Nåvti girkko máhttá duv doarjjot - Svenska kyrkan - Om oss Svieriga girkko sosiálalasjbargon aktijbarggá sebrudagá måttijn sosiálalasj ásadusájn, ietjá girkkoj ja jáhkkosiebrij jali ideella organisasjåvnåj. Moadda almulasj barggosaje nåv gåk universitehtan, gádjomdievnastusán, várjjofámon, kriminallasujton ja polijsan la máhttelisvuohta härrájn gávnadit. Diakona ja härrá barggi sjávovälggogisvuodan. Manádi vuorrasij ja skibáj lunna, ásadi surggojuohkusijt ja ságasti aktugattjaj viessoma ávo ja vájve birra. Sosiálalasj bargon girkko gávnat aj boastoaddnij ja sijá lagámusáj doarjotjit ja viehkedittjat. Máhttá ságastimjuohkusijt álgadit fámodum nissunijda ja ålmmåjda ja viehkedit fuolkijt hiehtevidjurijs ma vahágahtti äjgadijt ja mánájt. Muhttijn tjoaggulvisá aj máhtti vaddet ekonomalasj viehkev dárbulattjajda. Rijka moatten vuodoskåvlå alemusklássan- ja gymnásaskåvlån gávnnuji skåvllåhärrá ja diakona doarjjan oahppijda. Goappátjagá skåvllåájgen ja skåvllåájge maŋŋela oahppe máhtti sijájn aktavuodav válldet ságastittjat birra gájkka åhpadusás gitta identitähttaj ja jáhkkuj. Vuollelin lågå ienebuv birra makkir vidjurijn Svieriga girkko máhttá duv doarjjot. Surggojuohkusa Surggojuogos la unna juogos vidájn gitta gávtse sebrulattjaj gudi gávnadi juogadittjat ájádusájt ja dåbdojt birra gåktu l masset lagámusáv. Juogos gávnat mierredum bále máhtalgis lájddijiddjij ulmijn gesi l massam suv viessomrádnav, mánav jali vuorrasap äjgádav. Girkko fuolkkerádevaddem Svieriga girkko fuolkkerádevaddem gávnnu gájkajda gejn li gassjelisvuoda sijá lahka gasskavuodajn. Ulmme l gávnnut gesi l válldum jali l aktijårro, sirádum ulmutjijda jali gejda ájggu sirádit, gesi l gássjelisvuoda sirádime maŋŋela ja gesi l gassjelisvuoda gasskavuodan suv lagámusájda. Fuolkkerádevaddema barggijn la sjávovälggogisvuohta ja e ga journalajt tjále. Barggo seksualalasj illastime vuossti Svieriga girkko sihtá doarjjot mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt gudi li seksualalattjat illastuvvam girkko birrusijn. Ihtanis seksualalasj illastibme gåbttjå gájkka umasslágásj seksualalasj duolmmomis gitta seksualalasj illastibmáj, goappátjagá ássjálasj dago ja morálalasj lájttaĺahtte dago. Javllamusá, gietjestime ja seksuálasj gietjestime aj nuppe ulmutja vuossti riekknidalla illastibmen. Åvdebut álu buodon njálmev seksualalasj illastime gáktuj. Svieriga girkkko sihtá åvdedit sjávoårrom seksualalasj illastimij birra doajeduvvá, sihtá guorrasit masi ájtu dáhpáduvvá, ja dåjmadit dan milta. Skihpadåhpegirkko Gut suorgos dejvadallá jali dárbaj viehkev máhttá aktavuodav válldet njuolgga girkkujn skihpadåben. Máhttelisvuohta adnet rågosladnav ja barggijt la girkko ålediddje goappátjagá skihppijda, lagámusájda ja barggijda gudi sihti sierra ságastimev ja siellosujtov jali säbrrat jubmeldievnojda ja råhkusijda. Härrájn, diakonajn ja iehtjadijn gudi barggi skihpadåhpegirkkon li sjávovälggogisvuohta ja e journalajt tjále. Ij dárbaha årrot ristagis manádittjat skihpadåhpegirkkon. Jus soames skihpavuoda diehti ij máhte boahtet rågosladnaj de härrá máhttá skihppe lusi boahtet. Duv tjoaggulvis máhttá ienebuv giehttot Aktavuodav válde ietjat tjoaggulvisájn oattjotjit ienep diededimev sijá sosiálalasj dåjma birra. // Le juo moadda jage årrum ájnas åvddånimdoajmma girkko sámegiela bargo hárráj, mij sámevuodav laset girkko jáhkkuj ja iellemij. Sámijn li sierralágásj, árvulasj dåbdijdusá, majt girkkodåjman ja teologidjan, ja vil sebrudagán ietján aj, fálli. Sáme giela gulluji girkko ietjá gielajda, valla dajt ávkkim jubmeldievnon ja ietjá dåjmajn viertti åvdeduvvat. Sámij ja Svieriga girkko gasskavuodan le guhka histåvrrå – dålutjij ietjájduvvama rájes ristalasj jáhko rádjáj ja sebrudaga ja girkko duolmmoma baktu udnásj girkko rádjáj, man sidot dálla le sámijt tjuodtjeldahttet vaj sáme kultuvrra ja sámij giela vuojnnusij båhti ja adnuj båhti. Jubmeldievnno sámegiellaj Svieriga girkkon li sámijn jubmeldievno sámegiellaj majn dåbdijdusájdisá vuosedi gåktus le unneplåhkon ja álggoálmmugin årrot. Åvddåmerka diehti jubmeldievnojn, doajmmaplánimijn ja mierredimijn sáme vaddi ájnas diedov sámekultuvra ja iellemdádjadusá birra ja duvddi dajna dan girkko tsieggimav mij le riektá ja rievtesferdukvuoda åvdåstiddjen. Girkko bargguj sámij ja sámegielaj buorren gávnnu sierra organisasjåvnnå. Sáme Ráde Svieriga girkkon vuododuváj 1996 ja le njuolgga Girkkostivra vuollásattjan. Ráde oajvveulmme le sáme identitehtav, kultuvrav ja oassálasstemav doarjodit girkkon ja sebrudagán. Ráde doajmmá rijkalattjat. Jårggålimbargo ájnas doajmmaoasse Sáme giella, umass varietehtajis, le identitehta ja kultuvra guodden. Danen li rámáttevstaj jårggålibme sámegiellaj sáme ráde dahkamusá ájnas oasse, sálmaj ja girkkolasj girjij jårggålimij lassen. Dálla jårggåluvvi, Vuona-svierik aktisasjbargon, rámáttevsta oarjjelsámegiellaj, ma sierralágásj jubmeldievnojn aneduvvi. Sálmaj jårggålim- ja tjoahkkimbarggo nuorttasámegiela sálmmagirjjáj le aj ájggeguovddelis doajmma. Ietjá ájnas dåjma sámerádáj le åvdedit lasedum diedojt sámij ja Sáme, sámeednama, birra ja barggat sáme åvdåstibmáj girkko mierredimorgánajn rijkan, stiftajn ja tjoaggulvisájn. Barggojuohkusa stiftajn Julevu , Härnösanda ja Stockholma stiftajn barggojuohkusa gávnnuji girkko sámebargguj. Västeråsa ja Göteborga stiftaj ássjelistajn le aj sáme girkkoiellem maŋen. Stifta ja tjoaggulvisá máhtti diedov vaddet sáme bargo birra. Skallujlåhkåmläger sámijda Svieriga girkko juohkka jage ásat sáme skallujlåhkåmlägerav aktijbargon Sáme girkkorádijn Svieriga girkkon, Sáme referänssajuohkusijn Härnösánda ja Julevu stiftan, ja Sámenuorajn. Ienep diededimev lägera birra 2012 aktavuodav válde Birgitta Simmajn Julev stiftan: 0920-4924 58. // Buorre diehtet Girkkoválljima birra 2005 Svieriga girkko l demokráhtalattjat vuododum ja vuorddá berustimev ja åvdåsvasstádusav 5,8 miljåvnå sebrulattjajs gudi jienastit oadtju. Girkkon válljip juohkka nälját jage gudi galggi tjoaggulvisájn, girkkosiebrijn, stiftajn ja girkkotjåhkanimen mierredit. 2005 ájllegin ragátmáno 18.b. la Svieriga girkko válljimbiejvve. Gut Svieriga girkkuj gullu ja maŋemusát válljimbiejve dävddá 16 jage oadtju jienastit. Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusijda ma li åvdutjis registreriduvvam (ma álmmuk válljimin belludahkan gåhtjoduvvi). Máhttá aj vil sierra ulmutjij jienastit – nabbu ruossit kandidáhtav mav ienemusát sidá válljidum. Dájda máhtá jienastit Tjoaggulvissaj Tjoaggulvissaj gånnå la álmmuktjáledum. Girkkofábmoduvvam jali nåv gåhtjoduvvam njuolggaválljidum girkkoráde l tjoaggulvisá alemus mierredim orgána. Girkkosäbrráj Jus tjoaggulvis gånna l álmmuktjáledum la girkkosiebren oasse de válljima aktisasj girkkofábmoduvvamij dagáduvvá. Tjoaggulvisá aktanbarggi girkkosiebren åvdemusát ekonomalasj ássjijda. Stiffafábmoduvvamij Svieriga girkko l juogedum lågenangålmmå stiftajda. Juohkka stiffta tjuottjoduvvá biskåhpas ja gåbttjå tjoaggulvisájt stifta geográfalasj bájken. Stiftaj barggogåhtjos le åvdedit ja gähttjat tjoaggulvisiellemav. Stifftafábmoduvvam la stifta alemus mierredim orgána. Girkkotjåhkanibmáj Svieriga girkko alemus mierredim orgána. Säbrrat Ragátmáno 18.b. girkkoválljima baktu gájkajn gudi Svieriga girkkuj gulluji l máhttelis säbrrat ja hábbmit boahtteájge girkkov. Jienastime baktu máhta dav dahkat jali säbrrat válljimin nammadimjuohkusin. Säbrrat máhttá juogo de nammadimjuohkusin mij juo gávnnu jali ietjas juohkusav dahkat. Válljimáldar la 18 jage maŋemusát válljimbiejven. Girjásj ”Att ställa upp” mij le tjáledum dárogiellaj, giehttu gåktu Girkkoválljimin säbrrá. Internehtas máhttá dav viedtjat: http://www.svenskakyrkan.se/kyrkoval2005/4.htm. Ájggeplána Vuoratjismáno 15.b. viertti nammadimjuohkusa åtsålvis registardime hárráj ja kandidáhtaj diededibme stifftastivran jali girkkostivran gávnnut. Maŋemus biejvve l moarmesmáno 15.b. Bårggemáno 31.b. galggi jienastimkårtå rájadum årrot gejda oadtju jienastit. Ragátmáno 5 - 14.b. gaskan máhttá åvddåla jienastit. Jienastimkårttå agev rávkaduvvá gå åvddåla jienasta. Máhttá aj brevvajienastit ja le aj máhttelis rádjat sáttagav duv åvdås jienastit. Sáttagij- ja brevvajienastibmáj rávkaduvvá sierralágásj kuvera majt máhtá ietjat tjoaggulvisás oadtjot. 2005 18.b. ragátmánon, jienastibme Válljimlanján dagáduvvá. Jienastimkårtån vuojnnu válljimladnja ja rabásájge. 2006 1.b. ådåjakmánon ådåválljidum ulmutja ietjasa barggogåhttjusijda álggi. Oa jv vadus Svieriga girkko girkkogiehtagirjjáj váll jim julevsámegiell á j OAJVVADUS SVIERIGA GIRKKO GIRKKOGIEHTAGIRJJÁJ Válljim julevsámegielláj Oa jv vadus Svieriga girkko girkkogiehtagirjjáj váll jim julevsámegiell á j allamässo/mässo/jubmeldievnno sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno girkkolasj dåjmadime Gástadus Skallidibme/Kånfirmasjåvnnå Fiesstim Hávddádibme Tjoahkkim - Bielloskuoladibme - Sálmma - Álggembágo - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo, Gijtulvisråhkålvis (máhttá girkko åvdåsråhkålvisá sähkaj biejaduvvat) - Kristusijtjuorvas (Kyrie) - Hievedus (Gloria ja Laudamus) - Udnásj åhkålvis Báhko - Lågos Oabme testamentas - Sálmajgirjjesálmma - Epistellågos - Sálmma - Evangelium - Hallelujatjuorvas - Sárnne - Jáhkodåbdåstibme (Credo) - Sálmma - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo (báhtsi jus Tjoahkkimin jali Girkkoåvdåsråhkålvisán lågåduvvá) - Girkko åvdåsråhkålvis (dánna máhttá råhkålit sijá åvdås gudi li gástadum, skallidum, fiesstidum ja aj jábbmegij åvdås gijtulvisråhkålvisáv låhkåt) (Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo máhttá lågåduvvat aktan Girkko åvdåsråhkålvisájn.) máles - Sálmma (Gárvedibme/Offertorium) - Hievedussárnnom (Sursum corda ja Prefasjåvnnå) - Ájlis (Sanctus) - Iehkedismálesråhkålvis - Härrá råhkålvis - Lájbbedoadjem - Härrá ráfe (Pax) - Jubmela Libba (Agnus Dei) - Juohkem - Iehkedismállása gijtulvisråhkålvis Rájadus - Sálmma/Hievedus (Benedicamus) - Buorissjivnnjádus - Rájadusbágo - Sálmma ja/jali Hiejttemtjuojadibme (Postludium) (gå sálmma ij le Hievedussan lávloduvvam.) mässo/jubmeldievnno Tjoahkkim - Bielloskuoladibme - Sálmma - Álggembágo - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo, Gijtulvisråhkålvis (máhttá girkko åvdåsråhkålvisá sähkaj biejaduvvat) - Kristusijtjuorvas (Kyrie) - Hievedus (Gloria ja Laudamus) - Udnásj råhkålvis Báhko - Lågos Oabme testamentas, ja/ jali Epistellågos - Sálmma - Evangelium - Hallelujatjuorvas - Sárnne - Jáhkodåbdåstibme (Credo) - Sálmma - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo (báhtsi jus Tjoahkkimin jali Girkkoåvdåsråhkålvisán lågåduvvá) - Girkko åvdåsråhkålvis (dánna máhttá råhkålit sijá åvdås gudi li gástadum, skallidum, fiesstidum ja aj jábbmegij åvdås gijtulvisråhkålvisáv låhkåt) (Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo máhttá lågåduvvat aktan Girkko åvdåsråhkålvisájn.) - Härrá råhkålvis (jubmeldievnno) 10 máles - Sálmma (Gárvedibme/Offertorium) - Hievedussárnnom (Sursum corda ja Prefasjåvnnå) - Ájlis (Sanctus) - Iehkedismálesråhkålvis - Härrá råhkålvis - Lájbbedoadjem - Härrá ráfe (Pax) - Jubmela Libba (Agnus Dei) - Juohkem - Iehkedismállása gijtulvisråhkålvis Rájadus - Sálmma/Hievedus (Benedicamus) - Buorissjivnnjádus - Rájadusbágo - Sálmma ja/jali Hiejttemtjuojadibme (Postludium) (gå sálmma ij le Hievedussan lávloduvvam.) h/v: (Jubmela) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. jali h/v: Gålmaktes Jubmela namán jali h/v: Buorissjivnnjeda mijá jubmeldievnov. jali h/v: Lip tjåhkanam jubmeldievnov aktan basodit. jali h/v: Ájlis, ájlis, ájlis le Härrá Sebaot. Åbbå ednam le dievas duv herlukvuodas. 12tjoahkkim álggembágo 1 Dån guhti le sjivnnjedam väráldav ja gájkka danna, guhti le alme ja ednama Härrá, dån i åro tiemmpelijn ma almasjgiedas li tsieggidum. Alme ja almij almme e duv tjáhkkida. Dánna dån le, ille avtastik mijás guhkin. Dujna viessop, vájaldip ja lip. Dån le mijá álggo ja måhkke. Gájkka ednama álmmugij ja gájkka ájgij gijttep ja hievedip duv: álggembágo 3 Dálla le Jubmela ájgge. Dánna viesonis tjoahkki mijáv lieggasij ja tjuovggaj. Dálla le Jubmela ájgge. Dál suv bágo mijáv lájddijisá ja viehkedisá jáhkket. Dálla le Jubmela ájgge. De sihtap råhkådallat ja duosstot majt Jubmel vaddá. álggembágo 8 Várij ja rabás ednamij Jubmel, vuomij ja valjes moattegerdak Jubmel, stádaj ja gålgge rievddadiddje iellema Jubmel, duv lahka sihtap viessot, duv namán sihtap råhkådallat. álggembágo 13 Mijá Jubmel le buorre ja ármmogisvuodajn sån mijáv duossto. Jubmel mijáv åhtså gå sujsta gájddanip, ja sån sihtá mijáv tjuodtjeldahttet gå mijá iellemijt lip uhtsahime. Dåbdåstup danen suttojdimme ja vielgijdimme ja duosstup rabás mielajn Jubmelav dårvustaládijn suv fábmuj ja ármmuj. 13tjoahkkim ándagisluojttemråhkålvis 3 tj: Dåbdåstav dunji, ájlis Jubmelij, álu ja moatteláhkáj lev suddodam ussjolvisáj, bágoj ja bargoj. Mujte muv ármmogisvuodajnat ja luojte muv mättojt ándagis Jesus Kristusa diehti. (h: Härrá, gulá juohkka vájmo sjávo dåbdåstimev: … ándagisluojttemråhkålvis 4 tj: Jesus Kristus, duv lusá boadáv tjoavddalimev ja dálkkudimev åhtsålime. Vatte munji ándagis majt sjivnnjádusá, muv guorraulmutjij ja iehtjama vuosstij lev dahkam. Duosto muv jáhtot milta juhte dån i avtanik hilgo guhti duv åhtså. ándagisluojttemråhkålvis 7 tj: Jubmel, dujna oattjov akta mav sáhkadit. Vatte muv mieddemijt ándagis, (majt dál dunji sjávot sárnov…) Jesusa namán. ándagisluojttem 1 h: Dunji guhti áno suttoj ándagisluojttemav sárnov mån Jesus Kristusa gåhttjoma milta: Dunji le ándagis luojtteduvvam Áhtje ja Bárne (+) ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. tj: Amen 14tjoahkkim ándagisluojttem 2 h: Jubmel (gietjedis gieresvuodanis) ähttsá duv, lånesta duv ja luojttá dunji ándagis. Áhtje ja Bárne (+) ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. tj: Amen. jáhttembágo 1 h/v: Nåhkåmahtes le Jubmela ármmo. Jubmel árudijás tjuovggi mijá dálkudibmen, doarjjan ja iellemin. tj: Amen jáhttembágo 2 h/v: Jubmel (gietjedis gieresvuodanis) ähttsá, lånesta ja luojttá midjij ándagis. tj: Amen. gijtulvisråhkålvis 1 tj: Jubmel, mijá Áhttje, mij gijttep, gå gäjnno duv lusi agev le rahppot Jesus Kristusa baktu. Viehkeda mijáv duv ándagisluojttemin viessot. Gievrroda mijá jáhkov, laseda midjij dårvov ja nanni mijá gieresvuodav. Amen. 15tjoahkkim gijtulvisråhkålvis 2 tj: Gijtto, Jubmel, gå duosto mijáv ándagisluojttemijn ja vattá midjij fámov iellet. Amen. gijtulvisråhkålvis 3 tj: Å Jubmel, gijtov gå gájkka duv gieresvuodan le, gå ådå iellemav vattá ja måvtåv sjattatjit, ja dibdá ármmogisvuodat miján viessot. Amen. guodemråhkålvis 1 tj: Ármmogis Jubmel, Duv gieresvuodan sidáv viessot ja gieresvuodav iehtjádijda vaddet. Dagá muv ráfe nävvon. Rájnni muv vaj rájnan sjattav, divo muv vaj varrásin sjattav, lájddi muv duv lusi vaj vájmmo ráfev oadtjo. Amen. guodemråhkålvis 2 tj: Dån guhti muv iellet sihti ja muv sidodat milta sjivnnjedi, gájkka mujna dån dåbdå ja fármasta muv libbogisvuodajnat, fámodimev ja gievrav, skihpasav ja varrásav. Dan diehti balo dagi iehtjam dunji guodáv. Dievde muv buorijnat, vaj luluv sjaddat buorissjivnnjádussan. Mån guddnedav duv vijssudagáv, dån guhti ietjat lusi váldá fámodimev ja sjäbttjásav ja oamát bieja rasjes rájrrelihttáj. Amen. 16tjoahkkim h/v: Härrá, dån vielljama sjaddi. dån niedama dåbdå. Dav ruossat nanna guoddi. Lånesta mijáv. tj: Härrá, ármmálaste. h/v: Kristus, dån le ielle Härrá. Åro jáhtut milta miján. Aneda mijáv guoranat. tj: Kristus, ármmálaste. h/v: Härrá, dån tjåhkkåha Áhtje oalges bielen. Råhkåla mijá åvdås ja jáhkoma nanni. Vuordatjip duv boahtembiejvev. Boade, Härráma! tj: Härrá, ármmáláste. h/v: Dån ihkát bájtte biejvváma, vatte gieresvuodav. tj: Härrá, gulldala (Kyrie eleison). h/v: Dån ielle gäjnno iellemij, vatte dårvov, jáhkov. tj: Kristus, gulldala (Christe eleison). h: Dån rabás uksa almmelasj, vatte doaivov, vuorbev. tj: Härrá, gulldala (Kyrie eleison). tj: Ármmálaste, Härrá, ármmálaste, Härrá, ármmálaste, Härrá. 17tjoahkkim *hievedus (gloria ja laudamus)Fast moment i högmässa. Fakulta h/v: Jubmelij årrus guddne ja ráfe ednamin almatjijda gejt ähttsá. (Julevsáme sálmmagirjje nr. 14) tj: Biejvev ja mánov, nástijt ja balvajt, biekkajt ja bárojt, miesijt ja mánájt, gajk´ le sån sjivnnjedam, almev ja ednamav. Jubmelij gijtto! Gijttup mij Jubmelav! Rámmpup mij Jubmelav! Suv ájlis namáv hievedup de. Jubmela Bárnne jábmemav viddnij, iellemav vuojtton vaddám le midjij. Sån mijá lunna le. Jáhkkup mij sunji! Jubmelij gijtto! Gijttup mij Jubmelav… Vuojŋŋanis, ájlis, le jaskadiddjen viessoma ájgen fámolasj viehkken. Várjjala, tsahkkida jáhkuma Jubmelij. Jubmelij gijtto! Gijttup mij Jubmelav … (Julevsáme sálmmagirjje nr. 13) tj: Sjivnnjedam le balvatjijt sån Ja giedjegijt aj, mánátjijt gájk´. Almme le suv, ednam nåv aj. Gijtatjip Jubmelav, Härráv. Härrá, mij gijttep duv, Härrá, mij rámmpop duv, Härrá, mij lávllop duv ájlis namáv. 18tjoahkkim Jesus dal le tjuodtjelam vat. Sån jábmám ham lij, viesso dal le. Dánna dal le, dánna dal le. Gijtatjip Jubmelav, Härráv. Härrá, mij gijttep duv … Jaskadus dal Vuojŋŋanis suv, Ja sárnnedus iesj, ájlis sån le, Fert biejve le duvddemin ájn. Gijtatjip Jubmelav, Härráv. Härrá, mij gijttep duv… hievedus 6 musikserie B, se bilaga h/v: Jubmelij årrus guddne ja ráfe ednamin suv almatjijda gejt ähttsá. tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep. h/v: Máinno Jubmelij, Sjivnnediddjáj májnno, mij hievedip duv dal sjålijn! tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep. h/v: Jesusij årrus májnno, Lånestiddjáj aj májnno, mij bajedip duv lávllomin! tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep. h/v: Vuojŋŋanissáj aj májnno, Jaskadiddjev dal hievedip, duv dagoj åvdås sjållerdip. tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep. h/v: Kristus le mijá siegen. tj: Suv namán sihtap råhkålit. 20tjoahkkim lågos Oabme TestamentasFast moment i högmässa. Fakulta v: Náv gulluji Jubmela/Härrá/Tjáluga bágo. tj: Jubmel, mij gijttep duv. jali Jubmel, dagá duv bágov iellen mijá siegen. Läsningen kan inledas med orden: Guhti låhkå máhttá náv javllat: Gulldalip udnásj epistelav ... Guhti låhkå häjttá návti: v: Náv gulluji Jubmela/Härrá/Tjáluga bágo. tj: Jubmel, mij gijttep duv. 21báhko jali tj: Jubmel, dagá duv bágov iellen mijá siegen. sálmma Läsningen kan inledas med orden: Låggŋijihtit/Rahpit vájmojdihtte Jubmelij ja gullit udnásj ájlis evangeliumav. Náv tjuodtju ... tj: Hieveduvvam le dån Kristus. Trosbekännelsen kan inledas med orden: h/v: Dåbtåstup dal aktan mijá girkko jáhkov (mijá oasálasjvuoda märkkan Kristusa girkkos väráldin) tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkkep aj Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, guhti ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. Jáhkkep aj ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeva iellemij. 23báhko Jubmel, buorissjivnnjeda mijá vattojt/ Duosto mijáv ja mijá vattojt Jesusa namán, Amen. Förbönsledaren kan till exempel avsluta förbönsmomenten med: Härrá, gulá mijá råhkålvisáv. jali Gijtov gå mijá råhkålvisáv gulá. jali Båhtus duv rijkka, sjaddus duv sidot! jali Gulá mijá råhkålvisáv, rája mijáv duv väráldav varrásin dagátjit. Bön om förlåtelse och förlåtelseord i förbönen: h/tj: Mij boahtep duv lusi tjoavddalimev åhtsålime. Luojte ándagis majt duv ja duv sjivnnjádusá vuosstij, guojmmásimme ja allasimme lip dahkam. Duosto mijáv jáhtot milta juhte i avtanik hilgo guhti duv åhttså. 24báhko h: Jubmel ähttsá ja lånesta mijáv ja luojttá midjij ándagis. (Jubmela:) Áhtje ja Bárne (+) ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. råhkålvis sijá åvdås gudi li gástadum, skallidum ja fiesstidum ja gijtulvisråhkålvis jábbmegij åvdås. Jubmel, råhkålip sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán gástaduvvi, NN:a åvdås (ja…) Sjaddus/sjaddusa sån/sij jáhkon. Buorissjivnnjeda ja várjjala suv/sijáv (ja suv/sijá fuolkijt) dálátjis gitta ihkeven ájggáj. Jubmel, råhkålip sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán li skallidum, NN:a ja … åvdås. Buorissjivnnjeda ja várjjála sijáv iellemgäjnon. Jubmel, gijtov gieresvuoda åvdås ja aktisasjvuoda åvdås almatjij gaskan. Uddni råhkålip NN:a ja NN:a åvdås gudi gállasjvuohtaj låjdåstiba/ låjdåsti /libá/li låjdåstam. Várjjala sunnuv/sijáv duv ármujn ja gieresvuodajn ja buorissjivnnjeda sunnu/sijá aktisasj iellemav. Jubmel, dån guottá mijáv viessomin ja jábmemin./ Jubmel, uddni mujttep iehtjama jábbmelasjvuodav/ Uddni mujttep sijáv ja gijttep sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán li jábmám (ja gejt nammadip) NN, … jage vuorasin. Jubmel, råhkålip gájkka surgulattjaj åvdås. Vatte sidjij duv jaskadusáv. Tjuovggijus ihkálasjvuoda tjuovgga viessojda ja jábbmegijda. åvdåsråhkålvis 1 Jubmel, dån guhti almev ja ednamav sjivnnjeda, gijttep duv divnna åvdås mij ednamin viessu. Åhpada mijáv sjivnnjádusát várjjalit ja väráldav hábbmit huvsujn ja åvdåsvásstádusájn. 25báhko Jubmel, dån guhti gájkka almatjijt ähtsá, gijttep duv ráfe ja friddjavuoda åvdås. Ánodip dujsta fámov gájkka fámodimijt bälostittjat ja mijá sebrudagáv rahpasin ja rievtukin dagátjit. Jubmel, dån guhti vattá duv girkkuj iellemav, gijttep sijá åvdås gudi mijá åvddåla li viessum. Ánodip dujsta hálov gulldalit ja oahppat, ja jálosvuodav duv sidoda milta iellet. Jubmel, dån guhti mijá vájmojn vieso, gijttep duv ávo ja iellemdårvo åvdås. Viehkede mijáv vidnoma gávnnat ja fámov jáhkos viessot. Amen. åvdåsråhkålvis 3 Jubmel, dån dåbdå ja ähtsá mijáv. Råhkålip dal gájkka ja gájkaj åvdås ma ednamin viessu. Åhpada mijáv guhtik guojmijt huksat ja sjattojs ja juhtusijs vieledit. (…) Viehkede sijáv gudi (mijá rijkan) ienemusát mierredi ájádallat sijáv gudi binnemusát mierredi. (…) Jaskada gájkka gudi tjierru. Viehkede skihpasijt, aktunattjajt ja gudi balon li. Várjala mijáv, mijá äjgádijt, oarbbinattjajt ja venagijt. (…) Dibde ráfev ja rievtukvuodav ednamin sjaddat. Dibde gájkka unnijt ja stuorrájt oadtjot majt dárbahi, biebmojt, biktasijt ja årromsajev. (…) Dibde girkko Jesusa lágátjin årrot ja sávvat gájkkájda gájkájda buorisboahtemav. Gijtov, Jubmel, gå duv gieresvuohta midjij gájkajda ålle. Amen. 26báhko åvdåsråhkålvis 8 Kan inledas med följande ord: h: Råhkålip aktan råhkålvisáv mav (mijá Härrá) Jesus Kristus iesj le mijáv åhpadam Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. 27báhko h: Jubmel, buorissjivnnjeda mijá vattojt./ Duosto mijáv ja mijá vattojt Jesusa namán. Amen. h/v: Låggŋijit vájmojdihtte Jubmelij. tj: Mij låggŋip vájmojdimme h/v: Gijttup Jubmelav, Härráv tj: Jubmelij aktu lehkus hievedus jali h/v: Rahpit vájmojt Jubmelij tj: Mij ráhpop mijá vájmojt h/v: Gijttup Härráv. Jubmelav tj: Aktu Jubmelij lehkus hievedus jali h/v: Rahpit vájmojt Jubmelij tj: Mij ráhpop mijá vájmojt h/v: Gijttup Jubmelav, Härráv tj: Aktu Jubmelij lehkus hievedus 28máles jali h/v: Rahpit vájmojt Jubmelij tj: Dajt ráhpop mijá Härráj. h/v: Gijttup mijá Jubmelav. tj: Sunji aktu lehkus hievedus. h/v: Ja sáddnán, dån le vuogas mijá hievedussaj gájkviekses Áhttje, ájlis Jubmel. Duv sihtap rámmpot ja hievedit, Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. gålmaktesvuoda ájgge 1 h/v: Sån le viesso lájbbe, guhti almes bådij väráldij iellemav vattátjit. Guhti suv lusi boahtá ij goassak nälgo ja guhti sunji jáhkká ij goassak gåjkå. gájkkásasj 1 h/v: Giedanat ednamav aneda ja mijáv gájkajt namájn nabdá. Juohkka almatjav le ietjas gåvvån sjivnnjedam. Dån vaddi midjij iellemav vaj lulujma dujna aktan årrot. h/v: Dan diehti sihtap, aktan duv jáhkulattjaj gájkka ájgijt ja ålles almmelasj fuovajn duv namáv hievedit ja råhkådaládijn lávllot: ájlis 2 musikserie C, se bilaga tj: Ájlis, ájlis, ájlis, Härrá gájkviekses Jubmel Jårbbå ednamav dahki dån herlugin. Jubmelij årrus guddne. 29máles Ájlis, ájlis, ájlis, Härrá gájkviekses Jubmel. Buorissjivnnjedum guhti boahtá. Jubmelij årrus guddne. ájlis 4 musikserie e, se bilaga Dån le ájlis, Härráma, ållåsit ep dádjada, Lånestiddjen värálda dála midjij låjdåsta. Buorissjivnnjeduvvam de, dån gut lahkanime le, vattá ietjat ármostat vattáldahkan lájbenat. Dån le ájlis, dån le ålles, dån le lahka, jårbbå värált májnnu duv! Hosianna, hosianna, hosianna, mijá Jubmel le dån. Församlingssvaret i nattvardsbönerna kan ersättas med följande alternativ: Kristus le jábmám. Kristus le tjuodtjelam. Kristus vas máhttsá. iehkedismálesråhkålvis 3 h/v: Hievedum le dån guhti ájmojt guottá ja dävdá. Hievedum le dån guhti Jesus Kristusa iellema, jábmema ja tjuodtjelime baktu gieresvuoda tjiegŋalamos tjiegosvuodav bigoda. Dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij, Jubmelav gijtij, dav åhpadisålmmåjda vattij javla: Válldit dáv ja bårrit. Dát le muv rumáj, mij dijá åvdås värroduvvá. Dahkit dav muv mujtton. Váldij aj gávtjav, Jubmelav gijtij, sidjij vattij javla: Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. Juohkka bále gå dassta juhkabihtit, dahkit dav muv mujtton. 30máles tj: Duv jábmemav sárnnedip, Härrá, duv tjuodtjelimev dåbdåstip dan rádjáj gå herlukvuodan boadá. h: Dánna ja dálla, dán iehkedismállásin, dagá dån mijáv Vuojŋŋanisát baktu tjiegosvuodastat oasálattjan. Ietjájdahte mijáv Vuojŋŋanisát fámujn vaj viesodijn duv gieresvuoda tjiegosvuodav ållidittjap ja duv rijka gäjnov mijá siegen gárvedittjap. Duv le gájkka guddne ja herlukvuohta dálla ja ihkeven ájggáj. Amen. iehkedismálesråhkålvis 5 h. Hievedum le dån, alme ja ednama Härrá, guhti väráldav nåv iehtsi ahte ájnna Bárnát vaddi, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju. Mij gijttep duv lånåstusá åvdås, majt Jesus Kristusa baktu le midjij gárvedam. Rája Vuojŋŋanisát mijá vájmojda vaj viesso jáhkov miján tsahkkit. Ájlistahte Vuojŋŋanisát baktu dáv lájbev ja vijnav, ednama sjattoj ja almatjij bargoj vattáldagá, majt duv åvddåj guoddep. Mij gijttep gå dajna oasev oadtjop Kristusa rubmahis ja varás. Dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij, Jubmelav gijtij, dav åhpadisålmmåjda vattij javla: Válldit dáv ja bårrit. Dát le muv rumáj, mij dijá åvdås värroduvvá. Dahkit dav muv mujtton. Váldij aj gávtjav, Jubmelav gijtij, sidjij vattij javla: Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. Juohkka bále gå dassta juhkabihtit, dahkit dav muv mujtton. 31máles tj: Duv jábmemav sárnnedip, Härrá, duv tjuodtjelimev dåbdåstip dan rádjáj gå herlukvuodan boadá. h: Ájlis Áhttje, mij basodip dáv mállásav Bárnát gierddama ja jábmema, tjuodtjelime ja almmájvuolggema mujtulvissan. Iellema lájbes ja buorissjivnnjádusá gávtjas vattá dån midjij bårrusav ja juhkamusáv dán biejve rádjáj gå herlukvuodan boadá, Råhkålip dunji: Gehtja suv ålles ja ihkálasj värruj majna ednamav ietjajnat le såbadam, vaj lulujma gájka ájlis Vuojŋŋanisá baktu akta ájnna rubmahin aktiduvvat ja viesso värron Kristusin ålliduvvat. Suv baktu ja aktan sujna ja suv sinna gullu dunji, Jubmel, Áhttje gájkviekses ájlis Vuojŋŋanisá aktisasjvuodajn, gájkka guddne ja herlukvuohta ihkevis ihkevaj. Amen. iehkedismálesråhkålvis 13 h: Jubmel, dån vaddi midjij iellemav ja le jáhttám mijá lunna årrot viessomin ja jábmemin, ájggáj ja ihkevaj. (Jesus Kristusa baktu dån le oasálasj mijá aktuvuodas, balos, báktjasis (ja jábmemis). Åro mijá lunna Vuojŋŋanisájnat, mijá Viehkediddje ja Jaskadiddje, ja guotte mijáv. Ájlistahte lájbev ja vijnav vaj daj baktu Kristusis oasev oadtjop, iellemis mij ij goassak jáme. Dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij, Jubmelav gijtij, dav åhpadisålmmåjda vattij javla: Válldit dáv ja bårrit. Dát le muv rumáj, mij dijá åvdås värroduvvá. Dahkit dav muv mujtton. Váldij aj gávtjav, Jubmelav gijtij, sidjij vattij javla: 32máles Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. Juohkka bále gå dassta juhkabihtit, dahkit dav muv mujtton. tj: Duv jábmemav sárnnedip, Härrá, duv tjuodtjelimev dåbdåstip dan rádjáj gå herlukvuodan boadá. h: Dårvustaládijn duv akti muodos muohtuj vuojnátjit råhkålip gåktu Kristus iesj le mijáv åhpadam: Kan inledas med följande ord: h: Råhkålip aktan råhkålvisáv mav (mijá Härrá) Jesus Kristus iesj le mijáv åhpadam: Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. h: Lájbbe mav doadjep le oasálasjvuohta Kristusa rubmahis. tj: De lip, vájku ållusa, akta ájnna rumáj, danen gå gájka oasev oadtjop avtat lájbes. *härrá ráfe (Pax)Fast moment i högmässa. Prästen kan säga: h: Härrá/Jesus Kristusa/ ráfe årrus dijájn/Ráfe didjij gájkajda. jubmela libba 1 sv.psb. 699:1, se bilaga tj: Jubmel´ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, de ármujnat gulldala. Jubmel´ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, de ármujnat gulldala. Jubmel´ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, Ráfát vatte dån. juohkem Prästen kan säga: h: Båhtit, gájkka le gárveduvvam. 34máles Kommunikanterna tar emot nattvardsgåvorna. Till varje kommunikant säger den som delar ut nattvardsgåvorna: h/v: Kristusa rumáj duv åvdås vattedum. Kristusa varra duv åvdås gålgådum. h: Lip (mijá Härráv) Jesus Kristusav duosstum. Sån várjjalus mijáv ihkeven iellemij. Amen h: Mannup Härrá/Jesus Kristusa ráfen. Råhkålvis juohkema maŋŋela. Fast moment i högmässa. Fakultativt gájkkásasj 2 Duv gijttep, Kristus, sárnnomahtes valjes vattáldagát åvdås. Dån sjaddi mijá råhkålvisá vásstádussan ja mijá nielge lájbben. Viehkeda mijáv årrot duv vásstádussan sidjij gejs mijá vallje vádnun. Viehkeda mijáv gullat tjuorvvomav majt dån le gullam, niedav dádjadit nåv gåk dån le dádjadam, almasjmáttov dievnastit nåv gåk dån le dievnastam. gájkkásasj 4 Gijttep duv, Jesus, guhti midjij båhti ja ietjat midjij vaddi. Mij lip duv duosstum ja dån le dál mijá lagábun gå iehtjama vájmmo. Råhkålip: Biso mijá sinna, vaj duv lunna máhttep årrot ja duv lágátjin sjaddat. Amen. 35máles h/v: Gijttup ja májnnup Härráv. tj: Härráj årrus hievedus. Halleluja, halleluja, halleluja. Prästen kan säga: h: Duosstot Jubmela/Härrá buorissjivnnjádusáv: Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. h/v: Mannup dal ráfen, tj: Härráma Jesus Kristusa namán. Sálmma ja/jali Hiejttemtjuojadibme (Postludium) Fakultativt moment. avslutande 36rájadus sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno: - Bielloskuoladibme - Sálmma - Álggembágo - Ándagisluojttemråhkålvis ja Jáhttembágo, Gijtulvisråhkålvis jali Guodemråhkålvis (dánna jali girkko åvdåsråhkålvisá siegen) - Udnásj råhkålvis - Lågos Oabme testamenttas - Epistellågos - Sálmma - Evangelium - Sárnne/Tjielggim - Jáhkodåbdåstibme - Sálmma - Girkko åvdåsråhkålvis - Härrá råhkålvis - Burissjivnnjádus - Sálmma - Hiejttemtjuojadibme - Rájadus Sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno máhttá oajvvejubmeldievnnon basoduvvat. 37rájadus 38 dåjmadime 40 gástadusjubmeldievnno Tjuojadibme h: (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. jali h: Gålmaktes Jubmela namán. h: Lip tjåhkkanam ávvobåddåj. Oadtjop gástadusjubmeldievnov adnet gå Jubmel vaddá gástadusa vattov sunji/sidjij guhti/gudi uddni gástaduvvá/gástaduvvi. sálmma 41gástadus Rámátlågos h: Gulldalup dal evangeliumav Jesusa ja mánáj birra/Gulldalup Jesusa bágojt mánáj birra jáhko åvdddågåvvån. h: Almatja Jesusa lusi mánájt buktalin sijáv duohtastahtátjit. Valla åhpadisålmmå sidjij sjärggun. Gå Jesus dav vuojnij, de suhta javlaj: Dibddit mánájt diehki muv lusi boahtet, allit ga sijájt duostuda: Jubmela rijkka dakkirattjajda gullu. Sáddnán, guhti Jubmela rijkav ij duosto nåv gåktu mánná, ij luoddnok dåhku boade. Ja de mánájt asskáj váldij, giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv. (Mark 10: 13–16) h: Gulldalup Jesusa bágojt lånåstusa ja ármo birra. Jesus Nasaretaj bådij, gånnå lij badjánam. Sábbádin synagogaj manáj dábes milta. Tjuottjadij lågåtjit, ja profehta Jesaja girjev sunji vaddin. Girjev rahpam, de gávnaj gånnå lij tjáleduvvam: Härrá Vuojŋŋanis le mujna, dajna gå muv le vuojddam häjojda ávvoságav sárnutjit. Rádjam le muv sárnnedittjat fáŋgajda friddjavuodav, tjalmedimijda vuojnnemav, duolmodum almatjijda tjoavddalimev ja aj Härrá ármo jagev. Girjev giessalij, gálggij dievnárij ja tjåhkkidij. Luk 4:16–20 h: Råhkålip máná/mánáj åvdås mav/majt dál nammadip. h: Mij le dunnu máná namma?/ Mij le duv namma? 42gástadus H: Jubmel (lip dánna iellemav imájdallame). Gijttep vattáldagás mav dån vattá ja åskeldimes mav midjij vuoseda. Vatte liekkogisvuodav, stajgugisvuodav ja jasskudagáv. Viehkeda mijáv duv gieresvuodav NN:áj/sunji/sidjij vaddet, gev/gejt huksap Jesus namán. Ámen. jali h: Jubmel, duv gijttep NN:a åvdås ja gå suv/sijáv gieresvuodanat guottá. Mij gijttep vattáldagás ja åskeldimes majt lip oadjum ja iellemis mav guhtik guojmijnimme juogadip. Jesus namán. Amen. h: Jubmel, dån guhti sjievnnjedis ja tjáddjidimes gájo, várjjala NN:av duv gieresvuodan, dálla ja agev. Duosto ruossamerkav (duv (+) gálluj, duv (+) njálmmáj ja duv (+) vájmmuj). Jesus Kristus gåhttju duv suv oahppen. 43gástadus Sálmma/Tjuojadibme h Gástadus le Jubmela vattáldahka, jáhtto iellemis mij ij goassak jáme. Gástadus le ávo ája ja girkko aktisajvuoda gäjnno. Jesus Kristus guhti mijáv bahávuodas gádjo, ja ájlis Vuojŋŋanis, guhti fámov vaddá, libá agev sijá lunna gudi gástaduvvi. h: Gástadip danen gå Jesus javlaj: Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojnnanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta värálda nåhkåmij. Matt 28: 18–20 h: Gulldalup Tjáluga bágojt: Dahkit buorádusáv ja gástadahttit ietjada gájkajt Jesus Kristusa namán, vaj oadtjobihtit suttojt ándagis luojteduvvam ja ájlis Vuojŋŋanisáv vattáldahkan. Gájka gudi Kristusij lihpit gástaduvvam lihpit aj Kristusij gárvoduvvam. Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarjje jalik friddja, ålmåj jalik nissun. Gájka lihpit Kristus Jesusin akta. Gal 3:27–28 44gástadus Valla gå Jubmela, mijá lånestiddje, buorrevuohta ja gieresvuohta almatjijda bihkusin sjattaj, de mijáv gájoj – ij rievtugis dagojimme diehti ájnat ármmogisvuodastis – lávggoma baktu, mij ådåsis riegádahttá ja ájlis Vuojŋŋanisá baktu ådåstuhttá. Guhti le Kristusin le ådå sjivnnjádus, oames le vássám, ådås le boahtám. 2 Kor 5:17 Nåv gåk rumáj le akta vájku li moadda lahtasa, ja gájkka dá lahtasa avtav rubmahav dahki, nåv le aj Kristusijn. Avtajn Vuojŋŋanisájn gájka lip gástaduvvam avta rubmahij, lehkup dal juvdá jali grehka, oarje jali friddja almatja, ja gájka lip avtav Vuojŋŋanisáv juhkam. Sálmma/Tjuojadibme *jáhkodåbdåstibme Trosbekännelsen kan inledas med orden: h/v: Dåbdåstup dal aktan girkko jáhkov (oasálasjvuoda märkkan Kristusa girkkos väráldin): tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkkep aj Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, guhti ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, 45gástadus goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. Jáhkkep aj ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeva iellemij. h: Sihtabihtte gus dáv mánáv dán jáhkkuj gástaduvvat/Sidá gus dáv mánáv dán jáhkkuj gástaduvvat/Sidá gus dán jáhkkuj gástaduvvat/ja Kristusa aktisasjvuodan girkkon viesutjit? Sihtin/sidáv. h: Råhkålup h: Jubmel, gijttep gå jáhtot milta lip aktánam dujna, guhtik guojmijnimme ja ålles duv sjivnnjádusajn ja gå gástadimtjáhtje oasev vaddá duv Bárnát iellemis, jábmemis ja tjuodtjelimes. Gijttep gå mijáv tjuovggasij ja doajvvuj lájddi. Boade ájlis Vuojŋŋanisájn sunji/sidjii guhti/gudi dál gástaduvvá/ gástaduvvi. 46gástadus H: NN., gástadav duv (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. Iellema Jubmel, dievde NN:aj ájlis Vuojnnanisástat ja viehkeda suv biejves bäjvváj gástadusán viessot. Buorisboahtem H: NN., buorisboahtemijn duosstop duv/dunnuv/dijáv Jubmela girkkuj/... tjoaggulvissaj mij le oassen girkkos väráldin. Duosstop duv/dunnuv/dijáv gieresvuodajn ja vuorddemiin. (h:) Råhkålup. h: Iellema Jubmel, tjoahkkip gájkka mijá buorre ájádusajt, gájkka majt NN:a åvdås sávadip, råhkådallamin: Dibde suv/sijáv jáhkon viessot ja jasskavuodan ja aktisasjvuodan sjaddat. Gå viessom le låssåt, vatte sunji/sidjij doajvov ja jálosvuodav ja tjoaggulvisá åvdåsråhkålvisáj doarjjomav. Vuoseda jut sån/sij le/li dujsta iehtsedum ja iellema tjadá guottedum. Vatte sunji/sidjij fámov nuppijt bälostit ja ármov dåbddåt sån/sij le/li dujsta arvusmuvvam. Amen. 47gástadus härrá råhkålvis Prästen/Ledaren kan säga: Råhkålup Härrá råhkålvisáv: Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. *Buorissjivnnjádus Prästen kan säga: h: Duosstut Härrá buorissjivnnjádusáv. Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. Amen. 48gástadus sálmma h: Mannit dal ráfen tj: Mijá Härrá Jesus Kristusa namán. Tjuojadibme 49gástadus 50 skallidim-/konfirmasjåvnnå- jubmeldievnno Tjuojadibme h: Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. jali h: Gålmaktes Jubmela namán. Uddni lip dijáj, skallujlåhkkij tjåhkanam ávvobådduj (dánna tjoaggulvisán ja dijá hejmajn). Sihtap dáv biejvev dijáj juogadit ja Jubmela buorissjivnnjádusáv didjij råhkålit. sálmma h/v/konfirmanderna: Skallidibme mijáv mujttát Jubmela jáhtos gástadusán. Oadtjop ristagis jáhkov dåbdåstit ja ájlis Vuojŋŋanisá lájddimav ánodit ja åvddålijguovlluj viessomin rájaduvvat Jesus Kristusa oahppen. 51skallidibme/kånfirmasjåvnnå jali Iellema Jubmel, dån viehkeda mijáv jáhkon ja dårvon sjattatjit Duv gijttep dán biejve ja mijá skallidimájge åvdås. Gijttep aktisasjvuoda ja ságastallamij åvdås viessoma ja jáhko birra. Rabás mielajn duosstop mav dån sidá midjij vaddet. Boade midjij ájlis Vuojŋŋanisájnat ja viehkeda mijáv duv jáhkon viessot. Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. Amen. Tjuojadibme 52skallidibme/kånfirmasjåvnnå Läsningen ur Matt 28 kan inledas med orden: h: Gulldalup dál Jesusa bágojt ristagisá vidno birra (ja risstalasj iellema birra): h: Lågenanakta åhpadisålmmå Galileaj vuolggin, dan várráj gåsi Jesus lij gåhttjum sijáv mannat. Gå suv danna ájttsin de luojttádin suv guddnedittjat, valla muhtema juorruladdin. Jesus de sijá åvddåj låjdåstij ja sidjij sárnoj: ”Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta värálda nåhkåmij.” Matt 28:16–20 h: Gulldalup Tjáluga bágov … Daŋga biejve lijga åhpadisålmmåjs guovtes Emmausij vádtsemin, sijddaj mijlav Jerusalema duobbelin. Váttsedijn gaskaniska ságastalájga gájkka vásáldagáj birra Ságastaládijn de gis Jesus iesj sunnu fárruj bådij. Valla tjalmijs lijga sjaddam ja ejga suv dåbdå. Ålmåj gatjádij: ”Majt dal váttsedijn sáhkadihppe?” Ganugijga ja vuojnnet håjen lijga, ja nubbe, gen namma lij Kleopas, vásstedij: ”Dån le galla akta ájnna guhti Jerusalemin manni ja i diede mij dáj biejvij le sjaddam.” ”Na mij de?”, gatjádij. Vásstedijga: ”Mij Jesusij Nasaretas guosská, guhti lij profehta, bágon ja dagon fábmogis Jubmela ja ålles álmmuga åvdån, vatteduváj mijá alemushärrájs ja rádeålmmåjs jábmemij duobbmidalátjit ja ruossinávlliduvátjit. Midja gåjt doajvojma suv Israelav lånestit. Uddni le juo goalmát biejvve dallutjis, ja muhtem nissuna mijá siegen li mijáv alvaduhttám. Hávddáj mannin árradisán dán ideda, valla ettjin suv rubmahav gávna, ja de máhttsin ja subtsastin ieŋŋgilijt bárudisán 53skallidibme/kånfirmasjåvnnå vuojnnin, gudi suv viesson javllin. Muhtema mijájs de hávddáj mannin ja gávnnin nåvti gåktu nissuna javllin. Ietjas suv galla ettjin vuojne.” De javlaj: ”Náv binnáv gus dádjadihpit, ja náv nuole gus lihpit jáhkátjit dasi majt profehta li javllam? Ittjij gus Messias viertti dav gierddat ja herlukvuohtasis mannat?” Ja Mosesa ja gájkka profehtaj rájes tjielggij mij juohkka sajen tjálugijn le tjáleduvvam suv birra. Gå lahkanahtjin sijddaj gåsi ájggun, de vuojnnet sidáj ájn guhkebuj vádtset, valla suv gåtsadijga ja javlajga: ”Ganuga munnu lusi. Iehkeduvvá juo ja biejvve le nåhkåmin.” Tjuovoj de sunnuv sisi ja dasi ganugij. Gå sunnujn bievddegátten vellahij, de lájbev váldij ja gijtulvisáv råhkålij, dådjalij lájbev ja sunnuj juogij. De tjalme sunnus tjielggin, ja dåbddåjga suv, valla daŋga båttå sån sunnu tjalmij åvdås gádoj. Nubbe nubbáj javlajga: ”Ettjin gus munnu vájmo buole gå munnuj váttsedijn hålaj ja tjálugijt tjielggij?” Dalága de vuolgijga ja Jerusalemij máhtsajga. Dåppe lågenanavtav ja gájkka iehtjádijt tjoahken gávnajga, ja sij javllin: ”Härrá le duodaj tjuodtjelam ja Simonij ietjas bigodam.” Ietja subtsastijga sunnu mano birra ja gåktu lijga suv lájbev doajedijn dåbddåm. Luk 24:13–35 Dát le muv budá: iehttsit guhtik guojmáda nåvti gåktu mån lev dijáv ähttsám. Avtanik ij le stuoráp gieresvuohta gå sujna guhti hekkas rádnajis åvdås vaddá. Dij lihpit muv rádna jus dahkabihtit majt gåhtjov. Joh 15:12–14 Gájka gudi Kristusij lihpit gástaduvvam lihpit aj Kristusij gárvoduvvam. Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarjje jalik friddja, ålmåj jalik nissun. Gájka lihpit Kristus Jesusin akta. Gal 3 27–28 Muv gärrása, jus Jubmel mijáv nåv iehtsij, vierttip mij aj guhtik guojmáma iehttset. Aktak ij le Jubmelav goassak vuojnnám. Valla jus guhtik guojmáma iehttsep de Jubmel agev le mijájn ja suv 54skallidibme/kånfirmasjåvnnå gieresvuohta le mijá sinna ålliduvvam. Sån midjij Vuojŋŋanisás vattij, ja danen diehtep mij bissop sujna ja sån mijájn. 1 Joh 4:11–13 *jáhkodåbdåstibme h: Dåbdåstup aktan girkko jáhkov (mij le oasálasjvuoda märkkan Kristusa girkkos väráldin): tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkkep aj Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, guhti ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. 55skallidibme/kånfirmasjåvnnå Jáhkkep aj ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeva iellemij. h: Dát le jáhkko, masi gástaduvájma (Kristusa girkkon väráldin). Danna viessop ja jábmep, akti ihkeven iellemij tjuodtjelittjat. Amen. Råhkålvis aktan giedajbiedjamijn h: Råhkålup. h: Jubmel, gijttep gå gåhtjo mijáv duv tjuovutjit. Rája duv ájlis Vuojŋŋanisáv viehkken mijá skallujlåhkkijda. Vatte sidjij fámov ja jálosvuodav ristagissan viessot. Lájddi sijáv duv gäjnojt ja åro sijá lahka. Dievde sijáv åskos ja ávos. Amen. h: Årrus Jubmela buorre Vuojŋŋanis dujna dálla ja agev. Amen. Rájadusbágo skallujlåhkkijda Gieres rádna. Dij lihpit gåhtjoduvvam Jesus Kristusav tjuovutjit ja suv sidodav väráldin vuojnnusin dagátjit. Suv gieresvuohta dijáv guoddá. Gávnnabihtit fámov Jubmela bágos, iehkedismállásis ja 56skallidibme/kånfirmasjåvnnå råhkålvisás. Dát jubmeldievnos rájaduvvabihtit rievtesvuodav ja såbadusáv dåjmadittjat. Jubmela ráfe dijáv fármasta. Viessut rabás mielajn Jubmela Vuojŋŋanissaj vaj juohkka biejve oajvvadusáv ja doajvov duosstobihtit. Áhtje, Bárne (+) ja ajlis Vuojŋŋanisá namán. Sálmma/Tjuojadibme h/v: Jubmel, mij råhkålip värálda åvdås majt dån le sjivnnjedam. Råhkålip vaj juohkka almasj luluj viessomis ulmev ja árvov vuojnnet ja vidnov gávnnat. Råhkålip skallujlåhkkij ja sijá boahtteájge åvdås. Adnup sijá åvdås huvsuv ja mujttup sijáv åvdåsråhkålvisáj. Jubmel, dån le sijá viessodijn tjuovvum ja sijáv gástadusán duosstum, dibde sijáv agev duv lahkavuodav ja buorissjivnnjádusáv dåbddåt ja dagá sijáv rievtesvuoda ja ráfe nävvon. Viehkeda mijáv gájkajt duv gieresvuodav juogadit sidjij gej aktan viessop ja gej gávnnadip (skåvlån, bargon ja astoájgen). Åhpada mijáv siebrrevuodan ja semasvuodan viessot ja iellemav suoddjit ålles ednama birra. 57skallidibme/kånfirmasjåvnnå Gievrroda mijá jáhkov duv jáhtojda värálda friddjavuoda ja boahtteájge birra duv lunna. Amen. h: Råhkålup Härrá råhkålvisáv. Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. máles 58skallidibme/kånfirmasjåvnnå Sálmma *Buorissjivnnjádus h: Duosstut Jubmela/Härrá buorissjivnnjádusáv: Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. h: Jubmel mijáv rádjá lájbev ja ráfev juogadittjat (väráldin) Mannup dát jubmeldievnos, Jubmela guddnen ja almatjijt dievastittjat. 59skallidibme/kånfirmasjåvnnå h: Áhtje, Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. jali Gålmaktes Jubmela namán. h: Mij lip /Jubmela åvddåj lip/ tjåhkanam, fiesstimbåddåj dunnu gaskan, NN ja NN. Dánna lip dunnuj Jubmelis buorissjivnnjádusáv råhkådalátjit ja dunnujn ávvudalátjit. sálmma h: Oavddusa li duv dago, gieresvuoda Jubmel, oavddon le mijáv sjivnnjedam. Duv gieresvuodas viessop. Duv sihtap rámmpot viessoma åvdås, mij agev ådåstuvvá. H: Gállasjvuoda ulmme le gieresvuodav Jubmelis nubbáj vaddet. Gállasjvuohtaj låjdåstit le goabbák guojmmásiská gieresvuodav vattáldahkan ja viddnon duodastit ja aktan barggat sebrudagá buorren. Váldan viessot le åskeldimen ja gasskasasj gudnedimen viessot, tjuovggis ja sjievnnjis biejvij. Le aj jáhkulisvuodav ja huvsov goabbák guojmmásiská vuosedit, goade (ja mánáj) åvdås vásstedit ja boahtteájgev aktan duosstot Jubmela ármo fámujn. H: Gulldalup dal Tjáluga bágov gieresvuoda vatto ja åvdåsvásstádusá birra. Jesus hålaj: Sjivnnjediddje álgos sunnuv ålmmån ja nissunin sjivnnjedij. Dan diehti ålmåj áhtjes ja iednes guodis áhkájnis viesutjit, ja såj guovtes sjaddiska aktan. Mav Jubmel le aktidam, ij almasj galga tjuolldet. Matt 19:4–6 Gåsi maná, dåhku aj manáv, ja gåsi bátsá, dåhku aj bátsáv. Duv álmmuk le muv álmmuk ja du Jubmel le muv Jubmel. Gåsi jámá, dasi sidáv jábmet, ja dasi sidáv hávddáduvvat. Härrá munji dahkis vajku mav - dåssjå jábmem munnu sirát. Rut 1:16–17 Jubmel almatjav ietjas gåvvån sjivnnjedij, Jubmela gåvvån suv sjivnnjedij. Ålmmån ja nissunin sjivnnjedij. Jubmel sunnuv buorissjivnnjedij ja hålaj: ”Sahkkidihtte ja lassánadde, dievdde ednamav ja dav dahkke dunnu vuollásattjan.” 1 Mos 1:27–28a Gieresvuohta le gievrra gå jábmem, iehttselisvuohta degu jábmemájmmo. Snjibttju degu dållå, degu snjibttjo dållå. E tjáhtjedulve gieresvuodav jáddada, e jågå hávkkada. All 8: 6–7 Lehkut gieresvuodan duodalattjan, vastalussjit baháv ja anodihtit dav mij le buorre. Iehttsit guhtik guojmáda vájmostihtte degu vieljatja, guddnedihtit guhtik guojmáda. Rom 12:9–10 Gieresvuohta le gierddis ja buorre. Gieresvuohta ij le udnodibme, ij ga ietjas rámpo, ij ga stuorástalá. Ij le hähkkaráduk, ij ga ietjastalle, ij le suhtisj, ij ga bahájt vuorkuda. Ij vierrevuodas ávvudalá, sádnesvuodas galla. Gieresvuohta gájkka guoddá, gájkka jáhkká, gájkka doajvvu ja gájkka gierddá. De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta. 1 Kor 13:4–7, 13 Guottadihtit guhtik guojmáda nådijt, de nåvti Kristusa lágav ållidihpit. Gal 6:2 Sálmma/Tjuojadibme h: Jubmela åvdån ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) guládijn gatjádav dujsta NN:s: Sidá gus NN:av duv áhkátjin/ålmmån duosstot ja suv iehttset niedan ja ávon? Sidáv. h: Jubmela åvdån ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) guládijn gatjádav dujsta NN:s: Sidá gus NN:av duv ålmmån/áhkátjin duosstot ja suv iehttset niedan ja ávon? Sidáv. h: Ielle Jubmel, buorissjivnnjeda NN:av ja NN:av sunnu gállasjvuodan. Lehkus dát suormas/Lehkusa dá suormmasa/ sunnu jáhto märkkan goabbák guojmeska iehttset ja gasskasasj åskåldisvuodan viessot. Nanni sunnuv juohkka biejve jáhtoniská viesutjit. Jesus Kristusa (mijá Härrá) baktu. Amen Prästen kan säga: h: Gullis dát tjoaggulvis (Gullisa dá vihtana) dunnu jáhtojt. Mån NN, váldáv duv, NN:av, muv áhkátjin/ålmmån, duv ähtsátjit, ávov ja surgov dujna juogátjit, ja dujna åskåldissan viesutjit dasik jábmem munnuv sirát. (Ja muv gieresvuoda märkkan sidáv guoddet/vattáv dunji/duostov dáv suormmasav). Mån NN, váldáv duv, NN:av, muv ålmmån/ áhkátjin/, duv ähtsátjit, ávov ja surgov dujna juogátjit, ja dujna åskåldissan viesutjit dasik jábmem munnuv sirát. (Ja muv gieresvuoda märkkan sidáv guoddet/vattáv dunji/duostov dáv suormmasav). *guládus Dåj lihppe dal gállasjguojmitja ja dunnu gállasjvuodav lihppe Jubmela ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) åvdån nannim. Dunnu jáhto jáhkulisvuoda ja gasskasasj gieresvuoda birra årrusa mujttádussan Jubmela huvsos ja gieresvuoda vattos. Fármastus dunnuv Jubmela buorissjivnnjádus, dálla ja agev. Amen Sálmma Råhkålup dunnu åvdås ja dunnu aktisaj viessoma ja boahtteájge åvdås: h: Gieresvuoda Jubmel, duv gijttep udnásj biejves, dán biejve ávos ja doajvos. Råhkålip NN:a ja NN:a ja sunnu gállasjvuoda åvdås. Gijttep gieresvuodas mav goabbák guojmestiska libá gávnnam ja sunnu aktisasj viessomis. Gijttep doarjos mav oattjoba vaddet ja duosstot. Viehkeda sunnuv nubbe nubbáj ándagis luojttet ja ávov ja fámov duv giedas duosstot. Jesusa namán. tj: Amen härrá råhkålvis h: Råhkålup aktan Härrá råhkålvisáv: Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. *Buorissjivnnjádus h: Duosstut Härrá buorissjivnnjádusáv. h: Härrá buorissjivnnjedus dunnuv ja várjjalus dunnuv. Härrá tjuovggijus árudijás dunnuj ja årrus dunnuj ármmogis. Härrá jårggålus árudijás dunnuj ja vaddus dunnuj ráfev. Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. sálmma 68 hávddádimjuBmeldievnnO Bielloskuoladibme h: (Jubmela:) Áhtje, Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. jali h: Gålmaktes Jubmela namán. h: Mij lip tjåhkanam NN:av hivástahtátjit ja suv Jubmela giedajda guodátjit. sálmma h: Härrá, mijá Jubmel, dån le iellema ája. Dujna viessop, vájaldip ja lip. Várjjala mijáv duv gieresvuodan viessomin ja jábmemin. Doalvo mijáv ármos rijkkasit. Bárnát Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. Amen. 69hávddádibme jali Jubmel, ij le dádjadahtte man tjábbe viessom le ja ávos dievva ja de rievddá ja nåv báktjasin sjaddá. Fármasta NN:av, guotte suv duv vájmo lahka nåhkåmahtes gieresvuodajnat. Guotte aj mijáv akta lahka duv ja vatte midjij fámov viessomav joarkket. Amen. jali Jubmel, mij boahtep duv åvddåj surgon ja juoren gájkka dajna majt ep dádjada, gájkka dajna mij ietjájduváj (gájkka dajna mij le rievtugahtes ja boasstot). Dån vuojná mijá gadnjalijt, mijá vájvev ja moarev. Dån vuojná aj mijá gijttogisvuodav NN:a viessoma åvdås. Jubmel, boade mijá lusi liegga gieresvuodajnat. Viehkeda mijáv ájn viessot. Duosto NN:av duv fármmaj nåhkåmahtes gieresvuodajnat. Amen. *guodem h: Ármmogis Jubmel, guodep NN:av duv giedajda. h: Ednamis le boahtám. Ednamin vas galga sjaddat. (+) Jesus Kristus le tjuodtjelibme ja iellem/ Jesus Kristus duv galggá maŋemus biejve båktet. jali h: Sunji vaddi iellemav. Duosto suv duv ráfáj (+) ja vatte sunji Jesus Kristusa diehti ávvulis tjuodjelimev. h: Härrá, Jubmel Áhttje almen Härrá, Jubmela Bárnne, värálda Lånestiddje, Härrá, Jubmel, dån ájlis Vuojŋŋanis, ármmálaste mijáv. (Jábmembåttån, maŋemus biejven viehkeda mijáv, libbogis Härrá Jubmel.) Amen. jali h: Jubmel, dån alme ja ednama Sjivnnjediddje, dån värálda Lånestiddje, dån iellema Vuojŋŋanis, várjala mijáv duv rijkan dálla ja agev. Amen. 71hávddádibme H/V: Gulldalup Tjáluga bágojt jasskavuoda birra Jubmela lunna iellemin ja jábmemin. Mij låhkåp … Sálmma h/v: Råhkålup. h/v: Jubmel, duv gijttep iellemis mav midjij vattá, mij le dievva bargojs ja åvdåsvásstádusás, surgos ja ávos. Dál gijttep NN:as, gájkka dassta majt oattjojma suv iellema baktu, ja majt sån viessomájgen midjij vattij. Viehkeda mijáv surgon ja åhpada mijáv viessoj åvdås viessot dav ájgev mij miján ájn le. Gijttep bárnát Jesus Kristusa åvdås guhti uvsav rahpá iellemij mij goassak ij någå. Guotte mijáv uddni ja juohkka biejve ja gå ájgge ållån, dibde de mijáv ráfen jábmet. Amen. h: Råhkålup aktan Härrá råhkålvisáv: 72hávddádibme Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. Sálmma/Tjuojadibme Sálmma h: Jubmel, dån guhti le tjuodtjelibme ja iellem, vatte sunji duv ráfev ja tjuovggis sunji duv ihkeva (+) tjuovgga. Amen. 73hávddádibme (*) Buorissjivnnjádus h: Duosstut Jubmela/Härrá buorissjivnnjádusáv: Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. sálmma Tjuojadibme h: Mannup ráfen, mijá Härrá Jesus Kristusa namán. Amen. jali h: Jubmela ráfe, mij le mijá jiermijs alebun, várjjal dijá vájmojt ja dijá ájádusájt Jesus Kristusin. Amen. jali h: Áhtje hukso, Bárne gieresvuohta ja ájlis Vuojŋŋanisá åskåldisvuohta fármastisá mijáv biejvvek, gå idjá boahtá ja gå tjuodtjelime idet tjuovgut. Amen. 74hávddádibme hávddádimjubmeldievno råhkålvisá råhkålvis 2 Härrá, mijá Jubmel, dån le mijá dårvvo buolvas buolvvaj. Jage ja biejve målsudi, valla dån biso dahtanik. Duv ármmo mijáv guoddá iellemin ja jábmemin. Mujttup ja gijttup dassta mav dån NN:a baktu vaddi. Duosto suv rijkkasit. Bárnát Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. Amen. råhkålvis 7 Jubmel, ij le dádjadahtte man tjábbe viessom le ja ávos dievva ja de rievddá ja nåv báktjasin sjaddá. Fármasta NN:av, guotte suv duv vájmo lahka nåhkåmahtes gieresvuodajnat. Guotte aj mijáv akta lahka duv ja vatte midjij fámov viessomav joarkket. Amen. råhkålvis 8 Jubmel, mij boahtep duv åvddåj surgon ja juoren, gájkka dajna majt ep dádjada, gájkka dajna mij ietjáduváj (gájkka dajna mij le rievtugahtes ja boasstot). Dån vuojná mijá gadnjalijt, mijá vájvev ja moarev. Dån vuojná aj mijá gijttogisvuodav NN:a viessoma åvdås. Jubmel, boade mijá lusi liegga gieresvuodajnat. Viehkeda mijáv ájn viessot. Duosto NN:av duv fármmaj nåhkåmahtes gieresvuodajnat. Amen. 75hávddádibme hávddádimjubmeldievno tjáluktevsta dåssjånibme ja åvdåsvásstádus Härrá, åhpada mijáv biejvijdimme låhkåt, vaj vijses vájmojt oadtjop. Sál 90:12 Härrá, tjiegŋalisájs duv tjuorvov. Härrá, gulá muv tjuorvvasav, gulldala muv råhkålvisájt! Jus mujttuj biedjat lulu suttojt, Härrá, guhtis de bissot luluj? Valla dujna le ándagisluojttem, danen dujsta balli. Härráv vuordáv, uhtjadav, sidáv suv bágojt gullat. Härráv uhtjadav ienebut gå gáhttára ideda maŋŋel, gå gáhttára ideda maŋŋel. Dajna gå tjáleduvvam le: Nåv duohta gå lev iellemin, javllá Härrá, juohkka buolvva muv åvdån sådjus, ja juohkka njuovtjav Jubmelav hievedus. Juohkkahasj mijás galggá de lågov Jubmela åvdån dahkat. Rom 14:11–12 Nåv le aj jábbmegij tjuodtjelibme. Mij dåssjåniddjen sáddjiduvvá, nåhkåmahttán tjuodtjel. Mij gudnedisvuodan sáddjiduvvá, herlukvuodan tjuodtjel. Mij sjiebtjesvuodan sáddjiduvvá, ålles fámon tjuodtjel. 1 Kor 15:42–43 Dij gudi javllabihtit: ”Uddni jali idet vuolggep duon dán stádaj ja ganudip jagev buorre oassásijt dagátjit ”, ehpit dij diede gåk dijá viessom idet le. Lihpit suovva mij oanegattjav vuojnnu ja vas gáhtu. Jak 4:13–14 Máná, allup guoros bágoj ähttsu, ájnat dagoj ja sádnesvuodajn. De diehtep sádnesvuoda máná lip, ja jus vájmmo mijáv duobbmi de jasskavuodan lip suv åvdån, gå Jubmel le mijá vájmos stuoráp ja gájkka 76hávddádibme diehtá. Muv gärrása, jus vájmmo ij mijáv duobbmi de Jubmela åvdån jálo lip. 1 Joh 3:18–21 dårvvo Jubmela lunna Diedáv mav didjij lev ussjolam, Härrá hoallá: buorev, iv baháv. Boahtteájgev ja dårvov didjij vattáv. Gå muv tjuorvvobihtit ja munji råhkålihpit, de guláv. Gå muv åhtsåbihtit, de gávnnabihtit. Härrá hoallá: Gå ålles vájmostihtte åhtsåbihtit, de gehtjav vaj muv gávnnabihtit. Jer 29:11–14 Härrá le muv räjnnuhiddje, munji ij migek fájllu. Räjnon muv ruoddnis giettijda doalvvu, loattjes tjátjij bájken muv vuojŋadahttá. Ådå fámojt munji vaddá ja rievtes gäjnojt muv lájddi, namás guddnen. Iv buorrek sjievnnjedamos loamen masstak balá danen gå dån le muv maŋen, svihtjat ja soabbát muv jaskadibá. Sál 23:1–4 Jubmel le mijá dårvvo ja gievrrudahka, niedan viehkke mij goassak ij biehte. Danen ep balá vájku ednam skielbbi ja váre mera tjiegŋalissaj vierri, ihka tjátje sjåvvi ja såbddu ja váre mera alvos márramis doargesti. Sál 46:2–4 Agev lev dálla duv lunna, giedas muv aneda. Lájddi muv sidodat milta, muv doalvo herlukvuoda gäjnov. Jus dujna lev almen, iv majdik ednamin hálijda. Muv rumáj ja muv jálludahka biehttis, 77hávddádibme valla mujna le Jubmel, báktám ihkevij. Sál 73:23–26 Várijt várdudaláv: gåsstå munji viehkke boahtá? Viehkke Härrás boahtá, ednama ja alme sjivnnjediddjes. Juolgát ij tjalggalahte, luottajdat agev gähttjá. Ihkenis ij oade, agenis gåhtså, sån guhti Israelav várjjal. Härrá duv várjjal, suv oakken vájalda, duv bálldalin vádtsá. Biejven biejvve duv ij vahágahte, ij ga iján mánno. Härrá duv várjjal gájkat bahás, gájkat mij viessomat ájttá. Härrá viessomájgenat várjjal, dálla ja ihkeven ájggáj. Sál 121 Jus idedisruopseldiddje såjij luluv hállánit ja mera gätjátjij vuojŋadittjat luluv vuolgget, de dåppe lulu aj muv gávnnat ja giedajnat muv lulu adnalit. Jus luluv javllat: Sjievnnjet muv gåbttjis, tjuovgga muv birra idjan sjaddis, de dunji ij le sjievnnjet sjävnnjadin, idja le tjuovggat degu biejvve, iesj sjievnnjet le tjuovgga, Sál 139:9–12 Båhtit muv lusi gájka gudi låsså nådijt guoddebihtit, de didjij vuojŋadimnuobev vattáv. Válldit muv svagájt oalggáj ja oahppit mujsta gänna le lidna ja njuorris vájmmo, de dijá sielojda vuojŋadimnuobev oadtjobihtit. Muv svagá li vuohkasa ja noade gähppat.” Matt 11:28–30 78hávddádibme E gus vihtta tsitsátja guovte guohpárbiednigattja åvdås vuobdeduvá? Valla Jubmel dajs avtak ij vajálduhte. Ja tjabu dijá oajve vuobddatjoale li lågåduvvam. Allit balá, diján le ienep árvvo gå vájk man edna tsitsátjin. Luk 12:6–7 Visses lev, ij jábmem ij ga iellem, e ieŋŋgila e ga ietjá fámo, e ga ma dálla li jali ma båhti, jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá, mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin, mijá Härrán. Rom. 8:38–39 Dajna gå Jubmel väráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju. Jubmel ittjij Bárnes väráldij rája duobbmitjit, ájnat suv baktu väráldav gájutjit. Joh 3:16–17 De Jesus sunji hålaj: ”Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá, ja guhti viessu ja munji jáhkká ij goassak jáme. Joh 11:25–26 jáhtto ja doajvvo Jubmel ij le jábbmegij ájnat viesso almatjij jubmel, dajna gå sunji li gájka viessomin.” Luk 20:38 Muv sávtsa gulli muv jienav, mån dajt dåbdåv ja tjuovvu muv. Ihkeven iellemav sidjij vattáv. Sij e goassak håhkkåna ja aktak ij sijáv muv giedajs råhtti. Joh 10:27–28 De Jesus sunji hålaj: ”Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá. Joh 11:25–26 Allit balá. Jáhkkit Jubmelij ja jáhkkit munji. Áhtjám vieson li ållo lanjá. Luluv gus ietján javllat manáv didjij sajev gárvedittjat? Ja jus dal manáv didjij sajev gárvedittjat, de máhtsav dijáv iehtjam lusi viettjatjit vaj lihpit gånnå mån lev. Joh 14:1–3 79hávddádibme Visses lev, ij jábmem ij ga iellem, e ieŋŋgila e ga ietjá fámo, e ga ma dálla li jali ma båhti, jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá, mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin, mijá Härrán. Rom 8:38–39 Dajna mijás aktak ij ietjas hárráj vieso, ij ga aktak ietjas hárráj jáme. Jus mij iellep de Härráj iellep, ja jus jábmep de Härráj jábmep. Juogu dal iellep jali jábmep de Härráj gullup. Dan diehti Kristus jámij ja vas älláj Härrán sidjij gudi li iellemin ja aj sidjij gudi li jábmám. Rom 14: 7–9 Nåv aj dijájn: Gå dal Vuojŋŋanisá fámojt gähttjalihpit allasihtte ássat, gähttjalihtit de valjev dajs oadtjot tjoaggulvisá gievrrodibmen. Dan diehti ádnus sån, guhti gielaj sárnnu, máhttudagáv hålav tjielggitjit. 1 Kor 13:12–13 Dåssjåniddje viertti nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvat ja jábbmelasj viertti jámegahtesvuohtaj gárvoduvvat. Valla gå dåssjåniddje nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvá ja jábbmelasj jámegahtesvuohtaj gárvoduvvá, de sjaddá nåv gåktu tjálugij le tjáleduvvam: Jábmem le njieladuvvam ja vuojtto le boahtám. Jábmem, gånnå le duv sjnjuhtje? Jábmem, gånnå le duv vuojtto? Jábmema sjnjuhtje le suddo, ja sutto fábmo le láhka. Jubmelij gijtto, guhti vuojtov midjij härrá Jesus Kristusa baktu vaddá. 1 Kor 15:53–57 Diehtep gå gajkoduvvá goahte mij le mijá viesso ednamin, de miján le viesso almen mij le Jubmelis, ihkeven viesso mij ittjij giedaj dagáduvá. Sjuohkadallap dáppe viesodijn, dajna gå vájddep almmelasj viessuj gárvoduvvat. Gå de dasi lip gárvoduvvam, de ep rihttsot gávnadalá. Mij, gudi dán goaden lip, vájvijs sjuohkadallap; ep ham sidá rihtsahit, ájnat gárvoduvvat, vaj jábbmelasj luluj iellemis njieladuvvat. 2 Kor 5:1–4 Mijá ájtteklánnda le almen, ja dåppelt aj vuorddep suv, guhti mijáv le gájutjit, härrá Jesus Kristus. Sån mijá rasjes rubmahav ietjájduhttá, vaj sjaddá suv herlukvuoda rubmaha lágátjin, danen gå sujna le fábmo gájkka ietjas vuolláj biedjat. Fil 3: 20–21 80hávddádibme Ij le ham miján dáppe ednamin stáda mij bissu ájnat vuorddep dav mij le boahtemin. Heb 13:14 Muv gärrása, Jubmela máná dal lip, valla ij le ájn bihkusin manen sjaddap. Diehtep galla gå ietjas bigot de suv lágátjin sjaddap, dajna gå bessap suv vuojnnet gåktu le. 1 Joh 3:2 Ale balá. Mån lev vuostasj ja maŋemus, ja guhti viesov. Jábmám lidjiv, ja gehtja, ihkeven ájggáj viesov, ja mujna li tjoavddaga jábmemij ja jábbmekájmmuj. Big 1:17–18 Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin: ”Gehtja, Jubmela goahte le almatjij lunna, sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna, ja gájkka gadnjalijt sijá tjalmijs sihkku. Jábmem ij dasti gávnnu, ij ga surggo jalik luodjom jalik bávtjas. Dan diehti gå gájkka mij åvddåla lij, gáhtu.” Big. 21:3–4 81hávddádibme hávddájluOjTTem/ gudnalihTe luOjTTem Rámátlågos h: (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. Almatja biejve le degu rásse, sån giedjegahttá degu giette giedjek. Gå biegga vássá, de ij le desti, dan sadje ij dassta majdik diede. Härrá ármmo le ihkeven ájges ihkeven ájggáj sidjij gudi le balulattja. h: Mijá Jubmel ja Sjivnnjediddje, dunji guodep NN:av. Dårvustallap dunji, guhti midjij iellemav vaddi, fármasta mijáv aj jábmemin ja ihkálasjvuodan. Sihtap duv lahka årrot dálla ja agev. Gijttep NN:a viessomájge åvdås ednamin, gijtov gájkka dassta mav midjij vattij. Viehkeda mijáv viessoj åvdås viessot dav ájgev mij miján ájn le. Amen. Ps 103:15–17 82hávddádibme härrá råhkålvis Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. hiejttemråhkålvis h: Vatte, (Å) Jubel/ (Å) Härrá, NN:aj duv ráfev, ja tjuovggis sunji duv ihkeva (+) tjuovgga. Amen. jali Jubmel, dån guhti le tjuodtjelibme ja iellem, vatte NN:aj/sunji duv ráfev ja tjuovggis sunji duv ihkeva (+) tjuovgga. Amen. 83hávddádibme Buorissjivnnjádus Råhkålup Jubmela/Härrá buorissjivnnjádusáv. Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. Amen. Sálmma Rájadusbágo v: Mannup ráfen, mijá Härrá Jesus Kristusa namán. Amen. jali v: Jubmela ráfe, mij le mijá jiermijs alebun, várjjal dijá vájmojt ja ájádusájt Kristus Jesusin. jali v: Áhtje hukso, Bárne gieresvuohta ja ájlis Vuojŋŋanisá åskåldisvuohta fármastisá mijáv biejvvek gå idja boahtá ja gå tjuodtjelime idet tjuovgut. Amen. 84hávddádibme Duv jiedna l ájnas! Ájllega ragátmáno 20.b. 2009 le girkkoválljim ja dujna le jienastimriektá. Gudi galggi duv åskeldimev oadtjot mierredit ájnas ássjijt girkkon boahtte niellja jage? Le gatjálvis dåjmaj birra tjoaggulvisán ja gájkkasaj märrádusáj birra ålles Svieriga girkkuj. Gåktu galggá duv girkkomákso aneduvvat? Makkir dåjma galggi gávnnut duv tjoaggulvisán? Makkir vuojno galggi girkkon? Máhttelis le vájkudit duv girkkuj. Buorisboahtem jienastit girkkoválljimin! Ane duv jienastimkårtåv Gájka gejn li jienastimriektá oadtju jienastimkårtåv brevvalådaj bårggemáno 27.b. ja ragátmáno 2.b. gaskan. Jienastibme girkkoválljimin doajmmá vargga sämmiláhkáj gå álmmukválljimijn. Dån hähttu buktet duv jienastimkårtåv jus jienasta válljimbiejve åvddåla ja gå jienasta sierralágásj jiednaduosstomsajen. Jus jienasta duv válljimlanján de le ájnas buktet jienastimkårtåv. (Ietján rávkaduvvá legitimasjåvnnå jus válljimgähttje duv e dåbdå.) Jus le láhppám jienastimkårtåv de ságasta duv tjoaggulvisájn. Máhtá aj rávvit ådåsav webbabielen www.svenskakyrkan.se/kyrkoval jali Svieriga girkko diededimdievnastusá baktu, telefåvnnå 018-16 96 00. Jienastimkårtta rájaduvvá duv álmmuktjáledimadrässaj. Ådå jienastimkårttå máhttá jus le dárbbolasj fáksajn rájaduvvat Svieriga girkko soames ålggorijkkatjoaggulvisájda. Gesi máhtá jienastit? Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusijda ja sijá kandidáhtajda. Nammadimjuohkusijd máhttá girkkoválljimijn buohtastahttet belludagájda álmmukválljimijn. Juohkusa ietja diededi majt sihti dahkat. Lista gájkka nammadimjuohkusijda ja sijá kandidáhtajda gávnnuji www.svenskakyrkan.se/kyrkoval. Dån máhtá aj ságastit duv tjoaggulvisájn. Persåvnnåjienastit gålmå kandidáhttaj Ådås le vaj máhtá persåvnnåjienastit gålmå kandidáhttaj gå ruossav bieja sidjij válljimsiedilin. Ruossa lasedi kandidáhtaj máhttelisvuodav válljiduvvat ja bessi duv åvdåstit. Jienastit gålmån jali nieljen válljimin Girkkoválljimin jienasta gålmån jali nieljen válljimin, ja mierreduvvá duv girkko bájkálasj organisasjåvnås gånnå vieso. Duv jiedna vájkut gåktu Svieriga girkko stivrriduvvá bájkálattjat, dajvalattjat ja rijkalattjat. 1) tjoaggulvis Girkkofábmoduvvam jali njuolggaválljidum girkkoráden giehtadaláduvvi ássje ma guosski tjoaggulvisá iellemij, buojkulvissan doajmmáj mij dagáduvvá ja makkir ulmijda tjoaggulvis galggá barggat. Válljimsiedila li vielggada. 2) girkkosiebrre Gå moadda tjoaggulvisá aktan barggi ekonomalattjat ja administratijvalattjat girkkosiebren de válljiduvvá aktisasj girkkofábmoduvvam. Danna mierreduvvá iehtjádij siegen ekonomiddja- ja gittaåbmudakássjij birra. Válljimsiedila li alega. 3) stiffta Svieriga girkko le juogedum 13 stifftaj. Stiftajn li vidnon doarjjot tjoaggulvisájt åvdedit sijá dåjmav. Stifftafábmoduvvam le stifta alemus mierredimorgána. Válljimsiedila li guovggisruoppsada. 4) girkkotjåhkalvis Girkkotjåhkalvis le Svieriga girkko alemus mierredimorgána 251 sebrulattjajn. Dánna mierreduvvi aktisasj ássje ma guosski girkko njuolgadusájda ja vuojnojda. Girkkotjåhkalvis mierret aj buojkulvissan gåktu gástadibme, konfirmasjåvnnå, fiesstim ja hávddadus gálggá dåjmaduvvat. Válljimsiedila li visskada. Gånnå ja goassa máhtá jienastit? Ragátmáno 7.b. rájes máhta jienastit dåjmadagájn åvddålájgejienastibmáj, sierralágásj jiednaduosstomsajijn jali brevvajienastimijn. Válljimbiejve máhtá jienastit duv válljimlanján jali sierralágásj jiednaduosstomsajijn. jienastit válljimbiejve ragátmáno 20.b. Jienastimkårtån tjuodtju makkir jienastimlanján máhtá jienastit ja dan rabásájge. Dån galga buktet duv jienastimkårtåv jali legitimasjåvnåv jali válljimgähttje galggi duv dåbddåt. Muhttijn rabáduvvi sierralágásj jiednaduosstomsaje. Buvte duv jienastimkårtåv gå galga jienastit. jienastit åvddål válljimbiejve Ragátmáno 7.b. rájes gitta ragátmáno 16.b. dån máhtá åvddålájgejienastit pastor- jali tjoaggulvisdåjmadagájn ålles rijkan. Diedojt rabásájgij birra oattjo tjoaggulvisájn gånnå sidá åvddålájgejienastit. Buvte duv jienastimkårtåv. Máhtá aj oadtjot ådå jienastimkårtåv dåjmadagán. Dån hähttu de máhttet ietjat identitehtav duodastit. Máhtti aj gávnnut sierra jiednaduosstomsaje duv tjoaggulvisán/girkkosiebren. Sáhkada duv tjoaggulvisájn diedojt åttjutjit makkir máhttelisvuoda gávnnuji. Buvte duv jienastimkårtåv gå galga jienastit. Brevvajienastibme le ietjá vuohke åvddåla jienastit. Dási dárbahuvvá brevvajienastimpakähtta mav máhtá oadtjot duv pastor- jali tjoaggulvisdåjmadagás. Danna gávna gájkka majt dárbaha brevvajienastittjat. Diededime birra makkir nammadimjuohkusa ja kandidáhta ma säbrri válljimij gávnnuji internehtan: www.svenskakyrkan.se/kyrkoval. Rája duv brevvajienav vaj le stiftan maŋemusát ragátmáno 16.b. Dån hähttu aj duoddit duv jienastimkårtåv. jienastit sáttakulmutjijn Sáttakulmusjjienastibme dagáduvvá vargga sämmiláhkáj gå brevvajienastibme. Sáttakjienastibme le åvdemusát alternatijvva dunji gut ájggu jienastit valljimlanján valla hiereduvvi jienastit válljimbiejve. Dån dárbaha brevvajienastimpakehtav jienastittjat sáttakulmutjijn. Jienastimkårttå le dárbbolasj jus sáttakulmusj jienav doalvvu ietjá ladnjaj gå valljimladnjaj válljimbiejve. Gåktu sjattaj válljiminboados? Webbabielen www.svenskakyrkan.se/kyrkoval almoduvvi álggobåhtusa maŋenagi gå jiena riekkniduvvi valljimlanjáj dahppama maŋela. Persåvnnåjiena dalloj älla riekknidum. Maŋemus boados almoduvvá sämmi sajen gå stifta li dárkestimriekknimav dahkam. Sidá gus ienebuv diehtet? Webbabielen www.svenskakyrkan.se/kyrkoval gávnnu dát diededibme giese rájes álkkes dárogiellaj, suomagiellaj, nuorttasámegiellaj, oarjjelsámegiellaj, julevsámegiellaj, romagiellaj, ieŋgisgiellaj, fránskagiellaj, tuskagiellaj, arabiagiellaj, spánskagiellaj ja giehtagiellaj. Diededibme dárogiellaj lågoduvvá aj tjalmedimijda jiednabáddáj ja máhttá ragátmáno rájes rávviduvvat Svieriga girkko diededimdievnastusás, telefåvnnå 018-16 96 00 jali e-påvstå baktu info@svenskakyrkan.se. Dån máhtá ságastit duv tjoaggulvisájn jali gähttjat webbabielev www.svenskakyrkan.se/kyrkoval ienep diedojt åttjutjit. Jienastit gålmån jali nieljen válljimin Girkkoválljimin jienasta gålmån jali nieljen válljimin, ja mierreduvvá duv girkko bájkálasj organisasjåvnås gånnå vieso. Duv jiedna vájkut gåktu Svieriga girkko stivrriduvvá bájkálattjat, dajvalattjat ja rijkalattjat. gå tjoaggulvis ij le oassen girkkosiebren gå tjoaggulvis le oassen girkkosiebren (akta alternatijvva le máhttelis) njuolggaválljim njuolggaválljim girkkofábmoduvvam a bc bájkálattjat bájkálattjatbájkálattjat 1 a–c: Girkkofábmoduvvam jali njuolggaválljidum girkkoráden giehtadaláduvvi ássje ma guosski tjoaggulvisá iellemij, buojkulvissan doajmmáj mij dagáduvvá ja makkir ulmijda tjoaggulvis galggá barggat. Válljimsiedila li vielggada. bájkálattjat njuolggaválljim njuolggaválljim aktisasj girkkofábmoduvvam girkkofábmoduvvam njuolggaválljidum girkkoráde dajvalattjat rijkalattjat njuolggaválljim stifftafábmoduvvam njuolggaválljim girkkotjåhkanibme Svieriga girkko le juogedum 13 stifftaj. Stiftajn li vidnon doarjjot tjoaggulvisájt åvdedit sijá dåjmav. Stifftafábmoduvvam le stifta alemus mierredimorgána. Válljimsiedila li guovggisruoppsada. Girkkotjåhkalvis le Svieriga girkko alemus mierredimorgána 251 sebrulattjajn. Dánna mierreduvvi aktisasj ássje ma guosski girkko njuolgadusájda ja vuojnojda. Girkkotjåhkalvis mierret aj buojkulvissan gåktu gástadibme, konfirmasjåvnnå, fiesstim ja hávddadus gálggá dåjmaduvvat. Válljimsiedila li visskada. Gå moadda tjoaggulvisá aktan barggi ekonomalattjat ja administratijvalattjat girkkosiebren de válljiduvvá aktisasj girkkofábmoduvvam. Danna mierreduvvá iehtjádij siegen ekonomiddja- ja gittaåbmudakássjij birra. Válljimsiedila li alega. Svieriga girkko – le dunji! Svieriga girkko l midjij sebrulattjajda ja dárbaj mijá oasálasjvuodav. dåjmalasj sadje Ålles Svierigin gávnnuji bájken 3 400 girkko. Sierralágásj huodnaha li, árvulasj kultuvrraárbe ja dåjmalasj saje jubmeldievnnuj, siettosvuohtaj, vuojŋastibmáj, aktisasjvuohtaj, lavllomij ja musijkkaj. girkko árggabiejven Sebrulattjan oattjo säbrrat ja vájkudit Svieriga girkko árggabiejvvebargguj buojkulvissan kåvråjn, mánájjuohkusijn, goahteguossidimijn, skihpadåhpegirkkon, nuorajjuohkusijn ja fuolkkebagádallamijn. iellema ájggegávda Girkkon gávnadip ájnas dáhpádusáj måhken degu gástadusán, konfirmasjåvnån, fiessimin ja hávddádimen. jáhkko ja guoktáladdam Svieriga girkko fállá aktavuodav gånnå nubbe nuppijn gávnadip, jáhkov ja guoktáladdamav juohkep ja lahkanip Jubmelij. rijkajgasskasasj barggo Svieriga girkko aktan barggá girkkoj ålles väráldin ja doarjjaorganisasjåvnåj. Háhppelis håhkkånimviehkkedagojn ja guhkesájggásasj åvdedimbargon. doarjja hiedijn ja håhkkånimijn Svieriga girkko bargge gávnnuji doarjjan gå sårme, hiede ja håhkkånime li sjaddam, ålggorijkan ja Svierigin. gávnadimsaje Ságastit soabmásijn São Paolon. Bårå kanellabullav Melbournin. Svieriga girkko ålggorijkan le ájnas gávnadimsadje. Degu tjoaggulvis gånnå dån vieso. Start Valresultat Girkkoválljim ragátmáno 18.b. Dån vállji. Svieriga girkkon li ienep gå 7 miljåvnnå sebrulattja ja doarjoduvvá ulmutjijs gudi sihti girkkuj säbrrat ja åvdåsvásstádusáv válldet, åvdedit ja hábbmit girkko boahtteájgev. Ragátmáno 18 b. li gájkka sebrulattjajn gudi li 16 jage dävddám ja li álmmuktjáledum Svierigin máhttelis bájnatjit gudi galggi oadtjot åskov Svieriga girkkov boahtte niellja jage stivrrit. Svieriga girkko doajmma le vijdes ja gåbttjå moadda ássjesuorge. Girkko sihtá årrot sadjen gatjálvisájda ja ságastallamijda, tjåhkanimsadjen aktisasjvuohtaj, vuojŋŋalasjvuohtaj ja aktavuohtaj Jubmelijn. Girkko mij dårvov vaddá ja åvdet juohkka ulmutja sielulasj varresvuodav. Rabásmielak girkko mij le ulmutjij lahka ja fámodimij bielen. Gånnå ristagis ja almasjvuoda árvvovuodo praktihkalattjat dåjmaduvvá, Svierigin ja ålggorijkan, ávon ja surgon, árggabiejven ja basen. Gåsi galggá Svieriga girkko fámojt biedjat? Håhkkånimsajijn ja sårmmesajijn gávnnut? Gástadibmáj, skallidibmáj, fiesstimij ja hávddádibmáj? Vuorrasijt, skihppijt ja aktuviessojt guossidit? Báhtariddjeássjijda? Javlaj, bässátjij ja ájlistagáj basodibmáj? Birásbargguj? Girkkohuodnahij huksamij? Rievtugis oassásijda? Mánáj ja nuoraj musihkkadåjmajda? ………………….? Girkkoválljim ragátmáno 18.b. Girkkoválljimin ragátbiejve 18.b. dån vállji gåsi Svieriga girkko galggá boahtte niellja jage fámojt biedjat. Gesi sidá åskov vaddet? Válljimbiejven dån jienasta válljimlanján mij jienastimkårtån vuojnnu. Gänna le jienastimriektá oadtju jienastimkårtåv brevvalådaj maŋemusát bårggemáno 31.b. Jus válljimbiejven li moadda sierralágásj jienastimsaje de jienastimkårtån dajt aj vuojná. Dån máhtá aj válljimbiejve åvddål jienastit. Girkkoválljim la gålmmå jali niellja válljima Duv tjoaggulvisá bájkálasj organisásjåvnnå mierret jus dån girkkoválljimin galga gålmån jali nieljen válljimin jienastit. 1) girkkofábmoduvvama jali njuolggaválljidum girkkoráde Sij giehtadalli ássjijt ma gulluji tjoaggulvisá iellemij, bv. mij dåjmaduvvá ja makkir ulmijda tjoaggulvis galggá barggat. 2) aktisasj girkkofábmoduvvama Moadda tjoaggulvisá álu aktijbarggi ekonomalattjat ja tjuottjodime hárráj girkkoaktisasjvuodan. Aktidum girkkofábmoduvvama mierredi luohkoj tjuottjodimev, huodnaássjij ja dakkirij birra. 3) stiftafábmoduvvama Svieriga girkko le juogedum lågenangålmmå stifftaj. Juohkka stiffta biskåhpas lájddiduvvá. Stiftaj barggogåhttjusijda gulluji tjoaggulvisájt doarjodit ja daj bargov åvdedit. 4) girkkotjåhkanibme Girkkotjåhkanibme le Svieriga girkko alemus mierredimorgána gånnå li 251 sebrulattja. Sij mierredi aktisasj ássjijt ma guosski bv. girkko njuolgadusájda degu ássje gástadime, skallidime, fiesstima ja hávddádime birra. Duv jienastimkårtån vuojná makkir válljimijn máhtá jienastit. = Njuolggaválljima = Rijkalasj mierre = Girkkotjåhkanibme = Girkkostivrra = Dajvak mierre = Stiftafábmoduvvama = Stiftastivrra = Bájkálasj mierre = Bájkálasj mierre gå tjoaggulvis ij sebra girkkoaktisasjvuohtaj = Bájkálasj mierre gå tjoaggulvis säbrrá girkkoaktisasjvuohtaj = Aktisasj girkkofábmoduvvama = Girkkosiebrreráde = Girkkofábmoduvvama = Girkkoráde = Njuolggaválljidum girkkoráde = Girkkojiednadak = Návti doajmmá = Rávvis nieljetjiegaga = orgána majda válljip girkkoválljimin. Dievdedum vielggis ja rávvis nieljetjiegaga= mierredimorgána.Sáhtsodum nieljetjiegaga= dåjmadimorgána. Njuolggaválljidum girkkoráde le mierredim ja dåjmadimorgána. = Gänna le jienastimriektá jienas gålmån jali nieljen válljimijn, d.j. Girkkotjåhkanibmáj, stiftafábmoduvvamijt ja avta jali guovte bájkálasj orgánaj .Duohke dasi le jus tjoaggulvis gullu girkkoaktisasjvuohtaj jali ij. Jienastibme Jienastibme le vargga sämmiláhkáj gå álmmukjienastibme. Viertti dujna jienastimkårttå jus jienasta jienastimbiejve åvddål ja jus jienasta sierralágásj jienastimsajen. Juska vil jienasta válljimlanján viertti jienastimkårtåv maŋen válldet. Válljimbiejven ragátmáno 18.b. Válljimlanján Jienastimkårtån vuojná makkir válljimlanján máhtá jienastit ja makkir rabásájge li. Sierralágásj jienastimsajijn Muhttijn ásaduvvi aj sierralágásj jienastimsaje. Jus dakkira gávnnuji válljimbiejven de vuojná sajijt ja rabásájgijt jienastimkårtån. Válljimbiejve åvddål Dåjmadagá ålles rijkan Ragátmáno 5.b. ja ragátmáno 14.b. gaskan máhtá jienastit pastora-/tjoaggulvisdåjmadagájn ålles rijkan. Lassediedojt oattjo tjoaggulvisás gånnå sidá jienastit. Sierralágásj jienastimsaje Máhtti aj gávnnut sierralágásj jienastimsaje ma li rahppot válljimbiejve åvddål.. Sáhkada ietjat tjoaggulvisájn jus sidá máhttelisvuodajt gullat. Brevvajienastibme Brevvajienastibme le ietjá vuohke jus sidá åvddåla jienastit. Dalloj dárbaha ”brevvajienastimskurpov” mav rávvi duv pastora-/tjoaggulvisdåjmadagás. Skurpon li majt dárbaha, i.s. tjálek válljimsiedil mav iesj máhtá dievddet. Nammadimjuohkusis masi ájgo jienastit álu máhtá oadtjot válljimsiedilijt ma li åvddålprienntidum. Duv brevvajienastibme viertti maŋemusát ragátmáno 14.b. jåvsådit. Sáttakjienastibme Sáttakjienastibme le brevvajienastime sjimuk, valla le åvdemusát alternatijvvan sunji gut le ájggum válljimlanján jienastit valla válljimbiejven ij buvte. ”Brevvajienastimskurpon” li gájkka majt sáttakjienastattijn dárbaha. Gejda máhtá jienastit? Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusij, degu belludagájda álmmukválljimijn. Máhtá aj jienastit sierra ulmutjij gev ienemusát sidá válljit, ruossi de kandidáhta namáv nammadimjuohkusa listan! Nammadimjuohkusa ietja diededi gåktu sihti girkko galggá barggat ja doajmmat boahtteájgen, gåsi Svieriga girkko galggá fámojt biedjat. Duv tjoaggulvisás oattjo diedojt makkir juohkusijda máhtá jienastit. Gávna aj listajt bielen www.svenskakyrkan.se Válljimbåhtusa Båddåsasj båhtusa vuoseduvvi bielen www.svenskakyrkan.se maŋenagi gå aktij riekkniduvvi válljimlanjáj dahppama maŋŋela. Maŋemus boados vuoseduvvá i.s. bielen www.svenskakyrkan.se gå stifta li gájkka jienastimijt ållåsij riekknim. Duv jienastimkårttå Dån gänna le jienastimriektá galga maŋemusát bårggemáno 31.b. duv jienastimkårtåv oadtjot häjmmaj rájadum. Jienastimkårtån vuojná persåvnålasj diedojt degu makkir jienastimijn oattjo jienastit, ja gånnå ja goassa jienastit máhtá. Jus dån le jienastimkårtåv láhppám, jali jus danna le juoga boasstot, de dån máhtá sáhkadit girkkostivrajn, Kyrkostyrelsen, Svenska kyrkan, 751 70 Uppsala, 018-16 96 00 (Informationsservice), jali ådåsav rávvit bielen www.svenskakyrkan.se . Gut ij le jienastimkårtåv oadtjum, ja adná sujna le jienastimriektá galggá aj girkkostivrajn sáhkadit dan birra. Jienastimkårttå rájaduvvá duv álmmuktjáledumadrässaj. Jienastimkårtåv máhttá gärddádit ja dakkir gärddusav máhttá fáksit tjoaggulvissaj gånnå jienasta ja Svieriga girkko ålggorijkatjoaggulvisájda. Gatjálvisá sebrulasjvuoda birra Svierigin åvdebut sjattaj automáhtalattjat sebrulasj Svieriga girkkon riegádimen. Uddni sebrulattjan sjatta gástadime baktu. Goappátjagá máná, tonåringa ja vuorrasappo máhtti gástaduvvat. Jus mánná ij la gástadum de sujttoaddne máhttá diededit sijá mánná galggá sebrulattjan årrot Svieriga girkkon. Máná gudi li lågenanguovte jage vuorrasappo galggi ietja miededit. Jus dån la juo gástadum ietjá ristagis siebren de máhtá sjaddat sebrulattjan Svieriga girkkon ságastime maŋŋela girkkohärrájn. Dån gut la häjttám sebrulasjvuodav Svieriga girkkon duostoduvá ruoptus sebrulattjan. Jus illa visses jus dån la sebrulasj jali dujna li ietjá gatjálvisá sebrulasjvuoda birra de aktavuodav válde tjoaggulvisájn gånnå åro. Sebrulasjmákso Svieriga girkko doajmma Svierigin ja ålggorijkan mávsedvvá sebrulasjmávsos, mij aj gåhtjudallá girkkomákson. Ienemusá vatteduvvi duv bájkalasj tjoaggulvissaj. Mákso galggá rähkkut juohkkabäjvvásasj bargguj mánáj, nuoraj ja vuorrasappuj, kåvråjda ja jubttsatjiegajda, skihpadåhpegirkkuj, fuolkkerádevaddemij, juorabargge härrájda, gávnadimsajijda ja dåjmajda ulmutjida gudi li aktu ja hejmadisulmutjijda. Gájka máksep aj bájke girkkohuodnahij ja kultuvrrahistårjalasj árvoj gähttjuj boahtte buolvajda. Man ednagav mávsá sebrulasjvuohtamáksuj mierreduvvá guovtet oases: duv sisboahto ja makkir tjoaggulvissaj gullu. Rijkkagasskamierre girkkomáksuj 2011 la 0,99 prosenta duv värrodahtte sisboados kommuvnnaj. Hávddádimgållo Bakku hávddádimgållo mávseduvvá gájkajs gudi li álmmuktjáledum Svierigin. Rijkkagasskamierre gålluj 2011 la 0,24 prosenta duv värrodahtte sisboados kommuvnnaj. Svieriga girkko l oajvveålmåj hávddádimdoajmmaj Svierigin, ietján gå Stockholma stáda ja Tranåsa kommuvnna. Deklarasjåvnnåblankehtan máhtá vuojnnet duv girkkomávsov ja hávddádimgålov. Hiejtedit sebrulasjvuodav Svieriga girkkos Jus dån mierreda hiejtedit sebrulasjvuodav Svieriga girkkos de dav diededa duv bájkálasj tjoaggulvissaj. Máhtá riŋŋgit, manádit jali tjállet duv tjoaggulvissaj ja adnot blankehtav hiejtedibmáj. Dån máhtá aj rádjat persåvnålasj vuollájtjáledum adnomav dábálasj brevan ja rádjat dav tjoaggulvissaj. Jus dån illa visses makkir tjoaggulvissaj gullu de máhtá dav åhtsåt sválldasa baktu rievtesbielen. // Skallujlåhkåmájgen oattjo iehtjádij siegen ságástallamij, ságastimij ja jubmeldievnoj baktu máhttelisvuodav ájádallat birra gut dån la ja masi jáhká. Jáhkkogatjálvisáj birra l nåv gåk gut la Jesus ja mij la tjáledum Rámadin. Vuodo l aj ulmutjij ássjij birra, buojkulvissan mij la duolla ja mij ij la vierre, venakvuoda, gieresvuoda, seksa, viessoma sisanádusá birra. Ássje maj gájkka ulmutjijn la aktavuohta danen gå ij aktak vieso ietjas viessomav aktu. Skallujlåhkåmájgge l hiejtedum skallidimjubmeldievnujn. Skallo l duv gástadusá duodastibme. Jubmela åvdån li gájkka ulmutja árvulattja. Skallujlåhkåm la vuohke duodastit dáv jur dunji. Skallujlåhkåmläger sámijda Svieriga girkko juohkka jage ásat sáme skallujlåhkåmlägerav aktijbargon Sáme girkkorádijn Svieriga girkkon, Sáme referänssajuohkusijn Härnösánda ja Julevu stiftan, ja Sámenuorajn. Ienep diededimev lägera birra 2012 aktavuodav válde Birgitta Simmajn Julev stiftan: 0920-4924 58. // Girkkolasj fiesstim la jubmeldievnno manna li symbolajs vallje. Jubmela ja gájkka vihtanij åvdån loabedip nubbe nuppev gieresvuodav huksat ja nubbe nuppe bielen tjuodtjot viessomav tjadá. Råhkålip Jubmelav buorissjivnnjedit mijá gállasjvuodav ja viehkedit mijáv vájvij tjadá majt duosstop viessomin. Máhttelis la persåvnålattjat hábbmit fiesstimjubeldievnov. Muhtem gállasjguojmmepára sihti tjállet ietjasa jáhtojt, lavllot lávllagav nubbe nubbáj jali dahkat ietjádav persåvnålattjat. Vuodo l vaj galggá årrot jubmeldievnno ávon ja gijttogisvuodan viessoma ja gieresvuoda vaddagis goappátjagá gállasjguojmmepárraj ja guossijda. Fiesstimságastallam Girkkolasj fiesstima åvddål la agev fiesstimságastallam manna härrá ja gállasjguojmmepárra hábbmiji fiesstimav. Makkir tevstajt galggá válljit, makkir jáhto galggi årrot, gut dahka majt ja goassa? Ienemusát härrá gatjádallá gállasjguojmmepáras gåktu ja goassa gávnadijga, masi ienemusát lijkkuba nubbe nuppen, majt ienemusát aktan dahkaba. Tjuottjes gállasjguojmmepárraj dávk lisj vuojŋadahka gå bessaba hábbmimis oanegav ja tjalmostahtteba manen ajtu vállduba jur nubbe nuppijn. Härráj la vuohke sunnujn buorebut dåbdijdit ja l buorre vuodo fiesstimhållaj. Ságastallam máhttá årrot juogo de girkkon jali hejman gállasjguojmmepára lunna. Jus ságastallam la hejman de álu ásaduvvá duodde gávnadibme girkkon hárjjidalátjit seremoniddjav sajen. Umasslágásj árbbedábe Svierigin vájkuduvvap iehtjádij siegen amerijkalasj kultuvras. Dat vuojnnu aj moatten gállasjguojmmepáraj sávadusán ietjasa jugálvisá birra. Dábálasj gatjálvis la jus bruvrrá galggá lájddiduvvat áhtjes álltárij. Ij gávnnu mige Svieriga girkkon mij dav dábev buorggu, valla árvulasj la ájádallat symbolijka birra dagon. Álgon la gå åvdåsvásstadus nissunis vatteduvvá áhtjes ålmmåj ja l dat ájges gå nissuna ällim mindiga. Muhtem härrá máhtti dat oares vuornnot bruvrrá áhtjes álltárij lájddiduvvá. Svierigin la árbbedáhpe gállasjguojmmepárra vádtseba aktan álltárij, symbollan gå nissun iesj vállji ietjas ålmmåv ja ålmmå iesj vállji ietjas nissunav ja såj iesmujtolis ja buohtaárvulattjat vádtseba fiesstimij. // Jábmem ja hávddádus - Svenska kyrkan - Om oss Giedde Gåvvå: Maria Svensk Rubmahav ienemusát skihpadåhpe, dievnastusdåhpe jali, fällamin, polijssa hállduj válldá. Dåjmadi vaj rumáj la doalvodum jábbmegijhuodnahij vani dárbaha dán mutto mierredit gisto oasstema birra. Máhttá ráfen plánit hávddádusáv. Ájnas la hivástahttet, sierraláhkáj viessoma maŋemus hivástahttemin – jábmemin. Dalloj máhtti dábe ja symbola hávddádusá måhken jaskadussan ja doarjjan årrot låsså ja surgulasj hivástahttemin. Vuostasj dahko Åvdebut agev mannin njuolgga härrá lusi gå soames jámij. Dálla diedet jábmemav bájkálasj värrofábmudahkaj. Jus sihtá prosessav álgadit de l buorre vuostasj dahko. Tjáledi hávddádim- ja kremerimaduodastusáv mij la rávkadum hávddádussaj. Värrofábmudagás oadtju aj ietjá ássjetjállagijt nåv gåk registaroasev ( dárbulasj báŋŋkaaktavuodaj), jábmemduodastusáv ja berajguoradallamav (dárbulasj maŋebut jábbmegaoabmetjállagij). Aktavuodav válldet tjoaggulvisájn Buoremus la jus lagámusá ietja aktavuodav válldi tjoaggulvisájn ja dajna härrájn majt sihti galggá hávddádit. Máhttá de aktan diŋŋgot biejvev hávddádusjubmeldievnnuj ja lagámusá álgos diehti sij oadtju dav härráv majt sihti. Ij la dárbbo diŋŋgot härráv ja ájgev hávddádus- jubmeldievnnuj hávddádusdåjmadagá baktu. Ságastibme härrájn jali diakonajn Jábmema åvdån la luondulasj mij guoktáladdap ja ballap. Gå suorgos ja jábmemis dejvadallap de ietjájduvvap goappátjagá rubmahij ja sielluj. Muhttijn suorggo dåbddu ilá låssåt aktu guoddet. Härrá ja diakona li hárjjánam ulmutjit duosstot vájves vidjurijn ja siján la sjávovälggogisvuohta. Aktavuodav vállde ietjat bájkálasj tjoaggulvisájn. Ij gávnnu duolla vuohke surggahit – gájka surggahip iehtjama milta ja nubbe ij la buorep jali nievrep nuppet vuoges. Dárbahip dádjadit ja guorrasit mijá suorgov dåmadip umassláhkáj. Máhttá almmusit gávkasvuoda hámen ja dármedisvuohta dan birra mij ij lim goassak javladum jali dagádum, márjju moarre gå l guodedum. Máhttep aj dåbddåt gähppánimev, jus jábbmek lij mälggadav skihpam ja jábmem boahtá tjoavddalibmen. // Gå häjos nissunij vatteduvvá åskeldimev loaddnut ja buoredit viessomav suv fuolkkáj de l rijkajgasskasasj bargos oasse. Sämmi l gå hiv-dähppom jali aidsskihppe duostodovvá huvsos sadjá gå rájadallat. Jali gå ulmutja ságasti såbadusá birra sadjáj gå nubbe nuppep vasjijn duosstot, ja rijddo ráddnasemasvuodas målsuduvvá. Jårbbå värált, Svieriga girkko rijkajgasskasasj barggo l aktijbarggam girkkoj Afrikin ja Asian badjel tjuohte jage. Uddni bargaduvvá väráldij rievtesvuodajn váni nielge, häjosvuoda ja duolmmoma dagi väráltvijdes ristagis aktisasjvuodan. ATC-allianssa gávnnu birra värálda. Juohkka sajen ulmutja barggi vájkudittjat ja buoredittjat sijá viessomav. Vatta aktugattjasj li ájnnasa Dán bargon la barggo biebbmuj ja tjáhtjáj gájkajda, lánndadáfoåvddånibme, teologalasj åhpadus, mikrolåna ja spárram ja såbadus ja jáhkkudakságastallam. Valla aj oajbbom rievtesvuohtaj, buojkulvissan rievtes oasestibme, håhkkånimdago, ulmutjij riektá ja nissunlasj lájddijibme. Barggo biednigahteduvvá ienemusát biednigijs ma tjoahkkeduvvi Svierigin. Vatta tjoaggulvisájs, aktugasj vaddijs ja siebrijs doarjju bargos ednagav väráldij ienep rievtesvuohtajn. Biednikdoarjja Sidas ja EUas la ietjá ájnas sisboahto. Svieriga girkko tjoaggulvisá li vuodo rijkajgasskasasj bargon. Diededi, åhpadi ja tjoaggi biednignijt, buojkulvissan kollektaj, basaraj ja dåjmaj baktu stádan. Vierrevuoda hähttuji gádoduvvat Viehkke l ájnas, valla ij tjoavde gájkka gassjelisvuodajt. Vierrevuoda ma ulmutjijt duosstu viessot árvvogisláhkáj hähttuji gádoduvvat. Avtabále gå gájka galggi máhttet ietjasa biebbmat dálla, de hähttuji ednama luohko bissot boahtte buolvajda. Jårbbå värált, Svieriga girkko dårjav vaddá bájkálasj girkkojda ja organisasjåvnåjda Europan, Afrikin, Asian, Latijnnaamerikin, ja Mellan Östernin aktijbargo baktu rijkajgasskasasj girkkolasj värmmádagájn. Anedahkes vuohke l barggat bissolis buoredibmáj. Girkkokansliddjan Uppsálan plániduvá tjoaggem, álmmukåhpadus ja vájkudimbarggo. Danna mierreduvvá makkir prosjevta umasslágásj sajijn väráldin ma galggi doarjjoduvvat ekonomalattjat jali persåvnålattjat Jårbbå väráldis, Svieriga girkko rijkajgasskasasj barggo. // Girkkoválljim ragátmáno 18.b. Dån vállji Svieriga girkkon li ienep gå 7 miljåvnnå sebrulattja ja doarjoduvvá ulmutjijs gudi sihti girkkuj säbrrat ja åvdåsvásstádusáv válldet, åvdedit ja hábbmit girkko boahtteájgev. Ragátmáno 18 b. li gájkka sebrulattjajn gudi li 16 jage dävddám ja li álmmuktjáledum Svierigin máhttelis bájnatjit gudi galggi oadtjot åskov Svieriga girkkov boahtte niellja jage stivrrit. Svieriga girkko doajmma le vijdes ja gåbttjå moadda ássjesuorge. Girkko sihtá årrot sadjen gatjálvisájda ja ságastallamijda, tjåhkanimsadjen aktisasjvuohtaj, vuojŋŋalasjvuohtaj ja aktavuohtaj Jubmelijn. Girkko mij dårvov vaddá ja åvdet juohkka ulmutja sielulasj varresvuodav. Rabásmielak girkko mij le ulmutjij lahka ja fámodimij bielen. Gånnå ristagis ja almasjvuoda árvvovuodo praktihkalattjat dåjmaduvvá, Svierigin ja ålggorijkan, ávon ja surgon, árggabiejven ja basen. Gåsi galggá Svieriga girkko fámojt biedjat? Girkkoválljimin ragátbiejve 18.b. dån vállji gåsi Svieriga girkko galggá boahtte niellja jage fámojt biedjat. Gesi sidá åskov vaddet? Válljimbiejven dån jienasta válljimlanján mij jienastimkårtån vuojnnu. Gänna le jienastimriektá oadtju jienastimkårtåv brevvalådaj maŋemusát bårggemáno 31.b. Jus válljimbiejven li moadda sierralágásj jienastimsaje de jienastimkårtån dajt aj vuojná. Dån máhtá aj válljimbiejve åvddål jienastit. Girkkoválljimin li gålmmå jali niellja válljima Duv tjoaggulvisá bájkálasj organisásjåvnnå mierret jus dån girkkoválljimin galga gålmån jali nieljen válljimin jienastit. 1) GIRKKOFÁBMODUVVAMA JALI NJUOLGGAVÁLLJIDUM GIRKKORÁDE Sij giehtadalli ássjijt ma gulluji tjoaggulvisá iellemij, bv. mij dåjmaduvvá ja makkir ulmijda tjoaggulvis galggá barggat. 2) AKTISASJ GIRKKOFÁBMODUVVAMA Moadda tjoaggulvisá álu aktijbarggi ekonomalattjat ja tjuottjodime hárráj girkkoaktisasjvuodan. Aktidum girkkofábmoduvvama mierredi luohkoj tjuottjodimev, huodnaássjij ja dakkirij birra. 3) STIFTAFÁBMODUVVAMA Svieriga girkko le juogedum lågenangålmmå stifftaj. Juohkka stiffta biskåhpas lájddiduvvá. Stiftaj barggogåhttjusijda gulluji tjoaggulvisájt doarjodit ja daj bargov åvdedit. 4) GIRKKOTJÅHKANIBME Girkkotjåhkanibme le Svieriga girkko alemus mierredimorgána gånnå li 251 sebrulattja. Sij mierredi aktisasj ássjijt ma guosski bv. girkko njuolgadusájda degu ássje gástadime, skallidime, fiesstima ja hávddádime birra. Duv jienastimkårtån vuojná makkir válljimijn máhtá jienastit. NÁVTI Girkkoválljimin li gålmmå jali niellja válljima Gänna le jienastimriektá jienas gålmån jali nieljen válljimijn, d.j. Girkkotjåhkanibmáj, stiftafábmoduvvamijt ja avta jali guovte bájkálasj orgánaj. Duohke dasi le jus tjoaggulvis gullu girkkoaktisasjvuohtaj jali ij. DOAJMMÁ NJUOLGGA VÁLLJIMA RIJKALASJ MIERRE DAJVAK MIERRE NJUOLGGA VÁLLJIMA GIRKKOTJÅHKANIBME GIRKKOSTIVRRA STIFTA FÁBMODUVVAMA STIFTASTIVRRA BÁJKÁLASJ MIERRE GÅ TJOAGGULVIS IJ SEBRA BÁJKÁLASJ MIERRE GÅ TJOAGGULVIS SÄBRRÁ GIRKKOAKTISASJVUOHTAJ GIRKKOAKTISASJVUOHTAJ NJUOLGGA VÁLLJIMA AKTISASJ GIRKKO FÁBMODUVVAMA GIRKKOSIEBRRERÁDE NJUOLGGA VÁLLJIMANJUOLGGA VÁLLJIMANJUOLGGA VÁLLJIMA GIRKKO FÁBMODUVVAMA GIRKKO FÁBMODUVVAMANJUOLGGA VÁLLJIDUM GIRKKO JIEDNADAK GIRKKORÁDEGIRKKORÁDE GIRKKORÁDE GIRKKORÁDE Rávvis nieljetjiegaga = orgána majda válljip girkkoválljimin. Dievdedum vielggis ja rávvis nieljetjiegaga = mierredimorgána. Sáhtsodum nieljetjiegaga = dåjmadimorgána. Njuolggaválljidum girkkoráde le mierredim- ja dåjmadimorgána. Jienastibme Jienastibme le vargga sämmiláhkáj gå álmmukjienastibme. Viertti dujna jienastimkårttå jus jienasta jienastimbiejve åvddål ja jus jienasta sierralágásj jienastimsajen. Juska vil jienasta válljimlanján viertti jienastimkårtåv maŋen válldet. VÁLLJIMBIEJVEN RAGÁTMÁNO 18.B. VÁLLJIMLANJÁN Jienastimkårtån vuojná makkir válljimlanján máhtá jienastit ja makkir rabásájge li. SIERRALÁGÁSJ JIENASTIMSAJIJN Muhttijn ásaduvvi aj sierralágásj jienastimsaje. Jus dakkira gávnnuji válljimbiejven de vuojná sajijt ja rabásájgijt jienastimkårtån. VÁLLJIMBIEJVE ÅVDDÅL DÅJMADAGÁ ÅLLES RIJKAN Ragátmáno 5.b. ja ragátmáno 14.b. gaskan máhtá jienastit pastora-/tjoaggulvisdåjmadagájn ålles rijkan. Lassediedojt oattjo tjoaggulvisás gånnå sidá jienastit. SIERRALÁGÁSJ JIENASTIMSAJE Máhtti aj gávnnut sierralágásj jienastimsaje ma li rahppot válljimbiejve åvddål. Sáhkada ietjat tjoaggulvisájn jus sidá máhttelisvuodajt gullat. BREVVAJIENASTIBME Brevvajienastibme le ietjá vuohke jus sidá åvddåla jienastit. Dalloj dárbaha ”brevvajienastimskurpov” mav rávvi duv pastora-/tjoaggulvisdåjmadagás. Skurpon li majt dárbaha, i.s. tjálek válljimsiedil mav iesj máhtá dievddet. Nammadimjuohkusis masi ájgo jienastit álu máhtá oadtjot válljimsiedilijt ma li åvddålprienntidum. Duv brevvajienastibme viertti maŋemusát ragátmáno 14.b. jåvsådit. SÁTTAKJIENASTIBME Sáttakjienastibme le brevvajienastime sjimuk, valla le åvdemusát alternatijvvan sunji gut le ájggum válljimlanján jienastit valla válljimbiejven ij buvte. ”Brevvajienastimskurpon” li gájkka majt sáttakjienastattijn dárbaha. Gejda máhtá jienastit? Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusij, degu belludagájda álmmukválljimijn. Máhtá aj jienastit sierra ulmutjij gev ienemusát sidá válljit, ruossi de kandidáhta namáv nammadimjuohkusa listan! Nammadimjuohkusa ietja diededi gåktu sihti girkko galggá barggat ja doajmmat boahtteájgen, gåsi Svieriga girkko galggá fámojt biedjat. Duv tjoaggulvisás oattjo diedojt makkir juohkusijda máhtá jienastit. Gávna aj listajt bielen www.svenskakyrkan.se. Válljimbåhtusa Båddåsasj båhtusa vuoseduvvi bielen www.svenskakyrkan.se maŋenagi gå aktij riekkniduvvi válljimlanjáj dahppama maŋŋela. Maŋemus boados vuoseduvvá i.s. bielen www.svenskakyrkan.se gå stifta li gájkka jienastimijt ållåsij riekknim. Dån gänna le jienastimriektá galga maŋemusát bårggemáno 31.b. duv jienastimkårtåv oadtjot häjmmaj rájadum. Jienastimkårtån vuojná persåvnålasj diedojt degu makkir jienastimijn oattjo jienastit, ja gånnå ja goassa jienastit máhtá. Jus dån le jienastimkårtåv láhppám, jali jus danna le juoga boasstot, de dån máhtá sáhkadit girkkostivrajn, Kyrkostyrelsen, Svenska kyrkan, 751 70 Uppsala, 018-16 96 00 (Informationsservice), jali ådåsav rávvit bielen www.svenskakyrkan.se. Gut ij le jienastimkårtåv oadtjum, ja adná sujna le jienastimriektá galggá aj girkkostivrajn sáhkadit dan birra. Jienastimkårttå rájaduvvá duv álmmuktjáledumadrässaj. Jienastimkårtåv máhttá gärddádit ja dakkir gärddusav máhttá fáksit tjoaggulvissaj gånnå jienasta ja Svieriga girkko ålggorijkatjoaggulvisájda. Mánná Gåvvå: Jim Elfström Dunji äjgádin gástadus máhttá årrot duodastus gijttogisvuohtaj, gå sjaddam la äjgádin jur dán unna ulmutjij. Jáhtto Gástadusán la jáhtto Jubmel la maŋen viessoma gájkka biejvij, juska mij dáhpáduvvá. Girkko ålles histåvrå tjadá l gástadus årrum vuojnos duodastibme juohkka ulmutja diehttelis aktisasjvuohtaj Jubmelijn. Gástadusjubmeldievnno l ávo ja viessoma vuollo. Gut la gástadum la buvtedum Jubmela åvvdåj gut midjij vaddá viessomav ja sihtá oasev válldet mijá ávon dassta. Jubmel sihtá mijá lahka årrot viessoma tjadá, tjoavddet mijáv gájkas mij gállnat ja dan láhkáj ådåstuhttá mijá viessommáhttelisvuodajt. Gástadus nuorajda Máná ienemusát li gástadum Svieriga girkkon, valla ienep nuora ja nuorra ållessjattuga sihti gástaduvvat. Dáhpádum la ienemusát skallujlåhkåma, åhpadusá maŋŋela jali ságastimjuohkusa gáktuj ristalasj jáhkon. Gástadus ja sebrulasjvuohta Gástadus la vuodo sebrulasjvuohtaj Svieriga girkkon. Gut la gástadum ietjá ristalasj sebrudagán hiehpá aj sebrulattjan Svieriga girkkon, ådå gástadus ij la dárbulasj. Svieriga girkko årniga milta ristalasj gástadus la fámon agev. // Uppsala domkyrka. Girkko vuodo viddno Svieriga girkko vuodo vidno li basodit jubmeldievnov, åhpadit ja barggat diakoniddjajn ja misjåvnåjn. Tjoaggulvis åvdåsvásstet dåjmas gájkajda gudi viessu ja guossidi tjoaggulvisáv. Máhttelisvuohta l gástadussaj, konfirmasjåvnnåj, fiesstimij ja hávddádibmáj. Jubmeldievno Jubmeldievnno l máhttelisvuohta Jubmelijn gávnadit aktisasjvuodan ietjá tjoaggulvisårroj. Oadtjop vuojŋadit råhkålvisán, skalon ja lávllagin. Gájka duostoduvvi ietjasa jáhkujn ja sijá guoktástallamij. Árbbedábe dåbdov vuojnnep jubmeldievno umasslágásj åsijn, gullat musijkav ja vuojnnet girkkolanja hiervvimijn. Valla oadtjop aj duosstot ådåstimev moalggemin, lávllagin ja råhkålvisán. Åhpadus Jesus åhpadij ulmutjijt gätjo viessomav. Giehtoj muodolvisájt ja ságastij ulmutjij gej gávnadij danen gå sidáj vuosedit Jubmela gieresvuodav. Åhpadisålmmå oadtjun vidnov diedojt oabllodit ja nåvti l åvddålijguovlluj dagádum gitta mijá ájggáj. Gå ájádallap åhpadussaj uddni márjju ájádallap åvdemusát skallujlåhkkijda. Valla gájkka gávnadimijn ulmutjij åhpadip juojddá nubbe nuppe birra ja iehtjama birra. Nåvti oadtjop tjiegŋodum dádjadusáv mij la årrot ulmusj. Diakoniddja Diakoniddja l girkko sosiálalasj barggo. Viddno la oasálasjvuoda, roatto ja gasskasasj solidaritehta baktu duosstot ulmutjit fámodum vidjurijn. Vuodo dási l Jubmela gieresvuohta, mij mijáv duosstu ulmutjin Jesus Kristus. Misjåvnnå Misjåvnnå mierkki ”rájadus” ja spiedjilt vidnov majt åhpadisålmmå oadtjun vihtanasstet iehtjadijda sijá jáhko birra. Girkko dálásjájge oassálassta dan rájadusán gávnadimij baktu ulmutjij goappátjagá lahkabirrusin ja mijá rijka rájáj ålggolin. Misjåvnnå l danen avta ednagav birra majt tjoaggulvis dahká sijá ietjas rájáj sinna ja gåktu doarjju ietjá girkkojt ålles värálda birra sijá vuodo barggogåhttjusin vihtanasstet Jesusa birra. Dagáduvvá goappátjagá ekonomalasj vattaj baktu ja rája barggijt, buojkulvissan åhpadiddjijt, dåktårijt, ekonomajt jali härrájt. Svieriga girkko ålggorijkan Ålggorijkkagirkko gåbttjå ålggorijkkatjoaggulvisájt ja ietjá ålggorijkkadåjmajt. Siebrreráde Svieriga girkkuj ålggorijkan mierret makkir ålggorijkkatjoaggulvisá gulluji Svieriga girkkuj. Gávnnuji 45 ålggorijkkatjoaggulvisá ja vil gáktselåk jubmeldievnnosaje gånnå tjåhkani dájvvalakkoj. Lågå ienebuv Svieriga girkko sáme dåjma birra dánna. // Máhttep dåbddåt gieresvuodav gasskavuodajn ietjá ulmutjij ja Jubmelijn. Jubmel sihtá mijá viessomav ja sihtá vuododit gasskavuodav juohkka ulmutjij. Jesusa baktu oadtjop ienebuv diehtet majt Jubmel sihtá ja gut Jubmel la. Jubmel ulmutjin Jesusin la sierralágásj lahka gasskavuohta Jubmelij, sån la Jubmel iesj ulmutjin. Giehto Jesusa birra gávnnuji nieljen evangeliumin Rámádin. Rámát la girjje måttijn åsijn mij giehttu ulmutjij gávnadimij dåbdijdusájt Jubmelijn. Jesus väráldij boahtá danen gå Jubmel mijáv ähttsá ja sihtá midjij ihkevenájgev rahpat, goappátjagá åvddåla ja maŋŋel jábmema. Jubmel sihtá mij galggap oadtjot ienep diedojt Jubmela rijka birra ja gieresvuoda birra. Girkko guovdásj ja viessomgálldo Girkko guovdásj ja viessomgálldo l Jesus Kristus ja evangelium suv birra. Evangelium ulmutjav doalvvu aktisasjvuohtaj Jubmelijn, gut la suv sjaddam ja ulmme. Jubmelin la vijsesvuodas, ármos ja gieresvuodas rájedis tjiegŋalisvuohta. Girkko jáhkko l vuodo åskeldibme Jubmelij ja l vuododum Jubmela ájmodis dagojda, ma li dåbddusa Rámádin ja duosstu ulmutjijt sijá viessomin. Råhkålvis la ájnas Jáhkket la dårvustallat ja oajbbot. Råhkålvis ja dábálamos vuohke jáhkkuj. Råhkålittjat ij dárbaha jáhkket. Vájmo duodalasjvuohta ja åhtsålibme l ájnas råhkålvissaj. Ájgev mierredit råhkålvissaj ja dáv ájgev årrot aktu allasis ja suv råhkålvisájn la álggovijor gasskavuohtaj Jubmelijn. Ij la ájnas man buoragit mijá råhkålvis la hábmádum. Vájmo ságastallam Jubmelijn la ájnas. Ristagis dåbdåstibme Ristagis girkko dåbdås avtav Jubmelav- Áhttje, Bárnne ja ájlis Vuojŋŋanis – mij sjivnnjet, lånes ja iellemav vaddá. Svieriga girkko l väráltvijdes girkkos oasse ja juohká ristagis dåbdåstimev ja hieveduslávludisáv goalmaktes Jubmelij. Jáhkko åvddåjbuvteduvvá dåbdåstimen bágon ja dagon ja l árbbe apostolak ájges. Gålmån oabmásamos jáhkkodåbdåstimen li sierrasadje gåvådussaj jáhko ja girkko aktelasjvuohtajt ájgij tjadá. Lågå guovtev dajs rievtesbielen. Evangelak-luhterak girkko Svieriga girkko gullu evangelak-luhterak árbbedáhpaj augsburgak dåbdåstimijn 1530 jage rajes mij aktidij dåbdåstimtjállagav. Dåbdåstimtjállaga reformasjåvnnåájges li bagádiddje vihtanus gåktu jáhkko tjielggiduváj vásstádussan ájge gatjálvisájda. Girkko jáhkko ja åhpadus hábmáduvvá teologalasj refleksjåvnå baktu mij la jáhkko ja dåbdåstibme. Viddno la aktugasj ristagisájda ja girkkuj juohkka ájge ådåsis dåbdojn ájádallat jáhko tjiegŋalisáv ja tjielggit dan sisanádusáv. Ij jáhkkodåbdåstibme ij ge åhpadus la ulmme jáhkkuj. Da vuosedi mij la girkko vissesvuohta ja tjielggiji jáhkov. Aktan ájdan ságastallmijn ietjá árbbedábij, sárnnedimen ja jubmeldievnon Svieriga girkko åvddålijguovlluj suv jáhkov sárnnet. // Álgo rájes ristagisá tjåhkanin jubmeldievnnuj. Álgos ällim nåv moaddása. Muhtem sajijn lidjin doalvodum sijá jáhko diehti. Dárbbo lij gávnadit ja gulldalit giehtojt Jesusa birra, gullat tjielggimijt Jesusa viessoma ja jábmema ja bajástjuodtjelime birra. Jubmeldievno hámev árbbijin muhtem mudduj sijá oabme juvdálasj jáhkos. Täkstalåhkåma oasev dåbbdin synagogas. Máles la ájnas Juo álgon ristagis histåvrån máles sjattaj ájnas oasse aktisasjvuodan. Gieresvuohtamáles lij gå biebmov juogadin. Máles åvdeduváj ruvva dahkuj gå mujttin åhpadisålmmåj maŋemus bårrusav aktan Jesusijn. Gähttjalin sisanádusáv tjielggit gå Jesus lij jábmám ja bajástjuodtjelam. Dat máles, skallo, basoduvvá vilá gájkka ristagis girkkojn dájvvalakkoj.. Ristagis jubmeldievnno Ristalasj jubeldievnno máhttá dágáduvvat moatteláhkáj valla vargga agev la hieveduslávllom Jubmelij, täkstalåhkåm rámádis ja råhkålvis. Jubmeldievnno gájkka tjoaggulvisájn Svieriga girkko tjoaggulvisájn basoduvvi jubmeldievnno edasik juohkka ájllega. Valla álu li jubmeldievno aj ietjá biejvijn vahkon. Vahko sárnneskåvvåsin gávna makkir jubmeldievno basoduvvi girkkon årromsaje lahkusin. Álmmoduvvi álu muhtem bájkálasjtidnigin valla moadda tjoaggulvisájt gávna aj webban. Rabás gájkajda Gájka duostoduvvi säbrrat: nuora ja vuorrasa, jáhkkogisá ja gudi e jáhke. Jubmeldievnon vatteduvvá viehkke tjielggit mijá viessomijt ja Jubmelijn gávnadit. Valla jubmeldievnno l aj märkka ja duodastus girkko jáhko ja säbrrama birra sebrudagán. Gesi l ådås dávk dåbddusj vehik amás. Giella márjju l duodalasj ja javladuvvi ja dagáduvvi márjju dago majs la vájvve dádjadit sisanádusáv. Ájllega oajvvejubmeldievno årnigav gávna Sálmmagirje maŋŋegietjen. Máhtá aj agev gatjádit. Buorisboahtem! // Svieriga girkkon barggat la dåjmadit juoŋga åvdås masi jáhkká - Svenska kyrkan - Om oss Virggejuohkusa Svieriga girkkon Gávnnuji moattelágásj virggejuohkusa Svieriga girkkon. Härrá, girkkotjuojadiddje, viessogähttje, diakona ja tjoaggulvispedagoga li virggejuohkusa ma li dábálattja girkkon. Gávnnuji vil ietjá bargge, iehtjádij siegen ekonoma, diedediddje ja jurista. Diakona Diakonan barga tjoaggulvisán, girkkolasj institusjåvnån jali rijkajgasskasattjat. Barggo máhttá sisanedit gájkka idjavádtsemijs stádan, sadjihin nuorajda, gitta häjmmaguossidibme vuorrasij ja skibáj lunna, juogosdåjmas mánájda gejn li äjgáda boastoadnogássjelisvuodaj gitta juogosårudagájda demänssasáhtusulmutjida, jubttsatjiegas gitta åhpadussaj. Åhpadusán diakonaj li moadda oase, aktan Svieriga girkko vuodokurssa, gålmå máno praktijkka dårjajn ja kurssabiejve aktan boahtte tjoaggulvispedagogaj, girkkotjuojadiddjij ja härráj. Dárbaha aj fáhkkaåhpadusáv gymnása maŋŋela, buojkulvissan sosionoma, sykologa jali skihpasujtár. Åhpadusá maŋemus oasse l avtajagák åhpadus, nåv gåhtjoduvvam karitatijvva profijllaåhpadus. Tjoaggulvispedagoga Tjoaggulvispedagogan dagá birrasijt majn ulmutja máhti åvddånit ja tjavggasit ristalasj jáhkon. Barga mánáj, nuoraj ja ållessjattugij ja vidno li skallolåhkkeåhpadiddjen doajmmat, ásadit råhkusijt, lajddit ållessjattukpedagogalasj bargov jali dåjmadit lájddijiddjesåhpadusáv dåjmalattjajda gudi barggi vuojtodagi. Åhpadus tjoaggulvispedagogaj la nieljet oases, iehtjádij siegen Svieriga girkko vuodokurssa, gålmå máno praktijkka dårjajn ja kurssabiejve aktan boahtte diakonaj, girkkotjuojadiddjij ja härráj. Dárbaha aj juoŋgalálásj fáhkkaåhpadusáv gymnása maŋŋela, buojkulvissan muhtemlágásj åhpadiddjeåhpadusáv. Tjoaggulvispedagogaåhpadusá maŋemus oasse l avtajagák åhpadus massta Svieriga girkko åvdåsvásstádusáv adná. Girkkotjuojadiddje Barggo girkkotjuojadiddjen la målsudahkes ja dunji vaddá máhttelisvuodav dåjmadit tjuojadiddjen, avtabále gå måvtåstuhtá iehtjádijt åvddånit musijkan. Barga tjuojadiddjen, kåvrrålájddijiddjen ja pedagogan. Ásada konsertajt ja hábbmi musijkav ájnas bálijn iellemin degu gástadimen, fiesstimin ja hávddádusán. Kantor Kantorin sjatta gå váttsá guovtejagák åhpadusáv álmmukallaskåvlån, allaskåvlån jali musijkkaallaskåvlån. Dasi vil boahtá Svieriga girkko vuodokurssa ja praktijkka ja kurssabiejve aktan boahtte tjoaggulvispedagogaj, diakonaj ja härráj. Dåhkkiduvátjit kantorin de lågå bielgoalmát gitta gålmå jahkáj. Organissta Organisstan sjatta gå tjadáda dájdulasj kandidáhttaeksámav ulmijn girkkomusijkka (gålmåjagák åhpadus) muhtem Svieriga musijkkaallaskåvlån. Dan maŋŋela tjuovvo hiejtedahttem åhpadusjahke dievnastussaj Svieriga girkkon. Härrá Härrán viehkeda ulmutjijt Jubmelav vásedit sijá iellemijn, ulmutjijt åvdedit jáhkon. Duosto ulmutjijt umasslágásj ájgen ja vidjurin iellemin. Gástadime ja fiesstima li aktan skallolåhkkejuohkusij ja nuorajtjåhkanimij. Máhttá aj sisanedit sjávovälggogisvuodan ságastit persåvnålasj jáhkko- ja iellemgatjálvisaj birra. Härráåhpadusán li moadda oase. Máhtá låhkåt 300 allskåvllåtjuoggá teologiddjan universitehtan jali allaskåvlån, oassálasstet praktijkkaj ja dan maŋŋela vádtset hiejtedahttemtermijnav Svieriga Girkko pastoralainstituhtan Uppsalan jali Lundan. // gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon, aj sáme mánájda ja nuorajda. Jubmel vaddá – Mij juogadip vuoset moatten Jubmel vaddá – Mij juogadip, guosská gájka sajen åvdåsvásstádussaj bærrájgåhtset sáme vuojnojt jáhkkoåhpadusán. Sáme jáhkkoåhpaduspládna dán åvdåsvásstádusá sisanov snivábut tjielggi, dat le sihke vædtsak ja lasse ulmmedokumænnta. Našovnnalaš oskkuoahpahusplána, Ipmil addá – Mii juogadit, guoská buot gásttašuvvon mánáide ja nuoraide Norgga girkus, maiddái sámi. Ipmil addá – mii juogadit plánas leat olu sajiin čujuhan ovddasvástádussii áimmahuššat sámi oaidninbeliid oskkuoahpahusas. Sámi oskkuoahpahusplána addá veahki mearridit dasa sisdoalu, dat lea sihke reaidu ja lassi ulbmildokumenta. SÁME JÁHKKOÅHPADUSPLÁDNA Sáme girkkoráde SÁME JÁHKKOÅHPADUSPLÁDNA Lasse pládnaj Jubmel vaddá – Mij juogadip, jáhkkoåhpaduspládna Vuona girkkon Sáme jáhkkoåhpadusá ulmme le viehkev vaddet systemáhtalasj ja avtatraják jáhkkoåhpadussaj mij båktå ja nanni risstalasj jáhkov, åhpat gålmaktes Jubmelav dåbdåt, viehket sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbbat nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehta bisoduvvá, ja mij hasot sijáv berustit ja oassálasstet girkko- ja sebrudakiellemin. Dát guosská gájkajda gudi li gástaduvvam ja li 0-18 jagága, berustahtek doajmmammáhtukvuodas Sisadno Åvddåtjála Dábálasj oasse 1.1 Moattebelak Sábme 1.2 Risstalasjvuoda dåbddomerka sáme kontevstan Sisadno 2.1 Ållesvuohta ja bajemus ulmij dålkkum 2.2 Oahppamtjalmostahttem ja sierra oahppamulme Prinsihpalasj oasse 3.1 Tjanádum Vuona láhkaj ja girkkolasj plánajda 3.2 Buojkuldagá ja báhkoano – sebrudahtte jáhkkoåhpadus 3.3 Oahppam - dahpaduvvá mánás, sosiálalasj aktisasjvuodan Pládna anon 4.1 Máhttolåpptim 4.2 Åtsådallamjuogadibme ja máhtudakjuohkem 4.3 Aktisasjbarggo sijdaj 4.4 Luojvoj guojmmebargge girkkon Bájkálasj pládnabarggo 5.1 Kontevstalasj ájádallam 5.2 Åvddånahttem bájkálasj jáhkkoåhpadusplánas 5.3 Adno bájkálasj máhtos ja máhtudagás 5.4 Guoradallam Åvddåtjála Jáhkkoåhpadusådåstusán le sáme jáhkkoåhpadus oadtjum stuoráp sajev ja åvddånahttemmáhttelisvuodav Vuona girkkon. Ådåstus vaddá máhttelisvuodav åvdedit jáhkkoåhpadusáv mij vuoset ja bærrájgåhtså sáme risstalasj árbev. Jáhkkoåhpadusådåstusá gæhttjalimbargon (2004-2008), oadtjun moadda tjoaggulvisá sáme bájkijn dårjav jáhkkoåhpadusprosjevtajda ma dættov sámevuohtaj biedjin. Dát la máhttelisvuodav vaddám åvddånahtátjit risstalasj jáhkkogaskostimev sáme kontevstan Sáme girkkoráde le aj oassálasstám dán bargon. Sáme jáhkkoåhpadusprosjevtaj árvustallam vuoset giella, identitehtta ja kultuvrra le guovdásj biele ålles jáhkkoåhpadusás, ja prosjevta li vaddám ådå ájádusájt barggovuogij ja sisano hárráj sáme jáhkkoåhpadusán. Dássta le Sáme jáhkkoåhpaduspládna ávkástallam. Nasjonálalasj jáhkkoåhpaduspládna, Jubmel vaddá – Mij juogadip, guosská gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon, aj sáme mánájda ja nuorajda. Jubmel vaddá – Mij juogadip vuoset moatten sajen åvdåsvásstádussaj bærrájgåhtset sáme vuojnojt jáhkkoåhpadusán. Sáme jáhkkoåhpaduspládna dán åvdåsvásstádusá sisanov snivábut tjielggi.. Návti le jáhkkoåhpadusådåstusán máhttelisvuohta ienep diedoj vaddet rijka álggoálmmuga birra gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon. Sámejáhkkoåhpaduspládna le nappu lasse pládna Jubmel vaddá – Mij juogadip pládnaj, ja dá plána galggi aktisattjat gehtjaduvvat. Lasse pládna galggá aneduvvat tjoaggulvisájn gånnå li sáme máná ja nuora, váj sámevuohta bærrájgåtseduvvá dán plánan rámmagájbbádusáj ja sisano milta Sáme girkkoiellemin ja girkkohiståvrån le sieradusá guovloj gaskan rijkav miehtáj. Bájkálasj jáhkkoåhpadusplánan galggá tjoaggulvis guovlo sáme dilijt vieledit, ja láhtjet sajev bájkálasj árbbedábijda ja variasjåvnåjda. Ulmme le jáhkkoåhpadus gånnå sáme jiedna gullu, ja sjaddá luondulasj oasse Vuona girkkos. Sáme jáhkkoåhpadus galggá identitehtav nannit, máná ja nuora galggi ietjasa sáme duogátjav árvulattjan vásedit. Jáhkkoiellemin la ájnas ulmusj diehtá gut sån le ja dåbddå jasskavuodav ietjas identitehta hárráj, de dát máhttá giehpedit iellemav ristagissan aktijvuodan gånnå iesj guhtik duogásj le sierralágásj. Guorrasip Paulusa bagádussaj ahte jáhkon Kristusij lip mij gájka avtadásálattja, berustahtek tjerdalasjvuodas, sjierves jali nasjonalitehtas. Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarje jalik friddja, ålmåj jalik nissun. Gájka lihpit Kristus Jesusin akta(Gal 2,28) 1.0 Dábálasj oasse 1.1 Moattebelak Sábme Sábme le nammadus sámij årrumguovlluj, ja boahtá bágos sábme, mij la sámij ietjas nammadus allasisá. Sámijn le stáhtus iemeálmmugin ja sijá árbbedábálasj årromguovllo gåbtjå nuortalasj guovlojt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Guoládagán Ruossjan. Sámegiella gullu suoma -ugralasj giellasuorggáj, ja giellarájá manni doarrás nammadum rijkaj rijkarájájs. Nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella li oajvvegiellasuorge Vuonan. (gehtja kártav) 1. Oarjjelsámegiella 2. Ubbmemsámegiella 3. Bihtámsámegiella 4. Julevsámegiella 5. Nuorttasámegiella 6. Anársámegiella 7. Gålldåsámegiella 8. Ahkelsámegiella 9. Gielldasámegiella 10. Darjjisámegiella Sáme ietjasa avtan álmmugin adni gielaj- ja rijkarájáj rastá. Sáme årru ja viessu rijkav miehtáj, ja le oassen moattebelak sáme kultuvras ja árbbedábes. Sámij sámegiellatjehpudahka le målsudahkes. Vájku le sieradus giellamáhtudagán de le sábme ænndu sábme. Aktisasj sáme identitehtta le tjanádum aktisasj histåvrråj, kultuvrraj, giellaj ja árbbedábálasj viessomvuohkáj. Le aj kultuvralasj variasjåvnån sierra sáme guovloj gaskan .Etnisitehtta vuojnnusij boahtá mihtáj baktu, sáme biktasij, dájdaj, slávggá, namáj, árbbedábálasj musihkaj ja gielaj baktu. E dal mihtá agev etnisitehtav vuoseda, dajna gå moattes, duon dan sivá diehti, e bæjválattjat dajt anon ane. Uddni li ållo sáme årrum stádajda ja tjoahkkebájkijda árbbedábálasj sáme årromguovlo ålggolin, sierraláhkáj Osloj. Sámij låhko Sámen ja Sáme ålggolin rievddá dajna gå moattes åhpadusá ja bargo diehti gaskajt jåhtåli. Sámijn le læhkám guhka aktijvuohta risstalasjvuodajn. Sihke katolihkalasj girkko åvddål reformasjåvnå ja ortodoksalasj girkko Ruossjan le vájkkudam sáme åsskuj .Misjåvnnå sámij gaskan esski tjavggiduváj stáhtapietisma ájgen 1700-lågon, ja misjåvnnå nággi sámij hiejttet åvdep sáme åsskodábij. Oase sáme åskos ja kultuvras suddon ja boajtojubmeldievnastussan aneduváj. ’Sámij dålusj åssko’ le nammadus mij dábálattjat tjielggi dav jáhkko árbbedábev mij aneduvá åvddål gå risstalasjvuohta sjattaj ráddididdje jáhkkon Sámen. Risstalasjvuohta le oasse sáme jáhkkohiståvrås, danen le dábálasj adnet nammadusáv «åvddål risstalasjvuoda sámeåssko» gå galggá giehtot sámij åsko birra åvddål gå dat allasis risstalasj ájádusájt åmastij. Sámij dålusj åssko lej luonndoåssko vuododum animismalasj iellemdålkkumij, gájkka viessogijn lej siello, dán láhkáj de lidjin ulmutja ja da viessoga ma ælla ulmutja aktijtjanádum. Dakkir åssko gávnnu ájn ietjá iemeálmmugij gaskan. Sámij dålusj åskon lej sjamánalasj dievnastum vuohke, gånnå noajdde (sjamádna) åsko jådediddjen dåjmaj. Noajde doajmmaj gulluj buorádallam, ja sujna lidjin máhtudagá massta ávkástaláj gå viehkedij ulmutjijt bæjválasj rahtjamusáj. Noajdde lej aj gasskaladás jubmelij ja ulmutjij gaskan. Gå læstadianisma åvddånij gassko 1800 lågon de lidjin sáme ietja njunnjutjijn risstalasjvuoda bargon. Læstadiánálasj tjoaggulvisá lidjin vuoŋalasj tjåhkanamsaje moatte nuortta- ja julevsábmáj, ja danna bærrájgåtseduváj ierit ietján sámegiella ja sálmmaárbbedáhpe. Dalla li moadda læstadiánálasj suorge Vuonan, dá li ájn ájnnasa ja bájnniji ulmutjij identitehtav moatten nuortta- ja julevsáme guovlojn. Læstadiánálasj gåhttsåm ittjij oarjjelsáme guovlluj åleda sæmmiláhkáj gå nuortta- ja julevsámeguovlon. Oarjjelsámeguovlon farra baptista, ájlistakrádna ja adventista stuoráp sajev oadtjun. Ienemus oasse oarjjelsámijs li Vuona girkkuj gullum. Finnemisjåvnnå, mij maŋŋela namáv váldij Sámemisjåvnnå, ásadij tjåhkanimijt, guossidij ulmutjijt ja dåjmadij skåvlåv åvddål gå stáhtta dajna álgij. Vuona girkko ij le oarjjelsáme álmmuga dárbojt sierraláhkáj bærrájgåhtsåm åvddål 1990- lågon. Dalloj oarjjelsáme báhppavirgge ásaduváj. Nidaros bisspaguovloráde ásadij aj oarjjelsáme girkkoiellemnammadusáv. Maŋŋela le aj diakonvirgge ásaduvvam. Maŋemus lågev jage le oarjjelsáme girkkoiellem ja identitehta hukso buoragit åvddånam. Sáme álmmuk ij le kultuvralasj måsskusin viessum, ájgij tjáda le sámijn læhkám aktijvuohta ulmutjij gejn le iesjgeŋgalágásj kulturduogásj. Gå kultuvra æjvvali, dáhpáduvvi aj rievddama.. Sáme máná ja nuora válldi oasev globaliseridum mánáj- ja nuorajkultuvras. Siján le akta juolgge árbbedábálasj kultuvran ja nubbe vas ådåájggásasj væráldin. Vijddábut le sáme sebrudagán viehka aktijvuohta ietjá iemeálmmuk sebrudagáj ietjá rijkajn ja væráltåsijn. Jáhkkoåhpadus luluj viehkedit sáme nuorajt ja mánájt dålkkutjit iellemisá ja rijbatjit iellemisá. Viertti liehket sáhka jáhkos mij duosstu dán ájge hásstalusájt, ja mij adná iesjgeŋga ulmutja tjadnasav kultuvranis ja árbbedábenis ressurssan. 1.2 Risstalasjvuoda dåbddomerka sáme kontevstan Gávnnuji ållo diedo åsskohiståvrå, girkkohiståvrå ja girkkoiellema birra Sámen, valla ållo dajs diedojs ælla tjoahkkiduvvam ælla ga tjáleduvvam. Sáme vuoŋalasjvuohta ja ájádallamvuohke gullu álu sjávodis kultuvrramáhtudahkaj majt ij gávna tjálalasj gáldojn. Vuoŋalasjvuohta mij le luonnduj tjanádum subtsas ulmutjij lahkavuoda birra luonnduj. Dat le kultuvralasj árbbe mij histåvrå tjadá le rassjom, valla huoman ij le vájalduvvam. Iemeálmmugij vuoŋalasjvuohta le ednama ájlisvuodav dættodam, ja ulmutjij gullevasjvuodav dasi. Guddneda áhtját ja ædnát, vaj guhkev besa dan ednamin viessot mav Hærrá Jubmelat dunji vaddá Dan ájge gå risstalasjvuohta le læhkám Sámen de le moadda sierralágásj dábe ja gåvvidime åvddånam ja dán láhkáj aj hábbmim risstalasjvuoda dádjadusáv váj la sjaddam nav gåk dav uddni dåbddåp. Sámij dádjadus risstalasjvuodas vuojnnusin boahtá tjoaggulvisájn ja jubmeldievnastusájn gånnå sáme le tjåhkanam. Jáhkkoiellem åvddånbuvteduvvá liturgija, musihkka ja sálmmaválljima baktu, iesjgeŋgalágásj kultuvralasj ja dájdalasj gåvåj, sámegiela, tiebmá válljimij, tjåhkanambájkij ja aktisasjvuodaj baktu. Girkkolasj base le ájnnasa sámijda. Mij gullu allabasijda de le iesjgeŋga dábe iesjgeŋga guovlojn, girkkojn, sijdajn ja læstadiánálasj tjoaggulvisájn. Gássta, konfirmasjåvnnå, fiesstim ja hávddádibme le aj dahpadusá ma le ájnnasa, ja ma stuorfámiljav ja fuolkijt aktidi. Sáme risstalasjvuoda dádjadus vuojnnusij boahtá ja gaskustuvvá aj åhpadime baktu sijdajn, ságastallamijn, ja buolvaj gasska æjvvalimen. Danen gåsi guovtes jali gålmås li muv namán tjåhkanam, danna lev sijá siegen 2.0 Sisanooasse 2.1 Ållesvuohta ja bajemus ulmij dålkkum Sáme jáhkkoåhpadusá ulmme le viehkev vaddet systemáhtalasj ja avtatraják jáhkkoåhpadussaj mij båktå ja nanni risstalasj jáhkov, åhpat gålmaktes Jubmelav dåbdåt, viehket sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbbat nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehta bisoduvvá, ja mij hasot sijáv berustit ja oassálasstet girkko- ja sebrudakiellemin. Dát guosská gájkajda gudi li gástaduvvam ja li 0-18 jagága, berustahtek doajmmammáhtukvuodas. Pládna gájbet Vuona girkkon le evangelak luhterlasj oahppa vuodon. Plána sisadno galggá viehkedit ájmon adnet, nannit ja åvdedit risstalasjvuodav vuodon sáme jáhkkuj. Vuodon Sáme jáhkkoåhpaduspládnaj le Jubmel vaddá – Mij juogadip, mij la Vuona girkko bajemus jáhkkoåhpaduspládna. Sáme jáhkkoåhpaduspládna máhttá viehkedit hiebadit bájkálasj plánajt nav vaj hiehpi bájkálasj gájbbádusájda ja rahpá nav váj máhttá ulmijt hábbmit Jubmel vaddá – Mij Jubmel vaddá – Mij juogadip, 3. kapihtal ). Sáme jáhkkoåhpaduspládna åvddånbuktá sierra oahppamtjalmostahttemijt dájda gålmå oajvvetiemájda, nav váj sáme perspektijvva bærrájgehtjaduvvá. Tjoaggulvisá gånnå le sáme máná ja nuora oadtju dajna viehkev vuojnnet ma máhtti liehket guovdásj tiemá bájkálasj jáhkkoåhpadusán. Sáme jáhkkoåhpaduspládna le sihke vædtsak ja lasse ulmmedokumænnta. Gåvån vuollelin le tjáledum sámijguoskavasj oahppamtjalmostahttema ma le tjanádum juohkka bákkulasj oajvvetiebmáj ma le Jubmel vaddá – Mij juogadip plána gålmå åsijn. Tjoakke ma le lassen bákkulasj oajvvetiemájda, e boade daj ulmij sadjáj ma le plánan Jubmel vaddá – Mij juogadip, valla le juogadip plána lájddistime milta. Pládna galggá duodden dajda. Danen de ælla moadda jáhkkoåhpadusá guovdásj tiemásj tjáledum gåvån vuollelin. hiebaduvvat nav váj hiehpá iesjgeŋga mánná- ja nuorajjuohkusa vuoksjuj, ja aj váj duosstu máhtukvuodajda ma iesjgeŋga mánán ja nuoran le 2.2 Oahppamtjalmostahttem ja sierra oahppamulme Nasjonálalasj plánan Jubmel vaddá – Mij juogadip le gålmmå oase, dá gålmmå oase aktan hábbmiji ålleslasj sisanov jáhkkoåhpadusás. Da biele le: 1. Iellemdålkkum ja rijbadibme iellemin, 2. Girkko jáhkko ja árbbedábe ja 3. Rissálasj jáhkko anon (bs. Dættoduvvá gåvvå vuollelin ij åles gåvåv sáme jáhkkoåhpadusá relevánta- oahppamulmijs vuoseda. Gå tjoaggulvisá bájkálasj plánav hábbmi de bierri åhtsåt máhttelisvuodajt válldet maŋen åsijt ma gulluji bájkkáj, sihke gájkka oajvvetiemájda, ja aj daj tiemájda ma li guorrusa. (Ándagissaj luojttem, Fássto ja vuornádus, ja Barggo guojmmeaktijvuohta) Stuorra gatjálvisá Guovdásj dimensjåvnå ulmutja iellemin Iellem ja jáhkkohiståvrrå Persåvnålasj åvddånibme Dábálasj åhpadusán bierri jáhkkoåhpadus vaddet ienep diedoj sáme viessomvuoge, árvoj ja duohtavuodadádjadusá birra, navti gåktu åvddånbåhti lagosbirrusijn ja bájkkásasj kultuvran. Áhttje mijá ja råhkålvis Rámát Girkkojage allabase ja mærkkabiejve Girkko 1. jáhkkoartihkal 2. jáhkkoartihkal 3. jáhkkoartihkal Diakonija Etihkka Ándagis luojttem Fássto ja vuornádus Barggoguojmmejuogos Råhkålvis Jubmeldievnastus Rámátlåhkåm Lávllom, musihkka ja kultuvrra - Gåktus máhttá duv tjoaggulvis viehkedit sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbadit nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehtta bisoduvvá? - Læstadiánálasj árbbedáben le Luthera unna katekismatjin guovdásj sadje jáhkkoåhpadusán. Katekismus le sierraláhkáj guoskavasj resurssan tjanádum tiebmáj mij la nammadum risstalasj jáhko ja árbbedábe oase vuolen. - Gåktu máhtti «sáme» vuodotiemá juogeduvvat ja dárkkelappot tjielggiduvvat nav vaj jåksi gájkka mánájt ja nuorajt tjoaggulvisán? 3.0 Prinsihpalasj oasse 3.1 Tjanádum Vuona láhkaj ja girkkolasj plánajdaVuona stáhtta le ásaduvvam guovte álmmuga ednamij nali, dáttjaj ja sámij. Sámij ævto iemeálmmugin Vuonan le tjáleduvvam Vuodolága § 110a. Vuodolágaparagráffa le dagádum daj rijkkagasskasasj iemeálmmukkonvensjåvnåj vuodon majt Vuodna le dåhkkidum. Da mierredi Vuona almulasj oajválattjajn le vælogisvuohta doarjjot ja dilev láhtjet dåjmajda ma positivalattjat tjuolldi, gå fálaldagájt vaddi ja dåjmajt álgadi sámijda. Girkko le dajt prinsihpajt dåhkkidam, ja vælggogisvuohta le duohtan váldeduvvam jáhkkoåhpadusådåstusán. Dat tjielggasijt vuojnnusij boahtá Vuona girkko bajemus jáhkkoåhpadusplánan, Jubmel vaddá – Mij iesjdåbddo ja árbbedábe bærrájgåtseduvvi ådåstussan.Sámelága giellanjuolgadusá § 1-5 tjuottjot juogadip. Jubmel vaddá – Mij juogadip nanostahttá sáme girkkoiellema oasev dan árbbedáben ja aktisasjvuodan mij le Vuona girkkon. Danen nammaduvvá máhtudahka sámeálmmuga vuojŋŋalisvuoda, girkkoiellema ja árbbedábij birra ájnas árbbedáhpen majt gájka gudi le gástaduvvam galggi dåbddåt. (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, Kapihtal 2) Sáme jáhkkoåhpaduspládna le ressursdokumænnta tjoaggulvisájda ma sihti sáme perspektijvav jáhkkoåhpadussaj. Mærrádusá ráddidusá sámepolitihkan vájkkudi gåktu jáhkkoåhpadus sámijda organiseriduvvá girkkon. St.died. nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka vuoset Vuona girkko sierra åvdåsvásstádussaj sáme girkkoiellemis. «Åvdemus vieledus gå gálggá bærrájgåhtset sáme girkkoiellemav Vuona girkkon le ahte åvddånahttem viertti dáhpáduvvat sáme iesjdåbdoj ja sáme árbbedábij vuodon» (s 178). Sáme jáhkkoåhpaduspládna galggá sihkarasstet sámij sámegielav ja dárogielav avtaárvvusasj giellan. Ådåjakmáno 1, biejve 2011 rájes gulluji tjuovvovasj suohkana sámegiella háldadusguovlluj: Guovdagæjnno, Kárásjjåhkå, Porsáŋgu, Unjárga, Dædno, Gájvuodna, Loabát, Divtasvuodna, ja Snåsa. Njuolgadusá gåbttji nuortta-, julev-, ja oarjjelsáme giellaguovlojt. Da aktse háldadussuohkana gåbttji dåssju oasátjav árbbedábálasj årromguovlojs. Vuonan le dan guovlo vijddudahka Oarjje Várjjagis Finnmárko fylkas gitta oarjás Engerdalaj Hedmark fylkan. Nasjonálalasj jáhkkoåhpaduspládna tjuottjot sáme mánáj ja nuoraj riektáv åhpadussaj ja oahppanævojda ietjasa giellaj (bs.Jubmel vaddá – Mij juogadip, kapihtal 8). Duodden tsuojggiduvvá: «Tjoaggulvisájn sáme háldadusguovlon le sierra åvdåsvásstádus dilev láhtjet jáhkkoåhpadussaj mij hiehpá sáme mánájda ja nuorajda.» (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, Ulmme ja dahko)Tjoaggulvisá gåhtjoduvvi ietjas jáhkkoåhpaduspládna dahkamin hábbmit ulmijt ma vaddi sáme mánájda ja nuorajda máhttelisvuodav sihkardit, bærrájgåhtset ja åvdedit sáme gielav ja kultuvrav.Foto: Karin Mathisen 3.2 Buojkuldagá ja báhkoano – sebrudahtte jáhkkoåhpadus Sebrudahttem le dán plána vuodoprinsihppa, ja danen le sebrudahttem ájnas sáme jáhkkoåhpadusán. Sebrudahttem tjuottjot avtaárvvusasjvuodav, ij sæmmilágásjvuodav.. Ulmutja riektá liehket ietjálágásj ja huoman gullut sosiálalasj, kultuvralasj ja fágalasj aktisasjvuohtaj, le vuodon gå aktisasjvuodav ulmutjij gasskan galggá huksat. Sebrudahttem le danen ietja gå integrerim ja assimilerim. Integrerim ja assimilerim gájbbet soabmásijt gudi le ålgusjbielen ja gejt galggá aktisasjvuohtaj válldet dan baktu ahte dahkat sijáv ieneplågo lágátjin. Dat ij le sebrudahttem. Sebrudahtte jáhkkoåhpadus gájbbet gájka ållu álgos le oassen aktisasjvuodas, ja danna oassálassti sæmmi árvvusattjat, vájku vil iesjgeŋga gájbbádusáj. Åvdåsvásstediddje jådediddje galggi bærrájgæhttjat juohkkahasj adná ietjas oassen aktisasjvuodas. Dát gájbbet aktijvalasj jådedimev, ja máhtukvuodav ja diedov, kultuvralasj, fágalasj ja sosiálalasj sieradusáj birra ma le ulmutjij gaskan. Pedagogalasj jådediddjen vierttiji liehket tjuovvovasj prinsihppa: - avtaárvvusasjvuohta oassálasstij gaskan- aktisasjvuohta gånnå le sadje 4.1 Máhttolåpptim Sáme jáhkkoåhpadus jådeduvvá sihke tjoaggulvisájs, barggoguojmijs ja æjgádijs/åvdåstiddjijs, fáddarijs ja fuolkijs sijdan ja lahkabirrusin. Tjoaggulvisá ja girkko jáhkkoåhpadus máhttá ij-formálalasj åhpadussan gåhtjuduvvat, ja sijdaj jáhkkoåhpadus vas iehpeformálalasj jáhkkoåhpadussan.Dát le sieradussan skåvlå formálalasj moattebelakvuohtaj - mierredimoassálasstem Dá prinsihpa tjuottjodi riektáv liehket ietjálágásj sosiálalasj, kultuvralasj, ja fágalasj rámmaj sisbielen. Da sieradi sæmmilágásjvuoda ájádallamis, mij ienebut dættot sæmmilágásjvuodav gájbbádussan, ja ij dættoda sieradusájt ma gávnnuji ulmutjij gaskan. Sæmmilágásjvuoda ideologija vaddá vuodov assimilerimij jali segregerimij ja ij hieba sebrudahttem prinsihpajda ma li vuododum AN:a ulmusjrievtesvuodajn. Sebrudahttemprinsihpajda ij le dåssju dárbbo æjvvalimijn sámij ja dádtjaj gaskan, valla aj sisbielen sáme sebrudagán. Sáme sebrudagájn le aktisasjvuohta nanos. Aktisasjvuodan gájka oassálasste galggi avtaárvvusattja liehket berustahtek doajmmamáhtudagáv. Bájkálasj pládna dahkamin le ájnas bærrájgæhttjat ahte máná ja nuora gænna le dárbo hiebadahttemij sebrudahteduvvi.(bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, kapihtal 6) Jáhkkoåhpadus galggá sebrudahttet gájkajt gudi li gástaduvvam ja viehkedit aktisasjvuodav huksat sámij gaskan dan nielje rijkajn gånnå sáme årru. Aktisasjvuoda huksam iemeálmmukperspektijvan galggá birástahttet sihke álldarav, geografijav, kultuvralasj aktijvuodav ja gielladilev. Da nammaduvvam biele lasedi moattebelakvuoda ressursboanndudagáv ja máhttoboanndudagáv majt dåbddåp sáme sebrudagás sierraláhkáj luonndomáhtudahka ja vuojŋŋalasjvuohta. Ulmme galggá liehket gájka dåbddi ietjasa sebrudahteduvvam girkko jáhkkoaktisasjvuodan, majt jáhkkoåhpadus galggá viehkedit ja bisodit. 3.3 Oahppam - dahpaduvvá mánás, sosiálalasj aktisasjvuodan Máná ja nuora oahppi buoremusát gå ietja oassálassti ja le aktijvalattja. Dát le Mánájlága termaj milta «mánáj oassálasstem». Mánáj oassálasstem le gå máná ja nuora bessi tjoaggulvisá dåjmajda sehkanit, plánajt dahkat ja tjadádit, gå aktijvalattjat sæbrri ja li viehkken. Sidjij máhttá vatteduvvat luohtádus ja åvdåsvásstádus duola degu jubmeldievnastusájs, diakonalá dievnastusájs ja luohtádusdåjmajs. Dá máhtti tjadáduvvat duola degu sáme- dáro jubmeldievnastusájn, gånnå konfirmánta dievnasti oassen konfirmántaåhpadusás. Jáhkkoåhpadus galggá aj viehkedit sijáv gudi li gástaduvvam viessot ristagissan risstalasj aktisasjvuoda rámaj sisbielen. Sáme jáhkkoåhpadus viertti danen láhtjet sosiála arenajt gånnå mánáj ja nuoraj sáme risstalasj identitehtta nanniduvvá. Dat le máhtudaksosiologalasj bielle, dajna gå máhtudak viertti juogeduvvat jus galggá liehket jáhkedahtte. Le dárbbo aktisasj æjvvalimijt ásadit gånnå máná ja nuora aktan máhtti risstalasj aktisasjvuodav dahkat, konfirmántatjåhkanimijt, mánáj ja nuoraj tjåhkanimsajijt, sáme girkkobiejvijt, iemeálmmukfestiválajt j.n.v. Tjåhkanime máhtti organiseriduvvat sihke pråvsstådásen bispaguovlodásen, ja nasjonalálasj dásen. Dakkir tjåhkanime, gånnå sáme máná ja nuora máhtti æjvvalit iesjgeŋga giella- ja geográfalasj guovlon, le ájnnasa. Sáme jáhkkoåhpadus bierri duodden tjalmostahttet moattebuolvak sosialiserimav, gånnå máhtti láhtjet dilev sæbrástallamij ja máhtudakjuohkemij buolvaj gaskan. 4.0 Pládna anon jáhkkoåhpadusas, man sisadno le åssko, iellemvuojnno ja etihkka (ÅIE). Sáme jáhkkoåhpadus le ienemusát sijdajn ja tjåhkalvisájn dahpaduvvam, ja le avtaárvvusasj tjoaggulvisá jáhkkoåhpadusájn. Jus jáhkkoåhpadus galggá liehket avtatraják, systemáhtalasj ja bájkálattjat vuododuvvam de le ájnas aktisattjat sijdaj ja tjåhkalvisáj barggat. Tjoaggulvisá ma jáhkkoåhpadusáv jådedi bierriji gæhttjalit aktisasjbargov mánájgárdij, skåvlåj ja skåvllåastoájgeårnigij åttjudit. Máhttolåpptima oahppamplakáhtan tsuojggiduvvá skåvllå galggá máhttelisvuodav láhtjet vaj bájkálasj sebrudahka bæssá åhpadussaj ávkálasj láhkáj sæbrrá. Dan baktu máhttá girkko, mij juo le ájnas oasse bájkálasj sebrudagás, liehket boanndudahkan. Dakkir aktisasjbarggo gájbet buorre ja systemáhtalasj fágalasj vuodov, buorre guládallamvuogijt, ja dåhkkididdje lahkanimev, tjadáduvvam konsekvænta vuogijn. Dav máhtudagáv majt jáhkkoåhpadusbargge tjoaggulvisán le oahppam sijdda ja skåvllå aktisasjbargos, bierri bisoduvvat ja ássjeguoskavattjan dagáduvvat duola degu tjállet ja biedjat dajt resurssabáŋkaj (bs. kapihtal 4,2). Dán baktu le máhttelis máhtudagáv buorebut juogadit. Ulmme bájkálasj tjadnasijn jáhkkoåhpaduspládnaj gånnå nasjonála ulme dagáduvvi guoskavattjan bájkálasj dásen le stuorra fágalasj hásstalus. Máhtudahka moattekultuvralasj pedagogihkan ja kultuvrraanalysan le dán bargon sierraláhkáj ássjeguoskavattja. Sáme jáhkkoåhpadus bierri rahtjat ja tjadnat allasis formálalasj máhtudagáv degu kultuvrramáhtudagáv, moattegielakvuoda birra, sámegiella- ja kultuvrramáhtov ja digitála oahpponævvoåvddånimen sámegiellaj ja dárogiellaj. Dat gullu sihke bájkálasj, guovlulasj ja nasjonálalasj dássáj. 4.2 Åtsådallamjuogadibme ja máhtudakjuohkem Sáme girkkoráde barggá arena ásadimijn gånnå ressursajt ja åtsådallamijt sáme jáhkkoåhpadusás máhttá juogadit. Ulmme le nav ållo gå máhttelis resurssamateriálajs le hiebaduvvam ja le sadjihin, danen galggi ådå ájádusá, tjuorggasa, skåve j.n.v. liehket sadjihin resurssabáŋkajn nav vaj tjoaggulvis máhttá dajt adnuj válldet ja bájkálasj anojda dajt hiebadit. Sáme jáhkkoåhpadusá næhttabajkke www.jahkko.no le vuogas vædtsak sihke sijdajda ja tjoaggulvisájda. Gávnnu juo resurssabáŋŋka, www.kirken.no/storstavalt/prosjekt/, diedoj moatte prosjevtaj, 4.4 Luojvoj guojmmebargge girkkon dåjmaj ja resursaj birra ma le jáhkkoåhpadusådåstusá gæhttjalimájgen gæhttjaluvvam. Hábmer ja Rivtak-vuona tjoaggulvis, Sis - Finnmárko pråvsståguovllo ja Nuortta- Rana tjoaggulvis tjádadin prosjevtajt ma sierraláhkáj sámevuodav tjalmostin. Dajs prosjevtajs le máhttelisvuohta arvusmahttemav ja åhpadusáv oadtjot. Lassen Sáme girkkoráde ásat jahkásasj Girkko dárbaj luojvoj guojmmebarggijt. Æjgáda/ åvdåstiddje, ristaæjgáda ja nuora li ájnas resurssa. Daj maŋemus lågijt jagijt le ulmutjij miella luojvojbargguj unnum, ja da gudi ienep dåjmaj barggi vierttiji mávso oadtjot bargoj åvdås. Valla girkko dárbaj luojvojbarggo árbbedábev joarkket. Le ájnas bagádallat, måvtåstuhttet ja doarjjot dáv ájnas bargov, gå dá ulmutja ham tjoaggulvisáv dahki. fáhkakonferánsajt aktisattjat Girkkolasj åhpadusguovdátjijn nuorttan, danna máhtti bargge ja luojvoj jáhkkoåhpadusbarggoguojme æjvvalit ,åtsådallamijt juogadit ja lasse máhtudagáv oadtjot. 4.3 Aktisasjbarggo sijdaj Tjoaggulvisán le, aktan æjgádij/åvdåstiddjij ja ristaæjgádij, åvdåsvásstádus jáhkko iellemav ja subttsasijt gaskustit. Girkko hálijt familjajt, mánájt ja nuorajt åledit. Mánáj iellema vuostasj jagijt le æjgádijn/åvdåstiddjijn vuodoaktijvuohta mánájn. Dalloj le juo girkkuj ájnas buorre aktijvuodav æjgádijn/åvdåstiddjijn ásadit, váj máná ja nuora juo álgos oadtju máhttelisvuodav girkkolanjájn oahpástuvvat ja váj dási dåbddågåhti gullevasjvuodav. Æjgáda/åvdåstiddje ja máná bierriji hasoduvvet åttjutjit buorre aktijvuodav girkkojn, vaj sij aktan iehtjádij válldi oasev girkko tjoaggulvisás. Girkko hálijt adnet moattelágásj vuogijt aktisasjbargon æjgádij/åvdåstiddjij, duola degu bagádallam ja diehtojuohkem jáhkkoåhpadusá birra. Æjgáda/åvdåstiddje mánájdisá dåbddi, ja diehti gåktu åhpadus buoremus láhkáj máhttá látjeduvvat. Tjoaggulvisá dárbahi dajt diedoj majt æjgáda/åvdåstiddje máhtti vaddet gå gájkajt galggi tjoaggulvisá dåjmajda sebrudahttet. Moatten sáme guovlon le læhkám hásstalusá æjgátvuovdav girkkuj ásadit. Histåvrålattjat le girkko sáme guovlon læhkám degu institusjåvnnå mij le ålgusjbieles boahtám, ja ulmutja gudi girkkov åvdåstahttin ælla læhkám lagámus ulmutjijs. Bágo risstalasj ja sábme le muoddásij mielas læhkám gássjelisá. Danen bierri bájkálattjat bargaduvvat nannimin girkkov sáme arenan. Girkko galggá liehket rabás álmmuk girkkon mij sámevuodav árvvusin adná ja viehket sjávodisvuodav doadjet dan negatijvvalasij histåvråj mij le læhkám girkko roalla koloniserimin, misjonerimin ja assimilerimin. Såbadus le dan aktijvuodan guovdásj buojkuldahka, ja gávnnuji juo prosjevta masi girkko le sæbrram ja tjadnam såbadimteologijav konkrehtalasj bargojda (bs. Ságastallam ja iellemrijbbam, Nuortta-Sálton). Fert guhtik tjoaggulvis máhttá iesj vuogijt gávnnat ma sjávodisvuodav dådji ja berustimev båkti, nav vaj ienebu dåbddi girkko le sebrudahtte. Goalmát jáhkkoartihkkalin le jáhkko aktisasjvuohtaj tjanáduvvam: «Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis gájkkásasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj ...» Vuojŋŋalasj aktisasjvuohta ulmutjijt aktij tjadná. Danen ep goassak galggá vajálduhttet mij, aktan lagámusájimme, dahkap viesso tjoaggulvisáv. Danna lip mij gájka Jubmela gåvån sjivnnjedum, sæmmi álbedahkes árvujn. 5.0 Bájkálasj pládnabarggo 5.1 Kontevstalasj ájádallam Dålen le risstalasjvuoda åvddånahttem Sámen tjadáduváj masstadime ja koloniserima baktu gånnå risstalasjvuohta dárogiellaj ráddij, dáv la Vuona girkko miededam. Tjoaggulvisá sáme guovlojn ja daj ålggolin li jáhkkoåhpadusådåstusán oadtjum stuoráp åvdåsvásstádusáv ja friddjavuodav hiebadahtátjit ja dåjmadittjat jáhkkoåhpadusáv gånnå Kristus vuosstájváldeduvvá, ja gånnå kultuvralasj ja vuojŋŋalasj árbbedábe le vuoggon gånnå jáhkko bæssá sjaddat. Valla gåk galggá kontevstalattjat ájádallat, ja hieret gus kultuvralasj hiebadibme åvddånbuktemav evangeliuma ja girkkulasj dábij milta?Kontevstualiserik le sierra suorgge teologijan. Ulmme le risstalasjvuodav åvddånahttet lahkabirrasin, vaj bájkálasj dábe, árbbedábe, árvvovuojno ja iellemtjielgadusá bájnedi risstalasjvuoda åvddånbuktemvuogijt. Gå álggogirkko målsoj juvdálasj monokultuvralasj juohkusis gåhttsåmij ulmutjij moattelágásj álmmuktjerdaj, kultuvralasj ja åskulasj doagátjij, de vierttijin árvustallat gatjálvisáv vidjurij birra evangeliuma ja kultuvra gaskan. Paulusa areopagoshålla le buorre buojkulvis gåktu vuostasj ristagisá grehkalasj guovlojn aj vierttijin dåmadit moattekultuvralasj tjuolmajt. Paulus hålan rámmpot ja lájttá Atenalattjajt. Avtan bielen rámpoduvvi gå jubmelav åhtsi, nuppen bielen vas lájteduvvi gå dievnasti konkrehtalasj jubmelvuodav mij le tiemmpelij biejadum. Areopagoshålla vuoset Jubmel lij mijá gaskan risstalasj sjivnnjedimteologia milta, aj åvddål misjåvnnåbarggo Sámen álgaduváj. Avtat almatjis le gájkka álmmugijt sjivnnjedam. Sijáv le åbbå ednamav miehtáj årudahttám, ja mierreájgijt le sidjij biedjam ja rájájt maj sisbielen viessu. Dáv le dahkam vaj almatja lulun Jubmelav åhtsåt ja márjju aj suv lusi gábjjot – ij le ham mijás avtastik guhkken. Sáme sebrudagán li moattelágásj sebrudakvuoge. Dá li stáda ja bájke, merraguovllo ja sisednam, sáme årru oarjján ja nuorttan, lullen ja allen. Muhtema årru gåhtjodum sáme suohkanijn, ja iehtjáda årru bájkijn gånnå li dåssju dárogielak institusjåvnå ja gånnå stivrra ja njunnjutja li dárogielaga. Jáhkkoåhpadusán sáme mánájda ja nuorajda bierri liehket vuodo sámevuodan dan láhkáj gåk vuojnnusij boahtá bájkálattjat, sæmmi båttå gå sáme moattebelakvuohta diedulattjan dagáduvvá. Valla le aj dárbbo adnet gåvåjt, tjuorgastagájt ja metafåvråjt sáme gielas, kultuvras, histåvrås ja árbbedábijs gå jårggålip risstalasj jáhko sádnesvuodajt. 5.2 Åvddånahttem bájkálasj jáhkkoåhpadusplánas Plána Jubmel vaddá – Mij juogadip ja Pládna sáme 5.3 Adno bájkálasj máhtos ja máhtudagás 5.4 Guoradallam jáhkkoåhpadussaj galggi aktijvuodan vuojneduvvat vaj máná ja nuora oadtju dievalasj jáhkkoåhpadusáv. Tjoaggulvisájn gånnå li sáme máná ja nuora galggá dát vieleduvvat gå bájkálasj jáhkkoåhpaduspládna dagáduvvá. Le vuordedahtte tjoaggulvisá sáme guovddaguovlojn ållidi åhpadusulmijt (tabella milta kapihttalin 2.2) ietjasa sahtedåjmajn. Tjoaggulvisá gånnå sáme máná ja nuora li unneplågon bádtjiduvvi sahtedåjmaj baktu åhpadusulmijt ållidit. Måttijda tjoaggulvisájda sjaddá máhttelis ásadit sierra dåjmajt gånnå sáme åhpadusulme tjalmostahteduvvi. Tjoaggulvisájn gånnå sáme máná ja nuora le unneplågon, máhttá liehket máhttelisvuohta muhtem sáme åhpadusulmijt duoddit vuolletiebmán daj bákkulasj oajvvetiemájda ma hábbmiduvvi plánan Jubmel Sebrudagás nuppe sebrudahkaj ja tjoaggulvisás nuppe tjoaggulvissaj le sierra vuojno ja diedo sámevuoda birra ja gåk la sábmelattjan viessot. Rijkav miehtáj le aj stuorra sieradusá tjoaggulvisáj gaskan mij guosská diehtuj sáme álmmuga birra, sijá vuojŋŋalasj iellema, histåvrå ja udnásj sebrudakdilij birra. Juska le vánesvuohta diedojs de dát ij bierri liehket hieredus tjoaggulvissaj åvddånahtátjit fálaldagáv sáme mánájda ja nuorajda. Måttijn tjoaggulvisájn gånnå sáme årru, gávnnu bájkálasj máhtudagá ja åtsådallama. Dá li resursa majt tjoaggulvis máhttá ávkástallat jáhkkoåhpadusán sáme mánájda ja nuorajda. Duodden ájnegis ulmutjijda, máhttá aj liehket máhttelisvuohta diedojt oadtjot sámesiebrijs, giella- ja kulturguovdátjijs jali sámeskåvllå- ja mánájgárddefálaldagájs lahkabirrusin. Guoradallat tjoaggulvisájt ja lagosbirrasav sjaddá ájnas vuodobarggo gå ájggu bájkálasj plánav dahkat. Guovlujn gånnå sáme kultuvrra le ielle sjaddá luondulasj sámevuohta aj gåvviduvvá bájkálasj jáhkkoåhpadusplánan. Tjoaggulvisá sáme guovloj ålgusjbielen bierriji diedojt åttjudit mánáj ja nuoraj sáme tjadnusa birra (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, 7. kapihtal), nav vaj dåjma máhtti duoddiduvvat pládnabargguj ma sihkarassti ulmev Plánan sáme jáhkkoåhpadusájn (bs. Kapihtal 2.1).Moaddi máhttá liehket hásstalus guoradallat jus li sáme máná ja nuora suoknan, sierraláhkáj dábálasj sámij årromguovloj ålggolin. E gávnnu regisstara gåsstå máhttá diedojt viedtjat mánáj ja nuoraj sáme duogátja birra. Tjoaggulvisá hasoduvvi strategiajt gávnnat guoradalátjit jus li sebrulattja sáme duogátjijn, ja åttjudit buorre vuogijt diedojt juogatjit dán birra berustiddjijda. vaddá – Mij juogadip. Jus tjadáduvvi sierra dåjma Da tjoaggulvisá ma e gávna resurssaulmutjijt jali sáme jali sámegielak mánájda, de le ájnas dá dåjma aj tjanáduvvi tjoaggulvisiellemij ietján, vaj máná e måsskusij bátse tjoaggulvisaktijvuodan. Divna máná ja nuora gudi oassálassti dievalasj jáhkkoåhpadusán galggi dåbddåt sebrudahteduvvam dan stuorra aktijvuodan, ja åtsådallat duogátjis le boandodibme aktijvuohtaj. Nåv gåk rumáj le akta vájku li moadda lahtasa, ja Guhkesájggásasj strategija: Oanesájggásasj strategija: sihti sáme jáhkkoåhpadus fálaldagáv gájkka dá lahtasa avtav rubmahav dahki, nåv le aj Kristusijn. Jáhkkoåhpadusán galggá liehket bájkálasj åvddånahttembarggo aj maŋŋela gå tjoaggulvisá li dahkam ja dåhkkidum ietjasa bájkálasj plánajt. Tjoaggulvisá galggi ådåstuhttet ietjasa jáhkkoåhpadusplánajt duolloj dálloj bærrájgåtsedittjat dárbulasj ådåstuhttemav ja åvddånahttemav. Dav majt åtsådalli bájkálattjat sjaddá buorre resurssa dán bargguj. åhtsåt bisspaguovllokontåvråjs daj bisspaguovlojn gænna le sierralágásj åvdåsvásstádus girkkulasj dievnastusás sámegiellaj (Nidaros: oarjjelsáme, Oarjje-Hålogalánnda: julevsáme, NuorttaHålogalánnda: Nuorttasáme), jali sáme girkkorádes. Tjåhkanimvuodok åhpadibme bierri aj aneduvvat vejulasjvuohtan. Aktisasjbarggo tjoaggulvisáj gaskan jali pråvsstådásen, gånnå ásaduvvi årruha jali tjåhkanime gånnå jáhkkoåhpadus sáme mánájda ja nuorajda le guovdátjin. Tjåhkanime duola dagu konfirmasjåvnnååhpadime aktijvuodan vierttiji åttjuduvvat juohkka ájnegisá tjoaggulvisájn, vaj miere konfirmasjåvnnåájgen anoduvvi (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, 5. kapihtal). Dákkir tjoavdos máhttá liehket vejulasj unnep sáme birrusijn gånnå li gallegasj luojvoj guojmmebargge, gallegasj máná ja nuora, jali guovlojn oablodum sáme årudagáj. Tjåhkanime máhtti ásadit ådå æjvvalimsajijt mánájda ja nuorajda, gånnå sáme perspektijvva bærrájgåtseduvvá. Dajda tjoaggulvisájda gejn ij la vuojga máhtto ja máhtudahka sáme girkkoiellema birra, luluj dát viehkken. LULESAMISK LITURGISAMLING Nettversjon Innholdsfortegnelse Allamæsso-liturgija / Høymesse-liturgien s 2 Mánnágássta / Dåp s 21 Skallidim-jubmeldievnno / Konfirmasjonsliturgi s 27 Skallomæsso / Skriftemålsgudstjeneste s 32 Aktugattja skallo / Enkeltskriftemål s 40 Iehkedismáles skihppe lunna / Nattverd hos en s yk s 44 Fiesstim / Vigselsliturgi s 47 Tj áluktevsta fiesstim / Vigselstekster s 57 Hávddádibme / Gravferdsliturgi s 67 Tjáluktevsta hávddádibme / Begravelsestekster s 77 Sijda buorissjivnnjedibme / Velsignelse av hus s 89 Høymesse-liturgien I ÁLGGO: RÅHKÅLVIS JA HIEVEDUS 1 Álggo Álggotjuojadibme Álggo sálmma Álggobágo Juogu A L Gieres tjoaggulvis. Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja Hærrá Jesus Kristusis Jali B L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. 2 Suttojdåbdåstibme L Buolvvedup Jubmela åvdån ja dåbdåstup suttojdimme. TJ Ájlis Jubmel, almmelasj Áhttje. Gehtja ármujnat munji, suttulasj almatjij, guhti lev suddodam ájádusáj, bágoj ja bargoj ja vájmonim mielav baháj dåbdåv. Jesus Kristusa diehti, åro gierddis mujna. Luojte munji suttojdam ándagis ja åhpada muv dujsta ballat ja ájnna duv iehttset. 3 Råhkålvistjuorvas KYRIE Kyrie eleison, dån Áhttjáma, gulldala. Kriste eleison, Kristus Hærráma, gulldala. Kyrie eleison, gulá, Ájlis Vuojŋŋanis. 4 Hievedus GLORIA L Guddne lehkus Jubmelij allagisán. TJ Ja ráfe Jubmelis gájkka gierugijda ednamin. Mij májnnop duv, duv hievedip, ja råhkålip, mij bajedip duv. Amen. 5 Udnásj tjoahkkimråhkålvis Guovvamáno 6. biejve (6.februar): L Råhkådallup gájka. L Hærrá, mijá Jubmel. Mij gijttep duv mijá álmmuga ja ájttegij lándaj åvdås, ájttegij dábij ja gájkka buorre árvoj åvdås majt lip oadtjum. Mij råhkålip: Várjjala mijáv suttojs ja bæjstojs, ja bissus duv namma ájllisin mijá lunna. Várjjala mijá álmmugav ja lájddi gájkka værálda álggoálmmugijt almasjárvvusasj iellemij friddjavuodan ja rievtesvuodan. Ja sálli midjij gájkajda akti tjåhkanit duv lusi aktan gájkka álmmugij duv herlukvuodan. Dav mij råhkålip, Bárnát, Jesus Kristusa mijá Hærrá baktu, guhti dujna ja Ájlis Vuojŋŋanisájn viessu ja ráddi, ájnna duohta Jubmel ihkeven ájges ihkeven ájggáj. TJ Amen. 13. sådnåbiejve ájlistagáj maŋŋela (13.s.e.pinse): L Råhkådallup gájka. L Gájkviekses Jubmel, guhti le gájkka sjivnnjedam. Gijttep duv iellema åvdås, ja mielaj ja dåbdudagáj åvdås majt lip dujsta oadtjum. Hievedip duv, ednama tjábbudagá, iellema ja varresvuoda åvdås ja gájkaj åvdås massta dåbddåp dån le buorre. Råhkålip vaj lulujma gulldaliddje bieljijt ja hoalle njuoktjamijt oadtjot, vaj lulujma bágut gullat, gijttogis vájmojstimme duv rámmpot, ja duv oavddodagoj birra vihtanasstet bágoj ja bargoj, Bárnát, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu, guhti dujna ja Ájlis Vuojŋŋanisájn viessu ja ráddi, ájnna duohta Jubmel ihkeven ájges ihkeven ájggáj. T J Amen. II JUBMELA BÁGO SÁRNNEDIBME L Gulldalup Hærrá bágojt. TJ Jubmelav májnnop. Halleluja, halleluja, halleluja. 6 Vuostasj tækstalågos T/L Tjáleduvvam le … kapiht talin. Tækstalågos låhpaduvvá návti Náv gulluji Hærrá bágo. 7 Allamæssosálmma 8 Maŋep tækstalågos T/L Tjáleduvvam le … kapihttalin. Tækstalågos låhpaduvvá návti Náv gulluji Hærrá bágo. 9 Jáhkodåbdåstibme CREDO Juogu A L Dåbdåstup mijá ájlis jáhkov. T J Mån jáhkáv Jubmel Áhttjáj, gájkvæksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkáv Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Hærráj, guhti Ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeven iellemij. Amen. Apostolak jáhkodåbdåstibme Jali B L Dåbdåstup mijá ájlis jáhkov. TJ Mij jáhkkep ájnna Jubmelij, gájkviekses Áhttjáj, guhti ednamav ja almev sjivnnjedij ja gájkka majt vuojnnep ja mij vuojnemahtes le. Jáhkkep ájnna Hærráj, Jesus Kristusij, Jubmela ájnnariegádim Bárnnáj, Áhtjes riegáduvvam gájkka ájgij åvddål, Jubmel Jubmelis, tjuovgga tjuovgas, duohta Jubmel duohta Jubmelis, riegáduvvam, ij sjivnnjeduvvam, sæmmi luondos gå Áhttje. Suv baktu gájkka le sjivnnjeduvvam. Mijáj almatjij ja mijá sálukvuoda diehti almes luojttádij ja almatja hámen bådij Ájlis Vuojŋŋanisá baktu ja niejdda Marias, ja almatjin sjattaj. Mijá åvdås ruossinávlliduváj Pontius Pilatusa vuolen, vájveduváj ja hávddáduváj; goalmát biejve tjuodtjelij tjáluga milta ja almmáj vuolgij, tjåhkkåhime Áhtje oalges bielen, dåppelt vas herlukvuodan boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit, ja suv rijkan ij nåhkåm le. Jáhkkep Ájlis Vuojŋŋanissaj, Hærráj ja hæggavaddáj, guhti Áhtjes ja Bárnes boahtá, ja guhti aktan Áhtjijn ja Bárnijn råhkåluvvá ja guddneduvvá, ja guhti profehtaj baktu hålaj. Jáhkkep ájnna, ájlis, aktisasj ja apostolak girkkuj. Dåbdåstip ájnna gástadusáv suttoj ándagisluojttemij, ja vuorddep jábbmegij tjuodtjelimev ja boahtte værálda iellemav. Amen Nikenak jáhkodåbdåstibme 10 Sálmma sárne åvddåla 11 Sárnne Åvddål sárnnetevstav låhkå, javllá sån guhti sárnnet: Dát ájlis evangelium le tjáleduvvam … kapihttalin. jali Tjáleduvvam le … Tækstalågos låhpaduvvá návti Náv gulluji Hærrá bágo. Sárnne låhpaduvvá hievedusájn: Guddne Áhttjáj ja Bárnnáj ja Ájlis Vuojŋŋanissaj, guhti lej ja le, ja bissu ájnna duohta Jubmelin ihkeven ájges ihkeven ájggáj. 12 Sálmma sárne maŋŋela III TJOAGGULVISÁ ÅVDÅSRÅHKÅLVIS Dánna máhttá tjuovvot 13 Guládusá Maŋemus oasse guládusájs máhttá liehket návti: Tjoaggulvisá åvdep jubmeldievno maŋŋela le/libá/li - dát/dá mijáv guodám: Tjuoggulvis tjuodtján, ja namma/namá lågåduvvi. Oanegis sjávo råhkåmbåttå maŋŋela máhttá buojkulvissan juobbá dájs rámáttevstajs lågåduvvat: Juogu A Hærrá, åhpada mijáv biejvijdimme låhkåt, vaj vijses vájmojt oadtjop. Sál 90.12 Jali B Jesus jávllá: Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá, ja guhti viessu ja munji jáhkká ij goassak jáme. Joh 11.25 14 Åvdåsråhkålvis L muohto tjoaggulvissaj Jårggålup vájmojdimme Jubmelij råhkådaládijn. L muohto álltárij Hærrá, mijá Jubmel ja Áhttje, gijttep duv, ja hievedip duv ájlis namáv, dån le buorre, ja duv ármmogisvuohta bissu ihkát. Råhkålip duv girkko åvdås væráldin. Dievde dav Vuojŋŋanisájnat. Várjjala dav Bágut ja sakramentaj baktu, ja guoddus dunji sjattojt gieresvuodan. Buorissjivnnjeda mijá tjoaggulvisáv, ja viehkeda gájkajt mijájt jáhkulisvuodan barggat rijkat åvdås. Gåhtjo mijá skallujlåhkkijt viesutjit vuornádusájn, jáhkon ja dievnastusán. Bája bágut åvddånit gájkka almasjtjerdaj gaskan. Vatte fámov ja dårvov sidjij gudi doarrádaláduvvi namát diehti. Gåhtjo sijáv gudi li jáhkov guodám ruoptus gásta ármmuj. Jesus Kristusa diehti, TJ Hærráv råhkålip. L Vatte ráfev ednamin, friddjavuodav ja rievtesvuodav gájkajda. Åhpada mijáv suodjalit almatja árvov iellema álgos gitta iellema nåhkåmij.Ármmálaste sijáv gudi hæjosvuodan ja niedan viessu. Viehkeda mijáv várajda válldet duv sjivnnjádusáv ja juogadit vattáldagájdat rievtes láhkáj. Buorissjivnnjeda mijá gånågisáv ja suv viesov, mijá álmmugav ja ájttegij lándajt ja mijá álmmukguojmijt guhkken ja gudi merajt maneldi. Aneda várjjaliddje giedat mánáj ja nuoraj badjel. Dievde sijdav ja skåvlåv Vuojŋŋanisájnat. Vatte vijsesvuodav ja rievtesvuoda mielav gájkajda gejn le åvdåsvásstádus sebrudagán, ja åhpada mijáv buoremusáv rahtjat guhtik guojmmásimme. Jesus Kristusa diehti. TJ Hærráv råhkålip. L [Uddni råhkålip ållagasj ... åvdås. (Dánna lågåduvvi hiebalgis råhkålvisá oanegattjat. Gásstamáná nammaduvvi åvddånamájn.)] Boade sidjij gudi duv åhtsi, ja gájkajda gudi guoktáladdi ja vájvástuvvi. Jaskada skihppijt ja surgulattjajt, åro gájkaj lahka gudi li aktuvuodan, boade ihkeven iellema dårvujn sidjij gudi jábmemijn muodástuvvi; ármmálaste gájkka almatjijt. Jesus Kristusa diehti, TJ Hærráv råhkålip. L Sjávot buktep duv åvddåj dav mav juohkka akta vájmonis guoddá. Sjávot råhkådallat L Jesusa namán råhkålip dunji, mijá Jubmel ja Áhttje. TJ Hærráv råhkålip. Amen. Gå ij le gástadibme jali iehkedismáles, de åvdåsråhkålvis låhpaduvvá Áhttje-mijá råhkålvisájn. Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. Jali D Åvdåsråhkålvis IV Guhti råhkålvisáv låhkå, javllá: Gå lip dal Jesusa namán tjåhkanam, de råhkålup suv bágoj ja loahpádusáj milta mijá tjoaggulvisá ja Jubmela álmmuga åvdås åbbå væráldin. Gå hiehpá, de máhttá dánna duoddiduvvat: Ja råhkålup ållagasj - sijá åvdås gudi uddni gástaduvvi (li gástaduvvam), - sijá åvdås gudi gállasjvuohtaj låjdåsti, - mijá skallujlåhkkij åvdås, - sijá åvdås gudi li gåhtjodum girkko njunnjusjåvdåstiddjen, - mijá rájadusulmutjij åvdås. Dánna aj máhttá nammaduvvat buojkulvissan udnásj gijtulvisværo ulmme, girkko jali tjoaggulvisá ådå bargge, tjoaggulvisráde, ájnnasap dáhpádusá girkkon j.d. Dánna hiehpá råhkålit oanes sjávoråhkålvisáv. L Almmelasj Áhttje, guhti midjij le sijdav vaddám girkkonat væráldin. Råhkålip, bisoda mijáv duodalasj jáhkon vaj agev dujna aktan viessop, ja bágon ja bargon duv namáv guddnedip, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. TJ Hærráv råhkålip. Jali javladum TJ Amen. Dåjmadiddje Råhkålup mijá álmmuga åvdås ja sijáj åvdås gejn le fábmo ja åvdåsvásstádus sebrudagán. Gå hiehpá de máhttá dánna duoddiduvvat: Ja råhkålup ållagasj … åvdås. (Muhtem råhkådallamássje máhtti nammaduvvat, buojkulvissan boahtte válljima suohkanstivrraj, Stuorradiggáj jali Sámediggáj, ådå suohkanstivrra, ådå Stuorradigge, ådå Sámedigge, ådå ráddidus; sjiehtadallama barggo- ja æládusiellemin, ådå skåvllåjahke j.d.) Dánna hiehpá råhkålit oanegis sjávoråhkålvisáv. L Almmelasj Áhttje, várjjala ármujnat mijá álmmugav ja ájttegij lándajt. Buorissjivnnjeda mijá gånågisáv ja suv viesov ja vatte vijsesvuodav ja fámov gájkajda gejn le åvdåsvásstádus vaj sijá barggo luluj vuorbástuvvat, dunji guddnen ja álmmugij buorissjivnnjádussan, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. TJ Hærráv råhkålip. Jali javladum TJ Amen. Dåjmadiddje Råhkålup sijá åvdås gudi boadádalli skihpudahkaj ja vuorbedisvuohtaj, gájkka aktugattjaj åvdås ja sijá åvdås gejn le noade guoddet. Gå hiehpá de máhttá dánna duoddiduvvat: Ja råhkålup ållagasj … åvdås. (Muhtem råhkådallamássje máhtti nammaduvvat, buojkulvissan sijáv gudi li vájnnodam tjoaggulvisá åvdåsråhkålvisáv, sijáv gudi li vuorbedisvuohtaj ja niedaj boadádallam j.d.) Dánna hiehpá råhkålit oanes sjávoråhkålvisáv. L Ármmogis Jubmel, guhti gieresvuodanit huvsa gájkka ietjat sjivnnjádusájt. Gulá mijáv gå råhkålip sijá åvdås gudi li niedan ja gárttjásin, ja aj sijá åvdås gejn li jábmemvájve: Viehkeda sijáv hæsodisvuodan ja dårvodisvuodan. Gievrroda sijáv gierddamusá båttå ja sálli sidjij gájkajda dåbddåt duv ármmogis viehkev, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. TJ Hærráv råhkålip. Jali javladum TJ Amen. Dåjmadiddje Råhkålup ráfe diehti væráldin, ja rievtesvuoda ja friddjavuoda diehti gájkka almatjijda. Gå hiehpá de máhttá dánna duoddiduvvat: Ja råhkålup ållagasj … åvdås. (Muhtem råhkådallamássje máhtti nammaduvvat, buojkulvissan tjoavddusa rijkalasj ja rijkajgasskasasj gássjelisvuodajda j.d.) Dánna hiehpá råhkålit oanegis sjávoråhkålvisáv. L Almmelasj Áhttje, ármmálaste mijá goavggás væráldav. Viehkeda mijáv vaj ietja ep sjatta sivvan ráfedisvuohtaj ja rijdduj, ájnat ráfen ja duv sidoda milta aktan viessop desik dån gájkka vas ådåsin dagá, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. TJ Hærráv råhkålip. Jali javladum TJ Amen. Gå ij le gástadibme jali iehkedismáles, låhpaduvvá åvdåsråhkålvis Hærrá råhkålvisájn. Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. Dánna máhttá tjuovvot oasse 15 Tjoaggulvisá gijtulvisværro . Gå ij le gástadibme jali iehkedismáles, tjuovvu oasse 20 Loahppasálmma . 15 Tjoaggulvisá gijtulvisværro Juogu A L muohto álltárij Hærrá Jubmel, almmelasj Áhttje, duv le ednam ja gájkka mij ednamin le. Gájkka mijá oame dunji gulluji. Buorissjivnnjeda dájt vattajt, vaj lulun rijkkasit ja guojmmásimme ávkken sjaddat, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. Jali B L muohto álltárij Hærrá Jubmel, almmelasj Áhttje, duv le ednam ja gájkka mij ednamin le. Ietjat vattajs vaddep dunji ruopptot. Duosto mijáv ja mijá vattajt Jesus Kristusa diehti. Gástadibme Gå le gástadibme allamæsson, de dánna tjuovvu. Gehtja oasev Mánnágássta allamæsson. Gå ij le iehkedismáles, de tjuovvu oasse 20 Loahppasálmma . IV TJÅHKANIT HÆRRÁ BÆVDDÁJ 16 Sálmma iehkedismállása åvddåla Skallimgárvojda tjágŋá dáv sálmav lávlodijn. Liturgga lájbev gárráj biedjá ja vijnav gávttjaj sjnjoarrá. 17 Hievedus ja Hærrá vuododimbágo L miessi jali javllá, muohto tjoaggulvissaj Hærrá lehkus dijájna. TJ Dujna aj lehkus Hærrá. L Bajedihtit vájmojt. TJ Mij vájmojdimme bajedip Hærráj. L Gijttup mij de Hærráv Jubmelav. TJ Sáddnán, værddogis le. Liturgga muohto álltárij miessi jali javllá L Sáddnán værddogis ja duohta le mij agev ja juohkka láhkáj gijttep duv, ájlis Hærrá, gájkviekses Áhttje, ihkeven Jubmel, mijá Hærrá Jesus Kristusa baktu, gev dån rádji lånestibmen væráldij, vaj mij suv jábmema baktu lulujma oadtjot suttoj ándagisluojttemav ja suv tjuodtjelime baktu ihkeven iellemav åmastit. Suv baktu ieŋŋgila duv herlukvuodav hievedi, ja duv tjoaggulvis almen ja ednamin duv namáv aktisasj sjålijn hievet. Sijájn aktan sihtap aj jienajdimme aktitjit ja råhkådaládijn lávllot: Ájlis SANCTUS TJ Ájlis, ájlis, ájlis le Hærrá Sebaot, gájk' ednamav dagáj sån herlugin. Hosianna, allagisán. Ja buorissjivnnjeduvvam le gut Hærrá namán boahtá, Hosianna, allagisán. Juogu A Bajástjuodtjelam Hærrá ja Lånestiddje, mij hievedip ja guddnedip duv ájlis namáv danen gå værrodi ietjat mijá suttoj diehti. Dunji lehkus guddne gieresvuoda åvdås mij le gievrap gå jábmem. Sálli midjij, gudi duv bævddáj låjdåstip duv rubmahav ja varáv åmastittjat, vaj vuollegis ja duodalasj vájmoj dán ájlis mállásij oassálasstep. Aktida mijáv ietjajnat degu oavse vijnnamuoran, åhpada mijáv guojmáma iehttset degu dån mijáv le æhttsám, ja bája mijáv vijmak duv lunna tjåhkanit ållesvuoda rijkanat. Dánna tjuovvu Hærrá råhkålvis ja Hærrá vuododimbágo . Jali B Mij hievedip duv, ájlis Jubmel, alme ja ednama Hærrá, guhti le væráldav æhttsám ja Bárnát Jesus Kristusav vaddám, vaj sån luluj gádjot mijáv suttos ja jábmemis, ja tjoahkkit dunji ájlis álmmugav. Jáhkon sunji ja aktidum gájkka mánájat råhkålip dav råhkålvisáv majt Bárnnát le midjij åhpadam: Dánna tjuovvu Hærrá råhkålvis ja Hærrá vuododimbágo . Hærrá råhkålvis Hærrá råhkålvis javladuvvá jali lávloduvvá. Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. Hærrá vuododimbágo Hærrá vuododimbágo javladuvvi jali miessiduvvi. L Mijá Hærrá Jesus Kristus dan ijá gå biehteduváj, lájbev sån váldij, (liturgga gárev válldá) Jubmelav gijtij, dådjalij dav ja åhpadusålmmåjda vattij javla: “Válldit dáv ja bårrit. Dát le muv rumáj mij dijá åvdås værroduvvá. Dahkit dáv muv mujtton”. Váldij aj gávtjav mállásij maŋŋela, (liturgga gávtjav válldá) Jubmelav gijtij, ja sidjij vattij javla: “Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij dijá åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. Juohkka bále gå dássta juhkabihtit, dahkit dáv muv mujtton”. Jali B L Hærrá, mij sæbrrap dán mállásij ávujn ja gijtujn, duv ållidum væro diehti, jáhkon duv tjuodtjelime ja almmájvuolggema vuojttuj, vuordedijn duv máhttsamin herlukvuodanit. Råhkålip, vaj mij gudi duv bævddáj låjdåstip duostutjit duv rubmahav ja varáv, lulujma sæbrrat dán ájlis mállásij vuollegis ja duodalasj vájmoj. Aktida mijáv ietjajnat degu oavse vijnnamuoran, åhpada mijáv guojmáma iehttset degu dån mijáv le æhttsám, ja bája mijáv vijmak duv lunna tjåhkanit ållesvuoda rijkanat. Jubmel' Libba AGNUS DEI TJ Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, de ármujnat gulldala. Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, de ármujnat gulldala. Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, ráfát vatte dån. 18 Iehkedismáles L Liturgga muohto tjoaggulvissaj máhttá javllat Båhtit, gájkka le gárves. Vuostasj iehkedismálesguosse låjdåsti álltárij ja buolvvedi, duo iehtjáda tjåhkkidi. Juogedijn lávllu tjoaggulvis ja kåvrrå hiebalgis sálmajt, soajttá aj rámátsálmajt. Hiebalgis musihkka máhttá tjuojaduvvat jali lávla lávloduvvat. Muhtem oase båttå máhttá aj sjávodisvuohta. Juogedijn máhttá liturgga viehkev oadtjot girkkohærrás jali soames dåhkkiduvvam viehkediddjes. Viehkediddje boahtá álltárij esski gå juohkem álggá. Liturgga lájbev juohká. Juohkembágo: Dát le Jesusa rumáj. Dát le Jesusa varra. Lájbev biedjá iehkedismálesguosse rabás giehtaj. Vijna juogedijn máhttá adnet aktisasj gávtjav jali aktugasj gávtjav. Gå aktugasj gávttja aneduvvá, de iehkedismálesguosse iesj gávtjav adnal. Juohkema maŋŋel liturgga javllá: L muohto tjoaggulvissaj Ruossinávllidum ja bájastjuodtjelam Jesus Kristus le dal didjij (midjij) vaddám ietjas ájlis rubmahav ja varáv majt sån såbadussan vattij dijá (mijá) suttoj åvdås. Sån gievrrodus dijáv (mijáv) ja várjjalus dijáv (mijáv) duodalasj jáhkon ihkeven iellemij. Ráfe lehkus dijájna. Iehkedismáles máhttá dåjmaduvvat “aktelasj kommunijåvnnån”. Juohkka iehkedismálesguosse manná sadjásis gå le lájbev ja vijnav oadtjum, ja ietjes vas suv sadjáj boahtá. Iehkedismállása sávadus (“Ruossinávllidum ja bajástjuodtjelam””) ja ráfesávadus (“Ráfe lehkus dijájna”“Ráfe lehkus dijájna”) sávaduvvá esski gå gájka li sajijnisá tjåhkkåhime. Máhttelis le aj iehkedismállása sávadusáv dåssju akti sávvat, gå gájka li sajijdisá boahtám. Jus nav, de liturgga sávat ráfesávadusáv maŋenagi juohkka buolvvedime maŋŋela, ja e dárbaha ganugit lávllomijn jali oarggalmusihkajn. Ja nav de ij ráfesávadus sávaduvá iehkedismállásav låhpadijn. Juohkema maŋŋela biedjá liturgga gárev gávtja nali ja gåbttjå gávttjalijnijn. 19 Iehke dismállása gijtulvisråhkålvis Gå gájkka iehkedismálesguosse li sajijdisá tjåhkkidam, liturgga javllá: L muohto tjoaggulvissaj Gijttup ja råhkålup. L muohto álltárij Mij gijttep duv, almmelasj Áhttje, duv buorissjivnnjeduvvam vattáldagáj åvdås. Råhkålip vaj dån dáj vattáldagáj lulu bisodit mijáv jáhkon dunji, aktidit mijáv gieresvuodanit ja duodastit mijá ihkeven iellema dårvov, Bárnát, Jesus Kristusa, mijá Hærrá diehti. TJ Amen V LOAHPPA: BUORISSJIVNNJÁDUS DIEVNASTUSSAJ 20 Loahppasálmma 21 Buorrissjivnnjádus ja rájadus Juogu A Hievedibme BENEDICAMUS L Hievedup dal Hærráv. Tjoaggulvis tjuodtján ja tjuodtju dasik loahppatjuojadibme álggá. TJ Jubmelav májnnop, Halleluja, halleluja, halleluja. Jali B Sávadibme SALUTATIO L Hærrá lehkus dijájna. Tjoaggulvis tjuodtján ja tjuodtju dasik loahppatjuojadibme álggá. TJ Dujna aj lehkus Hærrá. A ja B L Hærrá buorrissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † TJ Amen. Amen. Amen. Sjávo rågådaládijn skuollá girkkobiello gålmmi gålmmå gierde. L Mannit ráfen. Dievnnujihtit Jubmelav ávujn. 22 Låhpadibme Liturgga manná álltáris. Juogu A Loahppatjuojadibme Jali B Låhpadimsálmma Tjoaggulvis manná lávlo ålgus girkkos. MÁNNÁGÁSSTA - DÅP allamæsson jali ietjá jubmeldievnon 1 Álggo Juogu A L låhkåmbievdes jali ietjá sajes kåvrån, muohto tjoaggulvissaj Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. . Jali B L låhkåmbievdes jali ietjá sajes kåvrån, muohto tjoaggulvissaj Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja hærrá Jesus Kristusis. Vállji dav alternatijvav mij ittjij aneduvá jubmeldievno álgon. L Tjoaggulvis gálggá uddni dáv mánáv Jubmela vieson duosstot. Gástan Jubmel sihtá suv lånåstusá ja risstalasj girkko oassálattjan dahkat. Liturgga máhttá dan maŋŋela oanegis hålav hållat, mij máhttá låhpaduvvat tjálukåsijn Joh. 3,16. Máhttá aj dåssju dáv tjálukoasev låhkåt. L Dajna gå Jubmel væráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju. Joh 3,16 2 Gásstasálmma 3 Gásstagåhttjom L Gulldalup mijá Hærrá Jesus Kristusa gåhttjomav ájlis gásta birra: Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadattijn sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta værálda nåhkåmij. Matt 28,18-20 Gulldalup man vuohkasit Jesus mánájt vuosstáj válldá ja sidjij Jubmela rijkav rahpá: Almatja Jesusa lusi mánájt buktalin sijáv duohtastahtátjit. Valla åhpadisålmmå sidjij sjærggun. Gå Jesus dav vuojnij, de suhta javlaj: ”Dibddit mánájt diehki muv lusi boahtet, allit ga sijájt duostuda: Jubmela rijkka dakkirattjajda gullu. Sáddnán, guhti Jubmela rijkav ij duosto nåv gåktu mánná, ij luoddnok dåhku boade.” Ja de mánájt asskáj váldij, giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv. Mark 10,13-16 Nav de guoddep mánájdimme gijtulvisvuodan ja jáhkon Hærráj ájlis gástan. Sij li almasjvierrega suttoj ja vielgij riegádam, valla gástan Jubmela mánnán sjaddi, riegádam ådåsis Ájlis Vuojŋŋanisá baktu. 4 Gásta vælggogisvuohta L Gåhtjov æjgádijt ja ristaæjgádijt tjuodtjánit. L Dij gudi uddni buktebihtit dáv mánáv Kristusij, galggabihtit vihtanasstet sån le gástaduvvam Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Aktan dájna tjoaggulvisájn ja mijá ålles girkkujn oadtjobihtit oasev ájlis åvdåsvásstádusás, råhkådallat máná åvdås, åhpadit suv iesj råhkådallat, ja væhkádallat s uv Jubmela bágov ja Hærrá iehkedismállásav ávkkitjit, vaj sån luluj Kristusin sjattadijn bissot, nav gåktu sån gástan Kristusijn aktiduvvá. Æjgáda ja ristaæjgáda báhtsi tjuodtjot. 5 Vuornádus ja jáhkko L Dåbdåstup vuornádusáv ja jáhkov masi mánájdimme gástadip. Tjoaggulvis tjuodtján. G Mån vuornádav bærggalav ja gájkka suv dagojt ja gájkka suv vuogijt. Mån jáhkáv Jubmel Áhttjáj, gájkvæksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkáv Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Hærráj, guhti Ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeven iellemij. Amen. Gájka tjåhkkidi. 6 Gástadibme Tjáhtje gurggaluvvá gástadimgárráj. L gástadimgáre guoran Råhkålup. Hærrá Jesus Kristus, dån le javllam aktak ij boade Jubmela rijkkaj jus ij ådåsis riegáduvá tjátjes ja Vuojŋŋanisás. Mij gijttep duv dajna gå gásta tjáhtje bágut baktu le ármo ája, gånnå dån mijáv ietjajnat aktida ja vattá midjij oasev vuojtostat mav ietjat jábmema ja tjuodtjelime baktu vuojtti. Dál de boahtep bágut milta ja råhkålip dunji, Hærrá, sjaddus ådå riegádibme sjivnnjediddje Vuojŋŋanisát baktu. Mánná (jus li ienep máná; de akta mánná ájgen) guotteduvvá gástadimgáre guorraj. Æjgáda ja ristaæjgáda tjuodtjáni. Jus hiehpá, de máhtti æjgáda ja ristaæjgáda tjuottjadit gástadimgáre guorraj. L Mij le máná namma? Guhti mánáv guoddá, máná namáv javllá. L Sihtabihtit gus (máná namma javladuvvá) galggá gástaduvvat Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán, ja bajeduvvat risstalasj vuornádusán ja jáhkon? Guhti mánáv guoddá, vasstet: Sihtap. L Jubmel várjjalus duv mannamav ja boahtemav udnátjis gitta ihkeven ájggáj. Ruossiv duv ájlis ruossa merkajn, † duodastussan vaj galga ruossinávlliduvvam ja tjuodtjeluvvam Jesus Kristusij gullut ja sunji jáhkket. Ruossa mærkka gállos mielggaj, ja maŋŋela de doarrás. L Mijá Hærrá Jesus Kristusa bágo ja gåhttjoma milta gástadav duv Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Dáv javladijn, goajvvi liturgga tjátjev giedajn gålmmi máná oajvváj. L biedjá giedas máná oajvváj ja javllá: Gájkviekses Jubmel le dal vaddám dunji Ájlis Vuojŋŋanisáv, dahkam duv ietjas mánnán ja oassálattjan ietjas jáhkulasj tjoaggulvisás. Sån gievrrodus duv ármujnis ihkeven iellemij. Ráfe lehkus dujna. 7 Hievedus ja råhkålvis Gå gájka li gástaduvvam, de liturgga låhkåmbievdes jali ietjá sajes kåvrån javllá: L Buorissjivnnjeduvvam lehkus mijá hærrá Jesus Kristusa Jubmel ja Áhttje. Stuorra ármmogisvuodanis le mijáv ielle dårvvuj ådåsis riegádahttám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta. 1 Pet 1,3 L Råhkålup aktan Hærrá råhkålvisáv. G Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. 8 Sálmma Jus le iehkedismáles, sjáddá dát Sálmman iehkedismállása åvddåla . Jus ij le iehkedismáles, de le dát Loahppasálmman . Jus gássta le dalága jubmeldievno maŋŋela, máhttá liturgga råhkålit dáv tjoahkkimråhkålvisáv hievedusá ”Hieveduvvam lehkus Jubmel” maŋŋela: L Råhkålup ja gijttup. Hærrá Jubmel, almmelasj Áhttje, dån le jáhttám mijá Jubmelin ja mánájim Jubmelin liehket, ja buolvas buolvvaj ármmogisvuodat vuosedit. Mij gijttep duv gå mijáv ájlis gástan duosto madin vilá lip máná, ja danna midjij suttojt ándagis luojtá, ja vattá iellemav ja sálukvuodav. Råhkålip dunji, viehkeda mijáv buoragit oajbbot, viehkamav ållit ja jáhkov bisodit, ja doalvo mijáv ihkeven iellemij, Bárnát, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. L Råhkålup aktan Hærrá råhkålvisáv. G Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. Gássta låhpaduvvá 8 Sálmma S KALLIDIM - JUBMELDIEVNNO KONFIRMASJONSLITURGI råhkålvisájn ájnegis skallujlåhkke åvdås Jus udnásj tjoahkkimråhkålvis ij hieba, máhttá dát råhkålvis aneduvvat: L Almmelasj Áhttje, mij gijttep duv gå mijáv gástan ietjat mánnán válldi ja ásadi midjij sijdav girkkonat. Råhkålip dunji, gievrroda mijáv jáhkon vaj lulujma viessot duv sidoda milta ja duv dievnárin væráldin liehket. Vatte midjij fámojt buoragit åjbutjit, ja viehkeda mijáv jåvsådittjat dan ihkeven måhkkåj mav biedji mijá åvddåj, Jesus Kristusa, Bárnát, mijá Hærrá baktu, guhti dujna ja Ájlis Vuojŋŋanisájn viessu ja ráddi, ájnna duohta Jubmel ihkeven ájges ihkeven ájggáj. Jus muhtema udnásj tevstajs e rat hieba, máhttep válljit muhtemav dájs: OT 5 Mos 6,4-7 Sálmma 121 Ep. Fil 3,12-14 Fil 4,4-9 Ev. Matt 7,24-29 Joh 6,66-69 Sálma maŋŋela mij sárnev (ja guládusájt) tjuovvu, máhttá gássta tjuovvot mij låhpaduvvá sálmajn. Jus ij la gássta, de tjuovvu: Mujttádus gástas L muohto tjoaggulvissaj Gieres tjoaggulvis. Gástan Jubmel mijáv sjievnnjeda fámos gájoj, ja vattij midjij riektáv tjuovga mánnán liehket. Gåhtjoduvájma Kristusav tjuovudittjat ja sujna viesutjit. Dåbdåstup dan diehti vuornádusáv ja jáhkov mij guláduváj mijá gásstabåttå. Tjoaggulvis tjuodtján. G Mån vuornádav bærggalav ja gájkka suv dagojt ja gájkka suv vuogijt. Mån jáhkáv Jubmel Áhttjáj, gájkvæksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkáv Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Hærráj, guhti Ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeven iellemij. Amen. Apostolak jáhkodåbdåstibme Tjoaggulvis tjåhkkit. 14a Råhkålvis skallujlåhkkij åvdås L muohto tjoaggulvissaj Råhkålup mijá skallujlåhkkij åvdås. L muohto álltárij Ihkeven Jubmel, almmelasj Áhttje, mij gijttep duv gå ájlis gástan mijáv rijkkasit váldá. Råhkålip dunji skallujlåhkkij åvdås: Oatsoda sijáv jáhko gæjnon, vaj sij bæjválattjat dunji jårgijdi, ja iellema vájaldusán oahppi Bárnát, Jesus Kristusav, buorebut dåbddåt. T Hærráv råhkålip. L Hærrá, sij li gássjelis væráldav vájaldittjat, oatsoda sijáv Vuojŋŋanisát baktu. Moatte lágásj gæhttjalibmáj boadádalli, valla gievrroda sijáv fámujnat, ja viehkeda sávresvuodajn råhkådallat ja åskulattjat ávkkit duv bágov ja ájlis iehkedismállásav. Sálli sidjij sijdav risstalasj girkkonat gávnnat, vaj sij aktan gájkaj gudi dunji jáhkki, lulun namát dåbdåstit ja duv bágoj ja dagoj gijttet ja dievnnut. TJ Hærráv råhkålip. Amen. G Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. 14b Oanegis råhkålvissálmma 14c Råhkålvis ájnegis skallujlåhkke åvdås L Gieres skallujlåhkke. Risstalasj jáhkkuj lihpit gástaduvvam. Risstalasj jáhkon lihpit åhpaduvvam. Båhtit dal Hærrá álltárij, vaj råhkålip dijáj juohkka avta åvdås Jesusa namán. Skallujlåhkke manni mutták stuorra juohkusin álltárij ja buolvvedi. Liturgga biedjá giedas skallujlåhkke oajve nali ja råhkål suv åvdås namáv nammadijn avtav dájs råhkålvisájs: 1 Hærrá, gålmaktes Jubmel, råhkålip (namma genitijva hámen) åvdås. Ájlis gástan le dån mijájt ietjat mánnán dahkam; gievrroda suv jáhkon vaj luluj ihkeven iellemav árbbit. 2 Gájkka ármmogisvuoda Jubmel, råhkålip (namma genitijva hámen) åvdås. Kristusin le dån mijáv ihkeven herlukvuohtaj gåhttjum; várjjala suv gásta ármon gitta Jesus Kristusa bæjvváj. 3 Almmelasj Áhttje, råhkålip (namma genitijva hámen) åvdås. Gástan le mijáv sjievnnjeda fámos gádjum ja rijkkasit doalvvum; gievrroda ja bisoda suv ihkeven iellemij. 4 Åskulasj Jubmel, råhkålip (namma genitijva hámen) åvdås. Gástan le mijáv ietjat aktisasjvuohtaj gåhttjum; várjjala suv fámujnat, vaj luluj árbbit ihkeven lånåstusáv jáhkon Jesus Kristusij. 5 Almmelasj Áhttje, råhkålip (namma genitijva hámen) åvdås. Gástan le mijáv ådåsis riegádahttám ja ielle dårvov vaddám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta; gievrroda suv Ájlis Vuojŋŋanisá baktu ihkeven iellemij. 6 Hærrá, mijá Jubmel, råhkålip (namma genitijva hámen) åvdås. Lånestam le mijáv ja gåhttjum ájlis gåhttjomijn gå gástaduvájma; sálli sunji Ájlis Vuojŋŋanisá baktu lånåstusánat bissot ja oasev ihkeven herlukvuodastat oadtjot. 7 Jubmel mijá Áhttje almen, råhkålip dunji (namma genitijva hámen) åvdås. Gástan le mijáv rájnnim ja ietjat álmmugin dahkam; viehkeda suv Vuojŋŋanisát baktu buoragit åjbutjit, ja duv lusi ihkeven måhkkåj jåvsådittjat. Juohkka juohkusa maŋŋela manná liturgga álltárij ja javllá: L Ráfe lehkus dijájna. Skallujlåhkkejuogos tjuodtján ja manná sadjásis. Loahppabágo Gå le råhkådaláduvvam gájkka skallujlåhkkij åvdås, buktá liturgga (álltára guoran, muohto tjoaggulvissaj) jali katekehtta jali ietjá tjoaggulvisá åvdåstiddje (låhkåmbievdes jali ietjá sajes kåvrån) oanegis sávadusáv, jali javllá loahppabágojt vuollelin. Gieres tjoaggulvis. Aktan lip skallujlåhkkij åvdås råhkålam. Viehkedup sijáv de aktan, vaj lulun risstalasj vuornádusájn ja jáhkon viessot, ja Jubmela ja guojmij dievnnuj åvddånit. Ávttjijup guhtik guojmema Jubmela bágov ja Hærrá iehkedismállásav ávkkitjit, ja dav gæjnov vájaldittjat mij iellemij doalvvu. Dij skallujlåhkke lihpit ájn vilá tjoaggulvisá åvdåsråhkålvisájn. Jubmel le åskulasj ja sujna le rájádis gieresvuohta. Jubmel le aj dijá lahka huvsodisvuodaj, vuojtádallamij ja guoktáladdamij ájgij, ja gåhttju dijáv aktan sujna viesutjit. Årrut de suv lahka. De sån, guhti dijá lunna buorre dagov álgadij, dav gitta Jesus Kristusa bæjvváj ålli. Jubmeldievnno låhpaduvvá sálmajn. SKALLOMÆSSO SKRIFTEMÅLSGUDSTJENESTE 1 Álggosálmma 2 Álggobágo Juogu A Hærrá ráfe lehkus gájkaj dijájna. Mijá Lånestiddje Jesus Kristus javllá: ”Hebulattja e dálkudiddjev dárbaha, ájnat skihppe. Iv le boahtám rievtesferdugijt gåhtjutjit, ájnat suddárijt.” Mark 2.17 Jali B Jubmela ráfe lehkus gájkaj dijájna. Hærrá apostel javllá: ”Máná, dáv tjáláv didjij vaj ehpit suddoda. Valla jus aktak suddot de miján le bælostiddje Áhtje åvdån, Jesus Kristus, guhti le rievtesferduk. Sån le såbadusværron mijá suttoj åvdås, ja ij dåssjå mijá ájnat åbbå værálda.” 1 Joh 2,1-2 L Ájlis Jubmel, almmelasj Áhttje, gijtto gå bálges duv lusi agev le rabás Jesus Kristusin. Viehkeda mijáv jáhkket duv báhkuj ándagisluojttemis. Gievrroda mijá jáhkov ja doajvov, ja dagá mijá gieresvuodav viesso gieresvuohtan, dunji guddnen ja mijá guojmmealmatjijda viehkken, Jesus Kristusa, Bárnát, mijá Hærrá baktu. T J Amen. 3 Tækstalågos Dánna lågåduvvi akta jali guokta tevsta, buojkulvissan akta gietjav sáŋarvissálmajs (Sálmma 6, 32, 38, 51, 102, 130, 143), ihkap sálmajn låhkusij gaskan. Tækstalågos álggá návti: Tjáleduvvam le … Tjoaggulvis tjuodtján. Tækstalågos låhpaduvvá návti: Náv gulluji Hærrá bágo. Tjoaggulvis tjåhkkit. 4 Skallohålla 5 Sálmma 6 Iesjguoradallama L muohto tjoaggulvissaj Guoradallup ietjama iellemijt Jubmela ájlis sidoda gáktuj. Lågev Jubmela budá gulluji návti: Liturgga låhkå budájt. E dujna galga ietjá jubmela gå mån. I galga Hærrá Jubmelat namáv dåssjen adnet. Galga vuojŋastimbiejvev ájllisin adnet. Galga áhtját ja ædnát guddnedit. I galga gåddet. I galga gállasjvuodav doadjet. I galga suoládit. I galga guojmát vuosstij vieret vihtanasstet. I galga guojmát goadev hibmodit. I galga hibmodit nuppe gállasjguojmev, svájnnasav jali dærnov, jali mavga iehtjádav mij sunji gullu. 7 Suddodåbdåstibme Liturgga manná álltárij. L muohto tjoaggulvissaj Buolvvedup Jubmela åvdån ja dåbdåstup suttojdimme. Liturgga buolvvet muohto álltárij. Juogu B L Hærrá, ájlis Jubmel. Báhkut sárnnu muv suddárin, guhti håhkkånav jus dån i ármmálaste. Dát sádnesvuohta le mælggadin muv dádjadusás, Hærrá. Vatte munji fámojt ja mielav duv bágos suddárin bigoduvátjit. Dån le muv sjivnnjedam, ja vierttiv duv åvdån iellemam åvdås vásstedit. Duv sidot luluj muv ájádusájt ja vájaldusáv lájddit, valla muv miella sihtá duv sidodav garvvet. Bágut milta luluv guojmmealmatjijt iehttset, valla mån lev álu lájttális, huolodibme ja låjkås. Dån rávka sádnesvuodav ja bihkovuodav muv iellemin, valla mån svahkadav. Huoman diedáv jur dalloj gå lev hædjon ja várjodibmen, de dalloj lev værddogis duv ármmuj. Hærrá, válde mujsta ierit álkkes jasskavuodav. Luojte munji suttojdam ándagis Jesus Kristusa diehti. Vatte munji ájlis ráfedisvuodav vájmmusim, mij muv agev duv lusi vuojet vaj oalle jasskavuodan ja åskulasjvuodan viesov. T J Amen. Jali C L Ájlis Jubmel, ármmogisvuoda Áhttje. Mån vájván almasj, oassálattjan almatjij suttos ja vielges, dåbdåstav duv åvdån, rievtesferdugis Jubmel, mån lev suddodam duv vuosstij moatte láhkáj. Iv le æhttsám duv gájk åvdemusát, iv ga guojmám nåv gå iehtjam. Ájádusáj, bágoj ja dagoj lev suddodam duv ja ájlis budáj vuosstij. Jus dån dagojdam milta lulu duobbmit muv, de luluv dujsta hilgoduvvat. Valla dån gieres almmelasj Áhttje le dal jáhttám ármujnat duosstot gájkajt gudi dunji jårgijdi, ja åskeldattijn mijá Lånestiddje Jesus Kristusa dagojda duv stuorra ármmogisvuodan suojev åhtsi. Dån sidá gájkka sijá mættojt ándagis luojttet ja ij goassak sijá suttojt låhkåt. Dasi mån åskeldav ja ánov gájkka suttojdam ándagis, Jesu Kristusa diehti. T J Amen. L Sjávot dåbdåstip dal Jubmelij dav mav juohkka akta vájmonis guoddá. Oanegis sjávo råhkåmbåttå maŋŋela råhki liturgga ja tjoaggulvis aktan dáv råhkålvisáv: G Gieres Hærrá Jubmel. Mæddám lev moaddi ájádusáj, bágoj ja dagoj, iv ga gåktuk le vigedibme. Valla jáhkáv ájnnariegádim Bárnnásit, Jesus Kristusij, guhti le jábmemij låjdåstam muv lånestittjat, ja råhkålav dunji suv diehti: Luojte dån de munji suttojdam ándagis. Vatte munji Ájlis Vuojŋŋanisát, vaj mån jáhkáv sutto li ándagis luojteduvvam, jårgijdav suttos ierit ja bájav duv ájlis ja buorre sidodav muv iellemin ráddit. Hærrá ármmálaste muv. Amen. 8 Tjadnam- ja tjoavddemfámo bágo L Gullup majt bajástjuodtjelam Hærrá javllá åhpadisålmmåjdisá: “Duosstut ájlis Vuojŋŋanisáv. Jus aktasik suttojdis ándagis luojttebihtit, de li sunji ándagis luojteduvvam, ja jus avtak suttojdises tjadnabihtit, de li sunji tjanáduvvam.” Joh 20, 22-23 9 Ándagisluojttem L Båhtit de Hærrá álltárij, ja åmastihtit Jubmela ándagisluojttema duodastusáv gájkka suttojstihtte. Tjoaggulvis manná álltárij ja buolvvet. Juohkka vuorruj buolvvediddjijs javllá liturgga: Mijá Hærrá Jesus Kristusa bágoj ja gåhttjoma milta ja de giedajn juohkka dåbdåstiddje oajve nanna sárnov dunji ármos gájkka suttojdat ándagis luojteduvvam, Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Ja de vas juohkka vuorruj buolvvediddjijs: Guhti dijá lunna buorre dagov álgadij, dav aj Kristus Jesusa bæjvváj ålli. Fil 1,6 Ráfe lehkus dijájna. Dánna de liturgga máhttá duoddit Gálggijup giedav guhtik guojmmásimme vuosedittjat mij aj guhtik guojmmásimme ándagis luojttep nåv gåk Jubmel le mijáv ándagis luojttám. 10 Gijttemråhkålvis L Gijttup ja råhkålup L Guddneda Hærráv, siellum, TJ ålles mån sidáv suv ájlis namáv hievedit. L Guddneda Hærráv, siellum, TJ mujte gájkka buorre dagojdis: L divna suttojdam ándagis luojttá TJ ja gájkka skihpudagájs muv buoret, L hávdes muv gádju TJ ja kråvnni muv ármujn ja ármmogisvuodajn. L Hærrá le ármmogis, ármov vaddá, TJ moarráj nuolle, gieresvuodas boanndá. L Ij agev mijáv gájgoda, TJ moarres ij ihkeven ájggáj biso. L Mijáv ij dágojimme milta nuktala, TJ midjij ij suttojimme bálkáv vatte. L Dan allagij almme gávvá ednama badjel, TJ dan stuorre le ármmos sidjij gudi sujsta balli. L Dan guhkken lulle le allet, TJ dan guhkás mijás suttojt vuodjel. Sál 103,1-4.8-12 Jali B L Vuorbálasj gen mætto li ándagis luojteduvvam, T J gen sutto li muorroduvvam! L Vuorbálasj gen vælgojt Hærrá le rihpastam, T J gen miella le bæhttogisvuoda dagi! L Bårråluvviv guhkev sjávot lidjiv. TJ Luodjuv gætjo biejvev, L idja biejvve låssis giehtat lij muv nanna, TJ sjaddiv degu giessejaŋádága áhkar. L Suttojdam de dunji dåbdåstiv, TJ ittjiv vælgojdam tjiegada. L Javlliv: Sidáv Hærráj mættojdam dåbdåstit. TJ Ja suttojdam ja vælgojdam dån ándagis luojtti. L Råhkålit galggi jubmelbalulattja dunji gárttjásij ájgij. T J Vájku stuorra dulve sjaddi, de sijáv e jåvså. L Dån le muv oagge, T J gárttjásis muv várjjala, ja lånåstusá sjålijn muv birástahtá. Sela. Sál 32,1-7 11 Hærrá råhkålvis Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. 12 Låhpadimsálmma 13 Buorissjivnnjádus L muohto tjoaggulvissaj: Åmastihtit buorissjivnnjádusáv. Tjoaggulvis tjuodtján. L Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † TJ Amen. Sjávo rågådaládijn skuollá girkkobiello gålmmi gålmmå gierde. L Mannit ráfen. Dievnnujihtit Jubmelav ávujn. 14 Loahppatjuojadibme AKTUGATTJA SKALLO - ENKELTSKRIFTEMÅL 1 Dábálattjat le skalo åvddåla ságastallam siellohuvsos, goassa aj máhttá låhkåt majt katekisma javllá skalos. 2 Suddodåbdåstattijn ja ándagisluojtedijn máhttá dåbdåstiddje buolvvedit. 1 Álggo L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Råhkålinno aktan. Hærrá, dån muv åtsådalá ja dåbdå. Juogu tjuottjudav jali tjåhkkåhav de diedá, vájku le guhkken de diedá majt ussjolav. Juogu váttsatjav jali vellahav de muv vuojná, dån diedá gájkka mav dagáv. Åvddål gå báhko le muv njuoktjamin, de diedá, Hærrá, gájkka mav sidáv javllat. Åtsådalá muv, Jubmel, ja guoradalá muv vájmov, gæhttjala muv ja guoradalá muv ussjolmisájt. Guoradalá jus lev vierre gæjnon, ja doalvo muv iehkeven ájge gæjnnuj. Sál 139,1-4.23-24 2 Suddodåbdåstibme L Dåbdåsta suttojdat Jubmela åvdån. Guhti dåbdås máhttá avtav dájs suddodåbdåstimijs tjuovvot: 1 Dåbdåstav ... jnv. Dåbdåstiddje ietjas bágoj dåbdås. 2 Hærrá, ájlis Jubmel. Báhkut sárnnu muv suddárin, guhti håhkkånav jus dån i ármmálaste. Dát sádnesvuohta le mælggadin muv dádjadusás, Hærrá. Vatte munji fámojt ja mielav duv bágos suddárin bigoduvátjit. Dån le muv sjivnnjedam, ja vierttiv duv åvdån iellemam åvdås vásstedit. Duv sidot luluj muv ájádusájt ja vájaldusáv lájddit, valla muv miella sihtá duv sidodav garvvet. Bágut milta luluv guojmmealmatjijt iehttset, valla mån lev álu lájttális, huolodibme ja låjkås. Dån rávka sádnesvuodav ja bihkovuodav muv iellemin, valla mån svahkadav. Huoman diedáv jur dalloj gå lev hædjon ja várjodibmen, de dalloj lev værddogis duv ármmuj. Hærrá, válde mujsta ierit álkkes jasskavuodav. Luojte munji suttojdam ándagis Jesus Kristusa diehti. Vatte munji ájlis ráfedisvuodav vájmmusim, mij muv agev duv lusi vuojet vaj oalle jasskavuodan ja åskulasjvuodan viesov. 3 Ájlis Jubmel, ármmogisvuoda Áhttje. Mån vájván almasj, oasálattjan almatjij suttos ja vielges, dåbdåstav duv åvdån, rievtesferdugis Jubmel, mån lev suddodam duv vuosstij moatte láhkáj. Iv le æhttsám duv gájk åvdemusát, iv ga guojmám nåv gå iehtjam. Ájádusáj, bágoj ja dagoj lev suddodam duv ja ájlis budáj vuosstij. Jus dån dagojam milta lulu duobbmit muv, de luluv dujsta hilgoduvvat. Valla dån gieres almmelasj Áhttje le dal jáhttám ármujnat duosstot gájkajt gudi dunji jårgijdi, ja åskeldattijn mijá Lånestiddje Jesus Kristusa dagojda duv stuorra ármmogisvuodan suojev åhtsi. Dån sidá gájkka sijá mættojt ándagis luojttet ja ij goassak sijá suttojt låhkåt. Dasi mån åskeldav ja ánov gájkka suttojdam ándagis, Jesu Kristusa diehti. 4 Gieres Hærrá Jubmel. Mæddám lev moaddi ájádusáj, bágoj ja dagoj, iv ga gåktuk le vigedibme. Valla jáhkáv ájnnariegádim Bárnnásit, Jesus Kristusij, guhti le jábmemij låjdåstam muv lånestittjat, ja råhkålav suv diehti: Luojte dån de munji suttojdam ándagis. Vatte munji Ájlis Vuojŋŋanisát, vaj mån jáhkáv sutto li ándagis luojteduvvam, jårgijdav suttos ierit ja bájav duv ájlis ja buorre sidodav muv iellemin ráddit. Hærrá ármmálaste muv. 3 Tjadnam- ja tjoavddemfámo bágo L Lehkus Jubmel ármmogis dunji ja gievrrodus duv jáhkov. Bajástjuodtjelam Hærrá javllá åhpadisålmmåjdisá: Duosstut ájlis Vuojŋŋanisáv. Jus aktasik suttojdis ándagis luojttebihtit, de li sunji ándagis luojteduvvam, ja jus avtak suttojdises tjadnabihtit, de li sunji tjanáduvvam. Joh 20, 22-23 4 Ándagisluojttem Absolusjåvnnå Liturgga biedjá giedav dåbdåstiddje oajve nali. L Mijá Hærrá Jesus Kristusa bágoj ja gåhttjoma milta sárnov dunji ármos gájkka suttojdat ándagis luojteduvvam, Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Guhti duv lunna buorre dagov álgadij, dav aj Kristus Jesusa bæjvváj ålli. Ráfe lehkus dujna. 5 Loahppa Dan maŋŋela máhtteba girkkohærrá ja dåbdåstiddje aktan låhkåt dáv råhkålvisáv (márjju vuorrolåhkåmussan) I Guddneda Hærráv, siellum, II ålles mån sidáv suv ájlis namáv hievedit. I Guddneda Hærráv, siellum, II mujte gájkka buorre dagojdis: I divna suttojdam ándagis luojttá II ja gájkka skihpudagájs muv buoret, I hávdes muv gádju II ja kråvnni muv ármujn ja ármmogisvuodajn. I Hærrá le ármmogis, ármov vaddá, II moarráj nuolle, gieresvuodas boanndá. I Ij agev mijáv gájgoda, II moarres ij ihkeven ájggáj biso. I Mijáv ij dágojimme milta nuktala, II midjij ij suttojimme bálkáv vatte. I Dan allagij almme gávvá ednama badjel, II dan stuorre le ármmos sidjij gudi sujsta balli. I Dan guhkken lulle le allet, II dan guhkás mijás suttojt vuodjel. Sál 103,1-4.8-12 Dán maŋŋela máhtteba Hærrá råhkålvisáv aktan råhkålit. Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. IEHKEDISMÁLES SKIHPPE LUNNA - NATTVERD HOS EN SYK 1 Liturgga ságas skihppijn, jus le máhttelis sierra lanján, ja guláskuddá jus sujna le miella iehkedismállásav oadtjot. 2 Suddodåbdåstimen aneduvvá årnik Aktugattja skallo, mij máhttá oaneduvvat. 3 Jus skihppe ij le desti tjielgas, de liturgga ij galga iehkedismállásav juohket, ájnat råhkålit suv åvdås ja sijá åvdås gudi li tjoahken. 4 Guhti iehkedismállásav juogat, tjágŋá liturgalasj gárvojda jali ietjá hiebalgis gárvojda. Dábálattjat aneduvvá dákkár årnik: Dáhpádus máhttá álgget sálmajn. L Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja Hærrá Jesus Kristusis. Mijá Hærrá Jesus Kristus javllá, gånnå guovtes jali gålmås li tjoahken suv namán, sån iesj le siegen, ja gájkka majt råhkåli suv namán, lulun oadtjot. Åskeldattijn dájda bágojda lip dánna tjoahken sebratjit ájlis iehkedismállásij, gånnå Hærrá iesj le siegen rubmahis ja varás baktu. Ja råhkålip vaj sálli mijáv oassálasstet dát ájlis mállásis vuollegis ja duodalasj vájmoj. Råhkålup ja gijttup. Bajástjuodtjelam Hærrá ja Lånestiddje, mij hievedip ja guddnedip duv ájlis namáv danen gå værrodi ietjat mijá suttoj diehti. Dunji lehkus guddne gieresvuodat åvdås mij le gievrap gå jábmem. Sálli mijáv, gudi duv bævddáj låjdåstip duostutjit duv rubmahav ja varáv, oassálasstet dán ájlis mállásij vuollegis ja duodalasj vájmoj. Aktida mijáv ietjajnat nåv gåk oavse li vijnnamuoran, åhpada mijáv guojmáma iehttset degu dån mijáv le æhttsám, ja sálli mijáv vijmak dujna tjåhkanit ållesvuoda rijkanat. Hærrá råhkålvis Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. Hærrá vuododimbágo L Mijá Hærrá Jesus Kristus dan ijá gå biehteduváj, lájbev sån váldij, (liturgga gárev válldá) Jubmelav gijtij, dådjalij dav ja åhpadusålmmåjda vattij javla: “Válldit dáv ja bårrit. Dát le muv rumáj mij dijá åvdås værroduvvá. Dahkit dáv muv mujtton”. Váldij aj gávtjav mállásij maŋŋela, (liturgga gávtjav válldá) Jubmelav gijtij, ja sidjij vattij javla: “Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij dijá åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. Juohkka bále gå dássta juhkabihtit, dahkit dáv muv mujtton”. Jubmel' Libba / Agnus Dei Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, de ármujnat gulldala. Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, de ármujnat gulldala. Jubmel' Libba, mijá suttojt guoddi, ráfát vatte dån. Iehkedismáles Juogadimbágo li: Dát le Jesusa rumáj. Dát le Jesusa varra. Juogadime maŋŋela javllá liturgga: Ruossinávllidum ja bájastjuodtjelam Jesus Kristus le dal dunji/dunnuj/didjij (munnuj/midjij) vaddám ietjas ájlis rubmahav ja varáv mav sån såbadussan vattij duv/dunnu/dijá (munnu/mijá) suttoj åvdås. Sån gievrrodus duv/dunnuv/dijáv (munnuv/mijáv) ja várjjalus duv/dunnuv/dijáv (munnuv/mijáv) duodalasj jáhkon ihkeven iellemij. Ráfe lehkus dijájna. Dan maŋŋela máhttá tjuovvot Iehkedismállása gijtulvisråhkålvis Gijttup ja råhkålup. Mij gijttep duv, almmelasj Áhttje, duv buorissjivnnjedum vattáldagáj åvdås. Råhkålip vaj dån dáj vattáldagáj lulu bisodit mijáv jáhkon dunji, aktidit mijáv gieresvuodanit ja duodastit mijá ihkeven iellema dårvov, Bárnát, Jesus Kristusa, mijá Hærrá diehti. Buorissjivnnjádus Åmasta/åmastihtte/åmastihtit buorissjivnnjádusáv. Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † Amen. Dáhpádus máhttá låhpaduvvat sálmajn. FIESSTIM - VIGSELSLITURGI Dáhpádusá båttå le sadje oassálasstemij moatte láhkáj. Hedjaguosse máhtti oassálasstet muhtem liturgija oasen, duodden máhtti liehket musihkkaoase jali tevsta/tjállaga ma lågåduvvi, máhtti aj ginntala tsahkkiduvvat. Kultuvralasj åsijn máhtti liehket ássje ma gulluji válldárij tjerdalasj duohkusij. Jus nubbe válldárijs gullu ietjá girkkosebrudahkaj gå Vuona girkkuj, máhttá biskohpa dåhkkidime milta liehket oassálasstemoase dat girkkosebrudagás. Mij gullu oassálasstemij ietjá girkkosebrudagájs ja kultuvralasj åsijs, galggi da hiebaduvvat jubmeldievno hábmáj ja vuohkáj, ja ij gåktuk Vuona girkko jáhkovuodov doadjet. Oase ma båhti duodden liturgijaj máhtti biejaduvvat oasse 9 maŋŋela, Åvdåsråhkålvis . Gånnå namá nammaduvvi, máhttá javllat juogu ålles namáv jali åvddånamáv, gåktu hiehpá geŋga oasen. Gatjálvisájn oasse 7 gáktuj, Gállasjvuoda lihtudibme , galggi ålles namá aneduvvat. 1 Álggotjuojadibme/Álggo Oarggalmusihkka jali ietjá hiebalgis musihkka preludiumij/álgadibmáj. Válldára máhtteba aktan vádtset kåvrråj ja tjåhkkidit sajijdiska. Jus le sávadahtte, máhtteba válldára, juogu akta ájgen jali goappátja avta bále girkkuj prosesjåvnnån tjágŋat. Gállasjvihtana, familjaj åvdåstiddje, liturgga ja iehtjáda máhtti aj prosesjåvnån oassálasstet. Dan maŋŋela máhttá tjuojaduvvat hiebalgis vokálla- jali instrumænntamusihkka. 2 Álggobágo Juogu A L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Jali B L Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja Hærra Jesus Kristusis. Dan maŋŋela sávaduvvá buorisboahtem válldárijda ja tjoaggulvissaj dáj jali muodugasj bágoj: L Gieres (namma javladuvvá, nom.) ja (namma javladuvvá, nom.). Dåj lihppe diehki (girkko namma, gen + ill.) boahtám gállasjvuohtaj låjdåstittjat. Mij lip dánna tjoahken dunnujn ávvudalátjit. Galggap aj dunnu jáhtov goabbák guojmmásihtte gullat ja Jubmelis buorissjivnnjádusáv dunnuj ja dunnu sijddaj råhkålit. Dan maŋŋela máhttá liturgga javllat: Juogu A L Jubmel, ármmut le divras, såjijat vuolen almatja dårvov gávnni. Niektiji goadát valljudagáv, ávut gålgge tjátjes juhki. Dujna ham le iellema ája, tjuovgan tjuovgav vuojnnep. Sál 36:6-10 Jali B L Hievedup Hærráv, sån le buorre, ihkát suv ármmogisvuohta bissu! Dát le biejvve mav Hærrá dagáj. Sjållårdalá ávvudallup! Sál 118,1.24 Jali C Jubmel le gieresvuohta, ja guhti gieresvuodan bissu, aj Jubmelin bissu ja Jubmel sujna. 1 Joh 4,16b 3 Sálmma 4 Tjáluklåhkåm L Jubmel le mijáv sjivnnjedam sujna ja guojmijnimme viesutjit. Sån le ålmmåv ja nissunav ásadam avta oadtjen ja nanostuhttám dáv aktisasjvuodav ietjas buorissjivnnjádusájn. Gállasjvuohta le Jubmela buorre vadda. Ålmmån ja nissunin viessot le åskulasjvuodan ja gieresvuodan aktan viessot, ávov ja surgov juogatjit ja åskåldisát nubbe nuppe bielen tjuodtjot viessomájgev. Jubmela báhko duodas gállasjvuodav ájllisin ja árvvogissan. Vuostasj Mosesa girjen le náv tjáledum: Jubmel almatjav ietjas gåvvån sjivnnjedij, Jubmela gåvvån suv sjivnnjedij. Ålmmån ja nissunin sjivnnjedij. Jubmel sunnuv buorissjivnnjedij ja hålaj: "Sahkkidihtte ja lassánadde, dievdde ednamav ja dav dahkke dunnu vuollásattjan!” 1 Mos 1,27-28a Ja mijá Hærrá Jesus Kristus javllá: ”Ehpit gus le låhkåm Sjivnnjediddje álgos sunnuv ålmmån ja nissunin sjivnnjedij?” Ja duoddij: ”Dan diehti ålmåj áhtjes ja iednes guodis áhkájnis viesutjit, ja såj guovtes sjaddiska aktan. Såj dasti æbá le guovtes ájnat akta oadtje. Mav Jubmel le aktidam, ij almasj galga tjuolldet.” Matt 19,4-6 L Gullup de vil Jubmela bágos. 2-4 tjuovvo tevstajs (gehtja s. 29-39) jali ietjá hiebalgis tjáluktevstajs, binnemusát akta goabbák testamentas. Tjáluktevsta máhtti lågåduvvat hedjaguossijs. Sij gudi låhki manni tjoahken låhkåmbævddáj. Válldára ja tjoaggulvis tjåhkkåhi lågådijn. Maŋemus låhkåm låhpaduvvá bágoj: Náv gulluji Hærrá bágo. Dánna máhttá tjuovvot 5 Sálmma Sálmav máhttá målssot hiebalgis lávllomijn jali tjuojadimijn. 6 Hålla Liturgga hoallá daj tjáluktevstaj milta ma lågåduvvin 4 oasen jali ietjá hiebalgis tevstaj milta. 7 Gállasjvuoda lihtudibme L Låjdåstihtte dal Hærrá álltárij, vaj oadtjop dunnu jáhtov goabbák guojmmásihtte gullat, ja Jubmelis buorissjivnnjádusáv dunnuj ja dunnu sijddaj råhkålit. Válldára boahteba álltárij. Dan maŋŋela tjuovvu Juogu A L Jubmela, mijá Sjivnnjediddje árudijá åvdån ja dáj vihtanij bále gatjádav dujsta, (irgge ålles namma, nom. hámen): Sidá gus (moarsse ålles namma, akk. hámen), guhti duv guoran tjuodtju gállasjguojmmen allasit? Irgge: Sidáv. L Sidá gus suv iehttset ja guddnedit ja sujna åskulattjan viessot buorep ja baháp biejvij dasik jábmem dunnuv sirádahttá? Irgge: Sidáv. L De gatjádav aj dujsta, (moarsse ålles namma, nom. hámen): Sidá gus (irgge ålles namma, akk. hámen), guhti duv guoran tjuodtju gállasjguojmmen allasit? Moarsse: Sidáv. L Sidá gus suv iehttset ja guddnedit ja sujna åskulattjan viessot buorep ja baháp biejvij dasik jábmem dunnuv sirádahttá? Moarsse: Sidáv. L De gálggijihtte dan diehti nubbe nubbáj giedav. Válldára jårgestibá nubbe nuppe guovlluj ja gálggiba oalges giedav nubbe nubbáj. Liturgga biedjá giedas válldárij giedaj nali. L Jubmela árudijá åvdån ja dáj vihtanij bále lihppe dal goabbák guojmmásihtte jáhttám aktan gállasjvuodan viessot, ja goabbák guojmmásihtte giedav duodastussan gálggim. Dajna de sárnov dunnuv oalle gállasjguojmitjin. Jali B L Jubmela, mijá Sjivnnjediddje árudijá åvdån ja dáj vihtanij bále gatjádav dujsta, (irgge ålles namma, nom. hámen): Sidá gus (moarsse ålles namma, akk. hámen), guhti duv guoran tjuodtju gállasjguojmmen allasit? Irgge: Sidáv. L De gatjádav aj dujsta, (moarsse ålles namma, nom. hámen): Sidá gus (irgge ålles namma, akk. hámen), guhti duv guoran tjuodtju gállasjguojmmen allasit? Moarsse: Sidáv. L Gærddodihtte dal muv maŋen: Irgge ja moarsse jårgestibá nubbe nuppe guovlluj. Gálggiba nubbe nubbáj giedaska ja tjuodtjoba dan láhkáj madin jáhtov javllaba. Liturgga låhkå jáhtov oases oassáj, dan maŋŋela válldára jáhtov gærddodibá, nubbe vuostak. L Mån sidáv duv, (namma javladuvvá, nom. hámen), allasim gállasjguojmmen. I/M Mån sidáv duv, (namma javladuvvá, nom. hámen), allasim gállasjguojmmen. L Mån sidáv duv iehttset ja guddnedit I/M Mån sidáv duv iehttset ja guddnedit L ja dujna åskulattjan viessot buorep ja baháp biejvij I/M ja dujna åskulattjan viessot buorep ja baháp biejvij L dasik jábmem munnuv sirádahttá. I/M dasik jábmem munnuv sirádahttá. Dan maŋŋela gærddu nubbe gállasjguojmme sæmmi jáhtov. Liturgga biedjá giedas válldárij giedaj nali. L Jubmela árudijá åvdån ja dáj vihtanij bále lihppe dal goabbák guojmmásihtte jáhttám aktan gállasjvuodan viessot, ja goabbák guojmmásihtte giedav duodastussan gálggim. Dajna de sárnov dunnuv oalle gállasjguojmitjin. Dan maŋŋela máhttá tjuovvot 8 Suormmasijt lånudit Juogu A L Vadde dal goabbák guojmmásihtte suormmasijt majt guoddebihtte åskulasjvuoda jáhto mærkkan. Vuorrulakkoj biedjaba suormmasijt nuppe tjuvddáj. Jali B L Vadde dal goabbák guojmmásihtte suormmasijt majt guoddebihtte mærkkan dan jáhttuj majt goabbák guojmmásihtte lihppe jáhttám. Gærddodihtte muv milta: Liturgga låhkå bágojt oases oassáj, dan maŋŋela válldára bágojt gærddoba, nubbe vuostak. L (Namma), mån vattáv dunji dáv suormmasav I/M (Namma), mån vattáv dunji dáv suormmasav L gieresvuoda ja åskulasjvuoda jáhto mærkkan. I/M gieresvuoda ja åskulasjvuoda jáhto mærkkan. Suormmasav biedjá nuppe gállasjguojme tjuvddáj. Dan maŋŋela dahká nubbe gállasjguojmme sæmmiláhkáj. 9 Åvdåsråhkålvis L Råhkålup aktan. Válldára buolvvedibá álltárin. Liturgga råhkål gállasjguojmij åvdås, giehta åjvij nanna, avtav dájs råhkålvisájs Hærrá råhkålvisájn duodden. Iehtjáda hedjaguossijs máhtti aj oassálasstet åvdåsråhkålvissaj giedaj åjvij nanna. Juogu A L Buorre Jubmel, dån guhti le gállasjvuodav vuododam ja buorissjivnnjedam nissunav ja ålmmåv, mij råhkålip dunji: Tjuovvus duv buorissjivnnjádus (namma javladuvvá, akk. hámen) ja (namma javladuvvá, akk. hámen) gudi dánna duv árudijá åvdån buolvvedibá. Dievde sunnu vájmojt gieresvuodajnat, ja ásada sunnuj ráfálasj sijdav. Gehtja sunnuj ármmogisvuodajn, ja gievrroda sunnuv Vuojŋŋanisát baktu, vaj lulujga buorep ja baháp biejvij dunji åskeldit, aktan åskulattjan viessot ja nubbe nuppev ihkeven iellema guovlluj doarjjot. Jali B L Buorre Jubmel, mij gijttep duv (namma javladuvvá, gen. hámen) ja (namma javladuvvá, gen. hámen) åvdås ja sunnu gieresvuodas nubbe nubbáj. Buorissjivnnjeda sunnu iellemav gállasjvuodan. Viehkeda sunnuv anodit dav jáhtov majt nubbe nubbáj libá jáhttám, vaj sunnu gállasjvuodan luluj vallje åskulasjvuodas, huvsos ja ávos. Vatte sunnuj máhtukvuodav ja mielav ráfálasj sijdav tsieggitjit, gånnå [máná jasskavuodan sjaddi ja] familja ja rádna aktisasjvuodav gávnni. Dån guhti le gæjnno, sádnesvuohta ja iellem, bája sunnuv vájaldit duv sádnesvuodan. Dån guhti ándagis luojtá ja buoreda, viehkeda sunnuv nubbe nuppev ándagis luojttet. Dån guhti le gieresvuoda ája, bája sunnuv ja gájkka gállasjguojmijt åvddånit ja ållånit gieresvuodan. II Dánna máhttá soames råhkålvis duoddiduvvat. Sæmmi båttå le aj máhttelis ginntalijt tsahkkidit. Tjoaggulvis máhttá aj råhkålvissálmav lávllot (madin válldára buolvvedibá), buojkulvissan JS nr. 18 jali JS nr. 142. III L Råhkålup aktan Hærrá råhkålvisáv. G Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. Válldára tjåhkkidibá sadjásiska. Dánna máhttá tjuovvot 10 Musihkka/Symbåvllådáhpádusá Hedjaguosse ja iehtjáda máhtti oassálasstet musihkajn, låhkusijn jali ietjá kultuvralasj åsijn. 11 Sálmma 12 Buorissjivnnjádus Juogu A L muohto tjoaggulvissaj: Hievedup dal Hærráv. Tjoaggulvis tjuodtján. TJ Jubmelav májnnop. Halleluja. Halleluja. Halleluja. L Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † TJ Amen. Amen. Amen. Jali B L muohto tjoaggulvissaj: Åmastihtit buorissjivnnjádusáv. Tjoaggulvis tjuodtján. L Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. TJ Amen. 13 Låhpadibme Oarggalmusihkka jali ietjá hiebalgis musihkka tjuojaduvvá. Gállasjguojmitja mannaba aktan ålgus girkkos. TJÁLUKTEVSTA FIESSTIM - VIGSELSTEKSTER L Låhkup vil Jubmela bágos. 