Nåvti girkko máhttá duv doarjjot - Svenska kyrkan - Om oss Svieriga girkko sosiálalasjbargon aktijbarggá sebrudagá måttijn sosiálalasj ásadusájn, ietjá girkkoj ja jáhkkosiebrij jali ideella organisasjåvnåj. Moadda almulasj barggosaje nåv gåk universitehtan, gádjomdievnastusán, várjjofámon, kriminallasujton ja polijsan la máhttelisvuohta härrájn gávnadit. Diakona ja härrá barggi sjávovälggogisvuodan. Manádi vuorrasij ja skibáj lunna, ásadi surggojuohkusijt ja ságasti aktugattjaj viessoma ávo ja vájve birra. Sosiálalasj bargon girkko gávnat aj boastoaddnij ja sijá lagámusáj doarjotjit ja viehkedittjat. Máhttá ságastimjuohkusijt álgadit fámodum nissunijda ja ålmmåjda ja viehkedit fuolkijt hiehtevidjurijs ma vahágahtti äjgadijt ja mánájt. Muhttijn tjoaggulvisá aj máhtti vaddet ekonomalasj viehkev dárbulattjajda. Rijka moatten vuodoskåvlå alemusklássan- ja gymnásaskåvlån gávnnuji skåvllåhärrá ja diakona doarjjan oahppijda. Goappátjagá skåvllåájgen ja skåvllåájge maŋŋela oahppe máhtti sijájn aktavuodav válldet ságastittjat birra gájkka åhpadusás gitta identitähttaj ja jáhkkuj. Vuollelin lågå ienebuv birra makkir vidjurijn Svieriga girkko máhttá duv doarjjot. Surggojuohkusa Surggojuogos la unna juogos vidájn gitta gávtse sebrulattjaj gudi gávnadi juogadittjat ájádusájt ja dåbdojt birra gåktu l masset lagámusáv. Juogos gávnat mierredum bále máhtalgis lájddijiddjij ulmijn gesi l massam suv viessomrádnav, mánav jali vuorrasap äjgádav. Girkko fuolkkerádevaddem Svieriga girkko fuolkkerádevaddem gávnnu gájkajda gejn li gassjelisvuoda sijá lahka gasskavuodajn. Ulmme l gávnnut gesi l válldum jali l aktijårro, sirádum ulmutjijda jali gejda ájggu sirádit, gesi l gássjelisvuoda sirádime maŋŋela ja gesi l gassjelisvuoda gasskavuodan suv lagámusájda. Fuolkkerádevaddema barggijn la sjávovälggogisvuohta ja e ga journalajt tjále. Barggo seksualalasj illastime vuossti Svieriga girkko sihtá doarjjot mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt gudi li seksualalattjat illastuvvam girkko birrusijn. Ihtanis seksualalasj illastibme gåbttjå gájkka umasslágásj seksualalasj duolmmomis gitta seksualalasj illastibmáj, goappátjagá ássjálasj dago ja morálalasj lájttaĺahtte dago. Javllamusá, gietjestime ja seksuálasj gietjestime aj nuppe ulmutja vuossti riekknidalla illastibmen. Åvdebut álu buodon njálmev seksualalasj illastime gáktuj. Svieriga girkkko sihtá åvdedit sjávoårrom seksualalasj illastimij birra doajeduvvá, sihtá guorrasit masi ájtu dáhpáduvvá, ja dåjmadit dan milta. Skihpadåhpegirkko Gut suorgos dejvadallá jali dárbaj viehkev máhttá aktavuodav válldet njuolgga girkkujn skihpadåben. Máhttelisvuohta adnet rågosladnav ja barggijt la girkko ålediddje goappátjagá skihppijda, lagámusájda ja barggijda gudi sihti sierra ságastimev ja siellosujtov jali säbrrat jubmeldievnojda ja råhkusijda. Härrájn, diakonajn ja iehtjadijn gudi barggi skihpadåhpegirkkon li sjávovälggogisvuohta ja e journalajt tjále. Ij dárbaha årrot ristagis manádittjat skihpadåhpegirkkon. Jus soames skihpavuoda diehti ij máhte boahtet rågosladnaj de härrá máhttá skihppe lusi boahtet. Duv tjoaggulvis máhttá ienebuv giehttot Aktavuodav válde ietjat tjoaggulvisájn oattjotjit ienep diededimev sijá sosiálalasj dåjma birra. // Le juo moadda jage årrum ájnas åvddånimdoajmma girkko sámegiela bargo hárráj, mij sámevuodav laset girkko jáhkkuj ja iellemij. Sámijn li sierralágásj, árvulasj dåbdijdusá, majt girkkodåjman ja teologidjan, ja vil sebrudagán ietján aj, fálli. Sáme giela gulluji girkko ietjá gielajda, valla dajt ávkkim jubmeldievnon ja ietjá dåjmajn viertti åvdeduvvat. Sámij ja Svieriga girkko gasskavuodan le guhka histåvrrå – dålutjij ietjájduvvama rájes ristalasj jáhko rádjáj ja sebrudaga ja girkko duolmmoma baktu udnásj girkko rádjáj, man sidot dálla le sámijt tjuodtjeldahttet vaj sáme kultuvrra ja sámij giela vuojnnusij båhti ja adnuj båhti. Jubmeldievnno sámegiellaj Svieriga girkkon li sámijn jubmeldievno sámegiellaj majn dåbdijdusájdisá vuosedi gåktus le unneplåhkon ja álggoálmmugin årrot. Åvddåmerka diehti jubmeldievnojn, doajmmaplánimijn ja mierredimijn sáme vaddi ájnas diedov sámekultuvra ja iellemdádjadusá birra ja duvddi dajna dan girkko tsieggimav mij le riektá ja rievtesferdukvuoda åvdåstiddjen. Girkko bargguj sámij ja sámegielaj buorren gávnnu sierra organisasjåvnnå. Sáme Ráde Svieriga girkkon vuododuváj 1996 ja le njuolgga Girkkostivra vuollásattjan. Ráde oajvveulmme le sáme identitehtav, kultuvrav ja oassálasstemav doarjodit girkkon ja sebrudagán. Ráde doajmmá rijkalattjat. Jårggålimbargo ájnas doajmmaoasse Sáme giella, umass varietehtajis, le identitehta ja kultuvra guodden. Danen li rámáttevstaj jårggålibme sámegiellaj sáme ráde dahkamusá ájnas oasse, sálmaj ja girkkolasj girjij jårggålimij lassen. Dálla jårggåluvvi, Vuona-svierik aktisasjbargon, rámáttevsta oarjjelsámegiellaj, ma sierralágásj jubmeldievnojn aneduvvi. Sálmaj jårggålim- ja tjoahkkimbarggo nuorttasámegiela sálmmagirjjáj le aj ájggeguovddelis doajmma. Ietjá ájnas dåjma sámerádáj le åvdedit lasedum diedojt sámij ja Sáme, sámeednama, birra ja barggat sáme åvdåstibmáj girkko mierredimorgánajn rijkan, stiftajn ja tjoaggulvisájn. Barggojuohkusa stiftajn Julevu , Härnösanda ja Stockholma stiftajn barggojuohkusa gávnnuji girkko sámebargguj. Västeråsa ja Göteborga stiftaj ássjelistajn le aj sáme girkkoiellem maŋen. Stifta ja tjoaggulvisá máhtti diedov vaddet sáme bargo birra. Skallujlåhkåmläger sámijda Svieriga girkko juohkka jage ásat sáme skallujlåhkåmlägerav aktijbargon Sáme girkkorádijn Svieriga girkkon, Sáme referänssajuohkusijn Härnösánda ja Julevu stiftan, ja Sámenuorajn. Ienep diededimev lägera birra 2012 aktavuodav válde Birgitta Simmajn Julev stiftan: 0920-4924 58. // Buorre diehtet Girkkoválljima birra 2005 Svieriga girkko l demokráhtalattjat vuododum ja vuorddá berustimev ja åvdåsvasstádusav 5,8 miljåvnå sebrulattjajs gudi jienastit oadtju. Girkkon válljip juohkka nälját jage gudi galggi tjoaggulvisájn, girkkosiebrijn, stiftajn ja girkkotjåhkanimen mierredit. 2005 ájllegin ragátmáno 18.b. la Svieriga girkko válljimbiejvve. Gut Svieriga girkkuj gullu ja maŋemusát válljimbiejve dävddá 16 jage oadtju jienastit. Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusijda ma li åvdutjis registreriduvvam (ma álmmuk válljimin belludahkan gåhtjoduvvi). Máhttá aj vil sierra ulmutjij jienastit – nabbu ruossit kandidáhtav mav ienemusát sidá válljidum. Dájda máhtá jienastit Tjoaggulvissaj Tjoaggulvissaj gånnå la álmmuktjáledum. Girkkofábmoduvvam jali nåv gåhtjoduvvam njuolggaválljidum girkkoráde l tjoaggulvisá alemus mierredim orgána. Girkkosäbrráj Jus tjoaggulvis gånna l álmmuktjáledum la girkkosiebren oasse de válljima aktisasj girkkofábmoduvvamij dagáduvvá. Tjoaggulvisá aktanbarggi girkkosiebren åvdemusát ekonomalasj ássjijda. Stiffafábmoduvvamij Svieriga girkko l juogedum lågenangålmmå stiftajda. Juohkka stiffta tjuottjoduvvá biskåhpas ja gåbttjå tjoaggulvisájt stifta geográfalasj bájken. Stiftaj barggogåhtjos le åvdedit ja gähttjat tjoaggulvisiellemav. Stifftafábmoduvvam la stifta alemus mierredim orgána. Girkkotjåhkanibmáj Svieriga girkko alemus mierredim orgána. Säbrrat Ragátmáno 18.b. girkkoválljima baktu gájkajn gudi Svieriga girkkuj gulluji l máhttelis säbrrat ja hábbmit boahtteájge girkkov. Jienastime baktu máhta dav dahkat jali säbrrat válljimin nammadimjuohkusin. Säbrrat máhttá juogo de nammadimjuohkusin mij juo gávnnu jali ietjas juohkusav dahkat. Válljimáldar la 18 jage maŋemusát válljimbiejven. Girjásj ”Att ställa upp” mij le tjáledum dárogiellaj, giehttu gåktu Girkkoválljimin säbrrá. Internehtas máhttá dav viedtjat: http://www.svenskakyrkan.se/kyrkoval2005/4.htm. Ájggeplána Vuoratjismáno 15.b. viertti nammadimjuohkusa åtsålvis registardime hárráj ja kandidáhtaj diededibme stifftastivran jali girkkostivran gávnnut. Maŋemus biejvve l moarmesmáno 15.b. Bårggemáno 31.b. galggi jienastimkårtå rájadum årrot gejda oadtju jienastit. Ragátmáno 5 - 14.b. gaskan máhttá åvddåla jienastit. Jienastimkårttå agev rávkaduvvá gå åvddåla jienasta. Máhttá aj brevvajienastit ja le aj máhttelis rádjat sáttagav duv åvdås jienastit. Sáttagij- ja brevvajienastibmáj rávkaduvvá sierralágásj kuvera majt máhtá ietjat tjoaggulvisás oadtjot. 2005 18.b. ragátmánon, jienastibme Válljimlanján dagáduvvá. Jienastimkårtån vuojnnu válljimladnja ja rabásájge. 2006 1.b. ådåjakmánon ådåválljidum ulmutja ietjasa barggogåhttjusijda álggi. Oa jv vadus Svieriga girkko girkkogiehtagirjjáj váll jim julevsámegiell á j OAJVVADUS SVIERIGA GIRKKO GIRKKOGIEHTAGIRJJÁJ Válljim julevsámegielláj Oa jv vadus Svieriga girkko girkkogiehtagirjjáj váll jim julevsámegiell á j allamässo/mässo/jubmeldievnno sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno girkkolasj dåjmadime Gástadus Skallidibme/Kånfirmasjåvnnå Fiesstim Hávddádibme Tjoahkkim - Bielloskuoladibme - Sálmma - Álggembágo - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo, Gijtulvisråhkålvis (máhttá girkko åvdåsråhkålvisá sähkaj biejaduvvat) - Kristusijtjuorvas (Kyrie) - Hievedus (Gloria ja Laudamus) - Udnásj åhkålvis Báhko - Lågos Oabme testamentas - Sálmajgirjjesálmma - Epistellågos - Sálmma - Evangelium - Hallelujatjuorvas - Sárnne - Jáhkodåbdåstibme (Credo) - Sálmma - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo (báhtsi jus Tjoahkkimin jali Girkkoåvdåsråhkålvisán lågåduvvá) - Girkko åvdåsråhkålvis (dánna máhttá råhkålit sijá åvdås gudi li gástadum, skallidum, fiesstidum ja aj jábbmegij åvdås gijtulvisråhkålvisáv låhkåt) (Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo máhttá lågåduvvat aktan Girkko åvdåsråhkålvisájn.) máles - Sálmma (Gárvedibme/Offertorium) - Hievedussárnnom (Sursum corda ja Prefasjåvnnå) - Ájlis (Sanctus) - Iehkedismálesråhkålvis - Härrá råhkålvis - Lájbbedoadjem - Härrá ráfe (Pax) - Jubmela Libba (Agnus Dei) - Juohkem - Iehkedismállása gijtulvisråhkålvis Rájadus - Sálmma/Hievedus (Benedicamus) - Buorissjivnnjádus - Rájadusbágo - Sálmma ja/jali Hiejttemtjuojadibme (Postludium) (gå sálmma ij le Hievedussan lávloduvvam.) mässo/jubmeldievnno Tjoahkkim - Bielloskuoladibme - Sálmma - Álggembágo - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo, Gijtulvisråhkålvis (máhttá girkko åvdåsråhkålvisá sähkaj biejaduvvat) - Kristusijtjuorvas (Kyrie) - Hievedus (Gloria ja Laudamus) - Udnásj råhkålvis Báhko - Lågos Oabme testamentas, ja/ jali Epistellågos - Sálmma - Evangelium - Hallelujatjuorvas - Sárnne - Jáhkodåbdåstibme (Credo) - Sálmma - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo (báhtsi jus Tjoahkkimin jali Girkkoåvdåsråhkålvisán lågåduvvá) - Girkko åvdåsråhkålvis (dánna máhttá råhkålit sijá åvdås gudi li gástadum, skallidum, fiesstidum ja aj jábbmegij åvdås gijtulvisråhkålvisáv låhkåt) (Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo máhttá lågåduvvat aktan Girkko åvdåsråhkålvisájn.) - Härrá råhkålvis (jubmeldievnno) 10 máles - Sálmma (Gárvedibme/Offertorium) - Hievedussárnnom (Sursum corda ja Prefasjåvnnå) - Ájlis (Sanctus) - Iehkedismálesråhkålvis - Härrá råhkålvis - Lájbbedoadjem - Härrá ráfe (Pax) - Jubmela Libba (Agnus Dei) - Juohkem - Iehkedismállása gijtulvisråhkålvis Rájadus - Sálmma/Hievedus (Benedicamus) - Buorissjivnnjádus - Rájadusbágo - Sálmma ja/jali Hiejttemtjuojadibme (Postludium) (gå sálmma ij le Hievedussan lávloduvvam.) h/v: (Jubmela) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. jali h/v: Gålmaktes Jubmela namán jali h/v: Buorissjivnnjeda mijá jubmeldievnov. jali h/v: Lip tjåhkanam jubmeldievnov aktan basodit. jali h/v: Ájlis, ájlis, ájlis le Härrá Sebaot. Åbbå ednam le dievas duv herlukvuodas. 12tjoahkkim álggembágo 1 Dån guhti le sjivnnjedam väráldav ja gájkka danna, guhti le alme ja ednama Härrá, dån i åro tiemmpelijn ma almasjgiedas li tsieggidum. Alme ja almij almme e duv tjáhkkida. Dánna dån le, ille avtastik mijás guhkin. Dujna viessop, vájaldip ja lip. Dån le mijá álggo ja måhkke. Gájkka ednama álmmugij ja gájkka ájgij gijttep ja hievedip duv: álggembágo 3 Dálla le Jubmela ájgge. Dánna viesonis tjoahkki mijáv lieggasij ja tjuovggaj. Dálla le Jubmela ájgge. Dál suv bágo mijáv lájddijisá ja viehkedisá jáhkket. Dálla le Jubmela ájgge. De sihtap råhkådallat ja duosstot majt Jubmel vaddá. álggembágo 8 Várij ja rabás ednamij Jubmel, vuomij ja valjes moattegerdak Jubmel, stádaj ja gålgge rievddadiddje iellema Jubmel, duv lahka sihtap viessot, duv namán sihtap råhkådallat. álggembágo 13 Mijá Jubmel le buorre ja ármmogisvuodajn sån mijáv duossto. Jubmel mijáv åhtså gå sujsta gájddanip, ja sån sihtá mijáv tjuodtjeldahttet gå mijá iellemijt lip uhtsahime. Dåbdåstup danen suttojdimme ja vielgijdimme ja duosstup rabás mielajn Jubmelav dårvustaládijn suv fábmuj ja ármmuj. 13tjoahkkim ándagisluojttemråhkålvis 3 tj: Dåbdåstav dunji, ájlis Jubmelij, álu ja moatteláhkáj lev suddodam ussjolvisáj, bágoj ja bargoj. Mujte muv ármmogisvuodajnat ja luojte muv mättojt ándagis Jesus Kristusa diehti. (h: Härrá, gulá juohkka vájmo sjávo dåbdåstimev: … ándagisluojttemråhkålvis 4 tj: Jesus Kristus, duv lusá boadáv tjoavddalimev ja dálkkudimev åhtsålime. Vatte munji ándagis majt sjivnnjádusá, muv guorraulmutjij ja iehtjama vuosstij lev dahkam. Duosto muv jáhtot milta juhte dån i avtanik hilgo guhti duv åhtså. ándagisluojttemråhkålvis 7 tj: Jubmel, dujna oattjov akta mav sáhkadit. Vatte muv mieddemijt ándagis, (majt dál dunji sjávot sárnov…) Jesusa namán. ándagisluojttem 1 h: Dunji guhti áno suttoj ándagisluojttemav sárnov mån Jesus Kristusa gåhttjoma milta: Dunji le ándagis luojtteduvvam Áhtje ja Bárne (+) ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. tj: Amen 14tjoahkkim ándagisluojttem 2 h: Jubmel (gietjedis gieresvuodanis) ähttsá duv, lånesta duv ja luojttá dunji ándagis. Áhtje ja Bárne (+) ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. tj: Amen. jáhttembágo 1 h/v: Nåhkåmahtes le Jubmela ármmo. Jubmel árudijás tjuovggi mijá dálkudibmen, doarjjan ja iellemin. tj: Amen jáhttembágo 2 h/v: Jubmel (gietjedis gieresvuodanis) ähttsá, lånesta ja luojttá midjij ándagis. tj: Amen. gijtulvisråhkålvis 1 tj: Jubmel, mijá Áhttje, mij gijttep, gå gäjnno duv lusi agev le rahppot Jesus Kristusa baktu. Viehkeda mijáv duv ándagisluojttemin viessot. Gievrroda mijá jáhkov, laseda midjij dårvov ja nanni mijá gieresvuodav. Amen. 15tjoahkkim gijtulvisråhkålvis 2 tj: Gijtto, Jubmel, gå duosto mijáv ándagisluojttemijn ja vattá midjij fámov iellet. Amen. gijtulvisråhkålvis 3 tj: Å Jubmel, gijtov gå gájkka duv gieresvuodan le, gå ådå iellemav vattá ja måvtåv sjattatjit, ja dibdá ármmogisvuodat miján viessot. Amen. guodemråhkålvis 1 tj: Ármmogis Jubmel, Duv gieresvuodan sidáv viessot ja gieresvuodav iehtjádijda vaddet. Dagá muv ráfe nävvon. Rájnni muv vaj rájnan sjattav, divo muv vaj varrásin sjattav, lájddi muv duv lusi vaj vájmmo ráfev oadtjo. Amen. guodemråhkålvis 2 tj: Dån guhti muv iellet sihti ja muv sidodat milta sjivnnjedi, gájkka mujna dån dåbdå ja fármasta muv libbogisvuodajnat, fámodimev ja gievrav, skihpasav ja varrásav. Dan diehti balo dagi iehtjam dunji guodáv. Dievde muv buorijnat, vaj luluv sjaddat buorissjivnnjádussan. Mån guddnedav duv vijssudagáv, dån guhti ietjat lusi váldá fámodimev ja sjäbttjásav ja oamát bieja rasjes rájrrelihttáj. Amen. 16tjoahkkim h/v: Härrá, dån vielljama sjaddi. dån niedama dåbdå. Dav ruossat nanna guoddi. Lånesta mijáv. tj: Härrá, ármmálaste. h/v: Kristus, dån le ielle Härrá. Åro jáhtut milta miján. Aneda mijáv guoranat. tj: Kristus, ármmálaste. h/v: Härrá, dån tjåhkkåha Áhtje oalges bielen. Råhkåla mijá åvdås ja jáhkoma nanni. Vuordatjip duv boahtembiejvev. Boade, Härráma! tj: Härrá, ármmáláste. h/v: Dån ihkát bájtte biejvváma, vatte gieresvuodav. tj: Härrá, gulldala (Kyrie eleison). h/v: Dån ielle gäjnno iellemij, vatte dårvov, jáhkov. tj: Kristus, gulldala (Christe eleison). h: Dån rabás uksa almmelasj, vatte doaivov, vuorbev. tj: Härrá, gulldala (Kyrie eleison). tj: Ármmálaste, Härrá, ármmálaste, Härrá, ármmálaste, Härrá. 17tjoahkkim *hievedus (gloria ja laudamus)Fast moment i högmässa. Fakulta h/v: Jubmelij årrus guddne ja ráfe ednamin almatjijda gejt ähttsá. (Julevsáme sálmmagirjje nr. 14) tj: Biejvev ja mánov, nástijt ja balvajt, biekkajt ja bárojt, miesijt ja mánájt, gajk´ le sån sjivnnjedam, almev ja ednamav. Jubmelij gijtto! Gijttup mij Jubmelav! Rámmpup mij Jubmelav! Suv ájlis namáv hievedup de. Jubmela Bárnne jábmemav viddnij, iellemav vuojtton vaddám le midjij. Sån mijá lunna le. Jáhkkup mij sunji! Jubmelij gijtto! Gijttup mij Jubmelav… Vuojŋŋanis, ájlis, le jaskadiddjen viessoma ájgen fámolasj viehkken. Várjjala, tsahkkida jáhkuma Jubmelij. Jubmelij gijtto! Gijttup mij Jubmelav … (Julevsáme sálmmagirjje nr. 13) tj: Sjivnnjedam le balvatjijt sån Ja giedjegijt aj, mánátjijt gájk´. Almme le suv, ednam nåv aj. Gijtatjip Jubmelav, Härráv. Härrá, mij gijttep duv, Härrá, mij rámmpop duv, Härrá, mij lávllop duv ájlis namáv. 18tjoahkkim Jesus dal le tjuodtjelam vat. Sån jábmám ham lij, viesso dal le. Dánna dal le, dánna dal le. Gijtatjip Jubmelav, Härráv. Härrá, mij gijttep duv … Jaskadus dal Vuojŋŋanis suv, Ja sárnnedus iesj, ájlis sån le, Fert biejve le duvddemin ájn. Gijtatjip Jubmelav, Härráv. Härrá, mij gijttep duv… hievedus 6 musikserie B, se bilaga h/v: Jubmelij årrus guddne ja ráfe ednamin suv almatjijda gejt ähttsá. tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep. h/v: Máinno Jubmelij, Sjivnnediddjáj májnno, mij hievedip duv dal sjålijn! tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep. h/v: Jesusij årrus májnno, Lånestiddjáj aj májnno, mij bajedip duv lávllomin! tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep. h/v: Vuojŋŋanissáj aj májnno, Jaskadiddjev dal hievedip, duv dagoj åvdås sjållerdip. tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep. h/v: Kristus le mijá siegen. tj: Suv namán sihtap råhkålit. 20tjoahkkim lågos Oabme TestamentasFast moment i högmässa. Fakulta v: Náv gulluji Jubmela/Härrá/Tjáluga bágo. tj: Jubmel, mij gijttep duv. jali Jubmel, dagá duv bágov iellen mijá siegen. Läsningen kan inledas med orden: Guhti låhkå máhttá náv javllat: Gulldalip udnásj epistelav ... Guhti låhkå häjttá návti: v: Náv gulluji Jubmela/Härrá/Tjáluga bágo. tj: Jubmel, mij gijttep duv. 21báhko jali tj: Jubmel, dagá duv bágov iellen mijá siegen. sálmma Läsningen kan inledas med orden: Låggŋijihtit/Rahpit vájmojdihtte Jubmelij ja gullit udnásj ájlis evangeliumav. Náv tjuodtju ... tj: Hieveduvvam le dån Kristus. Trosbekännelsen kan inledas med orden: h/v: Dåbtåstup dal aktan mijá girkko jáhkov (mijá oasálasjvuoda märkkan Kristusa girkkos väráldin) tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkkep aj Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, guhti ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. Jáhkkep aj ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeva iellemij. 23báhko Jubmel, buorissjivnnjeda mijá vattojt/ Duosto mijáv ja mijá vattojt Jesusa namán, Amen. Förbönsledaren kan till exempel avsluta förbönsmomenten med: Härrá, gulá mijá råhkålvisáv. jali Gijtov gå mijá råhkålvisáv gulá. jali Båhtus duv rijkka, sjaddus duv sidot! jali Gulá mijá råhkålvisáv, rája mijáv duv väráldav varrásin dagátjit. Bön om förlåtelse och förlåtelseord i förbönen: h/tj: Mij boahtep duv lusi tjoavddalimev åhtsålime. Luojte ándagis majt duv ja duv sjivnnjádusá vuosstij, guojmmásimme ja allasimme lip dahkam. Duosto mijáv jáhtot milta juhte i avtanik hilgo guhti duv åhttså. 24báhko h: Jubmel ähttsá ja lånesta mijáv ja luojttá midjij ándagis. (Jubmela:) Áhtje ja Bárne (+) ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. råhkålvis sijá åvdås gudi li gástadum, skallidum ja fiesstidum ja gijtulvisråhkålvis jábbmegij åvdås. Jubmel, råhkålip sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán gástaduvvi, NN:a åvdås (ja…) Sjaddus/sjaddusa sån/sij jáhkon. Buorissjivnnjeda ja várjjala suv/sijáv (ja suv/sijá fuolkijt) dálátjis gitta ihkeven ájggáj. Jubmel, råhkålip sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán li skallidum, NN:a ja … åvdås. Buorissjivnnjeda ja várjjála sijáv iellemgäjnon. Jubmel, gijtov gieresvuoda åvdås ja aktisasjvuoda åvdås almatjij gaskan. Uddni råhkålip NN:a ja NN:a åvdås gudi gállasjvuohtaj låjdåstiba/ låjdåsti /libá/li låjdåstam. Várjjala sunnuv/sijáv duv ármujn ja gieresvuodajn ja buorissjivnnjeda sunnu/sijá aktisasj iellemav. Jubmel, dån guottá mijáv viessomin ja jábmemin./ Jubmel, uddni mujttep iehtjama jábbmelasjvuodav/ Uddni mujttep sijáv ja gijttep sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán li jábmám (ja gejt nammadip) NN, … jage vuorasin. Jubmel, råhkålip gájkka surgulattjaj åvdås. Vatte sidjij duv jaskadusáv. Tjuovggijus ihkálasjvuoda tjuovgga viessojda ja jábbmegijda. åvdåsråhkålvis 1 Jubmel, dån guhti almev ja ednamav sjivnnjeda, gijttep duv divnna åvdås mij ednamin viessu. Åhpada mijáv sjivnnjádusát várjjalit ja väráldav hábbmit huvsujn ja åvdåsvásstádusájn. 25báhko Jubmel, dån guhti gájkka almatjijt ähtsá, gijttep duv ráfe ja friddjavuoda åvdås. Ánodip dujsta fámov gájkka fámodimijt bälostittjat ja mijá sebrudagáv rahpasin ja rievtukin dagátjit. Jubmel, dån guhti vattá duv girkkuj iellemav, gijttep sijá åvdås gudi mijá åvddåla li viessum. Ánodip dujsta hálov gulldalit ja oahppat, ja jálosvuodav duv sidoda milta iellet. Jubmel, dån guhti mijá vájmojn vieso, gijttep duv ávo ja iellemdårvo åvdås. Viehkede mijáv vidnoma gávnnat ja fámov jáhkos viessot. Amen. åvdåsråhkålvis 3 Jubmel, dån dåbdå ja ähtsá mijáv. Råhkålip dal gájkka ja gájkaj åvdås ma ednamin viessu. Åhpada mijáv guhtik guojmijt huksat ja sjattojs ja juhtusijs vieledit. (…) Viehkede sijáv gudi (mijá rijkan) ienemusát mierredi ájádallat sijáv gudi binnemusát mierredi. (…) Jaskada gájkka gudi tjierru. Viehkede skihpasijt, aktunattjajt ja gudi balon li. Várjala mijáv, mijá äjgádijt, oarbbinattjajt ja venagijt. (…) Dibde ráfev ja rievtukvuodav ednamin sjaddat. Dibde gájkka unnijt ja stuorrájt oadtjot majt dárbahi, biebmojt, biktasijt ja årromsajev. (…) Dibde girkko Jesusa lágátjin årrot ja sávvat gájkkájda gájkájda buorisboahtemav. Gijtov, Jubmel, gå duv gieresvuohta midjij gájkajda ålle. Amen. 26báhko åvdåsråhkålvis 8 Kan inledas med följande ord: h: Råhkålip aktan råhkålvisáv mav (mijá Härrá) Jesus Kristus iesj le mijáv åhpadam Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. 27báhko h: Jubmel, buorissjivnnjeda mijá vattojt./ Duosto mijáv ja mijá vattojt Jesusa namán. Amen. h/v: Låggŋijit vájmojdihtte Jubmelij. tj: Mij låggŋip vájmojdimme h/v: Gijttup Jubmelav, Härráv tj: Jubmelij aktu lehkus hievedus jali h/v: Rahpit vájmojt Jubmelij tj: Mij ráhpop mijá vájmojt h/v: Gijttup Härráv. Jubmelav tj: Aktu Jubmelij lehkus hievedus jali h/v: Rahpit vájmojt Jubmelij tj: Mij ráhpop mijá vájmojt h/v: Gijttup Jubmelav, Härráv tj: Aktu Jubmelij lehkus hievedus 28máles jali h/v: Rahpit vájmojt Jubmelij tj: Dajt ráhpop mijá Härráj. h/v: Gijttup mijá Jubmelav. tj: Sunji aktu lehkus hievedus. h/v: Ja sáddnán, dån le vuogas mijá hievedussaj gájkviekses Áhttje, ájlis Jubmel. Duv sihtap rámmpot ja hievedit, Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. gålmaktesvuoda ájgge 1 h/v: Sån le viesso lájbbe, guhti almes bådij väráldij iellemav vattátjit. Guhti suv lusi boahtá ij goassak nälgo ja guhti sunji jáhkká ij goassak gåjkå. gájkkásasj 1 h/v: Giedanat ednamav aneda ja mijáv gájkajt namájn nabdá. Juohkka almatjav le ietjas gåvvån sjivnnjedam. Dån vaddi midjij iellemav vaj lulujma dujna aktan årrot. h/v: Dan diehti sihtap, aktan duv jáhkulattjaj gájkka ájgijt ja ålles almmelasj fuovajn duv namáv hievedit ja råhkådaládijn lávllot: ájlis 2 musikserie C, se bilaga tj: Ájlis, ájlis, ájlis, Härrá gájkviekses Jubmel Jårbbå ednamav dahki dån herlugin. Jubmelij årrus guddne. 29máles Ájlis, ájlis, ájlis, Härrá gájkviekses Jubmel. Buorissjivnnjedum guhti boahtá. Jubmelij årrus guddne. ájlis 4 musikserie e, se bilaga Dån le ájlis, Härráma, ållåsit ep dádjada, Lånestiddjen värálda dála midjij låjdåsta. Buorissjivnnjeduvvam de, dån gut lahkanime le, vattá ietjat ármostat vattáldahkan lájbenat. Dån le ájlis, dån le ålles, dån le lahka, jårbbå värált májnnu duv! Hosianna, hosianna, hosianna, mijá Jubmel le dån. Församlingssvaret i nattvardsbönerna kan ersättas med följande alternativ: Kristus le jábmám. Kristus le tjuodtjelam. Kristus vas máhttsá. iehkedismálesråhkålvis 3 h/v: Hievedum le dån guhti ájmojt guottá ja dävdá. Hievedum le dån guhti Jesus Kristusa iellema, jábmema ja tjuodtjelime baktu gieresvuoda tjiegŋalamos tjiegosvuodav bigoda. Dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij, Jubmelav gijtij, dav åhpadisålmmåjda vattij javla: Válldit dáv ja bårrit. Dát le muv rumáj, mij dijá åvdås värroduvvá. Dahkit dav muv mujtton. Váldij aj gávtjav, Jubmelav gijtij, sidjij vattij javla: Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. Juohkka bále gå dassta juhkabihtit, dahkit dav muv mujtton. 30máles tj: Duv jábmemav sárnnedip, Härrá, duv tjuodtjelimev dåbdåstip dan rádjáj gå herlukvuodan boadá. h: Dánna ja dálla, dán iehkedismállásin, dagá dån mijáv Vuojŋŋanisát baktu tjiegosvuodastat oasálattjan. Ietjájdahte mijáv Vuojŋŋanisát fámujn vaj viesodijn duv gieresvuoda tjiegosvuodav ållidittjap ja duv rijka gäjnov mijá siegen gárvedittjap. Duv le gájkka guddne ja herlukvuohta dálla ja ihkeven ájggáj. Amen. iehkedismálesråhkålvis 5 h. Hievedum le dån, alme ja ednama Härrá, guhti väráldav nåv iehtsi ahte ájnna Bárnát vaddi, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju. Mij gijttep duv lånåstusá åvdås, majt Jesus Kristusa baktu le midjij gárvedam. Rája Vuojŋŋanisát mijá vájmojda vaj viesso jáhkov miján tsahkkit. Ájlistahte Vuojŋŋanisát baktu dáv lájbev ja vijnav, ednama sjattoj ja almatjij bargoj vattáldagá, majt duv åvddåj guoddep. Mij gijttep gå dajna oasev oadtjop Kristusa rubmahis ja varás. Dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij, Jubmelav gijtij, dav åhpadisålmmåjda vattij javla: Válldit dáv ja bårrit. Dát le muv rumáj, mij dijá åvdås värroduvvá. Dahkit dav muv mujtton. Váldij aj gávtjav, Jubmelav gijtij, sidjij vattij javla: Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. Juohkka bále gå dassta juhkabihtit, dahkit dav muv mujtton. 31máles tj: Duv jábmemav sárnnedip, Härrá, duv tjuodtjelimev dåbdåstip dan rádjáj gå herlukvuodan boadá. h: Ájlis Áhttje, mij basodip dáv mállásav Bárnát gierddama ja jábmema, tjuodtjelime ja almmájvuolggema mujtulvissan. Iellema lájbes ja buorissjivnnjádusá gávtjas vattá dån midjij bårrusav ja juhkamusáv dán biejve rádjáj gå herlukvuodan boadá, Råhkålip dunji: Gehtja suv ålles ja ihkálasj värruj majna ednamav ietjajnat le såbadam, vaj lulujma gájka ájlis Vuojŋŋanisá baktu akta ájnna rubmahin aktiduvvat ja viesso värron Kristusin ålliduvvat. Suv baktu ja aktan sujna ja suv sinna gullu dunji, Jubmel, Áhttje gájkviekses ájlis Vuojŋŋanisá aktisasjvuodajn, gájkka guddne ja herlukvuohta ihkevis ihkevaj. Amen. iehkedismálesråhkålvis 13 h: Jubmel, dån vaddi midjij iellemav ja le jáhttám mijá lunna årrot viessomin ja jábmemin, ájggáj ja ihkevaj. (Jesus Kristusa baktu dån le oasálasj mijá aktuvuodas, balos, báktjasis (ja jábmemis). Åro mijá lunna Vuojŋŋanisájnat, mijá Viehkediddje ja Jaskadiddje, ja guotte mijáv. Ájlistahte lájbev ja vijnav vaj daj baktu Kristusis oasev oadtjop, iellemis mij ij goassak jáme. Dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij, Jubmelav gijtij, dav åhpadisålmmåjda vattij javla: Válldit dáv ja bårrit. Dát le muv rumáj, mij dijá åvdås värroduvvá. Dahkit dav muv mujtton. Váldij aj gávtjav, Jubmelav gijtij, sidjij vattij javla: 32máles Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. Juohkka bále gå dassta juhkabihtit, dahkit dav muv mujtton. tj: Duv jábmemav sárnnedip, Härrá, duv tjuodtjelimev dåbdåstip dan rádjáj gå herlukvuodan boadá. h: Dårvustaládijn duv akti muodos muohtuj vuojnátjit råhkålip gåktu Kristus iesj le mijáv åhpadam: Kan inledas med följande ord: h: Råhkålip aktan råhkålvisáv mav (mijá Härrá) Jesus Kristus iesj le mijáv åhpadam: Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. h: Lájbbe mav doadjep le oasálasjvuohta Kristusa rubmahis. tj: De lip, vájku ållusa, akta ájnna rumáj, danen gå gájka oasev oadtjop avtat lájbes. *härrá ráfe (Pax)Fast moment i högmässa. Prästen kan säga: h: Härrá/Jesus Kristusa/ ráfe årrus dijájn/Ráfe didjij gájkajda. jubmela libba 1 sv.psb. 699:1, se bilaga tj: Jubmel´ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, de ármujnat gulldala. Jubmel´ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, de ármujnat gulldala. Jubmel´ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, Ráfát vatte dån. juohkem Prästen kan säga: h: Båhtit, gájkka le gárveduvvam. 34máles Kommunikanterna tar emot nattvardsgåvorna. Till varje kommunikant säger den som delar ut nattvardsgåvorna: h/v: Kristusa rumáj duv åvdås vattedum. Kristusa varra duv åvdås gålgådum. h: Lip (mijá Härráv) Jesus Kristusav duosstum. Sån várjjalus mijáv ihkeven iellemij. Amen h: Mannup Härrá/Jesus Kristusa ráfen. Råhkålvis juohkema maŋŋela. Fast moment i högmässa. Fakultativt gájkkásasj 2 Duv gijttep, Kristus, sárnnomahtes valjes vattáldagát åvdås. Dån sjaddi mijá råhkålvisá vásstádussan ja mijá nielge lájbben. Viehkeda mijáv årrot duv vásstádussan sidjij gejs mijá vallje vádnun. Viehkeda mijáv gullat tjuorvvomav majt dån le gullam, niedav dádjadit nåv gåk dån le dádjadam, almasjmáttov dievnastit nåv gåk dån le dievnastam. gájkkásasj 4 Gijttep duv, Jesus, guhti midjij båhti ja ietjat midjij vaddi. Mij lip duv duosstum ja dån le dál mijá lagábun gå iehtjama vájmmo. Råhkålip: Biso mijá sinna, vaj duv lunna máhttep årrot ja duv lágátjin sjaddat. Amen. 35máles h/v: Gijttup ja májnnup Härráv. tj: Härráj årrus hievedus. Halleluja, halleluja, halleluja. Prästen kan säga: h: Duosstot Jubmela/Härrá buorissjivnnjádusáv: Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. h/v: Mannup dal ráfen, tj: Härráma Jesus Kristusa namán. Sálmma ja/jali Hiejttemtjuojadibme (Postludium) Fakultativt moment. avslutande 36rájadus sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno: - Bielloskuoladibme - Sálmma - Álggembágo - Ándagisluojttemråhkålvis ja Jáhttembágo, Gijtulvisråhkålvis jali Guodemråhkålvis (dánna jali girkko åvdåsråhkålvisá siegen) - Udnásj råhkålvis - Lågos Oabme testamenttas - Epistellågos - Sálmma - Evangelium - Sárnne/Tjielggim - Jáhkodåbdåstibme - Sálmma - Girkko åvdåsråhkålvis - Härrá råhkålvis - Burissjivnnjádus - Sálmma - Hiejttemtjuojadibme - Rájadus Sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno máhttá oajvvejubmeldievnnon basoduvvat. 37rájadus 38 dåjmadime 40 gástadusjubmeldievnno Tjuojadibme h: (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. jali h: Gålmaktes Jubmela namán. h: Lip tjåhkkanam ávvobåddåj. Oadtjop gástadusjubmeldievnov adnet gå Jubmel vaddá gástadusa vattov sunji/sidjij guhti/gudi uddni gástaduvvá/gástaduvvi. sálmma 41gástadus Rámátlågos h: Gulldalup dal evangeliumav Jesusa ja mánáj birra/Gulldalup Jesusa bágojt mánáj birra jáhko åvdddågåvvån. h: Almatja Jesusa lusi mánájt buktalin sijáv duohtastahtátjit. Valla åhpadisålmmå sidjij sjärggun. Gå Jesus dav vuojnij, de suhta javlaj: Dibddit mánájt diehki muv lusi boahtet, allit ga sijájt duostuda: Jubmela rijkka dakkirattjajda gullu. Sáddnán, guhti Jubmela rijkav ij duosto nåv gåktu mánná, ij luoddnok dåhku boade. Ja de mánájt asskáj váldij, giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv. (Mark 10: 13–16) h: Gulldalup Jesusa bágojt lånåstusa ja ármo birra. Jesus Nasaretaj bådij, gånnå lij badjánam. Sábbádin synagogaj manáj dábes milta. Tjuottjadij lågåtjit, ja profehta Jesaja girjev sunji vaddin. Girjev rahpam, de gávnaj gånnå lij tjáleduvvam: Härrá Vuojŋŋanis le mujna, dajna gå muv le vuojddam häjojda ávvoságav sárnutjit. Rádjam le muv sárnnedittjat fáŋgajda friddjavuodav, tjalmedimijda vuojnnemav, duolmodum almatjijda tjoavddalimev ja aj Härrá ármo jagev. Girjev giessalij, gálggij dievnárij ja tjåhkkidij. Luk 4:16–20 h: Råhkålip máná/mánáj åvdås mav/majt dál nammadip. h: Mij le dunnu máná namma?/ Mij le duv namma? 42gástadus H: Jubmel (lip dánna iellemav imájdallame). Gijttep vattáldagás mav dån vattá ja åskeldimes mav midjij vuoseda. Vatte liekkogisvuodav, stajgugisvuodav ja jasskudagáv. Viehkeda mijáv duv gieresvuodav NN:áj/sunji/sidjij vaddet, gev/gejt huksap Jesus namán. Ámen. jali h: Jubmel, duv gijttep NN:a åvdås ja gå suv/sijáv gieresvuodanat guottá. Mij gijttep vattáldagás ja åskeldimes majt lip oadjum ja iellemis mav guhtik guojmijnimme juogadip. Jesus namán. Amen. h: Jubmel, dån guhti sjievnnjedis ja tjáddjidimes gájo, várjjala NN:av duv gieresvuodan, dálla ja agev. Duosto ruossamerkav (duv (+) gálluj, duv (+) njálmmáj ja duv (+) vájmmuj). Jesus Kristus gåhttju duv suv oahppen. 43gástadus Sálmma/Tjuojadibme h Gástadus le Jubmela vattáldahka, jáhtto iellemis mij ij goassak jáme. Gástadus le ávo ája ja girkko aktisajvuoda gäjnno. Jesus Kristus guhti mijáv bahávuodas gádjo, ja ájlis Vuojŋŋanis, guhti fámov vaddá, libá agev sijá lunna gudi gástaduvvi. h: Gástadip danen gå Jesus javlaj: Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojnnanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta värálda nåhkåmij. Matt 28: 18–20 h: Gulldalup Tjáluga bágojt: Dahkit buorádusáv ja gástadahttit ietjada gájkajt Jesus Kristusa namán, vaj oadtjobihtit suttojt ándagis luojteduvvam ja ájlis Vuojŋŋanisáv vattáldahkan. Gájka gudi Kristusij lihpit gástaduvvam lihpit aj Kristusij gárvoduvvam. Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarjje jalik friddja, ålmåj jalik nissun. Gájka lihpit Kristus Jesusin akta. Gal 3:27–28 44gástadus Valla gå Jubmela, mijá lånestiddje, buorrevuohta ja gieresvuohta almatjijda bihkusin sjattaj, de mijáv gájoj – ij rievtugis dagojimme diehti ájnat ármmogisvuodastis – lávggoma baktu, mij ådåsis riegádahttá ja ájlis Vuojŋŋanisá baktu ådåstuhttá. Guhti le Kristusin le ådå sjivnnjádus, oames le vássám, ådås le boahtám. 2 Kor 5:17 Nåv gåk rumáj le akta vájku li moadda lahtasa, ja gájkka dá lahtasa avtav rubmahav dahki, nåv le aj Kristusijn. Avtajn Vuojŋŋanisájn gájka lip gástaduvvam avta rubmahij, lehkup dal juvdá jali grehka, oarje jali friddja almatja, ja gájka lip avtav Vuojŋŋanisáv juhkam. Sálmma/Tjuojadibme *jáhkodåbdåstibme Trosbekännelsen kan inledas med orden: h/v: Dåbdåstup dal aktan girkko jáhkov (oasálasjvuoda märkkan Kristusa girkkos väráldin): tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkkep aj Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, guhti ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, 45gástadus goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. Jáhkkep aj ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeva iellemij. h: Sihtabihtte gus dáv mánáv dán jáhkkuj gástaduvvat/Sidá gus dáv mánáv dán jáhkkuj gástaduvvat/Sidá gus dán jáhkkuj gástaduvvat/ja Kristusa aktisasjvuodan girkkon viesutjit? Sihtin/sidáv. h: Råhkålup h: Jubmel, gijttep gå jáhtot milta lip aktánam dujna, guhtik guojmijnimme ja ålles duv sjivnnjádusajn ja gå gástadimtjáhtje oasev vaddá duv Bárnát iellemis, jábmemis ja tjuodtjelimes. Gijttep gå mijáv tjuovggasij ja doajvvuj lájddi. Boade ájlis Vuojŋŋanisájn sunji/sidjii guhti/gudi dál gástaduvvá/ gástaduvvi. 46gástadus H: NN., gástadav duv (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. Iellema Jubmel, dievde NN:aj ájlis Vuojnnanisástat ja viehkeda suv biejves bäjvváj gástadusán viessot. Buorisboahtem H: NN., buorisboahtemijn duosstop duv/dunnuv/dijáv Jubmela girkkuj/... tjoaggulvissaj mij le oassen girkkos väráldin. Duosstop duv/dunnuv/dijáv gieresvuodajn ja vuorddemiin. (h:) Råhkålup. h: Iellema Jubmel, tjoahkkip gájkka mijá buorre ájádusajt, gájkka majt NN:a åvdås sávadip, råhkådallamin: Dibde suv/sijáv jáhkon viessot ja jasskavuodan ja aktisasjvuodan sjaddat. Gå viessom le låssåt, vatte sunji/sidjij doajvov ja jálosvuodav ja tjoaggulvisá åvdåsråhkålvisáj doarjjomav. Vuoseda jut sån/sij le/li dujsta iehtsedum ja iellema tjadá guottedum. Vatte sunji/sidjij fámov nuppijt bälostit ja ármov dåbddåt sån/sij le/li dujsta arvusmuvvam. Amen. 47gástadus härrá råhkålvis Prästen/Ledaren kan säga: Råhkålup Härrá råhkålvisáv: Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. *Buorissjivnnjádus Prästen kan säga: h: Duosstut Härrá buorissjivnnjádusáv. Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. Amen. 48gástadus sálmma h: Mannit dal ráfen tj: Mijá Härrá Jesus Kristusa namán. Tjuojadibme 49gástadus 50 skallidim-/konfirmasjåvnnå- jubmeldievnno Tjuojadibme h: Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. jali h: Gålmaktes Jubmela namán. Uddni lip dijáj, skallujlåhkkij tjåhkanam ávvobådduj (dánna tjoaggulvisán ja dijá hejmajn). Sihtap dáv biejvev dijáj juogadit ja Jubmela buorissjivnnjádusáv didjij råhkålit. sálmma h/v/konfirmanderna: Skallidibme mijáv mujttát Jubmela jáhtos gástadusán. Oadtjop ristagis jáhkov dåbdåstit ja ájlis Vuojŋŋanisá lájddimav ánodit ja åvddålijguovlluj viessomin rájaduvvat Jesus Kristusa oahppen. 51skallidibme/kånfirmasjåvnnå jali Iellema Jubmel, dån viehkeda mijáv jáhkon ja dårvon sjattatjit Duv gijttep dán biejve ja mijá skallidimájge åvdås. Gijttep aktisasjvuoda ja ságastallamij åvdås viessoma ja jáhko birra. Rabás mielajn duosstop mav dån sidá midjij vaddet. Boade midjij ájlis Vuojŋŋanisájnat ja viehkeda mijáv duv jáhkon viessot. Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. Amen. Tjuojadibme 52skallidibme/kånfirmasjåvnnå Läsningen ur Matt 28 kan inledas med orden: h: Gulldalup dál Jesusa bágojt ristagisá vidno birra (ja risstalasj iellema birra): h: Lågenanakta åhpadisålmmå Galileaj vuolggin, dan várráj gåsi Jesus lij gåhttjum sijáv mannat. Gå suv danna ájttsin de luojttádin suv guddnedittjat, valla muhtema juorruladdin. Jesus de sijá åvddåj låjdåstij ja sidjij sárnoj: ”Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta värálda nåhkåmij.” Matt 28:16–20 h: Gulldalup Tjáluga bágov … Daŋga biejve lijga åhpadisålmmåjs guovtes Emmausij vádtsemin, sijddaj mijlav Jerusalema duobbelin. Váttsedijn gaskaniska ságastalájga gájkka vásáldagáj birra Ságastaládijn de gis Jesus iesj sunnu fárruj bådij. Valla tjalmijs lijga sjaddam ja ejga suv dåbdå. Ålmåj gatjádij: ”Majt dal váttsedijn sáhkadihppe?” Ganugijga ja vuojnnet håjen lijga, ja nubbe, gen namma lij Kleopas, vásstedij: ”Dån le galla akta ájnna guhti Jerusalemin manni ja i diede mij dáj biejvij le sjaddam.” ”Na mij de?”, gatjádij. Vásstedijga: ”Mij Jesusij Nasaretas guosská, guhti lij profehta, bágon ja dagon fábmogis Jubmela ja ålles álmmuga åvdån, vatteduváj mijá alemushärrájs ja rádeålmmåjs jábmemij duobbmidalátjit ja ruossinávlliduvátjit. Midja gåjt doajvojma suv Israelav lånestit. Uddni le juo goalmát biejvve dallutjis, ja muhtem nissuna mijá siegen li mijáv alvaduhttám. Hávddáj mannin árradisán dán ideda, valla ettjin suv rubmahav gávna, ja de máhttsin ja subtsastin ieŋŋgilijt bárudisán 53skallidibme/kånfirmasjåvnnå vuojnnin, gudi suv viesson javllin. Muhtema mijájs de hávddáj mannin ja gávnnin nåvti gåktu nissuna javllin. Ietjas suv galla ettjin vuojne.” De javlaj: ”Náv binnáv gus dádjadihpit, ja náv nuole gus lihpit jáhkátjit dasi majt profehta li javllam? Ittjij gus Messias viertti dav gierddat ja herlukvuohtasis mannat?” Ja Mosesa ja gájkka profehtaj rájes tjielggij mij juohkka sajen tjálugijn le tjáleduvvam suv birra. Gå lahkanahtjin sijddaj gåsi ájggun, de vuojnnet sidáj ájn guhkebuj vádtset, valla suv gåtsadijga ja javlajga: ”Ganuga munnu lusi. Iehkeduvvá juo ja biejvve le nåhkåmin.” Tjuovoj de sunnuv sisi ja dasi ganugij. Gå sunnujn bievddegátten vellahij, de lájbev váldij ja gijtulvisáv råhkålij, dådjalij lájbev ja sunnuj juogij. De tjalme sunnus tjielggin, ja dåbddåjga suv, valla daŋga båttå sån sunnu tjalmij åvdås gádoj. Nubbe nubbáj javlajga: ”Ettjin gus munnu vájmo buole gå munnuj váttsedijn hålaj ja tjálugijt tjielggij?” Dalága de vuolgijga ja Jerusalemij máhtsajga. Dåppe lågenanavtav ja gájkka iehtjádijt tjoahken gávnajga, ja sij javllin: ”Härrá le duodaj tjuodtjelam ja Simonij ietjas bigodam.” Ietja subtsastijga sunnu mano birra ja gåktu lijga suv lájbev doajedijn dåbddåm. Luk 24:13–35 Dát le muv budá: iehttsit guhtik guojmáda nåvti gåktu mån lev dijáv ähttsám. Avtanik ij le stuoráp gieresvuohta gå sujna guhti hekkas rádnajis åvdås vaddá. Dij lihpit muv rádna jus dahkabihtit majt gåhtjov. Joh 15:12–14 Gájka gudi Kristusij lihpit gástaduvvam lihpit aj Kristusij gárvoduvvam. Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarjje jalik friddja, ålmåj jalik nissun. Gájka lihpit Kristus Jesusin akta. Gal 3 27–28 Muv gärrása, jus Jubmel mijáv nåv iehtsij, vierttip mij aj guhtik guojmáma iehttset. Aktak ij le Jubmelav goassak vuojnnám. Valla jus guhtik guojmáma iehttsep de Jubmel agev le mijájn ja suv 54skallidibme/kånfirmasjåvnnå gieresvuohta le mijá sinna ålliduvvam. Sån midjij Vuojŋŋanisás vattij, ja danen diehtep mij bissop sujna ja sån mijájn. 1 Joh 4:11–13 *jáhkodåbdåstibme h: Dåbdåstup aktan girkko jáhkov (mij le oasálasjvuoda märkkan Kristusa girkkos väráldin): tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkkep aj Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, guhti ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. 55skallidibme/kånfirmasjåvnnå Jáhkkep aj ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeva iellemij. h: Dát le jáhkko, masi gástaduvájma (Kristusa girkkon väráldin). Danna viessop ja jábmep, akti ihkeven iellemij tjuodtjelittjat. Amen. Råhkålvis aktan giedajbiedjamijn h: Råhkålup. h: Jubmel, gijttep gå gåhtjo mijáv duv tjuovutjit. Rája duv ájlis Vuojŋŋanisáv viehkken mijá skallujlåhkkijda. Vatte sidjij fámov ja jálosvuodav ristagissan viessot. Lájddi sijáv duv gäjnojt ja åro sijá lahka. Dievde sijáv åskos ja ávos. Amen. h: Årrus Jubmela buorre Vuojŋŋanis dujna dálla ja agev. Amen. Rájadusbágo skallujlåhkkijda Gieres rádna. Dij lihpit gåhtjoduvvam Jesus Kristusav tjuovutjit ja suv sidodav väráldin vuojnnusin dagátjit. Suv gieresvuohta dijáv guoddá. Gávnnabihtit fámov Jubmela bágos, iehkedismállásis ja 56skallidibme/kånfirmasjåvnnå råhkålvisás. Dát jubmeldievnos rájaduvvabihtit rievtesvuodav ja såbadusáv dåjmadittjat. Jubmela ráfe dijáv fármasta. Viessut rabás mielajn Jubmela Vuojŋŋanissaj vaj juohkka biejve oajvvadusáv ja doajvov duosstobihtit. Áhtje, Bárne (+) ja ajlis Vuojŋŋanisá namán. Sálmma/Tjuojadibme h/v: Jubmel, mij råhkålip värálda åvdås majt dån le sjivnnjedam. Råhkålip vaj juohkka almasj luluj viessomis ulmev ja árvov vuojnnet ja vidnov gávnnat. Råhkålip skallujlåhkkij ja sijá boahtteájge åvdås. Adnup sijá åvdås huvsuv ja mujttup sijáv åvdåsråhkålvisáj. Jubmel, dån le sijá viessodijn tjuovvum ja sijáv gástadusán duosstum, dibde sijáv agev duv lahkavuodav ja buorissjivnnjádusáv dåbddåt ja dagá sijáv rievtesvuoda ja ráfe nävvon. Viehkeda mijáv gájkajt duv gieresvuodav juogadit sidjij gej aktan viessop ja gej gávnnadip (skåvlån, bargon ja astoájgen). Åhpada mijáv siebrrevuodan ja semasvuodan viessot ja iellemav suoddjit ålles ednama birra. 57skallidibme/kånfirmasjåvnnå Gievrroda mijá jáhkov duv jáhtojda värálda friddjavuoda ja boahtteájge birra duv lunna. Amen. h: Råhkålup Härrá råhkålvisáv. Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. máles 58skallidibme/kånfirmasjåvnnå Sálmma *Buorissjivnnjádus h: Duosstut Jubmela/Härrá buorissjivnnjádusáv: Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. h: Jubmel mijáv rádjá lájbev ja ráfev juogadittjat (väráldin) Mannup dát jubmeldievnos, Jubmela guddnen ja almatjijt dievastittjat. 59skallidibme/kånfirmasjåvnnå h: Áhtje, Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. jali Gålmaktes Jubmela namán. h: Mij lip /Jubmela åvddåj lip/ tjåhkanam, fiesstimbåddåj dunnu gaskan, NN ja NN. Dánna lip dunnuj Jubmelis buorissjivnnjádusáv råhkådalátjit ja dunnujn ávvudalátjit. sálmma h: Oavddusa li duv dago, gieresvuoda Jubmel, oavddon le mijáv sjivnnjedam. Duv gieresvuodas viessop. Duv sihtap rámmpot viessoma åvdås, mij agev ådåstuvvá. H: Gállasjvuoda ulmme le gieresvuodav Jubmelis nubbáj vaddet. Gállasjvuohtaj låjdåstit le goabbák guojmmásiská gieresvuodav vattáldahkan ja viddnon duodastit ja aktan barggat sebrudagá buorren. Váldan viessot le åskeldimen ja gasskasasj gudnedimen viessot, tjuovggis ja sjievnnjis biejvij. Le aj jáhkulisvuodav ja huvsov goabbák guojmmásiská vuosedit, goade (ja mánáj) åvdås vásstedit ja boahtteájgev aktan duosstot Jubmela ármo fámujn. H: Gulldalup dal Tjáluga bágov gieresvuoda vatto ja åvdåsvásstádusá birra. Jesus hålaj: Sjivnnjediddje álgos sunnuv ålmmån ja nissunin sjivnnjedij. Dan diehti ålmåj áhtjes ja iednes guodis áhkájnis viesutjit, ja såj guovtes sjaddiska aktan. Mav Jubmel le aktidam, ij almasj galga tjuolldet. Matt 19:4–6 Gåsi maná, dåhku aj manáv, ja gåsi bátsá, dåhku aj bátsáv. Duv álmmuk le muv álmmuk ja du Jubmel le muv Jubmel. Gåsi jámá, dasi sidáv jábmet, ja dasi sidáv hávddáduvvat. Härrá munji dahkis vajku mav - dåssjå jábmem munnu sirát. Rut 1:16–17 Jubmel almatjav ietjas gåvvån sjivnnjedij, Jubmela gåvvån suv sjivnnjedij. Ålmmån ja nissunin sjivnnjedij. Jubmel sunnuv buorissjivnnjedij ja hålaj: ”Sahkkidihtte ja lassánadde, dievdde ednamav ja dav dahkke dunnu vuollásattjan.” 1 Mos 1:27–28a Gieresvuohta le gievrra gå jábmem, iehttselisvuohta degu jábmemájmmo. Snjibttju degu dållå, degu snjibttjo dållå. E tjáhtjedulve gieresvuodav jáddada, e jågå hávkkada. All 8: 6–7 Lehkut gieresvuodan duodalattjan, vastalussjit baháv ja anodihtit dav mij le buorre. Iehttsit guhtik guojmáda vájmostihtte degu vieljatja, guddnedihtit guhtik guojmáda. Rom 12:9–10 Gieresvuohta le gierddis ja buorre. Gieresvuohta ij le udnodibme, ij ga ietjas rámpo, ij ga stuorástalá. Ij le hähkkaráduk, ij ga ietjastalle, ij le suhtisj, ij ga bahájt vuorkuda. Ij vierrevuodas ávvudalá, sádnesvuodas galla. Gieresvuohta gájkka guoddá, gájkka jáhkká, gájkka doajvvu ja gájkka gierddá. De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta. 1 Kor 13:4–7, 13 Guottadihtit guhtik guojmáda nådijt, de nåvti Kristusa lágav ållidihpit. Gal 6:2 Sálmma/Tjuojadibme h: Jubmela åvdån ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) guládijn gatjádav dujsta NN:s: Sidá gus NN:av duv áhkátjin/ålmmån duosstot ja suv iehttset niedan ja ávon? Sidáv. h: Jubmela åvdån ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) guládijn gatjádav dujsta NN:s: Sidá gus NN:av duv ålmmån/áhkátjin duosstot ja suv iehttset niedan ja ávon? Sidáv. h: Ielle Jubmel, buorissjivnnjeda NN:av ja NN:av sunnu gállasjvuodan. Lehkus dát suormas/Lehkusa dá suormmasa/ sunnu jáhto märkkan goabbák guojmeska iehttset ja gasskasasj åskåldisvuodan viessot. Nanni sunnuv juohkka biejve jáhtoniská viesutjit. Jesus Kristusa (mijá Härrá) baktu. Amen Prästen kan säga: h: Gullis dát tjoaggulvis (Gullisa dá vihtana) dunnu jáhtojt. Mån NN, váldáv duv, NN:av, muv áhkátjin/ålmmån, duv ähtsátjit, ávov ja surgov dujna juogátjit, ja dujna åskåldissan viesutjit dasik jábmem munnuv sirát. (Ja muv gieresvuoda märkkan sidáv guoddet/vattáv dunji/duostov dáv suormmasav). Mån NN, váldáv duv, NN:av, muv ålmmån/ áhkátjin/, duv ähtsátjit, ávov ja surgov dujna juogátjit, ja dujna åskåldissan viesutjit dasik jábmem munnuv sirát. (Ja muv gieresvuoda märkkan sidáv guoddet/vattáv dunji/duostov dáv suormmasav). *guládus Dåj lihppe dal gállasjguojmitja ja dunnu gállasjvuodav lihppe Jubmela ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) åvdån nannim. Dunnu jáhto jáhkulisvuoda ja gasskasasj gieresvuoda birra årrusa mujttádussan Jubmela huvsos ja gieresvuoda vattos. Fármastus dunnuv Jubmela buorissjivnnjádus, dálla ja agev. Amen Sálmma Råhkålup dunnu åvdås ja dunnu aktisaj viessoma ja boahtteájge åvdås: h: Gieresvuoda Jubmel, duv gijttep udnásj biejves, dán biejve ávos ja doajvos. Råhkålip NN:a ja NN:a ja sunnu gállasjvuoda åvdås. Gijttep gieresvuodas mav goabbák guojmestiska libá gávnnam ja sunnu aktisasj viessomis. Gijttep doarjos mav oattjoba vaddet ja duosstot. Viehkeda sunnuv nubbe nubbáj ándagis luojttet ja ávov ja fámov duv giedas duosstot. Jesusa namán. tj: Amen härrá råhkålvis h: Råhkålup aktan Härrá råhkålvisáv: Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. *Buorissjivnnjádus h: Duosstut Härrá buorissjivnnjádusáv. h: Härrá buorissjivnnjedus dunnuv ja várjjalus dunnuv. Härrá tjuovggijus árudijás dunnuj ja årrus dunnuj ármmogis. Härrá jårggålus árudijás dunnuj ja vaddus dunnuj ráfev. Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. sálmma 68 hávddádimjuBmeldievnnO Bielloskuoladibme h: (Jubmela:) Áhtje, Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. jali h: Gålmaktes Jubmela namán. h: Mij lip tjåhkanam NN:av hivástahtátjit ja suv Jubmela giedajda guodátjit. sálmma h: Härrá, mijá Jubmel, dån le iellema ája. Dujna viessop, vájaldip ja lip. Várjjala mijáv duv gieresvuodan viessomin ja jábmemin. Doalvo mijáv ármos rijkkasit. Bárnát Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. Amen. 69hávddádibme jali Jubmel, ij le dádjadahtte man tjábbe viessom le ja ávos dievva ja de rievddá ja nåv báktjasin sjaddá. Fármasta NN:av, guotte suv duv vájmo lahka nåhkåmahtes gieresvuodajnat. Guotte aj mijáv akta lahka duv ja vatte midjij fámov viessomav joarkket. Amen. jali Jubmel, mij boahtep duv åvddåj surgon ja juoren gájkka dajna majt ep dádjada, gájkka dajna mij ietjájduváj (gájkka dajna mij le rievtugahtes ja boasstot). Dån vuojná mijá gadnjalijt, mijá vájvev ja moarev. Dån vuojná aj mijá gijttogisvuodav NN:a viessoma åvdås. Jubmel, boade mijá lusi liegga gieresvuodajnat. Viehkeda mijáv ájn viessot. Duosto NN:av duv fármmaj nåhkåmahtes gieresvuodajnat. Amen. *guodem h: Ármmogis Jubmel, guodep NN:av duv giedajda. h: Ednamis le boahtám. Ednamin vas galga sjaddat. (+) Jesus Kristus le tjuodtjelibme ja iellem/ Jesus Kristus duv galggá maŋemus biejve båktet. jali h: Sunji vaddi iellemav. Duosto suv duv ráfáj (+) ja vatte sunji Jesus Kristusa diehti ávvulis tjuodjelimev. h: Härrá, Jubmel Áhttje almen Härrá, Jubmela Bárnne, värálda Lånestiddje, Härrá, Jubmel, dån ájlis Vuojŋŋanis, ármmálaste mijáv. (Jábmembåttån, maŋemus biejven viehkeda mijáv, libbogis Härrá Jubmel.) Amen. jali h: Jubmel, dån alme ja ednama Sjivnnjediddje, dån värálda Lånestiddje, dån iellema Vuojŋŋanis, várjala mijáv duv rijkan dálla ja agev. Amen. 71hávddádibme H/V: Gulldalup Tjáluga bágojt jasskavuoda birra Jubmela lunna iellemin ja jábmemin. Mij låhkåp … Sálmma h/v: Råhkålup. h/v: Jubmel, duv gijttep iellemis mav midjij vattá, mij le dievva bargojs ja åvdåsvásstádusás, surgos ja ávos. Dál gijttep NN:as, gájkka dassta majt oattjojma suv iellema baktu, ja majt sån viessomájgen midjij vattij. Viehkeda mijáv surgon ja åhpada mijáv viessoj åvdås viessot dav ájgev mij miján ájn le. Gijttep bárnát Jesus Kristusa åvdås guhti uvsav rahpá iellemij mij goassak ij någå. Guotte mijáv uddni ja juohkka biejve ja gå ájgge ållån, dibde de mijáv ráfen jábmet. Amen. h: Råhkålup aktan Härrá råhkålvisáv: 72hávddádibme Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. Sálmma/Tjuojadibme Sálmma h: Jubmel, dån guhti le tjuodtjelibme ja iellem, vatte sunji duv ráfev ja tjuovggis sunji duv ihkeva (+) tjuovgga. Amen. 73hávddádibme (*) Buorissjivnnjádus h: Duosstut Jubmela/Härrá buorissjivnnjádusáv: Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. sálmma Tjuojadibme h: Mannup ráfen, mijá Härrá Jesus Kristusa namán. Amen. jali h: Jubmela ráfe, mij le mijá jiermijs alebun, várjjal dijá vájmojt ja dijá ájádusájt Jesus Kristusin. Amen. jali h: Áhtje hukso, Bárne gieresvuohta ja ájlis Vuojŋŋanisá åskåldisvuohta fármastisá mijáv biejvvek, gå idjá boahtá ja gå tjuodtjelime idet tjuovgut. Amen. 74hávddádibme hávddádimjubmeldievno råhkålvisá råhkålvis 2 Härrá, mijá Jubmel, dån le mijá dårvvo buolvas buolvvaj. Jage ja biejve målsudi, valla dån biso dahtanik. Duv ármmo mijáv guoddá iellemin ja jábmemin. Mujttup ja gijttup dassta mav dån NN:a baktu vaddi. Duosto suv rijkkasit. Bárnát Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. Amen. råhkålvis 7 Jubmel, ij le dádjadahtte man tjábbe viessom le ja ávos dievva ja de rievddá ja nåv báktjasin sjaddá. Fármasta NN:av, guotte suv duv vájmo lahka nåhkåmahtes gieresvuodajnat. Guotte aj mijáv akta lahka duv ja vatte midjij fámov viessomav joarkket. Amen. råhkålvis 8 Jubmel, mij boahtep duv åvddåj surgon ja juoren, gájkka dajna majt ep dádjada, gájkka dajna mij ietjáduváj (gájkka dajna mij le rievtugahtes ja boasstot). Dån vuojná mijá gadnjalijt, mijá vájvev ja moarev. Dån vuojná aj mijá gijttogisvuodav NN:a viessoma åvdås. Jubmel, boade mijá lusi liegga gieresvuodajnat. Viehkeda mijáv ájn viessot. Duosto NN:av duv fármmaj nåhkåmahtes gieresvuodajnat. Amen. 75hávddádibme hávddádimjubmeldievno tjáluktevsta dåssjånibme ja åvdåsvásstádus Härrá, åhpada mijáv biejvijdimme låhkåt, vaj vijses vájmojt oadtjop. Sál 90:12 Härrá, tjiegŋalisájs duv tjuorvov. Härrá, gulá muv tjuorvvasav, gulldala muv råhkålvisájt! Jus mujttuj biedjat lulu suttojt, Härrá, guhtis de bissot luluj? Valla dujna le ándagisluojttem, danen dujsta balli. Härráv vuordáv, uhtjadav, sidáv suv bágojt gullat. Härráv uhtjadav ienebut gå gáhttára ideda maŋŋel, gå gáhttára ideda maŋŋel. Dajna gå tjáleduvvam le: Nåv duohta gå lev iellemin, javllá Härrá, juohkka buolvva muv åvdån sådjus, ja juohkka njuovtjav Jubmelav hievedus. Juohkkahasj mijás galggá de lågov Jubmela åvdån dahkat. Rom 14:11–12 Nåv le aj jábbmegij tjuodtjelibme. Mij dåssjåniddjen sáddjiduvvá, nåhkåmahttán tjuodtjel. Mij gudnedisvuodan sáddjiduvvá, herlukvuodan tjuodtjel. Mij sjiebtjesvuodan sáddjiduvvá, ålles fámon tjuodtjel. 1 Kor 15:42–43 Dij gudi javllabihtit: ”Uddni jali idet vuolggep duon dán stádaj ja ganudip jagev buorre oassásijt dagátjit ”, ehpit dij diede gåk dijá viessom idet le. Lihpit suovva mij oanegattjav vuojnnu ja vas gáhtu. Jak 4:13–14 Máná, allup guoros bágoj ähttsu, ájnat dagoj ja sádnesvuodajn. De diehtep sádnesvuoda máná lip, ja jus vájmmo mijáv duobbmi de jasskavuodan lip suv åvdån, gå Jubmel le mijá vájmos stuoráp ja gájkka 76hávddádibme diehtá. Muv gärrása, jus vájmmo ij mijáv duobbmi de Jubmela åvdån jálo lip. 1 Joh 3:18–21 dårvvo Jubmela lunna Diedáv mav didjij lev ussjolam, Härrá hoallá: buorev, iv baháv. Boahtteájgev ja dårvov didjij vattáv. Gå muv tjuorvvobihtit ja munji råhkålihpit, de guláv. Gå muv åhtsåbihtit, de gávnnabihtit. Härrá hoallá: Gå ålles vájmostihtte åhtsåbihtit, de gehtjav vaj muv gávnnabihtit. Jer 29:11–14 Härrá le muv räjnnuhiddje, munji ij migek fájllu. Räjnon muv ruoddnis giettijda doalvvu, loattjes tjátjij bájken muv vuojŋadahttá. Ådå fámojt munji vaddá ja rievtes gäjnojt muv lájddi, namás guddnen. Iv buorrek sjievnnjedamos loamen masstak balá danen gå dån le muv maŋen, svihtjat ja soabbát muv jaskadibá. Sál 23:1–4 Jubmel le mijá dårvvo ja gievrrudahka, niedan viehkke mij goassak ij biehte. Danen ep balá vájku ednam skielbbi ja váre mera tjiegŋalissaj vierri, ihka tjátje sjåvvi ja såbddu ja váre mera alvos márramis doargesti. Sál 46:2–4 Agev lev dálla duv lunna, giedas muv aneda. Lájddi muv sidodat milta, muv doalvo herlukvuoda gäjnov. Jus dujna lev almen, iv majdik ednamin hálijda. Muv rumáj ja muv jálludahka biehttis, 77hávddádibme valla mujna le Jubmel, báktám ihkevij. Sál 73:23–26 Várijt várdudaláv: gåsstå munji viehkke boahtá? Viehkke Härrás boahtá, ednama ja alme sjivnnjediddjes. Juolgát ij tjalggalahte, luottajdat agev gähttjá. Ihkenis ij oade, agenis gåhtså, sån guhti Israelav várjjal. Härrá duv várjjal, suv oakken vájalda, duv bálldalin vádtsá. Biejven biejvve duv ij vahágahte, ij ga iján mánno. Härrá duv várjjal gájkat bahás, gájkat mij viessomat ájttá. Härrá viessomájgenat várjjal, dálla ja ihkeven ájggáj. Sál 121 Jus idedisruopseldiddje såjij luluv hállánit ja mera gätjátjij vuojŋadittjat luluv vuolgget, de dåppe lulu aj muv gávnnat ja giedajnat muv lulu adnalit. Jus luluv javllat: Sjievnnjet muv gåbttjis, tjuovgga muv birra idjan sjaddis, de dunji ij le sjievnnjet sjävnnjadin, idja le tjuovggat degu biejvve, iesj sjievnnjet le tjuovgga, Sál 139:9–12 Båhtit muv lusi gájka gudi låsså nådijt guoddebihtit, de didjij vuojŋadimnuobev vattáv. Válldit muv svagájt oalggáj ja oahppit mujsta gänna le lidna ja njuorris vájmmo, de dijá sielojda vuojŋadimnuobev oadtjobihtit. Muv svagá li vuohkasa ja noade gähppat.” Matt 11:28–30 78hávddádibme E gus vihtta tsitsátja guovte guohpárbiednigattja åvdås vuobdeduvá? Valla Jubmel dajs avtak ij vajálduhte. Ja tjabu dijá oajve vuobddatjoale li lågåduvvam. Allit balá, diján le ienep árvvo gå vájk man edna tsitsátjin. Luk 12:6–7 Visses lev, ij jábmem ij ga iellem, e ieŋŋgila e ga ietjá fámo, e ga ma dálla li jali ma båhti, jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá, mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin, mijá Härrán. Rom. 8:38–39 Dajna gå Jubmel väráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju. Jubmel ittjij Bárnes väráldij rája duobbmitjit, ájnat suv baktu väráldav gájutjit. Joh 3:16–17 De Jesus sunji hålaj: ”Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá, ja guhti viessu ja munji jáhkká ij goassak jáme. Joh 11:25–26 jáhtto ja doajvvo Jubmel ij le jábbmegij ájnat viesso almatjij jubmel, dajna gå sunji li gájka viessomin.” Luk 20:38 Muv sávtsa gulli muv jienav, mån dajt dåbdåv ja tjuovvu muv. Ihkeven iellemav sidjij vattáv. Sij e goassak håhkkåna ja aktak ij sijáv muv giedajs råhtti. Joh 10:27–28 De Jesus sunji hålaj: ”Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá. Joh 11:25–26 Allit balá. Jáhkkit Jubmelij ja jáhkkit munji. Áhtjám vieson li ållo lanjá. Luluv gus ietján javllat manáv didjij sajev gárvedittjat? Ja jus dal manáv didjij sajev gárvedittjat, de máhtsav dijáv iehtjam lusi viettjatjit vaj lihpit gånnå mån lev. Joh 14:1–3 79hávddádibme Visses lev, ij jábmem ij ga iellem, e ieŋŋgila e ga ietjá fámo, e ga ma dálla li jali ma båhti, jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá, mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin, mijá Härrán. Rom 8:38–39 Dajna mijás aktak ij ietjas hárráj vieso, ij ga aktak ietjas hárráj jáme. Jus mij iellep de Härráj iellep, ja jus jábmep de Härráj jábmep. Juogu dal iellep jali jábmep de Härráj gullup. Dan diehti Kristus jámij ja vas älláj Härrán sidjij gudi li iellemin ja aj sidjij gudi li jábmám. Rom 14: 7–9 Nåv aj dijájn: Gå dal Vuojŋŋanisá fámojt gähttjalihpit allasihtte ássat, gähttjalihtit de valjev dajs oadtjot tjoaggulvisá gievrrodibmen. Dan diehti ádnus sån, guhti gielaj sárnnu, máhttudagáv hålav tjielggitjit. 1 Kor 13:12–13 Dåssjåniddje viertti nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvat ja jábbmelasj viertti jámegahtesvuohtaj gárvoduvvat. Valla gå dåssjåniddje nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvá ja jábbmelasj jámegahtesvuohtaj gárvoduvvá, de sjaddá nåv gåktu tjálugij le tjáleduvvam: Jábmem le njieladuvvam ja vuojtto le boahtám. Jábmem, gånnå le duv sjnjuhtje? Jábmem, gånnå le duv vuojtto? Jábmema sjnjuhtje le suddo, ja sutto fábmo le láhka. Jubmelij gijtto, guhti vuojtov midjij härrá Jesus Kristusa baktu vaddá. 1 Kor 15:53–57 Diehtep gå gajkoduvvá goahte mij le mijá viesso ednamin, de miján le viesso almen mij le Jubmelis, ihkeven viesso mij ittjij giedaj dagáduvá. Sjuohkadallap dáppe viesodijn, dajna gå vájddep almmelasj viessuj gárvoduvvat. Gå de dasi lip gárvoduvvam, de ep rihttsot gávnadalá. Mij, gudi dán goaden lip, vájvijs sjuohkadallap; ep ham sidá rihtsahit, ájnat gárvoduvvat, vaj jábbmelasj luluj iellemis njieladuvvat. 2 Kor 5:1–4 Mijá ájtteklánnda le almen, ja dåppelt aj vuorddep suv, guhti mijáv le gájutjit, härrá Jesus Kristus. Sån mijá rasjes rubmahav ietjájduhttá, vaj sjaddá suv herlukvuoda rubmaha lágátjin, danen gå sujna le fábmo gájkka ietjas vuolláj biedjat. Fil 3: 20–21 80hávddádibme Ij le ham miján dáppe ednamin stáda mij bissu ájnat vuorddep dav mij le boahtemin. Heb 13:14 Muv gärrása, Jubmela máná dal lip, valla ij le ájn bihkusin manen sjaddap. Diehtep galla gå ietjas bigot de suv lágátjin sjaddap, dajna gå bessap suv vuojnnet gåktu le. 1 Joh 3:2 Ale balá. Mån lev vuostasj ja maŋemus, ja guhti viesov. Jábmám lidjiv, ja gehtja, ihkeven ájggáj viesov, ja mujna li tjoavddaga jábmemij ja jábbmekájmmuj. Big 1:17–18 Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin: ”Gehtja, Jubmela goahte le almatjij lunna, sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna, ja gájkka gadnjalijt sijá tjalmijs sihkku. Jábmem ij dasti gávnnu, ij ga surggo jalik luodjom jalik bávtjas. Dan diehti gå gájkka mij åvddåla lij, gáhtu.” Big. 21:3–4 81hávddádibme hávddájluOjTTem/ gudnalihTe luOjTTem Rámátlågos h: (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. Almatja biejve le degu rásse, sån giedjegahttá degu giette giedjek. Gå biegga vássá, de ij le desti, dan sadje ij dassta majdik diede. Härrá ármmo le ihkeven ájges ihkeven ájggáj sidjij gudi le balulattja. h: Mijá Jubmel ja Sjivnnjediddje, dunji guodep NN:av. Dårvustallap dunji, guhti midjij iellemav vaddi, fármasta mijáv aj jábmemin ja ihkálasjvuodan. Sihtap duv lahka årrot dálla ja agev. Gijttep NN:a viessomájge åvdås ednamin, gijtov gájkka dassta mav midjij vattij. Viehkeda mijáv viessoj åvdås viessot dav ájgev mij miján ájn le. Amen. Ps 103:15–17 82hávddádibme härrá råhkålvis Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. hiejttemråhkålvis h: Vatte, (Å) Jubel/ (Å) Härrá, NN:aj duv ráfev, ja tjuovggis sunji duv ihkeva (+) tjuovgga. Amen. jali Jubmel, dån guhti le tjuodtjelibme ja iellem, vatte NN:aj/sunji duv ráfev ja tjuovggis sunji duv ihkeva (+) tjuovgga. Amen. 83hávddádibme Buorissjivnnjádus Råhkålup Jubmela/Härrá buorissjivnnjádusáv. Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. Amen. Sálmma Rájadusbágo v: Mannup ráfen, mijá Härrá Jesus Kristusa namán. Amen. jali v: Jubmela ráfe, mij le mijá jiermijs alebun, várjjal dijá vájmojt ja ájádusájt Kristus Jesusin. jali v: Áhtje hukso, Bárne gieresvuohta ja ájlis Vuojŋŋanisá åskåldisvuohta fármastisá mijáv biejvvek gå idja boahtá ja gå tjuodtjelime idet tjuovgut. Amen. 84hávddádibme Duv jiedna l ájnas! Ájllega ragátmáno 20.b. 2009 le girkkoválljim ja dujna le jienastimriektá. Gudi galggi duv åskeldimev oadtjot mierredit ájnas ássjijt girkkon boahtte niellja jage? Le gatjálvis dåjmaj birra tjoaggulvisán ja gájkkasaj märrádusáj birra ålles Svieriga girkkuj. Gåktu galggá duv girkkomákso aneduvvat? Makkir dåjma galggi gávnnut duv tjoaggulvisán? Makkir vuojno galggi girkkon? Máhttelis le vájkudit duv girkkuj. Buorisboahtem jienastit girkkoválljimin! Ane duv jienastimkårtåv Gájka gejn li jienastimriektá oadtju jienastimkårtåv brevvalådaj bårggemáno 27.b. ja ragátmáno 2.b. gaskan. Jienastibme girkkoválljimin doajmmá vargga sämmiláhkáj gå álmmukválljimijn. Dån hähttu buktet duv jienastimkårtåv jus jienasta válljimbiejve åvddåla ja gå jienasta sierralágásj jiednaduosstomsajen. Jus jienasta duv válljimlanján de le ájnas buktet jienastimkårtåv. (Ietján rávkaduvvá legitimasjåvnnå jus válljimgähttje duv e dåbdå.) Jus le láhppám jienastimkårtåv de ságasta duv tjoaggulvisájn. Máhtá aj rávvit ådåsav webbabielen www.svenskakyrkan.se/kyrkoval jali Svieriga girkko diededimdievnastusá baktu, telefåvnnå 018-16 96 00. Jienastimkårtta rájaduvvá duv álmmuktjáledimadrässaj. Ådå jienastimkårttå máhttá jus le dárbbolasj fáksajn rájaduvvat Svieriga girkko soames ålggorijkkatjoaggulvisájda. Gesi máhtá jienastit? Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusijda ja sijá kandidáhtajda. Nammadimjuohkusijd máhttá girkkoválljimijn buohtastahttet belludagájda álmmukválljimijn. Juohkusa ietja diededi majt sihti dahkat. Lista gájkka nammadimjuohkusijda ja sijá kandidáhtajda gávnnuji www.svenskakyrkan.se/kyrkoval. Dån máhtá aj ságastit duv tjoaggulvisájn. Persåvnnåjienastit gålmå kandidáhttaj Ådås le vaj máhtá persåvnnåjienastit gålmå kandidáhttaj gå ruossav bieja sidjij válljimsiedilin. Ruossa lasedi kandidáhtaj máhttelisvuodav válljiduvvat ja bessi duv åvdåstit. Jienastit gålmån jali nieljen válljimin Girkkoválljimin jienasta gålmån jali nieljen válljimin, ja mierreduvvá duv girkko bájkálasj organisasjåvnås gånnå vieso. Duv jiedna vájkut gåktu Svieriga girkko stivrriduvvá bájkálattjat, dajvalattjat ja rijkalattjat. 1) tjoaggulvis Girkkofábmoduvvam jali njuolggaválljidum girkkoráden giehtadaláduvvi ássje ma guosski tjoaggulvisá iellemij, buojkulvissan doajmmáj mij dagáduvvá ja makkir ulmijda tjoaggulvis galggá barggat. Válljimsiedila li vielggada. 2) girkkosiebrre Gå moadda tjoaggulvisá aktan barggi ekonomalattjat ja administratijvalattjat girkkosiebren de válljiduvvá aktisasj girkkofábmoduvvam. Danna mierreduvvá iehtjádij siegen ekonomiddja- ja gittaåbmudakássjij birra. Válljimsiedila li alega. 3) stiffta Svieriga girkko le juogedum 13 stifftaj. Stiftajn li vidnon doarjjot tjoaggulvisájt åvdedit sijá dåjmav. Stifftafábmoduvvam le stifta alemus mierredimorgána. Válljimsiedila li guovggisruoppsada. 4) girkkotjåhkalvis Girkkotjåhkalvis le Svieriga girkko alemus mierredimorgána 251 sebrulattjajn. Dánna mierreduvvi aktisasj ássje ma guosski girkko njuolgadusájda ja vuojnojda. Girkkotjåhkalvis mierret aj buojkulvissan gåktu gástadibme, konfirmasjåvnnå, fiesstim ja hávddadus gálggá dåjmaduvvat. Válljimsiedila li visskada. Gånnå ja goassa máhtá jienastit? Ragátmáno 7.b. rájes máhta jienastit dåjmadagájn åvddålájgejienastibmáj, sierralágásj jiednaduosstomsajijn jali brevvajienastimijn. Válljimbiejve máhtá jienastit duv válljimlanján jali sierralágásj jiednaduosstomsajijn. jienastit válljimbiejve ragátmáno 20.b. Jienastimkårtån tjuodtju makkir jienastimlanján máhtá jienastit ja dan rabásájge. Dån galga buktet duv jienastimkårtåv jali legitimasjåvnåv jali válljimgähttje galggi duv dåbddåt. Muhttijn rabáduvvi sierralágásj jiednaduosstomsaje. Buvte duv jienastimkårtåv gå galga jienastit. jienastit åvddål válljimbiejve Ragátmáno 7.b. rájes gitta ragátmáno 16.b. dån máhtá åvddålájgejienastit pastor- jali tjoaggulvisdåjmadagájn ålles rijkan. Diedojt rabásájgij birra oattjo tjoaggulvisájn gånnå sidá åvddålájgejienastit. Buvte duv jienastimkårtåv. Máhtá aj oadtjot ådå jienastimkårtåv dåjmadagán. Dån hähttu de máhttet ietjat identitehtav duodastit. Máhtti aj gávnnut sierra jiednaduosstomsaje duv tjoaggulvisán/girkkosiebren. Sáhkada duv tjoaggulvisájn diedojt åttjutjit makkir máhttelisvuoda gávnnuji. Buvte duv jienastimkårtåv gå galga jienastit. Brevvajienastibme le ietjá vuohke åvddåla jienastit. Dási dárbahuvvá brevvajienastimpakähtta mav máhtá oadtjot duv pastor- jali tjoaggulvisdåjmadagás. Danna gávna gájkka majt dárbaha brevvajienastittjat. Diededime birra makkir nammadimjuohkusa ja kandidáhta ma säbrri válljimij gávnnuji internehtan: www.svenskakyrkan.se/kyrkoval. Rája duv brevvajienav vaj le stiftan maŋemusát ragátmáno 16.b. Dån hähttu aj duoddit duv jienastimkårtåv. jienastit sáttakulmutjijn Sáttakulmusjjienastibme dagáduvvá vargga sämmiláhkáj gå brevvajienastibme. Sáttakjienastibme le åvdemusát alternatijvva dunji gut ájggu jienastit valljimlanján valla hiereduvvi jienastit válljimbiejve. Dån dárbaha brevvajienastimpakehtav jienastittjat sáttakulmutjijn. Jienastimkårttå le dárbbolasj jus sáttakulmusj jienav doalvvu ietjá ladnjaj gå valljimladnjaj válljimbiejve. Gåktu sjattaj válljiminboados? Webbabielen www.svenskakyrkan.se/kyrkoval almoduvvi álggobåhtusa maŋenagi gå jiena riekkniduvvi valljimlanjáj dahppama maŋela. Persåvnnåjiena dalloj älla riekknidum. Maŋemus boados almoduvvá sämmi sajen gå stifta li dárkestimriekknimav dahkam. Sidá gus ienebuv diehtet? Webbabielen www.svenskakyrkan.se/kyrkoval gávnnu dát diededibme giese rájes álkkes dárogiellaj, suomagiellaj, nuorttasámegiellaj, oarjjelsámegiellaj, julevsámegiellaj, romagiellaj, ieŋgisgiellaj, fránskagiellaj, tuskagiellaj, arabiagiellaj, spánskagiellaj ja giehtagiellaj. Diededibme dárogiellaj lågoduvvá aj tjalmedimijda jiednabáddáj ja máhttá ragátmáno rájes rávviduvvat Svieriga girkko diededimdievnastusás, telefåvnnå 018-16 96 00 jali e-påvstå baktu info@svenskakyrkan.se. Dån máhtá ságastit duv tjoaggulvisájn jali gähttjat webbabielev www.svenskakyrkan.se/kyrkoval ienep diedojt åttjutjit. Jienastit gålmån jali nieljen válljimin Girkkoválljimin jienasta gålmån jali nieljen válljimin, ja mierreduvvá duv girkko bájkálasj organisasjåvnås gånnå vieso. Duv jiedna vájkut gåktu Svieriga girkko stivrriduvvá bájkálattjat, dajvalattjat ja rijkalattjat. gå tjoaggulvis ij le oassen girkkosiebren gå tjoaggulvis le oassen girkkosiebren (akta alternatijvva le máhttelis) njuolggaválljim njuolggaválljim girkkofábmoduvvam a bc bájkálattjat bájkálattjatbájkálattjat 1 a–c: Girkkofábmoduvvam jali njuolggaválljidum girkkoráden giehtadaláduvvi ássje ma guosski tjoaggulvisá iellemij, buojkulvissan doajmmáj mij dagáduvvá ja makkir ulmijda tjoaggulvis galggá barggat. Válljimsiedila li vielggada. bájkálattjat njuolggaválljim njuolggaválljim aktisasj girkkofábmoduvvam girkkofábmoduvvam njuolggaválljidum girkkoráde dajvalattjat rijkalattjat njuolggaválljim stifftafábmoduvvam njuolggaválljim girkkotjåhkanibme Svieriga girkko le juogedum 13 stifftaj. Stiftajn li vidnon doarjjot tjoaggulvisájt åvdedit sijá dåjmav. Stifftafábmoduvvam le stifta alemus mierredimorgána. Válljimsiedila li guovggisruoppsada. Girkkotjåhkalvis le Svieriga girkko alemus mierredimorgána 251 sebrulattjajn. Dánna mierreduvvi aktisasj ássje ma guosski girkko njuolgadusájda ja vuojnojda. Girkkotjåhkalvis mierret aj buojkulvissan gåktu gástadibme, konfirmasjåvnnå, fiesstim ja hávddadus gálggá dåjmaduvvat. Válljimsiedila li visskada. Gå moadda tjoaggulvisá aktan barggi ekonomalattjat ja administratijvalattjat girkkosiebren de válljiduvvá aktisasj girkkofábmoduvvam. Danna mierreduvvá iehtjádij siegen ekonomiddja- ja gittaåbmudakássjij birra. Válljimsiedila li alega. Svieriga girkko – le dunji! Svieriga girkko l midjij sebrulattjajda ja dárbaj mijá oasálasjvuodav. dåjmalasj sadje Ålles Svierigin gávnnuji bájken 3 400 girkko. Sierralágásj huodnaha li, árvulasj kultuvrraárbe ja dåjmalasj saje jubmeldievnnuj, siettosvuohtaj, vuojŋastibmáj, aktisasjvuohtaj, lavllomij ja musijkkaj. girkko árggabiejven Sebrulattjan oattjo säbrrat ja vájkudit Svieriga girkko árggabiejvvebargguj buojkulvissan kåvråjn, mánájjuohkusijn, goahteguossidimijn, skihpadåhpegirkkon, nuorajjuohkusijn ja fuolkkebagádallamijn. iellema ájggegávda Girkkon gávnadip ájnas dáhpádusáj måhken degu gástadusán, konfirmasjåvnån, fiessimin ja hávddádimen. jáhkko ja guoktáladdam Svieriga girkko fállá aktavuodav gånnå nubbe nuppijn gávnadip, jáhkov ja guoktáladdamav juohkep ja lahkanip Jubmelij. rijkajgasskasasj barggo Svieriga girkko aktan barggá girkkoj ålles väráldin ja doarjjaorganisasjåvnåj. Háhppelis håhkkånimviehkkedagojn ja guhkesájggásasj åvdedimbargon. doarjja hiedijn ja håhkkånimijn Svieriga girkko bargge gávnnuji doarjjan gå sårme, hiede ja håhkkånime li sjaddam, ålggorijkan ja Svierigin. gávnadimsaje Ságastit soabmásijn São Paolon. Bårå kanellabullav Melbournin. Svieriga girkko ålggorijkan le ájnas gávnadimsadje. Degu tjoaggulvis gånnå dån vieso. Start Valresultat Girkkoválljim ragátmáno 18.b. Dån vállji. Svieriga girkkon li ienep gå 7 miljåvnnå sebrulattja ja doarjoduvvá ulmutjijs gudi sihti girkkuj säbrrat ja åvdåsvásstádusáv válldet, åvdedit ja hábbmit girkko boahtteájgev. Ragátmáno 18 b. li gájkka sebrulattjajn gudi li 16 jage dävddám ja li álmmuktjáledum Svierigin máhttelis bájnatjit gudi galggi oadtjot åskov Svieriga girkkov boahtte niellja jage stivrrit. Svieriga girkko doajmma le vijdes ja gåbttjå moadda ássjesuorge. Girkko sihtá årrot sadjen gatjálvisájda ja ságastallamijda, tjåhkanimsadjen aktisasjvuohtaj, vuojŋŋalasjvuohtaj ja aktavuohtaj Jubmelijn. Girkko mij dårvov vaddá ja åvdet juohkka ulmutja sielulasj varresvuodav. Rabásmielak girkko mij le ulmutjij lahka ja fámodimij bielen. Gånnå ristagis ja almasjvuoda árvvovuodo praktihkalattjat dåjmaduvvá, Svierigin ja ålggorijkan, ávon ja surgon, árggabiejven ja basen. Gåsi galggá Svieriga girkko fámojt biedjat? Håhkkånimsajijn ja sårmmesajijn gávnnut? Gástadibmáj, skallidibmáj, fiesstimij ja hávddádibmáj? Vuorrasijt, skihppijt ja aktuviessojt guossidit? Báhtariddjeássjijda? Javlaj, bässátjij ja ájlistagáj basodibmáj? Birásbargguj? Girkkohuodnahij huksamij? Rievtugis oassásijda? Mánáj ja nuoraj musihkkadåjmajda? ………………….? Girkkoválljim ragátmáno 18.b. Girkkoválljimin ragátbiejve 18.b. dån vállji gåsi Svieriga girkko galggá boahtte niellja jage fámojt biedjat. Gesi sidá åskov vaddet? Válljimbiejven dån jienasta válljimlanján mij jienastimkårtån vuojnnu. Gänna le jienastimriektá oadtju jienastimkårtåv brevvalådaj maŋemusát bårggemáno 31.b. Jus válljimbiejven li moadda sierralágásj jienastimsaje de jienastimkårtån dajt aj vuojná. Dån máhtá aj válljimbiejve åvddål jienastit. Girkkoválljim la gålmmå jali niellja válljima Duv tjoaggulvisá bájkálasj organisásjåvnnå mierret jus dån girkkoválljimin galga gålmån jali nieljen válljimin jienastit. 1) girkkofábmoduvvama jali njuolggaválljidum girkkoráde Sij giehtadalli ássjijt ma gulluji tjoaggulvisá iellemij, bv. mij dåjmaduvvá ja makkir ulmijda tjoaggulvis galggá barggat. 2) aktisasj girkkofábmoduvvama Moadda tjoaggulvisá álu aktijbarggi ekonomalattjat ja tjuottjodime hárráj girkkoaktisasjvuodan. Aktidum girkkofábmoduvvama mierredi luohkoj tjuottjodimev, huodnaássjij ja dakkirij birra. 3) stiftafábmoduvvama Svieriga girkko le juogedum lågenangålmmå stifftaj. Juohkka stiffta biskåhpas lájddiduvvá. Stiftaj barggogåhttjusijda gulluji tjoaggulvisájt doarjodit ja daj bargov åvdedit. 4) girkkotjåhkanibme Girkkotjåhkanibme le Svieriga girkko alemus mierredimorgána gånnå li 251 sebrulattja. Sij mierredi aktisasj ássjijt ma guosski bv. girkko njuolgadusájda degu ássje gástadime, skallidime, fiesstima ja hávddádime birra. Duv jienastimkårtån vuojná makkir válljimijn máhtá jienastit. = Njuolggaválljima = Rijkalasj mierre = Girkkotjåhkanibme = Girkkostivrra = Dajvak mierre = Stiftafábmoduvvama = Stiftastivrra = Bájkálasj mierre = Bájkálasj mierre gå tjoaggulvis ij sebra girkkoaktisasjvuohtaj = Bájkálasj mierre gå tjoaggulvis säbrrá girkkoaktisasjvuohtaj = Aktisasj girkkofábmoduvvama = Girkkosiebrreráde = Girkkofábmoduvvama = Girkkoráde = Njuolggaválljidum girkkoráde = Girkkojiednadak = Návti doajmmá = Rávvis nieljetjiegaga = orgána majda válljip girkkoválljimin. Dievdedum vielggis ja rávvis nieljetjiegaga= mierredimorgána.Sáhtsodum nieljetjiegaga= dåjmadimorgána. Njuolggaválljidum girkkoráde le mierredim ja dåjmadimorgána. = Gänna le jienastimriektá jienas gålmån jali nieljen válljimijn, d.j. Girkkotjåhkanibmáj, stiftafábmoduvvamijt ja avta jali guovte bájkálasj orgánaj .Duohke dasi le jus tjoaggulvis gullu girkkoaktisasjvuohtaj jali ij. Jienastibme Jienastibme le vargga sämmiláhkáj gå álmmukjienastibme. Viertti dujna jienastimkårttå jus jienasta jienastimbiejve åvddål ja jus jienasta sierralágásj jienastimsajen. Juska vil jienasta válljimlanján viertti jienastimkårtåv maŋen válldet. Válljimbiejven ragátmáno 18.b. Válljimlanján Jienastimkårtån vuojná makkir válljimlanján máhtá jienastit ja makkir rabásájge li. Sierralágásj jienastimsajijn Muhttijn ásaduvvi aj sierralágásj jienastimsaje. Jus dakkira gávnnuji válljimbiejven de vuojná sajijt ja rabásájgijt jienastimkårtån. Válljimbiejve åvddål Dåjmadagá ålles rijkan Ragátmáno 5.b. ja ragátmáno 14.b. gaskan máhtá jienastit pastora-/tjoaggulvisdåjmadagájn ålles rijkan. Lassediedojt oattjo tjoaggulvisás gånnå sidá jienastit. Sierralágásj jienastimsaje Máhtti aj gávnnut sierralágásj jienastimsaje ma li rahppot válljimbiejve åvddål.. Sáhkada ietjat tjoaggulvisájn jus sidá máhttelisvuodajt gullat. Brevvajienastibme Brevvajienastibme le ietjá vuohke jus sidá åvddåla jienastit. Dalloj dárbaha ”brevvajienastimskurpov” mav rávvi duv pastora-/tjoaggulvisdåjmadagás. Skurpon li majt dárbaha, i.s. tjálek válljimsiedil mav iesj máhtá dievddet. Nammadimjuohkusis masi ájgo jienastit álu máhtá oadtjot válljimsiedilijt ma li åvddålprienntidum. Duv brevvajienastibme viertti maŋemusát ragátmáno 14.b. jåvsådit. Sáttakjienastibme Sáttakjienastibme le brevvajienastime sjimuk, valla le åvdemusát alternatijvvan sunji gut le ájggum válljimlanján jienastit valla válljimbiejven ij buvte. ”Brevvajienastimskurpon” li gájkka majt sáttakjienastattijn dárbaha. Gejda máhtá jienastit? Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusij, degu belludagájda álmmukválljimijn. Máhtá aj jienastit sierra ulmutjij gev ienemusát sidá válljit, ruossi de kandidáhta namáv nammadimjuohkusa listan! Nammadimjuohkusa ietja diededi gåktu sihti girkko galggá barggat ja doajmmat boahtteájgen, gåsi Svieriga girkko galggá fámojt biedjat. Duv tjoaggulvisás oattjo diedojt makkir juohkusijda máhtá jienastit. Gávna aj listajt bielen www.svenskakyrkan.se Válljimbåhtusa Båddåsasj båhtusa vuoseduvvi bielen www.svenskakyrkan.se maŋenagi gå aktij riekkniduvvi válljimlanjáj dahppama maŋŋela. Maŋemus boados vuoseduvvá i.s. bielen www.svenskakyrkan.se gå stifta li gájkka jienastimijt ållåsij riekknim. Duv jienastimkårttå Dån gänna le jienastimriektá galga maŋemusát bårggemáno 31.b. duv jienastimkårtåv oadtjot häjmmaj rájadum. Jienastimkårtån vuojná persåvnålasj diedojt degu makkir jienastimijn oattjo jienastit, ja gånnå ja goassa jienastit máhtá. Jus dån le jienastimkårtåv láhppám, jali jus danna le juoga boasstot, de dån máhtá sáhkadit girkkostivrajn, Kyrkostyrelsen, Svenska kyrkan, 751 70 Uppsala, 018-16 96 00 (Informationsservice), jali ådåsav rávvit bielen www.svenskakyrkan.se . Gut ij le jienastimkårtåv oadtjum, ja adná sujna le jienastimriektá galggá aj girkkostivrajn sáhkadit dan birra. Jienastimkårttå rájaduvvá duv álmmuktjáledumadrässaj. Jienastimkårtåv máhttá gärddádit ja dakkir gärddusav máhttá fáksit tjoaggulvissaj gånnå jienasta ja Svieriga girkko ålggorijkatjoaggulvisájda. Gatjálvisá sebrulasjvuoda birra Svierigin åvdebut sjattaj automáhtalattjat sebrulasj Svieriga girkkon riegádimen. Uddni sebrulattjan sjatta gástadime baktu. Goappátjagá máná, tonåringa ja vuorrasappo máhtti gástaduvvat. Jus mánná ij la gástadum de sujttoaddne máhttá diededit sijá mánná galggá sebrulattjan årrot Svieriga girkkon. Máná gudi li lågenanguovte jage vuorrasappo galggi ietja miededit. Jus dån la juo gástadum ietjá ristagis siebren de máhtá sjaddat sebrulattjan Svieriga girkkon ságastime maŋŋela girkkohärrájn. Dån gut la häjttám sebrulasjvuodav Svieriga girkkon duostoduvá ruoptus sebrulattjan. Jus illa visses jus dån la sebrulasj jali dujna li ietjá gatjálvisá sebrulasjvuoda birra de aktavuodav válde tjoaggulvisájn gånnå åro. Sebrulasjmákso Svieriga girkko doajmma Svierigin ja ålggorijkan mávsedvvá sebrulasjmávsos, mij aj gåhtjudallá girkkomákson. Ienemusá vatteduvvi duv bájkalasj tjoaggulvissaj. Mákso galggá rähkkut juohkkabäjvvásasj bargguj mánáj, nuoraj ja vuorrasappuj, kåvråjda ja jubttsatjiegajda, skihpadåhpegirkkuj, fuolkkerádevaddemij, juorabargge härrájda, gávnadimsajijda ja dåjmajda ulmutjida gudi li aktu ja hejmadisulmutjijda. Gájka máksep aj bájke girkkohuodnahij ja kultuvrrahistårjalasj árvoj gähttjuj boahtte buolvajda. Man ednagav mávsá sebrulasjvuohtamáksuj mierreduvvá guovtet oases: duv sisboahto ja makkir tjoaggulvissaj gullu. Rijkkagasskamierre girkkomáksuj 2011 la 0,99 prosenta duv värrodahtte sisboados kommuvnnaj. Hávddádimgållo Bakku hávddádimgållo mávseduvvá gájkajs gudi li álmmuktjáledum Svierigin. Rijkkagasskamierre gålluj 2011 la 0,24 prosenta duv värrodahtte sisboados kommuvnnaj. Svieriga girkko l oajvveålmåj hávddádimdoajmmaj Svierigin, ietján gå Stockholma stáda ja Tranåsa kommuvnna. Deklarasjåvnnåblankehtan máhtá vuojnnet duv girkkomávsov ja hávddádimgålov. Hiejtedit sebrulasjvuodav Svieriga girkkos Jus dån mierreda hiejtedit sebrulasjvuodav Svieriga girkkos de dav diededa duv bájkálasj tjoaggulvissaj. Máhtá riŋŋgit, manádit jali tjállet duv tjoaggulvissaj ja adnot blankehtav hiejtedibmáj. Dån máhtá aj rádjat persåvnålasj vuollájtjáledum adnomav dábálasj brevan ja rádjat dav tjoaggulvissaj. Jus dån illa visses makkir tjoaggulvissaj gullu de máhtá dav åhtsåt sválldasa baktu rievtesbielen. // Skallujlåhkåmájgen oattjo iehtjádij siegen ságástallamij, ságastimij ja jubmeldievnoj baktu máhttelisvuodav ájádallat birra gut dån la ja masi jáhká. Jáhkkogatjálvisáj birra l nåv gåk gut la Jesus ja mij la tjáledum Rámadin. Vuodo l aj ulmutjij ássjij birra, buojkulvissan mij la duolla ja mij ij la vierre, venakvuoda, gieresvuoda, seksa, viessoma sisanádusá birra. Ássje maj gájkka ulmutjijn la aktavuohta danen gå ij aktak vieso ietjas viessomav aktu. Skallujlåhkåmájgge l hiejtedum skallidimjubmeldievnujn. Skallo l duv gástadusá duodastibme. Jubmela åvdån li gájkka ulmutja árvulattja. Skallujlåhkåm la vuohke duodastit dáv jur dunji. Skallujlåhkåmläger sámijda Svieriga girkko juohkka jage ásat sáme skallujlåhkåmlägerav aktijbargon Sáme girkkorádijn Svieriga girkkon, Sáme referänssajuohkusijn Härnösánda ja Julevu stiftan, ja Sámenuorajn. Ienep diededimev lägera birra 2012 aktavuodav válde Birgitta Simmajn Julev stiftan: 0920-4924 58. // Girkkolasj fiesstim la jubmeldievnno manna li symbolajs vallje. Jubmela ja gájkka vihtanij åvdån loabedip nubbe nuppev gieresvuodav huksat ja nubbe nuppe bielen tjuodtjot viessomav tjadá. Råhkålip Jubmelav buorissjivnnjedit mijá gállasjvuodav ja viehkedit mijáv vájvij tjadá majt duosstop viessomin. Máhttelis la persåvnålattjat hábbmit fiesstimjubeldievnov. Muhtem gállasjguojmmepára sihti tjállet ietjasa jáhtojt, lavllot lávllagav nubbe nubbáj jali dahkat ietjádav persåvnålattjat. Vuodo l vaj galggá årrot jubmeldievnno ávon ja gijttogisvuodan viessoma ja gieresvuoda vaddagis goappátjagá gállasjguojmmepárraj ja guossijda. Fiesstimságastallam Girkkolasj fiesstima åvddål la agev fiesstimságastallam manna härrá ja gállasjguojmmepárra hábbmiji fiesstimav. Makkir tevstajt galggá válljit, makkir jáhto galggi årrot, gut dahka majt ja goassa? Ienemusát härrá gatjádallá gállasjguojmmepáras gåktu ja goassa gávnadijga, masi ienemusát lijkkuba nubbe nuppen, majt ienemusát aktan dahkaba. Tjuottjes gállasjguojmmepárraj dávk lisj vuojŋadahka gå bessaba hábbmimis oanegav ja tjalmostahtteba manen ajtu vállduba jur nubbe nuppijn. Härráj la vuohke sunnujn buorebut dåbdijdit ja l buorre vuodo fiesstimhållaj. Ságastallam máhttá årrot juogo de girkkon jali hejman gállasjguojmmepára lunna. Jus ságastallam la hejman de álu ásaduvvá duodde gávnadibme girkkon hárjjidalátjit seremoniddjav sajen. Umasslágásj árbbedábe Svierigin vájkuduvvap iehtjádij siegen amerijkalasj kultuvras. Dat vuojnnu aj moatten gállasjguojmmepáraj sávadusán ietjasa jugálvisá birra. Dábálasj gatjálvis la jus bruvrrá galggá lájddiduvvat áhtjes álltárij. Ij gávnnu mige Svieriga girkkon mij dav dábev buorggu, valla árvulasj la ájádallat symbolijka birra dagon. Álgon la gå åvdåsvásstadus nissunis vatteduvvá áhtjes ålmmåj ja l dat ájges gå nissuna ällim mindiga. Muhtem härrá máhtti dat oares vuornnot bruvrrá áhtjes álltárij lájddiduvvá. Svierigin la árbbedáhpe gállasjguojmmepárra vádtseba aktan álltárij, symbollan gå nissun iesj vállji ietjas ålmmåv ja ålmmå iesj vállji ietjas nissunav ja såj iesmujtolis ja buohtaárvulattjat vádtseba fiesstimij. // Jábmem ja hávddádus - Svenska kyrkan - Om oss Giedde Gåvvå: Maria Svensk Rubmahav ienemusát skihpadåhpe, dievnastusdåhpe jali, fällamin, polijssa hállduj válldá. Dåjmadi vaj rumáj la doalvodum jábbmegijhuodnahij vani dárbaha dán mutto mierredit gisto oasstema birra. Máhttá ráfen plánit hávddádusáv. Ájnas la hivástahttet, sierraláhkáj viessoma maŋemus hivástahttemin – jábmemin. Dalloj máhtti dábe ja symbola hávddádusá måhken jaskadussan ja doarjjan årrot låsså ja surgulasj hivástahttemin. Vuostasj dahko Åvdebut agev mannin njuolgga härrá lusi gå soames jámij. Dálla diedet jábmemav bájkálasj värrofábmudahkaj. Jus sihtá prosessav álgadit de l buorre vuostasj dahko. Tjáledi hávddádim- ja kremerimaduodastusáv mij la rávkadum hávddádussaj. Värrofábmudagás oadtju aj ietjá ássjetjállagijt nåv gåk registaroasev ( dárbulasj báŋŋkaaktavuodaj), jábmemduodastusáv ja berajguoradallamav (dárbulasj maŋebut jábbmegaoabmetjállagij). Aktavuodav válldet tjoaggulvisájn Buoremus la jus lagámusá ietja aktavuodav válldi tjoaggulvisájn ja dajna härrájn majt sihti galggá hávddádit. Máhttá de aktan diŋŋgot biejvev hávddádusjubmeldievnnuj ja lagámusá álgos diehti sij oadtju dav härráv majt sihti. Ij la dárbbo diŋŋgot härráv ja ájgev hávddádus- jubmeldievnnuj hávddádusdåjmadagá baktu. Ságastibme härrájn jali diakonajn Jábmema åvdån la luondulasj mij guoktáladdap ja ballap. Gå suorgos ja jábmemis dejvadallap de ietjájduvvap goappátjagá rubmahij ja sielluj. Muhttijn suorggo dåbddu ilá låssåt aktu guoddet. Härrá ja diakona li hárjjánam ulmutjit duosstot vájves vidjurijn ja siján la sjávovälggogisvuohta. Aktavuodav vállde ietjat bájkálasj tjoaggulvisájn. Ij gávnnu duolla vuohke surggahit – gájka surggahip iehtjama milta ja nubbe ij la buorep jali nievrep nuppet vuoges. Dárbahip dádjadit ja guorrasit mijá suorgov dåmadip umassláhkáj. Máhttá almmusit gávkasvuoda hámen ja dármedisvuohta dan birra mij ij lim goassak javladum jali dagádum, márjju moarre gå l guodedum. Máhttep aj dåbddåt gähppánimev, jus jábbmek lij mälggadav skihpam ja jábmem boahtá tjoavddalibmen. // Gå häjos nissunij vatteduvvá åskeldimev loaddnut ja buoredit viessomav suv fuolkkáj de l rijkajgasskasasj bargos oasse. Sämmi l gå hiv-dähppom jali aidsskihppe duostodovvá huvsos sadjá gå rájadallat. Jali gå ulmutja ságasti såbadusá birra sadjáj gå nubbe nuppep vasjijn duosstot, ja rijddo ráddnasemasvuodas målsuduvvá. Jårbbå värált, Svieriga girkko rijkajgasskasasj barggo l aktijbarggam girkkoj Afrikin ja Asian badjel tjuohte jage. Uddni bargaduvvá väráldij rievtesvuodajn váni nielge, häjosvuoda ja duolmmoma dagi väráltvijdes ristagis aktisasjvuodan. ATC-allianssa gávnnu birra värálda. Juohkka sajen ulmutja barggi vájkudittjat ja buoredittjat sijá viessomav. Vatta aktugattjasj li ájnnasa Dán bargon la barggo biebbmuj ja tjáhtjáj gájkajda, lánndadáfoåvddånibme, teologalasj åhpadus, mikrolåna ja spárram ja såbadus ja jáhkkudakságastallam. Valla aj oajbbom rievtesvuohtaj, buojkulvissan rievtes oasestibme, håhkkånimdago, ulmutjij riektá ja nissunlasj lájddijibme. Barggo biednigahteduvvá ienemusát biednigijs ma tjoahkkeduvvi Svierigin. Vatta tjoaggulvisájs, aktugasj vaddijs ja siebrijs doarjju bargos ednagav väráldij ienep rievtesvuohtajn. Biednikdoarjja Sidas ja EUas la ietjá ájnas sisboahto. Svieriga girkko tjoaggulvisá li vuodo rijkajgasskasasj bargon. Diededi, åhpadi ja tjoaggi biednignijt, buojkulvissan kollektaj, basaraj ja dåjmaj baktu stádan. Vierrevuoda hähttuji gádoduvvat Viehkke l ájnas, valla ij tjoavde gájkka gassjelisvuodajt. Vierrevuoda ma ulmutjijt duosstu viessot árvvogisláhkáj hähttuji gádoduvvat. Avtabále gå gájka galggi máhttet ietjasa biebbmat dálla, de hähttuji ednama luohko bissot boahtte buolvajda. Jårbbå värált, Svieriga girkko dårjav vaddá bájkálasj girkkojda ja organisasjåvnåjda Europan, Afrikin, Asian, Latijnnaamerikin, ja Mellan Östernin aktijbargo baktu rijkajgasskasasj girkkolasj värmmádagájn. Anedahkes vuohke l barggat bissolis buoredibmáj. Girkkokansliddjan Uppsálan plániduvá tjoaggem, álmmukåhpadus ja vájkudimbarggo. Danna mierreduvvá makkir prosjevta umasslágásj sajijn väráldin ma galggi doarjjoduvvat ekonomalattjat jali persåvnålattjat Jårbbå väráldis, Svieriga girkko rijkajgasskasasj barggo. // Girkkoválljim ragátmáno 18.b. Dån vállji Svieriga girkkon li ienep gå 7 miljåvnnå sebrulattja ja doarjoduvvá ulmutjijs gudi sihti girkkuj säbrrat ja åvdåsvásstádusáv válldet, åvdedit ja hábbmit girkko boahtteájgev. Ragátmáno 18 b. li gájkka sebrulattjajn gudi li 16 jage dävddám ja li álmmuktjáledum Svierigin máhttelis bájnatjit gudi galggi oadtjot åskov Svieriga girkkov boahtte niellja jage stivrrit. Svieriga girkko doajmma le vijdes ja gåbttjå moadda ássjesuorge. Girkko sihtá årrot sadjen gatjálvisájda ja ságastallamijda, tjåhkanimsadjen aktisasjvuohtaj, vuojŋŋalasjvuohtaj ja aktavuohtaj Jubmelijn. Girkko mij dårvov vaddá ja åvdet juohkka ulmutja sielulasj varresvuodav. Rabásmielak girkko mij le ulmutjij lahka ja fámodimij bielen. Gånnå ristagis ja almasjvuoda árvvovuodo praktihkalattjat dåjmaduvvá, Svierigin ja ålggorijkan, ávon ja surgon, árggabiejven ja basen. Gåsi galggá Svieriga girkko fámojt biedjat? Girkkoválljimin ragátbiejve 18.b. dån vállji gåsi Svieriga girkko galggá boahtte niellja jage fámojt biedjat. Gesi sidá åskov vaddet? Válljimbiejven dån jienasta válljimlanján mij jienastimkårtån vuojnnu. Gänna le jienastimriektá oadtju jienastimkårtåv brevvalådaj maŋemusát bårggemáno 31.b. Jus válljimbiejven li moadda sierralágásj jienastimsaje de jienastimkårtån dajt aj vuojná. Dån máhtá aj válljimbiejve åvddål jienastit. Girkkoválljimin li gålmmå jali niellja válljima Duv tjoaggulvisá bájkálasj organisásjåvnnå mierret jus dån girkkoválljimin galga gålmån jali nieljen válljimin jienastit. 1) GIRKKOFÁBMODUVVAMA JALI NJUOLGGAVÁLLJIDUM GIRKKORÁDE Sij giehtadalli ássjijt ma gulluji tjoaggulvisá iellemij, bv. mij dåjmaduvvá ja makkir ulmijda tjoaggulvis galggá barggat. 2) AKTISASJ GIRKKOFÁBMODUVVAMA Moadda tjoaggulvisá álu aktijbarggi ekonomalattjat ja tjuottjodime hárráj girkkoaktisasjvuodan. Aktidum girkkofábmoduvvama mierredi luohkoj tjuottjodimev, huodnaássjij ja dakkirij birra. 3) STIFTAFÁBMODUVVAMA Svieriga girkko le juogedum lågenangålmmå stifftaj. Juohkka stiffta biskåhpas lájddiduvvá. Stiftaj barggogåhttjusijda gulluji tjoaggulvisájt doarjodit ja daj bargov åvdedit. 4) GIRKKOTJÅHKANIBME Girkkotjåhkanibme le Svieriga girkko alemus mierredimorgána gånnå li 251 sebrulattja. Sij mierredi aktisasj ássjijt ma guosski bv. girkko njuolgadusájda degu ássje gástadime, skallidime, fiesstima ja hávddádime birra. Duv jienastimkårtån vuojná makkir válljimijn máhtá jienastit. NÁVTI Girkkoválljimin li gålmmå jali niellja válljima Gänna le jienastimriektá jienas gålmån jali nieljen válljimijn, d.j. Girkkotjåhkanibmáj, stiftafábmoduvvamijt ja avta jali guovte bájkálasj orgánaj. Duohke dasi le jus tjoaggulvis gullu girkkoaktisasjvuohtaj jali ij. DOAJMMÁ NJUOLGGA VÁLLJIMA RIJKALASJ MIERRE DAJVAK MIERRE NJUOLGGA VÁLLJIMA GIRKKOTJÅHKANIBME GIRKKOSTIVRRA STIFTA FÁBMODUVVAMA STIFTASTIVRRA BÁJKÁLASJ MIERRE GÅ TJOAGGULVIS IJ SEBRA BÁJKÁLASJ MIERRE GÅ TJOAGGULVIS SÄBRRÁ GIRKKOAKTISASJVUOHTAJ GIRKKOAKTISASJVUOHTAJ NJUOLGGA VÁLLJIMA AKTISASJ GIRKKO FÁBMODUVVAMA GIRKKOSIEBRRERÁDE NJUOLGGA VÁLLJIMANJUOLGGA VÁLLJIMANJUOLGGA VÁLLJIMA GIRKKO FÁBMODUVVAMA GIRKKO FÁBMODUVVAMANJUOLGGA VÁLLJIDUM GIRKKO JIEDNADAK GIRKKORÁDEGIRKKORÁDE GIRKKORÁDE GIRKKORÁDE Rávvis nieljetjiegaga = orgána majda válljip girkkoválljimin. Dievdedum vielggis ja rávvis nieljetjiegaga = mierredimorgána. Sáhtsodum nieljetjiegaga = dåjmadimorgána. Njuolggaválljidum girkkoráde le mierredim- ja dåjmadimorgána. Jienastibme Jienastibme le vargga sämmiláhkáj gå álmmukjienastibme. Viertti dujna jienastimkårttå jus jienasta jienastimbiejve åvddål ja jus jienasta sierralágásj jienastimsajen. Juska vil jienasta válljimlanján viertti jienastimkårtåv maŋen válldet. VÁLLJIMBIEJVEN RAGÁTMÁNO 18.B. VÁLLJIMLANJÁN Jienastimkårtån vuojná makkir válljimlanján máhtá jienastit ja makkir rabásájge li. SIERRALÁGÁSJ JIENASTIMSAJIJN Muhttijn ásaduvvi aj sierralágásj jienastimsaje. Jus dakkira gávnnuji válljimbiejven de vuojná sajijt ja rabásájgijt jienastimkårtån. VÁLLJIMBIEJVE ÅVDDÅL DÅJMADAGÁ ÅLLES RIJKAN Ragátmáno 5.b. ja ragátmáno 14.b. gaskan máhtá jienastit pastora-/tjoaggulvisdåjmadagájn ålles rijkan. Lassediedojt oattjo tjoaggulvisás gånnå sidá jienastit. SIERRALÁGÁSJ JIENASTIMSAJE Máhtti aj gávnnut sierralágásj jienastimsaje ma li rahppot válljimbiejve åvddål. Sáhkada ietjat tjoaggulvisájn jus sidá máhttelisvuodajt gullat. BREVVAJIENASTIBME Brevvajienastibme le ietjá vuohke jus sidá åvddåla jienastit. Dalloj dárbaha ”brevvajienastimskurpov” mav rávvi duv pastora-/tjoaggulvisdåjmadagás. Skurpon li majt dárbaha, i.s. tjálek válljimsiedil mav iesj máhtá dievddet. Nammadimjuohkusis masi ájgo jienastit álu máhtá oadtjot válljimsiedilijt ma li åvddålprienntidum. Duv brevvajienastibme viertti maŋemusát ragátmáno 14.b. jåvsådit. SÁTTAKJIENASTIBME Sáttakjienastibme le brevvajienastime sjimuk, valla le åvdemusát alternatijvvan sunji gut le ájggum válljimlanján jienastit valla válljimbiejven ij buvte. ”Brevvajienastimskurpon” li gájkka majt sáttakjienastattijn dárbaha. Gejda máhtá jienastit? Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusij, degu belludagájda álmmukválljimijn. Máhtá aj jienastit sierra ulmutjij gev ienemusát sidá válljit, ruossi de kandidáhta namáv nammadimjuohkusa listan! Nammadimjuohkusa ietja diededi gåktu sihti girkko galggá barggat ja doajmmat boahtteájgen, gåsi Svieriga girkko galggá fámojt biedjat. Duv tjoaggulvisás oattjo diedojt makkir juohkusijda máhtá jienastit. Gávna aj listajt bielen www.svenskakyrkan.se. Válljimbåhtusa Båddåsasj båhtusa vuoseduvvi bielen www.svenskakyrkan.se maŋenagi gå aktij riekkniduvvi válljimlanjáj dahppama maŋŋela. Maŋemus boados vuoseduvvá i.s. bielen www.svenskakyrkan.se gå stifta li gájkka jienastimijt ållåsij riekknim. Dån gänna le jienastimriektá galga maŋemusát bårggemáno 31.b. duv jienastimkårtåv oadtjot häjmmaj rájadum. Jienastimkårtån vuojná persåvnålasj diedojt degu makkir jienastimijn oattjo jienastit, ja gånnå ja goassa jienastit máhtá. Jus dån le jienastimkårtåv láhppám, jali jus danna le juoga boasstot, de dån máhtá sáhkadit girkkostivrajn, Kyrkostyrelsen, Svenska kyrkan, 751 70 Uppsala, 018-16 96 00 (Informationsservice), jali ådåsav rávvit bielen www.svenskakyrkan.se. Gut ij le jienastimkårtåv oadtjum, ja adná sujna le jienastimriektá galggá aj girkkostivrajn sáhkadit dan birra. Jienastimkårttå rájaduvvá duv álmmuktjáledumadrässaj. Jienastimkårtåv máhttá gärddádit ja dakkir gärddusav máhttá fáksit tjoaggulvissaj gånnå jienasta ja Svieriga girkko ålggorijkatjoaggulvisájda. Mánná Gåvvå: Jim Elfström Dunji äjgádin gástadus máhttá årrot duodastus gijttogisvuohtaj, gå sjaddam la äjgádin jur dán unna ulmutjij. Jáhtto Gástadusán la jáhtto Jubmel la maŋen viessoma gájkka biejvij, juska mij dáhpáduvvá. Girkko ålles histåvrå tjadá l gástadus årrum vuojnos duodastibme juohkka ulmutja diehttelis aktisasjvuohtaj Jubmelijn. Gástadusjubmeldievnno l ávo ja viessoma vuollo. Gut la gástadum la buvtedum Jubmela åvvdåj gut midjij vaddá viessomav ja sihtá oasev válldet mijá ávon dassta. Jubmel sihtá mijá lahka årrot viessoma tjadá, tjoavddet mijáv gájkas mij gállnat ja dan láhkáj ådåstuhttá mijá viessommáhttelisvuodajt. Gástadus nuorajda Máná ienemusát li gástadum Svieriga girkkon, valla ienep nuora ja nuorra ållessjattuga sihti gástaduvvat. Dáhpádum la ienemusát skallujlåhkåma, åhpadusá maŋŋela jali ságastimjuohkusa gáktuj ristalasj jáhkon. Gástadus ja sebrulasjvuohta Gástadus la vuodo sebrulasjvuohtaj Svieriga girkkon. Gut la gástadum ietjá ristalasj sebrudagán hiehpá aj sebrulattjan Svieriga girkkon, ådå gástadus ij la dárbulasj. Svieriga girkko årniga milta ristalasj gástadus la fámon agev. // Uppsala domkyrka. Girkko vuodo viddno Svieriga girkko vuodo vidno li basodit jubmeldievnov, åhpadit ja barggat diakoniddjajn ja misjåvnåjn. Tjoaggulvis åvdåsvásstet dåjmas gájkajda gudi viessu ja guossidi tjoaggulvisáv. Máhttelisvuohta l gástadussaj, konfirmasjåvnnåj, fiesstimij ja hávddádibmáj. Jubmeldievno Jubmeldievnno l máhttelisvuohta Jubmelijn gávnadit aktisasjvuodan ietjá tjoaggulvisårroj. Oadtjop vuojŋadit råhkålvisán, skalon ja lávllagin. Gájka duostoduvvi ietjasa jáhkujn ja sijá guoktástallamij. Árbbedábe dåbdov vuojnnep jubmeldievno umasslágásj åsijn, gullat musijkav ja vuojnnet girkkolanja hiervvimijn. Valla oadtjop aj duosstot ådåstimev moalggemin, lávllagin ja råhkålvisán. Åhpadus Jesus åhpadij ulmutjijt gätjo viessomav. Giehtoj muodolvisájt ja ságastij ulmutjij gej gávnadij danen gå sidáj vuosedit Jubmela gieresvuodav. Åhpadisålmmå oadtjun vidnov diedojt oabllodit ja nåvti l åvddålijguovlluj dagádum gitta mijá ájggáj. Gå ájádallap åhpadussaj uddni márjju ájádallap åvdemusát skallujlåhkkijda. Valla gájkka gávnadimijn ulmutjij åhpadip juojddá nubbe nuppe birra ja iehtjama birra. Nåvti oadtjop tjiegŋodum dádjadusáv mij la årrot ulmusj. Diakoniddja Diakoniddja l girkko sosiálalasj barggo. Viddno la oasálasjvuoda, roatto ja gasskasasj solidaritehta baktu duosstot ulmutjit fámodum vidjurijn. Vuodo dási l Jubmela gieresvuohta, mij mijáv duosstu ulmutjin Jesus Kristus. Misjåvnnå Misjåvnnå mierkki ”rájadus” ja spiedjilt vidnov majt åhpadisålmmå oadtjun vihtanasstet iehtjadijda sijá jáhko birra. Girkko dálásjájge oassálassta dan rájadusán gávnadimij baktu ulmutjij goappátjagá lahkabirrusin ja mijá rijka rájáj ålggolin. Misjåvnnå l danen avta ednagav birra majt tjoaggulvis dahká sijá ietjas rájáj sinna ja gåktu doarjju ietjá girkkojt ålles värálda birra sijá vuodo barggogåhttjusin vihtanasstet Jesusa birra. Dagáduvvá goappátjagá ekonomalasj vattaj baktu ja rája barggijt, buojkulvissan åhpadiddjijt, dåktårijt, ekonomajt jali härrájt. Svieriga girkko ålggorijkan Ålggorijkkagirkko gåbttjå ålggorijkkatjoaggulvisájt ja ietjá ålggorijkkadåjmajt. Siebrreráde Svieriga girkkuj ålggorijkan mierret makkir ålggorijkkatjoaggulvisá gulluji Svieriga girkkuj. Gávnnuji 45 ålggorijkkatjoaggulvisá ja vil gáktselåk jubmeldievnnosaje gånnå tjåhkani dájvvalakkoj. Lågå ienebuv Svieriga girkko sáme dåjma birra dánna. // Máhttep dåbddåt gieresvuodav gasskavuodajn ietjá ulmutjij ja Jubmelijn. Jubmel sihtá mijá viessomav ja sihtá vuododit gasskavuodav juohkka ulmutjij. Jesusa baktu oadtjop ienebuv diehtet majt Jubmel sihtá ja gut Jubmel la. Jubmel ulmutjin Jesusin la sierralágásj lahka gasskavuohta Jubmelij, sån la Jubmel iesj ulmutjin. Giehto Jesusa birra gávnnuji nieljen evangeliumin Rámádin. Rámát la girjje måttijn åsijn mij giehttu ulmutjij gávnadimij dåbdijdusájt Jubmelijn. Jesus väráldij boahtá danen gå Jubmel mijáv ähttsá ja sihtá midjij ihkevenájgev rahpat, goappátjagá åvddåla ja maŋŋel jábmema. Jubmel sihtá mij galggap oadtjot ienep diedojt Jubmela rijka birra ja gieresvuoda birra. Girkko guovdásj ja viessomgálldo Girkko guovdásj ja viessomgálldo l Jesus Kristus ja evangelium suv birra. Evangelium ulmutjav doalvvu aktisasjvuohtaj Jubmelijn, gut la suv sjaddam ja ulmme. Jubmelin la vijsesvuodas, ármos ja gieresvuodas rájedis tjiegŋalisvuohta. Girkko jáhkko l vuodo åskeldibme Jubmelij ja l vuododum Jubmela ájmodis dagojda, ma li dåbddusa Rámádin ja duosstu ulmutjijt sijá viessomin. Råhkålvis la ájnas Jáhkket la dårvustallat ja oajbbot. Råhkålvis ja dábálamos vuohke jáhkkuj. Råhkålittjat ij dárbaha jáhkket. Vájmo duodalasjvuohta ja åhtsålibme l ájnas råhkålvissaj. Ájgev mierredit råhkålvissaj ja dáv ájgev årrot aktu allasis ja suv råhkålvisájn la álggovijor gasskavuohtaj Jubmelijn. Ij la ájnas man buoragit mijá råhkålvis la hábmádum. Vájmo ságastallam Jubmelijn la ájnas. Ristagis dåbdåstibme Ristagis girkko dåbdås avtav Jubmelav- Áhttje, Bárnne ja ájlis Vuojŋŋanis – mij sjivnnjet, lånes ja iellemav vaddá. Svieriga girkko l väráltvijdes girkkos oasse ja juohká ristagis dåbdåstimev ja hieveduslávludisáv goalmaktes Jubmelij. Jáhkko åvddåjbuvteduvvá dåbdåstimen bágon ja dagon ja l árbbe apostolak ájges. Gålmån oabmásamos jáhkkodåbdåstimen li sierrasadje gåvådussaj jáhko ja girkko aktelasjvuohtajt ájgij tjadá. Lågå guovtev dajs rievtesbielen. Evangelak-luhterak girkko Svieriga girkko gullu evangelak-luhterak árbbedáhpaj augsburgak dåbdåstimijn 1530 jage rajes mij aktidij dåbdåstimtjállagav. Dåbdåstimtjállaga reformasjåvnnåájges li bagádiddje vihtanus gåktu jáhkko tjielggiduváj vásstádussan ájge gatjálvisájda. Girkko jáhkko ja åhpadus hábmáduvvá teologalasj refleksjåvnå baktu mij la jáhkko ja dåbdåstibme. Viddno la aktugasj ristagisájda ja girkkuj juohkka ájge ådåsis dåbdojn ájádallat jáhko tjiegŋalisáv ja tjielggit dan sisanádusáv. Ij jáhkkodåbdåstibme ij ge åhpadus la ulmme jáhkkuj. Da vuosedi mij la girkko vissesvuohta ja tjielggiji jáhkov. Aktan ájdan ságastallmijn ietjá árbbedábij, sárnnedimen ja jubmeldievnon Svieriga girkko åvddålijguovlluj suv jáhkov sárnnet. // Álgo rájes ristagisá tjåhkanin jubmeldievnnuj. Álgos ällim nåv moaddása. Muhtem sajijn lidjin doalvodum sijá jáhko diehti. Dárbbo lij gávnadit ja gulldalit giehtojt Jesusa birra, gullat tjielggimijt Jesusa viessoma ja jábmema ja bajástjuodtjelime birra. Jubmeldievno hámev árbbijin muhtem mudduj sijá oabme juvdálasj jáhkos. Täkstalåhkåma oasev dåbbdin synagogas. Máles la ájnas Juo álgon ristagis histåvrån máles sjattaj ájnas oasse aktisasjvuodan. Gieresvuohtamáles lij gå biebmov juogadin. Máles åvdeduváj ruvva dahkuj gå mujttin åhpadisålmmåj maŋemus bårrusav aktan Jesusijn. Gähttjalin sisanádusáv tjielggit gå Jesus lij jábmám ja bajástjuodtjelam. Dat máles, skallo, basoduvvá vilá gájkka ristagis girkkojn dájvvalakkoj.. Ristagis jubmeldievnno Ristalasj jubeldievnno máhttá dágáduvvat moatteláhkáj valla vargga agev la hieveduslávllom Jubmelij, täkstalåhkåm rámádis ja råhkålvis. Jubmeldievnno gájkka tjoaggulvisájn Svieriga girkko tjoaggulvisájn basoduvvi jubmeldievnno edasik juohkka ájllega. Valla álu li jubmeldievno aj ietjá biejvijn vahkon. Vahko sárnneskåvvåsin gávna makkir jubmeldievno basoduvvi girkkon årromsaje lahkusin. Álmmoduvvi álu muhtem bájkálasjtidnigin valla moadda tjoaggulvisájt gávna aj webban. Rabás gájkajda Gájka duostoduvvi säbrrat: nuora ja vuorrasa, jáhkkogisá ja gudi e jáhke. Jubmeldievnon vatteduvvá viehkke tjielggit mijá viessomijt ja Jubmelijn gávnadit. Valla jubmeldievnno l aj märkka ja duodastus girkko jáhko ja säbrrama birra sebrudagán. Gesi l ådås dávk dåbddusj vehik amás. Giella márjju l duodalasj ja javladuvvi ja dagáduvvi márjju dago majs la vájvve dádjadit sisanádusáv. Ájllega oajvvejubmeldievno årnigav gávna Sálmmagirje maŋŋegietjen. Máhtá aj agev gatjádit. Buorisboahtem! // Svieriga girkkon barggat la dåjmadit juoŋga åvdås masi jáhkká - Svenska kyrkan - Om oss Virggejuohkusa Svieriga girkkon Gávnnuji moattelágásj virggejuohkusa Svieriga girkkon. Härrá, girkkotjuojadiddje, viessogähttje, diakona ja tjoaggulvispedagoga li virggejuohkusa ma li dábálattja girkkon. Gávnnuji vil ietjá bargge, iehtjádij siegen ekonoma, diedediddje ja jurista. Diakona Diakonan barga tjoaggulvisán, girkkolasj institusjåvnån jali rijkajgasskasattjat. Barggo máhttá sisanedit gájkka idjavádtsemijs stádan, sadjihin nuorajda, gitta häjmmaguossidibme vuorrasij ja skibáj lunna, juogosdåjmas mánájda gejn li äjgáda boastoadnogássjelisvuodaj gitta juogosårudagájda demänssasáhtusulmutjida, jubttsatjiegas gitta åhpadussaj. Åhpadusán diakonaj li moadda oase, aktan Svieriga girkko vuodokurssa, gålmå máno praktijkka dårjajn ja kurssabiejve aktan boahtte tjoaggulvispedagogaj, girkkotjuojadiddjij ja härráj. Dárbaha aj fáhkkaåhpadusáv gymnása maŋŋela, buojkulvissan sosionoma, sykologa jali skihpasujtár. Åhpadusá maŋemus oasse l avtajagák åhpadus, nåv gåhtjoduvvam karitatijvva profijllaåhpadus. Tjoaggulvispedagoga Tjoaggulvispedagogan dagá birrasijt majn ulmutja máhti åvddånit ja tjavggasit ristalasj jáhkon. Barga mánáj, nuoraj ja ållessjattugij ja vidno li skallolåhkkeåhpadiddjen doajmmat, ásadit råhkusijt, lajddit ållessjattukpedagogalasj bargov jali dåjmadit lájddijiddjesåhpadusáv dåjmalattjajda gudi barggi vuojtodagi. Åhpadus tjoaggulvispedagogaj la nieljet oases, iehtjádij siegen Svieriga girkko vuodokurssa, gålmå máno praktijkka dårjajn ja kurssabiejve aktan boahtte diakonaj, girkkotjuojadiddjij ja härráj. Dárbaha aj juoŋgalálásj fáhkkaåhpadusáv gymnása maŋŋela, buojkulvissan muhtemlágásj åhpadiddjeåhpadusáv. Tjoaggulvispedagogaåhpadusá maŋemus oasse l avtajagák åhpadus massta Svieriga girkko åvdåsvásstádusáv adná. Girkkotjuojadiddje Barggo girkkotjuojadiddjen la målsudahkes ja dunji vaddá máhttelisvuodav dåjmadit tjuojadiddjen, avtabále gå måvtåstuhtá iehtjádijt åvddånit musijkan. Barga tjuojadiddjen, kåvrrålájddijiddjen ja pedagogan. Ásada konsertajt ja hábbmi musijkav ájnas bálijn iellemin degu gástadimen, fiesstimin ja hávddádusán. Kantor Kantorin sjatta gå váttsá guovtejagák åhpadusáv álmmukallaskåvlån, allaskåvlån jali musijkkaallaskåvlån. Dasi vil boahtá Svieriga girkko vuodokurssa ja praktijkka ja kurssabiejve aktan boahtte tjoaggulvispedagogaj, diakonaj ja härráj. Dåhkkiduvátjit kantorin de lågå bielgoalmát gitta gålmå jahkáj. Organissta Organisstan sjatta gå tjadáda dájdulasj kandidáhttaeksámav ulmijn girkkomusijkka (gålmåjagák åhpadus) muhtem Svieriga musijkkaallaskåvlån. Dan maŋŋela tjuovvo hiejtedahttem åhpadusjahke dievnastussaj Svieriga girkkon. Härrá Härrán viehkeda ulmutjijt Jubmelav vásedit sijá iellemijn, ulmutjijt åvdedit jáhkon. Duosto ulmutjijt umasslágásj ájgen ja vidjurin iellemin. Gástadime ja fiesstima li aktan skallolåhkkejuohkusij ja nuorajtjåhkanimij. Máhttá aj sisanedit sjávovälggogisvuodan ságastit persåvnålasj jáhkko- ja iellemgatjálvisaj birra. Härráåhpadusán li moadda oase. Máhtá låhkåt 300 allskåvllåtjuoggá teologiddjan universitehtan jali allaskåvlån, oassálasstet praktijkkaj ja dan maŋŋela vádtset hiejtedahttemtermijnav Svieriga Girkko pastoralainstituhtan Uppsalan jali Lundan. // gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon, aj sáme mánájda ja nuorajda. Jubmel vaddá – Mij juogadip vuoset moatten Jubmel vaddá – Mij juogadip, guosská gájka sajen åvdåsvásstádussaj bærrájgåhtset sáme vuojnojt jáhkkoåhpadusán. Sáme jáhkkoåhpaduspládna dán åvdåsvásstádusá sisanov snivábut tjielggi, dat le sihke vædtsak ja lasse ulmmedokumænnta. Našovnnalaš oskkuoahpahusplána, Ipmil addá – Mii juogadit, guoská buot gásttašuvvon mánáide ja nuoraide Norgga girkus, maiddái sámi. Ipmil addá – mii juogadit plánas leat olu sajiin čujuhan ovddasvástádussii áimmahuššat sámi oaidninbeliid oskkuoahpahusas. Sámi oskkuoahpahusplána addá veahki mearridit dasa sisdoalu, dat lea sihke reaidu ja lassi ulbmildokumenta. SÁME JÁHKKOÅHPADUSPLÁDNA Sáme girkkoráde SÁME JÁHKKOÅHPADUSPLÁDNA Lasse pládnaj Jubmel vaddá – Mij juogadip, jáhkkoåhpaduspládna Vuona girkkon Sáme jáhkkoåhpadusá ulmme le viehkev vaddet systemáhtalasj ja avtatraják jáhkkoåhpadussaj mij båktå ja nanni risstalasj jáhkov, åhpat gålmaktes Jubmelav dåbdåt, viehket sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbbat nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehta bisoduvvá, ja mij hasot sijáv berustit ja oassálasstet girkko- ja sebrudakiellemin. Dát guosská gájkajda gudi li gástaduvvam ja li 0-18 jagága, berustahtek doajmmammáhtukvuodas Sisadno Åvddåtjála Dábálasj oasse 1.1 Moattebelak Sábme 1.2 Risstalasjvuoda dåbddomerka sáme kontevstan Sisadno 2.1 Ållesvuohta ja bajemus ulmij dålkkum 2.2 Oahppamtjalmostahttem ja sierra oahppamulme Prinsihpalasj oasse 3.1 Tjanádum Vuona láhkaj ja girkkolasj plánajda 3.2 Buojkuldagá ja báhkoano – sebrudahtte jáhkkoåhpadus 3.3 Oahppam - dahpaduvvá mánás, sosiálalasj aktisasjvuodan Pládna anon 4.1 Máhttolåpptim 4.2 Åtsådallamjuogadibme ja máhtudakjuohkem 4.3 Aktisasjbarggo sijdaj 4.4 Luojvoj guojmmebargge girkkon Bájkálasj pládnabarggo 5.1 Kontevstalasj ájádallam 5.2 Åvddånahttem bájkálasj jáhkkoåhpadusplánas 5.3 Adno bájkálasj máhtos ja máhtudagás 5.4 Guoradallam Åvddåtjála Jáhkkoåhpadusådåstusán le sáme jáhkkoåhpadus oadtjum stuoráp sajev ja åvddånahttemmáhttelisvuodav Vuona girkkon. Ådåstus vaddá máhttelisvuodav åvdedit jáhkkoåhpadusáv mij vuoset ja bærrájgåhtså sáme risstalasj árbev. Jáhkkoåhpadusådåstusá gæhttjalimbargon (2004-2008), oadtjun moadda tjoaggulvisá sáme bájkijn dårjav jáhkkoåhpadusprosjevtajda ma dættov sámevuohtaj biedjin. Dát la máhttelisvuodav vaddám åvddånahtátjit risstalasj jáhkkogaskostimev sáme kontevstan Sáme girkkoráde le aj oassálasstám dán bargon. Sáme jáhkkoåhpadusprosjevtaj árvustallam vuoset giella, identitehtta ja kultuvrra le guovdásj biele ålles jáhkkoåhpadusás, ja prosjevta li vaddám ådå ájádusájt barggovuogij ja sisano hárráj sáme jáhkkoåhpadusán. Dássta le Sáme jáhkkoåhpaduspládna ávkástallam. Nasjonálalasj jáhkkoåhpaduspládna, Jubmel vaddá – Mij juogadip, guosská gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon, aj sáme mánájda ja nuorajda. Jubmel vaddá – Mij juogadip vuoset moatten sajen åvdåsvásstádussaj bærrájgåhtset sáme vuojnojt jáhkkoåhpadusán. Sáme jáhkkoåhpaduspládna dán åvdåsvásstádusá sisanov snivábut tjielggi.. Návti le jáhkkoåhpadusådåstusán máhttelisvuohta ienep diedoj vaddet rijka álggoálmmuga birra gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon. Sámejáhkkoåhpaduspládna le nappu lasse pládna Jubmel vaddá – Mij juogadip pládnaj, ja dá plána galggi aktisattjat gehtjaduvvat. Lasse pládna galggá aneduvvat tjoaggulvisájn gånnå li sáme máná ja nuora, váj sámevuohta bærrájgåtseduvvá dán plánan rámmagájbbádusáj ja sisano milta Sáme girkkoiellemin ja girkkohiståvrån le sieradusá guovloj gaskan rijkav miehtáj. Bájkálasj jáhkkoåhpadusplánan galggá tjoaggulvis guovlo sáme dilijt vieledit, ja láhtjet sajev bájkálasj árbbedábijda ja variasjåvnåjda. Ulmme le jáhkkoåhpadus gånnå sáme jiedna gullu, ja sjaddá luondulasj oasse Vuona girkkos. Sáme jáhkkoåhpadus galggá identitehtav nannit, máná ja nuora galggi ietjasa sáme duogátjav árvulattjan vásedit. Jáhkkoiellemin la ájnas ulmusj diehtá gut sån le ja dåbddå jasskavuodav ietjas identitehta hárráj, de dát máhttá giehpedit iellemav ristagissan aktijvuodan gånnå iesj guhtik duogásj le sierralágásj. Guorrasip Paulusa bagádussaj ahte jáhkon Kristusij lip mij gájka avtadásálattja, berustahtek tjerdalasjvuodas, sjierves jali nasjonalitehtas. Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarje jalik friddja, ålmåj jalik nissun. Gájka lihpit Kristus Jesusin akta(Gal 2,28) 1.0 Dábálasj oasse 1.1 Moattebelak Sábme Sábme le nammadus sámij årrumguovlluj, ja boahtá bágos sábme, mij la sámij ietjas nammadus allasisá. Sámijn le stáhtus iemeálmmugin ja sijá árbbedábálasj årromguovllo gåbtjå nuortalasj guovlojt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Guoládagán Ruossjan. Sámegiella gullu suoma -ugralasj giellasuorggáj, ja giellarájá manni doarrás nammadum rijkaj rijkarájájs. Nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella li oajvvegiellasuorge Vuonan. (gehtja kártav) 1. Oarjjelsámegiella 2. Ubbmemsámegiella 3. Bihtámsámegiella 4. Julevsámegiella 5. Nuorttasámegiella 6. Anársámegiella 7. Gålldåsámegiella 8. Ahkelsámegiella 9. Gielldasámegiella 10. Darjjisámegiella Sáme ietjasa avtan álmmugin adni gielaj- ja rijkarájáj rastá. Sáme årru ja viessu rijkav miehtáj, ja le oassen moattebelak sáme kultuvras ja árbbedábes. Sámij sámegiellatjehpudahka le målsudahkes. Vájku le sieradus giellamáhtudagán de le sábme ænndu sábme. Aktisasj sáme identitehtta le tjanádum aktisasj histåvrråj, kultuvrraj, giellaj ja árbbedábálasj viessomvuohkáj. Le aj kultuvralasj variasjåvnån sierra sáme guovloj gaskan .Etnisitehtta vuojnnusij boahtá mihtáj baktu, sáme biktasij, dájdaj, slávggá, namáj, árbbedábálasj musihkaj ja gielaj baktu. E dal mihtá agev etnisitehtav vuoseda, dajna gå moattes, duon dan sivá diehti, e bæjválattjat dajt anon ane. Uddni li ållo sáme årrum stádajda ja tjoahkkebájkijda árbbedábálasj sáme årromguovlo ålggolin, sierraláhkáj Osloj. Sámij låhko Sámen ja Sáme ålggolin rievddá dajna gå moattes åhpadusá ja bargo diehti gaskajt jåhtåli. Sámijn le læhkám guhka aktijvuohta risstalasjvuodajn. Sihke katolihkalasj girkko åvddål reformasjåvnå ja ortodoksalasj girkko Ruossjan le vájkkudam sáme åsskuj .Misjåvnnå sámij gaskan esski tjavggiduváj stáhtapietisma ájgen 1700-lågon, ja misjåvnnå nággi sámij hiejttet åvdep sáme åsskodábij. Oase sáme åskos ja kultuvras suddon ja boajtojubmeldievnastussan aneduváj. ’Sámij dålusj åssko’ le nammadus mij dábálattjat tjielggi dav jáhkko árbbedábev mij aneduvá åvddål gå risstalasjvuohta sjattaj ráddididdje jáhkkon Sámen. Risstalasjvuohta le oasse sáme jáhkkohiståvrås, danen le dábálasj adnet nammadusáv «åvddål risstalasjvuoda sámeåssko» gå galggá giehtot sámij åsko birra åvddål gå dat allasis risstalasj ájádusájt åmastij. Sámij dålusj åssko lej luonndoåssko vuododum animismalasj iellemdålkkumij, gájkka viessogijn lej siello, dán láhkáj de lidjin ulmutja ja da viessoga ma ælla ulmutja aktijtjanádum. Dakkir åssko gávnnu ájn ietjá iemeálmmugij gaskan. Sámij dålusj åskon lej sjamánalasj dievnastum vuohke, gånnå noajdde (sjamádna) åsko jådediddjen dåjmaj. Noajde doajmmaj gulluj buorádallam, ja sujna lidjin máhtudagá massta ávkástaláj gå viehkedij ulmutjijt bæjválasj rahtjamusáj. Noajdde lej aj gasskaladás jubmelij ja ulmutjij gaskan. Gå læstadianisma åvddånij gassko 1800 lågon de lidjin sáme ietja njunnjutjijn risstalasjvuoda bargon. Læstadiánálasj tjoaggulvisá lidjin vuoŋalasj tjåhkanamsaje moatte nuortta- ja julevsábmáj, ja danna bærrájgåtseduváj ierit ietján sámegiella ja sálmmaárbbedáhpe. Dalla li moadda læstadiánálasj suorge Vuonan, dá li ájn ájnnasa ja bájnniji ulmutjij identitehtav moatten nuortta- ja julevsáme guovlojn. Læstadiánálasj gåhttsåm ittjij oarjjelsáme guovlluj åleda sæmmiláhkáj gå nuortta- ja julevsámeguovlon. Oarjjelsámeguovlon farra baptista, ájlistakrádna ja adventista stuoráp sajev oadtjun. Ienemus oasse oarjjelsámijs li Vuona girkkuj gullum. Finnemisjåvnnå, mij maŋŋela namáv váldij Sámemisjåvnnå, ásadij tjåhkanimijt, guossidij ulmutjijt ja dåjmadij skåvlåv åvddål gå stáhtta dajna álgij. Vuona girkko ij le oarjjelsáme álmmuga dárbojt sierraláhkáj bærrájgåhtsåm åvddål 1990- lågon. Dalloj oarjjelsáme báhppavirgge ásaduváj. Nidaros bisspaguovloráde ásadij aj oarjjelsáme girkkoiellemnammadusáv. Maŋŋela le aj diakonvirgge ásaduvvam. Maŋemus lågev jage le oarjjelsáme girkkoiellem ja identitehta hukso buoragit åvddånam. Sáme álmmuk ij le kultuvralasj måsskusin viessum, ájgij tjáda le sámijn læhkám aktijvuohta ulmutjij gejn le iesjgeŋgalágásj kulturduogásj. Gå kultuvra æjvvali, dáhpáduvvi aj rievddama.. Sáme máná ja nuora válldi oasev globaliseridum mánáj- ja nuorajkultuvras. Siján le akta juolgge árbbedábálasj kultuvran ja nubbe vas ådåájggásasj væráldin. Vijddábut le sáme sebrudagán viehka aktijvuohta ietjá iemeálmmuk sebrudagáj ietjá rijkajn ja væráltåsijn. Jáhkkoåhpadus luluj viehkedit sáme nuorajt ja mánájt dålkkutjit iellemisá ja rijbatjit iellemisá. Viertti liehket sáhka jáhkos mij duosstu dán ájge hásstalusájt, ja mij adná iesjgeŋga ulmutja tjadnasav kultuvranis ja árbbedábenis ressurssan. 1.2 Risstalasjvuoda dåbddomerka sáme kontevstan Gávnnuji ållo diedo åsskohiståvrå, girkkohiståvrå ja girkkoiellema birra Sámen, valla ållo dajs diedojs ælla tjoahkkiduvvam ælla ga tjáleduvvam. Sáme vuoŋalasjvuohta ja ájádallamvuohke gullu álu sjávodis kultuvrramáhtudahkaj majt ij gávna tjálalasj gáldojn. Vuoŋalasjvuohta mij le luonnduj tjanádum subtsas ulmutjij lahkavuoda birra luonnduj. Dat le kultuvralasj árbbe mij histåvrå tjadá le rassjom, valla huoman ij le vájalduvvam. Iemeálmmugij vuoŋalasjvuohta le ednama ájlisvuodav dættodam, ja ulmutjij gullevasjvuodav dasi. Guddneda áhtját ja ædnát, vaj guhkev besa dan ednamin viessot mav Hærrá Jubmelat dunji vaddá Dan ájge gå risstalasjvuohta le læhkám Sámen de le moadda sierralágásj dábe ja gåvvidime åvddånam ja dán láhkáj aj hábbmim risstalasjvuoda dádjadusáv váj la sjaddam nav gåk dav uddni dåbddåp. Sámij dádjadus risstalasjvuodas vuojnnusin boahtá tjoaggulvisájn ja jubmeldievnastusájn gånnå sáme le tjåhkanam. Jáhkkoiellem åvddånbuvteduvvá liturgija, musihkka ja sálmmaválljima baktu, iesjgeŋgalágásj kultuvralasj ja dájdalasj gåvåj, sámegiela, tiebmá válljimij, tjåhkanambájkij ja aktisasjvuodaj baktu. Girkkolasj base le ájnnasa sámijda. Mij gullu allabasijda de le iesjgeŋga dábe iesjgeŋga guovlojn, girkkojn, sijdajn ja læstadiánálasj tjoaggulvisájn. Gássta, konfirmasjåvnnå, fiesstim ja hávddádibme le aj dahpadusá ma le ájnnasa, ja ma stuorfámiljav ja fuolkijt aktidi. Sáme risstalasjvuoda dádjadus vuojnnusij boahtá ja gaskustuvvá aj åhpadime baktu sijdajn, ságastallamijn, ja buolvaj gasska æjvvalimen. Danen gåsi guovtes jali gålmås li muv namán tjåhkanam, danna lev sijá siegen 2.0 Sisanooasse 2.1 Ållesvuohta ja bajemus ulmij dålkkum Sáme jáhkkoåhpadusá ulmme le viehkev vaddet systemáhtalasj ja avtatraják jáhkkoåhpadussaj mij båktå ja nanni risstalasj jáhkov, åhpat gålmaktes Jubmelav dåbdåt, viehket sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbbat nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehta bisoduvvá, ja mij hasot sijáv berustit ja oassálasstet girkko- ja sebrudakiellemin. Dát guosská gájkajda gudi li gástaduvvam ja li 0-18 jagága, berustahtek doajmmammáhtukvuodas. Pládna gájbet Vuona girkkon le evangelak luhterlasj oahppa vuodon. Plána sisadno galggá viehkedit ájmon adnet, nannit ja åvdedit risstalasjvuodav vuodon sáme jáhkkuj. Vuodon Sáme jáhkkoåhpaduspládnaj le Jubmel vaddá – Mij juogadip, mij la Vuona girkko bajemus jáhkkoåhpaduspládna. Sáme jáhkkoåhpaduspládna máhttá viehkedit hiebadit bájkálasj plánajt nav vaj hiehpi bájkálasj gájbbádusájda ja rahpá nav váj máhttá ulmijt hábbmit Jubmel vaddá – Mij Jubmel vaddá – Mij juogadip, 3. kapihtal ). Sáme jáhkkoåhpaduspládna åvddånbuktá sierra oahppamtjalmostahttemijt dájda gålmå oajvvetiemájda, nav váj sáme perspektijvva bærrájgehtjaduvvá. Tjoaggulvisá gånnå le sáme máná ja nuora oadtju dajna viehkev vuojnnet ma máhtti liehket guovdásj tiemá bájkálasj jáhkkoåhpadusán. Sáme jáhkkoåhpaduspládna le sihke vædtsak ja lasse ulmmedokumænnta. Gåvån vuollelin le tjáledum sámijguoskavasj oahppamtjalmostahttema ma le tjanádum juohkka bákkulasj oajvvetiebmáj ma le Jubmel vaddá – Mij juogadip plána gålmå åsijn. Tjoakke ma le lassen bákkulasj oajvvetiemájda, e boade daj ulmij sadjáj ma le plánan Jubmel vaddá – Mij juogadip, valla le juogadip plána lájddistime milta. Pládna galggá duodden dajda. Danen de ælla moadda jáhkkoåhpadusá guovdásj tiemásj tjáledum gåvån vuollelin. hiebaduvvat nav váj hiehpá iesjgeŋga mánná- ja nuorajjuohkusa vuoksjuj, ja aj váj duosstu máhtukvuodajda ma iesjgeŋga mánán ja nuoran le 2.2 Oahppamtjalmostahttem ja sierra oahppamulme Nasjonálalasj plánan Jubmel vaddá – Mij juogadip le gålmmå oase, dá gålmmå oase aktan hábbmiji ålleslasj sisanov jáhkkoåhpadusás. Da biele le: 1. Iellemdålkkum ja rijbadibme iellemin, 2. Girkko jáhkko ja árbbedábe ja 3. Rissálasj jáhkko anon (bs. Dættoduvvá gåvvå vuollelin ij åles gåvåv sáme jáhkkoåhpadusá relevánta- oahppamulmijs vuoseda. Gå tjoaggulvisá bájkálasj plánav hábbmi de bierri åhtsåt máhttelisvuodajt válldet maŋen åsijt ma gulluji bájkkáj, sihke gájkka oajvvetiemájda, ja aj daj tiemájda ma li guorrusa. (Ándagissaj luojttem, Fássto ja vuornádus, ja Barggo guojmmeaktijvuohta) Stuorra gatjálvisá Guovdásj dimensjåvnå ulmutja iellemin Iellem ja jáhkkohiståvrrå Persåvnålasj åvddånibme Dábálasj åhpadusán bierri jáhkkoåhpadus vaddet ienep diedoj sáme viessomvuoge, árvoj ja duohtavuodadádjadusá birra, navti gåktu åvddånbåhti lagosbirrusijn ja bájkkásasj kultuvran. Áhttje mijá ja råhkålvis Rámát Girkkojage allabase ja mærkkabiejve Girkko 1. jáhkkoartihkal 2. jáhkkoartihkal 3. jáhkkoartihkal Diakonija Etihkka Ándagis luojttem Fássto ja vuornádus Barggoguojmmejuogos Råhkålvis Jubmeldievnastus Rámátlåhkåm Lávllom, musihkka ja kultuvrra - Gåktus máhttá duv tjoaggulvis viehkedit sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbadit nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehtta bisoduvvá? - Læstadiánálasj árbbedáben le Luthera unna katekismatjin guovdásj sadje jáhkkoåhpadusán. Katekismus le sierraláhkáj guoskavasj resurssan tjanádum tiebmáj mij la nammadum risstalasj jáhko ja árbbedábe oase vuolen. - Gåktu máhtti «sáme» vuodotiemá juogeduvvat ja dárkkelappot tjielggiduvvat nav vaj jåksi gájkka mánájt ja nuorajt tjoaggulvisán? 