2-4 dájs tevstajs jali ietjá hiebalgis tevstajs, binnemusát akta goabbák testamentas. Tjáluktevsta máhtti lågåduvvat hedjaguossijs. Sij gudi låhki manni aktan låhkåmbævddáj. Válldára ja tjoaggulvis tjåhkkåhi lågådijn. A Tjáledum le Sálmaj girjen, Sálmma 23: Hærrá le muv ræjnnuhiddje, munji ij migek fájllu. Ræjnon muv ruoddnis giettijda doalvvu, loattjes tjátjij bájken muv vuojŋadahttá. Ådå fámojt munji vaddá ja rievtes gæjnojt muv lájddi, namás guddnen. Iv buorrek sjievnnjedamos loamen masstak balá danen gå dån le muv maŋen, svihtjat ja soabbát muv jaskadibá. Munji bievdev látjá muv vasjulattjaj vuojnedijn, oajvám åljujn vuojda ja muv gávtjav rabddaj dævdá. Buorrevuohtat ja ármmot muv tjuovvoba, juohkka muv viessombiejve, ja Hærrá goaden besav årrot guhkev viessomin lev. Sál 23 B Tjáledum le Sálmaj girjen, Sálmma 36: Hærrá, ármmut almmáj ållå, jáhkkogisvuohtat gitta balvajda. Rievtesferdukvuohtat le ájmodis várij lágátjin, rievtugisvuohtat tjiegŋalamos mera sjimugin. Hærrá, dån viehkeda almatjijt ja juhtusijt. Jubmel, ármmut le divras, såjijat vuolen almatja dårvov gávnni. Niektiji goadát valljudagáv, ávut gålgge tjátjes juhki. Dujna ham le iellema ája, tjuovgan tjuovgav vuojnnep. Sál 36,6-10 C Tjáledum le Sálmaj girjen, Sálmma 91: Guhti tjåhkkåj Alemusá suojen ja årru Gájkvæksága sæhkásin, sån Hærráj javllá: ”Muv oagge ja laddne, muv Jubmel, gesi åskeldav!” Sån gåbttjå duv dålgijnis, såjijnis vuolen le dunji suodje. Suv åskulasjvuohta le suojalm ja suodjalus. Dån ham javla: ”Hærrá le muv oagge.” Alemusav le viessusin gárvedam. Sál 91,1-2.4.9 D Tjáledum le Sálmaj girjen, Sálmma 100: Sjållejiedna badjánus Hærráj, ålles ednamis! Dievnnujihtit Hærráv ávujn, låjdåstit suv åvddåj ávujn! Dåbddit Hærrá le Jubmel! Sån le mijáv sjivnnjedam, ep mij ietja, allasit álmmugin ja ællon gev ræjnnuj. Tjágŋit suv uvsav tjadá hieveduslávllagijn. Hievedit ja májnnut suv namáv! Hærrá le buorre, suv ármmogisvuohta bissu ihkát, ja åskulasjvuohta buolvas buolvvaj. Sál 100 E Tjáledum le Sálmaj girjen, Sálmma 103: Guddneda Hærráv, siellum, ålles mån sidáv suv ájlis namáv hievedit. Guddneda Hærráv, siellum, mujte gájkka buorre dagojdis: divna suttojdam ándagis luojttá ja gájkka skihpudagájs muv buoret, hávdes muv gádju ja kråvnni muv ármujn ja ármmogisvuodajn, muv iellemij gájkka buorev vaddá, ja vaden degu goasskem nuorranav. Sál 103,1-5 F Tjáledum le Allalávludisán nuppát kapihttalin: Gierugam le gasella lágásj, nuorra ruoppsisgåtte muoduk. Ge, suv goahteguoran; guovllá rájggerájge, sálvvorájgijt guovllá. Gierugam sárnnu: gierugam, badjána ja boade, muv fávrros moarsse! Muv duvvolåttåsj báktelanján, suoddjidum rádes bávtijs, vuoseda munji ietjat, jienat ivte munji! Vuogas le duv jiedna muv bælljáj ja dån iesj nav fávrro. All 2.9-10a13b-14 G Tjáledum le Allalávludisán nuppát (2.) ja gávtsát (8.) kapihttalin: Dát tæksta máhttá lågåduvvat avtav tækstalåhkkes jali nissunis (I) ja ålmmås (II). Gulá, gierugam le boahtemin! Ge, dale boahtá! Viehká giellasij badjel dievájt tjellu. Gierugam le gasella lágásj, nuorra ruoppsisgåtte muoduk. Ge, suv goahteguoran; guovllá rájggerájge, sálvvorájgijt guovllá. Gierugam sárnnu: II Badjána, gierugam! Boade, muv fávrros moarsse! Ge, dálvve le vássam, ij desti rássjo sjåvada. Gættátja giedjegahtti; ájgge lávludit, duvvolåttåtja skutjerdi. Fijkunmuoran sjatto ruopseldi, vijnnamuora giedjegis njálga hádja. Gierugam, badjána ja boade, muv fávrros moarsse! Muv duvvolåttåsj báktelanján, suoddjidum rádes bávtijs, vuoseda munji ietjat, jienat ivte munji! Vuogas le duv jiedna muv bælljáj ja dån iesj nav fávrro. Gierugam muv, ja mån lev suv, guhti ræjnnuj giedjekbældon. Gå gálot ja suojvvanisá gáhtu, de boade, gierugam! Viega degu gasella ja ruoppsisgåttåsj dieváj badjel ma li balsamis hádjan! I/II Sinidahte muv vájmonit, sinidahkan giedanit! Gieresvuohta le gievrra gå jábmem, iehttselisvuohta degu jábmemájmmo. Snjibttju degu dållå, degu snjibttjo dållå. E tjáhtjedulve gieresvuodav jáddada, e jågå hávkkada. All 2,8-14.16-17; 8,6-7a H Tjáledum le Allalávludisán gávtsát (8.) kapihttalin: Bieja muv sinidahkan vájmmusit, sinidahkan giehtasit! Gieresvuohta le jábmema gievrra, buossjevuohta hávde garras. Dan njuola li sjnjibttjo dålå, oassjo dålå. Gieresvuodav fábmogis tjátje e jáddada, æno e buvte dav rissjalit. All 8,6-7a I Tjáledum le Matteusa evangeliumin, vidát (5.) kapihttalin: Dij lihpit ednama sállte. Valla jus sállte bájnos massá, gåktus vas bájnnelin oadtjot? Ij dasti manenik dåhkki ietján gå bálkestuvvat ja almatjijs duolmoduvvat. Dij lihpit værálda tjuovgga. Stádav baddjen váren ij buvte tjiehkat, ja gå almasj ginntalav buollit, de ij dav mihttolihte vuolláj bieja ájnat gintaljuolggáj gájkka goade almatjijda tjuovggan. Bájttus de dijá tjuovgga almatjijda vaj dijá buorre dagojt vuojnni ja dijá Almenáhtjev hievedi. Matt 5,13-16 J Tjáledum le Matteusa evangeliumin, gudát (6.) kapihttalin: Dan diehti didjij javlav: allit viessomuhá diehti måråsta majt bårråt ja juhkat, jali rubmaha diehti masi gárvvunit. Ij gus hægga le bårrusis ja juhkusis ienep, ja rumáj biktasijs? Gæhttjit alme låttijt, e sáddji, e sájov ga tjoahkki ja ájtijda vuorkki, valla dijá Almenáhttje dajt biebbmá. Ij gus diján le ienep árvvo gå dajn? Guhtis dijás mårråhijnes ga máhttá stihko guhkev viessomájggásis lasedit? Ja manen biktasijs måråstihpit? Gæhttjit giette giedjegijt gåk sjaddi, vájku e barga jalik båne. Valla mån didjij javlav: ij lim ga Salomo gilldegárvojis nåv gåk dajs akta. Jus dal Jubmel giette rásijt nåv tjáppagit gárvot, ma uddni li tsæggot ja idet vuobnnáj bálkestuvvi, ij gus sån aj dijájt vádnajáhkugijt lulu gárvodit? Dan diehti allit måråsta, allit gatjáda: Majt dal bårråt? Majt juhkat? Ma gárvvon? Divna dakkirijt hiedniga rihtji. Valla dijá Almenáhttje juo dijá dárbojt diehtá. Åhtsit vuostatjin suv rijkav ja suv rievtesferdukvuodav, de divna iehtjádav aj oadtjobihtit. Allit dan diehti ihttátjis måråsta, gal ihttásj biejven ietjas mårråha. Juohkka biejven li ietjas vájve. Matt 6,25-34 K Tjáledum le Matteusa evangeliumin, giehttjit (7.) kapihttalin: Jesus javlaj: Ádnut, de oadtjobihtit. Åhtsit, de gávnnabihtit. Goalkkalihtit, de uksa rabáduvvá. Guhti ádnu oadtju, ja guhti åhtså gávnná, ja guhti goalkkal sunji uksa rabáduvvá. Gájkka mav sihtabihtit almatjijt didjij dahkat, dahkit sidjij. Nav láhka ja profehta javlli. Matt 7,7-8.12 L Tjáledum le Matteusa evangeliumin, giehttjit (7.) kapihttalin: Jesus javlaj: Guhti muv bágojt gullá ja daj milta dahká, le nav gåk jiermmás ålmåj guhti huodnahis bávte nali tsieggij. Rássjo sjåvaj, dulvev dagáj, biekka garrasit huodnahis vuosstij båssun, valla ittjij viera dan diehti gå lij bávte nanna. Matt 7,24-25 M Tjáledum le Johannesa evangeliumin, lågenanvidát (15.) kapihttalin: Jesus javlaj: Gåktu Áhttje muv iehtsij, nåvti dijáv iehttsiv. Bissut muv gieresvuodan. Jus muv budájt anodihpit de muv gieresvuodan bissobihtit, nåvti gåktu mån Áhtjám budájt lev anodam ja suv gieresvuodan bisov. Dáv lev hållam vaj muv ávvo diján bissu ja dijá ávvo ålliduvvá. Dát le muv budá: iehttsit guhtik guojmáda nåvti gåktu mån lev dijáv æhttsám. [Avtanik ij le stuoráp gieresvuohta gå sujna guhti hekkas rádnajis åvdås vaddá. Dij lihpit muv rádna jus dahkabihtit majt gåhtjov. Iv dasti dijáv dievnárin gåhtjo, dan diehti gå dievnár ij diede majt boanndis dahká. Dijáv ráddnan gåhtjov, dajna gå didjij lev diededam gájkka majt Áhtjestam lev gullam. Dij ehpit le muv válljim, ájnat mån lev dijáv válljim ja mierredam dijáv væráldij mannat sjattojt sjaddadittjat, bisso sjattojt. Áhttje de muv namán didjij gájkka vaddá mav sujsta ihkenis råhkålihpit. Dát le muv gåhttjom didjij: iehttsit guhtik guojmáda! Joh 15,9-12[-17] N Tjáledum le Paulusa girjen Roma ristagisájda, gávtsát (8.) kapihttalin: Visses lev, ij jábmem ij ga iellem, e ieŋŋgila e ga ietjá fámo, e ga ma dálla li jali ma båhti, jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá, mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin, mijá Hærrán. Rom 8,38-39 O Tjáledum le Paulusa vuostasj girjen Korinta ristagisájda, lågenangoalmát (13.) kapihttalin: Ålles kapihtal jali oasse kapihttalis lågåduvvá. Ja de didjij gájkin buoremus gæjnov vuosedav: Vájku vil almatjij ja ieŋŋgilij gielaj luluv sárnnot, valla mujna ij lulu gieresvuohta, de luluv dåssjå tjuoddje biello, skálajdiddje divgga. Vájku mujna lulun profehta vaddása ja gájkka tjiegosvuodajt luluv dåbddåt ja gájkka diedo lulun, ja vájku mujna luluj gájkka jáhkko várijt sirdátjit, valla ij lulu gieresvuohta, de iv lulu mige.Vájku vil hæjojda luluv juogadit gájkka mij mujna le, ja vájku luluv iehtjam boaldedahttet, valla ij lulu gieresvuohta, de iv lulu majdik vuojttet. Gieresvuohta le gierddis ja buorre. Gieresvuohta ij le udnodibme, ij ga ietjas rámpo, ij ga stuorástalá. Ij le hæhkkaráduk, ij ga ietjastalle, ij le suhtisj, ij ga bahájt vuorkuda. Ij vierrevuodas ávvudalá, sádnesvuodas galla. Gieresvuohta gájkka guoddá, gájkka jáhkká, gájkka doajvvu ja gájkka gierddá. Gieresvuohta ij goassak någå. Profehtak vaddása nåhki, gielajsárnnom sjávvun. Diedo nåhki. Miján li vádna diedo ja profehtak hållamvaddásijs vánes, valla gå ållesvuohta boahtá de vádne gáhtu. Mánnán hålliv mánáj láhkáj, dádjadiv mánáj láhkáj ja ájádalliv mánáj láhkáj. Valla ållessjattugin mánnasijt guodiv. Dálla degu tjiegossiek spiedjilgåvåv vuojnnep; dalloj árudijás árudidjaj vuojnnep. Dálla dádjadav muhtem mærráj; dalloj ållåsit nåv gåktu Jubmel muv ållåsit dåbddå. De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta. 1 Kor 13 P Tjáledum le Paulusa girjen Efesosa ristagisájda, goalmát (3.) kapihttalin: Dan diehti buolvatjij nali Áhtje åvddåj luojttádav, gæssta gájkka áhttjevuohta ednamin ja almen namás oattjoj. Vaddis ietjas herlukvuoda boanndudagás fámov ja gievrrudagáv dijá sissŋálasj almatjij Vuojŋŋanisás baktu, vaj Kristus jáhko baktu gieresvuodajn vájmojnihtte viessu. Bissut ruohttsasijn nannusit suv sinna, vaj dij gájkka ájllisij aktan buojkkábihtit gåbddudagáv ja guhkkudagáv ja alludagáv ja tjiegŋudagáv ja dåbdijdihpit Kristusa gieresvuohtaj, mij le gájkka diedojs alebun, dasik ålles Jubmela dievasvuohta dijáv dævddá. Guhti mijá sinna fámujnis barggá ja ájmmut dahkat ájn vil ienebuv gå majt ádnop jali buojkkáp, sunji herlukvuohta tjoaggulvisá ja Kristus Jesusa baktu gullu, gájkka buolvajda ihkeven ájggáj! Amen. Ef 3,14-21 Q Tjáledum le Paulusa girjen Filippi ristagisájda, nuppát (2.) kapihttalin: Jus Kristusin le jaskadus, gieresvuoda gievrrodibme ja Vuojŋŋanisán aktisasjvuohta, jus le liekkogisvuohta ja ármmo, de ållidihtit muv ávov avtamielakvuodan. Viessut de gieresvuodan, avtan ájádusán ja avtan mielan, iesjgieresvuoda ja árvodis gudne dagi. Lehkut vuollegattjan ja adnit iehtjádijt ietjastihtte alebun. Allit ietjada buoremussaj gehtja, ájnat iehtjádij aj. Lehkus diján dakkir miella, mij Kristus Jesusin lij. Fil 2,1-5 R Tjáledum le Paulusa girjen Filippi ristagisájda, nælját (4.) kapihttalin: Ávvudallit agev Hærrán. Ájn akti sidáv javllat: ávvudallit. Vuojnnisa gájkka almatja man gierddisa lihpit. Hærrá le lahka. Allit masstak måråsta, ájnat råhkådaládijn Jubmelav gijttit ja sunji diededihtit gájkka dijá dárbojt. Jubmela ráfe, mij le mijá jiermijs alebun, várjjalus dijá vájmojt ja ájádusájt Kristus Jesusin. Ja de vil, muv vielja: mujttit gájkka mij le duohta, guddnen aneduvvá, duolla ja rájnas, manna le iehttsemárvvo ja guddnedimárvvo, gájkka mav buorre dáhpen gåhttju ja gájkka mij rámpov ánssit. Fil 4,4-8 S Tjáledum le Paulusa girjen Kolossaia ristagisájda, goalmát (3.) kapihttalin: Tjágŋit de ármmogisvuoda, buorrevuoda, vuollegisvuoda, libbogisvuoda ja gierddisvuoda gárvojda. Lehkut gierddisa ja ándagis luojttit jus diján le lájtto geŋga vuosstij. Gåktu Hærrá le didjij ándagis luojttám, nåv dij aj ándagis luojttit. Valla tjágŋit åvdemusát gieresvuohtaj, mij le ållesvuoda bádde. Kol 3,12b-14 T Tjáledum le Johannesa vuostasj girjen, nælját (4.) kapihttalin: Muv gærrása, æhttsup guhtik guojmáma, dajna gå gieresvuohta Jubmelis boahtá, ja guhti æhttsá le Jubmelis riegádam ja Jubmelav dåbddå. Valla guhti ij iehtse ij Jubmelav dåbdå, dajna gå Jubmel le gieresvuohta. Jubmela gieresvuohta návti midjij bigoduváj: ájnna Bárnes væráldij rájáj vaj lulujma suv baktu viessut. Dát le gieresvuohta: ij dat gå Jubmelav lip æhttsám, ájnat sån le mijáv æhttsám ja Bárnes såbadusværron mijá suttoj åvdås rádjam. Muv gærrása, jus Jubmel mijáv nåv iehtsij, vierttip mij aj guhtik guojmáma iehttset. Aktak ij le Jubmelav goassak vuojnnám. Valla jus guhtik guojmáma iehttsep de Jubmel agev le mijájn ja suv gieresvuohta le mijá sinna ålliduvvam. 1 Joh 4,7-12 HÁVDDÁDIBME - GRAVFERDSLITURGI girkkos jali krematåvrås 1 Bielloskuoladibme Dan båttå gå girkkobiello skuollá, de liturgga manná sadjásis kåvrråj. 2 Álggotjuojadibme Álggotjuojadibmen máhttá liehket sierra musihkka, kåvrrålávllom jali ájnegis lávllom. Álggotjuojadibme máhttá liehket álggotjuojadussan vuostasj sálmmaj. 3 Sálmma Dáv sálmav máhttá sjáhtjalit 4. oase maŋŋelij. 4 Álggobágo L Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja Hærrá Jesus Kristusis. Mij lip tjåhkanam (namma nammaduvvá akk. hámen) hivástahtátjit ja suv Jubmela giedajda guodátjit [ja maŋemus vuojŋadimsadjáj tjuovutjit]. Dajna gå Jubmel væráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju. Dan maŋŋela máhttá liturgga joarkket muhtem tjálukåsijn: Juogu A Jesus javllá: Båhtit muv lusi gájka gudi låsså nådijt guoddebihtit, de didjij vuojŋadimnuobev vattáv. Matt 11,28 Jali B Jubmel javllá bágonis: Nieda biejve tjuorvo muv, de mån gájov duv, ja dån hieveda muv. Sál 50,15 5 Álggoråhkålvis L Råhkålup Juogu A Hærrá, tjiegŋalisájs duv tjuorvov. Hærrá, gulá muv tjuorvvasav, gulldala muv råhkålvisájt! Jus mujttuj biedjat lulu suttojt, Hærrá, guhtis de bissot luluj? Valla dujna le ándagisluojttem, danen dujsta balli. Hærráv vuordáv, uhtjadav, sidáv suv bágojt gullat. Hærráv uhtjadav ienebut gå gáhttára ideda maŋŋel, gå gáhttára ideda maŋŋel. Doajvo Hærráj, Israel, dajna gå Hærrán le ármmo ja fábmo gájutjit. Israelaj sån luojttá gájkka suttojt ándagis. Sal 130,1-5 Jali B Hærrá, åhpada mijáv biejvijdimme låhkåt, vaj vijses vájmojt oadtjop. Sal 90, 12 Jali C Jubmelam, Jubmelam, manen le muv guodám? Niedan tjuorvadav, valla dån le guhkken. Jubmelam, biejven tjuorvadav, valla i vássteda, iján tjuorvadav, valla iv ráfev oattjo. Valla dån Hærrá, ale guhkken vibá, dån muv gievrrudahka, gáhtjada munji viehkken! Sal 22, 2-3.20 Jali D Ájlis Jubmel, almmelasj Áhttje, gænna le iellema ja jábmema fábmo. Gå sirádip soabmásis gev iehttsep, de gievrroda mijá jáhkov, vaj hávde báldan lulujma dunji dårvustallat. Hærrá Jesus Kristus, åskulasj Lånestiddje, guhti jábmemav ja hávdev gierddi mijá diehti: Åro mijá lunna maŋemus gæhttjalimen ja sálli midjij akti Áhtját viessuj tjåhkanit dujna ja gájkaj gudi dunji gulluji. Ájlis Vuojŋŋanis, mijá jaskadiddje iellemin ja jábmemin, dievde surgulattjaj vájmojt jaskadusájnat. Gájo mijáv vuojŋŋalasj jábmemis, giese gájkajt ietjat lusi ja sálli midjij dávverimme almen bissot. Jali E Hærrá mijá Jubmel, dujna ham le iellema ája, tjuovgan tjuovgav vuojnnep. Dujna ham mij viessop, labudip ja lip. Bisoda mijáv gieresvuodanat viesodijn ja jámedijn, Bárnát, Jesus Kristusa, mijá Hærrá baktu. Jali F Gieres Jubmel, guhti mijáv vuojná ja dåbdå, lahkana midjij jaskadusájnat. 6 Mujtulvishålla Oanes mujtulvishållå girkkohærrás jali muhtem lagámusájs. Hålan máhttá giehttot ieritvuolgge iellemis, nåv gå majt sån le læhkám ietjas lagámusájda ja iehtjádijda suv lahka, ja mij ietján såjtij suv iellemin. Dánna máhtti tjuovvot oanes mujtulvisbágo, varrudagá giedjegij ja kránsaj jali ietjá mujttodáhpádusá degu tevsta ma lågåduvvi, musihkka, gintaltsahkkidibme, j.d. Dánna máhttá tjuovvot 7 Sálmma jali musihkkaoasse Musihkkaoasse máhttá liehket lávla jali tjuojadibme. 8 Tjáluklågos L Gulldalup majt Jubmela Báhko javllá iellemis ja jábmemis, duobmos ja mijá dårvos Jesus Kristusin. Dánna tjuovvu gålmmå låhkusa. Tevsta válljiduvvi vaj loavddi åvddåla nammadum sisadnoåsijt. Tjoaggulvis tjåhkkåj lågådijn. Tevsta lågåduvvi liturgas jali iehtjádijs. Tjáluklågos låhpaduvvá návti: L Náv gulluji Hærrá bágo. Dánna máhttá tjuovvot 9 Sálmma Jus 7. oasse le sálmma, de máhttá 9. oasse guodeduvvat. 10 Hålla Oanegis hålla lågådum tjáluktevstaj jali ietjá hiebalgis tevsta milta. 11 Råhkålvis L Råhkålup Juogu A L Ihkeven Jubmel, mijá dårvvo surgo båttå, åro mijá lahka ráfijnat. Gievrroda mijáv jáhkon. Vatte midjij boahtteájgev ja dårvov. Mij gijttep duv (namma javladuvvá elatijva hámen), ja dassta majt oattjojma suv iellema baktu. Ármmogis Jubmel, duv hállduj suv guodep. Dån guhti le mijáv sjivnnjedam gåvåt milta ja Jesus Kristusav midjij Lånestiddjen vaddám, tjuottjeldahte mijáv tjuodtjelime biejve iehkeven iellemij duv lunna. Jali E L Almmelasj Áhttje, gijttep duv dassta majt vaddi (namma javladuvvá, gen. hámen) baktu, guhti le mijáv guodám. Gievrroda ja jaskada gájkajt gudi li surgguj ja åhtsålibmáj báhtsám. Iehtjama duv hállduj guodep. Viehkeda mijáv dujna aktan viessot, vaj akti bessap ráfen dáppet vuolgget, Jesus Kristusa, Bárnát, mijá Hærrá baktu. Dánna máhttá tjuovvot 12 Duv hállduj G Duv hállduj, Hærrá Jubmel, iehtjam vuojŋŋanisáv vattáv. Dån lånesta muv, Hærrá, åskulasj Jubmel. Duv hállduj, Hærrá Jubmel, iehtjam vuojŋŋanisáv vattáv. Guddne lehkus Áhttjáj ja Bárnnáj ja Ájlis Vuojŋŋanissaj. Duv hállduj, Hærrá Jubmel, iehtjam vuojŋŋanisáv vattáv. Dát oasse máhttá lávloduvvat vuorrolávllagin. Dánna aj máhttá Simeona hieveduslávla (Luk 2,29-32) tjuovvot juogu lågådum jali lávlodum. 13 Hærrá råhkålvis L Råhkålup aktan Hærrá råhkålvisáv. G Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. 14 Sálmma 15 Loahppatjuojadibme Loahppatjuojadime åvddåla máhttá liehket muhtem musihkkaoasse. Loahppatjuojadime tjuojadijn guotteduvvá gissto ålgus. JUVLLIM A Hávde báldan Åvddål 16. oase, Sálmma , biejaduvvá gissto luojttemræjdo nali ja tjuodtju danna 19. oassáj, Luojttem . Gissto máhttá aj ållu vuolus luojteduvvat åvddål sálmma (16. oasse) lávloduvvá. 16 Sálmma Dánna tjuovvu 17 Tjáluklågos Akta dájs tevstajs mij ij le lågåduvvam hávddadimen: Jubmel javllá bágonis: Nieda biejve tjuorvo muv, de mån gájov duv, ja dån hieveda muv. Sál 50,15 Mijá Jubmel le gáddjo Jubmel, Hærrá, mijá ráddijiddje, jábmemis mijáv vuolgat. Sál 68,21 Jesus javllá: Båhtit muv lusi gájka gudi låsså nådijt guoddebihtit, de didjij vuojŋadimnuobev vattáv. Matt 11,28 Jesus Kristus javllá: Ale balá. Mån lev vuostasj ja maŋemus, ja guhti viesov. Jábmám lidjiv, ja gehtja, ihkeven ájggáj viesov, ja mujna li tjoavddaga jábmemij ja jábbmekájmmuj. Big 1,17b-18 Sál 23 Sál 121 Matt 28,1-10 Big 21,1-5a Dánna máhttá tjuovvot 18 Råhkålvisá hávde báldan Dán råhkålvisán máhttá liturgga duoddit (namma nammaduvvá) - buojkulvissan ålles namáv, åvddånamma, mijá gieres, mijá ráddna jnv. Juogu A Hærrá Jesus Kristus, lehkus dát hávdde doajvvosadjen jáhkon dunji guhti jábbmegij lussta tjuodtjeli. Jali B Hærrá Jesus Kristus, guhti iehtja hávddáj biejaduvvi, sálli midjij tjuodtjelit nåv gå dån tjuodtjeli jábbmegij lussta. Jali C Hærrá Jesus Kristus, vuojŋadus (namma nammaduvvá) ráfen ruossa vuolen gitta tjuodtjelime bæjvváj. Viehkeda mijáv iellemin ja jábmemin dunji dårvustallat. Jali D Hærrá Jesus Kristus, dån guhti iesj hávddáj biejaduvvi, sjaddus dát sadje (namma nammaduvvá, ill. hámen) ráfe sadjen gånnå ruossa vuolen bæssá vuojŋadit dan bæjvváj gå gájkajt tjuottjeldahtá. Viehkeda mijáv iellemin ja jábmemin dunji dårvustallat. 19 Luojttem Dábálattjat luojteduvvá gissto ållu vuolus. 20 Juvllim L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Dan maŋŋela liturgga goajvvi ednamav gålmmi gisto nali javladijn: Vuostasj bále: Ednamis le boahtám. Nuppádis: Ednamin galga sjaddat. Goalmádis: Ja ednamis galga vas tjuodtjelit. 21 Tjálukbágo ja buorissjivnnjádus Juogu A L Mijá Hærrá Jesus Kristus javllá: Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá, ja guhti viessu ja munji jáhkká ij goassak jáme. Joh 11,25-26 Jali B L Buorissjivnnjeduvvam lehkus mijá hærrá Jesus Kristusa Jubmel ja Áhttje. Stuorra ármmogisvuodanis le mijáv ielle dårvvuj ådåsis riegádahttám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta. 1 Pet 1,3 Muohto surggofuovvaj: L Åmastihtit buorissjivnnjádusáv. Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † 22 Sálmma B Krematåvrån Hávddádimdáhpádus badjelin, oase 1-13, låhpaduvvá juvllimijn, oase 19-23. Dát årnik máhttá aj aneduvvat girkkon/kapellan, gehtja Sahte mærrádusájt 8. tsiehkev. 19 Luojttem 20 Juvllim L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Dan maŋŋela liturgga goajvvi ednamav gålmmi gisto nali javladijn: Vuostasj bále: Ednamis le boahtám. Nuppádis: Ednamin galga sjaddat. Goalmádis: Ja ednamis galga vas tjuodtjelit. 21 Tjálukbágo ja buoriss jivnnjádus Juogu A L Mijá Hærrá Jesus Kristus javllá: Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá, ja guhti viessu ja munji jáhkká ij goassak jáme. Joh 11,25-26 Jali B L Buorissjivnnjeduvvam lehkus mijá hærrá Jesus Kristusa Jubmel ja Áhttje. Stuorra ármmogisvuodanis le mijáv ielle dårvvuj ådåsis riegádahttám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta. 1 Pet 1,3 Muohto surggofuovvaj: L Åmastihtit buorissjivnnjádusáv. Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † 22 Sálmma 23 Loahppatjuojadibme Lanjájn gånnå luojttem ij le máhttelis, guotteduvvá gissto ierit loahppatjuojadijn. TJÁLUKTEVSTA HÁVDDÁDIBME - BEGRAVELSESTEKSTER Tækstajuogos I Juogu A Diedáv muv gáddjov viessomin ja maŋemus ednamij låjdås. Dánna, muv rubmahijn sidáv Jubmelij gæhttjat, Sidáv sunji gæhttjat, iehtjam tjalmij gæhttjat, Iv amugin. [Åhtsålimes bårråluváv!] Job 19,25-27a[27b] Jali B Hærrá le muv ræjnnuhiddje, munji ij migek fájllu. Ræjnon muv ruoddnis giettijda doalvvu, loattjes tjátjij bájken muv vuojŋadahttá. Ådå fámojt munji vaddá ja rievtes gæjnojt muv lájddi, namás guddnen. Iv buorrek sjievnnjedamos loamen masstak balá danen gå dån le muv maŋen, svihtjat ja soabbát muv jaskadibá. Munji bievdev látjá muv vasjulattjaj vuojnedijn, oajvám åljujn vuojda ja muv gávtjav rabddaj dævdá. Buorrevuohtat ja ármmut muv tjuovvoba, juohkka muv viessombiejve, ja Hærrá goaden besav årrot guhkev viessomin lev. Sál 23 Jali C Sál 42,2-6 Jali D Agev lev dálla duv lunna, giedas muv aneda. Lájddi muv sidodat milta, muv doalvo herlukvuoda gæjnov. Jus dujna lev almen, iv majdik ednamin hálijda. Muv rumáj ja muv jálludahka biehttis, valla mujna le Jubmel, báktám ihkevij. Sál 73,23-26 Jali E Gåktu áhttje gieresvuosdav mánájdises vuoset, nåvti Hærrá vuoset gieresvuodav sidjij gudi sujsta balli, sån diehtá gåktu mij lip sjivnnjeduvvam, mujttá mij lip mulldo. Almatja biejve le degu rásse, sån giedjegahttá degu giette giedjek. Gå biegga vássá, de ij le desti, dan sadje ij dassta majdik diede. Hærrá ármmo le ihkeven ájges ihkeven ájggáj sidjij gudi le balulattja. Sál 103,13-17 Almasj le degu rásse ja gájkka herlukvuohta degu giette giedjega. Rásse buollná ja giedjega gahttji, Valla Jubmela báhko ihkeven ájggáj bissu. 1. Pet 1.24 Jali F Várijt várdudaláv: gåsstå munji viehkke boahtá? Viehkke Hærrás boahtá, ednama ja alme sjivnnjediddjes. Juolgát ij tjalggalahte, luottajdat agev gæhttjá. Ihkenis ij oade, agenis gåhtså, sån guhti Israelav várjjal. Hærrá duv várjjal, suv oakken vájalda, duv bálldalin vádtsá. Biejven biejvve duv ij vahágahte, ij ga iján mánno. Hærrá duv várjjal gájkat bahás, gájkat mij viessomav ájttá. Hærrá viessomájgenat várjjal, dálla ja ihkeven ájggáj. Sál 121 Jali G Hærrá, dån muv åtsådalá ja dåbdå, juogu tjuottjudav jali tjåhkkåhav de diedá, vájku le guhkken de diedá majt ussjolav. Juogu váttsatjav jali vellahav de muv vuojná, dån diedá gájkka mav dagáv, åvddål gå báhko le muv njuoktjamin, de diedá, Hærrá, gájkka mav sidáv javllat. Gájkat guovlos muv birástahtá , duv giedan ållåsit lev. Dát diehto le munji ilá tjiegŋal, ilá gássjel munji dádjadit. Gåsi luluv duv lahkusis vuolgget? Gåsi luluv duv tjalmes báhtarit? Jus almmáj badjánit luluv, de lulu danna, jus jábbmekájmmuj luluv viellidit, de lulu aj danna. Jus idedisruopseldiddje såjij luluv hállánit ja mera gætjátji vuojŋadittjat luluv vuolgget, de dåppe lulu aj muv gávnnat ja giedajnat muv lulu adnalit. Jus luluv javllat: ”Sjievnnjet muv gåbttjis, tjuovgga muv birra idjan sjaddis”, de dunji ij le sjievnnjet sjævnnjadin, idja le tjuovggat degu biejvve, iesj sjievnnjet le tjuovgga. Åtsådalá muv, Jubmel, ja guoradalá muv vájmov, gæhttjala muv ja guoradalá muv ussjolmisájt. Guoradalá jus lev vierre gæjnon, ja doalvo muv iehkeven ájge gæjnnuj. Sál 139,1-12.23-24 Jali H Sár 3,1-2.4.6a.11a.14a Jali I Sion hoallá: ”Hærrá le muv guodám, Jubmel le muv hælbbadam.” Vajálduhttá gus nissun unna mánátjav, berus gus sujsta gev iesj riegádahtij? Ja vájku luluj vajálduhttet, de ihkenis duv iv vajálduhte. Iv, duv namma le muv giedajda tjáleduvvam. Jes 49,14-16a Jali J Hærrá ármmo ij någå, ármmogisvuohtas ij goassak váse. Juohkka ideda le ådås - jáhkkogisvuohtat le stuorre. Dav diedáv: muv oasse le Hærrá, danen sunji dårvov. Hærrá le sunji buorre guhti suv lusi boahtá, guhti sunji dårvvu. Hávsske le jasska dårvudit, suv viehkev vuordatjit. Luodj 3,22-26 Tækstajuogos II Juogu A Ehpit gus diede, gájka gudi Kristus Jesusij gástaduvvin, gástaduvvin suv jábmemij? Gástadusán hávddáduvájma sujna gå jábmemij gástaduvájma, vaj lulujma bessat ådå iellemav iellegoahtet, nåv gåktu Áhtje herlukvuohta Kristusav jábbmegij lussta tjuottjeldahtij. Jus lip sujna aktiduvvam, gå jámijma nåv gåktu sån jámij, de aj sujna aktiduvvap gå tjuodtjelip nåv gåktu sån tjuodtjelij. Rom 6,3-5 Jali B Jus Jubmel le mijá bielen, guhti le de mijá vuosstáj? Ij gus de gájkka iehtjádav aj midjij aktan sujna vatte, sån guhti ittjij Bárnes árjo ájnat mijáj gájkaj diehti suv værrodij? Guhtis máhttá sijáv guoddalit, gejt Jubmel le tjuolldám? Jubmel le sijáv rievtesferdugin sárnnum, ja guhtis de máhttá duobbmit? Kristus ham jámij ja tjuodtjelij ja Jubmela oalges bielen tjåhkkåj ja mijá åvdås råhkådallá. Guhtis dal mijáv Kristusa gieresvuodas sierat? Nieda, goavgge, doarrádallam, nielgge, rihttsovuohta, hiede jali svierdde gus? Visses lev, ij jábmem ij ga iellem, e ieŋŋgila e ga ietjá fámo, e ga ma dálla li jali ma båhti, jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá, mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin, mijá Hærrán. Rom 8, 31b-35.38-39 Jali C Dajna mijás aktak ij ietjas hárráj vieso, ij ga aktak ietjas hárráj jáme. Jus mij iellep de Hærráj iellep, ja jus jábmep de Hærráj jábmep. Juogu dal iellep jali jábmep de Hærráj gullup. Dan diehti Kristus jámij ja vas ælláj Hærrán sidjij gudi li iellemin ja aj sidjij gudi li jábmám. Gåktus de vieljat máhtá duobbmit? Jali gåktus vieljat máhtá álbedit? Mij ham gájka Jubmela duobbmoståvlå åvddåj galggap, dajna gå tjáleduvvam le: Nåv duohta gå lev iellemin, javllá Hærrá, juohkka buolvva muv åvdån sådjus, ja juohkka njuovtjav Jubmelav hievedus. Juohkkahasj mijás galggá de lågov Jubmela åvdån dahkat. Rom 14,7-12 Ja l i D Gieresvuohta ij goassak någå. Profehtak vaddása nåhki, gielajsárnnom sjávvun. Diedo nåhki. Miján li vádna diedo ja profehtak hållamvaddásijs vánes, valla gå ållesvuohta boahtá de vádne gáhtu. Mánnán hålliv mánáj láhkáj, dádjadiv mánáj láhkáj ja ájádalliv mánáj láhkáj. Valla ållessjattugin mánnásijt guodiv. Dálla degu tjiegossiek spiedjilgåvåv vuojnnep; dalloj árudijás árudidjaj vuojnnep. Dálla dádjadav muhtem mærráj; dalloj ållåsit nåv gåktu Jubmel muv ållåsit dåbddå. De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta. 1 Kor 13,8-13 Jali E Dåssjåniddje viertti nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvat ja jábbmelasj viertti jámegahtesvuohtaj gárvoduvvat. Valla gå dåssjåniddje nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvá ja jábbmelasj jámegahtesvuohtaj gárvoduvvá, de sjaddá nåv gåktu tjálugij le tjáleduvvam: Jábmem le njieladuvvam ja vuojtto le boahtám. Jábmem, gånnå le duv sjnjuhtje? Jábmem, gånnå le duv vuojtto? Jábmema sjnjuhtje le suddo, ja sutto fábmo le láhka. Jubmelij gijtto, guhti vuojtov midjij hærrá Jesus Kristusa baktu vaddá. 1 Kor 15,53-57 Jali F Valla gudi bæjvváj gullup, lehkup tjielggusin ja tjágŋup jáhko ja gieresvuoda ruovddegárvojda ja lehkus miján lånestime doajvvo oajvvesuojalmin. Jubmel ij le mijáv mierredam moare vuolláj, ájnat lånestimev vuojttet mijá hærrá Jesus Kristusa baktu, guhti mijá diehti le jábmám, vaj sujna viessop, juogu gåhtsemin jali oademin. Dan diehti jaskadihtit ja gievrrodihtit guhtik guojmáda. 1 Tess 5,8-11a Jali G Ja vuojnniv ådå almev ja ådå ednamav. Åvdep almme ja åvdep ednam lijga dåssjånam, ij lim ga merra dasti. Ja vuojnniv ájlis stádav, ådå Jerusalemav almes, Jubmela lussta, boahtemin, moarsse láhkáj gárvviduvvam, irggásis hiervviduvvam. Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin: ”Gehtja, Jubmela goahte le almatjij lunna, sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna, ja gájkka gadnjalijt sijá tjalmijs sihkku. Jábmem ij dasti gávnnu, ij ga surggo jalik luodjom jalik bávtjas. Dan diehti gå gájkka mij åvddåla lij, gáhtu.” Ja guhti tråvnån lij tjåhkkåhime javlaj: ”Gehtja, gájkka ådåsin dagáv.” Big 21,1-5a Tækstajuogos III Juogu A Sálugin gudi vuojŋŋanisán li hæjo, sidjij almerijkka gullu. Sálugin surgulattja, sij jaskaduvvi. Sálugin vuollegisá, sij ednamav árbbiji. Sálugin gudi rievtesferdukvuodav nælggu ja gåjkki, sij galliduvvi. Sálugin ármmogisá, sij ármmogisvuodav oadtju. Sálugin rájnnavájmuga, sij oadtju Jubmelav vuojnnet. Sálugin ráfálattja, sij Jubmela mánnán gåhtjoduvvi. Sálugin gejt rievtesferdukvuoda diehti doarrádalli, sidjij almerijkka gullu. Matt 5,3-10 Jali B Gå sábbát lij vássám ja vahko vuostasj biejvve sjuoludij, bådijga Maria Magdalas ja nubbe Maria hávdev gehtjatjit. Ednam ráda skielbbigådij, dajna gå Hærrá ieŋŋgil almes luojttádij, manáj hávddáj ja dassta giergev jållerdij ja dan nali tjåhkkidij. Næhkos lij eldagisá muoduk ja gárvo muohtavielggada lidjin. Vávta sujsta balos skielbbijin ja ravggin degu jábmám. Valla ieŋŋgil nissunijda sárnnogådij: ”Alle balá. Diedáv åhtsåmin lihppe Jesusav gev ruossinávllijin. Sån ij le dánna, tjuodtjelam le nåv gåk hålaj. Boahtte gæhttje gånnå vellahij. Gáhttje åhpadisålmmåjis lusi ja giehtto suv tjuodtjelam ja sån manná dal Galileaj dijá åvdån. Dåppe suv vuojnnebihtit. De dal dunnuj lev dav javllam.” Hávdes balos gáhtjadijga ja ávos suv åhpadisålmmåjda dav giehtutjit. Jesus de sunnu åvdålt bådij ja buorástahtij. Såj luojttádijga suv juolgijt fármastittjat ja guddnedatjájga suv. Valla Jesus sunnuj javlaj: ”Alle balá. Manne vieljajdam gåhttjo Galileaj vuolgget. Dåppe muv vuojnitji. Matt 28,1-10 Jali C Almatja Jesusa lusi mánájt buktalin sijáv duohtastahtátjit. Valla åhpadisålmmå sidjij sjærggun. Gå Jesus dav vuojnij, de suhta javlaj: ”Dibddit mánájt diehki muv lusi boahtet, allit ga sijájt duostuda: Jubmela rijkka dakkirattjajda gullu. Sáddnán, guhti Jubmela rijkav ij duosto nåv gåktu mánná, ij luoddnok dåhku boade.” Ja de mánájt asskáj váldij, giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv. Mark 10,13-16 Jali D Getsastihtit gárvojdihtte ja anedihtit ginntalijt buollen. Lehkut degu dievnára, vuordatjime båndisa sijddaj hejajs, gærggasa dalága rahpat gå uvsav goalkkal. Sálugin dievnára gejt boanndi gávnná gåhtsemin gå boahtá. Sáddnán javlav, gárvojdis getsas ja sijáv bievddegáddáj gåhttju ja iesj sijáv dievnas. Sálugin dievnára gejt gærggasin gávnná ihka gasskaijá jali vil maŋebut boahtá. Luk 12,35-38 Jali E Sáddnán javlav didjij; guhti muv bágov gullá ja sunji jáhkká guhti muv le rádjam, sujna le ihkeven iellem. Sån duobbmuj ij boade, ájnat le juo jábmemis iellemij mannam. Sáddnán didjij javlav; ájgge boahtá, ja le juo, gå jábbmega Jubmela Bárne jienav gulli ja gudi dav gulli ælláji. Gåktu Áhtjen ietjanis le iellem, nåv le Bárnnáj aj iellemav vaddám, ja sunji le duobbmimfámov vaddám, dan diehti gå le Almatjabárnne. Joh 5,24-27 Jali F Gájka gejt Áhttje munji vaddá, båhti muv lusi. Ja guhti muv lusi boahtá, iv hilgo. Mån iv le almes boahtám iehtjam sidodav dagátjit ájnat suv guhti muv le rádjam. Ja dát le suv sidot guhti muv le rádjam: iv galga láhppet sijájs avtak gejt munji le vaddám, ájnat maŋemus biejve sijáv tjuodtjelahttet. Dát le Áhtjám sidot: gájka gudi Bárnev vuojnni ja sunji jáhkki oadtju ihkeven iellemav. Ja sijáv maŋemus biejve tjuodtjelahtáv. Joh 6,37-40 Jali G Jesus javllá: Mån lev buorre ræjnnuhiddje ja dåbdåv sávtsajdam ja sij muv. Ihkeven iellemav sidjij vattáv. Sij e goassak håhkkåna ja aktak ij sijáv muv giedajs råhtti. Mav Áhttjám munji le vaddám le gájkka iehtjádis stuoráp ja aktak ij dav máhte Áhtjám giedajs råhttit. Joh 10,14.28-29 Jali H ”Allit balá. Jáhkkit Jubmelij ja jáhkkit munji. Áhtjám vieson li ållo lanjá. Luluv gus ietján javllat manáv didjij sajev gárvedittjat? Ja jus dal manáv didjij sajev gárvedittjat, de máhtsav dijáv iehtjam lusi viettjatjit vaj lihpit gånnå mån lev. Gæjnov dåhku dåbddåbihtit.” Tomas javlaj: ”Hærrá, ep diede gåsi le vuolggemin. Gåktus de gæjnov dåbddåp?” Jesus vásstedij: ”Mån lev gæjnno, sádnesvuohta ja iellem. Aktak ij Áhtje lusi besa ietján gå muv baktu.” Joh 14,1-6 Mánáj hávddádimen lågåduvvi buojkulvissan dá tevsta, álggo le náv: L Gullup gåktu Jesus rahpá Jubmela rijkav mánájda. Dá gålmmå tevsta lågåduvvi maŋenagi: Almatja Jesusa lusi mánájt buktalin sijáv duohtastahtátjit. Valla åhpadisålmmå sidjij sjærggun. Gå Jesus dav vuojnij, de suhta javlaj: ”Dibddit mánájt diehki muv lusi boahtet, allit ga sijájt duostuda: Jubmela rijkka dakkirattjajda gullu. Sáddnán, guhti Jubmela rijkav ij duosto nåv gåktu mánná, ij luoddnok dåhku boade.” Ja de mánájt asskáj váldij, giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv. Mark 10,13-16 Jesus javllá: Mån lev buorre ræjnnuhiddje ja dåbdåv sávtsajdam ja sij muv. Ihkeven iellemav sidjij vattáv. Sij e goassak håhkkåna ja aktak ij sijáv muv giedajs råhtti. Mav Áhttjám munji le vaddám le gájkka iehtjádis stuoráp ja aktak ij dav máhte Áhtjám giedajs råhttit. Joh 10,14.28-29 Hærrá apostel javllá: Ja vuojnniv ådå almev ja ådå ednamav. Åvdep almme ja åvdep ednam lijga dåssjånam, ij lim ga merra dasti. Ja vuojnniv ájlis stádav, ådå Jerusalemav almes, Jubmela lussta, boahtemin, moarsse láhkáj gárvviduvvam, irggásis hiervviduvvam. Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin: ”Gehtja, Jubmela goahte le almatjij lunna, sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna, ja gájkka gadnjalijt sijá tjalmijs sihkku. Jábmem ij dasti gávnnu, ij ga surggo jalik luodjom jalik bávtjas. Dan diehti gå gájkka mij åvddåla lij, gáhtu.” Ja guhti tråvnån lij tjåhkkåhime javlaj: ”Gehtja, gájkka ådåsin dagáv.” Big 21,1-5a Gå hávddát njuorakmánájt jali mánájt ma jábmin riegadime åvddåla, máhttá válljit ietjá tevstajt gå li badjelin; buojk. Sálmma 39,5-8 jali Sálmma 139,1-6.13-18* jali tevstajt ma ållagasj gåvviji gierddamav, vájvijt ja majt ij dádjada. Duo ietjá oase aneduvvi degu ållessjattugij hávddádimen. * Sál 13-18: Muv sissŋeluhájt sjivnnjedi, iednehekkan muv gådi. Gijtáv duv alvos oavddodagojs, oavddusin le gájkka duv dahko. Muv ållåsit dåbddi, muv rumáj ij lim dunji tjiehkusin, gå tjiegosvuodan hábbmiduvviv, gå ednama tjiegŋalisá aktániv. Muv vuojnni åvddål gå riegádiv, girjjásit lidjin juo tjáleduvvam hábbmiduvvam biejve åvddål gå aktak dajs lij sjuoludam. Jubmel, duv ájádusá li munji ilá allagin, daj moattevuohta le sieldes. Jus riekknit sidáv, li sáttojtjalmijs ienebu, jus måhkkåj åledav de lev ájn duv lunna Sijda buorissjivnnjedibme - Velsignelse av hus 1 Dáv liturgijav máhttá aneduvvat gå ulmutja sihti girkkohærráv ådå viesov/sijdav buorissjivnnjedittjat. 2 Jus girkkohærrá vájnnoduvvá boahtet ráfedis jali rájmas viessuj jali ietjá siváj diehti, de máhttá aj adnet dáv liturgijav. Ájnas le girkkohærráj jus vieso/sijda ulmutja subtsasti majt sij li vuojnnám jali vásedam vieson. Sån bierri aj tjoahkkit vieso/goade ulmutjijt dåhku gånnå li vuojnnám jali vásedam juojddá. Máhttá aj jubmeldievnastusáv danna adnet. 1 Sálmma 2 Álggo Girkkohærrá javllá: Juo g u A Ármmo ja ráfe Jubmelis, Áhtjestimme ja Hærra Jesus Kristusis. Jali B Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Dan maŋŋela joarkká: Jubmela báhko ja råhkålvis ájlistuhttá gájkka. Dat guosská aj sijddaj. Sijdda le Jubmela buorre vattáldahka. Mij ájggop dal biedjat dáv viesov/goadev ja dijá gájkajt Jubmela hállduj, vaj bessabihtit dánna ráfen ja jasskavuodan årrot. Mij mujttep Hærra bágojt: Danen gåsi guovtes jali gålmås li muv namán tjåhkanam, danna lev sijá siegen. Matt 18, 20 Girkkohærrá máhttá de duoddit muhtem bágoj sijda birra jali sijda vidjurij birra. 3 Tjáluklåhkåm Girkkohærrá låhkå avtav dájs tjáluktevstajs: Gulldalup Jubmela bágov sijda ja risstalasj iellema birra: Juogu A Jesus Jerikoj bådij ja stádav váttsij. Dåppe lij ålmåj, Sakkaios, guhti lij tullárij oajvemus ja boanndá. Sujna lij miella vuojnnet mij almatjijt Jesus lij, valla unnasjattuk lij ja danen ittjij almasjvegas suv vuojne. Viegaj de åvdån ja miehttsefijkunmuorraj guotsaj Jesusav vuojnátjit daggu vásedijn. Gå Jesus dåhku bådij, de gehtjastij bajás ja sunji javlaj: ”Gáhtjada vuolus, Sakkaios, uddni ájgov duv guossáj boahtet.” Sakkaios vuolus gáhtjadij ja ávujn suv duostoj. Gájka gudi dav vuojnnin murkesta javllin: ”Suddára guossáj manná.” Valla Sakkaios tjuottjadij åvddåj ja Hærráj javlaj: ”Hærrá, lahkev iehtjam åbmudagás hæjojda vattáv. Ja jus lev soabmásis vierremávsov tsæhkkam, de sunji nielje gærddáj ruoptus vattáv.” Jesus de sunji javlaj: ”Uddni le gádjusibme dán viessuj jåvsådam, sån le ham aj Abrahama bárnne, ja Almatjabárnne le boahtám åtsåtjit ja gájutjit dav mij lij láhppum.” Luk 19,1-10 Jali B Vájaldattijn muhtem sijdan goarrij, ja nissun gen namma lij Marta gåhtjoj suv viessusis. Sujna lij oabbá namájn Maria, guhti Hærrá juolgij åvddåj tjåhkkidij ja suv bágojt gulldalij. Valla Martan lij guossodimijn duojkke. Jesusa åvddåj tjuottjadij javla: ”Hærrá, i gus berusta gå oabbám muv aktu gájkka bargat? Gåhtjo suv viehkedittjat.” Hærrá sunji vásstedij: ”Marta, Marta, diertjesta ja edna ássjijs måråsta, juska dåssjå avtat ássjes le dárbbo. Maria le buoremus oasev válljim, mij sujsta ij váldeduvá.” Luk 10,38-42 Jali C Dij lihpit Jubmela válljiduvvama, ájllisa ja iehtseduvvama. Tjágŋit de ármmogisvuoda, buorrevuoda, vuollegisvuoda, libbogisvuoda ja gierddisvuoda gárvojda. Lehkut gierddisa ja ándagis luojttit jus diján le lájtto geŋga vuosstij. Gåktu Hærrá le didjij ándagis luojttám, nåv dij aj ándagis luojttit. Viessus Kristusa báhko valjet ja vijsesvuodanis dijá lunna. Åhpadihtit ja bagádihtit nubbe nuppev sálmaj, hieveduslávllagij ja vuojŋŋalasj lávllagij, vájmojnihtte Jubmelij lávlodijn gijttogisvuodajn. Gájkka majt javllabihtit jali dahkabihtit, dahkit dav hærrá Jesusa namán ja gijttit Jubmel Áhtjev suv baktu. Kol 3,12-13,16-17 Jus girkkohærrá le vájnnoduvvam ráfedis jali rájmas viessuj boahtet, jali ietjá siváj diehti boahtet, de máhttá aj låhkåt Sál 121, Matt 28,18-20, Joh 14,1.14.27 jali Kol 1,15-20 duodden nammadum tevstajda bajebun. Juogu Várijt várdudaláv: gåsstå munji viehkke boahtá? Viehkke Hærrás boahtá, ednama ja alme sjivnnjediddjes. Juolgát ij tjalggalahte, luottajdat agev gæhttjá. Ihkenis ij oade, agenis gåhtså, sån guhti Israelav várjjal. Hærrá duv várjjal, suv oakken vájalda, duv bálldalin vádtsá. Biejven biejvve duv ij vahágahte, ij ga iján mánno. Hærrá duv várjjal gájkat bahás, gájkat mij viessomav ájttá. Hærrá viessomájgenat várjjal, dálla ja ihkeven ájggáj. Sál 121 Jali Jesus de sijá åvddåj låjdåstij ja sidjij sárnoj: ”Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta värálda nåhkåmij.” Matt 28,18-20 Jali Allit balá. Jáhkkit Jubmelij ja jáhkkit munji. Jus muv namán råhkålihpit, de dagáv majt sihtabihtit. Ráfev didjij guodáv, iehtjam ráfev didjij vattáv, iv val dav mav värált vaddá. Allit balá, årrut jálo. Joh 14,1.14.27 Jali Sån le vuojnnemahtes Jubmela gåvvå, åbbå sjivnnjádusá vuostasjriegádiddje, danen gå suv baktu gájkka almen ja ednamin sjivnnjeduváj, mij vuojnnu ja mij ij vuojnnu, tråvnå ja hærrávielde, ráddijiddje ja fámo; gájkka le suv baktu ja sunji sjivnnjeduvvam. Sån le gájka åvddåla, ja suv sinna gájkka bissu. Ja sån le rubmaha oajvve, tjoaggulvisá oajvve. Sån le álggo, jábbmegijs vuostasjriegádiddje juohkka sajen åvdemussan, danen gå Jubmel mierredij gájkka dievasvuodav suv lunna årrot ja suv baktu gájkka ednamin ja almen såbadit gå suv varájn ruossan ráfev ásadij. Kol 1,15-20 4 Sálmma Buojkulvissan ”Le Jubmel mijá gievrrudak”, ”Hærrá várjjala dån mijájt” (”Mektigste Kriste”), ”Duv ármmuj Jubmel”. 5 Oanes sárnne 6 Råhkålvis Girkkohærrá: Råhkådallup: Jubmel mijá Áhttje, mij gijttep duv dát sijdas ja råhkålip dunji: Válde dáv sijdav ármulasj ja fámulasj hálldusit. Vatte sidjij gudi dánna årru, varresvuodav ja fámov guhtik guojmesa huksat, doarjjot ja måvtåstuhttet. Åro sijá lunna miehtemannamin ja vuosstemannamin. Ávvudahte sijáv, jaskada sijáv surgon ja vatte sidjij jáhkov ja dårvov, vaj sij duosstu juohkka biejvev jasskavuodajn ja ávos vuorddemusáj. Bájnedahte dáv sijdav gieresvuodastat ja ráfástat, vaj divna gudi dáppe manni dåbddi dav. Ale majdik bahájt ruohtsodahte sijá gasskaj jalik báktjidahte sijáv. Buorissjivnnjeda dáv sijdav, sijáv gudi dánna årru ja sijáv gudi dáppe manni. Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán. Amen. Girkkohærrá máhttá dán råhkalvisá sadjáj råhkadallat ietjá hiebalgis råhkålvisáv. De tjuovvu: Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. 7 Hærrá buor i ssjivnnjádus Girkkohærrá: Åmastihtit Hærrá buorissjivnnjádusáv. Ulmutja tjuodtjáni: Girkkohærrá: Hærrá buorissjivnnjedus duv ja várjjalus duv. Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis. Hærrá jårggålus árudijás dunji ja vaddus dunji ráfev. † Amen. 10 Sálmma Åhpav: Biejvve Jesus javllá: "Guhti muv tjuovvu ij sjievnnjedin vájalda, ájnat sujna le iellema tjuovgga.” (Joh 8,12). Gidán biejvve suojmma buktá iellemav luonnduj, navti Kristus midjij boahtá ihkeva iellema vattáldagájn. Majt dat mierkki? Mij le ihkeva iellem? Jesus riegádij muhtem stállan Betleheman. Sån lij Jubmel ja almasj sæmmi båttå. Sujna lidjin æjgáda dagu miján li uddni. Maria ja Josef lijga suv æjgáda. Sån bajássjattaj Nasaretan. Gástaduváj dagu dådnå ja månnå. Manádij ja åhpadij ja sárnnedij. Jubmela rijka birra sárnnedij, rievtesferdugahtesvuoda vuosstij hålaj, oavdojt dagáj ja skihppijt buoredij. Dav dagáj aktan 12 åhpadisålmmåj. Mujtá gus sijáj namájt? Ådå testamentan besa Jesusa birra låhkåt. Jesusin lidjin moadda namá: Jesus Ejga la Maria ja Josef gudi mierredijga suv namma galgaj Jesus. Muhtem ieŋŋgil Mariaj subtsastij máná namma galgaj Jesus. Jesus-namma mierkki: Jubmel lånes. Dát namma lij dábálasj namma dallusj Israelan. Kristus Kristus le gånågis. Kristus mierkki sån guhti le vuojdadum. Dallusj ájgen vuojdaduváj gånågis uljujn oajven gå gånågissan biejaduváj. Jesus Kristus Gå dá guokta namá aktan aneduvvi de dat mierkki: Jesus le Messias. Sån le dat gånågis guhti le loabedum ja guhti galggá lånestit. Jubmela bárnne Namma subtsas Jesus le Jubmela bárnne. Jesus dáv namáv ietjas birra adná. Hærrá Dát namma ienemusát aneduvvá. Jesus le jábmema badjel vuojttám ja le dan hærrá. Libba Dát namma aneduvvá gå sjaddá sáhka majt Jesus dagáj. Mijá suttoj diehti sjattaj Jesus værron. Rámádin subtsastuvvá lippav værrodi. Almatjabárnne Dáv namáv le dåssju Jesus iesj ietjas birra adnám. Åhpav: Girkko Girkkolanján le álu galle ristagis symbåvlåjs álltárgåvåjn, mæssohágelin ja skulptuvrajn ja gåvåjn. Bájkálasj dábe duola dagu bájno, materiála ja dájdda álu bájnni girkkoj hámev. Gåvvådájdda álu rámátsubttsasijda vuoset. Moadda tjoaggulvisá dåppe gånnå sáme årru li sihtam álltártáblov gåvå dagi. Muhtem girkkojn le dåssju ruossa alek duogátja åvdån. Alek le alme bájnno ja navti galggá álltárgåvvå vuosedit dåssju ruossa mierkki almme midjij. Diedák gus jus gávnnuji girkko ma li adnám symbåvlåjt, ornamentajt, dájdav, bájnojt ja adnogávnijt ma li sáme dábij vuodon? Tjalmme álu vuojnná symbåvllåanov ja visuella hábbmimav girkkon ja navti dåbddå dagu dasi gullu jali ij. Gåktu duv mielas máhttá girkkov sáme girkkon dahkat Sámen? Duodje máhttá juogeduvvat garraduodjáj, giehtabargguj ja dájddaj. Dá li girkkohærvvan aneduvvam. Jukkasjávre girkkon Svierigin le dájddár Lars-Levi Sunna orgeltangentajt dahkam soages, tjoarves ja sasnes. Ænodagá girkkon Nuortta-Suoman vuoset álltártábllo gáptegis sámijt ja rejnajt. Sirmmá girkkon le dájddár Eva-Britt Varsi sárnneståvlåv sámeinspireridum bájnoj ja skándaj hiervvim. Kárásjågå ådå girkko hábme galggá mak gámá lágasj. Sámi girkkoráde Sámi girkkoráde Varrudága Doajmma Kristuskránssa Sáme girkkoráde ásaduváj Girkkotjåhkanimes jagen 1992. Ráde galggá åvdedit, suoddjit ja aktidit sáme girkkoiellemav Vuona girkkon. Sáme girkkoráde bargguj gullu gájkka ássje ma ráde milta sáme girkkoiellemij gulluji. Da gålmmå stuorra sáme álmmukjuohkusa Vuonan, nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme, li ájrrasa ráden manna li gáktsa ájrrasa. Sáme girkkoráde ájrrasa li Anne Dalheim (jådediddje), Ingar Nikolaisen Kuoljok, julevsáme ájras Oarjje-Hålogaláttes, Jonhild Joma, oarjjelsáme ájras Nidarosas Kirsten Isaksen, nuorttasáme ájras Nuortta-Hålogaláttes Mari Helander, friddja válljidum Jovnna Z Dunfjell, Sámedikke ájras Tor Berger Jørgensen, Duodden Bisspatjåhkanime ájras Åhpav: Låvdagoahte Rámát – mierkki girjje Rámát boahtá grehkagielas ja báhko mierkki girjje. Rámádin li moadda girje. Rámát le guovte oajvveoassáj juogedum –Oabme testamænnta (39 girje) ja Ådå testamænnta (27 girje). Rámát gåhtjoduvvá aj Ájlis tjállagin. Oabme testamænnta subtsas dan birra mav Jubmel dagáj åvddål Jesus riegádij. Ådå testamænnta subtsas majt Jubmel dagáj maŋŋel gå Jesus riegádij. Rámát sisadná histåvråv, poesijav, sálmajt, subttsasijt, Jesusa oavddusa, girjjegirjálasjvuohta ja mij galggá boahtteájge dáhpáduvvat. Moadda tjálle Rámát le moaddásijs tjáledum ájgij tjadá, profehta, evangelista ja apostela. Badjel 1000 jage gållin åvddål ålles Rámát lij ållåsit tjáledum. Makkir subttsasa Rámádin li duv mielas tjáppe? Jårggåluvvam sámegiellaj Rámát le 341 gielajda jårggåluvvam. Ådå testamænnta vuostasj bále prienntiduváj nuorttasámegiellaj jagen 1840. Diedák jus Rámát le jårggåluvvam nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj jali oarjjelsámegiellaj? Vuostasj sáme báhppa, Anders Porsanger, jårggålij åsijt Ådå testamentas nuorttasámegiellaj. Dåbdå gus ietjá sámijt gudi li Rámátjårggålibmáj oassálasstám? Åhpav: Låvdagoahte Gålmaktes Jubmel Jubmel le akta, valla sæmmi båttå gålmaktes. Aktan Jubmelijn, libá bárnne ja Ájlis Vuojŋŋanis. Gå Jesus gástaduváj de bådij Ájlis Vuojŋŋanis suv badjel. Rámádin mierkki ”vuojŋŋanis” biegga mij labádahttá. Dat soajttá mierkkit vuojŋŋan, biegga jali båssåt. Biekkav ep vuojne, ep diede gåsstå boahtá jali gåsi le vuolggemin. Ep ga Ájlis Vuojŋŋanisáv vuojne. Jubmela sidot Jubmel le mijá lahka Ájlis Vuojŋŋanisá baktu. Ájlis Vuojŋŋanis le juohkka sajen. Ristagissan liehket sihtá javllat dibddet Ájlis Vuojŋŋanisáv duv lájddit. Gå Rámádav lågå, viehket Ájlis Vuojŋŋanis duv dádjadit majt lågå. Gå Jubmelav dievno, de Ájlis Vuojŋŋanis dunji fámojt ja gieresvuodav vaddá, duosstelissan duv dahká ja åhpat majt dárbaha. Biegga Ep biekkav vuojne, valla gullap biegga sjoavvá ja vuojnnep muora sådji gå båssu. Boatsoj le luondo bieles nav váj agev biekka vuosstij guohtsá, ij danen gå biekka vuosstij sihtá guohtsat, valla danen gå hája baktu ájnas diedojt åttjut biekkas. Biegga buktá hapsajt urudisájs, jali diedet vuogas guohtoma birra. Ájlis Vuojŋŋanis le dagu biegga –vuojnnemahtes, vuoset gæjnov ja Jubmel gåhttju mijáv dasi gulldalit. Dållå Ájlistagán vuosedij Ájlis Vuojŋŋanis ietjas dållåsnjibttjon mij åhpadusålmmåj nali bådij. Ájlis Vuojŋŋanis årru suv lunna guhti Jubmelij jáhkká, navti váj Jesusa åvdås buollep. Duvvo Gå Jesus riegádij, bådij Ájlis Vuojŋŋanis sunji duvvon. Duvvo le ráfesymbåvllå. Ájlis Vuojŋŋanis midjij ráfev buktá ja nanni ietjama jáhkov, doajvov ja gieresvuodav. Gássjelis le diehtet jur gåktu Ájlis Vuojŋŋanis le. Ep dav máhte vuojnnet. Javladum le Ájlis Vuojŋŋanis vájkkut váj sihtap råhkålahttját. Jut sihtap iehtjádijda buorev dahkat. Jut sihtap hávssken dahkat ietjamij birra. Jut sihtap gieresvuodav ja huvsoj iehtjádij vuoksjuj vuosedit. Majt Ájlis Vuojŋŋanis dunji mierkki? Åhpav: Tjáhtje Gássta le sakramennta. Sakramennta le konkrehta girkkolasj dahko, vuojnos mærkka jut Jubmel juojddáv mijáj sinna, mijájn jali mijá åvdås dahká mav ep ietjama tjalmij buvte vuojnnet. Ådå testamenta milta le gássta Jesus Kristusis álgaduvvam. Ienemus åsskosebrudagájn javladuvvá ”Áhtje, Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán” (gålmaktesvuohtajavllam) madi tjátjev goajvvi. Jáhkkep aj Ájlis Vuojŋŋanisáv oadtjop gå gástaduvvap. Jáhkkep Jubmel juojddáv mijáj dahká gástan. Fáddarij dahkamus le vihtanit gå mánná gástaduvvá, ja mánáv bajássjattadijn tjuovvot. Fáddara hæhttuji liehket binnemusát 15 jage vuoras ja Vuona girkko gásstavuojnov dåhkkidit. • Muhtema sihti mánáv gástadit njuolgga maŋŋel gå la riegádam. Sij sihti máná aktijvuohta Jubmelijn le årnigis jus juoga soajttá dáhpáduvvá mánnáj. • Gástan le lahka aktijvuohta máná ja Jubmela gaskan – ja máná æjgádij ja fáddarij gaskan. Sij sihti dát aktijvuohta le sijddaj tjanáduvvam. • Máná sijdan gástaduvvi uddni danen gå dat le dáhpe muhtem sajijn, jali mánná le skibás ja æjgáda sihti mánná galggá gástaduvvam jus hæhkkat jábmá. Makkir vælggogisvuoda li dujna fáddarin? Duv ájádusá Álu dålusj sáme ájlis bájkijt guossidav. Muhtem sierralágásj ráfe le dájn bájkijn. Álu le várdudahka dákkir bájkijs ja da li sierralágátja duobddágin. Usjudaláv mijá ájttegijt gudi dájda bájkijda båhtalin. Båhtin ietjasa mårråhij boahtteájge hárráj ja ádnun viehkev gå skihpudagá ja jábmem ládin. Jáhkáv aj lidjin gijttevattja ja sihtin dav javllat gå moarsse/irgge lij javllam ”sidáv” ja sæmmi aj æjgáda, gå mánná lij riegádam, gå muhtem skihppe lij varresvuodav ruopptot oadtjum ja gå bierggijin dassta mav luonndo vattij. Usjudaláv aj makkir vuollegasjvuodajn dákkir bájkijda lahkanin. Oarjjelsáme báhppa Bierna Leine Bientie Mij le dunji ájlis bájkke? Jali le gus diján ájlis bájkke lahkusin? Máhták gus dan birra tjállet ja ihkap aj gåvåv sáddit? Linkkat eai doaimma 0-6 jagi siidui . Kristuskránssa Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep suv namán baháv sávada, garroda, dijdastalá, gielesta jalik bæhttala, ájnat gájkka niedan suv råhkådalá tjuorvvop, gijttep ja hievedip. Juohkkahattjan le namma. Mij Jubmela namáv adnep gå Sujna ságastallap råhkålahttijn, Mæsson ja gå Sunji lávllop. Valla ilá ålos – nuora ja ållessjattuga aj – Jubmela namáv adni gå li suhttam juosik. Gå garroda de bærggalav tjuorvo. Le gus dán birra usjudallam? Gávna ietjá moallánagáv majt máhtá adnet jus hæhttu. Mijá birra Sámi girkkoráde Varrudága Doajmma Kristuskránssa Dán næhttabájke sisadno le risstalasj jáhkko ja sáme kultuvrra. Vállji tiemáv jus siedá ienebuv diehtet: Låvdagoahte, soahke, tjáhtje, dållå, biejvve, ednam ja girkko. Næhttabájkke gávnnu nielje giellaj: oarjjelsámegiellaj, julevsámegiellaj, nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj. Sáme e-jáhkkoåhpadus le åvddånahtedum Sáme girkkorádes Vuona girkkon. Sáme máná ja nuora galggi årrot guovdátjin ietjasa jáhkoåhpadusán. Åhpadus galggá sáme åtsådallamijda ja bájkálasj sáme girkkoiellemij tjanáduvvat. Sáme vuojŋŋalasjvuohta galggá viehkken iellemdádjadussaj. Sáme e-jáhkkoåhpadus le åvddånahtedum dårjajn Størst av alt – prosjevta baktu mij le jáhkkoåhåadus Vuona girkkon. Jáhkkoåhpadus le Vuona girkko ájnnasamos vuorodimij gaskan. Dálla dagáduvvá systemáhtalasj jáhkkoåhpadus gájkajda gaskal 0-18 jage gudi li gástaduvvam, mij galggá vuodov biedjat váj máná ja nuora máhtti åvddånahttet ietjasa jáhko aktijvuodav ja girkkov massta li oassen. Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep guojmáma biehte, suv birra boaktjot håla, gielesta jalik mavga baháv sárno, ájnat suv bælostip, suv birra buorev hållap ja gájkka buore guovlluj usjudip. Dát mierkki ep galga iehtjádij birra subtsastit mij ij la sádnes, dåssjedis ságajt låvgijdit jali gielestit. Dåssjedis sága soajttá hávvádahtti suv guhti dajs dejvadallá. Dåssjedis sága álu sjaddi, ja gássjel le dajt ganugahttet. Danen – ale dåssjedis ságajt iehtjádij birra subtsasta. Jus sidá sádnesvuodav muhtemis, de gatjáda sujsta njuolgga. Navti iehpedádjadusájt gádoda. Le gus dån goassak sádnesvuodav tjiehkam gå galggi lulu dav bigodit? Manen navti gevaj? Balli gus bælkkudallamis? Kristuskránssa Jeesuse Jupmielinie gaajhki bïjre soptsesti jïh mijjem eevtji seammalaakan darjodh. Vaajesem sopsesti nyjsenæjjan bïjre guktie dïhte dåapmerem byöhkestalli satnem viehkiehtidh reaktoem åadtjodh. Minngemes nyjsenæjjam viehkiehti juktie raeffesne sïjhti årrodh. Jupmele sagke buerebe mijjen rohkelassh gåvla! Jupmele seahkere dejnie maam mijjieh daarpesjibie. Goh mijjen eejhtegh mijjese hoksem utniejægan, Jupmele mijjese håksa. Jupmele lea goh buerie tjidtjie jïh buerie aehtjie. Maahta mijjese vedtedh gaajhkem maam daarpesjibie. Daajra maam daarpesjibie aerebi goh Jupmielasse rohkelamme, Jeesuse jeehti. Lohkh båeries teestamentesne, Saalme-gærjesne: 139. saalmem guktie Jupmele mijjese håksa. Lohkh Matteusen vaentjielisnie: 7, 7-11 maam Jeesuse rohkelassi bïjre jeahta. Åhpav: Låvdagoahte Mav usjudalá gå gulá «mijá bæjvvásasj lájbev» – ij littjisj má dåssju sjijvo idedisbiebbmuj? Lájbbe le symbåvllån biebbmuj. Ij le dåssju mav biebbmopáhken bårråp, aj lájbbe mav iehkedismállásin oadtjop. Råhkådallap Jubmel juohkka biejve galggá vaddet mav dárbahip, ja jut oahppap gijttet gájkka buore åvdås mav Jubmel le midjij vaddám. Lájbbe mierkki dav majt dárbahip viesotjit, dagu biebbmo, jugos, biktasa, skuova, goahte ja sijdda, giedde ja slihtura, biedniga ja åbmudahka, gállasjguojmme ja máná, bargge ja barggovadde, buorre ja vuogas dálkke, ráfe, varresvuohta, buorre namma ja buorre rádna ja barggoguojme ja ráddná. Jubmela sidot le dujna galggá buoragit gevvat, valla hæhttu liehket gijttevasj ja duosstat Jubmelij luohtedit. Galggap gijttet gájka dassta mav Jubmel le midjij vaddám, ja ádnot vijsesvuodav dav várajda válldet suv sidoda milta. Moaddása sáme sebrudagán li ietjas vuorrasijs oahppam ep galga biebmov håjggådit. Dát sisadná ienep gå siesstem. Biebbmo gåhtjoduváj ”luondo vaddásin” jali ”Jubmela vaddásin”. Vattáldagáj åvdås galggá gijttet ja ij dåssjåj adnet. Almasj le báddnum ednamij ja gájkka dasi mij ednama nanna sjaddá ja viessu. Ednamin le nuoges juohkkahattja dárbojda, valla ij nuoges juohkkahattja rattugisvuohtaj. Majt dát mierkki? Jubmel vattisj, vájku ep áno bæjvvásasj lájbev gájkka almatjijda, sidjij aj gudi li bahá. Valla dánna råhkålip mijáv máhttet dav dåbdåstit suv vattáldahkan ja mijá bæjvvásasj lájbev gijtujn duosstot. Åhpav: Låvdagoahte Gå dagáv juojddáv mij ij lim buorre, de hådjånav ja ánov ándagis. Majt dal ájn mierkki ádnot ándagis? Gåktu diehtep nágin ietjes le mijáv ándagis luojttám? Gåktu diehtep iesj lip iehtjádav ándagis luojttám? Dán råhkålvisán råhkådallap Jubmel mijájt ándagis luojttá gå dav ádnop dajna jáhkujn jut sån le mijá vájmon. Agev dahkap juojddáv mij ij le buorre juohkka biejve massta hæhttup javllap ándagis Jubmelij. Åhpav: Biejvve Vuostatja gudi Jesusij jáhkkin ristagissan nabdeduvvin, Kristus namá diehti. Jubmelij jáhkket le sunji luohtedit. Dat vájmos boahtá. Ij máhte bágoj baktu duodastuvvat, ij ga diedalasj teorijaj baktu duodastuvvat jali tjielggiduvvat. Diedon ij dát mierkki ij besa gæhttjalit jergajnis dádjadit, valla jáhkket jali iehttset, dat ij máhte tjielggiduvvat. Dav hæhttu iesj vásedit. Moaddása dåbddi ietjasa jasska gå Jubmelij jáhkki. Soajttá liehket gássjel jáhkket Jesus le ednama nanna viessum. Mij gudi uddni viessop ep besa Jesusav vuojnnet, valla dåbddåp histåvråv suv birra, danen gå suv birra le Rámádin tjáledum. Manen dån Jesusij jáhká? Manen le muhttijn gássjel Jesusij jáhkket? Åhpav: Ednam Aajja subtsas dallutjis gå suv máttaráddjá hejajda galgaj. Sujna lij guhka váttsos ja ittjij avtan biejven jåvsåda. Hæhttuj ijástallat muhtem båvnij guoran jávrregátten. Gå idedis vas smaredij de ájtsaj oadám lij moadda ráboj gassko. Valla ittjij ballá. Gullam lij man gássjel lij suvddet jábbmegijt váres vuolus gitta merragáddáj gånnå girkko lij gå ællim vedja. Danen lagámusá luonnduj hávddádin. Dalloj ettjin gávnnu njuolgadusá dan hárráj. Sij gudi jábmin beras lulujin vuojŋadallat lahkusin dåppe gånnå ulmutja båhtin mieddel, navti ettjin dárbaha liehket aktugattja madi bajástjuodtjelimev vuordatjin. Vuordedijn bessin gullat gå ulmutja jåhtålin mieddel æloj. Bessin hávsskudallat jienaj daj smáv miesijs ma ruovggin áldostis gávnnat. Nav guhkev gå sij gudi viessu e dåssjev háreda sijáv gudi li jábmám, de bessin ráfen idjadit. Dát subtsas le jábmema birra. Rámát javllá "láhppup" gå jábmep ( 1 kor 15, 18 ). Akti boahtteájgen galggá Jesus ruopptot boahtet værálda gånågissan. Galggá ietjas rijkav vuododit gånnå ij desti makkirak bahá gávnnu. Makkir aktijvuohta le dujna jábmemij ja hávddádallamij? Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj sárnev ja Jubmela bágov ep álbeda, ájnat dav ájllisin adnep, miellusit gulldalip ja oahppap. Jubmel almev ja ednamav gudán biejven sjivnnjedij ja giehttjit biejve vuojŋadaláj. Jubmel vuojnij ulmutja vuojŋadimbiejvev dárbahin váj árggabiejve stressas ja sjuttes bessi vuojŋadit. Vuojŋastimbiejvev ájllisin adnet mierkki dav biejvev galggap Jubmelij vaddet. Máhtá jubmeldievnastussaj vuolgget. Jali råhkådallat æjgádij, oarbbenij jali iehtjádij siegen, jali Rámádin låhkåt jali ságastallat muhtem ássje birra Rámádis. Jubmelij råhkådallap ja Suv guddnedip duola dagu gå jubmeldievnastussaj mannap, Rámádav låhkåp ja råhkådallap. Gåktu dij sådnåbiejvev ávvudallabihtit? Åhpav: Tjáhtje Gásta baktu sjaddap oassen ristagis girkkos. Æjgáda ja fáddara máná åvdås dáv dahki. Konfirmasjåvnån nuora ietja åvdåsvásstádusáv válldi. Danen le luondulasj juohkkahattjaj guhti le girkkon gástaduvvam, girkkon aj konfirmeriduvvat. Konfirmasjåvnnå mierkki duodastus. Konfirmasjåvnån duodas Jubmel jut loahpádusá majt gástan vattij, ájn li ájmon. Konfirmasjåvnnåájgen besa ienep diehtet ietjat jáhko birra, Rámáda birra ienebuv oahppat, ristagis jáhko birra ságastit, girkkuj oahppásin sjaddat, ådå ájádusájt oadtjot iellema birra, ja berustahttáj girkko, bájkálasj sebrudagá ja værálda åvdås. Mij le ájnnasamos sivva gå sidá konfirmeriduvvat? Mav ietjat konfirmasjåvnnåájge gáktuj sávada? Lågå ienebut konfirmasjåvnå birra dappe. Åhpav: Låvdagoahte 300 jage gållin åvddål vuostasj ristagisá sierra girkkojt oadtjun. Dallutjij lidjin siján dábálattjat jubmeldievnastusá priváhta gådijn. Árvvedip jubmeldievnastus dáhpáduváj bievddegátten, gånnå aktijvuohta åvddån bådij navti váj juohkkahasj ietjas láhkáj viehkedij, muhtema biebmov dahkin, muhtemijn lidjin lávllaga fáron, muhtema tevstajt låhkin, muhtema profeterijin jnv. Gå girkko tsieggiduvvin de lij daj vuodo romalasj goade gånnå guhkesbievdij birra tjåhkanin. Áhttje tjåhkkåhij bievde badjegietjen. Låvdagoaden li aj læhkám ”jubmeldievnastusá”. Boassjo lij ájlis gávnij ja biebmo sadje. Boassjo le agev læhkám suoddjidum sadje låvdagoaden man sinna ij aktak galga duolmmot jali badjel lávkkit. Jus galggap iehkedismállásav låvdagoaden ávvudallat, de le luondulasj iehkedismálesåsijt boassjuj biedjat. Duola dagu le riekta Rámádav boassjuj biedjat. Rámát le ham ”lájbbe almes” ja aj ájlis gávnne. Låvdagoaden li aj læhkám stuoves saje fámilljaj. Iednen ja áhtjen libá tjåhkkåham boassjo lahka, valla makkir bielen målssu guovlos guovlluj. Jus låvdagoaden galggá jubmeldievnastus de le luondulasj báhppa tjåhkkåj sajen mij le boassjo buohta. Árran, dållåsadje, le symbåvllå iellemgállduj. Midjij hiehpá árranav adnet symbåvllån Jesusij. Sån le værálda tjuovgga. Árrana tjuovggaj ja lieggasij gæssup. Árran le luondulasj tjåhkanimsadje. (Tore Johnsen, Tromsø, 15.09.2006) Åhpav: Girkko Muhtem sajijn lávllu gasskaájge sálmajt, ietjá sajijn hip-hop, ja muhtem sajijn vas goappátjijt sæmmi jubmeldievnastusán. Girkkon li jubmeldievnastusá, gássta, konfirmasjåvnnå, hedja, hávddádusá. Dá dagu mijá ristagis árvojt vuojnnusij bukti. Jubmeldievnastus le gånnå Jubmel ja almatja æjvvali råhkålvisá baktu. Sárnnedijn sihtá Jubmel juojddáv dunji javllat. Vuonan li jubmeldievnastusá álu sådnåbiejvijt kl. 11.00. Sådnåbiejvve, danen gå dat le Jesusa bajástjuodtjelime biejvve. Kl. 11.00 danen gå båndor dålusj ájgen galgaj asstat gusájt båhtjet vuostak. Valla muhttijn le jubmeldievnastus maŋŋela biejven. Mav diedá ietjat bájkálasj girkkohiståvrå birra? Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep bæhttogisát guojmáma árbbáj jalik goahtáj ratjá jali mak lága viehkijn dajt háhkuha, ájnat suv viehkedip åbmudagás ájmon bisodit. Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep guojmestimme Suv biednigijt jali åbmudagájt válde, ep ga dajt allasimme vieret jalik bæhttogisát ásada, ájnat viehkedip vaj suv åbmudahka ájmon bissu ja lassán. Suoládit le gå iehtjádis váldá mij ij dunji gullu. Dát soajttá liehket nav ållo – báŋkas biednigijt suoládit ja dáhtámasjijnav muhtem kontåvrås jali ”luojkkat” vaskunav váni æjgádav diehtten dahkat ja de dav ”vajálduhttet” ruoptus vaddet. Dat máhttá aj liehket iehtjádijs biehttet jali válldet mij ij midjij gullu. Rámát aj javllá ep boahtte buolvas galga suoládit. Gåktu le vejulasj boahtte buolvas suoládit? Åhpav: Girkko Sorsele girkkon le bájnos glássamálak sáme motijvajn. Sámenissun ruoppsis oarjjelsáme gahperijn anet mánátjav fármen ja sámenæjttso nuorttalap sámegahperijn gehtjat juohkusij gudi Jesusa birra tjuodtju. Sij li gárvodum dagu lij dábálasj Jesusa ájgen. Båsskå le mállaga åvddågietjen. Åhpav: Låvdagoahte Dán råhkålvisán råhkådallap Jubmela sidot galggá dáhpáduvvat juohkka gávnen ja almatjin. Gájkka le Jubmela háldon, valla bahás vuojŋŋanisá soajtti almatjij mielajt doalvodahttet. Råhkådallap Jubmela sidot luluj dáhpáduvvat, ja galggap råhkådallat Jubmela sidot mijájt stivrri aktan mijá iellemijn, fámiljajn ja slevtajn, tjoaggulvisájn, girkkojn, báhpa ja åvddåulmutja mijá bájkijn, stádajn ja lándan. Luohtedav gus Jubmelij? Luohtedav gus ietjam áhttjáj ja æddnáj? Álu sidáv dahkat masi ietjam æjgáda æbá guorrasa.. maŋŋela tjielggá galgalulujiv sunnuv gulldalit gå buorebut mujsta árvvedijga gåktu dal dájna gævvá. Ja Jubmel – sån diehtá mij munji le vuogas. Danen hálijdav javllat – sjaddus duv sidot. Jáhkák gå le álkke jali gássjel dahkat dav mav Jubmel sihtá ienni gå dav majt iehtja sidá dahkat? Álu ep rat diede mij Jubmela sidot le. Ådå testamenta evangeliuma subtsasti mij Jubmela pládna almatjijn le, ja girkko åhpadusá birra. De besav diehtet ienebuv mij Suv sidot le. Ållu dáhpáduvvá mav Jubmel ihkap ij sidá luluj dáhpáduvvat. Doarro ja nieda li dákkir hæjos dáhpádusá. Almatjij duogen le jus galggap buorre diŋgajt galggap dahkat, jali jus aj nievres diŋgajt dahkap. Juohkka dáhpádusán le gæjnno Jubmelij. Jubmela buorre ja ármmogis sidot sjaddá vájku ep råhkådalá, valla dánna råhkålip mijá lunna aj sjaddá. Gåktus de? Gå Jubmel doadjá ja vuostelt gájkka bahás sidodav, bærggala ja værálda ájggomusájt, mijá iehtjama oattjev mij mijáv ij sidá Jubmela namáv ájllisin adnet jalik rijkas mijá lusi boahtet. Dajna mijáv gievrrot ja várjjal bágujnis ja jáhkon mijá viessomájgev. Dát le suv buorre ja ármmogis sidot. Åhpav: Tjáhtje Gulldalup mijá Hærrá Jesus Kristusa gåhttjomav ájlis gástadusá birra: Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadattijn sijáv Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta værálda nåhkåmij.Meg er gitt all makt i himmel og på jord. ( Matt 28, 18-20) Åhpav: Tjáhtje Usjudalá vuostak dán birra: · Gåktu jáhká le æjgádin sjaddat lågenanjagágin? · Mij jáhká soajttá ienemus hásstalussan sjaddat gå galggá nuorran æjgádin sjaddat? · Gåktu jáhká le iesselissan sjaddat stuoves gasskavuoda ålggolin? Lågå subttsasav Maria birra Lukasin 1, 26-38. · Mij le dán tevsta sisadno? · Makkir tiemá li fáddan tevstan? · Majt usjudalá gå tevstav lågå? · Gejt iejvvip subttsasin? · Majt oadtjop diehtet Maria birra? Majt oadtjop diehtet ieŋŋgila Gabriela birra? · Majt Maria dahká gå oadtju ieŋŋgilav guossáj? · Majt ieŋŋgil Mariaj javllá? · Mij le Maria måråj dasi majt ieŋŋgil subtsas? · Majt ieŋŋgil Jubmela birra javllá? · Gej soajttá sæmmi lágásj åtsådallama dagu Maria ja Josef uddni? · Gåktu nuora gudi uddni iesselissan sjaddi vuosstáj váldeduvvi? · Majt usjudalá dan birra gå muhtem nuora hasoduvvi tsuovkkanittjat? ·Gåktu beras lulujin nuorra næjtso ja báhtja gudi æjgádin sjaddaba, vuosstáj váldeduvvat? Lågå subttsasav ájn akti ja usjudalá dán birra: · Majt máhttep dahkat nuoraj åvdås gudi æjgádin sjaddaba? · Gåktu máhtti nuora gudi æjgádin sjaddi vásedit Jubmel le sijá siegen, dagu Jubmel lij Maria ja Josefa siegen? Åhpav: Girkko Máhttep gus jubmeldievnastusáv låvdagoaden ásadit? Sadje gånnå dåbddå aktijvuodav dålå birra, ladnja gånnå sáme giella, kultuvrra ja árvo luondulattjat åvddån båhti. -Låvdagoahte le sáme tællta mij le praktihkalasj ja vuogas. Makta ulmutja dåbddi gullevasjvuodav muhtem bájkkáj boahtá konkrehta dåbdojs ja åtsådallamijs bájkes. Åtsådallama soajtti liehket negatijva ja positijva. Juohkkahattjan li bájke majt lijkkuji ja majt e lijkku, ja dát målssu persåvnås nubbáj. -Låvdagoade jårbbis hábme gåvvit aktan lip. Árran le aj jårbbis. Dát soajttá aj mierkkit juohkkahattja li sæmmi dásen ja li avtaárvvusattja. Na suovva mij badján dålås låvdagoade gassko? Dat soajttá mierkkit råhkålvisájt ma Jubmelij bajás manni. Na jus tjielggip Ájlis Vuojŋŋan le suovva? -Bessap åtsådallat aktijvuodav Jubmelijn låvdagoaden, girkkon ja luondon. Juohkka sajen ajtu. Jubmel ij ietjas dibde mierreduvvat muhtem bájkijda. -Bessap åtsådallat aktijvuodav Jubmelijn låvdagoaden, girkkon ja luondon. Juohkka sajen ajtu. Jubmel ij ietjas dibde mierreduvvat muhtem bájkijda. Doajmma Sámi girkkoráde Varrudága Doajmma Kristuskránssa Sáme girkkoráde Vuona girkkon le Girkkotjåhkanime sáme girkkoiellema orgádna. Ráde galggá åvdedit, suoddjit ja aktidit sáme girkkoiellemav Vuona girkkon. Sáme girkkoráde bargguj gullu gájkka ássje ma ráde milta sáme girkkoiellemij gulluji. -Sáme girkkoráde åvddånahttá jáhkkoåhpadusá dárbbagijt, sáme sálmajt ællástahttá, sáme liturgijav dahká. -Sáme girkkoráde sihtá sáme nuorajt åttjudit girkkolasj dievnastussaj. -Sáme girkkoráde sihtá sáme girkkoiellemav nannit rájáj rastá nuorttarijkaj lándajn ja Ruossjan. -Sáme girkkoráde barggá Girkko væráltráde baktu álggoálmmugij åbbå væráldav miehtáj. Åhpav: Låvdagoahte Unna nieiddaš Nelgon lea Ii gávnna iezas váhnemiid čoavji čuorvu Juolggit galbmojit Balus su čalmmit Unna bártnázis bissu giedas Mánnávuohta láhppon lea Soahteeatnamis Eallá son Ii dovdda ihttá beaivvi Ráhkis ipmil Gula min Čájet árpmu máilbmái Ipmil veahket ávvudit juovllaid geaiggogieđaiguin Rohkos Kristuskránssa Paulus Utsi Gáldu/ kilde: Utsi, Paulus – Utsi, Inger: Giela gielain. Divttat. Dikter. Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj rájnnasin ja vigedibmen ájádusájn, bágojn ja bargojn viessop. Gállasjguojmitja galggaba guojmeska iehttset ja guddnedit. Jubmel le gieresvuodav ja seksualitehtav sjivnnjedam; aktisasj iellemav almatja ja nissuna gaskan. Juohkkahasj galggá gállasjvuodav vieledit, ja aktisasj iellemav suoddjit. Gudi guhtik guojmeska iehttseba, libá åskulattja, váj aktijvuodan le hávsske ja duohtavuohta. Majt dat sisadná ”gállasjvuodav doadjet”? Le gus gå gállasjguojmitja nubbe nuppes sirraba? Guovtes gudi aktan årroba sirraba? Jali le gus juoga ienep? Kristuskránssa Jeesuse lååvkesovvi aaj. Laavkoje Jååha, dïhte Jeesusem laavkoeji. Gosse lååvkesovvi, gïele elmeste govli: Daate lea mov iehtseles Baernie. Numhtie Jupmele almetjidie vuesiehti Jeesuse altese Baernie lea, guktie Jeesuse såårneme. Jïjnjh almetjh daam govlin. Jupmelen Voejkene elmeste goh duvvege Jeesusen aatsolen vualani. Juktie Jupmelen maana lïj, Jeesuse deejri satne Jupmelen åelesne lïj. Deejri gosse rohkele, dellie Jupmele satnem gåvla jïh vaestede. Jeesusen laavkomen bïjre maahtah lohkedh Lukasen vaentjielisnie: 3, 21-22 jïh mubpine vaentjielinie. Åhpav: Soahke Muhtemijda jali muhtem histåvrråj gullut Muhtema li vuorbálattja gå siján li áhko ja ádjá gej siegen bessi aktan vásedit. Muhtemij jali muhtem histåvrråj tjanádum liehket vaddá identitehtav. Mujto li gærrása ja ájnnasa. Ietjat slevta histåvrrå le árvulasj danen gå dat dunji identitehtav vaddá mav boahtte buolvvaj máhtá åvddån buktet. Gávnada ienep slevta birra áhko jali ádjá siegen jali iehtjádij siegen ietjat lahkusin! Kristuskránssa Bijbele soptseste Jeesuse aalkoevistie Jupmelen luvnie lïj. Gosse Jeesuse mijjen gåajkoe goh almetje bööti, dellie jïjtse sijjiem Jupmelen luvnie leehpi. Almetje hov eatnamisnie sjïdti. Jupmelem aehtjine gåhtjoeji, deejri Jupmielinie ektesne lïj jïh Jupmelen maana lïj. Ij gie dan åehpies Jupmielinie goh Jeesuse. Jeehti Jupmele satnem almetji gåajkoe seedteme. Lohkh Jåhhan vaentjielisnie, voestes kaapitelistie, gusnie Jeesuse nommem “baakoe” jïh “tjoevke” åadtjoeji. Kristuskránssa Jeesuse saadtegisnie lïj. Desnie oktegh 40 biejjieh årroeji. Jïh bahha bööti Jeesusem gïehtjelidh faamohks jïh ræjhkoes galka sjïdtedh. Jeesuse jis jeatjhlaakan veelji: Lyjjiesvoetem jïh Gieriesvoetem. Mænngan aaj goh saadtegisnie lïj, gosse biejjieh geerve sjïdtin, gosse idtji gie satnem guarkah jïh gosse almetji biehtemistie jïh gaahtsehkevoeteste vaejviedi. Jeesuse saadtegisnie gïehtjelovvi. Dan bïjre maahtah lohkedh Lukasen vaentjielisnie: 4, 1-13. Åhpav: Låvdagoahte Låvdagoahte le tjielggasit juogedum. Låvdagoade åvdemus oasse, sadje ållu sisŋemusán, árrana ja loavddaga gaskan le ájlis sadje boassjo, gånnå biebmo ja ájlis gávne vuorkuduvvin. Boassjo le ájnas. Árranin le stuorra giergge mij boassjo-gierggen gåhtjoduvvá. Muhtema javlli dát giergge galggá mijáv mujttádahttet man rádjáj máhttep mannat åvddål ájlis guovlov doadjep. Dålusj sáme åskon lij nissunjubmel Juoksaáhkká guhti boassjov suoddjij. Juoksaáhkká lij bivddojubmel guhti bivddovuorbev bivdárijda buvtij. Sån aj bivdárijt ja bivdov tjuovov ruopptot boassjuj gånnå gáhttij bivdov. Máttaráhká gålmmå niejda: Sáráhkká, Juoksaáhkká ja Uksáhkká, ráddijin iellema badjel ja årromsaje birra. Dát vuoset gåktu ”ednamlasj jubmela” lidjin låvdagoahtáj ja bæjválasj iellemij tjanáduvvam. Ájlis ladnja Låvdagoade juohkem bådij dassta gå jubmela lidjin ájnnasa sámij árkkabiejvveiellemin, bårrin ja idjadin ájlis lanján. Apostelij dagojn subtsastuvvá gåktu vuostasj ristagisá tjåhkanin. Ittjij gávnnu girkko. Æjvvalin tiempelsajen ja priváhta sijdajn. Åvddål jahketjuohtemålssoma lidjin laestadiánálasj tjåhkanime gámátjijn. Majt usjudalá girkko birra uddni? Dåbdåk ietjat sijdan jali guossen jubmela vieson? Kristuskránssa Dalle Jesus vulggii Galileas Jordangáddái Johanasa lusa vai Johanas gásttašivččii su. Muhto Johanas eastadii su ja celkkii: «Mun han galggašin oažžut dus gástta, ja don boađát mu lusa!» Jesus vástidii sutnje: «Mieđit dal dán! Dán láhkái moai fertejetne ollašuhttit buot vanhurskkisvuođa.» De Johanas mieđihii dan sutnje. Go Jesus lei gásttašuvvon, de son dakkaviđe čuožžilii čázis. Dalle albmi rahpasii, ja son oinnii Ipmila Vuoiŋŋa boahtimin vuolás iežas badjelii duvvá hámis. Ja almmis gullui jietna: «Dát lea mu Bárdni gean mun ráhkistan; son lea mu miela mielde.» Åhpav: Girkko Mihttsamára jubmeldievnastusáj, sáme girkkoguossodiddje aneduvvi saemien vaarjoeh baddjen koran. Jubmeldievnastusán sámegiella aneduvvá gå rámáttevsta, sálma ja oasse liturgijas sámegiellaj tjadáduvvá. Dát målssu jages jahkáj. Gå girkkuj boahtá, de dalága vuojnná eatneme, tjuovggagloba sáme ruossajn. Dat girkkuj vatteduváj ja le bájkálasj smirjos dagádum. Ájnegis ulmutja berustimijn, duola dagu Martha Jåma ja Maja Dunfjell li girkkov ruoppsis tydjaj hiervvim: mæssohágel, gålmmå antependija (gåbtjås álltára/låhkåmpulta/sárnneståvlå åvdån) Martha Jåmas daddnidum. Báhpa ruodná stolan le sáme ornamentihkka – Martha Jåmas daddnidum. Tjoaggulvisán tevsta lågåduvvi sámegiellaj moaddi jahkáj. Sámegiellaj lávllu. Sáme liturgija sierralágásj aktijvuodajn aneduvvá. Girkkogárden gávnnuji hávde sáme hámijn, dat sihtá javllat tjáppa luonndogierge, sáme tæksta ja/jali sáme ornamentihkka. Reportásja Sihtap dån galga næhttabájkkáj reportássjav dahkat. Reportássja lejraj, konfirmasjåvnå, dåbdos ulmutja, girjje- musihkka ja filmmareportássja jali ietjat ájádusá iellema stuoráp ja unnep ibmahij birra. Sáddi midjij tevstav ja gåvåjt, de mij tevstajn viehkedip. Iesj vállji makkir giellaj tjálá. Sij guhti reportássjav sáddiji li fáron gå vuojtto vuorbeduvvá. Åhpav: Låvdagoahte Råhkådallap Jubmela rijkka galggá boahtet diehki ednamij mijá lusi, ja jut luluj boahtet juohkka ulmutjij ålles væráldin. Gájkinåvdemusát Jesus dat vuoset man lágásj Jubmela rijkka le. Gå Rámádav låhkåp de dåbddågoahtep Jesusav. Mav dagáj? Majt javlaj? Mij dáhpáduváj sijáj gudi suv birra lidjin? Majt dat mierkki gå Jubmela rijkka ednamij boahtá? Mierkki gus mij åbbå buorre væráldav oadtjop gånnå juohkkahasj le lådje ietjas guojmmealmatjij vuosstij, jali soajttá gus mierkkit juojddá ietján? Jubmel sihtá gájka galggap sunji boahtet, ja sån mijáv gåhttju ja ietjas láhppum mánájt åhtså, ietjas Ájlis Vuojŋŋanisá baktu. Ja de åhpat ja viehket Ájlis Vuojŋŋanis mijájt Jubmelij råhkådallat ja tjielggi midjij dav mij le tjáledum – váj bessap dåbddåt Jubmela almmelasj fámov dáppe ednamin. Jubmela rijkka ietjastis bådisj vájku ep råhkådalá, valla dánna råhkådallap mijá lusi aj boahtá. Gåktus de? Gå mijá Almenáhttje midjij ájlis Vuojŋŋanisástis vaddá vaj mij suv ármos ájlis báhkusis jáhkkep ja sujna dán ja ihkeva ájgen viessop. Kristuskránssa Jeesuse jeehti: MANNE LEAM. Jeehti: MANNE LEAM geajnoe, saetniesvoete jïh jielede. Jeehti: MANNE LEAM jieleden laejpie. Båeries teestamentesne tjaalasovveme Jupmele Movsese buelije tåarnestråamposne jijhtieji. Jupmele jeehti altese nomme lea MANNE LEAM. Jeesuse deejri gie satne lïj, jïh man gaavhtan eatnamasse båateme. Deejri satne Jupmelen iehtseles maana. Gosse Jupmele almetjinie sjïdti, dellie Jupmele mijjen luvnie lea jïh daajra guktie almetjen jielede lea. Jeesuse jeehti: MANNE LEAM. Jeehti: MANNE LEAM geajnoe, saetniesvoete jïh jielede. Jeehti: MANNE LEAM jieleden laejpie. Båeries teestamentesne tjaalasovveme Jupmele Movsese buelije tåarnestråamposne jijhtieji. Jupmele jeehti altese nomme lea MANNE LEAM. Jeesuse deejri gie satne lïj, jïh man gaavhtan eatnamasse båateme. Deejri satne Jupmelen iehtseles maana. Gosse Jupmele almetjinie sjïdti, dellie Jupmele mijjen luvnie lea jïh daajra guktie almetjen jielede lea. Jeesuse jeehti: MANNE LEAM. Jeehti: MANNE LEAM geajnoe, saetniesvoete jïh jielede. Jeehti: MANNE LEAM jieleden laejpie. Båeries teestamentesne tjaalasovveme Jupmele Movsese buelije tåarnestråamposne jijhtieji. Jupmele jeehti altese nomme lea MANNE LEAM. Jeesuse deejri gie satne lïj, jïh man gaavhtan eatnamasse båateme. Deejri satne Jupmelen iehtseles maana. Gosse Jupmele almetjinie sjïdti, dellie Jupmele mijjen luvnie lea jïh daajra guktie almetjen jielede lea. Åhpav: Låvdagoahte Le gus goassak gæhttjaluvvam? Gæssta jali masi? Dagátjit jali ij dagátjit mav? Le gus goassak iehtjádijt gæhttjalam? Dán råhkålvisán ádnop Jubmelis viehkev, dagu gæhttjalimij tjadá. Gávnnuji moadda gæhttjalusá – oadet ienni gå skåvllåj vuolgget, ållo sjokoládav bårråt vájku dat bánijt bæjsstá, dáhtáv spellat ienni gå læksojt dahkat, mannat idjadimguossáj ájllegin ja girkkov vajálduhttet, filmajt gæhttjat majt ajtu iv besa gæhttjat gå ieddne ja áhttje æbá la sijdan, sávvat ådå biktasijt vájku mujna li juo ållo åvdutjis. Ij le nav álkke hilggot gájka dájt. Gæhttjalibme le aj ilá ålov ietjas birra usjudallat. Lev gus guojmmealmasj sunji guhti muv viehkev dárbaj? Åhpav: Girkko Lars Jacobsen Hætta (1834-1896) bajássjattaj Guovdageaidnun/Guovddagæjnon gássjelis ájgen. Gåhttsåm badjánij Guovddagæjnon 1840-lågon Læstadiusa sárnij diehti ja Hætta lij akta sijás guhti duohtaduváj. Girkkohærrá ja oajválattja gæhttjalin Guovddagæjno gåhttsåmav ganugahttet. Gåhttsåm sjattaj stuojmmen Guovddagæjnon basádismáno 8. biejve 1854 ja Hætta lij guovdásj ulmusj stuojmen. Lensmánne ja boargál gåddujga. Hætta lij 18 jage dalloj, ja ietjas nuorra álldara diehti ittjij duobbmiduvá jámátjit, ájnat iellemájge giddagissaj. Jens Andreas Friis , guhti Stockfletha sáme rámátjårggålimev lij rievddamin, iejvvij Lars Jacobsen Hættav giddagisán ja gåhtjoj suv rámátjårggålimijn barggat. Maŋenagi oattjoj Friis Lars Jacobsen Hættav giddagisás ålgus, váj besaj sáme rámátjårggålimijn barggat. Gå Lars Hætta Guovddagæjnnuj vuolgij, de oattjoj bargov åhpadiddjen ja girkkodålkkån. Jårggålij aj muhtem sálma sámegiellaj. Hætta le aj muhtem sálma iesj tjállám, duola dagu «Du bassi sánát fámo divte». Kristuskránssa Jeesusen lïj tjuedtjielimmien faamoe. Dïhte faamoe stuerebe gaajhkijste. Ij amma jaememe maehtieh dam faamoem jamhkelidh. Jeesuse jaemiedistie tjuedtjieli. Gïjre lïj gosse aereden tjuedtjieli. Buaredh lïj jïh gaertienisnie tjaebpies sjædtoeh, jïh ledtieh sjollin. Jeesuse kroepteste tjuedtjieli jïh aaj vihth altese voelpide gaavnedi. Mahte idjin jaehkieh Jeesuse tjuedtjielamme! Juktie Jeesuse jaemiedistie tjuedtjieli, jaehkebe Jeesuse jaemiedistie jieleden rïjhkese oksem rïhpeste. Dïhte mijjese håhkoem vadta gosse jaememe mijjen gåajkoe båata. Lohkh amma Bijbelisnie tjuedtjielimmien bïjre Maarhkosen vaentjielisnie: 16, 1-15 jïh aaj mubpine vaentjielinie. Jesus buoridii olbmuid, dan sáhtát earret eará lohkat Markusevangeliuma 8. kapihttalis, 22-26 vearssain, Lukasevangeliuma 7. kapihttalis, 15-23 vearssain ja Matteusevangeliuma 9. kapihttalis, 35-38 vearssain Åhpav: Girkko Bierna Leine Bientie ja Anna Jacobsen aktan jårggålijga, dåbddusamos sálmma mav jårggålijga le Biejjiem jih askem. Bierna Bientie le oarjjelsámij báhppa ja álgij bargonis 1980-lågo álgon. Ájtsaj sálma sámegiellaj vádnunin. Danen jårggålahttjáj. Ierit ietján le jårggålam Laudate. Frode Fjellheim le musihkkár ja komponissta. Sån le musihkav dahkam oarjjelsáme liturgijajda. Frode le aj melodijav komponerim tækstaj Biejjiem jih askem. Åhpav: Girkko Ankarede kapella. Dán girkko birás le tjielggasit sáme birrasij bájnnidum. Girkkosaje birra li viehka moadda gåetieh. Návti le guhkás læhkám. Guovlon-oasse smáv stugorij, ja ”lapp”-oasse gånnå li gåetieh ja buvrieh. Dá guokta kultuvra viessoba nubbe nuppe guorralakkoj. Moadda sáme li dán girkkogárden hávddáduvvam. Moadda hávsskes mujto li báhtsám árbbedábálasj sáme girkkoájllegijs. Dákkir vásádusá tjadni buolvajt aktij ja aktijvuodav nanni. Mihttsamára jubmeldievnastusáj, sáme girkkoguossodiddje aneduvvi saemien vaarjoeh baddjen koran. Jubmeldievnastusán sámegiella aneduvvá gå rámáttevsta, sálma ja oasse liturgijas sámegiellaj tjadáduvvá. Dát målssu jages jahkáj. Åhpav: Girkko Ájgij tjadá li moadda sálma almoduvvam nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiellaj. Sáme sálmmagirjijn li ienemus oassáj sálma ma li dárogielas jali suomagielas jårggåluvvam, valla álgos dujskagielas ja ietjá gielajs båhti. Ájn li dåssju muhtem gallegasj sálma ma li dagádum sámijs ja gåvvidi sáme almmavuohta- ja åsskodádjadusáv. Sáme sálma le ájnas oasse jubmeldievnastusás. Mij le sierralágásj sáme sálmaj? Suojmma lávllom ja modulerim. Sáme sálma ja juojggusa li muodugattja. Orgelmusihkka le sáme lávllomvuogev hebadam. Orgelmusihkka galggá sálmmalávllomav nannit ja viehkedit tjoaggulvisáv aktan lávllot. Dat gájbbet tjoaggulvisá lávllomvuohke le orgelmusihkkaj hiebaduvvam. Sáme sálmmalávllom ij la læhkám vuojga orgelmusihkkaj hiebaduvvam ja navti le orgelmusihkka árbbedábálasj lávllomvuogev hebadam. Juojgan le sierra sadje sáme musihkan. Moaddása sihti ieredit girkkolasj ja iehpe-girkkolasj musihka gaskan. Juojggam le gássjel dåhkkidit muhtem birrasijn. Danen ij la juojgga luondulasj jubmeldievnastusán. Sij gudi li guhkemusát juojggam jubmeldievnastusáj aktijvuodan, li oarjjelsáme. Oarjjelsáme guovlojn le læhkám ulmme sáme musihkkaárbbedábijt oassáj oadtjot liturgijas ja jubmeldievnastusás. Juojggam le moaddásijda sáme identitehtta, ja moaddásij mielas sáme musihkkaárbbedábij adno jubmeldievnastusán tjadná kulturmoalgedimev ja jáhkov navti váj ulmutja dåbddi ienebut girkkuj gulluji. Oarjjelsámegiella sjattaj almulasj tjállemgiellan jagen 1978. Dan åvddåla lij oarjjelsámegiella dåssju njálmálasj giella. Gávnnuji sálma ma li oarjjelsámegiellaj tjáleduvvam, melodija sámegielajn tåvnnågiellan ja gávnnuji sálma ma li jårggåluvvam ja udnásj melodijada hiebaduvvam. Kristuskránssa Job. 38:1-35 Kristuskránssa Gæjhtoe Jupmele ihke manne åadtjoem Kristusen neebnetjinie årrodh! Dåape mannem meatan vaalta dan kristeles ektievoetese, Kristusinie viellebinie. Goh kristegassje manne akte neebnetje mij akten ihkuve ektiedimmien bïjre vuertieminie, disse mejnie manne leam neebnetjinie. Åhpav: Låvdagoahte Duv ájádusá Akta girkkodájda ulmijs le Evangeliumav vuojnnusij buktet ja mujttádahttet mij ajtu le risstalasjvuoda sisadno. Girkko galggá aj guossididdjijt sávvat buorisboahtem. Moalgedimvuoge ja symbåvlå soajtti gullevasjvuodav ásadit. Ienep ja ienep tjoaggulvisá li sáme moalgedimvuogijt ja symbåvlåjt adnuj válldám jubmeldievnastusán váj mij sáme galggap dåbddåt dát le mijá girkko. Jubmeldievnastusán li moadda moalgedimvuoge dagu giella, musihkka, liturgalasj giellasymbåvlå ja rumájgiella. Girkkoj ja ájlis bájkij hábbmim álu bájkálasj dábij milta vájkkuduvvá mij guosská materiálaj, hámij, hervaj ja gåsi biedjá gávnijt ma jubmeldievnastusán galggi aneduvvat. Gå oarjjelsáme guovlon li jubmeldievnastusá ålggon de le dábálasj jut boassjo dållågátten sjaddá girkkoboassjo /korbájkke jubmeldievnastusán. Oarjjelsáme báhppa le aj sáme duojev/designav adnuj válldám liturgalasj biktasijda. Gåktu sidá dån girkko galggá liehket váj dåbdå ietjat buorisboahtem girkkon? Dálla besa miejnnit gåktu ietjat jubmeldievnastusáv jali girkkov sáme åsij sidá hábbmit. Majt sidá fárruj iesjguhtik oassáj jubmeldievnastusás? Åhpav: Biejvve Gieresvuohta le gierddis ja buorre. Gieresvuohta ij le udnodibme, ij ga ietjas rámpo, ij ga stuorástalá. Ij le hæhkkaráduk, ij ga ietjastalle, ij le suhtisj, ij ga bahájt vuorkuda. De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta. 1.Kor 13, 4-5,13 Grehkagiellaj gávnnuji gålmmå bágo ma mierkkiji gieresvuohta: Eros, phileos ja agape. Eros le gieresvuohta ålmmå ja nissuna gaskan. Phileos le gieresvuohta guojmmealmatjijda jali gieresvuohta almatjij gaskan ráddnan. Agape , jubmelasj gieresvuohta, gieresvuohta mij Jubmelin le. Dáv gieresvuodav lip vájmojnimme oadtjum Ájlis Vuojŋŋanisá baktu. Åhpav: Biejvve Mån jáhkáv Jubmel Áhttjáj. Gájkvæksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkáv Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Hærráj, guhti Ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeven iellemij. Åhpav: Girkko 300 jage gållin åvddål ristagisá oadtjun sierra girkkoviesojt. Dallutjij lidjin jubmeldievnastusá priváhta sijdajn. Árvvedahtte dáhpáduvvin bievde birra, ja aktijvuohta åvddån bådij navti váj juohkkahasj viehkedij. Gå girkko biggiduvvin lij dålusj romarij goahteviesso gå tjåhkanin guhkesbievde birra vuodon. Boaddnje lij bievde badjegietjen. Sæmmi vuojnnep girkkon dálla, báhppa guhti jubmeldievnastusáv jådet tjuodtju bajemusán girkkon. Udnásj ájlis sadje le girkko. Oabme testamentan, gånnå ulmutja Jubmelijn lihtudin, le ájlisvuohta tjanádum sierralágásj sajijda, duola dagu oattjoj Moses lågev budá Sinai-váren. Luondo lahkavuohta arvusmahttá jubmeldievnastusán. Pilgrimvájaldusá li aj ájnnasa moaddásij gaskan. Na majt jubmeldievnastusáj ålggon, luondo ja sjivnnjedusá lahka sæmmi båttå? Návti ij ájlisvuohta tjanáduvá dåssju girkkuj tsiekkadussan, ájnat aj konkrehta duobddágijda luondon ja duobddágijda sierra histåvråjn. Åhpav: Låvdagoahte Rámádin tjuodtju råhkålvisá birra. Tjuodtju Jubmel sihtá galggap råhkådallat, ja tjuodtju sån mijá råhkålvisájt gullá. E gávnnu njuolgadusá gåktu råhkådallat galggá. Besa ålles dáv listav garvvet ja dåssju javllat: ”Jubmel!” ja de viessot ja iehttset. Jubmela mánnán. Gulldala ja lågå Ann Mari Andersena lávllagav. Mij le sieradus råhkålvisá ja lávllaga gaskan? Le gus lávlla råhkådallamvuohke? Gåktu bukti ristagisá væráldav miehtáj dårvustallat ja buorre Jubmelij jáhkket, gå le nav ållo bahávuohta væráldin? Kristuskránssa Paulus Utsin diktesne lohkebe dållen bïjre goh dåeriedæjja jieliedisnie. Dålle lea orreme jïh lea vihkeles mijjen jieleden gaavhtan, jalhts kanne lij tjïelkebe dejpeli. Dålle tjoevkesem jïh baahkem vadta, baaja mijjem tjielkebelaakan vuejnedh, jïh mijjem viehkehte jieledem haalvedh. Dålle jïh sjïjlh daamtaj gieriesvoetem, bueriesvoetem jïh vietselesvoetem almetji gaskemsh buerkiestieh. Gosse mijjieh oktegh skåajjesne jallh vaeresne, dålle maahta voelpine sjïdtedh, mij mijjem jijjen tjïrrh viehkehte. Dålle akte bueriesjugniedasse, bene maahta aaj vaarege årrodh mijjese jïh jeatjabidie, jis ibie buektehth dam haalvedh.Dennie vaajesisnie guktie voejkene learohki gåajkoe bööti, lohkebe akte tjarke biegke bossi, jïh njoektjemh dålleste learohki åejjiej bijjeli vååjnin. Dellie dah meehtin gaajhke-såarhts gïelh soptsestidh. Dållesne lin vadtesh. Palulus korinterprievesne tjaala voejkene mijjese gellie-såarhts vadtesh vadteme. Gaajhke båata dehtie seamma voejkenistie. Mejtie dah dan bööremossese båetieh, gosse mijjieh baajebe biegke jieledem bossedh dålleskomtjeli sijse? Utskriftsvennlig versjon Åhpav: Dållå Jubmel Mosesij vattij 10 budá Sinai-váren. Budá lidjin guovte gierggetáblojda tjáledum. Budá lidjin Jubmela tjuoldedum álmmuga, israelihtaj, iellemnjuolgadusá. Jubmel álmmugij lágav vaddá danen gå sihtá sijáj viehkedit. Vuogas birástagá iellemin le gieresvuohta Jubmelis. Ulmutja årnigav ja ráfev dárbahi. Vuostasj gålmå budáj sisadno le almatjij aktijvuohta Jubmelijn. Gietjav ma tjuovvu sisadni almatjij aktijvuodav guhtik guojmestiska. Budá li guovtegierde gieresvuodabudáj tjoahkkidum: Galga gájkinåvdemusát Jubmelav iehttset, ja ietjat guojmmealmatjijt dagu allasit. Le gus dån avtak dájs budájs doadjám maŋemus ájge? Makkir budá le gássjelamos tjuovvot? Duv ájádusá Vuogas ja hæjos dábe konfirmasjåvnnåj gulluji. Muhtemij mielas le vuogas konfirmerit danen gå ålles jagev tjadá besa vásedit Jubmelav, girkkov ja jáhkov. Iehtjádij mielas le ilá divras konfirmerit ja sisadno ilá binnáv dættoduvvá. Sidá gus oassálasstet ietjada dábijt árvustallat? Subtsasta makkir dábe li vuohkasa ja ma ælla? Duv ájádusá Månnå dav dagáv danen gå le buorre dáhpe. Ietjam gáptev oattjov. Ja ållo fuolkke tjåhkani konfirmasjåvnnåj. Karanne 14 jage Åhpav: Låvdagoahte Mij jáhkkep Jubmeláhttje le mijá Almmelasj áhttje, guhti le mijáv sjivnnjedam ja mijájt dåbdåj åvddål riegádijma. Sån diehtá gájkka mijáj birra, mav dárbahip, ij le goassak vuojga guhkken ierit, ja sån mijájt æhttsá. Le gus gájkka ájlis, jali li gus dåssju sierralágásj gávne? Almmelasj áhttjáma namma le ájlis, ja galggá liehket alvos ja ájlis mijáj gaskan. Galggap Jubmela namáv guddnedit ja suv gijttet. Sån le gájkviekses ja le vaddám gájkka mij miján le. Diehtemahtesvuodan ulmutja Jubmela namáv boasstot adni – javlli váni ájádallamis mav javllap ja manen. Jubmela namma galggá liehket ájlis. Månnå galgav Jubmela namáv adnet, valla javllat dåssju ”Jubmel” jali ”Jesus” gå Jubmelijn sáhkadav, gå råhkådaláv. Sáme árbbedábe milta le nammavaddem ájnas. Ájádus le muhtem mierredum vuoge tjuovvu namáv. Dáhpe le læhkám mánájt nabddet berulattjaj nammaj dajna sávadusájn jut suv vuoge vatteduvvin mánnáj. Diedá gus jus aktak duv fámiljan le muhtem berulattja namán, ja jus suv vuoge li læhkám ájnnasa gå namma válljiduváj? Nammaoarbbena, gájmitja, aneduvvi liehket muhtem rituálalasj berajvuodan. Namma sjaddá symbåvllån vuojnnemahtes báddáj sunnu gaskan. Jubmela namma le ietjastis ájlis ja dánna råhkådallap vaj dat aj mijá lunna luluj ájlistuvvat. Gåktus de? Gå Jubmela báhko tjielggasit ja rájnnasit åhpaduvvá ja dan milta Jubmela mánnán viessop. Vatte dav midjij Almenáhttje! Valla guhti ietjáláhkáj viessu ij Jubmela namáv mijá lunna ájllisin ane. Várjjala mijáv dassta, almmelasj Áhttje! Åhpav: Soahke Jubmela sidot lij vierregav joarkket. Jesus aj slæktaj ja fámilljaj gulluj. Rámádin máhttep Jesusa vierregav tjuovvot gitta Abrahama ájges. Davida máddaga baktu galggap åsijt gehtjadit David gånågis, nubben stuorámus gånågis Israelan, ja sån Juda vierregij gulluj. Suv máttarádjá namma lij Boas ja máttaráhko namma lij Rut . Ádjá namma lij Obed . Davida áhttje, Isai , lij Betlehemas ja sujna lidjin 8 bárne. David lij nuoramus vieljajs. Davida maŋŋela sjattaj Salomo gånågis. Sån lij Davida ja Batseba bárnne. David ja Batseba aj áddján ja áhkkon sjattajga, ja akta sunnu áddjovijs lij Rehabeam , guhti ietjas áhtjev Salomov tjuovoj gånågissan. Ja Rehabeam maŋŋela suv bárnne Abiam gånågissan sjattaj. Abiam lij Davida ja Batseba máttaráddjov ja –áhkkov ja David lij suv máttaráddjá ja Batseba suv máttaráhkko. Rámádin tjuovvop Davida máttov gitta Jesusa riegádibmáj. Åhpav: Soahke Muv iedne namma le/lej:_____________________________,ja sån riegádij dán biejve ______________ bájken man namma le ______________________. Suv vuostasj maŋep namma lij _______________________. Sån bajássjattaj bájken man namma le __________________________. Muv áhkko ja áddjá ædnám bielen lijga _______________________________________________ Dáv sunnu birra diedáv:__________________________________________________________________ Muv áhtje namma le/lej:_____________________________, ja sån riegádij dán biejve ___________ bájken man namma le ____________. Sån bajássjattaj bájken man namma le __________________________. Muv áhkko ja áddjá áhtjám bielen lijga _______________________________________________ Dáv sunnu birra diedáv:__________________________________________________________________ Áhttját ja æddnát lijga _____________jage vuorrasa gå æjvvalijga bájken man namma le ______________. Válldujga jagen _____________, ja årrujga bájkkáj man namma le_______________________________. Dij sjattajda ________________oarbbena, ja sijáj namá li ______________________________________. Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj æjgádijt ja oajvemusájt ep álbeda ja suhttada, ájnat árvvon sijáv adnep, dievnnup, jegadip ja iehttsep. Iehtjádav guddnedit le sæmmi degu jegadit, iehttset, dievnnut ja viehkedit. Guddne åvdet ráfev ja såbaduvvamav sebrudagán ja sijdajn. Gå ietjat æjgádijt guddneda de sijáv vieleda. I agev dárbaha sidjij guorrasit jalik sijáv doarjjot vájk mav dahki. Jus muhtemav iehttsep de lip sidjij ávon, hálijdip viehkedit ja sijáv ávvudahttet. Majt dån máhtá dahkat váj duv æjgáda ávvusi? Åhpav: Låvdagoahte Áhttje mijá guhti le almen. Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Jesus mijájt åhpadij Áhtje mijáv råhkådallat. Danna li gietjav råhkusa, ja dá gietjav råhkusa gåbttji dav man åvdås dárbahip råhkåt. Kristuskránssa Luk. 4:1-13 Åhpav: Ednam Luonndo le almatjijda ávvon ja adnon vatteduvvam dán væráldin. Almasj le ednamis dagádum ja miján le sierralágásj dahkamus ednama gáktuj. Galggap luondov sujttit ja dav háldadit váj juohkkahasj máhttá dassta viessot. Ulmusj muhtem bájkkáj gullu, ij vuosstálakkoj. Åvddåla lidjin sáme organiseridum sijdaj milta. Mierredum sijdajn lidjin riektá guohtomij ja bivdduj sijá guovlon. Jus luondov æhttsá de tjuovvu aj åvdåsvásstádus dav sujttit. Uddni sijddanamma ienemusát boatsojsujton aneduvvá. Åvdebut lidjin almatja nannusit luonnduj tjanádum, valla gåktu le uddni? Gåktu udnásj almatja luondov adni? Gåktu vieledip ja vuosedip vuollegasjvuodav ja iehttsep luondov? Ja makkir vuogijn? Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep guojmáma vahágahte, ep ga mavga baháv suv vuosstáj dagá, ájnat niedan ja dárbon suv viehkedip. Jubmel le midjij iellemav vaddám. Ja sån mijáj iellemij badjel ráddi. Mij ep gåtte! Ep mij ietjam iellemij badjel iesj mierreda. Vidát budá aj sisadná givsedimev, badjelgæhttjamav ja vasjev. Bahás bágojt soajttá javllap ma iehtjádijt vahágahtti. Navti guojmát iellemtjuonamav gåttå. Báhko jali vasjes tjalme soajttá gåddet. Gåktu máhtá viehkedit nuorajt gudi givseduvvi jali badjelgehtjaduvvi? Kristuskránssa “Jïjjen gearketje” Jeesuse jïjjem jïh jaememem deejri. Gaajhkesh giejtie Jeesuse iehtsieji, satnem biehtiejin. Jeesuse ussjedi Jupmele aaj satnem biehtieji. Jeesuse vaejvien jïjjine åahpeni. Almetjh satnem laarhkoejin jïh kroessese geavnastin, stoerre vaejvine dïsse jaemedh. Minngemes jeemi dam jaememem mestie bïllebe. Dan jïjjen vaejvie-aajmosne lïj: baanhtsan jïh oktegh lïj, satnem haeniehtin jïh laavsin. Gieriesvoeten gielhtie idtji gåajperh. Juktie deejri Jupmele mijjese jieliemisnie jïh jaemiemisnie håksa, dellie gaarsjeli. Lohkh amma Bijbelisnie guktie Jeesuse baenhtsesne Jupmielasse rohkeli gosse Getsemanisnie lïj: Maarhkosen vaentjielisnie 14, 32-37. Maahtah aaj teekstem Jeesusen vaejvien bïjre lohkedh. Åhpav: Låvdagoahte Diedák mij bahá le? Li gus dago jali ájádusá almatjijn ma li bahá? Le gus nav jut bahás ulmusj le bahá ålles iellemav tjadá – jali dåhkki gus liehket vehi bahás duolloj-dálloj, valla ietján buorre ulmusj? Råhkådallap mijá almmelasj Áhttje mijáv bahás várjjal. Råhkådallap Jubmel midjij vaddá fámov baháv dårudallat, jut mijáv rájnni váj mijá ájádusá, bágo ja dago e mijájt jali iehtjádijt báktji. Bahá le juoga mij mijá sinna årru, mav hæhttup dårudallat. Jus dåbddåp bahá mijáv ájttá de le miján viehkke mij mijáv suoddji. Dat le Jesus Kristus. Sån le mijá lahka ietjas namá, ruossamerka, Áhtje mijá ja Jubmela bágo baktu. Majt sihtá javllat bahás várjjaluvvat? Mierkki gus dat ep goassak desti jallas dagojt dagá? Kristuskránssa Sámi girkkoráde Varrudága Doajmma Kristuskránssa Álgij muhtem berustiddje ájádallij gudi sihtin iehpeformálalasj forumav gånnå bessin vuodulasj gatjálvisáj badjel dagástallat åbbålattjat sierraláhkáj sáme kontevstajn vuodon. Juogos le kristuskránssa prosjevta milta gávnnum, ja sjaddá maŋŋela aj joarkket. Kristuskránssa prosjevta riektá li juohkusa duogen. Sij gudi kristuskránssaj li tevstajt buvtadam li: Ravdna Turi Henriksen Anbjørg Holm Varsi Lovisa Mienna Sjöberg Guossetjálle; Projektakoordinahtur: Lovisa Mienna Sjöberg Gijttep gájkajt gudi juoktá li vuojnojt, kritihkav ja responsav buktám iesjguhtik láhkáj. Gijttep dájddárav Elisabeth Ohlson-Wallin guhti arvásláhkáj le ietjas gåvåjt luojkkam. Gijttep Aslak Mikal Miennav guhti le gåvåjt prosjektaj vaddám ja gåvvåbásav stock.xcng mij aj le gåvåjt vaddám. Sierralágásj gijtto gierddis nuorajda ietjas oajvvadusájs ja Minna Rantasaloj guhti moadda idjatijma le låhkåm ja responsav buktám. Prosjektakoordinahtur prosjektajuohkusa dagá ij lim guhkás bessam. Ihkap almasjvuohke le navti jut nubbe nuppev dárbahip. Kristuskránssa Jeesuse mijjem ööhpehti gijhteles årrodh jïh aavoedidh gosse voelpigujmie ektesne libie, guktie Jeesuse aavoedi altese voelpigujmie. Bijbelisnie tjaalasovveme Jeesusen jïjnjh voelph. Sïjhti dejgujmie ektesne årrodh. Jeesuse deejri almetje iktesth tjoeperde. Ij daerpies leah, Jeesuse jeehti. Tjoeperdimmieh maehtieh dan stoerre sjïdtedh guktie buerie jielede jamhka. Buerebe lea aavoem vuejnedh jïh aavoem eevtjedh. Gosse måjhtah gaajhkem mij hijven lea jïh dovne gaajhkem mij datnem gijhteles dorje, dellie jielede hijven sjædta. Jeesuse jeehti ij almetje maehtieh gaajkem reaktoe darjodh. Maehtebe mijjen jieledem Jupmielasse vedtedh guktie Jupmele mijjem vaarjele, goh Jupmele ledtide jïh sjædtojde vaarjele. Lohkh Lukasen vaentjielisnie: 12, 22-31 maam Jeesuse jeehti aavoedimmien bïjre. Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, sunji gájkin ienemusát dårvustit ja åsskot. Vuostasj budá javllá gávnnu dåssju akta Jubmel ja sån le gájkaj áhttje. Álu Jubmelav ”vajálduhttep”, ja ietjá diŋgajt jali almatjijt guddnedip gå ilá ållo ájgev, fámojt ja rudájt dakkárijda gållådip. Gávna gåktu máhtá Jubmelij ietjat gieresvuodav vuosedit. Kristuskránssa Jeesuse Jupmelen luvnie lïj. Guktie Jupmele gieriesvoete lea, Jeesuse aaj. Bijbelisnie tjaalasovveme Jeesuse Jupmielinie soptsesti, gellien aejkien sïjhti oktegh årrodh juhkoe Jupmielinie gaajhki bïjre sïjhti soptsestidh. Gosse Jeesuse Jupmielinie soptsesti, dellie damti guktie Jupmele satnem iehtsieji. Jupmelen iehtseles Baernie lïj. Lohkh Jåhhan vaentjielisnie: 14, 5-21 guktie Jeesuse Jupmelen gieriesvoeten bïjre soptseste. Dán næhttabájke sisadno le risstalasj jáhkko ja sáme kultuvrra. Vállji tiemáv jus siedá ienebuv diehtet: Låvdagoahte, soahke, tjáhtje, dållå, biejvve, ednam ja girkko. Næhttabájkke gávnnu nielje giellaj: oarjjelsámegiellaj, julevsámegiellaj, nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj. Sáme e-jáhkkoåhpadus le åvddånahtedum Sáme girkkorádes Vuona girkkon. Sáme máná ja nuora galggi årrot guovdátjin ietjasa jáhkoåhpadusán. Åhpadus galggá sáme åtsådallamijda ja bájkálasj sáme girkkoiellemij tjanáduvvat. Sáme vuojŋŋalasjvuohta galggá viehkken iellemdádjadussaj. Sáme e-jáhkkoåhpadus le åvddånahtedum dårjajn Størst av alt – prosjevta baktu mij le jáhkkoåhpadus Vuona girkkon. Jáhkkoåhpadus le Vuona girkko ájnnasamos vuorodimij gaskan. Dálla dagáduvvá systemáhtalasj jáhkkoåhpadus gájkajda gaskal 0-18 jage gudi li gástaduvvam, mij galggá vuodov biedjat váj máná ja nuora máhtti åvddånahttet ietjasa jáhko aktijvuodav ja girkkov massta li oassen. Ietján máhtá låhkåt gudi li viehkedam bargujn. Lågå ienebuv! Jårggålibme : Inger Marie Oskal Inger Anne Gaup Gustad Rávdná Turi Henriksen Lars Theodor Kintel Ellen Jonassen Oskar Stein Bjørlykke Anne Silja Turi Birgit Andersen Anne-Grethe Leine Bientie Tækstalåhkåm : May-Synnøve Trosten Brita Iren Thomassen Berit Kristine Andersen Guvsám Lill-Therese Holm Varsi Morten Tobiassen Per Dehlin Anne Silja Turi Leif Åge Hætta Máijá Holm Balto Elle-Kare Somby Nils Jørgen Nystø Åvddåbælláj Eskuvla: Addnenamma: Bessambáhko: Kristuskránssa Joh. 13:34 Reportásja Konfirmasjåvnnåårnik le ietjálágásj sajes sadjáj. Dábálamos le konfirmasjåvnnååhpadibme le dan jage gå avtsát klássan váttsá ja vihpá gáktsa máno. Muhtem sajijn le åhpadibme vahkkobiejvijn, juohkka vahko jali juohkka nuppát vahko. Muhtem sajijn ájllegijt æjvvali, madi iehtjáda lejrajda vuolggi. Lågå ienebut konfirmasjåvnå birra dappe Dáppe lip tjoahkkim muhtem gåvå konfirmasjåvnnåæjvvalimijs. Hasodip konfirmántajt reportássjajt dahkat ietjasa årniga birra. Loggi sisi I hæhttu sisi loggit. Majt dárbaha? Næhttabájkke le dagádum Flashan. Dárbaha Adobe Flash Player 9 jali ådåsap versjåvnåv. Dáv prográmmav nåvkå oattjo. Viettja prográmmav: www.adobe.com ) Giella? Vállji giela: osko.no - dárogiella osku.no - nuorttasámegiella jahkko.no - julevsámegiella jaahkoe.no - oarjjelsámegiella Gåktu joarká? Pijlaj baktu biele badjegietjen maná åvddån ja ruoptus. Makkir bielle ja galla biele gávnnuji vuoseduvvá. Gåvåj baktu maná vuolletiemájda ja spelajda. Sálmma Næhttabájken li sálma majt máhtá lávllot ja báddit, ja ietjat gulldalit. Ij la máhttelis lávllagijt viedtjat. Jus báddit galga de dieddela “lávllot” boalov. Jus galga ietjat gulldalit de dieddela “Gulldala ietjat” boalov. Dahkamusá Næhttabájken li moatte lágásj dahkamusá. Muhtemijn vásstádus dalága boahtá, ietjá dahkamusájt vássteda gåk sidá ja dajt máhtá tjáledahttet jali næhttapedagogaj sáddit. Næhttapedagoga dåhkkit dahkamusájt majt le oadtjum, ja dij gudi divna dahkamusájt vásstedihpit oadtjobihtit vuojtov påstan. Ságastallam Næhttabájken li moadda ságastallamdahkamusá. Besa sáhkadit gej sidá, mánáj jali ållessjattugij. Sáhkadallama baktu åhpa. Popup-blokkerim Jus dujna le Win XP service pack 2, de hæhttu popup-blokkerimav jáddit jus galga bessat båhtusijt jnv. vuorkkit. Álge Internet Explorer ja de dási maná: Verktøy - Popup-blokkering - Innstillinger for Popup-blokkering. Vihkediedádus mij ActiveX-kontrollaj guosská Jus dujna le Win XP service pack 2 de ihkap oattjo vihkediedádusáv AciveX-kontrolla installerima gáktuj. De dav installeri ActiveX-kontrolla boalo dieddelime baktu. Åvddåbælláj Eskuvla: Addnenamma: Bessambáhko: Kristuskránssa Jeesuse mijjem ööhpehti gijhteles årrodh jïh aavoedidh gosse voelpigujmie ektesne libie, guktie Jeesuse aavoedi altese voelpigujmie. Bijbelisnie tjaalasovveme Jeesusen jïjnjh voelph. Sïjhti dejgujmie ektesne årrodh. Jeesuse deejri almetje iktesth tjoeperde. Ij daerpies leah, Jeesuse jeehti. Tjoeperdimmieh maehtieh dan stoerre sjïdtedh guktie buerie jielede jamhka. Buerebe lea aavoem vuejnedh jïh aavoem eevtjedh. Gosse måjhtah gaajhkem mij hijven lea jïh dovne gaajhkem mij datnem gijhteles dorje, dellie jielede hijven sjædta. Jeesuse jeehti ij almetje maehtieh gaajkem reaktoe darjodh. Maehtebe mijjen jieledem Jupmielasse vedtedh guktie Jupmele mijjem vaarjele, goh Jupmele ledtide jïh sjædtojde vaarjele. Lohkh Lukasen vaentjielisnie: 12, 22-31 maam Jeesuse jeehti aavoedimmien bïjre. Varrudága Sámi girkkoráde Varrudága Doajmma Kristuskránssa Varrudagá Biskåhpas Åhpav: Dållå Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep guojmáma gálatjav jali suv barggijt allasimme giese, duolgoda jali loakke, ájnat sijáv vágodip ja alodip jáhkkogisát dahkat mav galggi. Ij la agev álkke dåhkkidit iehtjádijn le ienep gå miján le. Hibmodit le sæmmi gå iehtjádijt unudit. Gåktu le ulmusj gå le udnodis? Åhpav: Biejvve Guddnedum lehkus dån, Hærrám aktan gájkka majt sjivnnjedam le sierraláhkáj viellja Biejvve, mij midjij biejvev vaddá, ja dån midjij tjuovgav dan baktu vattá. Guddnedum lehkus dån, Hærrám, Biegga-vielja åvdås ja ilme ja balvaj åvdås ja alme ja juohkkalágásj dálke åvdås, danen gå dan baktu dån dibdá gájkka ietjat sjivnnjádusáv bierggit. Guddnedum lehkus dån, Hærrám, Ednam-oappá åvdås, mijá ieddne, mij mijáv baddjen anet ja guoddá ja muorjijt ja rásev vaddá ja bájnos sjattojt. Assisia Fránssa riegádij jagen1182 Umbrian Italian. Biednikniehkke Fránssa vattij gájkka majt åmastij. Ietjas iellemav vattij råhkådallamij ja hæjojt dievnnutjit: Jubmela sjivnnjádusáv guddnedij ietjas iellema baktu. Ietjas dåbdojt ilmodij tjáppa diktaj ja girjij baktu. Lågå ienep suv birra Mån boadáv familjas gånnå muv iedne ja áhtje æbá máhte sámegielav. Muv áhko sihke iedne ja áhtje bieles máhtteba sámegielav, valla såj æbá ságasta sámev muv siegen. Såj sámástibá sunnu rádnaj siegen, valla gå såj galggaba ságastit mujna vaj muv iednijn jali áhtjijn såj ságastibá dárogielav. Muv mielas sámegielav le nav gássjel oahppat, valla mån sidáv oahppat sámegielav danen gå mån dåbdåv dat la oasse muv iesjdåbdos. Mån sidáv oahppat sámegielav vaj mån máhtáv ságastit muv berrahij gå ságasti sámegielav. Lav gåjt ávon gå lav oadtjum bajássjaddat ájgen goassa la årdnigis sábmen liehket. Iv la dárbaham tjiegadit muv sámevuodav, nav gåk nåv moattes dahkin åvddåla. Sidáv joarkket sámegielav oahppat vaj máhtáv muv identitehtav gievrrodit. Mujna ælla nav moadda ájádusá guovtegielakvuoda birra, valla lav hájn dudálasj gå lav oadtjum sjaddat guovtegielak. Lav ávon gå oadtjuv oahppat sámegielav mánájgárden ja skåvlån, ja lav ávon gå lav oadtjum divna dájt fálaldagájt ma li tjanádum sámegielåhpadibmáj. Nágin javlli moattegielagijda le álkkep ietja gielav oahppat. La buojkulvissan álkkep oahppat ieŋŋilsgielav jus juo máhtá sihke dárogielav ja sámegielav, gå jus dåssju dárogielav máhtá, danen gå juo la oadtjum vuodov gielajt åhpatjit. Dujna l stuoráp dádjadibme gielaj birra, ja gåktu da li ásadum, ja aj gåktu grammatihkka doajmma. Moattegielakvuohta máhttá aj adnet negatijvalasj bielijt. Nágin ihkap álbedi duv, ja ihkap givsedi duv, dåssju danen gå sáhkada sámegielav, jali ietjá imálasj gielav. Ulmutja ihkap e sidá liehket bahá, valla sij ihkap e dádjada manen nágin oahppi sámegielav. Látte ihkap ussjoli dát la imálasj giella mij ij gullu Vuodnaj. Mån lav ávon gå lav oahppam nav ålov, ja ahte hájn sámegielav anáv skåvlån. Muv fuolkke lip læhkám sáme divna buolvajn. Danen la ájnas sámegielav oahppat, nav vaj la máhttelis munji sirddet dav vijddábut maŋep buolvajda. Sávav sámegiella galga bissot muv fuohkkijda. Nåv suohtas låhkåt! Man suohtas dáv vuojnnet ja låhkåt! :) Manen ávvudallap sáme álmmukbiejvev: Sáme álmmukbiejve le guovvamano 6. biejvve, ja la aktisasj ávvudimbiejvve sámijda vuodnan, suoman, Russlándan ja Svierigin. Ávvudallap sáme álmmukbiejvev nissuna diehti gen namma l Elsa Laula Renberg. Sån ásadij tjåhkanimev Metodismgirkkon Roandemin, ja nagáj aj tjoahkkit sámijt, oajválattjajt ja ládde vaj máhttin dágástallat tiemájt dagu sáme riektá ja åskov. Sámekonferánsan, Helsingin jage 1992, mierreduváj guovvamánno 6. biejvve galgaj liehket sáme álmmukbiejvev. Dát biejvve válljiduváj ávvudalátjit vuostasj «rijkkatjåhkalvisáv » mij tjoaggij sámijt Vuonarijkas ja Svierigis Roandemin 6.-9 biejve. guovvamánno, jagen 1917 . Dán jage l tjuohte jage dan rájes gå rijkkatjoahkalvis lij. Jagen guoktatuvsán ja gålmmå sjattaj 6 biejvev. Guovvamánno slávggimbiejvve Vuonan . Danen de hæhttuji divna almulasj saje slávgáv låpptit. Diedo Elsa Laula Renberga birra: Elsa Kristina Laula Renberg riegádij basádismáno 29. biejve , jagen 1877, Storselen Vilhelmina lahka, Västerbottenin. Sån jámij snjilltjamánon 22. biejve , jagen 1931, Brønnøysundan. Sån lij sábme, ælloniehke, aktivissta ja politihkkár. Sån lij huj ájnas ulmusj sámijda suv bargo diehti Sámetjåhkalvisán jagen 1917. Sån lij aj maŋen vuododit værálda vuostasj sámesiebrre: , Stockholman jagen 1904. Gåktu mån iesj ávvudaláv sáme álmmukbiejvev: Dálla gå lav joarkkaskåvllåj álggám de iv jáhke sjattav álmmukbiejvev ávvudallat. Edesik gåk lav åvddåla dahkam. Gå vádtsiv Ájluokta-skåvllåj de ávvudalájma juohkka jage. Slávgáv låptijma oabmeskåvlå guoran madi lávlojma sámeálmmuklávllagav, ja dan maŋŋela de manájma jiegŋaj dán dåjmajn doajmmat. Biejvvehæjtton de tjåhkkåhijma divna klássalanján båråtjit bidosav jali ietjá sáme biebmov åvddål gå sijddaj manájma. Gåktu iehtjáda ávvudalli sáme álmmukbiejvev: Vuonan la fæssta Centrala oasse ávvudallamin. Skåvlåjn ja mánájgárdijn duon dán tiemájt ja prosjevtajt sámij birra álmmukbiejve biráldis. Dåppen de la sjaddamin ienep ja ienep dábálasj ávvudallamijn. La dábálasj tjágŋat gáptijda, adnet duov dáv hålav ja njálga biebmojt bårråt . Dála l unna bájkkenamma-subtsas Máhttu l gålmmålåkavta jagák ja årro Smájlen. Sån vádtsá vidát klássan Måske skåvlån, ja suv buoremus rádna libá Ánndaris, Sis-Måskes, ja Inga, Davve-Måskes. Gå lij skåvlån de Máhttu, Inga ja Ánndaris låhki, ja gå le friddjabåddå de sij bállov tjiektji ålggon, tjievrrasaljon. Máhttu æhttsá bállov tjiektjat, ja soames biejve de sån sihtá oassálasstet bállotjiektjam-VM:n, Måskesuollun. Måskesuollun le værálda stuorámus bállotjiektjamstadio, ja jus dån tjåhkkåha tribuvnan, de máhtá vuojnnet gitta Ruoppsisgærggáj ja Hábaktjåhkkåj. Ájllegin de la Máhtun friddja skåvlås, ja gå sujna l friddja de sån lijkku vádtset Ruossavággáj. Ruossavákken le jávrre, ja dan jávre badjelin la unna låptåsj gånnå Máhttu, vargga juohkka bále, adná unna båttåtjav åvddål sån viehká Smájleoajvváj. Gå sån tjuodtju Smájleoajven de máhttá sån vuojnnet bállotjiektjamstadiov Måskesuollun gånnå sån avta biejve galggá spellat stuor kámpav. Dan bále de lip mån ja muv klássa læhkám váren ålles vahkov. Mij lijma váren mánnodagás bierjjedahkaj, ja dan bále de oahppe lidjin nieljes juhkusin, ja juohkka juogos hæhttujin gávnnat sijdav iesj, kártajn ja kompássajn viehkken. Mij hæhttujma aj málestit gasskabiejvev, ja dållit ietján. Dav várrevádtsemav anijma kártav ja kompássav viehkken. Mánnodagá de váttsijma Kvanlias Nyfiskjávrráj. Dijstagá de váttsijma Nyfiskjávres Lomjávrráj. Gasskavahko váttsijma Gasskabiejvvevárráj. Duorastagá de váttsijma ållu Finnvikjávrráj. Ja Bierjjedagá de váttsijma vuolus skåvllåj. Lij sieldes hávsske váren liehket klássa siegen, ja mån ávvudaláv gå galgav várráj ietjá bálláj. Muv mielas Knut Hamsuna joarkkaskåvllå la huj buorre skåvlå. Ij la stuorra skåvllå, valla dat la ham buorre danen gå de sjaddá giehpebut rádnajt oadtjot. La aj giehpebut sosiála liehket gå skåvllå ij la nav stuorak. Åhpadiddje li huj lådje ja kula dan skåvlån, valla li ham nágin åhpadiddje ma ælla riekta kula, danen gå sij nav ållo sijddabargov ja sissáddimijt vaddi juohkka vahkko, ja dat la huj assjmadahtte ja låssåt muv mielas, valla ihkap la nav divna joarkkaskåvlåjn Vuonarijkan. Mån váttsáv luonndoiellem linnjan, ja dåssju Knut Hamsuna joarkkaskåvlån máhtá dav linnjav vádtset, ålles Vuonan. Jus dån lijkku miehtsen ja váren vádtset jali bivddet, de la dat skåvllå ja linnja buorre dunji. Ájnna mij la nievrre luonndoiellem linnjan la dujna l nágin ienep skåvllåtijma gå varresvuodafágan ja tsieggimfágan. Muv mielas Knut Hamsuna joarkkaskåvlå la huj buorre skåvllå, valla nágin bále máhttá liehket gássjel ja låssåt skåvllåj boahtet danen gå mån hæhttuv nav árrat smaredit gå galgav bussav jåksåt. Mån lijkkuv muv skåvlåv. Mån lijkkuv gå mij ep dåssju ane skåvlåv, valla mij guohtsap ja ájrustip. Lijkkuv guohtsat ja ájrustit. Mån lijkkuv muv klássav, danna li nav buorre ulmutja, ja nav buorre rádna. Ja mij adnep nav buorre ja nav kula åhpadiddjijt. Muv klássa ID 1.A ja mån, lip læhkám váren guokta biejve, ja dat lij vuostasj vádtsem dán jage. Ij lim val guhka vádtsem, valla dat lij ham buorre danen gå soames klássan ij lim åvddåla ålggon váren idjadam. Mánnodahka: Mij ganugijma Notvatn campingin, ja de váttsijma bussas Stuolluj. Lij bálges gitta Stuolojávrráj, danen lij riek gæhppat vádtset. Gålmmå tijma váttsijma, ja gå bådijma sijddaj, de muorajt viettjajma ja dållijma. Gå iehket sjattaj de juptsav málestijma, åvddåla telta sisi tjáŋajma oaddátjit. Dijstahka: Gå badjánijma nuppát biejve, de båråjma ja de vádtsájma vuolos væddjaj gånnå bussa vuordij. NUORTTARIJKAJ SÁMEKONVENSJÅVNNÅ Suoma, Vuona ja Svieriga ráddidusá, tjårggiji - sáme li álggoálmmuk dán gålmån rijkan, - sáme li akta álmmuk mij årru moatten rijkan, - sáme álmmugin le sierra kultuvrra ja sebrudakiellem sierra histåvråjn, sierra árbbedábe, sierra giela, sierra æládusá ja sierra vuorddemusá boahtteájggáj, - dán gålmån rijkan le rijkalasj ja rijkkajgasskasasj åvdåsvásstádus sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij dågålasj ævtojt vaddet, - sámeálmmugin le iesjmierredimriektá, - sámeálmmuga kultuvrra ja sebrudakiellem le boanndudahkan åbbålasj kultuvrraj ja sebrudakiellemij genga rijkan, - sámeálmmugin le sierralágásj dárbbo ietjasa sebrudakiellemav rijkkarájáj badjel åvdedit, - sáme hæhttuji bessat ávkkit ednamijt ja tjátjijt mij le ájnas sáme kultuvrraj vuodon, - ja gå sámeálmmuga riektá mierreduvvá, de galggá sierraláhkáj vieledit sáme ájgij milta ælla avtadássásasj álmmugin aneduvvam, ja danen hæhttum rievtugahtesvuodav gierddat, man diehti dán gålmå rijkaj sámedikke - ájgguji buorre boahtteájgev huksat sámeálmmuga iellemij ja kultuvrraj, - le dakkir visjåvnnå rijkaj rájá e galga hieredit sámeálmmuga jali ájnegis sámij aktisasjvuodav, - adni dav vuojnov ådå sámekonvensjåvnnå le sámij dålusjájggásasj riektá ådåstuhttem ja nanostuhttem, da ma jagen 1751 Lappekodisillanin kodifieriduvvin, - dættodi man ájnas la sámijda mierredit ja álmmugin mij váldeduvvá duodaj - dættodi sierraláhkáj sámijn la riektá dajn ednam- ja tjáhtjeguovlojn aktan daj luonndoressursaj ma gávnnuji sámeálmmuga histåvrålasj ájtteklándan, - tjuottjodi sámeálmmuga árbbedábálasj máhtudahka ja árbbedábálasj ja kultuvralasj åvddånbuktemvuohke aktan álmmuga luonndoressurssaanujn le oasse sáme kultuvras, - adni sáme nissunij dille árbbedáhpeguodden sámij sebrudagán galggá nanniduvvat sebrudakiellemin ja aj mij guosská åvdåstibmáj almulasj orgánajn, - sihti sámijt viesutjit avta álmmugin dajn gålmåjn rijkajn, - tjuottodi sáme álmmuga sidodav, mielav ja riektáv åvdåsvásstádusáv válldet ietjasa boahtteájge åvddånimes, - ja tjuottodi sámeálmmuga riektájt ja friddjavuodav rijkajgasskasasj almasjrievtesvuodaj ja dábálasj álmmukriektá milta, ma li dá konvensjåvnåv dahkam aktan lahka aktisasjvuodajn sáme åvdåstiddjij, adni sierraláhkáj ájnnasin konvensjåvnnå åvddål stáhtajs rátifiseriduvvá, dåhkkiduvvá dajs gålmå sámedikkijs, ja adni sijáv vælggogissan sáme álmmuga boahtteájgev oaggit dán konvensjåvnå milta, li guorrasam tjuovvovasj nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj. Kapihttal I Sámeálmmuga dábálasj rievtesvuoda Artihkkal 1 Konvensjåvnå ulmme Dán konvensjåvnå ulmme le duodastit ja nannit sámeálmmugij dakkár rievtesvuodajt ma åvddånahtti gielav, kultuvrav, æládusájt ja sebrudakiellemav, ja gåtsedit váj rijkaj rájá e hiereda dakkár åvddånimev. . Artihkkal 2 Sáme álggoálmmugin Sáme li álggoálmmuk Suoman, Vuonan ja Svierigin. Artihkkal 3 Riektá iesjmierredibmáj Sámijn la riektá iesjmierredibmáj álmmugin álmmukriektá njuolgadusáj ja dán konvensjåvnå mærrádusáj milta. Nav guhkás gå le máhttelis dáj njuolgadusáj ja mærrádusáj milta, de le sáme álmmugin riektá mierredit ietjasa rudálasj, sosialalasj ja kultuvralasj åvddånime badjel, ja ietjasa ulmij háldadit luonndoressursajt. Artihkkal 4 Persåvnå gudi guoskadalli konvensjåvnås Konvensjåvnnå guosská persåvnåjda gudi årru Suoman, Vuonan jali Svierigin, gudi ietjasa sábmen adni, ja gænna/gudi 1. le sámegiella sijddagiellan jali le edesik akta æjgát jali áhkko jali áddjá gænna le jali gænna le læhkám sámegiella sijddagiellan; jali 2. le riektá sáme boatsojsujtov dåjmadit Vuonan jali Svierigin; jali 3. máhtti jienastit sámedikkeválljimin Suoman, Vuonan jali Svierigin; jali 4. li máná persåvnåjs nammaduvvam tjuokkajn 1, 2, jali 3. Artihkkal 5 Stáhtaj åvdåsvásstádusá vijddudahka Stáhta vælggogisvuoda dán konvensjåvnå milta guosski gájkka stáhtalasj orgánajda rijkalasj, guovlolasj ja bájkálasj dásen. Dá vælggogisvuoda gulluji aj ietjá orgánajda almulasj háldadusán ja dåjman. Sæmmi guosská aj priváhta riektásubjevtajda gå da almulasj fámoj dåjmadi jali ietjá almulasj dahkamusájt dahki. Gå dát konvensjåvnnå aneduvvá, de e sámedikke ja ietjá sáme orgána, vájku dal makkir riektálasj stahtus dajn le, galga gåhtjoduvvat stáhttan, ietján gå dalloj gå almulasj fámov jådedi. Artihkkal 6 Stáhtaj dåjma sáme álmmuga gáktuj Da gålmmå stáhta galggi dåbmaris láhkáj láhtjet dilev sáme álmmugij váj máhttá nannit ja åvddånahttet gielas, kultuvras, æládusájdis ja sebrudakiellemis. Stáhta galggi buorre ævtojt biedjat sáme bájkálasj sebrudagájt bisodahtátjit ja åvddånahtátjit. Stáhtaj åvdåsvásstádus tjadádittjat dåjmajt dán konvensjåvnå milta guosski aj muhtem mærráj dajda sámijda gudi årru árbbedábálasj sáme årromsajij ålggolin. Artihkkal 7 Váni-badjelgæhttjam ja sierradåjma Sáme álmmuk ja ájnegis sábme galggá suoddjiduvvat gájkka badjelgæhttjamis. Sáme riektáj tjadádimen dán konvensjåvnå milta galggi stáhta dárboj milta sierralágásj buorre dåjmajt jåhtuj oadtjot sijá gáktuj. Artihkkal 8 Binnemusrievtesvuoda Rievtesvuoda ma dán konvensjåvnån li mierreduvvam, li binnemusrievtesvuoda. Da e hiereda jus stáhta sihti vijdedit sámij riektájt jali ájn vijdep dåjmajt álgadit, ja e máhte aneduvvat binnedittjat sámij riektájt ietjá riektánjuolgadusáj milta. Artihkkal 9 Sáme árbbedábe Stáhta galggi hiebalgis láhkáj árvon adnet sáme álmmuga riektádádjadusájt, ja riektálasj árbbedábijt. Vuostasj oase milta galggi stáhta gå dahki njuolgadusájt gånnå lulun sáme árbbedábe, sierraláhkáj guoradallat jus dákkir árbbedábe gávnnuji ja jus dajt lulu suoddjit jali ietjá láhkáj vieledit lága baktu. Riektáanon galggá aj sáme árbbedábijt árvvon adnet. Artihkkal 10 Riektánjuolgadusáj harmoniserim Stáhta galggi aktisattjat sámedikkij ájn rahtjat riektánjuolgadusáj harmoniserigav ja ietjá regulerimijt ma li ájnnasa sámij dåjmajda rijkarájáj badjel. Artihkkal 11 Aktisasjbarggo kultuvra ja æládusáj hárráj Stáhta galggi álgadit dåjmajt ma giehpebun dahki sámijda æládusáv dåjmadittjat rijkkarájáj badjel ja árvvon adnet sijá kultuvralasj dárbojt rijkarájaj badjel. Dájna ulmijn galggi stáhta rahtjat gádodittjat dajt gássjelisvuodajt ma hieredi sáme æládusdåjmajt ma gulluji sijá viesajdimvuohtaj jali årromsajijda, jali gånnå ietján sámij årromguovlo li moatten rijkan, ja dibddet sámijt bessat kultuvralasj fálaldahkaj dan rijkan gånnå li årromin juohkka ájgen. Artihkkal 12 Aktisasjbarggo åhpadime ja álkkádusårnigij hárráj Stáhta galggi álgadit dåjmajt váj sáme gudi årru avtan dat gålmåt rijkas, oadtju máhttelisvuodav åhpadibmáj, varresvuodadåjmajda ja sosialdåjmajda mihtem ietjá dájs nammadum rijkajn gå le ienep ávkálattjan sidjij. Artihkkal 13 Sáme álmmuga symbåvlå Stáhta galggi árvvon adnet sámij riektáv iesj mierredittjat sáme slávgá ja ietjá sáme symbåvlåj anov. Stáhta galggi aj, aktisattjat sámedikkij, rahtjat váj sáme symbåvlå ilmoduvvi ja vuosedi sámij sajev sierra álmmugin gålmån rijkan. Kapihttal II Sámij stivrrim Artihkkal 14 Sámedikke Juohkka gålmån rijkan galggá liehket sámedigge, mij le alemus sáme orgádna rijkan. Sámedigge doajmmá sáme álmmuga åvdås mij le dan rijkan, ja galggá liehket válljiduvvam dábálasj jienastamriektáj milta sámij gaskan dan rijkan. Sámedikkij válljimnjuolgadusá li mierreduvvam lága milta, mij gárveduvvá sjiehtadallamijn sámedikkij 16 artihkkala milta. Sámedikkijn galggi liehket dakkir dahkamusá ma dahki sijáv vejulattjan dåbmarit vájkkudit sáme álmmuga riektáv iesjmierredibmáj álmmukriektáj milta ja mærrádusá dán konvensjåvnån duohtan sjaddi. Dárkkelap njuolgadusá ma guosski sámedikkij fábmuj mierreduvvá lágan. Sámedikke álgadi ja bukti vuojnojt divna ássjijn gånnå dikke ietja gávnni hiebalgissan. Artihkkal 15 Sámedikkij iesjrádálasj mærrádusá Sámedikke mierredi iesjrádálattjat dajn ássjijn gånnå siján le mierredimfábmo rijkalasj jali rijkajgasskasasj riektá milta. Sámedikke máhtti såbadit rijkalasj, regionálalasj ja bájkálasj avtadagáj aktisasjbargo birra sáme kultuvrav ja sebrudakiellemav nannitjit. Artihkkal 16 Sámedikkij riektá sjiehtadalátjit Ássjijn ma li viehka ájnnasa sáme álmmugij galggá sjiehtadaláduvvat sámedikkij åvddål almulasj oajválattja mærrádusáv mierredi. Dá sjiehtadallama hæhttuji liehket nuoges árrat váj sámedikke máhtti ássjegiehtadallamav ja båhtusav bájnnet. Stáhta e galga mierredit jali loabev vaddet dakkir dåjmajda ma ednagav vahágahtti vuodoævtojt sáme kultuvrraj, sáme æládusájda jali sáme sebrudakiellemij, jus guoskadallam sámedigge ij dási miededa. Artihkkal 17 Sámedikkij riektá ietjá ássjegárvedimen Sámedikkijn galggá liehket riektá ájrastit almulasj rádijn ja juohkusijn gå da giehtadalli ássjijt ma guosski sáme berustimijda. Sámedikkijda galggi åvddåj biejaduvvat ássje ma sáme berustimijda guosski, åvddål almulasj oajválattja mærrádusáv dahki. Stáhta galggi guoradallat dárbov dákkir ájrastimes ja åvddåjavllamusás sámedikkij bieles. Dát hæhttu dáhpáduvvat nuoges árrat váj sámedikke máhtti ássjegiehtadallamav ja båhtusav bájnnet. Sámedikke ietja mierredi goassa sihti ájrastit jali javllamusáv buktet dákkir ássjegárvedimen. Artihkkal 18 Rijkatjoaggulvisáj gasskavuohta Stáhta rijkatjoaggulvisá jali daj juohkusa jali ietjá orgána galggi gå rávkaduvvá duosstot sámedikkij åvdåstiddjijt váj da bessi tjielggit ássjijt ma sámijda li ájnnasa. Sámedikke galggi bessat gullut gå rijkatjoaggulvis giehtadallá ássjijt ma sierraláhkáj sáme álmmugij guosski. Ájnegis rijkaj rijkatjoaggulvisá vaddi lagáp njuolgadusáj makkir ássjijda dát guosská, ja gåktu galggá tjadáduvvat. Artihkkal 19 Sáme ja rijkajgasskasasj åvdåsstibme Sámedikke galggi sáme álmmugav åvdåstit rijkajgasskasasj aktijvuodajn. Stáhta galggi åvdedit sámij åvdåstimev rijkajgasskasasj institusjåvnåjn ja sámij oassálasstemav rijkajgasskasasj tjåhkanimijn. Artihkkal 20 Aktisasj sáme organisasjåvnå Sámedikke máhtti ásadit aktisasj organisasjåvnåjt. Stáhta galggi aktisasjrádij sámedikkij gå la dárbbo rahtjat váj dakkir aktisasj organisasjåvnå almulasj fámov oadtju. Artihkkal 21 Ietjá sáme aktidusá Stáhta galggi vieledit ja gå la dárbbo rádádallat tjæroj, sijdaj, boatsojguohtomsijdaj, gålldåsámij gielldastivraj ja ietjá máhtulasj sáme organisasjåvnåj jali bájkálasj sáme ájrrasij. Artihkkal 22 Sámeguovllo Stáhta galggi dåjmalattjat mierredit ja åvddånahttet guovlov gånnå sáme álmmuk máhttá háldadit ietjasa sierra riektájt dán konvensjåvnå ja rijkaj lága milta. Kapihttal III Sáme giella ja kultuvrra Artihkkal 23 Sámij gielalasj riektá Sámijn galggá liehket riektá adnet, åvddnahttet ja boahtte buolvajda åhpadit ietjasa gielav ja ietjasa árbbedábijt, ja rahtjat vaj sámegiela máhtudahka oabllu aj sámijda gudi dåssju muhtem mærráj gielaska bukti. Sámijn galggá liehket riektá mierredit, bisodit ja gájkkásasj vieledimev åttjudit ietjaska persåvnnånamájda ja bájkkenamájda. Artihkkal 24 Stáhtaj åvdåsvásstádus sámegiela åvdås. Stáhta galggi dilev láhtjat váj sáme máhtti gielaska bisodit, åvddånahttet ja oablodit. Stáhta galggi dilev láhtjet váj sáme alfabehtta máhttá dåbmaris láhkáj dán ulme diehti aneduvvat. Sámegiella galggá aneduvvat dåbmarisát duobbmoståvlåjn ja oajválattjat hárráj sáme guovlojn. Sæmmi guosská dájda guovlojda ålgusjbielen dakkir ássjijn ja rijdojn ma vuostatjin li sáme guovlojn giehtadaláduvvam jali juokkirak láhkáj le sierraláhkáj dájda guovlojda tjanáduvvam. Stáhta galggi åvdedit girjálasjvuoda ålgusvaddemav sámegiellaj. Mærrádusá dán artihkkalin galggi aj guosskat dajd sáme giellasuorgijda ma li binnebut oabllum. Artihkal 25 Sáme medijá Stáhta galggi vuodov láhtjet váj iesjrádálasj sáme medijápolitihkav oadtjop mij dahka sáme medijájda máhttelissan ietjasa åvddånahttemav stivrrit ja sáme álmmugij vaddet valjes ja moattelágásj fálaldagáv diedojs ja vuojnojs ássjijn gånnå le gájkkásasj berustibme. Stáhta galggi dilev láhtjat váj lulu sáddijuvvat sámegielak prográmma radion ja TVan, ja galggi åvdedit avijsaj ålgusvaddemav dán giellaj. Aktisasjbarggon sámedikkij galggi stáhta aj åvdedit aktisasjbargov rijkarájáj rastá medijáinstitusjåvnåj gaskan ma fálli prográmmajt jali artihkkalijt sámegiellaj. Mærrádus nuppát oasen sámegiela birra galggá aj nav guhkás gå máhttelis guosskat daja sáme giellasuorgijda ma li binnebut oabllum. Artihkkal 26 Sáme åhpadus Sámijn sáme guovlojn galgg liehket máhttelisvuoda åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj. Åhpadus ja åhpadusruhtadibme galggá liehket sijá duogátjij hiebadum. Dákkir åhpadus galggá máhttelissan dahkat oassálasstet joarkkaåhpadusán juohkka dásen ja sæmmi båttå duosstot dajt dárbojt ma li sámijn váj ájn máhtti árbbedábálasj sáme æládusájn barggat. Åhpadusruhtadibme galggá navti liehket váj máhttelis la alep åhpadusáv sámegielan oadtjot. Sáme mánájda ja nuorajda sáme guovloj ålggolin galggi liehket máhttelisvuohta sámegiela åhpadussaj, valla aj sámegiellaj nav guhkás gå la máhttelis ájnegis guovlojn. Åhpadus galggá nav buoragit gå máhttelis sijá duogátjij hiebaduvvat. Rijkalasj oahppoplána galggi dagáduvvat aktisasjbarggon sámedikkij ja hiebaduvvat sáme mánáj ja nuoraj kultuvralasj duogátjijda ja dárbojda. Artihkkal 27 Dutkam Stáhta galggi aktisattjat sámedikkij buorre vuodov láhtjet dutkamij man vuodon le sáme sebrudagá máhtudakdárbbo ja mij åvdet sáme dutkij rekrutterimav. Gå dákkir dutkamav pláni de galggi gielalasj ja kultuvralasj vidjura sáme sebrudagán vieleduvvat. Stáhta galggi aktijrádálattjat sámedikkij åvdedit aktisasjbargov sáme ja ietjá dutkaminstitusjåvnåj gaskan ájnegis rijkajn ja aj rijkarájáj badjel, ja nannit dutkaminstitusjåvnåjt majna le dutkam degu nammadum vuostasj oassen oajvvedahkamussan. Dutkam sáme ássjij hárráj hæhttu hiebaduvvat dakkir etihkalasj njuolgadusájda mij rávkaduvvá gå sáme li álggoálmmuk. Artihkkal 28 Åhpadibme ja diedo sámij birra Sáme álmmuga kultuvrra ja sebrudakiellem galggá vuogas láhkáj vuojnnusij boahtet åhpadimen aj sáme sebrudagá ålggolin. Dákkir åhpadibme galggá sierraláhkáj gæhttjalit åvdedit máhtudagájt sámij birra rijkaj álggoálmmugin. Stáhta galggi sámedikkij aktisasjbarggon fállat åhpadimev sáme kultuvran ja gielan ulmutjijda gudi sáme guovlojn galggi barggat. Stáhta galggi aktisasjbarggon sámedikkij vásstedit almulasj diedoj åvdås sáme kultuvra ja sebrudakiellema hárráj. Artihkkal 29 Varresvuoda- ja sosialdievnastus Stáhta galggi aktijrádálattjat sámedikkij bærrájgæhttjat vaj varresvuohta- ja sosialdievnastus sáme guovlojn le navti organiseridum váj sáme dájn guovlojn oadtju varresvuoda- ja sosialdievnastusáv mij le sijá gielalasj ja kultuvralasj duogátjij hiebaduvvam. Sáme guovloj ålggolin galggi aj varresvuoda- ja sosialoajválattja vieledit sáme pasientaj ja klientaj gielav ja kultuvrraduogátjav. Artihkkal 30 Sáme máná ja nuora Sáme mánájn ja nuorajn le riektá ietjaska kultuvrav dåjmadit ja ietjaska sáme identitehtav bisodit ja åvddånahttet. Artihkkal 31 Árbbedábálasj máhtudagá ja kultuvralasj åvddånbuktema Stáhta galggi vieledit sáme álmmuga riektáv ietjasa árbbedábálasj máhtudagáv ja kultuvralasj åvddånbuktemijt háldadit, ja aj rahtjat váj sáme máhtti dajt boahtte buolvajda bisodit, åvddånahttet ja gaskostit. Stáhta galggi rahtjat váj sáme álmmuk, gå sáme kultuvrra kommersiella láhkáj aneduvvá iehtjádijs gå sámijs, bessi dåjma badjel mierredit ja hiebalgis oasev rudálasj båhtusis dassta oadtjot. Sáme kultuvrra galggá suodjaluvvat dakkir kultuvralasj åvddånbuktemij vuosstáj ma li sjibmo sáme kultuvras. Stáhta galggi rahtjat váj sámij árbbedábálasj máhtudagá vieleduvvi gå sáme ássje giehtadaláduvvi. Artihkkal 32 Sáme kultuvrramujto Sáme kultuvrramujto galggi suodjaluvvat lágan ja rijka sámedikkes háldaduvvat jali aktijrádálattjat kulturinstitusjåvnåj ja sámedikkijn. Stáhta galggi rahtjat aktisasjbargov rijkkarájáj badjel sáme kultuvrramujtojt duodastittjat, suodjalittjat ja háldadittjat. Stáhta galggi rahtjat váj sáme kultuvrramujto ma li ierit válduvvam sáme guovlojs ja ma li sierraláhkáj ájnnasa sáme sebrudahkaj, galggi hiebalgis museaj jali kultuvrrainstitusjåvnåj hállduj vatteduvvat maŋŋel gå le rijka sámedikkijn sjiehtadallam. Artihkkal 33 Kultuvrravuodo Stáhtaj vælggogisvuoda sáme kultuvrra ássjijn le aj materiálalasj kultuvrravuodo, váj sáme oadtju dárbulasj vuodov æládusáj ja rudáj hárráj mij ietjasa kultuvrav máhtti bisodit ja åvddånahttet. Kapihttal IV Sámij riektá duobddágijda ja tjátjijda Artihkkal 34 Árbbedábálasj adno duobddágijs ja tjátjijs Guhkesájggásasj árbbedábálasj adno ednam- jali tjáhtjeguovlojs le vuodon sámij aktugasj jali aktisasj ednamriektáj dajs guovlojs buohta rijkalasj ja rijkajgasskasasj njuolgadusáj ma guosski guhkesájggásasj adnuj. Jus sáme, vájku ælla æjgáda guovlojda, li árbbedábálattjat adnám muhtem ednam- jali tjáhtjeguovlojt boatsojsujttuj, bivdduj, guolástussaj jali ietjá láhkáj, de siján le vilá riektá adnet guovlojt sæmmi láhkáj dagu åvddåla. Jus guovlo aneduvvi sámijs iehtjádij siegen, de galggi sáme ja dåt nubbe addne ietjasa riektájt dåjmadit ietjasa riektájt gasskasasj vieledimijn nubbe nuppe gáktuj ja váj goappátja bessaba gehtjastit gåktu dåt nubbe ietjas riektájt adná. Dán aktijvuodan galggi sierraláhkáj boatsojsáme dille vieleduvvat. Vájku riektá ednamadnuj le ráddjiduvvam sæmmi adnuj dagu åvddåla, de ij dat galga hieredit váj adno dárboj milta hiebaduvvá teknihkalasj ja rudálasj åvddånibmáj. Gå mierreduvvá jus árbbedábálasj adno gávnnu dán mærrádusá milta, de galggá vuodon liehket mij la árbbedábálasj sáme adno ednamijs ja tjátjijs, ja aj vieledit sáme anos ælla nav álu merka luondon. Mærrádusá dán artihkkalin e tsakka riektáv ietjasa duobddágijt ruopptot åttjuditjat ma sámijn máhtti liehket rijkalasj jali rijkkajgasskasasj riektá milta. Artihkkal 35 Suodjalibme sámij riektájs ednamijda ja tjátjijda Stáhta galggi doajmmaj biedjat dåbmaris suodjalimev sámij riektájs 34. artihkkala milta. Ållagattjat galggi stáhta dán diehtij identifiserit dajt ednam- ja tjáhtjeguovlojt majt sáme árbbedábálattjat adni. Rijkalasj riektán galggi gávnnut hiebalgis årniga gæhttjalittjat gatjálvisájt ma guosski sámij riektáj ednamijda ja tjátjijda. Sáme galggi duobbmoståvlårijdojn bessat oadtjot dav rudálasj dårjav mij le dárbulasj váj ietjasa ássjijt máhtti oadtjot gæhttjaluvádum. Artihkkal 36 Luonndoressursaj adno Sámij riektá luonndoressursajda dakkir ednam- jali tjáhtjeduobddágijda ma gulluji 34. artihkkalij, galggi sierraláhkáj suodjaluvvat. Dánna galggá aj vieleduvvat dájt bessat adnet ihkap le gájbbádus árbbedábálasj sáme máhtudagáv ja sáme kultuvralasj moallánagájt bisodittjat. Åvddål almulasj oajválattja lágajn vuodon vaddi loabev guoradallat jali råggå minerálajt jali ietjá ressursajt ednama vuolen jali mierredi gåktu ietjá luonndoressursajt adni dakkir ednam- jali tjáhtjeguovlojn ma sáme æjgguji jali adni, galggi rádádallama tjadáduvvat guoskadallam sámij ja sámedikkijn gånnå hiehpá 16. artihkkala milta. Loahpe luonndoressursajt guoradalátjit jali anátjit ij galga vatteduvvat jus dåjma diehti ij la máhttelis jali sjaddá viehka gássjelis sámijda vilá adnet dajt dáfojt maj birra le sáhka, ja dát adno le ájnas sáme kultuvrraj, jus sámedigge ja guoskadallam sáme e dasi guorrasa. Dat mij le åvdebun dán artihkkalin mierreduvvam, guosská aj ietjá adnovuogijda luondon dáfujn ma 34. artihkkalij hiehpi, dan vuolen aj miehttseæládus, tjáhtje- ja bieggafábmoásadusá, væddjatsieggim ja asstoájggegådij tsieggim, militera hárjjidallama ja stuoves hárjjidallamsaje. Artihkkal 37 Buohttidus ja vuojti oasse Guoskadallam sámijn galggá liehket riektá buohttidussaj gájka vahága åvdås mij sijáv tjasská dakkir dåjmaj baktu ma li nammaduvvam 36. artihkkalin nuppát ja nælját oasen. Jus rijkalasj lágan gávnnuji mærrádusá ma dahki suv guhti le loabev oadtjum luonndoressursajt råggåt vælggogissan ednamæjgádij værov mákset jali sunji vaddet oasev dåjma båhtusis, de galggá riektáaddnen sæmmi vælggogisvuohta aj daj sámij gáktuj gudi árbbedábálattjat li adnám ja ájn adni dav sæmmi dáfov. Dán artihkkala mærrádusá e ráddjida riektáv oassáj luonndoressursaj adnema båhtusis mij máhttá tjuovvot rijkkajgasskasasj riektáv. Artihkkal 38 Vuona ja merragáddetjátje Dat mij le tjáhtjeguovloj ja tjáhtjeguovloj adnema riektáj hárráj mierreduvvam artihkkalijn 34-37, guosská aj sæmmi láhkáj sáme guolástussaj ja ietjá adnuj vuonajs ja merragáddetjátjijs. Gå guollimoasse guolijs ja ietjá merraressursajs vatteduvvi, ja gå ietjá láhkáj dájt ressursajt reguleriji, de galggá sáme anov ja dan árvov sáme sebrudagán vieledit. Dát galggá dáhpáduvvat vájku dát adno le binnum jali ållu nåhkåm danen gå guollimoase ælla vatteduvvam jali ietjá reguleridimij diehti guolástusán jali ietjá ressursaano diehti dájn guovlojn. Sæmmi sjaddá jus adno le binnum jali hiejteduvvam danen gå merraressursajs li binnum dájn merraguovlojn. Artihkkal 39 Ednamvijddudagá ja ressursaj háldadibme Duodden sámij riektájda dagu åmastimriekta jali adnemriektá, galggá sámedikkijn liehket riektá mierredimoassálasstemij 16. artihkkala milta almulasj háldadimen guovlojs 34. ja 38. artihkkalij milta. Artihkkal 40 Birássuodjalibme ja birásháldadibme Stáhta li aktisasjrádij sámedikkij vælggogissan ásadit dåjmalasj birássuodjalimev mij sihkarastá guoddelis åvddånimev sáme ednam- ja tjáhtjeguovlojn 34. ja 38. artihkkalij milta. Sámedikkijn galggá liehket riektá mierredimoassálasstemij 16. artihkkala milta birásháldadimen mij dájt guovlojt vájkkut. Kapihttal V Sáme æládusá Artihkkal 41 Sáme æládusáj suodjalibme Sáme æládusá ja sáme ressurssaadno galggá sierraláhkáj suodjaluvvat, riektá jali rudálasj dåjmaj baktu, nav guhkás gå dát le ájnas kultuvrravuodo. Sáme æládussan ja sáme ressurssaadnon aneduvvá dakkir doajmma mij le ájnas vaj sáme bájkálasj sebrudahka bissu ja åvddåni. Artihkkal 42 Boatsojsujtto sáme æládussan Boatsojsujtto mij le sierralágásj ja árbbedábálasj sáme æládus ja kultuvrravuohke man vuodon le árbbedáhpe ja danna galggá liehket sierralágásj riektá suodjalibmáj. Danen galggaba Vuodna ja Svierik bisodit ja åvddånahttet boatsojsujtov sierrariektán sámijda sáme boatsojsujttoguovlojn. 3. protokolla milta oassálasstemsjiehtadusán Europealasj aktijdussaj mij javllá sáme li álggoálmmuk, hihkal Suobma sáme boatsojsujto riektádilev nannit. Artihkkal 43 Boatsojsujtto rijkarájáj badjel. Sámij riektá boatsojsujttuj rijkarájáj badjel vuodon le árbbedáhpe. Jus tjæro, sijda jali boatsojguohtomsijda li lihtudam boatsojguohtoma birra rijkarájáj badjel, de galggi dá lihtudime fámon bissot. Jus rijddo sjaddá dáj lihtudimij dádjadusá jali ano diehti, de galggá oassálasste máhttet rijdov rijddonammadussaj bajedit. Da gålmmå sámedikke aktisattjat njuolgadusájt mierredi gudi dákkir rijddonammadusán galggi ájrastit ja nammadusá barggovuogev. Oassálasste guhti ij la dudálasj dán nammadusá mærrádusájn galggá bessat dav ássjev duobbmoståvlåj åvdån gæhttjalit dan rijkan gånnå guohtomednam le. Jus tjæro, sijda jali boatsojguohtomsijda ælla lihtudam boatsojguohtoma birra rijkarájáj badjel, valla gávnnu rijkajgasskasasj sjiehtadus guohtomriektá hárráj, de galggá dát sjiehtadus aneduvvat. Sån guhti árbbedáberiektálasj vuodojn adná sujna le vijdep guohtomriektá gå dát rijkajgasskasasj sjiehtadus javllá, galggá bessat váni hiereduvvamis ietjasa rávkalvisáv duobbmoståvlåj åvdån gæhttjalit dan rijkan gånnå guohtomednam le. Kapihttal VI Konvensjåvnå tjadádibme ja åvddånahttem Artihkkal 44 Sámeminisstarij ja sámediggepresidentaj aktisasjráde Vásstediddje sámeminisstara Suomas, Vuonas ja Svierigis aktan sámediggepresidenta dájs gålmåjs rijkajs galggi juovnnát tjåhkanit. Dát aktisasjbarggo galggá konvensjåvnå ulmev åvdedit dagu nammaduvvam le 1. artihkkalin. Tjåhkanimen galggi ájggeguovddelis aktisasj ássjijt giehtadallat. Artihkkal 45 Konvensjåvnnånammadus Nuorttarijkalasj konvensjåvnnånammadus galggá nammduvvat dán konvensjåvnå tjadádimev tjuovutjit. Nammadusán galggi liehket 6 ájrrasa gudi gájka li iesjrádálattja. Juohkka dajs gålmå stáhtajs nammat avta ájrrasav, juohkka sámedikkijs avta ájrrasav. Nammadibme le vidá jahkáj. Nammadus galggá daj gålmåj rijkaj ráddidusájda ja sámedikkijda diedádusájt buktet. Dat máhttá rijkaj ráddidusájda ja sámedikkijda buktet oajvvádusájt ma dán konvensjåvnå ulmev nanniji. Nammadus máhttá aj javllamusájt buktet ájnegis ulmutjij jali juohkusij ássjijn. Artihkkal 46 Rijkalasj tjadádibme Váj dát konvensjåvnnå galggá nav avtaláhkáj gå máhttelis aneduvvat galggi stáhta konvensjåvnå mærrádusájt njuolgga anedahtten dahkat rijkalasj lága baktu. Artihkkal 47 Rudálasj åvdåsvásstádusá Stáhta dajs rudálasj ressursaj åvdås vásstedi ma li dárbulattja dán konvensjåvnå mærrádusáj tjadádibmáj. Aktisasj gålo dajda gålmå rijkajda galggi daj gaskan genga rijka sámij lågo milta juogeduvvat. Ietján gå daj buojkulvisáj ma 35. artihkkalin nuppát oasen nammaduvvi, galggá sámijda liehket máhttelis oadtjot dav rudálasj dårjav majt dárbahi váj bessi prinsihpalattjat ájnas gatjálvisájt dán konvensjåvnå riektáj birra duobbmoståvlåj åvdån gæhttjalit. Kapihttal VII Loahppamærrádusá Artihkkal 48 Sámedikkij dåhkkidibme Dát konvensjåvnnå galggá vuollájtjállema maŋŋel dajn gålmåjn sámedikkijn giehtadaláduvvat ja dåhkkiduvvat. Artihkkal 49 Ratifiserim Dát konvensjåvnnå galggá ratifiseriduvvat. Ratifiserim ij máhte dáhpáduvvat åvddål da gålmmå sámedikke li dåhkkidam dav 48. artihkkala milta. Artihkkal 50 Fábmujboahtem Konvensjåvnnå fábmuj boahtá gålmmålåk biejve maŋŋel gå ratifiserimdokumenta li vuona ålggorijkadepartementan deponeriduvvam. Vuona ålggorijkadepartemænnta diedet Suomav, Svierigav ja dajt gålmmå sámedikkijt ratifikasjåvnnådokumentaj deponerima birra ja goassa konvensjåvnnå fábmuj boahtá. Dán konvensjåvnå oalle tæksta deponeriduvvá Vuona ålggorijkadepartementan, mij bærrájgæhttjá váj Suobma, Svierik ja da gålmmå sámedikke genga duodastuvvam kopijav oadtju. Artihkkal 51 Konvensjåvnå rievddadime Jus dáv konvensjåvnåv sihtá rievddadit de hæhttu dat dáhpáduvvat rádádallamij baktu dajn gålmåjn sámedikkijn ja 48. artihkkala milta. Konvensjåvnå rievddam fábmuj boahtá gålmmålåk biejve dat biejve maŋŋela gå sjiehtadusguojme li Vuona ålggorijkadepartementav diededam rievddama li sijás dåhkkiduvvam. Dási duodastussan li sjiehtadusguojmij åvdåstiddje dáv konvensjåvnåv vuolláj tjállám. Nav gå dáhpáduváj ……………….n ……………máno …. biejve jagen 20… Konvensjåvnås le akta eksemplárra vuonadárogiellaj, svierigadárogiellaj, suomagiellaj ja sámegiellaj, divna tevstajn le sæmmi fábmogisvuohta. §13Oassebielen jali oas sebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen tjuottjudusriektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suo magielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. (Láhka :). §14Riektá ávkkit suoma gielav, meängielav ja sámegielav riektáássjijn jali ássjijn duobbmoståvlåjn § milta gåbttjå riektáv ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusájt vaddet dan giellaj, riektáv oadtjot dajt ássjetjállagijt ma riektáássjáj jali ássjáj gulluji njálmálattjat jårggåluvvat dan giellaj ja riektá njálmálasj sjiehtadallamij duobbmoståvlå åvdån sáhkadit dav gielav. Duobbmoståvllå galggá ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusáv dárogiellaj jårggålit, jus ij vuojnunagi la dåssjen. Ietján galggá duobbmoståvllå aj rahtjat unneplågogielav ávkkit aktavuodajn oassebielijn jali oassebiele sadjásattjajn. Gájkka riektáássjijn jali ássjijn ma gåbtjåduvvi riektás suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit § milta la oassebielen jali oassebiele sadjásattjan gänna ij la juridijkalasj viehkke, riektá oadtjot jårggålum duobmov ja duobbmooarev jali märrádusáv ja märrádustjielggimav tjálalattjat dan giellaj gå ádnu. §15 Gut sihtá suomagie lav, meängielav jali sámegielav riektáássje jali ássje giehtadaládijn duobbmoståvlån ávkkit § milta galggá dav ádnot gå riektáássje jali ássje álgaduvvá jali vuostasj bále oassebielle galggá riektáássjen jali ássjen moalgedit. Jårggålimánulvisáv § goalmát biehke milta galggá vahko sinna ádnot dat rájes gå duobbmo jali märrádus la diededuvvam, jus dakkár ánulvisáv ij la åvdebut ádnum riektáássje jali ássje giehtadaládijn. Jus ánulvis unneplågogielav jali jårggålimev ávkkit, ánoduvvá maŋebut gå mij vuostasj ja nuppát biehkijn javladuvvá de oadtju hilgoduvvat. Dakkár ánulvisáv aj oadtju hilggot jus la vuojnunagi hiebalgahtes ulmme. § ávkkit §16Jus oassebielen jali oassebiele sadjásattjan la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav gierregin ávkkit, galggá dålkkå gåhtjoduvvat märrádusáj milta kap. - §§ och kap. § gierrekbálkan ja - §§ tjuottjudusprosässalágan (:). §19–21 Tjuoldas Dåbelijtjuovvom j.n.v. §17–18 §17Gå kommuvnna §21Fábmudahka manna la Suomagiella, meängiella ja sámegiella åvddåskåvllådåjman ja vuorrasijhuvson tjuottjudusguovlon sajev åvddåskåvllådoajmmaj fállá a kap. ja §§ milta skåvllålágan(:), galggá kommuvnna sajev fállat mánájda gej sujttoaddne dav rávkká åvddåskåvllådåjman gånnå ålles jali oase dåjmas li suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. §18Kommuvnna tjuott judusguovlon galggá sunji gut ádnu fállat máhttelisvuodav ållåsav jali åsijt oadtjot dat fállam dievnastusás ja sujtos vuorrasijhuvso ráma sinna, barggijs gudi máhtti suomagielav, meängielav ja sámegielav. Dan láhkáj la aj kommuvnajda tjuottjudusguovlo ålggolin, jus kommuvnan li bargge gudi gielav máhtti. §19Jus sierra oare gávn nuji oadtju ráddidus biejadusájt diededit vaj soames fábmudahka mij la ráddidusá vuolen galggá tjuoldastuvvat § adnemis. Sämmiláhkáj la aj lánndadikkijda ja kommuvnajda ráddidusá fábmodime maŋŋela ássjijn ma kommuvnnafábmudagájda guosski. §20Tjuovvot galggá mak tjuottjudusfábmudagá dáv lágav anedi. Ráddidus diedet biejadusájt makkár fábmudahka jali fábmudagá galggi dåbelijtjuovvoma åvdås vásstedit. Dat dåbelijtjuovvomåvdåsvásstádus ij ietjá fábmudagáj gähttjoåvdåsvásstádusáv unneda. åvddålijtjuovvomåvdåsvásstádus galggá aj rádevaddema, diededime ja sjimugis dåjmaj baktu viehkedit ietjá tjuottjudusfábmudagájt lága adnemijn. §1–12 §2 Rijkalasj unneplågo li §1 Dán lágan li biejadusá §3Tjuottjudusfábmudagá §5Tjuottjudusfábmudagá galggi gå la dárbbo sjiehtesláhkáj diededit rijkalasj unneplågojda sijá rievtesvuodaj birra dán lága milta. §3–5 §1–2 galggi rijkalasj unneplågojda vaddet máhttelisvuodav bájnatjit ássjijn ma sidjij guosski ja guhkás máhttelis rádedit unneplåhkoåvdåstiddjij dakkár ássjijn. juvdára, roma, sáme, svieriksuobmelattja ja duornosliegega Svieriga välggogisvuodaj milta Europaráde rábmakonvensjåvnå hárráj rijkalasj unneplågoj suoddjima birra (SÖ :) ja europalasj njuolga dusá rijkadajva- jali unneplågogielaj birra (SÖ :). Giellalágan (:) die(meänkieli), románagiella deduvvá rijkalasj unneplågogiela li suomagiella, jiddisj, meängiella (romani chib) ja sámegiella. rijkalasj unneplågoj, rijkalasj unneplågogielaj ja tjuottjudusguovloj birra ja riektá birra unneplågogielajt ávkkit tjuottjudusfábmudagájn ja duobbmoståvlåjn, ja märrádusá muhtem välggogisvuodaj birra åvddåskåvlådåjman ja vuorrasijhuvson. Lágan li aj biejadusá lága adnema dåbelijtjuovvoma birra. §4Giellalágan (:) die deduvvá sebrudagán la sierra åvdåsvásstádus suoddjit ja åvddånahttet rijkalasj unneplågogielajt. Sebrudahka galggá ietján aj åvddånahttet rijkalasj unneplågoj máhttelisvuodajt anodit ja åvdedit kultuvrasa Svierigin. Mánáj kultuvralasj identitehta Vuodosuodje Gájkkásasj biejadusá § 8–12 6–7Tjuottjudusguovlo §11Tjuottjudusfábmu dagá galggi barggat vaj bargge gávnnuji gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav máhtti gå la dárbbo aktugattjaj aktavuodajn fábmudagájn. §8 Aktugattjajn la riektá Tjuottjudusguovllon suomagiellaj li kommuv §7Ietjá kommuvna gå ma §9Tjuottjudusguovlo Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav fábmudagájn ávkkit §12Tjuottjudusfáb ja Övertorneå. ålggolin la aktugattjajn riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusfábmudagáj ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássje máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi unneplågogielav bukti. Váhtjer, diededuvvi § máhtti diededime maŋŋela bessat suomagiela, meängiela jali sámegiela tjuottjudusguovlluj. Märrádusáv vaj kommuvnna galggá tjuottjudusguovlluj oadtjot bessat, váldeduvvá ráddidusás. Ráddidus oadtju biejadusájt tjuottjudusguovlluj diededit dakkár iesjmiedogis säbrrama birra. ja 9§ Hallintoalueen ulkopuolella §10Aktugattjajn la agev yksityisillä henkilöillä on oikeus käyttää meänkieltä, saamea ja suomea suullisissa ja kirjallisissa yhteyksissä hallintoviranomaisiin asioissa, joissa yksityinen henkilö on osapuoli tai osapuolen edustaja, jos asian pystyy käsittelemään työntekijä, joka hallitsee vähemmistökielen. mudagá oadtju mierredit sierra ájgijt ja sierra sajev duostutjit guossididdje aktugattjajt gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav ságasti, ja sierra telefåvnnåájgijt adnet. suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit ietjasa njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusguovlujn man geográfalasj doajmmabájkke ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu unneplågogiela tjuottjudusguovlujn. Dat gullu ássjijda gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássjen la tjuottjudusfábmudahkaj tjanos. Jus aktugasj suomagielav, meängielav jali sámegielav ávkki dakkár ássjen, la fábmudahka vielggen njálmálasj vásstádusáv sämmi giellaj vaddet. Aktugattjajn gejn ij la juridijkalasj viehkke, la vil riektá ádnoma maŋŋela oadtjot tjálalasj jårggålimev ássje märrádusás ja märrádustjielggimis suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. Fábmudahka galggá ietján aj rahtjat aktugattjajt ietjasa giellaj duosstot. åvdedibme ja unneplågogielasa ávkkim galggá sierraláhkáj åvddånahteduvvat. Árjepluo ja . riektá suomagielav ja sámegielav ávkkit tjálalasj aktavuodajn Rijkabiejve oahttsij. Dan láhkáj la aj aktugattjaj tjálalasj aktavuodajn Justitiekanslerijn, Oadjodåjmadagájn, Värrofábmudagájn ja Nuppástimoahttsijn (DO) ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj. §13–21 Láhka (2009:724) rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra /Fábmuj boahtá I:2010-01-01/ Gájkkásasj biejadusá 1 § Dán lágan li biejadusá rijkalasj unneplågoj, rijkalasj unneplågogielaj ja tjuottjudusguovloj birra ja riektá birra unneplågogielajt ávkkit tjuottjudusfábmudagájn ja duobbmoståvlåjn, ja märrádusá muhtem välggogisvuodaj birra åvddåskåvlådåjman ja vuorrasijhuvson. Lágan li aj biejadusá lága adnema dåbelijtjuovvoma birra. 2 § Rijkalasj unneplågo li juvdára, roma, sáme, svieriksuobmelattja ja duornosliegega Svieriga välggogisvuodaj milta Europaráde rábmakonvensjåvnå hárráj rijkalasj unneplågoj suoddjima birra (SÖ 2000:2) ja europalasj njuolgadusá rijkadajva- jali unneplågogielaj birra (SÖ 2000:3). Giellalágan (2009:600) diededuvvá rijkalasj unneplågogiela li suomagiella, jiddisj, meängiella (meänkieli), románagiella (romani chib) ja sámegiella. 3 § Tjuottjudusfábmudagá galggi gå la dárbbo sjiehtesláhkáj diededit rijkalasj unneplågojda sijá rievtesvuodaj birra dán lága milta. 4 § Giellalágan (2009:600) diededuvvá sebrudagán la sierra åvdåsvásstádus suoddjit ja åvddånahttet rijkalasj unneplågogielajt. Sebrudahka galggá ietján aj åvddånahttet rijkalasj unneplågoj máhttelisvuodajt anodit ja åvdedit kultuvrasa Svierigin. Mánáj kultuvralasj identitehta åvdedibme ja unneplågogielasa ávkkim galggá sierraláhkáj åvddånahteduvvat. 5 § Tjuottjudusfábmudagá galggi rijkalasj unneplågojda vaddet máhttelisvuodav bájnatjit ássjijn ma sidjij guosski ja guhkás máhttelis rádedit unneplåhkoåvdåstiddjij dakkár ássjijn. Tjuottjudusguovlo 6 § Tjuottjudusguovllon suomagiellaj li kommuvna Botkyrka, Eskilstuna, Váhtjer, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Huddinge, Håbo, Giron, Köping, Bájil, Sigtuna, Solna, Stockholm, Södertälje, Tierp, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Älvkarleby, Österåker, Östhammar ja Övertorneå. Tjuottjudusguovllon meängiellaj li kommuvna Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå. Tjuottjudusguovllon sámegiellaj li kommuvna Árjepluovve, Árviesjávrrie, Berg, Váhtjer, Härjedalen, Jåhkåmåhkke, Giron, Liksjuo, Máláge, Suorssá, Lusspie, Straejmie, Ubmeje, Vualtjere, Åre, Älvdalen ja Luvlieluspie. 7 § Ietjá kommuvna gå ma diededuvvi 6 § máhtti diededime maŋŋela bessat suomagiela, meängiela jali sámegiela tjuottjudusguovlluj. Märrádusáv vaj kommuvnna galggá tjuottjudusguovlluj oadtjot bessat, váldeduvvá ráddidusás. Ráddidus oadtju biejadusájt tjuottjudusguovlluj diededit dakkár iesjmiedogis säbrrama birra. Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav fábmudagájn ávkkit 8 § Aktugattjajn la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit ietjasa njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusguovlujn man geográfalasj doajmmabájkke ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu unneplågogiela tjuottjudusguovlujn. Dat gullu ássjijda gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássjen la tjuottjudusfábmudahkaj tjanos. Jus aktugasj suomagielav, meängielav jali sámegielav ávkki dakkár ássjen, la fábmudahka vielggen njálmálasj vásstádusáv sämmi giellaj vaddet. Aktugattjajn gejn ij la juridijkalasj viehkke, la vil riektá ádnoma maŋŋela oadtjot tjálalasj jårggålimev ássje märrádusás ja märrádustjielggimis suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. Fábmudahka galggá ietján aj rahtjat aktugattjajt ietjasa giellaj duosstot. 9 § Tjuottjudusguovlo ålggolin la aktugattjajn riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusfábmudagáj ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássje máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi unneplågogielav bukti. 10 § Aktugattjajn la agev riektá suomagielav ja sámegielav ávkkit tjálalasj aktavuodajn Rijkabiejve oahttsij. Dan láhkáj la aj aktugattjaj tjálalasj aktavuodajn Justitiekanslerijn, Oadjodåjmadagájn, Värrofábmudagájn ja Nuppástimoahttsijn (DO) ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj. 11 § Tjuottjudusfábmudagá galggi barggat vaj bargge gávnnuji gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav máhtti gå la dárbbo aktugattjaj aktavuodajn fábmudagájn. 12 § Tjuottjudusfábmudagá oadtju mierredit sierra ájgijt ja sierra sajev duostutjit guossididdje aktugattjajt gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav ságasti, ja sierra telefåvnnåájgijt adnet. Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § /Ådå namádissa X § U:2009- Oassebielen jali oassebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen, lenariektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suomagielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. 13 § /Fábmuj boahtá I:2010-02-15/ Oassebielen jali oassebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen tjuottjudusriektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suomagielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. (Láhka 2009:857). 14 § Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav riektáássjijn jali ássjijn duobbmoståvlåjn 13 § milta gåbttjå riektáv ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusájt vaddet dan giellaj, riektáv oadtjot dajt ássjetjállagijt ma riektáássjáj jali ássjáj gulluji njálmálattjat jårggåluvvat dan giellaj ja riektá njálmálasj sjiehtadallamij duobbmoståvlå åvdån sáhkadit dav gielav. Duobbmoståvllå galggá ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusáv dárogiellaj jårggålit, jus ij vuojnunagi la dåssjen. Ietján galggá duobbmoståvllå aj rahtjat unneplågogielav ávkkit aktavuodajn oassebielijn jali oassebiele sadjásattjajn. Gájkka riektáássjijn jali ássjijn ma gåbtjåduvvi riektás suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § milta la oassebielen jali oassebiele sadjásattjan gänna ij la juridijkalasj viehkke, riektá oadtjot jårggålum duobmov ja duobbmooarev jali märrádusáv ja märrádustjielggimav tjálalattjat dan giellaj gå ádnu. 15 § Gut sihtá suomagielav, meängielav jali sámegielav riektáássje jali ássje giehtadaládijn duobbmoståvlån ávkkit 13 § milta galggá dav ádnot gå riektáássje jali ássje álgaduvvá jali vuostasj bále oassebielle galggá riektáássjen jali ássjen moalgedit. Jårggålimánulvisáv 14 § goalmát biehke milta galggá vahko sinna ádnot dat rájes gå duobbmo jali märrádus la diededuvvam, jus dakkár ánulvisáv ij la åvdebut ádnum riektáássje jali ássje giehtadaládijn. Jus ánulvis unneplågogielav jali jårggålimev ávkkit, ánoduvvá maŋebut gå mij vuostasj ja nuppát biehkijn javladuvvá de oadtju hilgoduvvat. Dakkár ánulvisáv aj oadtju hilggot jus la vuojnunagi hiebalgahtes ulmme. 16 § Jus oassebielen jali oassebiele sadjásattjan la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav gierregin ávkkit, galggá dålkkå gåhtjoduvvat märrádusáj milta 5 kap. 6-8 §§ och 33 kap. 9 § gierrekbálkan ja 50-52 §§ tjuottjudusprosässalágan (1971:291). Suomagiella, meängiella ja sámegiella åvddåskåvllådåjman ja vuorrasijhuvson 17 § Gå kommuvnna tjuottjudusguovlon sajev åvddåskåvllådoajmmaj fállá 2 a kap. 1 ja 7 §§ milta skåvllålágan(1985:1100), galggá kommuvnna sajev fállat mánájda gej sujttoaddne dav rávkká åvddåskåvllådåjman gånnå ålles jali oase dåjmas li suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. 18 § Kommuvnna tjuottjudusguovlon galggá sunji gut ádnu fállat máhttelisvuodav ållåsav jali åsijt oadtjot dat fállam dievnastusás ja sujtos vuorrasijhuvso ráma sinna, barggijs gudi máhtti suomagielav, meängielav ja sámegielav. Dan láhkáj la aj kommuvnajda tjuottjudusguovlo ålggolin, jus kommuvnan li bargge gudi gielav máhtti. 19 § Jus sierra oare gávnnuji oadtju ráddidus biejadusájt diededit vaj soames fábmudahka mij la ráddidusá vuolen galggá tjuoldastuvvat 8 § adnemis. Sämmiláhkáj la aj lánndadikkijda ja kommuvnajda ráddidusá fábmodime maŋŋela ássjijn ma kommuvnnafábmudagájda guosski. Dåbelijtjuovvom j.n.v. 20 § Tjuovvot galggá mak tjuottjudusfábmudagá dáv lágav anedi. Ráddidus diedet biejadusájt makkár fábmudahka jali fábmudagá galggi dåbelijtjuovvoma åvdås vásstedit. Dat dåbelijtjuovvomåvdåsvásstádus ij ietjá fábmudagáj gähttjoåvdåsvásstádusáv unneda. 21 § Fábmudahka manna la åvddålijtjuovvomåvdåsvásstádus galggá aj rádevaddema, diededime ja sjimugis dåjmaj baktu viehkedit ietjá tjuottjudusfábmudagájt lága adnemijn. Stáhtaministar ja stáhtaráde Rijkabiejve sáhkaulmusj juohkka válljima maŋŋela oajvvadusájt buktá ådå stáh taminisstarij. Stáhtaministar de válljiduvvá rijkabiejves ja dahkamusav oadtju ráddidusáv vuododit. Ráddidus, stáhtaminisstaris stivrridum, Svierigav stivrri. Ráddidusán la stáhtaministar ja moadda stáhtaráde, dat javllá minisstara, guhtik åvdåsvásstádusguovlojn. Nåvti ráddidus barggá Ráddidus stivrri Svierigav ja l álgadiddje bargon dahkat ja rievddadit lágajt ja máhttá nåvti sebrudakåvdedimev gájkkásattjat bájnatjit. Ráddidusán la åvdåsvásstádus rijkabäjvváj ja hähttu adnet rijkabiejve dårjav tjadádittjat ietjas politijkav. Ráddidus rijkav stivrri, mij merkaj ráddidus iehtjádij siegen: stádu sáv válde. Rievddadisájt majt ráddidus sihtá tjádádit hábmáduvvi oajvvadusán, nåv gåhtjodum proposisjåvnå, ma guodeduvvi rijkabiejve mierredibmáj. Ráddidus gárvet aj oajvvadusáv stáhta budjähttaj. Gå ráddidus la mierredam ássjen, buojkulvissan ådå lága birra jali stáhtabudjehta birra, de l ráddidusá dahkamus rijkabiejve märrádusáv tjadádit. Jus ådå láhka buktá viesájdiddje oadtju ådå riektájt jali välggogisvuodajt de merkaj aj ådå dahkamusájt fábmudahkaj mij ássjes åvdåsvásstádusáv adná. Ráddidus mierret aktisasj märrádusájt gájkka ráddidusássjijn ráddidustjåhkanimijn ma li juohkka váhko. Binnemusát vihtta stáhtaráde hähttuji årrot sadji hin vaj ráddidus galggá máhttet mierredit. Ráddidusmärrádusá li formálalasj maŋemus instánssa guhka mierredimprosessan. Ráddidusmärrádusá åvddål la álu moadda máno barggo virggeulmusjmieren. Muhttijn ássje máhttá guosskat moatte stáhtaráde åvdåsvásstádusguovluj. Dalloj galggá sijá barggijs aktisattjat gárveduvvat. Gájkka stáhtaráde hähttuji årrot åvtåmielalattja märrádusá birra såbadit åvddål gå giehtadaláduvvá ráddidustjåhkanimen. Bájkoj 6000 ráddidusmärrádusá giehtadaláduvvi juohkka jage. Diededibme gávnnu regeringen.se mierredime åvddåla ja maŋŋela. Nåvti Ráddidusdåjmadahka barggá Ráddidusdåjmadahka l fábmudahka mij doajmmá ráddidusá juohkusin ja rád didusáv doarjju bargon Svierigav stivrrit ja ållidit ietjas politijkav. Ráddidusdåjmadagán la Stáhtarádedåjmadahka, departementa ja Tjuottjudusåssudahka. Ráddidusdåjmadagán li bájkoj 4 500 bargge, majs bájkoj 200 li politijkalattjat virggáj biejadum. Ráddidusmålssomin virggáj biejadum bargge hiejtti gå gudi älla politijkalattjat virggáj biejadum joarkki ietjasa bargov. Stáhtarádedåjmadahka jådet ja aktit bargov Ráddidusdåjmadagán ja åvdåsvásstádusáv adná Svieriga EU-politijka aktidimes. Stáhtaministar la oajvve Stáhtarádedåjmadagán. Juohkka deparetmenta stivran gávnnu akta gitta gålmmå minisstara, majs akta l departemänntaoajvve. Tjuottjudusåssudagá oajvve l tjuottjudusoajvve, gut la virggeulmusj. Virggeulmutja ráddidusáv viehkedi vuodojt åvdedit ja oajvvadusájt umasse ráddidusmärrádusájda gárvedit ja guoradallat ássjijt goappátjagá rijkalasj ja rijkajgasskasasj hámes. Láhkaásadimprosässa ja budjähttaprosässa gullu stuorámus barggodahkamusajda. Virggeulmutja barggi aj stáhta fábmudagáj stivrrimijn ma li färttáhasj departementaj vuollásattja. Barggo Europa Unijåvnån (EU) guosská gájkka departementaj doajmmaj, ja virggeulmutja gájkka departementajs åvdåsti Svierigav EUan ja gárvedi ássjijt EU-tjåhkanimij åvddåla. Svierigin la bájkoj 100 ålggorijkafábmudagá. Ålggorijkafábmudagá li mijá am bassáda, åvdåstiddje, delegasjåvnå ja konsuláhta. Aktan bájkoj 400 honorerrakonsuláhtaj dahki ålggorijkaåvdåstimev. Ráddidusdåjmadagá doajmma Juohkka departementa oajvve l stáhtaráde, dat javllá ministar. Departementan máhtti aj ienep stáhtaráde gávnnut gå departemänntaoajvve. Siján la de åvdåsvásstádus sierra ássjijs. Juohkka stáhtaráden la barggojuogos politijkalattjat virggáj biejadum virggeulmutjijs, buojkulvissan stáhtatjálle, politijkalasj Barggomárnándepartemännta Barggomárnándepartementa åvdåsvásstádusguovlo: barggoiellempolitijkka, barggomárnánpolitijka, integrasjåvnnåpolitijka, nuppástimássje, ulmutjij riektá rijkalattjat, svieriga viesájdimvuohta ja unneplåhkopolitijkka. Finánssadepartemännta Finánssadepartementa åvdåsvásstádusguovlo: ekonomalasj politijkka, stáhta budjähtta, värropolitijkka, finánssamárnánássje, spellaássje, rijkajgasskasasj ekonomalasj aktisasjbarggo, vidnudagá stáhta äjggomijn ja kommuvnnaekonomiddja ja láhkaásadibme. Várjjofábmodepartemännta Várrjofábmodepartementa åvdåsvásstádusguovlo: tjoahkkevárjjofábmo, suodje ja gárvesvuohta vahágijda, hiehtegárvesvuohta, rijkajgasskasasj ráfeåvdedim dago, álmmukriektá rijdojn doarroräjdoj ja sihkarvuohtapolitijkalasj suolledieh totjoaggemássje. underrättelsefrågor. Justitiedepartemännta Justitiedepartementa åvdåsvásstádusguovlo: vuodolága ja láhkaásadibme stráffariektán, sivijllariektán ja prosässariektán, migrasjåvnnå- ja dårvvobájke politijkka, ássje ármo birra riektáássjen ja sierra ietjá riektáássje, demokratiddjapolitijkka ja oassteássje. Kultuvrradepartemännta Kultuvradepartementa åvdåsvásstádusguovlo: kultuvrra ja kultuvrrabarggij vidjura, kultuvrraárbbe, media, filmma ja idråhttå. Lánndadáfodepartemännta Lánndadáfodepartementa åvdåsvásstádusguovlo: ednambarggo ja birásássje ednambargon, lánndadáfoåvdedibme, miehttsebarggo, guollim ja tjáhtjeávkkim, boatsojäládus, sámeássje, sjattadakäládus, judossuodje ja judosvarresvuohta, biebmo, bivddo ja iellesujtto ja alep åhpadus ja åtsådibme areállaäládusájn. Birásdepartemännta Birásdepartementa åvdåsvásstádusguovlo: selkadis sahtebirás, klimáhtta, merra, tjáhtje, biologalasj moattevuohta, luonndosujtto, birásulmmevuogádahka, rijkajgasskasasj birásaktisasjbarggo, aktelasj birra mannam, atomasihkarvuohta ja lábttjimsuodje, birásláhkaásadibme, birásteknijkka ja birásåtsådibme. Äládusdepartemännta Äládusdepartementa åvdåsvásstádusguovlo: dajvak åvdedibme, energsjiddja, dålvudime ja infrastruktuvrra, IT ja påvsstå ja äládusiellem. Äládusiellem åv dåsvásstádusguovllo sisanet vidnudallam ja entreprenerravuohta, gáhpustal lamfábmo ja dåjmalasj márnána ja åtsådibme ja innovasjåvnnå dárbboulmijn. Sosiáladepartementa åvdåsvásstádusguovlo: varresvuohta- ja skihpasujtto, álmmukvarresvuohta, mánáj riektá, sáhtusvuohta, vuorrasijhukso, sosiáladi evnastus, skihpaoadjo, pensjåvnå, ja ekonomalasj fuolkkedoarjja, stáhta tju ottjudus, årudahka, bidtjim ja jáhkkosebrudahka. Åhpadusdepartemännta Åhpadusdepartementa åvdåsvásstádusguovlo: åvddåskåvllå ja skåvllå, universitähtta ja allaskåvllå, åtsådibme, ållessjattukåhpadus, åhpadus dádjadimfunk sjåvnnåvuoledimijda, dárogiellaåhpadus sisijåhttijda, álmmukåhpadus, ilmmedoajmma, buohtaárvvo, nuorapolitijkka ja politijkka sivijllasebrudahkaj. Ålggorijkadepartemännta Ålggorijkkadepartementa åvdåsvásstádusguovlo: ålggorijka- ja sihkarvuohta politijkka, åvdedibme väráldin ja doarjja, oasestimpolitijkka, viehkke svieriga viesájdiddjijda ålggorijkan, álmmukriektá ja rijkajgasskasasj ulmutjijriektá, doarronävoj ekspårttågähttjo, rijkajgasskasasj aktisasjbargo rijkaj ja dajvaj ja oasestim-, investerim- ja Svierikåvddånahttem. Letján gå departementa gávnnu aj gájkbadjásasj organisasjåvnnå: Stáhtarádefábmudahka Stáhtarádefábmudagá dahkamus la jådedit ja aktidit bargov Ráddidusdåjmadagán ja åvdåsvásstádusáv adnet Svieriga EU-politijka aktidimes. Stáhtarádefáb mudagán gávnnu stáhtaminisstara ja EU-minisstara dåjmadahka. Tjuottjudusåssudahka Tjuottjudusåssudahka l Ráddidusdåjmadagá aktisasj luohkko ja åvdåsvásstásusáv adná departemänttagájkbadjásasj tjuottjudusássjijs. Sisanet iehtjádij siegen rievddadis- ja ådåstimássjijs ráddidusdåjmadagán, fábmudagá ekonomiddja, barggovaddeássjijt, máhttudaklasedibme, IT-doarjja, girjjevuorkká, arkijvva ja diaria, ja diededibme ja kommunikasjåvnnå. Fábmudagá Juohkka departementa åvdåsvásstádusguovlluj gulluji muhtem stáhta fábmu dagá ma galggi lágajt anodit ja tjadádit dåjmav majt rikjabiejvve ja ráddidus la mierredam. Migrasjåvnnådoajmma ja Värrodåjmadahka li muhtem buojkulvisá stáhta fábmudagájda. Ráddidus mierret juohkka jage reglerimbrevaj birra fábmudagájda. Dánna l tjáledum makkir ulme li fábmudagán ietjas doajmmaj ja man edna biednigijt dåjmav, valla ij goassak oattjo stivrrit gåktu fábmudahka galggá lágav anodit jali mierredit aktugasj ássjen. Fábmudagá mierredi dáv iesjrádálattjat ja diededi departementajda. Moatten ietjá rijkan la stáhtaráden fábmo njuolgga dåjmadit fábmudagáj aktan ájdan bargon. Svierigin älla dakkir máhttelisvuoda. Gåhtjo duvvá buorggon ministarstivrraj. Ráddidus åvdåsvásstádusáv adná åjvij (generálladirektöraj) åttjudimes ja bálk kimis fábmudagájda. Dálla gávnnuji bájkoj 350 stáhta fábmudagá Budjähttaprosässa Barggo stáhtabudjehtajn la guhka prosässa mij álggá ienep gå jagev åvddåla ájggeguovddelis budjähttajáhke álggá. Prosässa álggá javllamánon gå Finánssadepartemännta ráddidussaj vuoset vuordedum åvdeldimijt sebrudakekonomiddja. Sjnjuktjamánon dagáduvvi ráddidusrádedime ulme birra stáhtabudjähttaj. Oajvveulmme boahtte jagijda mierreduvvá ekonomalasj gidáproposisjåvnån, mij guodeduvvá rijkabäjvváj vuoratjismánon. Gidán ja giesen barggo joarkká departementajn ja ráddidus oajvvadusájt vaddá stáhtabudjähttaj boahtte jahkáj, budjähttaproposisjåvnnå, rijkabäjvváj ragátmánon. Gå rijkabiejvve giehtadallá budjähttaproposisjåvnåv de departementa gárvedi reglerimbrevav fábmudagájda. Ráddidus mierret reglerimbrevaj birra fábmuda gájda jahkemålssusime åvddåla. Láhkaásadimprosässa Svieriga rijkabiejvve mierret lágaj birra. Ráddidus álgat ienemus láhkaoajvva disájt. Ráddidus guodá bájkoj 200 proposisjåvnåjt juohkka jage. Muhtem proposisjåvnå oajvvadi ållu ådå lágajt gå iehtjáda li oajvvadusá rievddadisájda lágajda ma juo gávnnuji. Guoradallama ja guoradusjuohkusa Muhtem ássje majt ráddidus barggá li gassjelappo tjoavddet gå iehtjáda. Ráddidus máhttá dakkir aktijvuodajn nammadit sierra guoradallev (ulmutjav) jali guoradusjuohkusav (juogos måttijn ulmutjijn) gudi galggi ássjev guoradallat. Ráddidus buojkot dahkamusáv nåv gåhtjodum direktijvvan guoradalláj jali guo radusjuohkusij. Maŋijbåhtusa tjoahkkiduvvi diedádusán ja almoduvvá ja åledidd jen sjaddá. 1. Stáhta guoradallam nammaduvvá guoradalátjit ássjev. Guoradusjuogos jali ulmusj dahkamusav oadtju guoradallat åvdeldimijt masi ráddidus sihtá tjadá dit. Ráma dahkamussaj vatteduvvi nåv gåhtjodum guoradusjuogosdi rektij van. 2. Gå guoradallam la gárves de guoradalle jali guoradusjuogos diedádusáv tjállá. 3. Diedádus rájaduvva fábmudagajda, organisasjåvnåjda, kommuvnajda ja ietjá oassebielijda gudi oadtju vaddet vuojnojt, nåv gåhtjodum remissavás stádusá. Jus moadda remissainstánsa li vuosstij de märrádus máhttá sjad dat ij ássjev joarkket, jali gähttjalit ietjá tjoavddusijt gávnnat gå majt guora dallam oajvvat. 4. Diedádus rájaduvvá aj Láhkarádáj mij gehtjat juridijkalasj vuojnojt. 5. Ráddidus maŋŋela tjállá oajvvadusáv, proposisjåvnåv, rijkabäjvváj. 6. Rijkabiejve barggojuohkusijs akta oadtju vuojnojt vaddet oajvvadussaj (barggojuogosárvvádallam). 7. Rijkabiejvve jienas proposisjåvnå birra. Jus dåhkkiduvvá de ådå láhka máhttá almoduvvat Svieriga riektabiejadustjoahkken, SFS. Muhtem láhkaásadibme mij Svierigij guosská dagáduvvá Europa unijåvnån. Muhtem lága ma dåhkkiduvvi EUan li fámon Svierigin váni rijkabiejve mierredak ássjen. Demokráhtalasj vuogádahka válljit majt sihtá Svierik la demokratiddja parlamentáralasj stivrrimvuogijn, mij merkaj gájkka al mulasj fábmo álmmugis mierreduvvá. Lága ásaduvvi rijkabiejves 349 ájrrasij gudi válljiduvvi álmmugis juohkka nälját jage. Juohkka válljima maŋŋela rijkabiejve hållaoajvve oajvvat ådå stáhtaminisstarij. Stáhtaministar válljiduvvá rijkabiejves ja dahkamusáv oadtju ráddidusáv vuododit. Formálalattjat Svierik la konstitutionella monarkiddja gånågisájn Carl XVI Gustaf stáhtaoajvven. Monárkan la symbolalasj stáhtaoajvvedoajmma beru seremoniella vidnoj. Gå álmmuk válljima dagáduvvi de li Svieriga bájkoj gietjav miljåvnnå ulmutjijn jienastimriektájn máhttelisvuohta oassálasstet ja bájnatjit gudi galggi álmmugav rijkabiejven, lánndadikken ja kommuvnajn åvdåstit. Jenastittjat gålmån válljimijn galggá 18 jage ållim maŋemusát válljimbiejve. Letján gå jienastit gávnnuji ietjá vuoge bájnatjit svieriga politijkav. Muhtem buojkulvisá li oassálasstet politijkalasj belludahkaj, vuojnojt vaddet guoradusjuohkusij ja guoradallamij diedádusájda, ja oassálasstet álmmukjienastimijn. Juohkka vidát jage li aj válljima EU-párlamänntaj, EU:a ásadusájs ájnna mij la njuolggaválljidum. Gájka gudi li viesájdiddje EU-sebrulasjrijkan ja álmmuktjáledum Svierigin oadtju jienastit Svierigin. Svieriga tjuottjudusmodälla – gålmmå miere Svierig stivrriduvvá gålmån mieren: rijkalattjat, dájvalattjat ja bájkálattjat. Duodden la europalattjat. Rijkalattjat Rijkabiejvve, manna l fábmo lágajt vuodit, álmmugav åvdås rijkalattjat. Rád didus Svierigav stivrri gå dåjmat Rijkabiejve märrádusájt ja álgat ådå lagájt ja láhkarievddadisájt. Bargon viehkken ráddidusán la Ráddidusdåjmadahka ja stáhta fábmudagá. Dajvalattjat Svierik la juogadum 21 lenajda. Juohkka lenan gávnnu stáhta dajvak fábmudahka, lenastivrra. Muhtem ietjá stáhta fábmudagájn la aj doajmma dajvalattjat ja bájkálattjat. Gávnnuji 20 lánndadikke. Alemus mierrediddje orgána l lánndadig gejali dajvakfábmoduvvam. Kommuvnnaláhka stivrri lánndadikkij dåjmav valla gávnnu sadje iesjstivrrimij, dat javllá mierreduvvá juohkka aktugasj kommuvnan, lánndadikken jali dajvan dan guovlon. Svierigin li bájkoj 290 kommuvna. Kommuvna åvdåsvásstádusáv adni ienemus sebrudakdievnastusás ma gávnnuji gånnå årrop. Sijá ájnnasamos vidno la åvddåskåvllå, skåvllå, sosiáladievnastus ja vuorrasijhukso. Kommuvna stivrriduvvi politijkárijs gudi li álmmugis válljidum. Alemus mierrediddje orgána l kom muvnnafábmoduvvam. Kommuvnnaláhka stivrri kommuvnaj dåjmav valla degu dajvalattjat gávnnu máhttelisvuohta iesjstivrrimij. Europalattjat Svierik gåbtjåduvvá EU:a njuolgadusájs ja oassálasstá prosessan manna ådå aktisasj njuolgadusá gárveduvvi ja mierreduvvi. Ráddidus åvdås Svierigav Europa ráden ja Europa unijåvnå ráden, mij álu gåhtjoduvvá minisstarráden jali ráde mij mierret njuolgadusájt boahtteájge aktisasjbargguj. Stáhtaminisstarin la aj gájkbadjásasj åvdåsvásstádus Svieriga EU-politijka åvdedimes ja aktidimes. Svieriga vuodolága Vuodolága li ietjá lágaj badjela ja ij aktak láhka oattjo vuodolágajt vuosteldit. E ga máhte rievddaduvvat sämmi álkket gå ietjá lága. Rievddadis rávkká rijkabiejvve mierret sämmi märrádusáv guovten umasse bálen. Ájgen märrádusáj gaskan galggá vil válljim rijkabäjvváj årrum. Vuodolága guosski stivrrimvuohkáj ja demokratiddjaj, tråvnnåvuorruj, moalg gemfriddjavuohtaj ja prienntimfriddjavuohtaj ja ietjá vuodo friddja-ja rievtesvuo da: rievtesvuo da li svieriga álmmugin ja gåktu válljim rijka bäjvváj galggá tjadá duvvat. vá, dat javllá gut galggá gånågissan jali dråttnigin. Ulmutjij riektá Rijkabiejven, ráddidusán ja ålles stáhta, dajvak ja kommunvna dåjman la åvdåsvás stádus ulmusjriektájs vaj e doajeduvá. Raddidusá guhkaájggásasj ulmme l nannit ålles roadduj ulmutjij riektájda Svierigin. Svierigin ulmutjij riektá suoddjiduvvi goappátjagá vuodolága ja ietjá lagáj ja biejadusáj baktu. Duodden vil Europa konvensjåvnnå la fámon suodjáj ulmutjijrijkajgasskasasj såbadusá stáhtaj gaskan ma mierredi ulmutjijriektájt. Ráddidusá dahkamus åvddånahttet ja suoddjit ulmutjij riektájt dåbddomerkav vaddá goappátjagá rijkalasj politijkkaj ja ålggorijkapolitijka gájkka åsijda. Buohtaárvvo Svierigin la guhkaájggásasj árbbedáhpe barggat buohtaárvvoássjij. Buoh taárvvo merkaj nissunijn ja ålmmåjn li sämmi riektá ja máhttelisvuoda gájkka viessoma guovlojn, buojkulvissan sämmi vidjura barggomárnánin, juogedum åvdåsvásstádus hejmas ja mánájs ja ekonomalasj buohtaárvvo. Vilá l fámo ja bájnnema juohkem nissunij ja ålmmåj gaskan umasslágásj sebru dagá umasse åsijn. Politijkka la guovlojs akta manna sjiervvejuohkem la avtaár vulasj. Rijkabiejven la nissunij låhko 45 prosännta ja ålmmå 55 prosännta. Ietjá guovlojn, nåv gåk diedalasj guovlon, kultuvran, mássmediajn, svieriga girkkon, ja äládusiellemin, de nissuna li binnebu mierrediddje virgijn. Äládusiellemin li ålmmåj låhko stuoramus, vájku muhtem rievddadisá maŋemus jagijn. Almulasjvuohta Almulasjvuohtaprinsihppa Almulasjvuohtaprinsihppa merkaj fábmudagáj, rijkabiejve ja mierrediddje kommuvnna tjåhkanimij doajmma nåv guhkás máhttelis galggá sadjihin årrot. Loabedittjat máhttelisvuodav gehtjadibmáj sijá dåjman, de prinsihppa almulasj ássjetjállagij almulasjvuoda birra l tjáleduvvam avtan vuodolágán, prienntim friddjavuohtabiejadus. Almulasjvuohtaprinsihppa vaddá gájkajda riektáv almulasj ássjetjállagjt låhkåt. Ássjetjállaga ma duostoduvvi jali rájaduvvi Ráddidusdåjmadagás ja ietjá fáb mudagájs, buojkulvissan breva, märrádusá ja guoradallama li ienemusát almulattja. Oajvvenjuolgadus la gájkka duostodum ássjetjállaga galggi registarduv vat duossto fábmudagán. Mujttotjállaga ja åvddåbargo e iemeláhkaj almulasj ássjetjállagin árvustaláduvá. Jus sihtá diehtet makkir ássjetjállaga gávnnuji fábmudagán jali dajt låhkåt de aktavuodav válldá fábmudagájn. Almulasjvuohtaprinsihppa merkaj aj virggeulmutjijn ja iehtjádijn gudi barggi stáhtan, kommuvnan ja lánndadikken la diedediddjefriddjavuohta. Merkaj siján la riektá giehttot dakkirij birra ma ietján li tjiehkusa, tjuolldasijn sierra diedojda, buojkulvissan mediajda, váni stráffuduvvát dan åvdås ja váni barggevadde diedek gut la diedojt vaddám. Vuogádahka oahttsij la ájnas doajmma loabedittjat ássje li sadjiha almulasj fábmudagájn, buojkuldahka l hájedum moatten ietjá rijkjan. Svierigin li tjuovvo almulasj oahttse: Justitieoahttse (JO) – jali Rijkabiejve oahttse gåktu almulattjat gåhtjoduvvi lágajt ma li fámon ja ietjá riektábiejadusájt sijá dåjman. Justitiekanslerin (JK) li oajvvedahkamusá sujnnit fábmudagájt ja duobbmo ståvlåjt ráddidusá åvdås, åvdåstit stáhtav rijdojn duobbmoståvlån, hiebadit ekonomalasj mávsálvisrávkalvisájt stáhta vuosstij, guoddaliddjen prienntim- ja moalggemfriddjavuohtariektáássjijn ja ráddidusá juridijkalasj rádevadden årrot. Oassteoahttse (KO) bälos oasstij ájnas ássjijt vidnudagáj vuosstij duobbmo ståvlån. KO:a oajvvedahkamus la gehtjadit vaj vidnudagá tjuovvo márnánasstem-lágav, såbadusnjuolgaduslágav, buvtasihkarvuohtalágav ja mälggat- ja häjmmavuobddemlágav. Nuppástimoahttse (DO) åvdåsvásstádusáv adná nuppástimlága ållidimes. Mánáoahttse (BO) åvdås mánáj ja nuoraj riektájt ja ájnas ássijt FN: konven sjåvnå milta, máná riektáj birra. Máná- ja oahppeoahttsen (BEO) la dahkamus mánáj ja oahppij riektájt ábjjat, skåvllålága milta. Stáhta gehtjadibme Konstitusjåvnnåbarggojuogos, KU, la barggojuogos rijkabiejven mij gehtjat stáhtarádij virggedåjmadusáv ja ráddidusássjij giehtadallamav. Duodden KU gárvet ássjijt ma gulluji buojkulvissan vuodolágajda, rijkabiejvvebiejadussaj ja rijkadárkestiddjij válljimij. Rijkarevisjåvnnå, mij la fábudahka rijkabiejve vuollásasj, gehtjat stáhta fáb mudagájt ja dåjmajt ja gehtjat tjuovvu bagádisájt, njuolgadusájt ja biejdusájt ja ulme måhkkåj jåvsådi, dat javllá ráddidus ja ietjá fábmudagá ietjasa bargos åvdåsvásstádusáv adni. Vissa stáhta fábmudagá li aj gähttjofábmudagá, dat javllá siján la dahkamus gehtjadit dåjmajt. Stáhta gehtjat ja doarjju nåvti lánndadikkij, dajvaj ja kommuv naj bargov. Skåvllåinspeksjåvnnå l buojkulvissan gähttjofábmudahka mij skåv låjt sujnni, åtsådittjat skåvlå lágajt ja njuolgadusájt tjuovvu. Svierik ja EU Svierik la ådåjakmáno 1.b. 1995 rájes sebrulasj EUan 1994 rijkalasj álmmukjie nastime maŋŋela. Sebrulasjvuohta merkaj Svierik oassálasstá EU:a bargon ja máhttelisvuohta l bájnatjit märrádusájt. Svierik la gåjt dal ájn ekonomalasj ja moneterra unijåvnå ålggolin, EMU, mij iehtjádij siegen merkaj sebrulasjrijkajn la euro aktisasj biednigin. Ragátmánon 2003 lij álmmukjienastibme jus Svierik luluj oassálasstet biednikunijåvnnåj. Boados sjattaj 55,9 prosännta válljijiddjijs vásstedin e sidá. Bájkoj 1200 svierik viesájdiddje barggi EUan. Sijás muhtema åvdåsti Svierigav ja svieriga oasálasjvuodajt gå iehtjádijn li umasse virge EU:a tjuottudusán, buojkulvissan Europa kommisjåvnån. Svierik ja FN Svierik sjattaj sebrulasj Aktidum násjåvnåjn, FN, 1946, jage maŋŋela gå or ganisásjåvnnå lij vuododuvvam. Dat rájes la dåjmalasj oasálasjvuohta FNan årrum ájnas oassen svieriga ålggorijkapolitijkan. Svieriga ráddidus, ieneplågo dårjajn rijkabiejven, árvustallá aktisasjbargov FNan ájnnasamos ássjetjállagin ásadittjat värálda stuorra viessomássjij. Dahkamus rávkká nanos FNav ja lahka aktisasjbargov bájkálasj organisásjåvnåj, aktugasj rijkaj ja sivijlla sebrudagájn väráldav birra. Svierik la 1960-lågo rájes oassálasstám moatten FN:a ráfegáhttim dagojda. Ienep gå 70 000 svierikviesájdiddje li mälggat ájgev FN-virgev dåjmadam ja moadda svierikviesájdiddje li barggam FN-såbadiddjen. Svierik doajmmá moattelágásj FN:a barggoguovlojn. Rijkka l gávnnum álga diddjij siegen ájnas ássjijda. Jábmemstráffa hiejtedibme, mánáj riektá, apartheida hiejtedibme, bijnedimkonvensjåvnnå, ja ietjá guovlojn nåv gåk várjjofámo unnedimen, birás ja narkotihkavuosteldibme li buojkulvisá ássjijda majda Svierik la oassálasstám. Svierik la aj stuorámus vaddijs akta FN:a umasse orgánajda moattelágásj åvdedimaktisasjbargon. Nuorttarijkaj aktisasjbarggo Aktisasjbarggo njuolgadusáj milta nuorttarijkaj gaskan la boarrásamos ja vij desbirástiddje dajvak aktisasjbargo väráldin. Politijkalasj aktisasjbarggo l vuododum aktisasj vuojnojn ja sidodin båhtusij måhkkåj jåvsådit mij åvddånahttá dåjmalasj åvdedibmáj ja laset Nuorttarijkaj máhttudagáv ja gáhpustimfámov. Nuorttarijkaj ráden, mij vuododuváj 1952, li 87 rádeájrrasa Dánmárkas, Suo mas, Islándas, Vuonas, Svierigis, Ferasuollus, Ruonaednamis ja Ålándas. Sebrulattja li rijkaj párlamentajn, nammaduvvi färttáhasj belludagás ja válljiduvvi parlamentas. Njuolgga válljima Nuorttarijkaj rádáj e dagáduvá. Nuorttarijkaj ministarráde Nuorttarijkaj ministarráde vuododuváj 1971 ja l nuorttarijkaj ráddidusáj aktisasjbarggoorgána. Ministarráde, vájku namma, ij la akta valla moadda ministar ráde. Moadda nuorttarijkaj fáhkkaminisstara tjåhkani ministarráden moaddi jahkáj. Ålggorijka- ja várjjofábmominisstara e oassálasste, ja li Nuorttarijkaj ministarráde ålggolin. Ij la diedon hieredis nuorttarijkaj minisstarida tjåhkanit. Láhka (2009:724) rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra /Fábmuj boahtá I:2010-01-01/ Gájkkásasj biejadusá 1 § Dán lágan li biejadusá rijkalasj unneplågoj, rijkalasj unneplågogielaj ja tjuottjudusguovloj birra ja riektá birra unneplågogielajt ávkkit tjuottjudusfábmudagájn ja duobbmoståvlåjn, ja märrádusá muhtem välggogisvuodaj birra åvddåskåvlådåjman ja vuorrasijhuvson. Lágan li aj biejadusá lága adnema dåbelijtjuovvoma birra. 2 § Rijkalasj unneplågo li juvdára, roma, sáme, svieriksuobmelattja ja duornosliegega Svieriga välggogisvuodaj milta Europaráde rábmakonvensjåvnå hárráj rijkalasj unneplågoj suoddjima birra (SÖ 2000:2) ja europalasj njuolgadusá rijkadajva- jali unneplågogielaj birra (SÖ 2000:3). Giellalágan (2009:600) diededuvvá rijkalasj unneplågogiela li suomagiella, jiddisj, meängiella (meänkieli), románagiella (romani chib) ja sámegiella. 3 § Tjuottjudusfábmudagá galggi gå la dárbbo sjiehtesláhkáj diededit rijkalasj unneplågojda sijá rievtesvuodaj birra dán lága milta. 4 § Giellalágan (2009:600) diededuvvá sebrudagán la sierra åvdåsvásstádus suoddjit ja åvddånahttet rijkalasj unneplågogielajt. Sebrudahka galggá ietján aj åvddånahttet rijkalasj unneplågoj máhttelisvuodajt anodit ja åvdedit kultuvrasa Svierigin. Mánáj kultuvralasj identitehta åvdedibme ja unneplågogielasa ávkkim galggá sierraláhkáj åvddånahteduvvat. 5 § Tjuottjudusfábmudagá galggi rijkalasj unneplågojda vaddet máhttelisvuodav bájnatjit ássjijn ma sidjij guosski ja guhkás máhttelis rádedit unneplåhkoåvdåstiddjij dakkár ássjijn. Tjuottjudusguovlo 6 § Tjuottjudusguovllon suomagiellaj li kommuvna Botkyrka, Eskilstuna, Váhtjer, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Huddinge, Håbo, Giron, Köping, Bájil, Sigtuna, Solna, Stockholm, Södertälje, Tierp, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Älvkarleby, Österåker, Östhammar ja Övertorneå. Tjuottjudusguovllon meängiellaj li kommuvna Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå. Tjuottjudusguovllon sámegiellaj li kommuvna Árjepluovve, Árviesjávrrie, Berg, Váhtjer, Härjedalen, Jåhkåmåhkke, Giron, Liksjuo, Máláge, Suorssá, Lusspie, Straejmie, Ubmeje, Vualtjere, Åre, Älvdalen ja Luvlieluspie. 7 § Ietjá kommuvna gå ma diededuvvi 6 § máhtti diededime maŋŋela bessat suomagiela, meängiela jali sámegiela tjuottjudusguovlluj. Märrádusáv vaj kommuvnna galggá tjuottjudusguovlluj oadtjot bessat, váldeduvvá ráddidusás. Ráddidus oadtju biejadusájt tjuottjudusguovlluj diededit dakkár iesjmiedogis säbrrama birra. Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav fábmudagájn ávkkit 8 § Aktugattjajn la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit ietjasa njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusguovlujn man geográfalasj doajmmabájkke ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu unneplågogiela tjuottjudusguovlujn. Dat gullu ássjijda gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássjen la tjuottjudusfábmudahkaj tjanos. Jus aktugasj suomagielav, meängielav jali sámegielav ávkki dakkár ássjen, la fábmudahka vielggen njálmálasj vásstádusáv sämmi giellaj vaddet. Aktugattjajn gejn ij la juridijkalasj viehkke, la vil riektá ádnoma maŋŋela oadtjot tjálalasj jårggålimev ássje märrádusás ja märrádustjielggimis suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. Fábmudahka galggá ietján aj rahtjat aktugattjajt ietjasa giellaj duosstot. 9 § Tjuottjudusguovlo ålggolin la aktugattjajn riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusfábmudagáj ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássje máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi unneplågogielav bukti. 10 § Aktugattjajn la agev riektá suomagielav ja sámegielav ávkkit tjálalasj aktavuodajn Rijkabiejve oahttsij. Dan láhkáj la aj aktugattjaj tjálalasj aktavuodajn Justitiekanslerijn, Oadjodåjmadagájn, Värrofábmudagájn ja Nuppástimoahttsijn (DO) ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj. 11 § Tjuottjudusfábmudagá galggi barggat vaj bargge gávnnuji gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav máhtti gå la dárbbo aktugattjaj aktavuodajn fábmudagájn. 12 § Tjuottjudusfábmudagá oadtju mierredit sierra ájgijt ja sierra sajev duostutjit guossididdje aktugattjajt gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav ságasti, ja sierra telefåvnnåájgijt adnet. Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § /Ådå namádissa X § U:2009- Oassebielen jali oassebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen, lenariektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suomagielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. 13 § /Fábmuj boahtá I:2010-02-15/ Oassebielen jali oassebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen tjuottjudusriektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suomagielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. (Láhka 2009:857). 14 § Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav riektáássjijn jali ássjijn duobbmoståvlåjn 13 § milta gåbttjå riektáv ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusájt vaddet dan giellaj, riektáv oadtjot dajt ássjetjállagijt ma riektáássjáj jali ássjáj gulluji njálmálattjat jårggåluvvat dan giellaj ja riektá njálmálasj sjiehtadallamij duobbmoståvlå åvdån sáhkadit dav gielav. Duobbmoståvllå galggá ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusáv dárogiellaj jårggålit, jus ij vuojnunagi la dåssjen. Ietján galggá duobbmoståvllå aj rahtjat unneplågogielav ávkkit aktavuodajn oassebielijn jali oassebiele sadjásattjajn. Gájkka riektáássjijn jali ássjijn ma gåbtjåduvvi riektás suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § milta la oassebielen jali oassebiele sadjásattjan gänna ij la juridijkalasj viehkke, riektá oadtjot jårggålum duobmov ja duobbmooarev jali märrádusáv ja märrádustjielggimav tjálalattjat dan giellaj gå ádnu. 15 § Gut sihtá suomagielav, meängielav jali sámegielav riektáássje jali ássje giehtadaládijn duobbmoståvlån ávkkit 13 § milta galggá dav ádnot gå riektáássje jali ássje álgaduvvá jali vuostasj bále oassebielle galggá riektáássjen jali ássjen moalgedit. Jårggålimánulvisáv 14 § goalmát biehke milta galggá vahko sinna ádnot dat rájes gå duobbmo jali märrádus la diededuvvam, jus dakkár ánulvisáv ij la åvdebut ádnum riektáássje jali ássje giehtadaládijn. Jus ánulvis unneplågogielav jali jårggålimev ávkkit, ánoduvvá maŋebut gå mij vuostasj ja nuppát biehkijn javladuvvá de oadtju hilgoduvvat. Dakkár ánulvisáv aj oadtju hilggot jus la vuojnunagi hiebalgahtes ulmme. 16 § Jus oassebielen jali oassebiele sadjásattjan la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav gierregin ávkkit, galggá dålkkå gåhtjoduvvat märrádusáj milta 5 kap. 6-8 §§ och 33 kap. 9 § gierrekbálkan ja 50-52 §§ tjuottjudusprosässalágan (1971:291). Suomagiella, meängiella ja sámegiella åvddåskåvllådåjman ja vuorrasijhuvson 17 § Gå kommuvnna tjuottjudusguovlon sajev åvddåskåvllådoajmmaj fállá 2 a kap. 1 ja 7 §§ milta skåvllålágan(1985:1100), galggá kommuvnna sajev fállat mánájda gej sujttoaddne dav rávkká åvddåskåvllådåjman gånnå ålles jali oase dåjmas li suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. 18 § Kommuvnna tjuottjudusguovlon galggá sunji gut ádnu fállat máhttelisvuodav ållåsav jali åsijt oadtjot dat fállam dievnastusás ja sujtos vuorrasijhuvso ráma sinna, barggijs gudi máhtti suomagielav, meängielav ja sámegielav. Dan láhkáj la aj kommuvnajda tjuottjudusguovlo ålggolin, jus kommuvnan li bargge gudi gielav máhtti. 19 § Jus sierra oare gávnnuji oadtju ráddidus biejadusájt diededit vaj soames fábmudahka mij la ráddidusá vuolen galggá tjuoldastuvvat 8 § adnemis. Sämmiláhkáj la aj lánndadikkijda ja kommuvnajda ráddidusá fábmodime maŋŋela ássjijn ma kommuvnnafábmudagájda guosski. Dåbelijtjuovvom j.n.v. 20 § Tjuovvot galggá mak tjuottjudusfábmudagá dáv lágav anedi. Ráddidus diedet biejadusájt makkár fábmudahka jali fábmudagá galggi dåbelijtjuovvoma åvdås vásstedit. Dat dåbelijtjuovvomåvdåsvásstádus ij ietjá fábmudagáj gähttjoåvdåsvásstádusáv unneda. 21 § Fábmudahka manna la åvddålijtjuovvomåvdåsvásstádus galggá aj rádevaddema, diededime ja sjimugis dåjmaj baktu viehkedit ietjá tjuottjudusfábmudagájt lága adnemijn. Siri Nystø Ráhka Sáme allaskåvllå Guovte gielajda låhkåt - julevsámemánáj giellamáhtudahka ja låhkåmtjehpudahka Julevsáme máná Vuonarijkan oahppi skåvlån låhkåt sihke dárogiellaj ja sámegiellaj. Låhkåm le tjehpudahka majt mánná åvddånahttá, gånnå ulmme le dåjmalasj låhkåmtjehpudagáv åmastit. Ja sæmmi láhkáj gå mánná máhttá oahppat guokta giela, máhttá aj mánná oahppat låhkåt daj guokta gielajda. Muv dutkam galggá låhkåmtestaj tjadá guoradallat mánáj låhkåmtjehpudagáv gå galggi fonologalasj låhkåmdáses ortografalasj låhkåmdássáj jåksåt. Låhkåmtesta galggi guoradallat gåktu mánná dekåvddij bágojt, sijá gielalasj diedulasjvuodav ja báhkoboanndudagáv julevsámegiellaj. Ulmme dutkamijn le gávnnat gåktu julevsámegiellaj le låhkåt gå mánná galggá nanos låhkken sjaddat. Vuodon muv dutkamin li kognitijvalasj teorija, ja ahte låhkåm le prosæssa gånnå lij moadda oase. Guokta bágo ma lij ájnnasa dán aktijvuodan li dekåvddim ja dádjadibme. Mánná viertti máhttet dekåvddit bágov, juogu de fonologalattjat jali ortografalattjat. Valla mánná viertti aj dádjadit sisanov. Dá lij prosessa gånnå giella vájkkut, ja julevsámegiela ja dárogiela gaskan lij gielalasj sieradusá. Dán dutkamin tjalmostav julevsáme fonemajt, valla ienemusát morfologalasj aspevtajt mij gullu såjådimijda. Gatjálvis le gåktu låhkåmåvddånibme le gå mánná galggá guokta gielajda oahppat låhkåt, ja man láhkáj julevsáme fonema ja morfema vájkkudi dekåvddimav ja dádjadimev. Gå mánná oahppá låhkåt le aj gielalasj diedulasjvuohta viehkkenævvo gå galggá dádjadit ja åvddånit giellamáhtudagáv sihke njálmálattjat ja tjálalattjat. Sámegiellaj le soajttá morfologalasj diedulasjvuohta, dádjadibme bágoj morfologalasj struktuvraj birra, sierraláhkáj ájnas. Dán åvddånbuktemav galgav dájt gatjálvisájt dágástallat, ja vuosedit muhtem buojkulvisájt låhkåmtestajs. TJOAHKKÁJGÄSOS Ådå tjátje, tjáhppis spiejildime. Industridjalasj kolonialissma dáttja tjáhtjefábmobidtjima tjadá boatsojsujttoednamin 1910-1968 Gå dáttja jávrijt ja änojt dulvvadahtjin de álgij akta dajs vuostasj plánidum stuoráp ekploaterima ma sjaddin ållo sajijn boatsojsujttoednamin Svieriga rájij sinna. Dán diedalasj tjállaga vuodo manná maŋŋekolonialak gähttjamguovlos gånnå Svieriga politijkka ja praktijkka sámij, räjnárij ja Sámeednamij vuosstáj guoradaláduvvi kolonialissman tjáhtjefábmobidtjima gávttuj. Åtsådallam álggá daj vuostasj stuoráp bidtjimij boatsojsujttoednamin 1910-lågon, ja joarkká gehtjadimijn lágaj hárráj ma álkkedin tjáhtjefábmobidtjimijt nubbe väráltdoaron. Maŋutjissaj guoradaláduvvi vuossteháhko ja vuojnno ma sjaddin máhttelis 1950- ja 1960-lågojn, iehtjádij siegen gå vuododij rijkkalihtov svieriga sámijda. Gehtjadibme manná 1968 rádjáj ja sämmi jage bådij árvvádallam ådå boatsojäláduslága birra. Gå dáttja jávrijt ja änojt dulvvadahtjin boatsojsujttoednamin de tjadáduvvin institutalasj rábmaverkajn tjáhtjelágas, boatsojguohtomlágas ja stáhta boatsojäládusadministrasjåvnå mindárimes, ma vuojnodibmen dahkin boatsojsujtov äládussan ja räjnárij rievtesvuodajt tjáhtjeriektáássijn. Fábmudagá ja bidtjijiddje håladin ja barggin industrikolonialak diskursas gånnå rievtesvuoda ja histårjjå máhttin bånjudallat bidtjijiddjemiellogisvuoda ávkkáj. Håladime tjadá ”álmmuga buoremussan” bidtjiduvvin Svieriga tjáhtjefábmovuogádagá, vuododum hálbes energiddjaj nuorttat ja dassta sjattaj riektálasj ålgustjuolldemin ja unnediddje riektáäjgádin ja miellodiddjen. Dán vuogádagán oadtjun räjnára nievrep riektásajádagáv ednambarggijs, ja sáme boatsojsujto ålggolin nuppástallin ienebut. Dulvvadime unnedin boatsojguohtomednamijt vaj binnáp sáme máhttin boatsojäládusán barggat. Sáme riektáoajbbom 1950- ja 1960-lågojn dagáj vaj ulmutja juorrulahtjin jus bidtjima lidjin diehttelis. Sáme rievtesvuoda hárráj de åvdedibme suojmabut manáj gå muhtem riektáássje ettjin guoradaláduvá tjielggidusájn jut lidjin juo duobbmoståvlån. Industrikolonialak diskurssa ja stivrrim tjáhtjefábmopolitijkas hásteduvvin huoman rievddadit muhtemijt sijá vuojnojs boatsojsujto ja räjnárij hárráj. Valla sáddnan la de báhtsin ietjá vuojno mälggadij gå sáme vuornoduvvin saje ja bájnatjibme sámefoanndabiednigij badjel ma galggin ekploaterima vahágijt unnedit. Översättning: Nils-Olof Sortelius Dán guoradallama ájggom lij sáme biebmov ja viessomvuogev tsuojgodit, ja åtsådit gåk árbbedábak sáme bårråmdábe, stuoräládusebna juohkem ja káffajuhkam nuorttalándak álmmugin, bájnná jábmemav ja bårredávddabalov ja tsåhke-/ varravárredávddabalov. Guoktalågev sáme gatjádaláduvvin sijá äjgádij viessomvuoge ja biebmo birra 50-70 jage dán åvddåla (Oasseåtsålvis 1). Biebbmodáhtá 397 sámes ja 1842 láttes guoradaláduvvin parametragahtes gähttjalimij ja muhtem miere unnemus kvadráhta vuoge (PLS) viehkijn. Gålmmå tjuovvo oasseåtsådime, gájkka kohorttaåtsådime, vuolggin Västerbottena varresvuohtaåtsådimj oassálasstij jábmemårijs jali bårredávddaskihpudagájs (64 603-77 319). Ballamoarremerustallamav dahkin Cox regressionijn. Oasseåtsådibme 2 spiedjildij avtaárvojt árbbedábak sáme biebmon tjuokkesmåhtajn nållå rájes gávtse tjuoggáj. Dat lahkke oassálasstijs gudi bårrin ienemus ruoppsis biergov, buojdes guolev, buojdev, muorjijt ja máleskáfav, oattjoj avtav tjuoggáv juohkka avta bårråmoases, aktan 5 tjuoggá ienemusát. Ájn 3 tjuoggá oattjoj dat lahkke oassálasstijs mij båråj binnemus ruonudisájt, lájbijt ja fiberijt, aktan ienemusát 3 tjuoggá. Oasseåtsådibme 3 spiedjilt vidjurijt kolhydráhtaj ja proteijnaj gaskan biebmon nåv gåhtjodum LCHP (vuolle-kolhydráhta, alla-proteijna) tjuoggáj viehkijn. Alemus LCHP tjuoggájt (=20) oadtjun oassálasste gudi binnemus kolhydráhtajt ja ienemus proteinajt bårrin ja vuolemus LCHP tjuoggájt (=2) oassálasste gudi ienemus kolhydráhtajt ja binnemus proteijnajt bårrin. Oasseåtsådimen 4 åtsådaláduváj bårredávddaballo brygga- ja máleskáffajuhkkijn. Oasseåtsådibme 5 lij aktijdum guoradim-åtsådibme, gånnå káffajuhkkij tsåhkedávddaballo merustaláduváj aktijdam vihkemáhtsadime baktu. Vuordedahtek lij buojdes guolle ájnnasabbo gå boatsojbierggo sámijda oarjje Lapplándan 1930-1950-lågojn ja ájn vilá ällosáme guolev ienebut bårri gå ietjá sáme ja látte. Ietjá sierra merka sáme biebmon lij alep oasse buojdes, máles ja máleskáfas ja unnep oasse lájbes, fiberis ja sáddjidum ruonudisájs (Oasseåtsådibme 1). Árbbedábak sáme biebmo muoduk biebbmo, alep Sami diet score tjuoggáj, aktijaneduváj lasse jábmemijn sierraláhkáj ålmmåj hárráj (Oasseåtsådibme 2). Biebbmo vuolep kolhydráhttaåsijn ja alep proteijnnaåsijn, alla LCHP tjuoggáj, ittjij jábmembalov bájne, maŋŋel gå statistijkalattjat gehtjadam buojddebårråmijt ja ieme ballovidjurijt (Oasseåtsådibme 3). Káffajuhkam lij tjanádum juogu de lasse gájkkásasj bårredávddaballuj, jali lasse prostáhta- bahtatjoallebårredávddaj. Kujnajn gudi máleskáfav juhkin ≥ niellji bäjvváj lij binnep njidtjebårredávddaballo gå buohtastahttá kujnaj gudi < akti bäjvváj juhkin. Ålleskáffa ja bryggakáffa tjanáduváj lasse njidtjebårredávddaballuj nuorap kujnaj hárráj ja binnep vuorrasappoj. Ålmmåjn gudi juhkin edna máleskáfav lij lasse bårredávddaballo vuojŋŋamorgánajn (Oasseåtsådibme 4). Ålmmåjn gudi juhkin edna bryggakáfav lij lasse tsåhkedávddaballo (Oasseåtsådibme 5). Vuorrasap sámij tsuojggoma äjgádij guollebårråmis gå buohtastahttá boatsojbierggobårråmijn 1930-1950-lågo, vuosedi biele alla kultuvrak sisanos e agev dárbaha sämmi nanos objektijvak sisanov adnet. Oasseåtsådimij 2-5 båhtusa vuosedi åtsådum biele árbbedábak sámebiebmos ja viessomvuoges e varresvuodav ja skihpudagáv nuorttalándak álmmuga hárráj heva bájne. (translation: Karin Tuolja) § 1 Namma Værmádagá namma l : NetSam – Sámegielåhpadusá værmádahka NetSam – Sámi oahpahusa fierpmádat NetSam – Viermievierhkie saemienlïerehtæmman § 2 Ulmme Værmádagán le ulmme åvdedit ja åvddånahttet sámegielåhpadusáv dábálasj sáme oahppaplánaj milta ja sámegielaj oahppaplánaj milta Vuonan. Værmádahka galggá åvddånahttet, bærrájgåhtset ja aktisasjbargov ásadit máhtudagáj hárráj sáme åhpadusán/profesjåvnån. Værmádahka galggá aj doajmmat arenan sáme giellaåhpadusá diehto- ja åtsådallamlånudibmáj. § 3 Sebrulasjvuohta Åhpadiddje, studenta ja skåvllåjådediddje, gudi barggi sámegielåhpadusájn, máhtti sæbrrat værmádahkaj. Institusjåvnå ja iehtjáda, gudi barggi sámegielåhpadusájn, máhtti aj siegen liehket værmádagán. Værmádagá sebrulasjvuohta le nåvku, valla oassálassti vierttiji tjáledit dåjmadagá baktu. Værmádahka ij mávse oassálasstij gålojt ma gulluji værmádagá oassálasstemij. § 4 Organiserim Værmádagá dåjmadahka/bæjválasj doajmma biejaduvvá Sáme låhkåmguovdátjij. Nannitjit aktijvuodav værmádagán máhtti bájkálasj værmádagá ásaduvvat iesjguhtik dásijn, fágajn ja gielajn. Ásaduvvi aj værmádagá virggeguojmij gaskan, gudi barggi aktisasj hásstalusáj, gånnå máhttá oadtjot bagádallamav mentoris. Værmádaga arkijva, bievddegirje, ruhtalåhko ja rapporterim vuorkuduvvi Sáme låhkåmguovdátjin, gænna l åvdåsvásstádus værmádagá ruhtalågos. Dåjmadahka doajmmá ja vállji næhttatjoavddusav mij la hiebalgis værmádahkaj. § 5 Ruhtadibme Aktisasjbarggoguojme juollodi rudájt værmádagá doajmmaj. § 6 Stivrrajuogos Værmádahka jådeduvvá stivras, gånnå máhtti liehket gitta vihtta sebrulattja. Stivrrajuohkusin la jådediddje, nubbenjådediddje ja stivrrasebrulattja. Sihke skåvllåæjgáda/jådediddje ja åhpadiddje bierriji liehket stivrrajuohkusin, ja stivrrajuohkusin bierriji liehket åvdåstiddje sihke nuortta-, julev-, ja oarjjelsáme guovlojs. Stivrrajuohkusa sebrulattja ja persåvnålasj sadjásattja válljiduvvi dábálattjat 2 jahkáj. Válljimin bierri dættoduvvat jut ij ålles stivrrajuogos målsoduvá sæmmi ájge. Stivrrajuogos doajmmá aj válljimnammadussan. Værmádahka gåbttjå stivrrajuohkusa gålojt. § 7 Stivrrajuohkusa bargo Stivrrajuogos galggá: -giehtadallat ássjijt ma gulluji værmádagá doajmmaj, ja jåhtuj biedjat dåjmajt ma máhtti åvddånahttet dan ulmev. – værmádagá sebrulattjajs oadtjot árvvalusájt dárboj hárráj – diedojt juohket, rapporterit ja tjuovvolit bargojt værmádagán § 8 Tjåhkanime Juohkusa jådediddje gåhttju aktan dåjmadagájn stivrrajuogostjåhkanimijda ja jådet dajt. Jus jådediddje ij sebra tjåhkanibmáj, de nubbenjådediddje dav jådet. Gåhtjoduvvá tjåhkanimijda nav álu gå jådediddje/stivrrajuogos gávnat. Ásaduvvi ienemusát 4 stivrrajuogostjåhkanime jahkáj. Ålles stivrrajuogos ja sadjásattja æjvvali vuostásj tjåhkanimen juohkka válggagávdan. § 9 Dåjma Værmádagán le jahkásasj tjåhkanibme. Ásaduvvá dalloj gå li kursa, seminára ja konferánsa. Værmádagá oassálasste máhtti ietja organiserit bájkálasj ja guovlo tjåhkanimijt dárboj milta. Værmádagán galggá liehket ietjas næhttabielle mij ájmon aneduvvá ja ådåstuhteduvvá. Næhttabielen galggi aj bájkálasj juohkusa ja nammadusá oadtjot máhttelisvuodav ietjasa diehtobielev adnet. Stivrrajuogos ásat barggoplánav válggagávddaj. § 10 Hiejttem Værmádagá hiejttem máhttá dåssju mierreduvvat jahketjåhkanimen (dábálasj jali sierra), ja binnemusát 2/3 ieneplågujn jienastiddjijs registreridum sebrulattjajs. Hiejttemoajvvadus galggá diededuvvat gå jahketjåhkanibmáj gåhtjuduvvá. § 11 Njuolgadusá Njuolgadusá mierreduvvi værmádagá álgadimtjåhkanimen. Gå njuolgadusá galggi mierreduvvat jali rievddaduvvat, de viertti mærrádusán liehket 2/3 ieneplåhko jienastiddjijs registreridum sebrulattjajs. Jahketjåhkanime gåhttjomin galggi njuolgadusáj rievddadamoajvvadusá boahtet åvddån værmádagá sebrulattjajda. Pdf- fil: Oajvvadus njuolgadusajda Tysfjord kommune : Stipænnda almodus åhpadussaj - Tips en venn Divtasvuona suohkan la biednigijt biedjam åhpadusstipænndaj barggijt suohkana virgjijda åttjutjit. Suohkan almoda dá stipenda skåvllåjahkáj 2012/13: 2 stipendajt oahppijda åvddåskåvllå-åhpadusán. 3 stipendajt oahppijda åhpadiddje (dábálasj) åhpadusán. Stipænndastuorrudahka l 20.000.