3.0 Prinsihpalasj oasse 3.1 Tjanádum Vuona láhkaj ja girkkolasj plánajdaVuona stáhtta le ásaduvvam guovte álmmuga ednamij nali, dáttjaj ja sámij. Sámij ævto iemeálmmugin Vuonan le tjáleduvvam Vuodolága § 110a. Vuodolágaparagráffa le dagádum daj rijkkagasskasasj iemeálmmukkonvensjåvnåj vuodon majt Vuodna le dåhkkidum. Da mierredi Vuona almulasj oajválattjajn le vælogisvuohta doarjjot ja dilev láhtjet dåjmajda ma positivalattjat tjuolldi, gå fálaldagájt vaddi ja dåjmajt álgadi sámijda. Girkko le dajt prinsihpajt dåhkkidam, ja vælggogisvuohta le duohtan váldeduvvam jáhkkoåhpadusådåstusán. Dat tjielggasijt vuojnnusij boahtá Vuona girkko bajemus jáhkkoåhpadusplánan, Jubmel vaddá – Mij iesjdåbddo ja árbbedábe bærrájgåtseduvvi ådåstussan.Sámelága giellanjuolgadusá § 1-5 tjuottjot juogadip. Jubmel vaddá – Mij juogadip nanostahttá sáme girkkoiellema oasev dan árbbedáben ja aktisasjvuodan mij le Vuona girkkon. Danen nammaduvvá máhtudahka sámeálmmuga vuojŋŋalisvuoda, girkkoiellema ja árbbedábij birra ájnas árbbedáhpen majt gájka gudi le gástaduvvam galggi dåbddåt. (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, Kapihtal 2) Sáme jáhkkoåhpaduspládna le ressursdokumænnta tjoaggulvisájda ma sihti sáme perspektijvav jáhkkoåhpadussaj. Mærrádusá ráddidusá sámepolitihkan vájkkudi gåktu jáhkkoåhpadus sámijda organiseriduvvá girkkon. St.died. nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka vuoset Vuona girkko sierra åvdåsvásstádussaj sáme girkkoiellemis. «Åvdemus vieledus gå gálggá bærrájgåhtset sáme girkkoiellemav Vuona girkkon le ahte åvddånahttem viertti dáhpáduvvat sáme iesjdåbdoj ja sáme árbbedábij vuodon» (s 178). Sáme jáhkkoåhpaduspládna galggá sihkarasstet sámij sámegielav ja dárogielav avtaárvvusasj giellan. Ådåjakmáno 1, biejve 2011 rájes gulluji tjuovvovasj suohkana sámegiella háldadusguovlluj: Guovdagæjnno, Kárásjjåhkå, Porsáŋgu, Unjárga, Dædno, Gájvuodna, Loabát, Divtasvuodna, ja Snåsa. Njuolgadusá gåbttji nuortta-, julev-, ja oarjjelsáme giellaguovlojt. Da aktse háldadussuohkana gåbttji dåssju oasátjav árbbedábálasj årromguovlojs. Vuonan le dan guovlo vijddudahka Oarjje Várjjagis Finnmárko fylkas gitta oarjás Engerdalaj Hedmark fylkan. Nasjonálalasj jáhkkoåhpaduspládna tjuottjot sáme mánáj ja nuoraj riektáv åhpadussaj ja oahppanævojda ietjasa giellaj (bs.Jubmel vaddá – Mij juogadip, kapihtal 8). Duodden tsuojggiduvvá: «Tjoaggulvisájn sáme háldadusguovlon le sierra åvdåsvásstádus dilev láhtjet jáhkkoåhpadussaj mij hiehpá sáme mánájda ja nuorajda.» (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, Ulmme ja dahko)Tjoaggulvisá gåhtjoduvvi ietjas jáhkkoåhpaduspládna dahkamin hábbmit ulmijt ma vaddi sáme mánájda ja nuorajda máhttelisvuodav sihkardit, bærrájgåhtset ja åvdedit sáme gielav ja kultuvrav.Foto: Karin Mathisen 3.2 Buojkuldagá ja báhkoano – sebrudahtte jáhkkoåhpadus Sebrudahttem le dán plána vuodoprinsihppa, ja danen le sebrudahttem ájnas sáme jáhkkoåhpadusán. Sebrudahttem tjuottjot avtaárvvusasjvuodav, ij sæmmilágásjvuodav.. Ulmutja riektá liehket ietjálágásj ja huoman gullut sosiálalasj, kultuvralasj ja fágalasj aktisasjvuohtaj, le vuodon gå aktisasjvuodav ulmutjij gasskan galggá huksat. Sebrudahttem le danen ietja gå integrerim ja assimilerim. Integrerim ja assimilerim gájbbet soabmásijt gudi le ålgusjbielen ja gejt galggá aktisasjvuohtaj válldet dan baktu ahte dahkat sijáv ieneplågo lágátjin. Dat ij le sebrudahttem. Sebrudahtte jáhkkoåhpadus gájbbet gájka ållu álgos le oassen aktisasjvuodas, ja danna oassálassti sæmmi árvvusattjat, vájku vil iesjgeŋga gájbbádusáj. Åvdåsvásstediddje jådediddje galggi bærrájgæhttjat juohkkahasj adná ietjas oassen aktisasjvuodas. Dát gájbbet aktijvalasj jådedimev, ja máhtukvuodav ja diedov, kultuvralasj, fágalasj ja sosiálalasj sieradusáj birra ma le ulmutjij gaskan. Pedagogalasj jådediddjen vierttiji liehket tjuovvovasj prinsihppa: - avtaárvvusasjvuohta oassálasstij gaskan- aktisasjvuohta gånnå le sadje 4.1 Máhttolåpptim Sáme jáhkkoåhpadus jådeduvvá sihke tjoaggulvisájs, barggoguojmijs ja æjgádijs/åvdåstiddjijs, fáddarijs ja fuolkijs sijdan ja lahkabirrusin. Tjoaggulvisá ja girkko jáhkkoåhpadus máhttá ij-formálalasj åhpadussan gåhtjuduvvat, ja sijdaj jáhkkoåhpadus vas iehpeformálalasj jáhkkoåhpadussan.Dát le sieradussan skåvlå formálalasj moattebelakvuohtaj - mierredimoassálasstem Dá prinsihpa tjuottjodi riektáv liehket ietjálágásj sosiálalasj, kultuvralasj, ja fágalasj rámmaj sisbielen. Da sieradi sæmmilágásjvuoda ájádallamis, mij ienebut dættot sæmmilágásjvuodav gájbbádussan, ja ij dættoda sieradusájt ma gávnnuji ulmutjij gaskan. Sæmmilágásjvuoda ideologija vaddá vuodov assimilerimij jali segregerimij ja ij hieba sebrudahttem prinsihpajda ma li vuododum AN:a ulmusjrievtesvuodajn. Sebrudahttemprinsihpajda ij le dåssju dárbbo æjvvalimijn sámij ja dádtjaj gaskan, valla aj sisbielen sáme sebrudagán. Sáme sebrudagájn le aktisasjvuohta nanos. Aktisasjvuodan gájka oassálasste galggi avtaárvvusattja liehket berustahtek doajmmamáhtudagáv. Bájkálasj pládna dahkamin le ájnas bærrájgæhttjat ahte máná ja nuora gænna le dárbo hiebadahttemij sebrudahteduvvi.(bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, kapihtal 6) Jáhkkoåhpadus galggá sebrudahttet gájkajt gudi li gástaduvvam ja viehkedit aktisasjvuodav huksat sámij gaskan dan nielje rijkajn gånnå sáme årru. Aktisasjvuoda huksam iemeálmmukperspektijvan galggá birástahttet sihke álldarav, geografijav, kultuvralasj aktijvuodav ja gielladilev. Da nammaduvvam biele lasedi moattebelakvuoda ressursboanndudagáv ja máhttoboanndudagáv majt dåbddåp sáme sebrudagás sierraláhkáj luonndomáhtudahka ja vuojŋŋalasjvuohta. Ulmme galggá liehket gájka dåbddi ietjasa sebrudahteduvvam girkko jáhkkoaktisasjvuodan, majt jáhkkoåhpadus galggá viehkedit ja bisodit. 3.3 Oahppam - dahpaduvvá mánás, sosiálalasj aktisasjvuodan Máná ja nuora oahppi buoremusát gå ietja oassálassti ja le aktijvalattja. Dát le Mánájlága termaj milta «mánáj oassálasstem». Mánáj oassálasstem le gå máná ja nuora bessi tjoaggulvisá dåjmajda sehkanit, plánajt dahkat ja tjadádit, gå aktijvalattjat sæbrri ja li viehkken. Sidjij máhttá vatteduvvat luohtádus ja åvdåsvásstádus duola degu jubmeldievnastusájs, diakonalá dievnastusájs ja luohtádusdåjmajs. Dá máhtti tjadáduvvat duola degu sáme- dáro jubmeldievnastusájn, gånnå konfirmánta dievnasti oassen konfirmántaåhpadusás. Jáhkkoåhpadus galggá aj viehkedit sijáv gudi li gástaduvvam viessot ristagissan risstalasj aktisasjvuoda rámaj sisbielen. Sáme jáhkkoåhpadus viertti danen láhtjet sosiála arenajt gånnå mánáj ja nuoraj sáme risstalasj identitehtta nanniduvvá. Dat le máhtudaksosiologalasj bielle, dajna gå máhtudak viertti juogeduvvat jus galggá liehket jáhkedahtte. Le dárbbo aktisasj æjvvalimijt ásadit gånnå máná ja nuora aktan máhtti risstalasj aktisasjvuodav dahkat, konfirmántatjåhkanimijt, mánáj ja nuoraj tjåhkanimsajijt, sáme girkkobiejvijt, iemeálmmukfestiválajt j.n.v. Tjåhkanime máhtti organiseriduvvat sihke pråvsstådásen bispaguovlodásen, ja nasjonalálasj dásen. Dakkir tjåhkanime, gånnå sáme máná ja nuora máhtti æjvvalit iesjgeŋga giella- ja geográfalasj guovlon, le ájnnasa. Sáme jáhkkoåhpadus bierri duodden tjalmostahttet moattebuolvak sosialiserimav, gånnå máhtti láhtjet dilev sæbrástallamij ja máhtudakjuohkemij buolvaj gaskan. 4.0 Pládna anon jáhkkoåhpadusas, man sisadno le åssko, iellemvuojnno ja etihkka (ÅIE). Sáme jáhkkoåhpadus le ienemusát sijdajn ja tjåhkalvisájn dahpaduvvam, ja le avtaárvvusasj tjoaggulvisá jáhkkoåhpadusájn. Jus jáhkkoåhpadus galggá liehket avtatraják, systemáhtalasj ja bájkálattjat vuododuvvam de le ájnas aktisattjat sijdaj ja tjåhkalvisáj barggat. Tjoaggulvisá ma jáhkkoåhpadusáv jådedi bierriji gæhttjalit aktisasjbargov mánájgárdij, skåvlåj ja skåvllåastoájgeårnigij åttjudit. Máhttolåpptima oahppamplakáhtan tsuojggiduvvá skåvllå galggá máhttelisvuodav láhtjet vaj bájkálasj sebrudahka bæssá åhpadussaj ávkálasj láhkáj sæbrrá. Dan baktu máhttá girkko, mij juo le ájnas oasse bájkálasj sebrudagás, liehket boanndudahkan. Dakkir aktisasjbarggo gájbet buorre ja systemáhtalasj fágalasj vuodov, buorre guládallamvuogijt, ja dåhkkididdje lahkanimev, tjadáduvvam konsekvænta vuogijn. Dav máhtudagáv majt jáhkkoåhpadusbargge tjoaggulvisán le oahppam sijdda ja skåvllå aktisasjbargos, bierri bisoduvvat ja ássjeguoskavattjan dagáduvvat duola degu tjállet ja biedjat dajt resurssabáŋkaj (bs. kapihtal 4,2). Dán baktu le máhttelis máhtudagáv buorebut juogadit. Ulmme bájkálasj tjadnasijn jáhkkoåhpaduspládnaj gånnå nasjonála ulme dagáduvvi guoskavattjan bájkálasj dásen le stuorra fágalasj hásstalus. Máhtudahka moattekultuvralasj pedagogihkan ja kultuvrraanalysan le dán bargon sierraláhkáj ássjeguoskavattja. Sáme jáhkkoåhpadus bierri rahtjat ja tjadnat allasis formálalasj máhtudagáv degu kultuvrramáhtudagáv, moattegielakvuoda birra, sámegiella- ja kultuvrramáhtov ja digitála oahpponævvoåvddånimen sámegiellaj ja dárogiellaj. Dat gullu sihke bájkálasj, guovlulasj ja nasjonálalasj dássáj. 4.2 Åtsådallamjuogadibme ja máhtudakjuohkem Sáme girkkoráde barggá arena ásadimijn gånnå ressursajt ja åtsådallamijt sáme jáhkkoåhpadusás máhttá juogadit. Ulmme le nav ållo gå máhttelis resurssamateriálajs le hiebaduvvam ja le sadjihin, danen galggi ådå ájádusá, tjuorggasa, skåve j.n.v. liehket sadjihin resurssabáŋkajn nav vaj tjoaggulvis máhttá dajt adnuj válldet ja bájkálasj anojda dajt hiebadit. Sáme jáhkkoåhpadusá næhttabajkke www.jahkko.no le vuogas vædtsak sihke sijdajda ja tjoaggulvisájda. Gávnnu juo resurssabáŋŋka, www.kirken.no/storstavalt/prosjekt/, diedoj moatte prosjevtaj, 4.4 Luojvoj guojmmebargge girkkon dåjmaj ja resursaj birra ma le jáhkkoåhpadusådåstusá gæhttjalimájgen gæhttjaluvvam. Hábmer ja Rivtak-vuona tjoaggulvis, Sis - Finnmárko pråvsståguovllo ja Nuortta- Rana tjoaggulvis tjádadin prosjevtajt ma sierraláhkáj sámevuodav tjalmostin. Dajs prosjevtajs le máhttelisvuohta arvusmahttemav ja åhpadusáv oadtjot. Lassen Sáme girkkoráde ásat jahkásasj Girkko dárbaj luojvoj guojmmebarggijt. Æjgáda/ åvdåstiddje, ristaæjgáda ja nuora li ájnas resurssa. Daj maŋemus lågijt jagijt le ulmutjij miella luojvojbargguj unnum, ja da gudi ienep dåjmaj barggi vierttiji mávso oadtjot bargoj åvdås. Valla girkko dárbaj luojvojbarggo árbbedábev joarkket. Le ájnas bagádallat, måvtåstuhttet ja doarjjot dáv ájnas bargov, gå dá ulmutja ham tjoaggulvisáv dahki. fáhkakonferánsajt aktisattjat Girkkolasj åhpadusguovdátjijn nuorttan, danna máhtti bargge ja luojvoj jáhkkoåhpadusbarggoguojme æjvvalit ,åtsådallamijt juogadit ja lasse máhtudagáv oadtjot. 4.3 Aktisasjbarggo sijdaj Tjoaggulvisán le, aktan æjgádij/åvdåstiddjij ja ristaæjgádij, åvdåsvásstádus jáhkko iellemav ja subttsasijt gaskustit. Girkko hálijt familjajt, mánájt ja nuorajt åledit. Mánáj iellema vuostasj jagijt le æjgádijn/åvdåstiddjijn vuodoaktijvuohta mánájn. Dalloj le juo girkkuj ájnas buorre aktijvuodav æjgádijn/åvdåstiddjijn ásadit, váj máná ja nuora juo álgos oadtju máhttelisvuodav girkkolanjájn oahpástuvvat ja váj dási dåbddågåhti gullevasjvuodav. Æjgáda/åvdåstiddje ja máná bierriji hasoduvvet åttjutjit buorre aktijvuodav girkkojn, vaj sij aktan iehtjádij válldi oasev girkko tjoaggulvisás. Girkko hálijt adnet moattelágásj vuogijt aktisasjbargon æjgádij/åvdåstiddjij, duola degu bagádallam ja diehtojuohkem jáhkkoåhpadusá birra. Æjgáda/åvdåstiddje mánájdisá dåbddi, ja diehti gåktu åhpadus buoremus láhkáj máhttá látjeduvvat. Tjoaggulvisá dárbahi dajt diedoj majt æjgáda/åvdåstiddje máhtti vaddet gå gájkajt galggi tjoaggulvisá dåjmajda sebrudahttet. Moatten sáme guovlon le læhkám hásstalusá æjgátvuovdav girkkuj ásadit. Histåvrålattjat le girkko sáme guovlon læhkám degu institusjåvnnå mij le ålgusjbieles boahtám, ja ulmutja gudi girkkov åvdåstahttin ælla læhkám lagámus ulmutjijs. Bágo risstalasj ja sábme le muoddásij mielas læhkám gássjelisá. Danen bierri bájkálattjat bargaduvvat nannimin girkkov sáme arenan. Girkko galggá liehket rabás álmmuk girkkon mij sámevuodav árvvusin adná ja viehket sjávodisvuodav doadjet dan negatijvvalasij histåvråj mij le læhkám girkko roalla koloniserimin, misjonerimin ja assimilerimin. Såbadus le dan aktijvuodan guovdásj buojkuldahka, ja gávnnuji juo prosjevta masi girkko le sæbrram ja tjadnam såbadimteologijav konkrehtalasj bargojda (bs. Ságastallam ja iellemrijbbam, Nuortta-Sálton). Fert guhtik tjoaggulvis máhttá iesj vuogijt gávnnat ma sjávodisvuodav dådji ja berustimev båkti, nav vaj ienebu dåbddi girkko le sebrudahtte. Goalmát jáhkkoartihkkalin le jáhkko aktisasjvuohtaj tjanáduvvam: «Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis gájkkásasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj ...» Vuojŋŋalasj aktisasjvuohta ulmutjijt aktij tjadná. Danen ep goassak galggá vajálduhttet mij, aktan lagámusájimme, dahkap viesso tjoaggulvisáv. Danna lip mij gájka Jubmela gåvån sjivnnjedum, sæmmi álbedahkes árvujn. 5.0 Bájkálasj pládnabarggo 5.1 Kontevstalasj ájádallam Dålen le risstalasjvuoda åvddånahttem Sámen tjadáduváj masstadime ja koloniserima baktu gånnå risstalasjvuohta dárogiellaj ráddij, dáv la Vuona girkko miededam. Tjoaggulvisá sáme guovlojn ja daj ålggolin li jáhkkoåhpadusådåstusán oadtjum stuoráp åvdåsvásstádusáv ja friddjavuodav hiebadahtátjit ja dåjmadittjat jáhkkoåhpadusáv gånnå Kristus vuosstájváldeduvvá, ja gånnå kultuvralasj ja vuojŋŋalasj árbbedábe le vuoggon gånnå jáhkko bæssá sjaddat. Valla gåk galggá kontevstalattjat ájádallat, ja hieret gus kultuvralasj hiebadibme åvddånbuktemav evangeliuma ja girkkulasj dábij milta?Kontevstualiserik le sierra suorgge teologijan. Ulmme le risstalasjvuodav åvddånahttet lahkabirrasin, vaj bájkálasj dábe, árbbedábe, árvvovuojno ja iellemtjielgadusá bájnedi risstalasjvuoda åvddånbuktemvuogijt. Gå álggogirkko målsoj juvdálasj monokultuvralasj juohkusis gåhttsåmij ulmutjij moattelágásj álmmuktjerdaj, kultuvralasj ja åskulasj doagátjij, de vierttijin árvustallat gatjálvisáv vidjurij birra evangeliuma ja kultuvra gaskan. Paulusa areopagoshålla le buorre buojkulvis gåktu vuostasj ristagisá grehkalasj guovlojn aj vierttijin dåmadit moattekultuvralasj tjuolmajt. Paulus hålan rámmpot ja lájttá Atenalattjajt. Avtan bielen rámpoduvvi gå jubmelav åhtsi, nuppen bielen vas lájteduvvi gå dievnasti konkrehtalasj jubmelvuodav mij le tiemmpelij biejadum. Areopagoshålla vuoset Jubmel lij mijá gaskan risstalasj sjivnnjedimteologia milta, aj åvddål misjåvnnåbarggo Sámen álgaduváj. Avtat almatjis le gájkka álmmugijt sjivnnjedam. Sijáv le åbbå ednamav miehtáj årudahttám, ja mierreájgijt le sidjij biedjam ja rájájt maj sisbielen viessu. Dáv le dahkam vaj almatja lulun Jubmelav åhtsåt ja márjju aj suv lusi gábjjot – ij le ham mijás avtastik guhkken. Sáme sebrudagán li moattelágásj sebrudakvuoge. Dá li stáda ja bájke, merraguovllo ja sisednam, sáme årru oarjján ja nuorttan, lullen ja allen. Muhtema årru gåhtjodum sáme suohkanijn, ja iehtjáda årru bájkijn gånnå li dåssju dárogielak institusjåvnå ja gånnå stivrra ja njunnjutja li dárogielaga. Jáhkkoåhpadusán sáme mánájda ja nuorajda bierri liehket vuodo sámevuodan dan láhkáj gåk vuojnnusij boahtá bájkálattjat, sæmmi båttå gå sáme moattebelakvuohta diedulattjan dagáduvvá. Valla le aj dárbbo adnet gåvåjt, tjuorgastagájt ja metafåvråjt sáme gielas, kultuvras, histåvrås ja árbbedábijs gå jårggålip risstalasj jáhko sádnesvuodajt. 5.2 Åvddånahttem bájkálasj jáhkkoåhpadusplánas Plána Jubmel vaddá – Mij juogadip ja Pládna sáme 5.3 Adno bájkálasj máhtos ja máhtudagás 5.4 Guoradallam jáhkkoåhpadussaj galggi aktijvuodan vuojneduvvat vaj máná ja nuora oadtju dievalasj jáhkkoåhpadusáv. Tjoaggulvisájn gånnå li sáme máná ja nuora galggá dát vieleduvvat gå bájkálasj jáhkkoåhpaduspládna dagáduvvá. Le vuordedahtte tjoaggulvisá sáme guovddaguovlojn ållidi åhpadusulmijt (tabella milta kapihttalin 2.2) ietjasa sahtedåjmajn. Tjoaggulvisá gånnå sáme máná ja nuora li unneplågon bádtjiduvvi sahtedåjmaj baktu åhpadusulmijt ållidit. Måttijda tjoaggulvisájda sjaddá máhttelis ásadit sierra dåjmajt gånnå sáme åhpadusulme tjalmostahteduvvi. Tjoaggulvisájn gånnå sáme máná ja nuora le unneplågon, máhttá liehket máhttelisvuohta muhtem sáme åhpadusulmijt duoddit vuolletiebmán daj bákkulasj oajvvetiemájda ma hábbmiduvvi plánan Jubmel Sebrudagás nuppe sebrudahkaj ja tjoaggulvisás nuppe tjoaggulvissaj le sierra vuojno ja diedo sámevuoda birra ja gåk la sábmelattjan viessot. Rijkav miehtáj le aj stuorra sieradusá tjoaggulvisáj gaskan mij guosská diehtuj sáme álmmuga birra, sijá vuojŋŋalasj iellema, histåvrå ja udnásj sebrudakdilij birra. Juska le vánesvuohta diedojs de dát ij bierri liehket hieredus tjoaggulvissaj åvddånahtátjit fálaldagáv sáme mánájda ja nuorajda. Måttijn tjoaggulvisájn gånnå sáme årru, gávnnu bájkálasj máhtudagá ja åtsådallama. Dá li resursa majt tjoaggulvis máhttá ávkástallat jáhkkoåhpadusán sáme mánájda ja nuorajda. Duodden ájnegis ulmutjijda, máhttá aj liehket máhttelisvuohta diedojt oadtjot sámesiebrijs, giella- ja kulturguovdátjijs jali sámeskåvllå- ja mánájgárddefálaldagájs lahkabirrusin. Guoradallat tjoaggulvisájt ja lagosbirrasav sjaddá ájnas vuodobarggo gå ájggu bájkálasj plánav dahkat. Guovlujn gånnå sáme kultuvrra le ielle sjaddá luondulasj sámevuohta aj gåvviduvvá bájkálasj jáhkkoåhpadusplánan. Tjoaggulvisá sáme guovloj ålgusjbielen bierriji diedojt åttjudit mánáj ja nuoraj sáme tjadnusa birra (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, 7. kapihtal), nav vaj dåjma máhtti duoddiduvvat pládnabargguj ma sihkarassti ulmev Plánan sáme jáhkkoåhpadusájn (bs. Kapihtal 2.1).Moaddi máhttá liehket hásstalus guoradallat jus li sáme máná ja nuora suoknan, sierraláhkáj dábálasj sámij årromguovloj ålggolin. E gávnnu regisstara gåsstå máhttá diedojt viedtjat mánáj ja nuoraj sáme duogátja birra. Tjoaggulvisá hasoduvvi strategiajt gávnnat guoradalátjit jus li sebrulattja sáme duogátjijn, ja åttjudit buorre vuogijt diedojt juogatjit dán birra berustiddjijda. vaddá – Mij juogadip. Jus tjadáduvvi sierra dåjma Da tjoaggulvisá ma e gávna resurssaulmutjijt jali sáme jali sámegielak mánájda, de le ájnas dá dåjma aj tjanáduvvi tjoaggulvisiellemij ietján, vaj máná e måsskusij bátse tjoaggulvisaktijvuodan. Divna máná ja nuora gudi oassálassti dievalasj jáhkkoåhpadusán galggi dåbddåt sebrudahteduvvam dan stuorra aktijvuodan, ja åtsådallat duogátjis le boandodibme aktijvuohtaj. Nåv gåk rumáj le akta vájku li moadda lahtasa, ja Guhkesájggásasj strategija: Oanesájggásasj strategija: sihti sáme jáhkkoåhpadus fálaldagáv gájkka dá lahtasa avtav rubmahav dahki, nåv le aj Kristusijn. Jáhkkoåhpadusán galggá liehket bájkálasj åvddånahttembarggo aj maŋŋela gå tjoaggulvisá li dahkam ja dåhkkidum ietjasa bájkálasj plánajt. Tjoaggulvisá galggi ådåstuhttet ietjasa jáhkkoåhpadusplánajt duolloj dálloj bærrájgåtsedittjat dárbulasj ådåstuhttemav ja åvddånahttemav. Dav majt åtsådalli bájkálattjat sjaddá buorre resurssa dán bargguj. åhtsåt bisspaguovllokontåvråjs daj bisspaguovlojn gænna le sierralágásj åvdåsvásstádus girkkulasj dievnastusás sámegiellaj (Nidaros: oarjjelsáme, Oarjje-Hålogalánnda: julevsáme, NuorttaHålogalánnda: Nuorttasáme), jali sáme girkkorádes. Tjåhkanimvuodok åhpadibme bierri aj aneduvvat vejulasjvuohtan. Aktisasjbarggo tjoaggulvisáj gaskan jali pråvsstådásen, gånnå ásaduvvi årruha jali tjåhkanime gånnå jáhkkoåhpadus sáme mánájda ja nuorajda le guovdátjin. Tjåhkanime duola dagu konfirmasjåvnnååhpadime aktijvuodan vierttiji åttjuduvvat juohkka ájnegisá tjoaggulvisájn, vaj miere konfirmasjåvnnåájgen anoduvvi (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, 5. kapihtal). Dákkir tjoavdos máhttá liehket vejulasj unnep sáme birrusijn gånnå li gallegasj luojvoj guojmmebargge, gallegasj máná ja nuora, jali guovlojn oablodum sáme årudagáj. Tjåhkanime máhtti ásadit ådå æjvvalimsajijt mánájda ja nuorajda, gånnå sáme perspektijvva bærrájgåtseduvvá. Dajda tjoaggulvisájda gejn ij la vuojga máhtto ja máhtudahka sáme girkkoiellema birra, luluj dát viehkken. LULESAMISK LITURGISAMLING Nettversjon Innholdsfortegnelse Allamæsso-liturgija / Høymesse-liturgien s 2 Mánnágássta / Dåp s 21 Skallidim-jubmeldievnno / Konfirmasjonsliturgi s 27 Skallomæsso / Skriftemålsgudstjeneste s 32 Aktugattja skallo / Enkeltskriftemål s 40 Iehkedismáles skihppe lunna / Nattverd hos en s yk s 44 Fiesstim / Vigselsliturgi s 47 Tj áluktevsta fiesstim / Vigselstekster s 57 Hávddádibme / Gravferdsliturgi s 67 Tjáluktevsta hávddádibme / Begravelsestekster s 77 Sijda buorissjivnnjedibme / Velsignelse av hus s 89 Høymesse-liturgien I ÁLGGO: RÅHKÅLVIS JA HIEVEDUS 1 Álggo Álggotjuojadibme Álggo sálmma Álggobágo Juogu A L Gieres tjoaggulvis. Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja Hærrá Jesus Kristusis Jali B L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. 2 Suttojdåbdåstibme L Buolvvedup Jubmela åvdån ja dåbdåstup suttojdimme. TJ Ájlis Jubmel, almmelasj Áhttje. Gehtja ármujnat munji, suttulasj almatjij, guhti lev suddodam ájádusáj, bágoj ja bargoj ja vájmonim mielav baháj dåbdåv. Jesus Kristusa diehti, åro gierddis mujna. Luojte munji suttojdam ándagis ja åhpada muv dujsta ballat ja ájnna duv iehttset. 3 Råhkålvistjuorvas KYRIE Kyrie eleison, dån Áhttjáma, gulldala. Kriste eleison, Kristus Hærráma, gulldala. Kyrie eleison, gulá, Ájlis Vuojŋŋanis. 4 Hievedus GLORIA L Guddne lehkus Jubmelij allagisán. TJ Ja ráfe Jubmelis gájkka gierugijda ednamin. Mij májnnop duv, duv hievedip, ja råhkålip, mij bajedip duv. Amen. 5 Udnásj tjoahkkimråhkålvis Guovvamáno 6. biejve (6.februar): L Råhkådallup gájka. L Hærrá, mijá Jubmel. Mij gijttep duv mijá álmmuga ja ájttegij lándaj åvdås, ájttegij dábij ja gájkka buorre árvoj åvdås majt lip oadtjum. Mij råhkålip: Várjjala mijáv suttojs ja bæjstojs, ja bissus duv namma ájllisin mijá lunna. Várjjala mijá álmmugav ja lájddi gájkka værálda álggoálmmugijt almasjárvvusasj iellemij friddjavuodan ja rievtesvuodan. Ja sálli midjij gájkajda akti tjåhkanit duv lusi aktan gájkka álmmugij duv herlukvuodan. Dav mij råhkålip, Bárnát, Jesus Kristusa mijá Hærrá baktu, guhti dujna ja Ájlis Vuojŋŋanisájn viessu ja ráddi, ájnna duohta Jubmel ihkeven ájges ihkeven ájggáj. TJ Amen. 13. sådnåbiejve ájlistagáj maŋŋela (13.s.e.pinse): L Råhkådallup gájka. L Gájkviekses Jubmel, guhti le gájkka sjivnnjedam. Gijttep duv iellema åvdås, ja mielaj ja dåbdudagáj åvdås majt lip dujsta oadtjum. Hievedip duv, ednama tjábbudagá, iellema ja varresvuoda åvdås ja gájkaj åvdås massta dåbddåp dån le buorre. Råhkålip vaj lulujma gulldaliddje bieljijt ja hoalle njuoktjamijt oadtjot, vaj lulujma bágut gullat, gijttogis vájmojstimme duv rámmpot, ja duv oavddodagoj birra vihtanasstet bágoj ja bargoj, Bárnát, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu, guhti dujna ja Ájlis Vuojŋŋanisájn viessu ja ráddi, ájnna duohta Jubmel ihkeven ájges ihkeven ájggáj. T J Amen. II JUBMELA BÁGO SÁRNNEDIBME L Gulldalup Hærrá bágojt. TJ Jubmelav májnnop. Halleluja, halleluja, halleluja. 6 Vuostasj tækstalågos T/L Tjáleduvvam le … kapiht talin. Tækstalågos låhpaduvvá návti Náv gulluji Hærrá bágo. 7 Allamæssosálmma 8 Maŋep tækstalågos T/L Tjáleduvvam le … kapihttalin. Tækstalågos låhpaduvvá návti Náv gulluji Hærrá bágo. 9 Jáhkodåbdåstibme CREDO Juogu A L Dåbdåstup mijá ájlis jáhkov. T J Mån jáhkáv Jubmel Áhttjáj, gájkvæksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkáv Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Hærráj, guhti Ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeven iellemij. Amen. Apostolak jáhkodåbdåstibme Jali B L Dåbdåstup mijá ájlis jáhkov. TJ Mij jáhkkep ájnna Jubmelij, gájkviekses Áhttjáj, guhti ednamav ja almev sjivnnjedij ja gájkka majt vuojnnep ja mij vuojnemahtes le. Jáhkkep ájnna Hærráj, Jesus Kristusij, Jubmela ájnnariegádim Bárnnáj, Áhtjes riegáduvvam gájkka ájgij åvddål, Jubmel Jubmelis, tjuovgga tjuovgas, duohta Jubmel duohta Jubmelis, riegáduvvam, ij sjivnnjeduvvam, sæmmi luondos gå Áhttje. Suv baktu gájkka le sjivnnjeduvvam. Mijáj almatjij ja mijá sálukvuoda diehti almes luojttádij ja almatja hámen bådij Ájlis Vuojŋŋanisá baktu ja niejdda Marias, ja almatjin sjattaj. Mijá åvdås ruossinávlliduváj Pontius Pilatusa vuolen, vájveduváj ja hávddáduváj; goalmát biejve tjuodtjelij tjáluga milta ja almmáj vuolgij, tjåhkkåhime Áhtje oalges bielen, dåppelt vas herlukvuodan boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit, ja suv rijkan ij nåhkåm le. Jáhkkep Ájlis Vuojŋŋanissaj, Hærráj ja hæggavaddáj, guhti Áhtjes ja Bárnes boahtá, ja guhti aktan Áhtjijn ja Bárnijn råhkåluvvá ja guddneduvvá, ja guhti profehtaj baktu hålaj. Jáhkkep ájnna, ájlis, aktisasj ja apostolak girkkuj. Dåbdåstip ájnna gástadusáv suttoj ándagisluojttemij, ja vuorddep jábbmegij tjuodtjelimev ja boahtte værálda iellemav. Amen Nikenak jáhkodåbdåstibme 10 Sálmma sárne åvddåla 11 Sárnne Åvddål sárnnetevstav låhkå, javllá sån guhti sárnnet: Dát ájlis evangelium le tjáleduvvam … kapihttalin. jali Tjáleduvvam le … Tækstalågos låhpaduvvá návti Náv gulluji Hærrá bágo. Sárnne låhpaduvvá hievedusájn: Guddne Áhttjáj ja Bárnnáj ja Ájlis Vuojŋŋanissaj, guhti lej ja le, ja bissu ájnna duohta Jubmelin ihkeven ájges ihkeven ájggáj. 12 Sálmma sárne maŋŋela III TJOAGGULVISÁ ÅVDÅSRÅHKÅLVIS Dánna máhttá tjuovvot 13 Guládusá Maŋemus oasse guládusájs máhttá liehket návti: Tjoaggulvisá åvdep jubmeldievno maŋŋela le/libá/li - dát/dá mijáv guodám: Tjuoggulvis tjuodtján, ja namma/namá lågåduvvi. Oanegis sjávo råhkåmbåttå maŋŋela máhttá buojkulvissan juobbá dájs rámáttevstajs lågåduvvat: Juogu A Hærrá, åhpada mijáv biejvijdimme låhkåt, vaj vijses vájmojt oadtjop. Sál 90.12 Jali B Jesus jávllá: Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá, ja guhti viessu ja munji jáhkká ij goassak jáme. Joh 11.25 14 Åvdåsråhkålvis L muohto tjoaggulvissaj Jårggålup vájmojdimme Jubmelij råhkådaládijn. L muohto álltárij Hærrá, mijá Jubmel ja Áhttje, gijttep duv, ja hievedip duv ájlis namáv, dån le buorre, ja duv ármmogisvuohta bissu ihkát. Råhkålip duv girkko åvdås væráldin. Dievde dav Vuojŋŋanisájnat. Várjjala dav Bágut ja sakramentaj baktu, ja guoddus dunji sjattojt gieresvuodan. Buorissjivnnjeda mijá tjoaggulvisáv, ja viehkeda gájkajt mijájt jáhkulisvuodan barggat rijkat åvdås. Gåhtjo mijá skallujlåhkkijt viesutjit vuornádusájn, jáhkon ja dievnastusán. Bája bágut åvddånit gájkka almasjtjerdaj gaskan. Vatte fámov ja dårvov sidjij gudi doarrádaláduvvi namát diehti. Gåhtjo sijáv gudi li jáhkov guodám ruoptus gásta ármmuj. Jesus Kristusa diehti, TJ Hærráv råhkålip. L Vatte ráfev ednamin, friddjavuodav ja rievtesvuodav gájkajda. Åhpada mijáv suodjalit almatja árvov iellema álgos gitta iellema nåhkåmij.Ármmálaste sijáv gudi hæjosvuodan ja niedan viessu. Viehkeda mijáv várajda válldet duv sjivnnjádusáv ja juogadit vattáldagájdat rievtes láhkáj. Buorissjivnnjeda mijá gånågisáv ja suv viesov, mijá álmmugav ja ájttegij lándajt ja mijá álmmukguojmijt guhkken ja gudi merajt maneldi. Aneda várjjaliddje giedat mánáj ja nuoraj badjel. Dievde sijdav ja skåvlåv Vuojŋŋanisájnat. Vatte vijsesvuodav ja rievtesvuoda mielav gájkajda gejn le åvdåsvásstádus sebrudagán, ja åhpada mijáv buoremusáv rahtjat guhtik guojmmásimme. Jesus Kristusa diehti. TJ Hærráv råhkålip. L [Uddni råhkålip ållagasj ... åvdås. (Dánna lågåduvvi hiebalgis råhkålvisá oanegattjat. Gásstamáná nammaduvvi åvddånamájn.)] Boade sidjij gudi duv åhtsi, ja gájkajda gudi guoktáladdi ja vájvástuvvi. Jaskada skihppijt ja surgulattjajt, åro gájkaj lahka gudi li aktuvuodan, boade ihkeven iellema dårvujn sidjij gudi jábmemijn muodástuvvi; ármmálaste gájkka almatjijt. Jesus Kristusa diehti, TJ Hærráv råhkålip. L Sjávot buktep duv åvddåj dav mav juohkka akta vájmonis guoddá. Sjávot råhkådallat L Jesusa namán råhkålip dunji, mijá Jubmel ja Áhttje. TJ Hærráv råhkålip. Amen. Gå ij le gástadibme jali iehkedismáles, de åvdåsråhkålvis låhpaduvvá Áhttje-mijá råhkålvisájn. Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. Jali D Åvdåsråhkålvis IV Guhti råhkålvisáv låhkå, javllá: Gå lip dal Jesusa namán tjåhkanam, de råhkålup suv bágoj ja loahpádusáj milta mijá tjoaggulvisá ja Jubmela álmmuga åvdås åbbå væráldin. Gå hiehpá, de máhttá dánna duoddiduvvat: Ja råhkålup ållagasj - sijá åvdås gudi uddni gástaduvvi (li gástaduvvam), - sijá åvdås gudi gállasjvuohtaj låjdåsti, - mijá skallujlåhkkij åvdås, - sijá åvdås gudi li gåhtjodum girkko njunnjusjåvdåstiddjen, - mijá rájadusulmutjij åvdås. Dánna aj máhttá nammaduvvat buojkulvissan udnásj gijtulvisværo ulmme, girkko jali tjoaggulvisá ådå bargge, tjoaggulvisráde, ájnnasap dáhpádusá girkkon j.d. Dánna hiehpá råhkålit oanes sjávoråhkålvisáv. L Almmelasj Áhttje, guhti midjij le sijdav vaddám girkkonat væráldin. Råhkålip, bisoda mijáv duodalasj jáhkon vaj agev dujna aktan viessop, ja bágon ja bargon duv namáv guddnedip, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. TJ Hærráv råhkålip. Jali javladum TJ Amen. Dåjmadiddje Råhkålup mijá álmmuga åvdås ja sijáj åvdås gejn le fábmo ja åvdåsvásstádus sebrudagán. Gå hiehpá de máhttá dánna duoddiduvvat: Ja råhkålup ållagasj … åvdås. (Muhtem råhkådallamássje máhtti nammaduvvat, buojkulvissan boahtte válljima suohkanstivrraj, Stuorradiggáj jali Sámediggáj, ådå suohkanstivrra, ådå Stuorradigge, ådå Sámedigge, ådå ráddidus; sjiehtadallama barggo- ja æládusiellemin, ådå skåvllåjahke j.d.) Dánna hiehpá råhkålit oanegis sjávoråhkålvisáv. L Almmelasj Áhttje, várjjala ármujnat mijá álmmugav ja ájttegij lándajt. Buorissjivnnjeda mijá gånågisáv ja suv viesov ja vatte vijsesvuodav ja fámov gájkajda gejn le åvdåsvásstádus vaj sijá barggo luluj vuorbástuvvat, dunji guddnen ja álmmugij buorissjivnnjádussan, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. TJ Hærráv råhkålip. Jali javladum TJ Amen. Dåjmadiddje Råhkålup sijá åvdås gudi boadádalli skihpudahkaj ja vuorbedisvuohtaj, gájkka aktugattjaj åvdås ja sijá åvdås gejn le noade guoddet. Gå hiehpá de máhttá dánna duoddiduvvat: Ja råhkålup ållagasj … åvdås. (Muhtem råhkådallamássje máhtti nammaduvvat, buojkulvissan sijáv gudi li vájnnodam tjoaggulvisá åvdåsråhkålvisáv, sijáv gudi li vuorbedisvuohtaj ja niedaj boadádallam j.d.) Dánna hiehpá råhkålit oanes sjávoråhkålvisáv. L Ármmogis Jubmel, guhti gieresvuodanit huvsa gájkka ietjat sjivnnjádusájt. Gulá mijáv gå råhkålip sijá åvdås gudi li niedan ja gárttjásin, ja aj sijá åvdås gejn li jábmemvájve: Viehkeda sijáv hæsodisvuodan ja dårvodisvuodan. Gievrroda sijáv gierddamusá båttå ja sálli sidjij gájkajda dåbddåt duv ármmogis viehkev, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. TJ Hærráv råhkålip. Jali javladum TJ Amen. Dåjmadiddje Råhkålup ráfe diehti væráldin, ja rievtesvuoda ja friddjavuoda diehti gájkka almatjijda. Gå hiehpá de máhttá dánna duoddiduvvat: Ja råhkålup ållagasj … åvdås. (Muhtem råhkådallamássje máhtti nammaduvvat, buojkulvissan tjoavddusa rijkalasj ja rijkajgasskasasj gássjelisvuodajda j.d.) Dánna hiehpá råhkålit oanegis sjávoråhkålvisáv. L Almmelasj Áhttje, ármmálaste mijá goavggás væráldav. Viehkeda mijáv vaj ietja ep sjatta sivvan ráfedisvuohtaj ja rijdduj, ájnat ráfen ja duv sidoda milta aktan viessop desik dån gájkka vas ådåsin dagá, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. TJ Hærráv råhkålip. Jali javladum TJ Amen. Gå ij le gástadibme jali iehkedismáles, låhpaduvvá åvdåsråhkålvis Hærrá råhkålvisájn. Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. Dánna máhttá tjuovvot oasse 15 Tjoaggulvisá gijtulvisværro . Gå ij le gástadibme jali iehkedismáles, tjuovvu oasse 20 Loahppasálmma . 15 Tjoaggulvisá gijtulvisværro Juogu A L muohto álltárij Hærrá Jubmel, almmelasj Áhttje, duv le ednam ja gájkka mij ednamin le. Gájkka mijá oame dunji gulluji. Buorissjivnnjeda dájt vattajt, vaj lulun rijkkasit ja guojmmásimme ávkken sjaddat, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. Jali B L muohto álltárij Hærrá Jubmel, almmelasj Áhttje, duv le ednam ja gájkka mij ednamin le. Ietjat vattajs vaddep dunji ruopptot. Duosto mijáv ja mijá vattajt Jesus Kristusa diehti. Gástadibme Gå le gástadibme allamæsson, de dánna tjuovvu. Gehtja oasev Mánnágássta allamæsson. Gå ij le iehkedismáles, de tjuovvu oasse 20 Loahppasálmma . IV TJÅHKANIT HÆRRÁ BÆVDDÁJ 16 Sálmma iehkedismállása åvddåla Skallimgárvojda tjágŋá dáv sálmav lávlodijn. Liturgga lájbev gárráj biedjá ja vijnav gávttjaj sjnjoarrá. 17 Hievedus ja Hærrá vuododimbágo L miessi jali javllá, muohto tjoaggulvissaj Hærrá lehkus dijájna. TJ Dujna aj lehkus Hærrá. L Bajedihtit vájmojt. TJ Mij vájmojdimme bajedip Hærráj. L Gijttup mij de Hærráv Jubmelav. TJ Sáddnán, værddogis le. Liturgga muohto álltárij miessi jali javllá L Sáddnán værddogis ja duohta le mij agev ja juohkka láhkáj gijttep duv, ájlis Hærrá, gájkviekses Áhttje, ihkeven Jubmel, mijá Hærrá Jesus Kristusa baktu, gev dån rádji lånestibmen væráldij, vaj mij suv jábmema baktu lulujma oadtjot suttoj ándagisluojttemav ja suv tjuodtjelime baktu ihkeven iellemav åmastit. Suv baktu ieŋŋgila duv herlukvuodav hievedi, ja duv tjoaggulvis almen ja ednamin duv namáv aktisasj sjålijn hievet. Sijájn aktan sihtap aj jienajdimme aktitjit ja råhkådaládijn lávllot: Ájlis SANCTUS TJ Ájlis, ájlis, ájlis le Hærrá Sebaot, gájk' ednamav dagáj sån herlugin. Hosianna, allagisán. Ja buorissjivnnjeduvvam le gut Hærrá namán boahtá, Hosianna, allagisán. Juogu A Bajástjuodtjelam Hærrá ja Lånestiddje, mij hievedip ja guddnedip duv ájlis namáv danen gå værrodi ietjat mijá suttoj diehti. Dunji lehkus guddne gieresvuoda åvdås mij le gievrap gå jábmem. Sálli midjij, gudi duv bævddáj låjdåstip duv rubmahav ja varáv åmastittjat, vaj vuollegis ja duodalasj vájmoj dán ájlis mállásij oassálasstep. Aktida mijáv ietjajnat degu oavse vijnnamuoran, åhpada mijáv guojmáma iehttset degu dån mijáv le æhttsám, ja bája mijáv vijmak duv lunna tjåhkanit ållesvuoda rijkanat. Dánna tjuovvu Hærrá råhkålvis ja Hærrá vuododimbágo . Jali B Mij hievedip duv, ájlis Jubmel, alme ja ednama Hærrá, guhti le væráldav æhttsám ja Bárnát Jesus Kristusav vaddám, vaj sån luluj gádjot mijáv suttos ja jábmemis, ja tjoahkkit dunji ájlis álmmugav. Jáhkon sunji ja aktidum gájkka mánájat råhkålip dav råhkålvisáv majt Bárnnát le midjij åhpadam: Dánna tjuovvu Hærrá råhkålvis ja Hærrá vuododimbágo . Hærrá råhkålvis Hærrá råhkålvis javladuvvá jali lávloduvvá. Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. Hærrá vuododimbágo Hærrá vuododimbágo javladuvvi jali miessiduvvi. L Mijá Hærrá Jesus Kristus dan ijá gå biehteduváj, lájbev sån váldij, (liturgga gárev válldá) Jubmelav gijtij, dådjalij dav ja åhpadusålmmåjda vattij javla: “Válldit dáv ja bårrit. Dát le muv rumáj mij dijá åvdås værroduvvá. Dahkit dáv muv mujtton”. Váldij aj gávtjav mállásij maŋŋela, (liturgga gávtjav válldá) Jubmelav gijtij, ja sidjij vattij javla: “Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij dijá åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. Juohkka bále gå dássta juhkabihtit, dahkit dáv muv mujtton”. Jali B L Hærrá, mij sæbrrap dán mállásij ávujn ja gijtujn, duv ållidum væro diehti, jáhkon duv tjuodtjelime ja almmájvuolggema vuojttuj, vuordedijn duv máhttsamin herlukvuodanit. Råhkålip, vaj mij gudi duv bævddáj låjdåstip duostutjit duv rubmahav ja varáv, lulujma sæbrrat dán ájlis mállásij vuollegis ja duodalasj vájmoj. Aktida mijáv ietjajnat degu oavse vijnnamuoran, åhpada mijáv guojmáma iehttset degu dån mijáv le æhttsám, ja bája mijáv vijmak duv lunna tjåhkanit ållesvuoda rijkanat. Jubmel' Libba AGNUS DEI TJ Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, de ármujnat gulldala. Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, de ármujnat gulldala. Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, ráfát vatte dån. 18 Iehkedismáles L Liturgga muohto tjoaggulvissaj máhttá javllat Båhtit, gájkka le gárves. Vuostasj iehkedismálesguosse låjdåsti álltárij ja buolvvedi, duo iehtjáda tjåhkkidi. Juogedijn lávllu tjoaggulvis ja kåvrrå hiebalgis sálmajt, soajttá aj rámátsálmajt. Hiebalgis musihkka máhttá tjuojaduvvat jali lávla lávloduvvat. Muhtem oase båttå máhttá aj sjávodisvuohta. Juogedijn máhttá liturgga viehkev oadtjot girkkohærrás jali soames dåhkkiduvvam viehkediddjes. Viehkediddje boahtá álltárij esski gå juohkem álggá. Liturgga lájbev juohká. Juohkembágo: Dát le Jesusa rumáj. Dát le Jesusa varra. Lájbev biedjá iehkedismálesguosse rabás giehtaj. Vijna juogedijn máhttá adnet aktisasj gávtjav jali aktugasj gávtjav. Gå aktugasj gávttja aneduvvá, de iehkedismálesguosse iesj gávtjav adnal. Juohkema maŋŋel liturgga javllá: L muohto tjoaggulvissaj Ruossinávllidum ja bájastjuodtjelam Jesus Kristus le dal didjij (midjij) vaddám ietjas ájlis rubmahav ja varáv majt sån såbadussan vattij dijá (mijá) suttoj åvdås. Sån gievrrodus dijáv (mijáv) ja várjjalus dijáv (mijáv) duodalasj jáhkon ihkeven iellemij. Ráfe lehkus dijájna. Iehkedismáles máhttá dåjmaduvvat “aktelasj kommunijåvnnån”. Juohkka iehkedismálesguosse manná sadjásis gå le lájbev ja vijnav oadtjum, ja ietjes vas suv sadjáj boahtá. Iehkedismállása sávadus (“Ruossinávllidum ja bajástjuodtjelam””) ja ráfesávadus (“Ráfe lehkus dijájna”“Ráfe lehkus dijájna”) sávaduvvá esski gå gájka li sajijnisá tjåhkkåhime. Máhttelis le aj iehkedismállása sávadusáv dåssju akti sávvat, gå gájka li sajijdisá boahtám. Jus nav, de liturgga sávat ráfesávadusáv maŋenagi juohkka buolvvedime maŋŋela, ja e dárbaha ganugit lávllomijn jali oarggalmusihkajn. Ja nav de ij ráfesávadus sávaduvá iehkedismállásav låhpadijn. Juohkema maŋŋela biedjá liturgga gárev gávtja nali ja gåbttjå gávttjalijnijn. 19 Iehke dismállása gijtulvisråhkålvis Gå gájkka iehkedismálesguosse li sajijdisá tjåhkkidam, liturgga javllá: L muohto tjoaggulvissaj Gijttup ja råhkålup. L muohto álltárij Mij gijttep duv, almmelasj Áhttje, duv buorissjivnnjeduvvam vattáldagáj åvdås. Råhkålip vaj dån dáj vattáldagáj lulu bisodit mijáv jáhkon dunji, aktidit mijáv gieresvuodanit ja duodastit mijá ihkeven iellema dårvov, Bárnát, Jesus Kristusa, mijá Hærrá diehti. TJ Amen V LOAHPPA: BUORISSJIVNNJÁDUS DIEVNASTUSSAJ 20 Loahppasálmma 21 Buorrissjivnnjádus ja rájadus Juogu A Hievedibme BENEDICAMUS L Hievedup dal Hærráv. Tjoaggulvis tjuodtján ja tjuodtju dasik loahppatjuojadibme álggá. TJ Jubmelav májnnop, Halleluja, halleluja, halleluja. Jali B Sávadibme SALUTATIO L Hærrá lehkus dijájna. Tjoaggulvis tjuodtján ja tjuodtju dasik loahppatjuojadibme álggá. TJ Dujna aj lehkus Hærrá. A ja B L Hærrá buorrissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † TJ Amen. Amen. Amen. Sjávo rågådaládijn skuollá girkkobiello gålmmi gålmmå gierde. L Mannit ráfen. Dievnnujihtit Jubmelav ávujn. 22 Låhpadibme Liturgga manná álltáris. Juogu A Loahppatjuojadibme Jali B Låhpadimsálmma Tjoaggulvis manná lávlo ålgus girkkos. MÁNNÁGÁSSTA - DÅP allamæsson jali ietjá jubmeldievnon 1 Álggo Juogu A L låhkåmbievdes jali ietjá sajes kåvrån, muohto tjoaggulvissaj Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. . Jali B L låhkåmbievdes jali ietjá sajes kåvrån, muohto tjoaggulvissaj Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja hærrá Jesus Kristusis. Vállji dav alternatijvav mij ittjij aneduvá jubmeldievno álgon. L Tjoaggulvis gálggá uddni dáv mánáv Jubmela vieson duosstot. Gástan Jubmel sihtá suv lånåstusá ja risstalasj girkko oassálattjan dahkat. Liturgga máhttá dan maŋŋela oanegis hålav hållat, mij máhttá låhpaduvvat tjálukåsijn Joh. 3,16. Máhttá aj dåssju dáv tjálukoasev låhkåt. L Dajna gå Jubmel væráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju. Joh 3,16 2 Gásstasálmma 3 Gásstagåhttjom L Gulldalup mijá Hærrá Jesus Kristusa gåhttjomav ájlis gásta birra: Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadattijn sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta værálda nåhkåmij. Matt 28,18-20 Gulldalup man vuohkasit Jesus mánájt vuosstáj válldá ja sidjij Jubmela rijkav rahpá: Almatja Jesusa lusi mánájt buktalin sijáv duohtastahtátjit. Valla åhpadisålmmå sidjij sjærggun. Gå Jesus dav vuojnij, de suhta javlaj: ”Dibddit mánájt diehki muv lusi boahtet, allit ga sijájt duostuda: Jubmela rijkka dakkirattjajda gullu. Sáddnán, guhti Jubmela rijkav ij duosto nåv gåktu mánná, ij luoddnok dåhku boade.” Ja de mánájt asskáj váldij, giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv. Mark 10,13-16 Nav de guoddep mánájdimme gijtulvisvuodan ja jáhkon Hærráj ájlis gástan. Sij li almasjvierrega suttoj ja vielgij riegádam, valla gástan Jubmela mánnán sjaddi, riegádam ådåsis Ájlis Vuojŋŋanisá baktu. 4 Gásta vælggogisvuohta L Gåhtjov æjgádijt ja ristaæjgádijt tjuodtjánit. L Dij gudi uddni buktebihtit dáv mánáv Kristusij, galggabihtit vihtanasstet sån le gástaduvvam Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Aktan dájna tjoaggulvisájn ja mijá ålles girkkujn oadtjobihtit oasev ájlis åvdåsvásstádusás, råhkådallat máná åvdås, åhpadit suv iesj råhkådallat, ja væhkádallat s uv Jubmela bágov ja Hærrá iehkedismállásav ávkkitjit, vaj sån luluj Kristusin sjattadijn bissot, nav gåktu sån gástan Kristusijn aktiduvvá. Æjgáda ja ristaæjgáda báhtsi tjuodtjot. 5 Vuornádus ja jáhkko L Dåbdåstup vuornádusáv ja jáhkov masi mánájdimme gástadip. Tjoaggulvis tjuodtján. G Mån vuornádav bærggalav ja gájkka suv dagojt ja gájkka suv vuogijt. Mån jáhkáv Jubmel Áhttjáj, gájkvæksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkáv Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Hærráj, guhti Ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeven iellemij. Amen. Gájka tjåhkkidi. 6 Gástadibme Tjáhtje gurggaluvvá gástadimgárráj. L gástadimgáre guoran Råhkålup. Hærrá Jesus Kristus, dån le javllam aktak ij boade Jubmela rijkkaj jus ij ådåsis riegáduvá tjátjes ja Vuojŋŋanisás. Mij gijttep duv dajna gå gásta tjáhtje bágut baktu le ármo ája, gånnå dån mijáv ietjajnat aktida ja vattá midjij oasev vuojtostat mav ietjat jábmema ja tjuodtjelime baktu vuojtti. Dál de boahtep bágut milta ja råhkålip dunji, Hærrá, sjaddus ådå riegádibme sjivnnjediddje Vuojŋŋanisát baktu. Mánná (jus li ienep máná; de akta mánná ájgen) guotteduvvá gástadimgáre guorraj. Æjgáda ja ristaæjgáda tjuodtjáni. Jus hiehpá, de máhtti æjgáda ja ristaæjgáda tjuottjadit gástadimgáre guorraj. L Mij le máná namma? Guhti mánáv guoddá, máná namáv javllá. L Sihtabihtit gus (máná namma javladuvvá) galggá gástaduvvat Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán, ja bajeduvvat risstalasj vuornádusán ja jáhkon? Guhti mánáv guoddá, vasstet: Sihtap. L Jubmel várjjalus duv mannamav ja boahtemav udnátjis gitta ihkeven ájggáj. Ruossiv duv ájlis ruossa merkajn, † duodastussan vaj galga ruossinávlliduvvam ja tjuodtjeluvvam Jesus Kristusij gullut ja sunji jáhkket. Ruossa mærkka gállos mielggaj, ja maŋŋela de doarrás. L Mijá Hærrá Jesus Kristusa bágo ja gåhttjoma milta gástadav duv Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Dáv javladijn, goajvvi liturgga tjátjev giedajn gålmmi máná oajvváj. L biedjá giedas máná oajvváj ja javllá: Gájkviekses Jubmel le dal vaddám dunji Ájlis Vuojŋŋanisáv, dahkam duv ietjas mánnán ja oassálattjan ietjas jáhkulasj tjoaggulvisás. Sån gievrrodus duv ármujnis ihkeven iellemij. Ráfe lehkus dujna. 7 Hievedus ja råhkålvis Gå gájka li gástaduvvam, de liturgga låhkåmbievdes jali ietjá sajes kåvrån javllá: L Buorissjivnnjeduvvam lehkus mijá hærrá Jesus Kristusa Jubmel ja Áhttje. Stuorra ármmogisvuodanis le mijáv ielle dårvvuj ådåsis riegádahttám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta. 1 Pet 1,3 L Råhkålup aktan Hærrá råhkålvisáv. G Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. 8 Sálmma Jus le iehkedismáles, sjáddá dát Sálmman iehkedismállása åvddåla . Jus ij le iehkedismáles, de le dát Loahppasálmman . Jus gássta le dalága jubmeldievno maŋŋela, máhttá liturgga råhkålit dáv tjoahkkimråhkålvisáv hievedusá ”Hieveduvvam lehkus Jubmel” maŋŋela: L Råhkålup ja gijttup. Hærrá Jubmel, almmelasj Áhttje, dån le jáhttám mijá Jubmelin ja mánájim Jubmelin liehket, ja buolvas buolvvaj ármmogisvuodat vuosedit. Mij gijttep duv gå mijáv ájlis gástan duosto madin vilá lip máná, ja danna midjij suttojt ándagis luojtá, ja vattá iellemav ja sálukvuodav. Råhkålip dunji, viehkeda mijáv buoragit oajbbot, viehkamav ållit ja jáhkov bisodit, ja doalvo mijáv ihkeven iellemij, Bárnát, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. L Råhkålup aktan Hærrá råhkålvisáv. G Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. Gássta låhpaduvvá 8 Sálmma S KALLIDIM - JUBMELDIEVNNO KONFIRMASJONSLITURGI råhkålvisájn ájnegis skallujlåhkke åvdås Jus udnásj tjoahkkimråhkålvis ij hieba, máhttá dát råhkålvis aneduvvat: L Almmelasj Áhttje, mij gijttep duv gå mijáv gástan ietjat mánnán válldi ja ásadi midjij sijdav girkkonat. Råhkålip dunji, gievrroda mijáv jáhkon vaj lulujma viessot duv sidoda milta ja duv dievnárin væráldin liehket. Vatte midjij fámojt buoragit åjbutjit, ja viehkeda mijáv jåvsådittjat dan ihkeven måhkkåj mav biedji mijá åvddåj, Jesus Kristusa, Bárnát, mijá Hærrá baktu, guhti dujna ja Ájlis Vuojŋŋanisájn viessu ja ráddi, ájnna duohta Jubmel ihkeven ájges ihkeven ájggáj. Jus muhtema udnásj tevstajs e rat hieba, máhttep válljit muhtemav dájs: OT 5 Mos 6,4-7 Sálmma 121 Ep. Fil 3,12-14 Fil 4,4-9 Ev. Matt 7,24-29 Joh 6,66-69 Sálma maŋŋela mij sárnev (ja guládusájt) tjuovvu, máhttá gássta tjuovvot mij låhpaduvvá sálmajn. Jus ij la gássta, de tjuovvu: Mujttádus gástas L muohto tjoaggulvissaj Gieres tjoaggulvis. Gástan Jubmel mijáv sjievnnjeda fámos gájoj, ja vattij midjij riektáv tjuovga mánnán liehket. Gåhtjoduvájma Kristusav tjuovudittjat ja sujna viesutjit. Dåbdåstup dan diehti vuornádusáv ja jáhkov mij guláduváj mijá gásstabåttå. Tjoaggulvis tjuodtján. G Mån vuornádav bærggalav ja gájkka suv dagojt ja gájkka suv vuogijt. Mån jáhkáv Jubmel Áhttjáj, gájkvæksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkáv Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Hærráj, guhti Ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeven iellemij. Amen. Apostolak jáhkodåbdåstibme Tjoaggulvis tjåhkkit. 14a Råhkålvis skallujlåhkkij åvdås L muohto tjoaggulvissaj Råhkålup mijá skallujlåhkkij åvdås. L muohto álltárij Ihkeven Jubmel, almmelasj Áhttje, mij gijttep duv gå ájlis gástan mijáv rijkkasit váldá. Råhkålip dunji skallujlåhkkij åvdås: Oatsoda sijáv jáhko gæjnon, vaj sij bæjválattjat dunji jårgijdi, ja iellema vájaldusán oahppi Bárnát, Jesus Kristusav, buorebut dåbddåt. T Hærráv råhkålip. L Hærrá, sij li gássjelis væráldav vájaldittjat, oatsoda sijáv Vuojŋŋanisát baktu. Moatte lágásj gæhttjalibmáj boadádalli, valla gievrroda sijáv fámujnat, ja viehkeda sávresvuodajn råhkådallat ja åskulattjat ávkkit duv bágov ja ájlis iehkedismállásav. Sálli sidjij sijdav risstalasj girkkonat gávnnat, vaj sij aktan gájkaj gudi dunji jáhkki, lulun namát dåbdåstit ja duv bágoj ja dagoj gijttet ja dievnnut. TJ Hærráv råhkålip. Amen. G Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. 14b Oanegis råhkålvissálmma 14c Råhkålvis ájnegis skallujlåhkke åvdås L Gieres skallujlåhkke. Risstalasj jáhkkuj lihpit gástaduvvam. Risstalasj jáhkon lihpit åhpaduvvam. Båhtit dal Hærrá álltárij, vaj råhkålip dijáj juohkka avta åvdås Jesusa namán. Skallujlåhkke manni mutták stuorra juohkusin álltárij ja buolvvedi. Liturgga biedjá giedas skallujlåhkke oajve nali ja råhkål suv åvdås namáv nammadijn avtav dájs råhkålvisájs: 1 Hærrá, gålmaktes Jubmel, råhkålip (namma genitijva hámen) åvdås. Ájlis gástan le dån mijájt ietjat mánnán dahkam; gievrroda suv jáhkon vaj luluj ihkeven iellemav árbbit. 2 Gájkka ármmogisvuoda Jubmel, råhkålip (namma genitijva hámen) åvdås. Kristusin le dån mijáv ihkeven herlukvuohtaj gåhttjum; várjjala suv gásta ármon gitta Jesus Kristusa bæjvváj. 3 Almmelasj Áhttje, råhkålip (namma genitijva hámen) åvdås. Gástan le mijáv sjievnnjeda fámos gádjum ja rijkkasit doalvvum; gievrroda ja bisoda suv ihkeven iellemij. 4 Åskulasj Jubmel, råhkålip (namma genitijva hámen) åvdås. Gástan le mijáv ietjat aktisasjvuohtaj gåhttjum; várjjala suv fámujnat, vaj luluj árbbit ihkeven lånåstusáv jáhkon Jesus Kristusij. 5 Almmelasj Áhttje, råhkålip (namma genitijva hámen) åvdås. Gástan le mijáv ådåsis riegádahttám ja ielle dårvov vaddám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta; gievrroda suv Ájlis Vuojŋŋanisá baktu ihkeven iellemij. 6 Hærrá, mijá Jubmel, råhkålip (namma genitijva hámen) åvdås. Lånestam le mijáv ja gåhttjum ájlis gåhttjomijn gå gástaduvájma; sálli sunji Ájlis Vuojŋŋanisá baktu lånåstusánat bissot ja oasev ihkeven herlukvuodastat oadtjot. 7 Jubmel mijá Áhttje almen, råhkålip dunji (namma genitijva hámen) åvdås. Gástan le mijáv rájnnim ja ietjat álmmugin dahkam; viehkeda suv Vuojŋŋanisát baktu buoragit åjbutjit, ja duv lusi ihkeven måhkkåj jåvsådittjat. Juohkka juohkusa maŋŋela manná liturgga álltárij ja javllá: L Ráfe lehkus dijájna. Skallujlåhkkejuogos tjuodtján ja manná sadjásis. Loahppabágo Gå le råhkådaláduvvam gájkka skallujlåhkkij åvdås, buktá liturgga (álltára guoran, muohto tjoaggulvissaj) jali katekehtta jali ietjá tjoaggulvisá åvdåstiddje (låhkåmbievdes jali ietjá sajes kåvrån) oanegis sávadusáv, jali javllá loahppabágojt vuollelin. Gieres tjoaggulvis. Aktan lip skallujlåhkkij åvdås råhkålam. Viehkedup sijáv de aktan, vaj lulun risstalasj vuornádusájn ja jáhkon viessot, ja Jubmela ja guojmij dievnnuj åvddånit. Ávttjijup guhtik guojmema Jubmela bágov ja Hærrá iehkedismállásav ávkkitjit, ja dav gæjnov vájaldittjat mij iellemij doalvvu. Dij skallujlåhkke lihpit ájn vilá tjoaggulvisá åvdåsråhkålvisájn. Jubmel le åskulasj ja sujna le rájádis gieresvuohta. Jubmel le aj dijá lahka huvsodisvuodaj, vuojtádallamij ja guoktáladdamij ájgij, ja gåhttju dijáv aktan sujna viesutjit. Årrut de suv lahka. De sån, guhti dijá lunna buorre dagov álgadij, dav gitta Jesus Kristusa bæjvváj ålli. Jubmeldievnno låhpaduvvá sálmajn. SKALLOMÆSSO SKRIFTEMÅLSGUDSTJENESTE 1 Álggosálmma 2 Álggobágo Juogu A Hærrá ráfe lehkus gájkaj dijájna. Mijá Lånestiddje Jesus Kristus javllá: ”Hebulattja e dálkudiddjev dárbaha, ájnat skihppe. Iv le boahtám rievtesferdugijt gåhtjutjit, ájnat suddárijt.” Mark 2.17 Jali B Jubmela ráfe lehkus gájkaj dijájna. Hærrá apostel javllá: ”Máná, dáv tjáláv didjij vaj ehpit suddoda. Valla jus aktak suddot de miján le bælostiddje Áhtje åvdån, Jesus Kristus, guhti le rievtesferduk. Sån le såbadusværron mijá suttoj åvdås, ja ij dåssjå mijá ájnat åbbå værálda.” 1 Joh 2,1-2 L Ájlis Jubmel, almmelasj Áhttje, gijtto gå bálges duv lusi agev le rabás Jesus Kristusin. Viehkeda mijáv jáhkket duv báhkuj ándagisluojttemis. Gievrroda mijá jáhkov ja doajvov, ja dagá mijá gieresvuodav viesso gieresvuohtan, dunji guddnen ja mijá guojmmealmatjijda viehkken, Jesus Kristusa, Bárnát, mijá Hærrá baktu. T J Amen. 3 Tækstalågos Dánna lågåduvvi akta jali guokta tevsta, buojkulvissan akta gietjav sáŋarvissálmajs (Sálmma 6, 32, 38, 51, 102, 130, 143), ihkap sálmajn låhkusij gaskan. Tækstalågos álggá návti: Tjáleduvvam le … Tjoaggulvis tjuodtján. Tækstalågos låhpaduvvá návti: Náv gulluji Hærrá bágo. Tjoaggulvis tjåhkkit. 4 Skallohålla 5 Sálmma 6 Iesjguoradallama L muohto tjoaggulvissaj Guoradallup ietjama iellemijt Jubmela ájlis sidoda gáktuj. Lågev Jubmela budá gulluji návti: Liturgga låhkå budájt. E dujna galga ietjá jubmela gå mån. I galga Hærrá Jubmelat namáv dåssjen adnet. Galga vuojŋastimbiejvev ájllisin adnet. Galga áhtját ja ædnát guddnedit. I galga gåddet. I galga gállasjvuodav doadjet. I galga suoládit. I galga guojmát vuosstij vieret vihtanasstet. I galga guojmát goadev hibmodit. I galga hibmodit nuppe gállasjguojmev, svájnnasav jali dærnov, jali mavga iehtjádav mij sunji gullu. 7 Suddodåbdåstibme Liturgga manná álltárij. L muohto tjoaggulvissaj Buolvvedup Jubmela åvdån ja dåbdåstup suttojdimme. Liturgga buolvvet muohto álltárij. Juogu B L Hærrá, ájlis Jubmel. Báhkut sárnnu muv suddárin, guhti håhkkånav jus dån i ármmálaste. Dát sádnesvuohta le mælggadin muv dádjadusás, Hærrá. Vatte munji fámojt ja mielav duv bágos suddárin bigoduvátjit. Dån le muv sjivnnjedam, ja vierttiv duv åvdån iellemam åvdås vásstedit. Duv sidot luluj muv ájádusájt ja vájaldusáv lájddit, valla muv miella sihtá duv sidodav garvvet. Bágut milta luluv guojmmealmatjijt iehttset, valla mån lev álu lájttális, huolodibme ja låjkås. Dån rávka sádnesvuodav ja bihkovuodav muv iellemin, valla mån svahkadav. Huoman diedáv jur dalloj gå lev hædjon ja várjodibmen, de dalloj lev værddogis duv ármmuj. Hærrá, válde mujsta ierit álkkes jasskavuodav. Luojte munji suttojdam ándagis Jesus Kristusa diehti. Vatte munji ájlis ráfedisvuodav vájmmusim, mij muv agev duv lusi vuojet vaj oalle jasskavuodan ja åskulasjvuodan viesov. T J Amen. Jali C L Ájlis Jubmel, ármmogisvuoda Áhttje. Mån vájván almasj, oassálattjan almatjij suttos ja vielges, dåbdåstav duv åvdån, rievtesferdugis Jubmel, mån lev suddodam duv vuosstij moatte láhkáj. Iv le æhttsám duv gájk åvdemusát, iv ga guojmám nåv gå iehtjam. Ájádusáj, bágoj ja dagoj lev suddodam duv ja ájlis budáj vuosstij. Jus dån dagojdam milta lulu duobbmit muv, de luluv dujsta hilgoduvvat. Valla dån gieres almmelasj Áhttje le dal jáhttám ármujnat duosstot gájkajt gudi dunji jårgijdi, ja åskeldattijn mijá Lånestiddje Jesus Kristusa dagojda duv stuorra ármmogisvuodan suojev åhtsi. Dån sidá gájkka sijá mættojt ándagis luojttet ja ij goassak sijá suttojt låhkåt. Dasi mån åskeldav ja ánov gájkka suttojdam ándagis, Jesu Kristusa diehti. T J Amen. L Sjávot dåbdåstip dal Jubmelij dav mav juohkka akta vájmonis guoddá. Oanegis sjávo råhkåmbåttå maŋŋela råhki liturgga ja tjoaggulvis aktan dáv råhkålvisáv: G Gieres Hærrá Jubmel. Mæddám lev moaddi ájádusáj, bágoj ja dagoj, iv ga gåktuk le vigedibme. Valla jáhkáv ájnnariegádim Bárnnásit, Jesus Kristusij, guhti le jábmemij låjdåstam muv lånestittjat, ja råhkålav dunji suv diehti: Luojte dån de munji suttojdam ándagis. Vatte munji Ájlis Vuojŋŋanisát, vaj mån jáhkáv sutto li ándagis luojteduvvam, jårgijdav suttos ierit ja bájav duv ájlis ja buorre sidodav muv iellemin ráddit. Hærrá ármmálaste muv. Amen. 8 Tjadnam- ja tjoavddemfámo bágo L Gullup majt bajástjuodtjelam Hærrá javllá åhpadisålmmåjdisá: “Duosstut ájlis Vuojŋŋanisáv. Jus aktasik suttojdis ándagis luojttebihtit, de li sunji ándagis luojteduvvam, ja jus avtak suttojdises tjadnabihtit, de li sunji tjanáduvvam.” Joh 20, 22-23 9 Ándagisluojttem L Båhtit de Hærrá álltárij, ja åmastihtit Jubmela ándagisluojttema duodastusáv gájkka suttojstihtte. Tjoaggulvis manná álltárij ja buolvvet. Juohkka vuorruj buolvvediddjijs javllá liturgga: Mijá Hærrá Jesus Kristusa bágoj ja gåhttjoma milta ja de giedajn juohkka dåbdåstiddje oajve nanna sárnov dunji ármos gájkka suttojdat ándagis luojteduvvam, Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Ja de vas juohkka vuorruj buolvvediddjijs: Guhti dijá lunna buorre dagov álgadij, dav aj Kristus Jesusa bæjvváj ålli. Fil 1,6 Ráfe lehkus dijájna. Dánna de liturgga máhttá duoddit Gálggijup giedav guhtik guojmmásimme vuosedittjat mij aj guhtik guojmmásimme ándagis luojttep nåv gåk Jubmel le mijáv ándagis luojttám. 10 Gijttemråhkålvis L Gijttup ja råhkålup L Guddneda Hærráv, siellum, TJ ålles mån sidáv suv ájlis namáv hievedit. L Guddneda Hærráv, siellum, TJ mujte gájkka buorre dagojdis: L divna suttojdam ándagis luojttá TJ ja gájkka skihpudagájs muv buoret, L hávdes muv gádju TJ ja kråvnni muv ármujn ja ármmogisvuodajn. L Hærrá le ármmogis, ármov vaddá, TJ moarráj nuolle, gieresvuodas boanndá. L Ij agev mijáv gájgoda, TJ moarres ij ihkeven ájggáj biso. L Mijáv ij dágojimme milta nuktala, TJ midjij ij suttojimme bálkáv vatte. L Dan allagij almme gávvá ednama badjel, TJ dan stuorre le ármmos sidjij gudi sujsta balli. L Dan guhkken lulle le allet, TJ dan guhkás mijás suttojt vuodjel. Sál 103,1-4.8-12 Jali B L Vuorbálasj gen mætto li ándagis luojteduvvam, T J gen sutto li muorroduvvam! L Vuorbálasj gen vælgojt Hærrá le rihpastam, T J gen miella le bæhttogisvuoda dagi! L Bårråluvviv guhkev sjávot lidjiv. TJ Luodjuv gætjo biejvev, L idja biejvve låssis giehtat lij muv nanna, TJ sjaddiv degu giessejaŋádága áhkar. L Suttojdam de dunji dåbdåstiv, TJ ittjiv vælgojdam tjiegada. L Javlliv: Sidáv Hærráj mættojdam dåbdåstit. TJ Ja suttojdam ja vælgojdam dån ándagis luojtti. L Råhkålit galggi jubmelbalulattja dunji gárttjásij ájgij. T J Vájku stuorra dulve sjaddi, de sijáv e jåvså. L Dån le muv oagge, T J gárttjásis muv várjjala, ja lånåstusá sjålijn muv birástahtá. Sela. Sál 32,1-7 11 Hærrá råhkålvis Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. 12 Låhpadimsálmma 13 Buorissjivnnjádus L muohto tjoaggulvissaj: Åmastihtit buorissjivnnjádusáv. Tjoaggulvis tjuodtján. L Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † TJ Amen. Sjávo rågådaládijn skuollá girkkobiello gålmmi gålmmå gierde. L Mannit ráfen. Dievnnujihtit Jubmelav ávujn. 14 Loahppatjuojadibme AKTUGATTJA SKALLO - ENKELTSKRIFTEMÅL 1 Dábálattjat le skalo åvddåla ságastallam siellohuvsos, goassa aj máhttá låhkåt majt katekisma javllá skalos. 2 Suddodåbdåstattijn ja ándagisluojtedijn máhttá dåbdåstiddje buolvvedit. 1 Álggo L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Råhkålinno aktan. Hærrá, dån muv åtsådalá ja dåbdå. Juogu tjuottjudav jali tjåhkkåhav de diedá, vájku le guhkken de diedá majt ussjolav. Juogu váttsatjav jali vellahav de muv vuojná, dån diedá gájkka mav dagáv. Åvddål gå báhko le muv njuoktjamin, de diedá, Hærrá, gájkka mav sidáv javllat. Åtsådalá muv, Jubmel, ja guoradalá muv vájmov, gæhttjala muv ja guoradalá muv ussjolmisájt. Guoradalá jus lev vierre gæjnon, ja doalvo muv iehkeven ájge gæjnnuj. Sál 139,1-4.23-24 2 Suddodåbdåstibme L Dåbdåsta suttojdat Jubmela åvdån. Guhti dåbdås máhttá avtav dájs suddodåbdåstimijs tjuovvot: 1 Dåbdåstav ... jnv. Dåbdåstiddje ietjas bágoj dåbdås. 2 Hærrá, ájlis Jubmel. Báhkut sárnnu muv suddárin, guhti håhkkånav jus dån i ármmálaste. Dát sádnesvuohta le mælggadin muv dádjadusás, Hærrá. Vatte munji fámojt ja mielav duv bágos suddárin bigoduvátjit. Dån le muv sjivnnjedam, ja vierttiv duv åvdån iellemam åvdås vásstedit. Duv sidot luluj muv ájádusájt ja vájaldusáv lájddit, valla muv miella sihtá duv sidodav garvvet. Bágut milta luluv guojmmealmatjijt iehttset, valla mån lev álu lájttális, huolodibme ja låjkås. Dån rávka sádnesvuodav ja bihkovuodav muv iellemin, valla mån svahkadav. Huoman diedáv jur dalloj gå lev hædjon ja várjodibmen, de dalloj lev værddogis duv ármmuj. Hærrá, válde mujsta ierit álkkes jasskavuodav. Luojte munji suttojdam ándagis Jesus Kristusa diehti. Vatte munji ájlis ráfedisvuodav vájmmusim, mij muv agev duv lusi vuojet vaj oalle jasskavuodan ja åskulasjvuodan viesov. 3 Ájlis Jubmel, ármmogisvuoda Áhttje. Mån vájván almasj, oasálattjan almatjij suttos ja vielges, dåbdåstav duv åvdån, rievtesferdugis Jubmel, mån lev suddodam duv vuosstij moatte láhkáj. Iv le æhttsám duv gájk åvdemusát, iv ga guojmám nåv gå iehtjam. Ájádusáj, bágoj ja dagoj lev suddodam duv ja ájlis budáj vuosstij. Jus dån dagojam milta lulu duobbmit muv, de luluv dujsta hilgoduvvat. Valla dån gieres almmelasj Áhttje le dal jáhttám ármujnat duosstot gájkajt gudi dunji jårgijdi, ja åskeldattijn mijá Lånestiddje Jesus Kristusa dagojda duv stuorra ármmogisvuodan suojev åhtsi. Dån sidá gájkka sijá mættojt ándagis luojttet ja ij goassak sijá suttojt låhkåt. Dasi mån åskeldav ja ánov gájkka suttojdam ándagis, Jesu Kristusa diehti. 4 Gieres Hærrá Jubmel. Mæddám lev moaddi ájádusáj, bágoj ja dagoj, iv ga gåktuk le vigedibme. Valla jáhkáv ájnnariegádim Bárnnásit, Jesus Kristusij, guhti le jábmemij låjdåstam muv lånestittjat, ja råhkålav suv diehti: Luojte dån de munji suttojdam ándagis. Vatte munji Ájlis Vuojŋŋanisát, vaj mån jáhkáv sutto li ándagis luojteduvvam, jårgijdav suttos ierit ja bájav duv ájlis ja buorre sidodav muv iellemin ráddit. Hærrá ármmálaste muv. 3 Tjadnam- ja tjoavddemfámo bágo L Lehkus Jubmel ármmogis dunji ja gievrrodus duv jáhkov. Bajástjuodtjelam Hærrá javllá åhpadisålmmåjdisá: Duosstut ájlis Vuojŋŋanisáv. Jus aktasik suttojdis ándagis luojttebihtit, de li sunji ándagis luojteduvvam, ja jus avtak suttojdises tjadnabihtit, de li sunji tjanáduvvam. Joh 20, 22-23 4 Ándagisluojttem Absolusjåvnnå Liturgga biedjá giedav dåbdåstiddje oajve nali. L Mijá Hærrá Jesus Kristusa bágoj ja gåhttjoma milta sárnov dunji ármos gájkka suttojdat ándagis luojteduvvam, Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Guhti duv lunna buorre dagov álgadij, dav aj Kristus Jesusa bæjvváj ålli. Ráfe lehkus dujna. 5 Loahppa Dan maŋŋela máhtteba girkkohærrá ja dåbdåstiddje aktan låhkåt dáv råhkålvisáv (márjju vuorrolåhkåmussan) I Guddneda Hærráv, siellum, II ålles mån sidáv suv ájlis namáv hievedit. I Guddneda Hærráv, siellum, II mujte gájkka buorre dagojdis: I divna suttojdam ándagis luojttá II ja gájkka skihpudagájs muv buoret, I hávdes muv gádju II ja kråvnni muv ármujn ja ármmogisvuodajn. I Hærrá le ármmogis, ármov vaddá, II moarráj nuolle, gieresvuodas boanndá. I Ij agev mijáv gájgoda, II moarres ij ihkeven ájggáj biso. I Mijáv ij dágojimme milta nuktala, II midjij ij suttojimme bálkáv vatte. I Dan allagij almme gávvá ednama badjel, II dan stuorre le ármmos sidjij gudi sujsta balli. I Dan guhkken lulle le allet, II dan guhkás mijás suttojt vuodjel. Sál 103,1-4.8-12 Dán maŋŋela máhtteba Hærrá råhkålvisáv aktan råhkålit. Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. IEHKEDISMÁLES SKIHPPE LUNNA - NATTVERD HOS EN SYK 1 Liturgga ságas skihppijn, jus le máhttelis sierra lanján, ja guláskuddá jus sujna le miella iehkedismállásav oadtjot. 2 Suddodåbdåstimen aneduvvá årnik Aktugattja skallo, mij máhttá oaneduvvat. 3 Jus skihppe ij le desti tjielgas, de liturgga ij galga iehkedismállásav juohket, ájnat råhkålit suv åvdås ja sijá åvdås gudi li tjoahken. 4 Guhti iehkedismállásav juogat, tjágŋá liturgalasj gárvojda jali ietjá hiebalgis gárvojda. Dábálattjat aneduvvá dákkár årnik: Dáhpádus máhttá álgget sálmajn. L Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja Hærrá Jesus Kristusis. Mijá Hærrá Jesus Kristus javllá, gånnå guovtes jali gålmås li tjoahken suv namán, sån iesj le siegen, ja gájkka majt råhkåli suv namán, lulun oadtjot. Åskeldattijn dájda bágojda lip dánna tjoahken sebratjit ájlis iehkedismállásij, gånnå Hærrá iesj le siegen rubmahis ja varás baktu. Ja råhkålip vaj sálli mijáv oassálasstet dát ájlis mállásis vuollegis ja duodalasj vájmoj. Råhkålup ja gijttup. Bajástjuodtjelam Hærrá ja Lånestiddje, mij hievedip ja guddnedip duv ájlis namáv danen gå værrodi ietjat mijá suttoj diehti. Dunji lehkus guddne gieresvuodat åvdås mij le gievrap gå jábmem. Sálli mijáv, gudi duv bævddáj låjdåstip duostutjit duv rubmahav ja varáv, oassálasstet dán ájlis mállásij vuollegis ja duodalasj vájmoj. Aktida mijáv ietjajnat nåv gåk oavse li vijnnamuoran, åhpada mijáv guojmáma iehttset degu dån mijáv le æhttsám, ja sálli mijáv vijmak dujna tjåhkanit ållesvuoda rijkanat. Hærrá råhkålvis Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. Hærrá vuododimbágo L Mijá Hærrá Jesus Kristus dan ijá gå biehteduváj, lájbev sån váldij, (liturgga gárev válldá) Jubmelav gijtij, dådjalij dav ja åhpadusålmmåjda vattij javla: “Válldit dáv ja bårrit. Dát le muv rumáj mij dijá åvdås værroduvvá. Dahkit dáv muv mujtton”. Váldij aj gávtjav mállásij maŋŋela, (liturgga gávtjav válldá) Jubmelav gijtij, ja sidjij vattij javla: “Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij dijá åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. Juohkka bále gå dássta juhkabihtit, dahkit dáv muv mujtton”. Jubmel' Libba / Agnus Dei Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, de ármujnat gulldala. Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, de ármujnat gulldala. Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, ráfát vatte dån. Iehkedismáles Juogadimbágo li: Dát le Jesusa rumáj. Dát le Jesusa varra. Juogadime maŋŋela javllá liturgga: Ruossinávllidum ja bájastjuodtjelam Jesus Kristus le dal dunji/dunnuj/didjij (munnuj/midjij) vaddám ietjas ájlis rubmahav ja varáv mav sån såbadussan vattij duv/dunnu/dijá (munnu/mijá) suttoj åvdås. Sån gievrrodus duv/dunnuv/dijáv (munnuv/mijáv) ja várjjalus duv/dunnuv/dijáv (munnuv/mijáv) duodalasj jáhkon ihkeven iellemij. Ráfe lehkus dijájna. Dan maŋŋela máhttá tjuovvot Iehkedismállása gijtulvisråhkålvis Gijttup ja råhkålup. Mij gijttep duv, almmelasj Áhttje, duv buorissjivnnjedum vattáldagáj åvdås. Råhkålip vaj dån dáj vattáldagáj lulu bisodit mijáv jáhkon dunji, aktidit mijáv gieresvuodanit ja duodastit mijá ihkeven iellema dårvov, Bárnát, Jesus Kristusa, mijá Hærrá diehti. Buorissjivnnjádus Åmasta/åmastihtte/åmastihtit buorissjivnnjádusáv. Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † Amen. Dáhpádus máhttá låhpaduvvat sálmajn. FIESSTIM - VIGSELSLITURGI Dáhpádusá båttå le sadje oassálasstemij moatte láhkáj. Hedjaguosse máhtti oassálasstet muhtem liturgija oasen, duodden máhtti liehket musihkkaoase jali tevsta/tjállaga ma lågåduvvi, máhtti aj ginntala tsahkkiduvvat. Kultuvralasj åsijn máhtti liehket ássje ma gulluji válldárij tjerdalasj duohkusij. Jus nubbe válldárijs gullu ietjá girkkosebrudahkaj gå Vuona girkkuj, máhttá biskohpa dåhkkidime milta liehket oassálasstemoase dat girkkosebrudagás. Mij gullu oassálasstemij ietjá girkkosebrudagájs ja kultuvralasj åsijs, galggi da hiebaduvvat jubmeldievno hábmáj ja vuohkáj, ja ij gåktuk Vuona girkko jáhkovuodov doadjet. Oase ma båhti duodden liturgijaj máhtti biejaduvvat oasse 9 maŋŋela, Åvdåsråhkålvis . Gånnå namá nammaduvvi, máhttá javllat juogu ålles namáv jali åvddånamáv, gåktu hiehpá geŋga oasen. Gatjálvisájn oasse 7 gáktuj, Gállasjvuoda lihtudibme , galggi ålles namá aneduvvat. 1 Álggotjuojadibme/Álggo Oarggalmusihkka jali ietjá hiebalgis musihkka preludiumij/álgadibmáj. Válldára máhtteba aktan vádtset kåvrråj ja tjåhkkidit sajijdiska. Jus le sávadahtte, máhtteba válldára, juogu akta ájgen jali goappátja avta bále girkkuj prosesjåvnnån tjágŋat. Gállasjvihtana, familjaj åvdåstiddje, liturgga ja iehtjáda máhtti aj prosesjåvnån oassálasstet. Dan maŋŋela máhttá tjuojaduvvat hiebalgis vokálla- jali instrumænntamusihkka. 2 Álggobágo Juogu A L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Jali B L Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja Hærra Jesus Kristusis. Dan maŋŋela sávaduvvá buorisboahtem válldárijda ja tjoaggulvissaj dáj jali muodugasj bágoj: L Gieres (namma javladuvvá, nom.) ja (namma javladuvvá, nom.). Dåj lihppe diehki (girkko namma, gen + ill.) boahtám gállasjvuohtaj låjdåstittjat. Mij lip dánna tjoahken dunnujn ávvudalátjit. Galggap aj dunnu jáhtov goabbák guojmmásihtte gullat ja Jubmelis buorissjivnnjádusáv dunnuj ja dunnu sijddaj råhkålit. Dan maŋŋela máhttá liturgga javllat: Juogu A L Jubmel, ármmut le divras, såjijat vuolen almatja dårvov gávnni. Niektiji goadát valljudagáv, ávut gålgge tjátjes juhki. Dujna ham le iellema ája, tjuovgan tjuovgav vuojnnep. Sál 36:6-10 Jali B L Hievedup Hærráv, sån le buorre, ihkát suv ármmogisvuohta bissu! Dát le biejvve mav Hærrá dagáj. Sjållårdalá ávvudallup! Sál 118,1.24 Jali C Jubmel le gieresvuohta, ja guhti gieresvuodan bissu, aj Jubmelin bissu ja Jubmel sujna. 1 Joh 4,16b 3 Sálmma 4 Tjáluklåhkåm L Jubmel le mijáv sjivnnjedam sujna ja guojmijnimme viesutjit. Sån le ålmmåv ja nissunav ásadam avta oadtjen ja nanostuhttám dáv aktisasjvuodav ietjas buorissjivnnjádusájn. Gállasjvuohta le Jubmela buorre vadda. Ålmmån ja nissunin viessot le åskulasjvuodan ja gieresvuodan aktan viessot, ávov ja surgov juogatjit ja åskåldisát nubbe nuppe bielen tjuodtjot viessomájgev. Jubmela báhko duodas gállasjvuodav ájllisin ja árvvogissan. Vuostasj Mosesa girjen le náv tjáledum: Jubmel almatjav ietjas gåvvån sjivnnjedij, Jubmela gåvvån suv sjivnnjedij. Ålmmån ja nissunin sjivnnjedij. Jubmel sunnuv buorissjivnnjedij ja hålaj: "Sahkkidihtte ja lassánadde, dievdde ednamav ja dav dahkke dunnu vuollásattjan!” 1 Mos 1,27-28a Ja mijá Hærrá Jesus Kristus javllá: ”Ehpit gus le låhkåm Sjivnnjediddje álgos sunnuv ålmmån ja nissunin sjivnnjedij?” Ja duoddij: ”Dan diehti ålmåj áhtjes ja iednes guodis áhkájnis viesutjit, ja såj guovtes sjaddiska aktan. Såj dasti æbá le guovtes ájnat akta oadtje. Mav Jubmel le aktidam, ij almasj galga tjuolldet.” Matt 19,4-6 L Gullup de vil Jubmela bágos. 2-4 tjuovvo tevstajs (gehtja s. 29-39) jali ietjá hiebalgis tjáluktevstajs, binnemusát akta goabbák testamentas. Tjáluktevsta máhtti lågåduvvat hedjaguossijs. Sij gudi låhki manni tjoahken låhkåmbævddáj. Válldára ja tjoaggulvis tjåhkkåhi lågådijn. Maŋemus låhkåm låhpaduvvá bágoj: Náv gulluji Hærrá bágo. Dánna máhttá tjuovvot 5 Sálmma Sálmav máhttá målssot hiebalgis lávllomijn jali tjuojadimijn. 6 Hålla Liturgga hoallá daj tjáluktevstaj milta ma lågåduvvin 4 oasen jali ietjá hiebalgis tevstaj milta. 7 Gállasjvuoda lihtudibme L Låjdåstihtte dal Hærrá álltárij, vaj oadtjop dunnu jáhtov goabbák guojmmásihtte gullat, ja Jubmelis buorissjivnnjádusáv dunnuj ja dunnu sijddaj råhkålit. Válldára boahteba álltárij. Dan maŋŋela tjuovvu Juogu A L Jubmela, mijá Sjivnnjediddje árudijá åvdån ja dáj vihtanij bále gatjádav dujsta, (irgge ålles namma, nom. hámen): Sidá gus (moarsse ålles namma, akk. hámen), guhti duv guoran tjuodtju gállasjguojmmen allasit? Irgge: Sidáv. L Sidá gus suv iehttset ja guddnedit ja sujna åskulattjan viessot buorep ja baháp biejvij dasik jábmem dunnuv sirádahttá? Irgge: Sidáv. L De gatjádav aj dujsta, (moarsse ålles namma, nom. hámen): Sidá gus (irgge ålles namma, akk. hámen), guhti duv guoran tjuodtju gállasjguojmmen allasit? Moarsse: Sidáv. L Sidá gus suv iehttset ja guddnedit ja sujna åskulattjan viessot buorep ja baháp biejvij dasik jábmem dunnuv sirádahttá? Moarsse: Sidáv. L De gálggijihtte dan diehti nubbe nubbáj giedav. Válldára jårgestibá nubbe nuppe guovlluj ja gálggiba oalges giedav nubbe nubbáj. Liturgga biedjá giedas válldárij giedaj nali. L Jubmela árudijá åvdån ja dáj vihtanij bále lihppe dal goabbák guojmmásihtte jáhttám aktan gállasjvuodan viessot, ja goabbák guojmmásihtte giedav duodastussan gálggim. Dajna de sárnov dunnuv oalle gállasjguojmitjin. Jali B L Jubmela, mijá Sjivnnjediddje árudijá åvdån ja dáj vihtanij bále gatjádav dujsta, (irgge ålles namma, nom. hámen): Sidá gus (moarsse ålles namma, akk. hámen), guhti duv guoran tjuodtju gállasjguojmmen allasit? Irgge: Sidáv. L De gatjádav aj dujsta, (moarsse ålles namma, nom. hámen): Sidá gus (irgge ålles namma, akk. hámen), guhti duv guoran tjuodtju gállasjguojmmen allasit? Moarsse: Sidáv. L Gærddodihtte dal muv maŋen: Irgge ja moarsse jårgestibá nubbe nuppe guovlluj. Gálggiba nubbe nubbáj giedaska ja tjuodtjoba dan láhkáj madin jáhtov javllaba. Liturgga låhkå jáhtov oases oassáj, dan maŋŋela válldára jáhtov gærddodibá, nubbe vuostak. L Mån sidáv duv, (namma javladuvvá, nom. hámen), allasim gállasjguojmmen. I/M Mån sidáv duv, (namma javladuvvá, nom. hámen), allasim gállasjguojmmen. L Mån sidáv duv iehttset ja guddnedit I/M Mån sidáv duv iehttset ja guddnedit L ja dujna åskulattjan viessot buorep ja baháp biejvij I/M ja dujna åskulattjan viessot buorep ja baháp biejvij L dasik jábmem munnuv sirádahttá. I/M dasik jábmem munnuv sirádahttá. Dan maŋŋela gærddu nubbe gállasjguojmme sæmmi jáhtov. Liturgga biedjá giedas válldárij giedaj nali. L Jubmela árudijá åvdån ja dáj vihtanij bále lihppe dal goabbák guojmmásihtte jáhttám aktan gállasjvuodan viessot, ja goabbák guojmmásihtte giedav duodastussan gálggim. Dajna de sárnov dunnuv oalle gállasjguojmitjin. Dan maŋŋela máhttá tjuovvot 8 Suormmasijt lånudit Juogu A L Vadde dal goabbák guojmmásihtte suormmasijt majt guoddebihtte åskulasjvuoda jáhto mærkkan. Vuorrulakkoj biedjaba suormmasijt nuppe tjuvddáj. Jali B L Vadde dal goabbák guojmmásihtte suormmasijt majt guoddebihtte mærkkan dan jáhttuj majt goabbák guojmmásihtte lihppe jáhttám. Gærddodihtte muv milta: Liturgga låhkå bágojt oases oassáj, dan maŋŋela válldára bágojt gærddoba, nubbe vuostak. L (Namma), mån vattáv dunji dáv suormmasav I/M (Namma), mån vattáv dunji dáv suormmasav L gieresvuoda ja åskulasjvuoda jáhto mærkkan. I/M gieresvuoda ja åskulasjvuoda jáhto mærkkan. Suormmasav biedjá nuppe gállasjguojme tjuvddáj. Dan maŋŋela dahká nubbe gállasjguojmme sæmmiláhkáj. 9 Åvdåsråhkålvis L Råhkålup aktan. Válldára buolvvedibá álltárin. Liturgga råhkål gállasjguojmij åvdås, giehta åjvij nanna, avtav dájs råhkålvisájs Hærrá råhkålvisájn duodden. Iehtjáda hedjaguossijs máhtti aj oassálasstet åvdåsråhkålvissaj giedaj åjvij nanna. Juogu A L Buorre Jubmel, dån guhti le gállasjvuodav vuododam ja buorissjivnnjedam nissunav ja ålmmåv, mij råhkålip dunji: Tjuovvus duv buorissjivnnjádus (namma javladuvvá, akk. hámen) ja (namma javladuvvá, akk. hámen) gudi dánna duv árudijá åvdån buolvvedibá. Dievde sunnu vájmojt gieresvuodajnat, ja ásada sunnuj ráfálasj sijdav. Gehtja sunnuj ármmogisvuodajn, ja gievrroda sunnuv Vuojŋŋanisát baktu, vaj lulujga buorep ja baháp biejvij dunji åskeldit, aktan åskulattjan viessot ja nubbe nuppev ihkeven iellema guovlluj doarjjot. Jali B L Buorre Jubmel, mij gijttep duv (namma javladuvvá, gen. hámen) ja (namma javladuvvá, gen. hámen) åvdås ja sunnu gieresvuodas nubbe nubbáj. Buorissjivnnjeda sunnu iellemav gállasjvuodan. Viehkeda sunnuv anodit dav jáhtov majt nubbe nubbáj libá jáhttám, vaj sunnu gállasjvuodan luluj vallje åskulasjvuodas, huvsos ja ávos. Vatte sunnuj máhtukvuodav ja mielav ráfálasj sijdav tsieggitjit, gånnå [máná jasskavuodan sjaddi ja] familja ja rádna aktisasjvuodav gávnni. Dån guhti le gæjnno, sádnesvuohta ja iellem, bája sunnuv vájaldit duv sádnesvuodan. Dån guhti ándagis luojtá ja buoreda, viehkeda sunnuv nubbe nuppev ándagis luojttet. Dån guhti le gieresvuoda ája, bája sunnuv ja gájkka gállasjguojmijt åvddånit ja ållånit gieresvuodan. II Dánna máhttá soames råhkålvis duoddiduvvat. Sæmmi båttå le aj máhttelis ginntalijt tsahkkidit. Tjoaggulvis máhttá aj råhkålvissálmav lávllot (madin válldára buolvvedibá), buojkulvissan JS nr. 18 jali JS nr. 142. III L Råhkålup aktan Hærrá råhkålvisáv. G Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. Válldára tjåhkkidibá sadjásiska. Dánna máhttá tjuovvot 10 Musihkka/Symbåvllådáhpádusá Hedjaguosse ja iehtjáda máhtti oassálasstet musihkajn, låhkusijn jali ietjá kultuvralasj åsijn. 11 Sálmma 12 Buorissjivnnjádus Juogu A L muohto tjoaggulvissaj: Hievedup dal Hærráv. Tjoaggulvis tjuodtján. TJ Jubmelav májnnop. Halleluja. Halleluja. Halleluja. L Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † TJ Amen. Amen. Amen. Jali B L muohto tjoaggulvissaj: Åmastihtit buorissjivnnjádusáv. Tjoaggulvis tjuodtján. L Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. TJ Amen. 13 Låhpadibme Oarggalmusihkka jali ietjá hiebalgis musihkka tjuojaduvvá. Gállasjguojmitja mannaba aktan ålgus girkkos. TJÁLUKTEVSTA FIESSTIM - VIGSELSTEKSTER L Låhkup vil Jubmela bágos. 2-4 dájs tevstajs jali ietjá hiebalgis tevstajs, binnemusát akta goabbák testamentas. Tjáluktevsta máhtti lågåduvvat hedjaguossijs. Sij gudi låhki manni aktan låhkåmbævddáj. Válldára ja tjoaggulvis tjåhkkåhi lågådijn. A Tjáledum le Sálmaj girjen, Sálmma 23: Hærrá le muv ræjnnuhiddje, munji ij migek fájllu. Ræjnon muv ruoddnis giettijda doalvvu, loattjes tjátjij bájken muv vuojŋadahttá. Ådå fámojt munji vaddá ja rievtes gæjnojt muv lájddi, namás guddnen. Iv buorrek sjievnnjedamos loamen masstak balá danen gå dån le muv maŋen, svihtjat ja soabbát muv jaskadibá. Munji bievdev látjá muv vasjulattjaj vuojnedijn, oajvám åljujn vuojda ja muv gávtjav rabddaj dævdá. Buorrevuohtat ja ármmot muv tjuovvoba, juohkka muv viessombiejve, ja Hærrá goaden besav årrot guhkev viessomin lev. Sál 23 B Tjáledum le Sálmaj girjen, Sálmma 36: Hærrá, ármmut almmáj ållå, jáhkkogisvuohtat gitta balvajda. Rievtesferdukvuohtat le ájmodis várij lágátjin, rievtugisvuohtat tjiegŋalamos mera sjimugin. Hærrá, dån viehkeda almatjijt ja juhtusijt. Jubmel, ármmut le divras, såjijat vuolen almatja dårvov gávnni. Niektiji goadát valljudagáv, ávut gålgge tjátjes juhki. Dujna ham le iellema ája, tjuovgan tjuovgav vuojnnep. Sál 36,6-10 C Tjáledum le Sálmaj girjen, Sálmma 91: Guhti tjåhkkåj Alemusá suojen ja årru Gájkvæksága sæhkásin, sån Hærráj javllá: ”Muv oagge ja laddne, muv Jubmel, gesi åskeldav!” Sån gåbttjå duv dålgijnis, såjijnis vuolen le dunji suodje. Suv åskulasjvuohta le suojalm ja suodjalus. Dån ham javla: ”Hærrá le muv oagge.” Alemusav le viessusin gárvedam. Sál 91,1-2.4.9 D Tjáledum le Sálmaj girjen, Sálmma 100: Sjållejiedna badjánus Hærráj, ålles ednamis! Dievnnujihtit Hærráv ávujn, låjdåstit suv åvddåj ávujn! Dåbddit Hærrá le Jubmel! Sån le mijáv sjivnnjedam, ep mij ietja, allasit álmmugin ja ællon gev ræjnnuj. Tjágŋit suv uvsav tjadá hieveduslávllagijn. Hievedit ja májnnut suv namáv! Hærrá le buorre, suv ármmogisvuohta bissu ihkát, ja åskulasjvuohta buolvas buolvvaj. Sál 100 E Tjáledum le Sálmaj girjen, Sálmma 103: Guddneda Hærráv, siellum, ålles mån sidáv suv ájlis namáv hievedit. Guddneda Hærráv, siellum, mujte gájkka buorre dagojdis: divna suttojdam ándagis luojttá ja gájkka skihpudagájs muv buoret, hávdes muv gádju ja kråvnni muv ármujn ja ármmogisvuodajn, muv iellemij gájkka buorev vaddá, ja vaden degu goasskem nuorranav. Sál 103,1-5 F Tjáledum le Allalávludisán nuppát kapihttalin: Gierugam le gasella lágásj, nuorra ruoppsisgåtte muoduk. Ge, suv goahteguoran; guovllá rájggerájge, sálvvorájgijt guovllá. Gierugam sárnnu: gierugam, badjána ja boade, muv fávrros moarsse! Muv duvvolåttåsj báktelanján, suoddjidum rádes bávtijs, vuoseda munji ietjat, jienat ivte munji! Vuogas le duv jiedna muv bælljáj ja dån iesj nav fávrro. All 2.9-10a13b-14 G Tjáledum le Allalávludisán nuppát (2.) ja gávtsát (8.) kapihttalin: Dát tæksta máhttá lågåduvvat avtav tækstalåhkkes jali nissunis (I) ja ålmmås (II). Gulá, gierugam le boahtemin! Ge, dale boahtá! Viehká giellasij badjel dievájt tjellu. Gierugam le gasella lágásj, nuorra ruoppsisgåtte muoduk. Ge, suv goahteguoran; guovllá rájggerájge, sálvvorájgijt guovllá. Gierugam sárnnu: II Badjána, gierugam! Boade, muv fávrros moarsse! Ge, dálvve le vássam, ij desti rássjo sjåvada. Gættátja giedjegahtti; ájgge lávludit, duvvolåttåtja skutjerdi. Fijkunmuoran sjatto ruopseldi, vijnnamuora giedjegis njálga hádja. Gierugam, badjána ja boade, muv fávrros moarsse! Muv duvvolåttåsj báktelanján, suoddjidum rádes bávtijs, vuoseda munji ietjat, jienat ivte munji! Vuogas le duv jiedna muv bælljáj ja dån iesj nav fávrro. Gierugam muv, ja mån lev suv, guhti ræjnnuj giedjekbældon. Gå gálot ja suojvvanisá gáhtu, de boade, gierugam! Viega degu gasella ja ruoppsisgåttåsj dieváj badjel ma li balsamis hádjan! I/II Sinidahte muv vájmonit, sinidahkan giedanit! Gieresvuohta le gievrra gå jábmem, iehttselisvuohta degu jábmemájmmo. Snjibttju degu dållå, degu snjibttjo dållå. E tjáhtjedulve gieresvuodav jáddada, e jågå hávkkada. All 2,8-14.16-17; 8,6-7a H Tjáledum le Allalávludisán gávtsát (8.) kapihttalin: Bieja muv sinidahkan vájmmusit, sinidahkan giehtasit! Gieresvuohta le jábmema gievrra, buossjevuohta hávde garras. Dan njuola li sjnjibttjo dålå, oassjo dålå. Gieresvuodav fábmogis tjátje e jáddada, æno e buvte dav rissjalit. All 8,6-7a I Tjáledum le Matteusa evangeliumin, vidát (5.) kapihttalin: Dij lihpit ednama sállte. Valla jus sállte bájnos massá, gåktus vas bájnnelin oadtjot? Ij dasti manenik dåhkki ietján gå bálkestuvvat ja almatjijs duolmoduvvat. Dij lihpit værálda tjuovgga. Stádav baddjen váren ij buvte tjiehkat, ja gå almasj ginntalav buollit, de ij dav mihttolihte vuolláj bieja ájnat gintaljuolggáj gájkka goade almatjijda tjuovggan. Bájttus de dijá tjuovgga almatjijda vaj dijá buorre dagojt vuojnni ja dijá Almenáhtjev hievedi. Matt 5,13-16 J Tjáledum le Matteusa evangeliumin, gudát (6.) kapihttalin: Dan diehti didjij javlav: allit viessomuhá diehti måråsta majt bårråt ja juhkat, jali rubmaha diehti masi gárvvunit. Ij gus hægga le bårrusis ja juhkusis ienep, ja rumáj biktasijs? Gæhttjit alme låttijt, e sáddji, e sájov ga tjoahkki ja ájtijda vuorkki, valla dijá Almenáhttje dajt biebbmá. Ij gus diján le ienep árvvo gå dajn? Guhtis dijás mårråhijnes ga máhttá stihko guhkev viessomájggásis lasedit? Ja manen biktasijs måråstihpit? Gæhttjit giette giedjegijt gåk sjaddi, vájku e barga jalik båne. Valla mån didjij javlav: ij lim ga Salomo gilldegárvojis nåv gåk dajs akta. Jus dal Jubmel giette rásijt nåv tjáppagit gárvot, ma uddni li tsæggot ja idet vuobnnáj bálkestuvvi, ij gus sån aj dijájt vádnajáhkugijt lulu gárvodit? Dan diehti allit måråsta, allit gatjáda: Majt dal bårråt? Majt juhkat? Ma gárvvon? Divna dakkirijt hiedniga rihtji. Valla dijá Almenáhttje juo dijá dárbojt diehtá. Åhtsit vuostatjin suv rijkav ja suv rievtesferdukvuodav, de divna iehtjádav aj oadtjobihtit. Allit dan diehti ihttátjis måråsta, gal ihttásj biejven ietjas mårråha. Juohkka biejven li ietjas vájve. Matt 6,25-34 K Tjáledum le Matteusa evangeliumin, giehttjit (7.) kapihttalin: Jesus javlaj: Ádnut, de oadtjobihtit. Åhtsit, de gávnnabihtit. Goalkkalihtit, de uksa rabáduvvá. Guhti ádnu oadtju, ja guhti åhtså gávnná, ja guhti goalkkal sunji uksa rabáduvvá. Gájkka mav sihtabihtit almatjijt didjij dahkat, dahkit sidjij. Nav láhka ja profehta javlli. Matt 7,7-8.12 L Tjáledum le Matteusa evangeliumin, giehttjit (7.) kapihttalin: Jesus javlaj: Guhti muv bágojt gullá ja daj milta dahká, le nav gåk jiermmás ålmåj guhti huodnahis bávte nali tsieggij. Rássjo sjåvaj, dulvev dagáj, biekka garrasit huodnahis vuosstij båssun, valla ittjij viera dan diehti gå lij bávte nanna. Matt 7,24-25 M Tjáledum le Johannesa evangeliumin, lågenanvidát (15.) kapihttalin: Jesus javlaj: Gåktu Áhttje muv iehtsij, nåvti dijáv iehttsiv. Bissut muv gieresvuodan. Jus muv budájt anodihpit de muv gieresvuodan bissobihtit, nåvti gåktu mån Áhtjám budájt lev anodam ja suv gieresvuodan bisov. Dáv lev hållam vaj muv ávvo diján bissu ja dijá ávvo ålliduvvá. Dát le muv budá: iehttsit guhtik guojmáda nåvti gåktu mån lev dijáv æhttsám. [Avtanik ij le stuoráp gieresvuohta gå sujna guhti hekkas rádnajis åvdås vaddá. Dij lihpit muv rádna jus dahkabihtit majt gåhtjov. Iv dasti dijáv dievnárin gåhtjo, dan diehti gå dievnár ij diede majt boanndis dahká. Dijáv ráddnan gåhtjov, dajna gå didjij lev diededam gájkka majt Áhtjestam lev gullam. Dij ehpit le muv válljim, ájnat mån lev dijáv válljim ja mierredam dijáv væráldij mannat sjattojt sjaddadittjat, bisso sjattojt. Áhttje de muv namán didjij gájkka vaddá mav sujsta ihkenis råhkålihpit. Dát le muv gåhttjom didjij: iehttsit guhtik guojmáda! Joh 15,9-12[-17] N Tjáledum le Paulusa girjen Roma ristagisájda, gávtsát (8.) kapihttalin: Visses lev, ij jábmem ij ga iellem, e ieŋŋgila e ga ietjá fámo, e ga ma dálla li jali ma båhti, jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá, mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin, mijá Hærrán. Rom 8,38-39 O Tjáledum le Paulusa vuostasj girjen Korinta ristagisájda, lågenangoalmát (13.) kapihttalin: Ålles kapihtal jali oasse kapihttalis lågåduvvá. Ja de didjij gájkin buoremus gæjnov vuosedav: Vájku vil almatjij ja ieŋŋgilij gielaj luluv sárnnot, valla mujna ij lulu gieresvuohta, de luluv dåssjå tjuoddje biello, skálajdiddje divgga. Vájku mujna lulun profehta vaddása ja gájkka tjiegosvuodajt luluv dåbddåt ja gájkka diedo lulun, ja vájku mujna luluj gájkka jáhkko várijt sirdátjit, valla ij lulu gieresvuohta, de iv lulu mige.Vájku vil hæjojda luluv juogadit gájkka mij mujna le, ja vájku luluv iehtjam boaldedahttet, valla ij lulu gieresvuohta, de iv lulu majdik vuojttet. Gieresvuohta le gierddis ja buorre. Gieresvuohta ij le udnodibme, ij ga ietjas rámpo, ij ga stuorástalá. Ij le hæhkkaráduk, ij ga ietjastalle, ij le suhtisj, ij ga bahájt vuorkuda. Ij vierrevuodas ávvudalá, sádnesvuodas galla. Gieresvuohta gájkka guoddá, gájkka jáhkká, gájkka doajvvu ja gájkka gierddá. Gieresvuohta ij goassak någå. Profehtak vaddása nåhki, gielajsárnnom sjávvun. Diedo nåhki. Miján li vádna diedo ja profehtak hållamvaddásijs vánes, valla gå ållesvuohta boahtá de vádne gáhtu. Mánnán hålliv mánáj láhkáj, dádjadiv mánáj láhkáj ja ájádalliv mánáj láhkáj. Valla ållessjattugin mánnasijt guodiv. Dálla degu tjiegossiek spiedjilgåvåv vuojnnep; dalloj árudijás árudidjaj vuojnnep. Dálla dádjadav muhtem mærráj; dalloj ållåsit nåv gåktu Jubmel muv ållåsit dåbddå. De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta. 1 Kor 13 P Tjáledum le Paulusa girjen Efesosa ristagisájda, goalmát (3.) kapihttalin: Dan diehti buolvatjij nali Áhtje åvddåj luojttádav, gæssta gájkka áhttjevuohta ednamin ja almen namás oattjoj. Vaddis ietjas herlukvuoda boanndudagás fámov ja gievrrudagáv dijá sissŋálasj almatjij Vuojŋŋanisás baktu, vaj Kristus jáhko baktu gieresvuodajn vájmojnihtte viessu. Bissut ruohttsasijn nannusit suv sinna, vaj dij gájkka ájllisij aktan buojkkábihtit gåbddudagáv ja guhkkudagáv ja alludagáv ja tjiegŋudagáv ja dåbdijdihpit Kristusa gieresvuohtaj, mij le gájkka diedojs alebun, dasik ålles Jubmela dievasvuohta dijáv dævddá. Guhti mijá sinna fámujnis barggá ja ájmmut dahkat ájn vil ienebuv gå majt ádnop jali buojkkáp, sunji herlukvuohta tjoaggulvisá ja Kristus Jesusa baktu gullu, gájkka buolvajda ihkeven ájggáj! Amen. Ef 3,14-21 Q Tjáledum le Paulusa girjen Filippi ristagisájda, nuppát (2.) kapihttalin: Jus Kristusin le jaskadus, gieresvuoda gievrrodibme ja Vuojŋŋanisán aktisasjvuohta, jus le liekkogisvuohta ja ármmo, de ållidihtit muv ávov avtamielakvuodan. Viessut de gieresvuodan, avtan ájádusán ja avtan mielan, iesjgieresvuoda ja árvodis gudne dagi. Lehkut vuollegattjan ja adnit iehtjádijt ietjastihtte alebun. Allit ietjada buoremussaj gehtja, ájnat iehtjádij aj. Lehkus diján dakkir miella, mij Kristus Jesusin lij. Fil 2,1-5 R Tjáledum le Paulusa girjen Filippi ristagisájda, nælját (4.) kapihttalin: Ávvudallit agev Hærrán. Ájn akti sidáv javllat: ávvudallit. Vuojnnisa gájkka almatja man gierddisa lihpit. Hærrá le lahka. Allit masstak måråsta, ájnat råhkådaládijn Jubmelav gijttit ja sunji diededihtit gájkka dijá dárbojt. Jubmela ráfe, mij le mijá jiermijs alebun, várjjalus dijá vájmojt ja ájádusájt Kristus Jesusin. Ja de vil, muv vielja: mujttit gájkka mij le duohta, guddnen aneduvvá, duolla ja rájnas, manna le iehttsemárvvo ja guddnedimárvvo, gájkka mav buorre dáhpen gåhttju ja gájkka mij rámpov ánssit. Fil 4,4-8 S Tjáledum le Paulusa girjen Kolossaia ristagisájda, goalmát (3.) kapihttalin: Tjágŋit de ármmogisvuoda, buorrevuoda, vuollegisvuoda, libbogisvuoda ja gierddisvuoda gárvojda. Lehkut gierddisa ja ándagis luojttit jus diján le lájtto geŋga vuosstij. Gåktu Hærrá le didjij ándagis luojttám, nåv dij aj ándagis luojttit. Valla tjágŋit åvdemusát gieresvuohtaj, mij le ållesvuoda bádde. Kol 3,12b-14 T Tjáledum le Johannesa vuostasj girjen, nælját (4.) kapihttalin: Muv gærrása, æhttsup guhtik guojmáma, dajna gå gieresvuohta Jubmelis boahtá, ja guhti æhttsá le Jubmelis riegádam ja Jubmelav dåbddå. Valla guhti ij iehtse ij Jubmelav dåbdå, dajna gå Jubmel le gieresvuohta. Jubmela gieresvuohta návti midjij bigoduváj: ájnna Bárnes væráldij rájáj vaj lulujma suv baktu viessut. Dát le gieresvuohta: ij dat gå Jubmelav lip æhttsám, ájnat sån le mijáv æhttsám ja Bárnes såbadusværron mijá suttoj åvdås rádjam. Muv gærrása, jus Jubmel mijáv nåv iehtsij, vierttip mij aj guhtik guojmáma iehttset. Aktak ij le Jubmelav goassak vuojnnám. Valla jus guhtik guojmáma iehttsep de Jubmel agev le mijájn ja suv gieresvuohta le mijá sinna ålliduvvam. 1 Joh 4,7-12 HÁVDDÁDIBME - GRAVFERDSLITURGI girkkos jali krematåvrås 1 Bielloskuoladibme Dan båttå gå girkkobiello skuollá, de liturgga manná sadjásis kåvrråj. 2 Álggotjuojadibme Álggotjuojadibmen máhttá liehket sierra musihkka, kåvrrålávllom jali ájnegis lávllom. Álggotjuojadibme máhttá liehket álggotjuojadussan vuostasj sálmmaj. 3 Sálmma Dáv sálmav máhttá sjáhtjalit 4. oase maŋŋelij. 4 Álggobágo L Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja Hærrá Jesus Kristusis. Mij lip tjåhkanam (namma nammaduvvá akk. hámen) hivástahtátjit ja suv Jubmela giedajda guodátjit [ja maŋemus vuojŋadimsadjáj tjuovutjit]. Dajna gå Jubmel væráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju. Dan maŋŋela máhttá liturgga joarkket muhtem tjálukåsijn: Juogu A Jesus javllá: Båhtit muv lusi gájka gudi låsså nådijt guoddebihtit, de didjij vuojŋadimnuobev vattáv. Matt 11,28 Jali B Jubmel javllá bágonis: Nieda biejve tjuorvo muv, de mån gájov duv, ja dån hieveda muv. Sál 50,15 5 Álggoråhkålvis L Råhkålup Juogu A Hærrá, tjiegŋalisájs duv tjuorvov. Hærrá, gulá muv tjuorvvasav, gulldala muv råhkålvisájt! Jus mujttuj biedjat lulu suttojt, Hærrá, guhtis de bissot luluj? Valla dujna le ándagisluojttem, danen dujsta balli. Hærráv vuordáv, uhtjadav, sidáv suv bágojt gullat. Hærráv uhtjadav ienebut gå gáhttára ideda maŋŋel, gå gáhttára ideda maŋŋel. Doajvo Hærráj, Israel, dajna gå Hærrán le ármmo ja fábmo gájutjit. Israelaj sån luojttá gájkka suttojt ándagis. Sal 130,1-5 Jali B Hærrá, åhpada mijáv biejvijdimme låhkåt, vaj vijses vájmojt oadtjop. Sal 90, 12 Jali C Jubmelam, Jubmelam, manen le muv guodám? Niedan tjuorvadav, valla dån le guhkken. Jubmelam, biejven tjuorvadav, valla i vássteda, iján tjuorvadav, valla iv ráfev oattjo. Valla dån Hærrá, ale guhkken vibá, dån muv gievrrudahka, gáhtjada munji viehkken! Sal 22, 2-3.20 Jali D Ájlis Jubmel, almmelasj Áhttje, gænna le iellema ja jábmema fábmo. Gå sirádip soabmásis gev iehttsep, de gievrroda mijá jáhkov, vaj hávde báldan lulujma dunji dårvustallat. Hærrá Jesus Kristus, åskulasj Lånestiddje, guhti jábmemav ja hávdev gierddi mijá diehti: Åro mijá lunna maŋemus gæhttjalimen ja sálli midjij akti Áhtját viessuj tjåhkanit dujna ja gájkaj gudi dunji gulluji. Ájlis Vuojŋŋanis, mijá jaskadiddje iellemin ja jábmemin, dievde surgulattjaj vájmojt jaskadusájnat. Gájo mijáv vuojŋŋalasj jábmemis, giese gájkajt ietjat lusi ja sálli midjij dávverimme almen bissot. Jali E Hærrá mijá Jubmel, dujna ham le iellema ája, tjuovgan tjuovgav vuojnnep. Dujna ham mij viessop, labudip ja lip. Bisoda mijáv gieresvuodanat viesodijn ja jámedijn, Bárnát, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. Jali F Gieres Jubmel, guhti mijáv vuojná ja dåbdå, lahkana midjij jaskadusájnat. 6 Mujtulvishålla Oanes mujtulvishållå girkkohærrás jali muhtem lagámusájs. Hålan máhttá giehttot ieritvuolgge iellemis, nåv gå majt sån le læhkám ietjas lagámusájda ja iehtjádijda suv lahka, ja mij ietján såjtij suv iellemin. Dánna máhtti tjuovvot oanes mujtulvisbágo, varrudagá giedjegij ja kránsaj jali ietjá mujttodáhpádusá degu tevsta ma lågåduvvi, musihkka, gintaltsahkkidibme, j.d. Dánna máhttá tjuovvot 7 Sálmma jali musihkkaoasse Musihkkaoasse máhttá liehket lávla jali tjuojadibme. 8 Tjáluklågos L Gulldalup majt Jubmela Báhko javllá iellemis ja jábmemis, duobmos ja mijá dårvos Jesus Kristusin. Dánna tjuovvu gålmmå låhkusa. Tevsta válljiduvvi vaj loavddi åvddåla nammadum sisadnoåsijt. Tjoaggulvis tjåhkkåj lågådijn. Tevsta lågåduvvi liturgas jali iehtjádijs. Tjáluklågos låhpaduvvá návti: L Náv gulluji Hærrá bágo. Dánna máhttá tjuovvot 9 Sálmma Jus 7. oasse le sálmma, de máhttá 9. oasse guodeduvvat. 10 Hålla Oanegis hålla lågådum tjáluktevstaj jali ietjá hiebalgis tevsta milta. 11 Råhkålvis L Råhkålup Juogu A L Ihkeven Jubmel, mijá dårvvo surgo båttå, åro mijá lahka ráfijnat. Gievrroda mijáv jáhkon. Vatte midjij boahtteájgev ja dårvov. Mij gijttep duv (namma javladuvvá elatijva hámen), ja dassta majt oattjojma suv iellema baktu. Ármmogis Jubmel, duv hállduj suv guodep. Dån guhti le mijáv sjivnnjedam gåvåt milta ja Jesus Kristusav midjij Lånestiddjen vaddám, tjuottjeldahte mijáv tjuodtjelime biejve iehkeven iellemij duv lunna. Jali E L Almmelasj Áhttje, gijttep duv dassta majt vaddi (namma javladuvvá, gen. hámen) baktu, guhti le mijáv guodám. Gievrroda ja jaskada gájkajt gudi li surgguj ja åhtsålibmáj báhtsám. Iehtjama duv hállduj guodep. Viehkeda mijáv dujna aktan viessot, vaj akti bessap ráfen dáppet vuolgget, Jesus Kristusa, Bárnát, mijá Hærrá baktu. Dánna máhttá tjuovvot 12 Duv hállduj G Duv hállduj, Hærrá Jubmel, iehtjam vuojŋŋanisáv vattáv. Dån lånesta muv, Hærrá, åskulasj Jubmel. Duv hállduj, Hærrá Jubmel, iehtjam vuojŋŋanisáv vattáv. Guddne lehkus Áhttjáj ja Bárnnáj ja Ájlis Vuojŋŋanissaj. Duv hállduj, Hærrá Jubmel, iehtjam vuojŋŋanisáv vattáv. Dát oasse máhttá lávloduvvat vuorrolávllagin. Dánna aj máhttá Simeona hieveduslávla (Luk 2,29-32) tjuovvot juogu lågådum jali lávlodum. 13 Hærrá råhkålvis L Råhkålup aktan Hærrá råhkålvisáv. G Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. 14 Sálmma 15 Loahppatjuojadibme Loahppatjuojadime åvddåla máhttá liehket muhtem musihkkaoasse. Loahppatjuojadime tjuojadijn guotteduvvá gissto ålgus. JUVLLIM A Hávde báldan Åvddål 16. oase, Sálmma , biejaduvvá gissto luojttemræjdo nali ja tjuodtju danna 19. oassáj, Luojttem . Gissto máhttá aj ållu vuolus luojteduvvat åvddål sálmma (16. oasse) lávloduvvá. 16 Sálmma Dánna tjuovvu 17 Tjáluklågos Akta dájs tevstajs mij ij le lågåduvvam hávddadimen: Jubmel javllá bágonis: Nieda biejve tjuorvo muv, de mån gájov duv, ja dån hieveda muv. Sál 50,15 Mijá Jubmel le gáddjo Jubmel, Hærrá, mijá ráddijiddje, jábmemis mijáv vuolgat. Sál 68,21 Jesus javllá: Båhtit muv lusi gájka gudi låsså nådijt guoddebihtit, de didjij vuojŋadimnuobev vattáv. Matt 11,28 Jesus Kristus javllá: Ale balá. Mån lev vuostasj ja maŋemus, ja guhti viesov. Jábmám lidjiv, ja gehtja, ihkeven ájggáj viesov, ja mujna li tjoavddaga jábmemij ja jábbmekájmmuj. Big 1,17b-18 Sál 23 Sál 121 Matt 28,1-10 Big 21,1-5a Dánna máhttá tjuovvot 18 Råhkålvisá hávde báldan Dán råhkålvisán máhttá liturgga duoddit (namma nammaduvvá) - buojkulvissan ålles namáv, åvddånamma, mijá gieres, mijá ráddna jnv. Juogu A Hærrá Jesus Kristus, lehkus dát hávdde doajvvosadjen jáhkon dunji guhti jábbmegij lussta tjuodtjeli. Jali B Hærrá Jesus Kristus, guhti iehtja hávddáj biejaduvvi, sálli midjij tjuodtjelit nåv gå dån tjuodtjeli jábbmegij lussta. Jali C Hærrá Jesus Kristus, vuojŋadus (namma nammaduvvá) ráfen ruossa vuolen gitta tjuodtjelime bæjvváj. Viehkeda mijáv iellemin ja jábmemin dunji dårvustallat. Jali D Hærrá Jesus Kristus, dån guhti iesj hávddáj biejaduvvi, sjaddus dát sadje (namma nammaduvvá, ill. hámen) ráfe sadjen gånnå ruossa vuolen bæssá vuojŋadit dan bæjvváj gå gájkajt tjuottjeldahtá. Viehkeda mijáv iellemin ja jábmemin dunji dårvustallat. 19 Luojttem Dábálattjat luojteduvvá gissto ållu vuolus. 20 Juvllim L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Dan maŋŋela liturgga goajvvi ednamav gålmmi gisto nali javladijn: Vuostasj bále: Ednamis le boahtám. Nuppádis: Ednamin galga sjaddat. Goalmádis: Ja ednamis galga vas tjuodtjelit. 21 Tjálukbágo ja buorissjivnnjádus Juogu A L Mijá Hærrá Jesus Kristus javllá: Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá, ja guhti viessu ja munji jáhkká ij goassak jáme. Joh 11,25-26 Jali B L Buorissjivnnjeduvvam lehkus mijá hærrá Jesus Kristusa Jubmel ja Áhttje. Stuorra ármmogisvuodanis le mijáv ielle dårvvuj ådåsis riegádahttám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta. 1 Pet 1,3 Muohto surggofuovvaj: L Åmastihtit buorissjivnnjádusáv. Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † 22 Sálmma B Krematåvrån Hávddádimdáhpádus badjelin, oase 1-13, låhpaduvvá juvllimijn, oase 19-23. Dát årnik máhttá aj aneduvvat girkkon/kapellan, gehtja Sahte mærrádusájt 8. tsiehkev. 19 Luojttem 20 Juvllim L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Dan maŋŋela liturgga goajvvi ednamav gålmmi gisto nali javladijn: Vuostasj bále: Ednamis le boahtám. Nuppádis: Ednamin galga sjaddat. Goalmádis: Ja ednamis galga vas tjuodtjelit. 21 Tjálukbágo ja buoriss jivnnjádus Juogu A L Mijá Hærrá Jesus Kristus javllá: Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá, ja guhti viessu ja munji jáhkká ij goassak jáme. Joh 11,25-26 Jali B L Buorissjivnnjeduvvam lehkus mijá hærrá Jesus Kristusa Jubmel ja Áhttje. Stuorra ármmogisvuodanis le mijáv ielle dårvvuj ådåsis riegádahttám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta. 1 Pet 1,3 Muohto surggofuovvaj: L Åmastihtit buorissjivnnjádusáv. Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † 22 Sálmma 23 Loahppatjuojadibme Lanjájn gånnå luojttem ij le máhttelis, guotteduvvá gissto ierit loahppatjuojadijn. TJÁLUKTEVSTA HÁVDDÁDIBME - BEGRAVELSESTEKSTER Tækstajuogos I Juogu A Diedáv muv gáddjov viessomin ja maŋemus ednamij låjdås. Dánna, muv rubmahijn sidáv Jubmelij gæhttjat, Sidáv sunji gæhttjat, iehtjam tjalmij gæhttjat, Iv amugin. [Åhtsålimes bårråluváv!] Job 19,25-27a[27b] Jali B Hærrá le muv ræjnnuhiddje, munji ij migek fájllu. Ræjnon muv ruoddnis giettijda doalvvu, loattjes tjátjij bájken muv vuojŋadahttá. Ådå fámojt munji vaddá ja rievtes gæjnojt muv lájddi, namás guddnen. Iv buorrek sjievnnjedamos loamen masstak balá danen gå dån le muv maŋen, svihtjat ja soabbát muv jaskadibá. Munji bievdev látjá muv vasjulattjaj vuojnedijn, oajvám åljujn vuojda ja muv gávtjav rabddaj dævdá. Buorrevuohtat ja ármmut muv tjuovvoba, juohkka muv viessombiejve, ja Hærrá goaden besav årrot guhkev viessomin lev. Sál 23 Jali C Sál 42,2-6 Jali D Agev lev dálla duv lunna, giedas muv aneda. Lájddi muv sidodat milta, muv doalvo herlukvuoda gæjnov. Jus dujna lev almen, iv majdik ednamin hálijda. Muv rumáj ja muv jálludahka biehttis, valla mujna le Jubmel, báktám ihkevij. Sál 73,23-26 Jali E Gåktu áhttje gieresvuosdav mánájdises vuoset, nåvti Hærrá vuoset gieresvuodav sidjij gudi sujsta balli, sån diehtá gåktu mij lip sjivnnjeduvvam, mujttá mij lip mulldo. Almatja biejve le degu rásse, sån giedjegahttá degu giette giedjek. Gå biegga vássá, de ij le desti, dan sadje ij dassta majdik diede. Hærrá ármmo le ihkeven ájges ihkeven ájggáj sidjij gudi le balulattja. Sál 103,13-17 Almasj le degu rásse ja gájkka herlukvuohta degu giette giedjega. Rásse buollná ja giedjega gahttji, Valla Jubmela báhko ihkeven ájggáj bissu. 1. Pet 1.24 Jali F Várijt várdudaláv: gåsstå munji viehkke boahtá? Viehkke Hærrás boahtá, ednama ja alme sjivnnjediddjes. Juolgát ij tjalggalahte, luottajdat agev gæhttjá. Ihkenis ij oade, agenis gåhtså, sån guhti Israelav várjjal. Hærrá duv várjjal, suv oakken vájalda, duv bálldalin vádtsá. Biejven biejvve duv ij vahágahte, ij ga iján mánno. Hærrá duv várjjal gájkat bahás, gájkat mij viessomav ájttá. Hærrá viessomájgenat várjjal, dálla ja ihkeven ájggáj. Sál 121 Jali G Hærrá, dån muv åtsådalá ja dåbdå, juogu tjuottjudav jali tjåhkkåhav de diedá, vájku le guhkken de diedá majt ussjolav. Juogu váttsatjav jali vellahav de muv vuojná, dån diedá gájkka mav dagáv, åvddål gå báhko le muv njuoktjamin, de diedá, Hærrá, gájkka mav sidáv javllat. Gájkat guovlos muv birástahtá , duv giedan ållåsit lev. Dát diehto le munji ilá tjiegŋal, ilá gássjel munji dádjadit. Gåsi luluv duv lahkusis vuolgget? Gåsi luluv duv tjalmes báhtarit? Jus almmáj badjánit luluv, de lulu danna, jus jábbmekájmmuj luluv viellidit, de lulu aj danna. Jus idedisruopseldiddje såjij luluv hállánit ja mera gætjátji vuojŋadittjat luluv vuolgget, de dåppe lulu aj muv gávnnat ja giedajnat muv lulu adnalit. Jus luluv javllat: ”Sjievnnjet muv gåbttjis, tjuovgga muv birra idjan sjaddis”, de dunji ij le sjievnnjet sjævnnjadin, idja le tjuovggat degu biejvve, iesj sjievnnjet le tjuovgga. Åtsådalá muv, Jubmel, ja guoradalá muv vájmov, gæhttjala muv ja guoradalá muv ussjolmisájt. Guoradalá jus lev vierre gæjnon, ja doalvo muv iehkeven ájge gæjnnuj. Sál 139,1-12.23-24 Jali H Sár 3,1-2.4.6a.11a.14a Jali I Sion hoallá: ”Hærrá le muv guodám, Jubmel le muv hælbbadam.” Vajálduhttá gus nissun unna mánátjav, berus gus sujsta gev iesj riegádahtij? Ja vájku luluj vajálduhttet, de ihkenis duv iv vajálduhte. Iv, duv namma le muv giedajda tjáleduvvam. Jes 49,14-16a Jali J Hærrá ármmo ij någå, ármmogisvuohtas ij goassak váse. Juohkka ideda le ådås - jáhkkogisvuohtat le stuorre. Dav diedáv: muv oasse le Hærrá, danen sunji dårvov. Hærrá le sunji buorre guhti suv lusi boahtá, guhti sunji dårvvu. Hávsske le jasska dårvudit, suv viehkev vuordatjit. Luodj 3,22-26 Tækstajuogos II Juogu A Ehpit gus diede, gájka gudi Kristus Jesusij gástaduvvin, gástaduvvin suv jábmemij? Gástadusán hávddáduvájma sujna gå jábmemij gástaduvájma, vaj lulujma bessat ådå iellemav iellegoahtet, nåv gåktu Áhtje herlukvuohta Kristusav jábbmegij lussta tjuottjeldahtij. Jus lip sujna aktiduvvam, gå jámijma nåv gåktu sån jámij, de aj sujna aktiduvvap gå tjuodtjelip nåv gåktu sån tjuodtjelij. Rom 6,3-5 Jali B Jus Jubmel le mijá bielen, guhti le de mijá vuosstáj? Ij gus de gájkka iehtjádav aj midjij aktan sujna vatte, sån guhti ittjij Bárnes árjo ájnat mijáj gájkaj diehti suv værrodij? Guhtis máhttá sijáv guoddalit, gejt Jubmel le tjuolldám? Jubmel le sijáv rievtesferdugin sárnnum, ja guhtis de máhttá duobbmit? Kristus ham jámij ja tjuodtjelij ja Jubmela oalges bielen tjåhkkåj ja mijá åvdås råhkådallá. Guhtis dal mijáv Kristusa gieresvuodas sierat? Nieda, goavgge, doarrádallam, nielgge, rihttsovuohta, hiede jali svierdde gus? Visses lev, ij jábmem ij ga iellem, e ieŋŋgila e ga ietjá fámo, e ga ma dálla li jali ma båhti, jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá, mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin, mijá Hærrán. Rom 8, 31b-35.38-39 Jali C Dajna mijás aktak ij ietjas hárráj vieso, ij ga aktak ietjas hárráj jáme. Jus mij iellep de Hærráj iellep, ja jus jábmep de Hærráj jábmep. Juogu dal iellep jali jábmep de Hærráj gullup. Dan diehti Kristus jámij ja vas ælláj Hærrán sidjij gudi li iellemin ja aj sidjij gudi li jábmám. Gåktus de vieljat máhtá duobbmit? Jali gåktus vieljat máhtá álbedit? Mij ham gájka Jubmela duobbmoståvlå åvddåj galggap, dajna gå tjáleduvvam le: Nåv duohta gå lev iellemin, javllá Hærrá, juohkka buolvva muv åvdån sådjus, ja juohkka njuovtjav Jubmelav hievedus. Juohkkahasj mijás galggá de lågov Jubmela åvdån dahkat. Rom 14,7-12 Ja l i D Gieresvuohta ij goassak någå. Profehtak vaddása nåhki, gielajsárnnom sjávvun. Diedo nåhki. Miján li vádna diedo ja profehtak hållamvaddásijs vánes, valla gå ållesvuohta boahtá de vádne gáhtu. Mánnán hålliv mánáj láhkáj, dádjadiv mánáj láhkáj ja ájádalliv mánáj láhkáj. Valla ållessjattugin mánnásijt guodiv. Dálla degu tjiegossiek spiedjilgåvåv vuojnnep; dalloj árudijás árudidjaj vuojnnep. Dálla dádjadav muhtem mærráj; dalloj ållåsit nåv gåktu Jubmel muv ållåsit dåbddå. De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta. 1 Kor 13,8-13 Jali E Dåssjåniddje viertti nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvat ja jábbmelasj viertti jámegahtesvuohtaj gárvoduvvat. Valla gå dåssjåniddje nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvá ja jábbmelasj jámegahtesvuohtaj gárvoduvvá, de sjaddá nåv gåktu tjálugij le tjáleduvvam: Jábmem le njieladuvvam ja vuojtto le boahtám. Jábmem, gånnå le duv sjnjuhtje? Jábmem, gånnå le duv vuojtto? Jábmema sjnjuhtje le suddo, ja sutto fábmo le láhka. Jubmelij gijtto, guhti vuojtov midjij hærrá Jesus Kristusa baktu vaddá. 1 Kor 15,53-57 Jali F Valla gudi bæjvváj gullup, lehkup tjielggusin ja tjágŋup jáhko ja gieresvuoda ruovddegárvojda ja lehkus miján lånestime doajvvo oajvvesuojalmin. Jubmel ij le mijáv mierredam moare vuolláj, ájnat lånestimev vuojttet mijá hærrá Jesus Kristusa baktu, guhti mijá diehti le jábmám, vaj sujna viessop, juogu gåhtsemin jali oademin. Dan diehti jaskadihtit ja gievrrodihtit guhtik guojmáda. 1 Tess 5,8-11a Jali G Ja vuojnniv ådå almev ja ådå ednamav. Åvdep almme ja åvdep ednam lijga dåssjånam, ij lim ga merra dasti. Ja vuojnniv ájlis stádav, ådå Jerusalemav almes, Jubmela lussta, boahtemin, moarsse láhkáj gárvviduvvam, irggásis hiervviduvvam. Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin: ”Gehtja, Jubmela goahte le almatjij lunna, sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna, ja gájkka gadnjalijt sijá tjalmijs sihkku. Jábmem ij dasti gávnnu, ij ga surggo jalik luodjom jalik bávtjas. Dan diehti gå gájkka mij åvddåla lij, gáhtu.” Ja guhti tråvnån lij tjåhkkåhime javlaj: ”Gehtja, gájkka ådåsin dagáv.” Big 21,1-5a Tækstajuogos III Juogu A Sálugin gudi vuojŋŋanisán li hæjo, sidjij almerijkka gullu. Sálugin surgulattja, sij jaskaduvvi. Sálugin vuollegisá, sij ednamav árbbiji. Sálugin gudi rievtesferdukvuodav nælggu ja gåjkki, sij galliduvvi. Sálugin ármmogisá, sij ármmogisvuodav oadtju. Sálugin rájnnavájmuga, sij oadtju Jubmelav vuojnnet. Sálugin ráfálattja, sij Jubmela mánnán gåhtjoduvvi. Sálugin gejt rievtesferdukvuoda diehti doarrádalli, sidjij almerijkka gullu. Matt 5,3-10 Jali B Gå sábbát lij vássám ja vahko vuostasj biejvve sjuoludij, bådijga Maria Magdalas ja nubbe Maria hávdev gehtjatjit. Ednam ráda skielbbigådij, dajna gå Hærrá ieŋŋgil almes luojttádij, manáj hávddáj ja dassta giergev jållerdij ja dan nali tjåhkkidij. Næhkos lij eldagisá muoduk ja gárvo muohtavielggada lidjin. Vávta sujsta balos skielbbijin ja ravggin degu jábmám. Valla ieŋŋgil nissunijda sárnnogådij: ”Alle balá. Diedáv åhtsåmin lihppe Jesusav gev ruossinávllijin. Sån ij le dánna, tjuodtjelam le nåv gåk hålaj. Boahtte gæhttje gånnå vellahij. Gáhttje åhpadisålmmåjis lusi ja giehtto suv tjuodtjelam ja sån manná dal Galileaj dijá åvdån. Dåppe suv vuojnnebihtit. De dal dunnuj lev dav javllam.” Hávdes balos gáhtjadijga ja ávos suv åhpadisålmmåjda dav giehtutjit. Jesus de sunnu åvdålt bådij ja buorástahtij. Såj luojttádijga suv juolgijt fármastittjat ja guddnedatjájga suv. Valla Jesus sunnuj javlaj: ”Alle balá. Manne vieljajdam gåhttjo Galileaj vuolgget. Dåppe muv vuojnitji. Matt 28,1-10 Jali C Almatja Jesusa lusi mánájt buktalin sijáv duohtastahtátjit. Valla åhpadisålmmå sidjij sjærggun. Gå Jesus dav vuojnij, de suhta javlaj: ”Dibddit mánájt diehki muv lusi boahtet, allit ga sijájt duostuda: Jubmela rijkka dakkirattjajda gullu. Sáddnán, guhti Jubmela rijkav ij duosto nåv gåktu mánná, ij luoddnok dåhku boade.” Ja de mánájt asskáj váldij, giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv. Mark 10,13-16 Jali D Getsastihtit gárvojdihtte ja anedihtit ginntalijt buollen. Lehkut degu dievnára, vuordatjime båndisa sijddaj hejajs, gærggasa dalága rahpat gå uvsav goalkkal. Sálugin dievnára gejt boanndi gávnná gåhtsemin gå boahtá. Sáddnán javlav, gárvojdis getsas ja sijáv bievddegáddáj gåhttju ja iesj sijáv dievnas. Sálugin dievnára gejt gærggasin gávnná ihka gasskaijá jali vil maŋebut boahtá. Luk 12,35-38 Jali E Sáddnán javlav didjij; guhti muv bágov gullá ja sunji jáhkká guhti muv le rádjam, sujna le ihkeven iellem. Sån duobbmuj ij boade, ájnat le juo jábmemis iellemij mannam. Sáddnán didjij javlav; ájgge boahtá, ja le juo, gå jábbmega Jubmela Bárne jienav gulli ja gudi dav gulli ælláji. Gåktu Áhtjen ietjanis le iellem, nåv le Bárnnáj aj iellemav vaddám, ja sunji le duobbmimfámov vaddám, dan diehti gå le Almatjabárnne. Joh 5,24-27 Jali F Gájka gejt Áhttje munji vaddá, båhti muv lusi. Ja guhti muv lusi boahtá, iv hilgo. Mån iv le almes boahtám iehtjam sidodav dagátjit ájnat suv guhti muv le rádjam. Ja dát le suv sidot guhti muv le rádjam: iv galga láhppet sijájs avtak gejt munji le vaddám, ájnat maŋemus biejve sijáv tjuodtjelahttet. Dát le Áhtjám sidot: gájka gudi Bárnev vuojnni ja sunji jáhkki oadtju ihkeven iellemav. Ja sijáv maŋemus biejve tjuodtjelahtáv. Joh 6,37-40 Jali G Jesus javllá: Mån lev buorre ræjnnuhiddje ja dåbdåv sávtsajdam ja sij muv. Ihkeven iellemav sidjij vattáv. Sij e goassak håhkkåna ja aktak ij sijáv muv giedajs råhtti. Mav Áhttjám munji le vaddám le gájkka iehtjádis stuoráp ja aktak ij dav máhte Áhtjám giedajs råhttit. Joh 10,14.28-29 Jali H ”Allit balá. Jáhkkit Jubmelij ja jáhkkit munji. Áhtjám vieson li ållo lanjá. Luluv gus ietján javllat manáv didjij sajev gárvedittjat? Ja jus dal manáv didjij sajev gárvedittjat, de máhtsav dijáv iehtjam lusi viettjatjit vaj lihpit gånnå mån lev. Gæjnov dåhku dåbddåbihtit.” Tomas javlaj: ”Hærrá, ep diede gåsi le vuolggemin. Gåktus de gæjnov dåbddåp?” Jesus vásstedij: ”Mån lev gæjnno, sádnesvuohta ja iellem. Aktak ij Áhtje lusi besa ietján gå muv baktu.” Joh 14,1-6 Mánáj hávddádimen lågåduvvi buojkulvissan dá tevsta, álggo le náv: L Gullup gåktu Jesus rahpá Jubmela rijkav mánájda. Dá gålmmå tevsta lågåduvvi maŋenagi: Almatja Jesusa lusi mánájt buktalin sijáv duohtastahtátjit. Valla åhpadisålmmå sidjij sjærggun. Gå Jesus dav vuojnij, de suhta javlaj: ”Dibddit mánájt diehki muv lusi boahtet, allit ga sijájt duostuda: Jubmela rijkka dakkirattjajda gullu. Sáddnán, guhti Jubmela rijkav ij duosto nåv gåktu mánná, ij luoddnok dåhku boade.” Ja de mánájt asskáj váldij, giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv. Mark 10,13-16 Jesus javllá: Mån lev buorre ræjnnuhiddje ja dåbdåv sávtsajdam ja sij muv. Ihkeven iellemav sidjij vattáv. Sij e goassak håhkkåna ja aktak ij sijáv muv giedajs råhtti. Mav Áhttjám munji le vaddám le gájkka iehtjádis stuoráp ja aktak ij dav máhte Áhtjám giedajs råhttit. Joh 10,14.28-29 Hærrá apostel javllá: Ja vuojnniv ådå almev ja ådå ednamav. Åvdep almme ja åvdep ednam lijga dåssjånam, ij lim ga merra dasti. Ja vuojnniv ájlis stádav, ådå Jerusalemav almes, Jubmela lussta, boahtemin, moarsse láhkáj gárvviduvvam, irggásis hiervviduvvam. Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin: ”Gehtja, Jubmela goahte le almatjij lunna, sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna, ja gájkka gadnjalijt sijá tjalmijs sihkku. Jábmem ij dasti gávnnu, ij ga surggo jalik luodjom jalik bávtjas. Dan diehti gå gájkka mij åvddåla lij, gáhtu.” Ja guhti tråvnån lij tjåhkkåhime javlaj: ”Gehtja, gájkka ådåsin dagáv.” Big 21,1-5a Gå hávddát njuorakmánájt jali mánájt ma jábmin riegadime åvddåla, máhttá válljit ietjá tevstajt gå li badjelin; buojk. Sálmma 39,5-8 jali Sálmma 139,1-6.13-18* jali tevstajt ma ållagasj gåvviji gierddamav, vájvijt ja majt ij dádjada. Duo ietjá oase aneduvvi degu ållessjattugij hávddádimen. * Sál 13-18: Muv sissŋeluhájt sjivnnjedi, iednehekkan muv gådi. Gijtáv duv alvos oavddodagojs, oavddusin le gájkka duv dahko. Muv ållåsit dåbddi, muv rumáj ij lim dunji tjiehkusin, gå tjiegosvuodan hábbmiduvviv, gå ednama tjiegŋalisá aktániv. Muv vuojnni åvddål gå riegádiv, girjjásit lidjin juo tjáleduvvam hábbmiduvvam biejve åvddål gå aktak dajs lij sjuoludam. Jubmel, duv ájádusá li munji ilá allagin, daj moattevuohta le sieldes. Jus riekknit sidáv, li sáttojtjalmijs ienebu, jus måhkkåj åledav de lev ájn duv lunna Sijda buorissjivnnjedibme - Velsignelse av hus 1 Dáv liturgijav máhttá aneduvvat gå ulmutja sihti girkkohærráv ådå viesov/sijdav buorissjivnnjedittjat. 2 Jus girkkohærrá vájnnoduvvá boahtet ráfedis jali rájmas viessuj jali ietjá siváj diehti, de máhttá aj adnet dáv liturgijav. Ájnas le girkkohærráj jus vieso/sijda ulmutja subtsasti majt sij li vuojnnám jali vásedam vieson. Sån bierri aj tjoahkkit vieso/goade ulmutjijt dåhku gånnå li vuojnnám jali vásedam juojddá. Máhttá aj jubmeldievnastusáv danna adnet. 1 Sálmma 2 Álggo Girkkohærrá javllá: Juo g u A Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja Hærra Jesus Kristusis. Jali B Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Dan maŋŋela joarkká: Jubmela báhko ja råhkålvis ájlistuhttá gájkka. Dat guosská aj sijddaj. Sijdda le Jubmela buorre vattáldahka. Mij ájggop dal biedjat dáv viesov/goadev ja dijá gájkajt Jubmela hállduj, vaj bessabihtit dánna ráfen ja jasskavuodan årrot. Mij mujttep Hærra bágojt: Danen gåsi guovtes jali gålmås li muv namán tjåhkanam, danna lev sijá siegen. Matt 18, 20 Girkkohærrá máhttá de duoddit muhtem bágoj sijda birra jali sijda vidjurij birra. 3 Tjáluklåhkåm Girkkohærrá låhkå avtav dájs tjáluktevstajs: Gulldalup Jubmela bágov sijda ja risstalasj iellema birra: Juogu A Jesus Jerikoj bådij ja stádav váttsij. Dåppe lij ålmåj, Sakkaios, guhti lij tullárij oajvemus ja boanndá. Sujna lij miella vuojnnet mij almatjijt Jesus lij, valla unnasjattuk lij ja danen ittjij almasjvegas suv vuojne. Viegaj de åvdån ja miehttsefijkunmuorraj guotsaj Jesusav vuojnátjit daggu vásedijn. Gå Jesus dåhku bådij, de gehtjastij bajás ja sunji javlaj: ”Gáhtjada vuolus, Sakkaios, uddni ájgov duv guossáj boahtet.” Sakkaios vuolus gáhtjadij ja ávujn suv duostoj. Gájka gudi dav vuojnnin murkesta javllin: ”Suddára guossáj manná.” Valla Sakkaios tjuottjadij åvddåj ja Hærráj javlaj: ”Hærrá, lahkev iehtjam åbmudagás hæjojda vattáv. Ja jus lev soabmásis vierremávsov tsæhkkam, de sunji nielje gærddáj ruoptus vattáv.” Jesus de sunji javlaj: ”Uddni le gádjusibme dán viessuj jåvsådam, sån le ham aj Abrahama bárnne, ja Almatjabárnne le boahtám åtsåtjit ja gájutjit dav mij lij láhppum.” Luk 19,1-10 Jali B Vájaldattijn muhtem sijdan goarrij, ja nissun gen namma lij Marta gåhtjoj suv viessusis. Sujna lij oabbá namájn Maria, guhti Hærrá juolgij åvddåj tjåhkkidij ja suv bágojt gulldalij. Valla Martan lij guossodimijn duojkke. Jesusa åvddåj tjuottjadij javla: ”Hærrá, i gus berusta gå oabbám muv aktu gájkka bargat? Gåhtjo suv viehkedittjat.” Hærrá sunji vásstedij: ”Marta, Marta, diertjesta ja edna ássjijs måråsta, juska dåssjå avtat ássjes le dárbbo. Maria le buoremus oasev válljim, mij sujsta ij váldeduvá.” Luk 10,38-42 Jali C Dij lihpit Jubmela válljiduvvama, ájllisa ja iehtseduvvama. Tjágŋit de ármmogisvuoda, buorrevuoda, vuollegisvuoda, libbogisvuoda ja gierddisvuoda gárvojda. Lehkut gierddisa ja ándagis luojttit jus diján le lájtto geŋga vuosstij. Gåktu Hærrá le didjij ándagis luojttám, nåv dij aj ándagis luojttit. Viessus Kristusa báhko valjet ja vijsesvuodanis dijá lunna. Åhpadihtit ja bagádihtit nubbe nuppev sálmaj, hieveduslávllagij ja vuojŋŋalasj lávllagij, vájmojnihtte Jubmelij lávlodijn gijttogisvuodajn. Gájkka majt javllabihtit jali dahkabihtit, dahkit dav hærrá Jesusa namán ja gijttit Jubmel Áhtjev suv baktu. Kol 3,12-13,16-17 Jus girkkohærrá le vájnnoduvvam ráfedis jali rájmas viessuj boahtet, jali ietjá siváj diehti boahtet, de máhttá aj låhkåt Sál 121, Matt 28,18-20, Joh 14,1.14.27 jali Kol 1,15-20 duodden nammadum tevstajda bajebun. Juogu Várijt várdudaláv: gåsstå munji viehkke boahtá? Viehkke Hærrás boahtá, ednama ja alme sjivnnjediddjes. Juolgát ij tjalggalahte, luottajdat agev gæhttjá. Ihkenis ij oade, agenis gåhtså, sån guhti Israelav várjjal. Hærrá duv várjjal, suv oakken vájalda, duv bálldalin vádtsá. Biejven biejvve duv ij vahágahte, ij ga iján mánno. Hærrá duv várjjal gájkat bahás, gájkat mij viessomav ájttá. Hærrá viessomájgenat várjjal, dálla ja ihkeven ájggáj. Sál 121 Jali Jesus de sijá åvddåj låjdåstij ja sidjij sárnoj: ”Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta värálda nåhkåmij.” Matt 28,18-20 Jali Allit balá. Jáhkkit Jubmelij ja jáhkkit munji. Jus muv namán råhkålihpit, de dagáv majt sihtabihtit. Ráfev didjij guodáv, iehtjam ráfev didjij vattáv, iv val dav mav värált vaddá. Allit balá, årrut jálo. Joh 14,1.14.27 Jali Sån le vuojnnemahtes Jubmela gåvvå, åbbå sjivnnjádusá vuostasjriegádiddje, danen gå suv baktu gájkka almen ja ednamin sjivnnjeduváj, mij vuojnnu ja mij ij vuojnnu, tråvnå ja hærrávielde, ráddijiddje ja fámo; gájkka le suv baktu ja sunji sjivnnjeduvvam. Sån le gájka åvddåla, ja suv sinna gájkka bissu. Ja sån le rubmaha oajvve, tjoaggulvisá oajvve. Sån le álggo, jábbmegijs vuostasjriegádiddje juohkka sajen åvdemussan, danen gå Jubmel mierredij gájkka dievasvuodav suv lunna årrot ja suv baktu gájkka ednamin ja almen såbadit gå suv varájn ruossan ráfev ásadij. Kol 1,15-20 4 Sálmma Buojkulvissan ”Le Jubmel mijá gievrrudak”, ”Hærrá várjjala dån mijájt” (”Mektigste Kriste”), ”Duv ármmuj Jubmel”. 5 Oanes sárnne 6 Råhkålvis Girkkohærrá: Råhkådallup: Jubmel mijá Áhttje, mij gijttep duv dát sijdas ja råhkålip dunji: Válde dáv sijdav ármulasj ja fámulasj hálldusit. Vatte sidjij gudi dánna årru, varresvuodav ja fámov guhtik guojmesa huksat, doarjjot ja måvtåstuhttet. Åro sijá lunna miehtemannamin ja vuosstemannamin. Ávvudahte sijáv, jaskada sijáv surgon ja vatte sidjij jáhkov ja dårvov, vaj sij duosstu juohkka biejvev jasskavuodajn ja ávos vuorddemusáj. Bájnedahte dáv sijdav gieresvuodastat ja ráfástat, vaj divna gudi dáppe manni dåbddi dav. Ale majdik bahájt ruohtsodahte sijá gasskaj jalik báktjidahte sijáv. Buorissjivnnjeda dáv sijdav, sijáv gudi dánna årru ja sijáv gudi dáppe manni. Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Amen. Girkkohærrá máhttá dán råhkalvisá sadjáj råhkadallat ietjá hiebalgis råhkålvisáv. De tjuovvu: Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. 7 Hærrá buor i ssjivnnjádus Girkkohærrá: Åmastihtit Hærrá buorissjivnnjádusáv. Ulmutja tjuodtjáni: Girkkohærrá: Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † Amen. 10 Sálmma Åhpav: Biejvve Jesus javllá: "Guhti muv tjuovvu ij sjievnnjedin vájalda, ájnat sujna le iellema tjuovgga.” (Joh 8,12). Gidán biejvve suojmma buktá iellemav luonnduj, navti Kristus midjij boahtá ihkeva iellema vattáldagájn. Majt dat mierkki? Mij le ihkeva iellem? Jesus riegádij muhtem stállan Betleheman. Sån lij Jubmel ja almasj sæmmi båttå. Sujna lidjin æjgáda dagu miján li uddni. Maria ja Josef lijga suv æjgáda. Sån bajássjattaj Nasaretan. Gástaduváj dagu dådnå ja månnå. Manádij ja åhpadij ja sárnnedij. Jubmela rijka birra sárnnedij, rievtesferdugahtesvuoda vuosstij hålaj, oavdojt dagáj ja skihppijt buoredij. Dav dagáj aktan 12 åhpadisålmmåj. Mujtá gus sijáj namájt? Ådå testamentan besa Jesusa birra låhkåt. Jesusin lidjin moadda namá: Jesus Ejga la Maria ja Josef gudi mierredijga suv namma galgaj Jesus. Muhtem ieŋŋgil Mariaj subtsastij máná namma galgaj Jesus. Jesus-namma mierkki: Jubmel lånes. Dát namma lij dábálasj namma dallusj Israelan. Kristus Kristus le gånågis. Kristus mierkki sån guhti le vuojdadum. Dallusj ájgen vuojdaduváj gånågis uljujn oajven gå gånågissan biejaduváj. Jesus Kristus Gå dá guokta namá aktan aneduvvi de dat mierkki: Jesus le Messias. Sån le dat gånågis guhti le loabedum ja guhti galggá lånestit. Jubmela bárnne Namma subtsas Jesus le Jubmela bárnne. Jesus dáv namáv ietjas birra adná. Hærrá Dát namma ienemusát aneduvvá. Jesus le jábmema badjel vuojttám ja le dan hærrá. Libba Dát namma aneduvvá gå sjaddá sáhka majt Jesus dagáj. Mijá suttoj diehti sjattaj Jesus værron. Rámádin subtsastuvvá lippav værrodi. Almatjabárnne Dáv namáv le dåssju Jesus iesj ietjas birra adnám. Åhpav: Girkko Girkkolanján le álu galle ristagis symbåvlåjs álltárgåvåjn, mæssohágelin ja skulptuvrajn ja gåvåjn. Bájkálasj dábe duola dagu bájno, materiála ja dájdda álu bájnni girkkoj hámev. Gåvvådájdda álu rámátsubttsasijda vuoset. Moadda tjoaggulvisá dåppe gånnå sáme årru li sihtam álltártáblov gåvå dagi. Muhtem girkkojn le dåssju ruossa alek duogátja åvdån. Alek le alme bájnno ja navti galggá álltárgåvvå vuosedit dåssju ruossa mierkki almme midjij. Diedák gus jus gávnnuji girkko ma li adnám symbåvlåjt, ornamentajt, dájdav, bájnojt ja adnogávnijt ma li sáme dábij vuodon? Tjalmme álu vuojnná symbåvllåanov ja visuella hábbmimav girkkon ja navti dåbddå dagu dasi gullu jali ij. Gåktu duv mielas máhttá girkkov sáme girkkon dahkat Sámen? Duodje máhttá juogeduvvat garraduodjáj, giehtabargguj ja dájddaj. Dá li girkkohærvvan aneduvvam. Jukkasjávre girkkon Svierigin le dájddár Lars-Levi Sunna orgeltangentajt dahkam soages, tjoarves ja sasnes. Ænodagá girkkon Nuortta-Suoman vuoset álltártábllo gáptegis sámijt ja rejnajt. Sirmmá girkkon le dájddár Eva-Britt Varsi sárnneståvlåv sámeinspireridum bájnoj ja skándaj hiervvim. Kárásjågå ådå girkko hábme galggá mak gámá lágasj. Sámi girkkoráde Sámi girkkoráde Varrudága Doajmma Kristuskránssa Sáme girkkoráde ásaduváj Girkkotjåhkanimes jagen 1992. Ráde galggá åvdedit, suoddjit ja aktidit sáme girkkoiellemav Vuona girkkon. Sáme girkkoráde bargguj gullu gájkka ássje ma ráde milta sáme girkkoiellemij gulluji. Da gålmmå stuorra sáme álmmukjuohkusa Vuonan, nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme, li ájrrasa ráden manna li gáktsa ájrrasa. Sáme girkkoráde ájrrasa li Anne Dalheim (jådediddje), Ingar Nikolaisen Kuoljok, julevsáme ájras Oarjje-Hålogaláttes, Jonhild Joma, oarjjelsáme ájras Nidarosas Kirsten Isaksen, nuorttasáme ájras Nuortta-Hålogaláttes Mari Helander, friddja válljidum Jovnna Z Dunfjell, Sámedikke ájras Tor Berger Jørgensen, Duodden Bisspatjåhkanime ájras Åhpav: Låvdagoahte Rámát – mierkki girjje Rámát boahtá grehkagielas ja báhko mierkki girjje. Rámádin li moadda girje. Rámát le guovte oajvveoassáj juogedum –Oabme testamænnta (39 girje) ja Ådå testamænnta (27 girje). Rámát gåhtjoduvvá aj Ájlis tjállagin. Oabme testamænnta subtsas dan birra mav Jubmel dagáj åvddål Jesus riegádij. Ådå testamænnta subtsas majt Jubmel dagáj maŋŋel gå Jesus riegádij. Rámát sisadná histåvråv, poesijav, sálmajt, subttsasijt, Jesusa oavddusa, girjjegirjálasjvuohta ja mij galggá boahtteájge dáhpáduvvat. Moadda tjálle Rámát le moaddásijs tjáledum ájgij tjadá, profehta, evangelista ja apostela. Badjel 1000 jage gållin åvddål ålles Rámát lij ållåsit tjáledum. Makkir subttsasa Rámádin li duv mielas tjáppe? Jårggåluvvam sámegiellaj Rámát le 341 gielajda jårggåluvvam. Ådå testamænnta vuostasj bále prienntiduváj nuorttasámegiellaj jagen 1840. Diedák jus Rámát le jårggåluvvam nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj jali oarjjelsámegiellaj? Vuostasj sáme báhppa, Anders Porsanger, jårggålij åsijt Ådå testamentas nuorttasámegiellaj. Dåbdå gus ietjá sámijt gudi li Rámátjårggålibmáj oassálasstám? Åhpav: Låvdagoahte Gålmaktes Jubmel Jubmel le akta, valla sæmmi båttå gålmaktes. Aktan Jubmelijn, libá bárnne ja Ájlis Vuojŋŋanis. Gå Jesus gástaduváj de bådij Ájlis Vuojŋŋanis suv badjel. Rámádin mierkki ”vuojŋŋanis” biegga mij labádahttá. Dat soajttá mierkkit vuojŋŋan, biegga jali båssåt. Biekkav ep vuojne, ep diede gåsstå boahtá jali gåsi le vuolggemin. Ep ga Ájlis Vuojŋŋanisáv vuojne. Jubmela sidot Jubmel le mijá lahka Ájlis Vuojŋŋanisá baktu. Ájlis Vuojŋŋanis le juohkka sajen. Ristagissan liehket sihtá javllat dibddet Ájlis Vuojŋŋanisáv duv lájddit. Gå Rámádav lågå, viehket Ájlis Vuojŋŋanis duv dádjadit majt lågå. Gå Jubmelav dievno, de Ájlis Vuojŋŋanis dunji fámojt ja gieresvuodav vaddá, duosstelissan duv dahká ja åhpat majt dárbaha. Biegga Ep biekkav vuojne, valla gullap biegga sjoavvá ja vuojnnep muora sådji gå båssu. Boatsoj le luondo bieles nav váj agev biekka vuosstij guohtsá, ij danen gå biekka vuosstij sihtá guohtsat, valla danen gå hája baktu ájnas diedojt åttjut biekkas. Biegga buktá hapsajt urudisájs, jali diedet vuogas guohtoma birra. Ájlis Vuojŋŋanis le dagu biegga –vuojnnemahtes, vuoset gæjnov ja Jubmel gåhttju mijáv dasi gulldalit. Dållå Ájlistagán vuosedij Ájlis Vuojŋŋanis ietjas dållåsnjibttjon mij åhpadusålmmåj nali bådij. Ájlis Vuojŋŋanis årru suv lunna guhti Jubmelij jáhkká, navti váj Jesusa åvdås buollep. Duvvo Gå Jesus riegádij, bådij Ájlis Vuojŋŋanis sunji duvvon. Duvvo le ráfesymbåvllå. Ájlis Vuojŋŋanis midjij ráfev buktá ja nanni ietjama jáhkov, doajvov ja gieresvuodav. Gássjelis le diehtet jur gåktu Ájlis Vuojŋŋanis le. Ep dav máhte vuojnnet. Javladum le Ájlis Vuojŋŋanis vájkkut váj sihtap råhkålahttját. Jut sihtap iehtjádijda buorev dahkat. Jut sihtap hávssken dahkat ietjamij birra. Jut sihtap gieresvuodav ja huvsoj iehtjádij vuoksjuj vuosedit. Majt Ájlis Vuojŋŋanis dunji mierkki? Åhpav: Tjáhtje Gássta le sakramennta. Sakramennta le konkrehta girkkolasj dahko, vuojnos mærkka jut Jubmel juojddáv mijáj sinna, mijájn jali mijá åvdås dahká mav ep ietjama tjalmij buvte vuojnnet. Ådå testamenta milta le gássta Jesus Kristusis álgaduvvam. Ienemus åsskosebrudagájn javladuvvá ”Áhtje, Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán” (gålmaktesvuohtajavllam) madi tjátjev goajvvi. Jáhkkep aj Ájlis Vuojŋŋanisáv oadtjop gå gástaduvvap. Jáhkkep Jubmel juojddáv mijáj dahká gástan. Fáddarij dahkamus le vihtanit gå mánná gástaduvvá, ja mánáv bajássjattadijn tjuovvot. Fáddara hæhttuji liehket binnemusát 15 jage vuoras ja Vuona girkko gásstavuojnov dåhkkidit. • Muhtema sihti mánáv gástadit njuolgga maŋŋel gå la riegádam. Sij sihti máná aktijvuohta Jubmelijn le årnigis jus juoga soajttá dáhpáduvvá mánnáj. • Gástan le lahka aktijvuohta máná ja Jubmela gaskan – ja máná æjgádij ja fáddarij gaskan. Sij sihti dát aktijvuohta le sijddaj tjanáduvvam. • Máná sijdan gástaduvvi uddni danen gå dat le dáhpe muhtem sajijn, jali mánná le skibás ja æjgáda sihti mánná galggá gástaduvvam jus hæhkkat jábmá. Makkir vælggogisvuoda li dujna fáddarin? Duv ájádusá Álu dålusj sáme ájlis bájkijt guossidav. Muhtem sierralágásj ráfe le dájn bájkijn. Álu le várdudahka dákkir bájkijs ja da li sierralágátja duobddágin. Usjudaláv mijá ájttegijt gudi dájda bájkijda båhtalin. Båhtin ietjasa mårråhij boahtteájge hárráj ja ádnun viehkev gå skihpudagá ja jábmem ládin. Jáhkáv aj lidjin gijttevattja ja sihtin dav javllat gå moarsse/irgge lij javllam ”sidáv” ja sæmmi aj æjgáda, gå mánná lij riegádam, gå muhtem skihppe lij varresvuodav ruopptot oadtjum ja gå bierggijin dassta mav luonndo vattij. Usjudaláv aj makkir vuollegasjvuodajn dákkir bájkijda lahkanin. Oarjjelsáme báhppa Bierna Leine Bientie Mij le dunji ájlis bájkke? Jali le gus diján ájlis bájkke lahkusin? Máhták gus dan birra tjállet ja ihkap aj gåvåv sáddit? Linkkat eai doaimma 0-6 jagi siidui . Kristuskránssa Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep suv namán baháv sávada, garroda, dijdastalá, gielesta jalik bæhttala, ájnat gájkka niedan suv råhkådalá tjuorvvop, gijttep ja hievedip. Juohkkahattjan le namma. Mij Jubmela namáv adnep gå Sujna ságastallap råhkålahttijn, Mæsson ja gå Sunji lávllop. Valla ilá ålos – nuora ja ållessjattuga aj – Jubmela namáv adni gå li suhttam juosik. Gå garroda de bærggalav tjuorvo. Le gus dán birra usjudallam? Gávna ietjá moallánagáv majt máhtá adnet jus hæhttu. Mijá birra Sámi girkkoráde Varrudága Doajmma Kristuskránssa Dán næhttabájke sisadno le risstalasj jáhkko ja sáme kultuvrra. Vállji tiemáv jus siedá ienebuv diehtet: Låvdagoahte, soahke, tjáhtje, dållå, biejvve, ednam ja girkko. Næhttabájkke gávnnu nielje giellaj: oarjjelsámegiellaj, julevsámegiellaj, nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj. Sáme e-jáhkkoåhpadus le åvddånahtedum Sáme girkkorádes Vuona girkkon. Sáme máná ja nuora galggi årrot guovdátjin ietjasa jáhkoåhpadusán. Åhpadus galggá sáme åtsådallamijda ja bájkálasj sáme girkkoiellemij tjanáduvvat. Sáme vuojŋŋalasjvuohta galggá viehkken iellemdádjadussaj. Sáme e-jáhkkoåhpadus le åvddånahtedum dårjajn Størst av alt – prosjevta baktu mij le jáhkkoåhåadus Vuona girkkon. Jáhkkoåhpadus le Vuona girkko ájnnasamos vuorodimij gaskan. Dálla dagáduvvá systemáhtalasj jáhkkoåhpadus gájkajda gaskal 0-18 jage gudi li gástaduvvam, mij galggá vuodov biedjat váj máná ja nuora máhtti åvddånahttet ietjasa jáhko aktijvuodav ja girkkov massta li oassen. Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep guojmáma biehte, suv birra boaktjot håla, gielesta jalik mavga baháv sárno, ájnat suv bælostip, suv birra buorev hållap ja gájkka buore guovlluj usjudip. Dát mierkki ep galga iehtjádij birra subtsastit mij ij la sádnes, dåssjedis ságajt låvgijdit jali gielestit. Dåssjedis sága soajttá hávvádahtti suv guhti dajs dejvadallá. Dåssjedis sága álu sjaddi, ja gássjel le dajt ganugahttet. Danen – ale dåssjedis ságajt iehtjádij birra subtsasta. Jus sidá sádnesvuodav muhtemis, de gatjáda sujsta njuolgga. Navti iehpedádjadusájt gádoda. Le gus dån goassak sádnesvuodav tjiehkam gå galggi lulu dav bigodit? Manen navti gevaj? Balli gus bælkkudallamis? Kristuskránssa Jeesuse Jupmielinie gaajhki bïjre soptsesti jïh mijjem eevtji seammalaakan darjodh. Vaajesem sopsesti nyjsenæjjan bïjre guktie dïhte dåapmerem byöhkestalli satnem viehkiehtidh reaktoem åadtjodh. Minngemes nyjsenæjjam viehkiehti juktie raeffesne sïjhti årrodh. Jupmele sagke buerebe mijjen rohkelassh gåvla! Jupmele seahkere dejnie maam mijjieh daarpesjibie. Goh mijjen eejhtegh mijjese hoksem utniejægan, Jupmele mijjese håksa. Jupmele lea goh buerie tjidtjie jïh buerie aehtjie. Maahta mijjese vedtedh gaajhkem maam daarpesjibie. Daajra maam daarpesjibie aerebi goh Jupmielasse rohkelamme, Jeesuse jeehti. Lohkh båeries teestamentesne, Saalme-gærjesne: 139. saalmem guktie Jupmele mijjese håksa. Lohkh Matteusen vaentjielisnie: 7, 7-11 maam Jeesuse rohkelassi bïjre jeahta. Åhpav: Låvdagoahte Mav usjudalá gå gulá «mijá bæjvvásasj lájbev» – ij littjisj má dåssju sjijvo idedisbiebbmuj? Lájbbe le symbåvllån biebbmuj. Ij le dåssju mav biebbmopáhken bårråp, aj lájbbe mav iehkedismállásin oadtjop. Råhkådallap Jubmel juohkka biejve galggá vaddet mav dárbahip, ja jut oahppap gijttet gájkka buore åvdås mav Jubmel le midjij vaddám. Lájbbe mierkki dav majt dárbahip viesotjit, dagu biebbmo, jugos, biktasa, skuova, goahte ja sijdda, giedde ja slihtura, biedniga ja åbmudahka, gállasjguojmme ja máná, bargge ja barggovadde, buorre ja vuogas dálkke, ráfe, varresvuohta, buorre namma ja buorre rádna ja barggoguojme ja ráddná. Jubmela sidot le dujna galggá buoragit gevvat, valla hæhttu liehket gijttevasj ja duosstat Jubmelij luohtedit. Galggap gijttet gájka dassta mav Jubmel le midjij vaddám, ja ádnot vijsesvuodav dav várajda válldet suv sidoda milta. Moaddása sáme sebrudagán li ietjas vuorrasijs oahppam ep galga biebmov håjggådit. Dát sisadná ienep gå siesstem. Biebbmo gåhtjoduváj ”luondo vaddásin” jali ”Jubmela vaddásin”. Vattáldagáj åvdås galggá gijttet ja ij dåssjåj adnet. Almasj le báddnum ednamij ja gájkka dasi mij ednama nanna sjaddá ja viessu. Ednamin le nuoges juohkkahattja dárbojda, valla ij nuoges juohkkahattja rattugisvuohtaj. Majt dát mierkki? Jubmel vattisj, vájku ep áno bæjvvásasj lájbev gájkka almatjijda, sidjij aj gudi li bahá. Valla dánna råhkålip mijáv máhttet dav dåbdåstit suv vattáldahkan ja mijá bæjvvásasj lájbev gijtujn duosstot. Åhpav: Låvdagoahte Gå dagáv juojddáv mij ij lim buorre, de hådjånav ja ánov ándagis. Majt dal ájn mierkki ádnot ándagis? Gåktu diehtep nágin ietjes le mijáv ándagis luojttám? Gåktu diehtep iesj lip iehtjádav ándagis luojttám? Dán råhkålvisán råhkådallap Jubmel mijájt ándagis luojttá gå dav ádnop dajna jáhkujn jut sån le mijá vájmon. Agev dahkap juojddáv mij ij le buorre juohkka biejve massta hæhttup javllap ándagis Jubmelij. Åhpav: Biejvve Vuostatja gudi Jesusij jáhkkin ristagissan nabdeduvvin, Kristus namá diehti. Jubmelij jáhkket le sunji luohtedit. Dat vájmos boahtá. Ij máhte bágoj baktu duodastuvvat, ij ga diedalasj teorijaj baktu duodastuvvat jali tjielggiduvvat. Diedon ij dát mierkki ij besa gæhttjalit jergajnis dádjadit, valla jáhkket jali iehttset, dat ij máhte tjielggiduvvat. Dav hæhttu iesj vásedit. Moaddása dåbddi ietjasa jasska gå Jubmelij jáhkki. Soajttá liehket gássjel jáhkket Jesus le ednama nanna viessum. Mij gudi uddni viessop ep besa Jesusav vuojnnet, valla dåbddåp histåvråv suv birra, danen gå suv birra le Rámádin tjáledum. Manen dån Jesusij jáhká? Manen le muhttijn gássjel Jesusij jáhkket? Åhpav: Ednam Aajja subtsas dallutjis gå suv máttaráddjá hejajda galgaj. Sujna lij guhka váttsos ja ittjij avtan biejven jåvsåda. Hæhttuj ijástallat muhtem båvnij guoran jávrregátten. Gå idedis vas smaredij de ájtsaj oadám lij moadda ráboj gassko. Valla ittjij ballá. Gullam lij man gássjel lij suvddet jábbmegijt váres vuolus gitta merragáddáj gånnå girkko lij gå ællim vedja. Danen lagámusá luonnduj hávddádin. Dalloj ettjin gávnnu njuolgadusá dan hárráj. Sij gudi jábmin beras lulujin vuojŋadallat lahkusin dåppe gånnå ulmutja båhtin mieddel, navti ettjin dárbaha liehket aktugattja madi bajástjuodtjelimev vuordatjin. Vuordedijn bessin gullat gå ulmutja jåhtålin mieddel æloj. Bessin hávsskudallat jienaj daj smáv miesijs ma ruovggin áldostis gávnnat. Nav guhkev gå sij gudi viessu e dåssjev háreda sijáv gudi li jábmám, de bessin ráfen idjadit. Dát subtsas le jábmema birra. Rámát javllá "láhppup" gå jábmep ( 1 kor 15, 18 ). Akti boahtteájgen galggá Jesus ruopptot boahtet værálda gånågissan. Galggá ietjas rijkav vuododit gånnå ij desti makkirak bahá gávnnu. Makkir aktijvuohta le dujna jábmemij ja hávddádallamij? Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj sárnev ja Jubmela bágov ep álbeda, ájnat dav ájllisin adnep, miellusit gulldalip ja oahppap. Jubmel almev ja ednamav gudán biejven sjivnnjedij ja giehttjit biejve vuojŋadaláj. Jubmel vuojnij ulmutja vuojŋadimbiejvev dárbahin váj árggabiejve stressas ja sjuttes bessi vuojŋadit. Vuojŋastimbiejvev ájllisin adnet mierkki dav biejvev galggap Jubmelij vaddet. Máhtá jubmeldievnastussaj vuolgget. Jali råhkådallat æjgádij, oarbbenij jali iehtjádij siegen, jali Rámádin låhkåt jali ságastallat muhtem ássje birra Rámádis. Jubmelij råhkådallap ja Suv guddnedip duola dagu gå jubmeldievnastussaj mannap, Rámádav låhkåp ja råhkådallap. Gåktu dij sådnåbiejvev ávvudallabihtit? Åhpav: Tjáhtje Gásta baktu sjaddap oassen ristagis girkkos. Æjgáda ja fáddara máná åvdås dáv dahki. Konfirmasjåvnån nuora ietja åvdåsvásstádusáv válldi. Danen le luondulasj juohkkahattjaj guhti le girkkon gástaduvvam, girkkon aj konfirmeriduvvat. Konfirmasjåvnnå mierkki duodastus. Konfirmasjåvnån duodas Jubmel jut loahpádusá majt gástan vattij, ájn li ájmon. Konfirmasjåvnnåájgen besa ienep diehtet ietjat jáhko birra, Rámáda birra ienebuv oahppat, ristagis jáhko birra ságastit, girkkuj oahppásin sjaddat, ådå ájádusájt oadtjot iellema birra, ja berustahttáj girkko, bájkálasj sebrudagá ja værálda åvdås. Mij le ájnnasamos sivva gå sidá konfirmeriduvvat? Mav ietjat konfirmasjåvnnåájge gáktuj sávada? Lågå ienebut konfirmasjåvnå birra dappe. Åhpav: Låvdagoahte 300 jage gållin åvddål vuostasj ristagisá sierra girkkojt oadtjun. Dallutjij lidjin siján dábálattjat jubmeldievnastusá priváhta gådijn. Árvvedip jubmeldievnastus dáhpáduváj bievddegátten, gånnå aktijvuohta åvddån bådij navti váj juohkkahasj ietjas láhkáj viehkedij, muhtema biebmov dahkin, muhtemijn lidjin lávllaga fáron, muhtema tevstajt låhkin, muhtema profeterijin jnv. Gå girkko tsieggiduvvin de lij daj vuodo romalasj goade gånnå guhkesbievdij birra tjåhkanin. Áhttje tjåhkkåhij bievde badjegietjen. Låvdagoaden li aj læhkám ”jubmeldievnastusá”. Boassjo lij ájlis gávnij ja biebmo sadje. Boassjo le agev læhkám suoddjidum sadje låvdagoaden man sinna ij aktak galga duolmmot jali badjel lávkkit. Jus galggap iehkedismállásav låvdagoaden ávvudallat, de le luondulasj iehkedismálesåsijt boassjuj biedjat. Duola dagu le riekta Rámádav boassjuj biedjat. Rámát le ham ”lájbbe almes” ja aj ájlis gávnne. Låvdagoaden li aj læhkám stuoves saje fámilljaj. Iednen ja áhtjen libá tjåhkkåham boassjo lahka, valla makkir bielen målssu guovlos guovlluj. Jus låvdagoaden galggá jubmeldievnastus de le luondulasj báhppa tjåhkkåj sajen mij le boassjo buohta. Árran, dållåsadje, le symbåvllå iellemgállduj. Midjij hiehpá árranav adnet symbåvllån Jesusij. Sån le værálda tjuovgga. Árrana tjuovggaj ja lieggasij gæssup. Árran le luondulasj tjåhkanimsadje. (Tore Johnsen, Tromsø, 15.09.2006) Åhpav: Girkko Muhtem sajijn lávllu gasskaájge sálmajt, ietjá sajijn hip-hop, ja muhtem sajijn vas goappátjijt sæmmi jubmeldievnastusán. Girkkon li jubmeldievnastusá, gássta, konfirmasjåvnnå, hedja, hávddádusá. Dá dagu mijá ristagis árvojt vuojnnusij bukti. Jubmeldievnastus le gånnå Jubmel ja almatja æjvvali råhkålvisá baktu. Sárnnedijn sihtá Jubmel juojddáv dunji javllat. Vuonan li jubmeldievnastusá álu sådnåbiejvijt kl. 11.00. Sådnåbiejvve, danen gå dat le Jesusa bajástjuodtjelime biejvve. Kl. 11.00 danen gå båndor dålusj ájgen galgaj asstat gusájt båhtjet vuostak. Valla muhttijn le jubmeldievnastus maŋŋela biejven. Mav diedá ietjat bájkálasj girkkohiståvrå birra? Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep bæhttogisát guojmáma árbbáj jalik goahtáj ratjá jali mak lága viehkijn dajt háhkuha, ájnat suv viehkedip åbmudagás ájmon bisodit. Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep guojmestimme Suv biednigijt jali åbmudagájt válde, ep ga dajt allasimme vieret jalik bæhttogisát ásada, ájnat viehkedip vaj suv åbmudahka ájmon bissu ja lassán. Suoládit le gå iehtjádis váldá mij ij dunji gullu. Dát soajttá liehket nav ållo – báŋkas biednigijt suoládit ja dáhtámasjijnav muhtem kontåvrås jali ”luojkkat” vaskunav váni æjgádav diehtten dahkat ja de dav ”vajálduhttet” ruoptus vaddet. Dat máhttá aj liehket iehtjádijs biehttet jali válldet mij ij midjij gullu. Rámát aj javllá ep boahtte buolvas galga suoládit. Gåktu le vejulasj boahtte buolvas suoládit? Åhpav: Girkko Sorsele girkkon le bájnos glássamálak sáme motijvajn. Sámenissun ruoppsis oarjjelsáme gahperijn anet mánátjav fármen ja sámenæjttso nuorttalap sámegahperijn gehtjat juohkusij gudi Jesusa birra tjuodtju. Sij li gárvodum dagu lij dábálasj Jesusa ájgen. Båsskå le mállaga åvddågietjen. Åhpav: Låvdagoahte Dán råhkålvisán råhkådallap Jubmela sidot galggá dáhpáduvvat juohkka gávnen ja almatjin. Gájkka le Jubmela háldon, valla bahás vuojŋŋanisá soajtti almatjij mielajt doalvodahttet. Råhkådallap Jubmela sidot luluj dáhpáduvvat, ja galggap råhkådallat Jubmela sidot mijájt stivrri aktan mijá iellemijn, fámiljajn ja slevtajn, tjoaggulvisájn, girkkojn, báhpa ja åvddåulmutja mijá bájkijn, stádajn ja lándan. Luohtedav gus Jubmelij? Luohtedav gus ietjam áhttjáj ja æddnáj? Álu sidáv dahkat masi ietjam æjgáda æbá guorrasa.. maŋŋela tjielggá galgalulujiv sunnuv gulldalit gå buorebut mujsta árvvedijga gåktu dal dájna gævvá. Ja Jubmel – sån diehtá mij munji le vuogas. Danen hálijdav javllat – sjaddus duv sidot. Jáhkák gå le álkke jali gássjel dahkat dav mav Jubmel sihtá ienni gå dav majt iehtja sidá dahkat? Álu ep rat diede mij Jubmela sidot le. Ådå testamenta evangeliuma subtsasti mij Jubmela pládna almatjijn le, ja girkko åhpadusá birra. De besav diehtet ienebuv mij Suv sidot le. Ållu dáhpáduvvá mav Jubmel ihkap ij sidá luluj dáhpáduvvat. Doarro ja nieda li dákkir hæjos dáhpádusá. Almatjij duogen le jus galggap buorre diŋgajt galggap dahkat, jali jus aj nievres diŋgajt dahkap. Juohkka dáhpádusán le gæjnno Jubmelij. Jubmela buorre ja ármmogis sidot sjaddá vájku ep råhkådalá, valla dánna råhkålip mijá lunna aj sjaddá. Gåktus de? Gå Jubmel doadjá ja vuostelt gájkka bahás sidodav, bærggala ja værálda ájggomusájt, mijá iehtjama oattjev mij mijáv ij sidá Jubmela namáv ájllisin adnet jalik rijkas mijá lusi boahtet. Dajna mijáv gievrrot ja várjjal bágujnis ja jáhkon mijá viessomájgev. Dát le suv buorre ja ármmogis sidot. Åhpav: Tjáhtje Gulldalup mijá Hærrá Jesus Kristusa gåhttjomav ájlis gástadusá birra: Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadattijn sijáv Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta værálda nåhkåmij.Meg er gitt all makt i himmel og på jord. ( Matt 28, 18-20) Åhpav: Tjáhtje Usjudalá vuostak dán birra: · Gåktu jáhká le æjgádin sjaddat lågenanjagágin? · Mij jáhká soajttá ienemus hásstalussan sjaddat gå galggá nuorran æjgádin sjaddat? · Gåktu jáhká le iesselissan sjaddat stuoves gasskavuoda ålggolin? Lågå subttsasav Maria birra Lukasin 1, 26-38. · Mij le dán tevsta sisadno? · Makkir tiemá li fáddan tevstan? · Majt usjudalá gå tevstav lågå? · Gejt iejvvip subttsasin? · Majt oadtjop diehtet Maria birra? Majt oadtjop diehtet ieŋŋgila Gabriela birra? · Majt Maria dahká gå oadtju ieŋŋgilav guossáj? · Majt ieŋŋgil Mariaj javllá? · Mij le Maria måråj dasi majt ieŋŋgil subtsas? · Majt ieŋŋgil Jubmela birra javllá? · Gej soajttá sæmmi lágásj åtsådallama dagu Maria ja Josef uddni? · Gåktu nuora gudi uddni iesselissan sjaddi vuosstáj váldeduvvi? · Majt usjudalá dan birra gå muhtem nuora hasoduvvi tsuovkkanittjat? ·Gåktu beras lulujin nuorra næjtso ja báhtja gudi æjgádin sjaddaba, vuosstáj váldeduvvat? Lågå subttsasav ájn akti ja usjudalá dán birra: · Majt máhttep dahkat nuoraj åvdås gudi æjgádin sjaddaba? · Gåktu máhtti nuora gudi æjgádin sjaddi vásedit Jubmel le sijá siegen, dagu Jubmel lij Maria ja Josefa siegen? Åhpav: Girkko Máhttep gus jubmeldievnastusáv låvdagoaden ásadit? Sadje gånnå dåbddå aktijvuodav dålå birra, ladnja gånnå sáme giella, kultuvrra ja árvo luondulattjat åvddån båhti. -Låvdagoahte le sáme tællta mij le praktihkalasj ja vuogas. Makta ulmutja dåbddi gullevasjvuodav muhtem bájkkáj boahtá konkrehta dåbdojs ja åtsådallamijs bájkes. Åtsådallama soajtti liehket negatijva ja positijva. Juohkkahattjan li bájke majt lijkkuji ja majt e lijkku, ja dát målssu persåvnås nubbáj. -Låvdagoade jårbbis hábme gåvvit aktan lip. Árran le aj jårbbis. Dát soajttá aj mierkkit juohkkahattja li sæmmi dásen ja li avtaárvvusattja. Na suovva mij badján dålås låvdagoade gassko? Dat soajttá mierkkit råhkålvisájt ma Jubmelij bajás manni. Na jus tjielggip Ájlis Vuojŋŋan le suovva? -Bessap åtsådallat aktijvuodav Jubmelijn låvdagoaden, girkkon ja luondon. Juohkka sajen ajtu. Jubmel ij ietjas dibde mierreduvvat muhtem bájkijda. -Bessap åtsådallat aktijvuodav Jubmelijn låvdagoaden, girkkon ja luondon. Juohkka sajen ajtu. Jubmel ij ietjas dibde mierreduvvat muhtem bájkijda. Doajmma Sámi girkkoráde Varrudága Doajmma Kristuskránssa Sáme girkkoráde Vuona girkkon le Girkkotjåhkanime sáme girkkoiellema orgádna. Ráde galggá åvdedit, suoddjit ja aktidit sáme girkkoiellemav Vuona girkkon. Sáme girkkoráde bargguj gullu gájkka ássje ma ráde milta sáme girkkoiellemij gulluji. -Sáme girkkoráde åvddånahttá jáhkkoåhpadusá dárbbagijt, sáme sálmajt ællástahttá, sáme liturgijav dahká. -Sáme girkkoráde sihtá sáme nuorajt åttjudit girkkolasj dievnastussaj. -Sáme girkkoráde sihtá sáme girkkoiellemav nannit rájáj rastá nuorttarijkaj lándajn ja Ruossjan. -Sáme girkkoráde barggá Girkko væráltráde baktu álggoálmmugij åbbå væráldav miehtáj. Åhpav: Låvdagoahte Unna nieiddaš Nelgon lea Ii gávnna iezas váhnemiid čoavji čuorvu Juolggit galbmojit Balus su čalmmit Unna bártnázis bissu giedas Mánnávuohta láhppon lea Soahteeatnamis Eallá son Ii dovdda ihttá beaivvi Ráhkis ipmil Gula min Čájet árpmu máilbmái Ipmil veahket ávvudit juovllaid geaiggogieđaiguin Rohkos Kristuskránssa Paulus Utsi Gáldu/ kilde: Utsi, Paulus – Utsi, Inger: Giela gielain. Divttat. Dikter. Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj rájnnasin ja vigedibmen ájádusájn, bágojn ja bargojn viessop. Gállasjguojmitja galggaba guojmeska iehttset ja guddnedit. Jubmel le gieresvuodav ja seksualitehtav sjivnnjedam; aktisasj iellemav almatja ja nissuna gaskan. Juohkkahasj galggá gállasjvuodav vieledit, ja aktisasj iellemav suoddjit. Gudi guhtik guojmeska iehttseba, libá åskulattja, váj aktijvuodan le hávsske ja duohtavuohta. Majt dat sisadná ”gállasjvuodav doadjet”? Le gus gå gállasjguojmitja nubbe nuppes sirraba? Guovtes gudi aktan årroba sirraba? Jali le gus juoga ienep? Kristuskránssa Jeesuse lååvkesovvi aaj. Laavkoje Jååha, dïhte Jeesusem laavkoeji. Gosse lååvkesovvi, gïele elmeste govli: Daate lea mov iehtseles Baernie. Numhtie Jupmele almetjidie vuesiehti Jeesuse altese Baernie lea, guktie Jeesuse såårneme. Jïjnjh almetjh daam govlin. Jupmelen Voejkene elmeste goh duvvege Jeesusen aatsolen vualani. Juktie Jupmelen maana lïj, Jeesuse deejri satne Jupmelen åelesne lïj. Deejri gosse rohkele, dellie Jupmele satnem gåvla jïh vaestede. Jeesusen laavkomen bïjre maahtah lohkedh Lukasen vaentjielisnie: 3, 21-22 jïh mubpine vaentjielinie. Åhpav: Soahke Muhtemijda jali muhtem histåvrråj gullut Muhtema li vuorbálattja gå siján li áhko ja ádjá gej siegen bessi aktan vásedit. Muhtemij jali muhtem histåvrråj tjanádum liehket vaddá identitehtav. Mujto li gærrása ja ájnnasa. Ietjat slevta histåvrrå le árvulasj danen gå dat dunji identitehtav vaddá mav boahtte buolvvaj máhtá åvddån buktet. Gávnada ienep slevta birra áhko jali ádjá siegen jali iehtjádij siegen ietjat lahkusin! Kristuskránssa Bijbele soptseste Jeesuse aalkoevistie Jupmelen luvnie lïj. Gosse Jeesuse mijjen gåajkoe goh almetje bööti, dellie jïjtse sijjiem Jupmelen luvnie leehpi. Almetje hov eatnamisnie sjïdti. Jupmelem aehtjine gåhtjoeji, deejri Jupmielinie ektesne lïj jïh Jupmelen maana lïj. Ij gie dan åehpies Jupmielinie goh Jeesuse. Jeehti Jupmele satnem almetji gåajkoe seedteme. Lohkh Jåhhan vaentjielisnie, voestes kaapitelistie, gusnie Jeesuse nommem “baakoe” jïh “tjoevke” åadtjoeji. Kristuskránssa Jeesuse saadtegisnie lïj. Desnie oktegh 40 biejjieh årroeji. Jïh bahha bööti Jeesusem gïehtjelidh faamohks jïh ræjhkoes galka sjïdtedh. Jeesuse jis jeatjhlaakan veelji: Lyjjiesvoetem jïh Gieriesvoetem. Mænngan aaj goh saadtegisnie lïj, gosse biejjieh geerve sjïdtin, gosse idtji gie satnem guarkah jïh gosse almetji biehtemistie jïh gaahtsehkevoeteste vaejviedi. Jeesuse saadtegisnie gïehtjelovvi. Dan bïjre maahtah lohkedh Lukasen vaentjielisnie: 4, 1-13. Åhpav: Låvdagoahte Låvdagoahte le tjielggasit juogedum. Låvdagoade åvdemus oasse, sadje ållu sisŋemusán, árrana ja loavddaga gaskan le ájlis sadje boassjo, gånnå biebmo ja ájlis gávne vuorkuduvvin. Boassjo le ájnas. Árranin le stuorra giergge mij boassjo-gierggen gåhtjoduvvá. Muhtema javlli dát giergge galggá mijáv mujttádahttet man rádjáj máhttep mannat åvddål ájlis guovlov doadjep. Dålusj sáme åskon lij nissunjubmel Juoksaáhkká guhti boassjov suoddjij. Juoksaáhkká lij bivddojubmel guhti bivddovuorbev bivdárijda buvtij. Sån aj bivdárijt ja bivdov tjuovov ruopptot boassjuj gånnå gáhttij bivdov. Máttaráhká gålmmå niejda: Sáráhkká, Juoksaáhkká ja Uksáhkká, ráddijin iellema badjel ja årromsaje birra. Dát vuoset gåktu ”ednamlasj jubmela” lidjin låvdagoahtáj ja bæjválasj iellemij tjanáduvvam. Ájlis ladnja Låvdagoade juohkem bådij dassta gå jubmela lidjin ájnnasa sámij árkkabiejvveiellemin, bårrin ja idjadin ájlis lanján. Apostelij dagojn subtsastuvvá gåktu vuostasj ristagisá tjåhkanin. Ittjij gávnnu girkko. Æjvvalin tiempelsajen ja priváhta sijdajn. Åvddål jahketjuohtemålssoma lidjin laestadiánálasj tjåhkanime gámátjijn. Majt usjudalá girkko birra uddni? Dåbdåk ietjat sijdan jali guossen jubmela vieson? Kristuskránssa Dalle Jesus vulggii Galileas Jordangáddái Johanasa lusa vai Johanas gásttašivččii su. Muhto Johanas eastadii su ja celkkii: «Mun han galggašin oažžut dus gástta, ja don boađát mu lusa!» Jesus vástidii sutnje: «Mieđit dal dán! Dán láhkái moai fertejetne ollašuhttit buot vanhurskkisvuođa.» De Johanas mieđihii dan sutnje. Go Jesus lei gásttašuvvon, de son dakkaviđe čuožžilii čázis. Dalle albmi rahpasii, ja son oinnii Ipmila Vuoiŋŋa boahtimin vuolás iežas badjelii duvvá hámis. Ja almmis gullui jietna: «Dát lea mu Bárdni gean mun ráhkistan; son lea mu miela mielde.» Åhpav: Girkko Mihttsamára jubmeldievnastusáj, sáme girkkoguossodiddje aneduvvi saemien vaarjoeh baddjen koran. Jubmeldievnastusán sámegiella aneduvvá gå rámáttevsta, sálma ja oasse liturgijas sámegiellaj tjadáduvvá. Dát målssu jages jahkáj. Gå girkkuj boahtá, de dalága vuojnná eatneme, tjuovggagloba sáme ruossajn. Dat girkkuj vatteduváj ja le bájkálasj smirjos dagádum. Ájnegis ulmutja berustimijn, duola dagu Martha Jåma ja Maja Dunfjell li girkkov ruoppsis tydjaj hiervvim: mæssohágel, gålmmå antependija (gåbtjås álltára/låhkåmpulta/sárnneståvlå åvdån) Martha Jåmas daddnidum. Báhpa ruodná stolan le sáme ornamentihkka – Martha Jåmas daddnidum. Tjoaggulvisán tevsta lågåduvvi sámegiellaj moaddi jahkáj. Sámegiellaj lávllu. Sáme liturgija sierralágásj aktijvuodajn aneduvvá. Girkkogárden gávnnuji hávde sáme hámijn, dat sihtá javllat tjáppa luonndogierge, sáme tæksta ja/jali sáme ornamentihkka. Reportásja Sihtap dån galga næhttabájkkáj reportássjav dahkat. Reportássja lejraj, konfirmasjåvnå, dåbdos ulmutja, girjje- musihkka ja filmmareportássja jali ietjat ájádusá iellema stuoráp ja unnep ibmahij birra. Sáddi midjij tevstav ja gåvåjt, de mij tevstajn viehkedip. Iesj vállji makkir giellaj tjálá. Sij guhti reportássjav sáddiji li fáron gå vuojtto vuorbeduvvá. Åhpav: Låvdagoahte Råhkådallap Jubmela rijkka galggá boahtet diehki ednamij mijá lusi, ja jut luluj boahtet juohkka ulmutjij ålles væráldin. Gájkinåvdemusát Jesus dat vuoset man lágásj Jubmela rijkka le. Gå Rámádav låhkåp de dåbddågoahtep Jesusav. Mav dagáj? Majt javlaj? Mij dáhpáduváj sijáj gudi suv birra lidjin? Majt dat mierkki gå Jubmela rijkka ednamij boahtá? Mierkki gus mij åbbå buorre væráldav oadtjop gånnå juohkkahasj le lådje ietjas guojmmealmatjij vuosstij, jali soajttá gus mierkkit juojddá ietján? Jubmel sihtá gájka galggap sunji boahtet, ja sån mijáv gåhttju ja ietjas láhppum mánájt åhtså, ietjas Ájlis Vuojŋŋanisá baktu. Ja de åhpat ja viehket Ájlis Vuojŋŋanis mijájt Jubmelij råhkådallat ja tjielggi midjij dav mij le tjáledum – váj bessap dåbddåt Jubmela almmelasj fámov dáppe ednamin. Jubmela rijkka ietjastis bådisj vájku ep råhkådalá, valla dánna råhkådallap mijá lusi aj boahtá. Gåktus de? Gå mijá Almenáhttje midjij ájlis Vuojŋŋanisástis vaddá vaj mij suv ármos ájlis báhkusis jáhkkep ja sujna dán ja ihkeva ájgen viessop. Kristuskránssa Jeesuse jeehti: MANNE LEAM. Jeehti: MANNE LEAM geajnoe, saetniesvoete jïh jielede. Jeehti: MANNE LEAM jieleden laejpie. Båeries teestamentesne tjaalasovveme Jupmele Movsese buelije tåarnestråamposne jijhtieji. Jupmele jeehti altese nomme lea MANNE LEAM. Jeesuse deejri gie satne lïj, jïh man gaavhtan eatnamasse båateme. Deejri satne Jupmelen iehtseles maana. Gosse Jupmele almetjinie sjïdti, dellie Jupmele mijjen luvnie lea jïh daajra guktie almetjen jielede lea. Jeesuse jeehti: MANNE LEAM. Jeehti: MANNE LEAM geajnoe, saetniesvoete jïh jielede. Jeehti: MANNE LEAM jieleden laejpie. Båeries teestamentesne tjaalasovveme Jupmele Movsese buelije tåarnestråamposne jijhtieji. Jupmele jeehti altese nomme lea MANNE LEAM. Jeesuse deejri gie satne lïj, jïh man gaavhtan eatnamasse båateme. Deejri satne Jupmelen iehtseles maana. Gosse Jupmele almetjinie sjïdti, dellie Jupmele mijjen luvnie lea jïh daajra guktie almetjen jielede lea. Jeesuse jeehti: MANNE LEAM. Jeehti: MANNE LEAM geajnoe, saetniesvoete jïh jielede. Jeehti: MANNE LEAM jieleden laejpie. Båeries teestamentesne tjaalasovveme Jupmele Movsese buelije tåarnestråamposne jijhtieji. Jupmele jeehti altese nomme lea MANNE LEAM. Jeesuse deejri gie satne lïj, jïh man gaavhtan eatnamasse båateme. Deejri satne Jupmelen iehtseles maana. Gosse Jupmele almetjinie sjïdti, dellie Jupmele mijjen luvnie lea jïh daajra guktie almetjen jielede lea. Åhpav: Låvdagoahte Le gus goassak gæhttjaluvvam? Gæssta jali masi? Dagátjit jali ij dagátjit mav? Le gus goassak iehtjádijt gæhttjalam? Dán råhkålvisán ádnop Jubmelis viehkev, dagu gæhttjalimij tjadá. Gávnnuji moadda gæhttjalusá – oadet ienni gå skåvllåj vuolgget, ållo sjokoládav bårråt vájku dat bánijt bæjsstá, dáhtáv spellat ienni gå læksojt dahkat, mannat idjadimguossáj ájllegin ja girkkov vajálduhttet, filmajt gæhttjat majt ajtu iv besa gæhttjat gå ieddne ja áhttje æbá la sijdan, sávvat ådå biktasijt vájku mujna li juo ållo åvdutjis. Ij le nav álkke hilggot gájka dájt. Gæhttjalibme le aj ilá ålov ietjas birra usjudallat. Lev gus guojmmealmasj sunji guhti muv viehkev dárbaj? Åhpav: Girkko Lars Jacobsen Hætta (1834-1896) bajássjattaj Guovdageaidnun/Guovddagæjnon gássjelis ájgen. Gåhttsåm badjánij Guovddagæjnon 1840-lågon Læstadiusa sárnij diehti ja Hætta lij akta sijás guhti duohtaduváj. Girkkohærrá ja oajválattja gæhttjalin Guovddagæjno gåhttsåmav ganugahttet. Gåhttsåm sjattaj stuojmmen Guovddagæjnon basádismáno 8. biejve 1854 ja Hætta lij guovdásj ulmusj stuojmen. Lensmánne ja boargál gåddujga. Hætta lij 18 jage dalloj, ja ietjas nuorra álldara diehti ittjij duobbmiduvá jámátjit, ájnat iellemájge giddagissaj. Jens Andreas Friis , guhti Stockfletha sáme rámátjårggålimev lij rievddamin, iejvvij Lars Jacobsen Hættav giddagisán ja gåhtjoj suv rámátjårggålimijn barggat. Maŋenagi oattjoj Friis Lars Jacobsen Hættav giddagisás ålgus, váj besaj sáme rámátjårggålimijn barggat. Gå Lars Hætta Guovddagæjnnuj vuolgij, de oattjoj bargov åhpadiddjen ja girkkodålkkån. Jårggålij aj muhtem sálma sámegiellaj. Hætta le aj muhtem sálma iesj tjállám, duola dagu «Du bassi sánát fámo divte». Kristuskránssa Jeesusen lïj tjuedtjielimmien faamoe. Dïhte faamoe stuerebe gaajhkijste. Ij amma jaememe maehtieh dam faamoem jamhkelidh. Jeesuse jaemiedistie tjuedtjieli. Gïjre lïj gosse aereden tjuedtjieli. Buaredh lïj jïh gaertienisnie tjaebpies sjædtoeh, jïh ledtieh sjollin. Jeesuse kroepteste tjuedtjieli jïh aaj vihth altese voelpide gaavnedi. Mahte idjin jaehkieh Jeesuse tjuedtjielamme! Juktie Jeesuse jaemiedistie tjuedtjieli, jaehkebe Jeesuse jaemiedistie jieleden rïjhkese oksem rïhpeste. Dïhte mijjese håhkoem vadta gosse jaememe mijjen gåajkoe båata. Lohkh amma Bijbelisnie tjuedtjielimmien bïjre Maarhkosen vaentjielisnie: 16, 1-15 jïh aaj mubpine vaentjielinie. Jesus buoridii olbmuid, dan sáhtát earret eará lohkat Markusevangeliuma 8. kapihttalis, 22-26 vearssain, Lukasevangeliuma 7. kapihttalis, 15-23 vearssain ja Matteusevangeliuma 9. kapihttalis, 35-38 vearssain Åhpav: Girkko Bierna Leine Bientie ja Anna Jacobsen aktan jårggålijga, dåbddusamos sálmma mav jårggålijga le Biejjiem jih askem. Bierna Bientie le oarjjelsámij báhppa ja álgij bargonis 1980-lågo álgon. Ájtsaj sálma sámegiellaj vádnunin. Danen jårggålahttjáj. Ierit ietján le jårggålam Laudate. Frode Fjellheim le musihkkár ja komponissta. Sån le musihkav dahkam oarjjelsáme liturgijajda. Frode le aj melodijav komponerim tækstaj Biejjiem jih askem. Åhpav: Girkko Ankarede kapella. Dán girkko birás le tjielggasit sáme birrasij bájnnidum. Girkkosaje birra li viehka moadda gåetieh. Návti le guhkás læhkám. Guovlon-oasse smáv stugorij, ja ”lapp”-oasse gånnå li gåetieh ja buvrieh. Dá guokta kultuvra viessoba nubbe nuppe guorralakkoj. Moadda sáme li dán girkkogárden hávddáduvvam. Moadda hávsskes mujto li báhtsám árbbedábálasj sáme girkkoájllegijs. Dákkir vásádusá tjadni buolvajt aktij ja aktijvuodav nanni. Mihttsamára jubmeldievnastusáj, sáme girkkoguossodiddje aneduvvi saemien vaarjoeh baddjen koran. Jubmeldievnastusán sámegiella aneduvvá gå rámáttevsta, sálma ja oasse liturgijas sámegiellaj tjadáduvvá. Dát målssu jages jahkáj. Åhpav: Girkko Ájgij tjadá li moadda sálma almoduvvam nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiellaj. Sáme sálmmagirjijn li ienemus oassáj sálma ma li dárogielas jali suomagielas jårggåluvvam, valla álgos dujskagielas ja ietjá gielajs båhti. Ájn li dåssju muhtem gallegasj sálma ma li dagádum sámijs ja gåvvidi sáme almmavuohta- ja åsskodádjadusáv. Sáme sálma le ájnas oasse jubmeldievnastusás. Mij le sierralágásj sáme sálmaj? Suojmma lávllom ja modulerim. Sáme sálma ja juojggusa li muodugattja. Orgelmusihkka le sáme lávllomvuogev hebadam. Orgelmusihkka galggá sálmmalávllomav nannit ja viehkedit tjoaggulvisáv aktan lávllot. Dat gájbbet tjoaggulvisá lávllomvuohke le orgelmusihkkaj hiebaduvvam. Sáme sálmmalávllom ij la læhkám vuojga orgelmusihkkaj hiebaduvvam ja navti le orgelmusihkka árbbedábálasj lávllomvuogev hebadam. Juojgan le sierra sadje sáme musihkan. Moaddása sihti ieredit girkkolasj ja iehpe-girkkolasj musihka gaskan. Juojggam le gássjel dåhkkidit muhtem birrasijn. Danen ij la juojgga luondulasj jubmeldievnastusán. Sij gudi li guhkemusát juojggam jubmeldievnastusáj aktijvuodan, li oarjjelsáme. Oarjjelsáme guovlojn le læhkám ulmme sáme musihkkaárbbedábijt oassáj oadtjot liturgijas ja jubmeldievnastusás. Juojggam le moaddásijda sáme identitehtta, ja moaddásij mielas sáme musihkkaárbbedábij adno jubmeldievnastusán tjadná kulturmoalgedimev ja jáhkov navti váj ulmutja dåbddi ienebut girkkuj gulluji. Oarjjelsámegiella sjattaj almulasj tjállemgiellan jagen 1978. Dan åvddåla lij oarjjelsámegiella dåssju njálmálasj giella. Gávnnuji sálma ma li oarjjelsámegiellaj tjáleduvvam, melodija sámegielajn tåvnnågiellan ja gávnnuji sálma ma li jårggåluvvam ja udnásj melodijada hiebaduvvam. Kristuskránssa Job. 38:1-35 Kristuskránssa Gæjhtoe Jupmele ihke manne åadtjoem Kristusen neebnetjinie årrodh! Dåape mannem meatan vaalta dan kristeles ektievoetese, Kristusinie viellebinie. Goh kristegassje manne akte neebnetje mij akten ihkuve ektiedimmien bïjre vuertieminie, disse mejnie manne leam neebnetjinie. Åhpav: Låvdagoahte Duv ájádusá Akta girkkodájda ulmijs le Evangeliumav vuojnnusij buktet ja mujttádahttet mij ajtu le risstalasjvuoda sisadno. Girkko galggá aj guossididdjijt sávvat buorisboahtem. Moalgedimvuoge ja symbåvlå soajtti gullevasjvuodav ásadit. Ienep ja ienep tjoaggulvisá li sáme moalgedimvuogijt ja symbåvlåjt adnuj válldám jubmeldievnastusán váj mij sáme galggap dåbddåt dát le mijá girkko. Jubmeldievnastusán li moadda moalgedimvuoge dagu giella, musihkka, liturgalasj giellasymbåvlå ja rumájgiella. Girkkoj ja ájlis bájkij hábbmim álu bájkálasj dábij milta vájkkuduvvá mij guosská materiálaj, hámij, hervaj ja gåsi biedjá gávnijt ma jubmeldievnastusán galggi aneduvvat. Gå oarjjelsáme guovlon li jubmeldievnastusá ålggon de le dábálasj jut boassjo dållågátten sjaddá girkkoboassjo /korbájkke jubmeldievnastusán. Oarjjelsáme báhppa le aj sáme duojev/designav adnuj válldám liturgalasj biktasijda. Gåktu sidá dån girkko galggá liehket váj dåbdå ietjat buorisboahtem girkkon? Dálla besa miejnnit gåktu ietjat jubmeldievnastusáv jali girkkov sáme åsij sidá hábbmit. Majt sidá fárruj iesjguhtik oassáj jubmeldievnastusás? Åhpav: Biejvve Gieresvuohta le gierddis ja buorre. Gieresvuohta ij le udnodibme, ij ga ietjas rámpo, ij ga stuorástalá. Ij le hæhkkaráduk, ij ga ietjastalle, ij le suhtisj, ij ga bahájt vuorkuda. De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta. 1.Kor 13, 4-5,13 Grehkagiellaj gávnnuji gålmmå bágo ma mierkkiji gieresvuohta: Eros, phileos ja agape. Eros le gieresvuohta ålmmå ja nissuna gaskan. Phileos le gieresvuohta guojmmealmatjijda jali gieresvuohta almatjij gaskan ráddnan. Agape , jubmelasj gieresvuohta, gieresvuohta mij Jubmelin le. Dáv gieresvuodav lip vájmojnimme oadtjum Ájlis Vuojŋŋanisá baktu. Åhpav: Biejvve Mån jáhkáv Jubmel Áhttjáj. Gájkvæksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkáv Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Hærráj, guhti Ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeven iellemij. Åhpav: Girkko 300 jage gållin åvddål ristagisá oadtjun sierra girkkoviesojt. Dallutjij lidjin jubmeldievnastusá priváhta sijdajn. Árvvedahtte dáhpáduvvin bievde birra, ja aktijvuohta åvddån bådij navti váj juohkkahasj viehkedij. Gå girkko biggiduvvin lij dålusj romarij goahteviesso gå tjåhkanin guhkesbievde birra vuodon. Boaddnje lij bievde badjegietjen. Sæmmi vuojnnep girkkon dálla, báhppa guhti jubmeldievnastusáv jådet tjuodtju bajemusán girkkon. Udnásj ájlis sadje le girkko. Oabme testamentan, gånnå ulmutja Jubmelijn lihtudin, le ájlisvuohta tjanádum sierralágásj sajijda, duola dagu oattjoj Moses lågev budá Sinai-váren. Luondo lahkavuohta arvusmahttá jubmeldievnastusán. Pilgrimvájaldusá li aj ájnnasa moaddásij gaskan. Na majt jubmeldievnastusáj ålggon, luondo ja sjivnnjedusá lahka sæmmi båttå? Návti ij ájlisvuohta tjanáduvá dåssju girkkuj tsiekkadussan, ájnat aj konkrehta duobddágijda luondon ja duobddágijda sierra histåvråjn. Åhpav: Låvdagoahte Rámádin tjuodtju råhkålvisá birra. Tjuodtju Jubmel sihtá galggap råhkådallat, ja tjuodtju sån mijá råhkålvisájt gullá. E gávnnu njuolgadusá gåktu råhkådallat galggá. Besa ålles dáv listav garvvet ja dåssju javllat: ”Jubmel!” ja de viessot ja iehttset. Jubmela mánnán. Gulldala ja lågå Ann Mari Andersena lávllagav. Mij le sieradus råhkålvisá ja lávllaga gaskan? Le gus lávlla råhkådallamvuohke? Gåktu bukti ristagisá væráldav miehtáj dårvustallat ja buorre Jubmelij jáhkket, gå le nav ållo bahávuohta væráldin? Kristuskránssa Paulus Utsin diktesne lohkebe dållen bïjre goh dåeriedæjja jieliedisnie. Dålle lea orreme jïh lea vihkeles mijjen jieleden gaavhtan, jalhts kanne lij tjïelkebe dejpeli. Dålle tjoevkesem jïh baahkem vadta, baaja mijjem tjielkebelaakan vuejnedh, jïh mijjem viehkehte jieledem haalvedh. Dålle jïh sjïjlh daamtaj gieriesvoetem, bueriesvoetem jïh vietselesvoetem almetji gaskemsh buerkiestieh. Gosse mijjieh oktegh skåajjesne jallh vaeresne, dålle maahta voelpine sjïdtedh, mij mijjem jijjen tjïrrh viehkehte. Dålle akte bueriesjugniedasse, bene maahta aaj vaarege årrodh mijjese jïh jeatjabidie, jis ibie buektehth dam haalvedh.Dennie vaajesisnie guktie voejkene learohki gåajkoe bööti, lohkebe akte tjarke biegke bossi, jïh njoektjemh dålleste learohki åejjiej bijjeli vååjnin. Dellie dah meehtin gaajhke-såarhts gïelh soptsestidh. Dållesne lin vadtesh. Palulus korinterprievesne tjaala voejkene mijjese gellie-såarhts vadtesh vadteme. Gaajhke båata dehtie seamma voejkenistie. Mejtie dah dan bööremossese båetieh, gosse mijjieh baajebe biegke jieledem bossedh dålleskomtjeli sijse? Utskriftsvennlig versjon Åhpav: Dållå Jubmel Mosesij vattij 10 budá Sinai-váren. Budá lidjin guovte gierggetáblojda tjáledum. Budá lidjin Jubmela tjuoldedum álmmuga, israelihtaj, iellemnjuolgadusá. Jubmel álmmugij lágav vaddá danen gå sihtá sijáj viehkedit. Vuogas birástagá iellemin le gieresvuohta Jubmelis. Ulmutja årnigav ja ráfev dárbahi. Vuostasj gålmå budáj sisadno le almatjij aktijvuohta Jubmelijn. Gietjav ma tjuovvu sisadni almatjij aktijvuodav guhtik guojmestiska. Budá li guovtegierde gieresvuodabudáj tjoahkkidum: Galga gájkinåvdemusát Jubmelav iehttset, ja ietjat guojmmealmatjijt dagu allasit. Le gus dån avtak dájs budájs doadjám maŋemus ájge? Makkir budá le gássjelamos tjuovvot? Duv ájádusá Vuogas ja hæjos dábe konfirmasjåvnnåj gulluji. Muhtemij mielas le vuogas konfirmerit danen gå ålles jagev tjadá besa vásedit Jubmelav, girkkov ja jáhkov. Iehtjádij mielas le ilá divras konfirmerit ja sisadno ilá binnáv dættoduvvá. Sidá gus oassálasstet ietjada dábijt árvustallat? Subtsasta makkir dábe li vuohkasa ja ma ælla? Duv ájádusá Månnå dav dagáv danen gå le buorre dáhpe. Ietjam gáptev oattjov. Ja ållo fuolkke tjåhkani konfirmasjåvnnåj. Karanne 14 jage Åhpav: Låvdagoahte Mij jáhkkep Jubmeláhttje le mijá Almmelasj áhttje, guhti le mijáv sjivnnjedam ja mijájt dåbdåj åvddål riegádijma. Sån diehtá gájkka mijáj birra, mav dárbahip, ij le goassak vuojga guhkken ierit, ja sån mijájt æhttsá. Le gus gájkka ájlis, jali li gus dåssju sierralágásj gávne? Almmelasj áhttjáma namma le ájlis, ja galggá liehket alvos ja ájlis mijáj gaskan. Galggap Jubmela namáv guddnedit ja suv gijttet. Sån le gájkviekses ja le vaddám gájkka mij miján le. Diehtemahtesvuodan ulmutja Jubmela namáv boasstot adni – javlli váni ájádallamis mav javllap ja manen. Jubmela namma galggá liehket ájlis. Månnå galgav Jubmela namáv adnet, valla javllat dåssju ”Jubmel” jali ”Jesus” gå Jubmelijn sáhkadav, gå råhkådaláv. Sáme árbbedábe milta le nammavaddem ájnas. Ájádus le muhtem mierredum vuoge tjuovvu namáv. Dáhpe le læhkám mánájt nabddet berulattjaj nammaj dajna sávadusájn jut suv vuoge vatteduvvin mánnáj. Diedá gus jus aktak duv fámiljan le muhtem berulattja namán, ja jus suv vuoge li læhkám ájnnasa gå namma válljiduváj? Nammaoarbbena, gájmitja, aneduvvi liehket muhtem rituálalasj berajvuodan. Namma sjaddá symbåvllån vuojnnemahtes báddáj sunnu gaskan. Jubmela namma le ietjastis ájlis ja dánna råhkådallap vaj dat aj mijá lunna luluj ájlistuvvat. Gåktus de? Gå Jubmela báhko tjielggasit ja rájnnasit åhpaduvvá ja dan milta Jubmela mánnán viessop. Vatte dav midjij Almenáhttje! Valla guhti ietjáláhkáj viessu ij Jubmela namáv mijá lunna ájllisin ane. Várjjala mijáv dassta, almmelasj Áhttje! Åhpav: Soahke Jubmela sidot lij vierregav joarkket. Jesus aj slæktaj ja fámilljaj gulluj. Rámádin máhttep Jesusa vierregav tjuovvot gitta Abrahama ájges. Davida máddaga baktu galggap åsijt gehtjadit David gånågis, nubben stuorámus gånågis Israelan, ja sån Juda vierregij gulluj. Suv máttarádjá namma lij Boas ja máttaráhko namma lij Rut . Ádjá namma lij Obed . Davida áhttje, Isai , lij Betlehemas ja sujna lidjin 8 bárne. David lij nuoramus vieljajs. Davida maŋŋela sjattaj Salomo gånågis. Sån lij Davida ja Batseba bárnne. David ja Batseba aj áddján ja áhkkon sjattajga, ja akta sunnu áddjovijs lij Rehabeam , guhti ietjas áhtjev Salomov tjuovoj gånågissan. Ja Rehabeam maŋŋela suv bárnne Abiam gånågissan sjattaj. Abiam lij Davida ja Batseba máttaráddjov ja –áhkkov ja David lij suv máttaráddjá ja Batseba suv máttaráhkko. Rámádin tjuovvop Davida máttov gitta Jesusa riegádibmáj. Åhpav: Soahke Muv iedne namma le/lej:_____________________________,ja sån riegádij dán biejve ______________ bájken man namma le ______________________. Suv vuostasj maŋep namma lij _______________________. Sån bajássjattaj bájken man namma le __________________________. Muv áhkko ja áddjá ædnám bielen lijga _______________________________________________ Dáv sunnu birra diedáv:__________________________________________________________________ Muv áhtje namma le/lej:_____________________________, ja sån riegádij dán biejve ___________ bájken man namma le ____________. Sån bajássjattaj bájken man namma le __________________________. Muv áhkko ja áddjá áhtjám bielen lijga _______________________________________________ Dáv sunnu birra diedáv:__________________________________________________________________ Áhttját ja æddnát lijga _____________jage vuorrasa gå æjvvalijga bájken man namma le ______________. Válldujga jagen _____________, ja årrujga bájkkáj man namma le_______________________________. Dij sjattajda ________________oarbbena, ja sijáj namá li ______________________________________. Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj æjgádijt ja oajvemusájt ep álbeda ja suhttada, ájnat árvvon sijáv adnep, dievnnup, jegadip ja iehttsep. Iehtjádav guddnedit le sæmmi degu jegadit, iehttset, dievnnut ja viehkedit. Guddne åvdet ráfev ja såbaduvvamav sebrudagán ja sijdajn. Gå ietjat æjgádijt guddneda de sijáv vieleda. I agev dárbaha sidjij guorrasit jalik sijáv doarjjot vájk mav dahki. Jus muhtemav iehttsep de lip sidjij ávon, hálijdip viehkedit ja sijáv ávvudahttet. Majt dån máhtá dahkat váj duv æjgáda ávvusi? Åhpav: Låvdagoahte Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Jesus mijájt åhpadij Áhtje mijáv råhkådallat. Danna li gietjav råhkusa, ja dá gietjav råhkusa gåbttji dav man åvdås dárbahip råhkåt. Kristuskránssa Luk. 4:1-13 Åhpav: Ednam Luonndo le almatjijda ávvon ja adnon vatteduvvam dán væráldin. Almasj le ednamis dagádum ja miján le sierralágásj dahkamus ednama gáktuj. Galggap luondov sujttit ja dav háldadit váj juohkkahasj máhttá dassta viessot. Ulmusj muhtem bájkkáj gullu, ij vuosstálakkoj. Åvddåla lidjin sáme organiseridum sijdaj milta. Mierredum sijdajn lidjin riektá guohtomij ja bivdduj sijá guovlon. Jus luondov æhttsá de tjuovvu aj åvdåsvásstádus dav sujttit. Uddni sijddanamma ienemusát boatsojsujton aneduvvá. Åvdebut lidjin almatja nannusit luonnduj tjanádum, valla gåktu le uddni? Gåktu udnásj almatja luondov adni? Gåktu vieledip ja vuosedip vuollegasjvuodav ja iehttsep luondov? Ja makkir vuogijn? Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep guojmáma vahágahte, ep ga mavga baháv suv vuosstáj dagá, ájnat niedan ja dárbon suv viehkedip. Jubmel le midjij iellemav vaddám. Ja sån mijáj iellemij badjel ráddi. Mij ep gåtte! Ep mij ietjam iellemij badjel iesj mierreda. Vidát budá aj sisadná givsedimev, badjelgæhttjamav ja vasjev. Bahás bágojt soajttá javllap ma iehtjádijt vahágahtti. Navti guojmát iellemtjuonamav gåttå. Báhko jali vasjes tjalme soajttá gåddet. Gåktu máhtá viehkedit nuorajt gudi givseduvvi jali badjelgehtjaduvvi? Kristuskránssa “Jïjjen gearketje” Jeesuse jïjjem jïh jaememem deejri. Gaajhkesh giejtie Jeesuse iehtsieji, satnem biehtiejin. Jeesuse ussjedi Jupmele aaj satnem biehtieji. Jeesuse vaejvien jïjjine åahpeni. Almetjh satnem laarhkoejin jïh kroessese geavnastin, stoerre vaejvine dïsse jaemedh. Minngemes jeemi dam jaememem mestie bïllebe. Dan jïjjen vaejvie-aajmosne lïj: baanhtsan jïh oktegh lïj, satnem haeniehtin jïh laavsin. Gieriesvoeten gielhtie idtji gåajperh. Juktie deejri Jupmele mijjese jieliemisnie jïh jaemiemisnie håksa, dellie gaarsjeli. Lohkh amma Bijbelisnie guktie Jeesuse baenhtsesne Jupmielasse rohkeli gosse Getsemanisnie lïj: Maarhkosen vaentjielisnie 14, 32-37. Maahtah aaj teekstem Jeesusen vaejvien bïjre lohkedh. Åhpav: Låvdagoahte Diedák mij bahá le? Li gus dago jali ájádusá almatjijn ma li bahá? Le gus nav jut bahás ulmusj le bahá ålles iellemav tjadá – jali dåhkki gus liehket vehi bahás duolloj-dálloj, valla ietján buorre ulmusj? Råhkådallap mijá almmelasj Áhttje mijáv bahás várjjal. Råhkådallap Jubmel midjij vaddá fámov baháv dårudallat, jut mijáv rájnni váj mijá ájádusá, bágo ja dago e mijájt jali iehtjádijt báktji. Bahá le juoga mij mijá sinna årru, mav hæhttup dårudallat. Jus dåbddåp bahá mijáv ájttá de le miján viehkke mij mijáv suoddji. Dat le Jesus Kristus. Sån le mijá lahka ietjas namá, ruossamerka, Áhtje mijá ja Jubmela bágo baktu. Majt sihtá javllat bahás várjjaluvvat? Mierkki gus dat ep goassak desti jallas dagojt dagá? Kristuskránssa Sámi girkkoráde Varrudága Doajmma Kristuskránssa Álgij muhtem berustiddje ájádallij gudi sihtin iehpeformálalasj forumav gånnå bessin vuodulasj gatjálvisáj badjel dagástallat åbbålattjat sierraláhkáj sáme kontevstajn vuodon. Juogos le kristuskránssa prosjevta milta gávnnum, ja sjaddá maŋŋela aj joarkket. Kristuskránssa prosjevta riektá li juohkusa duogen. Sij gudi kristuskránssaj li tevstajt buvtadam li: Ravdna Turi Henriksen Anbjørg Holm Varsi Lovisa Mienna Sjöberg Guossetjálle; Projektakoordinahtur: Lovisa Mienna Sjöberg Gijttep gájkajt gudi juoktá li vuojnojt, kritihkav ja responsav buktám iesjguhtik láhkáj. Gijttep dájddárav Elisabeth Ohlson-Wallin guhti arvásláhkáj le ietjas gåvåjt luojkkam. Gijttep Aslak Mikal Miennav guhti le gåvåjt prosjektaj vaddám ja gåvvåbásav stock.xcng mij aj le gåvåjt vaddám. Sierralágásj gijtto gierddis nuorajda ietjas oajvvadusájs ja Minna Rantasaloj guhti moadda idjatijma le låhkåm ja responsav buktám. Prosjektakoordinahtur prosjektajuohkusa dagá ij lim guhkás bessam. Ihkap almasjvuohke le navti jut nubbe nuppev dárbahip. Kristuskránssa Jeesuse mijjem ööhpehti gijhteles årrodh jïh aavoedidh gosse voelpigujmie ektesne libie, guktie Jeesuse aavoedi altese voelpigujmie. Bijbelisnie tjaalasovveme Jeesusen jïjnjh voelph. Sïjhti dejgujmie ektesne årrodh. Jeesuse deejri almetje iktesth tjoeperde. Ij daerpies leah, Jeesuse jeehti. Tjoeperdimmieh maehtieh dan stoerre sjïdtedh guktie buerie jielede jamhka. Buerebe lea aavoem vuejnedh jïh aavoem eevtjedh. Gosse måjhtah gaajhkem mij hijven lea jïh dovne gaajhkem mij datnem gijhteles dorje, dellie jielede hijven sjædta. Jeesuse jeehti ij almetje maehtieh gaajkem reaktoe darjodh. Maehtebe mijjen jieledem Jupmielasse vedtedh guktie Jupmele mijjem vaarjele, goh Jupmele ledtide jïh sjædtojde vaarjele. Lohkh Lukasen vaentjielisnie: 12, 22-31 maam Jeesuse jeehti aavoedimmien bïjre. Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, sunji gájkin ienemusát dårvustit ja åsskot. Vuostasj budá javllá gávnnu dåssju akta Jubmel ja sån le gájkaj áhttje. Álu Jubmelav ”vajálduhttep”, ja ietjá diŋgajt jali almatjijt guddnedip gå ilá ållo ájgev, fámojt ja rudájt dakkárijda gållådip. Gávna gåktu máhtá Jubmelij ietjat gieresvuodav vuosedit. Kristuskránssa Jeesuse Jupmelen luvnie lïj. Guktie Jupmele gieriesvoete lea, Jeesuse aaj. Bijbelisnie tjaalasovveme Jeesuse Jupmielinie soptsesti, gellien aejkien sïjhti oktegh årrodh juhkoe Jupmielinie gaajhki bïjre sïjhti soptsestidh. Gosse Jeesuse Jupmielinie soptsesti, dellie damti guktie Jupmele satnem iehtsieji. Jupmelen iehtseles Baernie lïj. Lohkh Jåhhan vaentjielisnie: 14, 5-21 guktie Jeesuse Jupmelen gieriesvoeten bïjre soptseste. Dán næhttabájke sisadno le risstalasj jáhkko ja sáme kultuvrra. Vállji tiemáv jus siedá ienebuv diehtet: Låvdagoahte, soahke, tjáhtje, dållå, biejvve, ednam ja girkko. Næhttabájkke gávnnu nielje giellaj: oarjjelsámegiellaj, julevsámegiellaj, nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj. Sáme e-jáhkkoåhpadus le åvddånahtedum Sáme girkkorádes Vuona girkkon. Sáme máná ja nuora galggi årrot guovdátjin ietjasa jáhkoåhpadusán. Åhpadus galggá sáme åtsådallamijda ja bájkálasj sáme girkkoiellemij tjanáduvvat. Sáme vuojŋŋalasjvuohta galggá viehkken iellemdádjadussaj. Sáme e-jáhkkoåhpadus le åvddånahtedum dårjajn Størst av alt – prosjevta baktu mij le jáhkkoåhpadus Vuona girkkon. Jáhkkoåhpadus le Vuona girkko ájnnasamos vuorodimij gaskan. Dálla dagáduvvá systemáhtalasj jáhkkoåhpadus gájkajda gaskal 0-18 jage gudi li gástaduvvam, mij galggá vuodov biedjat váj máná ja nuora máhtti åvddånahttet ietjasa jáhko aktijvuodav ja girkkov massta li oassen. Ietján máhtá låhkåt gudi li viehkedam bargujn. Lågå ienebuv! Jårggålibme : Inger Marie Oskal Inger Anne Gaup Gustad Rávdná Turi Henriksen Lars Theodor Kintel Ellen Jonassen Oskar Stein Bjørlykke Anne Silja Turi Birgit Andersen Anne-Grethe Leine Bientie Tækstalåhkåm : May-Synnøve Trosten Brita Iren Thomassen Berit Kristine Andersen Guvsám Lill-Therese Holm Varsi Morten Tobiassen Per Dehlin Anne Silja Turi Leif Åge Hætta Máijá Holm Balto Elle-Kare Somby Nils Jørgen Nystø Åvddåbælláj Eskuvla: Addnenamma: Bessambáhko: Kristuskránssa Joh. 13:34 Reportásja Konfirmasjåvnnåårnik le ietjálágásj sajes sadjáj. Dábálamos le konfirmasjåvnnååhpadibme le dan jage gå avtsát klássan váttsá ja vihpá gáktsa máno. Muhtem sajijn le åhpadibme vahkkobiejvijn, juohkka vahko jali juohkka nuppát vahko. Muhtem sajijn ájllegijt æjvvali, madi iehtjáda lejrajda vuolggi. Lågå ienebut konfirmasjåvnå birra dappe Dáppe lip tjoahkkim muhtem gåvå konfirmasjåvnnåæjvvalimijs. Hasodip konfirmántajt reportássjajt dahkat ietjasa årniga birra. Loggi sisi I hæhttu sisi loggit. Majt dárbaha? Næhttabájkke le dagádum Flashan. Dárbaha Adobe Flash Player 9 jali ådåsap versjåvnåv. Dáv prográmmav nåvkå oattjo. Viettja prográmmav: www.adobe.com ) Giella? Vállji giela: osko.no - dárogiella osku.no - nuorttasámegiella jahkko.no - julevsámegiella jaahkoe.no - oarjjelsámegiella Gåktu joarká? Pijlaj baktu biele badjegietjen maná åvddån ja ruoptus. Makkir bielle ja galla biele gávnnuji vuoseduvvá. Gåvåj baktu maná vuolletiemájda ja spelajda. Sálmma Næhttabájken li sálma majt máhtá lávllot ja báddit, ja ietjat gulldalit. Ij la máhttelis lávllagijt viedtjat. Jus báddit galga de dieddela “lávllot” boalov. Jus galga ietjat gulldalit de dieddela “Gulldala ietjat” boalov. Dahkamusá Næhttabájken li moatte lágásj dahkamusá. Muhtemijn vásstádus dalága boahtá, ietjá dahkamusájt vássteda gåk sidá ja dajt máhtá tjáledahttet jali næhttapedagogaj sáddit. Næhttapedagoga dåhkkit dahkamusájt majt le oadtjum, ja dij gudi divna dahkamusájt vásstedihpit oadtjobihtit vuojtov påstan. Ságastallam Næhttabájken li moadda ságastallamdahkamusá. Besa sáhkadit gej sidá, mánáj jali ållessjattugij. Sáhkadallama baktu åhpa. Popup-blokkerim Jus dujna le Win XP service pack 2, de hæhttu popup-blokkerimav jáddit jus galga bessat båhtusijt jnv. vuorkkit. Álge Internet Explorer ja de dási maná: Verktøy - Popup-blokkering - Innstillinger for Popup-blokkering. Vihkediedádus mij ActiveX-kontrollaj guosská Jus dujna le Win XP service pack 2 de ihkap oattjo vihkediedádusáv AciveX-kontrolla installerima gáktuj. De dav installeri ActiveX-kontrolla boalo dieddelime baktu. Åvddåbælláj Eskuvla: Addnenamma: Bessambáhko: Kristuskránssa Jeesuse mijjem ööhpehti gijhteles årrodh jïh aavoedidh gosse voelpigujmie ektesne libie, guktie Jeesuse aavoedi altese voelpigujmie. Bijbelisnie tjaalasovveme Jeesusen jïjnjh voelph. Sïjhti dejgujmie ektesne årrodh. Jeesuse deejri almetje iktesth tjoeperde. Ij daerpies leah, Jeesuse jeehti. Tjoeperdimmieh maehtieh dan stoerre sjïdtedh guktie buerie jielede jamhka. Buerebe lea aavoem vuejnedh jïh aavoem eevtjedh. Gosse måjhtah gaajhkem mij hijven lea jïh dovne gaajhkem mij datnem gijhteles dorje, dellie jielede hijven sjædta. Jeesuse jeehti ij almetje maehtieh gaajkem reaktoe darjodh. Maehtebe mijjen jieledem Jupmielasse vedtedh guktie Jupmele mijjem vaarjele, goh Jupmele ledtide jïh sjædtojde vaarjele. Lohkh Lukasen vaentjielisnie: 12, 22-31 maam Jeesuse jeehti aavoedimmien bïjre. Varrudága Sámi girkkoráde Varrudága Doajmma Kristuskránssa Varrudagá Biskåhpas Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep guojmáma gálatjav jali suv barggijt allasimme giese, duolgoda jali loakke, ájnat sijáv vágodip ja alodip jáhkkogisát dahkat mav galggi. Ij la agev álkke dåhkkidit iehtjádijn le ienep gå miján le. Hibmodit le sæmmi gå iehtjádijt unudit. Gåktu le ulmusj gå le udnodis? Åhpav: Biejvve Guddnedum lehkus dån, Hærrám aktan gájkka majt sjivnnjedam le sierraláhkáj viellja Biejvve, mij midjij biejvev vaddá, ja dån midjij tjuovgav dan baktu vattá. Guddnedum lehkus dån, Hærrám, Biegga-vielja åvdås ja ilme ja balvaj åvdås ja alme ja juohkkalágásj dálke åvdås, danen gå dan baktu dån dibdá gájkka ietjat sjivnnjádusáv bierggit. Guddnedum lehkus dån, Hærrám, Ednam-oappá åvdås, mijá ieddne, mij mijáv baddjen anet ja guoddá ja muorjijt ja rásev vaddá ja bájnos sjattojt. Assisia Fránssa riegádij jagen1182 Umbrian Italian. Biednikniehkke Fránssa vattij gájkka majt åmastij. Ietjas iellemav vattij råhkådallamij ja hæjojt dievnnutjit: Jubmela sjivnnjádusáv guddnedij ietjas iellema baktu. Ietjas dåbdojt ilmodij tjáppa diktaj ja girjij baktu. Lågå ienep suv birra Mån boadáv familjas gånnå muv iedne ja áhtje æbá máhte sámegielav. Muv áhko sihke iedne ja áhtje bieles máhtteba sámegielav, valla såj æbá ságasta sámev muv siegen. Såj sámástibá sunnu rádnaj siegen, valla gå såj galggaba ságastit mujna vaj muv iednijn jali áhtjijn såj ságastibá dárogielav. Muv mielas sámegielav le nav gássjel oahppat, valla mån sidáv oahppat sámegielav danen gå mån dåbdåv dat la oasse muv iesjdåbdos. Mån sidáv oahppat sámegielav vaj mån máhtáv ságastit muv berrahij gå ságasti sámegielav. Lav gåjt ávon gå lav oadtjum bajássjaddat ájgen goassa la årdnigis sábmen liehket. Iv la dárbaham tjiegadit muv sámevuodav, nav gåk nåv moattes dahkin åvddåla. Sidáv joarkket sámegielav oahppat vaj máhtáv muv identitehtav gievrrodit. Mujna ælla nav moadda ájádusá guovtegielakvuoda birra, valla lav hájn dudálasj gå lav oadtjum sjaddat guovtegielak. Lav ávon gå oadtjuv oahppat sámegielav mánájgárden ja skåvlån, ja lav ávon gå lav oadtjum divna dájt fálaldagájt ma li tjanádum sámegielåhpadibmáj. Nágin javlli moattegielagijda le álkkep ietja gielav oahppat. La buojkulvissan álkkep oahppat ieŋŋilsgielav jus juo máhtá sihke dárogielav ja sámegielav, gå jus dåssju dárogielav máhtá, danen gå juo la oadtjum vuodov gielajt åhpatjit. Dujna l stuoráp dádjadibme gielaj birra, ja gåktu da li ásadum, ja aj gåktu grammatihkka doajmma. Moattegielakvuohta máhttá aj adnet negatijvalasj bielijt. Nágin ihkap álbedi duv, ja ihkap givsedi duv, dåssju danen gå sáhkada sámegielav, jali ietjá imálasj gielav. Ulmutja ihkap e sidá liehket bahá, valla sij ihkap e dádjada manen nágin oahppi sámegielav. Látte ihkap ussjoli dát la imálasj giella mij ij gullu Vuodnaj. Mån lav ávon gå lav oahppam nav ålov, ja ahte hájn sámegielav anáv skåvlån. Muv fuolkke lip læhkám sáme divna buolvajn. Danen la ájnas sámegielav oahppat, nav vaj la máhttelis munji sirddet dav vijddábut maŋep buolvajda. Sávav sámegiella galga bissot muv fuohkkijda. Nåv suohtas låhkåt! Man suohtas dáv vuojnnet ja låhkåt! :) Manen ávvudallap sáme álmmukbiejvev: Sáme álmmukbiejve le guovvamano 6. biejvve, ja la aktisasj ávvudimbiejvve sámijda vuodnan, suoman, Russlándan ja Svierigin. Ávvudallap sáme álmmukbiejvev nissuna diehti gen namma l Elsa Laula Renberg. Sån ásadij tjåhkanimev Metodismgirkkon Roandemin, ja nagáj aj tjoahkkit sámijt, oajválattjajt ja ládde vaj máhttin dágástallat tiemájt dagu sáme riektá ja åskov. Sámekonferánsan, Helsingin jage 1992, mierreduváj guovvamánno 6. biejvve galgaj liehket sáme álmmukbiejvev. Dát biejvve válljiduváj ávvudalátjit vuostasj «rijkkatjåhkalvisáv » mij tjoaggij sámijt Vuonarijkas ja Svierigis Roandemin 6.-9 biejve. guovvamánno, jagen 1917 . Dán jage l tjuohte jage dan rájes gå rijkkatjoahkalvis lij. Jagen guoktatuvsán ja gålmmå sjattaj 6 biejvev. Guovvamánno slávggimbiejvve Vuonan . Danen de hæhttuji divna almulasj saje slávgáv låpptit. Diedo Elsa Laula Renberga birra: Elsa Kristina Laula Renberg riegádij basádismáno 29. biejve , jagen 1877, Storselen Vilhelmina lahka, Västerbottenin. Sån jámij snjilltjamánon 22. biejve , jagen 1931, Brønnøysundan. Sån lij sábme, ælloniehke, aktivissta ja politihkkár. Sån lij huj ájnas ulmusj sámijda suv bargo diehti Sámetjåhkalvisán jagen 1917. Sån lij aj maŋen vuododit værálda vuostasj sámesiebrre: , Stockholman jagen 1904. Gåktu mån iesj ávvudaláv sáme álmmukbiejvev: Dálla gå lav joarkkaskåvllåj álggám de iv jáhke sjattav álmmukbiejvev ávvudallat. Edesik gåk lav åvddåla dahkam. Gå vádtsiv Ájluokta-skåvllåj de ávvudalájma juohkka jage. Slávgáv låptijma oabmeskåvlå guoran madi lávlojma sámeálmmuklávllagav, ja dan maŋŋela de manájma jiegŋaj dán dåjmajn doajmmat. Biejvvehæjtton de tjåhkkåhijma divna klássalanján båråtjit bidosav jali ietjá sáme biebmov åvddål gå sijddaj manájma. Gåktu iehtjáda ávvudalli sáme álmmukbiejvev: Vuonan la fæssta Centrala oasse ávvudallamin. Skåvlåjn ja mánájgárdijn duon dán tiemájt ja prosjevtajt sámij birra álmmukbiejve biráldis. Dåppen de la sjaddamin ienep ja ienep dábálasj ávvudallamijn. La dábálasj tjágŋat gáptijda, adnet duov dáv hålav ja njálga biebmojt bårråt . Dála l unna bájkkenamma-subtsas Máhttu l gålmmålåkavta jagák ja årro Smájlen. Sån vádtsá vidát klássan Måske skåvlån, ja suv buoremus rádna libá Ánndaris, Sis-Måskes, ja Inga, Davve-Måskes. Gå lij skåvlån de Máhttu, Inga ja Ánndaris låhki, ja gå le friddjabåddå de sij bállov tjiektji ålggon, tjievrrasaljon. Máhttu æhttsá bállov tjiektjat, ja soames biejve de sån sihtá oassálasstet bállotjiektjam-VM:n, Måskesuollun. Måskesuollun le værálda stuorámus bállotjiektjamstadio, ja jus dån tjåhkkåha tribuvnan, de máhtá vuojnnet gitta Ruoppsisgærggáj ja Hábaktjåhkkåj. Ájllegin de la Máhtun friddja skåvlås, ja gå sujna l friddja de sån lijkku vádtset Ruossavággáj. Ruossavákken le jávrre, ja dan jávre badjelin la unna låptåsj gånnå Máhttu, vargga juohkka bále, adná unna båttåtjav åvddål sån viehká Smájleoajvváj. Gå sån tjuodtju Smájleoajven de máhttá sån vuojnnet bállotjiektjamstadiov Måskesuollun gånnå sån avta biejve galggá spellat stuor kámpav. Dan bále de lip mån ja muv klássa læhkám váren ålles vahkov. Mij lijma váren mánnodagás bierjjedahkaj, ja dan bále de oahppe lidjin nieljes juhkusin, ja juohkka juogos hæhttujin gávnnat sijdav iesj, kártajn ja kompássajn viehkken. Mij hæhttujma aj málestit gasskabiejvev, ja dållit ietján. Dav várrevádtsemav anijma kártav ja kompássav viehkken. Mánnodagá de váttsijma Kvanlias Nyfiskjávrráj. Dijstagá de váttsijma Nyfiskjávres Lomjávrráj. Gasskavahko váttsijma Gasskabiejvvevárráj. Duorastagá de váttsijma ållu Finnvikjávrráj. Ja Bierjjedagá de váttsijma vuolus skåvllåj. Lij sieldes hávsske váren liehket klássa siegen, ja mån ávvudaláv gå galgav várráj ietjá bálláj. Muv mielas Knut Hamsuna joarkkaskåvllå la huj buorre skåvlå. Ij la stuorra skåvllå, valla dat la ham buorre danen gå de sjaddá giehpebut rádnajt oadtjot. La aj giehpebut sosiála liehket gå skåvllå ij la nav stuorak. Åhpadiddje li huj lådje ja kula dan skåvlån, valla li ham nágin åhpadiddje ma ælla riekta kula, danen gå sij nav ållo sijddabargov ja sissáddimijt vaddi juohkka vahkko, ja dat la huj assjmadahtte ja låssåt muv mielas, valla ihkap la nav divna joarkkaskåvlåjn Vuonarijkan. Mån váttsáv luonndoiellem linnjan, ja dåssju Knut Hamsuna joarkkaskåvlån máhtá dav linnjav vádtset, ålles Vuonan. Jus dån lijkku miehtsen ja váren vádtset jali bivddet, de la dat skåvllå ja linnja buorre dunji. Ájnna mij la nievrre luonndoiellem linnjan la dujna l nágin ienep skåvllåtijma gå varresvuodafágan ja tsieggimfágan. Muv mielas Knut Hamsuna joarkkaskåvlå la huj buorre skåvllå, valla nágin bále máhttá liehket gássjel ja låssåt skåvllåj boahtet danen gå mån hæhttuv nav árrat smaredit gå galgav bussav jåksåt. Mån lijkkuv muv skåvlåv. Mån lijkkuv gå mij ep dåssju ane skåvlåv, valla mij guohtsap ja ájrustip. Lijkkuv guohtsat ja ájrustit. Mån lijkkuv muv klássav, danna li nav buorre ulmutja, ja nav buorre rádna. Ja mij adnep nav buorre ja nav kula åhpadiddjijt. Muv klássa ID 1.A ja mån, lip læhkám váren guokta biejve, ja dat lij vuostasj vádtsem dán jage. Ij lim val guhka vádtsem, valla dat lij ham buorre danen gå soames klássan ij lim åvddåla ålggon váren idjadam. Mánnodahka: Mij ganugijma Notvatn campingin, ja de váttsijma bussas Stuolluj. Lij bálges gitta Stuolojávrráj, danen lij riek gæhppat vádtset. Gålmmå tijma váttsijma, ja gå bådijma sijddaj, de muorajt viettjajma ja dållijma. Gå iehket sjattaj de juptsav málestijma, åvddåla telta sisi tjáŋajma oaddátjit. Dijstahka: Gå badjánijma nuppát biejve, de båråjma ja de vádtsájma vuolos væddjaj gånnå bussa vuordij. NUORTTARIJKAJ SÁMEKONVENSJÅVNNÅ Suoma, Vuona ja Svieriga ráddidusá, tjårggiji - sáme li álggoálmmuk dán gålmån rijkan, - sáme li akta álmmuk mij årru moatten rijkan, - sáme álmmugin le sierra kultuvrra ja sebrudakiellem sierra histåvråjn, sierra árbbedábe, sierra giela, sierra æládusá ja sierra vuorddemusá boahtteájggáj, - dán gålmån rijkan le rijkalasj ja rijkkajgasskasasj åvdåsvásstádus sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij dågålasj ævtojt vaddet, - sámeálmmugin le iesjmierredimriektá, - sámeálmmuga kultuvrra ja sebrudakiellem le boanndudahkan åbbålasj kultuvrraj ja sebrudakiellemij genga rijkan, - sámeálmmugin le sierralágásj dárbbo ietjasa sebrudakiellemav rijkkarájáj badjel åvdedit, - sáme hæhttuji bessat ávkkit ednamijt ja tjátjijt mij le ájnas sáme kultuvrraj vuodon, - ja gå sámeálmmuga riektá mierreduvvá, de galggá sierraláhkáj vieledit sáme ájgij milta ælla avtadássásasj álmmugin aneduvvam, ja danen hæhttum rievtugahtesvuodav gierddat, man diehti dán gålmå rijkaj sámedikke - ájgguji buorre boahtteájgev huksat sámeálmmuga iellemij ja kultuvrraj, - le dakkir visjåvnnå rijkaj rájá e galga hieredit sámeálmmuga jali ájnegis sámij aktisasjvuodav, - adni dav vuojnov ådå sámekonvensjåvnnå le sámij dålusjájggásasj riektá ådåstuhttem ja nanostuhttem, da ma jagen 1751 Lappekodisillanin kodifieriduvvin, - dættodi man ájnas la sámijda mierredit ja álmmugin mij váldeduvvá duodaj - dættodi sierraláhkáj sámijn la riektá dajn ednam- ja tjáhtjeguovlojn aktan daj luonndoressursaj ma gávnnuji sámeálmmuga histåvrålasj ájtteklándan, - tjuottjodi sámeálmmuga árbbedábálasj máhtudahka ja árbbedábálasj ja kultuvralasj åvddånbuktemvuohke aktan álmmuga luonndoressurssaanujn le oasse sáme kultuvras, - adni sáme nissunij dille árbbedáhpeguodden sámij sebrudagán galggá nanniduvvat sebrudakiellemin ja aj mij guosská åvdåstibmáj almulasj orgánajn, - sihti sámijt viesutjit avta álmmugin dajn gålmåjn rijkajn, - tjuottodi sáme álmmuga sidodav, mielav ja riektáv åvdåsvásstádusáv válldet ietjasa boahtteájge åvddånimes, - ja tjuottodi sámeálmmuga riektájt ja friddjavuodav rijkajgasskasasj almasjrievtesvuodaj ja dábálasj álmmukriektá milta, ma li dá konvensjåvnåv dahkam aktan lahka aktisasjvuodajn sáme åvdåstiddjij, adni sierraláhkáj ájnnasin konvensjåvnnå åvddål stáhtajs rátifiseriduvvá, dåhkkiduvvá dajs gålmå sámedikkijs, ja adni sijáv vælggogissan sáme álmmuga boahtteájgev oaggit dán konvensjåvnå milta, li guorrasam tjuovvovasj nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj. Kapihttal I Sámeálmmuga dábálasj rievtesvuoda Artihkkal 1 Konvensjåvnå ulmme Dán konvensjåvnå ulmme le duodastit ja nannit sámeálmmugij dakkár rievtesvuodajt ma åvddånahtti gielav, kultuvrav, æládusájt ja sebrudakiellemav, ja gåtsedit váj rijkaj rájá e hiereda dakkár åvddånimev. . Artihkkal 2 Sáme álggoálmmugin Sáme li álggoálmmuk Suoman, Vuonan ja Svierigin. Artihkkal 3 Riektá iesjmierredibmáj Sámijn la riektá iesjmierredibmáj álmmugin álmmukriektá njuolgadusáj ja dán konvensjåvnå mærrádusáj milta. Nav guhkás gå le máhttelis dáj njuolgadusáj ja mærrádusáj milta, de le sáme álmmugin riektá mierredit ietjasa rudálasj, sosialalasj ja kultuvralasj åvddånime badjel, ja ietjasa ulmij háldadit luonndoressursajt. Artihkkal 4 Persåvnå gudi guoskadalli konvensjåvnås Konvensjåvnnå guosská persåvnåjda gudi årru Suoman, Vuonan jali Svierigin, gudi ietjasa sábmen adni, ja gænna/gudi 1. le sámegiella sijddagiellan jali le edesik akta æjgát jali áhkko jali áddjá gænna le jali gænna le læhkám sámegiella sijddagiellan; jali 2. le riektá sáme boatsojsujtov dåjmadit Vuonan jali Svierigin; jali 3. máhtti jienastit sámedikkeválljimin Suoman, Vuonan jali Svierigin; jali 4. li máná persåvnåjs nammaduvvam tjuokkajn 1, 2, jali 3. Artihkkal 5 Stáhtaj åvdåsvásstádusá vijddudahka Stáhta vælggogisvuoda dán konvensjåvnå milta guosski gájkka stáhtalasj orgánajda rijkalasj, guovlolasj ja bájkálasj dásen. Dá vælggogisvuoda gulluji aj ietjá orgánajda almulasj háldadusán ja dåjman. Sæmmi guosská aj priváhta riektásubjevtajda gå da almulasj fámoj dåjmadi jali ietjá almulasj dahkamusájt dahki. Gå dát konvensjåvnnå aneduvvá, de e sámedikke ja ietjá sáme orgána, vájku dal makkir riektálasj stahtus dajn le, galga gåhtjoduvvat stáhttan, ietján gå dalloj gå almulasj fámov jådedi. Artihkkal 6 Stáhtaj dåjma sáme álmmuga gáktuj Da gålmmå stáhta galggi dåbmaris láhkáj láhtjet dilev sáme álmmugij váj máhttá nannit ja åvddånahttet gielas, kultuvras, æládusájdis ja sebrudakiellemis. Stáhta galggi buorre ævtojt biedjat sáme bájkálasj sebrudagájt bisodahtátjit ja åvddånahtátjit. Stáhtaj åvdåsvásstádus tjadádittjat dåjmajt dán konvensjåvnå milta guosski aj muhtem mærráj dajda sámijda gudi årru árbbedábálasj sáme årromsajij ålggolin. Artihkkal 7 Váni-badjelgæhttjam ja sierradåjma Sáme álmmuk ja ájnegis sábme galggá suoddjiduvvat gájkka badjelgæhttjamis. Sáme riektáj tjadádimen dán konvensjåvnå milta galggi stáhta dárboj milta sierralágásj buorre dåjmajt jåhtuj oadtjot sijá gáktuj. Artihkkal 8 Binnemusrievtesvuoda Rievtesvuoda ma dán konvensjåvnån li mierreduvvam, li binnemusrievtesvuoda. Da e hiereda jus stáhta sihti vijdedit sámij riektájt jali ájn vijdep dåjmajt álgadit, ja e máhte aneduvvat binnedittjat sámij riektájt ietjá riektánjuolgadusáj milta. Artihkkal 9 Sáme árbbedábe Stáhta galggi hiebalgis láhkáj árvon adnet sáme álmmuga riektádádjadusájt, ja riektálasj árbbedábijt. Vuostasj oase milta galggi stáhta gå dahki njuolgadusájt gånnå lulun sáme árbbedábe, sierraláhkáj guoradallat jus dákkir árbbedábe gávnnuji ja jus dajt lulu suoddjit jali ietjá láhkáj vieledit lága baktu. Riektáanon galggá aj sáme árbbedábijt árvvon adnet. Artihkkal 10 Riektánjuolgadusáj harmoniserim Stáhta galggi aktisattjat sámedikkij ájn rahtjat riektánjuolgadusáj harmoniserigav ja ietjá regulerimijt ma li ájnnasa sámij dåjmajda rijkarájáj badjel. Artihkkal 11 Aktisasjbarggo kultuvra ja æládusáj hárráj Stáhta galggi álgadit dåjmajt ma giehpebun dahki sámijda æládusáv dåjmadittjat rijkkarájáj badjel ja árvvon adnet sijá kultuvralasj dárbojt rijkarájaj badjel. Dájna ulmijn galggi stáhta rahtjat gádodittjat dajt gássjelisvuodajt ma hieredi sáme æládusdåjmajt ma gulluji sijá viesajdimvuohtaj jali årromsajijda, jali gånnå ietján sámij årromguovlo li moatten rijkan, ja dibddet sámijt bessat kultuvralasj fálaldahkaj dan rijkan gånnå li årromin juohkka ájgen. Artihkkal 12 Aktisasjbarggo åhpadime ja álkkádusårnigij hárráj Stáhta galggi álgadit dåjmajt váj sáme gudi årru avtan dat gålmåt rijkas, oadtju máhttelisvuodav åhpadibmáj, varresvuodadåjmajda ja sosialdåjmajda mihtem ietjá dájs nammadum rijkajn gå le ienep ávkálattjan sidjij. Artihkkal 13 Sáme álmmuga symbåvlå Stáhta galggi árvvon adnet sámij riektáv iesj mierredittjat sáme slávgá ja ietjá sáme symbåvlåj anov. Stáhta galggi aj, aktisattjat sámedikkij, rahtjat váj sáme symbåvlå ilmoduvvi ja vuosedi sámij sajev sierra álmmugin gålmån rijkan. Kapihttal II Sámij stivrrim Artihkkal 14 Sámedikke Juohkka gålmån rijkan galggá liehket sámedigge, mij le alemus sáme orgádna rijkan. Sámedigge doajmmá sáme álmmuga åvdås mij le dan rijkan, ja galggá liehket válljiduvvam dábálasj jienastamriektáj milta sámij gaskan dan rijkan. Sámedikkij válljimnjuolgadusá li mierreduvvam lága milta, mij gárveduvvá sjiehtadallamijn sámedikkij 16 artihkkala milta. Sámedikkijn galggi liehket dakkir dahkamusá ma dahki sijáv vejulattjan dåbmarit vájkkudit sáme álmmuga riektáv iesjmierredibmáj álmmukriektáj milta ja mærrádusá dán konvensjåvnån duohtan sjaddi. Dárkkelap njuolgadusá ma guosski sámedikkij fábmuj mierreduvvá lágan. Sámedikke álgadi ja bukti vuojnojt divna ássjijn gånnå dikke ietja gávnni hiebalgissan. Artihkkal 15 Sámedikkij iesjrádálasj mærrádusá Sámedikke mierredi iesjrádálattjat dajn ássjijn gånnå siján le mierredimfábmo rijkalasj jali rijkajgasskasasj riektá milta. Sámedikke máhtti såbadit rijkalasj, regionálalasj ja bájkálasj avtadagáj aktisasjbargo birra sáme kultuvrav ja sebrudakiellemav nannitjit. Artihkkal 16 Sámedikkij riektá sjiehtadalátjit Ássjijn ma li viehka ájnnasa sáme álmmugij galggá sjiehtadaláduvvat sámedikkij åvddål almulasj oajválattja mærrádusáv mierredi. Dá sjiehtadallama hæhttuji liehket nuoges árrat váj sámedikke máhtti ássjegiehtadallamav ja båhtusav bájnnet. Stáhta e galga mierredit jali loabev vaddet dakkir dåjmajda ma ednagav vahágahtti vuodoævtojt sáme kultuvrraj, sáme æládusájda jali sáme sebrudakiellemij, jus guoskadallam sámedigge ij dási miededa. Artihkkal 17 Sámedikkij riektá ietjá ássjegárvedimen Sámedikkijn galggá liehket riektá ájrastit almulasj rádijn ja juohkusijn gå da giehtadalli ássjijt ma guosski sáme berustimijda. Sámedikkijda galggi åvddåj biejaduvvat ássje ma sáme berustimijda guosski, åvddål almulasj oajválattja mærrádusáv dahki. Stáhta galggi guoradallat dárbov dákkir ájrastimes ja åvddåjavllamusás sámedikkij bieles. Dát hæhttu dáhpáduvvat nuoges árrat váj sámedikke máhtti ássjegiehtadallamav ja båhtusav bájnnet. Sámedikke ietja mierredi goassa sihti ájrastit jali javllamusáv buktet dákkir ássjegárvedimen. Artihkkal 18 Rijkatjoaggulvisáj gasskavuohta Stáhta rijkatjoaggulvisá jali daj juohkusa jali ietjá orgána galggi gå rávkaduvvá duosstot sámedikkij åvdåstiddjijt váj da bessi tjielggit ássjijt ma sámijda li ájnnasa. Sámedikke galggi bessat gullut gå rijkatjoaggulvis giehtadallá ássjijt ma sierraláhkáj sáme álmmugij guosski. Ájnegis rijkaj rijkatjoaggulvisá vaddi lagáp njuolgadusáj makkir ássjijda dát guosská, ja gåktu galggá tjadáduvvat. Artihkkal 19 Sáme ja rijkajgasskasasj åvdåsstibme Sámedikke galggi sáme álmmugav åvdåstit rijkajgasskasasj aktijvuodajn. Stáhta galggi åvdedit sámij åvdåstimev rijkajgasskasasj institusjåvnåjn ja sámij oassálasstemav rijkajgasskasasj tjåhkanimijn. Artihkkal 20 Aktisasj sáme organisasjåvnå Sámedikke máhtti ásadit aktisasj organisasjåvnåjt. Stáhta galggi aktisasjrádij sámedikkij gå la dárbbo rahtjat váj dakkir aktisasj organisasjåvnå almulasj fámov oadtju. Artihkkal 21 Ietjá sáme aktidusá Stáhta galggi vieledit ja gå la dárbbo rádádallat tjæroj, sijdaj, boatsojguohtomsijdaj, gålldåsámij gielldastivraj ja ietjá máhtulasj sáme organisasjåvnåj jali bájkálasj sáme ájrrasij. Artihkkal 22 Sámeguovllo Stáhta galggi dåjmalattjat mierredit ja åvddånahttet guovlov gånnå sáme álmmuk máhttá háldadit ietjasa sierra riektájt dán konvensjåvnå ja rijkaj lága milta. Kapihttal III Sáme giella ja kultuvrra Artihkkal 23 Sámij gielalasj riektá Sámijn galggá liehket riektá adnet, åvddnahttet ja boahtte buolvajda åhpadit ietjasa gielav ja ietjasa árbbedábijt, ja rahtjat vaj sámegiela máhtudahka oabllu aj sámijda gudi dåssju muhtem mærráj gielaska bukti. Sámijn galggá liehket riektá mierredit, bisodit ja gájkkásasj vieledimev åttjudit ietjaska persåvnnånamájda ja bájkkenamájda. Artihkkal 24 Stáhtaj åvdåsvásstádus sámegiela åvdås. Stáhta galggi dilev láhtjat váj sáme máhtti gielaska bisodit, åvddånahttet ja oablodit. Stáhta galggi dilev láhtjet váj sáme alfabehtta máhttá dåbmaris láhkáj dán ulme diehti aneduvvat. Sámegiella galggá aneduvvat dåbmarisát duobbmoståvlåjn ja oajválattjat hárráj sáme guovlojn. Sæmmi guosská dájda guovlojda ålgusjbielen dakkir ássjijn ja rijdojn ma vuostatjin li sáme guovlojn giehtadaláduvvam jali juokkirak láhkáj le sierraláhkáj dájda guovlojda tjanáduvvam. Stáhta galggi åvdedit girjálasjvuoda ålgusvaddemav sámegiellaj. Mærrádusá dán artihkkalin galggi aj guosskat dajd sáme giellasuorgijda ma li binnebut oabllum. Artihkal 25 Sáme medijá Stáhta galggi vuodov láhtjet váj iesjrádálasj sáme medijápolitihkav oadtjop mij dahka sáme medijájda máhttelissan ietjasa åvddånahttemav stivrrit ja sáme álmmugij vaddet valjes ja moattelágásj fálaldagáv diedojs ja vuojnojs ássjijn gånnå le gájkkásasj berustibme. Stáhta galggi dilev láhtjat váj lulu sáddijuvvat sámegielak prográmma radion ja TVan, ja galggi åvdedit avijsaj ålgusvaddemav dán giellaj. Aktisasjbarggon sámedikkij galggi stáhta aj åvdedit aktisasjbargov rijkarájáj rastá medijáinstitusjåvnåj gaskan ma fálli prográmmajt jali artihkkalijt sámegiellaj. Mærrádus nuppát oasen sámegiela birra galggá aj nav guhkás gå máhttelis guosskat daja sáme giellasuorgijda ma li binnebut oabllum. Artihkkal 26 Sáme åhpadus Sámijn sáme guovlojn galgg liehket máhttelisvuoda åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj. Åhpadus ja åhpadusruhtadibme galggá liehket sijá duogátjij hiebadum. Dákkir åhpadus galggá máhttelissan dahkat oassálasstet joarkkaåhpadusán juohkka dásen ja sæmmi båttå duosstot dajt dárbojt ma li sámijn váj ájn máhtti árbbedábálasj sáme æládusájn barggat. Åhpadusruhtadibme galggá navti liehket váj máhttelis la alep åhpadusáv sámegielan oadtjot. Sáme mánájda ja nuorajda sáme guovloj ålggolin galggi liehket máhttelisvuohta sámegiela åhpadussaj, valla aj sámegiellaj nav guhkás gå la máhttelis ájnegis guovlojn. Åhpadus galggá nav buoragit gå máhttelis sijá duogátjij hiebaduvvat. Rijkalasj oahppoplána galggi dagáduvvat aktisasjbarggon sámedikkij ja hiebaduvvat sáme mánáj ja nuoraj kultuvralasj duogátjijda ja dárbojda. Artihkkal 27 Dutkam Stáhta galggi aktisattjat sámedikkij buorre vuodov láhtjet dutkamij man vuodon le sáme sebrudagá máhtudakdárbbo ja mij åvdet sáme dutkij rekrutterimav. Gå dákkir dutkamav pláni de galggi gielalasj ja kultuvralasj vidjura sáme sebrudagán vieleduvvat. Stáhta galggi aktijrádálattjat sámedikkij åvdedit aktisasjbargov sáme ja ietjá dutkaminstitusjåvnåj gaskan ájnegis rijkajn ja aj rijkarájáj badjel, ja nannit dutkaminstitusjåvnåjt majna le dutkam degu nammadum vuostasj oassen oajvvedahkamussan. Dutkam sáme ássjij hárráj hæhttu hiebaduvvat dakkir etihkalasj njuolgadusájda mij rávkaduvvá gå sáme li álggoálmmuk. Artihkkal 28 Åhpadibme ja diedo sámij birra Sáme álmmuga kultuvrra ja sebrudakiellem galggá vuogas láhkáj vuojnnusij boahtet åhpadimen aj sáme sebrudagá ålggolin. Dákkir åhpadibme galggá sierraláhkáj gæhttjalit åvdedit máhtudagájt sámij birra rijkaj álggoálmmugin. Stáhta galggi sámedikkij aktisasjbarggon fállat åhpadimev sáme kultuvran ja gielan ulmutjijda gudi sáme guovlojn galggi barggat. Stáhta galggi aktisasjbarggon sámedikkij vásstedit almulasj diedoj åvdås sáme kultuvra ja sebrudakiellema hárráj. Artihkkal 29 Varresvuoda- ja sosialdievnastus Stáhta galggi aktijrádálattjat sámedikkij bærrájgæhttjat vaj varresvuohta- ja sosialdievnastus sáme guovlojn le navti organiseridum váj sáme dájn guovlojn oadtju varresvuoda- ja sosialdievnastusáv mij le sijá gielalasj ja kultuvralasj duogátjij hiebaduvvam. Sáme guovloj ålggolin galggi aj varresvuoda- ja sosialoajválattja vieledit sáme pasientaj ja klientaj gielav ja kultuvrraduogátjav. Artihkkal 30 Sáme máná ja nuora Sáme mánájn ja nuorajn le riektá ietjaska kultuvrav dåjmadit ja ietjaska sáme identitehtav bisodit ja åvddånahttet. Artihkkal 31 Árbbedábálasj máhtudagá ja kultuvralasj åvddånbuktema Stáhta galggi vieledit sáme álmmuga riektáv ietjasa árbbedábálasj máhtudagáv ja kultuvralasj åvddånbuktemijt háldadit, ja aj rahtjat váj sáme máhtti dajt boahtte buolvajda bisodit, åvddånahttet ja gaskostit. Stáhta galggi rahtjat váj sáme álmmuk, gå sáme kultuvrra kommersiella láhkáj aneduvvá iehtjádijs gå sámijs, bessi dåjma badjel mierredit ja hiebalgis oasev rudálasj båhtusis dassta oadtjot. Sáme kultuvrra galggá suodjaluvvat dakkir kultuvralasj åvddånbuktemij vuosstáj ma li sjibmo sáme kultuvras. Stáhta galggi rahtjat váj sámij árbbedábálasj máhtudagá vieleduvvi gå sáme ássje giehtadaláduvvi. Artihkkal 32 Sáme kultuvrramujto Sáme kultuvrramujto galggi suodjaluvvat lágan ja rijka sámedikkes háldaduvvat jali aktijrádálattjat kulturinstitusjåvnåj ja sámedikkijn. Stáhta galggi rahtjat aktisasjbargov rijkkarájáj badjel sáme kultuvrramujtojt duodastittjat, suodjalittjat ja háldadittjat. Stáhta galggi rahtjat váj sáme kultuvrramujto ma li ierit válduvvam sáme guovlojs ja ma li sierraláhkáj ájnnasa sáme sebrudahkaj, galggi hiebalgis museaj jali kultuvrrainstitusjåvnåj hállduj vatteduvvat maŋŋel gå le rijka sámedikkijn sjiehtadallam. Artihkkal 33 Kultuvrravuodo Stáhtaj vælggogisvuoda sáme kultuvrra ássjijn le aj materiálalasj kultuvrravuodo, váj sáme oadtju dárbulasj vuodov æládusáj ja rudáj hárráj mij ietjasa kultuvrav máhtti bisodit ja åvddånahttet. Kapihttal IV Sámij riektá duobddágijda ja tjátjijda Artihkkal 34 Árbbedábálasj adno duobddágijs ja tjátjijs Guhkesájggásasj árbbedábálasj adno ednam- jali tjáhtjeguovlojs le vuodon sámij aktugasj jali aktisasj ednamriektáj dajs guovlojs buohta rijkalasj ja rijkajgasskasasj njuolgadusáj ma guosski guhkesájggásasj adnuj. Jus sáme, vájku ælla æjgáda guovlojda, li árbbedábálattjat adnám muhtem ednam- jali tjáhtjeguovlojt boatsojsujttuj, bivdduj, guolástussaj jali ietjá láhkáj, de siján le vilá riektá adnet guovlojt sæmmi láhkáj dagu åvddåla. Jus guovlo aneduvvi sámijs iehtjádij siegen, de galggi sáme ja dåt nubbe addne ietjasa riektájt dåjmadit ietjasa riektájt gasskasasj vieledimijn nubbe nuppe gáktuj ja váj goappátja bessaba gehtjastit gåktu dåt nubbe ietjas riektájt adná. Dán aktijvuodan galggi sierraláhkáj boatsojsáme dille vieleduvvat. Vájku riektá ednamadnuj le ráddjiduvvam sæmmi adnuj dagu åvddåla, de ij dat galga hieredit váj adno dárboj milta hiebaduvvá teknihkalasj ja rudálasj åvddånibmáj. Gå mierreduvvá jus árbbedábálasj adno gávnnu dán mærrádusá milta, de galggá vuodon liehket mij la árbbedábálasj sáme adno ednamijs ja tjátjijs, ja aj vieledit sáme anos ælla nav álu merka luondon. Mærrádusá dán artihkkalin e tsakka riektáv ietjasa duobddágijt ruopptot åttjuditjat ma sámijn máhtti liehket rijkalasj jali rijkkajgasskasasj riektá milta. Artihkkal 35 Suodjalibme sámij riektájs ednamijda ja tjátjijda Stáhta galggi doajmmaj biedjat dåbmaris suodjalimev sámij riektájs 34. artihkkala milta. Ållagattjat galggi stáhta dán diehtij identifiserit dajt ednam- ja tjáhtjeguovlojt majt sáme árbbedábálattjat adni. Rijkalasj riektán galggi gávnnut hiebalgis årniga gæhttjalittjat gatjálvisájt ma guosski sámij riektáj ednamijda ja tjátjijda. Sáme galggi duobbmoståvlårijdojn bessat oadtjot dav rudálasj dårjav mij le dárbulasj váj ietjasa ássjijt máhtti oadtjot gæhttjaluvádum. Artihkkal 36 Luonndoressursaj adno Sámij riektá luonndoressursajda dakkir ednam- jali tjáhtjeduobddágijda ma gulluji 34. artihkkalij, galggi sierraláhkáj suodjaluvvat. Dánna galggá aj vieleduvvat dájt bessat adnet ihkap le gájbbádus árbbedábálasj sáme máhtudagáv ja sáme kultuvralasj moallánagájt bisodittjat. Åvddål almulasj oajválattja lágajn vuodon vaddi loabev guoradallat jali råggå minerálajt jali ietjá ressursajt ednama vuolen jali mierredi gåktu ietjá luonndoressursajt adni dakkir ednam- jali tjáhtjeguovlojn ma sáme æjgguji jali adni, galggi rádádallama tjadáduvvat guoskadallam sámij ja sámedikkijn gånnå hiehpá 16. artihkkala milta. Loahpe luonndoressursajt guoradalátjit jali anátjit ij galga vatteduvvat jus dåjma diehti ij la máhttelis jali sjaddá viehka gássjelis sámijda vilá adnet dajt dáfojt maj birra le sáhka, ja dát adno le ájnas sáme kultuvrraj, jus sámedigge ja guoskadallam sáme e dasi guorrasa. Dat mij le åvdebun dán artihkkalin mierreduvvam, guosská aj ietjá adnovuogijda luondon dáfujn ma 34. artihkkalij hiehpi, dan vuolen aj miehttseæládus, tjáhtje- ja bieggafábmoásadusá, væddjatsieggim ja asstoájggegådij tsieggim, militera hárjjidallama ja stuoves hárjjidallamsaje. Artihkkal 37 Buohttidus ja vuojti oasse Guoskadallam sámijn galggá liehket riektá buohttidussaj gájka vahága åvdås mij sijáv tjasská dakkir dåjmaj baktu ma li nammaduvvam 36. artihkkalin nuppát ja nælját oasen. Jus rijkalasj lágan gávnnuji mærrádusá ma dahki suv guhti le loabev oadtjum luonndoressursajt råggåt vælggogissan ednamæjgádij værov mákset jali sunji vaddet oasev dåjma båhtusis, de galggá riektáaddnen sæmmi vælggogisvuohta aj daj sámij gáktuj gudi árbbedábálattjat li adnám ja ájn adni dav sæmmi dáfov. Dán artihkkala mærrádusá e ráddjida riektáv oassáj luonndoressursaj adnema båhtusis mij máhttá tjuovvot rijkkajgasskasasj riektáv. Artihkkal 38 Vuona ja merragáddetjátje Dat mij le tjáhtjeguovloj ja tjáhtjeguovloj adnema riektáj hárráj mierreduvvam artihkkalijn 34-37, guosská aj sæmmi láhkáj sáme guolástussaj ja ietjá adnuj vuonajs ja merragáddetjátjijs. Gå guollimoasse guolijs ja ietjá merraressursajs vatteduvvi, ja gå ietjá láhkáj dájt ressursajt reguleriji, de galggá sáme anov ja dan árvov sáme sebrudagán vieledit. Dát galggá dáhpáduvvat vájku dát adno le binnum jali ållu nåhkåm danen gå guollimoase ælla vatteduvvam jali ietjá reguleridimij diehti guolástusán jali ietjá ressursaano diehti dájn guovlojn. Sæmmi sjaddá jus adno le binnum jali hiejteduvvam danen gå merraressursajs li binnum dájn merraguovlojn. Artihkkal 39 Ednamvijddudagá ja ressursaj háldadibme Duodden sámij riektájda dagu åmastimriekta jali adnemriektá, galggá sámedikkijn liehket riektá mierredimoassálasstemij 16. artihkkala milta almulasj háldadimen guovlojs 34. ja 38. artihkkalij milta. Artihkkal 40 Birássuodjalibme ja birásháldadibme Stáhta li aktisasjrádij sámedikkij vælggogissan ásadit dåjmalasj birássuodjalimev mij sihkarastá guoddelis åvddånimev sáme ednam- ja tjáhtjeguovlojn 34. ja 38. artihkkalij milta. Sámedikkijn galggá liehket riektá mierredimoassálasstemij 16. artihkkala milta birásháldadimen mij dájt guovlojt vájkkut. Kapihttal V Sáme æládusá Artihkkal 41 Sáme æládusáj suodjalibme Sáme æládusá ja sáme ressurssaadno galggá sierraláhkáj suodjaluvvat, riektá jali rudálasj dåjmaj baktu, nav guhkás gå dát le ájnas kultuvrravuodo. Sáme æládussan ja sáme ressurssaadnon aneduvvá dakkir doajmma mij le ájnas vaj sáme bájkálasj sebrudahka bissu ja åvddåni. Artihkkal 42 Boatsojsujtto sáme æládussan Boatsojsujtto mij le sierralágásj ja árbbedábálasj sáme æládus ja kultuvrravuohke man vuodon le árbbedáhpe ja danna galggá liehket sierralágásj riektá suodjalibmáj. Danen galggaba Vuodna ja Svierik bisodit ja åvddånahttet boatsojsujtov sierrariektán sámijda sáme boatsojsujttoguovlojn. 3. protokolla milta oassálasstemsjiehtadusán Europealasj aktijdussaj mij javllá sáme li álggoálmmuk, hihkal Suobma sáme boatsojsujto riektádilev nannit. Artihkkal 43 Boatsojsujtto rijkarájáj badjel. Sámij riektá boatsojsujttuj rijkarájáj badjel vuodon le árbbedáhpe. Jus tjæro, sijda jali boatsojguohtomsijda li lihtudam boatsojguohtoma birra rijkarájáj badjel, de galggi dá lihtudime fámon bissot. Jus rijddo sjaddá dáj lihtudimij dádjadusá jali ano diehti, de galggá oassálasste máhttet rijdov rijddonammadussaj bajedit. Da gålmmå sámedikke aktisattjat njuolgadusájt mierredi gudi dákkir rijddonammadusán galggi ájrastit ja nammadusá barggovuogev. Oassálasste guhti ij la dudálasj dán nammadusá mærrádusájn galggá bessat dav ássjev duobbmoståvlåj åvdån gæhttjalit dan rijkan gånnå guohtomednam le. Jus tjæro, sijda jali boatsojguohtomsijda ælla lihtudam boatsojguohtoma birra rijkarájáj badjel, valla gávnnu rijkajgasskasasj sjiehtadus guohtomriektá hárráj, de galggá dát sjiehtadus aneduvvat. Sån guhti árbbedáberiektálasj vuodojn adná sujna le vijdep guohtomriektá gå dát rijkajgasskasasj sjiehtadus javllá, galggá bessat váni hiereduvvamis ietjasa rávkalvisáv duobbmoståvlåj åvdån gæhttjalit dan rijkan gånnå guohtomednam le. Kapihttal VI Konvensjåvnå tjadádibme ja åvddånahttem Artihkkal 44 Sámeminisstarij ja sámediggepresidentaj aktisasjráde Vásstediddje sámeminisstara Suomas, Vuonas ja Svierigis aktan sámediggepresidenta dájs gålmåjs rijkajs galggi juovnnát tjåhkanit. Dát aktisasjbarggo galggá konvensjåvnå ulmev åvdedit dagu nammaduvvam le 1. artihkkalin. Tjåhkanimen galggi ájggeguovddelis aktisasj ássjijt giehtadallat. Artihkkal 45 Konvensjåvnnånammadus Nuorttarijkalasj konvensjåvnnånammadus galggá nammduvvat dán konvensjåvnå tjadádimev tjuovutjit. Nammadusán galggi liehket 6 ájrrasa gudi gájka li iesjrádálattja. Juohkka dajs gålmå stáhtajs nammat avta ájrrasav, juohkka sámedikkijs avta ájrrasav. Nammadibme le vidá jahkáj. Nammadus galggá daj gålmåj rijkaj ráddidusájda ja sámedikkijda diedádusájt buktet. Dat máhttá rijkaj ráddidusájda ja sámedikkijda buktet oajvvádusájt ma dán konvensjåvnå ulmev nanniji. Nammadus máhttá aj javllamusájt buktet ájnegis ulmutjij jali juohkusij ássjijn. Artihkkal 46 Rijkalasj tjadádibme Váj dát konvensjåvnnå galggá nav avtaláhkáj gå máhttelis aneduvvat galggi stáhta konvensjåvnå mærrádusájt njuolgga anedahtten dahkat rijkalasj lága baktu. Artihkkal 47 Rudálasj åvdåsvásstádusá Stáhta dajs rudálasj ressursaj åvdås vásstedi ma li dárbulattja dán konvensjåvnå mærrádusáj tjadádibmáj. Aktisasj gålo dajda gålmå rijkajda galggi daj gaskan genga rijka sámij lågo milta juogeduvvat. Ietján gå daj buojkulvisáj ma 35. artihkkalin nuppát oasen nammaduvvi, galggá sámijda liehket máhttelis oadtjot dav rudálasj dårjav majt dárbahi váj bessi prinsihpalattjat ájnas gatjálvisájt dán konvensjåvnå riektáj birra duobbmoståvlåj åvdån gæhttjalit. Kapihttal VII Loahppamærrádusá Artihkkal 48 Sámedikkij dåhkkidibme Dát konvensjåvnnå galggá vuollájtjállema maŋŋel dajn gålmåjn sámedikkijn giehtadaláduvvat ja dåhkkiduvvat. Artihkkal 49 Ratifiserim Dát konvensjåvnnå galggá ratifiseriduvvat. Ratifiserim ij máhte dáhpáduvvat åvddål da gålmmå sámedikke li dåhkkidam dav 48. artihkkala milta. Artihkkal 50 Fábmujboahtem Konvensjåvnnå fábmuj boahtá gålmmålåk biejve maŋŋel gå ratifiserimdokumenta li vuona ålggorijkadepartementan deponeriduvvam. Vuona ålggorijkadepartemænnta diedet Suomav, Svierigav ja dajt gålmmå sámedikkijt ratifikasjåvnnådokumentaj deponerima birra ja goassa konvensjåvnnå fábmuj boahtá. Dán konvensjåvnå oalle tæksta deponeriduvvá Vuona ålggorijkadepartementan, mij bærrájgæhttjá váj Suobma, Svierik ja da gålmmå sámedikke genga duodastuvvam kopijav oadtju. Artihkkal 51 Konvensjåvnå rievddadime Jus dáv konvensjåvnåv sihtá rievddadit de hæhttu dat dáhpáduvvat rádádallamij baktu dajn gålmåjn sámedikkijn ja 48. artihkkala milta. Konvensjåvnå rievddam fábmuj boahtá gålmmålåk biejve dat biejve maŋŋela gå sjiehtadusguojme li Vuona ålggorijkadepartementav diededam rievddama li sijás dåhkkiduvvam. Dási duodastussan li sjiehtadusguojmij åvdåstiddje dáv konvensjåvnåv vuolláj tjállám. Nav gå dáhpáduváj ……………….n ……………máno …. biejve jagen 20… Konvensjåvnås le akta eksemplárra vuonadárogiellaj, svierigadárogiellaj, suomagiellaj ja sámegiellaj, divna tevstajn le sæmmi fábmogisvuohta. §13Oassebielen jali oas sebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen tjuottjudusriektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suo magielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. (Láhka :). §14Riektá ávkkit suoma gielav, meängielav ja sámegielav riektáássjijn jali ássjijn duobbmoståvlåjn § milta gåbttjå riektáv ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusájt vaddet dan giellaj, riektáv oadtjot dajt ássjetjállagijt ma riektáássjáj jali ássjáj gulluji njálmálattjat jårggåluvvat dan giellaj ja riektá njálmálasj sjiehtadallamij duobbmoståvlå åvdån sáhkadit dav gielav. Duobbmoståvllå galggá ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusáv dárogiellaj jårggålit, jus ij vuojnunagi la dåssjen. Ietján galggá duobbmoståvllå aj rahtjat unneplågogielav ávkkit aktavuodajn oassebielijn jali oassebiele sadjásattjajn. Gájkka riektáássjijn jali ássjijn ma gåbtjåduvvi riektás suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit § milta la oassebielen jali oassebiele sadjásattjan gänna ij la juridijkalasj viehkke, riektá oadtjot jårggålum duobmov ja duobbmooarev jali märrádusáv ja märrádustjielggimav tjálalattjat dan giellaj gå ádnu. §15 Gut sihtá suomagie lav, meängielav jali sámegielav riektáássje jali ássje giehtadaládijn duobbmoståvlån ávkkit § milta galggá dav ádnot gå riektáássje jali ássje álgaduvvá jali vuostasj bále oassebielle galggá riektáássjen jali ássjen moalgedit. Jårggålimánulvisáv § goalmát biehke milta galggá vahko sinna ádnot dat rájes gå duobbmo jali märrádus la diededuvvam, jus dakkár ánulvisáv ij la åvdebut ádnum riektáássje jali ássje giehtadaládijn. Jus ánulvis unneplågogielav jali jårggålimev ávkkit, ánoduvvá maŋebut gå mij vuostasj ja nuppát biehkijn javladuvvá de oadtju hilgoduvvat. Dakkár ánulvisáv aj oadtju hilggot jus la vuojnunagi hiebalgahtes ulmme. § ávkkit §16Jus oassebielen jali oassebiele sadjásattjan la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav gierregin ávkkit, galggá dålkkå gåhtjoduvvat märrádusáj milta kap. - §§ och kap. § gierrekbálkan ja - §§ tjuottjudusprosässalágan (:). §19–21 Tjuoldas Dåbelijtjuovvom j.n.v. §17–18 §17Gå kommuvnna §21Fábmudahka manna la Suomagiella, meängiella ja sámegiella åvddåskåvllådåjman ja vuorrasijhuvson tjuottjudusguovlon sajev åvddåskåvllådoajmmaj fállá a kap. ja §§ milta skåvllålágan(:), galggá kommuvnna sajev fállat mánájda gej sujttoaddne dav rávkká åvddåskåvllådåjman gånnå ålles jali oase dåjmas li suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. §18Kommuvnna tjuott judusguovlon galggá sunji gut ádnu fállat máhttelisvuodav ållåsav jali åsijt oadtjot dat fállam dievnastusás ja sujtos vuorrasijhuvso ráma sinna, barggijs gudi máhtti suomagielav, meängielav ja sámegielav. Dan láhkáj la aj kommuvnajda tjuottjudusguovlo ålggolin, jus kommuvnan li bargge gudi gielav máhtti. §19Jus sierra oare gávn nuji oadtju ráddidus biejadusájt diededit vaj soames fábmudahka mij la ráddidusá vuolen galggá tjuoldastuvvat § adnemis. Sämmiláhkáj la aj lánndadikkijda ja kommuvnajda ráddidusá fábmodime maŋŋela ássjijn ma kommuvnnafábmudagájda guosski. §20Tjuovvot galggá mak tjuottjudusfábmudagá dáv lágav anedi. Ráddidus diedet biejadusájt makkár fábmudahka jali fábmudagá galggi dåbelijtjuovvoma åvdås vásstedit. Dat dåbelijtjuovvomåvdåsvásstádus ij ietjá fábmudagáj gähttjoåvdåsvásstádusáv unneda. åvddålijtjuovvomåvdåsvásstádus galggá aj rádevaddema, diededime ja sjimugis dåjmaj baktu viehkedit ietjá tjuottjudusfábmudagájt lága adnemijn. §1–12 §2 Rijkalasj unneplågo li §1 Dán lágan li biejadusá §3Tjuottjudusfábmudagá §5Tjuottjudusfábmudagá galggi gå la dárbbo sjiehtesláhkáj diededit rijkalasj unneplågojda sijá rievtesvuodaj birra dán lága milta. §3–5 §1–2 galggi rijkalasj unneplågojda vaddet máhttelisvuodav bájnatjit ássjijn ma sidjij guosski ja guhkás máhttelis rádedit unneplåhkoåvdåstiddjij dakkár ássjijn. juvdára, roma, sáme, svieriksuobmelattja ja duornosliegega Svieriga välggogisvuodaj milta Europaráde rábmakonvensjåvnå hárráj rijkalasj unneplågoj suoddjima birra (SÖ :) ja europalasj njuolga dusá rijkadajva- jali unneplågogielaj birra (SÖ :). Giellalágan (:) die(meänkieli), románagiella deduvvá rijkalasj unneplågogiela li suomagiella, jiddisj, meängiella (romani chib) ja sámegiella. rijkalasj unneplågoj, rijkalasj unneplågogielaj ja tjuottjudusguovloj birra ja riektá birra unneplågogielajt ávkkit tjuottjudusfábmudagájn ja duobbmoståvlåjn, ja märrádusá muhtem välggogisvuodaj birra åvddåskåvlådåjman ja vuorrasijhuvson. Lágan li aj biejadusá lága adnema dåbelijtjuovvoma birra. §4Giellalágan (:) die deduvvá sebrudagán la sierra åvdåsvásstádus suoddjit ja åvddånahttet rijkalasj unneplågogielajt. Sebrudahka galggá ietján aj åvddånahttet rijkalasj unneplågoj máhttelisvuodajt anodit ja åvdedit kultuvrasa Svierigin. Mánáj kultuvralasj identitehta Vuodosuodje Gájkkásasj biejadusá § 8–12 6–7Tjuottjudusguovlo §11Tjuottjudusfábmu dagá galggi barggat vaj bargge gávnnuji gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav máhtti gå la dárbbo aktugattjaj aktavuodajn fábmudagájn. §8 Aktugattjajn la riektá Tjuottjudusguovllon suomagiellaj li kommuv §7Ietjá kommuvna gå ma §9Tjuottjudusguovlo Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav fábmudagájn ávkkit §12Tjuottjudusfáb ja Övertorneå. ålggolin la aktugattjajn riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusfábmudagáj ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássje máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi unneplågogielav bukti. Váhtjer, diededuvvi § máhtti diededime maŋŋela bessat suomagiela, meängiela jali sámegiela tjuottjudusguovlluj. Märrádusáv vaj kommuvnna galggá tjuottjudusguovlluj oadtjot bessat, váldeduvvá ráddidusás. Ráddidus oadtju biejadusájt tjuottjudusguovlluj diededit dakkár iesjmiedogis säbrrama birra. ja 9§ Hallintoalueen ulkopuolella §10Aktugattjajn la agev yksityisillä henkilöillä on oikeus käyttää meänkieltä, saamea ja suomea suullisissa ja kirjallisissa yhteyksissä hallintoviranomaisiin asioissa, joissa yksityinen henkilö on osapuoli tai osapuolen edustaja, jos asian pystyy käsittelemään työntekijä, joka hallitsee vähemmistökielen. mudagá oadtju mierredit sierra ájgijt ja sierra sajev duostutjit guossididdje aktugattjajt gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav ságasti, ja sierra telefåvnnåájgijt adnet. suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit ietjasa njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusguovlujn man geográfalasj doajmmabájkke ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu unneplågogiela tjuottjudusguovlujn. Dat gullu ássjijda gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássjen la tjuottjudusfábmudahkaj tjanos. Jus aktugasj suomagielav, meängielav jali sámegielav ávkki dakkár ássjen, la fábmudahka vielggen njálmálasj vásstádusáv sämmi giellaj vaddet. Aktugattjajn gejn ij la juridijkalasj viehkke, la vil riektá ádnoma maŋŋela oadtjot tjálalasj jårggålimev ássje märrádusás ja märrádustjielggimis suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. Fábmudahka galggá ietján aj rahtjat aktugattjajt ietjasa giellaj duosstot. åvdedibme ja unneplågogielasa ávkkim galggá sierraláhkáj åvddånahteduvvat. Árjepluo ja . riektá suomagielav ja sámegielav ávkkit tjálalasj aktavuodajn Rijkabiejve oahttsij. Dan láhkáj la aj aktugattjaj tjálalasj aktavuodajn Justitiekanslerijn, Oadjodåjmadagájn, Värrofábmudagájn ja Nuppástimoahttsijn (DO) ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj. §13–21 Láhka (2009:724) rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra /Fábmuj boahtá I:2010-01-01/ Gájkkásasj biejadusá 1 § Dán lágan li biejadusá rijkalasj unneplågoj, rijkalasj unneplågogielaj ja tjuottjudusguovloj birra ja riektá birra unneplågogielajt ávkkit tjuottjudusfábmudagájn ja duobbmoståvlåjn, ja märrádusá muhtem välggogisvuodaj birra åvddåskåvlådåjman ja vuorrasijhuvson. Lágan li aj biejadusá lága adnema dåbelijtjuovvoma birra. 2 § Rijkalasj unneplågo li juvdára, roma, sáme, svieriksuobmelattja ja duornosliegega Svieriga välggogisvuodaj milta Europaráde rábmakonvensjåvnå hárráj rijkalasj unneplågoj suoddjima birra (SÖ 2000:2) ja europalasj njuolgadusá rijkadajva- jali unneplågogielaj birra (SÖ 2000:3). Giellalágan (2009:600) diededuvvá rijkalasj unneplågogiela li suomagiella, jiddisj, meängiella (meänkieli), románagiella (romani chib) ja sámegiella. 3 § Tjuottjudusfábmudagá galggi gå la dárbbo sjiehtesláhkáj diededit rijkalasj unneplågojda sijá rievtesvuodaj birra dán lága milta. 4 § Giellalágan (2009:600) diededuvvá sebrudagán la sierra åvdåsvásstádus suoddjit ja åvddånahttet rijkalasj unneplågogielajt. Sebrudahka galggá ietján aj åvddånahttet rijkalasj unneplågoj máhttelisvuodajt anodit ja åvdedit kultuvrasa Svierigin. Mánáj kultuvralasj identitehta åvdedibme ja unneplågogielasa ávkkim galggá sierraláhkáj åvddånahteduvvat. 5 § Tjuottjudusfábmudagá galggi rijkalasj unneplågojda vaddet máhttelisvuodav bájnatjit ássjijn ma sidjij guosski ja guhkás máhttelis rádedit unneplåhkoåvdåstiddjij dakkár ássjijn. Tjuottjudusguovlo 6 § Tjuottjudusguovllon suomagiellaj li kommuvna Botkyrka, Eskilstuna, Váhtjer, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Huddinge, Håbo, Giron, Köping, Bájil, Sigtuna, Solna, Stockholm, Södertälje, Tierp, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Älvkarleby, Österåker, Östhammar ja Övertorneå. Tjuottjudusguovllon meängiellaj li kommuvna Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå. Tjuottjudusguovllon sámegiellaj li kommuvna Árjepluovve, Árviesjávrrie, Berg, Váhtjer, Härjedalen, Jåhkåmåhkke, Giron, Liksjuo, Máláge, Suorssá, Lusspie, Straejmie, Ubmeje, Vualtjere, Åre, Älvdalen ja Luvlieluspie. 7 § Ietjá kommuvna gå ma diededuvvi 6 § máhtti diededime maŋŋela bessat suomagiela, meängiela jali sámegiela tjuottjudusguovlluj. Märrádusáv vaj kommuvnna galggá tjuottjudusguovlluj oadtjot bessat, váldeduvvá ráddidusás. Ráddidus oadtju biejadusájt tjuottjudusguovlluj diededit dakkár iesjmiedogis säbrrama birra. Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav fábmudagájn ávkkit 8 § Aktugattjajn la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit ietjasa njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusguovlujn man geográfalasj doajmmabájkke ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu unneplågogiela tjuottjudusguovlujn. Dat gullu ássjijda gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássjen la tjuottjudusfábmudahkaj tjanos. Jus aktugasj suomagielav, meängielav jali sámegielav ávkki dakkár ássjen, la fábmudahka vielggen njálmálasj vásstádusáv sämmi giellaj vaddet. Aktugattjajn gejn ij la juridijkalasj viehkke, la vil riektá ádnoma maŋŋela oadtjot tjálalasj jårggålimev ássje märrádusás ja märrádustjielggimis suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. Fábmudahka galggá ietján aj rahtjat aktugattjajt ietjasa giellaj duosstot. 9 § Tjuottjudusguovlo ålggolin la aktugattjajn riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusfábmudagáj ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássje máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi unneplågogielav bukti. 10 § Aktugattjajn la agev riektá suomagielav ja sámegielav ávkkit tjálalasj aktavuodajn Rijkabiejve oahttsij. Dan láhkáj la aj aktugattjaj tjálalasj aktavuodajn Justitiekanslerijn, Oadjodåjmadagájn, Värrofábmudagájn ja Nuppástimoahttsijn (DO) ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj. 11 § Tjuottjudusfábmudagá galggi barggat vaj bargge gávnnuji gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav máhtti gå la dárbbo aktugattjaj aktavuodajn fábmudagájn. 12 § Tjuottjudusfábmudagá oadtju mierredit sierra ájgijt ja sierra sajev duostutjit guossididdje aktugattjajt gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav ságasti, ja sierra telefåvnnåájgijt adnet. Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § /Ådå namádissa X § U:2009- Oassebielen jali oassebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen, lenariektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suomagielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. 13 § /Fábmuj boahtá I:2010-02-15/ Oassebielen jali oassebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen tjuottjudusriektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suomagielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. (Láhka 2009:857). 14 § Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav riektáássjijn jali ássjijn duobbmoståvlåjn 13 § milta gåbttjå riektáv ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusájt vaddet dan giellaj, riektáv oadtjot dajt ássjetjállagijt ma riektáássjáj jali ássjáj gulluji njálmálattjat jårggåluvvat dan giellaj ja riektá njálmálasj sjiehtadallamij duobbmoståvlå åvdån sáhkadit dav gielav. Duobbmoståvllå galggá ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusáv dárogiellaj jårggålit, jus ij vuojnunagi la dåssjen. Ietján galggá duobbmoståvllå aj rahtjat unneplågogielav ávkkit aktavuodajn oassebielijn jali oassebiele sadjásattjajn. Gájkka riektáássjijn jali ássjijn ma gåbtjåduvvi riektás suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § milta la oassebielen jali oassebiele sadjásattjan gänna ij la juridijkalasj viehkke, riektá oadtjot jårggålum duobmov ja duobbmooarev jali märrádusáv ja märrádustjielggimav tjálalattjat dan giellaj gå ádnu. 15 § Gut sihtá suomagielav, meängielav jali sámegielav riektáássje jali ássje giehtadaládijn duobbmoståvlån ávkkit 13 § milta galggá dav ádnot gå riektáássje jali ássje álgaduvvá jali vuostasj bále oassebielle galggá riektáássjen jali ássjen moalgedit. Jårggålimánulvisáv 14 § goalmát biehke milta galggá vahko sinna ádnot dat rájes gå duobbmo jali märrádus la diededuvvam, jus dakkár ánulvisáv ij la åvdebut ádnum riektáássje jali ássje giehtadaládijn. Jus ánulvis unneplågogielav jali jårggålimev ávkkit, ánoduvvá maŋebut gå mij vuostasj ja nuppát biehkijn javladuvvá de oadtju hilgoduvvat. Dakkár ánulvisáv aj oadtju hilggot jus la vuojnunagi hiebalgahtes ulmme. 16 § Jus oassebielen jali oassebiele sadjásattjan la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav gierregin ávkkit, galggá dålkkå gåhtjoduvvat märrádusáj milta 5 kap. 6-8 §§ och 33 kap. 9 § gierrekbálkan ja 50-52 §§ tjuottjudusprosässalágan (1971:291). Suomagiella, meängiella ja sámegiella åvddåskåvllådåjman ja vuorrasijhuvson 17 § Gå kommuvnna tjuottjudusguovlon sajev åvddåskåvllådoajmmaj fállá 2 a kap. 1 ja 7 §§ milta skåvllålágan(1985:1100), galggá kommuvnna sajev fállat mánájda gej sujttoaddne dav rávkká åvddåskåvllådåjman gånnå ålles jali oase dåjmas li suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. 18 § Kommuvnna tjuottjudusguovlon galggá sunji gut ádnu fállat máhttelisvuodav ållåsav jali åsijt oadtjot dat fállam dievnastusás ja sujtos vuorrasijhuvso ráma sinna, barggijs gudi máhtti suomagielav, meängielav ja sámegielav. Dan láhkáj la aj kommuvnajda tjuottjudusguovlo ålggolin, jus kommuvnan li bargge gudi gielav máhtti. 19 § Jus sierra oare gávnnuji oadtju ráddidus biejadusájt diededit vaj soames fábmudahka mij la ráddidusá vuolen galggá tjuoldastuvvat 8 § adnemis. Sämmiláhkáj la aj lánndadikkijda ja kommuvnajda ráddidusá fábmodime maŋŋela ássjijn ma kommuvnnafábmudagájda guosski. Dåbelijtjuovvom j.n.v. 20 § Tjuovvot galggá mak tjuottjudusfábmudagá dáv lágav anedi. Ráddidus diedet biejadusájt makkár fábmudahka jali fábmudagá galggi dåbelijtjuovvoma åvdås vásstedit. Dat dåbelijtjuovvomåvdåsvásstádus ij ietjá fábmudagáj gähttjoåvdåsvásstádusáv unneda. 21 § Fábmudahka manna la åvddålijtjuovvomåvdåsvásstádus galggá aj rádevaddema, diededime ja sjimugis dåjmaj baktu viehkedit ietjá tjuottjudusfábmudagájt lága adnemijn. Stáhtaministar ja stáhtaráde Rijkabiejve sáhkaulmusj juohkka válljima maŋŋela oajvvadusájt buktá ådå stáh taminisstarij. Stáhtaministar de válljiduvvá rijkabiejves ja dahkamusav oadtju ráddidusáv vuododit. Ráddidus, stáhtaminisstaris stivrridum, Svierigav stivrri. Ráddidusán la stáhtaministar ja moadda stáhtaráde, dat javllá minisstara, guhtik åvdåsvásstádusguovlojn. Nåvti ráddidus barggá Ráddidus stivrri Svierigav ja l álgadiddje bargon dahkat ja rievddadit lágajt ja máhttá nåvti sebrudakåvdedimev gájkkásattjat bájnatjit. Ráddidusán la åvdåsvásstádus rijkabäjvváj ja hähttu adnet rijkabiejve dårjav tjadádittjat ietjas politijkav. Ráddidus rijkav stivrri, mij merkaj ráddidus iehtjádij siegen: stádu sáv válde. Rievddadisájt majt ráddidus sihtá tjádádit hábmáduvvi oajvvadusán, nåv gåhtjodum proposisjåvnå, ma guodeduvvi rijkabiejve mierredibmáj. Ráddidus gárvet aj oajvvadusáv stáhta budjähttaj. Gå ráddidus la mierredam ássjen, buojkulvissan ådå lága birra jali stáhtabudjehta birra, de l ráddidusá dahkamus rijkabiejve märrádusáv tjadádit. Jus ådå láhka buktá viesájdiddje oadtju ådå riektájt jali välggogisvuodajt de merkaj aj ådå dahkamusájt fábmudahkaj mij ássjes åvdåsvásstádusáv adná. Ráddidus mierret aktisasj märrádusájt gájkka ráddidusássjijn ráddidustjåhkanimijn ma li juohkka váhko. Binnemusát vihtta stáhtaráde hähttuji årrot sadji hin vaj ráddidus galggá máhttet mierredit. Ráddidusmärrádusá li formálalasj maŋemus instánssa guhka mierredimprosessan. Ráddidusmärrádusá åvddål la álu moadda máno barggo virggeulmusjmieren. Muhttijn ássje máhttá guosskat moatte stáhtaráde åvdåsvásstádusguovluj. Dalloj galggá sijá barggijs aktisattjat gárveduvvat. Gájkka stáhtaráde hähttuji årrot åvtåmielalattja märrádusá birra såbadit åvddål gå giehtadaláduvvá ráddidustjåhkanimen. Bájkoj 6000 ráddidusmärrádusá giehtadaláduvvi juohkka jage. Diededibme gávnnu regeringen.se mierredime åvddåla ja maŋŋela. Nåvti Ráddidusdåjmadahka barggá Ráddidusdåjmadahka l fábmudahka mij doajmmá ráddidusá juohkusin ja rád didusáv doarjju bargon Svierigav stivrrit ja ållidit ietjas politijkav. Ráddidusdåjmadagán la Stáhtarádedåjmadahka, departementa ja Tjuottjudusåssudahka. Ráddidusdåjmadagán li bájkoj 4 500 bargge, majs bájkoj 200 li politijkalattjat virggáj biejadum. Ráddidusmålssomin virggáj biejadum bargge hiejtti gå gudi älla politijkalattjat virggáj biejadum joarkki ietjasa bargov. Stáhtarádedåjmadahka jådet ja aktit bargov Ráddidusdåjmadagán ja åvdåsvásstádusáv adná Svieriga EU-politijka aktidimes. Stáhtaministar la oajvve Stáhtarádedåjmadagán. Juohkka deparetmenta stivran gávnnu akta gitta gålmmå minisstara, majs akta l departemänntaoajvve. Tjuottjudusåssudagá oajvve l tjuottjudusoajvve, gut la virggeulmusj. Virggeulmutja ráddidusáv viehkedi vuodojt åvdedit ja oajvvadusájt umasse ráddidusmärrádusájda gárvedit ja guoradallat ássjijt goappátjagá rijkalasj ja rijkajgasskasasj hámes. Láhkaásadimprosässa ja budjähttaprosässa gullu stuorámus barggodahkamusajda. Virggeulmutja barggi aj stáhta fábmudagáj stivrrimijn ma li färttáhasj departementaj vuollásattja. Barggo Europa Unijåvnån (EU) guosská gájkka departementaj doajmmaj, ja virggeulmutja gájkka departementajs åvdåsti Svierigav EUan ja gárvedi ássjijt EU-tjåhkanimij åvddåla. Svierigin la bájkoj 100 ålggorijkafábmudagá. Ålggorijkafábmudagá li mijá am bassáda, åvdåstiddje, delegasjåvnå ja konsuláhta. Aktan bájkoj 400 honorerrakonsuláhtaj dahki ålggorijkaåvdåstimev. Ráddidusdåjmadagá doajmma Juohkka departementa oajvve l stáhtaráde, dat javllá ministar. Departementan máhtti aj ienep stáhtaráde gávnnut gå departemänntaoajvve. Siján la de åvdåsvásstádus sierra ássjijs. Juohkka stáhtaráden la barggojuogos politijkalattjat virggáj biejadum virggeulmutjijs, buojkulvissan stáhtatjálle, politijkalasj Barggomárnándepartemännta Barggomárnándepartementa åvdåsvásstádusguovlo: barggoiellempolitijkka, barggomárnánpolitijka, integrasjåvnnåpolitijka, nuppástimássje, ulmutjij riektá rijkalattjat, svieriga viesájdimvuohta ja unneplåhkopolitijkka. Finánssadepartemännta Finánssadepartementa åvdåsvásstádusguovlo: ekonomalasj politijkka, stáhta budjähtta, värropolitijkka, finánssamárnánássje, spellaássje, rijkajgasskasasj ekonomalasj aktisasjbarggo, vidnudagá stáhta äjggomijn ja kommuvnnaekonomiddja ja láhkaásadibme. Várjjofábmodepartemännta Várrjofábmodepartementa åvdåsvásstádusguovlo: tjoahkkevárjjofábmo, suodje ja gárvesvuohta vahágijda, hiehtegárvesvuohta, rijkajgasskasasj ráfeåvdedim dago, álmmukriektá rijdojn doarroräjdoj ja sihkarvuohtapolitijkalasj suolledieh totjoaggemássje. underrättelsefrågor. Justitiedepartemännta Justitiedepartementa åvdåsvásstádusguovlo: vuodolága ja láhkaásadibme stráffariektán, sivijllariektán ja prosässariektán, migrasjåvnnå- ja dårvvobájke politijkka, ássje ármo birra riektáássjen ja sierra ietjá riektáássje, demokratiddjapolitijkka ja oassteássje. Kultuvrradepartemännta Kultuvradepartementa åvdåsvásstádusguovlo: kultuvrra ja kultuvrrabarggij vidjura, kultuvrraárbbe, media, filmma ja idråhttå. Lánndadáfodepartemännta Lánndadáfodepartementa åvdåsvásstádusguovlo: ednambarggo ja birásássje ednambargon, lánndadáfoåvdedibme, miehttsebarggo, guollim ja tjáhtjeávkkim, boatsojäládus, sámeássje, sjattadakäládus, judossuodje ja judosvarresvuohta, biebmo, bivddo ja iellesujtto ja alep åhpadus ja åtsådibme areállaäládusájn. Birásdepartemännta Birásdepartementa åvdåsvásstádusguovlo: selkadis sahtebirás, klimáhtta, merra, tjáhtje, biologalasj moattevuohta, luonndosujtto, birásulmmevuogádahka, rijkajgasskasasj birásaktisasjbarggo, aktelasj birra mannam, atomasihkarvuohta ja lábttjimsuodje, birásláhkaásadibme, birásteknijkka ja birásåtsådibme. Äládusdepartemännta Äládusdepartementa åvdåsvásstádusguovlo: dajvak åvdedibme, energsjiddja, dålvudime ja infrastruktuvrra, IT ja påvsstå ja äládusiellem. Äládusiellem åv dåsvásstádusguovllo sisanet vidnudallam ja entreprenerravuohta, gáhpustal lamfábmo ja dåjmalasj márnána ja åtsådibme ja innovasjåvnnå dárbboulmijn. Sosiáladepartementa åvdåsvásstádusguovlo: varresvuohta- ja skihpasujtto, álmmukvarresvuohta, mánáj riektá, sáhtusvuohta, vuorrasijhukso, sosiáladi evnastus, skihpaoadjo, pensjåvnå, ja ekonomalasj fuolkkedoarjja, stáhta tju ottjudus, årudahka, bidtjim ja jáhkkosebrudahka. Åhpadusdepartemännta Åhpadusdepartementa åvdåsvásstádusguovlo: åvddåskåvllå ja skåvllå, universitähtta ja allaskåvllå, åtsådibme, ållessjattukåhpadus, åhpadus dádjadimfunk sjåvnnåvuoledimijda, dárogiellaåhpadus sisijåhttijda, álmmukåhpadus, ilmmedoajmma, buohtaárvvo, nuorapolitijkka ja politijkka sivijllasebrudahkaj. Ålggorijkadepartemännta Ålggorijkkadepartementa åvdåsvásstádusguovlo: ålggorijka- ja sihkarvuohta politijkka, åvdedibme väráldin ja doarjja, oasestimpolitijkka, viehkke svieriga viesájdiddjijda ålggorijkan, álmmukriektá ja rijkajgasskasasj ulmutjijriektá, doarronävoj ekspårttågähttjo, rijkajgasskasasj aktisasjbargo rijkaj ja dajvaj ja oasestim-, investerim- ja Svierikåvddånahttem. Letján gå departementa gávnnu aj gájkbadjásasj organisasjåvnnå: Stáhtarádefábmudahka Stáhtarádefábmudagá dahkamus la jådedit ja aktidit bargov Ráddidusdåjmadagán ja åvdåsvásstádusáv adnet Svieriga EU-politijka aktidimes. Stáhtarádefáb mudagán gávnnu stáhtaminisstara ja EU-minisstara dåjmadahka. Tjuottjudusåssudahka Tjuottjudusåssudahka l Ráddidusdåjmadagá aktisasj luohkko ja åvdåsvásstásusáv adná departemänttagájkbadjásasj tjuottjudusássjijs. Sisanet iehtjádij siegen rievddadis- ja ådåstimássjijs ráddidusdåjmadagán, fábmudagá ekonomiddja, barggovaddeássjijt, máhttudaklasedibme, IT-doarjja, girjjevuorkká, arkijvva ja diaria, ja diededibme ja kommunikasjåvnnå. Fábmudagá Juohkka departementa åvdåsvásstádusguovlluj gulluji muhtem stáhta fábmu dagá ma galggi lágajt anodit ja tjadádit dåjmav majt rikjabiejvve ja ráddidus la mierredam. Migrasjåvnnådoajmma ja Värrodåjmadahka li muhtem buojkulvisá stáhta fábmudagájda. Ráddidus mierret juohkka jage reglerimbrevaj birra fábmudagájda. Dánna l tjáledum makkir ulme li fábmudagán ietjas doajmmaj ja man edna biednigijt dåjmav, valla ij goassak oattjo stivrrit gåktu fábmudahka galggá lágav anodit jali mierredit aktugasj ássjen. Fábmudagá mierredi dáv iesjrádálattjat ja diededi departementajda. Moatten ietjá rijkan la stáhtaráden fábmo njuolgga dåjmadit fábmudagáj aktan ájdan bargon. Svierigin älla dakkir máhttelisvuoda. Gåhtjo duvvá buorggon ministarstivrraj. Ráddidus åvdåsvásstádusáv adná åjvij (generálladirektöraj) åttjudimes ja bálk kimis fábmudagájda. Dálla gávnnuji bájkoj 350 stáhta fábmudagá Budjähttaprosässa Barggo stáhtabudjehtajn la guhka prosässa mij álggá ienep gå jagev åvddåla ájggeguovddelis budjähttajáhke álggá. Prosässa álggá javllamánon gå Finánssadepartemännta ráddidussaj vuoset vuordedum åvdeldimijt sebrudakekonomiddja. Sjnjuktjamánon dagáduvvi ráddidusrádedime ulme birra stáhtabudjähttaj. Oajvveulmme boahtte jagijda mierreduvvá ekonomalasj gidáproposisjåvnån, mij guodeduvvá rijkabäjvváj vuoratjismánon. Gidán ja giesen barggo joarkká departementajn ja ráddidus oajvvadusájt vaddá stáhtabudjähttaj boahtte jahkáj, budjähttaproposisjåvnnå, rijkabäjvváj ragátmánon. Gå rijkabiejvve giehtadallá budjähttaproposisjåvnåv de departementa gárvedi reglerimbrevav fábmudagájda. Ráddidus mierret reglerimbrevaj birra fábmuda gájda jahkemålssusime åvddåla. Láhkaásadimprosässa Svieriga rijkabiejvve mierret lágaj birra. Ráddidus álgat ienemus láhkaoajvva disájt. Ráddidus guodá bájkoj 200 proposisjåvnåjt juohkka jage. Muhtem proposisjåvnå oajvvadi ållu ådå lágajt gå iehtjáda li oajvvadusá rievddadisájda lágajda ma juo gávnnuji. Guoradallama ja guoradusjuohkusa Muhtem ássje majt ráddidus barggá li gassjelappo tjoavddet gå iehtjáda. Ráddidus máhttá dakkir aktijvuodajn nammadit sierra guoradallev (ulmutjav) jali guoradusjuohkusav (juogos måttijn ulmutjijn) gudi galggi ássjev guoradallat. Ráddidus buojkot dahkamusáv nåv gåhtjodum direktijvvan guoradalláj jali guo radusjuohkusij. Maŋijbåhtusa tjoahkkiduvvi diedádusán ja almoduvvá ja åledidd jen sjaddá. 1. Stáhta guoradallam nammaduvvá guoradalátjit ássjev. Guoradusjuogos jali ulmusj dahkamusav oadtju guoradallat åvdeldimijt masi ráddidus sihtá tjadá dit. Ráma dahkamussaj vatteduvvi nåv gåhtjodum guoradusjuogosdi rektij van. 2. Gå guoradallam la gárves de guoradalle jali guoradusjuogos diedádusáv tjállá. 3. Diedádus rájaduvva fábmudagajda, organisasjåvnåjda, kommuvnajda ja ietjá oassebielijda gudi oadtju vaddet vuojnojt, nåv gåhtjodum remissavás stádusá. Jus moadda remissainstánsa li vuosstij de märrádus máhttá sjad dat ij ássjev joarkket, jali gähttjalit ietjá tjoavddusijt gávnnat gå majt guora dallam oajvvat. 4. Diedádus rájaduvvá aj Láhkarádáj mij gehtjat juridijkalasj vuojnojt. 5. Ráddidus maŋŋela tjállá oajvvadusáv, proposisjåvnåv, rijkabäjvváj. 6. Rijkabiejve barggojuohkusijs akta oadtju vuojnojt vaddet oajvvadussaj (barggojuogosárvvádallam). 7. Rijkabiejvve jienas proposisjåvnå birra. Jus dåhkkiduvvá de ådå láhka máhttá almoduvvat Svieriga riektabiejadustjoahkken, SFS. Muhtem láhkaásadibme mij Svierigij guosská dagáduvvá Europa unijåvnån. Muhtem lága ma dåhkkiduvvi EUan li fámon Svierigin váni rijkabiejve mierredak ássjen. Demokráhtalasj vuogádahka válljit majt sihtá Svierik la demokratiddja parlamentáralasj stivrrimvuogijn, mij merkaj gájkka al mulasj fábmo álmmugis mierreduvvá. Lága ásaduvvi rijkabiejves 349 ájrrasij gudi válljiduvvi álmmugis juohkka nälját jage. Juohkka válljima maŋŋela rijkabiejve hållaoajvve oajvvat ådå stáhtaminisstarij. Stáhtaministar válljiduvvá rijkabiejves ja dahkamusáv oadtju ráddidusáv vuododit. Formálalattjat Svierik la konstitutionella monarkiddja gånågisájn Carl XVI Gustaf stáhtaoajvven. Monárkan la symbolalasj stáhtaoajvvedoajmma beru seremoniella vidnoj. Gå álmmuk válljima dagáduvvi de li Svieriga bájkoj gietjav miljåvnnå ulmutjijn jienastimriektájn máhttelisvuohta oassálasstet ja bájnatjit gudi galggi álmmugav rijkabiejven, lánndadikken ja kommuvnajn åvdåstit. Jenastittjat gålmån válljimijn galggá 18 jage ållim maŋemusát válljimbiejve. Letján gå jienastit gávnnuji ietjá vuoge bájnatjit svieriga politijkav. Muhtem buojkulvisá li oassálasstet politijkalasj belludahkaj, vuojnojt vaddet guoradusjuohkusij ja guoradallamij diedádusájda, ja oassálasstet álmmukjienastimijn. Juohkka vidát jage li aj válljima EU-párlamänntaj, EU:a ásadusájs ájnna mij la njuolggaválljidum. Gájka gudi li viesájdiddje EU-sebrulasjrijkan ja álmmuktjáledum Svierigin oadtju jienastit Svierigin. Svieriga tjuottjudusmodälla – gålmmå miere Svierig stivrriduvvá gålmån mieren: rijkalattjat, dájvalattjat ja bájkálattjat. Duodden la europalattjat. Rijkalattjat Rijkabiejvve, manna l fábmo lágajt vuodit, álmmugav åvdås rijkalattjat. Rád didus Svierigav stivrri gå dåjmat Rijkabiejve märrádusájt ja álgat ådå lagájt ja láhkarievddadisájt. Bargon viehkken ráddidusán la Ráddidusdåjmadahka ja stáhta fábmudagá. Dajvalattjat Svierik la juogadum 21 lenajda. Juohkka lenan gávnnu stáhta dajvak fábmudahka, lenastivrra. Muhtem ietjá stáhta fábmudagájn la aj doajmma dajvalattjat ja bájkálattjat. Gávnnuji 20 lánndadikke. Alemus mierrediddje orgána l lánndadig gejali dajvakfábmoduvvam. Kommuvnnaláhka stivrri lánndadikkij dåjmav valla gávnnu sadje iesjstivrrimij, dat javllá mierreduvvá juohkka aktugasj kommuvnan, lánndadikken jali dajvan dan guovlon. Svierigin li bájkoj 290 kommuvna. Kommuvna åvdåsvásstádusáv adni ienemus sebrudakdievnastusás ma gávnnuji gånnå årrop. Sijá ájnnasamos vidno la åvddåskåvllå, skåvllå, sosiáladievnastus ja vuorrasijhukso. Kommuvna stivrriduvvi politijkárijs gudi li álmmugis válljidum. Alemus mierrediddje orgána l kom muvnnafábmoduvvam. Kommuvnnaláhka stivrri kommuvnaj dåjmav valla degu dajvalattjat gávnnu máhttelisvuohta iesjstivrrimij. Europalattjat Svierik gåbtjåduvvá EU:a njuolgadusájs ja oassálasstá prosessan manna ådå aktisasj njuolgadusá gárveduvvi ja mierreduvvi. Ráddidus åvdås Svierigav Europa ráden ja Europa unijåvnå ráden, mij álu gåhtjoduvvá minisstarráden jali ráde mij mierret njuolgadusájt boahtteájge aktisasjbargguj. Stáhtaminisstarin la aj gájkbadjásasj åvdåsvásstádus Svieriga EU-politijka åvdedimes ja aktidimes. Svieriga vuodolága Vuodolága li ietjá lágaj badjela ja ij aktak láhka oattjo vuodolágajt vuosteldit. E ga máhte rievddaduvvat sämmi álkket gå ietjá lága. Rievddadis rávkká rijkabiejvve mierret sämmi märrádusáv guovten umasse bálen. Ájgen märrádusáj gaskan galggá vil válljim rijkabäjvváj årrum. Vuodolága guosski stivrrimvuohkáj ja demokratiddjaj, tråvnnåvuorruj, moalg gemfriddjavuohtaj ja prienntimfriddjavuohtaj ja ietjá vuodo friddja-ja rievtesvuo da: rievtesvuo da li svieriga álmmugin ja gåktu válljim rijka bäjvváj galggá tjadá duvvat. vá, dat javllá gut galggá gånågissan jali dråttnigin. Ulmutjij riektá Rijkabiejven, ráddidusán ja ålles stáhta, dajvak ja kommunvna dåjman la åvdåsvás stádus ulmusjriektájs vaj e doajeduvá. Raddidusá guhkaájggásasj ulmme l nannit ålles roadduj ulmutjij riektájda Svierigin. Svierigin ulmutjij riektá suoddjiduvvi goappátjagá vuodolága ja ietjá lagáj ja biejadusáj baktu. Duodden vil Europa konvensjåvnnå la fámon suodjáj ulmutjijrijkajgasskasasj såbadusá stáhtaj gaskan ma mierredi ulmutjijriektájt. Ráddidusá dahkamus åvddånahttet ja suoddjit ulmutjij riektájt dåbddomerkav vaddá goappátjagá rijkalasj politijkkaj ja ålggorijkapolitijka gájkka åsijda. Buohtaárvvo Svierigin la guhkaájggásasj árbbedáhpe barggat buohtaárvvoássjij. Buoh taárvvo merkaj nissunijn ja ålmmåjn li sämmi riektá ja máhttelisvuoda gájkka viessoma guovlojn, buojkulvissan sämmi vidjura barggomárnánin, juogedum åvdåsvásstádus hejmas ja mánájs ja ekonomalasj buohtaárvvo. Vilá l fámo ja bájnnema juohkem nissunij ja ålmmåj gaskan umasslágásj sebru dagá umasse åsijn. Politijkka la guovlojs akta manna sjiervvejuohkem la avtaár vulasj. Rijkabiejven la nissunij låhko 45 prosännta ja ålmmå 55 prosännta. Ietjá guovlojn, nåv gåk diedalasj guovlon, kultuvran, mássmediajn, svieriga girkkon, ja äládusiellemin, de nissuna li binnebu mierrediddje virgijn. Äládusiellemin li ålmmåj låhko stuoramus, vájku muhtem rievddadisá maŋemus jagijn. Almulasjvuohta Almulasjvuohtaprinsihppa Almulasjvuohtaprinsihppa merkaj fábmudagáj, rijkabiejve ja mierrediddje kommuvnna tjåhkanimij doajmma nåv guhkás máhttelis galggá sadjihin årrot. Loabedittjat máhttelisvuodav gehtjadibmáj sijá dåjman, de prinsihppa almulasj ássjetjállagij almulasjvuoda birra l tjáleduvvam avtan vuodolágán, prienntim friddjavuohtabiejadus. Almulasjvuohtaprinsihppa vaddá gájkajda riektáv almulasj ássjetjállagjt låhkåt. Ássjetjállaga ma duostoduvvi jali rájaduvvi Ráddidusdåjmadagás ja ietjá fáb mudagájs, buojkulvissan breva, märrádusá ja guoradallama li ienemusát almulattja. Oajvvenjuolgadus la gájkka duostodum ássjetjállaga galggi registarduv vat duossto fábmudagán. Mujttotjállaga ja åvddåbargo e iemeláhkaj almulasj ássjetjállagin árvustaláduvá. Jus sihtá diehtet makkir ássjetjállaga gávnnuji fábmudagán jali dajt låhkåt de aktavuodav válldá fábmudagájn. Almulasjvuohtaprinsihppa merkaj aj virggeulmutjijn ja iehtjádijn gudi barggi stáhtan, kommuvnan ja lánndadikken la diedediddjefriddjavuohta. Merkaj siján la riektá giehttot dakkirij birra ma ietján li tjiehkusa, tjuolldasijn sierra diedojda, buojkulvissan mediajda, váni stráffuduvvát dan åvdås ja váni barggevadde diedek gut la diedojt vaddám. Vuogádahka oahttsij la ájnas doajmma loabedittjat ássje li sadjiha almulasj fábmudagájn, buojkuldahka l hájedum moatten ietjá rijkjan. Svierigin li tjuovvo almulasj oahttse: Justitieoahttse (JO) – jali Rijkabiejve oahttse gåktu almulattjat gåhtjoduvvi lágajt ma li fámon ja ietjá riektábiejadusájt sijá dåjman. Justitiekanslerin (JK) li oajvvedahkamusá sujnnit fábmudagájt ja duobbmo ståvlåjt ráddidusá åvdås, åvdåstit stáhtav rijdojn duobbmoståvlån, hiebadit ekonomalasj mávsálvisrávkalvisájt stáhta vuosstij, guoddaliddjen prienntim- ja moalggemfriddjavuohtariektáássjijn ja ráddidusá juridijkalasj rádevadden årrot. Oassteoahttse (KO) bälos oasstij ájnas ássjijt vidnudagáj vuosstij duobbmo ståvlån. KO:a oajvvedahkamus la gehtjadit vaj vidnudagá tjuovvo márnánasstem-lágav, såbadusnjuolgaduslágav, buvtasihkarvuohtalágav ja mälggat- ja häjmmavuobddemlágav. Nuppástimoahttse (DO) åvdåsvásstádusáv adná nuppástimlága ållidimes. Mánáoahttse (BO) åvdås mánáj ja nuoraj riektájt ja ájnas ássijt FN: konven sjåvnå milta, máná riektáj birra. Máná- ja oahppeoahttsen (BEO) la dahkamus mánáj ja oahppij riektájt ábjjat, skåvllålága milta. Stáhta gehtjadibme Konstitusjåvnnåbarggojuogos, KU, la barggojuogos rijkabiejven mij gehtjat stáhtarádij virggedåjmadusáv ja ráddidusássjij giehtadallamav. Duodden KU gárvet ássjijt ma gulluji buojkulvissan vuodolágajda, rijkabiejvvebiejadussaj ja rijkadárkestiddjij válljimij. Rijkarevisjåvnnå, mij la fábudahka rijkabiejve vuollásasj, gehtjat stáhta fáb mudagájt ja dåjmajt ja gehtjat tjuovvu bagádisájt, njuolgadusájt ja biejdusájt ja ulme måhkkåj jåvsådi, dat javllá ráddidus ja ietjá fábmudagá ietjasa bargos åvdåsvásstádusáv adni. Vissa stáhta fábmudagá li aj gähttjofábmudagá, dat javllá siján la dahkamus gehtjadit dåjmajt. Stáhta gehtjat ja doarjju nåvti lánndadikkij, dajvaj ja kommuv naj bargov. Skåvllåinspeksjåvnnå l buojkulvissan gähttjofábmudahka mij skåv låjt sujnni, åtsådittjat skåvlå lágajt ja njuolgadusájt tjuovvu. Svierik ja EU Svierik la ådåjakmáno 1.b. 1995 rájes sebrulasj EUan 1994 rijkalasj álmmukjie nastime maŋŋela. Sebrulasjvuohta merkaj Svierik oassálasstá EU:a bargon ja máhttelisvuohta l bájnatjit märrádusájt. Svierik la gåjt dal ájn ekonomalasj ja moneterra unijåvnå ålggolin, EMU, mij iehtjádij siegen merkaj sebrulasjrijkajn la euro aktisasj biednigin. Ragátmánon 2003 lij álmmukjienastibme jus Svierik luluj oassálasstet biednikunijåvnnåj. Boados sjattaj 55,9 prosännta válljijiddjijs vásstedin e sidá. Bájkoj 1200 svierik viesájdiddje barggi EUan. Sijás muhtema åvdåsti Svierigav ja svieriga oasálasjvuodajt gå iehtjádijn li umasse virge EU:a tjuottudusán, buojkulvissan Europa kommisjåvnån. Svierik ja FN Svierik sjattaj sebrulasj Aktidum násjåvnåjn, FN, 1946, jage maŋŋela gå or ganisásjåvnnå lij vuododuvvam. Dat rájes la dåjmalasj oasálasjvuohta FNan årrum ájnas oassen svieriga ålggorijkapolitijkan. Svieriga ráddidus, ieneplågo dårjajn rijkabiejven, árvustallá aktisasjbargov FNan ájnnasamos ássjetjállagin ásadittjat värálda stuorra viessomássjij. Dahkamus rávkká nanos FNav ja lahka aktisasjbargov bájkálasj organisásjåvnåj, aktugasj rijkaj ja sivijlla sebrudagájn väráldav birra. Svierik la 1960-lågo rájes oassálasstám moatten FN:a ráfegáhttim dagojda. Ienep gå 70 000 svierikviesájdiddje li mälggat ájgev FN-virgev dåjmadam ja moadda svierikviesájdiddje li barggam FN-såbadiddjen. Svierik doajmmá moattelágásj FN:a barggoguovlojn. Rijkka l gávnnum álga diddjij siegen ájnas ássjijda. Jábmemstráffa hiejtedibme, mánáj riektá, apartheida hiejtedibme, bijnedimkonvensjåvnnå, ja ietjá guovlojn nåv gåk várjjofámo unnedimen, birás ja narkotihkavuosteldibme li buojkulvisá ássjijda majda Svierik la oassálasstám. Svierik la aj stuorámus vaddijs akta FN:a umasse orgánajda moattelágásj åvdedimaktisasjbargon. Nuorttarijkaj aktisasjbarggo Aktisasjbarggo njuolgadusáj milta nuorttarijkaj gaskan la boarrásamos ja vij desbirástiddje dajvak aktisasjbargo väráldin. Politijkalasj aktisasjbarggo l vuododum aktisasj vuojnojn ja sidodin båhtusij måhkkåj jåvsådit mij åvddånahttá dåjmalasj åvdedibmáj ja laset Nuorttarijkaj máhttudagáv ja gáhpustimfámov. Nuorttarijkaj ráden, mij vuododuváj 1952, li 87 rádeájrrasa Dánmárkas, Suo mas, Islándas, Vuonas, Svierigis, Ferasuollus, Ruonaednamis ja Ålándas. Sebrulattja li rijkaj párlamentajn, nammaduvvi färttáhasj belludagás ja válljiduvvi parlamentas. Njuolgga válljima Nuorttarijkaj rádáj e dagáduvá. Nuorttarijkaj ministarráde Nuorttarijkaj ministarráde vuododuváj 1971 ja l nuorttarijkaj ráddidusáj aktisasjbarggoorgána. Ministarráde, vájku namma, ij la akta valla moadda ministar ráde. Moadda nuorttarijkaj fáhkkaminisstara tjåhkani ministarráden moaddi jahkáj. Ålggorijka- ja várjjofábmominisstara e oassálasste, ja li Nuorttarijkaj ministarráde ålggolin. Ij la diedon hieredis nuorttarijkaj minisstarida tjåhkanit. Láhka (2009:724) rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra /Fábmuj boahtá I:2010-01-01/ Gájkkásasj biejadusá 1 § Dán lágan li biejadusá rijkalasj unneplågoj, rijkalasj unneplågogielaj ja tjuottjudusguovloj birra ja riektá birra unneplågogielajt ávkkit tjuottjudusfábmudagájn ja duobbmoståvlåjn, ja märrádusá muhtem välggogisvuodaj birra åvddåskåvlådåjman ja vuorrasijhuvson. Lágan li aj biejadusá lága adnema dåbelijtjuovvoma birra. 2 § Rijkalasj unneplågo li juvdára, roma, sáme, svieriksuobmelattja ja duornosliegega Svieriga välggogisvuodaj milta Europaráde rábmakonvensjåvnå hárráj rijkalasj unneplågoj suoddjima birra (SÖ 2000:2) ja europalasj njuolgadusá rijkadajva- jali unneplågogielaj birra (SÖ 2000:3). Giellalágan (2009:600) diededuvvá rijkalasj unneplågogiela li suomagiella, jiddisj, meängiella (meänkieli), románagiella (romani chib) ja sámegiella. 3 § Tjuottjudusfábmudagá galggi gå la dárbbo sjiehtesláhkáj diededit rijkalasj unneplågojda sijá rievtesvuodaj birra dán lága milta. 4 § Giellalágan (2009:600) diededuvvá sebrudagán la sierra åvdåsvásstádus suoddjit ja åvddånahttet rijkalasj unneplågogielajt. Sebrudahka galggá ietján aj åvddånahttet rijkalasj unneplågoj máhttelisvuodajt anodit ja åvdedit kultuvrasa Svierigin. Mánáj kultuvralasj identitehta åvdedibme ja unneplågogielasa ávkkim galggá sierraláhkáj åvddånahteduvvat. 5 § Tjuottjudusfábmudagá galggi rijkalasj unneplågojda vaddet máhttelisvuodav bájnatjit ássjijn ma sidjij guosski ja guhkás máhttelis rádedit unneplåhkoåvdåstiddjij dakkár ássjijn. Tjuottjudusguovlo 6 § Tjuottjudusguovllon suomagiellaj li kommuvna Botkyrka, Eskilstuna, Váhtjer, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Huddinge, Håbo, Giron, Köping, Bájil, Sigtuna, Solna, Stockholm, Södertälje, Tierp, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Älvkarleby, Österåker, Östhammar ja Övertorneå. Tjuottjudusguovllon meängiellaj li kommuvna Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå. Tjuottjudusguovllon sámegiellaj li kommuvna Árjepluovve, Árviesjávrrie, Berg, Váhtjer, Härjedalen, Jåhkåmåhkke, Giron, Liksjuo, Máláge, Suorssá, Lusspie, Straejmie, Ubmeje, Vualtjere, Åre, Älvdalen ja Luvlieluspie. 7 § Ietjá kommuvna gå ma diededuvvi 6 § máhtti diededime maŋŋela bessat suomagiela, meängiela jali sámegiela tjuottjudusguovlluj. Märrádusáv vaj kommuvnna galggá tjuottjudusguovlluj oadtjot bessat, váldeduvvá ráddidusás. Ráddidus oadtju biejadusájt tjuottjudusguovlluj diededit dakkár iesjmiedogis säbrrama birra. Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav fábmudagájn ávkkit 8 § Aktugattjajn la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit ietjasa njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusguovlujn man geográfalasj doajmmabájkke ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu unneplågogiela tjuottjudusguovlujn. Dat gullu ássjijda gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássjen la tjuottjudusfábmudahkaj tjanos. Jus aktugasj suomagielav, meängielav jali sámegielav ávkki dakkár ássjen, la fábmudahka vielggen njálmálasj vásstádusáv sämmi giellaj vaddet. Aktugattjajn gejn ij la juridijkalasj viehkke, la vil riektá ádnoma maŋŋela oadtjot tjálalasj jårggålimev ássje märrádusás ja märrádustjielggimis suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. Fábmudahka galggá ietján aj rahtjat aktugattjajt ietjasa giellaj duosstot. 9 § Tjuottjudusguovlo ålggolin la aktugattjajn riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusfábmudagáj ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássje máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi unneplågogielav bukti. 10 § Aktugattjajn la agev riektá suomagielav ja sámegielav ávkkit tjálalasj aktavuodajn Rijkabiejve oahttsij. Dan láhkáj la aj aktugattjaj tjálalasj aktavuodajn Justitiekanslerijn, Oadjodåjmadagájn, Värrofábmudagájn ja Nuppástimoahttsijn (DO) ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj. 11 § Tjuottjudusfábmudagá galggi barggat vaj bargge gávnnuji gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav máhtti gå la dárbbo aktugattjaj aktavuodajn fábmudagájn. 12 § Tjuottjudusfábmudagá oadtju mierredit sierra ájgijt ja sierra sajev duostutjit guossididdje aktugattjajt gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav ságasti, ja sierra telefåvnnåájgijt adnet. Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § /Ådå namádissa X § U:2009- Oassebielen jali oassebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen, lenariektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suomagielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. 13 § /Fábmuj boahtá I:2010-02-15/ Oassebielen jali oassebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen tjuottjudusriektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suomagielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. (Láhka 2009:857). 14 § Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav riektáássjijn jali ássjijn duobbmoståvlåjn 13 § milta gåbttjå riektáv ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusájt vaddet dan giellaj, riektáv oadtjot dajt ássjetjállagijt ma riektáássjáj jali ássjáj gulluji njálmálattjat jårggåluvvat dan giellaj ja riektá njálmálasj sjiehtadallamij duobbmoståvlå åvdån sáhkadit dav gielav. Duobbmoståvllå galggá ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusáv dárogiellaj jårggålit, jus ij vuojnunagi la dåssjen. Ietján galggá duobbmoståvllå aj rahtjat unneplågogielav ávkkit aktavuodajn oassebielijn jali oassebiele sadjásattjajn. Gájkka riektáássjijn jali ássjijn ma gåbtjåduvvi riektás suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § milta la oassebielen jali oassebiele sadjásattjan gänna ij la juridijkalasj viehkke, riektá oadtjot jårggålum duobmov ja duobbmooarev jali märrádusáv ja märrádustjielggimav tjálalattjat dan giellaj gå ádnu. 15 § Gut sihtá suomagielav, meängielav jali sámegielav riektáássje jali ássje giehtadaládijn duobbmoståvlån ávkkit 13 § milta galggá dav ádnot gå riektáássje jali ássje álgaduvvá jali vuostasj bále oassebielle galggá riektáássjen jali ássjen moalgedit. Jårggålimánulvisáv 14 § goalmát biehke milta galggá vahko sinna ádnot dat rájes gå duobbmo jali märrádus la diededuvvam, jus dakkár ánulvisáv ij la åvdebut ádnum riektáássje jali ássje giehtadaládijn. Jus ánulvis unneplågogielav jali jårggålimev ávkkit, ánoduvvá maŋebut gå mij vuostasj ja nuppát biehkijn javladuvvá de oadtju hilgoduvvat. Dakkár ánulvisáv aj oadtju hilggot jus la vuojnunagi hiebalgahtes ulmme. 16 § Jus oassebielen jali oassebiele sadjásattjan la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav gierregin ávkkit, galggá dålkkå gåhtjoduvvat märrádusáj milta 5 kap. 6-8 §§ och 33 kap. 9 § gierrekbálkan ja 50-52 §§ tjuottjudusprosässalágan (1971:291). Suomagiella, meängiella ja sámegiella åvddåskåvllådåjman ja vuorrasijhuvson 17 § Gå kommuvnna tjuottjudusguovlon sajev åvddåskåvllådoajmmaj fállá 2 a kap. 1 ja 7 §§ milta skåvllålágan(1985:1100), galggá kommuvnna sajev fállat mánájda gej sujttoaddne dav rávkká åvddåskåvllådåjman gånnå ålles jali oase dåjmas li suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. 18 § Kommuvnna tjuottjudusguovlon galggá sunji gut ádnu fállat máhttelisvuodav ållåsav jali åsijt oadtjot dat fállam dievnastusás ja sujtos vuorrasijhuvso ráma sinna, barggijs gudi máhtti suomagielav, meängielav ja sámegielav. Dan láhkáj la aj kommuvnajda tjuottjudusguovlo ålggolin, jus kommuvnan li bargge gudi gielav máhtti. 19 § Jus sierra oare gávnnuji oadtju ráddidus biejadusájt diededit vaj soames fábmudahka mij la ráddidusá vuolen galggá tjuoldastuvvat 8 § adnemis. Sämmiláhkáj la aj lánndadikkijda ja kommuvnajda ráddidusá fábmodime maŋŋela ássjijn ma kommuvnnafábmudagájda guosski. Dåbelijtjuovvom j.n.v. 20 § Tjuovvot galggá mak tjuottjudusfábmudagá dáv lágav anedi. Ráddidus diedet biejadusájt makkár fábmudahka jali fábmudagá galggi dåbelijtjuovvoma åvdås vásstedit. Dat dåbelijtjuovvomåvdåsvásstádus ij ietjá fábmudagáj gähttjoåvdåsvásstádusáv unneda. 21 § Fábmudahka manna la åvddålijtjuovvomåvdåsvásstádus galggá aj rádevaddema, diededime ja sjimugis dåjmaj baktu viehkedit ietjá tjuottjudusfábmudagájt lága adnemijn. Siri Nystø Ráhka Sáme allaskåvllå Guovte gielajda låhkåt - julevsámemánáj giellamáhtudahka ja låhkåmtjehpudahka Julevsáme máná Vuonarijkan oahppi skåvlån låhkåt sihke dárogiellaj ja sámegiellaj. Låhkåm le tjehpudahka majt mánná åvddånahttá, gånnå ulmme le dåjmalasj låhkåmtjehpudagáv åmastit. Ja sæmmi láhkáj gå mánná máhttá oahppat guokta giela, máhttá aj mánná oahppat låhkåt daj guokta gielajda. Muv dutkam galggá låhkåmtestaj tjadá guoradallat mánáj låhkåmtjehpudagáv gå galggi fonologalasj låhkåmdáses ortografalasj låhkåmdássáj jåksåt. Låhkåmtesta galggi guoradallat gåktu mánná dekåvddij bágojt, sijá gielalasj diedulasjvuodav ja báhkoboanndudagáv julevsámegiellaj. Ulmme dutkamijn le gávnnat gåktu julevsámegiellaj le låhkåt gå mánná galggá nanos låhkken sjaddat. Vuodon muv dutkamin li kognitijvalasj teorija, ja ahte låhkåm le prosæssa gånnå lij moadda oase. Guokta bágo ma lij ájnnasa dán aktijvuodan li dekåvddim ja dádjadibme. Mánná viertti máhttet dekåvddit bágov, juogu de fonologalattjat jali ortografalattjat. Valla mánná viertti aj dádjadit sisanov. Dá lij prosessa gånnå giella vájkkut, ja julevsámegiela ja dárogiela gaskan lij gielalasj sieradusá. Dán dutkamin tjalmostav julevsáme fonemajt, valla ienemusát morfologalasj aspevtajt mij gullu såjådimijda. Gatjálvis le gåktu låhkåmåvddånibme le gå mánná galggá guokta gielajda oahppat låhkåt, ja man láhkáj julevsáme fonema ja morfema vájkkudi dekåvddimav ja dádjadimev. Gå mánná oahppá låhkåt le aj gielalasj diedulasjvuohta viehkkenævvo gå galggá dádjadit ja åvddånit giellamáhtudagáv sihke njálmálattjat ja tjálalattjat. Sámegiellaj le soajttá morfologalasj diedulasjvuohta, dádjadibme bágoj morfologalasj struktuvraj birra, sierraláhkáj ájnas. Dán åvddånbuktemav galgav dájt gatjálvisájt dágástallat, ja vuosedit muhtem buojkulvisájt låhkåmtestajs. TJOAHKKÁJGÄSOS Ådå tjátje, tjáhppis spiejildime. Industridjalasj kolonialissma dáttja tjáhtjefábmobidtjima tjadá boatsojsujttoednamin 1910-1968 Gå dáttja jávrijt ja änojt dulvvadahtjin de álgij akta dajs vuostasj plánidum stuoráp ekploaterima ma sjaddin ållo sajijn boatsojsujttoednamin Svieriga rájij sinna. Dán diedalasj tjállaga vuodo manná maŋŋekolonialak gähttjamguovlos gånnå Svieriga politijkka ja praktijkka sámij, räjnárij ja Sámeednamij vuosstáj guoradaláduvvi kolonialissman tjáhtjefábmobidtjima gávttuj. Åtsådallam álggá daj vuostasj stuoráp bidtjimij boatsojsujttoednamin 1910-lågon, ja joarkká gehtjadimijn lágaj hárráj ma álkkedin tjáhtjefábmobidtjimijt nubbe väráltdoaron. Maŋutjissaj guoradaláduvvi vuossteháhko ja vuojnno ma sjaddin máhttelis 1950- ja 1960-lågojn, iehtjádij siegen gå vuododij rijkkalihtov svieriga sámijda. Gehtjadibme manná 1968 rádjáj ja sämmi jage bådij árvvádallam ådå boatsojäláduslága birra. Gå dáttja jávrijt ja änojt dulvvadahtjin boatsojsujttoednamin de tjadáduvvin institutalasj rábmaverkajn tjáhtjelágas, boatsojguohtomlágas ja stáhta boatsojäládusadministrasjåvnå mindárimes, ma vuojnodibmen dahkin boatsojsujtov äládussan ja räjnárij rievtesvuodajt tjáhtjeriektáássijn. Fábmudagá ja bidtjijiddje håladin ja barggin industrikolonialak diskursas gånnå rievtesvuoda ja histårjjå máhttin bånjudallat bidtjijiddjemiellogisvuoda ávkkáj. Håladime tjadá ”álmmuga buoremussan” bidtjiduvvin Svieriga tjáhtjefábmovuogádagá, vuododum hálbes energiddjaj nuorttat ja dassta sjattaj riektálasj ålgustjuolldemin ja unnediddje riektáäjgádin ja miellodiddjen. Dán vuogádagán oadtjun räjnára nievrep riektásajádagáv ednambarggijs, ja sáme boatsojsujto ålggolin nuppástallin ienebut. Dulvvadime unnedin boatsojguohtomednamijt vaj binnáp sáme máhttin boatsojäládusán barggat. Sáme riektáoajbbom 1950- ja 1960-lågojn dagáj vaj ulmutja juorrulahtjin jus bidtjima lidjin diehttelis. Sáme rievtesvuoda hárráj de åvdedibme suojmabut manáj gå muhtem riektáássje ettjin guoradaláduvá tjielggidusájn jut lidjin juo duobbmoståvlån. Industrikolonialak diskurssa ja stivrrim tjáhtjefábmopolitijkas hásteduvvin huoman rievddadit muhtemijt sijá vuojnojs boatsojsujto ja räjnárij hárráj. Valla sáddnan la de báhtsin ietjá vuojno mälggadij gå sáme vuornoduvvin saje ja bájnatjibme sámefoanndabiednigij badjel ma galggin ekploaterima vahágijt unnedit. Översättning: Nils-Olof Sortelius Dán guoradallama ájggom lij sáme biebmov ja viessomvuogev tsuojgodit, ja åtsådit gåk árbbedábak sáme bårråmdábe, stuoräládusebna juohkem ja káffajuhkam nuorttalándak álmmugin, bájnná jábmemav ja bårredávddabalov ja tsåhke-/ varravárredávddabalov. Guoktalågev sáme gatjádaláduvvin sijá äjgádij viessomvuoge ja biebmo birra 50-70 jage dán åvddåla (Oasseåtsålvis 1). Biebbmodáhtá 397 sámes ja 1842 láttes guoradaláduvvin parametragahtes gähttjalimij ja muhtem miere unnemus kvadráhta vuoge (PLS) viehkijn. Gålmmå tjuovvo oasseåtsådime, gájkka kohorttaåtsådime, vuolggin Västerbottena varresvuohtaåtsådimj oassálasstij jábmemårijs jali bårredávddaskihpudagájs (64 603-77 319). Ballamoarremerustallamav dahkin Cox regressionijn. Oasseåtsådibme 2 spiedjildij avtaárvojt árbbedábak sáme biebmon tjuokkesmåhtajn nållå rájes gávtse tjuoggáj. Dat lahkke oassálasstijs gudi bårrin ienemus ruoppsis biergov, buojdes guolev, buojdev, muorjijt ja máleskáfav, oattjoj avtav tjuoggáv juohkka avta bårråmoases, aktan 5 tjuoggá ienemusát. Ájn 3 tjuoggá oattjoj dat lahkke oassálasstijs mij båråj binnemus ruonudisájt, lájbijt ja fiberijt, aktan ienemusát 3 tjuoggá. Oasseåtsådibme 3 spiedjilt vidjurijt kolhydráhtaj ja proteijnaj gaskan biebmon nåv gåhtjodum LCHP (vuolle-kolhydráhta, alla-proteijna) tjuoggáj viehkijn. Alemus LCHP tjuoggájt (=20) oadtjun oassálasste gudi binnemus kolhydráhtajt ja ienemus proteinajt bårrin ja vuolemus LCHP tjuoggájt (=2) oassálasste gudi ienemus kolhydráhtajt ja binnemus proteijnajt bårrin. Oasseåtsådimen 4 åtsådaláduváj bårredávddaballo brygga- ja máleskáffajuhkkijn. Oasseåtsådibme 5 lij aktijdum guoradim-åtsådibme, gånnå káffajuhkkij tsåhkedávddaballo merustaláduváj aktijdam vihkemáhtsadime baktu. Vuordedahtek lij buojdes guolle ájnnasabbo gå boatsojbierggo sámijda oarjje Lapplándan 1930-1950-lågojn ja ájn vilá ällosáme guolev ienebut bårri gå ietjá sáme ja látte. Ietjá sierra merka sáme biebmon lij alep oasse buojdes, máles ja máleskáfas ja unnep oasse lájbes, fiberis ja sáddjidum ruonudisájs (Oasseåtsådibme 1). Árbbedábak sáme biebmo muoduk biebbmo, alep Sami diet score tjuoggáj, aktijaneduváj lasse jábmemijn sierraláhkáj ålmmåj hárráj (Oasseåtsådibme 2). Biebbmo vuolep kolhydráhttaåsijn ja alep proteijnnaåsijn, alla LCHP tjuoggáj, ittjij jábmembalov bájne, maŋŋel gå statistijkalattjat gehtjadam buojddebårråmijt ja ieme ballovidjurijt (Oasseåtsådibme 3). Káffajuhkam lij tjanádum juogu de lasse gájkkásasj bårredávddaballuj, jali lasse prostáhta- bahtatjoallebårredávddaj. Kujnajn gudi máleskáfav juhkin ≥ niellji bäjvváj lij binnep njidtjebårredávddaballo gå buohtastahttá kujnaj gudi < akti bäjvváj juhkin. Ålleskáffa ja bryggakáffa tjanáduváj lasse njidtjebårredávddaballuj nuorap kujnaj hárráj ja binnep vuorrasappoj. Ålmmåjn gudi juhkin edna máleskáfav lij lasse bårredávddaballo vuojŋŋamorgánajn (Oasseåtsådibme 4). Ålmmåjn gudi juhkin edna bryggakáfav lij lasse tsåhkedávddaballo (Oasseåtsådibme 5). Vuorrasap sámij tsuojggoma äjgádij guollebårråmis gå buohtastahttá boatsojbierggobårråmijn 1930-1950-lågo, vuosedi biele alla kultuvrak sisanos e agev dárbaha sämmi nanos objektijvak sisanov adnet. Oasseåtsådimij 2-5 båhtusa vuosedi åtsådum biele árbbedábak sámebiebmos ja viessomvuoges e varresvuodav ja skihpudagáv nuorttalándak álmmuga hárráj heva bájne. (translation: Karin Tuolja) § 1 Namma Værmádagá namma l : NetSam – Sámegielåhpadusá værmádahka NetSam – Sámi oahpahusa fierpmádat NetSam – Viermievierhkie saemienlïerehtæmman § 2 Ulmme Værmádagán le ulmme åvdedit ja åvddånahttet sámegielåhpadusáv dábálasj sáme oahppaplánaj milta ja sámegielaj oahppaplánaj milta Vuonan. Værmádahka galggá åvddånahttet, bærrájgåhtset ja aktisasjbargov ásadit máhtudagáj hárráj sáme åhpadusán/profesjåvnån. Værmádahka galggá aj doajmmat arenan sáme giellaåhpadusá diehto- ja åtsådallamlånudibmáj. § 3 Sebrulasjvuohta Åhpadiddje, studenta ja skåvllåjådediddje, gudi barggi sámegielåhpadusájn, máhtti sæbrrat værmádahkaj. Institusjåvnå ja iehtjáda, gudi barggi sámegielåhpadusájn, máhtti aj siegen liehket værmádagán. Værmádagá sebrulasjvuohta le nåvku, valla oassálassti vierttiji tjáledit dåjmadagá baktu. Værmádahka ij mávse oassálasstij gålojt ma gulluji værmádagá oassálasstemij. § 4 Organiserim Værmádagá dåjmadahka/bæjválasj doajmma biejaduvvá Sáme låhkåmguovdátjij. Nannitjit aktijvuodav værmádagán máhtti bájkálasj værmádagá ásaduvvat iesjguhtik dásijn, fágajn ja gielajn. Ásaduvvi aj værmádagá virggeguojmij gaskan, gudi barggi aktisasj hásstalusáj, gånnå máhttá oadtjot bagádallamav mentoris. Værmádaga arkijva, bievddegirje, ruhtalåhko ja rapporterim vuorkuduvvi Sáme låhkåmguovdátjin, gænna l åvdåsvásstádus værmádagá ruhtalågos. Dåjmadahka doajmmá ja vállji næhttatjoavddusav mij la hiebalgis værmádahkaj. § 5 Ruhtadibme Aktisasjbarggoguojme juollodi rudájt værmádagá doajmmaj. § 6 Stivrrajuogos Værmádahka jådeduvvá stivras, gånnå máhtti liehket gitta vihtta sebrulattja. Stivrrajuohkusin la jådediddje, nubbenjådediddje ja stivrrasebrulattja. Sihke skåvllåæjgáda/jådediddje ja åhpadiddje bierriji liehket stivrrajuohkusin, ja stivrrajuohkusin bierriji liehket åvdåstiddje sihke nuortta-, julev-, ja oarjjelsáme guovlojs. Stivrrajuohkusa sebrulattja ja persåvnålasj sadjásattja válljiduvvi dábálattjat 2 jahkáj. Válljimin bierri dættoduvvat jut ij ålles stivrrajuogos målsoduvá sæmmi ájge. Stivrrajuogos doajmmá aj válljimnammadussan. Værmádahka gåbttjå stivrrajuohkusa gålojt. § 7 Stivrrajuohkusa bargo Stivrrajuogos galggá: -giehtadallat ássjijt ma gulluji værmádagá doajmmaj, ja jåhtuj biedjat dåjmajt ma máhtti åvddånahttet dan ulmev. – værmádagá sebrulattjajs oadtjot árvvalusájt dárboj hárráj – diedojt juohket, rapporterit ja tjuovvolit bargojt værmádagán § 8 Tjåhkanime Juohkusa jådediddje gåhttju aktan dåjmadagájn stivrrajuogostjåhkanimijda ja jådet dajt. Jus jådediddje ij sebra tjåhkanibmáj, de nubbenjådediddje dav jådet. Gåhtjoduvvá tjåhkanimijda nav álu gå jådediddje/stivrrajuogos gávnat. Ásaduvvi ienemusát 4 stivrrajuogostjåhkanime jahkáj. Ålles stivrrajuogos ja sadjásattja æjvvali vuostásj tjåhkanimen juohkka válggagávdan. § 9 Dåjma Værmádagán le jahkásasj tjåhkanibme. Ásaduvvá dalloj gå li kursa, seminára ja konferánsa. Værmádagá oassálasste máhtti ietja organiserit bájkálasj ja guovlo tjåhkanimijt dárboj milta. Værmádagán galggá liehket ietjas næhttabielle mij ájmon aneduvvá ja ådåstuhteduvvá. Næhttabielen galggi aj bájkálasj juohkusa ja nammadusá oadtjot máhttelisvuodav ietjasa diehtobielev adnet. Stivrrajuogos ásat barggoplánav válggagávddaj. § 10 Hiejttem Værmádagá hiejttem máhttá dåssju mierreduvvat jahketjåhkanimen (dábálasj jali sierra), ja binnemusát 2/3 ieneplågujn jienastiddjijs registreridum sebrulattjajs. Hiejttemoajvvadus galggá diededuvvat gå jahketjåhkanibmáj gåhtjuduvvá. § 11 Njuolgadusá Njuolgadusá mierreduvvi værmádagá álgadimtjåhkanimen. Gå njuolgadusá galggi mierreduvvat jali rievddaduvvat, de viertti mærrádusán liehket 2/3 ieneplåhko jienastiddjijs registreridum sebrulattjajs. Jahketjåhkanime gåhttjomin galggi njuolgadusáj rievddadamoajvvadusá boahtet åvddån værmádagá sebrulattjajda. Pdf- fil: Oajvvadus njuolgadusajda Tysfjord kommune : Stipænnda almodus åhpadussaj - Tips en venn Divtasvuona suohkan la biednigijt biedjam åhpadusstipænndaj barggijt suohkana virgjijda åttjutjit. Suohkan almoda dá stipenda skåvllåjahkáj 2012/13: 2 stipendajt oahppijda åvddåskåvllå-åhpadusán. 3 stipendajt oahppijda åhpadiddje (dábálasj) åhpadusán. Stipænndastuorrudahka l 20.000.- skåvllåjahkáj. Stipænnda juogeduvvá ietjas njuolgádusáj jielggi ma gávnnuji suohkana næhttabielen. Åhtsåmus sáddiduvvá Divtasvuona suohkanij Njunnjutjij p,b 104 8591 Kjøpsvik Åhtsåmájgge: 19 b. gålgådismánon 2012. Ienep diedojt guláda Bajás-sjaddam- ja åhpadus åjvijn Gunnar Solstrøm tlf. 91688506. Tysfjord kommune : Mujttogierge almulasj ilmodibme Måsken - Tips en venn Divtasvuona suohkan sávvá gájkajt vájmulasj buorisboathemijn guddnedimáj Måsskåj. Mujttogiergge mij le tsieggidum gijtton sámijda gudi nuppát væráltdoarroájge 1940 - 1945 báhtariddjijt Svierigij doalvvun ja ietjá Divtasvuona sámijda ratjástime åvdås doarroájgij, galggá almmulattjat ilmoduvvat mujttogierggen. Guddnedibme le Måsken mánnodagá moarmesmáno 26. biejve kl. 13:00. Vanntsafilkka manná Ájluovtas kl. 12:00, ulmutja bessi filkav máksemis. Guddnedibme jådeduvvá suohkanoajves Tor Asgeir Johansen. Biskoahppa Tor B. Jørgensen ja sámediggepresidænnta Aili Keskitalo oassálassti. Liegga biebmoj, káfajn ja gáhkujn guossoduvvá skåvlån guddnedime maññela. Gájka li buorisboathem, ållagasj báhtariddjijdoalvvo mañeldisbuolva. Gájka máhtti aktavuodav Divtasvuona suohkanijn válldet guddnedime åvddålin, telefåvnån 75 77 55 00 jali mejlan Divtasvuona suohkan le aktan Salten Regionrådajn fylkkasuohkanij baktu åhtsåm ja oadtjum birrusij åvtåv milliåvnåv HøyKom-rudájs gåbdåbáddetsieggimij dajda bájkijda suohkanin gånnå ij uddni gávnnu gåbdåbádde. Smávsebrudakårniga baktu le aj biejaduvvam 300 000 kråvnå iesjmáksusin. Dát tsieggim le læhkám anbudan valla ij le ájn mierreduvvam gudi tsieggimbargov oadtju. Doajvvop dát guovvamánon mierreduvvá. Gå dát le mierredum de hæhttup gávnnat ájn de vil ienep rudájt iesjmákson gå juollodime ålggot e máhte årrot ienep gå 50 % gålojs tsieggimij. Ienep diedo dán ássjen båhti maŋenagi. Mijá diedoj milta vájllu gåbdåbádde dáj sajijn suohkanin: 2. Botn / Hierenjárgga 3. Tsåhkulahka 4. Benasuoloj 5. Lásluokta Knut Hamsuna rijkka, nav gåk dav dåbddåp suv girjijs, ij le sierra sadje, valla universsa arvusmahtedum duobddágijs gånnå bajássjattaj – Nuortta Nordlándan. Tjálle imájrijkka vilá gávnnu dasi guhti sihtá åtsådit mij dájn oalle duobddágijn gávnnu, ilmme ja muossádusáj. Tjálle: Hamsun mielastuváj oavdos luonnduj ja daj geldulasj ulmutjijda ma guovlon årrun. Moaddi guddnet Nordlánda luondov, ja tsuojggij ulmutjij tjadnasav dasi, dagu girjen Markens grøde: Lågå ienebuv, guossida Hamsuna rijkka Aktisasjbarggo Kirisji Leningrad fylkan ja Divtasvuona gaskan Nordlánda fylkan álgij jagen 1992. Sávadus æládusaktisasjbargguj daj guokta suohkanij gaskan lij vuodo vaj guládallam álgaduváj. Maŋenagi nanos rádnastallam badjánij ja dát le vilá guovdátjin. Aktisasjbarggosjiehtadus vuolláj tjáleduváj gålgådismánon jagen 1992 ja le joarkeduvvam moaddi. Udnásj sjiehtadus doajmmat gitta jahkáj 2008. Ulmme aktisasjbargujn Kirisji ja Divtasvuona gaskan le náv tjáledum: Li læhkám moadda guosse daj guokta suohkanij gaskan. Sihke ruossja ja vuona bielen prosjækta le politihkalasj ja háldadus jådedibmáj lahka tjanádum. Valla aj dábálasj viesádij gaskan berustibme aktisasjbargguj le stuorre læhkám. Konkrehtalasj æládusaktisasjbarggo ij le doajmmaj biejadum, valla dav ulmusjgasskasasj vuodo mij le ásaduvvam le buorre vuodo åvddånahttemis boahtteájggásasj æládusvuorodimes Ruossjajn. Jage aktisasjbargujn Kirisji ja Divtasvuona gaskan le suohkanij álmmugijda buorre máhtudagáv vaddám mij guosská ráddnáálmmugav ja sijá kultuvrav, masi gallegattja dåbddin åvddål jagen 1992. Kultuvrra le vuona álmmugav ienemusáv vaddám, madi birás- ja luonndomuossádusá li jáhkedahtte ienemusáv ruossja álmmugij vaddám. Duodden almulasj aktisasjbargguj prosjæktaájgen, le priváhta berustibme mav viesáda daj guokta suohkanijn li åvddånahttám ájnas oasse læhkám. Uddni moattes Kirisjis Divtasvuonan årru. Per Arne Ráhka le Divtasvuona prosjæktajådediddje aktisasjbargon Kirisji ja Divtasvuona gaskan. Tjåhkanibme Divtasvuona suohkanijn aktisasjbarggosjiehtadusá gáktuj Tjåhkanibme suohkanstivra ájrrarij. Sámedikkepresidænnta buktá dánna sárnunusav Guossidibme Báhpaviesosaljo skihppijvieson ja huoksoviesojn Bårådibme rádegoaden Divtasvuona demænssasiebrre bivddi rabás tjåhkanibmáj sámedikkepresindentajn Aili Keskitalojn, gasskavahko guovvamáno 12.b kl. 19:00 Árrana auditåvrån, Ájluovtan. Tebmá: Sáme varresvuodadievnastusá julevsáme bájken. Guládallamulmusj, Sámedikken: Marja Kristiina Partapuoli, tlf. 78 48 42 36, Marja.Kristiina.Partapuoli@samediggi.no n Rundtuva Lass Rundtuvdalen Djupdalen Vassdalen Salvodalen Skjåvika Olaelva Vallebåan Muohtaroggi Djup Bálat Kjerrin DalelvaDjupvass S i p m o l v á r r i vuopmi åsenVassli Gulliklia Slåttbakk Gulliklivatnet bukta Gruvåsen Pollan Småholman Skarddalen gohpi Langås Småtuva kke dale lva SlåttliaDjupvika Middagsvika S k j å - NV Rånvassbotn Dalhøgda Ájdevuolle Ránuvuopmi l le t Råssenjárgga Middagsbergan NV NV NV orddal e n NV Ef j Siládemluokta S k r o v k j o s e n Ulbbeluokta NV Ulbegiedde R á b e k j u k s o Sluodnerågtjåhkkå NV n l ia Hierenjárgoalgge lva Merradisvatnet Skárffabákte Melkeva Sluodnerågge Melkevass Salletnjárgga Doaresgádde Lattásj aksla Skálltjonjárgga Á hk á vu o dn a Áhkávuon njárggaÁvkke lva Røvassdalen Gullikheimvika Gijssamåhkke Vasslielva Á htávu Divtas Soltuva Ávkijsuoloj Dimbarásse n odna sse lva vuod na Sjutuva Dimbarásse DimbarásvuodnaVuodnagiehtje Rávnno Vollan Gáktsavárre Mulbukta M e l l o m f j e l l e t Vássjá Muvlle Aktsevárre Veddalshøgda Vásj Botnaksla Oarjjelijnjárgga Muvlletjåhkkå ale n Låttev á jåhkå Stuorluokta Skardviktuva Stádda Jarbrua Ráppáluokta uo dn a Dimbarásvuodna Jarbruelva Klubbtuva Foarsonjárgga Småvatnan Bájddajávrre Boallonjárgga Biehtsenjárgga Taus Gielkájávrre vda Gielkáluokta n GuládakSlettmoa Láñásse BenasuolojGådjeluokta ltelv dale sae lva Gielkká Gárjjelvárre Skredbukta Russvikdalen Benasuollusj Gárjjelvágge Niejddatjåhkkå Ráluokta Marihola GUOVDDELISJÁVRRE Gielkávárre Gárjjelgoade Gásluovtvárre Fredagsvikdale n Ráluovtjávrásj Ráhtáluokta Ráhtáluokta Skihytta R á h p u k j á v r r e Guhkanjárgga Biesseluokta sda len Spálsgádde Tjihkkomluokta hkå Bisseluokta Gámalåptvárre Litlvas Láppesluokta Ráhtáluovtnjárgga Middagsurda Go Gámalåptjávrre Åmodalen Beadnakoajvve lva Pinhola Tuvvatnet Kjerran Skjåvika Forrhaugan Goahttse nnkjose lva Råssegiedde Juovvaluokta lva Jårbbåjávrásj Goarvenjárgga Davve-strávve Djupdalen OldervikaGásluoktaStuorluokta Sis-strávve vdalen Djupdalselva Goarvve sun Strávve Njássje Juñkánjárgga Sámeluokta Daudmannsaksla Tsagán Soahkenjárgga Jávrreneset Jábbmekoalgge jjåhk å Jæbbmá Nikkájåhkå Stáloluokta Guomo Geinnodahka NV Roavvevárre Njoassketjåhkkå Bieggeluovtvárre Tsåhkulahka Roavve Duorbunjávrre Gállájávrre Bieggeluokta Gåvsnåjnjárgga Slabávuodna Jågåsijdda Vájsávágge Ulli Gådjeluokta Vássjá Guomojtjåhkkå Vasjahallen Vuollejávrre tuva Mokki Vájsájåhkå Slahpa Måhkke Vájsájávrre Soahkenjárgga Vájsá Suolojgiesjnjuorra tjåhkkå dal Jalmaus Suolojgiehtje Njallem Øyvollaksla Sadjemjåhkå Badjesoabmo Vuollná Buorgojluokta Middags Sadjemjávrre Vuodoj Ájluokta Durrá Bårjåstjåhkkå Gjuvet Rigánjárgga Vuokságurssjo litle Moa Gådjeluokta Juovvaluokta Vuodogårttje Unnep Biehtsenjárgga Riehppejåhkå Stuoráp Sálomluokta lva NF Spællámåsske Mella Áhkásjjávrre Gárjjelnjárgga jåhkå Noajdejávrre Lábttjejávrre Mus Måskeluokta Tjårro Njárgádde Ráhkasluokta NF Varpvatn Gárjjelluokta Gáránisluokta G i h t s e t j å h k k å pv åge n Varpelv Unna Dáppájávrre G i h t s e j i e g a Råssenjárgga S p æ l l á Tjævrrá jåhk å lva Gárjjel Uhtsavuoppe Gáránistjåhkkå Ájlátvárre Dáppávárre Råssenjárg Slihppe Gåhpejávrre N o a j d d e Råsseluokta Gåhpetjåhkkå Slihpeluokta luokta Ålmmå jåhkå Jæmsluokta Gåhpe várre Småsvartvatnan Dáppájávrre Småvatnan Vá shállá Ibboluovtvárre Dáppávárre Ájdeluokta Ålmmåjávrre Dáppá Benanjárgga Vuollegåhpe M a n n f j e l l e t njunnje R udnávuodna Lásluokta lva V e t t f j e l l e t Tennvassbakkan V i h t i v á r r e Ibboluovt Ibboluokta B i e r n a t j å h k k åSkuogetjåkkå ájddeIbboluovtnjárgga Tjårro K ielva Lávrra Ibboluokta G ih tts ejå h kå Øvergåppe Badjegåhpe Tjiegñalisluokta Spællábahta Gárddeluokta Suolojávrre Slubbo Rávnno TverrfjelletStuorskájdde BiernajávrreT Jæmsluokta Ibboluovttjåhkkå Svienjunnjá Gevadalen Báisaèohkka Ibboluovtjávrre Návssteluokta j e p u r i sTjoallebatjåhkå Litlvasstuva GievaelvaKokneset Bájsájiegge Goahtejávrre Jávrásj áluovtjåhk åRásjvássjá NV Gevavatnet Nálakjávrre Gasskaskájdde gåhpe Háll Vuovde Njoaskásj geahèi Mellaskáidi Røysvatnet Muvrrajávrre Ráhpukvárre Skájde B áj sa jåhk å Garváldak Hálláluovt vas selva oalgge Á j de t jå r ro Biernoalgge Ráhpukjávrre jávrre Rásjvásj Guhkesjávrre Vuohppe várre Hoar ssa jåhkå gåphe Tjuhppa Rudnavuotna Vuohpenjárgga Biehtsegáma Guhkanjárgga Unnaskájdásjjávrre Ráhpu R i j d a g á d d e ajåh kjåhkå Sáltvuohppe Gájttsaluokta tts agåhp Sáltvuopnjárgga Sáv Sávttsagåp Vuolep stuollo vág Biernnajávrre Ruogovárre Biehtsenjárgga Sáltvuop várre Bierna lva Biertnatjåhkkå Tjielloabme tjåhkkåÁlmenikGájttsaluovtt Vuolep tjierregjávrre Sæjmmá jåhkkå Davve-bælgga Tjielum gåhpeÈielomvárriBelgajávvre Djupdalen Dátjajuolgge Tjáppanjárgga Guovddelis Slie ge gajå hkå Bælgga T j o a d d n e j á v r r e Gidádumluokta Bajep tjierregjávrre St uol oj åhkå Skiddetjåhkkå Gidádumlåpptå Sis-bælgga Utsvuodna Èielombákti Basudis Utsvuonjåhkå Hurrenjárgga Guovddelis tjåhkkå Runndagåpjávrre Stuolotjåhkkå jávvre Davveluokta Beal gg agohpi Bajep stuollo Gábmásadje jávrre Smájlevárre Gasskaládo Rounasboarkka Jassa Måskesuoloj Hierggelåpptå Stuortjåhkka Vuolle-smájlle Láppat Smájlle Basudis Baddje-smájlle Buollám Smájleoajvve Smájlejåh kå Luovtasj várreJuoksa Gåddetjåk jávre Buollámluokta jávrre Hábagtjåhkkå G å d d e t j å h k k å Stuortjåhkkå Bårjåsnjárgga Goasstejiegña dak oal gge Juoksatjåhkkå Jårbbågiergge Vassmoa Davve-måsske jo Nåråldahka Nåråldakslubbo Vákkásj hp árijgur ss Tjájnne Lállusgiergge Jiegñajávrásj Liholman Ruosvágtjåhkkå Gaskanjun Jie hkk e HellarvikfjelletT j o a l m e v á r r e kej åh kå Benagåhpe jávri Årojriepvágjávrre Bårjåsnjárg Oddan Hántsigállo várre R u o s s a v á g g eRuo svágjåhkå Hejdigiedde ksa jåh kå Oarjj evuodna GasskanjunnjeTjierrekjávrre Vuolle Juo Gussagåptjåhkkå Ruosvágjávrre Sválasvág Råggejávrre GierggebuodjávrreTjuoldrijdda Ruohtsajávrre Storbukta Ruosvágoalgge Oalgge Vuolep Tjielumjávrre Gasska pejåhkå Gussagåhpe T j å r r o tjåhkkå Kuvatnan ijåh kå Skåh Årojriep Gussagåpjávrre Skuñkitjåhkkå Tjuoldrijdjåh Davve-vássjá tjåhkkå Biehtselåptjávrre algg eFádn oalgge Tjierreknjárgga Sválasvágjávrre Vásjo Vásjoalol lva Tjierrek Bajep Vuolep Niejdavágjávrre lva jåh kå várri Biehtselåppt agáld Tjoalmejávrre Tjoalmme åTjielumtjåhkkå Duo rivágge Badje Nordbukta Tjierrekluokta Gilldanjárgga Sáttonjárgga Riehppe Sjnjáhttja Skápjuovva Gilda Gilldavárre sav uomjå hkå Makkv Sáttonjárgjávrre Suok GierdojávrreG åj gi jåhk iejd avá gg e V á s j á g å p h e V á s j á - vassdalen Gåjgivárre Gálmmagálddo Girkkovárre Sis-vássjá Rap Skuñkijávrre botnDurmålstuva Skuñk ijåhkå Mås Gussatjåhkkå Soarvve Soarvenjárgga v á r r e Gállotjåhkkå gu rra Gállonjárgga Oalgge Vásjájåh algge Sadjem Bajep Gállotjåhkjávrre MoanJåhkågasska Niejdavágjávrre Gåjginjunnje Goahvotjåhkkå Stuornjirám Gussavágge v a t n a n bákte Gihttá Unnagåjvutjavárre Tjáhppisoajvve Unna Suoksavuomvárre Gielddajávrre gåjvusj StuornjirámÁhkásjhállá Gussavágjávrre Vuolle Goajvovárre Rumbojávrre N j o aská Vuodnabatt sj G o a j v o Njallajávrre jåhkkå Gåjgijávrre Gussajávrre Suollagluokta Storbukta Njuojkkom Raphøgda bm orijdda Dirvvo Gussalusspe Váldajávrre Juo Skilgájávrre Biedá H u j t a kGunj Hellmobotn lva UnnaValdasj Vuodnabahta Biedáluokta Biedávárre o GasskaRumbojávrreHujtak Middagstuva Vielggisgiergejåhkå Biedá dardda f j e l l a n Kråkmo je várre Sjiellajuovva Njallajåhkå Skilggá Bassoalgge HujtakjávrreBiekkertjávrre REKVATNETGoajvogurra StuorlænndoVuodnabatjávrre Ráv ggajåhk Tjáppagvárásj Ávtjejávrre t j å h k å Juvvánis GOAJVOJÁVRRE Èapp å G álmm Bulgavárre Njallajåkgårttje Biekkertjávrásj Soahkegåhpe tjåhkkå Suovastiddje Rieb Gurtejávrre iijåhk å Sluñkásuoloj J u v v án Badje Middagstuva Barájiegge tvass Rumbojávrre Ruosvágvárre ggaj åhkå Møln elva T j å r o k is vá Skilggátjåhkkå gge Roave Vidátjávrre sav ág ge Riebijnjunnje Rákkasgárdde lva Sjielmájávrre Råggejávrre Ruos Juvvánis Tjáppagjávrre JÁVRRE Gålmåsuorak jåhkå a S je ttvas S l u ñ k á - Skoarretjåhkkå Nåv. Nåv. Hi evs ttin jåhkå Juvvánis T j u d e h å r r o á svág p ptå Årojriehppe jávrre v á r r e Livsetjåhkkå vgg ajåh kå Am ás vák jåhkå Rá Juobmorijd Skuhtjam da Gudátjávrre Rumbogierjávrre ÁjalåpptåÁ j a v á r r e v a t n a n Ájabuol l Tjuolakjávrre tjåhkkå Tjuolak Goallarijdda Skuhtjamjávrre Livsejuovva Ájatjåhkkå Amásvág Hievsttin Amásvág jávrre jávrre Juobmorijdda Áhkájávrre ájåhkåÁjajåhkå Tjierregjávrre dm an nse lvaSluñk vuobme Dau SoahkegåhpeÁdjak Hievsstinvárre R æ ht ját vá L i v s e v á r r e R æ h tjáj åhk j á v r r e Hi ev ne n joas Skuhtjamtjåhkkå Hierggegåpjávrre Hierggegåhpe J á v r r e g a s s k a am vágge Ráskkatjåhkkå R á s k k a v á r r e uon as vág ge Moan Skuht j dov ágg e Grø Murgostjåhkkå áht s ekvárre Gihtsejávrre SkamoaMurgosjávrre Duordavágge Gihts ejåhk R ás kk av ág ge vse jåhkå jåhk å Lisj SølvdalenMurgos Silldavuopvárddo Slædovágvárre Gi Lisjva G i r k k o v á r r e Sirielv Gamhola oas Vuolle Badje Háhtsek skeGierggetjåhkkå pjávrre Háhtsek K o l l e nSilldavuo Muvrratjåhkkå Guovddelisjávrre Hierggejåh N u o r j o v á r r e Kautulus Sæta Nuorjotjåhkkå Jierddavuomjávrre Guovddelis n Silldavuohppe Jier ddajåhkå J ie rd da vu ob m Boartetjåhkkå GierggejávrreGierggevárre S i l l d a v u o p v á r r e J u o k s a t - Jierdda hkå jávrre Gjerdalselva j å h k k å Jårbbåjávrre Juoksajávrre Nuorj Jierddavuomjå Litltuva oskárdd B o a r t e v á r r e Lassedalen Gasska navágge Jierddatjåhkkå H á l l j e t j å r r o Li n Linnavágjávrre jávrrit Hálljejávrre Sávtsasjávre Tjoarvekvárre Gasskajávrre Gasskavárre S á v t s a s v á r r e ddavá gge Gjerfallmoen Kob bs karel va Boartejávrre Hierggeskåhppe Gasskatjåhkkå NytmarkaH á ll j e vá g ge Sjnasjkasluoppar Sjnasjkasjåhk Divtasvuona suohkan Bajássjaddam ja åhpadus. 8590 Gásluokta Diedo máná birra: Mañep namma, åvdep namma:_____________________________________________ Riegádum:______________________ Guhti adná bæjválasj huvsov mánás? Goappátjá æjgáda:___________Ieddne aktu:__________ Áhgttje aktu:_____________ Iehtjáda:_______________________________________________________________ Diedo bæjválasj hukse birra: Mañep namma, åvdep namma: ______________________________________________ Riegádum – ja persåvnnanummar:___________________________________________ Telefåvnnå priv./ bargon:__________________________________________________ Diedo gállasguojme/guojme birra: Mañep namma, åvdep namma: _______________________________________________ Riegádum – ja persåvnnanummar:____________________________________________ Telefåvnnå priv./ bargon:__________________________________________________ Skåvllåasstoájggeårnik gånnå sajev åhtsåp: Åhtsåp ålles sajev- ienep gå 15 t vahkkuj_____________________________________ Åhtsåp bielle sajev- gitta 14 t vahkkuj_______________________________________ Åhtsåp sajev tjuovvovasj biejvij ja muttoj: Mánnodagá_____Dijsdagá_____Gasskavahko_____Duorasdagá_____Bierjjedagá_____ Åvddål skåvllåájge 07:30 – 08:30 Maññel skåvllåájge gitta kl : Sadje ja dato: Vuollájtjállem: Divtasvuona suohkan mierredij ássjen 37/07 åvddånahttet aktisasjbargov Jielleváre suohkanijn Ráddidusá nuorttaguovllovuorodime milta. Mærrádus tjuovvu: Aktisasjbarggo Jielleváre ja Divtasvuona suohkanij gaskan le konkrehta aktisasjbarggo suohkanij gaskan mij buoragit hiehpá nuorttaguovllovuorodibmáj. Divtasvuona suohkan sihtá dáv aktisasjbargov åvddånahttet, Ráddidusá nuorttaguovllovuorodime milta. Háldadusoajve árvustallamin dættoduváj tjuovvovasj: Nuorttaguovloj máhttelisvuodajt ávkkit le akta dajs ájnnasamojs vuorodimijs Ráddidusás. Ráddidus javllá Soria Moria-sárnnomin nuorttaguovlo le ájnnasamos strategalasj vuorodimguovllo boahtte jagij. Danen galgaluluj Divtasvuona suohkan sierra strategijav ásadit Ráddidusá nuorttoguovllodiedádusá milta. Háldadusoajvve galggá konkrehta oajvvádusájt buktet prosjevtajda ma li suohkana mærrádusá milta. Ráddidusá nuorttaguovllostrategija Tysfjord kommune : Rørvik gård ásat rabás biejvev Sijddaoahpestibme. Oahpestibme Båtstøjávrráj. Rijddim ja hestaskuovva luosadibme. Millo- ja smirjjobarggo vuoseduvvá. Biebbmo vuobdeduvvá. Ásadiddje li Stiftelsen Rørvik gård, Divtasvuona suohkan/Tysfjord kommune, Nordsalten Hesteklubb/ Nuortta-Sállto Hæsstasiebrre, Museum Nord Divtasvuodna/Tysfjord. Tysfjord kommune : Gásluovta dåktårkåntåvrrå Tlf./duostudahka dåktårkåntåvrån, Gásluovtan, la barggijdak bierjjedagá 16 b. basádismánon. Hæhkkat skihpudahka ja dárbbo ruvva viehkev oadtjot, skuolka váktaguovdátjij tlf. 75 77 02 02 jali 113. Tysfjord kommune : Ájluovta varresvuodastasjåvnnå Ájluovta varresvuodastasjåvnnå l dahppasin gå miján la giesseloahpe moarmesmáno 28. biejves biehtsemáno 10. bæjvváj. Jus sidá varresvuodasujttárijn ságastijt máhtá aktijvuodav Gásluovta varresvuodastasjåvnåjn válldet telefåvnån 75 77 56 50/ 907 31 813. Jus la iesselissan máhtá aktijvuodav Gásluovta dálkudiddjekåntåvråjn válldet telefåvnån 75 77 56 40 jali Ájluovta dálkudiddjekåntåvråjn telefåvnån 75 78 57 70. Tsaggeiedne viehkev jåvså idja- biejvve, máhta sujna aktijvuodav válldet dálkudiddjeváktan telefåvnån 75 77 02 02. Fáksa: Rahpamájge: Mánnodagás bierjjedahkaj 07.30 - 16.30 Ájluovta mánájgárde le suohkanæjgo mánájgárdde. Mánájgárden le akta åssudahka, sajijn 18 mánájda jagij 1-5. Mánájgárdde le Ájluovta gassko, ja dåppet ij le vuojga guhkás skåvllåj, mæhttsáj, jávrráj, fiervváj, spábbatjiektjamsalljuj jalik rámbuvddaj. Mánájgárdde ålliduváj jagen 1991 ja le ådåájggásasj. Goahteguorra le smilltjá, ja moatteláhkáj dåhkki stuvssit. Gárde ålgusjbielen le miehttse, ja mánájgárdde birás le viek tjábbe. Kultuvrra ja girjjevuorká le organiseridum ietjas åssudahkan háldadusoajve barggij gaskan. Åssudagán barggi girjjevuorkáj, girjjebussajn, kultuvrraskåvlåjn, astoájggejuohkusij, valástallamijn, kultuvrramujttosuodjalusájn, kultuvra åvddånbuktemij ja kultuvrraássje giehtadallamij. Namma Virgge E-poassta Telefåvnnå/mobijlla Kultuvrraskåvlå jådediddje Girjjevuorkkáoajvve Klubbadåjmadiddje Klubbadåjmadiddje Tysfjord kommune : Jielleváre-Divtasvuona suohkana aktan Jielleváre suohkan gåhtjoj Divtasvuona suohkanav ja Unna-Tjerutja tjieldev aktisasj prosjektav (åvddåguoradallam) mij galggá gåvvidit gåktu guovllo máhttá sjaddat udnásj diles ja vejulasj boahtteájggegåvå. 1. Tjáhtjefábmo ja minerála 2. Oasestibme, turissma ja æládusá 3. Sáme æládusá 4. Infrastruktuvrra Prosjekta galggá dájt nieljijt oassesuorgijt gåvvidit: Prosjekta/åvddåguoradallam galggá tjadáduvvat lahka aktisasjbarggon nammadum suorgijn. Aktisasjbarggoguojme ja ietjá berustiddje fáladuvvi prosjevta stivrrimjuohkusij oassálasstet. Háldaduslattjat le prosjekta organiseridum prosjektavásstediddjijn, prosjektajådediddjijn ja barggojuohkusijn. Prosjekta le ruhtaduvvam Interreg, Vattenfall AB, Innovasjon Norge ja Divtasvuona suohkana baktu. Svieriga bielen li Vattenfall, Lenastivrra ja Vägverket nasjonála ruhtadiddje. Vuona biele gålo li NOK 1,1 miljåvnå. Prosjevta ájggemierre le snjuktjamánno 2008. Vuona bielen li tjuovvovasj oassálasste guoradallam: Prosjektatjielggidusá: Divtasvuona lænsska Rahpamájgev åssudakkåntåvrrå Ájluovtan: dijstagá kl. 10:00 - 13:00. NB! Muhtem dijstagá máhttá árret mijáv rahppot kåntåvråv adnet. Skuolka midjijda såbadit ájgev. Tlf: 77 04 36 00 (telefåvnnåguovdásj/váktaguovdásj) Divtasvuona suohkan Bajássjaddam ja åhpadus. 8590 Gásluokta Diedo máná birra: Mañep namma, åvdep namma:_____________________________________________ Riegádum:______________________ Guhti adná bæjválasj huvsov mánás? Goappátjá æjgáda:___________Ieddne aktu:__________ Áhgttje aktu:_____________ Iehtjáda:_______________________________________________________________ Diedo bæjválasj hukse birra: Mañep namma, åvdep namma:______________________________________________ Riegádum – ja persåvnnanummar:___________________________________________ Telefåvnnå priv./ bargon:__________________________________________________ Diedo gállasguojme/guojme birra: Mañep namma, åvdep namma:_______________________________________________ Riegádum – ja persåvnnanummar:____________________________________________ Telefåvnnå priv./ bargon:__________________________________________________ Skåvllåasstoájggeårnik gånnå sajev åhtsåp: Åhtsåp ålles sajev- ienep gå 15 t vahkkuj_____________________________________ Åhtsåp bielle sajev- gitta 14 t vahkkuj_______________________________________ Åhtsåp sajev tjuovvovasj biejvij ja muttoj: Mánnodagá_____Dijsdagá_____Gasskavahko_____Duorasdagá_____Bierjjedagá_____ Åvddål skåvllåájge 07:30 – 08:30 Maññel skåvllåájge gitta kl : Sadje ja dato:Vuollájtjállem: Dat la ruobesruohkeduobbmidus suohkanvieso guoran Gásluovtan, gasskavahko 12 b. javllamánon kl. 13:00 - 18:00. Tysfjord kommune : Rudá Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas 2014 - Tips en venn Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja- æládusfåndas nuppát juollodibmáj jagen 2014. Foannda le vuododuvvam guollebiebbmamviddnudagáj álgadibme baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. Ulmme fåndajn la vidjirijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvam dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra - ja æládusdåjmajt guhkesággásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovtijn miljåvnåjn kråvnåjn nielje jage birán. Fånda rudá juolloduvvi birrusij 50 %ajn guokti jahkáj. Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvá. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. Åhtsåmusá rájaduvvi dási: Divtasvuona suohkan boaksa 104 8591 Gásluokta jali e-påsta baktu dási: postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmájggemierre: Ragátmáno 19. biejve 2014 Tysfjord kommune : Oajvvesisiválldem skåvllåasstoájggedoajmma (SAD) Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi 18.08.2014 dáj bajkij: Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja www.tysfjord.kommune.no Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: postmottak@tysfjord.kommune.no Vaj de påvståjn: Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmmierre le 01.03.2014 Tysfjord kommune : Rudá Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas 2013 Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas vuostasj juollodibmáj jagen 2013. Foannda le vuododuvvum guollebiebbmamviddnudagáj álgadime baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. Ulmme fåndajn la vidjurijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvum dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra- ja æládusdåjmajt guhkesájggásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovte miljåvnå kråvnåjn gålmmå jahkáj. Fånda rudá juolloduvvi birrusj 50 %:ajn guokti jahkáj. Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvu. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfånda njuolgadusájt gávna dánna. Åhtsåmusá rájaduvvi dási: Divtasvuona suohkan Boaksa 104 8591 Gásluokta jali e-påsta baktu dási: Åhtsåmájggemierre: Snjuktjamáno 15. biejve 2013 Vásstet suohkana dáhtásystemaj ja guládallamvædtsagij dåjma åvdås IKT-åssudahka Namma Virgge E-poassta Telefåvnnå / mobijlla IKT-vásstediddje Tysfjord kommune : Rudá Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas 2014 Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja- æládusfåndas vuostasj juollodibmáj jagen 2014. Foannda le vuododuvvam guollebiebbmamviddnudagáj álgadibme baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. Ulmme fåndajn la vidjirijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvam dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra - ja æládusdåjmajt guhkesággásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovtijn miljåvnåjn kråvnåjn nielje jage birán. Fånda rudá juolloduvvi birrusij 50 %ajn guokti jahkáj. Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvá. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. Åhtsåmusá rájaduvvi dási: Divtasvuona suohkan boaksa 104 8591 Gásluokta jali e-påsta baktu dási: postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmájggemierre: Snjuktjamáno 17. biejve 2014 Tysfjord kommune : Seminárra guovtegielakvuoda birra - Tips en venn Duorastagá snjuktjamáno 22.biejve le seminárra Árranin. Lågådalle le pedagoga ja pedagogihka professor, Kamil Øzerk. Seminárra le guovte oassáj; sidjij gudi gielaj barggi, ja æjgádijda. 12.30-16.30: Tiebmán kursan åhpadiddjijda/ åvddåskåvllååhpadiddjijda/viehkkeåhpadiddjijda: -Mánáj giellaoahppam -Guovtegielakvuoda åvddånahttem -Oahppamvuoge báhkobåndudagáv, báhkodádjadusáv ja låhkåmtjiehpudagáv åvddånahtátjit Tiebmán kursan æjgádijda: -Mánáj giellaåvddånahttem -Guovtegielakvuoda åvddånahttem -Gåktu æjgáda máhtti viehkedit mánáj guovtegielakvuoda åvddånáhttemijn. Kurssa kl 12.30-16.30 le rabás GÁJKAJDA. Ja le dábálasj oahppama, åvddånahttema ja oahppamvuogij birra ma gulluji giellabargguj. Kurset kl 17.00-19.00 le sierraláhkáj æjgádijda hiebadum. Dánna tjalmostuvvá guovtegielakvuohta ja julevsáme giella. Prográmma dárkkelap tjielgadusáj biejaduvvá maŋenagi Árrana næhttabælláj www.arran.no ja Árran -julevsáme guovdásj/lulesamisk senter facebookbælláj. Dánna gávna lagábuv diedov makkir idjadimmáhttelisvuoda Divtasvuonan gávnnuji. http://www.kroadi.com Tysfjord kommune : Jahkegirjje Divtasvuona birra Jahkegirjje Divtasvuona birra Nr. 30 - 2012 Ávvo almodus Vuobdeduvvá 7 b. javllamános! Jahkegirjje 88 biele + gåvvågirjje 88 biele. Beru 200 kr,- gájkajs! Jahkegirjje máhttá oasstet dáj bájkijn: Jus ájgo Divtasvuodnaj jåhtet de dán biele diedoj máhtá oahpásmahttet infrastruktuvrajn dán bájken ja majt dánna máhtá muossádit. Mánájgárde Divtasvuonan li niellja mánájgárde. Akta dajs le suohkanguovdátjin Gásluovtan, akta Stuorgietten ja guokta li Ájluovtan. Akta mánájgárdijs Ájluovtan le oajvvetjalmostahttemijn sáme gielan ja kultuvran. Suohkanin li vargga ållåsasj mánájgárddesaje. Skåvlå Divtasvuonan li niellja vuodoskåvlå. Akta Gásluovtan, akta Måsken, akta Ájluovtan ja akta Stuorgietten. Ælla joarkkaskåvlå suohkanin. Lagámus joarkkaskåvllå le Oppájden Hábmerin. Suohkana vieso Guoskavasj diehtuj lájgguj suohkana viesojs guládalá teknihkalasj etáhttaj. Luonndoiellem Luonndoiellemmáhttelisvuoda Divtasvuonan li viehka moattebelaga. Luonndo vaddá máhttelisvuodajt várre- ja nuorredåjmajda dagu tjuojggam, gibttsomij, buoktjamij, nuorre- ja varástjáhtjeguollimij. Vádtsemduobddága li moattebelaga ja le vuodo oanep ja guhkep vádtsemijda miehtsen jali váren. Gehtja tjoakkáv turisstadiedoj devdadis diehton. Guhkkudagá Narvijkka: 100 km, vuodjemájgge birr. 1,5 t. Bodø: 200 km, vuodjemájgge birr. 3 t . Dálkádahka Divtasvuonan le stuoves nuorttavuona dálkádahka, målsudimij jábij milta. Giessetemperatuvra li birrusin 8 gráda C ja 28 gráda C. Dálve li guhke ja le muohta javllamános vuoratjismánnuj. Internehttabiele diedoj Divtasvuona-dálke birra: Statistihkka Divtasvuona birra: Drag Aktivitet ja Drag fotballklubb aktan Divtasvuona suohkanijn aktan jåhtuj biedjin bargov asstoájggefálaldagájt ásadittjat Ájluovtan váj viesádiddjijn le vuogas ja jasska lahkabirás. Dán aktijvuodan ásaduváj Drag Aktivitetspark BA. Åvddåprosjevta vuodon åtsåj Divtasvuona suohkan rudájt Direktoratet for naturforvaltnigis (DN) 100 % ruhtadibmáj oastátjit birrusij 200 da stuorrusasj åbmudagáv Ájluovtjávre lullebielen. DN gájbbet regulerimpládna dagáduvvá mij vuoset gåktu oastedum åbmudahka aneduvvá álmmugij ávkken. DN aj gájbbet suohkan ietja hæhttu åhttsen. Divtasvuona suohkana rolla prosjevtan boahtá åvddån suohkanstivra mærrádusán 2004 gånnå suohkan gájbbet juollodibme gåbttjå gájka gålojt gå oasstet galggá åbmudagáv. Galggá aj sjiehtadaláduvvat Drag Aktivitetspark BA:ajn guovlo dåjma ja åvddånahttema gáktuj åvddål oasstá. Suohkanstivra mærrádusán boahtá åvddån suohkan regulerimbargov tjadát DN:a gájbbádusáj milta. Suohkana plánididdje le dal regulerimplánav ållim ja A/S Salten Kartdata le digitaliserim ja kártajt dahkam pládnamanusa milta. Pládna guosská birrusij 450 dekar ednamis, Ájluovta guovdátjis oarjás ja Ájluovtjávre lullebielen gåsi bæssá rv 827 milta. Plána ulmme le aktan DN:ajn sihkarasstet ålggoiellemguovlov álmmugij Ájluovtan, sæmmi båttå aj guovlo biejaduvvi plánidum valástallam- ja asstoájggedåjmajda. Ájluovta doajmmapárka dåjma Stáddáprosjevta vuodo le viehka buorre máhttelisvuoda turismav åvddånahttet Státtá birra, mij le Vuona nasjonalvárre. Turissmaaktijvuodan le Divtasvuona suohkanin moadda sierralágásj attraksjåvnå ma lulun buoremus láhkáj ávkástaláduvvat váj ienep turista båhtali ja ådå barggosaje ásaduvvi. Stáddá le ajtu akta dájs. Danen le suohkan jåhtuj biedjam guoradallamav mij galggá máhttelisvuodajt gåvvidit ja konkrehta dåjmajt tjielggit gåktu várev ávkástallat. Guoradallama namma le ”Mulighetsstudie Stetind”. Dan oajvveulmme le buoremus láhkáj dilev láhtjet gå suohkan galggá jåhtuj biedjat dåjmajt ma Stáddáj gulluji. Transportutvikling AS le Divtasvuona suohkana åvdås dahkam ”Mulighetsstudie Stetind”. Dát guoradallam oajvvát tjoavddusijt ma máhtti bájkálasj ja guovlolasj kapasitehttaj. Guoddelisvuohta dættoduvvá váj e nav ållo turista boade ahte bájkálasj birás ja kultuvrra ja vásádusá biejsteduvvi. Åvddåguoradallam ålliduváj 2007 låhpan ja tjadáduvvá dálla suohkana prosjektajuohkusin. Mulighetsstudie Stetind , dagádum Transportutvikling AS:as aktan Stein P. Aasheimajn. Loahpparapportta ådåjakmános 2007 Tjoahkkájgæsos loahpparapportas ådåjakmános 2008 Tysfjord kommune : Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttse galggá 1,2 milliarda kråvnå juogadit lasseárvvodivudin luojvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttse galggá 1,2 milliarda kråvnå juogadit lasseárvvodivudin luojvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda jagen 2014. Ájnas la mujttet bájkálasj siebre galggi ietjasa oajvvesiebrij baktu åhtsåt. Dán jage hilgoduvvi åhtsåmusá bájkálasj siebrijs ma njuolgga Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttsáj båhti.Åvddåla biejajama dájt oajvvesiebre åhtsåmusá vuolláj, valla dássta dåhku ep sjatta nav dahkat. Åtsådallama åvdep jagijs vuosedi gávnnuji moadda siebre ja organisasjåvnå ma e lasseárvvodivudav (lád) åtså. Dá li álu bájkálasj jali guovlosiebre guovdásj luojvoj organisasjåvnåj vuolen duola dagu Vuona Valástallamlihtto ( NIF), 4H Vuodna, Vuona Musikkjuogoslihtto, Vuona Ruoppsis Ruossa ja Vuona Bivdárij- ja Oaggijlihtto. Dakkár bájkálasj siebre galggi ietjasa oajvveorganisasjåvnåj baktu åthsåt. Muhtem ájnegis siebre ja organisasjåvnå e åtså, duola dagu organisasjåvnå ma luojvoj bargojt barggi sirdulasjjuohkusijn ja ietjá bájkálasj siebrijn. Dan diehti gæhttjalip dájda jåksåt suohkanij ja fylkasuohkanij baktu, ja dajnas ávttjit dán mejla baktu ulmutjijt juogadit dáv loujvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda duv suohkanin/guovlon. Máhttebihtit lád- njuolgadusáj birra låhkåt louvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda mijá næhttabielijn http://www.momskompensasjon.no Danna l aj åhtsåmsjiebmá. Jus li gatjálvisá, máhttebihtit aktijvuodajt mejla baktu oadtjot: postmottak@lottstift.no jali telefåvnå 57 82 80 00 baktu. Ájnegis åhttsijda lí ráddjidum åhtsåmussumma 200.000 kråvnå åbbålasj doajmmagållon. Álkkedum åhtsåmvuogádusá milta la binnemus rádje 200.000 kråvnå tjoahkke doajmmagållon, valla binnemus rádjá duodastuvvam åhtsåmvuogádusá milta la 14.000 kråvnå lasseárvvogållon majt máhttá åhtsåt. Vuollásasj siebre e dárbaha vieledit dáv binnemusrájáv gå dát vieleduvvá guovdásjsiebrij åhtsåmusájn. Åhtsåmmierre Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttses le ragátmáno 1. biejve 2014. Oajvvesiebre biedji ietja åhtsåmierijt diedádusáj hárráj ietjasa vuollásasjsiebrijda. Gehtja ájnegis organisasjåvnå næhttabielijt, jali åttjuda aktijvuodav oajvveorganisásjåvnåjs lagáp diedojt. Varrudagáj Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttse Tysfjord kommune : Asstoájggefálaldagá nuorajda Divtasvuonan - Tips en venn Divtasvuona nuorajn le vijdes asstoájggefálaldahka. Gehtja aj Siebre jus sidá ienep diedojt majt Divtasvuodna máhttá mánájda ja nuorajda fállat. Moadda fálaldagá gávnnuji Divtasvuona mánájda ja nuorajda. Dåjmalattjat bargaduvvá váj dá fálaldagá ájn buorebun galggi sjaddat. Drag Aktivitetspark dálla tsieggiduvvá ja dåppe sjaddá vijdes asstoájggefálaldahka. Besa ienebuv Drag Aktivitetspark prosjevta birra dáppe låhkåt. Bargaduvvá guokta dahkorássetjiektjamsaljo ásadit suohkanin, avtav Ájluovtan ja nuppev Gásluovtan. Návti bessi máná ja nuora suohtastallat bállotjiektjamijn viehka vuohkasap saljon gå udnásj tjievrrasaljojn. Divtasvuona valástallamsiebrijn le vijdes fálaldahka vuodjamis ja bállotjiektjamis tjuojggamij ja giessevalástallamij. Goappátjij bielen vuonas nuora paintballav spelli. Dan aktijvuodan galggi ásaduvvat moadda iehketbiejve/iehkeda gånnå nuora bessi tjåhkanit, organiseridum ja aj iehpeorganiseridum. Sierra saje paintballaj maŋenagi ásaduvvi goappátjij bielijn vuonas. Musihkkabirás Divtasvuonan le viehka buorre, ja ådå banda ja juohkusa ihti duolloj-dálloj. Moaddása dájs li boahtám Divtasvuona Kultuvrraskåvlå diehti. Ja dá banda li luondulasj oassálasste bluesfestiválan mij ásaduvvá juohkka nuppát jage. Divtasvuonan li sierralágásj máhttelisvuoda jus soaptso ålggon juogu de nuoren jali váren. Miján le Stáddá, Vuona nasjonálvárre, gånnå li viehka buorre máhttelisvuoda goarŋŋot. Rádjebálges Jiellevárráj ásaduváj jagen 2007 ja dat le viehka buorre álggo jus sidá mijá oavdos luondov vásedit. Vuodnabadán le canyon man muodattjav dåssju Amerikan gávna. Duodden li Divtasvuonan tjáppa rájge Oarjjevuonan ja Gásluovtan. Dát tjáppa luonndo le vuorddemin duv! Bivddem- ja guollimmáhttelisvuoda li viehka buore, ja Divtasvuonan le dåjmalasj Bivdde- ja guollársiebrre gånnå li sierra fálaldagá nuorajda. Divtasvuona suohkan le aktan Salten Regionrådajn fylkkasuohkanij baktu åhtsåm ja oadtjum birrusij åvtåv milliåvnåv HøyKom-rudájs gåbdåbáddetsieggimij dajda bájkijda suohkanin gånnå ij uddni gávnnu gåbdåbádde. Smávsebrudakårniga baktu le aj biejaduvvam 300 000 kråvnå iesjmáksusin. Dát tsieggim le læhkám anbudan valla ij le ájn mierreduvvam gudi tsieggimbargov oadtju. Doajvvop dát guovvamánon mierreduvvá. Gå dát le mierredum de hæhttup gávnnat ájn de vil ienep rudájt iesjmákson gå juollodime ålggot e máhte årrot ienep gå 50 % gålojs tsieggimij. Ienep diedo dán ássjen båhti maŋenagi. Mijá diedoj milta vájllu gåbdåbádde dáj sajijn suohkanin: 2. Botn / Hierenjárgga 3. Tsåhkulahka 4. Benasuoloj 5. Lásluokta Divtasvuona suohkan le ráddnasuohkan Jiellevárijn Svierigin ja Kirisjijn Leningráda oblastan Ruossjan. Ráddnaaktisasjbarggo sihtá javllat aktan barggá mærrádusdásen ja aj álmmuga gaskan ráddnasuohkanijn.Moaddása divtasvuonagijs li jagij miehtáj guossidam dájt guokta ráddnastádajt jali iejvvim da guokta stáda viesádiddjijt gudi li Divtasvuodnaj guossáj boahtám dat rájes gå ráddnakontrákta vuolláj tjáleduvvin. Suohkana mielas le dákkir rádnastallam viehka ájnas. Navti nahkap låggŋit oajvev vehi ietjama árkkabiejves ja sæmmi båttå bessap vuosedit Divtasvuonav rádnajda. Tysfjord kommune : Divtasvuona suohkan bivddi rabás tjåhkanibmáj - Tips en venn Divtasvuona suohkan bivddi rabás tjåhkanibmáj Diededit aktisasjbarggosiehtjadus Divtasvuona suohkan ja Sámedikke gaskan guovtegielakvuodarudáj ano gáktuj 2012-2014. Ságastittjat – åvddånahtteoasev/dåjmajt. Biejvve: Duorastagá 15 b. sjnjuktjamánon 2012. Ájgge: Árranin Juhkap káffav. Buoris boahtem gájka! Låhkit aktibarggosjiehtadusáv Sámedikke nættabielen: Divtasvuona suohkan Julevsámegiellakonulænnta Tysfjord kommune : Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij vuostatjin juogeduvvá jagen 2012. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. Åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkanij poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik jali e-poasstaj: Åhtsåmbiejvve: 1 b. sjnjuktjamánon 2012. Tysfjord kommune : Jage 2013 budsjæhtta Åvddånammadusá oajvvadus jage 2013 budsjæhttaj, biejaduvvá almulasj gehtjadibmáj gitta suohkanstivra giehtadallamij javllamáno 18. biejve jagen 2012. Budsjæhttaoajvvadus gávnnu dájn bájkijn: - Divtasvouna rádevieson - Drag snarkjøpan - Storjord Turistsenter, oassásin suohkanoajvve Jagen 2002 álgij Divtasvuona suohkan varresvuodatærmmaprosjevtav. Duogásj lij julevsáme varresvuodaterminologia ij gávnnu. Prosjevtan li tjoahkkim termajt ma juo gávnnuji tjálalasj ja njálmálasj gáldojn. Duodden le posjekta hæhttum dahkat ådå termajt ma e julevsámegielan gávnnu. Terma li systematiseriduvvam rubmaha milta. Terma li biejaduvvam sierra sjiemájda gånnå li tjáleduvvam julevsámegiellaj, dárogiellaj ja latijnagiellaj. Svieriga Sámedikke vájnnodusá milta le duodden aj svierigadárogiellaj tjáledum. Duodden dási li skihpudága snivva gåvvidum. Tjielggidum le skihpudagá namma, dille, sládja ja gånnå rubmahin le jus máhttelis. Dát posjektarájddo le oassen prosessas man båhtusa galggi ságastallamgirjásj, julevsáme varresvuoda terma, julevsáme-dárogiela ja dárogiela-julevsáme medisijnalasj báhkogirjje, aktan kurssamateriála julevsáme dialogaj vuodon váj dárogielak varresvuoda- ja huksobargge bessi dajt ávkástallat. Dát materiálla le aj CD:aj lågåduvvam. Girjátja vuodon lij muodugasj girjásj mij Kárásjågå suohkanin dagáduváj ja gæhttjaluváj moatte kursan 1996-97. Didaktalasj kurssidahttijn guovte viehkkesujttárijs boahtteájggásasj åhpdibmáj dárogielak varresvuohta- ja sujttobarggijs bådij åvddån girjásj mij lij dagádum Kárásjågå suohkana girjátjijn vuodon, ittjij ållu gåbtjå materiálladábojt mij dá guoktán lij. Danen mierreduváj girjátjav vehi rievddadit. Materiálla vehi rievddaduváj ja le stuoreduvvam duola dagu muhtem dåjs åvdep termajs ja ådå materiálajn degu báhkolista ja dábálasj ságastallama sujttoaktijvuodan. Girjásj ij le ållu gárves dálásj materiála milta. Åhpadiddje dán bargon libá læhkám Rolf Olsen ja Tor Magne Berg. Oasse kurssaájges le mannam ieme ságastallamgirjátjav hiebadahtatjit. Girje hiebadahttem le dagádum aktisasjbarggon åhpadiddjij ja oahppij gaskan – akta vehkkesujttár Ájluovtas ja nubbe Gásluovtas. Ulmme le åhpadiddje ja viehkkesujttára galggi akti ájn æjvvalit materiálav ållitjit. Ja de galggá gielalasj dåhkkidibmáj sáddiduvvat ja prienntiduvvat. De galggi kurssijiddje máhttet intensijva kurssimij validit gånnå suohkana ietjas bargge varresvuoda- ja huksosuorgen galggi bessat oahppat njálmálasj julevsámegielav . Divtasvuona suohkan ja Jielleváre suohkan li aktan barggagoahtám sámegielak prosjevtaj gáktuj varresvuoda- ja huksosuorgen. Aktisasjbargo sisadno le kurssim ja tjálalasj viehkkenævoj åvddånibme degu kurssamateriála, parlørra ja medisijnalasj báhkogirjje. Barggojuogos mij bargov jåhtuj biejaj lij: Barggo le dálla ietjá láhkáj organiseridum ja biejadum varresvuoda- ja sosialoajve Lill-Tove Hansena duohkáj. Udnásj prosjektabargge li: Prosjekta le ruhtaduvvam rudáj Sámedikkes ja Varresvuoda- ja sosialdirektoráhtas ja dálla åtsåduvvá joarkka ruhtadum Sámedikkes ja Nordlánda fylkkamánnes. Jahke nåhkågoahtemin ja degu åvddål de kultuvrraskåvlå oahppe Hábmerin ja Divtasvuonan máhttelisvuodav oadtju vuosedit majt li oahppam tjavtjan. Máhtti årrot smávva konsertajt hárjjidallambájken ja umasse institusjåvnån jali ásadusá álmmugij, buojkulvissan Gásluovta girkkon ja Hábmera hotellan. 4 b. javllamanon Huksoårudahka Stuorgietten 6 b. javllamanon Bájkkekonsertav kultuvrraskåvlån, Oppájden 10 b. javllamanon Báhpasjalljo skihppijviesso Gásluovtan 10 b. javllamanon Javllakonsertav Hábmerin, rijkagasskasasj guovdátjin 11b. javllamanon Hábmera hotellan, Strávvásjnjunjen 11b. javllamanon Bájkkekonsertav oabmeskåvlån Ájluovtan 12 b. javllamanon Girkkokonsertav Gásluovta girkkon 18 b. javllamanon Stuorgiette skåvlån 19 b. javllamanon Hábmera Sijddabájken Tysfjord kommune : Dávvervuorká Jages 2008 Divtasvuona Musea ådå åssudahka sjattaj Museum Nuortas. Åssudagán li guokta ásadusá, Sisŋep ja Davep Divtasvuona sijddamusea, Gásluovtan ja Hierenjárgan. Goappátja ásadusá li náv guhkás bájkálasj dávvervuorkkásiebrijs dåjmaduvvam ma måttijt jagij tjadá li buorre væhkádakbargo baktu tsiekkadusájt bisodum ja dávverijt tjuoggám. Duodden dåjmadittjat dájt guokta ásadusájt Divtasvuona Dávvervuorkká galggá ásadit ja åvddånbuktet máhtudagáv almatjijt dåjmajt, dat rájes gå vuostasj ulmutja Divtasvuodnaj båhtin ja udnátjij. Stuorra oasse suohkana álmmugis li sáme, ja maŋep ájgijn li aj boahtám ietjá nasjonálitehta Divtasvuodnaj boahtám. Suohkan le oasse sáme giella- ja háldadimguovlos. Dan diehti le luondulasj dávvervuorká barggo gåvvit moattekultuvralasj perspektijvav. Dávvervuorkká galggá liehket divna suohkana viesádijda, ja galggá oassálasstet vattátjit nuorajt ja ållessjattugijt máhtudak lahka ja dålusj histåvrå birra. Divtasvuona Dávvervuorkká le udnátjijs Lars Børge H. Myklevoldav stuovvásahtjat virggáj biedjam konservatorin/ásadusoajvven, kontåvrråsajijn rádevieson Gásluovtan. Divtasvuona Dávvervuorká ásadusán Gásluovtan li guokta tsiekkadusá. Dålusj lænsskasijdan, mij maŋŋela direktørraviesso Nordland Portland Cementfabrihkka sjattaj, le dávvervuorkká nav stuorak sjaddam vaj dávvervuorkkásiebrre le ådå tsiekkadusáv oasstám sajev oattjotjit ådå vuosádusájda. Gásluovta histåvrrå le gierggeájggegávnadusájs semænntafabrihkkaj. 1600-jagijn Gásluovtan lij stuorámus sáme årromguovllo Divtasvuonan. 17- ja 1800 jagij tjadá sijdda láttijs åroduváj, ja maŋenagi oases ásaduváj, girkko ja báhppaviesso tsieggiduváj ja Gásluokta oattjoj árvov suohkanguovdátjin. Mij le Gásluovtav dan tjoahkkebájkken dahkam mij sjattaj, le ajtu Nordland Portland Cementfabrikk ásadibme jagen 1918. Stuorra tsieggima ásadusáv tjuovvun, fabrihkkatsiekkadusáj, divudaktsiekkadusáj, kájaj, vuorkáj, siloj, årudagáj ja moadda ietjá tsiekkadusáj duon dán dåjmajn. Viddnudahka åstij sijddaduobddágijt ja jådij gådijt oattjotjit sajijt kálkkagruvvojda. Gruvvo rievddadin stuorra åsijt topografijas Gásluovtan. Industridoajmma moadda barggosajijt åttjudij, ja moattes jåhtin Gásluoktaj oassálastátjit bálkkábargon. Moattes, sihke sáme ja látte, sihke biejvve- ja ájllekmaneldiddje sjaddin. Da lidjin álu guollárbånndura fabrihkkabargo guoran. Aj ålos lánda ietjá sajijs dási jåhtin. Sierraláhkáj ingeniøra ja funksjonera oarjját viettjaduvvin, ja aj Duiskas ja USA:as. Barggodile ællim agev buoremusá, ja navti luondulattjat fáhkasiebre ásaduvvin. Ásadibme industrias doalvoj stuorra rievddadimijda guovtekultuvralasj Divtasvuona sebrudagán, mij ietján lij bájnedum vuodoæládus. Uddni semænntafabrihka namma le Norcem, ja le vilá stuorámus barggosadje suohkanin. Hierenjárgan, ij guhkás færjjokájas Bognesan, Divtasvuona Dávvervuorkká dåjmadit oabmásap tsiekkadusbirrasav vuosádusáj gådij sinna. Tsiekkadusá li oajvvetsiekkadus jages 1926, láhtjodåhpe 1800-jagijs, ájtte 1700-jagijs, fiekse, ja stuorra kádja maŋemus åsijs 1800-jagijs. Bájke histåvrrå le vuostatjin oasestibme, guládallam ja guolleindustria. Juo gáldujn 1600-jagijs Hierenjárgga oasessadjen nammaduvvá. Dánna årrun vuorrulakkoj Roandem- ja Biergunviesáda, gitta Bendik Normann Davve Elgsnes Harstad guoran sajev åstij ja dasi jådij jagen 1837. Suv bárnne Nikolai Normann jårkij maŋenagi, ja Normannfamilja ájge lij Hierenjárgan stuorravuodaájgge oasessadjen. Vájku lidjin moadda jáhttos oasestiddje Normannfamiljan de kujnna familljas juska buoremusát maŋep ájgijn mujteduvvá. Magdalena Normann fotoateliajt Korsnesan dåjmadij 1910-20 jagijn, ja sjattaj viehka dåbdos gåvvår. Sån ållo gåvvånegatijvajt guodij gånnå ienemus oasse le várajváldeduvvam. 1800-jagijn oattjoj bájkke poasstakåntåvråv, telegráffastasjåvnåv, ja sviellaháksa stuovvásit bådij moaddi vahkkuj. Akti ájgenis jåhtelisvanntsa aj stuovvásit bådij. Valdemar Pettersen Gildeskålas åstij oasessajev Nikolai Normannas. Birrusin 1900 Valdemaran lij sihke nuohttedoajmma, liksedamperijav, sáltedimev ja rámbuvdav. Sån aj guolev Lofåhtan åstij ja dajt gåjkkådij lássájn Korsnesan. Gåjkkådibme bákteguoles lij nissunijbarggo, ja vattij moadda nissunijda máhttelisvuodav ietjas biednigijt tjijnnit. Guolle vuobdeduváj, duola dagu Englanndaj. Rámbuvdda joarkeduváj Tormod Bredesenis jagen 1936 ja dåjmaduváj gitta 1958. Jagen 1960 Hvedingfamillja Korsnesaj ja guolleduosstomav ásadin. Uddni nanos guollegárvedimvidnudak Korsnesan dåjmaduvvá, ja le akta dajs ájnnasamos viddnudagájs suohkanin. Dávvera ja tsiekkadusá ma Korsnesan li bisoduvvam gåvvit ålov dajs dåjmajs ma danna vuojnnet lidjin. Ietjá fálaldagájs ma li lahkabirrusin vuojneduvvat le dåbdos báktedájddasadje gierggeájges ráddnábájken Leiknes. Báktegåvå árvustaláduvvi rijkajgasskasasj suodjalimárvvuj. Ienep diedov dávvervuorkáj birra gávna Museum Nuortta sijddabielen jali jus guládalá Museum Nuortta ásadusnjunnjutjijn Divtasvuonan, Lars Børge Myklevold, telefåvnån 75 77 55 06 / 47 46 85 66. Tysfjord kommune : Sáme giella- ja girjálasvuoda seminárra - Tips en venn Biehtsemáno 10. ja 11. biejve ásat Árran julevsáme guovdásj ja Divtasvuona suohkan seminárav sáme giela ja girjálasjvuoda birra. Seminárra le nasjonála 2013 Giellajage ja Jienastimrievtesvuoda ávvudallamij aktijvuodas. Mánnodagá biehtsemáno 10. biejve tjalmostuvvá julevsáme giella. Oadtjop ienebuv diehtet jur giela birra, valla aj ulmutjij ietjasa giellahiståvrå ja giellaválljimij birra, ja aj dan giellabargo birra mij dálla bájkálasj sebrudagán le. Giellaseminárra le iehketbiejve, ja åvddåla gå seminárra álggá de gasskabiejvbiebbmo guossoduvvá. Dijstagá biehtsemáno 11. biejve, de sáme girjálasjvuohta tjalmostuvvá. Girjálasjvuohta åvddånboahtá måttij lågådallamij, lågudisáj ja subttsasij baktu. Jienastimrievtesvuoda ávvudallamij aktijvuodas de tiebmán li árvo duola dagu ájrastibme, dássádus ja sebrudakoassálasstem – valla dá åvddånbåhti girjálasjvuoda hámen. Dájddavuosádus dagádum sáme nissundájddárijs gånnå li aj sæmmi tiemá le oassen dássta. Sæmmi iehkeda de girjálasvuoda æjvvalibmáj gåhttjop, gånnå duot dát girjjetjálle ietjasa girjijs låhki. Sámegielak lågådallama dålkkuduvvi dárruj. Seminárraj bessat ij majdik mávse, ja rabás la gájkajda. Ja oassálasstemav ij dárbaha diededit. Giella- ja girjálasvuodaseminárra le Nordlánda fylkasuohkanis ja Sámedikkes doarjodum. Ienep diedojt ásadime birra oattjo rádevaddes Line Merete Skarvik, line.skarvik@arran.no, tlf 75 77 51 37, jali rádevaddes Päivi Alanen, paivi.alanen@arran.no , tlf 75 77 51 15. Stádda (1392 m.n.b.) tjavtjan 2002 nammadvudáj Vuona nasjonálvárren. Váre hábme le sierralágásj. Bajet tsæggot nuores ja tjåhkkå le duolbbat dagu slåppå, dagu nágin le svierdijn tjåhkåv ierit jallam. Alvos ”státtáv” máhtá vuojnnet gåjt gietjav báhppagieldajs. Várre le dålutjijs læhkám sierralágásj bårjåstammærkka merramannijda Nordlánda merraguovlon. Stádda vuostatjin gibtsoduváj snjilltjamáno 30. biejve jagen 1910 F. Schelderupas, A. Brynas ja C.W. Rubensonas. Nieljadis tjuohtejage vuostasj gibttsoma maŋŋela Arne Næss boalltagibttsomteknihkav Vuodnaj åttjudij. Ådå åvddånahttem álgaduváj. Jagijn 1936-37 Næss gibtsoj moadda alvadahtte teknihkalasj lájdojt Státtatjåhkkåj, duola dagu Oarjjepillarav. Professor ja filosofa ietjas Státta gånågissan dagáj, ja jagen 1963 tjadádij sån aktan R. Høybakkajn ja K. Friis Baastedajn, vuostasj dálvvegibttsomav tjåhkkåj lulásjvekkav bajás. Vádtsem bajás Le máhttelis vádtset vargga ållu tjåhkkåj. Halls åvddåtjåhkkå le dásse gåsi máhtá vádtset. Vádtsem dåhku bálggáv tjuovvu, valla juska le hálvva fysihkalattjat låssåt. Vádtsem åvddåtjåhkkåj vihpá birrusin 3-4 tijma. Bálggá milta gålggi jågå ja jågåtja, ja navti ij dárbaha juhkamtjátjev maŋen válldet. Várdudahka Halls åvddåtjåhkås le buorre. Dássta máhtá vuojnnet várijt ja vuonajt guovlon. Jus ájgo joarkket Státtatjåhkkå dárbaha gibttsemvædtsagijt ja hárjjánimev. Jali máhtá tjuovvot oahpestiddjijt. fállá gibttsomijt oahpestiddjijn. Vádtsema tjadáduvvi smáv juohkusijn biehtsemános ålgos gitta ragátmáno gietjen. Gehtja aj Divtasvuona næhttabielev, Vuona nasjonálvárre, www.visitstetind.no . Tysfjord kommune : Divtasvuona suohkan - Tips en venn Åvddågådde le ássjen 25/12, mierredam suohkanoasseplánav rumálasj dåjmajda ja luonndoåtsådallamijda, biedjat álmmulasj guoradallamijda, buohtastahte pbl § 11-13. SDH (Stájggo, Divtasvuodna ja Hábmer)-lávddegådde la mierredam aktisasj plánav dahkat suohkanijda Hábmerij, Stájgguj ja Divtasvuodnaj. Pládna galggá ájggudagáv 2013 - 2016 gåbttjåt. Pládna la vuodon gå galggá spællabiednikdoarjjgav valástallam- ja luonndodåjmajda åhtsåt. Plánan aj galggá bálges- ja láddopládna suohkanijda oassen årrot. Pládnaprográmmav la máhttelis gávnnat suohkana næhttasajen , ja dájn sajijn: - Divtasvuona rádevieson, Gásluovtan - Drag Snarkjøp, Ájluovtan - Tysfjord turistsenter (oassásin), Stuorragietten Juohkkahasj máhttá moalkedimijt buktet pládnaj. Tjálalasj moalkedimijt máhttá rádjat girje baktu dási: Divtasvuona suohkan, boaksa 104, 8591 Gásluokta, jali e-påsta baktu dási: Ájggemierre moalkedimijda la biehtsemáno 15. biejve 2012. pládnaprográmma guládus Prosjektaháldadusá gåhtjoduváj álgon ”Girjjevuorkkáprosjektan”. Oajvvedahkamus lij sáme åssudagáv ásadit Divtasvuona álmmukgirjjevuorkán ja budsjehtta aktan bálkkájn lij 500.000,-. Suohkana Jiellevárre ja Divtasvuodna juollodijga 50.000,- goabbák. Dav mij de vádnunij hæhttujin åttjudit juollodimij baktu iehtjádijs. Vuostasj vahkojn lájgguj prosjevta ájnna bargge kontåvråv Sámedikke háldadusán Árran Julevsáme guovdátjin. Dán maŋŋela jådij prosjekta Margits Minnej Ájluovtan. Jagen 2001 rievddaduváj Girjjevuorkkáprosjevta organiserim, ådå namma bådij (Prosjektaháldadus), ådå bargov oadtjun ja biejaduvvin njuolgga háldadusoajve vuolláj stuoves jådediddjijn. Suohkanstivrra mierredij Prosjektaháldadus galgaj iesj ietjas dåjmav ruhtadit prosjevtaj baktu. Jagen 2006 mierredij suohkanstivrra budsjehtan biedjat 207.000 æládusfåndas Prosjektaháldadusá hállduj æladus- ja åvddånahttemdåjmajda. 2007 ja 2008 ælla suohkanlasj rudá juolloduvvam prosjektaháldadusá doajmmaj. Jagen 2006 ja muhtem mærráj 2007 lij prosjektaháldadusán aj oasseåvdåsvásstádus jåhtalusássjijs, sáme giellaháldadimguovlos, ja æládus- ja jåhtaluskomitea tjálledåjmas. Jagen 2006 rievddadij Divtasvuona suohkan organisasjåvnåv ja Prosjektaháldadus biejaduváj Teknihkalasj etáhta vuolláj. Vuollelin vuojná muhtem buojkulvisá prosjevtajs ma li tjadáduvvam aktisasjbarggon Jielleváre suohkanijn ja EU-rudáj baktu ruhtaduvvam. Buojkulvisá ietjá prosjevtajs: Prosjektaháldadus le vásstedam ráddnávuohtaaktisasjbargo åvdås Jielleváre suohkanijn. Prosjektaháldadusán le aj læhkám oasseåvdåsvásstádus kultuvrra- ja æládusássjij giehtadallamis maŋemus guokta jage. Prosjektaháldadus le aj viehkedam æládusásadimij. Posjektaháldadus viehket suohkana ietjá åssudagájt prosjektaåvddånahttemin, prosjektaháldadusán ja prosjektajådedimen. Åbmudakværrolissta priváhta æjgojs, æládusåbmudagájs ja vidnudakdåjmaj rustigijs le almulasj dárkastusán 3 vahko guovvamáno 28. biejves 2014. Gujttimájgge le 6 vahko guovvamáno 28. biejve rájes. Jus galga gujttimusáv buktet, de rája diehki: postmottak@tysfjord.kommune.no jali: Divtasvuonan suohkan Å-værro kåntåvrra pb 104 8591 Kjøpsvik Divtasvuona suohkan Åbmudakværrokåntåvrra Divtasvuona Suohkan Bajássjaddam ja åhpadus 8590 Gásluokta Sisiválldem jagen Oajvvesisiválldem Åhtsåmus sajev mánájgárden Tjále dádjadahtte Mañep namma: Åvdep namma Le gus mánán máhttelisvuohta ståhkat sijda lahka? Le gus mánán ståhkam rádna? Máná åvdåstiddje Sij/sån gen siegen mánná årru. Mañep namma Åvdep namma Barggovadde/skåvllå: Virggeprosænnta ja guhkkudahka  stuoves  sadjásasj Telef. barggov./skåvllå Mañep namma Åvdep namma Barggovadde/skåvllå: Virggeprosænnta ja guhkkudahka  stuoves  sadjásasj Telef. barggov./skåvllå Virggeprosænnta ja guhkkudahka hæhttu vatteduvvat. Poasstanr./bájkke Telefåvnnå Iellemvuohke:  Válldum  Aktanårro  Aktugasj Galla máná li familjan ja goassa li riegádam (jahke): Diedo manen mánnáj sadje mánajgárden åtsåduvvá. Diedo máná varresvuoda birra majt mánájgárdde bierri diehtet Ietjá diedo. Le gus mánná sajev adnám mánájgárden åvddåla? (Man guhkev):____________ Goassátjis sadje mánájgárden åhtsåduvvá?_______________________________________ Le gus mánán sadje mánájgárden dálla, makkir?________________________ Mánájgárdde ja sadjesládja (ålles/bielle) gåsi åhtsåduvvá: (Gå mánán la bielle sadje de la mánná mánájgárden fært nuppe biejve) Mån/måj sárnnun diedojt badjelin duolla Sadje ja dato Vuollájtjállem Sadje ja dato Vuollájtjállem Tysfjord kommune : Oajvvesisiválldem mánájgárdijda Divtasvuonan - Tips en venn Ådå mánájgárddejahke álggá 19.08.2013 (Árran mánájgárdde álggá 12.08.2013) Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali www.tysfjord.kommune.no Siján gænna l sadje Árrana mánájgárden dán mánájgárddejagen, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus mánájgárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajás-sjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : Åhtsåmmierre le 01.03.13. Aktisasj UKM Divtasvuonan, Hábmerin ja Bálágin UKM 2013 16.11.2012 Diededibme álggá 1 b. javllamánon danna http://ukm.no/pl2922/ Tysfjord kommune : Asstoájggefálaldagá nuorajda Divtasvuonan Divtasvuona nuorajn le vijdes asstoájggefálaldahka. Gehtja aj Siebre jus sidá ienep diedojt majt Divtasvuodna máhttá mánájda ja nuorajda fállat. Moadda fálaldagá gávnnuji Divtasvuona mánájda ja nuorajda. Dåjmalattjat bargaduvvá váj dá fálaldagá ájn buorebun galggi sjaddat. Drag Aktivitetspark dálla tsieggiduvvá ja dåppe sjaddá vijdes asstoájggefálaldahka. Besa ienebuv Drag Aktivitetspark prosjevta birra dáppe låhkåt. Bargaduvvá guokta dahkorássetjiektjamsaljo ásadit suohkanin, avtav Ájluovtan ja nuppev Gásluovtan. Návti bessi máná ja nuora suohtastallat bállotjiektjamijn viehka vuohkasap saljon gå udnásj tjievrrasaljojn. Divtasvuona valástallamsiebrijn le vijdes fálaldahka vuodjamis ja bállotjiektjamis tjuojggamij ja giessevalástallamij. Goappátjij bielen vuonas nuora paintballav spelli. Dan aktijvuodan galggi ásaduvvat moadda iehketbiejve/iehkeda gånnå nuora bessi tjåhkanit, organiseridum ja aj iehpeorganiseridum. Sierra saje paintballaj maŋenagi ásaduvvi goappátjij bielijn vuonas. Musihkkabirás Divtasvuonan le viehka buorre, ja ådå banda ja juohkusa ihti duolloj-dálloj. Moaddása dájs li boahtám Divtasvuona Kultuvrraskåvlå diehti. Ja dá banda li luondulasj oassálasste bluesfestiválan mij ásaduvvá juohkka nuppát jage. Divtasvuonan li sierralágásj máhttelisvuoda jus soaptso ålggon juogu de nuoren jali váren. Miján le Stáddá, Vuona nasjonálvárre, gånnå li viehka buorre máhttelisvuoda goarŋŋot. Rádjebálges Jiellevárráj ásaduváj jagen 2007 ja dat le viehka buorre álggo jus sidá mijá oavdos luondov vásedit. Vuodnabadán le canyon man muodattjav dåssju Amerikan gávna. Duodden li Divtasvuonan tjáppa rájge Oarjjevuonan ja Gásluovtan. Dát tjáppa luonndo le vuorddemin duv! Bivddem- ja guollimmáhttelisvuoda li viehka buore, ja Divtasvuonan le dåjmalasj Bivdde- ja guollársiebrre gånnå li sierra fálaldagá nuorajda. Tysfjord kommune : Álggo - Divtasvuona suohkana suohkanplána ådåsmahttem - Tips en venn Divtasvuona åvddånammadus mierredij tjåhkanimen 04.03.2010 barggát suohkanplána sebrudakoasev ja duobddákanooasev ådåsmahttemijn, dán vuolen aj doajmme merraguovlo ja merragátteplánav, pládna ja tsiekkaduslága (plánaoase) § 11-12 milta. Sæmmi båttå mierredij åvddånammadus pládnaprográmma oajvvadusáv almulasj dárkastussaj biedjat lága milta, §§ 4-1 ja 11-13. Oajvvadus sáddiduvvá guláskuddamij guoskavasj guovlolasj, stáhtalasj ja suohkanlasj oajválattjajda, luojvojdis organisasjåvnåjda ja ásadusájda, lága § 5-2 milta. Pládnaprográmma tjielggi pládnabargo ulmev, gåvvit ja vuoset pládnabargov ja dajt hásstalusájt ma aneduvvi ájnnasin birrasa ja sebrudagá gáktuj. Prográmma galggá gåtsedit tjielgas, dádjadahtte ja dåbmaris pládnabargov, gånnå oajválattja, viesáda ja ietjá berustiddje pládnabargguj juo álgo rájes oassálassti. Pládnaprográmmaoajvvádusáv gávna rádevieso serviceåssudagán, Drag Snarkjøpan Ájluovtan ja ICA Næran Stuorgietten. Jus li tjuottjodusá jali mierkkidusá pládnaprográmmaj de galggi tjáleduvvat maŋemusát moarmesmáno 11. biejve 2010 dási: Divtasvuona suohkan poasstaboaksa 104 8590 Gásluokta e-poassta: Tysfjord kommune : Háldadus Vásstet suohkana dáhtásystemaj ja guládallamvædtsagij dåjma åvdås IKT-åssudahka Namma Virgge E-poassta Telefåvnnå / mobijlla IKT-vásstediddje Tysfjord kommune : Buorisboahtem Divtasvuodnaj! - Tips en venn Sávvap gájkajda buorisboahtem Divtasvuodnaj! Suohkanin le oavdos luonndo ja sierralágásj muossádime. Divtasvuodna le guovllo Divtasvuona birra. Dát vuodna suorggot sisŋálasj åsijs vestasjjiehkkes, sisgietjij ållu svieriga rájá vuossti. Le stuorra variasjåvnnå duobddágij suohkanin. Alla vuovdijs tjáppa stráttujda ja alvos várijda. Ij gávnnu turisstakontåvrra suohkanin, valla dánna sijddabielen lip tjoahkkim diedojt dan birra majt Divtasvuodna máhttá fállat Luondos ja doajmmafálaldagájs. Duodden gávnnuji nágin tjálluga guoskavasj diedoj turistajda rádevieson, dájt le máhttelis oadtjot jus guládalá suohkanijn telefåvnåjn 75 77 55 00 jali baktu. Divtasvuona Suohkan Bajássjaddam ja åhpadus Sisiválldem jagen Oajvvesisiválldem Gásluokta Åhtsåmus sajev mánájgárden Tjále dádjadahtteÅskeldisvuodajn giehtadaláduvvat Persåvnnånummar:Mañep namma:Åvdep namma Mánná Le gus mánán máhttelisvuohta ståhkat sijda lahka?Le gus mánán ståhkam rádna? Persåvnnånummar:Mañep nammaÅvdep namma Máná Barggovadde/skåvllå:Virggeprosænnta ja guhkkudahka Telef. barggov./skåvllå mánná årru.  stuoves  sadjásasj Persåvnnånummar:Mañep nammaÅvdep namma Barggovadde/skåvllå:Virggeprosænnta ja guhkkudahka Telef. barggov./skåvllå  stuoves  sadjásasj Virggeprosænnta ja guhkkudahka hæhttu vatteduvvat. Famillja AdræssaPoasstanr./bájkke TelefåvnnåIellemvuohke:  Válldum  Aktanårro Aktugasj Galla máná li familjan ja goassa li riegádam (jahke): Le gus mánná sajev adnám mánájgárden åvddåla? (Man guhkev):____________ Goassátjis sadje mánájgárden åhtsåduvvá?_______________________________________ Le gus mánán sadje mánájgárden dálla, makkir?________________________ Mánájgárdde ja sadjesládja (ålles/bielle) gåsi åhtsåduvvá: __________________________________ (Gå mánán la bielle sadje de la mánná mánájgárden fært nuppe biejve) Mån/måj sárnnun diedojt badjelin duolla ______________________________ Sadje ja dato ____________________________________ Vuollájtjállem ______________________________ Sadje ja dato _____________________________________ Vuollájtjállem Tysfjord kommune : Jådedimpládna Vássjá - Stáddá Divtasvuona åvddånammadus mierredij 04.03.2010 biedjat Vássjá-Stáddá jådedimplánav almulasj dárkastussaj pládna- ja tsiekkaduslága (pládnaoase) § 12-10 milta. Pládna gåbttjå tjoahkkáj 339 dekar ja guosská åsijt duobddágijs gnr 11, bnr 6, 7, 20 ja gnr 84 bnr 1. Pládnaguovllo le Státtátjåhkå alásjbielen ja álggá fiervvávuodos bajás guoppátjijt bielijt vákkástagás Vássján. Pládna le almulasj dárkastussaj biejadum serviceåssudagán rádevieson Gásluovtan, Ájluovta Snarkjøpan ja ICA Næran, Stuorgietten. Pládna le aj suohkana næhttabielijda biejaduvvam. Jus li tjuottjodusá jali mierkkidusá pládnaprográmmaj de galggi tjáleduvvat maŋemusát vuoratjismáno 27. biejve 2010 dási: Divtasvuona suohkan Poasstaboaksa 104 8590 Gásluokta, e-poassta: Tysfjord kommune : Fámilljabiejvve Ráluovta sijdan Fámilljabiejvve Ráluovta sijdan lávvodagá ragátmáno 6. b. kl. 11:00 - 15:00. Nåvku bessam. Ásadiddje gæjnnotsaggamrudájt máksá. Tjuovo E6 - av Kalvijkkaj, tjuovo galbajt juohkka suoren. Oadtjobihtit vuontsájt vuojnnet ja hestaj rijddit. Hestakuovvabálkkom. Smirjjo ja millo vuosádaláduvvi gåktu doajmmi. Oahpestibme sijdan ja návsten fierván jali návsten Båtstøjávren. Gahparáktsa, váffila, bierggomárfe, bruvsa ja káffa oasen. Ásadiddje: Vuododus Ráluovta Sijdda, Divtasvuona suohkan, Nuortta- Sálto hæsstasiebrre, Stuorgiette ja birás valástallamsiebrre. Jubmeldievnastus vuosádusáv Divtasvuonan, basádismánon: 4 b. basádismánon Gásluovta girkko kl. 17:00. Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jábbmegijt. 11. b. basádismánon Ij la biedna 18. b. basádismánon Gásluovta girkko kl. 11:00. Fuolkkebiedna v/suohkanhærrá ja tjoaggulvispedágoga. Tjaktjagijttemfæssta, Muv Rámát 4-jagágijda, skalloskåvllåvuosádallam 18. b. basádismánon Ájluovta/Ájlátte girkko kl. 17:00. Biedna v/suohkanhærrá, skallo 25. b. basádismánon Hierenjárga girkko kl. 11:00. Mæsso v/suohkanhærrá, skallo Juohkka maŋŋetjavtja vuona gidágådem silldálåhko Vestasjjiekkev sisi vuodjá ållu Divtasvuonav sisi. E gånnåk væráldin dákkir stuorra låhko sildás tjåhkana. Ja hárjjesvállá sildáv tjuovvu. Divtasvuodnaj hárjjesvállá båhti båråtjit guojras ájgijn. Dát stuorra silldálåhko le navti sieldes stuorra bårråmus sválláj. Birrusin 600-700 hárjjesvállá dáj vuonajda juohkka jage båhti. Navti máhttelisvuoda dajt ållu lahka vuojnnet li stuora. Aktan barggi Nuorrebajutja vuolen silldábivddem dáhpáduvvá. Hárjjesvállá vuona guovlojn li sierralágásj bivddemteknihkajt åvddånahttám gånnå aktan bivddi. Vihtta-guhtta svállá aktan sildáv tjoahkken åttjudi. Dan maŋŋela akta svállájs guollebierggáj manná ja biehtsegijn tsábmá vaj sildá jámálguvvi. Gå silldá jámálguvvá de le gæhppat dav bårråt. Miellagiddis hárjjesvállá avtaj avtaj sildáv bårrå. Da guolletsuohpav bårri ja dávtijt ålgus tjålliji. Dát gal guhka ájgev válldá dajt stuorra rubmahijt dievddet dan láhkáj dahkat. Valla de la bårrus majna ålles biejve barggi. Gå le hárjjesvállásafárijin de aj máhtá jienav hárjjesvállás gullat. Dav jienav majt dahki gå nuorretjátjev vuojŋŋambåhtså tjadá båssiji. Gå dá stuorra juhtusa li nuorrebajutjin vuojŋŋamin tjátjetsirgga fontena lágátjin ilmmáj manná. Gå buoktji de le gássjelis javllat guossa nuorrebajutjijt vat ihti. Dábálattjat li tjátje vuolen birrusin 10 minuhta ja dan ájgen máhtti ihkap kilomehtarav vuodjat. Tjierggis judos Hárjjesvállá li stuorámus juhtusa låpturfámiljan. Årråsa li gasskamærrásattjat 6,7 mehtera guhkaga, valla máhtti sjaddat gitta lågev mehtera. Gasskamærrásasj niŋŋelis le 5,8 mehtera guhkak ja ienemusát 8,5 mehtera. Hárjjesvállá rahki tjavtjan ja tjivga riegáduvvi birrusin jage maŋŋela. Njuorak hárjjesvállá le birrusin guokta mehtera. Máhttelisvuohta merragoasskemav ållu lahka vuojnnet le stuorre gå le hárjjesvállásafárijin. Ij le dåssju svállá mij daj sieldes silldálågos gæssuduvvá. Muossádit majestehtalasj hárjjesvállájt luondulasj birrasin, gå li vuonan bårråmin le alvaduhttem muossádus. Divtasvuonan guokta viddnudagá hárjjesvállásafáriv fálli. Goappátja libá ållu E6 lahka. Orca team barggi Stuorgiettes, oarjep færjjokájas Bognesan. Sij fálli safáriv sihke gummivantsajn ja stuoráp vantsajn dajda gudi dav sihti. barggi nuortas færjjokájas Skárffabávtes ja le unna fámilljadåjmadum viddnudahka mij duodden hárjjesvállásafáriji gummivantsajn li tjiehpe buoktjamturismajn. Jubmeldievnastus vuosádusáv Divtasvuonan, basádismánon: 4 b. basádismánon Gásluovta girkko kl. 17:00. Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jábbmegijt. 11. b. basádismánon Ij la biedna 18. b. basádismánon Gásluovta girkko kl. 11:00. Fuolkkebiedna v/suohkanhærrá ja tjoaggulvispedágoga. Tjaktjagijttemfæssta, Muv Rámát 4-jagágijda, skalloskåvllåvuosádallam 18. b. basádismánon Ájluovta/Ájlátte girkko kl. 17:00. Biedna v/suohkanhærrá, skallo 25. b. basádismánon Hierenjárga girkko kl. 11:00. Mæsso v/suohkanhærrá, skallo Tysfjord kommune : Jåhtet Divtasvuodnaj? Jus ájgo Divtasvuodnaj jåhtet de dán biele diedoj máhtá oahpásmahttet infrastruktuvrajn dán bájken ja majt dánna máhtá muossádit. Mánájgárde Divtasvuonan li niellja mánájgárde. Akta dajs le suohkanguovdátjin Gásluovtan, akta Stuorgietten ja guokta li Ájluovtan. Akta mánájgárdijs Ájluovtan le oajvvetjalmostahttemijn sáme gielan ja kultuvran. Suohkanin li vargga ållåsasj mánájgárddesaje. Skåvlå Divtasvuonan li niellja vuodoskåvlå. Akta Gásluovtan, akta Måsken, akta Ájluovtan ja akta Stuorgietten. Ælla joarkkaskåvlå suohkanin. Lagámus joarkkaskåvllå le Oppájden Hábmerin. Suohkana vieso Guoskavasj diehtuj lájgguj suohkana viesojs guládalá teknihkalasj etáhttaj. Luonndoiellem Luonndoiellemmáhttelisvuoda Divtasvuonan li viehka moattebelaga. Luonndo vaddá máhttelisvuodajt várre- ja nuorredåjmajda dagu tjuojggam, gibttsomij, buoktjamij, nuorre- ja varástjáhtjeguollimij. Vádtsemduobddága li moattebelaga ja le vuodo oanep ja guhkep vádtsemijda miehtsen jali váren. Gehtja tjoakkáv turisstadiedoj devdadis diehton. Guhkkudagá Narvijkka: 100 km, vuodjemájgge birr. 1,5 t. Bodø: 200 km, vuodjemájgge birr. 3 t . Dálkádahka Divtasvuonan le stuoves nuorttavuona dálkádahka, målsudimij jábij milta. Giessetemperatuvra li birrusin 8 gráda C ja 28 gráda C. Dálve li guhke ja le muohta javllamános vuoratjismánnuj. Internehttabiele diedoj Divtasvuona-dálke birra: Statistihkka Divtasvuona birra: Tysfjord kommune : Diehtojuohkem Måskerahte birra Divtasvuona suohkan sávvá buorre boahtemav diehtojuohkemtjåhkanibmáj Måsken Måskerahte birra, gånnå oattjo diedojt man guhkás barggo åvddåprosjevtajn la jåvsådam. Tebmáoase diehtojuohkemtjåhkanimen li duola dagu geologia, teknihkalasj árvustallama, oajvvadus rahtetraséaj ja biednikgållomierre. Biejvve: Bierjjedagá ådåjagemáno 14. biejve 2011 Ájgge: Kl 15.30 Sadje: Åvdep Måske skåvlå vieson Jåhtelisvanás manná Gásluovtas kl 13.40 ja Ájluovtas kl 14.30. Máhttsá Måskes kl 19.35. Ienep diedojt oattjo Divtasvuona suohkanis, boaksa 104, 8591 Gásluokta, telefåvnnå 75 77 55 00, e-poassta: postmottak@tysfjord.kommune.no jali prosjæktajådediddjes Stig Eriksen, mobijla 950 98 899 baktu. Tysfjord kommune : Divtasvuona suohkan bivddi rabás tjåhkanibmáj Diededit aktisasjbarggosiehtjadus Divtasvuona suohkan ja Sámedikke gaskan guovtegielakvuodarudáj ano gáktuj 2012-2014. Ságastittjat – åvddånahtteoasev/dåjmajt. Biejvve: gasskavahkko 21 b. sjnjuktjamánon 2012. Ájgge: Rádevieson, Gásluovtan Juhkap káffav. Buoris boahtem gájka! Låhkit aktibarggosjiehtadusáv Sámedikke nættabielen: Divtasvuona suohkan Tysfjord kommune : Sámij álmmukbiejvve Guovvamáno 6. biejve 2013 Prográmma Gásluovtan: Slávggágiessem Rahpam suohkanoajve Tor Asgeir Johansena baktu Sámevierrega lávla Biejve hålla Árrana direktøra Lars M. Andreassena baktu: "Guokta álmmuga - akta nasjåvnnå. Vuodoláhka 1814 rájes gitta udnátjij" Kultuvrralasj dáhpádus Káffabådda Erling Urheim: "Poetalasj manno sámij duobddágijn - lávllaga, divta ja subttsasa Sámij álmmukbiejve ávvudallam rádevieson la rabás gájkajda kl. 10.00 ja kl. 14.00 gaskan. Guossodibme káfas, gáhkojs ja sáftas. Boahttsubierggojuptsas kl. 12.00 rájes. Vuosádus duojes ja dájdas Gásluovta skåvlå mánájs. Girjjebussa boahtá aj Rádegoahtjáj. Jubmeldievnastus Ájluovta/Ájlátte girkkon kl. 18.00. Girkkokáffa Árranin, Ájluovta/Ájlátte tjoaggulvisráde baktu. Ietjá dáhpadusá: Buorisboahtem Sáme álmmukbiejve ávvudallamij! Åbmudakværrolissta priváhta æjgojs, æládusåbmudagájs ja vidnudakdåjmaj rustigijs le almulasj dárkastusán 3 vahko guovvamáno 28. biejves 2014. Gujttimájgge le 6 vahko guovvamáno 28. biejve rájes. Jus galga gujttimusáv buktet, de rája diehki: postmottak@tysfjord.kommune.no jali: Divtasvuonan suohkan Å-værro kåntåvrra pb 104 8591 Kjøpsvik Divtasvuona suohkan Åbmudakværrokåntåvrra Tysfjord kommune : Rørvik gård ásat rabás biejvev - Tips en venn Sijddaoahpestibme. Oahpestibme Båtstøjávrráj. Rijddim ja hestaskuovva luosadibme. Millo- ja smirjjobarggo vuoseduvvá. Biebbmo vuobdeduvvá. Ásadiddje li Stiftelsen Rørvik gård, Divtasvuona suohkan/Tysfjord kommune, Nordsalten Hesteklubb/ Nuortta-Sállto Hæsstasiebrre, Museum Nord Divtasvuodna/Tysfjord. Tysfjord kommune : Girkkooahttsen Divtasvuonan 100 % virgge girkkooahttsen Divtasvuonan rabás 1/10 – 2011 ájes Divtasvuona suohkan le Nuortta-Sálton, Bodåddjo ja Narvijka gassko ja suohkanin årru 2000 ulmutja. Suohkanin li gålmmå girkko, gietjav girkkogárde, gålmmå tjoaggulvisráde, akta aktisasjráde, ja aktisasj háldadus. Girkkooahttsen le kontåvrrå Gásluovtan, mij le suohkanguovdásj Divtasvuonan. Duodden le åssudakkontåvrra Ájluovtan. Girkko Divtasvuonan oadtju doarrjjaårniga rámmaj milta suohkana ruhtaplána baktu. Girkkooahttse Åhtsåp jådediddjev mij: Girkkooahttse dahkamusá li: Máhtukvuohta ja åhpadus: Fállap geldulasj ja hásstaliddje virgev ja buorre barggoaktisasjvuodav. Máhtá barggagoahtet nav ruvva gå máhttelis jali lagáp sjiehtadallamij milta. Kujna ávttjiduvvi åtsåtjit. Bálkká sjiehtadusá milta ja pensjåvnnåårnik KLPan. Lagáp diedojt oattjo girkkooahttses Kjell-Eddy Nicolaisen, tlf. 970 95 713 jali akisasjráde njunnjutjis Edvard Olav Stenbakk, tlf. 959 13 735. Åhtsåmus oahppoduodastusáj ja ietjá duodastusáj sáddiduvvá adræssaj vuollelin mañemusát Tysfjord kirkelig fellesråd jali e-påsta baktu: 8591 Gásluokta/Kjøpsvik 100 % virgge girkkooahttsen Divtasvuonan rabás 1/10 – 2011 ájes Divtasvuona suohkan le Nuortta-Sálton, Bodåddjo ja Narvijka gassko ja suohkanin årru 2000 ulmutja. Suohkanin li gålmmå girkko, gietjav girkkogárde, gålmmå tjoaggulvisráde, akta aktisasjráde, ja aktisasj háldadus. Girkkooahttsen le kontåvrrå Gásluovtan, mij le suohkanguovdásj Divtasvuonan. Duodden le åssudakkontåvrra Ájluovtan. Girkko Divtasvuonan oadtju doarrjjaårniga rámmaj milta suohkana ruhtaplána baktu. Girkkooahttse Åhtsåp jådediddjev mij: Girkkooahttse dahkamusá li: Máhtukvuohta ja åhpadus: Fállap geldulasj ja hásstaliddje virgev ja buorre barggoaktisasjvuodav. Máhtá barggagoahtet nav ruvva gå máhttelis jali lagáp sjiehtadallamij milta. Kujna ávttjiduvvi åtsåtjit. Bálkká sjiehtadusá milta ja pensjåvnnåårnik KLPan. Lagáp diedojt oattjo girkkooahttses Kjell-Eddy Nicolaisen, tlf. 970 95 713 jali akisasjráde njunnjutjis Edvard Olav Stenbakk, tlf. 959 13 735. Åhtsåmus oahppoduodastusáj ja ietjá duodastusáj sáddiduvvá adræssaj vuollelin mañemusát Tysfjord kirkelig fellesråd jali e-påsta baktu: 8591 Gásluokta/Kjøpsvik Divtasvuona lænsska Rahpamájgev åssudakkåntåvrrå Ájluovtan: dijstagá kl. 10:00 - 13:00. NB! Muhtem dijstagá máhttá árret mijáv rahppot kåntåvråv adnet. Skuolka midjijda såbadit ájgev. Tlf: 77 04 36 00 (telefåvnnåguovdásj/váktaguovdásj) Tysfjord kommune : Stádda – Vuona nasjonálvárre Stádda (1392 m.n.b.) tjavtjan 2002 nammadvudáj Vuona nasjonálvárren. Váre hábme le sierralágásj. Bajet tsæggot nuores ja tjåhkkå le duolbbat dagu slåppå, dagu nágin le svierdijn tjåhkåv ierit jallam. Alvos ”státtáv” máhtá vuojnnet gåjt gietjav báhppagieldajs. Várre le dålutjijs læhkám sierralágásj bårjåstammærkka merramannijda Nordlánda merraguovlon. Stádda vuostatjin gibtsoduváj snjilltjamáno 30. biejve jagen 1910 F. Schelderupas, A. Brynas ja C.W. Rubensonas. Nieljadis tjuohtejage vuostasj gibttsoma maŋŋela Arne Næss boalltagibttsomteknihkav Vuodnaj åttjudij. Ådå åvddånahttem álgaduváj. Jagijn 1936-37 Næss gibtsoj moadda alvadahtte teknihkalasj lájdojt Státtatjåhkkåj, duola dagu Oarjjepillarav. Professor ja filosofa ietjas Státta gånågissan dagáj, ja jagen 1963 tjadádij sån aktan R. Høybakkajn ja K. Friis Baastedajn, vuostasj dálvvegibttsomav tjåhkkåj lulásjvekkav bajás. Vádtsem bajás Le máhttelis vádtset vargga ållu tjåhkkåj. Halls åvddåtjåhkkå le dásse gåsi máhtá vádtset. Vádtsem dåhku bálggáv tjuovvu, valla juska le hálvva fysihkalattjat låssåt. Vádtsem åvddåtjåhkkåj vihpá birrusin 3-4 tijma. Bálggá milta gålggi jågå ja jågåtja, ja navti ij dárbaha juhkamtjátjev maŋen válldet. Várdudahka Halls åvddåtjåhkås le buorre. Dássta máhtá vuojnnet várijt ja vuonajt guovlon. Jus ájgo joarkket Státtatjåhkkå dárbaha gibttsemvædtsagijt ja hárjjánimev. Jali máhtá tjuovvot oahpestiddjijt. fállá gibttsomijt oahpestiddjijn. Vádtsema tjadáduvvi smáv juohkusijn biehtsemános ålgos gitta ragátmáno gietjen. Gehtja aj Divtasvuona næhttabielev, Vuona nasjonálvárre, www.visitstetind.no . Tysfjord kommune : Rudá Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas 2014 Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja- æládusfåndas nuppát juollodibmáj jagen 2014. Foannda le vuododuvvam guollebiebbmamviddnudagáj álgadibme baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. Ulmme fåndajn la vidjirijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvam dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra - ja æládusdåjmajt guhkesággásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovtijn miljåvnåjn kråvnåjn nielje jage birán. Fånda rudá juolloduvvi birrusij 50 %ajn guokti jahkáj. Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvá. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. Åhtsåmusá rájaduvvi dási: Divtasvuona suohkan boaksa 104 8591 Gásluokta jali e-påsta baktu dási: postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmájggemierre: Ragátmáno 19. biejve 2014 Tysfjord kommune : Sámeálmmuga biejvve - Tips en venn Guovvamáno 6. biejve 2013 Prográmma Gásluovtan: Slávggágiessem Rahpam suohkanoajve Tor Asgeir Johansena baktu Kultuvrralasj dáhpádus Prosjæktajådediddje Anna Kuoljok, Njunjes: "Sáme nissuna ja nissunij jienastimriektá 100-jageávvudallam Biejve hålla bispa Tor B. Jørgensena baktu Sámeálmmuga lávla Kultuvrralasj dáhpádus Sámeálmmuga biejve ávvudallam rádevieson la rabás gájkajda kl. 11 ja kl 14. gaskan. Guossodibme boahttsubierggojubtsas (biđus), káfas, gáhkojs ja sáftas. Vuosádus duojes ja dájdas Bæsosaljo mánájgárde ja Gásluovta skåvlå mánájs. Buorre boahtem Sáme álmmukbiejve ávvudallamij! Tysfjord kommune : Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttse galggá 1,2 milliarda kråvnå juogadit lasseárvvodivudin luojvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda - Tips en venn Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttse galggá 1,2 milliarda kråvnå juogadit lasseárvvodivudin luojvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda jagen 2014. Ájnas la mujttet bájkálasj siebre galggi ietjasa oajvvesiebrij baktu åhtsåt. Dán jage hilgoduvvi åhtsåmusá bájkálasj siebrijs ma njuolgga Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttsáj båhti.Åvddåla biejajama dájt oajvvesiebre åhtsåmusá vuolláj, valla dássta dåhku ep sjatta nav dahkat. Åtsådallama åvdep jagijs vuosedi gávnnuji moadda siebre ja organisasjåvnå ma e lasseárvvodivudav (lád) åtså. Dá li álu bájkálasj jali guovlosiebre guovdásj luojvoj organisasjåvnåj vuolen duola dagu Vuona Valástallamlihtto ( NIF), 4H Vuodna, Vuona Musikkjuogoslihtto, Vuona Ruoppsis Ruossa ja Vuona Bivdárij- ja Oaggijlihtto. Dakkár bájkálasj siebre galggi ietjasa oajvveorganisasjåvnåj baktu åthsåt. Muhtem ájnegis siebre ja organisasjåvnå e åtså, duola dagu organisasjåvnå ma luojvoj bargojt barggi sirdulasjjuohkusijn ja ietjá bájkálasj siebrijn. Dan diehti gæhttjalip dájda jåksåt suohkanij ja fylkasuohkanij baktu, ja dajnas ávttjit dán mejla baktu ulmutjijt juogadit dáv loujvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda duv suohkanin/guovlon. Máhttebihtit lád- njuolgadusáj birra låhkåt louvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda mijá næhttabielijn http://www.momskompensasjon.no Danna l aj åhtsåmsjiebmá. Jus li gatjálvisá, máhttebihtit aktijvuodajt mejla baktu oadtjot: postmottak@lottstift.no jali telefåvnå 57 82 80 00 baktu. Ájnegis åhttsijda lí ráddjidum åhtsåmussumma 200.000 kråvnå åbbålasj doajmmagållon. Álkkedum åhtsåmvuogádusá milta la binnemus rádje 200.000 kråvnå tjoahkke doajmmagållon, valla binnemus rádjá duodastuvvam åhtsåmvuogádusá milta la 14.000 kråvnå lasseárvvogållon majt máhttá åhtsåt. Vuollásasj siebre e dárbaha vieledit dáv binnemusrájáv gå dát vieleduvvá guovdásjsiebrij åhtsåmusájn. Åhtsåmmierre Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttses le ragátmáno 1. biejve 2014. Oajvvesiebre biedji ietja åhtsåmierijt diedádusáj hárráj ietjasa vuollásasjsiebrijda. Gehtja ájnegis organisasjåvnå næhttabielijt, jali åttjuda aktijvuodav oajvveorganisásjåvnåjs lagáp diedojt. Varrudagáj Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttse Le máhttelis biednikdoarjjagav åhtsåt ásadusájda valástallamin ja ålggoiellemin. Diedo gávnnuji næhttabielen: http://www.regjeringen.no/upload/KUD/Idrett/Publikasjoner/V-0732B_2010.pdf Divna åhtsåmusá galggi elektråvnålattjat rájáduvvat web-portalá baktu www.idrettsanlegg.no Åhtsåmusá masi åvddål le doarjja åtsådum, valla ij la juollodum, viertti aj ådå åhtsåmusáv rádjat, valla tjuovvusa dagi jus ij la mige rievddam. Doarjjaåhtsåmusá dábálasj ásadusájda hæhttuji årrot hiebadum Suohkanguovloplánajda rubbmelasj dåjmajda, luondoviessumijda. Åhtsåmájggemiere le basádismáno 15 biejve 2013. Bálkkákåntåvrrå la sierra telefåvnnåvásstedimájgge 28.04. rájes 31.05.2014 rádjáj. Vásstedimájgge I mánnodagás bierjjedahkaj 07:45 - 10:00. Sivvan la gå ådå telefåvnnårustigijt li åttjudime. Mij ávttjip ulmutjijt gåvvågilppusij oassálastátjit. Gåvvå galggá mijá tjáppa suohkanis! Gåvvå sáddiduvvá dán mæjllaj: postmottak@tysfjord.kommune.no Divtasvuona suohkan sihtá vuosstáj váldeduvvam gåvåjt adnet almulasj aktijvuodajn, ja gåvvididdje oadtju mávsov. Dåssju gåvåj majt iesj la gåvåj majt iesj la gåvvim máhtti liehket gilppusin manen. Jus li ulmutjijs gåvå, de le gåvvididdje vásstádus gåvviduvvam ulmutjijs loabev oadtjot almodibmáj. Jus dá li máná vuollela 15 jage, de æjgáda hæhttuji dáv loabedit. Vuosstehágugis, vierregahttá jali illastahtte gåvå e dåhkkiduvá. Suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen sjaddá gilppusa vuojttáj vuojtov vaddet. Ájggemierre gåvjt sáddit le 31.03.2014. Ofouhtá guovlloráde bivddi gilpussij logov dagátjit. Mij sihtap logov mij la gåvåstahkan guovlloaktisasjbargguj Ofuohtán, ávot juoga mij vuoset ájvvanijt ma mijá guovlon gávnnuji. Aktan oajvvadusájn sihtap oanegis tevstav mij oajvvadusá hábbmimav tjuelggi. Gájkka oajvvadusá hæhttuji midjij boahtet åvddåla biehtsemánon 2014 ja oadtju vuojtov 5000,- kråvnnåj la gudnev. Gájkka rievtesvuoda válljiduvvam logoj ja ietjá oajvvadusájda, gulluji Ofuohtá guovllorádáj. Jus li gatjálvisá, válde aktavuodav Elisabeth Storjordajn mejlan: elisabeth@ofotraadet.no . Oajvvadusá sáddiduvvi: post@ofotraadet.no . Jahke nåhkågoahtemin ja degu åvddål de kultuvrraskåvlå oahppe Hábmerin ja Divtasvuonan máhttelisvuodav oadtju vuosedit majt li oahppam tjavtjan. Máhtti årrot smávva konsertajt hárjjidallambájken ja umasse institusjåvnån jali ásadusá álmmugij, buojkulvissan Gásluovta girkkon ja Hábmera hotellan. 4 b. javllamanon Huksoårudahka Stuorgietten 6 b. javllamanon Bájkkekonsertav kultuvrraskåvlån, Oppájden 10 b. javllamanon Báhpasjalljo skihppijviesso Gásluovtan 10 b. javllamanon Javllakonsertav Hábmerin, rijkagasskasasj guovdátjin 11b. javllamanon Hábmera hotellan, Strávvásjnjunjen 11b. javllamanon Bájkkekonsertav oabmeskåvlån Ájluovtan 12 b. javllamanon Girkkokonsertav Gásluovta girkkon 18 b. javllamanon Stuorgiette skåvlån 19 b. javllamanon Hábmera Sijddabájken Nordlánnda valástallamjuogos aktisasj barggo Vuona valástallamlihttujn bivddi ådåálgge kurssaj sevvamgiellaj; "Bágo álgon", 24 – 25 b. basádismánon Båddådjon. Goassa: Lávvodagá 24.11 kl. 11:00 - 17:00 Bájkke: kurssaladjna 2:át. låbdån. Hádde: kr. 200 (aktan biebbmo lávvodagá ja ájllega) Rieknigav sáddiduvvá valástallam juohkusij/oassálasstij maŋŋel kursav. Åhpadiddje: Hege Jensen (sevvamgielladålkkå) Tysfjord kommune : Sáme álmmukbiejvve Rabás uvsa álmmugij, rádevieson kl 11.00-14.00 kl 11.00 Hålla suohkanoajvve Lávllom Manen sámeálmmukbiejvev ávvudip? Káffa ja lájbbe Buoris boahtem ávvudittjat sámeálmmukbiejvev! Tysfjord kommune : Ságastallamtjåhkanime suohkanoassepládna rumálasj dåjmajda ja luonndoåtsådallamijda - Tips en venn SDH (Stájggo, Divtasvuodna ja Hábmer)- juogos la mierredam dájda gålmmå suohkanijda dahkat aktisasj plánav rumálasj dåjmajda ja luonndoåtsådallamijda. Pládna l ájggegávddaj 2013 - 2016. Pládna l vuodon gå galggá spellambiednikdoarjjagav åhtsåt lásjmudallam- ja luonndodåjmajda. Luojvojdis organisasjåvnå ja lásjmudallamjuohkusa ja iehtjáda máhtti buktet moalkedimijt pládnaj dáj rabás diededim - ja ságastallamtjåhkanimijda má li danna: Ájluovtan 03.09.2012 kl. 18:00 Árranin - Låptån Måsken 06.09.2012 kl. 18:00 Måske skåvlån Gásluovtan 11.09.2012 kl. 18:00 Gásluovtan rádevieson Stuorgietten 12.09.2012 kl. 18:00 Divtasvuona turisstaguovdátjin. Buorisboahtem! Ájgge: såd. snj. 9. b. kl. 16:00 Bájkke: Puls musikkverksted, Bálák Manno Ájluovtas: Færjjo Ájluovtas kl. 13:00 (ruopptot Gásluovtas kl. 20:00) Manno Gásluovtas: Gásluovta guovdos kl. 13:30, færjjokájas kl. 13:40 Oassálasste e manos mávse (færjjo ja bussa navku): Jus bussan saje báhtsi de dá juogeduvvi tjuovvojda. Aktijvuohta ja diedo, Ájluokta: Henry Ellingsen, tlf. 905 89 617. Aktijvuohta ja diedo, Gásluokta: Johannes Formanowski, tlf. 994 27 290 Aktijvuohta ja diedo jiena ja siena birra Bálágin: Erland Andersen, tlf. 970 25 252 Diededibme, gehtja www.ukm.no Sådnåbiejve /ájllega 17 b. biehtsemánon kl 11-15, de vaden sjaddá ”rabás sijdda” Ráluovta sijdan, Divtasvuonan –dåjmabiejvev ålles fuolkkáj . Guossida dav divudam sijdav, mij la suodjaluvádum Riksantikvaris. Mejt máhtá vuojnnet ja årrot maŋen: -oahpestimev ja subttsasav -hestajt ja rijddit -vuontjajt ja kanijnajt - vuosádallamav smirjjobargos smirjon -hestagámahåjggåmav -oahpestimev lájddijiddjijn/oahpestiddjijn -biebmov ja juhkusav oasstet Ásadus/hásadus le nåvkå ja sidjijda guti guossidi Ráluovta sijdav dav sådnåbiejvev/ájllegav, bessi mávsok rahtehålgå tjadá. Bessat Ráluoktaj, de galggá gávvat E6:is Gálbbeluoktaj/Kalvijkkaj, vuosedimev le ájn dassta. Dálkke ij hieret. Jus rássjo (dálkke) sjaddá, de li bievde ja ståvlå sinna gájkka dåbijn. Ásadus/hásadus le aktisasj barggo Ráluovta sijdda vuododusájn, Nuortta-Sálto hæsstasiebrijn, Divtasvuona suohkanijn ja davvervuorkájn, Museum Nord, Divtasvuona suohkan. Tysfjord kommune : Pæsatun mánájgárdde Pæsatun mánájgárdde Rahpamájge Mánnodagás bierjjedahkaj Jådediddje Pæsatun mánájgárdde le suohkanæjgo mánájgárdde, ja ájnna mánájgárdde suohkanguovdátjin Gásluovtan. Mánájgárdde ålliduváj jagen 1979 ja le dalutjis dåjmadum. Mánájgárden li gålmmå åssudagá; Sementongan, Lykketrollan ja Gullklompan. Pæsatun le Gásluovta gassko, ja dåppet ij le vuojga guhkás mæhttsáj, fiervváj jalik girjjevuorkkáj. Divtasvuodna suohkan le oasse sáme giellaháldadimguovlos, ja dát galggá vuojnnusin boahtet mánájgárden, juska mánájgárdde ij le sámegielak. Ietjá diedojt mánájgárde birra gávnnu mánájgárde jahkeplánan. Danna aj gávnnu sisanádus mánájgárde pedagogalasj bargos. Jus mánájgárdijn guládalá, de dáv oattjo. Ájluovta varresvuodastasjåvnnå l dahppasin gå miján la giesseloahpe moarmesmáno 28. biejves biehtsemáno 10. bæjvváj. Jus sidá varresvuodasujttárijn ságastijt máhtá aktijvuodav Gásluovta varresvuodastasjåvnåjn válldet telefåvnån 75 77 56 50/ 907 31 813. Jus la iesselissan máhtá aktijvuodav Gásluovta dálkudiddjekåntåvråjn válldet telefåvnån 75 77 56 40 jali Ájluovta dálkudiddjekåntåvråjn telefåvnån 75 78 57 70. Tsaggeiedne viehkev jåvså idja- biejvve, máhta sujna aktijvuodav válldet dálkudiddjeváktan telefåvnån 75 77 02 02. Sáme giella– ja girjálasjvuoda seminárra Biehtsemáno 10.-11. biejve 2013 Árran julevsáme guovdásj, auditåvrån Mánnodagá biehtsemáno 10.biejve: Vájmogiella - giella guotto ja oassálasstem kl.16.15– 20.30 - álgadibme gasskabiejvbiebbmojn Dijstagá biehtsemáno 11.biejve: Sáme girjá lasjvuohta - ájrastallama dájdda kl. 10.00-15.00 Buorisboahtem! Velkommen! Tysfjord kommune : OAJVVESISIVÁLLDEM SAD 2012/2013 OAJVVESISIVÁLLDEM SKÅVLLÅASSTOÁJGGEDOAJMMA (SAD) Skåvllåjahke 2012/2013 Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi birra 20.08.2012 dáj bajkij: Åhtsåmmierre le 01.03.2012 Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: Vaj de påvståjn: Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Jubmeldievnastus vuosádusáv Divtasvuonan, javllamánon: 2 b. javllamánon tjoaggulvisvieson kl. 11:00 Mæsso v/suohkanhærrá, skallamæsso 2 b. javllamánon Gásluovta girkko kl. 16:00 Gintalmæsso v/suohkanhærrá, tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke 9 b. javllamánon Hierenjárgga girkko kl. 18:00 Gintalmæsso v/ suohkanhærrá, tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke 16 b. javllamánon Ájluovta Ájlátte girkko kl. 18:00. Gintalmæsso v/ suohkanhærrá, tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke 23 b. javllamánon Ij la biedna suohkanin Hierenjárgga girkko kl. 13:00 Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá Ájluovta Ájlátte girkko kl. 15:00 Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá Gásluovta girkko kl. 17:00 Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá Gásluovta girkko kl. 12:00 Bassebiedna v/suohkanhærrá, skallo Ájluovta Ájlátte girkko kl. 12:00 Bassebiedna v/suohkanhærrá, skallo Ij la biedna suohkanin Gásluovta girkko kl. 17:00 Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jámigahájt Hierenjárgga girkko kl. 18:00 Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jámigahájt Sáme basádiskafea gasskavahko javllamáno 10. biejve kl. 17:30 - 21:30 Árranin. Javllagárvedibme unnebujda ja ållessjattugijda. Gudi sihti, ietjasa duojev bukti. Dålusj subttsasa javlladábij birra, javllalávllaga. Javllaráktsa mandelijn. Káffa ja gáhko oasen. Gájka li buorisboathem sámegielav ságastittjat ja gulladalittjat! Ásadiddje: Árran, Divatsvuona suohkan ja Divtasvuona demænnsasiebrre. Divtasvuona suohkan almot ruhtadårjav gárevsælgadak dåjmajda/ásadusájda. Juollodimhárjjanibme doarjodit gárevsælgadak ásadusájda degu akta hieredim doajmma: Galggá årrot avtav gárevsælgadak ásadusáv ållesjattugij. Ásadusbudsjæhtta galggá tjuovvot åhtsåmusájn/åtsålvisájn. Ruhtadårjav mávseduvvá gå ruhtalåhko ja ásadusdiedádus li dagádum. Åvdåstiddje Divtasvuona suohkanis galggá oarev ásadusájt guossidit. Ruhtadårjav ij vátteduvvá klássamanojda. Tjálálasj åhtsåmus/åtsålvis sáddiduvvá: Divtasvuona suohkan Åssudak fuolkke- ja hælsso Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik Åhtsåmájgge: 20.4.12 Tysfjord kommune : Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj - Tips en venn Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij vuostatjin juogeduvvá jagen 2012. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. Åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkanij poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik jali e-poasstaj: Åhtsåmbiejvve: 1 b. sjnjuktjamánon 2012. Mánájgárddejahke 2012/2013 Ådå mánájgárddejahke álggá 20.08. 2012 (Árran mánájgárdde álggá 13.08.2012) Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali Siján gænna l sadje Árrana mánájgárden dán mánájgárddejagen, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus mánájgárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajás-sjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : Åhtsåmmierre le 01.03.12. Tysfjord kommune : Skálltjorustigij rádjam Skálltjorustigijs báhtsi duot dát árvvodávver duola dagu patent- ja sádduáŋŋkára (600-750 kg), tjehtiga ja kausera, ja 700 litarak Explora-gårvudagájs. Gårvudagájn li duobbmimluvko ja buoragit gårvvu. Máhtti aj moattelágásj áŋŋkára gávnnut. Áŋŋkárijt, tjiehtigijt ja kauserijt oattjo navku jus aktijvuodav váldá Nordlaks Oppdrett AS vidnudagájn. Guládallamålmåj le Stig Kåre Amundsen, tlf: 41027603 Tysfjord kommune : Fievrro Divtasvuodnaj ja ruopptot - Tips en venn Dáj bielijn lip tjoahkkim diedov gåktu manáda Divtasvuodnaj ja ruopptot, ja Divtasvuonan. Ienemus oasse dán diedos le sválldasij baktu. Jus juorrula diedo birra guládalá Nordlánda Ruktodiededimijn tlf. 177 (jali 75 77 24 10 jus le Nordlánda ålggolin). Jali gehtja Ruktodiedojt nehtan. Bussaruvto: Divna bussajt suohkanij, suohkanis, ja suohkanin dánna gávna. Færjo ja jåhtelisvantsa: Ájluokta - Gásluokta - Ájluokta Skárffabákte - Bognes - Skárffabákte Jåhtelisvanntsarukto Divtasvuonan: Ájluovtas ja Gásluovtas Jågåsijddaj, Ájláddáj, Måsskåj, Kjerrluoktaj, Vuolnáhámnnaj ja Biesseluoktaj. Giesserukto jåhtelisvanntsaj Divtasvuonan Færjjorasstimájgge: Gásluokta - Ájluokta 45 minuhta Bognes - Skarberget 25 minuhta Bognes - Lødingen 60 minuhta Jåhtelisvanntsarukto Kjeldebotn-Evenássje Tysfjord kommune : Divtasvuona suohkan bivddi rabás tjåhkanibmáj Divtasvuona suohkan bivddi rabás tjåhkanibmáj Diededit aktisasjbarggosiehtjadus Divtasvuona suohkan ja Sámedikke gaskan guovtegielakvuodarudáj ano gáktuj 2012-2014. Ságastittjat – åvddånahtteoasev/dåjmajt. Biejvve: Duorastagá 15 b. sjnjuktjamánon 2012. Ájgge: Árranin Juhkap káffav. Buoris boahtem gájka! Låhkit aktibarggosjiehtadusáv Sámedikke nættabielen: Divtasvuona suohkan Julevsámegiellakonulænnta Tysfjord kommune : Stuorgiette bajássjaddamguovdásj Stuorgiette bajássjaddamguovdásj Fáksa: Rahpamájge: Mánnodagás bierjjedahkaj Mánnájgárde visjåvnnå: Suohttasij ja ávojn viessop jur dálla, vilá rahtjamin alme vuosstij. Stuorgiette mánnájgárdde sjattaj oasse Stuorgiette bajássjaddamguovdátja bårggemáno 1. biejve 2004, ja le sæmmi sajen gå skåvllå. Åssudagán le sadje 12 mánájda jagij 1-5. Mánnájgárden li gålmmå bargge; akta dajs pedagogalasj jådediddje. Mánnájgárde oajvveulmme le vájkkudit buoremus láhkáj mánájda buorre mánnávuodav vaddet. Pedagogalasj vuodon le mánnájgárden, nav gåk aj skåvlån, gålmmå oajvveoase; hukso, bajásgiessem ja máhtudahka. Dát tjadáduvvá gå mánáj njunjákvuodav, diehtemvájnov ja oahppamhálov arvvadahttá. Duodden le ájnas mánájda åtsådallamijt ja hásstalusájt iejvvit, ma li álldarij, máhtudahkaj ja berustibmáj hiebadum. Bargge li agev mánáj birrusin, jasska oatsodiddjen gåsstå máná máhtti væráldav guoradallat. Mánnájgárdde le vuostasj oasse mánáj iellemájge oahppamis. Biejve- ja biejve dåjmaj tjadá tjadáduvvi stuoves oahppamdåjma. Máná bessi oahppat ja åtsådallat gåktu le oassen aktijvuodas liehket, ja ielvvet aktijvuoda buorre ja nievres bielijt. Árkkabiejve dåjma li danen ájnnasa, gå hábbmiji mánáj ietjasa dádjadusáv aktijvuoda birra, ja gåktu buoremus láhkáj iehtjádij vuosstij liehket. Duodden bajássjaddamguovdátja ståhkamsalljuj ja goahtebirrusij, le mánájgárden ietjas ståhkamsaljusj sáttojkássajn, ståhkusij ja goadátjijn. Mánnájgárden le akta tuvrrabiejvve vahkkuj. Mánnájgárdes ij le vuojga guhkás mæhttsáj jalik fiervváj. Stuor oasse mánnájgárde pedagogalasj oases le hiebadum luondo jábijda. Mánnájgárdde ávkástalli Bajássjaddamguovdátja sierra lanjájs, duola degu lásjmudallamladnja, girjjevuorkká, duodjeladnja ja gievkan. Juohkka gasskavahko látjeduvvá bievdde mánnájgárden hávsskes bårråmbåttåtjij mánájda ja ållessjattugijda. Mánnájgárden ávvudaláduvvá mánáj riegádimbiejve ja jage base. Ietjá árbbedábálasj ávvudallama li: lucia, javllagárvedime, nisseávvudallam, biejvveávvudallam, karneval, bæssásjgárvedime, álmmukbiejvve ja jahkehiejttem. Prosjektaháldadusá gåhtjoduváj álgon ”Girjjevuorkkáprosjektan”. Oajvvedahkamus lij sáme åssudagáv ásadit Divtasvuona álmmukgirjjevuorkán ja budsjehtta aktan bálkkájn lij 500.000,-. Suohkana Jiellevárre ja Divtasvuodna juollodijga 50.000,- goabbák. Dav mij de vádnunij hæhttujin åttjudit juollodimij baktu iehtjádijs. Vuostasj vahkojn lájgguj prosjevta ájnna bargge kontåvråv Sámedikke háldadusán Árran Julevsáme guovdátjin. Dán maŋŋela jådij prosjekta Margits Minnej Ájluovtan. Jagen 2001 rievddaduváj Girjjevuorkkáprosjevta organiserim, ådå namma bådij (Prosjektaháldadus), ådå bargov oadtjun ja biejaduvvin njuolgga háldadusoajve vuolláj stuoves jådediddjijn. Suohkanstivrra mierredij Prosjektaháldadus galgaj iesj ietjas dåjmav ruhtadit prosjevtaj baktu. Jagen 2006 mierredij suohkanstivrra budsjehtan biedjat 207.000 æládusfåndas Prosjektaháldadusá hállduj æladus- ja åvddånahttemdåjmajda. 2007 ja 2008 ælla suohkanlasj rudá juolloduvvam prosjektaháldadusá doajmmaj. Jagen 2006 ja muhtem mærráj 2007 lij prosjektaháldadusán aj oasseåvdåsvásstádus jåhtalusássjijs, sáme giellaháldadimguovlos, ja æládus- ja jåhtaluskomitea tjálledåjmas. Jagen 2006 rievddadij Divtasvuona suohkan organisasjåvnåv ja Prosjektaháldadus biejaduváj Teknihkalasj etáhta vuolláj. Vuollelin vuojná muhtem buojkulvisá prosjevtajs ma li tjadáduvvam aktisasjbarggon Jielleváre suohkanijn ja EU-rudáj baktu ruhtaduvvam. Buojkulvisá ietjá prosjevtajs: Prosjektaháldadus le vásstedam ráddnávuohtaaktisasjbargo åvdås Jielleváre suohkanijn. Prosjektaháldadusán le aj læhkám oasseåvdåsvásstádus kultuvrra- ja æládusássjij giehtadallamis maŋemus guokta jage. Prosjektaháldadus le aj viehkedam æládusásadimij. Posjektaháldadus viehket suohkana ietjá åssudagájt prosjektaåvddånahttemin, prosjektaháldadusán ja prosjektajådedimen. Åhtsåmmierre l gålgådismáno 29. biejve. Åhtsåmus spellimrudájda galggá elektråvnålattjat sáddiduvvat. Dagádum li muhtem rievddadime njuolgadusájn ådå åhtsåmusájda. Åhtsåsjiebmá ja badádus gávnnuji dánna: www.idrettsanlegg.no Ásadus masi la åvddåla doarjjagav åtsådum valla ij la juollodum, hæhttuji ådåsis åhtsåt. Doajmma hæhttu liehket merustaládum plánan rubbmelasj dåjmajda ja luonndomuossádimijda. Gehtja aj ietjá almodusá spellamrudájda ja valástallamásadusájda Kulturdepartementa webbielen Ájnas rievddadime Muhtem ájnas rievddadime li dálla njuolgadusájn, gehtja . Danna dættoduvvá duola dagu jut haddevuoledibme ij desti dåhkkiduvá ruhtadimen. Gehtja aj njuolgadusáj vuolen, bielen www.idrettsanlegg.no , Publikasjoner. Lågå njuolgadusájn mij la tjáledum ájggomusáj valástallamdåjmalasj árabut dåhkkidime birra. Ienep ásadusá máhtti oadtjot ájggomusájt suohkanijs dåhkkidum. Gájbbádusá duodastibmáj dakkir valástallamfágalasj dåhkkidibmáj la huoman sæmmilágásj gå majt ietján luluj departemenntaj sáddit. Sárggoma stiemmpilduvvi ja biejvviduvvi ja girjje dåhkkidime birra sáddiduvvá fylkasuohkanij kopiajn suohkanij. Ájggomusá lulun galla adjáj departemenntaj sáddiduvvat, dåhkkidibmáj, jali jur rádudalátjit ja árvustallamijt åttjudittjat. Árvustallat dårja stuorrudagáv viertti departementas dagáduvvat jus doajmma dábálasj njuolgadusájt garvvá. Mujte aj, gå åhtsåmus mij guosská gárves ásadussaj sáddiduvvá, galggá dárkestum ruhtalågov, ij gållomerustallamav, åhtsåmusáv tjuovvot. Tysfjord kommune : Stipænnda almodus åhpadussaj Divtasvuona suohkan la biednigijt biedjam åhpadusstipænndaj barggijt suohkana virgjijda åttjutjit. Suohkan almoda dá stipenda skåvllåjahkáj 2012/13: 2 stipendajt oahppijda åvddåskåvllå-åhpadusán. 3 stipendajt oahppijda åhpadiddje (dábálasj) åhpadusán. Stipænndastuorrudahka l 20.000.- skåvllåjahkáj. Stipænnda juogeduvvá ietjas njuolgádusáj jielggi ma gávnnuji suohkana næhttabielen. Åhtsåmus sáddiduvvá Divtasvuona suohkanij Njunnjutjij p,b 104 8591 Kjøpsvik Åhtsåmájgge: 19 b. gålgådismánon 2012. Ienep diedojt guláda Bajás-sjaddam- ja åhpadus åjvijn Gunnar Solstrøm tlf. 91688506. Tysfjord kommune : Le gus dujna goathe lájggit? Divtavuona suohkana báhtariddjijkonsulænnta Birgit Trondsen ja birásterapevtta Laila Adolfsen sihtaba aktavuodav ulmutjij gænna li goade lájggitjit Gásluovtan. Báhtariddjijdievntastus dárbaj muhtem gådijt, smávep ja stuoráp. Le gus dujna goathe lájggit? Ságastalá Birgitijn jali Lailajn telefåvnån 75 77 55 31/90 22 55 10. Divtasvuona Suohkan Bajássjaddam ja åhpadus 8590 Gásluokta Sisiválldem jagen Oajvvesisiválldem Åhtsåmus sajev mánájgárden Tjále dádjadahtte Åskeldisvuodajn giehtadaláduvvat Mánná Mañep namma: Åvdep namma Le gus mánán máhttelisvuohta ståhkat sijda lahka? Le gus mánán ståhkam rádna? Máná åvdåstiddje Sij/sån gen siegen mánná årru. Mañep namma Åvdep namma Barggovadde/skåvllå: Virggeprosænnta ja guhkkudahka € stuoves € sadjásasj Telef. barggov./skåvllå Mañep namma Åvdep namma Barggovadde/skåvllå: Virggeprosænnta ja guhkkudahka € stuoves € sadjásasj Telef. barggov./skåvllå Virggeprosænnta ja guhkkudahka hæhttu vatteduvvat. Famillja Poasstanr./bájkke Telefåvnnå Iellemvuohke: € Válldum € Aktanårro € Aktugasj Galla máná li familjan ja goassa li riegádam (jahke): Diedo manen mánnáj sadje mánajgárden åtsåduvvá. Diedo máná varresvuoda birra majt mánájgárdde bierri diehtet Ietjá diedo. Le gus mánná sajev adnám mánájgárden åvddåla? (Man guhkev):____________ Goassátjis sadje mánájgárden åhtsåduvvá?_______________________________________ Le gus mánán sadje mánájgárden dálla, makkir?________________________ Mánájgárdde ja sadjesládja (ålles/bielle) gåsi åhtsåduvvá: (Gå mánán la bielle sadje de la mánná mánájgárden fært nuppe biejve) Mån/måj sárnnun diedojt badjelin duolla Sadje ja dato Vuollájtjállem Sadje ja dato Vuollájtjállem Tysfjord kommune : Sámij álmmukbiejvve - Tips en venn Guovvamáno 6. biejve 2013 Prográmma Gásluovtan: Slávggágiessem Rahpam suohkanoajve Tor Asgeir Johansena baktu Sámevierrega lávla Biejve hålla Árrana direktøra Lars M. Andreassena baktu: "Guokta álmmuga - akta nasjåvnnå. Vuodoláhka 1814 rájes gitta udnátjij" Kultuvrralasj dáhpádus Káffabådda Erling Urheim: "Poetalasj manno sámij duobddágijn - lávllaga, divta ja subttsasa Sámij álmmukbiejve ávvudallam rádevieson la rabás gájkajda kl. 10.00 ja kl. 14.00 gaskan. Guossodibme káfas, gáhkojs ja sáftas. Boahttsubierggojuptsas kl. 12.00 rájes. Vuosádus duojes ja dájdas Gásluovta skåvlå mánájs. Girjjebussa boahtá aj Rádegoahtjáj. Jubmeldievnastus Ájluovta/Ájlátte girkkon kl. 18.00. Girkkokáffa Árranin, Ájluovta/Ájlátte tjoaggulvisráde baktu. Ietjá dáhpadusá: Buorisboahtem Sáme álmmukbiejve ávvudallamij! Tysfjord kommune : Almodus ruhtadoarjjaåhtsåmusájda dåjmajda ma li gárevábnnásij dagá jagen 2014 Divtasvuona suohkan almot ruhtadårjajt dåjmajda ma li gárevábnnasij dagá. Dåjma gånnå ij la loahpe gárevábnnasijt ávkástallat manni dåjmajda ma gárrámvuodav hieredit, galggi: - Gárevábnnasij dagá, ja gånnå li ållessjattuga sajenis. - Budsjæhtta dåjmajda galggá åhtsåmusáv tjuovvot. - Doarjja mávseduvvá gå dåjmajs ruhtalåhko ja raportta boahtá. - Divtasvuona suohkana åvdåstiddjijda galggá liehket máhttelis dåjmajt guossidime mannat. Ruhtadoarjja ij vatteduvá klássamanojda. Tjálálasj åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune Fámillja ja varresvuoda åssudahkaj Pb. 104 8591 Gásluokta - Kjøpsvik Åhtsåmmierre: 15.04.2014 Sámij Álmmukbiejvve 2017 - Prográmma - Tysfjord kommune Hopp til hovedinnholdet på siden A A A 27.01.2017 Álmmugij káffá ja gáhko guossoduvvi Mánnodagá guovvamáno 6. biejve 11:30 - 12:30 Rádevieson, Gásluovtan, Árranin, Ájluovtan ja Stuorgiette bajássjaddamguovdátjin. Suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen hoallá Rádevieson kl. 11:30. 2017 jage ávvudallap 100 jage li vuostasj sáme rijkkatjåhkanime rájes ja dav ávvudalli Roandemin guovvamáno gudát biejve ja ålles vahko. Divtasvuona suohkan fállá viesádiddjijda aktisasj nasjonála avvudallamijda sæbrrat. Ájggop streamit sáddagav rahpamseremonijas Roandema saljos gånnå Stáhtaminisstar Erna Solberg aktan iehtjádij hålla mánnodagá guovvamáno 6. Biejve kl. 11:45 - 12:30. Duodden guossidi suohkana åvdestiddje suohkana gålmmå vuorrasijhuksoásadusájt. Vájmulattjat sávvap gájkajda buorisboahtemav Sámij álmmukbiejvev ávvudalátjit! Ietjá dáhpádusá suohkanin: Bruce Morén-Duolljá Lågådallam julevsámegiela birra barggijda ja álmmugij. Rádevieson Bierjjedagá 14.12.12 Rádevieson Mánnodagá 17.12.12 Skihppijvieson Mánnodagá 17.12.12 Buoris boahtem! Divtasvuona suohkan / Tysfjord kommune Divtasvuona suohkan barggagoahtá hámnna- ja merrajåhtulakdivudij vidjurij 4. vahko, 2014. Dát barggo le åttjudittjat juridihkalasj vuodov almulasj ja priváhta kájaj adnemij hárráj, ja vájkkudittjat vaj buktá buorre ja jasskis merrasuvddemijt birássuodjalim ævtoj. (bs. Ot.prp.nr 75). Bargo lahkaloahpádus le: Láhka 17.09.2009ś nr. 19, Hámnna ja merrajåhtulakláhka (hml.) Sierraláhkáj: - § 25 Goarrimdivuda - § 9 Suohkanij háldadimvásstádus ja fábmodus - § 16 Merrajåhtulagá ja merrajåhtulagáj njuolgadusá Guoskadahttá: Sij gudi ássjes guoskaduvvi vierttiji berustimijdisá åvddånbuktet Divtasvuona suohkanij: mejla baktu: postmottak@tysfjord.kommune.no påsta baktu: Divtasvuona suohkan, pb. 104, 8591 Gásluokta Beras man láhkáj vidjurijt åvddånbuvtá de viertti ássjev nammadit "Hámnna- ja merrajåhtulakdivuda". Pål Strøm Jensen teknihkalasj oajvve Tysfjord kommune : Fievrro Divtasvuodnaj ja ruopptot Dáj bielijn lip tjoahkkim diedov gåktu manáda Divtasvuodnaj ja ruopptot, ja Divtasvuonan. Ienemus oasse dán diedos le sválldasij baktu. Jus juorrula diedo birra guládalá Nordlánda Ruktodiededimijn tlf. 177 (jali 75 77 24 10 jus le Nordlánda ålggolin). Jali gehtja Ruktodiedojt nehtan. Bussaruvto: Divna bussajt suohkanij, suohkanis, ja suohkanin dánna gávna. Færjo ja jåhtelisvantsa: Ájluokta - Gásluokta - Ájluokta Skárffabákte - Bognes - Skárffabákte Jåhtelisvanntsarukto Divtasvuonan: Ájluovtas ja Gásluovtas Jågåsijddaj, Ájláddáj, Måsskåj, Kjerrluoktaj, Vuolnáhámnnaj ja Biesseluoktaj. Giesserukto jåhtelisvanntsaj Divtasvuonan Færjjorasstimájgge: Gásluokta - Ájluokta 45 minuhta Bognes - Skarberget 25 minuhta Bognes - Lødingen 60 minuhta Jåhtelisvanntsarukto Kjeldebotn-Evenássje Aktisasjbarggo Kirisji Leningrad fylkan ja Divtasvuona gaskan Nordlánda fylkan álgij jagen 1992. Sávadus æládusaktisasjbargguj daj guokta suohkanij gaskan lij vuodo vaj guládallam álgaduváj. Maŋenagi nanos rádnastallam badjánij ja dát le vilá guovdátjin. Aktisasjbarggosjiehtadus vuolláj tjáleduváj gålgådismánon jagen 1992 ja le joarkeduvvam moaddi. Udnásj sjiehtadus doajmmat gitta jahkáj 2008. Ulmme aktisasjbargujn Kirisji ja Divtasvuona gaskan le náv tjáledum: Li læhkám moadda guosse daj guokta suohkanij gaskan. Sihke ruossja ja vuona bielen prosjækta le politihkalasj ja háldadus jådedibmáj lahka tjanádum. Valla aj dábálasj viesádij gaskan berustibme aktisasjbargguj le stuorre læhkám. Konkrehtalasj æládusaktisasjbarggo ij le doajmmaj biejadum, valla dav ulmusjgasskasasj vuodo mij le ásaduvvam le buorre vuodo åvddånahttemis boahtteájggásasj æládusvuorodimes Ruossjajn. Jage aktisasjbargujn Kirisji ja Divtasvuona gaskan le suohkanij álmmugijda buorre máhtudagáv vaddám mij guosská ráddnáálmmugav ja sijá kultuvrav, masi gallegattja dåbddin åvddål jagen 1992. Kultuvrra le vuona álmmugav ienemusáv vaddám, madi birás- ja luonndomuossádusá li jáhkedahtte ienemusáv ruossja álmmugij vaddám. Duodden almulasj aktisasjbargguj prosjæktaájgen, le priváhta berustibme mav viesáda daj guokta suohkanijn li åvddånahttám ájnas oasse læhkám. Uddni moattes Kirisjis Divtasvuonan årru. Per Arne Ráhka le Divtasvuona prosjæktajådediddje aktisasjbargon Kirisji ja Divtasvuona gaskan. Tysfjord kommune : Oajvvesisiválldem Mánájgárdijda Divtasvuonan - Tips en venn Mánájgárddejahke 2011/2012 Ådå mánájgárddejahke álggá 22.08. 2011 (Árran Mánnájgárdde álggá 15.08.2011) Divtasvuona suohkanin li tjuovvovasj mánájgárde: Árran Mánnájgárdde, Ájluokta Åhtsåmsjiemav suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså jali Rádevieson. Siján gænna l sadje Árran Mánnágárden dán mánájgárddejage, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. Åhtsåmsjiemáv oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus divna mánágárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajássjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : Åhtsåmmierre le 01.03.10. Tysfjord kommune : Bargge bajássjaddam- ja åhpadusetáhtan - Tips en venn Namma Barggo E-poassta Telefåvmmå/mobijlla Bajássjaddam- ja åhpadusoajvve Gásluovta skåvlå rektor Ájluovta skåvlå båddåsasj rektor Stuorgiette bajássjaddamguovdátja rektor Pæsatuna mánnágárde jådediddje Ájluovta mánnágárde jådediddje Tysfjord kommune : Álggo - Divtasvuona suohkana suohkanplána ådåsmahttem Divtasvuona åvddånammadus mierredij tjåhkanimen 04.03.2010 barggát suohkanplána sebrudakoasev ja duobddákanooasev ådåsmahttemijn, dán vuolen aj doajmme merraguovlo ja merragátteplánav, pládna ja tsiekkaduslága (plánaoase) § 11-12 milta. Sæmmi båttå mierredij åvddånammadus pládnaprográmma oajvvadusáv almulasj dárkastussaj biedjat lága milta, §§ 4-1 ja 11-13. Oajvvadus sáddiduvvá guláskuddamij guoskavasj guovlolasj, stáhtalasj ja suohkanlasj oajválattjajda, luojvojdis organisasjåvnåjda ja ásadusájda, lága § 5-2 milta. Pládnaprográmma tjielggi pládnabargo ulmev, gåvvit ja vuoset pládnabargov ja dajt hásstalusájt ma aneduvvi ájnnasin birrasa ja sebrudagá gáktuj. Prográmma galggá gåtsedit tjielgas, dádjadahtte ja dåbmaris pládnabargov, gånnå oajválattja, viesáda ja ietjá berustiddje pládnabargguj juo álgo rájes oassálassti. Pládnaprográmmaoajvvádusáv gávna rádevieso serviceåssudagán, Drag Snarkjøpan Ájluovtan ja ICA Næran Stuorgietten. Jus li tjuottjodusá jali mierkkidusá pládnaprográmmaj de galggi tjáleduvvat maŋemusát moarmesmáno 11. biejve 2010 dási: Divtasvuona suohkan poasstaboaksa 104 8590 Gásluokta e-poassta: Tysfjord kommune : Bussa Gásluovtas - Vássjáj - Tips en venn Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve 2010, nasjonálváre Státtá vuostasj jåvsådime 100-jagebiejven, máhtá bussajn mannat Gásluovta ja Vássjá gaskan. Kl 11.45, kl 13.45 ja kl 17.45 Gásluovta færjjokájas, guovdo milta Vássjáj Kl 12.30, kl 14.30 ja kl 19.30 Vássjás, Gásluovta guovdo milta færjjokádjaj Almmulasj ávvudibme rádevieson Gásluovdan kl 10.00, gånnå næhttabájkke ja kolleksjåvnnå almoduvvaba ja gåvvåvuosádus rahpá. Vuosádus la aj rabás lávvodagá snjilltjamáno 30. biejve ja sådnåbiejve bårggemáno 1. biejve kl 14.00 ja kl 17.00 gaskan. Vuosádus la rabás gitta bårggemáno 16. biejve rádjáj. Tysfjord kommune : Bussa Gásluovtas - Vássjáj Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve 2010, nasjonálváre Státtá vuostasj jåvsådime 100-jagebiejven, máhtá bussajn mannat Gásluovta ja Vássjá gaskan. Kl 11.45, kl 13.45 ja kl 17.45 Gásluovta færjjokájas, guovdo milta Vássjáj Kl 12.30, kl 14.30 ja kl 19.30 Vássjás, Gásluovta guovdo milta færjjokádjaj Almmulasj ávvudibme rádevieson Gásluovdan kl 10.00, gånnå næhttabájkke ja kolleksjåvnnå almoduvvaba ja gåvvåvuosádus rahpá. Vuosádus la aj rabás lávvodagá snjilltjamáno 30. biejve ja sådnåbiejve bårggemáno 1. biejve kl 14.00 ja kl 17.00 gaskan. Vuosádus la rabás gitta bårggemáno 16. biejve rádjáj. Ájluovta skåvllå bivddi Rahpammujttádahttemij maŋŋel bidjtimvijdedimev, 21 b. basádismánon kl. 11.00-13.00. Sjadda lávllomav, hålajt, káffáv ja máhttelis aj vádtjet gæhttjat skåvlåv. Buorisboahtem gájkajda gudi sihti boahtet skåvllåj. Mánájgárddejahke 2012/2013 Ådå mánájgárddejahke álggá 20.08. 2012 (Árran mánájgárdde álggá 13.08.2012) Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali Siján gænna l sadje Árrana mánájgárden dán mánájgárddejagen, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus mánájgárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajás-sjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : Åhtsåmmierre le 01.03.12. 2014 rájes la ådå stáhta ruhtadoarjjavuogádus boahtám man ulmme I gåbddåbättev smávep sajijda åttjudit. Stájgo, Divtasvuonan ja Hábmera suohkana galggi ruhtadårjav åhtsåt gåbddåbáddeværmádagáv suohkanijda åttjudittjat. Åbbålasj værmádahka I sávadahtte, ja suohkana sihti tjuovvot dajt ævtojt ma tjuovvu jus stáhtta galggá doarjjagav vaddet. Gájka gudi sihti árvvalit (siebre, vidnudagá, ájnegis ulmutjja jnv.) máhtti ietjasa vuojnov buktet åvddåla 02.06.2014. Dájda bájkijda li barggamin Divtasvuona suohkanin: Gásluokta, aktisattjat birrusij 454 oasste Stuorgiedde, aktisattjat birrusij 158 oasste Árvvalime sáddiduvvi Divtasvuona suohkana guládallamilmutjij Egil Skalltje, mæjllaj egil.skalltje@tysfjord.kommune.no . Tysfjord kommune : Gåhttjom rabás álmmuktjåhkanibmáj Divtasvuonan Sámedigge gåhttju álmmuktjåhkanibmáj Ájluovtan Divtasvuona suohkanin moarmesmáno 7. biejve kl 14.00-16.00. Tjåhkanibme galggá Árrana låpptån Sámedikke barggá gielladiedádusájn, ja danen sihtap ságastallamav ja árvvalusájt sáme giellapolitihka birra. Sámediggeráde vuojnná ájnnasin sámesebrudagájt siegen boahtteájge giellapolitihka bargguj. Sámedigge sávvá dijájs ájádusájt, árvvalusájt ja tjoavddusijt hásstalusájda mij gullu giellaj ja giellaåvddånibmáj. Tjielggidus sámegiela birra, mij åvdeduváj Sámedikke ållestjåhkanimen vuoratjismáno 18. biejve, dán jagen, le vuodon gielladiedádusá bargguj. Tjielggidus vuoset oajvvehásstalusájda mij gullu giellaj. Tjielggidusá oajvveratjásdibme li; -giellaadnij birra -giellaano birra -giellafágalasj åvddånahttema birra -Sámedikke roalla ja fábmudahka giellapolitihkan Sámediggediedádus sámegiela birra sjaddá Sámedikke barggovædtsak gå galggap nannit ja åvddånahttet sámegielav. Danen la ájnas, nav ållo giellabirrasijda majt máhttelis, oadtjot iethjasij boahtteájge hásstalusájt ja ájádusájt tjielggidum. Mij sávvap gájkajda buorisboahtem! Tysfjord kommune : Influænnsaváksinasjåvnnå Divtasvuona suohkanin - Tips en venn Gásluovta varresvuodastásjåvnån 13.10.14 kl. 08:30 - 14:30. Ájluovta varresvuodastásjåvnån gasskavahko 15.10.14 kl. 08:30 - 14:00 Stuorgiette skåvllågirjjevuorkán bierjjedagá 17.10.14 kl. 10:00 - 12:00 Váksijnna máksá 100,- kråvnå Jus dunji ij hieba dájda ájgijda boahtet, de la máhttelis váksijnav oadtjot gå tijmav áno Gásluovta dåktårkåntåvrås tlf. 75 77 56 40, Gásluovta varresvuodastásjåvnås 75 77 56 50, Ájluovta dåktårkåntåvrås tlf. 75 78 57 70, Ájluovta varresvuodastásjåvnnåj 75 78 57 79. Ulmutja gudi juohkka jage vierttiji váksineriduvvat gávddainfluensa vuosstij li: Diededumsjiemáv/skåvev ådå oahppe Divtasvuona Kultuvrraskåvllåj Mij Gesi Tjielggidus Spellat bajás/teater 5 jage - 2. klássaj Sierra lágán barggo musijkan, rytmajn, dramajn ja lávllumijn. Juogos. Musijkka juogos 3. - 10. klássaj Juogos. Lassen aktugasj oahppuj. Gájka skåvlåjn Gitárra 3. - 10. klássaj Aktugasj. Gájka skåvlåjn Piáno 3. - 10. klássaj Aktugasj. Gájka skåvlåjn Lávla /Vokálla 3. - 10. klássaj Aktugasj, juogos, Gásluovtan, Àjluovtan ja Stuorgietten Duodje 3. - 10. klássaj Juogos. Gásluovtan ja Àjluovtan Dánnsa 1. - 10. klássaj Juogos. Gásluovtan, Ájluovtan ja Oppájden 3. - 10. klássaj Aktugasj. Gájka skåvlåjn 3. - 10. klássaj Aktugasj. Gájka skåvlåjn Spellat avtav tjuojanisáv, de VIERTTI hejman dakkirav adnet. Hadde aktugasj åhpadimes le 1.720,- kråvnå jages. Hadde juogosåhpadimes le 1270,- kråvnå jages. Gehtja oahppenjuolgadusáv nuppe bielen. Diededumsjiemáv/skåvev rájaduvvá åvddål sjnjuktjamáno 1. b diehki: Divtasvuona suohkan / Tysfjord kommune Poasstaboaksa / Postboks 104 8591 Gásluokta / Kjøpsvik Ienep diedojt oattjo rektoris Eirik Stensland tlf 90 73 44 29 Tysfjord kommune : Buorisboahtem Divtasvuodnaj! Sávvap gájkajda buorisboahtem Divtasvuodnaj! Suohkanin le oavdos luonndo ja sierralágásj muossádime. Divtasvuodna le guovllo Divtasvuona birra. Dát vuodna suorggot sisŋálasj åsijs vestasjjiehkkes, sisgietjij ållu svieriga rájá vuossti. Le stuorra variasjåvnnå duobddágij suohkanin. Alla vuovdijs tjáppa stráttujda ja alvos várijda. Ij gávnnu turisstakontåvrra suohkanin, valla dánna sijddabielen lip tjoahkkim diedojt dan birra majt Divtasvuodna máhttá fállat Luondos ja doajmmafálaldagájs. Duodden gávnnuji nágin tjálluga guoskavasj diedoj turistajda rádevieson, dájt le máhttelis oadtjot jus guládalá suohkanijn telefåvnåjn 75 77 55 00 jali baktu. Tysfjord kommune : Almodus ruhtadoarjjaåhtsåmusájda dåjmajda ma li gárevábnnásij dagá jagen 2014 - Tips en venn Divtasvuona suohkan almot ruhtadårjajt dåjmajda ma li gárevábnnasij dagá. Dåjma gånnå ij la loahpe gárevábnnasijt ávkástallat manni dåjmajda ma gárrámvuodav hieredit, galggi: - Gárevábnnasij dagá, ja gånnå li ållessjattuga sajenis. - Budsjæhtta dåjmajda galggá åhtsåmusáv tjuovvot. - Doarjja mávseduvvá gå dåjmajs ruhtalåhko ja raportta boahtá. - Divtasvuona suohkana åvdåstiddjijda galggá liehket máhttelis dåjmajt guossidime mannat. Ruhtadoarjja ij vatteduvá klássamanojda. Tjálálasj åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune Fámillja ja varresvuoda åssudahkaj Pb. 104 8591 Gásluokta - Kjøpsvik Åhtsåmmierre: 15.04.2014 OAJVVESISIVÁLLDEM SKÅVLLÅASSTOÁJGGEDOAJMMA (SAD) Skåvllåjahke 2012/2013 Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi birra 20.08.2012 dáj bajkij: Åhtsåmmierre le 01.03.2012 Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: Vaj de påvståjn: Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Tysfjord kommune : Bargge bajássjaddam- ja åhpadusetáhtan Namma Barggo E-poassta Telefåvmmå/mobijlla Bajássjaddam- ja åhpadusoajvve Gásluovta skåvlå rektor Ájluovta skåvlå båddåsasj rektor Stuorgiette bajássjaddamguovdátja rektor Pæsatuna mánnágárde jådediddje Ájluovta mánnágárde jådediddje Ájluovta skåvllå bivddi Rahpammujttádahttemij maŋŋel bidjtimvijdedimev, 21 b. basádismánon kl. 11.00-13.00. Sjadda lávllomav, hålajt, káffáv ja máhttelis aj vádtjet gæhttjat skåvlåv. Buorisboahtem gájkajda gudi sihti boahtet skåvllåj. Skálltjorustigijs báhtsi duot dát árvvodávver duola dagu patent- ja sádduáŋŋkára (600-750 kg), tjehtiga ja kausera, ja 700 litarak Explora-gårvudagájs. Gårvudagájn li duobbmimluvko ja buoragit gårvvu. Máhtti aj moattelágásj áŋŋkára gávnnut. Áŋŋkárijt, tjiehtigijt ja kauserijt oattjo navku jus aktijvuodav váldá Nordlaks Oppdrett AS vidnudagájn. Guládallamålmåj le Stig Kåre Amundsen, tlf: 41027603 Tysfjord kommune : Gåhttjom rabás álmmuktjåhkanibmáj Divtasvuonan - Tips en venn Sámedigge gåhttju álmmuktjåhkanibmáj Ájluovtan Divtasvuona suohkanin moarmesmáno 7. biejve kl 14.00-16.00. Tjåhkanibme galggá Árrana låpptån Sámedikke barggá gielladiedádusájn, ja danen sihtap ságastallamav ja árvvalusájt sáme giellapolitihka birra. Sámediggeráde vuojnná ájnnasin sámesebrudagájt siegen boahtteájge giellapolitihka bargguj. Sámedigge sávvá dijájs ájádusájt, árvvalusájt ja tjoavddusijt hásstalusájda mij gullu giellaj ja giellaåvddånibmáj. Tjielggidus sámegiela birra, mij åvdeduváj Sámedikke ållestjåhkanimen vuoratjismáno 18. biejve, dán jagen, le vuodon gielladiedádusá bargguj. Tjielggidus vuoset oajvvehásstalusájda mij gullu giellaj. Tjielggidusá oajvveratjásdibme li; -giellaadnij birra -giellaano birra -giellafágalasj åvddånahttema birra -Sámedikke roalla ja fábmudahka giellapolitihkan Sámediggediedádus sámegiela birra sjaddá Sámedikke barggovædtsak gå galggap nannit ja åvddånahttet sámegielav. Danen la ájnas, nav ållo giellabirrasijda majt máhttelis, oadtjot iethjasij boahtteájge hásstalusájt ja ájádusájt tjielggidum. Mij sávvap gájkajda buorisboahtem! Tysfjord kommune : Jahkegirjje Divtasvuona birra - Tips en venn Jahkegirjje Divtasvuona birra Nr. 30 - 2012 Ávvo almodus Vuobdeduvvá 7 b. javllamános! Jahkegirjje 88 biele + gåvvågirjje 88 biele. Beru 200 kr,- gájkajs! Jahkegirjje máhttá oasstet dáj bájkijn: Tysfjord kommune : Sáme basádiskafea Sáme basádiskafea gasskavahko javllamáno 10. biejve kl. 17:30 - 21:30 Árranin. Javllagárvedibme unnebujda ja ållessjattugijda. Gudi sihti, ietjasa duojev bukti. Dålusj subttsasa javlladábij birra, javllalávllaga. Javllaráktsa mandelijn. Káffa ja gáhko oasen. Gájka li buorisboathem sámegielav ságastittjat ja gulladalittjat! Ásadiddje: Árran, Divatsvuona suohkan ja Divtasvuona demænnsasiebrre. Tysfjord kommune : Oajvvesisiválldem Skåvllåasstoájggedoajmma (SAD) Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi 19.08.2013 dáj bajkij: Åhtsåmmierre le 01.03.2013 Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: Vaj de påvståjn: Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Tysfjord kommune : Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj - Tips en venn Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij nuppádis juogeduvvá jagen 2012. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. Ådå juogadimnjuolgadusáv le 2012 dagádum Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj, tjielgga ulmijn ja vuogijn. Gitta niellja åhtsåmussaj sisŋŋelin dårjaduobddaga miededuvvi. Dárkkelit tjáledum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ålggolin juogadimnjuolgadusá hilgoduvvi. Ådå juogadimnjuolgadusáv gávná suohkana næhttabielen, vaj jus guláda suohkana dievnástuskåntåvråjn tlf. 75 77 55 00. Åhtsåmájgge: 16 b. basádismánon 2012 Åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkanij Poasstaboaksa /PB 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik Divtasvuona suohkan le ráddnasuohkan Jiellevárijn Svierigin ja Kirisjijn Leningráda oblastan Ruossjan. Ráddnaaktisasjbarggo sihtá javllat aktan barggá mærrádusdásen ja aj álmmuga gaskan ráddnasuohkanijn. Moaddása divtasvuonagijs li jagij miehtáj guossidam dájt guokta ráddnastádajt jali iejvvim da guokta stáda viesádijt gudi li Divtasvuodnaj guossáj boahtám dat rájes gå ráddnakontrákta vuolláj tjáleduvvin. Suohkana mielas le dákkir rádnastallam viehka ájnas. Navti nahkap låggŋit oajvev vehi ietjama árkkabiejves ja sæmmi båttå bessap vuosedit Divtasvuonav rádnajda. Tysfjord kommune : Fuolkkebiejvve Ráluovta/Rørvijka sijdan Sådnåbiejve /ájllega 17 b. biehtsemánon kl 11-15, de vaden sjaddá ”rabás sijdda” Ráluovta sijdan, Divtasvuonan –dåjmabiejvev ålles fuolkkáj . Guossida dav divudam sijdav, mij la suodjaluvádum Riksantikvaris. Mejt máhtá vuojnnet ja årrot maŋen: -oahpestimev ja subttsasav -hestajt ja rijddit -vuontjajt ja kanijnajt - vuosádallamav smirjjobargos smirjon -hestagámahåjggåmav -oahpestimev lájddijiddjijn/oahpestiddjijn -biebmov ja juhkusav oasstet Ásadus/hásadus le nåvkå ja sidjijda guti guossidi Ráluovta sijdav dav sådnåbiejvev/ájllegav, bessi mávsok rahtehålgå tjadá. Bessat Ráluoktaj, de galggá gávvat E6:is Gálbbeluoktaj/Kalvijkkaj, vuosedimev le ájn dassta. Dálkke ij hieret. Jus rássjo (dálkke) sjaddá, de li bievde ja ståvlå sinna gájkka dåbijn. Ásadus/hásadus le aktisasj barggo Ráluovta sijdda vuododusájn, Nuortta-Sálto hæsstasiebrijn, Divtasvuona suohkanijn ja davvervuorkájn, Museum Nord, Divtasvuona suohkan. Tysfjord kommune : Oajvvesisiválldem mánájgárdijda divtasvuonan - Tips en venn Ådå mánájgárddejahke álggá 18.08.2014 (Árran mánájgárdde álggá 11.08.2014) Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali www.tysfjord.kommune.no Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus DIVNA mánájgárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajás-sjaddam ja åhpadus poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmmierre le 01.03.14. Pæsatun mánájgárdde Rahpamájge Mánnodagás bierjjedahkaj Jådediddje Pæsatun mánájgárdde le suohkanæjgo mánájgárdde, ja ájnna mánájgárdde suohkanguovdátjin Gásluovtan. Mánájgárdde ålliduváj jagen 1979 ja le dalutjis dåjmadum. Mánájgárden li gålmmå åssudagá; Sementongan, Lykketrollan ja Gullklompan. Pæsatun le Gásluovta gassko, ja dåppet ij le vuojga guhkás mæhttsáj, fiervváj jalik girjjevuorkkáj. Divtasvuodna suohkan le oasse sáme giellaháldadimguovlos, ja dát galggá vuojnnusin boahtet mánájgárden, juska mánájgárdde ij le sámegielak. Ietjá diedojt mánájgárde birra gávnnu mánájgárde jahkeplánan. Danna aj gávnnu sisanádus mánájgárde pedagogalasj bargos. Jus mánájgárdijn guládalá, de dáv oattjo. Tysfjord kommune : 50 % virgge kåntåvrrå-åvdåstidden Divtasvuona tjoaggulvisán - Tips en venn Mijá kåntåvrrå-åvdåstiddje Gásluovta báhpakåntåvrån pensjonistan sjaddá gidá 2011 nalluj, ja mij åhtsåp ulmutjav suv saddjáj. Divtasvuona suohkan le Bådåddjo ja Narvijka gaskan ja suohkanin le sulá 2000 viesáda. Suohkanin le gålmmå girkko, gietjav girkkogárde, gålmmå tjoaggulvisráde, akta aktisasjráde ja aktisasj háldadus. Kåntåvrrå-åvdåstiddjen le barggosadje Gásluovtan. Gásluokta le suohkanguovdásj Divtasvuonan. Bargge ietján le suohkanbáhppa, girkkooahttse, tjoaggulvispedagoga, organissta ja 2 girkkodievnára/ hávddebálle. Barggodahkamusá Persåvnålasj dågålasjvuohta Gájbbádusá Fállap bargov hásstalusáj buorre barggoaktisasjvuodan. Álggoájgge gassko moarmesmáno/biehtsemáno 2011 jali lagáp lihtodime milta. Bálkká oajvvesjiehtadusá milta, hæhttu liehket sebrulasj Divtasvuona suohkan le guovtegielak suohkan. Sávadahtte le dåbddå sáme kultuvrraj. Ienep diedojt virge birra oattjo kåntåvrrå-åvdåstiddjes tlf: 75775250 jali girkkooahttses tlf: 97095713. Åhtsåmus CV:ajn rájaduvvá e-påstan diehki: åvddål 01.05.2011 Státtátjåhkå vuostasj jåvsådime 100-jageávvudallam 1800-jagij låhpan ja 1900-jagij álgon gæhttjalin moaddása Státtáv goarŋŋot, ålggorijka ja vuona gibttsijs. Snjilltjamáno 30. biejve 1910 vuorbástuvvin Ferdinand Schjelderup, Alf Bonnevie Bryn ja Carl Wilhelm Rubenson Státtá tjåhkkåj jåvsådit, mav aktak ij lim sijá åvddåla nahkam. Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune sihtá vuostasj jåvsådime 100-jage ávvudallamav vuorodit moatte dåjmaj baktu, sierraláhkáj bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve ja lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve. Sávvap oassálasstebihtit 100-jageávvudallamijda gátten ja aj nuoren! Jagen 2002 vuojtij Stáddá «Vuona nasjonálváre» jienastimev. Várre le sjaddam Divtasvuodnaj symbåvllån ja buorre hávsskudallambájkken divtasvuonagijda ja iehtjádijda. www.visitstetind.no Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10 almot Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune nasjonálváre Státtá ietjas næhttabájkev rádevieson Gásluovtan. Vanntsamanno Gásluovtas Áhkávuodnaj Brødrene Johansen Skyssbåter suvddá dijáv gudi hálijdihpit Státtáv vuonas vásedit. Manno vihpá sulle tijmav. Riŋŋgu 75 77 43 29 / 481 77 568 diededittjat jali boade kádjaj. Manni Gásluovtas bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 12. Hadde 200 kråvnå. Vanntsamanno Rábekjuvsos Áhkávuodnaj Hugh Breivik viddnudagán Arctic Encounters vuodjá RIB-vantsav Áhkávuodnaj. Biehtsisjsuollu milta vuodjá, gånnå li ållo goasskema, ja joarkká Skárffabávte vajus Áhkávuodnaj. Manno vihpá gaskal 1,5 ja guokta tijma ja máksá 250 kråvnå (ienemusát 12 ulmutja vantsan). Válde bivvalis biktasijt fáron. Gårvijdamvesta li sujna luojkan. Manná bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10 ja kl 16. Sæmmi aj lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 10 ja kl. 16 Luovtas Rábekjuvsos. Gatjálvisá ja diededibme: jali 75 77 57 46 (snjilltjamáno 26. biejve rájes). Nåvgå miniseminárra Lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 18 máhtá Norcema klubbavieson Gásluovtan gullat gå stivrrajådediddje Vuona turisstasiebren Tom-Ivar Bern giehttu ietjas siebre ja Státtá birra. Várregibttse Leif Storjord subtsas ietjas åtsådallamij birra nasjonálváres ja gåvvididdje Lars Thulin (girjje aktan Mikael af Ekenstam:ajn) vuoset gåvåjt Státtás. Ásadiddje le Divtasvuona bájkálasjhiståvrråsiebrre. Diedo: Leif Kristian Klæboe, mobijlla 991 58 707 jali e-poassta: Váttsos / gádtsetuvrra Tjáhppisjávrráj Ofoten friluftsråd vádtsusav ásat. Tjuovvop bálggáv mij Státtáv bajás goarrit. Ulmme le Tjáhppisjávrráj jåvsådit, mij la tjielggisruodná goasstejiegŋajávrásj 725 mehtara alludagán. Rádes váre tsækkodi jávrátjis mij la attraksjåvnnå ietjastis. Tuvrra ienemus oassáj láttov tjuovvu, valla avtav gaskav li juova majt rasstit hæhttup ja danen lulu sjaddat vehi låsså váttsos. Dåhkki válldet fáron badjel 7-jahkásasj mánájt jali guoddet mánáv. Diededibme: jali Anne-Margrethe Roll, mobijlla Æjvvalip Vássján bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 14. Tuvrraduodastusá gálggim ja hålla suohkanoajves vádtsusa maŋŋela. Æjvvalibme Vássján tuvra maŋŋela kl 18.30. Gádtsetuvrra Gálbbeluovtas Tjeldhávnnaj Åse Haraldsen le oajvven tuvrralátton mij manná Gálbbeluovtas, Stuorragiettes jur oarjás. Tuvrra manná Tjeldhávnnaj (1,2 km) ja sij gudi sihti guhkebuv vádtset bessi fáron Seljenessaj ja vas Gálbbeluoktaj. Sulle 3,5 kilomehtera guhkke váttsos sisadná duola dagu tjáppa várddudagáv nasjonálváres. Tuvrra vihpá sulle guokta tijma. Ájggop grillit Tjeldhávnan. Válde fáron grillabiebmojt ja soajttá lávkudambiktasijt. Æjvvalip kájan Gálbbeluovtan lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 11.30. Gatjálvisá: Åse Haraldsen 991 52 746 Oahpestum tjåhkkåváttsos Stáddáj Stáddá le jáhkedahte Vuona tjáppemus gibttsom! Oahpestum Stáddátuvrra gånnå nasjonálvárev (1392 mbm) jåvsådip hiehpá jus dujna le dábálasj tuvrrakondisjåvnnå, jus la vehi hærdodis ja jus i ilá allagijs balá (dábálasj ballo allagijs buoragit manná). Ávvudallamájllega ásaduvvi tuvra bierjjedagá 30. biejve ja lávvodagá 31. biejve tuvrraoahpestiddjij gudi várijt buoragit dåbddi, li guhkijt juo gibttsum ja li dåhkkidum gibttsominstruktøra Norsk Fjellsportforumin jali sæmmi buohta. Tuvrajn li smáv juohkusa ja danen soajttá sjaddi dievvatjáledum ávvudallamájllegin. Tuvrra vihpá sulle 12 tijma. Jus sidá diededit, de válde aktijvuodav Nordland Turselskapijn telefåvnån 906 36 086 jali . Lågå ienebuv: www.nordlandturselskap.no . Ietján ásat aj Nordland Turselskap oahpestum tuvrajt Stáddáj ålles giesev ja gitta ragátmáno loahppamudduj. Diplåvmå gálggim ja hålla suohkanoajves tuvra maŋŋela. Æjvvalibme Vássján tuvra maŋŋela kl 18.30. Vuosádus (Stáddágåvå) Per-Martin Jæger la iesj oahppam gåvvidit. Kamerajn le viessum jagijt tjadá ja la sån la sierralágásj hámev ásadam. Suv motijva, arvusmahttem, tjuovggadivudibme, bájno ja tjierggisvuohta gávnnuji luondon. Jæger vuosádallá gåvåjt Státtás, aktan abstrakta luonndogåvåj rádevieson Gásluovtan. Rahpam bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl 10. Stáddákolleksjåvnå almodibme Åse Haraldsen, Hildur Haraldsen ja Oteh Ild Ellingsen li gådåmminsstarav hábbmim mij le Státtás arvusmahtedum. Åse ja Hildur libá «Stáddágahperav» ja «Stáddáfáhtsajt» dahkam ja Oteh la «Stáddáguobájt» dahkam. Minsstarav gávna Divtasvuona suohkana - Tysfjord kommunes girjjevuorkájn. Almodibme rádevieson Gásluovtan bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10. Vuosádus Terje Skogekker ja Åse Haraldsen libá oajvven ja vissjalis ulmutja dájddavuosádusá duogen, mij la Tysfjord turistsenterin, Stuorragietten. Vuosádusán la (Stáddá dájdan) guovdátjin. Dájddára Divtasvuonas vuosedi gåvåjt, sihke mállagijt ja fotografiagåvåjt. Dájdda le oasen. Vuosádusáv máhtá guossidit turisstaguovdátja rahpamájgijn snjilltjamáno 11. biejve rájes ja giese loahppamudduj. Muossádibme Státtán Johan Daniel Hætta káfav ja bidosav vuobddá tjubukgoaden Vássján ávvudallamájllegin. Juojggam aj gullu. Viddnudahka . Lotte Henriksen oassásav ja atélierav jådet, gånnå sáme duojev ja Stáddábuvtajt vuobddá. Sujna le rabás ávvudallamájllegin. Oassás la Gásluovta guovdon Dánssimiehket Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl 21 rájes Stetind hotellan Gásluovtan Tlf./duostudahka dåktårkåntåvrån, Gásluovtan, la barggijdak bierjjedagá 16 b. basádismánon. Hæhkkat skihpudahka ja dárbbo ruvva viehkev oadtjot, skuolka váktaguovdátjij tlf. 75 77 02 02 jali 113. Tysfjord kommune : Sámij álmmukbiejvve Divtasvuona suohkan sáva gájkajda vuorbev Sámij álmmukbiejvijn 6. b. guovvamánon! Mujttit "Sámij biejvijt Nuortta Sálton " ma ásaduvvi dáj biejvij. Sámij biejvijt Nuortta Sálton 2011 Sámij álmmukbiejvve Sámij álmmukbiejvve le sámij aktisasj biejvve, juogu dal årru Vuonan, Svierigin, Suoman jali Ruossjan. Jagen 1993 sámij álmmukbiejvve vuostasj bále ávvudaláduváj. Duogásj bæjvváj le: Vuostasj sáme rijkkatjåhkanibme mij lij Roandemin 6.b. guovvamánon 1917. Histåvrålattjat lij dat vuostasj bálle gå nuortta- ja oarjjelsáme moattet rijkas tjåhkanin tjåhkanibmáj rádedittjat ja tjuovggitjit aktisasj ássjijt ja gássjelisvuodajt. Elsa Laula Renberg sihke ájádusáji tjåhkanibmáj almodij ja tjåhkanimev jåhtuj oadtjoj. Tjåhkanimen lidjin birrusij tjuohte ájrrasa. 15. sámekonferánssa Helsinkijin mierredij biehtsemánon 1992 sáme álmmukbiejvve galggá liehket guovvamáno 6. biejven. Slávggá Sáme slávggá le aktisasj gájkka sámijda berustahtek gånnå årru. Slávggá dåhkkiduvváj 13. nuorttarijkalasj sámekonferánsas Åren Svierigin, 15. b, bårggemánon 1986. Slávggá le dagádum sáme dájddáris Astrid Båhl Skibotnas Råmsån. Slávggá motijvva le goabddás ja Anders Fjellnera divtas “Beaivvi bárnit”. Gievlle slávgán la biejvve- ja mánnosynbåvllå, Biejvvegievvle le ruoppsat ja mánnogievlle le alek. Slávgán li niellja bájno, sámij bájno ruoppsat, ruodná, visská ja alek. Sámij álmmuklávlla, jali Sámi soga lávlla gåk la namma nuortta sábmáj, le tjáledum Isak Sabas(1875-1921). Lávllá dåhkkiduváj sámij aktisasj álmmuklávlan Sámekonferánsan 1986. Tjuojalvis la dagádum Arne Sørlies ja dåhkkiduvvam Sámekonferánsan 1992. Sámij álmmuklávlla Allen sjuhtjunisáj vuolen dåppen ráfes Sámeednam Duottarduogen duottar vuojnnu Jávre sledju lahkalakkoj Tjåhkå allen, båre tjäron allánaddi alme vuossti Jågå skåvvi, vuome sjåvvi Tsáhki tsäkko stállenjárga máradiddje merajda Dálven dáppe ruosstebiekka, muohta bårgåt mieredagi Sámevierrek sielujn mielajn ähttsá gåjt val ednamijdes Vájaldiddje mánnodihpen libjudiddje guovsagisá ruosjkasj, ruovgas rådojn gullu juhtsa jávrijn, jalggadisájn gieris skuolkat manádijn Ja gå giessebäjvásj gålli miehtsijt, merajt, merragáttijt gålle sinna guollebivdde suvdos merajn, suvdos jávrijn gållen tjuovggi tjáhtjelåtte silbban guojtti sámeäno sledju stákko, sledju ájro loujtti ålmmå lávludalle bårssjo guojkajt åkkijda Sámeednam, máttoguodde, dat lea gierddam doaddjudagi gådde tjudijt, rievvudagájt sluogas vierrevärroválldijt Rámmpo dunji, sávres máddo Rámmpo dunji, ráfes ruohtsas Älla doaro doaroduvvam, älla vieljaj vará varddám sáme sijvos mátto sin Máttarájdá sij li dålen vuojttám vierredahkkij badjel Vuosstálasstup, vielja, mij aj sávrrudagájn vuolediddjáj Biejvemánáj gierddis máddo duv e vuojte vasjulattja jus val várri gållegielat Mujttit máttarmáttoj bágojt Sámeednam sámijda (Galldo: www.samediggi.no ) Ofouhtá guovlloráde bivddi gilpussij logov dagátjit. Mij sihtap logov mij la gåvåstahkan guovlloaktisasjbargguj Ofuohtán, ávot juoga mij vuoset ájvvanijt ma mijá guovlon gávnnuji. Aktan oajvvadusájn sihtap oanegis tevstav mij oajvvadusá hábbmimav tjuelggi. Gájkka oajvvadusá hæhttuji midjij boahtet åvddåla biehtsemánon 2014 ja oadtju vuojtov 5000,- kråvnnåj la gudnev. Gájkka rievtesvuoda válljiduvvam logoj ja ietjá oajvvadusájda, gulluji Ofuohtá guovllorádáj. Jus li gatjálvisá, válde aktavuodav Elisabeth Storjordajn mejlan: elisabeth@ofotraadet.no . Oajvvadusá sáddiduvvi: post@ofotraadet.no . Divtasvuona suohkanstivran le tjåhkanibme 14.01.2014 kl.14:00 Rádevieson, Gásluovtan. Tysfjord kommune : Jiellevárre Vuostasj sjiehtadus ráddnáaktisasjbargguj Jielleváre suohkana ja Divtasvuona gaskan, vuolláj tjáleduváj 15.04.03. Dálásj aktisasjbarggosjiehtadus vihpá ålgus jagev 2008. Tiemá ma sjiehtadusán nammaduvvi: Aktisasjbarggo Jielleváre suohkana ja Divtasvuona suohkana gaskan álgij jagen 1998, prosjæktaaktisasjbargujn daj suohkanij álmmukgirjjevuorkáj gaskan. Dát prosjækta buvtadij duola dagu ásadusáv sáme girjjebussas ja oasstemij sámegielak girjálasjvuodas /medianævos. Dá aktisasjbarggoprosjevta li tjadáduvvam jages 1999: Gásluovta skåvlån li læhkám prosjæktaaktisasjbargo skåvlåj Jielleváren, ja læhkám aktisasjbarggo daj guokta suohkanij kultuvrraorganisasjåvnåj ja valástallamorganisasjåvnåj gaskan. Lagámus boahtteájgen suohkana galggi ådå aktisasjbarggoprosjevtajt giehtadallat ma guosski: Ráddnásjiehtadus 2003 Ráddnásjiehtadus 2006 Ávkálasj sválldasa Jielleváre suohkan Jiellevárre - Sámeednam Mánnodagá gålg. 28. biejve Gásluovta skåvlå aulán Dijstagá gålg. 29. biejve Stuorragiette skåvlån Gasskavahko gålg. 30.biejve ”Oabmeskåvlån” Ájluovtan Ássje: 1. Diededibme 2. Válgga 3. Letjá ássje Gájkka oahppij åvtåstiddje kulturskåvlån ja aj åvdåstiddje sidjijda gudi li vuorddemrájdon (aktan daj oahppij gudi li fálaldagáv massám), li buorisboahtám!! Johannes Formanowski Divtasvuona kulturskvlå rektor ÆBJ (æjgádij barggojuohkusa) jådediddje Tysfjord kommune : Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoannda Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij nuppádis juogeduvvá jagen 2011. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. Åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkanij poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik jali e-poasstaj: Åhtsåmbiejvve: 1 b. básadismánon 2011. Tysfjord kommune : Sáme giella- ja girjálasvuoda seminárra Biehtsemáno 10. ja 11. biejve ásat Árran julevsáme guovdásj ja Divtasvuona suohkan seminárav sáme giela ja girjálasjvuoda birra. Seminárra le nasjonála 2013 Giellajage ja Jienastimrievtesvuoda ávvudallamij aktijvuodas. Mánnodagá biehtsemáno 10. biejve tjalmostuvvá julevsáme giella. Oadtjop ienebuv diehtet jur giela birra, valla aj ulmutjij ietjasa giellahiståvrå ja giellaválljimij birra, ja aj dan giellabargo birra mij dálla bájkálasj sebrudagán le. Giellaseminárra le iehketbiejve, ja åvddåla gå seminárra álggá de gasskabiejvbiebbmo guossoduvvá. Dijstagá biehtsemáno 11. biejve, de sáme girjálasjvuohta tjalmostuvvá. Girjálasjvuohta åvddånboahtá måttij lågådallamij, lågudisáj ja subttsasij baktu. Jienastimrievtesvuoda ávvudallamij aktijvuodas de tiebmán li árvo duola dagu ájrastibme, dássádus ja sebrudakoassálasstem – valla dá åvddånbåhti girjálasjvuoda hámen. Dájddavuosádus dagádum sáme nissundájddárijs gånnå li aj sæmmi tiemá le oassen dássta. Sæmmi iehkeda de girjálasvuoda æjvvalibmáj gåhttjop, gånnå duot dát girjjetjálle ietjasa girjijs låhki. Sámegielak lågådallama dålkkuduvvi dárruj. Seminárraj bessat ij majdik mávse, ja rabás la gájkajda. Ja oassálasstemav ij dárbaha diededit. Giella- ja girjálasvuodaseminárra le Nordlánda fylkasuohkanis ja Sámedikkes doarjodum. Ienep diedojt ásadime birra oattjo rádevaddes Line Merete Skarvik, line.skarvik@arran.no, tlf 75 77 51 37, jali rádevaddes Päivi Alanen, paivi.alanen@arran.no , tlf 75 77 51 15. Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi 19.08.2013 dáj bajkij: Åhtsåmmierre le 01.03.2013 Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: Vaj de påvståjn: Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Gå mijá máksemræjdoj ásadibme le mannunam, de ælla máksemgájbbádusgirje suohkana divudijs sáddidum, dájt ájggop sáddit vuoratjismáno gassko. Dáj siváj diehti lip manedam máksemmierev registreritjit e-fakturaoadtjon marmesmáno vuostasj bæjvváj 2014. Divna gudi registreridahtti dán ájggemiærráj li iPad vuorbbádimen manen. Sæmmi båttå de mujttádahttep ådå konto le rieknikmáksemijda:: 4520.17.84380 . Sievedusnummar mij e-faktura-sjiehtadussaj aneduvvá le divutmáksenummar gudá tállajn. Ruhtaháldadim- ja barggijåssudak Tysfjord kommune : Fáktádiedo Divtasvuonna birra Sierra suohkan jages 1869 Viesátlåhko 01.10.07: 2 052 Háldadussaddje: Gásluokta 4 km2 ednambarggoareálla 83 km2 produktijvalasj miehttse 98 km2 varástjáhtje Suohkan le nuorttalij guovlojn Nordlánda fylkas, oarjjelap åsijn Ofåhtas. Ienemus oasse viesádijs årru Gásluovtan, Ájluovtan, Stuorgietten ja julevsáme sijdan Måsken. Divtasvuona suohkanin le sierralágásjvuohta guhka, tjiegŋalis vuonaj ja daj alla rádes várij. Suohkansuoján Divtasvuona suohkansuoján le sjadde, tjáhppis hummár silbbabájnnum duogátjijn. Suohkansuoján tjuorgaduváj Ester Skoglundas ja dåhkkiduváj Divtasvuona suohkanstivran snjuktjamáno 26. biejve 1987 ja suohkandepartementan snjilltjamáno 31. biejve sæmmi jage. Motijvva Státtas vuostatjin válljiduváj, valla ittjij dåhkkiduvá Rijkaarkijvas. Divtasvuonan le hummárlåhko mij le vuohtedum værálda nuorttalabmusin. Dát le duogásj suohkansuojána válljimij. Vuostatjin gæhttjalin dåhkkidahttet hummárav gattsaj guovtamuoduk stuorrudagáj navti gåk le hummárin Divtasvuonan. Dát ittjij dåhkkiduvá oajválattjajs Rijkaarkijvan. Tysfjord kommune : Hámnna- ja merrajåhtulakdivuda Divtasvuona suohkan barggagoahtá hámnna- ja merrajåhtulakdivudij vidjurij 4. vahko, 2014. Dát barggo le åttjudittjat juridihkalasj vuodov almulasj ja priváhta kájaj adnemij hárráj, ja vájkkudittjat vaj buktá buorre ja jasskis merrasuvddemijt birássuodjalim ævtoj. (bs. Ot.prp.nr 75). Bargo lahkaloahpádus le: Láhka 17.09.2009ś nr. 19, Hámnna ja merrajåhtulakláhka (hml.) Sierraláhkáj: - § 25 Goarrimdivuda - § 9 Suohkanij háldadimvásstádus ja fábmodus - § 16 Merrajåhtulagá ja merrajåhtulagáj njuolgadusá Guoskadahttá: Sij gudi ássjes guoskaduvvi vierttiji berustimijdisá åvddånbuktet Divtasvuona suohkanij: mejla baktu: postmottak@tysfjord.kommune.no påsta baktu: Divtasvuona suohkan, pb. 104, 8591 Gásluokta Beras man láhkáj vidjurijt åvddånbuvtá de viertti ássjev nammadit "Hámnna- ja merrajåhtulakdivuda". Pål Strøm Jensen teknihkalasj oajvve Divtasvuona suohkan ávttji gájkajt gejn li hæjttobijla almulasj ráhtijn ja sajijn ruvvaláhkáj gádodit. Dát aj gullu hæjttobijlajda ma priváhta æjgojn li. Jus dát ij dagáduvá de suohkan hæhttu dájt viedtjat ja gádodit. Suohkanin le láhkaloahpádus dási Nuoskudimlága milta. § 37 (láhkabiejadus rádjat bátsadusájt j.n.a.. jali mákset rádjamis) Suohkan máhttá biejadahttet ulmutjav rájatjit jus li bátsadisájt guodám, guorrim jali bátsadisájt vuorkkim má lága 28 § ij miededa, gálggi dájt gádodit, vieledum ájgen rádjat, jali viertti mákset rádjamis jali gádodimes. Dákkár biejadus máhttá aj gullut sunji guhti le 35§ vuostasj jali goalmát oasev doadjám gå jus bátsadisá li hádjánam. Nuskudimoajválattja máhtti aj biedjat gávnij æjgádijt rájatjit ja gádodittjat motåvrråfievrojt, háksajt, girddijt jali ietjá stuoráp gávnijt, gå dá li guodeduvvam ja li lága 28 § niedjen jali gullujin sidjij gudi lidjin æjgáda gå biejadus mierreduváj. Jus soames le suohkanav gåhttjum biejadusáv mierredittjat rájatjit jali gålåjt mávsátjit vuostasj jali nuppe oase milta, le mærrádus de ájnegismærrádus juska biejadus ij la mierreduvvam. Tysfjord kommune : Oavdos tjáppa Divtasvuodna - Tips en venn Divtasvuona suohkanin le sierralágásjvuohta guhka, tjiegŋalis vuonaj ja daj alla rádes várij. Kontrásta li tjielggasa dán tjáppa luondon. Sáme namma le Divtasvuodna. Suohkan le nuorttalij guovlojn Nordlánda fylkas, oarjjelap åsijn Ofåhtas. Rádjá nuortas le Bálága vuossti, ja oarjás ja alás Hábmera vuossti. Suohkanin le guhka rádjá lulás Svieriga vuossti. Divtasvuodna le oasse Nuortta-Sáltos Vestasjjiekkijn ållu lahka. Suohkanin le namma vuonas Divtasvuodna, ja danna li vuona guhkás svierigarájáj vuossti. Divtasvuonan li vihtta vuona ma Divtasvuodnaj li tjanádum: Oarjjevuodna, Rudnávuodna, Spællá, Slabávuodna ja Áhkávuodna. Duodden le Rábekjukso suohkana davemusán. Váre ja vuona Divtasvuonan le Vuonarijkka giettsemus. Oarjjevuodna vargga Vuonarijkav guoktáj juohká. Dåssju 6,3 km juohká nuorev svierigarájás. Vuodna tjiegŋalit sárgas luondon. Dánna gávnnap tjiegŋalamos kálkkagierggerájgev ja stuorámus ávtjev Nuortta-Europan. Rádjáduobddágijn ja vuonaj gaskan li duobddága tjåhkåj badjelasj 1500 mehtera, Gihtsetjåhkkå 1520 m.n.b le suohkana alemus, madi nasjonálvárre Stádda 1392 m.n.b le alemus davebuv. Lulás li moadda jiekke gånnå Gihtsetjåhkkå (25 km2) le stuorámus. Gávnnuji guokta luonndoreserváhta suohkanin: Bekkenessuollu (Vuona vuostasj) ja Spællávuodnabahta. Divtasvuona luonndo vuoset álggodålusj duoddarav gånnå jåhkå le bállám giettses, tjiegŋalis ávtjijt. Dá li maŋenagi tjiegŋalappot ja gåbdebuv goajvodum jiehkkijs, ja dá li uddni vuona. Gånnå dá vuona æjvvali de le vuodna 897 m tjiegŋal. Divtasvuodna le navti Nuortta-Vuona tjiegŋalamos vuodna ja lánda nubbe tjiegŋalamos. Álmmuk Suohkanin le viesátlåhko 2 052 ådåjakmánon 2007. Ienemus oasse viesádijs årru suohkanguovdátjin Gásluovtan gånnå li birrusin 950 viesáda. Duodden årru birrusin 800 ulmutja Ájluovtan, 200 Stuorgietten ja julevsáme sijdan Måsken li 40 viesáda. Nágina aj vuonajn årru. Guovtegielak Divtasvuona suohkan le jur julevsáme guovddaguovlon ja navti stuorra oasse álmmugis li sáme, jali sáme máttojs. Ådåjakmáno 1. biejve jagen 2006 Divtasvuodna oasse sjattaj Sámedikke Giellaháldadimguovlos ja dárogiella ja julevsámegiella avtadásálattja sjaddin. Miellagiddis fálaldagá Stuorra soado hárjjesvállas bivddemin vuona gidágådo sildáv le turisstafálaldahka maŋŋemus jagijn sjaddam. Duodden várregibttse ålles væráldis Divtasvuodnaj båhti Státtav gibtsotjit. Tysfjord kommune : Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij vuostatjin juogeduvvá jagen 2012. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. Åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkanij poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik jali e-poasstaj: Åhtsåmbiejvve: 1 b. sjnjuktjamánon 2012. Tysfjord kommune : Oajvvesisiválldem mánájgárdijda Divtasvuonan Ådå mánájgárddejahke álggá 19.08.2013 (Árran mánájgárdde álggá 12.08.2013) Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali www.tysfjord.kommune.no Siján gænna l sadje Árrana mánájgárden dán mánájgárddejagen, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus mánájgárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajás-sjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : Åhtsåmmierre le 01.03.13. Divtasvuona suohkan / Tysfjord kommune sjattaj oassen sáme giellaháldadimguovlos ådåjakmáno 1. biejve rájes jagen 2006. Danen le suohkan giellalága njuolgadusáj vuolen. Sámelága § 3-1 milta le suohkan sáme guovllo. Åhpaduslágan § 6-2 tjuodtju sáme guovlojn le gájkajn riektá åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj vuodoskåvllåálldarin. Åhpaduslága njuolgadusájn 7. kapihttalin Máhttelis åhpadimvuoge sáme- ja/jali suomagielan tjuodtju §7-1: Oahppe gejna le riektá sáme- ja/jali suomagiela åhpadussaj le riektá ietjá åhpadallamvuohkáj jus ij la máhttelis skåvlå ietjas åhpadiddjij baktu. Tjoavdos dási soajttá liehket buojkulvissan guhkásåhpadibme, intensijvvaåhpadus jali sierra leirskåvllåguossidibme. Divtasvuona suohkan le dilev láhtjám váj máhttep sámegiellaåhpadusáv fállat oahppijda juohkka skåvlån Divtasvuonan guhkásåhpadime baktu. Åhpadusetáhtta májnnot æjgáda/åvdåstiddje gudi sihti mánájdisá galggi sámegielav låhkåt válldi aktijvuodav rektorijn ietjasa skåvlåjn åvddål giesseloahpe álggá. HUOM! Ij la dárbbo ådåsit åhtsåt jus la juo oahppen avtan fálaldagán. Oahppesadje le duv dasik 10. klássav låhpada, jus i iesj sidá dav åvddåla låhpadit. Mij Gånnå Gesi Tjielggidus - Lávllomjuohkusa Ájluokta,Gásluokta 1.-7. kl. Juogosåhpadibme - Lávllomjuohkusa Stuorgiedde 1.-7. kl. Juogosåhpadus mánájda 3 jage -> (mánájgárddemáná) - Lávllom Ájl., Gásl., Stuor. 4.-10. kl. Ájnegis åhpadibme - Piano Ájl., Gásl., Stuor. 2.-10. kl. Ájnegis åhpadibme - Gitárra Ájl., Gásl., Stuor. 3.-10. kl. Ájnegis ja juogosåhpadibme - Bassgitárra Ájl., Gásl., Stuor. 3.-10. kl. Ájnegis åhpadibme - Trumma Ájl., Gásl., Stuor. 2.-10. kl. Ájnegis åhpadibme - juogostjuojadibme Ájl., Gásl., Stuor. 5.-10. kl. Juogosåhpadus - Dibmaduodje Ájluokta 5.-10. kl. Juogosåhpadus - Garraduodje Ájluokta 5.-10. kl. Juogosåhpadus HUOM! Álggá áramusát gidá-15 Diededibme: Diededav ietjam dán doajmmaj/dájda dåjmajda: Tjále nummarav man láhkáj vuoroda. Lávllomjuogos: . Lávllom: . Piano: . Gitárra: . Bassgitárra: . Trumma: . Musikkjuogos: . Dibmaduodje: . Garraduodje: . Hatte: Juogosåhpadus kr. 635,- jahkebieles. Ájnegis åhpadibme kr. 860,- jahkebieles. Oarbbenhaddevuoledibme. Diededimsjiebmá sáddiduvvá: Divtasvuona kulturskåvllå, postboaksa 104, 8591 Gásluokta. Máhtá aj skannit ja miejllit. Oahppe namma ja adræssa: Ahke ja riegádimbiejvve (klássa tjavta 2014 rájes): . Æjgáda/åvdåstiddje namma ja adræssa (máksemusadræssa): Æjgáda/åvdåstiddje telefonnummar ja mæjlla: Johannes Formanowski, Divtasvuona kulturskåvlå jådediddje. Tysfjord kommune : Háldadus Kultuvrra ja girjjevuorká le organiseridum ietjas åssudahkan háldadusoajve barggij gaskan. Åssudagán barggi girjjevuorkáj, girjjebussajn, kultuvrraskåvlåjn, astoájggejuohkusij, valástallamijn, kultuvrramujttosuodjalusájn, kultuvra åvddånbuktemij ja kultuvrraássje giehtadallamij. Namma Virgge E-poassta Telefåvnnå/mobijlla Kultuvrraskåvlå jådediddje Girjjevuorkkáoajvve Klubbadåjmadiddje Klubbadåjmadiddje Árran - julevsáme guovdásj / lulesamisk senter , gielladutke: 17.30 Middag 16.15 Bruce Morén-Duolljá, språkforsker: ogiella viessogiella låhkåt båddå ajnas giella nájm ánájdi dágástallam Kikki Jernsletten, litteraturviter girjálasjvuoda gaskosdiddje: 11.15 bibliotekárra: 11.45 slampoesitjiehppe: girjjetjálle: 13.30 Lunsj 12.15 Mimi Märak, slampoet: Låptån 19.00 2014 rájes la ådå stáhta ruhtadoarjjavuogádus boahtám man ulmme I gåbddåbättev smávep sajijda åttjudit. Stájgo, Divtasvuonan ja Hábmera suohkana galggi ruhtadårjav åhtsåt gåbddåbáddeværmádagáv suohkanijda åttjudittjat. Åbbålasj værmádahka I sávadahtte, ja suohkana sihti tjuovvot dajt ævtojt ma tjuovvu jus stáhtta galggá doarjjagav vaddet. Gájka gudi sihti árvvalit (siebre, vidnudagá, ájnegis ulmutjja jnv.) máhtti ietjasa vuojnov buktet åvddåla 02.06.2014. Dájda bájkijda li barggamin Divtasvuona suohkanin: Gásluokta, aktisattjat birrusij 454 oasste Stuorgiedde, aktisattjat birrusij 158 oasste Árvvalime sáddiduvvi Divtasvuona suohkana guládallamilmutjij Egil Skalltje, mæjllaj egil.skalltje@tysfjord.kommune.no . Tysfjord kommune : Sámeálmmuga biejvve Guovvamáno 6. biejve 2013 Prográmma Gásluovtan: Slávggágiessem Rahpam suohkanoajve Tor Asgeir Johansena baktu Kultuvrralasj dáhpádus Prosjæktajådediddje Anna Kuoljok, Njunjes: "Sáme nissuna ja nissunij jienastimriektá 100-jageávvudallam Biejve hålla bispa Tor B. Jørgensena baktu Sámeálmmuga lávla Kultuvrralasj dáhpádus Sámeálmmuga biejve ávvudallam rádevieson la rabás gájkajda kl. 11 ja kl 14. gaskan. Guossodibme boahttsubierggojubtsas (biđus), káfas, gáhkojs ja sáftas. Vuosádus duojes ja dájdas Bæsosaljo mánájgárde ja Gásluovta skåvlå mánájs. Buorre boahtem Sáme álmmukbiejve ávvudallamij! Tysfjord kommune : Gæhttjit guhtik guojmáda - vuojnadallit - Tips en venn Gæhttjit guhtik guojmáda - vuojnadallit le tiebmán dán jagásj værálbæjvváj psykalasj varresvuohtaj dan diehti gåhttjop gájkajt gænna li assto ja miella hávsskudalátjit Øverås Gårdaj duorastagá gålgådismáno 2. biejve kl. 15:00 - 18:00. Mij fállap biebmojt duola dagu jupptsa, lájbbe, káffa ja gáhko. Miján la aj dåjma dagu mánájrijddim, gatjádallamgilpos ja doajmmabálges. Vuobddep aj vuorbbádusájt, ja dållågátten håjesmielajs besa. Buorisboahtem! Ásadiddje: Mental Helse Hábmer ja Divtasvuodna Divtasvuona suohkan le ráddnasuohkan Jiellevárijn Svierigin ja Kirisjijn Leningráda oblastan Ruossjan. Ráddnaaktisasjbarggo sihtá javllat aktan barggá mærrádusdásen ja aj álmmuga gaskan ráddnasuohkanijn.Moaddása divtasvuonagijs li jagij miehtáj guossidam dájt guokta ráddnastádajt jali iejvvim da guokta stáda viesádiddjijt gudi li Divtasvuodnaj guossáj boahtám dat rájes gå ráddnakontrákta vuolláj tjáleduvvin. Suohkana mielas le dákkir rádnastallam viehka ájnas. Navti nahkap låggŋit oajvev vehi ietjama árkkabiejves ja sæmmi båttå bessap vuosedit Divtasvuonav rádnajda. Tysfjord kommune : Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij nuppádis juogeduvvá jagen 2012. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. Ådå juogadimnjuolgadusáv le 2012 dagádum Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj, tjielgga ulmijn ja vuogijn. Gitta niellja åhtsåmussaj sisŋŋelin dårjaduobddaga miededuvvi. Dárkkelit tjáledum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ålggolin juogadimnjuolgadusá hilgoduvvi. Ådå juogadimnjuolgadusáv gávná suohkana næhttabielen, vaj jus guláda suohkana dievnástuskåntåvråjn tlf. 75 77 55 00. Åhtsåmájgge: 16 b. basádismánon 2012 Åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkanij Poasstaboaksa /PB 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik Tysfjord kommune : Diedo mánájgárdij birra - Tips en venn Divtasvuona suohkanin li dá mánájgárde: Mánájgárddejahke 2007/2008 Ådå mánájgárddejahke álggá gassko bårggemáno 2007. Máná gænna juo li saje suohkana mánájgárdijn e dárbaha ådåsis åhtsågoahtet. Sijájda gænna ij le mánájgárddesadje, le åhtsåmmierre mánájgárdijda 01.03.2008 . Ráddidusá loahpádus le sadje divna mánájda mánájgárdijn jage 2007 låhpan. Åhttse oajvvebessamij sjaddi vuodon jus soajttá dárbbo liehket ienep sajijda. Mánájgárddesajij mákso, 2008 Mánájgárddesaje åvdås Divtasvuona suohkanin viertti dáv mákset: Ålles sadje Kr. 2330,- Lahkke sadje Kr. 1165,- Oarbbenmuttágisvuohta: Nuppát mánná: Ålles sadje Kr. 1165,- Lahkke sadje Kr. 583,- Ietjá máná Ålles sadje Kr. 583,- Lahkke sadje Kr. 292,- Rávgaduvvá mákso æjgádijs akti mánnuj mærrádusáj milta, mij doajmmá 20. biejve rájes 20. biejve rádjáj juohkka máno. Fássta sadje mávseduvvá 11 mánoj åvdås jahkáj. Snjilltjamano 20. biejve rájes gitta bårggemáno 20. bæjvváj ij mákso rávgaduvá. Mærrádusá suohkana mánájgárdijn Divtasvuona kulturskåvllå l juo gárvedime tjavtja fálaldagájt. Åhpadus la ieme gålmåjn bájkijn suohkanin, Ájluovtan, Gásluovtan ja Stuorgietten. Gájkaj bájkijn li stuoves oahppejuohkusa, majs åvddålijguovlluj bessap ålov vuojnnet ja gullat. Kulturskåvvlå hávskkudahttá ulmutjijt moaddi jahkáj suohkanij vuorrasijsijdajn, huvson ja sujton. Duodden dasi oassálasstá Kulturskåvllå agev Sementbluesfestiválan Gásluovtan ja Ájluovta Doajmmamárnánin. Jahkásasj girkkokonserta ja ietjá sierra konserta ásaduvvi aj kulturskåvlå baktu. Navkufálaldahka "Kulturskåvllåtijmma" hiejteduvvá ráddidusmålssoma diehti, ja dan sadjáj lip "lávllomjuogos-fáladagáv ásadam. Dát la fálaldahkan nuoramus oahppijda ja lávllomjuogos máhttá oahppijt rekrutterit ájnegis lávllomåhpadibmáj. Ålos gæssuji piano- ja lávllomåhpadussaj ja fálaldahka bissu gájkaj bájkijn ålles tjavtjav. Dijmma ij lim Gásluovtan fálaldahla elektronikkmusihkan. Gitárra-, bássa,- trumma- ja musikkfálaldahka juoksijda la dálla vas sajenis, ja fálaldahka sjaddá gájkaj gålmåjn bájkijn tjaktjarájes. Vuordedahtte de li ålos gudi dasi ávvudalli. Duodje ájn ållusav gæssá, valla fálaldahka vatteduvvá dåssju Ájulovtan. Ruhtavádno le dasi sivvan. Midja åhpadiddje ávvudallap kulturskåvllåjahkáj tjaktjarájes ållo dáhpádusájda. Diededimsjiebmá gávnnu rádevieson ja suohkana web-bielijn. Máhtá aktijvuodav skåvlå jådediddjijn mejla baktu oadtjot: johannes.formanowski@tysfjord.kommune.no jali telefåvnån 994 27 290. Johannes Formanowski Divtasvuona kulturskåvlå jådediddje Tysfjord kommune : Præssadiedádus Divtasvuona kulturskåvllå l juo gárvedime tjavtja fálaldagájt. Åhpadus la ieme gålmåjn bájkijn suohkanin, Ájluovtan, Gásluovtan ja Stuorgietten. Gájkaj bájkijn li stuoves oahppejuohkusa, majs åvddålijguovlluj bessap ålov vuojnnet ja gullat. Kulturskåvvlå hávskkudahttá ulmutjijt moaddi jahkáj suohkanij vuorrasijsijdajn, huvson ja sujton. Duodden dasi oassálasstá Kulturskåvllå agev Sementbluesfestiválan Gásluovtan ja Ájluovta Doajmmamárnánin. Jahkásasj girkkokonserta ja ietjá sierra konserta ásaduvvi aj kulturskåvlå baktu. Navkufálaldahka "Kulturskåvllåtijmma" hiejteduvvá ráddidusmålssoma diehti, ja dan sadjáj lip "lávllomjuogos-fáladagáv ásadam. Dát la fálaldahkan nuoramus oahppijda ja lávllomjuogos máhttá oahppijt rekrutterit ájnegis lávllomåhpadibmáj. Ålos gæssuji piano- ja lávllomåhpadussaj ja fálaldahka bissu gájkaj bájkijn ålles tjavtjav. Dijmma ij lim Gásluovtan fálaldahla elektronikkmusihkan. Gitárra-, bássa,- trumma- ja musikkfálaldahka juoksijda la dálla vas sajenis, ja fálaldahka sjaddá gájkaj gålmåjn bájkijn tjaktjarájes. Vuordedahtte de li ålos gudi dasi ávvudalli. Duodje ájn ållusav gæssá, valla fálaldahka vatteduvvá dåssju Ájulovtan. Ruhtavádno le dasi sivvan. Midja åhpadiddje ávvudallap kulturskåvllåjahkáj tjaktjarájes ållo dáhpádusájda. Diededimsjiebmá gávnnu rádevieson ja suohkana web-bielijn. Máhtá aktijvuodav skåvlå jådediddjijn mejla baktu oadtjot: johannes.formanowski@tysfjord.kommune.no jali telefåvnån 994 27 290. Johannes Formanowski Divtasvuona kulturskåvlå jådediddje Tysfjord kommune : Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj - Tips en venn Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij vuostatjin juogeduvvá jagen 2012. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. Åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkanij poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik jali e-poasstaj: Åhtsåmbiejvve: 1 b. sjnjuktjamánon 2012. Jubmeldievnastus vuosádusáv Divtasvuonan, javllamánon: 2 b. javllamánon tjoaggulvisvieson kl. 11:00 Mæsso v/suohkanhærrá, skallamæsso 2 b. javllamánon Gásluovta girkko kl. 16:00 Gintalmæsso v/suohkanhærrá, tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke 9 b. javllamánon Hierenjárgga girkko kl. 18:00 Gintalmæsso v/ suohkanhærrá, tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke 16 b. javllamánon Ájluovta Ájlátte girkko kl. 18:00. Gintalmæsso v/ suohkanhærrá, tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke 23 b. javllamánon Ij la biedna suohkanin Hierenjárgga girkko kl. 13:00 Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá Ájluovta Ájlátte girkko kl. 15:00 Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá Gásluovta girkko kl. 17:00 Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá Gásluovta girkko kl. 12:00 Bassebiedna v/suohkanhærrá, skallo Ájluovta Ájlátte girkko kl. 12:00 Bassebiedna v/suohkanhærrá, skallo Ij la biedna suohkanin Gásluovta girkko kl. 17:00 Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jámigahájt Hierenjárgga girkko kl. 18:00 Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jámigahájt Tysfjord kommune : Divtasvuona bájkálasj nammadus sijdda- ja berajhiståvrån: - Tips en venn Tjuovvovasj persåvnå li Divtasvuona bájkálasj nammadusán sijdda- ja berajhiståvrån: Ingar Nikolaisen Kuoljok, Njunnjusj john.gunnar.skogvoll@monet.no Eli Kuntze Ella Nilsen Tysfjord kommune : Åhtsåmus tihppimrudájda 2012 Máhttelis la ruhtadårjav åhtsåt valástallam- ja ålggoiellemásadusájda. Åhtsåmsjiemáv aktan bagádusáj gávna dánna: Åvdep åhtsåmusájt, masi ælla dårja juolloduvvum, hæhttu ådåsit rádjat. Ij la dárbbo tjuovvusijt rádjat jus ælla rievddadusá. Jus galga tihppimruhtadårjav åhtsåt, de bierriji ásadusá årrot oassen Suohkanplánan rubbmelasj dåjmajda, luonndoviessomijda 2008 - 2011. Máhtá suohkanijn aktavuodav válldet jus dárbaha bagádusájt. Åhtsåmájggemierre le gålgådismáno 26. biejve 2011. Tysfjord kommune : Árran mánnajgárdde Árran mánnájgárdde/Árran Ájluovtan la avtaåssudak mánájgárdde 23 sajij sámegielak mánájda gaskal 0-6 jage. Mánájgárddejahkáj 2014/2015 åhtsåp jådediddjev ja pedagåvgålasj jådediddjev 1,4 jahjevirgen. Åhtsåmmierre: 20.06.2014. Jådediddje 1 jahkevirgen Gájbeduvvá dujna le: Pedegåvgålasj jådediddje 1,4 jahkevirgge Gájbeduvvá dujna le: Ietjá åhttse gænna li hiebalgis máhtudahka ávttjiduvvi aj åtsåtjit. Virgijda gájbeduvvá: Mij fállap: Judosbákte Leiknássjen le akta Nuortta-Vuona stuorámus ja tjáppemus Báktesárggoma. Gierggeájgeulmutja 9000 jage dát åvddåla gåvåjt birrusijs granihttaj sárggun. Tjálle: Báktesárggoma le nammadus åvddåhiståvrålasj gåvåjs, tjuoladum jali sajedum giergijda ja várijda. Báktesárggoma le tjærdda báktedájdas. Báktesárggoma Leiknássjen li báktáj sajedum, ja daj 9000 jagij li dajs oabmásamos báktegåvåjs Nuortta-Vuonan. Juhtusa li buoragit sárgodum, ja almma stuorrudagájn. Dat 7,6 mehtera guhka hárjjesváles Leiknássjen vuojneduvvá dajs stuorámus ja ihkap ienemus miela giddis báktegåvåjs gierggeájges. Da mastadum snjuvtja li aj dåbdos motijvva, Báktesárggomijs Divtasvuonan. Báktesárggoma ma li báktáj sárgodum tjuoladum bietsij guorraj li dåbdos ienemus sajijs Vuonan. Dákkir báktesárggoma li nuorap dajs slijppudum báktesárggomijs ma gávnnuji nuortap åsijn Nordlándas. Stuorámus ja dåbddusamos tjuoladum báktesárggoma gávnnuji Altan ja Vingenin ja Ausevikan Sogn ja Fjordanin. Binnáv diehtep manen gåvå dagáduvvin jali majt miejnnijin ulmutjijda gudi dajt dahkin. Moadda teorija li gåvåjda tjanádum. Akta teorijajs gåvåjt nåjdijda ja bivddemmagijaj tjanát – bivdde ájggun fámov ájnas bivdoj badjel oadtjot gå gåvåjt bávtijda sárggun. Ietjá tjielgadus javllá gåvåjn le aktijvuohta jáhkujn, ájádallamij, symbåvllåværáldijn ja rituálaj. Báktesárggoma Divtasvuonan almulattjat gávnaduváj jagen 1915. Bájkke gåhtjoduváj “Judosbákten” ulmutjijs gudi dan guovlon årrun. Moattelágásj namá máhtti liehket sæmmi vuorrasa dagu gåvå iesj. Judosbákte le Leiknássjen, birrusin 6 km Stuorgiettes. Boadátjit báktesárggomijda vuojá E6’ás birrusin 3 km nuortas Stuorgiettes ja tjuovo vedjav desik Leiknássjáj boadá. Vuojnnalus le vedja milta galbadum. Báktesárggoma Leiknássjen gulluji kultuvrramujtojda ma automáhtalattjat suodjaluvvi kultuvrramujttolága milta. Vuoseda várrogisvuodav ma guosski gåvåjt, vaj suodjaluvvi ja bisoduvvi boahtte buolvajda. Ale gåvåjn nali duolmo ja ale sárgasta báktáj. Jus sidá ienebuv báktesárggomij ja kultuvrramujttosuodjalime birra diehtet gehtja dájt webbielijt: Birássuoddjalimdepartemænnta Kultuvrramujttoláhka Rijkaantikvárra Tysfjord kommune : Oajvvesisiválldem Mánájgárdijda Divtasvuonan Mánájgárddejahke 2011/2012 Ådå mánájgárddejahke álggá 22.08. 2011 (Árran Mánnájgárdde álggá 15.08.2011) Divtasvuona suohkanin li tjuovvovasj mánájgárde: Árran Mánnájgárdde, Ájluokta Åhtsåmsjiemav suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså jali Rádevieson. Siján gænna l sadje Árran Mánnágárden dán mánájgárddejage, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. Åhtsåmsjiemáv oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus divna mánágárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajássjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : Åhtsåmmierre le 01.03.10. Tysfjord kommune : Jielleváre-Divtasvuona suohkana aktan - Tips en venn Jielleváre suohkan gåhtjoj Divtasvuona suohkanav ja Unna-Tjerutja tjieldev aktisasj prosjektav (åvddåguoradallam) mij galggá gåvvidit gåktu guovllo máhttá sjaddat udnásj diles ja vejulasj boahtteájggegåvå. 1. Tjáhtjefábmo ja minerála 2. Oasestibme, turissma ja æládusá 3. Sáme æládusá 4. Infrastruktuvrra Prosjekta galggá dájt nieljijt oassesuorgijt gåvvidit: Prosjekta/åvddåguoradallam galggá tjadáduvvat lahka aktisasjbarggon nammadum suorgijn. Aktisasjbarggoguojme ja ietjá berustiddje fáladuvvi prosjevta stivrrimjuohkusij oassálasstet. Háldaduslattjat le prosjekta organiseridum prosjektavásstediddjijn, prosjektajådediddjijn ja barggojuohkusijn. Prosjekta le ruhtaduvvam Interreg, Vattenfall AB, Innovasjon Norge ja Divtasvuona suohkana baktu. Svieriga bielen li Vattenfall, Lenastivrra ja Vägverket nasjonála ruhtadiddje. Vuona biele gålo li NOK 1,1 miljåvnå. Prosjevta ájggemierre le snjuktjamánno 2008. Vuona bielen li tjuovvovasj oassálasste guoradallam: Prosjektatjielggidusá: Åvddånammadusá oajvvadus jage 2013 budsjæhttaj, biejaduvvá almulasj gehtjadibmáj gitta suohkanstivra giehtadallamij javllamáno 18. biejve jagen 2012. Budsjæhttaoajvvadus gávnnu dájn bájkijn: - Divtasvouna rádevieson - Drag snarkjøpan - Storjord Turistsenter, oassásin suohkanoajvve Tjåhkanibme Divtasvuona suohkanijn aktisasjbarggosjiehtadusá gáktuj Tjåhkanibme suohkanstivra ájrrarij. Sámedikkepresidænnta buktá dánna sárnunusav Guossidibme Báhpaviesosaljo skihppijvieson ja huoksoviesojn Bårådibme rádegoaden Divtasvuona demænssasiebrre bivddi rabás tjåhkanibmáj sámedikkepresindentajn Aili Keskitalojn, gasskavahko guovvamáno 12.b kl. 19:00 Árrana auditåvrån, Ájluovtan. Tebmá: Sáme varresvuodadievnastusá julevsáme bájken. Guládallamulmusj, Sámedikken: Marja Kristiina Partapuoli, tlf. 78 48 42 36, Marja.Kristiina.Partapuoli@samediggi.no Divtasvuona suohkan le ráddnasuohkan Jiellevárijn Svierigin ja Kirisjijn Leningráda oblastan Ruossjan. Ráddnaaktisasjbarggo sihtá javllat aktan barggá mærrádusdásen ja aj álmmuga gaskan ráddnasuohkanijn. Moaddása divtasvuonagijs li jagij miehtáj guossidam dájt guokta ráddnastádajt jali iejvvim da guokta stáda viesádijt gudi li Divtasvuodnaj guossáj boahtám dat rájes gå ráddnakontrákta vuolláj tjáleduvvin. Suohkana mielas le dákkir rádnastallam viehka ájnas. Navti nahkap låggŋit oajvev vehi ietjama árkkabiejves ja sæmmi båttå bessap vuosedit Divtasvuonav rádnajda. Tysfjord kommune : Divtasvuona suohkana suohkanpládna - areáloasse almulasj guládus Divtasvuona åvddånammadus mierredij 15.01.2014, 1/14 ássjen biedjat dárkestum suohkanplána areáloajvvadusáv nuppát vuoro almulasj guládussaj pládna- ja tsiekkaduslága § 11-14, bs. § 5-2 milta. Pládna biejaduváj vuostasj almulasj guládussaj dálven 2013. Danen gå ållo tsuojggidusá giehtadaláduvvin ja tjuovvuvasj dárkastus dagáduváj plána buoredibmáj, de le mierreduvvam suohkanplána areáloasev aktan kártajn biedjat almulasj guládussaj ådåsis. Areálpládna guosská ålles suohkana ednam- ja nuorreluonnduj. Dárkastussaj aj gullu suohkana ålles merraavádakpládna mij la oassen suohkanplána areáloasen aktan tjuovvuvasj pládnakártajn. Plána ájggomussan le dahkamuhájt vieledit ma guosski suohkana areálaj ávkástallamijda, ja beras tjuovvot ájggomusájt ma li suohkanplána sebrudakoasen. Pládna le biejaduvvam guládussaj dáj bájkijn: Dievnastusåssudagán rádevieson Gásluovtan, Drag Snarkjøp ja oassásin Stuorgietten. Pládna le aj biejaduvvam suohkana næhttabælláj: www.tysfjord.kommune.no Jus li tjuojggidusá suohkanplána areáloassáj, de galggi dá tjálalattjat sáddiduvvat åvddåla 07.03.2014 suohkanij. Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune, pb. 104, 8590 Gásluokta - Kjøpsvik tlf.: 75 77 55 00, mæjlla: postmottak@tysfjord.kommune.no Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi 18.08.2014 dáj bajkij: Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja www.tysfjord.kommune.no Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: postmottak@tysfjord.kommune.no Vaj de påvståjn: Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmmierre le 01.03.2014 Helsestasjon Drag Naturlos 2014 Naturlos 2013 Offisiell innvielse av minnebauta i Musken UKM 2014 Renovasjon Kjøpsvik Renovasjon Kjøpsvik UKM 2012 UKM 2014 UKM 2014 Renovasjon Drag Árran mánnájgárdde UKM 2013 Grovavfall i Musken Várreskåvllå – Fjellskole Kjøpsvik Miljøstasjon Elgjakt 2013 Mánnodagá gålg. 28. biejve Gásluovta skåvlå aulán Dijstagá gålg. 29. biejve Stuorragiette skåvlån Gasskavahko gålg. 30.biejve ”Oabmeskåvlån” Ájluovtan Ássje: 1. Diededibme 2. Válgga 3. Letjá ássje Gájkka oahppij åvtåstiddje kulturskåvlån ja aj åvdåstiddje sidjijda gudi li vuorddemrájdon (aktan daj oahppij gudi li fálaldagáv massám), li buorisboahtám!! Johannes Formanowski Divtasvuona kulturskvlå rektor ÆBJ (æjgádij barggojuohkusa) jådediddje Divtasvuona suohkan almot ruhtadårjav gárevsælgadak dåjmajda/ásadusájda. Juollodimhárjjanibme doarjodit gárevsælgadak ásadusájda degu akta hieredim doajmma: Galggá årrot avtav gárevsælgadak ásadusáv ållesjattugij. Ásadusbudsjæhtta galggá tjuovvot åhtsåmusájn/åtsålvisájn. Ruhtadårjav mávseduvvá gå ruhtalåhko ja ásadusdiedádus li dagádum. Åvdåstiddje Divtasvuona suohkanis galggá oarev ásadusájt guossidit. Ruhtadårjav ij vátteduvvá klássamanojda. Tjálálasj åhtsåmus/åtsålvis sáddiduvvá: Divtasvuona suohkan Åssudak fuolkke- ja hælsso Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik Åhtsåmájgge: 20.4.12 Tysfjord kommune : Ájluovta mánnájgárdde Fáksa: Rahpamájge: Mánnodagás bierjjedahkaj 07.30 - 16.30 Ájluovta mánájgárde le suohkanæjgo mánájgárdde. Mánájgárden le akta åssudahka, sajijn 18 mánájda jagij 1-5. Mánájgárdde le Ájluovta gassko, ja dåppet ij le vuojga guhkás skåvllåj, mæhttsáj, jávrráj, fiervváj, spábbatjiektjamsalljuj jalik rámbuvddaj. Mánájgárdde ålliduváj jagen 1991 ja le ådåájggásasj. Goahteguorra le smilltjá, ja moatteláhkáj dåhkki stuvssit. Gárde ålgusjbielen le miehttse, ja mánájgárdde birás le viek tjábbe. Tysfjord kommune : Oajvvesisiválldem mánájgárdijda divtasvuonan Ådå mánájgárddejahke álggá 18.08.2014 (Árran mánájgárdde álggá 11.08.2014) Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali www.tysfjord.kommune.no Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus DIVNA mánájgárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajás-sjaddam ja åhpadus poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmmierre le 01.03.14. Máhttelis la ruhtadårjav åhtsåt valástallam- ja ålggoiellemásadusájda. Åhtsåmsjiemáv aktan bagádusáj gávna dánna: Åvdep åhtsåmusájt, masi ælla dårja juolloduvvum, hæhttu ådåsit rádjat. Ij la dárbbo tjuovvusijt rádjat jus ælla rievddadusá. Jus galga tihppimruhtadårjav åhtsåt, de bierriji ásadusá årrot oassen Suohkanplánan rubbmelasj dåjmajda, luonndoviessomijda 2008 - 2011. Máhtá suohkanijn aktavuodav válldet jus dárbaha bagádusájt. Åhtsåmájggemierre le gålgådismáno 26. biejve 2011. Tysfjord kommune : Divtasvuona suohkana suohkanpládna - areáloasse almulasj guládus - Tips en venn Divtasvuona åvddånammadus mierredij 15.01.2014, 1/14 ássjen biedjat dárkestum suohkanplána areáloajvvadusáv nuppát vuoro almulasj guládussaj pládna- ja tsiekkaduslága § 11-14, bs. § 5-2 milta. Pládna biejaduváj vuostasj almulasj guládussaj dálven 2013. Danen gå ållo tsuojggidusá giehtadaláduvvin ja tjuovvuvasj dárkastus dagáduváj plána buoredibmáj, de le mierreduvvam suohkanplána areáloasev aktan kártajn biedjat almulasj guládussaj ådåsis. Areálpládna guosská ålles suohkana ednam- ja nuorreluonnduj. Dárkastussaj aj gullu suohkana ålles merraavádakpládna mij la oassen suohkanplána areáloasen aktan tjuovvuvasj pládnakártajn. Plána ájggomussan le dahkamuhájt vieledit ma guosski suohkana areálaj ávkástallamijda, ja beras tjuovvot ájggomusájt ma li suohkanplána sebrudakoasen. Pládna le biejaduvvam guládussaj dáj bájkijn: Dievnastusåssudagán rádevieson Gásluovtan, Drag Snarkjøp ja oassásin Stuorgietten. Pládna le aj biejaduvvam suohkana næhttabælláj: www.tysfjord.kommune.no Jus li tjuojggidusá suohkanplána areáloassáj, de galggi dá tjálalattjat sáddiduvvat åvddåla 07.03.2014 suohkanij. Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune, pb. 104, 8590 Gásluokta - Kjøpsvik tlf.: 75 77 55 00, mæjlla: postmottak@tysfjord.kommune.no Ájgge: såd. snj. 9. b. kl. 16:00 Bájkke: Puls musikkverksted, Bálák Manno Ájluovtas: Færjjo Ájluovtas kl. 13:00 (ruopptot Gásluovtas kl. 20:00) Manno Gásluovtas: Gásluovta guovdos kl. 13:30, færjjokájas kl. 13:40 Oassálasste e manos mávse (færjjo ja bussa navku): Jus bussan saje báhtsi de dá juogeduvvi tjuovvojda. Aktijvuohta ja diedo, Ájluokta: Henry Ellingsen, tlf. 905 89 617. Aktijvuohta ja diedo, Gásluokta: Johannes Formanowski, tlf. 994 27 290 Aktijvuohta ja diedo jiena ja siena birra Bálágin: Erland Andersen, tlf. 970 25 252 Diededibme, gehtja www.ukm.no Tysfjord kommune : Sáme kultuvrra Divtasvuodna le guovtekultuvralasj suohkan ja guovddaguovllo julevsáme álmmugij Vuonan. Ájluovtan le Árran – guovdásj mij julevsáme sebrudagáv Vuonan gåvvit. Guovdátja ulmme l julevsáme kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav nannit ja åvddånahttet. Árranin máhtá sáme histåvrå, kultuvra ja sebrudakiellema birra oahppat. Vuosádusáj ja oahpestiddjij baktu guosse gåvåv oadtju mij sáme kultuvrra le, ja mij sámijt sábmen dahká ja gåktu sáme ietjas sámevuodav åvddånbukti. Akta vuosádusá tiebmá giehtadallá bájkálasj sáme identitehtav, ja julevsáme identitehta vuodov. Moattelágásj ulmutjijn le moattelágásj dádjadibme ietjas julevsáme identitehtas ja julevsáme sebrudak le moattebelak. Vuosádus aj giehtadallá bájkálasj berustallamav besatjit sábmen liehket. Oassálasste ma li dåjmalattja læhkám ”sámegåhttsomin” nasjonálalasj ja rijkagasskasattjat aj nammaduvvi. Ietjá tiemá vuosádusájn li bivddo, viejddem, guollim ja julevsáme gápptedábe. Árran Julevsáme guovdásj Telefåvnnå: 75 77 51 00 
Telefáksa: 75 77 51 01 E-poassta: poassta@arran.no Dávvervuorkká le rabás ålles jagev Rabásájge: Árkkabiejve kl. 08:00 - 15:30. Hatte: Máná 10,- Ållessjattuga 30,- Juohkusa 25,- Sadje: Drag, RV827, 4 km E6’as Telefåvnnå 75 77 51 00, fáksa 75 77 51 01 Dávvervuorkkáj boadá juvllaståvlåjn. Tysfjord kommune : Jådedimpládna Vássjá - Stáddá - Tips en venn Divtasvuona åvddånammadus mierredij 04.03.2010 biedjat Vássjá-Stáddá jådedimplánav almulasj dárkastussaj pládna- ja tsiekkaduslága (pládnaoase) § 12-10 milta. Pládna gåbttjå tjoahkkáj 339 dekar ja guosská åsijt duobddágijs gnr 11, bnr 6, 7, 20 ja gnr 84 bnr 1. Pládnaguovllo le Státtátjåhkå alásjbielen ja álggá fiervvávuodos bajás guoppátjijt bielijt vákkástagás Vássján. Pládna le almulasj dárkastussaj biejadum serviceåssudagán rádevieson Gásluovtan, Ájluovta Snarkjøpan ja ICA Næran, Stuorgietten. Pládna le aj suohkana næhttabielijda biejaduvvam. Jus li tjuottjodusá jali mierkkidusá pládnaprográmmaj de galggi tjáleduvvat maŋemusát vuoratjismáno 27. biejve 2010 dási: Divtasvuona suohkan Poasstaboaksa 104 8590 Gásluokta, e-poassta: Tysfjord kommune : Gæhttjit guhtik guojmáda - vuojnadallit Gæhttjit guhtik guojmáda - vuojnadallit le tiebmán dán jagásj værálbæjvváj psykalasj varresvuohtaj dan diehti gåhttjop gájkajt gænna li assto ja miella hávsskudalátjit Øverås Gårdaj duorastagá gålgådismáno 2. biejve kl. 15:00 - 18:00. Mij fállap biebmojt duola dagu jupptsa, lájbbe, káffa ja gáhko. Miján la aj dåjma dagu mánájrijddim, gatjádallamgilpos ja doajmmabálges. Vuobddep aj vuorbbádusájt, ja dållågátten håjesmielajs besa. Buorisboahtem! Ásadiddje: Mental Helse Hábmer ja Divtasvuodna Tysfjord kommune : Sámij álmmukbiejvve - Tips en venn Divtasvuona suohkan sáva gájkajda vuorbev Sámij álmmukbiejvijn 6. b. guovvamánon! Mujttit "Sámij biejvijt Nuortta Sálton " ma ásaduvvi dáj biejvij. Sámij biejvijt Nuortta Sálton 2011 Sámij álmmukbiejvve Sámij álmmukbiejvve le sámij aktisasj biejvve, juogu dal årru Vuonan, Svierigin, Suoman jali Ruossjan. Jagen 1993 sámij álmmukbiejvve vuostasj bále ávvudaláduváj. Duogásj bæjvváj le: Vuostasj sáme rijkkatjåhkanibme mij lij Roandemin 6.b. guovvamánon 1917. Histåvrålattjat lij dat vuostasj bálle gå nuortta- ja oarjjelsáme moattet rijkas tjåhkanin tjåhkanibmáj rádedittjat ja tjuovggitjit aktisasj ássjijt ja gássjelisvuodajt. Elsa Laula Renberg sihke ájádusáji tjåhkanibmáj almodij ja tjåhkanimev jåhtuj oadtjoj. Tjåhkanimen lidjin birrusij tjuohte ájrrasa. 15. sámekonferánssa Helsinkijin mierredij biehtsemánon 1992 sáme álmmukbiejvve galggá liehket guovvamáno 6. biejven. Slávggá Sáme slávggá le aktisasj gájkka sámijda berustahtek gånnå årru. Slávggá dåhkkiduvváj 13. nuorttarijkalasj sámekonferánsas Åren Svierigin, 15. b, bårggemánon 1986. Slávggá le dagádum sáme dájddáris Astrid Båhl Skibotnas Råmsån. Slávggá motijvva le goabddás ja Anders Fjellnera divtas “Beaivvi bárnit”. Gievlle slávgán la biejvve- ja mánnosynbåvllå, Biejvvegievvle le ruoppsat ja mánnogievlle le alek. Slávgán li niellja bájno, sámij bájno ruoppsat, ruodná, visská ja alek. Sámij álmmuklávlla, jali Sámi soga lávlla gåk la namma nuortta sábmáj, le tjáledum Isak Sabas(1875-1921). Lávllá dåhkkiduváj sámij aktisasj álmmuklávlan Sámekonferánsan 1986. Tjuojalvis la dagádum Arne Sørlies ja dåhkkiduvvam Sámekonferánsan 1992. Sámij álmmuklávlla Allen sjuhtjunisáj vuolen dåppen ráfes Sámeednam Duottarduogen duottar vuojnnu Jávre sledju lahkalakkoj Tjåhkå allen, båre tjäron allánaddi alme vuossti Jågå skåvvi, vuome sjåvvi Tsáhki tsäkko stállenjárga máradiddje merajda Dálven dáppe ruosstebiekka, muohta bårgåt mieredagi Sámevierrek sielujn mielajn ähttsá gåjt val ednamijdes Vájaldiddje mánnodihpen libjudiddje guovsagisá ruosjkasj, ruovgas rådojn gullu juhtsa jávrijn, jalggadisájn gieris skuolkat manádijn Ja gå giessebäjvásj gålli miehtsijt, merajt, merragáttijt gålle sinna guollebivdde suvdos merajn, suvdos jávrijn gållen tjuovggi tjáhtjelåtte silbban guojtti sámeäno sledju stákko, sledju ájro loujtti ålmmå lávludalle bårssjo guojkajt åkkijda Sámeednam, máttoguodde, dat lea gierddam doaddjudagi gådde tjudijt, rievvudagájt sluogas vierrevärroválldijt Rámmpo dunji, sávres máddo Rámmpo dunji, ráfes ruohtsas Älla doaro doaroduvvam, älla vieljaj vará varddám sáme sijvos mátto sin Máttarájdá sij li dålen vuojttám vierredahkkij badjel Vuosstálasstup, vielja, mij aj sávrrudagájn vuolediddjáj Biejvemánáj gierddis máddo duv e vuojte vasjulattja jus val várri gållegielat Mujttit máttarmáttoj bágojt Sámeednam sámijda (Galldo: www.samediggi.no ) Tysfjord kommune : Divtasvuona suohkan bivddi rabás tjåhkanibmáj - Tips en venn Diededit aktisasjbarggosiehtjadus Divtasvuona suohkan ja Sámedikke gaskan guovtegielakvuodarudáj ano gáktuj 2012-2014. Ságastittjat – åvddånahtteoasev/dåjmajt. Biejvve: gasskavahkko 21 b. sjnjuktjamánon 2012. Ájgge: Rádevieson, Gásluovtan Juhkap káffav. Buoris boahtem gájka! Låhkit aktibarggosjiehtadusáv Sámedikke nættabielen: Divtasvuona suohkan Tysfjord kommune : Influænnsaváksinasjåvnnå Divtasvuona suohkanin Gásluovta varresvuodastásjåvnån 13.10.14 kl. 08:30 - 14:30. Ájluovta varresvuodastásjåvnån gasskavahko 15.10.14 kl. 08:30 - 14:00 Stuorgiette skåvllågirjjevuorkán bierjjedagá 17.10.14 kl. 10:00 - 12:00 Váksijnna máksá 100,- kråvnå Jus dunji ij hieba dájda ájgijda boahtet, de la máhttelis váksijnav oadtjot gå tijmav áno Gásluovta dåktårkåntåvrås tlf. 75 77 56 40, Gásluovta varresvuodastásjåvnås 75 77 56 50, Ájluovta dåktårkåntåvrås tlf. 75 78 57 70, Ájluovta varresvuodastásjåvnnåj 75 78 57 79. Ulmutja gudi juohkka jage vierttiji váksineriduvvat gávddainfluensa vuosstij li: Fámilljabiejvve Ráluovta sijdan lávvodagá ragátmáno 6. b. kl. 11:00 - 15:00. Nåvku bessam. Ásadiddje gæjnnotsaggamrudájt máksá. Tjuovo E6 - av Kalvijkkaj, tjuovo galbajt juohkka suoren. Oadtjobihtit vuontsájt vuojnnet ja hestaj rijddit. Hestakuovvabálkkom. Smirjjo ja millo vuosádaláduvvi gåktu doajmmi. Oahpestibme sijdan ja návsten fierván jali návsten Båtstøjávren. Gahparáktsa, váffila, bierggomárfe, bruvsa ja káffa oasen. Ásadiddje: Vuododus Ráluovta Sijdda, Divtasvuona suohkan, Nuortta- Sálto hæsstasiebrre, Stuorgiette ja birás valástallamsiebrre. Råggejávrrerájgge (RJR) Divtasvuonan le vuona tjiegŋalamos, 580 mehtera alludaksieradus tjáŋadagás baddjen váren gitta gæhtjáj nágin mehtera vuonas. Råggejávrrerájgge le nubbe tjiegŋalamos tjadádakrågge Nuortta-Euoropan. Dat le Måske guoran Divtasvuonan. Rájggevádtsem RJR:an le gåvvidum viek gássjelin. Rájgge le vertikalrájgge. Ålos guossidi rájgev ålles Europas. Dutke universitehtas Biergunis álu rájgev adni geologalasj dutkedåjmajda. Dá ásadi rájggevádtsemijt Liddno Adventures le vidnudak Divtasvuonan ásadum mij muossádusturismajn barggá sáme histåvråjn, kultuvrra ja luondon vuodojn. Dá ásadi rájggevádtsemijt RJR:an post@liddno.no www.liddno.no Torbjørn Storskjær, åvdep njunnjusj dálla hiejtedum Tysfjord Grotte- og Tindeklubb’an, aj RJR:a tjadá vádtsijt duolvvu: Gehtja jus sidá ienep diedojt rájggevájaldime birra. Tysfjord kommune : Rudá Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas 2014 - Tips en venn Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja- æládusfåndas vuostasj juollodibmáj jagen 2014. Foannda le vuododuvvam guollebiebbmamviddnudagáj álgadibme baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. Ulmme fåndajn la vidjirijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvam dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra - ja æládusdåjmajt guhkesággásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovtijn miljåvnåjn kråvnåjn nielje jage birán. Fånda rudá juolloduvvi birrusij 50 %ajn guokti jahkáj. Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvá. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. Åhtsåmusá rájaduvvi dási: Divtasvuona suohkan boaksa 104 8591 Gásluokta jali e-påsta baktu dási: postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmájggemierre: Snjuktjamáno 17. biejve 2014 Tysfjord kommune : Mujttogierge almulasj ilmodibme Måsken Divtasvuona suohkan sávvá gájkajt vájmulasj buorisboathemijn guddnedimáj Måsskåj. Mujttogiergge mij le tsieggidum gijtton sámijda gudi nuppát væráltdoarroájge 1940 - 1945 báhtariddjijt Svierigij doalvvun ja ietjá Divtasvuona sámijda ratjástime åvdås doarroájgij, galggá almmulattjat ilmoduvvat mujttogierggen. Guddnedibme le Måsken mánnodagá moarmesmáno 26. biejve kl. 13:00. Vanntsafilkka manná Ájluovtas kl. 12:00, ulmutja bessi filkav máksemis. Guddnedibme jådeduvvá suohkanoajves Tor Asgeir Johansen. Biskoahppa Tor B. Jørgensen ja sámediggepresidænnta Aili Keskitalo oassálassti. Liegga biebmoj, káfajn ja gáhkujn guossoduvvá skåvlån guddnedime maññela. Gájka li buorisboathem, ållagasj báhtariddjijdoalvvo mañeldisbuolva. Gájka máhtti aktavuodav Divtasvuona suohkanijn válldet guddnedime åvddålin, telefåvnån 75 77 55 00 jali mejlan Åhtsåmmierre l gålgådismáno 29. biejve. Åhtsåmus spellimrudájda galggá elektråvnålattjat sáddiduvvat. Dagádum li muhtem rievddadime njuolgadusájn ådå åhtsåmusájda. Åhtsåsjiebmá ja badádus gávnnuji dánna: www.idrettsanlegg.no Ásadus masi la åvddåla doarjjagav åtsådum valla ij la juollodum, hæhttuji ådåsis åhtsåt. Doajmma hæhttu liehket merustaládum plánan rubbmelasj dåjmajda ja luonndomuossádimijda. Gehtja aj ietjá almodusá spellamrudájda ja valástallamásadusájda Kulturdepartementa webbielen Ájnas rievddadime Muhtem ájnas rievddadime li dálla njuolgadusájn, gehtja . Danna dættoduvvá duola dagu jut haddevuoledibme ij desti dåhkkiduvá ruhtadimen. Gehtja aj njuolgadusáj vuolen, bielen www.idrettsanlegg.no , Publikasjoner. Lågå njuolgadusájn mij la tjáledum ájggomusáj valástallamdåjmalasj árabut dåhkkidime birra. Ienep ásadusá máhtti oadtjot ájggomusájt suohkanijs dåhkkidum. Gájbbádusá duodastibmáj dakkir valástallamfágalasj dåhkkidibmáj la huoman sæmmilágásj gå majt ietján luluj departemenntaj sáddit. Sárggoma stiemmpilduvvi ja biejvviduvvi ja girjje dåhkkidime birra sáddiduvvá fylkasuohkanij kopiajn suohkanij. Ájggomusá lulun galla adjáj departemenntaj sáddiduvvat, dåhkkidibmáj, jali jur rádudalátjit ja árvustallamijt åttjudittjat. Árvustallat dårja stuorrudagáv viertti departementas dagáduvvat jus doajmma dábálasj njuolgadusájt garvvá. Mujte aj, gå åhtsåmus mij guosská gárves ásadussaj sáddiduvvá, galggá dárkestum ruhtalågov, ij gållomerustallamav, åhtsåmusáv tjuovvot. Tysfjord kommune : Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoannda - Tips en venn Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij nuppádis juogeduvvá jagen 2011. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. Åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkanij poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik jali e-poasstaj: Åhtsåmbiejvve: 1 b. básadismánon 2011. Tysfjord kommune : Divtasvuona suohkan Åvddågådde le ássjen 25/12, mierredam suohkanoasseplánav rumálasj dåjmajda ja luonndoåtsådallamijda, biedjat álmmulasj guoradallamijda, buohtastahte pbl § 11-13. SDH (Stájggo, Divtasvuodna ja Hábmer)-lávddegådde la mierredam aktisasj plánav dahkat suohkanijda Hábmerij, Stájgguj ja Divtasvuodnaj. Pládna galggá ájggudagáv 2013 - 2016 gåbttjåt. Pládna la vuodon gå galggá spællabiednikdoarjjgav valástallam- ja luonndodåjmajda åhtsåt. Plánan aj galggá bálges- ja láddopládna suohkanijda oassen årrot. Pládnaprográmmav la máhttelis gávnnat suohkana næhttasajen , ja dájn sajijn: - Divtasvuona rádevieson, Gásluovtan - Drag Snarkjøp, Ájluovtan - Tysfjord turistsenter (oassásin), Stuorragietten Juohkkahasj máhttá moalkedimijt buktet pládnaj. Tjálalasj moalkedimijt máhttá rádjat girje baktu dási: Divtasvuona suohkan, boaksa 104, 8591 Gásluokta, jali e-påsta baktu dási: Ájggemierre moalkedimijda la biehtsemáno 15. biejve 2012. pládnaprográmma guládus Mij ávttjip ulmutjijt gåvvågilppusij oassálastátjit. Gåvvå galggá mijá tjáppa suohkanis! Gåvvå sáddiduvvá dán mæjllaj: postmottak@tysfjord.kommune.no Divtasvuona suohkan sihtá vuosstáj váldeduvvam gåvåjt adnet almulasj aktijvuodajn, ja gåvvididdje oadtju mávsov. Dåssju gåvåj majt iesj la gåvåj majt iesj la gåvvim máhtti liehket gilppusin manen. Jus li ulmutjijs gåvå, de le gåvvididdje vásstádus gåvviduvvam ulmutjijs loabev oadtjot almodibmáj. Jus dá li máná vuollela 15 jage, de æjgáda hæhttuji dáv loabedit. Vuosstehágugis, vierregahttá jali illastahtte gåvå e dåhkkiduvá. Suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen sjaddá gilppusa vuojttáj vuojtov vaddet. Ájggemierre gåvjt sáddit le 31.03.2014. Gå mijá máksemræjdoj ásadibme le mannunam, de ælla máksemgájbbádusgirje suohkana divudijs sáddidum, dájt ájggop sáddit vuoratjismáno gassko. Dáj siváj diehti lip manedam máksemmierev registreritjit e-fakturaoadtjon marmesmáno vuostasj bæjvváj 2014. Divna gudi registreridahtti dán ájggemiærráj li iPad vuorbbádimen manen. Sæmmi båttå de mujttádahttep ådå konto le rieknikmáksemijda:: 4520.17.84380 . Sievedusnummar mij e-faktura-sjiehtadussaj aneduvvá le divutmáksenummar gudá tállajn. Ruhtaháldadim- ja barggijåssudak Tysfjord kommune : Le gus dujna goathe lájggit? - Tips en venn Divtavuona suohkana báhtariddjijkonsulænnta Birgit Trondsen ja birásterapevtta Laila Adolfsen sihtaba aktavuodav ulmutjij gænna li goade lájggitjit Gásluovtan. Báhtariddjijdievntastus dárbaj muhtem gådijt, smávep ja stuoráp. Le gus dujna goathe lájggit? Ságastalá Birgitijn jali Lailajn telefåvnån 75 77 55 31/90 22 55 10. Divtasvuona suohkan biedjá dáj lágamusá biejve ålgus gáhttogillarijt bivdátjit gáhttojt Gásluovtan. Dá li i Korearahten ja Haugrahten. Vájnnodip jut hejmagáhtto mærkkoduvvi tjiebet báttijn vaj ietjájn. Teknihkalasj etáhta 04.12.12 Tysfjord kommune : Ságastallamtjåhkanime suohkanoassepládna rumálasj dåjmajda ja luonndoåtsådallamijda SDH (Stájggo, Divtasvuodna ja Hábmer)- juogos la mierredam dájda gålmmå suohkanijda dahkat aktisasj plánav rumálasj dåjmajda ja luonndoåtsådallamijda. Pládna l ájggegávddaj 2013 - 2016. Pládna l vuodon gå galggá spellambiednikdoarjjagav åhtsåt lásjmudallam- ja luonndodåjmajda. Luojvojdis organisasjåvnå ja lásjmudallamjuohkusa ja iehtjáda máhtti buktet moalkedimijt pládnaj dáj rabás diededim - ja ságastallamtjåhkanimijda má li danna: Ájluovtan 03.09.2012 kl. 18:00 Árranin - Låptån Måsken 06.09.2012 kl. 18:00 Måske skåvlån Gásluovtan 11.09.2012 kl. 18:00 Gásluovtan rádevieson Stuorgietten 12.09.2012 kl. 18:00 Divtasvuona turisstaguovdátjin. Buorisboahtem! Tysfjord kommune : Diehtojuohkem Måskerahte birra - Tips en venn Divtasvuona suohkan sávvá buorre boahtemav diehtojuohkemtjåhkanibmáj Måsken Måskerahte birra, gånnå oattjo diedojt man guhkás barggo åvddåprosjevtajn la jåvsådam. Tebmáoase diehtojuohkemtjåhkanimen li duola dagu geologia, teknihkalasj árvustallama, oajvvadus rahtetraséaj ja biednikgållomierre. Biejvve: Bierjjedagá ådåjagemáno 14. biejve 2011 Ájgge: Kl 15.30 Sadje: Åvdep Måske skåvlå vieson Jåhtelisvanás manná Gásluovtas kl 13.40 ja Ájluovtas kl 14.30. Máhttsá Måskes kl 19.35. Ienep diedojt oattjo Divtasvuona suohkanis, boaksa 104, 8591 Gásluokta, telefåvnnå 75 77 55 00, e-poassta: postmottak@tysfjord.kommune.no jali prosjæktajådediddjes Stig Eriksen, mobijla 950 98 899 baktu. Divtasvuona suohkan mierredij ássjen 37/07 åvddånahttet aktisasjbargov Jielleváre suohkanijn Ráddidusá nuorttaguovllovuorodime milta. Mærrádus tjuovvu: Aktisasjbarggo Jielleváre ja Divtasvuona suohkanij gaskan le konkrehta aktisasjbarggo suohkanij gaskan mij buoragit hiehpá nuorttaguovllovuorodibmáj. Divtasvuona suohkan sihtá dáv aktisasjbargov åvddånahttet, Ráddidusá nuorttaguovllovuorodime milta. Háldadusoajve árvustallamin dættoduváj tjuovvovasj: Nuorttaguovloj máhttelisvuodajt ávkkit le akta dajs ájnnasamojs vuorodimijs Ráddidusás. Ráddidus javllá Soria Moria-sárnnomin nuorttaguovlo le ájnnasamos strategalasj vuorodimguovllo boahtte jagij. Danen galgaluluj Divtasvuona suohkan sierra strategijav ásadit Ráddidusá nuorttoguovllodiedádusá milta. Háldadusoajvve galggá konkrehta oajvvádusájt buktet prosjevtajda ma li suohkana mærrádusá milta. Ráddidusá nuorttaguovllostrategija Divtasvuona suohkan ávttji gájkajt gejn li hæjttobijla almulasj ráhtijn ja sajijn ruvvaláhkáj gádodit. Dát aj gullu hæjttobijlajda ma priváhta æjgojn li. Jus dát ij dagáduvá de suohkan hæhttu dájt viedtjat ja gádodit. Suohkanin le láhkaloahpádus dási Nuoskudimlága milta. § 37 (láhkabiejadus rádjat bátsadusájt j.n.a.. jali mákset rádjamis) Suohkan máhttá biejadahttet ulmutjav rájatjit jus li bátsadisájt guodám, guorrim jali bátsadisájt vuorkkim má lága 28 § ij miededa, gálggi dájt gádodit, vieledum ájgen rádjat, jali viertti mákset rádjamis jali gádodimes. Dákkár biejadus máhttá aj gullut sunji guhti le 35§ vuostasj jali goalmát oasev doadjám gå jus bátsadisá li hádjánam. Nuskudimoajválattja máhtti aj biedjat gávnij æjgádijt rájatjit ja gádodittjat motåvrråfievrojt, háksajt, girddijt jali ietjá stuoráp gávnijt, gå dá li guodeduvvam ja li lága 28 § niedjen jali gullujin sidjij gudi lidjin æjgáda gå biejadus mierreduváj. Jus soames le suohkanav gåhttjum biejadusáv mierredittjat rájatjit jali gålåjt mávsátjit vuostasj jali nuppe oase milta, le mærrádus de ájnegismærrádus juska biejadus ij la mierreduvvam. Árran mánnájgárdde/Árran Ájluovtan la avtaåssudak mánájgárdde 23 sajij sámegielak mánájda gaskal 0-6 jage. Mánájgárddejahkáj 2014/2015 åhtsåp jådediddjev ja pedagåvgålasj jådediddjev 1,4 jahjevirgen. Åhtsåmmierre: 20.06.2014. Jådediddje 1 jahkevirgen Gájbeduvvá dujna le: Pedegåvgålasj jådediddje 1,4 jahkevirgge Gájbeduvvá dujna le: Ietjá åhttse gænna li hiebalgis máhtudahka ávttjiduvvi aj åtsåtjit. Virgijda gájbeduvvá: Mij fállap: Bálkkákåntåvrrå la sierra telefåvnnåvásstedimájgge 28.04. rájes 31.05.2014 rádjáj. Vásstedimájgge I mánnodagás bierjjedahkaj 07:45 - 10:00. Sivvan la gå ådå telefåvnnårustigijt li åttjudime. 01.03.2010 rajes. 1. Sån guhti oahppen Divtasvuona Kulturskåvllåj bæssá, bæssá liehket oahppen desik 10. klássajn vuodoskåvlån gærggá jali iesj gæssát . Sajev guoskevasj gájbbádusáj milta oattjo ja dav i doajmme semestera máhte gæssádit. Hiejttem hæhttu tjálalattjat sierra sjiemán kulturskåvllåj rájaduvvat, vuollájtjáledum åvdåstiddjijs. Hiejttemsjiemáv kulturskåvlås jali dievnastuskontåvrås oattjo Oahppijmákso galggá akti fert bielle jagen åvddål gå semester álggá mávsoduvvat Oahppijmákso ij ruoptus mávseduvá jus ij le guhka skihpudahka ( guhkep gå nielja vahko), jali jåhtum suohkanis oarren. Jus oahppijmákso ij le mávseduvvam 2 máno maŋŋel gå galgaj ja máksomaŋedimåhtsåmus ij le miededum, de åvdåstiddje galggi tjálalasj diedov oadtjot ahte oahppe sajev bæsstá jus guovte vahko duogen e mávse. 2. Sæmmi tjála oahppe åhpadiddjáj rájaduvvá. Oahppe gænna li máksobátso åvdep jages e sajev skåvllåj oattjo åvddål gå bátso li mávsedum. 3. Oahppe galggi derdaj årrot ja gárvvidam ietjasa skåvllåtijmajda.. Skihpudahka jali ietjá oarre gáhtomij galggá jus máhttelis diededuvvat åhpadiddjáj nav ruvva gå máhttelis, jali tjálalattjat vuostasj biejve maŋŋela gáhtoma. Oahppe e oattjo tijmajt majt li massám ruoptus 4. Jus nágin skåvlå tjuojanijs le bæjsstanam, de dat dála galggá skåvlå kåntåvråj diededuvvat. Jus slajesvuohta le sivvan gå tjuojajnis bæjsstanij de oahppe iesj hæhttu divvomav mákset. 5. Jus oahppe aktis nubbi åhpadimes gáhto váni diededime dagi, jus åhpadimev ij berusta jali jus jæhkogisvuohta le sivvan, de máhttá Divtasvuona kulturskåvllå, rektora/ fáhkajådediddje baktu, oahppev åhpadimes ålgodit. Divna fálaldagá: kr 860,-/semester Juogos: kr 635,-/semester (Dánnsa, Duodje, Bánnda) Mákso 2. oarbben : kr 645/semester Mákso 3. oarbben jnv: kr 430,-/semester 2. mákso fálaldahka kr 645,-/semester Tysfjord kommune : Seminárra guovtegielakvuoda birra Duorastagá snjuktjamáno 22.biejve le seminárra Árranin. Lågådalle le pedagoga ja pedagogihka professor, Kamil Øzerk. Seminárra le guovte oassáj; sidjij gudi gielaj barggi, ja æjgádijda. 12.30-16.30: Tiebmán kursan åhpadiddjijda/ åvddåskåvllååhpadiddjijda/viehkkeåhpadiddjijda: -Mánáj giellaoahppam -Guovtegielakvuoda åvddånahttem -Oahppamvuoge báhkobåndudagáv, báhkodádjadusáv ja låhkåmtjiehpudagáv åvddånahtátjit Tiebmán kursan æjgádijda: -Mánáj giellaåvddånahttem -Guovtegielakvuoda åvddånahttem -Gåktu æjgáda máhtti viehkedit mánáj guovtegielakvuoda åvddånáhttemijn. Kurssa kl 12.30-16.30 le rabás GÁJKAJDA. Ja le dábálasj oahppama, åvddånahttema ja oahppamvuogij birra ma gulluji giellabargguj. Kurset kl 17.00-19.00 le sierraláhkáj æjgádijda hiebadum. Dánna tjalmostuvvá guovtegielakvuohta ja julevsáme giella. Prográmma dárkkelap tjielgadusáj biejaduvvá maŋenagi Árrana næhttabælláj www.arran.no ja Árran -julevsáme guovdásj/lulesamisk senter facebookbælláj. Divtasvuodna le industrisuohkan oajvvedettujn låssåindustrian. Oasástallam, turisstaæládus ja almulasj suorgge le sjaddam, vaj virggáj biedjá stuorra oasev álmmugis. ÁRRAN - JULEVSÁME GUOVDASJ Nasjonálalasj julevsáme institusjåvnnå ulmijn nannit ja åvddånahttet julevsáme kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav. Guovdásj almulattjat rabáduváj GM Gånågis Haraldij jagen 1994. http://www.arran.no Viddnudahka le buoragit ásaduvvam Hierenjárggaj, Lofåhta lahka. http://www.tasteofnorth.no Le ådåájggásasj hotælla mij le tsieggidum tjáppa luondon Stuorgietten Divtasvuonan. Hotælla máhttá fállat idjadimev, kursajt ja konferánsaj, bårådimev ja luonndomuossádusájt. Hotælla le aj álggosadje jahkásasj hárjjesvállásafárij mij tjadáduvvá gávdan gålgådismános ådåjakmánnuj. Norwegian Crystallites AS le ájnna gruvvodåjmadibme Divtasvuonan. Buvtaduvvá viehka rájnna krystállakvartsa mij aneduvvá buvtadimen duola dagu optalasj fiberin, kvarts glásajn, halogenkvartslámpojn jnv. http://norcryst.no/ Jagen 1978 ásaduváj Nordland Betongelement AS Gásluoktaj. Fabrihkka buvtat gitta 20.000 toanna forspente ja slakkarmeridum betoaŋŋaelementajt juohkka jage. Fabrihkan li tjiehpe buvtadimen hulldekke-elementajs, valla buvtet aj moadda ietjá betoaŋŋaelementa. Norcem AS’an le læhkám ájnas árvvo åvddånahttemin Divtasvuonas. Norcem AS álgadij buvtadimev Gásluovtan jagen 1920. Vuodo semænntabuvtadibmáj le dat alvos stuorra kálkkasalljo mij Gásluovtas nuortas manná. http://www.norcem.no/ Tysfjord kommune : Åhtsåmus spellamrudájda 2013 Le máhttelis biednikdoarjjagav åhtsåt ásadusájda valástallamin ja ålggoiellemin. Diedo gávnnuji næhttabielen: http://www.regjeringen.no/upload/KUD/Idrett/Publikasjoner/V-0732B_2010.pdf Divna åhtsåmusá galggi elektråvnålattjat rájáduvvat web-portalá baktu www.idrettsanlegg.no Åhtsåmusá masi åvddål le doarjja åtsådum, valla ij la juollodum, viertti aj ådå åhtsåmusáv rádjat, valla tjuovvusa dagi jus ij la mige rievddam. Doarjjaåhtsåmusá dábálasj ásadusájda hæhttuji årrot hiebadum Suohkanguovloplánajda rubbmelasj dåjmajda, luondoviessumijda. Åhtsåmájggemiere le basádismáno 15 biejve 2013. Jages 2008 Divtasvuona Musea ådå åssudahka sjattaj Museum Nuortas. Åssudagán li guokta ásadusá, Sisŋep ja Davep Divtasvuona sijddamusea, Gásluovtan ja Hierenjárgan. Goappátja ásadusá li náv guhkás bájkálasj dávvervuorkkásiebrijs dåjmaduvvam ma måttijt jagij tjadá li buorre væhkádakbargo baktu tsiekkadusájt bisodum ja dávverijt tjuoggám. Duodden dåjmadittjat dájt guokta ásadusájt Divtasvuona Dávvervuorkká galggá ásadit ja åvddånbuktet máhtudagáv almatjijt dåjmajt, dat rájes gå vuostasj ulmutja Divtasvuodnaj båhtin ja udnátjij. Stuorra oasse suohkana álmmugis li sáme, ja maŋep ájgijn li aj boahtám ietjá nasjonálitehta Divtasvuodnaj boahtám. Suohkan le oasse sáme giella- ja háldadimguovlos. Dan diehti le luondulasj dávvervuorká barggo gåvvit moattekultuvralasj perspektijvav. Dávvervuorkká galggá liehket divna suohkana viesádijda, ja galggá oassálasstet vattátjit nuorajt ja ållessjattugijt máhtudak lahka ja dålusj histåvrå birra. Divtasvuona Dávvervuorkká le udnátjijs Lars Børge H. Myklevoldav stuovvásahtjat virggáj biedjam konservatorin/ásadusoajvven, kontåvrråsajijn rádevieson Gásluovtan. Divtasvuona Dávvervuorká ásadusán Gásluovtan li guokta tsiekkadusá. Dålusj lænsskasijdan, mij maŋŋela direktørraviesso Nordland Portland Cementfabrihkka sjattaj, le dávvervuorkká nav stuorak sjaddam vaj dávvervuorkkásiebrre le ådå tsiekkadusáv oasstám sajev oattjotjit ådå vuosádusájda. Gásluovta histåvrrå le gierggeájggegávnadusájs semænntafabrihkkaj. 1600-jagijn Gásluovtan lij stuorámus sáme årromguovllo Divtasvuonan. 17- ja 1800 jagij tjadá sijdda láttijs åroduváj, ja maŋenagi oases ásaduváj, girkko ja báhppaviesso tsieggiduváj ja Gásluokta oattjoj árvov suohkanguovdátjin. Mij le Gásluovtav dan tjoahkkebájkken dahkam mij sjattaj, le ajtu Nordland Portland Cementfabrikk ásadibme jagen 1918. Stuorra tsieggima ásadusáv tjuovvun, fabrihkkatsiekkadusáj, divudaktsiekkadusáj, kájaj, vuorkáj, siloj, årudagáj ja moadda ietjá tsiekkadusáj duon dán dåjmajn. Viddnudahka åstij sijddaduobddágijt ja jådij gådijt oattjotjit sajijt kálkkagruvvojda. Gruvvo rievddadin stuorra åsijt topografijas Gásluovtan. Industridoajmma moadda barggosajijt åttjudij, ja moattes jåhtin Gásluoktaj oassálastátjit bálkkábargon. Moattes, sihke sáme ja látte, sihke biejvve- ja ájllekmaneldiddje sjaddin. Da lidjin álu guollárbånndura fabrihkkabargo guoran. Aj ålos lánda ietjá sajijs dási jåhtin. Sierraláhkáj ingeniøra ja funksjonera oarjját viettjaduvvin, ja aj Duiskas ja USA:as. Barggodile ællim agev buoremusá, ja navti luondulattjat fáhkasiebre ásaduvvin. Ásadibme industrias doalvoj stuorra rievddadimijda guovtekultuvralasj Divtasvuona sebrudagán, mij ietján lij bájnedum vuodoæládus. Uddni semænntafabrihka namma le Norcem, ja le vilá stuorámus barggosadje suohkanin. Hierenjárgan, ij guhkás færjjokájas Bognesan, Divtasvuona Dávvervuorkká dåjmadit oabmásap tsiekkadusbirrasav vuosádusáj gådij sinna. Tsiekkadusá li oajvvetsiekkadus jages 1926, láhtjodåhpe 1800-jagijs, ájtte 1700-jagijs, fiekse, ja stuorra kádja maŋemus åsijs 1800-jagijs. Bájke histåvrrå le vuostatjin oasestibme, guládallam ja guolleindustria. Juo gáldujn 1600-jagijs Hierenjárgga oasessadjen nammaduvvá. Dánna årrun vuorrulakkoj Roandem- ja Biergunviesáda, gitta Bendik Normann Davve Elgsnes Harstad guoran sajev åstij ja dasi jådij jagen 1837. Suv bárnne Nikolai Normann jårkij maŋenagi, ja Normannfamilja ájge lij Hierenjárgan stuorravuodaájgge oasessadjen. Vájku lidjin moadda jáhttos oasestiddje Normannfamiljan de kujnna familljas juska buoremusát maŋep ájgijn mujteduvvá. Magdalena Normann fotoateliajt Korsnesan dåjmadij 1910-20 jagijn, ja sjattaj viehka dåbdos gåvvår. Sån ållo gåvvånegatijvajt guodij gånnå ienemus oasse le várajváldeduvvam. 1800-jagijn oattjoj bájkke poasstakåntåvråv, telegráffastasjåvnåv, ja sviellaháksa stuovvásit bådij moaddi vahkkuj. Akti ájgenis jåhtelisvanntsa aj stuovvásit bådij. Valdemar Pettersen Gildeskålas åstij oasessajev Nikolai Normannas. Birrusin 1900 Valdemaran lij sihke nuohttedoajmma, liksedamperijav, sáltedimev ja rámbuvdav. Sån aj guolev Lofåhtan åstij ja dajt gåjkkådij lássájn Korsnesan. Gåjkkådibme bákteguoles lij nissunijbarggo, ja vattij moadda nissunijda máhttelisvuodav ietjas biednigijt tjijnnit. Guolle vuobdeduváj, duola dagu Englanndaj. Rámbuvdda joarkeduváj Tormod Bredesenis jagen 1936 ja dåjmaduváj gitta 1958. Jagen 1960 Hvedingfamillja Korsnesaj ja guolleduosstomav ásadin. Uddni nanos guollegárvedimvidnudak Korsnesan dåjmaduvvá, ja le akta dajs ájnnasamos viddnudagájs suohkanin. Dávvera ja tsiekkadusá ma Korsnesan li bisoduvvam gåvvit ålov dajs dåjmajs ma danna vuojnnet lidjin. Ietjá fálaldagájs ma li lahkabirrusin vuojneduvvat le dåbdos báktedájddasadje gierggeájges ráddnábájken Leiknes. Báktegåvå árvustaláduvvi rijkajgasskasasj suodjalimárvvuj. Ienep diedov dávvervuorkáj birra gávna Museum Nuortta sijddabielen jali jus guládalá Museum Nuortta ásadusnjunnjutjijn Divtasvuonan, Lars Børge Myklevold, telefåvnån 75 77 55 06 / 47 46 85 66. Tysfjord kommune : 50 % virgge kåntåvrrå-åvdåstidden Divtasvuona tjoaggulvisán Mijá kåntåvrrå-åvdåstiddje Gásluovta báhpakåntåvrån pensjonistan sjaddá gidá 2011 nalluj, ja mij åhtsåp ulmutjav suv saddjáj. Divtasvuona suohkan le Bådåddjo ja Narvijka gaskan ja suohkanin le sulá 2000 viesáda. Suohkanin le gålmmå girkko, gietjav girkkogárde, gålmmå tjoaggulvisráde, akta aktisasjráde ja aktisasj háldadus. Kåntåvrrå-åvdåstiddjen le barggosadje Gásluovtan. Gásluokta le suohkanguovdásj Divtasvuonan. Bargge ietján le suohkanbáhppa, girkkooahttse, tjoaggulvispedagoga, organissta ja 2 girkkodievnára/ hávddebálle. Barggodahkamusá Persåvnålasj dågålasjvuohta Gájbbádusá Fállap bargov hásstalusáj buorre barggoaktisasjvuodan. Álggoájgge gassko moarmesmáno/biehtsemáno 2011 jali lagáp lihtodime milta. Bálkká oajvvesjiehtadusá milta, hæhttu liehket sebrulasj Divtasvuona suohkan le guovtegielak suohkan. Sávadahtte le dåbddå sáme kultuvrraj. Ienep diedojt virge birra oattjo kåntåvrrå-åvdåstiddjes tlf: 75775250 jali girkkooahttses tlf: 97095713. Åhtsåmus CV:ajn rájaduvvá e-påstan diehki: åvddål 01.05.2011 Tysfjord kommune : Stáddá Státtátjåhkå vuostasj jåvsådime 100-jageávvudallam 1800-jagij låhpan ja 1900-jagij álgon gæhttjalin moaddása Státtáv goarŋŋot, ålggorijka ja vuona gibttsijs. Snjilltjamáno 30. biejve 1910 vuorbástuvvin Ferdinand Schjelderup, Alf Bonnevie Bryn ja Carl Wilhelm Rubenson Státtá tjåhkkåj jåvsådit, mav aktak ij lim sijá åvddåla nahkam. Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune sihtá vuostasj jåvsådime 100-jage ávvudallamav vuorodit moatte dåjmaj baktu, sierraláhkáj bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve ja lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve. Sávvap oassálasstebihtit 100-jageávvudallamijda gátten ja aj nuoren! Jagen 2002 vuojtij Stáddá «Vuona nasjonálváre» jienastimev. Várre le sjaddam Divtasvuodnaj symbåvllån ja buorre hávsskudallambájkken divtasvuonagijda ja iehtjádijda. www.visitstetind.no Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10 almot Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune nasjonálváre Státtá ietjas næhttabájkev rádevieson Gásluovtan. Vanntsamanno Gásluovtas Áhkávuodnaj Brødrene Johansen Skyssbåter suvddá dijáv gudi hálijdihpit Státtáv vuonas vásedit. Manno vihpá sulle tijmav. Riŋŋgu 75 77 43 29 / 481 77 568 diededittjat jali boade kádjaj. Manni Gásluovtas bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 12. Hadde 200 kråvnå. Vanntsamanno Rábekjuvsos Áhkávuodnaj Hugh Breivik viddnudagán Arctic Encounters vuodjá RIB-vantsav Áhkávuodnaj. Biehtsisjsuollu milta vuodjá, gånnå li ållo goasskema, ja joarkká Skárffabávte vajus Áhkávuodnaj. Manno vihpá gaskal 1,5 ja guokta tijma ja máksá 250 kråvnå (ienemusát 12 ulmutja vantsan). Válde bivvalis biktasijt fáron. Gårvijdamvesta li sujna luojkan. Manná bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10 ja kl 16. Sæmmi aj lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 10 ja kl. 16 Luovtas Rábekjuvsos. Gatjálvisá ja diededibme: jali 75 77 57 46 (snjilltjamáno 26. biejve rájes). Nåvgå miniseminárra Lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 18 máhtá Norcema klubbavieson Gásluovtan gullat gå stivrrajådediddje Vuona turisstasiebren Tom-Ivar Bern giehttu ietjas siebre ja Státtá birra. Várregibttse Leif Storjord subtsas ietjas åtsådallamij birra nasjonálváres ja gåvvididdje Lars Thulin (girjje aktan Mikael af Ekenstam:ajn) vuoset gåvåjt Státtás. Ásadiddje le Divtasvuona bájkálasjhiståvrråsiebrre. Diedo: Leif Kristian Klæboe, mobijlla 991 58 707 jali e-poassta: Váttsos / gádtsetuvrra Tjáhppisjávrráj Ofoten friluftsråd vádtsusav ásat. Tjuovvop bálggáv mij Státtáv bajás goarrit. Ulmme le Tjáhppisjávrráj jåvsådit, mij la tjielggisruodná goasstejiegŋajávrásj 725 mehtara alludagán. Rádes váre tsækkodi jávrátjis mij la attraksjåvnnå ietjastis. Tuvrra ienemus oassáj láttov tjuovvu, valla avtav gaskav li juova majt rasstit hæhttup ja danen lulu sjaddat vehi låsså váttsos. Dåhkki válldet fáron badjel 7-jahkásasj mánájt jali guoddet mánáv. Diededibme: jali Anne-Margrethe Roll, mobijlla Æjvvalip Vássján bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 14. Tuvrraduodastusá gálggim ja hålla suohkanoajves vádtsusa maŋŋela. Æjvvalibme Vássján tuvra maŋŋela kl 18.30. Gádtsetuvrra Gálbbeluovtas Tjeldhávnnaj Åse Haraldsen le oajvven tuvrralátton mij manná Gálbbeluovtas, Stuorragiettes jur oarjás. Tuvrra manná Tjeldhávnnaj (1,2 km) ja sij gudi sihti guhkebuv vádtset bessi fáron Seljenessaj ja vas Gálbbeluoktaj. Sulle 3,5 kilomehtera guhkke váttsos sisadná duola dagu tjáppa várddudagáv nasjonálváres. Tuvrra vihpá sulle guokta tijma. Ájggop grillit Tjeldhávnan. Válde fáron grillabiebmojt ja soajttá lávkudambiktasijt. Æjvvalip kájan Gálbbeluovtan lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 11.30. Gatjálvisá: Åse Haraldsen 991 52 746 Oahpestum tjåhkkåváttsos Stáddáj Stáddá le jáhkedahte Vuona tjáppemus gibttsom! Oahpestum Stáddátuvrra gånnå nasjonálvárev (1392 mbm) jåvsådip hiehpá jus dujna le dábálasj tuvrrakondisjåvnnå, jus la vehi hærdodis ja jus i ilá allagijs balá (dábálasj ballo allagijs buoragit manná). Ávvudallamájllega ásaduvvi tuvra bierjjedagá 30. biejve ja lávvodagá 31. biejve tuvrraoahpestiddjij gudi várijt buoragit dåbddi, li guhkijt juo gibttsum ja li dåhkkidum gibttsominstruktøra Norsk Fjellsportforumin jali sæmmi buohta. Tuvrajn li smáv juohkusa ja danen soajttá sjaddi dievvatjáledum ávvudallamájllegin. Tuvrra vihpá sulle 12 tijma. Jus sidá diededit, de válde aktijvuodav Nordland Turselskapijn telefåvnån 906 36 086 jali . Lågå ienebuv: www.nordlandturselskap.no . Ietján ásat aj Nordland Turselskap oahpestum tuvrajt Stáddáj ålles giesev ja gitta ragátmáno loahppamudduj. Diplåvmå gálggim ja hålla suohkanoajves tuvra maŋŋela. Æjvvalibme Vássján tuvra maŋŋela kl 18.30. Vuosádus (Stáddágåvå) Per-Martin Jæger la iesj oahppam gåvvidit. Kamerajn le viessum jagijt tjadá ja la sån la sierralágásj hámev ásadam. Suv motijva, arvusmahttem, tjuovggadivudibme, bájno ja tjierggisvuohta gávnnuji luondon. Jæger vuosádallá gåvåjt Státtás, aktan abstrakta luonndogåvåj rádevieson Gásluovtan. Rahpam bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl 10. Stáddákolleksjåvnå almodibme Åse Haraldsen, Hildur Haraldsen ja Oteh Ild Ellingsen li gådåmminsstarav hábbmim mij le Státtás arvusmahtedum. Åse ja Hildur libá «Stáddágahperav» ja «Stáddáfáhtsajt» dahkam ja Oteh la «Stáddáguobájt» dahkam. Minsstarav gávna Divtasvuona suohkana - Tysfjord kommunes girjjevuorkájn. Almodibme rádevieson Gásluovtan bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10. Vuosádus Terje Skogekker ja Åse Haraldsen libá oajvven ja vissjalis ulmutja dájddavuosádusá duogen, mij la Tysfjord turistsenterin, Stuorragietten. Vuosádusán la (Stáddá dájdan) guovdátjin. Dájddára Divtasvuonas vuosedi gåvåjt, sihke mállagijt ja fotografiagåvåjt. Dájdda le oasen. Vuosádusáv máhtá guossidit turisstaguovdátja rahpamájgijn snjilltjamáno 11. biejve rájes ja giese loahppamudduj. Muossádibme Státtán Johan Daniel Hætta káfav ja bidosav vuobddá tjubukgoaden Vássján ávvudallamájllegin. Juojggam aj gullu. Viddnudahka . Lotte Henriksen oassásav ja atélierav jådet, gånnå sáme duojev ja Stáddábuvtajt vuobddá. Sujna le rabás ávvudallamájllegin. Oassás la Gásluovta guovdon Dánssimiehket Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl 21 rájes Stetind hotellan Gásluovtan Nordlánnda valástallamjuogos aktisasj barggo Vuona valástallamlihttujn bivddi ådåálgge kurssaj sevvamgiellaj; "Bágo álgon", 24 – 25 b. basádismánon Båddådjon. Goassa: Lávvodagá 24.11 kl. 11:00 - 17:00 Bájkke: kurssaladjna 2:át. låbdån. Hádde: kr. 200 (aktan biebbmo lávvodagá ja ájllega) Rieknigav sáddiduvvá valástallam juohkusij/oassálasstij maŋŋel kursav. Åhpadiddje: Hege Jensen (sevvamgielladålkkå) Divtasvuona suohkan biedjá dáj lágamusá biejve ålgus gáhttogillarijt bivdátjit gáhttojt Gásluovtan. Dá li i Korearahten ja Haugrahten. Vájnnodip jut hejmagáhtto mærkkoduvvi tjiebet báttijn vaj ietjájn. Teknihkalasj etáhta 04.12.12 Tysfjord kommune : Rudá Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas 2013 - Tips en venn Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas vuostasj juollodibmáj jagen 2013. Foannda le vuododuvvum guollebiebbmamviddnudagáj álgadime baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. Ulmme fåndajn la vidjurijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvum dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra- ja æládusdåjmajt guhkesájggásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovte miljåvnå kråvnåjn gålmmå jahkáj. Fånda rudá juolloduvvi birrusj 50 %:ajn guokti jahkáj. Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvu. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfånda njuolgadusájt gávna dánna. Åhtsåmusá rájaduvvi dási: Divtasvuona suohkan Boaksa 104 8591 Gásluokta jali e-påsta baktu dási: Åhtsåmájggemierre: Snjuktjamáno 15. biejve 2013 Tysfjord kommune : Alvaduhttem hárjjesvállá Juohkka maŋŋetjavtja vuona gidágådem silldálåhko Vestasjjiekkev sisi vuodjá ållu Divtasvuonav sisi. E gånnåk væráldin dákkir stuorra låhko sildás tjåhkana. Ja hárjjesvállá sildáv tjuovvu. Divtasvuodnaj hárjjesvállá båhti båråtjit guojras ájgijn. Dát stuorra silldálåhko le navti sieldes stuorra bårråmus sválláj. Birrusin 600-700 hárjjesvállá dáj vuonajda juohkka jage båhti. Navti máhttelisvuoda dajt ållu lahka vuojnnet li stuora. Aktan barggi Nuorrebajutja vuolen silldábivddem dáhpáduvvá. Hárjjesvállá vuona guovlojn li sierralágásj bivddemteknihkajt åvddånahttám gånnå aktan bivddi. Vihtta-guhtta svállá aktan sildáv tjoahkken åttjudi. Dan maŋŋela akta svállájs guollebierggáj manná ja biehtsegijn tsábmá vaj sildá jámálguvvi. Gå silldá jámálguvvá de le gæhppat dav bårråt. Miellagiddis hárjjesvállá avtaj avtaj sildáv bårrå. Da guolletsuohpav bårri ja dávtijt ålgus tjålliji. Dát gal guhka ájgev válldá dajt stuorra rubmahijt dievddet dan láhkáj dahkat. Valla de la bårrus majna ålles biejve barggi. Gå le hárjjesvállásafárijin de aj máhtá jienav hárjjesvállás gullat. Dav jienav majt dahki gå nuorretjátjev vuojŋŋambåhtså tjadá båssiji. Gå dá stuorra juhtusa li nuorrebajutjin vuojŋŋamin tjátjetsirgga fontena lágátjin ilmmáj manná. Gå buoktji de le gássjelis javllat guossa nuorrebajutjijt vat ihti. Dábálattjat li tjátje vuolen birrusin 10 minuhta ja dan ájgen máhtti ihkap kilomehtarav vuodjat. Tjierggis judos Hárjjesvállá li stuorámus juhtusa låpturfámiljan. Årråsa li gasskamærrásattjat 6,7 mehtera guhkaga, valla máhtti sjaddat gitta lågev mehtera. Gasskamærrásasj niŋŋelis le 5,8 mehtera guhkak ja ienemusát 8,5 mehtera. Hárjjesvállá rahki tjavtjan ja tjivga riegáduvvi birrusin jage maŋŋela. Njuorak hárjjesvállá le birrusin guokta mehtera. Máhttelisvuohta merragoasskemav ållu lahka vuojnnet le stuorre gå le hárjjesvállásafárijin. Ij le dåssju svállá mij daj sieldes silldálågos gæssuduvvá. Muossádit majestehtalasj hárjjesvállájt luondulasj birrasin, gå li vuonan bårråmin le alvaduhttem muossádus. Divtasvuonan guokta viddnudagá hárjjesvállásafáriv fálli. Goappátja libá ållu E6 lahka. Orca team barggi Stuorgiettes, oarjep færjjokájas Bognesan. Sij fálli safáriv sihke gummivantsajn ja stuoráp vantsajn dajda gudi dav sihti. barggi nuortas færjjokájas Skárffabávtes ja le unna fámilljadåjmadum viddnudahka mij duodden hárjjesvállásafáriji gummivantsajn li tjiehpe buoktjamturismajn. Tysfjord kommune : Julevsáme varresvuodaterma Jagen 2002 álgij Divtasvuona suohkan varresvuodatærmmaprosjevtav. Duogásj lij julevsáme varresvuodaterminologia ij gávnnu. Prosjevtan li tjoahkkim termajt ma juo gávnnuji tjálalasj ja njálmálasj gáldojn. Duodden le posjekta hæhttum dahkat ådå termajt ma e julevsámegielan gávnnu. Terma li systematiseriduvvam rubmaha milta. Terma li biejaduvvam sierra sjiemájda gånnå li tjáleduvvam julevsámegiellaj, dárogiellaj ja latijnagiellaj. Svieriga Sámedikke vájnnodusá milta le duodden aj svierigadárogiellaj tjáledum. Duodden dási li skihpudága snivva gåvvidum. Tjielggidum le skihpudagá namma, dille, sládja ja gånnå rubmahin le jus máhttelis. Dát posjektarájddo le oassen prosessas man båhtusa galggi ságastallamgirjásj, julevsáme varresvuoda terma, julevsáme-dárogiela ja dárogiela-julevsáme medisijnalasj báhkogirjje, aktan kurssamateriála julevsáme dialogaj vuodon váj dárogielak varresvuoda- ja huksobargge bessi dajt ávkástallat. Dát materiálla le aj CD:aj lågåduvvam. Girjátja vuodon lij muodugasj girjásj mij Kárásjågå suohkanin dagáduváj ja gæhttjaluváj moatte kursan 1996-97. Didaktalasj kurssidahttijn guovte viehkkesujttárijs boahtteájggásasj åhpdibmáj dárogielak varresvuohta- ja sujttobarggijs bådij åvddån girjásj mij lij dagádum Kárásjågå suohkana girjátjijn vuodon, ittjij ållu gåbtjå materiálladábojt mij dá guoktán lij. Danen mierreduváj girjátjav vehi rievddadit. Materiálla vehi rievddaduváj ja le stuoreduvvam duola dagu muhtem dåjs åvdep termajs ja ådå materiálajn degu báhkolista ja dábálasj ságastallama sujttoaktijvuodan. Girjásj ij le ållu gárves dálásj materiála milta. Åhpadiddje dán bargon libá læhkám Rolf Olsen ja Tor Magne Berg. Oasse kurssaájges le mannam ieme ságastallamgirjátjav hiebadahtatjit. Girje hiebadahttem le dagádum aktisasjbarggon åhpadiddjij ja oahppij gaskan – akta vehkkesujttár Ájluovtas ja nubbe Gásluovtas. Ulmme le åhpadiddje ja viehkkesujttára galggi akti ájn æjvvalit materiálav ållitjit. Ja de galggá gielalasj dåhkkidibmáj sáddiduvvat ja prienntiduvvat. De galggi kurssijiddje máhttet intensijva kurssimij validit gånnå suohkana ietjas bargge varresvuoda- ja huksosuorgen galggi bessat oahppat njálmálasj julevsámegielav . Divtasvuona suohkan ja Jielleváre suohkan li aktan barggagoahtám sámegielak prosjevtaj gáktuj varresvuoda- ja huksosuorgen. Aktisasjbargo sisadno le kurssim ja tjálalasj viehkkenævoj åvddånibme degu kurssamateriála, parlørra ja medisijnalasj báhkogirjje. Barggojuogos mij bargov jåhtuj biejaj lij: Barggo le dálla ietjá láhkáj organiseridum ja biejadum varresvuoda- ja sosialoajve Lill-Tove Hansena duohkáj. Udnásj prosjektabargge li: Prosjekta le ruhtaduvvam rudáj Sámedikkes ja Varresvuoda- ja sosialdirektoráhtas ja dálla åtsåduvvá joarkka ruhtadum Sámedikkes ja Nordlánda fylkkamánnes. Stáddáprosjevta vuodo le viehka buorre máhttelisvuoda turismav åvddånahttet Státtá birra, mij le Vuona nasjonalvárre. Turissmaaktijvuodan le Divtasvuona suohkanin moadda sierralágásj attraksjåvnå ma lulun buoremus láhkáj ávkástaláduvvat váj ienep turista båhtali ja ådå barggosaje ásaduvvi. Stáddá le ajtu akta dájs. Danen le suohkan jåhtuj biedjam guoradallamav mij galggá máhttelisvuodajt gåvvidit ja konkrehta dåjmajt tjielggit gåktu várev ávkástallat. Guoradallama namma le ”Mulighetsstudie Stetind”. Dan oajvveulmme le buoremus láhkáj dilev láhtjet gå suohkan galggá jåhtuj biedjat dåjmajt ma Stáddáj gulluji. Transportutvikling AS le Divtasvuona suohkana åvdås dahkam ”Mulighetsstudie Stetind”. Dát guoradallam oajvvát tjoavddusijt ma máhtti bájkálasj ja guovlolasj kapasitehttaj. Guoddelisvuohta dættoduvvá váj e nav ållo turista boade ahte bájkálasj birás ja kultuvrra ja vásádusá biejsteduvvi. Åvddåguoradallam ålliduváj 2007 låhpan ja tjadáduvvá dálla suohkana prosjektajuohkusin. Mulighetsstudie Stetind , dagádum Transportutvikling AS:as aktan Stein P. Aasheimajn. Loahpparapportta ådåjakmános 2007 Tjoahkkájgæsos loahpparapportas ådåjakmános 2008 Sáme mánáj ja nuoraj dárbo e oatsoduvá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen lájttá Ráddidusáv gå ij hálijda ságastit dåjmajs ma galggi duostudit vaháguhttemijt ja seksuálalasj illastimijt sáme mánáj ja nuoraj gáktuj. – Ájnas la oatsodit sáme mánáj ja nuoraj rievtesvuodajt ma gulluji giellaj ja kultuvrraj dakkir strategijaj hárráj, javlla sámediggeráde ájras Vibeke Larsen. Dakkir oatsodime dagá soajtti sáme máná ja nuora vahágahteduvvat. Sámediggeráde mårås vaj sáme máná ja nuora gudi vásedi vaháguhttemijt ja seksuálalasj illastimijt galggi oadtjot buoremus viehkev gå máhttelis. Sámedigge le dan diehti guhkes ájgev barggam nannidahttet sámegielav ja kultuvrramáhttudagájt Mánnáviesojn (Barnehus), maj vásstádus le åtsådit mánájt ja nuorajt gudi li vásedam seksuálalasj illastimijt ja vaháguhttemijt. Mij lip aj álgadam aktisasjbargov Justisdepartementajn lasedittjat máhttudagájt vaháguhttemijs lahka gasskavuodajn sáme sebrudagán. -Dan diehti le oalle lájtedahtte gå Sámedikke sávadus Ráddidusajn konsulterit dagátjit strategijav seksuálalasj illastimij ja vaháguhttemij birra sáme mánáj ja nuoraj vuossti hilgoduváj. Sivvan hilgodibmáj lij dát ássjes ij lim vuojga berustibme sámeálmmugin, javllá Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen. -Sámedikke bargguj sámemánáj rievtesvuodaj le dat máhttselávkke. Mij måråstip galggá liehket ij-gierddisvuohta vaháguhttemijda ja seksuálalasj illastimijda sámemánáj vuossti, ja mij sihtap liehket siegen dahkamin guovdásj strategijajt dán ássjen javllá Larsen. Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen la tjállám girjev minisstarij Inga Marthe Thorkildsenij tjalmostahtátjit sámemánáj ja nuoraj dárbojt strategijan. Ienep diedo: Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen, 941 30 116 Musihkkajuollodime Sámedikkes / Dájdda- ja kulturdåjmadibme / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Sámediggeráde le juollodam 2,3 mill kråvnå musihkkaalmodimijda jagen 2014. Dán jage juollodime musihkkaj le doarjja vattedum goappátjagá ådåájggásasj ja árbbedábálasj sáme musihkkaj. Musihkkaalmodimij ulmme le åvdedit buorre sáme musihkav majt gájka máhtti ávkkit. - Dan jage åtsålvisá ja juollodime vuosedi ållo miellagiddis dáhpaduvvá sáme musihkkaiellemin, segadahttijn moadda sjáŋŋara, ja moadda nuorra artista gejn la alla dásse. Mij lip aj ávon juojggusa buorre åvddånimes, javlla Olsen Tjoahkkáj li 18 almodime oadtjum dårjav dan jage. Dajs li moadda nuorra artista. Dasi gulluji nåv gå Biru Baby Áltás, Katarina Barruk ja Marja Helene Fjellheim Mortensen. Doarjja le aj vattedum gietja almodibmáj juojggusij, guokta almodime åsskotåvnåj ja guokta almodime musihkajn mánájda. - Dan jage åtsålvisájn la læhkám alla dásse, ja mij lip aj ávon gå li nåv moattes gudi sebrudahtti juojggusav árbbedábálasj jali ådåájggásasj hamen musihkan, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Dan jage åhttsij mierre lij badjelasj vihtta millijåvnå kråvnå. Buresboahtin čoahkkimii cuoŋománu 5.-7. b. / Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadibme / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Såbadibme Vuona ja Svieriga gaskan mij gullu rádjárasstidim ællosujttuj, vuoset mierredimev gåktu ælloguohtom rájá badjel galggá doajmmat. Rádjárasstidibme ællosujton la dålusj árbbedáhpe åvddåla Vuona ja Svieriga rijkarádjá gieseduváj. Lappekodisilla 1751 rájes lij vuostasj såbadibme sámij rievtesvuodaj birra mij gullu boatsojæládussaj rájáj rastá. Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime vuollájtjáleduváj vuostasj bále Svierigis ja Vuonas jagen 2005, valla vuosstemiella ællosámijs ij la konvensjåvnnå tjårggiduvvam. Vuona ja Svieriga Sámedigge aktan Svieriga Sámij Rijkasiebrre ja Vuona Ællosámij Rijkasiebrre, li gåhtjoduvvam Vuona ja Svieriga rádediddjes joarkket bargujn Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadimijn. Ulmme l oadtjot såbadimev mij gåtset gájkaj rievtesvuodajt ja divna berustimijt buorre vuoge milta. Vuona Sámedigge l oadtjum åvdåsvásstádusáv jådedit prosessav ja dan diehti sihtap guládallat guoskavasj ællosujttotjieldij váj sihkarastátjit buoremus ássjegiehtadallamav. Guoskavasj ællosujttotjielde gåhtjoduvvi aktijvuodav mijájn válldet jus vuojnni dárbov Sámedikkijn guládallat dájna ássjijn. Ájggemierre ådå såbådimijn barggat le jagev ragátmáno rájes 2012. Tjåhkanibme Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime barggojuohkusin la biejaduvvam basádismánnuj 16.bve 2012, kl 10-15.Tjåhkanibme ásaduvvá Rica Victoria Hotellan Oslon. Ájnas dokumenta Politihkalasj åvdåsvásstediddje Valástallam / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Valástallamin la guovdásjsadje sáme sebrudagán. Histåvrålattjat la rubbmelasj labudibme årrum luondulasj sáme kultuvran. Maŋenagi gå dárbo li rievddam la ållo dajs labudimijs målssum vuogijt ja sisanov, ja årru degu dálla vuodon valástallamij ja labudibmáj juogu dal alla valástallam dásen jali másjkudallam dásen. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedigge barggá dán åvdås: Ekonomalasj vájkkudimnævo Sámedikke vájkkudimnævoj ulmme valástallamin le moattebelak valástallamdåjma. Oasseulmme le vijdes ja buorre valástallamfálaldagá sáme álmmugij. Sámedigge rudájt juollot njuolgga dá guovte tjuovvovasj organisasjåvnåjda ma organiseriji sáme valástallamdåjmajt: Sámij Valástallamlihtto-Vuodna/Samenes idrettsforbund-Norge (SVL-V) ja Sámij Hierggevuoddjemlihtto/Saami Reindeer-Race Federation (SHL). Duodden doarjot Sámedigge sáme nuoraj oassálasstemav sihke valástallam- ja kulturoasen ARCTIC Winter Gamesan (AWG). Juollodime njuolgga valástallamij galggi oassálasstet vaj sáme valástallamlihto máhtti åvddånahttet valástallamfálaldagáv sahte- ja oajvemus dásen. Histåvrålattjat la rubbmelasj labudibme årrum luondulasj sáme kultuvran. Giehtabádde, boallomærkka ja báhkogirjásj nåvkå / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget Vállji ådå Namma ja adræssa Duodasta rávvagav Gijtto rávvagis Báhkogirjásj Nuorttasámegiella boallomærkka Nuorttasámegiella giehtabádde stuorrudahka unne Nuorttasámegiella giehtabádde stuorrudahka stuorra Oarjjelsámegiella boallomærkka Oarjjelsámegiella giehtabádde stuorrudahka unne Oarjjelsámegiella giehtabádde stuorrudahka stuorra Julevsámegiella boallomærkka Julevsámegiella giehtabádde stuorrudahka unne Julevsámegiella giehtabádde stuorrudahka stuorra Jus sidá ienep gå avtav válljidum buktagis/buktagijs, de dánna dievde galla sidá juohkka diŋgas. Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Sámedigge le gåhttjum álggoálmmukåvdåstiddjijt ålles væráldis rijkajgasskasasj ja gárvediddje álggoálmmukkonferánssaj Áltáj, Finnmárkon biehtsemáno 8. gitta 12. biejve 2013. Sulle 800 álggoálmmukåvdåstiddje, -rádevadde, iesjguhtik observatøra ja mediaulmutja ålles væráldis båhti Áltáj 2013 biehtsemáno gárvedittjat AN:a ållestjåhkanime álggoálmmugij væráltkonferánssaj mij le New Yorkan 2014:n. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Ájnas nammadibme værálda álggoálmmugijda AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambasadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qa... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Áltá 2013 gárvediddje álggoálmmukkonferánsa ulmme le aktisasjbargov lasedit, aktan ájnas tjuolmajt gávnnat ja koordinerit værálda álggoálmmugij gaskan gå galggá álggoálmmugij almasjrievtesvuodajt sihkarasstet væráltkonferánsan ( UN World Conference on Indigenous Peoples, WCIP ) jagen 2014. Vuona Sámedigge le Áltá-konferánsa guossodiddje, ja praktihkalattjat ásat dáhpádusáv. Sámedikken le lahka aktisasjbarggo globála álggoálmmugij koordinerimjuohkusijn (Indigenous Global Coordinating Group - GCG), mij ásaduváj 2014 væráltkonferánsa aktijvuodan. GCG:an le aj åvdåsvásstádus Áltá 2013 gárvedime konferánsa sisano ja tjadádime åvdås. Konferánssa le rabás akkrediteridum åvdåstiddjijda medias ja delegáhtajda dajs avtse iesj guhtik álggoálmmukguovlojs væráldin, sijá rádevaddijda ja observatørajda. Ålles konferánssa njuolgga internehtan sáddiduvvá. Ienep diedo Áltá 2013 birra Kulturprográmma Válde aktijvuodav Áltá 2013:jn Ájnas sválldasa Diedo mediaj Vuona, Svieriga ja Suoma sámedikke ásadi aktisasj giellaseminárav dålkåjda, jårggåliddjijda ja ietjá giellabarggijda. Sámedikke ásadi aktan 9.-10.10.2019 giellaseminárav Anárin ållagasj sidjij gudi sámegielaj barggi: jårggåliddjen, dålkkån jali ietjá giellabarggen. Seminárra ásaduvvá Vuona, Svieriga ja Suoma sámedikkij ja Sáme Giellagáldo aktisasjbarggon ja la oassen sámedikkij AN:a álggoálmmukgielaj jage tjalmostahttemis. Dán gålmå sámedikke aktisasj ásadime ussjolmis la giellabarggij máhtudagáv doarjjot, vaddet máhttelisvuodav tjiegŋalabbo giellaássjijt dágástalátjit ja dålkåj, jårggåliddjij ja giellabarggij bargguj tjiegŋodit guoskavasj gatjálvisájda, máhttelisvuodajda ja hásstalusájda. Dát seminárra fállá aj máhttelisvuodav ådå værmádagáv ja aktisasjbarggogasskavuodajt giellabarggij gaskan dagátjit ja náv aj nanostuhttet rájájrasstijiddje aktisasjbargov sámegielaj gáktuj. Ávos sámedikke bivddi gájka giellaberustiddjijt giellaseminárraj 9.-10.10.2019 Anárij! Seminára prográmma ja ietjá diedo almoduvvi maŋŋela. Diededibme seminárraj oassálasstet rabáduvvá tjaktjagiesen 2019. Lågå ienep Ådåstuhtedum aktisasjbarggosjiehtadus Sámedikke ja Statskoga gaskan / Ednamrievtesvuoda / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget Sámedigge ja Statskog libá sjiehtadam aktisasjbarggosjiehtadusáv ådåstuhttet. Ådås sjiehtadusán, mij vuolláj tjáleduvvá dijstagá 13. biejve ådåjakmánon, le Statskog ja Sámedigge galggaba hiebadahttet vaj ságastallama nanniduvvi tsieggijiddjij ja sáme riektáaddnij gaskan gå areálaj adno rievdaduvvá. –Mij sihtap arvusmahttet tsieggijiddjijt ja industrijaásadiddjijt gudi sihti árbbedábálasj sámij guovlojn dåmadit vaj ájgás båhtali sáme riektáaddnij, buojkulvissan ællosujtujn. Konkrehtalattjat merkaj dát mij vuorddep æládusiellem viggá ságastallat ja ájgás boahtet sijájn gudi li riektáaddne guovlojda. Ij la desti nuoges dåssju vieledit oajválattjaj prosessajda, dættot Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Dahkat enustahtte máhttelisvuodajt Stivrrajådediddje Gunnar Olofsson le aj ávon gå aktisasjbarggosjiehtadus la ådåstuhtedum ja åvddånahtedum. –Sjiehtadus vuoset Statskog sihtá viehkedit vaj máhttelisvuoda li enustahtte goappátjagá riektáaddnijda ja industrijaásadiddjijda, javllá Olofsson. Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo ja Statskoga stivrrajådediddje Gunnar Olofsson tjálleba gålmåjahkásasj sjiehtadusá vuolláj hotellan Clarion Hotel Royal Christiania ådåjakmáno 13. biejve kl. 10.00. Lågå ålles sjiehtadusáv dánna: Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo, 971 29 305 Stivrrajådediddje Gunnar Olofsson, 0046 70 3341516 Duoddetjála: Lågå ienebuv Statskogas: www.statskog.no Aktijvuohta mijájn Ráfájduhtedum huodnahij æjgádijn la riektá rádijda dåjmajs ja hoajddos ja gå... Lågå ienebuv Sosiálla / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget Suohkanij duogen le sosiáldievnastusájt fállat. Sosiála dievnastusáj miejnniduvvá duola dagu doajmmahieredimijda fálaldahka, sijddadievnastusá, NAV-dievnastusá, persåvnålasj viehkke, álkkedimfálaldagá, økonomalasj sosiálviehkke, årudahka sidjij gudi dárbahi, gárevsælggaaddnijda viehkke. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn Sámedikke budsjehtan 2015 jahkáj le juolloduvvam 450 000,- prosjæktaj vahága... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Nasjonála oajválattjaj duogen le guovdásj njuolgadusájt mierredit váj sáme addne avtaárvvusasj sosiáldievnastusájt oadtju maj vuodon le sámegiella ja kultuvrra. Sámedigge sihtá: Jus sáme kultuvra, giela ja varresvuoda- ja sosiálstáhtus birra vájlluji máhtudagá dievnastusájn de navti sáme pasientajda sjaddá gássjelabbo dievnastusfálaldagájt ávkkit. Sáme skihppijsujttáråhpadus ja sáme åhpadiddjeåhpadusá vaddi da guovte nuorttalamos universitiehttaj ájn nannusap guovlolasj ja hiebalgis profijlav, sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen dán kronihkan tjállá. Da guokta nuorttalamos universitiehta li jåhtuj biedjam jali biedjamin sáme åhpadusájt. Nuortta Universitiehtta l jåhtuj boahtám julevsáme ja oarjjelsáme vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusájn, ja sáme barggosadjevuododum mánájgárddeåhpadiddjeåhpadus la boahtemin. Romsa Universitiehtta ja Sáme Allaskåvllå li gárvedime sáme skihppijsujttáråhpadusáv. Mij lip dálla guhkás boahtám duostutjit stuorra ja guovdásj sáme sebrudakhásstalusájt. Miján la duodaj åhpadiddjevádne sáme giellamáhtudagájn skåvlåjda ja aj mánájgárdijda. Bæjválattjat Sámedigge diededuvvá mánájgárdijs ja skåvlåjs majn li hásstalusá tjanádum sáme åhpadiddjemáhtudagáv rekruttieritjit. Dá li hæhkka hásstalusá mijá sebrudagán, valla guhkesájggásattjat li tjoavddusa sajenisá. Danen la buorre vuojnnet gå Nuortta Universitiehtta vuorodimijnis vuorbástuvvá oahppobájkij goappátjagá Bådådjon ja Levangerin sáme vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusájda. Danna l aktidibme 2016 læhkám guovdátjin dakkir åhpav tjadádittjat ja álgadittjat, ja buktám la positijva åvddånahttemav Nuortta Universitiehta guovllotjanástahkaj oarjjel- ja julevsáme guovlojda. Ásadit sáme skihppijsujttáråhpadusáv UiT ja Sáme allaskåvlå baktu la sæmmi ájnas. Biedjit mujtojda, dát ij la skihppijsujttáråhpadus binná sáme sisanujn, valla sáme skihppijsujttáråhpadus. Dát fálaldahka la viehkken mijá rijka stuorra dárbbuj skihppijsujttárijda, valla duodden la gájksáme dimensjåvnnå gå la máhttelis Svieriga ja Suoma sáme bielijs rekruttierit. Sæmmi bále la sáme skihppijsujttáråhpadus duodastussan prinsihppaj jut sáme álmmugin la riektá gájbbedit avtaárvvusasj varresvuodadievnastusájt ja dat vásstet dajda dárbojda ma li sáme viesajdiddjijn varresvuodadåjmadagá gáktuj. Dá li gålmmå guovdásj sáme åhpadusinstitusjåvnå ma aktan stuorra sáme sebrudakdárbojt duosstu. Åhpadusinstitusjåvnå dálla ietjasa profijlajt åvddånahtti, ja ietjasa guoskavattja dahki sierralágásj åhpadusáj, ma rijkajgasskasattjat sjaddi åttjudit sierra máhtudagáv iesjgeŋga suorgen. Sámedigge sihtá aktan barggat åhpadusinstitusjåvnåj åvddånahtátjit ja åttjudittjat ienep sáme åhpadusájt. Mij sihtap danen barggat vaj dálásj struktuvra, lága ja njuolgadustjállaga e galga hieredit sáme sebrudagá dárbojt tjoavddemav. Mij galggap iehtjama oasev åvdåsvásstádusás válldet, rekruttieritjit åhpadusájda stipænndaårnigij ja dåjmalattjat joarkkaskåvllåoahppijt rekruttierit. Sámedikkeráden rámmpov buorre ja vuodulasj bargov institusjåvnåj bieles. Mån ávvudaláv dat aktisasjbargos mij la boahtemin daj gålmå institusjåvnåj gaskan, ja ávos vuordáv dajt boahtte sáme åhpadusájt ma sadjihij båhtali. Sæmmi bále sihtá Sámedigge álgadimev åhpadusinstitusjåvnåjs gåtsedit, oajvvadime stuoves sáme ájrastuhttemav universitiehtaj stivrajda. Dat nanni universitiehtaj sajev guovlojn ja universitiehtaj doajmmaguovllo tjielgastuhttá. Mij dárbahip dákkir institusjåvnåjt ja mij dárbahip daj sidodav sáme sebrudagá dárbojt duostutjit. Iesjgåddemijt hieredit árvvalattaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forumin / Rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget 14. voerhtje 2015 Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo oassálasstá iemeálmmugij ássjij stuoves forumin New Yorkan vuoratjismáno gietjen. Nuora, iesjvahágahttem ja iesjgåddem li akta dajs tiemájs ma hásstali Sámedikkev ållagasj dán jage. Juohkka jage ásaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forum New Yorkan. Dán jage sesjåvnnå le ájggegávdan vuoratjismáno 20. biejves moarmesmáno 1. bæjvváj 2015. Sámediggeráde bieles oassálassti Sámerdi9kke presidænnta Aili Keskitalo, politihkalasj rádediddje Runar Myrnes Balto ja Sámedikke rijkkagasskasasj ájras John Bernhard Henriksen. Sámedikke nuorajpolitihkalasj juogos (SUPU) ájrastahteduvvá Ida Ristiinna Hætta Ophaugas dán jage. Hiebalgis sámijda Moadda tiemá li ma hásstali Sámedikkev. Iemeálmmugij væráltkonferánsa ja dan loahppadokumænnta jages 2014. Ássje giehtadaláduvvá foruma vuostasj biejve. Dan båttå ásaduvvá seminárra Columbia Universityn ájggegávdan vuoratjismáno 24. ja 25. biejvijt væráltkonferánsa loahppadokumenta sisano birra gånnå Sámedigge aj oassálasstá. http://www.columbia.edu/cu/cser/downloads/UiTColumbiaSeminar.pdf Maŋep vahko giehtadaláduvvá AN:a tjielgadus iemeálmmugij rievtesvuodajs ma agev li hiebalgisá Sámediggáj. -Sámedigge aj vuorddá oattjotjit diehtet ma li ájádussan foruma boahtte ájge bargguj, danen gå dijmmá diededuváj gæhttjat makkir vuoge ja máhttelisvuoda gávnnuji forumav ådåstittjat, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Iesjgåddem ja iesjvahágahttem Stuoves forumin li nuora, iesjvahágahttem ja iesjgåddem tiebmán sesjåvnnåbåttå. -Dát la stuorra gássjelisvuohta mij ållagattjat dæjvvá moadda iemeálmmuksebrudagájt, ja mij gájbbet dalá dåjmajt hieredittjat dakkir nievres åvddånahttemav. Ulmutja gudi soaggu li aj sebrudagá gassjelisvuohta ja ållo báktjasin sidjij gudi báhtsi sámij guovlojn, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. -Tiebmá guosská mijáv ja mij sihtap giehttot mijá åtsådallamijs iesjvahágahttemijt ja iesjgåddemijt hieredit, javlla Keskitalo. Gejna guládallat: Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo, 971 29 305 Ienebuv låhkåt: http://undesadspd.org/IndigenousPeoples.aspx Lågå ienebuv Oahpponævo / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Oahpponævo divna fáhkasuorgijn ja divna fágajn galggi gávnnut oarjjel- julev-, ja nuorttasámegiellaj ulmijt jåvsåtjit mánájgárde rámmaplánan ja Máhttolåpptim – Sáme oahppoplánatjoahkken. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedikken le åvdåsvásstádus tjielggidahttet ulmijt, strategijajt ja dåjmajt vájkkudimnævojt åvddånahtátjit oahpponævojt pládnatjoahkke milta ja jahkásasj budjehtaj baktu Sámedikken le åvdåsvásstádus rudájt juollodit ja vájkkudimnævvoadnemav tjuovvot ja dárkestit láhkatjoahkkij, njuolgadusáj milta. Sámedikke ájggomussan le: Sámedigge barggá oahpponævoj mierreduvvam strategijaj milta Sámedikke oahpponævvoåvddånahttema jagijda 2009-2012 strategalasj plána milta. Plána milta galggap: Ovttas.no - Sáme oahppamnævo nehtan Mij lip tjoaggám gåvåjt, girjijt, filmajt, jienajt, oahppamnævojt ja digitála ressursajt mij giehpet bargov dunji sáme åhpadiddjen. Máhta aj gávnnat artihkkalijt sáme ássjij birra ja pedagogalasj bagádallamijt. Ållessjattukåhpadus / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Sáme giella le vuodoárvvo. Duon dán guovlojn Sámen li moattes ållessjattugijs ma åvdeå dárojduhttempolitihkas li ietjasa iednegielav massám. Dan diehti le stuorra dárbbo ållessjattukåhpadimes sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlå dásen. Sámedigge vuojnná dárbov láhtjet kursajt udnásj æjgádijda le mierredime giela åvddånahttemav boahtte ájgijda. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámediggeráde ájggu barggat nav vaj: Sámedigge le Sáme Allaskåvllåj vaddám bargov åvddånahttet ja tjadádit 5-jahkásasj giellaprográmmav sámegielan oassen giellaprográmmas sidjij gudi e máhte sámegielav nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn. Ållessjattukåhpadimprográmma galggá hiebaduvvat bájkálasj dárbojda. Giellaåhpadibme galggá liehket vuodum bájkálattjat ja vuolgasadjen bájkálasj sierravuodaj bisodittajt ja nannitjit bájkálasj sáme iesjdåbdov. Ållessjattukprográmman li dá dáse: a) Álggokurssa 1 sámegielan b) Álggokurssa 2 sámegielan Ulmmen le jut 5-jahkásasj giellaprográmma baktu álgeduvvi dåjma ma máhtti buktet ienep sámegiela addnijt. Ulmmejuohkusin li gájkka gudi e sámásta vijddát geográfalasj guovlojn ja sierraláhkáj guovlojn gånnå dárojduhttem le ienemusát vahágahttám. Prosjækta máhttá vuosedit buorre båhtusijt mij gullu galles ållessjattuga gudi li sáme åhpadimev tjadádam ja galla giellaguovdátja ja ietjá institusjåvnå li prosjevtajn barggam. Maŋŋela gå ållessjattukåhpadimprográmma álgij, le registreridum stuoráp rekrutterim vijddábut låhkåmijda sámegielan. Vijddábujda le ulmmen álgget kursajt oarjjel- ja julevsáme guovlojn, ja stuorámus stádajn Vuonan. Kursa galggi buktet máhttelisvuodajt sidjij gudi e sámásta oadtjot gielasa ruopptot, ja vaj sámegielaga galggi sábmáj låhkåt ja tjállet oahppat. Kursa aj galggi vaddet máhttelisvuodav studiemáhtudagáv oadtjot dábálasj studijijt joarkátjit. Dáj ássjij dálla barggap: Åhpaduslága § 4A-1 milta le ållessjattugijn rievtesvuohta hiebaduvvam vuodoskåvlå åhpadussaj. Ållessjattugijn gejn li rievtesvuoda vuodoskåvlå åhpadussaj li aj rievtesvuoda bagádallamijda guoradalátjit ietjas åhpadusdárbojt, ja rievtesvuoda åhpadibmáj mij le hiebaduvvam ietjas máhtudahkaj ja åvddånime dárbojda. Ållessjattugijs ij gájbbeduvá avtak fágaj ålles åhpadusáv tjadádit. Vijddábut de li ållessjattugijn Åhpaduslága § 4A-3 milta rievtesvuoda joarkkaåhpadussaj dat jages gå li 25 jage dievdde. Rievtesvuohta joarkkaåhpadussaj le sidjij gudi li ållim vuodoskåvlåv jali muodugattjav, valla ælla åvdebut joarkka åhpadusáv ållim. Ållessjattuga gudi válldi joarkkaåhpadusáv galggi álggovuodon tjuovvot dábálasj oahppoplánajt. Åhpaduslága § 4A-4 milta le suohkanin ja fylkasuohkanin vælggogisvuohta láhtjet dilev vuodoskåvlå åhpadussaj ja joarkka åhpadussaj ållessjattugijda, ja sij máhtti adnet oahppolihtojt, dåhkkiduvvam næhttaskåvlåjt ja iehtjádijt gudi fálli vuodoåhpadusáv ja joarkkaåhpadusáv ietjas vælggogisvuodav åhpadusás ållessjattugijda dævdátjit. Ållessjattugijn gejn li rievtesvuoda joarkkaåhpadussaj, li rievtesvuoda oadtjot ietjasa almmamáhtudagájt árvustaláduvvat ja máhtudakduodastussaj. Máhtudakduodastus galggá fylkasuohkanis vatteduvvat. Máhttodepartemænnta Åhpadusdirektoráhtta Sáme oahppolihtto (SOL) le Stuorradikkes dåhkkiduvvam oahppolihtto stáhtadoarjjagij rievtesvuodaj Ållessjattukåhpaduslága milta jages 1976. SOL:a oajvveulmmen le doajmmat åhpadus- ja studerimdåjmajt sámij gaskan. Samastamujna produktside / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget Dárogiellaj Nuorttasámegiella Oarjjelsámegiella Julevsámegiella Sámástamujna Sihti rasisma vájkkudusájt dagástallat / SNPN / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget 07. suehpede 2013 Sáme Parlamentáralasj Ráde ja Vuona Sámedigge ásadi nuorajkonferánsav moarmesmáno 31. biejves – biehtsemáno 2. bæjvváj 2013 Oslo ålggolin. Konferánsa fáddan le árkkabiejvverasissma. Sámedikke Nuorajpolitihkalasj Nammadus (SNPN) konferánsav guossodi, ja sihti árkkabiejvverasisma hásstalusájt dættodit, gåktu máhttá rasismav ja dan vájkkudusájt giehtadallat. - Mij nuorra sáme álu virddup dilijda gånnå ep rat diede majt galggap javllat ja sjaddap ålles álmmuga ambassadørran. Gå muhtem tjuottjodusá ájggomus le rasistalasj jali gå juojddáv gatjádi suhtadittjat, de soajttá liehket gássjel diehtet majt ja gåktu galggá vásstedit. Konferánsa aktijvuodan galggap dáv hárjjidallat praktihkalasj hárjjidimij ja workshopaj baktu, galggap aj ietjama riektáj birra oahppat dáj ássjij ássjediehttijs. Vuostasj lávkke buorre argumentajda le máhtti, tjielggi SNPN jådediddje Sagka Marie Danielsen. Konferánssa álggá bierjjedagá moarmesmáno 31. biejve kl. 14:00 Quality Hotel Olavsgaardan Oslo ålggolin ja låhpaduvvá sådnåbiejve biehtsemáno 2. biejve. SUPU-jådediddje árvvet sulle 50 oassálasste gasskal 16 ja 30 jage Vuonas, Svierigis, Suomas ja Ruossjas sjaddi konferánssaj sæbrrat. Sån hasot gájkajt gudi berusti sæbrrat. - Árkkabiejvverasissma le tiebmá mij le ájnas dagástallat ja sávav DÅN boadá ietjat vásádusáj ja vuojnoj oassálastá, låhpat Sagka Marie Danielsen. Ienep diedo konferánsa birra: SUPU, e-poassta: supu@samediggi.no Sámedigge, tlf. nr. +47 78 48 42 35. Diededa dáppe. Diededime ájggemierre: moarmesmáno 15. biejve. Suodjalimguovloj stivra / Verneplanarbeid / Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Konsultasjåvnnånjuolgadusá suodjalimpládna bargguj Jagen 2010 de Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga konsulterimij baktu álgget bájkálasj suodjalimguovloj stivraj, ma aj nanniji sáme ájrastahttemav. Suodjalimguovloj stivra válljiduvvi suohkanstivrajs, fylkadikkijs ja Sámedikkes. Sáme ájrastahttema låhko árvustaláduvvá guovloj sáme kultuvra ja æládusáj gáktuj. Birássuodjalusdepartemænnta ja Sámedigge konsulteriji stivraj sáme ájrastahttema lågo birra juohkka nasjonálpárkaj hárráj. Dát ådå háldadimårnik le ILO-169 álggoálmmuga konvensjåvnå, artihkal 15 nr. 1 milta mij vælggogahttá stáhtav nanninitjit sáme oassálasstemav luondoresursaj ávkástallamav, háldadimev ja bisodimev sáme guovlojn. Tjállebargo juohkka stivrraj galggá dagáduvvat bájkálasj stáhta virggádim suodjalimguovlo háldadiddjes. Suodjalimguovlo galggi háldadit suodjalimguovlojt ævtojt gáktuj ma li mierreduvvam suodjalimnjuolgadustjállagijn aktan Gånigá resolusjåvnåjn mij suodjalimnjuolgadustjállusav dævddá, ja luondomoattebelaklága mærrádusájt. Stivraj ja bájkálasj suodjalimguovloj háldadiddjij ájnas barggon le (jali ådåstuhttet) suodjalimguovloj háldadimplánajt. Háldadimplána li ájnas barggonævo bæjválasj háldadimen oattjotjit avtalágátjin ja tjielggasabbon ja nannitjit guovlo suodjalimárvojt. Háldadimpládna galggá liehket praktihkalasj viehkkenævvon bisodittjat ja åvdedittjat suodjalimárvov ja galggá nav de vaddet tjielgga njuolgadusájt guovlo adnemij ja suodjalibmáj. Da ájrrasa majt Sámedigge nammat nasjonálpárkaj stivrajda åvdåsti sáme berustimijt ietjasa tjadá stivran. Sij åvdåsti sáme álmmugav stivrajn danen gå li Sámedikkes nammadum. Valla sij e Sámedikke åvdåsta stivran, d. s. j. jut Sámedikken ij la bagádimfábmudahka sijá gáktuj. Sij li válljiduvvam stivrraj gå Sámedikke vuojnos sij sáme berustimijt bærrájgåhtsi buorre ja åbbålasj láhkáj stivrrabargon. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Giella l ájnas kulturguodde ja iesjdåbddomærkka. Vuodulasj almasjrievtesvuohta l adnet mahttelisvuodav ietjas gielav adnet, ja álggoálmmugin la sámijn duodden vil riektá, ietjasa giella suodjaluvvá. Sámedigge barggá vaj: Biejve : Gålgådismáno 21. - 27. biejvij 2019 Sadje : Rijkav miehtáj Gesi : Gájkdivna li bivddidum Le gus dån goassak ussjolam, manen sámegiella ij mielkkepáhkijn, galbajn jalik næhttabielijn vuojnnu? Dájna la dån bivddidum Giellavahkkuj 2019. Sebra giellalåpptimij! Sáme giallanammadus almodij gålgådismáno 10. biejve 2016 guorahallamav VAT 2016: 18. Guoradallama ulmme l læhkám árvustallat ja árvvalit dåjmajt nannitjit doajmme ja avtaárvvusasj almulasj dievnastusájt sámegielajda. Sámegielaj háldadimguovlon li sámegiella ja dárogiella avtaárvvusasj giela. Dát merkaj, gájkajn la riektá dievnastusájt sámegiellaj oadtjot gå válldi aktijvuodav almmulasj ásadusáj ma li sámegielaj háldadimguovlo sisbielen. Aktisasj gájkka giellaguovdátjijda la ulmme sámegielajt tjalmostahttet ja viehkedit vaj sámegiela bisoduvvá ja åvddånahteduvvá. Giellaguovdátja ietjasa dåjmaj baktu li ållu guovdátjin sámegielav ietjasa lagámus birrasijn tjalmostahttemin. Sámegiela vidjura li moattelágátja guovlos guovlluj. Giellaguovdátja gæhttji vidjurijda ietjasa guovlojn ja álgadi dåjmajt hiebadum dárbojda gen ga guovlon. Biejve : Gålgådismáno 21. - 27. biejvij 2019 Sadje : Rijkav miehtáj Gesi : Gájkdivna li bivddidum Le gus dån goassak ussjolam, manen sámegiella ij mielkkepáhkijn, galbajn jalik næhttabielijn vuojnnu? Dájna la dån bivddidum Giellavahkkuj 2019. Sebra giellalåpptimij! Sáme giellavahko ulmme l sáme gielaj árvov låpptit, ja buoredit máhtov sáme giela ja kultuvra birra ålles sebrudagán. Jur dan vahkon galggi sámegiela gullut ja vuojnnut juohkka sajen. Biejve : Gålgådismáno 21. - 27. biejvij 2019 Sadje : Rijkav miehtáj Gesi : Gájkdivna li bivddidum Le gus dån goassak ussjolam, manen sámegiella ij mielkkepáhkijn, galbajn jalik næhttabielijn vuojnnu? Dájna la dån bivddidum Giellavahkkuj 2019. Sebra giellalåpptimij! Le gus dån goassak ussjolam, manen sámegiella ij mielkkepáhkijn, galbajn jalik næhttabielijn vuojnnu? Sámedigge sihtá jut sámegiela galggi luondulasj oassen sebrudagás liehket, ja danen bivddip Giellavahkkuj, gålgådismáno 21. - 27. biejvij 2019. Giellavahko baktu sihtá Sámedigge tjalmostahttet sámegielajt gájkka sebrudaksuorgen vuojnnusin dahkat. Majna dån máhtá viehkedit? Åttjuda bájkálasj kafieja bårråmusfálov avta sámegiellaj jårggålittjat, ásada giellakafiejav jali gatsosta Giellavahko plakáhtav ietjat vinndegij. Márjju dujna li ietjá buorre ájádusá ja sidá Giellavahkkuj sæbrrat? Tjálesta giellalokten@samediggi.no, jali guládalá ietjat lagámus sáme giellaguovdátjijn! Lågå aj: Giellavahkko 2019 Giellavahko ulmme l sáme gielaj árvov låpptit, ja buoredit máhtov sáme giela ja kultuvra birra ålles sebrudagán. Jur dan vahkon galggi sámegiela gullut ja vuojnnut juohkka sajen. Giellavahkon mij aktan tjalmostahttep ja buoredip máhtov sámegielaj birra ålles sebrudagán. Priváhta ja almulasj ásadusá, æládusiellem, organisasjåvnå ja ietjá oassevállde bivddiduvvi sámegielajt tjalmostahtátjit jur dan vahkon. Aktan válldep stuoráp åvdåsvásstádusáv sámegielaj gullumis, vuojnnemis ja adnemis gájkajn sebrudaksuorgijn. Giellavahkko l oassen Sámedikke guhkesájggásasj giellaratjástimes – Giellalåpptim, ja dat la aj Sámedikke AN álggoálmmugij rijkajgasskasasj giellajage oajvvetjalmostibme. Vájku li ájteduvvam gáhtomis, de sámegiela ájn bissu. Doajvvo le. Sámij gaskan la diedulasjvuohta giela ja giellaválljima gáktuj, ja ienep ja ienep ulmutja válljiji sæbrrat kursajda åttjudittjat gielav ruoptus mav mijá mátto li massám. Guovlojn gånnå sámegiella ij la måttijt buolvajt aneduvvam, dálla nuorra ållessjattuga sámegielav ruoptus válldi ja várrogisát gæhttjali dav vijddásappo mánájdisájda vaddet. Ådå sámegielak buolvva sámegielak mánáj li sjaddamin dálla. Vuona sebrudahka la aj sáme kultuvrav fármastam, ja sáme rijkav miehtáj åtsådalli juhte sijá kultuvrra ja giela ienebut dåhkkiduvvi. Berustibme sáme sebrudahkaj la stuorre, ja ájgge goassa aktisasj giellaratjástimev dahkat, ij lulu buorep. Åttjuda bájkálasj kafieja bårråmusfálov avta sámegiellaj jårggålittjat, ásada giellakafiejav jali gatsosta Giellavahko plakáhtav ietjat vinndegij. Márjju dujna li ietjá buorre ájádusá ja sidá Giellavahkkuj sæbrrat? Tjálesta giellalokten@samediggi.no , jali guládalá ietjat lagámus sáme giellaguovdátjijn! Moadda sáme giellaguovdátja ájggu Giellavahkov ávvudallat. Jus sidá viehkedit jali dujna li ájádusá, de guládalá daj. Dánna gávna guládallamdiedojt gájkka sáme giellaguovdátjijda Vuonan Goarrista mijá Facebook- dáhpádusáv ådåsmahttemijt tjuovudittjat! Lågå aj: Mij la giellalåpptim? Lågå aj: Rijkajgasskasasj álggoálmmukgielaj jahke – IYIL 2019 Sáme giallanammadus almodij gålgådismáno 10. biejve 2016 guorahallamav VAT 2016: 18. Guoradallama ulmme l læhkám árvustallat ja árvvalit dåjmajt nannitjit doajmme ja avtaárvvusasj almulasj dievnastusájt sámegielajda. Vuona, Svieriga ja Suoma sámedikke ásadi aktisasj giellaseminárav dålkåjda, jårggåliddjijda ja ietjá giellabarggijda. Sámedikke ásadi aktan 9.-10.10.2019 giellaseminárav Anárin ållagasj sidjij gudi sámegielaj barggi: jårggåliddjen, dålkkån jali ietjá giellabarggen. Seminárra ásaduvvá Vuona, Svieriga ja Suoma sámedikkij ja Sáme Giellagáldo aktisasjbarggon ja la oassen sámedikkij AN:a álggoálmmukgielaj jage tjalmostahttemis. Dán gålmå sámedikke aktisasj ásadime ussjolmis la giellabarggij máhtudagáv doarjjot, vaddet máhttelisvuodav tjiegŋalabbo giellaássjijt dágástalátjit ja dålkåj, jårggåliddjij ja giellabarggij bargguj tjiegŋodit guoskavasj gatjálvisájda, máhttelisvuodajda ja hásstalusájda. Dát seminárra fállá aj máhttelisvuodav ådå værmádagáv ja aktisasjbarggogasskavuodajt giellabarggij gaskan dagátjit ja náv aj nanostuhttet rájájrasstijiddje aktisasjbargov sámegielaj gáktuj. Ávos sámedikke bivddi gájka giellaberustiddjijt giellaseminárraj 9.-10.10.2019 Anárij! Seminára prográmma ja ietjá diedo almoduvvi maŋŋela. Diededibme seminárraj oassálasstet rabáduvvá tjaktjagiesen 2019. Lassediedo: Lågå ienep Sámegielaj háldadimguovlon li sámegiella ja dárogiella avtaárvvusasj giela. Dát merkaj, gájkajn la riektá dievnastusájt sámegiellaj oadtjot gå válldi aktijvuodav almmulasj ásadusáj ma li sámegielaj háldadimguovlo sisbielen. Sámegielaj háldadimguovlon li Guovdageinnu, Kárášjoga, Deanu, Unjárga ja Porsáŋgu suohkana Finnmárkon, Gáivuona ja Loabága suohkana Tråmsån, Divtasvuona ja Aarborte suohkana Nordlándan, Snåase, Raarvihke ja Røros suohkana Trøøndelaagen fylhkentjïelten. Njieljja nuorttalamos fylkasuohkana, Finnmárkko, Tråmsså, Nordlánnda ja Trøøndelaage gulluji aj háldadimguovlluj. Vuona, Svieriga ja Suoma sámedikke ásadi aktisasj giellaseminárav dålkåjda, jårggåliddjijda ja ietjá giellabarggijda. Sámedikke ásadi aktan 9.-10.10.2019 giellaseminárav Anárin ållagasj sidjij gudi sámegielaj barggi: jårggåliddjen, dålkkån jali ietjá giellabarggen. Seminárra ásaduvvá Vuona, Svieriga ja Suoma sámedikkij ja Sáme Giellagáldo aktisasjbarggon ja la oassen sámedikkij AN:a álggoálmmukgielaj jage tjalmostahttemis. Dán gålmå sámedikke aktisasj ásadime ussjolmis la giellabarggij máhtudagáv doarjjot, vaddet máhttelisvuodav tjiegŋalabbo giellaássjijt dágástalátjit ja dålkåj, jårggåliddjij ja giellabarggij bargguj tjiegŋodit guoskavasj gatjálvisájda, máhttelisvuodajda ja hásstalusájda. Dát seminárra fállá aj máhttelisvuodav ådå værmádagáv ja aktisasjbarggogasskavuodajt giellabarggij gaskan dagátjit ja náv aj nanostuhttet rájájrasstijiddje aktisasjbargov sámegielaj gáktuj. Ávos sámedikke bivddi gájka giellaberustiddjijt giellaseminárraj 9.-10.10.2019 Anárij! Seminára prográmma ja ietjá diedo almoduvvi maŋŋela. Diededibme seminárraj oassálasstet rabáduvvá tjaktjagiesen 2019. Lassediedo: Lågå ienep Aktisasj gájkka giellaguovdátjijda la ulmme sámegielajt tjalmostahttet ja viehkedit vaj sámegiela bisoduvvá ja åvddånahteduvvá. Giellaguovdátja ietjasa dåjmaj baktu li ållu guovdátjin sámegielav ietjasa lagámus birrasijn tjalmostahttemin. Sámegiela vidjura li moattelágátja guovlos guovlluj. Giellaguovdátja gæhttji vidjurijda ietjasa guovlojn ja álgadi dåjmajt hiebadum dárbojda gen ga guovlon. Jus sidá ienep diedojt giellaguovdátjij fálaldagáj birra, guládalá njuolgga: Sámediggeráde l juollodam rudájt almmudahkaj Iđut almodittjat julevsáme almodusájt girjijs Språk 2 ja Språk 4 , ma aneduvvi guovtejagágij ja nieljejagágij gielav guoradalátjit. Giellagæhttjalime/guoradallamnævo galggi viehkken liehket guoradalátjit máná gielav guovtejagák- ja nieljejagák-konsultasjåvnåjn varresvuodastasjåvnån. Prosjæktaj gulluji guoradallamsjiemá ja addnijbagádus. – Sámedigge vuojnná dárbov guoradallamnævojda adjáj julevsábmáj, javllá Sámedikke sadjásasj presidænnta Lars Filip Paulsen. Duola dagu la Divtasvuona suohkan gatjádam julevsáme almodusájt giellagæhttjalimijs. Sámedigge l åvddåla rudájt juollodam guoradallamnævojt nuorttasábmáj ja oarjjelsábmáj jårggålittjat ja hiebadittjat. – Vaj galggá liehket dássádus ja avtaárvvusasjvuohta gielaj gaskan ja vaj julevsáme mánájn galggá sæmmi riektá ietjasa giellaåmastimev åvddånittjat, guoradalátjit ja gæhttjalittjat, vuojnná Sámedigge dárbov guoradallamnævojda adjáj julevsábmáj, javllá Paulsen. Almmudahka Iđut galggi nannit vaj giellagæhttjalibme márnánahteduvvá ja juogaduvvá sáme álmmugij. Ienep diedo, guládalá s adjásasj presidænta jn Lars Filip Paulsen, mobijlla 916 18 561. Ájnas dokumenta / Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadibme / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Såbadibme Vuona ja Svieriga gaskan mij gullu rádjárasstidim ællosujttuj, vuoset mierredimev gåktu ælloguohtom rájá badjel galggá doajmmat. Rádjárasstidibme ællosujton la dålusj árbbedáhpe åvddåla Vuona ja Svieriga rijkarádjá gieseduváj. Lappekodisilla 1751 rájes lij vuostasj såbadibme sámij rievtesvuodaj birra mij gullu boatsojæládussaj rájáj rastá. Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime vuollájtjáleduváj vuostasj bále Svierigis ja Vuonas jagen 2005, valla vuosstemiella ællosámijs ij la konvensjåvnnå tjårggiduvvam. Vuona ja Svieriga Sámedigge aktan Svieriga Sámij Rijkasiebrre ja Vuona Ællosámij Rijkasiebrre, li gåhtjoduvvam Vuona ja Svieriga rádediddjes joarkket bargujn Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadimijn. Ulmme l oadtjot såbadimev mij gåtset gájkaj rievtesvuodajt ja divna berustimijt buorre vuoge milta. Vuona Sámedigge l oadtjum åvdåsvásstádusáv jådedit prosessav ja dan diehti sihtap guládallat guoskavasj ællosujttotjieldij váj sihkarastátjit buoremus ássjegiehtadallamav. Guoskavasj ællosujttotjielde gåhtjoduvvi aktijvuodav mijájn válldet jus vuojnni dárbov Sámedikkijn guládallat dájna ássjijn. Ájggemierre ådå såbådimijn barggat le jagev ragátmáno rájes 2012. Tjåhkanibme Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime barggojuohkusin la biejaduvvam basádismánnuj 16.bve 2012, kl 10-15.Tjåhkanibme ásaduvvá Rica Victoria Hotellan Oslon. Gåhttju boatsujæládusáj ságastallamijda Ájnas dokumenta Ájnas dokumenta Dánna gávna tjállagijt ja tjåhkanimgirjijt mij guosská Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnå bargguj. Guláskuddamjavllamusájt gávna “Ájnas dokumenta” vuolen tjoahkkebielen vuolemusán. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Áltá 2013 aktijvuohta / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget 08. njoktje 2013 Sámedigge Áltá 2013 konferánsav guossot ja le teknihkalasj ásadiddje. Duodden vásstet Sámedigge kulturprográmmas ja side-eventajs konferánsan. Sámedigge fállá åbbålasj diedojt konferánsa birra, ja konkrehta diedojt dan praktihkalasj tjadádime birra. Jus sidá ienebut diehtet sisano ja prosessa birra konferánsa åvddåla jali madi le jådon, de máhtá válldet aktijvuodav rijkajgasskasasj koordinerimjuohkusijn (Indigenous Global Coordinating Group). John B. Henriksen Rijkajgasskasasj åvdåstiddje john.henriksen@samediggi.no Hege Fjellheim Riektáj ja rijkajgasskasasj ássjij åssudakdirektørra +47 78 47 40 47 hege.fjellheim@samediggi.no Álggoálmmugij rijkajgasskasasj koordinerimjuohkusin (GCG) li åvdåstiddje iesj guhtik álggoálmmukguovlojs væráldav miehtáj. GCG:a præssaulmutja Sámedigge ja Sáme dájddárráde li sjiehtadamDájddársjiehtadusáv jahkáj 2020 – Sáme dájdda ja sáme dájddára li ájnnasa sáme sebrudagá tjalmostahttemis ja åvddånahttemis, ja mån lav ávon ja mihá gå sáme dájdda maŋemus jagijt la åbbå vuohkásit tjalmostahteduvvam, goappátjagá bájkálattjat, nasjonála dásen ja adjáj rijkajgasskasattjat, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen. Dájddársjiehtadusá rámma l 8 570 000 kråvnå, mij la 220 000 kråvnå lasádussan. Rudá li vuoroduvvam Sáme dájddárráde ja dan gudá dájddárorganisasjåvnå doajmmaj ma li tjanádum dájddárrádáj. Vuorodum li aj rudá dájddafoanndaj ja vuosádusdivudij. Aktisasjbarggoguojme li aj sjiehtadam sjiehtadusán sjiehtadam jut sihti vuorodit ja ienep rudájt dájddárstipendajda biedjat. Aktisasjbarggoguojme li vijddásappot sjiehtadam aktisasjbargov åvddånahttet, ja dálla li barggamin aktisasjbarggosjiehtadusáv nielje jahkáj sadjáj oadtjomin. – Aktisasjbarggosjiehtadus Sámedikke ja Sáme dájddárráde gaskan mijá dájddárijda stuorra vájkkudimfámov åvddånibmáj sáme dájddaviessoma gáktuj vaddá, ja la siegen sáme dájddaj ja sáme dájddárijda buorre rámmaævtojt láhtjemin, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen. Gatjálvisájda vássstedittjat jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Henrik Olsenijn, +47 907 75 219 Gålmås Gållegiella bálkáv vuojtti / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget Sámegielåhpadiddje ja dutke Mikael Svonni, tjálle Kerttu Vuolab ja lullesámegiela åhpadiddje Seija Sivertsen oadtju dán jagásj giellabálkáv Gållegiella. Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo ja Suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner sávvaba vuojttijda edna vuorbev bálkájn. -Dán jagásj gålmmå Gållegiella vuojtte li viehkedam ja ájn viehkedi sámegielav nannit. Iesjgeŋga láhkáj li sámegielav åvdedam. Sij li buorre åvddågåvå gájkajda gudi sámegielas berustip, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner. Giellabálkká le álgaduvvam Vuona, Svieriga ja Suoma minisstarijs gudi sáme ássjij åvdås vásstedi ja dáj lándaj sámedikkepresidentajs. Nuorttarijkaj Gållegiella-bálkká ulmme le sámegielav åvdedit, åvddånahttet ja bisodit Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Bálkká juohkka nuppát jage vatteduvvá ja vuostasj bále jagen 2004. Bálkká stuorrudahka le 15 000 euro. -Sámegiela li dætto vuolen dáj lándaj oajvvegielajs. Sámegiela boahtteájgge le dan duogen jut giella aneduvvá ja vuojnnu nuorttarijkajn, ja danen le nuorttarijkaj giellaaktisasjbarggo ájnas gå galggá sámegielav boahtteájggáj sihkarasstet. Giellabálkká Gållegiella galggá viehkken sámegiela stáhtusav låpptit, ja sávvap vuojtte ietjasa ájnas bargojt joarkki, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Pekka Sammallahti le Gållegiela nammadusá åvddåulmusj. Nammadus tjielggidusánis tjállá ierit ietján: Mikael Svonni bálkáv oadtju suv guhkesájggásasj bargo åvdås nuorttasámegielajn svieriga bielen. Svonni le nuorttasámegielav moatte láhkáj åvdedam, ja suv giellabarggo le læhkám viehka ájnas nuorttasámegiela åvddånahttemij Svierigin. Kerttu Vuolab bálkáv oadtju suv guhkesájggásasj bargo åvdås nuorttasámegiela tjáppagirjálasjvuodajn. Nammadusá mielas Vuolab sierraláhkáj ánssit bálkáv danen gå le valjes báhkoboanndudagáv bisodam ja åvddånahttám nuorttasámegielan. Seija Sivertsen oadtju Gållegiella-bálkáv danen gå iellemájge miehtáj le lullesáme gielav, kultuvrav ja sebrudagáv åvdedam. Gållegiella juollodibme tjadáduvvá nuorttarijkaj minisstarij ja sámedikkepresidentaj tjåhkanimen Helssegin bierjjedagá 21.11.14 Ienep diedo: Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo, + 47 971 29 305 Guhkás lip ållim, valla ajtu le vil váttsos / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 08. njoktje 2013 Gå uddni sjnjuktjamáno 8. biejve ávvudallap rijkajgasskasasj nissunbiejvev ja 100 jage nissunij jienastimriektáj Vuonan, de le ájnas mujttet vájku lip guhkás ållim, de le ajtu vil váttsos, javllá sámedikkepresidænnta Egil Olli. - Ájgij tjadá le sáme sebrudahka læhkám dásseárvvusasj sebrudahka, gånnå nissunijn le guovdásj roalla læhkám. Tjuohte jage dássta åvddåla vuojnijma dav duola dagu sáme åvddånissuna Elsa Laula Renberg bargo tjadá. Uddni máhttep dásseárvov gåvvidit Sámedikke sjiervvejuogadime baktu. Miján le álmmukválljidum tjoaggulvis gånnå 49 % li nissuna ja 51 % li ålmmå, javllá presidænnta Egil Olli. Sån vijddábut dættot vájku sáme sebrudahka le guhkás ållim de ep la ájn gåggu galggap, lehkus dal ietjama rijkan jali rijkajgasskasattjat. - Dásseárvvo le juoga man åvdås ep goassak galga hiejttet barggat parlamænntan, sebrudahkan ja guojmmealmatjin. Sávav gájka nissunijda vuorbbe biejvijn, låhpat presidænnta Egil Olli. Guhka váttsos Rádeájras Vibeke Larsen oassálasstá vuona delegasjåvnnåj AN:a nissunkommisjåvnån (CSW) ja nissunbiejvev New Yorkan ávvudallá. Vuona delegasjåvnån le sån åvdedam álggoálmmuknissunij hásstalusá gå galggá dierredimev nissunij vuosstij hieredit. Sámedikke ájalvisá milta oajvvadij Vuodna Álggoálmmuktjielggidusáv fáron válldet nissunkommisjåvnå loahppadokumenntaj. - Dierredibme le vuogas vuohke gå galggá nissunijt sjávvunahttet ja hæssodit. Ietjasa jienav låpptit ja gullut mierkki fábmo. Ja galle le sijájs gudi e nissunijt ane ålles, iesjrádálasj ulmutjin, sihke bájkálattjat ja væráltvijddásattjat. Danen le ávvosáhka gå sjielvvi nissunijbiejven besav subtsastit jut dálla vuojnnet vijddásit guorras dasi jut álggoálmmuknissunij riektá suodjalibmáj galggá sierraláhkáj dættoduvvat, javllá Vibeke Larsen New Yorkas. Sámedigge oassálasstá aj álggoálmmuknissunij værmádagán CSW:an. Dánna barggá dan vuoksjuj jut álggoálmmugij nissunij hásstalusájt galggá fáron oadtjot loahppadokumænntaj. - Álggoálmmuknissuna berusti rasismav åvdedit sivvan dierredibmáj, álggoálmmuknissuna gejt oajválattja ja militerra dierredi aktan nissuna gudi hæhttuji gierddat doaro ja mijnaj diehti. Moaddásijn le aj dakkir dille jut álggoálmmukguovloj nuoskodime diehti vahágahteduvvi sij gudi li iesselissan ja sijá máná. Moatten álggoálmmuksebrudagán ælla lága jalik riektásystema ma li dågålattja nissunijt várajda válldet. Navti álggoálmmuknissuna viehka gássjelis dilláj båhti. Moaddása dájs nissunijs ietjasa ja fámilja hekkajn pánntan álggoálmmuk- ja nissunriektájt åvdedi. Rádeájras Vibeke Larsen låhpat dajna jut mij gudi lip álggoálmmuk avta værálda boandámus rijkajn beras lulujma ietjá álggoálmmugij åvddånahttema ja riektáj åvdås barggat, dásseárvvosuorgen aj. - Miján li riektá ja bessap álkkádusfálaldagáv ávkkit ma ietjá álggoálmmugijda le dåssju niehkon. Danen galggá Sámedigge barggat dan vuoksjuj jut nanni álggoálmmuknissunij sajev ja fámov rijkajgasskasattjat. Aktijvuohta: Rádeájras Vibeke Larsen , tlf. +47 941 30 116 Sámedigge l Vuona biele sáme álmmuga parlamænnta, ja daj almulasj dievnastusáj háldadusásadus ma sáme sebrudahkaj guosski. Sámedikken li birrusij 150 bargge ja sámegiella l oajvvegiellan. Sámedikken li barggosaje Hábmerin, Gáivuonan, Guovdagæjnon, Kárášjågån, Dielddanuorin, Snåasen, Tråmsån ja Unjárgan. Háldadusá åvdåsvásstádus ja dahkamus la dievnastit politihkalasj dásev, ja vájkkudit sáme kultuvra, gielaj ja sebrudakiellema suodjalibmáj ja åvdedibmáj. – Ráddidusá budsjæhttaárvvalusás ælla saje ådå vuorodimijda, sáme dávvervuorkájn ælla ressursa Båastede-prosjæktaj ruoptus åttjudit sáme kulturdávverijt ma li vuorkudum Vuona dávvervuorkájda, javllá sámedikkeráde sebrulasj Henrik Olsen. Miján la aj stuorra dárbbo ådå oahpponævojt gájkka gålmå sámegiellaj åvddånahtátjit. Ållagasj la dárbbo digitála oahpponævojda, javllá Olsen. Sámedikkeráde l dudálasj gå Sámedikke vuorodime sáme biggimprosjevtajda la juollodimijt oadtjum. Saemien Sijte la oadtjum juollodimev ådå huodnahij ja pládna ådå huodnahij Beaivváš teáhterij la aj nammadum stáhtabudsjehtan. Sámedikkeráde l aj dudálasj gå Vuona Kulturfoannda l nannidum 2 millijåvnåj kråvnåj vuododittjat ådå årnigav sáme girjálasjvuodav dárruj jårggålittjat ja ienep gaskostibmáj sáme girjálasjvuodas. Dat sihtá javllat sáme girjjetjálle bessi ienep girjijt vuobddet. Ráddidus árvval juollodit 2,6 prosænnta lasádusáv Sámediggáj , valla merustaládum haddelassánibme la 2,7 prosænnta. Sámedikkeráde Henrik Olsen javllá ij galga dan diehti tjierrot, valla vilá li stuorra ærádusá mijá hásstalusáj ja daj rudáj gaskan majt oadtjop sáme sebrudagáv åvddånahtátjit. Madi viesátlåhko Vuonan gájkkásattjat la lassánime, dadi viesátlåhko sáme guovlon la bissánam, ja vuojnnet barggosajijs binnu. Jus galggap sáme sebrudagájt nannit luluj Sámedigge oadtjot ienep rudálasj fámojt hásstalusájt duostutjit, javllá Olsen. Præssadiedádus / Sámedigge - Sametinget Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan. 39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage. Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet. Mujte biejvijt guovvamáno 4. ja 5. biejvij 2020, gå dalloj Šoop Šoop - Sámi Design Days 2020 ásaduvvá Tråmsån. Šoop Šoop galggá liehket ådå ariednán sáme hábmedibmáj ja æjvvalimsadjen hábmediddjijda, bivtasbuvtadiddjijda, dábálasj duodjárijda ja oasstijda. – Mij hæhttup sáme buktagijt ienebut sadjihij ietjá viesádijda dahkat, danen gå dasi la dárbbo. Sæmmi båttåv galggap viehkedit máhtudagájn sáme kultuvra birra, javllá sámedikkeráde æládussaj Silje Karine Muotka. Sámi Design Days ásaduvvá guovten biejven. Vuostasj biejve, guovvamáno 4. biejve, sáme hábmediddje ja buvtadiddje æjvvali oasestiddje måvttårámbuvda, goahtegálvvooassása, gallerijja, dávvervuorká jnv. Maŋep biejve, guovvamáno 5. biejve, sáme vidnudagá oasstijt æjvvali. Dát galggá ariednán buvtadiddjijda liehket ietjasa vuosádallat márnánij mij la ájn vil stuoráp gå bájkálasj márnán masi ienemusá vuobddi, ja sijá tjalmijt rahpat gudi Sámeednama ålggolin årru, sáme buktaga li ienep gå gápte ja nijbe. Oasstijda sjaddá sadjen gånnå bessi sáme buktagijt turisstarámbuvdaj ålggolin oasestit, gå dajn álu li oasen nissaj ja trållåj siegen. – Gå buorre buktaga tjoahkkiduvvi sáme hábmediddjeoassásij gånnå oasste sierra låbijn jur avtan biejven bessi, ja dábálasj oasste maŋep biejve, la åbbå buorre gå ussjol ietjas buktagij væráldij jåvsådit. Ájnas la sáme hábmediddjen/duodjárin diedulasj válljimav dahká gånnå ja makkir aktijvuodan ietjas buktagijt vuosádallá, javllá duodjár Ove Stødle Billávuonas. Sæmmi bále gå tjadnusa nanostuvvi, gåsi sábmelasj gullu, sjaddá ienep dåhkkidibme sáme kultuvrraj ja dat ienebut vuojnnu, ållagasj TV:an ja musihkkasienan, de mihásvuohta sjaddá sáme identitiehtamerkajt guoddemis biktasij, hervajn ja goahtegálvojn. – Paradoksa le gå kvalitiehttabuktaga bájkálasj sáme hábmediddjijs ja buvtadiddjijs Vuonan ælla sadjihin viesádijda e ga rámbuvdajda ålles rijkan. Ájgge l láddam profesjonálla arienáv dagátjit mij sadjihij dahká sáme hábmedimev ja kvalitiehttaduojev gájkka rámbuvdajda ja oasstijda, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka. Šoop Šoop 2020 galggá aj viehkedit vaj buvtadiddje ja oasste oadtju máhtov sáme identitiehtav ja kultuvrav háldadimes kommersiálla dilen. Dát buktá dádjadusáv jut sáme kulturåvddånbuktema galggi åvdeduvvat árvulasj vuogij milta, duola dagu jut árbbedábálasj gápte tjuovvu familjav ja gåsi ulmusj gullu, valla sáme hábmedimobjevta dagu tjiebetlijne, biktasa ja herva li sadjihin juohkkahattjaj. Dát galggá viehkedit máhtov oablodahttet rámbuvdajda ja oasstijda gudi balli «boasstot» dahkamis gå sáme gálvojt oasesti, sæmmi gå la viehkken vaj sáme hábmedimbuvtadiddje mihásvuodas vuojnni ietjasa buktaga moattelágásj oasstijn duot dát kultuvras. Sámedigge l bargadahttám Árvu:v, Være:v ja Kreativ Industri:av åvddånahtátjit Šoop Šoop 2020:av. Dá li vidnudagá majn goappátjagá li nanos tjanástagá hábmedimfáhkaj ja sáme identitiehttaj ja kultuvrraj. Ienep diedo, guládalá: Sámedikkijn sámedikkeráde Silje Karine Muotka baktu, telefåvnån 984 87 576, jali rádevadde Kirsten Østby baktu, telefåvnån 78 47 41 08 Guollimriektá / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget Sámij riektáj mera resursajda láhkadibme ja dåhkkidibme le læhkám ájnas ássjen Sámediggáj dallutjis gå Sámedigge álgaduváj. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedigge sihtá: Sámedigge dálla barggá dáj vuoksjuj: Finnmárkolága bargon lidjin konkrehta guolastusnjuolgadusá ájnas fáddan riektákomitea rádádallamin. Finnmárkolága giehtadallama boados lij Stuorradigge mierredij: ”Stuorradigge gåhttju Ráddidusáv nav ruvva gå máhttelis sámij ja iehtjádij guolimriektájt meran Finnmárko ålggolin, dánna aj unnemus kvotav vantsajda vuolel lågev mehter guhkkudagá, ja tjuovvoliddje ássjev dán birra Stuorradiggáj buktet.” Ævtod.O. nr.80 (2004-2005) ieneplåhko javlaj ”gatjálvisá ma sáme guovloj merraguollimij riektájda ja háldadibmáj li vijddát ja moaddi tjielgadum, sierraláhkáj 1990-2001 ájggudagán” . Ienplåhko jårkij ahte “ieneplåhko oajvvadusá milta ij [máhte] hilggot ahte sihke álmmukriektán ja Vuona riektán e gávnnu lájddistime váj sierraláhkáj vielet merrasámij guovlo guollimháldadusá hábbmimav ja dåjmav. Udnásj dile gáktuj ij le tjielgas gåktu dá berustime vuohkasamos vuoge milta galggi doajmme guollimháldadusán vuoroduvvat” . Ráddidus gåhtjoj Guolástus- ja merragáddedepartementav bærrájgæhttjat ahte Stuorradikke gåhttjommærrádus tjuovoduvvá. Sámedikke rádádallamij maŋŋela nammadij Guolástus- ja merragáddedepartemennta ássjedåbddenammadusáv – Merragáddenammadus – mij prinsihpalasj vuodo milta galggá tjielgadit sámij ja iehtjádij guollimriektájt Finnmárko ålggolin. Merragáddenammadus tjielgadusástis åvdedij, VAT 2008: 5 Guollimriektá meran Finnmárko ålggolin. Sámij riektáj mera resursajda láhkadibme ja dåhkkidibme le læhkám ájnas ássjen Sámediggáj dallutjis gå Sámedigge álgaduváj. Lågå ienebuv Lågå ienebuv Lågå ienebuv Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan. 39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage. Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet. Nammadus galggá nannit sámegielav / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget – Hæhttup nannit sámegielajt ja nanostuhttet buorre dievnastusájt sáme álmmugij, javllá Suohkan- ja ådåstuhttem minisstar Jan Tore Sanner. Uddni sån vuodot almulasj nammadusáv mij galggá tjadádit ja gæhttjat udnásj årnigijt, dåjma ja njuolgadusá ma gulluji sáme gielajda Vuonan. – Sámegiela li rasjes dilen. Vuojnnep dálásj njuolgadusá e hieba udnásj sebrudahkaj ja máhtudahka vádnu, javllá Sanner. Sámelága giellanjuolgadusá, ma mierreduvvin jagen 1990, merustalli sáme giellaaddnij rievtesvuodav adnet sámegielav almulasj oajválattjaj aktijvuodan. Dat rájes gå giellanjuolgadusá mierreduvvin jagen 1990, le årrum stuorra rievddama almulasj suorgen organiserima hárráj. Duodden li sáme jåhtåm tjoahkkebájkijda ja stuoráp stádajda, udnásj háldadusguovloj ålggolij. Danen la dárbbo åbbålasj árvustallamij sámegielaj njuolgadusá hárráj. Dárbbo l aj juogadit åvdåsvásstádusáv Sámediggáj ja iesjgeŋgalágásj almulasj háldadusájda – Hæhttup ådåstuhttet njuolgadusájt ja dåjmajt váj hiehpi ietjama sebrudahkaj, ja sjaddi anedahtte ja hiebadahtes tjoavddusa, javllá Sanner. Sån vuoset dárbov njuolgadusájda, årnigijda ja dåjmajda ma doarjju giellaanov ja åvddånimev. – Mij lip aktan Sámedikkijn dahkam buorre bargov nammadusá ásadimijn. Ávon lav gå dán bargon bessap oasev válldet ulmutjij buorre máhtudagáj ja moattelágásj åtsådallamij, javllá Sanner. Sámedikkepresidænnta, Aili Keskitalo la ávon gå dal vuododuvvá almulasj nammadus gut galggá guoradallat láhkatjuohkkev dåjmajt ja årnigijt sámegielaj hárráj. – Sámedigge álgadij dájna bargujn dan diehti gå mij lip vuojnnám dárbov nanostuhttet ájnegis ulmutjij rievtesvuodav adnet sámegielav bæjválasj giellan, degu mánnágárden, skåvlån, gå la dárbbo varresvuodadievnastusájda ja dábálasj almulasj etáhtaj aktijvuodan. Dárbbo l guoradallat barggovuogijt gå galggá nanostuhttet sámegielaj boahtteájgev, javllá Keskitalo. Sámegiela addnem ja máhtudahka målssu iesjgeŋgalágásj giellaguovloj ja suohkanij gaskan. Nammadus galggá árvustallat hiebalasj tjoavddusijt ma giehpedi ja vieledi suohkanij sierralágásj hásstalusájt ja dárbojt Nammadus biedjá dættov årnigijda ja dåjmajda ma bádtjiji suohkanijt bisodittjat barggijt sámegielmáhtudagájn, ja dan láhkáj måvtåstuhttet ulmutjijt oahppat sámegielajt ja adnuj válldet. Ja dan láhkáj bisodit suohkanijt ja ietjá dievnastusájt giellamáhtudagájn. Gåhtjodusáv majt Sámedigge ja Ráddidus li dahkam, vuoset dát la ájnas ja dárbulasj barggo majt nammadus galggá ållidahttet. Suohkan- ja ådåstuhttem minisstar, Jan Tore Sanner ja Sámedikke presidænnta, Aili Keskitalo sávvaba vuorbev bargujn. Nammadusá ájrrasa li: Vuododum fylkkamánne Råmsån, Bård Magne Pedersen (njunnjusj), Tråmsså Sunnde Sis-Finnmárko Diggeriektán, Finn Arne Selfors (nammadusá sadjásasj), Deatnu Nammadus galggá åvddånbuktet diedádusáv åvddål guovvamáno 15.b. 2016. Nannit sáme fálaldagájt Oslon. Sámedigge ja Oslo suohkan sihti sáme fálaldagájt nannit oajvvestádan sierra... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Boahtteiggi kulturpolitihkka / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 27. njoktje 2012 Sámedigge sihtá vuojnojt oadtjot dájddárijs ja kultuvrrabarggijs, danen gå kultuvrrabargo hábbmim le jådon. Sámedigge ásat Dájddárkonferánsav tjaktjaj mij sjaddá æjvvalimsaje gånnå bæssá vuojnojt buktet, dagástallat ja dájdav vuosedit. Sámedigge le kultuvrradiedádusáv dahkamin mij galggá tjielggit Sámedikke boahtteájge kultuvrrapolitihkav. Dan aktijvuodan ásaduvvi moadda tjåhkanime gånnå bæssá vuojnojdis buktet. Åvdemus æjvvalimsadje sjaddá Dájddárkonferánssa mij tjadáduvvá sámediggevieson Gárásjågån ragátmánon. - Dát le vuostasj bále Sámedigge dájddárkonferánsav ásat, javllá Larsen gen mielas le viehka ájnas vuojnojt oadtjot dájddártjiehpijs. Dán ájnas bargguj sihtá Sámedigge guládallat nav moaddásij dagu vejulasj, kultuvrraberustiddjij, ásadiddjij ja kultuvrrabarggij. - Galggap aj muhtemij guossidit, unnep tjåhkanimijt tjadádit váj oadtjop nav ållo ájádusájt dagu vejulasj, låhpat rádeájras Vibeke Larsen Aktijvuohta: Rádeájras Vibeke Larsen , tlfnr: +47 941 30 116 Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Sámedikken le badjásasj åvdåsvásstádus åbbålasj tjuovvolimes ja bagádallamis gájkka plánajs, vájkkudimguoradallamijs ja mærrádusájs ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev mij guosská luonndovuodov nannitjit sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellemij. Dát le pládna- ja tsiekkaduslága milta. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Sámediggediedádus areálla- ja biráspolitihkas – Bivddim árvvalusájda Sámediggeráde sihtá árvvalusájt sámediggediedádussaj areálajs ja birrasijs.... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Sámedikke ájggomussan le: Sámedigge barggá dálla dáj ássjij: Sámedikke åvdåsvásstádus Sámedikken le badjásasj åvdåsvásstádus åbbålasj tjuovvolimes ja bagádallamis ietjas plánimbagádusá gáktuj. Sámedikke plánimbagádusá milta oassálasstá Sámedigge ájnas diedoj plánima gáktuj pládnafábmudagáj gáktuj. Sámedigge vaddá javllamusájt ja buktá aj vuosteldimijt suohkanplánaj areállaåsijda ja regulerimplánajda. Sámedigge máhttá aj åvdedit vuosteldimijt konsesjåvnåj ássjegiehtadallamijn tjátjádakregulerimlága, energijalága ja tjáhtjeresurssalága milta, ja Sámedigge máhttá gájbbedit guovlloplánajt Birássuodjalimdepartementa giehtadallamij jus plána ålgusti jali e bærrájgåtse berustimijt ma li ájnnasa sáme kultuvrraj ja æládusájda. Duv vájkkudime Sámedikke bargon fysihkalasj plánimijn li bájkálasj diedo ja dádjadusá ájnnasa Sámedikke árvustallamijn ja javllamusájn. Pládna- ja tsiekkaduslága milta li aj suohkana vælggogisá sihkarasstet dåjmajt nannitjit almma oassálasstemav gånnå ulmmen la oadtjot diedulasj guorrasimev njuolgga vájkkuduvvam sáme berustimij ja bájkálasj sebrudagáj. Árrat åvddånbuktet tjielgga vuojnojt oajvvadusájda ja dåjmajda le ájnas guládibmáj ja vaj Sámedigge máhttá vuojnojt tjuovvolit. Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010. Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav. Sámedikke plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav. Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Sámedikke ållestjåhkanibme galggá giehtadallat oajvvadusájt rievddadimijda Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnnåj javllamáno álgon. Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo javllá barggojuohkusa oajvvadus le buorre vædtsak åvddånahtátjit ælloguohtomav rájaj rastá Vuona ja Svieriga gaskan. Jagen 2012 ásadin Vuona ja Svieriga Sámedikke, Vuona ællosámij rijkkalihtto (NRL) ja Svieriga sámij rijkkalihtto (SSR) barggojuohkusav mij galgaj buktet oajvvadusájt rievddadimijda ælloguohtomkonvensjåvnnåj. Vuona Sámedigge le bargov jådedam. Juohkusa jådediddje le åvdep rádeájras Ellinor Marita Jåma Åarjel-Saemiej Gïelhes. Lahka aktijvuohta gájkaj Gájkka tjielde Vuona ja Svieriga bielen lidjin gåhtjodum buvtátjit árvvalusájt bargguj. Diehtojuohkema åvddånimes li biejadum Vuona Sámedikke værmádakbielijda. Duodden ásaduváj seminárra Stjørdalan tjieldijda ma guoskaduvvin. Semináran lij dagástallam barggojuohkusa oajvvadusájs. Tjielde ma lidjin lahkalakkoj juogeduvvin juohkusijda ja aktisattjat barggin hásstalusáj aktanbarggomahttelisvuodaj birra ietjasa dáfon. -Barggojuohkusa ulmme le læhkám válldet várajda sáme ællosujtov rádjáguovlojn, ja dan diehti le læhkám ájnas válldet divna oassálasstijt sæhkáj dan bargon, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Ij lim liehket máhttelis tjoavddet hásstalusájt rádjáguovlojn vijdes sámij oassálasstema dagá, javllá Keskitalo. Moadda hásstalusá Barggojuohkusa bargo baktu le sjaddam tjielgas ællosujton Vuona ja Svieriga rájáj rastá li moadda stuorra hásstalusá, nåv gå buojkulvissan vánes tjielgasvuohta rievtesvuodaj hárráj, urudisáj vahága, areállagártjedibme ja ådå konvensjåvnnåguovlo. -Konvensjåvnnå ij gudik gåktuk tjoavde divna hásstalusájt ma li ællosujton rádjáguovlojn. Dan diehti le ájnas tjalmostahttet dájt hásstalusájt stáhta oajválattjajda Vuonan ja Svierigin, ja dav de sihtap dahkat, javllá Keskitalo. Nanni aktisasjbargov Barggojuogos oajvvat tjieldijn le máhttelis ásadit aktanbarggosåbadusájt ma máhtti tjoavddet árggabiejve hásstalusájt ællosujton rájáj rastá, buojkulvissan areállaanov. Barggojuogos aj oajvvat majna vuogijn rijdojt tjoavddet Vuona ja Svieriga tjieldij gaskan. -Sáme barggojuohkusa oajvvadusá li buorre ja konstruktijvva árvvalusá Vuona ja Svieriga ráddidusájda, javllá Keskitalo maŋemusát. Pládna- ja tsiekkadusláhka / Sámedikke pládnabagádus / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010. Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav Pládna- ja tsiekkadusláhka Pládna- ja tsiekkadusláhka Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga konsulterimij baktu ådå pládna- ja tsiekkadusláhkaj jagij 2006-2007. Láhka bådij fábmuj jagen 2009. Muhtem guovdásj elementa pládna- ja tsiekkaduslágan Sámediggáj li: Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedikke ållestjåhkanibme åvdep vahko moalgedij jut sávvá varresvuodaværmádagá ásaduvvi, ma máhtti goappátjagá varresvuodabarggijt organisierit ja viehkedit åvddånahttemin avtaárvvusasj varresvuodadievnastusájt. – Ávot luluv sávvat julevsáme varresvuodaværmádahka dán tjavtja ásaduvvá, ållagasj gå ådå Hábmera suohkan vuododuvvá, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Sámedigge vuojnná dárbov dasi, sáme varresvuodabargge li vuohkásit organisieridum goappátjagá nasjåvnålattjat ja bájkálattjat. Sámedikke ållestjåhkanibme åvdep vahko moalgedij, dakkir sáme fáhkaværmádagájt ásadit luluj vuoroduvvat sáme guovddaguovlojn. Oarjjelsáme guovlon li sáme varresvuodabargge iehtjasa organisierim ja sij sihti prosjevtajt tjadádit ma galggi fállat avtaárvvusasjvuodav varresvuodadievnastusájn. Ásadime fáhkabirrasijt ja værmádagájt sáme guovddaguovlojn, sjaddi sáme sebrudagá dárbo vuodon avtaárvvusasj varresvuodadievnastusfálaldagájda. – Mij vuojnnep jut goappátjagá vuodovarresvuodadievnastusán ja sierravarresvuodadievnastusán li stuorra hásstalusá gå galggi fállat avtaárvvusasj varresvuodadievnastusájt sáme viesádijda. Julevsáme varresvuodabargge lulun oahppat dassta mij la ásadum oarjjelsáme guovlon ja muodugasj værmádagáv ásadit, javllá Mikkelsen. Sámedigge ja Varresvuoda Nuortta barggi stuoáp åvddånahttemprosjevtajn mij galggá gárvedit sáme varresvuodadievnastusájt nasjåvnålattjat. Guovdásj premissan prosjevtan li sáme varresvuodabarggij vádne. Sæmmi bále ådå Hábmera suohkan vuododuvvá, gånna da sæmmi hásstalusá gávnnuji. Mikkelsen javllá sáme varresvuodabarggevánesvuohta la akta hásstalus, ja danen hæhttu bærrájgåhtset jut sijáv mávsulasj ja hiebalgis vuoge milta adná. – Sáme varresvuodabargge hæhttuji iehtja siegen liehket premissajt dási dahkamin, dajnas gå sij sjaddi guovdátjin duohtan dahkamin avtaárvvusasj varresvuodadievnastusá. Daj premissaj gáktuj ma li miján nasjåvnålattjat ja bájkálattjat, lulun julevsáme varresvuodabargge værmádagáv ásadit mij máhttá viehkken ja aj premissavadden liehket. Mikkelsen sávvá ienep struktuvrajt ja rámmajt buorisboahtemav sáme varresvuodasuorggáj ja ávvudallá aktisasjbargguj julevsáme varresvuodaværmádagájn. – Mij dárbahip ienep struktuvrajt sáme varresvuodadievnastusáj hárráj, ja julevsáme varresvuodaværmádahka luluj máhtudagáv buktet mav mij Sámedikken aj dárbahip. Sámedikke bieles la tjielgga moalgedibme ållestjåhkanimes jut mij hæhttup sadjihij oadtjot ienep værmádagájt ja dav galggap sámedikkeráde bieles gåtsedit, låhpat sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsen, tlf. +47 917 42 161. Sámedikkeráde Mariann Wollmann oassálastij værálda stuorámus biebbmooassásij, Grüne Woche, rahpamij. - Dá biebbmooassása vaddi sierra máhttelisvuodajt sáme biebmov åvddålijguovlluj tjalmostahtátjit, javllá Magga. - Mån lav tjaŋgas gå sáme æládusbargge ja åvdåstiddje dan jage biebbmooassásijda oassálasstin. Dát vuoset sáme biebbmokultuvra ja mannoæládusá árvvo la nasjåvnålasj dássáj låpptidum. Dassta mij mihástallap, javllá sámedikkeráde Mariann Wollmann Magga, gut oassálastij biebbmooassásij rahpamijda ådåjakmáno 20. biejve. Ednambarggo- ja biebbmominisstar Jon Georg Dale aj oassálastij biebbmooassásijda. Sierra biebbmokultuvrra Nuortta-Vuodna ja sáme biebbmobuvtadiddje li oassásijda vihtta jage maŋŋálakkoj oassálasstám gitta dijmásj rádjáj. Sámedikkeráde mielas dat vuoset, sáme biebbmokultuvrra la sierralágásj mijá rijkan, mav Sámedigge diedulattjat sihtá ávkástallat vuorodime biebmov vijddásappot gárvedit. - Mån vuojnáv stuorra máhttelisvuodav ållagasj gå sáme ájvvanisá ienebut sadjihin oasstijda sjaddi, aktijvuohta biebbmovuorodime ja mannoæládusá gaskan goappásj æládusájt nanni, javllá sámedikkeráde Mariann Wollmann Magga. -Mijá mielas li rámmpomin oassálasstijt Ellinor G. Utsi Davvi Siidas ja Eva Nordfjell Rørosreinas, gå såj bivddiduvvaba biebbmominisstaris Ráddidusá vuorodibmáj bájkálasj biebbmuj ja mannoæládussaj, javllá Magga. Æládusorganisasjåvnnå Vuona Boatsojsámij Rijkalihtto jådediddje Ellinor Marita Jåma baktu oassálastij æládusrájadussaj. Sihtá sáme biebmov gaskarijkalattjat dåbddusin dahkat Sámedigge le 2017 vuorodam åvddånahttet biebbmoájvvanisájt sáme guovlojs. - Mij aj oassálasstep aktisasjbargguj åvddånahttemin stuoráp biebbmoprosjevtav mav Innovasjon Norge jådet. Visjåvnnå le dahkat Nuortta-Vuonav gasskarijkalattjat dåbddusin biebbmoguovllon dahkat, ja mån doajvov máhttep oajvveprosjevtajn dán jage joarkket. Doajvov máhttep lasedit vijddásap gárvedimev, - boatsojæládusán, ednambarggoæládusán ja guollimæládusán ja gájkajn majt luonndo fállá, dasi li stuorra máhttelisvuoda, låhpat Magga. Ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mariann Wollmann Magga, mobijlla +47 977 02 350 Oassálaste hábbmit aktan ietjá mánáj ja nuoraj ålles væráldis / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget 14. njoktje 2013 Máná ja nuora dajs gietjav álggoálmmukguovlojs hasoduvvi sáddit gåvåv ietjas niehkohyhtos. Aktisasjbarggo vuoseduvvá biehtsemánon álggoálmmukkonferánsan Arktisin: ÁLTÁ 2013. 800 guossididdje ålles væráldis båhti nuortas oassálastátjit “rijkajgasskasasj gárvediddje álggoálmmukkonferánssa álggoálmmugij væráltkonferánssaj”. Duogásj 800 máná ja nuora ålles Finnmárkos ja Frankrijkas li juo sáddim gåvåjt dájddaprosjæktaj mij åvddåla le Frankrijkan læhkám dájddárguoktá Josée Coquelin ja Laila Kolostyák baktu. Prosjekta dálla joarkká váj máná ja nuora ålles væráldis gåhtjoduvvi. Sáddidum gåvå aktij biejaduvvi aktisasj installasjåvnnåj mij galggá álggoálmmukkonferánsa delegáhtajt sávvat buoris boahtem. Tiemá Juohkkahasj dárbaj suodjalimev, jasskavuodav, dåhkkidimev ja aktijvuodav. Suodje mijáj dárbojda Desik dálkke buorrán. Mannávuoda dago Dagádum dassta majt gávnni. Juohkka lágásj dálkkádagán. Juohkka birrasin. Mijá vuostasj ájalvis sijdas. Hyhtto oadtju mijáv niegadittjat. Máná ja nuora juohkka álldarin gåhtjoduvvi gåvåjt dahkat ietjasa tiemá milta. Besa materiálajt ja teknihkav friddja válljit. Juohkka gåvån galggá stuorrudahka 15 cm x 15 cm. Ájggemierre gåvåjt sáddit le vuoratjismáno 26. biejve 2013. Gåvå diehki sáddiduvvi: ÁLTÁ 2013 Mari Bottolfsen baktu, Alta videregående skole, Skoleveien 15, 9510 Alta, Norge Ávvudallap dijá gåvåjt oadtjot, åvddålgiehtaj edna gijtto Bovdehus_Julevsami.pdf Slávggi ádjájuoksaslávgájn / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sámediggeráde le mierredam Sámedigge galggá oassálasstet Finnmark Priden. Bårggemáno 15. biejve svahtjá dan diehti ádjájuoksaslávggá, mij la ájnas gåvåstahka homofijlaj rievtesvuohta- ja identitehttarahtjamusán, Sámedikke huodnaha ålggolin Karásjjågån. - Muv mielas hiehpá buoragit almodit dáv gassko EuroPride-ávvudaládij Oslon. Lávvodagá galggá liehket sáme oasse parádan, ja muhtem vuosstemoallánagá ma li ilmmum sámij bieles vuoset miján la soames barggo dahkat åvddål oadtjop ålles dåhkkidimev vinjo vuoges ja identitehtas sáme sebrudagán, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Olsen javllá Sámedigge sihtá viehkedit vaj vinjo sáme oadtju viessot rabásvuodan ja mihásvuodan. – Álggep gå vuosedip mijá dårjav, ja slávggim muv mielas Finnmarkka Pride båttå vaddá gætjájdallamijt sáme siebres. Mij lulujma gájkka vuosedit mij ep dåhkkida ulmutjijt givseldit ja nuppástahttet dajna årijn gev sij iehttsi, javllá Olsen maŋemusát. Aktijvuohta: Sámediggeráde ájras Henrik Olsen, skuolkan 907 75 219 Sámegiela galggi liehket avtadássásasj giela Europaráde giellalihton, dat la akta oajvveargumentajs sierra diedádusán mav Sámedigge dálla le Europarádáj sáddim. Unneplågogiellalihton mij doajmmagådij Vuonan 1998, merustaláduvvá sámegiella guovlo- jali unneplågogiellan. Unneplågogiellalihtto suoddji dájt gielajt ja sisadná aj vælggogisvuodajt giellarievtesvuodaj birra. Vuonarijkka diedet unneplågo gielaj dilij birra juohkka goalmát jage Europarádáj, valla dán jage vuojnij Sámedigge dárbov sisi sádditjit duodde diedádusáv Vuona diedádussaj tjalmostahtátjit hásstalusájt sámegielaj nannimis ja åvdedimes. Giellalihtto le juogadum gålmå oassáj, man goalmát oasen li ienep vælggogisvuoda gå vuostasj ja nuppát oasen. Vuodna diedádusás javllá, lihto goalmát oase dåssju nuorttasámegiellaj guosská.Sámedigge duoddediedádusás tjuottjot, gájkajn sámegielajn galggá liehket sæmmi árvvo giellalihton, ja adjáj julev- ja oarjjelsámegiella galggi goalmát oassáj guoskadallat. – Julev- ja oarjjelsámegiela li ájn vil rasjep dilen gå nuorttasámegiella, ja jur dan diehti li sierralágásj ájnas, gájkka da gålmmå sámegiela li dássásattja giellalihton, javllá Sámedikke rádesebrulasj Lars Filip Paulsen. Dánna Sámedikke duoddediedádusáv lågå: Sámedigge vuoset VAT 2016:18 Vájmogiella, man sáme giellanammadus javllá, viertti registar (lågos) giellaaddnijs dagáduvvat. Dát luluj vaddet buorep gåvåv giellaaddnijs ja luluj buorep giellaplánimav dahkat. – Buojkulvissan luluj álkkebut åhpadusáv gárvedit jus diehtá man galla sámegielaga li juohkka guovlon. Dan diehti sihtá Sámedigge, álmmuklågon galggá máhttet gielav tjáledit. Midjij la ájnas, man dásen juohkkahasj sámegielav máhttá, máhttá álmmuklåhkuj tjáleduvvat. Mij aj hálijdip, juohkka gielav máhttá tjáledit, adjáj lulle- (gålldå-) ja bihtámsámegielav, javllá rádesebrulasj Lars Filip Paulsen. Sámedikke diedádus le dálla Europarádáj sáddidum, manna l sierra ássjediehttenammadus mij dav giehtadallá. Diedádusáj vuodon Europaráde vas Vuona stáhttaj tjállá, man li ávttjimusá stáhttaj unneplågogielaj gáktuj ja Vuona stáhtan la vælggogisvuohta diededittjat ávttjimusáj gáktuj gålmå jage duogen. Europaráde manná aj unneplågogielaj organisasjåvnåj ja siebrij lunna. Sámedigge la dálla vuostasj bálláj bivddám Europarádev guossáj Sámediggáj. – Midjij luluj stuorra guddne jus mijá guossáj båhti. Sij lulun ienebut oahppat makkir hásstalusá miján li sámegielajt bisodime ja nannimin Vuonarijkan, låhpat Paulsen. Ságájdahtátjit, válde aktijvuodav sámedikke rádesebrulattjajn Lars Filip Paulsen, tlf: 916 18 561 Sárnnom givsedime vuosstij / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Gájka suohkana, fykkasuohkana ja almulasj ásadusáj oajve oadtjun vuoratjismáno muhtem girjev gåhttjomijn dåjmalattjat sæbrrat dán jagásj ratjástibmáj Ållesjattuga ráddnavuodav ásadi – aktan, Sárnnom givsedime vuosstij baktu. Mij dáhpáduvvá duv suohkanin, duv skåvlån jali barggosajen? Politihkalasj åvdåsvásstediddje Dán jagásj ratjástimvahkko, ragátmáno 2.-6. Biejve, sisadná gåktu ållessjattuga máhtti aktan barggat vuogas ja sebradahtte bajássjaddam- ja oahppambirrasij åvdås, gånnå máná bessi rádnastallat ja hávsskudallat. Ráddnavuohta le ájnas gå galggá givsedimev hieredit, ja ållessjattuga li ájnas åvddågåvå ja dilev láhtji ráddnavuohtaj. Dán jagásj ratjástibme galggá sisadnet ållessjattugij áktisasjbargov – mánájgárden, skåvlån, asstoájgen ja bájkálasj birrasin – ráddnavuoda åvdådime diehti ja váj hieret mánájt givsedimes. Jus galggap givsedimev ganugahttet de hæhttuji ållessjattuga aktan barggat, ásadusáj ja suorgij rastá váj åttjut sebradahtte birrasav gånnå le sadje gájkajda. Sávvap dån guhti vássteda mánáj ja nuoraj bajássjaddamdiles ietjat bájken, dåjmalattjat oassálastá dán jagásj ratjástibmáj. Ienep diedojt bájkálasj dáhpádusáj birra dán jagásj Sárnnom givsedime vuosstij-ratjástimen gávna Oahppodirektoráhta næhttabájken www.udir.no/mmm. Juohkka mánán ja nuoran galggá vuogas ja sebradahtte bajássjaddam- ja oahppambirrasav gånnå givsedibme ij dåhkkiduvá. Danen Sámedigge oassálasstá Sárnnomij givsedime vuosstij. Ulmme le: Dán jagásj ratjástime ulmme le ienebu galggi berustit ráddnavuodas ja aktisasjbargos givsedime hieredime ulmmen. Navti sávvap ratjástibme galggi nannit ja gievrrodit dav ájnas bargov mij juo dagáduvvá givsedime, badjelgehtjadime ja illastime vuosstij suohkanij, skåvllå- ja asstoájggebirrasijn. Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan. 39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage. Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet. Nannit sáme fálaldagájt Oslon. / Arena sáme kulturdåjmadibmáj / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget 18. njoktje 2014 Sámedigge ja Oslo suohkan sihti sáme fálaldagájt nannit oajvvestádan sierra aktisasjbarggosjiehtadusá baktu. - Aktisasjbarggosjiehtadus galggá dahkat álkkebun liehket sábmen Oslon. Oslon li moadda sáme, ja mijá ulmme le sij galggi oadtjot nåv buorre fálaldagájt gå máhttelis, javllaba rádeájras Ann-Mari Thomassen ja máhtto ja åhpadusá rádeájras, Anniken Hauglie. Sámedigge ja Oslo suohkan li moadda jage dagástallam gåktu nannit ja åvddånahtedit mánnágárdev, skåvlåv, varresvuohta- ja kultuvrrafálaldagájt sámijda oajvvestádan. Guokta jahkásasj aktisasjbarggotjåhkanime li læhkám politihkalasj mieren. Rádeájras Anniken Hauglie máhtoj ja åhpadusá Stadarádeåssudagán la mannam Guovddagæjnon ja adnám æjvvalimijt Sámediggerádijn. Rádeájras guossidaláj aj duov ja dáv sáme fáhkabirrusav degu Sáme allaskåvlåv ja Gáldov. Dála sihti goappátjagá suohkan ja Sámedigge álgadit prosessav dagátjit aktisasjbarggosjiehtadusáv mij galggá nannit sámegielav, kultuvrav ja varresvuodav Oslon. Moadda stádaráde åssudagá aj segaduvvi dán bargguj. Tjåhkanimen Guovddagæjnon árvvalattaduvvin máhttelisvuoda dahkat æjvvalimsajijt sáme vuorrasappojda ja ásadit sierra skihppijsijddaåssudagáv stádan. Sáme vieso biednigahttem dagástaladuváj aj tjåhkanimen. Kultuvralasj skåvllåvuossa gáktuj sihtá Oslo suohkan lasedum aktijvuodav bájkálasj sáme birrasij Oslon. Sámedigge ja Oslo suohkan galggi árvvaladdat gåktu ienep sáme oahppijt oadtjot åhpatjit sámegielav 1. giellan. Sámedikken la uddni aktisasjbarggosjiehtadus Tråmså suohkanijn, ja dahkamin la aktisasjbarggosjiehtadusáv Áltá suohkanijn. Ienep diedo: Sámedigge-ráde ájras Ann-Mari Thomassen, 900 57 123 Mahtoj ja åhpadusá rádeájras, Anniken Hauglie, 480 82 601 Sáme tjåhkanibme ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij birra / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sáme tjåhkanime ulmme ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij hárráj le diedojt juohket sáme organisasjåvnåjda, institusjåvnåjda ja åvdåstiddjijda væráltkonferánssaprosessa birra, danna aj mij la dáhpáduvvam udnátjij globálalasj álggoálmmuk aktisasjvuodan ja aj AN-systeman, ja makkir vuorddemusá li dan prosæssaj mij tjuovvu. Sáme tjåhkanibme Ánarin le ájnas oasse Sámedikkij ja Sámeparlamentáralasj ráde gárvedimbargguj álggoálmmugijkonferánssaj Altan jagen 2013, ja diedon væráltkonferánssaj jagen 2014. Diehto tjåhkanime birra almoduvvá dánna maŋenagi. Jus galga sáme tjåhkanibmáj ANa álggoálmmugij væráltkonferánssaj Ánarij (Suoman), biehtsemáno 27.-28.biejvijt, viertti tjáledit åvddåla biehtsemáno 4.bve. Sáme parlamentáralasj ráde gåhttju sáme tjåhkanibmáj ANa álggoálmmugij væráltkonferánsa (2014) tjadádibmáj. Sáme stuortjåhkanibme Ubbmemin Duorastagá guovvamáno 20. b tjåhkani sámediggeájrrasa Suomas, Vuonas ja Svie... Lågå ienebuv Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan. 39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage. Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet. Sámedikke strategijja sámegielajda. Sámegiela li ájnnasa ájnegis giellaaddnáj, sáme viesajdiddjijda ja sáme sebrudagá åvddånahtátjit. Sámegiela ij dåssju guládallamij guoska, valla tjanádum la sáme identitiehttaj, kulturárbbáj ja masi ulmusj gullu. Sámegiela li mærkkagåvvån mijá aktisasjvuohtaj, mijá árbbáj ja la bádden mijá ájttegijda. Giela baktu tjadnusa nanostuvvi masi ulmusj gullu, berustahtek makkir sámegielav ulmusj buktá jalik man binnáv jali man ednagav gielav buktá. Sáme giellapolitihkka guosská dan diehti goappátjagá massám gielav ruoptus válldet, ja sámegielajt åvddånahttet dajn guovlojn gånnå sámegiella bæjválattjat aneduvvá. Juska li iesjgeŋgalágásj gielladile, de giella mijájt aktij tjadná aktisasj sávadusán sámegielajt bisodit, åvddånahttet ja nannit. Sáme giellapolitihkka guosská aj rámmaævtojda, lágajda, ja giellaaddnij árggabæjvváj. Sámegiela juohkka sebrudaksuorggáj guosská, ja buorre giellapolitihkka hæhttu dáv gåvvit. Sámedigge hálijt juhte sámegiela gulluji, aneduvvi ja vuojnnuji sebrudagán, ja Sámedikke giellastrategijja – Gïelelutnjeme – Giellalåpptim – Giellalokten tjalmostahttá vuojnnusin dahkat, åvddånahttet, rekruttierit ja máhtudaklåpptim gájkka dásen. Ållagasj dættoduvvá giellafálaldagá mánájda ja nuorajda. Gïelelutnjeme – Giellalåpptim – Giellalokten tjalmostahttá aj aktisasjbargov ja aktidimev ásadusáj, orgánaj ja organisasjåvnåj gaskan ma sámegielaj barggi. Mijá visjåvnnå le juhte sámegiela galggi liehket luondulasj oassen sebrudagás, ja juhte gájka galggi bessat gullat, vuojnnet ja adnet sámegielajt gájkka sebrudaksuorgen. Sámegiela galggi liehket luondulasj oassen árggabiejves sáme- ja aj dárogielagijda. Sámedikke giellapolitihka vuodon la guhkesájggásasj barggo ja gåtsedime VAT 2016:18 Vájmogiella. Mijá strategijja sámegielajda la Sámedikke njuolgadussan bargon Vájmogielav gåtsedime. Badjásasj ulme Sámedikke giellastrategijjaj – Gïelelutnjeme – Giellalåpptim – Giellalokten li: Dán strategijjan gålmmå badjásasj ratjástimsuorge dættoduvvi: Viettja Giellalåpptim-tjállagav jus ienep diedojt sidá Varresvuodadirektoráhtta la aktisasjbargon Sámedikkijn ja Pasientaj- ja addnijoahttsijn mierredam oahttseårnigav sáme pasientajda nanostuhttet. Gæhttjalimprosjækta guovte jahkáj galggá dálla jåhtuj biejaduvvat. – Dát la ájnas lávkke sáme pasientajda ja addnijda, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Mierreduvvam la, oahttse galggá gæhttjalimev jåhtuj biedjat, gånnå rádevadde sámegiella ja kulturmáhtudagájn galggá sierra åvdåsvásstádusáv sáme pasientaj dárbojs, berustimijs ja rievtesvuodajs rijkan adnet. – Ájnas la gå sáme pasienta ja addne dálla ietjasa oahttsev oadtju. Sierra hásstalusá li tjanádum sáme pasiænntan ja addnen liehket, duosstomin goappátjagá suohkanij varresvuodadievnastusájt ja sierravarresvuodadievnastusájt, danen la dálla dárbbo gå dá hásstalusá tjalmostahteduvvi, tsuojgot Mikkelsen. Dájna dåjmajn pasientaj- ja addnijoahttse Vuonarijkan sierra rádevaddev sáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn oadtju. Dát máhtudagáv ålles oahttseårnigin nanostuhttá, ja duosstomin la aj sijá rievtesvuodav avtaárvvusasj dievnastusájda adjáj mijá årnigin. – Dárbbo l ålles rijkav åbbålattjan gehtjadit. Sáme pasienta ja addne ålles rijkan årru, danen la riekta gå ep dibde dálásj rájájt oahttsij gaskan Vuonan hieredibmen liehket vaj oahttsijn la buorre máhtudahka sáme gielajs ja kultuvras, javllá Mikkelsen. Prosjækta ja gæhttjalibme mij galggá guovte jahkáj vihpat. – Buorre álggo l dakkir oahttsáj. Åtsådallama gæhttjalimprosjevtas sjaddi ájnnasa mij guosská gåsi biejaduvvá ja aj ressursaj hárráj. Duodden dasi la dárbbo jut oahttse diehtusij pasientajda ja addnijda boahtá. Mij diehtep, sáme viesajdiddje e nav vuojga iesjgeŋgalágásj oahttseårnigijt Vuonan ávkástalá, danen hæhttup gehtjadit man láhkáj gæhttjalimprosjækta nahká sáme pasientajda ja addnijda jåksåt, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsen , tlf. +47 917 42 161. Diedo suohkanijda jienastuslågo bigodime hárráj gasskajagen: Njuolgadustjállaga válga Sámediggáj §4 2.lahtasa milta, galggá Sámedikke jienastuslåhko dagáduvvat adjáj dan jage gå li fylkadigge- ja suohkanstivraválga. Dat galggá almulasj gehtjadibmáj biejaduvvat nav guhkás gå máhttelis ja galggá bihko liehket gitta válggabiejve loahppaj. Jienastuslåhko jahkáj 2019 juogaduvvá suohkanijda nav ruvva gå gávnnu. mierredum ájgge jienastuslåhkuj tjáleduvvat la biehtsemáno 30.biejve 2019. Dábálattjat gållå vahkko dat biejves åvddåla jienastuslåhko la dagáduvvam ja gárves sáddiduvátjit. Suohkana sámeválggastivrra diedet ájgev ja bájkev goassa bigoduvvá ja diedet aj máhttelisvuoda ja vuoge birra gájbbedittjat boastovuodajt njuolggit. Dajn suohkanijn gånnå bájkálasj dile hiehpi, máhttá diededibme dagáduvvat njuolgga diededime juohkka aktaj gut la jienastuslåhkuj tjáleduvvam. Gájbbádusá njuolggitjit ja ådåstuhtátjit galggi sáddiduvvat dási: Sámedigge, Ávjovárgeaidnu 50, 9730 Kárášjohka-Karasjok, e-poassta samediggi@samediggi.no . Gájbbádus galggá liehket tjálalattjat ja tjielggiduvvam. Sámedikkeráde l ådå vuorrasijrádev nammadam. – Buorre ájrasjuohko le sjiervij, geografijja ja stádasámij gáktuj, ja guokta stuoves ájrrasa gudi ådåsis válljiduvájga, javllá sámedikkeráde Juhána Biera Biret Márjá/Berit Marie P.E. Eira. Eiran li stuorra vuorddemusá rádáj. – Mån diedáv åvdep ráde lij buossje, ja jáhkáv dát ådå ráde sæmmilágátjijn sjaddá. Sámedikke vuorrasijráde l rádevadde orgádna Sámedikkerádáj ja galggá viehkedit Sámedikkev hábmedime Sámedikke vuorrasijpolitihkav. Vuorrasijráde máhttá aj ássjijt bajedit Sámedikkerádáj ietjas berustime duogen. – Åbbå ájnas la sáme sebrudahkaj gå Sámedikken la vuorrasijráde, gå mijá vuorrasa li midjij stuorra resurssan mij guosská árbbediedojt vattátjit, histåvrålasj diedojda ja ållagasj mij guosská buorre varresvuodadievnastusájda vuorrasap sámijda, javllá Eira. Gájkka lista ma li oajvvadusájt buktám li oadtjum juogu stuoves ájrrasav jali sadjásasj ájrrasav. Sadjásasj ájrrasa li maŋŋálakkoj. Dat sihtá javllat, ælla persåvnålasj sadjásattja. Dajna la álkkep sadjásattjajt tjåhkanibmáj åttjudit jus stuoves ájrrasa e máhte boahtet. Sebrulattja: Sadjásasj sebrulattja: Ingrid Jåma, Oslo, Oarjje-Vuodna Laila Somby Sandvik, Kárašjohka, Lulle-Finnmárkko Inge Andersen, Lådik Nordlánnda Jarl Even Roska, Unjárga, Alle-Finnmárkko Hans Eriksen, Deatnu, Lulle-Finnmárkko Jus li gatjálvisá, guládalá sámediggerádijn Berit Marie P.E. Eira, mob. +47 913 28 626. Gåvå Doarjju vuostasjviehkkekursav ællobargguj / Varresvuohta / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget Sámedigge juollot 60 tuvsán kråvnå Helgeland Sámiid Searvij tjadádittjat vuostasjviehkkekursav ællobarggijda ja iehtjádijda gudi maneldi ja barggi váren. – Ienebujda åhpadit vuostasjviehkev ja HLR:av, de ienebu gájoduvvi, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Helgeland Sámiid Searvi tjállá åhtsåmusán læhkám li moadda sårme ællobargon maŋemus jagijt. Stuorra dárbbo le åhpadimes vuostasjviehkkesuorgen gajkajda gudi maneldi ja barggi várijn. Helgeland Sámiid Searvi sihtá aktisasjbargov Akut och Katastrofmedicinsk Centrum:ijn Norrlands universitetssjukhus:ajn Ubbmemin ja Norsk luftambulanse:jn tjadádittjat vuostasjviehkkekursav ællobarggijda ja birástahtte værmádahkaj. Sámedikke radeájras Henrik Olsen javlla prosjækta le ájnas doajmma buoredittjat barggobirrasijt ja sihkarvuodav ællobarggijda, ja dan diehti doarjjop prosjevtav 60 tuvsán kråvnåjn, javllá Olsen. Doajmma doarjoduvvá aj Nordlánda fylkkasuohkanis ja Gjensidige vuododusás. Ienep diedo: Sámedikke rádeájras Henrik Olsen, 907 75 219 Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan. 39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage. Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet. Åhtsåmájggemiere : 01.04.20 ja 01.10.20 Ulmme doarjjaårnigij: Sáme musihka ja juojgaj buvtadibme. Doarjjaoadtjo årnigin: Vidnudagá ma dårjav oadtju vierttiji liehket tjáledum Vuona Avtadakregisstarin. Institusjåvnå njuolgga dårjav Sámedikke budsjehta baktu oadtju, e dårjav oattjo. Tjuovvovasj dåjmajda máhttá dårjav åhtsåt: Gájbbádusá åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj: Merustallamnjuolgadusá: Ássjegiehtadallamájgge: Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmusás vuorddet 3 máno maŋŋela gå åhtsåmus la duostoduvvam, gehtja háldaduslágav § 11. Båddåsasj diehto háldadusássjen sáddiduvvá åvddåla mánnut maŋŋela åhtsåmus la duostoduvvam. Elektråvnålasj åhtsåmussjiebmá Doarjju sáme mannoiellemav julevsáme guovlon Sámediggeráde juollot 228 tuvsán kråvnå doarjjan prosjæktaj mannoiellemav ju... Lågå ienebuv Moattelágásj æládusiellem / Æládus / Sámedigge - Sametinget Sámedigge sihtá adnet moattelágásj æládusiellemav mij la bissel goappásj sjiervijda. Sámedigge sihtá rievddadit ierijt jåhtemgålgov sáme dáfojs. Ásadit moattelágásj æládusiellemijt ja barggosajijt nuorajda la ájnas jus galggá vuorbástuvvat dajna. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jåhtem sáme guovlojs dahká hásstalusájt bisodit almasjlågov. Lassen barggosajijda la dat ájnas bisodit bisselis bájkálasj sebrudagáv gånnå nuora sihti årrot. Aktisattjat barggat suohkanij ja iehtjádij gejn la åvdåsvásstádus dåmajda sisŋelt degu dal infrastruktuvrra, kultuvrra- ja skåvllåfálaldagá li ájnnasa Sámediggáj. Sámedigge barggá dán åvdås: Avtagærddásasj æládusiellem máhttá årrot rassje bájkálasj sebrudagájda jus sjaddi hæhkka rievddadusá æládusiellemin. Dat vuoseduvvá sebrudagájn Porsáŋgun, Oarjje-Varangerin ja Mo i Ranan ma hæhttujin tjadádit stuor rievddadusprosessajt maŋŋel barggebinnedimij. Sámedigge sihtá åhtsålit æládusiellemav muhtem sierra suohkanijs ja iejvvit ásadit æládusdoajmmijt. Sisŋelt sáme kultuvrraæládusáj la dárbbo buvtaåvddånahttemijda ja værmádakdahkuj. Sámedigge sihtá ásadit ållo- ja moattelágásj æládusiellemijt dán baktu: Dat la Sámedigge diedádusá milta æládusåvddånime sáme guovloj birra. Avtagærddásasj æládusiellem máhttá årrot rassje bájkálasj sebrudagájda jus sjaddi hæhkka rievddadusá æládusiellemin. Sámedikke mielas sierravarresvuodadievnastusá organisierim Vuonan hæhttu gåvvidit sámij sierralágásj dilev álggoálmmugin. Åvdep vahkon Sámedikke ållestjåhkanibme giehtadaláj ássjev sáme sierravarresvuodadievnastusájt åvddånahttet ja organisierit. Ássje vuodon la guovdásj oajválattjaj dahkamus Varresvuoda Nuortta RHF:aj bærrájgåtsåtjit strategalasj åvddånahttemav sierravarresvuodadievnastusájs sáme álmmugij. Sámedigge l dudálasj gå barggo l jåhtuj boahtám. Dán dahkamusá baktu guovdásj oajválattja dåhkkidi jut sámijn li sierralágásj dárbo ja iehtjasa lahkanimvuoge iehtjasa varresvuohtaj ma gájbbedi jut duostuduvvi varresvuodasuorges mij la hiebadum sijá gielaj, kultuvra ja sebrudakiellema milta. Dálla sáme varresvuodainstitusjåvnå li ekonomijja ja aj organisierima gáktuj vuollásasj varresvuodadåjmadagá vuolen, ja dajn ælla nav vuojga vájkkudimfábmo iehtjasa ressursajda jalik iesjstivrrimij. Sámedikke mielas oalle sáme iesjmierredibme ja mierredimoassálasstem hæhttu stivrrimorgánajn bærrájgåtseduvvat, ja aj varresvuodadievnastusájt sáme pasientajda gárvedime, hábbmimin ja organisierimin. – Badjásasj organisasjåvnnåstruktuvrra hæhttu duodastit jut sámijn la rievtesvuohta iesjmierredibmáj. Rievtesvuohta iesjmierredibmáj håbbmimin, stivrrimin ja bærrájgæhttjamin hæhttu vuodon liehket gå galggá organisierit hiebadum varresvuodadievnastusájt sáme pasientajda, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Sámedikke mielas dárbbo l dárkkelappot gæhttjat man láhkáj sáme varresvuodadievnastusá lulun organisieriduvvat, nav vaj sáme varresvuodadievnastusá li sadjihin sáme pasientajda rijkav miehtáj. – Vierttip varresvuodadåjmadakmodellav gehtjadit. Vuogas organisierim sierravarresvuodadievnastusájs galggá badjásasj dásen nannit vaj gájka sáme oadtju dajt dievnastusájt ma li sijá gájbbádussan, javllá Mikkelsen. Sámedikke mielas aktidibme sáme fáhkaressursajs la ájnas momænntan dán bargon. Lulun ásaduvvat sáme fáhkaværmádagá suohkanrájáj rastá ja sierravarresvuodadievnastusá ma sáme pasientajt gåtsedi. Mikkelsen tsuojgot aj dasi, ælla nav ållo sáme fáhkaulmutja. Sáme álmmuk la báddnum organisierimvuogijda ma bukti jut bæssá sáme fáhkaulmutjijt nav ålov gå máhttelis másjket ávkkit. – Dárbbo l ájádallat åbbålattjat ja badjásattjat man láhkáj sierravarresvuodadievnastusá sáme álmmugij lulun organisieriduvvat buvtátjit buorep ja ienep åbbålasj dievnastusájt sáme pasientajda vaddet man vuodon la sáme giella ja kultuvrra, javllá Mikkelsen. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsenijn mobijlan +47 917 42 161. Ássjepáhppára ja mærrádus Mijá javllarijmmo 2013 lij vuosedibme 24 ambassadørajs. Javllamánno 1.b Namma: Inger Máret Ánne Eira Man vuoras: 24 jage Årromsadje: Tromsø Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Buorre mielan dajna gå eksábmadiertjeguddama li vássám ruvva ja javlla le lahkanime! :) Javllamánno 2.b Namma: Ina-Theres Sparrok Man vuoras: 18 jage Årromsadje: Smalåsen Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Uddni lav ajtu niddo buorre mielan:D Javllamánno 3.b Namma: Risten Gutnel Guttorm Eira/ Áilen Nigá Dávvet Ásllaga Risten Gutnel Man vuoras: 24 jage Årromsadje: Karasjok Barggo: 4. jages åhpadiddjestudænnta Gåktu le miella uddni: Dálla lav tjállemin sijddaeksámav mij galggá sisi 16. dán máno, ja ávvudaláv aj javlajda. Javllamánno 4.b Namma: Naima Khan Nergård Álldar: Jur dävddám 18 Årrumsadje: Jielleváren, Svieriga bielen Barggo: Lågåv muv goalmát jáge joarkkaskåvlån Gåk dåbddo la uddni: Anáv ållo dahkamusá valla ietján lav ávon Javllamánno 5.b Namma: Ánde Trosten Man vuoras: 23 Årromsadje: Deatnu Barggo: Sadjásasj/studænnta Gåktu le miella uddni: Ihkeva buorre! Javllamánno 6.b Namma: Inga Maja Eira Hætta Man vuoras: 17 Årromsadje: Áltá Barggo: Áltá joarkkaskåvllå Gåktu le miella uddni: Lev nav ávon, gå vijmak la javllamánno! Javllamánno 7.b Namma: Ánná Káisá Eriksen Partapuoli Man vuoras: 19 Årromsadje: Oslo/Skáne Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Lev ávon ja bargál Javllamánno 8.b Namma: Durra-Lásse Lars-Juhana Johan Man vuoras: 25 Årromsadje: Guovddagæjnno/Råmsså Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Lev ávon ja dudálasj Javllamánno 9.b Namma: Sara Mariell Anti Man vuoras: 17 Årromsadje: Kárásjjåhkå Barggo: Studænnta Gåktu l miella uddni: Uddni lav sieldes ávon! Javllamánno 10.b Namma: Melissa Annie Fofonoff Man vuoras: 17 Årromsadje: Girkkonjárgga Barggo: Oahppe Girkkonjárga joarkkaskåvlån Gåktu le miella uddni: Mån lav ávon, ja ávvudaláv javlajda Javllamánno 11.b Namma: Emmi Alette Danielsen Áldar: 17 år Årromsadje: Røros Barggo: Gjøsvika sykehjem, Vitus apotek Røros ja duodden lav ållesájge varresvuohtabarggen Rørosa joarkkaskåvlån. Gåktu le miella uddni: Miella le buorre, soaptsov skåvlåjn ja æhtsáv Rørosan årrot. Javlla le nåv hávsskes ájgge. Javllamánno 12.b Namma: Silje Somby Man vuoras: 17 Årromsadje: Alta, boadáv Guovddagæjnos Barggo: Giellaåvdåstiddje, joarkkaskåvllåoahppe Gåktu le miella uddni: Lev ávon gå vijmak la javllamánno. Ávvudaláv gå galgav mannat bivvalis rijkkaj  Javllamánno 13.b Namma: Helge Aslaksen Ravna Áldar: 20 Årromsadje: Oslo Barggo: Jussastudænnta ja pikkolo Gåktu le miella uddni: Mujna le dåbmaris biejvve låhkåmsálan, ja adnet lav viehka vissjal. Javllamánno 14.b Namma: Marit-Sofie Mathisen Áldar: 17 Årromsadje: Reahpin, Unjárgan. Årov dalla årruhattjan skåvlå guoran Girkkonjárgan. Barggo: Studænntan Girkkonjárga joarkkaskåvlån, maŋep jagev studiespesialisering. Gåktu le miella uddni: Ávon, ja viehka ávvudaláv javlajda! :) Javllamánno 15.b Namma: Viktor Inge Paulsen Áldar: 21 Årromsadje: Ájluokta (Divtasvuodna) Barggo: Sámediggeájras Gåktu le miella uddni: Viehka vájbbam, valla mássjel ja sihkar allasim. Javllamánno 16.b Namma: Tuva Svendsen Áldar: 19 Årromsadje: Karasjok/Tromsø Barggo: Studeriv Gåktu le miella uddni: Jur uddni lav vehik diertjeguddamin. Mujna le sijddaeksábma mij galggá ålliduvvat. Vallak dat la dagádum, de lav oalle ávon ja degu gæhppum. Javllamánno 17.b Namma: Ellen-Sara Sparrok Áldar: 16 Årromsadje: Aarborte Mån lav studænnta. Valástallamsuorgen Muoffen. Uddni lav ållu buorre mielan. Ávvudaláv javlajda ja gå lav friddja. Javllamánno 18.b Namma: Jon-Christer Mudenia Áldar: 18 år Årromsadje: Gárdat, Dænon Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Ávvudaláv gå buktá ållo muohttagav vaj máhtáv skuvterav luovvit ja mannat mæhttsáj. Javllamánno 19.b Namma: Maja Søøfe Larsen Áldar: 18 år Årromsadje: Snåase Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Uddni lav ávon, dajna gå le vijmak javllamánno ja javla lahkani. Javllamánno 20.b Namma: Ánne Márget Somby Áldar: 17 Årromsadje: Báhkiljohka Barggo: Manáv skåvlåv Gåktu le miella uddni: vehik vájbbam, vijmak bierjjedahka Javllamánno 21.b Namma: Ellen Magdalena A. Sara Årronsadje: Leavdnja Áldar 15 Barggo: studænnta Gåktu le miella uddni? Viehka buorre. Javllamánno 22.b Namma: Hilje Kristoffer Jåma Áldar: 17 Årromsadje: Raavrevihke Barggo: Låhkåmin lav varresvuohtafáhkabarggen Kråangken jåarhkeskuvle, ja bargav vehik skihppijsijdan. Ietján politihkalasj dåjmalasj. Gåktu le miella uddni? Adnet lav juolodibme. Ávvudaláv viehka javllaloahpáj ja sijddaj njálga biebbmuj. Sjaddá hávsske gå famillja tjåhkan. Javllamánno 23.b Namma: Linn Birgitte Njuolla Áldar: 16 jage Årromsadje: Girkkonjárgga Barggo: oahppe Girkkonjárga joarkkaskåvlån Gåktu le miella uddni: Buorak, ávvudalá ålov javlajda! Javllamánno 24.b Namma: Mikkel Rasmus Logje Årromsadje: Láhpoluoppal/ Guovdageaidnu Áldar: 22 Barggo: Åhpadiddjeskåvllåoahppe Gåktu le miella uddni? Viehka buorre miella. Sjaddá hávskke gå eksámaj gergav ja váldáv javllaloabev. Sámediggeráde Inger Eline Eriksen Fjellgrena mielas la sáme sebrudahka vuorbástuvvam sadjáj oadtjot Duohtavuodakommisjåvnåv gå li nav buoragit aktan barggam. Iektu Stuorradigge mierredij ásadit Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnåv, mij galggá guoradallat dárojduhttempolitihka vájkkudusájt Vuonan. Sámediggeráde Inger Eline Eriksen Fjellgren tjuovoj dán ássje dágástallamav Stuorradikken ja sån duodaj tjaŋgedij dájna mærrádusájn. – Sámedikken la læhkám buorre aktisasjbarggo ållusij ja danen lip vuorbástuvvam kommisjåvnåv sadjáj oadtjot. Fjellgren ållagasj nammat aktisasjbargov Sámedikke vuorrasijrádijn. – Sámedigge l gijttevasj dan åvdås majt Sámedikke vuorrasijráde la dán ássjen måttijt jagijt barggam. Ållagasj buorre lij gå sij sæbrrin rabás guláskuddamij Stuorradikken. Mávsulasj lij gå Stuorradigge besaj gullat majt ållessjattuk ulmutja li åtsådallam ja gåktu li hæhttum gierddat stáhta politihka diehti. Sámediggeráden Fjellgrenan árrat lij juo tjåhkanibme Trygg Jakolajn Vuona Guojnnalihton. Dåppe aktisattjat strategijjajt dagájga gåktu dakkir kommisjåvnåv åttjudit. Dan tjåhkanime maŋŋela Sámedigge girjev fylkasuohkanijda sáme guovlon sáddij gånnå bivddij sijáv kommisjåvnå ásadimev doarjjot, ja nav li aj maŋŋela dahkam. Sámedigge la aj ednagit Sáme girkkorádijn guládallam, ja sijá doarjja la læhkám stuorra ávkken. – Girkko ja stáhtta libá áttjak sirádam. Girkkon la ájn ájnas sadje Sámen ja aj ietján Vuonan, ja adjáj stuorradiggeájrrasij gaskan. Sábmelattjajda la árvvon gå girkko mijáv dán bargon doarjju. Mij vierttip mujttet adjáj dav vuojŋŋalasj oasev dán såbadimbargos huksat. Girkkon la dat máhtto mij dasi gájbbeduvvá, javllá Fjellgren. Jus ájgo ságájdahttemav, de guládalá aktijvuodav sámediggerádijn Inger Eline Eriksen Fjellgrenajn, mob. 414 58 703. Sidá gus Sámedikke ájrasjuohkuj vájkkudit? Sámedikken li 39 ájrrasa 7 válggabijras. Avtan válggabijran li moadda suohkana. Dat la sæmmi gå stuorradiggeválgan gånnå ájrrasa juohkkat fylkas válljiduvvi. Jus sidá sámedikkeválgan jienastit hæhttu liehket Sámedikke jienastuslågon tjáledum. Valla diehti gus dån juhte jienastuslåhko la dat mij mierret galla ájrrasa juohkkat válggabijras Sámediggáj válljiduvvi? Dån besa siegen Sámedikke ájrasjuogov vájkkudittjat gå ietjat jienastuslåhkuj ietjat válggabijran tjáleda. Duv tjáledibme hæhttu miján liehket åvddåla gasskaijá biehtsemáno 30.biejve 2019. Nanni sáme giellabargov / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sámedikke doarjjaårniga sámegiela vuoksjuj doarjju sáme giellabargov.Dav vuoset muhtem guoradallam mav Norut Alta – Áltá le dahkam Nordlandsforskning/Nordlánda dutkama siegen Sámedikke åvdås. Guoradallama ulmme le gåvåv åttjudit sihke gåktu doarjjavuosstájvállde Sámedikke dårjav adni ja gåktu Sámedigge iesj doarjjaårnigijt háldat. Giellabargov “dáddi” Akta rapporta oajvvekonklusjåvnåjs le jut gielladoarjja doajmmá dagu “dáden” massta tjuovvu ålles suohkkis vuobme giellabargos. Sebrudagá åvdås doajmmá dát vuomásj lahka aktijvuodan ietjá gielladåjmaj ja sáme giellapolitihka siegen man åvdås Sámedigge vásstet. Guoradallam vuoset doarjjavuosstájvállde li viehka dudálattja årnigijn. Moaddásijda dájs giellaprosjevtajs le Sámedigge ájnnasamos ruhtadiddje. Danen le årnik ájnas sámegiela diedulasjvuohtaj ja åvddånahttemij. Rádeájras Ellinor Marita Jåma javllá Sámedigge galggá rapportav snivva låhkåt, danen gå dat sjaddá ájnas gå galggá buoredit Sámedikke doarjjaårnigijt sámegiela vuoksjuj. -Sámegiella le alvos dætto vuolen, ja danen le ájnas jut Sámedikke giellarudá buoremus láhkáj aneduvvi. Danen le ájnas årnigav guoradallat váj gávnná gåktu máhttá årnigav buoredit, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Norut Alta - Áltá ja Nordlandsforskning/Nordlánda dutkam li aktan dáv guoradallam. Seniordutke Eva Josefsen le prosjevtav jådedam ja suv siegen libá barggam dutkeguovtes Áila Márge Varsi Balto Norut Alta - Áltás ja Marit Solstad Nordlandsforskning/Nordlánda dutkamis. Seniordutke Eva Josefsen, + 47 915 51 794 ja rádeájras Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460. Sáme li Nuorttakalåhtan viessum sierra álmmugin ietjas gielajn, ietjas árbbedábij ja æládushiebadimij guhkev åvddål gå nasjonálstáhta vuododuvvin. Gå rájá sátsaduvvin 1751, de sáme sjaddin álmmugin årromguovlojn nieljen rijkan: Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Sáme árbbedábálasj duobddága li Guoládagás lullenuorttan Engerdalláj Oarjje-Vuonan ja Idrej Oarjje-Svierigin. Dát guovllo gåhtjoduvvá sámegiellaj Sámeednamin/Sábmen. 1800-jagijn lassán diedulasjvuohta Vuona nasjåvnå birra. Vuodna oattjoj vuodolágav jagen 1814 viehka stuorra iesjrádálasjvuodajn ja dajna tjuovoj Vuona nasjåvnnåtsieggim. Jagen 1848 tjuottjodij ráddidus ja stuorradigge Finnmárko ednama lidjin stáhta ednama juo dålutjis. Sivvan lij guovllo lij “gålgge sámij” årromguovllo, mij galgaj sievvet jåhtålibme ittjij miededa æjggumriektáv åmastit. Máhttelisvuohta ednamijt æjggut reguleriduváj tjavgga Vuona oajválattjajs. Jage 1888 maŋŋela oadtjun dåssju ulmutja Vuonas ja Svierigis ednamav åmastit Vuonan, ja Vuona viesádimvuodav oadtjun dåssju sij gudi dárogielav buktin. Jagen 1902 mierredij Stuorradigge ådå ednamvuobddemlágav. Dán lágan le tjáledum dåssju Vuona stáhtaviesáda máhttin ednamav oasstet, ja galgaj dættoduvvat sån guhti ednamav oattjoj oasstet lij ávkken ednambarggen ja sån ”…som kunne tale, lese og skrive det Norske Sprog og benytte det til daglig Brug. (...guhti buvtij hållat, låhkåt ja tjállet dárogielav ja adnet dav bæjválattjat.)”. Láhka lij fámon gitta jahkáj 1965. Dárojduhttempolitihkka tjavggiduváj maŋep væráltdoaro vuosstij. Jagen 1924 javllá buojkulvissan parlamentáralasj skåvllåkommisjåvnnå náv: ”Samisk åndsliv og kultur er noe som ikke finnes. Hele folkets egenart og begavelse peker ikke i den retning." ("Sáme vuojŋŋalasj iellem ja kultuvrra ij gávnnu. Ålles álmmuga sierralágásjvuohta ja vaddása e dan guovlluj vuoseda"). Maŋep væráltdoaro maŋŋela dárojduhttempolitihkka nåhkågoahtá. Valla vihpá huoman ájn alvadahtte guhkev. Gielalasj ja tjerdalasj vuojnno unneplågojda rievddaduváj maŋep væráltdoaro maŋŋela. Rijkajgasskasasj almasjrievtesvuodabarggo vájkkudij vaj såbadusá almasjrievtesvuodaj hárráj dagáduvvin Eurohpán ja aj AN:an. Dát vájkkudij aj Vuona oajválattjaj guottojda unneplågoj vuoksjuj, ållagasj sámij vuoksjuj. Almulattjat bådij dát vuojnnusij jagen 1948, gå skåvllådåjmadagá Aktidimnammadus buvtij moadda oajvvadusá ulmijn hiebadittjat skåvllåfálaldagájt sáme mánájda. Dat juogos oajvvadij sámegiella luluj oadtjot stuoráp sajev åhpadimen, aktan sáme kultuvrrahiståvråjn ja sáme sijddabargujn. Daj dåjman siegen ma álgeduvvin Aktidimnammadusá oajvvadusáj milta lij risstalasjvuodagirje guovtegielaktevstaj Tråmså åhpadiddjeskåvlån jage 1953 rájes. Jagen 1956 nammaduváj Sámekomitea (komitea sámeássjijt tjielggitjit). Komitea árvvalus mij åvdeduváj jagen 1959, aneduvvá unneplåhkopolitihka jårgestibmen. Álgon sieveduvvá unneplåhkoássje li sjaddam ienep ájggeguovddelissan: “Unneplågoássje væráldav birra li sjaddam åvvånagi ienep buolle ássjen gå åvddåla, ja juska mijá lándan ittjij dåhkki giehttot sáme unneplåhko le niejdedum sæmmiláhkáj gå moatten ietjá sajen væráldin, de lij tjielgas mijá lunna lidjin aj mætto dagádum. Dat guosská dan diehti skåvllåpolitihkkaj mijá jahketjuoden gitta maŋep væráltdårruj.” (Sámekomitea árvvalus, 6. bielen). Komitea anij ietjas dahkamussan “gæhttjalit gávnnat njuolgadusájt ja ulmev oajválattjaj politihkkaj sámij hárráj mij máhttá nannit sáme unneplågov rudálattjat, sosiálalattjat ja kultuvralattjat” (19. bielen). Árvvalusán tjuorgaduváj vuodovuojnno mij rievdaj dárojduhttempolitihkas. Komitea mielas Vuona sámepolitihkka galgaj farra rahtjat nannitjit sámijt álmmugin, åvddånahttet vieledusáv álmmugij gaskan ja álgadit rudálasj ja sosiálalasj dåjmajt ådåstuhtátjit sáme iellemvuogev ja duodde integrierimav Vuona sebrudahkaj. Positijvva sierra ávkke aneduváj dárbulattjan vaj avtaárvvusasj riektá sjaddin sámij ja láttij gaskan. Árvvalusá guovdásj oajvvadus lij sierra sáme guovlov nannit, gånnå degu sierra njuolgadusá galggin liehket fámon sámegiela stáhtusa gáktuj, skåvlån ja aj almulasj háldadusán. Komitea tjuottjodij dakkir guovllo juo gávnnuj. Ulmme oajválattjaj sámepolitihkkaj vierttij liehket nannit sámijt álmmugin. Komitea mielas positijvva sierra ávkke lidjin dárbulattja vaj avtaárvvusasj riektá sjaddin sámij ja láttij gaskan. Ráddidus ittjij tjuovvola Sámekomitea oajvvadusájt diedádusán Stuorradiggáj jagen 1963. Ráddidus gålågattaj miejnnimis majdik sámijs tjerdalasj unneplåhkon, sáme farra nammaduvvin “samisktalende nordmenn” (sámegielak vuonaga). Ráddidus dárkkelappot tjielggij ulmme sámekultuvrav bisodit galgaj liehket iesj geŋga ulmutja duogen. 1970-jagij lågon dåhkkiduvvagåhtin sáme unneplåhkon Vuonan. Åhpadibme sámegiellaj mierreduváj riektán jagen 1967 ja sáme joarkkaskåvllå ásaduváj Kárásjåhkåj sæmmi jage. Jagen 1973 ásaduváj kulturguovdásj Sáme instituhtta/Nordisk samisk institutt Guovddagæjnon. Dát sjattaj maŋenagi tjielggidus- ja guoradallaminstituhttan. 1960 ja 70 jagijn sjattaj nuorap buolvva sámijs ienep diedulattjan ja rievddadiddjen. Sámeássje sjaddin aj ienebut álggoálmmukássjen. Sáme organisasjåvnå barggin dåjmalattjat oassálastátjit rijkajgasskasasj álggoálmmukbargon nav gå Álggoálmmugij væráltráde (WCIP) vuododusá baktu jagen 1975. Dárojduhttempolitihkka mij lij vihpam 1800-jagij maŋep oases lij tjavgámus Áltástuojme birra. Rijddo álgij gå Stuorradigge jagen 1978 mierredij dulvvadit Alta-Guovddageainnu tjátjádagáv ja fábmobuvtadagáv ásadit. Dát doalvoj garra vuosstálasstemijda, aksjåvnåjda ja demonstrasjåvnåjda sámijs ja biráspolitihkalasj guovlos. Ålles Áltá-ássje vásedij moadda vuorrádisá, nåv gå nælggodime Stuordikke ålgusjbielen jagijt 1979 ja 1981 ja stáhtaministara kontåvrå åmastibme jagen 1981. Rijddo gerralij gå 600 bulkke sámeårruhav sjuovvijin ja sváldasvegav Savvunis (Stilla) gádodin ådåjakmáno 15. biejve jagen 1981. Vuona oajválattjaj vásádusá Áltá-ássjen vuosedij dárbov sáme organisasjåvnåj guládallat. Oajválattja vásedin máhttelisvuoda ja máhtukvuoda sámijt stivrrit lidjin viehka unnum, sæmmi båttå gå Vuona vuohke gåktu ietjas álggoálmmugav dåmadij alvaduhtij rijkajgasskasattjat. Áltá-ássje merkaj ájggemålssomav Vuona sámepolitihkan. Sáme Vuona rijkan dåhkkiduvvin ij dåssju unneplåhkoálmmugin, valla aj álggoálmmugin. Gå rijddo stáhta oajválattjaj ja sámij gaskan lij garrasabmusin jagijt 1980-81, de lij dárbbo politihkalasj miededimijs sáme riektáj birra. Båhtusin lij semalasjvuohta ráddidusá ja sámeorganisasjåvnåj gaskan jut ássje galgaj lagábut guoradaláduvvat. Ráddidus nammadij Sámeriektájuohkusav ja Sámekultuvrrajuohkusav duostudahkan sámij gájbbádusájda. Sámeriektájuogos buvtij jagen 1984 vuostasj oasseárvvalusáv,”Om samenes rettsstilling (Sámij riektávidjurij birra)”. Dat dagáj vuodov Stuorradikke mærrádussaj jagen 1987 Sámelága birra (Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold (Láhka Sámedikke ja ietjá sáme riektávidjurij birra)). Sámeláhka hábbmij riektálasj vuodov Sámedikke ásadibmáj. Vuostasj Sámediggeválgga tjadáduváj ragátmánon jagen 1989, ja vuostasj Sámedigge rabáduváj gålgådismáno 9. biejve 1989 Kárášjågån Majestehtalasj Gånågisás Olav V. 1989 – 1997 Ole Henrik Magga (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 1997 – 2005 Sven-Roald Nystø (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 2005 – 2007 Aili Keskitalo (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 2007 – 2013 Egil Olli (Barggijbelludahka) 2013 – 2016 Aili Keskitalo (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 2016 – 2017 Vibeke Larsen (Arbeiderpartiet) 2017 – udnátjij Aili Keskitalo (Vuona Sámij Rijkasiebrre) Giellaguovdátja li ájnas ásadusá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sáme giellaguovdátja li ájnas ásadusá. Da sámegielav ja kultuvrav nanniji, giellaarenájt ásadi, ja li ietjasa bájke sáme álmmuga identitehtahábbmijiddjen. Dav vuoset evaluerim mav Norut Alta – Áltá le Sámedikke åvdås dahkam. Sámedikke ájggomus giellaguovdátjij le jut sámegiella galggá gullut ja vuojnnut giellaguovdátjij doajmmaguovlon. Guoradallamin gåktu sáme giellaguovdátja dáv ulmev ållidi le dát evaluerim vidjurijt gæhttjam sisŋálattjat juohkka giellaguovdátjin, ja gåktu da doajmmi iesjgeŋga birrasij ja aktan Sámedikkijn. 10 giellaguovdátja Evaluerim sisadná 10 giellaguovdátja ma li Sámedikkes dårjav oadtjum. Giellaguovdátja li Unjárgan, Dænon, Porsáŋgon ja Áltán Finnmárkon, Gájvuonan, Tråmsån ja Loabagin Råmsån, Evenássjen ja Divtasvuonan Nordlándan ja Rørosin Oarjje-Trøndelágan. Dá lågev giellaguovdátja li álgaduvvam iesjgeŋga ájggegávdan, ja moatte láhkáj åvddånam iesjgeŋga sáme birrasin. Muhtem sajijn li giellaguovdátja sajájduvvam oassen sáme bájkálasj sebrudagájs, ietjá bájkjin vas dagu “sáme suollu” dáttja ieneplågosebrudagán. Dát mierkki hásstalusá ma sámegiela nannimij guosski li ietjálágátja guovlos guovlluj. Juohkka giellaguovdátjin li sierralágásj hásstalusá mij guosská organiserimij, ruhtadilláj ja sámegielak ja bájkálasj máhtudagá åttjudibmáj, vuoset evaluerim. Oajvvat moadda dåjma Norut Alta – Áltá oajvvat moadda dåjma váj giellaguovdátjij bárggodilev buoret. Akta dåjmajs le doajmmaruhtadårjav lasedit ja giellakursajda stuoves ruhtadimev gávnnat. Navti sjaddá álkkep åtttjudit ja bisodit barggijt alla giellamáhtudagáj. Giellaguovdátja beras lulujin dættodit tjoahkkit árbbediedov mij ájn gávnnu guovlon. Norut Áltá oajvvat aj giellaguovdátja galgalulujin ienebut vuojnnusij boahtet sáme birrasij ålggolin aj. Máhtti fállat sámegiela ja kultuvra kursajt ietjá ulmmejuohkusijda guovlonisá. Giellaguovdátjijt vijddábut åvddånahttet -Sámedikkeráde sihtá giellaguovdátjij siegen gæhttjat makkir vejulasjvuoda ja dárbo bierriji vuoroduvvat giellaguovdátjij boahtteájge gáktuj, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Ienep diedo: Prosjektaoajvve Norut Alta – Áltá as Vigdis Nygaard. Suv jåvså telefåvnån 78 45 71 00 jali rádeájras Ellinor Marita Jåma 916 13 460. Avtamielakvuohta ådå æládussåbadusás duojen jahkáj 2014 / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 20. skïerede 2013 Duojen la avtamielakvuohta ådå æládussåbadusas jahkáj 2014. Såbadus jahkaj 2014 la 9,4 miljåvnå kråvnå. Hábme le ietjájduhtedum passijvva doajmmadoarjjaårnigis ienebut åvddånahttema guovlluj – dakkir jårgijdimes lav mån viehka ávon, javllá sámediggeráde Marianne Balto. -Mån lav dudálasj gå duodjeorganisasjåvnå li miellusa vuorodittjat vuobddem- ja fállodåjmajt, javllá sámediggeráde Marianne Balto. Dát máhttá rahpat ådå oasástallamijda ja ådå buktagijda, javllá Balto. Jagen 2014 le duodjarijn máhttelisvuoda guossidit nuppijt duodjárijt gejn li sierra máhttudagá duodjebuktagin. Sámediggerade le moadda jage vuorodam máhtudaklåpptimav duodjesuorgen. Oassálasste såbadusán li Samedigge, Sámiid duodji ja Duojáriid ealáhussearvi. Guládallamålmåj: Rádesebrulasj Marianne Balto, skuolkan 480 63358 Næringsavtale for duodji 2014.pdf 5,58 MB Kronihkka guoradallamdiedádusá almodimes: vahágahttema birra lahka gasskavuodan sáme sebrudagán snjuktjamáno 8. biejve. Uddni, nissunbiejven, Sámedigge ja Justijssadepartemænnta åvddånbukti åtsådimdiedádusáv vahágahttema birra lahka gasskavuodan sáme sebrudagán. Diedádusá vuodon li ságastallama fáhkabarggij ja viehkkeinstánsaj Sámen, ja tjalmostahttá gåktu sáme vaháguvvama viehkkeapparáhtas duostoduvvi. Jus li vidjura sáme sebrudagá sisbielen vaj ålgusjbielen ma vájkkudi galla vahágahttema dagáduvvi, adjáj dåmaduvvi. Mij mujttep Saminor:a åtsådimdiedádus mij 2015 almoduváj, ja åvddånbuvtij jut 49% sáme nissunijs lidjin vaháguvvam. Dá lågo mijáv alvaduhttin, ja biejaj tiemáv bajemussaj politihkalasj ássjelistan Sámen. Mij dárbahijma dádjadit manen dat dáhpáduvvá? Fáhkaulmutja ja bulkke li oassálasstám ájnas jienaj diedádusán. Sivva le rámmpot sijá máhtukvuodav ja sidodav lájttálisát ietjasa bargov ja hásstalusájt gehtjatjit. Edna buorre barggo sijá fáhkasuorgen dagáduvvá, valla vuoseduvvá aj stuorra hásstalusájda. Viehkkeapparáhtta diehtá aj dat la suorgge edna sjávodisvuodaj ja tabu :aj. Gássjel la njuolgga gatjádit vahágahttema birra. Valla gåktu akta giehtadalle javllá: “Jus duosta gatjádit, duossti ulmutja vásstedit”. Vuoseduvvá aj, gávnnuji sierra hásstalusá duosstomin vaháguvvamijt sáme duogátjijn. Luohtádus sáme álmmugin bulkkáj ja viehkkeapparáhttaj ij la heva. Dát vádna luohtádus viertti dádjaduvvat gåvvimin la garra dárojduhttem- ja mastadimpolitihkav sámij vuosstáj. Vuojnnet la nav, adjáj dán aktijvuodan guoddep dav låsså árbev dárojduhttempolitihkas. Gåktu akta oassevállde guoradallamin javllá: “Iv la nav vuojga láttij birrasin barggam, valla jáhkáv miján vádnun luohtádus, dat guosská histåvrålasj traumajda dajnas gå sáme li láttijda masstam, bákko tjadá hæhttujin dárustit. Mij ep luohteda avtak oajválattjaj, girkko ja skåvllå ja diedaåtsådiddje, dakkir ulmutjijt gejda ájgij tjadá lip oahppam ij galga luohtedit”. Ságastit sieldes illastimij birra buoremusát dahká iednegiellasis viehkkeapparáhttaj mij dádjat sebrudagáv gånnå viessu. Moatten sáme sebrudagán la miján garra sjávodisvuodakultuvrra. Moattes e dåhkkida diededimev vahágahttema birra. Dat máhttá ålles familja árvov biejsstet, márjju ålles sáme sebrudagá árvov. Sivá li aj jáhkket moadda ájnegattja li vaháguvvam skámov tjiegadittjat. Læstadiánarij tjoaggulvis la ájnas moatte sámijda, valla ij gudik goassak máhte riekta sjaddat gå åssko aneduvvá vaháguvvamav sivádittjat ja skámádittjat. Dáj birra vierttip duosstat tjielggasit diededit. Vahágahttem ij la priváhta ássje mij sisbielen galggá tjoavdeduvvat. Vahágahttem la siválasj stráffuduvvat ja galggá riektávuogádagán dåmaduvvat, dat vuogádagás massta mij sáme aj li oassen. Mij dárbahip aj låhpadit jahtov gievras sáme birra, guhti gájkka gierddat galggá. Gártjedam miellaguotto jut sáme næjtso ja nissuna galggi hæhttut gierddat vahágahttemav ietjasa lagámusájs hæhttup dåssjidit. Mij dárbahip sebrudagáv, gånnå ulmutja priváhta rájá vieleduvvi ja gånnå vahágahttem ij gudik goassak dåhkkiduvá. Ij dåhkki ilá ednagit dættoduvvat: åvdåsvásstádus vahágahttemis la vahágahtte duogen, ij vaháguvvama. Dájna diedádusájn lip vijddásappot lávkkim, vahágahttema vuosstij oajbbot lahka gasskavuodan sáme sebrudagán. Vahágahttem ij binnu juska tiebmá guoradaláduvvá, valla mij lip siegen tabu :ajt tiemá birra doadjemin gå bihkusit ássjev ságastallap. Mån jáhkáv sáme sebrudahka l gárves dakkir dágástallamij. Valla dáv bargov ep máhte galluga dahkat. Guokta jage dássta åvddåla Saminor ietjas lågojt åvddånbuktin. Dat rájes lip binnáv guovdásj oajválattjajs gullam. Máhtudagájn mij dálla le miján, merkahi konkrehtalasj dåjma viertti doajmmaj biejaduvvat. Valla mij dárbahip ienep máhtudagáv suorgen, ep åvvånis diede nav ålov gå dárbahip dan suorgen. Sámedikkeráde sjaddá dáv gåtsedit guovdásj oajválattjaj ságastallamin. Vierttip tjielggasit diededit mij dárbahip sierra dåjmajt dáv gássjelisvuodav duostotjit, ja mij dárbahip dajt dåjmajt dálla. Gå sáme álmmuk la gárves sjávodisvuodav ja skámov doajátjit ij stuorsebrudahka máhte tjielgga sjávodisvuodajn vásstedit. Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan. 39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage. Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet. Aktisasjbarggo ja riektátjielgadibme / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget 21. njoktje 2014 Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnå barggojuogos buktá bierjjedagá snjuktjamáno 21. biejve rievddadimoajvvadusájt Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnnåj Vuona ednambarggo- ja biebbmominsstarij Sylvi Listhaug ja Svieriga ednamdáfominsstarij Eskil Erlandsson. Barggojuohkusin li åvdåstiddje Vuona ja Svieriga sámedikkijs, Svieriga sámij rijkkalihtos ja Vuona ællosámij rijkkalihtos. Barggojuohkusa jådediddjen le Ellinor Marita Jåma Vuona Sámedikkes. Barggojuogos la ságastallamij baktu tjieldij dahkam oajvvadusáv ådå konvensjåvnnåtækstaj. Barggojuohkusin li stuorra vuorddámusá juhte ráddidusá biedji barggojuohkusa bargov ja oajvvadusájt vuodon ælloguohtomkonvensjåvnå dåhkkidibmáj. Barggojuogos la biedjam vuoduj juhte aktisasjbarggosjiehtadusá lulun liehket oajvvenjuolgadussan tjieldij gaskan. Iehpesemasvuohta gæhttjaluvvá vuostak tjoavdeduvvat sjiehtadusáj baktu ja dan maŋŋela márjju såbadahttem Ælloguohtomnammadusá viehkijn. -Boadodis sjiehtadallama tjoavdeduvvi Ælloguohtomnammadusá baktu mij mierret guohtombájkijt, guohtomájgijt ja boatsojlågov. Gujddimorgádna le Alepgæhttjalimnammadus, mij låhpalattjat mierret, subtsas barggojuohkusa jådediddje Ellinor Marita Jåma. Guohtomriektáj kárttim ja sihkarasstem Nasjåvnålasj ælloæláduspolitihkka le jagij nalluj divvum tjieldij guohtomguovlojt. Barggojuogos adná mierrediddjen boahtteájgij ælloæládussaj rájáj rastá juhte tjadáduvvá riektátjielggidus vaj riektávuodo tjielggá nåv vaj guohtomvuodudahka boahtte ájgij tjoavdeduvvá váni stuorra rijdoj. Muhtem ælloniehke ælla ásadam dáhperievtesvuodajt ietjasa ådå guovlojda. Dát la ájnas oasse daj hásstalusájs ma ájgij nalluj li bájnnám ællobargov rájaj rastá. -Dat iehpesihkarvuohta mij la dagádum nasjåvnålasj politihkas ja luluj tjoavdeduvvat almulasj kárttima ja rievtesvuodaj dåhkkidime baktu dajda guovlojda, javllá Jåma. Urudisá ájtti ælloæládusáv -Stuorra urudismáddo le konvensjåvnnåguovlojn goappátjijn rijkajn. Vidjura li ájtton ekonomalasj, ekologalasj ja kultuvralasj guoddelisvuohtaj goappátjijn rijkajn. Urudisá ájtti iellemvuodov moaddásijda, javllá barggojuohkusa jådediddje Ellinor Marita Jåma. -Nasjåvnålasj urudispolitihkka viertti vieledit ælloæládusá båhtusijt konvensjåvnnåguovlojn goappátjijn rijkajn, javllá Jåma. Ælloæládusá guovloj suodjalibme Aktelattjat dagáduvvi gártjedime guohtomguovlojn goappátjijn rijkajn gånnå konvensjåvnnå le fámon. Same bieles váseduvvá dát degu guohtomguovlojn ælla riektá ja oalle suoje. -Luluj liehket paradoksan jus ælloæládus rájáj rastá suoddjiduvvá konvensjåvnå baktu, ja dan ga maŋŋela ájteduvvá gártjedimijs ietja guovlos, javllá Jåma. Tjuovvolibme vijddábut Sámediggeráde ájras Henrik Olsen gijttá barggojuohkusav bargos. Sån gijttá aj divna tjieldijt ma li viehkedam prosessan. -Sámediggeráde vuorddá dála juhte Svieriga ja Vuona ráddidusá tjuovvoli barggojuohkusa oajvvadusájt. Ájnas le mij oadtjop konvensjåvnåv mij válldá várajda gájkka oassálasstij riektájt ja ássjijt buorre láhkaj, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Dála li barggojuohkusa divvomoajvvadusá: Lågå ienebut bargos: http://www.sametinget.no/Naeringer/Reindrift/Norsk-svensk-reinbeitekonvensjon Ienep diedo: Barggojuohkusa jådediddje: Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460 Sámediggeráde ájras Henrik Olsen, + 47 907 75 219 Sáme goabdes máhttá máhtsaduvvat / Dájdda- ja kulturdåjmadibme / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Dåbdos Bindala goabdes la akta moattes histåvrålasj kultuvrragávnijs ma galggi máhtsaduvvat sáme dávvervuorkájda Bååstede-prosjevta baktu. Moadda tjuohte jage li guoradalle ja misjonera tjoahkkim sáme kultuvrragávnijt. Bindala goabdes la akta buoremusát bisoduvvam goabddáj ma li vil ájmon. -Oadtjot ruoptus goabddáv la symbåvlålattjat oalle ájnas. Goabddá li læhkám gassko árbbedábálasj sáme jáhkon nåv gå viettjatjit diedojt boahtteájges, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Dåssju nágin gallegis goabddá li vil, ij la aktak sámij æjgon, ja dan diehti lip ávon gå goabdes máhtsaduvvá, javllá Olsen. Lågå ienebuv goabddás: https://no.wikipedia.org/wiki/Bindalstromma Válldet ruoptus histåvråv Jagen 2012 lij gå Sámedigge vuollájtjálij sjiehtadusáv Norsk Folkemuseumijn ja Kulturhistorisk museumijn máhtsadittjat badjel 2000 histåvrålasj gávne sáme dávvervuorkájda. Biednigahttem vádnun Sámedigge le moadda jage vájnnodam vuona oajválattjajt máhtsadimev biednigahttet. Sáme dávvervuorkájn ælla uddni ekonomalasj luohko, teknihkalasj bisodimmáhttudagá ja lanjá gávnijt duostotjit. -Mij galggap ietja háldadit ietjama kultuvrraárbev. Dat la rievtesvuohta mijá iemeálmmugin. Dan diehti vierttiji oajválattja juollodit nuoges ekonomalasj luohkojt sáme kultuvrraárbev Norsk Folkemuseumis ja kultuvrrahiståvrålasj dávvervuorkás (UiO), javlla Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Ållestjåhkanibme giehtadallá ássjev duorastagá 24. biejve ragátmánon kl. 15.00 maŋŋela. Dála li ássjepáhppára: http://innsyn.e-kommune.no/innsyn_sametinget_norsk/wfinnsyn.ashx?response=journalpost_detaljer&journalpostid=2015022757& Ienep diedo: Sámediggeráde ájras Henrik Olsen, 907 75 219 Lågå ienebuv: Tjáledum la artihkal: Signy Norendal, tjállagin Museumsnytt 1/2015 Vilá gåjkkeguollebuvtadibme sláhkkidum guoles Sámediggeráde sihtá nannit vuodnaguollárij máhttelisvuodajt ietja gahtsot jå... Lågå ienebuv Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget Ájgij tjadá li ájádallam sámegielav oassen suoma-ugralasj giellajuohkusis urála giellafámiljan, ja læhkám sirádum ietjasa lagámus fuolkijs (balto-suoma) badjel 3.000 jage. Ådå dutkam vuoset sáme giellajuogos le gåjt dal sæmmi boares dagu germána giellajuogos ja gåjt dal guovte gierde boarrásabbo gå romána giellajuogos. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla julevsáme giellakonferánsan Lågå ienebuv Giellasuodjalibme, normerim ja moallánakbarggo Sáme Giellagálldo tjoahkki sámegiela ássjediehttijt Anárij, gålgådismáno 6.... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Sáme giellaguovllo gåbttjå åsijt Vuonas, Svierigis, Suomas ja Gárjjelis. Gielaj rájá e rijkarájájt tjuovo. Julevsámegiella ja oarjjelsámegiella ságastuvvi Vuonan ja Svierigin. Bihtámsámegiella ja ubbmemsámegiella dåssju Svierigin, gáhtum Vuonan. Nuorttasámegiella Vuonan, Svierigin ja Suoman ságastuvvá. Ánarsámegiella ságastuvvá dåssju Suoman. Áhkkilsámegiella, gielldasámegiella ja dárjjesámegiella ságastuvvá dåssju Gárjjelin, ja gålldåsámegiella sihke Suoman ja Gárjjelin (ja åvddåla Vuonan aj). Áhkkilsámegielan, majt åvddålå jáhkkin lij gáhtum, gávnnu huoman uddni. Ájnegis vuoras ulmusj sáhkat vilá áhkkilsámegielav aktijvalattjat ságastallamijn gielldasámegielagij. Muhtem ájnegattja ságasti áhkkilsámegielav passijvva giellan, iesjgeŋga dásen. Dá lågev giela li juogedum guovte oajvvejuohkusijda: allesáme ja lullesáme. Allesáme ja lullesáme oajvvejuohkusijn li tjoahkkáj niellja vuolep juohkusa: oarjep, nuortap, sisednam ja suoloj (guoládak). Rijkajgasskasasj aktijvuodan li gájka sámegiela ájtedum, duodaj ájtedum jali vargga gáhtomin. Ájtedum giella le giella man låhko mánájs gudi gielav bukti binnu, duodaj ájtedum giella le giella mav vargga dåssju ållessjattuga bukti, ja vargga gáhtum giella le giella mav dåssju muhtem gallegasj vuorrasappo hålli. Sámegiela li Vuonan suoddjidum duola dagu 169. ILO-konvensjåvnås, Vuonarijka Vuodolágas, Bájkkenammalágas, Sámelága giellanjuolgadusájs ja Åhpaduslága baktu. Rijkajgasskasattjat li sámegiela suoddjidum duola dagu nuorttarijkaj gielladeklarasjåvnå ja European Charter for Regional and Minority Languages baktu. Ienemus håladum sámegiela Vuonan uddni li oarjjelsámegiella, julevsámegiella og nuorttasámegiella. Ienemus håladum sámegiela Vuonan uddni li oarjjelsámegiella, julevsámegiella og nuorttasámegiella. Oarjjelsáme årromguovllo Vuonan le Sáltoduoddaris nuorttan gitta Elgåaj Hedmárkon oarjján. Ulmutja årru duoggu dággu miehtáj dan vijdes geográfalasj guovlo. Jáhkedahtte e ienebu gå lahkke oarjjelsámijs gielav buvti. Oarjjelsámegielan li guokta oajvvegiellasuorge: Nuorttap oarjjelsámegiella , aj gåhtjodum Åsele (Vapsten, Gaala, Aarborte, Bindal, Nååmesjevuemie Vuonan, Vapsten Tärnan, Vueltjere, Frostviken Svierigin) Oarjep oarjjelsámegiella , aj gåhtjodum Jämtland (guovllo Snåasa ja Verdala gaskan, Muoráhkka Vuonan, Jinjevaerie, Offerdal, Njaarke, Gálpe, Skalstugan, Såahka ja Härjedálen Svierigin). UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le oarjjelsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan. Binná addne ja stuorra vijddudagá dahká gássjelin oarjjelsámegielajn barggat. Sebrudahka dárbaj ållo ulmutjijt oarjjelsámegiela máhtudagájn. Ållagasj guosská dát åhpadiddjevirgijda, oahpponævoj åvddånibmáj ja almulasj háldadibmáj ja dievnastusfálaldagájda. Ubbmemsámegiella håladuváj Ruovatvuonan, Hemnesan ja Korgenin vuona bielen. Ságastuvvá Maskauren, Ståkken, Alep Kikkejauren, Lulep Kikkejauren Árjepluoven ja Arviesjávren, Málágin, Granan ja Umbyn Tärnan Svierigin. Svierigin li dåssju muhtem gallegasj hoalle vil, ja giella aneduvvá vargga gáhtum giellan. Vuona bielen aneduvvá gáhtum giellan. UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le ubbmemsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan jali vargga gáhtum giellan. Bihtámsáme giellaguovllo ráddjiduvvá vuona bielen Sáltovuonas nuorttan ja Ranvuonas oarjján, ja dasi gullu Bájddar, Sálát, Oarjjelij Bájddar, Meløy, Rødøy, oase Bådådjo ja Fuosko suohkanijs. Svieriga bielen manná rádjá nuorttalap Arviesjávres ja Árjapluoves gitta Bihtáma ædnuj Norrbottena länan Svierigin. Bihtámsámegiella gålmå oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Nuortap bihtámsámegiella (Luokta-Mavas, Ståkke). Guovdásj bihtámsámegiella (Semisjaur-Njarg). Oarjep bihtámsámegiella (Svaipa). UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le bihtámsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan jali vargga gáhtum. Svieriga bielen li muhtem gallegasj giellaguodde aktan dutkij ja muhtem rahtjalis ulmutjij Vuona bieles aktan barggagoahtám gæhttjalit gielav gádjot. Moadda tuvsán bágo li juo tjoahkkidum ja dássta galggá báhkogirjje sjaddat. Julevsáme giellaguovllo Vuonan le Bálágis nuorttat gitta Sáltoduoddarij oarjján, ja dasi gullu duola dagu Divtasvuodna, Hábmer ja Fuolldá ja oase Fuosko suohkanis Sálton. Svierigin håladuvvá julevsámegiella Bihtámænos oarjján gitta Gájddumædnuj nuorttan Jåhkåmåhke ja Váhtjera suohkanijn Norrbottena länan Svierigin. Julevsámegiella nielje oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Nuortap julevsámegiella (Unna tjerusj). Guovdásj julevsámegiella (Sirges ja Jåhkågasska Jåhkåmåhken Svierigin, Bálák, Divtasvuodna, Hábmer ja Fuolldá ja oase Fuosko suohkanis Vuonan). Miehttse julevsámegiella (Gällivare, Serri ja Udtja Svierigin). Oarjep julevsámegiella (Duorbun Svierigin). UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le julevsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan. Sæmmi láhkáj dagu oarjjelsáme giela hárráj, de sebrudahka dárbaj ållo ulmutjijt julevsáme giellamáhtudagáj. Nuorttasámegiella le stuorámus giellajuogos sáme gielaj gaskan, birrusij 90 % sámegielagijs nuortagahtti. Nuorttasámegiella ságastuvvá ienemusát Finnmárko ja Råmså fylkajn ja suohkanijn Dielldasuollu ja Evenássje Nordlándan vuona bielen. Nuorttasámegiella nielje oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Merrasámegiella - Lulle merrasáme (Várjatvuodna ja Lágesvuodna). - Guovdásj merrasáme (Riehppovuodna ja Sválesnuorre). - Alle merrasáme (Áltávuodna ja Návuodna). Finnmárkkosámegiella - Lullefinnmárkko: Uhtsajåhkå, oase Ánaris Suoman, Kárásjåhkå, Porsáŋŋgo, Dætno Vuonan. - Allefinnmárkko: Ænodahka, Soahtegiellda, oase Ánaris Suoman, Guovddagæjnno, Áltá Vuonan) Duornossámegiella -Girjjis: Gällivares nuortta-luksa, Nuorttagájddom Svierigin - Allelij oasse Ænodagás Suoman, Ufuohtás gittu Ivgguj, Ivggovuodnabadá ja Rájsá gaskan Vuonan. - Gárasávvun: Könkämävuoma ja Lainiovuoma, Ivggo ja Báhccavuodna Vuonan. - Jukkasjávrre: Saarivuoma, Dálmma, GabnáLeavnas-Kaalasvuoma, Kalix ja Haparanda Svierigin. UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le nuorttasámegiella tjáledum ájtedum giellan. Moatten sajen sáme giellaháldadimguovlo ålggolin le nuorttasámgiella ájn gássjelis dilen. Dát ållagasj guosská moatte merrasáme dáfojda Råmsån ja Finnmárkon ja markasáme guovlojda Oarjjelij-Råmsån ja Nuorttalij-Nordlándan. Ánarsámegiella håladuvvá Ánara suohkanin Suoman (Ánarjávre birra). UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le ánarsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan. Gålldåsámegiella guovte oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Nuortap gålldåsámegiella (Muotka, Paatsjoki, Petsamonkylä) Oarjep gålldåsámegiella (Suonikylä, Notozero-Girvasozero) Vuonan gålldåsáme Oarjje-Várjjak suohkanin årru, åvdemusát Njájddamin, valla aj Girkkonjárgan ja Báhtsakvákken. Juogos le viehka unne ja sij li ájnna gudi lullesáme kultuvrav guoddi Vuona bielen. Suomabielen årru gålldåsáme Tjievetjávren ja Njiellimin Ánarjávrgátten. Gárjjelin le gålldåsámegiella gáhtum ja Vuonan dåssju muhtem gallegattja gielav bukti uddni. UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le gålldåsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan. Dá giela Guoládagán Ruossjan håladuvvi. Muhtem dutke tjuottjodi maŋemus áhkkilsámegiella hoalle jámij jagen 2003, madi ådå giellaguoradallam javllá gávnnuji vil hoalle ja navti le giella ienemus ájtedum sámegiella Ruossjan. UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le guoládaksámegiela juogos tjáledum duodaj ájtedum jali vargga gáhtum giela. Girjjegiella: Sáme giellajuohkusin le guhka jali oanes tjállemgielahiståvrrå gielas giellaj. Vuostasj girje sámegiellaj båhtin 1600-lågon. 1600-1700-lågon tjállin sæmmi bokstávaj sámegiellaj dagu dárogiellaj. 1800-lågon båhtin muhtem ådå bokstáva sámegielajda ma ælla anon ietjá gielajn daj sæmmi guovlojn (duola dagu dáro-, suoma- ja gárjjelgielan). Gudán sámegielan le standardiseridum tjállemgiella: oarjjel-, julev-, nuortta-, ánar- ja gålldåsámegiella adni vijdedum versjåvnåjt latijna alfabehtas. Giellda- ja dárjjesámegiellaj tjálli hiebadum kyrillalasj alfabehtajn. Duodde bokstáva ma vijdedum latijna alfabehtajn tjáleduvvi li dá: Gålldåsámegiella: Áá Ââ Čč Ʒʒ Ǯǯ Đđ Ǧǧ Ǥǥ Ǩǩ Ŋŋ Õõ Šš Žž Åå Ää Nuorttasámegiella: Áá Čč Đđ Ŋŋ Šš Ŧŧ Žž Julevsámegiella: Áá Ŋŋ Oarjjelsámegiella: Ïï Gálldo : - Pekka Sammallahti - Bruce Morén-Duolljá - Elisbath Scheller Rijkajgasskasasj aktijvuodan li gájka sámegiela ájtedum, duodaj ájtedum jali vargga gáhtomin. Diedádus «Oajvvadusá etalasj njuolgadusájda sáme varresvuohtaåtsådimijda ja humanbiologalasj materiálajda» almoduvá javllamáno 4.biejve kl. 14.00 Sámedikken. – Njuolgadusá galggi nannit vaj åtsådibme berus ja vielet sáme kultuvrav ja sáme sebrudagájt åtsådimprosessajn, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Nammadus mav Sámedigge nammadij jådeduváj profesåvrås Siv Kvernmo, UIT. Nammadusán lidjin åvdåstiddje sáme varresvuodafágalasj åtsådimbirrusis ja juridihkalasj tjiehppijs. Barggojuohkusa mandáhtta l dahkat oajvvadusáv njuolgadusájda sáme varresvuohtaåtsådimijda. Oajvvadusán galggá gåbttjåt sáme varresvuohtaåtsådimijt gájkkásattjat ja åtsådimprosjevta gånnå biologalasj materiála li oasen. Nammadus galggá árvustallat jus la máhttelis gåvåv dahkat makkir sáme humanbiologalasj materiála li dálla vuorkuduvvam. Vijddásappot identifisieriduvvá ja tjuolmman dagáduvvá duot dát hásstalus dájt materiálajt vuorkudittjat ja mierredittjat. Gåvån hæhttu sisadnet árvvaladdama makkir etalasj tjuolma njuolgadusájda gulluji. Juogos ájggu aj árvvaladdat makkir juridihkalasj stáhtus dakkir njuolgadusájn galggi. Vijddásappot giehtadallat ráddidusán, ietjá sámedikkijn ja gasskarijkalasj álggoálmmukforumijn viertti aj nammaduvvat. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo javllá ulmme etalasj njuolgadusáj sáme varresvuohtaåtsådimijda ja almasjvuoda biologalasj materiálajda la bagádit ájnegis åtsådiddjev, åtsådiminstitusjåvnåjt, sáme sebrudagájt ja ájnegis ulmutjijt makkir åtsådimetalasj prinsihpa lulun vuodon liehket sáme varresvuohtaåtsådimijda. – Ájnas le jut sáme dárbo ja riektá bærrájgåtseduvvi varresvuohtaåtsådimen, mij guosská æjgguj iehtjama ulmusjmateriálajda ja aj gåktu dát åtsådibme tjadáduvvá, javllá Keskitalo. Ienep diedo: Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, 971 29 305. Juogosjådediddje profesåvrrå Siv Kvernmo, 922 34 511. Kvernmo oassálasstá almodimes ja vásstet gatjálvisájt oajvvadussaj njuolgadusájda. Almodibme la sámedikkehuodnahin mánnodagá javllamáno 4. biejve kl. 14.00 tjåhkanimlanján 214 Rijkajgasskasasj álggoálmmukgielaj jagi gáktuj hásstalip duv juojgav sámegielajda biejatjit. Juojggamgilppusijn ájggu Sámediggi, aktan NRK Sámijn, tjalmostahttet ja låpptit juojgav ja sáme gielajt. Gilpos la oassen sáme giellavahkos 2019 – Gájka gudi sihti máhtti juojgav jali vuolev giellalåpptimij biedjat, javllá Sámedikke giellaåssudagá direkterra Anne Britt K. Hætta. Juojgga galggá gåvvidit sámegielajt, sáme sebrudagá gielladilev jali giellalåpptimav tjalmostahttet. – Vuolláj ja juojggaj la tjanádum sáme giella, kultuvrra ja sáme árbbedábe. Dan diehti li da ájnnasa giellalåpptimin, javllá Hætta. Dån máhtá juojggat, tsoabbmot, ármmadit jali ådjådit. Galggá liehket árbbedábálasj juojgga musihka dagá. Vuojtto l 20.000 kråvnå vuojttojuojggaj. Juojgga ij galga vihpat guhkep gå gålmmå minuhta. Ájggemierre oajvvadusáv gilppusij sádditjit la sådnåbiejve gålgådismáno 6. biejve. Gålgådismáno 7. ja 8. biejvij válljiduvvi juojgajt ma gilppusij bessi. Válljidum juojgajt almoduvvi gålgådismáno 9. biejve. Dan maŋŋela la máhttelis gulldalit ja jienastit nehtan dav masi buoremusát lijkku. Jienastibme vihpá gålgådismáno 16. bæjvváj. Vuojttojuojgga almoduvvá gålgådismáno 22. biejve. Dån dagá juojgav jali vuolev, juojgga ij galga åvddåla almulattjat gullum. Filmmi ietjat giehtatelefåvnåjn gå juojga jali tsoabmo. Maná dán adræssaj ja sáddi videofilmatjav dán adressa baktu: https://bidra.nrk.no/joik Jus li gatjálvis, de máhtá aktijvuodav válldet Sámedikke giellaåssudagá direkterrajn Anne Britt K. Hætta + 47 78 48 42 91 , jali fáhkajådediddjijn Per Johannes Marainen , +47 78 48 42 78. Lågå ienebuv Lågå ienebuv Stuorradigge l jahkáj 2018 juollodam 1 millijåvnåv kråvnå dåjmajda givsedime vuosstáj mánáj ja nuoraj gáktuj gænna li sáme duogátjij, giellaj ja kultuvrraj. Gå Stuorradigge giehtadaláj 2018 stáhtabudsjehtav, mierreduváj juollodit 1 millijåvnå kråvnå sáme dåjmajda givsedimev hieredittjat. Dåjmaj ulmmen la unnedit givsedimev mánáj ja nuoraj gaskan, gænna li sáme duogásj, giella jali kultuvrra. Dát máhttá guosskat dåjmajda mánájgárden, vuodoskåvlån jali joarkkaskåvlån, jali tjanádum asstoájggedåjmajda mánájda ja nuorajda. Máhttelis la dårjav åhtsåt duola dagu dåjmajt gaskostittjat avta jali moatte sámegiellaj. Dåjma máhtti liehket bájkálattjat jali nasjåvnålattjat. Sávadahtte l jåksåt nav edna máná ja nuora gå máhttelis. Dåjma galggi liehket priváhta jali iesjmiellusasj organisasjåvnåj dåjmaj baktu. Jáhkedahtte sáme organisasjåvnåjn li sierra dågålasjvuohta hiebalasj dåjmajt hábbmitjit, ja ávttjiduvvi åtsåtjit. Doarjja máhttá doarjjaj avta jahkáj juolloduvvat, ma tjadáduvvi juogu organisasjåvnå dábálasj dåjman jali prosjæktavuododum doajmman organisasjåvnån. Doajmmaguhtal l birrusij 12 máno dat rájes gå doarjjaoadtjo oadtju doarjjagirjev miededum doajmmaåhtsåmusáj gáktuj. Åhpadusdirektoráhtta åhtsåmusájt árvustallá ja mierret rudájt juogadimes. Dav dahki åbbålasj árvustallam vuodon. Budsjæhtta doarjjajuollodimev stivrri. Stuorradikke juollodibme 1 millijåvnå kråvnnåj la bajemus rámma ålles doarjjaruhtaj mij máhttáj 2018 juolloduvvat. Åhtsåmájggemierre l bårggemáno 31. biejve 2018. Lågå ienebuv doarjjaårniga birra ja åtså dårjav Presidænnta sávvá vuorbev ådå biskoahppaj / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Ådå biskåhpa nammadusá gáktuj Nuortta-Hålogalánda bisspaguovlon sárnnu Sámedikke presidænnta ávov gå ådå biskåhpan li buorre diedo sáme vidjurijs. -Sidáv vuorbev sávvat pråvsståj Olav Øygard nammadusájn ådå biskoahppan Nuortta-Hålogalánda bisspaguovlon, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Presidænntaj la ájnas gå Nuortta-Hålogalánda biskåhpan li buorre diedo sáme sebrudagás ja girkkoiellemis. -Girkkon le guovdásj sadje sáme sebrudagán, ja ájnas la gå biskåhpan li buorre diedo sáme vidjurijda, árggabiejve iellemij ja vuojŋalasj iellemij. Olav Øygardav nammadit tjuovvu dan hárráj buorre dábijt bisspaguovlon, ja gå sujna li dárkkelis diedo goappátjagá sáme sebrudahkaj ja sámegiellaj, de lav mån sihkar sån sjaddá Per Oskar Kjølåsa árvvogis tjuovvoliddjen, javllá Keskitalo. Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadus (SáNuN) la ásadum buoredittjat sáme nuoraj máhttelisvuodav Sámedikke politihkav vájkkudime. SáNuN ásaduváv bisso orgádnan jage 2003 rájes. SáNuN:an li vihtta stuoves ájrrasa gejt Sámediggeráde l nammadam. Ájrrasa li nuora 16 ja 28 jage gaskan rijkav miehtáj. Sámedikke ållestjåhkanibme l mierredam SáNuN:aj bisso fámov ja organisierimav. Sijá barggon la: SáNuN la oadtjum friddja rållav ja máhttá barggat daj ássjij ma sijá mielas li ájnnasa. Nammadus ja nammadussebrulattja máhtti ållu friddja vuojnojdisá åvdedit medijjaj ja ietjasa árvustallama milta ássjijt ietjá ásadusájda bajedit. Nammadus galggá doajmmat guládallamásadussan sáme nuoraj ja Sámedikke gaskan, valla galggá aj liehket guláskuddamásadussan ja “bærrájgæhttjen” Sámedikke gáktuj nuoraidássjij aktijvuodan. Dajna vuogijn máhttá SáNuN viehkedit Sámedikkev nuorajprofijlav ja nuorajpolitihkav hábmemin. SáNuN 2018-2021: Jådediddje: Ole Henrik Bjørkmo Lifjell Sebrulattja: Maja Fjellstrøm, Stine Ericsson Anti, Grethe Julianne Skum ja Alfred Mikkel Kuoljok Sadjásasj sebrulattja: Laara Sparrok, Andine Knudtson, Kristine Ballari, Sajane Olsen, Katja Elise Utsi SaNuN Facebookan SaNuN blogga Giellapolitihkka hæhttu aktijvuodan åvddånahteduvvat, juogu dáhpáduvvá sáme giellabirrusijn jali ásadusájn bájkálattjat, regionálalattjat, nasjåvnålattjat jali rijkajgasskasattjat. Åbbålasj ja semalasj giellapolitihkka gånnå nasjåvnålasj, regionála ja suohkanij oajválattja ja oassevállde aktan barggi galggap láhtjet dilev vaj sámegiela li luondulasj, sebrudakguodden ja viesso giellan sebrudagán. Dát la visjåvnnån Sámedikkeráde strategijjajn sámegielaj gáktuj – Giellalåpptim. - Mijá ájnnasamos barggo la láhtjet dilev sámegielajda ja vaj ulmutja bessi gielav oahppat. Dat sihtá javllat, mij hæhttup láhtjet dilev åhpadussaj sámegielan ja anátjit sámegielav gájkajn arienájn sebrudagán. Mij hæhttup aj tjalmostahttet sámegielajt almulattjat, ja dahkat buorre sjaddamdilijt gielajda, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Sámedigge sihtá nannit ja åvddånahttet sámegielajt åbbålasj giellaratjástimen gånnå ratjástibme galggá gájkajn sebrudaksuorgijn. Vuorbástuvátjit dan bargon gájkka giellaratjástibme hæhttu aktijvuodan gehtjaduvvat ja ásaduvvat ietjá giellabargo nanna. Gielalåpptimijn sámedikkeráde almot edna konkrehta dåjma iesjgeŋga ratjástimsuorgijn. Muhtem dåjma sihtá Sámedigge iesj tjadádit, ietjá dåjma gájbbedi aktisasjbargov ietjá oasseválldij. Akta oajvveságajs giellalåpptimin la, nanos låpptim sámegielaj gáktuj hæhttu sáme sebrudahka aktan dahkat. Sámedigge la tjanádum dasi, almulasj ja priváhta oassevállde ja ásadusá åvdåsvásstádusáv válldi sámegielajt nannitjit, ja viehkedi vaj sámegiela sebrudagán vuojnnuji. - Mij sihtap danen bivddit ja bádtjit gájkka æládusiellemav, ásadusájt, organisasjåvnåjt, priváhta ja almulasj oasseválldijt ja duv viehkedittjat giellalåpptimij. Mij sihtap juohkka akta galggá åvdåsvásstádusáv válldet bájkálattjat, regionálalattjat jali nasjåvnålattjat sámegielajt tjalmostittjat ja anátjit, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Min boazu – áttjak álgaduvvam boatsojnjuovadimvidnudahka, la buorre buojkulvissan man láhkáj sámegiella tjalmostahteduvvá. Vidnudahka adná sámegielav gájkajn ietjas buvtadusájn, dåbddomerkan, almodusájn ja diedujn sosiála medijján ja guládallamin ælloniehkij. Mij sihtap ienep dákkir buojkulvisájt. Ja sihtap jut galggá liehket luondulasj jut sámegiella ja dárogiella buohtalakkoj vuojnnuji, juogu dal biebmojn, almodusájn jali sosiála medijján. - Vijddásappot sihtap jut gájka oasseválldijt ienebut galggi gatjádit giella – ja kulturmáhtudagáv, ja dajna vuogijn viehkedit vaj máhtudahka aneduvvá árvvon ja ávkálattjan. Priváhta ja almulasj oassevállde lulun aj dåjmalattjat barggat rekruttieritjit sámegielak máhtudagáv ietjasa fáhkasuorgijda. Dát sihtá javllat, gatjádit oahppobájkijs, vaddet signálajt man ednagav sámegiella ja kultuvrramáhtudahka gatjádaláduvvi, ja diedojt juogatjit duon dán karrieramáhttelisvuodaj birra, javllá berustiddje sámedikkepresidænnta. Dálla presidænnta sihtá duv aj sæhkáj dán miellagiddis bargguj, gå juohkka sáme báhko la ájnas. Jus juohkkahasj viehket binnátjijn, de tjoahkkáj la enas. Álggup uddni! Sebra giellalåpptimij! Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá: Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, +47 971 29 305. Sámedigge juollot giellamåvtåstuhttemstipendajt oahppijda gænna li sámegiella fáhkan joarkkaskåvlån. Korona virusa diehti guhkiduvvo stipenda åhtsåmusájggemierre vuoratjismáno 30. bæjvváj 2020. Huomaha jus dån la nuorap gå 18 jage, hæhttu åhtsåmus duv æjgádij/åvdåstiddjij ID-pårtå baktu sáddiduvvat. Åhtsåmusá skåvllåjahkáj máhtti sáddiduvvat sisi 16.01.2020 rájes 30.04.2020 rádjáj. Åhtsåmusá maŋenagi giehtadaláduvvi. Gudi máhtti stipendav oadtjot? Jus galga stipendav oadtjot hæhttu liehket oahppen almulattjat dåhkkidum åhpadimsajen Vuonan, dåhkkidum åhpadusdoarjjaj Stáhta lådnakássas åhpadussaj. Åhttse gudi li tjanádum almulasj dåhkkidum åhpadimsadjáj Svierigin ja Suoman, hæhttuji liehket Vuona stáhtaviesádin ja siján li riektá doarjjaj Stáhta lådnakássas åhpadussaj Vuonan. Man ednagav máhtá stipænndan oadtjot: Tjuovvusa åhtsåmussaj: Ienep diedojt stipænndaævtoj birra: Gehtja stipænndanjuolgadusájt. Guládallamulmutja: Elektråvnålasj åhtsåmussjiebmá Ájrrasa / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Ájnas nammadibme værálda álggoálmmugijda AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambasadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qa... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Lågå ienebuv Oassálaste hábbmit aktan ietjá mánáj ja nuoraj ålles væráldis Máná ja nuora dajs gietjav álggoálmmukguovlojs hasoduvvi sáddit gåvåv ietjas... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Lågå ienebuv Arktalasj guovllo gárvet væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj Inuihtaj ja sámij bajemus oajve oassálassti boahtte vahko arktalasj guovlo g... Lågå ienebuv Ednamrievtesvuoda / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget Barggat vaj sámij ednam ja resurssa árbbedábálasj adno vaddá avtaárvvusasj åmastam- ja adnorievtesvuodajt, nav gåktu iehtjádij adno le dahkam, lej guovdátjin ådå sáme kultuvrrarahtjamusán 1960-lågo låhpa rájes gitta 1970-lågo álgo rádjaj. Akta oajvvesivájs Áltá-tjátjádagá dulvvadime vuosstálasstemijda lej gå sámij ednam- ja resurssarievtesvuoda ællim dåhkkiduvvam. Danen vuododuváj Sámij rievtesvuodanammadus ja biejaduváj tjielggitjit dákkár rievtesvuodajt. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Ådåstuhtedum aktisasjbarggosjiehtadus Sámedikke ja Statskoga gaskan Sámedigge ja Statskog libá sjiehtadam aktisasjbarggosjiehtadusáv ådåstuhttet... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Máhttá javllat sámij ednam- ja resurssarievtesvuoda le ájnas ja mierrediddje berustibmen Sámediggáj. Nannit álmmukriektáv álggoálmmugij ednam- ja resurssarievtesvuodaj dåhkkidime aktijvuodan ja ásadit máhttelisvuodajt vaj rijka lágaj baktu dákkár rievtesvuoda dåhkkiduvvi le Sámediggáj læhkám guovdátjin gitta álggorájes. Sámedigge sihtá: Sámedigge le dálla barggamin: Sámedikken le åvsdåsvásstadus jut sáme ájnegis ulmutjin ja sáme álmmugin histåvrålasj adno ednamijs ja resursajs dåhkkiduvvá sæmmi láhkáj gå iehtjádij adno. Dát stáhta oajválattjaj rádádallamij ja aktisasjbargo baktu dáhpáduvvá. Ájgge gållå dán bargguj ja åvddånibme le ienemusát ráddidusá miela duogen. Sámediggáj le ájnas diehtet vijdes láhkáj majt ulmutja usjudalli boahtteájge tjoavddusij gáktuj. Sámeriektájuohkusa tjuovvolime bargon lip danen moadda álmmuktjåhkanimijt ásadam. Dákkir tjåhkanime ja aktijvuohta sáme organisasjåvnåj ja ásadusáj le viehka ájnas. Dån besa Sámedikkev vájkkudit ietjat organisasjåvnåj baktu. Nannit álmmukriektáv álggoálmmugij ednam- ja resurssarievtesvuodaj dåhkkidime aktijvuodan ja ásadit máhttelisvuodajt vaj rijka lágaj baktu dákkár rievtesvuoda dåhkkiduvvi le Sámediggáj læhkám guovdátjin gitta álggorájes. Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget Sámedigge la garrasit prioriterim bargov gávnnat tjoavddusijt ma máhtti nanosduhttet riektáv guollimij årrojda merrasáme guovlojn. Merrasáme kultuvrra la vuododum vuodna- ja merragáddeguollimijn, juogu dal degu aktu æládus, jali aj aktisattjat ietja æládusáj. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Vilá gåjkkeguollebuvtadibme sláhkkidum guoles Sámediggeráde sihtá nannit vuodnaguollárij máhttelisvuodajt ietja gahtsot jå... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Dálásj iemeálmmukriektá tjuodtju dan æktuj mij dåhkkit sámij histåvrålasj riekta degu dal merragádde- ja vuodnaguollim sijá årudakguovlojn. Sámedigge la aj tjuottjodam prinsihpav dán láhkáj, mij la lahka luonndovaddásij adná tjuohppamriektáv histårjålasj ja dáhpeperspektijvan. Lagos- ja dárbboprinsihppa la biejadum degu lájddimprinsihppan sissŋelin Sámedigge vuorodimen marijnaæládusájda. Sámedigge barggá dán åvdås: Tjádu jahkásasj budsjehtaj la Sámedigge biedjam vájkkudimnævojt marijnaæládusájda. Dajna gå vaddet dårjav investerimijda guollárvantsajda, ådåstuhttemijda lagos-vuosstájválldemásadusájda ja viehkedit buvtaåvddånahttemav sisŋelt marijnaæládusdåjmaj, máhttá ájn garrasuppot viehkedit bisodit ja nannit nanos guollárbirrusijt sáme merragádde- ja vuodnasebrudagájs. Riektá: Guollim vuonajs ja merragáddetjátjen, degu ábnas kultuvrravuodon, la låhpalattjat årroma- ja dåjmaj sáme lagos-sebrudagájn merragátte milta. Dan diehti vaddet guollárijda stuoráp fámov ja vájkudimev gå adno vaddásijs mierreduvvá. Regionála háldadus, sáme oasseválldij ja aktisasjmierredimijn, la sissŋela almasjriektá unnesmierij ja buohta almasjriektáj njuolgadusáj iemeálmmugij ja unneplågoj milta. Hásstalus la, lassen riektáperspektijvvaj, tjadu ulmmelasj vájkkudimnævvo gárvedit buorep ekonomalasj ålgoldisævtojt vanntsaådåstuhttemij, bisodit vuosstájválldem bielev lokála varásbiergasbuktemij ja nannit ådåálggemav guollárvirggáj. Guollim vuonajs ja merragáddetjátjen la låhpalattjat årroma- ja dåjmaj sáme lagos-sebrudagájn merragátte milta. Ållestjåhkanime jådedibme dahká ássjelistav, gåhttju ja jådet Sámedikke ållestjåhkanimijt Sámedikke mierredum barggoårnigij ja njuolgadusáj milta. . Ållestjåhkanime jådedime dahkamusá le duola degu permisjåvnnååhtsåmusájt mierredit, mærrádusárvvalusájt ållestjåhkanibmáj åvdedit ássjijn ma guosski Sámedikke barggoårnigijt ja mierredit ássjegárvedime hárráj ållestjåhkanimijda. Ållestjåhkanime jådedimen li vidás gudi válljiduvvi ållestjåhkanime ájrrasijs. Válggagávdan 2013-2017 li dá ájrrasa ållestjåhkanime jådedimen: Sáme giellavahko ulmme l sáme gielaj árvov låpptit, ja buoredit máhtov sáme giela ja kultuvra birra ålles sebrudagán. Jur dan vahkon galggi sámegiela gullut ja vuojnnut juohkka sajen. Biejve : Gålgådismáno 21. - 27. biejvij 2019 Sadje : Rijkav miehtáj Gesi : Gájkdivna li bivddidum Le gus dån goassak ussjolam, manen sámegiella ij mielkkepáhkijn, galbajn jalik næhttabielijn vuojnnu? Dájna la dån bivddidum Giellavahkkuj 2019. Sebra giellalåpptimij! Le gus dån goassak ussjolam, manen sámegiella ij mielkkepáhkijn, galbajn jalik næhttabielijn vuojnnu? Sámedigge sihtá jut sámegiela galggi luondulasj oassen sebrudagás liehket, ja danen bivddip Giellavahkkuj, gålgådismáno 21. - 27. biejvij 2019. Giellavahko baktu sihtá Sámedigge tjalmostahttet sámegielajt gájkka sebrudaksuorgen vuojnnusin dahkat. Majna dån máhtá viehkedit? Åttjuda bájkálasj kafieja bårråmusfálov avta sámegiellaj jårggålittjat, ásada giellakafiejav jali gatsosta Giellavahko plakáhtav ietjat vinndegij. Márjju dujna li ietjá buorre ájádusá ja sidá Giellavahkkuj sæbrrat? Tjálesta giellalokten@samediggi.no, jali guládalá ietjat lagámus sáme giellaguovdátjijn! Lågå aj: Giellavahkko 2019 39 ájrrasa galggi Sámediggáj válljiduvvat. Gå válggalanjá giddiduvvi, galggi gájkka jiena ma lidjin árabut jienastimen vattedum ja válggabiejve lågåduvvat. Válggaboados tjadáduvvi guovten vuoron. Vuostak galggá mierreduvvat galla ájrassaje juohkka belludagán jali juohkka listan galggá Sámedikken liehket. Dassta maŋŋela hæhttu mierredit guhtimuttja belludagás/listas galggi dajt sajijt oadtjot (ájrrasijt válljim). Vuogádahka le vuododum dasi, ájrassaje galggi juogaduvvat gasskavuohtalågoj milta belludagáj/juohkusij gaskan dan jienastuslågo vuodon majt juohkka válggalissta oadtju. Prinsihppa gåhtjoduvvá gasskavuohtalågoj válgga. Mandáhtajt juogadibme iesjgeŋga listaj gaskan dagáduvvá sæmmi matematihkalasj vuoge milta gå stuorradiggeválgan, fylkadiggeválgan ja suohkanstivrraválgan. Vuohke gåhtjoduvvá hiebadum St. Laguë vuohken. Dat merkaj, iesjgeŋga lista jienastimlågo vuostak juogaduvvi lågojn 1,4 ja dassta maŋŋela lågoj 3-5-7-9 jná. Dáj juogadimij baktu båhti moadda lågo, nav gåhtjoduvvam kvotienta. Kvotienta ásaduvvi stuorrudagá milta. Ájrassaje juogaduvvi dajda listajda majn li stuorámus kvotienta. Vuostasj mandáhtta manná dan lisstaj man le stuorámus kvotiænnta, nubbe mandáhtta dan lisstaj man la nubbe stuorámus kvotiænnta jná. Gå ájrassaje li listajda juogadum, galggi ájrrasa válljiduvvat. Dát dáhpáduvvá dán láhkáj: Ájrrasijt válljimin lågåduvvi dåssju da namá ma li vuostasj sajen jienastimlistajn. Dat guhti ienemus jienajt dán låhkåmin oadtju, válljiduvvá. Dassta maŋŋela lågåduvvi dav guhti li nubben jienastimlistajn. Dat ájrasasses guhti ienemus jienajt oadtju gå biejaduvvi aktij båhtusijt goappátjij låhkåmis ierit sij gudi li juo válljidum, válljiduvvi. Náv joarkeduvvá desik gájkka ájrrasa li válljidum. Jus jienastiddje rievddadime jienastimlistan galggá máhttet vájkkudit persåvnnåválljimij, hæhttuji ienep gå bielle belludagá jienastiddjijs li dahkam rievddadime sæmmi ájrasassá gáktuj. Lága ja njuolgadustjállaga / Giella / Sámedigge - Sametinget Sválldasa lágajda ja njuolgadustjállaga ma gulluji sámegiellaj Politihkalasj åvdåsvásstediddje Láhka giessemánno 12. b. 1987 nr. 56: Sámedikke ja ietjá sáme rievtesvuodaj birra (sámeláhka). (Dåssju dárruj) Njuolgadustjállaga ma guosski Sámeláhkaj: Njuolgadustjála sámeláhkaj (láhka biehtsemánno 12. B 1987 nr 56) sámegielaj háldadusguovllo lága birra Njuolgadustjála sámelága giellarievtesvuoda birra Njuolgadustjála sámegiela åhpadime rievtesvuoda birra Bájkkenammaláhka: Láhka bájkkenamáj birra Njuolgadustjála bájkkenamáj birra Rabás åhtsåmmierre. Doarjjaårniga mihttomierre: Sáme kulturásadusá ma åvddåni fágalattjat ja institusjåvnålattjat. Dájda dåjmajda máhttá dårjav åhtsåt: Gájbbádus åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj: Merustallamnjuolgadusá: Giehtadallamájgge: Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmussaj vuorddet 3 máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum, gehtja háldadimlága § 11. Båddåsasj diedádus háldadimássjijn sáddiduvvá maŋemusát máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum. Guládallamdiedo: Elektråvnålasj åhtsåmussjiebmá Rabás åhtsåmmierre. Doarjjaårniga mihttomierre: Vuonan registrieridum ålggorijkak vidnudagá (VRÅ) e dårjav oattjo. Institusjåvnå njuolgga dårjav Sámedikke budsjehta baktu oadtju, e dårjav oattjo. Suohkana e dårjav oattjo ietján gå kulturdåjmajda Sámij álmmukbiejvev ávvudalátjit. Dårjav máhttá tjuovvovasj dåjmajda åhtsåt: Gájbbádus åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj: Merustallamnjuolgadusá: Doarjja ij vatteduvá: Giehtadallamájgge: Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmussaj vuorddet 3 máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum, gehtja háldadimlága § 11. Båddåsasj diedádus háldadimássjijn sáddiduvvá maŋemusát máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum. Guládallamdiedo: Elektråvnålasj åhtsåmsjiebmá Sáme guovlo ájn báhtsi / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 24. voerhtje 2012 Sáme guovlojn li ájn stuorra hásstalusá ieritjåhtema ja ásadimij vuoksjuj. Dav vuoset muhtem rapportta mav Telemarksforskning le S ámedikke åvdås dahkam . Rapportta le joarkka åvdep æládujsårnigijs majt Telemarkforskning le Sámedikke åvdås dahkam. Dát rapportta gåvvit sáme guovlo åvddånimev viesádij, åhpadusdáse, æládusåvddånime, innovasjåvnå ja bivno gáktuj. Sáme guovllo le 24 suohkana Nuortta-Trøndelága, Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkajn. Ieritjåhtem Analyjssa vuoset ulmusjlåhko sáme guovlo suohkanijn le binnum, aj jagen 2010, mij lij jahke goassa ienemus suohkana Vuonan sjaddin. Ienep sirdulattja li binnedam sáme guovlo ulmusjlågo binnedimev maŋemus jagijt, valla ij nuoges váj riegádimlåhko ja ålgusjåhtem e álmmuklågov binneda. Dat oasse Nuortta-Vuonas mij le sáme guovloj ålggolin laset álmmuklågov. Binnep barggosaje Álmmuklågo binnedibme gullu aktan barggosajij binnedimij. Sáme guovlon li binnep barggosaje jagen 2010 gå 2000, madi barggosaje lándan li lassánam 11 prosentaj. Nuortta-Vuona fylkajn, sáme guovloj ålggolin, li barggosaje lassánam gaskal guhtta ja lågenanniellja prosenta sæmmi ájggudagán. Sáme guovlon li moadda vuodoæládus- ja industriabarggosaje. Maŋemus guokta jage li dáj æládusáj barggosaje binnum ienep gå nieljijn tjuodijn. -Sámedigge le mierredam ådå æládusdiedádusáv jagen 2011. Oajvveulmme le ásadit nanos ja valjes æládusiellemav man vuodo le ja mij vielet sáme kultuvrav, luondov ja birrasav, ja dilev láhtjá rávas bájkálasj sebrudagájda gånnå ulmutja sihti årrot, javllá sámediggeráde Marianne Balto. Hæhttup nievres åvddånimev sáme guovlojn rievddat, javllá Balto. Ælla heva ásadime ja innovasjåvnå Viddnudagáj åvddånattem analyseriduvvá NæringsNM:an , mij viddnudagáj mávsánisvuodav, sjattov ja ådåásadimijt mihtti aktan æládusiellema stuorrudagáv. Moaddasij sáme suohkanijs le viehka unna æládusiellem álmmuklågo gáktuj, ja ælla vuojga ådåásadime ja mávsánisvuohta. Moadda suohkanijn li galla stuorra oasse viddnudagájs maj sisboados sjaddá jagen 2010. Ienemus oasse sáme suohkanijs gal nievret bierggiji NæringsNM:an. Analyjssa vuoset muhtem suohkana buoragit rijbbi, dagu Dætno ja Evenássje. Guoradallam vuoset aj sáme guovlojn ij le vuojga innovasjåvnnå. Åvddånahttem Telemarksforskning adná bivnospyramidav åvddånahttemav gåvvidittjat. Bivnospyramijdda tjielggi bájkij åvddånahttemav daj bivnosvuoda gáktuj gålmå dimensjåvnåj milta: 1) Bivnos viddnudagájda vuodoæládusájn. 2) Bivnos guossijda. Sáme guovlon li vuodoæládusá binnum. Vuodoæládusá li primæræládusá, industria ja teknologalasj dievnastusá. Dáj æládusáj dåbddomærkka le buvta nasjonála jali rijkajgasskasasj márnánin vuobdeduvvi. Sáme guovlon li viehka binná barggosaje teknologalasj dievnastusáj, mij li vuodoæládus mij sjaddá. Muhtem sáme guovlo suohkanijn ajtu vuodoæládusá sjaddi, dagu Divtasvuonan, Fálesnuoren, Ivgon ja Unjárgan. Sáme guovlon ælla ájgij tjadá læhkám heva guosseæládusájs. Sáme guovlojs tjoahkkáj le stuorra oaseslissa. Dát oaseslissam le galla binnum, ja moadda sáme suohkanijn guosseæládusá sjaddi , dagu Røyrvik, Loppa, Unjárgga, Hábmer, Snåasa aktan ietjá. Stuorra gássjelisvuohta sáme suohkanij sjatto gáktuj le årrombivnos. Moadda sáme suohkanijn le alvos ålgusjåhtem, ja stuoráp ålgusjåhtem gå galgaj barggosajesjatto milta. Dat mierkki unna årromsadjebivnos. Dánna li vas muhtem sáme suohkana ma ælla dagu iehtjáda ja majna le alla årromsadjebivnos, dagu Letto milta. Dat mierkki unna årromsadjebivnos. Dánna li vas muhtem sáme suohkana ma ælla dagu iehtjáda ja majna le alla årromsadjebivnos, dagu Lebesby, Sørreisa ja Unjárgga. -Sáme guovlojn li moadda máhttelisvuoda árvvodahkama gáktuj sáme kultuvra ja dábij vuodon, valla de dárbaj buorre birástagá, dutkam, ådåásadime ja ådåhábbmim, javllá sámediggeráde Marianne Balto. Jus sidá ienep diehtet: Válde aktijvuodav Telemarkforskning prosjektajådediddjijn Knut Vareide + 47 98 22 00 04 jali Sámediggerádijn Marianne Balto + 47 480 63 358 Sámedigge juollot 205.000 kråvnå doarjjan Árran julevsáme guovdátjij Divtasvuonan ásadittjat nuorajkonferánsav mij galggá rahpat ságastallamijda seksualitehta ja råhtsatjime hárráj. Tjadádime sáme nuorajkonferánsav, Árran ållagasj nuorajt tjalmostahtti Divtasvuonaássje maŋŋáj. Sij sihti oaggásvuodav tjalmostahttet; oaggásvuohta ietjasa rájájs, liehket Divtasvuonas, ietjasa identitiehtan sábmen liehket, mihástallat ietjasa kultuvras, árvvogisvuodas, dåjvujn ja jáhkujn boahtteájggáj. – Ariená nuorajda la ájnas, ja ållagasj ájnas la gå dagáduvvi ariená gånnå nuora bessi goappátjagá sisanov hábbmit ja ságastallamav jådedit. Ávvusav dát álgadimes, mij la boahtám Árranis ja Doajmmasiebrre Julevsámes (DSJ), javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Konferánsan galggi ájggeguovddelis tiemá, duola dagu rájájt biedjat, seksualitiehta tjábbudagás, gåktu nubbe nuppijt huksat, rájá madtjuhime ja nálsodime gaskan. Konferánssa l oassen prosjevtas Jasska/Trygg. Ájnas aspækta dát konferánsas la sávadus viehkedit ariednáj gånnå mánáj ja nuoraj identitiehtta nanostuhteduvvi, tjadádime dåjmajt gånnå sáme giella ja kultuvrra l vuodon, ja viehkedit oaggásvuohtaj ja mihástallamij ietjasa sáme identitiehta hárráj. – Sámedigge vuojnná ájnas tiebmá konferánsan bajeduvvá. Divtasvuonaássje maŋŋela ållusin lidjin moadda gatjálvisá, ja moadda negatijva dåbdo ja alvaduhttema. Vuogas la gå Árran sihtá tjalmostahttet seksualitiehtav ja råhtsatjimev tiebmán, nuorragierdde ulmmejuohkusin, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen, ja vuorbev vijddásap bargojn Árranij sávvá. Ságájdahtátjit ja gatjálvisájda, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsen , mob. 917 42 161 Sámedikkeráde vaddá 150.000 kråvnå doarjjan Grønnåsen skåvllåj Bådådjo suohkanin prosjæktaj nannitjit julevsámegielav hållamgiellan mánáj gaskan Bådådjon, dåjmaj baktu gånnå dættot sáme árbbemáhtov boahtte buolvajda vaddet. Ållo mánájda la skåvllå ájnna giellaariedná, mij dahká juhte la ållagasj ájnas mánájda lasedit máhttelisvuodav åvdedittjat sámegielav avtastallamgiellan gaskanisá. Prosjækta dættot sáme njálmálasj subtsastimárbbemáhtov, sámegielav stuvssimgiellan ja duoje vuodoteknihkajt ja duodjetermajt. Prosjevta ulmmejuogos li oahppe gejn li sámegielåhpadus Bådådjo suohkanin. – Muv mielas la ájnas juhte oahppe oadtju sáme giellaåhpadusáv praktihkalasj bargo baktu. Sæmmi prosjækta vájkkut sáme árbbedábálasj máhtov ienebut skåvlån anátjit, gå máhtto sirdeduvvá vuorrasap ulmutjijs ådå buolvajda duoje ja sáme giellaåhpadusá dættodime, javllá sámedikkeráde Berit Marie E. Eira. Sámedikken li doarjjaårnik massta máhttá åhtsåt ja man la rabás åhtsåmájggemierre, mij la hiebaduvvam vuodoskåvlåjda gånnå li oahppe gudi åhpadusáv sámegielajn oadtju. Ulmme dårjajn la doajmmaj biedjat sáme árbbedábálasj máhtov vuodoskåvllåj ja bájkálasj oahppoplánajda. Ienep diedo doarjjaårniga birra ja doarjjanjuolgadusáj birra Ságájdahttemij, guládalá sámedikkerádijn Berit Marie P.E. Eira , +47 913 28 626 Oahppe oadtju ienep sáme kulturmáhtudagáv / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars la dudálasj gå Máhtudakdepartemænnta l mierredum ådå njuolgadusáv mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusá rámmaplánaj birra. Sámedigge ja ráddidus libá konsultasjåvnåj tjadá avtamielalattja gå ådå mánájgárddeåhpadiddje åhpadussaj biejaduvvá ienep dættov åvdedit dádjadusáv sáme kultuvra birra. Dat la ájnas oasse ja gullu Vuona nasjåvnålasj kultuvrraj. Vijddásappot galggá mánájgárddeåhpadiddje dåbddåt iemeálmmugij árvov ja sijá nasjåvnålasj ja rijkagasskasasj rievtesvuodajt. - Le buorre gå boahtteájge mánájgárddeåhpadiddje oadtju ienep máhtudagáv da guovte stáhtavuododuvvam álmmuktjerda birra Vuonan, javllá Sámedikke sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Máhttolåpptim mánájgárddeåhpadiddjeoahppijda le tjuovodum tsuojggidusán nasjåvnålasj njuolgadusán mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusán. Duodden nasjåvnålasj njuolgadusá ma li lájddistiddjen juohkka ásadusájda ja dá galggi biejaduvvat doajmmaj sijá fáhkaplánajda. Sámediggeráde l dudálasj gå konsultasjåvnåj tjadá máhttá viehkedit váj ienemus åhpadimijs oadtju njuolgadusájt mij bærrájgæhttjá sáme perspektijvav dasi mij gullu åhpadimijda gånnå láhkanjuolgadusá li vuododum fáhkan åhpadusinstitusjåvnåjn ja sijá prográmmaplánajn. Le ájnas dan diehti váj gájkka studenta Vuonan oadtju dárbulasj máhtudagáv sámij birra iemeálmmugin. Mánájgárddeåhpadiddje oahppe oadtju aj máhtudagáv ja bessi oahpásmuvvat sáme kultuvrajn, histåvråjn ja sebrudakiellemijn. - Gájkka mánájn li rievtesvuohta avtaárvvusasj åhpadussaj. Sámemánájda l ájnas oadtjot oahppat iehtjas kultuvra birra juo mánájgárden. Ja ietjá mánájda le aj ájnas oahppat sáme dilij birra nav árrat gå máhttelis. Máhtto l tjåvda gasskasasj vieledussaj ja gierddisvuohtaj. Máhto tjadá dahkap råvijt kultuvraj gaskan Vuonan, javllá Sámedikke sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Guládallamulmusj: Sadjásasj presidænnta, Laila Susanne Vars , tlf. 977 54 102 Divna Sámedikke ájrrasa li sebrulattja avtan gålmåt fáhkakomiteas ma giehtadalli ássjijt ja åvdedi árvvalusájt Sámedikke ållestjåhkanibmáj. Fáhkakomitea li dá: Ellinor Marita Jåma (Njunnjusasj) Viktor Inge Paulsen (Lijggenjunnjusasj) Ann-Mari Thomassen Komiteatjåhkanime tjadáduvvi ållestjåhkanimij åvddålattja. Dábálattjat mierreduvvi niellja vahko komitea- ja ållestjåhkanimijda. Komiteatjåhkanime tjadáduvvi mánnodagá ja dijstagá, ållestjåhkanibme gasskavahkos bierjjedahkaj. Duodden fáhkakomiteajda gávnnuji aj Dárkastuskomitea ja Válggakomitea. Dárkastuskomitea galggá parlamentalattjat dárkestit ja stivrrit dåjmajt ma biednigahteduvvi Sámedikke budsjehta baktu. Oasse dássta le aj dárkestit Sámedikke jahkebiedniklågov ja soajtedahtte tsuojggidusajt biedniklåhkuj Rijkkadárkastusás. Komitea máhttá aj tjadádit guoradallamijt Sámedikke háldadusan majs komitea adná dárbov. Dárkastuskomitea vaddá mærrádusárvvalusájt Sámedikke ållestjåhkanibmáj ássjijn majt dat giehtadallá, juogu sierra ássjen jali komitea jahkediedádusá baktu. Válggakomitea giehtadallá ássjijt gånnå Sámedikke ållestjåhkanibme galggá mierredit válgaj birra orgánajda Sámedikke sis- jali ålgusjbielen. Komitea dahkamus le gárvedit ássjev ja árvvalusáv vaddet ållestjåhkanibmáj dan ássjen majt komitea le ållestjåhkanimes oadtjum. Ellinor Marita Jåma Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen hålla bidumsámegiela tjállemvuohke almodime aktijvuodan, Sillbamusean Árjepluoven 20.8.2019, kl 15.00. Dá li vijsesvuodabágo javladum vuorrasap ulmutjis (elder), Christine Johnson, Tohono O’odham, American Indian Language Development Institute, biehtsemánno 2002) Máhttep rievddadasstet ja ienni návti javllat: Gå njuolgga julevsábmáj jårggål sjaddá náv: "Mån hålav/tjáláv ietjam favorihtta gielav danen gå dat lav mån. Mij åhpadip iehtjama mánájt favorihtta gielama hållat/tjállet danen gå sihtap sij galggi diehtet gudi sij li.” Valla jus gielav galggá tjállet, de viertti liehket tjállemgiella. Mån sidáv gijttet Svieriga Sámedikkev ja ásadiddjijt gå lihpit Vuona Sámedikkev dán stuorra ávvudallamij bivddim. Vuona Sámedikke bieles sávav vuorbev ålles bihtámsáme giellasebrudahkaj Svieriga ja Vuona bielen. Hálijdip vuorbev sávvat gå vijmak lihpit almulasj dåhkkiduvvam tjállemgielav oadtjum. Valla ij la dát dåssju ávvobiejvve bihtámsáme giellasebrudahkaj, dát la mærkkabiejvve ja ávvobiejvve ålles sáme sebrudahkaj. Uddni mij duodastip gielama, mij duodastip gielama duodaj gávnnuji, mij duodastip bihtámsámegiela sajev mijá sebrudagán. Dajnas de miehtá sámeednama ávvudallap gå bihtámsámegiela tjálemvuoge mierreduvvi almulattjat, ja mij ávvudallap ja mihástallap gå gielalasj ja tjálalasj valjesvuohta åvddån. Gå Sámegiela li mærkkagåvvån mijá aktisasjvuohtaj, mijá árbbáj ja li bádden mijá ájttegijda. Giela baktu tjadnusa nanostuvvi masi ulmusj gullu, berustahtek makkir sámegielav ulmusj buktá jalik man binnáv jali man ednagav gielav buktá. Sáme giellapolitihkka guosská dan diehti goappátjagá massám gielav ruoptus válddet, ja sámegielajt åvddånahttet dajn guovlojn gånnå sámegiella bæjválattjat aneduvvá. Juska li iesjgeŋgalágásj gielladile, de giela mijájt aktij tjadná aktisasj sávadusán sámegielajt bisodit, åvddånahttet ja nannit. Sámedikkij la sierra åvdåsvásstádus åvdedittjat sámegielajt ja avtaárvvusasjvuodav sámegielaj gaskan. Sámedikke sihti sámegiela galggi sebrudagán gullut, aneduvvat ja vuojnnut. Ragátmáno 19. biejve jagen 2014, Sáme giellanammadus nammaduváj Gånågis resolusjåvnå baktu guoradalátjit láhkatjoahkkev, dåjmajt ja årdnigijt sámegielajda Vuonan. Dát giellanammadus tjielggi, Vuona Almmulasj tjielggidusán 2016:18 Vájmogiela, sámegielaj dilev ja tjalmostahttin muhtem gássjelisvuodav sámegielaj hárráj. Tjielggidusá milta le dárbbo ratjástibmáj sámegielaj gáktuj gájkka dásen sebrudagán. Ållagasj mánáj ja nuoraj giellarievtesvuodajt dættoduvvi. Dan aktijvuodan dåhkkidij Vuona Sámedikke ållestjåhkanibme javllamánon 2018, Gïelelutnjeme/Giellalåpptim/Giellalokten – mij la Sámedikke strategijja mij guosská sámegielajda – mij la båhtusin ja gåtsedibmen Vájmogiella-tjielggidusás. Giellalåpptima baktu le Sámedigge vælggogissan guoradalátjit udnásj dilev ubbmem-, bihtám- ja gålldåsámegielajn, ja aj guoradalátjit makkár ressursajda li dárbbo daj sámegielaj anov lasedittjat. Guoradallam vaddá midjij buorep vuodov jåhtuj biejatjit ájggeguovddelis gielladåjmajt iesjgeŋga birrusin, ja vuoset bargov mij la dagádum ja gávnnat buorre vuogijt barggat gå galggá ælládahttet ubbmem-, bihtám- ja gålldåsámegielajt. Giellalåpptim tjalmostahttá vuojnnusin dahkat, åvddånahttet, rekruttierit ja máhtudaklåpptim gájkka dásen. UNESCO listan ájteduvvam gielaj, bihtámsámegiella aneduvvá tjierggis ájteduvvam giellan jali vargga gáhtomin. Svierigin li bájkoj 20-50 ulmutja gudi vilá bihtámsámegielav uddni ságasti. Vuonabielen gis UNESCO adná bihtámsámegiella l gáhtum. Giellaguoradalle Bruce Morén-Duolljá gåktu dáv máhttep dádjadit jus gehtjadip væráldav miehtáj ja javllá “bájkoj 6909 viesso gielajs duodastahtedum Ethnologueas (Lewis 2009), li bielle dajn binnep gå 7600 hoalle. Loattjesmeran (Stillehavet:in) li bielle gielajn binnep gå 1000 hoalle. Ájnas la dánna diehtet moadda dájs unnep gielajs ælla ienep gå gallegis tjuohte hoalle ja ælla huoman ájteduvvam. Almma láhkáj histåvrålattjat li gájkka gielajn årrum dåssju gallegasj addne.” Dát midjij javllá, ij la giellaaddnij låhko mij aktu mierret jus giella galggá “bissot” jali “gáhtot”. Moadda sivá li dasi manen sámegiela li ájteduvvam giellan; duola dagu jus giela e dåhkkiduvá, jus ælla rievtesvuoda gielajda, ja jus li binná giellaresursa. Valla ájnnasamos le dát: sij gudi dájt gielajt bukti e nav vuojga dajt ane, ja dajnas ælla nav nuoges máná gudi gielajt oahppi birrusijn gånnå giella l dábálasj oasse iellemis. Ájnna vuohke gielav bisodit la dav adnet! Ja joarkken dasi la UNESCO giellatjiehppe moalgedam jut “giellavalljudahka le ihkeva ájnas almasjárvvuj. Juohkka ájnna giella guoddá sierralágásj máhtov álmmuga birra. Dajnas la juohkka avtav gielav masset, åbbå massem almasjvierregij.” Uddni diehtep bihtámsámegiella l giellaælládahttemprosessan. Dálla gávnnuji duola dagu bihtámsáme báhkogirjje ja grammatihkkagirjje. Jagen 2006 álgaduváj stuorra barggo Vuonan ja Svierigin bihtámsáme bágojt tjoahkkit. Esski lågev jage maŋŋela - jagen 2016 - vijmak báhkogirjje almoduváj. Jagen 2014 låhpaduváj gålmåjahkásasj duodastahttemprosjækta, bihtámsáme bájkkenamá Vuonan. Guokta jage maŋŋela gå báhkogirjje almoduváj (2018), vattij Sáme parlamentaralasj ráde (SPR) dahkamusáv nuorttarijkalasj aktisasj sámegielaj máhtto- ja luohkkoguovdátjij, Sáme Giellagállduj – álgadittjat bargov normerit bihtámsáme tjállemgielav. Dát vuoset manen la ájnas ja dárbbo aktan barggat giellanormerimijn rijkajrájá rastá. UNESCO:a milta le bihtámsámegiella akta dajs 9 viesso sámegielajs uddni. Tjállemvuohke vuoset stuorra ja ájnas sieradusá manen bihtámsámegiella aneduvvá sierra giellan. Buojkulvissan dássemålssomsystiebma ja vokállarievddadimsystiebma. Juska bihtámsámegiella ij la årrum almulasj tjállemgiellan de la huoman giella måttijt buolvajt bæjválattjat håladuvvam. Ja vilá ga uddni bihtámsámegiella gullu, valla ihkap ienemusát vuorrasap ulmutjij gaskan. Munji dåbddu dagu Árjepluovve komuvnna l juo vuojnnám árvov gielan bájkálasj årroj gaskan. Mån sávav bájkálasj oajválattja goappátjagá Svieriga ja Vuona bielen máhtti aktan barggat oaggitjit bihtámsámegiela boahtteájgev. Sávav bihtámsáme giellasebrudahka ávvudallá gå vijmak lip dåhkkidum tjállemvuogev oadtjum. Udnásj biejvve le ávvobiejvve. Nav gåktu mij juo diehtep, la Aktidum Nasjåvnå (AN) mierredam 2019 jage tjadá galggi iemeálmmugij giela sierralágásj berustimev oadtjot. Ja uddni oadtju bihtámsámegiella vijmak dav berustimev mav ánssit. Vijmak bihtámsámegiella aj normeridum tjállemgiellan sjaddá. Vuona Sámedikke bieles sidáv gijttet Sáme Giellagáldo ájrrasijt bihtámsámegiela normerimjuohkusin (jådediddje, Peter Steggo, Inger Fjellås, Ole Henrik Magga, Bruce Morén-Duolljá ja juogostjálle, Ann-Charlotte Sjaggo), dat buorre ja ájnas bargos majt lihpit dahkam ja åvddånbuktám. Dát barggo la ihkeva ájnas ja mån lav huj ávon gå mån besav boahtet diehki Árjjepluovváj ávvudalátjit ja oasev válldet dat ávos mij la dánna uddni. Gijtto muv oase åvdås! Konsultasjåvnnånjuolgadusá suodjalimpládna bargguj / Verneplanarbeid / Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Suodjalanbarggu ráđđádallannjuolggadusat Suodjalanbarggu ráđđádallannjuolggadusat Konsultasjåvnnånjuolgadusá suodjalimpládna bargguj Suodjalanbarggu ráđđádallannjuolggadusat Konsultasjåvnnånjuolgadusá suodjalimpládna bargguj Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga sjiehtadussaj konsulterimij baktu suodjalimpládna bargo njuolgadusájda sáme guovlojn jagen 2007. Njuolgadusáj ulmmen le nannit jut konsultasjåvnå galggi liehket buorre jáhkujn ja ulmijn guorrasittjat gasskala stáhtta avta bielen ja Sámedigge, sáme berustimij organisásjåvnå ja sáme rievtesvuoda æjgáda nuppe bielen, gájkka oajvvadusáj birra mij gullu suodjalusájda luondomoattebelakvuohtalága milta sáme guovloj. Sjiehtadus nanni Sámedikke sajev konsultasjåvnnåbiellen suodjalimfábmudagán ålles ássjegiehtadallamin, dåjmaj álggodiedojs gitta Ráddidusá loahppagiehtadallamij, sæmmi båttå gå ådå luondomoattebelakvuohtalágá milta li fylkamánne, Luondoháldadus direktoráhtta ja Birássuodjalimdepartemænnta ma li vásstediddje pládnafábmudagá suodjalimoajvvadusáj gárvedim bargon. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedikke njuolgadusá árvustalátjit sáme vieledimijt ietjájduvvam adnuj miehtses / Sámedikke pládnabagádus / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010. Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav Pládna- ja tsiekkadusláhka Sámedikke njuolgadusá árvustalátjit sáme vieledimijt ietjájduvvam adnuj miehtses Sámedikke njuolgadusá árvustalátjit sáme vieledimijt ietjájduvvam adnuj miehtses Sámedikke njuolgadusá árvustalátjit sáme vieledimijt ietjájduvvam adnuj miehtses Finnmárkon le loahpáduvvam finnmárkolága § 4. Njuolgadusá galggi aneduvvat stáhta, suohkana, ja fylkasuohkana ásadusájs, ja Finnmárkoåbmudagás, gå árvstalli vájkkudusájt sáme kultuvrraj, boatsojæládussaj, miehttseadnemij, æládusájda ja sebrudakiellemij. Dáj ásadusáj árvustallama galggi dagáduvvat åvddåla mærrádus ássjen dagáduvvá miehttseadnemav Finnmárko fylkan. Njuolgadusáj ulmmen le jut almmulasj oajválattja ja Finnmárkoåbmudahka dahki dárkkelis ja vásstedahtte árvustallamav vájkkudusájs sáme kultuvra gáktuj. Dán láhkáj de galggi njuolgadusá dahkat nav vaj luonndovuodo sáme kultuvrraj nanniduvvá. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedigge la oadtjum barggon javllamusáv Stuorradiggáj buktet Duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnå mandáhta birra. Danen lip ásadip rabás tjåhkanimijt moatten sajen Sámen, ja dujsta sihtam javllamusájt dán bargguj. Dálla hábbmigoahtá Sámedigge javllamusáv, mij galggá giehtadaláduvvat Sámedikke ållestjåhkanimes. Dakkir kommisjåvnnå mij luluj ájnnasin ja luluj buorre sajev oadtjot sebrudagán luluj ræjddon liehket miellaguottojt rievddadime. Danen la ájnas gávnnat guhtimusj sebrudaksuorgijda kommisjåvnnå barggo galggá guosskat. Sámedigge diehtá, sáme álmmuk la gillam stáhtalasj dárojduhttempolitihka diehti, mij vibáj ienep gå 100 jage. Edna sábme vilá dárojduhttema hávijt guoddi, ájnegis ulmutjin ja sebrudahkan. Ájnas oasse semadimes la aktisasj dádjadibme histåvrås, mij lij duohtavuohtan ja mij lij vierrevuohtan åvdep ájge, ma ihkap vilá li vájkkudime, ja aj gåvåjn histåvrå nievres bielijs badjelgæhttjamis ja vierredagojs vijddásasj ja guhkesájggásasj vájkkudimij. Dievalasj semadibme la gássjel åttjudit åvddåla duohtavuohta l sajenis ja duodastuvvam nav guhkás gå máhttelis, ja åvddåla oajválattja ja álmmuk duodaj li buojkkám mij la dáhpáduvvam ja makkir vájkkudimijt åvdep politihkka la maŋep buolvajda buktám. Ulmme luluj snivva guoradallam mij doajmmá tjårggisvuohtan tjuovvo dåjmajda. Semadimbargo aktijvuodan la ájnas juhti sij gudi iesjgeŋgaláhkáj li vásedam ja gillam dárojduhttemav oadtju máhttelisvuodav ietjasa subttsasijt subtsastit. Kommisjåvnån la sáhka ådå máhtudagáv ásadit ja máhttogaskostimev mij dahká juhti l máhttelis udnásj sebrudagáv Vuonan dádjadit. Lågå aj: Stuorradikke mærrádus duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnå birra Lågå aj: Sámedigge duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnåv doarjju Lågå aj: Kronihkka: Ålos vilá moatte buolvaj ja ietjasa låsså nådijt guoddi Sámedigge l dållam rabás tjåhkanimijt dáppe: Guovvamáno 12. b., kl. 18.00, Ä´vv Saa’mi Mu’zei, Njávdán Guovvamáno 13. b., kl. 18.00, Várjjat Sámi Musea, Vuonnabahta Guovvamáno 15. b., kl. 18.00, Álttá Sámi Giellaguovddáš, Áltá Guovvamáno 21. b., kl. 19.00, Gjenreisningsmuseet, Hámmárfeasta Guovvamáno 22. b., kl. 18.00, Davvi álbmogiid guovddáš, Gáivuotna Snjuktjamáno 1. b., kl. 19.00, Sámi Viessu, Oslo Snuktjamáno 5. b., kl. 18.00, Sámiid Vuorká-Dávvirat, Kárášjohka Snuktjamáno 12. b., kl. 18.00, Rádeviesso suohkanstivrralanján, Romsa Snuktjamáno 20. b. kl. 18.00, Várdobáiki, Evenášši Snuktjamáno 21. b. kl. 18.00, Árran julevsáme guovdásj, Divtasvuodna Snuktjamáno 22. b., kl. 18.00, Sámi giella- ja kulturguovddáš, Porsáŋgu Vuoratjismáno 3. b., kl. 18.00, LES-viesso, Guovdageaidnu Vuoratjismáno 9. b., kl. 18.00, Fjellkysten Gjestehus, Loabát Vuoratjismáno 12. b., kl. 18.00, Stormen girjjevuorkká, Bådåddjo Vuoratjismáno 16. b., kl. 16.00, Saemien Sijte, Snåase Vuoratjismáno 17. b., kl. 18.00 Hotel Nordkyn, Gilivuonan, Davvesijdan Vuoratjismáno 24. b., kl. 18.00, Aajege Saemien gïele- jïh maahtoejarnge, Röörose Vuoratjismáno 25. b., kl. 18.00, Best Western Plus Hotel Bakeriet, Tråante Sámedigge vuorot 10 millijåvnå kråvnå digitála oahpponævojda hieredittjat nálsodimev, gárevsælggaadnemav, vahágahttemav ja illastimev. Lågo Oahppeguoradallamis vuosedi juhte sáme oahppe vásedi givsedimev ietjasa skåvllåbiejven. Guoradallama guoradalles Astrid M. A. Eriksen Sáme varresvuodaguoradallama guovdátjin (Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš) vuosedi, sáme nissuna Vuonan li vásedam ienep vahágahttemav ja vierredagojt gå Vuona rivggo. E nav vuojga oahpponævo daj tiemáj birra gávnnuji. – Dát la duodalasj dille mij ij la dåhkkidahtte, mij hæhttup oahpponævojt åttjudit majt skåvlå máhtti adnet ja ma máhtti hieredit nálsodimev, gárevsælggaadnemav, vahágahttemav ja råhtsatjimev, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Sáme máná ja nuora dárbahi åhpav oadtjot ja ájádallat dáj tiemáj ja hásstalusáj hárráj ietjasa giellaj. – Mij hæhttup duosstat tjalmostahttet, ságastit ja dágástallat dáj ássjij hárráj, javllá Mikkelsen. Munji la ájnas juhte sáme åhpadiddje buorre oahpponævojt åhpadussaj oadtju, javllá Mikkelsen. Sámedigge l dálla almodam gilppusav ulmijn dagátjit rámmasjiehtadusáv oahpponævvobuvtadiddjij, gudi máhtti buvtadit fágajgasskasasj digitála oahpponævojt nuortta-, julev- ja oarjjelsábmáj vuodoskåvllåj, joarkkaskåvllååhpadussaj dáj tiemáj hárráj: Gilpos la almoduvvam næhttasajen Doffin.no. Ájggemierre fálaldagáv sádditjit la biehtsemáno 7. biejve 2019.Sámedigge doajvvu moadda buorre fálaldagájt oadtju. – Diedo, máhtudahka ja dádjadus midjij doajvov vaddi, mij nahkap sebrudagáv buorep guovlluj rievddadit, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Guládallamdiedo: Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsenijn , telefåvnån 917 42 161 Ienep diedo gilppusa birra gávnnuji Doffinin . Sámedigge dássádusá oajvvetjåhkanimen / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sámedigge oassálasstá AN:a nissunkommisjåvnå jahkásasj sesjåvnnåj New Yorkan 27.02.- 09.03.12. – Dát le akta dajs ájnnasamos æjvvalimsajijs gå galggá nissunij riektájt ja dássádusássjijt giehttot. Sámedigge dåppe galggá sáme nissunijt vuojnnusij buktet ja mijá dássádushásstalusájt, javllá sámedikkerádeájras Vibeke Larsen. Larsen galggá dåppe liehket sesjåvnå vuostasj vahko. Rabdaguovllonissuna fáddan Dán konferánsa oajvvetiebmá li nissuna rabdaguovlojn ja sijá sadje gå hædjovuodav ja nielgev galggá binnedit, ja åvddånahttemássjijn. Sámedigge galggá muhtem panelságastallamin oassálasstet man sisadno le man ájnas le jut álggoálmmuknissuna rabdaguovlojn almma bargov oadtju. -Dát le ájggeguovddelis fádda sáme guovlojn gånnå vuojnnep moadda nuorra nissuna e sidá smávva sáme bájkijda årrut, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Sæmmi båttå sihtá Sámedigge ietjá álggoálmmuknissunijt doarjjot. Álggoálmmuknissuna væráldav miehtáj ienebut ja ienebut barggi. Siján galggá rievtes bálkká, barggosjiehtadus ja sosiála årniga ja dáj åvdås hæhttup rahtjat. Vijddábut le ájnas jut nissunij sadje ja doajmma árbbedábálasj æládusájn vuojnnusij biejaduvvá ja árvon aneduvvá. Dánna le nissunij formála roalla boatsojsujton buorre buojkulvis, mav galggap New Yorkan låggŋit, javllá Larsen. Stáhtusav låggŋit Dákkir rijkajgasskasasj arenájn oassálasstem le buorre vejulasjvuohta sáme álmmuga ássjijt låggŋit. Návti soajttá aj dáj ássjij stáhtusav låggŋi ja nasjonála oajválattja berustahttjáji. Sáme nissuna li guhkás ållim dássádusá gáktuj. Dáv sihtap iehtjádij juohket. Sæmmi båttå li miján vil moadda hásstalusá dássádusá gáktuj majt le ájnas vuojnnusij buktet. Oassálasste : Sámedikkeráde ájras Vibeke Larsen , tlf. 941 30 116 Aktijvuohta: Hávsskes vuohke sámegielav oahppat – sáme báhkogirjásj almoduvvam / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget Le dujna miella oahppat muhtem bágojt sámegiellaj? Jali sidá rámpodit soabmásav ietjá sámegielajn majt iesj sáhkada? De máhttá dát báhkogirjásj bæjválasj bágoj ja gárgadisáj nuorttasábmáj, julevsábmáj ja oarjjelsábmáj liehket dunji viehkken. Giellakampánnja “Sámásta munji” almot dálla báhkotjuohkkev ja gárgadistjuohkkev. Dát girjásj máhttá aneduvvat duon dán aktijvuodan. Báhkogirjátjin gávnnuji fertbæjvvásasj bágo ja moallánagá, muhtem ávkálasj madtjuhimvuoge ja gárgadisá gåktu galga ságastallagoahtet. - Ij la dát makkirak oahppogirjje, valla hávsskes vuohke sámegielav oahppat. Dánna ij la låsså grammatihkka, ájnat ávkkás moallánagá, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Báhkogirjásj la sierraláhkáj nuorajda, ja vaddá dunji bágojt ja gárgadisájt majt besa adnet tjabu skåvlån, sijdan, gå la rádnastallamin, luondon ja festan. Sámedigge sávvá girjásj luluj boahtá dunji ávkken gut juo sámásta jali sáhkada moadda sámegiela ja dunji gut hálijda oahppat sámev. - Javla avtav bágov juohkka biejve, tjále gárgadisáv ja rája ráddnaj jali biedjala ietjat Instagrámmaj. Viehkeda jut sámegiella boahtá ienep vuojnnu ja gullu árggabiejven ja sosiála median, bádtji sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Dála boahtá báhkogirjásj: Dánna máhtá rávvit báhkogirjátjav Báhkogirjásj la juo biejadum poasstaj sidjij guhti li juo diŋŋgum. Ienemusát 10 girje juohkka rávvagin. Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Sámedikken ij la háldadimfábmudahka konsesjåvnnåmærrádusájs energijatsiekkadusájs ja minerálladåjmajs. Lága ma dákkár dåjmajt reguleriji li, tjátjádakregulerimláhka, energijaláhka, tjáhtjeresurssaláhka ja minerálláhka. Háldadimfábmudahka dáj lágaj baktu le Norges Vassdrag og Energidirektorat (Vuona tjátjádak ja Enerigijadirekroráhtta) ja Direktoratet for mineralforvaltning (Minerálajháldadim dierektoráhtta). Dá lága li ájnnasa danen gå dåjmajt reguleriji ma vuorddedahtte bukti stuorra vájkkudusájt sáme kultuvra luonndovuoduj. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Tjårggi strávvesihkarvuodav Nuortta-Vuonan Sámedigge le konsultasjåvnåj baktu Oalljo- ja energijadepartementajn mierred... Lågå ienebuv Ij råkkådahka Nussirin juska regulerimpládna le dåhkkiduvvam Sámediggeráde ájras Silje Karine Muotka ballá birrasijn ja ælloæládusá boaht... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Sámedigge barggá dálla dáj ássjij: Sámedikke åvdåsvásstádus: Sámedigge ij la háldadimfábmudahka tjátjádakregulerimlága, energijalága, tjáhtjeresurssalága ja minerállalága milta. Mærrádusá dáj lágaj milta e máhte huoman mierreduvvat åvddåla konsultasjåvnå li Sámedikkijn læhkám. Minerállaássjijn li Sámedikken sierra prosessa minerálaktørajn njuolgga ja vuordeduvvá jut sjiehtadallama tjadáduvvi åvddåla máhttá doajmmakonsesjåvnåv åhståt. Duv vájkkudibme: Sáme rievtesvuodaj æjgádij ja bájkálasj sebrudagáj berustime ja rievtesvuoda li ájnnasa bærrájgåhtset mærrádusprosessan. Danen barggá Sámedigge jut almma konsultasjåvnå tjadáduvvi sijáj, ja vaj sij båhti sæhkáj sjiehtadallamijda doajmmavidnudagájn. Sámedikkeráde l ihkeva ávon dajna gå Saemien Sijte dálla vijmak oadtju juollodimijt ådå huodnahij Snåasaj. Uddni åvddån bådij, ráddidus stáhtabudsjehtan ájggu árvvalit álgadimjuollodimev Saemien Sijtaj, ja juhti huonaj galggá gárves liehket jagen 2021. Hálijdav vuostatjin vuorbbesávadusájt Saemien Sijtij ja oarjjelsáme birrasij sárnnot, gå vuojnnet vijmak Saemien Sijte oadtjomin la ådå ja árvulasj huodnahav oarjjelsámijda ja oarjjelsáme kultuvrraj. Sæmmi máhttá aj javllat, udnásj biejvve l stuorra ávvobiejvve ålles Sámeednamij, javllá Sámedikkeráde Henrik Olsen. Oarjjelsáme li badjelasj 30 jage barggam åttjudittjat ådå oarjjelsáme dávvervuorkáv ja kulturguovdátjav. Sámedikken la mælggadav læhkám nanos politihkalasj avtamielakvuohta belludagáj gaskan juhti Saemien Sijte l akta dajs stuorámus vuorodimijs Sámedikken. Stáhtabudsjæhtta almoduvvá mánnodagá kl. 10. Diedá gus skåvlåjt ma buoragit rasisma ja badjelgæhttjama vuosstáj barggi? Oajvvada dajt Benjaminbálkkáj! Gájka bessi oajvvadusájt sáddit, ájggemierre l gålgådismáno 1.biejve. Benjaminbálkká l skåvllåbálkká, ja guoddá Benjamin Hermansena namáv guhti gådduj Holmlian jagen 2001. Sivvan suv gåddet lij rasissma. Skåvlå ma bálkáv oadtju dåjmalattjat rasisma vuosstáj barggi ja aj gájkka nuppástime guottoj ja dagoj vuosstáj. Dán rádjáj la akta skåvllå Nuortta-Vuonan bálkáv vuojttám, Vuotnasiida (Sjøvegan) skåvllå jagen 2015. Vuorjját háldadus oajvvadusájt nuorttalamos rijkaguovlos oadtju. Moattes usjudalli, barggo rasisma vuosstáj guosská gåktu unneplågooahppe ietjasa skåvlån dåmaduvvi, ja dajnas juhti skåvlåjn gånnå ælla unneplågooahppe e máhte buoragit rasisma vuosstáj barggat. Ij la dat nav. Barggo rasisma ja nuppástime vuosstáj la åvdemusát miellaguottoj barggat. Vuojttoskåvllå hásstalusájt rasisma gáktuj duodaj válldá, ja dahká bargov rasisma vuosstáj oassen ietjas skåvllåárggabiejves. Sámedikken la ájras Benjaminbálká juryan, manna ietján li Marit Hermansen (åhpadiddje ja Benjamina ieddne), Holocaustguovdásj, Dássádus –ja nuppástimoahttse, Antirasistisk senter, Åhpaduslihtto, Æjgátnammadus vuodoskåvlåjda ja Oahppijorganisasjåvnnå. Bálkkájuohkem la jahkásasj mujttádahttema aktavuodan rijkajgasskasasj Holocaustbæjvváj. Åhpadusministar bálkáv gálggi, ja vuojttoskåvllå oadtju 250 000 kråvnå. Oajvvada skåvlåjt Benjaminbálkkáj åvddåla gålgådismáno 1. biejve. Lågå ienebuv: https://benjaminprisen.no/ Sjiemá ájrrasida / Ájrrasa / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget (Vaj mannorieknik ållåsit doajmmá, de vierttiji nåv gåhtjos makroa dåjmadahteduvvat gå li viettjadum ja ano åvddåla. Tjuovo tjielgadusájt masjijnanat.) Sámedikkeráde l juollodam 280.000 kråvnå prosjæktaj sáme nuoraj psyhkalasj varresvuoda birra Mental Helse Ungdom:a baktu, aktisasjbargon sáme nuorajorganisasjåvnåj. – Mij diehtep åtsådimes ja aj åtsådallamijs, sáme nuora dakkir hásstalusájt duosstu majt ietjá nuora e duosto. Danen la midjij ájnas ienep máhtov åttjudit ja tjuovvo dåjmajda, mij la prosjevta ulmmen, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Mental Helse Ungdom:a prosjækta galggá sáme nuoraj psykalasj varresvuodav guoradallat ja jåhtuj biedjat duostudiddje dåjmajt ma nanni suoddjimfaktåvråjt nuorra sámij iesjdåbdduj ja psykalasj varresvuohtaj. Guoradallam galggá máhtov vaddet gåktu nuorra sáme ietjasa psyhkalasj varresvuodav åtsådalli ja makkir suoddjimfaktåvråjt ja vádásfaktåvråjt åtsådalli. – Mielastam la ihkeva buorre prosjækta, ja sámedikkeráde bieles lav ávon gå Mental Helse Ungdom sihtá dakkir prosjevtaj jåhtuj biedjat. Dakkir prosjækta sjaddá viehkken mávsulasj máhttuj sáme nuoraj psykalasj varresvuoda birra, javllá Mikkelsen. Mental Helse Ungdom galggá aktan barggat sáme nuorajorganisasjåvnåjn Noereh, Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadusájn (SNPN) ja Sáme nasjåvnålasj máhtudakguovdásj – psykalasj varresvuodasuoddjim (SANÁG) prosjevtan, ja vuoset dasi, ålles prosjevta vuodon la dat, sáme nuorajorganisasjåvnå oassálassti ålles prosjæktagávdav. Mikkelsena mielas la nanostussan prosjæktaj gå Noereh, SNPN ja SÁNAG oassálassti. – Sij sáme sebrudagáv dåbddi, vaj prosjækta máhttá vuorbástuvvat. Sámedikke bieles li da guokta nuorajorganisasjåvnå tjiehpe ja sebrudakberustiddjen, ja sijáv oassen válldet la ájnas nanostussan prosjæktaj, javllá Mikkelsen . Sámedigge bargonis máhttovuodov dárbaj, ja álu gatját diedojt sáme sebrudagá birra ja diedojt ma guosski sámij varresvuohtaj. Mikkelsena mielas dát guoradallam máhttá buktet Sámediggáj ja ietjá guovdásj institusjåvnåjda ræjdojt boahtte dåjmajda ma máhtti sáme mánáj ja nuoraj psykalasj varresvuodav buoredit. – Máhttovuodo dahká vuodov dåjmajda moatten dásen. Viehkkeapparáhtta máhttá ådåsmahtedum máhtov oadtjot, juoga mij dajt buorebut gárvet viehkedittjat sijájt gudi dárbahi, låhpat sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsenijn, mob. +47 917 42 161. Iesjgåddemijt hieredit árvvalattaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forumin Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo oassálasstá iemeálmmugij ássjij stuoves... Lågå ienebuv Buorisboahtem Raavrevijhke / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sámedigge ja Raavrevijhke suohkan vuollájtjálli aktisasjbarggosjiehtadusáv guovtegielakvuoda gáktuj. – Viehka ávvusav gå Raavrevijhke suohkan sihtá oassálasstet oarjjelsámegielav åvddånahttet ja åvdedit, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Raavrevijhke le Jåma sijddasuohkan. Sámedikken li aktisasjbarggosjiehtadusá lågij suohkanij ja nieljij fylkkasuohkanij. Raavrevijhke suohkana sjiehtadus vuollájtjáleduváj gå Sámedigge, suohkana ja fylkkasuohkana æjvvalin aktisasjbarggosjiehtadusájt tjuovvolit. -Suohkana ja fylkkasuohkana li ájnnasa gå galggá sámegielav åvddånahttet. Danen lip viehka ávon gå suohkana ja fylkkasuohkana åvdåsvásstádusáv válldi váj sámegiela galggi ielle giela boahtteájgijda aj. Sámedikke ulmme le aktisasjbarggosjiehtadusá galggi ræjddon buorre guládallamij ja aktisasjbargguj sámegiela vuoksjuj. Majt uddni válljit mierkki juojddáv sámegielaj boahtteájggáj, javllá rádeájrasEllinor Marita Jåma. Sáme giellaháldadimguovlon li sáme- ja dárogiela avtaárvvusasj giela. Dat mierkki juohkkahattjan le riektá sámegiellaj dievnastuvvat gå válldá aktijvuodav suohkanijn ja ietjá almulasj ásadusájn. Ienep diedo:Rádeájras Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460 Arktalasj guovllo gárvet væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Inuihtaj ja sámij bajemus oajve oassálassti boahtte vahko arktalasj guovlo gárvedimtjåhkanimen ANa væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj jagen 2014. Tjåhkanimen tjáleduvvá loahppatjála gånnå inuihtaj ja sámij vuorodime væráltkonferánssaj tjoahkkiduvvi. ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij hárráj Duogásj arktalasj guovlo tjåhkanibmáj le ANa tjadádibme væráltkonferánsas álggoálmmugij hárráj ragátmáno 22. ja 23. biejve 2014 New Yorkan. Dat rájes gå ANa generaltjoaggulvisá resolusjåvnnå jagen 2010 mierredij ásadit alep dáse tjåhkanimev, namá vuolen ”væráltkonferánssa álggoálmmugij hárráj”, de le læhkám juorrulibme makkir láhkáj álggoálmmugij oassálasstem sihkarasteduvvá væráltkonferánsa gárvedimen, madi konferánssa vihpá ja gåtsedibmen væráltkonferánsa båhtusijs. Álggoálmmuga li dan diehti rijkajgasskasasj dásen ásadum aktisasjbargov sihkarastátjit álggoálmmugij oassálasstemav buorre láhkáj. Dát aktisasjbarggo boahtá dan rabás ja bælládis ájádustjåhkanimes Københavnan jur ANa væráltkonferánsas álggoálmmugij hárráj, gånnå København-resolusjåvnnå mierreduváj. København-resolusjåvnnå mierredij ásadit globála aktidamjuohkusav. Globála aktidamjuogos tjadádij vuostasj tjåhkanimev New Yorkan snjuktjamánon dá jage. Arktalasj guovllo vuostatjin Akta álggoálmmugij strategijajs le tjadádit guovlulasj gárvedimtjåhkanimijt væráltkonferánssaj. Álggoálmmuga ålles væráldin gárvedij væráltkonferánssaj, ja divna 7 guovlo ájggu tjadádit gárvedimtjåhkanimijt åvddåla vuoratjismáno 2013. Arktalasj guovllo galggá gålgådismáno 23. ja 24 biejve tjadádit guovlulasj álggoálmmukgárvedimtjåhkanimev Nuukan Grønlandan. Arktalasj guovllo le vuostasj, dajs 7 guovlojs, tjadádittjat gárvedimtjåhkanimev væráltkonferánssaj jagen 2014. Arktalasj álggoálmmukoajve gåbdet oassálassti Nuukan Tjåhkanimen Nuukan oassálassti ienemusoasse inuihtaj ja sámij åjvijs. Duola dagu galggá lánndastivrraoajvve Grønlanda iesjstivrrimin, Kuupik Kleist, arktalasj gárvedimtjåhkanimev rahpat. Grønlanda iesjstivrrima lándadikkeoajvve, Josef Motzfeldt, Sermersooqa suohkana oajvve, Asii Chemnitz Naruo, ja Grønlanda presidænnta Inuit Circumpolar Councilan (ICC) Carl Christian Olsen ja Alaska presidænnta ICCan James Stotts galggi oassálasstet inuihtaj bieles. Sámij bieles oassálassti Sámij parlamentáralasj rádes (SPR), presidentajn Egil Olli, SPR ájrrasijn Aili Keskitalo ja SPRa ájrrasijn prosessan væráltkonferánsa vuossti, John B. Henriksen. Sámeráde le aj gåbdet åvdåstuvvam ja duola dagu sadjásasj presidænnta Olav Mathis Eira oassálasstá. Arktalasj tjielgadus væráltkonferánsa birra álggoálmmugij hárráj jagen 2014 Gávnnu oajvvadus arktalasj tjielggidussaj væráltkonferánsa birra álggoálmmugij hárráj. Dát oajvvadus tjáleduváj åvdåstiddjij inuihtaj ja sámij bieles. Tjåhkanibme rahpá dágástallamijda Arktalasj tjielggidusá sisano oajvvadusá birra. Ietjá ássje prográmman Nuuk-tjåhkanimen le duogásjdiedo ANa væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj 2014, diedo globála aktidimjuohkusa bargo birra, åvddånbuktem Ánartjielgadusás væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj 2014 ja diedo rijkajgasskasasj gárvedime álggoálmmukkonferánsa birra Altan 2013. [link til inarierklæringen på alle språk] Boahtte tjåhkanimbájkke sjaddá Alta 2013 Sámedikkepresidænnta Egil Olli gåhtjoj dijmásj ANa stuoves ságastallamsajen álggoálmmukássjij hárráj rijkajgasskasasj gárvedahttemij álggoálmmukkonferánssaj Altan. Dát gåhttjom gåbdet doarjodaláduváj álggoálmmukprosessajs ANan, stuoves ságastallamsajijs ja ássjediehtteprosessan álggoálmmukriektáj hárráj, ja aj álggoálmmugijs væráldav birra. Vuona sámedigge le gárvedimgoahtám duostotjit álggoálmmukájrrasijt Altaj gávdan biehtsemáno 8. biejves gitta 13. bæjvváj 2013. Båhtusa arktalasj guovlo gárvedimtjåhkanimes Nuukan gålgådismáno 23. ja 24. biejve 2012 le duodden ájnas oasse gárvedahttemis væráltkonferánssaj jagen 2014, aj riek ájnas guovdásasj viehkke gárvedahttemij álggoálmmukkonferánssaj Altan jagen 2013. Arktalasj guovllo viertti aj plánit oassálasstemav rijkajgasskasasj gárvedahttem álggoálmmukkonferánsav Altan biehtsemánon 2013. Boahtte tjåhkanamsadje arktalasj álggoálmmukåjvijda sjaddá jur Altan gávdan biehtsemáno 8. biejve gitta 13. bæjvváj 2013. Sámedikkeráde la juollodam 15,1 millijåvnå kråvnå mánájgárddedoarjjan 62 mánájgárddáj ja 20 åvddånahttemprosjæktaj ja mánájgárddemateriálajda. Dán jage la Sámedigge oadtjum vil ienep åhtsåmusá gå goassak åvddåla, ja stuorra lassánibme l mánájs gænna li sáme mánájgárddefálaldagá. Dán jage li 848 máná Vuonan gænna li sáme mánájgárddefálaldagá. Dijmmá lidjin 758. – Muv mielas la hármmat buorre gå Sámedikke vuorodibme mánájgárddefálaldagájda li båhtusijt buktám. Ienep ja ienep máná sáme mánájgárddefálaldagáv oadtju, ja dat la ihkeva buorre. Boahtteájge giellaaddne li dájn mánájgárdijn, ja Sámedikke bieles sihtap tjielggasit mánáj árggabiejvev mánájgárdijn vuorodit, javllá Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Juollodam li dårja 19 åvddånahttemprosjæktaj man ulmme l nannit mánájgárde árggabiejvvegielav bájkálasj árbbedábálasj sáme kultuvra baktu. Duola dagu li dårjav juollodum sierra sáme giellabarggijda, giellatjiehppe/gielebarkije, mánájgárdijda nuortta- ja oarjjelsáme guovlojn. – Prosjevta dagu giellatjiehppe/gielebarkije la juoga mav dálásj sámedikkeráde la válljim vuorodit danen gå sihtap nannit sámegiela sajev mánájgárdijn ienebut gå bæjválasj barggij baktu. Dát vaddá mánájgárdijda rámmajt giellabargguj ja dajnas la árvvusasj ressursan mánájgárdijda, ållagasj mánájgárdijda sáme guovddaguovloj ålggolin, javllá Mikkelsen. Dán jage juollodimij baktu vuorodij Sámedikkeráde aj ådå mánájgárddefálaldagá ásadimev. Roandema suohkan oadtju 300 000 kråvån ásadittjat ådå sáme mánájgárdev Roandema suohkanin. Sámedikkeráde la aj juollodam dårjav pedagåvgålasj materiálajda. Dán jage lij dåssju akta åhttse dán årnigij. Davvi Girji OS la oadtjum 1 568 800 kråvnå åvddånahtátjit materiálapáhkev pedagåvgålasj materiálaj ma arvusmahtti dájdojt anátjit ja rubbmelasj dåjmajda. Sámedikkeráde juollodij aj 7 120 000 kråvnå doarjjan sáme mánájgárdijda ja sáme åssudagájda dáttja mánájgárdijn. Doarjja l juogadam 31 mánájgárddáj dán jage, priváhta ja aj suohkanij sáme mánájgárdijda ja åssudagájda. Lassen la juollodum 2 535 000 kråvnå doarjjan sámegiellaåhpadussaj mánájda dáttja mánájgárdijn. Dårja juolloduvvin 31 mánájgárddáj rijkav miehtáj. – Doarjjaårniga Sámedikken li siegen nannimin. Mánájgárde Vuonav miehtáj dálla bessi ietjasa fálaldagáv nannit ja mánájda vaddet buorep sámegielak árggabiejvev doarjjaårniga diehti. Midjij la ájnas mánájt vuorodit ja barggat vaj galggi buoremus fálaldagáv adnet, ja dán jage juollodime li ájnnasa dan ulmmáj jåvsådittjat, låhpat Mikkelsen. Aili Keskitalo hålla guovvamáno 6. biejve / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Gieres gájkka divna. Vuorbbe biejvijn. Uddni, guovvamano 6. biejve, aktan ávvudallap ietjama álmmukbiejvev Vuonan, Svierigin, Suoman ja Russlándan. Ávvudallap slávgájn ja álmmuklávllagijn. Diedoj ietjama histåvrås ja gehtjastagájn boahtteájggáj. Arvudallap hávsskudagájn, njálga biebmujn ja moatte lágasj dåjmaj sámij bájkálasj sebrudagájn. Mijá álmmukbiejvve le viehka nuorra, dåssju 21 jage vuoras. Ávvudallamijn li moadda háme, dajt vuojnáv gå guossidav duov ja dá suohkanav ja sajev. Juoŋga birra tjåhkanip degå aktisasj gåvåstagáj ja dåjmaj. Sæmmi láhkaj gå mij gætjo ájge hábbmip ietjama sebrudagá sisanov, de hábbmip sisanov ietjama – sámij – álmmukbiejvev. Uddni ávvudallap mij lip gudi lip. Mij lip sáme, ja dav lip mij guhtik ietjama láhkáj. Ållo le aktisasj, valla ållo le aj sierralágasj. Guovvamano 6. biejvve le diehttelis mihásvuoda biejvve, valla sæmmi ålov aktisasjvuoda biejvve, moattevuodajn ja valjesvuohtaj, Sáme li ávvudallam guovvamano 6. biejvev álmmukbiejvven jage 1993 rájes. Dán jage álmmukbiejvve le huoman sierralágásj midjij Vuonan. Dán jage tjalmostahttep goappátjaga Sámedikke 25-jage ávvudimev ja vuodolága 200-jage ávvudimev. Dat vaddá midjij sjiehtes båttåv snivva ájádalátjit álmmukstivrav ja mijá demokráhtalasj ideálajt. Vuodoláhka le demokratija tsieggimgierge. Moallánahkan mijá buoremus ja ájnnasamos ideálajda. Vuodoláhka vedjadahttá ájnegisá, álmmukjuohkusij ja stáhta ássjijt. Valla huoman gållin 100 jage vuodolága vuostasj almodusás desik nissuna oadtjun gájkkásasj jienastimriektáv. Gållin vargga 200 jage åvddål iemeálmmugij ja unneplågoj suodjalibme sjaddin oassen vuodolágas. Dat vuoset vuodoláhka gájk åvdemusát le ietjas ájge mánná, dan sebrudagá majt dat galggá hiebadit. Dat la moallánahkan mijá gájk buoremus ideálajs – nåv gåktu mij agev mierredip dajt. Ja dat rievddá maŋenagi gå sebrudahka rievddat ideálajt ja árvojt. Jagen 1988, jahket åvddåla gå vuostasj Sámedigge rabáduváj, oattjoj vuodoláhka ådå mærrádusáv mij sihkarastij sámij sierra stáhtusav ja suodjalimev: Da lidjin ájgenis tjiegŋalis rievddadime, ja vilá adni muhtema dát dåhkkidibme sámijs iemeálmmugin la rijddooarren. Valla uddni le Sámedigge vuona demokráhtalasj vuogádagá sisŋutja oasse. Dát ij la giehtjen dåhkkidime oajbbomis, valla ienebut joarkka. Dan jage tjuodtjop mij vuodolága viehka stuorra rievddadimij åvdån. Vuodulasj almasjrievtesvuoda galggi láhkaj tjáleduvvat, lága giellahábme galggá ådåstuhteduvvat. Midja sáme lip akta álmmuk, rievtesvuodajn ja friddjavuodajn ietja mierredit ietjama boahtteájgev. Sámegiella ja dárogiella li avtaárvvusasj giela Vuonan. Miján li gájkka oare vuorddet dat gåvviduvvá buorebut udnásj vuodolágan gå 200 jage dás åvddåla. Ideála demokratijas, rievtesihkátvuodas, buohtaárvos ja hållamfriddjavuodas ma li biejadum vuodoláhkaj dahkin máhttelissan midjij sámijda åvddånahtátjit ietjama nasjåvnålasj parlamentav. Vuodoláhka ja Sámedigge li sihkarvuohtan demokráhtalasj oassálasstemij ja mijá friddjavuodaj ja rievtesvuodaj mærrásasj åvddånibmáj nåv gå álmmuk. Mij ep aktu ávvudalá uddni. Juogatjip biejvev væráldijn, rijkajn, sijdajn. Gåhttjop gájkka rádnájt, rádnajt ja guojmmeviesádijt oassálastátjit ávvudallamijda. Dát la biejvve vuosedittjat mihásvuodav dassta majt lip: álmmuk nieljen stáhtan. Álmmuk mij juogasj gielav, histåvråv, kultuvrav ja mijá aktisasj boahtteájge niegojt. Giella dárbaj vehik viehkev. Dan diehti almodip mij uddni dievnastusáv www.satni.org : digitála báhkogirjje gålmå sámegielaj gaskan aktan nuorttarijkaj gielaj. Doajvov dat sjaddá viehkken didjij gudi sihtabihtit ja ávkkit sámegielav. Muv niehko le boahtteájgge goassa nuora álkkes láhkáj máhtti åhpadusáv válljit ja ietjasa gielav ávkkit vissesvuodajn sámegiella le aj viesso giella væráldin. Boahtteájgev goassa sámegiella ja mijá kultuvrra aneduvvá boanndudahkan ja mahttudahkan, ja ij noaden. Niegadav boahtteájgev goassa sáme sebrudahka ij aneduvá gåtsanin åvddånibmáj, valla le luondulasj oasse mijá nasjåvnålasj ja buohtaárvulasj aktanviessomis. Daggu válldep duohtan majt Gånågis javlaj Sámedikke rahpambåttå jagen 1997: Vuona stáhtta le vuododuvvam guovte álmmuga duobddágijda: láttij ja sámij. Uddni ávvudallap. Dav dárbahip, dav lip ánssim. Valla mujttit aj dat biejvve le boados moatte ulmutja oajbbomis moadda jage daj friddjavuodaj ja rievtesvuodaj åvdås ma li miján uddni. Mij vájaldip sijáj luottaj milta. Sij li vuosedam værált agev máhttá rievddaduvvat buorebuj. Danen gå sij gudi væráldav rievddadi, li dakkira gudi jáhkki dat máhtta rievddaduvvat. Vuorbbe biejvijn. – Mij mihástallap gå ållu vuostasj sáme láhkajuogos la nammaduvvam dálla, javllaba sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo ja VBR åvdåk Ellinor Marita Jåma. Sámedigge ja Vuona Boatsojsámij Rijkasiebrre (VBR) li nammaduvvam láhkajuohkusav mij galggá boatsojæláduslágav gehtjadit. Sámedigge ja VBR li avtamielaga juohkusa mandáhta birra. – Juogos galggá sisŋeldis vidjurijt boatsojæládusán gehtjadit, ja máhttá oajvvadit ájn vil rievddadimijt ma tjårggi prosessajt ma li tjanádum ja majn la legitimitiehtta boatsojæládusán. Juogos galggá aj sieradusájt priváhtariektá stivrrima ja almulasj riektá háldadime gaskav gehtjadit, ja aj sijdaoase sajev merustallat. Juogos galggá oajvvadit rievddadimijt ma lulun tjårggit boatsojæládusá arealsuodjalimev, ja gehtjadit lága mærrádusájt boatsojlågoj gáktuj, javllá sámedikkepresidænnta Keskitalo. – Ájnas la lágav avtatraják guoradallat ja dættodit æládusá åtsådallamijt boatsojæláduslágajn mij ij ållida álmmukrievtesvuoda dássáj. Ållu konkriehta árvvalusájt oadtjot man láhkáj lágav luluj rievddaduvvat álkkebun dahká dåjmalattjat Stuorradikke gáktuj barggat dárbulasj láhkarievddadimprosessa gáktuj, javllá VBR åvdåk Ellinor Marita Jåma. Sámedikkeráde Silje Karine Muotka vuoset dasi, Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta luodjom láhkáj la iehpe-avtatraják láhkaprosessaj láhtjám gånnå boatsojæláduslágav muhtem mærráj galggá rievddaduvvat ja juogadam paragráffas paragráffaj. – Sámedikke l bivddim guovdásj oajválattja nammadittjat láhkajuohkusav, valla EBD vuojnnet vilá sávvá lágav rievddadit juogaduvvam prosessan. Dan diehti mij dálla nammadip ållu vuostasj sáme láhkajuohkusav, javllá Muotka, guhti mielastis la ållu riekta dát dáhpáduvvá boatsojæládussuorgen. – Boatsojæládus la tjielgga álggoálmmukæládus, ja sáme perspektijva ja vuojno hæhttuji bærrájgåtseduvvat nannitjit dårjav sáme álmmugis ja boatsojæládusás. Juogos mij galggá barggat åbbålasj tjadádimijn boatsojæláduslágas li tjuovvovasj ulmutja: – Mij aj mihástallap gå la tjiehpes sáme nissun jurissta; Ragnhild Marit Sara gut láhkajuohkusav jådet, javllaba sámedikkepresidænnta Keskitalo ja VBR åvdåk Ellinor Marita Jåma. Basádismáno 29. biejve Sámedikke bivddi fáhkaseminárraj Altan gånnå iesjgeŋgalágásj tjuolma gå iesjmierredibme ja dálásj hásstalusá tjanáduvvam boatsojæládusláhkaj li vuodon. – Bivddim seminárran maŋŋela boahtá, valla danna juohkusa åvdåk álgadibmáj hoallá. Dát la stuorra barggo, valla jus boatsojæládusá berustime galggi bærrájgåtseduvvat boahtte láhkarievddadimijn, hæhttup mij dán prosessav tjadá mannat, låhpat Muotka. Sån javllá dåjmadahka sjaddá Sámedikken ja juogos galggá gærggat åvddåla guokta jage la vássám. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá: * Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, +47 971 29 305 * VBR åvdåk Ellinor Marita Jåma, +47 916 13 460 * Sámedikkeráde Silje Karine Muotka, +47 984 87 576 Dån máhtá ietjat jienastuslåhkuj akta goassa tjáledit, valla jus ietjat åvddåla biehtsemáno 30.biejve tjáleda, la siegen vájkkudime galla ájrrasa iesjgeŋga válggabijrra boahtte sámedikkegávddaj 2021-2025 oadtju. Jus galga ietjat Internehta baktu diededit, hæhttu sisi låggit ietjat ID-portálajn/MinID. Låggi sisi Gájka gudi ietjasa sábmen sárnnuji, ja gænna juogu a) Suv sijddagiella *le sámegiella* b) Sujna le, jali læhkám li æjgáda, áhkko ja áddjá jali máttaráhkko jali máttarádjá gænna le/lij sámegiella sijddagiellan c) Le ulmutja mánná gut le jali læhkám la jienastuslågon *Sijddagiellan merkaj dat giella mij lij anon sijdan sjattadijn. Álu aneduvvá báhko iednegiella. Jus ienep giela aneduvvin sijdan sjattadijn, galggá sámegiella liehket akta dajs. Sáme gudi li stáhtaviesáda ietjá nuorttarijkan máhtti ietjasa jienastuslåhkuj tjáledit jus biehtsemáno 30.biejve válggajagen li tjáledum álmmuklågon Vuona viesádin maŋemus gålmmå jage válggabiejve åvddåla. Sáme gudi ælla nuorttarijkajs, máhtti ietjasa jienastuslåhkuj tjáledit jus li læhkám tjáledum álmmuklågon Vuona viesádin maŋemus gålmmå jage válggabiejve åvddåla. Viettja pdf-sjiemáv vuollelin, dievde dav ja sáddi dav dievdeduvvam ja vuollájtjáleduvvam Sámediggáj. Jus sidá ietjat Sámedikke jienastuslågos ierit diededit, de hæhttu Sámediggáj e-påstav jali girjev sáddit. Diededime ierit hæhttu ietjat namáv ja personnummarav tjállet. Sámedikkeráde juollot 150 000 kråvnå vuododussaj Stiftelsen ferske Scenerij buvtadittjat teáhtarvuosádusáv Muohtadivggažat/Lyden av snø. Tiebmá vuosádussaj la gålldåsámij kultuvrra ja histåvrrå rádjáduobddágin alleednama ja ruossja biele gaskan. Ájgegávdan 1826-1949 rájá Vuona, Suoma ja Ruossja gaskan rievddaduvvin moaddi, ja gålldåsámij árbbedábálasj viessomvuohke gássjel sjattaj. – Sámedikkeráde l ávon siegen liehket duohtan dahkamin teáhtarbuvtadimev mij tjalmostahttá gålldåsáme álmmuga vájves histåvråv rájádis álmmugin mij boadádaláj fábmogis vieldijda rájájt mierredittjat, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen. Vuosádus gåvvit gålmåt vuodos ma sierralakkoj tjielggi iellemis rádjeednamin lulleednama ja alleednama gaskan, ja dan ulmutjijt. Guovlon dáhpáduvvin dajs bahámus doarrodáhpádusájs, ja la guovllo gånnå vielde Ruossja ja USA maŋemus 100 jage li adnám edna doarroressursajt rájáv ietjasa gasskaj mierkkitijt. Vuostasj vuosádus la mierredum biehtsemánnuj 2020, ja vuosádus vuoseduvvá Festspillene I Nord-Norge:n. Dan maŋŋela vuosádus mannuj galggá. Ságádahtátjit jali gatjálvisájda, guládalá sámedikkerádijn Henrik Olsenijn telefåvnån 907 75 219 Sámedigge dårjav vaddá mánájgárdijda ma dåjmalattjat barggi sámegielav nannimin ja åvdedime mánájgárdijn. Åhtsåmájggemierre : Rabás åhtsåmájggemierre 01.10.2020 rádjáj Gudi máhtti dårjav oadtjot ? Mánájgárde ma sámegielak fálaldagáv vaddi. Masi máhttá dårjav oadtjot: Mánájgárde máhtti dårjav oadtjot prosjevtajda ma viehkedi sámegielav ja kultuvrav nannimin mánájgárden. Vuoroduvvam prosjevta li: Man ålov máhttá doarjjan oadtjot : Dårja stuorrudahka merustaláduvvá tjielggiduvvam åhtsåmusá ja prosjæktatjielggidusá vuodon, 300 000 kråvnå rádjáj. Vuolemus doarjjamierre l 40 000 kråvnå. Sámedigge l juollodam badjelasj 10 millijåvnå kråvnå doarjjan kulturmujttosuodjalimsuorgen. Duola dagu li ienep bihtámsáme prosjevta rudájt oadtjum. – Bihtámsáme guovlon la dálla positijva ælládahttem. Dan diehti la ållagasj ávvodahtte viehkedit bihtámsáme kulturárbev nannitjit, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Sámedigge l maŋemus jagijt bihtámsáme kultuvrav ja kulturárbev ållagasj vuorodam, adjáj doarjjaårnigij baktu. Aktan Bådådjo suohkanijn ja Nordlandsmuseet:jn la Sámedigge virgev tsiekkadussuodjalimsuorgen ruhtadam. Vuorodibme l oassen aktisasjbarggosjiehtadusás Bådådjo suohkana ja Sámedikke gaskan. Åbddit bihtámsáme tsiekkadusárbev la ruhtaduvvam moatte prosjevta baktu. Bihtámsáme kulturmujto Sáltoduoddarin galggi aj registrieriduvvat. – Bihtámsáme tsiekkadusárbbe l árvvon dajnas gå dáppe gávnnuji muhtema dajs oabmásamos sáme tsiekkadusájs. Tsiekkadusájt oahpásmahttet nanni bihtámsáme iesjdåbdov, javllá Keskitalo, guhti vássám duorastagá rabáj konferánsav jur bihtámsáme histåvrå ja tsiekkadusdábij birra Sáltoduoddarin. Keskitalo ja sámedikkeráde kultursuodjalibmáj Berit Marie E. Eira ávvudallaba aj gå bessi rudájt juollodit prosjevtajda ma boandás sáme kulturhiståvråv gæhttjijda oahpásmahtti. Ienep stuorra láhtjema li dan diehti rudájt galbbitjit oadtjum. Årøyholmenin Ivguvuonan galggá merrasáme histåvrå ja dålusj sáme åsko birra gaskostuvvat. Porsaŋgun tjáppa kulturduobdá histåvråjn stáloj birra látjeduvvá. Gahpervákken (Kaperdalen) Sážžán galggi dålusj miehttsesáme årromsaje vuoseduvvat. Juollodum li aj rudá kulturmujtojt Guittanasan (Kvitnes) ja Guolleveaigåhpen (Molvik) Bearalvágen látjátjit. Moatten guovlon ælla sáme kulturmujto guoradaládum. Registrierimprosjevta li ájnnasa vuosedittjat sáme anov ja årromav. Akta prosjækta mij la dårjav dán jage oadtjum, la registrierima Návetvuomen ja Návuodnabadán. Ællosujtto ja bájkálasj årro galggi dán bargguj oassálasstet. – Prosjækta midjij edna kulturmujto ja histåvrå buktá, boahtte buolvajda ávvon, javllá sámedikkeráde Eira. Sámedigge l 2012 rájes registrierim ráfájduhtedum sáme tsiekkadusájt ma li 1917 rájes jali oabmásappo. Moaddalågenan tsiekkadusájs li dálla birrusij 900 tsiekkadusá registrieridum. Moattes li buojkkám, sijá æjgon la automáhtalattjat ráfájduhtedum tsiekkadus ja oadtjum li rudájt dáv åbdditjit. Tsiekkadusæjgáda gudi li dårjav oadtjum årru sáme årromguovlov miehtáj. Sámedigge sierra årnigav háldat ráfájduhtedum sáme tsiekkadusájda ma li priváhta æjgon. Ajtu guhtta millijåvnå kråvnå li dan ulmmáj juolloduvvam. Ságájdahtátjit jali gatjálvisá, guládalá sámedikkepresidentajn Aili Keskitalojn, telefåvnån +47 971 29 305. Jus ájgo jienastit sámediggeválgajn, de hæhttup liehket diededuvvam Sámedikke jienastuslåhkuj. Jus galga ietjat Internehta baktu diededit, hæhttu sisi låggit ietjat ID-portálajn/MinID. Låggi sisi Gájka gudi ietjasa sábmen sárnnuji, ja gænna juogu a) Suv sijddagiella *le sámegiella* b) Sujna le, jali læhkám li æjgáda, áhkko ja áddjá jali máttaráhkko jali máttarádjá gænna le/lij sámegiella sijddagiellan c) Le ulmutja mánná gut le jali læhkám la jienastuslågon *Sijddagiellan merkaj dat giella mij lij anon sijdan sjattadijn. Álu aneduvvá báhko iednegiella. Jus ienep giela aneduvvin sijdan sjattadijn, galggá sámegiella liehket akta dajs. Sáme gudi li stáhtaviesáda ietjá nuorttarijkan máhtti ietjasa jienastuslåhkuj tjáledit jus biehtsemáno 30.biejve válggajagen li tjáledum álmmuklågon Vuona viesádin maŋemus gålmmå jage válggabiejve åvddåla. Sáme gudi ælla nuorttarijkajs, máhtti ietjasa jienastuslåhkuj tjáledit jus li læhkám tjáledum álmmuklågon Vuona viesádin maŋemus gålmmå jage válggabiejve åvddåla. Viettja pdf-sjiemáv vuollelin, dievde dav ja sáddi dav dievdeduvvam ja vuollájtjáleduvvam Sámediggáj. Jus sidá ietjat Sámedikke jienastuslågos ierit diededit, de hæhttu Sámediggáj e-påstav jali girjev sáddit. Diededime ierit hæhttu ietjat namáv ja personnummarav tjállet. Sáme væráltárbbeduobddák Varangerin / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sáme histåvrrå, ja dan åvddåhiståvrrå, le vuododam duobddágijda gånnå viessop ja majt adnep. Muhttijn máhttá liehket gássjelis dav vuojnnet, gå luotta dålusj ulmutjijs álu vuojnnuji oassen luondos. Valla máhtudahka gåktu luondov låhkåt, rahpá histåvrrågirjev massta divna máhtti oadtjot oasev. Muhtem bájkijn li luotta ulmutjijs ienep tjielggasa ja valjes gå ietjá sajijn. Ja sierra dilijn li ulmutja mijá åvddåla, aktan luondujn ja nubbe nuppijn, dahkam kulturmujtojt ja duobddágijt ma ánssidi sajev UNESCOa væráltárbbelistan gå daj li ”sierralágásj ja almulasj árvvo”. Akta buojkulvis le báktesárggoma Altan, ma oadtjun væráltárbbestáhtusav jagen 1985. Ietjá sierralágásj sadje le Ceavccageađgi/Mortensnes Unjárga suohkanin. Dánna li luotta årromis 12000 jagij tjadá, dánna le buohtastahtek stuorámus sáme ráhposadje åvddårisstalasj ájges, dánna li værrodimsaje ja ájlis luonndoásadusá, ja dássta boahtá boandás sáme subtsastallamdáhpe. Ceavccageađgin/Mortensnesan le sáme dålusjájgge ja nanos aktisasjvuohta luondo ja kultuvra gaskan aktidum avtatraják subttsasij. Duobddák háldaduvvá Sámedikkes aktisasjbargujn Varangera sáme museajn, ja le hiebadahtedum gæhttjijda. Sámedigge le aktan Unjárga suohkanijn, ja dårjajn Finnmárko fylkkasuohkanis ja Sáme parlamentáralasj rádes, moadda jagij tjadá aktisattjat barggam oadtjot Ceavccageađgiv/Mortensnesav árvustaládum væráltárbbelisstaj. Jages 2011 le juogos nammadum ássjediehttijs jådedum dáv bargov. Juogos le dal hiejttemin bargostis. Sij li tjoahkkájgæssám Ceavccageađgi/Mortensnes viertti gehtjaduvvat aktan gålmmå ietjá kulturmujttosajijn Varangerin. Dá oassálassti iesj guhtik láhkáj tjielggitjit luohkko gájbbádusájt ja Varangera boandás åvddåhiståvråv. Várnjárgga ja ájtte Várangervuona ja Dæno gaskan le sierraláhkáj boanndá luottajs gåddebivddemis, sihke bivddoråkkijs ja gárdijs. Sierraláhkáj ájnnasa li Gållevárre Dæno suohkanin ja Noidiidčearru/Kjøpmannskjølen Bátjávuona suohkanin. Gålleváren li tjuohte bivddoråkke avtatraják systeman. Dánna li aj gábmásaje Varangersámij tjaktjabivddemsajijs, biejvvidum gaskan jagijda 12- ja 1400 Kr.m. Noidiidčearron/Kjøpmannskjølan li kilomehtara ja kilomehtara gárdijs giergijs mij doalvvu gárddáj. Goappátjijn guovlojn li ållo vuohtjemsaljo ja bierggotjiehkama. Gárdij hábme, ma li soajttá anedum guhkep ájggegávdajn dålen, vuosedi åvddålijguovlluj ja geldulasj aktijvuodajda gåddebivddema ja ællosujto gaskan. Duodden dájda bivddemduobddágijda li oajvvadum duoddit Ruovdenjunjluovtav/Gropbakkengav Unjárga suohkanin gånnå li moadda goahtesaje, gitta 90 goahtesaje jagijs 3 ja 4000 Kr.å. Dá gålmmå guovlo li aktan Ceavccageađgi/Mortensnesajn varangersámij dålusj adno- ja årromguovlo, dassta aktisasjnammaVárjjat Siidaværáltárbbesadje. Bargadahttijn li tjadáduvvam álmmuktjåhkanime guoskaduvvam suohkanij, ja suohkana politihkalasj jådedibme le vaddám positijvalasj diededimijt. Aj tjærojs li signála buore.Várjjat Siidavuordedahtte boahtá Vuona båddåsasj lisstaj dá jage, ja barggo nominasjåvnnåprosessajn væráltárbbelisstaj ruvva álgaduvvá. De boahtá ájgge gå suohkana ja iehtjáda formálalattjat viertti mierredit jus sihti prosjevtav doarjjat. Várjjat Siidale subtsas dan iellemfámo birra mij le læhkám viejddemin, bivddemin ja guollimin Varangerin 12 000 jagij tjadá, gasskamutton gåttebivddema ja ællosujto gaskan, dalloj gå smáv ednambarggo váldeduváj duoddeæládussan, ja aktijvuodaj ja aktisasjbargo birra ulmutjij ja luondo gaskan. Le aj subtsas åsko ja kosmologija birra, rievddamij birra ájgij tjadá ja dan birra mij tjadná dålusjájgev ja dálásjájgev. Mij álgadij bargov dáv duobddágav væráltárbbelisstaj åttjudit lej sávadus værált galggá oasev oadtjot daj kulturhiståvrålasj árvojs majt mij nav árvon adnep, ja dákkir berustibme galggi vaddet positijvalasj vájkkudusájt bájkálasj sebrudahkaj ja addnijda. Sámedikken li stuorra vuorddemusá árvvuj sáme væráltárbbesajes Varangerin, mij guosská máhtudagáv, dádjadusáv, muossádimev, kulturdåjmadimev ja æládusåvddånimev. Tjáledibme væráltárbbelisstaj vaddá alla stáhtusav, valla merkaj aj vælggogisvuodajt. Le ájnas vieledusájn addneberustimijda ja addnemáhtudagájda ja aj buorre aktisasjbargujn suohkanij, æládusberustiddjij, addneorganisasjåvnåj ja ietjá kulturmujttooajválattjaj. Sámedigge le mielos daj positijvalasj vájkkudusájda jus Ceavccageađgi/Mortensnes boahtá UNESCOa væráltárbbelisstaj. Nanos vuorodibme kultuvrajn, gielajn ja rijkagasskasasj bargujn / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Kultuvrra, giella ja rijkagasskasasj barggo li ájnas vuorodimguovlo Sámedikke budsjehtan jahkáj 2013. – Sáme institusjåvnå ja festivála li ájnas ásadime ja ájnas arena kultuvrra-, giella- ja identitehtaåvddånahttemij, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Sáme kulturinstitusjåvnå li ájnnasa ásadittjat sáme almulasjvuodav, åvdedit dádjadimev sáme kultuvras ja råvijt biggit kultuvraj gaskan. Dá institusjåvnå åvdåsti aj ájnas sáme kulturbarggosajijt gånnå sámegiella le guovdátjin. -Sámedikkeráde joarkká nannimijn sáme kulturinstitusjåvnåjs ja lip ávon gå lip oajvvadam gålmmå festiválajt oassen Sámedikke budsjehtas, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Dát galggá oassálasstet vaddet oakkev ja åvddånahttemav, javllá Larsen. Julevsáme vahkko ásaduvvá juohkka jage Divtasvuonan julevsáme gielajn ja nuorajn guovdátjin. Raasten Rastah – oarjjelsáme kulturfestiválla ásaduvvá juohkka nuppát jage Rørosan ja le rádjágasskasasj festiválla oajvvedættojn mánájn ja gielan. Sáme vahkko Råmsån oajvvaduvvá aj Sámedikke budsjæhttaj. Sámedigge ja Vuona álmmukmusea li sjiehtadam máhtsadimev kulturárbijs sáme museajda. Sámedikkeráde gåtset sjiehtadusáv ja juollot 1 millijåvnå kråvnå prosæssaj gárvedittjat máhtsadimprosjevtav Bååstede. Sáme giellaratjástibme - Jahke 2013 le nasjonála giellajahke, ja de le navti stuorra ávvo almodit sámedikkeráde budsjehta baktu oajvvat ruhtadårjav guokta ådå sáme giellaguovdátjijda. Dá li Storfjord giellaguovdásj Storfjordan ja Gïelearnie Røyrvikan, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Sámedikkeráde aj duosstu signálajt giellaguovdátjijs dárbos ienep oakkev rudáj hárráj, ja oajvvat ásaduvvá åvddånahttemdoarjja sáme giellaguovdátjijda gudi juo ruhtadårjav Sámedikkes oadtju. - Le aj ávvosáhka gå Røyrvik suohkan oassen sjaddá sámegiela háldadimguovlos, ja oadtju dan diehti guovtegielakvuodarudájt Sámedikkes. Dát sjaddá oassálasstet nannimij gielas guovlon gånnå sámegiella le oajtedum, javllá Larsen. Sámedikke oajvveulmme bargujn sámegielajn le oadtjot ienep giellaaddnijt ja lasedit anov sámegielas. Aktijvuodan giellajagijn 2013 oajvvat sámedikkeráde dan diehti giellaratjástimev måvtåstuhtátjit lasse adnuj sámegielajs ja oadtjot ienep ulmutjijt sámegielav åhpatjit. Tjoahkkiji álggoálmmugijt Altaj Sámedikke le dåjmav válldám ásadimes gárvediddje álggoálmmukkonferánsas jagen 2013, vaj álggoálmmuga galggi máhttet gárvedit væráltkonferánssaj jagen 2014. Gárvediddje konferánssa tjadáduvvá Altan biehtsemánon 2013. ANa stuoves ságastallamsadje ja ANa tjiehppejuogos álggoálmmugij hárráj li goappátja sávvam dáv dåjmav buorisboahtem. Værálda álggoálmmuga li aj sæbrram konferánssaj. Sámedigge jáhkká birrusin 800 álggoálmmukájrrasa ja váksjára sjaddi konferánsan oassálasstet Altan jagen 2013. - Sámedigge barggá álggoálmmugij riektáj mierredit ietjas åvddånahttema badjel ja riektáj várajváldátjit ietjas ássjijt rijkajgasskasattjat. Dan diehti le aj ájnas tjalmostit rijkajgasskasasj bargov, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Sáme viehkkeorganisasjåvnnå Mama Sara Education Foundation le rudáj viehkedam Masaiajt dárbujn skåvlås ja åhpadimes, ja vuoset viehkke álggoálmmugij gaskan máhttá sieradusáv dahkat. Oajvvaduvvá Sámedigge stuoves ruhtadårjav vaddá Mama Sara Education Foundationij. Ienep sáme sisadno median Sámedigge vuojnná dárbov nannit sáme sisanov aktisasjsáddimin, ja ájggu álgadit ådå dåjmajt aktan birrusijn ma barggi ja máhtti åvddånahttet ådå vuogijt sáme åhpadusfálaldagájda. Sámedikkeráde oajvvat juollodit 1,5 millijåvnå kråvnå prosjæktaj gånnå ulmme le oadtjot sámegielav ienep vuojnnusij median. - Sámegielak diehtoprográmma tvan máhtti åhpadusaktijvuodan aneduvvat sáme skåvlåjn, skåvlåjn ietján ja ållessjattukåhpadusán. Sámedigge vuoset NRKa vuorodimijda NRK Skole ja NRK Kunnskapskanalen ma máhtti liehket máhttelis vuoge ja aktisasjbarggoguojme åvddånahtátjit ådå sáme fálaldagájt, javllá Larsen. – Dát la akta dajs værámus kulturmujttoláhkadoadjemijs majt lip vuojnnám, javllá seniorrádevadde Arne Håkon Thomassen Sámedikken ja åssudakjådediddje Geir Davidsen Nordlánda fylkasuohkanin. Moarmesmáno 14.biejve ájttsin Nordlánda fylkasuohkan ja Sámedigge jut soames la råggåm birrusij 80 rájge suodjaluvvam kulturmujton Kalleholmenin Vågana suohkanin. Dánna l sijddabátsidis ja moadda sáme kulturmujto, ma kulturmujttolága baktu li automáhtalattjat suodjaluvvam. Diedoj daj birra gávnnuji duola dagu sajen kulturminnesok.no. Nordlánda fylkasuohkana Kulturmujttopládna Lufoahttaj (2007) la Kalleholmen tjalmostahteduvvam sierra ja vuoroduvvam duobddágin nasjåvnålattjat ja aj guovlluj la ájnas kulturmujtto ja kulturbirás. Dánna li soames jali soabmása råggåm birrusij 80 rájge (gehtja kártav). Dát la tjielggasit kulturmujttolágav doadjet, mij duola dagu javllá jut “ij la loahpe dåjmajt jåhtuj biedjat ma lulun biejsstet automáhtalattjat suodjaluvvam kulturmujto, jali vádáv dahkat vaj máhtti biejsteduvvat”. Vihtan la birrusij vahkko dáhpádusá åvddåla vuojnnám ulmutjav metalldetektåvråjn Kalleholmenin råggåmin, valla dalloj ittjij dádjada majt vuojnij. Åssudakjådediddje Geir Davidsen Nordlánda fylkasuohkanin tsuojgot dasi, metállajt åhtsåt moatte bále buktá jut dålusj gávnijt gávnná. Danen Kulturmujttolága njuolgadusá ållagasj dán asstoájggedoajmmaj guosski. Ájnas la aj, sij gudi metalldetektåvråv adni, oahpásmuvvi lágajda ja njuolgadusájda ma dasi guosski. Ållagasj li Rijkaantikvára njuolgadusá metalldetektåvråjt priváhta adnema gáktuj vuododuvvam oahpes prinsihpa nanna jut hæhttu diehtet majt dahká, ja aj vuosedit várrogisvuodav automáhtalattjat suodjaluvvam kulturmujtoj lahkusin. Jus ij diede gåktu dåmadit la buoremus vuostak mijájn guládallat, låhpat Davidsen. Seniorrádevadde Arne Håkon Thomassen Sámedikkes låhpat alodime ulmutjijt gudi biejvijt åvddåla moarmesmáno 9.biejve li gáddalussjam jus li juoga ælvvám dajt bulkkáj diededittjat, gå da diedo lulun miellagiddevasj diedo vijddásap åtsådibmáj. Gasskavahko moarmesmáno 23.biejve galggi Sámedigge ja Nordlánda fylkasuohkan duobddágav ådåsit guoradallat. Medijá bivddiduvvi mijáv æjvvalittjat Kalleholmenin kloahkka 14.00 sæmmi biejve. Guládallamulmutja: Seniorrádevadde Arne Håkon Thomassen, Sametinget, kulturmujttoåssudahka, tlf: 78 47 41 69, mobijlla: 47 85 39 13 Åssudakjådediddje Geir Davidsen, Nordlánda fylkasuohkan, Kulturmujto Nordlándan, mobijlla: 97 14 63 68 Ådå prosjevtajn «Sjuggelis suohkan» , mij árrat juo æládusáv ja suohkanav fárruj oadtju, galggá Sámedikke vuorodimev sáme kultuvralasj ja sjuggelis æládusájn dåbmarabbo sjaddat. Áttjak mierredum doajmmaplánan «Kulturell og kreativ næring - et uforløst potensiale» li moadda ådå vuorodimsuorge sajájduvvam. «Sjuggelis suohkan» la Sámedikke ådå vuorodimsuorgge. Dánna Sámedigge fárruj válldá ja aktan barggá suohkanijn ja æládusájn nav árrat, vaj barggo tjanáduvvá suohkana njunnjusijda ja dajda oassálastijda gudi li fáron. Jagen 2018 galggá prosjækta tjadáduvvat avtan suohkanin Sámen, mij sjaddá gæhttjalimsuohkanin, ja majna ja gæssta Sámedigge galggá åtsådallamijt åttjudit. – Dájna vuogijn doajvvop vuorodime æládusáv galggá stuoráp vájkkudusájt buktet, javllá sámediggeráde Mariann Wollmann Magga ja subtsas, Sámedigge l bajedam ássjev kultuvralasj ja sjuggelis æládusáj tjåhkanimijn suohkanij. – Dáv æládusáv vuorodit la ájnas kultuvrav bisodittjat, sæmmi gå máhtti ådå barggosajijt dahkat. Ållusijda gudi dan suorgen doajmmi ij la ruhta jådedimfábmon, valla ásadibme l álu tjanádum persåvnålasj dájdalasj mihttomierijda ja sjuggelis doajmmamij dajna sidodijn sáme kultuvrav ja identitiehtav dáj baktu nannit, javllá Magga. Sámedigge galggá vájkkudit dasi, sáme dájddára ja kulturbargge máhtti lasedit ietjasa sisboadov vaj máhtti ietjasa dåjmajn bierggit. Mihttomierev jåvsådittjat ájggu Sámedigge huksat vaj æládus åvddån máhtudaklåpptimijn, værmádagáj, aktisasjbargojn, ruhtaháhkuhimijn, identitiehtajn ja aj idealismajn. Ådå doajmmabiedjam 2017 ja 2018 gáktuj la Dáhttu 2.0, prográmma mij la dagádum sáme kultuvralasj ja sjuggelis æládusvidnudagáj gáktuj majn la åvddånimájggomus. Prográmma oassálassten oadtju 30 tijma bagádimev. Edna oassálasstijn la bájkálasj/guovlojn márnán. Guoradallama vuosedi, ávkástallamav buoredittjat viertti vidnudagá márnánguovlov stuoredit. Dat galggá Dáhttu 2.0 oajvveájggomussan liehket. – Sjuggelisvuohta la ájnas vidnudagáj åvddånibmáj gå galggi ådå márnánijt gávnnat. Muv mielas sáme sjuggelis æládusájn la stuorra máhttelis gájkajn åsijn rijkan, ja ållagasj rijkajgasskasattjat, låhpat sámediggeráde Mariann Wollmann Magga. Ienep diedojt vaddá sámediggeráde Magga, mobijlla 977 02 350. Vuojtádalli ressursagilppusin / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 26. njoktje 2012 S áme dávvervuorká dáttja dávvervuorkájs vuojtádalli. Dav vuoset rapportta mav Cand. Oecon. Stein Storsul le Sámedikke åvdås dahkam. Sáme dávvervuorkájn li ráddidum ressursa, smáv ja várnnahis barggebirrasa, lokalitehta ælla heva ja ruhtadille ij vuojga bárrána . Sámedigge sáme dávvervuorkájt háldadáhttjáj 2002 rájes. Sæmmi jage rájes lij aj Sámedikke duogen stáhta doarjjagav dájda dávvervuorkájda juogadit. Dát dáhpáduváj gå nasjonála dávvervuorkkáådåstus tjadáduváj, ja aj prinsihpalasj vuojno milta jut álggoálmmuga ietja galggi kulturárbesa háldadit. Cand. oecon. Stein Storsul le guoradallam sáme dávvervuorkáj dilev ja buohtastahttám lågoj dávvervuorkájs ma ælla Sámedikke háldon. Dánna tjuovvu anal yjsa oajvvetjuokka. Analyjssa vuoset moadda fylkkasuohkana ja suohkana li ietjasa juollodimijt binnedam sáme dávvervuorkájda maŋŋel gå Sámedigge háldadattjáj. -Mihá lev sáme dávvervuorkájs ma nav buoragit ráddjidum ressursaj barggi. Sáme njunnjutjin li b ájkálattjat ja guovlolattjat, ja li ájnas máhtudakásadusá ålles sebrudahkaj. Dávvervuorká li ájnnasa mijá akitsasj kulturárbe háldadusán ja danen luojov gå dávvervuorká dáttja dávvervuorkáj gáktuj báhtsi, javllá rádeájras Vibeke Larsen. -Gå Sámedikke duogen sjattaj sáme dávvervuorkájt háldadit de da ettjin nanniduvá sæmmi ålov dagu ietjá dávvervuorká Vuonan. Árvvedahtte ij lim dát ulmmen gå åvdåsvásstádus Sámediggáj vatteduváj, ja jáhkáv dát le rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj vuosstáj ma Vuonan li álggoálmmuga hárráj, javllá Larsen. Rádeájras Vibeke Larsen javllá Sámedigge galggá joarkket sáme dávvervuorkáj ájnas bargov doarjjat, sæmmi båttå dagu sámediggeráde sihtá åvdedit dávvervuorká dárbojt váj máhtti sáme kulturárbev dåhkkidahtte láhkáj várajda válldet. Sáme giellaprosjevtajn la rabás åhtsåmájggemierre 2015 rájes / Sáme giellaháldadimguovllo / Giella / Sámedigge - Sametinget 2015 rájes la rabás åhtsåmájggemierre doarjjaårnigis sáme giellaprosjevtajda. Åhtsåmusájt máhttá dajna rádjat akta goassa dán jage, ja da giehtadaláduvvi maŋŋenagi gå båhti. -Dán rievddadibme båhtusa li åhttse galggi oadtjot vásstádusáv árabut gå åvddåla, vaj máhtti álgadit prosjevtajdisá nåv árrat gå máhttelis, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Sámedigge le aj gádodam jahkásasj vuorodimijt ma dálátjij li mierredam åhtsåmusáj hámev. Dálla merustaláduvvi åhtsåmusá kvalitehta ja bájkálasj dárboj milta. -Dájna rievddadusájn la miján buorre máhttelisvuoda doarjjot buorre giellaåvddånahttemprosjevtajt ma li tjanádum dajda dárbojda ma li geŋga guovlon, javllá Keskitalo. Åhtsåmsjiemá ja njuolgadusá biejaduvvi Sámedikke sijddasijdduj ådåjakmáno gasskamutto 2015. Sámedikkeráde l dálla juollodam ienep gå 20,1 millijåvnå kråvnå oahpponævojt åvddånahtátjit. Dán jage la doarjja oahpponævo sidjij gænna li oarjjel- ja julevsámegiella nubben giellan vuorodam. Sámedikkeráde l juollodam rudájt åvddånahtátjit oahpponævo oarjjelsámegiellaj sierra åhpadimvuoge baktu giellaåhpadibmáj mij dahká nubbegiellaåhpadusá oahppijt dåjmalasj guovtegielagin. Mij guosská nuorttasámegiellaj la Sámedikkeráde dårjav juollodam åvddånahtátjit mobilapp:ajt nubbegiellaoahppijda nuorttasámegiellaj, mij galggá nubbegiellaåhpadusáv nuorttasámegiellaj dåbmarabbo dahkat. Sámedikkeráde vuojnná ja gávnat, nuortta-, oarjjel- ja aj julevsámegiellaj li duodaj ájteduvvam giellan. – Mij lip ávon gå dán jagásj budsjehtan lip bessam dårjav vaddet mij giellaåhpadusáv åvdet, nanni mánáj ja nuoraj låhkåmav, ja ájn duodden la hiebadum sidjij gænna li sierra dárbo oahpponævojda giellaåhpadusá vuoksjuj, javllá sámedikkeráde sebrulasj Mikkel Eskil Mikkelsen. – Oarjjelsámegiela vuoksjuj lip mij dårja baktu vijmak ulmmáj jåvsådam buvtadit åbbålasj oahpponævojt oarjjelsámegiellaj vuostasjgiellan nuorajskåvlå dássáj sjållert Mikkelsen. – Mij lip vuorodam oahpponævojt ma gåbttji låhkåmhárjjidussaj julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj, ja dårjav vaddám åvddånahtátjit álkkeslåhkåmgirjátjit oarjjelsámegiellaj joarkkaskåvllådássáj. Låhkåmgirjátjijn li tjielgga progresjåvnå ja dássejuohkem, mij la ávkken låhkåmhárjjidussaj, joarkká Mikkelsen. Sámedikke mielas la aj ájnas vuorodit oahpponævojt duojen sáme kultuvrav ja árbbediedojt dårjatjit ja vijddásappot vattátjit. Oahpponævvo Duodjegáldu vuodoskåvllåj galggá dálla jårggåluvvat ja hiebaduvvat julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj. Duodden dasi la Sámedikkeráde aj vuorodam dårjav tiemá oahpponævojda duojen oarjjelsámegiellaj gitta joarkkaskåvllådássáj. – Biebbmo- ja varresvuodafágan la vádnunam åbbålasj oahpponævojt sámegiellaj. Dálla ávos besav diededit, mij lip juollodam dårjav avta åhttsåj gænna l ulmme åvddånahttet oahpponævvorájdov gasskadássáj. Rájddo l gájkka gålmå sámegiellaj ja dajn la prienntidum ja digitála oase, låhpat rádesebrulasj Mikkelsen. Sámedigge oattjoj åhtsåmusájt aktisattjat 33,2 millijåvnå kråvnnåj. – Jus ga li edna åhtsåmus budsjæhttarámma gáktuj la sámedikkeráde dudálasj gå dán jage lip nahkap gåbttjåt ienemusáv vuorodam suorgijs, javllá Mikkelsen. Sámedikke doajmmapládna oahpponævojt åvddånahtátjit gávddaj 2015-2018 li vuodon Sámedikke jahkásasj vuorodimijda. Oahpponævojt majda lip dårjav juollodam galggi åvddånahteduvvat daj ådå oahppoplána milta ma gárveduvvi 2019. Mijá ulmme l aj juhti ådå oahpponævoj buvtadiddje galggi dajt gárvedit gålmå ja bielle jahkáj. Ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsenijn, +47 917 42 161. Sávat dagástallamav ja vuojnojt Sámedikke giellapolitihka gáktuj / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 13. voerhtje 2012 Sámediggeráde åvddån biedjá tjielggidusáv sámegiela gáktuj vuoratjismáno ållestjåhkanimen, ja dan aktijvuodan sávat rádeájras Ellinor Marita Jåma buorre dagástallamav ja vuojnojt sámediggediedádusá bargguj sámegiela gáktuj åvddålijguovlluj. Sámegiela tjielggidus dilev láhtjá dagástallamij Sámedikke giellapolitihka gáktuj åvddålijguovlluj. Ájggudagán mij le tjielggidusá ja diedádusá åvddånbuktema gaskan le vejulasj politihkkárijda, ásadusájda ja iehtjádijda gudi sámegielajn barggi, oassálasstet boahtteájge giellapolitihkav hábbmit. - Sámediggeráde mielas le viehka ájnas jut sáme sebrudahka oassálasstá åvddålijguovlo giellapolitihka bargguj ja sávvá ulmutja dáv vejulasjvuodav ávkkiji. Hálijdip duv ájádusájt ja vuojnojt giela ja giellaåvddånahttema gáktuj. Sámegielan li moadda hásstalusá, ja ájnas le jut buorre strategiajt dahká daj dárbojda ma gávnnuji sebrudagán, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Sámediggediedádus sámegiela gáktuj sjaddá Sámedikke nævvon åvddålijguovlo bargguj sámegiela nannima ja åvddånahttema gáktuj, ja danen le ájnas jut båhti moadda buorre ájádusá diedádusá bargguj. Tjielggidus mij dálla åvddån biejaduvvá tjielggi moadda oajvvahásstalusá giela gáktuj maj birra le ájnas dagástallat. Tjielggidusá oajvvevuorodime li; - Sámegiela boahtteájgge le dan duogen jut gávnnuji giela addne sæmmi båttå dagu addne bessi gielasa adnet iesjguhtik aktijvuodajn. Gielalasj åvddånahttem le dárbulasj gå galggá gielav nannit ja bisodit, ja viehka ájnas le jut Sámedikke ja ietjá oassálasstij roalla já mierredimfábmo giellapolitihkan tjielgaduvvá, tjielggi sámediggeráde Ellinpor Marita Jåma. Jåma dættot vájku maŋemus lågijjagijt le læhkám viehka buorre åvddånahttem de le ajtu galle hásstalusájs, ja ájnas le Sámedigge dahká ulmijt ja strategiajt sámegiela vijddásap åvddånime gáktuj. Sámediggeráde ájggu seminárav ásadit sámegiela gáktuj moarmesmánon gånnå aj bæssá ájádusájt ja vuojnojt buktet boahtteájgij giellapolitihka gáktuj. Diehto dán birra boahtá maŋŋela. Bæssá aj tjálalasj vuojnojt åvddånbuktet. E-poasstaadressa li giele@samediggi.no ja giella@samediggi.no . Ájggemierre vuojnojt buktet le biehtsemáno 1. biejve. - Sávav miján sjaddá vuogas ja ávkálasj dagástallam ållestjåhkanimen, ja sávav gájkajt buorisboahtem dav gulldalit, låhpat rádeájras Ellinor Marita Jåma. Sámediggeráde åvddån biedjá sámegiela tjielggidusáv ållestjåhkanimen gasskavahko vuoratjismáno 18. biejve ja tjielggidus dagástaláduvvá maŋŋel lunsja duorastagá vuoratjismáno 19. biejve. Sámegiela tjielggidus boahtá danen gå Sámediggediedádusáv li gárvedime sámegiela gáktuj mij ållestjåhkanibmáj biejaduvvá ragátmanon. Aktijvuohta: Rádeájras Ellinor Marita Jåma , tlf. 916 13 460 Sámedikkeráde juollot 320.000 kråvnå Guovdagæjno nuorajskåvllåj mij galggá aktan barggat avtastallamsijdajn (verddesiida ) oahppijt åhpadittjat boatsojsujto ja avtastallama birra. Guovdagæjno nuorajskåvllå ájggu ásadit aktisasjbargov avtastallamsijdajn (boatsojsujttosijdajn). Sijdda galggá sjaddat stuoves avtastallamsijddan skåvllåj, gåsi oahppe aktan åhpadiddjij bessi mannat boatsojsujto ja avtastallama birra oahppat, ja oahppat majda dakkir «boatsojsujttorádna» (nuorttasábmáj verdde) la viehkken boatsojsujttobargon. Oahppe galggi oassálasstet ienemus bargojda ja dahkamusájda boatsojsujton, sæmmi láhkáj duot dát dahkamus luondulattjat boatsojsujtov jagev miehtáj tjuovvu. Prosjevta dahkamusá ja dåjma galggi filmmiduvvat ja åvddånahteduvvat oahpponævvon, ma sæmmi bále sjaddi duodastussan man láhkáj åhpadusariedná máhttá klássalanjás sirdeduvvat. Duodje ienemus fágajda Guovdagæjno nuorajskåvllå galggá aj oahppijt oahpásmahttet duon dán duodjuhimvuohkáj nuortta,- julev- ja oarjjelsámeguovlos. Åhpadiddje galggi oahpástuvvat ja árvvon adnegoahtet duodjeåhpadusáv gájkajn fágajn åvdedittjat sáme skåvlå sisanov ja oahppij árbbediedov. Duodjeåhpadus galggá oassen ienemus skåvllåfágajn sjaddat, duola dagu galggi oahppe matematihkav dádjadit duoje baktu. Skåvllå galggá aktan barggat Sáme Allaskåvlåjn ja ietjá duodjedåjmadiddje gåsstå luondulattjat máhtudagáv viedtjá. – Ájnas la árbbediedov skåvlån nannit Sámedikkerádesebrulasj Juhána Biera Biret Márjá/Berit Marie P.E. Eira javllá, goappátja prosjevta li ájnas viehkken man láhkáj árbbediedov máhttá skåvlån joarkket. – Mijá mielas la árbbediehto skåvlån nanniduvvá. Prosjækta l siegen åvddånahttemin sámegielav, iesjdåbdov ja árbbediedov vaddet, gå oahppe praktihkalasj dahkamusáj ja dåjmaj baktu oahppi sáme termajt sáme boatsojsujton. Eira javllá, sáme skåvlåjn galggá sáme sisadno gånnå oahppe bessi dåbddåt ietjasa sáme kulturárbev ja sáme gielav. -Jur gå oahppe dákkir prosjevtajn barggi, oahppi mihástallat ietjasa sáme iesjdåbdos ja sáme kulturárbes, ja dåbdijdi jasskavuodav ietjasa iesjdåbdojn, javllá Eira. Gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Juhána Biera Biret Márjájn/Berit Marie P.E. Eirajn, mob. +47 913 28 626. Gåvå Karin Tuolja, Jåhkåmåhkes, Svieriga bielen ja Jekaterina Mechkina, Murmanskas, Ruossja bielen oadtjoba nuorttarijkalasj giellabálkáv Gållegiella jahkáj 2018 Karin Tuolja la viessomájgev julevsámegielajn barggam Svieriga bielen. Sån la barggam åhpadiddjen, jårggåliddjen, oahpponævvoåvddånahtten ja duollatjállemlåhkken. Tuolja la guovdásj ulmusj julevsáme giellabirrasin, ja la adnám guovdásj rållav giellaaktisasjbargon Vuona ja Svieriga bielij gaskan, ållagasj mij guosská ådå bágojt ja termajt åvddånahttemij, ja Rámátjårggålibmáj. Jekaterina Mechkina oadtju dan jagásj Gållegiella-bálkáv danen gå mælggadav la barggam nannimin gielldasámegielav Ruossja bielen. Sån la oassálasstám bargguj åvddånahttet báhkoboanndudagáv ja sierra gielldasáme báhkogirjev. Mechkina la girjijt tjállám, jårggålam girjijt ja oahpponævojt åvddånahttám. Suv girjij baktu li moattes oahpástuvvam gielldasámij viessomij ja kultuvrraj Murmanska guovlon. Gållegiella – Nuorttarijkalasj sáme giellabálkká juogeduvvá gávtsát bále. Giellabálkká galggá viehkedit åvdedittjat, åvddånahtátjit ja bisodittjat sáme gielajt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Giellabálkká máhttá juogeduvvat ájnegis ulmutjijda, organisasjåvnåjda jali institusjåvnåjda ma li dahkam sierra ratjástimev sáme gielajt åvdedittjat. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo ja stáhtaráde Monica Mæland Suohkan- ja ådåstuhttemdepartementan sávvaba goappátjijda bálkkávuojttáj vuorbev. – Goappátja bálkkávuojtte libá buorre åvddågåvven, ja libá ájnnasa bargon nannimin julev- ja gielldasámegielav, javllá stáhtaráde Monica Mæland Suohkan- ja ådåstuhttemdepartementan. – Moadda buorre oajvvadusá kandidáhtajda lidjin, gudi li ednagit rahtjam sámegielaj åvdås. Oajvvadusá gåbttji vargga gájkka sáme giellaguovlojt, ja vuosedi stuorra variasjåvnåv ja valljudagáv. Goappátjagá organisasjåvnå ja ájnegis ulmutja, árbbedábálasj ja ådåájggásasj giellaarienájt li oajvvaduvvam ja árvustaláduvvam. Dat stuorra berustibme bálkás, ja daj moatte buorre ja iesjgeŋgalágásj kandidáhtaj, li sivvan måvtugisvuohtaj sáme gielaj boahtteájge hárráj, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Juryan lidjin Neeta Jääskö Suoma bieles, David Kroik Svieriga bieles, Nina Afanasieva Ruossja bieles, ja Solvår Knutsen Turi ja Jane Juuso Vuona bieles. Bálkká juogeduvvá Oslon basádismáno 26.biejve Karin Tuoljaj, ja Murmanskan basádismáno 29. biejve Jekaterina Mechkinaj. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, 971 29 305 Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sámedigge ållestjåhkanimen le Sámedikke alemus orgádna ja oajválasj. Lågå ienebuv Ållestjåhkanime jådedibme dahká ássjelistav, gåhttju ja jådet Sámedikke ållestjåhkanimijt Sámedikke barggoårnigij ja njuolgadusáj milta. Lågå ienebuv Divna Sámedikke ájrrasa li sebrulattja avtan gålmåt fáhkakomiteas ma giehtadalli ássjijt ja åvdedi árvvalusájt Sámedikke ållestjåhkanibmáj. Lågå ienebuv Lågå ienebuv Sámedikkeráde ájrrasa nammaduvvi presidentas, guhti jådet rádev. Sámedikkepresidænnta válljiduvvá ieneplågos Sámedikke dievastjåhkanimes. Ráde doajmmá dagu Sámedikke ráddidus, ja tjadát bæjválasj dåjmadimev. Lågå ienebuv Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadus (SNPN) ásaduváj nannimdiehti sáme nuoraj vájkkudimfámov Sámedikke politihkan. Lågå ienebuv Sámedigge nammat ådå vuorrasijrádev. Sámediggeráde ájras Henrik Olsen javllá vuorrasijráde galggá liehket fáron Sámedikke vuorrasij politihkav hábbmimin. Lågå ienebuv Verneplanarbeid / Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Jagen 2010 de Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga konsulterimij baktu álgget bájkálasj suodjalimguovloj stivraj, ma aj nanniji sáme ájrastahttemav. Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga sjiehtadussaj konsulterimij baktu suodjalimpládna bargo njuolgadusájda sáme guovlojn jagen 2007. Stuorra vuorddemusá Butenschøna nammadussaj / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Butenschønnammadus jådedum Nils Butenschøn baktu le uddni rapportastis vaddám stáhttarádáj Kristin Halvorsen. Nammadus le sáme dutkama ja alep åhpadusá åvddånimev, dárbojt ja ulmijt tjielggam ja moadda konkrehta dåjma åvdedam. - Dát le mærkkabiejvven sáme álmmugij ja munji gut vásstedav alep åhpadusá ja dutkama åvdås Sámedikkeráden. Hávsske lij oassálasstet gå rapportta gálggiduváj, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Nammadus le fágalasj duodastuvvam dåjmaj oajvvadusáj baktu oajválattjajda vaddám sierralágásj máhttelisvuodav sámepolitihkalasj ulmijt ållidit ma lulujin sebrudakåvddånahttemav nuorttan nannit. - Viehka dudálasj lev gå nammadus le álmmukriektás álggám ja le vijdes guovlolasj, nasjonála ja rijkajgasskasasj perspektijvav vuodon adnám gå li sáme dutkamav ja alep åhpadusáv guoradallam, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Nammadus oajvvat duola dagu sierra dåhkkidimårnigav Sáme allaskåvllåj tjanádum plánajda diedalasj allaskåvllån sjaddat ja vijddábut álggoálmmukuniversitehttan. Vijddábut oajvvaduvvá prográmmav dahkat sáme giellagáhttima åvddånahttema diehti ja sámegielaj ælládibmáj mij bierri sierra organiseriduvvat duodden Dutkamráde sáme dutkama prográmmaj. Moadda dåjma maj ulmme le ulmutjijt åttjudit sáme alep åhpadussaj ja dutkamij li aj konkretiseriduvvam. - Buorijn mielajn vuordáv snivva tjadádit dåjmajt ja rapportan oajvvaduvvi ja sidáv ráddidusájn vuogas láhkáj guládallat ja aktan barggat váj iesjguhtik dåjma lulujin jåhtuj biejaduvvat. Dagu ráddidus le javllam le máhtto Nuorttaguovllopolitihka avve. Dálla le oajválattjajn vejulasjvuohta dáv praktihkalasj politihkkan dahkat, låhpat sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Aktijvuohta: Sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars , tlf. 977 54 102 Guovvamáno 6. biejvve la Sámij álmmukbiejvve. Guovvamáno 6. biejvve la almulasj slávggimbiejvve Vuonan. Edna dáhpádus ja gåvåstagá tjadnasi dán bæjvváj. Sámedikkeráde biejvev avvudallá gå li siegen ávvudallamin rijkav miehtáj. Vuolemusán dán bielen li ávkálasj sválldasa ma ienep diedojt álmmukbiejve birra vaddi. Biejvve tjalmostahteduvvá vuostasj sáme rijkatjåhkanime mujtton mij dåladuváj Metodistagirkkon Roandemin 1917. Dat lij vuostasj bále gå sábmelattja lidjin tjoahken bargatjit nasjonalstáhta rijkarjájáj rastá. Biejvve ávvudaláduváj vuostasj bále jagen 1993. Ájnas gåvåstahka guovvamáno 6. b. ávvudallamis la slávggá. Sáme slávggá l gájkaj sábmelattjaj aktisasj slávggá, berustahtek man rijkan sij årru. Slávgáv dåhkkidij 13.nuorttarijkalasj sámekonferánssa Åren, Svierigin, bårggemáno 15. b. 1986, ja dav la sáme dájddár Astrid Båhl, Ivgubadás, Tråmsås, hábbmim. Oajvvegåvvå la goabddás viettjaduvvam ja oarjjelsáme Anders Fjellnera divtas "Biejjien baernieh" («Biejve bárne»). Dán divtan Fjellner gåvvit sábmelattjajt biejve bárnnen. Gievlle l biejvve- (ruoppsis biellegievlle) ja mánnogåvåstahka (alek biellegievlle). Duogos (ruoppsat, alek, ruodná ja visská) la jur tjielggidum sáme bájnnon (ienemusát anedum bájno sáme gáptijn). Duot dát vuojnnu le majt da merkahi, ja dajnas ælla lagábut tjielggidum. Sáme slávggá dåhkkiduváj almulattjat jagen 2003 Vuonan, daj rievddadusáj milta ma li Sámelágan ja Lágan slávggima birra suohkana almulasj huodnahijn . Sæmmi bále Stuorradigge Sámedikkev fábmodij mierredittjat njuolgadustjállagijt slávgá adnema birra. Sámedigge dåhkkidij dáv moarmesmáno 27. b. 2004. Slávgán la almulasj stáhtus, valla dat ij la rijkaslávggá mij álmmukriektá ja stáhtariektá milta gånågåsrijkav Vuonav åvdåsta. Forskrift om bruk av det samiske flagget Slávgá bájno: Almulasj visská bájnno l Pantone 116C. Digitála bájno: R:255 G:206 B:0 C:1 M:18 Y:100 K:0 Almulasj alek bájnno l Pantone 286C. Digitála bájno: R:0 G:53 B:173 C:100 M:83 Y:6 K:2 Almulasj ruodná bájnno l Pantone 356C. Digitála bájnno: R:0 G:114 B:41 C:100 M:28 Y:100 K:19 Almulasj ruoppsis bájnno l Pantone 485C. Digitála bájnno: R:220 G:36 B:31 C:8 M:98 Y:100 K:1 Slávgá dimensjåvnå: Almulasj sáme slávggimbiejve ma mierreduvvin Sámekonferánsan Helsinkin 1992, Sámekonferánsan Murmanskan 1996 ja Sámekonferánsan Tråanten (Roandemin) 2017: Sámevierrega lávla la dikta mav Isak Saba tjálij, tjáledum ja almodum avijssaj Sagai Muittalægje jagen 1906. Sámekonferánsan Åren jagen 1986 sámevierrega lávllagav dåhkkiduváj. Arne Sørli dagáj tjuojalvisáv diktaj, ja tjuojalvis dåhkkiduváj 15. Sámekonferánsan Helsingin jagen 1992. Tæksta l jårggålum nuorttasámegielas dajda ietjá sámegielajda. Gå guovvamáno 6. b. mierreduváj sámij álmmukbiejvven sámekonferánsan 1992, de lij mærrádus sámegiellaj ja moallanahka «sámiid álbmotbeaivi» aneduváj. Riekta jårggålibme dárogiellaj la “samisk/samenes nasjonaldag ”. Muhtem dárogieljårggålimen la «samefolkets dag» aneduvvam, danen gå sáme merkaj samisk, álmmuk merkaj folk ja biejvve merkaj dag. Sámekonferánsa Svieriga dárogieljårggålibme aneduvvá moallanahka «samernas nationaldag». Moallanagá «samefolkets dag» ja «samisk folkedag» li sajájduvvam iehpedárkkelis jårggålime diehti ja muhtem mærráj danen gå muhtema li adnám moallánagáv «nasjonaldag» nággovuoládissan. Sámekonferánssa huoman vuodon biejaj, sáme la akta álmmuk ( nasjåvnnå ) ja nasjåvnnåmoallanagá adnem ij dan diehti gájbbeda sierra stáhtav . Sámekonferánssa (maŋŋela Sámeráde ) ja aj nuorttarijkaj sámedikke adni almulattjat moallánagáv «nasjonaldag». Wikipedia: Video: Lágajn: Ávkálasj ressursa mánájgárdijda, skåvlåjda ja iehtjádijda: Lågå aj: Feiring av 6. februar i barnehagen Ulmme doarjjaårnigijn le juhti álmmugin la máhttelisvuohta oahppat ja åvdedit sámegielav. Rabás åhtsåmájggemierre: Doarjjaårnigin la rabás åhtsåmájggemierre basádismáno 1. biejve rádjáj. Åhtsåmusá maŋenagi giehtadaláduvvi. Ássjegiehtadallam la birrusij guokta máno. Dájda máhtá dårjav oadtjot: Gut máhttá åhtsåt: Náv ednagav máhtá doarjjan oadtjot: Tjuovvovasj tjuovvusa galggi åhtsåmusáv tjuovvot: Ietjá gájbbádusá: Doarjjaårniga gájbbádusá årnigij li giellaprosjevta njuolgadusájn. Mánájsuodjalus / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget Sámedikke berus mánáj riektájs ja dárbos sámegielav ja kultuvrav várajda válldet mánájsuodjalusá huvson. Nasjonála oajválattjaj duogen le guovdásj mærrádusájt dahkat váj sáme máná bessi gielasa ja kultuvrasa bisodit mánájsuodjalusá huvson. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Mánájsuodjalus le suohkana duogen. Mánájsuodjalusdievnastus galggá ierit ietján rádijt vaddet fámiljajda, guoradallat diedádusájt mánáj bajássjaddamdile gáktuj, mierredit mánájsuodjaluslága milta ja ássjijt fylkkanammadusá giehtadallamij gárvedit. Stáhtta Bufetata baktu vásstet biebbmosijdajs, hiehtesijdajs ja mánájsuodjalusásadusájs. Sámedigge sihtá: Sámedikke berus mánáj riektájs ja dárbos sámegielav ja kultuvrav várajda válldet mánájsuodjalusá huvson. Gåktu álgget #sámástamunja / Artikler / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget Vuostasj maj hæhttu dahkat la viedtjat áppav Instagram. Dat la gåvvåjuogatjimáppa mij miedet duv gåvåjt juogatjit. Gájbbádus jus jur duv gåvå båhti fáron kámpánnjaj la dujna le rabás profijlla. Dav gehtja dån ietjat biejadusájn. Jus i sidá ietjat profijlav rahpat, de le nubbe vuohke duodde kontov ásadit. Instagram la nåvkå, de dat ij dunji majdik mávse. Gåktu tevstav biedjat gåvvåj? Gávnnuji moadda applikasjåvnå majt máhtta viedtjat mávso dagi goappátjagá Google Playan ja iTunesin. PicLab ja LineCamera li muhtem ietjá máhttelisvuoda. Same tjåvdabievdde giehtaskuolkanin Mavas galga e ájn gávnnu sáme tjåvdabievde divna skuolkanijda. Valla huoman gavnnuji moadda vuoge gåktu sámegielak bokstávaj tjállá giehtaskuolkanin. Android-skuolkanijda gávnnu nuorttasáme tjåvdabievdde.Scandinavian keybordmahtta viettjaduvvat Google Playas. Jus i sidáScandinavian keyboard:avadnet, de le aj máhttelisHrvatski:avadnet, kroahta tjåvdabievdev, mij la juo biejadum skuolkanij. Danna oadtju bokstávajtáčđšž(gå guhkev dæbtjoacdsz), ájnna bokstávaj ma gáhtu li deŋŧ. iPhonej jali Nokiaj ij gávnnu nuorttasáme tjåvdabievdde. Nåv gå Android-skuolkanijn, de máhtá adnetHrvatski, kroahta tjåvdabievdev, mij la juo biejadum skuolkanij. Danna oadtju bokstávajtáčđšž(gå guhkev dæbtjoacdsz), ájnna bokstávaj ma gáhtu li deŋŧ. Nuorttasámegiellaj: http://giellatekno.uit.no/words/dicts/index.nno.html Oarjjelsámegiellaj: http://giellatekno.uit.no/words/dicts/index.nno.html Gåktu oadtju sámegielak tjåvdabievdev dáhtámasjijnnaj: Snivva tjielggidus gåktu sámegielak tjåvdabievdev dáhtámasjijnnaj oadtju gávnnu Giellatekno sijddabielen: http://giellatekno.uit.no/doc/infra/docu-keyboard.nno.html Sámegielak divvomprográmma: Giellatekno sijddabielen máhtá viedtjat Divvomav,duollatjállemræjddo Windowsij, MacOS:aj, OpenOffice & LibraOfficej, aktan InDesignaj. http://divvun.no/no/index.htm Duodden gávnnuji digitála báhkogirje, interaktijva sáme giellakursa jårggålimdievnastus nuorttasámegielas dárogiellaj masjijna baktu. Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Duodje la ájnas identitehta dahkkedoajmma manna le stuor merkadus sáme kultuvrraj ja giellaj. Ållo nissun adni duojev oajvveæládussan jali duodden ietjá dåjmajda. Sámedigge ulmme la badjeloajve le åvddånahttet duodje æládusáv alep vuojtojn ja lasijn jådojn iesjdagádum gálvojs. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Doarjju duodjeoassásijt Inka AS ja Manndalen Husflidlag Sámediggerade le juollodam dårjav duodjeoassásijda Inka AS i Kárásjjågån ja... Lågå ienebuv Duodjesåbadus gergas Duodjesjiehtadallamij oassálasste li boahtám ájgás, ja 2015-jage såbadusán l... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Sámedigge barggá dán åvdås : Nav vaj mij galggap åledit mijá ulmmelijt la Sámedigge viehkken fágalasj bagádusáj duodjárijda, tjadádit æládussjiehtadusájt duodjáj ja ruhtadårjav dåjmajda ma li viehkken åvddånahttet njuolgga duodje æládussaj. Sámedigge jahkásattjat sjiehtadallá æládussjiehtadusáv duodjeæládussaj. Sámedigge aj háldat rudájt dåjmajda duodjeæládusán. Innovasjon Norge háldat viddnudakájgodum rudájt duodjeæládussaj. Suohkana æládusfoannda máhttá ruhtadit unnep dåjmajt ja prosjevtajt. Æládussjiehtadusá milta duojen juohká Sámedigge dájt ruhtadoarjjagijt: Fássta Juollodime Duodje la ájnas identitehta dahkkedoajmma manna le stuor merkadus sáme kultuvrraj ja giellaj. Ij la agev nav álkke tsiekkadusá álldarav gávnnat. Jahkegærdojt låhkåma baktu la Sámedigge tsiekkadusájt gávnnam ma li oabmásabbo gå vuostak jáhkijma. Sámedikke tsiekkadussuodjalimprosjækta registrieri sáme tsiekkadusájt ma li tsieggidum jagen 1917 jali åvddåla, ja nav li automáhtalattjat ráfájduhtedum. Akta dajs tsiekkadusájs la Siellagin, duobddágin Fjelltun. Danna tsæggaj skiedjá mav álgon várudalájma 1800-lågo gietjen tsieggiduváj, jali 1900-lågo álgon. Valla dendro-ájggemerustallamvuogijn – jahkegærdojt ájggemerustallam – máhtij merustallat juhte skiedjá duodaj la tsieggidum birrusij 1845/46, ja ælla nav vuojga ietjá sáme tsiekkadusá nav oabmása. – Ienemusá dajs birrusij 900 tsiekkadusájs majt lip registrierim, li tsieggidum 1800-lågo gietjen ja 1900-lågo álgon, ja de la ihkeva suohtas gå gávnnap nav oames tsiekkadusájt gå dáv Siellagin, javllá Mia De Coninck, prosjæktajådediddje Sámedikke tsiekkadusregistrierimprosjevtan. Dendroekolåvggå Andreas Kirchhefer la dat gen viddno Sámedikkes lij guoradallat dimmbarij álldarav. Gå la ålggobieles tsiekkadusáv guoradallam, válldá boarrimgæhttjalimijt man vuodon máhttá tsiekkadusá álldarav merustallat, valla aj ábnnasij ja daj kvalitiehta birra. Dáv dahká gå låhkå ja snivva jahkegærdoj minsstarav guoradallá. Buojkulvissan báhkka giesen sjaddi gåbdes jahkegærdo, ja sekka jahkegærdo gå la galmma giesse. Skiejás Siellagin mij la tsieggidum guoradallin gålmmå soahkemuora, ja da vuosedin juhte tjuoladuvvin jagijn 1844-46. Jáhkedahtte skiedjá tsieggiduváj dan maŋŋelattja. – Dimmbara lidjin divras ábnnasa majt álu ådåsis aneduvvin. Dan diehti li moadda tsiekkadusá tjåskåj iesjgeŋga álldaris. Mij máhttep vehik dan birra oahppat gåktu ulmutja dålusjájge tsiekkadusájt ja ábnnasijt bisodin ja ådåsis dajt adnin, javllá fáhkajådediddje Sámedikke tsiekkadussuodjalimåssudagán, Elin Rose Myrvoll. Moatte sivá diehti dát vuohke aneduvvá. Juogu l iehpevissesvuohta tsiekkadusá álldarij hárráj ja le gus åvddåla vaj maŋŋela ráfájduhttemrájá 1917 tsieggidum, jali jus sihtap åttjudit duodastusáv álldaris njálmálasj diedoj hárráj. Dajs birrusij 900 ráfájduhtedum sáme tsiekkadusás li válldám jahkegærddogæhttjalimijt dåssju 14 tsiekkadusás. Jahkegærddoájggemerustallama li tjadádum tjuovvovasj suohkanijn (tsiekkaduslåhko parantesan): Gáivuotna (2), Ivgu (2), Báhccavuotna (3), Siellat (2) ja Kárášjohka (5). – Mij doajvvop bessap dáv vuogev adjáj boahtteájge ávkástallat, åttjudittjat duolla diedojt automáhtalattjat ráfájduhtedum sáme tsiekkadusáj birra, javllá Mia De Coninck. Aktisasjbarggo ja riektátjielgadibme Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnå barggojuogos buktá bierjjedagá snj... Lågå ienebuv Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá Sámedikke ållestjåhkanibme galggá giehtadallat oajvvadusájt rievddadimijda V... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Sámeednam dárbaj ienep sámegielak åhpadiddjijt mánájgárdijn ja vuodoskåvlån. Danen Sámedigge dálla juollot superstipendav 50.000 kråvnnåj sidjij gudi dájn suorgijn låhki. 2018 rájes Sámedigge juollot 50.000 kråvnå jahkáj superstipænndan sidjij gudi låhki vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusáv jali mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusáv man la sámegiella fáhkan. Sámedikke ållestjåhkanibme la mierredam, stipænnda alep åhpadussaj jages 2018 vatteduvvá dåssju mánájgárddeåhpadiddje åhpadusá ja iesjgeŋga åhpadiddje åhpadusáj studentajda . Sámedigge dájt åhpadusájt vuorot dajnas gå vádnuni viehka ållo sámegielak åhpadiddje mánájgárdijn ja vuodoskåvlån. (lenke) 2018 tjavtjan álgaduvvá oarjjel- ja julevsáme åhpadiddjeåhpadusáv masterdásen 1-7 Nuortta Universitiehtan . Sáme Allaskåvlån álgaduváj tjavtjan 2017 vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusáv 1-7 ja 5-10. Studenta dájn åhpadusájn bessi stipendav Sámedikkes åhtsåt. Superstipænnda juolloduvvá adjáj sidjij gænna li læhkám sámegiella vuostasj- jali nubbengiellan joarkkaskåvlån ja gudi låhki vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusáv man sámegiella l fáhkan jali mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusáv. Njuolgadusá stipendajda dánna gávna . Duodden dasi jut gájka åhpadiddje bargov oadtju maŋŋela gå li åhpadusájn gærggam, de la dálla aj rudálattjat gánnedahtte åhpadiddjeåhpadusáv álgget ja tjadádit. Stáhta lådnakássa l ásadam sierra årnigijt sidjij gudi normieriduvvam ájgev ållidi, la li aj sierra årniga sidjij gudi Nuortta-Vuodnaj barggagåhti åhpadusá maŋŋela ja sidjij gænna li sámegiella fáhkan. Lågå ienebuv Stáhta lådnakássa bielijn dánna ja dánna . Åhtsåmájggemierre alep åhpadussaj la vuoratjismáno 15. biejve. Sámedigge háldat muhtem dårjajt ja stipendajt ma li siegen sáme kulturárbev bisodime ja joarkkemin. Stipenda alep åhpadussaj julevsámegielan jali oarjjelsámegielan, ja sáme giellaåhpadussaj studentajda márkkosáme guovlos Sámedigge juollot stipendav studentajda gudi alep åhpadusáv julevsámegielan jali oarjjelsámegielan tjadádi, ja studentajda márkkosáme guovlos gudi sáme giellaåhpadusáv tjadádi. Les mer: Stipenda alep åhpadussaj julevsámegielan jali oarjjelsámegielan, ja sáme giellaåhpadussaj studentajda márkkosáme guovlos Stipenda alep åhpadussaj Les mer: Stipenda alep åhpadussaj Giellamåvtåstuhttemstipænnda oahppijda joarkkaskåvlån gudi sámegielåhpadusáv válljiji Sámedigge juollot giellamåvtåstuhttemstipendajt oahppijda gænna li sámegiella fáhkan joarkkaskåvlån. Les mer: Giellamåvtåstuhttemstipænnda oahppijda joarkkaskåvlån gudi sámegielåhpadusáv válljiji Doarjja prosjevtajda ja åvdedimbargojda mánájgárdijn Sámedigge dårjav vaddá mánájgárdijda ma dåjmalattjat barggi sámegielav nannimin ja åvdedime mánájgárdijn. Les mer: Doarjja prosjevtajda ja åvdedimbargojda mánájgárdijn Dábálasj ja sierralágásj hiebadum oahpponævoj åvddånahttem vuodoåhpadussaj Sámedigge dårjav vaddá dábálasj ja sierralágásj hiebadum oahpponævojda vuodoåhpadussaj. Les mer: Dábálasj ja sierralágásj hiebadum oahpponævoj åvddånahttem vuodoåhpadussaj Árbbedábálasj máhttu vuodoskåvlån Doarjja árbbedábálasj máhttuj ja sáme miehttsimij vuodoskåvlån. Les mer: Árbbedábálasj máhttu vuodoskåvlån Hiejtedit háldadimguovlov / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sámediggeráde diedádus sámegiela gáktuj le vijmak gárves ja galggá ållestjåhkanibmáj åvddån biejaduvvat basádismánon. Diedádusán oajvvaduvvá duola dagu sáme giellaháldadimguovlov hiejtedit ja sámelága giellanjuolgadusá galggi juohkka sábmáj guosskat ålles Vuonan. - Háldadimguovllo, dagu uddni doajmmá, mierkki sámijn le iesjguhtik riektá sámegiela adnuj årromsaje milta. Dát ieridis ij le dåhkkidahtte ja danen oajvvadip hiejtedit sáme giellaháldadimguovlov, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Sámelága giellanjuolgadusá javlli sáme- ja dárogiela li avtaárvvusasj giela. ILO-konvensjåvnnå 169 mierret ájnegis sámen le riektá ietjas gielav oahppat ja adnet. Vuodna le dáv konvensjåvnåv vuollájtjállám, ja navti lip vælggogisá dilev láhtjet almulasj dievnastusájda sámegiellaj suohkana, fylkkasuohkana ja ietjá almulasj háldadimen. - Miejnnip juohkka sámegielagin galggá sæmmi riektá sámástit dagu dárogielagijn le dárustit, tjuottjot rádeájras Ellinor Marita Jåma. Ájnas gielav vuojnnusij buktet Guoradallama vuosedi sebrudakåvddånibme gånnå ulmutja stádajda jåhtåli, mierkki ienep sáme årruji sáme giellaháldadimguovlo ålggolij. Danen le dárbbo nannit ájnegis ulmutja riektáv sámegielav adnet almulasj aktijvuodan vájk gånnå årru. - Muv mielas galggá sámegiella, mij ham le almulasj giella, ienebut aneduvvat almulasj háldadusán ja almulasj diedo hæhttuji sámegiellaj aj almoduvvat. Dát le ájnas ij jurra dåssju ájnegisáj giellariektájt ållidittjat vájku ber gånnå årru, valla aj váj sámegiella vuojnnusij boahtá ja árvvon aneduvvá Vuonan, javllá rádeájras Jåma. Hásstalusá Gielladiedádusán boahtá aj åvddån vijdedum riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn soajttá hásstalussan muhtem suohkanijda. - Dáj hásstalusáj tjoavdos soajttá njuolgadusájt hiebadit. Ajtu muhtem ållu vuodulasj giellariektá hæhtuji ålles lánndaj guosskat. Da li giellariektá åvddåskåvllåoahppijda, riektá åhpadussaj sámegielan ja -giellaj, riektá varresvuohta- ja huksodievnastusájda sámegiellaj, riektá bisodit riektásihkarvuodav ietjas giellaj ja riektá girkko dievnastusájda sámegiellaj, tjielggi rádeájras Ellinor Marita Jåma. Maŋutjissaj tsuojggi Jåma Sámedikke gájkbadjásasj ulmme le ienebu oadtju láhkamierredum riektáv ietjasa iednegielav, sámegielav, adnet vájku dal makkir suohkanin årru. Gielladiedádus åvddån biejaduvvá Snåasa Hotellan, duarsta basádismáno 22. biejve. Almodime aktijvuodan ásaduvvá miniseminárra. Ålles prográmma dáppe gávnnu , ja juohkkahasj le buorisboahtem. Aktijvuohta: Rádeájras Ellinor Marita Jåma , tlf. 916 13 460. Sámediggediedádus sámegiela gáktuj (2012).pdf Dálla li ráddidussjiehtadallama jådon Granavoldenin Hadelandan, ja dan aktavuodan la sámedikkeráde listav sjiehtadallamoassálasstijda sáddim diedoj ássjijs majt sámedikkeráde mielas lulun dåbddusin dagáduvvat ådå ráddidusá tjielggidusán. – Gå Gårobelludahka bådij ráddidussaj dijmmá tjavtja de vijmak oarjjelsáme kulturhuonaj Saemien Sijte Snåasen tjoavddásij. Gå la Risstalasj Álmmukbelludagájn ruoptus ráddidusán li duodaj sivá vuorddet goappátjagá buorre åvddånimev bargon mij la jådon ja laseduvvam sámepolitihkalasj ájggomusájt, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, ja vuoset dasi jut Bondevik 2-ráddidusá ájge, gånnå lidjin Risstalasj Álmmukbelludahka, Oalgesbelludahka ja Gårobelludahka, båhtalin duola dagu finnmárkkoláhka, rádádallamvuoge (konsultasjåvnnåårnik) ja Sáme oahpestiddje sadjáj. – Miján li vilá vuorddemin gájbediddje ássje ma midjij sámijda guosski, ja diedon miján li vuorddemusá jut ådå ráddidustjoahkkájbiedjamis buorre båhtusijt midjij sámijda buktá, låhpat Keskitalo. Ságájdahtátjit jali jus li gatjálvisá, guládalá sámedikkepresidentajn Aili Keskitalo, tlf. +47 971 29 305 Gåhttju boatsujæládusáj ságastallamijda / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime aktijvuodan gåhttju dal sámediggeráde guoskavasj æládusdåjmadiddjijt ságastallamijda. – Æládusá vuojno ja oajvvadusá li ájnnasa jus galggap guorrasit båhtusa badjel massta lip avtamielalattja sáme bieles, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Vuona-svieriga boatsojguohtomsåbadibme vuollájtjáleduváj 2009:n Vuona ja Svieriga gaskan ja vuona ja svieriga ráddidusá ájggu dal såbadimev vuollájtjállej lagámus ájge. - Dan aktijvuodan galggi Vuona ja Svieriga Sámedikke, Vuona boatsojsámij rijkkasiebrre ja Svieriga sámij rijkkasiebrre joarkket såbadime badjel guorrasit. Jus dát barggo ij åvddåna de ájggu sihke vuona ja svieriga oajválattja vuollájtjállet ja jåhtuj biedjat dáv såbadimev man badjel juo li guorrasam, tjielggi rádeájras Jåma. Konvensjåvnå bargon le ájggemierre jage duogen 2012 ragátmáno rájes. - Vuona Sámedikke duogen le dal åvdåsvásstádus prosessav jådedit ja danen sihtap guládallat guoskavasj tjæroj váj barggo buoragit jåhtå åvddån. Gåhttjop guoskavasj tjærojt mijájn aktijvuodav válldet jus sihtá Sámedikkijn guládallat, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Dan diehti gå sihtá barggo galggá åvddån jåhtet de sihtá tjærojs gullat åvddål 15. 11.2012. Máhtá riŋŋgut Seniorrádevaddáj Ingeborg Larssenij, tlf 78 47 40 00 jali e-påstav tjállet: ingeborg.larssen@samediggi.no . Aktijvuohta: Rádeájras Ellinor Marita Jåma , tlf. 916 13 460. Sáme álggoálmmugin la aktisasj rievtesvuohta dievalasj diedojda ietjas varresvuoda birra. Dakkir diedo gájbbedi sáme tjerdalasjvuodav varresvuodaregisstarin registrierit. Sámedikke ållestjåhkanibme la danen mierredam guoradallat máhttelisvuodajt ja ævtojt registrieritjit sáme tjerdalasjvuodav Álmmukregisstarin ja láhkamierredum varresvuodaregisstarijn. Varresvuodaregisstara aneduvvi diehton skihpudakgávnnusij Vuonan, ja guoradalátjit sivájt skihpudagájda duola dagu bårredávdda ja tsåhkevihke. Uddni tjerdalasjvuohta ij registrieriduvá láhkamierredum varresvuodaregisstarijn. Dát la árbben maŋep væráldadoaros. Danen ep vissásit diede, man ållo duola dagu bårredávdda ja tsåhkevigága sáme álmmugin. Dakkir diedojda li ájnnasa hieredittjat skihpudagáv viesajdiddjijn. Gå mij Vuonan åttjudallap duola dagu bårredávddaj jali tsåhkevihkáj, de la mijá dálkudiddjen bággo dáv diededit Bårredávddaregisstarij ja/jali Tsåhke- ja varravárrevihkeregisstarij, mij dávdav tjadná mijá sierra personnummarij Álmmukregisstaris. – Sámedigge sihtá aj guoradallat máhttelisvuodav sáme tjerdalasjvuodav personnummarij tjanátjit, nav vaj ienep diedojt sáme álmmuga varresvuoda birra oadtjop, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Uddni l juo máhttelis sáme gielav registrierit, valla dan sivá diehti gå moadda sáme e sáme gielav buvte, la dárbbo ienep diedojda ma registrieriduvvi. Sámedikke jienastuslåhko la dåssju jienastuslåhko ja iehpedievalasj álmmukregisstarin. Jus ga uddni ij la loahpe tjerdalasjvuodav almulasj regisstarin registrierit, la ænndu loahpe dakkir registrierimijda guoradallamprosjevtajn. Viesajdiddjeguoradallamijn gå SAMINOR ja nuorajvarresvuodaguoradallamijn li tjoahkkidum edna diehto sáme tjerdalasjvuodas, skihpudagás ja varresvuodas. – Dá li buktám edna ájnas diehto sáme álmmukvarresvuoda hárráj, valla da ælla rijkav miehtáj, ja tjadáduvvi dábálattjat dåssju juohkka 10. jage. Láhkamierredum varresvuodaregisstara ådåstuhteduvvi maŋenagi, da li rijkav miehtáj ja midjij jahkásasj statistihkajt vaddi skihpudagáj hárráj Vuonan. Dan diehti Sámedikke mielas varresvuodaregisstarijn hæhttuji diedo sáme tjerdalasjvuoda hárráj, åttjudittjat dievalasj diedov sáme álmmukvarresvuoda hárráj, javllá Mikkelsen. Gåssuk la ájnas mujttet garrasamos dárojduhttemájgev tjadáduvvin sáme guoradallamijt majn lidjin tjielgga nálleidiolåvgålasj vuodo. Guoradallama merkahin duola dagu hávdijt rievvot ja vuoledime miehttima sáme oajvveskuvres edna sáme guovlon, mælggadav maŋep væráldadoaro maŋŋela. Mikkelsena mielas udnásj guoradallijn ja varresvuodaoajválattjajn hæhttu liehket diedulasjvuohta dán histåvrå hárráj, ja duodastit jut mujto ja skábmo guoradallamijs ja dárojduhttemis li vilá viesso dálásj Sámeednamin. – Ájnas la, varresvuodaprosjevta ja máhttelis boahtteájge varresvuodaregisstarijn, åvddånbukti diedojt sámij varresvuoda birra várrogisát ja sieradusáj, vaj ienep stigmatisierim hiereduvvá. Danen Sámedikkeráde sihtá, etalasj njuolgadusá sáme varresvuodaguoradallamijda sadjihij biejaduvvi nav ruvva gå máhttelis, ja dan diehti bargov álgat guoradalátjit máhttelisvuodajt ja ævtojt sáme tjerdalasjvuodav registrieritjit Álmmukregisstarij la láhkamierredum varresvuodaregisstarijda, javllá Mikkelsen. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsen +47 917 42 16 Sámedikkeráde la juollodam dårjav 100.000 kråvnnåj prosjæktaj Duodji Dreamers Riddu Riđđun. Duodji Dreamers la dájddavuosádus gånnå 10 nuorra duodjára 20 ja 35 jagij gaskan ájádalli duoje birra udnásj ådåájggásasj sebrudagán ja almmavuodan. Vuosádusá tjalmostahttem la guoddelisvuohta. Da 10 duodjára li válljim iesjgeŋga dájddadagov tjoahkkes Sáme Dájddamagasijnas (RDM) arvusmahtátjit ådå dájddadahkuj majt ietja li dahkam. Goappátjagá dago ma li sijáv arvusmahttám ja ådå dago li oassen vuosádusás. – Sámedikkeráde vuojnná, prosjækta máhttá liehket rabástahkan duojev tjalmostahtátjit, ja gå la festiválan nav edna guosse, de prosjækta máhttá liehket mielludahtte vájkkudibmen duodjeæládussaj, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka. Duodji Dreamers la aktisasjbarggo Riddu Riđđu, Davvi álbmogiid guovddáš ja Sáme Dájddamagasijna gaskan, ja vuosádus rabáduvvá Riddu Riđđu-festiválan snjilltjamáno 11. biejve. Duodjára oassálassti adjáj aktisasjságastallamij lávvodagá snjilltjamáno 14. Biejve, gånnå tiebmán la mij guoddelisvuohta sijá bargguj duodjesuorgen merkaj, ja man láhkáj duodje máhttá åvddånahteduvvat ja gænna l riektá duojev åvddånahtátjit. Adjáj Tråmså fylkasuohkan la prosjevtav merustallam ihkeva vuohkasin ja jur ulmij milta aktisasjbarggosjiehtadusán Sámedikken arvusmahtátjit nuorra duodjárijt rekruttierimij, ja dan vuodon 30 000 kråvnå prosjæktaj juollodam. – Mij doajvvop Finnmárko fylkasuohkan aj prosjevtav doarjju, javllá Muotka. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkeráde sebrulattjajn Silje Karine Muotka, tel. 98487576. Budsjæhtta boahtte ájggáj / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sámedikke budsjæhtta 2015-jahkáj mierreduváj ållestjåhkanimen bierjjedagá javllamáno 5. biejve. Rádeájras Ann-Mari Thomassen la dudálasj gå Sámedigge le mierredam budsjehtav mij låppti sáme sebrudagáj boahtte ájggáj. - Sámedigge sihtá jagen 2015 vuorodit sámemánáj oahppamnævojt ja mijá aktisasj kultuvrraárbev hiebadahtedijn sáme museajt åvddånahtátjit vijdábut, javllá rádeájras Thomassen. 2015-jage budsjehtan li 21 025 000,- åhttsij oasse oahppamnævoj åvddånahttemij, dát la 3 400 000 kråvnå lassánibme jage 2014 rájes. - Sámemánáj oahppamnævojt vuorodijn sihtap viehkedit vaj ienep sáme máná galggi oadtjot sáme skåvllågirjijt ávkkit. Dat la viehka ájnas giela boahtteájggáj ja mánáj åvddånahttemij, javllá rádeájras Ann-Mari Thomassen. Juollodibme sáme museajda le aj lasedum. 27 752 000,- rájes jagen 2014 gitta 31 970 000,- rádjá jagen 2015. Dát la 4 218 000,- lassánibme. Rádeájras Thomassen tsuojgot sáme musea li viehka maŋebun vuona museajs mij guosská ekonomalasj åvddånahttemav ja dát juollodibme boahtá viehkken vinjogisvuodav njuolggitjit, ja duodden sáme kultuvrraárbev álkkebun ávkástalátjit. - Aktisasj sáme kultuvrraárbbe le boanndá, valla viehka ållo dassta le vuorkkidum arkijvajda ja tjællárijda. Sihtap sáme museajt vuorodit dajna gå le niddo ájnas mijá kultuvrradávvera oadtju værddogis sijdajt ja sjaddi bárrusin gajkajda. Kultuvrraárbe baktu nannip Sámeednamav boahtte ájgijda. Ålles biednikmierre stuoda ja åtsådahtte vájkkudimnævojda le 2015-jage budsjehtan 270 722 000,-. Lassánibme 2014-jages le 1 897 000,-. Gejna ságastit: Rádeájras Ann-Mari Thomassen, skuolkan 900 57 123. Dijstagá gålgådismáno 22. biejve kloahkka 11:30 almoduvvá mánáj applikasjåvnnå “10/20 bágo” City Scenan Áltán. Sámedigge l sáme giellavahko aktijvuodan hábbmim applikasjåvnåv mij åvdemusát la hiebaduvvam mánájgárddemánájda ja vuodoskåvllåoahppijda. Ulmme appajn la åhpadit gájka mánájgárddemánájda ja vuodoskåvllåoahppijda 10/20 bágo sámegielajda. – Sámegielajt vuojnnusin dahkamis la aj sáhka máhttogaskostimes. Mij sihtap jut sebrudahka galggá oadtjot ienep máhtov ja dádjadusáv sámegielajs, kultuvras ja sebrudakiellemis. Mij jáhkkep jus gájka máná sámegielajda oahpásmuvvi, de la dat siegen gielaj árvov låpptimin ja sæmmi bále aj låppti dádjadusáv gielaj sieradusájs, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka. Bágo appan li goappátjagá julev-, oarjjel- ja nuorttasámegiellaj ja dájda bágojda li aj jiednabátte. Duodden máhttá appan vahkkobiejvijt, lågojt, bájnojt ja guokta mánájlávllaga oahppat. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Silje Karine Muotka, mobijlla +47 984 87 576, silje.karine.muotka@samediggi.no Sámedigge le dahkam miellagiddis konferánssaprográmmav, ja sávvá dijáv buorisboahtem miellagiddis konferánssabiejvijda Kárásjjågån guovvamáno 10. ja 11. biejve 2015. Konferánssa le gulldalimlanján http://tv.samediggi.no Dijstagá 10. biejve 1. oasse. Guovtegielakvuohta suohkansuorgen Buorisboahtem, Sámediggepresidenta Aili Keskitalo baktu Diedo Sáme giellajuohkusa birra, jådediddje Bård Magne Pedersena baktu Guovtegielakvuohta – udnásj vidjura, hásstalusá ja vuorddámusá, Sámediggepresidenta Aili Keskitalo baktu Sámedikke nuorajnammadusá ja vuorrasijráde vuorddámusá suohkanijda, SUPU ja vuorrasijráde baktu Káffabåddå ja gáhkutja, sjatto Suohkanij/fylkkasuohkanij vuorddámusá ja ájálvisá Sámedikke ja giellanammadusá bargguj, javllamusá Porsáŋgo suohkana ja Snåase suohkana baktu Dagástallam Lunssja (Sámedikken) 2. oasse. Suohkanådåstibme Suohkanådåstibme. Sáhkavuorro ássjedåbdde barggonammadusá Lars Erik Borge baktu Ráddidusá sáme perspektijvva suohkanådåstimen, stáhttatjálle Anne Karin Olli baktu Ájgge gatjálvisájda Káffabåddå ja gáhkutja, sjatto Suohkanådåstibme - sáme perspektijvva, rádeájras Ann-Mari Thomassena baktu Javllamusá suohkanådåstibmáj, Finnmárko fylkkamánne ja Gáivuona suohkana baktu Gåktu vájkkut suohkanådåstibme sámeguovloj gielav, kultuvrav ja sebrudakiellema åvddånimev. Javllamusá Deanu suohkana ja Kárásjjågå suohkana baktu Dagástallam. Vuorodiddje: Loabaga suohkana suohkanoajvve Erling Bratsberg Vuostasj biejve låhpadibme. Gasskavahko guovvamáno 11. biejve 3. oasse. Æládus- ja sebrudakåvddånime Ájádusá ievtásj biejves, Aili Keskitalo baktu Diedo Dáhttu prosjevtas, Ragnhild Dalheim Eriksen, Sámedikke baktu Káffabåddå ja gáhkutja, sjatto Sáme sebrudagá åvddånime merka. Majt dahki suohkana ma vuorbástuvvi? Knut Vareide, Telemarksforskning, baktu Lunssja (Sámedikken) Dagástallam. Makkár vájkkudusá li udnásj åvddånime merkajn ja suohkanådåstimen sáme guovloj æládus- ja sebrudakåvddånibmáj boahtte ájge. Káffabåddå ja gáhkutja, sjatto Tjoahkkájgæsos (ålles konferánsas), Sámediggepresidenta Aili Keskitalo baktu Låhpadibme ja vuolggem sijddaj Ájnas nammadibme værálda álggoálmmugijda / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 10. voerhtje 2012 AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambasadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qatar), le mierredam gåhttjot Sámedikke rijkajgasskasasj åvdåstiddjev John B. Henriksen, ja Mexico FN-ambassadørav Luis Alfonso de Alba, suv åvdås rádádallat AN:a ájrasstáhtaj ja álggoálmmugij AN:a álggoálmmugij væráltkonferánsa tjadádime vuoksjuj. Væráltkonferánssa ásaduvvá jagen 2014. AN:a ållestjåhkanibme mierredij 2010 javllamáno galggi álggoálmmugij væráltkonferánsav ásadit jagen 2014, man ulmme galggá álggoálmmugij riektáj ásadibme, danna aj AN:a álggoálmmukriektáj tjielggidusá (álggoálmmuktjielggidus) mærrádusáj milta. AN:a ållestjåhkanibme gåhtjoj ållestjåhkanime presidentav ájrasstáhtaj ja álggoálmmugij rádádallat konferánsa tjadádime vuoksjuj , danna aj álggoálmmugij oassálasstem prosessan. Ållestjåhkanime presidænnta le girjes baktu vuoratjismáno 5. Biejve 2012, ájrasstáhtaj ambassadørajda New Yorkan, ájrasstáhtajt diededam gåhttjum le Ambassadørav Luis Alfonso de Alba, ja John B. Henriksen dakkir rádádallamijt tjadádit suv åvdås. Lågå nammadimgirjev dáppe. Gárvedime Væráltkonferánssaj Sámediggepresidænnta Egil Olli gåhtjoj, AN:a stuoves álggoálmmukforuma sesjåvnån 2011:n, værálda álggoálmmugijt gárvedimkonferánssaj Altan 2013 biehtsemáno. Dán gárvedimkonferánsa ulmme le viehkedit værálda álggoálmmugijt gárvedit dán ájnas væráltkonferánssaj ja álggoálmmugij riektáj tjadádibmáj. Værálda álggoálmmuga li AN:a ållestjåhkanime presidentav ávttjim nammadit guoktásav gudi galggaba viehkedit væráltkonferánsav ásadit – akta guhti ájrasstáhtajt åvdet ja nubbe guhti álggoálmmugijt åvdet. Sámedikke rijkajgasskasasj ájras John B. Henriksen ja Mexico AN-ambassadørra Luis Alfonso de Alba libá gåhtjodum dáv bargov dahkat boahtte sjiehtadallamijn. Sámediggepresidænnta Egil Olli, guhti dálla aj doajmmá Sáme parlamentáralasj ráde presidænntan, javllá viehka dudálasj le dájna nammadusájn. - Dát le ájnas ja histåvrålasj politihkalasj åvddånahttem danen gå dát le vuostasj bále álggoálmmukåvdåstiddje le nammaduvvam almulasj roallaj AN:a ållestjåhkanimes, javllá presidænnta Egil Olli. Presidænnta Olli joarkká AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambassadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar, ietjas mærrádusá baktu vuoset sån ja ájrasstáhta dåjmalattjat gæhttjali álggoálmmugij riektájt tjadádit. - Dát nammadus le ájnas lávkke álggoálmmugij aktisasj riektáj dåhkkidime vuoksjuj, duola dagu gå da javladuvvi AN:a álggoálmmuktjielggidusán. Mån lev – Vuona sámediggepresidænntan ja Sáme parlamentáralasj ráde presidænntan – viehka mihá gå sámij rijkajgasskasasj åvdåstiddje le dán ájnas ja histåvrålasj posisjåvnnåj nammaduvvam, låhpat Egil Olli. Aktijvuohta: Sámedikke rijkajgasskasasj åvdåstiddje John B. Henriksen, tlf. (+1) 917 915 9564 Sámediggediedádus areálla- ja biráspolitihkas – Bivddim árvvalusájda / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Sámediggeráde sihtá árvvalusájt sámediggediedádussaj areálajs ja birrasijs. Ulmme diedádusájn la nannit Sámedikke politihkav ássjijn ma guosskij areálaj ja birrasij hásstalusájt ma li sáme sebrudagá åvdån boahtteájge. Sámediggeráde gárvet vijdes oassálasstemij ja diehtoviedtjamij diedádusbargon. Bargo vuostasj oassen galggá dagáduvvat artihkaltjoahkke ájggeguovddelis tiemájs areálla- ja biráspolitihkan. Moadda guoradalle li bivddidum viehkedittjat artihkkalijn mij biejaduvvá åvddån fáhkasemináran basádismanon 2015: Artihkaltjoahkke galggá doajmmat máhttudakvuodon ja viehkedit vijdes ságastallamijda goappátjaga guovdásj ja bájkálasj oajválattjaj ja sáme bájkálasj sebrudagáj. Sámediggeráde galggá aj nammadit luohkkojuohkusav mij galggá gehtjadit jus udnásj háldadibme le hiebadum miehttsebarggij dárbojda. Ulmme le juogos galggá buktet ietjas oajvvadusájt politihkkaåvddånibmáj sáme miehttsebargon. Sámedigge aj planeri moadda ságastallamtjåhkanimijt sáme bájkálasj sebrudagáj ja organisasjåvnåj jage 2016 álgon. Sámediggeráde sihtá árvvalusájt ájnas tiemájda ma bierriji ságastaláduvvat Sámediggediedádusán areálajs ja birrasijs. Gájka máhtti buktet árvvalusájt. Árvvalusá máhtti rájaduvvat diehki: biras@samediggi.no Plánaj milta galga diedádus biejaduvvat åvddån Sámedikke giehtadallamij jagen 2016. Ienep diedo: Sámediggeráde ájras Thomas Åhren, 908 39 663 Kampanjeside / Válgga ja jienastuslåhkuj / Sámedigge - Sametinget Lågå ienebuv Lågå ienebuv Lågå ienebuv Lågå ienebuv Sámedikke mielas boatsojæláduspolitihkka hæhttu liehket álmmukriektá milta. Sámedigge gájbbet nannidum vájkkudimev boatsojæládusstivrraj, ja sihtá boatsojæládusstivrav rievddadit vaj sáme mierredimoassálasstem bærrájgåtseduvvá. Sæmmi bále Sámedigge ietjas bargov boatsojæládusássjijn nanni. – Mijá mielas juojddá hæhttu dagáduvvat nannitjit lagábuj ulmmáj jåvsådittjat boatsojæláduspolitihkka man la álmmukriektá njuolgadusáj milta ja masi boatsojæládus iesj ednagit luohtet, javllá Muotka. Dane diehti sámedikkeráde ij sidá sebrulattjajt boatsojæládusstivrraj nammadit åvddåla stivrra máhttá jådeduvvat stivrrasebrulattjas gev Sámedigge la nammadam. Vijddásappo la gájbbádussan jut da sebrulattja gejt Sámedigge stivrraj nammat, galggi máhttet barggat Sámedikke boatsojæláduspolitihka badjásasj ulmij milta . – Sámedikke mielas boatsojæládus la álggoálmmukæládus, ja dan diehti la ållu ájnas dát vuojnnu boatsojæládusstivran, mij la maŋemus orgádna boatsojæládusháldadusá suorgen gånnå Sámedigge ja aj guovdásj oajválattja sebrulattjajt nammadi, javllá Muotka. Jagen 2012 háldadusstruktuvrra boatsojæládusán rievddaduváj, gå duola dagu guovlostivra hiejteduvvin. Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta l moaddi dárkestam ja fámoduhttám mærrádusájt boatsojæládusstivran bajemus boatsojlågoj birra, ja tsuojgodam boatsojæládusstivrav unnedimplánajt mierredittjat. Dá mærrádusá li dagáduvvam váni Sámedigge ja æládusá diededimes jalik rádádallamis. - Mij miededip prosessav nannitjit sáme vájkkudimfámov boatsojæládusstivran, ja vuorddep ådå stivrrasebrulattjaj nammadimijn desik stivra sebrulasjjuohko ja doajmma li mijá vuorddemusáj milta, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka. Sån javllá ij dárbov vuojne nammadit sebrulattjajt jus Sámedikken ij la oalle vájkkudimfábmo, ja jut stivrrasebrulattja danen bessi iesjrádálasj rållav adnet mandáhtajn Sámedikkes. Sámedikkerádesebrulasj javllá ulmme ij la binnedit sáme mierredimoassálasstem æládusán, valla ienni æládusáv nannit – mav aj dahká gievrrodime Sámedikke ratjástimev boatsojæládusássjijn. Dán prosessan la duodden åvvå dárbulasj boatsojæládusstivra dåjmav, mandáhtav ja sebrulasjjuogov tjielggit. - Juo vuostasj budsjehtan la ieneplågojuogos rudájt vuorodam lijgge fáhkavirggáj boatsojæládussuorgen, ja bielle millijåvnåv viehkedittjat boatsojæláduslágav guoradalátjit, ja ienebuv dårjajda maj vuodon li åhtsåmusá, javllá dudálasj Muotka. Sámedigge la riektádoarjjaårnigav, mij la ájnas årnik æládussaj, gånnå maŋemus jagij åhtsåmusá badjelasj 7 millijåvnå kråvnnåj vuosedi stuorra dárbov lasedibmáj. Posisjåvnnå la aj nammadam sisŋeldis vuodoæládusjuohkusav mij galggá gehtjadit vuodoæládusáj vidjurijt ja árvvalusájt buktet ådå ja rievddadam politihkalasj ratjástibmáj suorgen. - Tjoahkkáj lip merustallam jut dát luluj boatsojæládusáv nannit. Sámedigge nanostuhttá bargov lasedum ressursaj ja rudáj, sæmmi gå ienebut politihkalasj fámov ja ja gájbbádusájt oajválattjaj gáktuj biedjat. Muotka jáhttá jut Sámedigge åskåldisát æládusá bielen tjuodtju daj hásstalusáj gáktuj maj rijbadi. Ienep diedo, guládalá sámedikkerádijn Silje Karine Muotka, telefåvnnå 984 87 576 Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn Sámedikke budsjehtan 2015 jahkáj le juolloduvvam 450 000,- prosjæktaj vahága... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Doarjju vuostasjviehkkekursav ællobargguj Sámedigge juollot 60 tuvsán kråvnå Helgeland Sámiid Searvij tjadádittjat vuo... Lågå ienebuv Doarjju guovllomedisijnalasj guovdátjav Divtasvuonan Sámedikke rádeájras Henrik Olsen adná vájvven gå moattekultuvralasj guovllom... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Sámedikkepresidænnta Vibeke Larsen la ávon gå Stuorradikke dárkastus- ja konstitusjåvnåkomitea sihtá rabás gatjádallamav duohtavuodas dárojduhttema birra. Stuorradikke dárkastus- ja konstitusjåvnnåkomitea mierredij dijstagá vuoratjismáno 25.biejve 2017 ásadit rabás stuorradiggegatjádallamav duohtavuodas dárojduhttema birra Vuona sáme ja guojna álmmugij gáktuj. – Sámedigge le gájbbedam jåhtuj biejaduvvá duohtavuodakommisjåvnnå mij duodas vájkkudusájt stáhta guhkesájggásasj mastadimpolitihkas, mij ednagit la sámijda vájkkudam. Ássjen le, åttjudit tjielgga gasskavuodav lahka nasjåvnålasj histåvrråj, mij badjelgæhttjamav ja vierredagov sáme álmmugij buvtij. Rabás gatjádallam luluj tjalmostahttet manen la dárbbo dakkir guorradallamij ja mån lav ávon gå komitea dasi miedet, javllá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen. Dárkastus- ja konstitusjåvnnåkomitea la mierredam rabás gatjádallamav ásadit, masi guoskavasj organisasjåvnå ja institusjåvnå bessi diededit ietjasa moalgedimijt åvddånbuvtátjit. Duodden dasi galggá komitea ietjas árvvalusáv ássjáj buktet ja Stuorradikke ållestjåhkanimen sjaddá dágástallam duohtavuodakommisjåvnå birra åvddåla biehtsemáno 21. biejve dán jage, duodas komiteatjálle Thomas Dam Sámediggáj. Mærrádusá duogen le ájrasoajvvadus 8:30 S (2016-2017) stuorradiggeájrrasijs Kirsti Bergstø ja Torgeir Knag Fylkesnes, gudi libá oajvvadam jut Stuorradigge åtsådimkommisjåvnåv ásat, mij galggá duohtavuodakommisjåvnnån dárojduhttemis ja vierredagojs sáme ja guojnaj álmmugij gáktuj Vuonan. – Mån guorrasav oajvvadiddjijda gudi tsuojggiba jut la Stuorradigge, gænna l vásstálasj Vuona stáhta bieles, mij luluj álgadimev dakkir guoradallamkommisjåvnåv dahkat. Sáhka le åvdåsvásstádusáv válldet dat oases Vuona histåvrås mij merkahij sámijt ja guojnajt badjelgæhttjat. Dan baktu aj buoremus láhkáj gávnná gåktu vássámájge hávijt luluj dálkudit, javllá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen. Fylkadikke Tråmsån, Nordlándan ja Nuortta- ja Oarjjel-Trøndelágan li dálla doarjjomjavllamusájt Sámediggáj buktám mij guosská duohtavuodakommisjåvnå álgadibmáj. Sáme girkkoráde la aj doarjjum dakkir kommisjåvnå álgadimev. – Dát tjielgastuhttá gåbddå politihkalasj dårja birra mijá gájbbádussaj duohtavuodakommisjåvnås, mav aj doajvov Stuorredigge vijddásappo prosessan dåmat, låhpat sámediggepresidænnta Vibeke Larsen. Ságájdahtátjit, guládalá sámediggepresidentajn Vibeke Larsen, tlf: 941 30 116 Lågå ålles ájrasoajvvadusáv dánna. Ednambarggo / Æládus / Sámedigge - Sametinget Ednambarggo la viehka ájnas oasse åvddånahttemijn viesso årrombájkijda ja sámekultuvraj. Sámedigge barggá suoddjimijn ja åvddånahttemijn ednambargov mij la ájnas kultuvrraguodde ja ádjánahttá. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Viesso årrombájkke la dat buoremus duodastus bisodit ja åvddånahttet sáme kultuvrav ja gielav. Danen la dat stuor hásstalus Sámediggáj gullen ietjas dahkat vuona fábmodusáj gå li gatjálvisá ma guosski åvddånahttemav ednambargos sáme guovlojs. Sámedigge barggá dán åvdås: Mij boahtep åledit mijá ulmmelijt gå barggap dáj åvdås: Mijá aktisasjbarggoguojmme: Sámedigge barggá suoddjimijn ja åvddånahttemijn ednambargov mij la ájnas kultuvrraguodde ja ádjánahttá. Politihkalasj ássje: Biehtsemánon jage 2010 mierredij Sámedigge minerállabagádusáv bærrájgehtjatjit sáme kultuvra, æládusáj ja sebrudakiellema vieledusájt plánimij hárráj almma guoradallamijda, gæhttjalimválldemijda ja minerállaresursaj ávkástallamijda árbbedábálasj sáme guovlojn. Minerállabagádus praktiseriduvvá avtastaládijn minerállavidnudagáj ma ájggu minerálajt guoradallat ja ávkástallat sáme guovlojn. Minerálláhka Minerálláhka Stuorradigge mierredij ådå minerállágav jagen 2009 Sámedikke guorrasime dagá, ja aj mij guosská dájda dåjmajda majt láhkaoajvvádus galggá regulerit. Sivvan dási lij Sámedikke vuojnno jut láhka ij dievde stáhta álmmukrievtesvuoda vælggogisvuodajt sámij gáktuj. Dáv gå ij luonndoresursajt oaggi, ja oassálasstemav mierredimprosessaj ja dåjma ávkástagáj oassáj miededa. Sámedigge le sæmmi båttå moalgedam jut: “.. sihti láhkaásadimev mij vaddá máhttelisvuodav minerállaresurssaj ávkástallamav árbbedábálasj sámij guovlojn. Sámedigge sihtá láhkaásadimev mij vaddá guhkesájggásasj gåvåv gájkka bielijda ja árbbedábálasj ja ådå æládusájt máhtukvuodav aktisattjat doajmmat.” Sámedikke barggo minerállágajn le bissum badjel 10 jage. Oajvvadus minerálláhkaj le giehtadaládum Sámedikke ållestjåhkanimes jagijn 1997, 1999, 2003, 2008 ja 2009. Sámedigge le oajvvadussaj javllamusájt buktám almmulasj guoradallamij baku guokti, Ráddidusá guládallamoajvvadussaj akti, ja Ráddidusá láhkaoajvvadussaj gålmmi. Ådåjakmános jagen 2007 ja biehtsemánnuj jagen 2008 lidjin konsultásjåvnå Æládus- ja oasestimdepartementa ja Sámedikke gasskala ådå minerállalága birra. Konsultásjåvnåjn vádnunij sidot almma konsulterima tjoavddusijt gávnnat masi máhttin guorrasit. Sámedigge sáddij rapportav gidán 2009 Ráddidusá minerállalágaoajvvadusá birra ILO, AN álggoálmmugij Sierrarapportørraj ja ANa álggoálmmugij rievtesvuodaj Sierratjiehpijmekanissmaj. ILO ja AN Sierrarapportørra guoppátjagá li Ráddidusáv gåhttjum ruvvaláhkáj Sámedikkijn vas konsulterigoahtet oattjotjit lágav mij bærrájgæhttjá sámij rievtesvuodajt åbbå sáme guovlon. Duodden álgadim mærrádusájda minerállalágan, de le dát tjanádum nielje oajvvedásijda minerálladåjmajn. Dá li tjanádum 1) åhtsåmij, 2) åhtsåmrievtesvuohtaj ja vuorrodibmáj, 3) ávkástallamrievtesvuohtaj ja 4) doajmmakonsensjåvnnåj. Minerállalága ulmmen le åvdedit ja nannit sebrudahkaj vásstediddje háldadimev ja minerállláresursaj adnemav guoddelis åvddånahttema prinsihpaj gáktuj. (§1). Lágan le aj sierra mærrádus jut viledime galggi vuoseduvvat minerállaresursaj háldadimen (§ 2). Mærradus tjieggdahttá masi láhka galggá liehket vájkkudimnævvon jåvsåtjit, ja ma li ájnnasamos sebrudakdahkamusá majt láhka galggá tjoavddet. § 2 bokstávan b vuoseduvvá jut lága milta le dahkamussan bærrájgæhttjat sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav. Lágan le aj sierra mærrádus mij mierret jut láhka galggá aneduvvat álmmukrievtesvuodaj njuolgadusáj gáktuj mij guosská álggoálmmugijda ja unneplågojda (§ 6). Dánna vuoseduvvá sierraláhkáj AN konvensjåvnnåj sivijla ja politihkalasj rievtesvuodajda jages 1966 (SP) ja ILO-Konvensjåvnnåj nr. 169 álggoálmmugij ja tjedalasjálmmugij iesjrádálasj stáhtajn (ILO 169), valla aj ietjá álmmukrievtesvuodaj njuolgadusájda. Dán aktijvuodan de nammaduvvát viertti ANa-tjielggidus álggoálmmugij rievtesvuodaj hárráj mierreduvvam generaltjåhkanimes ragátmáno 13. b. 2007. Oanegattjat åvddånbuktem minerállalága guovdásj mærrádusájt minerálaj háldadime ja ávkástallama birra, masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot, åvddånbuktá: 1. Åhtsåmrievtesvuohta le minerállalágan kvalitatijvalattjat gartjeduvvam åvdep njuolgadustjoahkke gáktuj, dajnas gå åhtsåma e galga buktet vahágijt. Sæmmi båttå de le åhtsåmrievtesvuoda kvantitatijvalattjat vijddádum gå dálla aj guosská ednamæjgádij minerálaj gáktuj. Åhtsåma ma e buvte vájkkudusájt ja vahágijt máhtti dagáduvvat ednamæjgáda ja ávkástallerievtesvuodaj æjgáda guorrasime dagá (§§ 8 ja 9). Åhttsen le huoman diededimvælggogisvuohta (§10). 2. Guoradallamrievtesvuohta minerálajda masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot gájbbet stáhtas loabev (§13). Guoradallamrievtesvuohta buoremus vuorrodimijn le aj ækton ávkástallamrievtesvuodav oattjotjit. Guoradallen le vælggogisvuohta Minerálajháldadime direktoráhtav, ednamæjgádav ja ednamaddnev diededit gålmmå vahko åvddåla barggo álgeduvvá (§18). Guoradallamrievtesvuodaj sisadno le tjanádum dasi ma li dárbulattjan árvustallat jus gávnnuji ávkástallamárvvo minerála(§19). Madin åhttse dåssju máhttá dahkat ráddjidum bargov bajeldisás, máhttá guoradallamrievtesvuodaj æjgát boarrit gæhttjalimijt ja rájgijt ednamin råggåt. Vijddábut de le guoradallamrievtesvuodaj sisadno aj oadtjot dárbulasj ednamav bargojda, dán siegen aj ibbnomsajijt dárbulasj vædtsagijda. Vájkkudusá ednamin galggi huoman liehket ráddjidum ja båddåsattja, ja e máhte dagáduvvat nav vaj bukti ilá vahágijt. 3. Ávkástallamrievtevuohta minerálajda masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot vatteduvvá åhtsåma baktu dasi gænna le Guoradallamrievtesvuohta buoremus vuorrodimijn ja guhti máhtti jáhkedahttet ávkástallamárvulasj minerála guoradallambájken gávnnuji (§ 29). Ávkástallamrievtesvuodaj æjgádin li rievtesvuoda válldet ja ávkástallat minerálajt masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot (§32). 4. Doajmmakonsesjåvnnå Minerálajháldadime direktoráhtas gájbbeduvvá ávkástallat minerálajt ienebut gå 10.000 m3 suohkadis. Doajmmakonsesjåvnnå máhttá dåssju vatteduvvat dasi gænna le ávkástallamrievtesvuohta. Ævto máhtti tjanáduvvat konsesjåvnnåj (§43). Lága álggomærrádusájn li njuolgadusá sáme kultuvrav bærrájgehtjatjit (§2) ja jut láhka galggá aneduvvat álmmukrievtesvuodaj gáktuj ma guosski álggoálmmugijda ja unneplågojda (§6). Dá åbbålasj mærrádusá ælla tjuovodum konkrehta njuolgadusáj ma nanniji dákkár tjuovvolimev. Dát gullu vuostatjin árbbedábálasj sáme guovloj gáktuj Finnmárko ålggolin. Minerállalága § 17an li sierra njuolgadusá ássjegiehtadallama ja vieledusáj hárráj guoskadallam sáme berustimij gáktuj Finnmárkon gå åhtsi guoradallamrievtesvuodajt (§17), ávkástallamrievtesvuodajt (§30), doajmmakonsesjåvnåv (§43) ja eksproprijerimav (§40) minerálajda masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot . Árvustallam- ja dættodahttemnjuolgadus sáme kultuvra vieledusá hárráj Finnmárkon doajmmá aj ednamæjgádij minerálaj eksproprierimij. § 17 merkaj jut Finnmárkon: Lága § 17 le ráddjidum dåssju Finnmárkon doajmmat. Mærrádus ij la tjielgas mij guosska sámij rievtesvuodajda konsulteritjit ájggomusájn oattjotjit diedim guorrasibmáj loabev oadtjot guoradallam-, ávkástallamrievtesvuohta ja doajmmakonsesjåvnå åhtsåma baktu. Minerállalága § 58n le sierra njuolgadus jut departemænnta njuolgadusjállaga milta máhttá mierredit alep ednamæjgátdivudav minerálaj åvdås masi stáhtta æjggoreivtesvuodajt tjuottjot Finnmárkoåbmudagá ednamijn. Mærrádus le Ráddidusá bieles gæhttjalibme miededittjat ILO 169 artihkal 15. Nr. 2 gájbbádusájt álggoálmmugij rievtesvuodav oassáj ávkástallamárvos minerálajs masi stáhtta æjggoreivtesvuodajt tjuottjot. Ráddidus le lága njuolgadustjállagin mierredam dát aledum Finnmárkoåbmudagá ednamæjgátdivudav 0,25% vuobddemárvos. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedikkeráde doarjju guokta julevsáme giellaprosjevta rudáj. Giellaspælla New Amigos Online galggá åvddånahteduvvat julevsábmáj ja oahppe Divtasvuonan galggi æjvvalit giellabæssáj Jåhkåmåhken. – Julevsámegiella dárbaj sajijt gånnå sáme giellaaddne bessi gielav njálmálattjat adnet, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Sámedikkeráde juollot 300.000 kråvnå doarjjan NA TECHNOLOGIES DA:j åvddånahtátjit giellaspellav New Amigos Online julevsábmáj. Dat la gåvssjim duohtavuodas ja sámegielak ariedná gånnå giella aneduvvá gasskasasj aktisasjbargo baktu. Duodden gávnnu singel-player mode gånnå oassálaste bessi hárjjidallat videobáddimij iednegielagij iesjgeŋga giellasuorggáj. – Doajmmaplánan sámegielajda åvddån boahtá juhte sáme máná ja nuora dárbahi bessat digitála oahppamressursajt iednegielasa adnet. New Amigos la suohtas guovtegielak spælla mij juohkka ahkejuohkusijda hiehpá, javllá Keskitalo. New Amigos Online vaddá åhpav juohkkahattja milta aktisasj dahkamuháj baktu nehtan. Studenta li resursa nubbe nubbáj, ja skåvllådilen sjaddá åhpadiddje roalla hiebadit gånnå New Amigos Online la duodden ietjá åhpadibmáj. Dáhpádus sjaddá persåvnålattjat ja sebrudahtte gånnå oahppe rijkav miehtáj ja væráldav miehtáj bessi nehta baktu æjvvalit. – Nannitjit julevsámegielav, ja ållagasj guovlojn gånnå giella l rasjes dilen, la Sámedikke mielas dárbbo åvddånahttet digitála giellaapplikasjåvnåjt julevsámegiellaj. Sámedikkeráde juollot aj dårjav 160.000 kråvnnåj Divtasvuona suohkanij prosjæktaj Giellabiesse 2019, masi oahppe tjåhkanaddi «giellalávggomij» julevsámegielan. Dán jagásj Giellabiesse ásaduvvá Jåhkåmåhken Svieriga bielen. Oajvveulmme giellalávggomijn la buojkuldagá ja moallánagá tjanádum ællosujttuj ja várráj julevsámij gaskan. Sjaddá aj åhpadus vuodulasj hållavuogijn bæjválasj gielan. Tiebmá vahkkuj sjaddá åvdemusát oahpásmuvvat várre- ja ællosujttokultuvrraj Sirggá tjielden ja oahpásmuvvat sámekultuvrraj nuppen bielen rájá. – Giellabiesse l buorre ja ájnas gielladoajmma julevsáme guovlon. Giella l rassje dan guovlon, ja gájkka dakkir dåjma li positijva sámegiellaj. Dijmmá lij muodugasj giellabiesse, valla dalloj lij Ájluovtan ja guosse Jåhkåmåhkes båhtin. Diedádus vuoset juhte dat ásadus vuorbástuváj, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Guládallamdiedo: Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, telefåvnån +47 971 29 305 GÅLLEGIELLA- Nuorttarijkaj sáme giellaguddnebálkká juogeduvvá gávtsát bále tjavtjan 2018, sámeministarij ja sámedikkepresidentaj jahkásasj tjåhkanimen basádismáno Oslon. Giellaguddnebálkká juogeduvvá aktugattjajda jali organisasjåvnåjda Vuonan, Svierigin, Suoman jali Gárjjelin sámegielajt åvddånahtátjit. Gållegiella- Nuorttarijkaj sáme giellaguddnebálkká l ásaduvvam sámeministarijs ja sámedikkepresidentajs Vuonan, Svierigin ja Suoman. Guddnebálkká juogeduvvá fert nuppát jage, vuostasj bále jagen 2004. Guddnebálkká stuorrudak le 15 000 euro. Giellaguddnebálkká ulmme l sámegielajt åvddånahttet ja várjjalit Vuonan, Svierigin, Suoman ja Gárjjelin. Giellaguddnebálkká juogeduvvá aktugattjajda, juohkusijda, organisasjåvnåjda, siebrijda ja institusjåvnåjda gudi li árvostahttám sámegielav/sámegielajt tjálalattjat, njálmálattjat jali ietjá láhkáj. Gájklágátja álggaga ma åvddånahtti gielav vieleduvvi. Guddnebálkká máhttá juogeduvvat guoktásij. Viesádijt, organisasjåvnåjt, institusjåvnåjt ja fábmudagájt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Gárjjelin máhtti nammadit åhttsev giellaguddnebálkkáj 2018. Buvte tjálalasj oajvvadusáv vuojtten ja tjálalasj tjielggidusájn 2 biele. Sáddi oajvvadusáv åvddål ragátmáno 9. biejve 2018. Diededibme rájaduvvá árvustallamrádáj: Sámedikke mánájgárddeprosjækta SáMOS, sáme máná ådå sebrudaklanján, dálla máhttelisvuodav sáme mánájgárdijda fállá åtsåtjit gæhttjalimmánájgárdden sjaddat. Ulmme gæhttjalim (pilot-) mánájgárddeårnigijn SáMOS:an la mánájgárdev sámájduhttet ja dan baktu vuodov láhtjet Sámedikke SáMOS prosjæktaj, åvddånahtátjit sáme mánájgárddepedagogihkav ja barggovuogev sáme ájádallamvuoge milta. Ulmme SáMOS-prosjevtajn la åvddånahttet pedagåvgålasj bargov vuododum sáme árvojn, luonndomáhtudagájn, gielajn, kultuvran, jådedimijn ja árbbemáhtojn. Gæhttjalimmánájgárddebarggo tjadáduvvá aktan guoradallij Sáme allaskåvlås. Mij álggep nielje gæhttjalimmánájgárdij ja dassta maŋŋela ienep mánájgárde segaduvvi. Åhtsåmájggemierre l gålgådismáno 15. biejve. – Dálla SáMOS-prosjækta l nav guhkás boahtám, konkrehtalattjat galggá guoradallat ja sáme barggovuogijt aktan sáme mánájgárdij åvddånahttet. Miellagiddevasj sjaddá sáme pedagåvgålasj åvddånimev tjuovvot, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Gatjálvisájda jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsenijn, telefåvnån +47 917 42 161 Rádádallamsjiehtadus / Duogásj / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Gå le álggoálmmuk de le sámijn riektá rádádaláduvvat ássjij ma máhtti sidjij njuolgga vájkkudit. Rádádallamsjiehtadusáj ulmme le ásadit semalasjvuodav stáhtalasj oajválattjaj ja Sámedikke gaskan gå árvvaladdi ådå lágajt jali dåjmajt ma máhtti sáme berustiddjijda vájkkudit. Sámedikken le aj máhttelisvuohta ietjas ássjijt åvdedit. Moarmesmáno 11. biejve 2005 vuollájtjálijga dallusj sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde Erna Solberg ja dallusj sámedikkepresidænnta Sven-Roald Nystø sjiehtadusáv barggovuogij birra rádádallamijn stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan. Sjiehtadibme dåhkkiduváj Sámedikkes biehtsemáno 1. biejve 2005 ja mierreduváj gånågisá resolusjåvnån snjilltjamáno 1. biejve 2006. Rádádallamsjiehtadus ij vatte Sámediggáj vetoriektáv ássjijn ma sáme berustallamijda guosski. Formálalasj mærrádusá vilá stáhtalasj oajválattjajs ja Stuorradikkes dagáduvvi. Årnik galla Sámediggáj vájkkudimfámov vaddet ja máhttelisvuodav gullut, mij le sjiehtadusá ulmme. Jus Sámedigge ja stáhtalasj oajválattja e guorrasa dát åvddånboahtá gå ássje ráddidusán ja stuorradikken giehtadaláduvvá. 1. Ulmme Barggovuogij ulmme le: ● oassálasstet praktihkalasj tjadádibmáj stáhta álmmukriektálasj vælggogisvuodas álggoálmmugij rádádallat. ● gæhttjalit ásadit semalasjvuodav stáhtalasj oajválattjaj ja Sámedikke gaskan gå árvvaladdi ådå lágajt jali dåjmajt dahkat ma máhtti sáme berustallamijt njuolgga vájkkudit. ● dilev láhtjet guojmmevuohtaj stáhtalasj oajválattjaj ja Sámedikke gaskan mij doajmmá sáme kultuvra ja sebrudagá nannimij. ● åvddånahttet aktisasj dádjadusáv sáme sebrudagáj diles ja åvddånahttemdárbos. 2. Doajmmaguovllo Rádádallamvuoge gulluji ráddidussaj, departementajda, direktoráhtajda ja ietjá vuollásasj dåjmajda. ● Rádádallamvuoge gulluji ássjijda ma máhtti sáme berustimijda njuolgga vájkkudit. Rádádallama ássjeguovllo máhttá liehket moattelágásj ássje, duola dagu lága, njuolgadustjála, ájnegis mærrádusá, njuolgadusá, dåjma ja mærrádusá (duola dagu stuorradikke diedádusá). ● Rádádallamvælggogisvuohta máhttá gåbttjåt divna oalle ja materiálalasj vuogijt sáme kultuvran. Almma ássjetiemá máhtti liehket duola dagu musihkka, teáhter, girjálasjvuohta, dájdda, media, giella, åssko, kulturárbbe, iehpemateriálalasj riektá ja árbbedábálasj diehto, bájkkenamá, hukso- ja varresvuohta, mánájgárde, åhpadibme, dutkam, åmastim- ja adnemriektá, areállarievddam- ja adnemássje, æládusåvddånahttem, ællosujtto, guollim, ednambarggo, minerálladoajmma, bieggafábmo, tjáhtjefábmo, guoddelis åvddånahttem, kulturmujttosujtto, biovaljesvuohta ja luondosuodjalibme. ● Ássjijda ma li tjanádum materiálalasj kulturvuoduj, duola dagu areállaadno, areállarievddam ja ednamriektá li ásadum geográfalasj doajmmaguovllo rádádallamijda (árbbedábálasj sáme guovlojn) Finnmárkko, Råmsså, Nordlánnda ja Nuortta-Trønderlaga fylka, aktan suohkanij Osen, Roan, Åfjord, Bjugn, Rissa, Selbu, Meldal, Rennebu, Oppdal, Midtre Gauldal, Tydal, Holtålen ja Plassje(Røros) Oarjje-Trøndelaga fylkan, Engerdal ja Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal suohkana Hedmark fylkan, ja Surndal ja Rindal suohkana Møre ja Romsdalan. ● Ássje dábálasj vuogijn ma jáhkedahtte sjaddi vájkkudit ålles sebrudagáv e álgos rádádallamvælggogisvuohtaj gullu. 3. Diehto ● Stáhtalasj oajválattja galggi vaddet diedalasj diedov ássjijn ma vuordedahtte máhtti sámijt njuolgga vájkkudit, ja guoskavasj dilij birra divna dásijn ássjegiehtadallamin. 4. Almulasjvuohta ● Diehto mij juogeduvvá stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan rádádallamin ij agev dárbaha liehket almulasj, valla dåssju jus gávnnu loahpádus dási. Ássje galggi rahpasabbon giehtadaláduvvat. Guojmij låhpalasj vuojnno juohkka ássjen li almulattja. 5. Stuoves tjåhkanime ● Stuoves biellejahkásasj politihkalasj tjåhkanime galggi ásaduvvat sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde ja Sámedikkepresidenta gaskan. Fáhkastáhtaráde oassálassti dájda tjåhkanimijda jus le dárbbo. Dáj stuoves biellejahkásasj politihkalasj tjåhkanimijn galggi sámij sebrudagáj dilev ja åvddånahttemdárbov giehtadallat, ássje vuodulasj prinsihpalasj vuodujn ja dåjmajt ma li jådon. ● Stuoves biellejahkásasj tjåhkanime galggi ásaduvvat Sámedikke ja departementajgasskasasj sáme ássjij aktidumnammadusá gaskan. Tjåhkanimijn galggi duola dagu boahtte mánoj ájggeguovddelis sámepolitihkalasj ássje tjielggiduvvat. 6. Gájkkásasj mærrádusá rádádallamvuogij birra ● Rádádallama Sámedikkijn galggi tjadáduvvat jáhkkogisát ja ulmijn oajvvadum dåjmajt semadit. ● Stáhtalasj oajválattja galggi nav árrat gå máhttelis diededit Sámedikkev álgadimijn ássjijs ma máhtti sámijt njuolgga vájkkudit, ja makkir sáme berustime ja dile soajtti vájkkuduvvat. ● Gå Sámedigge diededuvvá ássjij birra, galggá Sámedigge nav ruvva gå máhttelis tsuojggit jus ájggu ássjev vijddábut rádádallat. ● Sámedigge máhttá aj ássjijt giehtadallat gånnå Sámedigge iesj ájggu rádádallat. ● Jus stáhtalasj oajválattja ja Sámedigge guorrasi tjadádit vijddáp rádádallamijt sierra ássjen, galggi gæhttjalit aktan guorrasit gåktu tjadádit dájt rádádallamijt, ájgev ja sajev joarkke guládallamij (duola dagu tjåhkanime, videokonferánsa, telefåvnnåguládallam, tjálalasj diedoj juohkem), ájggemierijt tsuojggimijda, jus le dárbbo politihkalasj dásen rádádallat, ja politihkalasj giehtadallamvuohke. Galggá vatteduvvat nuoges ájgge tjadádit almma rádádallamijt ja politihkalasj giehtadallamav oajvvadusás. Jus ássje galggá Sámedikke dievastjåhkanimen giehtadaláduvvat de dát viertti tjadáduvvat nav árrat gå máhttelis. ● Gånnå ássje rávkká galggá hiebaduvvat vaj le máhttelis tjadádit ienep rádádallamtjåhkanime ja vaj ássje e hiejteduvá nav guhkev gå Sámedigge ja stáhtta jáhkki le vejulasj semadit. ● Ássjijn ma giehtadaláduvvi ráddidusán galggá jus soajttá tjielggidusán ietjá guoskadam departementajda tjielggasit åvddånboahtet makkir dilijn li semadam Sámedikkijn, ja jus soajttet man birra ælla guorrasam. Proposisjåvnåjn ja diedádusájn ma Stuorradiggáj åvdeduvvi, ja gånnå ráddidusán le ietjá vuojnno gå Sámedikken, de galggi Sámedikke árvustallama ja vuojno åvddånboahtet. 7. Bievddegirjje ● Bievddegirjje galggá tjáleduvvat divna rádádallamtjåhkanimijs stáhtalasj oajválattjaj ja Sámedikke gaskan. Bievddegirjen galggá ássje oanegattjat tjielggiduvvat, guojmij árvustallama ja vuojno, ja ássje konklusjåvnå. 8. Tjielggidusáj/diehtovuodo dárbbo Suohkana- ja guovllodepartemænnta ja Sámedigge nammat aktisattjat fágalasj analysajuohkusav mij duola dagu sáme statistihka vuodon juohkka jage diedádusáv dahká sáme sebrudagáj dile ja åvddånahttema birra. Diedádus vuodon aneduvvá konkrehta ássjij rádádallamijn ja rádádallamijn sáme sebrudagá åvddånahttemdárbo birra daj biellejahkásasj tjåhkanimijn sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde ja Sámedikkepresidenta gaskan. ● Gå stáhtalasj oajválattjaj jali Sámedikke mielas le dárbbo tjielggidusájn nannit duohtadiedov jali formálalasj vuodov árvustallamij ja mærrádusájda de galggá dát diededuvvat nav árrat gå máhttelis ja guojme galggi gatjálvisájt åvdedit rádádallamprosessan mij guosská mandáhtav dajda tjielggimijda. Stáhtta ja Sámedigge galggi gæhttjalit semadit mandáhta birra, ja gut galggi tjielggidusáv tjadádit. Stáhtan ja Sámedikken le vælggogisvuohta buktet dárbulasj diedojt tjielggidusbargo tjadádibmáj. 9. Rádádallama ietjá guoskavasj sáme berustiddjij ● Ássjijn gånnå stáhtta ájggu rádádallat sáme bájkálasj sebrudagáj ja/jali sierra sáme berustiddjij gudi máhtti njuolgga vájkkuduvvat láhkaásadimes jali dåjmajs, galggá stáhtta nav árrat gå máhttelis diededit makkir berustiddje/organisasjåvnå stáhtta miejnni ássje vájkkut, ja rádádallat jus galggá sijáv aktan tjadnat Sámedikke rádádallamprosessaj. Oassen sjiehtadusás tjadáduvvá aj juohkka jahkebiele rádádallamtjåhkanibme sáme ássjij vásstediddje stáhtaráde ja sámedikkepresidenta gaskan. Tjåhkanime tjadáduvvi oajvvenjuolgadussan biehtsemánon ja javllamánon gånnå sámedikkepresidænnta le guossodiddje tjåhkanimen biehtsemánon ja stáhttaráde javllamánon. Tjåhkanimen vuodulasj ja prinsihpalasj gatjálvisá åvdeduvvi ja prosessa ma li jådon. Konkrehta ássje aj máhtti åvdeduvvat. Tjåhkanimbievddegirjje almulasj gehtjadibmáj tjáleduvvá. Máhttodepartemænnta l Stuorradiggediedádusán nr. 21 (2016-2017) Oahppammiella – Árra ratjástibme ja kvalitiehtta skåvlån, åvdedam oajvvadusáv jut Sáme låhkåmguovdásj galggá sæmmi organisatåvrålasj rámmajt oadtjot dagu udnásj nasjåvnålasj guovdátja, ja oadtjot sæmmi vuodoruhtadimev gå da. – Vijmak li dárbov dádjadam ja jáhkkep dat la siegen kvalitehtav sáme mánájgárden ja skåvlån nannimin, javllá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen. Gávnnuji moadda nasjåvnålasj máhtudakguovdátja Vuona skåvllåj, valla e aktak sáme skåvllåj. Sáme låhkåmguovdásj la 2007 rájes læhkám unna åssudagátjin Sáme Allaskåvlån. Guovdátjin ij lim stáhtus nasjåvnålasj guovdátjin ja dat merkaj ij lim sæmmi organisierima jalik ruhtadime vuolen gå nasjåvnålasj guovdátja. Sáme låhkåmguovdásj la luohkkoguovdásj ållagasj åhpadimvuogadahkaj mánájgárdde rájes alep åhpadussaj. Sáme låhkåmguovdásj vijddát barggá åvdedime njálmálasj ja tjálalasj sámegielav ulmutjij gaskan. Sámedigge l måttijt jagijt barggam dádjadusáv åttjudittjat ájnasvuodas Sáme låhkåmguovdásj luluj sæmmi stáhtusav gå ietjá nasjåvnålasj guovdátja oadtjot, ja dat bargos dálla båhtusijt vuojnná. Sámedigge l juohkka aktijvuodan Máhttodepartementajn åvdedam ássjev lasedam rudálasj rámmaj Sáme låhkåmguovdátjij, maŋemusát árvvalimbargon dan nammadum stuorradiggediedádusá gáktuj. – Moatte jage oajbbomis oadtjop vijmak sáme máhtudakguovdátjav daj sæmmi rámmaævtoj milta gå ietjá lågev nasjåvnålasj máhtudakguovdátja, javllá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen. Máhttodepartemænnta, Sáme Allaskåvllå ja Sámedigge galggi lahka aktijvuodan ådå guovdátja dahkamusájt gehtjadit ja gåktu lulun nasjåvnålasj guovdátjij dahkamusáj milta hiebaduvvat. Plánaj milta rievddadime jåhtuj båhti ådåjakmáno 1. biejve rájes 2018. Sámedikkeráde juollot aktisattjat 600 000 kråvnå doarjjan guovte oarjjelsáme giellaprosjæktaj. Praahken (Brekken) skuvle Rørosan oadtju 300 000 kråvnå doarjjan álgadittjat ja vijddásappot åvddånahtátjit sámegielak arienájt gånnå sámegiella dåjmalattjat aneduvvá. Dáv galggi dahkat tjadádime gålmmå sáme giella- ja kulturæjvvalime juohkka skåvllåjage oahppijda gudi Røros-sáme guovlluj gulluji. Æjvvalimijn dættoduvvi njálmálasj ja tjálalasj dåjma, gånnå oassevállde sábmáj guládalli. Dát la duodden dábálasj åhpadussaj vuodoskåvlån. Dahkamin sámegielak arienájt gånnå oarjjelsámegiella dåjmalattjat aneduvvá, la ulmme nannit ja lasedit adnemav oarjjelsámegielas Røros-guovlon. Dåjma tjadáduvvi aktan Aajege - saemien gïele- jïh maahtoejarnge Rørosan. Sámedikkepresidenta Aili Keskitalo mielas li giellaariená ájnnasa, gånnå giella ja kultuvrra ælládahteduvvi, bisoduvvi ja nanostuhteduvvi. – Ållagasj la ájnas Røros-guovlon, gånnå oarjjelsámegielan ij la luondulasj ariedná almulasj institusjåvnåj ålggolin, javllá Keskitalo. Duodden dájda juollot sámedikkeráde duoddejuollodimev 300 000 kråvnnåj Trøøndelaagen fylhkentjïelte Aajege - saemien gïele- jïh maahtoejarnge Rørosan baktu, tjadádittjat prosjevtav , mij la stuorra prosjækta gånnå guhtta oarjjelsáme institusjåvnå aktan barggi. Ulmme l åhpadimvuogijt åvddånahttet kommunikatijva giellaåhpadusán, oahpporesursajt åvddånahttet ja máhtudagáv lasedit åhpadimvuogen åhpadiddjida gudi sámegielan åhpadi. Sámedikkepresidenta mielas la ájnas oarjjelsáme prosjevtajt doarjjot. – Ållagasj la ájnas juhte oarjjelsáme oahpponævo sadjihij båhti, ja vaj åhpadimvuoge dagáduvvi giellaåhpadussaj ja vaj máhtudahka åhpadiddjij gaskan låpptiduvvá. Mij la sierra prosjevtan la dat, dat la aktisasjbarggo måttij oarjjelsáme institusjåvnåj gaskan, javllá Keskitalo. Ságájdahtátjit jali gatjálvisájda, guládalá sámedikkepresidentajn Aili Keskitalo jn. Sámedikke pládnabagádus / Sámedikke pládnabagádus / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010. Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav Sámedikke njuolgadusá árvustalátjit sáme vieledimijt ietjájduvvam adnuj miehtses Sámedikke pládnabagádus Sámedikke pládnabagádus Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010. Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav (bs. § 3-2). Sámedikke vælggogisvuohta oassálastátjit plánimijda sisadná aj máhttelisvuodav rievtesvuodav lága milta vuosteldit areállaplánaj aktijvuodajn ja guovlolasj plánajt vuosteldit depártamentaj åvddåj jus ássje ma li ájnnasa sáme kultuvrraj jali æládusdåjmajda ælla bærrájgåtsedum (jf. §§ 5-4 og 8-4). Dá mærrádusá lágan li dahkam nav vaj Sámedigge hæhttu tjielggit ietjas vuodov pládnabárgo oassálasstemij. Sámedikke plánimbagádus le viehkkenævvon systematiseritjit ja vattátjit tjoahkkediedojt dajs plánimvieledusájs sáme kultuvra hárráj, ja ma tjuovvu doajmme lágajs ja rijkajgasskasasj lágajs plánimav pládna- ja tsiekkaduslága milta. Plánimbagádus le danen dagádum muhtem bagádustjuokkajs jali njuolgadusájs masi vas li tjiegŋalap kommentára. Finnmárkolága § 4 milta mierret Sámedigge njuolgadusájt árvustalátjit sáme vieledusájt miehtse adnema ietjájduhttemijs (dás rájes gåhtjodum njuolgadusá miehtse adnema ietjájduhttemijs). Njuolgadusá li dåhkkidum departementas. Dát plánimbagádusán li unnán ietjálágásj ássjediehttelis ja geográfalasj doajmmaguovllo gå njuolgadusá miehtse adnema ietjájduhttemijs Finnmárkon. Dæddo le biejadum jut doajmmaguovllo li avtalágátja, ja dán plánimbagádusá ássjediehttelis sisadno ja njuolgadusájn miehtse adnema ietjájduhttemijs li aj avtalágátja. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedigge ja Suohkan- ja ådåstuhttemdepartemænnta li avtamielaga ådå suohkanrájá gáktuj Hábmera ja Áhkánjárga gasskaj. Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen la dudálasj tjoavddusijn, mij duola dagu nanos julevsáme háldadimsuohkanav buktá. Konsultasjåvnåjn ådå suohkanrájá birra Hábmera ja Áhkánjárga gasskaj, guorrasin Sámedigge ja departemænnta mánnodagá vuoratjismáno 16. biejve. Ådå rádjá sjaddá alternatijvva D Nordlánda fylkamánne tjielggidusán, mij nanos julevsáme háldadimsuohkanav buktá. Dájna ådå Hábmer sjaddá ájnna suohkan mij julevsámegielav háldat ålles rijkan, ja mij galggá gielladievnastusájt ietjas álmmugij fállat. -Dát buktá nanos ja åbbålasj julevsáme háldadimsuohkanav. Hábmer sjaddá guovdátjin julevsámegielav ælládahttemin. Mij berustip dassta, juhti suohkanin galggi buorre máhtukvuoda dán ájnas bargon, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. -Ájnas la juhti Hábmera suohkan oadtju dajt máhttelisvuodajt majt dárbaj åvddånahtátjit suohkanådåstuhttema ulme milta. Sámedigge la berustam nannimin juhti goappátjijn suohkanijn dán ådå tjoavddusin la vuodo mij dahká dajt nannusin ja gievrran boahtteájggáj, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka, vásstálasj politihkkár guovlopolitihkas Sámedikken. Sámedigge ja viesajdiddje álgadibme Divtasvuonan li gatjálvisán mij guosská Divtasvuona juohkemij, dættodam máhttelisvuodajt tjoahkkitjit julevsáme birrasav Divtasvuona allebielen julevsáme birrasijn Hábmerin. -Åvdep prosessajn lip tjielggim sáme guovlojt Divtasvuonan ja daj guovloj histåvrålasj adnemav tjadádam. Ådå suohkanrádjá buktá juhti sáme árbbedábálasj guovlo sjaddi avtan ja sæmmi suohkanin. Dát buktá ienep åbbålasj háldadimev sáme berustimijs, javllá Mikkel Eskil Mikkelsen. Tjåhkanimen departementajn ságastallin aj gåktu sáme viesajdiddje suohkanin galggi bisodit dajt riektájt ma giellaháldadimguovlojt tjuovvu, gå Divtasvuona lulle guovlo dálla ådå Áhkánjárga suohkanij galggi. -Dáv galggap vijddásappot departementajn ja Áhkánjárga suohkanijn gåtsedit. Ij máhte nav liehket juhti viesajdiddje riektájt massi gå suohkanrájá rievddaduvvi, låhpat Mikkelsen. Lågå ienebuv ráddidusá næhttabielijn . Ságájdahtátjit: Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen, telefåvnnå 917 42 161 Sámedikkeráde Silje Karine Muoka, telefåvnnå 984 87 576 Dán jage la Vuodna oajvverijkkan værálda ájnnasamos girjjemæsson, Frankfurter Buchmesse. Adjáj sáme girje ja girjjetjálle oassálassti dåhku. – Dát buktá stuorra tjalmostahttemmáhttelisvuodav sáme girjálasjvuohtaj massta hármmat ávvudaláv, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen, gut galggá girjjemæsson oassálasstet. Sámedikkeráde la aj sáme oassálasstemav doarjjum. Girjjemæsso Frankfurtan, mij gålgådismánon ásaduvvá, la værálda ájnnasamos æjvvalimsadjen rijkajgasskasasj girjjeæládussuorggáj. Dat tjoahkki ienep gå 300.000 guosse badjelasj 100 rijkas, 7000 almmudagás ja 10.000 journalista. Jagen 2019 la Vuonarijkka oadtjum rållav guosserijkkan girjjemæssuj Frankfurtan, mij buktá jut Vuodna bæssá girjálasjvuodas ja kultuvras girjjemæsson vuosádallat. Dan aktijvuodan la sierra guossepaviljoaŋŋa gånnå bivddimdum tjálle Vuonas oadjtu sajev iehtjasa tjállemav vuosedittjat. Moadda sáme tjálle li guossepaviljoaŋŋaj bivddidum, ja SGS la gatjádaládum jus sihti ietjá ásadusájda oassálasstet girjjemæsso aktijvuodan. Sámedikkeráde l juollodam 166 000 kråvnå doarjjan SGS:aj girjjemæssuj oassálastátjit. – Ájnas la sáme tjállijda bessat oassálasstet dakkir stuorra rijkajgasskasasj girjálasjvuodaariednáj, ållagasj gå Vuodna dán jage la guosserijkkan. Dát buktá stuorra máhttelisvuodav sáme tjállijt ja sáme girjálasjvuodav gaskostittjat, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen. Sámedikkeráde Henrik Olsen la girjjemæsson gålgådismáno 13. - 17. biejvij ja oassálasstá duola dagu rahpamseremonijjaj dijstagá gålgådismáno 15. biejve. Sámedikkeráde l aj dårjav juollodam sáme dåjmadiddje- ja avijssasæbrráj (SÁLAS) 200 000 kråvnnåj. SÁLAS la aktisasjbargon NORLA:jn, mij organisieri Vuona oassálasstemav Frankfurtan 2019, nannim vaj sáme girje ja girjjetjálle åvdåstuhteduvvi. Girjjemæsso aktijvuodan galggi muhtem sáme girje ieŋŋilsgiellaj jårggåluvvat nav gåhtjodum gæhttjalimjårggålussan tjalmostahtátjit sáme girjálasjvuodav globála låhkkijda. – Sáme girjálasjvuohta l oassen Vuona girjálasjvuodaárbes. Dát vaddá sierra máhttelisvuodav gaskostittjat ja tjalmostahtátjit sáme girjálasjvuodav ja sebrudakdágástallamav ålles væráldij, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen. Juollodum la aj dårjav 23 000 kråvnnåj avta sáme almmudahkaj mij ij la tjanádum SÁLAS:ij, Susanne Hættaj, bessat vuolgátjit. Olsena mielas la ájnas sáme almmudagájda bessat oassálasstet dárbulasj gievrrudagájn dakkir stuorra rijkajgasskasasj girjálasjvuodaariednáj. – Dát vaddá stuorra tjalmostahttemmáhttelisvuodav sáme girjálasjvuohtaj ja dassta hármmat ávvudaláv, javllá Sámedikkerádeen. Sáme girjálasjvuohta ja kultuvrra sjaddi vuojnnusin moatte láhkáj ålles girjjemæsson. Sámedikkeráde l aj doarjjum Beaivváš sáme nasjonalteater 150 000 kråvnåj. Sij galggi girjjemæssuj mannat vuosádusájn Johan Turi birra, ja dav galggi moaddi dav vahkov vuosádallat. – Hiebalasj vuosádusájn manni, gå Johan Turi aneduvvá vuostasj sáme girjjetjállen girjijnis , mij 1910 almoduváj. Ávvudaláv vuosádusáv Frankfurt gehtjatjit. Geldulasj sjaddá Frankfurtaj vuolgget tjuovutjit mijá tjiehpes dájdda- ja kulturbarggijt ja gehtjatjit man láhkáj dát máhttá liehket låpptimin sáme girjálasjvuodav stuoráp márnánijda, låhpat sámedikkeráde Henrik Olsen. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Henrik Olsenijn telefåvnån: +47 907 75 219 ja/jali henrik.olsen@samediggi.no Rabás åhtsåmmierre. Doarjjaårniga mihttomierre: Juojgaj ja sáme musihka tjalmostahttem ja gaskostibme sisriikkas ja ålggorijkan, aj sáme musihka sihke árbbedábálasj ja ådå vuogijn Vuonan registrieridum ålggorijkak vidnudagájda (VRÅ) ij doarjja vatteduvá. Suohkanijn ja stáhtaásadusájn ælla riektá dårjav oadtjot. Tjuovvovasj dåjmajda máhttá dårjav åhtsåt: Gájbbádus åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj: Merustallamnjuolgadusá: Turnemannodoarjja: Ienemus doarjja turnemanojda la 50 000 kråvnå. Doarjja gåbttjå dakkir gålojt ma luondulattjat turnemannogålojda gulluji, dánna aj: Sáme musihkkárij rijkajgasskasasj promotierimij: Ienemus doarjja rijkajgasskasasj promotierimij la 50 000 kråvnå. Doarjja gåbttjå dakkir gålojt ma luondulattjat turnemannogålojda gulluji, dánna aj: Musihkkavideo: Ienemus doarjja l 50 000 kråvnå rádjáj Giehtadallamájgge: Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmussaj vuorddet 3 máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum, gehtja háldadimlága § 11. Båddåsasj diedádus háldadimássjijn sáddiduvvá maŋemusát máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum. Guládallamdiedo: Elektråvnålasj åhtsåmsjiebmá Rabás åhtsåmmierre. Doarjjaårniga mihttomierre: Vuonan registrieridum ålggorijkak vidnudagá (VRÅ) e dårjav oattjo. Institusjåvnå njuolgga dårjav Sámedikke budsjehta baktu oadtju, e dårjav oattjo. Dårjav máhttá tjuovvovasj dåjmajda åhtsåt: Gájbbádus åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj: Merustallamnjuolgadusá: Doarjja ij vatteduvá: Giehtadallamájgge: Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmussaj vuorddet 3 máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum, gehtja háldadimlága § 11. Båddåsasj diedádus háldadimássjijn sáddiduvvá maŋemusát máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum. Guládallamdiedo: Elektråvnålasj åhtsåmsjiebmá Sámedigge dårjav vaddá dábálasj ja sierralágásj hiebadum oahpponævojda vuodoåhpadussaj. Gut máhttá dårjav oadtjot: Almmudagá, vidnudagá ja priváhta ásadu´sá ja ietjá birrasa. Vidnudagá, institusjåvnå ja organisasjåvnå ma dårjav oadtju, galggi liehket tjáledum Vuona Avtadakregisstarin. Masi máhttá dårjav oadtjot: Ådå åvddånibmáj, buohtalasj almodimijda, ådåsit dieddelibmáj, gárves oahpponævojt ådåstuhttemij, lasse åsijda jali oahpponævoj/ oahpporájdoj gárvedibmáj. Man ållo dårjav máhttá oadtjot: Gitta 100 % dårjav oahpponævoj åvddånahttemij ja buvtadibmáj. Sámedigge jahkásattjat iesjgeŋga fágaj ja klássaj vuorodimij gaskan mierret. Jus dårja åtsåduvvi prosjevtajda jahkásasj vuorodimij ålggola, viertti argumentajt ja duodastusájt dárbbuj buktet. Oahpponævoj máttasámegiellaj: Oahpponævoj julevsámegiellaj: Oahpponævoj nuorttasámegiellaj: Sierralágásj hiebadum oahpponævo nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj dábálasj hiebadibmáj lassen: Sáme goabdes máhttá máhtsaduvvat Dåbdos Bindala goabdes la akta moattes histåvrålasj kultuvrragávnijs ma galg... Lågå ienebuv Musihkkajuollodime Sámedikkes Sámediggeráde le juollodam 2,3 mill kråvnå musihkkaalmodimijda jagen 2014. D... Lågå ienebuv Vuodnaguollimnammadus nammaduvvam / Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget Finnmárko, Tråmså ja Nordlánda fylkkasuohkana ja Sámedigge nammadin uddni sijáj ájrrasijt Vuodnaguollimnammadusán. - Mij lip oalle dudálattja Vuodnaguollimnammadusá ájrasjuogojn. Dav ájrasjuogov lip oadtjum moatte árvvalusá ja buorre aktisasjbargo baktu gaskanimme, javlli Finnmárko fylkkasuohkanoajvve Runar Sjåstad, Tråmså fylka rádeájras Line Miriam Sandberg, Nordlánda fylka rádeájras Arve Knutsen ja Sámedikke rádeájras Silje Muotka. Vuodnaguollimnammadus galggá nannit vuodnaguollimij háldadusáv sierra dettujn sáme dábijda. Dat galggá barggat ássjij nåv gå guollimhiebadimij, dåjmaj majna merragádde- ja vuodnaguollimijt nannit, vuodnarájájt biedjat aktan játtij duoddemierij stuorrudagájt ja juohkemijt rabás juohkusin. - Vuodnaguollimnammadusá ájrrasa ájrasti guhtik aktu ja tjoahkkáj buorre ja ájnas máhttudagájt mij gullu guollimijda, háldadimijda ja sebrudahkaj. Dan diehti le miján åssko Vuodnaguollimnammadus ájnas láhkáj viehket merragádde- ja vuodnaguollimijt positijvva åvddånibmáj nuorttan javlli Sjåstad, Sandberg, Knutsen ja Muotka maŋemusát.. Vuodnaguollimnammadusá ájrrasa nammaduvvi gitta guovte jahkáj ájgen ja sij válljiji ietja ietjasa jådediddjev. Guollimdirektoráhta Finnmárko guovllokontåvrån li tjálledåjma. Guládallamdiedo: Nammaduvvam: Lijggeájras Finnmárko fylkkasuohkanis Tråmså fylkkasuohkanis Nordlánda fylkkasuohkanis Sámedikkes Diedá gus avtak gut la barggam sámegielav nannitjit, åvddånahtátjit ja bisodittjat? Dálla le muddo oajvvadusájt Sámedikke giellaarvusmahttembálkkáj 2017 oajvvadittjat. Juohkka nælját jage Sámedigge giellaarvusmahttembálkáv juohká ájnegis ulmutjij jali vidnudahkaj, prosjæktaj jali organisasjåvnnåj gut/mij ednagit la barggam sámegielav nannimin, åvddånahttemin jali bisodime. Bálkká le 50.000 kråvnå ja dájddadiplåvmmå. Sámedikkeráde mierret gut galggá bálkáv oadtjot. Guddnebálkká gálggiduvvá Sámedikke biehtsemáno ållestjåhkanime aktijvuodan. -Moattes sáme giela åvdås barggi, ájnegis ulmutja, organisasjåvnå ja institusjåvnå gudi/ma li dahkam, ja vilá dahki, ihkeva buorre bargov sámegielaj åvdås. Mij sámedikkeráden ávvudallap åttjudittjat ja árvustalátjit måttijt buorre oajvvadusájt, ja ávvudallap Giellaarvusmahttembálkáv gudát bále juogatjit, javllá sámedikkeráde Lars Filip Paulsen, gut sámedikkeráden la vásstálasj sámegielajs. Bálkká maŋemusát juogeduváj 2013. Dalloj tjálle, juojgge ja åhpadiddje Ánte Mihkkal Gaup/Iŋgor Ántte Ánte Mihkkal, Guovdagæjnos, dav oattjoj. Sáme giellaráde vuododij giellaarvusmahttembálkáv jagen 2000 ja bálkká vuostasj bále juogeduváj Sámedikke ållestjåhkanime basádismáno tjåhkanimen jagen 2000. Dan maŋŋela la Sámedikke giellastivrra ja sámedikkeráde bálkáv juohkám. Sámedikke giellaarvusmahttembálkká juogeduváj Æjgátjuohkusij Divtasvuonan jagen 2000, Giellajuohkusij Skániijn jagen 2001, Harry Solhaugij Gáivuonas jagen 2002 ja Sagka Stångbergij Dearnas jagen 2009. Gájka bessi oajvvadit guhtimusj luluj giellaarvusmahttembálkáv vuojttet, ja ájggemierre oajvvadusájt sádditjit la vuoratjismáno 30.biejve. Oajvvadusá sáddiduvvi samediggi@samediggi.no . Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Ålolágásj kultuvrraiellem nanni sáme aktavuodav ja ietjas ruohtsajt, ja la viehkken viesso bájkálasj sebrudahkaj gånnå ulmutja sihti årrot. Kultuvrradåjma li dan diehti ájnnasa sáme sebrudagán, ja aj årromij. Sáme kultuvrrabarggo la oasen gárvedit gullevasjvuodav, soapptsomav ja viessomboanndudagáv, lassen kultuvrravuododum barggosajijt. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedikke kulturpolitihkalasj oajvvebarggo le hiebadahttet sáme dájdda- ja kultuvrradåjmadibmáj ja daj åvddånahttemij. Sáme sebrudak le vilá sebrudakásadimájgen, gånnå vuodooase kultuvran ja gielan li vuoroduvvam ja vilá vierttiji vuoroduvvat. Dát rávkká nanos rahtjamav sáme sebrudagás iesj, sáme institusjåvnåjs, Sámedikkes ja stáhta oajválattjajs. Sámedigge vuojnná ietjas åvdåsvásstádussan várajda válldet ja åvddånahttet dajt álgadimijt ja dåjmajt ma li sáme sebrudagán ja liehket ájnnasamos premissavadde dán prosessan. Stáhta oajválattjajn le huoman bajemus åvdåsvásstádus hiebadahttet vaj sáme sebrudahka iesj oadtju máhttelisvuodav ietjas sebrudakásadimev åvddånahttet. Guovlo ja bájkálasj oajválattjajn le aj åvdåsvásstádus oassálasstet aktisasj åvddånahttemin sáme kultuvras, kulturiellemis ja sáme institusjåvnåjs. Sámedigge barggá vaj juohkkahattjan galggá liehket máhttelisvuohta muossádit sáme dájdav ja kultuvrav. Mij lip mihá ietjama histåvrås, kultuvrraárbes ja dájdas ja kultuvras. Sihtap hiebadahttet viesso ja valjes dájdda- ja kulturiellemij buorre kvalitehtajn mij hábbmiduvvá, dagáduvá, åvddånbuvteduvvá ja muossáduvvá ja mij le sadjihin juohkkahattjajda. Sáme dájddára ja kulturdåjmadiddje galggi máhttet viessot ietjas dåjmas. Sáme institusjåvnå li mijá ájnnasamos arena åvddånbuvtátjit sáme dájdav ja kultuvrav. Da vaddi kulturbarggosajijt sáme sebrudagán ja li ájnas oassálasste sáme dájda ja kultuvra åvddånahttemin. Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Sáme álmmugin galggá liehket gájbbeduvvam diehto, máhtudahka ja tjehpudahka sáme sebrudagáv åvddånahtátjit. Dát sihtá javllat sámijn li almma rievtesvuoda åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan. Dát vaddá sáme mánájda ja nuorajda nanos iesjdåbdov ja tjadnusit sáme giellaj ja kultuvrraj. Gájkka alep åhpadusá ja dutkama galggi sáme vuojnov bærrájgåhtset. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedigge barggá moatte láhkáj dájt ulmijt jåvsåtjit. Miján le aktisasjbarggo guovdásj oajválattjaj ja diedojt juohkep ja bagádallap sámeåhpadusá birra. Mij ruhtadoarjjagijt ja stipendajt juollodip, oahpponævvobuvtadimev háldadip, oahppoplánajt dahkap ja vuodoåhpadusá alep åhpadusá ja dutkama ålgoldisævtojt nannip. Åhpaduslága 6 kapihttalin li mærrádusá ma gulluji sáme åhpadussaj vuodoskåvlån (§ 6-2) ja joarkkaskåvlån (§ 6-3). Nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiella. Ájnegis oahppen le danen láhkamierredum ájnegis rievtesvuohta sámegiella fága åhpadussaj mánáj-, nuoraj ja joarkkaskåvlån, berustahtek gånnå rijkan årru. Oahppe iesj vállji makkár sámegielav sihtá oahppat. Åhpaduslága § 6-2 milta le oahppijn vuodoskåvlå álldarin gudi årru sáme guovlojn rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj. Dát sihtá javllat oahppijn le rievtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ietjá fágajn aj, jut åhpadus sámegiellaj galggá. Háldadusguovlo ålggolin le sámijn rievtesvuohta sámegiellaj åhpadusáv oadtjot jus binnemusát 10 oahppe dáv sihti, ja nav guhkev gå dá juohkusijn li 6 oahppe. Suohkan máhttá biedjat åhpadusáv avta jali moatte skåvllåj suohkanin. Suohkana li da ma mierredi makkár skåvlåjn dákkár fálaldagá máhtti liehket. Skåvllåæjgádin le badjásasj åvdåsvásstádus vaj oahppij rievtesvuoda sáme åhpadussaj dievdeduvvi. Åhpaduslága § 6-3 sisadno le joarkkaskåvlå åhpadus. Sáme oahppijn le ájnegis rievtesvuoda åhpadussaj sámegielan joarkkaskåvlån. Joarkkaskåvlå åhpadussaj máhttá departemænnta vaddet láhkatjállusijt jut muhtem skåvlå galggi fállat åhpadusáv sámegielan jali sámegiellaj, ja sierra fágajn. Åhpaduslága § 7-1 láhkatjállusa milta le oahppijn rievtesvuohta sierra åhpadimvuogijda nav guhkás jus skåvlå ietjas åhpadiddje e máhte dáv vaddet. Dábegis láhkáj de sihtá dát sierra åhpadimvuohke javllat guhkásåhpadus, intensijva åhpadus jali læjrraskåvlå åhpadus. Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå åbbå Vuonan li åhpaduslága § 6-4 milta biejadallam åhpadusáv sámeálmmuga, sáme gielaj, kultuvra ja sebrudakiellema birra vattátjit. Oahppijn friddjaskåvlåjn ælla makkárak rievtesvuoda sámegiela åhpadussaj. Sáme oahppe friddjaskåvlåjn hæhttuji sierra sámegiela åhpadusáv åhtsåt. Skåvlå ietjas duogen le jus sáme åhpadusáv fálli ietjasa oahppijda. Sámedikken li niellja stuoves aktisasjtjåhkanime Máhttodepartementajn jahkáj ma guoskadalli mánájgárddáj, vuodoåhpadussaj ja alep åhpadussaj. Sámedigge mierret, Máhttodepartementa ævtoj sissŋelin, oahppoplánajt sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlåjda ja duodjefáhkaj, boatsojsujttofáhkaj ja sierra sáme fágajda joarkkaåhpadusájn. Oahppoplánaj njuolgadustjállaga §2-3 ja §3-4 baktu biejaduvvá sámij birra, ja sijá giela ja sebrudakiellema birra åhpaduvvat duon dán fágaj baktu. Máhtto- ja åhpadusdepartementa ævtoj sissŋelin le Sámedikken fábmudahka njuolgadustjállagijt aktan sisanojn vaddet dákkár åhpadibmáj. Sámedigge galggá konsulteriduvvat juohkka åhpadusássjij ma sámij berustimijda guosski. Mij lip tjoaggám gåvåjt, girjijt, filmajt, jienajt, oahppamnævojt ja digitála ressursajt mij giehpet bargov dunji sáme åhpadiddjen. Máhta aj gávnnat artihkkalijt sáme ássjij birra ja pedagogalasj bagádallamijt. Sámegielaj dilev kárttiji / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget E gávnu buorre lågo galles sáhkadi, låhki jali dádjadi dajt gålmåjt almulasj sámegielajt Vuonan uddni. Dáj biejvij sáddiduvvi gatjálvissjiemá påsta baktu 5.000 tjuoldedum ulmutjijda gudi li Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledum kárttimdiehti sámegielaj dilev ájnegis ulmutjij gaskan sáme álmmugin. - Sámedigge doajvvu ulmutja guoradallamij oassálassti ja gatjálvissjiemáv vásstedi váj gielaj dille tjielggá ja navti máhttet dåjmaj jåhtuj biedjat ma gielladilev buoredi iesjguhtik guovlon, javllá sámediggeráde Ellinor Marita Jåma. Mijá gålmmå almulasj sámegiela nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella gulluji iesjguhtik guovlon, ja dárbahip diedojt sámegielaj ano birra lándav miehtáj. Sámedikke, Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa ja Máhttodepartementa åvdås tjadádi dutkamásadusá Nordlandsforskning ja Norut Alta dálla nasjonála sáme giellaguoradallamav. Prosjæktajådediddje Karl Jan Solstad Nordlandsforskningin hasot gájkajt gudi dákkir sjiemáv oadtju, vásstedit, sjiemáv besa vásstedit divna gålmmå sámegielajda jali dárogiellaj. Máhtá juogu de sjiemáv dievddet ja påsta baktu sáddit jali nehta baktu vásstedit. Sámegielaj guoradallam galggá guoradallat makta nuorttasámegiella-, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella aneduvvi. Bargguj gullu duola dagu guoradallat galles sámegielav iesjgudik dásen bukti, makta sámegiella aneduvvá, makkár gielav æjgáda mánájdisá válljiji ja galles sihti sámegielav oahppat. Dav majt oadtjop dán gatjádallamåtsådime baktu diehtet, le ájnas boahtteájge sáme giellapolitihka hábbmima gáktuj ja dåjmaj jåhtuj biedjama gáktuj ma galggi sámegielajt bisodit ja åvddånahttet. Båhtusa båhti 2012 vuoratjismáno. Båhtusa galggi liehket vuodon sáme giellapolitihkkaj juohkka dásen sebrudagán, stáhta, guovlo ja suohkanij dásen. - Guoradallam sjaddá viehka ájnas vædtsagin Sámedikke giellabargo gáktuj åvddålijguovlluj. Båhtusa galggi hábbmit ja jåhtuj biedjat dåjmajt ma galggi sámegielajt bisodit ja åvddånahttet. Ja båhtusa li aj ávkken gå galggap Sámedikke diedádusáv dahkat sámegielaj vuoksjuj, tjielggi Jåma. Ienep diedo: Sámediggeráde Ellinor Marita Jåma, tlf. 916 13 460 Prosjæktajådediddje Karl Jan Solstad, Nordlandsforskning, tlf. 75 51 70 21 Riektárijdo ma badjáni maŋŋel gå Finnmárkokommisjåvnnå le tjielgadam guovlov galggi sierra duobmoståvlå åvddåj låggŋiduvvat, gåhtjodum miehttseduobmoståvllån. Ráddidus miehttseduobmoståvlåv nammat maŋŋel gå le Sámedikkijn rádádallam, ja danna le jådediddje ja duodden niellja stuoves ájrrasa ja guokta sadjásattja. Finnmárkolága milta le kommisjåvnnå ásaduvvam, nav gåhtjodum Finnmárkokommisjåvnnå, mij galggá åmastim- ja adnemriektájt dajda ednamijda majt Finnmárkoåbmudahka háldat. Finnmárkokommisjåvnå doajmma li sierra njuolgadustjállaga milta. Áttjak lip ávvudallam 100-jage ávvudimev vuostasj sáme tjåhkanimes Tråanten (Roandemin). Guovvamáno 6.biejve 1917 álgij vuostasj vuostasj sáme rijkatjåhkanibme, álgadum ællosámenissunis Elsa Laula Renberg. Ávvudimvahkon dálla 2017 lidjin ållo daj sæmmi ássje ássjelistan jur gåktu lij 1917. Aktisasjbarggokonferánsan boatsojsujttoæládussaj areállahásstalusá ja ilá stuorra urudisnággo dágástaláduvvin. Dágástallamin tjielggasit åvddån bådij, almmavuohta ij la sæmmi boatsojæládusá vuojnos gå oajválattjaj vuojnos. Danen midja dálla hæhttup, maŋŋela dan sierralágásj tjáppa ávvudimes Tråanten, duodaj dágástallat makkir ….. ma hæhttuji sajenisá jus boatsojsujtto galggá rávas æládussan adjáj boahtteájge liehket. Ájnas le gæhttjat åvddålijguovlluj – mij galggap dáppe liehket 100 jage duogen ja mij galggap ællosujton barggat 100 jage duogen. Sámediggáj la ájnas barggat vaj boatsojsujton li buorre rámmaævto vuododum boatsojsujto sierralágásjvuoda nanna kultuvralasj sáme æládussan. Dát buktá jut boahtteájge tjoavddusa – da ma galggi 100 jage tjuodtjelij guovlluj bissot – galggi åvddånahteduvvat boatsojsujto vuodon. Sáme boatsojsujtto la guhka histåvrrå nuorttaguovlojn. Boatsojsujtto le æládussan sjaddam aktijvuodan boahttsujn, ulmutjijn ja dan ednamijn majt adná. Æládus le vuododum gájkbelak luohkkoávkástallamis tjierre arktalasj ednamin. Dálásj ájge le boatsojæládus ihkeva ájnas sáme kultuvrraj, giellaj ja sebrudakiellemij. Boatsojsujton li sierralágásj buktaga majt fálli, bierggobuvtadiddjen ja mannoæládusoassálassten. Ållo máhttelisvuoda li lasedam árvvoháhkuhibmáj. Valla ávvudimjagen 2017 álu boatsojæládus gåvviduvvá æládussan mij ij gudik goassak máhte ietjas berustimijt bærrájgåhtset. Stáhtta hæhttu dåmadit vaj boatsojæládus ietjas vuosstáj várjjaluvvá. Boatsojlåhko hiebaduvvá ja dárkestuvvá. Sæmmi ájge vuordeduvvá boatsojsujtto aktelattjat galggá mæhtjánit stuorsebrudagá berustimij åvdås, ja ij liehket åvddånimhieredussan industrialisierimsjålledimen nuorttaguovlon. Stáhta boatsojæláduspolitihkka la mælggadav læhkám vuododum dan nanna, boatsojæládusán lij loahpe guovlov adnet, ja de hæhttuj mæhtjánit ednambargo berustimijs ja stuorsebrudagá biggimdárbojs. Jus ga boatsojæládus maŋenagi le stuoráp riektásuodjalimev oadtjum, de moaddi hæhttum guohtomednamij iehtjádijda vaddet. Ållagasj le oarjjelsáme boatsojæládus boadádallam energijja- ja industrijjabiggimijda. Nubbe dåbddomærkka stáhta boatsojæládusá politihkan vuojnnet le regulerim- ja dárkestimdárbbo, gånnå politihkkára mælggat ájgev sierraláhkáj li berustam ællosujtárij boatsojlågojs. Ållagasj 80-lågo rájes li boatsojlåhko guovlojn Finnmárkon anedum gássjelisvuohtan ja dav lågov dárkestit li dat rájes stivrrim ednagav boatsojpolitihkan. Ållo boatsojsujttoåtsådiddje li tsuojgodam, aktelasj dåbddomærkka Vuona boatsojæládusháldadimen la mælggadav læhkám vádnu dádjadus sáme doajmmajådedimes ja máhtudakvuodos. Boatsojæládus ij la háldaduvvam sierralágásjvuodas milta vuododum miehtseluohkoj nanna ja hiebadam dan milta, vuododum sáme kultuvra nanna, valla gehtjadum variánntan ednambargos. Dát la buktám slájvvim sisŋeldis regulierimdåjmajt majt boatsojsujtto dábij milta la adnám, duola dagu álgadum aktisasj guohtomednama ja sijda/konsesjåvnå ma vat li buktám lasedam gilpustallama guohtomednama nanna ja posisjonierim boatsojlågoj. Imálasj le gå ij la sæmmi berustibme oajválattjajs tjielggitjit rievtesvuodajt guohtomednamijda ma li vuodon boatsojlågov mierredittjat. Ådå boatsojæládusláhka mierreduváj 2007, maŋŋela dárkkelis åvddåbargos massta ælloniehke aj oassálasstin. Tjielgga ulmijn lasedam priváhta autonomijjajn boatsojæládussaj, maŋŋela moadda jage gånnå almulasjvuohta ålov li stivrrim, lidjin ållo vuorddemusá. Oajválattjaj bieles vuorddin dávk boatsojæládus iesj tjoavddin dajt gássjelisvuodajt ma lidjin ihtam ja majt iehtja ællim nahkam tjoavddet? Lågev jage maŋŋela vuojnnet, vuorddemusá ælla ållidum. Oajválattjaj mielas sisŋeldis iesjrádálasjvuohta ij dåjma, æládusá mielas ælla siján vædtsaga stivrritjit. Åtsådibme ja Rijkadárkastusá diedádus jages 2012 vuosádalli boasto almulasj háldadibmáj guhka ájgev. Diedádus mij almoduváj javllamáno 2016 hásstalusáj birra boatsojæládusá iesjstivrrimij vuoset jut nav gåktu dille lij dalloj gå láhka bådij, lij låsså barggo boatsojæládussaj åvdåsvásstádusáv válldet sadjásis åttjudit sisŋeldis njuolgadusájt tjanádum guohtomrievtesvuodajda ja boatsojlåhkuj æládusán bájnnim jergalasj hiebadahttemis ja gilpustallamis. Faktåvrå ma galgalulun viehkedit sisŋeldis iesjstivrrimij mij luluj vuorbástuvvat, ællim nappu sajenisá. Dav buohttitjit lip mij maŋemus jagijt vuojnnám gå stáhta oajválattja maŋenagi boatsojæláduslágan rievddat ja boatsojæládusáv háldadimen. Dát dagáduvvá váni gehtjastak juohkka rievddadimev åbbålasj perspektijvan, nav gåktu Sámedigge moaddi la sihtam. Dárbbo le åbbålasj guoradallamij ja strategijaj jåvsådittjat ulmmáj guoddelis boatsojæládussaj. Luondulasj le álgget árvustallamin 2007-lága doajmmajbiedjamijn ja dan vájkkudusáj, ja gehtjadit dárbojt lágav rievddadittjat dan aktijvuodan. Boatsojæláduspolitihkan li moadda buojkulvisá gå ælloniehkij jiena e jåvsåda ja mærrádusá dagáduvvi ælloniehkij ietjasa åjvij badjel. Sámedikken ja boatsojæládusán galgalulun oalle vájkkudimfábmo, ja oajválattja hæhttu gulldalit makkir tjoavddusa dal åvddåj biejaduvvi. Mærrádusá ja prosessa ma li dárbulattja rávas boatsojæládussaj guhkesájggásasj perspektijvan viertti legitimitehtav ællobargon ja sáme sebrudagán adnet. Muv miela milta ællosáme ja sáme oassálasstem la vuodon buorre tjoavddusijt gávnatjit dálásj ájge hásstalusájn boatsojæládusán. Dakkir oassálasstem le vuogas tjoavdos aktisasj luohkojt háldadittjat væráldav miehtáj, ja dat luluj aj mávsulasj boatsojæládussaj. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo ja ietjá Sámedikkeráde ájrrasa li gasskanisá tjielggim ja juohkám politihkalasj åvdåsvásstádussuorgijt. Dánna vuojná guhtimus rádesebrulattjan la åvdåsvásstádus makkir politihkalasj suorges. Aili Keskitalo : Riektá Sáme ja rijkajgasskasasj aktisasjbarggo Dássádus Nuorajpolitihkka Henrik Olsen : Kultuvra Duohtavuodakommisjåvnnå ja såbadus Sámedikke budsjæhtta, ruhtalåhko ja jahkediedádus Girkkoássje Sáme statistihkka Silje Karine Muotka : Minerála ja FeFo Æládus Areála, birás ja dálkádahka Energijja Region- ja stádapolitihkka Boatsojæládus Mikkel Eskil Mikkelsen: Bajássjaddam, oahppo ja åtsådibme Giella Hans Ole Eira : Urudisá Duodje Árbedábálasj máhtto Kulturmujto ja tsiekkadussuodjalibme Sámedikke vuorrasijráde Varresvuohta ja sosiála Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Álggoálmmuga væráldav miehtáj viessu viehka moattelágásj iellemdilen ma álu li viehka gássjelisá. Rijkajgasskasasj mierredibme stáhtaj álggoálmmugij giehtadallam ja avtastallam le viehka ájnas værálda álggoálmmugijda. Dát dan diehti váj galggi álggoálmmugin dåhkkiduvvat ja aj váj stáhta ietjasa politihka hábbmidahttijn álggoálmmugij sierralágásj sajev ja berustimijt álmmugin vieledi. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedikken li muhtem prinsihpalasj vuojno ja berustime ma rijkajgasskasasj æjvvalimsajijn åvdeduvvi ja bælostuvvi. Ájnas le jut álggoálmmukdimensjåvnnå nasjonála ja rijkajgasskasasj aktijvuodajn várajda váldeduvvá, ja ássje ma álggoálmmugijda li ájnnasa åvdeduvvi sihka rijka- ja rijkajgasskasasj dásen. Álggoálmmukjuohkusij viessom ja årrom le vuododuvvam åvddånahttema nanna ja gåktu åvddånahttem bájkálasj, rijka ja rijkajgasskasasj dásen sajájdahteduvvá. Massjkisvuohta ja nuppástuhttem, iemelágásjvuohta ja ådåstuhttem li ájnas moallánagá gåktu ihttásj álggoálmmuksebrudagájt sihtap hábbmit. Muhtem álggoálmmukjuohkusijda le ådåájggásasj aktijvuoda hábbmim læhkám luondulasj, madi iehtjádijda li sebrudakrievddama buktám hásstalusájt majt ij máhte tjoavddet ja dåbddo e ådå ájgijn nagáda. Moaddása e besa oasev válldet boandásvuoda lassánimes, duola dagu li tjielgas aktijvuoda hæjosvuoda ja álggoálmmugij gaskan. Ja moaddása li abmasa sjaddam dan ådåájggásasj teknologijasebrudahka mij le maŋemus lågij jagij åvddånam. Sámij kultuvralasj mobiliserim, mij ådå fámoj 1960-lågo rájes álgij, buvtij dárbov dáv rahtjamav kultuvralasj bierggima ja åvddånime hárráj rijkajgasskasasj dássáj låggŋit. Sámeássje ienebut ja ienebut álggoálmmukássjen sjaddin. Sáme organisasjåvnå 1970-lågos dåjmalattjat barggin dan vuoksjuj váj galggin rijkajgasskasasj álggoálmmukbargguj sæbrrat duola dagu Álggoálmmugij væraltráde (WCIP) ásadime baktu jagen 1975. Maŋŋela li álggoálmmuga barggam ILO-konvensjåvnåjn nr. 169, álggoálmmuktjuottjodusájn ja dynámalasj åvddånahttemijn FN-konvensjåvnåjn sivijla ja politihkalasj riektáj gáktuj 1966 jages. Rijkajgasskasasj álggoálmmukbarggo ja sámij oassálasstem dasi, le njuolgga sámij dilev vájkkudam. Dát viehka tjielggasit åvddån bådij prosessan man boados lij Finnmárkkoláhka jagen 2005. Sihke ILO, AN:a tjærddavieledimkomitea, AN:a álggoálmmugij almasjriektádile sierrarapportøra ja rijkajgasskasasj álmmukriektáássjedåbddij javllamusá lidjin ájnnasa gå sámij riektá da vierdev finnmárkolága baktu dåhkkiduvvin. Rijkajgasskasasj barggo guosská duola dagu nasjonála ja rijkajgasskasasj aktijvuoda dagu AN, Sáme parlamentáralasj ráde, Barentsaktisasjbarggo, Arktalasj aktisasjbarggo, nuorttarijkaj aktisasjbarggo Interreg ja nuorttalasj dimensjåvnnå (EU). Sámedikke kultur- ja valástallamstipænnda galggá måvtåstuhttet sáme nuorajt sebratjit dájddaj, kultuvrraj ja valástallamij. Niellja stipenda 25 000 kråvnnåj juogaduvvi. Stipænnda manná aktugasj ulmutjij goappásj sjierves. Sij gudi stipendav oadtju galggi liehket 16 ja 25 jage gaskan dan jage gå stipennda juogaduvvá. Åhtsåmájggemierre kultur- ja valástallamstipænndaj nuorajda la gålgådismáno 15. biejve 2019. Åhtsmusá sáddidum dán biejve maŋŋela e giehtadaláduvá. HUOM! Jus åhttse la nuorap gå 18 jage, hæhttu åhtsåmus åvdåstiddje ID-pårtå baktu sáddiduvvat. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo oassálastij bierjjedagá njunjostjåhkanimes nuorttalap æládusåvddånahttema ja máhtudagáj birra, masi stáhtaministar Erna Solberg lij bivddim. – Lågo vuosedi buoragit nuorttan manná, valla diehtep barggosadjeåvddånahttem ij la sæmmi buorre árbbedábálasj sáme årromguovlojn. Sámedikkepresidænnta sihtá rudálasj åvddånahttem Nuortta-Vuonan adjáj galggá sáme álmmugij ávkken sjaddat, ållagasj árbbedábálasj sáme årromguovlojn. – Dát la muv mielas sáhka árvoj birra, sáme guovlo galggi sæmmi åvddånahttem gå ietján rijkan, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Keskitalo tsuojgot juhti sáme dábij milta li tjiehpe ietjasa hiebadahtátjit, ja suv mielas árbbedábálasj sáme æládusá hæhttuji gárvvánit boahtteájgev duostutjit sæmmi buohta gå ietjá æládusá. – Ájnas la formálla máhtudagáv árbbedábálasj æládusájn åttjudit, duola dagu boatsojæládusán, ja adjáj ådå máhtudagáv ådå teknologijjav ja ådå æládussuorgijt anátjit, duola dagu biebmojt buvtadittjat, biebmojt gárvedittjat ja muossádimijda tjanádum biebbmuj. Sáme guovlon la vuodoæládusá nannusa ja edna biebbmo buvtaduvvi ma máhtti ájn ienebut åvddånahteduvvat. Keskitalo vuoset aj dasi, mannoæládusán ja sjuggelis æládusájn la åvddånimájgge. Turista alep åhpadusájn ja rudáj sihti oalle sáme kultuvrav muossádit, valla gatjálvis la gåktu galggá sáme kultuvrav vuobddet váni biejstek. – Mij dárbahip åhpadusáv ja diedulasjvuodav álggoálmmukturisma suorgen. Mielastam sidáv etalasj njuolgadusájt, mærkkagálvvoårnigav/vidnudagájt sertifisierit ja åhpadusáv dán suorgen. Mij dárbahip stuoráp nasjåvnålasj prográmmav dasi. Dát luluj sáme kultuvrav åvddånahttet ja aj rijkajgasskasasj gilpostimfámov buktet, jáhkká Keskitalo. Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen ávvus gå ráddidusbelludagá ja RáB li guorrasam tjårggit skihppijsujttáråhpadusáv sámegiellaj, ja gå la juollodam rudájt 25 oahpposadjáj. Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen la ihkeva ávon bargos mij la dagádum jåhtuj åttjudittjat sáme skihppijsujttáråhpav dálla vuojnnet båhtusijt buktá. – Dát la stuorra låpptim sáme sebrudahkaj, javllá Mikkelsen. Sáme skihppijsujttároahppo l aktisasjbarggo UiT Vuona arktalasj universitiehta ja Sáme allaskåvlå gaskan, ja masi li gárvedum 25 oasseájggeoahpposaje. Duodden oahpposajijda, ájggu ráddidusbelludagá ja Risstalasj álmmukbelludahka rudájt Sáme allaskåvllåj vaddet åhpav látjátjit. Tjoahkkáj la dát bájkoj 2 millijåvnå kråvnå jagen 2019. Mikkelsen rámmpu Sáme allaskåvlåv ja UiT Vuona arktalasj universitiehtav gå aktisattjat vuorodi sáme skihppijsujttáråhpav. – Dát la dagoj baktu vuosedit, sij sebrudakåvdåsvásstádusáv sáme sebrudagá gáktuj duodaj válldi, javllá Mikkelsen. Ságastalátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsenijn, mob. +47 917 42 161 Rabás åhtsåmmierre. Doarjjaårniga mihttomierre: Vuonan registrieridum ålggorijkak vidnudagájda (VRÅ) ij doarjja vatteduvá. Suohkanijn ja stáhtaásadusájn ælla riektá dårjav oadtjot. Tjuovvovasj dåjmajda máhttá dårjav åhtsåt: Gájbbádus åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj: Merustallamnjuolgadusá: Turnemannodoarjja: Ienemus doarjja turnemanojda la 50 000 kråvnå. Doarjja gåbttjå dakkir gålojt ma luondulattjat turnemannogålojda gulluji, dánna aj: Sáme musihkkárij rijkajgasskasasj promotierimij: Ienemus doarjja rijkajgasskasasj promotierimij la 50 000 kråvnå. Doarjja gåbttjå dakkir gålojt ma luondulattjat turnemannogålojda gulluji, dánna aj: Musihkkavideo: Ienemus doarjja l 50 000 kråvnå rádjáj Giehtadallamájgge: Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmussaj vuorddet 3 máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum, gehtja háldadimlága § 11. Båddåsasj diedádus háldadimássjijn sáddiduvvá maŋemusát máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum. Guládallamdiedo: Elektråvnålasj åhtsåmsjiebmá Sáme stuortjåhkanibme Ubbmemin / Sáme aktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Duorastagá guovvamáno 20. b tjåhkani sámediggeájrrasa Suomas, Vuonas ja Svierigis aktan sáme organisasjåvnåj åvdåstiddje Russlándas parlamentáralasj konferánssaj Ubbmemin Svierigin. Oajvvetemáj siegen majs galggi ságastuvvat li luonndoluohkoj ávkkim sáme guovlojn, aktan Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnå. Sámediggepresidentan Aili Keskitalon, guhti le aj Sáme parlamentáralasj Ráde (SPR) lijggepresidænnta, li vuorddámusá ja ávvudallá lávgga sáme aktisasjbargos. - Mij lip álmmuk nieljen rijkan ja vijddásasjvuohta rájaj rastá tjuovvu dan diehti mijáv agev. Æjvvalibme vaddá midjij máhttelisvuodav ságastallat aktisasj hásstalusájs ja ávkkit nubbe nuppij åtsådallamijt, javllá presidænnta Aili Keskitalo. Parlamentarihkkárkonferánssa ásaduvvá SPR:a stivras aktisasjbargon SPR:a dåjmadagás/Svieriga Sámedikkes. Sáme parlamentáralasj ráde Suoma, Svieriga ja Vuona Sámedikke li ásadam aktisasjbarggoorgánav, Same parlamentáralasj ráde. Ráde le institusjåvnålasj aktisasjbarggo sámedikkij gaskan ássjij ma guosski sámijt moatten rijkan jali sámijt avtan álmmugin. Dåjmadahka tjuovvu dav sámedikkev gånnå le presidænntaluohtádus. Aktijvuohta: Presidænnta Aili Keskitalo, tlf. +47 971 29 305 Sámedigge giellalåpptimbálkáv vuostasj bále juohká Sáme giellaváhko ja Rijkajgasskasasj álggoálmmukgielaj jage 2019 aktijvuodan. Oajvvada dåjmav jali organisasjåvnåv, mij vuohkasit adná ja tjalmostahttá sámegielav (-jt) bæjválasj dåjmas. Bálkká l 30.000 kråvnå ja dájddádiplåvmmå. Sámedikkeráde sebrulattja ja Sámedikke háldadus e máhte bálkáv oadtjot. Juohkkahasj bæssá oajvvadit, guhti luluj giellalåpptimbálkáv vuojttet. Tjielggi oajvvadusát ånigattjat tjálalattjat ja sáddi dav Sámediggáj ragátmáno 9. biejve åvddåla. Sámedikkeráde mierret guhti bálkáv oadtju. Bálkká vatteduvvá giellaváhko ásadime aktijvuodan gålgådismáno 24. b. Kárášjågån. Oajvvadusájt máhttá dási sáddit: samediggi@samediggi.no Guládibme: Rievddadus duodjeæládusá doajmmadoarjjagin / Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget 24. njoktje 2014 Sámedigge le sijddabællásis biedjam guládallamnotáhtav duon ja dán doarjjaårnikháme birra. Guládallamájggemierre le bårggemáno 8. biejve. Sámedigge sierra diedádusáv duoje birra buktá, ja dát la vuostasj bálle dat dáhpáduvvá. Dát dáhpáduvvá Sámedikke ållestjåhkanimen moarmesmáno 31. biejve 2017. Duodje le kulturguodde æládus mij la riek ájnas sáme gielajda, kultuvrraj ja æládusåvddånahttemij. Danen la dárbbo oaggit duojev kultuvrran ja aj æládussan. Duodje la åvvå ájnas sáme iesjdåbdduj. – Sámedikken la ulmmen åvddånahttet duojev æládussan, vaj ienebu bessi dassta viessot, javllá sámediggeráde Inger Eline Eriksen Fjellgren. Fjellgren tjielggi lasedum ruhtajådedibme iesjdagádum duojes stuoráp márnánij le guovdátjin Sámedikke vuorodimen. Dát aj buktá jut profesjonalitiehtta, sisboahto ávkká æládusán viertti laseduvvat. Jahkáj 2017 la Sámedigge tjoahkkáj vuorodam 14 millijåvnå kråvnå duodjáj. E aktak ietjá oassálasste máhte dakkir vuorodibmáj vuosedit. Jagen 2016 lij Sámedikke vuorodibme duodjáj 46% rudájs ma lidjin vuorodum æládusájda. Rudájs vuorodum jahkáj 2016 ienep gå guokta millijåvnå aneduvvin doajmmadårjajda. Juska duodjára li doajmmadårjav oadtjum, ij la ruhtajådedibme lassánam. Lågo duodjeæládusás vuosedi jut gasskamærrásasj duodjár la tjanádum doajmmadoarjjaj jus doajmma galggá jådeduvvat binná ruhtabátsujn. – Gå vájkkudimårnik Sámedikken ij dåjma, le miján politihkkárin åvdåsvásstádus hiebadittjat jali rievddadittjat vájkkudimårnigav åmastittjat sávadum vájkkudussaj. Mijá mielas ietjá doajmmadoarjjaårniga lulun buorebut duodjeæládusáv nannit, duola dagu barggostipenda, javllá sámediggeráde Inger Eline Eriksen Fjellgren. Moadda duoddára li báddnum ábnnasijda ma miehtsen gávnnuji. Hásstalussan la gå lága baktu ij la siján loahpe mæhttsáj vuodjet ábnnasijt viedtjamin, valla dárbahi sierraloabev motorjåhtulakbuorgulvisás. Dakkir dáhpe ienep bargov duodjárijda buktá, ja ij la sáme ájádusvuoge milta. – Diedon luluj riektá miehtsen vuodjet æládusaktijvuodan. M otorjåhtulakláhka hæhttu rievddaduvvat vaj duodjára dásseduvvi ietjá æládusbarggij gejn li riektá vuodjet, låhpat Fjellgren. Guládalá: Sámediggeráde Inger Eline Eriksen Fjellgren, telefåvnnå 414 58 703 Duodjesåbadus gergas / Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget Duodjesjiehtadallamij oassálasste li boahtám ájgás, ja 2015-jage såbadusán la 8,1 milijåvnå kråvnå mierre. Sámedigge ja duodjeorganisasjåvnå Sámiid Duodji ja Duojáriid ealáhussearvi li ma sjiehtadalli duoje æládussåbadusáv, ja Sámediggeráde Silje Karine Muotka le dudálasj såbadusájn. - Mån lav viehka ávon gå bådijma ájgás viehka fávdda. Ulmme le åvddånahttet duojev æládussan lassánam mávsánisvuodajn ja oasestimijn iesjdagádum duojijn. Dággu sihkarasteduvvi duodjárij ekonomalasj vidjura, subtsas Muotka. Duodjeorganisasjåvnå sihti ietja háldadit årnigav doajmmadårjajn, valla åvddål nåv sjaddá, de sihti såbadusá oassálasste merustallat båhtusijt dakkir ássjijs 1.1.2016 rájes. - Sámediggeráde vuorddá båhtusijt dát ájnas bargos, ja le ávon gå organisasjåvnå sihti åvdåsvásstádusáv válldet, javllá Muotka. - Organisasjåvnå li åtsådam viejedusáv duojes kultuvrraæládussan. Oasse såbadusas le Sámedigge ájggu álgget kultuvrraæládusprosjevtav gånnå duodje ja sámekultuvrra li guovdásj oase, hæjttá Muotka. Åhtsåmájggemierre: Rabás Buorre varresvuohta ja avtaárvvusasj varresvuohta- ja sosiáladievnastusá sáme álmmugij sæmmi dásen gå álmmugin ietján. Merustallam ja vuorodibme åhtsåmusáj gaskan: Åhtsåmusá merustaláduvvi rudálasj, márnána, teknihkalasj, sebrudakávkástallama, dájdalasj, fágalasj ja ietjá guoskavasj berustimij hárráj, duola dagu praktihkalasj tjadádahttemmáhttelisvuoda. Åhtsåmusájt merustallamin dættoduvvá fágalasj sisadno, alla fágalasj dásse ja kvalitiehtta. Vádna diededibme åvdep ássjijn dættoduvvá. Åhtsåmusájt giehtadallamin luluj Sámedigge merustallat åhttse rudálasj máhtukvuodav prosjevtav/álgadimev tjadádittjat. Sámedigge máhttá kredihttadiedojt åhttse birra viedtjat. Merustallamnjuolgadusá : Doarjja merustaláduvvá vuodustam åhtsåmusá ja prosjæktatjielggidusá vuodon, 500 000 kråvnå rádjáj Aktijvuohta mijájn / Sáme huonajsuodjalibme / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Ráfájduhtedum huodnahij æjgádijn la riektá rádijda dåjmajs ja hoajddos ja gåktu åtsålvisáv hábbmit ja ássjegiehtadallamrutijnajda. Sámedigge sihtá aj merustallat jus planeridum dåjmajda hæhttu sierraloahpe. Åtsålvis rievddadimijda ma e pládna- ja tsieggimlágas rájaduvvá njuolgga Sámediggáj giehtadallamij. Sámedigge rádjá ietjas árvvalusáv Rijkkaantikvárraj guhti låhpalattjat mierret jus sierraloahpe vatteduvvá rievddadittjat ráfájduhtedum huodnahijt jali ij. Merustallamin ja árvvalusán Rijkkaantikvárraj dahká Sámedigge árvvaladdamijt ådåájggásasj sebrudagá gájbbádusáj ja kultuvrramujttoárvo gaskan. Sierraloahpádusmærrádusan máhtti liehket gájbbádusá rievddadimij tjadádibmáj ja stuorrudahkaj. Háldadus giehtadallá juohkka ájnna sierraloahpeåtsålvisáv gev ga sierra. Aktijvuohtadiedo Bargge Same huodnahij registrerima fáhkavásstálasj: Mia De Coninck , prosjæktajådediddje, Skuolkan: 78 47 40 23 mia.de.coninck@samediggi.no Dujna ij la máhttelis mannomáksemusáv jali máksogájbbádusáv páhperhámen sáddit. Sámedigge dárbaj diedojt ma li sjiemán vaj máhttá bessamloabev vaddet, jus sierra viddnosjiehtadus ij la tjáledum. Sjiebmá jali viddnosjiehtadus sáddiduvvá duv guládallamulmutjij Sámedikken jali Ekonomijjaåssudahkaj. Diedoj milta ma åvddåj båhti viddnosjiehtadusán jali sjiebmá viddnobarggáj, Ekonomijjaåssudahka vaddá loabev portallaj bessat, ja diedov gå dujna l bessammáhttelisvuohta. Gå la doajmmam bargov Sámedikke åvdås, besa refusjåvnåv gájbbedit mannogålojs/ietjá gålojs ja ietjat máksogájbbádusájt dási tjáledit . Sisiloggim dáhpáduvvá ID-portena baktu (MinID, BankID, Buypass ID, jali Commfides e-ID). Viehkke ja bagádusá Lagáp adnembagádusájt, aktan videobagádusáj, gávna dánna . Teknihkalasj gatjálvisáj, guládalá DFØs Kundesenter , tlf. 406 34 021 Jus li gatjálvisá bargo birra jali mij dán háldadibmáj guosski, guládalá ietjat guládallamulmutjijn jali Sámedikke Ekonomijjaåssudagájn: Telefåvnnå: 784 74 000 Doajmme næhttalåhkke Ane Internet Explorer 11. Ienebuv næhttalåhkkij birra. Kulturmujto / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Sámedigge le jages 2001 læhkám háldadimfábmudahkan sáme kulturmujtoj gáktuj ålles Vuonan. Sáme kulturmujto li udnásj sáme årrombájkijn, Hedmárkos oarjján gitta Finnmárkkuj nuorttan. Åvdep ájgij lij sáme årrombájkke guhkebuj oarjás ja alás. Sáme kulturmujto aj dåppe gávnnuji. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Ma li sáme kulturmujto? Kulturmujttolágan tjielggiduvvi kulturmujto náv “gájkka bátsidisá ulmutjij dåjmajs mijá fysihkalasj birrusin, dáj vuolen saje gåsi li histåvrålasj dáhpádusá, åsko jali dábe tjanádum”. Kulturbirás le bájkke gåsi kulturmujtto gullu oassen stuoráp ja ålles aktijvuodas. Máhttá liehket ællosáme gábmá- jali låvagoahtesadje ja gárddesadje, bivddobátsidisá bivddoråkkij, vuohtjemtjiegána ja bierggovuorká, merrasáme sijdda aktan gådijn, návsstijn ja fiervváskiejájn, jali jávrre aktan ráhposuollutjijn ja værrodimsajijn. Kulturbirrusin aj máhttá liehket bájkke gåsi histåvrålasj dáhpádus, åssko jali dáhpe gullu, ja danen ij le agev duobddák mij le ulmutjis fysihkalattjat vájkkuduvvam. Kulturmujttolága baktu galggi kulturmujto ja kulturbirrusa bisoduvvat gálldon diedojda, vásádusájda ja iesjdåbdduj, ja adnoresurssan boahtteájggáj. Sáme kulturmujto li fysihkalasj duodastusá sáme årromijda ja ájnas iesjdåbddo- ja rievtesvuohtavuojnnuj. Areálpolitihka ulmme: Dåjma: Gåktu barggap dáj ássjij Sáme kulturmujto ma li 100 jage li automáhtalattjat ráfájduhtedum. Dát aj gullu tsiekkadusájda. Automáhtalattjat ráfájduhtedum kulturmujto li automáhtalattjat suodjaluvvam mij sihtá javllat suodjaluvvam divna dåjmajs mij bæjsstá jali vahágahttá, jådedime, ietjájduhttema, gåbttjåma jali hiebalgahtes biledime, dáj gaskan aj dåjmajs ma ietjájduhtti gåktu kulturmujto vuojnnu. Sámedigge hæhttu åhtsåmusáv oadtjot gå dákkár dåjma soajtti. Dábálattjat divna lágásj tsiekkadusdåjma ja dahkamuhá luondon jali automáhtalasj ráfájduhtedum vieson. Jus soajttá plánidum doajmma kulturmujtov bahtá vájkkudit, de háldadus vargga agev buktá vuosteldimev. Doajmmaæjgát máhttá de sierraloabev åhståt suodjalimmærrádusájt. Sámedigge vaddá de ássjáj Rijkaantikvárraj rádev. Rijkaantikvárra mij le sieraaloabe fábmudahka, máhttá huoman loabev vaddet doajmmaj muhtem sierra ævtoj milta. Dákkár ævto máhtti liehket dutkambállema, jali ráfájduhtedum viesov oabddit antikváralasj vuojnoj milta. Dát sihta javllat binnemus máhttelis ábnas målsoduvvá, ja da ma målsoduvvi, målsoduvvi sæmmilágásj abnnasij. Sámedikken li ietjanis sierra hoajjdoprosjevta ruhtadoarjjagijn Rijkaantikváras. Miján li aj doarjjaårniga dákkár prosjevtajda, gånnå ullmejuohkusin li ierit ietján musea ja kulturmujtoj æjgáda ja addne. Kulturmujttoláhka vaddá Sámediggáj loabev dahkat dárbulasj dåjmajt “hoajdotjit ja åvddånbuvtátjit” automáhtalasj ráfájduhtedum kulturmujtojt. Dákkár dåjma máhtti liehket luonndosjattoj hoajddo, fysihkalasj dåjma dagu galppim, kulturbálggá, ráfájduhtedum viesojt oabddit, ådåsis tsieggim ja jådedibme. Jus iehtjáda sihti hoajddo- ja åvddånbuktemdåjmajt tjadádit, hæhttu dát dáhpáduvvat kulturmujttoháldadusá avtajrádijn . Dájt maŋemus jagijt li Sámedikken læhkám moadda registrerimprosjevta Fylkesmánne vidnujs. Duogátjin le Fylkesmánne nasjonálpárkaj ja suodjalimguovloj háldadimplánaj barggo. Registrerimbargo li tjadáduvvam guovlojn ma åvdutjis li binnáv guoradaládum, dagu stuorra várreduobddágijn. Dát barggo le buktám ållo ådå registrerimijt ja lasse diedojt åvdep ájgij sáme ávkástallamav dákkár guovlojs. Láhkatjoahkke Sámedikke háldadimfábmudahka le loahpádum kulturmujttolágan ja pládna- ja tsiekkaduslágan: Kulturmujttoláhka Pládna- ja tsiekkadusláhka Guovdásj aktisasjbargge Válde aktijvuodav mijájn Sámedikke kulturmujttoháldadus le divna Sámedikke guovllokåntåvråjn ásaduvvam. Juohkka kåntåvråjn gávnnu aj fágalasj vásstediddje tsiekkadussuodjalimen. Háldadusán barggi arkeologa ja bargge gejn li sierra máhtudahka sáme kulturmujtojs ja sáme histåvrås ja gielajs. Tråmså kåntåvrrå, Olmájvákken: Oddleif Mikkelsen, tlf: +47 78 48 42 78 Nordlánda kåntåvrrå, Ájluovtan: Oarjjelsáme guovloj kåntåvrrå, Snåase: Tsie