- skåvllåjahkáj. Stipænnda juogeduvvá ietjas njuolgádusáj jielggi ma gávnnuji suohkana næhttabielen. Åhtsåmus sáddiduvvá Divtasvuona suohkanij Njunnjutjij p,b 104 8591 Kjøpsvik Åhtsåmájgge: 19 b. gålgådismánon 2012. Ienep diedojt guláda Bajás-sjaddam- ja åhpadus åjvijn Gunnar Solstrøm tlf. 91688506. Tysfjord kommune : Mujttogierge almulasj ilmodibme Måsken - Tips en venn Divtasvuona suohkan sávvá gájkajt vájmulasj buorisboathemijn guddnedimáj Måsskåj. Mujttogiergge mij le tsieggidum gijtton sámijda gudi nuppát væráltdoarroájge 1940 - 1945 báhtariddjijt Svierigij doalvvun ja ietjá Divtasvuona sámijda ratjástime åvdås doarroájgij, galggá almmulattjat ilmoduvvat mujttogierggen. Guddnedibme le Måsken mánnodagá moarmesmáno 26. biejve kl. 13:00. Vanntsafilkka manná Ájluovtas kl. 12:00, ulmutja bessi filkav máksemis. Guddnedibme jådeduvvá suohkanoajves Tor Asgeir Johansen. Biskoahppa Tor B. Jørgensen ja sámediggepresidænnta Aili Keskitalo oassálassti. Liegga biebmoj, káfajn ja gáhkujn guossoduvvá skåvlån guddnedime maññela. Gájka li buorisboathem, ållagasj báhtariddjijdoalvvo mañeldisbuolva. Gájka máhtti aktavuodav Divtasvuona suohkanijn válldet guddnedime åvddålin, telefåvnån 75 77 55 00 jali mejlan Divtasvuona suohkan le aktan Salten Regionrådajn fylkkasuohkanij baktu åhtsåm ja oadtjum birrusij åvtåv milliåvnåv HøyKom-rudájs gåbdåbáddetsieggimij dajda bájkijda suohkanin gånnå ij uddni gávnnu gåbdåbádde. Smávsebrudakårniga baktu le aj biejaduvvam 300 000 kråvnå iesjmáksusin. Dát tsieggim le læhkám anbudan valla ij le ájn mierreduvvam gudi tsieggimbargov oadtju. Doajvvop dát guovvamánon mierreduvvá. Gå dát le mierredum de hæhttup gávnnat ájn de vil ienep rudájt iesjmákson gå juollodime ålggot e máhte årrot ienep gå 50 % gålojs tsieggimij. Ienep diedo dán ássjen båhti maŋenagi. Mijá diedoj milta vájllu gåbdåbádde dáj sajijn suohkanin: 2. Botn / Hierenjárgga 3. Tsåhkulahka 4. Benasuoloj 5. Lásluokta Knut Hamsuna rijkka, nav gåk dav dåbddåp suv girjijs, ij le sierra sadje, valla universsa arvusmahtedum duobddágijs gånnå bajássjattaj – Nuortta Nordlándan. Tjálle imájrijkka vilá gávnnu dasi guhti sihtá åtsådit mij dájn oalle duobddágijn gávnnu, ilmme ja muossádusáj. Tjálle: Hamsun mielastuváj oavdos luonnduj ja daj geldulasj ulmutjijda ma guovlon årrun. Moaddi guddnet Nordlánda luondov, ja tsuojggij ulmutjij tjadnasav dasi, dagu girjen Markens grøde: Lågå ienebuv, guossida Hamsuna rijkka Aktisasjbarggo Kirisji Leningrad fylkan ja Divtasvuona gaskan Nordlánda fylkan álgij jagen 1992. Sávadus æládusaktisasjbargguj daj guokta suohkanij gaskan lij vuodo vaj guládallam álgaduváj. Maŋenagi nanos rádnastallam badjánij ja dát le vilá guovdátjin. Aktisasjbarggosjiehtadus vuolláj tjáleduváj gålgådismánon jagen 1992 ja le joarkeduvvam moaddi. Udnásj sjiehtadus doajmmat gitta jahkáj 2008. Ulmme aktisasjbargujn Kirisji ja Divtasvuona gaskan le náv tjáledum: Li læhkám moadda guosse daj guokta suohkanij gaskan. Sihke ruossja ja vuona bielen prosjækta le politihkalasj ja háldadus jådedibmáj lahka tjanádum. Valla aj dábálasj viesádij gaskan berustibme aktisasjbargguj le stuorre læhkám. Konkrehtalasj æládusaktisasjbarggo ij le doajmmaj biejadum, valla dav ulmusjgasskasasj vuodo mij le ásaduvvam le buorre vuodo åvddånahttemis boahtteájggásasj æládusvuorodimes Ruossjajn. Jage aktisasjbargujn Kirisji ja Divtasvuona gaskan le suohkanij álmmugijda buorre máhtudagáv vaddám mij guosská ráddnáálmmugav ja sijá kultuvrav, masi gallegattja dåbddin åvddål jagen 1992. Kultuvrra le vuona álmmugav ienemusáv vaddám, madi birás- ja luonndomuossádusá li jáhkedahtte ienemusáv ruossja álmmugij vaddám. Duodden almulasj aktisasjbargguj prosjæktaájgen, le priváhta berustibme mav viesáda daj guokta suohkanijn li åvddånahttám ájnas oasse læhkám. Uddni moattes Kirisjis Divtasvuonan årru. Per Arne Ráhka le Divtasvuona prosjæktajådediddje aktisasjbargon Kirisji ja Divtasvuona gaskan. Tjåhkanibme Divtasvuona suohkanijn aktisasjbarggosjiehtadusá gáktuj Tjåhkanibme suohkanstivra ájrrarij. Sámedikkepresidænnta buktá dánna sárnunusav Guossidibme Báhpaviesosaljo skihppijvieson ja huoksoviesojn Bårådibme rádegoaden Divtasvuona demænssasiebrre bivddi rabás tjåhkanibmáj sámedikkepresindentajn Aili Keskitalojn, gasskavahko guovvamáno 12.b kl. 19:00 Árrana auditåvrån, Ájluovtan. Tebmá: Sáme varresvuodadievnastusá julevsáme bájken. Guládallamulmusj, Sámedikken: Marja Kristiina Partapuoli, tlf. 78 48 42 36, Marja.Kristiina.Partapuoli@samediggi.no n Rundtuva Lass Rundtuvdalen Djupdalen Vassdalen Salvodalen Skjåvika Olaelva Vallebåan Muohtaroggi Djup Bálat Kjerrin DalelvaDjupvass S i p m o l v á r r i vuopmi åsenVassli Gulliklia Slåttbakk Gulliklivatnet bukta Gruvåsen Pollan Småholman Skarddalen gohpi Langås Småtuva kke dale lva SlåttliaDjupvika Middagsvika S k j å - NV Rånvassbotn Dalhøgda Ájdevuolle Ránuvuopmi l le t Råssenjárgga Middagsbergan NV NV NV orddal e n NV Ef j Siládemluokta S k r o v k j o s e n Ulbbeluokta NV Ulbegiedde R á b e k j u k s o Sluodnerågtjåhkkå NV n l ia Hierenjárgoalgge lva Merradisvatnet Skárffabákte Melkeva Sluodnerågge Melkevass Salletnjárgga Doaresgádde Lattásj aksla Skálltjonjárgga Á hk á vu o dn a Áhkávuon njárggaÁvkke lva Røvassdalen Gullikheimvika Gijssamåhkke Vasslielva Á htávu Divtas Soltuva Ávkijsuoloj Dimbarásse n odna sse lva vuod na Sjutuva Dimbarásse DimbarásvuodnaVuodnagiehtje Rávnno Vollan Gáktsavárre Mulbukta M e l l o m f j e l l e t Vássjá Muvlle Aktsevárre Veddalshøgda Vásj Botnaksla Oarjjelijnjárgga Muvlletjåhkkå ale n Låttev á jåhkå Stuorluokta Skardviktuva Stádda Jarbrua Ráppáluokta uo dn a Dimbarásvuodna Jarbruelva Klubbtuva Foarsonjárgga Småvatnan Bájddajávrre Boallonjárgga Biehtsenjárgga Taus Gielkájávrre vda Gielkáluokta n GuládakSlettmoa Láñásse BenasuolojGådjeluokta ltelv dale sae lva Gielkká Gárjjelvárre Skredbukta Russvikdalen Benasuollusj Gárjjelvágge Niejddatjåhkkå Ráluokta Marihola GUOVDDELISJÁVRRE Gielkávárre Gárjjelgoade Gásluovtvárre Fredagsvikdale n Ráluovtjávrásj Ráhtáluokta Ráhtáluokta Skihytta R á h p u k j á v r r e Guhkanjárgga Biesseluokta sda len Spálsgádde Tjihkkomluokta hkå Bisseluokta Gámalåptvárre Litlvas Láppesluokta Ráhtáluovtnjárgga Middagsurda Go Gámalåptjávrre Åmodalen Beadnakoajvve lva Pinhola Tuvvatnet Kjerran Skjåvika Forrhaugan Goahttse nnkjose lva Råssegiedde Juovvaluokta lva Jårbbåjávrásj Goarvenjárgga Davve-strávve Djupdalen OldervikaGásluoktaStuorluokta Sis-strávve vdalen Djupdalselva Goarvve sun Strávve Njássje Juñkánjárgga Sámeluokta Daudmannsaksla Tsagán Soahkenjárgga Jávrreneset Jábbmekoalgge jjåhk å Jæbbmá Nikkájåhkå Stáloluokta Guomo Geinnodahka NV Roavvevárre Njoassketjåhkkå Bieggeluovtvárre Tsåhkulahka Roavve Duorbunjávrre Gállájávrre Bieggeluokta Gåvsnåjnjárgga Slabávuodna Jågåsijdda Vájsávágge Ulli Gådjeluokta Vássjá Guomojtjåhkkå Vasjahallen Vuollejávrre tuva Mokki Vájsájåhkå Slahpa Måhkke Vájsájávrre Soahkenjárgga Vájsá Suolojgiesjnjuorra tjåhkkå dal Jalmaus Suolojgiehtje Njallem Øyvollaksla Sadjemjåhkå Badjesoabmo Vuollná Buorgojluokta Middags Sadjemjávrre Vuodoj Ájluokta Durrá Bårjåstjåhkkå Gjuvet Rigánjárgga Vuokságurssjo litle Moa Gådjeluokta Juovvaluokta Vuodogårttje Unnep Biehtsenjárgga Riehppejåhkå Stuoráp Sálomluokta lva NF Spællámåsske Mella Áhkásjjávrre Gárjjelnjárgga jåhkå Noajdejávrre Lábttjejávrre Mus Måskeluokta Tjårro Njárgádde Ráhkasluokta NF Varpvatn Gárjjelluokta Gáránisluokta G i h t s e t j å h k k å pv åge n Varpelv Unna Dáppájávrre G i h t s e j i e g a Råssenjárgga S p æ l l á Tjævrrá jåhk å lva Gárjjel Uhtsavuoppe Gáránistjåhkkå Ájlátvárre Dáppávárre Råssenjárg Slihppe Gåhpejávrre N o a j d d e Råsseluokta Gåhpetjåhkkå Slihpeluokta luokta Ålmmå jåhkå Jæmsluokta Gåhpe várre Småsvartvatnan Dáppájávrre Småvatnan Vá shállá Ibboluovtvárre Dáppávárre Ájdeluokta Ålmmåjávrre Dáppá Benanjárgga Vuollegåhpe M a n n f j e l l e t njunnje R udnávuodna Lásluokta lva V e t t f j e l l e t Tennvassbakkan V i h t i v á r r e Ibboluovt Ibboluokta B i e r n a t j å h k k åSkuogetjåkkå ájddeIbboluovtnjárgga Tjårro K ielva Lávrra Ibboluokta G ih tts ejå h kå Øvergåppe Badjegåhpe Tjiegñalisluokta Spællábahta Gárddeluokta Suolojávrre Slubbo Rávnno TverrfjelletStuorskájdde BiernajávrreT Jæmsluokta Ibboluovttjåhkkå Svienjunnjá Gevadalen Báisaèohkka Ibboluovtjávrre Návssteluokta j e p u r i sTjoallebatjåhkå Litlvasstuva GievaelvaKokneset Bájsájiegge Goahtejávrre Jávrásj áluovtjåhk åRásjvássjá NV Gevavatnet Nálakjávrre Gasskaskájdde gåhpe Háll Vuovde Njoaskásj geahèi Mellaskáidi Røysvatnet Muvrrajávrre Ráhpukvárre Skájde B áj sa jåhk å Garváldak Hálláluovt vas selva oalgge Á j de t jå r ro Biernoalgge Ráhpukjávrre jávrre Rásjvásj Guhkesjávrre Vuohppe várre Hoar ssa jåhkå gåphe Tjuhppa Rudnavuotna Vuohpenjárgga Biehtsegáma Guhkanjárgga Unnaskájdásjjávrre Ráhpu R i j d a g á d d e ajåh kjåhkå Sáltvuohppe Gájttsaluokta tts agåhp Sáltvuopnjárgga Sáv Sávttsagåp Vuolep stuollo vág Biernnajávrre Ruogovárre Biehtsenjárgga Sáltvuop várre Bierna lva Biertnatjåhkkå Tjielloabme tjåhkkåÁlmenikGájttsaluovtt Vuolep tjierregjávrre Sæjmmá jåhkkå Davve-bælgga Tjielum gåhpeÈielomvárriBelgajávvre Djupdalen Dátjajuolgge Tjáppanjárgga Guovddelis Slie ge gajå hkå Bælgga T j o a d d n e j á v r r e Gidádumluokta Bajep tjierregjávrre St uol oj åhkå Skiddetjåhkkå Gidádumlåpptå Sis-bælgga Utsvuodna Èielombákti Basudis Utsvuonjåhkå Hurrenjárgga Guovddelis tjåhkkå Runndagåpjávrre Stuolotjåhkkå jávvre Davveluokta Beal gg agohpi Bajep stuollo Gábmásadje jávrre Smájlevárre Gasskaládo Rounasboarkka Jassa Måskesuoloj Hierggelåpptå Stuortjåhkka Vuolle-smájlle Láppat Smájlle Basudis Baddje-smájlle Buollám Smájleoajvve Smájlejåh kå Luovtasj várreJuoksa Gåddetjåk jávre Buollámluokta jávrre Hábagtjåhkkå G å d d e t j å h k k å Stuortjåhkkå Bårjåsnjárgga Goasstejiegña dak oal gge Juoksatjåhkkå Jårbbågiergge Vassmoa Davve-måsske jo Nåråldahka Nåråldakslubbo Vákkásj hp árijgur ss Tjájnne Lállusgiergge Jiegñajávrásj Liholman Ruosvágtjåhkkå Gaskanjun Jie hkk e HellarvikfjelletT j o a l m e v á r r e kej åh kå Benagåhpe jávri Årojriepvágjávrre Bårjåsnjárg Oddan Hántsigállo várre R u o s s a v á g g eRuo svágjåhkå Hejdigiedde ksa jåh kå Oarjj evuodna GasskanjunnjeTjierrekjávrre Vuolle Juo Gussagåptjåhkkå Ruosvágjávrre Sválasvág Råggejávrre GierggebuodjávrreTjuoldrijdda Ruohtsajávrre Storbukta Ruosvágoalgge Oalgge Vuolep Tjielumjávrre Gasska pejåhkå Gussagåhpe T j å r r o tjåhkkå Kuvatnan ijåh kå Skåh Årojriep Gussagåpjávrre Skuñkitjåhkkå Tjuoldrijdjåh Davve-vássjá tjåhkkå Biehtselåptjávrre algg eFádn oalgge Tjierreknjárgga Sválasvágjávrre Vásjo Vásjoalol lva Tjierrek Bajep Vuolep Niejdavágjávrre lva jåh kå várri Biehtselåppt agáld Tjoalmejávrre Tjoalmme åTjielumtjåhkkå Duo rivágge Badje Nordbukta Tjierrekluokta Gilldanjárgga Sáttonjárgga Riehppe Sjnjáhttja Skápjuovva Gilda Gilldavárre sav uomjå hkå Makkv Sáttonjárgjávrre Suok GierdojávrreG åj gi jåhk iejd avá gg e V á s j á g å p h e V á s j á - vassdalen Gåjgivárre Gálmmagálddo Girkkovárre Sis-vássjá Rap Skuñkijávrre botnDurmålstuva Skuñk ijåhkå Mås Gussatjåhkkå Soarvve Soarvenjárgga v á r r e Gállotjåhkkå gu rra Gállonjárgga Oalgge Vásjájåh algge Sadjem Bajep Gállotjåhkjávrre MoanJåhkågasska Niejdavágjávrre Gåjginjunnje Goahvotjåhkkå Stuornjirám Gussavágge v a t n a n bákte Gihttá Unnagåjvutjavárre Tjáhppisoajvve Unna Suoksavuomvárre Gielddajávrre gåjvusj StuornjirámÁhkásjhállá Gussavágjávrre Vuolle Goajvovárre Rumbojávrre N j o aská Vuodnabatt sj G o a j v o Njallajávrre jåhkkå Gåjgijávrre Gussajávrre Suollagluokta Storbukta Njuojkkom Raphøgda bm orijdda Dirvvo Gussalusspe Váldajávrre Juo Skilgájávrre Biedá H u j t a kGunj Hellmobotn lva UnnaValdasj Vuodnabahta Biedáluokta Biedávárre o GasskaRumbojávrreHujtak Middagstuva Vielggisgiergejåhkå Biedá dardda f j e l l a n Kråkmo je várre Sjiellajuovva Njallajåhkå Skilggá Bassoalgge HujtakjávrreBiekkertjávrre REKVATNETGoajvogurra StuorlænndoVuodnabatjávrre Ráv ggajåhk Tjáppagvárásj Ávtjejávrre t j å h k å Juvvánis GOAJVOJÁVRRE Èapp å G álmm Bulgavárre Njallajåkgårttje Biekkertjávrásj Soahkegåhpe tjåhkkå Suovastiddje Rieb Gurtejávrre iijåhk å Sluñkásuoloj J u v v án Badje Middagstuva Barájiegge tvass Rumbojávrre Ruosvágvárre ggaj åhkå Møln elva T j å r o k is vá Skilggátjåhkkå gge Roave Vidátjávrre sav ág ge Riebijnjunnje Rákkasgárdde lva Sjielmájávrre Råggejávrre Ruos Juvvánis Tjáppagjávrre JÁVRRE Gålmåsuorak jåhkå a S je ttvas S l u ñ k á - Skoarretjåhkkå Nåv. Nåv. Hi evs ttin jåhkå Juvvánis T j u d e h å r r o á svág p ptå Årojriehppe jávrre v á r r e Livsetjåhkkå vgg ajåh kå Am ás vák jåhkå Rá Juobmorijd Skuhtjam da Gudátjávrre Rumbogierjávrre ÁjalåpptåÁ j a v á r r e v a t n a n Ájabuol l Tjuolakjávrre tjåhkkå Tjuolak Goallarijdda Skuhtjamjávrre Livsejuovva Ájatjåhkkå Amásvág Hievsttin Amásvág jávrre jávrre Juobmorijdda Áhkájávrre ájåhkåÁjajåhkå Tjierregjávrre dm an nse lvaSluñk vuobme Dau SoahkegåhpeÁdjak Hievsstinvárre R æ ht ját vá L i v s e v á r r e R æ h tjáj åhk j á v r r e Hi ev ne n joas Skuhtjamtjåhkkå Hierggegåpjávrre Hierggegåhpe J á v r r e g a s s k a am vágge Ráskkatjåhkkå R á s k k a v á r r e uon as vág ge Moan Skuht j dov ágg e Grø Murgostjåhkkå áht s ekvárre Gihtsejávrre SkamoaMurgosjávrre Duordavágge Gihts ejåhk R ás kk av ág ge vse jåhkå jåhk å Lisj SølvdalenMurgos Silldavuopvárddo Slædovágvárre Gi Lisjva G i r k k o v á r r e Sirielv Gamhola oas Vuolle Badje Háhtsek skeGierggetjåhkkå pjávrre Háhtsek K o l l e nSilldavuo Muvrratjåhkkå Guovddelisjávrre Hierggejåh N u o r j o v á r r e Kautulus Sæta Nuorjotjåhkkå Jierddavuomjávrre Guovddelis n Silldavuohppe Jier ddajåhkå J ie rd da vu ob m Boartetjåhkkå GierggejávrreGierggevárre S i l l d a v u o p v á r r e J u o k s a t - Jierdda hkå jávrre Gjerdalselva j å h k k å Jårbbåjávrre Juoksajávrre Nuorj Jierddavuomjå Litltuva oskárdd B o a r t e v á r r e Lassedalen Gasska navágge Jierddatjåhkkå H á l l j e t j å r r o Li n Linnavágjávrre jávrrit Hálljejávrre Sávtsasjávre Tjoarvekvárre Gasskajávrre Gasskavárre S á v t s a s v á r r e ddavá gge Gjerfallmoen Kob bs karel va Boartejávrre Hierggeskåhppe Gasskatjåhkkå NytmarkaH á ll j e vá g ge Sjnasjkasluoppar Sjnasjkasjåhk Divtasvuona suohkan Bajássjaddam ja åhpadus. 8590 Gásluokta Diedo máná birra: Mañep namma, åvdep namma:_____________________________________________ Riegádum:______________________ Guhti adná bæjválasj huvsov mánás? Goappátjá æjgáda:___________Ieddne aktu:__________ Áhgttje aktu:_____________ Iehtjáda:_______________________________________________________________ Diedo bæjválasj hukse birra: Mañep namma, åvdep namma: ______________________________________________ Riegádum – ja persåvnnanummar:___________________________________________ Telefåvnnå priv./ bargon:__________________________________________________ Diedo gállasguojme/guojme birra: Mañep namma, åvdep namma: _______________________________________________ Riegádum – ja persåvnnanummar:____________________________________________ Telefåvnnå priv./ bargon:__________________________________________________ Skåvllåasstoájggeårnik gånnå sajev åhtsåp: Åhtsåp ålles sajev- ienep gå 15 t vahkkuj_____________________________________ Åhtsåp bielle sajev- gitta 14 t vahkkuj_______________________________________ Åhtsåp sajev tjuovvovasj biejvij ja muttoj: Mánnodagá_____Dijsdagá_____Gasskavahko_____Duorasdagá_____Bierjjedagá_____ Åvddål skåvllåájge 07:30 – 08:30 Maññel skåvllåájge gitta kl : Sadje ja dato: Vuollájtjállem: Divtasvuona suohkan mierredij ássjen 37/07 åvddånahttet aktisasjbargov Jielleváre suohkanijn Ráddidusá nuorttaguovllovuorodime milta. Mærrádus tjuovvu: Aktisasjbarggo Jielleváre ja Divtasvuona suohkanij gaskan le konkrehta aktisasjbarggo suohkanij gaskan mij buoragit hiehpá nuorttaguovllovuorodibmáj. Divtasvuona suohkan sihtá dáv aktisasjbargov åvddånahttet, Ráddidusá nuorttaguovllovuorodime milta. Háldadusoajve árvustallamin dættoduváj tjuovvovasj: Nuorttaguovloj máhttelisvuodajt ávkkit le akta dajs ájnnasamojs vuorodimijs Ráddidusás. Ráddidus javllá Soria Moria-sárnnomin nuorttaguovlo le ájnnasamos strategalasj vuorodimguovllo boahtte jagij. Danen galgaluluj Divtasvuona suohkan sierra strategijav ásadit Ráddidusá nuorttoguovllodiedádusá milta. Háldadusoajvve galggá konkrehta oajvvádusájt buktet prosjevtajda ma li suohkana mærrádusá milta. Ráddidusá nuorttaguovllostrategija Tysfjord kommune : Rørvik gård ásat rabás biejvev Sijddaoahpestibme. Oahpestibme Båtstøjávrráj. Rijddim ja hestaskuovva luosadibme. Millo- ja smirjjobarggo vuoseduvvá. Biebbmo vuobdeduvvá. Ásadiddje li Stiftelsen Rørvik gård, Divtasvuona suohkan/Tysfjord kommune, Nordsalten Hesteklubb/ Nuortta-Sállto Hæsstasiebrre, Museum Nord Divtasvuodna/Tysfjord. Tysfjord kommune : Gásluovta dåktårkåntåvrrå Tlf./duostudahka dåktårkåntåvrån, Gásluovtan, la barggijdak bierjjedagá 16 b. basádismánon. Hæhkkat skihpudahka ja dárbbo ruvva viehkev oadtjot, skuolka váktaguovdátjij tlf. 75 77 02 02 jali 113. Tysfjord kommune : Ájluovta varresvuodastasjåvnnå Ájluovta varresvuodastasjåvnnå l dahppasin gå miján la giesseloahpe moarmesmáno 28. biejves biehtsemáno 10. bæjvváj. Jus sidá varresvuodasujttárijn ságastijt máhtá aktijvuodav Gásluovta varresvuodastasjåvnåjn válldet telefåvnån 75 77 56 50/ 907 31 813. Jus la iesselissan máhtá aktijvuodav Gásluovta dálkudiddjekåntåvråjn válldet telefåvnån 75 77 56 40 jali Ájluovta dálkudiddjekåntåvråjn telefåvnån 75 78 57 70. Tsaggeiedne viehkev jåvså idja- biejvve, máhta sujna aktijvuodav válldet dálkudiddjeváktan telefåvnån 75 77 02 02. Fáksa: Rahpamájge: Mánnodagás bierjjedahkaj 07.30 - 16.30 Ájluovta mánájgárde le suohkanæjgo mánájgárdde. Mánájgárden le akta åssudahka, sajijn 18 mánájda jagij 1-5. Mánájgárdde le Ájluovta gassko, ja dåppet ij le vuojga guhkás skåvllåj, mæhttsáj, jávrráj, fiervváj, spábbatjiektjamsalljuj jalik rámbuvddaj. Mánájgárdde ålliduváj jagen 1991 ja le ådåájggásasj. Goahteguorra le smilltjá, ja moatteláhkáj dåhkki stuvssit. Gárde ålgusjbielen le miehttse, ja mánájgárdde birás le viek tjábbe. Kultuvrra ja girjjevuorká le organiseridum ietjas åssudahkan háldadusoajve barggij gaskan. Åssudagán barggi girjjevuorkáj, girjjebussajn, kultuvrraskåvlåjn, astoájggejuohkusij, valástallamijn, kultuvrramujttosuodjalusájn, kultuvra åvddånbuktemij ja kultuvrraássje giehtadallamij. Namma Virgge E-poassta Telefåvnnå/mobijlla Kultuvrraskåvlå jådediddje Girjjevuorkkáoajvve Klubbadåjmadiddje Klubbadåjmadiddje Tysfjord kommune : Jielleváre-Divtasvuona suohkana aktan Jielleváre suohkan gåhtjoj Divtasvuona suohkanav ja Unna-Tjerutja tjieldev aktisasj prosjektav (åvddåguoradallam) mij galggá gåvvidit gåktu guovllo máhttá sjaddat udnásj diles ja vejulasj boahtteájggegåvå. 1. Tjáhtjefábmo ja minerála 2. Oasestibme, turissma ja æládusá 3. Sáme æládusá 4. Infrastruktuvrra Prosjekta galggá dájt nieljijt oassesuorgijt gåvvidit: Prosjekta/åvddåguoradallam galggá tjadáduvvat lahka aktisasjbarggon nammadum suorgijn. Aktisasjbarggoguojme ja ietjá berustiddje fáladuvvi prosjevta stivrrimjuohkusij oassálasstet. Háldaduslattjat le prosjekta organiseridum prosjektavásstediddjijn, prosjektajådediddjijn ja barggojuohkusijn. Prosjekta le ruhtaduvvam Interreg, Vattenfall AB, Innovasjon Norge ja Divtasvuona suohkana baktu. Svieriga bielen li Vattenfall, Lenastivrra ja Vägverket nasjonála ruhtadiddje. Vuona biele gålo li NOK 1,1 miljåvnå. Prosjevta ájggemierre le snjuktjamánno 2008. Vuona bielen li tjuovvovasj oassálasste guoradallam: Prosjektatjielggidusá: Divtasvuona lænsska Rahpamájgev åssudakkåntåvrrå Ájluovtan: dijstagá kl. 10:00 - 13:00. NB! Muhtem dijstagá máhttá árret mijáv rahppot kåntåvråv adnet. Skuolka midjijda såbadit ájgev. Tlf: 77 04 36 00 (telefåvnnåguovdásj/váktaguovdásj) Divtasvuona suohkan Bajássjaddam ja åhpadus. 8590 Gásluokta Diedo máná birra: Mañep namma, åvdep namma:_____________________________________________ Riegádum:______________________ Guhti adná bæjválasj huvsov mánás? Goappátjá æjgáda:___________Ieddne aktu:__________ Áhgttje aktu:_____________ Iehtjáda:_______________________________________________________________ Diedo bæjválasj hukse birra: Mañep namma, åvdep namma:______________________________________________ Riegádum – ja persåvnnanummar:___________________________________________ Telefåvnnå priv./ bargon:__________________________________________________ Diedo gállasguojme/guojme birra: Mañep namma, åvdep namma:_______________________________________________ Riegádum – ja persåvnnanummar:____________________________________________ Telefåvnnå priv./ bargon:__________________________________________________ Skåvllåasstoájggeårnik gånnå sajev åhtsåp: Åhtsåp ålles sajev- ienep gå 15 t vahkkuj_____________________________________ Åhtsåp bielle sajev- gitta 14 t vahkkuj_______________________________________ Åhtsåp sajev tjuovvovasj biejvij ja muttoj: Mánnodagá_____Dijsdagá_____Gasskavahko_____Duorasdagá_____Bierjjedagá_____ Åvddål skåvllåájge 07:30 – 08:30 Maññel skåvllåájge gitta kl : Sadje ja dato:Vuollájtjállem: Dat la ruobesruohkeduobbmidus suohkanvieso guoran Gásluovtan, gasskavahko 12 b. javllamánon kl. 13:00 - 18:00. Tysfjord kommune : Rudá Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas 2014 - Tips en venn Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja- æládusfåndas nuppát juollodibmáj jagen 2014. Foannda le vuododuvvam guollebiebbmamviddnudagáj álgadibme baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. Ulmme fåndajn la vidjirijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvam dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra - ja æládusdåjmajt guhkesággásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovtijn miljåvnåjn kråvnåjn nielje jage birán. Fånda rudá juolloduvvi birrusij 50 %ajn guokti jahkáj. Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvá. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. Åhtsåmusá rájaduvvi dási: Divtasvuona suohkan boaksa 104 8591 Gásluokta jali e-påsta baktu dási: postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmájggemierre: Ragátmáno 19. biejve 2014 Tysfjord kommune : Oajvvesisiválldem skåvllåasstoájggedoajmma (SAD) Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi 18.08.2014 dáj bajkij: Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja www.tysfjord.kommune.no Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: postmottak@tysfjord.kommune.no Vaj de påvståjn: Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmmierre le 01.03.2014 Tysfjord kommune : Rudá Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas 2013 Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas vuostasj juollodibmáj jagen 2013. Foannda le vuododuvvum guollebiebbmamviddnudagáj álgadime baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. Ulmme fåndajn la vidjurijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvum dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra- ja æládusdåjmajt guhkesájggásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovte miljåvnå kråvnåjn gålmmå jahkáj. Fånda rudá juolloduvvi birrusj 50 %:ajn guokti jahkáj. Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvu. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfånda njuolgadusájt gávna dánna. Åhtsåmusá rájaduvvi dási: Divtasvuona suohkan Boaksa 104 8591 Gásluokta jali e-påsta baktu dási: Åhtsåmájggemierre: Snjuktjamáno 15. biejve 2013 Vásstet suohkana dáhtásystemaj ja guládallamvædtsagij dåjma åvdås IKT-åssudahka Namma Virgge E-poassta Telefåvnnå / mobijlla IKT-vásstediddje Tysfjord kommune : Rudá Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas 2014 Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja- æládusfåndas vuostasj juollodibmáj jagen 2014. Foannda le vuododuvvam guollebiebbmamviddnudagáj álgadibme baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. Ulmme fåndajn la vidjirijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvam dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra - ja æládusdåjmajt guhkesággásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovtijn miljåvnåjn kråvnåjn nielje jage birán. Fånda rudá juolloduvvi birrusij 50 %ajn guokti jahkáj. Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvá. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. Åhtsåmusá rájaduvvi dási: Divtasvuona suohkan boaksa 104 8591 Gásluokta jali e-påsta baktu dási: postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmájggemierre: Snjuktjamáno 17. biejve 2014 Tysfjord kommune : Seminárra guovtegielakvuoda birra - Tips en venn Duorastagá snjuktjamáno 22.biejve le seminárra Árranin. Lågådalle le pedagoga ja pedagogihka professor, Kamil Øzerk. Seminárra le guovte oassáj; sidjij gudi gielaj barggi, ja æjgádijda. 12.30-16.30: Tiebmán kursan åhpadiddjijda/ åvddåskåvllååhpadiddjijda/viehkkeåhpadiddjijda: -Mánáj giellaoahppam -Guovtegielakvuoda åvddånahttem -Oahppamvuoge báhkobåndudagáv, báhkodádjadusáv ja låhkåmtjiehpudagáv åvddånahtátjit Tiebmán kursan æjgádijda: -Mánáj giellaåvddånahttem -Guovtegielakvuoda åvddånahttem -Gåktu æjgáda máhtti viehkedit mánáj guovtegielakvuoda åvddånáhttemijn. Kurssa kl 12.30-16.30 le rabás GÁJKAJDA. Ja le dábálasj oahppama, åvddånahttema ja oahppamvuogij birra ma gulluji giellabargguj. Kurset kl 17.00-19.00 le sierraláhkáj æjgádijda hiebadum. Dánna tjalmostuvvá guovtegielakvuohta ja julevsáme giella. Prográmma dárkkelap tjielgadusáj biejaduvvá maŋenagi Árrana næhttabælláj www.arran.no ja Árran -julevsáme guovdásj/lulesamisk senter facebookbælláj. Dánna gávna lagábuv diedov makkir idjadimmáhttelisvuoda Divtasvuonan gávnnuji. http://www.kroadi.com Tysfjord kommune : Jahkegirjje Divtasvuona birra Jahkegirjje Divtasvuona birra Nr. 30 - 2012 Ávvo almodus Vuobdeduvvá 7 b. javllamános! Jahkegirjje 88 biele + gåvvågirjje 88 biele. Beru 200 kr,- gájkajs! Jahkegirjje máhttá oasstet dáj bájkijn: Jus ájgo Divtasvuodnaj jåhtet de dán biele diedoj máhtá oahpásmahttet infrastruktuvrajn dán bájken ja majt dánna máhtá muossádit. Mánájgárde Divtasvuonan li niellja mánájgárde. Akta dajs le suohkanguovdátjin Gásluovtan, akta Stuorgietten ja guokta li Ájluovtan. Akta mánájgárdijs Ájluovtan le oajvvetjalmostahttemijn sáme gielan ja kultuvran. Suohkanin li vargga ållåsasj mánájgárddesaje. Skåvlå Divtasvuonan li niellja vuodoskåvlå. Akta Gásluovtan, akta Måsken, akta Ájluovtan ja akta Stuorgietten. Ælla joarkkaskåvlå suohkanin. Lagámus joarkkaskåvllå le Oppájden Hábmerin. Suohkana vieso Guoskavasj diehtuj lájgguj suohkana viesojs guládalá teknihkalasj etáhttaj. Luonndoiellem Luonndoiellemmáhttelisvuoda Divtasvuonan li viehka moattebelaga. Luonndo vaddá máhttelisvuodajt várre- ja nuorredåjmajda dagu tjuojggam, gibttsomij, buoktjamij, nuorre- ja varástjáhtjeguollimij. Vádtsemduobddága li moattebelaga ja le vuodo oanep ja guhkep vádtsemijda miehtsen jali váren. Gehtja tjoakkáv turisstadiedoj devdadis diehton. Guhkkudagá Narvijkka: 100 km, vuodjemájgge birr. 1,5 t. Bodø: 200 km, vuodjemájgge birr. 3 t . Dálkádahka Divtasvuonan le stuoves nuorttavuona dálkádahka, målsudimij jábij milta. Giessetemperatuvra li birrusin 8 gráda C ja 28 gráda C. Dálve li guhke ja le muohta javllamános vuoratjismánnuj. Internehttabiele diedoj Divtasvuona-dálke birra: Statistihkka Divtasvuona birra: Drag Aktivitet ja Drag fotballklubb aktan Divtasvuona suohkanijn aktan jåhtuj biedjin bargov asstoájggefálaldagájt ásadittjat Ájluovtan váj viesádiddjijn le vuogas ja jasska lahkabirás. Dán aktijvuodan ásaduváj Drag Aktivitetspark BA. Åvddåprosjevta vuodon åtsåj Divtasvuona suohkan rudájt Direktoratet for naturforvaltnigis (DN) 100 % ruhtadibmáj oastátjit birrusij 200 da stuorrusasj åbmudagáv Ájluovtjávre lullebielen. DN gájbbet regulerimpládna dagáduvvá mij vuoset gåktu oastedum åbmudahka aneduvvá álmmugij ávkken. DN aj gájbbet suohkan ietja hæhttu åhttsen. Divtasvuona suohkana rolla prosjevtan boahtá åvddån suohkanstivra mærrádusán 2004 gånnå suohkan gájbbet juollodibme gåbttjå gájka gålojt gå oasstet galggá åbmudagáv. Galggá aj sjiehtadaláduvvat Drag Aktivitetspark BA:ajn guovlo dåjma ja åvddånahttema gáktuj åvddål oasstá. Suohkanstivra mærrádusán boahtá åvddån suohkan regulerimbargov tjadát DN:a gájbbádusáj milta. Suohkana plánididdje le dal regulerimplánav ållim ja A/S Salten Kartdata le digitaliserim ja kártajt dahkam pládnamanusa milta. Pládna guosská birrusij 450 dekar ednamis, Ájluovta guovdátjis oarjás ja Ájluovtjávre lullebielen gåsi bæssá rv 827 milta. Plána ulmme le aktan DN:ajn sihkarasstet ålggoiellemguovlov álmmugij Ájluovtan, sæmmi båttå aj guovlo biejaduvvi plánidum valástallam- ja asstoájggedåjmajda. Ájluovta doajmmapárka dåjma Stáddáprosjevta vuodo le viehka buorre máhttelisvuoda turismav åvddånahttet Státtá birra, mij le Vuona nasjonalvárre. Turissmaaktijvuodan le Divtasvuona suohkanin moadda sierralágásj attraksjåvnå ma lulun buoremus láhkáj ávkástaláduvvat váj ienep turista båhtali ja ådå barggosaje ásaduvvi. Stáddá le ajtu akta dájs. Danen le suohkan jåhtuj biedjam guoradallamav mij galggá máhttelisvuodajt gåvvidit ja konkrehta dåjmajt tjielggit gåktu várev ávkástallat. Guoradallama namma le ”Mulighetsstudie Stetind”. Dan oajvveulmme le buoremus láhkáj dilev láhtjet gå suohkan galggá jåhtuj biedjat dåjmajt ma Stáddáj gulluji. Transportutvikling AS le Divtasvuona suohkana åvdås dahkam ”Mulighetsstudie Stetind”. Dát guoradallam oajvvát tjoavddusijt ma máhtti bájkálasj ja guovlolasj kapasitehttaj. Guoddelisvuohta dættoduvvá váj e nav ållo turista boade ahte bájkálasj birás ja kultuvrra ja vásádusá biejsteduvvi. Åvddåguoradallam ålliduváj 2007 låhpan ja tjadáduvvá dálla suohkana prosjektajuohkusin. Mulighetsstudie Stetind , dagádum Transportutvikling AS:as aktan Stein P. Aasheimajn. Loahpparapportta ådåjakmános 2007 Tjoahkkájgæsos loahpparapportas ådåjakmános 2008 Tysfjord kommune : Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttse galggá 1,2 milliarda kråvnå juogadit lasseárvvodivudin luojvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttse galggá 1,2 milliarda kråvnå juogadit lasseárvvodivudin luojvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda jagen 2014. Ájnas la mujttet bájkálasj siebre galggi ietjasa oajvvesiebrij baktu åhtsåt. Dán jage hilgoduvvi åhtsåmusá bájkálasj siebrijs ma njuolgga Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttsáj båhti.Åvddåla biejajama dájt oajvvesiebre åhtsåmusá vuolláj, valla dássta dåhku ep sjatta nav dahkat. Åtsådallama åvdep jagijs vuosedi gávnnuji moadda siebre ja organisasjåvnå ma e lasseárvvodivudav (lád) åtså. Dá li álu bájkálasj jali guovlosiebre guovdásj luojvoj organisasjåvnåj vuolen duola dagu Vuona Valástallamlihtto ( NIF), 4H Vuodna, Vuona Musikkjuogoslihtto, Vuona Ruoppsis Ruossa ja Vuona Bivdárij- ja Oaggijlihtto. Dakkár bájkálasj siebre galggi ietjasa oajvveorganisasjåvnåj baktu åthsåt. Muhtem ájnegis siebre ja organisasjåvnå e åtså, duola dagu organisasjåvnå ma luojvoj bargojt barggi sirdulasjjuohkusijn ja ietjá bájkálasj siebrijn. Dan diehti gæhttjalip dájda jåksåt suohkanij ja fylkasuohkanij baktu, ja dajnas ávttjit dán mejla baktu ulmutjijt juogadit dáv loujvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda duv suohkanin/guovlon. Máhttebihtit lád- njuolgadusáj birra låhkåt louvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda mijá næhttabielijn http://www.momskompensasjon.no Danna l aj åhtsåmsjiebmá. Jus li gatjálvisá, máhttebihtit aktijvuodajt mejla baktu oadtjot: postmottak@lottstift.no jali telefåvnå 57 82 80 00 baktu. Ájnegis åhttsijda lí ráddjidum åhtsåmussumma 200.000 kråvnå åbbålasj doajmmagållon. Álkkedum åhtsåmvuogádusá milta la binnemus rádje 200.000 kråvnå tjoahkke doajmmagållon, valla binnemus rádjá duodastuvvam åhtsåmvuogádusá milta la 14.000 kråvnå lasseárvvogållon majt máhttá åhtsåt. Vuollásasj siebre e dárbaha vieledit dáv binnemusrájáv gå dát vieleduvvá guovdásjsiebrij åhtsåmusájn. Åhtsåmmierre Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttses le ragátmáno 1. biejve 2014. Oajvvesiebre biedji ietja åhtsåmierijt diedádusáj hárráj ietjasa vuollásasjsiebrijda. Gehtja ájnegis organisasjåvnå næhttabielijt, jali åttjuda aktijvuodav oajvveorganisásjåvnåjs lagáp diedojt. Varrudagáj Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttse Tysfjord kommune : Asstoájggefálaldagá nuorajda Divtasvuonan - Tips en venn Divtasvuona nuorajn le vijdes asstoájggefálaldahka. Gehtja aj Siebre jus sidá ienep diedojt majt Divtasvuodna máhttá mánájda ja nuorajda fállat. Moadda fálaldagá gávnnuji Divtasvuona mánájda ja nuorajda. Dåjmalattjat bargaduvvá váj dá fálaldagá ájn buorebun galggi sjaddat. Drag Aktivitetspark dálla tsieggiduvvá ja dåppe sjaddá vijdes asstoájggefálaldahka. Besa ienebuv Drag Aktivitetspark prosjevta birra dáppe låhkåt. Bargaduvvá guokta dahkorássetjiektjamsaljo ásadit suohkanin, avtav Ájluovtan ja nuppev Gásluovtan. Návti bessi máná ja nuora suohtastallat bállotjiektjamijn viehka vuohkasap saljon gå udnásj tjievrrasaljojn. Divtasvuona valástallamsiebrijn le vijdes fálaldahka vuodjamis ja bállotjiektjamis tjuojggamij ja giessevalástallamij. Goappátjij bielen vuonas nuora paintballav spelli. Dan aktijvuodan galggi ásaduvvat moadda iehketbiejve/iehkeda gånnå nuora bessi tjåhkanit, organiseridum ja aj iehpeorganiseridum. Sierra saje paintballaj maŋenagi ásaduvvi goappátjij bielijn vuonas. Musihkkabirás Divtasvuonan le viehka buorre, ja ådå banda ja juohkusa ihti duolloj-dálloj. Moaddása dájs li boahtám Divtasvuona Kultuvrraskåvlå diehti. Ja dá banda li luondulasj oassálasste bluesfestiválan mij ásaduvvá juohkka nuppát jage. Divtasvuonan li sierralágásj máhttelisvuoda jus soaptso ålggon juogu de nuoren jali váren. Miján le Stáddá, Vuona nasjonálvárre, gånnå li viehka buorre máhttelisvuoda goarŋŋot. Rádjebálges Jiellevárráj ásaduváj jagen 2007 ja dat le viehka buorre álggo jus sidá mijá oavdos luondov vásedit. Vuodnabadán le canyon man muodattjav dåssju Amerikan gávna. Duodden li Divtasvuonan tjáppa rájge Oarjjevuonan ja Gásluovtan. Dát tjáppa luonndo le vuorddemin duv! Bivddem- ja guollimmáhttelisvuoda li viehka buore, ja Divtasvuonan le dåjmalasj Bivdde- ja guollársiebrre gånnå li sierra fálaldagá nuorajda. Divtasvuona suohkan le aktan Salten Regionrådajn fylkkasuohkanij baktu åhtsåm ja oadtjum birrusij åvtåv milliåvnåv HøyKom-rudájs gåbdåbáddetsieggimij dajda bájkijda suohkanin gånnå ij uddni gávnnu gåbdåbádde. Smávsebrudakårniga baktu le aj biejaduvvam 300 000 kråvnå iesjmáksusin. Dát tsieggim le læhkám anbudan valla ij le ájn mierreduvvam gudi tsieggimbargov oadtju. Doajvvop dát guovvamánon mierreduvvá. Gå dát le mierredum de hæhttup gávnnat ájn de vil ienep rudájt iesjmákson gå juollodime ålggot e máhte årrot ienep gå 50 % gålojs tsieggimij. Ienep diedo dán ássjen båhti maŋenagi. Mijá diedoj milta vájllu gåbdåbádde dáj sajijn suohkanin: 2. Botn / Hierenjárgga 3. Tsåhkulahka 4. Benasuoloj 5. Lásluokta Divtasvuona suohkan le ráddnasuohkan Jiellevárijn Svierigin ja Kirisjijn Leningráda oblastan Ruossjan. Ráddnaaktisasjbarggo sihtá javllat aktan barggá mærrádusdásen ja aj álmmuga gaskan ráddnasuohkanijn.Moaddása divtasvuonagijs li jagij miehtáj guossidam dájt guokta ráddnastádajt jali iejvvim da guokta stáda viesádiddjijt gudi li Divtasvuodnaj guossáj boahtám dat rájes gå ráddnakontrákta vuolláj tjáleduvvin. Suohkana mielas le dákkir rádnastallam viehka ájnas. Navti nahkap låggŋit oajvev vehi ietjama árkkabiejves ja sæmmi båttå bessap vuosedit Divtasvuonav rádnajda. Tysfjord kommune : Divtasvuona suohkan bivddi rabás tjåhkanibmáj - Tips en venn Divtasvuona suohkan bivddi rabás tjåhkanibmáj Diededit aktisasjbarggosiehtjadus Divtasvuona suohkan ja Sámedikke gaskan guovtegielakvuodarudáj ano gáktuj 2012-2014. Ságastittjat – åvddånahtteoasev/dåjmajt. Biejvve: Duorastagá 15 b. sjnjuktjamánon 2012. Ájgge: Árranin Juhkap káffav. Buoris boahtem gájka! Låhkit aktibarggosjiehtadusáv Sámedikke nættabielen: Divtasvuona suohkan Julevsámegiellakonulænnta Tysfjord kommune : Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij vuostatjin juogeduvvá jagen 2012. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. Åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkanij poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik jali e-poasstaj: Åhtsåmbiejvve: 1 b. sjnjuktjamánon 2012. Tysfjord kommune : Jage 2013 budsjæhtta Åvddånammadusá oajvvadus jage 2013 budsjæhttaj, biejaduvvá almulasj gehtjadibmáj gitta suohkanstivra giehtadallamij javllamáno 18. biejve jagen 2012. Budsjæhttaoajvvadus gávnnu dájn bájkijn: - Divtasvouna rádevieson - Drag snarkjøpan - Storjord Turistsenter, oassásin suohkanoajvve Jagen 2002 álgij Divtasvuona suohkan varresvuodatærmmaprosjevtav. Duogásj lij julevsáme varresvuodaterminologia ij gávnnu. Prosjevtan li tjoahkkim termajt ma juo gávnnuji tjálalasj ja njálmálasj gáldojn. Duodden le posjekta hæhttum dahkat ådå termajt ma e julevsámegielan gávnnu. Terma li systematiseriduvvam rubmaha milta. Terma li biejaduvvam sierra sjiemájda gånnå li tjáleduvvam julevsámegiellaj, dárogiellaj ja latijnagiellaj. Svieriga Sámedikke vájnnodusá milta le duodden aj svierigadárogiellaj tjáledum. Duodden dási li skihpudága snivva gåvvidum. Tjielggidum le skihpudagá namma, dille, sládja ja gånnå rubmahin le jus máhttelis. Dát posjektarájddo le oassen prosessas man båhtusa galggi ságastallamgirjásj, julevsáme varresvuoda terma, julevsáme-dárogiela ja dárogiela-julevsáme medisijnalasj báhkogirjje, aktan kurssamateriála julevsáme dialogaj vuodon váj dárogielak varresvuoda- ja huksobargge bessi dajt ávkástallat. Dát materiálla le aj CD:aj lågåduvvam. Girjátja vuodon lij muodugasj girjásj mij Kárásjågå suohkanin dagáduváj ja gæhttjaluváj moatte kursan 1996-97. Didaktalasj kurssidahttijn guovte viehkkesujttárijs boahtteájggásasj åhpdibmáj dárogielak varresvuohta- ja sujttobarggijs bådij åvddån girjásj mij lij dagádum Kárásjågå suohkana girjátjijn vuodon, ittjij ållu gåbtjå materiálladábojt mij dá guoktán lij. Danen mierreduváj girjátjav vehi rievddadit. Materiálla vehi rievddaduváj ja le stuoreduvvam duola dagu muhtem dåjs åvdep termajs ja ådå materiálajn degu báhkolista ja dábálasj ságastallama sujttoaktijvuodan. Girjásj ij le ållu gárves dálásj materiála milta. Åhpadiddje dán bargon libá læhkám Rolf Olsen ja Tor Magne Berg. Oasse kurssaájges le mannam ieme ságastallamgirjátjav hiebadahtatjit. Girje hiebadahttem le dagádum aktisasjbarggon åhpadiddjij ja oahppij gaskan – akta vehkkesujttár Ájluovtas ja nubbe Gásluovtas. Ulmme le åhpadiddje ja viehkkesujttára galggi akti ájn æjvvalit materiálav ållitjit. Ja de galggá gielalasj dåhkkidibmáj sáddiduvvat ja prienntiduvvat. De galggi kurssijiddje máhttet intensijva kurssimij validit gånnå suohkana ietjas bargge varresvuoda- ja huksosuorgen galggi bessat oahppat njálmálasj julevsámegielav . Divtasvuona suohkan ja Jielleváre suohkan li aktan barggagoahtám sámegielak prosjevtaj gáktuj varresvuoda- ja huksosuorgen. Aktisasjbargo sisadno le kurssim ja tjálalasj viehkkenævoj åvddånibme degu kurssamateriála, parlørra ja medisijnalasj báhkogirjje. Barggojuogos mij bargov jåhtuj biejaj lij: Barggo le dálla ietjá láhkáj organiseridum ja biejadum varresvuoda- ja sosialoajve Lill-Tove Hansena duohkáj. Udnásj prosjektabargge li: Prosjekta le ruhtaduvvam rudáj Sámedikkes ja Varresvuoda- ja sosialdirektoráhtas ja dálla åtsåduvvá joarkka ruhtadum Sámedikkes ja Nordlánda fylkkamánnes. Jahke nåhkågoahtemin ja degu åvddål de kultuvrraskåvlå oahppe Hábmerin ja Divtasvuonan máhttelisvuodav oadtju vuosedit majt li oahppam tjavtjan. Máhtti årrot smávva konsertajt hárjjidallambájken ja umasse institusjåvnån jali ásadusá álmmugij, buojkulvissan Gásluovta girkkon ja Hábmera hotellan. 4 b. javllamanon Huksoårudahka Stuorgietten 6 b. javllamanon Bájkkekonsertav kultuvrraskåvlån, Oppájden 10 b. javllamanon Báhpasjalljo skihppijviesso Gásluovtan 10 b. javllamanon Javllakonsertav Hábmerin, rijkagasskasasj guovdátjin 11b. javllamanon Hábmera hotellan, Strávvásjnjunjen 11b. javllamanon Bájkkekonsertav oabmeskåvlån Ájluovtan 12 b. javllamanon Girkkokonsertav Gásluovta girkkon 18 b. javllamanon Stuorgiette skåvlån 19 b. javllamanon Hábmera Sijddabájken Tysfjord kommune : Dávvervuorká Jages 2008 Divtasvuona Musea ådå åssudahka sjattaj Museum Nuortas. Åssudagán li guokta ásadusá, Sisŋep ja Davep Divtasvuona sijddamusea, Gásluovtan ja Hierenjárgan. Goappátja ásadusá li náv guhkás bájkálasj dávvervuorkkásiebrijs dåjmaduvvam ma måttijt jagij tjadá li buorre væhkádakbargo baktu tsiekkadusájt bisodum ja dávverijt tjuoggám. Duodden dåjmadittjat dájt guokta ásadusájt Divtasvuona Dávvervuorkká galggá ásadit ja åvddånbuktet máhtudagáv almatjijt dåjmajt, dat rájes gå vuostasj ulmutja Divtasvuodnaj båhtin ja udnátjij. Stuorra oasse suohkana álmmugis li sáme, ja maŋep ájgijn li aj boahtám ietjá nasjonálitehta Divtasvuodnaj boahtám. Suohkan le oasse sáme giella- ja háldadimguovlos. Dan diehti le luondulasj dávvervuorká barggo gåvvit moattekultuvralasj perspektijvav. Dávvervuorkká galggá liehket divna suohkana viesádijda, ja galggá oassálasstet vattátjit nuorajt ja ållessjattugijt máhtudak lahka ja dålusj histåvrå birra. Divtasvuona Dávvervuorkká le udnátjijs Lars Børge H. Myklevoldav stuovvásahtjat virggáj biedjam konservatorin/ásadusoajvven, kontåvrråsajijn rádevieson Gásluovtan. Divtasvuona Dávvervuorká ásadusán Gásluovtan li guokta tsiekkadusá. Dålusj lænsskasijdan, mij maŋŋela direktørraviesso Nordland Portland Cementfabrihkka sjattaj, le dávvervuorkká nav stuorak sjaddam vaj dávvervuorkkásiebrre le ådå tsiekkadusáv oasstám sajev oattjotjit ådå vuosádusájda. Gásluovta histåvrrå le gierggeájggegávnadusájs semænntafabrihkkaj. 1600-jagijn Gásluovtan lij stuorámus sáme årromguovllo Divtasvuonan. 17- ja 1800 jagij tjadá sijdda láttijs åroduváj, ja maŋenagi oases ásaduváj, girkko ja báhppaviesso tsieggiduváj ja Gásluokta oattjoj árvov suohkanguovdátjin. Mij le Gásluovtav dan tjoahkkebájkken dahkam mij sjattaj, le ajtu Nordland Portland Cementfabrikk ásadibme jagen 1918. Stuorra tsieggima ásadusáv tjuovvun, fabrihkkatsiekkadusáj, divudaktsiekkadusáj, kájaj, vuorkáj, siloj, årudagáj ja moadda ietjá tsiekkadusáj duon dán dåjmajn. Viddnudahka åstij sijddaduobddágijt ja jådij gådijt oattjotjit sajijt kálkkagruvvojda. Gruvvo rievddadin stuorra åsijt topografijas Gásluovtan. Industridoajmma moadda barggosajijt åttjudij, ja moattes jåhtin Gásluoktaj oassálastátjit bálkkábargon. Moattes, sihke sáme ja látte, sihke biejvve- ja ájllekmaneldiddje sjaddin. Da lidjin álu guollárbånndura fabrihkkabargo guoran. Aj ålos lánda ietjá sajijs dási jåhtin. Sierraláhkáj ingeniøra ja funksjonera oarjját viettjaduvvin, ja aj Duiskas ja USA:as. Barggodile ællim agev buoremusá, ja navti luondulattjat fáhkasiebre ásaduvvin. Ásadibme industrias doalvoj stuorra rievddadimijda guovtekultuvralasj Divtasvuona sebrudagán, mij ietján lij bájnedum vuodoæládus. Uddni semænntafabrihka namma le Norcem, ja le vilá stuorámus barggosadje suohkanin. Hierenjárgan, ij guhkás færjjokájas Bognesan, Divtasvuona Dávvervuorkká dåjmadit oabmásap tsiekkadusbirrasav vuosádusáj gådij sinna. Tsiekkadusá li oajvvetsiekkadus jages 1926, láhtjodåhpe 1800-jagijs, ájtte 1700-jagijs, fiekse, ja stuorra kádja maŋemus åsijs 1800-jagijs. Bájke histåvrrå le vuostatjin oasestibme, guládallam ja guolleindustria. Juo gáldujn 1600-jagijs Hierenjárgga oasessadjen nammaduvvá. Dánna årrun vuorrulakkoj Roandem- ja Biergunviesáda, gitta Bendik Normann Davve Elgsnes Harstad guoran sajev åstij ja dasi jådij jagen 1837. Suv bárnne Nikolai Normann jårkij maŋenagi, ja Normannfamilja ájge lij Hierenjárgan stuorravuodaájgge oasessadjen. Vájku lidjin moadda jáhttos oasestiddje Normannfamiljan de kujnna familljas juska buoremusát maŋep ájgijn mujteduvvá. Magdalena Normann fotoateliajt Korsnesan dåjmadij 1910-20 jagijn, ja sjattaj viehka dåbdos gåvvår. Sån ållo gåvvånegatijvajt guodij gånnå ienemus oasse le várajváldeduvvam. 1800-jagijn oattjoj bájkke poasstakåntåvråv, telegráffastasjåvnåv, ja sviellaháksa stuovvásit bådij moaddi vahkkuj. Akti ájgenis jåhtelisvanntsa aj stuovvásit bådij. Valdemar Pettersen Gildeskålas åstij oasessajev Nikolai Normannas. Birrusin 1900 Valdemaran lij sihke nuohttedoajmma, liksedamperijav, sáltedimev ja rámbuvdav. Sån aj guolev Lofåhtan åstij ja dajt gåjkkådij lássájn Korsnesan. Gåjkkådibme bákteguoles lij nissunijbarggo, ja vattij moadda nissunijda máhttelisvuodav ietjas biednigijt tjijnnit. Guolle vuobdeduváj, duola dagu Englanndaj. Rámbuvdda joarkeduváj Tormod Bredesenis jagen 1936 ja dåjmaduváj gitta 1958. Jagen 1960 Hvedingfamillja Korsnesaj ja guolleduosstomav ásadin. Uddni nanos guollegárvedimvidnudak Korsnesan dåjmaduvvá, ja le akta dajs ájnnasamos viddnudagájs suohkanin. Dávvera ja tsiekkadusá ma Korsnesan li bisoduvvam gåvvit ålov dajs dåjmajs ma danna vuojnnet lidjin. Ietjá fálaldagájs ma li lahkabirrusin vuojneduvvat le dåbdos báktedájddasadje gierggeájges ráddnábájken Leiknes. Báktegåvå árvustaláduvvi rijkajgasskasasj suodjalimárvvuj. Ienep diedov dávvervuorkáj birra gávna Museum Nuortta sijddabielen jali jus guládalá Museum Nuortta ásadusnjunnjutjijn Divtasvuonan, Lars Børge Myklevold, telefåvnån 75 77 55 06 / 47 46 85 66. Tysfjord kommune : Sáme giella- ja girjálasvuoda seminárra - Tips en venn Biehtsemáno 10. ja 11. biejve ásat Árran julevsáme guovdásj ja Divtasvuona suohkan seminárav sáme giela ja girjálasjvuoda birra. Seminárra le nasjonála 2013 Giellajage ja Jienastimrievtesvuoda ávvudallamij aktijvuodas. Mánnodagá biehtsemáno 10. biejve tjalmostuvvá julevsáme giella. Oadtjop ienebuv diehtet jur giela birra, valla aj ulmutjij ietjasa giellahiståvrå ja giellaválljimij birra, ja aj dan giellabargo birra mij dálla bájkálasj sebrudagán le. Giellaseminárra le iehketbiejve, ja åvddåla gå seminárra álggá de gasskabiejvbiebbmo guossoduvvá. Dijstagá biehtsemáno 11. biejve, de sáme girjálasjvuohta tjalmostuvvá. Girjálasjvuohta åvddånboahtá måttij lågådallamij, lågudisáj ja subttsasij baktu. Jienastimrievtesvuoda ávvudallamij aktijvuodas de tiebmán li árvo duola dagu ájrastibme, dássádus ja sebrudakoassálasstem – valla dá åvddånbåhti girjálasjvuoda hámen. Dájddavuosádus dagádum sáme nissundájddárijs gånnå li aj sæmmi tiemá le oassen dássta. Sæmmi iehkeda de girjálasvuoda æjvvalibmáj gåhttjop, gånnå duot dát girjjetjálle ietjasa girjijs låhki. Sámegielak lågådallama dålkkuduvvi dárruj. Seminárraj bessat ij majdik mávse, ja rabás la gájkajda. Ja oassálasstemav ij dárbaha diededit. Giella- ja girjálasvuodaseminárra le Nordlánda fylkasuohkanis ja Sámedikkes doarjodum. Ienep diedojt ásadime birra oattjo rádevaddes Line Merete Skarvik, line.skarvik@arran.no, tlf 75 77 51 37, jali rádevaddes Päivi Alanen, paivi.alanen@arran.no , tlf 75 77 51 15. Stádda (1392 m.n.b.) tjavtjan 2002 nammadvudáj Vuona nasjonálvárren. Váre hábme le sierralágásj. Bajet tsæggot nuores ja tjåhkkå le duolbbat dagu slåppå, dagu nágin le svierdijn tjåhkåv ierit jallam. Alvos ”státtáv” máhtá vuojnnet gåjt gietjav báhppagieldajs. Várre le dålutjijs læhkám sierralágásj bårjåstammærkka merramannijda Nordlánda merraguovlon. Stádda vuostatjin gibtsoduváj snjilltjamáno 30. biejve jagen 1910 F. Schelderupas, A. Brynas ja C.W. Rubensonas. Nieljadis tjuohtejage vuostasj gibttsoma maŋŋela Arne Næss boalltagibttsomteknihkav Vuodnaj åttjudij. Ådå åvddånahttem álgaduváj. Jagijn 1936-37 Næss gibtsoj moadda alvadahtte teknihkalasj lájdojt Státtatjåhkkåj, duola dagu Oarjjepillarav. Professor ja filosofa ietjas Státta gånågissan dagáj, ja jagen 1963 tjadádij sån aktan R. Høybakkajn ja K. Friis Baastedajn, vuostasj dálvvegibttsomav tjåhkkåj lulásjvekkav bajás. Vádtsem bajás Le máhttelis vádtset vargga ållu tjåhkkåj. Halls åvddåtjåhkkå le dásse gåsi máhtá vádtset. Vádtsem dåhku bálggáv tjuovvu, valla juska le hálvva fysihkalattjat låssåt. Vádtsem åvddåtjåhkkåj vihpá birrusin 3-4 tijma. Bálggá milta gålggi jågå ja jågåtja, ja navti ij dárbaha juhkamtjátjev maŋen válldet. Várdudahka Halls åvddåtjåhkås le buorre. Dássta máhtá vuojnnet várijt ja vuonajt guovlon. Jus ájgo joarkket Státtatjåhkkå dárbaha gibttsemvædtsagijt ja hárjjánimev. Jali máhtá tjuovvot oahpestiddjijt. fállá gibttsomijt oahpestiddjijn. Vádtsema tjadáduvvi smáv juohkusijn biehtsemános ålgos gitta ragátmáno gietjen. Gehtja aj Divtasvuona næhttabielev, Vuona nasjonálvárre, www.visitstetind.no . Tysfjord kommune : Divtasvuona suohkan - Tips en venn Åvddågådde le ássjen 25/12, mierredam suohkanoasseplánav rumálasj dåjmajda ja luonndoåtsådallamijda, biedjat álmmulasj guoradallamijda, buohtastahte pbl § 11-13. SDH (Stájggo, Divtasvuodna ja Hábmer)-lávddegådde la mierredam aktisasj plánav dahkat suohkanijda Hábmerij, Stájgguj ja Divtasvuodnaj. Pládna galggá ájggudagáv 2013 - 2016 gåbttjåt. Pládna la vuodon gå galggá spællabiednikdoarjjgav valástallam- ja luonndodåjmajda åhtsåt. Plánan aj galggá bálges- ja láddopládna suohkanijda oassen årrot. Pládnaprográmmav la máhttelis gávnnat suohkana næhttasajen , ja dájn sajijn: - Divtasvuona rádevieson, Gásluovtan - Drag Snarkjøp, Ájluovtan - Tysfjord turistsenter (oassásin), Stuorragietten Juohkkahasj máhttá moalkedimijt buktet pládnaj. Tjálalasj moalkedimijt máhttá rádjat girje baktu dási: Divtasvuona suohkan, boaksa 104, 8591 Gásluokta, jali e-påsta baktu dási: Ájggemierre moalkedimijda la biehtsemáno 15. biejve 2012. pládnaprográmma guládus Prosjektaháldadusá gåhtjoduváj álgon ”Girjjevuorkkáprosjektan”. Oajvvedahkamus lij sáme åssudagáv ásadit Divtasvuona álmmukgirjjevuorkán ja budsjehtta aktan bálkkájn lij 500.000,-. Suohkana Jiellevárre ja Divtasvuodna juollodijga 50.000,- goabbák. Dav mij de vádnunij hæhttujin åttjudit juollodimij baktu iehtjádijs. Vuostasj vahkojn lájgguj prosjevta ájnna bargge kontåvråv Sámedikke háldadusán Árran Julevsáme guovdátjin. Dán maŋŋela jådij prosjekta Margits Minnej Ájluovtan. Jagen 2001 rievddaduváj Girjjevuorkkáprosjevta organiserim, ådå namma bådij (Prosjektaháldadus), ådå bargov oadtjun ja biejaduvvin njuolgga háldadusoajve vuolláj stuoves jådediddjijn. Suohkanstivrra mierredij Prosjektaháldadus galgaj iesj ietjas dåjmav ruhtadit prosjevtaj baktu. Jagen 2006 mierredij suohkanstivrra budsjehtan biedjat 207.000 æládusfåndas Prosjektaháldadusá hállduj æladus- ja åvddånahttemdåjmajda. 2007 ja 2008 ælla suohkanlasj rudá juolloduvvam prosjektaháldadusá doajmmaj. Jagen 2006 ja muhtem mærráj 2007 lij prosjektaháldadusán aj oasseåvdåsvásstádus jåhtalusássjijs, sáme giellaháldadimguovlos, ja æládus- ja jåhtaluskomitea tjálledåjmas. Jagen 2006 rievddadij Divtasvuona suohkan organisasjåvnåv ja Prosjektaháldadus biejaduváj Teknihkalasj etáhta vuolláj. Vuollelin vuojná muhtem buojkulvisá prosjevtajs ma li tjadáduvvam aktisasjbarggon Jielleváre suohkanijn ja EU-rudáj baktu ruhtaduvvam. Buojkulvisá ietjá prosjevtajs: Prosjektaháldadus le vásstedam ráddnávuohtaaktisasjbargo åvdås Jielleváre suohkanijn. Prosjektaháldadusán le aj læhkám oasseåvdåsvásstádus kultuvrra- ja æládusássjij giehtadallamis maŋemus guokta jage. Prosjektaháldadus le aj viehkedam æládusásadimij. Posjektaháldadus viehket suohkana ietjá åssudagájt prosjektaåvddånahttemin, prosjektaháldadusán ja prosjektajådedimen. Åbmudakværrolissta priváhta æjgojs, æládusåbmudagájs ja vidnudakdåjmaj rustigijs le almulasj dárkastusán 3 vahko guovvamáno 28. biejves 2014. Gujttimájgge le 6 vahko guovvamáno 28. biejve rájes. Jus galga gujttimusáv buktet, de rája diehki: postmottak@tysfjord.kommune.no jali: Divtasvuonan suohkan Å-værro kåntåvrra pb 104 8591 Kjøpsvik Divtasvuona suohkan Åbmudakværrokåntåvrra Divtasvuona Suohkan Bajássjaddam ja åhpadus 8590 Gásluokta Sisiválldem jagen Oajvvesisiválldem Åhtsåmus sajev mánájgárden Tjále dádjadahtte Mañep namma: Åvdep namma Le gus mánán máhttelisvuohta ståhkat sijda lahka? Le gus mánán ståhkam rádna? Máná åvdåstiddje Sij/sån gen siegen mánná årru. Mañep namma Åvdep namma Barggovadde/skåvllå: Virggeprosænnta ja guhkkudahka  stuoves  sadjásasj Telef. barggov./skåvllå Mañep namma Åvdep namma Barggovadde/skåvllå: Virggeprosænnta ja guhkkudahka  stuoves  sadjásasj Telef. barggov./skåvllå Virggeprosænnta ja guhkkudahka hæhttu vatteduvvat. Poasstanr./bájkke Telefåvnnå Iellemvuohke:  Válldum  Aktanårro  Aktugasj Galla máná li familjan ja goassa li riegádam (jahke): Diedo manen mánnáj sadje mánajgárden åtsåduvvá. Diedo máná varresvuoda birra majt mánájgárdde bierri diehtet Ietjá diedo. Le gus mánná sajev adnám mánájgárden åvddåla? (Man guhkev):____________ Goassátjis sadje mánájgárden åhtsåduvvá?_______________________________________ Le gus mánán sadje mánájgárden dálla, makkir?________________________ Mánájgárdde ja sadjesládja (ålles/bielle) gåsi åhtsåduvvá: (Gå mánán la bielle sadje de la mánná mánájgárden fært nuppe biejve) Mån/måj sárnnun diedojt badjelin duolla Sadje ja dato Vuollájtjállem Sadje ja dato Vuollájtjállem Tysfjord kommune : Oajvvesisiválldem mánájgárdijda Divtasvuonan - Tips en venn Ådå mánájgárddejahke álggá 19.08.2013 (Árran mánájgárdde álggá 12.08.2013) Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali www.tysfjord.kommune.no Siján gænna l sadje Árrana mánájgárden dán mánájgárddejagen, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus mánájgárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajás-sjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : Åhtsåmmierre le 01.03.13. Aktisasj UKM Divtasvuonan, Hábmerin ja Bálágin UKM 2013 16.11.2012 Diededibme álggá 1 b. javllamánon danna http://ukm.no/pl2922/ Tysfjord kommune : Asstoájggefálaldagá nuorajda Divtasvuonan Divtasvuona nuorajn le vijdes asstoájggefálaldahka. Gehtja aj Siebre jus sidá ienep diedojt majt Divtasvuodna máhttá mánájda ja nuorajda fállat. Moadda fálaldagá gávnnuji Divtasvuona mánájda ja nuorajda. Dåjmalattjat bargaduvvá váj dá fálaldagá ájn buorebun galggi sjaddat. Drag Aktivitetspark dálla tsieggiduvvá ja dåppe sjaddá vijdes asstoájggefálaldahka. Besa ienebuv Drag Aktivitetspark prosjevta birra dáppe låhkåt. Bargaduvvá guokta dahkorássetjiektjamsaljo ásadit suohkanin, avtav Ájluovtan ja nuppev Gásluovtan. Návti bessi máná ja nuora suohtastallat bállotjiektjamijn viehka vuohkasap saljon gå udnásj tjievrrasaljojn. Divtasvuona valástallamsiebrijn le vijdes fálaldahka vuodjamis ja bállotjiektjamis tjuojggamij ja giessevalástallamij. Goappátjij bielen vuonas nuora paintballav spelli. Dan aktijvuodan galggi ásaduvvat moadda iehketbiejve/iehkeda gånnå nuora bessi tjåhkanit, organiseridum ja aj iehpeorganiseridum. Sierra saje paintballaj maŋenagi ásaduvvi goappátjij bielijn vuonas. Musihkkabirás Divtasvuonan le viehka buorre, ja ådå banda ja juohkusa ihti duolloj-dálloj. Moaddása dájs li boahtám Divtasvuona Kultuvrraskåvlå diehti. Ja dá banda li luondulasj oassálasste bluesfestiválan mij ásaduvvá juohkka nuppát jage. Divtasvuonan li sierralágásj máhttelisvuoda jus soaptso ålggon juogu de nuoren jali váren. Miján le Stáddá, Vuona nasjonálvárre, gånnå li viehka buorre máhttelisvuoda goarŋŋot. Rádjebálges Jiellevárráj ásaduváj jagen 2007 ja dat le viehka buorre álggo jus sidá mijá oavdos luondov vásedit. Vuodnabadán le canyon man muodattjav dåssju Amerikan gávna. Duodden li Divtasvuonan tjáppa rájge Oarjjevuonan ja Gásluovtan. Dát tjáppa luonndo le vuorddemin duv! Bivddem- ja guollimmáhttelisvuoda li viehka buore, ja Divtasvuonan le dåjmalasj Bivdde- ja guollársiebrre gånnå li sierra fálaldagá nuorajda. Tysfjord kommune : Álggo - Divtasvuona suohkana suohkanplána ådåsmahttem - Tips en venn Divtasvuona åvddånammadus mierredij tjåhkanimen 04.03.2010 barggát suohkanplána sebrudakoasev ja duobddákanooasev ådåsmahttemijn, dán vuolen aj doajmme merraguovlo ja merragátteplánav, pládna ja tsiekkaduslága (plánaoase) § 11-12 milta. Sæmmi båttå mierredij åvddånammadus pládnaprográmma oajvvadusáv almulasj dárkastussaj biedjat lága milta, §§ 4-1 ja 11-13. Oajvvadus sáddiduvvá guláskuddamij guoskavasj guovlolasj, stáhtalasj ja suohkanlasj oajválattjajda, luojvojdis organisasjåvnåjda ja ásadusájda, lága § 5-2 milta. Pládnaprográmma tjielggi pládnabargo ulmev, gåvvit ja vuoset pládnabargov ja dajt hásstalusájt ma aneduvvi ájnnasin birrasa ja sebrudagá gáktuj. Prográmma galggá gåtsedit tjielgas, dádjadahtte ja dåbmaris pládnabargov, gånnå oajválattja, viesáda ja ietjá berustiddje pládnabargguj juo álgo rájes oassálassti. Pládnaprográmmaoajvvádusáv gávna rádevieso serviceåssudagán, Drag Snarkjøpan Ájluovtan ja ICA Næran Stuorgietten. Jus li tjuottjodusá jali mierkkidusá pládnaprográmmaj de galggi tjáleduvvat maŋemusát moarmesmáno 11. biejve 2010 dási: Divtasvuona suohkan poasstaboaksa 104 8590 Gásluokta e-poassta: Tysfjord kommune : Háldadus Vásstet suohkana dáhtásystemaj ja guládallamvædtsagij dåjma åvdås IKT-åssudahka Namma Virgge E-poassta Telefåvnnå / mobijlla IKT-vásstediddje Tysfjord kommune : Buorisboahtem Divtasvuodnaj! - Tips en venn Sávvap gájkajda buorisboahtem Divtasvuodnaj! Suohkanin le oavdos luonndo ja sierralágásj muossádime. Divtasvuodna le guovllo Divtasvuona birra. Dát vuodna suorggot sisŋálasj åsijs vestasjjiehkkes, sisgietjij ållu svieriga rájá vuossti. Le stuorra variasjåvnnå duobddágij suohkanin. Alla vuovdijs tjáppa stráttujda ja alvos várijda. Ij gávnnu turisstakontåvrra suohkanin, valla dánna sijddabielen lip tjoahkkim diedojt dan birra majt Divtasvuodna máhttá fállat Luondos ja doajmmafálaldagájs. Duodden gávnnuji nágin tjálluga guoskavasj diedoj turistajda rádevieson, dájt le máhttelis oadtjot jus guládalá suohkanijn telefåvnåjn 75 77 55 00 jali baktu. Divtasvuona Suohkan Bajássjaddam ja åhpadus Sisiválldem jagen Oajvvesisiválldem Gásluokta Åhtsåmus sajev mánájgárden Tjále dádjadahtteÅskeldisvuodajn giehtadaláduvvat Persåvnnånummar:Mañep namma:Åvdep namma Mánná Le gus mánán máhttelisvuohta ståhkat sijda lahka?Le gus mánán ståhkam rádna? Persåvnnånummar:Mañep nammaÅvdep namma Máná Barggovadde/skåvllå:Virggeprosænnta ja guhkkudahka Telef. barggov./skåvllå mánná årru.  stuoves  sadjásasj Persåvnnånummar:Mañep nammaÅvdep namma Barggovadde/skåvllå:Virggeprosænnta ja guhkkudahka Telef. barggov./skåvllå  stuoves  sadjásasj Virggeprosænnta ja guhkkudahka hæhttu vatteduvvat. Famillja AdræssaPoasstanr./bájkke TelefåvnnåIellemvuohke:  Válldum  Aktanårro Aktugasj Galla máná li familjan ja goassa li riegádam (jahke): Le gus mánná sajev adnám mánájgárden åvddåla? (Man guhkev):____________ Goassátjis sadje mánájgárden åhtsåduvvá?_______________________________________ Le gus mánán sadje mánájgárden dálla, makkir?________________________ Mánájgárdde ja sadjesládja (ålles/bielle) gåsi åhtsåduvvá: __________________________________ (Gå mánán la bielle sadje de la mánná mánájgárden fært nuppe biejve) Mån/måj sárnnun diedojt badjelin duolla ______________________________ Sadje ja dato ____________________________________ Vuollájtjállem ______________________________ Sadje ja dato _____________________________________ Vuollájtjállem Tysfjord kommune : Jådedimpládna Vássjá - Stáddá Divtasvuona åvddånammadus mierredij 04.03.2010 biedjat Vássjá-Stáddá jådedimplánav almulasj dárkastussaj pládna- ja tsiekkaduslága (pládnaoase) § 12-10 milta. Pládna gåbttjå tjoahkkáj 339 dekar ja guosská åsijt duobddágijs gnr 11, bnr 6, 7, 20 ja gnr 84 bnr 1. Pládnaguovllo le Státtátjåhkå alásjbielen ja álggá fiervvávuodos bajás guoppátjijt bielijt vákkástagás Vássján. Pládna le almulasj dárkastussaj biejadum serviceåssudagán rádevieson Gásluovtan, Ájluovta Snarkjøpan ja ICA Næran, Stuorgietten. Pládna le aj suohkana næhttabielijda biejaduvvam. Jus li tjuottjodusá jali mierkkidusá pládnaprográmmaj de galggi tjáleduvvat maŋemusát vuoratjismáno 27. biejve 2010 dási: Divtasvuona suohkan Poasstaboaksa 104 8590 Gásluokta, e-poassta: Tysfjord kommune : Fámilljabiejvve Ráluovta sijdan Fámilljabiejvve Ráluovta sijdan lávvodagá ragátmáno 6. b. kl. 11:00 - 15:00. Nåvku bessam. Ásadiddje gæjnnotsaggamrudájt máksá. Tjuovo E6 - av Kalvijkkaj, tjuovo galbajt juohkka suoren. Oadtjobihtit vuontsájt vuojnnet ja hestaj rijddit. Hestakuovvabálkkom. Smirjjo ja millo vuosádaláduvvi gåktu doajmmi. Oahpestibme sijdan ja návsten fierván jali návsten Båtstøjávren. Gahparáktsa, váffila, bierggomárfe, bruvsa ja káffa oasen. Ásadiddje: Vuododus Ráluovta Sijdda, Divtasvuona suohkan, Nuortta- Sálto hæsstasiebrre, Stuorgiette ja birás valástallamsiebrre. Jubmeldievnastus vuosádusáv Divtasvuonan, basádismánon: 4 b. basádismánon Gásluovta girkko kl. 17:00. Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jábbmegijt. 11. b. basádismánon Ij la biedna 18. b. basádismánon Gásluovta girkko kl. 11:00. Fuolkkebiedna v/suohkanhærrá ja tjoaggulvispedágoga. Tjaktjagijttemfæssta, Muv Rámát 4-jagágijda, skalloskåvllåvuosádallam 18. b. basádismánon Ájluovta/Ájlátte girkko kl. 17:00. Biedna v/suohkanhærrá, skallo 25. b. basádismánon Hierenjárga girkko kl. 11:00. Mæsso v/suohkanhærrá, skallo Juohkka maŋŋetjavtja vuona gidágådem silldálåhko Vestasjjiekkev sisi vuodjá ållu Divtasvuonav sisi. E gånnåk væráldin dákkir stuorra låhko sildás tjåhkana. Ja hárjjesvállá sildáv tjuovvu. Divtasvuodnaj hárjjesvállá båhti båråtjit guojras ájgijn. Dát stuorra silldálåhko le navti sieldes stuorra bårråmus sválláj. Birrusin 600-700 hárjjesvállá dáj vuonajda juohkka jage båhti. Navti máhttelisvuoda dajt ållu lahka vuojnnet li stuora. Aktan barggi Nuorrebajutja vuolen silldábivddem dáhpáduvvá. Hárjjesvállá vuona guovlojn li sierralágásj bivddemteknihkajt åvddånahttám gånnå aktan bivddi. Vihtta-guhtta svállá aktan sildáv tjoahkken åttjudi. Dan maŋŋela akta svállájs guollebierggáj manná ja biehtsegijn tsábmá vaj sildá jámálguvvi. Gå silldá jámálguvvá de le gæhppat dav bårråt. Miellagiddis hárjjesvállá avtaj avtaj sildáv bårrå. Da guolletsuohpav bårri ja dávtijt ålgus tjålliji. Dát gal guhka ájgev válldá dajt stuorra rubmahijt dievddet dan láhkáj dahkat. Valla de la bårrus majna ålles biejve barggi. Gå le hárjjesvállásafárijin de aj máhtá jienav hárjjesvállás gullat. Dav jienav majt dahki gå nuorretjátjev vuojŋŋambåhtså tjadá båssiji. Gå dá stuorra juhtusa li nuorrebajutjin vuojŋŋamin tjátjetsirgga fontena lágátjin ilmmáj manná. Gå buoktji de le gássjelis javllat guossa nuorrebajutjijt vat ihti. Dábálattjat li tjátje vuolen birrusin 10 minuhta ja dan ájgen máhtti ihkap kilomehtarav vuodjat. Tjierggis judos Hárjjesvállá li stuorámus juhtusa låpturfámiljan. Årråsa li gasskamærrásattjat 6,7 mehtera guhkaga, valla máhtti sjaddat gitta lågev mehtera. Gasskamærrásasj niŋŋelis le 5,8 mehtera guhkak ja ienemusát 8,5 mehtera. Hárjjesvállá rahki tjavtjan ja tjivga riegáduvvi birrusin jage maŋŋela. Njuorak hárjjesvállá le birrusin guokta mehtera. Máhttelisvuohta merragoasskemav ållu lahka vuojnnet le stuorre gå le hárjjesvállásafárijin. Ij le dåssju svállá mij daj sieldes silldálågos gæssuduvvá. Muossádit majestehtalasj hárjjesvállájt luondulasj birrasin, gå li vuonan bårråmin le alvaduhttem muossádus. Divtasvuonan guokta viddnudagá hárjjesvállásafáriv fálli. Goappátja libá ållu E6 lahka. Orca team barggi Stuorgiettes, oarjep færjjokájas Bognesan. Sij fálli safáriv sihke gummivantsajn ja stuoráp vantsajn dajda gudi dav sihti. barggi nuortas færjjokájas Skárffabávtes ja le unna fámilljadåjmadum viddnudahka mij duodden hárjjesvállásafáriji gummivantsajn li tjiehpe buoktjamturismajn. Jubmeldievnastus vuosádusáv Divtasvuonan, basádismánon: 4 b. basádismánon Gásluovta girkko kl. 17:00. Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jábbmegijt. 11. b. basádismánon Ij la biedna 18. b. basádismánon Gásluovta girkko kl. 11:00. Fuolkkebiedna v/suohkanhærrá ja tjoaggulvispedágoga. Tjaktjagijttemfæssta, Muv Rámát 4-jagágijda, skalloskåvllåvuosádallam 18. b. basádismánon Ájluovta/Ájlátte girkko kl. 17:00. Biedna v/suohkanhærrá, skallo 25. b. basádismánon Hierenjárga girkko kl. 11:00. Mæsso v/suohkanhærrá, skallo Tysfjord kommune : Jåhtet Divtasvuodnaj? Jus ájgo Divtasvuodnaj jåhtet de dán biele diedoj máhtá oahpásmahttet infrastruktuvrajn dán bájken ja majt dánna máhtá muossádit. Mánájgárde Divtasvuonan li niellja mánájgárde. Akta dajs le suohkanguovdátjin Gásluovtan, akta Stuorgietten ja guokta li Ájluovtan. Akta mánájgárdijs Ájluovtan le oajvvetjalmostahttemijn sáme gielan ja kultuvran. Suohkanin li vargga ållåsasj mánájgárddesaje. Skåvlå Divtasvuonan li niellja vuodoskåvlå. Akta Gásluovtan, akta Måsken, akta Ájluovtan ja akta Stuorgietten. Ælla joarkkaskåvlå suohkanin. Lagámus joarkkaskåvllå le Oppájden Hábmerin. Suohkana vieso Guoskavasj diehtuj lájgguj suohkana viesojs guládalá teknihkalasj etáhttaj. Luonndoiellem Luonndoiellemmáhttelisvuoda Divtasvuonan li viehka moattebelaga. Luonndo vaddá máhttelisvuodajt várre- ja nuorredåjmajda dagu tjuojggam, gibttsomij, buoktjamij, nuorre- ja varástjáhtjeguollimij. Vádtsemduobddága li moattebelaga ja le vuodo oanep ja guhkep vádtsemijda miehtsen jali váren. Gehtja tjoakkáv turisstadiedoj devdadis diehton. Guhkkudagá Narvijkka: 100 km, vuodjemájgge birr. 1,5 t. Bodø: 200 km, vuodjemájgge birr. 3 t . Dálkádahka Divtasvuonan le stuoves nuorttavuona dálkádahka, målsudimij jábij milta. Giessetemperatuvra li birrusin 8 gráda C ja 28 gráda C. Dálve li guhke ja le muohta javllamános vuoratjismánnuj. Internehttabiele diedoj Divtasvuona-dálke birra: Statistihkka Divtasvuona birra: Tysfjord kommune : Diehtojuohkem Måskerahte birra Divtasvuona suohkan sávvá buorre boahtemav diehtojuohkemtjåhkanibmáj Måsken Måskerahte birra, gånnå oattjo diedojt man guhkás barggo åvddåprosjevtajn la jåvsådam. Tebmáoase diehtojuohkemtjåhkanimen li duola dagu geologia, teknihkalasj árvustallama, oajvvadus rahtetraséaj ja biednikgållomierre. Biejvve: Bierjjedagá ådåjagemáno 14. biejve 2011 Ájgge: Kl 15.30 Sadje: Åvdep Måske skåvlå vieson Jåhtelisvanás manná Gásluovtas kl 13.40 ja Ájluovtas kl 14.30. Máhttsá Måskes kl 19.35. Ienep diedojt oattjo Divtasvuona suohkanis, boaksa 104, 8591 Gásluokta, telefåvnnå 75 77 55 00, e-poassta: postmottak@tysfjord.kommune.no jali prosjæktajådediddjes Stig Eriksen, mobijla 950 98 899 baktu. Tysfjord kommune : Divtasvuona suohkan bivddi rabás tjåhkanibmáj Diededit aktisasjbarggosiehtjadus Divtasvuona suohkan ja Sámedikke gaskan guovtegielakvuodarudáj ano gáktuj 2012-2014. Ságastittjat – åvddånahtteoasev/dåjmajt. Biejvve: gasskavahkko 21 b. sjnjuktjamánon 2012. Ájgge: Rádevieson, Gásluovtan Juhkap káffav. Buoris boahtem gájka! Låhkit aktibarggosjiehtadusáv Sámedikke nættabielen: Divtasvuona suohkan Tysfjord kommune : Sámij álmmukbiejvve Guovvamáno 6. biejve 2013 Prográmma Gásluovtan: Slávggágiessem Rahpam suohkanoajve Tor Asgeir Johansena baktu Sámevierrega lávla Biejve hålla Árrana direktøra Lars M. Andreassena baktu: "Guokta álmmuga - akta nasjåvnnå. Vuodoláhka 1814 rájes gitta udnátjij" Kultuvrralasj dáhpádus Káffabådda Erling Urheim: "Poetalasj manno sámij duobddágijn - lávllaga, divta ja subttsasa Sámij álmmukbiejve ávvudallam rádevieson la rabás gájkajda kl. 10.00 ja kl. 14.00 gaskan. Guossodibme káfas, gáhkojs ja sáftas. Boahttsubierggojuptsas kl. 12.00 rájes. Vuosádus duojes ja dájdas Gásluovta skåvlå mánájs. Girjjebussa boahtá aj Rádegoahtjáj. Jubmeldievnastus Ájluovta/Ájlátte girkkon kl. 18.00. Girkkokáffa Árranin, Ájluovta/Ájlátte tjoaggulvisráde baktu. Ietjá dáhpadusá: Buorisboahtem Sáme álmmukbiejve ávvudallamij! Åbmudakværrolissta priváhta æjgojs, æládusåbmudagájs ja vidnudakdåjmaj rustigijs le almulasj dárkastusán 3 vahko guovvamáno 28. biejves 2014. Gujttimájgge le 6 vahko guovvamáno 28. biejve rájes. Jus galga gujttimusáv buktet, de rája diehki: postmottak@tysfjord.kommune.no jali: Divtasvuonan suohkan Å-værro kåntåvrra pb 104 8591 Kjøpsvik Divtasvuona suohkan Åbmudakværrokåntåvrra Tysfjord kommune : Rørvik gård ásat rabás biejvev - Tips en venn Sijddaoahpestibme. Oahpestibme Båtstøjávrráj. Rijddim ja hestaskuovva luosadibme. Millo- ja smirjjobarggo vuoseduvvá. Biebbmo vuobdeduvvá. Ásadiddje li Stiftelsen Rørvik gård, Divtasvuona suohkan/Tysfjord kommune, Nordsalten Hesteklubb/ Nuortta-Sállto Hæsstasiebrre, Museum Nord Divtasvuodna/Tysfjord. Tysfjord kommune : Girkkooahttsen Divtasvuonan 100 % virgge girkkooahttsen Divtasvuonan rabás 1/10 – 2011 ájes Divtasvuona suohkan le Nuortta-Sálton, Bodåddjo ja Narvijka gassko ja suohkanin årru 2000 ulmutja. Suohkanin li gålmmå girkko, gietjav girkkogárde, gålmmå tjoaggulvisráde, akta aktisasjráde, ja aktisasj háldadus. Girkkooahttsen le kontåvrrå Gásluovtan, mij le suohkanguovdásj Divtasvuonan. Duodden le åssudakkontåvrra Ájluovtan. Girkko Divtasvuonan oadtju doarrjjaårniga rámmaj milta suohkana ruhtaplána baktu. Girkkooahttse Åhtsåp jådediddjev mij: Girkkooahttse dahkamusá li: Máhtukvuohta ja åhpadus: Fállap geldulasj ja hásstaliddje virgev ja buorre barggoaktisasjvuodav. Máhtá barggagoahtet nav ruvva gå máhttelis jali lagáp sjiehtadallamij milta. Kujna ávttjiduvvi åtsåtjit. Bálkká sjiehtadusá milta ja pensjåvnnåårnik KLPan. Lagáp diedojt oattjo girkkooahttses Kjell-Eddy Nicolaisen, tlf. 970 95 713 jali akisasjráde njunnjutjis Edvard Olav Stenbakk, tlf. 959 13 735. Åhtsåmus oahppoduodastusáj ja ietjá duodastusáj sáddiduvvá adræssaj vuollelin mañemusát Tysfjord kirkelig fellesråd jali e-påsta baktu: 8591 Gásluokta/Kjøpsvik 100 % virgge girkkooahttsen Divtasvuonan rabás 1/10 – 2011 ájes Divtasvuona suohkan le Nuortta-Sálton, Bodåddjo ja Narvijka gassko ja suohkanin årru 2000 ulmutja. Suohkanin li gålmmå girkko, gietjav girkkogárde, gålmmå tjoaggulvisráde, akta aktisasjráde, ja aktisasj háldadus. Girkkooahttsen le kontåvrrå Gásluovtan, mij le suohkanguovdásj Divtasvuonan. Duodden le åssudakkontåvrra Ájluovtan. Girkko Divtasvuonan oadtju doarrjjaårniga rámmaj milta suohkana ruhtaplána baktu. Girkkooahttse Åhtsåp jådediddjev mij: Girkkooahttse dahkamusá li: Máhtukvuohta ja åhpadus: Fállap geldulasj ja hásstaliddje virgev ja buorre barggoaktisasjvuodav. Máhtá barggagoahtet nav ruvva gå máhttelis jali lagáp sjiehtadallamij milta. Kujna ávttjiduvvi åtsåtjit. Bálkká sjiehtadusá milta ja pensjåvnnåårnik KLPan. Lagáp diedojt oattjo girkkooahttses Kjell-Eddy Nicolaisen, tlf. 970 95 713 jali akisasjráde njunnjutjis Edvard Olav Stenbakk, tlf. 959 13 735. Åhtsåmus oahppoduodastusáj ja ietjá duodastusáj sáddiduvvá adræssaj vuollelin mañemusát Tysfjord kirkelig fellesråd jali e-påsta baktu: 8591 Gásluokta/Kjøpsvik Divtasvuona lænsska Rahpamájgev åssudakkåntåvrrå Ájluovtan: dijstagá kl. 10:00 - 13:00. NB! Muhtem dijstagá máhttá árret mijáv rahppot kåntåvråv adnet. Skuolka midjijda såbadit ájgev. Tlf: 77 04 36 00 (telefåvnnåguovdásj/váktaguovdásj) Tysfjord kommune : Stádda – Vuona nasjonálvárre Stádda (1392 m.n.b.) tjavtjan 2002 nammadvudáj Vuona nasjonálvárren. Váre hábme le sierralágásj. Bajet tsæggot nuores ja tjåhkkå le duolbbat dagu slåppå, dagu nágin le svierdijn tjåhkåv ierit jallam. Alvos ”státtáv” máhtá vuojnnet gåjt gietjav báhppagieldajs. Várre le dålutjijs læhkám sierralágásj bårjåstammærkka merramannijda Nordlánda merraguovlon. Stádda vuostatjin gibtsoduváj snjilltjamáno 30. biejve jagen 1910 F. Schelderupas, A. Brynas ja C.W. Rubensonas. Nieljadis tjuohtejage vuostasj gibttsoma maŋŋela Arne Næss boalltagibttsomteknihkav Vuodnaj åttjudij. Ådå åvddånahttem álgaduváj. Jagijn 1936-37 Næss gibtsoj moadda alvadahtte teknihkalasj lájdojt Státtatjåhkkåj, duola dagu Oarjjepillarav. Professor ja filosofa ietjas Státta gånågissan dagáj, ja jagen 1963 tjadádij sån aktan R. Høybakkajn ja K. Friis Baastedajn, vuostasj dálvvegibttsomav tjåhkkåj lulásjvekkav bajás. Vádtsem bajás Le máhttelis vádtset vargga ållu tjåhkkåj. Halls åvddåtjåhkkå le dásse gåsi máhtá vádtset. Vádtsem dåhku bálggáv tjuovvu, valla juska le hálvva fysihkalattjat låssåt. Vádtsem åvddåtjåhkkåj vihpá birrusin 3-4 tijma. Bálggá milta gålggi jågå ja jågåtja, ja navti ij dárbaha juhkamtjátjev maŋen válldet. Várdudahka Halls åvddåtjåhkås le buorre. Dássta máhtá vuojnnet várijt ja vuonajt guovlon. Jus ájgo joarkket Státtatjåhkkå dárbaha gibttsemvædtsagijt ja hárjjánimev. Jali máhtá tjuovvot oahpestiddjijt. fállá gibttsomijt oahpestiddjijn. Vádtsema tjadáduvvi smáv juohkusijn biehtsemános ålgos gitta ragátmáno gietjen. Gehtja aj Divtasvuona næhttabielev, Vuona nasjonálvárre, www.visitstetind.no . Tysfjord kommune : Rudá Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas 2014 Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja- æládusfåndas nuppát juollodibmáj jagen 2014. Foannda le vuododuvvam guollebiebbmamviddnudagáj álgadibme baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. Ulmme fåndajn la vidjirijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvam dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra - ja æládusdåjmajt guhkesággásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovtijn miljåvnåjn kråvnåjn nielje jage birán. Fånda rudá juolloduvvi birrusij 50 %ajn guokti jahkáj. Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvá. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. Åhtsåmusá rájaduvvi dási: Divtasvuona suohkan boaksa 104 8591 Gásluokta jali e-påsta baktu dási: postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmájggemierre: Ragátmáno 19. biejve 2014 Tysfjord kommune : Sámeálmmuga biejvve - Tips en venn Guovvamáno 6. biejve 2013 Prográmma Gásluovtan: Slávggágiessem Rahpam suohkanoajve Tor Asgeir Johansena baktu Kultuvrralasj dáhpádus Prosjæktajådediddje Anna Kuoljok, Njunjes: "Sáme nissuna ja nissunij jienastimriektá 100-jageávvudallam Biejve hålla bispa Tor B. Jørgensena baktu Sámeálmmuga lávla Kultuvrralasj dáhpádus Sámeálmmuga biejve ávvudallam rádevieson la rabás gájkajda kl. 11 ja kl 14. gaskan. Guossodibme boahttsubierggojubtsas (biđus), káfas, gáhkojs ja sáftas. Vuosádus duojes ja dájdas Bæsosaljo mánájgárde ja Gásluovta skåvlå mánájs. Buorre boahtem Sáme álmmukbiejve ávvudallamij! Tysfjord kommune : Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttse galggá 1,2 milliarda kråvnå juogadit lasseárvvodivudin luojvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda - Tips en venn Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttse galggá 1,2 milliarda kråvnå juogadit lasseárvvodivudin luojvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda jagen 2014. Ájnas la mujttet bájkálasj siebre galggi ietjasa oajvvesiebrij baktu åhtsåt. Dán jage hilgoduvvi åhtsåmusá bájkálasj siebrijs ma njuolgga Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttsáj båhti.Åvddåla biejajama dájt oajvvesiebre åhtsåmusá vuolláj, valla dássta dåhku ep sjatta nav dahkat. Åtsådallama åvdep jagijs vuosedi gávnnuji moadda siebre ja organisasjåvnå ma e lasseárvvodivudav (lád) åtså. Dá li álu bájkálasj jali guovlosiebre guovdásj luojvoj organisasjåvnåj vuolen duola dagu Vuona Valástallamlihtto ( NIF), 4H Vuodna, Vuona Musikkjuogoslihtto, Vuona Ruoppsis Ruossa ja Vuona Bivdárij- ja Oaggijlihtto. Dakkár bájkálasj siebre galggi ietjasa oajvveorganisasjåvnåj baktu åthsåt. Muhtem ájnegis siebre ja organisasjåvnå e åtså, duola dagu organisasjåvnå ma luojvoj bargojt barggi sirdulasjjuohkusijn ja ietjá bájkálasj siebrijn. Dan diehti gæhttjalip dájda jåksåt suohkanij ja fylkasuohkanij baktu, ja dajnas ávttjit dán mejla baktu ulmutjijt juogadit dáv loujvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda duv suohkanin/guovlon. Máhttebihtit lád- njuolgadusáj birra låhkåt louvoj siebrijda ja organisasjåvnåjda mijá næhttabielijn http://www.momskompensasjon.no Danna l aj åhtsåmsjiebmá. Jus li gatjálvisá, máhttebihtit aktijvuodajt mejla baktu oadtjot: postmottak@lottstift.no jali telefåvnå 57 82 80 00 baktu. Ájnegis åhttsijda lí ráddjidum åhtsåmussumma 200.000 kråvnå åbbålasj doajmmagållon. Álkkedum åhtsåmvuogádusá milta la binnemus rádje 200.000 kråvnå tjoahkke doajmmagållon, valla binnemus rádjá duodastuvvam åhtsåmvuogádusá milta la 14.000 kråvnå lasseárvvogållon majt máhttá åhtsåt. Vuollásasj siebre e dárbaha vieledit dáv binnemusrájáv gå dát vieleduvvá guovdásjsiebrij åhtsåmusájn. Åhtsåmmierre Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttses le ragátmáno 1. biejve 2014. Oajvvesiebre biedji ietja åhtsåmierijt diedádusáj hárráj ietjasa vuollásasjsiebrijda. Gehtja ájnegis organisasjåvnå næhttabielijt, jali åttjuda aktijvuodav oajvveorganisásjåvnåjs lagáp diedojt. Varrudagáj Vuorbbádusáj ja vuododusáj oahttse Le máhttelis biednikdoarjjagav åhtsåt ásadusájda valástallamin ja ålggoiellemin. Diedo gávnnuji næhttabielen: http://www.regjeringen.no/upload/KUD/Idrett/Publikasjoner/V-0732B_2010.pdf Divna åhtsåmusá galggi elektråvnålattjat rájáduvvat web-portalá baktu www.idrettsanlegg.no Åhtsåmusá masi åvddål le doarjja åtsådum, valla ij la juollodum, viertti aj ådå åhtsåmusáv rádjat, valla tjuovvusa dagi jus ij la mige rievddam. Doarjjaåhtsåmusá dábálasj ásadusájda hæhttuji årrot hiebadum Suohkanguovloplánajda rubbmelasj dåjmajda, luondoviessumijda. Åhtsåmájggemiere le basádismáno 15 biejve 2013. Bálkkákåntåvrrå la sierra telefåvnnåvásstedimájgge 28.04. rájes 31.05.2014 rádjáj. Vásstedimájgge I mánnodagás bierjjedahkaj 07:45 - 10:00. Sivvan la gå ådå telefåvnnårustigijt li åttjudime. Mij ávttjip ulmutjijt gåvvågilppusij oassálastátjit. Gåvvå galggá mijá tjáppa suohkanis! Gåvvå sáddiduvvá dán mæjllaj: postmottak@tysfjord.kommune.no Divtasvuona suohkan sihtá vuosstáj váldeduvvam gåvåjt adnet almulasj aktijvuodajn, ja gåvvididdje oadtju mávsov. Dåssju gåvåj majt iesj la gåvåj majt iesj la gåvvim máhtti liehket gilppusin manen. Jus li ulmutjijs gåvå, de le gåvvididdje vásstádus gåvviduvvam ulmutjijs loabev oadtjot almodibmáj. Jus dá li máná vuollela 15 jage, de æjgáda hæhttuji dáv loabedit. Vuosstehágugis, vierregahttá jali illastahtte gåvå e dåhkkiduvá. Suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen sjaddá gilppusa vuojttáj vuojtov vaddet. Ájggemierre gåvjt sáddit le 31.03.2014. Ofouhtá guovlloráde bivddi gilpussij logov dagátjit. Mij sihtap logov mij la gåvåstahkan guovlloaktisasjbargguj Ofuohtán, ávot juoga mij vuoset ájvvanijt ma mijá guovlon gávnnuji. Aktan oajvvadusájn sihtap oanegis tevstav mij oajvvadusá hábbmimav tjuelggi. Gájkka oajvvadusá hæhttuji midjij boahtet åvddåla biehtsemánon 2014 ja oadtju vuojtov 5000,- kråvnnåj la gudnev. Gájkka rievtesvuoda válljiduvvam logoj ja ietjá oajvvadusájda, gulluji Ofuohtá guovllorádáj. Jus li gatjálvisá, válde aktavuodav Elisabeth Storjordajn mejlan: elisabeth@ofotraadet.no . Oajvvadusá sáddiduvvi: post@ofotraadet.no . Jahke nåhkågoahtemin ja degu åvddål de kultuvrraskåvlå oahppe Hábmerin ja Divtasvuonan máhttelisvuodav oadtju vuosedit majt li oahppam tjavtjan. Máhtti årrot smávva konsertajt hárjjidallambájken ja umasse institusjåvnån jali ásadusá álmmugij, buojkulvissan Gásluovta girkkon ja Hábmera hotellan. 4 b. javllamanon Huksoårudahka Stuorgietten 6 b. javllamanon Bájkkekonsertav kultuvrraskåvlån, Oppájden 10 b. javllamanon Báhpasjalljo skihppijviesso Gásluovtan 10 b. javllamanon Javllakonsertav Hábmerin, rijkagasskasasj guovdátjin 11b. javllamanon Hábmera hotellan, Strávvásjnjunjen 11b. javllamanon Bájkkekonsertav oabmeskåvlån Ájluovtan 12 b. javllamanon Girkkokonsertav Gásluovta girkkon 18 b. javllamanon Stuorgiette skåvlån 19 b. javllamanon Hábmera Sijddabájken Nordlánnda valástallamjuogos aktisasj barggo Vuona valástallamlihttujn bivddi ådåálgge kurssaj sevvamgiellaj; "Bágo álgon", 24 – 25 b. basádismánon Båddådjon. Goassa: Lávvodagá 24.11 kl. 11:00 - 17:00 Bájkke: kurssaladjna 2:át. låbdån. Hádde: kr. 200 (aktan biebbmo lávvodagá ja ájllega) Rieknigav sáddiduvvá valástallam juohkusij/oassálasstij maŋŋel kursav. Åhpadiddje: Hege Jensen (sevvamgielladålkkå) Tysfjord kommune : Sáme álmmukbiejvve Rabás uvsa álmmugij, rádevieson kl 11.00-14.00 kl 11.00 Hålla suohkanoajvve Lávllom Manen sámeálmmukbiejvev ávvudip? Káffa ja lájbbe Buoris boahtem ávvudittjat sámeálmmukbiejvev! Tysfjord kommune : Ságastallamtjåhkanime suohkanoassepládna rumálasj dåjmajda ja luonndoåtsådallamijda - Tips en venn SDH (Stájggo, Divtasvuodna ja Hábmer)- juogos la mierredam dájda gålmmå suohkanijda dahkat aktisasj plánav rumálasj dåjmajda ja luonndoåtsådallamijda. Pládna l ájggegávddaj 2013 - 2016. Pládna l vuodon gå galggá spellambiednikdoarjjagav åhtsåt lásjmudallam- ja luonndodåjmajda. Luojvojdis organisasjåvnå ja lásjmudallamjuohkusa ja iehtjáda máhtti buktet moalkedimijt pládnaj dáj rabás diededim - ja ságastallamtjåhkanimijda má li danna: Ájluovtan 03.09.2012 kl. 18:00 Árranin - Låptån Måsken 06.09.2012 kl. 18:00 Måske skåvlån Gásluovtan 11.09.2012 kl. 18:00 Gásluovtan rádevieson Stuorgietten 12.09.2012 kl. 18:00 Divtasvuona turisstaguovdátjin. Buorisboahtem! Ájgge: såd. snj. 9. b. kl. 16:00 Bájkke: Puls musikkverksted, Bálák Manno Ájluovtas: Færjjo Ájluovtas kl. 13:00 (ruopptot Gásluovtas kl. 20:00) Manno Gásluovtas: Gásluovta guovdos kl. 13:30, færjjokájas kl. 13:40 Oassálasste e manos mávse (færjjo ja bussa navku): Jus bussan saje báhtsi de dá juogeduvvi tjuovvojda. Aktijvuohta ja diedo, Ájluokta: Henry Ellingsen, tlf. 905 89 617. Aktijvuohta ja diedo, Gásluokta: Johannes Formanowski, tlf. 994 27 290 Aktijvuohta ja diedo jiena ja siena birra Bálágin: Erland Andersen, tlf. 970 25 252 Diededibme, gehtja www.ukm.no Sådnåbiejve /ájllega 17 b. biehtsemánon kl 11-15, de vaden sjaddá ”rabás sijdda” Ráluovta sijdan, Divtasvuonan –dåjmabiejvev ålles fuolkkáj . Guossida dav divudam sijdav, mij la suodjaluvádum Riksantikvaris. Mejt máhtá vuojnnet ja årrot maŋen: -oahpestimev ja subttsasav -hestajt ja rijddit -vuontjajt ja kanijnajt - vuosádallamav smirjjobargos smirjon -hestagámahåjggåmav -oahpestimev lájddijiddjijn/oahpestiddjijn -biebmov ja juhkusav oasstet Ásadus/hásadus le nåvkå ja sidjijda guti guossidi Ráluovta sijdav dav sådnåbiejvev/ájllegav, bessi mávsok rahtehålgå tjadá. Bessat Ráluoktaj, de galggá gávvat E6:is Gálbbeluoktaj/Kalvijkkaj, vuosedimev le ájn dassta. Dálkke ij hieret. Jus rássjo (dálkke) sjaddá, de li bievde ja ståvlå sinna gájkka dåbijn. Ásadus/hásadus le aktisasj barggo Ráluovta sijdda vuododusájn, Nuortta-Sálto hæsstasiebrijn, Divtasvuona suohkanijn ja davvervuorkájn, Museum Nord, Divtasvuona suohkan. Tysfjord kommune : Pæsatun mánájgárdde Pæsatun mánájgárdde Rahpamájge Mánnodagás bierjjedahkaj Jådediddje Pæsatun mánájgárdde le suohkanæjgo mánájgárdde, ja ájnna mánájgárdde suohkanguovdátjin Gásluovtan. Mánájgárdde ålliduváj jagen 1979 ja le dalutjis dåjmadum. Mánájgárden li gålmmå åssudagá; Sementongan, Lykketrollan ja Gullklompan. Pæsatun le Gásluovta gassko, ja dåppet ij le vuojga guhkás mæhttsáj, fiervváj jalik girjjevuorkkáj. Divtasvuodna suohkan le oasse sáme giellaháldadimguovlos, ja dát galggá vuojnnusin boahtet mánájgárden, juska mánájgárdde ij le sámegielak. Ietjá diedojt mánájgárde birra gávnnu mánájgárde jahkeplánan. Danna aj gávnnu sisanádus mánájgárde pedagogalasj bargos. Jus mánájgárdijn guládalá, de dáv oattjo. Ájluovta varresvuodastasjåvnnå l dahppasin gå miján la giesseloahpe moarmesmáno 28. biejves biehtsemáno 10. bæjvváj. Jus sidá varresvuodasujttárijn ságastijt máhtá aktijvuodav Gásluovta varresvuodastasjåvnåjn válldet telefåvnån 75 77 56 50/ 907 31 813. Jus la iesselissan máhtá aktijvuodav Gásluovta dálkudiddjekåntåvråjn válldet telefåvnån 75 77 56 40 jali Ájluovta dálkudiddjekåntåvråjn telefåvnån 75 78 57 70. Tsaggeiedne viehkev jåvså idja- biejvve, máhta sujna aktijvuodav válldet dálkudiddjeváktan telefåvnån 75 77 02 02. Sáme giella– ja girjálasjvuoda seminárra Biehtsemáno 10.-11. biejve 2013 Árran julevsáme guovdásj, auditåvrån Mánnodagá biehtsemáno 10.biejve: Vájmogiella - giella guotto ja oassálasstem kl.16.15– 20.30 - álgadibme gasskabiejvbiebbmojn Dijstagá biehtsemáno 11.biejve: Sáme girjá lasjvuohta - ájrastallama dájdda kl. 10.00-15.00 Buorisboahtem! Velkommen! Tysfjord kommune : OAJVVESISIVÁLLDEM SAD 2012/2013 OAJVVESISIVÁLLDEM SKÅVLLÅASSTOÁJGGEDOAJMMA (SAD) Skåvllåjahke 2012/2013 Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi birra 20.08.2012 dáj bajkij: Åhtsåmmierre le 01.03.2012 Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: Vaj de påvståjn: Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Jubmeldievnastus vuosádusáv Divtasvuonan, javllamánon: 2 b. javllamánon tjoaggulvisvieson kl. 11:00 Mæsso v/suohkanhærrá, skallamæsso 2 b. javllamánon Gásluovta girkko kl. 16:00 Gintalmæsso v/suohkanhærrá, tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke 9 b. javllamánon Hierenjárgga girkko kl. 18:00 Gintalmæsso v/ suohkanhærrá, tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke 16 b. javllamánon Ájluovta Ájlátte girkko kl. 18:00. Gintalmæsso v/ suohkanhærrá, tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke 23 b. javllamánon Ij la biedna suohkanin Hierenjárgga girkko kl. 13:00 Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá Ájluovta Ájlátte girkko kl. 15:00 Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá Gásluovta girkko kl. 17:00 Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá Gásluovta girkko kl. 12:00 Bassebiedna v/suohkanhærrá, skallo Ájluovta Ájlátte girkko kl. 12:00 Bassebiedna v/suohkanhærrá, skallo Ij la biedna suohkanin Gásluovta girkko kl. 17:00 Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jámigahájt Hierenjárgga girkko kl. 18:00 Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jámigahájt Sáme basádiskafea gasskavahko javllamáno 10. biejve kl. 17:30 - 21:30 Árranin. Javllagárvedibme unnebujda ja ållessjattugijda. Gudi sihti, ietjasa duojev bukti. Dålusj subttsasa javlladábij birra, javllalávllaga. Javllaráktsa mandelijn. Káffa ja gáhko oasen. Gájka li buorisboathem sámegielav ságastittjat ja gulladalittjat! Ásadiddje: Árran, Divatsvuona suohkan ja Divtasvuona demænnsasiebrre. Divtasvuona suohkan almot ruhtadårjav gárevsælgadak dåjmajda/ásadusájda. Juollodimhárjjanibme doarjodit gárevsælgadak ásadusájda degu akta hieredim doajmma: Galggá årrot avtav gárevsælgadak ásadusáv ållesjattugij. Ásadusbudsjæhtta galggá tjuovvot åhtsåmusájn/åtsålvisájn. Ruhtadårjav mávseduvvá gå ruhtalåhko ja ásadusdiedádus li dagádum. Åvdåstiddje Divtasvuona suohkanis galggá oarev ásadusájt guossidit. Ruhtadårjav ij vátteduvvá klássamanojda. Tjálálasj åhtsåmus/åtsålvis sáddiduvvá: Divtasvuona suohkan Åssudak fuolkke- ja hælsso Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik Åhtsåmájgge: 20.4.12 Tysfjord kommune : Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj - Tips en venn Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij vuostatjin juogeduvvá jagen 2012. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. Åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkanij poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik jali e-poasstaj: Åhtsåmbiejvve: 1 b. sjnjuktjamánon 2012. Mánájgárddejahke 2012/2013 Ådå mánájgárddejahke álggá 20.08. 2012 (Árran mánájgárdde álggá 13.08.2012) Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali Siján gænna l sadje Árrana mánájgárden dán mánájgárddejagen, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus mánájgárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajás-sjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : Åhtsåmmierre le 01.03.12. Tysfjord kommune : Skálltjorustigij rádjam Skálltjorustigijs báhtsi duot dát árvvodávver duola dagu patent- ja sádduáŋŋkára (600-750 kg), tjehtiga ja kausera, ja 700 litarak Explora-gårvudagájs. Gårvudagájn li duobbmimluvko ja buoragit gårvvu. Máhtti aj moattelágásj áŋŋkára gávnnut. Áŋŋkárijt, tjiehtigijt ja kauserijt oattjo navku jus aktijvuodav váldá Nordlaks Oppdrett AS vidnudagájn. Guládallamålmåj le Stig Kåre Amundsen, tlf: 41027603 Tysfjord kommune : Fievrro Divtasvuodnaj ja ruopptot - Tips en venn Dáj bielijn lip tjoahkkim diedov gåktu manáda Divtasvuodnaj ja ruopptot, ja Divtasvuonan. Ienemus oasse dán diedos le sválldasij baktu. Jus juorrula diedo birra guládalá Nordlánda Ruktodiededimijn tlf. 177 (jali 75 77 24 10 jus le Nordlánda ålggolin). Jali gehtja Ruktodiedojt nehtan. Bussaruvto: Divna bussajt suohkanij, suohkanis, ja suohkanin dánna gávna. Færjo ja jåhtelisvantsa: Ájluokta - Gásluokta - Ájluokta Skárffabákte - Bognes - Skárffabákte Jåhtelisvanntsarukto Divtasvuonan: Ájluovtas ja Gásluovtas Jågåsijddaj, Ájláddáj, Måsskåj, Kjerrluoktaj, Vuolnáhámnnaj ja Biesseluoktaj. Giesserukto jåhtelisvanntsaj Divtasvuonan Færjjorasstimájgge: Gásluokta - Ájluokta 45 minuhta Bognes - Skarberget 25 minuhta Bognes - Lødingen 60 minuhta Jåhtelisvanntsarukto Kjeldebotn-Evenássje Tysfjord kommune : Divtasvuona suohkan bivddi rabás tjåhkanibmáj Divtasvuona suohkan bivddi rabás tjåhkanibmáj Diededit aktisasjbarggosiehtjadus Divtasvuona suohkan ja Sámedikke gaskan guovtegielakvuodarudáj ano gáktuj 2012-2014. Ságastittjat – åvddånahtteoasev/dåjmajt. Biejvve: Duorastagá 15 b. sjnjuktjamánon 2012. Ájgge: Árranin Juhkap káffav. Buoris boahtem gájka! Låhkit aktibarggosjiehtadusáv Sámedikke nættabielen: Divtasvuona suohkan Julevsámegiellakonulænnta Tysfjord kommune : Stuorgiette bajássjaddamguovdásj Stuorgiette bajássjaddamguovdásj Fáksa: Rahpamájge: Mánnodagás bierjjedahkaj Mánnájgárde visjåvnnå: Suohttasij ja ávojn viessop jur dálla, vilá rahtjamin alme vuosstij. Stuorgiette mánnájgárdde sjattaj oasse Stuorgiette bajássjaddamguovdátja bårggemáno 1. biejve 2004, ja le sæmmi sajen gå skåvllå. Åssudagán le sadje 12 mánájda jagij 1-5. Mánnájgárden li gålmmå bargge; akta dajs pedagogalasj jådediddje. Mánnájgárde oajvveulmme le vájkkudit buoremus láhkáj mánájda buorre mánnávuodav vaddet. Pedagogalasj vuodon le mánnájgárden, nav gåk aj skåvlån, gålmmå oajvveoase; hukso, bajásgiessem ja máhtudahka. Dát tjadáduvvá gå mánáj njunjákvuodav, diehtemvájnov ja oahppamhálov arvvadahttá. Duodden le ájnas mánájda åtsådallamijt ja hásstalusájt iejvvit, ma li álldarij, máhtudahkaj ja berustibmáj hiebadum. Bargge li agev mánáj birrusin, jasska oatsodiddjen gåsstå máná máhtti væráldav guoradallat. Mánnájgárdde le vuostasj oasse mánáj iellemájge oahppamis. Biejve- ja biejve dåjmaj tjadá tjadáduvvi stuoves oahppamdåjma. Máná bessi oahppat ja åtsådallat gåktu le oassen aktijvuodas liehket, ja ielvvet aktijvuoda buorre ja nievres bielijt. Árkkabiejve dåjma li danen ájnnasa, gå hábbmiji mánáj ietjasa dádjadusáv aktijvuoda birra, ja gåktu buoremus láhkáj iehtjádij vuosstij liehket. Duodden bajássjaddamguovdátja ståhkamsalljuj ja goahtebirrusij, le mánájgárden ietjas ståhkamsaljusj sáttojkássajn, ståhkusij ja goadátjijn. Mánnájgárden le akta tuvrrabiejvve vahkkuj. Mánnájgárdes ij le vuojga guhkás mæhttsáj jalik fiervváj. Stuor oasse mánnájgárde pedagogalasj oases le hiebadum luondo jábijda. Mánnájgárdde ávkástalli Bajássjaddamguovdátja sierra lanjájs, duola degu lásjmudallamladnja, girjjevuorkká, duodjeladnja ja gievkan. Juohkka gasskavahko látjeduvvá bievdde mánnájgárden hávsskes bårråmbåttåtjij mánájda ja ållessjattugijda. Mánnájgárden ávvudaláduvvá mánáj riegádimbiejve ja jage base. Ietjá árbbedábálasj ávvudallama li: lucia, javllagárvedime, nisseávvudallam, biejvveávvudallam, karneval, bæssásjgárvedime, álmmukbiejvve ja jahkehiejttem. Prosjektaháldadusá gåhtjoduváj álgon ”Girjjevuorkkáprosjektan”. Oajvvedahkamus lij sáme åssudagáv ásadit Divtasvuona álmmukgirjjevuorkán ja budsjehtta aktan bálkkájn lij 500.000,-. Suohkana Jiellevárre ja Divtasvuodna juollodijga 50.000,- goabbák. Dav mij de vádnunij hæhttujin åttjudit juollodimij baktu iehtjádijs. Vuostasj vahkojn lájgguj prosjevta ájnna bargge kontåvråv Sámedikke háldadusán Árran Julevsáme guovdátjin. Dán maŋŋela jådij prosjekta Margits Minnej Ájluovtan. Jagen 2001 rievddaduváj Girjjevuorkkáprosjevta organiserim, ådå namma bådij (Prosjektaháldadus), ådå bargov oadtjun ja biejaduvvin njuolgga háldadusoajve vuolláj stuoves jådediddjijn. Suohkanstivrra mierredij Prosjektaháldadus galgaj iesj ietjas dåjmav ruhtadit prosjevtaj baktu. Jagen 2006 mierredij suohkanstivrra budsjehtan biedjat 207.000 æládusfåndas Prosjektaháldadusá hállduj æladus- ja åvddånahttemdåjmajda. 2007 ja 2008 ælla suohkanlasj rudá juolloduvvam prosjektaháldadusá doajmmaj. Jagen 2006 ja muhtem mærráj 2007 lij prosjektaháldadusán aj oasseåvdåsvásstádus jåhtalusássjijs, sáme giellaháldadimguovlos, ja æládus- ja jåhtaluskomitea tjálledåjmas. Jagen 2006 rievddadij Divtasvuona suohkan organisasjåvnåv ja Prosjektaháldadus biejaduváj Teknihkalasj etáhta vuolláj. Vuollelin vuojná muhtem buojkulvisá prosjevtajs ma li tjadáduvvam aktisasjbarggon Jielleváre suohkanijn ja EU-rudáj baktu ruhtaduvvam. Buojkulvisá ietjá prosjevtajs: Prosjektaháldadus le vásstedam ráddnávuohtaaktisasjbargo åvdås Jielleváre suohkanijn. Prosjektaháldadusán le aj læhkám oasseåvdåsvásstádus kultuvrra- ja æládusássjij giehtadallamis maŋemus guokta jage. Prosjektaháldadus le aj viehkedam æládusásadimij. Posjektaháldadus viehket suohkana ietjá åssudagájt prosjektaåvddånahttemin, prosjektaháldadusán ja prosjektajådedimen. Åhtsåmmierre l gålgådismáno 29. biejve. Åhtsåmus spellimrudájda galggá elektråvnålattjat sáddiduvvat. Dagádum li muhtem rievddadime njuolgadusájn ådå åhtsåmusájda. Åhtsåsjiebmá ja badádus gávnnuji dánna: www.idrettsanlegg.no Ásadus masi la åvddåla doarjjagav åtsådum valla ij la juollodum, hæhttuji ådåsis åhtsåt. Doajmma hæhttu liehket merustaládum plánan rubbmelasj dåjmajda ja luonndomuossádimijda. Gehtja aj ietjá almodusá spellamrudájda ja valástallamásadusájda Kulturdepartementa webbielen Ájnas rievddadime Muhtem ájnas rievddadime li dálla njuolgadusájn, gehtja . Danna dættoduvvá duola dagu jut haddevuoledibme ij desti dåhkkiduvá ruhtadimen. Gehtja aj njuolgadusáj vuolen, bielen www.idrettsanlegg.no , Publikasjoner. Lågå njuolgadusájn mij la tjáledum ájggomusáj valástallamdåjmalasj árabut dåhkkidime birra. Ienep ásadusá máhtti oadtjot ájggomusájt suohkanijs dåhkkidum. Gájbbádusá duodastibmáj dakkir valástallamfágalasj dåhkkidibmáj la huoman sæmmilágásj gå majt ietján luluj departemenntaj sáddit. Sárggoma stiemmpilduvvi ja biejvviduvvi ja girjje dåhkkidime birra sáddiduvvá fylkasuohkanij kopiajn suohkanij. Ájggomusá lulun galla adjáj departemenntaj sáddiduvvat, dåhkkidibmáj, jali jur rádudalátjit ja árvustallamijt åttjudittjat. Árvustallat dårja stuorrudagáv viertti departementas dagáduvvat jus doajmma dábálasj njuolgadusájt garvvá. Mujte aj, gå åhtsåmus mij guosská gárves ásadussaj sáddiduvvá, galggá dárkestum ruhtalågov, ij gållomerustallamav, åhtsåmusáv tjuovvot. Tysfjord kommune : Stipænnda almodus åhpadussaj Divtasvuona suohkan la biednigijt biedjam åhpadusstipænndaj barggijt suohkana virgjijda åttjutjit. Suohkan almoda dá stipenda skåvllåjahkáj 2012/13: 2 stipendajt oahppijda åvddåskåvllå-åhpadusán. 3 stipendajt oahppijda åhpadiddje (dábálasj) åhpadusán. Stipænndastuorrudahka l 20.000.- skåvllåjahkáj. Stipænnda juogeduvvá ietjas njuolgádusáj jielggi ma gávnnuji suohkana næhttabielen. Åhtsåmus sáddiduvvá Divtasvuona suohkanij Njunnjutjij p,b 104 8591 Kjøpsvik Åhtsåmájgge: 19 b. gålgådismánon 2012. Ienep diedojt guláda Bajás-sjaddam- ja åhpadus åjvijn Gunnar Solstrøm tlf. 91688506. Tysfjord kommune : Le gus dujna goathe lájggit? Divtavuona suohkana báhtariddjijkonsulænnta Birgit Trondsen ja birásterapevtta Laila Adolfsen sihtaba aktavuodav ulmutjij gænna li goade lájggitjit Gásluovtan. Báhtariddjijdievntastus dárbaj muhtem gådijt, smávep ja stuoráp. Le gus dujna goathe lájggit? Ságastalá Birgitijn jali Lailajn telefåvnån 75 77 55 31/90 22 55 10. Divtasvuona Suohkan Bajássjaddam ja åhpadus 8590 Gásluokta Sisiválldem jagen Oajvvesisiválldem Åhtsåmus sajev mánájgárden Tjále dádjadahtte Åskeldisvuodajn giehtadaláduvvat Mánná Mañep namma: Åvdep namma Le gus mánán máhttelisvuohta ståhkat sijda lahka? Le gus mánán ståhkam rádna? Máná åvdåstiddje Sij/sån gen siegen mánná årru. Mañep namma Åvdep namma Barggovadde/skåvllå: Virggeprosænnta ja guhkkudahka € stuoves € sadjásasj Telef. barggov./skåvllå Mañep namma Åvdep namma Barggovadde/skåvllå: Virggeprosænnta ja guhkkudahka € stuoves € sadjásasj Telef. barggov./skåvllå Virggeprosænnta ja guhkkudahka hæhttu vatteduvvat. Famillja Poasstanr./bájkke Telefåvnnå Iellemvuohke: € Válldum € Aktanårro € Aktugasj Galla máná li familjan ja goassa li riegádam (jahke): Diedo manen mánnáj sadje mánajgárden åtsåduvvá. Diedo máná varresvuoda birra majt mánájgárdde bierri diehtet Ietjá diedo. Le gus mánná sajev adnám mánájgárden åvddåla? (Man guhkev):____________ Goassátjis sadje mánájgárden åhtsåduvvá?_______________________________________ Le gus mánán sadje mánájgárden dálla, makkir?________________________ Mánájgárdde ja sadjesládja (ålles/bielle) gåsi åhtsåduvvá: (Gå mánán la bielle sadje de la mánná mánájgárden fært nuppe biejve) Mån/måj sárnnun diedojt badjelin duolla Sadje ja dato Vuollájtjállem Sadje ja dato Vuollájtjállem Tysfjord kommune : Sámij álmmukbiejvve - Tips en venn Guovvamáno 6. biejve 2013 Prográmma Gásluovtan: Slávggágiessem Rahpam suohkanoajve Tor Asgeir Johansena baktu Sámevierrega lávla Biejve hålla Árrana direktøra Lars M. Andreassena baktu: "Guokta álmmuga - akta nasjåvnnå. Vuodoláhka 1814 rájes gitta udnátjij" Kultuvrralasj dáhpádus Káffabådda Erling Urheim: "Poetalasj manno sámij duobddágijn - lávllaga, divta ja subttsasa Sámij álmmukbiejve ávvudallam rádevieson la rabás gájkajda kl. 10.00 ja kl. 14.00 gaskan. Guossodibme káfas, gáhkojs ja sáftas. Boahttsubierggojuptsas kl. 12.00 rájes. Vuosádus duojes ja dájdas Gásluovta skåvlå mánájs. Girjjebussa boahtá aj Rádegoahtjáj. Jubmeldievnastus Ájluovta/Ájlátte girkkon kl. 18.00. Girkkokáffa Árranin, Ájluovta/Ájlátte tjoaggulvisráde baktu. Ietjá dáhpadusá: Buorisboahtem Sáme álmmukbiejve ávvudallamij! Tysfjord kommune : Almodus ruhtadoarjjaåhtsåmusájda dåjmajda ma li gárevábnnásij dagá jagen 2014 Divtasvuona suohkan almot ruhtadårjajt dåjmajda ma li gárevábnnasij dagá. Dåjma gånnå ij la loahpe gárevábnnasijt ávkástallat manni dåjmajda ma gárrámvuodav hieredit, galggi: - Gárevábnnasij dagá, ja gånnå li ållessjattuga sajenis. - Budsjæhtta dåjmajda galggá åhtsåmusáv tjuovvot. - Doarjja mávseduvvá gå dåjmajs ruhtalåhko ja raportta boahtá. - Divtasvuona suohkana åvdåstiddjijda galggá liehket máhttelis dåjmajt guossidime mannat. Ruhtadoarjja ij vatteduvá klássamanojda. Tjálálasj åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune Fámillja ja varresvuoda åssudahkaj Pb. 104 8591 Gásluokta - Kjøpsvik Åhtsåmmierre: 15.04.2014 Sámij Álmmukbiejvve 2017 - Prográmma - Tysfjord kommune Hopp til hovedinnholdet på siden A A A 27.01.2017 Álmmugij káffá ja gáhko guossoduvvi Mánnodagá guovvamáno 6. biejve 11:30 - 12:30 Rádevieson, Gásluovtan, Árranin, Ájluovtan ja Stuorgiette bajássjaddamguovdátjin. Suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen hoallá Rádevieson kl. 11:30. 2017 jage ávvudallap 100 jage li vuostasj sáme rijkkatjåhkanime rájes ja dav ávvudalli Roandemin guovvamáno gudát biejve ja ålles vahko. Divtasvuona suohkan fállá viesádiddjijda aktisasj nasjonála avvudallamijda sæbrrat. Ájggop streamit sáddagav rahpamseremonijas Roandema saljos gånnå Stáhtaminisstar Erna Solberg aktan iehtjádij hålla mánnodagá guovvamáno 6. Biejve kl. 11:45 - 12:30. Duodden guossidi suohkana åvdestiddje suohkana gålmmå vuorrasijhuksoásadusájt. Vájmulattjat sávvap gájkajda buorisboahtemav Sámij álmmukbiejvev ávvudalátjit! Ietjá dáhpádusá suohkanin: Bruce Morén-Duolljá Lågådallam julevsámegiela birra barggijda ja álmmugij. Rádevieson Bierjjedagá 14.12.12 Rádevieson Mánnodagá 17.12.12 Skihppijvieson Mánnodagá 17.12.12 Buoris boahtem! Divtasvuona suohkan / Tysfjord kommune Divtasvuona suohkan barggagoahtá hámnna- ja merrajåhtulakdivudij vidjurij 4. vahko, 2014. Dát barggo le åttjudittjat juridihkalasj vuodov almulasj ja priváhta kájaj adnemij hárráj, ja vájkkudittjat vaj buktá buorre ja jasskis merrasuvddemijt birássuodjalim ævtoj. (bs. Ot.prp.nr 75). Bargo lahkaloahpádus le: Láhka 17.09.2009ś nr. 19, Hámnna ja merrajåhtulakláhka (hml.) Sierraláhkáj: - § 25 Goarrimdivuda - § 9 Suohkanij háldadimvásstádus ja fábmodus - § 16 Merrajåhtulagá ja merrajåhtulagáj njuolgadusá Guoskadahttá: Sij gudi ássjes guoskaduvvi vierttiji berustimijdisá åvddånbuktet Divtasvuona suohkanij: mejla baktu: postmottak@tysfjord.kommune.no påsta baktu: Divtasvuona suohkan, pb. 104, 8591 Gásluokta Beras man láhkáj vidjurijt åvddånbuvtá de viertti ássjev nammadit "Hámnna- ja merrajåhtulakdivuda". Pål Strøm Jensen teknihkalasj oajvve Tysfjord kommune : Fievrro Divtasvuodnaj ja ruopptot Dáj bielijn lip tjoahkkim diedov gåktu manáda Divtasvuodnaj ja ruopptot, ja Divtasvuonan. Ienemus oasse dán diedos le sválldasij baktu. Jus juorrula diedo birra guládalá Nordlánda Ruktodiededimijn tlf. 177 (jali 75 77 24 10 jus le Nordlánda ålggolin). Jali gehtja Ruktodiedojt nehtan. Bussaruvto: Divna bussajt suohkanij, suohkanis, ja suohkanin dánna gávna. Færjo ja jåhtelisvantsa: Ájluokta - Gásluokta - Ájluokta Skárffabákte - Bognes - Skárffabákte Jåhtelisvanntsarukto Divtasvuonan: Ájluovtas ja Gásluovtas Jågåsijddaj, Ájláddáj, Måsskåj, Kjerrluoktaj, Vuolnáhámnnaj ja Biesseluoktaj. Giesserukto jåhtelisvanntsaj Divtasvuonan Færjjorasstimájgge: Gásluokta - Ájluokta 45 minuhta Bognes - Skarberget 25 minuhta Bognes - Lødingen 60 minuhta Jåhtelisvanntsarukto Kjeldebotn-Evenássje Aktisasjbarggo Kirisji Leningrad fylkan ja Divtasvuona gaskan Nordlánda fylkan álgij jagen 1992. Sávadus æládusaktisasjbargguj daj guokta suohkanij gaskan lij vuodo vaj guládallam álgaduváj. Maŋenagi nanos rádnastallam badjánij ja dát le vilá guovdátjin. Aktisasjbarggosjiehtadus vuolláj tjáleduváj gålgådismánon jagen 1992 ja le joarkeduvvam moaddi. Udnásj sjiehtadus doajmmat gitta jahkáj 2008. Ulmme aktisasjbargujn Kirisji ja Divtasvuona gaskan le náv tjáledum: Li læhkám moadda guosse daj guokta suohkanij gaskan. Sihke ruossja ja vuona bielen prosjækta le politihkalasj ja háldadus jådedibmáj lahka tjanádum. Valla aj dábálasj viesádij gaskan berustibme aktisasjbargguj le stuorre læhkám. Konkrehtalasj æládusaktisasjbarggo ij le doajmmaj biejadum, valla dav ulmusjgasskasasj vuodo mij le ásaduvvam le buorre vuodo åvddånahttemis boahtteájggásasj æládusvuorodimes Ruossjajn. Jage aktisasjbargujn Kirisji ja Divtasvuona gaskan le suohkanij álmmugijda buorre máhtudagáv vaddám mij guosská ráddnáálmmugav ja sijá kultuvrav, masi gallegattja dåbddin åvddål jagen 1992. Kultuvrra le vuona álmmugav ienemusáv vaddám, madi birás- ja luonndomuossádusá li jáhkedahtte ienemusáv ruossja álmmugij vaddám. Duodden almulasj aktisasjbargguj prosjæktaájgen, le priváhta berustibme mav viesáda daj guokta suohkanijn li åvddånahttám ájnas oasse læhkám. Uddni moattes Kirisjis Divtasvuonan årru. Per Arne Ráhka le Divtasvuona prosjæktajådediddje aktisasjbargon Kirisji ja Divtasvuona gaskan. Tysfjord kommune : Oajvvesisiválldem Mánájgárdijda Divtasvuonan - Tips en venn Mánájgárddejahke 2011/2012 Ådå mánájgárddejahke álggá 22.08. 2011 (Árran Mánnájgárdde álggá 15.08.2011) Divtasvuona suohkanin li tjuovvovasj mánájgárde: Árran Mánnájgárdde, Ájluokta Åhtsåmsjiemav suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså jali Rádevieson. Siján gænna l sadje Árran Mánnágárden dán mánájgárddejage, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. Åhtsåmsjiemáv oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus divna mánágárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajássjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : Åhtsåmmierre le 01.03.10. Tysfjord kommune : Bargge bajássjaddam- ja åhpadusetáhtan - Tips en venn Namma Barggo E-poassta Telefåvmmå/mobijlla Bajássjaddam- ja åhpadusoajvve Gásluovta skåvlå rektor Ájluovta skåvlå båddåsasj rektor Stuorgiette bajássjaddamguovdátja rektor Pæsatuna mánnágárde jådediddje Ájluovta mánnágárde jådediddje Tysfjord kommune : Álggo - Divtasvuona suohkana suohkanplána ådåsmahttem Divtasvuona åvddånammadus mierredij tjåhkanimen 04.03.2010 barggát suohkanplána sebrudakoasev ja duobddákanooasev ådåsmahttemijn, dán vuolen aj doajmme merraguovlo ja merragátteplánav, pládna ja tsiekkaduslága (plánaoase) § 11-12 milta. Sæmmi båttå mierredij åvddånammadus pládnaprográmma oajvvadusáv almulasj dárkastussaj biedjat lága milta, §§ 4-1 ja 11-13. Oajvvadus sáddiduvvá guláskuddamij guoskavasj guovlolasj, stáhtalasj ja suohkanlasj oajválattjajda, luojvojdis organisasjåvnåjda ja ásadusájda, lága § 5-2 milta. Pládnaprográmma tjielggi pládnabargo ulmev, gåvvit ja vuoset pládnabargov ja dajt hásstalusájt ma aneduvvi ájnnasin birrasa ja sebrudagá gáktuj. Prográmma galggá gåtsedit tjielgas, dádjadahtte ja dåbmaris pládnabargov, gånnå oajválattja, viesáda ja ietjá berustiddje pládnabargguj juo álgo rájes oassálassti. Pládnaprográmmaoajvvádusáv gávna rádevieso serviceåssudagán, Drag Snarkjøpan Ájluovtan ja ICA Næran Stuorgietten. Jus li tjuottjodusá jali mierkkidusá pládnaprográmmaj de galggi tjáleduvvat maŋemusát moarmesmáno 11. biejve 2010 dási: Divtasvuona suohkan poasstaboaksa 104 8590 Gásluokta e-poassta: Tysfjord kommune : Bussa Gásluovtas - Vássjáj - Tips en venn Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve 2010, nasjonálváre Státtá vuostasj jåvsådime 100-jagebiejven, máhtá bussajn mannat Gásluovta ja Vássjá gaskan. Kl 11.45, kl 13.45 ja kl 17.45 Gásluovta færjjokájas, guovdo milta Vássjáj Kl 12.30, kl 14.30 ja kl 19.30 Vássjás, Gásluovta guovdo milta færjjokádjaj Almmulasj ávvudibme rádevieson Gásluovdan kl 10.00, gånnå næhttabájkke ja kolleksjåvnnå almoduvvaba ja gåvvåvuosádus rahpá. Vuosádus la aj rabás lávvodagá snjilltjamáno 30. biejve ja sådnåbiejve bårggemáno 1. biejve kl 14.00 ja kl 17.00 gaskan. Vuosádus la rabás gitta bårggemáno 16. biejve rádjáj. Tysfjord kommune : Bussa Gásluovtas - Vássjáj Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve 2010, nasjonálváre Státtá vuostasj jåvsådime 100-jagebiejven, máhtá bussajn mannat Gásluovta ja Vássjá gaskan. Kl 11.45, kl 13.45 ja kl 17.45 Gásluovta færjjokájas, guovdo milta Vássjáj Kl 12.30, kl 14.30 ja kl 19.30 Vássjás, Gásluovta guovdo milta færjjokádjaj Almmulasj ávvudibme rádevieson Gásluovdan kl 10.00, gånnå næhttabájkke ja kolleksjåvnnå almoduvvaba ja gåvvåvuosádus rahpá. Vuosádus la aj rabás lávvodagá snjilltjamáno 30. biejve ja sådnåbiejve bårggemáno 1. biejve kl 14.00 ja kl 17.00 gaskan. Vuosádus la rabás gitta bårggemáno 16. biejve rádjáj. Ájluovta skåvllå bivddi Rahpammujttádahttemij maŋŋel bidjtimvijdedimev, 21 b. basádismánon kl. 11.00-13.00. Sjadda lávllomav, hålajt, káffáv ja máhttelis aj vádtjet gæhttjat skåvlåv. Buorisboahtem gájkajda gudi sihti boahtet skåvllåj. Mánájgárddejahke 2012/2013 Ådå mánájgárddejahke álggá 20.08. 2012 (Árran mánájgárdde álggá 13.08.2012) Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali Siján gænna l sadje Árrana mánájgárden dán mánájgárddejagen, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus mánájgárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajás-sjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : Åhtsåmmierre le 01.03.12. 2014 rájes la ådå stáhta ruhtadoarjjavuogádus boahtám man ulmme I gåbddåbättev smávep sajijda åttjudit. Stájgo, Divtasvuonan ja Hábmera suohkana galggi ruhtadårjav åhtsåt gåbddåbáddeværmádagáv suohkanijda åttjudittjat. Åbbålasj værmádahka I sávadahtte, ja suohkana sihti tjuovvot dajt ævtojt ma tjuovvu jus stáhtta galggá doarjjagav vaddet. Gájka gudi sihti árvvalit (siebre, vidnudagá, ájnegis ulmutjja jnv.) máhtti ietjasa vuojnov buktet åvddåla 02.06.2014. Dájda bájkijda li barggamin Divtasvuona suohkanin: Gásluokta, aktisattjat birrusij 454 oasste Stuorgiedde, aktisattjat birrusij 158 oasste Árvvalime sáddiduvvi Divtasvuona suohkana guládallamilmutjij Egil Skalltje, mæjllaj egil.skalltje@tysfjord.kommune.no . Tysfjord kommune : Gåhttjom rabás álmmuktjåhkanibmáj Divtasvuonan Sámedigge gåhttju álmmuktjåhkanibmáj Ájluovtan Divtasvuona suohkanin moarmesmáno 7. biejve kl 14.00-16.00. Tjåhkanibme galggá Árrana låpptån Sámedikke barggá gielladiedádusájn, ja danen sihtap ságastallamav ja árvvalusájt sáme giellapolitihka birra. Sámediggeráde vuojnná ájnnasin sámesebrudagájt siegen boahtteájge giellapolitihka bargguj. Sámedigge sávvá dijájs ájádusájt, árvvalusájt ja tjoavddusijt hásstalusájda mij gullu giellaj ja giellaåvddånibmáj. Tjielggidus sámegiela birra, mij åvdeduváj Sámedikke ållestjåhkanimen vuoratjismáno 18. biejve, dán jagen, le vuodon gielladiedádusá bargguj. Tjielggidus vuoset oajvvehásstalusájda mij gullu giellaj. Tjielggidusá oajvveratjásdibme li; -giellaadnij birra -giellaano birra -giellafágalasj åvddånahttema birra -Sámedikke roalla ja fábmudahka giellapolitihkan Sámediggediedádus sámegiela birra sjaddá Sámedikke barggovædtsak gå galggap nannit ja åvddånahttet sámegielav. Danen la ájnas, nav ållo giellabirrasijda majt máhttelis, oadtjot iethjasij boahtteájge hásstalusájt ja ájádusájt tjielggidum. Mij sávvap gájkajda buorisboahtem! Tysfjord kommune : Influænnsaváksinasjåvnnå Divtasvuona suohkanin - Tips en venn Gásluovta varresvuodastásjåvnån 13.10.14 kl. 08:30 - 14:30. Ájluovta varresvuodastásjåvnån gasskavahko 15.10.14 kl. 08:30 - 14:00 Stuorgiette skåvllågirjjevuorkán bierjjedagá 17.10.14 kl. 10:00 - 12:00 Váksijnna máksá 100,- kråvnå Jus dunji ij hieba dájda ájgijda boahtet, de la máhttelis váksijnav oadtjot gå tijmav áno Gásluovta dåktårkåntåvrås tlf. 75 77 56 40, Gásluovta varresvuodastásjåvnås 75 77 56 50, Ájluovta dåktårkåntåvrås tlf. 75 78 57 70, Ájluovta varresvuodastásjåvnnåj 75 78 57 79. Ulmutja gudi juohkka jage vierttiji váksineriduvvat gávddainfluensa vuosstij li: Diededumsjiemáv/skåvev ådå oahppe Divtasvuona Kultuvrraskåvllåj Mij Gesi Tjielggidus Spellat bajás/teater 5 jage - 2. klássaj Sierra lágán barggo musijkan, rytmajn, dramajn ja lávllumijn. Juogos. Musijkka juogos 3. - 10. klássaj Juogos. Lassen aktugasj oahppuj. Gájka skåvlåjn Gitárra 3. - 10. klássaj Aktugasj. Gájka skåvlåjn Piáno 3. - 10. klássaj Aktugasj. Gájka skåvlåjn Lávla /Vokálla 3. - 10. klássaj Aktugasj, juogos, Gásluovtan, Àjluovtan ja Stuorgietten Duodje 3. - 10. klássaj Juogos. Gásluovtan ja Àjluovtan Dánnsa 1. - 10. klássaj Juogos. Gásluovtan, Ájluovtan ja Oppájden 3. - 10. klássaj Aktugasj. Gájka skåvlåjn 3. - 10. klássaj Aktugasj. Gájka skåvlåjn Spellat avtav tjuojanisáv, de VIERTTI hejman dakkirav adnet. Hadde aktugasj åhpadimes le 1.720,- kråvnå jages. Hadde juogosåhpadimes le 1270,- kråvnå jages. Gehtja oahppenjuolgadusáv nuppe bielen. Diededumsjiemáv/skåvev rájaduvvá åvddål sjnjuktjamáno 1. b diehki: Divtasvuona suohkan / Tysfjord kommune Poasstaboaksa / Postboks 104 8591 Gásluokta / Kjøpsvik Ienep diedojt oattjo rektoris Eirik Stensland tlf 90 73 44 29 Tysfjord kommune : Buorisboahtem Divtasvuodnaj! Sávvap gájkajda buorisboahtem Divtasvuodnaj! Suohkanin le oavdos luonndo ja sierralágásj muossádime. Divtasvuodna le guovllo Divtasvuona birra. Dát vuodna suorggot sisŋálasj åsijs vestasjjiehkkes, sisgietjij ållu svieriga rájá vuossti. Le stuorra variasjåvnnå duobddágij suohkanin. Alla vuovdijs tjáppa stráttujda ja alvos várijda. Ij gávnnu turisstakontåvrra suohkanin, valla dánna sijddabielen lip tjoahkkim diedojt dan birra majt Divtasvuodna máhttá fállat Luondos ja doajmmafálaldagájs. Duodden gávnnuji nágin tjálluga guoskavasj diedoj turistajda rádevieson, dájt le máhttelis oadtjot jus guládalá suohkanijn telefåvnåjn 75 77 55 00 jali baktu. Tysfjord kommune : Almodus ruhtadoarjjaåhtsåmusájda dåjmajda ma li gárevábnnásij dagá jagen 2014 - Tips en venn Divtasvuona suohkan almot ruhtadårjajt dåjmajda ma li gárevábnnasij dagá. Dåjma gånnå ij la loahpe gárevábnnasijt ávkástallat manni dåjmajda ma gárrámvuodav hieredit, galggi: - Gárevábnnasij dagá, ja gånnå li ållessjattuga sajenis. - Budsjæhtta dåjmajda galggá åhtsåmusáv tjuovvot. - Doarjja mávseduvvá gå dåjmajs ruhtalåhko ja raportta boahtá. - Divtasvuona suohkana åvdåstiddjijda galggá liehket máhttelis dåjmajt guossidime mannat. Ruhtadoarjja ij vatteduvá klássamanojda. Tjálálasj åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune Fámillja ja varresvuoda åssudahkaj Pb. 104 8591 Gásluokta - Kjøpsvik Åhtsåmmierre: 15.04.2014 OAJVVESISIVÁLLDEM SKÅVLLÅASSTOÁJGGEDOAJMMA (SAD) Skåvllåjahke 2012/2013 Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi birra 20.08.2012 dáj bajkij: Åhtsåmmierre le 01.03.2012 Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: Vaj de påvståjn: Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Tysfjord kommune : Bargge bajássjaddam- ja åhpadusetáhtan Namma Barggo E-poassta Telefåvmmå/mobijlla Bajássjaddam- ja åhpadusoajvve Gásluovta skåvlå rektor Ájluovta skåvlå båddåsasj rektor Stuorgiette bajássjaddamguovdátja rektor Pæsatuna mánnágárde jådediddje Ájluovta mánnágárde jådediddje Ájluovta skåvllå bivddi Rahpammujttádahttemij maŋŋel bidjtimvijdedimev, 21 b. basádismánon kl. 11.00-13.00. Sjadda lávllomav, hålajt, káffáv ja máhttelis aj vádtjet gæhttjat skåvlåv. Buorisboahtem gájkajda gudi sihti boahtet skåvllåj. Skálltjorustigijs báhtsi duot dát árvvodávver duola dagu patent- ja sádduáŋŋkára (600-750 kg), tjehtiga ja kausera, ja 700 litarak Explora-gårvudagájs. Gårvudagájn li duobbmimluvko ja buoragit gårvvu. Máhtti aj moattelágásj áŋŋkára gávnnut. Áŋŋkárijt, tjiehtigijt ja kauserijt oattjo navku jus aktijvuodav váldá Nordlaks Oppdrett AS vidnudagájn. Guládallamålmåj le Stig Kåre Amundsen, tlf: 41027603 Tysfjord kommune : Gåhttjom rabás álmmuktjåhkanibmáj Divtasvuonan - Tips en venn Sámedigge gåhttju álmmuktjåhkanibmáj Ájluovtan Divtasvuona suohkanin moarmesmáno 7. biejve kl 14.00-16.00. Tjåhkanibme galggá Árrana låpptån Sámedikke barggá gielladiedádusájn, ja danen sihtap ságastallamav ja árvvalusájt sáme giellapolitihka birra. Sámediggeráde vuojnná ájnnasin sámesebrudagájt siegen boahtteájge giellapolitihka bargguj. Sámedigge sávvá dijájs ájádusájt, árvvalusájt ja tjoavddusijt hásstalusájda mij gullu giellaj ja giellaåvddånibmáj. Tjielggidus sámegiela birra, mij åvdeduváj Sámedikke ållestjåhkanimen vuoratjismáno 18. biejve, dán jagen, le vuodon gielladiedádusá bargguj. Tjielggidus vuoset oajvvehásstalusájda mij gullu giellaj. Tjielggidusá oajvveratjásdibme li; -giellaadnij birra -giellaano birra -giellafágalasj åvddånahttema birra -Sámedikke roalla ja fábmudahka giellapolitihkan Sámediggediedádus sámegiela birra sjaddá Sámedikke barggovædtsak gå galggap nannit ja åvddånahttet sámegielav. Danen la ájnas, nav ållo giellabirrasijda majt máhttelis, oadtjot iethjasij boahtteájge hásstalusájt ja ájádusájt tjielggidum. Mij sávvap gájkajda buorisboahtem! Tysfjord kommune : Jahkegirjje Divtasvuona birra - Tips en venn Jahkegirjje Divtasvuona birra Nr. 30 - 2012 Ávvo almodus Vuobdeduvvá 7 b. javllamános! Jahkegirjje 88 biele + gåvvågirjje 88 biele. Beru 200 kr,- gájkajs! Jahkegirjje máhttá oasstet dáj bájkijn: Tysfjord kommune : Sáme basádiskafea Sáme basádiskafea gasskavahko javllamáno 10. biejve kl. 17:30 - 21:30 Árranin. Javllagárvedibme unnebujda ja ållessjattugijda. Gudi sihti, ietjasa duojev bukti. Dålusj subttsasa javlladábij birra, javllalávllaga. Javllaráktsa mandelijn. Káffa ja gáhko oasen. Gájka li buorisboathem sámegielav ságastittjat ja gulladalittjat! Ásadiddje: Árran, Divatsvuona suohkan ja Divtasvuona demænnsasiebrre. Tysfjord kommune : Oajvvesisiválldem Skåvllåasstoájggedoajmma (SAD) Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi 19.08.2013 dáj bajkij: Åhtsåmmierre le 01.03.2013 Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: Vaj de påvståjn: Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Tysfjord kommune : Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj - Tips en venn Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij nuppádis juogeduvvá jagen 2012. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. Ådå juogadimnjuolgadusáv le 2012 dagádum Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj, tjielgga ulmijn ja vuogijn. Gitta niellja åhtsåmussaj sisŋŋelin dårjaduobddaga miededuvvi. Dárkkelit tjáledum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ålggolin juogadimnjuolgadusá hilgoduvvi. Ådå juogadimnjuolgadusáv gávná suohkana næhttabielen, vaj jus guláda suohkana dievnástuskåntåvråjn tlf. 75 77 55 00. Åhtsåmájgge: 16 b. basádismánon 2012 Åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkanij Poasstaboaksa /PB 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik Divtasvuona suohkan le ráddnasuohkan Jiellevárijn Svierigin ja Kirisjijn Leningráda oblastan Ruossjan. Ráddnaaktisasjbarggo sihtá javllat aktan barggá mærrádusdásen ja aj álmmuga gaskan ráddnasuohkanijn. Moaddása divtasvuonagijs li jagij miehtáj guossidam dájt guokta ráddnastádajt jali iejvvim da guokta stáda viesádijt gudi li Divtasvuodnaj guossáj boahtám dat rájes gå ráddnakontrákta vuolláj tjáleduvvin. Suohkana mielas le dákkir rádnastallam viehka ájnas. Navti nahkap låggŋit oajvev vehi ietjama árkkabiejves ja sæmmi båttå bessap vuosedit Divtasvuonav rádnajda. Tysfjord kommune : Fuolkkebiejvve Ráluovta/Rørvijka sijdan Sådnåbiejve /ájllega 17 b. biehtsemánon kl 11-15, de vaden sjaddá ”rabás sijdda” Ráluovta sijdan, Divtasvuonan –dåjmabiejvev ålles fuolkkáj . Guossida dav divudam sijdav, mij la suodjaluvádum Riksantikvaris. Mejt máhtá vuojnnet ja årrot maŋen: -oahpestimev ja subttsasav -hestajt ja rijddit -vuontjajt ja kanijnajt - vuosádallamav smirjjobargos smirjon -hestagámahåjggåmav -oahpestimev lájddijiddjijn/oahpestiddjijn -biebmov ja juhkusav oasstet Ásadus/hásadus le nåvkå ja sidjijda guti guossidi Ráluovta sijdav dav sådnåbiejvev/ájllegav, bessi mávsok rahtehålgå tjadá. Bessat Ráluoktaj, de galggá gávvat E6:is Gálbbeluoktaj/Kalvijkkaj, vuosedimev le ájn dassta. Dálkke ij hieret. Jus rássjo (dálkke) sjaddá, de li bievde ja ståvlå sinna gájkka dåbijn. Ásadus/hásadus le aktisasj barggo Ráluovta sijdda vuododusájn, Nuortta-Sálto hæsstasiebrijn, Divtasvuona suohkanijn ja davvervuorkájn, Museum Nord, Divtasvuona suohkan. Tysfjord kommune : Oajvvesisiválldem mánájgárdijda divtasvuonan - Tips en venn Ådå mánájgárddejahke álggá 18.08.2014 (Árran mánájgárdde álggá 11.08.2014) Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali www.tysfjord.kommune.no Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus DIVNA mánájgárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajás-sjaddam ja åhpadus poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmmierre le 01.03.14. Pæsatun mánájgárdde Rahpamájge Mánnodagás bierjjedahkaj Jådediddje Pæsatun mánájgárdde le suohkanæjgo mánájgárdde, ja ájnna mánájgárdde suohkanguovdátjin Gásluovtan. Mánájgárdde ålliduváj jagen 1979 ja le dalutjis dåjmadum. Mánájgárden li gålmmå åssudagá; Sementongan, Lykketrollan ja Gullklompan. Pæsatun le Gásluovta gassko, ja dåppet ij le vuojga guhkás mæhttsáj, fiervváj jalik girjjevuorkkáj. Divtasvuodna suohkan le oasse sáme giellaháldadimguovlos, ja dát galggá vuojnnusin boahtet mánájgárden, juska mánájgárdde ij le sámegielak. Ietjá diedojt mánájgárde birra gávnnu mánájgárde jahkeplánan. Danna aj gávnnu sisanádus mánájgárde pedagogalasj bargos. Jus mánájgárdijn guládalá, de dáv oattjo. Tysfjord kommune : 50 % virgge kåntåvrrå-åvdåstidden Divtasvuona tjoaggulvisán - Tips en venn Mijá kåntåvrrå-åvdåstiddje Gásluovta báhpakåntåvrån pensjonistan sjaddá gidá 2011 nalluj, ja mij åhtsåp ulmutjav suv saddjáj. Divtasvuona suohkan le Bådåddjo ja Narvijka gaskan ja suohkanin le sulá 2000 viesáda. Suohkanin le gålmmå girkko, gietjav girkkogárde, gålmmå tjoaggulvisráde, akta aktisasjráde ja aktisasj háldadus. Kåntåvrrå-åvdåstiddjen le barggosadje Gásluovtan. Gásluokta le suohkanguovdásj Divtasvuonan. Bargge ietján le suohkanbáhppa, girkkooahttse, tjoaggulvispedagoga, organissta ja 2 girkkodievnára/ hávddebálle. Barggodahkamusá Persåvnålasj dågålasjvuohta Gájbbádusá Fállap bargov hásstalusáj buorre barggoaktisasjvuodan. Álggoájgge gassko moarmesmáno/biehtsemáno 2011 jali lagáp lihtodime milta. Bálkká oajvvesjiehtadusá milta, hæhttu liehket sebrulasj Divtasvuona suohkan le guovtegielak suohkan. Sávadahtte le dåbddå sáme kultuvrraj. Ienep diedojt virge birra oattjo kåntåvrrå-åvdåstiddjes tlf: 75775250 jali girkkooahttses tlf: 97095713. Åhtsåmus CV:ajn rájaduvvá e-påstan diehki: åvddål 01.05.2011 Státtátjåhkå vuostasj jåvsådime 100-jageávvudallam 1800-jagij låhpan ja 1900-jagij álgon gæhttjalin moaddása Státtáv goarŋŋot, ålggorijka ja vuona gibttsijs. Snjilltjamáno 30. biejve 1910 vuorbástuvvin Ferdinand Schjelderup, Alf Bonnevie Bryn ja Carl Wilhelm Rubenson Státtá tjåhkkåj jåvsådit, mav aktak ij lim sijá åvddåla nahkam. Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune sihtá vuostasj jåvsådime 100-jage ávvudallamav vuorodit moatte dåjmaj baktu, sierraláhkáj bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve ja lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve. Sávvap oassálasstebihtit 100-jageávvudallamijda gátten ja aj nuoren! Jagen 2002 vuojtij Stáddá «Vuona nasjonálváre» jienastimev. Várre le sjaddam Divtasvuodnaj symbåvllån ja buorre hávsskudallambájkken divtasvuonagijda ja iehtjádijda. www.visitstetind.no Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10 almot Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune nasjonálváre Státtá ietjas næhttabájkev rádevieson Gásluovtan. Vanntsamanno Gásluovtas Áhkávuodnaj Brødrene Johansen Skyssbåter suvddá dijáv gudi hálijdihpit Státtáv vuonas vásedit. Manno vihpá sulle tijmav. Riŋŋgu 75 77 43 29 / 481 77 568 diededittjat jali boade kádjaj. Manni Gásluovtas bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 12. Hadde 200 kråvnå. Vanntsamanno Rábekjuvsos Áhkávuodnaj Hugh Breivik viddnudagán Arctic Encounters vuodjá RIB-vantsav Áhkávuodnaj. Biehtsisjsuollu milta vuodjá, gånnå li ållo goasskema, ja joarkká Skárffabávte vajus Áhkávuodnaj. Manno vihpá gaskal 1,5 ja guokta tijma ja máksá 250 kråvnå (ienemusát 12 ulmutja vantsan). Válde bivvalis biktasijt fáron. Gårvijdamvesta li sujna luojkan. Manná bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10 ja kl 16. Sæmmi aj lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 10 ja kl. 16 Luovtas Rábekjuvsos. Gatjálvisá ja diededibme: jali 75 77 57 46 (snjilltjamáno 26. biejve rájes). Nåvgå miniseminárra Lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 18 máhtá Norcema klubbavieson Gásluovtan gullat gå stivrrajådediddje Vuona turisstasiebren Tom-Ivar Bern giehttu ietjas siebre ja Státtá birra. Várregibttse Leif Storjord subtsas ietjas åtsådallamij birra nasjonálváres ja gåvvididdje Lars Thulin (girjje aktan Mikael af Ekenstam:ajn) vuoset gåvåjt Státtás. Ásadiddje le Divtasvuona bájkálasjhiståvrråsiebrre. Diedo: Leif Kristian Klæboe, mobijlla 991 58 707 jali e-poassta: Váttsos / gádtsetuvrra Tjáhppisjávrráj Ofoten friluftsråd vádtsusav ásat. Tjuovvop bálggáv mij Státtáv bajás goarrit. Ulmme le Tjáhppisjávrráj jåvsådit, mij la tjielggisruodná goasstejiegŋajávrásj 725 mehtara alludagán. Rádes váre tsækkodi jávrátjis mij la attraksjåvnnå ietjastis. Tuvrra ienemus oassáj láttov tjuovvu, valla avtav gaskav li juova majt rasstit hæhttup ja danen lulu sjaddat vehi låsså váttsos. Dåhkki válldet fáron badjel 7-jahkásasj mánájt jali guoddet mánáv. Diededibme: jali Anne-Margrethe Roll, mobijlla Æjvvalip Vássján bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 14. Tuvrraduodastusá gálggim ja hålla suohkanoajves vádtsusa maŋŋela. Æjvvalibme Vássján tuvra maŋŋela kl 18.30. Gádtsetuvrra Gálbbeluovtas Tjeldhávnnaj Åse Haraldsen le oajvven tuvrralátton mij manná Gálbbeluovtas, Stuorragiettes jur oarjás. Tuvrra manná Tjeldhávnnaj (1,2 km) ja sij gudi sihti guhkebuv vádtset bessi fáron Seljenessaj ja vas Gálbbeluoktaj. Sulle 3,5 kilomehtera guhkke váttsos sisadná duola dagu tjáppa várddudagáv nasjonálváres. Tuvrra vihpá sulle guokta tijma. Ájggop grillit Tjeldhávnan. Válde fáron grillabiebmojt ja soajttá lávkudambiktasijt. Æjvvalip kájan Gálbbeluovtan lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 11.30. Gatjálvisá: Åse Haraldsen 991 52 746 Oahpestum tjåhkkåváttsos Stáddáj Stáddá le jáhkedahte Vuona tjáppemus gibttsom! Oahpestum Stáddátuvrra gånnå nasjonálvárev (1392 mbm) jåvsådip hiehpá jus dujna le dábálasj tuvrrakondisjåvnnå, jus la vehi hærdodis ja jus i ilá allagijs balá (dábálasj ballo allagijs buoragit manná). Ávvudallamájllega ásaduvvi tuvra bierjjedagá 30. biejve ja lávvodagá 31. biejve tuvrraoahpestiddjij gudi várijt buoragit dåbddi, li guhkijt juo gibttsum ja li dåhkkidum gibttsominstruktøra Norsk Fjellsportforumin jali sæmmi buohta. Tuvrajn li smáv juohkusa ja danen soajttá sjaddi dievvatjáledum ávvudallamájllegin. Tuvrra vihpá sulle 12 tijma. Jus sidá diededit, de válde aktijvuodav Nordland Turselskapijn telefåvnån 906 36 086 jali . Lågå ienebuv: www.nordlandturselskap.no . Ietján ásat aj Nordland Turselskap oahpestum tuvrajt Stáddáj ålles giesev ja gitta ragátmáno loahppamudduj. Diplåvmå gálggim ja hålla suohkanoajves tuvra maŋŋela. Æjvvalibme Vássján tuvra maŋŋela kl 18.30. Vuosádus (Stáddágåvå) Per-Martin Jæger la iesj oahppam gåvvidit. Kamerajn le viessum jagijt tjadá ja la sån la sierralágásj hámev ásadam. Suv motijva, arvusmahttem, tjuovggadivudibme, bájno ja tjierggisvuohta gávnnuji luondon. Jæger vuosádallá gåvåjt Státtás, aktan abstrakta luonndogåvåj rádevieson Gásluovtan. Rahpam bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl 10. Stáddákolleksjåvnå almodibme Åse Haraldsen, Hildur Haraldsen ja Oteh Ild Ellingsen li gådåmminsstarav hábbmim mij le Státtás arvusmahtedum. Åse ja Hildur libá «Stáddágahperav» ja «Stáddáfáhtsajt» dahkam ja Oteh la «Stáddáguobájt» dahkam. Minsstarav gávna Divtasvuona suohkana - Tysfjord kommunes girjjevuorkájn. Almodibme rádevieson Gásluovtan bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10. Vuosádus Terje Skogekker ja Åse Haraldsen libá oajvven ja vissjalis ulmutja dájddavuosádusá duogen, mij la Tysfjord turistsenterin, Stuorragietten. Vuosádusán la (Stáddá dájdan) guovdátjin. Dájddára Divtasvuonas vuosedi gåvåjt, sihke mállagijt ja fotografiagåvåjt. Dájdda le oasen. Vuosádusáv máhtá guossidit turisstaguovdátja rahpamájgijn snjilltjamáno 11. biejve rájes ja giese loahppamudduj. Muossádibme Státtán Johan Daniel Hætta káfav ja bidosav vuobddá tjubukgoaden Vássján ávvudallamájllegin. Juojggam aj gullu. Viddnudahka . Lotte Henriksen oassásav ja atélierav jådet, gånnå sáme duojev ja Stáddábuvtajt vuobddá. Sujna le rabás ávvudallamájllegin. Oassás la Gásluovta guovdon Dánssimiehket Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl 21 rájes Stetind hotellan Gásluovtan Tlf./duostudahka dåktårkåntåvrån, Gásluovtan, la barggijdak bierjjedagá 16 b. basádismánon. Hæhkkat skihpudahka ja dárbbo ruvva viehkev oadtjot, skuolka váktaguovdátjij tlf. 75 77 02 02 jali 113. Tysfjord kommune : Sámij álmmukbiejvve Divtasvuona suohkan sáva gájkajda vuorbev Sámij álmmukbiejvijn 6. b. guovvamánon! Mujttit "Sámij biejvijt Nuortta Sálton " ma ásaduvvi dáj biejvij. Sámij biejvijt Nuortta Sálton 2011 Sámij álmmukbiejvve Sámij álmmukbiejvve le sámij aktisasj biejvve, juogu dal årru Vuonan, Svierigin, Suoman jali Ruossjan. Jagen 1993 sámij álmmukbiejvve vuostasj bále ávvudaláduváj. Duogásj bæjvváj le: Vuostasj sáme rijkkatjåhkanibme mij lij Roandemin 6.b. guovvamánon 1917. Histåvrålattjat lij dat vuostasj bálle gå nuortta- ja oarjjelsáme moattet rijkas tjåhkanin tjåhkanibmáj rádedittjat ja tjuovggitjit aktisasj ássjijt ja gássjelisvuodajt. Elsa Laula Renberg sihke ájádusáji tjåhkanibmáj almodij ja tjåhkanimev jåhtuj oadtjoj. Tjåhkanimen lidjin birrusij tjuohte ájrrasa. 15. sámekonferánssa Helsinkijin mierredij biehtsemánon 1992 sáme álmmukbiejvve galggá liehket guovvamáno 6. biejven. Slávggá Sáme slávggá le aktisasj gájkka sámijda berustahtek gånnå årru. Slávggá dåhkkiduvváj 13. nuorttarijkalasj sámekonferánsas Åren Svierigin, 15. b, bårggemánon 1986. Slávggá le dagádum sáme dájddáris Astrid Båhl Skibotnas Råmsån. Slávggá motijvva le goabddás ja Anders Fjellnera divtas “Beaivvi bárnit”. Gievlle slávgán la biejvve- ja mánnosynbåvllå, Biejvvegievvle le ruoppsat ja mánnogievlle le alek. Slávgán li niellja bájno, sámij bájno ruoppsat, ruodná, visská ja alek. Sámij álmmuklávlla, jali Sámi soga lávlla gåk la namma nuortta sábmáj, le tjáledum Isak Sabas(1875-1921). Lávllá dåhkkiduváj sámij aktisasj álmmuklávlan Sámekonferánsan 1986. Tjuojalvis la dagádum Arne Sørlies ja dåhkkiduvvam Sámekonferánsan 1992. Sámij álmmuklávlla Allen sjuhtjunisáj vuolen dåppen ráfes Sámeednam Duottarduogen duottar vuojnnu Jávre sledju lahkalakkoj Tjåhkå allen, båre tjäron allánaddi alme vuossti Jågå skåvvi, vuome sjåvvi Tsáhki tsäkko stállenjárga máradiddje merajda Dálven dáppe ruosstebiekka, muohta bårgåt mieredagi Sámevierrek sielujn mielajn ähttsá gåjt val ednamijdes Vájaldiddje mánnodihpen libjudiddje guovsagisá ruosjkasj, ruovgas rådojn gullu juhtsa jávrijn, jalggadisájn gieris skuolkat manádijn Ja gå giessebäjvásj gålli miehtsijt, merajt, merragáttijt gålle sinna guollebivdde suvdos merajn, suvdos jávrijn gållen tjuovggi tjáhtjelåtte silbban guojtti sámeäno sledju stákko, sledju ájro loujtti ålmmå lávludalle bårssjo guojkajt åkkijda Sámeednam, máttoguodde, dat lea gierddam doaddjudagi gådde tjudijt, rievvudagájt sluogas vierrevärroválldijt Rámmpo dunji, sávres máddo Rámmpo dunji, ráfes ruohtsas Älla doaro doaroduvvam, älla vieljaj vará varddám sáme sijvos mátto sin Máttarájdá sij li dålen vuojttám vierredahkkij badjel Vuosstálasstup, vielja, mij aj sávrrudagájn vuolediddjáj Biejvemánáj gierddis máddo duv e vuojte vasjulattja jus val várri gållegielat Mujttit máttarmáttoj bágojt Sámeednam sámijda (Galldo: www.samediggi.no ) Ofouhtá guovlloráde bivddi gilpussij logov dagátjit. Mij sihtap logov mij la gåvåstahkan guovlloaktisasjbargguj Ofuohtán, ávot juoga mij vuoset ájvvanijt ma mijá guovlon gávnnuji. Aktan oajvvadusájn sihtap oanegis tevstav mij oajvvadusá hábbmimav tjuelggi. Gájkka oajvvadusá hæhttuji midjij boahtet åvddåla biehtsemánon 2014 ja oadtju vuojtov 5000,- kråvnnåj la gudnev. Gájkka rievtesvuoda válljiduvvam logoj ja ietjá oajvvadusájda, gulluji Ofuohtá guovllorádáj. Jus li gatjálvisá, válde aktavuodav Elisabeth Storjordajn mejlan: elisabeth@ofotraadet.no . Oajvvadusá sáddiduvvi: post@ofotraadet.no . Divtasvuona suohkanstivran le tjåhkanibme 14.01.2014 kl.14:00 Rádevieson, Gásluovtan. Tysfjord kommune : Jiellevárre Vuostasj sjiehtadus ráddnáaktisasjbargguj Jielleváre suohkana ja Divtasvuona gaskan, vuolláj tjáleduváj 15.04.03. Dálásj aktisasjbarggosjiehtadus vihpá ålgus jagev 2008. Tiemá ma sjiehtadusán nammaduvvi: Aktisasjbarggo Jielleváre suohkana ja Divtasvuona suohkana gaskan álgij jagen 1998, prosjæktaaktisasjbargujn daj suohkanij álmmukgirjjevuorkáj gaskan. Dát prosjækta buvtadij duola dagu ásadusáv sáme girjjebussas ja oasstemij sámegielak girjálasjvuodas /medianævos. Dá aktisasjbarggoprosjevta li tjadáduvvam jages 1999: Gásluovta skåvlån li læhkám prosjæktaaktisasjbargo skåvlåj Jielleváren, ja læhkám aktisasjbarggo daj guokta suohkanij kultuvrraorganisasjåvnåj ja valástallamorganisasjåvnåj gaskan. Lagámus boahtteájgen suohkana galggi ådå aktisasjbarggoprosjevtajt giehtadallat ma guosski: Ráddnásjiehtadus 2003 Ráddnásjiehtadus 2006 Ávkálasj sválldasa Jielleváre suohkan Jiellevárre - Sámeednam Mánnodagá gålg. 28. biejve Gásluovta skåvlå aulán Dijstagá gålg. 29. biejve Stuorragiette skåvlån Gasskavahko gålg. 30.biejve ”Oabmeskåvlån” Ájluovtan Ássje: 1. Diededibme 2. Válgga 3. Letjá ássje Gájkka oahppij åvtåstiddje kulturskåvlån ja aj åvdåstiddje sidjijda gudi li vuorddemrájdon (aktan daj oahppij gudi li fálaldagáv massám), li buorisboahtám!! Johannes Formanowski Divtasvuona kulturskvlå rektor ÆBJ (æjgádij barggojuohkusa) jådediddje Tysfjord kommune : Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoannda Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij nuppádis juogeduvvá jagen 2011. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. Åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkanij poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik jali e-poasstaj: Åhtsåmbiejvve: 1 b. básadismánon 2011. Tysfjord kommune : Sáme giella- ja girjálasvuoda seminárra Biehtsemáno 10. ja 11. biejve ásat Árran julevsáme guovdásj ja Divtasvuona suohkan seminárav sáme giela ja girjálasjvuoda birra. Seminárra le nasjonála 2013 Giellajage ja Jienastimrievtesvuoda ávvudallamij aktijvuodas. Mánnodagá biehtsemáno 10. biejve tjalmostuvvá julevsáme giella. Oadtjop ienebuv diehtet jur giela birra, valla aj ulmutjij ietjasa giellahiståvrå ja giellaválljimij birra, ja aj dan giellabargo birra mij dálla bájkálasj sebrudagán le. Giellaseminárra le iehketbiejve, ja åvddåla gå seminárra álggá de gasskabiejvbiebbmo guossoduvvá. Dijstagá biehtsemáno 11. biejve, de sáme girjálasjvuohta tjalmostuvvá. Girjálasjvuohta åvddånboahtá måttij lågådallamij, lågudisáj ja subttsasij baktu. Jienastimrievtesvuoda ávvudallamij aktijvuodas de tiebmán li árvo duola dagu ájrastibme, dássádus ja sebrudakoassálasstem – valla dá åvddånbåhti girjálasjvuoda hámen. Dájddavuosádus dagádum sáme nissundájddárijs gånnå li aj sæmmi tiemá le oassen dássta. Sæmmi iehkeda de girjálasvuoda æjvvalibmáj gåhttjop, gånnå duot dát girjjetjálle ietjasa girjijs låhki. Sámegielak lågådallama dålkkuduvvi dárruj. Seminárraj bessat ij majdik mávse, ja rabás la gájkajda. Ja oassálasstemav ij dárbaha diededit. Giella- ja girjálasvuodaseminárra le Nordlánda fylkasuohkanis ja Sámedikkes doarjodum. Ienep diedojt ásadime birra oattjo rádevaddes Line Merete Skarvik, line.skarvik@arran.no, tlf 75 77 51 37, jali rádevaddes Päivi Alanen, paivi.alanen@arran.no , tlf 75 77 51 15. Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi 19.08.2013 dáj bajkij: Åhtsåmmierre le 01.03.2013 Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: Vaj de påvståjn: Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Gå mijá máksemræjdoj ásadibme le mannunam, de ælla máksemgájbbádusgirje suohkana divudijs sáddidum, dájt ájggop sáddit vuoratjismáno gassko. Dáj siváj diehti lip manedam máksemmierev registreritjit e-fakturaoadtjon marmesmáno vuostasj bæjvváj 2014. Divna gudi registreridahtti dán ájggemiærráj li iPad vuorbbádimen manen. Sæmmi båttå de mujttádahttep ådå konto le rieknikmáksemijda:: 4520.17.84380 . Sievedusnummar mij e-faktura-sjiehtadussaj aneduvvá le divutmáksenummar gudá tállajn. Ruhtaháldadim- ja barggijåssudak Tysfjord kommune : Fáktádiedo Divtasvuonna birra Sierra suohkan jages 1869 Viesátlåhko 01.10.07: 2 052 Háldadussaddje: Gásluokta 4 km2 ednambarggoareálla 83 km2 produktijvalasj miehttse 98 km2 varástjáhtje Suohkan le nuorttalij guovlojn Nordlánda fylkas, oarjjelap åsijn Ofåhtas. Ienemus oasse viesádijs årru Gásluovtan, Ájluovtan, Stuorgietten ja julevsáme sijdan Måsken. Divtasvuona suohkanin le sierralágásjvuohta guhka, tjiegŋalis vuonaj ja daj alla rádes várij. Suohkansuoján Divtasvuona suohkansuoján le sjadde, tjáhppis hummár silbbabájnnum duogátjijn. Suohkansuoján tjuorgaduváj Ester Skoglundas ja dåhkkiduváj Divtasvuona suohkanstivran snjuktjamáno 26. biejve 1987 ja suohkandepartementan snjilltjamáno 31. biejve sæmmi jage. Motijvva Státtas vuostatjin válljiduváj, valla ittjij dåhkkiduvá Rijkaarkijvas. Divtasvuonan le hummárlåhko mij le vuohtedum værálda nuorttalabmusin. Dát le duogásj suohkansuojána válljimij. Vuostatjin gæhttjalin dåhkkidahttet hummárav gattsaj guovtamuoduk stuorrudagáj navti gåk le hummárin Divtasvuonan. Dát ittjij dåhkkiduvá oajválattjajs Rijkaarkijvan. Tysfjord kommune : Hámnna- ja merrajåhtulakdivuda Divtasvuona suohkan barggagoahtá hámnna- ja merrajåhtulakdivudij vidjurij 4. vahko, 2014. Dát barggo le åttjudittjat juridihkalasj vuodov almulasj ja priváhta kájaj adnemij hárráj, ja vájkkudittjat vaj buktá buorre ja jasskis merrasuvddemijt birássuodjalim ævtoj. (bs. Ot.prp.nr 75). Bargo lahkaloahpádus le: Láhka 17.09.2009ś nr. 19, Hámnna ja merrajåhtulakláhka (hml.) Sierraláhkáj: - § 25 Goarrimdivuda - § 9 Suohkanij háldadimvásstádus ja fábmodus - § 16 Merrajåhtulagá ja merrajåhtulagáj njuolgadusá Guoskadahttá: Sij gudi ássjes guoskaduvvi vierttiji berustimijdisá åvddånbuktet Divtasvuona suohkanij: mejla baktu: postmottak@tysfjord.kommune.no påsta baktu: Divtasvuona suohkan, pb. 104, 8591 Gásluokta Beras man láhkáj vidjurijt åvddånbuvtá de viertti ássjev nammadit "Hámnna- ja merrajåhtulakdivuda". Pål Strøm Jensen teknihkalasj oajvve Divtasvuona suohkan ávttji gájkajt gejn li hæjttobijla almulasj ráhtijn ja sajijn ruvvaláhkáj gádodit. Dát aj gullu hæjttobijlajda ma priváhta æjgojn li. Jus dát ij dagáduvá de suohkan hæhttu dájt viedtjat ja gádodit. Suohkanin le láhkaloahpádus dási Nuoskudimlága milta. § 37 (láhkabiejadus rádjat bátsadusájt j.n.a.. jali mákset rádjamis) Suohkan máhttá biejadahttet ulmutjav rájatjit jus li bátsadisájt guodám, guorrim jali bátsadisájt vuorkkim má lága 28 § ij miededa, gálggi dájt gádodit, vieledum ájgen rádjat, jali viertti mákset rádjamis jali gádodimes. Dákkár biejadus máhttá aj gullut sunji guhti le 35§ vuostasj jali goalmát oasev doadjám gå jus bátsadisá li hádjánam. Nuskudimoajválattja máhtti aj biedjat gávnij æjgádijt rájatjit ja gádodittjat motåvrråfievrojt, háksajt, girddijt jali ietjá stuoráp gávnijt, gå dá li guodeduvvam ja li lága 28 § niedjen jali gullujin sidjij gudi lidjin æjgáda gå biejadus mierreduváj. Jus soames le suohkanav gåhttjum biejadusáv mierredittjat rájatjit jali gålåjt mávsátjit vuostasj jali nuppe oase milta, le mærrádus de ájnegismærrádus juska biejadus ij la mierreduvvam. Tysfjord kommune : Oavdos tjáppa Divtasvuodna - Tips en venn Divtasvuona suohkanin le sierralágásjvuohta guhka, tjiegŋalis vuonaj ja daj alla rádes várij. Kontrásta li tjielggasa dán tjáppa luondon. Sáme namma le Divtasvuodna. Suohkan le nuorttalij guovlojn Nordlánda fylkas, oarjjelap åsijn Ofåhtas. Rádjá nuortas le Bálága vuossti, ja oarjás ja alás Hábmera vuossti. Suohkanin le guhka rádjá lulás Svieriga vuossti. Divtasvuodna le oasse Nuortta-Sáltos Vestasjjiekkijn ållu lahka. Suohkanin le namma vuonas Divtasvuodna, ja danna li vuona guhkás svierigarájáj vuossti. Divtasvuonan li vihtta vuona ma Divtasvuodnaj li tjanádum: Oarjjevuodna, Rudnávuodna, Spællá, Slabávuodna ja Áhkávuodna. Duodden le Rábekjukso suohkana davemusán. Váre ja vuona Divtasvuonan le Vuonarijkka giettsemus. Oarjjevuodna vargga Vuonarijkav guoktáj juohká. Dåssju 6,3 km juohká nuorev svierigarájás. Vuodna tjiegŋalit sárgas luondon. Dánna gávnnap tjiegŋalamos kálkkagierggerájgev ja stuorámus ávtjev Nuortta-Europan. Rádjáduobddágijn ja vuonaj gaskan li duobddága tjåhkåj badjelasj 1500 mehtera, Gihtsetjåhkkå 1520 m.n.b le suohkana alemus, madi nasjonálvárre Stádda 1392 m.n.b le alemus davebuv. Lulás li moadda jiekke gånnå Gihtsetjåhkkå (25 km2) le stuorámus. Gávnnuji guokta luonndoreserváhta suohkanin: Bekkenessuollu (Vuona vuostasj) ja Spællávuodnabahta. Divtasvuona luonndo vuoset álggodålusj duoddarav gånnå jåhkå le bállám giettses, tjiegŋalis ávtjijt. Dá li maŋenagi tjiegŋalappot ja gåbdebuv goajvodum jiehkkijs, ja dá li uddni vuona. Gånnå dá vuona æjvvali de le vuodna 897 m tjiegŋal. Divtasvuodna le navti Nuortta-Vuona tjiegŋalamos vuodna ja lánda nubbe tjiegŋalamos. Álmmuk Suohkanin le viesátlåhko 2 052 ådåjakmánon 2007. Ienemus oasse viesádijs årru suohkanguovdátjin Gásluovtan gånnå li birrusin 950 viesáda. Duodden årru birrusin 800 ulmutja Ájluovtan, 200 Stuorgietten ja julevsáme sijdan Måsken li 40 viesáda. Nágina aj vuonajn årru. Guovtegielak Divtasvuona suohkan le jur julevsáme guovddaguovlon ja navti stuorra oasse álmmugis li sáme, jali sáme máttojs. Ådåjakmáno 1. biejve jagen 2006 Divtasvuodna oasse sjattaj Sámedikke Giellaháldadimguovlos ja dárogiella ja julevsámegiella avtadásálattja sjaddin. Miellagiddis fálaldagá Stuorra soado hárjjesvállas bivddemin vuona gidágådo sildáv le turisstafálaldahka maŋŋemus jagijn sjaddam. Duodden várregibttse ålles væráldis Divtasvuodnaj båhti Státtav gibtsotjit. Tysfjord kommune : Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij vuostatjin juogeduvvá jagen 2012. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. Åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkanij poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik jali e-poasstaj: Åhtsåmbiejvve: 1 b. sjnjuktjamánon 2012. Tysfjord kommune : Oajvvesisiválldem mánájgárdijda Divtasvuonan Ådå mánájgárddejahke álggá 19.08.2013 (Árran mánájgárdde álggá 12.08.2013) Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali www.tysfjord.kommune.no Siján gænna l sadje Árrana mánájgárden dán mánájgárddejagen, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus mánájgárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajás-sjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : Åhtsåmmierre le 01.03.13. Divtasvuona suohkan / Tysfjord kommune sjattaj oassen sáme giellaháldadimguovlos ådåjakmáno 1. biejve rájes jagen 2006. Danen le suohkan giellalága njuolgadusáj vuolen. Sámelága § 3-1 milta le suohkan sáme guovllo. Åhpaduslágan § 6-2 tjuodtju sáme guovlojn le gájkajn riektá åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj vuodoskåvllåálldarin. Åhpaduslága njuolgadusájn 7. kapihttalin Máhttelis åhpadimvuoge sáme- ja/jali suomagielan tjuodtju §7-1: Oahppe gejna le riektá sáme- ja/jali suomagiela åhpadussaj le riektá ietjá åhpadallamvuohkáj jus ij la máhttelis skåvlå ietjas åhpadiddjij baktu. Tjoavdos dási soajttá liehket buojkulvissan guhkásåhpadibme, intensijvvaåhpadus jali sierra leirskåvllåguossidibme. Divtasvuona suohkan le dilev láhtjám váj máhttep sámegiellaåhpadusáv fállat oahppijda juohkka skåvlån Divtasvuonan guhkásåhpadime baktu. Åhpadusetáhtta májnnot æjgáda/åvdåstiddje gudi sihti mánájdisá galggi sámegielav låhkåt válldi aktijvuodav rektorijn ietjasa skåvlåjn åvddål giesseloahpe álggá. HUOM! Ij la dárbbo ådåsit åhtsåt jus la juo oahppen avtan fálaldagán. Oahppesadje le duv dasik 10. klássav låhpada, jus i iesj sidá dav åvddåla låhpadit. Mij Gånnå Gesi Tjielggidus - Lávllomjuohkusa Ájluokta,Gásluokta 1.-7. kl. Juogosåhpadibme - Lávllomjuohkusa Stuorgiedde 1.-7. kl. Juogosåhpadus mánájda 3 jage -> (mánájgárddemáná) - Lávllom Ájl., Gásl., Stuor. 4.-10. kl. Ájnegis åhpadibme - Piano Ájl., Gásl., Stuor. 2.-10. kl. Ájnegis åhpadibme - Gitárra Ájl., Gásl., Stuor. 3.-10. kl. Ájnegis ja juogosåhpadibme - Bassgitárra Ájl., Gásl., Stuor. 3.-10. kl. Ájnegis åhpadibme - Trumma Ájl., Gásl., Stuor. 2.-10. kl. Ájnegis åhpadibme - juogostjuojadibme Ájl., Gásl., Stuor. 5.-10. kl. Juogosåhpadus - Dibmaduodje Ájluokta 5.-10. kl. Juogosåhpadus - Garraduodje Ájluokta 5.-10. kl. Juogosåhpadus HUOM! Álggá áramusát gidá-15 Diededibme: Diededav ietjam dán doajmmaj/dájda dåjmajda: Tjále nummarav man láhkáj vuoroda. Lávllomjuogos: . Lávllom: . Piano: . Gitárra: . Bassgitárra: . Trumma: . Musikkjuogos: . Dibmaduodje: . Garraduodje: . Hatte: Juogosåhpadus kr. 635,- jahkebieles. Ájnegis åhpadibme kr. 860,- jahkebieles. Oarbbenhaddevuoledibme. Diededimsjiebmá sáddiduvvá: Divtasvuona kulturskåvllå, postboaksa 104, 8591 Gásluokta. Máhtá aj skannit ja miejllit. Oahppe namma ja adræssa: Ahke ja riegádimbiejvve (klássa tjavta 2014 rájes): . Æjgáda/åvdåstiddje namma ja adræssa (máksemusadræssa): Æjgáda/åvdåstiddje telefonnummar ja mæjlla: Johannes Formanowski, Divtasvuona kulturskåvlå jådediddje. Tysfjord kommune : Háldadus Kultuvrra ja girjjevuorká le organiseridum ietjas åssudahkan háldadusoajve barggij gaskan. Åssudagán barggi girjjevuorkáj, girjjebussajn, kultuvrraskåvlåjn, astoájggejuohkusij, valástallamijn, kultuvrramujttosuodjalusájn, kultuvra åvddånbuktemij ja kultuvrraássje giehtadallamij. Namma Virgge E-poassta Telefåvnnå/mobijlla Kultuvrraskåvlå jådediddje Girjjevuorkkáoajvve Klubbadåjmadiddje Klubbadåjmadiddje Árran - julevsáme guovdásj / lulesamisk senter , gielladutke: 17.30 Middag 16.15 Bruce Morén-Duolljá, språkforsker: ogiella viessogiella låhkåt båddå ajnas giella nájm ánájdi dágástallam Kikki Jernsletten, litteraturviter girjálasjvuoda gaskosdiddje: 11.15 bibliotekárra: 11.45 slampoesitjiehppe: girjjetjálle: 13.30 Lunsj 12.15 Mimi Märak, slampoet: Låptån 19.00 2014 rájes la ådå stáhta ruhtadoarjjavuogádus boahtám man ulmme I gåbddåbättev smávep sajijda åttjudit. Stájgo, Divtasvuonan ja Hábmera suohkana galggi ruhtadårjav åhtsåt gåbddåbáddeværmádagáv suohkanijda åttjudittjat. Åbbålasj værmádahka I sávadahtte, ja suohkana sihti tjuovvot dajt ævtojt ma tjuovvu jus stáhtta galggá doarjjagav vaddet. Gájka gudi sihti árvvalit (siebre, vidnudagá, ájnegis ulmutjja jnv.) máhtti ietjasa vuojnov buktet åvddåla 02.06.2014. Dájda bájkijda li barggamin Divtasvuona suohkanin: Gásluokta, aktisattjat birrusij 454 oasste Stuorgiedde, aktisattjat birrusij 158 oasste Árvvalime sáddiduvvi Divtasvuona suohkana guládallamilmutjij Egil Skalltje, mæjllaj egil.skalltje@tysfjord.kommune.no . Tysfjord kommune : Sámeálmmuga biejvve Guovvamáno 6. biejve 2013 Prográmma Gásluovtan: Slávggágiessem Rahpam suohkanoajve Tor Asgeir Johansena baktu Kultuvrralasj dáhpádus Prosjæktajådediddje Anna Kuoljok, Njunjes: "Sáme nissuna ja nissunij jienastimriektá 100-jageávvudallam Biejve hålla bispa Tor B. Jørgensena baktu Sámeálmmuga lávla Kultuvrralasj dáhpádus Sámeálmmuga biejve ávvudallam rádevieson la rabás gájkajda kl. 11 ja kl 14. gaskan. Guossodibme boahttsubierggojubtsas (biđus), káfas, gáhkojs ja sáftas. Vuosádus duojes ja dájdas Bæsosaljo mánájgárde ja Gásluovta skåvlå mánájs. Buorre boahtem Sáme álmmukbiejve ávvudallamij! Tysfjord kommune : Gæhttjit guhtik guojmáda - vuojnadallit - Tips en venn Gæhttjit guhtik guojmáda - vuojnadallit le tiebmán dán jagásj værálbæjvváj psykalasj varresvuohtaj dan diehti gåhttjop gájkajt gænna li assto ja miella hávsskudalátjit Øverås Gårdaj duorastagá gålgådismáno 2. biejve kl. 15:00 - 18:00. Mij fállap biebmojt duola dagu jupptsa, lájbbe, káffa ja gáhko. Miján la aj dåjma dagu mánájrijddim, gatjádallamgilpos ja doajmmabálges. Vuobddep aj vuorbbádusájt, ja dållågátten håjesmielajs besa. Buorisboahtem! Ásadiddje: Mental Helse Hábmer ja Divtasvuodna Divtasvuona suohkan le ráddnasuohkan Jiellevárijn Svierigin ja Kirisjijn Leningráda oblastan Ruossjan. Ráddnaaktisasjbarggo sihtá javllat aktan barggá mærrádusdásen ja aj álmmuga gaskan ráddnasuohkanijn.Moaddása divtasvuonagijs li jagij miehtáj guossidam dájt guokta ráddnastádajt jali iejvvim da guokta stáda viesádiddjijt gudi li Divtasvuodnaj guossáj boahtám dat rájes gå ráddnakontrákta vuolláj tjáleduvvin. Suohkana mielas le dákkir rádnastallam viehka ájnas. Navti nahkap låggŋit oajvev vehi ietjama árkkabiejves ja sæmmi båttå bessap vuosedit Divtasvuonav rádnajda. Tysfjord kommune : Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij nuppádis juogeduvvá jagen 2012. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. Ådå juogadimnjuolgadusáv le 2012 dagádum Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj, tjielgga ulmijn ja vuogijn. Gitta niellja åhtsåmussaj sisŋŋelin dårjaduobddaga miededuvvi. Dárkkelit tjáledum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ålggolin juogadimnjuolgadusá hilgoduvvi. Ådå juogadimnjuolgadusáv gávná suohkana næhttabielen, vaj jus guláda suohkana dievnástuskåntåvråjn tlf. 75 77 55 00. Åhtsåmájgge: 16 b. basádismánon 2012 Åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkanij Poasstaboaksa /PB 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik Tysfjord kommune : Diedo mánájgárdij birra - Tips en venn Divtasvuona suohkanin li dá mánájgárde: Mánájgárddejahke 2007/2008 Ådå mánájgárddejahke álggá gassko bårggemáno 2007. Máná gænna juo li saje suohkana mánájgárdijn e dárbaha ådåsis åhtsågoahtet. Sijájda gænna ij le mánájgárddesadje, le åhtsåmmierre mánájgárdijda 01.03.2008 . Ráddidusá loahpádus le sadje divna mánájda mánájgárdijn jage 2007 låhpan. Åhttse oajvvebessamij sjaddi vuodon jus soajttá dárbbo liehket ienep sajijda. Mánájgárddesajij mákso, 2008 Mánájgárddesaje åvdås Divtasvuona suohkanin viertti dáv mákset: Ålles sadje Kr. 2330,- Lahkke sadje Kr. 1165,- Oarbbenmuttágisvuohta: Nuppát mánná: Ålles sadje Kr. 1165,- Lahkke sadje Kr. 583,- Ietjá máná Ålles sadje Kr. 583,- Lahkke sadje Kr. 292,- Rávgaduvvá mákso æjgádijs akti mánnuj mærrádusáj milta, mij doajmmá 20. biejve rájes 20. biejve rádjáj juohkka máno. Fássta sadje mávseduvvá 11 mánoj åvdås jahkáj. Snjilltjamano 20. biejve rájes gitta bårggemáno 20. bæjvváj ij mákso rávgaduvá. Mærrádusá suohkana mánájgárdijn Divtasvuona kulturskåvllå l juo gárvedime tjavtja fálaldagájt. Åhpadus la ieme gålmåjn bájkijn suohkanin, Ájluovtan, Gásluovtan ja Stuorgietten. Gájkaj bájkijn li stuoves oahppejuohkusa, majs åvddålijguovlluj bessap ålov vuojnnet ja gullat. Kulturskåvvlå hávskkudahttá ulmutjijt moaddi jahkáj suohkanij vuorrasijsijdajn, huvson ja sujton. Duodden dasi oassálasstá Kulturskåvllå agev Sementbluesfestiválan Gásluovtan ja Ájluovta Doajmmamárnánin. Jahkásasj girkkokonserta ja ietjá sierra konserta ásaduvvi aj kulturskåvlå baktu. Navkufálaldahka "Kulturskåvllåtijmma" hiejteduvvá ráddidusmålssoma diehti, ja dan sadjáj lip "lávllomjuogos-fáladagáv ásadam. Dát la fálaldahkan nuoramus oahppijda ja lávllomjuogos máhttá oahppijt rekrutterit ájnegis lávllomåhpadibmáj. Ålos gæssuji piano- ja lávllomåhpadussaj ja fálaldahka bissu gájkaj bájkijn ålles tjavtjav. Dijmma ij lim Gásluovtan fálaldahla elektronikkmusihkan. Gitárra-, bássa,- trumma- ja musikkfálaldahka juoksijda la dálla vas sajenis, ja fálaldahka sjaddá gájkaj gålmåjn bájkijn tjaktjarájes. Vuordedahtte de li ålos gudi dasi ávvudalli. Duodje ájn ållusav gæssá, valla fálaldahka vatteduvvá dåssju Ájulovtan. Ruhtavádno le dasi sivvan. Midja åhpadiddje ávvudallap kulturskåvllåjahkáj tjaktjarájes ållo dáhpádusájda. Diededimsjiebmá gávnnu rádevieson ja suohkana web-bielijn. Máhtá aktijvuodav skåvlå jådediddjijn mejla baktu oadtjot: johannes.formanowski@tysfjord.kommune.no jali telefåvnån 994 27 290. Johannes Formanowski Divtasvuona kulturskåvlå jådediddje Tysfjord kommune : Præssadiedádus Divtasvuona kulturskåvllå l juo gárvedime tjavtja fálaldagájt. Åhpadus la ieme gålmåjn bájkijn suohkanin, Ájluovtan, Gásluovtan ja Stuorgietten. Gájkaj bájkijn li stuoves oahppejuohkusa, majs åvddålijguovlluj bessap ålov vuojnnet ja gullat. Kulturskåvvlå hávskkudahttá ulmutjijt moaddi jahkáj suohkanij vuorrasijsijdajn, huvson ja sujton. Duodden dasi oassálasstá Kulturskåvllå agev Sementbluesfestiválan Gásluovtan ja Ájluovta Doajmmamárnánin. Jahkásasj girkkokonserta ja ietjá sierra konserta ásaduvvi aj kulturskåvlå baktu. Navkufálaldahka "Kulturskåvllåtijmma" hiejteduvvá ráddidusmålssoma diehti, ja dan sadjáj lip "lávllomjuogos-fáladagáv ásadam. Dát la fálaldahkan nuoramus oahppijda ja lávllomjuogos máhttá oahppijt rekrutterit ájnegis lávllomåhpadibmáj. Ålos gæssuji piano- ja lávllomåhpadussaj ja fálaldahka bissu gájkaj bájkijn ålles tjavtjav. Dijmma ij lim Gásluovtan fálaldahla elektronikkmusihkan. Gitárra-, bássa,- trumma- ja musikkfálaldahka juoksijda la dálla vas sajenis, ja fálaldahka sjaddá gájkaj gålmåjn bájkijn tjaktjarájes. Vuordedahtte de li ålos gudi dasi ávvudalli. Duodje ájn ållusav gæssá, valla fálaldahka vatteduvvá dåssju Ájulovtan. Ruhtavádno le dasi sivvan. Midja åhpadiddje ávvudallap kulturskåvllåjahkáj tjaktjarájes ållo dáhpádusájda. Diededimsjiebmá gávnnu rádevieson ja suohkana web-bielijn. Máhtá aktijvuodav skåvlå jådediddjijn mejla baktu oadtjot: johannes.formanowski@tysfjord.kommune.no jali telefåvnån 994 27 290. Johannes Formanowski Divtasvuona kulturskåvlå jådediddje Tysfjord kommune : Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj - Tips en venn Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij vuostatjin juogeduvvá jagen 2012. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. Åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkanij poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik jali e-poasstaj: Åhtsåmbiejvve: 1 b. sjnjuktjamánon 2012. Jubmeldievnastus vuosádusáv Divtasvuonan, javllamánon: 2 b. javllamánon tjoaggulvisvieson kl. 11:00 Mæsso v/suohkanhærrá, skallamæsso 2 b. javllamánon Gásluovta girkko kl. 16:00 Gintalmæsso v/suohkanhærrá, tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke 9 b. javllamánon Hierenjárgga girkko kl. 18:00 Gintalmæsso v/ suohkanhærrá, tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke 16 b. javllamánon Ájluovta Ájlátte girkko kl. 18:00. Gintalmæsso v/ suohkanhærrá, tjoaggulvispedagagoga ja skallolåhkke 23 b. javllamánon Ij la biedna suohkanin Hierenjárgga girkko kl. 13:00 Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá Ájluovta Ájlátte girkko kl. 15:00 Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá Gásluovta girkko kl. 17:00 Fuolkkebiedna v/ suohkanhærrá Gásluovta girkko kl. 12:00 Bassebiedna v/suohkanhærrá, skallo Ájluovta Ájlátte girkko kl. 12:00 Bassebiedna v/suohkanhærrá, skallo Ij la biedna suohkanin Gásluovta girkko kl. 17:00 Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jámigahájt Hierenjárgga girkko kl. 18:00 Biedna v/suohkanhærrá, skallo, mujttep mijá jámigahájt Tysfjord kommune : Divtasvuona bájkálasj nammadus sijdda- ja berajhiståvrån: - Tips en venn Tjuovvovasj persåvnå li Divtasvuona bájkálasj nammadusán sijdda- ja berajhiståvrån: Ingar Nikolaisen Kuoljok, Njunnjusj john.gunnar.skogvoll@monet.no Eli Kuntze Ella Nilsen Tysfjord kommune : Åhtsåmus tihppimrudájda 2012 Máhttelis la ruhtadårjav åhtsåt valástallam- ja ålggoiellemásadusájda. Åhtsåmsjiemáv aktan bagádusáj gávna dánna: Åvdep åhtsåmusájt, masi ælla dårja juolloduvvum, hæhttu ådåsit rádjat. Ij la dárbbo tjuovvusijt rádjat jus ælla rievddadusá. Jus galga tihppimruhtadårjav åhtsåt, de bierriji ásadusá årrot oassen Suohkanplánan rubbmelasj dåjmajda, luonndoviessomijda 2008 - 2011. Máhtá suohkanijn aktavuodav válldet jus dárbaha bagádusájt. Åhtsåmájggemierre le gålgådismáno 26. biejve 2011. Tysfjord kommune : Árran mánnajgárdde Árran mánnájgárdde/Árran Ájluovtan la avtaåssudak mánájgárdde 23 sajij sámegielak mánájda gaskal 0-6 jage. Mánájgárddejahkáj 2014/2015 åhtsåp jådediddjev ja pedagåvgålasj jådediddjev 1,4 jahjevirgen. Åhtsåmmierre: 20.06.2014. Jådediddje 1 jahkevirgen Gájbeduvvá dujna le: Pedegåvgålasj jådediddje 1,4 jahkevirgge Gájbeduvvá dujna le: Ietjá åhttse gænna li hiebalgis máhtudahka ávttjiduvvi aj åtsåtjit. Virgijda gájbeduvvá: Mij fállap: Judosbákte Leiknássjen le akta Nuortta-Vuona stuorámus ja tjáppemus Báktesárggoma. Gierggeájgeulmutja 9000 jage dát åvddåla gåvåjt birrusijs granihttaj sárggun. Tjálle: Báktesárggoma le nammadus åvddåhiståvrålasj gåvåjs, tjuoladum jali sajedum giergijda ja várijda. Báktesárggoma le tjærdda báktedájdas. Báktesárggoma Leiknássjen li báktáj sajedum, ja daj 9000 jagij li dajs oabmásamos báktegåvåjs Nuortta-Vuonan. Juhtusa li buoragit sárgodum, ja almma stuorrudagájn. Dat 7,6 mehtera guhka hárjjesváles Leiknássjen vuojneduvvá dajs stuorámus ja ihkap ienemus miela giddis báktegåvåjs gierggeájges. Da mastadum snjuvtja li aj dåbdos motijvva, Báktesárggomijs Divtasvuonan. Báktesárggoma ma li báktáj sárgodum tjuoladum bietsij guorraj li dåbdos ienemus sajijs Vuonan. Dákkir báktesárggoma li nuorap dajs slijppudum báktesárggomijs ma gávnnuji nuortap åsijn Nordlándas. Stuorámus ja dåbddusamos tjuoladum báktesárggoma gávnnuji Altan ja Vingenin ja Ausevikan Sogn ja Fjordanin. Binnáv diehtep manen gåvå dagáduvvin jali majt miejnnijin ulmutjijda gudi dajt dahkin. Moadda teorija li gåvåjda tjanádum. Akta teorijajs gåvåjt nåjdijda ja bivddemmagijaj tjanát – bivdde ájggun fámov ájnas bivdoj badjel oadtjot gå gåvåjt bávtijda sárggun. Ietjá tjielgadus javllá gåvåjn le aktijvuohta jáhkujn, ájádallamij, symbåvllåværáldijn ja rituálaj. Báktesárggoma Divtasvuonan almulattjat gávnaduváj jagen 1915. Bájkke gåhtjoduváj “Judosbákten” ulmutjijs gudi dan guovlon årrun. Moattelágásj namá máhtti liehket sæmmi vuorrasa dagu gåvå iesj. Judosbákte le Leiknássjen, birrusin 6 km Stuorgiettes. Boadátjit báktesárggomijda vuojá E6’ás birrusin 3 km nuortas Stuorgiettes ja tjuovo vedjav desik Leiknássjáj boadá. Vuojnnalus le vedja milta galbadum. Báktesárggoma Leiknássjen gulluji kultuvrramujtojda ma automáhtalattjat suodjaluvvi kultuvrramujttolága milta. Vuoseda várrogisvuodav ma guosski gåvåjt, vaj suodjaluvvi ja bisoduvvi boahtte buolvajda. Ale gåvåjn nali duolmo ja ale sárgasta báktáj. Jus sidá ienebuv báktesárggomij ja kultuvrramujttosuodjalime birra diehtet gehtja dájt webbielijt: Birássuoddjalimdepartemænnta Kultuvrramujttoláhka Rijkaantikvárra Tysfjord kommune : Oajvvesisiválldem Mánájgárdijda Divtasvuonan Mánájgárddejahke 2011/2012 Ådå mánájgárddejahke álggá 22.08. 2011 (Árran Mánnájgárdde álggá 15.08.2011) Divtasvuona suohkanin li tjuovvovasj mánájgárde: Árran Mánnájgárdde, Ájluokta Åhtsåmsjiemav suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså jali Rádevieson. Siján gænna l sadje Árran Mánnágárden dán mánájgárddejage, hæhttuji ådåsis åhtsåt boahtte mánájgárddejahkáj. Åhtsåmsjiemáv oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus divna mánágárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajássjaddam ja åhpadus Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : Åhtsåmmierre le 01.03.10. Tysfjord kommune : Jielleváre-Divtasvuona suohkana aktan - Tips en venn Jielleváre suohkan gåhtjoj Divtasvuona suohkanav ja Unna-Tjerutja tjieldev aktisasj prosjektav (åvddåguoradallam) mij galggá gåvvidit gåktu guovllo máhttá sjaddat udnásj diles ja vejulasj boahtteájggegåvå. 1. Tjáhtjefábmo ja minerála 2. Oasestibme, turissma ja æládusá 3. Sáme æládusá 4. Infrastruktuvrra Prosjekta galggá dájt nieljijt oassesuorgijt gåvvidit: Prosjekta/åvddåguoradallam galggá tjadáduvvat lahka aktisasjbarggon nammadum suorgijn. Aktisasjbarggoguojme ja ietjá berustiddje fáladuvvi prosjevta stivrrimjuohkusij oassálasstet. Háldaduslattjat le prosjekta organiseridum prosjektavásstediddjijn, prosjektajådediddjijn ja barggojuohkusijn. Prosjekta le ruhtaduvvam Interreg, Vattenfall AB, Innovasjon Norge ja Divtasvuona suohkana baktu. Svieriga bielen li Vattenfall, Lenastivrra ja Vägverket nasjonála ruhtadiddje. Vuona biele gålo li NOK 1,1 miljåvnå. Prosjevta ájggemierre le snjuktjamánno 2008. Vuona bielen li tjuovvovasj oassálasste guoradallam: Prosjektatjielggidusá: Åvddånammadusá oajvvadus jage 2013 budsjæhttaj, biejaduvvá almulasj gehtjadibmáj gitta suohkanstivra giehtadallamij javllamáno 18. biejve jagen 2012. Budsjæhttaoajvvadus gávnnu dájn bájkijn: - Divtasvouna rádevieson - Drag snarkjøpan - Storjord Turistsenter, oassásin suohkanoajvve Tjåhkanibme Divtasvuona suohkanijn aktisasjbarggosjiehtadusá gáktuj Tjåhkanibme suohkanstivra ájrrarij. Sámedikkepresidænnta buktá dánna sárnunusav Guossidibme Báhpaviesosaljo skihppijvieson ja huoksoviesojn Bårådibme rádegoaden Divtasvuona demænssasiebrre bivddi rabás tjåhkanibmáj sámedikkepresindentajn Aili Keskitalojn, gasskavahko guovvamáno 12.b kl. 19:00 Árrana auditåvrån, Ájluovtan. Tebmá: Sáme varresvuodadievnastusá julevsáme bájken. Guládallamulmusj, Sámedikken: Marja Kristiina Partapuoli, tlf. 78 48 42 36, Marja.Kristiina.Partapuoli@samediggi.no Divtasvuona suohkan le ráddnasuohkan Jiellevárijn Svierigin ja Kirisjijn Leningráda oblastan Ruossjan. Ráddnaaktisasjbarggo sihtá javllat aktan barggá mærrádusdásen ja aj álmmuga gaskan ráddnasuohkanijn. Moaddása divtasvuonagijs li jagij miehtáj guossidam dájt guokta ráddnastádajt jali iejvvim da guokta stáda viesádijt gudi li Divtasvuodnaj guossáj boahtám dat rájes gå ráddnakontrákta vuolláj tjáleduvvin. Suohkana mielas le dákkir rádnastallam viehka ájnas. Navti nahkap låggŋit oajvev vehi ietjama árkkabiejves ja sæmmi båttå bessap vuosedit Divtasvuonav rádnajda. Tysfjord kommune : Divtasvuona suohkana suohkanpládna - areáloasse almulasj guládus Divtasvuona åvddånammadus mierredij 15.01.2014, 1/14 ássjen biedjat dárkestum suohkanplána areáloajvvadusáv nuppát vuoro almulasj guládussaj pládna- ja tsiekkaduslága § 11-14, bs. § 5-2 milta. Pládna biejaduváj vuostasj almulasj guládussaj dálven 2013. Danen gå ållo tsuojggidusá giehtadaláduvvin ja tjuovvuvasj dárkastus dagáduváj plána buoredibmáj, de le mierreduvvam suohkanplána areáloasev aktan kártajn biedjat almulasj guládussaj ådåsis. Areálpládna guosská ålles suohkana ednam- ja nuorreluonnduj. Dárkastussaj aj gullu suohkana ålles merraavádakpládna mij la oassen suohkanplána areáloasen aktan tjuovvuvasj pládnakártajn. Plána ájggomussan le dahkamuhájt vieledit ma guosski suohkana areálaj ávkástallamijda, ja beras tjuovvot ájggomusájt ma li suohkanplána sebrudakoasen. Pládna le biejaduvvam guládussaj dáj bájkijn: Dievnastusåssudagán rádevieson Gásluovtan, Drag Snarkjøp ja oassásin Stuorgietten. Pládna le aj biejaduvvam suohkana næhttabælláj: www.tysfjord.kommune.no Jus li tjuojggidusá suohkanplána areáloassáj, de galggi dá tjálalattjat sáddiduvvat åvddåla 07.03.2014 suohkanij. Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune, pb. 104, 8590 Gásluokta - Kjøpsvik tlf.: 75 77 55 00, mæjlla: postmottak@tysfjord.kommune.no Divtasvuona suohkana skåvllåasstoájggedåjma álggi 18.08.2014 dáj bajkij: Ienep diedojt ja åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo SAD:an (skåvllåasstoájggedåjman), skåvlån, Rádevieson Gásluovtan ja www.tysfjord.kommune.no Åhtsåmus sisiválldemij máhttá elektråvnnålattjat rájaduvvat: postmottak@tysfjord.kommune.no Vaj de påvståjn: Divtasvuona suohkan, bajás-sjaddam ja åhpadus poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmmierre le 01.03.2014 Helsestasjon Drag Naturlos 2014 Naturlos 2013 Offisiell innvielse av minnebauta i Musken UKM 2014 Renovasjon Kjøpsvik Renovasjon Kjøpsvik UKM 2012 UKM 2014 UKM 2014 Renovasjon Drag Árran mánnájgárdde UKM 2013 Grovavfall i Musken Várreskåvllå – Fjellskole Kjøpsvik Miljøstasjon Elgjakt 2013 Mánnodagá gålg. 28. biejve Gásluovta skåvlå aulán Dijstagá gålg. 29. biejve Stuorragiette skåvlån Gasskavahko gålg. 30.biejve ”Oabmeskåvlån” Ájluovtan Ássje: 1. Diededibme 2. Válgga 3. Letjá ássje Gájkka oahppij åvtåstiddje kulturskåvlån ja aj åvdåstiddje sidjijda gudi li vuorddemrájdon (aktan daj oahppij gudi li fálaldagáv massám), li buorisboahtám!! Johannes Formanowski Divtasvuona kulturskvlå rektor ÆBJ (æjgádij barggojuohkusa) jådediddje Divtasvuona suohkan almot ruhtadårjav gárevsælgadak dåjmajda/ásadusájda. Juollodimhárjjanibme doarjodit gárevsælgadak ásadusájda degu akta hieredim doajmma: Galggá årrot avtav gárevsælgadak ásadusáv ållesjattugij. Ásadusbudsjæhtta galggá tjuovvot åhtsåmusájn/åtsålvisájn. Ruhtadårjav mávseduvvá gå ruhtalåhko ja ásadusdiedádus li dagádum. Åvdåstiddje Divtasvuona suohkanis galggá oarev ásadusájt guossidit. Ruhtadårjav ij vátteduvvá klássamanojda. Tjálálasj åhtsåmus/åtsålvis sáddiduvvá: Divtasvuona suohkan Åssudak fuolkke- ja hælsso Poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik Åhtsåmájgge: 20.4.12 Tysfjord kommune : Ájluovta mánnájgárdde Fáksa: Rahpamájge: Mánnodagás bierjjedahkaj 07.30 - 16.30 Ájluovta mánájgárde le suohkanæjgo mánájgárdde. Mánájgárden le akta åssudahka, sajijn 18 mánájda jagij 1-5. Mánájgárdde le Ájluovta gassko, ja dåppet ij le vuojga guhkás skåvllåj, mæhttsáj, jávrráj, fiervváj, spábbatjiektjamsalljuj jalik rámbuvddaj. Mánájgárdde ålliduváj jagen 1991 ja le ådåájggásasj. Goahteguorra le smilltjá, ja moatteláhkáj dåhkki stuvssit. Gárde ålgusjbielen le miehttse, ja mánájgárdde birás le viek tjábbe. Tysfjord kommune : Oajvvesisiválldem mánájgárdijda divtasvuonan Ådå mánájgárddejahke álggá 18.08.2014 (Árran mánájgárdde álggá 11.08.2014) Divtasvuona suohkanin li dá/tjuovvovasj mánájgárde: Åhtsåmsjiemáv/skåvev suohkana mánájgárdijda oattjo mánájgárden gånnå åhtså, Rádevieson jali www.tysfjord.kommune.no Åhtsåmsjiemáv/skåvev oattjo mánájgárden jali www.arran.no Dajna gå la aktisasj sisiválldem mánájgárdijn de hæhttu sadje åhtsåmus DIVNA mánájgárdijda rájaduvvat diehki: Divtasvuona Suohkan Bajás-sjaddam ja åhpadus poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta Åhtsåmus máhttá aj rájaduvvat elektråvnnålattjat diehki : postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmmierre le 01.03.14. Máhttelis la ruhtadårjav åhtsåt valástallam- ja ålggoiellemásadusájda. Åhtsåmsjiemáv aktan bagádusáj gávna dánna: Åvdep åhtsåmusájt, masi ælla dårja juolloduvvum, hæhttu ådåsit rádjat. Ij la dárbbo tjuovvusijt rádjat jus ælla rievddadusá. Jus galga tihppimruhtadårjav åhtsåt, de bierriji ásadusá årrot oassen Suohkanplánan rubbmelasj dåjmajda, luonndoviessomijda 2008 - 2011. Máhtá suohkanijn aktavuodav válldet jus dárbaha bagádusájt. Åhtsåmájggemierre le gålgådismáno 26. biejve 2011. Tysfjord kommune : Divtasvuona suohkana suohkanpládna - areáloasse almulasj guládus - Tips en venn Divtasvuona åvddånammadus mierredij 15.01.2014, 1/14 ássjen biedjat dárkestum suohkanplána areáloajvvadusáv nuppát vuoro almulasj guládussaj pládna- ja tsiekkaduslága § 11-14, bs. § 5-2 milta. Pládna biejaduváj vuostasj almulasj guládussaj dálven 2013. Danen gå ållo tsuojggidusá giehtadaláduvvin ja tjuovvuvasj dárkastus dagáduváj plána buoredibmáj, de le mierreduvvam suohkanplána areáloasev aktan kártajn biedjat almulasj guládussaj ådåsis. Areálpládna guosská ålles suohkana ednam- ja nuorreluonnduj. Dárkastussaj aj gullu suohkana ålles merraavádakpládna mij la oassen suohkanplána areáloasen aktan tjuovvuvasj pládnakártajn. Plána ájggomussan le dahkamuhájt vieledit ma guosski suohkana areálaj ávkástallamijda, ja beras tjuovvot ájggomusájt ma li suohkanplána sebrudakoasen. Pládna le biejaduvvam guládussaj dáj bájkijn: Dievnastusåssudagán rádevieson Gásluovtan, Drag Snarkjøp ja oassásin Stuorgietten. Pládna le aj biejaduvvam suohkana næhttabælláj: www.tysfjord.kommune.no Jus li tjuojggidusá suohkanplána areáloassáj, de galggi dá tjálalattjat sáddiduvvat åvddåla 07.03.2014 suohkanij. Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune, pb. 104, 8590 Gásluokta - Kjøpsvik tlf.: 75 77 55 00, mæjlla: postmottak@tysfjord.kommune.no Ájgge: såd. snj. 9. b. kl. 16:00 Bájkke: Puls musikkverksted, Bálák Manno Ájluovtas: Færjjo Ájluovtas kl. 13:00 (ruopptot Gásluovtas kl. 20:00) Manno Gásluovtas: Gásluovta guovdos kl. 13:30, færjjokájas kl. 13:40 Oassálasste e manos mávse (færjjo ja bussa navku): Jus bussan saje báhtsi de dá juogeduvvi tjuovvojda. Aktijvuohta ja diedo, Ájluokta: Henry Ellingsen, tlf. 905 89 617. Aktijvuohta ja diedo, Gásluokta: Johannes Formanowski, tlf. 994 27 290 Aktijvuohta ja diedo jiena ja siena birra Bálágin: Erland Andersen, tlf. 970 25 252 Diededibme, gehtja www.ukm.no Tysfjord kommune : Sáme kultuvrra Divtasvuodna le guovtekultuvralasj suohkan ja guovddaguovllo julevsáme álmmugij Vuonan. Ájluovtan le Árran – guovdásj mij julevsáme sebrudagáv Vuonan gåvvit. Guovdátja ulmme l julevsáme kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav nannit ja åvddånahttet. Árranin máhtá sáme histåvrå, kultuvra ja sebrudakiellema birra oahppat. Vuosádusáj ja oahpestiddjij baktu guosse gåvåv oadtju mij sáme kultuvrra le, ja mij sámijt sábmen dahká ja gåktu sáme ietjas sámevuodav åvddånbukti. Akta vuosádusá tiebmá giehtadallá bájkálasj sáme identitehtav, ja julevsáme identitehta vuodov. Moattelágásj ulmutjijn le moattelágásj dádjadibme ietjas julevsáme identitehtas ja julevsáme sebrudak le moattebelak. Vuosádus aj giehtadallá bájkálasj berustallamav besatjit sábmen liehket. Oassálasste ma li dåjmalattja læhkám ”sámegåhttsomin” nasjonálalasj ja rijkagasskasattjat aj nammaduvvi. Ietjá tiemá vuosádusájn li bivddo, viejddem, guollim ja julevsáme gápptedábe. Árran Julevsáme guovdásj Telefåvnnå: 75 77 51 00 
Telefáksa: 75 77 51 01 E-poassta: poassta@arran.no Dávvervuorkká le rabás ålles jagev Rabásájge: Árkkabiejve kl. 08:00 - 15:30. Hatte: Máná 10,- Ållessjattuga 30,- Juohkusa 25,- Sadje: Drag, RV827, 4 km E6’as Telefåvnnå 75 77 51 00, fáksa 75 77 51 01 Dávvervuorkkáj boadá juvllaståvlåjn. Tysfjord kommune : Jådedimpládna Vássjá - Stáddá - Tips en venn Divtasvuona åvddånammadus mierredij 04.03.2010 biedjat Vássjá-Stáddá jådedimplánav almulasj dárkastussaj pládna- ja tsiekkaduslága (pládnaoase) § 12-10 milta. Pládna gåbttjå tjoahkkáj 339 dekar ja guosská åsijt duobddágijs gnr 11, bnr 6, 7, 20 ja gnr 84 bnr 1. Pládnaguovllo le Státtátjåhkå alásjbielen ja álggá fiervvávuodos bajás guoppátjijt bielijt vákkástagás Vássján. Pládna le almulasj dárkastussaj biejadum serviceåssudagán rádevieson Gásluovtan, Ájluovta Snarkjøpan ja ICA Næran, Stuorgietten. Pládna le aj suohkana næhttabielijda biejaduvvam. Jus li tjuottjodusá jali mierkkidusá pládnaprográmmaj de galggi tjáleduvvat maŋemusát vuoratjismáno 27. biejve 2010 dási: Divtasvuona suohkan Poasstaboaksa 104 8590 Gásluokta, e-poassta: Tysfjord kommune : Gæhttjit guhtik guojmáda - vuojnadallit Gæhttjit guhtik guojmáda - vuojnadallit le tiebmán dán jagásj værálbæjvváj psykalasj varresvuohtaj dan diehti gåhttjop gájkajt gænna li assto ja miella hávsskudalátjit Øverås Gårdaj duorastagá gålgådismáno 2. biejve kl. 15:00 - 18:00. Mij fállap biebmojt duola dagu jupptsa, lájbbe, káffa ja gáhko. Miján la aj dåjma dagu mánájrijddim, gatjádallamgilpos ja doajmmabálges. Vuobddep aj vuorbbádusájt, ja dållågátten håjesmielajs besa. Buorisboahtem! Ásadiddje: Mental Helse Hábmer ja Divtasvuodna Tysfjord kommune : Sámij álmmukbiejvve - Tips en venn Divtasvuona suohkan sáva gájkajda vuorbev Sámij álmmukbiejvijn 6. b. guovvamánon! Mujttit "Sámij biejvijt Nuortta Sálton " ma ásaduvvi dáj biejvij. Sámij biejvijt Nuortta Sálton 2011 Sámij álmmukbiejvve Sámij álmmukbiejvve le sámij aktisasj biejvve, juogu dal årru Vuonan, Svierigin, Suoman jali Ruossjan. Jagen 1993 sámij álmmukbiejvve vuostasj bále ávvudaláduváj. Duogásj bæjvváj le: Vuostasj sáme rijkkatjåhkanibme mij lij Roandemin 6.b. guovvamánon 1917. Histåvrålattjat lij dat vuostasj bálle gå nuortta- ja oarjjelsáme moattet rijkas tjåhkanin tjåhkanibmáj rádedittjat ja tjuovggitjit aktisasj ássjijt ja gássjelisvuodajt. Elsa Laula Renberg sihke ájádusáji tjåhkanibmáj almodij ja tjåhkanimev jåhtuj oadtjoj. Tjåhkanimen lidjin birrusij tjuohte ájrrasa. 15. sámekonferánssa Helsinkijin mierredij biehtsemánon 1992 sáme álmmukbiejvve galggá liehket guovvamáno 6. biejven. Slávggá Sáme slávggá le aktisasj gájkka sámijda berustahtek gånnå årru. Slávggá dåhkkiduvváj 13. nuorttarijkalasj sámekonferánsas Åren Svierigin, 15. b, bårggemánon 1986. Slávggá le dagádum sáme dájddáris Astrid Båhl Skibotnas Råmsån. Slávggá motijvva le goabddás ja Anders Fjellnera divtas “Beaivvi bárnit”. Gievlle slávgán la biejvve- ja mánnosynbåvllå, Biejvvegievvle le ruoppsat ja mánnogievlle le alek. Slávgán li niellja bájno, sámij bájno ruoppsat, ruodná, visská ja alek. Sámij álmmuklávlla, jali Sámi soga lávlla gåk la namma nuortta sábmáj, le tjáledum Isak Sabas(1875-1921). Lávllá dåhkkiduváj sámij aktisasj álmmuklávlan Sámekonferánsan 1986. Tjuojalvis la dagádum Arne Sørlies ja dåhkkiduvvam Sámekonferánsan 1992. Sámij álmmuklávlla Allen sjuhtjunisáj vuolen dåppen ráfes Sámeednam Duottarduogen duottar vuojnnu Jávre sledju lahkalakkoj Tjåhkå allen, båre tjäron allánaddi alme vuossti Jågå skåvvi, vuome sjåvvi Tsáhki tsäkko stállenjárga máradiddje merajda Dálven dáppe ruosstebiekka, muohta bårgåt mieredagi Sámevierrek sielujn mielajn ähttsá gåjt val ednamijdes Vájaldiddje mánnodihpen libjudiddje guovsagisá ruosjkasj, ruovgas rådojn gullu juhtsa jávrijn, jalggadisájn gieris skuolkat manádijn Ja gå giessebäjvásj gålli miehtsijt, merajt, merragáttijt gålle sinna guollebivdde suvdos merajn, suvdos jávrijn gållen tjuovggi tjáhtjelåtte silbban guojtti sámeäno sledju stákko, sledju ájro loujtti ålmmå lávludalle bårssjo guojkajt åkkijda Sámeednam, máttoguodde, dat lea gierddam doaddjudagi gådde tjudijt, rievvudagájt sluogas vierrevärroválldijt Rámmpo dunji, sávres máddo Rámmpo dunji, ráfes ruohtsas Älla doaro doaroduvvam, älla vieljaj vará varddám sáme sijvos mátto sin Máttarájdá sij li dålen vuojttám vierredahkkij badjel Vuosstálasstup, vielja, mij aj sávrrudagájn vuolediddjáj Biejvemánáj gierddis máddo duv e vuojte vasjulattja jus val várri gållegielat Mujttit máttarmáttoj bágojt Sámeednam sámijda (Galldo: www.samediggi.no ) Tysfjord kommune : Divtasvuona suohkan bivddi rabás tjåhkanibmáj - Tips en venn Diededit aktisasjbarggosiehtjadus Divtasvuona suohkan ja Sámedikke gaskan guovtegielakvuodarudáj ano gáktuj 2012-2014. Ságastittjat – åvddånahtteoasev/dåjmajt. Biejvve: gasskavahkko 21 b. sjnjuktjamánon 2012. Ájgge: Rádevieson, Gásluovtan Juhkap káffav. Buoris boahtem gájka! Låhkit aktibarggosjiehtadusáv Sámedikke nættabielen: Divtasvuona suohkan Tysfjord kommune : Influænnsaváksinasjåvnnå Divtasvuona suohkanin Gásluovta varresvuodastásjåvnån 13.10.14 kl. 08:30 - 14:30. Ájluovta varresvuodastásjåvnån gasskavahko 15.10.14 kl. 08:30 - 14:00 Stuorgiette skåvllågirjjevuorkán bierjjedagá 17.10.14 kl. 10:00 - 12:00 Váksijnna máksá 100,- kråvnå Jus dunji ij hieba dájda ájgijda boahtet, de la máhttelis váksijnav oadtjot gå tijmav áno Gásluovta dåktårkåntåvrås tlf. 75 77 56 40, Gásluovta varresvuodastásjåvnås 75 77 56 50, Ájluovta dåktårkåntåvrås tlf. 75 78 57 70, Ájluovta varresvuodastásjåvnnåj 75 78 57 79. Ulmutja gudi juohkka jage vierttiji váksineriduvvat gávddainfluensa vuosstij li: Fámilljabiejvve Ráluovta sijdan lávvodagá ragátmáno 6. b. kl. 11:00 - 15:00. Nåvku bessam. Ásadiddje gæjnnotsaggamrudájt máksá. Tjuovo E6 - av Kalvijkkaj, tjuovo galbajt juohkka suoren. Oadtjobihtit vuontsájt vuojnnet ja hestaj rijddit. Hestakuovvabálkkom. Smirjjo ja millo vuosádaláduvvi gåktu doajmmi. Oahpestibme sijdan ja návsten fierván jali návsten Båtstøjávren. Gahparáktsa, váffila, bierggomárfe, bruvsa ja káffa oasen. Ásadiddje: Vuododus Ráluovta Sijdda, Divtasvuona suohkan, Nuortta- Sálto hæsstasiebrre, Stuorgiette ja birás valástallamsiebrre. Råggejávrrerájgge (RJR) Divtasvuonan le vuona tjiegŋalamos, 580 mehtera alludaksieradus tjáŋadagás baddjen váren gitta gæhtjáj nágin mehtera vuonas. Råggejávrrerájgge le nubbe tjiegŋalamos tjadádakrågge Nuortta-Euoropan. Dat le Måske guoran Divtasvuonan. Rájggevádtsem RJR:an le gåvvidum viek gássjelin. Rájgge le vertikalrájgge. Ålos guossidi rájgev ålles Europas. Dutke universitehtas Biergunis álu rájgev adni geologalasj dutkedåjmajda. Dá ásadi rájggevádtsemijt Liddno Adventures le vidnudak Divtasvuonan ásadum mij muossádusturismajn barggá sáme histåvråjn, kultuvrra ja luondon vuodojn. Dá ásadi rájggevádtsemijt RJR:an post@liddno.no www.liddno.no Torbjørn Storskjær, åvdep njunnjusj dálla hiejtedum Tysfjord Grotte- og Tindeklubb’an, aj RJR:a tjadá vádtsijt duolvvu: Gehtja jus sidá ienep diedojt rájggevájaldime birra. Tysfjord kommune : Rudá Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas 2014 - Tips en venn Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja- æládusfåndas vuostasj juollodibmáj jagen 2014. Foannda le vuododuvvam guollebiebbmamviddnudagáj álgadibme baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. Ulmme fåndajn la vidjirijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvam dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra - ja æládusdåjmajt guhkesággásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovtijn miljåvnåjn kråvnåjn nielje jage birán. Fånda rudá juolloduvvi birrusij 50 %ajn guokti jahkáj. Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvá. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. Åhtsåmusá rájaduvvi dási: Divtasvuona suohkan boaksa 104 8591 Gásluokta jali e-påsta baktu dási: postmottak@tysfjord.kommune.no Åhtsåmájggemierre: Snjuktjamáno 17. biejve 2014 Tysfjord kommune : Mujttogierge almulasj ilmodibme Måsken Divtasvuona suohkan sávvá gájkajt vájmulasj buorisboathemijn guddnedimáj Måsskåj. Mujttogiergge mij le tsieggidum gijtton sámijda gudi nuppát væráltdoarroájge 1940 - 1945 báhtariddjijt Svierigij doalvvun ja ietjá Divtasvuona sámijda ratjástime åvdås doarroájgij, galggá almmulattjat ilmoduvvat mujttogierggen. Guddnedibme le Måsken mánnodagá moarmesmáno 26. biejve kl. 13:00. Vanntsafilkka manná Ájluovtas kl. 12:00, ulmutja bessi filkav máksemis. Guddnedibme jådeduvvá suohkanoajves Tor Asgeir Johansen. Biskoahppa Tor B. Jørgensen ja sámediggepresidænnta Aili Keskitalo oassálassti. Liegga biebmoj, káfajn ja gáhkujn guossoduvvá skåvlån guddnedime maññela. Gájka li buorisboathem, ållagasj báhtariddjijdoalvvo mañeldisbuolva. Gájka máhtti aktavuodav Divtasvuona suohkanijn válldet guddnedime åvddålin, telefåvnån 75 77 55 00 jali mejlan Åhtsåmmierre l gålgådismáno 29. biejve. Åhtsåmus spellimrudájda galggá elektråvnålattjat sáddiduvvat. Dagádum li muhtem rievddadime njuolgadusájn ådå åhtsåmusájda. Åhtsåsjiebmá ja badádus gávnnuji dánna: www.idrettsanlegg.no Ásadus masi la åvddåla doarjjagav åtsådum valla ij la juollodum, hæhttuji ådåsis åhtsåt. Doajmma hæhttu liehket merustaládum plánan rubbmelasj dåjmajda ja luonndomuossádimijda. Gehtja aj ietjá almodusá spellamrudájda ja valástallamásadusájda Kulturdepartementa webbielen Ájnas rievddadime Muhtem ájnas rievddadime li dálla njuolgadusájn, gehtja . Danna dættoduvvá duola dagu jut haddevuoledibme ij desti dåhkkiduvá ruhtadimen. Gehtja aj njuolgadusáj vuolen, bielen www.idrettsanlegg.no , Publikasjoner. Lågå njuolgadusájn mij la tjáledum ájggomusáj valástallamdåjmalasj árabut dåhkkidime birra. Ienep ásadusá máhtti oadtjot ájggomusájt suohkanijs dåhkkidum. Gájbbádusá duodastibmáj dakkir valástallamfágalasj dåhkkidibmáj la huoman sæmmilágásj gå majt ietján luluj departemenntaj sáddit. Sárggoma stiemmpilduvvi ja biejvviduvvi ja girjje dåhkkidime birra sáddiduvvá fylkasuohkanij kopiajn suohkanij. Ájggomusá lulun galla adjáj departemenntaj sáddiduvvat, dåhkkidibmáj, jali jur rádudalátjit ja árvustallamijt åttjudittjat. Árvustallat dårja stuorrudagáv viertti departementas dagáduvvat jus doajmma dábálasj njuolgadusájt garvvá. Mujte aj, gå åhtsåmus mij guosská gárves ásadussaj sáddiduvvá, galggá dárkestum ruhtalågov, ij gållomerustallamav, åhtsåmusáv tjuovvot. Tysfjord kommune : Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoannda - Tips en venn Divtasvuona suohkan almoda dájna biejadum ruhtadårjav Merraæládusá kultuvrra ja æládusfoanndaj mij nuppádis juogeduvvá jagen 2011. Foannda la jåhtuj boahtám biebmadimásadusáj álgadiddjen gå Musken Laks OV:an ja Nordlaks OV:an li guollebiebmadimkonsesjåvnå suohkanin. Foanda ulmme le láhtjet åvddånahttemij æládus- ja kultuvravuododum dåjmajn. Foannda galggá dårjadit æládus- ja kultuvrradagojt majn li guhkesájggásasj båhtusa. Foanndan la jahkásattjat 2 miljåvnå kråvnå gålmån jagen. Foannda juogeduvvá birrusjij 50 % guokti jahkáj. Suohkanstivrra l mierredam njuolgadusájt Merraæládusá Kultuvrra- ja Æládusfoanndaj. Åhtsåmus sáddiduvvá: Divtasvuona suohkanij poasstaboaksa 104 8591 Gásluokta/Kjøpsvik jali e-poasstaj: Åhtsåmbiejvve: 1 b. básadismánon 2011. Tysfjord kommune : Divtasvuona suohkan Åvddågådde le ássjen 25/12, mierredam suohkanoasseplánav rumálasj dåjmajda ja luonndoåtsådallamijda, biedjat álmmulasj guoradallamijda, buohtastahte pbl § 11-13. SDH (Stájggo, Divtasvuodna ja Hábmer)-lávddegådde la mierredam aktisasj plánav dahkat suohkanijda Hábmerij, Stájgguj ja Divtasvuodnaj. Pládna galggá ájggudagáv 2013 - 2016 gåbttjåt. Pládna la vuodon gå galggá spællabiednikdoarjjgav valástallam- ja luonndodåjmajda åhtsåt. Plánan aj galggá bálges- ja láddopládna suohkanijda oassen årrot. Pládnaprográmmav la máhttelis gávnnat suohkana næhttasajen , ja dájn sajijn: - Divtasvuona rádevieson, Gásluovtan - Drag Snarkjøp, Ájluovtan - Tysfjord turistsenter (oassásin), Stuorragietten Juohkkahasj máhttá moalkedimijt buktet pládnaj. Tjálalasj moalkedimijt máhttá rádjat girje baktu dási: Divtasvuona suohkan, boaksa 104, 8591 Gásluokta, jali e-påsta baktu dási: Ájggemierre moalkedimijda la biehtsemáno 15. biejve 2012. pládnaprográmma guládus Mij ávttjip ulmutjijt gåvvågilppusij oassálastátjit. Gåvvå galggá mijá tjáppa suohkanis! Gåvvå sáddiduvvá dán mæjllaj: postmottak@tysfjord.kommune.no Divtasvuona suohkan sihtá vuosstáj váldeduvvam gåvåjt adnet almulasj aktijvuodajn, ja gåvvididdje oadtju mávsov. Dåssju gåvåj majt iesj la gåvåj majt iesj la gåvvim máhtti liehket gilppusin manen. Jus li ulmutjijs gåvå, de le gåvvididdje vásstádus gåvviduvvam ulmutjijs loabev oadtjot almodibmáj. Jus dá li máná vuollela 15 jage, de æjgáda hæhttuji dáv loabedit. Vuosstehágugis, vierregahttá jali illastahtte gåvå e dåhkkiduvá. Suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen sjaddá gilppusa vuojttáj vuojtov vaddet. Ájggemierre gåvjt sáddit le 31.03.2014. Gå mijá máksemræjdoj ásadibme le mannunam, de ælla máksemgájbbádusgirje suohkana divudijs sáddidum, dájt ájggop sáddit vuoratjismáno gassko. Dáj siváj diehti lip manedam máksemmierev registreritjit e-fakturaoadtjon marmesmáno vuostasj bæjvváj 2014. Divna gudi registreridahtti dán ájggemiærráj li iPad vuorbbádimen manen. Sæmmi båttå de mujttádahttep ådå konto le rieknikmáksemijda:: 4520.17.84380 . Sievedusnummar mij e-faktura-sjiehtadussaj aneduvvá le divutmáksenummar gudá tállajn. Ruhtaháldadim- ja barggijåssudak Tysfjord kommune : Le gus dujna goathe lájggit? - Tips en venn Divtavuona suohkana báhtariddjijkonsulænnta Birgit Trondsen ja birásterapevtta Laila Adolfsen sihtaba aktavuodav ulmutjij gænna li goade lájggitjit Gásluovtan. Báhtariddjijdievntastus dárbaj muhtem gådijt, smávep ja stuoráp. Le gus dujna goathe lájggit? Ságastalá Birgitijn jali Lailajn telefåvnån 75 77 55 31/90 22 55 10. Divtasvuona suohkan biedjá dáj lágamusá biejve ålgus gáhttogillarijt bivdátjit gáhttojt Gásluovtan. Dá li i Korearahten ja Haugrahten. Vájnnodip jut hejmagáhtto mærkkoduvvi tjiebet báttijn vaj ietjájn. Teknihkalasj etáhta 04.12.12 Tysfjord kommune : Ságastallamtjåhkanime suohkanoassepládna rumálasj dåjmajda ja luonndoåtsådallamijda SDH (Stájggo, Divtasvuodna ja Hábmer)- juogos la mierredam dájda gålmmå suohkanijda dahkat aktisasj plánav rumálasj dåjmajda ja luonndoåtsådallamijda. Pládna l ájggegávddaj 2013 - 2016. Pládna l vuodon gå galggá spellambiednikdoarjjagav åhtsåt lásjmudallam- ja luonndodåjmajda. Luojvojdis organisasjåvnå ja lásjmudallamjuohkusa ja iehtjáda máhtti buktet moalkedimijt pládnaj dáj rabás diededim - ja ságastallamtjåhkanimijda má li danna: Ájluovtan 03.09.2012 kl. 18:00 Árranin - Låptån Måsken 06.09.2012 kl. 18:00 Måske skåvlån Gásluovtan 11.09.2012 kl. 18:00 Gásluovtan rádevieson Stuorgietten 12.09.2012 kl. 18:00 Divtasvuona turisstaguovdátjin. Buorisboahtem! Tysfjord kommune : Diehtojuohkem Måskerahte birra - Tips en venn Divtasvuona suohkan sávvá buorre boahtemav diehtojuohkemtjåhkanibmáj Måsken Måskerahte birra, gånnå oattjo diedojt man guhkás barggo åvddåprosjevtajn la jåvsådam. Tebmáoase diehtojuohkemtjåhkanimen li duola dagu geologia, teknihkalasj árvustallama, oajvvadus rahtetraséaj ja biednikgållomierre. Biejvve: Bierjjedagá ådåjagemáno 14. biejve 2011 Ájgge: Kl 15.30 Sadje: Åvdep Måske skåvlå vieson Jåhtelisvanás manná Gásluovtas kl 13.40 ja Ájluovtas kl 14.30. Máhttsá Måskes kl 19.35. Ienep diedojt oattjo Divtasvuona suohkanis, boaksa 104, 8591 Gásluokta, telefåvnnå 75 77 55 00, e-poassta: postmottak@tysfjord.kommune.no jali prosjæktajådediddjes Stig Eriksen, mobijla 950 98 899 baktu. Divtasvuona suohkan mierredij ássjen 37/07 åvddånahttet aktisasjbargov Jielleváre suohkanijn Ráddidusá nuorttaguovllovuorodime milta. Mærrádus tjuovvu: Aktisasjbarggo Jielleváre ja Divtasvuona suohkanij gaskan le konkrehta aktisasjbarggo suohkanij gaskan mij buoragit hiehpá nuorttaguovllovuorodibmáj. Divtasvuona suohkan sihtá dáv aktisasjbargov åvddånahttet, Ráddidusá nuorttaguovllovuorodime milta. Háldadusoajve árvustallamin dættoduváj tjuovvovasj: Nuorttaguovloj máhttelisvuodajt ávkkit le akta dajs ájnnasamojs vuorodimijs Ráddidusás. Ráddidus javllá Soria Moria-sárnnomin nuorttaguovlo le ájnnasamos strategalasj vuorodimguovllo boahtte jagij. Danen galgaluluj Divtasvuona suohkan sierra strategijav ásadit Ráddidusá nuorttoguovllodiedádusá milta. Háldadusoajvve galggá konkrehta oajvvádusájt buktet prosjevtajda ma li suohkana mærrádusá milta. Ráddidusá nuorttaguovllostrategija Divtasvuona suohkan ávttji gájkajt gejn li hæjttobijla almulasj ráhtijn ja sajijn ruvvaláhkáj gádodit. Dát aj gullu hæjttobijlajda ma priváhta æjgojn li. Jus dát ij dagáduvá de suohkan hæhttu dájt viedtjat ja gádodit. Suohkanin le láhkaloahpádus dási Nuoskudimlága milta. § 37 (láhkabiejadus rádjat bátsadusájt j.n.a.. jali mákset rádjamis) Suohkan máhttá biejadahttet ulmutjav rájatjit jus li bátsadisájt guodám, guorrim jali bátsadisájt vuorkkim má lága 28 § ij miededa, gálggi dájt gádodit, vieledum ájgen rádjat, jali viertti mákset rádjamis jali gádodimes. Dákkár biejadus máhttá aj gullut sunji guhti le 35§ vuostasj jali goalmát oasev doadjám gå jus bátsadisá li hádjánam. Nuskudimoajválattja máhtti aj biedjat gávnij æjgádijt rájatjit ja gádodittjat motåvrråfievrojt, háksajt, girddijt jali ietjá stuoráp gávnijt, gå dá li guodeduvvam ja li lága 28 § niedjen jali gullujin sidjij gudi lidjin æjgáda gå biejadus mierreduváj. Jus soames le suohkanav gåhttjum biejadusáv mierredittjat rájatjit jali gålåjt mávsátjit vuostasj jali nuppe oase milta, le mærrádus de ájnegismærrádus juska biejadus ij la mierreduvvam. Árran mánnájgárdde/Árran Ájluovtan la avtaåssudak mánájgárdde 23 sajij sámegielak mánájda gaskal 0-6 jage. Mánájgárddejahkáj 2014/2015 åhtsåp jådediddjev ja pedagåvgålasj jådediddjev 1,4 jahjevirgen. Åhtsåmmierre: 20.06.2014. Jådediddje 1 jahkevirgen Gájbeduvvá dujna le: Pedegåvgålasj jådediddje 1,4 jahkevirgge Gájbeduvvá dujna le: Ietjá åhttse gænna li hiebalgis máhtudahka ávttjiduvvi aj åtsåtjit. Virgijda gájbeduvvá: Mij fállap: Bálkkákåntåvrrå la sierra telefåvnnåvásstedimájgge 28.04. rájes 31.05.2014 rádjáj. Vásstedimájgge I mánnodagás bierjjedahkaj 07:45 - 10:00. Sivvan la gå ådå telefåvnnårustigijt li åttjudime. 01.03.2010 rajes. 1. Sån guhti oahppen Divtasvuona Kulturskåvllåj bæssá, bæssá liehket oahppen desik 10. klássajn vuodoskåvlån gærggá jali iesj gæssát . Sajev guoskevasj gájbbádusáj milta oattjo ja dav i doajmme semestera máhte gæssádit. Hiejttem hæhttu tjálalattjat sierra sjiemán kulturskåvllåj rájaduvvat, vuollájtjáledum åvdåstiddjijs. Hiejttemsjiemáv kulturskåvlås jali dievnastuskontåvrås oattjo Oahppijmákso galggá akti fert bielle jagen åvddål gå semester álggá mávsoduvvat Oahppijmákso ij ruoptus mávseduvá jus ij le guhka skihpudahka ( guhkep gå nielja vahko), jali jåhtum suohkanis oarren. Jus oahppijmákso ij le mávseduvvam 2 máno maŋŋel gå galgaj ja máksomaŋedimåhtsåmus ij le miededum, de åvdåstiddje galggi tjálalasj diedov oadtjot ahte oahppe sajev bæsstá jus guovte vahko duogen e mávse. 2. Sæmmi tjála oahppe åhpadiddjáj rájaduvvá. Oahppe gænna li máksobátso åvdep jages e sajev skåvllåj oattjo åvddål gå bátso li mávsedum. 3. Oahppe galggi derdaj årrot ja gárvvidam ietjasa skåvllåtijmajda.. Skihpudahka jali ietjá oarre gáhtomij galggá jus máhttelis diededuvvat åhpadiddjáj nav ruvva gå máhttelis, jali tjálalattjat vuostasj biejve maŋŋela gáhtoma. Oahppe e oattjo tijmajt majt li massám ruoptus 4. Jus nágin skåvlå tjuojanijs le bæjsstanam, de dat dála galggá skåvlå kåntåvråj diededuvvat. Jus slajesvuohta le sivvan gå tjuojajnis bæjsstanij de oahppe iesj hæhttu divvomav mákset. 5. Jus oahppe aktis nubbi åhpadimes gáhto váni diededime dagi, jus åhpadimev ij berusta jali jus jæhkogisvuohta le sivvan, de máhttá Divtasvuona kulturskåvllå, rektora/ fáhkajådediddje baktu, oahppev åhpadimes ålgodit. Divna fálaldagá: kr 860,-/semester Juogos: kr 635,-/semester (Dánnsa, Duodje, Bánnda) Mákso 2. oarbben : kr 645/semester Mákso 3. oarbben jnv: kr 430,-/semester 2. mákso fálaldahka kr 645,-/semester Tysfjord kommune : Seminárra guovtegielakvuoda birra Duorastagá snjuktjamáno 22.biejve le seminárra Árranin. Lågådalle le pedagoga ja pedagogihka professor, Kamil Øzerk. Seminárra le guovte oassáj; sidjij gudi gielaj barggi, ja æjgádijda. 12.30-16.30: Tiebmán kursan åhpadiddjijda/ åvddåskåvllååhpadiddjijda/viehkkeåhpadiddjijda: -Mánáj giellaoahppam -Guovtegielakvuoda åvddånahttem -Oahppamvuoge báhkobåndudagáv, báhkodádjadusáv ja låhkåmtjiehpudagáv åvddånahtátjit Tiebmán kursan æjgádijda: -Mánáj giellaåvddånahttem -Guovtegielakvuoda åvddånahttem -Gåktu æjgáda máhtti viehkedit mánáj guovtegielakvuoda åvddånáhttemijn. Kurssa kl 12.30-16.30 le rabás GÁJKAJDA. Ja le dábálasj oahppama, åvddånahttema ja oahppamvuogij birra ma gulluji giellabargguj. Kurset kl 17.00-19.00 le sierraláhkáj æjgádijda hiebadum. Dánna tjalmostuvvá guovtegielakvuohta ja julevsáme giella. Prográmma dárkkelap tjielgadusáj biejaduvvá maŋenagi Árrana næhttabælláj www.arran.no ja Árran -julevsáme guovdásj/lulesamisk senter facebookbælláj. Divtasvuodna le industrisuohkan oajvvedettujn låssåindustrian. Oasástallam, turisstaæládus ja almulasj suorgge le sjaddam, vaj virggáj biedjá stuorra oasev álmmugis. ÁRRAN - JULEVSÁME GUOVDASJ Nasjonálalasj julevsáme institusjåvnnå ulmijn nannit ja åvddånahttet julevsáme kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav. Guovdásj almulattjat rabáduváj GM Gånågis Haraldij jagen 1994. http://www.arran.no Viddnudahka le buoragit ásaduvvam Hierenjárggaj, Lofåhta lahka. http://www.tasteofnorth.no Le ådåájggásasj hotælla mij le tsieggidum tjáppa luondon Stuorgietten Divtasvuonan. Hotælla máhttá fállat idjadimev, kursajt ja konferánsaj, bårådimev ja luonndomuossádusájt. Hotælla le aj álggosadje jahkásasj hárjjesvállásafárij mij tjadáduvvá gávdan gålgådismános ådåjakmánnuj. Norwegian Crystallites AS le ájnna gruvvodåjmadibme Divtasvuonan. Buvtaduvvá viehka rájnna krystállakvartsa mij aneduvvá buvtadimen duola dagu optalasj fiberin, kvarts glásajn, halogenkvartslámpojn jnv. http://norcryst.no/ Jagen 1978 ásaduváj Nordland Betongelement AS Gásluoktaj. Fabrihkka buvtat gitta 20.000 toanna forspente ja slakkarmeridum betoaŋŋaelementajt juohkka jage. Fabrihkan li tjiehpe buvtadimen hulldekke-elementajs, valla buvtet aj moadda ietjá betoaŋŋaelementa. Norcem AS’an le læhkám ájnas árvvo åvddånahttemin Divtasvuonas. Norcem AS álgadij buvtadimev Gásluovtan jagen 1920. Vuodo semænntabuvtadibmáj le dat alvos stuorra kálkkasalljo mij Gásluovtas nuortas manná. http://www.norcem.no/ Tysfjord kommune : Åhtsåmus spellamrudájda 2013 Le máhttelis biednikdoarjjagav åhtsåt ásadusájda valástallamin ja ålggoiellemin. Diedo gávnnuji næhttabielen: http://www.regjeringen.no/upload/KUD/Idrett/Publikasjoner/V-0732B_2010.pdf Divna åhtsåmusá galggi elektråvnålattjat rájáduvvat web-portalá baktu www.idrettsanlegg.no Åhtsåmusá masi åvddål le doarjja åtsådum, valla ij la juollodum, viertti aj ådå åhtsåmusáv rádjat, valla tjuovvusa dagi jus ij la mige rievddam. Doarjjaåhtsåmusá dábálasj ásadusájda hæhttuji årrot hiebadum Suohkanguovloplánajda rubbmelasj dåjmajda, luondoviessumijda. Åhtsåmájggemiere le basádismáno 15 biejve 2013. Jages 2008 Divtasvuona Musea ådå åssudahka sjattaj Museum Nuortas. Åssudagán li guokta ásadusá, Sisŋep ja Davep Divtasvuona sijddamusea, Gásluovtan ja Hierenjárgan. Goappátja ásadusá li náv guhkás bájkálasj dávvervuorkkásiebrijs dåjmaduvvam ma måttijt jagij tjadá li buorre væhkádakbargo baktu tsiekkadusájt bisodum ja dávverijt tjuoggám. Duodden dåjmadittjat dájt guokta ásadusájt Divtasvuona Dávvervuorkká galggá ásadit ja åvddånbuktet máhtudagáv almatjijt dåjmajt, dat rájes gå vuostasj ulmutja Divtasvuodnaj båhtin ja udnátjij. Stuorra oasse suohkana álmmugis li sáme, ja maŋep ájgijn li aj boahtám ietjá nasjonálitehta Divtasvuodnaj boahtám. Suohkan le oasse sáme giella- ja háldadimguovlos. Dan diehti le luondulasj dávvervuorká barggo gåvvit moattekultuvralasj perspektijvav. Dávvervuorkká galggá liehket divna suohkana viesádijda, ja galggá oassálasstet vattátjit nuorajt ja ållessjattugijt máhtudak lahka ja dålusj histåvrå birra. Divtasvuona Dávvervuorkká le udnátjijs Lars Børge H. Myklevoldav stuovvásahtjat virggáj biedjam konservatorin/ásadusoajvven, kontåvrråsajijn rádevieson Gásluovtan. Divtasvuona Dávvervuorká ásadusán Gásluovtan li guokta tsiekkadusá. Dålusj lænsskasijdan, mij maŋŋela direktørraviesso Nordland Portland Cementfabrihkka sjattaj, le dávvervuorkká nav stuorak sjaddam vaj dávvervuorkkásiebrre le ådå tsiekkadusáv oasstám sajev oattjotjit ådå vuosádusájda. Gásluovta histåvrrå le gierggeájggegávnadusájs semænntafabrihkkaj. 1600-jagijn Gásluovtan lij stuorámus sáme årromguovllo Divtasvuonan. 17- ja 1800 jagij tjadá sijdda láttijs åroduváj, ja maŋenagi oases ásaduváj, girkko ja báhppaviesso tsieggiduváj ja Gásluokta oattjoj árvov suohkanguovdátjin. Mij le Gásluovtav dan tjoahkkebájkken dahkam mij sjattaj, le ajtu Nordland Portland Cementfabrikk ásadibme jagen 1918. Stuorra tsieggima ásadusáv tjuovvun, fabrihkkatsiekkadusáj, divudaktsiekkadusáj, kájaj, vuorkáj, siloj, årudagáj ja moadda ietjá tsiekkadusáj duon dán dåjmajn. Viddnudahka åstij sijddaduobddágijt ja jådij gådijt oattjotjit sajijt kálkkagruvvojda. Gruvvo rievddadin stuorra åsijt topografijas Gásluovtan. Industridoajmma moadda barggosajijt åttjudij, ja moattes jåhtin Gásluoktaj oassálastátjit bálkkábargon. Moattes, sihke sáme ja látte, sihke biejvve- ja ájllekmaneldiddje sjaddin. Da lidjin álu guollárbånndura fabrihkkabargo guoran. Aj ålos lánda ietjá sajijs dási jåhtin. Sierraláhkáj ingeniøra ja funksjonera oarjját viettjaduvvin, ja aj Duiskas ja USA:as. Barggodile ællim agev buoremusá, ja navti luondulattjat fáhkasiebre ásaduvvin. Ásadibme industrias doalvoj stuorra rievddadimijda guovtekultuvralasj Divtasvuona sebrudagán, mij ietján lij bájnedum vuodoæládus. Uddni semænntafabrihka namma le Norcem, ja le vilá stuorámus barggosadje suohkanin. Hierenjárgan, ij guhkás færjjokájas Bognesan, Divtasvuona Dávvervuorkká dåjmadit oabmásap tsiekkadusbirrasav vuosádusáj gådij sinna. Tsiekkadusá li oajvvetsiekkadus jages 1926, láhtjodåhpe 1800-jagijs, ájtte 1700-jagijs, fiekse, ja stuorra kádja maŋemus åsijs 1800-jagijs. Bájke histåvrrå le vuostatjin oasestibme, guládallam ja guolleindustria. Juo gáldujn 1600-jagijs Hierenjárgga oasessadjen nammaduvvá. Dánna årrun vuorrulakkoj Roandem- ja Biergunviesáda, gitta Bendik Normann Davve Elgsnes Harstad guoran sajev åstij ja dasi jådij jagen 1837. Suv bárnne Nikolai Normann jårkij maŋenagi, ja Normannfamilja ájge lij Hierenjárgan stuorravuodaájgge oasessadjen. Vájku lidjin moadda jáhttos oasestiddje Normannfamiljan de kujnna familljas juska buoremusát maŋep ájgijn mujteduvvá. Magdalena Normann fotoateliajt Korsnesan dåjmadij 1910-20 jagijn, ja sjattaj viehka dåbdos gåvvår. Sån ållo gåvvånegatijvajt guodij gånnå ienemus oasse le várajváldeduvvam. 1800-jagijn oattjoj bájkke poasstakåntåvråv, telegráffastasjåvnåv, ja sviellaháksa stuovvásit bådij moaddi vahkkuj. Akti ájgenis jåhtelisvanntsa aj stuovvásit bådij. Valdemar Pettersen Gildeskålas åstij oasessajev Nikolai Normannas. Birrusin 1900 Valdemaran lij sihke nuohttedoajmma, liksedamperijav, sáltedimev ja rámbuvdav. Sån aj guolev Lofåhtan åstij ja dajt gåjkkådij lássájn Korsnesan. Gåjkkådibme bákteguoles lij nissunijbarggo, ja vattij moadda nissunijda máhttelisvuodav ietjas biednigijt tjijnnit. Guolle vuobdeduváj, duola dagu Englanndaj. Rámbuvdda joarkeduváj Tormod Bredesenis jagen 1936 ja dåjmaduváj gitta 1958. Jagen 1960 Hvedingfamillja Korsnesaj ja guolleduosstomav ásadin. Uddni nanos guollegárvedimvidnudak Korsnesan dåjmaduvvá, ja le akta dajs ájnnasamos viddnudagájs suohkanin. Dávvera ja tsiekkadusá ma Korsnesan li bisoduvvam gåvvit ålov dajs dåjmajs ma danna vuojnnet lidjin. Ietjá fálaldagájs ma li lahkabirrusin vuojneduvvat le dåbdos báktedájddasadje gierggeájges ráddnábájken Leiknes. Báktegåvå árvustaláduvvi rijkajgasskasasj suodjalimárvvuj. Ienep diedov dávvervuorkáj birra gávna Museum Nuortta sijddabielen jali jus guládalá Museum Nuortta ásadusnjunnjutjijn Divtasvuonan, Lars Børge Myklevold, telefåvnån 75 77 55 06 / 47 46 85 66. Tysfjord kommune : 50 % virgge kåntåvrrå-åvdåstidden Divtasvuona tjoaggulvisán Mijá kåntåvrrå-åvdåstiddje Gásluovta báhpakåntåvrån pensjonistan sjaddá gidá 2011 nalluj, ja mij åhtsåp ulmutjav suv saddjáj. Divtasvuona suohkan le Bådåddjo ja Narvijka gaskan ja suohkanin le sulá 2000 viesáda. Suohkanin le gålmmå girkko, gietjav girkkogárde, gålmmå tjoaggulvisráde, akta aktisasjráde ja aktisasj háldadus. Kåntåvrrå-åvdåstiddjen le barggosadje Gásluovtan. Gásluokta le suohkanguovdásj Divtasvuonan. Bargge ietján le suohkanbáhppa, girkkooahttse, tjoaggulvispedagoga, organissta ja 2 girkkodievnára/ hávddebálle. Barggodahkamusá Persåvnålasj dågålasjvuohta Gájbbádusá Fállap bargov hásstalusáj buorre barggoaktisasjvuodan. Álggoájgge gassko moarmesmáno/biehtsemáno 2011 jali lagáp lihtodime milta. Bálkká oajvvesjiehtadusá milta, hæhttu liehket sebrulasj Divtasvuona suohkan le guovtegielak suohkan. Sávadahtte le dåbddå sáme kultuvrraj. Ienep diedojt virge birra oattjo kåntåvrrå-åvdåstiddjes tlf: 75775250 jali girkkooahttses tlf: 97095713. Åhtsåmus CV:ajn rájaduvvá e-påstan diehki: åvddål 01.05.2011 Tysfjord kommune : Stáddá Státtátjåhkå vuostasj jåvsådime 100-jageávvudallam 1800-jagij låhpan ja 1900-jagij álgon gæhttjalin moaddása Státtáv goarŋŋot, ålggorijka ja vuona gibttsijs. Snjilltjamáno 30. biejve 1910 vuorbástuvvin Ferdinand Schjelderup, Alf Bonnevie Bryn ja Carl Wilhelm Rubenson Státtá tjåhkkåj jåvsådit, mav aktak ij lim sijá åvddåla nahkam. Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune sihtá vuostasj jåvsådime 100-jage ávvudallamav vuorodit moatte dåjmaj baktu, sierraláhkáj bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve ja lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve. Sávvap oassálasstebihtit 100-jageávvudallamijda gátten ja aj nuoren! Jagen 2002 vuojtij Stáddá «Vuona nasjonálváre» jienastimev. Várre le sjaddam Divtasvuodnaj symbåvllån ja buorre hávsskudallambájkken divtasvuonagijda ja iehtjádijda. www.visitstetind.no Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10 almot Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune nasjonálváre Státtá ietjas næhttabájkev rádevieson Gásluovtan. Vanntsamanno Gásluovtas Áhkávuodnaj Brødrene Johansen Skyssbåter suvddá dijáv gudi hálijdihpit Státtáv vuonas vásedit. Manno vihpá sulle tijmav. Riŋŋgu 75 77 43 29 / 481 77 568 diededittjat jali boade kádjaj. Manni Gásluovtas bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 12. Hadde 200 kråvnå. Vanntsamanno Rábekjuvsos Áhkávuodnaj Hugh Breivik viddnudagán Arctic Encounters vuodjá RIB-vantsav Áhkávuodnaj. Biehtsisjsuollu milta vuodjá, gånnå li ållo goasskema, ja joarkká Skárffabávte vajus Áhkávuodnaj. Manno vihpá gaskal 1,5 ja guokta tijma ja máksá 250 kråvnå (ienemusát 12 ulmutja vantsan). Válde bivvalis biktasijt fáron. Gårvijdamvesta li sujna luojkan. Manná bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10 ja kl 16. Sæmmi aj lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 10 ja kl. 16 Luovtas Rábekjuvsos. Gatjálvisá ja diededibme: jali 75 77 57 46 (snjilltjamáno 26. biejve rájes). Nåvgå miniseminárra Lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 18 máhtá Norcema klubbavieson Gásluovtan gullat gå stivrrajådediddje Vuona turisstasiebren Tom-Ivar Bern giehttu ietjas siebre ja Státtá birra. Várregibttse Leif Storjord subtsas ietjas åtsådallamij birra nasjonálváres ja gåvvididdje Lars Thulin (girjje aktan Mikael af Ekenstam:ajn) vuoset gåvåjt Státtás. Ásadiddje le Divtasvuona bájkálasjhiståvrråsiebrre. Diedo: Leif Kristian Klæboe, mobijlla 991 58 707 jali e-poassta: Váttsos / gádtsetuvrra Tjáhppisjávrráj Ofoten friluftsråd vádtsusav ásat. Tjuovvop bálggáv mij Státtáv bajás goarrit. Ulmme le Tjáhppisjávrráj jåvsådit, mij la tjielggisruodná goasstejiegŋajávrásj 725 mehtara alludagán. Rádes váre tsækkodi jávrátjis mij la attraksjåvnnå ietjastis. Tuvrra ienemus oassáj láttov tjuovvu, valla avtav gaskav li juova majt rasstit hæhttup ja danen lulu sjaddat vehi låsså váttsos. Dåhkki válldet fáron badjel 7-jahkásasj mánájt jali guoddet mánáv. Diededibme: jali Anne-Margrethe Roll, mobijlla Æjvvalip Vássján bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 14. Tuvrraduodastusá gálggim ja hålla suohkanoajves vádtsusa maŋŋela. Æjvvalibme Vássján tuvra maŋŋela kl 18.30. Gádtsetuvrra Gálbbeluovtas Tjeldhávnnaj Åse Haraldsen le oajvven tuvrralátton mij manná Gálbbeluovtas, Stuorragiettes jur oarjás. Tuvrra manná Tjeldhávnnaj (1,2 km) ja sij gudi sihti guhkebuv vádtset bessi fáron Seljenessaj ja vas Gálbbeluoktaj. Sulle 3,5 kilomehtera guhkke váttsos sisadná duola dagu tjáppa várddudagáv nasjonálváres. Tuvrra vihpá sulle guokta tijma. Ájggop grillit Tjeldhávnan. Válde fáron grillabiebmojt ja soajttá lávkudambiktasijt. Æjvvalip kájan Gálbbeluovtan lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 11.30. Gatjálvisá: Åse Haraldsen 991 52 746 Oahpestum tjåhkkåváttsos Stáddáj Stáddá le jáhkedahte Vuona tjáppemus gibttsom! Oahpestum Stáddátuvrra gånnå nasjonálvárev (1392 mbm) jåvsådip hiehpá jus dujna le dábálasj tuvrrakondisjåvnnå, jus la vehi hærdodis ja jus i ilá allagijs balá (dábálasj ballo allagijs buoragit manná). Ávvudallamájllega ásaduvvi tuvra bierjjedagá 30. biejve ja lávvodagá 31. biejve tuvrraoahpestiddjij gudi várijt buoragit dåbddi, li guhkijt juo gibttsum ja li dåhkkidum gibttsominstruktøra Norsk Fjellsportforumin jali sæmmi buohta. Tuvrajn li smáv juohkusa ja danen soajttá sjaddi dievvatjáledum ávvudallamájllegin. Tuvrra vihpá sulle 12 tijma. Jus sidá diededit, de válde aktijvuodav Nordland Turselskapijn telefåvnån 906 36 086 jali . Lågå ienebuv: www.nordlandturselskap.no . Ietján ásat aj Nordland Turselskap oahpestum tuvrajt Stáddáj ålles giesev ja gitta ragátmáno loahppamudduj. Diplåvmå gálggim ja hålla suohkanoajves tuvra maŋŋela. Æjvvalibme Vássján tuvra maŋŋela kl 18.30. Vuosádus (Stáddágåvå) Per-Martin Jæger la iesj oahppam gåvvidit. Kamerajn le viessum jagijt tjadá ja la sån la sierralágásj hámev ásadam. Suv motijva, arvusmahttem, tjuovggadivudibme, bájno ja tjierggisvuohta gávnnuji luondon. Jæger vuosádallá gåvåjt Státtás, aktan abstrakta luonndogåvåj rádevieson Gásluovtan. Rahpam bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl 10. Stáddákolleksjåvnå almodibme Åse Haraldsen, Hildur Haraldsen ja Oteh Ild Ellingsen li gådåmminsstarav hábbmim mij le Státtás arvusmahtedum. Åse ja Hildur libá «Stáddágahperav» ja «Stáddáfáhtsajt» dahkam ja Oteh la «Stáddáguobájt» dahkam. Minsstarav gávna Divtasvuona suohkana - Tysfjord kommunes girjjevuorkájn. Almodibme rádevieson Gásluovtan bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10. Vuosádus Terje Skogekker ja Åse Haraldsen libá oajvven ja vissjalis ulmutja dájddavuosádusá duogen, mij la Tysfjord turistsenterin, Stuorragietten. Vuosádusán la (Stáddá dájdan) guovdátjin. Dájddára Divtasvuonas vuosedi gåvåjt, sihke mállagijt ja fotografiagåvåjt. Dájdda le oasen. Vuosádusáv máhtá guossidit turisstaguovdátja rahpamájgijn snjilltjamáno 11. biejve rájes ja giese loahppamudduj. Muossádibme Státtán Johan Daniel Hætta káfav ja bidosav vuobddá tjubukgoaden Vássján ávvudallamájllegin. Juojggam aj gullu. Viddnudahka . Lotte Henriksen oassásav ja atélierav jådet, gånnå sáme duojev ja Stáddábuvtajt vuobddá. Sujna le rabás ávvudallamájllegin. Oassás la Gásluovta guovdon Dánssimiehket Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl 21 rájes Stetind hotellan Gásluovtan Nordlánnda valástallamjuogos aktisasj barggo Vuona valástallamlihttujn bivddi ådåálgge kurssaj sevvamgiellaj; "Bágo álgon", 24 – 25 b. basádismánon Båddådjon. Goassa: Lávvodagá 24.11 kl. 11:00 - 17:00 Bájkke: kurssaladjna 2:át. låbdån. Hádde: kr. 200 (aktan biebbmo lávvodagá ja ájllega) Rieknigav sáddiduvvá valástallam juohkusij/oassálasstij maŋŋel kursav. Åhpadiddje: Hege Jensen (sevvamgielladålkkå) Divtasvuona suohkan biedjá dáj lágamusá biejve ålgus gáhttogillarijt bivdátjit gáhttojt Gásluovtan. Dá li i Korearahten ja Haugrahten. Vájnnodip jut hejmagáhtto mærkkoduvvi tjiebet báttijn vaj ietjájn. Teknihkalasj etáhta 04.12.12 Tysfjord kommune : Rudá Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas 2013 - Tips en venn Divtasvuona suohkan dájna almot várridum rudájt Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas vuostasj juollodibmáj jagen 2013. Foannda le vuododuvvum guollebiebbmamviddnudagáj álgadime baktu, duogátjijn gå Ellingsen Seafood AS:an (åvddåla Musken Laks AS:an) ja Nordlaks AS:an li guollebiebbmamkonsesjåvnå suohkanin. Ulmme fåndajn la vidjurijt láhtjet riekta sadjáj kultuvrra- ja æládusvuododuvvum dåjmaj åvddånahttemij. Foannda galggá doarjjat kultuvrra- ja æládusdåjmajt guhkesájggásasj vájkkudusáj. Foanndaj la jahkásattjat lasedibme kapitálas guovte miljåvnå kråvnåjn gålmmå jahkáj. Fånda rudá juolloduvvi birrusj 50 %:ajn guokti jahkáj. Jagen 2012 li ådå njuolgadusá dagádum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfoanndaj tjielgga ulmij ja strategiaj. Ienemusát niellja åhtsåmusájda daj nammadum doarjjaguovloj sisbielen doarjja juolloduvvu. Tjadábargadum åhtsåmusá vuoroduvvi. Åhtsåmusá ma li njuolgadusáj ålgusjbielen hilgoduvvi. Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfånda njuolgadusájt gávna dánna. Åhtsåmusá rájaduvvi dási: Divtasvuona suohkan Boaksa 104 8591 Gásluokta jali e-påsta baktu dási: Åhtsåmájggemierre: Snjuktjamáno 15. biejve 2013 Tysfjord kommune : Alvaduhttem hárjjesvállá Juohkka maŋŋetjavtja vuona gidágådem silldálåhko Vestasjjiekkev sisi vuodjá ållu Divtasvuonav sisi. E gånnåk væráldin dákkir stuorra låhko sildás tjåhkana. Ja hárjjesvállá sildáv tjuovvu. Divtasvuodnaj hárjjesvállá båhti båråtjit guojras ájgijn. Dát stuorra silldálåhko le navti sieldes stuorra bårråmus sválláj. Birrusin 600-700 hárjjesvállá dáj vuonajda juohkka jage båhti. Navti máhttelisvuoda dajt ållu lahka vuojnnet li stuora. Aktan barggi Nuorrebajutja vuolen silldábivddem dáhpáduvvá. Hárjjesvállá vuona guovlojn li sierralágásj bivddemteknihkajt åvddånahttám gånnå aktan bivddi. Vihtta-guhtta svállá aktan sildáv tjoahkken åttjudi. Dan maŋŋela akta svállájs guollebierggáj manná ja biehtsegijn tsábmá vaj sildá jámálguvvi. Gå silldá jámálguvvá de le gæhppat dav bårråt. Miellagiddis hárjjesvállá avtaj avtaj sildáv bårrå. Da guolletsuohpav bårri ja dávtijt ålgus tjålliji. Dát gal guhka ájgev válldá dajt stuorra rubmahijt dievddet dan láhkáj dahkat. Valla de la bårrus majna ålles biejve barggi. Gå le hárjjesvállásafárijin de aj máhtá jienav hárjjesvállás gullat. Dav jienav majt dahki gå nuorretjátjev vuojŋŋambåhtså tjadá båssiji. Gå dá stuorra juhtusa li nuorrebajutjin vuojŋŋamin tjátjetsirgga fontena lágátjin ilmmáj manná. Gå buoktji de le gássjelis javllat guossa nuorrebajutjijt vat ihti. Dábálattjat li tjátje vuolen birrusin 10 minuhta ja dan ájgen máhtti ihkap kilomehtarav vuodjat. Tjierggis judos Hárjjesvállá li stuorámus juhtusa låpturfámiljan. Årråsa li gasskamærrásattjat 6,7 mehtera guhkaga, valla máhtti sjaddat gitta lågev mehtera. Gasskamærrásasj niŋŋelis le 5,8 mehtera guhkak ja ienemusát 8,5 mehtera. Hárjjesvállá rahki tjavtjan ja tjivga riegáduvvi birrusin jage maŋŋela. Njuorak hárjjesvállá le birrusin guokta mehtera. Máhttelisvuohta merragoasskemav ållu lahka vuojnnet le stuorre gå le hárjjesvállásafárijin. Ij le dåssju svállá mij daj sieldes silldálågos gæssuduvvá. Muossádit majestehtalasj hárjjesvállájt luondulasj birrasin, gå li vuonan bårråmin le alvaduhttem muossádus. Divtasvuonan guokta viddnudagá hárjjesvállásafáriv fálli. Goappátja libá ållu E6 lahka. Orca team barggi Stuorgiettes, oarjep færjjokájas Bognesan. Sij fálli safáriv sihke gummivantsajn ja stuoráp vantsajn dajda gudi dav sihti. barggi nuortas færjjokájas Skárffabávtes ja le unna fámilljadåjmadum viddnudahka mij duodden hárjjesvállásafáriji gummivantsajn li tjiehpe buoktjamturismajn. Tysfjord kommune : Julevsáme varresvuodaterma Jagen 2002 álgij Divtasvuona suohkan varresvuodatærmmaprosjevtav. Duogásj lij julevsáme varresvuodaterminologia ij gávnnu. Prosjevtan li tjoahkkim termajt ma juo gávnnuji tjálalasj ja njálmálasj gáldojn. Duodden le posjekta hæhttum dahkat ådå termajt ma e julevsámegielan gávnnu. Terma li systematiseriduvvam rubmaha milta. Terma li biejaduvvam sierra sjiemájda gånnå li tjáleduvvam julevsámegiellaj, dárogiellaj ja latijnagiellaj. Svieriga Sámedikke vájnnodusá milta le duodden aj svierigadárogiellaj tjáledum. Duodden dási li skihpudága snivva gåvvidum. Tjielggidum le skihpudagá namma, dille, sládja ja gånnå rubmahin le jus máhttelis. Dát posjektarájddo le oassen prosessas man båhtusa galggi ságastallamgirjásj, julevsáme varresvuoda terma, julevsáme-dárogiela ja dárogiela-julevsáme medisijnalasj báhkogirjje, aktan kurssamateriála julevsáme dialogaj vuodon váj dárogielak varresvuoda- ja huksobargge bessi dajt ávkástallat. Dát materiálla le aj CD:aj lågåduvvam. Girjátja vuodon lij muodugasj girjásj mij Kárásjågå suohkanin dagáduváj ja gæhttjaluváj moatte kursan 1996-97. Didaktalasj kurssidahttijn guovte viehkkesujttárijs boahtteájggásasj åhpdibmáj dárogielak varresvuohta- ja sujttobarggijs bådij åvddån girjásj mij lij dagádum Kárásjågå suohkana girjátjijn vuodon, ittjij ållu gåbtjå materiálladábojt mij dá guoktán lij. Danen mierreduváj girjátjav vehi rievddadit. Materiálla vehi rievddaduváj ja le stuoreduvvam duola dagu muhtem dåjs åvdep termajs ja ådå materiálajn degu báhkolista ja dábálasj ságastallama sujttoaktijvuodan. Girjásj ij le ållu gárves dálásj materiála milta. Åhpadiddje dán bargon libá læhkám Rolf Olsen ja Tor Magne Berg. Oasse kurssaájges le mannam ieme ságastallamgirjátjav hiebadahtatjit. Girje hiebadahttem le dagádum aktisasjbarggon åhpadiddjij ja oahppij gaskan – akta vehkkesujttár Ájluovtas ja nubbe Gásluovtas. Ulmme le åhpadiddje ja viehkkesujttára galggi akti ájn æjvvalit materiálav ållitjit. Ja de galggá gielalasj dåhkkidibmáj sáddiduvvat ja prienntiduvvat. De galggi kurssijiddje máhttet intensijva kurssimij validit gånnå suohkana ietjas bargge varresvuoda- ja huksosuorgen galggi bessat oahppat njálmálasj julevsámegielav . Divtasvuona suohkan ja Jielleváre suohkan li aktan barggagoahtám sámegielak prosjevtaj gáktuj varresvuoda- ja huksosuorgen. Aktisasjbargo sisadno le kurssim ja tjálalasj viehkkenævoj åvddånibme degu kurssamateriála, parlørra ja medisijnalasj báhkogirjje. Barggojuogos mij bargov jåhtuj biejaj lij: Barggo le dálla ietjá láhkáj organiseridum ja biejadum varresvuoda- ja sosialoajve Lill-Tove Hansena duohkáj. Udnásj prosjektabargge li: Prosjekta le ruhtaduvvam rudáj Sámedikkes ja Varresvuoda- ja sosialdirektoráhtas ja dálla åtsåduvvá joarkka ruhtadum Sámedikkes ja Nordlánda fylkkamánnes. Stáddáprosjevta vuodo le viehka buorre máhttelisvuoda turismav åvddånahttet Státtá birra, mij le Vuona nasjonalvárre. Turissmaaktijvuodan le Divtasvuona suohkanin moadda sierralágásj attraksjåvnå ma lulun buoremus láhkáj ávkástaláduvvat váj ienep turista båhtali ja ådå barggosaje ásaduvvi. Stáddá le ajtu akta dájs. Danen le suohkan jåhtuj biedjam guoradallamav mij galggá máhttelisvuodajt gåvvidit ja konkrehta dåjmajt tjielggit gåktu várev ávkástallat. Guoradallama namma le ”Mulighetsstudie Stetind”. Dan oajvveulmme le buoremus láhkáj dilev láhtjet gå suohkan galggá jåhtuj biedjat dåjmajt ma Stáddáj gulluji. Transportutvikling AS le Divtasvuona suohkana åvdås dahkam ”Mulighetsstudie Stetind”. Dát guoradallam oajvvát tjoavddusijt ma máhtti bájkálasj ja guovlolasj kapasitehttaj. Guoddelisvuohta dættoduvvá váj e nav ållo turista boade ahte bájkálasj birás ja kultuvrra ja vásádusá biejsteduvvi. Åvddåguoradallam ålliduváj 2007 låhpan ja tjadáduvvá dálla suohkana prosjektajuohkusin. Mulighetsstudie Stetind , dagádum Transportutvikling AS:as aktan Stein P. Aasheimajn. Loahpparapportta ådåjakmános 2007 Tjoahkkájgæsos loahpparapportas ådåjakmános 2008 Sáme mánáj ja nuoraj dárbo e oatsoduvá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen lájttá Ráddidusáv gå ij hálijda ságastit dåjmajs ma galggi duostudit vaháguhttemijt ja seksuálalasj illastimijt sáme mánáj ja nuoraj gáktuj. – Ájnas la oatsodit sáme mánáj ja nuoraj rievtesvuodajt ma gulluji giellaj ja kultuvrraj dakkir strategijaj hárráj, javlla sámediggeráde ájras Vibeke Larsen. Dakkir oatsodime dagá soajtti sáme máná ja nuora vahágahteduvvat. Sámediggeráde mårås vaj sáme máná ja nuora gudi vásedi vaháguhttemijt ja seksuálalasj illastimijt galggi oadtjot buoremus viehkev gå máhttelis. Sámedigge le dan diehti guhkes ájgev barggam nannidahttet sámegielav ja kultuvrramáhttudagájt Mánnáviesojn (Barnehus), maj vásstádus le åtsådit mánájt ja nuorajt gudi li vásedam seksuálalasj illastimijt ja vaháguhttemijt. Mij lip aj álgadam aktisasjbargov Justisdepartementajn lasedittjat máhttudagájt vaháguhttemijs lahka gasskavuodajn sáme sebrudagán. -Dan diehti le oalle lájtedahtte gå Sámedikke sávadus Ráddidusajn konsulterit dagátjit strategijav seksuálalasj illastimij ja vaháguhttemij birra sáme mánáj ja nuoraj vuossti hilgoduváj. Sivvan hilgodibmáj lij dát ássjes ij lim vuojga berustibme sámeálmmugin, javllá Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen. -Sámedikke bargguj sámemánáj rievtesvuodaj le dat máhttselávkke. Mij måråstip galggá liehket ij-gierddisvuohta vaháguhttemijda ja seksuálalasj illastimijda sámemánáj vuossti, ja mij sihtap liehket siegen dahkamin guovdásj strategijajt dán ássjen javllá Larsen. Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen la tjállám girjev minisstarij Inga Marthe Thorkildsenij tjalmostahtátjit sámemánáj ja nuoraj dárbojt strategijan. Ienep diedo: Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen, 941 30 116 Musihkkajuollodime Sámedikkes / Dájdda- ja kulturdåjmadibme / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Sámediggeráde le juollodam 2,3 mill kråvnå musihkkaalmodimijda jagen 2014. Dán jage juollodime musihkkaj le doarjja vattedum goappátjagá ådåájggásasj ja árbbedábálasj sáme musihkkaj. Musihkkaalmodimij ulmme le åvdedit buorre sáme musihkav majt gájka máhtti ávkkit. - Dan jage åtsålvisá ja juollodime vuosedi ållo miellagiddis dáhpaduvvá sáme musihkkaiellemin, segadahttijn moadda sjáŋŋara, ja moadda nuorra artista gejn la alla dásse. Mij lip aj ávon juojggusa buorre åvddånimes, javlla Olsen Tjoahkkáj li 18 almodime oadtjum dårjav dan jage. Dajs li moadda nuorra artista. Dasi gulluji nåv gå Biru Baby Áltás, Katarina Barruk ja Marja Helene Fjellheim Mortensen. Doarjja le aj vattedum gietja almodibmáj juojggusij, guokta almodime åsskotåvnåj ja guokta almodime musihkajn mánájda. - Dan jage åtsålvisájn la læhkám alla dásse, ja mij lip aj ávon gå li nåv moattes gudi sebrudahtti juojggusav árbbedábálasj jali ådåájggásasj hamen musihkan, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Dan jage åhttsij mierre lij badjelasj vihtta millijåvnå kråvnå. Buresboahtin čoahkkimii cuoŋománu 5.-7. b. / Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadibme / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Såbadibme Vuona ja Svieriga gaskan mij gullu rádjárasstidim ællosujttuj, vuoset mierredimev gåktu ælloguohtom rájá badjel galggá doajmmat. Rádjárasstidibme ællosujton la dålusj árbbedáhpe åvddåla Vuona ja Svieriga rijkarádjá gieseduváj. Lappekodisilla 1751 rájes lij vuostasj såbadibme sámij rievtesvuodaj birra mij gullu boatsojæládussaj rájáj rastá. Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime vuollájtjáleduváj vuostasj bále Svierigis ja Vuonas jagen 2005, valla vuosstemiella ællosámijs ij la konvensjåvnnå tjårggiduvvam. Vuona ja Svieriga Sámedigge aktan Svieriga Sámij Rijkasiebrre ja Vuona Ællosámij Rijkasiebrre, li gåhtjoduvvam Vuona ja Svieriga rádediddjes joarkket bargujn Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadimijn. Ulmme l oadtjot såbadimev mij gåtset gájkaj rievtesvuodajt ja divna berustimijt buorre vuoge milta. Vuona Sámedigge l oadtjum åvdåsvásstádusáv jådedit prosessav ja dan diehti sihtap guládallat guoskavasj ællosujttotjieldij váj sihkarastátjit buoremus ássjegiehtadallamav. Guoskavasj ællosujttotjielde gåhtjoduvvi aktijvuodav mijájn válldet jus vuojnni dárbov Sámedikkijn guládallat dájna ássjijn. Ájggemierre ådå såbådimijn barggat le jagev ragátmáno rájes 2012. Tjåhkanibme Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime barggojuohkusin la biejaduvvam basádismánnuj 16.bve 2012, kl 10-15.Tjåhkanibme ásaduvvá Rica Victoria Hotellan Oslon. Ájnas dokumenta Politihkalasj åvdåsvásstediddje Valástallam / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Valástallamin la guovdásjsadje sáme sebrudagán. Histåvrålattjat la rubbmelasj labudibme årrum luondulasj sáme kultuvran. Maŋenagi gå dárbo li rievddam la ållo dajs labudimijs målssum vuogijt ja sisanov, ja årru degu dálla vuodon valástallamij ja labudibmáj juogu dal alla valástallam dásen jali másjkudallam dásen. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedigge barggá dán åvdås: Ekonomalasj vájkkudimnævo Sámedikke vájkkudimnævoj ulmme valástallamin le moattebelak valástallamdåjma. Oasseulmme le vijdes ja buorre valástallamfálaldagá sáme álmmugij. Sámedigge rudájt juollot njuolgga dá guovte tjuovvovasj organisasjåvnåjda ma organiseriji sáme valástallamdåjmajt: Sámij Valástallamlihtto-Vuodna/Samenes idrettsforbund-Norge (SVL-V) ja Sámij Hierggevuoddjemlihtto/Saami Reindeer-Race Federation (SHL). Duodden doarjot Sámedigge sáme nuoraj oassálasstemav sihke valástallam- ja kulturoasen ARCTIC Winter Gamesan (AWG). Juollodime njuolgga valástallamij galggi oassálasstet vaj sáme valástallamlihto máhtti åvddånahttet valástallamfálaldagáv sahte- ja oajvemus dásen. Histåvrålattjat la rubbmelasj labudibme årrum luondulasj sáme kultuvran. Giehtabádde, boallomærkka ja báhkogirjásj nåvkå / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget Vállji ådå Namma ja adræssa Duodasta rávvagav Gijtto rávvagis Báhkogirjásj Nuorttasámegiella boallomærkka Nuorttasámegiella giehtabádde stuorrudahka unne Nuorttasámegiella giehtabádde stuorrudahka stuorra Oarjjelsámegiella boallomærkka Oarjjelsámegiella giehtabádde stuorrudahka unne Oarjjelsámegiella giehtabádde stuorrudahka stuorra Julevsámegiella boallomærkka Julevsámegiella giehtabádde stuorrudahka unne Julevsámegiella giehtabádde stuorrudahka stuorra Jus sidá ienep gå avtav válljidum buktagis/buktagijs, de dánna dievde galla sidá juohkka diŋgas. Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Sámedigge le gåhttjum álggoálmmukåvdåstiddjijt ålles væráldis rijkajgasskasasj ja gárvediddje álggoálmmukkonferánssaj Áltáj, Finnmárkon biehtsemáno 8. gitta 12. biejve 2013. Sulle 800 álggoálmmukåvdåstiddje, -rádevadde, iesjguhtik observatøra ja mediaulmutja ålles væráldis båhti Áltáj 2013 biehtsemáno gárvedittjat AN:a ållestjåhkanime álggoálmmugij væráltkonferánssaj mij le New Yorkan 2014:n. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Ájnas nammadibme værálda álggoálmmugijda AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambasadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qa... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Áltá 2013 gárvediddje álggoálmmukkonferánsa ulmme le aktisasjbargov lasedit, aktan ájnas tjuolmajt gávnnat ja koordinerit værálda álggoálmmugij gaskan gå galggá álggoálmmugij almasjrievtesvuodajt sihkarasstet væráltkonferánsan ( UN World Conference on Indigenous Peoples, WCIP ) jagen 2014. Vuona Sámedigge le Áltá-konferánsa guossodiddje, ja praktihkalattjat ásat dáhpádusáv. Sámedikken le lahka aktisasjbarggo globála álggoálmmugij koordinerimjuohkusijn (Indigenous Global Coordinating Group - GCG), mij ásaduváj 2014 væráltkonferánsa aktijvuodan. GCG:an le aj åvdåsvásstádus Áltá 2013 gárvedime konferánsa sisano ja tjadádime åvdås. Konferánssa le rabás akkrediteridum åvdåstiddjijda medias ja delegáhtajda dajs avtse iesj guhtik álggoálmmukguovlojs væráldin, sijá rádevaddijda ja observatørajda. Ålles konferánssa njuolgga internehtan sáddiduvvá. Ienep diedo Áltá 2013 birra Kulturprográmma Válde aktijvuodav Áltá 2013:jn Ájnas sválldasa Diedo mediaj Vuona, Svieriga ja Suoma sámedikke ásadi aktisasj giellaseminárav dålkåjda, jårggåliddjijda ja ietjá giellabarggijda. Sámedikke ásadi aktan 9.-10.10.2019 giellaseminárav Anárin ållagasj sidjij gudi sámegielaj barggi: jårggåliddjen, dålkkån jali ietjá giellabarggen. Seminárra ásaduvvá Vuona, Svieriga ja Suoma sámedikkij ja Sáme Giellagáldo aktisasjbarggon ja la oassen sámedikkij AN:a álggoálmmukgielaj jage tjalmostahttemis. Dán gålmå sámedikke aktisasj ásadime ussjolmis la giellabarggij máhtudagáv doarjjot, vaddet máhttelisvuodav tjiegŋalabbo giellaássjijt dágástalátjit ja dålkåj, jårggåliddjij ja giellabarggij bargguj tjiegŋodit guoskavasj gatjálvisájda, máhttelisvuodajda ja hásstalusájda. Dát seminárra fállá aj máhttelisvuodav ådå værmádagáv ja aktisasjbarggogasskavuodajt giellabarggij gaskan dagátjit ja náv aj nanostuhttet rájájrasstijiddje aktisasjbargov sámegielaj gáktuj. Ávos sámedikke bivddi gájka giellaberustiddjijt giellaseminárraj 9.-10.10.2019 Anárij! Seminára prográmma ja ietjá diedo almoduvvi maŋŋela. Diededibme seminárraj oassálasstet rabáduvvá tjaktjagiesen 2019. Lågå ienep Ådåstuhtedum aktisasjbarggosjiehtadus Sámedikke ja Statskoga gaskan / Ednamrievtesvuoda / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget Sámedigge ja Statskog libá sjiehtadam aktisasjbarggosjiehtadusáv ådåstuhttet. Ådås sjiehtadusán, mij vuolláj tjáleduvvá dijstagá 13. biejve ådåjakmánon, le Statskog ja Sámedigge galggaba hiebadahttet vaj ságastallama nanniduvvi tsieggijiddjij ja sáme riektáaddnij gaskan gå areálaj adno rievdaduvvá. –Mij sihtap arvusmahttet tsieggijiddjijt ja industrijaásadiddjijt gudi sihti árbbedábálasj sámij guovlojn dåmadit vaj ájgás båhtali sáme riektáaddnij, buojkulvissan ællosujtujn. Konkrehtalattjat merkaj dát mij vuorddep æládusiellem viggá ságastallat ja ájgás boahtet sijájn gudi li riektáaddne guovlojda. Ij la desti nuoges dåssju vieledit oajválattjaj prosessajda, dættot Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Dahkat enustahtte máhttelisvuodajt Stivrrajådediddje Gunnar Olofsson le aj ávon gå aktisasjbarggosjiehtadus la ådåstuhtedum ja åvddånahtedum. –Sjiehtadus vuoset Statskog sihtá viehkedit vaj máhttelisvuoda li enustahtte goappátjagá riektáaddnijda ja industrijaásadiddjijda, javllá Olofsson. Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo ja Statskoga stivrrajådediddje Gunnar Olofsson tjálleba gålmåjahkásasj sjiehtadusá vuolláj hotellan Clarion Hotel Royal Christiania ådåjakmáno 13. biejve kl. 10.00. Lågå ålles sjiehtadusáv dánna: Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo, 971 29 305 Stivrrajådediddje Gunnar Olofsson, 0046 70 3341516 Duoddetjála: Lågå ienebuv Statskogas: www.statskog.no Aktijvuohta mijájn Ráfájduhtedum huodnahij æjgádijn la riektá rádijda dåjmajs ja hoajddos ja gå... Lågå ienebuv Sosiálla / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget Suohkanij duogen le sosiáldievnastusájt fállat. Sosiála dievnastusáj miejnniduvvá duola dagu doajmmahieredimijda fálaldahka, sijddadievnastusá, NAV-dievnastusá, persåvnålasj viehkke, álkkedimfálaldagá, økonomalasj sosiálviehkke, årudahka sidjij gudi dárbahi, gárevsælggaaddnijda viehkke. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn Sámedikke budsjehtan 2015 jahkáj le juolloduvvam 450 000,- prosjæktaj vahága... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Nasjonála oajválattjaj duogen le guovdásj njuolgadusájt mierredit váj sáme addne avtaárvvusasj sosiáldievnastusájt oadtju maj vuodon le sámegiella ja kultuvrra. Sámedigge sihtá: Jus sáme kultuvra, giela ja varresvuoda- ja sosiálstáhtus birra vájlluji máhtudagá dievnastusájn de navti sáme pasientajda sjaddá gássjelabbo dievnastusfálaldagájt ávkkit. Sáme skihppijsujttáråhpadus ja sáme åhpadiddjeåhpadusá vaddi da guovte nuorttalamos universitiehttaj ájn nannusap guovlolasj ja hiebalgis profijlav, sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen dán kronihkan tjállá. Da guokta nuorttalamos universitiehta li jåhtuj biedjam jali biedjamin sáme åhpadusájt. Nuortta Universitiehtta l jåhtuj boahtám julevsáme ja oarjjelsáme vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusájn, ja sáme barggosadjevuododum mánájgárddeåhpadiddjeåhpadus la boahtemin. Romsa Universitiehtta ja Sáme Allaskåvllå li gárvedime sáme skihppijsujttáråhpadusáv. Mij lip dálla guhkás boahtám duostutjit stuorra ja guovdásj sáme sebrudakhásstalusájt. Miján la duodaj åhpadiddjevádne sáme giellamáhtudagájn skåvlåjda ja aj mánájgárdijda. Bæjválattjat Sámedigge diededuvvá mánájgárdijs ja skåvlåjs majn li hásstalusá tjanádum sáme åhpadiddjemáhtudagáv rekruttieritjit. Dá li hæhkka hásstalusá mijá sebrudagán, valla guhkesájggásattjat li tjoavddusa sajenisá. Danen la buorre vuojnnet gå Nuortta Universitiehtta vuorodimijnis vuorbástuvvá oahppobájkij goappátjagá Bådådjon ja Levangerin sáme vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusájda. Danna l aktidibme 2016 læhkám guovdátjin dakkir åhpav tjadádittjat ja álgadittjat, ja buktám la positijva åvddånahttemav Nuortta Universitiehta guovllotjanástahkaj oarjjel- ja julevsáme guovlojda. Ásadit sáme skihppijsujttáråhpadusáv UiT ja Sáme allaskåvlå baktu la sæmmi ájnas. Biedjit mujtojda, dát ij la skihppijsujttáråhpadus binná sáme sisanujn, valla sáme skihppijsujttáråhpadus. Dát fálaldahka la viehkken mijá rijka stuorra dárbbuj skihppijsujttárijda, valla duodden la gájksáme dimensjåvnnå gå la máhttelis Svieriga ja Suoma sáme bielijs rekruttierit. Sæmmi bále la sáme skihppijsujttáråhpadus duodastussan prinsihppaj jut sáme álmmugin la riektá gájbbedit avtaárvvusasj varresvuodadievnastusájt ja dat vásstet dajda dárbojda ma li sáme viesajdiddjijn varresvuodadåjmadagá gáktuj. Dá li gålmmå guovdásj sáme åhpadusinstitusjåvnå ma aktan stuorra sáme sebrudakdárbojt duosstu. Åhpadusinstitusjåvnå dálla ietjasa profijlajt åvddånahtti, ja ietjasa guoskavattja dahki sierralágásj åhpadusáj, ma rijkajgasskasattjat sjaddi åttjudit sierra máhtudagáv iesjgeŋga suorgen. Sámedigge sihtá aktan barggat åhpadusinstitusjåvnåj åvddånahtátjit ja åttjudittjat ienep sáme åhpadusájt. Mij sihtap danen barggat vaj dálásj struktuvra, lága ja njuolgadustjállaga e galga hieredit sáme sebrudagá dárbojt tjoavddemav. Mij galggap iehtjama oasev åvdåsvásstádusás válldet, rekruttieritjit åhpadusájda stipænndaårnigij ja dåjmalattjat joarkkaskåvllåoahppijt rekruttierit. Sámedikkeráden rámmpov buorre ja vuodulasj bargov institusjåvnåj bieles. Mån ávvudaláv dat aktisasjbargos mij la boahtemin daj gålmå institusjåvnåj gaskan, ja ávos vuordáv dajt boahtte sáme åhpadusájt ma sadjihij båhtali. Sæmmi bále sihtá Sámedigge álgadimev åhpadusinstitusjåvnåjs gåtsedit, oajvvadime stuoves sáme ájrastuhttemav universitiehtaj stivrajda. Dat nanni universitiehtaj sajev guovlojn ja universitiehtaj doajmmaguovllo tjielgastuhttá. Mij dárbahip dákkir institusjåvnåjt ja mij dárbahip daj sidodav sáme sebrudagá dárbojt duostutjit. Iesjgåddemijt hieredit árvvalattaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forumin / Rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget 14. voerhtje 2015 Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo oassálasstá iemeálmmugij ássjij stuoves forumin New Yorkan vuoratjismáno gietjen. Nuora, iesjvahágahttem ja iesjgåddem li akta dajs tiemájs ma hásstali Sámedikkev ållagasj dán jage. Juohkka jage ásaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forum New Yorkan. Dán jage sesjåvnnå le ájggegávdan vuoratjismáno 20. biejves moarmesmáno 1. bæjvváj 2015. Sámediggeráde bieles oassálassti Sámerdi9kke presidænnta Aili Keskitalo, politihkalasj rádediddje Runar Myrnes Balto ja Sámedikke rijkkagasskasasj ájras John Bernhard Henriksen. Sámedikke nuorajpolitihkalasj juogos (SUPU) ájrastahteduvvá Ida Ristiinna Hætta Ophaugas dán jage. Hiebalgis sámijda Moadda tiemá li ma hásstali Sámedikkev. Iemeálmmugij væráltkonferánsa ja dan loahppadokumænnta jages 2014. Ássje giehtadaláduvvá foruma vuostasj biejve. Dan båttå ásaduvvá seminárra Columbia Universityn ájggegávdan vuoratjismáno 24. ja 25. biejvijt væráltkonferánsa loahppadokumenta sisano birra gånnå Sámedigge aj oassálasstá. http://www.columbia.edu/cu/cser/downloads/UiTColumbiaSeminar.pdf Maŋep vahko giehtadaláduvvá AN:a tjielgadus iemeálmmugij rievtesvuodajs ma agev li hiebalgisá Sámediggáj. -Sámedigge aj vuorddá oattjotjit diehtet ma li ájádussan foruma boahtte ájge bargguj, danen gå dijmmá diededuváj gæhttjat makkir vuoge ja máhttelisvuoda gávnnuji forumav ådåstittjat, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Iesjgåddem ja iesjvahágahttem Stuoves forumin li nuora, iesjvahágahttem ja iesjgåddem tiebmán sesjåvnnåbåttå. -Dát la stuorra gássjelisvuohta mij ållagattjat dæjvvá moadda iemeálmmuksebrudagájt, ja mij gájbbet dalá dåjmajt hieredittjat dakkir nievres åvddånahttemav. Ulmutja gudi soaggu li aj sebrudagá gassjelisvuohta ja ållo báktjasin sidjij gudi báhtsi sámij guovlojn, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. -Tiebmá guosská mijáv ja mij sihtap giehttot mijá åtsådallamijs iesjvahágahttemijt ja iesjgåddemijt hieredit, javlla Keskitalo. Gejna guládallat: Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo, 971 29 305 Ienebuv låhkåt: http://undesadspd.org/IndigenousPeoples.aspx Lågå ienebuv Oahpponævo / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Oahpponævo divna fáhkasuorgijn ja divna fágajn galggi gávnnut oarjjel- julev-, ja nuorttasámegiellaj ulmijt jåvsåtjit mánájgárde rámmaplánan ja Máhttolåpptim – Sáme oahppoplánatjoahkken. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedikken le åvdåsvásstádus tjielggidahttet ulmijt, strategijajt ja dåjmajt vájkkudimnævojt åvddånahtátjit oahpponævojt pládnatjoahkke milta ja jahkásasj budjehtaj baktu Sámedikken le åvdåsvásstádus rudájt juollodit ja vájkkudimnævvoadnemav tjuovvot ja dárkestit láhkatjoahkkij, njuolgadusáj milta. Sámedikke ájggomussan le: Sámedigge barggá oahpponævoj mierreduvvam strategijaj milta Sámedikke oahpponævvoåvddånahttema jagijda 2009-2012 strategalasj plána milta. Plána milta galggap: Ovttas.no - Sáme oahppamnævo nehtan Mij lip tjoaggám gåvåjt, girjijt, filmajt, jienajt, oahppamnævojt ja digitála ressursajt mij giehpet bargov dunji sáme åhpadiddjen. Máhta aj gávnnat artihkkalijt sáme ássjij birra ja pedagogalasj bagádallamijt. Ållessjattukåhpadus / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Sáme giella le vuodoárvvo. Duon dán guovlojn Sámen li moattes ållessjattugijs ma åvdeå dárojduhttempolitihkas li ietjasa iednegielav massám. Dan diehti le stuorra dárbbo ållessjattukåhpadimes sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlå dásen. Sámedigge vuojnná dárbov láhtjet kursajt udnásj æjgádijda le mierredime giela åvddånahttemav boahtte ájgijda. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámediggeráde ájggu barggat nav vaj: Sámedigge le Sáme Allaskåvllåj vaddám bargov åvddånahttet ja tjadádit 5-jahkásasj giellaprográmmav sámegielan oassen giellaprográmmas sidjij gudi e máhte sámegielav nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn. Ållessjattukåhpadimprográmma galggá hiebaduvvat bájkálasj dárbojda. Giellaåhpadibme galggá liehket vuodum bájkálattjat ja vuolgasadjen bájkálasj sierravuodaj bisodittajt ja nannitjit bájkálasj sáme iesjdåbdov. Ållessjattukprográmman li dá dáse: a) Álggokurssa 1 sámegielan b) Álggokurssa 2 sámegielan Ulmmen le jut 5-jahkásasj giellaprográmma baktu álgeduvvi dåjma ma máhtti buktet ienep sámegiela addnijt. Ulmmejuohkusin li gájkka gudi e sámásta vijddát geográfalasj guovlojn ja sierraláhkáj guovlojn gånnå dárojduhttem le ienemusát vahágahttám. Prosjækta máhttá vuosedit buorre båhtusijt mij gullu galles ållessjattuga gudi li sáme åhpadimev tjadádam ja galla giellaguovdátja ja ietjá institusjåvnå li prosjevtajn barggam. Maŋŋela gå ållessjattukåhpadimprográmma álgij, le registreridum stuoráp rekrutterim vijddábut låhkåmijda sámegielan. Vijddábujda le ulmmen álgget kursajt oarjjel- ja julevsáme guovlojn, ja stuorámus stádajn Vuonan. Kursa galggi buktet máhttelisvuodajt sidjij gudi e sámásta oadtjot gielasa ruopptot, ja vaj sámegielaga galggi sábmáj låhkåt ja tjállet oahppat. Kursa aj galggi vaddet máhttelisvuodav studiemáhtudagáv oadtjot dábálasj studijijt joarkátjit. Dáj ássjij dálla barggap: Åhpaduslága § 4A-1 milta le ållessjattugijn rievtesvuohta hiebaduvvam vuodoskåvlå åhpadussaj. Ållessjattugijn gejn li rievtesvuoda vuodoskåvlå åhpadussaj li aj rievtesvuoda bagádallamijda guoradalátjit ietjas åhpadusdárbojt, ja rievtesvuoda åhpadibmáj mij le hiebaduvvam ietjas máhtudahkaj ja åvddånime dárbojda. Ållessjattugijs ij gájbbeduvá avtak fágaj ålles åhpadusáv tjadádit. Vijddábut de li ållessjattugijn Åhpaduslága § 4A-3 milta rievtesvuoda joarkkaåhpadussaj dat jages gå li 25 jage dievdde. Rievtesvuohta joarkkaåhpadussaj le sidjij gudi li ållim vuodoskåvlåv jali muodugattjav, valla ælla åvdebut joarkka åhpadusáv ållim. Ållessjattuga gudi válldi joarkkaåhpadusáv galggi álggovuodon tjuovvot dábálasj oahppoplánajt. Åhpaduslága § 4A-4 milta le suohkanin ja fylkasuohkanin vælggogisvuohta láhtjet dilev vuodoskåvlå åhpadussaj ja joarkka åhpadussaj ållessjattugijda, ja sij máhtti adnet oahppolihtojt, dåhkkiduvvam næhttaskåvlåjt ja iehtjádijt gudi fálli vuodoåhpadusáv ja joarkkaåhpadusáv ietjas vælggogisvuodav åhpadusás ållessjattugijda dævdátjit. Ållessjattugijn gejn li rievtesvuoda joarkkaåhpadussaj, li rievtesvuoda oadtjot ietjasa almmamáhtudagájt árvustaláduvvat ja máhtudakduodastussaj. Máhtudakduodastus galggá fylkasuohkanis vatteduvvat. Máhttodepartemænnta Åhpadusdirektoráhtta Sáme oahppolihtto (SOL) le Stuorradikkes dåhkkiduvvam oahppolihtto stáhtadoarjjagij rievtesvuodaj Ållessjattukåhpaduslága milta jages 1976. SOL:a oajvveulmmen le doajmmat åhpadus- ja studerimdåjmajt sámij gaskan. Samastamujna produktside / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget Dárogiellaj Nuorttasámegiella Oarjjelsámegiella Julevsámegiella Sámástamujna Sihti rasisma vájkkudusájt dagástallat / SNPN / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget 07. suehpede 2013 Sáme Parlamentáralasj Ráde ja Vuona Sámedigge ásadi nuorajkonferánsav moarmesmáno 31. biejves – biehtsemáno 2. bæjvváj 2013 Oslo ålggolin. Konferánsa fáddan le árkkabiejvverasissma. Sámedikke Nuorajpolitihkalasj Nammadus (SNPN) konferánsav guossodi, ja sihti árkkabiejvverasisma hásstalusájt dættodit, gåktu máhttá rasismav ja dan vájkkudusájt giehtadallat. - Mij nuorra sáme álu virddup dilijda gånnå ep rat diede majt galggap javllat ja sjaddap ålles álmmuga ambassadørran. Gå muhtem tjuottjodusá ájggomus le rasistalasj jali gå juojddáv gatjádi suhtadittjat, de soajttá liehket gássjel diehtet majt ja gåktu galggá vásstedit. Konferánsa aktijvuodan galggap dáv hárjjidallat praktihkalasj hárjjidimij ja workshopaj baktu, galggap aj ietjama riektáj birra oahppat dáj ássjij ássjediehttijs. Vuostasj lávkke buorre argumentajda le máhtti, tjielggi SNPN jådediddje Sagka Marie Danielsen. Konferánssa álggá bierjjedagá moarmesmáno 31. biejve kl. 14:00 Quality Hotel Olavsgaardan Oslo ålggolin ja låhpaduvvá sådnåbiejve biehtsemáno 2. biejve. SUPU-jådediddje árvvet sulle 50 oassálasste gasskal 16 ja 30 jage Vuonas, Svierigis, Suomas ja Ruossjas sjaddi konferánssaj sæbrrat. Sån hasot gájkajt gudi berusti sæbrrat. - Árkkabiejvverasissma le tiebmá mij le ájnas dagástallat ja sávav DÅN boadá ietjat vásádusáj ja vuojnoj oassálastá, låhpat Sagka Marie Danielsen. Ienep diedo konferánsa birra: SUPU, e-poassta: supu@samediggi.no Sámedigge, tlf. nr. +47 78 48 42 35. Diededa dáppe. Diededime ájggemierre: moarmesmáno 15. biejve. Suodjalimguovloj stivra / Verneplanarbeid / Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Konsultasjåvnnånjuolgadusá suodjalimpládna bargguj Jagen 2010 de Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga konsulterimij baktu álgget bájkálasj suodjalimguovloj stivraj, ma aj nanniji sáme ájrastahttemav. Suodjalimguovloj stivra válljiduvvi suohkanstivrajs, fylkadikkijs ja Sámedikkes. Sáme ájrastahttema låhko árvustaláduvvá guovloj sáme kultuvra ja æládusáj gáktuj. Birássuodjalusdepartemænnta ja Sámedigge konsulteriji stivraj sáme ájrastahttema lågo birra juohkka nasjonálpárkaj hárráj. Dát ådå háldadimårnik le ILO-169 álggoálmmuga konvensjåvnå, artihkal 15 nr. 1 milta mij vælggogahttá stáhtav nanninitjit sáme oassálasstemav luondoresursaj ávkástallamav, háldadimev ja bisodimev sáme guovlojn. Tjállebargo juohkka stivrraj galggá dagáduvvat bájkálasj stáhta virggádim suodjalimguovlo háldadiddjes. Suodjalimguovlo galggi háldadit suodjalimguovlojt ævtojt gáktuj ma li mierreduvvam suodjalimnjuolgadustjállagijn aktan Gånigá resolusjåvnåjn mij suodjalimnjuolgadustjállusav dævddá, ja luondomoattebelaklága mærrádusájt. Stivraj ja bájkálasj suodjalimguovloj háldadiddjij ájnas barggon le (jali ådåstuhttet) suodjalimguovloj háldadimplánajt. Háldadimplána li ájnas barggonævo bæjválasj háldadimen oattjotjit avtalágátjin ja tjielggasabbon ja nannitjit guovlo suodjalimárvojt. Háldadimpládna galggá liehket praktihkalasj viehkkenævvon bisodittjat ja åvdedittjat suodjalimárvov ja galggá nav de vaddet tjielgga njuolgadusájt guovlo adnemij ja suodjalibmáj. Da ájrrasa majt Sámedigge nammat nasjonálpárkaj stivrajda åvdåsti sáme berustimijt ietjasa tjadá stivran. Sij åvdåsti sáme álmmugav stivrajn danen gå li Sámedikkes nammadum. Valla sij e Sámedikke åvdåsta stivran, d. s. j. jut Sámedikken ij la bagádimfábmudahka sijá gáktuj. Sij li válljiduvvam stivrraj gå Sámedikke vuojnos sij sáme berustimijt bærrájgåhtsi buorre ja åbbålasj láhkáj stivrrabargon. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Giella l ájnas kulturguodde ja iesjdåbddomærkka. Vuodulasj almasjrievtesvuohta l adnet mahttelisvuodav ietjas gielav adnet, ja álggoálmmugin la sámijn duodden vil riektá, ietjasa giella suodjaluvvá. Sámedigge barggá vaj: Biejve : Gålgådismáno 21. - 27. biejvij 2019 Sadje : Rijkav miehtáj Gesi : Gájkdivna li bivddidum Le gus dån goassak ussjolam, manen sámegiella ij mielkkepáhkijn, galbajn jalik næhttabielijn vuojnnu? Dájna la dån bivddidum Giellavahkkuj 2019. Sebra giellalåpptimij! Sáme giallanammadus almodij gålgådismáno 10. biejve 2016 guorahallamav VAT 2016: 18. Guoradallama ulmme l læhkám árvustallat ja árvvalit dåjmajt nannitjit doajmme ja avtaárvvusasj almulasj dievnastusájt sámegielajda. Sámegielaj háldadimguovlon li sámegiella ja dárogiella avtaárvvusasj giela. Dát merkaj, gájkajn la riektá dievnastusájt sámegiellaj oadtjot gå válldi aktijvuodav almmulasj ásadusáj ma li sámegielaj háldadimguovlo sisbielen. Aktisasj gájkka giellaguovdátjijda la ulmme sámegielajt tjalmostahttet ja viehkedit vaj sámegiela bisoduvvá ja åvddånahteduvvá. Giellaguovdátja ietjasa dåjmaj baktu li ållu guovdátjin sámegielav ietjasa lagámus birrasijn tjalmostahttemin. Sámegiela vidjura li moattelágátja guovlos guovlluj. Giellaguovdátja gæhttji vidjurijda ietjasa guovlojn ja álgadi dåjmajt hiebadum dárbojda gen ga guovlon. Biejve : Gålgådismáno 21. - 27. biejvij 2019 Sadje : Rijkav miehtáj Gesi : Gájkdivna li bivddidum Le gus dån goassak ussjolam, manen sámegiella ij mielkkepáhkijn, galbajn jalik næhttabielijn vuojnnu? Dájna la dån bivddidum Giellavahkkuj 2019. Sebra giellalåpptimij! Sáme giellavahko ulmme l sáme gielaj árvov låpptit, ja buoredit máhtov sáme giela ja kultuvra birra ålles sebrudagán. Jur dan vahkon galggi sámegiela gullut ja vuojnnut juohkka sajen. Biejve : Gålgådismáno 21. - 27. biejvij 2019 Sadje : Rijkav miehtáj Gesi : Gájkdivna li bivddidum Le gus dån goassak ussjolam, manen sámegiella ij mielkkepáhkijn, galbajn jalik næhttabielijn vuojnnu? Dájna la dån bivddidum Giellavahkkuj 2019. Sebra giellalåpptimij! Le gus dån goassak ussjolam, manen sámegiella ij mielkkepáhkijn, galbajn jalik næhttabielijn vuojnnu? Sámedigge sihtá jut sámegiela galggi luondulasj oassen sebrudagás liehket, ja danen bivddip Giellavahkkuj, gålgådismáno 21. - 27. biejvij 2019. Giellavahko baktu sihtá Sámedigge tjalmostahttet sámegielajt gájkka sebrudaksuorgen vuojnnusin dahkat. Majna dån máhtá viehkedit? Åttjuda bájkálasj kafieja bårråmusfálov avta sámegiellaj jårggålittjat, ásada giellakafiejav jali gatsosta Giellavahko plakáhtav ietjat vinndegij. Márjju dujna li ietjá buorre ájádusá ja sidá Giellavahkkuj sæbrrat? Tjálesta giellalokten@samediggi.no, jali guládalá ietjat lagámus sáme giellaguovdátjijn! Lågå aj: Giellavahkko 2019 Giellavahko ulmme l sáme gielaj árvov låpptit, ja buoredit máhtov sáme giela ja kultuvra birra ålles sebrudagán. Jur dan vahkon galggi sámegiela gullut ja vuojnnut juohkka sajen. Giellavahkon mij aktan tjalmostahttep ja buoredip máhtov sámegielaj birra ålles sebrudagán. Priváhta ja almulasj ásadusá, æládusiellem, organisasjåvnå ja ietjá oassevállde bivddiduvvi sámegielajt tjalmostahtátjit jur dan vahkon. Aktan válldep stuoráp åvdåsvásstádusáv sámegielaj gullumis, vuojnnemis ja adnemis gájkajn sebrudaksuorgijn. Giellavahkko l oassen Sámedikke guhkesájggásasj giellaratjástimes – Giellalåpptim, ja dat la aj Sámedikke AN álggoálmmugij rijkajgasskasasj giellajage oajvvetjalmostibme. Vájku li ájteduvvam gáhtomis, de sámegiela ájn bissu. Doajvvo le. Sámij gaskan la diedulasjvuohta giela ja giellaválljima gáktuj, ja ienep ja ienep ulmutja válljiji sæbrrat kursajda åttjudittjat gielav ruoptus mav mijá mátto li massám. Guovlojn gånnå sámegiella ij la måttijt buolvajt aneduvvam, dálla nuorra ållessjattuga sámegielav ruoptus válldi ja várrogisát gæhttjali dav vijddásappo mánájdisájda vaddet. Ådå sámegielak buolvva sámegielak mánáj li sjaddamin dálla. Vuona sebrudahka la aj sáme kultuvrav fármastam, ja sáme rijkav miehtáj åtsådalli juhte sijá kultuvrra ja giela ienebut dåhkkiduvvi. Berustibme sáme sebrudahkaj la stuorre, ja ájgge goassa aktisasj giellaratjástimev dahkat, ij lulu buorep. Åttjuda bájkálasj kafieja bårråmusfálov avta sámegiellaj jårggålittjat, ásada giellakafiejav jali gatsosta Giellavahko plakáhtav ietjat vinndegij. Márjju dujna li ietjá buorre ájádusá ja sidá Giellavahkkuj sæbrrat? Tjálesta giellalokten@samediggi.no , jali guládalá ietjat lagámus sáme giellaguovdátjijn! Moadda sáme giellaguovdátja ájggu Giellavahkov ávvudallat. Jus sidá viehkedit jali dujna li ájádusá, de guládalá daj. Dánna gávna guládallamdiedojt gájkka sáme giellaguovdátjijda Vuonan Goarrista mijá Facebook- dáhpádusáv ådåsmahttemijt tjuovudittjat! Lågå aj: Mij la giellalåpptim? Lågå aj: Rijkajgasskasasj álggoálmmukgielaj jahke – IYIL 2019 Sáme giallanammadus almodij gålgådismáno 10. biejve 2016 guorahallamav VAT 2016: 18. Guoradallama ulmme l læhkám árvustallat ja árvvalit dåjmajt nannitjit doajmme ja avtaárvvusasj almulasj dievnastusájt sámegielajda. Vuona, Svieriga ja Suoma sámedikke ásadi aktisasj giellaseminárav dålkåjda, jårggåliddjijda ja ietjá giellabarggijda. Sámedikke ásadi aktan 9.-10.10.2019 giellaseminárav Anárin ållagasj sidjij gudi sámegielaj barggi: jårggåliddjen, dålkkån jali ietjá giellabarggen. Seminárra ásaduvvá Vuona, Svieriga ja Suoma sámedikkij ja Sáme Giellagáldo aktisasjbarggon ja la oassen sámedikkij AN:a álggoálmmukgielaj jage tjalmostahttemis. Dán gålmå sámedikke aktisasj ásadime ussjolmis la giellabarggij máhtudagáv doarjjot, vaddet máhttelisvuodav tjiegŋalabbo giellaássjijt dágástalátjit ja dålkåj, jårggåliddjij ja giellabarggij bargguj tjiegŋodit guoskavasj gatjálvisájda, máhttelisvuodajda ja hásstalusájda. Dát seminárra fállá aj máhttelisvuodav ådå værmádagáv ja aktisasjbarggogasskavuodajt giellabarggij gaskan dagátjit ja náv aj nanostuhttet rájájrasstijiddje aktisasjbargov sámegielaj gáktuj. Ávos sámedikke bivddi gájka giellaberustiddjijt giellaseminárraj 9.-10.10.2019 Anárij! Seminára prográmma ja ietjá diedo almoduvvi maŋŋela. Diededibme seminárraj oassálasstet rabáduvvá tjaktjagiesen 2019. Lassediedo: Lågå ienep Sámegielaj háldadimguovlon li sámegiella ja dárogiella avtaárvvusasj giela. Dát merkaj, gájkajn la riektá dievnastusájt sámegiellaj oadtjot gå válldi aktijvuodav almmulasj ásadusáj ma li sámegielaj háldadimguovlo sisbielen. Sámegielaj háldadimguovlon li Guovdageinnu, Kárášjoga, Deanu, Unjárga ja Porsáŋgu suohkana Finnmárkon, Gáivuona ja Loabága suohkana Tråmsån, Divtasvuona ja Aarborte suohkana Nordlándan, Snåase, Raarvihke ja Røros suohkana Trøøndelaagen fylhkentjïelten. Njieljja nuorttalamos fylkasuohkana, Finnmárkko, Tråmsså, Nordlánnda ja Trøøndelaage gulluji aj háldadimguovlluj. Vuona, Svieriga ja Suoma sámedikke ásadi aktisasj giellaseminárav dålkåjda, jårggåliddjijda ja ietjá giellabarggijda. Sámedikke ásadi aktan 9.-10.10.2019 giellaseminárav Anárin ållagasj sidjij gudi sámegielaj barggi: jårggåliddjen, dålkkån jali ietjá giellabarggen. Seminárra ásaduvvá Vuona, Svieriga ja Suoma sámedikkij ja Sáme Giellagáldo aktisasjbarggon ja la oassen sámedikkij AN:a álggoálmmukgielaj jage tjalmostahttemis. Dán gålmå sámedikke aktisasj ásadime ussjolmis la giellabarggij máhtudagáv doarjjot, vaddet máhttelisvuodav tjiegŋalabbo giellaássjijt dágástalátjit ja dålkåj, jårggåliddjij ja giellabarggij bargguj tjiegŋodit guoskavasj gatjálvisájda, máhttelisvuodajda ja hásstalusájda. Dát seminárra fállá aj máhttelisvuodav ådå værmádagáv ja aktisasjbarggogasskavuodajt giellabarggij gaskan dagátjit ja náv aj nanostuhttet rájájrasstijiddje aktisasjbargov sámegielaj gáktuj. Ávos sámedikke bivddi gájka giellaberustiddjijt giellaseminárraj 9.-10.10.2019 Anárij! Seminára prográmma ja ietjá diedo almoduvvi maŋŋela. Diededibme seminárraj oassálasstet rabáduvvá tjaktjagiesen 2019. Lassediedo: Lågå ienep Aktisasj gájkka giellaguovdátjijda la ulmme sámegielajt tjalmostahttet ja viehkedit vaj sámegiela bisoduvvá ja åvddånahteduvvá. Giellaguovdátja ietjasa dåjmaj baktu li ållu guovdátjin sámegielav ietjasa lagámus birrasijn tjalmostahttemin. Sámegiela vidjura li moattelágátja guovlos guovlluj. Giellaguovdátja gæhttji vidjurijda ietjasa guovlojn ja álgadi dåjmajt hiebadum dárbojda gen ga guovlon. Jus sidá ienep diedojt giellaguovdátjij fálaldagáj birra, guládalá njuolgga: Sámediggeráde l juollodam rudájt almmudahkaj Iđut almodittjat julevsáme almodusájt girjijs Språk 2 ja Språk 4 , ma aneduvvi guovtejagágij ja nieljejagágij gielav guoradalátjit. Giellagæhttjalime/guoradallamnævo galggi viehkken liehket guoradalátjit máná gielav guovtejagák- ja nieljejagák-konsultasjåvnåjn varresvuodastasjåvnån. Prosjæktaj gulluji guoradallamsjiemá ja addnijbagádus. – Sámedigge vuojnná dárbov guoradallamnævojda adjáj julevsábmáj, javllá Sámedikke sadjásasj presidænnta Lars Filip Paulsen. Duola dagu la Divtasvuona suohkan gatjádam julevsáme almodusájt giellagæhttjalimijs. Sámedigge l åvddåla rudájt juollodam guoradallamnævojt nuorttasábmáj ja oarjjelsábmáj jårggålittjat ja hiebadittjat. – Vaj galggá liehket dássádus ja avtaárvvusasjvuohta gielaj gaskan ja vaj julevsáme mánájn galggá sæmmi riektá ietjasa giellaåmastimev åvddånittjat, guoradalátjit ja gæhttjalittjat, vuojnná Sámedigge dárbov guoradallamnævojda adjáj julevsábmáj, javllá Paulsen. Almmudahka Iđut galggi nannit vaj giellagæhttjalibme márnánahteduvvá ja juogaduvvá sáme álmmugij. Ienep diedo, guládalá s adjásasj presidænta jn Lars Filip Paulsen, mobijlla 916 18 561. Ájnas dokumenta / Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadibme / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Såbadibme Vuona ja Svieriga gaskan mij gullu rádjárasstidim ællosujttuj, vuoset mierredimev gåktu ælloguohtom rájá badjel galggá doajmmat. Rádjárasstidibme ællosujton la dålusj árbbedáhpe åvddåla Vuona ja Svieriga rijkarádjá gieseduváj. Lappekodisilla 1751 rájes lij vuostasj såbadibme sámij rievtesvuodaj birra mij gullu boatsojæládussaj rájáj rastá. Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime vuollájtjáleduváj vuostasj bále Svierigis ja Vuonas jagen 2005, valla vuosstemiella ællosámijs ij la konvensjåvnnå tjårggiduvvam. Vuona ja Svieriga Sámedigge aktan Svieriga Sámij Rijkasiebrre ja Vuona Ællosámij Rijkasiebrre, li gåhtjoduvvam Vuona ja Svieriga rádediddjes joarkket bargujn Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadimijn. Ulmme l oadtjot såbadimev mij gåtset gájkaj rievtesvuodajt ja divna berustimijt buorre vuoge milta. Vuona Sámedigge l oadtjum åvdåsvásstádusáv jådedit prosessav ja dan diehti sihtap guládallat guoskavasj ællosujttotjieldij váj sihkarastátjit buoremus ássjegiehtadallamav. Guoskavasj ællosujttotjielde gåhtjoduvvi aktijvuodav mijájn válldet jus vuojnni dárbov Sámedikkijn guládallat dájna ássjijn. Ájggemierre ådå såbådimijn barggat le jagev ragátmáno rájes 2012. Tjåhkanibme Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime barggojuohkusin la biejaduvvam basádismánnuj 16.bve 2012, kl 10-15.Tjåhkanibme ásaduvvá Rica Victoria Hotellan Oslon. Gåhttju boatsujæládusáj ságastallamijda Ájnas dokumenta Ájnas dokumenta Dánna gávna tjállagijt ja tjåhkanimgirjijt mij guosská Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnå bargguj. Guláskuddamjavllamusájt gávna “Ájnas dokumenta” vuolen tjoahkkebielen vuolemusán. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Áltá 2013 aktijvuohta / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget 08. njoktje 2013 Sámedigge Áltá 2013 konferánsav guossot ja le teknihkalasj ásadiddje. Duodden vásstet Sámedigge kulturprográmmas ja side-eventajs konferánsan. Sámedigge fállá åbbålasj diedojt konferánsa birra, ja konkrehta diedojt dan praktihkalasj tjadádime birra. Jus sidá ienebut diehtet sisano ja prosessa birra konferánsa åvddåla jali madi le jådon, de máhtá válldet aktijvuodav rijkajgasskasasj koordinerimjuohkusijn (Indigenous Global Coordinating Group). John B. Henriksen Rijkajgasskasasj åvdåstiddje john.henriksen@samediggi.no Hege Fjellheim Riektáj ja rijkajgasskasasj ássjij åssudakdirektørra +47 78 47 40 47 hege.fjellheim@samediggi.no Álggoálmmugij rijkajgasskasasj koordinerimjuohkusin (GCG) li åvdåstiddje iesj guhtik álggoálmmukguovlojs væráldav miehtáj. GCG:a præssaulmutja Sámedigge ja Sáme dájddárráde li sjiehtadamDájddársjiehtadusáv jahkáj 2020 – Sáme dájdda ja sáme dájddára li ájnnasa sáme sebrudagá tjalmostahttemis ja åvddånahttemis, ja mån lav ávon ja mihá gå sáme dájdda maŋemus jagijt la åbbå vuohkásit tjalmostahteduvvam, goappátjagá bájkálattjat, nasjonála dásen ja adjáj rijkajgasskasattjat, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen. Dájddársjiehtadusá rámma l 8 570 000 kråvnå, mij la 220 000 kråvnå lasádussan. Rudá li vuoroduvvam Sáme dájddárráde ja dan gudá dájddárorganisasjåvnå doajmmaj ma li tjanádum dájddárrádáj. Vuorodum li aj rudá dájddafoanndaj ja vuosádusdivudij. Aktisasjbarggoguojme li aj sjiehtadam sjiehtadusán sjiehtadam jut sihti vuorodit ja ienep rudájt dájddárstipendajda biedjat. Aktisasjbarggoguojme li vijddásappot sjiehtadam aktisasjbargov åvddånahttet, ja dálla li barggamin aktisasjbarggosjiehtadusáv nielje jahkáj sadjáj oadtjomin. – Aktisasjbarggosjiehtadus Sámedikke ja Sáme dájddárráde gaskan mijá dájddárijda stuorra vájkkudimfámov åvddånibmáj sáme dájddaviessoma gáktuj vaddá, ja la siegen sáme dájddaj ja sáme dájddárijda buorre rámmaævtojt láhtjemin, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen. Gatjálvisájda vássstedittjat jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Henrik Olsenijn, +47 907 75 219 Gålmås Gållegiella bálkáv vuojtti / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget Sámegielåhpadiddje ja dutke Mikael Svonni, tjálle Kerttu Vuolab ja lullesámegiela åhpadiddje Seija Sivertsen oadtju dán jagásj giellabálkáv Gållegiella. Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo ja Suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner sávvaba vuojttijda edna vuorbev bálkájn. -Dán jagásj gålmmå Gållegiella vuojtte li viehkedam ja ájn viehkedi sámegielav nannit. Iesjgeŋga láhkáj li sámegielav åvdedam. Sij li buorre åvddågåvå gájkajda gudi sámegielas berustip, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner. Giellabálkká le álgaduvvam Vuona, Svieriga ja Suoma minisstarijs gudi sáme ássjij åvdås vásstedi ja dáj lándaj sámedikkepresidentajs. Nuorttarijkaj Gållegiella-bálkká ulmme le sámegielav åvdedit, åvddånahttet ja bisodit Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Bálkká juohkka nuppát jage vatteduvvá ja vuostasj bále jagen 2004. Bálkká stuorrudahka le 15 000 euro. -Sámegiela li dætto vuolen dáj lándaj oajvvegielajs. Sámegiela boahtteájgge le dan duogen jut giella aneduvvá ja vuojnnu nuorttarijkajn, ja danen le nuorttarijkaj giellaaktisasjbarggo ájnas gå galggá sámegielav boahtteájggáj sihkarasstet. Giellabálkká Gållegiella galggá viehkken sámegiela stáhtusav låpptit, ja sávvap vuojtte ietjasa ájnas bargojt joarkki, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Pekka Sammallahti le Gållegiela nammadusá åvddåulmusj. Nammadus tjielggidusánis tjállá ierit ietján: Mikael Svonni bálkáv oadtju suv guhkesájggásasj bargo åvdås nuorttasámegielajn svieriga bielen. Svonni le nuorttasámegielav moatte láhkáj åvdedam, ja suv giellabarggo le læhkám viehka ájnas nuorttasámegiela åvddånahttemij Svierigin. Kerttu Vuolab bálkáv oadtju suv guhkesájggásasj bargo åvdås nuorttasámegiela tjáppagirjálasjvuodajn. Nammadusá mielas Vuolab sierraláhkáj ánssit bálkáv danen gå le valjes báhkoboanndudagáv bisodam ja åvddånahttám nuorttasámegielan. Seija Sivertsen oadtju Gållegiella-bálkáv danen gå iellemájge miehtáj le lullesáme gielav, kultuvrav ja sebrudagáv åvdedam. Gållegiella juollodibme tjadáduvvá nuorttarijkaj minisstarij ja sámedikkepresidentaj tjåhkanimen Helssegin bierjjedagá 21.11.14 Ienep diedo: Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo, + 47 971 29 305 Guhkás lip ållim, valla ajtu le vil váttsos / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 08. njoktje 2013 Gå uddni sjnjuktjamáno 8. biejve ávvudallap rijkajgasskasasj nissunbiejvev ja 100 jage nissunij jienastimriektáj Vuonan, de le ájnas mujttet vájku lip guhkás ållim, de le ajtu vil váttsos, javllá sámedikkepresidænnta Egil Olli. - Ájgij tjadá le sáme sebrudahka læhkám dásseárvvusasj sebrudahka, gånnå nissunijn le guovdásj roalla læhkám. Tjuohte jage dássta åvddåla vuojnijma dav duola dagu sáme åvddånissuna Elsa Laula Renberg bargo tjadá. Uddni máhttep dásseárvov gåvvidit Sámedikke sjiervvejuogadime baktu. Miján le álmmukválljidum tjoaggulvis gånnå 49 % li nissuna ja 51 % li ålmmå, javllá presidænnta Egil Olli. Sån vijddábut dættot vájku sáme sebrudahka le guhkás ållim de ep la ájn gåggu galggap, lehkus dal ietjama rijkan jali rijkajgasskasattjat. - Dásseárvvo le juoga man åvdås ep goassak galga hiejttet barggat parlamænntan, sebrudahkan ja guojmmealmatjin. Sávav gájka nissunijda vuorbbe biejvijn, låhpat presidænnta Egil Olli. Guhka váttsos Rádeájras Vibeke Larsen oassálasstá vuona delegasjåvnnåj AN:a nissunkommisjåvnån (CSW) ja nissunbiejvev New Yorkan ávvudallá. Vuona delegasjåvnån le sån åvdedam álggoálmmuknissunij hásstalusá gå galggá dierredimev nissunij vuosstij hieredit. Sámedikke ájalvisá milta oajvvadij Vuodna Álggoálmmuktjielggidusáv fáron válldet nissunkommisjåvnå loahppadokumenntaj. - Dierredibme le vuogas vuohke gå galggá nissunijt sjávvunahttet ja hæssodit. Ietjasa jienav låpptit ja gullut mierkki fábmo. Ja galle le sijájs gudi e nissunijt ane ålles, iesjrádálasj ulmutjin, sihke bájkálattjat ja væráltvijddásattjat. Danen le ávvosáhka gå sjielvvi nissunijbiejven besav subtsastit jut dálla vuojnnet vijddásit guorras dasi jut álggoálmmuknissunij riektá suodjalibmáj galggá sierraláhkáj dættoduvvat, javllá Vibeke Larsen New Yorkas. Sámedigge oassálasstá aj álggoálmmuknissunij værmádagán CSW:an. Dánna barggá dan vuoksjuj jut álggoálmmugij nissunij hásstalusájt galggá fáron oadtjot loahppadokumænntaj. - Álggoálmmuknissuna berusti rasismav åvdedit sivvan dierredibmáj, álggoálmmuknissuna gejt oajválattja ja militerra dierredi aktan nissuna gudi hæhttuji gierddat doaro ja mijnaj diehti. Moaddásijn le aj dakkir dille jut álggoálmmukguovloj nuoskodime diehti vahágahteduvvi sij gudi li iesselissan ja sijá máná. Moatten álggoálmmuksebrudagán ælla lága jalik riektásystema ma li dågålattja nissunijt várajda válldet. Navti álggoálmmuknissuna viehka gássjelis dilláj båhti. Moaddása dájs nissunijs ietjasa ja fámilja hekkajn pánntan álggoálmmuk- ja nissunriektájt åvdedi. Rádeájras Vibeke Larsen låhpat dajna jut mij gudi lip álggoálmmuk avta værálda boandámus rijkajn beras lulujma ietjá álggoálmmugij åvddånahttema ja riektáj åvdås barggat, dásseárvvosuorgen aj. - Miján li riektá ja bessap álkkádusfálaldagáv ávkkit ma ietjá álggoálmmugijda le dåssju niehkon. Danen galggá Sámedigge barggat dan vuoksjuj jut nanni álggoálmmuknissunij sajev ja fámov rijkajgasskasattjat. Aktijvuohta: Rádeájras Vibeke Larsen , tlf. +47 941 30 116 Sámedigge l Vuona biele sáme álmmuga parlamænnta, ja daj almulasj dievnastusáj háldadusásadus ma sáme sebrudahkaj guosski. Sámedikken li birrusij 150 bargge ja sámegiella l oajvvegiellan. Sámedikken li barggosaje Hábmerin, Gáivuonan, Guovdagæjnon, Kárášjågån, Dielddanuorin, Snåasen, Tråmsån ja Unjárgan. Háldadusá åvdåsvásstádus ja dahkamus la dievnastit politihkalasj dásev, ja vájkkudit sáme kultuvra, gielaj ja sebrudakiellema suodjalibmáj ja åvdedibmáj. – Ráddidusá budsjæhttaárvvalusás ælla saje ådå vuorodimijda, sáme dávvervuorkájn ælla ressursa Båastede-prosjæktaj ruoptus åttjudit sáme kulturdávverijt ma li vuorkudum Vuona dávvervuorkájda, javllá sámedikkeráde sebrulasj Henrik Olsen. Miján la aj stuorra dárbbo ådå oahpponævojt gájkka gålmå sámegiellaj åvddånahtátjit. Ållagasj la dárbbo digitála oahpponævojda, javllá Olsen. Sámedikkeráde l dudálasj gå Sámedikke vuorodime sáme biggimprosjevtajda la juollodimijt oadtjum. Saemien Sijte la oadtjum juollodimev ådå huodnahij ja pládna ådå huodnahij Beaivváš teáhterij la aj nammadum stáhtabudsjehtan. Sámedikkeráde l aj dudálasj gå Vuona Kulturfoannda l nannidum 2 millijåvnåj kråvnåj vuododittjat ådå årnigav sáme girjálasjvuodav dárruj jårggålittjat ja ienep gaskostibmáj sáme girjálasjvuodas. Dat sihtá javllat sáme girjjetjálle bessi ienep girjijt vuobddet. Ráddidus árvval juollodit 2,6 prosænnta lasádusáv Sámediggáj , valla merustaládum haddelassánibme la 2,7 prosænnta. Sámedikkeráde Henrik Olsen javllá ij galga dan diehti tjierrot, valla vilá li stuorra ærádusá mijá hásstalusáj ja daj rudáj gaskan majt oadtjop sáme sebrudagáv åvddånahtátjit. Madi viesátlåhko Vuonan gájkkásattjat la lassánime, dadi viesátlåhko sáme guovlon la bissánam, ja vuojnnet barggosajijs binnu. Jus galggap sáme sebrudagájt nannit luluj Sámedigge oadtjot ienep rudálasj fámojt hásstalusájt duostutjit, javllá Olsen. Præssadiedádus / Sámedigge - Sametinget Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan. 39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage. Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet. Mujte biejvijt guovvamáno 4. ja 5. biejvij 2020, gå dalloj Šoop Šoop - Sámi Design Days 2020 ásaduvvá Tråmsån. Šoop Šoop galggá liehket ådå ariednán sáme hábmedibmáj ja æjvvalimsadjen hábmediddjijda, bivtasbuvtadiddjijda, dábálasj duodjárijda ja oasstijda. – Mij hæhttup sáme buktagijt ienebut sadjihij ietjá viesádijda dahkat, danen gå dasi la dárbbo. Sæmmi båttåv galggap viehkedit máhtudagájn sáme kultuvra birra, javllá sámedikkeráde æládussaj Silje Karine Muotka. Sámi Design Days ásaduvvá guovten biejven. Vuostasj biejve, guovvamáno 4. biejve, sáme hábmediddje ja buvtadiddje æjvvali oasestiddje måvttårámbuvda, goahtegálvvooassása, gallerijja, dávvervuorká jnv. Maŋep biejve, guovvamáno 5. biejve, sáme vidnudagá oasstijt æjvvali. Dát galggá ariednán buvtadiddjijda liehket ietjasa vuosádallat márnánij mij la ájn vil stuoráp gå bájkálasj márnán masi ienemusá vuobddi, ja sijá tjalmijt rahpat gudi Sámeednama ålggolin årru, sáme buktaga li ienep gå gápte ja nijbe. Oasstijda sjaddá sadjen gånnå bessi sáme buktagijt turisstarámbuvdaj ålggolin oasestit, gå dajn álu li oasen nissaj ja trållåj siegen. – Gå buorre buktaga tjoahkkiduvvi sáme hábmediddjeoassásij gånnå oasste sierra låbijn jur avtan biejven bessi, ja dábálasj oasste maŋep biejve, la åbbå buorre gå ussjol ietjas buktagij væráldij jåvsådit. Ájnas la sáme hábmediddjen/duodjárin diedulasj válljimav dahká gånnå ja makkir aktijvuodan ietjas buktagijt vuosádallá, javllá duodjár Ove Stødle Billávuonas. Sæmmi bále gå tjadnusa nanostuvvi, gåsi sábmelasj gullu, sjaddá ienep dåhkkidibme sáme kultuvrraj ja dat ienebut vuojnnu, ållagasj TV:an ja musihkkasienan, de mihásvuohta sjaddá sáme identitiehtamerkajt guoddemis biktasij, hervajn ja goahtegálvojn. – Paradoksa le gå kvalitiehttabuktaga bájkálasj sáme hábmediddjijs ja buvtadiddjijs Vuonan ælla sadjihin viesádijda e ga rámbuvdajda ålles rijkan. Ájgge l láddam profesjonálla arienáv dagátjit mij sadjihij dahká sáme hábmedimev ja kvalitiehttaduojev gájkka rámbuvdajda ja oasstijda, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka. Šoop Šoop 2020 galggá aj viehkedit vaj buvtadiddje ja oasste oadtju máhtov sáme identitiehtav ja kultuvrav háldadimes kommersiálla dilen. Dát buktá dádjadusáv jut sáme kulturåvddånbuktema galggi åvdeduvvat árvulasj vuogij milta, duola dagu jut árbbedábálasj gápte tjuovvu familjav ja gåsi ulmusj gullu, valla sáme hábmedimobjevta dagu tjiebetlijne, biktasa ja herva li sadjihin juohkkahattjaj. Dát galggá viehkedit máhtov oablodahttet rámbuvdajda ja oasstijda gudi balli «boasstot» dahkamis gå sáme gálvojt oasesti, sæmmi gå la viehkken vaj sáme hábmedimbuvtadiddje mihásvuodas vuojnni ietjasa buktaga moattelágásj oasstijn duot dát kultuvras. Sámedigge l bargadahttám Árvu:v, Være:v ja Kreativ Industri:av åvddånahtátjit Šoop Šoop 2020:av. Dá li vidnudagá majn goappátjagá li nanos tjanástagá hábmedimfáhkaj ja sáme identitiehttaj ja kultuvrraj. Ienep diedo, guládalá: Sámedikkijn sámedikkeráde Silje Karine Muotka baktu, telefåvnån 984 87 576, jali rádevadde Kirsten Østby baktu, telefåvnån 78 47 41 08 Guollimriektá / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget Sámij riektáj mera resursajda láhkadibme ja dåhkkidibme le læhkám ájnas ássjen Sámediggáj dallutjis gå Sámedigge álgaduváj. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedigge sihtá: Sámedigge dálla barggá dáj vuoksjuj: Finnmárkolága bargon lidjin konkrehta guolastusnjuolgadusá ájnas fáddan riektákomitea rádádallamin. Finnmárkolága giehtadallama boados lij Stuorradigge mierredij: ”Stuorradigge gåhttju Ráddidusáv nav ruvva gå máhttelis sámij ja iehtjádij guolimriektájt meran Finnmárko ålggolin, dánna aj unnemus kvotav vantsajda vuolel lågev mehter guhkkudagá, ja tjuovvoliddje ássjev dán birra Stuorradiggáj buktet.” Ævtod.O. nr.80 (2004-2005) ieneplåhko javlaj ”gatjálvisá ma sáme guovloj merraguollimij riektájda ja háldadibmáj li vijddát ja moaddi tjielgadum, sierraláhkáj 1990-2001 ájggudagán” . Ienplåhko jårkij ahte “ieneplåhko oajvvadusá milta ij [máhte] hilggot ahte sihke álmmukriektán ja Vuona riektán e gávnnu lájddistime váj sierraláhkáj vielet merrasámij guovlo guollimháldadusá hábbmimav ja dåjmav. Udnásj dile gáktuj ij le tjielgas gåktu dá berustime vuohkasamos vuoge milta galggi doajmme guollimháldadusán vuoroduvvat” . Ráddidus gåhtjoj Guolástus- ja merragáddedepartementav bærrájgæhttjat ahte Stuorradikke gåhttjommærrádus tjuovoduvvá. Sámedikke rádádallamij maŋŋela nammadij Guolástus- ja merragáddedepartemennta ássjedåbddenammadusáv – Merragáddenammadus – mij prinsihpalasj vuodo milta galggá tjielgadit sámij ja iehtjádij guollimriektájt Finnmárko ålggolin. Merragáddenammadus tjielgadusástis åvdedij, VAT 2008: 5 Guollimriektá meran Finnmárko ålggolin. Sámij riektáj mera resursajda láhkadibme ja dåhkkidibme le læhkám ájnas ássjen Sámediggáj dallutjis gå Sámedigge álgaduváj. Lågå ienebuv Lågå ienebuv Lågå ienebuv Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan. 39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage. Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet. Nammadus galggá nannit sámegielav / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget – Hæhttup nannit sámegielajt ja nanostuhttet buorre dievnastusájt sáme álmmugij, javllá Suohkan- ja ådåstuhttem minisstar Jan Tore Sanner. Uddni sån vuodot almulasj nammadusáv mij galggá tjadádit ja gæhttjat udnásj årnigijt, dåjma ja njuolgadusá ma gulluji sáme gielajda Vuonan. – Sámegiela li rasjes dilen. Vuojnnep dálásj njuolgadusá e hieba udnásj sebrudahkaj ja máhtudahka vádnu, javllá Sanner. Sámelága giellanjuolgadusá, ma mierreduvvin jagen 1990, merustalli sáme giellaaddnij rievtesvuodav adnet sámegielav almulasj oajválattjaj aktijvuodan. Dat rájes gå giellanjuolgadusá mierreduvvin jagen 1990, le årrum stuorra rievddama almulasj suorgen organiserima hárráj. Duodden li sáme jåhtåm tjoahkkebájkijda ja stuoráp stádajda, udnásj háldadusguovloj ålggolij. Danen la dárbbo åbbålasj árvustallamij sámegielaj njuolgadusá hárráj. Dárbbo l aj juogadit åvdåsvásstádusáv Sámediggáj ja iesjgeŋgalágásj almulasj háldadusájda – Hæhttup ådåstuhttet njuolgadusájt ja dåjmajt váj hiehpi ietjama sebrudahkaj, ja sjaddi anedahtte ja hiebadahtes tjoavddusa, javllá Sanner. Sån vuoset dárbov njuolgadusájda, årnigijda ja dåjmajda ma doarjju giellaanov ja åvddånimev. – Mij lip aktan Sámedikkijn dahkam buorre bargov nammadusá ásadimijn. Ávon lav gå dán bargon bessap oasev válldet ulmutjij buorre máhtudagáj ja moattelágásj åtsådallamij, javllá Sanner. Sámedikkepresidænnta, Aili Keskitalo la ávon gå dal vuododuvvá almulasj nammadus gut galggá guoradallat láhkatjuohkkev dåjmajt ja årnigijt sámegielaj hárráj. – Sámedigge álgadij dájna bargujn dan diehti gå mij lip vuojnnám dárbov nanostuhttet ájnegis ulmutjij rievtesvuodav adnet sámegielav bæjválasj giellan, degu mánnágárden, skåvlån, gå la dárbbo varresvuodadievnastusájda ja dábálasj almulasj etáhtaj aktijvuodan. Dárbbo l guoradallat barggovuogijt gå galggá nanostuhttet sámegielaj boahtteájgev, javllá Keskitalo. Sámegiela addnem ja máhtudahka målssu iesjgeŋgalágásj giellaguovloj ja suohkanij gaskan. Nammadus galggá árvustallat hiebalasj tjoavddusijt ma giehpedi ja vieledi suohkanij sierralágásj hásstalusájt ja dárbojt Nammadus biedjá dættov årnigijda ja dåjmajda ma bádtjiji suohkanijt bisodittjat barggijt sámegielmáhtudagájn, ja dan láhkáj måvtåstuhttet ulmutjijt oahppat sámegielajt ja adnuj válldet. Ja dan láhkáj bisodit suohkanijt ja ietjá dievnastusájt giellamáhtudagájn. Gåhtjodusáv majt Sámedigge ja Ráddidus li dahkam, vuoset dát la ájnas ja dárbulasj barggo majt nammadus galggá ållidahttet. Suohkan- ja ådåstuhttem minisstar, Jan Tore Sanner ja Sámedikke presidænnta, Aili Keskitalo sávvaba vuorbev bargujn. Nammadusá ájrrasa li: Vuododum fylkkamánne Råmsån, Bård Magne Pedersen (njunnjusj), Tråmsså Sunnde Sis-Finnmárko Diggeriektán, Finn Arne Selfors (nammadusá sadjásasj), Deatnu Nammadus galggá åvddånbuktet diedádusáv åvddål guovvamáno 15.b. 2016. Nannit sáme fálaldagájt Oslon. Sámedigge ja Oslo suohkan sihti sáme fálaldagájt nannit oajvvestádan sierra... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Boahtteiggi kulturpolitihkka / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 27. njoktje 2012 Sámedigge sihtá vuojnojt oadtjot dájddárijs ja kultuvrrabarggijs, danen gå kultuvrrabargo hábbmim le jådon. Sámedigge ásat Dájddárkonferánsav tjaktjaj mij sjaddá æjvvalimsaje gånnå bæssá vuojnojt buktet, dagástallat ja dájdav vuosedit. Sámedigge le kultuvrradiedádusáv dahkamin mij galggá tjielggit Sámedikke boahtteájge kultuvrrapolitihkav. Dan aktijvuodan ásaduvvi moadda tjåhkanime gånnå bæssá vuojnojdis buktet. Åvdemus æjvvalimsadje sjaddá Dájddárkonferánssa mij tjadáduvvá sámediggevieson Gárásjågån ragátmánon. - Dát le vuostasj bále Sámedigge dájddárkonferánsav ásat, javllá Larsen gen mielas le viehka ájnas vuojnojt oadtjot dájddártjiehpijs. Dán ájnas bargguj sihtá Sámedigge guládallat nav moaddásij dagu vejulasj, kultuvrraberustiddjij, ásadiddjij ja kultuvrrabarggij. - Galggap aj muhtemij guossidit, unnep tjåhkanimijt tjadádit váj oadtjop nav ållo ájádusájt dagu vejulasj, låhpat rádeájras Vibeke Larsen Aktijvuohta: Rádeájras Vibeke Larsen , tlfnr: +47 941 30 116 Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Sámedikken le badjásasj åvdåsvásstádus åbbålasj tjuovvolimes ja bagádallamis gájkka plánajs, vájkkudimguoradallamijs ja mærrádusájs ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev mij guosská luonndovuodov nannitjit sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellemij. Dát le pládna- ja tsiekkaduslága milta. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Sámediggediedádus areálla- ja biráspolitihkas – Bivddim árvvalusájda Sámediggeráde sihtá árvvalusájt sámediggediedádussaj areálajs ja birrasijs.... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Sámedikke ájggomussan le: Sámedigge barggá dálla dáj ássjij: Sámedikke åvdåsvásstádus Sámedikken le badjásasj åvdåsvásstádus åbbålasj tjuovvolimes ja bagádallamis ietjas plánimbagádusá gáktuj. Sámedikke plánimbagádusá milta oassálasstá Sámedigge ájnas diedoj plánima gáktuj pládnafábmudagáj gáktuj. Sámedigge vaddá javllamusájt ja buktá aj vuosteldimijt suohkanplánaj areállaåsijda ja regulerimplánajda. Sámedigge máhttá aj åvdedit vuosteldimijt konsesjåvnåj ássjegiehtadallamijn tjátjádakregulerimlága, energijalága ja tjáhtjeresurssalága milta, ja Sámedigge máhttá gájbbedit guovlloplánajt Birássuodjalimdepartementa giehtadallamij jus plána ålgusti jali e bærrájgåtse berustimijt ma li ájnnasa sáme kultuvrraj ja æládusájda. Duv vájkkudime Sámedikke bargon fysihkalasj plánimijn li bájkálasj diedo ja dádjadusá ájnnasa Sámedikke árvustallamijn ja javllamusájn. Pládna- ja tsiekkaduslága milta li aj suohkana vælggogisá sihkarasstet dåjmajt nannitjit almma oassálasstemav gånnå ulmmen la oadtjot diedulasj guorrasimev njuolgga vájkkuduvvam sáme berustimij ja bájkálasj sebrudagáj. Árrat åvddånbuktet tjielgga vuojnojt oajvvadusájda ja dåjmajda le ájnas guládibmáj ja vaj Sámedigge máhttá vuojnojt tjuovvolit. Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010. Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav. Sámedikke plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav. Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Sámedikke ållestjåhkanibme galggá giehtadallat oajvvadusájt rievddadimijda Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnnåj javllamáno álgon. Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo javllá barggojuohkusa oajvvadus le buorre vædtsak åvddånahtátjit ælloguohtomav rájaj rastá Vuona ja Svieriga gaskan. Jagen 2012 ásadin Vuona ja Svieriga Sámedikke, Vuona ællosámij rijkkalihtto (NRL) ja Svieriga sámij rijkkalihtto (SSR) barggojuohkusav mij galgaj buktet oajvvadusájt rievddadimijda ælloguohtomkonvensjåvnnåj. Vuona Sámedigge le bargov jådedam. Juohkusa jådediddje le åvdep rádeájras Ellinor Marita Jåma Åarjel-Saemiej Gïelhes. Lahka aktijvuohta gájkaj Gájkka tjielde Vuona ja Svieriga bielen lidjin gåhtjodum buvtátjit árvvalusájt bargguj. Diehtojuohkema åvddånimes li biejadum Vuona Sámedikke værmádakbielijda. Duodden ásaduváj seminárra Stjørdalan tjieldijda ma guoskaduvvin. Semináran lij dagástallam barggojuohkusa oajvvadusájs. Tjielde ma lidjin lahkalakkoj juogeduvvin juohkusijda ja aktisattjat barggin hásstalusáj aktanbarggomahttelisvuodaj birra ietjasa dáfon. -Barggojuohkusa ulmme le læhkám válldet várajda sáme ællosujtov rádjáguovlojn, ja dan diehti le læhkám ájnas válldet divna oassálasstijt sæhkáj dan bargon, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Ij lim liehket máhttelis tjoavddet hásstalusájt rádjáguovlojn vijdes sámij oassálasstema dagá, javllá Keskitalo. Moadda hásstalusá Barggojuohkusa bargo baktu le sjaddam tjielgas ællosujton Vuona ja Svieriga rájáj rastá li moadda stuorra hásstalusá, nåv gå buojkulvissan vánes tjielgasvuohta rievtesvuodaj hárráj, urudisáj vahága, areállagártjedibme ja ådå konvensjåvnnåguovlo. -Konvensjåvnnå ij gudik gåktuk tjoavde divna hásstalusájt ma li ællosujton rádjáguovlojn. Dan diehti le ájnas tjalmostahttet dájt hásstalusájt stáhta oajválattjajda Vuonan ja Svierigin, ja dav de sihtap dahkat, javllá Keskitalo. Nanni aktisasjbargov Barggojuogos oajvvat tjieldijn le máhttelis ásadit aktanbarggosåbadusájt ma máhtti tjoavddet árggabiejve hásstalusájt ællosujton rájáj rastá, buojkulvissan areállaanov. Barggojuogos aj oajvvat majna vuogijn rijdojt tjoavddet Vuona ja Svieriga tjieldij gaskan. -Sáme barggojuohkusa oajvvadusá li buorre ja konstruktijvva árvvalusá Vuona ja Svieriga ráddidusájda, javllá Keskitalo maŋemusát. Pládna- ja tsiekkadusláhka / Sámedikke pládnabagádus / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010. Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav Pládna- ja tsiekkadusláhka Pládna- ja tsiekkadusláhka Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga konsulterimij baktu ådå pládna- ja tsiekkadusláhkaj jagij 2006-2007. Láhka bådij fábmuj jagen 2009. Muhtem guovdásj elementa pládna- ja tsiekkaduslágan Sámediggáj li: Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedikke ållestjåhkanibme åvdep vahko moalgedij jut sávvá varresvuodaværmádagá ásaduvvi, ma máhtti goappátjagá varresvuodabarggijt organisierit ja viehkedit åvddånahttemin avtaárvvusasj varresvuodadievnastusájt. – Ávot luluv sávvat julevsáme varresvuodaværmádahka dán tjavtja ásaduvvá, ållagasj gå ådå Hábmera suohkan vuododuvvá, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Sámedigge vuojnná dárbov dasi, sáme varresvuodabargge li vuohkásit organisieridum goappátjagá nasjåvnålattjat ja bájkálattjat. Sámedikke ållestjåhkanibme åvdep vahko moalgedij, dakkir sáme fáhkaværmádagájt ásadit luluj vuoroduvvat sáme guovddaguovlojn. Oarjjelsáme guovlon li sáme varresvuodabargge iehtjasa organisierim ja sij sihti prosjevtajt tjadádit ma galggi fállat avtaárvvusasjvuodav varresvuodadievnastusájn. Ásadime fáhkabirrasijt ja værmádagájt sáme guovddaguovlojn, sjaddi sáme sebrudagá dárbo vuodon avtaárvvusasj varresvuodadievnastusfálaldagájda. – Mij vuojnnep jut goappátjagá vuodovarresvuodadievnastusán ja sierravarresvuodadievnastusán li stuorra hásstalusá gå galggi fállat avtaárvvusasj varresvuodadievnastusájt sáme viesádijda. Julevsáme varresvuodabargge lulun oahppat dassta mij la ásadum oarjjelsáme guovlon ja muodugasj værmádagáv ásadit, javllá Mikkelsen. Sámedigge ja Varresvuoda Nuortta barggi stuoáp åvddånahttemprosjevtajn mij galggá gárvedit sáme varresvuodadievnastusájt nasjåvnålattjat. Guovdásj premissan prosjevtan li sáme varresvuodabarggij vádne. Sæmmi bále ådå Hábmera suohkan vuododuvvá, gånna da sæmmi hásstalusá gávnnuji. Mikkelsen javllá sáme varresvuodabarggevánesvuohta la akta hásstalus, ja danen hæhttu bærrájgåhtset jut sijáv mávsulasj ja hiebalgis vuoge milta adná. – Sáme varresvuodabargge hæhttuji iehtja siegen liehket premissajt dási dahkamin, dajnas gå sij sjaddi guovdátjin duohtan dahkamin avtaárvvusasj varresvuodadievnastusá. Daj premissaj gáktuj ma li miján nasjåvnålattjat ja bájkálattjat, lulun julevsáme varresvuodabargge værmádagáv ásadit mij máhttá viehkken ja aj premissavadden liehket. Mikkelsen sávvá ienep struktuvrajt ja rámmajt buorisboahtemav sáme varresvuodasuorggáj ja ávvudallá aktisasjbargguj julevsáme varresvuodaværmádagájn. – Mij dárbahip ienep struktuvrajt sáme varresvuodadievnastusáj hárráj, ja julevsáme varresvuodaværmádahka luluj máhtudagáv buktet mav mij Sámedikken aj dárbahip. Sámedikke bieles la tjielgga moalgedibme ållestjåhkanimes jut mij hæhttup sadjihij oadtjot ienep værmádagájt ja dav galggap sámedikkeráde bieles gåtsedit, låhpat sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsen, tlf. +47 917 42 161. Sámedikkeráde Mariann Wollmann oassálastij værálda stuorámus biebbmooassásij, Grüne Woche, rahpamij. - Dá biebbmooassása vaddi sierra máhttelisvuodajt sáme biebmov åvddålijguovlluj tjalmostahtátjit, javllá Magga. - Mån lav tjaŋgas gå sáme æládusbargge ja åvdåstiddje dan jage biebbmooassásijda oassálasstin. Dát vuoset sáme biebbmokultuvra ja mannoæládusá árvvo la nasjåvnålasj dássáj låpptidum. Dassta mij mihástallap, javllá sámedikkeráde Mariann Wollmann Magga, gut oassálastij biebbmooassásij rahpamijda ådåjakmáno 20. biejve. Ednambarggo- ja biebbmominisstar Jon Georg Dale aj oassálastij biebbmooassásijda. Sierra biebbmokultuvrra Nuortta-Vuodna ja sáme biebbmobuvtadiddje li oassásijda vihtta jage maŋŋálakkoj oassálasstám gitta dijmásj rádjáj. Sámedikkeráde mielas dat vuoset, sáme biebbmokultuvrra la sierralágásj mijá rijkan, mav Sámedigge diedulattjat sihtá ávkástallat vuorodime biebmov vijddásappot gárvedit. - Mån vuojnáv stuorra máhttelisvuodav ållagasj gå sáme ájvvanisá ienebut sadjihin oasstijda sjaddi, aktijvuohta biebbmovuorodime ja mannoæládusá gaskan goappásj æládusájt nanni, javllá sámedikkeráde Mariann Wollmann Magga. -Mijá mielas li rámmpomin oassálasstijt Ellinor G. Utsi Davvi Siidas ja Eva Nordfjell Rørosreinas, gå såj bivddiduvvaba biebbmominisstaris Ráddidusá vuorodibmáj bájkálasj biebbmuj ja mannoæládussaj, javllá Magga. Æládusorganisasjåvnnå Vuona Boatsojsámij Rijkalihtto jådediddje Ellinor Marita Jåma baktu oassálastij æládusrájadussaj. Sihtá sáme biebmov gaskarijkalattjat dåbddusin dahkat Sámedigge le 2017 vuorodam åvddånahttet biebbmoájvvanisájt sáme guovlojs. - Mij aj oassálasstep aktisasjbargguj åvddånahttemin stuoráp biebbmoprosjevtav mav Innovasjon Norge jådet. Visjåvnnå le dahkat Nuortta-Vuonav gasskarijkalattjat dåbddusin biebbmoguovllon dahkat, ja mån doajvov máhttep oajvveprosjevtajn dán jage joarkket. Doajvov máhttep lasedit vijddásap gárvedimev, - boatsojæládusán, ednambarggoæládusán ja guollimæládusán ja gájkajn majt luonndo fállá, dasi li stuorra máhttelisvuoda, låhpat Magga. Ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mariann Wollmann Magga, mobijlla +47 977 02 350 Oassálaste hábbmit aktan ietjá mánáj ja nuoraj ålles væráldis / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget 14. njoktje 2013 Máná ja nuora dajs gietjav álggoálmmukguovlojs hasoduvvi sáddit gåvåv ietjas niehkohyhtos. Aktisasjbarggo vuoseduvvá biehtsemánon álggoálmmukkonferánsan Arktisin: ÁLTÁ 2013. 800 guossididdje ålles væráldis båhti nuortas oassálastátjit “rijkajgasskasasj gárvediddje álggoálmmukkonferánssa álggoálmmugij væráltkonferánssaj”. Duogásj 800 máná ja nuora ålles Finnmárkos ja Frankrijkas li juo sáddim gåvåjt dájddaprosjæktaj mij åvddåla le Frankrijkan læhkám dájddárguoktá Josée Coquelin ja Laila Kolostyák baktu. Prosjekta dálla joarkká váj máná ja nuora ålles væráldis gåhtjoduvvi. Sáddidum gåvå aktij biejaduvvi aktisasj installasjåvnnåj mij galggá álggoálmmukkonferánsa delegáhtajt sávvat buoris boahtem. Tiemá Juohkkahasj dárbaj suodjalimev, jasskavuodav, dåhkkidimev ja aktijvuodav. Suodje mijáj dárbojda Desik dálkke buorrán. Mannávuoda dago Dagádum dassta majt gávnni. Juohkka lágásj dálkkádagán. Juohkka birrasin. Mijá vuostasj ájalvis sijdas. Hyhtto oadtju mijáv niegadittjat. Máná ja nuora juohkka álldarin gåhtjoduvvi gåvåjt dahkat ietjasa tiemá milta. Besa materiálajt ja teknihkav friddja válljit. Juohkka gåvån galggá stuorrudahka 15 cm x 15 cm. Ájggemierre gåvåjt sáddit le vuoratjismáno 26. biejve 2013. Gåvå diehki sáddiduvvi: ÁLTÁ 2013 Mari Bottolfsen baktu, Alta videregående skole, Skoleveien 15, 9510 Alta, Norge Ávvudallap dijá gåvåjt oadtjot, åvddålgiehtaj edna gijtto Bovdehus_Julevsami.pdf Slávggi ádjájuoksaslávgájn / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sámediggeráde le mierredam Sámedigge galggá oassálasstet Finnmark Priden. Bårggemáno 15. biejve svahtjá dan diehti ádjájuoksaslávggá, mij la ájnas gåvåstahka homofijlaj rievtesvuohta- ja identitehttarahtjamusán, Sámedikke huodnaha ålggolin Karásjjågån. - Muv mielas hiehpá buoragit almodit dáv gassko EuroPride-ávvudaládij Oslon. Lávvodagá galggá liehket sáme oasse parádan, ja muhtem vuosstemoallánagá ma li ilmmum sámij bieles vuoset miján la soames barggo dahkat åvddål oadtjop ålles dåhkkidimev vinjo vuoges ja identitehtas sáme sebrudagán, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Olsen javllá Sámedigge sihtá viehkedit vaj vinjo sáme oadtju viessot rabásvuodan ja mihásvuodan. – Álggep gå vuosedip mijá dårjav, ja slávggim muv mielas Finnmarkka Pride båttå vaddá gætjájdallamijt sáme siebres. Mij lulujma gájkka vuosedit mij ep dåhkkida ulmutjijt givseldit ja nuppástahttet dajna årijn gev sij iehttsi, javllá Olsen maŋemusát. Aktijvuohta: Sámediggeráde ájras Henrik Olsen, skuolkan 907 75 219 Sámegiela galggi liehket avtadássásasj giela Europaráde giellalihton, dat la akta oajvveargumentajs sierra diedádusán mav Sámedigge dálla le Europarádáj sáddim. Unneplågogiellalihton mij doajmmagådij Vuonan 1998, merustaláduvvá sámegiella guovlo- jali unneplågogiellan. Unneplågogiellalihtto suoddji dájt gielajt ja sisadná aj vælggogisvuodajt giellarievtesvuodaj birra. Vuonarijkka diedet unneplågo gielaj dilij birra juohkka goalmát jage Europarádáj, valla dán jage vuojnij Sámedigge dárbov sisi sádditjit duodde diedádusáv Vuona diedádussaj tjalmostahtátjit hásstalusájt sámegielaj nannimis ja åvdedimes. Giellalihtto le juogadum gålmå oassáj, man goalmát oasen li ienep vælggogisvuoda gå vuostasj ja nuppát oasen. Vuodna diedádusás javllá, lihto goalmát oase dåssju nuorttasámegiellaj guosská.Sámedigge duoddediedádusás tjuottjot, gájkajn sámegielajn galggá liehket sæmmi árvvo giellalihton, ja adjáj julev- ja oarjjelsámegiella galggi goalmát oassáj guoskadallat. – Julev- ja oarjjelsámegiela li ájn vil rasjep dilen gå nuorttasámegiella, ja jur dan diehti li sierralágásj ájnas, gájkka da gålmmå sámegiela li dássásattja giellalihton, javllá Sámedikke rádesebrulasj Lars Filip Paulsen. Dánna Sámedikke duoddediedádusáv lågå: Sámedigge vuoset VAT 2016:18 Vájmogiella, man sáme giellanammadus javllá, viertti registar (lågos) giellaaddnijs dagáduvvat. Dát luluj vaddet buorep gåvåv giellaaddnijs ja luluj buorep giellaplánimav dahkat. – Buojkulvissan luluj álkkebut åhpadusáv gárvedit jus diehtá man galla sámegielaga li juohkka guovlon. Dan diehti sihtá Sámedigge, álmmuklågon galggá máhttet gielav tjáledit. Midjij la ájnas, man dásen juohkkahasj sámegielav máhttá, máhttá álmmuklåhkuj tjáleduvvat. Mij aj hálijdip, juohkka gielav máhttá tjáledit, adjáj lulle- (gålldå-) ja bihtámsámegielav, javllá rádesebrulasj Lars Filip Paulsen. Sámedikke diedádus le dálla Europarádáj sáddidum, manna l sierra ássjediehttenammadus mij dav giehtadallá. Diedádusáj vuodon Europaráde vas Vuona stáhttaj tjállá, man li ávttjimusá stáhttaj unneplågogielaj gáktuj ja Vuona stáhtan la vælggogisvuohta diededittjat ávttjimusáj gáktuj gålmå jage duogen. Europaráde manná aj unneplågogielaj organisasjåvnåj ja siebrij lunna. Sámedigge la dálla vuostasj bálláj bivddám Europarádev guossáj Sámediggáj. – Midjij luluj stuorra guddne jus mijá guossáj båhti. Sij lulun ienebut oahppat makkir hásstalusá miján li sámegielajt bisodime ja nannimin Vuonarijkan, låhpat Paulsen. Ságájdahtátjit, válde aktijvuodav sámedikke rádesebrulattjajn Lars Filip Paulsen, tlf: 916 18 561 Sárnnom givsedime vuosstij / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Gájka suohkana, fykkasuohkana ja almulasj ásadusáj oajve oadtjun vuoratjismáno muhtem girjev gåhttjomijn dåjmalattjat sæbrrat dán jagásj ratjástibmáj Ållesjattuga ráddnavuodav ásadi – aktan, Sárnnom givsedime vuosstij baktu. Mij dáhpáduvvá duv suohkanin, duv skåvlån jali barggosajen? Politihkalasj åvdåsvásstediddje Dán jagásj ratjástimvahkko, ragátmáno 2.-6. Biejve, sisadná gåktu ållessjattuga máhtti aktan barggat vuogas ja sebradahtte bajássjaddam- ja oahppambirrasij åvdås, gånnå máná bessi rádnastallat ja hávsskudallat. Ráddnavuohta le ájnas gå galggá givsedimev hieredit, ja ållessjattuga li ájnas åvddågåvå ja dilev láhtji ráddnavuohtaj. Dán jagásj ratjástibme galggá sisadnet ållessjattugij áktisasjbargov – mánájgárden, skåvlån, asstoájgen ja bájkálasj birrasin – ráddnavuoda åvdådime diehti ja váj hieret mánájt givsedimes. Jus galggap givsedimev ganugahttet de hæhttuji ållessjattuga aktan barggat, ásadusáj ja suorgij rastá váj åttjut sebradahtte birrasav gånnå le sadje gájkajda. Sávvap dån guhti vássteda mánáj ja nuoraj bajássjaddamdiles ietjat bájken, dåjmalattjat oassálastá dán jagásj ratjástibmáj. Ienep diedojt bájkálasj dáhpádusáj birra dán jagásj Sárnnom givsedime vuosstij-ratjástimen gávna Oahppodirektoráhta næhttabájken www.udir.no/mmm. Juohkka mánán ja nuoran galggá vuogas ja sebradahtte bajássjaddam- ja oahppambirrasav gånnå givsedibme ij dåhkkiduvá. Danen Sámedigge oassálasstá Sárnnomij givsedime vuosstij. Ulmme le: Dán jagásj ratjástime ulmme le ienebu galggi berustit ráddnavuodas ja aktisasjbargos givsedime hieredime ulmmen. Navti sávvap ratjástibme galggi nannit ja gievrrodit dav ájnas bargov mij juo dagáduvvá givsedime, badjelgehtjadime ja illastime vuosstij suohkanij, skåvllå- ja asstoájggebirrasijn. Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan. 39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage. Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet. Nannit sáme fálaldagájt Oslon. / Arena sáme kulturdåjmadibmáj / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget 18. njoktje 2014 Sámedigge ja Oslo suohkan sihti sáme fálaldagájt nannit oajvvestádan sierra aktisasjbarggosjiehtadusá baktu. - Aktisasjbarggosjiehtadus galggá dahkat álkkebun liehket sábmen Oslon. Oslon li moadda sáme, ja mijá ulmme le sij galggi oadtjot nåv buorre fálaldagájt gå máhttelis, javllaba rádeájras Ann-Mari Thomassen ja máhtto ja åhpadusá rádeájras, Anniken Hauglie. Sámedigge ja Oslo suohkan li moadda jage dagástallam gåktu nannit ja åvddånahtedit mánnágárdev, skåvlåv, varresvuohta- ja kultuvrrafálaldagájt sámijda oajvvestádan. Guokta jahkásasj aktisasjbarggotjåhkanime li læhkám politihkalasj mieren. Rádeájras Anniken Hauglie máhtoj ja åhpadusá Stadarádeåssudagán la mannam Guovddagæjnon ja adnám æjvvalimijt Sámediggerádijn. Rádeájras guossidaláj aj duov ja dáv sáme fáhkabirrusav degu Sáme allaskåvlåv ja Gáldov. Dála sihti goappátjagá suohkan ja Sámedigge álgadit prosessav dagátjit aktisasjbarggosjiehtadusáv mij galggá nannit sámegielav, kultuvrav ja varresvuodav Oslon. Moadda stádaráde åssudagá aj segaduvvi dán bargguj. Tjåhkanimen Guovddagæjnon árvvalattaduvvin máhttelisvuoda dahkat æjvvalimsajijt sáme vuorrasappojda ja ásadit sierra skihppijsijddaåssudagáv stádan. Sáme vieso biednigahttem dagástaladuváj aj tjåhkanimen. Kultuvralasj skåvllåvuossa gáktuj sihtá Oslo suohkan lasedum aktijvuodav bájkálasj sáme birrasij Oslon. Sámedigge ja Oslo suohkan galggi árvvaladdat gåktu ienep sáme oahppijt oadtjot åhpatjit sámegielav 1. giellan. Sámedikken la uddni aktisasjbarggosjiehtadus Tråmså suohkanijn, ja dahkamin la aktisasjbarggosjiehtadusáv Áltá suohkanijn. Ienep diedo: Sámedigge-ráde ájras Ann-Mari Thomassen, 900 57 123 Mahtoj ja åhpadusá rádeájras, Anniken Hauglie, 480 82 601 Sáme tjåhkanibme ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij birra / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sáme tjåhkanime ulmme ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij hárráj le diedojt juohket sáme organisasjåvnåjda, institusjåvnåjda ja åvdåstiddjijda væráltkonferánssaprosessa birra, danna aj mij la dáhpáduvvam udnátjij globálalasj álggoálmmuk aktisasjvuodan ja aj AN-systeman, ja makkir vuorddemusá li dan prosæssaj mij tjuovvu. Sáme tjåhkanibme Ánarin le ájnas oasse Sámedikkij ja Sámeparlamentáralasj ráde gárvedimbargguj álggoálmmugijkonferánssaj Altan jagen 2013, ja diedon væráltkonferánssaj jagen 2014. Diehto tjåhkanime birra almoduvvá dánna maŋenagi. Jus galga sáme tjåhkanibmáj ANa álggoálmmugij væráltkonferánssaj Ánarij (Suoman), biehtsemáno 27.-28.biejvijt, viertti tjáledit åvddåla biehtsemáno 4.bve. Sáme parlamentáralasj ráde gåhttju sáme tjåhkanibmáj ANa álggoálmmugij væráltkonferánsa (2014) tjadádibmáj. Sáme stuortjåhkanibme Ubbmemin Duorastagá guovvamáno 20. b tjåhkani sámediggeájrrasa Suomas, Vuonas ja Svie... Lågå ienebuv Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan. 39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage. Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet. Sámedikke strategijja sámegielajda. Sámegiela li ájnnasa ájnegis giellaaddnáj, sáme viesajdiddjijda ja sáme sebrudagá åvddånahtátjit. Sámegiela ij dåssju guládallamij guoska, valla tjanádum la sáme identitiehttaj, kulturárbbáj ja masi ulmusj gullu. Sámegiela li mærkkagåvvån mijá aktisasjvuohtaj, mijá árbbáj ja la bádden mijá ájttegijda. Giela baktu tjadnusa nanostuvvi masi ulmusj gullu, berustahtek makkir sámegielav ulmusj buktá jalik man binnáv jali man ednagav gielav buktá. Sáme giellapolitihkka guosská dan diehti goappátjagá massám gielav ruoptus válldet, ja sámegielajt åvddånahttet dajn guovlojn gånnå sámegiella bæjválattjat aneduvvá. Juska li iesjgeŋgalágásj gielladile, de giella mijájt aktij tjadná aktisasj sávadusán sámegielajt bisodit, åvddånahttet ja nannit. Sáme giellapolitihkka guosská aj rámmaævtojda, lágajda, ja giellaaddnij árggabæjvváj. Sámegiela juohkka sebrudaksuorggáj guosská, ja buorre giellapolitihkka hæhttu dáv gåvvit. Sámedigge hálijt juhte sámegiela gulluji, aneduvvi ja vuojnnuji sebrudagán, ja Sámedikke giellastrategijja – Gïelelutnjeme – Giellalåpptim – Giellalokten tjalmostahttá vuojnnusin dahkat, åvddånahttet, rekruttierit ja máhtudaklåpptim gájkka dásen. Ållagasj dættoduvvá giellafálaldagá mánájda ja nuorajda. Gïelelutnjeme – Giellalåpptim – Giellalokten tjalmostahttá aj aktisasjbargov ja aktidimev ásadusáj, orgánaj ja organisasjåvnåj gaskan ma sámegielaj barggi. Mijá visjåvnnå le juhte sámegiela galggi liehket luondulasj oassen sebrudagás, ja juhte gájka galggi bessat gullat, vuojnnet ja adnet sámegielajt gájkka sebrudaksuorgen. Sámegiela galggi liehket luondulasj oassen árggabiejves sáme- ja aj dárogielagijda. Sámedikke giellapolitihka vuodon la guhkesájggásasj barggo ja gåtsedime VAT 2016:18 Vájmogiella. Mijá strategijja sámegielajda la Sámedikke njuolgadussan bargon Vájmogielav gåtsedime. Badjásasj ulme Sámedikke giellastrategijjaj – Gïelelutnjeme – Giellalåpptim – Giellalokten li: Dán strategijjan gålmmå badjásasj ratjástimsuorge dættoduvvi: Viettja Giellalåpptim-tjállagav jus ienep diedojt sidá Varresvuodadirektoráhtta la aktisasjbargon Sámedikkijn ja Pasientaj- ja addnijoahttsijn mierredam oahttseårnigav sáme pasientajda nanostuhttet. Gæhttjalimprosjækta guovte jahkáj galggá dálla jåhtuj biejaduvvat. – Dát la ájnas lávkke sáme pasientajda ja addnijda, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Mierreduvvam la, oahttse galggá gæhttjalimev jåhtuj biedjat, gånnå rádevadde sámegiella ja kulturmáhtudagájn galggá sierra åvdåsvásstádusáv sáme pasientaj dárbojs, berustimijs ja rievtesvuodajs rijkan adnet. – Ájnas la gå sáme pasienta ja addne dálla ietjasa oahttsev oadtju. Sierra hásstalusá li tjanádum sáme pasiænntan ja addnen liehket, duosstomin goappátjagá suohkanij varresvuodadievnastusájt ja sierravarresvuodadievnastusájt, danen la dálla dárbbo gå dá hásstalusá tjalmostahteduvvi, tsuojgot Mikkelsen. Dájna dåjmajn pasientaj- ja addnijoahttse Vuonarijkan sierra rádevaddev sáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn oadtju. Dát máhtudagáv ålles oahttseårnigin nanostuhttá, ja duosstomin la aj sijá rievtesvuodav avtaárvvusasj dievnastusájda adjáj mijá årnigin. – Dárbbo l ålles rijkav åbbålattjan gehtjadit. Sáme pasienta ja addne ålles rijkan årru, danen la riekta gå ep dibde dálásj rájájt oahttsij gaskan Vuonan hieredibmen liehket vaj oahttsijn la buorre máhtudahka sáme gielajs ja kultuvras, javllá Mikkelsen. Prosjækta ja gæhttjalibme mij galggá guovte jahkáj vihpat. – Buorre álggo l dakkir oahttsáj. Åtsådallama gæhttjalimprosjevtas sjaddi ájnnasa mij guosská gåsi biejaduvvá ja aj ressursaj hárráj. Duodden dasi la dárbbo jut oahttse diehtusij pasientajda ja addnijda boahtá. Mij diehtep, sáme viesajdiddje e nav vuojga iesjgeŋgalágásj oahttseårnigijt Vuonan ávkástalá, danen hæhttup gehtjadit man láhkáj gæhttjalimprosjækta nahká sáme pasientajda ja addnijda jåksåt, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsen , tlf. +47 917 42 161. Diedo suohkanijda jienastuslågo bigodime hárráj gasskajagen: Njuolgadustjállaga válga Sámediggáj §4 2.lahtasa milta, galggá Sámedikke jienastuslåhko dagáduvvat adjáj dan jage gå li fylkadigge- ja suohkanstivraválga. Dat galggá almulasj gehtjadibmáj biejaduvvat nav guhkás gå máhttelis ja galggá bihko liehket gitta válggabiejve loahppaj. Jienastuslåhko jahkáj 2019 juogaduvvá suohkanijda nav ruvva gå gávnnu. mierredum ájgge jienastuslåhkuj tjáleduvvat la biehtsemáno 30.biejve 2019. Dábálattjat gållå vahkko dat biejves åvddåla jienastuslåhko la dagáduvvam ja gárves sáddiduvátjit. Suohkana sámeválggastivrra diedet ájgev ja bájkev goassa bigoduvvá ja diedet aj máhttelisvuoda ja vuoge birra gájbbedittjat boastovuodajt njuolggit. Dajn suohkanijn gånnå bájkálasj dile hiehpi, máhttá diededibme dagáduvvat njuolgga diededime juohkka aktaj gut la jienastuslåhkuj tjáleduvvam. Gájbbádusá njuolggitjit ja ådåstuhtátjit galggi sáddiduvvat dási: Sámedigge, Ávjovárgeaidnu 50, 9730 Kárášjohka-Karasjok, e-poassta samediggi@samediggi.no . Gájbbádus galggá liehket tjálalattjat ja tjielggiduvvam. Sámedikkeráde l ådå vuorrasijrádev nammadam. – Buorre ájrasjuohko le sjiervij, geografijja ja stádasámij gáktuj, ja guokta stuoves ájrrasa gudi ådåsis válljiduvájga, javllá sámedikkeráde Juhána Biera Biret Márjá/Berit Marie P.E. Eira. Eiran li stuorra vuorddemusá rádáj. – Mån diedáv åvdep ráde lij buossje, ja jáhkáv dát ådå ráde sæmmilágátjijn sjaddá. Sámedikke vuorrasijráde l rádevadde orgádna Sámedikkerádáj ja galggá viehkedit Sámedikkev hábmedime Sámedikke vuorrasijpolitihkav. Vuorrasijráde máhttá aj ássjijt bajedit Sámedikkerádáj ietjas berustime duogen. – Åbbå ájnas la sáme sebrudahkaj gå Sámedikken la vuorrasijráde, gå mijá vuorrasa li midjij stuorra resurssan mij guosská árbbediedojt vattátjit, histåvrålasj diedojda ja ållagasj mij guosská buorre varresvuodadievnastusájda vuorrasap sámijda, javllá Eira. Gájkka lista ma li oajvvadusájt buktám li oadtjum juogu stuoves ájrrasav jali sadjásasj ájrrasav. Sadjásasj ájrrasa li maŋŋálakkoj. Dat sihtá javllat, ælla persåvnålasj sadjásattja. Dajna la álkkep sadjásattjajt tjåhkanibmáj åttjudit jus stuoves ájrrasa e máhte boahtet. Sebrulattja: Sadjásasj sebrulattja: Ingrid Jåma, Oslo, Oarjje-Vuodna Laila Somby Sandvik, Kárašjohka, Lulle-Finnmárkko Inge Andersen, Lådik Nordlánnda Jarl Even Roska, Unjárga, Alle-Finnmárkko Hans Eriksen, Deatnu, Lulle-Finnmárkko Jus li gatjálvisá, guládalá sámediggerádijn Berit Marie P.E. Eira, mob. +47 913 28 626. Gåvå Doarjju vuostasjviehkkekursav ællobargguj / Varresvuohta / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget Sámedigge juollot 60 tuvsán kråvnå Helgeland Sámiid Searvij tjadádittjat vuostasjviehkkekursav ællobarggijda ja iehtjádijda gudi maneldi ja barggi váren. – Ienebujda åhpadit vuostasjviehkev ja HLR:av, de ienebu gájoduvvi, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Helgeland Sámiid Searvi tjállá åhtsåmusán læhkám li moadda sårme ællobargon maŋemus jagijt. Stuorra dárbbo le åhpadimes vuostasjviehkkesuorgen gajkajda gudi maneldi ja barggi várijn. Helgeland Sámiid Searvi sihtá aktisasjbargov Akut och Katastrofmedicinsk Centrum:ijn Norrlands universitetssjukhus:ajn Ubbmemin ja Norsk luftambulanse:jn tjadádittjat vuostasjviehkkekursav ællobarggijda ja birástahtte værmádahkaj. Sámedikke radeájras Henrik Olsen javlla prosjækta le ájnas doajmma buoredittjat barggobirrasijt ja sihkarvuodav ællobarggijda, ja dan diehti doarjjop prosjevtav 60 tuvsán kråvnåjn, javllá Olsen. Doajmma doarjoduvvá aj Nordlánda fylkkasuohkanis ja Gjensidige vuododusás. Ienep diedo: Sámedikke rádeájras Henrik Olsen, 907 75 219 Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan. 39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage. Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet. Åhtsåmájggemiere : 01.04.20 ja 01.10.20 Ulmme doarjjaårnigij: Sáme musihka ja juojgaj buvtadibme. Doarjjaoadtjo årnigin: Vidnudagá ma dårjav oadtju vierttiji liehket tjáledum Vuona Avtadakregisstarin. Institusjåvnå njuolgga dårjav Sámedikke budsjehta baktu oadtju, e dårjav oattjo. Tjuovvovasj dåjmajda máhttá dårjav åhtsåt: Gájbbádusá åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj: Merustallamnjuolgadusá: Ássjegiehtadallamájgge: Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmusás vuorddet 3 máno maŋŋela gå åhtsåmus la duostoduvvam, gehtja háldaduslágav § 11. Båddåsasj diehto háldadusássjen sáddiduvvá åvddåla mánnut maŋŋela åhtsåmus la duostoduvvam. Elektråvnålasj åhtsåmussjiebmá Doarjju sáme mannoiellemav julevsáme guovlon Sámediggeráde juollot 228 tuvsán kråvnå doarjjan prosjæktaj mannoiellemav ju... Lågå ienebuv Moattelágásj æládusiellem / Æládus / Sámedigge - Sametinget Sámedigge sihtá adnet moattelágásj æládusiellemav mij la bissel goappásj sjiervijda. Sámedigge sihtá rievddadit ierijt jåhtemgålgov sáme dáfojs. Ásadit moattelágásj æládusiellemijt ja barggosajijt nuorajda la ájnas jus galggá vuorbástuvvat dajna. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jåhtem sáme guovlojs dahká hásstalusájt bisodit almasjlågov. Lassen barggosajijda la dat ájnas bisodit bisselis bájkálasj sebrudagáv gånnå nuora sihti årrot. Aktisattjat barggat suohkanij ja iehtjádij gejn la åvdåsvásstádus dåmajda sisŋelt degu dal infrastruktuvrra, kultuvrra- ja skåvllåfálaldagá li ájnnasa Sámediggáj. Sámedigge barggá dán åvdås: Avtagærddásasj æládusiellem máhttá årrot rassje bájkálasj sebrudagájda jus sjaddi hæhkka rievddadusá æládusiellemin. Dat vuoseduvvá sebrudagájn Porsáŋgun, Oarjje-Varangerin ja Mo i Ranan ma hæhttujin tjadádit stuor rievddadusprosessajt maŋŋel barggebinnedimij. Sámedigge sihtá åhtsålit æládusiellemav muhtem sierra suohkanijs ja iejvvit ásadit æládusdoajmmijt. Sisŋelt sáme kultuvrraæládusáj la dárbbo buvtaåvddånahttemijda ja værmádakdahkuj. Sámedigge sihtá ásadit ållo- ja moattelágásj æládusiellemijt dán baktu: Dat la Sámedigge diedádusá milta æládusåvddånime sáme guovloj birra. Avtagærddásasj æládusiellem máhttá årrot rassje bájkálasj sebrudagájda jus sjaddi hæhkka rievddadusá æládusiellemin. Sámedikke mielas sierravarresvuodadievnastusá organisierim Vuonan hæhttu gåvvidit sámij sierralágásj dilev álggoálmmugin. Åvdep vahkon Sámedikke ållestjåhkanibme giehtadaláj ássjev sáme sierravarresvuodadievnastusájt åvddånahttet ja organisierit. Ássje vuodon la guovdásj oajválattjaj dahkamus Varresvuoda Nuortta RHF:aj bærrájgåtsåtjit strategalasj åvddånahttemav sierravarresvuodadievnastusájs sáme álmmugij. Sámedigge l dudálasj gå barggo l jåhtuj boahtám. Dán dahkamusá baktu guovdásj oajválattja dåhkkidi jut sámijn li sierralágásj dárbo ja iehtjasa lahkanimvuoge iehtjasa varresvuohtaj ma gájbbedi jut duostuduvvi varresvuodasuorges mij la hiebadum sijá gielaj, kultuvra ja sebrudakiellema milta. Dálla sáme varresvuodainstitusjåvnå li ekonomijja ja aj organisierima gáktuj vuollásasj varresvuodadåjmadagá vuolen, ja dajn ælla nav vuojga vájkkudimfábmo iehtjasa ressursajda jalik iesjstivrrimij. Sámedikke mielas oalle sáme iesjmierredibme ja mierredimoassálasstem hæhttu stivrrimorgánajn bærrájgåtseduvvat, ja aj varresvuodadievnastusájt sáme pasientajda gárvedime, hábbmimin ja organisierimin. – Badjásasj organisasjåvnnåstruktuvrra hæhttu duodastit jut sámijn la rievtesvuohta iesjmierredibmáj. Rievtesvuohta iesjmierredibmáj håbbmimin, stivrrimin ja bærrájgæhttjamin hæhttu vuodon liehket gå galggá organisierit hiebadum varresvuodadievnastusájt sáme pasientajda, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Sámedikke mielas dárbbo l dárkkelappot gæhttjat man láhkáj sáme varresvuodadievnastusá lulun organisieriduvvat, nav vaj sáme varresvuodadievnastusá li sadjihin sáme pasientajda rijkav miehtáj. – Vierttip varresvuodadåjmadakmodellav gehtjadit. Vuogas organisierim sierravarresvuodadievnastusájs galggá badjásasj dásen nannit vaj gájka sáme oadtju dajt dievnastusájt ma li sijá gájbbádussan, javllá Mikkelsen. Sámedikke mielas aktidibme sáme fáhkaressursajs la ájnas momænntan dán bargon. Lulun ásaduvvat sáme fáhkaværmádagá suohkanrájáj rastá ja sierravarresvuodadievnastusá ma sáme pasientajt gåtsedi. Mikkelsen tsuojgot aj dasi, ælla nav ållo sáme fáhkaulmutja. Sáme álmmuk la báddnum organisierimvuogijda ma bukti jut bæssá sáme fáhkaulmutjijt nav ålov gå máhttelis másjket ávkkit. – Dárbbo l ájádallat åbbålattjat ja badjásattjat man láhkáj sierravarresvuodadievnastusá sáme álmmugij lulun organisieriduvvat buvtátjit buorep ja ienep åbbålasj dievnastusájt sáme pasientajda vaddet man vuodon la sáme giella ja kultuvrra, javllá Mikkelsen. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsenijn mobijlan +47 917 42 161. Ássjepáhppára ja mærrádus Mijá javllarijmmo 2013 lij vuosedibme 24 ambassadørajs. Javllamánno 1.b Namma: Inger Máret Ánne Eira Man vuoras: 24 jage Årromsadje: Tromsø Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Buorre mielan dajna gå eksábmadiertjeguddama li vássám ruvva ja javlla le lahkanime! :) Javllamánno 2.b Namma: Ina-Theres Sparrok Man vuoras: 18 jage Årromsadje: Smalåsen Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Uddni lav ajtu niddo buorre mielan:D Javllamánno 3.b Namma: Risten Gutnel Guttorm Eira/ Áilen Nigá Dávvet Ásllaga Risten Gutnel Man vuoras: 24 jage Årromsadje: Karasjok Barggo: 4. jages åhpadiddjestudænnta Gåktu le miella uddni: Dálla lav tjállemin sijddaeksámav mij galggá sisi 16. dán máno, ja ávvudaláv aj javlajda. Javllamánno 4.b Namma: Naima Khan Nergård Álldar: Jur dävddám 18 Årrumsadje: Jielleváren, Svieriga bielen Barggo: Lågåv muv goalmát jáge joarkkaskåvlån Gåk dåbddo la uddni: Anáv ållo dahkamusá valla ietján lav ávon Javllamánno 5.b Namma: Ánde Trosten Man vuoras: 23 Årromsadje: Deatnu Barggo: Sadjásasj/studænnta Gåktu le miella uddni: Ihkeva buorre! Javllamánno 6.b Namma: Inga Maja Eira Hætta Man vuoras: 17 Årromsadje: Áltá Barggo: Áltá joarkkaskåvllå Gåktu le miella uddni: Lev nav ávon, gå vijmak la javllamánno! Javllamánno 7.b Namma: Ánná Káisá Eriksen Partapuoli Man vuoras: 19 Årromsadje: Oslo/Skáne Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Lev ávon ja bargál Javllamánno 8.b Namma: Durra-Lásse Lars-Juhana Johan Man vuoras: 25 Årromsadje: Guovddagæjnno/Råmsså Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Lev ávon ja dudálasj Javllamánno 9.b Namma: Sara Mariell Anti Man vuoras: 17 Årromsadje: Kárásjjåhkå Barggo: Studænnta Gåktu l miella uddni: Uddni lav sieldes ávon! Javllamánno 10.b Namma: Melissa Annie Fofonoff Man vuoras: 17 Årromsadje: Girkkonjárgga Barggo: Oahppe Girkkonjárga joarkkaskåvlån Gåktu le miella uddni: Mån lav ávon, ja ávvudaláv javlajda Javllamánno 11.b Namma: Emmi Alette Danielsen Áldar: 17 år Årromsadje: Røros Barggo: Gjøsvika sykehjem, Vitus apotek Røros ja duodden lav ållesájge varresvuohtabarggen Rørosa joarkkaskåvlån. Gåktu le miella uddni: Miella le buorre, soaptsov skåvlåjn ja æhtsáv Rørosan årrot. Javlla le nåv hávsskes ájgge. Javllamánno 12.b Namma: Silje Somby Man vuoras: 17 Årromsadje: Alta, boadáv Guovddagæjnos Barggo: Giellaåvdåstiddje, joarkkaskåvllåoahppe Gåktu le miella uddni: Lev ávon gå vijmak la javllamánno. Ávvudaláv gå galgav mannat bivvalis rijkkaj  Javllamánno 13.b Namma: Helge Aslaksen Ravna Áldar: 20 Årromsadje: Oslo Barggo: Jussastudænnta ja pikkolo Gåktu le miella uddni: Mujna le dåbmaris biejvve låhkåmsálan, ja adnet lav viehka vissjal. Javllamánno 14.b Namma: Marit-Sofie Mathisen Áldar: 17 Årromsadje: Reahpin, Unjárgan. Årov dalla årruhattjan skåvlå guoran Girkkonjárgan. Barggo: Studænntan Girkkonjárga joarkkaskåvlån, maŋep jagev studiespesialisering. Gåktu le miella uddni: Ávon, ja viehka ávvudaláv javlajda! :) Javllamánno 15.b Namma: Viktor Inge Paulsen Áldar: 21 Årromsadje: Ájluokta (Divtasvuodna) Barggo: Sámediggeájras Gåktu le miella uddni: Viehka vájbbam, valla mássjel ja sihkar allasim. Javllamánno 16.b Namma: Tuva Svendsen Áldar: 19 Årromsadje: Karasjok/Tromsø Barggo: Studeriv Gåktu le miella uddni: Jur uddni lav vehik diertjeguddamin. Mujna le sijddaeksábma mij galggá ålliduvvat. Vallak dat la dagádum, de lav oalle ávon ja degu gæhppum. Javllamánno 17.b Namma: Ellen-Sara Sparrok Áldar: 16 Årromsadje: Aarborte Mån lav studænnta. Valástallamsuorgen Muoffen. Uddni lav ållu buorre mielan. Ávvudaláv javlajda ja gå lav friddja. Javllamánno 18.b Namma: Jon-Christer Mudenia Áldar: 18 år Årromsadje: Gárdat, Dænon Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Ávvudaláv gå buktá ållo muohttagav vaj máhtáv skuvterav luovvit ja mannat mæhttsáj. Javllamánno 19.b Namma: Maja Søøfe Larsen Áldar: 18 år Årromsadje: Snåase Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Uddni lav ávon, dajna gå le vijmak javllamánno ja javla lahkani. Javllamánno 20.b Namma: Ánne Márget Somby Áldar: 17 Årromsadje: Báhkiljohka Barggo: Manáv skåvlåv Gåktu le miella uddni: vehik vájbbam, vijmak bierjjedahka Javllamánno 21.b Namma: Ellen Magdalena A. Sara Årronsadje: Leavdnja Áldar 15 Barggo: studænnta Gåktu le miella uddni? Viehka buorre. Javllamánno 22.b Namma: Hilje Kristoffer Jåma Áldar: 17 Årromsadje: Raavrevihke Barggo: Låhkåmin lav varresvuohtafáhkabarggen Kråangken jåarhkeskuvle, ja bargav vehik skihppijsijdan. Ietján politihkalasj dåjmalasj. Gåktu le miella uddni? Adnet lav juolodibme. Ávvudaláv viehka javllaloahpáj ja sijddaj njálga biebbmuj. Sjaddá hávsske gå famillja tjåhkan. Javllamánno 23.b Namma: Linn Birgitte Njuolla Áldar: 16 jage Årromsadje: Girkkonjárgga Barggo: oahppe Girkkonjárga joarkkaskåvlån Gåktu le miella uddni: Buorak, ávvudalá ålov javlajda! Javllamánno 24.b Namma: Mikkel Rasmus Logje Årromsadje: Láhpoluoppal/ Guovdageaidnu Áldar: 22 Barggo: Åhpadiddjeskåvllåoahppe Gåktu le miella uddni? Viehka buorre miella. Sjaddá hávskke gå eksámaj gergav ja váldáv javllaloabev. Sámediggeráde Inger Eline Eriksen Fjellgrena mielas la sáme sebrudahka vuorbástuvvam sadjáj oadtjot Duohtavuodakommisjåvnåv gå li nav buoragit aktan barggam. Iektu Stuorradigge mierredij ásadit Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnåv, mij galggá guoradallat dárojduhttempolitihka vájkkudusájt Vuonan. Sámediggeráde Inger Eline Eriksen Fjellgren tjuovoj dán ássje dágástallamav Stuorradikken ja sån duodaj tjaŋgedij dájna mærrádusájn. – Sámedikken la læhkám buorre aktisasjbarggo ållusij ja danen lip vuorbástuvvam kommisjåvnåv sadjáj oadtjot. Fjellgren ållagasj nammat aktisasjbargov Sámedikke vuorrasijrádijn. – Sámedigge l gijttevasj dan åvdås majt Sámedikke vuorrasijráde la dán ássjen måttijt jagijt barggam. Ållagasj buorre lij gå sij sæbrrin rabás guláskuddamij Stuorradikken. Mávsulasj lij gå Stuorradigge besaj gullat majt ållessjattuk ulmutja li åtsådallam ja gåktu li hæhttum gierddat stáhta politihka diehti. Sámediggeráden Fjellgrenan árrat lij juo tjåhkanibme Trygg Jakolajn Vuona Guojnnalihton. Dåppe aktisattjat strategijjajt dagájga gåktu dakkir kommisjåvnåv åttjudit. Dan tjåhkanime maŋŋela Sámedigge girjev fylkasuohkanijda sáme guovlon sáddij gånnå bivddij sijáv kommisjåvnå ásadimev doarjjot, ja nav li aj maŋŋela dahkam. Sámedigge la aj ednagit Sáme girkkorádijn guládallam, ja sijá doarjja la læhkám stuorra ávkken. – Girkko ja stáhtta libá áttjak sirádam. Girkkon la ájn ájnas sadje Sámen ja aj ietján Vuonan, ja adjáj stuorradiggeájrrasij gaskan. Sábmelattjajda la árvvon gå girkko mijáv dán bargon doarjju. Mij vierttip mujttet adjáj dav vuojŋŋalasj oasev dán såbadimbargos huksat. Girkkon la dat máhtto mij dasi gájbbeduvvá, javllá Fjellgren. Jus ájgo ságájdahttemav, de guládalá aktijvuodav sámediggerádijn Inger Eline Eriksen Fjellgrenajn, mob. 414 58 703. Sidá gus Sámedikke ájrasjuohkuj vájkkudit? Sámedikken li 39 ájrrasa 7 válggabijras. Avtan válggabijran li moadda suohkana. Dat la sæmmi gå stuorradiggeválgan gånnå ájrrasa juohkkat fylkas válljiduvvi. Jus sidá sámedikkeválgan jienastit hæhttu liehket Sámedikke jienastuslågon tjáledum. Valla diehti gus dån juhte jienastuslåhko la dat mij mierret galla ájrrasa juohkkat válggabijras Sámediggáj válljiduvvi? Dån besa siegen Sámedikke ájrasjuogov vájkkudittjat gå ietjat jienastuslåhkuj ietjat válggabijran tjáleda. Duv tjáledibme hæhttu miján liehket åvddåla gasskaijá biehtsemáno 30.biejve 2019. Nanni sáme giellabargov / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sámedikke doarjjaårniga sámegiela vuoksjuj doarjju sáme giellabargov.Dav vuoset muhtem guoradallam mav Norut Alta – Áltá le dahkam Nordlandsforskning/Nordlánda dutkama siegen Sámedikke åvdås. Guoradallama ulmme le gåvåv åttjudit sihke gåktu doarjjavuosstájvállde Sámedikke dårjav adni ja gåktu Sámedigge iesj doarjjaårnigijt háldat. Giellabargov “dáddi” Akta rapporta oajvvekonklusjåvnåjs le jut gielladoarjja doajmmá dagu “dáden” massta tjuovvu ålles suohkkis vuobme giellabargos. Sebrudagá åvdås doajmmá dát vuomásj lahka aktijvuodan ietjá gielladåjmaj ja sáme giellapolitihka siegen man åvdås Sámedigge vásstet. Guoradallam vuoset doarjjavuosstájvállde li viehka dudálattja årnigijn. Moaddásijda dájs giellaprosjevtajs le Sámedigge ájnnasamos ruhtadiddje. Danen le årnik ájnas sámegiela diedulasjvuohtaj ja åvddånahttemij. Rádeájras Ellinor Marita Jåma javllá Sámedigge galggá rapportav snivva låhkåt, danen gå dat sjaddá ájnas gå galggá buoredit Sámedikke doarjjaårnigijt sámegiela vuoksjuj. -Sámegiella le alvos dætto vuolen, ja danen le ájnas jut Sámedikke giellarudá buoremus láhkáj aneduvvi. Danen le ájnas årnigav guoradallat váj gávnná gåktu máhttá årnigav buoredit, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Norut Alta - Áltá ja Nordlandsforskning/Nordlánda dutkam li aktan dáv guoradallam. Seniordutke Eva Josefsen le prosjevtav jådedam ja suv siegen libá barggam dutkeguovtes Áila Márge Varsi Balto Norut Alta - Áltás ja Marit Solstad Nordlandsforskning/Nordlánda dutkamis. Seniordutke Eva Josefsen, + 47 915 51 794 ja rádeájras Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460. Sáme li Nuorttakalåhtan viessum sierra álmmugin ietjas gielajn, ietjas árbbedábij ja æládushiebadimij guhkev åvddål gå nasjonálstáhta vuododuvvin. Gå rájá sátsaduvvin 1751, de sáme sjaddin álmmugin årromguovlojn nieljen rijkan: Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Sáme árbbedábálasj duobddága li Guoládagás lullenuorttan Engerdalláj Oarjje-Vuonan ja Idrej Oarjje-Svierigin. Dát guovllo gåhtjoduvvá sámegiellaj Sámeednamin/Sábmen. 1800-jagijn lassán diedulasjvuohta Vuona nasjåvnå birra. Vuodna oattjoj vuodolágav jagen 1814 viehka stuorra iesjrádálasjvuodajn ja dajna tjuovoj Vuona nasjåvnnåtsieggim. Jagen 1848 tjuottjodij ráddidus ja stuorradigge Finnmárko ednama lidjin stáhta ednama juo dålutjis. Sivvan lij guovllo lij “gålgge sámij” årromguovllo, mij galgaj sievvet jåhtålibme ittjij miededa æjggumriektáv åmastit. Máhttelisvuohta ednamijt æjggut reguleriduváj tjavgga Vuona oajválattjajs. Jage 1888 maŋŋela oadtjun dåssju ulmutja Vuonas ja Svierigis ednamav åmastit Vuonan, ja Vuona viesádimvuodav oadtjun dåssju sij gudi dárogielav buktin. Jagen 1902 mierredij Stuorradigge ådå ednamvuobddemlágav. Dán lágan le tjáledum dåssju Vuona stáhtaviesáda máhttin ednamav oasstet, ja galgaj dættoduvvat sån guhti ednamav oattjoj oasstet lij ávkken ednambarggen ja sån ”…som kunne tale, lese og skrive det Norske Sprog og benytte det til daglig Brug. (...guhti buvtij hållat, låhkåt ja tjállet dárogielav ja adnet dav bæjválattjat.)”. Láhka lij fámon gitta jahkáj 1965. Dárojduhttempolitihkka tjavggiduváj maŋep væráltdoaro vuosstij. Jagen 1924 javllá buojkulvissan parlamentáralasj skåvllåkommisjåvnnå náv: ”Samisk åndsliv og kultur er noe som ikke finnes. Hele folkets egenart og begavelse peker ikke i den retning." ("Sáme vuojŋŋalasj iellem ja kultuvrra ij gávnnu. Ålles álmmuga sierralágásjvuohta ja vaddása e dan guovlluj vuoseda"). Maŋep væráltdoaro maŋŋela dárojduhttempolitihkka nåhkågoahtá. Valla vihpá huoman ájn alvadahtte guhkev. Gielalasj ja tjerdalasj vuojnno unneplågojda rievddaduváj maŋep væráltdoaro maŋŋela. Rijkajgasskasasj almasjrievtesvuodabarggo vájkkudij vaj såbadusá almasjrievtesvuodaj hárráj dagáduvvin Eurohpán ja aj AN:an. Dát vájkkudij aj Vuona oajválattjaj guottojda unneplågoj vuoksjuj, ållagasj sámij vuoksjuj. Almulattjat bådij dát vuojnnusij jagen 1948, gå skåvllådåjmadagá Aktidimnammadus buvtij moadda oajvvadusá ulmijn hiebadittjat skåvllåfálaldagájt sáme mánájda. Dat juogos oajvvadij sámegiella luluj oadtjot stuoráp sajev åhpadimen, aktan sáme kultuvrrahiståvråjn ja sáme sijddabargujn. Daj dåjman siegen ma álgeduvvin Aktidimnammadusá oajvvadusáj milta lij risstalasjvuodagirje guovtegielaktevstaj Tråmså åhpadiddjeskåvlån jage 1953 rájes. Jagen 1956 nammaduváj Sámekomitea (komitea sámeássjijt tjielggitjit). Komitea árvvalus mij åvdeduváj jagen 1959, aneduvvá unneplåhkopolitihka jårgestibmen. Álgon sieveduvvá unneplåhkoássje li sjaddam ienep ájggeguovddelissan: “Unneplågoássje væráldav birra li sjaddam åvvånagi ienep buolle ássjen gå åvddåla, ja juska mijá lándan ittjij dåhkki giehttot sáme unneplåhko le niejdedum sæmmiláhkáj gå moatten ietjá sajen væráldin, de lij tjielgas mijá lunna lidjin aj mætto dagádum. Dat guosská dan diehti skåvllåpolitihkkaj mijá jahketjuoden gitta maŋep væráltdårruj.” (Sámekomitea árvvalus, 6. bielen). Komitea anij ietjas dahkamussan “gæhttjalit gávnnat njuolgadusájt ja ulmev oajválattjaj politihkkaj sámij hárráj mij máhttá nannit sáme unneplågov rudálattjat, sosiálalattjat ja kultuvralattjat” (19. bielen). Árvvalusán tjuorgaduváj vuodovuojnno mij rievdaj dárojduhttempolitihkas. Komitea mielas Vuona sámepolitihkka galgaj farra rahtjat nannitjit sámijt álmmugin, åvddånahttet vieledusáv álmmugij gaskan ja álgadit rudálasj ja sosiálalasj dåjmajt ådåstuhtátjit sáme iellemvuogev ja duodde integrierimav Vuona sebrudahkaj. Positijvva sierra ávkke aneduváj dárbulattjan vaj avtaárvvusasj riektá sjaddin sámij ja láttij gaskan. Árvvalusá guovdásj oajvvadus lij sierra sáme guovlov nannit, gånnå degu sierra njuolgadusá galggin liehket fámon sámegiela stáhtusa gáktuj, skåvlån ja aj almulasj háldadusán. Komitea tjuottjodij dakkir guovllo juo gávnnuj. Ulmme oajválattjaj sámepolitihkkaj vierttij liehket nannit sámijt álmmugin. Komitea mielas positijvva sierra ávkke lidjin dárbulattja vaj avtaárvvusasj riektá sjaddin sámij ja láttij gaskan. Ráddidus ittjij tjuovvola Sámekomitea oajvvadusájt diedádusán Stuorradiggáj jagen 1963. Ráddidus gålågattaj miejnnimis majdik sámijs tjerdalasj unneplåhkon, sáme farra nammaduvvin “samisktalende nordmenn” (sámegielak vuonaga). Ráddidus dárkkelappot tjielggij ulmme sámekultuvrav bisodit galgaj liehket iesj geŋga ulmutja duogen. 1970-jagij lågon dåhkkiduvvagåhtin sáme unneplåhkon Vuonan. Åhpadibme sámegiellaj mierreduváj riektán jagen 1967 ja sáme joarkkaskåvllå ásaduváj Kárásjåhkåj sæmmi jage. Jagen 1973 ásaduváj kulturguovdásj Sáme instituhtta/Nordisk samisk institutt Guovddagæjnon. Dát sjattaj maŋenagi tjielggidus- ja guoradallaminstituhttan. 1960 ja 70 jagijn sjattaj nuorap buolvva sámijs ienep diedulattjan ja rievddadiddjen. Sámeássje sjaddin aj ienebut álggoálmmukássjen. Sáme organisasjåvnå barggin dåjmalattjat oassálastátjit rijkajgasskasasj álggoálmmukbargon nav gå Álggoálmmugij væráltráde (WCIP) vuododusá baktu jagen 1975. Dárojduhttempolitihkka mij lij vihpam 1800-jagij maŋep oases lij tjavgámus Áltástuojme birra. Rijddo álgij gå Stuorradigge jagen 1978 mierredij dulvvadit Alta-Guovddageainnu tjátjádagáv ja fábmobuvtadagáv ásadit. Dát doalvoj garra vuosstálasstemijda, aksjåvnåjda ja demonstrasjåvnåjda sámijs ja biráspolitihkalasj guovlos. Ålles Áltá-ássje vásedij moadda vuorrádisá, nåv gå nælggodime Stuordikke ålgusjbielen jagijt 1979 ja 1981 ja stáhtaministara kontåvrå åmastibme jagen 1981. Rijddo gerralij gå 600 bulkke sámeårruhav sjuovvijin ja sváldasvegav Savvunis (Stilla) gádodin ådåjakmáno 15. biejve jagen 1981. Vuona oajválattjaj vásádusá Áltá-ássjen vuosedij dárbov sáme organisasjåvnåj guládallat. Oajválattja vásedin máhttelisvuoda ja máhtukvuoda sámijt stivrrit lidjin viehka unnum, sæmmi båttå gå Vuona vuohke gåktu ietjas álggoálmmugav dåmadij alvaduhtij rijkajgasskasattjat. Áltá-ássje merkaj ájggemålssomav Vuona sámepolitihkan. Sáme Vuona rijkan dåhkkiduvvin ij dåssju unneplåhkoálmmugin, valla aj álggoálmmugin. Gå rijddo stáhta oajválattjaj ja sámij gaskan lij garrasabmusin jagijt 1980-81, de lij dárbbo politihkalasj miededimijs sáme riektáj birra. Båhtusin lij semalasjvuohta ráddidusá ja sámeorganisasjåvnåj gaskan jut ássje galgaj lagábut guoradaláduvvat. Ráddidus nammadij Sámeriektájuohkusav ja Sámekultuvrrajuohkusav duostudahkan sámij gájbbádusájda. Sámeriektájuogos buvtij jagen 1984 vuostasj oasseárvvalusáv,”Om samenes rettsstilling (Sámij riektávidjurij birra)”. Dat dagáj vuodov Stuorradikke mærrádussaj jagen 1987 Sámelága birra (Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold (Láhka Sámedikke ja ietjá sáme riektávidjurij birra)). Sámeláhka hábbmij riektálasj vuodov Sámedikke ásadibmáj. Vuostasj Sámediggeválgga tjadáduváj ragátmánon jagen 1989, ja vuostasj Sámedigge rabáduváj gålgådismáno 9. biejve 1989 Kárášjågån Majestehtalasj Gånågisás Olav V. 1989 – 1997 Ole Henrik Magga (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 1997 – 2005 Sven-Roald Nystø (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 2005 – 2007 Aili Keskitalo (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 2007 – 2013 Egil Olli (Barggijbelludahka) 2013 – 2016 Aili Keskitalo (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 2016 – 2017 Vibeke Larsen (Arbeiderpartiet) 2017 – udnátjij Aili Keskitalo (Vuona Sámij Rijkasiebrre) Giellaguovdátja li ájnas ásadusá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sáme giellaguovdátja li ájnas ásadusá. Da sámegielav ja kultuvrav nanniji, giellaarenájt ásadi, ja li ietjasa bájke sáme álmmuga identitehtahábbmijiddjen. Dav vuoset evaluerim mav Norut Alta – Áltá le Sámedikke åvdås dahkam. Sámedikke ájggomus giellaguovdátjij le jut sámegiella galggá gullut ja vuojnnut giellaguovdátjij doajmmaguovlon. Guoradallamin gåktu sáme giellaguovdátja dáv ulmev ållidi le dát evaluerim vidjurijt gæhttjam sisŋálattjat juohkka giellaguovdátjin, ja gåktu da doajmmi iesjgeŋga birrasij ja aktan Sámedikkijn. 10 giellaguovdátja Evaluerim sisadná 10 giellaguovdátja ma li Sámedikkes dårjav oadtjum. Giellaguovdátja li Unjárgan, Dænon, Porsáŋgon ja Áltán Finnmárkon, Gájvuonan, Tråmsån ja Loabagin Råmsån, Evenássjen ja Divtasvuonan Nordlándan ja Rørosin Oarjje-Trøndelágan. Dá lågev giellaguovdátja li álgaduvvam iesjgeŋga ájggegávdan, ja moatte láhkáj åvddånam iesjgeŋga sáme birrasin. Muhtem sajijn li giellaguovdátja sajájduvvam oassen sáme bájkálasj sebrudagájs, ietjá bájkjin vas dagu “sáme suollu” dáttja ieneplågosebrudagán. Dát mierkki hásstalusá ma sámegiela nannimij guosski li ietjálágátja guovlos guovlluj. Juohkka giellaguovdátjin li sierralágásj hásstalusá mij guosská organiserimij, ruhtadilláj ja sámegielak ja bájkálasj máhtudagá åttjudibmáj, vuoset evaluerim. Oajvvat moadda dåjma Norut Alta – Áltá oajvvat moadda dåjma váj giellaguovdátjij bárggodilev buoret. Akta dåjmajs le doajmmaruhtadårjav lasedit ja giellakursajda stuoves ruhtadimev gávnnat. Navti sjaddá álkkep åtttjudit ja bisodit barggijt alla giellamáhtudagáj. Giellaguovdátja beras lulujin dættodit tjoahkkit árbbediedov mij ájn gávnnu guovlon. Norut Áltá oajvvat aj giellaguovdátja galgalulujin ienebut vuojnnusij boahtet sáme birrasij ålggolin aj. Máhtti fállat sámegiela ja kultuvra kursajt ietjá ulmmejuohkusijda guovlonisá. Giellaguovdátjijt vijddábut åvddånahttet -Sámedikkeráde sihtá giellaguovdátjij siegen gæhttjat makkir vejulasjvuoda ja dárbo bierriji vuoroduvvat giellaguovdátjij boahtteájge gáktuj, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Ienep diedo: Prosjektaoajvve Norut Alta – Áltá as Vigdis Nygaard. Suv jåvså telefåvnån 78 45 71 00 jali rádeájras Ellinor Marita Jåma 916 13 460. Avtamielakvuohta ådå æládussåbadusás duojen jahkáj 2014 / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 20. skïerede 2013 Duojen la avtamielakvuohta ådå æládussåbadusas jahkáj 2014. Såbadus jahkaj 2014 la 9,4 miljåvnå kråvnå. Hábme le ietjájduhtedum passijvva doajmmadoarjjaårnigis ienebut åvddånahttema guovlluj – dakkir jårgijdimes lav mån viehka ávon, javllá sámediggeráde Marianne Balto. -Mån lav dudálasj gå duodjeorganisasjåvnå li miellusa vuorodittjat vuobddem- ja fállodåjmajt, javllá sámediggeráde Marianne Balto. Dát máhttá rahpat ådå oasástallamijda ja ådå buktagijda, javllá Balto. Jagen 2014 le duodjarijn máhttelisvuoda guossidit nuppijt duodjárijt gejn li sierra máhttudagá duodjebuktagin. Sámediggerade le moadda jage vuorodam máhtudaklåpptimav duodjesuorgen. Oassálasste såbadusán li Samedigge, Sámiid duodji ja Duojáriid ealáhussearvi. Guládallamålmåj: Rádesebrulasj Marianne Balto, skuolkan 480 63358 Næringsavtale for duodji 2014.pdf 5,58 MB Kronihkka guoradallamdiedádusá almodimes: vahágahttema birra lahka gasskavuodan sáme sebrudagán snjuktjamáno 8. biejve. Uddni, nissunbiejven, Sámedigge ja Justijssadepartemænnta åvddånbukti åtsådimdiedádusáv vahágahttema birra lahka gasskavuodan sáme sebrudagán. Diedádusá vuodon li ságastallama fáhkabarggij ja viehkkeinstánsaj Sámen, ja tjalmostahttá gåktu sáme vaháguvvama viehkkeapparáhtas duostoduvvi. Jus li vidjura sáme sebrudagá sisbielen vaj ålgusjbielen ma vájkkudi galla vahágahttema dagáduvvi, adjáj dåmaduvvi. Mij mujttep Saminor:a åtsådimdiedádus mij 2015 almoduváj, ja åvddånbuvtij jut 49% sáme nissunijs lidjin vaháguvvam. Dá lågo mijáv alvaduhttin, ja biejaj tiemáv bajemussaj politihkalasj ássjelistan Sámen. Mij dárbahijma dádjadit manen dat dáhpáduvvá? Fáhkaulmutja ja bulkke li oassálasstám ájnas jienaj diedádusán. Sivva le rámmpot sijá máhtukvuodav ja sidodav lájttálisát ietjasa bargov ja hásstalusájt gehtjatjit. Edna buorre barggo sijá fáhkasuorgen dagáduvvá, valla vuoseduvvá aj stuorra hásstalusájda. Viehkkeapparáhtta diehtá aj dat la suorgge edna sjávodisvuodaj ja tabu :aj. Gássjel la njuolgga gatjádit vahágahttema birra. Valla gåktu akta giehtadalle javllá: “Jus duosta gatjádit, duossti ulmutja vásstedit”. Vuoseduvvá aj, gávnnuji sierra hásstalusá duosstomin vaháguvvamijt sáme duogátjijn. Luohtádus sáme álmmugin bulkkáj ja viehkkeapparáhttaj ij la heva. Dát vádna luohtádus viertti dádjaduvvat gåvvimin la garra dárojduhttem- ja mastadimpolitihkav sámij vuosstáj. Vuojnnet la nav, adjáj dán aktijvuodan guoddep dav låsså árbev dárojduhttempolitihkas. Gåktu akta oassevállde guoradallamin javllá: “Iv la nav vuojga láttij birrasin barggam, valla jáhkáv miján vádnun luohtádus, dat guosská histåvrålasj traumajda dajnas gå sáme li láttijda masstam, bákko tjadá hæhttujin dárustit. Mij ep luohteda avtak oajválattjaj, girkko ja skåvllå ja diedaåtsådiddje, dakkir ulmutjijt gejda ájgij tjadá lip oahppam ij galga luohtedit”. Ságastit sieldes illastimij birra buoremusát dahká iednegiellasis viehkkeapparáhttaj mij dádjat sebrudagáv gånnå viessu. Moatten sáme sebrudagán la miján garra sjávodisvuodakultuvrra. Moattes e dåhkkida diededimev vahágahttema birra. Dat máhttá ålles familja árvov biejsstet, márjju ålles sáme sebrudagá árvov. Sivá li aj jáhkket moadda ájnegattja li vaháguvvam skámov tjiegadittjat. Læstadiánarij tjoaggulvis la ájnas moatte sámijda, valla ij gudik goassak máhte riekta sjaddat gå åssko aneduvvá vaháguvvamav sivádittjat ja skámádittjat. Dáj birra vierttip duosstat tjielggasit diededit. Vahágahttem ij la priváhta ássje mij sisbielen galggá tjoavdeduvvat. Vahágahttem la siválasj stráffuduvvat ja galggá riektávuogádagán dåmaduvvat, dat vuogádagás massta mij sáme aj li oassen. Mij dárbahip aj låhpadit jahtov gievras sáme birra, guhti gájkka gierddat galggá. Gártjedam miellaguotto jut sáme næjtso ja nissuna galggi hæhttut gierddat vahágahttemav ietjasa lagámusájs hæhttup dåssjidit. Mij dárbahip sebrudagáv, gånnå ulmutja priváhta rájá vieleduvvi ja gånnå vahágahttem ij gudik goassak dåhkkiduvá. Ij dåhkki ilá ednagit dættoduvvat: åvdåsvásstádus vahágahttemis la vahágahtte duogen, ij vaháguvvama. Dájna diedádusájn lip vijddásappot lávkkim, vahágahttema vuosstij oajbbot lahka gasskavuodan sáme sebrudagán. Vahágahttem ij binnu juska tiebmá guoradaláduvvá, valla mij lip siegen tabu :ajt tiemá birra doadjemin gå bihkusit ássjev ságastallap. Mån jáhkáv sáme sebrudahka l gárves dakkir dágástallamij. Valla dáv bargov ep máhte galluga dahkat. Guokta jage dássta åvddåla Saminor ietjas lågojt åvddånbuktin. Dat rájes lip binnáv guovdásj oajválattjajs gullam. Máhtudagájn mij dálla le miján, merkahi konkrehtalasj dåjma viertti doajmmaj biejaduvvat. Valla mij dárbahip ienep máhtudagáv suorgen, ep åvvånis diede nav ålov gå dárbahip dan suorgen. Sámedikkeráde sjaddá dáv gåtsedit guovdásj oajválattjaj ságastallamin. Vierttip tjielggasit diededit mij dárbahip sierra dåjmajt dáv gássjelisvuodav duostotjit, ja mij dárbahip dajt dåjmajt dálla. Gå sáme álmmuk la gárves sjávodisvuodav ja skámov doajátjit ij stuorsebrudahka máhte tjielgga sjávodisvuodajn vásstedit. Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan. 39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage. Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet. Aktisasjbarggo ja riektátjielgadibme / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget 21. njoktje 2014 Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnå barggojuogos buktá bierjjedagá snjuktjamáno 21. biejve rievddadimoajvvadusájt Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnnåj Vuona ednambarggo- ja biebbmominsstarij Sylvi Listhaug ja Svieriga ednamdáfominsstarij Eskil Erlandsson. Barggojuohkusin li åvdåstiddje Vuona ja Svieriga sámedikkijs, Svieriga sámij rijkkalihtos ja Vuona ællosámij rijkkalihtos. Barggojuohkusa jådediddjen le Ellinor Marita Jåma Vuona Sámedikkes. Barggojuogos la ságastallamij baktu tjieldij dahkam oajvvadusáv ådå konvensjåvnnåtækstaj. Barggojuohkusin li stuorra vuorddámusá juhte ráddidusá biedji barggojuohkusa bargov ja oajvvadusájt vuodon ælloguohtomkonvensjåvnå dåhkkidibmáj. Barggojuogos la biedjam vuoduj juhte aktisasjbarggosjiehtadusá lulun liehket oajvvenjuolgadussan tjieldij gaskan. Iehpesemasvuohta gæhttjaluvvá vuostak tjoavdeduvvat sjiehtadusáj baktu ja dan maŋŋela márjju såbadahttem Ælloguohtomnammadusá viehkijn. -Boadodis sjiehtadallama tjoavdeduvvi Ælloguohtomnammadusá baktu mij mierret guohtombájkijt, guohtomájgijt ja boatsojlågov. Gujddimorgádna le Alepgæhttjalimnammadus, mij låhpalattjat mierret, subtsas barggojuohkusa jådediddje Ellinor Marita Jåma. Guohtomriektáj kárttim ja sihkarasstem Nasjåvnålasj ælloæláduspolitihkka le jagij nalluj divvum tjieldij guohtomguovlojt. Barggojuogos adná mierrediddjen boahtteájgij ælloæládussaj rájáj rastá juhte tjadáduvvá riektátjielggidus vaj riektávuodo tjielggá nåv vaj guohtomvuodudahka boahtte ájgij tjoavdeduvvá váni stuorra rijdoj. Muhtem ælloniehke ælla ásadam dáhperievtesvuodajt ietjasa ådå guovlojda. Dát la ájnas oasse daj hásstalusájs ma ájgij nalluj li bájnnám ællobargov rájaj rastá. -Dat iehpesihkarvuohta mij la dagádum nasjåvnålasj politihkas ja luluj tjoavdeduvvat almulasj kárttima ja rievtesvuodaj dåhkkidime baktu dajda guovlojda, javllá Jåma. Urudisá ájtti ælloæládusáv -Stuorra urudismáddo le konvensjåvnnåguovlojn goappátjijn rijkajn. Vidjura li ájtton ekonomalasj, ekologalasj ja kultuvralasj guoddelisvuohtaj goappátjijn rijkajn. Urudisá ájtti iellemvuodov moaddásijda, javllá barggojuohkusa jådediddje Ellinor Marita Jåma. -Nasjåvnålasj urudispolitihkka viertti vieledit ælloæládusá båhtusijt konvensjåvnnåguovlojn goappátjijn rijkajn, javllá Jåma. Ælloæládusá guovloj suodjalibme Aktelattjat dagáduvvi gártjedime guohtomguovlojn goappátjijn rijkajn gånnå konvensjåvnnå le fámon. Same bieles váseduvvá dát degu guohtomguovlojn ælla riektá ja oalle suoje. -Luluj liehket paradoksan jus ælloæládus rájáj rastá suoddjiduvvá konvensjåvnå baktu, ja dan ga maŋŋela ájteduvvá gártjedimijs ietja guovlos, javllá Jåma. Tjuovvolibme vijddábut Sámediggeráde ájras Henrik Olsen gijttá barggojuohkusav bargos. Sån gijttá aj divna tjieldijt ma li viehkedam prosessan. -Sámediggeráde vuorddá dála juhte Svieriga ja Vuona ráddidusá tjuovvoli barggojuohkusa oajvvadusájt. Ájnas le mij oadtjop konvensjåvnåv mij válldá várajda gájkka oassálasstij riektájt ja ássjijt buorre láhkaj, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Dála li barggojuohkusa divvomoajvvadusá: Lågå ienebut bargos: http://www.sametinget.no/Naeringer/Reindrift/Norsk-svensk-reinbeitekonvensjon Ienep diedo: Barggojuohkusa jådediddje: Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460 Sámediggeráde ájras Henrik Olsen, + 47 907 75 219 Sáme goabdes máhttá máhtsaduvvat / Dájdda- ja kulturdåjmadibme / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Dåbdos Bindala goabdes la akta moattes histåvrålasj kultuvrragávnijs ma galggi máhtsaduvvat sáme dávvervuorkájda Bååstede-prosjevta baktu. Moadda tjuohte jage li guoradalle ja misjonera tjoahkkim sáme kultuvrragávnijt. Bindala goabdes la akta buoremusát bisoduvvam goabddáj ma li vil ájmon. -Oadtjot ruoptus goabddáv la symbåvlålattjat oalle ájnas. Goabddá li læhkám gassko árbbedábálasj sáme jáhkon nåv gå viettjatjit diedojt boahtteájges, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Dåssju nágin gallegis goabddá li vil, ij la aktak sámij æjgon, ja dan diehti lip ávon gå goabdes máhtsaduvvá, javllá Olsen. Lågå ienebuv goabddás: https://no.wikipedia.org/wiki/Bindalstromma Válldet ruoptus histåvråv Jagen 2012 lij gå Sámedigge vuollájtjálij sjiehtadusáv Norsk Folkemuseumijn ja Kulturhistorisk museumijn máhtsadittjat badjel 2000 histåvrålasj gávne sáme dávvervuorkájda. Biednigahttem vádnun Sámedigge le moadda jage vájnnodam vuona oajválattjajt máhtsadimev biednigahttet. Sáme dávvervuorkájn ælla uddni ekonomalasj luohko, teknihkalasj bisodimmáhttudagá ja lanjá gávnijt duostotjit. -Mij galggap ietja háldadit ietjama kultuvrraárbev. Dat la rievtesvuohta mijá iemeálmmugin. Dan diehti vierttiji oajválattja juollodit nuoges ekonomalasj luohkojt sáme kultuvrraárbev Norsk Folkemuseumis ja kultuvrrahiståvrålasj dávvervuorkás (UiO), javlla Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Ållestjåhkanibme giehtadallá ássjev duorastagá 24. biejve ragátmánon kl. 15.00 maŋŋela. Dála li ássjepáhppára: http://innsyn.e-kommune.no/innsyn_sametinget_norsk/wfinnsyn.ashx?response=journalpost_detaljer&journalpostid=2015022757& Ienep diedo: Sámediggeráde ájras Henrik Olsen, 907 75 219 Lågå ienebuv: Tjáledum la artihkal: Signy Norendal, tjállagin Museumsnytt 1/2015 Vilá gåjkkeguollebuvtadibme sláhkkidum guoles Sámediggeráde sihtá nannit vuodnaguollárij máhttelisvuodajt ietja gahtsot jå... Lågå ienebuv Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget Ájgij tjadá li ájádallam sámegielav oassen suoma-ugralasj giellajuohkusis urála giellafámiljan, ja læhkám sirádum ietjasa lagámus fuolkijs (balto-suoma) badjel 3.000 jage. Ådå dutkam vuoset sáme giellajuogos le gåjt dal sæmmi boares dagu germána giellajuogos ja gåjt dal guovte gierde boarrásabbo gå romána giellajuogos. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla julevsáme giellakonferánsan Lågå ienebuv Giellasuodjalibme, normerim ja moallánakbarggo Sáme Giellagálldo tjoahkki sámegiela ássjediehttijt Anárij, gålgådismáno 6.... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Sáme giellaguovllo gåbttjå åsijt Vuonas, Svierigis, Suomas ja Gárjjelis. Gielaj rájá e rijkarájájt tjuovo. Julevsámegiella ja oarjjelsámegiella ságastuvvi Vuonan ja Svierigin. Bihtámsámegiella ja ubbmemsámegiella dåssju Svierigin, gáhtum Vuonan. Nuorttasámegiella Vuonan, Svierigin ja Suoman ságastuvvá. Ánarsámegiella ságastuvvá dåssju Suoman. Áhkkilsámegiella, gielldasámegiella ja dárjjesámegiella ságastuvvá dåssju Gárjjelin, ja gålldåsámegiella sihke Suoman ja Gárjjelin (ja åvddåla Vuonan aj). Áhkkilsámegielan, majt åvddålå jáhkkin lij gáhtum, gávnnu huoman uddni. Ájnegis vuoras ulmusj sáhkat vilá áhkkilsámegielav aktijvalattjat ságastallamijn gielldasámegielagij. Muhtem ájnegattja ságasti áhkkilsámegielav passijvva giellan, iesjgeŋga dásen. Dá lågev giela li juogedum guovte oajvvejuohkusijda: allesáme ja lullesáme. Allesáme ja lullesáme oajvvejuohkusijn li tjoahkkáj niellja vuolep juohkusa: oarjep, nuortap, sisednam ja suoloj (guoládak). Rijkajgasskasasj aktijvuodan li gájka sámegiela ájtedum, duodaj ájtedum jali vargga gáhtomin. Ájtedum giella le giella man låhko mánájs gudi gielav bukti binnu, duodaj ájtedum giella le giella mav vargga dåssju ållessjattuga bukti, ja vargga gáhtum giella le giella mav dåssju muhtem gallegasj vuorrasappo hålli. Sámegiela li Vuonan suoddjidum duola dagu 169. ILO-konvensjåvnås, Vuonarijka Vuodolágas, Bájkkenammalágas, Sámelága giellanjuolgadusájs ja Åhpaduslága baktu. Rijkajgasskasattjat li sámegiela suoddjidum duola dagu nuorttarijkaj gielladeklarasjåvnå ja European Charter for Regional and Minority Languages baktu. Ienemus håladum sámegiela Vuonan uddni li oarjjelsámegiella, julevsámegiella og nuorttasámegiella. Ienemus håladum sámegiela Vuonan uddni li oarjjelsámegiella, julevsámegiella og nuorttasámegiella. Oarjjelsáme årromguovllo Vuonan le Sáltoduoddaris nuorttan gitta Elgåaj Hedmárkon oarjján. Ulmutja årru duoggu dággu miehtáj dan vijdes geográfalasj guovlo. Jáhkedahtte e ienebu gå lahkke oarjjelsámijs gielav buvti. Oarjjelsámegielan li guokta oajvvegiellasuorge: Nuorttap oarjjelsámegiella , aj gåhtjodum Åsele (Vapsten, Gaala, Aarborte, Bindal, Nååmesjevuemie Vuonan, Vapsten Tärnan, Vueltjere, Frostviken Svierigin) Oarjep oarjjelsámegiella , aj gåhtjodum Jämtland (guovllo Snåasa ja Verdala gaskan, Muoráhkka Vuonan, Jinjevaerie, Offerdal, Njaarke, Gálpe, Skalstugan, Såahka ja Härjedálen Svierigin). UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le oarjjelsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan. Binná addne ja stuorra vijddudagá dahká gássjelin oarjjelsámegielajn barggat. Sebrudahka dárbaj ållo ulmutjijt oarjjelsámegiela máhtudagájn. Ållagasj guosská dát åhpadiddjevirgijda, oahpponævoj åvddånibmáj ja almulasj háldadibmáj ja dievnastusfálaldagájda. Ubbmemsámegiella håladuváj Ruovatvuonan, Hemnesan ja Korgenin vuona bielen. Ságastuvvá Maskauren, Ståkken, Alep Kikkejauren, Lulep Kikkejauren Árjepluoven ja Arviesjávren, Málágin, Granan ja Umbyn Tärnan Svierigin. Svierigin li dåssju muhtem gallegasj hoalle vil, ja giella aneduvvá vargga gáhtum giellan. Vuona bielen aneduvvá gáhtum giellan. UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le ubbmemsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan jali vargga gáhtum giellan. Bihtámsáme giellaguovllo ráddjiduvvá vuona bielen Sáltovuonas nuorttan ja Ranvuonas oarjján, ja dasi gullu Bájddar, Sálát, Oarjjelij Bájddar, Meløy, Rødøy, oase Bådådjo ja Fuosko suohkanijs. Svieriga bielen manná rádjá nuorttalap Arviesjávres ja Árjapluoves gitta Bihtáma ædnuj Norrbottena länan Svierigin. Bihtámsámegiella gålmå oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Nuortap bihtámsámegiella (Luokta-Mavas, Ståkke). Guovdásj bihtámsámegiella (Semisjaur-Njarg). Oarjep bihtámsámegiella (Svaipa). UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le bihtámsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan jali vargga gáhtum. Svieriga bielen li muhtem gallegasj giellaguodde aktan dutkij ja muhtem rahtjalis ulmutjij Vuona bieles aktan barggagoahtám gæhttjalit gielav gádjot. Moadda tuvsán bágo li juo tjoahkkidum ja dássta galggá báhkogirjje sjaddat. Julevsáme giellaguovllo Vuonan le Bálágis nuorttat gitta Sáltoduoddarij oarjján, ja dasi gullu duola dagu Divtasvuodna, Hábmer ja Fuolldá ja oase Fuosko suohkanis Sálton. Svierigin håladuvvá julevsámegiella Bihtámænos oarjján gitta Gájddumædnuj nuorttan Jåhkåmåhke ja Váhtjera suohkanijn Norrbottena länan Svierigin. Julevsámegiella nielje oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Nuortap julevsámegiella (Unna tjerusj). Guovdásj julevsámegiella (Sirges ja Jåhkågasska Jåhkåmåhken Svierigin, Bálák, Divtasvuodna, Hábmer ja Fuolldá ja oase Fuosko suohkanis Vuonan). Miehttse julevsámegiella (Gällivare, Serri ja Udtja Svierigin). Oarjep julevsámegiella (Duorbun Svierigin). UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le julevsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan. Sæmmi láhkáj dagu oarjjelsáme giela hárráj, de sebrudahka dárbaj ållo ulmutjijt julevsáme giellamáhtudagáj. Nuorttasámegiella le stuorámus giellajuogos sáme gielaj gaskan, birrusij 90 % sámegielagijs nuortagahtti. Nuorttasámegiella ságastuvvá ienemusát Finnmárko ja Råmså fylkajn ja suohkanijn Dielldasuollu ja Evenássje Nordlándan vuona bielen. Nuorttasámegiella nielje oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Merrasámegiella - Lulle merrasáme (Várjatvuodna ja Lágesvuodna). - Guovdásj merrasáme (Riehppovuodna ja Sválesnuorre). - Alle merrasáme (Áltávuodna ja Návuodna). Finnmárkkosámegiella - Lullefinnmárkko: Uhtsajåhkå, oase Ánaris Suoman, Kárásjåhkå, Porsáŋŋgo, Dætno Vuonan. - Allefinnmárkko: Ænodahka, Soahtegiellda, oase Ánaris Suoman, Guovddagæjnno, Áltá Vuonan) Duornossámegiella -Girjjis: Gällivares nuortta-luksa, Nuorttagájddom Svierigin - Allelij oasse Ænodagás Suoman, Ufuohtás gittu Ivgguj, Ivggovuodnabadá ja Rájsá gaskan Vuonan. - Gárasávvun: Könkämävuoma ja Lainiovuoma, Ivggo ja Báhccavuodna Vuonan. - Jukkasjávrre: Saarivuoma, Dálmma, GabnáLeavnas-Kaalasvuoma, Kalix ja Haparanda Svierigin. UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le nuorttasámegiella tjáledum ájtedum giellan. Moatten sajen sáme giellaháldadimguovlo ålggolin le nuorttasámgiella ájn gássjelis dilen. Dát ållagasj guosská moatte merrasáme dáfojda Råmsån ja Finnmárkon ja markasáme guovlojda Oarjjelij-Råmsån ja Nuorttalij-Nordlándan. Ánarsámegiella håladuvvá Ánara suohkanin Suoman (Ánarjávre birra). UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le ánarsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan. Gålldåsámegiella guovte oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Nuortap gålldåsámegiella (Muotka, Paatsjoki, Petsamonkylä) Oarjep gålldåsámegiella (Suonikylä, Notozero-Girvasozero) Vuonan gålldåsáme Oarjje-Várjjak suohkanin årru, åvdemusát Njájddamin, valla aj Girkkonjárgan ja Báhtsakvákken. Juogos le viehka unne ja sij li ájnna gudi lullesáme kultuvrav guoddi Vuona bielen. Suomabielen årru gålldåsáme Tjievetjávren ja Njiellimin Ánarjávrgátten. Gárjjelin le gålldåsámegiella gáhtum ja Vuonan dåssju muhtem gallegattja gielav bukti uddni. UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le gålldåsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan. Dá giela Guoládagán Ruossjan håladuvvi. Muhtem dutke tjuottjodi maŋemus áhkkilsámegiella hoalle jámij jagen 2003, madi ådå giellaguoradallam javllá gávnnuji vil hoalle ja navti le giella ienemus ájtedum sámegiella Ruossjan. UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le guoládaksámegiela juogos tjáledum duodaj ájtedum jali vargga gáhtum giela. Girjjegiella: Sáme giellajuohkusin le guhka jali oanes tjállemgielahiståvrrå gielas giellaj. Vuostasj girje sámegiellaj båhtin 1600-lågon. 1600-1700-lågon tjállin sæmmi bokstávaj sámegiellaj dagu dárogiellaj. 1800-lågon båhtin muhtem ådå bokstáva sámegielajda ma ælla anon ietjá gielajn daj sæmmi guovlojn (duola dagu dáro-, suoma- ja gárjjelgielan). Gudán sámegielan le standardiseridum tjállemgiella: oarjjel-, julev-, nuortta-, ánar- ja gålldåsámegiella adni vijdedum versjåvnåjt latijna alfabehtas. Giellda- ja dárjjesámegiellaj tjálli hiebadum kyrillalasj alfabehtajn. Duodde bokstáva ma vijdedum latijna alfabehtajn tjáleduvvi li dá: Gålldåsámegiella: Áá Ââ Čč Ʒʒ Ǯǯ Đđ Ǧǧ Ǥǥ Ǩǩ Ŋŋ Õõ Šš Žž Åå Ää Nuorttasámegiella: Áá Čč Đđ Ŋŋ Šš Ŧŧ Žž Julevsámegiella: Áá Ŋŋ Oarjjelsámegiella: Ïï Gálldo : - Pekka Sammallahti - Bruce Morén-Duolljá - Elisbath Scheller Rijkajgasskasasj aktijvuodan li gájka sámegiela ájtedum, duodaj ájtedum jali vargga gáhtomin. Diedádus «Oajvvadusá etalasj njuolgadusájda sáme varresvuohtaåtsådimijda ja humanbiologalasj materiálajda» almoduvá javllamáno 4.biejve kl. 14.00 Sámedikken. – Njuolgadusá galggi nannit vaj åtsådibme berus ja vielet sáme kultuvrav ja sáme sebrudagájt åtsådimprosessajn, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Nammadus mav Sámedigge nammadij jådeduváj profesåvrås Siv Kvernmo, UIT. Nammadusán lidjin åvdåstiddje sáme varresvuodafágalasj åtsådimbirrusis ja juridihkalasj tjiehppijs. Barggojuohkusa mandáhtta l dahkat oajvvadusáv njuolgadusájda sáme varresvuohtaåtsådimijda. Oajvvadusán galggá gåbttjåt sáme varresvuohtaåtsådimijt gájkkásattjat ja åtsådimprosjevta gånnå biologalasj materiála li oasen. Nammadus galggá árvustallat jus la máhttelis gåvåv dahkat makkir sáme humanbiologalasj materiála li dálla vuorkuduvvam. Vijddásappot identifisieriduvvá ja tjuolmman dagáduvvá duot dát hásstalus dájt materiálajt vuorkudittjat ja mierredittjat. Gåvån hæhttu sisadnet árvvaladdama makkir etalasj tjuolma njuolgadusájda gulluji. Juogos ájggu aj árvvaladdat makkir juridihkalasj stáhtus dakkir njuolgadusájn galggi. Vijddásappot giehtadallat ráddidusán, ietjá sámedikkijn ja gasskarijkalasj álggoálmmukforumijn viertti aj nammaduvvat. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo javllá ulmme etalasj njuolgadusáj sáme varresvuohtaåtsådimijda ja almasjvuoda biologalasj materiálajda la bagádit ájnegis åtsådiddjev, åtsådiminstitusjåvnåjt, sáme sebrudagájt ja ájnegis ulmutjijt makkir åtsådimetalasj prinsihpa lulun vuodon liehket sáme varresvuohtaåtsådimijda. – Ájnas le jut sáme dárbo ja riektá bærrájgåtseduvvi varresvuohtaåtsådimen, mij guosská æjgguj iehtjama ulmusjmateriálajda ja aj gåktu dát åtsådibme tjadáduvvá, javllá Keskitalo. Ienep diedo: Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, 971 29 305. Juogosjådediddje profesåvrrå Siv Kvernmo, 922 34 511. Kvernmo oassálasstá almodimes ja vásstet gatjálvisájt oajvvadussaj njuolgadusájda. Almodibme la sámedikkehuodnahin mánnodagá javllamáno 4. biejve kl. 14.00 tjåhkanimlanján 214 Rijkajgasskasasj álggoálmmukgielaj jagi gáktuj hásstalip duv juojgav sámegielajda biejatjit. Juojggamgilppusijn ájggu Sámediggi, aktan NRK Sámijn, tjalmostahttet ja låpptit juojgav ja sáme gielajt. Gilpos la oassen sáme giellavahkos 2019 – Gájka gudi sihti máhtti juojgav jali vuolev giellalåpptimij biedjat, javllá Sámedikke giellaåssudagá direkterra Anne Britt K. Hætta. Juojgga galggá gåvvidit sámegielajt, sáme sebrudagá gielladilev jali giellalåpptimav tjalmostahttet. – Vuolláj ja juojggaj la tjanádum sáme giella, kultuvrra ja sáme árbbedábe. Dan diehti li da ájnnasa giellalåpptimin, javllá Hætta. Dån máhtá juojggat, tsoabbmot, ármmadit jali ådjådit. Galggá liehket árbbedábálasj juojgga musihka dagá. Vuojtto l 20.000 kråvnå vuojttojuojggaj. Juojgga ij galga vihpat guhkep gå gålmmå minuhta. Ájggemierre oajvvadusáv gilppusij sádditjit la sådnåbiejve gålgådismáno 6. biejve. Gålgådismáno 7. ja 8. biejvij válljiduvvi juojgajt ma gilppusij bessi. Válljidum juojgajt almoduvvi gålgådismáno 9. biejve. Dan maŋŋela la máhttelis gulldalit ja jienastit nehtan dav masi buoremusát lijkku. Jienastibme vihpá gålgådismáno 16. bæjvváj. Vuojttojuojgga almoduvvá gålgådismáno 22. biejve. Dån dagá juojgav jali vuolev, juojgga ij galga åvddåla almulattjat gullum. Filmmi ietjat giehtatelefåvnåjn gå juojga jali tsoabmo. Maná dán adræssaj ja sáddi videofilmatjav dán adressa baktu: https://bidra.nrk.no/joik Jus li gatjálvis, de máhtá aktijvuodav válldet Sámedikke giellaåssudagá direkterrajn Anne Britt K. Hætta + 47 78 48 42 91 , jali fáhkajådediddjijn Per Johannes Marainen , +47 78 48 42 78. Lågå ienebuv Lågå ienebuv Stuorradigge l jahkáj 2018 juollodam 1 millijåvnåv kråvnå dåjmajda givsedime vuosstáj mánáj ja nuoraj gáktuj gænna li sáme duogátjij, giellaj ja kultuvrraj. Gå Stuorradigge giehtadaláj 2018 stáhtabudsjehtav, mierreduváj juollodit 1 millijåvnå kråvnå sáme dåjmajda givsedimev hieredittjat. Dåjmaj ulmmen la unnedit givsedimev mánáj ja nuoraj gaskan, gænna li sáme duogásj, giella jali kultuvrra. Dát máhttá guosskat dåjmajda mánájgárden, vuodoskåvlån jali joarkkaskåvlån, jali tjanádum asstoájggedåjmajda mánájda ja nuorajda. Máhttelis la dårjav åhtsåt duola dagu dåjmajt gaskostittjat avta jali moatte sámegiellaj. Dåjma máhtti liehket bájkálattjat jali nasjåvnålattjat. Sávadahtte l jåksåt nav edna máná ja nuora gå máhttelis. Dåjma galggi liehket priváhta jali iesjmiellusasj organisasjåvnåj dåjmaj baktu. Jáhkedahtte sáme organisasjåvnåjn li sierra dågålasjvuohta hiebalasj dåjmajt hábbmitjit, ja ávttjiduvvi åtsåtjit. Doarjja máhttá doarjjaj avta jahkáj juolloduvvat, ma tjadáduvvi juogu organisasjåvnå dábálasj dåjman jali prosjæktavuododum doajmman organisasjåvnån. Doajmmaguhtal l birrusij 12 máno dat rájes gå doarjjaoadtjo oadtju doarjjagirjev miededum doajmmaåhtsåmusáj gáktuj. Åhpadusdirektoráhtta åhtsåmusájt árvustallá ja mierret rudájt juogadimes. Dav dahki åbbålasj árvustallam vuodon. Budsjæhtta doarjjajuollodimev stivrri. Stuorradikke juollodibme 1 millijåvnå kråvnnåj la bajemus rámma ålles doarjjaruhtaj mij máhttáj 2018 juolloduvvat. Åhtsåmájggemierre l bårggemáno 31. biejve 2018. Lågå ienebuv doarjjaårniga birra ja åtså dårjav Presidænnta sávvá vuorbev ådå biskoahppaj / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Ådå biskåhpa nammadusá gáktuj Nuortta-Hålogalánda bisspaguovlon sárnnu Sámedikke presidænnta ávov gå ådå biskåhpan li buorre diedo sáme vidjurijs. -Sidáv vuorbev sávvat pråvsståj Olav Øygard nammadusájn ådå biskoahppan Nuortta-Hålogalánda bisspaguovlon, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Presidænntaj la ájnas gå Nuortta-Hålogalánda biskåhpan li buorre diedo sáme sebrudagás ja girkkoiellemis. -Girkkon le guovdásj sadje sáme sebrudagán, ja ájnas la gå biskåhpan li buorre diedo sáme vidjurijda, árggabiejve iellemij ja vuojŋalasj iellemij. Olav Øygardav nammadit tjuovvu dan hárráj buorre dábijt bisspaguovlon, ja gå sujna li dárkkelis diedo goappátjagá sáme sebrudahkaj ja sámegiellaj, de lav mån sihkar sån sjaddá Per Oskar Kjølåsa árvvogis tjuovvoliddjen, javllá Keskitalo. Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadus (SáNuN) la ásadum buoredittjat sáme nuoraj máhttelisvuodav Sámedikke politihkav vájkkudime. SáNuN ásaduváv bisso orgádnan jage 2003 rájes. SáNuN:an li vihtta stuoves ájrrasa gejt Sámediggeráde l nammadam. Ájrrasa li nuora 16 ja 28 jage gaskan rijkav miehtáj. Sámedikke ållestjåhkanibme l mierredam SáNuN:aj bisso fámov ja organisierimav. Sijá barggon la: SáNuN la oadtjum friddja rållav ja máhttá barggat daj ássjij ma sijá mielas li ájnnasa. Nammadus ja nammadussebrulattja máhtti ållu friddja vuojnojdisá åvdedit medijjaj ja ietjasa árvustallama milta ássjijt ietjá ásadusájda bajedit. Nammadus galggá doajmmat guládallamásadussan sáme nuoraj ja Sámedikke gaskan, valla galggá aj liehket guláskuddamásadussan ja “bærrájgæhttjen” Sámedikke gáktuj nuoraidássjij aktijvuodan. Dajna vuogijn máhttá SáNuN viehkedit Sámedikkev nuorajprofijlav ja nuorajpolitihkav hábmemin. SáNuN 2018-2021: Jådediddje: Ole Henrik Bjørkmo Lifjell Sebrulattja: Maja Fjellstrøm, Stine Ericsson Anti, Grethe Julianne Skum ja Alfred Mikkel Kuoljok Sadjásasj sebrulattja: Laara Sparrok, Andine Knudtson, Kristine Ballari, Sajane Olsen, Katja Elise Utsi SaNuN Facebookan SaNuN blogga Giellapolitihkka hæhttu aktijvuodan åvddånahteduvvat, juogu dáhpáduvvá sáme giellabirrusijn jali ásadusájn bájkálattjat, regionálalattjat, nasjåvnålattjat jali rijkajgasskasattjat. Åbbålasj ja semalasj giellapolitihkka gånnå nasjåvnålasj, regionála ja suohkanij oajválattja ja oassevállde aktan barggi galggap láhtjet dilev vaj sámegiela li luondulasj, sebrudakguodden ja viesso giellan sebrudagán. Dát la visjåvnnån Sámedikkeráde strategijjajn sámegielaj gáktuj – Giellalåpptim. - Mijá ájnnasamos barggo la láhtjet dilev sámegielajda ja vaj ulmutja bessi gielav oahppat. Dat sihtá javllat, mij hæhttup láhtjet dilev åhpadussaj sámegielan ja anátjit sámegielav gájkajn arienájn sebrudagán. Mij hæhttup aj tjalmostahttet sámegielajt almulattjat, ja dahkat buorre sjaddamdilijt gielajda, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Sámedigge sihtá nannit ja åvddånahttet sámegielajt åbbålasj giellaratjástimen gånnå ratjástibme galggá gájkajn sebrudaksuorgijn. Vuorbástuvátjit dan bargon gájkka giellaratjástibme hæhttu aktijvuodan gehtjaduvvat ja ásaduvvat ietjá giellabargo nanna. Gielalåpptimijn sámedikkeráde almot edna konkrehta dåjma iesjgeŋga ratjástimsuorgijn. Muhtem dåjma sihtá Sámedigge iesj tjadádit, ietjá dåjma gájbbedi aktisasjbargov ietjá oasseválldij. Akta oajvveságajs giellalåpptimin la, nanos låpptim sámegielaj gáktuj hæhttu sáme sebrudahka aktan dahkat. Sámedigge la tjanádum dasi, almulasj ja priváhta oassevállde ja ásadusá åvdåsvásstádusáv válldi sámegielajt nannitjit, ja viehkedi vaj sámegiela sebrudagán vuojnnuji. - Mij sihtap danen bivddit ja bádtjit gájkka æládusiellemav, ásadusájt, organisasjåvnåjt, priváhta ja almulasj oasseválldijt ja duv viehkedittjat giellalåpptimij. Mij sihtap juohkka akta galggá åvdåsvásstádusáv válldet bájkálattjat, regionálalattjat jali nasjåvnålattjat sámegielajt tjalmostittjat ja anátjit, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Min boazu – áttjak álgaduvvam boatsojnjuovadimvidnudahka, la buorre buojkulvissan man láhkáj sámegiella tjalmostahteduvvá. Vidnudahka adná sámegielav gájkajn ietjas buvtadusájn, dåbddomerkan, almodusájn ja diedujn sosiála medijján ja guládallamin ælloniehkij. Mij sihtap ienep dákkir buojkulvisájt. Ja sihtap jut galggá liehket luondulasj jut sámegiella ja dárogiella buohtalakkoj vuojnnuji, juogu dal biebmojn, almodusájn jali sosiála medijján. - Vijddásappot sihtap jut gájka oasseválldijt ienebut galggi gatjádit giella – ja kulturmáhtudagáv, ja dajna vuogijn viehkedit vaj máhtudahka aneduvvá árvvon ja ávkálattjan. Priváhta ja almulasj oassevállde lulun aj dåjmalattjat barggat rekruttieritjit sámegielak máhtudagáv ietjasa fáhkasuorgijda. Dát sihtá javllat, gatjádit oahppobájkijs, vaddet signálajt man ednagav sámegiella ja kultuvrramáhtudahka gatjádaláduvvi, ja diedojt juogatjit duon dán karrieramáhttelisvuodaj birra, javllá berustiddje sámedikkepresidænnta. Dálla presidænnta sihtá duv aj sæhkáj dán miellagiddis bargguj, gå juohkka sáme báhko la ájnas. Jus juohkkahasj viehket binnátjijn, de tjoahkkáj la enas. Álggup uddni! Sebra giellalåpptimij! Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá: Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, +47 971 29 305. Sámedigge juollot giellamåvtåstuhttemstipendajt oahppijda gænna li sámegiella fáhkan joarkkaskåvlån. Korona virusa diehti guhkiduvvo stipenda åhtsåmusájggemierre vuoratjismáno 30. bæjvváj 2020. Huomaha jus dån la nuorap gå 18 jage, hæhttu åhtsåmus duv æjgádij/åvdåstiddjij ID-pårtå baktu sáddiduvvat. Åhtsåmusá skåvllåjahkáj máhtti sáddiduvvat sisi 16.01.2020 rájes 30.04.2020 rádjáj. Åhtsåmusá maŋenagi giehtadaláduvvi. Gudi máhtti stipendav oadtjot? Jus galga stipendav oadtjot hæhttu liehket oahppen almulattjat dåhkkidum åhpadimsajen Vuonan, dåhkkidum åhpadusdoarjjaj Stáhta lådnakássas åhpadussaj. Åhttse gudi li tjanádum almulasj dåhkkidum åhpadimsadjáj Svierigin ja Suoman, hæhttuji liehket Vuona stáhtaviesádin ja siján li riektá doarjjaj Stáhta lådnakássas åhpadussaj Vuonan. Man ednagav máhtá stipænndan oadtjot: Tjuovvusa åhtsåmussaj: Ienep diedojt stipænndaævtoj birra: Gehtja stipænndanjuolgadusájt. Guládallamulmutja: Elektråvnålasj åhtsåmussjiebmá Ájrrasa / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Ájnas nammadibme værálda álggoálmmugijda AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambasadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qa... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Lågå ienebuv Oassálaste hábbmit aktan ietjá mánáj ja nuoraj ålles væráldis Máná ja nuora dajs gietjav álggoálmmukguovlojs hasoduvvi sáddit gåvåv ietjas... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Lågå ienebuv Arktalasj guovllo gárvet væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj Inuihtaj ja sámij bajemus oajve oassálassti boahtte vahko arktalasj guovlo g... Lågå ienebuv Ednamrievtesvuoda / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget Barggat vaj sámij ednam ja resurssa árbbedábálasj adno vaddá avtaárvvusasj åmastam- ja adnorievtesvuodajt, nav gåktu iehtjádij adno le dahkam, lej guovdátjin ådå sáme kultuvrrarahtjamusán 1960-lågo låhpa rájes gitta 1970-lågo álgo rádjaj. Akta oajvvesivájs Áltá-tjátjádagá dulvvadime vuosstálasstemijda lej gå sámij ednam- ja resurssarievtesvuoda ællim dåhkkiduvvam. Danen vuododuváj Sámij rievtesvuodanammadus ja biejaduváj tjielggitjit dákkár rievtesvuodajt. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Ådåstuhtedum aktisasjbarggosjiehtadus Sámedikke ja Statskoga gaskan Sámedigge ja Statskog libá sjiehtadam aktisasjbarggosjiehtadusáv ådåstuhttet... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Máhttá javllat sámij ednam- ja resurssarievtesvuoda le ájnas ja mierrediddje berustibmen Sámediggáj. Nannit álmmukriektáv álggoálmmugij ednam- ja resurssarievtesvuodaj dåhkkidime aktijvuodan ja ásadit máhttelisvuodajt vaj rijka lágaj baktu dákkár rievtesvuoda dåhkkiduvvi le Sámediggáj læhkám guovdátjin gitta álggorájes. Sámedigge sihtá: Sámedigge le dálla barggamin: Sámedikken le åvsdåsvásstadus jut sáme ájnegis ulmutjin ja sáme álmmugin histåvrålasj adno ednamijs ja resursajs dåhkkiduvvá sæmmi láhkáj gå iehtjádij adno. Dát stáhta oajválattjaj rádádallamij ja aktisasjbargo baktu dáhpáduvvá. Ájgge gållå dán bargguj ja åvddånibme le ienemusát ráddidusá miela duogen. Sámediggáj le ájnas diehtet vijdes láhkáj majt ulmutja usjudalli boahtteájge tjoavddusij gáktuj. Sámeriektájuohkusa tjuovvolime bargon lip danen moadda álmmuktjåhkanimijt ásadam. Dákkir tjåhkanime ja aktijvuohta sáme organisasjåvnåj ja ásadusáj le viehka ájnas. Dån besa Sámedikkev vájkkudit ietjat organisasjåvnåj baktu. Nannit álmmukriektáv álggoálmmugij ednam- ja resurssarievtesvuodaj dåhkkidime aktijvuodan ja ásadit máhttelisvuodajt vaj rijka lágaj baktu dákkár rievtesvuoda dåhkkiduvvi le Sámediggáj læhkám guovdátjin gitta álggorájes. Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget Sámedigge la garrasit prioriterim bargov gávnnat tjoavddusijt ma máhtti nanosduhttet riektáv guollimij årrojda merrasáme guovlojn. Merrasáme kultuvrra la vuododum vuodna- ja merragáddeguollimijn, juogu dal degu aktu æládus, jali aj aktisattjat ietja æládusáj. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Vilá gåjkkeguollebuvtadibme sláhkkidum guoles Sámediggeráde sihtá nannit vuodnaguollárij máhttelisvuodajt ietja gahtsot jå... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Dálásj iemeálmmukriektá tjuodtju dan æktuj mij dåhkkit sámij histåvrålasj riekta degu dal merragádde- ja vuodnaguollim sijá årudakguovlojn. Sámedigge la aj tjuottjodam prinsihpav dán láhkáj, mij la lahka luonndovaddásij adná tjuohppamriektáv histårjålasj ja dáhpeperspektijvan. Lagos- ja dárbboprinsihppa la biejadum degu lájddimprinsihppan sissŋelin Sámedigge vuorodimen marijnaæládusájda. Sámedigge barggá dán åvdås: Tjádu jahkásasj budsjehtaj la Sámedigge biedjam vájkkudimnævojt marijnaæládusájda. Dajna gå vaddet dårjav investerimijda guollárvantsajda, ådåstuhttemijda lagos-vuosstájválldemásadusájda ja viehkedit buvtaåvddånahttemav sisŋelt marijnaæládusdåjmaj, máhttá ájn garrasuppot viehkedit bisodit ja nannit nanos guollárbirrusijt sáme merragádde- ja vuodnasebrudagájs. Riektá: Guollim vuonajs ja merragáddetjátjen, degu ábnas kultuvrravuodon, la låhpalattjat årroma- ja dåjmaj sáme lagos-sebrudagájn merragátte milta. Dan diehti vaddet guollárijda stuoráp fámov ja vájkudimev gå adno vaddásijs mierreduvvá. Regionála háldadus, sáme oasseválldij ja aktisasjmierredimijn, la sissŋela almasjriektá unnesmierij ja buohta almasjriektáj njuolgadusáj iemeálmmugij ja unneplågoj milta. Hásstalus la, lassen riektáperspektijvvaj, tjadu ulmmelasj vájkkudimnævvo gárvedit buorep ekonomalasj ålgoldisævtojt vanntsaådåstuhttemij, bisodit vuosstájválldem bielev lokála varásbiergasbuktemij ja nannit ådåálggemav guollárvirggáj. Guollim vuonajs ja merragáddetjátjen la låhpalattjat årroma- ja dåjmaj sáme lagos-sebrudagájn merragátte milta. Ållestjåhkanime jådedibme dahká ássjelistav, gåhttju ja jådet Sámedikke ållestjåhkanimijt Sámedikke mierredum barggoårnigij ja njuolgadusáj milta. . Ållestjåhkanime jådedime dahkamusá le duola degu permisjåvnnååhtsåmusájt mierredit, mærrádusárvvalusájt ållestjåhkanibmáj åvdedit ássjijn ma guosski Sámedikke barggoårnigijt ja mierredit ássjegárvedime hárráj ållestjåhkanimijda. Ållestjåhkanime jådedimen li vidás gudi válljiduvvi ållestjåhkanime ájrrasijs. Válggagávdan 2013-2017 li dá ájrrasa ållestjåhkanime jådedimen: Sáme giellavahko ulmme l sáme gielaj árvov låpptit, ja buoredit máhtov sáme giela ja kultuvra birra ålles sebrudagán. Jur dan vahkon galggi sámegiela gullut ja vuojnnut juohkka sajen. Biejve : Gålgådismáno 21. - 27. biejvij 2019 Sadje : Rijkav miehtáj Gesi : Gájkdivna li bivddidum Le gus dån goassak ussjolam, manen sámegiella ij mielkkepáhkijn, galbajn jalik næhttabielijn vuojnnu? Dájna la dån bivddidum Giellavahkkuj 2019. Sebra giellalåpptimij! Le gus dån goassak ussjolam, manen sámegiella ij mielkkepáhkijn, galbajn jalik næhttabielijn vuojnnu? Sámedigge sihtá jut sámegiela galggi luondulasj oassen sebrudagás liehket, ja danen bivddip Giellavahkkuj, gålgådismáno 21. - 27. biejvij 2019. Giellavahko baktu sihtá Sámedigge tjalmostahttet sámegielajt gájkka sebrudaksuorgen vuojnnusin dahkat. Majna dån máhtá viehkedit? Åttjuda bájkálasj kafieja bårråmusfálov avta sámegiellaj jårggålittjat, ásada giellakafiejav jali gatsosta Giellavahko plakáhtav ietjat vinndegij. Márjju dujna li ietjá buorre ájádusá ja sidá Giellavahkkuj sæbrrat? Tjálesta giellalokten@samediggi.no, jali guládalá ietjat lagámus sáme giellaguovdátjijn! Lågå aj: Giellavahkko 2019 39 ájrrasa galggi Sámediggáj válljiduvvat. Gå válggalanjá giddiduvvi, galggi gájkka jiena ma lidjin árabut jienastimen vattedum ja válggabiejve lågåduvvat. Válggaboados tjadáduvvi guovten vuoron. Vuostak galggá mierreduvvat galla ájrassaje juohkka belludagán jali juohkka listan galggá Sámedikken liehket. Dassta maŋŋela hæhttu mierredit guhtimuttja belludagás/listas galggi dajt sajijt oadtjot (ájrrasijt válljim). Vuogádahka le vuododum dasi, ájrassaje galggi juogaduvvat gasskavuohtalågoj milta belludagáj/juohkusij gaskan dan jienastuslågo vuodon majt juohkka válggalissta oadtju. Prinsihppa gåhtjoduvvá gasskavuohtalågoj válgga. Mandáhtajt juogadibme iesjgeŋga listaj gaskan dagáduvvá sæmmi matematihkalasj vuoge milta gå stuorradiggeválgan, fylkadiggeválgan ja suohkanstivrraválgan. Vuohke gåhtjoduvvá hiebadum St. Laguë vuohken. Dat merkaj, iesjgeŋga lista jienastimlågo vuostak juogaduvvi lågojn 1,4 ja dassta maŋŋela lågoj 3-5-7-9 jná. Dáj juogadimij baktu båhti moadda lågo, nav gåhtjoduvvam kvotienta. Kvotienta ásaduvvi stuorrudagá milta. Ájrassaje juogaduvvi dajda listajda majn li stuorámus kvotienta. Vuostasj mandáhtta manná dan lisstaj man le stuorámus kvotiænnta, nubbe mandáhtta dan lisstaj man la nubbe stuorámus kvotiænnta jná. Gå ájrassaje li listajda juogadum, galggi ájrrasa válljiduvvat. Dát dáhpáduvvá dán láhkáj: Ájrrasijt válljimin lågåduvvi dåssju da namá ma li vuostasj sajen jienastimlistajn. Dat guhti ienemus jienajt dán låhkåmin oadtju, válljiduvvá. Dassta maŋŋela lågåduvvi dav guhti li nubben jienastimlistajn. Dat ájrasasses guhti ienemus jienajt oadtju gå biejaduvvi aktij båhtusijt goappátjij låhkåmis ierit sij gudi li juo válljidum, válljiduvvi. Náv joarkeduvvá desik gájkka ájrrasa li válljidum. Jus jienastiddje rievddadime jienastimlistan galggá máhttet vájkkudit persåvnnåválljimij, hæhttuji ienep gå bielle belludagá jienastiddjijs li dahkam rievddadime sæmmi ájrasassá gáktuj. Lága ja njuolgadustjállaga / Giella / Sámedigge - Sametinget Sválldasa lágajda ja njuolgadustjállaga ma gulluji sámegiellaj Politihkalasj åvdåsvásstediddje Láhka giessemánno 12. b. 1987 nr. 56: Sámedikke ja ietjá sáme rievtesvuodaj birra (sámeláhka). (Dåssju dárruj) Njuolgadustjállaga ma guosski Sámeláhkaj: Njuolgadustjála sámeláhkaj (láhka biehtsemánno 12. B 1987 nr 56) sámegielaj háldadusguovllo lága birra Njuolgadustjála sámelága giellarievtesvuoda birra Njuolgadustjála sámegiela åhpadime rievtesvuoda birra Bájkkenammaláhka: Láhka bájkkenamáj birra Njuolgadustjála bájkkenamáj birra Rabás åhtsåmmierre. Doarjjaårniga mihttomierre: Sáme kulturásadusá ma åvddåni fágalattjat ja institusjåvnålattjat. Dájda dåjmajda máhttá dårjav åhtsåt: Gájbbádus åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj: Merustallamnjuolgadusá: Giehtadallamájgge: Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmussaj vuorddet 3 máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum, gehtja háldadimlága § 11. Båddåsasj diedádus háldadimássjijn sáddiduvvá maŋemusát máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum. Guládallamdiedo: Elektråvnålasj åhtsåmussjiebmá Rabás åhtsåmmierre. Doarjjaårniga mihttomierre: Vuonan registrieridum ålggorijkak vidnudagá (VRÅ) e dårjav oattjo. Institusjåvnå njuolgga dårjav Sámedikke budsjehta baktu oadtju, e dårjav oattjo. Suohkana e dårjav oattjo ietján gå kulturdåjmajda Sámij álmmukbiejvev ávvudalátjit. Dårjav máhttá tjuovvovasj dåjmajda åhtsåt: Gájbbádus åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj: Merustallamnjuolgadusá: Doarjja ij vatteduvá: Giehtadallamájgge: Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmussaj vuorddet 3 máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum, gehtja háldadimlága § 11. Båddåsasj diedádus háldadimássjijn sáddiduvvá maŋemusát máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum. Guládallamdiedo: Elektråvnålasj åhtsåmsjiebmá Sáme guovlo ájn báhtsi / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 24. voerhtje 2012 Sáme guovlojn li ájn stuorra hásstalusá ieritjåhtema ja ásadimij vuoksjuj. Dav vuoset muhtem rapportta mav Telemarksforskning le S ámedikke åvdås dahkam . Rapportta le joarkka åvdep æládujsårnigijs majt Telemarkforskning le Sámedikke åvdås dahkam. Dát rapportta gåvvit sáme guovlo åvddånimev viesádij, åhpadusdáse, æládusåvddånime, innovasjåvnå ja bivno gáktuj. Sáme guovllo le 24 suohkana Nuortta-Trøndelága, Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkajn. Ieritjåhtem Analyjssa vuoset ulmusjlåhko sáme guovlo suohkanijn le binnum, aj jagen 2010, mij lij jahke goassa ienemus suohkana Vuonan sjaddin. Ienep sirdulattja li binnedam sáme guovlo ulmusjlågo binnedimev maŋemus jagijt, valla ij nuoges váj riegádimlåhko ja ålgusjåhtem e álmmuklågov binneda. Dat oasse Nuortta-Vuonas mij le sáme guovloj ålggolin laset álmmuklågov. Binnep barggosaje Álmmuklågo binnedibme gullu aktan barggosajij binnedimij. Sáme guovlon li binnep barggosaje jagen 2010 gå 2000, madi barggosaje lándan li lassánam 11 prosentaj. Nuortta-Vuona fylkajn, sáme guovloj ålggolin, li barggosaje lassánam gaskal guhtta ja lågenanniellja prosenta sæmmi ájggudagán. Sáme guovlon li moadda vuodoæládus- ja industriabarggosaje. Maŋemus guokta jage li dáj æládusáj barggosaje binnum ienep gå nieljijn tjuodijn. -Sámedigge le mierredam ådå æládusdiedádusáv jagen 2011. Oajvveulmme le ásadit nanos ja valjes æládusiellemav man vuodo le ja mij vielet sáme kultuvrav, luondov ja birrasav, ja dilev láhtjá rávas bájkálasj sebrudagájda gånnå ulmutja sihti årrot, javllá sámediggeráde Marianne Balto. Hæhttup nievres åvddånimev sáme guovlojn rievddat, javllá Balto. Ælla heva ásadime ja innovasjåvnå Viddnudagáj åvddånattem analyseriduvvá NæringsNM:an , mij viddnudagáj mávsánisvuodav, sjattov ja ådåásadimijt mihtti aktan æládusiellema stuorrudagáv. Moaddasij sáme suohkanijs le viehka unna æládusiellem álmmuklågo gáktuj, ja ælla vuojga ådåásadime ja mávsánisvuohta. Moadda suohkanijn li galla stuorra oasse viddnudagájs maj sisboados sjaddá jagen 2010. Ienemus oasse sáme suohkanijs gal nievret bierggiji NæringsNM:an. Analyjssa vuoset muhtem suohkana buoragit rijbbi, dagu Dætno ja Evenássje. Guoradallam vuoset aj sáme guovlojn ij le vuojga innovasjåvnnå. Åvddånahttem Telemarksforskning adná bivnospyramidav åvddånahttemav gåvvidittjat. Bivnospyramijdda tjielggi bájkij åvddånahttemav daj bivnosvuoda gáktuj gålmå dimensjåvnåj milta: 1) Bivnos viddnudagájda vuodoæládusájn. 2) Bivnos guossijda. Sáme guovlon li vuodoæládusá binnum. Vuodoæládusá li primæræládusá, industria ja teknologalasj dievnastusá. Dáj æládusáj dåbddomærkka le buvta nasjonála jali rijkajgasskasasj márnánin vuobdeduvvi. Sáme guovlon li viehka binná barggosaje teknologalasj dievnastusáj, mij li vuodoæládus mij sjaddá. Muhtem sáme guovlo suohkanijn ajtu vuodoæládusá sjaddi, dagu Divtasvuonan, Fálesnuoren, Ivgon ja Unjárgan. Sáme guovlon ælla ájgij tjadá læhkám heva guosseæládusájs. Sáme guovlojs tjoahkkáj le stuorra oaseslissa. Dát oaseslissam le galla binnum, ja moadda sáme suohkanijn guosseæládusá sjaddi , dagu Røyrvik, Loppa, Unjárgga, Hábmer, Snåasa aktan ietjá. Stuorra gássjelisvuohta sáme suohkanij sjatto gáktuj le årrombivnos. Moadda sáme suohkanijn le alvos ålgusjåhtem, ja stuoráp ålgusjåhtem gå galgaj barggosajesjatto milta. Dat mierkki unna årromsadjebivnos. Dánna li vas muhtem sáme suohkana ma ælla dagu iehtjáda ja majna le alla årromsadjebivnos, dagu Letto milta. Dat mierkki unna årromsadjebivnos. Dánna li vas muhtem sáme suohkana ma ælla dagu iehtjáda ja majna le alla årromsadjebivnos, dagu Lebesby, Sørreisa ja Unjárgga. -Sáme guovlojn li moadda máhttelisvuoda árvvodahkama gáktuj sáme kultuvra ja dábij vuodon, valla de dárbaj buorre birástagá, dutkam, ådåásadime ja ådåhábbmim, javllá sámediggeráde Marianne Balto. Jus sidá ienep diehtet: Válde aktijvuodav Telemarkforskning prosjektajådediddjijn Knut Vareide + 47 98 22 00 04 jali Sámediggerádijn Marianne Balto + 47 480 63 358 Sámedigge juollot 205.000 kråvnå doarjjan Árran julevsáme guovdátjij Divtasvuonan ásadittjat nuorajkonferánsav mij galggá rahpat ságastallamijda seksualitehta ja råhtsatjime hárráj. Tjadádime sáme nuorajkonferánsav, Árran ållagasj nuorajt tjalmostahtti Divtasvuonaássje maŋŋáj. Sij sihti oaggásvuodav tjalmostahttet; oaggásvuohta ietjasa rájájs, liehket Divtasvuonas, ietjasa identitiehtan sábmen liehket, mihástallat ietjasa kultuvras, árvvogisvuodas, dåjvujn ja jáhkujn boahtteájggáj. – Ariená nuorajda la ájnas, ja ållagasj ájnas la gå dagáduvvi ariená gånnå nuora bessi goappátjagá sisanov hábbmit ja ságastallamav jådedit. Ávvusav dát álgadimes, mij la boahtám Árranis ja Doajmmasiebrre Julevsámes (DSJ), javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Konferánsan galggi ájggeguovddelis tiemá, duola dagu rájájt biedjat, seksualitiehta tjábbudagás, gåktu nubbe nuppijt huksat, rájá madtjuhime ja nálsodime gaskan. Konferánssa l oassen prosjevtas Jasska/Trygg. Ájnas aspækta dát konferánsas la sávadus viehkedit ariednáj gånnå mánáj ja nuoraj identitiehtta nanostuhteduvvi, tjadádime dåjmajt gånnå sáme giella ja kultuvrra l vuodon, ja viehkedit oaggásvuohtaj ja mihástallamij ietjasa sáme identitiehta hárráj. – Sámedigge vuojnná ájnas tiebmá konferánsan bajeduvvá. Divtasvuonaássje maŋŋela ållusin lidjin moadda gatjálvisá, ja moadda negatijva dåbdo ja alvaduhttema. Vuogas la gå Árran sihtá tjalmostahttet seksualitiehtav ja råhtsatjimev tiebmán, nuorragierdde ulmmejuohkusin, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen, ja vuorbev vijddásap bargojn Árranij sávvá. Ságájdahtátjit ja gatjálvisájda, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsen , mob. 917 42 161 Sámedikkeráde vaddá 150.000 kråvnå doarjjan Grønnåsen skåvllåj Bådådjo suohkanin prosjæktaj nannitjit julevsámegielav hållamgiellan mánáj gaskan Bådådjon, dåjmaj baktu gånnå dættot sáme árbbemáhtov boahtte buolvajda vaddet. Ållo mánájda la skåvllå ájnna giellaariedná, mij dahká juhte la ållagasj ájnas mánájda lasedit máhttelisvuodav åvdedittjat sámegielav avtastallamgiellan gaskanisá. Prosjækta dættot sáme njálmálasj subtsastimárbbemáhtov, sámegielav stuvssimgiellan ja duoje vuodoteknihkajt ja duodjetermajt. Prosjevta ulmmejuogos li oahppe gejn li sámegielåhpadus Bådådjo suohkanin. – Muv mielas la ájnas juhte oahppe oadtju sáme giellaåhpadusáv praktihkalasj bargo baktu. Sæmmi prosjækta vájkkut sáme árbbedábálasj máhtov ienebut skåvlån anátjit, gå máhtto sirdeduvvá vuorrasap ulmutjijs ådå buolvajda duoje ja sáme giellaåhpadusá dættodime, javllá sámedikkeráde Berit Marie E. Eira. Sámedikken li doarjjaårnik massta máhttá åhtsåt ja man la rabás åhtsåmájggemierre, mij la hiebaduvvam vuodoskåvlåjda gånnå li oahppe gudi åhpadusáv sámegielajn oadtju. Ulmme dårjajn la doajmmaj biedjat sáme árbbedábálasj máhtov vuodoskåvllåj ja bájkálasj oahppoplánajda. Ienep diedo doarjjaårniga birra ja doarjjanjuolgadusáj birra Ságájdahttemij, guládalá sámedikkerádijn Berit Marie P.E. Eira , +47 913 28 626 Oahppe oadtju ienep sáme kulturmáhtudagáv / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars la dudálasj gå Máhtudakdepartemænnta l mierredum ådå njuolgadusáv mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusá rámmaplánaj birra. Sámedigge ja ráddidus libá konsultasjåvnåj tjadá avtamielalattja gå ådå mánájgárddeåhpadiddje åhpadussaj biejaduvvá ienep dættov åvdedit dádjadusáv sáme kultuvra birra. Dat la ájnas oasse ja gullu Vuona nasjåvnålasj kultuvrraj. Vijddásappot galggá mánájgárddeåhpadiddje dåbddåt iemeálmmugij árvov ja sijá nasjåvnålasj ja rijkagasskasasj rievtesvuodajt. - Le buorre gå boahtteájge mánájgárddeåhpadiddje oadtju ienep máhtudagáv da guovte stáhtavuododuvvam álmmuktjerda birra Vuonan, javllá Sámedikke sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Máhttolåpptim mánájgárddeåhpadiddjeoahppijda le tjuovodum tsuojggidusán nasjåvnålasj njuolgadusán mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusán. Duodden nasjåvnålasj njuolgadusá ma li lájddistiddjen juohkka ásadusájda ja dá galggi biejaduvvat doajmmaj sijá fáhkaplánajda. Sámediggeráde l dudálasj gå konsultasjåvnåj tjadá máhttá viehkedit váj ienemus åhpadimijs oadtju njuolgadusájt mij bærrájgæhttjá sáme perspektijvav dasi mij gullu åhpadimijda gånnå láhkanjuolgadusá li vuododum fáhkan åhpadusinstitusjåvnåjn ja sijá prográmmaplánajn. Le ájnas dan diehti váj gájkka studenta Vuonan oadtju dárbulasj máhtudagáv sámij birra iemeálmmugin. Mánájgárddeåhpadiddje oahppe oadtju aj máhtudagáv ja bessi oahpásmuvvat sáme kultuvrajn, histåvråjn ja sebrudakiellemijn. - Gájkka mánájn li rievtesvuohta avtaárvvusasj åhpadussaj. Sámemánájda l ájnas oadtjot oahppat iehtjas kultuvra birra juo mánájgárden. Ja ietjá mánájda le aj ájnas oahppat sáme dilij birra nav árrat gå máhttelis. Máhtto l tjåvda gasskasasj vieledussaj ja gierddisvuohtaj. Máhto tjadá dahkap råvijt kultuvraj gaskan Vuonan, javllá Sámedikke sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Guládallamulmusj: Sadjásasj presidænnta, Laila Susanne Vars , tlf. 977 54 102 Divna Sámedikke ájrrasa li sebrulattja avtan gålmåt fáhkakomiteas ma giehtadalli ássjijt ja åvdedi árvvalusájt Sámedikke ållestjåhkanibmáj. Fáhkakomitea li dá: Ellinor Marita Jåma (Njunnjusasj) Viktor Inge Paulsen (Lijggenjunnjusasj) Ann-Mari Thomassen Komiteatjåhkanime tjadáduvvi ållestjåhkanimij åvddålattja. Dábálattjat mierreduvvi niellja vahko komitea- ja ållestjåhkanimijda. Komiteatjåhkanime tjadáduvvi mánnodagá ja dijstagá, ållestjåhkanibme gasskavahkos bierjjedahkaj. Duodden fáhkakomiteajda gávnnuji aj Dárkastuskomitea ja Válggakomitea. Dárkastuskomitea galggá parlamentalattjat dárkestit ja stivrrit dåjmajt ma biednigahteduvvi Sámedikke budsjehta baktu. Oasse dássta le aj dárkestit Sámedikke jahkebiedniklågov ja soajtedahtte tsuojggidusajt biedniklåhkuj Rijkkadárkastusás. Komitea máhttá aj tjadádit guoradallamijt Sámedikke háldadusan majs komitea adná dárbov. Dárkastuskomitea vaddá mærrádusárvvalusájt Sámedikke ållestjåhkanibmáj ássjijn majt dat giehtadallá, juogu sierra ássjen jali komitea jahkediedádusá baktu. Válggakomitea giehtadallá ássjijt gånnå Sámedikke ållestjåhkanibme galggá mierredit válgaj birra orgánajda Sámedikke sis- jali ålgusjbielen. Komitea dahkamus le gárvedit ássjev ja árvvalusáv vaddet ållestjåhkanibmáj dan ássjen majt komitea le ållestjåhkanimes oadtjum. Ellinor Marita Jåma Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen hålla bidumsámegiela tjállemvuohke almodime aktijvuodan, Sillbamusean Árjepluoven 20.8.2019, kl 15.00. Dá li vijsesvuodabágo javladum vuorrasap ulmutjis (elder), Christine Johnson, Tohono O’odham, American Indian Language Development Institute, biehtsemánno 2002) Máhttep rievddadasstet ja ienni návti javllat: Gå njuolgga julevsábmáj jårggål sjaddá náv: "Mån hålav/tjáláv ietjam favorihtta gielav danen gå dat lav mån. Mij åhpadip iehtjama mánájt favorihtta gielama hållat/tjállet danen gå sihtap sij galggi diehtet gudi sij li.” Valla jus gielav galggá tjállet, de viertti liehket tjállemgiella. Mån sidáv gijttet Svieriga Sámedikkev ja ásadiddjijt gå lihpit Vuona Sámedikkev dán stuorra ávvudallamij bivddim. Vuona Sámedikke bieles sávav vuorbev ålles bihtámsáme giellasebrudahkaj Svieriga ja Vuona bielen. Hálijdip vuorbev sávvat gå vijmak lihpit almulasj dåhkkiduvvam tjállemgielav oadtjum. Valla ij la dát dåssju ávvobiejvve bihtámsáme giellasebrudahkaj, dát la mærkkabiejvve ja ávvobiejvve ålles sáme sebrudahkaj. Uddni mij duodastip gielama, mij duodastip gielama duodaj gávnnuji, mij duodastip bihtámsámegiela sajev mijá sebrudagán. Dajnas de miehtá sámeednama ávvudallap gå bihtámsámegiela tjálemvuoge mierreduvvi almulattjat, ja mij ávvudallap ja mihástallap gå gielalasj ja tjálalasj valjesvuohta åvddån. Gå Sámegiela li mærkkagåvvån mijá aktisasjvuohtaj, mijá árbbáj ja li bádden mijá ájttegijda. Giela baktu tjadnusa nanostuvvi masi ulmusj gullu, berustahtek makkir sámegielav ulmusj buktá jalik man binnáv jali man ednagav gielav buktá. Sáme giellapolitihkka guosská dan diehti goappátjagá massám gielav ruoptus válddet, ja sámegielajt åvddånahttet dajn guovlojn gånnå sámegiella bæjválattjat aneduvvá. Juska li iesjgeŋgalágásj gielladile, de giela mijájt aktij tjadná aktisasj sávadusán sámegielajt bisodit, åvddånahttet ja nannit. Sámedikkij la sierra åvdåsvásstádus åvdedittjat sámegielajt ja avtaárvvusasjvuodav sámegielaj gaskan. Sámedikke sihti sámegiela galggi sebrudagán gullut, aneduvvat ja vuojnnut. Ragátmáno 19. biejve jagen 2014, Sáme giellanammadus nammaduváj Gånågis resolusjåvnå baktu guoradalátjit láhkatjoahkkev, dåjmajt ja årdnigijt sámegielajda Vuonan. Dát giellanammadus tjielggi, Vuona Almmulasj tjielggidusán 2016:18 Vájmogiela, sámegielaj dilev ja tjalmostahttin muhtem gássjelisvuodav sámegielaj hárráj. Tjielggidusá milta le dárbbo ratjástibmáj sámegielaj gáktuj gájkka dásen sebrudagán. Ållagasj mánáj ja nuoraj giellarievtesvuodajt dættoduvvi. Dan aktijvuodan dåhkkidij Vuona Sámedikke ållestjåhkanibme javllamánon 2018, Gïelelutnjeme/Giellalåpptim/Giellalokten – mij la Sámedikke strategijja mij guosská sámegielajda – mij la båhtusin ja gåtsedibmen Vájmogiella-tjielggidusás. Giellalåpptima baktu le Sámedigge vælggogissan guoradalátjit udnásj dilev ubbmem-, bihtám- ja gålldåsámegielajn, ja aj guoradalátjit makkár ressursajda li dárbbo daj sámegielaj anov lasedittjat. Guoradallam vaddá midjij buorep vuodov jåhtuj biejatjit ájggeguovddelis gielladåjmajt iesjgeŋga birrusin, ja vuoset bargov mij la dagádum ja gávnnat buorre vuogijt barggat gå galggá ælládahttet ubbmem-, bihtám- ja gålldåsámegielajt. Giellalåpptim tjalmostahttá vuojnnusin dahkat, åvddånahttet, rekruttierit ja máhtudaklåpptim gájkka dásen. UNESCO listan ájteduvvam gielaj, bihtámsámegiella aneduvvá tjierggis ájteduvvam giellan jali vargga gáhtomin. Svierigin li bájkoj 20-50 ulmutja gudi vilá bihtámsámegielav uddni ságasti. Vuonabielen gis UNESCO adná bihtámsámegiella l gáhtum. Giellaguoradalle Bruce Morén-Duolljá gåktu dáv máhttep dádjadit jus gehtjadip væráldav miehtáj ja javllá “bájkoj 6909 viesso gielajs duodastahtedum Ethnologueas (Lewis 2009), li bielle dajn binnep gå 7600 hoalle. Loattjesmeran (Stillehavet:in) li bielle gielajn binnep gå 1000 hoalle. Ájnas la dánna diehtet moadda dájs unnep gielajs ælla ienep gå gallegis tjuohte hoalle ja ælla huoman ájteduvvam. Almma láhkáj histåvrålattjat li gájkka gielajn årrum dåssju gallegasj addne.” Dát midjij javllá, ij la giellaaddnij låhko mij aktu mierret jus giella galggá “bissot” jali “gáhtot”. Moadda sivá li dasi manen sámegiela li ájteduvvam giellan; duola dagu jus giela e dåhkkiduvá, jus ælla rievtesvuoda gielajda, ja jus li binná giellaresursa. Valla ájnnasamos le dát: sij gudi dájt gielajt bukti e nav vuojga dajt ane, ja dajnas ælla nav nuoges máná gudi gielajt oahppi birrusijn gånnå giella l dábálasj oasse iellemis. Ájnna vuohke gielav bisodit la dav adnet! Ja joarkken dasi la UNESCO giellatjiehppe moalgedam jut “giellavalljudahka le ihkeva ájnas almasjárvvuj. Juohkka ájnna giella guoddá sierralágásj máhtov álmmuga birra. Dajnas la juohkka avtav gielav masset, åbbå massem almasjvierregij.” Uddni diehtep bihtámsámegiella l giellaælládahttemprosessan. Dálla gávnnuji duola dagu bihtámsáme báhkogirjje ja grammatihkkagirjje. Jagen 2006 álgaduváj stuorra barggo Vuonan ja Svierigin bihtámsáme bágojt tjoahkkit. Esski lågev jage maŋŋela - jagen 2016 - vijmak báhkogirjje almoduváj. Jagen 2014 låhpaduváj gålmåjahkásasj duodastahttemprosjækta, bihtámsáme bájkkenamá Vuonan. Guokta jage maŋŋela gå báhkogirjje almoduváj (2018), vattij Sáme parlamentaralasj ráde (SPR) dahkamusáv nuorttarijkalasj aktisasj sámegielaj máhtto- ja luohkkoguovdátjij, Sáme Giellagállduj – álgadittjat bargov normerit bihtámsáme tjállemgielav. Dát vuoset manen la ájnas ja dárbbo aktan barggat giellanormerimijn rijkajrájá rastá. UNESCO:a milta le bihtámsámegiella akta dajs 9 viesso sámegielajs uddni. Tjállemvuohke vuoset stuorra ja ájnas sieradusá manen bihtámsámegiella aneduvvá sierra giellan. Buojkulvissan dássemålssomsystiebma ja vokállarievddadimsystiebma. Juska bihtámsámegiella ij la årrum almulasj tjállemgiellan de la huoman giella måttijt buolvajt bæjválattjat håladuvvam. Ja vilá ga uddni bihtámsámegiella gullu, valla ihkap ienemusát vuorrasap ulmutjij gaskan. Munji dåbddu dagu Árjepluovve komuvnna l juo vuojnnám árvov gielan bájkálasj årroj gaskan. Mån sávav bájkálasj oajválattja goappátjagá Svieriga ja Vuona bielen máhtti aktan barggat oaggitjit bihtámsámegiela boahtteájgev. Sávav bihtámsáme giellasebrudahka ávvudallá gå vijmak lip dåhkkidum tjállemvuogev oadtjum. Udnásj biejvve le ávvobiejvve. Nav gåktu mij juo diehtep, la Aktidum Nasjåvnå (AN) mierredam 2019 jage tjadá galggi iemeálmmugij giela sierralágásj berustimev oadtjot. Ja uddni oadtju bihtámsámegiella vijmak dav berustimev mav ánssit. Vijmak bihtámsámegiella aj normeridum tjállemgiellan sjaddá. Vuona Sámedikke bieles sidáv gijttet Sáme Giellagáldo ájrrasijt bihtámsámegiela normerimjuohkusin (jådediddje, Peter Steggo, Inger Fjellås, Ole Henrik Magga, Bruce Morén-Duolljá ja juogostjálle, Ann-Charlotte Sjaggo), dat buorre ja ájnas bargos majt lihpit dahkam ja åvddånbuktám. Dát barggo la ihkeva ájnas ja mån lav huj ávon gå mån besav boahtet diehki Árjjepluovváj ávvudalátjit ja oasev válldet dat ávos mij la dánna uddni. Gijtto muv oase åvdås! Konsultasjåvnnånjuolgadusá suodjalimpládna bargguj / Verneplanarbeid / Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Suodjalanbarggu ráđđádallannjuolggadusat Suodjalanbarggu ráđđádallannjuolggadusat Konsultasjåvnnånjuolgadusá suodjalimpládna bargguj Suodjalanbarggu ráđđádallannjuolggadusat Konsultasjåvnnånjuolgadusá suodjalimpládna bargguj Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga sjiehtadussaj konsulterimij baktu suodjalimpládna bargo njuolgadusájda sáme guovlojn jagen 2007. Njuolgadusáj ulmmen le nannit jut konsultasjåvnå galggi liehket buorre jáhkujn ja ulmijn guorrasittjat gasskala stáhtta avta bielen ja Sámedigge, sáme berustimij organisásjåvnå ja sáme rievtesvuoda æjgáda nuppe bielen, gájkka oajvvadusáj birra mij gullu suodjalusájda luondomoattebelakvuohtalága milta sáme guovloj. Sjiehtadus nanni Sámedikke sajev konsultasjåvnnåbiellen suodjalimfábmudagán ålles ássjegiehtadallamin, dåjmaj álggodiedojs gitta Ráddidusá loahppagiehtadallamij, sæmmi båttå gå ådå luondomoattebelakvuohtalágá milta li fylkamánne, Luondoháldadus direktoráhtta ja Birássuodjalimdepartemænnta ma li vásstediddje pládnafábmudagá suodjalimoajvvadusáj gárvedim bargon. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedikke njuolgadusá árvustalátjit sáme vieledimijt ietjájduvvam adnuj miehtses / Sámedikke pládnabagádus / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010. Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav Pládna- ja tsiekkadusláhka Sámedikke njuolgadusá árvustalátjit sáme vieledimijt ietjájduvvam adnuj miehtses Sámedikke njuolgadusá árvustalátjit sáme vieledimijt ietjájduvvam adnuj miehtses Sámedikke njuolgadusá árvustalátjit sáme vieledimijt ietjájduvvam adnuj miehtses Finnmárkon le loahpáduvvam finnmárkolága § 4. Njuolgadusá galggi aneduvvat stáhta, suohkana, ja fylkasuohkana ásadusájs, ja Finnmárkoåbmudagás, gå árvstalli vájkkudusájt sáme kultuvrraj, boatsojæládussaj, miehttseadnemij, æládusájda ja sebrudakiellemij. Dáj ásadusáj árvustallama galggi dagáduvvat åvddåla mærrádus ássjen dagáduvvá miehttseadnemav Finnmárko fylkan. Njuolgadusáj ulmmen le jut almmulasj oajválattja ja Finnmárkoåbmudahka dahki dárkkelis ja vásstedahtte árvustallamav vájkkudusájs sáme kultuvra gáktuj. Dán láhkáj de galggi njuolgadusá dahkat nav vaj luonndovuodo sáme kultuvrraj nanniduvvá. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedigge la oadtjum barggon javllamusáv Stuorradiggáj buktet Duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnå mandáhta birra. Danen lip ásadip rabás tjåhkanimijt moatten sajen Sámen, ja dujsta sihtam javllamusájt dán bargguj. Dálla hábbmigoahtá Sámedigge javllamusáv, mij galggá giehtadaláduvvat Sámedikke ållestjåhkanimes. Dakkir kommisjåvnnå mij luluj ájnnasin ja luluj buorre sajev oadtjot sebrudagán luluj ræjddon liehket miellaguottojt rievddadime. Danen la ájnas gávnnat guhtimusj sebrudaksuorgijda kommisjåvnnå barggo galggá guosskat. Sámedigge diehtá, sáme álmmuk la gillam stáhtalasj dárojduhttempolitihka diehti, mij vibáj ienep gå 100 jage. Edna sábme vilá dárojduhttema hávijt guoddi, ájnegis ulmutjin ja sebrudahkan. Ájnas oasse semadimes la aktisasj dádjadibme histåvrås, mij lij duohtavuohtan ja mij lij vierrevuohtan åvdep ájge, ma ihkap vilá li vájkkudime, ja aj gåvåjn histåvrå nievres bielijs badjelgæhttjamis ja vierredagojs vijddásasj ja guhkesájggásasj vájkkudimij. Dievalasj semadibme la gássjel åttjudit åvddåla duohtavuohta l sajenis ja duodastuvvam nav guhkás gå máhttelis, ja åvddåla oajválattja ja álmmuk duodaj li buojkkám mij la dáhpáduvvam ja makkir vájkkudimijt åvdep politihkka la maŋep buolvajda buktám. Ulmme luluj snivva guoradallam mij doajmmá tjårggisvuohtan tjuovvo dåjmajda. Semadimbargo aktijvuodan la ájnas juhti sij gudi iesjgeŋgaláhkáj li vásedam ja gillam dárojduhttemav oadtju máhttelisvuodav ietjasa subttsasijt subtsastit. Kommisjåvnån la sáhka ådå máhtudagáv ásadit ja máhttogaskostimev mij dahká juhti l máhttelis udnásj sebrudagáv Vuonan dádjadit. Lågå aj: Stuorradikke mærrádus duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnå birra Lågå aj: Sámedigge duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnåv doarjju Lågå aj: Kronihkka: Ålos vilá moatte buolvaj ja ietjasa låsså nådijt guoddi Sámedigge l dållam rabás tjåhkanimijt dáppe: Guovvamáno 12. b., kl. 18.00, Ä´vv Saa’mi Mu’zei, Njávdán Guovvamáno 13. b., kl. 18.00, Várjjat Sámi Musea, Vuonnabahta Guovvamáno 15. b., kl. 18.00, Álttá Sámi Giellaguovddáš, Áltá Guovvamáno 21. b., kl. 19.00, Gjenreisningsmuseet, Hámmárfeasta Guovvamáno 22. b., kl. 18.00, Davvi álbmogiid guovddáš, Gáivuotna Snjuktjamáno 1. b., kl. 19.00, Sámi Viessu, Oslo Snuktjamáno 5. b., kl. 18.00, Sámiid Vuorká-Dávvirat, Kárášjohka Snuktjamáno 12. b., kl. 18.00, Rádeviesso suohkanstivrralanján, Romsa Snuktjamáno 20. b. kl. 18.00, Várdobáiki, Evenášši Snuktjamáno 21. b. kl. 18.00, Árran julevsáme guovdásj, Divtasvuodna Snuktjamáno 22. b., kl. 18.00, Sámi giella- ja kulturguovddáš, Porsáŋgu Vuoratjismáno 3. b., kl. 18.00, LES-viesso, Guovdageaidnu Vuoratjismáno 9. b., kl. 18.00, Fjellkysten Gjestehus, Loabát Vuoratjismáno 12. b., kl. 18.00, Stormen girjjevuorkká, Bådåddjo Vuoratjismáno 16. b., kl. 16.00, Saemien Sijte, Snåase Vuoratjismáno 17. b., kl. 18.00 Hotel Nordkyn, Gilivuonan, Davvesijdan Vuoratjismáno 24. b., kl. 18.00, Aajege Saemien gïele- jïh maahtoejarnge, Röörose Vuoratjismáno 25. b., kl. 18.00, Best Western Plus Hotel Bakeriet, Tråante Sámedigge vuorot 10 millijåvnå kråvnå digitála oahpponævojda hieredittjat nálsodimev, gárevsælggaadnemav, vahágahttemav ja illastimev. Lågo Oahppeguoradallamis vuosedi juhte sáme oahppe vásedi givsedimev ietjasa skåvllåbiejven. Guoradallama guoradalles Astrid M. A. Eriksen Sáme varresvuodaguoradallama guovdátjin (Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš) vuosedi, sáme nissuna Vuonan li vásedam ienep vahágahttemav ja vierredagojt gå Vuona rivggo. E nav vuojga oahpponævo daj tiemáj birra gávnnuji. – Dát la duodalasj dille mij ij la dåhkkidahtte, mij hæhttup oahpponævojt åttjudit majt skåvlå máhtti adnet ja ma máhtti hieredit nálsodimev, gárevsælggaadnemav, vahágahttemav ja råhtsatjimev, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Sáme máná ja nuora dárbahi åhpav oadtjot ja ájádallat dáj tiemáj ja hásstalusáj hárráj ietjasa giellaj. – Mij hæhttup duosstat tjalmostahttet, ságastit ja dágástallat dáj ássjij hárráj, javllá Mikkelsen. Munji la ájnas juhte sáme åhpadiddje buorre oahpponævojt åhpadussaj oadtju, javllá Mikkelsen. Sámedigge l dálla almodam gilppusav ulmijn dagátjit rámmasjiehtadusáv oahpponævvobuvtadiddjij, gudi máhtti buvtadit fágajgasskasasj digitála oahpponævojt nuortta-, julev- ja oarjjelsábmáj vuodoskåvllåj, joarkkaskåvllååhpadussaj dáj tiemáj hárráj: Gilpos la almoduvvam næhttasajen Doffin.no. Ájggemierre fálaldagáv sádditjit la biehtsemáno 7. biejve 2019.Sámedigge doajvvu moadda buorre fálaldagájt oadtju. – Diedo, máhtudahka ja dádjadus midjij doajvov vaddi, mij nahkap sebrudagáv buorep guovlluj rievddadit, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Guládallamdiedo: Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsenijn , telefåvnån 917 42 161 Ienep diedo gilppusa birra gávnnuji Doffinin . Sámedigge dássádusá oajvvetjåhkanimen / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sámedigge oassálasstá AN:a nissunkommisjåvnå jahkásasj sesjåvnnåj New Yorkan 27.02.- 09.03.12. – Dát le akta dajs ájnnasamos æjvvalimsajijs gå galggá nissunij riektájt ja dássádusássjijt giehttot. Sámedigge dåppe galggá sáme nissunijt vuojnnusij buktet ja mijá dássádushásstalusájt, javllá sámedikkerádeájras Vibeke Larsen. Larsen galggá dåppe liehket sesjåvnå vuostasj vahko. Rabdaguovllonissuna fáddan Dán konferánsa oajvvetiebmá li nissuna rabdaguovlojn ja sijá sadje gå hædjovuodav ja nielgev galggá binnedit, ja åvddånahttemássjijn. Sámedigge galggá muhtem panelságastallamin oassálasstet man sisadno le man ájnas le jut álggoálmmuknissuna rabdaguovlojn almma bargov oadtju. -Dát le ájggeguovddelis fádda sáme guovlojn gånnå vuojnnep moadda nuorra nissuna e sidá smávva sáme bájkijda årrut, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Sæmmi båttå sihtá Sámedigge ietjá álggoálmmuknissunijt doarjjot. Álggoálmmuknissuna væráldav miehtáj ienebut ja ienebut barggi. Siján galggá rievtes bálkká, barggosjiehtadus ja sosiála årniga ja dáj åvdås hæhttup rahtjat. Vijddábut le ájnas jut nissunij sadje ja doajmma árbbedábálasj æládusájn vuojnnusij biejaduvvá ja árvon aneduvvá. Dánna le nissunij formála roalla boatsojsujton buorre buojkulvis, mav galggap New Yorkan låggŋit, javllá Larsen. Stáhtusav låggŋit Dákkir rijkajgasskasasj arenájn oassálasstem le buorre vejulasjvuohta sáme álmmuga ássjijt låggŋit. Návti soajttá aj dáj ássjij stáhtusav låggŋi ja nasjonála oajválattja berustahttjáji. Sáme nissuna li guhkás ållim dássádusá gáktuj. Dáv sihtap iehtjádij juohket. Sæmmi båttå li miján vil moadda hásstalusá dássádusá gáktuj majt le ájnas vuojnnusij buktet. Oassálasste : Sámedikkeráde ájras Vibeke Larsen , tlf. 941 30 116 Aktijvuohta: Hávsskes vuohke sámegielav oahppat – sáme báhkogirjásj almoduvvam / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget Le dujna miella oahppat muhtem bágojt sámegiellaj? Jali sidá rámpodit soabmásav ietjá sámegielajn majt iesj sáhkada? De máhttá dát báhkogirjásj bæjválasj bágoj ja gárgadisáj nuorttasábmáj, julevsábmáj ja oarjjelsábmáj liehket dunji viehkken. Giellakampánnja “Sámásta munji” almot dálla báhkotjuohkkev ja gárgadistjuohkkev. Dát girjásj máhttá aneduvvat duon dán aktijvuodan. Báhkogirjátjin gávnnuji fertbæjvvásasj bágo ja moallánagá, muhtem ávkálasj madtjuhimvuoge ja gárgadisá gåktu galga ságastallagoahtet. - Ij la dát makkirak oahppogirjje, valla hávsskes vuohke sámegielav oahppat. Dánna ij la låsså grammatihkka, ájnat ávkkás moallánagá, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Báhkogirjásj la sierraláhkáj nuorajda, ja vaddá dunji bágojt ja gárgadisájt majt besa adnet tjabu skåvlån, sijdan, gå la rádnastallamin, luondon ja festan. Sámedigge sávvá girjásj luluj boahtá dunji ávkken gut juo sámásta jali sáhkada moadda sámegiela ja dunji gut hálijda oahppat sámev. - Javla avtav bágov juohkka biejve, tjále gárgadisáv ja rája ráddnaj jali biedjala ietjat Instagrámmaj. Viehkeda jut sámegiella boahtá ienep vuojnnu ja gullu árggabiejven ja sosiála median, bádtji sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Dála boahtá báhkogirjásj: Dánna máhtá rávvit báhkogirjátjav Báhkogirjásj la juo biejadum poasstaj sidjij guhti li juo diŋŋgum. Ienemusát 10 girje juohkka rávvagin. Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Sámedikken ij la háldadimfábmudahka konsesjåvnnåmærrádusájs energijatsiekkadusájs ja minerálladåjmajs. Lága ma dákkár dåjmajt reguleriji li, tjátjádakregulerimláhka, energijaláhka, tjáhtjeresurssaláhka ja minerálláhka. Háldadimfábmudahka dáj lágaj baktu le Norges Vassdrag og Energidirektorat (Vuona tjátjádak ja Enerigijadirekroráhtta) ja Direktoratet for mineralforvaltning (Minerálajháldadim dierektoráhtta). Dá lága li ájnnasa danen gå dåjmajt reguleriji ma vuorddedahtte bukti stuorra vájkkudusájt sáme kultuvra luonndovuoduj. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Tjårggi strávvesihkarvuodav Nuortta-Vuonan Sámedigge le konsultasjåvnåj baktu Oalljo- ja energijadepartementajn mierred... Lågå ienebuv Ij råkkådahka Nussirin juska regulerimpládna le dåhkkiduvvam Sámediggeráde ájras Silje Karine Muotka ballá birrasijn ja ælloæládusá boaht... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Sámedigge barggá dálla dáj ássjij: Sámedikke åvdåsvásstádus: Sámedigge ij la háldadimfábmudahka tjátjádakregulerimlága, energijalága, tjáhtjeresurssalága ja minerállalága milta. Mærrádusá dáj lágaj milta e máhte huoman mierreduvvat åvddåla konsultasjåvnå li Sámedikkijn læhkám. Minerállaássjijn li Sámedikken sierra prosessa minerálaktørajn njuolgga ja vuordeduvvá jut sjiehtadallama tjadáduvvi åvddåla máhttá doajmmakonsesjåvnåv åhståt. Duv vájkkudibme: Sáme rievtesvuodaj æjgádij ja bájkálasj sebrudagáj berustime ja rievtesvuoda li ájnnasa bærrájgåhtset mærrádusprosessan. Danen barggá Sámedigge jut almma konsultasjåvnå tjadáduvvi sijáj, ja vaj sij båhti sæhkáj sjiehtadallamijda doajmmavidnudagájn. Sámedikkeráde l ihkeva ávon dajna gå Saemien Sijte dálla vijmak oadtju juollodimijt ådå huodnahij Snåasaj. Uddni åvddån bådij, ráddidus stáhtabudsjehtan ájggu árvvalit álgadimjuollodimev Saemien Sijtaj, ja juhti huonaj galggá gárves liehket jagen 2021. Hálijdav vuostatjin vuorbbesávadusájt Saemien Sijtij ja oarjjelsáme birrasij sárnnot, gå vuojnnet vijmak Saemien Sijte oadtjomin la ådå ja árvulasj huodnahav oarjjelsámijda ja oarjjelsáme kultuvrraj. Sæmmi máhttá aj javllat, udnásj biejvve l stuorra ávvobiejvve ålles Sámeednamij, javllá Sámedikkeráde Henrik Olsen. Oarjjelsáme li badjelasj 30 jage barggam åttjudittjat ådå oarjjelsáme dávvervuorkáv ja kulturguovdátjav. Sámedikken la mælggadav læhkám nanos politihkalasj avtamielakvuohta belludagáj gaskan juhti Saemien Sijte l akta dajs stuorámus vuorodimijs Sámedikken. Stáhtabudsjæhtta almoduvvá mánnodagá kl. 10. Diedá gus skåvlåjt ma buoragit rasisma ja badjelgæhttjama vuosstáj barggi? Oajvvada dajt Benjaminbálkkáj! Gájka bessi oajvvadusájt sáddit, ájggemierre l gålgådismáno 1.biejve. Benjaminbálkká l skåvllåbálkká, ja guoddá Benjamin Hermansena namáv guhti gådduj Holmlian jagen 2001. Sivvan suv gåddet lij rasissma. Skåvlå ma bálkáv oadtju dåjmalattjat rasisma vuosstáj barggi ja aj gájkka nuppástime guottoj ja dagoj vuosstáj. Dán rádjáj la akta skåvllå Nuortta-Vuonan bálkáv vuojttám, Vuotnasiida (Sjøvegan) skåvllå jagen 2015. Vuorjját háldadus oajvvadusájt nuorttalamos rijkaguovlos oadtju. Moattes usjudalli, barggo rasisma vuosstáj guosská gåktu unneplågooahppe ietjasa skåvlån dåmaduvvi, ja dajnas juhti skåvlåjn gånnå ælla unneplågooahppe e máhte buoragit rasisma vuosstáj barggat. Ij la dat nav. Barggo rasisma ja nuppástime vuosstáj la åvdemusát miellaguottoj barggat. Vuojttoskåvllå hásstalusájt rasisma gáktuj duodaj válldá, ja dahká bargov rasisma vuosstáj oassen ietjas skåvllåárggabiejves. Sámedikken la ájras Benjaminbálká juryan, manna ietján li Marit Hermansen (åhpadiddje ja Benjamina ieddne), Holocaustguovdásj, Dássádus –ja nuppástimoahttse, Antirasistisk senter, Åhpaduslihtto, Æjgátnammadus vuodoskåvlåjda ja Oahppijorganisasjåvnnå. Bálkkájuohkem la jahkásasj mujttádahttema aktavuodan rijkajgasskasasj Holocaustbæjvváj. Åhpadusministar bálkáv gálggi, ja vuojttoskåvllå oadtju 250 000 kråvnå. Oajvvada skåvlåjt Benjaminbálkkáj åvddåla gålgådismáno 1. biejve. Lågå ienebuv: https://benjaminprisen.no/ Sjiemá ájrrasida / Ájrrasa / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget (Vaj mannorieknik ållåsit doajmmá, de vierttiji nåv gåhtjos makroa dåjmadahteduvvat gå li viettjadum ja ano åvddåla. Tjuovo tjielgadusájt masjijnanat.) Sámedikkeráde l juollodam 280.000 kråvnå prosjæktaj sáme nuoraj psyhkalasj varresvuoda birra Mental Helse Ungdom:a baktu, aktisasjbargon sáme nuorajorganisasjåvnåj. – Mij diehtep åtsådimes ja aj åtsådallamijs, sáme nuora dakkir hásstalusájt duosstu majt ietjá nuora e duosto. Danen la midjij ájnas ienep máhtov åttjudit ja tjuovvo dåjmajda, mij la prosjevta ulmmen, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Mental Helse Ungdom:a prosjækta galggá sáme nuoraj psykalasj varresvuodav guoradallat ja jåhtuj biedjat duostudiddje dåjmajt ma nanni suoddjimfaktåvråjt nuorra sámij iesjdåbdduj ja psykalasj varresvuohtaj. Guoradallam galggá máhtov vaddet gåktu nuorra sáme ietjasa psyhkalasj varresvuodav åtsådalli ja makkir suoddjimfaktåvråjt ja vádásfaktåvråjt åtsådalli. – Mielastam la ihkeva buorre prosjækta, ja sámedikkeráde bieles lav ávon gå Mental Helse Ungdom sihtá dakkir prosjevtaj jåhtuj biedjat. Dakkir prosjækta sjaddá viehkken mávsulasj máhttuj sáme nuoraj psykalasj varresvuoda birra, javllá Mikkelsen. Mental Helse Ungdom galggá aktan barggat sáme nuorajorganisasjåvnåjn Noereh, Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadusájn (SNPN) ja Sáme nasjåvnålasj máhtudakguovdásj – psykalasj varresvuodasuoddjim (SANÁG) prosjevtan, ja vuoset dasi, ålles prosjevta vuodon la dat, sáme nuorajorganisasjåvnå oassálassti ålles prosjæktagávdav. Mikkelsena mielas la nanostussan prosjæktaj gå Noereh, SNPN ja SÁNAG oassálassti. – Sij sáme sebrudagáv dåbddi, vaj prosjækta máhttá vuorbástuvvat. Sámedikke bieles li da guokta nuorajorganisasjåvnå tjiehpe ja sebrudakberustiddjen, ja sijáv oassen válldet la ájnas nanostussan prosjæktaj, javllá Mikkelsen . Sámedigge bargonis máhttovuodov dárbaj, ja álu gatját diedojt sáme sebrudagá birra ja diedojt ma guosski sámij varresvuohtaj. Mikkelsena mielas dát guoradallam máhttá buktet Sámediggáj ja ietjá guovdásj institusjåvnåjda ræjdojt boahtte dåjmajda ma máhtti sáme mánáj ja nuoraj psykalasj varresvuodav buoredit. – Máhttovuodo dahká vuodov dåjmajda moatten dásen. Viehkkeapparáhtta máhttá ådåsmahtedum máhtov oadtjot, juoga mij dajt buorebut gárvet viehkedittjat sijájt gudi dárbahi, låhpat sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsenijn, mob. +47 917 42 161. Iesjgåddemijt hieredit árvvalattaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forumin Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo oassálasstá iemeálmmugij ássjij stuoves... Lågå ienebuv Buorisboahtem Raavrevijhke / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sámedigge ja Raavrevijhke suohkan vuollájtjálli aktisasjbarggosjiehtadusáv guovtegielakvuoda gáktuj. – Viehka ávvusav gå Raavrevijhke suohkan sihtá oassálasstet oarjjelsámegielav åvddånahttet ja åvdedit, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Raavrevijhke le Jåma sijddasuohkan. Sámedikken li aktisasjbarggosjiehtadusá lågij suohkanij ja nieljij fylkkasuohkanij. Raavrevijhke suohkana sjiehtadus vuollájtjáleduváj gå Sámedigge, suohkana ja fylkkasuohkana æjvvalin aktisasjbarggosjiehtadusájt tjuovvolit. -Suohkana ja fylkkasuohkana li ájnnasa gå galggá sámegielav åvddånahttet. Danen lip viehka ávon gå suohkana ja fylkkasuohkana åvdåsvásstádusáv válldi váj sámegiela galggi ielle giela boahtteájgijda aj. Sámedikke ulmme le aktisasjbarggosjiehtadusá galggi ræjddon buorre guládallamij ja aktisasjbargguj sámegiela vuoksjuj. Majt uddni válljit mierkki juojddáv sámegielaj boahtteájggáj, javllá rádeájrasEllinor Marita Jåma. Sáme giellaháldadimguovlon li sáme- ja dárogiela avtaárvvusasj giela. Dat mierkki juohkkahattjan le riektá sámegiellaj dievnastuvvat gå válldá aktijvuodav suohkanijn ja ietjá almulasj ásadusájn. Ienep diedo:Rádeájras Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460 Arktalasj guovllo gárvet væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Inuihtaj ja sámij bajemus oajve oassálassti boahtte vahko arktalasj guovlo gárvedimtjåhkanimen ANa væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj jagen 2014. Tjåhkanimen tjáleduvvá loahppatjála gånnå inuihtaj ja sámij vuorodime væráltkonferánssaj tjoahkkiduvvi. ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij hárráj Duogásj arktalasj guovlo tjåhkanibmáj le ANa tjadádibme væráltkonferánsas álggoálmmugij hárráj ragátmáno 22. ja 23. biejve 2014 New Yorkan. Dat rájes gå ANa generaltjoaggulvisá resolusjåvnnå jagen 2010 mierredij ásadit alep dáse tjåhkanimev, namá vuolen ”væráltkonferánssa álggoálmmugij hárráj”, de le læhkám juorrulibme makkir láhkáj álggoálmmugij oassálasstem sihkarasteduvvá væráltkonferánsa gárvedimen, madi konferánssa vihpá ja gåtsedibmen væráltkonferánsa båhtusijs. Álggoálmmuga li dan diehti rijkajgasskasasj dásen ásadum aktisasjbargov sihkarastátjit álggoálmmugij oassálasstemav buorre láhkáj. Dát aktisasjbarggo boahtá dan rabás ja bælládis ájádustjåhkanimes Københavnan jur ANa væráltkonferánsas álggoálmmugij hárráj, gånnå København-resolusjåvnnå mierreduváj. København-resolusjåvnnå mierredij ásadit globála aktidamjuohkusav. Globála aktidamjuogos tjadádij vuostasj tjåhkanimev New Yorkan snjuktjamánon dá jage. Arktalasj guovllo vuostatjin Akta álggoálmmugij strategijajs le tjadádit guovlulasj gárvedimtjåhkanimijt væráltkonferánssaj. Álggoálmmuga ålles væráldin gárvedij væráltkonferánssaj, ja divna 7 guovlo ájggu tjadádit gárvedimtjåhkanimijt åvddåla vuoratjismáno 2013. Arktalasj guovllo galggá gålgådismáno 23. ja 24 biejve tjadádit guovlulasj álggoálmmukgárvedimtjåhkanimev Nuukan Grønlandan. Arktalasj guovllo le vuostasj, dajs 7 guovlojs, tjadádittjat gárvedimtjåhkanimev væráltkonferánssaj jagen 2014. Arktalasj álggoálmmukoajve gåbdet oassálassti Nuukan Tjåhkanimen Nuukan oassálassti ienemusoasse inuihtaj ja sámij åjvijs. Duola dagu galggá lánndastivrraoajvve Grønlanda iesjstivrrimin, Kuupik Kleist, arktalasj gárvedimtjåhkanimev rahpat. Grønlanda iesjstivrrima lándadikkeoajvve, Josef Motzfeldt, Sermersooqa suohkana oajvve, Asii Chemnitz Naruo, ja Grønlanda presidænnta Inuit Circumpolar Councilan (ICC) Carl Christian Olsen ja Alaska presidænnta ICCan James Stotts galggi oassálasstet inuihtaj bieles. Sámij bieles oassálassti Sámij parlamentáralasj rádes (SPR), presidentajn Egil Olli, SPR ájrrasijn Aili Keskitalo ja SPRa ájrrasijn prosessan væráltkonferánsa vuossti, John B. Henriksen. Sámeráde le aj gåbdet åvdåstuvvam ja duola dagu sadjásasj presidænnta Olav Mathis Eira oassálasstá. Arktalasj tjielgadus væráltkonferánsa birra álggoálmmugij hárráj jagen 2014 Gávnnu oajvvadus arktalasj tjielggidussaj væráltkonferánsa birra álggoálmmugij hárráj. Dát oajvvadus tjáleduváj åvdåstiddjij inuihtaj ja sámij bieles. Tjåhkanibme rahpá dágástallamijda Arktalasj tjielggidusá sisano oajvvadusá birra. Ietjá ássje prográmman Nuuk-tjåhkanimen le duogásjdiedo ANa væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj 2014, diedo globála aktidimjuohkusa bargo birra, åvddånbuktem Ánartjielgadusás væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj 2014 ja diedo rijkajgasskasasj gárvedime álggoálmmukkonferánsa birra Altan 2013. [link til inarierklæringen på alle språk] Boahtte tjåhkanimbájkke sjaddá Alta 2013 Sámedikkepresidænnta Egil Olli gåhtjoj dijmásj ANa stuoves ságastallamsajen álggoálmmukássjij hárráj rijkajgasskasasj gárvedahttemij álggoálmmukkonferánssaj Altan. Dát gåhttjom gåbdet doarjodaláduváj álggoálmmukprosessajs ANan, stuoves ságastallamsajijs ja ássjediehtteprosessan álggoálmmukriektáj hárráj, ja aj álggoálmmugijs væráldav birra. Vuona sámedigge le gárvedimgoahtám duostotjit álggoálmmukájrrasijt Altaj gávdan biehtsemáno 8. biejves gitta 13. bæjvváj 2013. Båhtusa arktalasj guovlo gárvedimtjåhkanimes Nuukan gålgådismáno 23. ja 24. biejve 2012 le duodden ájnas oasse gárvedahttemis væráltkonferánssaj jagen 2014, aj riek ájnas guovdásasj viehkke gárvedahttemij álggoálmmukkonferánssaj Altan jagen 2013. Arktalasj guovllo viertti aj plánit oassálasstemav rijkajgasskasasj gárvedahttem álggoálmmukkonferánsav Altan biehtsemánon 2013. Boahtte tjåhkanamsadje arktalasj álggoálmmukåjvijda sjaddá jur Altan gávdan biehtsemáno 8. biejve gitta 13. bæjvváj 2013. Sámedikkeráde la juollodam 15,1 millijåvnå kråvnå mánájgárddedoarjjan 62 mánájgárddáj ja 20 åvddånahttemprosjæktaj ja mánájgárddemateriálajda. Dán jage la Sámedigge oadtjum vil ienep åhtsåmusá gå goassak åvddåla, ja stuorra lassánibme l mánájs gænna li sáme mánájgárddefálaldagá. Dán jage li 848 máná Vuonan gænna li sáme mánájgárddefálaldagá. Dijmmá lidjin 758. – Muv mielas la hármmat buorre gå Sámedikke vuorodibme mánájgárddefálaldagájda li båhtusijt buktám. Ienep ja ienep máná sáme mánájgárddefálaldagáv oadtju, ja dat la ihkeva buorre. Boahtteájge giellaaddne li dájn mánájgárdijn, ja Sámedikke bieles sihtap tjielggasit mánáj árggabiejvev mánájgárdijn vuorodit, javllá Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Juollodam li dårja 19 åvddånahttemprosjæktaj man ulmme l nannit mánájgárde árggabiejvvegielav bájkálasj árbbedábálasj sáme kultuvra baktu. Duola dagu li dårjav juollodum sierra sáme giellabarggijda, giellatjiehppe/gielebarkije, mánájgárdijda nuortta- ja oarjjelsáme guovlojn. – Prosjevta dagu giellatjiehppe/gielebarkije la juoga mav dálásj sámedikkeráde la válljim vuorodit danen gå sihtap nannit sámegiela sajev mánájgárdijn ienebut gå bæjválasj barggij baktu. Dát vaddá mánájgárdijda rámmajt giellabargguj ja dajnas la árvvusasj ressursan mánájgárdijda, ållagasj mánájgárdijda sáme guovddaguovloj ålggolin, javllá Mikkelsen. Dán jage juollodimij baktu vuorodij Sámedikkeráde aj ådå mánájgárddefálaldagá ásadimev. Roandema suohkan oadtju 300 000 kråvån ásadittjat ådå sáme mánájgárdev Roandema suohkanin. Sámedikkeráde la aj juollodam dårjav pedagåvgålasj materiálajda. Dán jage lij dåssju akta åhttse dán årnigij. Davvi Girji OS la oadtjum 1 568 800 kråvnå åvddånahtátjit materiálapáhkev pedagåvgålasj materiálaj ma arvusmahtti dájdojt anátjit ja rubbmelasj dåjmajda. Sámedikkeráde juollodij aj 7 120 000 kråvnå doarjjan sáme mánájgárdijda ja sáme åssudagájda dáttja mánájgárdijn. Doarjja l juogadam 31 mánájgárddáj dán jage, priváhta ja aj suohkanij sáme mánájgárdijda ja åssudagájda. Lassen la juollodum 2 535 000 kråvnå doarjjan sámegiellaåhpadussaj mánájda dáttja mánájgárdijn. Dårja juolloduvvin 31 mánájgárddáj rijkav miehtáj. – Doarjjaårniga Sámedikken li siegen nannimin. Mánájgárde Vuonav miehtáj dálla bessi ietjasa fálaldagáv nannit ja mánájda vaddet buorep sámegielak árggabiejvev doarjjaårniga diehti. Midjij la ájnas mánájt vuorodit ja barggat vaj galggi buoremus fálaldagáv adnet, ja dán jage juollodime li ájnnasa dan ulmmáj jåvsådittjat, låhpat Mikkelsen. Aili Keskitalo hålla guovvamáno 6. biejve / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Gieres gájkka divna. Vuorbbe biejvijn. Uddni, guovvamano 6. biejve, aktan ávvudallap ietjama álmmukbiejvev Vuonan, Svierigin, Suoman ja Russlándan. Ávvudallap slávgájn ja álmmuklávllagijn. Diedoj ietjama histåvrås ja gehtjastagájn boahtteájggáj. Arvudallap hávsskudagájn, njálga biebmujn ja moatte lágasj dåjmaj sámij bájkálasj sebrudagájn. Mijá álmmukbiejvve le viehka nuorra, dåssju 21 jage vuoras. Ávvudallamijn li moadda háme, dajt vuojnáv gå guossidav duov ja dá suohkanav ja sajev. Juoŋga birra tjåhkanip degå aktisasj gåvåstagáj ja dåjmaj. Sæmmi láhkaj gå mij gætjo ájge hábbmip ietjama sebrudagá sisanov, de hábbmip sisanov ietjama – sámij – álmmukbiejvev. Uddni ávvudallap mij lip gudi lip. Mij lip sáme, ja dav lip mij guhtik ietjama láhkáj. Ållo le aktisasj, valla ållo le aj sierralágasj. Guovvamano 6. biejvve le diehttelis mihásvuoda biejvve, valla sæmmi ålov aktisasjvuoda biejvve, moattevuodajn ja valjesvuohtaj, Sáme li ávvudallam guovvamano 6. biejvev álmmukbiejvven jage 1993 rájes. Dán jage álmmukbiejvve le huoman sierralágásj midjij Vuonan. Dán jage tjalmostahttep goappátjaga Sámedikke 25-jage ávvudimev ja vuodolága 200-jage ávvudimev. Dat vaddá midjij sjiehtes båttåv snivva ájádalátjit álmmukstivrav ja mijá demokráhtalasj ideálajt. Vuodoláhka le demokratija tsieggimgierge. Moallánahkan mijá buoremus ja ájnnasamos ideálajda. Vuodoláhka vedjadahttá ájnegisá, álmmukjuohkusij ja stáhta ássjijt. Valla huoman gållin 100 jage vuodolága vuostasj almodusás desik nissuna oadtjun gájkkásasj jienastimriektáv. Gållin vargga 200 jage åvddål iemeálmmugij ja unneplågoj suodjalibme sjaddin oassen vuodolágas. Dat vuoset vuodoláhka gájk åvdemusát le ietjas ájge mánná, dan sebrudagá majt dat galggá hiebadit. Dat la moallánahkan mijá gájk buoremus ideálajs – nåv gåktu mij agev mierredip dajt. Ja dat rievddá maŋenagi gå sebrudahka rievddat ideálajt ja árvojt. Jagen 1988, jahket åvddåla gå vuostasj Sámedigge rabáduváj, oattjoj vuodoláhka ådå mærrádusáv mij sihkarastij sámij sierra stáhtusav ja suodjalimev: Da lidjin ájgenis tjiegŋalis rievddadime, ja vilá adni muhtema dát dåhkkidibme sámijs iemeálmmugin la rijddooarren. Valla uddni le Sámedigge vuona demokráhtalasj vuogádagá sisŋutja oasse. Dát ij la giehtjen dåhkkidime oajbbomis, valla ienebut joarkka. Dan jage tjuodtjop mij vuodolága viehka stuorra rievddadimij åvdån. Vuodulasj almasjrievtesvuoda galggi láhkaj tjáleduvvat, lága giellahábme galggá ådåstuhteduvvat. Midja sáme lip akta álmmuk, rievtesvuodajn ja friddjavuodajn ietja mierredit ietjama boahtteájgev. Sámegiella ja dárogiella li avtaárvvusasj giela Vuonan. Miján li gájkka oare vuorddet dat gåvviduvvá buorebut udnásj vuodolágan gå 200 jage dás åvddåla. Ideála demokratijas, rievtesihkátvuodas, buohtaárvos ja hållamfriddjavuodas ma li biejadum vuodoláhkaj dahkin máhttelissan midjij sámijda åvddånahtátjit ietjama nasjåvnålasj parlamentav. Vuodoláhka ja Sámedigge li sihkarvuohtan demokráhtalasj oassálasstemij ja mijá friddjavuodaj ja rievtesvuodaj mærrásasj åvddånibmáj nåv gå álmmuk. Mij ep aktu ávvudalá uddni. Juogatjip biejvev væráldijn, rijkajn, sijdajn. Gåhttjop gájkka rádnájt, rádnajt ja guojmmeviesádijt oassálastátjit ávvudallamijda. Dát la biejvve vuosedittjat mihásvuodav dassta majt lip: álmmuk nieljen stáhtan. Álmmuk mij juogasj gielav, histåvråv, kultuvrav ja mijá aktisasj boahtteájge niegojt. Giella dárbaj vehik viehkev. Dan diehti almodip mij uddni dievnastusáv www.satni.org : digitála báhkogirjje gålmå sámegielaj gaskan aktan nuorttarijkaj gielaj. Doajvov dat sjaddá viehkken didjij gudi sihtabihtit ja ávkkit sámegielav. Muv niehko le boahtteájgge goassa nuora álkkes láhkáj máhtti åhpadusáv válljit ja ietjasa gielav ávkkit vissesvuodajn sámegiella le aj viesso giella væráldin. Boahtteájgev goassa sámegiella ja mijá kultuvrra aneduvvá boanndudahkan ja mahttudahkan, ja ij noaden. Niegadav boahtteájgev goassa sáme sebrudahka ij aneduvá gåtsanin åvddånibmáj, valla le luondulasj oasse mijá nasjåvnålasj ja buohtaárvulasj aktanviessomis. Daggu válldep duohtan majt Gånågis javlaj Sámedikke rahpambåttå jagen 1997: Vuona stáhtta le vuododuvvam guovte álmmuga duobddágijda: láttij ja sámij. Uddni ávvudallap. Dav dárbahip, dav lip ánssim. Valla mujttit aj dat biejvve le boados moatte ulmutja oajbbomis moadda jage daj friddjavuodaj ja rievtesvuodaj åvdås ma li miján uddni. Mij vájaldip sijáj luottaj milta. Sij li vuosedam værált agev máhttá rievddaduvvat buorebuj. Danen gå sij gudi væráldav rievddadi, li dakkira gudi jáhkki dat máhtta rievddaduvvat. Vuorbbe biejvijn. – Mij mihástallap gå ållu vuostasj sáme láhkajuogos la nammaduvvam dálla, javllaba sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo ja VBR åvdåk Ellinor Marita Jåma. Sámedigge ja Vuona Boatsojsámij Rijkasiebrre (VBR) li nammaduvvam láhkajuohkusav mij galggá boatsojæláduslágav gehtjadit. Sámedigge ja VBR li avtamielaga juohkusa mandáhta birra. – Juogos galggá sisŋeldis vidjurijt boatsojæládusán gehtjadit, ja máhttá oajvvadit ájn vil rievddadimijt ma tjårggi prosessajt ma li tjanádum ja majn la legitimitiehtta boatsojæládusán. Juogos galggá aj sieradusájt priváhtariektá stivrrima ja almulasj riektá háldadime gaskav gehtjadit, ja aj sijdaoase sajev merustallat. Juogos galggá oajvvadit rievddadimijt ma lulun tjårggit boatsojæládusá arealsuodjalimev, ja gehtjadit lága mærrádusájt boatsojlågoj gáktuj, javllá sámedikkepresidænnta Keskitalo. – Ájnas la lágav avtatraják guoradallat ja dættodit æládusá åtsådallamijt boatsojæláduslágajn mij ij ållida álmmukrievtesvuoda dássáj. Ållu konkriehta árvvalusájt oadtjot man láhkáj lágav luluj rievddaduvvat álkkebun dahká dåjmalattjat Stuorradikke gáktuj barggat dárbulasj láhkarievddadimprosessa gáktuj, javllá VBR åvdåk Ellinor Marita Jåma. Sámedikkeráde Silje Karine Muotka vuoset dasi, Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta luodjom láhkáj la iehpe-avtatraják láhkaprosessaj láhtjám gånnå boatsojæláduslágav muhtem mærráj galggá rievddaduvvat ja juogadam paragráffas paragráffaj. – Sámedikke l bivddim guovdásj oajválattja nammadittjat láhkajuohkusav, valla EBD vuojnnet vilá sávvá lágav rievddadit juogaduvvam prosessan. Dan diehti mij dálla nammadip ållu vuostasj sáme láhkajuohkusav, javllá Muotka, guhti mielastis la ållu riekta dát dáhpáduvvá boatsojæládussuorgen. – Boatsojæládus la tjielgga álggoálmmukæládus, ja sáme perspektijva ja vuojno hæhttuji bærrájgåtseduvvat nannitjit dårjav sáme álmmugis ja boatsojæládusás. Juogos mij galggá barggat åbbålasj tjadádimijn boatsojæláduslágas li tjuovvovasj ulmutja: – Mij aj mihástallap gå la tjiehpes sáme nissun jurissta; Ragnhild Marit Sara gut láhkajuohkusav jådet, javllaba sámedikkepresidænnta Keskitalo ja VBR åvdåk Ellinor Marita Jåma. Basádismáno 29. biejve Sámedikke bivddi fáhkaseminárraj Altan gånnå iesjgeŋgalágásj tjuolma gå iesjmierredibme ja dálásj hásstalusá tjanáduvvam boatsojæládusláhkaj li vuodon. – Bivddim seminárran maŋŋela boahtá, valla danna juohkusa åvdåk álgadibmáj hoallá. Dát la stuorra barggo, valla jus boatsojæládusá berustime galggi bærrájgåtseduvvat boahtte láhkarievddadimijn, hæhttup mij dán prosessav tjadá mannat, låhpat Muotka. Sån javllá dåjmadahka sjaddá Sámedikken ja juogos galggá gærggat åvddåla guokta jage la vássám. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá: * Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, +47 971 29 305 * VBR åvdåk Ellinor Marita Jåma, +47 916 13 460 * Sámedikkeráde Silje Karine Muotka, +47 984 87 576 Dån máhtá ietjat jienastuslåhkuj akta goassa tjáledit, valla jus ietjat åvddåla biehtsemáno 30.biejve tjáleda, la siegen vájkkudime galla ájrrasa iesjgeŋga válggabijrra boahtte sámedikkegávddaj 2021-2025 oadtju. Jus galga ietjat Internehta baktu diededit, hæhttu sisi låggit ietjat ID-portálajn/MinID. Låggi sisi Gájka gudi ietjasa sábmen sárnnuji, ja gænna juogu a) Suv sijddagiella *le sámegiella* b) Sujna le, jali læhkám li æjgáda, áhkko ja áddjá jali máttaráhkko jali máttarádjá gænna le/lij sámegiella sijddagiellan c) Le ulmutja mánná gut le jali læhkám la jienastuslågon *Sijddagiellan merkaj dat giella mij lij anon sijdan sjattadijn. Álu aneduvvá báhko iednegiella. Jus ienep giela aneduvvin sijdan sjattadijn, galggá sámegiella liehket akta dajs. Sáme gudi li stáhtaviesáda ietjá nuorttarijkan máhtti ietjasa jienastuslåhkuj tjáledit jus biehtsemáno 30.biejve válggajagen li tjáledum álmmuklågon Vuona viesádin maŋemus gålmmå jage válggabiejve åvddåla. Sáme gudi ælla nuorttarijkajs, máhtti ietjasa jienastuslåhkuj tjáledit jus li læhkám tjáledum álmmuklågon Vuona viesádin maŋemus gålmmå jage válggabiejve åvddåla. Viettja pdf-sjiemáv vuollelin, dievde dav ja sáddi dav dievdeduvvam ja vuollájtjáleduvvam Sámediggáj. Jus sidá ietjat Sámedikke jienastuslågos ierit diededit, de hæhttu Sámediggáj e-påstav jali girjev sáddit. Diededime ierit hæhttu ietjat namáv ja personnummarav tjállet. Sámedikkeráde juollot 150 000 kråvnå vuododussaj Stiftelsen ferske Scenerij buvtadittjat teáhtarvuosádusáv Muohtadivggažat/Lyden av snø. Tiebmá vuosádussaj la gålldåsámij kultuvrra ja histåvrrå rádjáduobddágin alleednama ja ruossja biele gaskan. Ájgegávdan 1826-1949 rájá Vuona, Suoma ja Ruossja gaskan rievddaduvvin moaddi, ja gålldåsámij árbbedábálasj viessomvuohke gássjel sjattaj. – Sámedikkeráde l ávon siegen liehket duohtan dahkamin teáhtarbuvtadimev mij tjalmostahttá gålldåsáme álmmuga vájves histåvråv rájádis álmmugin mij boadádaláj fábmogis vieldijda rájájt mierredittjat, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen. Vuosádus gåvvit gålmåt vuodos ma sierralakkoj tjielggi iellemis rádjeednamin lulleednama ja alleednama gaskan, ja dan ulmutjijt. Guovlon dáhpáduvvin dajs bahámus doarrodáhpádusájs, ja la guovllo gånnå vielde Ruossja ja USA maŋemus 100 jage li adnám edna doarroressursajt rájáv ietjasa gasskaj mierkkitijt. Vuostasj vuosádus la mierredum biehtsemánnuj 2020, ja vuosádus vuoseduvvá Festspillene I Nord-Norge:n. Dan maŋŋela vuosádus mannuj galggá. Ságádahtátjit jali gatjálvisájda, guládalá sámedikkerádijn Henrik Olsenijn telefåvnån 907 75 219 Sámedigge dårjav vaddá mánájgárdijda ma dåjmalattjat barggi sámegielav nannimin ja åvdedime mánájgárdijn. Åhtsåmájggemierre : Rabás åhtsåmájggemierre 01.10.2020 rádjáj Gudi máhtti dårjav oadtjot ? Mánájgárde ma sámegielak fálaldagáv vaddi. Masi máhttá dårjav oadtjot: Mánájgárde máhtti dårjav oadtjot prosjevtajda ma viehkedi sámegielav ja kultuvrav nannimin mánájgárden. Vuoroduvvam prosjevta li: Man ålov máhttá doarjjan oadtjot : Dårja stuorrudahka merustaláduvvá tjielggiduvvam åhtsåmusá ja prosjæktatjielggidusá vuodon, 300 000 kråvnå rádjáj. Vuolemus doarjjamierre l 40 000 kråvnå. Sámedigge l juollodam badjelasj 10 millijåvnå kråvnå doarjjan kulturmujttosuodjalimsuorgen. Duola dagu li ienep bihtámsáme prosjevta rudájt oadtjum. – Bihtámsáme guovlon la dálla positijva ælládahttem. Dan diehti la ållagasj ávvodahtte viehkedit bihtámsáme kulturárbev nannitjit, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Sámedigge l maŋemus jagijt bihtámsáme kultuvrav ja kulturárbev ållagasj vuorodam, adjáj doarjjaårnigij baktu. Aktan Bådådjo suohkanijn ja Nordlandsmuseet:jn la Sámedigge virgev tsiekkadussuodjalimsuorgen ruhtadam. Vuorodibme l oassen aktisasjbarggosjiehtadusás Bådådjo suohkana ja Sámedikke gaskan. Åbddit bihtámsáme tsiekkadusárbev la ruhtaduvvam moatte prosjevta baktu. Bihtámsáme kulturmujto Sáltoduoddarin galggi aj registrieriduvvat. – Bihtámsáme tsiekkadusárbbe l árvvon dajnas gå dáppe gávnnuji muhtema dajs oabmásamos sáme tsiekkadusájs. Tsiekkadusájt oahpásmahttet nanni bihtámsáme iesjdåbdov, javllá Keskitalo, guhti vássám duorastagá rabáj konferánsav jur bihtámsáme histåvrå ja tsiekkadusdábij birra Sáltoduoddarin. Keskitalo ja sámedikkeráde kultursuodjalibmáj Berit Marie E. Eira ávvudallaba aj gå bessi rudájt juollodit prosjevtajda ma boandás sáme kulturhiståvråv gæhttjijda oahpásmahtti. Ienep stuorra láhtjema li dan diehti rudájt galbbitjit oadtjum. Årøyholmenin Ivguvuonan galggá merrasáme histåvrå ja dålusj sáme åsko birra gaskostuvvat. Porsaŋgun tjáppa kulturduobdá histåvråjn stáloj birra látjeduvvá. Gahpervákken (Kaperdalen) Sážžán galggi dålusj miehttsesáme årromsaje vuoseduvvat. Juollodum li aj rudá kulturmujtojt Guittanasan (Kvitnes) ja Guolleveaigåhpen (Molvik) Bearalvágen látjátjit. Moatten guovlon ælla sáme kulturmujto guoradaládum. Registrierimprosjevta li ájnnasa vuosedittjat sáme anov ja årromav. Akta prosjækta mij la dårjav dán jage oadtjum, la registrierima Návetvuomen ja Návuodnabadán. Ællosujtto ja bájkálasj årro galggi dán bargguj oassálasstet. – Prosjækta midjij edna kulturmujto ja histåvrå buktá, boahtte buolvajda ávvon, javllá sámedikkeráde Eira. Sámedigge l 2012 rájes registrierim ráfájduhtedum sáme tsiekkadusájt ma li 1917 rájes jali oabmásappo. Moaddalågenan tsiekkadusájs li dálla birrusij 900 tsiekkadusá registrieridum. Moattes li buojkkám, sijá æjgon la automáhtalattjat ráfájduhtedum tsiekkadus ja oadtjum li rudájt dáv åbdditjit. Tsiekkadusæjgáda gudi li dårjav oadtjum årru sáme årromguovlov miehtáj. Sámedigge sierra årnigav háldat ráfájduhtedum sáme tsiekkadusájda ma li priváhta æjgon. Ajtu guhtta millijåvnå kråvnå li dan ulmmáj juolloduvvam. Ságájdahtátjit jali gatjálvisá, guládalá sámedikkepresidentajn Aili Keskitalojn, telefåvnån +47 971 29 305. Jus ájgo jienastit sámediggeválgajn, de hæhttup liehket diededuvvam Sámedikke jienastuslåhkuj. Jus galga ietjat Internehta baktu diededit, hæhttu sisi låggit ietjat ID-portálajn/MinID. Låggi sisi Gájka gudi ietjasa sábmen sárnnuji, ja gænna juogu a) Suv sijddagiella *le sámegiella* b) Sujna le, jali læhkám li æjgáda, áhkko ja áddjá jali máttaráhkko jali máttarádjá gænna le/lij sámegiella sijddagiellan c) Le ulmutja mánná gut le jali læhkám la jienastuslågon *Sijddagiellan merkaj dat giella mij lij anon sijdan sjattadijn. Álu aneduvvá báhko iednegiella. Jus ienep giela aneduvvin sijdan sjattadijn, galggá sámegiella liehket akta dajs. Sáme gudi li stáhtaviesáda ietjá nuorttarijkan máhtti ietjasa jienastuslåhkuj tjáledit jus biehtsemáno 30.biejve válggajagen li tjáledum álmmuklågon Vuona viesádin maŋemus gålmmå jage válggabiejve åvddåla. Sáme gudi ælla nuorttarijkajs, máhtti ietjasa jienastuslåhkuj tjáledit jus li læhkám tjáledum álmmuklågon Vuona viesádin maŋemus gålmmå jage válggabiejve åvddåla. Viettja pdf-sjiemáv vuollelin, dievde dav ja sáddi dav dievdeduvvam ja vuollájtjáleduvvam Sámediggáj. Jus sidá ietjat Sámedikke jienastuslågos ierit diededit, de hæhttu Sámediggáj e-påstav jali girjev sáddit. Diededime ierit hæhttu ietjat namáv ja personnummarav tjállet. Sáme væráltárbbeduobddák Varangerin / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sáme histåvrrå, ja dan åvddåhiståvrrå, le vuododam duobddágijda gånnå viessop ja majt adnep. Muhttijn máhttá liehket gássjelis dav vuojnnet, gå luotta dålusj ulmutjijs álu vuojnnuji oassen luondos. Valla máhtudahka gåktu luondov låhkåt, rahpá histåvrrågirjev massta divna máhtti oadtjot oasev. Muhtem bájkijn li luotta ulmutjijs ienep tjielggasa ja valjes gå ietjá sajijn. Ja sierra dilijn li ulmutja mijá åvddåla, aktan luondujn ja nubbe nuppijn, dahkam kulturmujtojt ja duobddágijt ma ánssidi sajev UNESCOa væráltárbbelistan gå daj li ”sierralágásj ja almulasj árvvo”. Akta buojkulvis le báktesárggoma Altan, ma oadtjun væráltárbbestáhtusav jagen 1985. Ietjá sierralágásj sadje le Ceavccageađgi/Mortensnes Unjárga suohkanin. Dánna li luotta årromis 12000 jagij tjadá, dánna le buohtastahtek stuorámus sáme ráhposadje åvddårisstalasj ájges, dánna li værrodimsaje ja ájlis luonndoásadusá, ja dássta boahtá boandás sáme subtsastallamdáhpe. Ceavccageađgin/Mortensnesan le sáme dålusjájgge ja nanos aktisasjvuohta luondo ja kultuvra gaskan aktidum avtatraják subttsasij. Duobddák háldaduvvá Sámedikkes aktisasjbargujn Varangera sáme museajn, ja le hiebadahtedum gæhttjijda. Sámedigge le aktan Unjárga suohkanijn, ja dårjajn Finnmárko fylkkasuohkanis ja Sáme parlamentáralasj rádes, moadda jagij tjadá aktisattjat barggam oadtjot Ceavccageađgiv/Mortensnesav árvustaládum væráltárbbelisstaj. Jages 2011 le juogos nammadum ássjediehttijs jådedum dáv bargov. Juogos le dal hiejttemin bargostis. Sij li tjoahkkájgæssám Ceavccageađgi/Mortensnes viertti gehtjaduvvat aktan gålmmå ietjá kulturmujttosajijn Varangerin. Dá oassálassti iesj guhtik láhkáj tjielggitjit luohkko gájbbádusájt ja Varangera boandás åvddåhiståvråv. Várnjárgga ja ájtte Várangervuona ja Dæno gaskan le sierraláhkáj boanndá luottajs gåddebivddemis, sihke bivddoråkkijs ja gárdijs. Sierraláhkáj ájnnasa li Gållevárre Dæno suohkanin ja Noidiidčearru/Kjøpmannskjølen Bátjávuona suohkanin. Gålleváren li tjuohte bivddoråkke avtatraják systeman. Dánna li aj gábmásaje Varangersámij tjaktjabivddemsajijs, biejvvidum gaskan jagijda 12- ja 1400 Kr.m. Noidiidčearron/Kjøpmannskjølan li kilomehtara ja kilomehtara gárdijs giergijs mij doalvvu gárddáj. Goappátjijn guovlojn li ållo vuohtjemsaljo ja bierggotjiehkama. Gárdij hábme, ma li soajttá anedum guhkep ájggegávdajn dålen, vuosedi åvddålijguovlluj ja geldulasj aktijvuodajda gåddebivddema ja ællosujto gaskan. Duodden dájda bivddemduobddágijda li oajvvadum duoddit Ruovdenjunjluovtav/Gropbakkengav Unjárga suohkanin gånnå li moadda goahtesaje, gitta 90 goahtesaje jagijs 3 ja 4000 Kr.å. Dá gålmmå guovlo li aktan Ceavccageađgi/Mortensnesajn varangersámij dålusj adno- ja årromguovlo, dassta aktisasjnammaVárjjat Siidaværáltárbbesadje. Bargadahttijn li tjadáduvvam álmmuktjåhkanime guoskaduvvam suohkanij, ja suohkana politihkalasj jådedibme le vaddám positijvalasj diededimijt. Aj tjærojs li signála buore.Várjjat Siidavuordedahtte boahtá Vuona båddåsasj lisstaj dá jage, ja barggo nominasjåvnnåprosessajn væráltárbbelisstaj ruvva álgaduvvá. De boahtá ájgge gå suohkana ja iehtjáda formálalattjat viertti mierredit jus sihti prosjevtav doarjjat. Várjjat Siidale subtsas dan iellemfámo birra mij le læhkám viejddemin, bivddemin ja guollimin Varangerin 12 000 jagij tjadá, gasskamutton gåttebivddema ja ællosujto gaskan, dalloj gå smáv ednambarggo váldeduváj duoddeæládussan, ja aktijvuodaj ja aktisasjbargo birra ulmutjij ja luondo gaskan. Le aj subtsas åsko ja kosmologija birra, rievddamij birra ájgij tjadá ja dan birra mij tjadná dålusjájgev ja dálásjájgev. Mij álgadij bargov dáv duobddágav væráltárbbelisstaj åttjudit lej sávadus værált galggá oasev oadtjot daj kulturhiståvrålasj árvojs majt mij nav árvon adnep, ja dákkir berustibme galggi vaddet positijvalasj vájkkudusájt bájkálasj sebrudahkaj ja addnijda. Sámedikken li stuorra vuorddemusá árvvuj sáme væráltárbbesajes Varangerin, mij guosská máhtudagáv, dádjadusáv, muossádimev, kulturdåjmadimev ja æládusåvddånimev. Tjáledibme væráltárbbelisstaj vaddá alla stáhtusav, valla merkaj aj vælggogisvuodajt. Le ájnas vieledusájn addneberustimijda ja addnemáhtudagájda ja aj buorre aktisasjbargujn suohkanij, æládusberustiddjij, addneorganisasjåvnåj ja ietjá kulturmujttooajválattjaj. Sámedigge le mielos daj positijvalasj vájkkudusájda jus Ceavccageađgi/Mortensnes boahtá UNESCOa væráltárbbelisstaj. Nanos vuorodibme kultuvrajn, gielajn ja rijkagasskasasj bargujn / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Kultuvrra, giella ja rijkagasskasasj barggo li ájnas vuorodimguovlo Sámedikke budsjehtan jahkáj 2013. – Sáme institusjåvnå ja festivála li ájnas ásadime ja ájnas arena kultuvrra-, giella- ja identitehtaåvddånahttemij, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Sáme kulturinstitusjåvnå li ájnnasa ásadittjat sáme almulasjvuodav, åvdedit dádjadimev sáme kultuvras ja råvijt biggit kultuvraj gaskan. Dá institusjåvnå åvdåsti aj ájnas sáme kulturbarggosajijt gånnå sámegiella le guovdátjin. -Sámedikkeráde joarkká nannimijn sáme kulturinstitusjåvnåjs ja lip ávon gå lip oajvvadam gålmmå festiválajt oassen Sámedikke budsjehtas, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Dát galggá oassálasstet vaddet oakkev ja åvddånahttemav, javllá Larsen. Julevsáme vahkko ásaduvvá juohkka jage Divtasvuonan julevsáme gielajn ja nuorajn guovdátjin. Raasten Rastah – oarjjelsáme kulturfestiválla ásaduvvá juohkka nuppát jage Rørosan ja le rádjágasskasasj festiválla oajvvedættojn mánájn ja gielan. Sáme vahkko Råmsån oajvvaduvvá aj Sámedikke budsjæhttaj. Sámedigge ja Vuona álmmukmusea li sjiehtadam máhtsadimev kulturárbijs sáme museajda. Sámedikkeráde gåtset sjiehtadusáv ja juollot 1 millijåvnå kråvnå prosæssaj gárvedittjat máhtsadimprosjevtav Bååstede. Sáme giellaratjástibme - Jahke 2013 le nasjonála giellajahke, ja de le navti stuorra ávvo almodit sámedikkeráde budsjehta baktu oajvvat ruhtadårjav guokta ådå sáme giellaguovdátjijda. Dá li Storfjord giellaguovdásj Storfjordan ja Gïelearnie Røyrvikan, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Sámedikkeráde aj duosstu signálajt giellaguovdátjijs dárbos ienep oakkev rudáj hárráj, ja oajvvat ásaduvvá åvddånahttemdoarjja sáme giellaguovdátjijda gudi juo ruhtadårjav Sámedikkes oadtju. - Le aj ávvosáhka gå Røyrvik suohkan oassen sjaddá sámegiela háldadimguovlos, ja oadtju dan diehti guovtegielakvuodarudájt Sámedikkes. Dát sjaddá oassálasstet nannimij gielas guovlon gånnå sámegiella le oajtedum, javllá Larsen. Sámedikke oajvveulmme bargujn sámegielajn le oadtjot ienep giellaaddnijt ja lasedit anov sámegielas. Aktijvuodan giellajagijn 2013 oajvvat sámedikkeráde dan diehti giellaratjástimev måvtåstuhtátjit lasse adnuj sámegielajs ja oadtjot ienep ulmutjijt sámegielav åhpatjit. Tjoahkkiji álggoálmmugijt Altaj Sámedikke le dåjmav válldám ásadimes gárvediddje álggoálmmukkonferánsas jagen 2013, vaj álggoálmmuga galggi máhttet gárvedit væráltkonferánssaj jagen 2014. Gárvediddje konferánssa tjadáduvvá Altan biehtsemánon 2013. ANa stuoves ságastallamsadje ja ANa tjiehppejuogos álggoálmmugij hárráj li goappátja sávvam dáv dåjmav buorisboahtem. Værálda álggoálmmuga li aj sæbrram konferánssaj. Sámedigge jáhkká birrusin 800 álggoálmmukájrrasa ja váksjára sjaddi konferánsan oassálasstet Altan jagen 2013. - Sámedigge barggá álggoálmmugij riektáj mierredit ietjas åvddånahttema badjel ja riektáj várajváldátjit ietjas ássjijt rijkajgasskasattjat. Dan diehti le aj ájnas tjalmostit rijkajgasskasasj bargov, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Sáme viehkkeorganisasjåvnnå Mama Sara Education Foundation le rudáj viehkedam Masaiajt dárbujn skåvlås ja åhpadimes, ja vuoset viehkke álggoálmmugij gaskan máhttá sieradusáv dahkat. Oajvvaduvvá Sámedigge stuoves ruhtadårjav vaddá Mama Sara Education Foundationij. Ienep sáme sisadno median Sámedigge vuojnná dárbov nannit sáme sisanov aktisasjsáddimin, ja ájggu álgadit ådå dåjmajt aktan birrusijn ma barggi ja máhtti åvddånahttet ådå vuogijt sáme åhpadusfálaldagájda. Sámedikkeráde oajvvat juollodit 1,5 millijåvnå kråvnå prosjæktaj gånnå ulmme le oadtjot sámegielav ienep vuojnnusij median. - Sámegielak diehtoprográmma tvan máhtti åhpadusaktijvuodan aneduvvat sáme skåvlåjn, skåvlåjn ietján ja ållessjattukåhpadusán. Sámedigge vuoset NRKa vuorodimijda NRK Skole ja NRK Kunnskapskanalen ma máhtti liehket máhttelis vuoge ja aktisasjbarggoguojme åvddånahtátjit ådå sáme fálaldagájt, javllá Larsen. – Dát la akta dajs værámus kulturmujttoláhkadoadjemijs majt lip vuojnnám, javllá seniorrádevadde Arne Håkon Thomassen Sámedikken ja åssudakjådediddje Geir Davidsen Nordlánda fylkasuohkanin. Moarmesmáno 14.biejve ájttsin Nordlánda fylkasuohkan ja Sámedigge jut soames la råggåm birrusij 80 rájge suodjaluvvam kulturmujton Kalleholmenin Vågana suohkanin. Dánna l sijddabátsidis ja moadda sáme kulturmujto, ma kulturmujttolága baktu li automáhtalattjat suodjaluvvam. Diedoj daj birra gávnnuji duola dagu sajen kulturminnesok.no. Nordlánda fylkasuohkana Kulturmujttopládna Lufoahttaj (2007) la Kalleholmen tjalmostahteduvvam sierra ja vuoroduvvam duobddágin nasjåvnålattjat ja aj guovlluj la ájnas kulturmujtto ja kulturbirás. Dánna li soames jali soabmása råggåm birrusij 80 rájge (gehtja kártav). Dát la tjielggasit kulturmujttolágav doadjet, mij duola dagu javllá jut “ij la loahpe dåjmajt jåhtuj biedjat ma lulun biejsstet automáhtalattjat suodjaluvvam kulturmujto, jali vádáv dahkat vaj máhtti biejsteduvvat”. Vihtan la birrusij vahkko dáhpádusá åvddåla vuojnnám ulmutjav metalldetektåvråjn Kalleholmenin råggåmin, valla dalloj ittjij dádjada majt vuojnij. Åssudakjådediddje Geir Davidsen Nordlánda fylkasuohkanin tsuojgot dasi, metállajt åhtsåt moatte bále buktá jut dålusj gávnijt gávnná. Danen Kulturmujttolága njuolgadusá ållagasj dán asstoájggedoajmmaj guosski. Ájnas la aj, sij gudi metalldetektåvråv adni, oahpásmuvvi lágajda ja njuolgadusájda ma dasi guosski. Ållagasj li Rijkaantikvára njuolgadusá metalldetektåvråjt priváhta adnema gáktuj vuododuvvam oahpes prinsihpa nanna jut hæhttu diehtet majt dahká, ja aj vuosedit várrogisvuodav automáhtalattjat suodjaluvvam kulturmujtoj lahkusin. Jus ij diede gåktu dåmadit la buoremus vuostak mijájn guládallat, låhpat Davidsen. Seniorrádevadde Arne Håkon Thomassen Sámedikkes låhpat alodime ulmutjijt gudi biejvijt åvddåla moarmesmáno 9.biejve li gáddalussjam jus li juoga ælvvám dajt bulkkáj diededittjat, gå da diedo lulun miellagiddevasj diedo vijddásap åtsådibmáj. Gasskavahko moarmesmáno 23.biejve galggi Sámedigge ja Nordlánda fylkasuohkan duobddágav ådåsit guoradallat. Medijá bivddiduvvi mijáv æjvvalittjat Kalleholmenin kloahkka 14.00 sæmmi biejve. Guládallamulmutja: Seniorrádevadde Arne Håkon Thomassen, Sametinget, kulturmujttoåssudahka, tlf: 78 47 41 69, mobijlla: 47 85 39 13 Åssudakjådediddje Geir Davidsen, Nordlánda fylkasuohkan, Kulturmujto Nordlándan, mobijlla: 97 14 63 68 Ådå prosjevtajn «Sjuggelis suohkan» , mij árrat juo æládusáv ja suohkanav fárruj oadtju, galggá Sámedikke vuorodimev sáme kultuvralasj ja sjuggelis æládusájn dåbmarabbo sjaddat. Áttjak mierredum doajmmaplánan «Kulturell og kreativ næring - et uforløst potensiale» li moadda ådå vuorodimsuorge sajájduvvam. «Sjuggelis suohkan» la Sámedikke ådå vuorodimsuorgge. Dánna Sámedigge fárruj válldá ja aktan barggá suohkanijn ja æládusájn nav árrat, vaj barggo tjanáduvvá suohkana njunnjusijda ja dajda oassálastijda gudi li fáron. Jagen 2018 galggá prosjækta tjadáduvvat avtan suohkanin Sámen, mij sjaddá gæhttjalimsuohkanin, ja majna ja gæssta Sámedigge galggá åtsådallamijt åttjudit. – Dájna vuogijn doajvvop vuorodime æládusáv galggá stuoráp vájkkudusájt buktet, javllá sámediggeráde Mariann Wollmann Magga ja subtsas, Sámedigge l bajedam ássjev kultuvralasj ja sjuggelis æládusáj tjåhkanimijn suohkanij. – Dáv æládusáv vuorodit la ájnas kultuvrav bisodittjat, sæmmi gå máhtti ådå barggosajijt dahkat. Ållusijda gudi dan suorgen doajmmi ij la ruhta jådedimfábmon, valla ásadibme l álu tjanádum persåvnålasj dájdalasj mihttomierijda ja sjuggelis doajmmamij dajna sidodijn sáme kultuvrav ja identitiehtav dáj baktu nannit, javllá Magga. Sámedigge galggá vájkkudit dasi, sáme dájddára ja kulturbargge máhtti lasedit ietjasa sisboadov vaj máhtti ietjasa dåjmajn bierggit. Mihttomierev jåvsådittjat ájggu Sámedigge huksat vaj æládus åvddån máhtudaklåpptimijn, værmádagáj, aktisasjbargojn, ruhtaháhkuhimijn, identitiehtajn ja aj idealismajn. Ådå doajmmabiedjam 2017 ja 2018 gáktuj la Dáhttu 2.0, prográmma mij la dagádum sáme kultuvralasj ja sjuggelis æládusvidnudagáj gáktuj majn la åvddånimájggomus. Prográmma oassálassten oadtju 30 tijma bagádimev. Edna oassálasstijn la bájkálasj/guovlojn márnán. Guoradallama vuosedi, ávkástallamav buoredittjat viertti vidnudagá márnánguovlov stuoredit. Dat galggá Dáhttu 2.0 oajvveájggomussan liehket. – Sjuggelisvuohta la ájnas vidnudagáj åvddånibmáj gå galggi ådå márnánijt gávnnat. Muv mielas sáme sjuggelis æládusájn la stuorra máhttelis gájkajn åsijn rijkan, ja ållagasj rijkajgasskasattjat, låhpat sámediggeráde Mariann Wollmann Magga. Ienep diedojt vaddá sámediggeráde Magga, mobijlla 977 02 350. Vuojtádalli ressursagilppusin / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 26. njoktje 2012 S áme dávvervuorká dáttja dávvervuorkájs vuojtádalli. Dav vuoset rapportta mav Cand. Oecon. Stein Storsul le Sámedikke åvdås dahkam. Sáme dávvervuorkájn li ráddidum ressursa, smáv ja várnnahis barggebirrasa, lokalitehta ælla heva ja ruhtadille ij vuojga bárrána . Sámedigge sáme dávvervuorkájt háldadáhttjáj 2002 rájes. Sæmmi jage rájes lij aj Sámedikke duogen stáhta doarjjagav dájda dávvervuorkájda juogadit. Dát dáhpáduváj gå nasjonála dávvervuorkkáådåstus tjadáduváj, ja aj prinsihpalasj vuojno milta jut álggoálmmuga ietja galggi kulturárbesa háldadit. Cand. oecon. Stein Storsul le guoradallam sáme dávvervuorkáj dilev ja buohtastahttám lågoj dávvervuorkájs ma ælla Sámedikke háldon. Dánna tjuovvu anal yjsa oajvvetjuokka. Analyjssa vuoset moadda fylkkasuohkana ja suohkana li ietjasa juollodimijt binnedam sáme dávvervuorkájda maŋŋel gå Sámedigge háldadattjáj. -Mihá lev sáme dávvervuorkájs ma nav buoragit ráddjidum ressursaj barggi. Sáme njunnjutjin li b ájkálattjat ja guovlolattjat, ja li ájnas máhtudakásadusá ålles sebrudahkaj. Dávvervuorká li ájnnasa mijá akitsasj kulturárbe háldadusán ja danen luojov gå dávvervuorká dáttja dávvervuorkáj gáktuj báhtsi, javllá rádeájras Vibeke Larsen. -Gå Sámedikke duogen sjattaj sáme dávvervuorkájt háldadit de da ettjin nanniduvá sæmmi ålov dagu ietjá dávvervuorká Vuonan. Árvvedahtte ij lim dát ulmmen gå åvdåsvásstádus Sámediggáj vatteduváj, ja jáhkáv dát le rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj vuosstáj ma Vuonan li álggoálmmuga hárráj, javllá Larsen. Rádeájras Vibeke Larsen javllá Sámedigge galggá joarkket sáme dávvervuorkáj ájnas bargov doarjjat, sæmmi båttå dagu sámediggeráde sihtá åvdedit dávvervuorká dárbojt váj máhtti sáme kulturárbev dåhkkidahtte láhkáj várajda válldet. Sáme giellaprosjevtajn la rabás åhtsåmájggemierre 2015 rájes / Sáme giellaháldadimguovllo / Giella / Sámedigge - Sametinget 2015 rájes la rabás åhtsåmájggemierre doarjjaårnigis sáme giellaprosjevtajda. Åhtsåmusájt máhttá dajna rádjat akta goassa dán jage, ja da giehtadaláduvvi maŋŋenagi gå båhti. -Dán rievddadibme båhtusa li åhttse galggi oadtjot vásstádusáv árabut gå åvddåla, vaj máhtti álgadit prosjevtajdisá nåv árrat gå máhttelis, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Sámedigge le aj gádodam jahkásasj vuorodimijt ma dálátjij li mierredam åhtsåmusáj hámev. Dálla merustaláduvvi åhtsåmusá kvalitehta ja bájkálasj dárboj milta. -Dájna rievddadusájn la miján buorre máhttelisvuoda doarjjot buorre giellaåvddånahttemprosjevtajt ma li tjanádum dajda dárbojda ma li geŋga guovlon, javllá Keskitalo. Åhtsåmsjiemá ja njuolgadusá biejaduvvi Sámedikke sijddasijdduj ådåjakmáno gasskamutto 2015. Sámedikkeráde l dálla juollodam ienep gå 20,1 millijåvnå kråvnå oahpponævojt åvddånahtátjit. Dán jage la doarjja oahpponævo sidjij gænna li oarjjel- ja julevsámegiella nubben giellan vuorodam. Sámedikkeráde l juollodam rudájt åvddånahtátjit oahpponævo oarjjelsámegiellaj sierra åhpadimvuoge baktu giellaåhpadibmáj mij dahká nubbegiellaåhpadusá oahppijt dåjmalasj guovtegielagin. Mij guosská nuorttasámegiellaj la Sámedikkeráde dårjav juollodam åvddånahtátjit mobilapp:ajt nubbegiellaoahppijda nuorttasámegiellaj, mij galggá nubbegiellaåhpadusáv nuorttasámegiellaj dåbmarabbo dahkat. Sámedikkeráde vuojnná ja gávnat, nuortta-, oarjjel- ja aj julevsámegiellaj li duodaj ájteduvvam giellan. – Mij lip ávon gå dán jagásj budsjehtan lip bessam dårjav vaddet mij giellaåhpadusáv åvdet, nanni mánáj ja nuoraj låhkåmav, ja ájn duodden la hiebadum sidjij gænna li sierra dárbo oahpponævojda giellaåhpadusá vuoksjuj, javllá sámedikkeráde sebrulasj Mikkel Eskil Mikkelsen. – Oarjjelsámegiela vuoksjuj lip mij dårja baktu vijmak ulmmáj jåvsådam buvtadit åbbålasj oahpponævojt oarjjelsámegiellaj vuostasjgiellan nuorajskåvlå dássáj sjållert Mikkelsen. – Mij lip vuorodam oahpponævojt ma gåbttji låhkåmhárjjidussaj julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj, ja dårjav vaddám åvddånahtátjit álkkeslåhkåmgirjátjit oarjjelsámegiellaj joarkkaskåvllådássáj. Låhkåmgirjátjijn li tjielgga progresjåvnå ja dássejuohkem, mij la ávkken låhkåmhárjjidussaj, joarkká Mikkelsen. Sámedikke mielas la aj ájnas vuorodit oahpponævojt duojen sáme kultuvrav ja árbbediedojt dårjatjit ja vijddásappot vattátjit. Oahpponævvo Duodjegáldu vuodoskåvllåj galggá dálla jårggåluvvat ja hiebaduvvat julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj. Duodden dasi la Sámedikkeráde aj vuorodam dårjav tiemá oahpponævojda duojen oarjjelsámegiellaj gitta joarkkaskåvllådássáj. – Biebbmo- ja varresvuodafágan la vádnunam åbbålasj oahpponævojt sámegiellaj. Dálla ávos besav diededit, mij lip juollodam dårjav avta åhttsåj gænna l ulmme åvddånahttet oahpponævvorájdov gasskadássáj. Rájddo l gájkka gålmå sámegiellaj ja dajn la prienntidum ja digitála oase, låhpat rádesebrulasj Mikkelsen. Sámedigge oattjoj åhtsåmusájt aktisattjat 33,2 millijåvnå kråvnnåj. – Jus ga li edna åhtsåmus budsjæhttarámma gáktuj la sámedikkeráde dudálasj gå dán jage lip nahkap gåbttjåt ienemusáv vuorodam suorgijs, javllá Mikkelsen. Sámedikke doajmmapládna oahpponævojt åvddånahtátjit gávddaj 2015-2018 li vuodon Sámedikke jahkásasj vuorodimijda. Oahpponævojt majda lip dårjav juollodam galggi åvddånahteduvvat daj ådå oahppoplána milta ma gárveduvvi 2019. Mijá ulmme l aj juhti ådå oahpponævoj buvtadiddje galggi dajt gárvedit gålmå ja bielle jahkáj. Ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsenijn, +47 917 42 161. Sávat dagástallamav ja vuojnojt Sámedikke giellapolitihka gáktuj / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 13. voerhtje 2012 Sámediggeráde åvddån biedjá tjielggidusáv sámegiela gáktuj vuoratjismáno ållestjåhkanimen, ja dan aktijvuodan sávat rádeájras Ellinor Marita Jåma buorre dagástallamav ja vuojnojt sámediggediedádusá bargguj sámegiela gáktuj åvddålijguovlluj. Sámegiela tjielggidus dilev láhtjá dagástallamij Sámedikke giellapolitihka gáktuj åvddålijguovlluj. Ájggudagán mij le tjielggidusá ja diedádusá åvddånbuktema gaskan le vejulasj politihkkárijda, ásadusájda ja iehtjádijda gudi sámegielajn barggi, oassálasstet boahtteájge giellapolitihkav hábbmit. - Sámediggeráde mielas le viehka ájnas jut sáme sebrudahka oassálasstá åvddålijguovlo giellapolitihka bargguj ja sávvá ulmutja dáv vejulasjvuodav ávkkiji. Hálijdip duv ájádusájt ja vuojnojt giela ja giellaåvddånahttema gáktuj. Sámegielan li moadda hásstalusá, ja ájnas le jut buorre strategiajt dahká daj dárbojda ma gávnnuji sebrudagán, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Sámediggediedádus sámegiela gáktuj sjaddá Sámedikke nævvon åvddålijguovlo bargguj sámegiela nannima ja åvddånahttema gáktuj, ja danen le ájnas jut båhti moadda buorre ájádusá diedádusá bargguj. Tjielggidus mij dálla åvddån biejaduvvá tjielggi moadda oajvvahásstalusá giela gáktuj maj birra le ájnas dagástallat. Tjielggidusá oajvvevuorodime li; - Sámegiela boahtteájgge le dan duogen jut gávnnuji giela addne sæmmi båttå dagu addne bessi gielasa adnet iesjguhtik aktijvuodajn. Gielalasj åvddånahttem le dárbulasj gå galggá gielav nannit ja bisodit, ja viehka ájnas le jut Sámedikke ja ietjá oassálasstij roalla já mierredimfábmo giellapolitihkan tjielgaduvvá, tjielggi sámediggeráde Ellinpor Marita Jåma. Jåma dættot vájku maŋemus lågijjagijt le læhkám viehka buorre åvddånahttem de le ajtu galle hásstalusájs, ja ájnas le Sámedigge dahká ulmijt ja strategiajt sámegiela vijddásap åvddånime gáktuj. Sámediggeráde ájggu seminárav ásadit sámegiela gáktuj moarmesmánon gånnå aj bæssá ájádusájt ja vuojnojt buktet boahtteájgij giellapolitihka gáktuj. Diehto dán birra boahtá maŋŋela. Bæssá aj tjálalasj vuojnojt åvddånbuktet. E-poasstaadressa li giele@samediggi.no ja giella@samediggi.no . Ájggemierre vuojnojt buktet le biehtsemáno 1. biejve. - Sávav miján sjaddá vuogas ja ávkálasj dagástallam ållestjåhkanimen, ja sávav gájkajt buorisboahtem dav gulldalit, låhpat rádeájras Ellinor Marita Jåma. Sámediggeráde åvddån biedjá sámegiela tjielggidusáv ållestjåhkanimen gasskavahko vuoratjismáno 18. biejve ja tjielggidus dagástaláduvvá maŋŋel lunsja duorastagá vuoratjismáno 19. biejve. Sámegiela tjielggidus boahtá danen gå Sámediggediedádusáv li gárvedime sámegiela gáktuj mij ållestjåhkanibmáj biejaduvvá ragátmanon. Aktijvuohta: Rádeájras Ellinor Marita Jåma , tlf. 916 13 460 Sámedikkeráde juollot 320.000 kråvnå Guovdagæjno nuorajskåvllåj mij galggá aktan barggat avtastallamsijdajn (verddesiida ) oahppijt åhpadittjat boatsojsujto ja avtastallama birra. Guovdagæjno nuorajskåvllå ájggu ásadit aktisasjbargov avtastallamsijdajn (boatsojsujttosijdajn). Sijdda galggá sjaddat stuoves avtastallamsijddan skåvllåj, gåsi oahppe aktan åhpadiddjij bessi mannat boatsojsujto ja avtastallama birra oahppat, ja oahppat majda dakkir «boatsojsujttorádna» (nuorttasábmáj verdde) la viehkken boatsojsujttobargon. Oahppe galggi oassálasstet ienemus bargojda ja dahkamusájda boatsojsujton, sæmmi láhkáj duot dát dahkamus luondulattjat boatsojsujtov jagev miehtáj tjuovvu. Prosjevta dahkamusá ja dåjma galggi filmmiduvvat ja åvddånahteduvvat oahpponævvon, ma sæmmi bále sjaddi duodastussan man láhkáj åhpadusariedná máhttá klássalanjás sirdeduvvat. Duodje ienemus fágajda Guovdagæjno nuorajskåvllå galggá aj oahppijt oahpásmahttet duon dán duodjuhimvuohkáj nuortta,- julev- ja oarjjelsámeguovlos. Åhpadiddje galggi oahpástuvvat ja árvvon adnegoahtet duodjeåhpadusáv gájkajn fágajn åvdedittjat sáme skåvlå sisanov ja oahppij árbbediedov. Duodjeåhpadus galggá oassen ienemus skåvllåfágajn sjaddat, duola dagu galggi oahppe matematihkav dádjadit duoje baktu. Skåvllå galggá aktan barggat Sáme Allaskåvlåjn ja ietjá duodjedåjmadiddje gåsstå luondulattjat máhtudagáv viedtjá. – Ájnas la árbbediedov skåvlån nannit Sámedikkerádesebrulasj Juhána Biera Biret Márjá/Berit Marie P.E. Eira javllá, goappátja prosjevta li ájnas viehkken man láhkáj árbbediedov máhttá skåvlån joarkket. – Mijá mielas la árbbediehto skåvlån nanniduvvá. Prosjækta l siegen åvddånahttemin sámegielav, iesjdåbdov ja árbbediedov vaddet, gå oahppe praktihkalasj dahkamusáj ja dåjmaj baktu oahppi sáme termajt sáme boatsojsujton. Eira javllá, sáme skåvlåjn galggá sáme sisadno gånnå oahppe bessi dåbddåt ietjasa sáme kulturárbev ja sáme gielav. -Jur gå oahppe dákkir prosjevtajn barggi, oahppi mihástallat ietjasa sáme iesjdåbdos ja sáme kulturárbes, ja dåbdijdi jasskavuodav ietjasa iesjdåbdojn, javllá Eira. Gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Juhána Biera Biret Márjájn/Berit Marie P.E. Eirajn, mob. +47 913 28 626. Gåvå Karin Tuolja, Jåhkåmåhkes, Svieriga bielen ja Jekaterina Mechkina, Murmanskas, Ruossja bielen oadtjoba nuorttarijkalasj giellabálkáv Gållegiella jahkáj 2018 Karin Tuolja la viessomájgev julevsámegielajn barggam Svieriga bielen. Sån la barggam åhpadiddjen, jårggåliddjen, oahpponævvoåvddånahtten ja duollatjállemlåhkken. Tuolja la guovdásj ulmusj julevsáme giellabirrasin, ja la adnám guovdásj rållav giellaaktisasjbargon Vuona ja Svieriga bielij gaskan, ållagasj mij guosská ådå bágojt ja termajt åvddånahttemij, ja Rámátjårggålibmáj. Jekaterina Mechkina oadtju dan jagásj Gållegiella-bálkáv danen gå mælggadav la barggam nannimin gielldasámegielav Ruossja bielen. Sån la oassálasstám bargguj åvddånahttet báhkoboanndudagáv ja sierra gielldasáme báhkogirjev. Mechkina la girjijt tjállám, jårggålam girjijt ja oahpponævojt åvddånahttám. Suv girjij baktu li moattes oahpástuvvam gielldasámij viessomij ja kultuvrraj Murmanska guovlon. Gållegiella – Nuorttarijkalasj sáme giellabálkká juogeduvvá gávtsát bále. Giellabálkká galggá viehkedit åvdedittjat, åvddånahtátjit ja bisodittjat sáme gielajt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Giellabálkká máhttá juogeduvvat ájnegis ulmutjijda, organisasjåvnåjda jali institusjåvnåjda ma li dahkam sierra ratjástimev sáme gielajt åvdedittjat. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo ja stáhtaráde Monica Mæland Suohkan- ja ådåstuhttemdepartementan sávvaba goappátjijda bálkkávuojttáj vuorbev. – Goappátja bálkkávuojtte libá buorre åvddågåvven, ja libá ájnnasa bargon nannimin julev- ja gielldasámegielav, javllá stáhtaráde Monica Mæland Suohkan- ja ådåstuhttemdepartementan. – Moadda buorre oajvvadusá kandidáhtajda lidjin, gudi li ednagit rahtjam sámegielaj åvdås. Oajvvadusá gåbttji vargga gájkka sáme giellaguovlojt, ja vuosedi stuorra variasjåvnåv ja valljudagáv. Goappátjagá organisasjåvnå ja ájnegis ulmutja, árbbedábálasj ja ådåájggásasj giellaarienájt li oajvvaduvvam ja árvustaláduvvam. Dat stuorra berustibme bálkás, ja daj moatte buorre ja iesjgeŋgalágásj kandidáhtaj, li sivvan måvtugisvuohtaj sáme gielaj boahtteájge hárráj, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Juryan lidjin Neeta Jääskö Suoma bieles, David Kroik Svieriga bieles, Nina Afanasieva Ruossja bieles, ja Solvår Knutsen Turi ja Jane Juuso Vuona bieles. Bálkká juogeduvvá Oslon basádismáno 26.biejve Karin Tuoljaj, ja Murmanskan basádismáno 29. biejve Jekaterina Mechkinaj. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, 971 29 305 Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sámedigge ållestjåhkanimen le Sámedikke alemus orgádna ja oajválasj. Lågå ienebuv Ållestjåhkanime jådedibme dahká ássjelistav, gåhttju ja jådet Sámedikke ållestjåhkanimijt Sámedikke barggoårnigij ja njuolgadusáj milta. Lågå ienebuv Divna Sámedikke ájrrasa li sebrulattja avtan gålmåt fáhkakomiteas ma giehtadalli ássjijt ja åvdedi árvvalusájt Sámedikke ållestjåhkanibmáj. Lågå ienebuv Lågå ienebuv Sámedikkeráde ájrrasa nammaduvvi presidentas, guhti jådet rádev. Sámedikkepresidænnta válljiduvvá ieneplågos Sámedikke dievastjåhkanimes. Ráde doajmmá dagu Sámedikke ráddidus, ja tjadát bæjválasj dåjmadimev. Lågå ienebuv Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadus (SNPN) ásaduváj nannimdiehti sáme nuoraj vájkkudimfámov Sámedikke politihkan. Lågå ienebuv Sámedigge nammat ådå vuorrasijrádev. Sámediggeráde ájras Henrik Olsen javllá vuorrasijráde galggá liehket fáron Sámedikke vuorrasij politihkav hábbmimin. Lågå ienebuv Verneplanarbeid / Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Jagen 2010 de Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga konsulterimij baktu álgget bájkálasj suodjalimguovloj stivraj, ma aj nanniji sáme ájrastahttemav. Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga sjiehtadussaj konsulterimij baktu suodjalimpládna bargo njuolgadusájda sáme guovlojn jagen 2007. Stuorra vuorddemusá Butenschøna nammadussaj / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Butenschønnammadus jådedum Nils Butenschøn baktu le uddni rapportastis vaddám stáhttarádáj Kristin Halvorsen. Nammadus le sáme dutkama ja alep åhpadusá åvddånimev, dárbojt ja ulmijt tjielggam ja moadda konkrehta dåjma åvdedam. - Dát le mærkkabiejvven sáme álmmugij ja munji gut vásstedav alep åhpadusá ja dutkama åvdås Sámedikkeráden. Hávsske lij oassálasstet gå rapportta gálggiduváj, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Nammadus le fágalasj duodastuvvam dåjmaj oajvvadusáj baktu oajválattjajda vaddám sierralágásj máhttelisvuodav sámepolitihkalasj ulmijt ållidit ma lulujin sebrudakåvddånahttemav nuorttan nannit. - Viehka dudálasj lev gå nammadus le álmmukriektás álggám ja le vijdes guovlolasj, nasjonála ja rijkajgasskasasj perspektijvav vuodon adnám gå li sáme dutkamav ja alep åhpadusáv guoradallam, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Nammadus oajvvat duola dagu sierra dåhkkidimårnigav Sáme allaskåvllåj tjanádum plánajda diedalasj allaskåvllån sjaddat ja vijddábut álggoálmmukuniversitehttan. Vijddábut oajvvaduvvá prográmmav dahkat sáme giellagáhttima åvddånahttema diehti ja sámegielaj ælládibmáj mij bierri sierra organiseriduvvat duodden Dutkamráde sáme dutkama prográmmaj. Moadda dåjma maj ulmme le ulmutjijt åttjudit sáme alep åhpadussaj ja dutkamij li aj konkretiseriduvvam. - Buorijn mielajn vuordáv snivva tjadádit dåjmajt ja rapportan oajvvaduvvi ja sidáv ráddidusájn vuogas láhkáj guládallat ja aktan barggat váj iesjguhtik dåjma lulujin jåhtuj biejaduvvat. Dagu ráddidus le javllam le máhtto Nuorttaguovllopolitihka avve. Dálla le oajválattjajn vejulasjvuohta dáv praktihkalasj politihkkan dahkat, låhpat sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Aktijvuohta: Sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars , tlf. 977 54 102 Guovvamáno 6. biejvve la Sámij álmmukbiejvve. Guovvamáno 6. biejvve la almulasj slávggimbiejvve Vuonan. Edna dáhpádus ja gåvåstagá tjadnasi dán bæjvváj. Sámedikkeráde biejvev avvudallá gå li siegen ávvudallamin rijkav miehtáj. Vuolemusán dán bielen li ávkálasj sválldasa ma ienep diedojt álmmukbiejve birra vaddi. Biejvve tjalmostahteduvvá vuostasj sáme rijkatjåhkanime mujtton mij dåladuváj Metodistagirkkon Roandemin 1917. Dat lij vuostasj bále gå sábmelattja lidjin tjoahken bargatjit nasjonalstáhta rijkarjájáj rastá. Biejvve ávvudaláduváj vuostasj bále jagen 1993. Ájnas gåvåstahka guovvamáno 6. b. ávvudallamis la slávggá. Sáme slávggá l gájkaj sábmelattjaj aktisasj slávggá, berustahtek man rijkan sij årru. Slávgáv dåhkkidij 13.nuorttarijkalasj sámekonferánssa Åren, Svierigin, bårggemáno 15. b. 1986, ja dav la sáme dájddár Astrid Båhl, Ivgubadás, Tråmsås, hábbmim. Oajvvegåvvå la goabddás viettjaduvvam ja oarjjelsáme Anders Fjellnera divtas "Biejjien baernieh" («Biejve bárne»). Dán divtan Fjellner gåvvit sábmelattjajt biejve bárnnen. Gievlle l biejvve- (ruoppsis biellegievlle) ja mánnogåvåstahka (alek biellegievlle). Duogos (ruoppsat, alek, ruodná ja visská) la jur tjielggidum sáme bájnnon (ienemusát anedum bájno sáme gáptijn). Duot dát vuojnnu le majt da merkahi, ja dajnas ælla lagábut tjielggidum. Sáme slávggá dåhkkiduváj almulattjat jagen 2003 Vuonan, daj rievddadusáj milta ma li Sámelágan ja Lágan slávggima birra suohkana almulasj huodnahijn . Sæmmi bále Stuorradigge Sámedikkev fábmodij mierredittjat njuolgadustjállagijt slávgá adnema birra. Sámedigge dåhkkidij dáv moarmesmáno 27. b. 2004. Slávgán la almulasj stáhtus, valla dat ij la rijkaslávggá mij álmmukriektá ja stáhtariektá milta gånågåsrijkav Vuonav åvdåsta. Forskrift om bruk av det samiske flagget Slávgá bájno: Almulasj visská bájnno l Pantone 116C. Digitála bájno: R:255 G:206 B:0 C:1 M:18 Y:100 K:0 Almulasj alek bájnno l Pantone 286C. Digitála bájno: R:0 G:53 B:173 C:100 M:83 Y:6 K:2 Almulasj ruodná bájnno l Pantone 356C. Digitála bájnno: R:0 G:114 B:41 C:100 M:28 Y:100 K:19 Almulasj ruoppsis bájnno l Pantone 485C. Digitála bájnno: R:220 G:36 B:31 C:8 M:98 Y:100 K:1 Slávgá dimensjåvnå: Almulasj sáme slávggimbiejve ma mierreduvvin Sámekonferánsan Helsinkin 1992, Sámekonferánsan Murmanskan 1996 ja Sámekonferánsan Tråanten (Roandemin) 2017: Sámevierrega lávla la dikta mav Isak Saba tjálij, tjáledum ja almodum avijssaj Sagai Muittalægje jagen 1906. Sámekonferánsan Åren jagen 1986 sámevierrega lávllagav dåhkkiduváj. Arne Sørli dagáj tjuojalvisáv diktaj, ja tjuojalvis dåhkkiduváj 15. Sámekonferánsan Helsingin jagen 1992. Tæksta l jårggålum nuorttasámegielas dajda ietjá sámegielajda. Gå guovvamáno 6. b. mierreduváj sámij álmmukbiejvven sámekonferánsan 1992, de lij mærrádus sámegiellaj ja moallanahka «sámiid álbmotbeaivi» aneduváj. Riekta jårggålibme dárogiellaj la “samisk/samenes nasjonaldag ”. Muhtem dárogieljårggålimen la «samefolkets dag» aneduvvam, danen gå sáme merkaj samisk, álmmuk merkaj folk ja biejvve merkaj dag. Sámekonferánsa Svieriga dárogieljårggålibme aneduvvá moallanahka «samernas nationaldag». Moallanagá «samefolkets dag» ja «samisk folkedag» li sajájduvvam iehpedárkkelis jårggålime diehti ja muhtem mærráj danen gå muhtema li adnám moallánagáv «nasjonaldag» nággovuoládissan. Sámekonferánssa huoman vuodon biejaj, sáme la akta álmmuk ( nasjåvnnå ) ja nasjåvnnåmoallanagá adnem ij dan diehti gájbbeda sierra stáhtav . Sámekonferánssa (maŋŋela Sámeráde ) ja aj nuorttarijkaj sámedikke adni almulattjat moallánagáv «nasjonaldag». Wikipedia: Video: Lágajn: Ávkálasj ressursa mánájgárdijda, skåvlåjda ja iehtjádijda: Lågå aj: Feiring av 6. februar i barnehagen Ulmme doarjjaårnigijn le juhti álmmugin la máhttelisvuohta oahppat ja åvdedit sámegielav. Rabás åhtsåmájggemierre: Doarjjaårnigin la rabás åhtsåmájggemierre basádismáno 1. biejve rádjáj. Åhtsåmusá maŋenagi giehtadaláduvvi. Ássjegiehtadallam la birrusij guokta máno. Dájda máhtá dårjav oadtjot: Gut máhttá åhtsåt: Náv ednagav máhtá doarjjan oadtjot: Tjuovvovasj tjuovvusa galggi åhtsåmusáv tjuovvot: Ietjá gájbbádusá: Doarjjaårniga gájbbádusá årnigij li giellaprosjevta njuolgadusájn. Mánájsuodjalus / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget Sámedikke berus mánáj riektájs ja dárbos sámegielav ja kultuvrav várajda válldet mánájsuodjalusá huvson. Nasjonála oajválattjaj duogen le guovdásj mærrádusájt dahkat váj sáme máná bessi gielasa ja kultuvrasa bisodit mánájsuodjalusá huvson. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Mánájsuodjalus le suohkana duogen. Mánájsuodjalusdievnastus galggá ierit ietján rádijt vaddet fámiljajda, guoradallat diedádusájt mánáj bajássjaddamdile gáktuj, mierredit mánájsuodjaluslága milta ja ássjijt fylkkanammadusá giehtadallamij gárvedit. Stáhtta Bufetata baktu vásstet biebbmosijdajs, hiehtesijdajs ja mánájsuodjalusásadusájs. Sámedigge sihtá: Sámedikke berus mánáj riektájs ja dárbos sámegielav ja kultuvrav várajda válldet mánájsuodjalusá huvson. Gåktu álgget #sámástamunja / Artikler / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget Vuostasj maj hæhttu dahkat la viedtjat áppav Instagram. Dat la gåvvåjuogatjimáppa mij miedet duv gåvåjt juogatjit. Gájbbádus jus jur duv gåvå båhti fáron kámpánnjaj la dujna le rabás profijlla. Dav gehtja dån ietjat biejadusájn. Jus i sidá ietjat profijlav rahpat, de le nubbe vuohke duodde kontov ásadit. Instagram la nåvkå, de dat ij dunji majdik mávse. Gåktu tevstav biedjat gåvvåj? Gávnnuji moadda applikasjåvnå majt máhtta viedtjat mávso dagi goappátjagá Google Playan ja iTunesin. PicLab ja LineCamera li muhtem ietjá máhttelisvuoda. Same tjåvdabievdde giehtaskuolkanin Mavas galga e ájn gávnnu sáme tjåvdabievde divna skuolkanijda. Valla huoman gavnnuji moadda vuoge gåktu sámegielak bokstávaj tjállá giehtaskuolkanin. Android-skuolkanijda gávnnu nuorttasáme tjåvdabievdde.Scandinavian keybordmahtta viettjaduvvat Google Playas. Jus i sidáScandinavian keyboard:avadnet, de le aj máhttelisHrvatski:avadnet, kroahta tjåvdabievdev, mij la juo biejadum skuolkanij. Danna oadtju bokstávajtáčđšž(gå guhkev dæbtjoacdsz), ájnna bokstávaj ma gáhtu li deŋŧ. iPhonej jali Nokiaj ij gávnnu nuorttasáme tjåvdabievdde. Nåv gå Android-skuolkanijn, de máhtá adnetHrvatski, kroahta tjåvdabievdev, mij la juo biejadum skuolkanij. Danna oadtju bokstávajtáčđšž(gå guhkev dæbtjoacdsz), ájnna bokstávaj ma gáhtu li deŋŧ. Nuorttasámegiellaj: http://giellatekno.uit.no/words/dicts/index.nno.html Oarjjelsámegiellaj: http://giellatekno.uit.no/words/dicts/index.nno.html Gåktu oadtju sámegielak tjåvdabievdev dáhtámasjijnnaj: Snivva tjielggidus gåktu sámegielak tjåvdabievdev dáhtámasjijnnaj oadtju gávnnu Giellatekno sijddabielen: http://giellatekno.uit.no/doc/infra/docu-keyboard.nno.html Sámegielak divvomprográmma: Giellatekno sijddabielen máhtá viedtjat Divvomav,duollatjállemræjddo Windowsij, MacOS:aj, OpenOffice & LibraOfficej, aktan InDesignaj. http://divvun.no/no/index.htm Duodden gávnnuji digitála báhkogirje, interaktijva sáme giellakursa jårggålimdievnastus nuorttasámegielas dárogiellaj masjijna baktu. Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Duodje la ájnas identitehta dahkkedoajmma manna le stuor merkadus sáme kultuvrraj ja giellaj. Ållo nissun adni duojev oajvveæládussan jali duodden ietjá dåjmajda. Sámedigge ulmme la badjeloajve le åvddånahttet duodje æládusáv alep vuojtojn ja lasijn jådojn iesjdagádum gálvojs. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Doarjju duodjeoassásijt Inka AS ja Manndalen Husflidlag Sámediggerade le juollodam dårjav duodjeoassásijda Inka AS i Kárásjjågån ja... Lågå ienebuv Duodjesåbadus gergas Duodjesjiehtadallamij oassálasste li boahtám ájgás, ja 2015-jage såbadusán l... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Sámedigge barggá dán åvdås : Nav vaj mij galggap åledit mijá ulmmelijt la Sámedigge viehkken fágalasj bagádusáj duodjárijda, tjadádit æládussjiehtadusájt duodjáj ja ruhtadårjav dåjmajda ma li viehkken åvddånahttet njuolgga duodje æládussaj. Sámedigge jahkásattjat sjiehtadallá æládussjiehtadusáv duodjeæládussaj. Sámedigge aj háldat rudájt dåjmajda duodjeæládusán. Innovasjon Norge háldat viddnudakájgodum rudájt duodjeæládussaj. Suohkana æládusfoannda máhttá ruhtadit unnep dåjmajt ja prosjevtajt. Æládussjiehtadusá milta duojen juohká Sámedigge dájt ruhtadoarjjagijt: Fássta Juollodime Duodje la ájnas identitehta dahkkedoajmma manna le stuor merkadus sáme kultuvrraj ja giellaj. Ij la agev nav álkke tsiekkadusá álldarav gávnnat. Jahkegærdojt låhkåma baktu la Sámedigge tsiekkadusájt gávnnam ma li oabmásabbo gå vuostak jáhkijma. Sámedikke tsiekkadussuodjalimprosjækta registrieri sáme tsiekkadusájt ma li tsieggidum jagen 1917 jali åvddåla, ja nav li automáhtalattjat ráfájduhtedum. Akta dajs tsiekkadusájs la Siellagin, duobddágin Fjelltun. Danna tsæggaj skiedjá mav álgon várudalájma 1800-lågo gietjen tsieggiduváj, jali 1900-lågo álgon. Valla dendro-ájggemerustallamvuogijn – jahkegærdojt ájggemerustallam – máhtij merustallat juhte skiedjá duodaj la tsieggidum birrusij 1845/46, ja ælla nav vuojga ietjá sáme tsiekkadusá nav oabmása. – Ienemusá dajs birrusij 900 tsiekkadusájs majt lip registrierim, li tsieggidum 1800-lågo gietjen ja 1900-lågo álgon, ja de la ihkeva suohtas gå gávnnap nav oames tsiekkadusájt gå dáv Siellagin, javllá Mia De Coninck, prosjæktajådediddje Sámedikke tsiekkadusregistrierimprosjevtan. Dendroekolåvggå Andreas Kirchhefer la dat gen viddno Sámedikkes lij guoradallat dimmbarij álldarav. Gå la ålggobieles tsiekkadusáv guoradallam, válldá boarrimgæhttjalimijt man vuodon máhttá tsiekkadusá álldarav merustallat, valla aj ábnnasij ja daj kvalitiehta birra. Dáv dahká gå låhkå ja snivva jahkegærdoj minsstarav guoradallá. Buojkulvissan báhkka giesen sjaddi gåbdes jahkegærdo, ja sekka jahkegærdo gå la galmma giesse. Skiejás Siellagin mij la tsieggidum guoradallin gålmmå soahkemuora, ja da vuosedin juhte tjuoladuvvin jagijn 1844-46. Jáhkedahtte skiedjá tsieggiduváj dan maŋŋelattja. – Dimmbara lidjin divras ábnnasa majt álu ådåsis aneduvvin. Dan diehti li moadda tsiekkadusá tjåskåj iesjgeŋga álldaris. Mij máhttep vehik dan birra oahppat gåktu ulmutja dålusjájge tsiekkadusájt ja ábnnasijt bisodin ja ådåsis dajt adnin, javllá fáhkajådediddje Sámedikke tsiekkadussuodjalimåssudagán, Elin Rose Myrvoll. Moatte sivá diehti dát vuohke aneduvvá. Juogu l iehpevissesvuohta tsiekkadusá álldarij hárráj ja le gus åvddåla vaj maŋŋela ráfájduhttemrájá 1917 tsieggidum, jali jus sihtap åttjudit duodastusáv álldaris njálmálasj diedoj hárráj. Dajs birrusij 900 ráfájduhtedum sáme tsiekkadusás li válldám jahkegærddogæhttjalimijt dåssju 14 tsiekkadusás. Jahkegærddoájggemerustallama li tjadádum tjuovvovasj suohkanijn (tsiekkaduslåhko parantesan): Gáivuotna (2), Ivgu (2), Báhccavuotna (3), Siellat (2) ja Kárášjohka (5). – Mij doajvvop bessap dáv vuogev adjáj boahtteájge ávkástallat, åttjudittjat duolla diedojt automáhtalattjat ráfájduhtedum sáme tsiekkadusáj birra, javllá Mia De Coninck. Aktisasjbarggo ja riektátjielgadibme Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnå barggojuogos buktá bierjjedagá snj... Lågå ienebuv Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá Sámedikke ållestjåhkanibme galggá giehtadallat oajvvadusájt rievddadimijda V... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Sámeednam dárbaj ienep sámegielak åhpadiddjijt mánájgárdijn ja vuodoskåvlån. Danen Sámedigge dálla juollot superstipendav 50.000 kråvnnåj sidjij gudi dájn suorgijn låhki. 2018 rájes Sámedigge juollot 50.000 kråvnå jahkáj superstipænndan sidjij gudi låhki vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusáv jali mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusáv man la sámegiella fáhkan. Sámedikke ållestjåhkanibme la mierredam, stipænnda alep åhpadussaj jages 2018 vatteduvvá dåssju mánájgárddeåhpadiddje åhpadusá ja iesjgeŋga åhpadiddje åhpadusáj studentajda . Sámedigge dájt åhpadusájt vuorot dajnas gå vádnuni viehka ållo sámegielak åhpadiddje mánájgárdijn ja vuodoskåvlån. (lenke) 2018 tjavtjan álgaduvvá oarjjel- ja julevsáme åhpadiddjeåhpadusáv masterdásen 1-7 Nuortta Universitiehtan . Sáme Allaskåvlån álgaduváj tjavtjan 2017 vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusáv 1-7 ja 5-10. Studenta dájn åhpadusájn bessi stipendav Sámedikkes åhtsåt. Superstipænnda juolloduvvá adjáj sidjij gænna li læhkám sámegiella vuostasj- jali nubbengiellan joarkkaskåvlån ja gudi låhki vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusáv man sámegiella l fáhkan jali mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusáv. Njuolgadusá stipendajda dánna gávna . Duodden dasi jut gájka åhpadiddje bargov oadtju maŋŋela gå li åhpadusájn gærggam, de la dálla aj rudálattjat gánnedahtte åhpadiddjeåhpadusáv álgget ja tjadádit. Stáhta lådnakássa l ásadam sierra årnigijt sidjij gudi normieriduvvam ájgev ållidi, la li aj sierra årniga sidjij gudi Nuortta-Vuodnaj barggagåhti åhpadusá maŋŋela ja sidjij gænna li sámegiella fáhkan. Lågå ienebuv Stáhta lådnakássa bielijn dánna ja dánna . Åhtsåmájggemierre alep åhpadussaj la vuoratjismáno 15. biejve. Sámedigge háldat muhtem dårjajt ja stipendajt ma li siegen sáme kulturárbev bisodime ja joarkkemin. Stipenda alep åhpadussaj julevsámegielan jali oarjjelsámegielan, ja sáme giellaåhpadussaj studentajda márkkosáme guovlos Sámedigge juollot stipendav studentajda gudi alep åhpadusáv julevsámegielan jali oarjjelsámegielan tjadádi, ja studentajda márkkosáme guovlos gudi sáme giellaåhpadusáv tjadádi. Les mer: Stipenda alep åhpadussaj julevsámegielan jali oarjjelsámegielan, ja sáme giellaåhpadussaj studentajda márkkosáme guovlos Stipenda alep åhpadussaj Les mer: Stipenda alep åhpadussaj Giellamåvtåstuhttemstipænnda oahppijda joarkkaskåvlån gudi sámegielåhpadusáv válljiji Sámedigge juollot giellamåvtåstuhttemstipendajt oahppijda gænna li sámegiella fáhkan joarkkaskåvlån. Les mer: Giellamåvtåstuhttemstipænnda oahppijda joarkkaskåvlån gudi sámegielåhpadusáv válljiji Doarjja prosjevtajda ja åvdedimbargojda mánájgárdijn Sámedigge dårjav vaddá mánájgárdijda ma dåjmalattjat barggi sámegielav nannimin ja åvdedime mánájgárdijn. Les mer: Doarjja prosjevtajda ja åvdedimbargojda mánájgárdijn Dábálasj ja sierralágásj hiebadum oahpponævoj åvddånahttem vuodoåhpadussaj Sámedigge dårjav vaddá dábálasj ja sierralágásj hiebadum oahpponævojda vuodoåhpadussaj. Les mer: Dábálasj ja sierralágásj hiebadum oahpponævoj åvddånahttem vuodoåhpadussaj Árbbedábálasj máhttu vuodoskåvlån Doarjja árbbedábálasj máhttuj ja sáme miehttsimij vuodoskåvlån. Les mer: Árbbedábálasj máhttu vuodoskåvlån Hiejtedit háldadimguovlov / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sámediggeráde diedádus sámegiela gáktuj le vijmak gárves ja galggá ållestjåhkanibmáj åvddån biejaduvvat basádismánon. Diedádusán oajvvaduvvá duola dagu sáme giellaháldadimguovlov hiejtedit ja sámelága giellanjuolgadusá galggi juohkka sábmáj guosskat ålles Vuonan. - Háldadimguovllo, dagu uddni doajmmá, mierkki sámijn le iesjguhtik riektá sámegiela adnuj årromsaje milta. Dát ieridis ij le dåhkkidahtte ja danen oajvvadip hiejtedit sáme giellaháldadimguovlov, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Sámelága giellanjuolgadusá javlli sáme- ja dárogiela li avtaárvvusasj giela. ILO-konvensjåvnnå 169 mierret ájnegis sámen le riektá ietjas gielav oahppat ja adnet. Vuodna le dáv konvensjåvnåv vuollájtjállám, ja navti lip vælggogisá dilev láhtjet almulasj dievnastusájda sámegiellaj suohkana, fylkkasuohkana ja ietjá almulasj háldadimen. - Miejnnip juohkka sámegielagin galggá sæmmi riektá sámástit dagu dárogielagijn le dárustit, tjuottjot rádeájras Ellinor Marita Jåma. Ájnas gielav vuojnnusij buktet Guoradallama vuosedi sebrudakåvddånibme gånnå ulmutja stádajda jåhtåli, mierkki ienep sáme årruji sáme giellaháldadimguovlo ålggolij. Danen le dárbbo nannit ájnegis ulmutja riektáv sámegielav adnet almulasj aktijvuodan vájk gånnå årru. - Muv mielas galggá sámegiella, mij ham le almulasj giella, ienebut aneduvvat almulasj háldadusán ja almulasj diedo hæhttuji sámegiellaj aj almoduvvat. Dát le ájnas ij jurra dåssju ájnegisáj giellariektájt ållidittjat vájku ber gånnå årru, valla aj váj sámegiella vuojnnusij boahtá ja árvvon aneduvvá Vuonan, javllá rádeájras Jåma. Hásstalusá Gielladiedádusán boahtá aj åvddån vijdedum riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn soajttá hásstalussan muhtem suohkanijda. - Dáj hásstalusáj tjoavdos soajttá njuolgadusájt hiebadit. Ajtu muhtem ållu vuodulasj giellariektá hæhtuji ålles lánndaj guosskat. Da li giellariektá åvddåskåvllåoahppijda, riektá åhpadussaj sámegielan ja -giellaj, riektá varresvuohta- ja huksodievnastusájda sámegiellaj, riektá bisodit riektásihkarvuodav ietjas giellaj ja riektá girkko dievnastusájda sámegiellaj, tjielggi rádeájras Ellinor Marita Jåma. Maŋutjissaj tsuojggi Jåma Sámedikke gájkbadjásasj ulmme le ienebu oadtju láhkamierredum riektáv ietjasa iednegielav, sámegielav, adnet vájku dal makkir suohkanin årru. Gielladiedádus åvddån biejaduvvá Snåasa Hotellan, duarsta basádismáno 22. biejve. Almodime aktijvuodan ásaduvvá miniseminárra. Ålles prográmma dáppe gávnnu , ja juohkkahasj le buorisboahtem. Aktijvuohta: Rádeájras Ellinor Marita Jåma , tlf. 916 13 460. Sámediggediedádus sámegiela gáktuj (2012).pdf Dálla li ráddidussjiehtadallama jådon Granavoldenin Hadelandan, ja dan aktavuodan la sámedikkeráde listav sjiehtadallamoassálasstijda sáddim diedoj ássjijs majt sámedikkeráde mielas lulun dåbddusin dagáduvvat ådå ráddidusá tjielggidusán. – Gå Gårobelludahka bådij ráddidussaj dijmmá tjavtja de vijmak oarjjelsáme kulturhuonaj Saemien Sijte Snåasen tjoavddásij. Gå la Risstalasj Álmmukbelludagájn ruoptus ráddidusán li duodaj sivá vuorddet goappátjagá buorre åvddånimev bargon mij la jådon ja laseduvvam sámepolitihkalasj ájggomusájt, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, ja vuoset dasi jut Bondevik 2-ráddidusá ájge, gånnå lidjin Risstalasj Álmmukbelludahka, Oalgesbelludahka ja Gårobelludahka, båhtalin duola dagu finnmárkkoláhka, rádádallamvuoge (konsultasjåvnnåårnik) ja Sáme oahpestiddje sadjáj. – Miján li vilá vuorddemin gájbediddje ássje ma midjij sámijda guosski, ja diedon miján li vuorddemusá jut ådå ráddidustjoahkkájbiedjamis buorre båhtusijt midjij sámijda buktá, låhpat Keskitalo. Ságájdahtátjit jali jus li gatjálvisá, guládalá sámedikkepresidentajn Aili Keskitalo, tlf. +47 971 29 305 Gåhttju boatsujæládusáj ságastallamijda / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime aktijvuodan gåhttju dal sámediggeráde guoskavasj æládusdåjmadiddjijt ságastallamijda. – Æládusá vuojno ja oajvvadusá li ájnnasa jus galggap guorrasit båhtusa badjel massta lip avtamielalattja sáme bieles, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Vuona-svieriga boatsojguohtomsåbadibme vuollájtjáleduváj 2009:n Vuona ja Svieriga gaskan ja vuona ja svieriga ráddidusá ájggu dal såbadimev vuollájtjállej lagámus ájge. - Dan aktijvuodan galggi Vuona ja Svieriga Sámedikke, Vuona boatsojsámij rijkkasiebrre ja Svieriga sámij rijkkasiebrre joarkket såbadime badjel guorrasit. Jus dát barggo ij åvddåna de ájggu sihke vuona ja svieriga oajválattja vuollájtjállet ja jåhtuj biedjat dáv såbadimev man badjel juo li guorrasam, tjielggi rádeájras Jåma. Konvensjåvnå bargon le ájggemierre jage duogen 2012 ragátmáno rájes. - Vuona Sámedikke duogen le dal åvdåsvásstádus prosessav jådedit ja danen sihtap guládallat guoskavasj tjæroj váj barggo buoragit jåhtå åvddån. Gåhttjop guoskavasj tjærojt mijájn aktijvuodav válldet jus sihtá Sámedikkijn guládallat, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Dan diehti gå sihtá barggo galggá åvddån jåhtet de sihtá tjærojs gullat åvddål 15. 11.2012. Máhtá riŋŋgut Seniorrádevaddáj Ingeborg Larssenij, tlf 78 47 40 00 jali e-påstav tjállet: ingeborg.larssen@samediggi.no . Aktijvuohta: Rádeájras Ellinor Marita Jåma , tlf. 916 13 460. Sáme álggoálmmugin la aktisasj rievtesvuohta dievalasj diedojda ietjas varresvuoda birra. Dakkir diedo gájbbedi sáme tjerdalasjvuodav varresvuodaregisstarin registrierit. Sámedikke ållestjåhkanibme la danen mierredam guoradallat máhttelisvuodajt ja ævtojt registrieritjit sáme tjerdalasjvuodav Álmmukregisstarin ja láhkamierredum varresvuodaregisstarijn. Varresvuodaregisstara aneduvvi diehton skihpudakgávnnusij Vuonan, ja guoradalátjit sivájt skihpudagájda duola dagu bårredávdda ja tsåhkevihke. Uddni tjerdalasjvuohta ij registrieriduvá láhkamierredum varresvuodaregisstarijn. Dát la árbben maŋep væráldadoaros. Danen ep vissásit diede, man ållo duola dagu bårredávdda ja tsåhkevigága sáme álmmugin. Dakkir diedojda li ájnnasa hieredittjat skihpudagáv viesajdiddjijn. Gå mij Vuonan åttjudallap duola dagu bårredávddaj jali tsåhkevihkáj, de la mijá dálkudiddjen bággo dáv diededit Bårredávddaregisstarij ja/jali Tsåhke- ja varravárrevihkeregisstarij, mij dávdav tjadná mijá sierra personnummarij Álmmukregisstaris. – Sámedigge sihtá aj guoradallat máhttelisvuodav sáme tjerdalasjvuodav personnummarij tjanátjit, nav vaj ienep diedojt sáme álmmuga varresvuoda birra oadtjop, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Uddni l juo máhttelis sáme gielav registrierit, valla dan sivá diehti gå moadda sáme e sáme gielav buvte, la dárbbo ienep diedojda ma registrieriduvvi. Sámedikke jienastuslåhko la dåssju jienastuslåhko ja iehpedievalasj álmmukregisstarin. Jus ga uddni ij la loahpe tjerdalasjvuodav almulasj regisstarin registrierit, la ænndu loahpe dakkir registrierimijda guoradallamprosjevtajn. Viesajdiddjeguoradallamijn gå SAMINOR ja nuorajvarresvuodaguoradallamijn li tjoahkkidum edna diehto sáme tjerdalasjvuodas, skihpudagás ja varresvuodas. – Dá li buktám edna ájnas diehto sáme álmmukvarresvuoda hárráj, valla da ælla rijkav miehtáj, ja tjadáduvvi dábálattjat dåssju juohkka 10. jage. Láhkamierredum varresvuodaregisstara ådåstuhteduvvi maŋenagi, da li rijkav miehtáj ja midjij jahkásasj statistihkajt vaddi skihpudagáj hárráj Vuonan. Dan diehti Sámedikke mielas varresvuodaregisstarijn hæhttuji diedo sáme tjerdalasjvuoda hárráj, åttjudittjat dievalasj diedov sáme álmmukvarresvuoda hárráj, javllá Mikkelsen. Gåssuk la ájnas mujttet garrasamos dárojduhttemájgev tjadáduvvin sáme guoradallamijt majn lidjin tjielgga nálleidiolåvgålasj vuodo. Guoradallama merkahin duola dagu hávdijt rievvot ja vuoledime miehttima sáme oajvveskuvres edna sáme guovlon, mælggadav maŋep væráldadoaro maŋŋela. Mikkelsena mielas udnásj guoradallijn ja varresvuodaoajválattjajn hæhttu liehket diedulasjvuohta dán histåvrå hárráj, ja duodastit jut mujto ja skábmo guoradallamijs ja dárojduhttemis li vilá viesso dálásj Sámeednamin. – Ájnas la, varresvuodaprosjevta ja máhttelis boahtteájge varresvuodaregisstarijn, åvddånbukti diedojt sámij varresvuoda birra várrogisát ja sieradusáj, vaj ienep stigmatisierim hiereduvvá. Danen Sámedikkeráde sihtá, etalasj njuolgadusá sáme varresvuodaguoradallamijda sadjihij biejaduvvi nav ruvva gå máhttelis, ja dan diehti bargov álgat guoradalátjit máhttelisvuodajt ja ævtojt sáme tjerdalasjvuodav registrieritjit Álmmukregisstarij la láhkamierredum varresvuodaregisstarijda, javllá Mikkelsen. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsen +47 917 42 16 Sámedikkeráde la juollodam dårjav 100.000 kråvnnåj prosjæktaj Duodji Dreamers Riddu Riđđun. Duodji Dreamers la dájddavuosádus gånnå 10 nuorra duodjára 20 ja 35 jagij gaskan ájádalli duoje birra udnásj ådåájggásasj sebrudagán ja almmavuodan. Vuosádusá tjalmostahttem la guoddelisvuohta. Da 10 duodjára li válljim iesjgeŋga dájddadagov tjoahkkes Sáme Dájddamagasijnas (RDM) arvusmahtátjit ådå dájddadahkuj majt ietja li dahkam. Goappátjagá dago ma li sijáv arvusmahttám ja ådå dago li oassen vuosádusás. – Sámedikkeráde vuojnná, prosjækta máhttá liehket rabástahkan duojev tjalmostahtátjit, ja gå la festiválan nav edna guosse, de prosjækta máhttá liehket mielludahtte vájkkudibmen duodjeæládussaj, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka. Duodji Dreamers la aktisasjbarggo Riddu Riđđu, Davvi álbmogiid guovddáš ja Sáme Dájddamagasijna gaskan, ja vuosádus rabáduvvá Riddu Riđđu-festiválan snjilltjamáno 11. biejve. Duodjára oassálassti adjáj aktisasjságastallamij lávvodagá snjilltjamáno 14. Biejve, gånnå tiebmán la mij guoddelisvuohta sijá bargguj duodjesuorgen merkaj, ja man láhkáj duodje máhttá åvddånahteduvvat ja gænna l riektá duojev åvddånahtátjit. Adjáj Tråmså fylkasuohkan la prosjevtav merustallam ihkeva vuohkasin ja jur ulmij milta aktisasjbarggosjiehtadusán Sámedikken arvusmahtátjit nuorra duodjárijt rekruttierimij, ja dan vuodon 30 000 kråvnå prosjæktaj juollodam. – Mij doajvvop Finnmárko fylkasuohkan aj prosjevtav doarjju, javllá Muotka. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkeráde sebrulattjajn Silje Karine Muotka, tel. 98487576. Budsjæhtta boahtte ájggáj / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sámedikke budsjæhtta 2015-jahkáj mierreduváj ållestjåhkanimen bierjjedagá javllamáno 5. biejve. Rádeájras Ann-Mari Thomassen la dudálasj gå Sámedigge le mierredam budsjehtav mij låppti sáme sebrudagáj boahtte ájggáj. - Sámedigge sihtá jagen 2015 vuorodit sámemánáj oahppamnævojt ja mijá aktisasj kultuvrraárbev hiebadahtedijn sáme museajt åvddånahtátjit vijdábut, javllá rádeájras Thomassen. 2015-jage budsjehtan li 21 025 000,- åhttsij oasse oahppamnævoj åvddånahttemij, dát la 3 400 000 kråvnå lassánibme jage 2014 rájes. - Sámemánáj oahppamnævojt vuorodijn sihtap viehkedit vaj ienep sáme máná galggi oadtjot sáme skåvllågirjijt ávkkit. Dat la viehka ájnas giela boahtteájggáj ja mánáj åvddånahttemij, javllá rádeájras Ann-Mari Thomassen. Juollodibme sáme museajda le aj lasedum. 27 752 000,- rájes jagen 2014 gitta 31 970 000,- rádjá jagen 2015. Dát la 4 218 000,- lassánibme. Rádeájras Thomassen tsuojgot sáme musea li viehka maŋebun vuona museajs mij guosská ekonomalasj åvddånahttemav ja dát juollodibme boahtá viehkken vinjogisvuodav njuolggitjit, ja duodden sáme kultuvrraárbev álkkebun ávkástalátjit. - Aktisasj sáme kultuvrraárbbe le boanndá, valla viehka ållo dassta le vuorkkidum arkijvajda ja tjællárijda. Sihtap sáme museajt vuorodit dajna gå le niddo ájnas mijá kultuvrradávvera oadtju værddogis sijdajt ja sjaddi bárrusin gajkajda. Kultuvrraárbe baktu nannip Sámeednamav boahtte ájgijda. Ålles biednikmierre stuoda ja åtsådahtte vájkkudimnævojda le 2015-jage budsjehtan 270 722 000,-. Lassánibme 2014-jages le 1 897 000,-. Gejna ságastit: Rádeájras Ann-Mari Thomassen, skuolkan 900 57 123. Dijstagá gålgådismáno 22. biejve kloahkka 11:30 almoduvvá mánáj applikasjåvnnå “10/20 bágo” City Scenan Áltán. Sámedigge l sáme giellavahko aktijvuodan hábbmim applikasjåvnåv mij åvdemusát la hiebaduvvam mánájgárddemánájda ja vuodoskåvllåoahppijda. Ulmme appajn la åhpadit gájka mánájgárddemánájda ja vuodoskåvllåoahppijda 10/20 bágo sámegielajda. – Sámegielajt vuojnnusin dahkamis la aj sáhka máhttogaskostimes. Mij sihtap jut sebrudahka galggá oadtjot ienep máhtov ja dádjadusáv sámegielajs, kultuvras ja sebrudakiellemis. Mij jáhkkep jus gájka máná sámegielajda oahpásmuvvi, de la dat siegen gielaj árvov låpptimin ja sæmmi bále aj låppti dádjadusáv gielaj sieradusájs, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka. Bágo appan li goappátjagá julev-, oarjjel- ja nuorttasámegiellaj ja dájda bágojda li aj jiednabátte. Duodden máhttá appan vahkkobiejvijt, lågojt, bájnojt ja guokta mánájlávllaga oahppat. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Silje Karine Muotka, mobijlla +47 984 87 576, silje.karine.muotka@samediggi.no Sámedigge le dahkam miellagiddis konferánssaprográmmav, ja sávvá dijáv buorisboahtem miellagiddis konferánssabiejvijda Kárásjjågån guovvamáno 10. ja 11. biejve 2015. Konferánssa le gulldalimlanján http://tv.samediggi.no Dijstagá 10. biejve 1. oasse. Guovtegielakvuohta suohkansuorgen Buorisboahtem, Sámediggepresidenta Aili Keskitalo baktu Diedo Sáme giellajuohkusa birra, jådediddje Bård Magne Pedersena baktu Guovtegielakvuohta – udnásj vidjura, hásstalusá ja vuorddámusá, Sámediggepresidenta Aili Keskitalo baktu Sámedikke nuorajnammadusá ja vuorrasijráde vuorddámusá suohkanijda, SUPU ja vuorrasijráde baktu Káffabåddå ja gáhkutja, sjatto Suohkanij/fylkkasuohkanij vuorddámusá ja ájálvisá Sámedikke ja giellanammadusá bargguj, javllamusá Porsáŋgo suohkana ja Snåase suohkana baktu Dagástallam Lunssja (Sámedikken) 2. oasse. Suohkanådåstibme Suohkanådåstibme. Sáhkavuorro ássjedåbdde barggonammadusá Lars Erik Borge baktu Ráddidusá sáme perspektijvva suohkanådåstimen, stáhttatjálle Anne Karin Olli baktu Ájgge gatjálvisájda Káffabåddå ja gáhkutja, sjatto Suohkanådåstibme - sáme perspektijvva, rádeájras Ann-Mari Thomassena baktu Javllamusá suohkanådåstibmáj, Finnmárko fylkkamánne ja Gáivuona suohkana baktu Gåktu vájkkut suohkanådåstibme sámeguovloj gielav, kultuvrav ja sebrudakiellema åvddånimev. Javllamusá Deanu suohkana ja Kárásjjågå suohkana baktu Dagástallam. Vuorodiddje: Loabaga suohkana suohkanoajvve Erling Bratsberg Vuostasj biejve låhpadibme. Gasskavahko guovvamáno 11. biejve 3. oasse. Æládus- ja sebrudakåvddånime Ájádusá ievtásj biejves, Aili Keskitalo baktu Diedo Dáhttu prosjevtas, Ragnhild Dalheim Eriksen, Sámedikke baktu Káffabåddå ja gáhkutja, sjatto Sáme sebrudagá åvddånime merka. Majt dahki suohkana ma vuorbástuvvi? Knut Vareide, Telemarksforskning, baktu Lunssja (Sámedikken) Dagástallam. Makkár vájkkudusá li udnásj åvddånime merkajn ja suohkanådåstimen sáme guovloj æládus- ja sebrudakåvddånibmáj boahtte ájge. Káffabåddå ja gáhkutja, sjatto Tjoahkkájgæsos (ålles konferánsas), Sámediggepresidenta Aili Keskitalo baktu Låhpadibme ja vuolggem sijddaj Ájnas nammadibme værálda álggoálmmugijda / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 10. voerhtje 2012 AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambasadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qatar), le mierredam gåhttjot Sámedikke rijkajgasskasasj åvdåstiddjev John B. Henriksen, ja Mexico FN-ambassadørav Luis Alfonso de Alba, suv åvdås rádádallat AN:a ájrasstáhtaj ja álggoálmmugij AN:a álggoálmmugij væráltkonferánsa tjadádime vuoksjuj. Væráltkonferánssa ásaduvvá jagen 2014. AN:a ållestjåhkanibme mierredij 2010 javllamáno galggi álggoálmmugij væráltkonferánsav ásadit jagen 2014, man ulmme galggá álggoálmmugij riektáj ásadibme, danna aj AN:a álggoálmmukriektáj tjielggidusá (álggoálmmuktjielggidus) mærrádusáj milta. AN:a ållestjåhkanibme gåhtjoj ållestjåhkanime presidentav ájrasstáhtaj ja álggoálmmugij rádádallat konferánsa tjadádime vuoksjuj , danna aj álggoálmmugij oassálasstem prosessan. Ållestjåhkanime presidænnta le girjes baktu vuoratjismáno 5. Biejve 2012, ájrasstáhtaj ambassadørajda New Yorkan, ájrasstáhtajt diededam gåhttjum le Ambassadørav Luis Alfonso de Alba, ja John B. Henriksen dakkir rádádallamijt tjadádit suv åvdås. Lågå nammadimgirjev dáppe. Gárvedime Væráltkonferánssaj Sámediggepresidænnta Egil Olli gåhtjoj, AN:a stuoves álggoálmmukforuma sesjåvnån 2011:n, værálda álggoálmmugijt gárvedimkonferánssaj Altan 2013 biehtsemáno. Dán gárvedimkonferánsa ulmme le viehkedit værálda álggoálmmugijt gárvedit dán ájnas væráltkonferánssaj ja álggoálmmugij riektáj tjadádibmáj. Værálda álggoálmmuga li AN:a ållestjåhkanime presidentav ávttjim nammadit guoktásav gudi galggaba viehkedit væráltkonferánsav ásadit – akta guhti ájrasstáhtajt åvdet ja nubbe guhti álggoálmmugijt åvdet. Sámedikke rijkajgasskasasj ájras John B. Henriksen ja Mexico AN-ambassadørra Luis Alfonso de Alba libá gåhtjodum dáv bargov dahkat boahtte sjiehtadallamijn. Sámediggepresidænnta Egil Olli, guhti dálla aj doajmmá Sáme parlamentáralasj ráde presidænntan, javllá viehka dudálasj le dájna nammadusájn. - Dát le ájnas ja histåvrålasj politihkalasj åvddånahttem danen gå dát le vuostasj bále álggoálmmukåvdåstiddje le nammaduvvam almulasj roallaj AN:a ållestjåhkanimes, javllá presidænnta Egil Olli. Presidænnta Olli joarkká AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambassadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar, ietjas mærrádusá baktu vuoset sån ja ájrasstáhta dåjmalattjat gæhttjali álggoálmmugij riektájt tjadádit. - Dát nammadus le ájnas lávkke álggoálmmugij aktisasj riektáj dåhkkidime vuoksjuj, duola dagu gå da javladuvvi AN:a álggoálmmuktjielggidusán. Mån lev – Vuona sámediggepresidænntan ja Sáme parlamentáralasj ráde presidænntan – viehka mihá gå sámij rijkajgasskasasj åvdåstiddje le dán ájnas ja histåvrålasj posisjåvnnåj nammaduvvam, låhpat Egil Olli. Aktijvuohta: Sámedikke rijkajgasskasasj åvdåstiddje John B. Henriksen, tlf. (+1) 917 915 9564 Sámediggediedádus areálla- ja biráspolitihkas – Bivddim árvvalusájda / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Sámediggeráde sihtá árvvalusájt sámediggediedádussaj areálajs ja birrasijs. Ulmme diedádusájn la nannit Sámedikke politihkav ássjijn ma guosskij areálaj ja birrasij hásstalusájt ma li sáme sebrudagá åvdån boahtteájge. Sámediggeráde gárvet vijdes oassálasstemij ja diehtoviedtjamij diedádusbargon. Bargo vuostasj oassen galggá dagáduvvat artihkaltjoahkke ájggeguovddelis tiemájs areálla- ja biráspolitihkan. Moadda guoradalle li bivddidum viehkedittjat artihkkalijn mij biejaduvvá åvddån fáhkasemináran basádismanon 2015: Artihkaltjoahkke galggá doajmmat máhttudakvuodon ja viehkedit vijdes ságastallamijda goappátjaga guovdásj ja bájkálasj oajválattjaj ja sáme bájkálasj sebrudagáj. Sámediggeráde galggá aj nammadit luohkkojuohkusav mij galggá gehtjadit jus udnásj háldadibme le hiebadum miehttsebarggij dárbojda. Ulmme le juogos galggá buktet ietjas oajvvadusájt politihkkaåvddånibmáj sáme miehttsebargon. Sámedigge aj planeri moadda ságastallamtjåhkanimijt sáme bájkálasj sebrudagáj ja organisasjåvnåj jage 2016 álgon. Sámediggeráde sihtá árvvalusájt ájnas tiemájda ma bierriji ságastaláduvvat Sámediggediedádusán areálajs ja birrasijs. Gájka máhtti buktet árvvalusájt. Árvvalusá máhtti rájaduvvat diehki: biras@samediggi.no Plánaj milta galga diedádus biejaduvvat åvddån Sámedikke giehtadallamij jagen 2016. Ienep diedo: Sámediggeráde ájras Thomas Åhren, 908 39 663 Kampanjeside / Válgga ja jienastuslåhkuj / Sámedigge - Sametinget Lågå ienebuv Lågå ienebuv Lågå ienebuv Lågå ienebuv Sámedikke mielas boatsojæláduspolitihkka hæhttu liehket álmmukriektá milta. Sámedigge gájbbet nannidum vájkkudimev boatsojæládusstivrraj, ja sihtá boatsojæládusstivrav rievddadit vaj sáme mierredimoassálasstem bærrájgåtseduvvá. Sæmmi bále Sámedigge ietjas bargov boatsojæládusássjijn nanni. – Mijá mielas juojddá hæhttu dagáduvvat nannitjit lagábuj ulmmáj jåvsådittjat boatsojæláduspolitihkka man la álmmukriektá njuolgadusáj milta ja masi boatsojæládus iesj ednagit luohtet, javllá Muotka. Dane diehti sámedikkeráde ij sidá sebrulattjajt boatsojæládusstivrraj nammadit åvddåla stivrra máhttá jådeduvvat stivrrasebrulattjas gev Sámedigge la nammadam. Vijddásappo la gájbbádussan jut da sebrulattja gejt Sámedigge stivrraj nammat, galggi máhttet barggat Sámedikke boatsojæláduspolitihka badjásasj ulmij milta . – Sámedikke mielas boatsojæládus la álggoálmmukæládus, ja dan diehti la ållu ájnas dát vuojnnu boatsojæládusstivran, mij la maŋemus orgádna boatsojæládusháldadusá suorgen gånnå Sámedigge ja aj guovdásj oajválattja sebrulattjajt nammadi, javllá Muotka. Jagen 2012 háldadusstruktuvrra boatsojæládusán rievddaduváj, gå duola dagu guovlostivra hiejteduvvin. Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta l moaddi dárkestam ja fámoduhttám mærrádusájt boatsojæládusstivran bajemus boatsojlågoj birra, ja tsuojgodam boatsojæládusstivrav unnedimplánajt mierredittjat. Dá mærrádusá li dagáduvvam váni Sámedigge ja æládusá diededimes jalik rádádallamis. - Mij miededip prosessav nannitjit sáme vájkkudimfámov boatsojæládusstivran, ja vuorddep ådå stivrrasebrulattjaj nammadimijn desik stivra sebrulasjjuohko ja doajmma li mijá vuorddemusáj milta, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka. Sån javllá ij dárbov vuojne nammadit sebrulattjajt jus Sámedikken ij la oalle vájkkudimfábmo, ja jut stivrrasebrulattja danen bessi iesjrádálasj rållav adnet mandáhtajn Sámedikkes. Sámedikkerádesebrulasj javllá ulmme ij la binnedit sáme mierredimoassálasstem æládusán, valla ienni æládusáv nannit – mav aj dahká gievrrodime Sámedikke ratjástimev boatsojæládusássjijn. Dán prosessan la duodden åvvå dárbulasj boatsojæládusstivra dåjmav, mandáhtav ja sebrulasjjuogov tjielggit. - Juo vuostasj budsjehtan la ieneplågojuogos rudájt vuorodam lijgge fáhkavirggáj boatsojæládussuorgen, ja bielle millijåvnåv viehkedittjat boatsojæláduslágav guoradalátjit, ja ienebuv dårjajda maj vuodon li åhtsåmusá, javllá dudálasj Muotka. Sámedigge la riektádoarjjaårnigav, mij la ájnas årnik æládussaj, gånnå maŋemus jagij åhtsåmusá badjelasj 7 millijåvnå kråvnnåj vuosedi stuorra dárbov lasedibmáj. Posisjåvnnå la aj nammadam sisŋeldis vuodoæládusjuohkusav mij galggá gehtjadit vuodoæládusáj vidjurijt ja árvvalusájt buktet ådå ja rievddadam politihkalasj ratjástibmáj suorgen. - Tjoahkkáj lip merustallam jut dát luluj boatsojæládusáv nannit. Sámedigge nanostuhttá bargov lasedum ressursaj ja rudáj, sæmmi gå ienebut politihkalasj fámov ja ja gájbbádusájt oajválattjaj gáktuj biedjat. Muotka jáhttá jut Sámedigge åskåldisát æládusá bielen tjuodtju daj hásstalusáj gáktuj maj rijbadi. Ienep diedo, guládalá sámedikkerádijn Silje Karine Muotka, telefåvnnå 984 87 576 Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn Sámedikke budsjehtan 2015 jahkáj le juolloduvvam 450 000,- prosjæktaj vahága... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Doarjju vuostasjviehkkekursav ællobargguj Sámedigge juollot 60 tuvsán kråvnå Helgeland Sámiid Searvij tjadádittjat vuo... Lågå ienebuv Doarjju guovllomedisijnalasj guovdátjav Divtasvuonan Sámedikke rádeájras Henrik Olsen adná vájvven gå moattekultuvralasj guovllom... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Sámedikkepresidænnta Vibeke Larsen la ávon gå Stuorradikke dárkastus- ja konstitusjåvnåkomitea sihtá rabás gatjádallamav duohtavuodas dárojduhttema birra. Stuorradikke dárkastus- ja konstitusjåvnnåkomitea mierredij dijstagá vuoratjismáno 25.biejve 2017 ásadit rabás stuorradiggegatjádallamav duohtavuodas dárojduhttema birra Vuona sáme ja guojna álmmugij gáktuj. – Sámedigge le gájbbedam jåhtuj biejaduvvá duohtavuodakommisjåvnnå mij duodas vájkkudusájt stáhta guhkesájggásasj mastadimpolitihkas, mij ednagit la sámijda vájkkudam. Ássjen le, åttjudit tjielgga gasskavuodav lahka nasjåvnålasj histåvrråj, mij badjelgæhttjamav ja vierredagov sáme álmmugij buvtij. Rabás gatjádallam luluj tjalmostahttet manen la dárbbo dakkir guorradallamij ja mån lav ávon gå komitea dasi miedet, javllá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen. Dárkastus- ja konstitusjåvnnåkomitea la mierredam rabás gatjádallamav ásadit, masi guoskavasj organisasjåvnå ja institusjåvnå bessi diededit ietjasa moalgedimijt åvddånbuvtátjit. Duodden dasi galggá komitea ietjas árvvalusáv ássjáj buktet ja Stuorradikke ållestjåhkanimen sjaddá dágástallam duohtavuodakommisjåvnå birra åvddåla biehtsemáno 21. biejve dán jage, duodas komiteatjálle Thomas Dam Sámediggáj. Mærrádusá duogen le ájrasoajvvadus 8:30 S (2016-2017) stuorradiggeájrrasijs Kirsti Bergstø ja Torgeir Knag Fylkesnes, gudi libá oajvvadam jut Stuorradigge åtsådimkommisjåvnåv ásat, mij galggá duohtavuodakommisjåvnnån dárojduhttemis ja vierredagojs sáme ja guojnaj álmmugij gáktuj Vuonan. – Mån guorrasav oajvvadiddjijda gudi tsuojggiba jut la Stuorradigge, gænna l vásstálasj Vuona stáhta bieles, mij luluj álgadimev dakkir guoradallamkommisjåvnåv dahkat. Sáhka le åvdåsvásstádusáv válldet dat oases Vuona histåvrås mij merkahij sámijt ja guojnajt badjelgæhttjat. Dan baktu aj buoremus láhkáj gávnná gåktu vássámájge hávijt luluj dálkudit, javllá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen. Fylkadikke Tråmsån, Nordlándan ja Nuortta- ja Oarjjel-Trøndelágan li dálla doarjjomjavllamusájt Sámediggáj buktám mij guosská duohtavuodakommisjåvnå álgadibmáj. Sáme girkkoráde la aj doarjjum dakkir kommisjåvnå álgadimev. – Dát tjielgastuhttá gåbddå politihkalasj dårja birra mijá gájbbádussaj duohtavuodakommisjåvnås, mav aj doajvov Stuorredigge vijddásappo prosessan dåmat, låhpat sámediggepresidænnta Vibeke Larsen. Ságájdahtátjit, guládalá sámediggepresidentajn Vibeke Larsen, tlf: 941 30 116 Lågå ålles ájrasoajvvadusáv dánna. Ednambarggo / Æládus / Sámedigge - Sametinget Ednambarggo la viehka ájnas oasse åvddånahttemijn viesso årrombájkijda ja sámekultuvraj. Sámedigge barggá suoddjimijn ja åvddånahttemijn ednambargov mij la ájnas kultuvrraguodde ja ádjánahttá. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Viesso årrombájkke la dat buoremus duodastus bisodit ja åvddånahttet sáme kultuvrav ja gielav. Danen la dat stuor hásstalus Sámediggáj gullen ietjas dahkat vuona fábmodusáj gå li gatjálvisá ma guosski åvddånahttemav ednambargos sáme guovlojs. Sámedigge barggá dán åvdås: Mij boahtep åledit mijá ulmmelijt gå barggap dáj åvdås: Mijá aktisasjbarggoguojmme: Sámedigge barggá suoddjimijn ja åvddånahttemijn ednambargov mij la ájnas kultuvrraguodde ja ádjánahttá. Politihkalasj ássje: Biehtsemánon jage 2010 mierredij Sámedigge minerállabagádusáv bærrájgehtjatjit sáme kultuvra, æládusáj ja sebrudakiellema vieledusájt plánimij hárráj almma guoradallamijda, gæhttjalimválldemijda ja minerállaresursaj ávkástallamijda árbbedábálasj sáme guovlojn. Minerállabagádus praktiseriduvvá avtastaládijn minerállavidnudagáj ma ájggu minerálajt guoradallat ja ávkástallat sáme guovlojn. Minerálláhka Minerálláhka Stuorradigge mierredij ådå minerállágav jagen 2009 Sámedikke guorrasime dagá, ja aj mij guosská dájda dåjmajda majt láhkaoajvvádus galggá regulerit. Sivvan dási lij Sámedikke vuojnno jut láhka ij dievde stáhta álmmukrievtesvuoda vælggogisvuodajt sámij gáktuj. Dáv gå ij luonndoresursajt oaggi, ja oassálasstemav mierredimprosessaj ja dåjma ávkástagáj oassáj miededa. Sámedigge le sæmmi båttå moalgedam jut: “.. sihti láhkaásadimev mij vaddá máhttelisvuodav minerállaresurssaj ávkástallamav árbbedábálasj sámij guovlojn. Sámedigge sihtá láhkaásadimev mij vaddá guhkesájggásasj gåvåv gájkka bielijda ja árbbedábálasj ja ådå æládusájt máhtukvuodav aktisattjat doajmmat.” Sámedikke barggo minerállágajn le bissum badjel 10 jage. Oajvvadus minerálláhkaj le giehtadaládum Sámedikke ållestjåhkanimes jagijn 1997, 1999, 2003, 2008 ja 2009. Sámedigge le oajvvadussaj javllamusájt buktám almmulasj guoradallamij baku guokti, Ráddidusá guládallamoajvvadussaj akti, ja Ráddidusá láhkaoajvvadussaj gålmmi. Ådåjakmános jagen 2007 ja biehtsemánnuj jagen 2008 lidjin konsultásjåvnå Æládus- ja oasestimdepartementa ja Sámedikke gasskala ådå minerállalága birra. Konsultásjåvnåjn vádnunij sidot almma konsulterima tjoavddusijt gávnnat masi máhttin guorrasit. Sámedigge sáddij rapportav gidán 2009 Ráddidusá minerállalágaoajvvadusá birra ILO, AN álggoálmmugij Sierrarapportørraj ja ANa álggoálmmugij rievtesvuodaj Sierratjiehpijmekanissmaj. ILO ja AN Sierrarapportørra guoppátjagá li Ráddidusáv gåhttjum ruvvaláhkáj Sámedikkijn vas konsulterigoahtet oattjotjit lágav mij bærrájgæhttjá sámij rievtesvuodajt åbbå sáme guovlon. Duodden álgadim mærrádusájda minerállalágan, de le dát tjanádum nielje oajvvedásijda minerálladåjmajn. Dá li tjanádum 1) åhtsåmij, 2) åhtsåmrievtesvuohtaj ja vuorrodibmáj, 3) ávkástallamrievtesvuohtaj ja 4) doajmmakonsensjåvnnåj. Minerállalága ulmmen le åvdedit ja nannit sebrudahkaj vásstediddje háldadimev ja minerállláresursaj adnemav guoddelis åvddånahttema prinsihpaj gáktuj. (§1). Lágan le aj sierra mærrádus jut viledime galggi vuoseduvvat minerállaresursaj háldadimen (§ 2). Mærradus tjieggdahttá masi láhka galggá liehket vájkkudimnævvon jåvsåtjit, ja ma li ájnnasamos sebrudakdahkamusá majt láhka galggá tjoavddet. § 2 bokstávan b vuoseduvvá jut lága milta le dahkamussan bærrájgæhttjat sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav. Lágan le aj sierra mærrádus mij mierret jut láhka galggá aneduvvat álmmukrievtesvuodaj njuolgadusáj gáktuj mij guosská álggoálmmugijda ja unneplågojda (§ 6). Dánna vuoseduvvá sierraláhkáj AN konvensjåvnnåj sivijla ja politihkalasj rievtesvuodajda jages 1966 (SP) ja ILO-Konvensjåvnnåj nr. 169 álggoálmmugij ja tjedalasjálmmugij iesjrádálasj stáhtajn (ILO 169), valla aj ietjá álmmukrievtesvuodaj njuolgadusájda. Dán aktijvuodan de nammaduvvát viertti ANa-tjielggidus álggoálmmugij rievtesvuodaj hárráj mierreduvvam generaltjåhkanimes ragátmáno 13. b. 2007. Oanegattjat åvddånbuktem minerállalága guovdásj mærrádusájt minerálaj háldadime ja ávkástallama birra, masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot, åvddånbuktá: 1. Åhtsåmrievtesvuohta le minerállalágan kvalitatijvalattjat gartjeduvvam åvdep njuolgadustjoahkke gáktuj, dajnas gå åhtsåma e galga buktet vahágijt. Sæmmi båttå de le åhtsåmrievtesvuoda kvantitatijvalattjat vijddádum gå dálla aj guosská ednamæjgádij minerálaj gáktuj. Åhtsåma ma e buvte vájkkudusájt ja vahágijt máhtti dagáduvvat ednamæjgáda ja ávkástallerievtesvuodaj æjgáda guorrasime dagá (§§ 8 ja 9). Åhttsen le huoman diededimvælggogisvuohta (§10). 2. Guoradallamrievtesvuohta minerálajda masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot gájbbet stáhtas loabev (§13). Guoradallamrievtesvuohta buoremus vuorrodimijn le aj ækton ávkástallamrievtesvuodav oattjotjit. Guoradallen le vælggogisvuohta Minerálajháldadime direktoráhtav, ednamæjgádav ja ednamaddnev diededit gålmmå vahko åvddåla barggo álgeduvvá (§18). Guoradallamrievtesvuodaj sisadno le tjanádum dasi ma li dárbulattjan árvustallat jus gávnnuji ávkástallamárvvo minerála(§19). Madin åhttse dåssju máhttá dahkat ráddjidum bargov bajeldisás, máhttá guoradallamrievtesvuodaj æjgát boarrit gæhttjalimijt ja rájgijt ednamin råggåt. Vijddábut de le guoradallamrievtesvuodaj sisadno aj oadtjot dárbulasj ednamav bargojda, dán siegen aj ibbnomsajijt dárbulasj vædtsagijda. Vájkkudusá ednamin galggi huoman liehket ráddjidum ja båddåsattja, ja e máhte dagáduvvat nav vaj bukti ilá vahágijt. 3. Ávkástallamrievtevuohta minerálajda masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot vatteduvvá åhtsåma baktu dasi gænna le Guoradallamrievtesvuohta buoremus vuorrodimijn ja guhti máhtti jáhkedahttet ávkástallamárvulasj minerála guoradallambájken gávnnuji (§ 29). Ávkástallamrievtesvuodaj æjgádin li rievtesvuoda válldet ja ávkástallat minerálajt masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot (§32). 4. Doajmmakonsesjåvnnå Minerálajháldadime direktoráhtas gájbbeduvvá ávkástallat minerálajt ienebut gå 10.000 m3 suohkadis. Doajmmakonsesjåvnnå máhttá dåssju vatteduvvat dasi gænna le ávkástallamrievtesvuohta. Ævto máhtti tjanáduvvat konsesjåvnnåj (§43). Lága álggomærrádusájn li njuolgadusá sáme kultuvrav bærrájgehtjatjit (§2) ja jut láhka galggá aneduvvat álmmukrievtesvuodaj gáktuj ma guosski álggoálmmugijda ja unneplågojda (§6). Dá åbbålasj mærrádusá ælla tjuovodum konkrehta njuolgadusáj ma nanniji dákkár tjuovvolimev. Dát gullu vuostatjin árbbedábálasj sáme guovloj gáktuj Finnmárko ålggolin. Minerállalága § 17an li sierra njuolgadusá ássjegiehtadallama ja vieledusáj hárráj guoskadallam sáme berustimij gáktuj Finnmárkon gå åhtsi guoradallamrievtesvuodajt (§17), ávkástallamrievtesvuodajt (§30), doajmmakonsesjåvnåv (§43) ja eksproprijerimav (§40) minerálajda masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot . Árvustallam- ja dættodahttemnjuolgadus sáme kultuvra vieledusá hárráj Finnmárkon doajmmá aj ednamæjgádij minerálaj eksproprierimij. § 17 merkaj jut Finnmárkon: Lága § 17 le ráddjidum dåssju Finnmárkon doajmmat. Mærrádus ij la tjielgas mij guosska sámij rievtesvuodajda konsulteritjit ájggomusájn oattjotjit diedim guorrasibmáj loabev oadtjot guoradallam-, ávkástallamrievtesvuohta ja doajmmakonsesjåvnå åhtsåma baktu. Minerállalága § 58n le sierra njuolgadus jut departemænnta njuolgadusjállaga milta máhttá mierredit alep ednamæjgátdivudav minerálaj åvdås masi stáhtta æjggoreivtesvuodajt tjuottjot Finnmárkoåbmudagá ednamijn. Mærrádus le Ráddidusá bieles gæhttjalibme miededittjat ILO 169 artihkal 15. Nr. 2 gájbbádusájt álggoálmmugij rievtesvuodav oassáj ávkástallamárvos minerálajs masi stáhtta æjggoreivtesvuodajt tjuottjot. Ráddidus le lága njuolgadustjállagin mierredam dát aledum Finnmárkoåbmudagá ednamæjgátdivudav 0,25% vuobddemárvos. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedikkeráde doarjju guokta julevsáme giellaprosjevta rudáj. Giellaspælla New Amigos Online galggá åvddånahteduvvat julevsábmáj ja oahppe Divtasvuonan galggi æjvvalit giellabæssáj Jåhkåmåhken. – Julevsámegiella dárbaj sajijt gånnå sáme giellaaddne bessi gielav njálmálattjat adnet, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Sámedikkeráde juollot 300.000 kråvnå doarjjan NA TECHNOLOGIES DA:j åvddånahtátjit giellaspellav New Amigos Online julevsábmáj. Dat la gåvssjim duohtavuodas ja sámegielak ariedná gånnå giella aneduvvá gasskasasj aktisasjbargo baktu. Duodden gávnnu singel-player mode gånnå oassálaste bessi hárjjidallat videobáddimij iednegielagij iesjgeŋga giellasuorggáj. – Doajmmaplánan sámegielajda åvddån boahtá juhte sáme máná ja nuora dárbahi bessat digitála oahppamressursajt iednegielasa adnet. New Amigos la suohtas guovtegielak spælla mij juohkka ahkejuohkusijda hiehpá, javllá Keskitalo. New Amigos Online vaddá åhpav juohkkahattja milta aktisasj dahkamuháj baktu nehtan. Studenta li resursa nubbe nubbáj, ja skåvllådilen sjaddá åhpadiddje roalla hiebadit gånnå New Amigos Online la duodden ietjá åhpadibmáj. Dáhpádus sjaddá persåvnålattjat ja sebrudahtte gånnå oahppe rijkav miehtáj ja væráldav miehtáj bessi nehta baktu æjvvalit. – Nannitjit julevsámegielav, ja ållagasj guovlojn gånnå giella l rasjes dilen, la Sámedikke mielas dárbbo åvddånahttet digitála giellaapplikasjåvnåjt julevsámegiellaj. Sámedikkeráde juollot aj dårjav 160.000 kråvnnåj Divtasvuona suohkanij prosjæktaj Giellabiesse 2019, masi oahppe tjåhkanaddi «giellalávggomij» julevsámegielan. Dán jagásj Giellabiesse ásaduvvá Jåhkåmåhken Svieriga bielen. Oajvveulmme giellalávggomijn la buojkuldagá ja moallánagá tjanádum ællosujttuj ja várráj julevsámij gaskan. Sjaddá aj åhpadus vuodulasj hållavuogijn bæjválasj gielan. Tiebmá vahkkuj sjaddá åvdemusát oahpásmuvvat várre- ja ællosujttokultuvrraj Sirggá tjielden ja oahpásmuvvat sámekultuvrraj nuppen bielen rájá. – Giellabiesse l buorre ja ájnas gielladoajmma julevsáme guovlon. Giella l rassje dan guovlon, ja gájkka dakkir dåjma li positijva sámegiellaj. Dijmmá lij muodugasj giellabiesse, valla dalloj lij Ájluovtan ja guosse Jåhkåmåhkes båhtin. Diedádus vuoset juhte dat ásadus vuorbástuváj, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Guládallamdiedo: Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, telefåvnån +47 971 29 305 GÅLLEGIELLA- Nuorttarijkaj sáme giellaguddnebálkká juogeduvvá gávtsát bále tjavtjan 2018, sámeministarij ja sámedikkepresidentaj jahkásasj tjåhkanimen basádismáno Oslon. Giellaguddnebálkká juogeduvvá aktugattjajda jali organisasjåvnåjda Vuonan, Svierigin, Suoman jali Gárjjelin sámegielajt åvddånahtátjit. Gållegiella- Nuorttarijkaj sáme giellaguddnebálkká l ásaduvvam sámeministarijs ja sámedikkepresidentajs Vuonan, Svierigin ja Suoman. Guddnebálkká juogeduvvá fert nuppát jage, vuostasj bále jagen 2004. Guddnebálkká stuorrudak le 15 000 euro. Giellaguddnebálkká ulmme l sámegielajt åvddånahttet ja várjjalit Vuonan, Svierigin, Suoman ja Gárjjelin. Giellaguddnebálkká juogeduvvá aktugattjajda, juohkusijda, organisasjåvnåjda, siebrijda ja institusjåvnåjda gudi li árvostahttám sámegielav/sámegielajt tjálalattjat, njálmálattjat jali ietjá láhkáj. Gájklágátja álggaga ma åvddånahtti gielav vieleduvvi. Guddnebálkká máhttá juogeduvvat guoktásij. Viesádijt, organisasjåvnåjt, institusjåvnåjt ja fábmudagájt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Gárjjelin máhtti nammadit åhttsev giellaguddnebálkkáj 2018. Buvte tjálalasj oajvvadusáv vuojtten ja tjálalasj tjielggidusájn 2 biele. Sáddi oajvvadusáv åvddål ragátmáno 9. biejve 2018. Diededibme rájaduvvá árvustallamrádáj: Sámedikke mánájgárddeprosjækta SáMOS, sáme máná ådå sebrudaklanján, dálla máhttelisvuodav sáme mánájgárdijda fállá åtsåtjit gæhttjalimmánájgárdden sjaddat. Ulmme gæhttjalim (pilot-) mánájgárddeårnigijn SáMOS:an la mánájgárdev sámájduhttet ja dan baktu vuodov láhtjet Sámedikke SáMOS prosjæktaj, åvddånahtátjit sáme mánájgárddepedagogihkav ja barggovuogev sáme ájádallamvuoge milta. Ulmme SáMOS-prosjevtajn la åvddånahttet pedagåvgålasj bargov vuododum sáme árvojn, luonndomáhtudagájn, gielajn, kultuvran, jådedimijn ja árbbemáhtojn. Gæhttjalimmánájgárddebarggo tjadáduvvá aktan guoradallij Sáme allaskåvlås. Mij álggep nielje gæhttjalimmánájgárdij ja dassta maŋŋela ienep mánájgárde segaduvvi. Åhtsåmájggemierre l gålgådismáno 15. biejve. – Dálla SáMOS-prosjækta l nav guhkás boahtám, konkrehtalattjat galggá guoradallat ja sáme barggovuogijt aktan sáme mánájgárdij åvddånahttet. Miellagiddevasj sjaddá sáme pedagåvgålasj åvddånimev tjuovvot, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Gatjálvisájda jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsenijn, telefåvnån +47 917 42 161 Rádádallamsjiehtadus / Duogásj / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Gå le álggoálmmuk de le sámijn riektá rádádaláduvvat ássjij ma máhtti sidjij njuolgga vájkkudit. Rádádallamsjiehtadusáj ulmme le ásadit semalasjvuodav stáhtalasj oajválattjaj ja Sámedikke gaskan gå árvvaladdi ådå lágajt jali dåjmajt ma máhtti sáme berustiddjijda vájkkudit. Sámedikken le aj máhttelisvuohta ietjas ássjijt åvdedit. Moarmesmáno 11. biejve 2005 vuollájtjálijga dallusj sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde Erna Solberg ja dallusj sámedikkepresidænnta Sven-Roald Nystø sjiehtadusáv barggovuogij birra rádádallamijn stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan. Sjiehtadibme dåhkkiduváj Sámedikkes biehtsemáno 1. biejve 2005 ja mierreduváj gånågisá resolusjåvnån snjilltjamáno 1. biejve 2006. Rádádallamsjiehtadus ij vatte Sámediggáj vetoriektáv ássjijn ma sáme berustallamijda guosski. Formálalasj mærrádusá vilá stáhtalasj oajválattjajs ja Stuorradikkes dagáduvvi. Årnik galla Sámediggáj vájkkudimfámov vaddet ja máhttelisvuodav gullut, mij le sjiehtadusá ulmme. Jus Sámedigge ja stáhtalasj oajválattja e guorrasa dát åvddånboahtá gå ássje ráddidusán ja stuorradikken giehtadaláduvvá. 1. Ulmme Barggovuogij ulmme le: ● oassálasstet praktihkalasj tjadádibmáj stáhta álmmukriektálasj vælggogisvuodas álggoálmmugij rádádallat. ● gæhttjalit ásadit semalasjvuodav stáhtalasj oajválattjaj ja Sámedikke gaskan gå árvvaladdi ådå lágajt jali dåjmajt dahkat ma máhtti sáme berustallamijt njuolgga vájkkudit. ● dilev láhtjet guojmmevuohtaj stáhtalasj oajválattjaj ja Sámedikke gaskan mij doajmmá sáme kultuvra ja sebrudagá nannimij. ● åvddånahttet aktisasj dádjadusáv sáme sebrudagáj diles ja åvddånahttemdárbos. 2. Doajmmaguovllo Rádádallamvuoge gulluji ráddidussaj, departementajda, direktoráhtajda ja ietjá vuollásasj dåjmajda. ● Rádádallamvuoge gulluji ássjijda ma máhtti sáme berustimijda njuolgga vájkkudit. Rádádallama ássjeguovllo máhttá liehket moattelágásj ássje, duola dagu lága, njuolgadustjála, ájnegis mærrádusá, njuolgadusá, dåjma ja mærrádusá (duola dagu stuorradikke diedádusá). ● Rádádallamvælggogisvuohta máhttá gåbttjåt divna oalle ja materiálalasj vuogijt sáme kultuvran. Almma ássjetiemá máhtti liehket duola dagu musihkka, teáhter, girjálasjvuohta, dájdda, media, giella, åssko, kulturárbbe, iehpemateriálalasj riektá ja árbbedábálasj diehto, bájkkenamá, hukso- ja varresvuohta, mánájgárde, åhpadibme, dutkam, åmastim- ja adnemriektá, areállarievddam- ja adnemássje, æládusåvddånahttem, ællosujtto, guollim, ednambarggo, minerálladoajmma, bieggafábmo, tjáhtjefábmo, guoddelis åvddånahttem, kulturmujttosujtto, biovaljesvuohta ja luondosuodjalibme. ● Ássjijda ma li tjanádum materiálalasj kulturvuoduj, duola dagu areállaadno, areállarievddam ja ednamriektá li ásadum geográfalasj doajmmaguovllo rádádallamijda (árbbedábálasj sáme guovlojn) Finnmárkko, Råmsså, Nordlánnda ja Nuortta-Trønderlaga fylka, aktan suohkanij Osen, Roan, Åfjord, Bjugn, Rissa, Selbu, Meldal, Rennebu, Oppdal, Midtre Gauldal, Tydal, Holtålen ja Plassje(Røros) Oarjje-Trøndelaga fylkan, Engerdal ja Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal suohkana Hedmark fylkan, ja Surndal ja Rindal suohkana Møre ja Romsdalan. ● Ássje dábálasj vuogijn ma jáhkedahtte sjaddi vájkkudit ålles sebrudagáv e álgos rádádallamvælggogisvuohtaj gullu. 3. Diehto ● Stáhtalasj oajválattja galggi vaddet diedalasj diedov ássjijn ma vuordedahtte máhtti sámijt njuolgga vájkkudit, ja guoskavasj dilij birra divna dásijn ássjegiehtadallamin. 4. Almulasjvuohta ● Diehto mij juogeduvvá stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan rádádallamin ij agev dárbaha liehket almulasj, valla dåssju jus gávnnu loahpádus dási. Ássje galggi rahpasabbon giehtadaláduvvat. Guojmij låhpalasj vuojnno juohkka ássjen li almulattja. 5. Stuoves tjåhkanime ● Stuoves biellejahkásasj politihkalasj tjåhkanime galggi ásaduvvat sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde ja Sámedikkepresidenta gaskan. Fáhkastáhtaráde oassálassti dájda tjåhkanimijda jus le dárbbo. Dáj stuoves biellejahkásasj politihkalasj tjåhkanimijn galggi sámij sebrudagáj dilev ja åvddånahttemdárbov giehtadallat, ássje vuodulasj prinsihpalasj vuodujn ja dåjmajt ma li jådon. ● Stuoves biellejahkásasj tjåhkanime galggi ásaduvvat Sámedikke ja departementajgasskasasj sáme ássjij aktidumnammadusá gaskan. Tjåhkanimijn galggi duola dagu boahtte mánoj ájggeguovddelis sámepolitihkalasj ássje tjielggiduvvat. 6. Gájkkásasj mærrádusá rádádallamvuogij birra ● Rádádallama Sámedikkijn galggi tjadáduvvat jáhkkogisát ja ulmijn oajvvadum dåjmajt semadit. ● Stáhtalasj oajválattja galggi nav árrat gå máhttelis diededit Sámedikkev álgadimijn ássjijs ma máhtti sámijt njuolgga vájkkudit, ja makkir sáme berustime ja dile soajtti vájkkuduvvat. ● Gå Sámedigge diededuvvá ássjij birra, galggá Sámedigge nav ruvva gå máhttelis tsuojggit jus ájggu ássjev vijddábut rádádallat. ● Sámedigge máhttá aj ássjijt giehtadallat gånnå Sámedigge iesj ájggu rádádallat. ● Jus stáhtalasj oajválattja ja Sámedigge guorrasi tjadádit vijddáp rádádallamijt sierra ássjen, galggi gæhttjalit aktan guorrasit gåktu tjadádit dájt rádádallamijt, ájgev ja sajev joarkke guládallamij (duola dagu tjåhkanime, videokonferánsa, telefåvnnåguládallam, tjálalasj diedoj juohkem), ájggemierijt tsuojggimijda, jus le dárbbo politihkalasj dásen rádádallat, ja politihkalasj giehtadallamvuohke. Galggá vatteduvvat nuoges ájgge tjadádit almma rádádallamijt ja politihkalasj giehtadallamav oajvvadusás. Jus ássje galggá Sámedikke dievastjåhkanimen giehtadaláduvvat de dát viertti tjadáduvvat nav árrat gå máhttelis. ● Gånnå ássje rávkká galggá hiebaduvvat vaj le máhttelis tjadádit ienep rádádallamtjåhkanime ja vaj ássje e hiejteduvá nav guhkev gå Sámedigge ja stáhtta jáhkki le vejulasj semadit. ● Ássjijn ma giehtadaláduvvi ráddidusán galggá jus soajttá tjielggidusán ietjá guoskadam departementajda tjielggasit åvddånboahtet makkir dilijn li semadam Sámedikkijn, ja jus soajttet man birra ælla guorrasam. Proposisjåvnåjn ja diedádusájn ma Stuorradiggáj åvdeduvvi, ja gånnå ráddidusán le ietjá vuojnno gå Sámedikken, de galggi Sámedikke árvustallama ja vuojno åvddånboahtet. 7. Bievddegirjje ● Bievddegirjje galggá tjáleduvvat divna rádádallamtjåhkanimijs stáhtalasj oajválattjaj ja Sámedikke gaskan. Bievddegirjen galggá ássje oanegattjat tjielggiduvvat, guojmij árvustallama ja vuojno, ja ássje konklusjåvnå. 8. Tjielggidusáj/diehtovuodo dárbbo Suohkana- ja guovllodepartemænnta ja Sámedigge nammat aktisattjat fágalasj analysajuohkusav mij duola dagu sáme statistihka vuodon juohkka jage diedádusáv dahká sáme sebrudagáj dile ja åvddånahttema birra. Diedádus vuodon aneduvvá konkrehta ássjij rádádallamijn ja rádádallamijn sáme sebrudagá åvddånahttemdárbo birra daj biellejahkásasj tjåhkanimijn sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde ja Sámedikkepresidenta gaskan. ● Gå stáhtalasj oajválattjaj jali Sámedikke mielas le dárbbo tjielggidusájn nannit duohtadiedov jali formálalasj vuodov árvustallamij ja mærrádusájda de galggá dát diededuvvat nav árrat gå máhttelis ja guojme galggi gatjálvisájt åvdedit rádádallamprosessan mij guosská mandáhtav dajda tjielggimijda. Stáhtta ja Sámedigge galggi gæhttjalit semadit mandáhta birra, ja gut galggi tjielggidusáv tjadádit. Stáhtan ja Sámedikken le vælggogisvuohta buktet dárbulasj diedojt tjielggidusbargo tjadádibmáj. 9. Rádádallama ietjá guoskavasj sáme berustiddjij ● Ássjijn gånnå stáhtta ájggu rádádallat sáme bájkálasj sebrudagáj ja/jali sierra sáme berustiddjij gudi máhtti njuolgga vájkkuduvvat láhkaásadimes jali dåjmajs, galggá stáhtta nav árrat gå máhttelis diededit makkir berustiddje/organisasjåvnå stáhtta miejnni ássje vájkkut, ja rádádallat jus galggá sijáv aktan tjadnat Sámedikke rádádallamprosessaj. Oassen sjiehtadusás tjadáduvvá aj juohkka jahkebiele rádádallamtjåhkanibme sáme ássjij vásstediddje stáhtaráde ja sámedikkepresidenta gaskan. Tjåhkanime tjadáduvvi oajvvenjuolgadussan biehtsemánon ja javllamánon gånnå sámedikkepresidænnta le guossodiddje tjåhkanimen biehtsemánon ja stáhttaráde javllamánon. Tjåhkanimen vuodulasj ja prinsihpalasj gatjálvisá åvdeduvvi ja prosessa ma li jådon. Konkrehta ássje aj máhtti åvdeduvvat. Tjåhkanimbievddegirjje almulasj gehtjadibmáj tjáleduvvá. Máhttodepartemænnta l Stuorradiggediedádusán nr. 21 (2016-2017) Oahppammiella – Árra ratjástibme ja kvalitiehtta skåvlån, åvdedam oajvvadusáv jut Sáme låhkåmguovdásj galggá sæmmi organisatåvrålasj rámmajt oadtjot dagu udnásj nasjåvnålasj guovdátja, ja oadtjot sæmmi vuodoruhtadimev gå da. – Vijmak li dárbov dádjadam ja jáhkkep dat la siegen kvalitehtav sáme mánájgárden ja skåvlån nannimin, javllá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen. Gávnnuji moadda nasjåvnålasj máhtudakguovdátja Vuona skåvllåj, valla e aktak sáme skåvllåj. Sáme låhkåmguovdásj la 2007 rájes læhkám unna åssudagátjin Sáme Allaskåvlån. Guovdátjin ij lim stáhtus nasjåvnålasj guovdátjin ja dat merkaj ij lim sæmmi organisierima jalik ruhtadime vuolen gå nasjåvnålasj guovdátja. Sáme låhkåmguovdásj la luohkkoguovdásj ållagasj åhpadimvuogadahkaj mánájgárdde rájes alep åhpadussaj. Sáme låhkåmguovdásj vijddát barggá åvdedime njálmálasj ja tjálalasj sámegielav ulmutjij gaskan. Sámedigge l måttijt jagijt barggam dádjadusáv åttjudittjat ájnasvuodas Sáme låhkåmguovdásj luluj sæmmi stáhtusav gå ietjá nasjåvnålasj guovdátja oadtjot, ja dat bargos dálla båhtusijt vuojnná. Sámedigge l juohkka aktijvuodan Máhttodepartementajn åvdedam ássjev lasedam rudálasj rámmaj Sáme låhkåmguovdátjij, maŋemusát árvvalimbargon dan nammadum stuorradiggediedádusá gáktuj. – Moatte jage oajbbomis oadtjop vijmak sáme máhtudakguovdátjav daj sæmmi rámmaævtoj milta gå ietjá lågev nasjåvnålasj máhtudakguovdátja, javllá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen. Máhttodepartemænnta, Sáme Allaskåvllå ja Sámedigge galggi lahka aktijvuodan ådå guovdátja dahkamusájt gehtjadit ja gåktu lulun nasjåvnålasj guovdátjij dahkamusáj milta hiebaduvvat. Plánaj milta rievddadime jåhtuj båhti ådåjakmáno 1. biejve rájes 2018. Sámedikkeráde juollot aktisattjat 600 000 kråvnå doarjjan guovte oarjjelsáme giellaprosjæktaj. Praahken (Brekken) skuvle Rørosan oadtju 300 000 kråvnå doarjjan álgadittjat ja vijddásappot åvddånahtátjit sámegielak arienájt gånnå sámegiella dåjmalattjat aneduvvá. Dáv galggi dahkat tjadádime gålmmå sáme giella- ja kulturæjvvalime juohkka skåvllåjage oahppijda gudi Røros-sáme guovlluj gulluji. Æjvvalimijn dættoduvvi njálmálasj ja tjálalasj dåjma, gånnå oassevállde sábmáj guládalli. Dát la duodden dábálasj åhpadussaj vuodoskåvlån. Dahkamin sámegielak arienájt gånnå oarjjelsámegiella dåjmalattjat aneduvvá, la ulmme nannit ja lasedit adnemav oarjjelsámegielas Røros-guovlon. Dåjma tjadáduvvi aktan Aajege - saemien gïele- jïh maahtoejarnge Rørosan. Sámedikkepresidenta Aili Keskitalo mielas li giellaariená ájnnasa, gånnå giella ja kultuvrra ælládahteduvvi, bisoduvvi ja nanostuhteduvvi. – Ållagasj la ájnas Røros-guovlon, gånnå oarjjelsámegielan ij la luondulasj ariedná almulasj institusjåvnåj ålggolin, javllá Keskitalo. Duodden dájda juollot sámedikkeráde duoddejuollodimev 300 000 kråvnnåj Trøøndelaagen fylhkentjïelte Aajege - saemien gïele- jïh maahtoejarnge Rørosan baktu, tjadádittjat prosjevtav , mij la stuorra prosjækta gånnå guhtta oarjjelsáme institusjåvnå aktan barggi. Ulmme l åhpadimvuogijt åvddånahttet kommunikatijva giellaåhpadusán, oahpporesursajt åvddånahttet ja máhtudagáv lasedit åhpadimvuogen åhpadiddjida gudi sámegielan åhpadi. Sámedikkepresidenta mielas la ájnas oarjjelsáme prosjevtajt doarjjot. – Ållagasj la ájnas juhte oarjjelsáme oahpponævo sadjihij båhti, ja vaj åhpadimvuoge dagáduvvi giellaåhpadussaj ja vaj máhtudahka åhpadiddjij gaskan låpptiduvvá. Mij la sierra prosjevtan la dat, dat la aktisasjbarggo måttij oarjjelsáme institusjåvnåj gaskan, javllá Keskitalo. Ságájdahtátjit jali gatjálvisájda, guládalá sámedikkepresidentajn Aili Keskitalo jn. Sámedikke pládnabagádus / Sámedikke pládnabagádus / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010. Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav Sámedikke njuolgadusá árvustalátjit sáme vieledimijt ietjájduvvam adnuj miehtses Sámedikke pládnabagádus Sámedikke pládnabagádus Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010. Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav (bs. § 3-2). Sámedikke vælggogisvuohta oassálastátjit plánimijda sisadná aj máhttelisvuodav rievtesvuodav lága milta vuosteldit areállaplánaj aktijvuodajn ja guovlolasj plánajt vuosteldit depártamentaj åvddåj jus ássje ma li ájnnasa sáme kultuvrraj jali æládusdåjmajda ælla bærrájgåtsedum (jf. §§ 5-4 og 8-4). Dá mærrádusá lágan li dahkam nav vaj Sámedigge hæhttu tjielggit ietjas vuodov pládnabárgo oassálasstemij. Sámedikke plánimbagádus le viehkkenævvon systematiseritjit ja vattátjit tjoahkkediedojt dajs plánimvieledusájs sáme kultuvra hárráj, ja ma tjuovvu doajmme lágajs ja rijkajgasskasasj lágajs plánimav pládna- ja tsiekkaduslága milta. Plánimbagádus le danen dagádum muhtem bagádustjuokkajs jali njuolgadusájs masi vas li tjiegŋalap kommentára. Finnmárkolága § 4 milta mierret Sámedigge njuolgadusájt árvustalátjit sáme vieledusájt miehtse adnema ietjájduhttemijs (dás rájes gåhtjodum njuolgadusá miehtse adnema ietjájduhttemijs). Njuolgadusá li dåhkkidum departementas. Dát plánimbagádusán li unnán ietjálágásj ássjediehttelis ja geográfalasj doajmmaguovllo gå njuolgadusá miehtse adnema ietjájduhttemijs Finnmárkon. Dæddo le biejadum jut doajmmaguovllo li avtalágátja, ja dán plánimbagádusá ássjediehttelis sisadno ja njuolgadusájn miehtse adnema ietjájduhttemijs li aj avtalágátja. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedigge ja Suohkan- ja ådåstuhttemdepartemænnta li avtamielaga ådå suohkanrájá gáktuj Hábmera ja Áhkánjárga gasskaj. Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen la dudálasj tjoavddusijn, mij duola dagu nanos julevsáme háldadimsuohkanav buktá. Konsultasjåvnåjn ådå suohkanrájá birra Hábmera ja Áhkánjárga gasskaj, guorrasin Sámedigge ja departemænnta mánnodagá vuoratjismáno 16. biejve. Ådå rádjá sjaddá alternatijvva D Nordlánda fylkamánne tjielggidusán, mij nanos julevsáme háldadimsuohkanav buktá. Dájna ådå Hábmer sjaddá ájnna suohkan mij julevsámegielav háldat ålles rijkan, ja mij galggá gielladievnastusájt ietjas álmmugij fállat. -Dát buktá nanos ja åbbålasj julevsáme háldadimsuohkanav. Hábmer sjaddá guovdátjin julevsámegielav ælládahttemin. Mij berustip dassta, juhti suohkanin galggi buorre máhtukvuoda dán ájnas bargon, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. -Ájnas la juhti Hábmera suohkan oadtju dajt máhttelisvuodajt majt dárbaj åvddånahtátjit suohkanådåstuhttema ulme milta. Sámedigge la berustam nannimin juhti goappátjijn suohkanijn dán ådå tjoavddusin la vuodo mij dahká dajt nannusin ja gievrran boahtteájggáj, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka, vásstálasj politihkkár guovlopolitihkas Sámedikken. Sámedigge ja viesajdiddje álgadibme Divtasvuonan li gatjálvisán mij guosská Divtasvuona juohkemij, dættodam máhttelisvuodajt tjoahkkitjit julevsáme birrasav Divtasvuona allebielen julevsáme birrasijn Hábmerin. -Åvdep prosessajn lip tjielggim sáme guovlojt Divtasvuonan ja daj guovloj histåvrålasj adnemav tjadádam. Ådå suohkanrádjá buktá juhti sáme árbbedábálasj guovlo sjaddi avtan ja sæmmi suohkanin. Dát buktá ienep åbbålasj háldadimev sáme berustimijs, javllá Mikkel Eskil Mikkelsen. Tjåhkanimen departementajn ságastallin aj gåktu sáme viesajdiddje suohkanin galggi bisodit dajt riektájt ma giellaháldadimguovlojt tjuovvu, gå Divtasvuona lulle guovlo dálla ådå Áhkánjárga suohkanij galggi. -Dáv galggap vijddásappot departementajn ja Áhkánjárga suohkanijn gåtsedit. Ij máhte nav liehket juhti viesajdiddje riektájt massi gå suohkanrájá rievddaduvvi, låhpat Mikkelsen. Lågå ienebuv ráddidusá næhttabielijn . Ságájdahtátjit: Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen, telefåvnnå 917 42 161 Sámedikkeráde Silje Karine Muoka, telefåvnnå 984 87 576 Dán jage la Vuodna oajvverijkkan værálda ájnnasamos girjjemæsson, Frankfurter Buchmesse. Adjáj sáme girje ja girjjetjálle oassálassti dåhku. – Dát buktá stuorra tjalmostahttemmáhttelisvuodav sáme girjálasjvuohtaj massta hármmat ávvudaláv, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen, gut galggá girjjemæsson oassálasstet. Sámedikkeráde la aj sáme oassálasstemav doarjjum. Girjjemæsso Frankfurtan, mij gålgådismánon ásaduvvá, la værálda ájnnasamos æjvvalimsadjen rijkajgasskasasj girjjeæládussuorggáj. Dat tjoahkki ienep gå 300.000 guosse badjelasj 100 rijkas, 7000 almmudagás ja 10.000 journalista. Jagen 2019 la Vuonarijkka oadtjum rållav guosserijkkan girjjemæssuj Frankfurtan, mij buktá jut Vuodna bæssá girjálasjvuodas ja kultuvras girjjemæsson vuosádallat. Dan aktijvuodan la sierra guossepaviljoaŋŋa gånnå bivddimdum tjálle Vuonas oadjtu sajev iehtjasa tjállemav vuosedittjat. Moadda sáme tjálle li guossepaviljoaŋŋaj bivddidum, ja SGS la gatjádaládum jus sihti ietjá ásadusájda oassálasstet girjjemæsso aktijvuodan. Sámedikkeráde l juollodam 166 000 kråvnå doarjjan SGS:aj girjjemæssuj oassálastátjit. – Ájnas la sáme tjállijda bessat oassálasstet dakkir stuorra rijkajgasskasasj girjálasjvuodaariednáj, ållagasj gå Vuodna dán jage la guosserijkkan. Dát buktá stuorra máhttelisvuodav sáme tjállijt ja sáme girjálasjvuodav gaskostittjat, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen. Sámedikkeráde Henrik Olsen la girjjemæsson gålgådismáno 13. - 17. biejvij ja oassálasstá duola dagu rahpamseremonijjaj dijstagá gålgådismáno 15. biejve. Sámedikkeráde l aj dårjav juollodam sáme dåjmadiddje- ja avijssasæbrráj (SÁLAS) 200 000 kråvnnåj. SÁLAS la aktisasjbargon NORLA:jn, mij organisieri Vuona oassálasstemav Frankfurtan 2019, nannim vaj sáme girje ja girjjetjálle åvdåstuhteduvvi. Girjjemæsso aktijvuodan galggi muhtem sáme girje ieŋŋilsgiellaj jårggåluvvat nav gåhtjodum gæhttjalimjårggålussan tjalmostahtátjit sáme girjálasjvuodav globála låhkkijda. – Sáme girjálasjvuohta l oassen Vuona girjálasjvuodaárbes. Dát vaddá sierra máhttelisvuodav gaskostittjat ja tjalmostahtátjit sáme girjálasjvuodav ja sebrudakdágástallamav ålles væráldij, javllá sámedikkeráde Henrik Olsen. Juollodum la aj dårjav 23 000 kråvnnåj avta sáme almmudahkaj mij ij la tjanádum SÁLAS:ij, Susanne Hættaj, bessat vuolgátjit. Olsena mielas la ájnas sáme almmudagájda bessat oassálasstet dárbulasj gievrrudagájn dakkir stuorra rijkajgasskasasj girjálasjvuodaariednáj. – Dát vaddá stuorra tjalmostahttemmáhttelisvuodav sáme girjálasjvuohtaj ja dassta hármmat ávvudaláv, javllá Sámedikkerádeen. Sáme girjálasjvuohta ja kultuvrra sjaddi vuojnnusin moatte láhkáj ålles girjjemæsson. Sámedikkeráde l aj doarjjum Beaivváš sáme nasjonalteater 150 000 kråvnåj. Sij galggi girjjemæssuj mannat vuosádusájn Johan Turi birra, ja dav galggi moaddi dav vahkov vuosádallat. – Hiebalasj vuosádusájn manni, gå Johan Turi aneduvvá vuostasj sáme girjjetjállen girjijnis , mij 1910 almoduváj. Ávvudaláv vuosádusáv Frankfurt gehtjatjit. Geldulasj sjaddá Frankfurtaj vuolgget tjuovutjit mijá tjiehpes dájdda- ja kulturbarggijt ja gehtjatjit man láhkáj dát máhttá liehket låpptimin sáme girjálasjvuodav stuoráp márnánijda, låhpat sámedikkeráde Henrik Olsen. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Henrik Olsenijn telefåvnån: +47 907 75 219 ja/jali henrik.olsen@samediggi.no Rabás åhtsåmmierre. Doarjjaårniga mihttomierre: Juojgaj ja sáme musihka tjalmostahttem ja gaskostibme sisriikkas ja ålggorijkan, aj sáme musihka sihke árbbedábálasj ja ådå vuogijn Vuonan registrieridum ålggorijkak vidnudagájda (VRÅ) ij doarjja vatteduvá. Suohkanijn ja stáhtaásadusájn ælla riektá dårjav oadtjot. Tjuovvovasj dåjmajda máhttá dårjav åhtsåt: Gájbbádus åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj: Merustallamnjuolgadusá: Turnemannodoarjja: Ienemus doarjja turnemanojda la 50 000 kråvnå. Doarjja gåbttjå dakkir gålojt ma luondulattjat turnemannogålojda gulluji, dánna aj: Sáme musihkkárij rijkajgasskasasj promotierimij: Ienemus doarjja rijkajgasskasasj promotierimij la 50 000 kråvnå. Doarjja gåbttjå dakkir gålojt ma luondulattjat turnemannogålojda gulluji, dánna aj: Musihkkavideo: Ienemus doarjja l 50 000 kråvnå rádjáj Giehtadallamájgge: Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmussaj vuorddet 3 máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum, gehtja háldadimlága § 11. Båddåsasj diedádus háldadimássjijn sáddiduvvá maŋemusát máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum. Guládallamdiedo: Elektråvnålasj åhtsåmsjiebmá Rabás åhtsåmmierre. Doarjjaårniga mihttomierre: Vuonan registrieridum ålggorijkak vidnudagá (VRÅ) e dårjav oattjo. Institusjåvnå njuolgga dårjav Sámedikke budsjehta baktu oadtju, e dårjav oattjo. Dårjav máhttá tjuovvovasj dåjmajda åhtsåt: Gájbbádus åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj: Merustallamnjuolgadusá: Doarjja ij vatteduvá: Giehtadallamájgge: Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmussaj vuorddet 3 máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum, gehtja háldadimlága § 11. Båddåsasj diedádus háldadimássjijn sáddiduvvá maŋemusát máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum. Guládallamdiedo: Elektråvnålasj åhtsåmsjiebmá Sámedigge dårjav vaddá dábálasj ja sierralágásj hiebadum oahpponævojda vuodoåhpadussaj. Gut máhttá dårjav oadtjot: Almmudagá, vidnudagá ja priváhta ásadu´sá ja ietjá birrasa. Vidnudagá, institusjåvnå ja organisasjåvnå ma dårjav oadtju, galggi liehket tjáledum Vuona Avtadakregisstarin. Masi máhttá dårjav oadtjot: Ådå åvddånibmáj, buohtalasj almodimijda, ådåsit dieddelibmáj, gárves oahpponævojt ådåstuhttemij, lasse åsijda jali oahpponævoj/ oahpporájdoj gárvedibmáj. Man ållo dårjav máhttá oadtjot: Gitta 100 % dårjav oahpponævoj åvddånahttemij ja buvtadibmáj. Sámedigge jahkásattjat iesjgeŋga fágaj ja klássaj vuorodimij gaskan mierret. Jus dårja åtsåduvvi prosjevtajda jahkásasj vuorodimij ålggola, viertti argumentajt ja duodastusájt dárbbuj buktet. Oahpponævoj máttasámegiellaj: Oahpponævoj julevsámegiellaj: Oahpponævoj nuorttasámegiellaj: Sierralágásj hiebadum oahpponævo nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj dábálasj hiebadibmáj lassen: Sáme goabdes máhttá máhtsaduvvat Dåbdos Bindala goabdes la akta moattes histåvrålasj kultuvrragávnijs ma galg... Lågå ienebuv Musihkkajuollodime Sámedikkes Sámediggeráde le juollodam 2,3 mill kråvnå musihkkaalmodimijda jagen 2014. D... Lågå ienebuv Vuodnaguollimnammadus nammaduvvam / Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget Finnmárko, Tråmså ja Nordlánda fylkkasuohkana ja Sámedigge nammadin uddni sijáj ájrrasijt Vuodnaguollimnammadusán. - Mij lip oalle dudálattja Vuodnaguollimnammadusá ájrasjuogojn. Dav ájrasjuogov lip oadtjum moatte árvvalusá ja buorre aktisasjbargo baktu gaskanimme, javlli Finnmárko fylkkasuohkanoajvve Runar Sjåstad, Tråmså fylka rádeájras Line Miriam Sandberg, Nordlánda fylka rádeájras Arve Knutsen ja Sámedikke rádeájras Silje Muotka. Vuodnaguollimnammadus galggá nannit vuodnaguollimij háldadusáv sierra dettujn sáme dábijda. Dat galggá barggat ássjij nåv gå guollimhiebadimij, dåjmaj majna merragádde- ja vuodnaguollimijt nannit, vuodnarájájt biedjat aktan játtij duoddemierij stuorrudagájt ja juohkemijt rabás juohkusin. - Vuodnaguollimnammadusá ájrrasa ájrasti guhtik aktu ja tjoahkkáj buorre ja ájnas máhttudagájt mij gullu guollimijda, háldadimijda ja sebrudahkaj. Dan diehti le miján åssko Vuodnaguollimnammadus ájnas láhkáj viehket merragádde- ja vuodnaguollimijt positijvva åvddånibmáj nuorttan javlli Sjåstad, Sandberg, Knutsen ja Muotka maŋemusát.. Vuodnaguollimnammadusá ájrrasa nammaduvvi gitta guovte jahkáj ájgen ja sij válljiji ietja ietjasa jådediddjev. Guollimdirektoráhta Finnmárko guovllokontåvrån li tjálledåjma. Guládallamdiedo: Nammaduvvam: Lijggeájras Finnmárko fylkkasuohkanis Tråmså fylkkasuohkanis Nordlánda fylkkasuohkanis Sámedikkes Diedá gus avtak gut la barggam sámegielav nannitjit, åvddånahtátjit ja bisodittjat? Dálla le muddo oajvvadusájt Sámedikke giellaarvusmahttembálkkáj 2017 oajvvadittjat. Juohkka nælját jage Sámedigge giellaarvusmahttembálkáv juohká ájnegis ulmutjij jali vidnudahkaj, prosjæktaj jali organisasjåvnnåj gut/mij ednagit la barggam sámegielav nannimin, åvddånahttemin jali bisodime. Bálkká le 50.000 kråvnå ja dájddadiplåvmmå. Sámedikkeráde mierret gut galggá bálkáv oadtjot. Guddnebálkká gálggiduvvá Sámedikke biehtsemáno ållestjåhkanime aktijvuodan. -Moattes sáme giela åvdås barggi, ájnegis ulmutja, organisasjåvnå ja institusjåvnå gudi/ma li dahkam, ja vilá dahki, ihkeva buorre bargov sámegielaj åvdås. Mij sámedikkeráden ávvudallap åttjudittjat ja árvustalátjit måttijt buorre oajvvadusájt, ja ávvudallap Giellaarvusmahttembálkáv gudát bále juogatjit, javllá sámedikkeráde Lars Filip Paulsen, gut sámedikkeráden la vásstálasj sámegielajs. Bálkká maŋemusát juogeduváj 2013. Dalloj tjálle, juojgge ja åhpadiddje Ánte Mihkkal Gaup/Iŋgor Ántte Ánte Mihkkal, Guovdagæjnos, dav oattjoj. Sáme giellaráde vuododij giellaarvusmahttembálkáv jagen 2000 ja bálkká vuostasj bále juogeduváj Sámedikke ållestjåhkanime basádismáno tjåhkanimen jagen 2000. Dan maŋŋela la Sámedikke giellastivrra ja sámedikkeráde bálkáv juohkám. Sámedikke giellaarvusmahttembálkká juogeduváj Æjgátjuohkusij Divtasvuonan jagen 2000, Giellajuohkusij Skániijn jagen 2001, Harry Solhaugij Gáivuonas jagen 2002 ja Sagka Stångbergij Dearnas jagen 2009. Gájka bessi oajvvadit guhtimusj luluj giellaarvusmahttembálkáv vuojttet, ja ájggemierre oajvvadusájt sádditjit la vuoratjismáno 30.biejve. Oajvvadusá sáddiduvvi samediggi@samediggi.no . Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Ålolágásj kultuvrraiellem nanni sáme aktavuodav ja ietjas ruohtsajt, ja la viehkken viesso bájkálasj sebrudahkaj gånnå ulmutja sihti årrot. Kultuvrradåjma li dan diehti ájnnasa sáme sebrudagán, ja aj årromij. Sáme kultuvrrabarggo la oasen gárvedit gullevasjvuodav, soapptsomav ja viessomboanndudagáv, lassen kultuvrravuododum barggosajijt. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedikke kulturpolitihkalasj oajvvebarggo le hiebadahttet sáme dájdda- ja kultuvrradåjmadibmáj ja daj åvddånahttemij. Sáme sebrudak le vilá sebrudakásadimájgen, gånnå vuodooase kultuvran ja gielan li vuoroduvvam ja vilá vierttiji vuoroduvvat. Dát rávkká nanos rahtjamav sáme sebrudagás iesj, sáme institusjåvnåjs, Sámedikkes ja stáhta oajválattjajs. Sámedigge vuojnná ietjas åvdåsvásstádussan várajda válldet ja åvddånahttet dajt álgadimijt ja dåjmajt ma li sáme sebrudagán ja liehket ájnnasamos premissavadde dán prosessan. Stáhta oajválattjajn le huoman bajemus åvdåsvásstádus hiebadahttet vaj sáme sebrudahka iesj oadtju máhttelisvuodav ietjas sebrudakásadimev åvddånahttet. Guovlo ja bájkálasj oajválattjajn le aj åvdåsvásstádus oassálasstet aktisasj åvddånahttemin sáme kultuvras, kulturiellemis ja sáme institusjåvnåjs. Sámedigge barggá vaj juohkkahattjan galggá liehket máhttelisvuohta muossádit sáme dájdav ja kultuvrav. Mij lip mihá ietjama histåvrås, kultuvrraárbes ja dájdas ja kultuvras. Sihtap hiebadahttet viesso ja valjes dájdda- ja kulturiellemij buorre kvalitehtajn mij hábbmiduvvá, dagáduvá, åvddånbuvteduvvá ja muossáduvvá ja mij le sadjihin juohkkahattjajda. Sáme dájddára ja kulturdåjmadiddje galggi máhttet viessot ietjas dåjmas. Sáme institusjåvnå li mijá ájnnasamos arena åvddånbuvtátjit sáme dájdav ja kultuvrav. Da vaddi kulturbarggosajijt sáme sebrudagán ja li ájnas oassálasste sáme dájda ja kultuvra åvddånahttemin. Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Sáme álmmugin galggá liehket gájbbeduvvam diehto, máhtudahka ja tjehpudahka sáme sebrudagáv åvddånahtátjit. Dát sihtá javllat sámijn li almma rievtesvuoda åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan. Dát vaddá sáme mánájda ja nuorajda nanos iesjdåbdov ja tjadnusit sáme giellaj ja kultuvrraj. Gájkka alep åhpadusá ja dutkama galggi sáme vuojnov bærrájgåhtset. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedigge barggá moatte láhkáj dájt ulmijt jåvsåtjit. Miján le aktisasjbarggo guovdásj oajválattjaj ja diedojt juohkep ja bagádallap sámeåhpadusá birra. Mij ruhtadoarjjagijt ja stipendajt juollodip, oahpponævvobuvtadimev háldadip, oahppoplánajt dahkap ja vuodoåhpadusá alep åhpadusá ja dutkama ålgoldisævtojt nannip. Åhpaduslága 6 kapihttalin li mærrádusá ma gulluji sáme åhpadussaj vuodoskåvlån (§ 6-2) ja joarkkaskåvlån (§ 6-3). Nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiella. Ájnegis oahppen le danen láhkamierredum ájnegis rievtesvuohta sámegiella fága åhpadussaj mánáj-, nuoraj ja joarkkaskåvlån, berustahtek gånnå rijkan årru. Oahppe iesj vállji makkár sámegielav sihtá oahppat. Åhpaduslága § 6-2 milta le oahppijn vuodoskåvlå álldarin gudi årru sáme guovlojn rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj. Dát sihtá javllat oahppijn le rievtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ietjá fágajn aj, jut åhpadus sámegiellaj galggá. Háldadusguovlo ålggolin le sámijn rievtesvuohta sámegiellaj åhpadusáv oadtjot jus binnemusát 10 oahppe dáv sihti, ja nav guhkev gå dá juohkusijn li 6 oahppe. Suohkan máhttá biedjat åhpadusáv avta jali moatte skåvllåj suohkanin. Suohkana li da ma mierredi makkár skåvlåjn dákkár fálaldagá máhtti liehket. Skåvllåæjgádin le badjásasj åvdåsvásstádus vaj oahppij rievtesvuoda sáme åhpadussaj dievdeduvvi. Åhpaduslága § 6-3 sisadno le joarkkaskåvlå åhpadus. Sáme oahppijn le ájnegis rievtesvuoda åhpadussaj sámegielan joarkkaskåvlån. Joarkkaskåvlå åhpadussaj máhttá departemænnta vaddet láhkatjállusijt jut muhtem skåvlå galggi fállat åhpadusáv sámegielan jali sámegiellaj, ja sierra fágajn. Åhpaduslága § 7-1 láhkatjállusa milta le oahppijn rievtesvuohta sierra åhpadimvuogijda nav guhkás jus skåvlå ietjas åhpadiddje e máhte dáv vaddet. Dábegis láhkáj de sihtá dát sierra åhpadimvuohke javllat guhkásåhpadus, intensijva åhpadus jali læjrraskåvlå åhpadus. Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå åbbå Vuonan li åhpaduslága § 6-4 milta biejadallam åhpadusáv sámeálmmuga, sáme gielaj, kultuvra ja sebrudakiellema birra vattátjit. Oahppijn friddjaskåvlåjn ælla makkárak rievtesvuoda sámegiela åhpadussaj. Sáme oahppe friddjaskåvlåjn hæhttuji sierra sámegiela åhpadusáv åhtsåt. Skåvlå ietjas duogen le jus sáme åhpadusáv fálli ietjasa oahppijda. Sámedikken li niellja stuoves aktisasjtjåhkanime Máhttodepartementajn jahkáj ma guoskadalli mánájgárddáj, vuodoåhpadussaj ja alep åhpadussaj. Sámedigge mierret, Máhttodepartementa ævtoj sissŋelin, oahppoplánajt sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlåjda ja duodjefáhkaj, boatsojsujttofáhkaj ja sierra sáme fágajda joarkkaåhpadusájn. Oahppoplánaj njuolgadustjállaga §2-3 ja §3-4 baktu biejaduvvá sámij birra, ja sijá giela ja sebrudakiellema birra åhpaduvvat duon dán fágaj baktu. Máhtto- ja åhpadusdepartementa ævtoj sissŋelin le Sámedikken fábmudahka njuolgadustjállagijt aktan sisanojn vaddet dákkár åhpadibmáj. Sámedigge galggá konsulteriduvvat juohkka åhpadusássjij ma sámij berustimijda guosski. Mij lip tjoaggám gåvåjt, girjijt, filmajt, jienajt, oahppamnævojt ja digitála ressursajt mij giehpet bargov dunji sáme åhpadiddjen. Máhta aj gávnnat artihkkalijt sáme ássjij birra ja pedagogalasj bagádallamijt. Sámegielaj dilev kárttiji / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget E gávnu buorre lågo galles sáhkadi, låhki jali dádjadi dajt gålmåjt almulasj sámegielajt Vuonan uddni. Dáj biejvij sáddiduvvi gatjálvissjiemá påsta baktu 5.000 tjuoldedum ulmutjijda gudi li Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledum kárttimdiehti sámegielaj dilev ájnegis ulmutjij gaskan sáme álmmugin. - Sámedigge doajvvu ulmutja guoradallamij oassálassti ja gatjálvissjiemáv vásstedi váj gielaj dille tjielggá ja navti máhttet dåjmaj jåhtuj biedjat ma gielladilev buoredi iesjguhtik guovlon, javllá sámediggeráde Ellinor Marita Jåma. Mijá gålmmå almulasj sámegiela nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella gulluji iesjguhtik guovlon, ja dárbahip diedojt sámegielaj ano birra lándav miehtáj. Sámedikke, Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa ja Máhttodepartementa åvdås tjadádi dutkamásadusá Nordlandsforskning ja Norut Alta dálla nasjonála sáme giellaguoradallamav. Prosjæktajådediddje Karl Jan Solstad Nordlandsforskningin hasot gájkajt gudi dákkir sjiemáv oadtju, vásstedit, sjiemáv besa vásstedit divna gålmmå sámegielajda jali dárogiellaj. Máhtá juogu de sjiemáv dievddet ja påsta baktu sáddit jali nehta baktu vásstedit. Sámegielaj guoradallam galggá guoradallat makta nuorttasámegiella-, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella aneduvvi. Bargguj gullu duola dagu guoradallat galles sámegielav iesjgudik dásen bukti, makta sámegiella aneduvvá, makkár gielav æjgáda mánájdisá válljiji ja galles sihti sámegielav oahppat. Dav majt oadtjop dán gatjádallamåtsådime baktu diehtet, le ájnas boahtteájge sáme giellapolitihka hábbmima gáktuj ja dåjmaj jåhtuj biedjama gáktuj ma galggi sámegielajt bisodit ja åvddånahttet. Båhtusa båhti 2012 vuoratjismáno. Båhtusa galggi liehket vuodon sáme giellapolitihkkaj juohkka dásen sebrudagán, stáhta, guovlo ja suohkanij dásen. - Guoradallam sjaddá viehka ájnas vædtsagin Sámedikke giellabargo gáktuj åvddålijguovlluj. Båhtusa galggi hábbmit ja jåhtuj biedjat dåjmajt ma galggi sámegielajt bisodit ja åvddånahttet. Ja båhtusa li aj ávkken gå galggap Sámedikke diedádusáv dahkat sámegielaj vuoksjuj, tjielggi Jåma. Ienep diedo: Sámediggeráde Ellinor Marita Jåma, tlf. 916 13 460 Prosjæktajådediddje Karl Jan Solstad, Nordlandsforskning, tlf. 75 51 70 21 Riektárijdo ma badjáni maŋŋel gå Finnmárkokommisjåvnnå le tjielgadam guovlov galggi sierra duobmoståvlå åvddåj låggŋiduvvat, gåhtjodum miehttseduobmoståvllån. Ráddidus miehttseduobmoståvlåv nammat maŋŋel gå le Sámedikkijn rádádallam, ja danna le jådediddje ja duodden niellja stuoves ájrrasa ja guokta sadjásattja. Finnmárkolága milta le kommisjåvnnå ásaduvvam, nav gåhtjodum Finnmárkokommisjåvnnå, mij galggá åmastim- ja adnemriektájt dajda ednamijda majt Finnmárkoåbmudahka háldat. Finnmárkokommisjåvnå doajmma li sierra njuolgadustjállaga milta. Áttjak lip ávvudallam 100-jage ávvudimev vuostasj sáme tjåhkanimes Tråanten (Roandemin). Guovvamáno 6.biejve 1917 álgij vuostasj vuostasj sáme rijkatjåhkanibme, álgadum ællosámenissunis Elsa Laula Renberg. Ávvudimvahkon dálla 2017 lidjin ållo daj sæmmi ássje ássjelistan jur gåktu lij 1917. Aktisasjbarggokonferánsan boatsojsujttoæládussaj areállahásstalusá ja ilá stuorra urudisnággo dágástaláduvvin. Dágástallamin tjielggasit åvddån bådij, almmavuohta ij la sæmmi boatsojæládusá vuojnos gå oajválattjaj vuojnos. Danen midja dálla hæhttup, maŋŋela dan sierralágásj tjáppa ávvudimes Tråanten, duodaj dágástallat makkir ….. ma hæhttuji sajenisá jus boatsojsujtto galggá rávas æládussan adjáj boahtteájge liehket. Ájnas le gæhttjat åvddålijguovlluj – mij galggap dáppe liehket 100 jage duogen ja mij galggap ællosujton barggat 100 jage duogen. Sámediggáj la ájnas barggat vaj boatsojsujton li buorre rámmaævto vuododum boatsojsujto sierralágásjvuoda nanna kultuvralasj sáme æládussan. Dát buktá jut boahtteájge tjoavddusa – da ma galggi 100 jage tjuodtjelij guovlluj bissot – galggi åvddånahteduvvat boatsojsujto vuodon. Sáme boatsojsujtto la guhka histåvrrå nuorttaguovlojn. Boatsojsujtto le æládussan sjaddam aktijvuodan boahttsujn, ulmutjijn ja dan ednamijn majt adná. Æládus le vuododum gájkbelak luohkkoávkástallamis tjierre arktalasj ednamin. Dálásj ájge le boatsojæládus ihkeva ájnas sáme kultuvrraj, giellaj ja sebrudakiellemij. Boatsojsujton li sierralágásj buktaga majt fálli, bierggobuvtadiddjen ja mannoæládusoassálassten. Ållo máhttelisvuoda li lasedam árvvoháhkuhibmáj. Valla ávvudimjagen 2017 álu boatsojæládus gåvviduvvá æládussan mij ij gudik goassak máhte ietjas berustimijt bærrájgåhtset. Stáhtta hæhttu dåmadit vaj boatsojæládus ietjas vuosstáj várjjaluvvá. Boatsojlåhko hiebaduvvá ja dárkestuvvá. Sæmmi ájge vuordeduvvá boatsojsujtto aktelattjat galggá mæhtjánit stuorsebrudagá berustimij åvdås, ja ij liehket åvddånimhieredussan industrialisierimsjålledimen nuorttaguovlon. Stáhta boatsojæláduspolitihkka la mælggadav læhkám vuododum dan nanna, boatsojæládusán lij loahpe guovlov adnet, ja de hæhttuj mæhtjánit ednambargo berustimijs ja stuorsebrudagá biggimdárbojs. Jus ga boatsojæládus maŋenagi le stuoráp riektásuodjalimev oadtjum, de moaddi hæhttum guohtomednamij iehtjádijda vaddet. Ållagasj le oarjjelsáme boatsojæládus boadádallam energijja- ja industrijjabiggimijda. Nubbe dåbddomærkka stáhta boatsojæládusá politihkan vuojnnet le regulerim- ja dárkestimdárbbo, gånnå politihkkára mælggat ájgev sierraláhkáj li berustam ællosujtárij boatsojlågojs. Ållagasj 80-lågo rájes li boatsojlåhko guovlojn Finnmárkon anedum gássjelisvuohtan ja dav lågov dárkestit li dat rájes stivrrim ednagav boatsojpolitihkan. Ållo boatsojsujttoåtsådiddje li tsuojgodam, aktelasj dåbddomærkka Vuona boatsojæládusháldadimen la mælggadav læhkám vádnu dádjadus sáme doajmmajådedimes ja máhtudakvuodos. Boatsojæládus ij la háldaduvvam sierralágásjvuodas milta vuododum miehtseluohkoj nanna ja hiebadam dan milta, vuododum sáme kultuvra nanna, valla gehtjadum variánntan ednambargos. Dát la buktám slájvvim sisŋeldis regulierimdåjmajt majt boatsojsujtto dábij milta la adnám, duola dagu álgadum aktisasj guohtomednama ja sijda/konsesjåvnå ma vat li buktám lasedam gilpustallama guohtomednama nanna ja posisjonierim boatsojlågoj. Imálasj le gå ij la sæmmi berustibme oajválattjajs tjielggitjit rievtesvuodajt guohtomednamijda ma li vuodon boatsojlågov mierredittjat. Ådå boatsojæládusláhka mierreduváj 2007, maŋŋela dárkkelis åvddåbargos massta ælloniehke aj oassálasstin. Tjielgga ulmijn lasedam priváhta autonomijjajn boatsojæládussaj, maŋŋela moadda jage gånnå almulasjvuohta ålov li stivrrim, lidjin ållo vuorddemusá. Oajválattjaj bieles vuorddin dávk boatsojæládus iesj tjoavddin dajt gássjelisvuodajt ma lidjin ihtam ja majt iehtja ællim nahkam tjoavddet? Lågev jage maŋŋela vuojnnet, vuorddemusá ælla ållidum. Oajválattjaj mielas sisŋeldis iesjrádálasjvuohta ij dåjma, æládusá mielas ælla siján vædtsaga stivrritjit. Åtsådibme ja Rijkadárkastusá diedádus jages 2012 vuosádalli boasto almulasj háldadibmáj guhka ájgev. Diedádus mij almoduváj javllamáno 2016 hásstalusáj birra boatsojæládusá iesjstivrrimij vuoset jut nav gåktu dille lij dalloj gå láhka bådij, lij låsså barggo boatsojæládussaj åvdåsvásstádusáv válldet sadjásis åttjudit sisŋeldis njuolgadusájt tjanádum guohtomrievtesvuodajda ja boatsojlåhkuj æládusán bájnnim jergalasj hiebadahttemis ja gilpustallamis. Faktåvrå ma galgalulun viehkedit sisŋeldis iesjstivrrimij mij luluj vuorbástuvvat, ællim nappu sajenisá. Dav buohttitjit lip mij maŋemus jagijt vuojnnám gå stáhta oajválattja maŋenagi boatsojæláduslágan rievddat ja boatsojæládusáv háldadimen. Dát dagáduvvá váni gehtjastak juohkka rievddadimev åbbålasj perspektijvan, nav gåktu Sámedigge moaddi la sihtam. Dárbbo le åbbålasj guoradallamij ja strategijaj jåvsådittjat ulmmáj guoddelis boatsojæládussaj. Luondulasj le álgget árvustallamin 2007-lága doajmmajbiedjamijn ja dan vájkkudusáj, ja gehtjadit dárbojt lágav rievddadittjat dan aktijvuodan. Boatsojæláduspolitihkan li moadda buojkulvisá gå ælloniehkij jiena e jåvsåda ja mærrádusá dagáduvvi ælloniehkij ietjasa åjvij badjel. Sámedikken ja boatsojæládusán galgalulun oalle vájkkudimfábmo, ja oajválattja hæhttu gulldalit makkir tjoavddusa dal åvddåj biejaduvvi. Mærrádusá ja prosessa ma li dárbulattja rávas boatsojæládussaj guhkesájggásasj perspektijvan viertti legitimitehtav ællobargon ja sáme sebrudagán adnet. Muv miela milta ællosáme ja sáme oassálasstem la vuodon buorre tjoavddusijt gávnatjit dálásj ájge hásstalusájn boatsojæládusán. Dakkir oassálasstem le vuogas tjoavdos aktisasj luohkojt háldadittjat væráldav miehtáj, ja dat luluj aj mávsulasj boatsojæládussaj. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo ja ietjá Sámedikkeráde ájrrasa li gasskanisá tjielggim ja juohkám politihkalasj åvdåsvásstádussuorgijt. Dánna vuojná guhtimus rádesebrulattjan la åvdåsvásstádus makkir politihkalasj suorges. Aili Keskitalo : Riektá Sáme ja rijkajgasskasasj aktisasjbarggo Dássádus Nuorajpolitihkka Henrik Olsen : Kultuvra Duohtavuodakommisjåvnnå ja såbadus Sámedikke budsjæhtta, ruhtalåhko ja jahkediedádus Girkkoássje Sáme statistihkka Silje Karine Muotka : Minerála ja FeFo Æládus Areála, birás ja dálkádahka Energijja Region- ja stádapolitihkka Boatsojæládus Mikkel Eskil Mikkelsen: Bajássjaddam, oahppo ja åtsådibme Giella Hans Ole Eira : Urudisá Duodje Árbedábálasj máhtto Kulturmujto ja tsiekkadussuodjalibme Sámedikke vuorrasijráde Varresvuohta ja sosiála Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Álggoálmmuga væráldav miehtáj viessu viehka moattelágásj iellemdilen ma álu li viehka gássjelisá. Rijkajgasskasasj mierredibme stáhtaj álggoálmmugij giehtadallam ja avtastallam le viehka ájnas værálda álggoálmmugijda. Dát dan diehti váj galggi álggoálmmugin dåhkkiduvvat ja aj váj stáhta ietjasa politihka hábbmidahttijn álggoálmmugij sierralágásj sajev ja berustimijt álmmugin vieledi. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedikken li muhtem prinsihpalasj vuojno ja berustime ma rijkajgasskasasj æjvvalimsajijn åvdeduvvi ja bælostuvvi. Ájnas le jut álggoálmmukdimensjåvnnå nasjonála ja rijkajgasskasasj aktijvuodajn várajda váldeduvvá, ja ássje ma álggoálmmugijda li ájnnasa åvdeduvvi sihka rijka- ja rijkajgasskasasj dásen. Álggoálmmukjuohkusij viessom ja årrom le vuododuvvam åvddånahttema nanna ja gåktu åvddånahttem bájkálasj, rijka ja rijkajgasskasasj dásen sajájdahteduvvá. Massjkisvuohta ja nuppástuhttem, iemelágásjvuohta ja ådåstuhttem li ájnas moallánagá gåktu ihttásj álggoálmmuksebrudagájt sihtap hábbmit. Muhtem álggoálmmukjuohkusijda le ådåájggásasj aktijvuoda hábbmim læhkám luondulasj, madi iehtjádijda li sebrudakrievddama buktám hásstalusájt majt ij máhte tjoavddet ja dåbddo e ådå ájgijn nagáda. Moaddása e besa oasev válldet boandásvuoda lassánimes, duola dagu li tjielgas aktijvuoda hæjosvuoda ja álggoálmmugij gaskan. Ja moaddása li abmasa sjaddam dan ådåájggásasj teknologijasebrudahka mij le maŋemus lågij jagij åvddånam. Sámij kultuvralasj mobiliserim, mij ådå fámoj 1960-lågo rájes álgij, buvtij dárbov dáv rahtjamav kultuvralasj bierggima ja åvddånime hárráj rijkajgasskasasj dássáj låggŋit. Sámeássje ienebut ja ienebut álggoálmmukássjen sjaddin. Sáme organisasjåvnå 1970-lågos dåjmalattjat barggin dan vuoksjuj váj galggin rijkajgasskasasj álggoálmmukbargguj sæbrrat duola dagu Álggoálmmugij væraltráde (WCIP) ásadime baktu jagen 1975. Maŋŋela li álggoálmmuga barggam ILO-konvensjåvnåjn nr. 169, álggoálmmuktjuottjodusájn ja dynámalasj åvddånahttemijn FN-konvensjåvnåjn sivijla ja politihkalasj riektáj gáktuj 1966 jages. Rijkajgasskasasj álggoálmmukbarggo ja sámij oassálasstem dasi, le njuolgga sámij dilev vájkkudam. Dát viehka tjielggasit åvddån bådij prosessan man boados lij Finnmárkkoláhka jagen 2005. Sihke ILO, AN:a tjærddavieledimkomitea, AN:a álggoálmmugij almasjriektádile sierrarapportøra ja rijkajgasskasasj álmmukriektáássjedåbddij javllamusá lidjin ájnnasa gå sámij riektá da vierdev finnmárkolága baktu dåhkkiduvvin. Rijkajgasskasasj barggo guosská duola dagu nasjonála ja rijkajgasskasasj aktijvuoda dagu AN, Sáme parlamentáralasj ráde, Barentsaktisasjbarggo, Arktalasj aktisasjbarggo, nuorttarijkaj aktisasjbarggo Interreg ja nuorttalasj dimensjåvnnå (EU). Sámedikke kultur- ja valástallamstipænnda galggá måvtåstuhttet sáme nuorajt sebratjit dájddaj, kultuvrraj ja valástallamij. Niellja stipenda 25 000 kråvnnåj juogaduvvi. Stipænnda manná aktugasj ulmutjij goappásj sjierves. Sij gudi stipendav oadtju galggi liehket 16 ja 25 jage gaskan dan jage gå stipennda juogaduvvá. Åhtsåmájggemierre kultur- ja valástallamstipænndaj nuorajda la gålgådismáno 15. biejve 2019. Åhtsmusá sáddidum dán biejve maŋŋela e giehtadaláduvá. HUOM! Jus åhttse la nuorap gå 18 jage, hæhttu åhtsåmus åvdåstiddje ID-pårtå baktu sáddiduvvat. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo oassálastij bierjjedagá njunjostjåhkanimes nuorttalap æládusåvddånahttema ja máhtudagáj birra, masi stáhtaministar Erna Solberg lij bivddim. – Lågo vuosedi buoragit nuorttan manná, valla diehtep barggosadjeåvddånahttem ij la sæmmi buorre árbbedábálasj sáme årromguovlojn. Sámedikkepresidænnta sihtá rudálasj åvddånahttem Nuortta-Vuonan adjáj galggá sáme álmmugij ávkken sjaddat, ållagasj árbbedábálasj sáme årromguovlojn. – Dát la muv mielas sáhka árvoj birra, sáme guovlo galggi sæmmi åvddånahttem gå ietján rijkan, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Keskitalo tsuojgot juhti sáme dábij milta li tjiehpe ietjasa hiebadahtátjit, ja suv mielas árbbedábálasj sáme æládusá hæhttuji gárvvánit boahtteájgev duostutjit sæmmi buohta gå ietjá æládusá. – Ájnas la formálla máhtudagáv árbbedábálasj æládusájn åttjudit, duola dagu boatsojæládusán, ja adjáj ådå máhtudagáv ådå teknologijjav ja ådå æládussuorgijt anátjit, duola dagu biebmojt buvtadittjat, biebmojt gárvedittjat ja muossádimijda tjanádum biebbmuj. Sáme guovlon la vuodoæládusá nannusa ja edna biebbmo buvtaduvvi ma máhtti ájn ienebut åvddånahteduvvat. Keskitalo vuoset aj dasi, mannoæládusán ja sjuggelis æládusájn la åvddånimájgge. Turista alep åhpadusájn ja rudáj sihti oalle sáme kultuvrav muossádit, valla gatjálvis la gåktu galggá sáme kultuvrav vuobddet váni biejstek. – Mij dárbahip åhpadusáv ja diedulasjvuodav álggoálmmukturisma suorgen. Mielastam sidáv etalasj njuolgadusájt, mærkkagálvvoårnigav/vidnudagájt sertifisierit ja åhpadusáv dán suorgen. Mij dárbahip stuoráp nasjåvnålasj prográmmav dasi. Dát luluj sáme kultuvrav åvddånahttet ja aj rijkajgasskasasj gilpostimfámov buktet, jáhkká Keskitalo. Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen ávvus gå ráddidusbelludagá ja RáB li guorrasam tjårggit skihppijsujttáråhpadusáv sámegiellaj, ja gå la juollodam rudájt 25 oahpposadjáj. Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen la ihkeva ávon bargos mij la dagádum jåhtuj åttjudittjat sáme skihppijsujttáråhpav dálla vuojnnet båhtusijt buktá. – Dát la stuorra låpptim sáme sebrudahkaj, javllá Mikkelsen. Sáme skihppijsujttároahppo l aktisasjbarggo UiT Vuona arktalasj universitiehta ja Sáme allaskåvlå gaskan, ja masi li gárvedum 25 oasseájggeoahpposaje. Duodden oahpposajijda, ájggu ráddidusbelludagá ja Risstalasj álmmukbelludahka rudájt Sáme allaskåvllåj vaddet åhpav látjátjit. Tjoahkkáj la dát bájkoj 2 millijåvnå kråvnå jagen 2019. Mikkelsen rámmpu Sáme allaskåvlåv ja UiT Vuona arktalasj universitiehtav gå aktisattjat vuorodi sáme skihppijsujttáråhpav. – Dát la dagoj baktu vuosedit, sij sebrudakåvdåsvásstádusáv sáme sebrudagá gáktuj duodaj válldi, javllá Mikkelsen. Ságastalátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsenijn, mob. +47 917 42 161 Rabás åhtsåmmierre. Doarjjaårniga mihttomierre: Vuonan registrieridum ålggorijkak vidnudagájda (VRÅ) ij doarjja vatteduvá. Suohkanijn ja stáhtaásadusájn ælla riektá dårjav oadtjot. Tjuovvovasj dåjmajda máhttá dårjav åhtsåt: Gájbbádus åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj: Merustallamnjuolgadusá: Turnemannodoarjja: Ienemus doarjja turnemanojda la 50 000 kråvnå. Doarjja gåbttjå dakkir gålojt ma luondulattjat turnemannogålojda gulluji, dánna aj: Sáme musihkkárij rijkajgasskasasj promotierimij: Ienemus doarjja rijkajgasskasasj promotierimij la 50 000 kråvnå. Doarjja gåbttjå dakkir gålojt ma luondulattjat turnemannogålojda gulluji, dánna aj: Musihkkavideo: Ienemus doarjja l 50 000 kråvnå rádjáj Giehtadallamájgge: Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmussaj vuorddet 3 máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum, gehtja háldadimlága § 11. Båddåsasj diedádus háldadimássjijn sáddiduvvá maŋemusát máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum. Guládallamdiedo: Elektråvnålasj åhtsåmsjiebmá Sáme stuortjåhkanibme Ubbmemin / Sáme aktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Duorastagá guovvamáno 20. b tjåhkani sámediggeájrrasa Suomas, Vuonas ja Svierigis aktan sáme organisasjåvnåj åvdåstiddje Russlándas parlamentáralasj konferánssaj Ubbmemin Svierigin. Oajvvetemáj siegen majs galggi ságastuvvat li luonndoluohkoj ávkkim sáme guovlojn, aktan Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnå. Sámediggepresidentan Aili Keskitalon, guhti le aj Sáme parlamentáralasj Ráde (SPR) lijggepresidænnta, li vuorddámusá ja ávvudallá lávgga sáme aktisasjbargos. - Mij lip álmmuk nieljen rijkan ja vijddásasjvuohta rájaj rastá tjuovvu dan diehti mijáv agev. Æjvvalibme vaddá midjij máhttelisvuodav ságastallat aktisasj hásstalusájs ja ávkkit nubbe nuppij åtsådallamijt, javllá presidænnta Aili Keskitalo. Parlamentarihkkárkonferánssa ásaduvvá SPR:a stivras aktisasjbargon SPR:a dåjmadagás/Svieriga Sámedikkes. Sáme parlamentáralasj ráde Suoma, Svieriga ja Vuona Sámedikke li ásadam aktisasjbarggoorgánav, Same parlamentáralasj ráde. Ráde le institusjåvnålasj aktisasjbarggo sámedikkij gaskan ássjij ma guosski sámijt moatten rijkan jali sámijt avtan álmmugin. Dåjmadahka tjuovvu dav sámedikkev gånnå le presidænntaluohtádus. Aktijvuohta: Presidænnta Aili Keskitalo, tlf. +47 971 29 305 Sámedigge giellalåpptimbálkáv vuostasj bále juohká Sáme giellaváhko ja Rijkajgasskasasj álggoálmmukgielaj jage 2019 aktijvuodan. Oajvvada dåjmav jali organisasjåvnåv, mij vuohkasit adná ja tjalmostahttá sámegielav (-jt) bæjválasj dåjmas. Bálkká l 30.000 kråvnå ja dájddádiplåvmmå. Sámedikkeráde sebrulattja ja Sámedikke háldadus e máhte bálkáv oadtjot. Juohkkahasj bæssá oajvvadit, guhti luluj giellalåpptimbálkáv vuojttet. Tjielggi oajvvadusát ånigattjat tjálalattjat ja sáddi dav Sámediggáj ragátmáno 9. biejve åvddåla. Sámedikkeráde mierret guhti bálkáv oadtju. Bálkká vatteduvvá giellaváhko ásadime aktijvuodan gålgådismáno 24. b. Kárášjågån. Oajvvadusájt máhttá dási sáddit: samediggi@samediggi.no Guládibme: Rievddadus duodjeæládusá doajmmadoarjjagin / Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget 24. njoktje 2014 Sámedigge le sijddabællásis biedjam guládallamnotáhtav duon ja dán doarjjaårnikháme birra. Guládallamájggemierre le bårggemáno 8. biejve. Sámedigge sierra diedádusáv duoje birra buktá, ja dát la vuostasj bálle dat dáhpáduvvá. Dát dáhpáduvvá Sámedikke ållestjåhkanimen moarmesmáno 31. biejve 2017. Duodje le kulturguodde æládus mij la riek ájnas sáme gielajda, kultuvrraj ja æládusåvddånahttemij. Danen la dárbbo oaggit duojev kultuvrran ja aj æládussan. Duodje la åvvå ájnas sáme iesjdåbdduj. – Sámedikken la ulmmen åvddånahttet duojev æládussan, vaj ienebu bessi dassta viessot, javllá sámediggeráde Inger Eline Eriksen Fjellgren. Fjellgren tjielggi lasedum ruhtajådedibme iesjdagádum duojes stuoráp márnánij le guovdátjin Sámedikke vuorodimen. Dát aj buktá jut profesjonalitiehtta, sisboahto ávkká æládusán viertti laseduvvat. Jahkáj 2017 la Sámedigge tjoahkkáj vuorodam 14 millijåvnå kråvnå duodjáj. E aktak ietjá oassálasste máhte dakkir vuorodibmáj vuosedit. Jagen 2016 lij Sámedikke vuorodibme duodjáj 46% rudájs ma lidjin vuorodum æládusájda. Rudájs vuorodum jahkáj 2016 ienep gå guokta millijåvnå aneduvvin doajmmadårjajda. Juska duodjára li doajmmadårjav oadtjum, ij la ruhtajådedibme lassánam. Lågo duodjeæládusás vuosedi jut gasskamærrásasj duodjár la tjanádum doajmmadoarjjaj jus doajmma galggá jådeduvvat binná ruhtabátsujn. – Gå vájkkudimårnik Sámedikken ij dåjma, le miján politihkkárin åvdåsvásstádus hiebadittjat jali rievddadittjat vájkkudimårnigav åmastittjat sávadum vájkkudussaj. Mijá mielas ietjá doajmmadoarjjaårniga lulun buorebut duodjeæládusáv nannit, duola dagu barggostipenda, javllá sámediggeráde Inger Eline Eriksen Fjellgren. Moadda duoddára li báddnum ábnnasijda ma miehtsen gávnnuji. Hásstalussan la gå lága baktu ij la siján loahpe mæhttsáj vuodjet ábnnasijt viedtjamin, valla dárbahi sierraloabev motorjåhtulakbuorgulvisás. Dakkir dáhpe ienep bargov duodjárijda buktá, ja ij la sáme ájádusvuoge milta. – Diedon luluj riektá miehtsen vuodjet æládusaktijvuodan. M otorjåhtulakláhka hæhttu rievddaduvvat vaj duodjára dásseduvvi ietjá æládusbarggij gejn li riektá vuodjet, låhpat Fjellgren. Guládalá: Sámediggeráde Inger Eline Eriksen Fjellgren, telefåvnnå 414 58 703 Duodjesåbadus gergas / Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget Duodjesjiehtadallamij oassálasste li boahtám ájgás, ja 2015-jage såbadusán la 8,1 milijåvnå kråvnå mierre. Sámedigge ja duodjeorganisasjåvnå Sámiid Duodji ja Duojáriid ealáhussearvi li ma sjiehtadalli duoje æládussåbadusáv, ja Sámediggeráde Silje Karine Muotka le dudálasj såbadusájn. - Mån lav viehka ávon gå bådijma ájgás viehka fávdda. Ulmme le åvddånahttet duojev æládussan lassánam mávsánisvuodajn ja oasestimijn iesjdagádum duojijn. Dággu sihkarasteduvvi duodjárij ekonomalasj vidjura, subtsas Muotka. Duodjeorganisasjåvnå sihti ietja háldadit årnigav doajmmadårjajn, valla åvddål nåv sjaddá, de sihti såbadusá oassálasste merustallat båhtusijt dakkir ássjijs 1.1.2016 rájes. - Sámediggeráde vuorddá båhtusijt dát ájnas bargos, ja le ávon gå organisasjåvnå sihti åvdåsvásstádusáv válldet, javllá Muotka. - Organisasjåvnå li åtsådam viejedusáv duojes kultuvrraæládussan. Oasse såbadusas le Sámedigge ájggu álgget kultuvrraæládusprosjevtav gånnå duodje ja sámekultuvrra li guovdásj oase, hæjttá Muotka. Åhtsåmájggemierre: Rabás Buorre varresvuohta ja avtaárvvusasj varresvuohta- ja sosiáladievnastusá sáme álmmugij sæmmi dásen gå álmmugin ietján. Merustallam ja vuorodibme åhtsåmusáj gaskan: Åhtsåmusá merustaláduvvi rudálasj, márnána, teknihkalasj, sebrudakávkástallama, dájdalasj, fágalasj ja ietjá guoskavasj berustimij hárráj, duola dagu praktihkalasj tjadádahttemmáhttelisvuoda. Åhtsåmusájt merustallamin dættoduvvá fágalasj sisadno, alla fágalasj dásse ja kvalitiehtta. Vádna diededibme åvdep ássjijn dættoduvvá. Åhtsåmusájt giehtadallamin luluj Sámedigge merustallat åhttse rudálasj máhtukvuodav prosjevtav/álgadimev tjadádittjat. Sámedigge máhttá kredihttadiedojt åhttse birra viedtjat. Merustallamnjuolgadusá : Doarjja merustaláduvvá vuodustam åhtsåmusá ja prosjæktatjielggidusá vuodon, 500 000 kråvnå rádjáj Aktijvuohta mijájn / Sáme huonajsuodjalibme / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Ráfájduhtedum huodnahij æjgádijn la riektá rádijda dåjmajs ja hoajddos ja gåktu åtsålvisáv hábbmit ja ássjegiehtadallamrutijnajda. Sámedigge sihtá aj merustallat jus planeridum dåjmajda hæhttu sierraloahpe. Åtsålvis rievddadimijda ma e pládna- ja tsieggimlágas rájaduvvá njuolgga Sámediggáj giehtadallamij. Sámedigge rádjá ietjas árvvalusáv Rijkkaantikvárraj guhti låhpalattjat mierret jus sierraloahpe vatteduvvá rievddadittjat ráfájduhtedum huodnahijt jali ij. Merustallamin ja árvvalusán Rijkkaantikvárraj dahká Sámedigge árvvaladdamijt ådåájggásasj sebrudagá gájbbádusáj ja kultuvrramujttoárvo gaskan. Sierraloahpádusmærrádusan máhtti liehket gájbbádusá rievddadimij tjadádibmáj ja stuorrudahkaj. Háldadus giehtadallá juohkka ájnna sierraloahpeåtsålvisáv gev ga sierra. Aktijvuohtadiedo Bargge Same huodnahij registrerima fáhkavásstálasj: Mia De Coninck , prosjæktajådediddje, Skuolkan: 78 47 40 23 mia.de.coninck@samediggi.no Dujna ij la máhttelis mannomáksemusáv jali máksogájbbádusáv páhperhámen sáddit. Sámedigge dárbaj diedojt ma li sjiemán vaj máhttá bessamloabev vaddet, jus sierra viddnosjiehtadus ij la tjáledum. Sjiebmá jali viddnosjiehtadus sáddiduvvá duv guládallamulmutjij Sámedikken jali Ekonomijjaåssudahkaj. Diedoj milta ma åvddåj båhti viddnosjiehtadusán jali sjiebmá viddnobarggáj, Ekonomijjaåssudahka vaddá loabev portallaj bessat, ja diedov gå dujna l bessammáhttelisvuohta. Gå la doajmmam bargov Sámedikke åvdås, besa refusjåvnåv gájbbedit mannogålojs/ietjá gålojs ja ietjat máksogájbbádusájt dási tjáledit . Sisiloggim dáhpáduvvá ID-portena baktu (MinID, BankID, Buypass ID, jali Commfides e-ID). Viehkke ja bagádusá Lagáp adnembagádusájt, aktan videobagádusáj, gávna dánna . Teknihkalasj gatjálvisáj, guládalá DFØs Kundesenter , tlf. 406 34 021 Jus li gatjálvisá bargo birra jali mij dán háldadibmáj guosski, guládalá ietjat guládallamulmutjijn jali Sámedikke Ekonomijjaåssudagájn: Telefåvnnå: 784 74 000 Doajmme næhttalåhkke Ane Internet Explorer 11. Ienebuv næhttalåhkkij birra. Kulturmujto / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Sámedigge le jages 2001 læhkám háldadimfábmudahkan sáme kulturmujtoj gáktuj ålles Vuonan. Sáme kulturmujto li udnásj sáme årrombájkijn, Hedmárkos oarjján gitta Finnmárkkuj nuorttan. Åvdep ájgij lij sáme årrombájkke guhkebuj oarjás ja alás. Sáme kulturmujto aj dåppe gávnnuji. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Ma li sáme kulturmujto? Kulturmujttolágan tjielggiduvvi kulturmujto náv “gájkka bátsidisá ulmutjij dåjmajs mijá fysihkalasj birrusin, dáj vuolen saje gåsi li histåvrålasj dáhpádusá, åsko jali dábe tjanádum”. Kulturbirás le bájkke gåsi kulturmujtto gullu oassen stuoráp ja ålles aktijvuodas. Máhttá liehket ællosáme gábmá- jali låvagoahtesadje ja gárddesadje, bivddobátsidisá bivddoråkkij, vuohtjemtjiegána ja bierggovuorká, merrasáme sijdda aktan gådijn, návsstijn ja fiervváskiejájn, jali jávrre aktan ráhposuollutjijn ja værrodimsajijn. Kulturbirrusin aj máhttá liehket bájkke gåsi histåvrålasj dáhpádus, åssko jali dáhpe gullu, ja danen ij le agev duobddák mij le ulmutjis fysihkalattjat vájkkuduvvam. Kulturmujttolága baktu galggi kulturmujto ja kulturbirrusa bisoduvvat gálldon diedojda, vásádusájda ja iesjdåbdduj, ja adnoresurssan boahtteájggáj. Sáme kulturmujto li fysihkalasj duodastusá sáme årromijda ja ájnas iesjdåbddo- ja rievtesvuohtavuojnnuj. Areálpolitihka ulmme: Dåjma: Gåktu barggap dáj ássjij Sáme kulturmujto ma li 100 jage li automáhtalattjat ráfájduhtedum. Dát aj gullu tsiekkadusájda. Automáhtalattjat ráfájduhtedum kulturmujto li automáhtalattjat suodjaluvvam mij sihtá javllat suodjaluvvam divna dåjmajs mij bæjsstá jali vahágahttá, jådedime, ietjájduhttema, gåbttjåma jali hiebalgahtes biledime, dáj gaskan aj dåjmajs ma ietjájduhtti gåktu kulturmujto vuojnnu. Sámedigge hæhttu åhtsåmusáv oadtjot gå dákkár dåjma soajtti. Dábálattjat divna lágásj tsiekkadusdåjma ja dahkamuhá luondon jali automáhtalasj ráfájduhtedum vieson. Jus soajttá plánidum doajmma kulturmujtov bahtá vájkkudit, de háldadus vargga agev buktá vuosteldimev. Doajmmaæjgát máhttá de sierraloabev åhståt suodjalimmærrádusájt. Sámedigge vaddá de ássjáj Rijkaantikvárraj rádev. Rijkaantikvárra mij le sieraaloabe fábmudahka, máhttá huoman loabev vaddet doajmmaj muhtem sierra ævtoj milta. Dákkár ævto máhtti liehket dutkambállema, jali ráfájduhtedum viesov oabddit antikváralasj vuojnoj milta. Dát sihta javllat binnemus máhttelis ábnas målsoduvvá, ja da ma målsoduvvi, målsoduvvi sæmmilágásj abnnasij. Sámedikken li ietjanis sierra hoajjdoprosjevta ruhtadoarjjagijn Rijkaantikváras. Miján li aj doarjjaårniga dákkár prosjevtajda, gånnå ullmejuohkusin li ierit ietján musea ja kulturmujtoj æjgáda ja addne. Kulturmujttoláhka vaddá Sámediggáj loabev dahkat dárbulasj dåjmajt “hoajdotjit ja åvddånbuvtátjit” automáhtalasj ráfájduhtedum kulturmujtojt. Dákkár dåjma máhtti liehket luonndosjattoj hoajddo, fysihkalasj dåjma dagu galppim, kulturbálggá, ráfájduhtedum viesojt oabddit, ådåsis tsieggim ja jådedibme. Jus iehtjáda sihti hoajddo- ja åvddånbuktemdåjmajt tjadádit, hæhttu dát dáhpáduvvat kulturmujttoháldadusá avtajrádijn . Dájt maŋemus jagijt li Sámedikken læhkám moadda registrerimprosjevta Fylkesmánne vidnujs. Duogátjin le Fylkesmánne nasjonálpárkaj ja suodjalimguovloj háldadimplánaj barggo. Registrerimbargo li tjadáduvvam guovlojn ma åvdutjis li binnáv guoradaládum, dagu stuorra várreduobddágijn. Dát barggo le buktám ållo ådå registrerimijt ja lasse diedojt åvdep ájgij sáme ávkástallamav dákkár guovlojs. Láhkatjoahkke Sámedikke háldadimfábmudahka le loahpádum kulturmujttolágan ja pládna- ja tsiekkaduslágan: Kulturmujttoláhka Pládna- ja tsiekkadusláhka Guovdásj aktisasjbargge Válde aktijvuodav mijájn Sámedikke kulturmujttoháldadus le divna Sámedikke guovllokåntåvråjn ásaduvvam. Juohkka kåntåvråjn gávnnu aj fágalasj vásstediddje tsiekkadussuodjalimen. Háldadusán barggi arkeologa ja bargge gejn li sierra máhtudahka sáme kulturmujtojs ja sáme histåvrås ja gielajs. Tråmså kåntåvrrå, Olmájvákken: Oddleif Mikkelsen, tlf: +47 78 48 42 78 Nordlánda kåntåvrrå, Ájluovtan: Oarjjelsáme guovloj kåntåvrrå, Snåase: Tsiekkadussuodjalusá fáhkavásstediddje: Sáme kulturmujto li fysihkalasj duodastusá sáme årromijda ja ájnas iesjdåbddo- ja rievtesvuohtavuojnnuj. Kulturæládusá lassáni sáme guovlojn / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Barggobiejadibme lassán kulturæládusájn sáme guovlojn. Dav vuoset diedádus Sámediggáj dagádum Telemarkforskningis. Diedádus vuoset lassánibme le læhkám stuorámus dáhpádus- ja doajmmavidnudagájn ja berustimorganisasjåvnåjn. Barggobiejadibme le vargga gærdoduvvam ja le stuoráp lassánibme gå rijkaguovlon ja vuonarijkan ietján, vuoset diedádus Telemarkforskningis. Sáme guovlojn 594 ulmutja barggi duon dán kulturvirgijn. 204 dájs barggi mediajn, 110 barggi muhtem dájdalasj bargujn, 228 ulmutja barggi kultuvrraåvddånbuktemijn, d.d. dávvervuorkán ja girjjevuorkán barggi, ja 52 ulmutja barggi dájddaåhpadimijn kulturskåvlån jali muodugasj bargujn. Vuona kulturlåhko Vuona kulturlåhko le jahkásasj gåvvå kulturfálaldagáj ja kulturdåjmaj birra vuona suohkanijn, guovlujn ja fylkajn. Låhko le vuododam diedoj moadda almulasj etáhtajs, berustimorganisasjåvnåjs ja siebrijs. Dán diedádusán åvddånbuktá Telemarkforskning båhtusijt ja dárkkelis gåvåv sáme suohkanijs. Dájddasuohkan Tjoahkken li 96 dájddára gudi sáme guovlojn årru, vuoset diedádus Telemarkforskningis. Dát vaddá guokta dájddára juohkka tuvsán viesádij, dájddársuohkadis mij le birrusin lahkke rijka gasskamieres. Låhko dájddárijs sáme guovlon le lassánam 6 % maŋŋemus jage. Rijkan ietján ij le læhkám lassánibme dájddársuohkadisán. Suohkanijs sáme guovlojn, le Guovddagæjnno stuorra dájddársuohkan. Dánna gávna tjoahkkáj 30 dájddára mij sjaddá 10,2 juohkka tuvsán viesádij, dát vuoset akta prosænnta álmmugis le sebrulasj avta jali moadda dájddaorganisasjåvnåjn. Guovddagæjnon aktu li 17 tjuojadiddje ja komponista, gietjav oavdástalle ja guhtta visualalasj dájddára. Guovddagæjnno gárggaluvvá goalmát sadjáj dájddasuohkanijs Vuonan. Kulturdiedádus - Diedádus sjaddá ájnas diehtovuodo bargujn Sámedikke kulturdiedádusájn, javllá rádeájras Marianne Balto. Akta sivájs lassenibmáj kulturæládusán le Sámedikke ruhtadoarjjaårnik, javllá Balto. Jus sidá ienep diedov: Vuona kulturlågo prosjæktajådediddje le dutke Bård Kleppe. Sujna máhtá telefåvnå baktu guládallat 911 97 543 jali e-påsta baktu kleppe@tmforsk.no . Minerállaæládus la ietjá lágásj gå ienemus æládusá danen gå dat rudájt gájbbet, konjunktuvrajt tjuovvu ja duodden dasi ij rat diede jus sjaddá viessot. Dat muorrot edna duobddága sieldes birásvájkkudimij, dat ij la ådåsmahtte ja danen álu åvdån sjaddá bisso ådåsmahtte æládusájda. Sámedikkeráde Inger Eline Eriksena baktu Norsk Bergindustri gåvvit minerállaæládusáv vásstádussan dárbbuj æládusåvddånahttemij nuorttan. Sámedigge ij la æládusá ietjastis vuosstáj, valla gruvvodåjmadibme ij la agev vásstádussan æládusåvddånahttemij nuorttan. Nuorttan la åvddånibme, ja diedádusá æládusminisstarij 2013 vuoseduvvá, árvvoháhkuhimvejulasjvuohta minerállaæládussaj nuorttan la unnep gå ienemus ietjá suorgijn nuorttan. Dajnas Sámedigge dåjmalattjat barggá åvddånittjat ådåsmahtte æládusájt gå kulturæládus, mannoæládus, miehttseæládus, guollim ja boatsojæládus. Gå minerállaæládus álu buktá ratjáldagáv ruhtavuojttuj mij ij la vuordedahtte ja edna vájkkudusájt birrasijda, bisso æládusájda ja sebrudahkaj, la ájnas láhkatjoahkkijn mij gåvvit ådåájggásasj demokráhtalasj sebrudaknjuolgadusájt ja álggoálmmukrievtesvuodajt. Dakkir láhkatjoahkke ij la ájn miján. Ij la dárbbo minerállalágav árvustallat dav gávnatjit. Duot dát ráddidus la buoragit dåbddåm Sámedikke vuojnov minerállalága birra. Stuorradikke ieneplåhko la ållu diedulattjat mierredam lágav mij ij ietján dagá gå juorruladdá sijájt gudi guoskadalli. Åvddånbuktet jut Sámedigge la dat mij gássjelisvuodajt minerállaæládussaj buktá, la tjævto boasstot. Dav majt Norsk Bergindustri vuojnnet ij la ållåsit dádjadam, muhttijn ij la máhttelis gruvvodåjmadagájn ja árbbedábálasj bisso æládusá sæmmi guovlon. Gávnnuji prosjevta, duola dagu Nussir Riehpevuonan, gånnå noade ietjá æládusájn sjaddi ilá låssåda. Sámedigge le Vista Analyse baktu vuosedam vájkkudusájt ietjá æládusájda dagu guollim, merraæládus ja boatsojæládus, dahká nav jut Nussira prosjækta ij beras luluj tjadáduvvat – dat ij la sebrudakekonomijjaj ávkká. Duodden dasi máhttá prosjækta buktet, ælloniehke gænna li vehka dåjma hæhttuji dåjmajdisá hiejtedit. Dá tjoahkkáj dahki, Sámedigge diehttelis ij máhte prosjevtav dåhkkidit. Dáv vuosteldimev gåvvidit æládus- ja åvddånahttemvasjulattjan bigot ij dåssju ráddjidum dádjadusáv mij la sebrudakåvddånahttem, valla aj vádna dádjadusáv sáme rievtesvuodas ja ma li sáme kultuvra vuodon. Jus Norsk Bergindustri:a mielas sij li ednagav dahkam nanostuhtátjit vaj minerállaæládus dåmaduvvá álggoálmmugij rievtesvuodaj milta, luluj sijáv hådjodit gå minerállaæládus Nuortta-Vuonan le nievremus dásen Vuona ålggorijkalasj instituhta gárggalime milta buvtadimindustrijja dåmadime álggoálmmukrievtesvuodajt ålles Arktisin. Vuona buvtadimindustrijjan ælla makkirak strategija sáme sebrudakåvdåsvásstádusáv váldátjit. Jus sihtá rievddadimijt la álu vuogas ietjajnis álgget. De máhtti Norsk Bergindustri ja aj Sámedigge vuosedit ráddidussaj ja Stuorradiggáj jut láhka- ja ekonomijjarámmajt minerállaæládussaj vierttiji rievddaduvvat. Sáme giellaguovdátja / Artikler / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget Sáme giellaguovdátjijn la ájnas rolla sámegielav nannidijn ja åvddånahtedijn. Da li ållagasj ájnnasa lahka birrasijda ja dahki ållo dåjmajt guovlojnisá. Giellaguovdátjij dåjma li viehka mærráj siegen tjalmostahttemin sámegielav lagámus birrasijn, dan båttå gå li æjvvalimsadjen sáme álmmugij. Giellaguovdátjij dåjma li ájnnasa divnajda, mánájda, nuorajda ållessjattugijda ja vuoras ulmutjijda. Giellaguovdátja ásadij duojt dájt giellakursajt, ja tjadádi duojt dájt giellaprosjevtajt. Da fálli kursajt áttjasálggijda massta muhtema vaddi tjuokkajt, ja ietjá praktihkalasj kursajt ma aktidi gielav ja buojkulvissan duodjeåhpadusáv. Giellaguovdátja ásadi dåjmajt degu iehkedijt mánájda, vuorrasij æjvvalimijt, tiebmámanojt ja dahki oahppamnævojt ma li ávkkása giellaåhpadusán. Sámegiela vidjura li moattelágátja guovlos guovlluj. Giellaguovdátja gæhttji vidjurijda ietjasa guovlojn ja álgadi dåjmajt hiebadum dárbojda gen ga guovlon. Aktisasj divna giellaguovdátjijda le tjalmostahttet sámegielav ja viehkedit vaj sámegiella nanniduvvá ja åvddånahteduvvá Joarkkaskåvlå Allaskåvlå ja universitehta Girjjeskåvlå ja interaktijvalasj åhpadus Báhkogirje værmádagán Ietján Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen sihtá vuorbev sávvat ålles bihtámsáme giellasebrudahkaj goappátjagá Vuona ja Svieriga bielen gå vijmak la almulasj dåhkkiduvvam tjállemvuogev oadtjum. Sáme giellavalljudahka nanniduvvá ja dát la mærkkabiejvven ålles sáme sebrudahkaj. – Udnásj biejvve le ávvobiejvve. Sáme giela li mærkkagåvvån mijá aktisasjvuohtaj, mijá árbbáj ja li bádden mijá ájttegijda. Giela baktu sjaddi iesjdåbddo ja tjadnusa masi ulmusj gullu, berustahtek makkir sámegielav buktá jali man ednagav jali man binnáv gielajt buktá, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Sámedikkeráde l uddni sæbrramin bihtámsámegiela tjállemvuoge almodime Sillbamusean Árjepluoven, Svierigin, gånnå ávvudallam kl. 15.00 álggá. Svieriga ja Vuona Sámedikke li dárbov vuojnnám bihtámsáme tjállemgielav mierredit. Sáme parlamentáralasj ráde (SPR) vattij mierredimbargov Giellagálldoj, nuorttarijkalasj aktisasj sámegielaj máhtto- ja luohkkoguovdátjij. – Vuona Sámedikke bieles sidáv gijttet sebrulattjajt Sáme Giellagáldo bihtámsáme nammadusán, ja sávav vuorbev ålles bihtámsáme giellasebrudahkaj. Mån doajvov gájka gudi bidumsámegielav adni, ådå tjállemvuogev adnuj válldi, javllá Mikkelsen. Sámedikken la sierra åvdåvásstádus sámegielajt åvdedit ja ulmmen le juhte sámegiela galggi sebrudagán gullut, aneduvvat ja vuojnnut. Javllamánon 2018 Sámedikke ållestjåhkanibme mierredij Gïelelutnjeme/Giellalåpptim/Giellalokten - Sámedikke strategijja sámegieljda, mij la båhtusin VAT 2016:18 Vájmogiela gåtsedimes. Giellalåpptima baktu la Sámedigge vælggogissan guoradalátjit udnásj dilev ubbmem-, bihtám- ja gålldåsámegielajn, ja guoradalátjit makkir resursajda li dárbbo dáj gielaj anov lasedittjat. – Guoradallam midjij buorep vuodov buktá gielladåjmajt iesjgeŋga birrasin jåhtuj biejatjit, ja vaddá gåvåv bargos mij la dagádum ja máhttelis buorre vuogijt gávnná ubbmem-, bihtám- ja gålldåsámegielajt ælládahtátjit. Uddni diehtep juhte bihtámsámegiella l ælládahttemprosessan Vuona bielen, javllá Mikkelsen. Sámedikkeráde dættot dáv bargov buorre åvddågåvvån vuosedittjat manen la ájnas ja dárbbo aktan barggat rijkajrájáj rastá tjállemvuogev mierredime. – Bisodittjat ja åvddånahtátjit unnep sámegielajt hæhttu stuoves dåjmajt adnet. Buojkulvissan dakkir doajmmaj la stuoves tjállemvuohkemierrediddje orgánav ásadit. Sámedikkij ulmme le ásadit Sáme Giellagáldov stuoves tjállemvuohkemierrediddje orgádnan ásadit 2020 jage alluj, låhpat Mikkelsen. Ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsenijn, +47 917 42 161, mikkel.eskil.mikkelsen@samediggi.no Tjálle: Sámedikkerádesebrulasj Mikkel Eskil Mikkelsen Áttjak semadam aktisasjbarggosjiehtadusá Varresvuoda Nuortta:jn le Sámedigge premissavadden gå dievnastusá sáme álmmugij galggi åvddånahteduvvat. Dan rållan sihtap dilijt varresvuodasuorgen tjalmostahttet gånnå sáme pasienta e nuohkásit huvsaduvá. Sámedigge sihtá dajt hásstalusájt majt sáme pasienta ja addne prosessajda bukti ja daj vuodon hábbmit ja åvddånahttet avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusájt gånnå sáme pasiænnta l guovdátjin. Miján li moadda prosessa majn galggap varresvuodadievnastusájt sáme álmmugij hábbmit. Prinsihpa dán bargon li tjielggasa. Mij sábmelattja buoremusájt sámij dilijt dåbddåp ja mij buoremusát máhttep árvvalusájt ja vuorodimijt dahkat ma galggi dåjmajt avtaárvvusasj varresvuodadievnastusáfálaldagáj gáktuj buktet. Dát duodastuvvá rijkajgasskasasj konvensjåvnåj baktu riektá mierredimoassálasstemij ja vájkkudibmáj. Danen la Sámedigge, aktisasjbarggosjiehtadusá Varresvuoda Nuortta baktu, ja sáme fáhkabirrasa guovdátjin dajn prosessajn ma li jåhtuj biejadum. Åvdemusát la sáhka guovte prosessa birra. Gájkka guovloj varresvuodavidnudagá galggi dahkat guovlo badjásasj åvddånahttemplánav sierravarresvuodadievnastussaj jahkáj 2035 rádjáj. Åvddånahttemplána galggi gåvvidit ájnnasamos hásstalusájt ja strategalasj suorgijt sierravarresvuodadievnastusán 2035 rádjáj. Vijddásappot la strategalasj åvddånahttem sierravarresvuodadievnastusájt sáme pasientajda rijkan. Varresvuohta Nuortta la aktan Sámedikkijn dáv bargov álggám. Aktisasjbarggosjiehtadus ja prosessa sáme álmmuga, Sámedikke ja Varresvuohta Nuortta gaskan, dahki bargov avtaárvvusasj varresvuodadievnastusáj ådådahkobarggon moatte láhkáj. Ij la gudik goassak åvddåla hábbmim ja åvddånahttem sáme varresvuodadievnastusájs tjadáduvvam nav ednagit gå majt dálla ájggop. Sáme pasiænnta ij la gudik goassak guovdátjin åvddånahttemplánan læhkám. Dat gájbbet mij åbbålattjat udnásj varresvuodafálaldagájt gehtjadip ja daj vuodon plánajt dahkap. Midjij Sámedikkeráden la ájnas vuodulasj bargov dán suorgen dahkat. Mijá vuorodibme sjaddá hábbmit ja vijddásappot åvddånahttet ja gárvedit dási dáj prosessaj baktu. Dát sihtá javllat, mijá ájggomus la tjoahkke sáme varresvuodadievnastus åbbålasj prosessan tjalmostahttet. Mij sjaddap udnásj hásstalusájt tsuojgodit, ja prosessaj baktu láhtjet hásstalusájt tjoavdátjit ma li sáme institusjåvnåjn mij guosská åvddånahttemmáhttelisvuodajda ja organisierimij. Dákkir lahkanimvuogijn sihtá Sámedigge siegen liehket åbbålasj dievnastusfálaldagáv dahkat. Dát ij la varresvuodadievnastusájt gárvedit dálásj fálaldagáj sadjáj, ij ga guoska daj åvddånahttemij. Ij la ga lahkanimvuohke ij ga åvddånahttembarggo dálásj fálaldagáj niedjen. Dát la ásadibme mij vielet duola dagu Sáme Varresvuodasijda máhttelisvuodajt ja dárbojt åvddånahttemij, ja åvddånahttem gånnå ep bieja sáme álmmugav dakkir dilláj gånnå hæhttup válljit sierravarresvuodadievnastusáj gaskan. Dajnas hæhttup diedulattjat liehket juhti jus galggap dájna bargujn vuorbástuvvat hæhttup vijdes lahkanimvuogev adnet, vijdes dádjadusáv dajs varresvuodadievnastusfálaldagájs ma galggi ásaduvvat. Jus galggap vuorbástuvvat hæhttup aktan barggat, dádjadusájn juhti le nasjåvnålasj fálaldagá ma galggi ásaduvvat. Árvvalusájt dán bargguj åttjudittjat la ájnas stuorra berustibmáj. Danen la Sámedigge tjåhkanimijt dållam oarjjelsáme varresvuodabirrusij ja duodden dajda, stuoves tjåhkanimijt Sáme dåktårsiebrijn sjiehtadam. Åvddånahttempládna l prosæssa mav Varresvuoda Nuortta æjggu, dahkamussan Varresvuoda- ja huksodepartementas rádádallamijn Sámedikkijn. Juska dahkamus la vattedum Varresvuodadepartementas, de li Sámedikken vuorddemusá juhti Varresvuoda Nuortta, vuollásasj vidnudagájis, vuoset juhti åvddånahttemplánajt æjggu ja sáme varresvuodagatjálvisájt æjggu. Dán aktijvuodan la ållagasj Finnmárko skihppijviesso (Finnmárkku buohcciviessu) guovdásj rållan. Gå dálla sáme varresvuodagatjálvisá tjalmostahteduvvi li mujna vuorddemusá juhti dievnastusfálaldagá sáme álmmugij åvddånahteduvvi buorre ja mielos aktisasjbargon Varresvuoda Nuortta:jn. Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Resurssaguovlo, luondo moattebelakvuohta, kulturmujto ja kulturduobddága li ájnas oassen dassta mij gåhtjoduvvá materiálalasj kulturvuodo sáme kultuvrraj. Dát le vuodon sáme æládusájda, årrumijda, kulturiellemij ja sebrudakåvddånahttemij. Arealáj, luondo ja kulturárbe háldadibme le danen ájnas nannitjit vuodov sáme kultuvrraj bisodittjat ja åvddånahtátjit. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedikke le háldadimfábmudahka kulturmujttolága milta ja pládna- ja tsiekkaduslága milta. Mánájgárde / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Sáme mánájgárdde le mánájgárdde sáme mánáj ja sáme mánájda. Mánnágárdde gånnå le sámegiella doajmmagiellan, ja sierra dættojn sáme kultuvrraj. Dæddo le aj biejaduvvam máhttet sáme giellaåhpadusáv buktet dajda mánájgárdijda gånnå li dárbo. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Gájkka sáme mánájn le rievtesvuoda mánájgárddefálaldagájda ma ietjasa kultuvrav ja gielav vieledi. Sámedigge rahtjá vaj mánájgárde galggi nahkat sámemánájda vaddet buorre fálaldagáv mij sijá gielav ja kultuvrav vielet. Sámediggeráde ájggu barggat nav vaj: Nannusamos vájkkudimnævvo sáme mánájgárddemánáj gielav ja kultuvrav nannitjit le ruhtadoarjja mánájgárdijda. Sámedikken li aj stipænndaårniga, ierit ietján rekrutteritjit sámegielak barggijt mánájgárdijda. Stipenda máhtti vatteduvvat oahppijda joarkkaskåvlåjda, ja studentajda allaskåvlåjn ja universitehtajn. Sámedigge ásat værmádaktjåhkanimijt barggijda sáme mánájgárdijn, vattátjit kvalitehta åvddånahttemav ja máhttolåpptimav. Sámedigge vaddá aj sáme åhpadusáj bagádallamav mánájgárddesuorgen. Sámedikken li moadda aktisasj barggoguojme ma barggi jåvsåtjit mijá ulmijt. Mánájgárdij Æjgátnammadus Máhttodepartemænnta Åhpadusdirektoráhtta Fylkkamánne Miján le aj lahka aktisasjbarggo ájnegis suohkanij. Suohkanijn le åvdåsvásstádus jut mánájgárde vaddi buorre fálaldagájt sámegielan ja kulturåhpadusán. Suohkana li aj mánájgárdij bærrájgæhttje, priváhta mánájgárdij gáktuj aj. Sámedikken li aj aktijvuoda ájnegis mánájgárdij, ja ietjá mánájgárddeæjgádij ietján gå suohkanij. Fylkamánne åvdåsvásstádussan le suohkanijt ja ietjá mánájgárddeæjgádijt bagádallat, ja oatsodit jus suohkana dahki gájbbeduvvam bargov. Sihti oajvvadusájt Nuorttarijkaj sáme dásseárvvobálkkáj / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Dåbdåk gus avta guhti le dásseárvov sáme sebrudagájn åvdedam? Sáme parlamentáralasj ráde sihtá suv jali sijáv Nuorttarijkaj sáme dásseárvvobálkkájn guddnedit. - Sáme parlamentáralasj ráde åvdås sidáv gåhttjot sáme organisasjåvnåjt ja ásadusájt oajvvadusájt buktet bálkkáj, javllá presidænnta Egil Olli. - Nissunij ja ålmmåj dásseárvo vuoksjuj barggat le álu guhkesájggásasj barggo mij gájbbet sihke gierddisvuodav ja duosstelisvuodav. Danen le viehka ájnas dáv bargov vuojnnusij buktet ja guddnedit, joarkká Olli. Bálkká máhttá vatteduvvat ájnegis ulmutjijda, juohkusijda, viddnudagájda, organisasjåvnåjda, siebrijda, skåvlåjda jali ietjá almulasj etáhtajda ma dákkir bargos berusti jali li dåjmajt jåhtuj biedjam ma li praktihkalasj dásseárvov nannim ja åvdedam. Dát le nuppát bále bálkká vatteduvvá. Vihtta jage dássta åvddåla bálkká Risten Rauna Maggaj vatteduváj suv bargo åvdås sáme giela ja sáme varresvuodadievnastusáj åvdås ja gárevselga ano vuosstáj. - Dájna bálkkájn sihtá Sáme parlamentáralasj ráde arvusmahttet bargov dásseárvo vuoksjuj ålmmåj ja nissunij gaskan rijkkarájáj rastá sáme sebrudagájn, javllá Olli. Sáme parlamentáralasj ráde stivrra dat mierret guhti bálkkáv oadtju. Dásseárvvobálkká le muhtem dájdda ja ruhtabálkká man árvvo le € 10 000. Bálkká vatteduvvá konferánsan ”Ålmmåj iellem sáme birrusin” basádismáno 1. biejve Råmsån. Oajvvadimájggemierre le gålgådismáno 3. biejve 2012. Oajvvadusá sáddiduvvi Vuona Sámediggáj: Aktijvuohta: Giellasuodjalibme, normerim ja moallánakbarggo / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget Sáme Giellagálldo tjoahkki sámegiela ássjediehttijt Anárij, gålgådismáno 6. biejve ja gåhttju giellaaddnijt seminárraj Sajosij ságastalátjit makkár rahtjamusá li nielje sámegielajn mij gullu giellasuodjalibmáj, normerimij ja moallánakbargguj. Sæmmi båttå besa gullat niellja sierra sámegiela. Giellasemináran tjalmostahteduvvá Sámedikke gålmåjahkásasj rádjárasstididdje giellaaktisasjbarggoprosjevta álgadibme. Suoma Sámedikke sáhkajådediddje, Tiina Sanila-Aikio, rahpá seminárav. Giellagáldo joarkkemprosjevta álgadimseminárra l rabás juohkkahattjaj. Oassálasste máksi ietja manno-, biebbmo- ja idjadimgålåjt. Seminárra dålkkuduvvá sámegielajs suomagiellaj ja svierigadárogiellaj. Buoris boahtem! Prográmma 10.15 Vuona Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo 10.30 Eino Koponen: Prinsihpa giellasuodjalimbargon ja hiebadibme gålldåsámegiellaj 11.10 Johanna Ijäs: Tjoahkkájbiejadum bágo nuorttasámegielan ja daj tjállemvuohke 11.50 Sáme Åhpadusguovdátja sámemusihka oahppij vuosádus auditåvrån 12.30 Biebbmo 13.30 Petter Morottaja: Gåktu bisodit Anára sámegielav? 14.10 Svenn-Egil K. Duolljá: Muhtem giellaåhpalasj njuolgadusá julevsámegielan giellamierredime hárráj 14.50 Marko Marjomaa: Giellagáldo–prosjækta 15.00 Låhpadibme Ånigattjat prosjevta birra Sáme Giellagálldo l sáme álmmuga aktisasj ja bajemus ássjedåbdde ja mierredimorgádna mij guosská sámegielaj gatjálvisájda. Sáme Giellagálldo fállá giellaviehkev njuolgga giellaaddnijda. Sáme Giellagáldo bargguj gullu aj moallánakbarggo, giellamierredibme ja giellasuodjalimbarggo. Duodden dási galggá Giellagálldo juohket diedojt sámegielaj birra ja giellafágalasj ássjij birra. Giellagáldo joarkkemprosjækta ruhtaduvvá Interreg V Nord -oasseguovllo Nuortta Sábme, Lapin Liitto, Råmså fylkkasuohkan ja Suoma -, Svieriga - ja Vuona Sámedikkijs. Prosjækta jådeduvvá Suoma Sámedikkes. Álmmukbiejvve ja nasjåvnålasj gåvåstagá / Duogásj / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Guovvamáno 6. biejvve le almulasj slávggimbiejvve Vuonan ja tjalmostahteduvvá ålles rijkan sámij álmmukbiejvven. Moadda dáhpádusá ja gåvåstagá li tjanádum bæjvváj Sámediggeráde tjalmostahttá biejvev oassálastedijn ålles rijkan. Biejvve tjalmostahttá vuostasj sáme rijkkatjåhkanimev mij aneduváj Metodistaj girkkon Roandemin jagen 1917. Dat lij vuostasj bálle gå sáme lidjin tjoahken bargatjit aktisasj sámeássjij rijkaj rájaj rastá. Biejvve ávvudaláduváj vuostasj bále jagen 1993. Sáme slávggá Ájnas gåvåstahka ávvudaládijn guovvamáno 6. biejvev le slávggá. Same slávggá le aktisasj divna sámijda, berustahtek gudi rijkan sij årru. Slávggá dåhkkiduváj bårggemáno 15. biejve 1986 13. nuorttarijkaj sámekonferánsas Åren, Svierigin, ja dat la hábbmidum sáme dájddáris Astrid Båhl Ivggobadás Tråmsån. Oajvvegåvvå le váldedum goabddás ja divtas «Biejve bárne» oarjjelsámes Anders Fjellneris. Dan divtan gåvvi Fjellner sámijt biejve bárnnen ja máno niejddan. Gievlle le biejve (ruoppsis gievllebielle) ja máno (alek gievllebielle) gåvåstahka. Almulasj dåhkkidum gåvåstahka Same slávggá dåhkkiduváj almulattjat jagen 2003 Vuonan rievddadusáj baktu Sámelágan ja lágan . Stuorradigge fábmodij dan ga båttå Sámedikkev mierredittjat njuolgadusájt gåktu slávgáv adnet. Sámedigge mierredij dáv moarmesmano 27. biejve jagen 2004. Slávgán la virgálasj stáhtus, valla dat ij la álmmukslávggá mij åvdåstahttá gånågisrijkav Vuonav álmmukriektálattjat ja stáhttariektálattjat. Sáme álmmuklávla Same álmmuklávla, Sámevierrega lávla, la dikta Isak Sabas, tjáledum ja almoduvvam avijsan Sagaid Muittalægje jagen 1906. Sámekonferánsan Åren jagen 1986 mierreduváj dat sáme álmmuklávllagin. Diktaj dagáduváj tjuojalvis Arne Sørlias, ja tjuojalvis dåhkkiduváj 15. sámekonferánsas Helsinkin. Tæksta le jårggåluvvam nuorttasámegielas duojda ietjá sámegielajda. Moallánagáv “álmmukbiejvve” adnet Gå guovvamáno 6. biejvve mierreduváj sáme álmmukbiejvven 1992 jage sámekonferánsas, de lij mærrádus sámegiellaj ja danna lij moallánahka . Riekta jårggåluvvam dárogiellaj sjaddá dat , sáme/sámij álmmukbiejvve . Muhtem dárogielak jårggålusájn la vuojnnum, dajna gå sáme la , álmmuk la ja biejvve le . Svieriga dárogielak jårggålusán sámekonferánsas aneduváj moallánahka . Moallánagá ja li sjaddam båhtusin iehpetjielgas jårggålusájs ja muhtem mærráj gå moallánahka muhtemijs la aneduvvam rijddooarren. Sámekonferánssa biejaj farra oarren sáme li akta álmmuk ( nasjåvnnå ) ja moallánagá adno dan diehti ij gájbbeda sierra stáhtav . Goappátjagá sámekonferánssa (maŋŋela Sámeráde ) ja nuorttarijkaj sámedikke adni moallánagáv , álmmukbiejvve, virgálattjat. Lågå ienebuv dassta dájn sválldasijn: Sáme girjálasjvuoda årnik åhtsåmusá vuodon doarjju sáme girjálasjvuodav, tjáppa- ja fáhkagirjálasjvuodaprosjevtajt ma vidnudagájs åvdeduvvi. Åhtsåmájggemierre: 01.03.20, 01.10.20 Ulmme doarjjaårnigij: Sáme girjálasjvuoda doarjjaårnik doarjju sáme girjálasjvuodav, goappátjagá tjáppa- ja fáhkagirjálasjvuoda prosjevtajt ma dåjmadagájs åvdeduvvi. Åhtsåmusá merustaláduvvi moatte guoskavasj berustime hárráj. Almmudagájn/dåjmadagájn ma oadtju njuolgga dårjav almmudakdoarjjan Sámedikke budsjehta baktu ij la rievtesvuohta dårjav oadtjot dán doarjjaårniga baktu mij åhtsåmusáv gájbbet. Ålggorijkalasj dåjmadagá tjáledum Vuonan e dårjav oattjo (NUF). Máhttelis la dårjav åhtsåt tjuovvovasj dåjmajda: Ienep diedo merustallamnjuolgadusáj hárráj - gehtja åhtsåmsjiemáv ja årniga njuolgadusájt. Gájbbádus åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj: Giehtadallamájgge: Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmussaj vuorddet 3 máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum, gehtja háldadimlága § 11. Båddåsasj diedádus háldadimássjijn sáddiduvvá maŋemusát máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum. Guládallamdiedo: Åhtsåsjiebmá Dájdda- ja kulturdåjmadibme / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Sámedikke åvdåsvásstádus mij guosská sáme dájda åvddånahttemij le bærrájgæhttjat dájddárijn le buorre ja oaggás birásdile sijá æládusájda. Galggap hiebadahttet vaj oadtjop valjes sáme kulturiellemav sæmmi båttå gå galggap hiebadahttet profesjonaliserimij ja kvalitehttaj. Galggap aj hiebadahttet árbbedábálasj moalgedimhámijda, sæmmi båttå de galggap hiebadahttet sáme ájggásasjdájddaj. Sáme le álmmuk moadda gielaj. Dát valjesvuohta galggá vuojnnut aj kulturaktijvuodan. Sámedikke ájnnasamos vædtsak dán bargon le ekonomalasj vájkkudimnævo, valla aj vájkkudimmáhttelisvuoda ma li miján guládallama, aktijvuoda ja aktisasjbargo baktu ietjá almulasj oajválattjaj. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Sáme goabdes máhttá máhtsaduvvat Dåbdos Bindala goabdes la akta moattes histåvrålasj kultuvrragávnijs ma galg... Lågå ienebuv Musihkkajuollodime Sámedikkes Sámediggeráde le juollodam 2,3 mill kråvnå musihkkaalmodimijda jagen 2014. D... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Sámedigge barggá dáj ássjij åvdås: Ekonomalasj vájkkudimnævo Sámedikke vájkkudimnævoj ulmme dájdda- ja kulturdåjmadibmáj le moattebelak sáme dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktema ma tjalmostahteduvvi sebrudagán. Oasseulmme le gåbdå ja buorre kulturfálaldahka sáme álmmugij. Sámedikken li ruhtadårja majt máhttá åhtsåt kulturdåjmadibmáj, máhttá rudájt åhtsåt sámegielak girjálasjvuohtaj, sáme musihkkaj, sámegielak gåvvårájdojda, sáme girjjealmmudagájda ja kulturdåjmajda. Dájddársjiehtadus le aktisasjbarggosjiehtadus Sámedikke ja Sáme Dájddárráde gaskan (SDR). Sámedigge juollot rudájt jus åtså musihkkaj, girjálasjvuohtaj, gåvvårájdojda, sáme girjjealmmudagájda ja kulturdåjmajda. Dán årnigin li sierra åhtsåmussjiemá, sierra njuolgadusá ja sierra åhtsåmusájggemiere. Dårja majt máhtá åhtsåt musihkkaj, girjálasjvuohtaj, gåvvårájdojda, girjjealmmudagájda ja kulturdåjmajda galggi dájda viehkken vaj: Dájddársjiehtadibme Sámedigge ja Sáme Dájddárráde (SDR) hiebadijga 19.08.2004 aktisasjbarggosjiehtadusáv (dájddársjiehtadusáv). Oassálasste le sjiehtadusán gávnnam vaj“dat la dárbbo åvddånahttet buorev ja ålolágásj sáme kultuvrra iellemav ja at vidjura gárveduvvi dahkuj ja åvddånbuktem sáme girjálasjvuohta, musijka, dánssa ja teáhter, filmma ja gåvådusdájdda ja dájddaduodje. Dasi lassen gávnnin oassálasste vaj dat la viehka stuor potensiálla kultuvrajn vuodon åvddånahttet sáme sebrudagáv, Dat sisadná gájkka gitta máhtos tjanádum dålusj dábijda filmma rádjáj, mannoæládussaj, hábmedibmáj ja kultuvrrabuvtadibmáj ”. Vuodon dájddársjiehtadusás tjadájt Sámedigge ja SDR jahkásasj sjiehtadallamijt gånnå sisano ja ekonomija ålgoldis boahtte jahkásasj sjiehtadussaj mierreduvvá. Sáme dájddársjiehtadusán li rudá: Dájddafoanndaj, stipendajda sáme dájddárijda, doajmmadoarjjaj dájddárorganisasjåvnåjda ja Sáme dájddárdádáj, sáme ájggásasj dájda ja dájddaduoje oasstemårnigij, fáhkakonsulentajda, vuosádusmávsojda, sáme tjáppagirjálasjvuoda, musihka ja juojga oasstemårnigij. Dá rudá háldaduvvi Sáme dájddárrádes ja RidduDuottarMuseas. Sámedikke åvdåsvásstádus mij guosská sáme dájda åvddånahttemij le bærrájgæhttjat dájddárijn le buorre ja oaggás birásdile sijá æládusájda. Nuorttarijkalasj sámegielaj fáhka- ja resursaguovdásj Sáme Giellagálldo l uddni ådå næhttabielijt adnegoahtám. Ådå næhttabielijn li sierra biele oarjjel-, julev-, nuorttasámegiela ja aj anára- ja lullesámegiela gáktuj. – Buojkulvissan oarjjelsámegiela bielijn álkket gávnná diedojt oarjjelsámegiela ådå termajt ja normierimijt, ja dåjmaj birra ma oarjjelsámegiellaj guosski. Sæmmi láhkáj doajmmi adjáj ietjá sámegielaj biele, subtsas Sáme Giellagáldo fáhkajådediddje Mika Saijets. Álu næhttabielij sisadno jårggåluvvá sámegiellaj ja sæmmi sisadno máhttá moatte giellaj låhkåt. Sámi giellagálldo l ådå næhttabielijt dahkam iesjgeŋga sámegiela addnij dárboj vuodon. Iesjgeŋga sámegielan li sierra dárbo ja hásstalusá. – Oarjjelsámegielaga álu åhtsi oarjjelsámegiela ådå termajt oarjjelsámegielan, e anáragielan. Danen lip válljim almodit iesjgeŋga giela gáktuj sierra biele dan sadjáj gå dahkat vihtta sæmmilágásj biele iesjgeŋga sámegiellaj, tjielggi Saijets. Ådå næhttabájkkáj tjoahkkiduvvi diedo sámegielajda guosske dáhpádusájs, dagu sámegielkursajs, seminárajs ja konferánsajs. Dán láhkáj aj addne diedojt álkket gávnni avta ja sæmmi næhttabájken. – Sámi Giellagálldo diehttelis muhtem dáhpádusá ásat, valla ienemus dáhpádusájn li ietjá ásadiddje. Boahtte lávkke le guládallat giellaguovdátjij, allaskåvlåj, universitiehtaj ja ietjá dåjmij, ma ásadit duola dagu sámegielkursajt, ja sijás diedojt oadtjot. Dán láhkáj mij nahkap diedojt ietjama ådå bielijda tjoagget, subtsas Saijets. Næhttaadressa www.giella.org baktu giellaaddne máhtti gatjálvisájt sáddit ja oadtjot giellaadnemij guosske bagádusájt ja árvvalusájt duola dagu hiebalgis bágoj birra. Artihkkalijn tjálleduvvi iesjgeŋgalágásj giellaássjijs, dagu giellajuohkusij mierredam termajt ja normierimij birra. Sámegielak bielijn li sválldasa elektråvnålasj báhkogirjijda ja ietjá sámegiela riektatjállema gáktuj dagáduvvam ávkálasj barggoræjdojda. Dasi duodden næhttabielijn li suoma-, Svieriga ja Vuona dárogielak vuollebiele, majn li diedo sámegielaj ja Sámi Giellagáldo birra. Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan. 39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage. Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet. Árvustallam Duodjeinstituhtas vuoset jut instituhtta merkaj ednagav kulturguodden ja háldadiddjen iehperubbmelasj (vuojŋŋalasj) kulturárbes. Tjavtjan 2018 Sámedigge bargadahtij Telemarksforskningav Duodjeinstituhtav árvustalátjit. Árvustallam la gehtjadam man mudduj Duodjeinstituhtta la viehkken Sámediggáj ulmijda jåvsådittjat duodjesuorgen, man mudduj bagádalleårnik Duodjeinstituhta baktu la viehkken Sámediggáj ulmijda jåvsådittjat duodjesuorgen ja oajvvadit dåjmajt vijddásap ulmmejåvsådibmáj. Sámedikke ulmme duodjesuorggáj la jut galggá liehket ienep oassálaste æládusán, ienep profesjonalitiehtta, ja ienep mávsánis bargo ja ienep rudájt tjijnnit. Duodjeinstituhta dåjma la vuostatjin duodje kultuvrran ja giehtabarggon. Diedádus gávnat, instituhtta ij nav vuojga doarjo Sámedikke ulmev duodje æládussan ja jut instituhtta ij ållåsit nagá ietjas mandáhtav jåvsådit åvddånahttem- ja máhtudakguovdátjin duodjesuorggáj æládussan, kultuvrraj ja giehtabargguj. Duodjeinstituhta roalla ja dajt bargojt majt dahki kultuvrraguodden ja iehperubbmelasj kulturárbbe guodden, li huoman ájnnasa. Dánna viehkedi Sámedikke ulmmáj nannitjit sáme kultuvrav, iesjdåbdov ja kulturárbev. – Duodjeinstituhtan la ájnas roalla kulturguodden ja árbbemáhtov háldadiddjen, javllá sámedikkeráde Berit Marie E. Eira. Diedádus árvval jut Duodjeinstituhtta joarkeduvvá, valla gártjedum mandáhtajn. Juogu dal máhtudakguovdátjin duodjáj iehperubbmelasj kulturárbben, jali máhtudakguovdátjin hábmedibmáj, buvta- ja márnánasstemåvddånahttemij. – Diedádus árvval iesjgeŋgalágásj máhttelisvuodajt Duodjeinstituhtav åvddånahtátjit, javllá Eira. Sån dættot jut Sámedigge ij la avtak vuojnov merustallam. Vuostak galggá diedádus åvddån biejaduvvat bierjjedagá 15.03 Áltán, aktan duola dagu Duodjeinstituhtajn ja duodjeorganisasjåvnåj. Diedádus la almulasj. – Mij bivddip gájkajt gudi duojes berustalli ietjasa árvvalusájt Sámediggáj oajvvadittjat nav ruvva gå máhttelis, låhpat sámedikkeráde Berit Marie E. Eira. Lågå diedádusa Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Berit Marie E. Eira , mobijlla 913 28 626 Sihtá mánájgárddepolitihkav tjielgadit / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 01. njoktje 2012 Sámedigge le dal sáme mánáj mánájgárdij diedádusáv tjállemin. Diedádusá duogásj le Sámedigge sihtá badjásasj politihkav hábbmit mánájgárdij gáktuj mij galggá prinsihpalasj gatjálvisájt tjielgadit ja láttov dahkat sáme mánáj mánájgárddefálaldagá gáktuj. - Diedádus galggá vuosedit mánájgárde, mánáj, æjgádij ja sáme sebrudagá dárbojt. Sámedigge sihtá sáme mánáj mánájgárdde galggá liehket integreridum, bivnos ja innovatijvva ásadus alla kvalitehtajn gájka mánájda buorren, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Vijddábut dættot sadjásasj presidænnta Sámedigge sihtá duola dagu bærrájgæhttjat jut pedagogalasj barggij åttjudibme buoreduvvá váj siján le sámegiela ja kultuvra máhtudahka. Guoskat moadda gatjálvisájt Mánájgárddediedádusá ulmme le dilev láhtjet ájádusájda ja ságastallamij gåktu galggá politihkalasj ulmijt jåksåt mij guosská buorep bajássjaddamdilláj mánájgárddefálaldagá báktu. - Mijá ulmme le diedádus ij dåssju galga gåvvidit ja árvvaladdat makkir roalla ja politihkalasj mierredimfábmo Sámedikken galggá mánájgárddeássjijn. Diedádus galggá aj vuorodimijt tjalmostit ja vuojnnusij buktet makkir hásstalusá miján li gå galggap mánájgárdijt dahkat nav buoragin gå vejulasj. Dát sisadná gájka mánájgárdijt Vuonan majn le sáme mánájda fálaldahka, tjielggi sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Sihti ájádusájt Mánájgárdediedádusá barggo galggá liehket rabás ja sebradahtte prosessa váj jåkså dajda ulmijda ma li diedádusán. Sámedigge sihtá gåhttjot fylkkamánnijt, suohkanijt, mánájgárddebirrasijt, æjgádijt, æjgátværmástagájt ja nammadusájt ja ietjá guoskavasj ásadusájt dåjmalattjat oassálasstet. Ájádusá diedádusá gáktuj låggŋiduvvi dagástallamforumij, fáhkasemináraj, ságástallamij ja gatjádallamåtsådimij baktu. - Mij sámediggeráden hásstep sáme sebrudagáv mijá siegen ájádallat. Makkir visjåvnå li miján sáme sebrudagán mij guosská mánájgárdij sajev mánáj bajásgiessemin, giellaåvddånahttemin ja sáme árvoj joarkkemin boahtte buolvajda? Dájda gatjálvisájda sihtap vásstádusájt, javllá sadjásasj presidænnta Vars. Diedádus le rievddam åvdep diedádusás 2005 rájes ”Sámedikkeráde diedádus sáme mánájgárdij vuoksjuj” ja ”Sáme mánájgárdij strategalasj pládna 2008-2011” joarkka. Ienep diedo: Sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars , tlf. 977 54 102 Dánna lip tjoahkkim vásstádusájt gatjálvisájda ma álu gatjádaláduvvi sámediggeválga 2017 birra. Goassa l válggabiejvve? Sámediggeválga válggabiejvve l mánnodagá ragátmáno 11. biejve 2017 . Muhtem suohkanin la válgga adjáj sådnåbiejve ragátmáno 10. biejve. Gånnå máhtá válggabiejve jienastit? Válggabiejve hæhttu jienastit dan suohkanin gånnå la Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledum. Dån la tjáledum jienastuslåhkuj dan suohkanin gånnå álmmuklågo milta biehtsemáno 30. biejve 2017 la duv årromadræssan. Gut máhttá sámediggeválgan 2017 jienastit? Gájka gudi li Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledum åvddåla biehtsemáno 30. biejve 2017, máhtti dan jage válgan jienastit. Gut hæhttu árabut jienastit? Dån hæhttu árabut jienastit jus duv suohkanin li binnep gå 30 sámedikke jienastuslågon tjáledum. Jus dát duv suohkanij guosská, de diededuvvá dan birra válggakårtån mav oattjo. Dån máhtá aj ietjat suohkanijn njuolgga guládallat dáv guoradalátjit. Goassa máhtá árabut jienastit? Dábálasj árabut jienastibme bissu bårggemáno 10. biejves gitta ragátmáno 8. bæjvváj . Gånnå máhtá árabut jienastit? Dån máhtá árabut jienastit vájk makkir suohkanin Vuonan. Dan diehti máhtá jienastit ietjá suohkanin gå dan suohkanin gånnå åro ja la jienastuslåhkuj tjáledum. Dån máhtá aj ietjat suohkanijn guládallat goassa ja gånnå máhtá árabut jienastit. Majt hæhttuv buktet gå jienastit ájgov? Dån dárbaha fábmogis duodastusáv (duola dagu pássa, vuodjemkårttå, báŋŋkakårttå gåvåjn) . Dån i dárbaha válggakårtåv buktet. Valla huoman ávttjip válggakårtåv maŋen váldátjit. Válggakårttå válggafunksjoneraj bargov álkkebun dahká ja iesj ájgev sæstá. Manen iv la válggakårtåv oadtjum? Gájka jienastiddje oadtju válggakårtåv påstan dan álmmukjienastuslågo tjáledum adræssaj mij li siján biehtsemáno 30. biejve 2017. Jus illa válggakårtåv oadtjum, de soajttá la påstan láhppum, jali dån la sirddemav maŋŋela biehtsemáno 30. biejve diededam. Máhtáv gus ådåsit jienastit válggabiejve jus lav árabut jienastam? Jus la árabut jienastam de i máhte válggabiejve jienastit. I ga máhte moaddi árabut jienastit. Arena sáme kulturdåjmadibmáj / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Sáme kulturgoade, teáhtera, festivála ja musea li ájnas arena tjalmostahtátjit, bisodittjat ja åvddånahtátjit sáme dájdav, kultuvrav ja kultuvrraárbev. Dá ásadusá li tsiekkima sáme bájkálasj sebrudagájn, sij fálli kulturæládusbarggosajijt guovlojn. Institusjåvnnåásadibme ja institusjåvnnååvddånibme li dan diehti ájnnasa sáme sebrudagá ja sáme demokratija bisodibmáj ja åvddånahttemij. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Nannit sáme fálaldagájt Oslon. Sámedigge ja Oslo suohkan sihti sáme fálaldagájt nannit oajvvestádan sierra... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Sámedigge barggá dáj ássjij åvdås: Ekonomalasj vájkkudimnævo Ulmme Sámedikke vájkkudimnævoj sáme kulturdåjmadimarenajda li sáme institusjåvnå ja arena dájdda- ja kulturåvddånbuktemij, ma li sáme sebrudak –ja demokratiåvddånahttema guovdásj oassálasste ja premissavadde. Oasseulme li doajmmelis sáme arena dájdda- ja kulturåvddånbuktemij, kulturinstitusjåvnå ja musea nanos fágalasj dásijn. Sámedigge vaddá dårjav njuolgga 27 iesjgeŋgalágásj kulturdåjmadimarenajda jagen 2013: Sáme kulturgoade ja kulturåvddånbukteminstitusjåvnå (12), sáme festivála (7), sáme teáhtera (2) ja sáme musea (6). Dårja njuolgga sáme kulturdåjmadimarenajda galggi oassálasstet: Jagen 2013 le ådå åhtsåmårnik “Arena dájdda- ja kulturåvddånbuktemij” . Dát ådå årnik laset vuorodimev sáme dájddárijn, kulturdiedádusá milta. Oasse vuorodimijs dán årnigin le stuoráp tjalmostahttem ådådahkodåjmajn ma galggi oassálasstet åvddånahttemij sáme institusjåvnåjs ja arenajs dájdda- ja kulturåvddånbuktemij. Årnik doarjot aj arenajt, værmádagájt ja aktisasjbarggoprosjevtajt ma oassálassti lasse rijkajgasskasasj åvdedibmáj ja eksportaj sáme dájdas ja sáme dájddárijs rijkajgasskasasj márnánij, ja duodden álgadimstipænnda nuorra sáme dájddárijda Sáme kulturgoade, teáhtera, festivála ja musea li ájnas arena tjalmostahtátjit, bisodittjat ja åvddånahtátjit sáme dájdav, kultuvrav ja kultuvrraárbev. Sámedikke vuorrasijráde le Sámedikkeráde rádevadde orgádnan ja galggá liehket viehkken Sámediggáj Sámedikke vuorrasijpolitihkav hábmedime. Vuorrasijráde gåhtjodus la: Vuorrasijráde bivddiduvvá javllamusájt buvtátjit diedádusájda, plánajda ja tjielggidusájda iesjgeŋga fáhkasuorgijn majt Sámedikkeráde ájggu dahkat. Vuorrasijráde máhttá iesj ássjijt Sámedikkerádáj bajedit. Jus vuorrasijráde hálijt ássjijt iehtjádijda gå sámedikkerádáj bajedit, de galggá tjielggasit åvddån boahtet, dát la vuorrasijráde javllamus. Sebrulattja 2018-2021: Sadjásasj sebrulattja: Sámediggeviesso / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sámediggeviesso Kárásjågån rabáduváj almulattjat basádismáno 2. biejve jagen 2000 S.M. Gånågisás Harald V. Sámediggevieson li sámij álmmukválljidum tjoaggulvis ja Vuona Sámedikke háldadus. Viesso le tjuorgadum sivijllaarkitektajs Stein Halvorsen ja Christian Sundby, gudi moarmesmánon 1996 vuojttijga arkitæktagilppusav dåbddobágujn 69,3˚ NORD. Tjoahkkáj lidjin 116 oassálasste, ja dájs båhtin 48 oajvvadusá. Tsieggimbarggo álgeduváj bårggemánon jagen 1998 ja biehtsemánon 1999 biejaj stuorradiggepresidænnta biejaj Kirsti Kolle Grøndahl vuodogiergev. Viesso le hábbmidum lahkke gievllen guovtijn gierdijn Sámedikke girjjevuorkájn, boadáldagájn, tjåhkanimlanjájn ja nielljalåk kontåvråj. Lahkkegievle gietjen le Sámedikke ållestjåhkanimladnja låvdagoade muoduk amfijajn gånnå sámij álmmukválljidum digge tjåhkan. Sámediggeviesso le åvdemusát konkrehtalasj symbåvllån dan politihkalasj ja riektálasj stáhtusij mij le sámeálmmugin. Sámediggeviesso ållit divna dábálasj gájbbádusájt ådåájggásasj parlamænntaviesojda. Sámedikke ållestjåhkanimlanján, gulldalimlanján ja divna tjåhkanimlanjájn li digitála dålkkumvædtsaga. Pressan ja median le sierra lanjá, ja hiebadahtedum la radio- ja televisjåvnnåsáddimijda Sámedikke tjåhkanimijs. Vieso vijddudahka tjoahkkáj le 5 300 neljudakmehtera ja prosjæktagålo lidjin 128.710.000 kråvnå jagen 2000. Rahpamájge: mánnodagá - bierjjedagá: 08:00 - 15:00 Gehtja kártav Google mapsan Sámedikken le kontåvrå ålles rijkan. Åtså kontåvråv ietjat lahkusijn - Álggoálmmuga dárbahi mijá dåhkkidimev / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Uddni le mærkkabiejvve 5000 iesjguhtik álggoálmmukjuohkusijda væráldav miehtáj. Bårggemáno 9. Biejvve le AN:a rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejvve. Uddni hiehpá solidaritehtav vuosedit álggoálmmukjuohkusij gudi viessu gássjelis dilen. Værálda álggoálmmuga tjoahkkáj li badjelasj vihtta prosenta værálda álmmugis, badjelasj 370 millijåvnå ulmutja badjelasj 90 lándajn. Ienemus álggoálmmuga viessu gássjelis dilen, ja moaddása niejdeduvvi ja doalvoduvvi. - Værálda álggoálmmuga li gielalasj ja kultuvralasj valljudahka mij le midjij boanndudahkan. Dáv uddni ávvudallap, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud. - Moadda álggoálmmuga niejdeduvvi ja doalvoduvvi ja dárbahi mijá doarjjagav ja duodastimev. Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj dåjmalattjat oassálasstet rijkajgasskasasj bargguj mij åvdet ságastallamijt stáhtaj ja daj álggoálmmukjuohkusij gaskan, javllá Aasrud. Boahtte jage ásadit AN sierra Álggoálmmugij væráltkonferánsav, vuostasj dakkár gånnå nasjonálstáhta ja álggoálmmuga æjvvali ságastalátjit makkir vælggogisvuoda nasjonálstáhtajn li álggoálmmugij gáktuj. Váj álggoálmmugijt buoremus láhkáj dán konferánssaj gárvet, ásadij Sámedigge rijkajgasskasasj gárvediddje álggoálmmukkonferánsav Áltán 2013 biehtsemáno. Dan konferánsa boados lij loahppadokumænnta masi badjelasj 600 álggoálmmukåvdåstiddje gájka værálda álggoálmmukguovlojs guorrasin. - Dát guosská rijkajgasskasasj álggoálmmuksolidaritehttaj. Álggoálmmuga li unneplågon vargga juohkka rijkan, danen le viehka ájnas Sámediggáj jut álggoálmmuga nav guhkás gå vejulasj aktisasj jienajn ságasti. Mijá væráltvijddásasj aktisasjvuohta le mij mijájt nanni, ja uddni le vuogas biejvve dáv dættodit, javllá sámediggeráde Vibeke Larsen. Værálda álggoálmmukbiejvve ásaduváj 1994:n ja bårggemáno 9. biejve lij vuostasj tjåhkanibme AN:a værálda álggoálmmugij barggojuohkusin jagen 1982. Barggojuogos lij oassen bargos man boados lij AN:a ållestjåhkanibme mierredij AN:a tjielggidusáv álggoálmmugij riektáj hárráj 2007:n. Sáme li Vuona álggoálmmuk, ja bårggemáno 9. biejve le sáme slávggimbiejvve. Aktijvuohta Sámedikkeráde Vibeke Larsen, tlf: +47 941 30 116 Sámediggeráde la aktisattjat juollodam badjelasj 14 millijåvnå kråvnå dårjajda æládus-, giella-, kultuvrra-, mánájgárdde-, varresvuohta- ja sosiála suorgijn ja guovlo prosjevtajda gávdan guovvamáno 10.biejves moarmesmáno 4.bæjvváj dán jage. Vihtta guolleduostudagá li aktan oadtjum vargga 1,7 millijåvnå kråvnå doarjjan Sámedikkes. Bájkoj 7,5 millijåvnå kråvnå li duon dán æládusprosjæktaj juolloduvvam. Sámediggeráde Mariann Wollmann Magga subtsas, guollimæládus la miehtebiekkan ja ålos dårjav åhtsi, guollimvantsajt oastátjit ja guolleduostudagájt ásadittjat ja åvddånahtátjit. – Sámedigge la ájnas oassevállde vájkkudimnævojt adnemin bisodittjat ja åvddånahtátjit gæssu ja ávkkás guolástusæládusáv sáme merragádde- ja vuodnaguovlojn, javllá Magga. Magga subtsas, ållagasj la juollodum edna ruhta guolleduostudagájda maŋemus ájgev, ålles vihtta duostudagá li aktisattjat 1.666.000 kråvnå oadtjum. Dá li duostudagá Storekorsnesan, Nerveian, Skarsvågan, Sjursjokan og Nordvågenin. – Ájnas la láhtjet dilev vaj unnemus vantsa bessi guolijt vuobddet ja ihkeva ájnas la åvddånahttet ja nannit bájkálasj duosstomstruktuvrav bisodittjat joarkke dåjmav guolástimen bájkálasj merragádde- ja vuodnaguovlojn. Máhttelisvuohta bájkálattjat vuobddet unnemus vantsajda la gájbbádussan bisodittjat årrom- ja barggostruktuvrav merrasáme guovlojn, javllá Magga. Sámediggeráde la juollodam badjelasj 1,3 millijåvnå kråvnå muhtem mannoæládusvidnudagájda sisi oastátjit ja åvddånahttemdåjmajda. Arctic Nuvsvåg AS Loppan, Tufjord Molta & Utleie AS Måsøyan, Vesterelvjenta AS, Koppangen brygger AS Lyngenin, og Aernie AS Ranan li dårjav oadtjum. – Sáme mannoæládusán la dárbbo iesjgeŋgalágásj fálaldahkaj. Mannoæládus la ájnas vuorodibme Sámediggáj, javllá Magga. Sámediggeráde la aj doarjjum rijkaorganisasjåvnåv Sámiid Duodji ja Duojáriid ealáhussearvi goabbák 150.000 kråvnåj, vaj duodje lulun vuojnnusin ávvudimvahkov Tråante 2017. Magga javllá sjaddin gålmmå ihkeva hávsskes biejve márnánijn stuorra låvdagoaden Roandema guovdon, gånnå 32 vuosediddje vuobddin buoremusáv boahttsubiergos, duojijs ja sáme hábmedimes iesjgeŋga guolos Sámen. – Åtsådallama vuosedi, låvdagoahte luluj máhttet guovtegærddáj ájgev danna liehket ja liehket guovtegærddáj stuorak. Ihkeva stuorra berustibme lij, javllá dudálasj Magga. Sámediggeráde la aj juollodam dårjav 26 kulturprosjæktaj, ma aktisattjat li vargga 1,5 millijåvnå kråvnå oadtjum. Dan aktavuodan Magga dættot gålmmå nissuna gudi li dårjav oadtjum. Bente Haarstad la oadtjum 74.000 kråvnå vuosádussaj gåvvådokumentarav oarjjelsáme boatsojsujtos. Simone Grøtte Pedersen la oadtjum 150.000 kråvnå dánssavuosádussaj Glemt, nuortta-Vuona doarrohiståvrå birra ja vuostasj vuosádus la ásadusán Festspillene i Nord-Norge. Maret Anne Sara la oadtjum 149.900 kråvnå prosjæktaj Pile o´Sápmi, mij la dájdalasj dahko mij dagáduváj vuosteldibmen ja symbåvllån stáhta boahttsujt bággonjuovadimes Finnmárkon. – Bente Haarstad dahká ihkeva buorre bargov oarjjelsáme boatsojsujttokultuvrav duodastime. Simone Grøtte Pedersen ienebut ja ienebut vuojnnusij boahtá juohkka dánssimvuosádusán. Maret Anne Sara dájdav adná boatsojsujto dilev tjalmostahtátjit, ja sån la aj jieddnás politihkalasj jiedna, javllá sámediggeráde Mariann Wollmann Magga. Gehtja makkir prosjevtajt ma li dårjav oadtjum ájggegávdan 10.02.17- 04.05.17: Giellavahkku/ Gïelevåhkoe/ Giellavahkko rabáduvvá moatte bájkálasj dåjmajn rijkav miehtáj. Almulasj rahpam la Oslo Sámi viesun mánnodagá gålgådismáno 21. b. kl. 17:00. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo Giellavahkov rahpá. Suohkan- ja ådåsmahttemminisstar Monica Mæland aj rahpamij sæbrrá. Rahpama aktijvuodan li aj iesjgeŋgalágásj kultuvralasj hávsskudahttema dagu konsertasj, romána åvddånbuktem ja vuosádus. Dasi duodden guossodip gáhkov, káfav ja sáftav. Buorisboahtem gájkajda! Rijkajgasskasasj guovlolasj aktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedigge sihtá: Arktalasj ráde Arktalasj aktisasjbarggo sisadná gáktsa stáhta polarbirrasasj guovlon, ja guosská sihki aktisasjbarggo iesjgudik stáhta ráddidusáj gaskan ja parlamentaj gaskan. Arktalasj ráde, mij le ráddidusáj aktisasjbarggoorgádna, le ásaduvvam åvdedittjat aktisasjbargov, koordinerimav ja avtastallamav arktalasj stáhtaj gaskan aktisasj arktalasj ássjijn, sierraláhkáj guoddelis åvddånime ja birássuodjalime gáktuj. Dán aktisasjbargon li gudán álggoálmmukorganisasjåvnåjn sadje stuoves oassálassten. Arktalasj ráden li tjuovvovasj rijka: Vuodna, Danmárkko/Ruonáednam/Færsuollu, Svierik, Suobma, Islánnda, USA, Canada ja Ruossja. Duodden arktalasj álggoálmmuga oassálassti stuoves ájrrasin ráden. Daj gaskan le Sámeráde mij åvdet sámijt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Da guhtta álggoálmmukorganisasjåvnå ma bievde birra tjåhkkåhi aktan daj gávtsij ájrasstáhtaj stuoves ájrrasin li: Arktalasj ráde le avtamielakvuohtaorgádna gånnå da guhtta álggoálmmukorganisasjåvnå bessi ságastit ja oajvvadit sæmmi láhkáj dagu da gáktsa stáhta, valla e besa jienastit. Álggoálmmukorganisasjåvnå, da guhtta stuoves ájrrasa oadtju viehkev ja doarjjagav ietjasa dåjmadagás mij le Københámnan: Indigenous Peoples Secretariat (IPS) Frankrijkka, Dujsska, Nederlánnda, Polen, Spania ja Stuorra Britannia li 2011 basádismáno ájn váksjárájrrasa ráden. Arktalasj ráde álgaduváj jagen 1996 ja lij vijddedibme dallusj arktalasj birássuodjalimaktisasjbargos (Arctic Environmental Protection Strategy, AEPS) mij lij 1991:n ásaduvvam. Ráde åvddånammadus sirddá daj gávtse ájraslándaj gaskan ja åvddånammadusájggudahka le dábálattjat guokta jage. Ráde åvddånammadus lij Vuonan 2007 – 2009 jagijn, Danmárkon 2009 – 2011 ja Svierigin vas 2011 – 2013. Minisstartjåhkanibme prográmmajt ja prosjevtajt mierret ma galggi Arktalasj ráde baktu tjadáduvvat. Minisstartjåhkanibme le juohkka nuppát jage. Minisstartjåhkanimij gaskan tjadáduvvi stáhtatjállij tjåhkanime ja tjåhkanime ámmátulmutjij åjvij gaskan (Senior Arctic officials, SAO). Barggo dåjmaduvvá dajn gudá stuoves barggojuohkusij tjadá masi tjuovvovasj prográmmasuorge gulluji: Sámedigge le fáron Arktalasj ráde Vuona rájadusán ja sæbrrá SAO-tjåhkanimijda ja minisstartjåhkanimijda. Dakkir dáhpe le sajájduvvam jut Sámediggepresidænnta buktá oasev Vuona sáhkavuoros Arktalasj ráde minisstartjåhkanimijn. Nuoskodibme le læhkám ja vilá le ájnas fáddan Arktalasj ráde bargon. Gudá jage aktisasjbargo maŋŋela åvdedij AMAP barggojuogos 1997:n rapportav Arktalasj birrasa dile birra. Dat duodastij ilá alla dáse låssåmetállajs ja birásselgajs Arktisin vájku industriáliseridum guovlojs le guhkken ierit. Rapporta vuosedij duola dagu muhtem birásselga guhkijt manádin Arktisij ja akkumuleriduvvin juhtusijda ma álggoálmmugijs biebbmuj aneduvvi. 2000-lågon Arktalasj ráde aj dálkádakrievddamij barggagådij, ja da vijddásasj rapporta majt ráde iesjguhtik barggojuohkusa li dahkam, li læhkám viehka ávkálattja gå li gåvvidam dálkádakrievddamij vájkkudusájt ja man háhppelit rievddama dáhpáduvvi. Arktalasj Ráde dálkádakguoradallam; Arctic Climate Impact Assessment (ACIA), åvddån biejaduváj 2004 basádismáno. ACIA le guoradallam gånnå da gáktsa arktalasj lánda – Canada, Danmárkko, Suobma, Islánnda, Vuodna, Ruossja, Svierik ja USA – li vijddát guoradallam ja analyserim makkir vájkkudusá soajtti Arktisa birrasij ja sebrudagájda. Dat le stuorra diedalasj måsskim diedojs ma gávnnuji Arktisa dálkkádakrievddamij gáktuj ja gåktu dat soajttá guovlov ja væráldav ietján vájkkudit. Guoradallamin li gålmmå dokumenta – vijdes diedalasj rapportta, tjoahkkájgæsosrapportta ja policytjálos. ACIA-guoradallama båhtusa li Arktisin le dálla akta dajs jåhtelamis ja duodalamos dálkkádakrievddamijs ednama nanna. Arktis le sijddan moadda álggoálmmugijda majn le kultuvrra ja iellemvuohke mij le arktalasj birrasij hiebaduvvam. ACIA-guoradallam le dættodam álggoálmmugij diedov ávkkit, ja dajt dutkambåhtusij aktidit. Dálkkádakrievddamij gáktuj álggoálmmuga mårråhi rijkajgasskasasj aktijvuodajn, duola dagu Arktalasj Ráden ja AN:a dálkkádakkonvensjåvnån. Duodas paradoksan le álggoálmmugijda gå uljo, gássa ja kålla buolldem væráltmiehtásasj lieggamav buktá mij vas rahpá ådå guovlojt petroleum- ja gruvvodåjmajda álggoálmmugij duobddagijn ja merraguovlojn. Sæmmi båttå båhti dálkádakrievddamij binnedime dåjma dagu ållo tsieggim ådåsmahtte fámos dagu tjáhtjefábmo ja bieggafábmo álggoálmmukguovlojn ma árbbedábálasj álggoálmmukæládusájt hieredi dagu guolástusáv, bivdov ja boatsojsujtov. Duodden båhti aj ietjá dálkádakhiebadime ma nievres láhkáj guoskavasj álggoálmmugijda vájkkudi. Álggoálmmuga vásedi vuostak gájkka nievres bielijt væráltmiehtásasj liegganimijn (jiegŋa gáhtu, ådå nále båhtali, dálkke ij le luohtádahtte, merra ahtsá; årromsaje ierit dåjdeduvvi, ja vil ienep). Dan maŋŋela álggoálmmuga vásedi gájkka nievres bielijt (lasedum nuoskodibme, ådå økonomija, sebrudakrievddama, jnv) ma badjáni gå moatterijkak viddnudagá båhti guovlo luonndoressursajt ávkkitjit majda dálla le álkkep jåksåt dálkkádagá/temperatuvra diehti. Danen le viehka ájnas sihkarasstet álggoálmmugijda almma oassálasstemav ja oasev boanndudagás gå sjaddá álkkep ressursajda jåksåt. Maŋemus ájge le Arktalasj ráde – dasi lassen ahte háldat nuoskodimev ja dálkádakrievddamijt – berustahttjám gåktu sebrudahka máhttá hiebaduvvat dajda rievddamijda ma dáhpáduvvi. 2011 moarmesmáno vuollájtjállin ájrasrijka Arktalasj ráde vuostasj lihtoduvvam juridihkalasj tjadne sjiehtadusáv. Sjiehtadus ásat vuostasj vælggodiddje birástagáv Arktalasj ráde ájrasrijkaj gasskasasj aktisasjbargguj åhtsåma ja gádjoma gáktuj. Ja de vil le mierredum barggojuohkusav ásadit man barggo galggá liehket rijkajgasskasasj aktisasjbarggovædtsagijt Arktalasj ábe uljonuoskodime gárvesvuohtaj. Ráde le aj tjadádam vijdes diedalasj ja biráslasj dutkamijt merrajåhtulagá, ulljo- ja gássaråggåma ja áhpeháldadime gáktuj Arktalasj áhpeguovlojn. Minisstartjåhkanimen Nuukan Ruonáednamin jagen 2011 mierreduváj Råmssåj ásadit stuoves dåjmadagáv Arktalasj rádáj. Dåjmadahka galggá jage 2013 rájes doajmmagoahtet. Dallutjij doajmmá gasskabåddåsasj dåjmadahka (2006-2013) mij le sæmmi bájken dagu Vuona Polárainstituhtta, namálattjat Fram-guovdátjin Råmsån. Lågå ienebuv Arktalasj ráde birra dáppe. Barentsaktisasjbarggo Barentsaktisasjbarggo ásaduváj muhtem ålggorijkkaminisstartjåhkanimen Girkkonjárgan jagen 1993. Girkkonjárggatjielggidus nammat moadda vuoroduvvam aktisasjbarggosuorge maj gájkbadjásasj ulmme le guoddelis åvddånibme ja nannidum stajgukvuohta. Barentsaktisasjbarggo le návti organiseridum: Barentsráde (ålggorijkkaminisstara), le Danmárkko, Suobma, Islánnda, Vuodna, Ruossja, Svierik ja Europakommisjåvnnå. Canada, Frankrijkka, Dujsska, Italia, Japan, Nederland, Polen, Stuorrabritannia ja USA li observatøra. Ámmátkomitea (CSO) gárvet Rádáj ássjijt ja tjåhkan sulle guhtti jahkáj. Álggoálmmuga ælla Barentsráden åvdåstum vájkku dav li gájbbedam. Sámedigge le fáron Barentsráde Vuona rájadusán ja sæbrrá tjåhkanimijda guovloj dásen doarjju álggoálmmugij barggojuohkusav. Dakkir dáhpe le sajájduvvam jut Sámediggepresidænnta buktá oasev Vuona sáhkavuoros Barentsráde minisstartjåhkanimijn. Álgoálmmugij barggojuohkusin li sáme, nenetsaj, ja vepsaj åvdåstiddje. Tjuovvovasj ulmutja lidjin 2011 basádismáno barggojuohkusij válljidum: Svierigis Ruossjas Vuonas Álgoálmmugij barggojuohkusa dåjmadagán li: Barentsdåjmadahka, Girkkonjárgan Rijkajgasskasasj Barentsdåjmadahka Lågå ienebuv Barentsasjbarggo birra dáppe. Nuorttarijkaj sáme aktisasjbarggo Svieriga, Suoma ja Vuona oajválattja li aktan barggam sáme ássjes dat rájes gå Nuorttarijkaj aktisasjbarggoásadus sáme- ja boatsojsujttoássjijda ásaduváj Gånågislasj resolusjåvnå baktu jagen 1964. Dát aktisasjbarggoorgádna le læhkám aktisasjvuohtaorgádnan ámmátdásen daj gålmåj lándaj ráddidusáj gaskan diehton ja dagástallamin. Aktisasjbarggonammadus målsoduváj jagen 2001 Nuorttarijkaj ámmátulmutjij sáme ássjij orgánajn gånnå Sámedikke aj oassálassti. Jagen 2000 ásaduváj stuoves aktisasjbarggo sámediggepresidentaj ja minissterij gaskan gudi sáme ássjijs vásstedi Suoman, Svierigin ja Vuonan. Minisstara ja sámediggepresidenta álu æjvvali vaj bessi diedojt juohket, giehttot ja dagástallat sáme ássjijt majn le aktisasj berustime. Dán ådå nuorttarijkaj aktisasjbargo ulmme le sáme álmmuga gielav, kultuvrav, æládusájt ja sebrudakiellemav nannit. Aktisasjbarggo le iehpeformálalattjat, valla lahka Nuorttarijkaj Minisstarrádáj tjanádum. Ássjij gárvedime ja tjuovvolime åvdås vásstet Nuorttarijkaj ámmátulmutjij sáme ássjij gáktuj. Tjåhkanimij gåhttjom ja jådedibme målssu daj gålmåj rijkaj gaskan. Stipendaj lasedum máksomiere ja vijdedum ulmmejuogos oahppijda sámegielajn fáhkasuorgen / Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Sámedigge joarkka aj jagen 2015 juollodit stipendajt oahppijda gejn la sámegiella fáhkasuorgen joarkkaskåvlån. Ådås jagen 2015 le gå oahppe gudi li oasseájgev, ja sámegielajn fáhkasuorgen, oadtju máhttelisvuodajt stipendav åhtsåt, ja stipendaj máksomierre le lasedum. Ådå máksomiere li náv: o Stipænnda oahppijda gejn la sámegiella vuostasjgiellan: kr 7 500,- o Stipænnda oahppijda gejn la sámegiella nubbengiellan: kr 5 500,- o Stipænnda oahppijda gejn la sámegiella amásgiellan: kr 3 000,- -Mij hálijdip ienebu galggi sámegielav oahppat. Dåssju dajna vuogijn sihkarasstep vaj sámegiella viessu vijdábut ja máhttá åhpaduvvat boahtte buolvajs. Dan diehti doajvvop mij stipænnda galggá arvusmahttet ienebujt válljitjit sámegielav joarkkaskåvlån, javlla Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. -Maŋemus jagijt la oahppij låhko joarkkaskåvlån gejn la sámegiella fáhkasuorgen lassánam. Dát máhtta vuosedit stipænnda arvusmahttá oahppijt sámegielav válljitjit ja dat la buorre, javllá Keskitalo Åtsålvisá skåvllåjahkáj 2014/15 máhtti rájaduvvat sisi 15.01.15 gitta 30.03.15 rádjáj. Åtsålvisá giehtadaláduvvi maŋŋenagi. Åtsålvisá rájadum 31.03.15 maŋŋela e giehtadaláduvá. Åhtsåmskåvve biejaduvvá Sámedikke sijddabælláj ådåjakmáno álgon 2015. Sámediggeráde juollot 200 tuvsán kråvnå Deanu ja birás merraluossaguollársæbrráj merraluossaguollárij riektádilev tjielggitjit. Merraluossaguollársiebrre árvustallá stáhtav stiebnnit, dajnas gå stáhta regulierima li árbbedábálasj merraluossaguollimav ájttegoahtám. Sámedikke ållestjåhkanibme l mierredam doarjjaårnigav manna l ulmme sáme rievtesvuodajt ednamijda ja luohkojda nannit. Ållestjåhkanibme l årnigij 750 000 kråvnå mierredam. Aktse åhtsåmusá båhtin åhtsåmájggemærráj mij lij vuoratjismáno 1.biejve. Ráde giehtadaláj åhtsåmusájt biehtsemáno 28.biejve Kárášjågån. Niellja åhttse dårjav oadtjun. Deanu ja birás Merraluossaguollársiebren li sebrulattja Deanuvuonav, Várjjatvuonav, Lágesvuonav, Fálesnuorev ja Álttávuonav birra. Sámediggepresidænnta Vibeke Larsen javllá ájnas la merraluossaguollárij riektádilev tjielggit, ja danen sámediggeráde 200 tuvsán kråvnå Deanu ja birás Merraluossaguollársæbrráj juollot. Larsen subtsas sámediggeráde adjáj juollot 300 tuvsán kråvnå siebrijda Deanučázádaga luossabreavaeaiggádiid searvi ja Deanučázádaga luossabivdosearvi vaj bessi ássjev vuolgadit fámoduhtátjit sjiehtadusáv Vuona ja Suoma gaskan Deanu tjátjádagán guollima birra. – Sjiehtadus Vuona ja Suoma gaskan álbet bájke ulmutjij riektáv guollitjit, man la suodjalum riektá vuodolága ja álmmukriektá milta. Bájke viermmeguollára hæhttuji unnedit ietjasa árbbedábálasj guollimav nav ednagit jut árbbedábálasj guollim la nåhkågoahtemin stáhta regulierima diehti, javllá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen. Sámediggeráde juollot 150 tuvsán kråvnå Tråmså Boatsojsábmelattjaj Fylkasæbrráj ælloniehkij máhtudagáv almulasj riektán ja areállaháldedimen nannitjit, vaj buorebut galggi ietjasa riektájt vælggogisvuodajt bærrájgåhtset, duola dagu pládnabargon. Prosjevtan la aj ulmme lasedit máhtudagáv ja diedulasjvuodav suohkanijn boatsojæládusá areállaadnema birra, ållagasj boatsojæládusá birra mij la Tråmså fylkan. Mearrasámi árbediehtu sihtá guoradallat sáme riektájt Davvinjárga suohkanin, ållagasj Stranda-guovlon. Ulmme l nannit riektájt bivdduj, guollimij, muorjjimij ja ietjá miehttsedåjmajda Davvinjárga suohkanin. Ráde juollot 100 tuvsán kråvnå guoradallamij. – Sámediggáj la ájnas merrasámij riektájt nannit, vaj árbbedábálasj adnemav guovlos nanniduvvá vaj dan baktu muorrodime vuosstáj suodjaluvvi, javllá Larsen. Ienep diedo: Sámediggepresidænnta Vibeke Larsen, 941 30 116 Ådåstuhtedum aktisasjbarggosjiehtadus Sámedikke ja Statskoga gaskan Sámedigge ja Statskog libá sjiehtadam aktisasjbarggosjiehtadusáv ådåstuhttet... Lågå ienebuv Sámedikkeráde Henrik Olsen la kronihkav tjállám mij guosská duohtavuodakommisjåvnnåj Vuona sáme ja guojna álmmugij gáktuj. Javllamáno 15. biejve Sámedigge sebraj tjåhkanibmáj Stuorradikke presidænntaåvdegij gånnå lij sáhka duohtavuodakommisjåvnås sáme ja guojna álmmugij gáktuj. Tjåhkanibme lij vuodon bargguj masi miján li stuorra vuorddemusá. Sáme ja aj guojna li hæhttum gillat stuorsebrudagá illastimev mijá identitehta ja kultuvra dárojduhttemij. Dássta li háve sjaddam, ájnegis ulmutjijda ja aj sebrudahkaj, man vijddudagá birra mij ep ájn diede. Mij diehtep, kolonisierimij ja badjelgæhttjamij lip mij guoskadallam. Mij diehtep juhti vuornnom, binnep árvov vaddet, gielav ja kultuvrav masset ja skábmo iesjdåbdov ja buorre iesjgåvåv niejddi. Mijá mielas ájgge le láddam dajna juojddá dahkat. Ij iehtjama árvov binnedittjat, valla vaj máhttep boahtteájggáj mihát mannat álmmugin man vássám ájgge le tjielgaduvvam. Histåvrrå dárojduhttempolitihka birra la aj histåvrrå ulmutjij birra gudi bierggijin berustahtek oajválattjaj garra bargos mijáv vuojnnemahttásin dahkamis. Valla dat la læhkám divras, ja ålos vilá moatte buolvaj ja iehtjasa låsså nådijt guoddi, ja dåbddi jut dáv noadev duodaj sihti guodet. Sámediggáj la ájnas, duohtavuodakommisjåvnnå galggá liehket kommisjåvnnå mij guosská sáme álmmugij allasis. Galggá liehket máhttelisvuohta vájkkudit bargguj kommisjåvnå mandáhta vájkkudime baktu, ja maŋŋáj dan baktu juhti iehtjama vásádusáj birra subtsastip. Danen ájggop mij árrat 2018 sáme álmmugij allasis máhttelisvuodav vaddet subtsastittjat iehtjasa vuojnojt makkir tiemáj duohtavuodakommisjåvnnå luluj barggat. Dát luluj midjij ávkken gå mij galggap Stuorradikkijn rádádallat dan birra majna duohtavuodakommisjåvnnå luluj barggat. Mij jáhkkep sáme sebrudahkaj la ávkken duohtavuodakommisjåvnås. Valla mij jáhkkep, adjáj dáttja sebrudahkaj la dassta ávkken. Sæmmi gå sábmelattja li duolmoduvvam ja skámáduhteduvvam, li aj dáttja vásedam histåvråv ja ideologijjav mij la subtsastam, sáme li nievrep ulmutja gænna ij la sæmmi árvvo gå siján. Máhttá aj dáttjajda liehket ávkken dat histåvrålasj noades ierit bessat. Semadimkommisjåvnnå Ruonasednamin la jur árvvalusájdis buktám. Danna vuoseduvvá dárbbuj histåvråv ietjas ævtoj milta åvdedittjat ja dárbbuj duodastittjat ja majt kolonisierim la Ruonasednama álmmugij merkaham. Kommisjåvnnå aj subtsas, dárbbo l semadit vássám ájgijn ja álmmuga trauma:jt huksat. Juohkka álmmugin galggá liehket sijá iehtjasa duohtavuoda- ja semadimprosæssa, ja mij sáme galggap dav prosessav hábbmit gåktu midjij la buoremus. Sæmmi la semadibme prosæssa mij ájgev gájbbet. Miján hæhttu sidot nubbe nuppev gulldalit ja iehtjádij vásádusájt dåhkkidit. Gierddisvuohta ja sidot bávtjas subttsasijt gierddat li guovdásj faktåvrå. Valla sæmmi hæhttu liehket jáhkko nanos sáme álmmugij boahtteájggáj. Mån jáhkáv mij væhkkálakkoj dav nagádip. Sámedikkepresidænnta Vibeke Larsen sávvá vuorbev ællonæhkkáj Jovsset Ánte Saraj, gut dálla la vuojttám gujddimássjev stáhta vuosstáj Hålogalánda lágamánneriektán. Ælloniehkke Jovsset Ánte Sara Guovdagæjnos vuornoj miededimes mærrádusáv ednambarggo- ja biebbmodepartementas mij 2014 gájbbedij sån galgaj giehpedit ælov 75 boahttsuj. Sara digguhij stáhta vuosstáj ja vuojtij diggeriektán, valla stáhtta mærrádusáv gujddij. Uddni bierjjedagá snjuktjamáno 17.biejve bådij duobbmo Hålogalánda lágamánneriektás mij gujddimav hilgot, ja duobmonis mierret mærrádus stáhtas ij la fábmogis gå dat buktá illastimev Sara rievtesvuohtaj ietjas kultuvrav dåjmadimes. Sámedikkepresidænnta Vibeke Larsen ávvus vuojttemis. – Sidáv vuostak vuorbev sávvat Jovsset Ánte Saraj gå lágamánneriektán vuojtij. Prinsihpa ma li dán riektámærrádusá vuodon li jur daj sæmmi vuojnoj vuodon gå Sámedigge måttijt jagijt la tsuojgodam, namálattjat jut stáhta vuogen boatsojlågov giehpedit li stuorra vánesvuoda. Stáhtta ij vieleda sámij riektáv iesjmierredibmáj ja máhttá liehket ájnegattja riektájt doadjemin, javllá sámedikkepresidænnta Vibeke Larsen. Sámedigge javllá boatsojæládusdiedádusás mierredum ragátmánon 2016, jut mærrádusá gasskavuodaj milta giehpedit la buktám boatsojlåhkolasedimev, ja gå ij la dássedibme la dat buktám ærádisdåmadimev ja garra dåjmajt ma e ájnegis ællonæhkkáj hieba. Hålogalánda lágamánneriektá duobmos tjoahkkájgæssá, Ednambarggo- ja biebbmodepartementa mærrádus snjuktjamáno 10.biejves 2014 boatsojlåhkogiehpedibmáj, la almasjrievtesvuodajt doadjemin. Boatsojlåhkogiehpedibme mav stáhtta lij gárvedam, ij la fábmogis gå mærrádus illastimev buktá Sara rievtesvuohtaj ietjas kultuvrav dåjmadit AN konvensjåvnå sivijla ja ja politihkalasj rievtesvuoda artihkal 27 gáktuj. Lágamánneriektá tjállá duola dagu: “ Jus ga boatsojæláduslága mærrádusá boatsojlågo ja boatsojlågo giehpedime birra le dádjadahtes ja bieledis vuodustibme boatsojæláduslága ulmij milta, le lágamánneriektá vuodon adnám jut gávnnu rádjá goassa loabedis dahko aneduvvá lága baktu adjáj gå stáhtta boatsojæládusáv hiebadahttá, ja jut rádjá loabedis dahkuj mij ij la lága milta dán ássjen la badjel mierij. ” – Lágamánneriektá la dahkam åvvå ájnas tjielggidusáv álmmukriektá gáktuj mij guosská aktisasj ja ájnegattjaj rievtesvuodajda. Dán ássjen la stáhtta doadjám Jovsset Ánte Sara várjjalimev stáhta segadime vuosstáj álmmukriektá lága milta. Sidáv suv rámmpot gå la duosstam ietjas riektá åvdås oajbbot ælloniehkken viessot, ja dat ájnas bargos mav la måttij sámij åvdås dahkam. Dát la ájnas prinsihpalasj duobbmo mij positijva båhtusijt edna sámijda buktá, låhpat sámedikkepresidænnta Vibeke Larsen. Ságájdahtátjit, guládalá sámedikkepresidentajn Vibeke Larsen, tlf: 941 30 116 Sáme nissunij varresvuohta vuoroduvvá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Guovvamáno 17. Biejve buvtij Vuodna ietjas 8. Rapportav AN:a nissunvieledimkonvensjåvnå tjuovvolime gáktuj. Stáhttaráde Audun Lysbakken Vuona bieles vásstedij. Sámedikke bieles oassálastijga seniorrádevadde Ingeborg Larssen ja rádevadde Vivi Pedersen. AN berustij dassta gå Vuodna ij vuojga sáme nissunij ja sijáj varresvuodadilij birra vuojga diededa, ja majt Vuodna dahká dáv tjielgga varresvuodaærádisáv divudit. Sámedigge le rapporttaj ietjasa vuojnojt buktám, ja oassálasstin observatørran Genèvan. Sámedigge ietjas sáhkavuorojn åvdedij gå vájllu statistihkka sáme nissunij vuoksjuj, sáme nissuna vuodoæládusájn ja sáme nissunij varresvuohta. - Dát le vuostasj bále Vuodna le sáme nissunij vuojnnusij buktám ietjas AN-rapportajn, ja dánna le Sámedikke vuojnno læhkám viehka ájnas. Sámediggeráde adná buorren gå dá hásstalusá AN-systeman dættoduvvi, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Sáme nissuna sáme giellaháldadimguovlo ålggolin dåbddi siján le nievrep hælsso gå nissuna giellaháldadimguovlon, vuoset Ketil Lennert Hansena dutkam. - Sámedigge le åvdedam ærádisá li sáme nissunij gielalasj ja kultuvralasj riektáj gáktuj giellaháldadimguovlon sihke Sámelágan ja esski doajmmaj biejadum láhka suohkanij varresvuohta- ja sosiáldievnastusáj gáktuj, tjielggi sámediggeráde Larsen. Ietjas vásstádusán AN:aj duodastij stáhttaráde Lysbakken jut kultuvralasj ja gielalasj máhtudagá varresvuodadievnastusán le dárbulasj jus sáme nissuna galggi avtaárvvusasj varresvuodafálaldagáv oadtjot. Stáhttaráden ællim oajvvadusá gåktu máhttá buorep varresvuodafálaldagáv fállat sáme nissunijda giellaháldadimguovlo ålggolin. Vuosedij dåssju varresvuohtafálaldahkaj mij juo gávnnu ja jut lij dárbulasj kultuvralasj ja gielalasj diedulasjvuohtaj sáme nissunij gáktuj. - Sámediggeráde le ávon gå AN sáme nissunij varresvuodadilev gehtjat. Sæmmi båttå hådjånip gå stáhttaráde Lysbakken ij konkrehta dåjmajt buvte váj sáme nissuna galggi buorep varresvuodafálaldagáv oadtjot. Sámedigge galggá dáv ássjev gehtjadit aktan guovdásj varresvuohtaoajválattjaj, låhpat rádeájras Ellinor Marita Jåma. Aktijvuohta: Rádeájras Vibeke Larsen tlf. 941 30 116 Rádeájras Ellinor Marita Jåma tlf. 916 13 460 Dá li bessam ájrrasin Sámediggáj ájggegávdav 2017-2021: Nuorta válggabijrra - 5 ájrrasa Márja-Liissa Partapuoli, Vuona Sámij Rijkasiebrre/Sámeálmmuk belludahka Jovna Vars Smuk, Vuona Sámij Rijkasiebrre/Sámeálmmuk belludahka Ávjovári válggabijrra - 8 ájrrasa Aili Keskitalo, Vuona Sámij Rijkasiebrre Mathis Nilsen Eira, Vuona Sámij Rijkasiebrre Sandra Andersen Eira, Vuona Sámij Rijkasiebrre Berit Marie P.E. Eira, Jåhttesábmelattjaj lissta Davvi válggabijrra - 6 ájrrasa Silje Karine Muotka, Vuona Sámij Rijkasiebrre Nils Mikkelsen Utsi, Vuona Sámij Rijkasiebrre Gáissi válggabijrra - 5 ájrrasa Henrik Olsen, Vuona Sámij Rijkasiebrre Sandra Márjá West, Vuona Sámij Rijkasiebrre Niko Valkeapää, Vuona Sámij Rijkasiebrre Viestarmera válggabijrra - 5 ájrrasa Mikkel Eskil Mikkelsen, Vuona Sámij Rijkasiebrre Runar Myrnes Balto, Vuona Sámij Rijkasiebrre Ann Karin Kvernmo, Vuona Sámij Rijkasiebrre Lars Filip Paulsen, Oalgesbelludahka Oarjjelsáme válggabijrra - 4 ájrrasa Nora Marie Bransfjell, Vuona Sámij Rijkasiebrre Björn Thomas Åhren, Vuona Sámij Rijkasiebrre Oarjje-Vuona válggabijrra - 6 ájrrasa Tor Gunnar Nystad, Vuona Sámij Rijkasiebrre Aili Guttorm, Vuona Sámij Rijkasiebrre Piera Heaika Muotka, Vuona Sámij Rijkasiebrre Sámedikke ållestjåhkanibme presidentav 12.10.17 vállji. Válljiduvvam presidænnta dassta maŋŋela ållestjåhkanibmáj diedet gejt sån sámediggerádáj sihtá. Presidænnta ja aj rádesebrulattja viettjaduvvi válljiduvvam ájrrasij gaskan. Presidænnta ja rádesebrulattjaj sadjásattja låjdåsti de ájrrasin ålletjåhkanibmáj ja dábálasj ájrrasin doajmmi. Sáme aktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Sáme li álggoálmmuk nieljen rijkan. Rijkajgasskasasj dimensjåvnnå luluj danen oassen sáme sebrudakiellemis. Vuona Sámedigge le dåjmalattjat oassálasstám aktisasjbargguj aktan nuorttarijkaj sámedikkij ja ruossja biele sáme organisasjåvnåj. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Sáme stuortjåhkanibme Ubbmemin Duorastagá guovvamáno 20. b tjåhkani sámediggeájrrasa Suomas, Vuonas ja Svie... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Sámedigge dáj ássjij barggá: Sáme parlamentáralasj ráde Suoma, Svieriga ja Vuona Sámedikke li aktisasj orgánav ásadam, Sáme parlamentáralasj rádev. Ráde le institusjonaliseridum aktisasjbarggo sámedikkij gaskan ássjin ma guosski sámijda moatten stáhtajn jali sámijda avta álmmugin. Tjálledoajmmá tjuovvu dav sámedikkev gænna le presidenntaámmát. Sáme parlamentáralasj ráde sjaddá ájnas orgádna dán ådå nuorttarijkaj aktisasjbargon åvddålijguovlluj, ja aj rijkajgasskasasj aktijvuodan. Danen le ájnas ráden le buorre aktisasjbarggoævto ja åvddånahttemvejulasjvuoda. Sáme parlamentáralasj ráden ij la sierra dåjmadahka gånnå le máhtudahka ja fábmo dåjmalattjat rijkajgasskasasj dásen barggat. Dåj ietjá nuorttarijkaj sámedikkij vuoksjuj le Vuona sámedikken vijddásap vejulasjvuohta sáme riektáj bárggat Nuorttarijkajn. Danen le viehka ájnas vaj Vuona sámedigge aktan Suoma ja Svieriga sámedikkij gájksábmelasj álggoálmmukberustimijt vuorodi. Sámeráde Sámeráde le gájksábmelasj kultuvrrapolitihkalasj ja politihkalasj ásadibme navti váj le áktisasjbarggoásadussan sáme organisasjåvnåjda Suoman, Vuonan, Svierigin ja Ruossja føderasjåvnån. Rijkajgasskasattjat aneduvvá Sámeráde NGO:an, non-governmental organization. Ráde gájkbadjásasj ulmme le sámij berustimijt avtan álmmugin nannit, nannit sámij aktijvuodav rijkkarájáj rastá ja barggat dan vuoksjuj vaj sáme boahtteájggáj aj avta álmmugin aneduvvi. Sámeráde le viehka ájnas ja dåbdos álggoálmmukaktørra rijkajgasskasattjat. Sámeráden le alla máhtudahka ja vijdes rijkajgasskasasj værmástahka. Sámedigge ja Sámeráde aktan barggi muhtem rijkajgasskasasj suorgijn, ja iesjgeŋgalágásj rollaj ma buorre mudduj nuppe nubbáj hiehpi. Ájnas le dát joarkká ja åvddånahteduvvá. Sámedigge aj aktan doajmmá ja bárgga ietjá sáme- ja álggoálmmukorganisasjåvnåj, ásadusás ja værmástagáj ma rijkkarájáj rastá bárggi. Diehtojuohkem ja sjuggelis aktisasjbarggo luojvojdis organisasjåvnåj ja ásadusájn le viehka ájnas jus sáme vuojnoj galggá rijkajgasskasasj arenan åvddån boahtet. Sámediggeráde sihtá dáj iesjgudik orgánaj ja aj ådå ásadusáj aktisasjbargov nannit. Ráden li 15 ájrrasa, vidás vuona bieles, nieljes svieriga bieljes, nieljes suoma bieles ja guovtes ruossja bieles. Lågå ienebuv Sámeráde birra dáppe. Ruossja biele sáme Dá rádjáj ælla ruossja biele sámijn sierra álmmukválljidum orgána. Ájnas le viehkedit vaj Ruossja sáme oadtju buorep ævtojt nannit ja åvddåanahttet gielaska, kultuvraska ja sebrudagáska. Ruossja biele sáme li oadtjum jienav Sáme parlamentáralasj ráden. Luondulasj le maŋenagi sijá fámov dán forumin nannit. Sámedikkeráden le åbbålasj ulmmen dilev láhtjet váj álggoálmmuga ietja dåjmajt jåhtuj biedji sebrudakåvddånahttema diehti ietjasa guovlojn ja bájkalasj sebrudagájn nuorttaguovlojn, váj sijá materiálalasj vuodo kultuvra hárráj sihkarasteduvvá. Fuolkkevuohta le agev læhkám ájnas álggoálmmuksebrudagájn. Nissuna li sierráláhkáj ájnnasa ja li álu ajnnasamos árbbedáhpe- ja giellaguodde. Danen li dåjma ma guosski nissunijda viehka ávkálattja ålles álggoálmmuksebrudahkaj. Sámedigge Svierigin Sámedigge Svierigin ásaduváj jagen 1993. Sámedigge Suoman Suoman ásaduváj sámegatjálvisáj nammadus jagen 1973. Maŋŋela sámedikkij ásaduvvamij Vuonan ja Svierigin, sjattaj nammadus Sámediggen rievddadum jagen 1996. Vuona Sámedigge le dåjmalattjat oassálasstám aktisasjbargguj aktan nuorttarijkaj sámedikkij ja ruossja biele sáme organisasjåvnåj. Sámedikke kultuvrra- ja valástallamstipænnda / Valástallam / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Sámedikke kultuvrra- ja valástallamstipænnda galggá arvusmahttet sáme nuorajt oassálastátjit musihkkaj, dájddaj, kultuvrraj ja valástallamijda. Vihtta stipenda vatteduvvi guhtik 25 000 kråvnnåj, ja stipenda li vattedum åtsålvisáj milta. Rádeájras Henrik Olsen sån la alvaduvvam åhttsij moattebelakvuodas. -Sidáv javllat goappátjagá åhtsåmusáj vallje ja åhttsij máhtukvuoda bukti buorre vuorddámusájt sáme kultuvrra- ja valástallamiellemij. Oalle gássjel li válljit vihttasav gudi vuojttin, javllá rádeájras Henrik Olsen. Valástallamstipenda: Ole Mathis Sara Nedrejord la sabeksasske ja jåvsådam la buorre sajijda goappátjagá ietjama rijkan ja ålggorijkajn. Dijmásj gávdan lij sån rijka nubbe buoremus nuorra sabeksasske. Aslak Ole Eira tjuojgge guhti vuorot tjuojggamav ållåsit, ja dálla le sån Ráissa joarkkaskåvlå tjuojggamsuorgen. Sujna li buorre båhtusa Artic Winter Gamesijs ja moattet ietjá gilppusijs. Kultuvrrastipenda: Ina-Theres Andrea Sparrok la gåvvijiddje. Sån la dokumenterim oarjjelsáme ællobargov buorre ja viesso láhkáj. Gåvåj ja tevstaj oablodahttá sån aj diedojt sámegielas ja kultuvras, ja sån la arvusmahtte sáme nuorajda gejn la miella gåvvådájddaj. Sarakka Gaup la oavdástalle. Teáhterdájda baktu le sån juo oadtjum guhkes ájge ja moattebelak åtsådallamijt. Gaup vuoset siednadájdas baktu sáme kultuvrragaskostibme guosská. Dájddasuorgen vuorbástuvvat rávkká jálosvuodav ja hiebalgisvuodav, ja sån le degu jiedna nuorrasámijda gudi åhtsi gåsi sij gulluji ja ietjasa ruohtsajt. Anne Maia Raanes Sørensen la balæhttadánsse. Gávtse jagágin álgij sån karriærav balæhttadánssen. Dánsa baktu máhttá aj sáme kultuvrra tjuovggiduvvat ja åvddån buvteduvvat. Sujna le stuorra hárdesvuohta dánssaj, ja sihtá liehket siegen vuosedittjat ietjá sámenuorajda dánsan aj máhtta liehket sadje sáme kultuvrragaskostimen. Sån la oahppamin balehtav Kanadan. Ådåjakmánon galggá Raanes Sørensen álgget viddnooahppen virggebalæhttaásadusán, Coastal City Ballet. Sámedikke rádeájras Henrik Olsen javllá stipænndavuojtte gájka li tjiehpes åvddågåve ja ambassadøra sámenuorajda gudi sihti vuorodit valástallamijt ja kultuvrav. Ienep diedo: Sámedikke rádeájras Henrik Olsen, 907 75 219 Sámedigge vállji tjuovvovasj 3 fáhkajuohkusa: pládna- ja ruhtadimjuohkusav, bajássjaddam-, hukso- ja oahppojuohkusav ja æládus-ja kulturjuohkusav. Fáhkajuohkusijn galggi gájka sámediggeájrrasa liehket. Juohkusijda galggi válljiduvvat jådediddjev ja sadjásasj jådediddjev. Gå jådediddje válljiduvvá ieneplågo ájrrasij gaskan, de válljiduvvá sadjásasj jådediddje unneplågo ájrrasij gaskan. Fáhkajuohkusa åvddajbukti oajvvadusájt ållestjåhkanibmáj dakkár ássjijn majt ållestjåhkanimnjunnjutja juohkusijda sáddi. Juohkka ássjen juohkusa åssjejådediddjev vállji. Fáhkajuogostjåhkanime dåladuvvi ållestjåhkanimij åvddåla. Sámedikken li tjuovvovasj fáhkajuohkusa: Pládna- ja ruhtadimjuogos Bajássjaddam-, hukso- ja oahppojuogos Æládus- ja kulturjuogos Lassen fáhkajuohkusijda li Sámedikken aj dárkestimjuogos ja válggajuogos . Dárkastusjuogos (bærrájgæhttjamkomitea) Dárkestimjuogos galggá doajmmat parlamentárálasj dárkastiddjen ja dárkestit ásadusájt ma ruhtaduvvi Sámedikke budsjehta baktu. Dát merkaj adjáj Sámedikke jahkeruhtalågov ja rijkarevisjåvnå máhttelis tsuojggidusájt dárkestit. Juogos máhttá tjadádit dav dárkestimev Sámedikke háldadusáv mij sijá mielas la dárbulasj. Dajn ássjijn majt Dárkestimjuogos giehtadallá, sij åvddånbikti mærrádusárvvalusádisá njuolgga Sámedikke ållestjåhkanibmáj, juogu sierra ássjen jali juohkusa jahkediedádusá baktu. Válggajuogos Válggajugos giehtadallá ássjijt majn Sámedikke ållestjåhkanibme galggá åvdåstiddjijt válljit ásadusájda sisbiele ja ålgusjbiele Sámedikke vuogádaga. Juohkusa barggon la gárvedit ja giehtadallat ássjijt majt ållestjåhkanibme l juohkusij sáddim ja åvdedit mærrádusárvvalusáv ållestjåhkanibmáj. Åhtsåmájggemierre : 15.02.20 Gudi máhtti dårjav oadtjot : Æjgáda ja addne sáme kulturmujtojda ja doarromujtojda sáme duobddágijn. Masi máhtti dårjav oadtjot: Tsiekkadussuodjalimprosjevta: Registrierim ja duodastime: Hoajddo ja hiebadahttem: Man ednagav máhtti oadtjot: Gitta 400 000,- kråvnå. Jus sjaddi hásstalusá åhtsåmsjiemá gáktuj, máhttebihtit doarjjaårniga guládallamulmutjij guládallat. Guládallamulmutja årnigij: Ahkep rádevadde Lars Børge Myklevold , +47 78 48 42 73, ahkep rádevadde Kjartan Gran , +47 78 48 42 84, ahkep rádevadde Ingvild Larsen , +47 78 48 42 79, fáhkajådediddje Elin Rose Myrvoll , +47 78 47 40 20 Sámedigge háldat muhtem dårjajt ja stipendajt ma li siegen sáme kulturárbev bisodime ja joarkkemin. Stipenda alep åhpadussaj julevsámegielan jali oarjjelsámegielan, ja sáme giellaåhpadussaj studentajda márkkosáme guovlos Sámedigge juollot stipendav studentajda gudi alep åhpadusáv julevsámegielan jali oarjjelsámegielan tjadádi, ja studentajda márkkosáme guovlos gudi sáme giellaåhpadusáv tjadádi. Les mer: Stipenda alep åhpadussaj julevsámegielan jali oarjjelsámegielan, ja sáme giellaåhpadussaj studentajda márkkosáme guovlos Giellamåvtåstuhttemstipænnda oahppijda joarkkaskåvlån gudi sámegielåhpadusáv válljiji Sámedigge juollot giellamåvtåstuhttemstipendajt oahppijda gænna li sámegiella fáhkan joarkkaskåvlån. Les mer: Giellamåvtåstuhttemstipænnda oahppijda joarkkaskåvlån gudi sámegielåhpadusáv válljiji Doarjja sáme giellaprosjevtajda Ulmme doarjjaårnigijn le juhti álmmugin la máhttelisvuohta oahppat ja åvdedit sámegielav. Giella Les mer: Doarjja sáme giellaprosjevtajda Sámedigge háldat muhtem dårjajt ja stipendajt ma li siegen sáme kulturárbev bisodime ja joarkkemin. Almodit juojggusav ja sáme musihkav Les mer: Almodit juojggusav ja sáme musihkav Girjálasjvuohta Sáme girjálasjvuoda årnik åhtsåmusá vuodon doarjju sáme girjálasjvuodav, tjáppa- ja fáhkagirjálasjvuodaprosjevtajt ma vidnudagájs åvdeduvvi. Les mer: Girjálasjvuohta Regionála ja bájkálasj aktisasjbarggo 2018 Les mer: Regionála ja bájkálasj aktisasjbarggo 2018 Musihkkaåvdedibme Ásadusåvdedibme Sámedikkeráde Lars Filip Paulsen doajvvu gájka gudi berustalli sáme gielaj boahtteájges, válldi åvdåsvásstádusáv ja ietjasa vuojnojt sáddiji ráddidussaj ja Sámediggáj VAT 2016:18 Vájmogiela vuoksjuj. – Ihkeva ájnas le gå sáme sebrudahka dálla ietjas åvdåsvásstádusáv válldá ja ietjas vuojnojt buktá oajvvadusáj birra ma galggi sámegielajt nannit. Jus mij ep berusta, gåktu máhttep vuorddet dáttaj stuorsebrudahka galggá berustit? Ávttjiv ájnegis ulmutjijt, æjgádijt, áhkojt ja ádjájt, organisasjåvnåjt ja siebrijt, ja aj æládusoassálasstijt ietjasa vásstádusájt sádditjijt åvddåla ilá maŋŋet sjaddá. Lågå oajvvadusájt tjielggidusán, ja tjále jus dajda guorrasa, javllá sámedikkeráde Lars Filip Paulsen gut Sámedikkeráden sáme gielajs vásstet. Sáddi ietjat guláskuddamvásstádusáv dán sválldasa baktu . Sámedikke oajvveulmme sáme gielaj åvddånahttemijn le ienedit sámegielagijt, ja lasedit sámegielaj anov serbrudagán. Sámedigge galggá gielajt bisodit ja åvddånahttet, ja la dan diehti dåjmalasj roalla gåtsedime VAT:av 2016: 18 Vájmogiella . Oassen dat bargos le Sámedigge muhtem guláskuddamseminára gájkka gålmån sámegiellaguovlon ásadam, gånnå Sámedikkeráde lij ájrastuvvamin. Duodden dasi le Sámedigge politihkalattjat ja háldadusá bieles oassálasstám guláskuddamseminarájn ietjá oassálasstij dåjmadimes. Ulmme lij båktet nav stuorra berustimev gå máhttelis tjielggidusá birra arvusmahtátjit nav ålos gå máhttelis sáme sebrudagán iehtjasa guláskuddamvásstádusájt sádditjit åvddåla guláskuddamájggemiere mij la snjuktjamáno 15.biejve 2017. – Dáv ájggegávdav lav gullam moadda subttsasa sáme giellaárggabiejves ja daj moadda moattelágásj hásstalusáj birra iesjgeŋgalágásj giellaguovlojn. Stuorra berustibme lij juohkka semináran gånnå lav oassálasstám. Dálla le ájnas jut dát berustibme tjielggasit åvddån boahtá ráddidussaj ja mån doajvov nav ålos gå máhttelis astijdi njuolgga árvvalusájt buktet tjielggidusá ja dan oajvvádusáj birra. Árvvalusá ietjá dåjmajda máhtti aj viehkedit boahtteájge sámepolitihkav moatten suorgen hábbmitjit, javllá sámedikkeráde Lars Filip Paulsen. Gehtja guláskuddamseminárajt ájn akti dánna: Guláskuddamseminárra Rørosan guovvamáno 16.biejve tjalmostahtij oarjjelsáme giellaguovlov. Guláskuddamseminárra Divtasvuonan guovvamáno 23.biejve tjalmostahtij julevsáme giellaguovlov. Guláskuddamseminárra Guovdageinnun guovvamáno 28.biejve vuorodij nuorttasáme giellaguovlov. Nammadusá oajvvadusá dåjmajda ja boahtám árvvalusá guláskuddamin árvustaláduvvi Sámedikkes aktan Suohkan – ja ådåstuhttemdepartementajn. – Mij lip gætjo ájgev javllam mij barggat dajna vaj dát VAT ij biejaduvá lådaj ja de vadjáluvvá. Dát tjielggidus midjij histåvrålasj máhttelisvuodav sáme gielaj árvov låpptitjit vaddá, ja mån bivddiv juohkka avtav sebratjit dan bargguj. Buolle mielajn sidáv Vájmogiella gåtseduvvá proposisjåvnåjn mij lágajt ja dåjmajt aktijvuodan gehtjat, javllá sámedikkeráde sebrulasj. Lågå aj kronihkav sámedikkerádes Lars Filip Paulsenis Vájmogiela birra. Duodden láhkarievddadimijda le avtajienalasj Sáme giellanammadus duola dagu árvustallam njuolgadusájt tjuovvomav ja åvdåsvásstádusáv juogadimev Sámedikke, stáhtalasj oajválattjaj ja duon dán suorgij gaskan almulasj háldadimen. Nammadus la buktám dåjmajt ma guosski ienep sebrudaksuorgijda, valla dåjma mánájda ja nuorajda mánájgárdijda ja skåvlåjda li dættodum ihkeva ájnnasin gåtsedittjat. Lågå gájkka oajvvadusájt dánna . Dá oajvvadusá li ållagasj dájda suorgijda tjanádum: – Muv vájmmo lieggan gå jur Gånågis la sijás gudi dalága berustahttjáj mijá ávttjimussaj oassálastátjit giellavahkkuj, ja mij duodaj ávvudallap Gånågissaj vuosedittjat mij bájkálattjat Kárášjågån dagáduvvá sámegielav tjalmostahtátjit ja nannitjit, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Stuorra ávojn bæssá Sámedigge diededit jut gånågisviesso la sávvam oassálasstet giellavahko ávvudallamijda. Majestiehtta Gånågis Harald oassálasstá ávvudallamijda giellavahkon Kárášjågån gålgådismáno 24. biejve. Ávvudallamij aktijvuodan Gånågis duola dagu Kárášjågå vuodoskåvlåv guossit, ja Giellalåpptima giellabálkáv juohká. Dát la ållu ådå giellabálkká, gå Sámedigge sihtá oasseválldijt, æládusiellemav jali siebrijt guddnedit ma viehkedi sámegielajt tjalmostahttet bájkálattjat ja nasjåvnålattjat. – Mån doajvov gájka, nav gåktu Majestiehtta Gånågis Harald, sæbrri ávvudallamijda ja ásadusájda giellavahkon, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Sámedigge l álgadam nasjåvnålasj giellavahkov gålgådismáno 21.–27. biejvij. Giellavahkko l oassen Sámedikke guhkesájggásasj giellaratjástimes - Giellalåpptim, ja la aj oassen Sámedikke ávvudallamis AN rijkajgasskasasj jages álggoálmmukgielajda – IYIL19. – Sámegiella l ieneplåhkogiellan Kárášjågån, valla gåssuk la ájnas gielav tjalmostahttet oassásijn, mánájgárdijn, skåvlån ja aj ietján mijá suohkanin. Mij ávvudallap Majestiehtta Gånågissaj vuosedittjat dav bargov mav dahkap sámegiela gáktuj Kárášjågån, javllá suohkanoajvve Svein Atle Somby. Giellavahko duogátjin la tjalmostahttet sáme gielajt ålles sebrudagán. Sámedigge l ávttjim priváhta ja almulasj oasseválldijt, æládusiellemav, organisasjåvnåjt ja bájkálasj oasseválldijt dán geldulasj bargguj sebratjit. Mij lip ávttjim ásadusájt dagátjit, dåjmajt ja ietjá ásadusájt sámegielajt tjalmostahtátjit. Giellavahko aktijvuodan li moadda iesjgeŋgalágásj ásadusá ja dåjma rijkav miehtáj, adjáj Suoma biele Sámen. – Prográmma iesjgeŋga ásadusájda rijkav miehtáj ælla ájn gárvvása, valla vuojnnet berustibme giellavahkov ávvudalátjit la stuorre, ja vuoredahtte moadda ásadusá sjaddi. Mån hármmat ávvudaláv, ja sámedikkeráde sjaddá vahko birán oassálasstet nav edna ásadusájda gå máhttelis. Ragátmáno gietjen Tråmså ja Finnmárko fylkamánne sáddi diedojt akkreditierima hárráj. Sáme huonajsuodjalibme / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Same huonajsuodjalibme le dåbddåt ja registrerit ja várajda válldet ietjastisá ráfájduhtedum sáme huodnahijt boahtte ájgijda. Dakkár huodnaha li diehto- ja histåvrrågáldo sáme sebrudagás ja dajs bájkálasj sebrudagájs gånnå da gávnnuji. Ájggegávdan 2011-2017 tjavggi Sámedigge registrerimav huodnahijs åvddål jages 1925. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Aktijvuohta mijájn Ráfájduhtedum huodnahij æjgádijn la riektá rádijda dåjmajs ja hoajddos ja gå... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Merustaláduvvá uddni gávnnuji birrusij 1200 huodnaha Vuonan ma li ráfájduhtedum ietjastisá. Sáme ja ietjastis ráfájduhtedum huonaj la sáme huonaj vuorrasabbo 100 jages. Boahtte lågev jage jåksi duodden birrusij 800 sáme huodnaha ráfájduhttema ájggemierev. Mij la sáme huonaj Sáme huonaj la oassen sáme histåvrålasj ja kultuvralasj aktijvuodan. Danna máhttá liehket sierra doajmma jali aktijvuohta birrasij hárráj. Tsieggimdáhpe ja bajkalasj dádjadusá ja huodnaha histåvrrå le aj ájnas oase merustaládijn jus huonaj la sáme huonaj jali ij. Ájnnasamos gájbbádus merustaládijn le makkir aktijvuodas la dat kultuvrramujtto oassen ja jus la tjanádum sáme kultuvrraj ja histåvrråj. Ájnas le aj huonaj la tjanádum histåvrålasj dáhpádusájda, ja gåktu le dan sadje dáfon jali kultuvrraduobddágin. Divna sáme huodnaha vuorrasappo gå 150 jage li ietjastisá ráfájduhtedum. Bagádus ráfájduhtedum huodnahij æjgádijda Oajvvenjuolgadussan ij la loahpe rievddadusájt dahkat jus da máhtti vahágahttet kultuvrramujttoárvojt ietjastisá ráfájduhtedum huodnahijn. Rievddadusá hæhttuji dagáduvvat várrogisvuodajn ja vieledusájn huodnahis. Rievddadusá duodden dábálasj hoajdduj gájbbet loabev Sámedikkes. Ráfájduhtedum huodnahij æjgádijn la riektá oadtjot bagádusájt ja rádijt rievddadimdåjmajs ja hoajdos. Gatjáda rádev åvddål hoajdov jali rievddadusájt tjadáda. Muhtem dåjmajda soajttá gájbbeduvvat planerim ja sierraloahpe njuolgadusájs. Sámedikkeráde l nammadam ådå sebrulattjajt Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadussaj (SáNuN), mij galggá doajmmat ájggegávdan 2018-2021. Ådå SáNuN sebrulattja: Jådediddje Ole Henrik Bjørkmo Lifjell (Nordlánnda), Maja Fjellstrøm (Nuortta-Trøndelága), Stine Ericsson Anti (Lulle-Finnmárkko), Grete Julianne Skum (Alle-Finnmárkko) ja Alfred Mikkel Kuoljok (Nordlánnda) Sadjásattja: Laara Sparrok (Nordlánnda), Andine Knudtson (Oarjje-Vuodna), Kristine Ballari (Lulle-Finnmárkko), Sajana Olsen (Romsa), Katja Elise Utsi (Nordlánnda) Sámedikkeráde nammadij ådå Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadusáv tjåhkanimen Oslos iektu 14.12.17. Oajvvadusá lidjin boahtám NSR:s, Jåhttesáme listas, Åarjel-Saemiej Gïelhas, Barggijbelludagás ja Oalgesbelludagás. – Mij lip vuodulattjat barggam ja buoremus vuoge milta juohkusij oajvvadusájt vieledam. Gájkka oajvvadiddje juohkusa li oadtjum juogu stuoves jali sadjásasj sebrulattjav, javllá sámedikkeráde Juhána Biera Biret Márjá/Berit Marie P.E. Eira, gut la dat Sámedikkeráden gænna l åvdåsvásstádus SáNuN:aj. Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadus (SáNuN) la ásaduvvam buoredittjat sáme nuoraj máhttelisvuodav vájkkudimes Sámedikke politihkav. Nammadus galggá doajmmat guládallamásadussan sáme nuoraj ja Sámedikke gaskan, valla galggá aj liehket guláskuddamásadus ja “dárkestiddjen” Sámedikke gáktuj nuorajássjij aktijvuodan. Dajna vuogijn máhttá SáNuN viehkedit Sámedikkev hábmedime dikke nuorajprofijlav ja nuorajpolitihkav. – Sjaddá oalle suohtas ådå nammadusáv iejvvit ja diedáv sij li vájmmelisá nuoraj ássjij åvdedittjat, javllá Eira. Jus li gatjálvisá, guládalá sámedikkerádijn Juhána Biera Biret Márjá /Berit Marie P.E. Eira, mob. +47 913 28 626 Sámediggepresidenta ådåjakhålla / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Dánna máhttebihtit låhkåt sámediggepresidenta Aili Keskitalo ådåjakhålav. Hålla sáddiduvvá, NRK 1 :n. Gieres gájkka divna. Jagen 2013 bivddiduváj oarjjelsáme Frode Fjellheim oassálastátjit musihkajn Disneya ådå, animeridum stuorfilmmaj ”Frozen”. Juojgga Eatnemen Vuelie ja Fjellheima musihkalasj vaddasa oadtju dal ålles væráldav gulldalittjat – juojgav. Sæmmi aj vuojnnep ietjá kultuvrramoalgedimijn. Sáme kultuvrra vuojttá aktelattjat ådå ulmutjijt. Mijá kultuvrra le giddidum ruohtsaj mijá ávkkim- ja årromguovlojda. Dan diehti oajvvadip UNESCO:j niellja kultuvrramujttoguovlo Várjjagin tjoahkkáj avta væráltárbbesadjen. Luonndo mijá birra “mujttá”, ja dálásj ájge subtsas sáme histåvråv kultuvrramujtoj, bajkkenamáj, båvaj ja giehtoj baktu. Valla álu vásedip giehto mijájs giehtoduvvi iehtjádijs gå mijájs. Da giehtoduvvi kritihkalasj politihka retorihka baktu, skandálaj baktu medijajn, ja værmádakavijsaj ármodis javllamussajij baktu. Giehtoduvvá aj dan baktu massta ij giehtoduvá mijá birra – skåvlåjn ja ietjá almulasj arenajn. Juohkka ájnna álmmuk hálijt dåhkkiduvvat ja vieleduvvat buoremusás, gærrásabmusis ja tjáppemusás mijá kultuvran. dav hálijdip mij aj. Uddni de sidáv giehttot dunji mijá gievrajs. Sijájs gudi juohkka biejve hábbmiji ja ådåstuhtti. Sij li gudi gådi mijáv dan sisi mij la iesj sáradis mijá sebrudagán: mijá histåvrrå, mijá niego ja mijá vásádusá gudi mij lip. Mån sáhkadav dájddárijs. Æjgádijs gudi gålådi ájgev oassálassti ásadit sámegiellaåhpadusáv gånnå ij gávnnu åvdutjis. Rahtjalis ulmutjijs gudi sihkarassti nuorajn la valástallamfállo aj boahtte tjaktjaj. Barnes guhti viehket sámegielak iednes ja dálkudiddjev vaj dádjadibá nubbe nuppev buorebut ja dajna sihkarasstá buoremus sujtov ja værddogisvuodav sunji guhti le skibás. Guoktalåkniellja nuorra gievra diededin ietjasa mielastisá giellaambassadørran Sámedikke giellakampánnjaj #Sámástamunji vásse tjavtja. Gielan ja aktisasjvuodan la gåktu mij definerip ietjama ja væráldav mijá birra: gudi lijma, gudi lip ja gudi sjaddap. Giellagievrra ij la sån guhti hæhttu miejnnit giella le álkke ávkkit. Gievrra le sån guhti dahká dav, juska le gássjel. De le jur gå le gássjelamos, majt vállji ja majt daga le ájnnasamos. Dat la mijá aktisasj vásstádus, vásstádus mav ep mahte iehtjádijda dådjet. Ållagattjat sidáv rámmpot værddogisvuohtabargov majt mijá unneplågo ájrrasa dahki. Uddni hæhttup dåbdåstit gå homofijlaj ja lesbaj rievtesvuoda ælla man ga rádjáj duodalattjat vieleduvvam sámepolitihkan. Givseldime ja badjelgæhttjama gávnnuji, mijá skåvlåjn ja mijá bájkálasj sebrudagájn aj. Vinjo sámijda merkaj dat ij la máhttelis viessot dievalasj ja buorre iellemav sijddaguovlojn. Miján la dárbbo ienep nuorra ja ållesjattugis gievrajs gudi givseldimijt vuosteldi. Tjavtjan 2013 tjádaduváj giehttjit válgga Sámediggáj. Dán jage le 25 jage dallutjis gå Sámedigge vuostasj bále rabáduváj Gånågisás Olav V. Sámedigge le boados garra ja vájmmelis, valla ráfálasj rievtesvuohtarahtjamusájs Áltá-ássjen. Ájádusá parlamentas Vuona iemeálmmugij ásaduvvin látte ja sáme gievrajs aktan. Guovtet álmmugis gudi lijga miellusa guorrasittjat tjoavddusijda, ienni gå rijdojda ja niejddemijda boahtte ájgen. Mij oajbbop vilá åhpadime diehti sámegielan ja sámegiellaj. Mijá giela li ájtedum giela. Ja árbbedábálasj æládusá, nåv gå ællosujtto, adnet li ienebut ja ienebut rijdduj boahtám stuorsebrudagá sávadusáj ienep minerálajt råggåt. Merrasámij sijda ájteduvvi binnep máhttelisvuodaj baktu guollitjit ja viessomuháv meras oattjotjit. Dá hásstalusá ja moadda ietjá hásstalusá tjanádum stáhta ja iemeálmmuga aktijvuohtaj li vilá tjoavdek. Mij lip gájka oadtjum máhttelisvuodajt gehtjastittjat muhtem sáme gievrajda rájdo baktu”Den stille kampen” NRK:an vásse tjavtja. Vuojnnám lip gievra gávnnuji juohkka bájkálasj sebrudagán ja moatten sebrudaksuorgen. Valla muhtema gatjádi man guhkev galggap tjalmostahttet dárojduhttempolitihkkaj ja niejddemijda? Duohtavuohta le dárojduhttem ja niejddem le mijá aktisasj histåvrrå, sáme ja látte. Mij, goappátja álmmuga, lip vaháguvvama dassta – goabbák iehtjama láhkáj. Mån dádjadav gå muhtema sihti vajálduhttet ja tjiehkat. Valla mij viessop uddni båhtusij dat histåvrås. Ja nåv guhkev gå dat sjaddá dåssju sáme ássjen, de dat gássjeduhttá åvddånahttemav, goappátjagá sámijda ja láttijda. Guokta álmmuga li vaháguvvam dáhpádusájs, goabbák ietjaska láhkáj. Luohtádus ja kultuvrra li tsuovkkanam. Divvot dav mij la tsuovkkanam gájbbet lasedum ratjástimijt goappátjaga Sámedikkes ja Vuona oajválattjajs. Mån bivddiv dan diehti Vuona oajválattjajt ådå ságastallamijda, ja oasálasjvuodav, friddjavuohtaj ienedittjat sáme iellemsjuvesvuodav ja ådå sáme iesjráddimhámijda. Giesen 2013 bivddij Sámedigge 600 ájrrasa divna værálda iemeálmmukguovlojs Áltáj. Danna båhtin værálda iemeálmmuga ájgás aktisasj prinsihpalasj vuodudahkaj. Dat lij sierra lágásj histåvrålasj dahpadus, mij dálla vájkkut værálda iemeálmmuga oassálassti avta buohta stáhtaj dán jage konferánssaj iemeálmmugij rievtesvuodaj birra AN:a oajvvetjåhkanime ásadime baktu. Sámedigge joarkka rijkkagasskasasj bargojt, ja galggá boahtte jagijt liehket åvdemusán barggamin rievtesferdukvuoda diehti ja iemeálmmugij rievtesvuodaj dåhkkidime diehti. Sij gudi ietjájduhtti væráldav, li gudi jáhkki værált máhttá ietjájduvvat. Sadje gávnnu ienep rievtesferdukvuohtaj ja ienep iellemsjuvesvuohtaj. Åro gievrran jagen 2014. Gávnnu agev ulmusj guhti dárbaj liegga giedav, ja agev ássje mij dárbaj vájmov mij svahtjá ja berus. Buorre ođđa jahki Buorre ådå jahke Buerie orre jaepie Ájn garrasit bargaduvvá sámegielaj åvdås / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Ådåsmahttem-, háldadim- ja girkkodepartemænnta ja Sámedigge biedji uddni åvddån nuppát rapportav Sámegielaj doajmmaplána tjadádime gáktuj. Rapportta gávnnu næhttabielijn regjeringen.no ja samediggi.no. Sámegiela li buorep guovlluj åvddånahttemin. Sáme giellaguoradallam 2012 rájes vuoset sámegiela adno lassán julevsáme ja oarjjelsáme nuoraj gaskan. Dat vuoset aj ållessjattuk sámij gaskan le viehka stuorre berustibme sámegielav oahppat. - Ávon lev gå dálla vuojnnep barggo sámegielaj ja daj tjalmostahttema åvdås le vuorbástuvvam. Jus dát åvddånahttem galggá buorep guovlluj joarkket de dat gájbbet mij ulmmelattjat barggap. Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj barggat Sámedikke siegen váj sámegielajt suoddji ja nanni, javllá Rigmor Aasrud. Sámedigge le ájnas gå barggap sámegielaj nannimijn ja åvddånahttemijn. Ajtu le navti jut ájnnasamos barggo bájkálasj sebrudagájn dagáduvvá. Moadda vissjalis ulmutja idja-biejvve barggi sámegielav bisodittjat ja åvddånahtátjit. - Sámedikke oajvveulmme sámegielaj åvddånahttema gáktuj le lasedit giellaaddnij lågov ja sámegielaj anov. Rapportta vuoset buorre guovlluj lip mannamin, valla ájn le dárbbo nannit sámegielaj rudálasj ja ulmusjlasj ressursajt. Dát le juoga majna Sámedigge ájn galggá barggat ráddidusá guládijn, javllá sámedikke presidænnta Egil Olli. Sámegielaj doajmmapládna biejaduváj åvddån jagen 2009. Doajmmaplána ulmme le ienep sámegiela addnijt åttjudit. Dáv galggá jåksåt navti váj nanni sámegielaj vuorodimev iesjguhtik sebrudaksuorgen, sierraláhkáj åhpadime ja åhpadusá suorgen, almulasj dievnastus- ja huksofálaldagájn ja sámegielajt adnet ja vuojnnusij buktet almulasj aktijvuodajn. Aktijvuohta Sámediggepresidenta Egil Olli, tel. +47 900 26 880 Válgga ja jienastuslåhkuj / Sámedigge - Sametinget Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj vidjurijt ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav tjårgådahttet ja åvddånahttet. Válgga ja jienastuslåhkuj Jus galga bessat tjavtja Sámediggeválggaj jienastittjat, de hæhttu ietjat jienastimlåhkuj diededit. Manen i dav dalága dagá? Aktan mij ietjama boahtteájgev hábbmip. Mij lip gudi galggi ietjama kultuvrav, árbev ja mijá sáme identitehtav åvddålijguovlluj doalvvot. Valla jus ájgo siegen vájkkudittjat, de hæhttu vuostak liehket oassen dassta. Tjáleda jienastimlåhkuj dálla ja mujte Sámediggeválgan jienastit tjavtjan! Máhtujn ja vieledimijn galggap ietjama aktijsasj boahtteájgev hábbmit. Diehto Belludagá/Válggabarggoguojme Jienastuslåhkuj Sihtá duodjeæládusáv nannit / Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget Sámedikke rádeájras Silje Karine Muotka hálijt árvustallat ietjá máhttelisvuodajt udnasj doarjjaårnigijda árbbedábálasj sámeduodjáj.– Ij la sáhka unnedimes, ájnat gålådit biednigijt æládussaj ienebut ulmmelattjat, javllá Muotka. Uddni (duorastagá) iejvvi Silje Karine Muotka duodjeorganisasjåvnåj ájrrasijt ságastalátjit hásstalusáj ja åtsådallamij birra udnasj doajmmadoarjjaårniga birra duodjáj. Oarren tjåhkanibmáj lij tjála mij bigot lájttalahtte vidjurijt moatte doarjjaoadtjoj lunna gudi oadtju doajmmadårjav uddni. - Mij sihtap viehkedit ávkkásvuohtaj ja æládusá åvddånahttemij árbbedábálasj ja iesjbuvtadum duoje hárráj. Dadi bahábut vuoset tjála mij ep jåvsåda buorre mærráj udnasj årnigij ja njuolgadusá. Dan diehti lip diededam duodjeorganisasjåvnåjt mij álggep åhtsåt ietjá máhttelisvuodajt dálásj årnigij sadjáj, javlla Muotka. Tjála vuoset duola degu viehka ålos duodjárijs gudi dálla oadtju doajmmadårjav, ienep mærráj vuobdatji oassto duojijt gå ietjasij iesjdagádum ja árbbedábálasj duojijt. Biedniklåhkotjallem ja oasesduodastahttem le aj árvustaládum vádnásin. Muodugasj árvustallama jagen 2012 biedniklåhkojages 2010 vuoset muodugasj vánesvuodajt. Dálla sihtá Muotka ássjev bajedit dagástallamij Sámedikke ållestjåhkanimen. - Mij diehtep nuohkásav vaj hæhttup dahkat juojddájt. Dál de gåhttjop duodjeorganisasjåvnåjt prosæssaj gehtjatjit makkir ietja máhttelisvuoda gávnnuji. Miján la aktisasj ulmme æládussåbadusájn. Dat la nannit dajt duodjárijt gudi hálijdi ietjasa dájddaduojijt ávkkás æládussan åvddånahtedit, dættot Moutka. Aktijvuohta Sámediggeráde ájras Silje Karine Muotka, skuolkan +47 984 87 576 Julevsáme girjjebussa Rabás åhtsåmmierre. Doarjjaårniga mihttomierre: Sáme kulturásadusá ma åvddåni fágalattjat ja institusjåvnålattjat. Dájda dåjmajda máhttá dårjav åhtsåt: Gájbbádus åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj: Merustallamnjuolgadusá: Giehtadallamájgge: Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmussaj vuorddet 3 máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum, gehtja háldadimlága § 11. Båddåsasj diedádus háldadimássjijn sáddiduvvá maŋemusát máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum. Guládallamdiedo: Elektråvnålasj åhtsåmussjiebmá Arkitektonalasj moallánahka / Sámediggeviesso / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Vijdes duoddara gárttjádisáj dagá lij vuodon válldet gárdev tiebmán. Sassne jali siejnne ráddji ja suoddji divna dåjmajt vieson, siejne gárddu ja ulmutjijt tjoahkkiji. Madin ilmme doarges tjoasskemis galmma tjuovgan, galggi ulmutja dåbddåt lieggasav ja suodjalimev sinna. Ålles viesso galggá vuosedit sisbielev mij le tjielggasit ráddjidum garra luondos, tjoasskemis ja muohttagis. Matematihkalasj geometrija le tjielgas ja vaddá viessuj ánssidum værddogisvuodav ja stuorravuodav. Vinjogis ålggosiejnne, gárdde, badján njuolgga dagŋasis, spálkodum gåbtjås ájádusájt tjadná sassnáj, jali loavddagij mij biejaduvvá birra. Dav tjielgas rájáv ålgusjbiele ja sisbiele gaskan li gæhttjalam nannit gå tjáŋa njuolgga goahtáj, sieradus ålgusjbieles sisbælláj le sæmmi tjielgas dagu låvdagoaden. Gå sisi boadá de interiørra vuojnnusij boahtá, ja ælvá vuobmanav sæmmi láhkáj ja sæmmi tjielggasit dagu ælvá vuobmanav låvdagoaden. Dievastjåhkanimladnja, girjjevuorkká, vájaldimhálla, tjåhkanimlanjájt vuojná, ja aj oasse ålgusjbieles dåbddu oassen interiøras. Vájaldimhálla Vájaldimhálla tjadná dajt iesjgeŋgalágásj dåjmajt akti, sæmmi båttå gå vájaldimhálla le goade ájnnasamos ladnja. Dássta vuojná divna dåjmajt, juohkka ietjá ulmutjav ja luondujn aktijvuodav oattjo. Da iehpeformálalasj, valla ájnas ságastallama máhtti dán lanján tjadáduvvat, mij geometrija diehti dádjaduvvá vájaldimoassen avta gietjen, valla gå boadá lagábut dievastjåhkanimlanjá de gåbddu, ja váttsáldahka sjaddá rabás ja tjáppa ladnjan sajijn stuoráp tjoahkkijda ulmutjijs. Vájaldimhálla buohta le rabás gallerija nuppát etásjan, dássta le guovladahka rabás ladnjaj ålggon, duoddarijda, girjjevuorkkáj ja dievastjåhkanimladnjaj. Sámedikken li dálla dievastjåhkanime niellji jahkáj, dájn vahkujn tjåhkani ájrrasa divna guovlojs ja li gárvvunam iesjgeŋgalágásj sierra bájnos gáptijdisá. Dat gievledis vájaldimhálla ja da rabás interiøra li dagu rabás siedna, divna vuojnni nubbe nuppev ja da – guovte láhkáj – bájnos ulmutja rievddadi goadev moattebájnuk ja viesso siednaj vuosstebiellen vijdes duobddágijda ålgusjbielen. Hiervvidibme Skierroj nanna vájaldimhállan le dájddár Kristin Ytreberg sierra ja tjáppa láhkáj biedjam sáme báhkovádjasijt danijn ja metálla-návlij. Dá tjuodtju dagu bajedum gåvå biehtsepanela vuossti, ja målssu vuogev gå biejvve vájalt dan gievllelasj goade birra, ja tjuovgga moatteláhkáj siejnev dæjvvá. Mujteduvvá vijsesvuodabágojt, ma li ájnnasa sáme kultuvran, åvddål tjágŋá dievastjåhkanimladnjaj ja mássjelit ja tjielggasit ietjas vuojnov åvdet. Dievastjåhkanimladnja le sierra vuobman tjanádum aktij oajvvegådijn loavdedum råvijn. Sámedikke ájlis ladnja, dievastjåhkanimladnja, åvdeduvvá dan oalle ladnjan gåk galggá, dåbedum gájkka ietjá jutsás – aj visualalattjat. Ladnja le ållu vinndegij dagi man tjadá máhtá luodov vuojnnet, vinndek badjen buktá galla dav sierra tjuovgav ladnjaj, ja vájkkut ilmev, vájku le biejvve idjaguovddela jali gåmo sjævnnjat guovsagisájn libudime badjen. Smáv låhkåmlámpo juohkka ájrrasa bievden ráddjij dajt smávva priváhta vuobmanijt dan vuobmalis lanján. Tsiekkadus iesj le vinjok tjubuk mij ienebuv sieradahttá nálajt mij hábbmit sajev ja jalgudagáv gånnå tjuovgga sisi bæssá. Luotta Dájddár Hilde Schanke Pedersen le hiervvidum dav stuorra betoaŋŋaskierrov alvos abstrákta gåvåjn gånnå emálja ja bládegålle li stuorra sinkpláhttaj biejadum. Gåvvå tjielggasit mielav tjadná sáme kultuvrraj, ja juska le fábmogis, de ij le ilá tjierggat lanján, valla farra vaddá ladnjaj hámev ja ájn ienep oavdos vuogev. Girjjevuorkká Girjjevuorkká le låptå lágásj ja tjanáduvvá ålggoladnjaj stuorra glássarahpamij oarjás, gallerijan badjen gávnnuji moadda girjjehilldo girjijs dievva. Gå goahtáj tjáŋa de dát sieldes ladnja rabáduvvá, girje lanjáv dievddi, madi dievastjåhkanimlanjáv vuojná stuorra glássarahpama tjadá. Låhkåmsaje vinndegij milta bivddi låhkåmij dagu rabás muŋŋkasælla. Tjalmme bæssá vuojŋadit dan sjávos luondon, madi dahpadum muŋŋkacella låhkåmij li biejadum hiebalgis láhkáj gallerijan. Merragáddeguollimnammadusá mærrádusárvvalussaj / Merragáddenammadus / Guollimriektá / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Merragáddeguollimnammadusá mærrádusárvvalussaj Merragáddeguollimnammadusá mærrádusárvvalussaj Finnmárkolága bargon lidjin konkrehta guolastusnjuolgadusá ájnas fáddan riektákomitea rádádallamin. Finnmárkolága giehtadallama boados lij Stuorradigge mierredij: ”Stuorradigge gåhttju Ráddidusáv nav ruvva gå máhttelis sámij ja iehtjádij guolimriektájt meran Finnmárko ålggolin, dánna aj unnemus kvotav vantsajda vuolel lågev mehter guhkkudagá, ja tjuovvoliddje ássjev dán birra Stuorradiggáj buktet.” Ævtod.O. nr.80 (2004-2005) ieneplåhko javlaj ”gatjálvisá ma sáme guovloj merraguollimij riektájda ja háldadibmáj li vijddát ja moaddi tjielgadum, sierraláhkáj 1990-2001 ájggudagán” . Ienplåhko jårkij ahte “ieneplåhko oajvvadusá milta ij [máhte] hilggot ahte sihke álmmukriektán ja Vuona riektán e gávnnu lájddistime váj sierraláhkáj vielet merrasámij guovlo guollimháldadusá hábbmimav ja dåjmav. Udnásj dile gáktuj ij le tjielgas gåktu dá berustime vuohkasamos vuoge milta galggi doajmme guollimháldadusán vuoroduvvat” . Ráddidus gåhtjoj Guolástus- ja merragáddedepartementav bærrájgæhttjat ahte Stuorradikke gåhttjommærrádus tjuovoduvvá. Sámedikke rádádallamij maŋŋela nammadij Guolástus- ja merragáddedepartemennta ássjedåbddenammadusáv – Merragáddenammadus – mij prinsihpalasj vuodo milta galggá tjielgadit sámij ja iehtjádij guollimriektájt Finnmárko ålggolin. Merragáddenammadus tjielgadusástis åvdedij, VAT 2008: 5 Guollimriektá meran Finnmárko ålggolin. Sámedikke ållestjåhkanibme le ássjen 23/08 åvdedam guládallamjavllamis Merragáddeguollimnammadusá mærrádusárvvalussaj, ja dajda åsijda Sáme riektájuogos II árvvalusájs ma merradåjmajda goasski. Sámedigge Merragáddeguollimnammadusáv ållåsit ja vuoset aj dasi jut dát tjoavdos galggá aj goasskat merrasáme guovlojda Finnmárko oarjjelin. Jagijt 2009 ja 2010 tjadáduvvin rádádallama Guolástus- ja merragaddedepartementa ja Sámedikke gaskan Merragáddenammadusá árvvalusá tjuovvolime gáktuj. Rádádallamijn tjielgaj biele ettjin guorrasa álmmukriektá vijddudagá gáktuj ja histåvrålasj addnoriektá gáktuj. Vájku ettjin riektávuodo dålkkuma gáktuj guorrasa, de biele vuorodin tjoavddusijt maj birra guorrasin. Sámedigge le miehtám tjoavddusij mij mierkki ahte ådå mærrádusá sajájduvvi ieme lágajda. Dájt máhttá 7 tjuorgaj tjoahkkájgiesset: 1. Ådå láhkamærrádus dåhkkiduvvá mij lága baktu nanni guollimriektáv oassálasstemlága § 21:n: Hieredimij dagá ma vuostasj lahtasin li mierredum, le ulmutjijn gudi årru Finnmárkon, Nuortta-Råmsån ja ietjá suohkanijn Råmsån ja Nordlándan ietján gånnå li árbbedábálasj merrasáme guovlo riektá guollit játtiv, sájdev ja juvsov jnv. Dábálasj guollimvædtsagij ja ja jus guollár æjggu mærkkatjáledum vantsav vuollel 11 mehtera ja ietján ållidahttá gájbbádusájt guollárlåhkuj tjáledit. Departemænnta máhttá dárkkelap doajmmaguovlobv dán mærrádussaj ja makkár guollij dat guosská. Dát láhkaoajvvadus mierkki ahte guollimriektá lágalattjat suodjaluvvá ja mierkki sæmmi båttå jut sij gejn le dákkár riektá galggi gájkaj iehtjádij åvddål vuoroduvvat gå le resursavánesvuohta. Ietján hæhttu dáv mærrádusáv dádjadit aktan merraresursalága §11 dættodimmærrádusá gáktuj. Dán mærrádusá diehti ij departemænnta besa giehpedit jáddi-, jukso- ja sájddebivdov dajn guovlojn ma li mærrádusán nammadum, dagu departemænnta ajtu máhtij udnásj lága láhkavuodojn. Guollimriektá mærrádus ij le dåssju Finnmárkkuj ráddjidum dagu Merragáddenammadus oajvvadij, ájnat guosská ålles merrasáme guovlluj, dagu Sámedigge ietjas guládallamjavllamusán gájbbedij. Departemænnta le mærradusá milta oadtjum fámov mierredit geográfalasj doajmmaguovlov ja makkár guollimvuogijda mærrádus guosská. Åvdåstiddje li rádádallamin tjadádam guolástussuorge åvddånimev daj suohkanijn ma Sámedikke åhtsåmusvuodulasj æládusåvddånimdoarjjaga doajmmaguovllu (SUF) ja ietjá suohkanijn nuorttalamos fylkajn, ja dát vuoset jut suohkanijn må ållåsit jali muhtem mærráj li oassen SUF:as le guollárlåhkom oassálasstemvejulasjvuohta, vadnasa, jnv. binnum ienep gå ietjá suohkanijn. Návti le luondulasj sebradahttet SUF-suohkanijt duodden suohkanijda Finnmárkon ja Nuortta-Råmsån, váj várnnahis guollársebrudagá Finnmárko ja Nuortta-Råmså oarjjelin aj várajda váldeduvvi lágadime aktijvuodan. 2. Merraresursalága 11. Paragráffaj mierreduvvá sierra dættodimmærrádus: Daj guovloj gáktuj majda oassálasstemlága § 21 maŋemus ladás guosská, gå mera villda resursa kvåvtå juolloduvvi, ja gå dá resursa ietján reguleriduvvi, de galggá sierraláhkáj sáme anov dættodit ja majt adno sáme bájkijda mierkki. Oassálasstemlága § 21 riektámærrádus galggá dán dættodimmærrádusá milta dålkkuduvvat mij galggá stáhta åvdåsvásstádusáv merrasámij materiálalasj vuodo åvdås bærrájgæhttjat resursaj háldadimen. 3. Njuolgadustjálan mierreduvvá gielldet stuorra vantsajt vuonaj sinna guollmis: Dåssje vuollel 15 mehtera guhkkusasj vantsa ma dábálasj vædtsagij guolliji bessi mierredum vuodnalinjaj sisbielen guollit. Dáv mærrádusáv máhttá tjuolldot jus le vallje resursajs. Njuolgadustjála mærrádus ållidahttá riektá- ja dættodimmærrádusájt navti jut vatteduvvá sihke prinsihpalattjat dåhkkiduvvá gájka guolleslájajt guollit ja gå guolástusás almulattjat reguleriduvvá nálledile milta jnv., de merrasáme kultuvrra galggá nannusit dættoduvvat. Vuodnaguolástusá mærrádus le aj muhtem láhkaj vuodnariektá gå stuoráp vantsa e guhkás jåde. Guollimriektá le vanntsastuorrudahkaj tjanádum, mij Sámedikke mielas ij la vuogas tjoavdos. Valla jus dav gæhttjá aktan dættodimmærrádusájn mij ij le vanntsastuorrudahkaj tjanádum, aktan vuodnaguolástusá ráddjimijn vantsajda badjel 15 mehtera guhkkudagá de máhttá javllat oajvvevieledus mij le dåhkkidit ja sihkarasstet vuodna- ja merragáddeguolástusáv várajda váldeduvvá. Aktijvuohta dáj mærrádusáj gaskan galggá lága tsuojggidusájn. Vuojnnet dættodimmærrádusá tsuojggidusán galgá tjuodjot juogu dan guovlluj ahte gå merraresursajt reguleri de galggá sierraláhkáj merrasáme kultuvrav vieledit aj dakkir bájkijn gånnå sáme guolástus le binnum jali gáhtum danen gå guollimkvåvtå ælla vattedum jali resursaj ietjá regulerimij diehti jali ietjá resursaávkástallama diehti dájn guovlojn. 4. Finnmárkolága § 29 ådå nuppe lahtasin mierreduvvá gåktu bájkálasj histåvrålasj riektájt kárttit ja dåhkkidit: Kommisjåvnnå máhttá aj tjielgadit ájnegis ja aktisasjriektágájbbádusájt guollimsajijda Finnmárko merra- ja vuodnaguovlojn majt nasjonála riektá vuodon le háhkudam Dát mærrádus le Merragáddeguolástusnammadusá finnmárkoguollimlága § 13 oajvvadusá ja Sámeriektájuogos 2 oajvvadusá tjuovvolibme. Finnmárkolága § 29 ådå 2. Lahtasa mærrádus, mierret jut “suodjaluvvam riektá” guollimsajijda meran máhtti Finnmárkokommisjåvnnåj åvdeduvvat. Sæmmi láhkáj gå ednamano- ja åmastamriektá gájbbádusá, galggi guollimriektágájbbádusá dálásj riektá vuodon tjielgaduvvat. Dat mierkki galggá sáme árbbedábijt ja riektádádjadusájt aj vieledit. Danen gå ILO-konvensjåvnnå 169 manná Finnmárkolága mærrádusáj åvdån § 3 milta ja AN konvensjåvnnå sivijla ja politihkalasj riektáj birra (SP) manná vuona riektá åvdån almasjriektálágan galggá aj álmmukriektá liehket oassen kommisjåvnå árvustallamijs ållu guovdásj riektávuodon. 5. Merraresursalága § 8b baktu mierreduvvá sáme oassálasstem resursaj háldadijn: Departemennta máhttá aktisasj Finnmárko, Råmså ja Nordlánda vuodnaguolástus-nammadusáv ásadit, jali juohkka fylkkaj sierra nammadusáv. Sámedikken ja dajn gålmåjn fylkkasuohkanijn galggá riektá nammadusá ájrrasijt nammadit. Departemennta máhttá dárkkelap njuolgadusájt mierredit vuodnaguolástus-nammadusá nammadussaj ja makkár dahkamusá galggi dasi gullut. Gå le sáhka vuodnaguolástus-nammadusá ásadime birra li Guolástus- ja merragáddedepartemennta ja Sámedigge sjiehtadam ahte galggá liehket akta nammadus manna galggi liehket tjoahkkáj sæmmi ållo ájrrasa gudi li Sámedikkes nammadum dagu fylkkasuohknijs, duola dagu 3+3. Vijddábut li guorrasam nammadus galggá nanos fágalasj ja politihkalasj orgádna mij galggá guovdásj æktodiddjen guolástusháldadusá gáktuj ja danna galggi duohta ja ájnas dahkamusá. Gå le sáhka makta mierredimfábmo nammadusán galggá, de le Samedigge vuosedam dasi jut tjoavdos gånnå nammadus ij besa majdik mierredit le álmmukriektá vuolemus dáse vuolen, vuoseduvvá almulasjriektálasj resursaháldadusá oassálasstema riektáj mij sámijn le ILO art. 15 milta. Sámedigge le rádádallamijn dættodam jut rádádallamvuohke mij Vuonan le dálla rádádallamsjiehtadusá milta le ILO 6. art. Tjadádibme mij ij maná sæmmi guhkás dagu ILO 15. art. Danen Sámedikke gájbbet åbbålattjat ja nammadusá fámo gáktuj jut ájge tjadá dát hæhttu åvddålij jåhtet navti váj oadtju tjoavddusav mij le tjielgga álmmukriektálasj birástagáj sisbielen. Danen ij Sámedigge dáv båhtusav ane låhpalasj tjoavddusin Merragáddeguolástusnammadusá oajvvadusá tjuovvolimes. Danen le rádádallamijn såbadam tjuovvoliddje rádádallamprosessav nammadusá dahkamusáj gáktuj. 6. Oassálasstemláhkaj ådå mærrádus mierreduvvá: Láhka galggá aneduvvat álmmukriektá álggoálmmugij ja unneplågoálmmugij njuolgadusáj milta. Mærrádus mierkki oassálasstemlága duodastus galggá Vuona álmmukriektálasj vælggogisvuodaj milta tjadáduvvat, ja jut láhka le guoskavasj álmmukriektá álggoálmmugij ja unneplågoálmmugij njuolgadusáj birástagáj sisbielen. Mærrádusá ájnnasamos sisadno le dat dálásj álmmukriektálasj vælggogisvuodajt vuojnnusij buktá. 7. Dåjma galggi jåhtuj biejaduvvat váj guolástusriektáj ja merrasáme kultuvra dættodibmáj boahtá dárkkelap sisadno. Rabás juohkusij biejaduvvá jáddikvåvttå, mij le stuoves åvddål juohkusijda juohká jahkásasj regulerimijn. Dákkár vuodokvåvtå stuorrudagáv le álgo rájes mierredam 3000 tonnaj, valla Sámedigge le ævtodam dán stuorrudagáv galggá jævdálasj sjiehtadallamij baktu mierredit man vuodon li: Guolástus- ja merragáddedepartemennta ájggu láhkaproposisjåvnåv åvdedit dájna såbadimijn ja Sámedikke 2011 tjavtja avtamielakvuodajn ja dårjajn vuodon. VAT 2008:5 Guollimriektá meran Finnmárko ålggolin Politihkalasj åvdåsvásstediddje Gålmmå iesjgeŋgalágásj vuodoláhkaoajvvadusá li åvdedum jut ieme merraluohko gulluji Vuona aktisasjvuohtaj. . Sámedikkepresidenta Vibeke Larsena baktu. Miellagiddevasj la vuojnnet gå nav moadda ájrrasa Stuorradikken berusti vuodoláhkaj åttjudimes merraluohko ij la priváhta riektá sunji guhti la kvåvtåjt vattedum, juska ráddidus ja Stuorradigge måttijt jagijt almulasj årnigij vuobddemkvåvtåj baktu li dibddám dáhpe åvddånahttet mij gádot sieradusáv almulasj juogadime ja priváhta riektá gaskan. Gájkka vuodoláhkaoajvvadusá ma åvdeduvvi li vuododam merraluohkkolágan § 2 gånnå javladuvvá: «Ieme merraluohko gulluji Vuona aktisasjvuohtaj» . Láhkatsuojggidusán dán mærrádussaj javladuvvá: «Dán aktisasjvuohtaj gulluji sáme álmmuk, dáttja álmmuk ja aj gájkka ietjá Vuona viesáda». Nappu la nav, lága milta la sáme álmmuk siegen dahkamin dav aktisasjvuodav gejda merraluohko gulluji. Dakkir «slávggámærrádus» ij la bárep árvvon gå ietján lágajn ij nanostuhteduvá riektá sámijda guollitjit. Praktihkalattjat stáhta oajválattja mierredi man láhkáj sáme galggi bessat guollit viessomuhán oassen. Stuorradikkes njahpárij histåvrålasj máhttelisvuohta nanostuhtátjit sámij riektáv guollitjit dalloj gå láhkaoajvvadus rievddadimijda guolástuslágajn tjuovvusin finnmárkolágav ja Merragáddenammadusá tjielggidusáv ma giehtadaláduvvin 2012. Tjuottjodum la, Vuona stáhtta la ásaduvvam guovte álmmuga ednamij nali – dáttja ja sábmelattja. Gå sáme álmmuk la siegen æjggumin merraluohkojt de diedon dat buktá sáme álmmugij lága baktu oaggiduvvá ávkkit ja riektáv dájda luohkojda. Ieneplåhkuj máhttá liehket diehttelisvuohtan. Luodjomláhkáj åtsådallama vuosedi dat ij la agev sæmmi láhkáj midjij sámijda. Vuodoláhkarievddadime tjuovvolibmen hæhttu danen liehket rievddadibme merraluohkkolágan mij tjuottjot jut sámijn guhkesájggásasj adnema diehti li riektá guollitjit. Berustibme moatte stuorradiggeájrrasis iesjgeŋga belludagás vuosedi vuodoláhkaj åttjudittjat aktisasjvuoda æjgov guollitjit doajvov adjáj vuojnnu dajna lágijn vaj sáme álmmuga riektá guollitjit nanostuhteduvvá lágajn. Stáhttabudsjæhtta hådjodahttá sieldesláhkáj / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Gålgådismáno, gasskavahko 8. b. buvtij ráddidus oajvvadusáv 2015 budsjæhttaj. Tjoahkkáj juolloduváj 426,5 millijåvnå Sámediggáj ja 890 millijåvnå sáme dåjmajda. Presidænnta Aili Keskitalo javllá ij la dát ietján gå almma juollodim vuollánibme sáme sebrudahkaj. Presidænnta Aili Keskitalo l sieldes håjen ráddidusá stáhttabudsjehta oajvvadussaj. - Dát la sáme sebrudagá gártjedibme. Kultuvrradepartemænnta l binnedam 4 millijåvnåj sáme avijsajda. Ja Ednambarggodepartemænnta l binnedam arktalasj ednambargguj ednambarggosjiehtadusá baktu ja 2 millijåvnå ællosujttosjiehtadussaj. Dán jagásj stáhttabudsjehta tjadá vuoset ráddidus ietjas sámepolitihka duohtavuoda muodov ja ij ga makkirik láhkáj mijáv ávvudahte, javllá Aili Keskitalo. - Mijá 2015 budsjæhttadárboj tjadá lip vuosedam vihtta suorgijda masi l dárbbo sierralágásj vuorodibmáj. Dá li Sáme Giellagálldo, sáme oahppamnævo, Bååstede prosjækta ja ådå tsiekkadusájt Saemien Sijtej ja Bæjvásj Sáme Nasjonála teáhterij, javllá presidænnta Aili Keskitalo. Saemien Sijte l juo vuorddám 9 jage jut ráddidus juollot biednigijt ådå tsiekkadussaj Snåasaj, ja ettjin ga dán jage nammaduvá ráddidusá stáhttabudsjehta oajvvadusán. - Ráddidus goarssástallá gå vuorodi museaj tsiekkadusájt, ja danen la sieldes hådjodahtte vuojnnet Saemien Sijte ij vuoroduvá. Ællim ga juollodum biednigijt oahppamnævvolåpptimij masi l ihkeva stuorra dárbbo. Vájku návti sjattaj, de presidænnta Aili Keskitalo vuojnná Suohkan- ja ådåstuhttemdepartemænnta l huoman vuorodam sámegiela nannimav. Ráddidusá stáhttabudsjehta oajvvadusán la biejaduvvam 2 millijåvnå Sáme Giellagállduj, ja duodden biednigijt ådå giellanammadusá doajmmajådedibmáj. Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen baktu. Nasjåvnålattjat vuoroduvvá alep kvalitiehtav mánájgárdijda. Sámedigge vuorot nannit kvalitiehtav sáme mánájgárdijn. Man ájnas buorre mánájgárddefálaldahka le dájna dættoduvvá. Dáv vuojnnep duola dagu ådå njuolgadusáj baktu ienep ållessjattuga mánájgárdijn, giellagájbbádusá mánájgárddeåhpadiddjijda , máhtudakstrategijja ja ådå rámmapládna mánájgárdij gáktuj. Sáme mánájgárddesuorgen li edna hásstalus. Sáme mánájgárddesuorgge galggá goappátjagá nasjåvnålasj ja oajválattjaj gájbbádusájt duhtadit ja ållidit sáme sebrudagá vuorddemusájt ja gájbbádusá nannitjit ja åvddånahtátjit sámegielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav. Sámedigge l mælggadav barggam sáme mánájgárddefálaldagáj. Ulmij milta ratjástimijn nasjåvnålasj oajválattjaj vuoksjuj la sisadno sáme mánájgárddefálaldagán buoreduvvam ådå rámmaplánan. Ådå rámmapládna nammat sámegielav ja kultuvrav ållu tjielggasit ja sierra, ja dá ålles rámmaplánav tjuovvu. Rámmapládna njuolgadustjállagin mánájgárddeláhkaj, ij la gudik goassak nav tjielggasit sáme giela ja kultuvra hárráj ja dajna la duodaj lávkke åvddålijguovlluj sáme mánájda mánájgárdijn. Ådå rámmapládna biedjá gájbbádusájt mánájgárddebarggijda ja mánájgárddeæjgádijda, ja maŋŋela gå sáme sisadno l nanniduvvam ja tjielggasit åvddån boahtám rámmaplánan, de Sámedigge dáv gåtset avtajn mánájgárddeprosjevtajn. Båhtusa dát prosjevtas máhtti liehket oassen ådå rámmaplánav doajmmajbiedjamis. Mánájgárddeprosjækta galggá liehket vædtsagin tjielggitjit mij sáme mánájgárdde le, mij sáme mánáj bajedibme le, man láhkáj galggá nanos giellamodellaj milta barggat ja ma li sáme árvo ja njuolgadusá ja gåjt man láhkáj sáme kultuvrajn mánájgárden barggat. Dát la prosjækta masi li stuorra vuorddemusá, man baktu galggap vásstedit mij sáme mánájgárdde le. Sámedikke bieles la vuojtto gå ienep ja ienep máná sáme fálaldagáv mánájgárden oadtju. Danen la ájnas juhti sáme mánájgárddefálaldagá ålles Vuonan li sjaddamin ja båhti ienep mánájgárde sáme fálaldagájn majna máná sáme gielav ja kultuvrav åmasti. Duogátjin sávadussaj vijdedam mánájgárddefálaldagáv, lågo vuosedi stuorra vánesvuodav sámegielak mánájgárddeåhpadiddjijs, ja nággo barggijda la stuorak gå sámegielak birás li unne ja ieneplågogiella lassán. Dát dahká juhti ájggomusá ma biejaduvvi rámmaplána ja ienep gájbbádusáj baktu ienep ållessjattugijda ælla gasskavuodan duohta lågoj sámegielak mánájgárddeåhpadiddje mierijn. Nappu l dárbbo ulmij milta vuorodibmáj rekruttierimij. Tjoavddusin dán bargon la barggosajevuododum mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusá ma duola dagu fálaldahkan Sáme Allaskåvlån sjaddi. Dakkir åhpadus gånnå låhkke tjuovvu bielleájggeåhpadusáv madi mánájgárden barggi. Duodden dasi l dárbbo duoddeåhpadussaj mánájgárddepedagogihkan, sámegielan ja sáme árbbedábálasj máhtudagán. Valla dát gájbbet ressursajt sáme máhtudakåvddånibmáj vuoroduvvá. Gåtsedimjuogos mánájgárddeåhpadiddje åhpadussaj la låhpalasj diedádusás Máhttodepartemænntaj diedádus nr.5.2017 oajvvadam Sáme Allaskåvllåj juhti da ásadi máhtudakguovdátjav åhpadiddjeåhpadussaj. Mujna li vuorddemusá åvddån biejatjit ássjev rekruttierima birra Sámedikke ållestjåhkanibmáj dáv guhttalav. Giellanammadus javllá diedádusás VAT 2016: Vájmogiella, juhti sámegielak mánájgárdde l ájnnasamos ájnegis doajmma sámegielav nannitjit, bisodittjat ja ælládahtátjit. Mánájgárdde vuodov dahká bargguj sámegiellaj ja kultuvrraj. Sámedikke bieles lip duodaj válldám dav diedov mij VAT 2016:18 Vájmogiella: Dálla l ájgge ratjástit sámegielajda. Ávvudaláv mánájgárdijt mánájgárddeprosjevta baktu tjuovotjit, ja ulmij milta bargatjit mánájgárddeåhpadiddjeåhpadussaj rekruttieritjit. Sámedikkeráde åvdet ássjev giellaguovloj ja suohkankategorijjaj birra ållestjåhkanibmáj javllamánon. – Gielladille iesjgeŋga guovlon galggá vuodon liehket boahtteájggásasj giellagárvedimen, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Sámedikkeráde ednagit vuorot gåtsedit VAT 2016:18 Vájmogiella. Sámedikken la ulmme nannit ja åvddånahttet sámegielajt rijkav miehtáj. – Akta dajs stuorámus hásstalusájs uddni la dat, dálásj háldadimguovllo sáme gielajda ij vieleda jut gielladille l iesjgeŋgaláhkáj suohkanis suohkanij, javllá Keskitalo. Udnásj årniga baktu la gájkajn suohkanin sæmmi gájbbádusá juska gielladille ja galla sámegielaga suohkanijn li moattelágátja. VAT 2016:18 Vájmogiella oajvvat hiebadam årnigav sierra kategorijjaj suohkanijda ma li sámegiela háldadimguovlon, namálattjat giellabisodimsuohkana, giellaælládahttemsuohkana ja stádasuohkana. Sámedikkeráden li vuorddemusá, giellaguovllo sierra suohkankategorijjaj ienebut sjaddá suohkanij dárbojt ja hásstalusájt vieledit. – Mij diehtep gielladille le iesjgeŋgaláhkáj suohkanijn. Muhtem suohkanin la sámegiella viesso giellan juohkka suorgen suohkanin, valla ietjá suohkanin la ållu ietjá láhkáj, ja dajn suohkanijn la dárbbo buoredit máhtudagáv sámegielan. Dajnas la åbbå ájnas jut dagáduvvá njuolgadusmærrádusá ma buorebut duohtavuodav gåvvi, javllá Keskitalo. Sámedikkeráde oajvvat, giellaluohkkosuohkana sjaddá ådå kategorijjan duodden gålmå kategorijjaj mav giellanammadus tjielggidusás oajvvadij. – Miján li dálla guokta suohkana gånnå sámegiella l ieneplåhkogiellan. Dát la sierralágásj dille sáme gielaj hárráj, ja mijá mielas la ájnas nannit vaj miján boahtteájgen vilá li suohkana gånnå sámegiella l ieneplåhkogiellan. Mijá mielas dá suohkana li luohkkosuohkana, ja sávvap da suohkana lulun máhttet bærrájgåhtset muhtem bargov mij la ávkken ålles sebrudahkaj, javllá Keskitalo. Sámedikkeráde mielas la ájnas tjalmostahttet, ietjá suohkanin li aj muhtem åvdåsvásstádusá ájnegis sáme giellaaddnáj, ja dajnas oajvvat sierra kategorijjav ietjá suohkana . Vijddábut la Sámedikkeráde bieles ávkken smávep stádajt giellaguovlluj sebrudahttet, ja dajnas oajvvat kategorijja namma l stádasuohkana , ja ij ga stuorstádasuohkana, nav gåktu giellanammadus oajvvat. – Sáme giellaguovllo ij dåssju ålles sáme álmmugij guoska, valla merkaj aj ednagav ietjá oajvvadusájda gåtsedibmáj ma li Vájmogiella-tjielggidusán. Mielastam la dárbbo mij dálla dágástallap dáv ássjev ållestjåhkanimen, låhpat sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Guládalá: sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, +47 971 29 305 WCIP2014: álggoálmmugij konferánssa / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget 14. njoktje 2013 Jagen 2010 mierredij AN:a ållestjåhkanibme tjadádit álggoálmmugij væráltkonferánsav New Yorkan jagen 2014. Konferánssa Áltá 2013 le rijkajgasskasasj álggoálmmuksebrudagá gárvedibme væráltkonferánssaj. Álggoálmmugij riektáj væráltkonferánssa tjadáduvvá ragátmáno 22. ja 23. biejve 2014 New Yorkan, ja dåppe li guokta ållestjåhkanime, jårbbåbievddesesjåvnå ja paneldagástallam. Ulmme 2014 Álggoálmmugij væráltkonferánsa ulmme le perspektijvajt juogadit ja buorre vuogijt stáhtaj ja guovloj gaskan mij guosská álggoálmmugij riektáj ållidit AN:a álggoálmmugij riektáj tjielggidusá milta. Interaktijva guládallam Åvddål 2014 biehtsemáno galggá interaktijva guládallam tjadáduvvat gånnå álggoálmmuga, AN:a orgána, dutkam- ja åhpadimásadusá, almasjrievtesvuodaorganisasjåvnå, álmmukválljidum åvdåstiddje, sivijla sebrudahka ja nasjonálstáhta hasoduvvi oajvvadusájt buktet væráltkonferánsa gárvedibmen. Álggoálmmugij riektáj doajmmapládna AN:a ållestjåhkanime javllamáno 21. biejve 2010 mærrádusá milta (A/RES/65/198), galggá væráltkonferánsa boados sjaddat muhtem doajmmapládnaj mij galggá álggoálmmugij riektájt nannit. Aktijvuohta Sámedigge ja álggoálmmugij globála koordinerimjuogos (Global Coordinating Goup/GCG) Rabás tjåhkanibme - Sámediggi Sametinget Sámedigge ásat rabás tjåhkanimev / seminárav Divtasvuona rádjá oahpestiddjij guoradallam- ja dokumenterimdåjmaj birra. Árran Tjåhkanibme le Árranin - julevsáme guovdátjin 05.05.2006, kl. 09.15-14.00. Tjåhkanibme le rabás divnajda, ij la dárbbo diededit åvddålattjan. Divna gejda rádjáoahpestibme juoktá guoskaj, aktan sijáj maŋŋebuolvva gåhtjoduvvi sierraláhkáj. Ienep diedojt oattjo Sámedikkes, skuolkan 75 77 56 80. Giellakampánja birra / Artikler / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget Sámegiella le vattáldahka mijá ájttegijs. Vattáldahka majt mij vas galggap vaddet mijá maŋep buolvajda. Giella javllá juojddáv gudi mij lip, ja nanni mijá tjanástagájt sáme aktisasjvuohtaj. Ælla divna sáme máná ja nuora oadtjum sámegielav oahppat, valla giella le huoman viehka ájnas sidjij aj. Juska ulmusj ij sámegielav håla, de le sámegielan huoman stuorra árvvo. Dan diehti gå sáhka le identitehtas ja aktisasjvuodas. Gåktu sáhkadit ja dåbddåt ulmusj la oassen juosstá mij la stuoráp. Sámedigge rahtjá sámegielav nannit, åvddånahttet ja bisodit juohkka guovlon Sámeednamin. Sámedigge sihtá divna mánájn ja nuorajn galggá liehket máhttelisvuohta oahppat sámegielav danna gånnå sij årru, ja máhttelisvuohta hållat sámegielav árggabiejven. Sámedigge barggá vaj máná ja nuora ålles rijkan galggi oadtjot máhttelisvuodajt oahppat sámegielav skåvlån. Mij sihtap ienebu galggi sámegielav oahppat, danen gå dåssju dajna vuogijn tjårggip vaj giella viessu vijddábut ja máhttá åhpaduvvat boahtte buolvajs. Mij sihtap aj ienebu galggi sámástit nåv dájvváj gå máhttelis, ja jus riekta juohkka aktijvuodan. Sámedigge sihtá galggá liehket luondulasj sámástit goappátjagá oassásin, tjiektjamhárjjidusán nåv gå skåvlån. Mij sihtap sámegiella galggá vuojnnut sosiála medijajn. Mij sihtap sámegiella galggá gullut gahttunin, váren ja skåvllåsaljon. Sámedigge le dan diehti álgadam Giellakampánjav “Sámásta mujna”. Doajvvop dat kampánnja galggá viehkedit stuoráp diedulasjvuohtaj sámástittjat ienep aktijvuodajn, arvusmahtátjit sámegielav åhpatjit, lasedittjat ienep jådå arenajn sámástittjat ja almulasj aktijvuodajn sámástittjat . “Sámásta mujna” le rijkavijddásasj guoddokampánnja mij loavddá divna sáme nuorajt, goappátjagá sijáv gudi bukti sámástit, vehik sámástit ja gudi e buvte sámástit. Kampánja ulmme le viehkedittjat: Mijá hásstalus la oadtjot ájnegattjav válljitjit sámegielav. Sámegiela boahtteájgge le tjanádum juohkka aktaj mijás adná sámegielav luondulasj guládimgiellan juohkka aktijvuodan gå máhttelis, ja sihtá ja dåjmalattjat vállji sámegielav oahppat. Mijá diedádus le sámegiella le ájnas ja ávkká. Åhpa sámegielav, sámásta, vállji sámegielav! Mij lip divna siegen gielav bisodime gå sámástip. Ájnas le aj dættodit stuorra ávkke le liehket guovtegielagin, ja moadda barggomáhttelisvuoda rahpusi boahtteájgen. samastamujna@samedigge.no Julevsámegiella Åvdet Várjjat Siidav Vuona oajvvadussan UNESCOa væráltárbbelisstaj / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 02. suehpede 2013 Sámedigge oajvvat suodjaluvvam Ceavccageađgiv/Mortensnesav Unjárga suohkanin, aktan bivddoásadusá gåttes Noidiidčearru/Kjøpmannskjølen Báhcavuona suohkanin ja Gollevárri Dæno suohkanin, ja duodden gierggeájggesajijn Ruovdenjunjlovta/Gropbakkengen Unjárga suohkanin merustaláduvvi aktidum væráltárbbesadjen UNESCOa væráltárbbelistan (World Heritage List). Jagen 2011 nammaduváj barggojuogos oassálasstemijn iesjrádálasj ássjediehttijs, Finnmárko fylkkasuohkanis, Unjárga suohkanis ja Sámedikkes. Rijkaantikvárra le oassálasstám váksjárijn. Barggojuogos le, aktisasjbargujn Unjárga suohkanijn, tjadádam tjåhkanimijt duohtaduvvam ássjeoassálasstij ja álmmuktjåhkanimijt suohkanijn. Guoskavasj suohkana ja Finnmárko fylkkasuohkan li miellusa prosjæktaj. Sierra gájkkásasj árvvo Da niellja guovlo li divna várjjaksámij dålusj addne- ja årromguovlon, dassta namma Várjjat Siida væráltárbbesadje. Duodden tjiegŋodibmáj ja duoddimij dan årrom- ja åsskohiståvrråj mij juo le Ceavccageađgi/Mortensnesan, li dájn gålmmå duobddágijn sierra kulturhiståvrålasj kvalitehta. Tjoahkkáj li dájn niellja sajijn, Ceavccageađgijn/Mortensnesajn oajvvebájkken, sierralágásj buojkulvisá årromij, bivddemij ja åsskuj Arktalasj guovlojn 12000 jagij tjadá. Da li iesjgeŋgalágátja mij guosská kulturmujttolahkavuodav, dilev, variasjåvnåv ja kronologalasj tjiegŋudagáv, sæmmi båttå gå li åvdåstiddje guovlo åvddåhiståvrås ja sáme histåvrås ållåsit. Vuona oajvvadumlissta 
 Vuostasj lávkke bargon le oadtjot guovlojt tjáledum vuona oajvvadussaj væráltárbbelisstaj (tentatijvva lissta). Sámedikke oajvvadus, gånnå álggotjála le ieŋŋilsgiellaj, le dan diehti hábbmidum UNESCO háme milta tjáledibmáj oajvvaduslisstaj. Vuonarijkan li uddni guhtta guovlo ma li UNESCOa væráltárbbelisstaj tjáleduvvam: Jus sidá ienep diedojt: Seniorádevadde Audhild Schanche, + 47 481 99 656 Lågå oajvvadusáv ieŋŋilsgiellaj jali dárogiellaj dánna: Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadibme / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Såbadibme Vuona ja Svieriga gaskan mij gullu rádjárasstidim ællosujttuj, vuoset mierredimev gåktu ælloguohtom rájá badjel galggá doajmmat. Rádjárasstidibme ællosujton la dålusj árbbedáhpe åvddåla Vuona ja Svieriga rijkarádjá gieseduváj. Lappekodisilla 1751 rájes lij vuostasj såbadibme sámij rievtesvuodaj birra mij gullu boatsojæládussaj rájáj rastá. Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime vuollájtjáleduváj vuostasj bále Svierigis ja Vuonas jagen 2005, valla vuosstemiella ællosámijs ij la konvensjåvnnå tjårggiduvvam. Vuona ja Svieriga Sámedigge aktan Svieriga Sámij Rijkasiebrre ja Vuona Ællosámij Rijkasiebrre, li gåhtjoduvvam Vuona ja Svieriga rádediddjes joarkket bargujn Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadimijn. Ulmme l oadtjot såbadimev mij gåtset gájkaj rievtesvuodajt ja divna berustimijt buorre vuoge milta. Vuona Sámedigge l oadtjum åvdåsvásstádusáv jådedit prosessav ja dan diehti sihtap guládallat guoskavasj ællosujttotjieldij váj sihkarastátjit buoremus ássjegiehtadallamav. Guoskavasj ællosujttotjielde gåhtjoduvvi aktijvuodav mijájn válldet jus vuojnni dárbov Sámedikkijn guládallat dájna ássjijn. Ájggemierre ådå såbådimijn barggat le jagev ragátmáno rájes 2012. Tjåhkanibme Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime barggojuohkusin la biejaduvvam basádismánnuj 16.bve 2012, kl 10-15.Tjåhkanibme ásaduvvá Rica Victoria Hotellan Oslon. Dánna gávna tjállagijt ja tjåhkanimgirjijt mij guosská Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnå bargguj. Guláskuddamjavllamusájt gávna “Ájnas dokumenta” vuolen tjoahkkebielen vuolemusán. Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime aktijvuodan gåhttju dal sámediggeráde guoskavasj æládusdåjmadiddjijt ságastallamijda. – Æládusá vuojno ja oajvvadusá li ájnnasa jus galggap guorrasit båhtusa badjel massta lip avtamielalattja sáme bieles, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Sámedikken li nåvkå buktaga majt mánájgárdijda fállá. Sámedigge l mánájgárddeprosjevta SáMOS (Sáme máná ådå sebrudaklanján) gáktuj almodam girjev Maanaj gaavhtan/Mánáj diehti/Unna olbmožiid dihte/Med tanke på barna, ja SáMOS-vuossav man sinna li gukse tjáhtjebåhtål, biebbmolihtte, reflæksavesta, slergun ja gállobivtádis. Girjje l mánájgárdijda vaj bargge låhkåt ja SáMOS-vuossa gis mánájgárddemánájda. Buktagijt máhttá diŋŋgut njuolgga e-påsta baktu: ellen.janne.siri@samediggi.no jali ovttas.no næhttabájke baktu. Javllamáno 2019: Sámedikken li nåhkåm vuossa ja dan diehti ij daj máhte desti diŋgot, valla girje gal ájn máhttá diŋgot. Tjálesta diŋŋgomin mánájgárde namáv ja adressav, ja galla vuossa ja girje ájgo. Kárttim / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget Álggálmmukriektá milta galggi stáhta kárttit ja identifiserit álggoálmmugij ájnegasj ja aktisasj åmastim- háldadim- ja addnoriektájt. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Finnmárkolága mierredime baktu sajájduváj årnik man milta dákkár riektájt identifiseri ja dåhkkit Finnmárkon. Dát barggo le rievddam riektáprosessan manna le ietjas kárttimkommisjåvnnå mij rapportajt dahká, såbadi gå li såbamahtesvuoda kommisjåvnå rapporta gáktuj, rijdojt sierraduobmoståvlån tjoavddi majt le vejulasj Alemusriektáj guoddalit. Dákkár årniga ællá ásaduvvam árbbedábálasj sáme guovlojn Finnmárko ålggolin. Sáme riektájuogos le oajvvadam vásstediddje årnigijt ásadit aj dajda guovlojda ma li Finnmárko ålggolin. Sámedigge sihtá: Sámedikke åvdåsvásstádus: Sámediggi vájkkut váj kárttimlága barggo joarkká ja åvddån árbbedábálasj sáme guovlojn Finnmárko ålggolin. Gå dákkár lágáj birra rádádallá de le Sámedikken åvdåsvásstádus bærrájgæhttjat jut lága li álmmukriektá birástagáj sisbielen. Letjat riektáj gáhttima diehti Finnmárkokommisjåvnå bargon de le ájnas duodastusájt ja diedojt guovlo ano birra kommisjåvnnåj åvdedit. Sámedikkeráde la juollodam rudájt Hemnes ubbmemsáme forumij, ubbmemsáme báhkogirjev almodittjat. – Ubbmemsáme báhkogirjje sjaddá merkahit ednagit ja symbåvllåárvvon gájkajda gudi måttijt jagijt li barggam bisodime ja åvdedime ubbmemsáme gielav ja kultuvrav, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Sámedikkeráde la juollodum 165.000 kråvnå prosjæktaj gárvedit ja almodit ubbmemsáme báhkogirjev gånnå li 4300 ubbmemsáme bágo. Vuoratjismáno 6. biejve 2016 ubbmemsáme tjállemvuohke almulattjat Sáme Parlamentárálasj Rádes dåhkkiduváj. Dálla báhtsá maŋemus oasev báhkogirjes ållit, ja dat galggá almoduvvat 2018. – Ubbmemsáme tjállemvuohke báhkogirjen luluj vaddet ienep dádjadusáv ja máhtov sáme viessomvuoges, vuovddesámij ja aj várresámij gaskan. Báhkogirjje nanni sáme ájádallamvuogev ja ja sáme árbbedábijt sisanos baktu. Dåssju gallegattja ubbmemsámegielav Vuona bielen ságasti, valla Svieriga bielen ienebu gielav ságasti. Prosjevta baktu báhkogirjje almoduvvá ubbmemsáme - Svieriga dárogiela versjåvnåv ja Svieriga dárogiela - ubbmemsámegiela versjåvnåv. Dát versjåvnnå Svieriga dárruj la ållu dárbulasj vaj maŋŋela Vuona dárogiela versjåvnnå almoduvvá, ja dajnas la dát almodibme ávkken adjáj Vuona bælláj. – Jus ubbmemsámegiella galggá viessot ja åvddånahttet la báhkogirjje oalle ájnas, berustahtek bágo tjielggiduvvi Vuona jali Svieriga dárogiellaj. Báhkogirjje le mierredime ubbmemsáme oahppogirje ja ienep åhpadusmateriála buvtadibmáj, javllá Keskitalo. Guokta ietjá sáme giellaprosjevta oadtju aj dårjav sámedikkerádes. Guovdagæjno Girkkosuohkan oadtju 300.000 kråvnå nannitjit ja bisodittjat árbbedábálasj sáme jáhkkogielav. Pládna ja ulmme le, máná, nuora ja ållessjattuga tjåhkani aktisasj æjvvalimijda gånnå jáhkkogiella ja terminologijja ságastaláduvvi. Guovdagæjno Girkkosuohkan la ælvvám, boahtte buolvan la edna vánesvuohta ja vádnun dádjadus jáhkkogiellaj. – Juska sámegiella l bæjválasj giellan Guovdagæjnon, le dárbbo jut máná, nuora ja ållessjattuga æjvvali sámegielav nannitjit, javllá Keskitalo. ABC Company E-skuvla OS oadtju 300 000 kråvnå ásadittjat SAAL 2 kursav Kárášjågån. Dát la joarkke sámegielkurssa sidjij gudi vehik sámegielav máhtti ja li ållim SAAL 1 kursav. – Ájnas la, sij gudi e rat sámegielav buvte bessi sámegielav oahppat, vaj dåjmalasj guovtegielaga sjaddi. Gå amásgielaga sámegielav oahppi, sámegiella ienebut bæjválattjat barggosajijn ja sijdajn aneduvvá, de ep dárbaha dárogielav oajvvegiellan adnet, ja ij ga dålkåv, javllá Keskitalo. Ienep diedo, guládalá sámedikkepresidentajn Aili Keskitalo +47 971 29 305 Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan. 39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage. Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet. Sáme bájkkenamá / Giella / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj åvdåsvásstediddje Bájkkenammaláhka guosská ålles sáme giellaguovlluj. Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamá li nasjonála lágaj ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta. Gájbbádusá li namma galggá riekta tjáledum ja riekta sáme merkaj. Nammakonsulænntadievnastus: Bájkkenammalága § 11 vaddá Sámediggáj fámov sáme bájkkenamma konsulentajt nammadit. Nammakonsulænntadievnastus ásaduváj jagen 1991 gå bájkkenammaláhka doajmmaj bådij Vuonan. Moadda bájkkenammakonsulænntadievnastusá ásaduvvin, duola dagu sáme ja suomagiela namáj gáktuj. Nammakonsulenta li fágalasj vásstediddje árvvalusájda makkir tjállemvuogijt oajvvadi almulasj aktijvuodajn adnet. Sáme guovllo Vuonan le bájkkenammalága baktu gielalattjat gålmå oassáj juogeduvvam, váj oarjjelsáme guovlon bájkkenamájt oarjjelsáme tjállemvuoge milta normeri, julevsámegiela guovlon julevsáme tjállemvuogev adni ja nuorttasámegiela guovlon vas nuorttasáme tjállemvuogev. Nuorttasámegiella:Jonny Inge Nutti Julevsámegiella: Kåre Tjihkkom Oarjjelsámegiella: Ole Henrik Magga Bájkkenammaláhka. Ássjegiehtadallam mij sáme namájda gullu: Sáme bájkkenamá nehtan Stáhta Kárttadåjmadahka le ådå dievnastusájt åvddånahttemin nehtan, ja dálla bæssá sáme bájkkenamájt åhtsåt nehta baktu. Norgesglasset le kártta gånnå bæssá åhtsåt. Besa navigerit kártajn, adressajt åhtsåt, koordináhtatjoahkkájt transformerit ja zoomit sisi ja ålgus gåsi de sidá. Máhtá åhtsåt ienep gå 450 000 bájkkenamá ja 23 000 sáme bájkkenamá Vuonan ja sæmmi båttå namáv kárttaj oadtjot. Vijdábut máhtá gahttunadressajt Vuonan åhtsåt ja dajt unnep kártatjin vuojnnet. Norgesglasset ådå versjåvnån ja kártta skåvlån li betaversjåvnå, dat merkaj dájt li ájn åvddånahttemin, ja hábbmim ja funksjonálitehtta soajttá hæhkkat rievddat. Norgesglasset ådå versjåvnnå Kártta skåvlån betaversjåvnnå Sámedikken le ulmme sámegielajt nannit vaj sjaddi luondulasj oassen vuona almulasjvuodas. Media / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Sáme media dahkamus le diededit sáme álmmugav ja gaskostit diedojt, fáktájt ja dádjadusájt sebrudagá vijddudagás. Sáme mediafálaldagájn ja sáme almodusájn le stuorra árvvo tjalmostahttemij sámegielas, oassen giellaåvddånimen ja giellaåhpadusán ålles sáme álmmugij, ja sierraláhkáj mánájda ja nuorajda. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedigge barggá vaj: Ekonomalasj vájkkudimnævo Sámedikke vájkkudimnævoj ulmme median le moattebelak media mij tjalmostahttá sámegielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav. Oasseulmme le ásadit ja åvddånahttet sáme mediav mij vaddá sebrudakberustallamav. Sámedigge rudájt juollot njuolgga 6 iesjgeŋgalágásj mediajda jagen 2014: Sáme almodusá (5) ja Julev Film AS. Julev Film dåjmat NuorajTV:av, mij le ájnas mediafálaldahka internehtan julevsáme nuorajda. Ruhtajuollodibme njuolgga mediajda galggá oassálasstet arenajda gånnå sámegiella, kultuvrra ja sebrudakiellem le sierra jiedna, ja le identitehtahábbmididdje. Sáme mediafálaldagájn ja sáme almodusájn le stuorra árvvo tjalmostahttemij sámegielas, oassen giellaåvddånimen ja giellaåhpadusán ålles sáme álmmugij, ja sierraláhkáj mánájda ja nuorajda. Vilá gåjkkeguollebuvtadibme sláhkkidum guoles / Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget Sámediggeráde sihtá nannit vuodnaguollárij máhttelisvuodajt ietja gahtsot jårbbåguolijt gåjkåtjit. – Mij barggap aktisattjat Biebbmogehtjujn vaj vuodnaguollárij sisboahtomáhttelisvuoda friddja guollimis máhtti laseduvvat, javllá Sámedikke rádeájras Silje Karine Muotka. Biebbmogæhtjo tjavggidum rájnasvuohtagájbbádusá jages 2013 li buktám gássjelisvuodajt moatte guollárijda ietja gahtsot jårbbåguolijt gåjkåtjit. Gåjkkådimvuohke le sierra ájnas gahtsomájge maŋŋegietjen ja gå le lievnno. Lasedum máhttelisvuoda guolev gåjkkådit vaddá máhttelisvuodajt duodde sisbåhtuj gå le gássjel varásguolev jådedit. – Dálla le stuorra luohkko guolijs. Buorre ja friddja guollim la, ja dat la dahkam gássjelis duosstomvidjurijt. Dán dilen lip mij miellusa gehtjatjit gájkka jådedimmáhttelisvuodajda guollárijda ja guollimijda. Lasedum máhttelisvuohta iesj gahtsot gåjkkeguollen, javllá Sámedikke rádeájras Silje Karine Muotka. Sámedigge ja Biebbmogæhttjo galggi boahtte vahko tjåhkanit ságastittjat máhttelisvuodajt ådå rájnasvuoda njuolgadusáj sissŋelin jages 2013. Akta ássje le lasedum máhttelisvuoda iesj gahtsot nåv gåhtjos jårbbåguolijt gåjkåtjit. Dát la árbbedábálasj bisodimvuohke mij la guhkes ájgijt anedum gárvedittjat guolijt gatsostibmáj. Guolijt sláhkkit viehket buorep gåjkkådibmáj ja buorep buktagin. – Goappátjaga æládus ja Biebbmogæhttjo måråsti buoremus rájnasvuodas ja kvalitehtas gå máhttelis. Valla huoman la iesjvuosteldiddje gå vuohke mij bihko vadda buorep kvalitehtav gåjkkeguolláj ja buorep vuodov guollára sisbåhtuj ij la máhttelis ådå njuolgadusáj rájnasvuohtaj, dættot Muotka. Aktijvuohta Sámedikke rádeájras Silje Karine Muotka, tel. +47 984 87 576 Inge Arne Eriksen, tel. +47 915 20 202 Sámediggediedádus areálla- ja biráspolitihkas – Bivddim árvvalusájda Sámediggeráde sihtá árvvalusájt sámediggediedádussaj areálajs ja birrasijs.... Lågå ienebuv Sámedikke girjjevuorkká l Kárášjågån ja oassen Sámedikke háldadusás. Girjjevuorkán la Vuona stuorámus tjoahkke girjij ja ietjá materiálaj sáme gielajda ja sáme dilij birra vájk makkir giellaj. Dájt máhttá luojkadit vájku makkir bájkes Vuonan. Rabásájge: Rahpamájge Girjjevuorkká l rabás mánnodagás bierjjedahkaj 09.00-15.30. Jus sidá ietjat nammaj diŋŋgot jali luojkkat Sámedikke girjjevuorkás hæhttu liehket tjáledum luojkke girjjevuorkán. Luojkke ietjá bájkes rijkan máhtti buoremusát mijás luojkkat ietjasa lagámus girjjevuorká baktu. Ietjá girjjevuorkás luojkkat Jus sidá ietjat nammaj diŋŋgot jali luojkkat Sámedikke girjjevuorkás hæhttu liehket tjáledum luojkke girjjevuorkán. Luojkke ietjá bájkes rijkan máhtti buoremusát mijás luojkkat ietjasa lagámus girjjevuorká baktu. Jus materiálla mav dån sidá ij la girjjevuorkán, máhttep dunji dav ietjá fáhkagirjjevuorkás rávvit (mælggatluojkkam). Diŋŋgot ietjat nammaj, rávvit ja guhkedit luojkkamav ORIA baktu ORIA nbaktu máhtá girjijt åhtsåt. Danna aj máhtá ietjat nammaj diŋŋgot, rávvit jali luojkkamav guhkedit. Gájkka girjjevuorká máhtti girjjepáhkijt (depot) mijás luojkkat. Miján la stuorra tjoahkke fáhkagirjálasjvuodas ja tjáppagirjálasjvuodas mánájda ja ållessjattugijda, iesjgeŋga sámegiellaj. Duodden luojkadip DVDajt, CDajt ja jiednagirjijt. Oasse l luojkke /girjjevuorká sávadusáj milta. Máhttelis la mælggadav luojkkat. Násstetjoahkken li birrusij 1200 girjjenamá (tittala) ma li sáme dilij hárráj jali avta sámegiellaj tjáledum. Ienemus oasse girjjenamájs li oabmásabbo gå 100 jage. Tjoahkken li antikváralasj, vuorjjás, oabmásap ja mávsulasj girje ja ájggetjállaga, ja muhtem kárta 1669 rájes. Duodden li aj gallegasj girjjenamá maŋemus 100 jages ma li sierralágásj árvvusattja. Tjoahkke l áttjak gehtjadum ja gájkka girjjenamá li dálla girjjevuorkkávuogádahkaj tjáledum. Dan diehti, sæmmiláhkáj gå ietjá tjállaga, máhttá dajt åhtsåt. Ienemus tjállagij gáktuj násstetjoahkken la akta girjje biejadum magasijnnaj mav máhtá luojkkat, valla da girje ma li násstetjoahkken ij oattjo sijddaj luojkkat. Dajt máhttá muhtem bále viettjaduvvat ja girjjevuorká lågåduvvat. Sámedikke girjjevuorkká ásadij jagen 2014 sierra álggoálmmuktjoahkkev. Sáme bibliografijja Vuonan álgaduváj Universitiehttagirjjevuorkán Roandemin jagen 1980, åvddåla dat jagen 1993 almulattjat sirdeduváj Nasjonalgirjjevuorkkáj. Badjelasj 20 jage dat rájes, ságastahttjájin máhttelisvuodas aktisasj sáme bibliografijjav dahkat vuododum daj sáme bibliografijjaj nanna ma buvtaduvvi Ruossjan, Suoman, Svierigin ja Vuonan. Da gålmmå ietjá rijka li viehkedam låhpadimbargov ållitjit aktisasjbargon BIBSYSajn mij aj dievnastusáv dåjmat. Jus sidá ietjat nammaj diŋŋgot jali luojkkat Sámedikke girjjevuorkás hæhttu liehket tjáledum luojkke girjjevuorkán. Luojkke ietjá bájkes rijkan máhtti buoremusát mijás luojkkat ietjasa lagámus girjjevuorká baktu. Ietjá girjjevuorkás luojkkat Jus sidá ietjat nammaj diŋŋgot jali luojkkat Sámedikke girjjevuorkás hæhttu liehket tjáledum luojkke girjjevuorkán. Luojkke ietjá bájkes rijkan máhtti buoremusát mijás luojkkat ietjasa lagámus girjjevuorká baktu. Jus materiálla mav dån sidá ij la girjjevuorkán, máhttep dunji dav ietjá fáhkagirjjevuorkás rávvit (mælggatluojkkam). Diŋŋgot ietjat nammaj, rávvit ja guhkedit luojkkamav ORIA baktu ORIA nbaktu máhtá girjijt åhtsåt. Danna aj máhtá ietjat nammaj diŋŋgot, rávvit jali luojkkamav guhkedit. Anátjit ORIAv vuostak ietjat luojkken tjáleda. De luojkkamkårtåv oattjo mij aj duv luojkke-IDn sjaddá. Dassta maŋŋela ietjat bessambágov máhtá oadtjot sisi låggitjit ORIAj. Muv bielle/gåktu bessambágov dahkat ORIAj låggi sisi gå dieddela «Logg på» ållu bajemusán oalges bielen. Sámedikke girjjevuorkká ij la rahpamfállon sislåggimbielen. Hæhttu válljit BIBSYSav institusjåvnnån. Låggi sisi ietjat luojkkeIDajn ja BIBSYS-bessambágojn. Diŋgo ORIA beassansáni Gájkka girjjevuorká máhtti girjjepáhkijt (depot) mijás luojkkat. Miján la stuorra tjoahkke fáhkagirjálasjvuodas ja tjáppagirjálasjvuodas mánájda ja ållessjattugijda, iesjgeŋga sámegiellaj. Duodden luojkadip DVDajt, CDajt ja jiednagirjijt. Oasse l luojkke /girjjevuorká sávadusáj milta. Máhttelis la mælggadav luojkkat. E-poassta: sambib@samediggi.no Telefåvnnå: +47 78 47 40 00 Násstetjoahkken li birrusij 1200 girjjenamá (tittala) ma li sáme dilij hárráj jali avta sámegiellaj tjáledum. Ienemus oasse girjjenamájs li oabmásabbo gå 100 jage. Tjoahkken li antikváralasj, vuorjjás, oabmásap ja mávsulasj girje ja ájggetjállaga, ja muhtem kárta 1669 rájes. Duodden li aj gallegasj girjjenamá maŋemus 100 jages ma li sierralágásj árvvusattja. Tjoahkke l áttjak gehtjadum ja gájkka girjjenamá li dálla girjjevuorkkávuogádahkaj tjáledum. Dan diehti, sæmmiláhkáj gå ietjá tjállaga, máhttá dajt åhtsåt. Ienemus tjállagij gáktuj násstetjoahkken la akta girjje biejadum magasijnnaj mav máhtá luojkkat, valla da girje ma li násstetjoahkken ij oattjo sijddaj luojkkat. Dajt máhttá muhtem bále viettjaduvvat ja girjjevuorká lågåduvvat. Oabmásamos girjij gaskan dán tjoahkken máhttá nammadit Manuale Lapponicum tjáledum Olaus Stepani Graanas (Stockholm 1669) ja Lapponia tjáledum Johannes Schefferusis, ienep almodusá 1674 rájes ja åvddålijguovlluj. Sámedikke girjjevuorkká ásadij jagen 2014 sierra álggoálmmuktjoahkkev. Álggoálmmuktjoahkken li tjállaga álggoálmmugij birra ålles væráldin, ja dan li udnásj biejve bájkoj 200 girjjenamá. Dajnas li girje majt Sámedigge l tjoahkkim ja vattáldahkan oadtjum tjáleduvvam ja ulmutja bessi dajt luojkkat/mælggadis luojkkat. Sáme bibliografijja Vuonan álgaduváj Universitiehttagirjjevuorkán Roandemin jagen 1980, åvddåla dat jagen 1993 almulattjat sirdeduváj Nasjonalgirjjevuorkkáj. Badjelasj 20 jage dat rájes, ságastahttjájin máhttelisvuodas aktisasj sáme bibliografijjav dahkat vuododum daj sáme bibliografijjaj nanna ma buvtaduvvi Ruossjan, Suoman, Svierigin ja Vuonan. Da gålmmå ietjá rijka li viehkedam låhpadimbargov ållitjit aktisasjbargon BIBSYSajn mij aj dievnastusáv dåjmat. Åtså sáme bibliografijjan Ávjovárgeaidnu 50, 9730 Karasjok +47 78 47 40 00 sambib@samediggi.no Følg biblioteket i sosiale medier Facebook Instagram Gåhttju boatsujæládusáj ságastallamijda / Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadibme / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Såbadibme Vuona ja Svieriga gaskan mij gullu rádjárasstidim ællosujttuj, vuoset mierredimev gåktu ælloguohtom rájá badjel galggá doajmmat. Rádjárasstidibme ællosujton la dålusj árbbedáhpe åvddåla Vuona ja Svieriga rijkarádjá gieseduváj. Lappekodisilla 1751 rájes lij vuostasj såbadibme sámij rievtesvuodaj birra mij gullu boatsojæládussaj rájáj rastá. Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime vuollájtjáleduváj vuostasj bále Svierigis ja Vuonas jagen 2005, valla vuosstemiella ællosámijs ij la konvensjåvnnå tjårggiduvvam. Vuona ja Svieriga Sámedigge aktan Svieriga Sámij Rijkasiebrre ja Vuona Ællosámij Rijkasiebrre, li gåhtjoduvvam Vuona ja Svieriga rádediddjes joarkket bargujn Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadimijn. Ulmme l oadtjot såbadimev mij gåtset gájkaj rievtesvuodajt ja divna berustimijt buorre vuoge milta. Vuona Sámedigge l oadtjum åvdåsvásstádusáv jådedit prosessav ja dan diehti sihtap guládallat guoskavasj ællosujttotjieldij váj sihkarastátjit buoremus ássjegiehtadallamav. Guoskavasj ællosujttotjielde gåhtjoduvvi aktijvuodav mijájn válldet jus vuojnni dárbov Sámedikkijn guládallat dájna ássjijn. Ájggemierre ådå såbådimijn barggat le jagev ragátmáno rájes 2012. Tjåhkanibme Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime barggojuohkusin la biejaduvvam basádismánnuj 16.bve 2012, kl 10-15.Tjåhkanibme ásaduvvá Rica Victoria Hotellan Oslon. Gåhttju boatsujæládusáj ságastallamijda Gåhttju boatsujæládusáj ságastallamijda Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime aktijvuodan gåhttju dal sámediggeráde guoskavasj æládusdåjmadiddjijt ságastallamijda. – Æládusá vuojno ja oajvvadusá li ájnnasa jus galggap guorrasit båhtusa badjel massta lip avtamielalattja sáme bieles, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Vuona-svieriga boatsojguohtomsåbadibme vuollájtjáleduváj 2009:n Vuona ja Svieriga gaskan ja vuona ja svieriga ráddidusá ájggu dal såbadimev vuollájtjállej lagámus ájge. - Dan aktijvuodan galggi Vuona ja Svieriga Sámedikke, Vuona boatsojsámij rijkkasiebrre ja Svieriga sámij rijkkasiebrre joarkket såbadime badjel guorrasit. Jus dát barggo ij åvddåna de ájggu sihke vuona ja svieriga oajválattja vuollájtjállet ja jåhtuj biedjat dáv såbadimev man badjel juo li guorrasam, tjielggi rádeájras Jåma. Konvensjåvnå bargon le ájggemierre jage duogen 2012 ragátmáno rájes. - Vuona Sámedikke duogen le dal åvdåsvásstádus prosessav jådedit ja danen sihtap guládallat guoskavasj tjæroj váj barggo buoragit jåhtå åvddån. Gåhttjop guoskavasj tjærojt mijájn aktijvuodav válldet jus sihtá Sámedikkijn guládallat, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Dan diehti gå sihtá barggo galggá åvddån jåhtet de sihtá tjærojs gullat åvddål 15. 11.2012. Máhtá riŋŋgut Seniorrádevaddáj Ingeborg Larssenij, tlf 78 47 40 00 jali e-påstav tjállet: ingeborg.larssen@samediggi.no . Aktijvuohta: Rádeájras Ellinor Marita Jåma , tlf. 916 13 460. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sáme ja inuihta sjiehtadin aktisasj ulmijt Nuukan / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sáme ja inuihta sjiehtadin aktisasj ulmijt ANa væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj 2014 aktisasj tjåhkanimen Nuukan, gålgådismáno 23.-24. biejve 2012. Sáme ja inuihta le arktalasj guovllo ANa aktisasjvuodan. Sáme parlamentáralasj ráde ja Sámeráde åvdåstin sámijt, madi Kalalit nunaata iesjmierredibme ja Inuit Circumploar Council (ICC) inuihtajt åvdåstin. Presidænnta ja Sáme parlamentáralasj ráde njunnjusj, Egil Olli, javllá sån le riek dudálasj dan buorre aktisasjbargujn sámij ja inuihtaj gaskan. - Tjåhkanibme tjadáduváj másjkudis láhkáj ja buorre dilijn. Aktisasj arktalasj tjielggidus tjáleduváj lahka aktisasjbargo baktu sámij ja inuihtaj gaskan, ja tjielggidusá sisadno åvdet tjielggasit ájnasvuodav álggoálmmukriektáj, nav gåk dá li ANa álggoálmmuktjielggidusán mij mierreduváj jagen 2007, javllá Egil Olli. Sáme ja inuihta åvddånbukti tjielggidusán vuorddemusájt dåjmaj ja vuorodimijt birra majt væráltkonferánssa bierri mierredit sihkarastátjit tjadádimev álggoálmmugij ulmusjriektájs. - Mijá aktisasj dille le dåjmalasj ja danna li moadda ásadime oajvvadusájda massta álggoálmmuga ålles væráldis máhtti ávkástallat jus dá oatsoduvvi væráltkonferansan. Jáhkáv mijá aktisasj tjielgadus le buorre árvvalus prosessan væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj jagen 2014, tjielggi Egil Olli. Egil Olli hæjttá tsuojggidusájn Sáme parlamentáralasj ráde le riek dudálasj arktalasj guovlo hæjttotjállagijn, guovlo vuorodimij væráltkonferánssaj. Tjielggidus åvdet tiemájt dagu álggoálmmugij riektájt iesjmirredimriektáj hárráj; riektáv ednamij, tjáhtjáj, resurssajda ja árbbedábálasj viessomvuogijda. - Tjielggidus åvdet oajvvadusá duoddetjállagav ANa álggoálmmuktjielggadusssaj ulmijn nannit tjadádimev álggoálmmugij riektájs iesjmierredibmáj ja riektá ednamij ja luohkkojda; dåjma nannitjit åvddånbuktemav álggoálmmukriektájs; kultuvrav, gielav, åhpadusáv ja varresvuodav; álggoálmmugij rádjárasstim riektájs; ja aj oajvvadusáj dåjmajda nannitjit ANa bargov álggoálmmukriektáj, hæjttá Olli. Guládallamulmusj: Presidænnta ja Sáme parlamentáralasj ráde njunnjusj, Egil Olli. Tlf. 900 26 880 Sámedikke ásadibme jagen 1989 ednagit vuododuvvá miededime niejdde dárojduhttempolitihkav mij álgij juo 1800-lågoj álgon. Sáme li gillam niejddemav stáhta bieles mij vargga ålles kultuvrav muorrodij, valla sáme rievtesvuodaj vuojnnusij boahtem ja Sámedikke ásadibme ij la dåssju båhtusin boastolágásj stáhta politihkas. Sámedigge ja sáme rievtesvuoda li aj båhtusin dassta, sáme li læhkám ja li vilá sierra álmmugin ietjasa árbbedábij ja ásadusáj, ma mælggadav histåvrålasj perspektijvan li læhkám iesjrádálattja. Sáme li unneplåhkon Vuonan ja dajnas e åleda dábálasj demokráhtalasj orgánajn ma li vuododum ieneplåhkodemokratijjan. Sæmmi li sámijn álggoálmmugin riektá ietjasa boahtteájgev vájkkudit bisodime ja åvddånahttemin ietjasa gielav, ietjasa kultuvrav ja sebrudakiellemav. Vuodolága §108 tjáleduvvá: «Stáhta oajválattjan la åvdåsvásstádus dilev láhtjet vaj sáme álmmukjuogos máhttá ietjas gielav, ietjas kultuvrav ja ietjas sebrudakdilev bisodit ja åvddånahttet.» Dasi duodden la Vuonan vælggogisvuoda sámij vuoksjuj duola dagu Sámelága, Finnmárkolága, Pládna- ja tsiekkaduslága, Kulturmujttolága, Boatsojæláduslága, Åhpaduslága ja Bájkkenammalága baktu. Doarjju duodjeoassásijt Inka AS ja Manndalen Husflidlag / Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget Sámediggerade le juollodam dårjav duodjeoassásijda Inka AS i Kárásjjågån ja Manndalen Husflidlag Gájvuonan. Sámedikken le vájkkudimnævvoårnik dåjmajda ma åvddånahtti oasestimev stuoves duodjeoassásijn ma vuobddi goappátjagá ietjasa ja iehtjádij duojijt. - Inka AS oadtju dáv dårjav dán jage aj, ja oadtju dan diehti 179 500 kr doarjjan Sámedikkes. Manndalen Husflidlag oadtju 175 000 kr. Doajvov dát sjaddá buorren ja viddnudagá jådedi ienep duojev. Javllá rádeájras Silje Karine Muotka. - Ájggomus dájna doarjjaårnigijn la mij sihtap viddnudagájn stuoves oassásij galggi liehket buorre vidjura vaj bisodi dåjmajdisá. Dan diehti lav ávon gå doarjodip guokta nanos viddnudagá, javllá Muotka maŋemusát. Aktijvuohta: Sámediggeráde ájras Silje Karine Muotka, skuolkan 984 87 576 Sámedigge juollot stipendav studentajda gudi alep åhpadusáv julevsámegielan jali oarjjelsámegielan tjadádi, ja studentajda márkkosáme guovlos gudi sáme giellaåhpadusáv tjadádi. Korona virusa diehti guhkiduvvo stipenda åhtsåmusájggemierre vuoratjismáno 30. bæjvváj 2020. Åhtsåmájggemierre: Gudi máhtti stipendav åhtsåt: Stipendaj stuorrudagá: Åhtsåmsjiebmá: Sámedikke digitála åhtsåmsjiebmá galggá aneduvvat. Åhtsåmsjiebmáj åhttsåj gut ij la Vuona álmmukregisstarin: Duodastusá ma galggi åhtsåmusáv tjuovvot: Diededibme: Njuolgadusájn stipendajda alep åhpadussaj gávnnuji sierra mærrádusá diededime, dárkastusá, ruoptus máksema ja fámoduhttema hárráj, duola dagu: Eksábmaduodastusá sáddiduvvi samediggi@samediggi.no Ienep diedo stipenda ævtoj hárráj: Gehtja stipenda njuolgadusájt. Guládallamulmutsj: Elektråvnålasj åhtsåmussjiebmá Ællobarggoháldadibme duodastusá dagá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta ij berusta Sámedikke ja Vuona Ællosámij Rijkasiebre tsuojggidusáv (NBR) hiejttedimes ællobarggoháldadime guovllojådediddjes ja Fylkkamánne vuollájbiedjamav háldadimkontåvråjs. - Dákkir ålgoduvvam Sámedikkes ja NBRas le munji riek alvos. Rievddama sjaddi dáhpáduvvat Sámedikke guorrasime dagi, javllá sámedikkeráde ájras Ellinor Marita Jåma. Diededime dagi tjuottjodij Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta sáhkadiedádusán vuoratjismánon 2011 gåktu ællobarggoháldadibme galgaj rievdaduvvat. Rádádallama organiserimrievddama birra álgaduvvin esski snjuktjamánon 2012 maŋŋel gå departemænnta dåhkkidi árvvaladdat ietjá tjoavddusijt. - Sámedigge ja NBR li oajvvadam snivva ájádallam såhpamusoajvvadusájt, valla departemænnta ij le sihtam mijá vuossti boahtet. Muv mielas máhttá gatjádit jus departemænnta le rádádallam buoremus ájggomusáj ja ulmijn guorrasit nav gåk vierttiji, javllá Ellinor Marita Jåma. Ællobarggo le ájnna æládus mij le kultuvralasj sáme æládus, ja le tjiehkagiergge sáme kultuvran. Stuorradigge le badjel 20 jage ja moaddi moalgedam sámepolitihkalasj ulmme le sirddet mierredimfámov ássjijn ma sierraláhkáj sáme álmmugav guoskat sáme sebrudahkaj. Stáhtta le aj álmmukriektálattjat vælggogis nannit vaj sáme iesj mierredit gåktu háldadit ietjas æládusájt. - Departemænnta vállji ællobarggoháldadimev mij guodá guoskavasj sámepolitihkav ja álmmukriektálasj vælggogisvuodajt. Oadtjop ællobarggoháldadimev duodastusá dagá. Akta båhtus dássta le Sámedigge viertti gæssádit nammadum ájrrasijt Ællobarggostivras. Háldadibme duodastusá dagá le hæjos háldadibme. Dát rievdadibme sjaddá ájggomusáj vuossti doajmmat, javllá Ellinor Marita Jåma. Ednambarggo- ja biebbmodepartementa oajvvadus rievddamij ællobarggolágas guovllostivrra hiejttema hárráj, aktan vuollájbiedjamijn ællobarggoháldadusás Fylkkamánnáj galggá giehtadaláduvvat Sámedikke ållestjåhkanimes åvddål láhkaárvvalus åvdeduvvá Stuorradiggáj. Guládallamulmusj: Rádeájras Ellinor Marita Jåma , tlf. 916 13 460. Tjuodtjelij vahko la Sámedikke sjaddam-, hukso- ja åhpadusjuogos juogosmanoj nanna Ájluovtan Divtasvuonan, ja dan aktijvuodan bivddiduvvá rabás álmmuktjåhkanibmáj rabás tiemájn. Dát la vuostasj juogosmanno Sámedikke sjaddam-, hukso- ja åhpadusjuogos tjadát válga maŋŋela, ja juohkusin árrat sjiehtadin juhti juogosmanno galgaj Divtasvuodnaj. Sámedikke sjaddam-, hukso- ja åhpadusjuohkusin la oajvvevásstediddje sebrudaksuorgijs sjaddam, åhpadus, giella ja varresvuohta. Juogosmanoj nanna galggi guovten biejven ienep tjåhkanimijt iesjgeŋga ásadusáj tjadádit. – Mij sihtap ienebuv diehtet Divtasvuona sáme sebrudagá åvddånime duogátja birra, ja galggap æjvvalit ásadusájt ma li sámegiela adnemav Divtasvuonan låpptim. Mij sihtap aj gehtjadit Divtasvuona sebrudagá hásstalusájt, duola dagu gåktu Divtasvuona-ássje gåtseduvvá, ja gåktu sáme ássje sjaddi gåtseduvvat suohkanavtastahttema maŋŋela, javllá juohkusa jådediddje Márjá-Liissá Partapuoli. Gasskavahko 17.10.18 kl. 17.00 juogos viesádijt rabás álmmuktjåhkanibmáj bivddi. Álmmuktjåhkanibme l Árrana auditåvrån/lågådallamlanján kl. 17.00-18.30. Tjåhkanimen la rabás tiebmá, ja juogos bádtji álmmugav bajedittjat dajt ássjijt ma li ájggeguovddelisá sebrudagán. Juohkusin la ienemusát oajvvevásstediddjen dájs sebrudaksuorgijs: sjaddam, åhpadus, giella ja varresvuohta. – Mij ávvudallap viesádij guládalátjit ja gulátjit makkir ássjijs viesáda berusti. Álmmuktjåhkanimen bessi bajedit vájk makkir tiemáv, jus ga dal gullu vássám ájggáj, dálásj ájggáj jali boahtte ájggáj, javllá juohkusa jådediddje Márjá-Liissá Partapuoli. Tjuovvovasj juogossebrulattjat oassálassti juogosmannuj: Gåtsedibmen diedádussaj vahágahttemij birra lahka gasskavuodan sáme sebrudagájn bivddi Sámedigge sáme suohkanijt aktisasjbargguj buoredittjat fálaldagáv sidjij gudi vahágahttemav lahka gasskavuodan vásedi. Diedádus vahágahttemij birra lahka gasskavuodan sáme sebrudagájn la tjadádum Nasjåvnålasj máhttoguovdátjis vahágahttemij ja traumáhtalasj diertjestibmáj ja almoduváj Sámedikken snjuktjamáno 8.biejve 2017. Diedádus “Jus duossta gatjádit, duossti ulmutja vásstedit» la vuododam ságastallamij fáhkabarggij ja viehkkeapparáhtajn sáme guovlojn, ja tjalmostahttá gåktu sáme vaháguvvama viehkkeapparáhtas duostoduvvi. Diedádus aj guoradallá jus li vidjura sáme sebrudagá sisbielen vaj ålgusjbielen ma vájkkudi galla vahágahttema dagáduvvi. - Diedádusán åvddån boahtá, ålos e bulkkáj jalik viehkkeapparáhttaj luohteda gå viehkkeapparáhtan ælla duola dagu sáme giella- ja kultuvrramáhtudagá, javllá sámediggeráde Mariann Wollmann Magga. - Mij hæhttup båhtusijt duodaj válldet ja oajválattja hæhttuji dåjmajt jåhtuj biedjat aktan sáme sebrudagájn, suohkanij ja Sámedikkijn. Diedádus la ájnas vædtsagin dan aktijvuodan, javllá Magga. Sámedikkeráde Mariann Wollmann javllá ulmme tjåhkanimij la diedádusáv dåbddusin suohkanijda dahkat, ja plánav åttjudit gåtsedibmáj gåktu suohkana máhtti rievddadimijt dahkat buoredittjat fálaldagáv sidjij gudi vahágahttemav lahka gasskavuodan vásedi. - Duodden la aj sávadahtte oadtjot gullat majt suohkana Sámedikkes vuorddi joarkka gåtsedimbargon, javllá Magga. Sámediggepresidænnta Vibeke Larsen ja rádesebrulasj Mariann Wollmann Magga tjåhkanibá mánáj- ja dássádusminisstarijn Solveig Horneijn ja stáhtatjállijn Justijssa- ja gárvedimdepartementan duorastagá biehtsemáno 15. biejve diedádusá gåtsedime birra. Vuostasj tjåhkanibme diedádusá birra lij biehtsemáno 7. biejve 2017 Romsa suohkanijn. Vijddábut la tjåhkanibme Snåasa suohkanijn biehtsemáno 12. biejve. Duodden dajda le bivddidum tjåhkanibmáj Divtasvuona suohkanijn, valla dan gaktuj la ájn iehpetjielgas. Dánna besa ienebuv låhkåt: Artikkel: Jus duosta gatjádit, duossti ulmutja vásstedit Kronihkka: Allit sjávot åro Raporta Ságájdahtátjit: Sámediggeráde Mariann Wollmann Magga, mobijlla 977 02 350 Politihkalasj belludagá ja lista gárvedi tjavtja suohkan- ja fylkasuohkanválgajda. Gå diehtep, aktelattjat sjaddi ienep ja ienep vuorrasa sebrudagán, la måråstibmen gå gallegasj vuorrasa li nominieridum stuoves sajijda válggalistajn, moalget Sámedikke vuorrasijráde. Vuona viesajdiddjijs li dálla juo ienep gå akta millijåvnå viesajdiddje vuorrasabbo gå 60 jage. Dan diehti la ájnas jut vuorrasap ulmutja bessi sæhkáj politihkalasj stivrrimvuogádahkaj. Ållagasj maŋŋela gå suohkana ja fylka avtastahteduvvi sjaddi åbbånagá stuoráp gå dálla ja politihkalasj mærrádusá dagáduvvi mælggadabbo mijájs gå åvddåla. Uddni vuorrasap ulmutjij åvdåstibme la åbbånagá binnum álmmukválljidum orgánajn. Sámedikke vuorrasijráde mielas vuorrasap ulmutja lulun miededit válggalistajda sæbrrat stuoves sajijda vaj la máhttelisvuohta suohkanstivrraj jali fylkadiggáj válljiduvvat. Gå li listajn, de li aj ienep máhttelisvuoda suohkanij ja fylkaj vuollásasj nammadusájda válljiduvvat. Mij aj la ájnas Sámedikke vuorrasijrádáj, la jut politihkalasj belludagá ja lista li válggaprográmma gånnå vuorrasijpolitihkka vuoroduvvá. Gå vuorrasap ulmutja sæbrri politihkalasj bargguj bájkálattjat, bessi siegen åvddånahtátjit ietjasa viessomvidjurijt suohkanijn ja fylkajn. Sámedikke vuorrasijráde ávttji politihkalasj belludagájt ja listajt vuorrasap ulmutjijt sebrudahtátjit politihkalasj stivrrimvuogádahkaj ja hábbmitjit vuorrasijpolitihkav iesjgeŋga válggaprográmmajn. Gatjálvisájda jali ságájdahtátjit, guládalá Sámedikke vuorrasijráde jådediddjijn Julie Eira, mobijlla 979 57 533, julieeira88@hotmail.com Rávkalvis listajda / Belludagá /Válggabarggoguojme / Kampanjeside / Válgga ja jienastuslåhkuj / Sámedigge - Sametinget Vaj galga máhttet válljiduvvat sámediggáj de rávkaduvvá ienni tjáledahttem sámepolitihkalasj organisasjåvnnån, jali vaj listav dagá válggaguovlon gånnå lisstaoajvvadus vuollájtjáleduvvá ulmutjijs gudi Sámedikke jienastuslåhkuj li tjáleduvvam. Sámepolitihkalasj organisasjåvnnå Jus galga tjáleduvvat sámepolitihkalasj organisasjåvnnån rávkaduvvá binnemusá 200 vuollájtjállema ulmutjijs gudi Sámedikke jienastuslåhkuj li tjáleduvvam (§ 20 d milta njuolgadustjállagin válggaj sámediggáj). Dá galggi tjuovvot åhtsåmusáv gå ájgo tjáleduvvat sámepolitihkalasj organisasjåvnnån. Jus organisasjåvnnå juo le tjáleduvvam sámepolitihkalasj organisasjåvnnån Sámedikke regisstarin, galggá organisasjåvnnå rádjat ådåsmuvvam diedov gudi tjåhkkåhi organisasjåvnå doajmme orgánan åvddål ådåjakmáno 2. Biejve 2013. Jus organisasjåvnnå oattjoj oassálasstemav binnemusát 60 jienaj válggaguovlon jali binnemusát 200 jienajt ålles rijkan, de le nuoges jus lisstaoajvvadus vuollájtjáleduvvá binnemusát guokta stivrraájrrasijs organisasjåvnå bájkálasj åssudagás. Sæmmi guosská organisasjåvnåjt ma li tjáleduvvam Sámediggáj åvdep sámedikkeválga maŋŋela (§ 28 d milta). Tjáledit ájnegislistav válggaguovlon Jus organisasjåvnnå ij le tjáleduvvam sámepolitihkalasj organisasjåvnnån máhttá huoman diededit sámedikkeválggaj jus tjáleda listajn mij le vuollájtjáledum binnemusát 30 ulmutjij gudi li tjáleduvvam Sámedikke jienastuslågon dan válggaguovlon. Gåktu listav oajvvadit? Duodden dasi mij le nammadum badjela viertti lisstaoajvvadus: Lisstaoajvvadusá válggaj 2013 – kandidáhtaj låhko listan Válggaguovllo1 Lulleguovllo válggaguovllo: 9 - 12 kandidáhta (válggaguovlon li 6 mandáhta) Válggaguovllo 2 Ávjovári válggaguovllo: 9 - 16 kandidáhta (válggaguovlon li 8 mandáhta) Válggaguovllo 3 Nuorttaguovllo válggaguovllo : 9 - 10 kandidáhta (válggaguovlon li 5 mandáhta) Válggaguovllo 4 Gáisi válggaguovllo: 9 - 12 kandidáhta (válggaguovlon li 6 mandáhta) Válggaguovllo 5 Viestarmera válggaguovllo: 9 kandidáhta (válggaguovlon li 4 mandáhta) Válggaguovllo 6 Oarjjelsáme válggaguovllo: 9 kandidáhta (válggaguovlon li 4 mandáhta) Válggaguovllo 7 Oarjje-vuodna válggaguovllo: 9 - 12 kandidáhta (válggaguovlon li 6 mandáhta) Ájggemierre listav oajvvadit le vuoratjismáno 2 biejve válggajagen 2013. Dát le duossto ájggemierre. Lisstaoajvvadus le tjáleduvvam gå le jåvsådum Sámediggáj. Ienep diedo Sámedikkeválga 2013 birra, guládalá rádevaddijn Roald Andreas Sandvik tlf: 78474183 Sámedigge sihtá árvvalusájt sáme kulturæládusdåmadiddjijs / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 22. njoktje 2013 Kulturæládusá li akta lánda geldulamos ja jåhtelamos sjadde æládusájs. Sáme sebrudagán le dát vuoras æládus juo, ja danna le buorre potensiálla. Sámedigge le dálla barggamin muhtem strategijajn gåktu sáme kulturæládusáj barggosajijt lasedit. Dán bargguj sihtá rádeájras Marianne Balto kulturæládusdåmadiddjijt gåhttjot árvvalusájt mij dán strategija sisadno galggá liehket. Dán jage barggá Sámedigge sáme kulturæládusáj doajmmaplánajn. Aktan sáme kulturæládusdåmadiddjij le ulmme dåjmajt gávnnat ma lulujin sáme kulturdåmadiddjij árkkabiejvev giehpedit ja æládusáv nannit gåggu dat dárbahuvvá. Sámedigge barggá muhtem strategijajn man ulmme le sáme kulturæládusáj barggosajijt lasedit. Dán bargo aktijvuodan le Sámediggáj ájnas bessat gullat sijájs gudi bæjválattjat æládusán doajmmi. Sihtap duola dagu diehtet gåktu máhttep oadtjot ájn ienebu gudi ietjasa dájdda- ja kulturjavllamusájs viessu ja majt Sámedigge luluj dahkat váj dán æládusán luluj buorep dille. -Sihtap sáme kulturæládusájt almma láhkáj vuorodit váj ájn vil ienebu boahtteájggáj bessi sáme dájdda- ja kulturjavllamusájs viessot. Jus dájna galggap vuorbástuvvat de hæhttup buoragit sáme kulturæládusdåmadiddjij guládallat javllá rádeájras Marianne Balto. Kulturæládusáj birra Sámedigge æládusáv návti defineri: Priváhta viddnudagá ma kultuvralasj buvdajt hábbmiji ja vuobddi gálvoj jali dievnastusáj hámen. Dán buojkuldahkaj tjárggi smáv ájnegis ulmutja viddnudagájs gitta stuorra viddnudagájda. Kulturæládusbargge viessu buvdajs vuobddemis muhtem márnánij ja sihti dåjmadit- jali juo dåjmadi mávsánis æládussan. Oasse sisbåhtusis soajttá aj almulasj doarjjagis jali ietjá dårjas boahtet. Mannoæládus aneduvvá sierra æládussan, gånnå sáme kulturoase li guovdásj oasse viddnudagáj dåjmas. Sámedikke vuorodibme kulturæládusájs boahtá duodden juo vijdes vuorodibmáj sáme dájdas ja kultuvras. Ielle ja nanos sáme dájdda- ja kulturiellem le viehka vuodulasj ækton, jus nav ij le, de ælla miján ga kulturæládusá. Ájggemierre goassa hæhttu árvvalusájt buktet le: 18.04.2013 Válde aktijvuodav: Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan. 39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage. Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet. 14. suehpede 2013 Sámedikke 2005 jienastuslåhko jages lij 12 538 ulmutja. Dát sjaddá vuodon mandáhtta juohkemij válggadáfojn 2009 válgan. Vuollelin gávna låhpalasj tállajt válggadáfojs jages 2005. 12 Lullisámeguovlu/Sørsameområdet Áltá 2013: diedo præssaj / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget 08. njoktje 2013 Gájka journalista gudi sihti sisi bessat rijkajgasskasasj, gárvediddje álggoálmmukkonferánssaj Finnmárkkohállan Áltá 2013 aktijvuodan hæhttuji akkrediteriduvvat. Oassálasstem le nåvkå ja akkrediterim vatteduvvá nav guhkás gå le sadje, ajtu le rádje gitta niellja åvdåstiddje juohkka mediumas. Præssaladnja Sierra præssaladnja aj galggá ásaduvvat gånnå bæssá hárpodis næhttaj, barggosaje ja njuolggasátta konferánssaguovdátjis. Bæssá aj mierredum sajijda sjielvvi konferánssasálan. Præssaladnja le rabás sådnåbiejve biehtsemáno 9. biejve rájes ja dan maŋŋela juohkka biejve konferánsav miehtáj gasskal 08.00 ja 07.00. Præssaaktijvuohta Gehtja gudi vásstedi præssaaktijvuodas Sámedikken ja globála koordinerimjuohkusin . Fálaldagá nehtan Ålles konferánssa streamiduvvá live nehtan, ja báddima ålgus biejaduvvi ålles konferánsa miehtáj. Dokumenta, resolusjåvnå ja ietjá tjálalasj materiála biejaduvvi næhttaj. Viehkke Sámedikke guládallamåssudahka le sajenis ålles konferánsav miehtáj viehkken pressa åvdåstiddjijda. Áltá 2013 ásaduvvá Finnmárkkohállan Áltán. Ienep diedo hálla birra ja ma dåhppe gávnnuji oattjo bæjválasj jådediddjes Tommy Hæggernæs , tel. +47 908 77 868 jali Sámedikke guládallamdirektøras Jan Roger Østby , tel. + 47 481 44 696. Sámedikke ållestjåhkanibme l bajemus orgádna ja oajválasj. Sámedigge dåjmas hiebat dajda rámmajda ma li mierreduvvam lágan Sámedikke ja ietjá sáme rievtesvuodaj birra (sámelágan). Ållestjåhkanibme barggoårnigav mierret,aktan njuolgadusáj gájkka Sámedikke dåjmajda. Ållestjåhkanime dábálattjat dåladuvvi niellji jahkáj, sæmmi vahkojt gå li nammadustjåhkanime (komiteatjåhkanime). Mánnodagá ja dijstagá li nammadustjåhkanime, ja ållestjåhkanibme gaskavahkos bierjjedahkaj. 2017-2021 ájggegávddaj li tjuovvovasj belludagá Sámediggáj válljiduvvam: – Luodjom láhkáj stuorradiggediedádus boatsojæládusá guoddelisvuodas vuoset, ælla sámijt gulldalam dán bále ga, javllá sámediggeráde Mariann Wollmann Magga. Maŋemus stuorradiggediedádus boatsojæládusá birra almoduváj 1992. Uddni åvddånbuvtij ednambarggo- ja biebbmoministar Jon Georg Dale ådå stuorradiggediedádusáv boatsojæládusá guoddelisvuodas. - Dát luluj máhttelisvuohtan ráddidussaj boatsojæláduspolitihkav njuolggitjit mij mælggadav la boasto guovlluj mannam. Ienni vuojnnep vilá li oajválattjaj dárkestim- ja regulierimdárbo ma li vuodon politihkkaåvddånahttemin, javllá Wollmann Magga. Sámedigge l mælggadav tsuojgodam, boatsojæládusá roalla guovdásj sáme kultuvrraguodden viertti vuodon liehket boatsojæláduspolitihkav hábmedime. Edna sáme ællosujtto-åtsådiddje li tsuojgodam, ájnas dåbddomærkka Vuona boatsojæládusá háldadime le vádna dádjadus árvvovuodos, sáme ællosujttovuogij birra ja máhtukvuoda diedojs. - Vuojnnet ráddidus ienemusát berus sáme ællosujtov dárkkelit regulierimis. Æládusåvddånahttem ja dåjma ælloniehkijda e vuoroduvá. Gå ájnnasamos diedo ráddidusás le boatsojlågov elektråvnålasj chips:aj dárkestit ja láhkaj åttjudit riektáv boatsojlågov bihkusij buktet, le rahtjalisvuohta dåssju hådjånibmen, tsuojggi Wollmann Magga. Sámedigge adjáj hådjån ráddidusá nievres rahtjalisvuodas boatsojæládusá areállavuodov bisodit. Boatsojæládus mij la luonndovuododum æládussan le báddnum guohtomduobddágijda jus æládusán galggá boahtteájgge. - Boatsojæládusá stuorámus hásstalus la areállavuodov bisodit. Stuorámus ájtto boatsojæládusá guoddelisvuohtaj le lasedam nággo duobddágijda, luonndovahágahttema duola dagu duobddágijt muorrodit ja lassánam mannulahka, tsuojgot Wollmann Magga. - Muv mielas dåjma tjanádum areállaháldadibmáj mav ráddidus dálla åvddån biedjá, ælla nuohkása boahtteájggásasj rávas boatsojæládusáv nannitjit. Ráddidusá vádna doajmmelisvuohta bisodittjat boatsojæládusá guohtomduobddágijt li vuosstálakkoj prosessa boatsojlågov unnedime mij la jådon, tjuottjot Wollmann Magga. Ráddidus diedet, sihtá ekolåvgålasj guoddelisvuodav boatsojæláduslága ulmmeparagráffan vuorodit. Sámedikke bieles dakkir vuorodibme gájbbet vuorodimev guohtomduobddágijt bisodit ja návdijt unnedit, ja ij dåssju boatsojlågov unnedimev vuorodit. - Dættodit gasskavuodav ekolåvgålasj, rudálasj ja kultuvralasj guoddelisvuodav luluj ållu ietjá tjalmostahttemav buktet dakkir ájnas politihkalasj dokumentan, ja luluj bisodit boatsojæládusáv álggoálmmukæládussan, låhpat Mariann Wollmann Magga, guhti dættot man buorre le gå Vuona Boatsojsámij Rijkalihtto ja Sámedigge aktan departementajn galggi guoddelisvuoda ulmijt lagábut gehtjadit. Sámediggepresidenta Vibeke Larsen hålla: Tjåhkanimjådediddje Guovte vahko duogen vihtta sáme dájddára oassálassti værálda stuorámus ja ájnnasamos dájddavuosádusán Documenta, Kasselin, Dujskan (Tysklandan). E aktak sáme dájddár la gudik ietjasa dájdav goassak vuosedam gasskarijkalasj vuosádusán, ja vuorjját nav moattes avtat guovlos bivddiduvvi. Mij gájka mihástallap. Dát la gasskarijkalasj dåhkkidibme sáme dájdas. Dájddárij gaskan gudi oassálassti li duola dagu Hans Ragnar Mathisen, Britta Marakatt-Labba, Synnøve Persen, Joar Nango ja Maret Anne Sara. Duodden li aj dájda Iver Jåksas ja Áillohaš - Nils-Aslak Valkeapääs oassen vuosádusás. Nubbe dájddadáhpádus viertti aj nammaduvvat. Dán jage álgon gádoj Nuortta-Vuona Dájddamusea Tråmsån guovte mánnuj ja sadjásis bådij fiktijvalasj I 2017 forsvinner Nordnorsk Kunstmuseum i Tromsø i to måneder og erstattes av et oppdiktet museum, Samisk Kunstmuseum. Dálla dat fiktijvva musea la vuojttám bálkáv dán jagásj musean. Mij sávvap vuorbev Nuortta-Vuona Dájddamuseaj ja aj RiddoDuottarMuseajda dan bálká åvdås. Sáme dájdda nanni sáme aktisasjvuodav, iesjdåbdov ja sáme ja aj dáttja sebrudagán dágástallamav buktá. Tjåhkanimjådediddje Maŋemus ájgev la læhkám dágástallam sáme duohtavuodakommisjåvnås. Vuoseduvvam li buorep ja nievrep bielijt ássjen. Mån sidáv viesso dágástallamav. Sebrudahkan ja álmmugin dav gierddap. Ållu tjielggasit javlav. Mij miededip duohtavuodakommisjåvnnåj. Mij sihtap rijdov dárojduhttempolitihkajn ållidit. Dav dagátjit, de mij gájka, sáme ja aj dáttjaj sebrudahka, dádjadit ja dåhkkidit dárojduhttempolitihka sisanov ja vájkkudusájt ma lidjin ja ma li vilá dat politihkas midjij sámijda – midjij álmmugin ja aktugasj ulmutjin. Vilá li struktuvralasj badjelgæhttjam dálásj ájge. Duola dagu gájkka sáme máná e sáme mánájgárddefálaldagáv oattjo, ållo máná e sámegielåhpadusáv oattjo ja ållo vuorrasa e oattjo varresvuodadievnastusáv hiebadum sámegiellaj ja kultuvrraj. Mij sihtap åvddålijguovlluj mannat mihás álmmugin tjielggidum gåvåjn iehtjama histåvrås. Gå iehtjama histåvråv dåhkkidip buoreduvvat almatjin ja álmmugin. Diedon álmmugin mij la dárojduhteduvvam la ietjanis rievtesvuohta ietjas dárbojt tjielggit gå galggá divodit, ja ij avtanik ietján. Dálla Stuorradigge hæhttu hásstalusáv sáme sebrudagás gåtsedit. Tjåhkanimjådediddje Maŋemus jagev la læhkám låssåt Divtasvuona sebrudahkaj. Bigoduvvam li edna råhtsatjime. Råhtsatjimássjijs li dálla nav ållo vaj máhttá ássjev nasjåvnålasj vuorbedisvuohtan gåhttjot. Dat báktji ja la gávkas. Nasjåvnå oajválattjat hæhttuji de åvdåsvásstádusáv válldet. Vaháguvvama li mujna guládallam ja javlli viehkev dárbahi. Divtasvuona suohkan ij dáv aktu nagá. Sámedikke bieles loabedav Divtasvuona viesádijt jut mij galggap dahkap dav majt nahkap tjalmostahtátjit dajt dárbojt ja hásstalusájt ma li suohkanin. Mån galgav dáv ássjev stáhtarádijn Jan Tore Sannerijn ságastallat ja æjvvalit stáhtarádijt Per Willy Amundsenav ja Solveig Hornev biehtsemáno 15.biejve Divtasvuona dilev dágástalátjit. Tjåhkanimjådediddje De ávvoássjáj. Aarporte suohkan sjaddá oassen sámegiela háldadimguovlos. Mij lip ihkeva ávon gå suohkan siegen sihtá oarjjelsámegielav åvdedit ja nannit. Buorisboahtem. Suohkana ja fylkasuohkana li Sámedikke ájnnasamos aktisasjbarggoguojmij gaskan bisodime ja åvddånahttemin sámegielajt. Sámedigge la gåtsedime tjielggidusáv Vájmogiella. Mij lip tjadádime guláskuddamvásstádusájt ma li sisi boahtám, ienep gå 120 guláskuddamvásstádusá. Miján la vuorddemus, ráddidus tjielggidusáv gåtset ja åvdet láhkaproposisjåvnåv Stuorradiggáj sáme gielaj birra. Nubbe oajvvadus tjielggidusán la dat, juohkka ájnna suohkan rijkan galggá lága baktu liehket vælggogisvuohta sámegielak mánájgárddefálaldagáv fállat gájkka sáme mánájda jus æjgáda dav sihti. Nubbe oajvvadus la, nannit vaj gájkka oahppe sámegielåhpadusáv vuodoskåvlå rájes gitta joarkkaskåvllåj oadtju. Jus sámegiella galggá viesso giellan liehket adjáj boahtteájgev, hæhttu juojddá dálla dagáduvvat. Tjåhkanimjådediddje Sáme sebrudagán li moadda hásstalusá. Miján vádnuna rudá oahppamnævojda, girjálasjvuohtaj, filmajda, musihkkaj ja ållo tsieggimprosjevtajda ruhtadimev vuorddi, duola dagu Saemien Sijte, ådå teáhtarviesso Beaivváš Sámi Našunálateáhterij ja sáme dájddamusea. Lidjin rádádallama ráddidusájn ådå budsjæhttavuogádusá birra Sámediggáj, valla ejma avtamielakvuohtaj jåvså. Dajnas de stuorradigge hæhttu ássjev gåtsedit. Sámedikke budsjæhtta hæhttu mierreduvvat proposisjåvnå baktu mij åvddåj biejaduvvá ja giehtadaláduvvá Stuorradikken, sæmmi vuoge milta gå suohkanproposisjåvnnå. Sáme sebrudahka dárbaj ienebuv mav vuojnnep boahtá, ja vájkkudimmáhttelisvuodav Stuorradikke budsjæhttarámmajda Sámediggáj, jus mij galggap tjoavddet gájkka dajt dahkamusájt majt sáme sebrudahka mijás vuorddá. Tjåhkanimjådediddje Dát la maŋemus ållestjåhkanibme dán sámediggegávdan. Sidáv låhpadit hållamav gijtoj aktisasjvuodabargos ja sávav vuorbev válggarahtjamijda. Ávvodahtte le gå tjáledibme Sámedikke jienastuslåhkuj la lassánime, valla ájnas la nav moattes gå máhttelis tjavtja válgan jienasti. Dáj bágoj lav ráde diedádusáv åvddåj biedjam. Gijtáv berustime åvdås. Bierjjedagá gålgådismáno 25. b. kl. 13:10 almoduvvá Sámedigge applikasjåvnåv Sáme Joarkkaskåvlån Kárášjågån. Almodibmáj sæbrri sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, stáhtatjálle Anne Karin Olli ja Kárášjågå Sáme Joarkkaskåvlå oahppe. Sámedigge l Giellavahko aktijvuodan hábbmim “Sámásta Mujna báhkogirjátjav” applikasjåvnnån, man namma l . Dájna báhkogirjátjijn bivddi suohtas vuogijn ságastittjat sámegielav vuostasj æjvvalimen, árggabiejven ja ávvobåttåj. Dánna ij la låsså grammatihkka, ájnat muhtem ávkkás gárgadisá. De ij la ietján gå sáhkadahtjat. Báhkogirjásj dagáduváj “Sámásta mujna” kampánja aktijvuodan, ja dat la vilá ihkeva giehtos ja ålos gatjádi dav. Dan diehti la Sámedigge mierredam dav digitalisierit vaj la álkke adnegoahtet. Dálla máhtá dav maŋen válldet akta gåsi, nav guhkás gå dujna l jiermmetelefåvnnå. Bágo ja gárgadisá li oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj ja muhtema dajn li aj jiednabádde. Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Lågå ienebuv Doarjju sáme mannoiellemav julevsáme guovlon / Kulturæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Sámediggeráde juollot 228 tuvsán kråvnå doarjjan prosjæktaj mannoiellemav julevsáme guovlon. Árran julevsáme guovdásj galggá tjadádit guovte ja lahkke jage mannoiellemprosjevtav julevsáme guovlon 2014 – 2016 jagij gávdan. Sáme mannoiellem la binnáv loavddam julevsáme guovlon ja prosjevta ulmme le ásadit edisik gålmmå viddnudagá åvddål 2016. Árran sihtá rekrutterit sáme ásadiddjijt gudi hálijdi åvdedit sáme mannoiellemav, ásadit æjvvalimsajijt ja dahkat åvddånahttemav julevsáme guovlon. Sámediggeráde ájrrasa Silje Karine Muotka ja Ann-Mari Thomassen javllaba prosjækta le miellagiddis ja dan diehti juollot Sámediggeráde 228 tuvsán kråvnå prosjæktaj. -Kultuvrraæládusá li muhtema rijka miellagiddisamos ja sjaddelamos æládusájs, ja mij doajvvop moadda ådå ásadusa sjaddi, javllá rádeájras Silje Karine Muotka. -Sámediggeráde barggá nanos ja moattebelak æládusiellemav ásadittjat. Kultuvrraæládusá maj vuodo le sámekultuvrra, luonndo ja birás máhtti sjaddat ájnas æládussan moatte sáme sebrudahkaj, javllá rádeájrasAnn-Mari Thomassen. Sámedigge le dálla barggamin strategijajn lasedittjat vidnojt sáme kultuvrraæládusájn ja le ásadam nåv gå guokta viddnudakåvddånahttemprográmma Finnmárkon ja Tråmsån. Lågå ienebuv: Ienep diedo: Rapportta vuoset sáme ståhkusa vádnuni / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 19. njoktje 2012 Sámedigge le tjadádam muhtem prosjevtav mij galggá kárttit makta gávnnuji sáme ståhkusa ja pedagogalasj materiála mánájgárdijn gånnå li sáme máná, mij dállá rapportan almoduvvá. - Dán kárttima milta le Sámedigge oajvvadam guokta konkrehta dåjma, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars, guhti sáme mánájgárdij åvdås vásstet. - Ålgoldis juogos le álgadum, mij galggá sáme ”ságastimpáhkev” ásadattját. Dán páhke ulmme le sáme mánáj giellamáhtudagáv nannit. Juogo ájrrasa li mánájgárddebargge iesjguhtik guovlos lándav miehtáj. Nubbe oajvvadus le doarjja mav åhtsåt máhttá, mán ulmme le ålggoståhkusijt åvddånahttet ma sáme kultuvra valjesvuodav gåvvidi, javllá Vars. Åvddåla le Sámediggáj dieduvvam e gávnnu vuojga sáme ståhkusa mánájgárdijda, danen sihtin kárttit ij dåssju dajt ma gávnnuji, valla aj makta sáme mánájgárde sáme ståhkusijt dárbahi. Muhtem mánájgárdij bargge ságájdahteduvvin, gatjálvissjiemá baktu, ja tjoahkkáj lågenanakta mánájgárde vidán fylkan guossiduvvin. - Kárttima baktu vuojnnep gájka mánájgárde sávvi ienep sáme ståhkusijt, ja ienep sáme oahpponævojt. Mij mánájgárdijt hieret ienep sáme ståhkusijt åttjudit le sihke ekonomalasj bielle, mij márnánin gávnnu le divras, ja le aj gávnnama duogen, ælla ienep ståhkusa márnánin, låhpat Laila Susanne Vars. ”2012 mánájgárddebiejvve” aktijvuodan guossit Sámedikke sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars Ájastealli mánájgárdev Guovddagæjnon. Aktijvuohta: Sámedikke sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars , tlf. 977 54 102. Rapportta sáme ståhkusij ja pedagogalasj nævoj gáktuj mánájgárdijn sáme mánáj almoduvvá: Sámedikkeráde juollot 1 442 740 kråvnå juojggusijt ja sáme musihkav almodittjat. Låge åhtsåmusás li gietjav åhtsåmusá árbbedábálasj juojggusav almodittjat. Dát la vuostasj bále Sámedigge li nav edna åhtsåmusáv almodittjat árbbedábálasj juojggusa, massta sámedikkeráde Henrik Olsen sjamut. Dát vuoset juhte berustibme árbbedábálasj juojggusis la stuorre. – Sámedigge adná ájnnasin doarjjot almodimijt árbbedábálasj juojggusij, ja gå li nav moadda almodusá li vehi sieradusá ja sierralágásjvuodajt buoragit duodastuvvi. Almodusá sjaddi stuorra árvvon goappátjagá kultuvralattjat ja musihka histåvrå gáktuj, javllá Olsen. Ulmme juollodimij la åvdedit buorre sáme musihkav mij li sadjihin ållusijda. Dán jage li vuoroduvvam bielle gålmå millijåvnå kråvnå juojggusa ja sáme musihkav almodittjat. Rudá juogaduvvi guovte åhtsåmvuorruj, ja boahtte åhtsåmájggemierre l gålgådismáno 1. biejve 2019. Sámedigge l juo oadtjum gatjálvisájt boahtte åhtsåmájggemiere gáktuj. – Mij doajvvop moadda buorre åhtsåmusá nuppe vuorruj aj båhtali. Olsen javllá årnik vuododam åhtsåmusáj nanna almodittjat juojggusav ja sáme musihkav la ájnas sáme tjuojadiddjijda. – Årnik máhttá liehket buorre vuodon sáme artistaj máhttelisvuohtaj ienep ulmutjijt jåvsådittjat, javllá Olsen. Tjuovvusin la gåvvå juollodimijs. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Henrik Olsenijn telefåvnån +47 907 75 219 Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget Vuona Sámedikken le gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sáme varresvuohta- ja sosiálpolitihkkahábbmimis ja le ájnnasamos premissabuvtadiddje vuona oajválattjaj vuoksjuj mij guosská sáme álmmugij avtaárvvusasj fálaldagáv åvddånahttet. Dievnastusá hiebadimen le Sámedikken koordinerim ja åvdediddje rolla guovdásj oajválattjaj gáktuj. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sáme pasientajn li nasjonála lágaj ja rijkajgasskasasj konvensjåvnåj baktu riektá. Sámelága § 3-5 vaddá sáme giellaháldadimguovlo viesádijda riektáv sámegielav adnet ietjasa dárvoj milta bájkálasj ja guovlolasj almulasj varresvuoda- ja sosiálásadusá, ja siján le riektá sámegiellaj duostoduvvat. Sæmmi láhkáj vuoset pasienntariektálága § 3-5 ahte pasientajn le riektá diedojda ma li vuosstájvállde individuála ævtojda hiebadum, dagu álldar, ållessjattukvuohta, åtsådallam ja kultuvrra- ja gielladuogásj. Ot.prp. nr. 12 dættot jut diehtoriektá mij le juohkka ájnna pasienta individuála dárbojda hiebadum, mierkki sámegielagijda bierri dålkkå åttjuduvvat, jali jut pasienta bierriji sámegielak barggijs giehtadaláduvvat gå dassta le dárbbo váj pasiennta galggá oadtjot diedov mij le lága gájbbádusáj milta dåhkkidahtte. Vijddábut vuoseduvvá ILO-konvensjåvnnåj nr 169 álggoálmmugij ja máddoálmmuga iesjrádálasj stáhtajn, AN:a mánáj riektáj konvensjåvnnåj ja AN:a álggoálmmugij tjuottjodussaj. ILO-konvensjåvnå 25. artihkkal sihkarasstá sámijda riektáv oassálasstet guoskavasj varresvuodafálaldágajt hábbmit ja duodas sámij addnij riektájt dåhkkidahtte varresvuodadievnastusájda. AN:a Mánájkonvensjåvnnå duodas sáme mánáj riektáv giela, kultuvra ja åsko adnuj. Duola dagu konvensjåvnå 20. Artihkkal duodas galggá máná bajásgiessema kontinuitehtav bærrájgæhttjat, ja máná tjerdalasj, åskolasj ja gielalasj duogátjav vieledit gå biebbmosijddaj galggá. Suohkanijn ja stáhtan le åvdåsvásstádus varresvuoda- ja sosiáldievnastusájs sáme álmmugij. Dat mierkki siján le aj åvdåsvásstádus dievnastusáv fállat mij le sáme pasientaj gielalasj ja kultuvralasj dárbojda hiebaduvvam. Jus sáme kultuvra, giela ja varresvuoda- ja sosiálstáhtus birra vájlluji máhtudagá dievnastusájn de navti sáme pasientajda sjaddá gássjelabbo dievnastusfálaldagájt ávkkit. Varresvuoda- ja iellemdilleguoradallama Sáme varresvuodadutkama guovdátjis vuosedi ælla vuojga sieradusá somáhtalasj varresvuodan sámij ja álmmuga gaskan ietján. Ajtu sáme vásedi guládallamhásstalusájt gå siján le aktijvuohta varresvuohta- ja sosiáldievnastusájn, ienep gå álmmuk ietján. Jus galggá avtaárvvusasj varresvuoda- ja sosiáldievnastusáv oadtjot sáme álmmugij de hæhttu dievnastus diehtet ja buktet sámegielav ja kultuvrav juohkka dásen. Ájnas le aj kvalitehta bærrájgæhttjam varresvuoda- ja sosiáldievnastusás sáme pasientajda låggŋiduvvá alep dássáj. Ij navti galga ahte ájnegis ulmutjij duogen sjaddá dan danen gå siján le sierralágásj máhtudahka jali berustibme sámegielas ja kultuvras. Ij ga navti máhte liehket ahte le juohkka ájnna sáme dievnastusvuosstájvállde duogen definerit suv dárbov hiebadum varresvuoda- ja sosiáldievnastusájs. Guolástime bájkálasj háldadibme Deanus / Guolástime bájkálasj háldadibme Deanus / Guollimriektá / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Guolástime bájkálasj háldadibme Deanus Guolástime bájkálasj háldadibme Deanus Finnmárkolágan javladuvvá Deanu- ja Njávdán-tjátjádagájn le bájke álmmugin sierra rievtesvuohta bivdduj lága, vierojduvvam ano ja bájkálasj dábij milta. Dárkkelap njuolgadusá bájkálasj rievtesvuodaj vuododuvvam guolleháldadibme Deanus ja Njávdán-tjátjádagájn mierreduvvá njuolgadustjállaga baktu. Dát mærrádus finnmárkolágan tjuovvu nammadusá nammadime baktu, ja mij 2009 åvdedij mærrádusárvvalusá aktan njuolgadustjállagijn. Sámedigge åvdedij jagen 2010 gulaskuddamtjielggidusáv dán njuolgadustjállagij ja tjuovvolij ássjev rádádallamijn Birasgáhttimdepartementajn njuolgadustjállaga mierredime hárráj. Njuolgadustjála bådij fábmuj guovvamánon 2011. Njuolgadustjála merkaj ahte galggá ásaduvvat bájkálasj háldadimásadus, Deanutjátjádagá guolástusháldadibme. Dåjma degu bivddokårtåj vuobddem, guolástusa bærrájgæhttjo ja bivddoraporterim ma dálla gulluji lensmánnáj, politiijamesterij ja fylkamánnáj sirdeduvvi bájkálasj háldadimorgádnaj. Deanutjátjádagá guolástamháldadimes galggi liehket aktse ájrrasa, ja dajs galggi vidás nammaduvvat daj gaskas gejn li bivddemrievtesvuoda (luossagirjjeæjgáda), ja Deanu ja Kárášjoga gielda nammadi goabbák guokta ájrrasa svihtjobivddolåbijn, luossagirje dagi. Siján gejn le bivddemrievtesvuohta le ieneplåhko háldadimorgánan. Valla huoman gájbbeduvvá mierreduvvam ieneplåhko ájnnasamos ássjijn. Viermmimloahpe gullu ájn Deanuliege bæjválasj ednamæjgádijda. Dálásj aktisasjtjåhkanibme (åvdusj luossadigge) joarkeduvvá dajda gejn li bivddemrievtesvuoda. Aktisasjtjåhkanimen le fábmo válljit ájrrasijt daj gaskan gejn li bivddemrievtesvuoda ájrrasin Deanutjátjádagá háldadibmáj. Deanutjátjádagá háldadibme háldat sisboadojt bivddokårtåj vuobddemis dárbulasj háldadimdåjmajda. Nav joarkeduvvá dálásj ortnik gånnå sisboado guolástimes aneduvvi tjátjádagá bærrájgæhttjuj ja ietjá háldadimdåjmajda. Jage låhpan rudá ma e aneduvá oajvvaduvvi juogeduvvat nav vaj da gejn le bivddemrievtesvuoda oadtju 75 % ja háldadimfoanndaj biejaduvvá 25%. Dát le njuolgadustjála man milta bájkálasj háldadibme reguleriduvvá Deanus ja oalggejågåjn nav guhkás bajás gå luossa goarŋŋu. Njuolgadustjála boahtá vuoratjismáno 1. biejve 1911 Gånågislasj resolusjåvnå sadjáj. Njuolgadustjállaga láhkavudo le finnmárkoláhka § 28, danen galggá aj njuolgadustjála ållidahttet dálásj rievtesvuodajt finnmárkolága §5 milta ja ietjá mærrádusajt 1.kapihtalin ja ållagasj § 1 ulmme ja § 3 aktavuohta álmmukriektáj. Njuolgadustjállaga láhkavuodo le aj láhka moarmesmáno 15. biejve 1992 nr. 47 luossabivddu ja sájvvaaguolástime birra jná. (Luossa- ja sájvvaguolástimláhka) § 6 nubbe ladás gånnå javladuvvá Gånågis máhttá mierredit dárkkelap njuolgadusájt gå ásaduvvi sierra orgána anadroma luossaguolij háldadibmáj, ja vijdasappot ahte departemænnta máhttá mierredit dárkkilap njuolgadusájt bivddoháldadime doajmmaj ja ássjegiehtadallamij. Dasi lassen luossa- ja sájvvaguolástimláhka aj mierret rámmajt bájkálasj resurssaháldadibmáj dan baktu gå birásoajválattja mierredi bivddomierev guolleresursaj ávkástallama aktijvuodas. Ávkástallama aktijvuodan galggá aj luonndoslájajvuodaláhka adnuj boahtet. Dán aktijvuodan le deanuláhka ájnas danen gå dat mierret bivddoriektáv luossagirjjeæjgádijda § 1 milta. Njuolgadustjála § 3 mierret gænna li bivddemrievtesvuoda, gejn le svihtjobivddoloahpe § 4 ja § 5 milta. Njuolgadustjállaga § 10 árvvalusá milta le Deanutjátjádagá guolástimháldadimen riektá gártjedit bivdov, vijdabut gå majt birásoajválattja le dahkan luossa- ja sájvvaguolástamlága milta, guollenále berustimij jali guolástime diehti. Vijdedit guolástimev vássttediddje láhkáj ij le loahpe, nav gåktu aj le ietjá jågåjn. Njuolgadustjála guollenále ja guolástime bájkálasj háldadibme Deanus Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sjiehtadij sierra resolusjåvnåv álggoálmmuknissunij birra / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 09. njoktje 2012 - Resolusjåvnå ságastallama låhpaduvvin dijstagá snjuktjamáno 6. biejve, ja dálla li stáhta sjiehtadam álggoálmmuknissunij dile resolusjåvnnåtevsta vuoksjuj, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Dát le vuostasj bále AN:a nissunkommisjåvnån le sjiehtadam sierra resolusjåvnåv álggoálmmuknissunij dile vuoksjuj. Dát le ietjastis lávkke riekta guovlluj. Sámedigge dåjmalattjat resolusjåvnnåtevsta vuoksjuj bargaj. Dåssju muhtem gallegasj álggoálmmuknissuna nissunkommisjåvnnåj oassálasstin, ja dåssju muhtem gallegattja bessin oassálasstet ja mierredit sjiehtadallamijn. Sámedigge låggŋij dárbov álggoálmmuknissunij sajev ja fámov nissunkommisjåvnån buoredit, ja le stáhtajda javllam dárbbo le álggoálmmuknissunij sajev ja fámov nissunkommisjåvnån buoredit. - Resolusjåvnnå åvdet vijdábut man ájnas le álggoalmmuknissunij ja –næjtsoj riektájt ållåsit tjadádit, dan vuolen aj åhpadusá gáktuj, ja åvdedit moattekultuvravuodav åhpadussysteman – dakkir láhkáj mij várajda válldá álggoálmmuknissunij sierralágásj ulmijt ja dárbojt, javllá Larsen. Álggoálmmuknissunij árbbediehto åvdeduvvá ájnnasin álggoálmmuksebrudagáj åvdedijn. Resolusjåvnnå dættot álggoálmmuknissunijn le riektá vieleduvvat ja sijá riektá ållåsit tjadáduvvat. Álggoálmmuknissunij vahágahttem le akta dajs ássjijs mij resolusjåvnån åvdeduvvá, ja stáhta ávttjiduvvi dåjmajt jåhtuj biedjat váj dákkir vahágattemav binnet, nasjonála ja bájkálasj dásen. Resolusjåvnnå ávttji stáhtajt álggoálmmuknissunij oassálasstemav doarjjot boahtte álggoálmmugij væráltkonferánsan, mij ásaduvvá jagen 2014. - Sámedigge sihtá åvddålijguovlluj dåjmalattjat barggat ásadim- ja nannimdiehti álggoálmmuknissunij værmástagáv AN:a nissunkommisjåvnån, låhpat rádeájras Vibeke Larsen. Låhpalasj resolusjåvnnåárvvalus ávttji duola dagu stáhtajt sierralágásj dåjmajt jåhtuj biedjat váj nanni ja åvdet politihkav ja prográmmajt váj álggoálmmuknissunij oassálasstem almulasj mærrádusprosessajn sihkarduvvá. Aktijvuohta : rádeájras Vibeke Larsen , tel. 941 30 116 Sámedigge dássádusá oajvvetjåhkanimen Sáme giellaháldadimguovllo / Giella / Sámedigge - Sametinget Sáme giellaháldadimguovlon li dárogiella ja sámegiella avtaárvvusattja. Dat mierkki juohkkahattjan le riektá sámegiellaj dievnastuvvat gå válldi aktijvuodav álmulasj etáhtaj sáme giellaháldadimguovlon. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Suohkankonferánssa guovvamáno 10. ja 11. biejve Sámedigge le dahkam miellagiddis konferánssaprográmmav, ja sávvá dijáv buori... Lågå ienebuv Sáme giellaprosjevtajn la rabás åhtsåmájggemierre 2015 rájes 2015 rájes la rabás åhtsåmájggemierre doarjjaårnigis sáme giellaprosjevtajd... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Niellja nuorttalamos fylkkasuohkana, Finnmárkko, Råmsså, Nordlánnda ja Nuortta-Trøndeláhka li aj sáme giellaháldadimguovlon. Sáme giellaháldadimguovllo: Sáme giellaháldadimguovlon galggi sámelága giellanjuolgadusá sihkarasstet riektáv: Sáme giellaháldadimguovlon li tjuovvovasj njuolgadusá almulasj ásadusájda: Åhpadusláhka , mánájgárddeláhka ja bájkkenammaláhka buktá aj sierralágásj gájbbádusájt háldadimguovlo suohkanijda: Doarjja guovtegielak suohkanijda ja fylkasuohkanijda Sámedigge le jagen 2011 juollodam tjoahkkáj 46 mill. kråvnå guovtegielakvuodadoarjjan suohkanijda ja fylkasuohkanijda sáme giellaháldadimguovlon. Suohkana oadtju 3 mill. rájes 7,5 mill. rádjáj doarjjan jagen 2011 madi fylkasuohkana oadtju 1,4 mill. kråvnå rádjáj. Duodden juohká Sámedigge rudájt lågev giellaguovdátjijda (5,7 mill. kråvnå jagen 2011), ja gielladåjmajda giellaháldadimguovlojn ja giellaháldadimguovloj ålggolin åhtsåmusáj milta (tjoahkkáj 7,6 mill. kråvnå jagen 2011). Giellaaktijvuodan li aj Sámedikke doarjja åhpadibmáj – dsj. oahpponævo, mánájgárde ja stipenda – viehka ájnas vájkkudimnævo gå galggá jåksåt dajt ulmijt ma li biejadum sámegielaj åvddånahttema gáktuj. Sámedigge le jagen 2010 doarjjan biedjam tjoahkkáj 31,3 mill. kråvnå sáme åhpadussaj. Duodden vaddá Sámedigge aj dårjav museajda, kulturguovdátjijda ja kulturviesojda, ja dårjav varresvuoda suorge dåjmajda, mij aj le viehka ájnas gå galggá sámegielaj dilev buoredit. Sámedigge le jagen 2010 árvustallam dårjav guovtegielakvuohtaj suokanijda ja fylkasuohkanijda ma li sáme giellaháldadimguovlon. Árvustallam galggá vuodon gå mierret duola dagu dårja mierredimnjuolgadusájt ja rapporterimgájbbádusájt. Sámedigge aktelasj suohkanij ja sáme giellaguovdátjij guládallá tjåhkanimij, semináraj ja konferánsaj baktu gå le gatjálvis sámegielajt bisodit ja åvddånahttet. Dá li viehka ájnas aktisasjbarggoguojme Sámediggáj. Sámedikke guovtegielakvuodadårja juogadibme 2011 jahkáj vuojnnu Sámedikke 2011 budsjehta tjuoggán 5.2.1. Vuohke gåktu suohkana giellaháldadimguovlluj bessi Sámelága njuolgadustjála mierret makkir suohkana sáme giellaháldadimguovlluj gulluji. Gå sámelága giellanjuolgadusá mierreduvvin jagen 1990, de lidjin guhtta nuorttasámegielak suohkana háldadimguovlon. Jagen 2005 bådij Divtasvuona suohkan Nordlándan fárruj, jagen 2008 Snåasa Nuortta-Trøndelágan ja jagen 2009 Loabat Råmsån. Røyrvik suohkan Nuortta-Trøndelágan mierredij biehtsemánon 2010 åhtsåt vaj bessi giellaháldadimguovlluj. Gå muhtem suohkan åhtså giellaháldadimguovlluj bessat, de návti dáhpáduvvá: Sámedikken le ulmme sámegielajt nannit vaj sjaddi luondulasj oassen vuona almulasjvuodas. Doarjju guovllomedisijnalasj guovdátjav Divtasvuonan / Varresvuohta / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget Sámedikke rádeájras Henrik Olsen adná vájvven gå moattekultuvralasj guovllomedisijnalasj guovdátja plána Divtasvuonan hiejteduvvi. Sámedigge vattij giesen 2013 biednikdoarjjagav dakkár guovdátjav guoradalátjit. - Mij doarjjop ájádusáv vilá, ja adnep dat la goappátjagá buorre ja dárbulasj. Sáme álmmuk Divtasvuonan ja Nuortta-Sálton duodaj dárbaj varresvuohta- ja sosiáladievnastusájt ma vieledi sámegielav ja sámekultuvrav, ja suohkanijn la vælggogisvuohta hiebadittjat avtaárvvusasj dievnastusájt gå dakkir dárbo li, javllá rádeájras Henrik Olsen. Barggo ásadit hiebadahtedum varresvuohtafálujn julevsámijda álgij jagen 2005, dajna mij dalloj gåhtjoduváj “Sáme varresvuohtaguovdásj julevsáme guovlon”. Jagen 2008 vijdeduvvin plána ájádussaj stuoves moattekultuvralasj varresvuohta- ja sosiálafágalasj fállon, hiebadahtedum julevsáme guovlluj Nordlándan. Sámedigge juollodij vásse giese 240.000 kråvnå prosjevtav tjielggitjit. Sámedikke rádeájras Henrik Olsen árvvet akta suohkan aktu ij nagá prosjevtav dåmadit, ja doajvvu divna suohkana masi dat guosská máhtti duodaj tjoavddusav gávnnat. - Máhttelisvuoda dán prosjevtan li majt mij divna vierttip åhtsåt, da ma máhtti viehkken buoredit varresvuohta- ja sosiáladievnastusájt julevsámijda. Sámedigge le moadda jage investerim viehka ållo luohkojt nannitjit vuodovarresvuohtafálojt julevsámijda. Valla mij ep vuorbástuvá dájna jus da suohkana masi dát guosská ælla dåjmalasj æjgáda prosæssaj. Dan diehti vájnnodav garrasabmusit prosjevtajn vijdábut barggat, javllá Olsen maŋutjissaj. Aktijvuohta Sámedikke rádeájras Henrik Olsen, skuolkan 907 75 219 Jåhtotjála Sámediggeválga njuolgadusáj rievddama birra / Belludagá /Válggabarggoguojme / Kampanjeside / Válgga ja jienastuslåhkuj / Sámedigge - Sametinget Jåhtotjála Sámediggeválga njuolgadusáj rievddama birra – Diedo jienastiddjijda gudi dåssju bessi åvddågiehtaj sámediggeválgajda jienastit. Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartemennta le mierredam ådå nuppát lahtasav § 39 a njuolgadusán javllamáno 19. biejve 2008 nr. 1480 Sámediggeválga birra. Rievddam almoduváj ja jåhtuj biejaduváj javllamáno 19. biejve 2012. Politihkalasj ássje: Kárttim ja dåhkkidibme gávnne riektájs Finnmárkon. Kárttim ja dåhkkidibme gávnne riektájs Finnmárkon. Finnmárkolága milta le kommisjåvnnå ásaduvvam, nav gåhtjodum Finnmárkokommisjåvnnå, mij galggá åmastim- ja adnemriektájt dajda ednamijda majt Finnmárkoåbmudahka háldat. Finnmárkokommisjåvnå doajmma li sierra njuolgadustjállaga milta. Ráddidus Finnmárkokommisjåvnåv nammadij maŋŋel gå lij Sámedikkijn rádádallam 2008 snjuktjamáno, ja danna le jådediddje ja niellja ietjá ájrrasa. Sij li: Finnmárkokommisjåvnnå galggá tjielgadit addno- ja åmastimriektájt dajn ednamijn ma Statskog SF háldos Finnmárkoåbmudagá hállduj biehtsemáno 1. biejve 2006. Ulmme le tjielgadit daj riektáj vijddudagáv ja sisanov majt Finnmárko álmmuk le ásadam dáj ednamij åmastime, vierojduvvam ano jali ietjá riektávuodo, duola dagu bájkálasj dábe baktu. Kommisjåvnå konklusjåvnnå mierreduvvá maŋŋel gå le árvustallam anov mij le læhám guovlon. Dán árvustallamin kommisjåvnnå árvustallá ano guhkkudagáv ja sisanov, dan aktijvuodan aj makta le læhkám sierra váj intensijvva adno, ja makta addnijn le læhkám dádjadahtte jáhkko ahte sijáj adno le læhkám riekta. Finnmárkokommisjåvnån le oajvveåvdåsvásstadus ássje diedoj gáktuj. Kommisjåvnnå iesj hæhttu bærrájgæhttjat jut duohta ja histåvrålasj dile ma dárbahuvvi riektádile tjielggamij, nuoges buoragit tjielgaduvvi. Kommisjåvnnå máhttá åhtsåt njálmálasj diedojt ja tjálalasj diedojt dagu dokumenta jna majt dárbahi oassen ássjediedojda. Kommisjåvnnå máhttá aj guoradallamijt ja tjielgadimijt tjadádit ma li dárbulattja ietjasa loahpamærrádussaj. Ássjedåbdde tjielgadime majt kommisjåvnnå le iehtjádijt gåhttjum dahkat juohkka akta tjielggijiddje/dutkamásadus iesj sisano åvdås vásstet. Tjielgadime galggi kommisjåvnå konklusjåvnåj vuodon. Gå Finnmárkokommisjåvnnå la gárvvásit guovlov tjielgadam de bukti rapportav gånnå galggi diedo: Finnmárkokommisjåvnå raportta galggá álmoduvvat, ja Finnmárkoåbmudahka galggá juogu de dåhkkidit jali hilggot kommisjåvnå konklusjåvnåjt. Finnmárkokommisjåvnnå galggá såbadit jus biele e kommisjåvnå konklusjåvnåjda guorrasa. Finnmárkokommisjåvnå ja Finnmárko miehttseduobmoståvllå njuolgadustjála Finnmárkokommisjåvnnå Politihkalasj åvdåsvásstediddje Rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Sámedigge aktan barggá ja avtastallá ietjá sáme- ja álggoálmmukorganisasjåvnåj, ásadusáj ja værmástagáj ma rijkkarájáj rastá barggi. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Iesjgåddemijt hieredit árvvalattaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forumin Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo oassálasstá iemeálmmugij ássjij stuoves... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Sámedigge sihtá: Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnå Dárbbo badjelnasjonálalasj suodjalibmáj ja njuolgadusáj hiebadibme váj sámijt ietjamij árbbedábálasj guovlojn vielet, le fáddan læhkám gå sáme organisasjåvnå li tjåhkanam. Dáv dan diehti gå mijáj sámij árbbedábálasj årromguovlo li dal nielje rijkaj gaskan juogeduvvam histåvrå tjadá. Ja dá li niellja rijka majna le muhtem mærráj iesjgeŋgalágásj lága, politihkka ja ájggomusá. Ájggomusá ma målsudahkes láhkáj bærrájgæhttji sámij sajev álggoálmmugin ja unneplåhkoálmmugin. Nuorttarijka Ráde sesjåvnån Reykjavikan guovvamáno 28. biejve 1995 mierredin nuorttarijka minisstara gudi sáme ássjijs vásstedi, aktan barggát nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå vuoksjuj. Dát barggojuogos ietjas árvvalusáv buvtij 1998 biehtsemáno. Barggojuogos ittjij galga konvensjåvnnåtevstav ævtodit, ájnat buktet árvustallamijt vijddásap prosessa gáktuj. Barggojuogos gávnaj vuodo ja dárbbo le nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj ja dát barggo luluj joarkket ássjediehttenammadusáv nammadijn manna lij mandáhtta sjiehtadallamoajvvadusáv buktet. Iesjguhtik minisstara gudi sáme ássjijs vásstedin mierredin muhtem tjåhkanimen Stockholman basádismáno 7. biejve 2001 ássjediehttejuohkusav ásadit man ulmme lij nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusáv dahkt. Alemusriektájustitiarius Carsten Smith nammaduváj ássjediehttejuohkusa jådediddjen. Ietjá ájrrasa ja sadjásattja lidjin gájka álmmukriektá ja rijkajgasskasasj álggoálmmukriektá åvdemus ássjediehtte. Jagen 2005 buvtij ássjediehttejuogos nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusáv. Konvensjåvnnåoajvvadusá ulmme le buorep ja jaskadabbo boahtteájgge sámijda álmmugin Nuorttarijkan ja ájnegis ulmutjin iesjguhtik nuorttarijka lándan. Konvensjåvnnåoajvvadus ij makkirak gájbbádusájt jali hásstalusájt buvte daj stáhtaj gáktuj gånnå sáme årru ietján gå gájbbet hæhttu sáme identitehtav, gielav, kultuvrav ja iellemvuogev vieledit. Dá li riektá majt le juo åvdutjis gæhttjalam ållidit udnásj rijkajgasskasasj riektá baktu ma unneplågojda goasski ja majt divna nuorttarijkaj lánda li dåhkkidam. Vijddábut goasská sámijda álggoálmmugin Nuorttarijkan. Riektá má galggi gáhttit jut sáme galggi bessat ietjasa kultuvrav ja iellemvuogev bisodit váni ierit gártjeduvvat ja amástuvvat ietjasa duobddágijs. Gå dåhkkit ájgij tjadá li moadda álmmuga iesjguhtik lánda rájáj sisbielen årrum de badjáni hásstalusá ma goasski guhtik guojmeska vieledit ja dåhkkidit juohkka álmmukjuohkusa álgov, gielav, kultuvrav ja iellemvuogev, ja gájbbet stáhta bajemus orgána dåjmalattjat juojddáv dahki, ja jut jus dárbulasj de hæhttuji ietjá stáhtaj barggat váj ulmijda jåvsådi. Lågå ienep Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusá birra dáppe. 2001 snjuktjamáno álgaduvvin sjiehtadallama nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå birra Suoma, Svieriga ja Vuona stáhtaj gaskan. Barggojuogos le árvustallam ássjedåbddejuohkusa konvensjåvnnåoajvvadusáv, ja åvdedij 2007:n rapportav – “Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusá árvustallam – árvustallama dálásj álmmukriektálasj vælggogisvuodaj ja dálásj Vuona nasjonála riektá aktijvuodaj gáktuj”. Barggojuohkusin li ájrrasa Barggo- ja sebradahttemdepartementas, Justijssadepartementas, Suohkan- ja guovllodepartementas, Ålggorijkkadepartementas ja Sámedikkes. Sjiehtadallama Svieriga, Suoma ja Vuona gaskan li guovteladák modella milta organiseriduvvam. Vuostasj dásen konvensjåvnnåoajvvadusáv gehtjadi, ja åvdåstiddje ietjasa vuojnojt åvdedi juohkka kapihttalij ja artihkkalij. Dán dásen e sisano gáktuj sjiehtadalá. Nuppe dásen sjiehtadallagåhti sjielvvi konvensjåvnnåoajvvadusá sisano gáktuj. Ulmme le galggi ålles prosessajn vidán jagen ållit. Vuona sjiehtadallamdelegasjåvnnå jådeduvvá Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementas ja danna li ietján ájrrasa Ålggirijkkadepartementas ja Sámedikkes. Biologalasj valjesvuohta Sáme sebrudagán, aktan ietjá álggoálmmuksebrudagáj, li hásstalusá ma gájbbedi dynámalasj ja suorgij rastá politihkav ja háldadusáv gånnå álggoálmmukriektá, kultuvrrasuodjalibme ja luonndoháldadibme aktan gullluji. Dát le ájnas ij dåssju dan diehti gå álggoálmmugij kultuvrra álu le luonnduj tjanádum, ájnat aj navti jut rijkajgasskasasj biráskonvensjåvnå hæhttuji álggoálmmukriektáj tjadá dádjaduvvat. Gå álggoálmmugij kultuvrav ja iellemvuogev bisot de sæmmi båttå biologalasj valjesvuodav bisot, ja nuppe guovlluj. Birásstandardijt åvddånahttet ma sámij ja ietjá álggoálmmugij kultuvra materiálalasj vuodov sihkarassti le ájnas guoddelis åvddånahttema gáktuj. Rijkajgasskasattjat le AN: 1992 biologalasj valjesvuohta konvensjåvnnå ja AN:a birásprográmma (UNEP) læhkám mierrediddje ja vuosediddje værálda luonndovalljudagáj ano ja suodjalime aktijvuodan. Dálla li 193 ájrasrijka biokonvensjåvnåv dåhkkidam ja dan baktu li vælggogisá mihtojt ja ulmijt biologalasj valjesvuoda bisodime ja guoddelis ano gáktuj bærrájgæhttjat. Luonndovalljudagá li alla árvo ja li vuodon ulmutjij iellemij, biebbmuj ja varresvuohtaj. AN:an barggi dan vuoksjuj jut vælggodiddje sjiehtadusá ma sihkarassti jut buore majt luonndoadno buktá rievtugis láhkáj juogeduvvi. Biologalasj valjesvuoda konvensjåvnnå dåhkkit lahka aktijvuodav álggoálmmugij ja luondo gaskan. Álggoálmmugij lahka aktijvuohta luonnduj le aj duogásj gå Sáme riektájuogos juo VAT 1984:18:n oajvvadij njuolgadusájt ma suoddjiji sámij anov luonndovalljudagájs. Dav lahka aktijvuohta dættodij AN: sierradiedediddje Josê R. Martinez Cobo raportastis mav 1972-1982 ájggudagán dagáj. Raportan Cobo dættot man ájnas le dádjadit ja dåbddåt makkár gullevasjvuohta álggoálmmugijn li ietjasa ednamijda ja guovlojda. Luonndo le álggoálmmugij årroma ja bierggima, væráltgåvå, árbbedábij ja åbbålattjat sijá kultuvra vuodo. Gullevasjvuohta ij guoska dåssju ednamijda ja ressursaj háldadibmáj jali daj adnuj jali makta ávkástallá, ájnat sæmmi dásen aj iellema ietjá bielijda, dagu berajvuohta, árbbediedoj bisodibme buolvaj gaskan ja guovlojda gullevasjvuohta. Sáme vuodovuojnno le ahte sij li luondov dåssju luojkan oadtjum ja jut dav galggá háldadit váj boahtte buolvajda bisoduvvá sæmmi dilen dagu dav oadtjun. Dát usjudallamvuohke vásstet guoddelis åvddånime moallánahkkuj mij tjielggiduvvá sebrudakåvddånibmen mij dálásj dárbojt ållit váni hilggomis boahtte buolvaj vejulasjvuodajt ietjasa dárbojt ållidahttet. Moallánahka badjánij dárogiellaj “Mijá aktisasj boahtteájgge” raporta baktu mav AN:a birrasa ja åvddånime væráltkommisjåvnnå 1987:n almodij, jali Brundtlandkommisjåvnå rapporta dagu nabdeduvvá, mij ásaduváj jagen 1983. Værálda luonndoressursa li ulmutjij iellema, biebmoj ja varresvuoda vuodon. AN-konvensjåvnnå biologalasj valjesvuoda gáktuj (moarmesmáno 22. biejves 1992) le ratifiseridum ja fábmuj bådij Vuona bieles javllamáno 29. biejve rájes 1993. CDB:a ulmme le biologalasj valjesvuodav bisodit, biologalasj valjesvuoda guoddelis adno ja rievtugis juohkem dajs ávkijs majt biologalasj valjesvuohta vaddá (artihkkal 1). CDB dåhkkit lahka aktijvuodav álggoálmmugij ja biologalasj valljudagá gaskan (artiihkkal 12 åvddåbágo). CDB javllá stáhta galggi vieledit, bisodit ja åvdådnahttet álggoálmmugij árbbediedojt, ådåstahttet ja sihkarasstet (dåjmadit) mij guosská biologalasj valjesvuoda bisodibmáj ja guoddelis adnuj (artihkkal 8 j), ja vil ahte biologalasj valjesvuohta dábij milta mij le kultuvralasj dåjma gáktuj galggá suodjaluvvat ja hasoduvvat (artihkkal 10 C), ja jut diehtolånudibme mij guosská biologalasj valjesuoda bisodibmáj ja guoddelis adnuj galggá sisadnet álggoálmmugijt ja árbbediedojt (artihkkal 17.2). Biologalasj valjesvuoda konvensjåvnnå le ájnas danen gå dat dåhkkit álggoálmmugij árbbedábálasj máhtov ja dættot stáhta li vælggogisá vieledit, bisodit ja åvddånahttet dakkár máhtov mij guosská biologálasj valjesvuoda suodjalibmáj ja guoddelis adnuj. Dasi duodden javladuvvá ahte biologalasj valjesvuohta sajájduvvam adno mij kultuvralasj doajmmaj gullu galggá suodjaluvvat ja måvtåstahteduvvat. Lågå ienep AN biologalasj valjesvuoda konvensjåvnå birra dáppe 2010 rádjáj bargaj CBD dajna ulmijn jut biologalasj valjesvuohta galgaj bisoduvvat. Åvdåstiddjijtjåhkanimen jagen 2004, COP 7, mierreduváj barggoprográmma guovllosuodjalimes gátten mij galgaj ålliduvvat åvddål 2010 ja meran åvddål 2012. Mærrádus lij aj (VII/28) álggoálmmuga galggin ållåsit ja dåbmarit oassálasstet gå udnásj ja ådå suodjalimguovloj ásadibme ja háldadibme galggá mierreduvvat. Åvdåstiddjijtjåhkanimen Japánan 2010:n, COP 10, mierredin 49 iesjguhtik fáhkasuorgen. Ájnnasamos fáttaj gaskan lij ådå strategalasj pládna manna li 20 oasseulme 4 oajvveulmij vuolen ma galggi ålliduvvat åvddål 2020. OASSEULMME 18: Åvddål 2020 li álggoálmmugij ja bájkálasj sebrudagáj árbbediehto, innovasjåvnå, dábe ma guosski biologalasj valjesvuoda suodjalibmáj ja guoddelis adnuj vieleduvvam nasjonála lágaj ja guoskavasj rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj milta, ja ållåsit integreridum ja vieleduvvam gå Konvensjåvnnå jåhtuj biejaduvvá ålles ja dåbmaris oassálasstema baktu álggoálmmugij ja bájkálasj sebrudagáj bieles juohkka dásen. Luonndo ja máhtudahka dan birra le stuorra árvvo. Åvdåstiddjijtjåhkanimen COP 10, Nagoya protokolla mierreduváj. Dat le rijkajgasskasasj tjadne protokolla CBD:a vuolen mij galggá rievtugis juohkemav sihkarasstet dajs buorijs majt luondo gednaressursa vaddi. Tjanos gednaressursajt bessat ávkkit ja álggoálmmugij árbbediedo daj birra le guovdásj oasse protokollas. Vájku protokolla aj vaddá stuorra máhttelisvuodaj stáhtalasj hiebadibmáj de dat aj nanni álggoálmmugij riektájt moatten suorgen. Ierit ietján dættoduvvá ahte álggoálmmugijn máhtti liehket åmastimriektá gednaressursajda sijá guovlon ja iehtjáda e besa árbbediedojt oadtjot jus álggoálmmuk gesi diedo gulluji, ælla åvddålgiehtaj dasi miededam. Duodden galggi álggoálmmuga oadtjot oasev sisbåhtusis gå gálvo vuobdeduvvi ma li gednaábnnasij sjattojs jali ietjá organismajs dagádum jus álggoálmmugij árbbediehto aneduváj gå gednaressurssa ávkkiduváj. Nagoya protokolla mierret gudi bessi genehtalasj ressursajt ávkkit ja dakkár ressursaj ávkástallama buorij rievtes juogadimev. Nagoya protokolla sisadno ja hábme le nav ájnas sáme riektájda ahte stáhta, sámedikkijn guládijn, hæhttuji árvustallat gåktu dat máhttá implementeriduvvat ja láhkavuododuvvat dálásj lágaj rievddamijn ja ådå lágaj mierredimen árbbediedoj birra. Nagoya protokolla le sámijda ájnas danen gå dat dåhkkit ja várajda válldá sámij riektájt ja berustimijt genehtalasj valljudagájda ja árbbediedojda ma genehtalasj valljudagájda gulluji, dasi gullu aj ahte álggoálmmuga galggi bessat ávkástallat dajt buorijt ma genehtalasj valljudagáj ávkástallam buktá. Nagoya protokolla dættot jut le lahka aktijvuohta genehtalasj valjesvuoda ja árbbediedoj gaskan danen gå álggoálmmuga dajt åmasti. Lågå ienebut Nagoya protokolla birra dáppe Sámedigge le vuona delegasjåvnå baktu oassálasstám rijkajgasskasasj bargguj biologalasj valjesvuoda konvensjåvnåjn ja le duola dagu åvdedam jut stáhta galggi nav guhkás gå le vejulasj ja vuogas – vieledit, bisodit ja jårkadit árbbediedov. Jus dáv galggá nahkat tjuovvot de hæhttu diehtet diedo birra. Dát sihtá javllat duola dagu sij gejna le dát diehto galggi gullut gå luonndoressursaj mærrádusá ja politihkka hábbmiduvvá dajn duobddágijn gånnå álggoálmmuga årru ja ietjasa æládusájt dåjmadi. Jut konvensjåvnnååvdåstiddje galggi dákkir oassálasstemav bærrájgæhttjat aneduvvá ållu vuodulattjan dan bargon mij dáhpáduvvá biovaljesvuodakonvensjåvnån gå galggá 8 (j) ja 10 (c) artihkkalij vælggogisvuodaj sisanov konkretiserit. Vuonan lip juo guhkás boahtám CDB:a artihkkal 8(j) implementerimin árbbediedo birra Luonndovaljesvuodalága tjadádime aktijvuodan, gehtja sierraláhkáj § 8 (máhttovuodo), valla aj § 1 (ulmme) adno ja suodjalibme vuodon sáme kultuvrraj ja § 14 (sáme berustimij dættodibme) dasi guosski. Luonndovaljesvuodalága 8 paragráffa nuppát lahtasin javladuvvá oajválattja galggi dættodit máhtov man vuodo li buolvaj åtsådallama anos ja aktisasjdoajmma luondos, dasi gullu aj dakkir sáme adno, mij máhttá viehkken luonndovaljesvuoda guoddelis adnuj ja suodjalibmáj. Lågå ienep Luondovaljesvuodalága birra dáppe Álggoálmmukoassálasstem Vuonan mierreduvvá rádádallamsjiehtadusá baktu stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan gånnå tjuodtju galggi rádádallat gå li lága ja dåjma ma sámij berustimijda njuolgga guosski. Sámedigge gåhtjoduvvá aj rijkajgasskasasj prosessajda árbbediedoj birra ja le oassen Vuona delegasjåvnås ja gárvedimijs dákkir tjåhkanimijda. Sihke dan bargo gáktuj mij árbbediedoj gáktuj dåjmaduvvá Værálda dahkkeriektájorganisasjåvnån (WIPO) ja barggo stáhtajgasskasasj nammadusás Nagoya-protokolla gáktuj mij CDB:aj gullu. Sámedigge oajvvat sierra láhka árbbediedoj birra ruvámus láhkáj viertti mierreduvvat jus Vuodna ájggu dájt vælggogisvuodajt tjadádit ja implementerit. Duodden dasi ruhtadi Sámedigge ja Ådåstuhttem-, háldadus ja girkkodepartemennta prosjevtav Árbediehtu – Sámi Árbevirolaš Máhttu mij Sáme allaskåvlå baktu tjadáduvvá Guovddagæjnos. Vijddábut barggi aktan Stáhta luonndobærrájgæhttjijn árbbediedo prosjevtajn “Ulmusj ja luonndoárbbe” mav Birásgáhttimdepartemennta ruhtat. Árbbediehto le aktisasjbarggoprosjekta gånnå galggi duodastit ja suoddjit sáme árbbediedov manna niellja Vuona biele sáme ásadusá aktan barggi: Saemien Sijte , Árran , RiddoDuottarMuseat og Sjøsamisk kompetansesenter . Prosjevta oajvveulmme le metodologijav åvddånahttet man milta árbbedábálasj máhtudagáv duodas, bisot, suoddji ja vuorkki. Lågå ienep Árbediehtu prosjevta birra dáppe Álggoálmmugijn le aktisasj ja ájnegis riektá oadtjot ietjasa ábnnaslasj ja vuojŋŋalasj kultuvrav suoddjidum. Dahkkeriektá le aktisasjnamma intellektuella dagoj riektásuodjalibmáj, duola dagu musihkka, dájdda, gåvå, girjálasjvuohta, luonndodiehto ja gávnadisá. Vuojŋalasj riektá li lága baktu mierredum ienemus rijkajn. Rijkajgasskasattjat le organisasjåvnnå World Intellectual Property Organization (WIPO), mij dakkir riektáj ano ja suodjalime åvdås barggá. Organisasjåvnnå le nav gåhtjodum specialized agency AN systeman, ja háldat tjoahkkáj 23 rijkajgasskasasj sjiehtadusá ma guosski vuojŋalasj riektáj iesjguhtik bielijda. 184 stáhta li WIPO ájrrasa. WIPO aktijvuodan sjiehtadalli dálla stáhtajgasskasasj nammadusán lágalasj tjadne sjiehtadusájn rijkajgasskasasj dásen mij guosská dahkkeriektájda, genehtalasj valljudagájda, árbbediedojda ja álmmukdábijda (WIPO/GRTKF/IGC). Sámediggáj diededuvvá ja oadtju aj vejulasjvuodav oajvvadusájt buktet Vuona sjiehtadallamdelegasjåvnnåj, ja sæbrrat delegasjåvnå tjåhkanimijda gå miján le háldaduslasj kapasitehtta rabás. Sjiehtadallamijn doarjju Sámedigge Vuona árbbediedoj dåbmaris suodjalime gájbbádusájt ja ahte dákkár rijkajgasskasasj njuolgadusá galggi liehket riektálasj tjadne. Vuodna galggá doarjjot ahte sij gudi suodjaluvvi dákkár árbbedábálasj máhtudagá suodjalimsysteman galggi liehket da álggoálmmuksebrudagá jali bájkálasj sebrudagá ma li åvddånahttám (ja vilá åvddånahtti) árbbediedojt. Vuodna galggá vuosstálasstet oajvvadusájt ma javlli ahte stáhtta jali ietjá oajválasjorgána galggi válljit gejn le riektá. WIPO/GRTKF/IGC barggo hæhttu gehtjaduvvat aktan ietjá forumij bargojn ja juo sajájduvvam rijkajgasskasasj njuolgadusáj, ierit ietján CBD ja dasi gullevasj Nagoya-protokolla ja FAO-sjiehtadus sjaddogenehtalasj ressursa biebmo ja ednambargo gáktuj. Vuodna galggá IGC – GRTKF baktu barggat dan vuoksjuj ahte jåkså sæmmi nanos suodjalibmáj dagu Nagoya-protokolla dahká, aj navti jut vejulasj IGC - GRTKF båhtusa ållidi ja vijdedi Nagoya-protokollav daj suorgijn gånnå ij majdik nammada jali ij le dågålasj. Árbbedábálasj kulturilmodime: Vuodna máhttá doarjjot ahte dåbmaris systebma álgaduvvá riektálasj suodjalime vuoksjuj. Ækton le ahte suodjalibme le tjielggasit ráddjidum ja dássedum. Árbbediehto: Vuodna máhttá doarjjot ahte dåbmaris systebma álgaduvvá riektálasj suodjalime vuoksjuj mij vuojŋalasj riektáv sulástahttá, jus dat mij galggá suodjaluvvat tjielggasit le tjielggidum ja ráddjidum, ja ahte li dádjadahtte tjuolldusa. Genehtalasj valljudagá: Vuodna galggá vuorodit bargov sadjásis oadtjot systemav mij mierkki ahte patentasuodjalimåhtsåmusá ja sjaddoslájaj suodjalibme aktijvuodan le vælggogisvuohta genehtalasj valljudagáj ja árbbediedo álggovuodov ilmodit. Álmmukdábe: Vuodna máhttá doarjjot ahte álgaduvvá systebma árbbedábálasj álmmukdábij suodjalime vuoksjuj. Vuodna máhttá doarjjot ahte dakkár suodjalibme galggá liehket riektálasj tjadne: ækton le ahte tjielggasit le tjielggidum ja ráddjidum friddja aktisasj kulturárbe gáktuj (public domain). Lågå ienep Værálda dahkkeriektáj organisasjåvnå/WIPO birra dáppe UNESCO lea AN:a åhpadusá, diedalasjvuoda, kultuvra ja guládallama organisasjåvnnå. Organisasjåvnå mandáhtta le barggat ráfe ja sihkarvuoda vuoksjuj aktisasjbargo åvddånahttema baktu nasjåvnåj gaskan daj nieljijn fáhkasuorgijn. Barggo UNESCO konvensjåvnåjn kulturilmodimij moattevuoda suodjalime ja åvdedime åvdås, le mávsulasj dan bargo gáktuj mij WIPO:n dagáduvvá. Sáme adni dålusj sáme symbåvlåjt aktisasj åbmudahkan, ja dajda vaddet akturiektáv le sáme riektádádjadusá vuosstij. Symbåvllåanoj aktijvuodan gájbbeduvvá guovtebielakvuohta. Ájnas le suoddjit sávadahkes ano vuosstáj ja ahte da kommersiáliseriduvvi váni sáme sebrudagájda ávkken. Sæmmi båttå le ájnas ahte ij symbåvlåj ávkálasj anov hiereda. Sáme dájddára ja iehtjáda e galga hiereduvvat sáme aktisasjárvov jalik mujtov adnemis. Patentaoajválattjaj gáktuj le ájnas ahte sij dán suorgen várrogisvuodav ja dádjadusáv vuosedi. Åvddålijguovlluj ájggu Sámedigge rijkajgasskasattjat dáv ássjesuorgev tjalmostahttet. Dánna li biele ma ietjá fáttajda guosski dagu dahkkeriektá árbbedábálasj juojgajda ja sáme árbbediedojda. Sámedigge ájggu bargov dán ássjesuorgen åvddålijguovlluj tjuovvot. Lågå ienep UNESCO birra dáppe Dálkádakrievddama Dálkádakrievddama tjielggasit álggoálmmugijda vájkkudi danen gå álggoálmmuga álu luondo lahka viessu ja navti li dálkádakrievddamij åvddågietjen. Sierraláhkáj guosská dát Arktalasj álggoálmmugijda gånnå dálkádakrievddama ruvámusát dejvadi. Diehttelis le dasi duodden harvvevuovde ja ietjá vuovddeguovlo ma li ájnas viessomguovlo ållusijda værálda badjelasj 300 millijåvnå álggoálmmugijda gudi birrusij 70 rijkajn årru. Væráltsebrudahka le AN:a baktu dættodam ahte guoddelis åvddånahttema oajvvehásstalusá li hæjosvuohta, biologalasj valjesvuoda massem, birásselgaj givnnjahibme ja ulmusjvájkkudum dálkádakrievddama. Jus vahágahtte dálkádakrievddamijt ij nagáda ganugahttet de da duodalattjat gájkajda vájkkudi. Mij le iesjvuosteldiddje le ahte sij gudi li binnemusát dálkádakrievddamijda vájkkudam li sij gudi álgo rájes ja garrasamos sjaddi gierddat. Dálkádakrievddam vahágahttá ålov. Åvddånimrijka, álggoálmmuga ja smáv suollustáhta li sierralágásj várnnahis dilen ja li ienemus ájteduvvam dilen dálkádakrievddamij aktijvuodan. Sámedigge le vuostatjin politihkalasj ásadus ja hæhttu danen dåjmalattjat barggat ja ævtojt biedjat váj gávnná politihkalasj tjoavddusijt dajda rievddamijda ma dal dejvadi. Dáv Sámedigge gålmån dásen dahká; 1. tjuoggáj: o Sæbrram lip álggoálmmugij væráltvijddásasj oajvvetjåhkanibmáj dálkádakrievddamij birra Anchoragen 2009 vuoratjismáno, ja gasskasjiehtadallamijda Bangkokan ja Barcelonan åvddål Københámna dálkádakoajvvetjåhkanime AN:a dálkádakkonvensjåvnå aktijvuodan. o Oassálastijma Vuona delegasjåvnnåj Københámnan, Cancunin ja Durbanin åvdåstiddjijtjåhkanimijn AN:a dálkádakkonvensjåvnå aktijvuodan, sihke politihkalasj ja háldaduslasj dásen. o Aktan barggap dálkádakpolitihkalasj strategiaj Sáme Parlamentáralasj Ráden, mij le rádjárasstididdje sáme aktisasjbarggoorgádna sámijda Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan. o Miján le lahka guládallam Vuona Luonndogáhttimlihtojn ja Harvvevuovddefåndajn rijkajgasskasasj dálkádakbargo aktijvuodan. 2. tjuoggáj: o Barggap dan vuoksjuj jut dåjma ma dálkádakrievddama vájkkudusájt binnedi hæhttuji jåhtuj biejaduvvat dan láhkáj váj álggoálmmuga galggi bessat oassálasstet luonndovuodov sihkarasstet ja mierredit. o Dákkir binnediddje dåjma galggi liehket rievtuga. Ij máhte navti liehket ahte mij gudi lip binnemusát dálkádakrievddamij vigálattja galggap ienemusát gierddat rievddadusájs ja dájs binnediddje dåjmajs. Luodjomláhkáj le gássjel ja gájbbediddje dási doarjjagav oadtjot. 3. tjuoggáj: o Guorrasam lip Birásgáhttimdepartementajn makkár mandáhtta ja ájrastibme galggá sierra almulasj nammadusán mij dálla tjielggadij sebrudagá várnnahisvuodav ja dálkádakrievddamij vájkkudusáj hiebadimev. Sáme allaskåvlå rektor Steinar Pedersen le dán nammadusá ájrrasin. o Ájggop tjuovvolit bargov VAT 2010:10 Hiebadibme dálkádahkaj mij rievddá. o Oassálastijma 5. Oassetjielggadime tjielggadimjuohkusij: Hiebadibme ja binnediddje dåjma Norwegian Arctic Climate Impact Assesment (NorACIA) mij syntesarapportav dagáj: Dálkádakrievddama Vuona arktalasj guovlon. Vájkkudusá iellemij nuorttan. Almoduvvam 2010 snjuktjamáno. o Ep ga galga vajálduhttet; sáme sebrudagá måssjkisvuodav bisodit árbbedábálasj resurssaano baktu ja tjoahkkeæládusáj baktu le buoremus strategija rievddamijt duostudit. Danen li láhkarievddama ma duodasti riektáv vuodna- ja merragáddeguolástussaj, miehttsestallama ja boatsojsujto duobddákdárboj sihkarasstem buoremus dálkádakhiebadimpolitihkka. Dáj ássjij bæjválattjat barggap. AN:a dálkádakkonvensjåvnnå (UNFCCC) 1992 rájes la rijkajgasskasasj dálkádakaktisasjbargo birástahka. Sámedigge le fáron Vuona delegasjåvnån COP åvdåstiddjijtjåhkanimijda, AN:a dálkádakkonvensjåvnå aktijvuodan. 1997 Kyoto-protokolla le dán konvensjåvnå nalá dagádum, ja dat tjadná boandás rijkajt dálkádakgássaluojttemijt giehpedit mierreduvvam miere milta. Kyoto-protokolla vuostasj vælggogis ájggudahka 2012 rádjáj le nuoskodimev dåssju binnitjav giehpedam. Oajvvetjåhkanibme Balin 2007:n danen jåhtuj biejaj guovtejahkásasj sjiehtadallamprosessav mij galgaj ratjástimev nannit, ja mij plánaj milta galgaj Københámnan låhpaduvvat. Sjiehtadallama åvddålijguovlluj li guovte barggojuohkusijda juogedum. Akta galggá ådå nuoskodimlåbijt sjiehtadallat Kyoto-lándajda. Dat guosská gájka boandás lándajda ietján gå USA mij le Kyoto ålggolin. Moaddása oajvvadi dárbahip ådå vælggogis sjiehtadusáv duodden Kyotoj, mij mierret USA:j nuoskodimlåbijt ja mij mierret nuoskodimbinnedime ja dálkádakhiebadime ruhtadimev hæjos lándajn. Nubbe barggojuogos guhkesájggásasj aktisasj dåjma gáktuj (AWG-LCA) galggá sjiehtadit gåktu væráldav miehtáj máhttá ienep ratjástit ja dálkádakrievddamij barggat. Mandáhtta le nielje suorggáj juogedum gånnå galggá ratjástit nuoskodimbinnedimij, dálkádakrievddama hiebadimij, dálkádakdåjmaj ruhtadimij ja dálkádakteknologijav oablodit. Dagástallama nuoskodime giehpedime birra vuovddetjuollamij ja vuovddenjárbbima baktu åvddånahttelándajn li læhkám oassen dálkádaksjiehtadallamijs 2005 rájes. Ájalvis le åvddånahttemlánda ma binnedi nuoskodimev vuovddetjuollamis mávsov oadtju. 15 – 20 prosenta værálda dálkádakgássanuoskodibme boahtá vuovddetjuollamis ja trohpalasj vuovddenjárbbimis. Dát dilev látjij dasi mij dálla le sjaddam REDD/REDD+ (Reducing Emissions from Deforestation and forest Degradation) sjiehtadallama. Badjel 60 milijåvnå álgoálmmugijda le vuovdde ájnas sijá bierggimij vuodon. Váj hieret ahte REDD-dåjma álggoálmmugij bierggimav bæjsstá de le ájnas jut bessi fárruj prosessaj ja ahte álggoálmmugij riektá vieleduvvi. Ieneplågoráddidusá politihkalasj vuodon galggi joarkket vuona dálkádak- ja vuovddeálgadimev, ja lasedit jahkásasj juollodimev sulle 3 millijárda kråvnå rádjáj. REDD+ mierkki ganugahttet vijdes vuovddetjuollamijt ja vuovddenjárbbimav. Madi ienep ja ienep lánda li vuojnnám ávkev dajt sierralágásj hásstalusájt åvdedimes ma siján li vuovdij háldadusán, li sjiehtadallama vijdedum. Dálla gulluji aj dåjma ma galggi ådå muorajt sjattadit njárbbidum vuovdijda – ja guovlojda ma åvddåla lidjin tjuoladum sjalla. Dán vijdedime symbåvllån le plussamærkka REDD namá duohkáj biejadum, váj sjaddá REDD+. Oanedime REDD ja REDD+ dálla aneduvvi referánssan dáj trohpalasj harvvevuovdij suodjalime bargguj. Sámedigge gæhttjal vájkkudit sihke Vuona ja iehtjádij rollav REDD+ dåjman rijkajgasskasasj birástagáj åvddånahtedijn, váj dat sihke dahká ahte dálkádakgássaj luojttem giehpeduvvá, ja ganugahttá biologalasj valjesvuoda binnedimev ja åvdet guoddelis åvddånahttemav álggoálmmugijda gudi trohpalasj vuovdijn viessu ja bierggiji. Sámedigge sihtá Vuodna galggá åvdemusán almasjrievtesvuodaj gáktuj dálkádaksjiehtadallamijn, ja ahte ILO-konvensjåvnnå 169 álggoálmmugij vuoksjuj le vuodon Vuona posisjåvnåjda álggoálmmukriektáj gáktuj. Ja ahte álggoálmmukperspektijvva åvdeduvvá gånnå hiehpá. Lågå ienebut AN:a dálkádakkonvensjåvnå (UNFCCC) birra dáppe 14. suehpede 2013 13890 ulmutja lidjin tjáledum Sámedikke jienastuslåhkuj Sámediggeválgan jagen 2009. Jienastuslåhko l lassánam 1352 ulmutjijn 2005 rájes. Maŋemus låhko válggadáfojs 2009 válga birra gávna vuollelin. Sámedikke giellaarvusmahttembálkáv oadtju ulmusj guhti ednagit la barggam sámegielav bisodime, nannimin ja åvdedime. Jane Astrid Juuso, Unjárgas, la rahtjam åvdedime sámegiela adnemav ja joarkedimev Unjárga suohkanin. Juska sámegiella l bæjválasj giellan ållusijda Unjárgan, gåssuk la dætto vuolen sosiála aktijvuodan, gånnå dárogiella l ráddijiddjen. Jane Astrid Juuso bargos baktu jådedime suohkana giellaguovdátjav, Isak Saba guovddáš, sávret la barggam åttjudime sosiála arienájt gånnå sámegiella vuoroduváj. Dát la birástahttám mánájt, nuorajt, ållessjattugijt ja aj vuorrasijt. – Jane Astrid Juuso l vájkkudam dasi, Unjárgan la buorre buorre ja vuogas giellaåvddånibme. Sån la bálkáv ánssidam måvtåstuhttemis nuorajt ja vuorrasijt sámegielav dåjmalattjat ságastittjat, javllá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen. Juuso la aj fágalattjat giellaælládahttemijn barggam dahkamin kursav “Váldáv gielam ruoptus/Jeg tar språket mitt tilbake”, mij dálla aj la anon Svieriga biele Sámen. – Jane Astrid Juuso la tjadádam dakkir prosjevtajt bargonis suohkana giellaguovdátja jådediddjen, valla ietjas sávresvuohta la ednagit vájkkudam ådå giellaaddnijt måvtåstuhttemin ja rekruttierimin, javllá Larsen. Bálkká l 50 000 kråvnå ja dájddadiploma mav Sven Niklas Blindh la dahkam. Sáme giellaráde vuododij giellaarvusmahttembálkáv jagen 2000. Dan maŋŋela la Sámedigge giellastivrra ja Sámediggeráde bálkáv vaddám. Åvdep giellaarvusmahttemvuojtte li Æjgátjuogos Divtasvuonas jagen 2000, Giellajuogos Skánijs 2001, Harry Solhaug, Gáivuonas 2002, Sagka Stångberg, Dearnas 2009 ja Iŋgor Ántte Ánte Mihkkal/Ánte Mikkel Gaup, Guovdageainnus jagen 2013. Ságájdahtátjit, guládalá sámediggepresidentajn Vibeke Larsen, telefåvnån +47 941 30 116 . Varresvuohta / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget Sámedigge barggo avtaárvvusasj varresvuodadievnastusá åvdås sáme álmmugij mij sáme gielas ja kultuvras álggá. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Lågå ienebuv Doarjju vuostasjviehkkekursav ællobargguj Sámedigge juollot 60 tuvsán kråvnå Helgeland Sámiid Searvij tjadádittjat vuo... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Vuonan suohkana vásstedi vuodovarresvuodadievnastusás (duola dagu stuovesdåktårårnigis, dåktårváktas, boarrásijsijdajs, sijddaskihppijsujtos). Stáhtta vásstet sierravarresvuodadievnastusás (skihppijviesojs, hiehtediededimårnigis, ambulánssadievnastusás, psykiatria ásadusájs). Fylkkasuohkana bádnevarresvuodadievnastusájs vásstedi. Fylkkasuohkana galggi aj álmmukvarresvuoda åvdås barggat fylkajn ja galggi suohkanijt viehkedit sijá álmmukvarresvuoda bargon. Nasjonálá oajválattjajn le åvdåsvásstádus dåhkkidahtte varresvuodadievnastusájt sámijda aj fállat. Sámedigge sihtá: AN sierradiedediddje gájklágásj nállenuppástime gáktuj, E. Tendayi Achiume, la bivddim árvvalusájt ássjij hárráj ma guosski luondoluohkobuvtadibmáj temáhtalasj diedádussaj luondoluohko buvtadime ja nuppástime hárráj. Dan aktavuodan la Sámedigge diedádusáv dahkam mij tjalmostahttá minerálla buvtadimev, oaljov, rahtebiggimav ja bieggafábmoásadimev ja gåktu dá sáme æládusájda vájkkudi. Sámedigge ij la dakkir árvvalusájt åvddåla buktám, valla diededime aktavuodan tjalmostahttá guovdásj gatjálvisájt ma guosski edna luonndoietjájduhttemij sáme guovlojn. Dajn guovlojn la sáme adno ja æládusdåjma, duola dagu boatsojsujtto ja luossabivddo. Dájna diedádusájn Sámedigge sierradiedediddjáj tjalmostahttá oalle guovdásj ássjijt Vuonan, buojkulvissan gruvvodåjmadagáv Fálesnuoren ja bieggamillofábmotsieggimav Fovsenin. Sierradiedediddje diedádus galggá AN:j åvddåjbiejaduvvat åvddåla biehtsemáno 2019. Ienep diedo diededime birra dánna . Dánna gávna logov ja diehtotjállagijt Sámedikke birra. Dánna gávna Sámedikke ådåsmahtedum diehtotjállagij, duodden ietjá guoskavasj diehtotjállagijt. Diehtotjállagijt máhtá viedtjat nåvgå. Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Sáme árbbedábálasj adno degu bivddo, miehttseávkástallam, ællosujtto ja guolástime ij le stáhta bieles dåhkkiduvvam vuodon gå sáme li háhkuham rievtesvuodajt. Sámij sierralágásj aktisasj adno ij le ga dåhkkiduvvam dákkár adnon mij sámijda rievtesvuodajt vaddá. Rijkajgasskasasj riektáåvddånibme, Vuona duobmoståvllåmærrádusá ja láhkaprosessa li dahkam gå maŋemus jagij le ienebut dåhkkidam sámij ednama, tjátje ja resursa árbbedábálasj adno vaddá aj åmastam- ja adnorievtesvuodajt. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Ednamij ja resursaj guhkepájge adno vaddá åmastam-, háldadim- ja adnorievtesvuodajt ednamijda ja resursajda. Dat mij vuolgadij Áltá-tjátjádagá dulvvadime vuosstálastemijt lej gå vádnunij sámij ednam- ja resurssarievtesvuodaj dåhkkidibme. Akta vuosstálasstimij båhtusijs lej gå ráddidus jagen 1980. nammadij sámij rievtesvuodanammadusáv mij galgaj tjielgadit ”…sáme álmmuga riektálasj dilev ednamijda ja tjátjijda adnem- ja åmastamrievtesvuodaj gáktuj”. Sáme rievtesvuodanammadus åvdedij vuostasj oassetjielggidusáv jagen 1997 ja nuppev oassetjielggidusáv vas 2007. Dåhkkidimes ednam- ja resursarievtesvuodajda gullu dasi majt vuostatjin máhttá gåhttjot priváhta rievtesvuodadille. Dát iereduvvá almulasjrievtálasj dåjmajn ma reguleriji tjáhtje- ja ednamresursaj anov, ja mij aj galggá sihkarastet sáme kultuvra iellemdilev. VAT 1997: 4 Sáme kultuvra luondovuodo http://www.regjeringen.no/nb/dep/jd/dok/nouer/1997/nou-1997-4.html?id=140720 VAT 2007: 13 Dat ådå sámeriektá Sáme rievtesvuodanammadusá tjielggidus http://www.regjeringen.no/nb/dep/jd/dok/nouer/2007/nou-2007-13.html?id=491883 Sámedigge bargon le: Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Skåvllå le mijá sebrudagá ájnnasamos ásadus. Dat le åvddålij ájgijda tjanádum ja galggá mijáv boahtte ájgijda gárvedit. Skåvllå ja åhpadiddje diedojt, kultuvrav ja árvojt doalvvu buolvas buolvvaj åvddålij guovlluj. Máhtudahka le sebrudagá vuodoresurssa. Skåvlåv ja åhpadusáv åvdedimsuorggen dahkat le danen mierredimen vaj sáme sebrudahka åvddånahttá sáme álmmuga visjåvnåj, ietjama vuorodimij ja ævtoj gáktuj. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Stipendaj lasedum máksomiere ja vijdedum ulmmejuogos oahppijda sámegielajn fáhkasuorgen Sámedigge joarkka aj jagen 2015 juollodit stipendajt oahppijda gejn la sámeg... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Sámediggeráde ájggu barggat nav vaj: Dálla dáj ássjij barggap: Sámedigge juohká diedojt ja bagát sáme åhpadusá hárráj vuodoåhpadusán. Sáme åhpadus – rievtesvuoda ja vælggogisvuoda Máhttodepartemænnta Åhpadusdirektoráhtta Guhkásåhpadibme: Guhkásåhpadibme ja hospiterim le alternátijva åhpadimvuoge ma dåssju galggi aneduvvat dalloj gå dábálasj åhpadibme ij la máhttelis. Skåvllåæjgádij gej ij la åhpadiddje mij máhttá sámev åhpadit, hæhttu de ietjas oahppijda sáme åhpadimev fállat dákkár åhpadimvuogij baktu. Uddni fáladuvvá guhkásåhpadibme sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlåjn. Skåvllåæjgádin gænna ij la åhpadiddje mij máhttá sámev åhpadit, hæhttu de ietjas oahppijda sáme åhpadimev vaddet alternátijva åhpadimvuogij baktu vaddet. Åhpaduslága láhkatjállusa § 7-1 alternátijva åhpadimvuogij birra, le guhkásåhpadibme akta dájs alternátijva åhpadimvuogijs. Dálla fáladuvvá guhkásåhpadibme sáme gielaj vuodo- ja joarkkaskåvlåjn. Nordlánda Fylkamánnen le koordinerimvásstádus oarjjel- ja julevsámegielaj guhkásåhpadimes. Finnmárko Fylkamánnen le koordinerimvásstádus nuorttasámegiela guhkásåhpadimes Sámedikkeráde doajmmá Sámedikke ráddidussan, ja vásstet bæjválasj politihkalasj dåjmas. Sámedikkeráde åvdet mærrádusárvvalusájt ållestjåhkanibmáj ássjijn ma guosski Sámedikke budsjehta juogadibmáj, árvval dåjmajt tjuodtjelij jage stáhtabudsjæhttaj, Sámedikke jahkediedádusáv, Sámedikke doarjjaårnigij oajvvenjuolggadusájt ja ietjá ássjijt majt Sámedikkeráde iesrádálasj árvustallamij milta lulun åvdedit. Dájda duodden Sámedikkeráde dárboj milta diedádusájt sierra politihkkasuorgijn åvdet, ja moatten suorgen la aj máhttelisvuohta ássjijt låhpalattjat mierredit. julevsáme giellakonferánsan Lågå ienebuv Giellasuodjalibme, normerim ja moallánakbarggo Sáme Giellagálldo tjoahkki sámegiela ássjediehttijt Anárij, gålgådismáno 6.... Lågå ienebuv Stuorra berustibme Giellanammadusá bargguj Giellanammadusá njunnjusj , Bård Magne Pedersen, vuojnná stuorra berustimev... Lågå ienebuv Gålmås Gållegiella bálkáv vuojtti Sámegielåhpadiddje ja dutke Mikael Svonni, tjálle Kerttu Vuolab ja lullesáme... Lågå ienebuv Nammadus galggá nannit sámegielav – Hæhttup nannit sámegielajt ja nanostuhttet buorre dievnastusájt sáme álmmu... Lågå ienebuv Suohkankonferánssa guovvamáno 10. ja 11. biejve Sámedigge le dahkam miellagiddis konferánssaprográmmav, ja sávvá dijáv buori... Lågå ienebuv Sáme giellaprosjevtajn la rabás åhtsåmájggemierre 2015 rájes 2015 rájes la rabás åhtsåmájggemierre doarjjaårnigis sáme giellaprosjevtajd... Lågå ienebuv Hiejtedit háldadimguovlov Sámediggeráde diedádus sámegiela gáktuj le vijmak gárves ja galggá ållestjåh... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Buorisboahtem Raavrevijhke Sámedigge ja Raavrevijhke suohkan vuollájtjálli aktisasjbarggosjiehtadusáv g... Lågå ienebuv Stipendaj lasedum máksomiere ja vijdedum ulmmejuogos oahppijda sámegielajn fáhkasuorgen Sámedigge joarkka aj jagen 2015 juollodit stipendajt oahppijda gejn la sámeg... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Rabás åhtsåmmierre. Gut máhttá dårjav oadtjot: Masi máhttá dårjav oadtjot: Máhttá dårjav oadtjot prosjevtajda ma doajmmaj biedjat sáme árbbedábálasjdiehto vuodoåhpadusaj ja (bájkálasj) oahppoplánajda. 2020 vuorodime: Man ållo dårjav máhttá oadtjot: Lenemus dårjav mav máhtá oadtjot la 150 000 kråvnå rádjáj Guládallamulmusj: Doarjja árbbedábálasj máhttuj ja sáme miehttsimij vuodoskåvlån. Rabás åhtsåmmierre Gut máhttá dårjav oadtjot: Vuodoskåvlå gånnå oahppe oadtju åhpadusáv sámegielan. Vidnudagá, institusjåvnå ja organisasjåvnå ma dårjav oadtju, galggi liehket tjáledum Vuona Avtadakregisstarin. Masi máhttá dårjav oadtjot: Máhttá dårjav oadtjot prosjevtajda vuodoskåvlån ma åvddånahtti sámegielav, iesjdåbdov ja árbbemáhto doalvvomav. Dårja åhpadusprosjevtajda majn la ulmmen rádnastallam ja rádnastallamvuoge, sáme miehttsim ja árbbedábálasj bivddo ja guollim, ja duodjeprosjevta majn la ulmmen árbbemáhtov ja sámegielav nannit. Sámedigge dårjav juollot konkrehta prosjevtajda gånnå vuodoskåvlå oahppe sáme árbbemáhtov oahppi, ja prosjevtajda gånnå árbbemáhtto sjaddá oassen skåvlå bájkálasj oahppoplánajda. 2019 vuorodime: Man ållo dårjav máhttá ooadtjot: Lenemus dårjav mav máhtá oadtjot la 150 000 kråvnå rádjáj Sáme kulturæládusáj åvddånahttemprosjækta / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 23. suehpede 2013 Sámedikkeráde sihtá lasedit dåjmajt sáme kultur- ja kulturvuododum æládusájn ja biedjá uddni åvddån doajmmaplánav dán æládussaj. Dát boahtá duodden Sámedikke udnásj vijdes vuorodibmáj sáme dájdas ja kultuvras. Uddni li miján moadda tjiehpes dájddára ja kulturbargge gudi sihti ietjasa gálvojt jali dievnastusájt kommersiála márnánij vuobddet. Gájka fálli buktagav jali dievnastusáv mij le dájdda- jali kulturåvddånbuktemij vuododum. Æládus le viehka ålov åvddånime ja soajttá sjaddat ájnas æládus sámijda boahtteájgijda. - Sámedikkeráde galggá doajmmaplánastis sierraláhkáj dættodit suorgijt værmástahka, máhtudakdárbbo, mávsánisvuohta ja ehtalasj oasse gå galggá kultuvras æládusáv dahkat. Dájddagin ja kultuvran le vejulasj buorre barggosajijt dahkat ja sjaddat ájnas oassen sáme æládusájs. Dat le akta sivájs gå dáv æládusáv sierraláhkáj vuorodip, javllá sámedikkeráde Vibeke Larsen Akta doajmmaplána ájnnasamos vuorodimijs le muhtem máhtudak- ja værmástakprosjækta sáme kulturæládusbarggijda mav Sámedigge jagen 2014 galggá álgadit. Dán prosjevtan bessi æjvvalit fágalasj tjåhkanimijda gånnå bessi ietjasa ájálvisáv ja viddnudagáv nannit, aktan værmádagáv ásadit iehtjádij sæmmi dilen. Prosjækta fállá aj mentorav ja bagádalleviehkev oassálasstijda. Etihkka, mávsánibme ja máhttolåpptim galggi guovdásj ássje dán prosjevtan. - Miján le buorre dårvvo dát prosjækta sjaddá ienep kulturbarggijt låpptit buorep æládusbarggen, ja sijáv bavrrit ja máhtov vaddet væráldav åmastit ietjasa buktagij javllá sámedikkeráde Vibeke Larsen. Nubbe doajmma le åvddånahttemprográmma sáme kulturæládusbarggijda gudi li juo buorre dilen ja gejn le nasjonála jali rijkajgasskasasj vejulasjvuoda. Návti sihtá Sámedikkeráde viehkedit sijájt ådå márnánijda ållet dálásj buktagij. Sámedigge sihtá aj jahkásasj konferánsav ásadit mij le sáme kulturæládusáj åvdås ja birra, ja vuoset aj dárbbo le kulturæládusájt ja sáme kultuvra kommersiáliserimav dutkat. Aktijvuohta Sámedikkeráde Vibeke Larsen, tlf: 941 30 116 Ájnas kulturhiståvrrå / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Samedigge le giesen 2012 gehtjadam 330 tsiekkadusájt prosjevtan ”gehtjadibme ja registrerim sáme tsiekkadusájs”. Jagen 2011 Sámedigge álgadij, aktan Rijkaantikvárajn, registrerimprosjevtav sáme tsiekkadusájs. Barggo álgaduváj sæmmi båttå nuorttasáme-, márkkosáme- ja oarjjesáme guovlon. Prosjækta galggá gehtjadit, tjáledit ja dilev árvustallat automáhtalasj suodjalum ja ådåp sáme tsiekkadusájn. Tjuovvovasj suohkanijn gehtjadime tjadáduvvin: Grane, Hattfjelldal, Skádne, Dædno ja Oarjje-Varanger. Dájn 3-jahkásasj prosjevta baktu ájggu sámedigge registrerit sáme tsiekkadusájt ma li vuorrasabbo gå 100 jage ja dan diehti automáhtalattjat suodjalum ålles Vuonan. Sáme kultuvrra ja diehtoguodde -Dålusj sáme gådijn li moadda kvalitehta ma li ájnnasa várajválldet. Da subtsasti histåvråv sáme kultuvra ja identitehta birra, ja dan diehti le ájnas registrerit ja bisodit sáme tsiekkadusájt, javllá prosjæktajådediddje Mia De Coninck. Dá tsiekkadusá li ájnas kulturárbbe, ja bierriji nanniduvvat sáme kultuvrra ja diehtoguodden, javllá De Coninck. Sámedikke prosjæktajådediddje Mia De Coninck javllá siján le læhkám buorre aktisasjbarggo goahteæjgádij giese gehtjadimijn. Lip gullam moadda mielagiddis subttsasijt tsiekkadusáj birra. Ja lip iejvvim moadda æjgádijt gudi li tsiekkadusájt bisodam. Goahteæjgáda sjaddi oadtjot girjev tjadádam gehtjadime birra javllamánon 2012. Dan baktu hasoduvvi joarkket bisodimev dájs tsiekkadusájs, mij buoremusát dagáduvvá dábálasj ano baktu aktan gehtjadimijn ja ájmonanedimijn duolla dálla. Jus le dárbbo åbddimbargguj tsiekkadusán dát galggá dagáduvvat aktisasjbargujn Sámedikkijn. Gehtjadam 330 tsiekkadusájt Sámedigge le dálátjij låhkåm 130 skiejá, 70 goade, 24 fievse, 8 ednamtjællára ja 3 gámá. Skiejájn li læhkám duot dát adnoulmme ja moattelágásj konstruksjåvnå. Máhtti liehket gæhppada ja ilmmega jali låssåda ja divtuga. Da tjuodtju stålpaj nanna jali gierggehårij nanna. Gådijs li ájn ienep variánta, 1, 1 ½ jali 2 etásja, 2-lanjá, 4-lanjá, dimmbaris dagádum, panelaj jali ij. Divna slája tsiekkadusá subtsasti ietjas láhkáj sáme adnoguovlo birra. Diedo ja tjállaga ma li tjoahkkidum dáj tsiekkadusáj birra galggi Askeladdenij biejaduvvat, Rijkaantikvára nasjonálalasj kulturmujto diehtobássaj. Danna máhtá åhtsåt tjuovvovasj næhttabielen http://www.kulturminnesok.no/ Åhtsi æjgádijt ja diehtovaddijt Sámedigge ájggu gehtjadit Råmså ja oarjjelsáme guovlon boahtte jage. Æjggu gus dån oabme sáme tsiekkadusáv jali le dujna bájkálasj diehto sáme tsiekkadusáj birra ja ájgo oassálasstet dájna, de máhtá Sámedikkijn guládallat. Rádjala gåvåv ja diedov tsiekkadusáj birra, subtsas prosjæktajådediddje Mia De Coninck. Prosjæktajådediddje Mia De Coninck, tel. 78 47 40 23, mobijlla 90 79 98 19, e-poassta: mia.de.coninck@samediggi.no Prosjæktaguojmmebargge Elin Kristina Jåma, tel. 78 47 40 34, mobijlla 94 82 59 78, e-poassta: elin.kristina.jama@samediggi.no Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Sámedikken ij la mákkárik háldadimfábmudahka luondo moattebelakvuodav bisodittjat ja ávkástallamijda. Luonndomoattebelakvuohtalága mærrádusá galggi árvustaláduvvat gáljkka mierredimijn ma máhtti luondon moattebelakvuodav vájkkudit. Lágan le ulmmen ierit ietján sáme kultuvra vuodov nannit, sáme árbbedábálasj diedojt biedjat vuodon háldadimen ja dættodit sáme kultuvra luondovuodov vieledit gájkka dåjmajn lága milta. Sámedigge le guládallamorgádna ja moatten ássjijn konsultasjåvnnåbielle Fylkamánnáj, Luonndoháldadus direktoráhttaj ja Birássuodjalusdepartemænntaj dåjmajda ja mærrádusájda lága milta. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedikke ájggomussan le: Dálla barggá Sámedigge dáj ássjij: Sámedikke vásstádus Sámedigge ij la háldadusfábmudahkan luonndomoattebelakvuohtalága milta, valla guládallamorgádna ja konsulterimbielle stáhta birássuodjalimfábmudagáj mærrádusájn ja dåjmajn ma máhtti sáme berustimijt vájkkudit. Duv vájkkudahttem Sámedigge dættot bájkálasj diedojt ja dájadusájt mærrádusájn mij guosská luondo moattebelakvuoda adnemav ja suodjalimev. Tjoavddusa vájmmelis bájkálasj vájkkudahttemij mærrádusprosessajn li danen sjaddam ienep dábálattjan. Dát dáhpáduvvá sierra láhkáj mærrádusájn ma guosski mærrádusájda luosa suodjalimen ja háldadimev. Lågå ienebuv Lågå ienebuv Jagen 2010 de Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta gu... Lågå ienebuv Dutkam ja alep åhpadus / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Dutkam ja alep åhpadusá vuorodibme le ájnnasin bisodittjat, nannitjit ja åvddånahtátjit sáme sebrudagáv. Sámedigge vuojnná dárbov dutkaduvvam diedojda bajássjaddam- ja åhpaduspolitihkan. Sámegielav dutkamgiellan le ájnnasin åvddånahttet. Ájnnasin le aj láhtjet dilev ja arvusmahttet ienep sámijt dutken sjattatjit ja dutkat ietjas sebrudagán. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Vuojnnep aj ájnnasin åvddånahttet stuoráp ja ienep stuoves fáhkabirrusijt sáme dutkamijda ja alep åhpadusájda, gånnå åbbålasj sáme vuojno berustuvvi. Akta dájs åsijs prosessan le jut Sáme allaskåvllå åvddånahteduvvá álggoálmmukuniversitehttan. Sæmmi båttå sjaddá guovdátjin barggat nav vaj sáme vuojno båhti juohkka alep åhpadussaj Vuonan. Sámedigge iesj ij dutkamijt tjadáda, valla vuojnná ávkev dajs diedojs majt dutkama sissŋelin ja ålggolin sáme sebrudagán máhtti vaddet. Sámedigge rahtjá dáj ássjij: Sámegielav dutkamgiellan le ájnnasin åvddånahttet. Ájnnasin le aj láhtjet dilev ja arvusmahttet ienep sámijt dutken sjattatjit ja dutkat ietjas sebrudagán. 1000 kulturmujto registreriduvvam Balsfjorda ja Hámmárfesta gaksan / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sámedigge le gávnnam årromsajijt, værrodimsajijt, rábojt, bivddoråkkijt, gierggebuodojt ja moadda ietjá sáme kulturmujtojt Balsjord-Hámmárfest-guovlon. Dáv vuosedi Sámedikke registrerima. Moadda kulturmujtojs máhtti biejsteduvvat tsieggidimes. Statnetta konsesjåvnnååhtsåmusá aktijvuodan, ådå 420 kV-fábmolednigij Balsfjorda ja Hámmárfesta gaskan, álgaduváj prosjækta Sámedikken tjielgadittjat jus ja makkir mærráj stuoredibme sjaddá duohtadit sáme kulturmujtojt ma li automáhtalattjat suodjaluvvam. Moadda kulturmujto Plánidum linnja manná duobddágij tjadá gånnå ælla læhkám jali dåssju muhtem mærráj kulturmujttoregistrerima åvddåla. Sámedigge le dan diehti guoradallam ja registrerim linnjaguovlo milta jagijn 2010, 2011 ja 2012. Gávnaduvvam li lagábuv 1000 kulturmujto ma muhtem mærráj duohtaduvvi jus linnja tsieggiduvvá. - Kulturmujttolåhko le alvaduhtte stuorak, javllá Kjersti Schanche, Sámedikke prosjæktajådediddje kulturmujttoregistrerimin. Gå dá kulturmujto båhti maŋŋálakkoj linnjaguovlo milta de la dát mærkka dájn duobddágijn gávnnuji moadda luotta dålusj dåjmajs ja årudagájs, ja vuojnnet dá li læhkám ájnas adnoduobddága dålen, javllá Schanche. Juohkka goalmát kulturmujtto le automáhtalattjat suodjaluvvam lága milta. Da nuppijn le iehpetjielgas suodjalimstáhtus jali de li ådåsap ájgijs. Kulturmujto iehpetjielgas stáhtusijn máhtti aj lagábuv guoradallamij baktu liehket automáhtalattjat suodjaluvvam. Værrodimsaje Kulturmujttoslájajs máhtti nammaduvvat árrana – gånnå ienemusát li låvdasaje, tsiekkima, vuohtjemtjiega/bogastilla, gierggebuodo, slabá ja suoja, mielkketjiegá ednamij báledum, gierggevuoná, bivddoråkke, rábo, gábmásaje, darvvemillo (vuomijn), siejde ja værrodimsaje. Moatten sajijn li registreridum gierggetsiekkadusá gånnå doajmma ij le diehtte. Moadda dajs kulturmujtojs ma li registreridum, sierraláhkáj várijn, li luotta boatsojsáme gávddaårromsajijs jali dåjmajs tjanádum ællosujttuj sierra gávdas. - Akta dajs alvaduhtte gávnnamijs le værrodimsadje stuorra, sárak gállo guoran, gånnå skuvrre biernas le sárgodum rájggáj gállon. Dát gávnadus le guhkket ierit linnjas, ja ij ájteduvá tsiekkadusás, javllá prosjæktajådediddje Kjersti Schanche. Máhtti biejsteduvvat Sámedigge le gávnnam moadda sajijt gånnå tsieggidibme linnjas máhttá biejstet kulturmujtojt. - Lip dal guládallamin Statnettajn gånnå gæhttjalip gávnnat tjoavddusijt gåktu tsieggidibme galggá duohtadit nav binná kulturmujtojt gå máhttelis, javllá Schanche. Dát gájbbet duola dagu stuorediddje viertti diedojt juohket divna barggijda kulturmujtoj birra ja dahkat tjielgga njuolgadusájt gåktu dá galggi bisoduvvat. Valla muhtem sajijn ij le máhttelis bessat sierraloahpeåhtsåmusás, mij galggá Rijkaantikvárraj rájaduvvat. Dajn sajijn le ihkap dárbbo lagábuv guoradallamij/arkeologalasj bállemij. Uddni dát vuojnnet guosská gåjt 4 guovlojt, javllá Schanche. Ienep diedojt oattjo: Prosjæktajådediddje Kjersti Schanche 784 74 011 Diedádus tjuovvu. Sámediggeráde Per Mathis Oskal la dudálasj gå Guolástusdirektørra la mierredam bajedit jáddiguollimåsijt rabás juohkusijn. Guolástusdirektørra la mierredam lasedit jáddiguollimåsijt nuorttalin 62°N rabás merragáttejuohkusin ma guolli merragátteguollimoase sisbielen 10 tånnajn vantsa nammaj, nav gåktu Sámedigge lij oajvvadam. Guollimoase lasedibme la fámon udnátjis, bierjjedagá 31. biejve rájes. Rádesebrulasj Per Mathis Oskal Sámedikken la ávon mærrádusás ja javllá, riekta la lasedit rabás juohkusa lasseguollimoasev, gå dálla la ganugahteduvvam stuorámus guollimoasev dán juohkusin, sæmmi gå la edna guolle gávnnu. Guollára dan juohkusin li maŋemus ájgev Sámediggáj aktijvuodav válldám gå sihtin lasedit dán jage guollimoases mij la 16 tånna. Sámedigge oajvvat Guolástusdirektoráhttaj jut lasseguollimoasse laseduvvá 26 tånnaj. - Dát luluj gidáguollimav edna guolástiddjáj merrasáme guovlon bierggit. Dát vaddá aj edna buore vájkkudusá merrasáme guovlon ja buktá oaggásvuodav sisbåhtuj ja bájkálasj birrusijda, javllá rádesebrulasj Per Mathis Oskal. Jus sidá ienep ságájdahttem, de válde aktijvuodav Per Mathis Oskalajn, telefåvnnå +47 977 77 552 . Sámedigge bivddi organisasjåvnåjt, institusjåvnåjt ja priváhta ulmutjijt ietjasa árvvalusájt Sámediggediedádusá duoje birra buvtátjit. Sámediggeráde la mierredam diedádusoajvvadusáv guláskuddamij sáddit. Dálla sij gudi sihti, bessi ietjasa árvvalusájt diedádusá birra buktet. Gåktu árvvalusájt buktet? Máhttelis la árvvalusájt Sámediggáj e-påsta baktu sáddit. Duv árvvalus tjáleduvvá almulasj poasstajournalán. Diededa jus moalgeda priváhta ulmutjijn vaj organisasjåvnå åvdås. Diedádusvásstádusá påstan sáddiduvvi: Sámedigge - Sametinget Guláskuddama ájggemierre la basádismáno 6. biejve . Dála l guládusoajvvadus Åhtsåmájggemierre : Rabás åhtsåmájggemierre Sámedigge sihtá nannit aktisasjbargov regionála ja bájkálasj oajválattjaj bargon mij guosská sáme gielajda, sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellema bisodibmáj ja nannimij. Guojmmevuohtasjiehtadusáj ja aktisasjbarggosjiehtadusáj ásadime baktu suohkanij ja fylkasuohkanij, ja ietjá guovdásj ásadusáj jus daj doajmma sáme berustimijda guosská. Doarjjaårniga mihttomierre - Doarjja regionálaåvddånahttemprosjevtajda: Guládallamulmutja: Árvvodahko prográmma / Æládus / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Dat gájkbadjásasj ulmme la Sámedikke árvvodahko prográmmajn la lasedit árvvodagov tjadu innovatijvva tjoahkkeæládusáj ja sáme mannoæládusájn. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Kombinasjåvnnå ålolágásj æládusájs la tradisjåvnnå ja le årrum viehka dábálasj sáme sebrudagájs. Dakkir æládushiebadibme dahká dav máhttelis juohket vádáv ienep dåjmajda. Vehka adná máhttelisvuodav lasedit sijá sisboahto máhttelisvuodav ja oadtjot sisboadov moattet dåjmas. Ålon sáme dáfon la binná ressursajs degu dal vijddudagájs, ja unna oasátja guolleæládussaj ja ednambargguj. Kombinasjåvnnå ietjá æládusáj dahká dav máhttelissan årrot rabddabielijn gånnå ietján ælla ressursa dåssjå åvtå lágásj æládussaj. Prográmma biejaduváj mannuj 2008 ja dåjma bargaduvvin sisi jahkásattjat Sámedikke budsjæhttaj. Prográmman la ekonomalasj ålgoldis 8,5 millijåvnåjn kråvnåjn. Árvvodahkoprográmma æláduskombinasjåvnnåj ja sáme mannoæládusán la ulmme: Náv sáddi elektråvnålasj máksemusáv ja páhpermáksemusáv Sámediggáj Dån i máhte máksemusáv (rieknigav) e-påsta baktu sáddit. Dån hæhttu máksemusáv elektråvnålasj standárdajn EHF jali páhperhámen påstan sáddit. Elektråvnålasj máksemusáv sáddit (EHF) Digitaliseringsrundskrivet milta gájbeduvvá stáhta vidnudagájs galggi gájbeduvvat máksemusájt elektråvnålasj standárdajn EHF-formáhtan . Máksemusá Sámedikke elektråvnålasj máksemusadræssa l Sámedikke organisasjåvnånummar: 974760347 Mierkki máksemusáv diŋŋgomreferansájn: 1660 + diŋŋgodiddje åvddåbokstáva, buojk: 1660XXX. Válde aktijvuodav diŋŋgodiddjijn jus ij referánsav almoda. Majt hæhttu dån g álvvoásadiddjen dahkat EHF-máksemusájt sádditjit? Diedo EHF birra DFØ næhttabielijn Diedo EHF birra Difi næhttabielijn Sámedigge l oassten Direktoratet for økonomistyring:is. Dån máhtá guládallat DFØ:jn gatjálvisáj elektråvnålasj máksemusá birra, e-poassta: elfak@fdo.no jali telefåvnån 40767157. Páhpermáksemusáv sádditjit Jus i máksemusáv EHF-formátan uddni sáddi, máhtá máksemusáv páhperhámen Sámedikke máksemusadræssaj sáddit: Sámedikke máksemusadræssa: Mierkki máksemusáv diŋŋgomreferansájn! Rádjalåvså manjedisbuolva, Divtasvuonaga, Hábmerahá, Gieres rádna, buoris Juska la birrusin 75 jage dat rájes gå soahte någåj, de mujttep vilá Divtasvuonan mij dáhpáduváj. Mij diehtep ja mujttep majna vuogijn bæhtádallin låvså Vuona stáhttaj. Mij mujttep ja gullap hájn uddni makkir guotto lidjin sámij vuosstij gå tjállin at Divtasvuonaga Mij mujttep stuorsebrudagá bahás gåvvidimev dát sebrudagás. Makta muhtema rájaduvvin konsentrasjonslejrajda Polándan, ja gåktu tjabu Svieriga stáhtas ja politijas giddagissaj biejaduvvin. Mij mujttep gåktu familja dájn guovlojn hæhttujin báhtarit svieriga bælláj. Ja mij mujttep dav sjávodisvuodav mij vas badjánij doaro manáj gå guoddaluvvin stáhtas at biehttin Vuonarijka násjåvnåv. Diehtep gåktu dat ájnas oasse doarohiståvrås ittjij vå mige galga gullut ja gåktu l dat báktjasij buktám sáme álmmugij mijá guovlon. Valla ij la dát dåssju juoga mij la mujttuj báhtsám. Mijá gaskan lij vilá da gudi hæhttujin báhtarit rádjalåvssima diehti. Uddni lij vilá da gudi mujtti gåk báhtarattijn vuohtjeduváj skåtta. Uddni mijá gaskan lij vilá da gudi sæbrrin rádjalåvssimij juonga láhkáj. Gå rádjálåvssim ja báhtariddje duovlodibme ij lim ájnnegis ulmutjij duogen. Dasi sebraj ålles sebrudahka, ålles familja ja aj máná. Dajnas de dat vájves histåvrrå mij tjuovoj doaro manáj goasská ålles guovlov. Dat guosská mijájt divnajt gudi lij årrum Hábmerin ja Divtasvuonan doaro ja soahteájge mannela. Årrus de rádjálåvsså Hábmeris, Oarjjevuonas, Rudnávuonas, Spællás, Gievsfierdas jali davvelis Divtasvuonan. Mån sidáv sámedikkeráde bieles uddni sierraláhkáj rámmbot nissunijt. Jus ettjin iesj doalvo báhtariddjijt rájá guovlluj de gárvodin báhtariddjijt, russtijin vádtsusij ja vil aj vuorddin desik moattoj boaddnje jali ietjes, ja duodden dieddjijin ja måhkudallin siváj gaskan manen ællim sijdajnisá rádjálåvså, ja dan láhkáj lidjin hæggavádán. Udnásj biejvve vaddá vejulasvuodav mujttet ja lávkkit mujttuj mij la buorren, at álmmugin bessap vijmak mihástallat daj dagojs. Sámedikkeráde bieles anáv dav ájnnasin at dakkir vejulasjvuodajt oadtjop. Ja udnásj dáhpádusáj aktan Gånågisá ándagisluojttema Sámedikken lij buorre ja ájnnasa. Ja ávon lav gå Ráddidusá ja stáhta bieles la ministar boahtám ándagisánotjit ja vil duodastittjat dåssjen guoddalusájt rádjálåvsåj vuosstij. Vuona stáhtta vierredagoj baktu la bággim vuorkkimij ja tjiehkádallamij dajs subttsasijs doaroájges viehka mælggadav. Ij dal dassti udnásjga biejves. Mihásvuodajn mån dajnas rámbov, gijtáv ja anedav badjen Divtasvuona ja Hábmera rádjalåvsåjt ja sijá familjav, ålles sáme sebrudagáv ietjasa mihtodagoj åvdås. Gijttusa dal Vuonarijka ja Sámeednam rádjálåvsåjt ja familjajt, ja dáv sebrudagáv dat bargo åvdås. Dát dáhpáduvvá válga rájes desik ådå Sámedigge l vuododuvvam. Maŋŋela válga galggá Sámedigge válggabåhtusav dåhkkidit ja ájrrasijt juohket Sámedikke ållestjåhkanimjuohkusij, fáhkajuohkusijda ja ietjá juohkusijda majt Sámedigge l ásadam. Gålgådismáno 11.biejve Sámedikke ådå nielje jage gávdda rabáduvvá. Gå válggaboados ja fábmodusá vatteduvvi sámeválggastivrajs, galggá gárvedime fábmodusjuogos båddåsasj fábmodusájt guoradallat. Dát juogos válljiduváj maŋemus ållestjåhkanimen. Dan rádjáj gå fábmodusá li dåhkkiduvvam ådå ájrrasa båddåsattjat doajmmi. Gå ådå ájrrasa gålgådismáno 11.biejve tjåhkani, de ållestjåhkanibme vuododuvvá. Gå ájrrasa ållestjåhkanimhuodnahin tjåhkkåhi, li sijá tjåhkkåhimsaje mierredum dan vuodon makkir válggabijrraj gulluji. Válggaboados iesjgeŋga ájrrasa tjåhkkåhimsajev mierret. Presidænntaj ja rádesebrulattjajda li sierra saje mierredum. Válggabijraj vuostasj ájras fábmodusáv åvddåj biedjá. Dan maŋŋela ållestjåhkanibme fábmodusjuohkusav vállji mij låhpalattjat galggá fábmodusájt dåhkkidit. Biejvvet maŋŋela ållestjåhkanibme vat tjåhkan, ja dalloj Sámedigge låhpalattjat válggabåhtusav dåhkkit, ja dajna aj ájrrasijt. Dan maŋŋela ållestjåhkanibme barggagoahtá ja vuostak ållestjåhkanimjådediddjijt vállji. Gå ållestjåhkanimjådediddje li válljidum, de sij Sámedikke ållestjåhkanimev jådedahttjáji. Ållestjåhkanibme de Sámedikke presidentav vállji, guhti ietjas politihkalasj tjielggidusáv buktá ja rádesebrulattjajt nammat. Presidænnta ja rádesebrulattja låhpadi de ållestjåhkanimájrrasin ja ja sijá sadjásattja sajev válldi ållestjåhkanibmáj. Aktidum Nasjåvnå (AN) mierredin jagen 2016 juhte 2019 la rijkajgasskasasj álggoálmmukgielaj jahken. UNESCO la njunnjutjin bargon IYIL 2019:ajn. Vuododuvvam la njunnjusjjuohkusav IYIL 2019:aj gånnå d.d. gájka gietjav álggoálmmukguovlo aj daj stáhta ájrastuhteduvvi. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo la álggoálmmukåvdåstiddje Arktalasj guovlos, ja la aj njunnjusjjuohkusin. Ulmme álggoálmmukgielaj jagijn la álggoálmmukgielaj dilijt tjalmostahttet ja åvdedit. Værálda birrusij 7000 gielajs, la máhttelis moadda tuvsána gáhtu ja edna giella li juo gáhtum. Álggoálmmukgiela li sierralágásj rasjes dilen. Bájkoj 2680 giela li ájteduvvam giellan. UNESCO listan ájteduvvam gielaj, sáme giela aneduvvi ájteduvvam jali alvosláhkáj ájteduvvam giellan: Duodden áhkkel- ja kemisámegiella aneduvvi gáhtum giellan UNESCO giellalistan. Rijkajgasskasasj álggoálmmukgielaj jage baktu galggi álggoálmmukgiela tjalmostahteduvvat vidá oajvvesuorge baktu: Lågå ienebuv rijkajgasskasasj álggoálmmukgielaj jage birra dán næhttabielen: https://en.iyil2019.org/ Danna ienep diedojt gávna ja aj kártav mij vuoset ásadusájt tjanádum IYIL 2019:aj. Diededa rasismav! / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Maŋŋemus ájgijn li læhkám mediaássje iebdedime ja rasissma birra sámij vuosstij. – Vassjás moalgedime ja vahágahttema ælla åvvånis dåhkkidahtte berustahtek makkir vuodujn moalgedime ja vahágahttema dáhpáduvvi, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. - Ij galga liehket navti vaj ”dav vierdev gal viertti gierddat gå le sábme”. Sámedikkeráde bieles ájgov doarjjot dajt gudi ietjas vásádusájt åvdedi; dij lihpit jálo ja dijá åtsådallama sjaddi viehkedit iehtjádijt sæmmi dilen, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. - Maŋemus ájgijn lip gullam alvos subttsasijt árggabiejvverasisma ja njuolgga vahágahttema birra ájnegattjaj vuosstij sáme duogátjijn. Alvaduváv gå dát vilá dáhpáduvvá Vuonarijkan jagen 2012, ja dát vuoset miján divnajn le barggo bærrájgæhttjat vaj æjgáda ja åhpadussystebma åhpadi mánájt ja nuorajt vieledime birra ietjá kultuvraj ja identitehtaj hárráj. Valla ållessjattugijn le sierralágásj åvdåsvásstádus, vieledibme kultursieradusáj hárráj le vuodulasj árvvo mijá sebrudagán, javllá Laila Susanne Vars. Sadjásasj presidænnta Vars duobbmi rasistalasj bahádagojt ja rámmpu dajt gudi ietjas vásádusájt åvdedij. Sámedikkeráde le juo Antirasistalasj Guovdátjijn guládallam ja sihtá dal guoradallat máhttelisvuodajt ienep aktisasjbargguj oajbbomin gåhtjodum árggabiejvverasissma vuossti majt moadda sáme vásedi. Måråsti stuorrudagá diehti Rasissma le juohkka badjelgæhttjam vuodujn etnisitehtan, ájtteklándan jali lijkkebájnon. Vuonarijkan le rasissma buorggo lága baktu Stráffalága § 135a milta ja Badjelgæhttjamlága § 4 milta. - Rasissma ij ietjastis gádo, ja Sámedikkeráde le Ráddidusáj åvddånbuktám suráv gå nav moattes sámijs vásedij bærrájgæhttjamav ja rasismav Vuonarijkan uddni. Lip oajvvadam dåjmajt, sierraláhkáj åhpadusán ja diehtobargon. Mijá mielas le ájnas sebrudak oadtju diehtet árggabiejvverasissma birra, ja median le ájnas roalla. Sámedikkeráde hasot divnajt Antirasistalasj Guovdátjijn guládallat jus vásedij árggabiejvverasismav, sij máhtti viehkedit gássjelis dilen, hæjttá Laila Susanne Vars. Dála li Antirasistalasj guovdátja oajvvadusá: Ájnas le dåmadit gå rasissma vuoseduvvá, ja dát máhttá moatte láhkáj dagáduvvat. Jus váseda rasismav: Antirasistalasj Guovdátja rádevaddekontåvrån li guhka åtsådallama rasissmaássjij. Rája e-påstav jali riŋŋgu 23 13 90 00 sjiehtadittjat persåvnålasj rádevaddemav. Dássádus- ja badjelgæhttjamoahttse giehtadallá ássjijt ja bagádallá badjelgæhttjamássjijn navku. Rasissma nehtan: Jus vuojná rasistalasj moalgedimijt internehtan máhtá diededit njuolgga KRIPOSij sijá diededimnævo baktu. Rasistalasj moalgedime máhtti aj diededuvvat njuolgga ságastallamsajij dåjmadiddjijda. Guládalá biele åvdåsvásstediddjijn. Moadda bielijn li uddni diededimboalo hiebalgahtes tjállagijda. Ane dajt! Facebookan li tjielgas njuolgadusá gånnå rasistalasj sisadno ij dåhkkiduvá, ja máhtá diededit juohkusijt jali ietjá sisanov mij duv mielas le rasistalasj. Le sváldas vuolemusán juogos-bielen gånnå tjuodtju ”diededa juohkusav” gånnå namádisát máhtá diededit ja aj tjielggit manen juogos duv mielas galggá gádoduvvat. Moaddása e sidá persåvnålattjat segaduvvat duon dán sivá diehti. Antirasistalasj Guovdátjij máhtá liehket namádibme, sij máhtti duv åvdås bulkkáj diededit, mediajn guládallat, webhotellaj guládallat jali guládallat biele åvdåsvásstediddjij. Guládallamulmusj: Sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars , tlf. 977 54 102 ​​​​​​Dån máhtá stipendav oadtjot jus la studænntan avtan dajn tjuovvovasj åhpadusájn jagen 2020: Gudi máhtti stipendav åhtsåt? Stipendaj stuorrudagá: Merustallamnjuolgadusá I: Åhtsåmsjiebmá: Åhtsåmsjiebmáj åhttsåj gut ij la Vuona álmmukregisstarin: Duodastusá ma galggi åhtsåmusáv tjuovvot: Diededibme: Njuolgadusájn stipendajda alep åhpadussaj gávnnuji sierra mærrádusá diededime, dárkastusá, ruoptus máksema ja fámoduhttema hárráj, duola dagu: Eksábmaduodastusá sáddiduvvi samediggi@samediggi.no Guládallamulmusj årnigij: Heidi Salmi , ahkep rádevadde alep åhpadus ja guoradallam, +47 78 47 40 46 Áltá 2013: ájnas sválldasa / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget 11. njoktje 2013 Vuollelin gávna sválldasijt ja ietjá ávkálasj diedo Áltá 2013 álggoálmmukkonferánsa birra ja AN:a 2014 álggoálmmugij væráltkonferánsa birra. Sámedigge Praktihkalasj diedo Áltá 2013 álggoálmmukkonferánsa birra. Finnmárkkohálla Gånnå Áltá 2013 álggoálmmukkonferánssa galggá liehket. WCIP2014 Álggoálmmugij næhttabájkke åvddål AN:a 2014 álggoálmmugij væráltkonferánssa. Facebook.com/wcip2014 Álggoálmmugij bielle Facebookan åvddål AN:a 2014 álggoálmmugij væráltkonferánssa. Twitter.com/wcip2014 Álggoálmmugij Twitter-kanálla åvddål AN:a 2014 álggoálmmugij væráltkonferánssa. AN-tjielggidus álggoálmmugij riektáj hárráj AN:a ållestjåhkanibme mierredij jagen 2007 aktisasj tjielggidusáv álggoálmmugij riektáj hárráj. AN:a stuoves forum álggoálmmukássjij hárráj Rádevadde ja koordinerijiddje álggoálmmukássjij orgádna AN:an. AN:a ållestjåhkanibme AN:a ållestjåhkanibme le akta Aktidum nasjåvnåj oajvveorgánajs ja dåppe le juohkka akta AN:a sebrulasj lándajs. AN:a 2014 álggoálmmugij væráltkonferánssa AN:a ållestjåhkanime mærrádus 2014 álggoálmmugij væráltkonferánsa birra. Ájnas dokumenta Iesjguhtik dokumenta li tjáledum moatten álggoálmmukaktijvuodan gárvedibmen 2014 væráltkonferánssaj. Kulturæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Kulturæládusá li akta lánda geldulamos ja jåhtelamos sjadde æládusájs. Sáme sebrudagán le dát vuoras æládus juo, ja danna le buorre potensiálla. Uddni duodjára ja dájddára lándav miehtáj gæhttjali allasisá bargov dahkat ietjasa dájdda- ja kulturjavllamusás. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Doarjju sáme mannoiellemav julevsáme guovlon Sámediggeráde juollot 228 tuvsán kråvnå doarjjan prosjæktaj mannoiellemav ju... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Kulturæládusáj birra: Sámedigge æládusáv návti defineri: Priváhta viddnudagá ma kultuvralasj buvdajt hábbmiji ja vuobddi gálvoj jali dievnastusáj hámen. Dán buojkuldahkaj tjárggi smáv ájnegis ulmutja viddnudagájs gitta stuorra viddnudagájda. Kulturæládusbargge viessu buvdajs vuobddemis muhtem márnánij ja sihti dåjmadit- jali juo dåjmadi mávsánis æládussan. Oasse sisbåhtusis soajttá aj almulasj doarjjagis jali ietjá dårjas boahtet. Mannoæládus aneduvvá sierra æládussan, gånnå sáme kulturoase li guovdásj oasse viddnudagáj dåjmas. Sámedikke kulturæládusán li tjuovvovasj ulme ja strategija mierredum sáme kulturæládusá vuoksjuj: Oajvveulmme: Oasseulme: Strategija: Dán jage barggá Sámedigge sáme kulturæládusáj doajmmaplánajn. Styrket rus- og psykiatritilbud / Varresvuohta / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget Sáme nasjåvnålasj mahttudakguovdásj - psykalasj varresvuohtasuodjalus (SÁMAG) máhtta dal fállat pasiænntadálkudimev ja bagádallamijt gåktu dálkudit ålles rijkkaj. – Gå SÁMAG dál máhttá fállat dievnastusájdis nasjåvnålattjat, de merkaj dat ávujn vuordedum sáme varresvuohtafálo nannidibme, javllá Sámedikke rádeájras Henrik Olsen. Sámedigge ja Varresvuohta- ja sujttodepartemænnta li rádádallamij baktu boahtám ájgás nannit nasjåvnålasj fálov sámijda sierra gárramvuohtasujton ja psykiatrijan. Divna guovloj varresvuohtaviddnudagá hæhttuji dal såbadit aktisasjbargov Helse Nord RHF:ajn ja SÁMAG:ijn dálkudimfáloj hárráj sáme pasientajdisá. – Mån lav viehka dudálasj gå SÁMAG:in la dálla formálalasj dahkkádibme nasjåvnålasj máhttudakguovdátjin psykalasj varresvuohtasuodjalime ja gárramvuoda suorgen. Dat merkaj gå bajkalasj fállo ij gávnnu, de máhttá sáme pasiænnta oadtjot dálkudimev SÁMAG:a baktu, javllá vásstálasj rádeájras Henrik Olsen. Dálkudimfállo sáme pasientajda nanniduvvá vil ienebut gå Helse Nord RHF dálla le oadtjum dahkamussan biednigahttet ja tjadádit vuostasj lávkkistagáv tsieggidijn rijkkavijddásasj ja idja-biejvve dålkkumdievnastusáv varresvuohtasuorggáj. Dat la joarkka sáme guhkásdålkkuma guovllogæhttjalimprosjevtas majt Helse Nord jådedij 2010-2013 gávdan. SÁMAG la aj såbadam aktisasjbargov Jämtlanda lenajn Svierigin nannitjit psykalasj varresvuohtasuodjalimev oarjjelsámijda Svierigin. – Mån anáv dájt dåjmajt viehka ájnnasin, ja da li aj lávkke åvddån ásadittjat boahtteájge sáme varresvuohtapárkav mij ådåájggásasj teknologijajn máhttá fállat sierra varresvuohtadievnastusájt bájke ålggolin ja Vuona ålggolin gå le dárbbo, dættot Olsen. Sámedikke rádeájras Henrik Olsen tel. +47 907 75 219 Sámedikkeráde juollot 200.000 kråvnå doarjjan Árran julevsáme guovdátjijt bærrájgåtsåtjit dájddavattáldagáv mav sáme dájddár Elle Hánsa/Keviselie/Hans Ragnar Mathisen la vaddám. Elle-Hánsa/Keviselie/Hans Ragnar Mathisen sihtá dájddatjoahkkev Árran julevsáme guovdátjij vaddet, vaj avta tjoahkken bissu. Tjáledum la sjiehtadus dájddára ja Árran gaskan. Merustallam li 15.000 dájddadago. Stuorámus oasse dájddatjoahkkes la gåvvådájdda ja birrusij 40 kárta duot dát guovlos Sámes majt la giedajn tjuorggam. Sámedikkeráde mielas dát prosjækta buktá sierralágásj máhttelisvuodav vuorkudittjat sáme dájdda- ja kultuvrradávverav åvddålijguovlluj, ja duodden buktá máhttelisvuodav dajt vuosedittjat stuoves ja aj båddåsasj vuosádusájn. – Elle-Hánsa/Keviselie/Hans Ragnar Mathisen la dåbdos sáme dájddár ja dán aktavuodan la åbbå ávkálasj sebrudahkaj juhti suv dájdda vuorkudaláduvvá oaggásvuodan boahtteájggáj, ja åbbå ájnas la aj juhti dát vuorkudibme dájdas avta tjoahkken bukti vaj sáme sebrudagá boahtte buolva bessi dájdav vuojnnet, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka. Dájdda l ålles viessomis dájddárin. Elle-Hánsa/Keviselie/Hans Ragnar Mathisen la oassálasstám lågodis vuosádusájn ja ållo almulasj institusjåvnå li dájdas oasstám, daj gaskan Nasjonalmusea dájddaj. Jagen 2017 lij sån oassen Documentas, mav moaddásij mielas la værálda ájnnasamos vuosádusariedná dálásjájge dájddaj. Ulmme dårjajn 200.000 kråvnnåj ja tjårggit dájddavattáldagáv oaggás fievrrimav, tjáledimev ja vuorkudimev. Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Silje Karine Muotka , mobijlla +47 984 87 576. Válde aktijvuodav mijájn / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Aktan Sámedikke tsiekkadusájn Kárásjjågån le miján duodden kontorsadje Guovdagæjnon, Vuonabadán, Saemien Sijte Snåasan, Árran julevsáme guovdásj Ájluovtan, Nuortta álmmugij guovdásj Gájvuonan, Evenskjer ja Tromsø. Rahpamájge Mánnodagás bierjjedahkaj: kl. 08.00-15.30 Telefåvnnå: +47 78 47 40 00 Telefaksa: +47 78 47 40 90 Præssaaktijvuohta Aktijvuodadiehto Sámedikke ájrrasijda gávna dánna. Aktijvuodadiehto Sámedikke barggijda gávna dánna. Fakturaadressa: Sámedigge - Sametinget Faktura vuosstájvállde DFØ Postboks 4104 2307 Hamar Stuorra berustibme Giellanammadusá bargguj / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget 16. njoktje 2015 Giellanammadusá njunnjusj , Bård Magne Pedersen, vuojnná stuorra berustimev bargguj mij la álgaduvvam. Nammadus galggá oajvvadit ådå årnigijt, dåjmajt ja njuolgadusájt bisodime ja åvddånime gáktuj ma gulluji julevsáme-, oarjjelsáme- ja nuorttasámegiellaj. - Mån lav vásedam ájnegis ulmutja ja siebre berusti majt lulujma oajvvadit, ja ållusa gatjádin jus bessi buktet oajvvadusájt nammadussaj, subtsas Pedersen. Giellanammadus sihtá åttjudit diedojt ålles Sámeednamis, ja danen li válljim biedjat nammadustjåhkanimijt duon dán bájkkáj Vuonan. Sij li juo guossidasstám Kárásjjågåv. Boahtte tjåhkanibme tjadáduvvá vuoratjismánon Tråmsån. Nammadus ájggu aj manádit guossen Snåasan, Guovddagæjnon ja Divtasvuonan. - Dádjadav sámegielaj dille ja giellaælládahttem la ájnas ållusijda. Danen lip dahkam diehtoværmádagáv nammadusá bargo birra ja sierra e-poassta adressav gåsi ulmutja bessi buktet oajvvadusájt midjij, javllá nammadusá njunnjusj. Guládallamadræssa : sprakutvalget@kmd.dep.no Jus sidá ienep diedojt nammadusá ja ájrasjuogo birra, maná dási. Guládallamdiehto: Bård Magne Pedersen, nammadusá njunnjusj, tlf. 916 92 360 Liss-Ellen Ramstad, nammadusá dåjmadahka, tlf. 22 24 48 53/95 80 94 51 Ane- Berge Tobias, nammadusá dåjmadahka, tlf. 22 24 48 41/97 73 18 20 Sámediggeráde vuorot dårjav vaddet gielladåjmajda oarjjel-, julev- og márkkosáme guovlojn, valla åhtsål åhtusåmusájt dajs guovlojs. 2018 váldij Sámedigge háldadimev 2,7 millijåvnå kråvnås ma åvddåla lidjin háldaduvvam Nordlánda Fylkamánnes. Rudá galggi mannat gielladåjmajda oarjjel-, julev- ja márkkosáme guovlojn. Ådåjakmánon 2018 ásadij Sámedigge rabás tjåhkanimijt dajn guovlojn edna oassálasstij iesjgeŋga giellabirrasis. Ávttjimus Sámedikkes lij, giellabirrasa sáddiji åhtsåmusájt Sámediggáj gå rudá biejaduvvin poasstaj Giellaprosjevta Sámedikke budsjehtan. Diededuváj aj, Sámedigge sihtá adnet oasátjav rudájs almodittjat virgev mij ållagasj galggá ålgobuj giellabirrasij gáktuj dajn guovlojn barggat, ja aj jagev adnet identifisieritjit dåjmajt ma måttijt jagijt li dårjav Nordlánda Fylkamánnes oadtjum. Virggáj biejadibme lij ragátmánon 2018 ja bargge l dálátjij oahpásmuvvam Sámediggáj ja barggodahkamusájda. Sån la aj oassálasstám muhtem tjåhkanimijda dajn guovlojn, ja giellaguovdátjijt æjvvalam ja dajda oahpásmuvvam. Dálátjij jagen 2018 lip doarjjum tjuovvovasj prosjevtajt giellaprosjæktapåsta baktu, dájda guovlojda: Ásadit sáme giellaguovdátjav Aarborten - oarjjelsáme Sámegielak girje låhkkijt åhtsi – oarjjel-, julev- ja nuorttasáme Giellabiesse - julevsáme Oarjjelsáme rámátjårggålibme II - oarjjelsáme Giellaoahppo/giellakurssa - julevsáme Sáme giella- ja kulturæjvvalime oahppijda rørossáme guovlojn Sáme skallolåhkkeæjvvalime 2018 – oarjjel-, julev- ja nuorttasáme Oarjjelsáme sisadno Sámi ođasmagasiidnan - oarjjelsáme Saamastalledh - Kommunikatijva giellaoahppam - oarjjelsáme Duodden dájda juolloduvvá rudájt ietján påstaj baktu Sámedikke budsjehtan iesjgeŋga giella- ja kulturdåjmajda oarjjel-, julev- ja márkkosáme guovlojn. – Dálátjij dán jage la sámedikkeráde dårjav juollodam gájkajda gudi li rudájt åhtsåm dåjmajda dán vuoroduvvam ulmmejuohkusin. Huoman mån åhtsålav ienep åhtsåmusájt, ja ållagasj julev- ja márkkosáme guovlojs, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Jagen 2019 sihtá Sámedigge vilá dåjmalattjat giellabirrasij gáktuj dajn guovlojn, álgadittjat ja dårjatjit ienep gielladåjmajt ma galggi viehkedit giellalåpptimij. Dagáduvvam la stipendav studentajda gudi åhpav julev- ja oarjjelsámegielan válldi, giellatjiehppe Árran mánájgárden la oadtjum lasedum juollodimev ja giellaprosjevtan lip njuolgga vuorodam dáj guovloj ja gielaj hárráj. Ságájdahtátjit jali jus li gatjálvisá, guládalá sámedikkepresidentajn Aili Keskitalo, tlf. +47 971 29 305 Ájgge l nannit sáme vájkkudimfámov iehtjama álggoálmmukæládussaj. Nasjåvnålasj boatsojæláduspolitihkan gávnnuji edna buojkulvisá, sáme jienajt e gulldala. Sámedigge juo jagen 2016 Sámedikke boatsojæládusdiedádusáv giehtadaláj, gånnå åvddånboahtá juhti Sámedikke mihttomierre boatsojæláduspolitihkan la nannit boatsojæládusá areálajt ja riektávuodov. Boatsojæládus ij la dåssju ájnas sáme æládus ja biebbmobuvtadiddje, valla aj ájnas giella- ja kulturguodde mij dárbaj vuordedahtte rámmajt jus galggá bierggit. Ájnas la aj æládusáv ållåsit nannitjit ja åvdedittjat árvvoháhkuhimev boatsojæládusán. Dat aj merkaj boatsojæládus hæhttu háldaduvvat álmmukriektá gájbbádusáj milta iesjmierredibmáj ja juhti almulasj háldadibme hæhttu dåhkkidahtte boatsojæládusás ietjastis ja sáme sebrudagás. Nasjåvnålasj boatsojæláduspolitihkan gávnnuji edna buojkulvisá gånnå boatsojæládussábmelattja e iehtja besa vájkkudit mærrádusájda ma sidjij guosski, ja Sámedikkev jalik æládusáv e gulldala. Dálásj politihkalasj njunnjutja Sámedikken sihti ienep politihkalasj ratjástimev boatsojæládussuorggáj ja vuodoæládussuorggáj gájkkásattjat. Mijá mielas juojddá hæhttu dagáduvvat nannitjit lagábuj ulmmáj jåvsådittjat boatsojæláduspolitihkka man la álmmukriektá njuolgadusáj milta. Mij lip dálla vuorodam rudájt lijgge fáhkavirggáj boatsojæládussuorgen ja juollodam bielle millijåvnåv viehkedittjat boatsojæláduslágav guoradalátjit, ja tjielgga oajvvadusájt buktet lágav rievddadittjat. Duodden dasi lip nannim riektádoarjjaårnigav mav vuododijma åvdep guhttalin. Mij diehtep æládussaj la dat åvvå ájnas årnik, masi maŋemus jagijt lip åhtsåmusájt ienep gå 7 millijåvnå kråvnnåj oadtjum. Sámedikkeráde dálla aj gájbbet juojga dagáduvvá boatsojæládusstivra háldadimstruktuvrav nannitjit ájnna orgádnan sáme mierredimoassálasstemij. Sáhka l álggoálmmukæládusás, ja lága milta mierredime le, nammadum stivrrasebrulattja Sámedikkes adjáj dåhkkiduvvi máhtulattjan boatsojæládusstivrav jådedittjat ja máhtti barggat daj ulmij gáktuj ma li Sámediggáj ulmmen boatsojæláduspolitihkkaj. Jus li gatjálvisá majt Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta sihtá ietjá láhkáj merustallat gå boatsojæládusstivrra, galggi rádádallama Sámedikkijn dagáduvvat. Desik dá vidjura li hiebaduvvam, Sámedigge ij sidá sebrulattjat boatsojæládusstivrraj nammadit. Sámedigge huoman vuorddá buorre politihkalasj prosessajt rievddadittjat mijá dálásj duhtamahtesvuodav stivra organisierimij. Dássta IJ tjuovo sáme jiena sjávoduvvi, háldadusán ja boatsojæládus máhttá Sámediggáj luohtedit juhti mij vilá sjaddap ájnas doarjodiddjen æládussaj. Mærrádus hæhttu gehtjaduvvat dan nannidum ratjástime gáktuj mav mij boatsojæládussuorgen ájggop. Guovdásj oajválattja válljijin jagen 2012 háldadusstruktuvrav æládusán rievddadit, váni rádádallamis boatsojæládusájn jalik Sámedikkijn. Guovlostivra hiejteduvvin ja udnásj háldadusstruktuvran li oajválattja, boatsojæládus ja Sámedigge ájrastuhttemin dåssju boatsojæládusstivran. Boatsojæládusstivra mærrádusájt máhttá val Ednambarggo- ja biebbmodepartemænntaj guoddaluvvat, mij aj máhttá instruierit – ja jus iesj sihtá, stivra mærrádusájt fámoduhttet. Mij lip aj åtsådallam, Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta la dárkestam ja fámoduhttám mærrádusájt boatsojæládusstivran bajemus boatsojlågoj birra, ja tsuojgodam boatsojæládusstivrav giehpedimplánajt mierredittjat. Dá mærrádusá li dagáduvvam váni Sámedikkev diededimes jalik almma rádádallamis. Dat merkaj, sebrulattjajn gejt Sámedigge boatsojæládusstivrraj nammat, ælla iesjrádálasj roalla jalik mandáhtav Sámedikkes oadtjum. Dat la vuohke mij ij dåjma, ja mij tjuottjodip dáv rievddadit. Stuorradikkediedádusán mij åvddån biejaduváj Stuorradiggáj jagen 2017 gåvviduvvi udnásj struktuvrra boatsojæládusháldadussaj la hásstaliddje jus galggá Stuorradikke ulmev boatsojæládussaj jåvsådittjat. Dajnas Ráddidus dárbov vuojnná háldadusáv álkkebun ja dåbmarappot dahkat, ja gåvvi gålmmå sierra vuoge boahttevasj háldadibmáj. Akta vuohke la bisodit boatsojæládusstivrav gåktu la dálla. Nubbe máhttelisvuohta la sirddet háldadusbargov Ednambarggodirektoráhttaj ja ietjájduhttet Boatsojæládusstivrav tjielgga Boatsojæládusfágalasj rádáj, ja goalmát la hiejtedit Boatsojæládusstivrav ja háldadusbargov Ednambarggodirektoráhttaj sirddet. Giehtadallamin diedádusáv komitean, komitea javllá dájt rievddadusájt ájggu dahkat lahka aktisasjbargon æládusájn. Sámedigge gájbbet åbbålasj rievddadimev boatsojæláduslágas vaj sjaddá dågålasj dásen álmmukriektá milta, ja organisierimav boatsojæládusháldadusás ja aj boatsojæládusstivras mij la dåhkkidahtte ja luohtedahtte sáme sebrudagájda. De esski máhttep ságastit álggoálmmukæládusás sáme iesjmierredimijn. Sámedigge ja Sáme allaskåvllå li sjiehtadusáv dahkam aktisattjat bargatjit sáme mánájgárddesámájduhttemijn. Sámedikkeráde sebrulasj Mikkel Eskil Mikkelsen ja Sáme allaskåvlå riektur Gunvor Guttorm uddni sjiehtadusáv vuolláj tjálijga. Aktisasjbarggo l Sámedikke prosjevta SáMOS - Sáme máná ådå sebrudaklanján ja Sáme allaskåvlå gaskan. Prosjevta ulmij gáktuj galggá sáme filosofijja vuodon sáme mánájgárdij sisadnuj liehket, gånnå duola dagu sáme árvo, luondofilosofijja, giella, kultuvrra, jådedibme ja árbbediedo pedagåvgålasj bargov ja sisanov guoddi. Sámedigge ja Sáme allaskåvllå galggi sjiehtadusá vuodon aktan åvdedit sáme mánájgárdij máhtudagáv, duola dagu tjielgadit guoradallamdárbojt ja aktan barggat rekrutterimin, seminára ásadimijn ja rámmaplána dåjmaj prosjevta vuodon. – Mánájgárdde l ájnas sáme institusjåvnnå, ja aktan Sáme allaskåvlåjn galggap Sámedikke bieles vásstedit dajda dárbojda ma li udnásj sáme mánájgárdijn. Sáme máná li mijá boahtteájgge, dan diehti l ájnas jut Sámedigge vuorot ja doarjju åvddånahttembargojt ja åhpadusáv sáme árvoj vuodon, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. – Sáme allaskåvllåj la ájnas åhpadusájt ja guoradallamijt sáme sebrudakdilij, máhtoj ja árvoj gáktuj, ja dákkir aktisasjbarggo aktan Sámedikkijn låppti máhttelisvuodajt ja vaddá lijgge diedov ja lahkanimev mijá mánájgárddeåhpadussaj ja guoradallamijda, javllá Sáme allaskåvllå riektur Gunvor Guttorm. Sjiehtadus la dagádum ådåjakmáno 1. biejve 2019 rájes javllamáno 31. biejve 2022 rádjáj. Sjiehtadusá sisadno: Ienep diedojt sjiehtadusá ja prosjevta SáMOS birra vaddi: Mikkel Eskil Mikkelsen, sámedikkeráde sebrulasj +47 917 42 161, Gunvor Guttorm, Sáme allaskåvlå riektur, +47 904 70 793, Ol-Johán Sikku, SáMOS - Sáme máná ådå sebrudaklanján prosjæktajådediddje, +47 902 23 804 Gieres ásadiddje, gieres guosse – lahkusis ja mælggadis, gieres dij gájka. Stuorra ávvo ja guddne la munji gå besav Sámedikkev åvdåstit dán dájddadáhpádusán SápmiToo. Báhko SápmiToo spiedjildasstá dav dåbdos MeToo sebrudakájggedábev mij dálla la viehka ájgev ieneplågo sebrudagán vihpam. Fenomiedna la galla aj sáme guovlojda jåvsådam, valla esski uddni mij jieddnát javllap jut MeToo guosská aj Sámeednamij/Sábmáj – SápmiToo. Sáme sebrudahka la tjadádam måttijt lávkijt dåbdåstimij, ja buktet ságastahttját mijá bávtjas ja gássjelis tiemáj la ihkeva ájnas lávkke nannitjit ienep rabásvuodav mijá smávva sebrudagájn. Dajnas gå ep máhte vajálduhttet, mijá sebrudagá li smávva ja rasje ja dát la álu tjielggidussan gå rahpasit subtsastit dáhpádusáj ja tiemáj birra ma li tabu:an, álu gássjel sjaddá ja dåbddu lijgge noaden rasjes dilen. Sæmmi bále la ájnas dajt tjalmostahttet, vaj bæssá dáj dilij juojddá dahkagoahtet. Juonná mij hæhttup val álgget. Gå duodaj dåbdijdip dát la gássjelisvuohtan dánna aj, la dat ájnas vuostasj lávkken. Dan diehti dárbahip arienájt ja æjvvalimsajijt gånnå máhttep dájda bávtjas ja gássjelis tiemájda lahkanahttját. Danen lav ihkeva ávon gå SápmiToo uddni duohtan dagáduvvá dáppe Sámen. Ij la mælggat dat rájes gå mij Divtasvuonan, gåsstå mån lav, lij konsærtta, Mihá, sjávodisvuoda boarkkima aktavuodan maŋŋela daj subttsasij ma åvddån båhtin Divtasvuona sebrudagán. Dajnas gå hæhttup duosstat ságastit, adjáj dáppe Sámen. Ja mij la val buorep gå dájda baktu dav dahkat? Dájdda lij mijá lájddistiddjen åvddåla, ållagasj sáme sebrudagá tsieggima aktavuodan. Mijá veterána dájddára li maŋemus jagijt vijmak ållidam dan berustibmáj ja dåhkkidibmáj mav mælggadav li ánssidam. Dan aktavuodan lij OCA ájnas doarjjan, ja Sámedigge l gijttevasj dat ratjástimes OCA la sáme dájddárijda dahkam ja vilá dahká. Nav aj uddni, gå mijá nuorap dájddárij jiena sáme dájddárkollektijvan, Dáiddadállu, mierredin tjalmostahttet sjávodis subttsasijt ja dav sjávodis báktjasav mav nav ålos guoddi. Dát subtsas dan fámo birra mij dájdan máhttá liehket, ja daj måttij hieredusáj birra ma mijá duosstelis dájddárij baktu boarkkiduvvi, uddni åvdåstahttemin Dáiddadállu:s mij ållagasj vuojnnusij boahtá akta dajs stuorámus dájddárkollektijvas, ij dåssju Sámen, valla aj dáttjaj rijkaj. Dáiddadállu l dá gålmmå biejve bargadam, OCA ja Sámedigge lidjin viehkken, ja båhtusin la ihkeva geldulasj prográmma edna dájdaj ja kultuvrajn, ja mån duodaj ávvusav gå besav dáv sierralágásj dáhpádusáv muossádit. Dan diehti mihástaláv gå Sámedigge la siegen dán aktisasjbarggoprosjevtan OCA.jn og Dáiddadállu:jn. Mån doajvov dát la dåssju álggon guhka rájdduj dájddaæjvvalimij ja ásadusáj ma li viehkken sáme sebrudahkaj mijá trauma:jt ja surgov dålvudittjat, valla aj ávvudalátjit moattebelakvuodas ja kultuvralasj valjesvuodas. Mij galggap dal gullat moatte bieles gåktu máhttá dádjadit SapmiToo, ja mån galla ávvudaláv oasálastátjit ságastallamij ja aj gullat iehtjádij jiermmás ságajt ja ájalvisájt. Ja ávon lav gå mån besav dánna tjuodjot sávvajt dijájt divajt buorisboahtem. Vuorbbe tjuovvus dáhpádusájn! Sámedikkeráde l dårjav juollodam sáme giellaprosjevtajda, ja dan bále vuorodam giellaprosjevtajt oarjjel-, bihtám- ja julevsáme guovlojt. Duola dagu Rørosnytt oadtju 300.000 kråvnå doarjjan ásadittjat ådå oarjjelsámegielak ådåsnæhttabielev. – Oarjjelsáme giella l nanostuvvamin maŋŋela gå la læhkám garrasit ájteduvvam. Ásadit oarjjelsáme ådåskanálav máhttá liehket ájnas nannitjit oarjjelsámegielav bæjválasj giellan, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Ulmme prosjevtajn la næhttabájkev oarjjelsámegiellaj ásadit, ådåsij ma oarjjelsámijda guosski ja oarjjelsáme dåjmadagáv sadjásis oadtjot. – Mijá mielas la ájnas juhte oarjjelsáme bessi ådåsijt ja ietjá ájggeguovddelis ássjijt ietjasa giellaj låhkåt. Dát næhttabájkke goappátjagá nanni ja åvddånahttá oarjjelsámegielav, javllá Keskitalo. Ietjá oarjjelsáme prosjevta ma li doarjodum li Trøøndelaagen fylhkentjïelte/ Aaajege - saemien gïele- jïh maahtoejarnge ma oadtju 100.000 kråvnå doarjjan ásadittjat seminárav Gïeleviermie oarjjelsámegiela dile birra, mij ásaduvvá Rørosan basádismáno 7.–8. biejvij. Rørosa suohkan oattjoj 80.000 kråvnå doarjjan ásadittjat rájájrasstijiddje sáme musihkkafestiválav basádismáno 7.–10. biejvij. Dát festiválla sjaddá oassen Raasten Rastah festiválas mij juohkka jage ásaduvvá. Duoddara Ráfe, Bájdár suohkanin, oadtju 300.000 kråvnå bihtámsámegielav ælládahtátjit. Duola dagu galggá Duoddara Ráfe aktan bihtámsáme giellaberustiddjij Svieriga bielen barggat. Julevsáme guovlon oadtju Hábmera suohkan 75.000 kråvnå doarjjan giellakurssaj mánájda gænna li sámegiella vuostasjgiellan, ja 75.000 kråvnå giellakurssaj mánájda gænna li sámegiella nubbengiellan. Nuorttasáme prosjevta li aj doarjoduvvam. Čálliid lágádus oadtju 300.000 kråvnå doarjjan prosjæktaj (Sámegielak girje addnijt åhtsi). Prosjækta ásat 25 æjvvalime gånnå tjálle mánájt ja nuorajt hávsskudahtti låhkåma ja oavdástallama baktu. Unjárga suohkan oadtju 150.000 kråvnå giellakurssaj mij galggá viehkedit sijáv gudi li sáme álggokursav tjadádam sámástittjat. Sámedikkeráde l juollodam 200.000 kråvnå doarjjan prosjæktaj Bædi & Børdi, mij la manno-app sámegiellaj Nuortta-Vuona turisstabájkij birra. Sáme girkkoráde oadtju 150.000 kråvnå prosjæktadoarjjan ásadittjat sáme skallolåhkkijlejrav. Dán jage skallolåhkkijlæjrra ásaduvvá 6. bále. – Ållagasj la ávvudahtte gå gå mij jur álggoálmmukgiellajagen muossádip nav stuorra berustimev giellaprosjevtajs, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsena hålla Sáme allaskåvlå 30 jage ávvudime aktijvuodan: Gieres venaga. Gijtáv de gåhttjoma åvåds! Stuorra ávon la munji boahtet diehti ávvudalátjit Sáme Allaskåvlå 30 jage dijá siegen. Munji la viehka suohtas gå dálla mån sebrav goalmát 30 jage ávvudallamij dán jage 2019. Munji ávvudallam álgij juo vuoratjismáno 22. bijeve – Dan biejve mån iesj dievddiv 30, ja de jårkij dat Sámedikke 30-jage ávvudallamijn: Dalloj lidjin hávsskes håla sámedikken, ja sierralágásj buorre konsærtta ISAKijn Sámedikke tsiekkadusán Kárásjågån. Ja dalla vas, lij jåvsådam 30.jage ávvudallam Sáme Allaskåvlån, mav vil jáhkáv la ávvudallam mij mujttuj dæhppu. Mij lip divna gålmås dævddám 30 jage. Ja usjudallam lav vehik dan álldara birra. Le gus dat sæmmi dievddet 30 jage báhttjaj riegáduvvam 1989, dagu instutisjåvnåjda gudi lij aj 30 jage vuoras. Valla vuoras? Mij la dáhpáduvvam dajna báhtjajn ja institusjånåj 30 jagij sinna? Le gus dat báhttja vuorastuvvam? Iv la mån dal bárep vuorastuvvam, valla iv la ga huoman ållu nuorra – Soajttá ållessjattuk la dat báhko mij buoremusát hiehpá. Na Sáme Allaskåvllå ja Sámedigge? Máhttá gus adnet Sáme allaskåvlåv ja Sámedikkev vuoras ja guddneværddogis institusjåvnnå? Nei, ij la 30 jáhkásasj institusjåvnnå ij la muv mielas guddneværddogis - dat oadtju vuorddet desik da institusjåvnå dievddi 70 jage. Na gåk de gå báhttja dævddá 70? Le gus dalloj de vuoras ja guddneværddogis jali kánnu gåk iennisgiellaj javlli elders? Iv gåjt mån diede, muv konklusjåvnnå le dáj ájadusáj baktu le at sihke mån ja institusjåvnå lij sjaddam viehka ålov 1989 jage rájes. Ehpit gus guorrasa gå javlav at lep dal ållessjattugin ja lip dagu láddam divna gålmås dáj 30 jagij? Gå gåhtjoduvviv hållat uddni, tjuovvun 3 hásstaliddje ja mielagiddis gatjálvisa: MIj la sáme allaskåvllå munji? Makkira lij muv ájádusá Sáme allaskåvlå boahtteájge birra? Ja makkir la Sáme allaskåvlå 70 jage dásátjis, jagen 2089? Dá gajtálvisá lij duodaj hásstalam muv - soajtta manemus gajtálvis ienemusát. Dat la gatjálvis mij la muv mielas miellagiddis, ja ietjam lunna gåjt usjudaláv, na jus mån iesj lidjiv gájkdiehtte jali buktuv tsoavttsot. Jus persåvnålasj bieles vásstedav, de la Sáme Allaskåvllå åvddåmærkkan Sábmáj. Ietjá bágoj, dat la ájnnasamos institusjåvnåjs sáme sebrudagán mij goasská alep åhpadusáv ja dutkamav. Valla mujna la aj lagáp aktijvuohta Sáme Allaskåvllåj. Juska mån iv la dánna gaddtsam åhpadusávm de la mujna oabbá ja mánávuodaráddna gudi libá dánna stipendiahttan. Ja mån dal goarsástaláv sunnus! Jus gehtjav ienep bargo tjalmij baktu, gå mån sámediggeráden, de l3 mujna læhkam moadda buorre tjåhkanime dánna. Sámedigge ja Sáme Allaskåvllå la dahkam buorre ságastallamav moadda jagij badjel, ja mån savav ja doajvov dat joarkká dan láhkáj. Danna la læhkám ávkálasjvuohta nubbe nuppes mij la buorijt buktám juska la sierra dahkamusá ja goabbák åvdåsvásstásebrudagán. Buorre buojkulvissan dasi la prosæssa mij dalloj gå ájgojma tsieggit sáme skihppijsujttáråhpadusáv sáme allaskåvllåj ja Tråmså universitiehttaj. Sámediggáj lej ájnas oadjot sáme skihppijsujttáråhpadusáv dan diehti gå dajs la vádno. Dajnas lej luondulasj tjåhkanaddat Same allaskåvlåjn ja Uitajn ja duodden ruhtadit åvddåprosjevtav. Duodden ságastalájma dáv ássjev ráddidusájn – ja de vuorbástuvájma. 25 åhpadussaje sáme skihppijsujttáråhpadussaj. Sámedigge la tjuovvolam dav prosessav ja ádnum at mierreduvvá njásjonálla njuolgadusá sáme skihppijsujttáråhpadussaj. Mij sávvap at dat sjaddá sáme profesjåvnnååhpadus – sáme åhpadus gånnå sáme pasiænnta ja addne la guovdátjin, ja ij ieme násjonálla skihppijsujttáråhpadus mij åhpaduvvá sámegiellaj. Dan baktu vuosedip man ávkálasj la aktan barggat – Aktan lip gievra. Sáme Allaskåvllå la ájnna sáme máhtudakinstitusjåvnnå mij åvdet åhpadusáv ja dutkamav. Nav dat sjaddá aj boahtteájgen, edesik nav guhkas gåk mån buvtav gehtjadit uddni, gå ælla uddni plána dahkat sæmmilágásj institisjåvnåv sámeednamin. Sáme Allaskåvllå, gå la ájnna åhpadus ja dutkaminstitusjåvnnå, hæhttu boahtteájge buorep láhkáj dagu fármudallat Sámeednam. Mån javlav dáv dan diehti gå muhttijn dagu gullu at Sáme Allasvkållå le bátsám nuorttasábmáj ja bájnnum dassta at la ásaduvvam Vuonarijkkaj. Dat la åvvå vájvve – hæhttup de aktan barggat vaj lasedip åhpadusvejulasvuodajt ja dutkamvejulasjvuodajt – sæmmi båttå gå hábbmigoahtep Sáme Allaskåvlåv iemeálmmukuniversitiehttan. Sáme allaskåvllå hæhttu joarkket sáme åhpadusfálaldagáv ja buktet sáme dutkamav. Makkir åhpadusá galggi fáladuvvat ja makkir galggá dutkam le mierreduvvam sáme sebrudagás, ja daj dárbojs ma lij sáme sebrudagán. Dasi hæhttu sáme allaskåvllå hiebadit, ja rievddat fálaldagáv ájggáj ja bájkkáj. Sáme sebrudahka ij la makkirak statisk sebrudahka ja rievddá nav gåk ietjá sebrudagá – dat sihtá javllat at sáme allaskåvllå hæhttu gehtjadit ålggolin dáj siejnij ja åmastit dav dárbov mij la sámeednamin ja dassta mij dáhpaduvvá sámen. Introvert ja rievddamáhtes institusjåvnå dagu bátsudallá jali bátsudissan sjaddá. Dát ij galga dáhpaduvvat Sáme Allaskåvlåjn ja muv ráde la dajnas tsieggit bieljijt ja tjalmijt váj vuojnnebit ja dádjadihpit mij dáhpaduvvá miehtá sámeednamin. Sáme Allaskåvllå la mijá sebrudagá kompetansenjunjusj. Ja de giehtov njunjusj ja autoritiehtta åhpadusán ja dutkamin, ja aj dasi mij gullu máhtudahka sáme sebrudagá åvdås ja máhtudahka sáme sebrudahkaj. Gå sámedikkes dárbahip dutkamav ja eksperjat, de la Sáme Allaskåvllåj gåsi galggap jårgidit gå galggap politihkalasj mærrádusájt dahkat. Dán ássjen de doarjov ietjá autoritiehtav dáj ássjij nanna. Åvdep Sámediggepresidænnta ja professor emeritus Ole Henrik Magga. Mån gulliv suv radiosáddagin gålgådismáno 9. biejve, dan biejve gå sámedigge rabáduváj 1989. Gå sujsta gatjádin makkir vuorddemusá sujna lij Sámediggáj, de vásstedij dale náv: «Sámedigge adná ålgoldis tjehpudagáv, Sámedigge hæhttu ienep adnet ietjama tjehpudagáv.» Magga ittjij nammada Sáme Allaskåvlåv, valla jáhkáv sån dalloj aj giehtoj dav tjehpudagáv mij la buojkulvissan Sáme Allaskåvlån. Sáme Allaskåvllå máhtudakbirás la ájnas bájkálasj, regonalalasj ja násjonála åvddånahttem ja rievddamprosessaj. Muhttijn la åvvå luondulasj at Sámedigge sæbrra dasi, ietjá bálij ep galga ja et ga bierri sæbrrat dakkir prosessajda. Dasi sivvan le dat roalla mij la Sámedikken galggá politihkalasj aktørran ja sáme mierrediddjen. Sámedigge danen dárbaj at soames iehtjádav gut buktá bærráj gæhttjat sáme vuojnov duon dán aktijvuodan. Sáme Allaskåvlå máhtudakbirrasa dagi ep mij bierggi sámedikken. Mån sávav danen dan roalla merkadus duodaj aneduvvá badjen ja åvddånahteduvvá mij goasská sisadnuj ja kapasitiehttaj. Jus vuojnnebit Sáme allaskåvlå 100 jage ávvudallamav dánna diehtosijdan jagen 2089. Danna la ja duot dát oajválasj. Rektor ráhpa dav ávvudallamav ja subtsas sij dal galggi gæhttjat majt jagen 2019 giehttun gå 30 jagijt ávvudallin. Dale dan skjærmmaj ihtá hæhkkat Sámediggeráde Mikkelsen - dat sjabes ja doajmmelis 100 jagák Mikkelsen la iesj danna tjuovvomin, diedon vuostasj rádan dánna guddneguossen. Da gudi lij danna 100 jage ávvudallamin vuorddi dal majt Mikkelsen javlaj 70 jage dássta åvddålas - Lej gus sån gájkdiehtte ja diedij gus sån gåktu sjattaj boahtteájgge? Ja dála boahtá majt Mikkelsen javlaj jagen 2019 gå sáme allaskåvllå dievdij 30 jage: Gå iv ja gájkdiehtte ja iv ga diede mij vuorddá mijájt de lav mån dahkam muhtem senario mij guosská Sáme Allaskåvlåv jagen 2089. Gå lij åvdep vahko 75-jage dat rájes gå Finnmárkko bessaj soades ja doaros, de mån ájádallagåhtiv ájggeperspektijvav dålutjij ja åvddålijguovlluj. 70 jage udnátjis de lej stuorra oasse sámes vássedam katastrofajt gånnå gåddålin ulmutjit, deporterijuvvin ja buolldin ålles Finnmárkov. Báhtarin várrijda ja nav de bessin værámusás, ja da gudi báhtsin ja båhtin ruopptot evakuerimis tsieggigåhtin vas ietjasa sebrudagáv. Viehka ållo gádoj ja láhppuj, valla uddni de la miján moaddásijn buorre dille. Dan sivá diehtit, de muv senario lij værrámusá ja aj buoremusá. Ij la galla gássjel didjij dádjadit mån sávav at dát manemus senario le dat mij ålliduvvam gå mån danna vuostasj rádan tjåhkkåhav gå sáme allaskåvllå dævddá 100 jage. Gijtto berustime åvdås. Dánna máhtá gæhttjat ålles hålav mij ådåjakbiejve sáddiduváj NRK:n Gieres gájka, Mån álgadav dáv ådåjakhålav 96-jahkásasj Agnethe Loråsa subttsasijn. 70 jage sámevuodas tjiegadij. Mánnán garra dárojduhttemájgev Fálesnuoren åhpaj, sábmelattjan ij la makkirik árvvo. Uddni diehtep, ålos mijá álmmugin stáhta garra gåhttjomav tjuovvun. Sij gáptijt nuoladin, hiejttin sámegielav ságastimes ja sáme identitiehtav tjiegadin. Valla soabmása sijás li dálla subtsastahttjám sáme duogátja birra, nav gåktu Agnethe. Sidáv Agnethiv gijttet gå la duosstam ja sávav Agnethij ja suv familljaj sávresvuodav ájn joarkátjit sáme kultuvrav lahkanaddat. Muodugasj iellemåtsådallamijt máhttep vuorddet gå Duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnnå dálla guoradallagoahtá gåktu stáhta guhkesájggásasj dárojduhttempolitihkka la midjij vájkkudam ja vilá midjij vájkkut. Dárojduhttem la oassen Vuonarijka histåvrås, dat ij la dåssju sámij jali guojnaj histåvrrå. Mij dárbahip aktisasj dádjadusáv ja dárbahip giehtadallat dajt guottojt sámevuoda vuosstij ma li tsieggam buolvas buolvvaj. Ieneplågosebrudahka hæhttu aj ietjas åvdåsvásstádusáv dán prosessan válldet, ja esski dalloj máhttep semadit, Vuonarijkka ja sáme álmmuk. Mån doajvov mij jasskavuodajn iehtjama åtsådallamijt subtsastip ja jut stuorsebrudahka gis rabásmielajn dajt duosstu. Mijá subttsasa ja mijá giela li guojttemin dávvera mijá tjáppemus gijsán. Da duodasti mijá vuodov rájádis álmmugin nieljen rijkan. Sáme gielaj baktu bessap álkket aktan barggat ja guládallat. Sáme giela mijáv álmmugin aktij tjadni ja mijá moattevuodav biebbmi. Dán jage ávvudallap gielaj moattevuodav, Aktidum Nasjåvnå rijkajgasskasasj jahke álggoálmmukgielajda. De la midjij sjiehtes ájgge ratjástit ietjama gielajt suoddjit ja åvdedit. Muv niehko la, sáme giela aj bessi dåjmalasj giela digitála ájgen liehket vaj mij bessap gájkka teknolåvgålasj ja ådåájggásasj vædtsagijt ja viehkkenævojt sámegiellaj adnet. Sidáv ávttjit sijáv gænna li da tjoavddaga, midjij dajt uvsajt rabátjit. Sámedigge dálla iesjgeŋgalágásj gielladåjmajt álgat «Giellalåpptima» aktavuodan. Dat la mijá guhkesájggásasj giellastrategijja mij galggá láhtjet dilev vaj sámegiela gulluji, aneduvvi ja vuojnnuji sebrudagán. Mån bivddiv juohkkahattjav sebratjit giellaratjástibmáj. Sámástihpit val, vaj mijá giela åvddåni ja mijá boahtteájgge nanniduvvá. Mij dárbahip sávrijt gudi sjævnnjadabmusin bálggáv tjuovgudahtti, gudi rahtji mijá boahtteájge åvdås ja gudi várjjali gå stálppe aktelattjat ládá. Mijáv moattelágásj stálpe spedji: rávvisguolgak mij mijá juhtusijt návddi, ja boandás hærrá gudi viggi mijá ednamav rievvot. Jovsset Ánte Sara-ássje l tjalmostahttám gåktu Vuona politihkka l ælloniehkijt gárttjásij biedjam. Dát ássje mijáv hásstal, dajnas gå prinsihpalasj gatjálvisáv buktá, jus Vuonarijka lága sámij almasjrievtesvuodajt vieledi. Boatsojlågogiehpedimprosæssa la ållusijda vájkkudam, ja moattes li sjávodisvuodan gillam. Ietjá ássje ma li gieseduvvam diggáj duodasti dálásj boatsojæláduslága vánesvuodajt. Danen la Sámedigge aktan Vuona Boatsojsámij Rijkasiebrijn nammadam boatsojæládusláhkanammadusáv mij galggá ållåsit lágav sáme perspektijvas gehtjadit. Sidáv ájn akti hásstet stáhtav dan bargguj mijá siegen sebratjit, gånnå dahkap vuogádagáv mij tjårggi jut sábmelattja iehtja bessi sæhkáj ietjasa iellemav ja boahtteájgev mierredit, ja mij máhttá liehket ávkken ietjá æládusájda boahtteájgen. Ælloniehke Åarjel Fovsen-Njarke tjielden li gájbbedam vájkkudimfámov, gå li ganugahttemin bieggafábmoásadusbiggimav ietjasa guohtomednamin Fosenin. Sij javlli industrijja sijá viessomvuogev ájttá. AN Nállenuppástimjuogos la ávttjim Vuonarijkav ganugahttet gájkka bieggafábmobiggimav desik ássje l giehtadaláduvvam AN vuogádagán. Mån vuordáv oajválattja dáv dåhkkidi ja assti vuorddet. Stuorsebrudagán ælla bárep diedo sámij birra, dav aj vuojnnep iehtjama riektávuogádagán. AN la aj ávttjim Vuonarijkav tjårggitjit vaj duobbmoståvlåjn li nuoges máhtudahka sáme ássjij hárráj. Máhtodisvuohta tjuohtsá ájnegis ulmutjij gå váset gáttojt, næhttabilkkedimev ja gierddamahtesvuodav. Skåvllå l ájnas vædtsagin duostutjit boasto dádjadusáv ja vassje moalgedimijt. Mån lav åbbå gijttevasj gå miján li tjiehpes sáme fáhkaulmutjijt nasjåvnålasj bargon Vuona oahppoplánajt ådåsmahttemin, danen gå skåvllå hábbmi ja åhpat mijá mánájt ja nuorajt. Sáme fáhkaulmutja ednagit rahtji vaj tjårggitjit buorre sáme sisanov kvalitiehtajn gájkajn fágajn, gájka oahppijda. Ulmusj máhttá vájbbat agev sáme ássjijs tjielggimis ja bælostimes. Allit vuollána, mujttit smávva lávkátja li aj åvddånibmen. Mån mihástaláv gå sáme sebrudahka dálla l iesj ságastahttjám vahágahttemgássjelisvuodaj birra. Dájna vuogijn javllap dille ij dåhkkiduvá. Mij hæhttup aktisasjbargon stuorsebrudagájn gávnnat manen la nav jut sáme álmmugin la viehka stuoráp vádá vaháguvvat gå ieneplågoálmmuk, ja mij dárbahip hiebaduvvam dåjmajt ma máhtti dajt duosstot. Vahágahttem ij la dåhkkiduvvam dahko sáme kultuvran ja dájt ássjijt e galga mijáv álmmugin definierit. Mån sidáv gijttet dijáv gudi rahpasit lihpit subtsastallam, dij lihpit gievra ja duosstela. Muv ávvudahttá gå guláv soabmásav dijás subtsastime jut rabásvuohta sidjij fámov ja gievrrodusáv buktá. Mij lip aj ienebut ságastahttjám psyhkalasj varresvuoda birra. Mijá nuorragierdde l divras ja ep máhte åvvå avtak biesstet. Muv vájmmo tjierru gå guláv nuorajt gudi ælla desti nahkam viessot. Ságastallam dan birra ij galga nåhkåt. Hæhttup doarjjan guhtik guojmmásimme liehket låsså ájgijn, vuosedit berustimev ja huvsov. Gieres sáme álmmuk, Mån sidáv aj rámmpot dijáv gudi árggabiejven sáme viessomav árvvon adnebihtit. Dijáv gudi sáme vuojŋŋanisáv vuosedihpit gånnå dal ájn lihpit: stuorra stádajn vaj smávva sajijn. Mån lav ávon gå diedáv jut dålusj skábmo majna hålav álgadiv, ij la desti mijá álmmugin noaden. Dav tjielggasit vuojnnep gå sáme ietjasa luondulasj sajev værálda sienajn válldi. Ja dav iehtjama ratten dåbddåp, gå mijá dájdda, mijá tjuojalvisá ja mijá vuole, dåhkkiduvvi ja gæssudi ja aneduvvi árvvon adjáj sáme sebrudagá ålggolin. Iehtjama kultuvra baktu máhttep dádjadusáv ja ráddnavuodav dahkat.Buorre ođđa giella jahki!Buorre ådå giella jahke!Buerie orre gïelejaepie! Ij råkkådahka Nussirin juska regulerimpládna le dåhkkiduvvam / Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget 20. njoktje 2014 Sámediggeráde ájras Silje Karine Muotka ballá birrasijn ja ælloæládusá boahtteájgijn Fálesnuoren maŋŋel gå suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner dåhkkidij Nussira ja Gumppenjunje regulerimplánav Fálesnuore suohkanin Finnmárkon. -Iv la alvaduvvam, valla huoman hådjånam gå suohkan- ja ådådstuhttemminisstar Jan Tore Sanner vaddá loabev dåjma regulerimpládnaj gånnå le ráddjidum ávkke sebrudahkaj dan båttå gå dakkár råkkådagán sjaddi stuorra negatijva vájkkudusá birrasij, guollimij ja ælloæládussaj, javllá Sámediggeráde ájras Silje Karine Muotka. Regulerimplána dåhkkidimen biedjá suohkanminisstar vuoduj juhte ij aktak råkkådakdoajmma máhte álgeduvvat åvddål gå li boahtám ájgás ælloæládusájn buohttimdåjmaj birra. Duodden dási vierttiji plána dåhkkiduvvat Birásdirektoráhtas ja hæhttu vatteduvvat doajmmaloahpe minerállaoajválattjajs. -Gájbbádus juhte Nussir ASA hæhttu boahtet ájgás ælloæládusájn dåjmaj birra le huoman positijvva, jus dal råkkådahka ij álgeduvá vajku dakkir såbadus ij sjatta. Ájnas le juhte ælloæládus ij dåbdå nággiduvvam dåhkkidittjat juojddáv majna e máhte viessot, javlla Muotka. Gå dat la javladum de gávnav imálattjan gå minisstar Jan Tore Sanner dajna vuogijn sjahtjal álmmukriektá åvdåsvásstádusav råkkådakdoajmmaj sihkarastatjit vuodudagáv sidjij gudi ælloæládusás viessu. Ássje vuoset makkár stuorra gássjelisvuoda li ráddidusan iesj tjadádittjat álmmukriektá vælggogisvuodajt almma ássjijn, javllá Muotka. -Mån miejnniv boasstot la, ja ij la bælostahtte miededit råkkådakdåjmav nåv gå planeridum Nussirin ja Gumppenjunjen. Dan diehti joarkav mån bargov vaj dakkir doajmma ij jåhtuj biejaduvá, ja moadda vuoro oajválattjaj galggi sjaddat goappatjagá nuoskodimlága, tjahtjenjuolgadustjállaga ja minerállalága hárráj, javlla Muotka maŋemusát. Ienep diedo: Sámediggeráde ájras Silje Karine Muotka, + 47 984 87 576 Tjårggi strávvesihkarvuodav Nuortta-Vuonan / Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Sámedigge le konsultasjåvnåj baktu Oalljo- ja energijadepartementajn mierredam ij vuosteldit ådå 420 kV strávvelinjav ásadit Báhccavuona ja Skájde gaskan, vuorddámusájn departemænnta dálla le válljim dáv ásadimev vuorodit ietja ásadimij åvdån dajn dáfojn. Dát konsesjåvnnåássje guosská viehka stuorra dajvvanággim same guovlon ja galggá suohpoduvvat Vuona guovddelamos ællosujttoduobddágij tjadá. Ællosujto fágalasj merustallama ja konsultasjåvnå ma li tjieldij tjadáduvvam vuosedi da negatijvalasj båhtusa linjas sjaddi noaden sáme ássjijda ma guoskaduvvi linjas. Linnja aj guosská moadda sáme kultuvrramujtojt linja milta. Tjårggi strávvesihkarvuodav -Sámediggeráde le válljim dåhkkidit gávnnu oalle dárbbo strávvesihkarvuodav tjårggit ja dát linnja buktá sihkkaris strávvebuvtadusáv Tråmså ja Finnmárko viesádijda, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Sámediggeráde åvdet ássjev Sámedikke ållestjåhkanibmáj snjuktjamáno álgon árvvalusájn konsultasjåvnnåbåhtusa Oalljo- ja energijadepartementajn dåhkkiduvvi. -420 kV strávvelinnja le stuorra ja vijdes ásadus. Dan diehti le dát stuorra ja gássjelis ássje sáme sebrudahkaj. Linjav ásadit boahtá duodden åvdep ásadimijda. Gå Sámediggeráde huoman vállji dasi guorrasit, de le dát åvdemusát tjielggidum ájádusájn strávvesihkarvuodas, javllá Keskitalo. Ienep ráddjidibme -Sámediggerádáj le tjielgga vuorddámus dákkir stuorra ásadibme merkaj guovdásj oajválattja boahtte ájge åvvånagi ienebut ráddjiji loabev vattátjit ienep ásadusájda duodden dajn bájkijn. Dát guosská ållagattjat ietjá stuorra ásadusájda, buojkulvissan bieggamillopárkajt, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Sihkarasstá vájkkudimfámojt vijdábut Sámediggáj la læhkám ájnas sáme gejn li rievtesvuoda li oadtjum máhttelisvuodajt oassálastátjit pládnaprosessajda ságastallamij ja konsultasjåvnåj baktu. Ságastallama sjaddi sæmmi ájnnasa vijdábut planeridijn ja iesj ásadijn. Pládna galggá dagáduvvat birás-, suvddem- ja ásadimbargojda. -Konsultasjåvnåj lip mij oalle dárkkelit tjielggim Statnettan la vælggogisvuohta ællobargo hieredusájt unnedit lahka ságastallamij baktu ællobarggij. Ællobarggo ja gávddaávkkim gen ga tjielden galggi juohkka láhkáj vieleduvvat, javllá Sámedikke presidænnta Keskitalo maŋemusát. Ienep diedo: Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo, 971 29 305 Ij le dåhkkidahtte NVEas / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 07. suehpede 2012 Sámedigge le media baktu vuohttám NVEa le konsesjåvnåv vaddám Statnett SFas tsieggitjit ådå 420 kV elfábmolinjav Báhccavuonas Hámmárfeastaj. Elfábmolinnja guoskat tjoahkkáj 30 tjæro ja duodden allo sáme kulturmujto. Huoman ij le NVE berustam Sámedikke gatjálvisájt ja vaddám konsesjåvnåv Statnett SFaj tsieggitjit elfábmolinjav. - Sámediggeráde le gåhttjum NVEav vuorddet konsesjåvnnåmærrádusájn desik gå Sámedikke ållestjåhkanibme le ássjev giehtadallam, valla NVE le hæjttám rádádallamis Sámedikkijn dán ássjen ja dahkam konsesjåvnnåmærrádusáv. Dát le vájvahatte, javllá sámedikkeráde Vibeke Larsen. Konsesjåvnå ássje guosská viehka stuorra duobddágijda sáme guovlojn. Åhtsåmussaj gullu elfábmolinnja 370 km guhkkudagájn mij manná muhtem daj stuorámus tjæroj tjadá Vuonan. - NVEa dåmadibme dán konsesjåvnnååhtsamusá hárráj hieret Sámedikkev buktemis ietjas vuojnojt dán ássjen. Dát doadjá prinsihpajt rádádallamsjiehtadusán Sámedikke ja stáhta gaskan. Sámedikkeráde ij ane dáv dågålattjan ja sihtá rádádallamijt Oljo- ja energijadepartementajn dán ássjen, javllá sámedikkeráde Vibeke Larsen låhpalattjat. Aktijvuohta: Rádeájras Vibeke Larsen , tlf. 941 30 116 Sámediggepresidænnta Aili Keskitalo ja Sámediggeráde ietjá ájrrasa li mierredam ja juogatjam politihkalasj vásstádussuorgijt gaskanisá. Dánna gávna guhtimusj politihkalasj suorges la geŋga vásstádus. Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan. 39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage. Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet. Hiehteguovdásjdåjmadahka, Dássádus- ja nuppástimoahttse ja Sámedigge tjielggasit javlli: Vahágahttem nissunij vuosstij ja lahka gasskavuodan sáme sebrudagán hæhttu duodaj váldeduvvat. Lahkusij 49 prosenta sáme nissunijs Vuonan li vaháguvvam vahágahttemij jali råhtsatjibmáj, vuosedi lågo diedádusás Vuona nasjåvnålasj institusjåvnås almasjrievtesvuoda hárráj . Bæhtádallam viehkkeapparáhttaj máhttá aj buktet, sáme nissuna e oattjo dav viehkev mij la sijá gájbbádussan. Diedádusán vuoseduvvá dasi, vahágahttema sáme guovlojn máhtti tjanáduvvat måttij buolvaj dárojduhttempolitihkkaj. Dille l sieldes. Stuorra dárbbo l ådåstuhtedum ratjástibmáj badjásasj doajmmaplánaj, suohkanijt bærrájgæhttjat ja aktidum suohkandievnastusájda má li sajenisá. – Dáv ep nagá galluga tjoavddet. Divtasvuonaássje li álgadibmen ja de lij sebrudahka iesj mij maŋŋutjissaj bajedij ássjev vaj vuogádahka hæhttuj dåmadit. Sáme sebrudahka sihtá rievddadimev. Ráddidus hæhttu jåhtuj biedjat doajmmaplánav vahágahttema ja råhtsatjime vuosstáj sáme sebrudagán, almma ja hiebadum dåjmaj, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Tiebmátjåhkanimen vahágahttem nissunij vuosstij ja lahka gasskavuodan sáme sebrudagán Sámedikken, Kárášjågån basádismáno 26. biejve, lij stuorra avtamielakvuohta dasi, bulkke ja viehkkeapparáhtta hæhttuji ietjasa máhtudagáv sáme gielaj ja kultuvraj hárráj nannit. Tjåhkanibme lij aktisasjbarggo Sámedikke, Hiehteguovdásjdåjmadagá ja Dássádus- ja nuppástimoahttse gaskan kampánja Sjávodisvuohta gåddå gasskavuodan. Vádnunime gielalasj hiebadibme ja kulturmáhtudahka li duodde hieredime vaháguvvamijda gudi viehkev dárbahi. Ållusij mielas sijás gudi oassálasstin tjåhkanibmáj, la stuorra dárbbo doajmmapládnaj vahágahttema ja råhtsatjime vuosstáj sáme sebrudagán, mij dagáduvvá aktan sáme organisasjåvnåj. Bajeduváj aj, gájka máhtti ja hæhttuji viehkedit vahágahttemav nissunij ja lahka gasskavuodan vuosteldittjat gå duossti dan birra ságastit ja diededit jus gáddali vahágahttemav. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo mielas gássjelisvuohta hæhttu ájn ienebut tjalmostahteduvvat. – Vahágahttem hæhttu dálla hiejteduvvat. Stuorrudahka la duodastuvvam ja hæhttup dåjmajt álgadit. Oajválattja, Justijssadepartemænnta njunnjutjin, hæhttuji doajmmaplánav dahkat, mij jåhtuj biejaduvvá ja gåtseduvvá. Vahágahttem la ållagasj vuojnnemahttásin sáme birrasijn, valla dat ij merkaha jut dat dåhkkiduvvá. Sáme ålmmå ja báhtja hæhttuji ájn ienep rahpusit ságastittjat vahágahttema birra, javllá Keskitalo. Dássádus- ja nuppástimoahttse Hanne Bjurstrøm javllá jut tjielgas la viehkkeapparáhtta ij nagá jåksåt sáme álmmugij duostutjit, suoddjitjit jalik viehkedittjat gå nissuna vaháguvvi lahka gasskavuodan. – Tjielgadusá li moadda: giella, máhtudahka sáme kultuvras, luohtádus, rudá, geográfálattjat mælggat gasska, viehkkeapparáhtta ij la aktiduvvam. Dájs ælla aktak buorre oarre, valla hásstalusá majt stáhtta hæhttu tjoavddet. Vaháguvvam sámijn li sæmmi riektá buorre væhkkáj gå gájka iehtjáda suohkanin, javllá Bjurstrøm. Tove Smaadahl, Hiehteguovdásjdåjmadagá bæjválasj jådediddje, javllá dárbbo l lasedum ratjástibmáj duostutjit ja suoddjitjit. Guoradallama vuosedi jut álu vaháguvvam nissuna sáme sebrudagán e duosta vahágahttema birra subtsastit. – Nievres suohkanekonomijja ájttá Sáme hiehte- ja incestguovdátjav Kárášjågån, mij la ájnna Vuonan mij fálaldagáv vaddá ållagasj sáme álmmugij. Sáme hiehte- ja incestguovdásj hæhttu bisoduvvat. Buorre fálaldahka sáme álmmugij hæhttu tjårggiduvvat, mij sáme gielav ja kultuvrav bærrájgåhtså, javllá Smaadahl. Dagádum la låhpadimdokumænnta tjåhkanimes, mij duola dagu la vásstádussan stáhtatjálláj Knut Morten Johansenij Justijssa- ja gárvedimdepartementas, gut oassálastij tjåhkanibmáj Kárášjågån. Juohkka jage basádismáno 25. biejve mujttádahteduvvá rijkajgasskasasj biejvven vahágahttema vuosstij nissunij ja álgadibmen rijkajgasskasasj AN-kampánnjaj . Sjávodisvuohta gåddå la dán kampánja vuolen ja la aktisasjbarggo Hiehteguovdásjdåjmadagá ja Dássádus- ja nuppástimoahttse gaskan. Dán jage aj aktan barggap Sámedikkijn tjalmostahttemin vahágahttemav nissunij vuosstáj ja lahka gasskavuodan sáme sebrudagán. Sjávodisvuohta gåddå la ruhtadum Kompetansenter for kriminalitetsforebygging:is. Kampánja oajvveulmme l viehkedit duostutjit nav gåhtjodum guojmmegåddålimijt. Muhtema vuojnnin, muohtema diehtin, valla ettjin aktan majdik dagá. Dánna besa ienebuv Sjávodisvuohta gåddå – kampánja birra låhkåt. Guládallam: Guládalá mijá guládallambarggij jus sidá ienep diedov jali ságájdahtátjit: Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Ællosujton la stuorra árvvo sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, ja danna le merustahtek árvvo mij gullu giellaj, kultuvrraj, ja æládussaj sámij guovlojn. Ællosujtto gávnnu Hedmarkas Finnmárkkuj, suohkan-, fylkka- ja Vuona ja Svieriga rijkkarája rastá. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Jur dálla Aktisasjbarggo ja riektátjielgadibme Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnå barggojuogos buktá bierjjedagá snj... Lågå ienebuv Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá Sámedikke ållestjåhkanibme galggá giehtadallat oajvvadusájt rievddadimijda V... Lågå ienebuv Vuoseda divna ássjijt Ællosujton la guovdásj sadje sámekultuvran, nåv gå akta gallegis æládusájs tjanádum kultuvrraj. Ællosujto rievtesvuodajt oatsodit le iesj vuodo Sámedikke ællosujttopolitihkan. Mij dættodip aj ællosujto árbbedábálasj sierravuodav fámilljaæládussan. Ællosujto tjadnusa sámekultuvrraj le dat mij dahká æládusáv nåv sierralágátjin. Akta ájnnasamos ulmijs Sámedikke ællosujttopolitihkan la bisodit dajt lahka tjanástagájt æládusá ja kultuvrradåjmaj gaskan. Ællosujto stuorámus hásstalus li gártjes duobddága ja aktelasj nággidibme stuorsebrudagás ællosujttoduobddágij birra. Ællosujtto dárbaj vuododuobddágijt ma sihkarassti guoddelisvuodav ja åvddånahttemav. Ráfájdahtedum urudisá dahki jahkásattjat bæjskojt ma stuorra vahágijt dahki. Muhtem bájkijn li vahága nåv stuore vaj ájtti ællosujtov ållåsit. Ájnas la adnet hiebalgis lågov urudisájda ællosujttoguovlojn, ja vahága vierttiji buohttiduvvat. Sámedigge barggá guoddelis sáme ællosujto åvdås. Guoddelis ællosujtto sjaddá gå: Tjielde gånnå sáme ællosujtto dåjmaduvvá loavddá 40% Vuona duobddágijs, ja jåkså Finnmárkos nuorttan gitta Engerdalaj Hedmarkan oarjján. Sáme ællosujtto dåjmaduvvá aj Trollheimenin sierra riektámærrádusájn vuodon. Oarjjelij Vuona várreduobddágijn dåjmaduvvá ællosujtto boatsojsiebrren, ednamlájggosjiehtadusáj vuodon. Vuodna le juogedum 6 ællosujttoguovllon: Sámedikken ij la formálalasj vásstádus ællosujtos Vuonan. Ællosujtto háldaduvvá nasjåvnålattjat Ednambarggodirektoráhtas, mij la njuolgga Ednambarggo- ja biebbmodepartementa vuolen. Ednambarggodirektoráhtta le ællosujtto stivra dåjmadahka. Ællosujttoháldadus guovlojn le biejadum vidá nuorttalamos fylkkamánnij vuolláj. Sámedigge nammat gålmmåsav gietjat sebrulattjajs ællosujttostivrraj. Sámedigge nammat guoktásav gudát sebrulattjajs gålmå nuorttalamos guovllourudisnammadusájda Finnmárkon/Tråmsån, Nordlándan ja Trøndelágan. Sámedigge nammat avtav vidát sebrulattjajs Hedmarka urudisnammadussaj. Rievtesvuoda: Ællosujttoláhka Lága ájggomus la sihkarasstet ællosujttodajvajt sáme ælloguododimguovlojn ájnnasamos luohkkovuodon ællosujttuj. Dajvajt sihkarasstet la sijáj vásstádus goappátjagá gejn la Dat stuoremus hásstalus boatsojæládussaj la binná vijddudagájs ja aktelasj dæddo sebrudagá anos boatsojæládusvijddudagájs Prográmma Áltá 2013 / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget 08. njoktje 2013 Båddåsasj prográmma gárvediddje álggoálmmukkonferánssaj Áltán 2013 biehtsemáno 8. gitta 12. bæjvváj. Lávvodagá biehtsemáno 8. biejve Gætjo biejve: Konferánssaoassálasste Áltáj båhti. Tjáledibme. Gætjo biejve: Finnmarkshálla gárveduvvá. Sådnåbiejve biehtsemáno 9. biejve Gætjo biejve: Konferánssaoassálasste Áltáj båhti. Tjáledibme. Gætjo biejve: Iesj guhtik álggoálmmukguovlojn li sierra tjåhkanime. Kl. 12.00: Præssaladnja rahpá. Kl. 20.00: Buorisboahtem Allaskåvlån Áltán. Mánnodahka biehtsemáno 10. biejve Kl. 10.00 - 13.00: Rahpam ja konferánssa Kl. 13.00 - 15.00: Biejvvebiebbmo Kl. 15.00 - 18.00: Konferánssa joarkká Kl. 18.00 - 18.30: Præssakonferánssa Dijstagá biehtsemáno 11. biejve Kl. 10.00 - 13.00: Rahpam ja konferánssa Kl. 13.00 - 15.00: Biejvvebiebbmo Kl. 15.00 - 18.00: Konferánssa joarkká Gasskavahko biehtsemáno 12. biejve Kl. 10.00 - 13.00: Rahpam ja konferánssa Kl. 13.00 - 15.00: Biejvvebiebbmo Kl. 15.00 - 18.00: Konferánssa joarkká Kl. 18.00 - 18.30: Præssakonferánssa Gasskavahko gålgådismáno 11.biejve 2017 rabáduvvá 8. Sámedigge. Majestiehtta Gånågis ja Gånågisallavuoda Kråvnnåprinssa libá guossen rahpamin. Præssa bivddiduvvá rahpamij. Dajnas gå ælla nav ållo saje dåssju akkreditieridum journalista bessi sámedikkehuodnahij gasskavahko gålgådismáno 11.biejve. Akkreditieridum journalista bessamkårtåv Sámedikkes oadtju. Diededibme: Tjálalasj diededibme sáddiduvvá jan.roger.ostby@samediggi.no Tjálesta gájkajt gudi sihti duv dåjmadagás oassálasstet, ja mujte juohkkahattjaj namájt, e-poasstaadressajt ja telefåvnnånummarijt. Mujte diededit jus la journalissta jali gåvvididdje. Diededimájggemierre akkreditierimij la bierjjedagá 06.10.17. Ælla nav vuojga saje ållestjåhkanimsálan, gallerijjan jalik biejvvebårråmbåttå ja danen Sámedigge sjaddá sajijt juohket. Praktihkalasj diedo: Gájka præssaulmutja hæhttuji ietjasa diededit Sámedikke duostudagán gasskavahko gålgådismáno 11.biejve åvddåla kloahkka 12.00. Præssamáhppa aktan prográmmajn, diedoj ja hålaj juogaduvvá. Tjåhkanimladnja 121 la mierredum præssaj. Tjåhkanimladnja l boadáldagá buohta. Danna bæssá tv:aj ja hárpodis værmádahkaj. Akkreditieridum journalista biejvvebiebmov Sámedikken oadtju. NRK Sápmi sáddi njuolgga rahpamis TV:an ja radion. Rahpam aj njuolgga Sámedikke næhtta-tv:n sáddiduvvá. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo sávvá vuojttijda vuorbev. Sån javllá gájka vuojtte li buorre åvddågåvvån ietjas valástallam- ja kultuvrrasuorgen. – Gájka stipænndavuojtte vuosedi sij duodalattjat vuorodi ietjasa suorgev, ja vuosedi aj buorre båhtusijda bájkálattjat, guovlon ja nasjåvnålattjat. Gájka li árvvusasj vuojtte stipendajs ja li buorre åvddågåvvån iehtjádijda, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Sámedikke kultuvrra- ja valástallamstipænnda galggá måvtåstuhttet sáme nuorajt berustahttját dájdda, kultuvrra- ja valástallamsuorgijn. Niellja stipenda, 25 000 kråvnå juohkkahattjaj, juogeduvvi. Stipænnda galggá ájnegis ulmutjijda goappásj sjierves juogeduvvat. Sij gudi stipendav oadtju galggi liehket 16 ja 25 jage gaskan dan jage gå stipænnda juogeduvvá. Sisi båhtin 20 åhtsåmusá, valla akta åhtsåmus bådij ájggemiere maŋŋela. 12 åhtsin valástallamstipendav ja gietjas gis kultuvrrastipendav. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo javllá, vuohttje Benedicte Guttorm ja taekwondo-valástalle Sajane Karina Olsen libá gætjo gávdav buoragit vuorbástuvvam , ja ietjaska valástallamsuorgen libá goappátja buoremusáj gaskan, guovlo dásen ja nasjåvnålasj dásen. Sån libá buorre åvddågåvvån sáme nuorajda gudi sihti valástallamav vuorodit, javllá Keskitalo Benedicte Guttormin lij buorre åvddånibme ietjas valástallamsuorgen, ja la jåvsådam ihkeva buorre båhtusijda guovlo ja aj nasjåvnålasj dásen. Dán jagásj Landsskytterstevnen Stjørdalan vuojtij dajvvavuohtjemav vuorrasap nuorajda, ja sjattaj nubben sjalljovuohtjemin. Sajane Karina Olsen la gilpustallam guovlo, nasjåvnålasj ja rijkajgasskasasj dásijn suorgijn mønster ja sparring. Sån la jåvsådam buorre båhtusijda ja oadtjum ienep NVG,- VM- ja World Cupmedáljajt. Sån sihtá åvddånit taekwondo-suorgen, ja ållåsit dasi rahtjá. Sån dåjmalattjat vahkojn hárjjidallá, ja duodden dasi nuorap valástallijt bagádallá. Jur dálla la sujna tjáhppis avve valástallamsuorgenis. – Anna Kaisa Partapuoli ja Johan Daniel Turi libá goappátja dájddára vaddásij. Nubbe la mihtos sjaddam slampoesijjan, nubbe l álgon allasis sajev dahkamin ietjas suorgen kultuvrraiellemin. Goappátja libá stuorre rahtjamusáv vuosedam, ja ålles vájmos vuorodibá kultuvrrahámijt. Såj libá buorre åvddågåvvån sáme nuorajda gudi sihti dájdav ja kultuvrav vuorodit, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Anna Kaisa Partapuoli l moattebelak kultuvrradåjmadiddje, ja duodden åhpadussaj barggá dájdájn ja duojij. Partapuoli la dåbdos slampoehtta sáme sebrudagán, ja lij 2018 válljidum dan jagásj nuorra dájddárin Riddu Riđđu festiválan. Sáme slampoesijja la ådådahko sáme girjálasjvuodan ja kultuvrraåvddånbuktemin. Sån aj árbbedábálasj duojev ájmon anet, ja guhkesájggásattjat sihtá viessot dájdas ja kultuvras. Johan Daniel Turi låhkå doajmme klassisk musihkav NTNU:n Roandemin. Sujna la stuorra berustibme dagátjit sáme musihkav ja la åvddåla barggam hárjjánam tjuojadiddjij siegen. Turin li plána åvddålijguovlluj ållidum åhpadusá maŋŋela, ja dat la åbbålattjat kultuvrav vuorodit. Ienep diedo: Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, 971 29 305 Guokta ållu ådå tjálle libá dårjav Sámedikkes oadtjum nuorajgirjijda. Sámediggeráde la juollodam dårjav sáme girjálasjvuoda almodimijda dán jahkáj. Lagábuj 100 åhtsåmusá lidjin boahtám, åhtsåmruhta aktisattjat birrusij 25 millijåvnå kråvnå. Dán jahkáj lij mierredum birrusij 6 millijåvnå kråvnå sáme girjálasjvuohtaj. – Nuorajgirjálasjvuohta sámegiellaj la mælggadav gatjáduvvam, ja dan jage lip de válljim dav vuorodit. Duola dagu libá guokta ållu ådå tjálle dårjav oadtjum ietjaska giehtatjállusijda. Goappátja libá tjállemåhpav tjadádam, subtsas rádesebrulasj Mariann Wollmann Magga. Saia Stueng la tjádadam tjállemåhpav mav Sámedigge ja Sáme Dájddárráde/Sáme girjetjállij Siebrre la jådedam. Sån gåvvi nuorra næjtsov ja suv åtsådallamijt gå joarkkaskåvlåv vádtsá. «Hamburgerprinseassa” nammasasj girjje l nuorajda tjáleduvvam. Edel Maret Gaino la aj tjállemåhpav tjadádam ja sån tjállá nammasasj girjenis ietjálágásj, balldalahtte subttsasij birra majda ulmusj vuosstemielajn gæssu. Girjje l tjáleduvvam nuorajda, valla la aj buorre girjálasjvuohta ållessjattugijda. Dajda duodden li aj juollodum dårja ådå mánájgirjijda ja aj diktagirjij, gåvvårájdoj ja fáhkagirjij almodimijda. Ierit ietján la mánájgirjje dårjav oadtjum. Dav la Laila Mattsson Magga tjállám ja dan álggo giehtatjálos la oarjjel- ja aj nuorttasámegiellaj. Adjáj Samuel Gæloga mánájgirjje “Ruoppsisgállo”, julevsámegielak álggo giehtatjállusijn, la dårjav oadtjum. Dánna vuojná gájkka juollodum åhtsåmusájt: Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn / Sosiálla / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget Sámedikke budsjehtan 2015 jahkáj le juolloduvvam 450 000,- prosjæktaj vahágahttemijs lahka gasskavuodajn sáme sebrudagán. Prosjækta le aktisasjbarggo Justijssa- ja gárvedimdepartementajn. Ájggomus prosjevtajn la guoradallat makkár faktåvrå sáme sebrudagán vájkkudi vahágahttemijt lahka gasskavuodajn ja man galli, ja duodden gåktu ilmodibme, duostudibme ja viehkkedåjma máhtti hiebadahteduvvat buoremus láhkaj sáme álmmugij. - Sámediggeráde sihtá liehket oassálasste sebrudagán duostudittjat vahágahttemijt nissunij vuossti. Doajvvop mij oadtjop ådå diedojt gåktu viehkkeásadus máhttá vahágahtedum ulmutjijt duosstot ja vaddet buoremus viehkev gå máhttelis, javllá rádeájras Henrik Olsen. Vahágahttema lahka gasskavuodajn li duodalasj gássjelisvuoda sebrudagán ja bahádahko. Merustaládum la gassko 75 000 ja 150 000 ulmutja Vuonan jahkásattjat boadádalli vahágahttemijda lahka gasskavuodan. Vargga 10 % nissunijs Vuonan li nákkujn váldáduvvam, lahkke sijás lidjin nuorabu 18 jages. Dåssju 11% váldáduvvamijs diededuvvi politijaj. - Miján ij la oarre jáhkket vidjura li ietjálágátja sáme sebrudagán. Sámedigge barggá vaj viehkke- ja doarjjaásadusá hæhttuji adnet máhttudagájt vahágahtedum ulmutja gielan ja kultuvran. Dát la ållagattjat ájnas gå ulmusj la várnajhamos dilen, javllá rádeájras Olsen. Rádeájras Henrik Olsen dættot vijdábut gájkka illastibme sáme nissunijs ja næjtsojs seksuálalattjat ja vahágahttemláhkáj ij la dåhkkidahtte. - Miján la dárbbo tsuojgos sáme hållaulmutjijt gudi åvdedi dáv javllamusáv goappátjagá skåvlån, nuoraj birrasin ja sebrudakorganisasjåvnåjn. Viehkkeásadus viertti sjaddat smidáp gatjádittjat nissunijs jus vahágahttemijt vásedi, ja duosstat dákkir hielles ássjes sáhkadit. Dåbdåstit vahágisdago dáhpáduvvi ietjas ja lahka ulmutjij iellemin la læhkám ja vilá le dakkára massta ij ságasta. Dan diehti ij goassak galga liehket juorrulibme vahágisdahkken la vásstádus vierredagos, ij goassak sujna gut vaháguvvá. Vahágahttem nissunij vuossti ij la priváhta ássje. Dat la bahádahko mij viertti giehtadaláduvvat dan milta. Vahágahttema lahka gasskavuodajn le aj duodas buohtaárvvogássjelisvuohta. Juska sæmmi ållo nissuna gå ålmmå vásedi vahágahttemijt iellemguojmestisá, de li ienemusát nissuna gudi nákkujn váldádalli ja nissuna gudi vásedi bahámus vahágahttemijt. Lasedime sáme buohtaárvvoorganisasjåvnåjda Doarjja sáme buohtaárvvoorganisasjåvnåjda le læhkám majt åhtså, ja avta biednikmieren moadda jage. Sámediggeráde le dan diehti ávon gå máhttá dårjav dájda organisasjåvnåjda lasedit aj boahtte jage budsjehtan. Gå sjaddá njuolgga doarjjan de dahká dat álkkebun dårjav månnat åvddålij guovlluj. - Mij barggap buohtaárvulasj sáme sebrudagá diehti avta rievtesvuodaj, vælggogisvuodaj ja máhttelisvuodaj goappásj sjiervijda. Same buohtaárvvoorganisasjåvnå li ájnas dåmadiddje dan bargon. Da åvdedi buohtaárvvo politihkalasj ássjijt sáme sebrudagán ja da hásstali Sámedikkev buohtaárvvoássjijn, javllá rádeájras Henrik Olsen maŋemusát. Sámedikke minerállabagádus / Sámedikke minerállabagádus / Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Biehtsemánon jage 2010 mierredij Sámedigge minerállabagádusáv bærrájgehtjatjit sáme kultuvra, æládusáj ja sebrudakiellema vieledusájt plánimij hárráj almma guoradallamijda, gæhttjalimválldemijda ja minerállaresursaj ávkástallamijda árbbedábálasj sáme guovlojn. Minerállabagádus praktiseriduvvá avtastaládijn minerállavidnudagáj ma ájggu minerálajt guoradallat ja ávkástallat sáme guovlojn. Minerálláhka Sámedikke minerállabagádus Sámedikke minerállabagádus Stuorradikke ådå minerállalága mærrádusá duogátjijn ja Sámedikke mærrádus ij guorrasit láhkaj ja dajda dåjmajda dát reguleri, de árvustaláj Sámediggeráde biehtsemánon jagen 2009 nav jut Sámedikken li guokta alternátijva lahkanimvuoge ájggomusájda minerállaindustrijav sáme guovlojn åvddånahttet. 1. Akta alternátijvvan lij diededit æládusaktørajt jut ij la vuodo guoradallam- ja ávkástallamdåjmajda minerálajs masi stáhtta æjggoreivtesvuodajt tjuottjot, ja jut Sámedigge danen le nannusit dákkár dåjmaj vuosstáj. Juoga majt hæhttujin tjuovvolit duojn dájn arenájn bájkálattjat, nasjonálalattjat ja rijkajgasskasattjat. Båhtusa dát altenátijvas árvustaláduvvin jut nav vaj almma buorre minerállaaktøra lidjin dåjmajt sihke etihka, politihka bieles låssådin gæhttjat ja dåjmajt divralussjat vuorrodit dåjmajt árbbedábálasj sáme guovlojn. Náv lij aj Finnmárkon åvddåla finnmárkolága mierredime jagen 2005. 2. Nubben alternátijvvan lij hábbmit barggonjuolgadusájt Sámediggáj ájnegisj árvustallamijt juohkka minerállaprosjæktaj majt minerállaaktørra sihtá tjadádit. Båhtusa dákkár alternátijvas árvustaláduvvin liehket buorre vuohken láhtjátjit dilijt ådå minerálladåjmajda, vájku minerállaláhka ij reguleri dájt dåjmajt almmukrievtesvuodaj gáktuj dudálasj láhkáj. Dájna duogátjin sáddij Sámediggeráde biehtsemánon jagen 2009 oajvvadusáv “Njuolgadusá ávkástalátjit minerálajt masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot árbbedábálasj sáme guovlojn” guládallamijda. Oajvvadus minerállanjuolgadusájda le tjielggidus gåktu Sámedigge almulasj orgádnan rabás vuohke milta máhttá ásadit ájnegis ja njuolgga ságastallamijt minerállavidnudagáj máhttelis minerállladåjmaj birrra sáme guovlojn vájku láhkatjoahkke ij bærrájgehtja sáme rievtesvuodajt álggoálmmugin. Oajvvadusá milta galggi sjiehtadallama liehket Sámedikkijn, njuolga guoskadaládum sáme berustimij ja bájkálasj sebrudagájn ja minerállavidnudagájn åhtsåma birra mij guosská guoradallamrievtesvuodajda, gæhttjalimválldemijda, ávkástallamrievtesvuodajda ja doajmmakonsesjåvnnåj minerállalága milta. Oajvvadus dárkkelappot tjielggi jut dákkár sjiehtadallama e minerállalágav ålgustahte. Guládallamoajvvadusán dættoduvvá ássjegiehtadallamnjuolgadusá minerállalága milta galggi diedon tjuovoduvvat. Biehtsemánon jage 2010 mierredij Sámedigge minerállabagádusáv bærrájgehtjatjit sáme kultuvra, æládusáj ja sebrudakiellema vieledusájt plánimij hárráj almma guoradallamijda, gæhttjalimválldemijda ja minerállaresursaj ávkástallamijda árbbedábálasj sáme guovlojn. Minerállabagádus praktiseriduvvá avtastaládijn minerállavidnudagáj ma ájggu minerálajt guoradallat ja ávkástallat sáme guovlojn. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Arkiv / Sámedigge - Sametinget Lågå ienebuv Åhtsåli politijajt gudi sámegielav ja kultuvrav dåbddi / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sámediggeráde le guhkev juo måråstam jut politijan ælla heva giella- ja kultuvrramáhtudagá ja navti sámij riektásihkarvuohta hedjun. Ássje le dal Riektá- ja gárvvásindepartmenta åvdås låggŋidum. - Tjabu dåppe gånnå tjiehpes bargge sáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn gávnnuji de le læhkám hásstalus sijájt virggáj biedjat sáme guovlojn. Akta sivájs soajttá liehket ij le læhkám tjielgas gåktu sij galggi virggájbiedjadimen vuoroduvvat, tjielggi sámediggepresidennta Egil Olli. Olli javllá vijddábut Sámediggeráde le sihtam nav jåhtelit gå máhttelis båhti njuolgadusá ma vuorodi sámegielak barggijt ja barggijt gejn le kultuvrramáhtudahka sáme guovlo virgijda. Riektá- ja gárvvásindepartemennta le dal tjielgadam dáv ja javlli bæssá sihke dættodit, ja aj gájbbedit sámegiela- ja kultuvra máhtudagáv sáme guovlojn dárbboánályjsa milta. - Ávvusav gå Riektá- ja gárvvásindepartemennta le tjoavddusav duodas válldám ja miejnniji sámegiela- ja kultuvra máhtudagáv máhttá sihke dættodit ja gájbbedit sáme guovlojn, javllá presidennta Egil Olli. Máhtto daj sebrudagáj birra gånnå politijabargge barggi le ájnas gå galggá dilijt dádjadit, bájkálasj sebrudagá sisbælláj bessat ja duohta diedojt oadtjot. - Danen li sámegiela- ja kultuvra tjiehpe politijabargge sáme guovlojn ájnnasa sámij riektásihkarvuodav bisodittjat, låhpat presidennta Egil Olli. Aktijvuohta: Histåvrrå / Duogásj / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sáme li Nuorttakalåhtan viessum sierra álmmugin ietjas gielajn, ietjas árbbedábij ja æládushiebadimij guhkev åvddål gå nasjonálstáhta vuododuvvin. Gå rájá sátsaduvvin 1751, de sáme sjaddin álmmugin årromguovloj nieljen rijkan: Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Sáme árbbedábálasj duobddága li Guoládagás lullenuorttan Engerdalláj Oarjje-Vuonan ja Idrej Oarjje-Svierigin. Dát guovllo gåhtjoduvvá sámegiellaj Sámeednamin. Dárojduhttem 1800-jagijn lassán diedulasjvuohta Vuona nasjåvnå birra. Vuodna oattjoj vuodolágav jagen 1814 viehka stuorra iesjrádálasjvuodajn ja dajna tjuovoj vuona nasjåvnnåtsieggim. Jagen 1848 tjuottjodij ráddidus ja stuorradigge Finnmárko ednama lidjin stáhta ednama juo dålutjis. Sivvan lij guovllo lij “gålgge sámij” årromguovllo, mij galgaj sievvet jåhtålibme ittjij miededa æjggumriekáv åmastit. Máhttelisvuohta ednamijt æjggut reguleriduváj tjavgga Vuona oajválattjajs. Jage 1888 maŋŋela oadtjun dåssju ulmutja Vuonas ja Svierigis ednamav åmastit Vuonan, ja vuona viesádimvuodav oadtjun dåssju sij gudi dárogielav buktin. Jagen 1902 mierredij Stuorradigge ådå ednamvuobddemlágav. Dán lágan le tjáledum dåssju vuona stáhtaviesáda máhttin ednamav oasstet, ja galgaj dættoduvvat sån guhti ednamav oattjoj oasstet lij ávkken ednambarggen ja sån . Láhka lij fámon gitta jahkáj 1965. Dárojduhttempolitihkka tjavggiduváj nuppát væráltdoaro vuosstij. Jagen 1924 javllá buojkulvissan parlamentáralasj skåvllåkommisjåvnnå náv: ”Samisk åndsliv og kultur er noe som ikke finnes. Hele folkets egenart og begavelse peker ikke i den retning. (Sáme vuojŋŋalasj iellem ja kultuvrra ij gávnnu. Ålles álmmuga sierralágásjvuohta ja vaddása e dan guovlluj vuoseda).” Maŋep væráltdoaro maŋŋela dárojduhttempolitihkka nåhkågoahtá. Valla vihpá huoman ájn alvadahtte guhkev. Gielalasj ja tjerdalasj vuojnno unneplågojda rievdaduváj maŋep væráltdoaro maŋŋela. Rijkkagasskasasj ulmusjrievtesvuohtabarggo vájkkudij vaj såbadusá ulmusjrievtesvuodaj hárráj dagáduvvin goappátjagá Eurohpán ja AN:an. Dát vájkkudij aj vuona oajválattjaj guottojt unneplågojda, ållagasj sámijda. Almulattjat bådij dát vuojnnusij jagen 1948, gå skåvllådåjmadagá Aktidimnammadus buvtij moadda oajvvadusá ulmijn hiebadittjat skåvllåfálaldagájt sáme mánájda. Dat juogos oajvvadij sámegiella luluj oadtjot stuoráp sajev åhpadimen, aktan sáme kultuvrrahiståvråjn ja sáme sijddabargujn. Daj dåjman siegen ma álgeduvvin Aktidimnammadusá oajvvadusáj milta lij risstalasjvuohtagirje guovtegielaktevstaj Tråmså åhpadiddjeskåvlån jage 1953 rájes. Jagen 1956 nammaduváj Sámekomitea (komitea tjielggitjit sámeássjijt). Komitea árvvalus mij åvdeduváj jagen 1959, aneduvvá unneplåhkopolitihka jårgestibmen. Álgon sieveduvvá unneplåhkoássje li sjaddam ienep ájggeguovddelissan: “Unneplåhkoássje væráldav birra li sjaddam åvvånagi ienep buolle ássjen gå åvddåla, ja juska mijá lándan ittjij dåhkki giehttot sáme unneplåhko le niejdedum sæmmiláhkáj gå moatten ietjá sajen væráldin, de lij tjielgas mijá lunna lidjin aj mætto dagádum. Dat guosská dan diehti skåvllåpolitihkav mijá jahketjuoden gitta maŋep væráltdårruj.” (Sámekomitea árvvalus, 6. bielen). Komitea anij ietjas dahkamussan “gæhttjalit gávnnat njuolgadusájt ja ulmev oajválattjaj politihkkaj sámij hárráj mij máhttá nannit sáme unneplågov ekonomalattjat, sosiálalattjat ja kultuvralattjat” (19. bielen). Árvvalusán tjuorgaduváj vuodovuojnno mij rievdaj dárojduhttempolitihkas. Komitea miejnnij vuona sámepolitihkka galgaj farra rahtjat nannitjit sámijt álmmugin, åvddånahttet vieledusáv álmmugij gaskan ja álgadit ekonomalasj ja sosiálalasj dåjmajt ådåstuhtátjit sáme iellemvuogev ja duodde integrerimav vuona sebrudahkaj. Positijvva sierra ávkke aneduváj dárbulattjan vaj avtaárvvusasj riektá sjaddin sámij ja láttij gaskan. Árvvalusá guovdásj oajvvadus lij sierra sáme guovlov nannit, gånnå degu sierra njuolgadusá galggin liehket fámon sámegiela stáhtusa gáktuj, goappátjagá skåvlån ja almulasj háldadusán. Komitea tjuottjodij dakkir guovllo juo gávnnuj. Ulmme oajválattjaj sámepolitihkkaj vierttij liehket nannit sámijt álmmugin. Komitea miejnnij positijvva sierra ávkke lidjin dárbulattja vaj avtaárvvusasj riektá sjaddin sámij ja láttij gaskan. Ráddidus ittjij tjuovvola Sámekomitea oajvvadusájt diedádusán Stuordiggáj jagen 1963. Ráddidus gålågattaj miejnnimis majdik sámijs tjerdalasj unneplåhkon, sáme farra nammaduvvin (sámegielak vuonaga). Ráddidus dárkkelappot tjielggij ulmme sámekultuvrav bisodit galgaj liehket geŋga ulmutja duogen. 1970-jagij lågon dåhkkiduvvagåhtin sáme unneplåhkon Vuonan. Åhpadibme sámegiellaj mierreduváj riektán jagen 1967 ja sáme joarkkaskåvllå ásaduváj Kárásjåhkåj sæmmi jage. Jagen 1973 ásaduváj kultuvrraguovdásj Sáme instituhtta/Nordisk samisk institutt Guovddagæjnon. Dát sjattaj maŋenagi tjielggidus- ja guoradallaminstituhttan. Ådå sámepolitihkka 1960 ja 70 jagijn sjattaj nuorap buolvva sámijs ienep diedulattjan ja rievdadiddjen. Sámeássje sjaddin aj ienebut álggoálmmukássjen. Sáme organisasjåvnå barggin dåjmalattjat oassálastátjit rijkkagasskasasj álggoálmmukbargon nåv gå Álggoálmmugij væráltráde (WCIP) vuododusá baktu jagen 1975. Dárojduhttempolitihkka mij lij vihpam 1800-jagij maŋep oases lij tjavgámus Áltástuojme birra. Rijddo álgij gå Stuorradigge jagen 1978 mierredij dulvvadit Alta-Guovddagæjno tjátjádagáv ja fábmobuvtadagáv ásadit. Dát doalvoj garra vuosstálasstemijda, aksjåvnåjda ja demonstrasjåvnåjda sámijs ja biráspolitihkalasj guovlos. Ålles Áltá-ássje vásedij moadda vuorrádisá, nåv gå nælggodime Stuordikke ålgusjbielen jagijt 1979 ja 1981 ja stáhttaministara kontåvrå åmastibme jagen 1981. Rijddo gerralij gå 600 politiulmutja sámeårruhav sjuovvijin ja sváldasvegav Savvunis (Stilla) gádodin ådåjakmáno 15. biejve jagen 1981. Vuona oajválattjaj vásádusá Áltá-ássjen vuosedij dárbov sáme organisasjåvnåj guládallat. Oajválattja vásedin máhttelisvuoda ja máhtukvuoda sámijt stivrrit lidjin viehka unnum, sæmmi båttå gå Vuona vuohke gåktu ietjas álggoálmmugav dåmadij alvaduhtij rijkkagasskasattjat. Áltá-ássje merkaj ájggemålssomav Vuona sámepolitihkan. Sáme dåhkkiduvvin ij dåssju unneplåhkon, valla aj álggoálmmugin. Gå rijddo stáhta oajválattjaj ja sámij gaskan lij garrasabmusin jagijt 1980-81, de lij dárbbo politihkalasj miededimijs sáme riektáj birra. Båhtusin lij semalasjvuohta ráddidusá ja sámeorganisasjåvnåj gaskan jut ássje galgaj lagábut guoradaláduvvat. Ráddidus nammadij Sámeriektájuohkusav ja Sámekultuvrrajuohkusav duostudahkan sámij rávkalvisájda. Sámeriektájuogos buvtij jagen 1984 vuostasj árvvalusáv,”Om samenes rettsstilling (Sámij riektávidjurij birra)”. Dat dagáj vuodov Stuorradikke mærrádussaj jagen 1987 Sámelága birra (Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold (Láhka Sámedikke ja ietjá sáme riektávidjurij birra)). Sámeláhka hábbmij riektálasj vuodov Sámedikke ásadibmáj. Vuostasj Sámediggeválgga tjadáduváj ragátmánon jagen 1989, ja vuostasj Sámedigge rabáduváj gålgådismáno 9. biejve 1989 Kárásjågån S.M. Gånågis Olav V. Sámediggepresidenta: 1989 – 1997 Ole Henrik Magga (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 1997 – 2005 Sven-Roald Nystø (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 2005 – 2007 Aili Keskitalo (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 2007 – 2013 Egil Olli (Barggijbelludahka) 2013 - dd Aili Keskitalo (Vuona Sámij Rijkasiebrre) Sámedikke ållestjåhkanibme la mierredam ådå vuorodimijt stipænndaj alep åhpadussaj jahkáj 2018. Sámedikke ållestjåhkanibme la mierredime Sámedikke budsjehtav jahkáj 2018, mierredam jut dåssju studenta mánájgárddeåhpadusán ja duon dán åhpadiddjeåhpadusán gudi stipendav alep åhpadussaj jagen 2018 oadtju. Sámedigge vuorot dájt åhpadusájt dan diehti gå la sieldes vádne sámegielak åhpadiddjijs mánájgárden ja vuodoskåvlån. Ållagasj dát julev- ja oarjjelsáme giellaguovlojda guosská. Sámedigge ja ráddidus li guorrasam láhkanjuolgadusáj gáktuj rádádallamijda ådå kapihttalin sámelágan. Láhkaoajvvadus joarket ienemusájt rádádallamvuogijt ma mierreduvvin 2005 ja la gåtsedibmen oajvvadusás Sámeriektájuohkusis, mij lij guláskuddamin gidán 2009. - Mij lip dálla vuododam buorep tjielgasvuodav man láhkáj avtav dajs ájnnasamos ræjdojs sámepolitihkan galggá aneduvvat. Rádádallamnjuolgadusá tjårggi juhti Sámedigge ja ietjá njuolgga guosske sáme berustiddje oassálassti guorrasittjat mærrádusájn ma midjij ednagit merkahi. Njuolgadusá li ájnnasa vaj Sámedigge ja aj ietjá sáme berustiddje bessi siegen liehket hábbmimin ja mierredime boahtteájge ævtojt sáme giela, kultuvra, æládusáj ja sebrudakiellemij gáktuj, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Rádádallamvælggogisvuohta suohkanijda ja fylkasuohkanijda tjanáduvvá láhkaj vaj látjeduvvá iesjgeŋgalágásj vuogijda rádádallamvælggogisvuodav bærrájgåtsåtjit, vuododuvvam dan dádjadusá nanna, stuorra sieradusá li suohkanij gaskan, stuorrudagá, máhtudagá ja oassálasstemvuogij gáktuj sáme berustiddjijs. - Gå suohkanij ja fylkasuohkanij rádádallamvælggogisvuodajt lága baktu mierreduvvi, nanniduvvá aj vuodov aktisasjbargguj sáme berustiddjij, suohkanij ja fylkasuohkanij gaskan. Láhka láhtjá dilev vaj dát rádádallamvælggogisvuohta máhttá iesjgeŋgaláhkáj bærrájgåtseduvvat, ja dajnas li mujna vuorddemusá buorre prosessajda dán gáktuj, buoremussan bájkálasj, guovlo ja sáme sebrudakåvddånahttemij, javllá Keskitalo. Sámedikkeráde oajvvadusáv Sámedikke ållestjåhkanibmáj åvddåjbuktá miededimgiehtadallamij, åvddåla ráddidus proposisjåvnåv Stuorradiggáj åvdet. Ságájdahtátjit, guládalá sámedikkepresidentajn Aili Keskitalo, telefåvnån 971 29 305 Sámediggeráde doarjju guolleluohkoj rahtjamusájt nuorttan / Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget Sámedigge-ráde doarjju nåv gåhtjos merragáddevuosteldimev ja gájbbádusájt jut suvddemvælggogisvuoda nuorttan vierttiji vieleduvvat, nåv gåktu Stuorradigge álgon mierredij. - Guollima ja riektá guollit le iesj viessomsuodna ja dahká vuodudagáv goappátjagá årruhijda ja åvddånahttemij viehka moatten sajen Nuortta-Vuonan, javllá rádeájras Silje Karine Muotka. Sån dættot juska vil moadda jage li gållåm tjavgga ja garra regulerimij, de li da dåjma majt guolle ja guolleæládus dahki guovddelis ja guodde tjårge. – Juorrulahtek dåhkki tjuottjodit ulmutjijn li riekta bivdduj ja guolleháldadibmáj ietjasij lahkamerajn ja Barentsmeran årruhij baktu vuonajn ja merragátten Nuortta-Vuonan. Bájkálasj ulmutjij gasskavuohta guolleluohkojda lij mij mierredij gå Vuodna vuojtij rijddoássjev brihta trålárij ja oajválattjaj, javllá Muotka. Dan rijdo duohkusin lij guollimsebrudagá ja Vuodna ittjij desti lágeda Stuorbritannia trålárijt guollimin vuonaj sinna. Duobbmo jages 1953 tjuottjot årruha, ja guolleluohkoj ávkkim merragáttev miehtáj, dahki bájkálasj dáhpenjuolgadusájt ma li guovddelisán Haaga duobbmoståvlå guodudagán. Sámedigge le bargoj baktu guollimássjij ja Merragáddeguollimnammadusá giehtadallamij baktu oadtjum tjadádum rievddadusájt ja duottijt Merraluohkkolágan, Oassálasstelágan ja Finnmárkolágan ma stivrriji bájkálasj æjgátvuodav ja háldadimev. – Trålárij ieme suvddemvælggogisvuohta le vilá fámon ja galggá dåmaduvvat mærrádusá sisano milta. Jus suvddemvelgulasjvuohta ij anoduvá, de vierttiji oase ruoptus váldeduvvat ja juogeduvvat merragátte guollárvantsajda vælggogisvuodaj bájkálattjat suvddet, dættot Muotka. Aktijvuohta Rádeájras Silje Karine Muotka, skuolkan +47 984 87 576 Seniorrádediddje Inge Arne Eriksen, skuolkan 91 52 02 02 Sáme álmmuga histåvrålasj háve li tjiegŋalisá ja mij dárbahip sierra rájnnidimprosessav jus da galggi savvet. Luodjomláhkáj Vuona ráddidus ij duosta histåvråv aktan mijájn gehtjadit, tjállá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen dán kronihkan. Oanedum versjåvnnå dát kronihkas almoduváj NRK Ytring:an 12.04.17. Dáv máhtá dánna låhkåt . De vijmak bigoduváj – ráddidus ij sidá álgadit duohtavuodakommisjåvnåv sámijt dárojduhttemis dajnas gå balli dat vuorddemusájt ådå dåjmajda buktá. Iv máhte javllat alvaduvviv, valla huoman hármmadit hådjåniv. Håjen, danen gå buorre aktijvuohta dáttjaj ja sámij gaskan gájbbet mij lip miellusa mijá aktisasj histåvråv gehtjadittjat. Miellusa gehtjadittjat båhtusijt majt stáhta politihkas sámij vuoksjuj, ja vájkkudimijt midjij álmmugin ja ájnegis ulmutjin. Sáme sebrudagán li moadda subttsasa ma ælla subtsastuvvam ja moadda háve ma ælla savvám. Subttsasa ájges gå ietjas identitiehtav, gielav ja kultuvrav sloanjerdit sjattaj oajbbomin viessot vaj ij viessot – ållusijda. Subttsasa hávij birra ma li dæhppum ulmutjij rubmahij ja miellaj, ja ma máhtti liehket siegen tjielggimin manen dálásj ájgge åtsådaláduvvá nav gåktu åtsådaláduvvá. Majt duodaj la dal ájn Sámedigge ádnomin? Tjielggasit mån sidáv diededit: Dát ij la makkirak árvvalus budsjæhttadágástallamij, gånnå Sámedigge ienep ruhtadimev stáhtas ádnu. Mij sihtap rabás prosessav, gånnå stáhtta álgadimev dahká dárojduhttemav gehtjadittjat, ja makkir vájkkudimijt dat la ulmutjijda ja sebrudahkaj buktám. Makkir båhtusa sjaddi ja gåktu daj dåmadit, vierttip dalloj mierredit. Mij ep diede majt kommisjåvnå barggo buktá. Vierttip loajtoj vuorddet. Midjij la dát máhttelisvuohtan besatjit jahketjuodijs badjelgæhttjamis ja vuollegis iesjdåbdos. Midjij la dát gæjnnon nasjåvnnån ja álmmugin. Sáme álmmuk ij galga ietjas vaháguvvama roallaj biedjat. Mij sihtap åvddålijguovlluj lávkkit mihás álmmugin tjielggam gasskavuodajn iehtjama histåvrråj. De moattes sjaddi javllat: Diján la máhttelisvuohta demokráhtalasj åvdåstibmáj Sámedikke ja rádádallamsjiehtadusá baktu. Gånågis Harald la dijás ándagis ádnum almulasj Vuonarijka åvdås. Ij la gus dat nuoges? Ij la, dat ij la nuoges. Stáhtta la viehkedam Sámedikkev ássat ja mijáv vuodolága baktu suodjalam. Valla mijá histåvrålasj háve li stuorábun, ja dárbahi sierra rájnnidimprosessav savvánittjat. Ævto såbadusprosæssaj le, duohtavuohta hæhttu duodastuvvat. Mij máhttep gudnálasj ålmmåjs oahppat dagu Desmond Tutu bargostis såbadime birra. Duohtavuohta hæhttuj duodastuvvat, ja da ma vierret lidjin ulmutjijs váldedum hæhttujin ruoptus vatteduvvat. Sáme álmmuk la aj vásedam, kultuvrra, giella ja viessomvuohke le ierit váldeduvvam. Da ma vierret li mijás váldedum ælla ájn ruoptus vattedum. Bååstede-prosjækta la akta buojkulvis dasi. Jahketjuodij tjadá li sáme dávvera sáme sebrudagás viettjadum ja dávvervuorkájda biejadum. Mij lip dálla prosessan gånnå gåhttjop dajt ruoptus sáme dávvervuorkájda máhtsaduvvat. Valla dat máhtsadibme ij máhte dáhpáduvvat åvddåla stáhtta miedet máhtsadimes ja vuorkudimes sáme dávvervuorkájda mákset. Åbddit ráddnavuodav ij gudik goassak dagáduvá jus rádnastat suoláda ja ándagis áno ja dån i miededa ruoptus vaddet dav majt la suoládam. Sáme girkkogárdijt li histåvrå tjadá åtsådiddje rievvum, buorissjivnnjedum girkkos ja stáhtas. Dat la buktám, bátsidisá moatte mijá ájttegis vuorkuduvvi dahpadum vuorkudagán Oslon. Dá li tjiegŋalis háve sámijn, ma hæhttuji rájnniduvvat dan baktu jut stáhtta miedet máhtsadime åvdås åvdåsvásstádusáv válldet. Surggo massám gielas, iesjdåbdos ja vádna máhtudahka ietjas histåvrås, la låssåt ållusijda. Dav surgov dárbahip stáhtas viehkev divutjit. Sáme iesjdåbddo la sjaddam nannusabbo maŋemus jagijt. Nav nanos vaj duosstap tabu:ajt doadjet ja ságastit ássjij birra mijá sebrudagán ma ælla vuohkasa. Marion Knutsena rabásvuohta seksuála råhtsatjimij birra Divtasvuonan la læhkám árvulattjan moaddásijda. Mij lip jur almodav åtsådimdiedádusáv: «Jus duosta gatjádit, duossti ulmutja vásstedit». Diedádus vuoset, vahágahttem la duodaj tabu:an sáme sebrudagán, ja histåvrålasj trauma dárojduhttemis la akta tjielggimfaktåvråjs. Mij gåhttjop aktisasjbargov ráddidusájn dåjmalattjat vahágahttema vuosstij bargatjit, ja duodaj sivájt dasi gávnnat. Valla ep la dán rádjáj vásstádusáv oadtjum. Valla ietjá oassálaste vuojnni sæmmi dárbov. Sáme girkkoráde sihtá dåjmalasj oassevállden duohtavuodakommisjåvnån liehket. Guojnajn li aj iehtjasa histåvrrå, masi la dárbbo tjiegŋodit. Ássje la aj bajedum Stuorradikken ájrrasijs gudi dárbov vuojnni duohtavuodav bigodittjat. Globála álggoálmmukværáldin la dát oahpes tiebmá. Kanada la duosstam ietjas kolonisierimhiståvråv duodaj válldet, ja dåhkkit jut dat la álggoálmmugijda ållo vaháguvvama buktám. Mij sihtap dåjmalasj oassevállden dakkir duohtavuoda- ja såbadimprosessan liehket. Dát sjaddá låsså prosæssa midjij aj, valla mijá mielas la ájgge láddam dálla dav tjadádittjat. Luodjomláhkáj Vuona ráddidus ij duosta duohtavuodav aktan mijájn gehtjadit. Æládus / Sámedigge - Sametinget Åtså biednikdårjav Bisodit ja åvddånahttet sámeæládusvuogijt la duodastus æládusvuodon sámijda, ja la duohtavuohta åvddånahttemi sámekultuvrraj ja viesso sámegiellaj. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sáme æládusá li dijdalattjat årrum tjaddnum luonnduj. Sáme li viedtjam viessomlájbev ja sisboadov tjuohppamis miehttsevaddásij baktu, guollimis, ednambargos ja ællobargos, mij aj la vaddám ábnnasijt duodjáj ja fert slaje joarkkagárvedimbierggasijda. Sáme vierrek hárjján åvddånahttet nåv vaj ij bieste sijá ietjas kultuvrav. Dat mássjkedis ja oajvvás vuojnno rievddamusájda ja ådåájádallamijda la ájnas árvvo sámeæládusåvddånahttemin uddniga. Sámediggevállga le sæmmi bále gå stuorradiggeválgga. Jagen 2017 le válggabiejvve mánnodagá ragátmáno 11. biejve. Besa gus jienastit? Sámediggeválggaj le ækton jut la ållim 18 jage åvddåla válggajahke nåhkå. Jus galga bessat jienastit, hæhttu aj liehket Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledum. Gå ietjat tjáleda, hæhttu duodastit dån aná ietjat sábmelattjan ja jut dujna le sámegiella sijddagiellan, jali duv æjgádijn, áhkojn/ádjájn jali duv máttaráhkojn/máttarádjájn lij sámegiella sijddagiellan jali unnemusát nubbe duv æjgádijs le jalij lij sámedikke jienastuslågon. Diededimájggemierre ietjat jienastuslåhkuj le biehtsemáno 30.biejve 17 jus ájgo jienastit 2017 válgan. Dån máhtá diededimsjiemáv dási sáddit. Dån máhtá aj dav Sámediggá påsta baktu sáddit, valla mujte de jut hæhttu midjij boahtám åvddåla gasskaijá biehtsemáno 30.b.17. Nappu ij le nuoges tjáledimsjiemáv påstan stiempeldit biehtsemáno 30.b.17. Dån hæhttu sáddit dav árrat vaj Sámediggáj la boahtám åvddåla dan biejve. Jus la sábme Svieriga, Suoma jali Ruossja bieles, hæhttu liehket tjáledum Vuona viesádin maŋemus gålmmå jage. Goassa le 2017 sámediggeválgga? Sámediggeválgga le sæmmi bále gå stuorradiggeválgga. Jagen 2017 le válggabiejvve mánnodagá ragátmáno 11. biejve. Suohkanstivrra duv suohkanin máhttá mierredit, suohkan ásat válgajt sådnåbiejve ragátmáno 10.biejve. Dáv viertti ietjat suohkanijn guoradallat. Gånnå máhtá jienastit? Jus duv suohkanin li 30 jali binnep ulmutja Sámedikke jienastuslågon tjáledum, de hæhttu árabut jienastit. Gájkka suohkana galggi láhtjet árabut jienastibmáj dajn sæmmi sajijn gånnå stuorradiggeválggaj jienasta. Sjiehtadusá vuodon suohkanij máhttá jienastibme rahppot snjilljtjamáno 1. biejve rájes. Dån máhtá gájkajn suohkanijn árabut jienastit. Válggakårtån le tjáledum gåsi jienastibme galggá sáddiduvvat. Árabut jienastibme álggá bårggemáno 10. biejve rijka sisbielen. Svalbardin ja Jan Mayeni hæhttu árabut jienastibme låhpaduvvat maŋemus bierjjedagá válga åvddåla, ja åvddål nubbe maŋemus bierjjedagá válga åvddåla ålggorijkajn. Dån máhtá jienastit dåssju válggadikken dan suohkanin gånnå la viesádin tjáledum ja dåssju dajn suohkanijn gånnå li ienep gå 30 tjáledum jienastuslågon jagen 2013. Válggakårttå Válggakårtån diedojt gávna bájke birra gånnå válggabiejve jienastit galga. Válggakårtån le aj tjáledum jus hæhttu árabut jienastit ja gåsi jienastibme galggá sáddiduvvat. Válde válggakårtåv maŋen gå galga jienastit. Dát álkket bargov sidjij gudi galggi jienastimev vuosstáj válldet ja dahká jut ássje ruvábut manni. Dån máhtá jienastit juska le válggakårtåv hælbbadam jali láhppám. Suohkanin le máhttelisvuohta ådå válggakårtåv dunji tjáledit jali dav giedajn dievddet. Jus illa válggakårtåv sámediggeválggaj påstan oadtjum ja duv mielas dån le jienastuslåhkuj tjáledum, hæhttu válldet aktijvuodav Sámedikkijn . Dujna hæhttu fábmogis duodastus gå ájgo jienastit. [2] http://www.regjeringen.no/nb/dep/asd/dok/regpubl/stmeld/19961997/stmeld-nr-41-1996-97-/4.html?id=191240 Buorre idet Sámediggeájrrasa, oabbat ja vieljat, guosse ja gieres gulldaliddje! Muv nammal Stefan Mikaelsson ja lev Sámedigge åvddåulmusj. Udni i tj apa bievev. Sáme kultuvrraárbe máhtsadibme / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 10. suehpede 2012 Badjelasj guokta tuvsán histåvrålasj s áme gávne bierriji máhtsaduvvat sáme dávvervuorkájda. Dav oajvvet muhtem guoradallam mij le Sámedikke åvdås dagádum. Sámediggeráde le mierredam oajvvadusájt ma åvddån båhti guoradallamin Bååstede – tilbakeføring av samisk kulturarv , gånnå same gávne ma li Norsk Folkemuseumin galggi máhtsaduvvat dajda guhtta dávvervuorkájda ma Sámediggáj gullji. Norsk Folkemuseum mierredij jagen 2007 sáme gávne máhtti Sámedikke duohkáj vatteduvvat. Maŋŋela Kulturhistorisk museum, mij le dáj gávnij æjgát, dán mærrádussaj guorrasij. Dálla le muhtem barggojuogos manna li ájrrasa dájs ásadusájs, buktám guoradallamav mij oajvvat máhtsadit oasev dájs gávnijs daj gudá dávvervuorkájda ma li Sámedikke háldon. 4500 gávne Dajs vargga 4500 sáme gávnijs ájggu máhtsadit sulle 2000 gávne sáme dávvervuorkájda. Åvddål máhttá máhtsadit de hæhttu gávnij histåvråv tjoahkkit, ja de hæhttuji konserveriduvvat, páhkkiduvvat ja jådeduvvat. Dássta stuora gålo sjaddi ja ållo ájgev gållådi. Duodden li muhtem dávvervuorkkáfágalasj gájbbádusá dåhkkidahtte magasijnajda ja vuosádusáda. Uddni ij la åvvå akta sáme dávvervuorkájs mij dájt gájbbádusájt ållit, danen hæhttu dajt buoredit. - Sáme dávvervuorká e nagáda máhtsadime gåloj, danen le ájnas jut stáhtta aktan guovlolasj ja bájkálasj oajválattja dáv ruhtadi. Stáhtta le Vuona lága, nasjonála ulmij ja rijkajgasskasasj konvensjåvnåj milta vælggogis sihkarasstet jut sáme bessi ietjasa kulturárbev sihkarasstet. Sámedigge, Norsk Folkemuseum ja Kulturhistorisk museum hæhttuji aktan dáv ruhtadimårnigav sjiehtadit vuona oajválattjaj, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Soajttá 2016:n álggá Máhtsadimijn ájggu ållit jagen 2016. Ájggomus le gæhttje galggi ietjasa sáme kulturárbev tjuovvovasj dávvervuorkájn vuojnnet: Saemien Sijte, Snåasa, Árran julevsáme guovdásj/bihtámsáme dávvervuorkká, Divtasvuodna/Bájdar, Várdobáiki samiske senter, Evenássje, Nuorttalijálmmugij guovdásj, Gájvuodna, Tana og Varanger museumssiida, Unjárgga ja RiddoDuottarMuseat, Gárásjåhkå. -Sáme aktijvuodan le Bååstede ådå kapihttal mij guosská sáme kulturárbe háldadibmáj. Jáhkkep dán ássjes le berustibme dávvervuorkkábirrusij sihke Vuonan, Nuorttarijkajn ja rijkajgasskasattjat, ja jut guoradallam máhttá vuosedit gåktu ja manen galggá mahtsadimev tjadádit, låhpat Vibeke Larsen. Aktijvuohta: Rádeájras Vibeke larsen, + 47 941 30 116 jali * Bååstede mierkki ruopptot oarjjelsámegiellaj Dav le guorahallam Sámedigge háldat muhtem dårjajt ja stipendajt ma li siegen sáme kulturárbev bisodime ja joarkkemin. Stipenda alep åhpadussaj julevsámegielan jali oarjjelsámegielan, ja sáme giellaåhpadussaj studentajda márkkosáme guovlos Sámedigge juollot stipendav studentajda gudi alep åhpadusáv julevsámegielan jali oarjjelsámegielan tjadádi, ja studentajda márkkosáme guovlos gudi sáme giellaåhpadusáv tjadádi.Korona virusa diehti guhkiduvvo stipenda åhtsåmusájggemierre vuoratjismáno 30. bæjvváj 2020. Les mer: Stipenda alep åhpadussaj julevsámegielan jali oarjjelsámegielan, ja sáme giellaåhpadussaj studentajda márkkosáme guovlos Giellamåvtåstuhttemstipænnda oahppijda joarkkaskåvlån gudi sámegielåhpadusáv válljiji Sámedigge juollot giellamåvtåstuhttemstipendajt oahppijda gænna li sámegiella fáhkan joarkkaskåvlån.Korona virusa diehti guhkiduvvo stipenda åhtsåmusájggemierre vuoratjismáno 30. bæjvváj 2020. Les mer: Giellamåvtåstuhttemstipænnda oahppijda joarkkaskåvlån gudi sámegielåhpadusáv válljiji Doarjja sáme giellaprosjevtajda Ulmme doarjjaårnigijn le juhti álmmugin la máhttelisvuohta oahppat ja åvdedit sámegielav. Giella Les mer: Doarjja sáme giellaprosjevtajda Tjårggi strávvesihkarvuodav Nuortta-Vuonan Sámedigge le konsultasjåvnåj baktu Oalljo- ja energijadepartementajn mierred... Lågå ienebuv Ij råkkådahka Nussirin juska regulerimpládna le dåhkkiduvvam Sámediggeráde ájras Silje Karine Muotka ballá birrasijn ja ælloæládusá boaht... Lågå ienebuv Sámedigge Kárášjågån la rabás guossijda. Oahpestibme Sámediggevieson la dijstagáj, gasskavahkoj ja duorastagáj kl. 13.00, ietján gå dalloj gå la ållestjåhkanibme. Ållestjåhkanime 2020:n: Vahko 10: Snjuktjamáno 2. – 6. b. Vahko 23: Biehtsemáno 8. - 12. b. Vahko 42: Gålgådismáno 12. – 16. b. Vahko 49: Basádismáno 30. b. – javllamáno 4. b. Oahpestimgiela li dárogiella, sámegiella ja ieŋŋilsgiella. Juohkka oahpestibme bissu birrusij 30 minuhta. Ij sjiehta ienep gå 25 ulmutja juohkka juohkusij. Oahpestime li nåvkå. Skåvllåoahppijda ja –klássajda nuorajdásen ja joarkkaskåvlån, organisasjåvnåjda, ásadusájda ja medijáj fáladuvvá hiebadum oahpestimev, aktan åni lågådallamij Sámedikke, sámepolitihka jali ietjá guoskavasj tiemáj birra. Fálaldahka agev hiebaduvvá háldadusá máhtukvuoda ja politihkalasj dåjmaj milta vieson. Guládalá Guládallamåssudagájn jus dujna li sierra dárbo. Tjåhkanime Sámedikke ållestjåhkanimen ja juohkusijn li rahpasa gulldaliddjijda. Ållestjåhkanimen ja ja juohkusijn li birrusij niellja tjåhkanime jahkáj. Tjåhkanimij bále la aj bårådimladnja rabás gulldaliddjijda. Sámedikke girjjevuorkká låhkåm- ja oahpposajij la rabás 09.00 ja 15.30 gaskan, ja máhttá aneduvvat gulldaliddjijs. Guládalá Sámedikkijn Mánnodagás bierjjedahkaj 08.00-15.30 Telefåvnnå: +47 78 47 40 00 samediggi@samediggi.no Politihkalasj ássje: Kárttim ja dåhkkidibme gávnne riektájs Finnmárkon. Finnmárko miehttseduobmoståvllå Finnmárko miehttseduobmoståvllå Riektárijdo ma badjáni maŋŋel gå Finnmárkokommisjåvnnå le tjielgadam guovlov galggi sierra duobmoståvlå åvddåj låggŋiduvvat, gåhtjodum miehttseduobmoståvllån. Ráddidus miehttseduobmoståvlåv nammat maŋŋel gå le Sámedikkijn rádádallam, ja danna le jådediddje ja duodden niellja stuoves ájrrasa ja guokta sadjásattja. Ájggemierre ássjev miehttseduobmoståvlå åvddåj låggŋit le 18 máno maŋŋel gå Finnmárkokommisjåvnnå le rapportastis almodam. Miehttseduobmoståvllå vuohtuj válldá Finnmárkokommisjåvnå rapportav gå ássjev giehtadallá. Miehttseduobmoståvlå mærrádusáv máhttá Alemusriektáj guoddalit. 2011 basádismáno rádjáj ij lim Miehttseduobmoståvllå ájn nammadum. Finnmárkokommisjåvnnå vuostasj rapporta vuordedahtte gárvestuvvá sulle 2011-2012 jahkemålssomájgge. Justijsadepartemennta ja Sámedigge li rádádallagoahtám miehttseduobmoståvlå nammadime vuoksjuj. Finnmárkokommisjåvnå ja Finnmárko miehttseduobmoståvllå láhkaásadus Politihkalasj åvdåsvásstediddje – Da duosstelis ulmutja gudi li ietjasa vásádusáj birra Divtasvuona-ássje gáktuj subtsastam, hæhttuji dálla oatsoduvvat. Sij e máhte galluga báhtset, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Divtasvuona-ássje l læhkám stuorra sáhkan 2016 giesse rájes. Ássje álgij dajna gå 11 divtasvuonaga subtsastin VG-avijsan biehtsemáno 11. biejve 2016 jut sij li seksuálalasj illastimijt gillam. 151 illastimássje - 82 gillajiddje Bulke li gávnadam tjoahkkáj 151 seksuálalasj illastimássje majn li tjanástagá Divtasvuodnaj. Registrieridum li tjoahkkáj 82 gillajiddje ja 92 gáttádallam illastiddje. Ålov dájs ássjijs li tjervas seksuálalasj illastime - dagu mánáj nággoválldema, ja oabmásamos ássje l dáhpáduvvam 1953:n. Dajs 151 ássjijs ma li åtsådaláduvvam, li 106 ássje hiejteduvvam oabmomájggemiere diehti. Tjoahkkáj li lågev guoddalime mierreduvvam. – Bávtjas la gullat dav stuorrudagáv mij Divtasvuona tjervas illastimsubttsasijs le. Valla buorre le, ja adjáj dárbbo, gå bulke li nav dárkkelit barggam, javllá Mikkelsen. – Dát la læhkám máhttelis dåssju dan diehti gå sij gudi li illastimijt vásedam, li nagádam boarkkit sjávodisvuodav dakkir tiemá birra mij midjij gájkajda guosská. Sámedikke bieles lip mihá ja gijttevattja dan giervvudagá åvdås majt li vuosedam, javllá Mikkelsen.82 ulmutja nammaduvvi gillajiddjen. Gillajiddje li 4 ja 75 jage gaskan. Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen dættot ájnnasin sij e galga oarbesvuohtaj báhtset gå bulke dálla låhpadi Divtasvuona-ássjev prosjæktan. – Gájk ájnnasamos dálla le, illastime gillajiddje Divtasvuonan oadtju dárbulasj viehkev ja buohttimav. Sæmmi diehtep jut vahágahttem ij guoska dåssju sidjij gudi njuolgga dav vásedi. Dat guosská ålles familljaj ja gájkajda gudi li lahka aktijvuodan dasi. Divtasvuona sebrudahka dárbaj oatsodimev ja dårjav, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen. Moadda instánsa mæddám - dárbbo luohtádusáv ásadit – Sjávodisvuohta ja tabua li dahkam, máná ja nuora ælla oadtjum dav suoddjimav mav siján la gájbbádus oadtjot. Gillajiddje gudi li ietjasa subttsasav subtsastam, li vásedam nihtodimijt. Ájnas gatjálvis midjij la gåktu mij sáme sebrudahkan máhttep rabásvuodav ja luohtádusáv dahkat, javllá Mikkelsen. Diedádus "Jus duosta gatjádit, de duossti ulmutja vásstedit" Viehkkeapparáhta ja bulke vásádusá vahágahttemij lahka aktijvuodan sáme sebrudagán , vuoset jut sáme álmmugin vádnun luohtádus viehkkeapparáhttaj. Bulke loahppadiedádus Divtasvuona-ássjij aktijvuodan vuoset dav sæmmi. – Bulke li vájvaham gå sij ælla barggam nuoges buorre bargov biehtsemáno 2016 rádjáj ja li dálla álgadam bargov luohtádusáv nannit. Valla dagu diedádus vuoset, de li aj ietjá viehkkeinstánsa ma li mæddám, duola dagu mánájgárdde, skåvllå, varresvuohtasujtár, mánájsuodjalus, javllá Mikkelsen. Guhkesájggásattjat la ájnas tjårggit jut viehkkeapparáhtan la dárbulasj máhtudahka ja máhtukvuohta dakkir ássjijt duostutjit ja aj giehtadalátjit, dættot Mikkelsen. Dánna la duola dagu sáhka suohkana varresvuodadievnastusás man la máhtudahka sáme gielas ja kultuvras, ja jut psyhkalasj varresvuodasuodjalus, dagu SÁNAG, oadtju máhtukvuodav duostutjit vahágahttemijt ja illastimássjijt dågålasj vuogijn. – Sámedikke bieles ájggop dáv iehtjama bargon gåtsedit, javllá Mikkelsen. Duola dagu vuojnná Sámedigge dárbov ållåsit guoradallat Divtasvuona-ássjev, ja adjáj dav gåktu ietjá viehkkeinstánsa giehtadalli guoddalam ássjijt ja måråstimdiededimijt. Jus li gatjálvisá, guládalá sámedikkerádijn Mikkel Eskil Mikkelsenijn, mob. 917 42 161 Rievtesvuoda / Duogásj / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget ”Ájnas vuodon ráddidusá sámepolitihkkaj biedjá ráddidus vuoduj Vuona stáhtta álgos la ásaduvvam guovte álmmuga ednamij – sámij ja láttij – ja goappásj álmmugin le sæmmi rievtesvuoda ja sæmmi gájbbádusá ietjasa kultuvrav ja ietjasa gielav åvddånahttet. Dát prinsihpalasj avtaárvukvuohta tjuottjoduvvá Vuodolága § 110A:n.” Sámedikke barggo guosská juohkkalágásj rievtesvuohtaássjijda juohkka sebrudaksuorgen. Sámijn li moattelágásj rievtesvuoda: ájnegis ulmutjin, sierra álmmugin ja álggoálmmugin. Sámijn li árbbidum rievtesvuoda árbbedábálasj ednam- ja tjátjeduobddágijda, ja rievtesvuoda dáj guovloj luohkojda ma aktisasj rubbmelasj kultuvrravuodov hábbmiji. Rievtesvuoda aj tjanáduvvi suorgijda dagu giella, åhpadibme, varresvuohta ja kultuvrramujtoj háldadibme. Rievtesvuohtavuodo gávnnu rijkajgasskasasj álmmukrievtesvuodalasj tjaddne konvensjåvnåjn, Vuona sissŋálasj riektájn ja sámij árbbedábijn ja riektádádjadusájn. Vuona sámij álmmukválljidum orgádnan le Sámedikke ulmme barggat vaj sáme vuodulasj rievtesvuoda dåhkkiduvvi vuodon vaj sáme kultuvrra, giella, sebrudakiellem ja sámij árbbedábe oatsoduvvi ja nanniduvvi. Álmmukrievtesvuodaj ja sámij rievtesvuodaj aktijvuodan le ájnas tsuojggit: Álggoálmmukmoallánahka ja álggoálmmukrievtesvuohta ælla tjanádum arkeologalasj duodalvisájda guhtimuttja vuostatjin båhtin. Álggoálmmukrievtesvuoda loavddi rievtesvuodajt dajda álmmugijda gudi li álggorájes viessum duobddágijn åvddål gå nasjonalstáhta vuododuvvin, valla ettjin avtaárvvusattjan vieleduvá. ILO-konvensjåvnån nr. 169 álggoálmmugij ja máttoj birra iesjrádálasj stáhtajn la tjáledum: "álmmuga iesjrádálasj stáhtajn gudi aneduvvi álggoálmmugin dan diehti gå li gierraga sijájs gudi årrun lándan jali geografalasj guovllo gejda lánnda gullu dalloj gå lánnda åmastuváj jali koloniserim álgij jali dalloj gå dálásj rijkkajrája mierreduvvin, ja sij gudi rievtesvuodaj vidjurijt vieledahtek li bisodam divna jali muhtemav ietjasa sosialalasj, ekonomalasj, kultuvrralasj ja politihkalasj institusjåvnåjt." Liehket álggoálmmuk ij merkaha ienep riektáv ednamijda ja tjátjijda. Sámijn ælla ienep rievtesvuoda gå dáttja luonndoressursajt ávkástallat, dåssju ællosujtto, mij vuonarijkan árbbedábálattjat le sámijda gullum. Ietjá æládusájn duola dagu ednambargon ja guollimin li sierra riektá mij ij kultuvralasj máttojt guoska. Álggoálmmukriektá sihkarasstá sáme oadtju sæmmi máhttelisvuodajt dagu dáttja kultuvrastis åvdedit, iellemvuogestis bisodit ja máhttelisvuodav liehket álmmuk boahtteájgijda aj. Dánna moattes målsudi sierralágásj dåjmajt sierrariektáj. Ij le muhtem sierrariektá gå sáme mánájn galggi liehket sæmmi máhttelisvuoda dagu dáttjaj mánájn ietjas iednegielav skåvlån oahppat. Dá rievtesvuohta le tjáledum Åhpaduslágan ja dan tjielgga láhkatevsta dagi sáme máná lidjin badjelgehtjaduvvat. Mij vuojnedahtte dádjaduvvá sieradibmen, ij le ietján gå doajmma mij le ájnas nannitjit avtalágásjvuodav , avtaárvvusasjvuodav ja avtalágásj máhttelisvuodajt. Rijkkagasskasasj konvensjåvnå Sáme tjåhkanibme / Sáme tjåhkanibme ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij birra / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Politihkalasj ássje: Sáme tjåhkanime ulmme ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij hárráj le diedojt juohket sáme organisasjåvnåjda, institusjåvnåjda ja åvdåstiddjijda væráltkonferánssaprosessa birra, danna aj mij la dáhpáduvvam udnátjij globálalasj álggoálmmuk aktisasjvuodan ja aj AN-systeman, ja makkir vuorddemusá li dan prosæssaj mij tjuovvu. Sáme tjåhkanibme Ánarin le ájnas oasse Sámedikkij ja Sámeparlamentáralasj ráde gárvedimbargguj álggoálmmugijkonferánssaj Altan jagen 2013, ja diedon væráltkonferánssaj jagen 2014. Diehto tjåhkanime birra almoduvvá dánna maŋenagi. Sáme tjåhkanibme Sáme tjåhkanibme Sáme parlamentáralasj ráde gåhttju sáme tjåhkanibmáj ANa álggoálmmugij væráltkonferánsa (2014) tjadádibmáj. ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij hárráj sjaddá jagen 2014. Dát konferánssa le ájnas mij guosská sihkarasstet álggoálmmugij rievtesvuodajt guoskavasj rijkajgasskasasj konvensjåvnåj ja sjiehtadusáj gáktuj, ja sihkarastátjit positijvalasj politihkalasj ja rievtelasj åvddånimev ássjijn ma li værálda álggoálmmugijda ájnnasin. Goalmát Sámeparlamentarihkkárij konferánsan Girkkonjárgan (Vuonan) basádismánon 2011 mierreduváj sámedikke galggi dåjmalattjat oassálasstet gå konferánssa gárveduvvá ja tjadáduvvá ja åvdedit sáme álmmuga ja ietjá álggoálmmugij rievtesvuodajt. Dan aktijvuodan gåhtjov mån gájksábmelattjaj tjåhkanibmáj gånnå ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij hárráj le ássjen. Tjåhkanibme sjaddá Ánarin (Suoman) biehtseamáno 27. – 28. biejvij jagen 2012. Tjåhkanibme le Sáme kultuvrraguovdátjin Sajos. Gájksábmelattjaj tjåhkanime ulmme Gájksábmelattjaj tjåhkanime ulmme ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij hárráj le diedojt juohket sáme organisasjåvnåjda, institusjåvnåjda ja åvdåstiddjijda væráltkonferánssaprosessa birra, danna aj mij le dáhpáduvvam udnátjij globálalasj álggoálmmuk aktisasjvuodan ja aj AN-systeman, ja makkir vuorddemusá li dan prosæssaj mij tjuovvu. Vijdábut sjaddá gájksábmelattjaj tjåhkanibme ájnas forumin sáme polithkalasj ja temáhtalasj vuorodimij hárráj væráltkonferánssaj jagen 2014. Dát tjåhkanibme vuoset gæjnov gåktu barggat væráltkonferánsa gáktuj. Sáme Parlamentáralasj rádáj le ájnas vaj dan posisjåvnnå ja berustibme dan prosæssaj mij tjuovvu le tjanádum sáme sebrudahkaj. Jus le máhttelis, le aj sávadahtte vaj gájksábmelattjaj tjåhkanibme guorras muhtem oajvvadusájda sáme vuorodimij ja posisjåvnåj hárráj dan prosessan mij tjuovvu. Dakkár dokumænnta vaddá ájnas rámmajt Sáme Parlamentáralasj ráde bargguj mij tjuovvu daj globála álggoálmmukaktisasjbargo ja Aktidum nasjåvnåj hárráj Vuododiedo væráltkonferánsa hárráj ANa oajvvetjåhkanibme mierredij resolusjåvnåvnis basádismáno 12. biejve 2010 ásadit sierra álggoálmmuk væráltkonferánsav. Konferánssa sjaddá jagen 2014, jáhkedahtte ragátmánon 2014. Væráltkonferánssa ulmme le lånudit ja guoradit perspektijvajt ja åtsådallamijt mij guosská álggoálmmugij rievtesvuodaj tjadádibmáj, dási gulluji aj rievtesvuoda ma li ANa álggoálmmugij rievtesvuoda tjielggidusán. ANa oajvvetjåhkanibme le oajvvetjåhkanime presidentav tjadádit rabás konsultasjåvnåjt ANa sebrulasjstáhtaj ja álggoálmmugij åvdåstiddjij, daj rámmaj milta ma li ANa álggoálmmukássjij stuoves forumin, ja ANa tjiehppemekanisman álmmukrievtesvuodajda ja ANa álggoálmmugij Sierradiedediddjijn, mierredittjat gåktu konferánssa galggá tjadáduvvat, ja makkir oassálasstemav álggoálmmuga galggi adnet væráltkonferánsan. ANa stuoves forum oajvvadij oajvvetjåhkanime presidentav nammadit muhtem gárvediddjev prosæssaj (moarmesmánon 2011). Álggoálmmuga li maññela oajvvadam oajvvetjåhkanime presidænnta bierri nammadit guokta guojmme-gárvediddje, avtav stáhtalasj åvdåstiddjev ja avtav álggoálmmukåvdåstiddjev. Sáme Parlamentáralasj ráde ájras, John B. Henriksen, le álggoálmmugijs oajvvaduvvam guojmme-gárvediddjen (ådåjakmáno 2012). ANa oajvvetjåhkanime presidænnta, Ambassadørra Al-Nassar (Qatar), le mierredam gåhttjot John B. Henriksenav, ja Mexicos AN-ambassadørav Luis Alfonso de Albav, tjadádittjat konsultasjåvnåjt suv åvdås ANa sebrulasjstáhtaj ja álggoálmmugij gåktu tjadádit ANa álggoálmmuk værátkonferánsav (vuoratjosmáno 2012). Goappátja libá dåhkkidam gatjálvisáv. Dá konsultasjåvnå vaddi vuodov sierra resolusjåvnnåj væráltkonferánsa hárráj ANa oajvvetjåhkanimen. Álggoálmmuga li væráltvijddásasj aktisasjbargo baktu mierredam vuododit globála korrdinerimjuohkusav væráltkonferánssaj, ájrrasijn ja sadjásj ájrrasijn juohkka gietja álggoálmmukguovlos, [1] duodden akta ájras mij åvdås álggoálmmuk nissunijt ja nuorajt. Juohkusin li aktse ájrrasa. Hjalmar Dahl, Inuihtta Kaalalit Nunaatis guhti åvdås organisasjåvnåv Inuit Circumpolar Council (ICC), le Arktalasj ájras dan globála koordinerimjuohkusin. Sara Larsson, Sámedikke ájras Sverigis, nammaduváj SPR stivrratjåhkanimen guovvamáno 28.-29. biejvij jagen 2012 Arktalasj sadjásasj ájrrasin dan globála koordinerimjuohkusin. [2] Stuoves foruma 10. sesjåvnån gåhttju Vuona Sámedigge værálda álggoálmmugijt globála gárvedim álggoálmmukkonferánssaj jagen 2013 ságastalátjit aktisasj strategijaj ja vuorodimij birra væráltkonferánssaj. Dat gåhttjom le buoragit vuosstajváldedum værálda álggoálmmugijs. ANa stuoves forum ja ANa tjiehppemekanisma álggoálmmugij rievtesvuodaj hárráj le aj dav buorren válldám. Dát gárvedim álggoálmmukkonferánssa sjaddá Altan (Vuonan) biehtsemáno 8.-13. biejvij 2013. Vuordedahtte le birrusij 400 rájadusá gietjat álggoálmmukguovlos oassálassti konferánssaj. Duodden båhti váksjára konferánssaj. Vuordedahtte båhti konferánssaj birrusij 700 oassálasste. Sámedikke Suoman, Vuonan ja Svierigin le Sámeparlamentarihkkárij konferánsa tjielggidusán 2011 (basádismáno 2011) tjielggim iesjgenga sámedikken ja sámedikkijn aktisattjat le åvdåsvásstádus barggat rijkajgasskasattjat vaj álggoálmmugij rievtesvuoda ja berustime åvdeduvvi ja suoddjiduvvi. Tjielggidusán boahtá aj åvddån sámedikke galggi aktijvalattjat oassálastet konferánsa gárvedimen ja aj væráltkonferánsan jagen 2014 vaj sáme álmmuga ja ietjá álggoálmmugij rievtesvuoda åvdeduvvi. Sámedikke le aj tjielggim sij aktisattjat sihti rahtjat vaj álggoálmmugij gárvedime konferánssa Altan jagen 2013 vuorbástuvvá. Dát gájksábmelattjat tjåhkanibme Ánárin (Suoman) le ájnas oasse sámedikkij ja Sáme parlamentáralasj ráde gárvedimen dan globála álggoálmmukkonferánssaj Altan jagen 2013, ja aj væráltkonferánssaj jagen 2014. Båddåsasj prográmma gájksábmelasj tjåhkanibmáj Ánárin Vuollelin tjuovvu oajvveoase prográmmas gájksábmelasj tjåhkanibmáj mij le Ánárin. Låhpalasj prográmma maŋŋela dagáduvvá. Gasskavahko biehtsemáno 27. biejve 2012 Duorastagá biehtsemáno 28. biejve 2012 Praktihkalasj diedo Muhtem tjuoldedum dokumenta ma li ájnnasa gárvedibmáj biejaduvvi Vuona Sámedikke næhttasijdduj. Válde aktijvuodav Inger Johanne Mudeniajn jali Trine Guttorm Antijn jus sidá dokumentajt e-påsta jali dábálasj påsta baktu, gehtja aktijvuodadiedojt vuollelin. Mannoviddnudahka Via Travel Alta vásstet gájksábmelasj tjåhkanime diededime ja tjáledime åvdås sijá næhttabielen. Gájksábmelasj tjåhkanime diededimájggemierre le moarmesmáno 25. biejve 2012 . Máksep gitta inntil kr 4000 NOK årroma ja biebmoj åvdås avta åvdåstiddjáj juohkka sáme organisasjåvnås/ásadusás. Gåhttjom sáddiduvvá sáme organisasjåvnåjda ma tjuodtju adressalistan vuollelin. Jus diedá muhtem organisasjåvnåj mij beras luluj liehket fáron de diededa midjij. Guládallamulmutja: Telefåvnnå/ Telefon +1 917 915 9564 (maŋŋel kloahkko. 15:00 ájggeieridisá diehti) E- poassta / E-post john.henriksen@samediggi.no E- poassta / E-post inger.johanne.mudenia@samediggi.no E- poassta / E-post marja.mannisto@samediggi.fi Varrudagáj Sáme parlamentáralasj ráde presidænnta/President i Samisk parlamentarisk råd [1] Afrika, Arktalasj guovllo, Asia, Guovdásj- ja Oarjje Amerika og Karibija, Guovdásj ja Lulle Europa, Guovdásj Asia og Trans Kaukasia, Ruossja Føderasjåvnnå, Nuortta Amerik, ja Loattjesmeraguovllo [2] Ájrrasa: (1) Afrika: Joseph Ole Simmel og Saoudata Aboubacrine (ájrrasa); (2) Arktalasj guovlos: Hjalmar Dahl (ájras), Sara Larsson (sadjásasj); (3) Asia: Joan Carling (ájras), Ang Kaji Sherpa (sadjásasj); (4) Guovdásj- ja Oarjje Amerika ja Kariben: Gilbert Solano (ájras), Ivan Escobar Diego Guzman (sadjásasj); (5) Loattjesmeraguovllo: Tracey Castro Whare (ájras dan guhkev gå vijmagis nammadus sjaddá); (6) Guovdásj ja Lulle Europa, Guovdásj Asia og Trans Kaukasia: Rodion Sulyandziga (ájras), Dmitry Berezhkov (sadjásasj); (7) Nuortta Amerika: Kenneth Deer og Randy Kapashesit (ájrrasa), Jessica Danford (sadjásasj; (8) Álggoálmmuknissuna: Tarcila Rivera (ájras dan guhkev gå vijmagis nammadus sjaddá); (9) álggoálmmuknuora: Jocelyn Hung Chien ja Alancay Morales (ájrrasa dan guhkev gå vijmagis nammadus sjaddá). Dierredibme nissunij vuosstij / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 01. njoktje 2013 Sámedikkeráde Vibeke Larsen oassálasstá AN:a nissunkommisjåvnnåjNew Yorkan.Dán jagásj AN:a nissunkommisjåvnå fádda le dierredibme nissunij vuosstij. –Moadda álggoálmmuknissuna væráldav miehtáj vásedi dierredimev sijdan ja almulasj oajválattjajs, ja danen sihtap fáttav nissunkommisjåvnå tjåhkanimen låggŋit, javllá rádeájras Vibeke Larsen. AN:a nissunkommisjåvnnå álggá mánnodagá sjnjuktjamáno 4. biejve ja vihpá guokta vahko. Kommisjåvnnå galggá árvustallat mij le åvddåla dagádum dan aktijvuodan, ådå hásstalusájt identifiserit, rijkajgasskasasj standardijt dahkat ja ådå politihkav hábbmit dásseárvo ja nissunij riektáj gáktuj. Sámedigge oassálasstá Vuona delegasjåvnån mav Máná-, dásseárvvo- ja sebradahttemminisstar Inga Marthe Thorkildsen jådet. Tabu fádda -Dierredibme nissunij vuosstij le aj hásstalussan sáme sebrudagán. Dav diehtep, valla ep rat diede le gus dat væráp jali buorep gå ietján sebrudagán, javllá rádeájras Vibeke Larsen. 2012 tjavtja almodin Sámedigge ja Justijssadepartemænnta aktan dutkamprosjevtav namájn: Dierredibme lahka aktijvuodajn sáme sebrudagájn. Ettjin åvvå fálaldagá boade, ja danen prosjækta vas ådåsis almoduvvá jagen 2013. -Diehtep dierredibme lahka familjan le dakkir ássje man birra ij sáhkada sáme sebrudagájn ge. Gássjel le sáhkadit ja diehtet dan birra jut dierredibme sijda nielje siejnij sisbielen dahpáduvvá. Valla Sámedigge jáhkká ep goassak gåsik ássjijn boade jus ep duosta dav vuojnnusij låggŋit, javllá Larsen. -Mij ep åvvånisgalga dåhkkidit dierredimev lahka fámiljan ja danen sihtá sámediggeráde gávnnat ma li sivá gå ulmutja dierredi lahka fámiljav. Sihtap diehtet gåktu almulasj ásadusá viehkedi sámijt gudi li hæhttum dierredimev gierddat ja makta le sáme giella- ja kultuvrramáhtudahka siján, javlláVibeke Larsen. AN:a álggoálmmugij sierrarapportørra James Anaya le javllam dierredibme nissunij ja næjtsoj vuosstij, sihke álggoálmmukålmmåjs ietja ja iehtjádijs, le viehka ájnas ássje gå le sáhka almasjrievtesvuodaássjijs ma álggoálmmugijt vájkkudi. Sámedigge sihtá ienebut hieredit ja guottojt rievddat dán ássjen. -Nuorra sáme nissuna galggi diehtet e sij galga gierddat tsábbmut ietjasa guojmijs ja nuorra sáme ålmmå galggi diehtet ij le dåhkkidahtte tsábbmet váj mak navti galggá tjuolmav tjoavddet, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Ienep diedo: Rádeájras Vibeke Larsen, + 47 941 30 116 jali vibeke.larsen@samediggi.no http://www.un.org/womenwatch/daw/csw/57sess.htm Dájdda Sámedikketsiekkadusán / Sámediggeviesso / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sámedikken le æjgon duot dát dájddadahko, sámij dájddárijs ja láttij dájddáris. Dájddadago li dagádum divna tjerdaj teknihkaj, dán vuolen árbbedábálasj sáme duodje, tjuollusa ja ådåájggásasj gåvvådájdda. Muhtem dájddárijs ja dájddadagojs ma li Sámedikketsiekkadusán åvdåstahtedum li: Dat oavdos ja geldulasj væggamalerija Luotta –Spor dájddáris Hilde Skancke gávnnap Sámedikke dievastjåhkanimlanjá sis- ja ålgusjbielen. Sinkpláhtta betåŋa nanna hållamståvlå/podiuma duogen dievastjåhkanimlanján (dagádum emáljas ja bládegålles sinka nanna) ja siejnij milta dievastjåhkanimlanjá ålgusjbielen (foajéan) ja vuolleetásjan auditåvrå ålgusjbielen, metállapláhtajda bårådum arkeologalasj bátsadisá (sáme årrom- ja hávddesajijs) majt sámekultuvrra le guodám goahtesajijs/gievlij ja labyrintaj baktu. Hilde Skancke Pedersen lij akta guovtes gut vuojtij dahpadum gilppusav 12 bivddidum dájddarijs gå ájggun Sámedikketsiekkadusáv hiervvidit. Hiervvidus Den som... dájddáris Kristin Ytreberg gávnnu juohkka siejnen vájaldimhállan. Guokta elementa li adnuj váldedum: daddnim arvusmahtedum sáme girjjusis ja báhkovádjasijs ja vijsesvuodabágo J. Quigstada tjoahkkijs. Ytreberg lij akta guovte dájddárijs gudi vuojtijga dahpadum gilppusav 12 bivddidum dájddarijs gå ájggun hiervvidit Sámedikketsiekkadusáv. Kåre Kivijärvi Sámedikke girjjevuorkán gávnnu Kåre Kivijärvia Fra de store banker (1959/1961), aktan gåvåjn Kvinne (muohtogåvvå) Unjárgas (1972). Gåvå li moattedime (2004) oalle gåvås 1/9 (dát merkaj vuostasj aktse gåvåjs sæmmi motijvas). Gåvå oasteduvvin etáhtas Utsmykningsfondet for offentlige bygg gå galggin hiervvidit Sámedikketsiekkadusáv jagen 2000. Ieme gåvå bæjsstanin biejvvetjuovgas, ja moattedime gåvåjs gatsoduvvin 2004 gidá girjjevuorkkáj. Tjuolos Rød, dagádum granihtas (1999), dagáduváj dájddáris Harald Bodøgaard ja lij vattáldahka vidnudagás Bjørn Bygg AS, Råmsås gå Sámedikketsiekkadus almulattjat rabáduváj basádismánon 2001. Gåvvå Finnmark i gull dagádum metállabájnoj (1965) le dagádum dájddáris Anna Eeva Bergman. Gåvvå le vattáldahka Nuortta-Trøndelaga, Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkkasuohkanijs gå sámedikketsiekkadus rabáduváj basádismáno 2. biejve 2001. Gåvå dájddáris Astri Aasen vuostasj sáme tjåhkanimes Roandemin jagen 1917 gávnnuji duola dagu hállan dievastjåhkanimlanjá guoran. Sámedigge åstij dájt Trondheim Kunstmuseumis 80-jahke ávvudibmáj guovvamáno 6. biejve 1997. Gåvå vuosádaláduvvin Metodistgirkko tjællárin Roandemin. Duodjeorganisasjåvnnå Duojáriid Ealáhussearvi sihtá dal duodjáj stuoráp márnánij gå uddni la. Sámedikkeráde l dálla juollodam 895.625 kråvnå rádjáj MIS of Sápmi:j, mærkkagálvvovuorodibmáj duojen. Sámedikken la ulmme, duodje galggá åvddånahteduvvat boahtteájggásasj ja gæssu æládussan sáme guovlon. Akta dajs ájnnasamos ræjdojs duojev åvddånahtátjit la Æládussjiehtadus duodjeæládussaj mij sjiehtadaláduvvá duodjeorganisasjåvnåj ja Sámedikke gaskan. Æládussjiehtadusán duodjeæládussaj 2017 biele sjiehtadin biedjat 900 000 kråvnå mærkkagálvvoprosjevtajda majt Sámiid Duodji ja Duojáriid Ealáhussearvi máhtti åhtsåt. Sámedikke mielas dát prosjækta máhttá siegen liehket vájkkudime årniga ulmmáj jåvsådittjat. – Mij doajvvop dát luluj buorre åvddånahttem duodjárijda, ja jut dát luluj sijá æládusáv nannit, javllá sámedikkeráde Berit Marie P.E. Eira. Uddni ælla ietjá mærkkagálvvoorganisasjåvnå duojen Vuonan. Mærkkagálvvoorganisasjåvnnå galggá dåjmadit márnánahttemav ja vuobddemav válljiduvvam duodjárij åvdås. Ulmme mærkkagálvvovuorodimijn MIS of Sápmi la dahkat mávsánis ja guoddelis vidnudagájt. Dat sihtá javllat duodjára galggi duoje buvtadimes viessot. Sæmmi l aj sávaldahka Duojáriid Ealáhussearvis jut mærkkagálvvovuorodibme luluj vájkkudit máhtudakgaskustibmáj sáme kultuvra, viessoma ja viessomuháj birra. Oahpásmahttet sáme duojev ålggobiele márnánijda máhttá dasi vájkkudit. – Sámedikkeráden li vuorddemusá åvddånimev tjuovutjit mav mærkkagálvvovuorodibme buktá, javllá Eira. Gå dán vahko la juollodam rudájt Mihásvuodakonsærttaj Divtasvuonan, manná Sámedikkeráde sebrulasj Divtasvuodnaj åttjudittjat árvvalusájt Sámedikke gåtsedibmáj Divtasvuona-ássjen. Maŋŋela bulkkediedádusá almodime li nasjåvnålasj oajválattja, sáme sebrudahka, fylkadásse, bájkálasj sebrudahka ja ájnegis ulmutja dárbulasj oassálasste bargguj biledihke sebrudagáv åttjudime. Aktan bájkálasj sebrudagájn sihtá Sámedigge dilev buorre dåjmajda láhtjet. – Sámedigge la mierredam dåjmalattjat Divtasvuona-ássjev gåtsedit. Danen tjåhkanip DSJ – Doajmma siebrre julevsámijn ja Árran julevsáme guovdátjijn javllamáno 13. biejve. - Sávvap oadtjop árvvalusájt gåktu mij aktan lulujma buoremus láhkáj hábmedit dåjmajt ma lulun ávkken Divtasvuodnaj. Mij lip dálla juo juollodam 150 000 kråvnå doarjjokonsærttaj gånnå mihásvuohta la guovdátjin. Vuordedahtte dassta sjaddi positijva båhtusa ja Sámedikke mielas dát la ájnas doajmma, javllá Sámedikkeráde sebrulasj Mikkel Eskil Mikkelsen Dárbbo Divtasvuona-ássjev moatten dásen gåtsedit Árabut dán vahko la Sámedikkeráde diededam, sjaddi gájbbedit guoradallamav almulasj viehkkedievnastusás, mánásuodjalusás ja bulkes gå æjvvali Suohkan- ja ådåsmahttemdepartementav boahtte vahko. Ráde jáhkká subttsasa vaddi sebrudahkaj tjielgga gåvåv, gájkajn la barggo mij vuorddá, ja dat barggo viertti juohkka dásen dagáduvvat. – Miján hæhttu åbbålasj perspektijvav gå gåtsedip Divtasvuona-ássjev. Gå bajedip ássjev departementa dássáj de sihtap tjalmostahttet, Divtasvuona-ássje gáktuj gåktu la dálla, li moadda gatjálvisá ma ælla vássteduvvam. Da li gatjálvisá dagu dal manen dille máhtij sjaddat gåktu dat le, åvddåla juoga dagáduváj, ja gåktu almulasj instánsa systemáhtalattjat li bæhttám vierredahkoássjijt gåtsedimes. Danen mij bajedip dárbov guoradallamij departemænntaj, javllá Mikkelsen. Árranav gijttá Sámedigge la åvddåla doarjjum Árrana bargov gå bajedi tabu-tiemájt. Sámedikkeráde sebrulasj Mikkelsen dættot man ájnas Árrana barggo la maŋemus jagijt læhkám. – Sáme institusjåvnåjn la åvdåsvásstádus bajedit ja tjuovgadit suorgijt sebrudagán ma vierttiji tjuovgaduvvat. Da galggi bajedit ájggeguovddelis hásstalusájt sáme sebrudagán. Dáv åvdåsvásstádusáv la Árran duodalattjat válldám ja aj dajna vuorbástuvvam. Sámedigge la gijttevasj dan bargo åvdås ja mij jáhkkep dát lij vájkkudibmen dasi, subttsasa seksuálalasj vahágahttemij birra vuojnnusij båhtin. Dán bargo åvdås sihtap Árranav rámmpot, javllá Mikkelsen. Sámedigge ájggu aktisasjbarggoprosjevta baktu NordNorsk Reiseliv, gålmmå nuorttalamos fylkaj ja Innovasjon Norge gaskan, sáme mannoæládusvidnudagájt nannit. Sámediggeráde Mariann Wollmann Magga doajvvu prosjækta luluj sáme mannoæládusrahtjamav nannit. Sáme mannoæládus 2.0 la gålmåjahkásasj prosjækta mav NordNorsk Reiseliv jådet. Ájggomus mannoæládusprosjevtajn la nannit máhtudagáv ja márnánvejulasjvuodav sáme mannoæládusvidnudagájda. Prosjækta galggá vihpat gålmmå jage. Sámediggeráde la juollodam jahkásasj dårjav 850.000 kråvnnåj prosjæktaj. Stivrrimjuohkusin li åvdåstiddje Sámedikkes, NordNorsk Reiseliv:as ja avta mannoæládusvidnudagás juohkka gålmåt nuorttalamos fylkas. Stivrrimjuohkusa almulattjat jåhtuj boahtá dijstagá moarmesmáno 2. biejve 2017 Áltán. Stivrrimjuohkusa njunnjusj la Ellinor Guttorm Utsi, gut måttijt jagijt la mannoæládusán barggam. Tjoahkkáj 25 sierra sáme mannoæládusvidnudagá gålmmå nuorttalamos fylkas bessi oassálasstet. Máhtudaklåpptim ja profesjonalisierim li ållu guovdátjin. Dát la ihkeva ájnas vaj sáme mannoæládusoassálasste galggi buorebut gárvedit mærkkagálvov Nuortta-Vuonav fálatjit. Sámediggeráde Mariann Wollmann Magga mielas la ållo máhttelisvuoda sáme mannoæládusprosjevtajt åvddånahttemin, ållagasj dálla gå mannoæládussaj nuorttan la åvddånimájgge. – Sáme kultuvrra la sierralágásj ja tjábbe. Vierttip nahkat dav kommersialisierit dabdá iehtjama kultuvrav biejsttep. Dáv aj tjalmostahttep dán geldulasj prosjevtan. Åvdep mannoæládusprosjækta vuosedij jut æjvvalimsaje sáme æládussaj li ájnnasa. Fágalasj ságastallama, ussjolmisájt ja ájálvisájt lånudallat, ja árvvalusájt ietjas buktagij oadjot, lidjin ájnas biele. Værmádagájt dahkat ja máhtov juogadit tjuovvu aj dáv dásev prosjevtas. – Aktisasjbarggo sáme mannoæládusoasseválldij gaskan la muv mielas mierredime jus sáme mannoæládusáj galggá vuorbástuvvat. NordNorsk Reiseliv:an la sierra máhtudahka mannoæládusáj nuorttan, ja Magga mielas dát máhtudahka aktan sáme máhtudagájn stivrrimjuohkusin ja sáme mannoæládusvidnudagájn, luluj buorre båhtusijt vaddet. Sån laset vil, jus sáme mannoæládusvidnudagá hæhttuji vieledit ietja hæhttuji ienemusát barggat, gå la åvvå rahtjamus vidnudagáv æjggut, valla sån jáhkká sáme mannoæládus 2.0 la nanos viehkken sáme mannoæládusáj vuorbástuvátjit. Ságájdahtátjit, guládalá sámediggerádijn Mariann Wollmann Magga, tlf. 977 02 350 Ietjá diedojt vaddá rádevadde Kirsten Østby, tlf. 78 47 41 08 Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadus (SNPN) ásaduváj nannimdiehti sáme nuoraj vájkkudimfámov Sámedikke politihkan. SNPN ásaduváj stuoves orgádnan jagen 2003. SNPN:an li vihtta stuoves ájrrasa ja le Sámedikkerádes nammadum. Ájrrasa li ålles rijkas ja li gaskal 16 ja 28 jage vuorrasa. SNPN:a mandáhtta ja organiserim le mierredum Sámedikke dievastjåhkanimes. Sijá oajvvedahkamusá li: SNPN le oadtjum friddja rållav ja máhttá barggat daj ássjij majt iesj miejnniji li guoskavattja. Nammadus ja ájrrasa bessi mediajn guládallat ja åvdedit dajt ássjijt majt sihti ietjá instánsaj. Nammadus galggá doajmmat guláskuddamorgádnan sáme nuoraj ja Sámedikke gaskan, valla aj guláskudden ja váksjudiddjen Sámediggáj nuorajássjij gáktuj. Dan láhkáj máhttá SNPN viehkedit Sámedikkev hábbmit dikke nuorajprofijlav ja nuorajpolitihkav. Guládalá SNPN:ajn supu[a]samediggi.no SNPN bloggaj Gåvvå (Flickr) Sáme Parlamentáralasj Ráde ja Vuona Sámedigge ásadi nuorajkonferánsav moarmesmáno 31. biejves – biehtsemáno 2. bæjvváj 2013 Oslo ålggolin. Konferánsa fáddan le árkkabiejvverasissma. Sámedikke Nuorajpolitihkalasj Nammadus (SNPN) konferánsav guossodi, ja sihti árkkabiejvverasisma hásstalusájt dættodit, gåktu máhttá rasismav ja dan vájkkudusájt giehtadallat. - Mij nuorra sáme álu virddup dilijda gånnå ep rat diede majt galggap javllat ja sjaddap ålles álmmuga ambassadørran. Gå muhtem tjuottjodusá ájggomus le rasistalasj jali gå juojddáv gatjádi suhtadittjat, de soajttá liehket gássjel diehtet majt ja gåktu galggá vásstedit. Konferánsa aktijvuodan galggap dáv hárjjidallat praktihkalasj hárjjidimij ja workshopaj baktu, galggap aj ietjama riektáj birra oahppat dáj ássjij ássjediehttijs. Vuostasj lávkke buorre argumentajda le máhtti, tjielggi SNPN jådediddje Sagka Marie Danielsen. Konferánssa álggá bierjjedagá moarmesmáno 31. biejve kl. 14:00 Quality Hotel Olavsgaardan Oslo ålggolin ja låhpaduvvá sådnåbiejve biehtsemáno 2. biejve. SUPU-jådediddje árvvet sulle 50 oassálasste gasskal 16 ja 30 jage Vuonas, Svierigis, Suomas ja Ruossjas sjaddi konferánssaj sæbrrat. Sån hasot gájkajt gudi berusti sæbrrat. - Árkkabiejvverasissma le tiebmá mij le ájnas dagástallat ja sávav DÅN boadá ietjat vásádusáj ja vuojnoj oassálastá, låhpat Sagka Marie Danielsen. Ienep diedo konferánsa birra: SUPU, e-poassta: supu@samediggi.no Sámedigge, tlf. nr. +47 78 48 42 35. Diededa dáppe. Diededime ájggemierre: moarmesmáno 15. biejve. Sáme girjálasjvuoda årnik åhtsåmusá vuodon doarjju sáme girjálasjvuodav, tjáppa- ja fáhkagirjálasjvuodaprosjevtajt ma vidnudagájs åvdeduvvi. Åhtsåmájggemierre: 01.03.19, 01.10.19 Ulmme doarjjaårnigij: Sáme girjálasjvuoda doarjjaårnik doarjju sáme girjálasjvuodav, goappátjagá tjáppa- ja fáhkagirjálasjvuoda prosjevtajt ma dåjmadagájs åvdeduvvi. Åhtsåmusá merustaláduvvi moatte guoskavasj berustime hárráj. Almmudagájn/dåjmadagájn ma oadtju njuolgga dårjav almmudakdoarjjan Sámedikke budsjehta baktu ij la rievtesvuohta dårjav oadtjot dán doarjjaårniga baktu mij åhtsåmusáv gájbbet. Ålggorijkalasj dåjmadagá tjáledum Vuonan e dårjav oattjo (NUF). Máhttelis la dårjav åhtsåt tjuovvovasj dåjmajda: Ienep diedo merustallamnjuolgadusáj hárráj - gehtja åhtsåmsjiemáv ja årniga njuolgadusájt. Gájbbádus åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj: Giehtadallamájgge: Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmussaj vuorddet 3 máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum, gehtja háldadimlága § 11. Båddåsasj diedádus háldadimássjijn sáddiduvvá maŋemusát máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum. Guládallamdiedo: Åhtsåsjiebmá Doarjju duodjeoassásijt Inka AS ja Manndalen Husflidlag Sámediggerade le juollodam dårjav duodjeoassásijda Inka AS i Kárásjjågån ja... Lågå ienebuv Duodjesåbadus gergas Duodjesjiehtadallamij oassálasste li boahtám ájgás, ja 2015-jage såbadusán l... Lågå ienebuv Guládibme: Rievddadus duodjeæládusá doajmmadoarjjagin Sámedigge le sijddabællásis biedjam guládallamnotáhtav duon ja dán doarjjaår... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Sihtá duodjeæládusáv nannit Sámedikke rádeájras Silje Karine Muotka hálijt árvustallat ietjá máhttelisvu... Lågå ienebuv Lågå ienebuv Áltá 2013 kulturprográmma (gasskabåddåsasj) / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget 19. njoktje 2013 Kulturprográmma biejves bæjvváj Áltá 2013. Sådnåbiejve biehtsemáno 9. biejve 20:00 Vuosstájválldem *20:00 Rabás konferánsapub 21:30 Filmmaprográmma: Native Shorts 1 Mánnodagá biehtsemáno 10. biejve Dijstagá biehtsemáno 11. biejve 12:00 Márnán 15:00 Dájddavuosádusá Finnmárkkohállan 18:30 Nuoraj lávdde guovdo Áltá 20:00 Rabás konferánsapub Gasskavahko biehtsemáno 12. biejve 12:00 Márnán 15:00 Dájddavuosádusá Finnmárkkohállan 20:00 Rabás konferánsapub 20:00 Loahppakonsærtta Nive Nielsenijn ja Mari Boinejn Oajvvada vuojttev giellaguddnebálkkáj / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Guhtimusj bierri vuojttet Sámedikke giellaarvusmahttembálkkáv? Juohkka nælját jage juogat Sámedigge bálkkáv ulmutjij jali viddnudahkaj, prosjæktaj jali organisasjåvnnåj gut la vissjalit barggam sámegielajn mij gullu giellanannimij, åvddånibmáj jali bisodibmáj. Bálkká ij juogeduvá Sámedikke ájrrasijda jali háldadussaj. Bálkkán juogeduvvá 50.000 kråvnå ja duodden dájddadiploma. Gájkka bessi májnodit gut viertti oadtjot giellaarvusmahttembálkkáv. Tjielggi ånigattjat ietjat oajvvadusá birra ja sáddi Sámedikke åssudahkaj åvddål sjnjuktjamáno 15.bve. Sámediggeráde mierret gut galggá bálkkáv oadtjot. Giellaguddnebálkká juogeduvvá Sámedikke ållestjåhkanime aktijvuodan, biehtsemáno. Sáme giellaguoradallam hásstalusájt bigot / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Ienep nuora gå vuorrasa oarjjelsámegielav ságasti, vuoset Sáme giellaguoradallam 2012 mav Nordlandsforskning AS ja Norut Alta – Áltá li Sámedikke, Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementa ja Máhttodepartementa åvdås dahkam. Nuortta- ja julevsámegiela máhtudahka binnoj gasskabuolvan, madi dille le vehi buorep siján gudi li nuorap gå 30 jage, vuoset guoradallam. Sámedikkeráde Ellinor Marita Jåma ja ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud libá ávon gå gielladåjma ma li jåhtuj biejadum li buorre båhtusijt buktám, sierraláhkáj oarjjelsáme guovlojn. - Åvddålijguovlluj le ájn ájnas vuorodit sámegielajt bisodit, nannit ja åvddånahttet, javllaba Jåma ja Aasrud. Válljiji ierit sámegielav Guoradallam vuoset gålmås vidádis dárusti vájku lij vejulasj sámástit. Ájnnasamos sivva le bágo vájlluji ja dåbddå ij buvte sámástit almma láhkáj. Dáhpen le sjaddam sámegielav ierit válljit, vuoset guoradallam. Åvddåla sámástin juohkka sajen ietján gå skåvlån. Guoradallam vuoset ienemus nuoraj gaskan le navti jut sámás dåssju mánájgárden ja skåvlån. Juohkka sáme mánán le individuála riektá sámegielaåhpadussaj skåvlån. Guoradallam vuoset gålmådisoasse æjgádijs javlli máná ajtu e oattjo dav sámegielaåhpadusáv mij siján galggá. Ájnnasamos sivva dási le skåvlåjn e gávnnu fálaldagá. -Aktan ráddidusájn hæhttup bærrájgæhttjat jut suohkana sámegielaåhpadusáv oahppijda fálli, váj oadtjop ienep giellaadnijt boahtteájggáj, javllá sámedikkeráde Ellinor Marita Jåma. Vijddábut javllá ienep giellaárena hæhttuji dagáduvvat váj sámegiella máhttá árkkabiejven aneduvvat. -Duodden hæhttu sámegiella ienebut vuojnnusij boahtet sihke median ja sebrudagán ietján, javllá Jåma. Ájnas ræjddo Giellaguoradallam sjaddá ájnas ræjddon Sámedikke ja ráddidusá bargon sámegielaj åvddålijguovlluj. Båhtusij milta galggá hábbmit ja jåhtuj biedjat dåjmajt ma sámegielajt bisodi ja åvddånahtti. Vijddábut galggi båhtusa aneduvvat gå Sámegielaj sámedikkediedádusáv dahká. Aktijvuohta Sámedikkeráde Ellinor Marita Jåma , tlf. 916 13 460 Sáme giellaguoradallam 2012 julevsáme giellakonferánsan / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget Gieres gájka – gieres oassálasste ja julevsáme giellakonferánsa ásadiddje. Sámediggeráde åvdås sidáv gijttet bivddimis diehki giellakonferánssaj julevsáme hærvvaviessuj – Árranin. Sámediggeráde ájrrasin, lav ávon ja mihá gå lav dánna uddni ja oattjov dan ájnas julevsáme giellakonferánssaj hållat. Mij gudi lip dálla dán lanján, lip tjåhkanam dan diehti gå sihtap dahkat gájkka majt máhttep sihkarastátjit guoddelis ja buorre boahtteájgev julevsáme giellaj. Man ållo ávvudahtte le vuojnnet gå le nåv ålos mijás! Gijtto Árranij ja Divtasvuona suohkanij ma konferánsav ásadi. Sámedikken le vásstádus sámegielav åvddånahttet, ja dan gáktuj lav mån viehka ávon gå li nåv ållo gielladåjma julevsáme guovlojn. Ållagasj alvaduhtte le gå li nåv ållo dåjma dan båttå gå ulmusjlåhko biedjá luondulasj rájájt ulmusjluohkojda. Gå li nåv ållo dåjma bájkálattjat, de dahki da vaj Sámedigge máhttá doarjodit dajt buorre bargojt. Maŋemus gålmmå jage le Sámedigge juollodam badjel 24,5 miljåvnå dåjmajda ma giellaj guosski, 874 000 giellaj mánnágárdijn, badjel 10 miljåvnå julevsáme oahppamnævojda, 37 800 stipendajda alep åhpadusán, 2,4 miljåvnå Árrana giellaguovdátjij ja lagábuj 7,9 miljåvnå guovtegielakvuoda bargguj Divtasvuona suohkanin. Dát la dat barggo majna moattes dijás dán huodnahin bæjválattjat barggabihtit, ja mån lav viehka ávon gå dat vaddá máhttelisvuodajt Sámediggáj ållånahttet dav vásstádusáv mij la miján julevsáme gielas. De le tjielgas Sámedigge galggá ájn buorep bargov dahkat julevsáme giela åvdås. Jus lulujma dudálattja same sebrudagá vidjurij, de ij lim dárbbo liehket sámepolitihkkárin. Na javllup de dåssju, viehka stuorra barggo le mijá åvdån sihkarastátjit julevsámegiela boahtteájgev. Sámedigge aktelattjat rahtjá buorebut ávkkitjit dajt rádjodum luohkojt ma li miján háldadusán. Mån jáhkáv miján la gájkka vuojttet gå aktan låggŋip gielav, ja vuojnáv Sámedikke bieles hæhttup ienebut tjalmostahttet lagáp ságastallamijt dijájn gudi gielajn barggabihtit bæjválattjat. Dat gå Sámedigge bierri adnet prinsihpalasj iesjmierredimev sámegiela badjel, dat merkaj midja gájkka dán lanján galggap adnet dav iesjmierredimev. De galggap ájn vil buorebut sáhkadit aktan boahtte ájge. Akta mijá dåjmalamos barggonævojs majna sámegielav åvdet li giellaguovdátja. Da li gielladajva mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda gånnå sámegiella håladuvvá, gullu ja vuojnnu. Sámediggeráde sihtá giellaguovdátja galggi sebrudahkaj sehkanit, ja bájkálasj ulmutja giellaguovdátja guovlon luondulattjat guládalli giellaguovdátjijn gå åhtsi sáme gielladajvajda ja giellakursajda. Mij hásstalip giellaguovdátjijt ájádalátjit giellaåhpadimev álggij rájes allaskåvlå fálaldusájda. Le gus fállo gájkka mierijn? Julevsáme guovlon le miján uddni Árran, mij dahka buorre bargov. Árran dahka goappátjagá gielladajvajt ja giellakursajt, ja Sámedigge sihtá vilá doarjjot Árranav dán bargon man ulmme le ienebu gudi gielav adni ja lasedum giellaadno. Duodden sihtap ávkkit aktisasjbarggosjiehtadusáv mij áttjak vuollájtjáleduváj Bådådjo suohkanijn ságastittjat máhttelisvuodav ásadittjat giellaguovdátjav dåppe. Bådådjon årru moadda julevsáme, ja giellaguovdásj dåppe máhttá ájn vil låggŋit fálojt julevsámijda. Duodden máhttá dat aj nannit bargov bihtámsámegielajn. Mujna le miella gullat gåktu didja árggabiejve giellabarggen merustallabihtit dav máhttelisvuodav. Sámedigge le áttjak joarkkam prosjevtav aktisasj nuorttarijkaj same fáhka- ja luohkkoguovdátjav, Giellagaldov, gålmåjn jagijn. Dan gávdan galggá bargaduvvat oarjjel-, ubbmem-, julev-, nuortta-, anár- ja lullesámegielajn. Ulmme le ásadit stuoves samegiela fáhka- ja luohkkoguovdátjav. Midja Sámedikken lip dudálattja gå lip oadtjum joarkedum prosjevtav, dan diehti gå terminologija- ja normerimbarggo li ájnnasa sámegiela åvddånahttemij. Gieres giellaulmutja, Jus galggap gielav gádjot, de hæhttup mánáj álgget. Gænna le mærrádus jus mánná galggá sámegielagin sjaddat? Åvdemusán li æjgáda gudi hæhttuba válljit – gielav válljit - mánájdiska. Sámedigge sihtá æjgáda galggi diehtet ålov diedulasj giellaválljimis. Dan diehti oajvvat Sámediggeráde budsjæhttaoajvvadusán jahkáj 2016 almodit ådå giellakampánjav “Sámásta mánnáj”. Ulmme le diededit æjgádijt, mánnágárdijt ja varresvuohtainstitusjåvnåjt man ájnas la gielav diedulattjat válljit, makkár ávkke le guovte- jali moattegielakvuodajn ja makkár giellarievtesvuoda li same mánájn mánnágárden ja skåvlån. Sáme mánnágárddefálaldusá ja sámegiella skåvlån li ma mierredi jus mánná galggá sámegielav adnet fáron ållessjattuga iellemij. De boahtá sebrudahka, ja Árran mánnágárdde, ájnna mánnágárdde Vuonan gånnå julevsámegiella le oajvvegiellan, merkaj ålov gielav åvddånahtátjit ja bisodittjat. Árran mánnágárde bargos li moadda máná oadtjum fálaldagájt. Sáme mánájgárdde le årrum gájbbádussan vaj moattes li mannam vijddábut alep åhpadussaj julevsámegielajn. Dánna sidáv májnnot Árran mánnágárdev gå sij suoddjiji gielav ja oatsodi vaj vijddábut doalvoduvvá. Dáv la árvvogis vijddábut oatsodit! Divtasvuona suohkanin li 18 oahppe gejn la sámegiella vuostasjgiellan vuodoskåvlån ja 49 oahppe gejn la sámegiella nubben giellan. Duodden li oahppe gudi oadtju guhkásåhpadimev julevsámegielan. Lága baktu viertti sihkarasteduvvat vaj oahppe gudi oadtju guhkesåhpadimev aj oadtju rievtesvuodajt guosseoahppen liehket. Mån sidáv gájkka máná adnet sæmmi rievtesvuodajt sámegiellaj ja sámegielan åhpaduvvat ålles rijkan. Ja de maŋemusát sidáv sávvat gájkajda konferánsav gånnå le ållo sisadno ja mij arvusmahttá, ja dáj biejvij maŋŋela dáppe dán tjáppa Divtasvuonan mannap sijdajdimme ållo arvusmahttemij ja herdujn bargatjit vijddábut ja vuorodittjat julevsámegielav. Gijtojt mujsta! Álggo Dán diedádusá baktu sihtá Sámedigge åvddån biedjat gájkbadjásasj politihkav sámegiela gáktuj, mij galggá gæjnov tjielggit ja prinsihpalasj gatjálvisájt vásstedit mij guosská sámegiela adnuj ja åvddånahttemij. Sámedikke oajvveulmme sámegiela åvddånahttema gáktuj le lasedit sijáj lågov gudi gielav bukti ja sámegiela anov vijdedit. Jus galggá dájt ulmijt jåksåt de le dárbulasj tjielgadit mierredimfámov ja åvdåsvásstádusá juohkemav Sámedikke ja ráddidusá gaskan. Dákkir tjielgadibme mierkki lágajt ja ålgodisævtojt tjadádit ja rievddat. Dát le dán diedádusá oajvvedæddo. Sámediggediedádus sámegiela gáktuj sisadná hásstalusájt, ulmijt ja strategijajt nieljen vuorodimsuorgen; Sámij riektá iesjmierredibmáj ietjama giela, kultuvra ja iellemvuoge badjel le nasjonála ja rijkajgasskasasj lágajn mierredum. Dát mierkki sáme álmmugin le riektá iesj mierredit boahtteájge giellapolitihkav. Miján le aj riektá sámegielav oahppat ja adnet. Vájku dal nasjonála ja rijkajgasskasasj lága ja konvensjåvnå dáv javlli de le ajtu viehka stuorra lávkke dan gaskan makkir riektá mijájn le gielav adnet ja almma vejulasjvuoda gielav sebrudagán adnet ja åvddånahttet. Sámediggediedádus sámegielaj gáktuj gåvvit ja dagástallá makkir roalla ja politihkalasj mierredimfábmo Sámedikken galggá giellaássjijn. Dárbbo le ájn tjielggasappot åvdåsvásstádusáv juogadit, dåjmajt aktan hiebadit ja viehkkenævojt buoredit boahtteájge giellavuorodibme vuoksjuj. Gå sámelága giellanjuolgadusá 1992:n jåhtuj biejaduvvin, de aj mierreduváj makkir suohkana galggin sáme giellaháldadimguovlluj gullut. Muhtem suohkana dán guovlluj gulluji, ja dáj suohkanij duogen le ietjasa álmmugav sámegiellaj dievnnot. Jut sámelága giellanjuolgadusá guoskki dåssju suohkanijda giellaháldadimguovlon le ietjastis hásstalus gå návti ij le sámegielak álmmugin Vuonav miehtáj sæmmi riektá sámegielav adnet ja oahppat. Sæmmi båttå vuosedi iesjguhtik árvustallama jut suohkana e ållåsit nagá ietjasa vælggogisvuodav ållit guovtegielak dievnastusájt fállat. Ieritjåhtema diehti ja gå ådå suohkana li sámegielaj giellaháldadimguovlluj sæbrram de le dárbbo sámelága giellanjuolgadusájt rievddat. Dát diedádus dáv gæhttjal giehtadallat ja javllá almulasj háldadibme le stáhta duogen ja jut sámegielak álmmugin le riektá sámegielak dievnastusájda vájku gåggu dal årru. Dát mierkki sámelága giellanjuolgadusá galggi ålles lánndaj guosskat. Sámediggediedádus udnásj háldadimvuogev guodá ja farra vuojnná dajt suohkanijt ma uddni li sáme giellaháldadimguovlon aktisasjbarggoguojmmen gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet. Dát mierkki åvdåsvásstádus guovte oassáj juogeduvvá, gånnå Stáhtta vásstet almulasj dievnastusáj åvdås ja navti økonomalattjat ja háldaduslattjat vásstet suohkanij, fylkkasuohkanij ja almulasj ásadusáj sámegielak dievnastusáj åvdås. Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås, ja vuojnná dárbov aktisasjbargov nannit ja ressursajt biedjat sámegiela nannimij iesjguhtik dásen sebrudagán. Dát rievddim mierkki dárbbo le muhtem nammadussaj man ulmme le tjielgadit ja åvdedit oajvvadusájt gåktu máhttá rievddat njuolggadusájt, mierredim- ja vásstedimoasev sámegiela gáktuj. Økonomalasj, almasjlasj ja háldaduslasj ressursaj vánesvuohta le stuorra hásstalus sámegiela nannima bargguj. Dá li ålgodisævto ma hæhttuji sajenis jus sámegiella galggá iellet boahtte ájgijda. Diedádus dájt hásstalusájt giehtadallá ja politihkav hábbmi man vuodon sámegiela nannima ja åvddånahttema visjåvnå ja ulme jåhtuj biejaduvvi. Sámedikke ja sámedikke giellapolitihka oajvveulmme sámegiela åvddånahttema gáktuj le sámegiela addnij lågov lasedit. Sámegiela bierggim le dan duogen jut nahká sámegielagij lågov lasedit. Diedádus gåvvit iesjguhtik giellaguovlov ja giela dárbojt jus galggá bisoduvvat, nanniduvvat ja åvddånahteduvvat iesjguhtik suorgen. Ájnas le aj jut gávnnuji duohta vejulasjvuoda gielama adnet ienep sebrudaksuorgijn. Sámegiela adno iesjguhtik dásen sebrudagán hæhttu laseduvvat, ja ájnas le jut ienep ásadusá válldi åvdåsvásstádusáv váj sámegiella ienebut aneduvvá. Sámegiela dille le målsudahkes, ij dåssju gielaj gaskan valla aj gielaj sisbielen. Danen hæhttuji iesjguhtik strategija sajenis gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet. Váj galggá ienep diedojt åttjudit iesjguhtik gielladile birra, ja navti buorebut dæjvvat iesjguhtik strategijajn, de hæhttu duolloj dálloj giela dilev kárttit. Sámediggediedádus sámegiela gáktuj le boados Sámedikke prosessas. Dán diedádusá barggo álgij muhtem stuorra giellakonferánsajn mav Sámedigge Tråmsån ásadij 2011 moarmesmáno. Konferánsan lidjin lågågdalle iesjguhtik sebrudaksuorgen, ja lij buorre vuodon diedádusbargguj. 2012 moarmesmáno ja biehtsemáno le Sámedikkeráden læhkám moadda rabás tjåhkanime gånnå tsuojggidusá li boahtám diedádussaj. Tjálalasj tsuojggidusá diedádussaj li aj boahtám priváhta ulmutjijs, ásadusájs ja organisasjåvnåjs. Vijdes politihkalasj dagástallam le læhkám Sámedikkeráden ja Sámedikke ållestjåhkanimen. Sámedikkeráde sámegiela tjielggidusáv åvddån biejaj Sámedikke ållestjåhkanibmáj ássjen 18/12. Dát le Sámediggediedádus sámegiela gáktuj vuodo. Jahkásasj vuorodime ja dåjma galggi åvddån boahtet Sámedikke budsjehtan ja makta le ulmijt ållidam boahtá åvddån jahkediedádusán. Definisjåvnå Váj dádjat sæmmi láhkáj de le ájnas jut muhtem moallanagá ma li guovdátjin diedádusán tjielggiduvvi. Danen sihtap tjielgadit gåktu dájt moallánagájt dádjadip. Iednegiella: Dán diedádusán anedum vuostasj giela birra majt sijdan oahppi. Jus le moadda giela avta bále oahppam de máhtti dujna aj liehket moadda iednegiela. Ietjá sajijn væráldin (dagu lulleasiáhtalasj lándajn) aneduvvá iednegiella nammadussan dan giellaj mav muhtem tjerdalasj juohkusij gullu, vájku dal makta gielav ajtu buktá. Vuostasjgiella: Njálmálasj, jali aj tjálalasj oajvvegiella. Åhpadusaktijvuodan anedum dan giela birra mav oajvvegiellan vállji. Nubbengiella: Giella mav muhtem ij le vuostasj giellan adnám, ájnat oahppá jali le oahppam muhtem birrasin gånnå ållågit bæjválasj giellan aneduvvá. Nubbengiella máhttá aj gåvvidit akta ber makkir gielav mij ij le muhtem ulmutja vuostasjgiella, dat sihtá javllat sihke nubbengiella ja amás giela. Giellaguodde: Tjiehpes giellaaddne gudi ressurssaulmutjin aneduvvi åhpadimaktijvuodan. Giellaárená: Giellasosiologalasj moallanahka mij aneduvvá dakkir sajij jali ásadusáj birra gånnå giella aneduvvá. Giellaguovllo: Giellageográfalasj moallánahka mij gåvvit guovlov gånnå giella aneduvvá. Ieneplåhkoguovllo: Guovllo gånnå álmmuga ieneplåhko sámegielav adni bæjválasj giellan. Guovtegielak: Muhtem ulmusj guhti le bajássjaddam guovtijn vuostasjgielajn ja guhti goappátjijt gielajt sæmmi buoragit buktá, jali ulmusj guhti árggabiejvenis guokta giela adná ja goappátjij identifiseri, vájku ij goappátjijt gielajt sæmmi buoragit buvte. Moattegielak: Muhtem ulmusj guhti le bajássjaddam guovtijn jali måttijn gielajn ja guhti dáj gielaj identifiseri ja moadda giela árggabiejven adná, vájku ij divnajt gielajt sæmmi buoragit buvte. Sámegiela árvo vuodo Sámegiella le sáme sebrudagá vuodoárvvo. Danen le giela bisodibme ja åvddånahttem ietjastis ájnas ja ij dárbaha ietjá láhkáj vuodostuvvat. Tjielgas mærkkan giela ájnas mierkkidussaj le jut sámegiela tjanástahka le mierrediddje jus bæssá Sámedikke jienastimlåhkuj tjáledit. Sámegiella le akta mijá kultuvra vuodojs vájgu dal e gájka gielav buvte. Dat le giella mav miján le riektá nannit ja åvddånahttet sihke ietjama åvdås ja sebrudagán ietján. Dát riektá le fámonis vájku dal makta juohkka ájnna mijájs gielas uddni buktá. Riektá ietjama giellaj le árvvo mij le ålles gielladiedádusá vuodon. Juohkkahattjaj guhti sámegielav buktá, le viehka stuorra árvvo gå bæssá gielav adnet nav moatten aktijvuodan gå vejulasj aj fámilja ja lahkabirrasa ålggolin, dagu gå le aktijvuohta almulasj kontåvråj, varresvuoda ásadusáj, skåvlåjn, girkkojn ja riektásystemajn. Árvvo le danna gå giella vuojnnusij boahtá sebrudagán. Gå muhtem giella moatten aktijvuodan aneduvvá, de dasi vatteduvvá árvvo sæmmi buohta gå ietjá giela. Dákkir bihko avtaárvvusasjvuohta gielaj gaskan le sæmmi båttå mærkkan jut álmmuga li avtaárvvusattja. Vájku álu sámegielav avtan giellan gåvvidip, de gávnnuji vuona bielen sáme gudi vidá iesjguhtik sámegielajda gulluji. Dá vihtta giela li lullesámegiella, nuorttasámegiella, julevsámegiella, bihtámsámegiella ja oarjjelsámegiella. Gullut avta dájs vidát gielajs le sámijda árvvon, dát árvvo le aj gielladiedádusá vuodon. Birástagá Nasjonála lága Sámegiella le sáme kultuvra ájnnasamos juolgge. Mij sáme lip álggoálmmuk ja unneplågoálmmuk Vuonan ja danen dárbaj sámegiella ja sáme kultuvrra sierralágásj suodjalimev jus galggá åvddålijguovlluj bissot ja åvddånahteduvvat. Vuona stáhta duogen le dilev láhtjet váj sáme bessi gielaska sihkarasstet ja åvddånahttet. Dá vælggogisvuoda, ma li lágaj ja konvensjåvnåj baktu mierredum li vædtsaga majt Sámedigge ávkki gå iejvvip guovdásj oajválattjajt, suohkanijt, fylkkasuohkanijt ja iehtjádijt gej siegen aktan barggap. Vuodolága § 110a tjadná vuona stáhtav dilev láhtjet váj sámegiella máhttá bisoduvvat ja åvddånahteduvvat. Sámedikke ja ietjá sáme riektáássjij láhka (sámeláhka) doajmmaj bådij jagen 1989 ja dan ulmme le dilev láhtjet váj sáme álmmuk Vuonan máhttá ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav nannit ja åvddånahttit. Láhka konkretiseri daj badjásasj prinsihpaj sisanov majt Vuodolága § 110 ásat. Sámelága giellanjuolgadusá doajmmagåhtin 1992 rájes ja li goalmát kapihttalin tjáledum; sámegiella. Gå sámelága giellanjuolgadusá mierreduvvin, de aj lága baktu mierreduváj suohkana Gárásjåhkå, Guovddagæjnno, Unjárgga, Porsáŋŋgo, Dædno ja Gájvuodna galggin liehket oassen sáme giellaháldadimguovlos. Gå Divtasvuona suohkan 2006:n fárruj váldeduváj, de láhka rievddaduváj váj giellaháldadimguovllo dálla njuolgadusáj baktu mierreduvvá. Maŋŋela li suohkana Snåasa ja Loabát fárruj boahtám giellaháldadimguovlluj, ja Rajrevihke (Røyrvik) sæbrrá 1.1.2013 rájes. Sámelága giellanjuolgadusá (1992) vaddi sáme giellaháldadimguovlo álmmugij riektáv almulasj måhkijn aktijvuodav válldet ja vásstádusáv oadtjot sámegiellaj jali dárogiellaj ietjasa giellaano milta. Riektá guosská sihke njálmálasj ja tjálalasj gatjálvisájda. Riektá gáhtu dalloj gå háldadimásadus iesj válldá aktijvuodav. Gájka almodusá almulasj orgánajs giellaháldadimguovlon maj ulmmejuogos le ålles jali oase álmmugis, galggi sihke dárogiellaj ja sámegiellaj almoduvvat. Sámelágas § 3-5 milta le riektá sámegielav vijddásappo adnet varresvuohta- ja sosiálsuorgen. Dát mierkki gájka varresvuoda- ja sosiálásadusá gudi viehkedi pasientajt gudi båhtu suohkanijs ma li sáme giellaháldadimguovlon, galggi pasientajt sámegiellaj dievnnot. Pasiænntariektálága § 3-5 mij vaddá pasiænntaj riektáv diedojda ma li ájnegis dárbojda hiebaduvvam, ja lága § 4-2 mij mierret dåhkkidime hámev, li aj guoskavasj mærrádusá. Sáme pasientaj riektá sámegiela adnuj giellaháldadimguovlon le aj tsuojggiduvvam ådå suohkanlasj varresvuohta ja huksolágan: 3 – 10. 4. ladás: "Suohkana sáme giellaháldadimguovlon galggi bærrájgæhttjat jut sáme pasientaj jali addnij dárbo hiebadum dievnastusájda dættoduvvi gå dievnastus hábbmiduvvá." Sámelága § 3-6 vaddá juohkkahattjaj riektáv ájnegis girkkolasj dievnastusájda sámegiellaj. Dát guosská sielohuksuj, gásstaj, skalluj, válldaj ja iehkedismállásij. Báhpa gudi virggáj biejaduvvi háldadimguovlon hæhttuji sámegielav låhkåt jus e åvdutjis máhte. Girkko galggá aj sámegielav åvdedit háldadimguovlo ålggolin. Girkkolága § 24 javllá: ”Girkkotjåhkanibme galggá sáme girkkoiellemav suoddjit ja åvdedit [..]”. Sámelága § 3-7 sisadná bájkálasj jali guovlolasj ásadusá barggij riektáv åhpadusvirggeloahpáj bálkkájn åttjudamdiehti sámegiela máhtudagáv, gå ásadus dákkir máhtudagáv dárbaj. Åhpadusláhka (1998) duodas ájnegisá riektáv åhpadussaj sámegielan ja –giellaj. Sáme giellaháldadimguovlon (åhpaduslágan javladuvvá ”sáme guovlo”) le juohkka oahppen riektá åhpadussaj mij Sáme Máhttolåpptimav tjuovvu, ja siján le vejulasjvuohta sámegielav åhpadusgiellan válljit. Oahppe bessi aj dárogielav válljit åhpadusgiellan, aktan sámegielåhpadusájn. Suohkanijn ma li sáme giellaháldadimguovlo ålggolin li oahppijn dåssju riektá åhpadussaj sámegielan ájnegis oahppe dásen. Jus galggi åhpadusáv oadtjot sámegiellaj de hæhttuji gåjt dal 10 oahppe suohkanin dáv gájbbedit, ja dát riektá joarkká nav guhkev gå li binnemusát guhtta oahppe vil juohkusin. Dán lága aktijvuodan li oahppe defineridum mánnán æjgádijs gudi bessi Sámedikke jienastimlåhkuj ietjasa tjáledit. Mánájgárddeláhka (2006) dættot suohkanin le åvdåsvásstádus jut mánájgárddefálaldahka mánájda sáme guovlojn (sáme giellaháldadimguovlon) le sámegiela ja kultuvra nanna vuododum. Sáme sisadno mánájgárdijn ma li giellaháldadimguovlo ålggolin le viehka hæjobut suoddjidum. Dáppe galggi suohkana dilev láhtjet váj sáme máná galggi gielasa ja kultuvrasa nannit ja åvddånahttet. Dán lága aktijvuodan li sáme máná defineridum mánnán gåjt dal avtajn æjgádijn guhti bæssá Sámedikke jienastimlåhkuj ietjas tjáledit. Háldonjuolgadusá ja biebbmosijddanjuolgadusá rievddama nuolgadus mij moarmesmáno 1. biejve 2012 doajmmaj bådij dættot sámegielak mánájn gudi giellaháldadimguovlon årru le riektá gielasa bisodit gå ådå huksuj biejaduvvi. Dáj rievddamij milta hæhttu dal dåjmalattjat gatjádit makta máná kultuvralasj ja gielalasj riektá várajda váldeduvvi gå biebbmosijddaj jali mánájsuodjalusásadussaj biejaduvvi. Dille galggá látjeduvvat váj mánná bæssá sihke ietjas gielav ja kultuvrav åvddånahttet. Bájkkenammaláhka (1990) galggá bærrájgæhttjat jut sáme bájkkenamá li nasjonála njuolgadusáj ja rijkajgasskasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta. Bájkkenammalága § 7 javllá jus muhtem bájkkenamán le moattegielak namma de galggi gájka namá ma dan guoskavasj bájken aneduvvi galbajn aneduvvat. Bájkkenammalága ulmme le várajda válldet bájkkenamájt kultuvrramujtton, dajda hiebalgis tjállemvuogev vaddet ja vájkkudit máhtudagáv ja dåjmalasj anov namáj vuoksjuj. Bájkkenammalága milta máhtti almulasj ásadusá, viessoæjgáda, bájkálasj siebre ma bájkkáj gulluji ja bájkkenammakonsulenta nammaássjev álgadit. Suohkana namájt mierredi duola dagu almulasj adressajn, bájkátjijn, gahttunijn ja almulasj viesojn. Stáhta Kárttadåjmadahka mierret luonndonamájt ja ietjá namájt ma e bájkkenammalágan jali njuolgadusájn åvddån boade. Departementa suohkannamájt mierredi. Lágan tjielggasit tjuodtju sáme namá ma aneduvvi ulmutjijs gudi muhtem bájken årru jali dåppen æládusájt dåjmadi, galggi dábálattjat almulasjvuodas aneduvvat kártajn, galbajn, regissterijn aktan dáro namájn jus dakkir gávnnu. Galbajn jali kártajn jali ietján gåggu ienep gå akta namma aneduvvá, mierret mierrediddje ásadus makkir namma vuostatjin galggá. Gå mierret makkir namma vuostatjin galggá de galggá árvustallat giellaanov bájken. Sáme giellaháldadimguovlon galggá návti liehket: Sáme namma vuostatjin, ja de dáro ja de guojna. Sámedigge nammat sáme bájkkenamáj nammakonsulentajt. Rijkajgasskasasj konvensjåvnå ja tjielggidusá Riektá iednegiellaj le vuodulasj almasjrievtesvuohta. Juohkka sámen le riektá adnet ja åhpadusáv oadtjot sámegielan. Vuona stáhtta le sihke riektálattjat ja politihkalattjat åvdåsvásstádusáv válldám suoddjit ja åvdedit mijá gielav danen gå lip álggoálmmuk. Mánájkonvensjåvnnå le vuona láhkaj sajájduvvam ja le danen vuona lága åvddåla. Mánájkonvensjåvnån le sierra artihkkal álggoálmmugij mánáj vuoksjuj, 30. artihkkal; ”Máná gudi muhtem unneplågo álmmugij jali álggoálmmugij gulluji galggi bessat aktan iehtjáda ietjas juohkusin, ietjasa kultuvrav, åskov ja gielav niektit.” AN:a konvensjåvnnå sivilja ja politihkalasj riektáj gáktuj le vuona riektáj váldedum almasjrievtesvuodalága baktu. 27. artihkkal javllá: "daj stáhtajn gånnå tjerdalasj, åskolasj jali gielalasj unneplågo gávnnuji, ij sijás gudi dajda gulluji, galga riektá váldeduvvat, daj gaskan ietjasa juohkusin, ietjasa kultuvrav sujttit, ietjasa åskov dåbdåstit ja tjadádit, jali gielasa adnet” Dát konvensjåvnnå manná åvddålij jus ietjá mærrádusá vuona riektán li dan vuosstáj. ILO-konvensjåvnnå 169 iesjrádálasj stáhtaj álggoálmmugij ja máddoálmmugij vuoksjuj sisadná artihkkalijt ma javlli álggoálmmugijn le riektá ietjasa gielav nannit ja åvddånahttet ja ájnegis ulmutjijn le riektá gielasa oahppat ja adnet. 28. artihkkal javllá ”Dåjma galggi jåhtuj biejaduvvat váj dan álmmuga ieme gielav nanni ja åvddånahttemav ja anov låppti”. Europa lihtto guovllo- jali unneplågogielaj gáktuj galggá unneplågogielajt suoddjit váj europa kultuvra valjesvuohta bissu. 7. artihkkal tjadná nasjonálstáhtajt konkrehta dåjmajt tjadádit váj unneplågoálmmugijt bisot váj vuojnnusij båhti sihke politihka, lágaj ja ano baktu. AN:a Álggoálmmuktjielggidusá 13. artihkkal javllá mijájn sámijn álggoálmmugin le riektá ælláskahttet, adnet, åvddånahttet ja boahtte buolvvaj gielav vaddet. Dát artihkkal aj mierret sámijn álggoálmmugin le riektá dålkåv adnet almulasj dievnastusáj aktijvuodan. Vuodna le tjielggidusáv vuollájtjállám, ja Sámedigge adná dát tjielggidus Vuonav riektálattjat tjadná. Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnå oajvvadus le tjáledum álmmukriektálasj mærrádusáj milta ma guosski stáhtajda Vuodna, Svierik ja Suobma sámij vuoksjuj álggoálmmugin. Konvensjåvnnåoajvvadus dåhkkit mijá riektáv iesjmierredibmáj ja dan ulmme le aktisasjbarggo avtan álmmugin rájáj rastá galggá sjaddat álkkep. Nuorttarijkaj ássjediehttejuogos ájrrasij nammaduvvam Vuona, Svieriga ja Suoma stáhtajs ja sámedikkijs vattij jagen 2005 ietjas avtajienalasj oajvvadusáv nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj. Goalmát kapihttal sisadná sáme gielav ja kultuvrav. Dánna giehtadaláduvvá mijá riektá suoddjit, åvddånahttet ja adnet sámegielav. Dánna giehtadaláduvvá aj mijá riektá ietjama árbbediedojt várajda válldet ja riektá dutkamij ja åhpadussaj. Konvensjåvnnåsjiehtadusá li dal álggám ja galggi ållidum vidán jagen. Sámedikke stivrrimdokumenta sámegiela gáktuj Samediggeráde politihkalasj vuodo le Sámedikkeráde dåjma válggaájggudagá álgon. Sámedikkeráde dáv vuodov budsjehtaj sisi åttjut. Sámedikke budsjæhtta giellaåvddånime rudáj anov mierret. Giellarudájda gulluji guovtegielakvuohtadoarjja suohkanijda ja fylkkasuohkanijda, njuolggadoarjja giellaguovdátjijda ja giellaprosjektarudá masi åhtså. Sámedigge biedjá aj rudájt oanepájggásasj prosjevtajda majt Sámedigge iesj álgat. Sámedikken li aj ietjá doarjjoårniga ma gielav åvdedi, dagu oahpponævoj doarjja, sáme girjálasjvuohta, åhpadusstipenda jnv. Guovtegielakvuodarudáj aktisasjbarggosjiehtadusá Guovtegielakvuohtadoarjja le stuorámus doarjjaårnik mij Sámedikken le, ja navti le dat Sámedikke åvdemus vædtsak gå galggap sámegielav åvddånahttet. 2008:n Sámedigge guovtegielakvuodadoarjjaga guoradallamav diŋŋguj. Guoradallama duogásj lij Sámedigge sidáj diehtet gåktu suohkana ja fylkkasuohkana guovtegielakvuodadoarjjagav adni. Guoradallamijn mielan galgajma aj guovtegielakvuodadoarjjagav rievddadit. Guoradallam vuosedij moadda suohkana rudájt adnin giellaåvddånibmáj, vájku guovtegielakvuodadoarjja galggá sámelága giellanjuolgadusáj ållidibmáj. Ajtu le nav jut Sámedigge le sihke dåhkkidam ja sihtam giellaåvddånahttemav. Guoradallam vuosedij aj suohkana sihtin lagábut barggat Sámedikke siegen rudáj ano vuoksjuj. Guoradallam ævtodij gåktu máhttá guovtegielakdårjav mierredit, valla sæmmi båttå dættodij Sámedigge hæhttu lagábut suohkanij siegen barggat. Guoradallama maŋŋela biejaj Sámedigge jåhtuj juollodimævtoj rievddamav ja guovtegielakdårja mierredimev, ja guovtegielakvuodadårja ådå njuolgadusá mierreduvvin 2011:n. Dan aktijvuodan dagáduvvin aktisasjbarggosjiehtadusá Sámedikke ja juohkka ájnna suohkana/fylkkasuohkana gaskan rudáj ano gáktuj. Aktisasjbarggosjiehtadus vuollájtjáleduváj 2012 guovvamáno. Sjiehtadusáj álggo li da vælggogisvuoda ma suohkanijn/fylkkasuohkanijn li sámelága giellanjuolgadusáj gáktuj. Duodden le suohkana/fylkkasuohkana åvddånahttembarggo sámegiela vuoksjuj formaliseridum gå sjiehtadusán le aj åvddånahttemoasse. Sjiehtadusá galggi jahkásattjat árvustaláduvvat tjåhkanimij baktu sihke háldaduslasj ja politihkalasj dásen. Aktisasjbarggosjiehtadusá fylkkasuohkanij Sámedigge le sjiehtadam sáme guovlo fylkkasuohkanij siegen aktan barggat. Gájkbadjásasj ulmme sjiehtadusáj le sáme kultuvrav, gielav ja sebrudagáv nannit ja vuojnnusij buktet. Aktisasjbarggosjiehtadusáj sisadno le giellaássje ja da tjadni gasskasasjvuohtaj ja aktisasjbargguj ja konkrehta dåjmajda váj fylkaj sámegielajt bisot ja nanni. Aktisasjbarggosjiehtadusáj árvustallam ij le doajmmam gåktu galgaj. Danen le Sámedigge aktisasjbarggosjiehtadusájt rievddamin ja álkkebun dahkamin. Vuostasj le aktisasjbarggo Finnmárko fylkkasuohkanijn mij vuordedahtte le 2013 álgon gárves. Jus dát barggo vuorbástuvvá de sihtá Sámedigge dáv bargov ienep fylkkasuohkanijda vijdedit. Nuorttarijkaj aktisasjbarggo – Sáme parlamentáralasj ráde Sáme parlamentáralasj ráde (SPR) giehtadallá ássjijt ma guosski sámijda rijkkarájáj rastá. Nuorttarijkaj aktisasjbarggo sámegiela vuoksjuj le gitta 2012 tjadáduvvam Sáme giellanammadusás (SGN) mij le læhkám SPR:a vuolen. Sáme giellanammadusá mandáhtta låhpaduváj 31.12.2011. Sij li sámegiela normerimássjijn mierredam ja li aj tærmmaåvddånahttemijn barggam. Dárbbo le nanos nuorttarijkaj aktisasjbargguj gånnå bæssá giellapolitihkalasj ja giellafágalasj ássjijt dagástallat ja åvdedit. Sáme tjállemgiela normerimij le aj ájnas jut miján le doajmme nuorttarijkaj giellaorgádna. Sáme parlamentáralasj ráde (SPR) le guhkijt juo dárbov vuojnnám giellaaktisasjbargov nannit váj tærmma- ja normerimbarggo galggá sjaddat dåbmarabbo. 2012 biehtsemáno mierredij SPR giellafágalasj aktisasjbargov nannit gå jåhtuj biedjin Interreg-ruhtadum ásadimprosjevtav Sáme giellaája – Nordisk ressurssenter for samiske språk. Ásadimprosjekta Sáme giellaája galggá bielnup jage ájge ásaduvvat 01.01.2013 rájes gitta 30.06.2014. Dán ájggudagán galggá buorre aktisasjbarggoforum iesguhtik sámegielajda ásaduvvat, ja guovdásj galggá stuoves årnigin sjaddat 01.07.2014 rájes. Sáme giellaája galggá vuostatjin barggat sámegiela åvddånimijn, termaj, giellagáhttimijn ja diedoj álmmugij giellafágalasj gatjálvisáj vuoksjuj. Sámegiela åvdåsvásstádus Moadda almulasj ásadusá mierredi sámegiela vuoksjuj. Suohkana, fylkkasuohkana, fylkkamánne, direktoráhta, departementa, Sámedigge, Ráddidus ja Stuorradigge gájka vásstedi sámegiela bargo åvdås. Sámedigge Sámelága § 3-12 milta galggá Sámedigge barggat sámegiela suodjalime ja vijddásap åvddånime åvdås Vuonan. Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna ja le åvdemus ássjediehtte sámegiela åvddånahttema ja nannima åvdås Vuonan. Danen le Sámedigge luondulasj aktisasjbarggoguojmme iehtjádijda gudi aj sámegielajn barggi, sihke nasjonála ja nuorttarijkaj/rijkajgasskasasj dásen. Aktisasjbarggo soajttá liehket formála hámen aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu, jali iehpeformála rádádallamtjåhkanimij jnv baktu. Sáme álmmuga guoskavasj ássjijn de guovdásj oajválattja Sámedikkijn guládalli. Sámedigge jahkásattjat juollot guovtegielakvuodarudájt suohkanijda ja fylkkasuohkanijda ma li oassen sáme giellaháldadimguovlos. Dá rudá gájkinåvdemusát manni suohkanij ja fylkkasuohkanij lijggegålojt gåbtjåtjit ma dajn li gå galggi dievnastusájt guovte giellaj fállat. Duodden juollot Sámedigge rudájt njuolgga sáme giellaguovdátjijda. Ráddjidum rudáj diehti Sámedigge budsjehtan, de ij le dálátjij læhkám vejulasj juollodit ienebut gå 5-600.000 juohkka giellaguovdátjij. Rudá danen ienemusát manni doajmmaj, ja navti hæhttuji giellaguovdátja álu prosjevtajda rudájt åhtsåt gå galggi gielav åvddånahttet. Váj sámegielav nannip ja sámegiela anov vijdedip, le Sámedigge måttijt jagijt juo rudájt juollodam giellaprosjevtajda. Doajmmaårniga ulmmejuogos le sáme álmmuk. Åhtsåmusá dájda rudájda li lassánam viehka ålov, ja vuorddep ájn vil lassáni. Dat vuoset gielladåjmaj dárbbo sáme sebrudagán le viehka stuorre. Buorre le gå ájn vil ienep åhtsåmusá oarjjelsáme guovlos båhti, ja mierkkidahtte le Divtasvuona suohkan le daj suohkanij gaskan giellaháldadimguovlon ma li ienemus åhtsåmusájt oadtjum juolloduvvam 2008-2010 ájggudagán. Binná åhtsåmusá båhti sáme ieneplågoguovlojs Finnmárkon. Sámedigge le evaluerigoahtám dårjajt giellaprosjevtajda ma li åhtålvisáj milta juolloduvvam. Sihtap diehtet makta giellaprosjektarudá sámegielav nanniji, jus sámegiela anov vijdedi ja jus doarjjaårnik sáme álmmugav jåkså. Vuorddep aj gåvåv gåktu doarjjavuosstájvállde li dårjav adnám, aktan gåktu årnik háldaduvvá. Evaluerim galggá sisadnet Sámedikke juollodimijt giellaprosjevtajda ájggudagán 2007 – 2011, ja dat galggá gárves 2013 álgon. Bájkkenammalága § 11 vaddá Sámediggáj fámov sáme bájkkenamáj konsulentajt nammadit. Nammakonsulenta vásstedi fágalasj rádij åvdås makkir tjállemvuoge oajvvaduvvi almulasj aktijvuodan aneduvvat. Sáme giellaguovdátja Uddni gávnnuji 11 sáme giellaguovdátja ma vuododoarjjagav Sámedikkes oadtju; Sámi giella- ja kulturguovddáš Porsáŋgon, Isak Saba guovddáš Unjárgan, Deanu giellagáddi Dænon, Álttá sámi giellaguovddáš Áltán, Sámi giellaguovddáš Gájvuonan, Gáisi giellaguovddáš Tråmsån, Ástavuona giellagoahtie Loabagin, Várdobáiki Evenássjen, Árran julevsáme guovdasj Divtasvuonan, Gïelem nastedh Snåasan ja Aajege giele- jih maahtoejarnge Rørosin. Sámedikkeráde le 2013 budsjehtan oajvvadam Gïeleaernie Røyrvikan ja Storfjord språksenter oadtju njuolggadårjav Sámedikkes 2013 rájes. Giellaguovdátja li ásadum bájkálasj birrasij álgadime maŋŋela váj sámegielav galggá ælláskahttet. Sáme giellaguovdátja li ájnnasa ja li viehka viehkken bájkálasj sáme gielaj åhpadime, vuojnnusij buktema ja nannima vuoksjuj. Departementa Kulturdepartementan le gájkbadjásasj åvdåsvásstadus giellapolitihkalasj ulmijt hábbmit, dålkkut ja åvdedit Vuonan. Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartemennta (FAD) galggá sámelága giellanjuolgadusájt háldadit ja ráddidusá bargov europealasj lihtujn guovllo- jali unneplågogielaj jådedit. Siján le sierra doarjjaårnik sámegiela gáktuj. Juohkka departemennta galggá aj giellapolitihkav vuohtuj válldet gå ietjasa suorggepolitihkav hábbmiji ja tjadádi. Sámegielaj doajmmapládna åvddån biejaduváj Barggo- ja sebradahttemdepartementas jagen 2009. Dat dagáduváj aktan Sámedikkijn ja ietjá guoskavasj departementaj. Doajmmaplána gájkbadjásasj ulmme le dilev láhtjet jasska boahtteájggáj sámegielajda Vuonan. Doajmmaplánan le 5 jahkásasj doajmmaájgge ja dat mierret gænna le åvdåsvásstádus tjadádit dåjmajt ma li plánan mierredum, dan vuolen aj gåktu doajmma organiseriduvvá ja ruhtaduvvá. FAD vásstet plána koordinerima åvdås. Sámedikken le åvdåsvásstádus ja oasseåvdåsvásstádus moatte dåjma åvdås. Pládna jahkásattjat ådåstahteduvvá. Fylkkamánne Jus muhtem orgádna ij sámelága giellanjuolgadusájt tjuovo, de máhttá sån gesi ássje njuolgga guosská dáv gujttit. Fylkkamánne le gujttimorgádna suohkana jali fylkkasuohkana ásadusáj gujttimusájda. Suohkana ja fylkkasuohkana Suohkanijn le guovdásj roalla gå galggá sámegielav nannit juohkka guovlon gånnå sáme årru. Sámegiela åvdåsvásstádus målssu suohkanijs sáme giellaháldadimguovlo sis- ja ålgusjbielen. Sáme giellaháldadimguovlon li dálla 9 suohkana: Gárásjåhkå, Guovddagæjnno, Dætno, Porsáŋŋgo ja Unjárgga Finnmárkon, Gájvuodna ja Loabat Råmsån, Divtasvuodna Nordlándan ja Snåasa NuorttaTrøndelágan. Duodden li Finnmárko, Råmså, Nordlánda ja Nuortta-Trøndelága fylkkasuohkana oassen háldadimguovlos. 2013 rájes le aj Røyrvik suohkan Nuortta-Trøndelagan oassen háldadimguovlos. Háldadimguovlon galggi sámegiella ja dárogiella liehket avtaárvvusattja sámelága 3. kapihttala milta. Dat mierkki álmmuk dájn suohkanijn le vijdedum riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn ja jut suohkanijn le sierralágásj åvdåsvásstádus dievnastusájt ja diedojt sámegiellaj fállat. Gå muhtem suohkan oassen sjaddá háldadimguovlos, fylkkasuohkan man vuolláj suohkan gullu aj oassen sjaddá. Háldadimguovlon li fylkkasuohkanijn sæmmi vælggogisvuoda gå suohkanijn. Sámijn gudi háldadimguovlo ålggolin årru ælla sæmmi riektá sámegiela adnuj jali riektá sámegielak dievnastusájda almulasj aktijvuodan. Ajtu pasiænnta- ja addneriektáláhka duodas sámegielagijn le riektá diedojt sámegiellaj oadtjot, valla láhka aktu ij le nuoges sihkarastátjit sámegielak pasienta bessi sámástit gå varresvuodadievnastussaj båhti. Åhpaduslága baktu le sámegielak mánájn ja nuorajn riektá sámegiela åhpadussaj skåvlån, valla lága ráddjidusá ja praktihkalasj hásstalusá hieredi dåhkkidahtte fálaldagáv gájka mánájda. Divna suohkana hæhttuji pládna- ja tsiekkaduslága baktu ietjasa dåjmav plánit váj sáme kultuvra, æládusdåjmaj ja sebrudakiellema luonndovuodov sihkarassti, valla ij ga dát láhka dågålasj láhkáj sihkaraste sámegielagij riektáv gielav oahppat jali adnet. Gehtja aj 2. kapihttalav, Nasjonála lága. Máhttovuodo Gávnnuji muhtem ådåsap dutkambargo, rapporta, guoradallama ja evaluerima sámegiela vuoksjuj sebrudagán. Dáj bargoj diedo váldeduvvi fáron giellaplánimij ja politihkkahábbmimij åvddålijguovlluj. Ajtu soajttá liehket vehi duoppsoj dáppsoj mij le guoradaládum – ja guoradaládum. Danen li nammadum bargo viehka ávkálattja, valla ælla nuohkásattja giellapolitihka máhttovuodon. Danen le diedádusá vuodon aj ienep iehpeformála åtsådallama vijddásap suorges váj navti máhttá buoremus giellapolitihkav hábbmit. Sierrarapportørra James Anaya rapportta mij guosská álggoálmmugij almasjvuodariektájda ja vuodulasj friddjavuodajda, mij 2011:n bådij, le ájnas oasse dán diedádusá máhttovuodos. Sierrarapportøra rapportta Vuona, Svieriga ja Suoma sámij vuoksjuj dættot sierraláhkáj sámegielaj duodalasj dilláj. Sierraláhk julev- ja oarjjelsámegiela nammaduvvi ájtedum giellan. Ep ållu diede galles bukti ságastit, tjállet, låhkåt jali dádjadit sámegielav uddni. Ájnna vuohke almma lågov oadtjot le gatjádallat juohkkahattjav Vuonan. Dålusj ájgijn jur dáv dahkin álmmuklåhkåmij tjadá. Uddni ep desti álmmugav sjiemáv baktu lågå, danen ep ga desti oattjo diehtet galles sámegielav bukti dán vuoge baktu. Statistihkalasj materiála majt uddni máhttep ávkkit li lågo galla mánájgárddemáná ja oahppe sámegielak fálaldagáv oadtju. Rapportta Samiske tall forteller 5 jages 2012 vuoset åvddånahttemav 2005 rájes gitta 2011. Lågo vuosedi máná gudi sámegielak fálaldagáv oadtju mánájgárden le binnum 925 rájes gitta 823. 2001:n lidjin 940 vuodoskåvllåoahppe sámegielajn vuostasjgiellan, 6 % binnedibme 2005/2006 jages. Nubbengielak oahppij låhko lij 1213, 41% binnedibme Máhttolåpptima rájes mij 2006:n bådij. Joarkkaskåvlåj vuoksjuj lidjin 267 oahppe gejn lij sámegiella vuostasjgiellan 2011/2012 skåvllåjage, mij lij 41% lasedibme 2008/2009 rájes. Sæmmi båttå lassánij aj nuppátgielak oahppij låhko 152 rájes gitta 206. Jagen 2000 tjadádij dallusj Sáme giellaráde guoradallamav mij merustaláj galles sámegielav bukti juokkirak dásen Vuonan. Guoradallama rapportta gåvvidij aj gåktu sámegiella iesjguhtik aktijvuodan aneduvvá sebrudagán. Vihtta jage maŋŋela Torkel Rasmussen guoradaláj makta nuorttasámegiella áneduvvá Vuonan ja Suoman, ja merustaláj galles sámegielav bukti. Goappátja dá guoradallama vuosedi sámegielagij låhko Vuonan soajttá liehket birrusij 25 000. Sij li de sámegielaga navti jut gåjt dal dábálasj ságastallamav bukti tjuovvot sámegiellaj. Nordlandsforskning ja Norut Alta li Sámedikke, Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartementa (FAD) ja Máhttodepartementa (KD) åvdås tjadádam Sáme giellaguoradallamav 2012. Guoradallama ulmme lij åttjudit gåvåv galles bukti iesjguhtik sámegielav njálmálattjat ja tjálalattjat, man vuorrasa li, makkir aktijvuodajn gielav adni ja man ålov giella iesjguhtik aktijvuodan aneduvvá. Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset viehka stuorra sierradusá li giellamáhtudagáj, adnoárenáj ja giellaguottoj gaskan sihke gielaj ja iesjguhtik guovloj gaskan lándan. Giella le nanos dilen giellaháldadimguovlojn Finnmárkon ja Divtasvuonan, ja viehka rasjep dilen Loabagin, Gájvuonan ja Snåasan. Njálmálasj giella le nannusamos boarrásamos buolva gaskan. Sij e vuojga gielajt sægoda, valla e ga buvte tjállet ja låhkåt sæmmi buoragit. Nuorabu ienebut bukti sámegielav låhkåt ja tjállet, valla siján le hæjop njálmálasj giella. Vuojnnet sámegiella ienemusát sijdan, vuodoæládusájn ja åhpadussuorge aneduvvá. Mánájgárdde ja skåvllå vuojnnet li ájnnasabbo giellaåvddånahttemin dálla gå åvddåla. Muhtem sajijn le skåvllå ájnna sadje gånnå sámegiella aneduvvá. Guoradallam vuoset aj moattes vásedi iesj vehi sámegielav bukti, valla dat ij le nuoges váj duossti gielav adnet. Boahtá aj åvddån moattes sihti ienep sámegielav oahppat. Sijáj gaskan le stuorra potensiálla giellaaddnij lågov lasedit. Jasska birástagá váj ájn vil ienebu duossti sámástit ja buorep giellaoahppamvejulasjvuoda li ájnas tjoavddabágo gå galggá dájt oadtjot sámástahttját. 2012 Giellaguoradallama milta le sámegiela oahppofálaldagá vánesvuohta ájnnasamos sivva gå oahppe uddni e sámegiel åhpadusáv oattjo, vájku siján li riektá dasi. Vuojnnet diedo æjgádijda sáme giellaåhpadime birra le viehka målsudahkes. Diehtep låhko vuodoskåvllåoahppijs gejn le sámegiella vuostasjgiellan le muhtem mudduj stuoves, madi nuppátgielagij låhko binnu. Sámedigge dáv duodas válldá, ja le danen diededam Sámediggediedádusáv åhpadusá hárráj mij galggá ålleslattjat tjadádit lágajt ja birástagájt ma sáme åhpadusáv mierredi. Rapportta ”Langs lange spor – om samisk forskning og høyere utdanning” (Butenschøn-nammadusá guoradallam), åvdet man ájnas le sámegielav dutkamgiellan åvdedit ja javllá muddo le dal dutkamásadusá åvdåsvásstádusáv válldi sámegielak kurssafálaldagáj åvdås juohkka dásen. Vijddásappot tsuojggi rapportta sáme alep åhpadusá ja dutkama rekrutterim árrat juo álggá – mánájgárden, vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån. Sámedigge guorras aj nammadusá vuojnnuj jut sámegielak dutkam le vuodulasj jus galggá sáme dutkamgielav åvddånahttet, ja jut fáhkagiella le oassen gå galggá sámegielav tsieggit ålles, ja navti sebrudakguodde giellan. Varresvuoda- ja sosialsuorgen le gássjel sámegielak barggijt gávnnat, tjabu sáme giellaháldadimguovlon. Fálaldahka le muhttijn aj nav moattelágásj; varresvuodadievnastusá bieles dåbddu dagu dilev láhtjá buorre sáme fálaldahkaj, madi addne e sæmmi láhkáj dåbdå. Sámegielaga ælla sæmmi dudálattja varresvuodadievnastusáj danen gå e dádjada jalik dádjaduvá. Váni duodastusáj dan vuoksjuj, de soajttá sæmmi láhkáj liehket ietjá suorgijn dagu politijan, riektásysteman ja kriminalhuvson váj muodugasj dile badjáni ma soajtti boahtet dassta gå giella- ja kultuvrramáhtudahka vádnun. Stuorra dárbbo le sámegiela álggoåhpadussaj ållessjattugijda. Giellaguoradallam vuoset ulmutja sihti åhpadusáv ietjasa bájkálasj birrasin ja dasi lassen bierriji ságastallamjuohkusa jali árená gåggu bæssá sámástit. Giellaguodde li stuorra ressurssa mij ilá binnáv ávkkiduvvá giellaåhpadimen sihke mánájda ja nuorajda. Dárbahip ienep ja dárkkelap diedojt sámegiela dile birra danen gå da lulujin ávkken giellaplánimin. Jus dákkir máhtov galggá oadtjot de hæhttu agev gielladilev kárttit. Duola dagu árbbedábálasj æládusá li læhkám ájnas giellaárená gånnå giella le læhkám nanos dilen. Ajtu ep vuojga ålov diede dáj æládusáj gielladile birra. Almulasj dievnastusfálaldahka sámegielak álmmugij ij le dågålasj, ja moattes diededi ælla dudálattja. 2012 Giellaguoradallam aj duodas sámegielak fáhkaulmutja vádnuni. Norut Áltá le FAD:a åvdås 2012:n kárttim sáme perspektijvav suohkansuorgen. Dát kárttim vuoset aj ij le aktak suohkan manna ållåsit le sáme perspektijvva vuodon. Sámegiella ij tjálalattjat aneduvvá heva åvvånis suohkanijn gånnå sámegiella le bæjválasj giellan. Sáme- ja dárogiela ælla dássásattja háldadimgiellan, ja ienemus oasse ássjegiehtadallamis ja pládnabargos dåssju dárogiellaj tjadáduvvá. Moadda suohkana aj vásedi dåssju muhtem gallegattja válldi aktijvuodav sámegiellaj, mij rapportan tjielggiduvvá navti jut sámegiella ájn ij almulasj giellan aneduvá. Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset aktisasjbarggo suohkanij, giellaguovdátjij, ietjá sáme ásadusáj jali organisasjåvnåj gaskan le ájnas jus galggá jåhtuj oadtjot sámegiela bargov. Hásstalus le ælla aktanik gájkbadjásasj åvdåsvásstádus dákkir aktisasjbargov jåhtuj biedjat ja koordinerit. Sámedikke åvdås le Norut Áltá 2012:n evaluerim sáme giellaguovdátjijt ma vuododoarjjagav Sámedikkes oadtju. Sáme giellaguovdátja li iesjguhtik ájggudagán ásaduvvam, ja moatte láhkáj li åvddånahttám iesjguhtik birrasin. Dat mierkki hásstalusá sámegielav nannit li ietjálágátja guovlos guovlluj. Giellaguovdátjijn li iesjgeŋgalágásj hásstalusá organiserima, økonomalasj ressursaj ja giella- ja kulturtjiehpe barggij virggájbiedjamin. Ienemus giellaguovdátjijn li giellakursa vuodon, ja maŋemus jagijt li aj kursa nannidum dan láhkáj váj máhtudagáv vaddi oahppotjuorgaj. Giellaguovdátjijn li aj moadda kultuvralasj ja identitehtahábbmijiddje dåjma, gånnå giella muhtem láhkáj le guodden. Ietjá vuorodime målssu guovdátjis guovdátjij, dagu barggo mánáj ja nuoraj vuoksjuj skåvlå ja mánájgárde ålggolin ja sinna, guhkásåhpadibme, árbbediedo tjoahkkim ja duodastibme. Norut Áltá evaluerimrapportta oajvvat moadda dåjma váj giellaguovdátjij bárggodilev buoret. Akta dåjmajs le doajmmaruhtadårjav lasedit ja giellakursajda stuoves ruhtadimev gávnnat. Navti sjaddá álkkep åtttjudit ja bisodit barggijt alla giellamáhtudagáj. Giellaguovdátja beras lulujin dættodit tjoahkkit árbbediedov mij ájn gávnnu guovlon. Giellaguovdátja bierriji aj rutinajt ásadit váj addnij dudálasjvuodav mihtti, ja bierriji dåjmalattjat ja diedulattjat virggáj biedjat goappátjijt sjiervijt giellaguovdátja dåjmajda. Vijdábut galgalulujin giellaguovdátja ienebut vuojnnusij boahtet sáme birrasij ålggolin aj. Máhtti fállat sámegiela ja kultuvra kursajt ietjá ulmmejuohkusijda guovlonisá. Rapportta le ájnas vuodo Sámedikke bargguj giellaguovdátjij åvddålijguovlluj. Máhtto iesguhtik gielladilij birra Sámegiella Vuonan le uddni viehka målsudahkes sebrudakdilen. Danen le gássjel aktisasj strategijajt gávnnat. Danen hæhttu álgget guoskavasj giellaguovlo dilijn, ja de strategiajt dan milta hábbmit. Dassta majt dálla diehtet sámegiela dile birra uddni, luluj vuogas guhtta iesjguhtik dilijt gåvvidit: Nuorttasáme ieneplåhkoguovllo Nuorttasáme ieneplåhkoguovllo le suohkana Finnmárkon ma li oassen sáme giellaháldadimguovlos. Nuorttasámegiella le dat sámegiella manna li ienemus giellaaddne, ja stuorra oasse sijájs årru háldadimguovlon. Sámegiella le agev læhkám nanos dáj guovlojn ja le bæjválasj giella mij aneduvvá sihke priváhta ja almulasj aktijvuodajn. Dát giellaguovllo le ressurssaguovllo giellaåvddånahttemij. 2012 giellaguoradallam ajtu vuoset nuora diededi e njálmálasj gielav sæmmi buoragit buvte gå boarrása. Ienep dárogielav aj adni åvdep ájgij buohta. Guoradallam vuoset viehka ienep nuora tjálalasj sámegielav bukti dálla gå åvdebut, sæmmi båttå ij sámegiella vuojga aneduvá tjálalasj háldadimgiellan. Vuorrasap buolvva javlli siján le valjes báhkoboanndudahka ja árbbedábálasj sáme termajt máhtti. Vájku moattes dán guovlon sámegielav bukti, de le ajtu dárbbo giellagáhttimav vuorodit ja lasedit sámegiela ano diedulasjvuodav. Nuorttasámegiela unneplågoguovlo Nuorttasáme unneplågoguovloj miejnnip merragáddeguovlo Finnmárkon, Råmsån ja Nordlándan gånnå dålutjis li sámástam. Dáj guovlojn li moadda hásstalusá. Giella le rasjep dilen dåppe gå ieneplågoguovlon, sierraláhkáj dakkir bájkijn gånnå dároduhttempolitihkka le garrasit ládam. Giella ij vuojga bæjválasj ságan ja sijddagiellan aneduvá. Gallegasj jali ij aktak árená gávnnu gånnå sámegiella aneduvvá, ja åhpadusvejulasjvuodajs ælla galle. Sámegiella binnáv vuojnnu ja danna le vuollegis stáhtus. Danen hæhttu dájn guovlojn sámegielav nannit åhpadusá baktu, ásadit árenájt gånnå sámás, ressurssapersåvnåjt åttjudit ja ienebut sámegielav vuojnnusij buktet. Muhtem suohkana dáj guovlojn li sáme giellaháldadimguovlon. Dáj suohkanij álmmugin li vijddásap riektá sámegiela åhpadussaj ja adnuj gå álmmuk háldadimguovlo ålggolin. Ajtu le hásstalus jut dá suohkana vájlluji máhtudagáv ja ressursajt gájbbádusájt ållidittjat. Suohkana ma li háldadimguovlo ålggolin ælla sæmmi láhkáj tjanádum mij guosská sámegiela fálaldahkaj. Oajvvehásstalus dáppe le dilev láhtjet váj álmmuga riektá sámegiela åhpadussaj ja adnuj ålliduvvi. Julevsáme giellaguovllo Julevsáme giellaguovllo le Bálágis nuorttat gitta Sáltoduoddarij oarjján. Dát le avta lahkáj unna geográfalasj guovllo gånnå bæssá aktidit dåjmajt ja álkket aktan barggat. Moadda julevsámegielaga årru Divtasvuona ja Hábmera suohkanijn Nordlándan. Gå gielav galggá buolvas buolvvaj dåmadit de le dákkir dille ávkken. 2012 giellaguoradallam vuoset moaddása udnásj æjgádijs gudi li 30 ja 40 jage álldara gaskan e sámegielav buvte. Danen sjaddá æjgádijda gássjel gielav mánájda vaddet. Valla máná li bessam julevsámegielav oahppat sáme mánájgárde baktu, ja moaddása li dálla vuostasj- jali nubbengielaoahppe vuodo- ja joarkkaskåvlån. Giellaguoradallam vuoset julevsámegielan le nanos doarjja mánájgárde ja giellaguovdátja baktu Árran julevsáme guovdátjin. Mánájgárde diehti li moattes álggám sámegielak klássajda vuodoskåvlån Ájluovta skåvlån ja vijddásabbo sámegielåhpadussaj joarkkaskåvlån. Viehka binnep julevsámegielaga li gå nuorttasámegielaga. Gå ælla vuojga giellaaddne de dat julevsámegiela dilev vájkkut. Gå li dåssju gallegasj giellaaddne julevsáme giellaguovlon, de le sámegielak ressursaj vánesvuohta viehka tjielgas. Julevsámegiela nannima bargon le Divtasvuona suohkan viehka ájnas gå dat le ájnna suohkan julevsáme guovlon mij le oassen sáme giellaháldadimguovlos. Sámedigge vuojnná dárbov jut suohkana ja sáme ásadusá julevsáme guovlon lagábut aktan barggi. Oarjjelsáme giellaguovllo Oarjjelsáme guovllo le geográfalattjat vijdes guovllo mij le Sáltoduoddaris nuorttan gitta Elgåj oarjján. Dán guovlon li moadda fylka ja galle suohkanijs. Uddni ij gávnnu makkirak stuoráp bájkálasj sebrudahka gånnå gielan le nanos dille bæjválasj giellan. Dát soajttá gielladuvddemav hieredit. Giellaaddnijn le galla aktijvuohta stuorra værmádagáj baktu fuolkkevuoda ja æládusáj baktu, ja giella le ájnas identitehtaguodde dan aktijvuodan. Dan vijdes geográfalasj guovlo diehti le oarjjelsáme giella ållu sierralágásj dilen mij guosská gielladåjmaj, åvdåsvásstádusá, oahppofálaldagáj ja ressursaj koordinerima vuoksjuj. Moadda almulasj ásadusájn le åvdåsvásstádus oarjjelsámegiela åvdås ja gielladåjmaj koordinerima åvdås. Stuorra hásstalus dán guovlon le gå almulasj háldadusán vádnun sáme giela ja kultuvra máhtudahka ja jut li moadda iesjguhtik ásadusá gejn li dahkamuhá dán gáktuj. Oarjjelsámegiella le ælláskahttemprosessav tjadádam, ja dálla ienep ja ienep máná oarjjelsámegielav oahppi. Ajtu ij la oarjjelsáme bæjválasj giella moatten sajen, ja ráddjidum vejulasjvuoda li sámegielav adnet. Dåssju gallegasj árená gávnnuji gånnå bæssá oarjjelsámegielav adnet, ja ressurssaulmutja duodas vádnuni. Lullesáme ja bihtámsáme giellaguovllo Lullesámegiella le dålutjis ságastuvvam dan guovlon mij uddni le Oarjje-Várjjak suohkan Vuonan duodden ráddnáguovlojda Ruossjan ja Suoman. Bihtámsámegiella le dålutjis ságastuvvam muhtem åsijn Nordlánda fylkas ja ráddnáguovlojn svieriga bielen. Lullesámegiella ja bihtámsámegiella ieridi dåjs ietjá sámegielajs åvdemusát gå uddni li dá guoktá gielan dåssju muhtem gallegasj giellaaddne iesjguhtik árbbedábálasj guovlojn Vuonan. Dá guoktán gielan ij la åhpadibme makkirak vuodoskåvlån Vuonan, ælla ga mánájgárde gånnå dá giela gulluji. Bihtámsámegielan ij la makkirak dåhkkidum tjállemvuohke, ja danen sjaddá gássjel gielav tjállet. Lullesámegiela vuoksjuj le tjállemvuohke dåhkkidum, ja suoma bielen rájá muhtem skåvlå lullesámegielav åhpadi. Gå goappátjij gielajn le muhtem lágásj giellabirás iesjguhtik ráddnáguovlon rájáj rastá, de le ájnas aktan barggat rájáj rastá váj dá guokta gielajt åvdet Vuonan. Gå galggá bihtám- ja lullesámegielav nannit de le gájkinåvdemusát dárbulasj muhtem vuodulasj bargov dahkat, dagu gielaj udnásj dilev dokumenterit ja kárttit. Dáv buoremusát dahká aktisasjbarggon bájkálasj sebrudagáj ja ásadusáj gaskan gejn le gielladiedalasj máhtudahka. Giellabargujn máhttá vuorbástuvvat dåssju jus guoskavasj bájkálasj sebrudagá dav doarjju. Ájnnasamos strategija Sámediggáj åvddålijguovlluj bihtám- ja lullesámegiela vuoksjuj sjaddá navti gæhttjalit gåvåv oadtjot majt bihtám- ja lullesáme Vuonan ietja sihti galggá giellabargon vuorodit. Aktisasjbarggo Sámedikke, bájkálasj sámesiebrij ja da guokta ásadusáj gaskan, Duoddara ráfe ja Lullesáme dávvervuorkká, luluj luondulasj. Sámegiella stádajn Ienep ja ienep sáme uddni jåhtåli ålgus árbbedábálasj sáme årromguovlojs. Sierraláhkáj stuoráp stádajn årru moadda sáme. Dát le ållu ådå dille sámegiellaj, dille mij sierra strategijav gájbbet. Ieritjåhtem árbbedábálasj sáme guovlojs Vuonan uddni manná stádajda, madi sisijåhtem guovlojda ienebut ja ienebut ålggorijkajs boahtá. Jus sámegiella åvddålijguovlluj galggá buolvas buolvvaj åhpaduvvat, de hæhttu ådå ásadusájt ja ådå barggamvuogijt ásadit stádajn gånnå le (stuorra) sisijåhtem sámijs. Diehtep duola dagu Cymru/Wales vielet ålgus- ja sisijåhtemav mij le ieme kymrugielak guovlojn gå gielav plániji. Oajvvehásstalus le stádajn sjaddá sámegiella unneplåhkogiellan ja jut e gávnnu árbbedábálasj árená gånnå bæssá gielav adnet. Danen giellaárenáj ja oahppovejulasjvuodaj dárbbo stádajn lassán. Juohkka ájnna suohkana åvdåsvásstádus le dilev láhtjet váj bæssá sámegielav oahppat ja åvddånahttet, ja muhttijn soajttá ærádusá makkir fálaldagá gávnnuji suohkanis suohkanij. Sámedigge dálla rádádallá stádasuohkanij Áltá, Tråmsså ja Oslo aktisasjbarggosjiehtadusáj sámegiela ja kultuvra nannima diehti. Dát le buorre, sæmmi båttå gå dákkir sjiehtadusá e vatte stádaj sáme álmmugij sæmmi riektájt dagu álmmuk sáme giellaháldadimguovlon. Danen hæhttu nannit álmmuga vejulasjvuodajt ja riektájt sámegielav adnet stádajn. Máhtto almulasj sáme giellaplánima birra Vijddásamos dagov mav vuona oajválattja li dahkam almulasj sáme giellaplánimin, lij sámelága giellanjuolgadusájt mierredit jagen 1990 ja sáme giellaháldadimguovlov álgadit 1992 rájes. Sámelága giellanjuolgadusá ja sierra háldadimguovllo li ájnas vædtsaga gå galggá gielav nannit. Dá vædtsaga hæhttu aneduvvat. NIBR Áltán tjadádij jagen 2000 addneguoradallamav guovtegielak dievnastusfáladagás sáme giellaháldadimguovlon. Dát guoradallam gåvvit dilev gåktu lij milenniummålssomin. 2006/2007 tjadádij Sámi instituhtta muhtem evaluerimav sámelága giellanjuolgadusájs. Evaluerimav lij Kultuvrra- ja girkkodepartemennta diŋŋgum. Evaluerima konklusjåvnnå le vájku sámelága giellanjuolgadusá li buoragit doajmmam sámegiela stáhtusa gáktuj, vájku viehka målsudahkes le gåktu lágav li tjuovvolam. Sámegiela dille giellaháldadimguovlo ålggolin gal ij le vuogas, ja danen evaluerim javllá háldadimguovlov hæhttu stuoredit. Evaluerim aj oajvvadij ásadit ”ælláskahttemnammadusáv” sámegielajda, danen gå láhka aktu ij nagá sámegielav ælláskahttet daj guovlojn gånnå uddni le ájtedum. Wencke Brennas girjje Samene i rettssystemet mij bådij jagen 2005 buktá ådå máhtov makta sámegiella Finnmárko riektásysteman aneduvvá ja majt sáme dile birra ájádalli. Ietjá stuoráp bargojs ma li dagádum sámegiela ja giellaplánima birra 2000 maŋŋela, nammadip Inger Marie Gaup Eira guoradallam Samisk språk i Norden - Status og domeneutredning 2001 rájes ja Torunn Pettersena ja Johanne Gaupa guoradallam almulasj sáme diehtodievnastusá birra, dat aj 2001 rájes. Sámedigge le åvddåla rapportajt dahkam sámegiela birra sebrudagán. 2000 rájes nammadip da guokta rapportajt Sámedikke giellastivras, Bruken av samisk språk, 2004 ja 2008 jagijs ja Sámedikkeráde diedádus sámegiela hárráj Sámegiella lea čaffat! Samisk er tøft! jages 2004 . Svieriga ráddidus buvtij jagen 2006 muhtem almulasj guoradallamav (SOU) mij sierraláhkáj bajedij oarjjelsámegiela boahtteájge dilev Svierigin. Muhtem åsijt ma danna dagástaláduvvi oarjjelsámegiela dile vuoksjuj, máhttá vuona bielen aj ávkkit. Gájkka dá bargo ma badjelin nammaduvvi, javlli juojddáv giellaplánima åtsådallamijs sáme guovlojs maŋemus lågev jagijn, ja dát girjálasjvuohta le luondulasj máhttovuodo dán Sámediggediedádus sámegiela hárráj Máhtto almulasj giellaplánima birra Skádasasuollu ålggolin Sámedigge sihtá ietjas giellapolitihkan aj oahppat ietjá moattegielak giellaplánimis. Sierraláhkáj lulujin álggoálmmugij ja gielalasj unneplågoj vásádusá ietjá demokráhtalasj álkke midjij duvdadit. Māori giella, mij le álggoálmmukgiella Aotearoan/ New Zealandan, ja kymru giella Cymrun/Walesin Stuorrabritannian li buojkulvisá massta máhttá Sámen oahppat. Dán aktijvuodan sihtap vuosedit 2001 artihkkalij “Te Kōhanga Reo. Māori Language Revitalization” ja 2010 girjje Welsh in the Twenty-First Century. Vuostasj bargon sierraláhkáj vuojnnep man ájnnasa mánájgárde li læhkám gå viehka buoragit li vuorbástuvvam māori giela ælláskahttemijn Aotearoan/ New Zealandan. Maŋemus bargon vuojnnep man ållo dæddo le sisi- ja ålgusjåhtemin mij dálla dáhpáduvvá árbbedábálasj kymrugiela guovlojn Cymrun/Walesin. Dáv hiehpá aj sáme aktijvuodan dagástallat. Åvdemus hásstalusá Giella le duodaj sihke priváhta ja almulasj ássje. Sámegiela boahtteájgge le sihke dan duogen jut juohkka ájnna mijájs sámegielav adná luondulasj guládallamgiellan nav moadda aktijvuodajn gå vejulasj ja gåktu sebrudahka dilev láhtjá váj dát máhttá liehket vejulasj. Gå galggá sámegielav bisodit, nannit ja åvddånahttet de li moadda hásstalusá majt Sámedigge ij nagá iesj tjoavddet. Da li sihke sebrudakdile, åvdåsvásstádusjuohkem ja fábmo giellabargon ja buorre ålgodisævto juohkka dásen sebrudagán. Giellapolitihka sisadno le álu læhkám ájnegisá riektá sámegiela adnuj ja åhpadibmáj. Vijddásap bargon gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet hæhttu ajtu dættodit makkir dárbo gielan li. Gå galggá giela boahtteájgev sihkarasstet de hæhttu sámegiela addnij lågov lasedit. Gå barggap Sámedikke ulmijn sámegiela addnij lågov lasedit, de li miján moadda hásstalusá majt hæhttup lagábut gåvvidit. Sámegiela gájkbadjásasj hásstalusá li: Giellagatjálvisáj åvdåsvásstádusjuohkem ja fábmo Moatten ja iesjguhtik aktørajn li sámegielajn dahkamuhá. Návti soajttá sjaddat binná kontinuitehtta, dåjmaj koordinerim vádnun, ij rat diehttu guhti dán åvdås vásstet ja ájnegis giellaaddnáj soajttá gássjel dav vuojnnet. Dákkir dille ij le vuogas sámegiela åvddånibmáj, ja luluj vuogas tjielggasap vásstediddje- ja roallajuohkemijn. Sámegiella le akta sáme sebrudagá vuodoåsijs ja Sámedigge mij le sámij álmmukválljidum orgádna bierri liehket tjielggasap aktørra giellapolitihkan ja mierredit viehka ienebut giellagatjálvisájn gå uddni. Sámedikke almma mierredimfábmo giellagatjálvisájn le ájnas sámegiela boahtteájge vuoksjuj. Sámedikken le uddni binná fábmo sebrudagá giellaåvddånime bargon, ja ij besa heva almulasj giellaplánimav vájkkudit. Ajtu le Sámedikken rádádallamsjiehtadallama baktu vejulasjvuohta rádádallat ássjijn ma sáme álmmugij guosski, valla dát ij la nuoges jus galggá sámegiela boahtteájgev sihkarasstet. Sámegiela ålgodisævto Rudáj, ulmutjij ja háldadimressursa vánesvuohta le stuorra hásstalus gå galggá sámegielav nannit. Juohkka sebrudaksuorgen le giellamáhtudagá vánesvuohta åvdemus hieredibme sámegiela adnuj, åhpadussaj ja åvddånahttemij. Lehkus njálmálasj ja/jali tjálalasj giellamáhtudagá vánesvuohta, valla aj fáhkamáhtudagá vánesvuohta sámegielagij gaskan. Buorre ålgodisævtoj dagá li tjáppa ulme sámegiela nannima ja åvddånahttema gáktuj álbe. Sámegiela addne Akta dajs ájnnasamos ævtojs jus galggá sámegiela boahtteájgev nannit le jut sámegiela addne gávnnuji. Addnij álldar le ájnas, ja ájnas le jut låhko mánájs gudi sámegielåhpadusáv oadtju lassán. Dát mierkki giellajoarkkem buolvas buolvvaj hæhttu nanniduvvat. Ájn ienebu hæhttuji sámegielav sijddagiellan válljit, æjgáda hæhttuji sámegielav vuostasj giellan válljit ietjasa skåvllåmánájda, ja juohkkahasj guhti sihtá hæhttu bessat sámegielav oahppat. Dát mierkki dáttja aj bessi sámegielav oahppat. Almulasj háldadus Almulasj giellan hæhttu sámegiella ájn vil ienebut aneduvvat almulasj háldadusán ja almulasj diedo hæhttuji sámegiellaj aj vatteduvvat. Dát le ájnas gå ájnegisá giellariektájt galggá sihkarasstet, valla aj gå galggá sámegielav vuojnnusij buktet ja árvvon adnet Vuonan. Sámelága giellanjuolgadusáj milta le ájnegisáj riektá sámástit ja sámegielav låhkåt vattedum vissa geográfalasj guovlojn. Dát mierkki sáme álmmugin le iesjguhtik riektá sámegielav adnet mij le tjanádum årromsadjáj. Dákkir ieredus ij le dåhkkidahtte. Sebrudakåvddånahttema diehti ulmutja stádajda jåhtåli ja ájn ienep sáme giellaháldadimguovlo ålggolij årruji. Danen hæhttu háldadimmodellav tjadádit váj juohkka ájnegisá riektá sámegiellaj almulasj háldadusán sihkarduvvá. Iesjguhtik gielladile Sámegiela dille målssu guovlos guovlluj. Sámegiella moatte giellaj juogeduvvá, ja dajn le viehka iesjguhtik hásstalusá. Danen hæhttuji dåjma iesjguhtik giellaj hiebaduvvat. Dákkir dille gájbbet máhtov ja diedojt daj dárboj birra ma li iesjguhtik guovlon. Dákkir máhtov hæhttu buorre karttimij ja analyjsaj baktu åttjudit. Dálátjij ælla dákkir dárkkelis guoradallama dagádum ja ep la nahkam åttjudit nuoges buorre duodastimev gåktu gielladille ajtu le sebrudagán. Dát le stuorra hásstalus gå galggá joarkket barggat sámegielav nannit. Almma vejulasjvuoda sámegielav adnet Stuorra hásstalus le almma vejulasjvuoda sámegielav adnet ja oahppat vádnuni. Duodden sámegiela almulasj adnuj dárbahip aj buorre giellaárenájt sámegiellaj. Sámegiela addnij lasedibme gájbbet vejulasjvuodajt sámegielav adnet juohkka sebrudaksuorgen ja aktijvuodan. Sámegielak fálaldagá mánájda ja nuorajda aj vájlluji. Ienemus oasse sámegielagijs li dåjmalasj guovtegielaga, moattes aj moattegielaga. Jus galggá sámegielav bisodit ja åvddånahttet avtagielak sebrudagán de hæhttup diehtet ja diedulattjat dilev láhtjet váj sámegiella aneduvvá. Dåssju sámegiela dåjmalasj ano tjadá máhttá sámegiella bissot mijá ájnnasamos árbbedábálasj kultuvrraoassen ja sæmmi båttå åvddånahteduvvat váj máhttep guládallat gájkka ådå gávnadisáj birra ma agev rievddi sáme sebrudagáv aj. Guovtegielak sebrudagán gånnå akta giella le ájtedum unneplåhkogiella le aj ieneplåhkogiella hoallij duogen dahkat majt máhtti váj unneplåhkogiella luluj gullut nav moatten aktijvuodan gå vejulasj. Ieneplåhkogielak guhti sámegielav oahppá, edesik dan mudduj váj buktá dábálasj ságastallamav tjuovvot, viehket guovtegielagijt sámegielav válljit. Barggosuorge Sámedikke oajvveulmme sámegiela åvddånahttema gáktuj le lasedit sijá lågov gudi gielav bukti ja sámegiela anov vijdedit. Jus galggá dájt ulmijt jåksåt de le dárbulasj tjielgadit mierredimfámov ja åvdåsvásstádusá juohkemav Sámedikke ja ráddidusá gaskan. Sámediggediedádus sámegiela gáktuj sisadná hásstalusájt, ulmijt ja strategijajt nieljen vuorodimsuorgen. Dá li åvdåsvásstádus sámegiela åvdås, sámegiela ålgodisævto, giellaaddne ja sámegiela adno. Barggosuorgge 1: Åvdåsvásstádus sámegiela åvdås Sámedigge vuojnná vuogas le tjielgadit åvdåsvásstádusáv Sámedikke ja ráddidusá gaskan sáme giellapolitihka hábbmidijn. Sámedigge sihtá åvdåsvásstádusáv ja vælggogisvuodajt guoktáj juohket. Stuorradigge ja ráddidus lágaj tjadá vásstet ájnegis sámegielaga riektá åvdås sámegielav adnet, madi Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås. Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås Oassen sámij iesjmierredimes ietjama giela, kultuvra ja sebrudakiellema åvdås galggá Sámedikken almma fábmo giellapolitihkan. Sámegiella le juoga majt sáme iesj hæhttuji háldadit. Sámedigge galggá sámegiela åvddånahttema åvdås vásstedit, mij mierkki Sámedikken le åvdåsvásstádus sáme giellapolitihkav Vuonan hábbmit. Dákkir fábmo le ájnas jus galggá sámegiela boahtteájgev sihkarasstet. St.died. 28 (2007-2008) javladuvvá Sámedigge, mij le sámij álmmukválljidum orgádna, le ájnnasamos dåjmadiddje sámepolitihkan. Sámedikken galggá almma fábmo juohkka suorgen mij le sáme sebrudahkaj ájnas. Sámedigge oajvvat sámegiella le akta mijá ájnnasamos árvojs ja guosská ålles sáme álmmugav. Dárbbo le ålleslasj ja gájkbadjásasj giellapolitihkka gåktu sámegielav nannit ja åvddånahttet iesjguhtik sebrudaksuorgen. Sámediggediedádus sámegiela gáktuj mierret dán bargo premissajt. Dát mierkki aj hæhttu liehket tjielgga juohkem åvdåsvásstádus- ja mierredimsuorgijs Sámedikke ja Ráddidusá gaskan. Ráddidus galggá gáhttit jut ájnegis ulmutja riektá sámegielav adnet almulasj háldadusá aktijvuodan tjuovoduvvá, diedádusá båhti sihke dárogiellaj ja sámegiellaj. Ráddidusán le badjásasj åvdåsvásstádus jut stáhta ja suohkana ásadusá ållidi gájbbádusájt ma sidjij gulluji ja juohkka ájnna giellaaddnáj fálli almulasj dievnastusájt ja fálaldagájt sámegiellaj.Sámedigge galggá vásstedit sámegiela åvddånahttema åvdås ja sámegiela giellapolitihka åvdås Vuonan. Jus Sámedikken galggá almma gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sámegiela åvddånahttema åvdås, de viehka ållo ævto hæhttuji sajenis. Dárbaj sihke ienep rudájt, fámov ja hæhttu lágijt tjadádit. Sámedikken galggá guovdásj roalla dán bargon, ja oajvvat sáme almulasj nammadus (SAN) nammaduvvá ájrrasij ráddidusás ja Sámedikkes. Dán nammadusán galggá mandáhtta tjielgadit ja njuolgadusájt ja fámov rievddadit mij sámegiellaj guosská. Vijddábut hæhttu nammadus tjadádit sáme gielladåjmaj ålgodisævtojt, vásstediddje suorgijt ja aktisasjbargov ja rievddadusájt oajvvadit. Gájbbádus le Sámedigge nammadusá mandáhtav hábbmi. Ulme: Vuonan. Oasseulme: Strategija: åvdåsvásstádusá juohkemav sámegiela vuoksjuj. Gielladåjmaj åvdåsvásstádus ja koordinerim Sámegiella le akta sáme sebrudagá vuodojs ja Sámedigge galggá sámij álmmukválljidum orgádnan liehket viehka tjielggasap oassevállde giellapolitihkan ja galggá viehka ienep fábmo giellagatjálvisájn gå uddni vuojnnep. Ållu tjielgas dárbbo le jut muhtemin hæhttu gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sámegiela åvddånahttema åvdås, ja dåjmaj koordinerima åvdås. Uddni li moaddásin iesjguhtik dahkamusá ja vásstediddje suorge sámegielan, valla ij la aktak guhti vásstet dáj iesjguhtik gielladåjmaj koordinerima åvdås. Návti sjaddá iehpevisses dille, ja ij le vuogas sámegiela åvddånahttema vuoksjuj. Sámedigge vuojnná dárbov formaliserit åvdåsvásstádusáv dåjmaj koordinerimis ja aktijdimes iesjguhtik giellaguovlon. Sámedigge váset iesjguhtik giellaguovlon hálidi lagábut aktan barggat Sámedikkijn. Dáv vásedip sierraláhkáj oarjjelsáme guovlon. Oarjjelsáme álmmuk vijddásit årru, ja sijá giela vuoksjuj moaddása li oassen. Sihke suohkana, fylkkasuohkana ja fylkkamánne viehkedi ja iesjguhtik rollav adni oarjjelsáme giela nannima bargon. Návti soajttá e vuojga aktan barga jali barggo ij sjatta guhkesájggásasj. Stuorra hásstalus dán suorgen le aj jut vájllu máhtudahka oarjjelsáme giela ja kultuvra birra almulasj háldadusán. Luondulasj le Sámedikken le gájkbadjásasj åvdåsvásstádus gielladåjmaj koordinerima ja åvdåsvásstádusá juohkema åvdås. Ráddidusá sámegielaj doajmmapládna 2009-2013 ájggudahkaj sisadná moadda buorre dåjma ja le ávkálasj nævvon læhkám sámegiela nannima ja åvddånahttema bargo vuoksjuj. Ajtu vuojnná Sámedigge dárbov ienep ålleslasj giellapolitihkas mij ålles sebrudagáv gåbttjå. Doajmmaplána bargu tjadá le Sámedigge aktan barggam muhtem departementaj. Iesjguhtik departemænnta hæhttu ienep máhtudagájt åttjudit sáme ássjij ja sámegiela vuoksjuj. Gåktu udnásj dille le e guovdásj oajválattja nagáda ålleslasj giellapolitihkav sámegiela gáktuj hábbmit. Ájnas le jut iesjguhtik departemænnta åvdåsvásstádusáv oadtju ja tjielggasap rollav oadtju mij guosská sámegiela bargguj. Jus galggá ráddidusá sámegielaj doajmmaplánajn joarkket de hæhttu Sámediggediedádus sámegielaj gáktuj vuodon liehket. Gå galggá gielladåjmajt buorebut koordinerit li sáme ásadusá guovdátjin. Jus galggá buorre åvddånahttemvejulasjvuodajt iesjguhtik giellaguovlon de dárbaj Sámedigge ásadusájt tjielgas vásstediddje dahkamusáj. Gå galggá åvdåsvásstádusáv formálattjat juogadit de dat mierkki ásadusá hæhttuji buorep ålgodisævtojt oadtjot váj bessi ietjasa kapasitehtav ja máhtudagáv tsieggit dáv åvdåsvásstádusáv váldátjit. Ásadusájn hæhttu nuoges fábmo gehtjadit jut guovlo giellabargo organiserim vaddá båhtusijt ma li nav buore gå máhtti. Ulmme: Oasseulmme: Strategija: gielladåjmaj aktisasjbargo ja koordinerima åvdås iesjguhtik giellaguovlon. Sámegiela dile gåvvå Buorre giellapolitihka vuodon hæhttu da iesjguhtik dile majt giella váset, ja dáv ij máhte dahkat buorre duogásjmáhtudagáj ja kárttimij dagá. Ållesájggásasj kárttima iesjguhtik gielladiles luluj navti vuogas ræjddon. Gielladåjmaj vuoksjuj le aj ájnas jut li årniga ma ållesájggásasj gåvåv vaddi sámegiela anos iesjguhtik suorgen li sajenis. Uddni le dåssju statistihkalasj gåvvå oahppogiela válljimis skåvlån. Sæmmilágásj registrerim duola dagu galles sámásti dievnastusfáladiddje ásadusájn ja makta sámegiella ássjegiehtadallamin aneduvvá luluj aj vuogas. Dárbbo le aj ienep dutkamis dán suorgen. Dán aktijvuodan le luondulasj gehtjadit Sáme allaskåvllåj ja sáme statistihka analyjssajuohkusij hiebalgis dåjmadiddjijda gå sij li ham sáme giellabirrasij lahka. Gå galggá sámegielaj sebrudakdilev guoradallat Vuonan, de ihkap luluj vuogas adnet UNESCO vuogev gielladilev analyserit. Organisasjåvnnå le vædtsagav hábbmim mij árvustallá makta gielan le nanos jali rasjes dille. Dáv vædtsagav máhttá adnet buohtastahtátjit ja differensierit iesjguhtik sámegielaj gaskan, ja aj viehkken dádjadittjat ærodusájt man nannusit giella le sajájduvvam iesjguhtik geográfalasj guovlon. Ulmme: vuododum. Strategija: sámegiela dilev ja åvddånahttemav Vuonan kárttit ja analyserit. Sámegiela bærrájgæhttje- ja gujttimorgádna Sámelága giellanjuolgadusá galggi sihkarasstet jut ájnegis ulmutja riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn ålliduvvá. Ajtu vájku dá njuolgadusá li sajenis vásedi ájnegis ulmutja njuolgadusá e tjuovoduvá. Uddni le fylkkamánne sámelága giellanjuolgadusáj gujttimorgádna jus gujttim guosská suohkanlasj jali fylkkasuohkanlasj ásadusájda. Dát ij le ájggomusáj milta doajmmam. Fylkkamánne ij oattjo vargga avtak gujttimusáv, madi sæmmi båttå media baktu álu åvddån boahtá ájnegis ulmutja e ietjasa riektájt oattjo ållidum. Vuojnnet gássjel le ájnegis ulmutjijda diehtet gejna galggi aktijvuodav válldet gå galggi gujttit, ja fylkkamánnij bieles ilá binná ressursa biejaduvvi dáv gujttimårnigav tjuovvolittjat. Duodden ij le fylkkamánnijn makkirak gæhttjodoajmma giellanjuolgadusáj milta. Sámelága giellanjuolgadusáj doadjemis ælla makkirak vájkkudusá sidjij gudi njuolgadusájt dådjali. Navti le gevvam jut dakkir dille le sjaddam gånnå ájnegis ulmutjij riektá e ålliduvá. Dássta giela sadje sebrudagán hedjun, ja ájge milta soajttá álbedit dajt båhtusijt ma li lágaj baktu ållidum. Sámedigge sihtá juohkka ájnegisá riektá sámegielav adnet mij le riektá baktu mierredum sihkarasteduvvá ja vuojnná dárbov oahttseårnigis. Váj galggá bærrájgæhttjat juohkka ájnegisá riektáv sámegielav adnet le dárbbo gujttimásadusás mij le vuojnnusin, aktan oahttseásadusájn mij almulasj ásadusájt bærrájgæhttjá. Sámedigge vuojnná dá rålla máhtti avtat ja sæmmi ásadusás tjoavdeduvvat, ja oajvvat sámelága giellanjuolgadusáj oahttse- ja gujttimorgádna ásaduvvá. Dákkir orgána mandáhta hábbmimin galggá Sámedikken guovdásj roalla ja galggá mierredit gåktu gujttim- ja oahttsedoajmma háldaduvvá. Oahttse- ja gujttimorgádna hæhttu vuojnnusin liehket váj ájnegis ulmutja diehti gejna galggi aktijvuodav válldet, sæmmi båttå gå orgádna dåjmalattjat almulasj ásadusájt bærrájgæhttjá. Sámediggediedádus åhpadusá hárráj lagábut dagástallá Sámedikke rållav sáme mánáj ja nuoraj oahttsen åhpadusá riektáj vuoksjuj ja Sámedikke rållav bærrájgæhttjeorgádnan sáme oahppogatjálvisáj vuoksjuj. Luluj luondulasj dájt prosessajt aktan gehtjadit. Ulmme: Strategija: Barggosuorgge 2: Sámegiela ålgodisævto Váj sámegiela boahtteájgev nanni de le galle ålgodisævtojs ma hæhttuji sajenis liehket. Buorre ulme sámegiela vuoksjuj e ålliduvá váni nuoges rudá ja ulmutja. Ævto dagu giellafágalasj åvddånahttem, giellabargo organiserim ja birástagá hæhttuji aj sajenis jus giella galggá buoragit åvddånit. Gå sámegiela nannimijn ja åvddånahttemijn barggá de sjaddá ájnas ieridit gaskan ájnegis ulmutja riektáj sámegiela adnuj ja dárbo ma iesjguhtik sámegielan le vijddásappo åvddånit. Luluj vuogas gehtjadit ájnegis ulmutjij riektájt almulasj dievnastusfálaldagáj aktijvuodan, madi sámegiela åvddånibme hæhttu álgget dajs dárbojs ma gielan li iesjguhtik giellaguovlon. Sámelága giellanjuolgadusá ja háldadimmodella Sámedikke álggo le riektá mij juohkka sámegielagin le gielas adnet. Juohkka sámegielagin galggá riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodan vájku dal gånnå årru. Uddni li dá riektá dåssju sijájn gudi årru sáme giellaháldadimguovlon årru, gå sámelága giellanjuolgadusá guosski dåssju dájda suohkanijda. Danen beras luluj sámelága giellanjuolgadusá rievddaduvvat, váj ålles lánndaj guosski. Almulasj háldadibme le stáhta duogen guoskavasj lágaj milta. Gå sámeláhka mierret sáme- ja dárogiella li avtaárvvusasj giela, bierri juohkka sámegielagin sæmmi riektá sámegiela adnuj dagu dárogielagijn le dárustit. ILO-konvensjåvnnå 169 mierret ájnegis ulmutjijn le riektá gielasa oahppat ja adnet. Vuodna le dáv konvensjåvnåv vuollájtjállám, ja navti le vælggogis dilev láhtjet váj almulasj dievnastusá sámegiellaj fáladuvvi suohkanij, fylkkasuohkanij ja ietjá almulasj oajválattjaj háldadijn. Udnásj njuolgadusáj rievddam mierkki sámelága giellanjuolgadusá ålles lánndaj guosski, ja e ájnegis guovlojda ráddjiduvá. Dákkir rievddam aj udnásj háldadimguovlluj vájkkut. Sámedigge diehtá Ráddidus le dálla sámelága giellanjuolgadusájt tjadádime ja boahtteájge háldadimmodellajt árvustallá. Sámedigge vuojnná dárboj dákkir tjadádimes gielladile, ieritjåhtema ja háldadimguovlo ådå suohkanij diehti. Boahtteájge háldadimmmodælla hæhttu iesjguhtik gielladilijt vuorodit váj máhttá gielav várajda válldet ja åvddånahttet daj dárboj milta ma li iesjguhtik giellaguovlon. Gå sámelága giellanjuolgadusá rievddaduvvi ålles rijkkaj guosskat, de le dárbbo hiebadum njuolgadusájt dahkat. Sámedigge vuojnná soajttá hásstalussan muhtem suohkanijda Vuonan ietjasa sáme álmmugav sámegiellaj dievnnot. Danen le dárbbo ådå háldadimmodellas mij udnásj sáme giellaháldadimguovlo sadjáj boahtá. Gå dán aktijvuodan giehttop háldadimmodella birra de dat guosská almulasj dievnnomav sámegiellaj mav Sámedigge adná almulasj åvdåsvásstádussan. Sámedigge sihtá háldadimmodellav mij le guovte oassáj juogedum. Luluj vuogas jus da suohkana ma uddni li sáme giellaháldadimguovlon avta juohkusij biejaduvvi sierra njuolgadusáj. Dá suohkana de sjaddi giellaressursassuohkanin gånnå sáme álmmugin le vijdedum riektá sámegielak dievnastusájda ja adnuj. Sámelága giellanjuolgadusá guosski aj ietjá suohkanijda, valla sidjij ælla sæmmi vijdes gájbbádusá. Muhtem guovdásj giellariektá hæhttuji lándav miehtáj gávnnut. Da li giellariektá åvddåskåvllåmánájda, riektá åhpadussaj sámegielan ja –giellaj, riektá varresvuohta- ja huksodievnastusájda sámegiellaj, riektá almma riektásihkarvuohtaj ietjas giellas ja riektá girkkolasj dievnastusájda sámegiellaj. Dákkir guovtejuogedum modælla gájbbet lijggeressursajt ja danen le dárbulasj giellaressurssasuohkana ja ietjá suohkana oadtju rammemávsov sámegielak dievnastusájda stáhtabudsjehta baktu. Sámedigge adná giellaressurssasuohkanijt ájnas aktisasjbarggoguojmmen gå galggá sámegielav bájkálattjat nannit. Sámedigge le aktan barggagoahtám gájkaj suohkanij ma li sáme giellaháldadimguovlon guovtegielakvuodarudáj ano vuoksjuj. Sámedigge vuojnná dárbov suohkana dåjmalattjat barggi váj nanniji ja åvddånahtti sámegielav suohkanijn. Guovtegielakvuodadoarjja mav Sámedigge háldat aneduvvá åvddånahttemdoarjjan giellaressurssasuohkanijda. Aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu Sámedikkijn bæssá juohkka suohkan dåjmajt jåhtuj biedjat ma hiehpi gielladilláj mij le juohkka suohkanin. Sámedikke ulmme le ienep suohkana sáme álmmugijn giellaressurssasuohkanin sjaddi. Ulmme: aktijvuodan. Oasseulmme: Strategija: Økonomalasj birástagá Økonomalasj ressursaj vádno le hásstalussan sihke Sámediggáj, suohkanijda, giellaguovdátja, skåvlå ja ietjá ásadusá ma sámegielajn barggi. Sámedigge miejnni muddo le dal stuoráp vuorodibmáj sámegielas juohkka sebrudaksuorgen. Dát le ållu vuodulasj jus gielan galggi åvddånahttemvejulasjvuoda. Udnásj birástakmávso ælla dågålattja, ja Sámedigge vuojnná dárbbo le vijdes vuorodimes sámegielak fálaldagájs sebrudagán, sihke mij guosská rekrutterimij ja fáhkaulmutjij åhpadibmáj ja sámegielak fálaldagáj åvddånahttemij. Jus Sámedigge galggá fámov oadtjot sámegiela åvddånime badjel ja dan åvddånahttema åvdås vásstedit de dat gájbbet viehka ållo ienep rudá Sámediggáj. Sámedigge háldat 2012:n 65 millijåvnå sámegiellaj. Dájs li 53 millijåvnå njuolggadoarjja suohkanijda, fylkkasuohkanijda ja sáme giellaguovdátjijda. Da 12 millijåvnå li iesjguhtik prosjevtajda biejadum ma li Sámedikkes jåhtuj biejadum, ja aj årnigijda masi bæssá åhtsåt. Sámedigge jahkásattjat oadtju åhtsåmusájt gåjt dal guovte gærddáj dajs rudájs ma juolloduvvi. Viehka moadda buorre prosjevtajda rudájt åhtsi, valla gå moattes åhtsi de hæhttu garrasit vuorodit. Sámedigge doarjju aj sáme tjáppagirjálasjvuodav, oahpponævvobuvtadimev ja ietjá giellagullevasj dåjma. Dájda aj moattes åhtsi ja hæhttu garrasit vuorodit. Suohkana ja fylkkasuohkana ma li sáme giellaháldadimguovlon li jahkásattjat oadtjum sulle 45 millijåvnå kråvnå guovtegielakvuodadoarjjan. Dá li rudá ma suohkanijda ja fylkkasuohkanijda juolloduvvi guovtegielak dievnastusfálaldibmáj. Dá li birástakmáksema majt Sámedigge jahkásattjat stáhtas oadtju. Guovtegielakvuodadoarjja ij le lassánam åbbålasj haddegoarŋŋoma milta sebrudagán. Sámedigge oadtju rapportajt ja budsjæhttadárbojt suohkanijs ja fylkkasuohkanijs juohkka jage. Sierraláhkáj suohkana diededi dárbahi ienep rudájt. Sámedikke oajvvadus jut sámelága giellanjuolgadusá galggi ålles lánndaj guosskat sjaddá vájkkudit suohkanijda ma juo li giellaháldadimguovlon ja guovtegielakvuodadoarjjaj suohkanijda ja fylkkasuohkanijda. Sámedigge miejnni birástakmáksema sámegielak dievnastusájda hæhttuji njuolgga stáhtas suohkanijda ja fylkkasuohkanijda mannat. Almma gålo guovtegielak dievnastusfálaldime aktijvuodan hæhttuji vuodon gå birástakmáksemav mierret. Sámedigge vuojnná dárbov sámegielav nannit ja åvddånahttet giellaressurssasuohkanijn. Sámedigge sihtá sámegielav nannit dáj suohkanijn giellaåvddånahttema rudáj baktu. Dáv dahkap guhkesájggásasj aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu suohkanij gånnå ulmijt mierret iesjguhtik suohkana dárboj milta giela vuoksjuj. Dåjma hæhttuji jåhtuj biejaduvvat suohkana álmmugij vuoksjuj ma sámegiela anov vijdet, sámegielaj addnij lågov laset, ja sámegielav vuojnnusij buktá sebrudagán. Rudá ma uddni stáhtas båhti galggi dåssju mannat sámegiela åvddånahttemij ja dåjmajda ma giellaåvddånahttemav giellaressurssasuohkanijn åvdet. Sáme giellaguovdátja viehka buorre bargov dahki bájkálasj sebrudagájn, ja li dåjmalattja dagu giellakursaj ja sámegiela árenáj ásadijn. Sáme giellaguovdátja diededi jahkásasj rapportaj ja budsjæhttadárboj baktu dárbbo le ienep dåjmajs ma sámegielav nanniji. Giellaguovdátja aj tsuojggiji ij le heva luohtadahtte jus rudá båhti jali e. Giellaguovdátjij ruhtadille hæhttu tjielggasit buoreduvvat jus galggi bessat guhkesájggásattjat plánit bájkálasj sebrudagáj dárboj milta. Dát tsuojggiduvvá aj sáme giellaguovdátjij árvustallamin. Sámedigge le gárves gehtjadit gåktu máhttep giellaguovdátjij ruhtadilev buoredit, valla miejnni iehtjáda dagu suohkana, fylkkasuohkana ja guovdásj oajválattja hæhttuji ienep åvdåsvásstádusáv válldet váj giellaguovdátjij ruhtadille bárrán. Sámedigge dárbaj buorre ja dåjmalasj aktisasjbarggoguojmijt gå galggap barggat sámegiela nannimijn ja åvddånahttemijt iesjguhtik suorgen, duola dagu sáme giellaguovdátja ma viehka buorre bargov dahki bájkálasj birrasijn. Valla ælla giellaguovdátja juohkka sajen gånnå sáme årru. Sámedigge adná ájnnasin barggat aktan ietjá sáme ásadusáj ja dájt nannit váj dåjma jåhtuj biejaduvvi ma sámegielav Sámev miehtáj nanniji. Ájnas le jut sáme ásadusáj giellamáhtudahka nanniduvvá ja jut nanos fáhkabirrasa sámegielan åvddåni duoppen dáppen. Návti sjaddi ienep dåjma ja sámegiella nannusappo vuojnnusij boahtá. Gå vuorddep sáme ásadusá galggi ienep åvdåsvásstádusáv válldet sámegiela åvdås, de hæhttu aj mielan adnet sámegielan vádnuni bágo ja moallánagá moatten ådå sebrudaksuorgen. Dat gájbbet sáme ásadusájn li ålgodisævto mai baktu máhtti dát åvdås dågålasj láhkáj vásstedit. Sámedigge le gárves dát åvdås vásstedit, valla gájbbet guovdásj oajválattja aj dát åvdås vásstedi. Viehka buorre fálaldagá ja dåjma li jåhtuj biejadum iesjguhtik ásadiddjijs prosjæktan. Dá li dåjma ma li buorre båhtusijt vaddám ja masi hæhttu stuoves ruhtadibme ásaduvvat. Galggap dáppe muhtem buojkulvisájt nammadit. Sáme allaskåvlå ållessjattukåhpadimprográmma le moadda ållessjattugijda vaddám vejulasjvuodav gielav oahppat. Dát prosjækta dal joarkká stuoves ruhtadimijn váj ájn ienebu bessi sámegielav oahppat. Oarjjelsáme giellabiesse le prosjækta mij le Nordlánda fylkkamánnes ja Svieriga sámeskåvllådåjmadagás jåhtuj biejadum. Giellabiese ja giellalávggoma li viehka dåbmara læhkám gå galggá giellaåhpadusáv nannit. Sámediggediedádusán åhpadusá hárráj nammaduvvá aj man ájnas le jut giellalávggoma stuoves ruhtadimev oadtju. Åtsådallama oarjjelsáme guovlos vuosedi máná ja nuora sámegielav oahppi viehka jåhtelabbo gå dákkir giellalejrajda oassálassti. Galle le vejulasjvuodajs, sierraláhkáj rádjáguovlojn, åhpadiddjeressursajt Svierigin ja Suoman ávkkit, ja giellabiesetjåhkanimijn aktijdit. Da beras lulujin liehket stuoves fálaldagá ja gájbbedi økonomalasj ressursajt. Ulmme: Oasseulmme: fylkkasuohkanijda. Strategija: åvdåsvásstádusáv sámegiela vuoksjuj. Almaslasj ressursa Giellamáhtudagá vánesvuohta le stuorra hásstalus juohkka sebrudaksuorgen. Sierraláhkáj åhpadussuorgen, varresvuodasuorgen, riektásuorgen ja girkkon le dát læhkám stuorámus hásstalusáj gaskan sámegiela bargon. Moadda suohkanijn háldadimguovlon li læhkám gássjelisvuoda ietjasa vælggogisvuodajt ållidit mij guosská sámelága giellanjuolgadusájda danen gå almasjlasj ressursa vádnuni. Jus sámelága giellanjuolgadusájt rievddá, gånnå Sámedigge oajvvat dá galggi ålles lánndaj guosskat, de sámegielak fáhkaulmutjij vánesvuohta sjaddá ájn vil ienebut vuojnnut. Ålleslasj vuorodibme sámegielak barggijt åttjudit ja sámegiela åhpadime fálaldahka studentajda ja fáhkaulmutjijda luluj ållu dárbulasj gå galggá sebrudagá boahtte dárbojt gåbttjåt. Akta sivva dasi gå sámegiella ij vuojga háldadusán aneduvá le jut sámegielak bargge vájlluji sámegiela fáhkaterminologijav ja ælla hárjjánam bargon sámástit. Dat mierkki åhpadusásadusá aj hæhttuji åvdåsvásstádusáv válldet mij guosská sámegielak studentaj åhpadibmáj. Studenta hæhttuji bessat sáme fáhkaterminologijav oahppat váj bessi sámegielav adnet virgenis gå li åhpadusájn ållim. Sámegielak máhtudagá dárbbo ij le stuorre dåssju almulasj ja suohkanlasj dievnastusfálaldimen, ájnat aj sosiála ja kultuvralasj fálaldagájn sebrudagán. Media, girjálasjvuohta ja guládallam li suorge manna sámegielak máhtudagájt dárbaj. Sierraláhkáj ájnas le mánáj giellaåvddånahttemij jut gávnnuji buorre sámegielak fálaldagá median, girjálasjvuodan ja kultuvran. Dárbulasj le jut sámegielaga iesjguhtik virgijda álggi, váj navti sihkarasstá giellamáhtudagáv iesjguhtik sebrudaksuorgen. Butenschønnammadusá guoradallam aj åvdet dárbbo le sámegielav åvdedit dutkamgiellan ja javllá dutkamásadusá hæhttuji dal åvdåsvásstádusáv válldet kursajt fállat sámegielan juohkka dásen. Sámedigge aj nammadusájn guorras jut sámegielak dutkam le vuodulasj gå galggá sáme fáhkagielav åvddånahttet, ja jut fáhkagiella le oassen gå galggá sámegielav tsieggit ålles, ja navti sebrudakguodde giellan. Ulmme: Strategija: Giellafágalasj åvddånahttem Terminologia ja giellateknologalasj åvddånahttem li ájnas ålgodisævto sámegiela vuoksjuj. Giellafágalasj åvddånahttem hæhttu sebrudakåvddånimev tjuovvot, ja agev le ådå terminologijas dárbbo. Terminologijaåvddånahttema buoremus vuodo le gå ådå bágoj åvddånahttem álggá iesjguhtik fáhkasuorge dárboj ja sávadusáj milta, dagu gå mekanihkkafágalasj ja giellafágalasj máhtudahka aktiduvvá terminologijabargon. Teknologijaåvddånahttem juohkka sebrudaksuorgen le viehka dárbulasj jus giella galggá iesjguhtik fáhkasuorgen aneduvvat. Terminologija vánesvuohta le stuorra hásstalussan uddni. Sierraláhkáj le dát duodalasj oarjjel- ja julevsáme gielaj gáktuj. Árbbedábálasj bágo ja moallánagá aktan bájkkenamáj tjoahkkim li ájnnasa danen gå da sisadni árbbediedov mav hæhttu várajda válldet. Giellateknologalasj tjoavddusa li ávkálasj ja buorre viehkkenævo sihke giela adnuj ja åhpadibmáj. Buorre giellateknologalasj vædtsaga lulujin ájnnasa sámegielav nannit ja åvdedit. Máná ja nuora li viehka dåjmalasj addne ådå teknologijas vijdes gåbddudagán digitála nævojs ja prográmmajs. Dá mánáj giellaadnuj vájkkudi, danen le ájnas jut dá aj sámegiellaj gávnnuji. Dat guosská sihke prográmmajda, spelajda ja daj lágátja mobijllatelefåvnåjda, dáhtámasjijnajda, valla aj vuogas digitála æjvvalimsaje gånnå máhttá sámegiellaj guládallat. Buorre sosiála næhttabájke gånnå bæssá sámegiellaj guládallat lulujin ájnas giellaárená sierraláhkáj mánájda ja nuorajda gudi årru bájkijn gånnå ietján ælla heva sámegiela árená. Sáme merka iesjguhtik dáhtábásajn dahki duov dáv hásstalusáv duola dagu gå galggá sáme bájkkenamájt registrerit. Teknologija hæhttu åvddånit dáhtábásaj, GPS:a, applikasjåvnåj ja ietjá vædtsagij gáktuj váj sjaddá álkkep sáme merkajt dáj aktijvuodajn adnet. Ålleslasj giellapolitihkka mierkki aj vuogas láhkáj rijkkarájáj rastá barggat. Aktisasj terminologijaåvddånahttem ja normerim le ájnas jus galggá sámegiela aktisasj vuodov sihkarasstet. Hådje luluj jus sáme giela åvddånahtti iesjguhtik guovlluj, danen gå de soajttá gássjel sjaddá rijkkarájáj rastá guládallat. Sámedigge le måttijt jagijt juo terminologijaprosjevtajt ja dålusj bágoj ja bájkkenamáj tjoahkkimav doarjjum, ja miján le moadda jage juo læhkám sierra åssudahka mij bájkkenamáj ja terminologijajn barggá. Danen li miján juo buorre mudduj sámegielak terma. Åvddål dá máhtti aneduvvat duola dagu oahppogirjijn de hæhttuv kvalitehtav guoradit. Sámedigge nuortarijkaj aktisasjbargos berus váj terminologija máhttá rijkkarájáj rastá aneduvvat. Ulmme le terminologija åvddånahttem, kvalitehta guoradallam ja normerim galggá dagáduvvat nuorttarijkaj aktisasjbarggon mij sisadná sihke fáhka- ja giellamáhtudagáv. Ulmme: Oasseulmme: Strategija: birrasij siegen. åvddånahteduvvam váj bæssá sámegielav aj válljit. Barggosuorgge 3: Giellaaddne Akta Sámedikke ulmijs le lasedit sámegiela addnij lågov. Ajtu ij le alla addnelåhko ietjastis makkirak sihkarvuohta jut giella galggá åvddånahttet ja vijddábut iellet, valla giellaaddnij álldarjuohkem le ájnas. Jus li moadda vuoras giellaaddne de dat merkaj sámegiela addne låhko ij lassána. Gå galggá giellaaddnij lågov lasedit da li gålmmå ássje sierraláhkáj ájnnasa; buolvas buolvvaj gielav dåmadit, sámegielak mánájgárde ja buorre giellaåhpadibme. Gielladuvddem sijdan Sámedikke ulmme le lasedit giellaaddnij lågov váj navti gielav nanni ja åvddånahttá. Giela addnijs båhti dárbo sebrudagán. Dát sjaddá viehka ájnas boahtteájggáj aj. Hásstalus le oadtjot ájnegisáv sámegielav válljitjit. Ij Sámedigge jalik nágin ietjá almulasj ásadus nagá ájnegis ulmutja priváhta giellaanov stivrrit. Návti galggá diedon liehket. Vájku almulasj ásadusá e nagá ájnegis ulmutjij válljimav stivrrit, de le ájnas jut dille látjeduvvá váj priváhta válljima li almma válljima navti jut vejulasjvuoda li duohta. Hæhttu gávnnut systebma gånnå sámegielav vuostasj giellan ietjasa mánájda duvdadit sjaddá jasska válljim. Sámegiella hæhttu liehket giella mij sebrudagás árvvon aneduvvá; sámegiela máhtudahka hæhttu sebrudagás aneduvvat ájnas máhtudahkan. Dáv danen gå priváhta válljim bæjválasj gielas sijdan le ájnnasamos ækton muhtem giela boahtteájge hárráj. Iehpeformála giellaåhpadibme buolvas buolvvaj je ájnnasamos garantia ielle sáme giela åvdås. Sæmmi båttå gå le juohkka ájna duogen bæjválasj gielav sijdan válljit de le aj juohkka ájna duogen sámegielav iesjguhtik aktijvuodan adnet. Juohkkahattjan le åvdåsvásstádus bisodit, åvddånahttet ja duvdadit gielav boahtte buolvvaj. Ájnas le juohkkahasj åvdåsvásstádusáv válldá, ja sámegielav juohkka aktijvuodan adná. Dárbulasj le aj jut sij gudi gielav buoragit bukti, åvddån manni buorre åvddågåvven ja li diedulattja gielav adnet juohkka aktijvuodan. Dákkir åvddågåve måvtåstahtti ja arvusmahtti giela adnuj, ja sæmmi båttå lassán aktisasj diedulasjvuohta giellaano birra. Ulmme: Strategier: Gielladuvdadibme sijda ålggolin Sámegielak mánájgárde ja buorre giellaåhpadibme skåvlån li ájnas vájkkudimnævo sámegielak mánáj giellaåvddånahttemav doarjjot. Sámegiella mánájgárdijn ja skåvlåjn guovte ietjá sámediggediedádusájn giehtadaláduvvi, ja danen ep galga dáppe dáj guokta sebrudakásadusáj rollav snivva guoradit. Mij guosská sámegiellaj mánájgárden ja skåvlån de ajtu sihtap dættodit man ájnas le jut da máná gejn le sámegiella sijddagiellan bessi gielasa vijddábut åvddånahttet mánájgárde ja skåvlå baktu. Mánájgárdde ja skåvllå hæhttu vuogijt gávnnat váj dát ajtu dáhpáduvvá. Dáv máhttá duola dagu dahkat diedulasj válljimij baktu mánájgárddemodellajs ja åhpadimmodellajs iesjguhtik sámegielak juohkusij. Vuosedip Sámediggediedádussaj åhpadime hárráj gånnå dát hásstalus aj giehtadaláduvvá. Moatten sáme fámiljan uddni ij le sámegiella sijddagiellan ja e nagá sámegielav bæjválasj giellan duvdadit mánájdisá. Stuorra oasse sijájs ajtu sihtá sijá máná galggi bessat sámegielav oahppat. Dákkir dilen gå æjgáda iesj e sámegielav buvte sjaddi mánájgárde ja skåvlå sierralágásj ájnas gielladåmadiddje. Diehtep Aotearoa/ New Zealand vásádusájs jut mánájgárde li læhkám ájnnasa gå māori gielav oalle buoragit li ælláskahttám. Vuonan vuojnnep aj suohkanijn ma li sáme giellaháldadimguovlo ålggolin oahppe rekrutteriduvvi sámegiela åhpadussaj sáme mánájgárdijs. Danen le ájnas sáme mánájgárdijt nannit váj aj máhtti liehket buorre giellaoahppamárená mánájda. Váj galggá nahkat sámegiela hoallij lågov lasedit de le viehka ájnas jut dáttja aj bessi sámegiela åhpadusáv mánájgárden ja skåvlån válljit. Dákkir dilijn gånnå æjgáda e sámásta gájbbet giellaåhpadibme sierralágásj dårjav bájkálasj sebrudagán, ja ållu ájnas le jut gávnnuji árená gånnå mánáj giella ja giellaoahppam dårjav oadtju. Vásádusáj baktu árvvedip sámegiela nubbengiela åhpadime baktu ij aktak guovtegielagin sjatta. Giellaárená hæhttuji mánájgárdij ja skåvlåj ålggolin åvddånahteduvvat váj giellaåhpadibme dågålasj láhkáj sihkarduvvá. Ulmme: Strategija: åvddånahteduvvat Sámegiela álggoåhpadus ållessjattugijda Dárojduhttempolitihka diehti li moadda ållessjattuksáme gudi ælla sámegielav oahppam. Sámegiela álggoåhpadus ållessjattugijda le dárbulasj ja ájnas sámegiela åvddånahttemij. Jus ållessjattuga galggi bessat oasev válldet sámegiela joarkkaj, de hæhttuji iesj gielav buktet. Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset ulmutja sihti sámegielav oahppat. Berustibme le tjielggasamos sijáj gaskan gudi javlli juogu de ”dåssju dádjadi”, ”bukti vehi” jali ”bukti sámegielav”. Sijáj gaskan sulle lahkke javlli sihti ienep sámegielav oahppat. Sijáj gaskan gudi e majdik sámegielas dádjada le berustibme vehi binnep, sijáj gaskan sulle 40 % árvustalli sámegielav oahppet ájge bále. Jus galggap ållidit ulmev ienep sámegiela addnij ja ienep vejulasjvuoda sámegiela adnuj de hæhttuji dáttja aj sámegielav oahppat. Álggoåhpadibme ållessjattugijda hæhttu ietjá láhkáj hiebaduvvat gå mánáj ja nuoraj åhpadibme. Álu li ållessjattugijn fámilja ja stuoves barggo. Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset badjel 30 % diededi åhpadibme sijdabájken le ækton jus galggi nahkat sámegielav oahppat. Ietjá ájnas ævto ma hæhttuji sajenis li álggoåhpadime vejulasjvuoda ja álbes kursa. Sámedigge ruhtat vidájahkásasj sáme ållessjattukåhpadimprográmmav mij Sáme allaskåvlås jådeduvvá. Prosjevta sisadno le Sáme allaskåvllå giellaguovdátjij siegen fállá álggoåhpadimev sámegielan ållessjattugijda. Sáme allaskåvllå le oahppoplánajt dahkam majt kursa tjuovvu, ja sij aj lågådalli. Kursa maŋŋela bessi studenta eksámav válldet Sáme allaskåvlån. Sáme allaskåvllå le aj fágalattjat giellaguovdátjij barggijt bagádallam. Prosjevtas li moadda ávkálasj åtsådallamijt oadtjum ja dat aneduvvá vuorbástuvvam. Tråmså universitehtta le aj muhtem giellaguovdátjij muodugasj aktisasjbargov ásadam. Vuojnnet buoragit li vuorbástuvvam danen gå oassálasste bessi sámegiela kursav sijdabájken válldet sæmmi båttå gå eksámav bessi allaskåvlån/universitehtan válldet ja dassta oahppotjuorgajt oadtju. Gå dákkir vuohke ållessjattugijt åhpadit le nav buoragit vuorbástuvvam de hæhttu dákkir aktisasjbargguj stuoves ruhtadimev åttjudit. Gå barggá sámegiela bisodimijn ja åvddånahttemijn de le ájnas jut stuoves ja guhkesájggásasj fálaldagá gávnnuji gånnå ållessjattuga bessi sámegielav oahppat. Oahppolihto li ájnas ållessjattukåhpadimárená. Da li juo måttijt jagijt giella- ja kultuvrraåhpadimev tjadádam. Sámedigge vuojnná dájn sjaddá ájn ájnas roalla boahtteájggáj sámegiela ja kultuvra åvddånahttema bargon. Sierraláhkáj ájnas le sijá roalla árenájt ásadimen gånnå sámegiella máhttá iesjguhtik kurssaaktijvuodan aneduvvat. Sámedigge vuojnná aj dárbov sijá dåjmav nannit váj vijdes kurssafálaldagájt ja giellaárenájt bisot. Ulmme: Strategija: oadtju. Giellaguodde Giellaguodde li viehka ájnnasa gå galggá giela addnij lågov lasedit. Sáme giellaguoddijn le árvulasj máhtto sámegielaj birra, mav sjaddá dárbulasj ávkkit gå sámegiela åvddånahttemijn barggá. Moadda boarrásijn le viehka buorre njálmálasj sámegiela máhtto, siján le valjes báhkoboanndudahka ja li bisodam sáme hållamvuogev. Mij dábálattjat giellaguoddev ierit sujsta guhti le gielav ienep formálalattjat láhkáj oahppam skåvlå baktu, le giellaguodde gullá ja diehtá makkir bágo ja moallánagá duon-dán dilen adná. Giela boahtteájge sihkarasstemdiehti le ájnas jut nav moattes gå vejulasj gielav oahppi giellaguoddij baktu. Giellaguodde le viehka ájnas ressurssa mij luluj viehka ienebut ávkkiduvvat, sihke åhpadusán, dutkamin ja vuorrasappoj ja nuoraj guládijn. Gielaguoddijn árbbedábálasj sáme æládusájn dagu ednambarggo, boatsojsujtto, miehttsestallam ja guollim li ájnas máhto sáme giela, dábij ja árbij birra. Giella le agev læhkám nanos vuodoæládusájn, ja iesjguhtik æládusá li læhkám ájnnasa sámegiela guodden ja sáme árbbediehtuj. Návti ij le vuodoæládusáj giella ájnas dåssju sáme giellaåvddånahttemij, ájnat aj gå galggá sáme árvojt ja árbbediedojt jårkadit. Dán aktijvuodan le viehka ájnas jut árbbedábálasj sáme æládusaj roalla giellaoahppamárenán várajda váldeduvvá ja joarkká, váj giella ja ájnas árvo bisoduvvi ja boahtteájggáj joarkki. Ulmme: Strategija: gielladuvddemárenáj vuoksjuj. Barggosuorgge 4: Sámegiela adno Almma vejulasjvuoda sámegielav adnet almulasj ja priváhta aktijvuodajn le viehka ájnas gå galggá sámegiela anov vijdedit. Uddni ælla dågålasj sámegielak fálaldagá sebrudagán, ja giellaaddne vásedi sijá vejulasjvuohta sámegielav adnet ráddjiduvvá. Dát le dille majna Sámedigge ij le dudálasj. Ájnas le giela boahtteájggáj jut sámegiella adno viehka ålov vijdeduvvá juohkka sebrudaksuorgen. Diedulattja sámegiela vuoksjuj Ienemus sámegielak ållessjattuga li guovte- jali moattegielaga. Giellabirrasin gånnå ieneplåhko giela álu sajev válldá le dárbulasj nannit giellaválljima máhtov ja diedulasjvuodav. Ájnas le sámegiela boahtteájge gáktuj jut guovtegielak vállji sámegielav adnev nav moatten aktijvuodan gå ber máhttá. Váj giellaválljim álkkebun sjaddá de le aj viehka ájnas jut avtagielak ieneplåhkogielaga dádjadi guovtegielaga giellaválljimav. Jus giellaválljim agev le dav dan duogen jut gájka galggi dádjadit mij javladuvvá, de vejulasjvuoda sámástit tjielggasit binnu. Váj sámegiella galggá ielle giella boahtteájggáj aj de hæhttu giella válljiduvvat ja aneduvvat sijddagiellan ja buolvaj gaskan duvdaduvvat. Dárbbo le aj giella ienep árenájn gullu sebrudagán. Dát gájbbet buorre sebrudakplánimav, ja ållo bargov sihka almulasj ja priváhta ásadusájs aktan ájnegis giellaaddnes. Dárbbo le ájn vil diedulattjan sjaddat man ájnas le sámegielav ienep aktijvuodan adnet. Juohkka ájnna giellaaddne, politihkkár, ásadus ja almulasj háldadus hæhttu válljit sámegielav adnet. Stuorra åvdåsvásstádus le juohkka ájnna giellaaddne duogen, valla Sámedigge sihtá aj ásadusáj ja politihkkárij duohkáj dáv åvdåsvásstádusáv ájn ienebut biedjat. Sáme ásadusá ja politihkkára li åvddågåvå sáme sebrudagán ja siján le ållo fábmo. Dá hæhttuji ájn ienebut mielanækto gielav ienebut adnet vijddásap aktijvuodajn, sæmmi båttå dagu hæhttu mielanækto gielav sujttit. Dat mierkki Sámedigge ájn vil ienebut hæhttu dættodit sámegielav ietjas bæjválasj dåjman adnet. Median le sierralágásj ájnas roalla giellatrendbieddjen. Mielanækto sámegiela adno luluj giela stáhtusav låpptit. Sámegiella galggá liehket giella mij dåjmalattjat aneduvvá sihke ájnegis ulmutjijs ja ásadusájs. Dát vijdet sámegiela anov ja dan stáhtusav ja árvov låppti. Dán aktijvuodan le aj ájnas dættodit sáme gudi ælla bessam sámegielav oahppat hæhttuji rahtjat váj gielav ruopptot válldá. Sámedigge sihtá ienep dættov man ájnas le gielav ållessjattugin oahppat. Sámedigge ij máhte ájnegis ulmutjij priváhta giellaanov stivrrit, valla Sámedigge galggá barggat dan vuoksjuj jut gávnnuji buorre vejulasjvuoda gielav oahppat ja buorre giellaárená. Ulmme: Oasseulmme: Strategija: njálmálattjat ja tjálalattjat lasedi. Sáme giellaguovdátja Sáme giellaguovdátja li viehka ájnnasa sámegiela åvddånahttemin. Da li sierraláhkáj ájnnasa lahkabirrasin ja viehka ållo dåjmajt ietjasa guovlojn álgadi. Giellaguovdátja le Sámedikke ájnnasamos aktisasjbarggoguojmij gaskan iesjguhtik giellaguovlon. Giellaguovdátjij hásstalus le jut ælla stuoves ålgodisævto. Giellaguovdátjij guoradallam mav Norut Áltá 2012 gidá dagáj duodas dárbbo le ulmutjijs ja rudájs. Sámedigge berus gielladåjmaj vuohkasap åvdåsvásstádusjuohkemis ja koordinerimis, ja dan aktijvuodan li giellaguovdátja luondulasj aktisasjbarggoguojme. Sáme giellaguovdátjijn le stuorra potensiálla sámegielav vijddábut låpptit. Sámedigge le åvddåla dættov biedjam man ájnas le jut ienep tjáppagirjálasjvuohta, oahpponævo ja giellateknologalasj vædtsaga dagáduvvi ja dát le lahkasit giellaguovdátjijda tjanádum. Dát mierkki giellaguovdátja ja oahppoásadusá hæhttuji ájn lagábut aktan barggat. Sæmmi láhkáj le dárbbo jut giellaguovdátja ja árbbedábálasj æládusá aktan barggi váj sáme árbediedov ja teknologijav nanni ja åvddånahttá. Sámedikke mielas li giellaguovdátja luondulasj vásstediddje gå galggá ådå giellaárenájt ásadit ja dajt ieme vijdábut åvddånahttet. Giellaguovdátjij buvtadime giellaåhpadime aktijvuodan le árvulasj ja bierri ájn ienebut almoduvvat ja bigoduvvat. Næhttaportálla Aktan.no le luondulasj tjoahkkimbájkke giellaguovdátjij bargojda ja almodimijda aj. Ulmme: Strategija: Giellaárená Ájnas ækton jus sámegiella galggá bisoduvvat ja vijddábut åvddånahteduvvat le jut gávnnuji giellaárená gånnå giela ajtu aneduvvi. Ulme sámegielav bæjválasj giellan åttjudit li gássjela ållidit jus ij besa gielajt bæjválasj iellemin, almulasj aktijvuodan jali guládallamin adnet. Moatten sajen ij le sámegiella luondulasj oassen árkkabiejves, ja dåssju muhtem gallegasj árená gávnnuji gånnå giella aneduvvá. Giellaárená li ájnas vædtsaga gå galggá æjvvalimsajijt ásadit gånnå sámegiella gullu ja vuojnnu. Sierraláhkáj le dát ájnas dåppe gånnå sámegiella le unneplåhkogiella. Hæhttu dilev láhtjet almma sámegiela adnuj sebrudagán árenáj ja æjvvalimsajij baktu mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda. Giellabiese ja giellalávggoma li viehka dåbmara læhkám gå galggá giellaåhpadusáv nannit. Åtsådallama oarjjelsáme guovlos vuosedi máná ja nuora sámegielav oahppi viehka jåhtelabbo gå dákkir giellalejrajda oassálassti. Mánájda ja nuorajda gudi sámegiela åhpadimev skåvlån oadtju ja gejn ij le heva gielalasj doarjja bájkálasj birrasin li giellabiese viehka ájnnasa buorre giellaåvddånahttemij. Dákkir fálaldagá álu prosjevtaj baktu fáladuvvi ja ælla stuoves fálaldagá. Dárbbo le árvustallat jus giellabiese galgalulujin oassen dábálasj oahppofálaldagás ja skåvlåjda hiebaduvvat. Dáv aj dagástallap Sámediggediedádusán åhpadusá hárráj. Ulmme: Strategija: Sámegielav vuojnnusij buktet almulasjvuodan Sámegiella vuojnnusij boahtá tjállemgiela baktu. Danen le ájnas dilev láhtjet váj tjállemgielav bæssá ájn vil ienebut adnet. Vájku boarrásamos tjállusa sámegiellaj li moadda tjuohte jage vuorrasa, de le dåjmalasj adno tjálalasj sámegielas sámegielak álmmuga gaskan viehka ådåájggásasj ájádus mij vijddánij låhkåmgiellan esski gå åskulasj tevsta almoduvvin. 1970 jagij rájes vijddánij sámegielak girjálasjvuohta, valla esski gå sámegiella åhpadimgiellan sjattaj vuodoskåvlån de sjattaj buorep vuodo dåjmalasj adnuj sáme tjállemgielas sihke låhkåm- ja tjállemgiellan. Gå sierra sáme oahppoplána juohkka skåvllåfáhkaj båhtin 1990-lågo låhpan sjattaj dat miehtebieggan sáme tjállemgiela åvddånimen mij lij buorre vuodo oahppijda tjálalasj sámegiela adnuj. Hásstalusá sámegielav vuojnnusij buktet båhti dassta gå tjállemgielan le viehka oanes histåvrrå skåvllåaktijvuodan ja viehka stuorra ærádusá iesjguhtik giellajuohkusij gaskan. Sámegielav vuojnnusij biedjat le sihke ulmme ja vædtsak. Galbaj, dájda, dokumentaj, næhttabielij ja tiekstima baktu giella vuojnnusij boahtá. Giella mij vuojnnu le vuodulasj viehkkenævvo sæmmi båttå gå aj giellaj ienep stáhtusav vaddá. Sáme bájkkenamáj adno ja vuojnnusij buktem le ájnas giella- ja kultuvrraåvdediddje doajmma. Ájnas le sáme bájkkenamájt systemáhtalattjat registrerit ja tjoahkkit, sierraláhkáj dakkir guovlojn gånnå ij le heva åvdutjis tjoahkkidum. Dán aktijvuodan le ájnas sáme nammafágalasj arkijvav tsieggit váj namá li álkket giedaj åvdån. Media ja girjálasjvuohta gielav vájkkudi, danen le ájnas jut sáme girjálasjvuohta almoduvvá manna le buorre giella madi sæmmi bále le álldarjuohkusij hiebaduvvam ja låhkåmmielav árvusmahttá. Median le ájnas roalla sebrudagán, ja navti le siján stuorra åvdåsvásstádus sihke vuojnnusij buktemis, buorre giela åvdås, ja jut vatteduvvi fálaldagá ma li siegen giellaanov nannimin ja åvdedimen. Filma mánájda ja nuorajda li ájnas gielladuvdadiddje. Danen li filma gånnå besa sámegielav válljit juogu de ságastimgiellan jali tækstagiellan ájnnasa mánáj giellaåvddånahttema vuoksjuj. Sámedigge vuojnná dárbov nuorttarijkaj aktisasjbargos Sáme parlamentáralasj ráde ja nuorttarijkaj sámeminisstaraj tjadá váj sámegiella vijddásap sajev oadtju tv-kanálajn, dvd-filmajn ja internæhttabájkijn ma li mánájda ja nuorajda. Ulmme: Strategija: Vájkkudusá ruhtadilláj ja háldadussaj Dát diedádus gåvvit dárbojt ja hásstalusájt ma li sebrudagán, madi tjoavddusijt buktá gåktu sámegiela dilev buoredit. Dán diedádusá baktu, ja buorre aktisasjbarggon guovdásj oajválattjaj vuorddá Sámedigge ruhtadille sáme giellaåvddånahttemij Vuonan viehka ålov buorrán. Sámedigge jáhkká guovdásj oajválattja ållidi dajt ulmijt ma li biejadum, váj Sámedigge ja ietjá oassálasste oadtju daj rudálasj ja háldaduslasj birástagájt majt dárbaj jus galggá sámegiela stáhtusav ja anov lasedit. Sámedigge diehtá dát diedádus mierkki stuorra rievddama boahtemin. Lága hæhttuji rievddaduvvat, fábmo ja åvdåsvásstádus hæhttu tjielgaduvvat. Sæmmi båttå hæhttuji rudálasj ressursa laseduvvat dagu juo lip nammadam. Rievddama majt Sámedigge dáppe oajvvat mierkkiji moadda lága rievdaduvvi váj sámegielaga oadtju iesjguhtik riektáv giellaj. Dat mierkki aj Sámedikke ja ietjá aktøraj fábmo målssu. Dát le alvos barggo mij gájbbet snivva tjadádimev. Danen le Sámedigge oajvvadam sáme almulasj nammadus (SAN) namamduvvá manna li ájrrasa ráddidusás ja Sámedikkes. Dán nammadusán hæhttu mandáhtta guoradallat lágaj ja fámo rievddamav sámegiela vuoksjuj. Vijddábut hæhttu nammadus ålgodisævtojt, vásstediddje vidjurijt ja sáme gielladåjmaj koordinerimav tjadádit ja rievddadusájt oajvvadit. Sámediggá vuorddá mij galggap nammadusá mandáhtav hábbmit. Diedádusáv jahkásattjat tjuovvol Sámedikke jahkásasj budsjehta baktu gånnå dåjma ma iesguhtik ulmijda hiehpi vuoroduvvi. Sámedikkeráde árvustallá doajmmaplánajt dahkat muhtem barggosuorgijda. Diedádusán le guhkesájggásasj perspektijvva ja luondulasj le dav vas gehtjadit gålmånielje jage duogen váj árvustallá makta Sámedigge le diedádusá ulmijt ållim. Giellavijor Svierigin - Sametinget Sámegiella – gájkka varietehta – le ájtedum giella gå guhka ájgev 1900-lågon la maŋásbiejadum. Rievddadit giellamålssomprosessav rávkká stuorra dagojt goappátjagá stáhtas ja aktugattjas. Giellamålssomprosässa Moatten guovlon Sámen la giellamålssom mij la stuorrát åvddånam. Svieriga ieneplåhkogiella l mierrediddje. Sámegiella vuojnnet la giella mav hejman ságas. Ienemus vuorrasap sáme älla goassak jali nievresláhkáj oahppam låhkåt jali tjállet ietjasa iednegiellaj skåvlån. Vádálasj vijor Sámegiela vijor árvustaláduvvá vádálattjan. Giellamålssomprosässa guosská moatte vidjurij. Gájkka negatijvalasj dajvak åvddånimes sáme årromguovlojn gitta ienep persåvnålasj ájádusájda ” jus ájtu leni gielav máhttet”. Buorre ålgop bájnatjibme Rijkajgasskasasj siebrre (Europaráde, AN j.v.å) bájnasj svieriga sámepolitijkav. Konvensjåvnå ja deklarasjåvnå majt Svierik la vuollájtjállam suoddjiji rijkalasj unneplågogielajt ja kultuvralasj iesjrádálasjvuodav – riektáj ietjas kultuvrraj, giellaj ja iesjmierredibmáj ietjasa ássjijn. Europaráde konvensjåvnnå suoje birra rijkalasj unneplågojda ja nåv gåhtjodum biejadus unneplågogielaj birra l buojkulvis mij båhtusav váttij unneplågogiellaådåstibmáj Svierigin. Politijkalasj ja ideologalasj vidjurij dálásj åvddånibme gätjájdallá sáme giellabisodibmáj. Miellogisvuohta gávnnu valla rievddadis rávkaduvvá Miellogisvuohta giellaj lassán sämmibále gå iesjdåbddo ja nannodum identitähttavuojnnu lassán. Sáme kultuvrradåbddomerkaj ednakvuoda vuoseduvvi tjielggasit ja luondulattjat. Dát iesjdåbddo oabllán, ájnnasit sáme nuorajs.Rievddadit giellamålssomprosessav rávkaduvvá åhpadusábnnasa ma li hiebadum svieriga skållåvuogádahkaj, ienep iednegiellaåhpadiddje, máhttelisvuodajt – ålles giellalávggomij vuodoskåvlån ja gymnásan. Åvddågåvvå luluj gájkka skåvllåábnnasijt sámegiellaj låhkåt. Ållessjáttuga dárbahi ådå máhttelisvuodajt sámegielav låhkåt, ij la nuoges val åniájggásasjlåhkåmdoarjjagijn ienemusát guokta váhko låhkåmij. Ådå guládallammáhttelisvuoda Lasedum labudibme ja ienep aktavuohtasaje ådå máhttelisvuodajt vaddi vijdedum giellaadnuj. EU-biedigahttema máhttelissan dahki miellodahtte kultuvrra- ja giellaprosjevtajt. Microsoft la åvdedam gielladårjav sáme gielajda. Vuona sámedigge l biednigahttám prosjevtav gånnå li åvdedam riektastávimprográmmav nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj. Nuora mielas sámegielav adni gå guládalli sosiálalasj mediajn. Ådå doajmmaprográmma Sámedikke álmmukválljidum orgána ållestjåhkanibme l dåhkkidam ådå giellapolitijkalasj doajmmaprográmmav. Gávna dav rievtesrájagin. [Språk] Publ. 2017-11-22 10:25 Duot dát mijá julevsáme giellakonsulentas. [Språk] Publ. 2017-11-22 10:24 Sámegiella – gájkka varietehta – le ájtedum giella gå guhka ájgev 1900-lågon la maŋásbiejadum. Rievddadit giellamålssomprosessav rávkká stuorra dagojt goappátjagá stáhtas ja aktugattjas. [Davvisámegillii] [Språk] Publ. 2017-11-22 10:17 Sidák sámegielav låhkåt? Gehtja sválldasijt! [Davvisámegillii] « 1 » Prosjäktadoarjja - Sametinget Marie Enoksson. Le gus dujna ussjolmis majt sidá prosjevtan åvdedit? Márjju turissmadåjmadimev åvdedit jali tjielden/sijdan aktijbargov åvdedit? Oassálasstá gus vidnudagájda ma aktisattjat ájggu vidnudallamav åvdedit? Máhtá prosjäktadårjav åhtsåt gålojda ma badjáni gå álgada ja åvdeda ednamdáfov ja ruodná äládusájt. Ulmme Gájkbadjásasj ulmme le ednamdáfo äládusáj ienep doajmmaguovlojt ja buorep viessomkvalitehtav åvdedit. Buojkulvis prosjevtajda le åvddååtsådallamijt ållidit, värmmádagájt vuododit jali aktijbarggotjoavddusijt vuododit. Gesi máhttá prosjäktadoarjja mierreduvvat? Akta jali moadda vidnudagá, organisasjåvnå, siebre, kommuvna ja fábmudagá máhtti prosjäktadårjav åhtsåt. Boados galggá ienep gå avta oassáj ávkken årrot ja åvdedit ulme måhkkåj ednamdáfoprográmman jåvsådit. Mierreduvátjit dårjav hähttu dujna prosjäktaplána gávnnut. Masi máhtá doarjja mierreduvvat? Suorge prosjäktadoarjjaj li vijdeduvvam ja ådå juohkusa máhtti dårjav åhtsåt. Máhtá dårjav doarjjavuododiddje gåloj muhtem oassáj mierreduvvat. Doarjjamierre máhttá målssåsit ja njuolgadus ij le ájn mierredum. Suorge gåbttji umasslágásj ássjijt bv. • vidnudagáj ienep doajmmaguovlo • turissma • dievnastibme • tjiellde/sijddaåvddånibme • luonndo- ja kultuvrraárbbe • ruodná suorge aktijbarggo ja åvddånibme • infrastruktuvra plánim Nåvti åtså Sámedikke ja Ednambarggodåjmadagá webbabielen gávnnuji åtsålvisblankehta ja diededibme vidnudakdårja birra. Buorre lisj dávk dårjav åhtsåt åvddål gå dagov álgat. Esski maŋŋela gå åtsålvis le Sámediggáj rájadum ja duodastuvvam de gålo doajmmaj máhtti doarjjavuododiddjen riekkniduvvá. Loabedusá e vas gávnnu åtsålvis dåhkkiduvvá. Åtsålvis dagáduvvá guokta dagojn. Dårjav vuostak åhtså ja gå le ållidam dago åsijt jali ållåsit de dårja máksusav åhtså. Girjásj Máhtá ienebuv låhkåt máhttelisvuodaj birra gåktu dårjav ussjolmisájda ja åvddånimprosjevtajda åhtsåt girjátjin ”Vidnudakdoarjja ja prosjäktadoarjja /Företagsstöd och projektstöd”. Girjátjav viettja internehta baktu jali Sámedikkes rávvi. Vidnudakdoarjja - Sametinget På väg att starta eget renskötselföretag? Foto: Carl-Johan Utsi. Le gus dujna vidnudahka ja sidá ådå dåjmajn vidnudagán álgadit? Dárbaha gus investerit jali oasstet dievnastimev? Sidá gus ådå boatsojäládusvidnudagáv álgadit? Vidnudakdårja dávk de dunji hiehpi! Åtsålvis mij guosská sáme vidnudagájda galggá Sámediggáj rájaduvvá. Vidnudakdårja juogeduvvi: • álgadimdoarjjan • investerimdoarjjan • doarjjan ålgop dievnastusáj oasestibmáj • gelbugisvuohtaåvddånibmen Vuodo vijor gájkka vidnudakdårjajda le dån vidnudakplánav vuododa. Vidnudakplána le vuodo Sámedikke vuorodimijda. Sámedikke ållidimstrategiddja Jåvsådittjat buoremus båhtusijda, Sámedikken le ietjas strategiddja gåktu dårja galggi juogeduvvat. Strategidjan le ájnasvuohta gejda doarjja mierreduvvá. Sámedigge merustallá ja vuorot åtsålvisáj gaskan sáme vidnudallijs. Álgadimdoarjja Jus álggá ällosujttovidnudakniehkken vuostasj bále de máhtá álgadimdårjav 250.000 kråvnnåj åhtsåt. Gå åtså de galga nuorap gå 40 jage årrot. Investerimdoarjja Lasedittjat vidnudagáj gáhpustimfámov, vuojtov ja åvddånimev le ulmme ekonomiddjav nannidit ja åvdedit dåjmajt vidnudágájn ednamdáfon. Suorge investerimdoarjjaj le vijdeduvvam ja ådå juohkusa máhtti dårjav åhtsåt. Investerimdoarjja guosská bv. ådåstuhttemij, buoredibmáj, ekonomidja rievddadibmáj, turissmaj, ienep bargojda ja kultuvrraárbe divudibmáj kultuvralasj jali vuojtulasj måhkijda. Doarjja ålgop dievnastusáj oasstemij Ulmme le ekonomidjav vidnudagájda ednamdáfon nannidit. Máhtá dårjav mierreduvvat mávsátjit gåloj muhtem oasev diedoj ja dievnastusáj oasstemij dåjma åvddånimen. Máhtá dårjav mierreduvvat doarjjavuododiddje gåloj, alemusát 30 prosänntaj, nuortta Svierigin alemusát 50 prosänntaj. Doarjja máhttá investerimdårjav lasedit. Doarjja gelbugisvuohtaåvddånibmáj Ulmme le giehpedit vidnudagáj hiebadimev ådå vidjurijda ja nannidit gáhpustimfámov. Lågå ienebuv Gelbugisvuohtaåvddånime vuollelin válljidagán. Nåvti åtså Sámedikke ja Ednambarggodåjmadagá webbabielen gávnnuji åtsålvisblankehta ja diededibme vidnudakdårja birra. Buorre lisj dávk dårjav åhtsåt åvddål gå dagov álgat. Esski maŋŋela gå åtsålvis le Sámediggáj rájadum ja duodastum de gålo doajmmaj máhtti doarjjavuododiddjen riekknigoahtet. Loabedusá e vas gávnnu åtsålvis dåhkkiduvvá. Åtsålvis dagáduvvá guovten dagon. Dårjav vuostak åhtså ja gå le ållidam dago åsijt jali ållåsit de dårja máksusav åhtså. Girjásj Máhtá ienebuv låhkåt gåktu dårjav åhtsåt girjátjin ”Vidnudakdoarjja ja prosjäktadoarjja" mav juogu de viettja sválldasin rievtesbielen jali Sámedikkes rávvi. Webbabielle sámegiellaj - Sametinget Webbabielle dál sámegiellaj Sámedikke webbabielle dál sjaddá moattegielak. Svieriga Sámeednamin gávnnuji moadda sámegiela ja sihtap vuosedit gájkka. Ájggop aktelattjat vijdedit mijá webbabielev sámegieltevstaj. Máhtá mannat giellabieles giellabälláj ja adnet Sámedikke webbav oahppamnävvon. Aktan gielav nannip! Jus bieja njuolav badjetjállagij badjel álggobielen de tooltipsa ihti sámegiellaj. Artihkaltevstaj badjelin slávgátja vuosedi jus tevsta li dárogiellaj, nuorttasámegiellaj (D), julevsámegiellaj (J) jali oarjjelsámegiellaj (Å). Gå diebttji slávgátjijt de máhtá jårggålimes jårggålibmáj gahppadit. Boatsoj ja luonndo - Sametinget Riklig förekomst av hänglav är ett tecken på ren luft och bra miljö. Foto: Sametinget. Boatsoj le ruoppsisgåddejudos sierralágásj fámujn vistijt åmastit. Guododimluohkko mierret bierggobuvtadimev. Ruoppsisgåddejudos mij tjårrågin viessu Boatsoj le ruoppsisgåddejudos mij tjårrågin viessu Europa, Asia ja Nuorttaamerijka nuortap bájkijn. Boatsoj le smieritjiddje ja sierra fámujn vistev suddadit. Giessejahkebielen rásijt, urttasijt ja lastajt guohtu. Dálven le visste ájnnasamos biebbmo, muhttijn slahppo segadum dágŋasij ja gárránismuorjij. Dálvvejahkebielen le muhttijn aj pelletsij duoddebiebbmam. Sarvvájn (åres) ja váhtjamijn(niŋŋgelisboatsoj) li tjoarve. Boatsoj le mihtos bivvat rájgak guolgaj baktu, valla älla bivásrávtsá. Sálaj le biernnaj, gärkkáj ja albbasij. Anedahkes judos Histåvrå tjadá boatsoj le gidodimjuhtusin, noadejuhtusin ja gäsánin anoduvvam. Bivddám, dábmam, båhtjåm, bårråm li dav, ja skittes ja náhkes biktasijt gårrum. Suona hárppon båneduvátjis ja tjoale márffen dagáduvátji. Boahttsu tjoajve li vuorkkimlihtten anoduvvam. Bierggo Boatsojbierggo le livágis bierggo lidna miehttsejudos smáhkajn. Bierggo dávk baseduvásj, málestuvásj, sálltiduvásj ja gåjkkåduvásj. Boatsojbierggo le dimes ja ij dárbaha ruojvvima åvddåla gahtsahit. Boahttsu vidjura Sierratjärdda boahttsun le gå gårotdåjma ja biebbmodárbbo umasslágásj jahkeájgijn sierraláhkáj målssusi. Sjaddam, mielkke mässáj ja ietjas buojde ja proteijnnalijgij åvdedibme sjaddelis guohtomin giesen dáhpáduvvá. Dálven boatsoj álu viessu binná biebmujn ja loabddá ietjas buojdijt ja proteijnajt. Låsemus ájgge le gidádálvve ja gidá gå váhtjamij biebbmodárbbo lassán moarmesåvddånime ja njamádime diehti. Dalloj le guohtomnárre ja guohtomkvalitähtta vuollegasj. Njoallomájgge ja ragátájgge Váhtjama njoallomájgge le moarmesmánon, hieredis le áldoj vedjuj valla guhket miesij vuostasj guohtomájgev. Sarvvájda le ragátájgge gålgådismánon värámos ájgge gå buojdij ja proteijnaj ienemus oasse loabdeduvvá. Jus le garra dálvve ja sarvvá älla buojdde ja proteijnna åsijt tjaktjadálven ådåsis oadtjum de dávk jámadittji. Tjuollde smieritjididdje Boatsoj le nåv gåhtjuduvvam tjuollde smieritjiddje, mij rávkká biebbmuj alla kvalitehtav. Boahttsu fábmo vistev åmastit le sierralágásj. Boahttsuj visten le harmmat alla suddadahttem ja dajna biektelis biebbmo. Visten gávnnu binná proteijnna. Bierggitjit dálvev, buorre guohtomvidjurijn aj, boatsoj dárbaj ietjas proteijna lijgijt ávkkit. Båhtusav vaddá vaj gåroda diehkkonárre binnu dálven. Vistij vádne hähttu ietjá sjattoj målsuduvvat. Sjattoj binnep biektelis kvalitähtta dálven ráddji boahttsu ålles bårråmfámov. Ruoppsisgåddejuhtusijn li ráddjidum fámo sjattojt edna fiberij åmastit bv. slihturij ja sávtsaj guoran. Visste Visste sjaddá suojmma, bájken 10 prosännta jahkáj. Slahpo li vistijda duodden, sierraláhkáj tjuohkedálvijn. Lasedum miehttsetjuollam ja birásbiejstem li båhtusav vaddám vaj slahpo li miehtsijn binnum. Ilá edna boahttsu guohtomluohko gávttuj båhtusav vaddá vaj viste binnu. Vuoronis dávk båhtusav vattisj ednam ja biotopa ietjájduvvi ja ednam båråduvvá. Stuorra hásstálus boatsojäládussaj boahtteájgen le nuoges guohtomednama ja guohtomav tjuottjodit vaj biologalasj moattegärddásasjvuohta bisoduvvá. Vidnudakstruktuvrra - Sametinget Svierigin ällosujtto dåjmaduvvá ienep gå 900 ällosujttovidnudagájn. Ällosujton le aj älljabivddo ja guollebivddo. Aktidimäládus Ällosujtto álu dåjmaduvvá aktidimen ietjá äládusáj degu duodje ja turissma. Bajásanedittjat ietjas ållåsit ällosujtos vidnudagán bierriji 500-600 boahttsu. Gávnnuji bájken 900 ällosujttovidnudagá. Iemelágásj märostime milta 2500 ulmutja ållåsit jali muhtem mudduj ällosujtos viessu. Gávnnuji bájken 4 600 älloniehke, dájs 85 prosännta gávnnuji Norrbottena lenan. Ällosujttovidnudahka álu sujtti boahttsujt moatte älloniehkijda. Tjielden gávnnuji moadda ällosujttovidnudagá. Äládus ienemusát ålmmåj 2005 lågoj milta rijka boahttsu 77 prosännta ålmmåjs äjgoduvvi. Vidnudagájn ienep gå 400 boahttsu älo 93 prosännta ålmmå äjgguji. Stuorámus sisboahto boatsojbiergo vuobddemis boahtá. Stuorámus gålo li vuojána ja bensijnna. Konsumsjåvnnå Látte merustaláduvvi gasskamieren 0,2 kg boatsojbiergov bårråt buohta 15 kg slidorbiergujn. 250 tånnå boatsojbierggo vuobdeduvvá boargálin massta 200 tånnå tsáhpusin. Manen galggá jienastit? - Sametinget Sámedikken Svierigin la rádevaddem funksjåvnnå Svieriga politijkalasj vuogádagán. Demokratiddjan ieneplåhko mierret. Unneplågojn la vuorjját máhttelisvuohta mierredit demokráhtalasj tjoaggulvisájn. Sámedigge gávnnu vattátjit sámijda jienav. Sámedigge l sámij jiedna Svierigin. Gå ij jienasta de iehtjádijda vaddá máhttelisvuodav politijkalasj åvdåstiddjijt válljit. Jus dån jienasta de oattjo bájnatjimfámov ja dajna vállji Sámedikke politijkalasj gäjnov. Sámedikke válljimsiebrreráde duv bádtji åvdedimev bájnatjit - duv jiedna sieradusáv dahká! Sadje vuojnojda Ájrrasa Sámedikken spiedjildi sáme sebrudagáv. Miján la umasslágásj duogásj ja máhttudagá. Nanos Sámedikke baktu l máhttelisvuohta rievddadisájt dahkat. Sámedigge l daŋga bále sadje umasslágásj vuojnojda, demokráhtalasj orgána. Ságastallama hähttuji joarkket gájkka sámij åvdedibmáj. Jienastit Válljimbiejvve l ájllega moarmesmáno 19.b. 2013. Válljimpáhppára rájaduvvi ietjat årudahkaj njuolgga válljimfábmudagás. Boatsojäládus Svierigin - Sametinget Boatsojäládus Svierigin le Svieriga vuodolága milta äládus sámijda várraj biejadum. Ällosujttoriektá vuododuvvá máttarájggásasj dáhpáj ja ij le juoga majt sáme li stáhtas ”oadtjum”. Boatsojäládus vuododuvvá friddja luonndoguohtomij. Ällosujttoriektá val dåjmaduvvá sámes gut le tjielden sebrulasj. Tjiellde le ekonomalasj ja tjuottjodus siebrre mij lága milta sebrulattjaj aktisasj buoremussaj galggá ällosujtov sierra geográfalasj bájkken jådedit. Svierigin gávnnuji 51 tjielde ma aktan Svieriga vijddudagás bájken 40 prosännta gåbttji. Dájs li 33 várretjielde, 10 vuovddetjielde ja 8 konsesjåvnnåtjielde ällosujtujn sierralágásj loabe milta. Boahttsuj låhko målssos ájge milta 225 000 ja 280 000 gaskan dálvveälon. Ällosujttára ja älloniehke Ällosujton barggi bájken 2 500 ulmutja. Ällosujttárvirgge le virgge ienemusát ålmmåj sjaddam. Ålmåj dájvvamusát ållesájgev vidnudagán barggá. Fuolkke viehket dárbon, bv. lárkkamin ja miessemärkkomin. Ällosujttárin ja älloniehkken le sieradus. Gávnnuji bájken 4 600 älloniehke, massta 85 prosännta årru Norrbottena lenan. Tjielden gávnnuji moadda ällosujttovidnudagá. Stuorra guohtomednama Stuorra guohtomednama mierredit boatsojäládusáv danen gå boahttsu labudi jahkeájggemålssomij milta. Boatsoj ávkki vissa jådådagájt umasslágásj guohtomednamij gaskan. Vissa ájgijn jagen, åvdemusát miessemärkkkoma, tjaktjanjuovvama ja dálvveguohtomednamijda jådedimij diehti, ällosujttára tjoahkkiji boahttsujt stuoráp älojda ma vuojeduvvi dålusj jåhtulagáj milta. Gå boahttsu ruvva gabnnjasi ja boahttsun li ihkeven nanos dábe de ij le ållu álkke jådådagáv målssot. Hiemssima Boahttsu dåbddi hiemssimijt ietjá ednamávkkijs ja urudisájs. Sierraláhkáj le gidán gå miesijt njållu. Ietjá bále li gå boahttsu tjoahkkiduvvi ja vuojeduvvi ällon gärddájda miessemärkkomij jali lárkkamij. Jådedijn dálvveguohtomednamijda ja dálvveguohtomednamijs jådådagájn li muhttijn gássjelis tjadádagá bv. äno, rahte, jali ruovdderahte. Boahttsu hähttuji ráfen bessat livvomin ja guohtomin jådedimijn. Jus boahttsu urudisájs, bednagijs jali ulmutjijs baldeduvvi de ällo dávk hájeduvásj ja moadda biejve barggo ällosujttárijda dåssjåni. Muhtem guovlojn le mälggat guohtomednamj gaskan ja jådådagá li bv. bijllarahtijs ja ruovdderahtijs dahpadum. Boahttsu vierttiji de bijlaj fievrriduvvat. Árbbedáhpeguodde Dálásj ällosujto ulmme le åvdemusát bierggobuvtadibmáj. Dámuk boahttsu álu anoduvvi turisman jali ”hierggevuodjusij”. Ällosujtto le vilá ájnas sáme kultuvran. Árbbedáhpeguodde le stuorra symbolaárvujn. Ällosujttárin le garra barggo, valla le aj viessomvuohke. Ällosujttárin le sáme ällosujttokultuvra guodde ja gaskostiddje. Gelbugisvuohtaåvddånibme - Sametinget Sidá gus nannidit ietjat máhttudagájt gåktu ietjat turissmavidnudagáv åvdeda? Dárbaha gus ienebuv oahppat gåktu ietjat boahttsujt sujtti? Sidá gus oahppat ienebuv márnánáhttema birra? Máhttelisvuoda li dal gelbugisvuohtaåvddånimev ednamdáfoprográmman åhtsåt. Gelbugisvuohtaåvddånibme gávnnu prosjäktadoarjjan ja vidnudakdoarjjan. Mierkki dujna vidnudallen le máhttelisvuohta ietjat gelbugisvuohtaåvddånimev vuododit. Ållidittjat dáv organisasjåvnå ja ietjá dåjmadiddje gudi gelbugisvuohtaåvddånimev ásadi máhtti aj dårjav åhtsåt. Dåjma e oattjo kursajn ja hárjjidallamin stuoves åhpadusán gymnásan jali alebun gávnnut. Makkir suorgijn? Ållidittjat jali ásadittjat gelbugisvuohtaåvddånimev máhtá dårjav gájk åvdemusát tjuovvo suorgijn mierreduvvat: • vidnudakåvddånibme • ednambarggobagádallam • birrasa, ednamdáfo buoredibme ja lasse judoshukso (ällosujtto aj) • máhttudaksirddem åtsådimes ja åvddånimes • turissmaäládusá åvdedibme • vuododiddje dievnastusá ekonomiddjaj ja álmmugij ednamdáfon • luonndo- ja kultuvrraárbe ednamdáfon bisodibme ja åvddånibme åvddålij guovlluj • tjiellde/sijddaåvddånibme Nåvti åtså Åtsålvis dagáduvvá åtsålvissan vidnudakdårja jali prosjäktadårja birra (gehtja gåroválljidagáv). Åssudakoajvve ekonomiddjaj ja tjuottjodibmáj - Sametinget Sámedikke dåjmadagán li gålmmå åssudagá ja akta stába. Ekonomiddja- ja tjuottjodimåssudahka gåbttjå ekonomidjav, barggijt, IT:av ja sisŋásj dievnastusáv. Barggodahkamuhá Åssudakoajvve barggá dåjmadakoajve vuollelin ja gullu Sámedikke lájddimjuohkusij. Dån åvdåsvássteda dåjmadakdårjav ássjijn ma gulluji presidiuma ja stivra j.v.å. barggodahkamuhájda. Dån åvdåsvássteda fábmudagá ekonomalasj tjuottjudusáv, bargge- ja doajmmaåvdedimev ekonomiddja- ja tjuottjodimåssudagán ja sisŋásj dievnastusáv. Barggodahkamuhájn li budjähttabarggo, budjähttadåbelijtjuovvom, jahketjielggidibme, tjielggidimássje, dåbelijtjuovvomássje ja åvdedit barggovuogijt ja prosessajt ekonomiddjaj fábmudagán. Åssudakoajvve l aj barggijoajvve, sihkarvuohtavárjjalimoajvve ja IT-aktijdiddje. Gut la dån? Åhtsåp lájddijiddjev gänna l buorre fábmo åvdedittjat, måvtåstuhtátjit ja lájdditjit ietjas barggijt. Dån la strategak, dujna la buorre åtsådim- ja struktuvrakmáhtto vaj máhttá plánerit, deligerit ja lájddit dåjmav biejadum ulmijda. Duv dieddemahtes prestissja ja guládallam máhttudahka dahká duv hiebalattjan buorre aktavuodajt dahkat goappátjagá organisasasjåvnå sissŋelin ja ålggolin. Barggovadde biedjá edna dättov duv iesjvuodajda. Åhtsåp duv gänna l sivilekonomakeksáma jali ietjá åhpadus majt adnep hiebalattjan virggáj. Dujna l duodastum lájddimmáhtalgisvuohta ja lulu almulasj tjuottjudusán barggam. Buorak la jus la politijkalasj stivrrimdum organisasjåvnån barggam. Sámegiellamáhto ja máhto sáme kultuvra ja sebrudagá birra li ánssidime. Sämmi l jus dujna l barggoiellemmáhtalgisvuohta ekonomidjas, bargges, IT:as ja sisŋásjdievnastusás. Aktavuohtaulmutja Åtså ja lågå ienebuv virge birra www.experis.se JobID: 942363. Ienep diedojt oattjo åttjudimkonsultas Inger Sundgren, telefåvnnå 070-3774891 jali e-påvsstå: inger.sundgren@se.experis.com Maŋemus åhtsåmbiejvve l gålgådismáno 5 biejve. Fáhkaj aktavuohtaulmutja li Staffan Falkefjeld SACO-S åvdås, tel. 0980-780 36 ja Eva Svonni ST-Sápmi åvdås, tel. 0980-780 33. Tjielde - Sametinget Govva: Marie Enoksson. Aktavuohtadiedo tjieldijda dánna gávnnuji. Vállji lenav rievtesrájagin. Tjielde Svierigin gávnnuji 51 tjielde (geográfalasj guovlo ja ekonomalasj siebre). Guovlo gåbttji Svieriga vijddudagás vargga 40 prosännta. Tjieldijs 33 li várretjielde, 10 li vuovddetjielde ja gáktsa li konsesjåvnnåtjielde gånnå ällosujtto sierra låbijn dåjmaduvvá. Ällosujto histåvrrå - Sametinget Detalj från skulptur med illustrationer av sameliv, slöjdad av Lars Levi Sunna. Foto: Sametinget. Sámekultuvrraárbbe vuododuvvá stuorrát boahttsuj. Väjddo- ja bivddosebrudagán viejddin gåttijt aktan ietjá miehtsejuhtusij. Ällosujtto stuoráp doajmman le 1600-lågo rájes gávnnum. Gåddebivddo Lassestjuorggusij ja bisodum väjddoråggevuogádagáj baktu luondon diehtep gådde-, ällja- ja biernnaviejddem le moadda tuvsán jage åvddål mijá ájge gávnnum. 98 jagen Kr.m. tjálli roma ja grehka histåvrråtjálle gábmelis muoddániehkkeulmutjij birra Thulen gudi viejddi boahttsujt ja tjuojggi. Ällosujtto 800-lågon Ottar vuona stuorrabåndor guossit ieŋŋgis gånågisáv. Gånågissaj giehttu sámij birra ja boahttsu dábmaduvvin ja sujttiduvvin älojn. Suv giehtto tjáleduvvá ja danen diehtep ällosujtto gávnnu. Ällosujtto ietjájduvvá 1500-, 1600- ja 1700-lågojn ällosujtto åvdeduvvá stuoráp doajmman ja vuodo sámij bajásanedussaj. Svieriga stuorraviellderahtjamusáj diehti lasedum värrodäddo kråvnås le oarren. Sáme li jåhtåliddje ja jåhti aktan boahttsuj váttse jali tjuojga. Intensijvalasj ällosujtto dåjmaduvvá. Boahttsu anoduvvi fievrrimijda, mielkke- ja bierggobuvtadibmáj. Vuovden åvddån ienep årro ällosujtto, vuovddeällosujtto. Ådåájggásasj viehkkenävo 1900-lågon ällosujto ulmme le ienebut bierggobuvtadibmáj ja ekstensijvalasj ällosujtto álggá. 1960-lågo rájes ällosujtto ienebut teknijkalasj viehkkenävojs mierreduvvá, jur degu ietján sebrudagán. Uddni le muohtavuoján ja nieljevierak ållu dárbulasj viehkkenävo. Vuojedittjat boahttsujt muhtem vidjurijn ja fievrrimijda helikopter anoduvvá. Váren le satelijttatelefåvnnå dárbulasj aktavuodajda väráldijn. Bierggobuvtadibme Dálásj ådåájggasasj ällosujtto vuododuvvá bierggobuvtadibmáj ja le ednamrávkke. Boahttsu e bäjvválasj gähtjov jagev birra dárbaha ájnnat li viejton muhtem ájgij. Svierigin ällosujtto dåjmaduvvá Norrbottena, Västerbottena ja Jämtlánda lenan, ja Dalarna, Västernorrlánda ja Gävleborga lena muhtem bájkijn. (Gävleborgan gávnnuji dálvveguohtomednama maj birra ednamäjgáda rijddali valla sáme adni guohtomriektá gávnnu.) Sámedikke Iellembirásprográmma IELLEMBIRÁS EALLINBIRAS/ JIELEMEN BIJRE ___________________________________ Sáme vuojno milta li gájkka ássje birásássje – dajna gå birás guosská gájkka bielijda mijá iellemis ja mijá birrasis. Danen dát prográmma iellembirrasav tjalmmi - mijá iellembirrasav – ja gåk nanos iellembirrasav boahtteájggáj máhttep suoddjit. Dåhkkidum Sámedikke ållestjåhkanimes 090219 Mijá ulmme: Fábmogis & nanos sáme viessombirás Mij sihtap fábmogis Sámeednamin viessot, man vuodo l nanos luonndo ja viesso sáme kultuvrra. Ulmusj ja luonndo galggaba guhkesájggáj máhttet ådåstuvvat ja nannusit åvdeduvvat aj rievddaduvve ájggáj. Goappátjagá luonndo ja kultuvrra Sámeednamin galggaba valljudahkan dåbddut aj ålggolin mijá. Gåvvå: Marie Enoksson. 2 Sisadno Muv birás – muv vájmmo! 1 Sámedikke birásvuojnno ................................................................................................................ 5 Sámeednam ....................................................................................................................................... 5 Mijá aktisasj árvvovuodo ................................................................................................................ 5 Viessomfábmo ................................................................................................................................... 6 Rievddadus ....................................................................................................................................... 7 Rasjesvuohta ...................................................................................................................................... 7 Ájnna ednam – vijddáp vuojnno .................................................................................................... 8 Mijá åvdåsvásstádus ........................................................................................................................ 9 Gäjnno åvddålijguovlluj .................................................................................................................. 9 2. Ájggom /Vuorodibme / Ájggeperspektijvva ............................................................................ 11 3. Iellembirás: Sámedikke ulmme ja oasseulmme ...................................................................... 12 Mijá gájkkásasj ulmme: Fábmogis & nanos sáme birás ............................................................ 12 Mijá gålmmå oasseulme ................................................................................................................ 12 Viesso iellembirás juohkka aktaj! ................................................................................................. 12 Árbbedábak máhttudahka ............................................................................................................ 12 Balánseridum åvdedibme ............................................................................................................. 13 Gänna l åvdåsvásstádus masi? ..................................................................................................... 14 Duv åvdåsvásstádus ...................................................................................................................... 16 Gájkaj åvdåsvásstádus ................................................................................................................... 17 Muv birás – muv åvdåsvásstádus!** 4. Ájggepládna – Dahkoprográmma 2009-2012 ............................................................................ 20 2009-2011 .......................................................................................................................................... 20 2012 ................................................................................................................................................... 20 4.1. Ulmmejuogos 1 Sáme sebrudahka .......................................................................................... 21 Ájggom ............................................................................................................................................. 21 Ulmme .............................................................................................................................................. 21 Sámedikke ánburgge ...................................................................................................................... 21 Dåjma 2009 – 2010 .......................................................................................................................... 21 Dåjma 2010 - 2012 ........................................................................................................................... 21 4.2. Ulmmejuogos 2 Sámedikke doajmma .................................................................................... 22 Ájggom ............................................................................................................................................. 22 Ulmme .............................................................................................................................................. 22 Sámedikke ánburgge ...................................................................................................................... 22 3 Dåjma 2009 - 2012 ........................................................................................................................... 22 4.3. Ulmmejuogos 3 Sámedikke tjuottjodibme ........................................................................... 24 Ájggom ............................................................................................................................................. 24 Ulmme .............................................................................................................................................. 24 Sámedikke ánburgge ...................................................................................................................... 24 Dåjma 2009 – 2010 .......................................................................................................................... 24 Diedojt tjoahkkit, diededibme. ..................................................................................................... 24 Dåjma 2011 – 2012 .......................................................................................................................... 24 5. Budjähtta 2009-2012 ....................................................................................................................... 25 6. Gåhttjom ......................................................................................................................................... 26 7. Åvdep sáme birásbarggo .............................................................................................................. 26 8. Referensa ......................................................................................................................................... 27 4 1 Sámedikke birásvuojnno IELLEMBIRÁS = sáme viessombirás (Paulus Utsi) = sosiálak & luondo kapitála kapitála Aktavuoda Ednam Giella Biegga Aktisasjbarggo Ájmmot Máhttudahka Jasskavuohta Åssko Ráfe Várrogis vieesomvuohke Biejvve Åvdåsvásstádus Tjáhtje Juojgos Liekkasvuohta Diehto Ábnnasa Aktisasjvuohta Jahkeájge/Rytma Fässta Ruge Sámeednam Ruge Mij sáme lip Sámeednama iemeálmmuk. Mijá álmmuk la ållu dålutjis dájn ednamijn årrum ja ednamijt ja tjátjijt alvvát ja várrogisvuodajn tjuottjodam. Mij lip oasse Sámeednama luondos. Mijá iellema - mijá äládusá ja kultuvrraháme – hiebaduvvi luondo vaddem- ja válldemmáhttelisvuoda milta váni dåssjidime dagi. Mijá tjiegŋalis aktavuodav luondujn la vájvve bágoj tjielggit. Viessot luondon ja bierggit dassta majt luonndo vaddá, dalá aktavuodav váddá mijá ja luondo gasskaj (juhtusij, nubbe nuppijn). Mij åsskop viesso viessomvuohkáj Sámeednamin, mijá årromsadjáj. Jus mij – jali soames ietjá – luondov bäjsstá de mijá kultuvrra aj vahágahteduvvá. Sámeednama birás la rassje. Fábmogis luonndo rávkká mij lip oalle várrogisá. Mijá äládusájda li árbbedábak háme agev guhkesájggásasj vuojnos ja nanos viessomvuoges álggám. Jus luonduk åvdeldime vádnun muhtem bájken de máhttin ietjá bájkijt ávkkit ja anedum bájke vuojŋadit. Dát luonduk iesjnjuolggim ájn gávnnu mijá árbbedábak äládushámen ja ådå äládusáj ávkkima baktu, valla li ájtedum jali hiejteduvvamin. Sáme aktijäládusvuoge sadjáj ienebut avtagasj luonndoávkkim målssåsuvvá. Mijá aktisasj árvvovuodo Mijá giella giehttu gasskavuodama birra luonnduj ja guhtik guojmáma. Dat la 5 Merka, ma luondo kapitálav ja sosiálak kapitálav lasedi, sämmi bále aj viessomfámov Sámeednamij lasedi. Tjuovvo miehttijiddje li buojkulvisá ma ålles systemav máhtti nannit. Moattevuohta máhttelisá ådåstuhteduvvat dárbas räjddo diedojt buolvas buolvvaj dålvutjit. Giella anet aktelisvuodav kultuvrak rievddadusáj bálij. Gå giellastruktuvrav boarkki de vájvet mijá ájnas máhtov vijdábut doalvvot gåk luondov suoddji, ja muhttijn ga ij la máhttelis. Giella l buoremus vuohke gájkajda diededit mijáj gájkaj åvdåsvásstádusáv luondo ekologak balánsav anodittjat. Mijá iellemvuojnno la vuodon mijá aktisasj árvvovuoduj ja åvvå vijdep la gå dåssjå sámegiella. Sáme vuojno milta luondon la viesso siello, mij garrasit la allevärálda luonndovuojno vuosstij. Mijá luonndovuojnno mijá árvojt la hábbmim, dábijt, sosiálak hámijt ja aktavuodajt. Árvvovuodov dádjadit ja nubbe nuppev árvvon adnet viertti gájkajda buorren gullut. E galles, jus åvvå aktak allevärálda kultuvran, la mijá gielav ja mijá árvvovuodov oahppam. Dat vaddá midjij dåbdov sij e mijáv duohtan válde. Danen aj de gávnnuji ållo åvddåduomo, ienemusát diehtemahtesvuodajn jali boastodádjadimijn vuodon – uddni vilá. Aktisasj árvvovuodo dahká gasskavuodajt ietjá ulmutjijda ja dahká máhttelissan guhtik guojmáma dádjadit. Mij hähttujma oahppat allevärálda árvvovuodov mav koloniserijiddje fábmo buvtij; ristalasj jáhkkudagáv, tjállemgielav, rumájgielav, luonndodiedakvuodav, pedagogijkak, juridijkak ja kapitalistak gielav ja de maŋemus vil aj dárogielav (vuona dárogielav, suomagielav, ienngisgielav ja iehtjádijt). Báktji vuojnodibmen ja sierra årrot. Mij guddnedip mijá ájttegijt ja árvvon adnep máhtosa ja vijsesvuodasa. Le ájgge mij ruoptus válldep iehtjama gávnnumrievtesvuodav. Mij lip ávvusa ja tjävllá iehtjama tjáppa luondo åvdås, mijá tjiegŋalis aktavuodas luondujn ja mijá tjiegŋalis máhto åvdås gåk várrogisát luondov ávkki. Mij sihtap mijá diedoj ságastallamav boanndodahttet nanos boahtteájggáj – sierraláhkáj Sámeednamin, valla aj ålggolin. Dåssjå stuoráp dádjadime ja aktisasjbargo baktu máhttep aktisasj boahtteájgev hábbmit. Viessomfábmo Mijá máhtto stuor rievddadusáj bierggit ja vijdábut åvdeduvvat la moattet vuodos. Guoddelis luonndo valjes biologak moattevuodajn ja ålles, aktijanedum luonndo la ájnas åvdeldibme (luondo kapitála). Daŋga bále la mijá máhto vuodo guhkesájggáj åvdeduvvat iehtjama sosiálak kapitálas mij merkaj ekonomak moattevuodav, kultuvrak moattevuodav ja doajmmammoattevuodav. 6 Rievddadus Luonndo ienebut nåhkå ja vahágahteduvvá ja ij guhkes ájggáj maná divvot. Sáme árbbedáhperiektá gähttjaluvvá ja unnu aj duobbmoståvllåmärrádusáj baktu. Ednama li rievddam ja gáhtum buojkulvissan vuobmeäládusá oablloma ja tjáhtjefábmobargo maŋŋela. (Paulus Utsi) Luonduk åvdeldime Sámeednamin li rievddam daŋga bále gå ådåájggásasj ábnnasa, ådå teknijka ja masjijna li mijá viessomij oassen sjaddam. Midjij gudi guhkev lip boatsojsujtos, bivdos, guollimis, duojes ja unnep ednambargos viessum li dá rievdadusá garrasit mijá viessomvuogijt bájnnám. Gávnnuji diedon aj buorre rievddadusá ja dárbas teknijkak viehkkenävo majt ådåájggásasj viessomvuohke buktá. Dá rievddadusá buorren båhti oassen mijá viessomij ja bargojda. Ájnas la mij dajt ådugijt ma giehpedi ja bájnni mijá viessomijt buorre vuogijn tjuolldep dajs ådugijs ma dahki mij värálda ekonomidjav ja oaljov dárbahip, sämmi bále gå da luondov loabddi. Nievrep åduga li tsaggen mijá ja luondo, ja mijá ja ietjá ulmutjij gaskan. Da vahágahtti mijá kultuvrav ja mijá álmmugav. Jur degu juohkka viessomvuohke luonnduj ietjas hiebat, lip mij ájge milta iehtjama hiebadam sajijda majt äládusá rávkki, guohtom-, bivddo- ja muorjjeednama, guollimjávre ja ednambarggoednama ja ålobu. Aktan da li gájka mijá ieme åvdeldime ja vuodon mijá kultuvra anodibmáj. Mijá viessomvuogen li lahkaoasestibme, iesjbierggim, smávep doajmmamvuoge ja unnep adnema diehttelis oase. Rasjesvuohta Dálkádakrievddamij mierev ja valludagáv majt Sámeednamin vuojnnep la moadda jage mijáv ráfeduhttám. Gå bäjválattjat luondon viessu de oadtju ållo máhttelisvuodajt rievddadusájt gehtjadit. Vuorrádisvuoda ednu ja gähttjalibme l stuorre. Aktan ednamij biejsstemijn ja dajna birásdettujn mav lassániddje luonndoávkkim buktá sjaddá midjij vil vájvep ja muhttijn ij la máhttelis vuogasláhkáj barggat ja iehtjama hiebadit 7 nåv gåk lip hárjjánam. Danen la rasjesvuodav ájnas unnedit. Dáhpadusá ma bårri luondo kapitálav ja sosiálak kapitálav, lasedi rasjesvuodav Sámeednamin. Tjuovvo boadádallama ja rievddama li buojkulvisá ma máhtti ålles systemav råhttit: sjaddam, stuoráp luonndodåssjidibme ja ednambiejsstem bårrå hiebadahkesvuodav tsaggá ja stuoráp ávkkimijt luondon åvdet Sámeálmmuk la ållo rievddadusáj viessum. Dálátjij lip agev rievddadusájt duosstum iehtjama kultuvrajn ájmon. Dat diehto åvdutjis midjij dårvov boahtteájggáj vaddá. Vidjura máhtti buorránit jus mij dåjmalattjat rievddadusájda oassálasstep ja jus diedojs mijá boandás kultuvras ja máhtos oahppap. Dálkádakságastallam väráldin uddni ienemusát “dálkádakrievddadusájt” tjalmmi. Álu dav juohká ållo unnep åsijda ja de symptomajt vuostelt gávnadijn teknijkak tjoavddusijt. Diedon la ájnas dálkádakrievddadusáv vuosteldit ja ådå teknijkav adnet, ja aj åvdedit. Sáme vuojno milta dát ij la nuoges. Ij åvvå gåktuk. Mijá ållesvuojnos diehttelis vierttip gähttjat dajda årijda ma li dálkádakrievddama duogen, degu dal industrialiserim, väráldahttem, mijá viessomvuohke, mijá oasestimhárjjánime, lasse ájmodis stuor luonndobiejsstema ja nåv vil. Dassta tjuovvu unugis gatjálvisá ja unugis rievddadusá gájkka låbdåjn ja gájkka guovlojda. Ulmutjijn, fábmudagájn, ráddidusájn ja vidnudagájn la åvdåsvásstádus gehtjadit vaj álgaduvvá. Daŋga bále li aj ållo rievddadusá boanndudahkan mijá sebrudahkaj ja aktisasjvuohtaj gå duosstap rievddaduvvat ja luovvanit mierrediddje avtakultuvrak åvdedimdättos. Ájnna ednam – vijddáp vuojnno Åvddål vihttalåklågo luondov bájnijma ienemusát iehtjama bájke (dajvak) låbdån. Mijá dagoj tjuovvusa oadtjun njuolgga ja tjielgga båhtusijt mijá lahkabájkijn. Bierggima diehti lij dárbbo várrogis årrot ja åvdåsvásstádusáv válldet. Gájkka ábnnasijn lij árvvo, bátsidisá ettjin gávnnu. Dallusj viessomvuohke lij degu dahppam systebma ja oalle nanos. Mij adnep ájn la ájnas várrogisát barggat mijá lahkabájkijn vaj ep lagámus luondov vahágahte. Dájna tjállagijn sihtap sämmi bále dättodit vaj mijá åvdåsvásstádusá stuorrudahka uddni l oalle stuoráp gå gåk lij guovte buolva åvddåla. Uddni li åvdeldime sieldesláhkáj rievddam. Mij lip aj oasse värálda osestimgålgådagás viessomvuoge ja oassásij válljimij baktu. Mij diehtep luondo ávkkim väráldin luondov ja ulmutjijt bájnná ednamgievle nuppen bielen. Ep desti iehtjama bájken tjuovvusijt moattet dagos vuojne. Väráldahttem miedet viessomvuogev man vuodo li värálda luohko. Álkke l tjalmijt tsábttsit ja ij diehtten dahkat – valla dat ij la rievtes ietjá ulmutjij vuosstij jalik luonnduj ietjá guovlojn väráldin. Mij dåbddåp aktisasjvuodav ietjá ulmutjij, ållagasj daj álggoálmmugij gudi aktan 8 dálkkerievddadusáj ja väráldahttemij dåbddi avta stuor jali ájn stuoráp gähttjalimijt ja rievddadusájt ietjasa viessomin. Mij ep sidá viehkken åvdeldimijt nievredit iehtjádij viessomijda (goappátjagá ulmutjijda ja luonnduj). Miján li máhttelisvuoda válljit. Mijá viessomvuohke l ehtak ássje. Mijá åvdåsvásstádus viertti danen vijddot ja väráldahteduvvat. Jus ep balov mijáv dibde gállnadit, jus várrip iehtjama värron åvvå gåktuk adnet, de máhttep buoredit ja rievddadit mijá åvdeldimijt viesso Sámeednamij. Vuojnnep dálkádakrievddadusáv signálan jali märkkan vaj gájka vierttip åvdåsvásstádusáv válldet ja oassen buorre rievddadussaj årrot. Adnep oalle ájnnasin mij ganudasstep ja åvdåsvásstádusáv válldep dajn bájkijn gånnå ietja máhttep bájnnet. Mij lip ájnas oasse tjoavddusis dakkár gähttjalibmáj. Mijá dårja l gäjnov åvddålijguovlluj vuosedit. (Paulus Utsi) Mijá åvdåsvásstádus Tjoavddusav dakkár värálda gähttjalibmáj nåv gåk dálkádakrievddadus la, máhttá val aktisasj åvdåsvásstádusán gávnnat. Dajna gå gájka lip luondos oasse la miján aj máhttelisvuohta åvdåsvásstádusáv válldet ja tjoavddusis oasse årrot. (Paulus Utsi) Gäjnno åvddålijguovlluj Mijá kultuvra vuodon la viessom gånnå ulmusj ja luonndo libá aktavuodan nubbe nuppijn. Dan vuodon la iesjbierggim mij 9 åvdelt tjiegŋalis máhtojt, rabás mielajt ja iesjrádak åvdåsvásstádusáv goappátjagá aktugattjaj ja aktavuodan. Dåbddo luonnduj ja nubbe nubbáj la midjij dáhpen dålusj ájges årrum. Mij lip mihá dan åvdås ja dat la aj álggem Sámediggáj hábbmitjit sáme ulmijt aktisasj boahtteájggáj. Dán tjállagin hábbmip mijá ulmijt ja mijá vuojnov nanos ja fábmogis sáme birrasij - boahtteájgge mijá ednamij ja mijá álmmugij. Mij åhtsåp vásstádusájt gatjálvisájda: Makkár väráldin lip viesutjit? (Paulus Utsi) Makkár viessomhámijt sihtap árbben mijá mánájda ja áhkkovijda/áddjovijda vaddet? Gåk máhttep åvdedimev oadtjot mij mijá kultuvrraj hähpá, åvdedibme mij luondov suoddji ja åvddånahttá vaj ulmusj buoragit viessu ja máhttá åvddånit? Sámedigge åvdåsvásstádusáv válldá buorep viessombirrasij ja jiermmás åvddånibmáj. Åvddånibme mij luondov ja ulmutjij rievtesvuodav suoddji – aj ietjá väráltåsijn. Dájna prográmmajn Sámedigge gåhttju aj juohkka ulmutjav Sámeednamin iesj åvdåsvásstádusáv válldet ietjas árgan ja dåjmalattjat oassálasstet dán prosässaj. Jus mij gájka aktisattjat ja boahtteájggáj barggap de Sámeednam fábmogissan sjaddá ja bierggi daj gähttjalimij ma li mijá åvdån. Mij ep ájgev máhte gålådit. 10 2. Ájggom / Vuorodibme / Ájggeperspektijvva Ájggom Prográmma ájggom la: Ájggeperspektijvva Sámedikke doajmmaj Sámedigge galggá lagámus lågev jage vuorodimij ja miellogisvuoda baktu barggat vaj mijá birásvuojnno galggá gäjnov midjij allasimme ja sebrudahkaj birrusin vuosedit. sáme viessombirrasij álgadimijn Prográmma galggá årrot: sidodav ja rahtjalisvuodav ulmijda ”nanos ja fábmogis Sámeednam” dahkoprográmmajt ja plánimnävojt Vuorodibme Unnedittjat rasjesvuodav ja tjielggasit viessomfámov Sámeednamin ådåsis hássat galggá Sámedigge vuorodit tjuovvo suorgijt: åvddånibmáj ja giehpedit prosjevtajt ja álgadit dajt duohtan dahkat gárttjodip dálkádakbájnnemav – rievddadime baktu oasestimhámijt masjijnaj hárráj, enersjiddjadárbojt/elfábmoadnemav, ábnasválljimav 11 3. Iellembirás: Sámedikke ulmme ja oasseulmme Mijá gájkkásasj ulmme: Fábmogis & nanos sáme birás Mij sihtap viessot fábmogis Sámeednamin man vuodo l goappátjagá guoddelis luonndo ja viesso sáme kultuvrra. Ulmutjin ja luondon la guhkesájggásasj máhtto ietjas ådåstuhttet ja nannusit vijdábut åvdeduvvat aj ájgijn stuor rievddadusáj. Goappátjagá luonndo ja kultuvrra Sámeednamin aneduvvá boanndudahkan väráldij. Mijá gålmmå oasseulme Luonndo Sáme máhttudahka Balánseridum åvddånibme Viesso iellembirás juohkka aktaj! Guoddelis iellembirás la vuodon ulmutjij, juhtusij ja sjattoj viessomij ja åvdedibmáj. Ednama ja tjátje ávkkim galggá aktan luondo vaddemijn ja mijá válldemijn, bissot váni luondo dåssjidime dagi. Ávkkim ij galga val ekonomak ássjen årrot. Mij rahtjap balánssaj ja guoddelis ávkkimij. Buktaga ja buvtasháme ma Sámeednamav bårri galggi binnot. Luonndo- ja birássuodje hähttu allagit vuoroduvvat gájkka sebrudaksulladimijn ja diehttelis oassen sjaddat juohkka ednam- ja luonndoadnemij. Gájkka dåjma ma ilmev, ednamav ja tjátjev sielggiji hähttuji hiejteduvvat. Árbbedábak sáme máhttudahka Árbbedábak sáme máhttudahka Mij lip nanosvuohtaássjedåbdde. Nanosvuohta l agev vuodon årrum mijá bissomij, ja mijá sebrudahka máhtij vijdábut dan diehti åvdeduvvat. Ájnas la máhttudagáv åhtsåt danna gånnå máhttudagáv gávnná, buojkulvissan sáme aktisasj máhttudagán gåk válldemav báret ja ednamijt tjuottjot. Mij dárbahip dav máhttudagáv várrit gå guhkesájggásasj nanos sebrudagáv dahkap. Åtsådibme mijá árbbedábe máhttudagá birra midjij máhttelisvuodav vaddá ådå histårjjåárvustallamijt dahkat, dálátjav guoradit ja boahtteájgev hábbmit. Danen galggap mijá iehtjama åtsådimmáhttudagáv bajedit, tjoavddusijt mijá kultuvran åhtsåt ja vijdábut åvdedit mav álmmugin uddni adnep. Vuostak galggap mujttet ja anodit mijá máhttudagáv. Galggap máhttudagáv åtsådit ållesvuojnujn mij mijá kultuvran ja filosofidjan la viesso. Nanosvuohtabielen li sosiálak vidjura, histårjjå, kultuvrra ja rievtesvuoda. Nanosvuohta galggá aktijdimtemán sáme åtsådallamij sáme kultuvra birra. Mijá åtsådallamin galggap aj máhttudagá materiálak, sosiálak ja mentálak stuorrudagáv gehtjadit. Dakkár åtsådallam hähttu bájke låbdån årrot dajna gå árbbedábak máhttudahka l bájkkáj tjanádum. 12 Balánseridum åvdedibme Máhttudagá ådå ja árbbedábak aktijdahttem Mijá ulmme l mijá iehtjama kultuvra birra åtsådit ja gåk nanos viessomvuohkáj ja alla viessomkvalitähttaj åledip viessoma álkkedime baktu ienni gå gålojt lasedit. Válldep goappátjagá ådå ja árbbedábe máhttudagáv duohtan ja galggap ávkkit buoremus diedojt åvdedime diehti. Nanos åvdedime vuodon la ávkkás balánssa árbbedábak ja ådå máhttudagá gaskan. Jus smidás teknijkka addnu mijá árvudallamij de ij viessombirrasav biejste jalik mijá varresvuodav– nåv gåk álu uddni. Balánseridum åvdedibme 13 Gänna l åvdåsvásstádus masi? Juohkka lávkke l ájnas oasse vijdábut bessat ja ulmijda ållet. Mijá buorremannam la juohkka ulmutja duogen. Sámedikke åvdåsvásstádus Oasseulmme Luonndo: Sámedigge ájggu hássat hähttu-nävojt ja merkajt ma dájt prinsijpajt tjuovvu: Máhttudahka: Sámedigge galggá arvusmahttet ja giehpedit åtsådimev, diehtotjoaggemav ja ådåsisbajedimev árbbedábak máhttudagás vuostatjin dájn suorgijn: vuorkkim varresvuohtabagádime ja máhttudahka biktasij ja ábnnasij birra dálkkebierggima diehti suoddjiduvvá várrogisvuohtaprinsijpa milta dálkádakhiebadum arkitektuvrra, bittjiga (dálkádaksmidás sadje ja nåv vil), bidtjimájggoma guhkesájggásasj nanos vuoge milta äládusájn buojkulvissan boatsojsujtto, bivddo, duodje, hábbmim, smávednambarggo duolvvim binnu ruvva máhttelis luonnduj ja viessomij ja danen la ájnas suoddjit birásvuojno guovlos aj. Sámedigge ietjas giellaprográmmaj vuoset gádodik bátsidisájs, ja ábnnasijs ma biologak moattevuodav ja ulmutjij varresvuodav ájtti ådåsisadnem, ådåsisdahkam): oahppamis birásaktavuodan, degu gåk åvdebut åhpajma luonnduj jáhkket ja nubbe nubbáj, gåk mij åhpajma ájnas máhttudagájt ja luonndodádjadimev ja ålobujt (ma ienemusát li bátsidisá, buojkulvissan: muora, kompoassta, biogássa) ådåsisadnet (gånnå máhttelis la) dal viessomvuoge birra luondo hárráj (aktavuohta ja aktisasjbarggo juhtusij ja luondujn (dálkke, dálkádahka, jahkeájge, luohko)); Aktisasjvuohta ulmutjij gaskan (sebrudakhábme, sijddavidnudakhábme boatsojsujton ja nåv vil); aktavuohta jahkeájgij – rytma luonndoávkkimin jahkeájgij hárráj luonndoluohkkotjuottjudusá birra Åvdedibme: Enersjiddja ja doalvvom: Sámedigge galggá viehkken giehpedit fábmogiesse viessomvuogev ja fábmogiesse äládusájt unnedit ja vidnudagájs motåvrråvuojánadnemav; birásbuorep båldudagájt ja nåv vil dálásj åtsådime birra degu dal vijdep boatsojsujto åvdedimev (gárvvim dálkádakrievddadimijda, birásbuorep alternatijva boatsojbargon, åvdedibme hiebadum tjuottjudushámijs) luondo rasjesvuodav Sámeednamin binnedi; buojkulvissan biejadimev ja adnemav unnep ådåstuhttem enersjiddjagáldojs unnedimev Sámedikke kontåvråjn mannamdábijt (degu mannamvuogijt, hotellajt) hárráj Sámedikke kontåvråjda (degu KRAV ja rievtesvuohtamierkkidum biebbmo, FSC sertifieridum muorrabuktaga, birásmierkkidum páhperbuktaga ja nåv vil) Biebbmo: Sámedigge galggá arvusmahttet ja Varresvuohta: Sámedigge galggá huksat ja doarjjot buorep barggobirrasav mijá ålgoldis ja sisŋep varresvuohtaj. Oahppam: Sámedigge galggá barggat vaj oahppamplána ja skåvllåplána gehtjasti mijá árbbedábak máhttudahkaj ja Sámedikke birásvuojnnuj. Buohtaárvvo: Sámedigge galggá oassálasstet dasi vaj gájkka sáme giehtaduvvi buohtaárvujn váni álldarij, bargguj, årromsadjáj jali sjärvváj gähttjamis. Sámedigge dan nali vuoset ietjas buohtaárvvoprográmmaj. Tjuottjudus: Sámedigge galggá diedojt lånudit ietjá álggoálmmugij luonndoluohkkotjuottjudusá vuogij hárráj. biebbmogárvvimåvdedimev, vijdepgárvvimav (goappátjagá kvantitäjtta ja moattevuohta) ja luonduk biebmos (degu slow food) oassásijt máhte gávnnat ja ma galggi ekologagit dagádum ja rievtesvuohtamierkkidum årrot Äládusá: Sámedigge galggá åvddånahttet ja arvusmahttet vijdep åvdedimev Duv åvdåsvásstádus Oasseulmme Luonndo: Sámedigge duv gåhttju Sámeednamin gávnnu li ekologagit dagádum ja rievtesvuohtamierkkidum viessombirrasijt ja ekosystemav Enersjiddja ja doalvvom duolvvimav Sámedigge duv gåhttju oassálasstet mijá rahtjamijda rasjesvuodav Sámeednamin ednamij dåssjidimev binnet e dåssjåna binnedittjat, ja enersjiddjadárbov ietjat viessomin unnedittjat. Oassálasstet máhtá gå moattevuodav jali ulmutjij varrresvuodav ájte dåjman unneda Oasseulmme Sáme Máhttudahka: Sámedigge duv arvusmahttá mannamvuojánijt, hotellajt) buojkulvissan máhtá válljit o bájke biebmov gå gávnnu árggadábijt, ja adnet árvuk sáme máhttudagáv gájkka låbdåjn o KRAV- ja rievtesvuohtamierkkim biebmov máhttudagá birra mánájda ja mánájmánájda (boahtte buolvajda) o FSC-sertifieridum muorraábnnasijt o birásmierkkim páhperbuktagijt o birásmierkkim häjmmabuktagijt ja nåv vil Oasseulmme Balánseridum Åvdedibme: Biebbmo: Sámedigge duv gåhttju adnet jus dujna válljimmáhttelisvuoda li viessombirásprográmma milta árbbedábe bårråmábnnasijt ávkkit luonduk biebmov gåk máhttelis Äládusá: Sámedigge duv sihtá miellodit oassálastatjit nanos vijdepåvdedibmáj sáme äládusájn gå buktagijda vuogijn äládusáj birra, buojkulvissan ällosujto, joarkkagárvvim buktagij, ja nåv vil Varresvuohta: Sámedigge duv hásstá dagá, buojkulvissan. o unnedit ietjat oasestimev o rahtjat ållesláhkáj ådåsisadnet árvuk substánsajt ma álu bátsidissan gåhtjoduvvi, buojkulvissan: muora, kompåsta, ja ienebu oassálastátjit ussjolmisáj ja álgadimij vaj mijá fysijkak ja psykososiálak barggobirás la varresvuohtaj nåv buorre gåk máhttelis Buohtaárvvo: Sámedigge duv gåhttju oassálasstet vaj gájkka sáme giehtaduvvi buohtaárvugit váni álldarav, bargov, årromsajev jali sjiervev gähttjamis. Sámedigge ietjas buohtaárvvoprográmmaj vuoset. o ådåsisdahkat gájkka majt ij máhte ådåsisadnet (jus máhttelis) Gájkaj åvdåsvásstádus Muhtem ulmijt ij máhte ållet ietján gå várrogis dago ja aktisasjbargo tjadá gájkka oassálasstijs Sámeednamin, buojkulvissan vierttiji Svieriga ráddidus, fábmudagá, vidnudagá ja iehtjáda, aktanbarggat ja åvdåsvásstádusáv válldet nanos åvdedimes. Sámedikke vuorodime li dá: Oasseulmme Luonndo: Vuobme: Sámedigge ájnnasin adná ja suoddjiduvvi lágas suoddjiduvvi (vuome hábme, biologak moattevuohta, visstesaje ja aktijdibme ietjá ájnas guohtomednamij galggi suoddjiduvvat) juorrulahte ja vahágin luonndobirrasij unneduvvi : Sámedigge oalle ájnnasin adná ájmmo l rájnas vaj ulmutjij, juhtusij ja sjattoj varresvuohta ij vahágahteduvá Tjáhtje: Sámedigge tjervas ájnnasin adná aneduvvi vuodjamgäjno suoddjiduvvi árbbedáhperiektá árvvon aneduvvá duolvvimav garvvet Duottar/Várre: Sámedigge ájnnasin adná juhkamtjátjev anot Ålles ednama: kultuvrraj ja äládusá suoddjiduvvi nággimijs ja ietjá ráfeduhttemijs (CBD, Akwé Kon njuolgadusá) Luondo biejsstem la biologak moattevuoda suoddjidime vuosstij. Ednamdimensjåvnnå ja danen ållesvuohtavuojnno, vaj ednama vierttiji aktantjanádum, vaj juhtusa ja sjatto máhtti labudit ja guhkes ájggáj luondon viessot, la sierraláhkáj ájnas. Oalle ájnas vaj giedjega ja miehttseielle galggi máhttet viessot dáj udnásj háhppelis stuor dálkádakrievddamij guoran. Sámedigge danen tjervas ájnnasin adná árvvon aneduvvi Oasseulmme Sáme Máhttudahka: sjaddá Sámedigge tjervas ájnnasin adná: infrastruktuvrra dåhkkiduvvá ber gå ij åvvå gåktuk ietjá maná dálkádak- ja birásvihtanin rijkajgasskasasj ja rijkak dárbbuj árvvon aneduvvi máhttudagáv árvustallat luonndo- ja ednamåtsådallama buohta. Moattevuohta: Sámedigge ájnnasin adná ekosysteman suoddjiduvvá; buohtaárvugin rádijn ednamávkkima/dåssjidime bále Sámeednamin. daj dåjma ja prosessa suoddjiduvvi labudiddje asstoájggeviessomij galggá hábbmit sámij álgadime milta majt sáme ietja tjuottjodi guhkesájggásasj nanos vuogijn várrot biologak moattevuodav várrogisvuohtaprinsijpa milta Selgadis birás: Sámedigge ájnnasin adná Oasseulmme Balánseridum Åvdedibme: Sámedigge tjervas ájnnasin adná ja galggá barggat vaj: ájn dahkap (bátsidisbinnedibme!) gádodik bátsidisájs ja ábnnasijs ma ájttet máhtti biologak moattevuodav ja ulmutjij varresvuodav vuolggá mijá birásvuojnos ja mijá ednam- ja tjáhtjedárbojs. Daj rámaj sinna la dárbbo tjuottjudushámijt nanos bájkálasj fámujn dahkat. dåjmajda guhkesájggásasj ávkkimijn la lájddijiddje gájkka ájggombálij. o oasestimev binnedit o ållåsit ådåsisadnet árvuk substánsajt (ma álu bátsidissan gåhtjoduvvi, buojkulvissan: muora, kompåsta, biogássa) o ådåsisdahkat gájkka majt ij máhte ådåsisadnet (jus máhttelis) birásboadosanalysa tjáleduvvi. etijka ja birrasa hárráj álgadijn ådå industriddjadåjmaj (råggåma ja ienebu). åvdedimságastallamijn (aktan radioaktijvak ábnnasij hiejtti. bieggafábmoájggomij, råggåmij ja ålobuj). Äládusá: Sámedigge tjervas ájnnasin adná (smávjudosbivddo, suoddjimpárka, turissma, ja ienebu) vuoroduvvi. enersjidja diehti (tjáhtjefábmo, bieggafábmo ja ålobu) hiebaduvvi ekologiddjaj ja sáme kultuvrraj ja äládushábmáj. årudagájn la ekologak systemaj buohta maj sinna äládusá li (dajna gå gierddis boatsojsujtto, bivddo, guollim ja ednambarggo dárbaj guhkesájggásasj luonndoávkkimav) vuostatjin gávnnuji mijá äládusáj dárbojda Enersjiddja ja doalvvom: Sámedigge tjervas ájnnasin adná vaj viessomvuohke allafábmodárbujn lájteduvvá, ja rávkká danen ráddidus tjátjijs e sáme äládusájt dåssjida várrogisvuohtaprinsijpa milta gájkka suorgijn tjadádit. enersjiddjadahkuj Sámeednamin 4. Ájggepládna – Dahkoprográmma 2009-2012 2009-2011 Sámedigge biedjá aktijdiddjev Sámedikke birásbargguj Sámedigge vuodot gájkkásasj stivrrimjuohkusav mij galggá populerradiedak ábnnasijt sáme viessombirásvuojno/ulme hárráj. oasseulmijt máhttá ållet gässta ja goassa?) internehta, filmaj, media, semináraj baktu, ja ienebuj. buojkulvissan merkajt buorremannama diehti (kvalitatijvak ja kvantitatijvak miehttim: gåk diehtep mijás la buoragit mannam?) åhpadahtte ásadusájt sierralágásj låbdåjn ja sierra ulmmejuohkusijda. rijkajgasskasasj aktisasjbargguj. dåbddomerkajt ulmijda tjadnat maŋŋela Stivrrajuogos galggá ájádallat makkár ásadusájt tjadádit, makkár gáhpustallamijt, hiebalgis stipendajt, ja ienebujt. Stivrrajuogos ájggeplánav dahká. Gájkkásasj vuoge ja lávke: Árvustallam ja vijdepåvdedibme: Stivrrajuogos árvustallamav lájddi ja åtsåt jus mijás buoragit manná majna barggap. Makkár miehttijiddje vuosedi buorre rievddadusájt majt hähttu rievddadit? Gåk galggap vijdábut mannat? jali buktagijt ábnnasijs gávnnat gå l dárbbo. 4.1. Ulmmejuogos 1 Sáme sebrudahka Ájggom birásássje guoskadi gájkka mijá viessomij bielijda álgadimevsáme sebrudagán låbdåjn sáme sebrudagán Ulmme buorráj ja gávnná ådå gäjnojt vijdábut åvdeduvvat vuojnnusij båhti ja dåbddusin sjaddi ”birásbuorebu, nannusa, smidá” Sámedikke ánburgge Diededit - miellodit - bälostit Dåjma 2009 – 2010 Háje diedojt buojkulvissan diededimij Sámedikke webbabielen ja Sáme Diededimguovdátjin, ja artihkkalij avijsajn, radio ja TVgatjádallamij baktu. Álge ásadusplánimijn ja organiserimijn miellodahtte ájggomijn vuodovuojnov rievddadittjat ja rájáj badjel aktan bargatjit (buojkulvissan rijkajgasskasasj konferänssa) temájn sajijdahttem (buojkulvissan Helena Norber-Hodge, Winona LaDuke, Robin Kimmerer) Konferänssa l áramusát gidán 2010. Dåjma 2010 - 2012 Tjalmmit gasskarijkasasj ásadusájt Sámeednamin 2011 (buojk. Earth Day). Ájggom la vuojnedit sáme nanosvuohtadåjmav, dåbddo- ja diededimlådnomav álmmugij ietjá rijkajs gudi li álgadam sämmiláhkáj, ja álgadit miellodahtte (aktijsasj)bargov. Dahkat unnep barggojuohkusijt tjoavddusijt gávnatjit, oajvvadusájt, ájggomijt ... buojkulvissan biebmo hárráj, enersjidja, oahppama, åtsådime, nuorravuoda, varresvuoda, bájke tjuottjudus ja nåv. Dahkat ájggeplánav boahtte gålmå jáhkáj. 4.2. Ulmmejuogos 2 Sámedikke doajmma Dát ulmmejuogos sisadná Sámedikke prográmmabargov gájkka åssudagájn. Ájggom máhttá ietjas birásbuorev miehttit dåjma birásbargos ja birásájádusás viessombirásvuojnov ja álgadimev ábnnasij, teknijkka, vádálasj ábnnasa Ulmme buktijda ja vidnudagájda gej vuojno li birrasij buore integreridum njuolgadusdoajmma tjielgga birásmiehttijiddjij ja vuojnos birásdåbddomerkaj ålles doajmmaj ma li birrasij buore (ja adressa) ma li hiebadum muhtem äládusdárbojda, (degu boatsojsujtto, duodje, turissma tjuovggi aktisasjbargon iehtjádij Sámedikke ánburgge ávkkit buojkulvissan vuojánijt/ båldudagájt/aktisasjvuodjemijt ja ålobujt ruhkegiehtadallamij dåjma sinna miehttijiddjij ja dåbddomerkaj (doajmmapládna ”hähttu”nävoj Álgadit njuolgadusbargov aktan aktisasjbarggijda ja ietjas barggijda Dåjma 2009 - 2012 Vuododit barggojuohkusav dåjma sinna mij prosessav álgon jådet (juogos galggá gávnnut dasik njuolgadusá li dagádum ja bargge li ålles åvdåsvásstádusáv válldám integrasjåvnå birásbielij åvdås). Diedojt tjoahkkit ja diededimijt buktet: Giehpedit diededimijt gávnnat ja dahkat álkkes dádjadahtte ábnnasijt sáme birásvuojno/ulme milta, buojkulvissan.: Sámedikke åssudagáj barggojuohkusijn. La tjervas ájnas gåk njuolgadusájt ja miehttijiddjijt dahká. Barggijt galggá ávkkit gå juoga sidjij guosská, sijá máhttudagá, ussjolmisá ja dåbdo li ájnnasa vaj prosässa buorre sjaddá. Gájkka njuolgadusáj vuodo galggá sáme viessombirásvuojnno ja birásulmme årrot. Njuolgadusájt galggá dahkat buojkulvissan: máhttudagá hárráj ednamdáfoprográmman birrasa buorren máhttá viessot, gåk vidnudahka máhttá fábmogabbon sjaddat boatsojäláduslágaj, dahkat gergasvuodav boatsojäládussaj birásrávkalvisájt stáhtas äládusájda Sámedigge galggá friddjavuodav ja máhttudagáv vaddet ulmijda ållet duohta ájggeráma sinna (buojkulvissan akta vidát rávkalvisás viertti ållånit 2009, guokta vidát rávkalvisás jagen 2010 ja nåv). Dat vaddá máhttelisvuodav biednikåhttsijda oajvvadit ietjasa åvdeldimijt aj. Árvvon adnet oajvvadisájt jus li hiebalgisá ja buore. Arvusmahttet ådå ussjolmisájt ja prosjevtajt ma ulmijt doarjju. Arvusmahttet åtsådimprosjevtajt ma gulluji dálkádakrievddadimijda ja tjuovvusijda sáme äládusáj ja sebrudagáj hárráj. Sámedigge aj galggá arvusmahttet åtsådimprosjevtajt sáme máhttudagá birra ma nanosvuohtaj gulluji. Vuododit stuoda ulmmejuohkusav dåjma sinna mij åvdåsvásstádusáv birásbargguj boahtteájge válldá (binnemusát akta ulmusj juohkka kontåvrrådåjman Sámedikken). Dåjma 2011 - 2012 Bargov árvustallat ja vijdábut bargov åvdedit, dahkat ájggeplánav (aktan barggijplánajn) boahtte gålmå jahkáj. Barggojuogos árvustallamav lájddi ja åtsåt jus mijás buoragit bargujnam manná. Makkár miehttijiddje vuosedi positijvak rievddadimev? Mij hähttu rievddaduvvat? Gåk galggap vijdábut barggat? 4.3. Ulmmejuogos 3 Sámedikke tjuottjodibme Dán ulmmejuohkusij gulluji Sámedikke virggeaddne ja sijá árgga Sámedikken. Ájggom Systemáhtak integrerim birásdimensjåvnås Sámedikke dåjman. Guovddelin li oasseulme balánseridum åvdedibme gånnå ietjas lahkabirrasin/barggosajen snivvi. Ulmme buojkulvissan åvdeldimijt kontåvrån degu dal datåvråjt, tjuovgajt, lieggasav; enersjiddja aneduvvá, gávnnuji gu buorebu? prosessav ietjasa ussjolmisáj Doalvvoma ja mano ambassaderran ja åvddågåvvån åvddågåvvån nanos fábmudahkaj (birássertifieridum doajmma?) máhttá, buojkulvissan tjåhkanimaktijdime hárráj, aktanvuodjem) Sámedikke ánburgge (vádtset > tåga > bijlla >hálediddje) gå máhttá ja nåv vil). Gärddádimprinsijppa ”hähttu”nävojt, njuolgadusdåjmajt Dåjma 2009 – 2010 Diedojt tjoahkkit, diededibme. Aktelis dåjma diedojt lasedittjat, maj baktu oarev oadtju rievddam viessomvuohkáj, buojkulvissan filmaj ja lågådallamij baktu, ja iejvvidimij barggij majda ietjá bargge oassálassti ussjolmisáj ja iesjmiedogis välggogisvuodaj. Åhpadit barggijt - Dåjmalasj oassálasstem galggá prosessa vuodo årrot. Bargge galggi viehkken huomáhit, ja viehkedit doajmmaplánav vuorodit ja åvdedit. Ássjedåbddijt ávkki gå ådå máhttudagáv dárbaj teknijkak tjoavddusij hárráj. Enersjiddja Guoradit kontåvrråábnnasijt (ådåsisdagádum/svanenmierkkidum jahkeájggehiebadum buktagijt, elektronijkav, FSC-sertifieridum muorrabuktagijt); binnedit vádálasj ábnnasijt; gållåmdábijt, biebmov, (bájke, jahkeájggehiebadum, KRAV, rievtesvuohtamierkkidum); varresvuodav (ábnnasa, binnedit vádálasj ábnnasijt, doalvvom) ja ienebu. Dåjma 2011 – 2012 Árvustallat bargov ja åvdedit aktisasj ájggeplánav boahtte gålmå jahkáj (aktan hiebadimijn, buoredimijn 5. Budjähtta 2009-2012 Gájkkásasj dåjma Stivrrimjuogos Åhpadus & seminára PR ja diededimábnnasa 200 000 600 000 Biráskonsulta/ássjedåbdde 100 000 Internähttavuosedibme 50 000 50 000 Oassegålo 650 000 550 000 450 000 350 000 1 600 000 Ulmmejuogos 1 Dåhkkidibme org, tjielde ja seminára 300 000 600 000 Rijkajgasskasasj ásadusá 500 000 500 000 1 000 000 Diededimábnnasa 100 000 75 000 75 000 75 000 325 000 Oassegålo: 400 000 675 000 675 000 175 000 1 925 000 Ulmmejuogos 2 Barggojuogos gullu ieme barggodoajmmaj Åhpadus 100 000 100 000 Prográmmaplána gullu ieme barggodoajmmaj Oassegålo: 100 000 100 000 Ulmmejuogos 3 Barggojuogos gullu ieme barggodoajmmaj Åhpadus 100 000 Ietjá dåjma gullá ieme barggodoajmmaj Oassegålo: 100 000 100 000 Organisásjåvnnå Prosjäktalájddistiddje 555 000 666 000 680 000 700 000 2 601 000 Kontåvrråsadje 40 000 48 000 48 000 48 000 184 000 Kontåvrrårusta 25 000 10 000 10 000 10 000 55 000 Mano ja årrom 150 000 150 000 150 000 150 000 600 000 Telefåvnnå, kontåvrråábnnasa, påvsstågålo, ja ålobu 30 000 30 000 30 000 30 000 120 000 Oassegålo 800 000 904 000 918 000 938 000 3 560 000 SUMMA GÅLO SISIOASSTEMA Datåvrrå, prográmma, mobijllatel, digitála gåvvår ja ålobu 50 000 80 000 SUMMA SISIOASSTEMA 50 000 10 000 10 000 10 000 80 000 PROSJÄKTAGÅLO ÅLLÅSIT 2 100 000 2 139 000 2 053 000 1 473 000 7 365 000 BIEDNIGAHTTEM Åvddånahttembiednikluohkko 2 100 000 kr 2 139 000 kr 2 053 000 kr 1 473 000 kr 7 365 000 kr ÅLLES BIEDNIGAHTTEM 2 100 000 kr 2 139 000 kr 2 053 000 kr 1 473 000 kr 7 365 000 kr 6. Gåhttjom Ållestjåhkanibme mierredij gålgådismáno 2003 gåhttjot stivrav Sámedikke birásvuojnov ådåstuhttet, ja dat ådåstuhttem birásvuojnos sáme biráspolitijkak prográmmav dahkat. Ållestjåhkanime bagádis Ållestjåhkanimen Sámedigge mierredij moarmesmáno 21.b 2008: Gåhttjot stivrav biráspolitijkak prográmmav dahkat, bievddegirjje nr 2003: 3, § 52.4, ja vaddet ållestjåhkanibmáj mierredittjat maŋemusát guovvamánon 2009. Tjadádibme Prosässa tjadáduváj tjuovvo háme milta: - Juogos vidájn ulmutjijn lij sáhkaráddnan ja referänssajuohkusin - Prográmmatjálle prosjäktavirgijn bargaj ragátmános 2008 guovvamánnuj 2009. 7. Åvdep sáme birásbarggo Sáme rijkkaorganisásjåvnå álggin organiseridum sáme birásbargujn barggat. Álgos gähttjin ienemusát luonndobirrasij ja ekologak åvdeldimijda suoddjitjit sáme äládusájt. Maŋŋela li sáme organisásjåvnå ájn ienebut bargojt birrasa hárráj álgadam. Nuorttarijka Sámekonferensan Åren 1986 dåhkkiduváj birásprográmma suoddjitjit ja åvddånahtátjit birrasav Sámeednamin. Svieriga Sámedigge vuosedij 1995 ietjas . 1995 Svieriga Sáme Rijkkalihtto dagáj birásdahkoprográmmav: giehpedittjat tjieldij sisŋep bargov birás- ja demokratiddjaássjijn. Valla SSR ittjij ienebuv dajna barga. Sáme birásbarggo jådeduvvá álkke diehti aj moatten hámen gånnå li ságastallama politijkkárij ja ietjá ednamávkkij åvdåstiddjij gaskan. SSR oassálasstám la dagádijn svieriga FSC standárdav gierddis miehttsebargguj ja álgo rájes årrum stivran svieriga FSCan. Sámedigge ja Sámeráde libá ájn vil doajmmam gasskarijkasasj prosessan muhtem åsij girjes Konventionen om Biologisk Mångfald mav li tjadádam, buojkulvissan artihkal 8j mij la álggoálmmugij oassálasstema birra luonndoluohkkotjuottjudusán, árbbedábak máhttudagá birra ja ålobuj. Maŋemus 15 jage li ienemus tjielde tjadádam ietjasa birásbargojt. Buojkulvissan li vihtta tjielde Jämtlándan aktan väráltluonndofondajn barggam ja tjadádam Agenda 21 prográmmav (1996). Idre ja Mittådalena tjielde barggam libá ISO (14001) sertifierimijn ja tjadádam dåjmalasj birásbargov dalloj. Älla sij ållim sertifierimav dajna gå ilá stuor vuorrádisvuodajt duosstun gå galggin boatsojäládusájn aktijdit. Nåv gåhtjodum Jämtlándavuoge (Tåssåsenhábme) ulmme l gierddis smávjudosbivddohámev dahkat gånnå bivddo aktan boahttsuj ja ietjá juhtusij várijn hiehpá. Moadda priváhtta sáme vidnudagá li ietjasa sertifierim Naturens Bästa dåbddomerkaj milta (buojkulvissan Ajvin Site, Vägvisaren, Nutti Sami Siida AB, ja nåv vil). Dan nali boahtá vil smidás barggo Laponian - bájkke mij sjattaj UNESCO väráltluonndo- ja kultuvrraárbbe 1996. UNESCO nammadibme dagáj sierra åvdeldimijt tjieldij birásbargguj. Aktse tjielde li bargov dåjmalattjat jådedam prosessa álgos 1999. 2002 birásgiehtagirjje Sámedikke doajmmaj dagáduváj. Gájkka svieriga fábmudagá li velgulattja dakkár teknijkak dokumentav hássat mij duohtan dahká buorre birásdåjmav birásbálka milta. Adams, W.M. & Jeanrenaud, S.J. (2008) Transition to Sustainability: Towards a Humane Balto, Asta. (1997) Samisk baerneoppdragelse i endring. Ad Notam Gylnedal AS, Oslo. Report No. 10 (2005): 39-49. Fabricius, C., C. Folke, G. Cundill, & L. Schultz (2007) Powerless spectators, coping actors, Idre Sameby www.idresameby.se Lindahl, Karin (Red.) (1999) Mijá Ednam - Samebyarnas Laponiaprogram. Jokkmokk. Martin, Gary J. (2008) Restoring Resilience. Resurgence Magazine (Sept/Oct 2008). Norberg-Hodge, Helena (1992) Ancient Futures: Learning from Ladakh. Sierra Club Books. Sametinget (1995) Miljösyn. Sametinget Sametinget (2003) Miljöhandbok. Sametinget. Utsi, Paulus (2000) Följ stigen. DAT. Utsi, Paulus (1974) Giela Giela. Almqvist & Wiksell, Uppsala. Wackernagel, Mathis & Rees, William E. (1997) Unser ökologischer Fußabdruck. Wie der Mij la dáhpádum dat rájes gå Iellembirás dåhkkiduváj bårggemánon 2009? - Sametinget Vássám li juo ienep gå guokta jage dat rájes gå Sámedigge dåhkkidij Iellembirásprográmmav. Tjoahkkájgäsos vuoset mij ja dáhpáduvvam Iellembirásbargon maŋel gå dåhkkiduváj 2009. Iellembirrasin la stivrrajuogos mij la dahkam vuorodimijt iellembirásprográmman 2009-2011 ájggáj. Gålmmå oasseulme dåhkkiduvvin ållidittjat gájkbadjásasj ulmev: Barggam lip dáj gålmmå oasseulmij moatteláhkáj ja umasslágasj ulmmejuohkusij, goappátjagá sisŋásj álggagij baktu ja gárvedimprosjevta biednigahttema baktu ja vil enap. Vuollelin vuosedip vuodoájádisáv mij la bargov jådedam dán rádjáj. Tjuovvo dåjma li dagádum ma li aktidum Iellembirrasij ja árbbediehtuj: Iellembirrasin Sámedigge barggá nuoraj moatteláhkáj, åvdemusát Barggo barggij gudi li aktidum Iellembirrasij: Arbetsstipendier till samiska författare J - Sametinget Sámedikke kultuvrraráde sihtá arvusmahttet sáme girjjeålgusvaddemav Svierigin ja dan diehti vaddá vihtta barggostipenda ja juohkkahasj oadtju 50 000 kr. Kultuvrraráde sihtá vaddet ålop sámijda máhttelisvuodav stipendav åhtsåt ja danen gádot åvdep ålgusvaddemrávkálvisájt. Náv li rávkalvisá: Åhttse galggá sámegiellaj tjállet ja årrot/viessot Svierigin. Maŋemus åhtsåmbiejvve l basádismáno 1.b. 2008. Åtsålvisblankähtta gávnnu rievtes bielen. Jus li gatjálvisá de dån váldá aktavuodav kultuvrragiehtadallijn Susanne Idivuoma, tel. 0980-780 57 jali sadjásasj kultuvrragiehtadallijn Anna Sarri, tel. 0980-780 37, jali kultuvrraráde åvddåulmutjijn Per Gustav Labba, tel. 073-8177102. Luonndo- ja kultuvrrabirás - Sametinget Gierggegärdda. Gåvvå: Marie Enoksson. Sámedigge ij das duosto ådå åtsålvisájt. Prográmma hiejteduvvá javllamáno 31 biejve 2013. Valla jus la dujna såbadus, hähttu ájn vil sisi rádjat åtsålvisájt máksema birra juohkka jage nåv guhkev såbadus bissu. Girjásj ja blankehta Máhtá viedtjat girjátjav ja åtsålvisblankehtajt gårorájagin. Riŋŋgi Sámediggáj, tel. 0980-780 30 de máhtá aj diŋŋot girjátjav luonndo- ja kultuvrrabirrasij birra. Manno mávsálvis Giehpedittjat mijá giehtadallamav de sihtap duv tjállet gaskav duv álmmuktjáledimbájke ja sujttimsaje gaskan G. Ienep diedo vuollelin blankehtan. Jus dujna l juo såbadus Jus dujna l juo moattejahkásasjsåbadus de máhtá juogo de dav ájmon adnet jali ådåsav åhtsåt vuosstájvásstediddje mávsálvistjerdan. Jus åtså ådå moattejahkásasjsåbadusáv de duv åvdep såbadus hiejteduvvá. Doaresvidjura Dån hähttu tjuovvot nåv gåhtjoduvvam doaresvidjurijt mierreduvátjit birásmávsálvisáj ålles máksemav. Doaresvidjura vuododuvvi svieriga láhkaásadibmáj. Ienep diededimev doaresvidjurij birra gávnnuji Ednambarggodåjmadagá webbabielen. GÅLLEGIELLA – Nuorttarijkaj sáme giellaguddnebálkká - Sametinget GÅLLEGIELLA – Nuorttarijkaj sáme giellaguddnebálkká juogeduvvá gudát bále tjavtjan 2014, sámeministarijt ja sámedikkepresidentajt jahkásasj tjåhkanimen Helsingforsan. Giellaguddnebálkká juogeduvvá aktugattjajda jali organisasjåvnåjda Vuonan, Svierigin, Suoman jali Gárjjelin sámegielav åvddånahttem. Gållegiella - Nuorttarijkaj sáme giellaguddnebálkká l ásaduvvam sámeministarijs ja sámedikkepresidentajs Vuonan, Svierigin, Suoman. Guddnebálkká juogeduvvá fert nuppát jagev, vuostasj bále jahke 2004. Guddnebálkká stuorrudak la 15 000 euro. Giellaguddnebálkká ulmme Giellaguddnebálkká ulmme l, gielav åvddånahttet ja várjjalit Vuonan, Svierigin, Suoman ja Gárjjelin. Gut máhttá giellaguddnebálkáv oadtjot? Giellaguddnebálkká juogeduvvá aktugattjajda, juohkusijda, organisasjåvnåjda, siebrijda ja institusjåvnåjda gudi li arvusmahttám sámegielav tjálalattjat, njálmálattjat jali ietjá láhkáj. Gájklágátja álggaga ma åvddånahtti gielav vieleduvvi. Guddnebálkká máhttá juogeduvvat. Oajvvada åhttsev! Viesádijt, organisasjåvnåjt, institusjåvnåjt ja fábmudagájt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Gárjjelin máhtti nammadit åhttsev giellaguddnebálkkáj 2014. Buvte tjálalasj oajvvadusáv bálkkávuojtten aktan tjálalasj tjielggidusájn 1-2 biele. Sáddi oajvvadusáv åvddål moarmesmáno 30. biejve 2014. Guládallamdiehto árvustallamjuohkusij: Gollegiella – árvustallamjuogos Sámediggi/Saamelaiskäräjät SAJOS 99870 Anár/Inari, Finland Tel: +358 108 393 100 E-poassta: info@samediggi.fi Álmmukválljidum orgána ja fábmudahka - Sametinget Sámedigge vuododuváj ulmijn buoredit svieriga sámij máhttelisvuodajt álggoálmmugin kultuvras bisodit ja åvddånahttet. Sámedigge rabáduváj 1993. Guovtegerdak dåjma Sámedigge Svierigin la goappátjagá stáhta fábmudahka virggeulmutjij ja sáme parlamännta álmmukválljim ájrrasij. Sámedikke organisasjåvnnå sjimustahttá kommuvnaj, gånnå aj gávnnuji politjikkára ja virggeulmutja, valla muhttijn gåhtjoduvvá ”sámij rijkkabiejvven”. Sámedigge ij ajn dåjma almma iesjmierredimev, ájnat vuojneduvvá rádevadde orgánan ja ássjedåbddefábmudahkan sáme ássjijda. 31 ájrrasa Sámedikke ållestjåhkanime 31 ájrrasa nammaduvvi sámediggeválljimin juohkka nälját jage. Svieriga árvvalum 20 000-35 000 sámijs vargga 9000 li ietjasa registardam Sámedikke jienastimlågon. Jienastittjat hähttu 18 jage ållim. Sámij sajádahka Oarre sámedikke sjaddamij lij arvusmahttet sámij miellogisvuodav oassálasstet sebrudakviessomin ja politijkan. Sámedigge åvdet sáme identitehtav nannimij. Sámedigge l sadje gånnå umasslágásj sáme juohkusa máhtti tjåhkanit ságastalátjit gåktu buoremusláhkáj máhttá bisodit ja åvdedit sáme kultuvrav ja sáme sebrudakviessomav. Stáhta le 1900-lågon dåjmadam politijkav mij la sieradam sáme álmmugav, ällosujtára ja gudi älla ällosujtára, gej gaskan la rijddo. Gájkbadjasasj ulmme Sámediggáj la gájkbadjásasj ulmme Sámediggelága milta doajmmat viesso same kultuvrraj ja álgadit dåjmajt ja oajvvadit dagojt ma åvdedi dáv kultuvrav. Sámedikke dahkamusá biejaduvvi Sámediggelágan. Fábmudahka Sámedikken la almulasjriektásasj sajádahka fábmudahkan ráddidusá vuollásasj (Kultuvrradepartemännta). Sáme ássje guosski huoman moattelágásj departemänntaj. Sámedikke oajvvedåjmadahka gávnnu Gironin. Sámedikken li bájkkekontåvrå Jåhkåmåhken, Dearnan ja Staaren. Alla rávkalvisá Stáhta fábmudahkan Sámedigge hähttu tjuovvot njuolgadusájt reglerimbrevajn stáhtas ja edna lágajt ja biejadusájt Maŋemus láhkarievddadibme Sámediggelágan (SFS 1992:1433) tjielgastuhttá juogadusáv Sámedikke politijkalasj oase ja fábmudakdåjmadim oase gaskan. Biejadum la ådå biejadus mij oanegisláhkáj mierkki at tjuottjudusássje galggi siebrrerádijn jali stivras giehtadaláduvvat, ja ij ållestjåhkanimen. [Sametinget] Publ. 2017-11-22 10:34 Sámedigge vuododuváj ulmijn buoredit svieriga sámij máhttelisvuodajt álggoálmmugin kultuvras bisodit ja åvddånahttet. Sámedigge rabáduváj 1993. [Davvisámegillii] « 1 » Birás - Sametinget Gájkajda le ávkken birrasav suoddjit. Nanos åvddånibme mierkki mij ja boahtte buolva galggap máhttet luonndoluohkojt ávkkit. Árvulasj birásárvo Ekologalasj guhkaájggásasjvuohta ja tsuhttsem luonndoluohkoj le ájnas sáme kultuvra åvddånimen ja gávnnumin. Ekologalasj ja ekonomalssj nanos sáme äládusá li buoremus loabedus bisodittjat árvulasj birás- ja kultuvrraárvojt ma gávnnuji várre- ja vuovddebájkijn. Sáme äládusá vuododuvvi stuorrát duohtadik luonnduj ja ådåstahtte luonndoluohkoj ávkkimij. Äládusá mierreduvvi birrasis mij suoddjiduvvá. Boatsojäládus Boatsojäládusá dåjma álu birássujttujn hiehpi. Birásbálkka 3:5 javllá: • Rijkalasj doajmma bájke boatsojäládussaj gálggi suoddjiduvvat. • Ednam- ja tjáhtjebájke galggi guhkás máhttelis suoddjiduvvat dagojda ma tjielggasit äládusáj dåjmajt låsedittji. Luonndoluohkkolágan árvustaláduvvi boatsojäládusá ájnnasamos bájke rijkadoajmman. Tjoahkkimbájke ja gássjelis tjadádagá jådådagáj milta li buojkulvisá dakkir bájkijda. Gájkkásattjat äládusássjij birra - Sametinget Árbbedábálattjat sáme äládusá li ienemusát boatsojäládusá, bivdo, guollima ja duoje ja dájdagiehtabargo birra. Ådå äládusá li bv. sáme biebbmobuvtadibme, sáme turissma, dålkkådievnastime, musijkka- ja mediabuvtadibme. Ednamdáfoäládusá Sámijs Svierigin bájken 10 prosännta viessu ällosujtos mij dåjmaduvvá Svieriga vijddudagás lagábun 50 prosännta. Sáme dálla aj barggi ietjá ednamdáfoäládusájn ma dåjmaduvvi rijka nuorttalamos bájkijn, álu aktidimäládussan. Boatsojäládusá ja ietjá sáme äládusáj gaskan li gasskasasj vidjura. Nanos boatsojäládus nannidum ednam ja tjáhtje ávkkimriektájn buoret máhttelisvuodav ietjá äládusájda åvddånit, avtabále gå ietjá sáme äládusáj åvddånibme nanniji boatsojäládusá sajádagáv. Äládusåssudahka Sáme vuojno milta sáme äládusá li sáme kultuvrajn lahka aktidum. Sámedikke äládusåssudahka barggá ietján gå boatsojäládusássij ietjá ássjij ma guosski sáme äládusájda, birás- ja sebrudakplánimij. Åvddånimstrategidja Sámedigge l äláduspolitijkalasj doajmmaprográmmav åvddånimstrategidjaj dåhkkidam. Doajmmaprográmma le aj vuodon Sámedikke ållidimstrategidjan ednamdáfoprográmman ja ietjá EU-prográmmajn. Tjernobyl - Sametinget Gåvvå: Isabella Nutti. 1986 ällosujttoguovlojs muhtema dejvadallin rádioaktijvalasj tjalmijs atomafábmohåhkkånimes Tjernobylin. Ällosujttoguovlon dejvadallin oarjje Västerbotten ja nuortta Jämtlánnda. Åtsålvis Gårorájagin gávnnuji blankehta majt dån gut le guosske älloniehkke galga anodit gå åtså. Rabá pdf-fijlav ja dievde tjuovggidusájt dahtåvrån. Tjáleda blankehtav. Mujte vuolláj tjállet åvddålå gå dav rája: Sámedigge Sören Långberg Klippen 133 924 94 Sorsele Biejstek bierggo 20 jage håhkkånime maŋŋela diehtep boatsojäládus Västerbottena lenan garrasit dejvadaláj. 1986 bálkestuvvin 27 000 boahttsu ma njuovvamájge jagev åvddåla 78% vuosstájtjuottjoj, ilá vuollegis árvo diehti. Sesiumoase biergon li binnum. Viste dalla åvdemusát sisanedi sesiumav. Danen gå boahttsu dálven vistijt bårri de sesiumárvo biergon dálven lassáni ja binnu giesen. Gårådijn sesiumárvoj badjel 1 500 becquerel bálkestuvvi. Kompensasjåvnnå Stáhta älloniehkijt kompenseri dáhppudallamij åvdås tjernobylhåhkkånime diehti. Dago degu njuovvam åvdep ájgen ja boahttsuj biebbmam dálven li åvdedam bálkestum gårådij lågo li binnum. Vuojnodis váhtá ”Becquerel le juoga mij ij vuojnnu, gullu, dåbddu, happsida ja smáhkku ja iv diede mij dat le”. Gå 1986 dáhpaduváj de Daniel 12 jagák sámebárnne nåvti gåvådij gåktu tjernobylhåhkkånimev árvustaláj. Vánesvuohta diedojda ja diededibmáj stuorra balov sámij gaskan dagáj ja ájnnasit ällosujttárij siegen. Ittjij ga aktak diehtám makkir vijddudagás jali man mälggadav tjalme galggin boatsojäládussaj nievrijt buktet. Tjernobyl ihkeven ájggáj sáme histåvrån tjáleduvvá stuorámus håhkkånimes akta mij le sámijt däjvvam. Sebrudakplánim - Sametinget Sámedikken le åvdåsvásstádus sáme ássjijs sebrudakplánimin gáhttit. Mierkki ietjá dåjmadiddje e dávk sáme vuojnov ”vajálduhtitja”. Riektá rádedibmáj Sámediggelága milta sámedikken le välggogisvuohta gáhttit sáme ássjijt ma sebrudakplánimij guosski. Äládusåssudahka juohkka jage vásstet ållo remissajt ma äládussáj, birrásij ja sebrudahkaj guosski. Gå äládusåssudahka åvdeduvvá de Sámedigge boahtteájgen máhttá ájn vil ienep åvdåsvásstádusáv sebrudakplánimássjijs válldet. Ällosujttoriektá - Sametinget Sáme riektá ednamijt ávkkit ällosujttuj, bivdduj ja guollimij le máttarájggásasj ávkkimij vuododum. Máttarájggásasj ávkkim ednambálka milta le äjggumriektá mij le åttjuduvvam ávkki ednamav guhka ájgev váni duostok avtastik. Máttarájgggásasj ávkkim le juridijkalasj riektá danen gå agev le ednamav ávkkim ja ij le riektá majt stáhta le sámijda vaddám. Ällosujttoriektá le åbmudahka ja danen le aj åbmudaksuodje fámon. Duodastusvälggogisvuohta sámijda Ednama sáme ávkkimav le gássjelis duobbmoståvlån duodastit muhtem bájkijn danen gå Svieriga juridijkalasj vuogádahka vuododuvvá ednambarggokultuvrraj. Álkkep le duodastit vissa ednam le 90 jagen bargadum gå duodastit bivdov, guollimav, ällosujtov danen gå luotta luondon e vuohttu. Svierigin le sámijn duodastusvälggogisvuohta, gå Vuonan le ållu nuppeláhkáj: ednamniehke hähttuji duodastit sáme ávkkim ij le gávnnum. Ällosujttoriektá Ällosujttoriektá le riektá sámijda ednamav ja tjátjev allasisá ja boahttsujdisá ávkkit. Sisanet i.s. riektá guohtomij, bivdduj ja guolijt bivddet, riektá tsieggit gärddájt, gárdijt, njuovadagájt ja ietjá ásádusájt ma li dárbulattja ällosujttuj, riektá muorajt tjuollat verkajda, dållåmuorajda ja duodjeábnnasijda. Jus le dárbulasj de tjielden le loahpe tjuollat slahppomuorajt åttjudittjat biebmov boahttsujda. Ednamäjgádijn hähttu muhttijn aktavuodav válldet. Svierigis ienep gå gålmadis Ällosujttoriektá dåjmaduvvá Svieriga vijddudagás ienep gå gålmadisán. Dåjmaduvvá loabe milta priváhta ja stáhta ednamin. Ällosujttoriektá le nannusamos jagevbirraednamin. Ednama ávkkim danna ij oattjo ietjáduvvat vaj sisanet ájnas gássjelisvuodajt ällosujttuj. Jagevbirraednam Ednama ällosujtujn jagevbirra, li • ednama sádjimrája badjelin Västerbottena ja Norrbottena lenan • ednama sádjimrája vuollelin valla sámeednamrája badjelin ednamin gånnåa vuovddeällosujtto dåjmaduvvá gidán, giesen jali tjavtjan ja ednamain mij stáhtaj juogu de gullu jali 1992 biehtsemáno maŋegietjen gulluj jali le guohtomednam • guohtomednamvárijn Jämtlánda lenan ja ednamijn Jämtlánda ja Kopparberga lenan ma 1992 biehtsemáno maŋegietjen stáhtaj gullujin ja guohtomij lij sierra loahpe. Dálvveguohtomednama Gålgådismáno 1.b. ja vuoratjismáno 30.b. gaskan ällosujtto dåjmaduvvá dálvveguohtomednamijn, d.j. • ednamijn sádjimrájá vuollelin valla sámeednamrájá badjelin ma älla jagevbirraednama • ednamijn sámeednamrájá vuollelin ja guohtomednamvárijn árbbedábálasj ällosujtujn. Bådoga Boahttsu ma báhtsi dálvveguohtomednamin ájgijn gå danna ij le loahpe årrot bådogin gåhtjudalli. Jus e bådogijt jådeda de tjiellde sáhkkudalásj. Konsesjåvnnåällosujtto Sámeednamrája vuollelin Gálás ja Duornus liegijn sáme mierreduvátji konsesjåvnåv (loabev) ällosujtujn jagev birra barggat. Loahpe sisanet riektáv boahttsujt sujddit gejda ednambarggogittaåbmudagájt bájken äjgguji. Dán lágásj tjielde gåhtjudalli konsesjåvnnåtjielde ja histåvrålattjat vaddi iemeårrojda máhttelisvuodav boahttsujt äjggut. Boatsojmerka - Sametinget Märkku miesijt giesen. Gåvvå: Marie Enoksson. Boatsojmärkka le sárgij låhko rievtes ja gåro bieljen ma giehttu gut boahttsuv äjggu. Svierigin e gåtte gávnnu ájnnat gájkka boahttsu priváhta ulmutjis äjgoduvvi. Gätjoga li tjielde aktisasj åbmudagá. Boatsojmärkka le iehkeven persåvnålasj ja álu fuolken árbbiduvvá. Boatsojmärkkaregistar Gájkka boatsojmerka li boatsojmärkkaregisstarin tjoahkkidum. Sámedikke åvdåsvásstet boatsojmerkaj registardimes ja ieritregistardimes. Blankehta Samedigge le ådå blankehtajt boatsojmärkkagiehtadallamij hábbmim. Gávna dájt rievtesrájagin pdf-fijllan. Máhttelis le aj blankehtajt Sámedikke dåjmadagás rávvit. Vieroga Vierogijn li ietjasa rubrijkka gåroválljidagán. Urudisá - Sametinget Govva: Carl-Johan Utsi. Svieriga urudispolitijkka mierkki urudisá galggi luondon gávnnut. Aktugattja avtabále galggi kompenseriduvvat gå sijá priváhta åbmudahka urudisájda biebbmon sjaddá. Tjieldijn li danen riektá urudismávsálvissaj. Mávsálvisvuogádahka urudisvahágijda boatsojäládussaj mierkki tjielde kompenseriduvvi urudisáj ja ådåstuhttemij lågoj (niŋŋelis ja tjivga) gávnnumij ällosujttoguovlon. Rijkabiejvve le mierredam ”Aktisasj urudispolitijka/Sammanhållen rovdjurspolitik” birra ja ådåstuhttám mávsálvisvuogádagáv stuoves biedniklågoj urudisájda. Njuolgadusá Biejádusá ma njuolgadahtti urudismávsálvisáv li urudisvahákbiejadus ja luonndosujttodåjmadagá biejadusá. Sámedikke viddno le urudismávsálvisá mávsojt tjuottjodit. Urudismávsálvisá älla dårja ájnnat mávsálvis priváhta åbmudagá almma dáhppudallamijda, gå urudisájt Svieriga luondon rahtjap. Mávsálvisvuogádagá praktijkalasj anodibme le Luonndosujttodåjmadagás ja Sámedikkes aktisattjat hábbmidum. 1996 rájes le fámon årrum mávsálvisá tjieldijda li mávsedum märostum gajkodum boahttsuj lågos juohkka tjärddaj. 2002 budjähttajage rájes mávsálvis le vuododum märostum gålluj juohkka tjärddaj. Vihtta ájnas vuodo Ulmme le mávsálvisvuogádahka galggá rievtesláhkáj ja muttágit dádjaduvvat ja avtabále buorep vidjurijt guhkaájggásasj urudissujttuj vaddet. Máválvisvuogádagá vuodo li: • Kompenserit boatsojäládusá dáhppudallamijt • Umasslágásj dåjmaj gaskan stájgugisvuohtáj jåvsådit • Lasedit dádjadimev ja gierddisvuodav boatsojäládussaj ja urudisájda • Rievtesvuohta – nåv guhkás gå máhttelis • Hiebadahkes ja oanes ájgge giehtadallam Urudisinventerima Mávsálvisvuogádagáv dåjmatjit ájnas rávkalvis le, åskeldahtes urudisinventerima tjadáduvvi. Inventerima dagáduvvi aktijbargon lenastivra luonndosujttojuohkusij ja tjieldij gaskan. Tjielde oassálassti aktivalattjat inventerimbargon ja nammadi ”urudisåvdåsvásstediddjijt”. Lenastivra li oajvveåvdåsvásstediddje inventerimijs ja ietjá dokumentasjåvnå tjoahkkájbiedjamijs urudisáj gávnnuma ja ådåstuhttema birra. Sámedigge juogat biednikluohkojt majt ráddidus juollot färttáhasj tjälldáj tjieldij oassálasstema åvdås, Sámedikke mierredum juogadimprinsihpa vuodon. Duodastum gávnnum mávseduvvá Boatsojäládus mávseduvvá gierke, albbasa ja stálpe ja färttáhasj tjerda ådåstuhttemij lågo tjieldij guohtomednamin duodastum gávnnum vuodon. Juohkka duodastum gierkke-ja albasådåstuhttemij tjiellde 200 000 kråvnåj mávseduvvá. Gierke ja albbasa dájvvalakkoj gávnnum 70 000 kråvnåj mávseduvvá. Gasskabåddåsasj gávnnum 35 000 kråvnåj mávseduvvá. Stálpe ådåstuhttem tjielde guohtomednamin 500 000 kråvnåj mávseduvvá. Gå stálppeådåstuhttem stuoráp vahágijt vaddá ja stálpen le ájnnasap ”luonndosujttoárvvo” gå gierken ja albbasin de ienep gå guovtegärddásasj árvvo le dasi oarren. Stálpe dájvvalakkoj gávnnum 50 000 kråvnåj mávseduvvá gå gasskabåddåsasj gávnnum 25 000 kråvnåj mávseduvvá. Biernnaj ja goasskemij le fámon areallavuododum mávsálvis mij vuododuvvá tjielde bievllaguohtoma stuorrudagás. Bierna gávnnum mávseduvvá ållåsit 1,5 miljåvnåjn ja goasskema 1,0 miljåvnnå kråvnåjn. Sámedigge juogat mávsálvisájt Sámedigge máksá biehtsemánon juohkka jage mávsálvisájt urudisgávnnumij åvdås tjieldijda. Gåktu tjielde mierredi mávsálvisáv juohket le tjieldij ietjasa sisŋep ássje (NFS 2004:17§ 18). Boatsojäládustjuottjudus - Sametinget Sámedigge le guovddelis tjuottjudusfábmudahka ja ráddidusá ássjedåbddefábmudahka åvdåsvásstádusájn ássjijs ma guosski boatsojäládussaj. Biednikluohkko mij Sámedikkes ávkkiduvvá ja njuolgga boatsojäládussaj guosská le biednikluohkko 45:1, Boatsojäládusa åvdedibme. Biednikluohkko le 46 miljåvnå (2007). Politijkalasj ulmme mierreduvvá åvdemusát gå boatsjojäládus le sáme kultuvrraárbes ájnas oasse. Gájkbadjásasj åvdåsvásstádus Stáhtan le gájkbadjásasj åvdåsvásstádus boatsojäládusás vaj sáme kultuvrraárbe oassen bisosj. Boatsojäládus galggá dåjmaduvvat vaj mutták lågov boatsojäládusvidnudallijda nanos bajásanedusáv vaddá. Ällosujtto galggá ekologalasj, ekonomalasj ja kultuvralattjat guhkaájggásattjat ja nannusit dåjmaduvvat. Ietjá dårja ma dávk littji boatsojäládussaj ájggeguovddela ja dán biednikluohko ålggolin li i.s. dáfobiednikluohko, dårja EUa ednamdáfo- ja ednambarggopolitijkan ja birásdårja. Boatsojäládusa åvdedibme Gålo ma debiteriji åvdedimbiednikluokojt li bv: • Rijkkarádjágárde ja tjuottjodimásadusáj divudibme • Rijkkadåjma ma guosski ednamijda ma li árvulattja jali rasje ållosujttuj • Luonndo- ja kultuvrrabirássujtto • Haddedoarjja boatsojäládussaj biejadusá (1986:255) milta haddelasedime birra boatsojbiergguj • Mávsálvis Tjernobylhåhkkånime tjuovvusin mij máhttá mierreduvvat ednambarggovidnudahkaj, ällosujttovidnudahkaj ja gesi ållåsit jali muhtem mudduj ietjas bajásanet guollimijn ietjas dárbbuj jali vuobddemij biejadusá (1994:426) milta mávsálvisá birra muhtem lassegålojda ja dáhppudallamijda Tjernobylhåhkkånime diehti. • Håhkkånimvaháksuodje máhttá biebbmamgåloj muhtem oassáj 35 a § boatsojäládusbiejadusá (1993:384) milta mávseduvvat. Boatsojäládusá åvddånibmáj ietjá dago mierreduvvi máhttelisvuodajs prosjäktabiednigijt åhtsåt prosjevtajda ma aktanbiednigahteduvvi EUa struktuvrrafåndajs, Interrega, Mål 2 jali ednamdáfoprográmma baktu, ja biednikluohko prosjäktadåjmajda ållåsit rijkalattjat biednigahtedum. Sámedigge almoda biejadusájt Sámedigge galggá almodit biejadusájt ja riektábiejadusájt ma guosski • boatsojriekknimij • boatsojlåhkuj • boatsojäládusá árvvulasstem luonndosujto ja kultuvrrabirássujto dåjmajda • vidnudakregistar boatsojäládussaj • haddedoarjja boatsojäládussaj urudismávsálvisá • boahttsu mierkkimij • boatsojmerkaj hábbmidibmáj • såbadibmáj Sámedigge galggá tjuottjodit boatsojmärkkagiehtadallamav, i.s. boatsojmerkaj registardimev ja ieritregistardimev. Sámedigge galggá tjuottjodit administrasjåvnåv mij guosská tjieldijda, i.s. • juogadibme tjieldeguovlojda • sebrulasjvuohta tjielden • registardit tjieldev ja biejadusájt • nammadit tjuottjodiddjev jus stivrra ij gávnnu • registardit tjielde stivrav • fábmodit tjielldeåvdåstiddjijt Sámedikken le divodimåvdåsvásstádus rijkkarádjágárdes ja muhtem ällosujttoásádusajs. Sámedigge åvdåsvásstet guohtomgähttjamijs guohtomgássjelisvuodajn. Sámedigge galggá åtsålvisájt håhkkånimvaháksuoje birra åtsådit. Sámedigge giehtadallá Tjernobylmávsálvisájt. Sámedigge galggá boatsojäládusa birra sebrudakplánimin diedojt vaddet. Sámedikken le åvdåsvásstádus dáhtábásas Ren2000. Sámedigge ja lenastivra avtabále álgadibá åvddånimbargov dáhtábása teknijka ja administrasjåvnå gávttuj. Sámedigge galggá åtsålvisájt haddedårja birra åtsådit, Sámedigge mierret dáfobiednikluohkoj gávttuj boatsojäládussaj várraj biejadum. Sámedigge åvdutjis urudismávsálvisájt tjuottjot urudisvahákbiejadusá milta ja biednikluohkoj åsijt Sámefåndas njuolgadusáj milta boatsojäládusbiejadusán. Lenastivraj åvdåsvásstádus Lenastivrajn nuorttalamos lenajn le vilá åvdåsvásstádus ássjijs vuollelin: • Gähttjo mierredum biejadusá tjuovoduvvi • Gähttjo boatsojriekknimin ja boatsojlåhko vuododuvvá • Alemus boatsojlågo mierredibme • Gähttjo tjielde árvvulassti luonndosujto ja kultuvrrabirássujto dåjmajt • Märrádusá ávkkimriektáj sierra låbij gávttuj ednamin sádjimrájá badjelin ja guohtomednamvárijn • Åvdåsvásstádus såbadimes guohtomin bäldon • Märrádusá konsesjåvnnåtjieldij gávttuj • Åtsålvisáj giehtadallam dáfobiednikluohkoj gávttuj – åtsålvisá galggi rájaduvvat färttáhasj lenastivrraj ma moalggi ja ássjev vaddi Sámediggáj mierredibmáj. Duogasj - Sametinget 2007 ådåjakmáno 1.b. rájes le ådå ednamdáfoprográmma fámon doarjjaj ja mávsálvisájda ednamdáfuj. Prográmma målssu åvdep birás- ja ednamdáfoåvddånimprográmmav (LBU –prográmmav). Prográmma gåhtjoduvvá Ednamdáfoprográmman. Sebrulasjrijka EUan li ednamdáfoåvddånibmáj 2007–2013 ådå prográmmav dåhkkidam. Ministarráde galggá EUa gájkbadjásasj vuorodimij gávttuj 2007-2013 ájgen europealasj strategalasj ulmijt ednamdáfoåvddånibmáj dåhkkidit. Europa strategiddja prográmmaj laseduvvá rijkalasj strategiddjaj juohkka sebrulasjrijkkaj. Jåvsådittjat ulmij måhkkåj dajvakpolitijkajn rijkalasj strahtegidja gåvådi ållidimev, biednigahttemav ja aktijbargov aktijrádedimpolitijkajn, d.j. EUa dago ja fånda. EUa strategiddja ådå prográmmaájggáj le: • Nanosvuohta • Åvddånibme ja bargo • Guhkaájggásasj investerima ulmutjijn, máhttudagá industriddja tjerdajn ja kapitálan Niellja vuorodum suorge Ednamdáfoprográmma gájkbadjásasj ulmme le ednamdáfo ekonomalasj, ekologalasj ja sosiálalasj nanos åvddånimev åvdedit. Ådå ednamdáfoprográmma vuordeduvvá ednam- ja miehttsebargo ådåstuhttemij EUan åvdedit ja dajna lasedum gáhpustimfábmuj, birrasa ja viessomkvalitehta buoredibmáj ednamdáfon ja ekonomidja rievvdadibmáj. Ednamdáfoprográmma le niellja vuorodum suorgij birra vuododum: 1. Buoredum gáhpustimfábmo ednam- ja miehttsebargon 2. Ednamávkkimplánim 3. Ekonomidja rievddadibme ja buorre viessomkvalitähtta ednamdáfon 4. Birásdoarjja ednambargon/Leaderdimensionen Ålles Svierik ietján gå stuorrastáda li ednamdáfo Svierik le ietjá europa rijkaj guoran ihkeva vuorjjat álmmugahtedum. Svieriga ålles vijddudahka ietján gå stuorrastáda danen ednamdáfon märostuvvá. Nuortta Svierigin gávnnuji stuorra bájke ihkeven vuorjjás stuoves viesádij. Ednama danna ávkkiduvvi i.s. miehttsebargguj, ällosujttuj, ålggodoajmmaj ja turissmaj. Negatijvalasj viesátåvddånibme aneduvvá ienep oasseájggeårudimes ja ienep guosseäládusás muhtem mudduj målsuduvvat. Umasslágásj dårja Dårja máhtti mierreduvvat ednamdáfo åvddånibmáj, birásbuoredim dagojda ja nannidum gáhpustimfábmuj boatsojäládusán, ednam- ja miehttsebargon, sjattadagán ja biebbmobuoredimen. Bájkálasj oasálasjvuohta ednamdáfo åvddånimen galggá aj árvusmáhteduvvat. Oattjotjit álgadimev umasslágásj dårjaj ja máksotjerdaj birra máhtá viedtjat ássjetjállagijt ma gájkbadjásattjat prográmmav gåvådi. Stáhta Ednambarggodåjmadahka le tjuottjudusfábmudahka ednamdáfoprográmmaj. Lenastivra ja Sámedigge li dårjafábmudagá. Åtsålvisá Sámediggáj • Åtsålvisá ma vidnudakdoarjjaj ja prosjäktadoarjjaj guosski sáme vidnudagájda galggi Sámediggáj rájaduvvat. • Åtsålvisá luonndo- ja kultuvrrabirrasij bisodime gávttuj ällosujttoguovlon galggi Sámediggáj rájaduvvat. Ednamdáfoprográmma - Sametinget Gåvvå: Marie Enoksson. EUan juohkka sebrulasjstáhtan le ednamdáfoprográmma 2007-2013. Gájkbadjásasj ulmme Ednamdáfoprográmma dago biednigahteduvvi EUa budjehtas ja rijkalattjat. Prográmmaájgen biednigahteduvvi jårbbå 35 miljarda kråvnå. Gájkbadjásasj ulmme ednamdáfoprográmmaj le sämmilágásj gå svieriga ednamdáfopolitijkkaj, d.j. åvdedit ednamdáfo ekonomalasj, ekologalasj ja sosiálalasj nanos åvddånimev. Ulmme gåbttjå biebmoj nanos buvtadimev, bargojt ednamdáfon, vieledit dajvak vidjurijda ja nanos åvddånimev. Ednama luonndo- ja kultuvrraárvo galggi suoddjiduvvat ja birrasij nievrijt buktet galggá giehpeduvvat. Sámedigge dårjafábmudahka Ednamdáfoprográmma biednigahteduvvá EUas bájken láhkkáj ja juohkka sebrulasjstáhtas láhkkáj. 2007 ådåjakmáno rájes Stáhta Ednambarggodåjmadahka le tjuottjudusfábmudahka prográmmaj. Lenastivra ja Sámedigge li dårjafábmudagá ma rájadum ássjijt giehtadalli ja mierredi. Sáme prosjäktaniehke ja vidnudagá galggi Sámedikkijn rádedit. Jus Ednambarggodåjmadagá ådåsbrevav diŋgo sijá webbabiele baktu de dajvvalakkoj máhtá diededimev ednamdáfoprográmma birra oadtjot. Sámedikke ållidimstrategiddja Jåvsådittjat buoremus båhtusijda Sámedikken le ållidimstrategiddja gåktu vidnudak- ja prosjäktadårjajt, dårjajt gelbugisvuohtaåvddånibmáj ja válljidum birrasij galggi juogeduvvat. Strategiddja le vuododum äláduspolitijkalasj doajmmaprográmmaj mij le hábbmiduvvam aktijbargon sáme äládusájn, idealissta organisasjåvnåj j.i. ja ållestjåhkanimes dåhkkiduvvam. Åtsålvisá vuoroduvvi dan milta gåktu åvdedi ulmijt ållidimstrategidjan ållidit. Vieroga - Sametinget Tjieldij njuovadum vierogij diedádusá dánna almmuduvvi. Vierre merka Soajttá boahttsu guhkás mánni ja båhti ”boasto” tjälldáj. Jus boatsoj gávnaduvvá tjielde guohtomednamin sválsskidum, sinntsidum, jali vierre merkajn, jali merkajn mij ij le duolla hábbmidum, de boatsoj 84§ boatsojäláduslága milta galggá tjieldes njuovaduvvat ja vuobdeduvvat. Tjiellde mávsov oadtju. Blankähtta Vierogij vuobddemin tjiellde tjállusav Sámediggáj rádjá (blankähtta gávnnu rievtesrájagin). Vierre boatsojmerka almmuduvvi pdf-fijllan. Mákso Gut guovte jage sinna vuobddembiejve rájes nannot ietjas äjgádin gávnadum boahttsuj de sujna le riektá tjieldes mávsov oadtjot. Mákso binneduvvá gåloj åvdås boahttsu ájmmuj válldemij, njuovvamij ja vuobddemij. Haddelasedibme - Sametinget Gåvvå: Isabella Nutti. Stáhta doarjja boatsojäládussaj le haddelasedimes boatsojbiergguj. Gåråda Doarjja le 9 kr tjiluj ållessjattuk boahttsu åvdås 14,50 kr tjiluj miese åvdås. Haddelasedibme riekkniduvvá gåråda dädduj. Boatsojnähkkáj riektá haddelasedibmáj de boatsoj hähttu sujnnimnjuovadagán njuovaduvvat. Blankehta Rievtudin gávna blankehtajt majt máhtá tjáledit ja giedajn tjállet, jali tjállet åvddål dav tjáleda. Huomaha i máhte tjáledum pdf-fijlav vuorkkit! Åhtsåp dåjmadakoajvev - Sametinget Åhtsåp dåjmadakoajvev Sámedikke dåjmadahkaj, gut galggá mijá dåjmav lájddit mij la åvdedime ja ietjájduhttema vuolen. Barggodahkamuhá Dåjmadakoajvve galggá ássjijt åvddåjbuktet stivrraj ja åvdåsvásstet vaj doajmma dåjmaduvvá riektábiejadusáj milta ja dárkkelit. Dåjman li biejadum ulme ja jåksåmbåhtusa ja bargguj gullu iehtjádij siegen strategalattjat barggat åvdedittjat ja tjadádittjat dåjma ulmijt. Duv lájddimvuohke l ájnnasin árvustallamvuodo ja guládallama hárráj. Dahkat buorre aktavuodajt ja värmmádagájt goappátjagá rijkalattjat ja rijkajgasskasattjat, ja aktidit moattelágásj miellogisvuodajt. Barggobájkke Giron Gut la dån? Åhtsåp tjoahkkijiddje ja jáhkkogis lájddijiddjev, gänna l buorre dádjadus sáme kultuvrraj ja gut máhttá ájttsat ja balanserit moattelágásj árvustallamijt ja politijkalasj signálajt. Galga adnet edna aktavuodajt goappátjagá sisŋásj ja ålgop ulmutjij. Sihtap danen tsuojgodit jut åhttsen la buorre guládallamfábmo, aktavuohtadahkke ja åskov vuosedit. Dujna l fábmo måvtåstuhttet ja lájddit ietjas barggijt. Biedjap edna dättov duv sáme máhttudahkaj, ájnas oasse l giella. Åhtsåp duv gänna l hiebalgis akademak åhpadus jali ietjá máhtalgisvuohta majt adnep hiebalattjan virggáj. Dujna l muhtem jage lájddimmáhtalgisvuohta álmmuk ja jali priváhtta suorges ja buorre máhtto sáme kultuvra ja sebrudagá birra. Jus dujna l máhtalgisvuohta politijkalasj stivrridum organisasjåvnås ja sámegiellamáhtto li ánssidime. Aktavuohtaulmutja Åtså ja lågå ienebuv virge birra www.experis.se JobID: 917735. Ienep diedojt oattjo åttjudimkonsultas Inger Sundgren, telefåvnnå 070-3774891 jali e-påvsstå: inger.sundgren@se.experis.com Maŋemus åhtsåmbiejvve l ragátmáno 28 biejve. Akta goassa akta mij sjaddá. Ale vajálduhte ietjat suoddjit hivaj, hepatijttaj B, gonorréaj ja ietjá seksualalasj sirdedahtes infek sjåvnåjda dan bále gå l ålggorijkan. Válde agev maŋen ietjat kondomajt mannuj. Máhttá vájvve kondomajt åttjudit/oasstet ietjá rijkajn. Hávsskes manno! Aktijbargon iesjmiedogisorganisasjåvnåj Ienep diededibmev oattjo: Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 10. dásse Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 10. dásen. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnusij båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li gárvvidusán oase. Dát åhpadimgárvvidus vuoset gåktu barggat stuorra báhkoboanndudagáv åhtjudit ja gåktu moattelágásj njálmálasj rållajn dajt adnet. Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn. Åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Åhpadusmihttomiere lagábu vuojnnuj båhti duon dán dilen majt oahppe vállji. Dánna muhtem dábálasj åhpadusmihttomiere vuoseduvvi, ja åhpadusdåjman ienep konkrehtalasj buojkulvisá vuoseduvvi. Oahppe galggá máhttet: árvustallambuojkulvisá, njálmálasj máhtudagá Åhpadusmihttomiere Dáv máhtáv vehi: Dáv máhtávållu buoragit: Dáv máhtáv huj buoragit: Dån galga: adnet stuorra báhkoboanndudagáv Mujna le unnes báhkoboanndudáhka Mujna le viek stuorra báhkoboanndudáhka Mujna le huj stuorra báhkoboanndudáhka buorre sieradus gielajn ságastit dilij milta Mån máhtáv muhtem mærráj ságastit dilij milta Mån máhtáv dilij milta viehka sieradus gielajn ságastit Mån máhtáv dilij milta buorre sieradus gielajn buoragit ságastit a) Dibde oahppijt guhtik gålmmå gatjálvisá dahkat d.d. giela birra. Dát bajet temáv. Jus la dárbbo de máhttá åhpadiddje oahppijt gatjálvisáj viehkedit: Máhtá gus nammadit muhtem gielajt majt bæjválattjat gulá? Man álu sámásta juohkka biejve? Manen la sámegiella ájnas? b) Dibde oahppijt gulldalit musihkav, gæhttjat gåvåjt jali dali nav. Sij tjálli ietjasa ájádusájt ja dåbdojt, ja lisstaj tjálli d.d. verbajt, substantijvajt ja adjektijvajt c) Dahkit báhkospelav åvddål gå oajvvedoajmma álggá. Spella galggá tjielggit bágojt ja moallánagájt valla oajvvebáhko ij galga nammaduvvat.Dahkit kårtåjt bágoj ma gulluji oahppopládnamihttuj: tjielggit dárkkelit gåktu giela ja kultuvra Sámen dejvadi ja gilposti, ja gåktu ietjas giella ja kultuvrra åvddån ja rievddá buohta ietjá gielaj ja kultuvraj . Bágo kårtåjn galggi jur sámegiellaj tjuodtjot. Makkir bágojt vállji doajmmaj, oahppijda hiebaduvvá. Kårtå galla dåhkkiji lamineriduvvat vaj mahtti aktelattjat aneduvvat. Buojkulvisá bágojda ma máhtti kårtåjn tjuodtjot: Giella (språk) Kultuvrra (kultur) Dánna gåvvidum kårtåj: Gåvvå: Jan Arne Varsi Gå galggi hárjjidallat gatjálvisájt dahkat de máhttá gatjálvistjåvda aneduvvat. Gatjálvistjåvda doajmmá dan láhkáj juhte vásstádus vatteduvvá ja de oahppe galggi vásstádussaj gatjálvisájt dahkat. Åhpadiddje máhttá gárves sjiemájt dahkat ma aktalasj åhpadusdåjmajn aneduvvi. Buojkulvis Vásstádus Sámedigge, ja gatjálvisá ma gulluji dasi máhtti liehket. Mij la Kárásjågån? Mij almmalattjat rabáduváj jagen 1989? ↓ Sámedigge ↑ Gånnå li 39 ájrrasa? Gånnå le Egil Olli presidænnda? Gåvvå: Jan Arne Varsi Oahppe galggi gárvedit ságájdahttemav, tjadádit dav ja oajvvesisanov ságájdahttemis mujttalit. Bargo tjadá galggi oahppe gåhtsevattja årrot dan hárráj gåktu guládallamdille gielav bájnni. Man birra galggi oahppe gatjádit? Gåktu galggi gatjádit? Majt vierddiji dahkat gå galggi dárkkelis láhkáj åvddånbuktet. Dagá moattelágásj rållajt oahppijda, jali dibddet ietjasa válljit ja hábmedit rållajt. Máhttá liehket mánná sáme/dárogiel mánájgárden jali ietjá ållessjattuk sábme gut la ållessjattugin sámegielav oahppam. Máhttá nuorav ságájdahttet gåhtjos lijggebágoj anoj birra, jali áhkov dárojduhttema birra. Oahppijn gænna li valljes giella ja moallánakboanndudáhka, máhtti hasoduvvat tjadádit ságájdahttemav vani manusa dagá. Oahppijda gudi dárbahi dårjav, máhtti åvdutjis ållu gárves gatjálvisá dagáduvvat. Oahppe máhtti filmmit jali báddit ságájdahttemijt digitálalattjat vuodon åvddålijguovloj bargguj. Oahppe máhtti ságájdahttet mánájt vuolep dásijn. Dát aj rávkká giella le hiebaduvvam. Oahppe gudi barggi buoragit, máhtti hasoduvvat ságájdahttemijs dahkat reportásjav mij galggá sáddiduvvat radio’an jali tv’an. Oahppe gudi sámásti buoragit, máhtti hasoduvvat lågåtjit ja ålgolt åhpatjit báhkotsoabmijt. Diededimbuojkulvisá: Máhtudakmihto Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhtttet Mij le buorre: Dån gávna buorre buojkulvisájt gåktu giela ja kultuvra dejvadi ja gilposti Sámen sierraláhkáj sámegielagij ja dárogielagij gassken. Majt máhtá buoredit: Dån vierddi gávnnat buojkulvisájt gåktu giella ja kultuvrra sámij gasskan duon dán sáme guovlon dejvadi ja gilposti Mij le buorre: Dujna le stuorra báhkoboanndudahka. Dån hiebada gielav buoragit ságájdahttemrållan. Majt máhtá buoredit: Dån máhtá sieradit gielav buorebut ságájdahttem referáhtajn. Dála muhtem buojkulvisá gåktu oahppe máhtti ietjasa árvustallat: Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet : Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet : Oahppe gatjálvisájt hábmedi. Sij maŋenagi tjálli vásstádusájt gatjálvisájda ja referáhtajt tjálli. Dán gárvvidussáj máhttá åhpadiddje gæhttjalit gávnnat ságastallamrádnajt vuorrasijvieson, nuorajkluppajn, kafeajn, dållågátten, jåhkågátten jali muodulágásj sajijn gånnå sámegielaga æjvvali. Guorrasit ságastit vissa temáj jali vissa tjuolmaj birra. Divna guládallama galggi sámegiellaj. Jus lihpit jur klássalanján, de dåhkki sámeslávgáv tjuottjodattjat bievden. Madin slávggá le badjen da divna sámásti. Gávnos (s. 1-25) Verdikommisjonen, Davvi Girji 2003. Joatkke ain s. 17-23, Elen Ragnhild Sara, Davvi Girji 2006 Anta Pirak: Jåhttesáme viessom, girjje ja cd’a, Anders Nystø ja Sigmund Johnsen: Sámásta 1, ja Hárjjidusá 1, Báhko 2000 Anders Nystø ja Sigmund Johnsen: Sámásta 2, ja Hárjjidusá 2, Báhko 2001 Kurt Tore Andersen: Gå skirri sádá Torkel Rasmussen: Gielas Gilli Mielas Milli 3, Davvi Girji 2006 Liv Inger Somby: Gielas Gillii Mielas Millii 6 Mediagirjje, Davvi Girji 2006 http://lul.skrivebua.no/ Udir.no - Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Dásse Tjálálasj máhtudáhka Árbbedábálasj diehto Barggo stávvalij Berajnammadusá Subtsas Bájkkenamá Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Suojne Artihkal Tjálálasj prosjækta Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Jo1 Kåserija Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Jo2 Låhkåmstrátegija Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jo3 Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Árbbedábálasj diehto Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 7. dásse Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 7. dásen. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn ,sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Árvustallam bargadahttijn ja máhttelis gielladomena li gárvvidusá oase. Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Hásstálus la dahkat åhpadusgárvvidusáv mij gåbttjå ålles máhtudakmihtov. Danen båhti åhpadusmihttomiere vuojnnuj máhtudakmihtojn. Åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Ulmme le oahppe galggá máhttet: Árvustallamgájbbádusá gåvvidum sjiemán: Gájbbádusá Karakterradásse 2 Karakterradásse 3 - 4 Karakterradásse 5 - 6 Oahppe galggá máhttet: vuojnnet gåktu giellaválljim duon dán dilen máhttá vájkkudimnævvon Oahppe dåbddå gåktu giellaválljim máhttá vájkkudimnævvon Oahppe máhttá buojkudit gåktu giellaválljim máhttá vájkkudimnævvon Oahppe máhttá tjielggit gåktu giellaválljim máhttá vájkkudimnævvon ásadit subttsastevstav Oahppe máhttá ásadit álkkes tevstav Oahppe máhttá ásadit subttsastevstav Oahppe máhttá ásadit ja buoredit subttsastevstav tjállet tevstav gielalasj vájkkudimnævoj Oahppen la muhtem mærráj valljes giella. Oahppen la muhtem mærráj valljes giella ja máhttá muhtem gielalasj vájkkudimnævojt adnet. Oahppen la valljes ja ávkálasj giella ja máhttá moattelágásj gielalasj vájkkudimnævojt adnet . adnet gåvålasj vájkkudimnævojt ma dahki reklámav jali plakáhtav vuohkasin Oahppe máhttá gávnnat ja adnet muhtem gåvålasj vájkkudimnævojt Oahppe máhttá gávnnat ja adnet muhtem buorre gåvålasj vájkkudimnævojt Oahppe máhttá gávnnat ja adnet moadda buorre gåvålasj vájkkudimnævojt reklámav njálmálattjat ietjá oahppijda ja åhpadiddjáj åvddånbuktet Oahppe reklámav åvddånbuktá álkkes gielajn vaj sisadno tjielggá Oahppe reklámav buorre láhkáj åvddånbuktá, álkkes valla dádjadahttes gielajn Oahppe reklámav åvddånbuktá buorre láhkáj, duolla ja valljes gielajn Dákkir sjiebmá máhttá buorre vuodon árvustallamságastallamijda åhpadiddje ja oahppe gasken. Sjiebmá máhttá aj sjiehtadallat tjálálasj duodastahttemijt juohkka avta oahppe mahtudagáv , d.d. duodastahttem jahkebielleárvustallamin javllaj jali gæssáj. Oahppe reklábma- jali vuobddemplakáhtav dahki. Sij mierredi makkir buktagav reklábma- jali vuobddemplakáhtta galggá fállat, ja gesi. Åhpadiddje máhttá viehkedit ájádallat. Oahppe vierddiji diedojt buvta birra gávnnat, vaj reklábma sjaddá nåv almma gåk máhttelis le. Sij máhtti d.d. internehtav adnet. Oahppe dahki ájáduskártav gånnå gåvvidi buvtav moattelágásj verbaj ja adjektijvaj. Oahppe tjoahkkiji gåvåjt ja bágojt duot dát ájggetjállagis ja gåvåstagáv dahki. Sij gåvåstagáv ålles juohkusij åvddånbukti. Åhpadiddje tjállá duola degu táblluj dajt adjektijvajt majt oahppe adni, ja vuoset adjektijva máhtti sige vuodo- ja attributijvalasj hámen liehket. Le gus dá positijvalasj jali negatijvalasj hámen? Gávnnuji gus bágo ma buorebut hiehpi? Le gus sieradus makkir adjektijva rekláman næjtsojda gå báhtjajda aneduvvi? Oahppe galggi reklábma- jali vuobddemplakáhttaj gæhttjalit gávnnat ja adnet ådå bágojt. Ulmme le oahppe galggi buoredit ietjas gielav, d.d. báhkogirje baktu. Sij vierddiji báhkogirjev aktijvalattjat adnet, vaj bágo sisanov gávnni. Åhpadiddje viehket oahppijt bágojt gávnnat majt sij dievddi sjiebmáj. Sjiebmá vuoset jus oahppe dádjadi bágojt ja jus viehkev dárbahi dajt dádjadittjat. Mån dárbahav viehkev dádjadit dáv bágov: Mån jáhkáv dádjadav dáv bágov: Mån dádjadav dáv bágov: Oahppe gæhttjaladdi ja tjálli reklábma- jali vuobddemplakáhtav pc’aj tækstagiehtadallamprográmmajn. Sij gæhttjaladdi gåktu vidjura li tevsta ja gåvåj gaskan gå gæhttji jus muhtema gåvåjs rávkki sierra gielav. Oahppe reklámajt åvddånbukti ja dættodi háme, bájno ja tekstuvra aktijvuodav moattelágásj hærvvatjállagijn. Sij máhtti photostory’av adnet, gåsi sij låhki tevstav ja hiebalgis gåvåjt ja musihkav biedji. Oahppe galggi maŋutjissaj gárves buktagav juohkusij njálmálattjat åvddånbuktet, ja reklábma- jali vuobddemplakáhtav sæjnnáj gatsostit. Gå galggi åhpadusdåjmajt válljit, de vierddi åhpadiddje vuodon válldet mij juo skåvlån gávnnu. Dá dåjma e rávka nåv ålov rámmafaktåvrajs. Dajnas le máhttelis enep dåjmajt válljit. Oahppe lijkkuji álu barggat moattelágásj dåjmaj ma e nåv guhkev vibá. Muhtema dåjmajs måvtåstuhtti ájnegisoahppev ienebu. Oahppe ietja diehti majna buoremusát lijkkuji barggat ja goassa buoremusát oahppi. Åhpadiddje máhttá iesj gæhttjat makkir dåjma buoremusát hiehpi,ja de hiebadit åhpadusáv juohkkahattjaj. Ulmme åhpadusájn le oahppe oahppi. Ájnas la åhpadus ij sjatta avtat bieles, valla moatteláhkáj bargadum. Muhtem oahppe oahppi buoremusát gå sáhkadi. Iehtjáda buoremusát gå ietjasa labudi ja rubmahav adni. Ja muhtema gå giedaj barggi, madi muhtema vas buoremusát gå gæhttji jali váksjuji. Ienemusát aktiduvvi moattelágásj oahppamvuoge. Makkir oahppamvuohke válljiduvvá doajmmaj máhttá tjuodtjot d.d. barggoplánan. Dánna oahppe máhtti diededit makkir oahppamdoajmmaj buoremusát lijkkujin. Iesjguhtik oahppamdoajmma mij la nammadum sjiemán vuollelin, gåbttjå duojt dájt oahppamvuogijt . Doajmma Oahppe buoremusát oahppá gå: Visuálalasj oahppe dahkat reklábma- jali vuobddem plakáhtav låhkå, tjállá, lisstajt dahká, tjoahkkájgessusijt dahká, gåvåt ájádusájt, gåvåjt/gåvåstagájt gæhttjá, tjuorggá, guoradallá, visuálalasj ájáduskártav dahká Auditijvalasj oahppe lågådallat, åvddånbuktet, tjavgga låhkåt ja photostory’av dahkat subtsas, tjielggi, ásat lågådallamijt, gærddot, báddi, njálmálattjat dålkku, tjavgga låhkå, gulldal, ietjá oahppaj subtsas, gåvvi, åvddånbuktá, dágás ja hásot iehtjádijt Kinestetihkalasj oahppe/ Taktihkalasj oahppe plakáhtta, mujddo-mappa, lågådallam tjuorggá, tjállá, hábmet, drámátiseri, dahká, tsieggi, gåvåt, åhpat iehtjádijt, sárgas, photostory’av dahká, vuosádallá, tjáles, duohttá, hábbmit, modellajt dahká, biessket ja lijmmi Muhtem oahppijda máhttá liehket hásstálus mierredit jus galggi reklábma- jali vuobddemplakáhtav dahkat. Åhpadiddje vierddi viehkedit. Gå oahppe galggi ájáduskártav dievddet, de máhttá åhpadiddje viehkedit sijáv bágojt gávnnat, ja gárgadisájt dahkat. Oahppe máhtti aj tjuorggamij dievddet. Ietja sij galggi mierredit gåktu plakáhtta galggá. Muhtem oahppijda máhttá liehket hásstálus gávnnat mij la dåjma oajvvemåhkke. Jus oahppe oadtju barggat moattelágásj ja miellagiddis dåjmajn de dahkamusá aj åvdedi oahppamav. Barggo de vierddi oahppijda hiebaduvvat. Árvustallama bargadahttijn vuodo vierddi liehket gájbbádusá ma li tjanádum åhpadusmihttomierijda. Åhpadiddje hæhttu diededit oahppijda jus buvtaválljim dåhkki tjadádit, ja dágástallat sijájn majt galggi dahkat ja gånnå gávnnat ávkálasj diedojt. Åhpadiddje vierddi aj diededit makkir bágojt ja moallánagájt bukti adnet. Le gus d.d. adjektijva positijvalattja, ja máhtti da aneduvvat vájkkudimnævvon dán ássjen? Máhtti gus oahppe adnet ájáduskártav viehkken tjáledahttijin. Åhpadiddje máhttá aj diededit/åvddålijguovllujdiededit oahppijda oahppamságastallamijn. Ságastallit mij la buorre, ja såbadit majna sij hæhttuji enebu barggat. Diededa gåktu li válljim gåvåjt. Gånnå oahppe li gåvåjt gávnnam? Manen válljijin dav gåvåv/dajt gåvåjt? Hiehpá gus tæksta gåvvuj? Le tæksta almma ja dågålasj? Le gåvå almma ja dågålattja? Dagá barggoplánajt diededimsjiemáj gåsi dåhkki sárgastit. Dánna oahppe ietjasa árvustalli. Vuojnni majt bukti ja majna åvddålijguovlluj vierddiji barggat. Åhpadidddje vaddá njálmálasj diedojt bargadahttijn. Maŋŋela gå oahppe li ietjasa árvustallam, máhttá åhpadiddje diededit majna sij dárbahi ienebu barggat. Oahppe galggi oadtjot juojddá majna rahtji. Ja sæmmi bále galggi sij máhttet vuorbástuvvat. Dán láhkáj ienebu vuojnni ietjas oahppamis. Åhpadus-mihttomiere Dáv máhtáv vehi: Dáv máhtáv ållu buoragit: Dáv máhtáv huj buoragit: Åhpadiddje : Dáv máhtá buoredit: Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet : Oahppe ságasti mihtoj, mihttomierrejåksåmgájbbádusáj ja reklábma- jali vuobddemplakáhta sisanoj birra. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet : Oahppe dahki ájáduskártajt. Sij tjálli ja dahki reklábma- jali vuobddemplakáhtav. Máhttet låhkåt : Oahppe låhki reklábma- jali vuobddemplakáhtav. Máhttet riekknit : Matematihka moallánagájda le dárbbo gå galggi dádjadit tállajt, man ållo le ja hattijt gå barggi reklábma- jali vuobddemplakáhtaj. Máhttet digitála ræjdojt adnet : Tjálálasj oasen bargon máhttá Pc’a aneduvvat. Dájna oahppe máhtti nehtan gávnnat reklábma- jali vuobddemplakáhtajt buojkulvisájt ja adnet dajt árvusmahttemin ietjas bargon. Oahppijda le barggo sæmmilágátjav sámegiellaj dahkat. Sij máhtti aj internehtan duov dáv åhtsåmmotåvråv adnet, ja aj gåvåjt gávnnat. Dát buojkulvis hiehpá buoragit guhkásåhpadibmáj. Åhpadiddje vierddi dahkat barggotjielggidusáv man milta oahppe barggi. Sij máhtti åhpadiddjáj vuosedit dav gárvvidum reklábma- jali vuobddemplakáhtav. Gielladomedna máhttá dagáduvvat dan gergas reklábma- jali vuobddemplakáhta gáktuj. Dajna de divna guládallama reklábma- jali vuobddemplakáhtaj birra sjaddi sámegiellaj. tæstaoajvvádusá elen ragnhild sara: joatke ain. sii. 194,”biras váikkuha giela”/ “sámi media” áviissat, radio, tv ja interneahtta” liv inger somby: media. davvi girji 2000 harald gaski: sáme tjálle, 2007 tveterås, arntsen ja jernsletten: samisk kunst og kulturhistorie 2002 liv inger somby: gielas gillii mielas millii 6 mediagirjje, davvi girji 2006 næhttaresursa http://www.infonuorra.no/ http://www.risten.no/exist/risten/index.html http://www.samer.se/ http://oahpa.uit.no/ http://www.udir.no#/upload/brosjyrer/gavnos.pdf www.glosor.eu http://www.e-skuvla.no/?dokument=2010-11-05.10:25:32.txt Julevsámegiella Diedo guoradallamgæhttjalimij hárráj gidá 2014 Æjgádijda gejna li máná 1., 2. ja 3. dásen Gájka oahppe galggi tjadádit Båhtusa ja oatsodibme Gájka oahppe galggi bákkulasj guoradallamgæhttjalimijt tjadádit. Oahppe gudi li ierit gæhttjalimbiejven, galggi oadtjot fálaldagáv gæhttjalimev maŋŋela tjadádit. Gávnnuji sierra bessamnjuolgadusá ma guosski guoradallamgæhttjalimijda. Juska oahppe dævddá ævtojt besatjit, de máhttá oahppe iesj jali suv æjgáda huoman mierredit oahppe galggá gæhttjalimev tjadádit. Bákkulasj guoradallamgæhttjalime Bákkulasj guoradallamgæhttjalime li: Luojvoj guoradallamgæhttjalime Bákkulasj guoradallamgæhttjalimijda duodden, fállá Åhpadusdirektoráhtta luojvoj guoradallamgæhttjalimijt. Jus skåvllå jali skåvllåæjgát vállji luojvoj guoradallamgæhttjalimijt tjadádit, de galggi gájka oahppe gudi li dan guoskavasj dásen gæhttjalimev tjadádit. Luojvoj guoradallamgæhttjalime fáladuvvi: Guoradallamgæhttjalimij båhtusa e galga Åhpadusdirektoráhttaj diededuvvat jalik aneduvvat skåvlåjt, suohkanijt jali fylkajt buohtastahtátjit. Båhtusa galggi vuostatjin sisŋelt skåvlåjn aneduvvat åhpadimev hiebadittjat, vaj da oahppe gudi dav dárbahi galggi ienep bagádallamav ja dårjav oadtjot. Tjáledum le bagádimtjálos åhpadiddjijda, mij tjielggi gåktu gæhttjalime båhtusa máhtti klássalanján gåtseduvvat. Jus båhtusa gæhttjalimes vuosedi muhtem oahppe duodde viehkev dárbaj, de galggi æjgáda diededuvvat gæhttjalimij båhtusij birra maŋŋel gå li tjadáduvvam. Galggi aj oadtjot diehtet makkir dåjma jåhtuj biejaduvvi. Æjgáda máhtti skåvlåjn guládállat jus li gatjálvisá. Ienep diedojt guoradallamgæhttjalimij hárráj gávna næhttabielen Máhttolåpptima oahppopládnatjoahkkev gávna næhttabielen http://www.udir.no/Lareplaner/ Kunnskapsloftet/ Diedo 2014 gidá guoradallamgæhttjalimij hárráj DásseGæhttjalibmeBákkulasj/luojvojÁjgge 1. dásseLåhkåmBákkulasj 2. dásseLåhkåmBákkulasj Vahko 17, 18 ja 19. (22.4.–9.5.) 3. dásseLåhkåmBákkulasj 1. dásseRiekknimLuojvoj 2. dásseRiekknimBákkulasj 3. dásseRiekknimLuojvoj Skåvllå/skåvllåæjgát vállji iesj goassa gæhttjalibme galggá tjadáduvvat, mierredum gæhttjalimgávda birán. Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Låhkåmstrátegija Dásse: Jo2 – viddnofágalasj åhpadusprográmma ja lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj viddnofágalasj åhpadusprográmma Tiebmá: låhkåmstrátegija – låhkåt åhpatjit Ájgge: guhtta åhpadimtijma Åhpadimgárvvidus vuoset buojkulvisáv gåktu barggat máhtudakmihtoj jåvsåtjit. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Åhpadimgárvvidus vuoset ájggeguovddelis barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijájt bargadahttijn. Oahppe galggi aj ietjasa ja guhtik guojmesa bargov árvustallat. Åhpadimgárvvidus vuoset gåktu oahppe máhtti oadtjot buorre låhkåmstrátegijajt gå barggi gålmåjn tevstajn. Máhtudakmihto Jo2 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj -viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggi máhttet Ietjá hiebalgis máhtudakmihto Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggi máhttet Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Oahppoplánan Sámegiella vuostasj giellan le sierra máhtudakmihto låhkåmstrátegijajda 7. jahkedáse maŋŋela: “ Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet adnet duov dáv låhkåmstrategiijav gå låhkå duov dáv tevstav duon dán láhkáj” Oahppoplánan sámegiella vuostasj giellan LK06-S’an le vuodotjehpudahka máhttet låhkåt dættodam “ Duon dán sjáŋ ŋ ara tækstalåhkåmijn moatten gássjelisvuodadásen åvddånahteduvvá tækstadádjadus ja ávkálasj låhkåmstrategija ” Dan diehti åhpadimgárvvidussa le vuododam dan nali oahppe dåbddi ja duov dáv låhkåmstrátegijav li adnám. Ulmme dájna åhpadimgárvvidusájn le oahppe galggi gæhttjaladdat duojt dájt låhkåmstrátegijajt, gávnatjit makkár låhkåmstrátegija hiehpi sidjij duon dán dilen. Ulmme oahppijda le låhkåt vaj buoremusát oahppi. Oahppe galggi máhttet Åhpadiddje ságas oahppij åhpadusmihttomierij birra, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt. Máhttet låhkåt: tevstajt låhkåt Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: ságastallat ja dágástallat tevstaj birra ja ságastallat låhkåmstrátegijaj birra Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: iesjárvustallamav tjállet Máhttet digitála ræjdojt adnet: tevstajt internehtas viedtjat Oahppe subtsasti låhkåmstrátegijaj birra majt sij dåbddi, ja ságasti strátegijaj birra majt sij ienemusát adni. Tjielggiji låhkåmstrátegijajt. Dassta man birra oahppe subtsasti ja tsuojggiji dagá gåvåv táblluj. Dát máhttá åhpadiddjáj gåvådit majt oahppe bukti, ja oahppe guojedi dåjs nuppijs. Jus bihkus oahppe e nav moadda låhkåmstrátegijajt dåbdå, viertti åhpadiddje merustit jus vierttiji ienebujn oahpástuvvat, gæhttjaladdat dajt ja adnet dajt aktijvalattjat árvustalátjit gåktu da doajmmi juohkkahattjaj duon dán låhkåmin. Dassta maŋŋela oahppe dágástalli makkir låhkåmstrátegija sijá mielas li ávkálattja gå galggi låhkåt gålmmå tevsta majt åhpadiddje sidjij vuoset. Henriksen, Henrik A.: Væhas skuvlai birra Finmarkost. Nuorttanaste 30.11.1902 Lund, Gustav F. : Vela væhaš skuvlai birra Finmarkost. Nuorttanaste 30.11.1902 Vogt, Nils Collet: Okta giella Finnmárkkus! Sámás: Issát Sámmol Heatta Åhpadimgárvvidusáv dåhkki tjuovvot juska klássa ietjá tevstajt vállji. Vuodon dágástallamij vierttiji oahppe dåbddåt manen galggi tevstajt låhkåt. Buojkulvisá Ságastallam ja diedojt åhtsåt Gatjálvisåvddåmerka Guovten tevstan le ortográfija ietjá gå guolmádin. Makkir vuorddemusájt dát låhkåmij vaddá? Gåktu oahppe dáv åtsådalli? Gåvåv oadtjot Oahppe låhki namájt ja bajelttjálajt ja gåvåjt gæhttji. Subtsasti majt sij ájádalli tevsta/tevstaj tiebmá le. Låhkålit Oahppe låhkåli tevstav/tevstajt ja gássjelis bágojt gávnni. Åhpadiddje ságas oahppij daj gássjelis bágoj birra ja oahppe tjielggiji bágojt. Sij máhtti báhkolistav tjállet báhkotjielggidimij. Dárkkelis låhkåm Oahppe tevstav/tevstajt låhki gávnatjit makkir guotto båhti vuojnnuj tevstajn. Låhkåma maŋŋela Åhpådiddje ságas oahppij majt gávnnin lågådahttijn tevstajt. Sij subtsasti makkir strátegijajtsij adnin ja árvustallat dajt. Sij tjielggiji mij dåjmaj, ja mij ittjij dåjma duon dán dilen. Ihkap muhtemij mielaj milta le vilá gássjel dádjadit man birra tevsta li, jali makkit guotto båhti vuojnnuj. De oahppeguojme máhtti tsuojggit ja bagádit gåktu galggi låhkåt vaj vásstádusájt gávnni. Oahppe árvustalli bagádallamijt ja gæhttjaladdi avtav jali ienebuv dajs. Sij diededi gåktu dát manáj. Guovtes ja guovtes jali juohkusijn oahppe tjoahkkájgessusav tevstajs dahki, ja tevstav tjálli oajvvevuojno birra tevstan. Oahppe máhtti oadtjot barggon tjielggit guládallamvuogijt ja guládallamstrátegijajt sáme sebrudagájn åvdebut ja dálla. Vuodon adnbi tevstajt. Åvddånbukti dáv njálmálattjat oahppeguojmijda, jali tjálálattjat åhpadiddjáj. Lågå Henriksena ja Lunde (gehtja Åvddål låhkåma jali Resursa vuolen) tevstajt tjavgga aktan muhtemijs oahppijs. Ganuga gå la dárbbo tjielggit bágojt ja jus tjállemvuohke dahká tevstav gássjel låhkåt. Divna sjávot låhki Nils Collet Vogta tevstav. Sijájn gænna le dárbbo máhtti astos barggat , ja sijájn gudi jåhtelit barggat, såbada makkir bargojn galggi joarkket gå gærggi barggat, nav vaj sij gudi vilá låhki e hiemssiduvá. Åhpadiddje ságas ájnegisoahppijn hásstálusáj birra gå tevstajt låhki, ja viehket sijájt gæhttjaladdat hiebalgis strátegijajt. Muhtema árvvaladdi sierra dåbddåmerkajt tevstajn ja gielalasj vájkkodimnævojt unnep juohkusijn. Muhtema árvvaladdi mij jáhkedahtte ulmme le læhkám tevstajt tjállet. Åhpadimgárvvidus buoragit guhkásåhpadibmen hiehpá. Árvustallam bargadahttijn Oahppe ietjasa árvustalli bargo álgadimen. Majna sij ietjasij mielas buoragit bukti? Mij la gássjelis? Sij tjåvdabágojt jali låkkav dán birra tjálli. Dát vaddá åhpadiddjáj ávkálasj diedojt nav vaj máhttá barggoprosessan duorjodit oahppijt buoremusát gåk máhttelis le. Åhpadiddje mujttádahttá oahppijt åhpadusmihttomierijt. Sij galggi gæhttjaladdat ienep låhkåmstrátegijajt ja árvustallat ietjasa ávkev låhkåmis. Sij galggi tjielggit mij la ávkken ja mij ij la duon dán låhkåmstrátegijan ja ávkálsj låhkåmstrátegijajt válljit. Barggogávda gietjen gæhttji oahppe majt sij li dán bargo álgon tjállám, ja árvustalli gåktu dille dálla le. Le gus sij ådå strátegijajt gæhttjalam? Le gus sij gávnnam strátegijav mij sidjij buoragit hiehpi? Bukti sij juoga dálla majt sij etjin åvddåla buvte? Majt li barggam vaj smidáp sjaddat? Gåktu le dát doajmmam? Máhtudakmihtojt árvustallat Dála tjuovvu buojkulvis gåktu åhpadiddje oahppij máhtudagájt árvustallá. Åhpadiddje oahpásmahttá oahppijt daj máhtudagáj maj galggi kåksåt ja tjielggit mihttomierrejåksåma dåbddomerkajt. Dá dåbddåmerka sjaddi vuodon gå åhpadiddje galggá oahppijn ságastit suv máhtudagáj birra. Sjiemán mij tjuovvu, le máhtudahka tjielggidum gålmån dásen. Sjiebmá máhttá aneduvvat vuodon gå oahppe máhtudagá duodastahteduvvi, duola degu jahkebielárvustallamin . Dáse hiehpi gå åhpadiddje galggá vuosedit oahppijda makkir dásijn sij li jali majna galggi åvddålij guovlluj barggat, ja gå åhpadiddje sihtá vuosedit åvddånahttemav. Tjielggit ja árvustallat ietjas låhkåmstrátegijajt Vuollegis máhtudahka Ållu buorre jali buorre máhtudahka Huj buorre máhtudahka Dån subtsasta muhtem låhkåmstrátegijaj birra majt la adnám, ja gåktu da duv mielas li dunji doajmmam Dujna le moattelágásj låhkåmstrátegija ja máhtá dajt tjielggit Dån buohtastahtá muhtemijt dájs låhkåmstrátegijajs ja tjielggi mij le buoremusát doajmmam duon dán låhkåmin Dån diedulattjat vállji duov dáv låhkåmstrátegijav duon dán låhkåmbargguj ja máhtá tjielggit manen Árvustallam bargadahttijn Oahppe ietjasa árvustalli bargo álgadimen. Majna sij ietjasij mielas buoragit bukti? Mij la gássjelis? Sij tjåvdabágojt jali låkkav dán birra tjálli. Dát vaddá åhpadiddjáj ávkálasj diedojt nav vaj máhttá barggoprosessan duorjodit oahppijt buoremusát gåk máhttelis le. Åhpadiddje mujttádahttá oahppijt åhpadusmihttomierijt. Sij galggi gæhttjaladdat ienep låhkåmstrátegijajt ja árvustallat ietjasa ávkev låhkåmis. Sij galggi tjielggit mij la ávkken ja mij ij la duon dán låhkåmstrátegijan ja ávkálsj låhkåmstrátegijajt válljit. Tevsta: http://skuvla.info . ELFRID BOINE - SIRI BROCH JOHANSEN - SVEIN LUND - SIV RASMUSSEN (DOAIM.) 2010: Sámi skuvlahistorjá 4. Kárášjohka: Davvi Girji o.s. 3 tevsta: HENRIKSEN, HENRIK A.: Væhas skuvlai birra Finmarkost. Nuorttanaste 30.11.1902 LUND, GUSTAV F.: Vela væhaš skuvlai birra Finmarkost. Nuorttanaste 30.11.1902 VOGT, NILS COLLET: Okta giella Finnmárkkus! Sámás: Issát Sámmol Heatta Oarjjelsámegiellaj JÅMA, ALBERT: Skuvlen jih båatsoeburrien gaskesne. http://skuvla.info/skolehist/albert-s.htm THOMASSON, JONAR: Åarjelh-saemien lohkehtæjja viehkine bøøti. http://skuvla.info/skolehist/jonar-s.htm KAPPFJELL, SOFIE - WESTERFJELL ,EBBA: Internate buerebe voenen skuvleste. http://skuvla.info/skolehist/ebbasofie-s.htm ANDERSEN, THORBJØRN: Rektovre luhkie tjijhtje jaepieh åarjelh-saemien skuvlesne. http://skuvla.info/skolehist/thorbj-s.htm Julevsámegiellaj ANTA PIRAK: Jåhtte sáme viessom, Blaasvær forlag 1993, gávnnu aj jiednagirjjen CD, ja aj åvdep tjállemvuogijn LIV INGER SOMBY: Gielas Gilli, Mielas Milli 6, mediagirjje. Davvi Girji 2006 KAIA KALSTAD,Dan ájge ulmusj, http://skuvla.info/skolehist/kaia-s.htm , Artihkal girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 . Davvi Girji 2007. KARL M. PAULSEN, Åhpadibme julevsámegiellaj dárojduhttemájgen http://skuvla.info/skolehist/kalle-s.htm Artihkal girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 . Davvi Girji 2007. Udir.no - Árbbedábálasj diehto Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Dásse Tjálálasj máhtudáhka Árbbedábálasj diehto Barggo stávvalij Berajnammadusá Subtsas Bájkkenamá Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Suojne Artihkal Tjálálasj prosjækta Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Jo1 Kåserija Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Jo2 Låhkåmstrátegija Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jo3 Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Deiddelaste namájt tábellajn gávnatjit åhpadimgárvvidusájt. Udir.no - 4. jahkedásse Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Dásse Tjálálasj máhtudáhka Árbbedábálasj diehto Barggo stávvalij Berajnammadusá Subtsas Bájkkenamá Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Suojne Artihkal Tjálálasj prosjækta Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Jo1 Kåserija Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Jo2 Låhkåmstrátegija Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jo3 Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Deiddelaste namájt tábellajn gávnatjit åhpadimgárvvidusájt. Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Suojne Dásse: 5.-7. jahkedásse Tiebmá: árbbedábálasj bargo Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat 5.-7. jahkedásijn. Máhtudakmihto máhtti vuojnnuj boahtet åhpadusmihtojn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppij milta ja sijáv bargadahttijn árvustallá. Mierkki åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Dát buojkulvis vuoset gåktu oahppe oahppi bágojt ja moallánagájt adnet gå suojnniji. Gárvvidus máhttá aneduvvat arvusmahttemin ja hábmen ietjá dåjmajda duola dagu guollim, gárvedimen guolijt, båndorsijdan ja vanntsabiggimin jnv. Máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela Árbbedábálasj máhtto Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Ietjá hiebalgis máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela Tjálálasj guládallam (sámegielfágan) Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Njálmálasj guládallam (sámegielfágan) Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Luonndofáhka Ulmusj luondon Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Duodje ja hábbmim Adnoduodje ja hábbmim Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ja åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Oahppe galggá máhttet Máhttet låhkåt: Oahppe tiemá birra tevstajt låhki Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe adni bágojt ja moallánagájt ma gulluji árbbedábálasj bargojda hiebalgis vidjurijn, ja mujttali, ságasti ja tjoahkkájgiessi tiemáv. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe diedojt tiemá birra tjálesti ja tevstajt gåvåjda tjálli. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe tjállemprográmman tjálli ja digitála kámeráv adni. Åhpadiddje tjadát muhtem ådå bágojt ja moallánagájt suojnnima birra. Álgget ådå moallánagáj máhttá dagáduvvat moatte láhkáj, duola dagu gåvvå- ja báhkolottov ja báhkobiŋguv jnv adnet. Gåktu oahppe máhtti ådå bágojt oahppat, gehtja artihkal báhkooahppama birra ja artihkal oahppamstrátegijaj birra bagádallamin ieŋŋilsa oahppamplánan. Åhpadiddje máhttá tjavgga låhkåt tevstav suojnij birra oahppijda gudi ságasti aktan sisano, bágoj ja moallánagáj birra. Åhpadiddje ja oahppe gatjádi tevsta birra, ja oahppe vásstedi. Oahppe ietja tiemá birra tevstajt låhki. Gehtja vaj tevstajn li moattelágásj gássjelisvuodadáse. Resurssaulmusj máhttá boahtet ja subtsastit gåktu suojnijt suoddat ja gárvedit dajt. Oahppe ságájdahtti suv. Hiehpá buoragit ja le ávkálasj resurssaulmusj maŋen le ålles prosessa tjadá. Oahppe gávnni gåvåjt moattelágásj suojnijs nehtan ja/jali sjaddogirjijn ja tjálli daj birra. Oahppe gæhttji filmav Med sennagress i støvlene. Loahppabarggon ságasti oahppe filma sisano birra, ja mujttali sisanov. Åhpadiddje åhtså ájge bále vædtsagijt majda le dárbbo ålggodåjmajn. Oahppe ja/jali åhpadidddje gåvvi madin oahppe ålggon barggi. Gåvå galggi loahppabargon aneduvvat. 1.Suojn nit Ålles prosessa tjadá le ájnas åhpadiddje adná riekta nammadusájt vædtsagijn, buvtagijn ja prosessajn. Oahppe galggi aj adnet dájt bágojt bargadahttijn. Åhpadiddje subtsas gånnå gávnnat suojnijt. Suojnnesajen vuoset åhpadiddje iesjguhtik tjerdajt ja vuoset ja tjielggi gåktu suojnijt. Åhpadiddje gånsijn suojnijt suoddá ja tsábmá dajt. Bargadahttijn tjielggi ja subtsas oahppijda mij dáhpáduvvá, ja gåktu dagáduvvá. Maññela oadtjo oahppe ietja gæhttjalit. Gå oahppe li gærggam suoddat ja tsábmet, vuoset ja subtsas åhpadiddje gåktu bilkkit suojnijt. Gå oahppe li suojnijt bilkkim, de tjadni dajt aktan guokta ja guokta, gatsosti dajt ja de vierttiji da gåjkkåt. Suojnijt aj dåhkkiji vierradit, de sjaddi jårbbis viera. Oahppe oadtju ietja gæhttjalit vierradit.. Madin oahppe barggi, de åhpadiddje vádtsá iesjgeñga oahppe milta ja ságas majt sij dahki nav vaj oahppe hárjjáni moallánagájt adnet ja nammadit dåjmajt. Oahppe ságasti guhtik guojmijnisá madin barggi, ja hasoduvvi nubbe nubbáj biedjat gatjávisájt majt sij vásstedi bargadahttijn. 2. Loahppabarggo skåvlån Gå oahppe galggi tjállet gåvåjda, máhttá dát dagáduvvat moatte láhkáj. Oahppe aktu barggi, guovtes ja guovtes jali juohkusijn. Oahppe válljiji gåktu sij sihti gárvedit ja åvddånbuktet ståffav. Sij adni gåvåjt majt sij jali åhpadiddje le válldám. Oahppe tjuorggi prosessav ja tevstajt gåvåjda tjálli. Dáv máhtti sij åvddånbuktet njálmálattjat klássa åvdån. Jus oahppe sihti dahkat digitála subttsasav, máhtti gåvå skánniduvvat ja vuorkkiduvvat åvddånbuktemprográmmaj. Ienep barggobuojkulvisá oahppijda: Oahppe máhtti tjállet jur ájnegis bágojt ja gárgadisájt gåvåjda jali guhkep tevstajt. Man ålov guhtik barggá ja man ruvva soajttá årrot moattelágásj. Muhtem oahppe máhtti dættov biedjat ietjas bargov njálmálattjat åvddånbuktet. Dánna le sierraláhkáj ájnas gullat jus oahppen le nágin ietjas lahkusin gejna sij máhtti ságastit tiemá birra, jali gejt sij máhtti ságájdahttet. Dát åhpadimgárvvidus máhttá tjanáduvvat hospiterimåhpadussaj. Hospiterimåhpadus le dat gávdda gånnå oahppijn gænna li guhkásåhpadime sámegielfágan, hospiteriji skåvlån gåsstå oadtju guhkásåhpadimev. Dábálsj le divna jali juohkusa oahppijs gudi tjuovvu guhkásåhpadimev, båhti avta bále hospiterimåhpadussaj. Hospiterimåhpadusá nalluj oassálassti oahppe barggoprosessan ja gåvviji. Loahppabarggo máhttá dagáduvvat maŋŋela gå oahppe ja åhpadiddje vas æjvvali nehtan. Giehpedittjat guládallamav åhpadiddje ja oahppe gasskan le ávkken dokumentajt juohket åhpadusvuodon. Árvustallam bargadahttijn Oahppe oadtju avtatrájes árvustallamav tjáledahttijn, ja árvustallamij le åhpadusmihttomiere vuodon. Ájnas le åhpadiddje låggŋi åvddån mij le vuogas tevstan, ja nanni dav. Dahkkir vuogas merka máhtti liehket jus oahppe tjuovvu tiemáv jali tæksta buoragit gåvvåj jali gåvåjda hiehpá. Máhttá liehket oahppe le tjiehppe tjálátjjit guhka gárgadisájt, le váttuk mujttet merkajt dagu tjuogga ja gatjálvismærkka ja tjállá stuorbokstávajn daj merkaj maŋŋela. Åhpadiddje diedet majt oahppe máhttá dahkat vaj buoret tevstav. Åhpadiddje alot oahppijt tjálátjit gå konkrehtalasj diedojt vaddá majt sij máhtti ja majna sij vierttiji åvddålijguovlluj barggat ja makkir vuogijn. Oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustalli Duodden árvustallamij bargadahttijn åhpadiddjes máhtti oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustallat Bágo ja moallánagá Dádjadav bágov gå guláv jali lågåv dav Máhtáv tjielggit mij la bágo sisadno Máhtáv bágov gárgadisán adnet suojnnim. suojnijt suoddat. suojnijt tsábbmet. suojnijt bilkkit. suojnijt vierradit. Åhpadusmihttomiere Dáv iv nuoges buoragit máhte Dáv máhtáv Dáv máhtáv huj buoragijt Máhtáv ådå bágojt adnet. Máhtáv ságastit suojnij birra gå gåvåjt vuojnáv. Máhtáv subtsastit suojnnima birra. Máhtáv vásstedit gatjálvisájt suojnij birra. Máhtáv gatjádallat suojnij birra. Máhtáv tjállet tevstajt gåvåjda ma vuosedi suojnnimav. SARA, JOHN ISAK 2008 (1989): Gámasuidnen. 2. deaddileapmi. Kárášjohka: Davvi Girji. 1. geardde almmuhuvvon: Kárášjohka: Davvi media, 1989. BULL, ELLA HOLM 2001: Dejpeladtje muvhth vätnoeh jih vuekieh. Jokkmokk: Samernas utbildningscentrum. Filmma: Suejnie-tjuahpesne Julevsámegiellaj: Gøran Andersen: Láttakjáhke ja biernnajáhke , Báhko 2005 Muhtem gåvå suojnnima birra: http://www.ajtte.com/wp-content/uploads/2010/10/Ekosockarskoh%C3%B6-text-o-bild.pdf Filmma: Udir.no - Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Dásse: 8.-10. jahkedáse Tiebmá: moallánagá boatsojæládusán Ájgge: guhtta tijma skåvlån ja akta biejvve gárden Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu sån máhttá hiebadit åhpadusáv nav vaj oahppe jåksi 10. jahkedáse máhtudakmihtojt. Dán åhpadimgárvvidusán vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávke máhtudakmihtojt jåksåt. Åhpadimgárvvidusán le muhtem barggamvuoge, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja sijájt bargadahttijn árvustallá. Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti barggat åhpatjit moallánagájt ma li boatsojæládusán. Sæmmi láhkáj le máhttelis hiebadit dáv gárvvidusáv ietjá tiemájda gå barggá árbbediedoj, duola dagu guollim ja ednambarggo. Árbbedábálasj máhtto Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Ietjá guoskavasj máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Gå tiebmá le boatsojæládus, de oahppe galggi máhttet Máhttet låhkåt: Oahppe låhki fáhkatevstajt boahttsuj ja boatsojæládusá birra girjijn ja internehtan, ja låhki ietjasa tevstajt. Máhttet njálmálattjat åvddåbuktet: Oahppe gulli ja adni moallánagájt ja nammadusájt skåvlån ja gárden. Ságasti ulmutjij æládusán. Åvddånbukti juohkusa bargov skåvlån sige guhtik guojmmásisá ja æjgádijda. Máhttet rieknit: Gå oahppe li gárden , galggi merusti sulli galla boahttsu åvtå bále gárddáj luojteduvvi, galli viedtji trøaj ja galla miese li danna åvtå bále. Jus la almulasj boatsojlåhkåm, hiehpá tjuovvot dav ja oahppat gåktu ja manen dát tjadáduvvá. Máhttet digitála vædtsagijt adnet: Oahppe tjálli dáhtámásjijnajn ja vuorkkiji digitála gåvåjt ja/jali filmajt bargon. Oajvveulmme dájna bargujn le oahppe oahppi ådå moallánagájt ma boatsojæládussaj gulluji, vaj sij stuoredi ietjasa báhkoboanndudagáv. Gå oahppe galggi oahppat ådå moallánagájt, vierttiji gulldalit, gæhttjat, dádjadit, javllat ja adnet moallánagáv moaddalágásj dilijn, sige njálmálattjat ja tjálálattjat. Dánna hiehpá adnet DHO-sjiemáv gå åhpadiddje galggá guoradallat majt oahppe boatsojæládusás diehti, makkir moallánagájt dåbddi ja majt sihti diehtet. Gå oahppe barggi moallánagáj tiemán, máhtti adnet nannimtjállagav Hiebalgis moallánagá máhtti liehket moallánagá dáj birra Åhpadiddje tjielggi Åhpadiddje viertti åvdutjis gávnnat diedojt bájke birra majt oahppe galggá guossidit. Åhpadiddje viertti bagádit gånnå diedojt gávnni, duola dagu girjjenamájt ja næhttaadressajt, ja gejt le mávsulasj guládallat, duola dagu muhtemijt boatsojæládusán. Oahppam galggá dáhpáduvvat sige skåvlån ja gárden. Oahppe barggi juohkusijn. Divna juohkusa máhtti barggat sæmmi bargujn, jali válljiji vaj oadtju juollodum guhtik tiemáv. Juogosbarggo vaddá oahppijda sosiála hárjjidusav, ja oadtju máhttelisvuodav moallánagájt adnet majt oahppi gå guládalli nubbe nuppijn. Juohkusa gávnni diedojt ietjasa tiemá birra lagámus sijdan. Manádi gárden, tjuovvu bargov, tjálli, tjuorggi ja gåvviji. Gatjádalli ælloniehkijs ja ietjá resurssaulmutjijs. Sij vierttiji gárvedam majt galggi gatjádit. Dánna máhtti adnet tjuokkajt DHO-sjiemás . Oahppe hárjjáni moallánagájt adnet gå ságasti ulmutjij æládusán. Oahppe låhki tiemá birra girjijn ja internehtan. Skåvlån tjállá juohkka juogos diedoj milta majt sij li gárden tjoahkkim, jali divna dagáduvvi tiebmáavijssan sæjnnáj. Juohkusa bukti åvddån ietjasa bargov. Gåktu tjadáduvvá jali dagáduvvá mærkkom? Gárden galggi oahppe tjoahkkit diedojt gåktu miessemærkkom dáhpáduvvá, dat rájes gå boahttsuv viedtji gárddáj gitta luojtti dav gárdes vas. Sij máhtti gatjádit, gåvvit ja tjuorggat. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken, gåktu mærkkom dáhpáduvvá dat rájes gå boahttsu viehtjaduvvá gárddáj desik boahttsu luojteduvvi gárdes vas. Sáme moallánagájt diedulattjat adni. Ju ogos Á – boatsojmerka Gárden galggi oahppe tjoahkkit boatsojmerkajt ma gulluji sijda ælloniehkijda ja sijá fámiljajda. Sij galggi tjuorggat sijáj merkajt ja tjállet makkir mærkká gullu gesi. Oahppe gatjádi ruovddegiejaj namájt, duola dagu sliebttje, sliebttjeoanádis, biehkke, tsiehkes, skivnnje, tjuollda jnv. Sij gåvviji merkajt. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken boatsojmerkajt ma gulluji bájke ælloniehkijda ja sijáj fámiljajda. Tjielggiji juohkka merkav bágoj ja adni sáme nammadusájt diedulattjat. Juo gos B – Guolggabájnno oajvven ja går o din Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit guolggabájnojt boahttsu oajven ja gårodin. Guolggabájnno gårådin máhttá liehket giebak, tjuorggat, bejuk/vielguk, sliegŋá jnv. Buojkulvisá boahttsu oajve guolggabájno; Tjáhppisnjunnje, gabbaoajvve, gárjek, tjuosek jnv.en Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat, ja vuosedit gåvå viehkken guolggabájno boahttsu oajven ja gårådin. Sij galggi sáme nammadusájt diedulattjat adnet gå tjielggiji. Juo gos D – Årega ja niŋŋelisboahttsu áldarij milta Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit åregijt ja niŋŋelisboahttsujt duon dán álldarin. Galggi adnet sáme nammadusájt gatjálvisájn. Buojkulvisá hiebalgis bágo, miesse, tjermak, vuonjal, årek, vuobes, sarves, álldo, rådno, gåddudis, gásjek, nammaláhppe jnv. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken nammadusájt årek ja niŋŋelisboahttsuj álldara milta. Sij galggi diedulattjat sáme nammadusájt adnet. Juo gos E – Tjoarve, majt vuosedi Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit tjårvijt ja boahttsujt tjårvij. Sij galggi sámegielnammadusájt gatjálvisájn adnet. Buojkulvisá hiebalgis bágo le nulppo, nalak jnv. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjielggit, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken duojt dájt nammadusájt tjårvijn ja boahttsujn moattelágásj tjårvij. Sij galggi sáme nammadusájt diedulattjat adnet. Loa h ppabarggo Oahppe máhtti Åhpadiddje bagát oahppijt nav vaj sij válljiji dahkamusájt majna rijbadi, ja navti ådå máhtudagájt åvddånahtti. Dánna le sadje moattelágásj gássjelisvuodajda dahkamusájda, sige man ållo ja man ruvva mahttá hiebaduvvat. Galla moallánagá ja man gássjela li, hiebaduvvá juohkka aktaj. Muhtema sihti barggat ienemusát njálmálsj gielajn, madin iehtjáda máhtti åvddånbuktet sige njálmálattjat ja tjálálattjat. Muhtema oahppijs dárbahi sierra hásstálusájt ja máhtti oadtjot vásstádusáv ságájdahttet ienep resurssaulmutjijt ja subtsastit majt li gávnnam, ájnegis oahppáj, juohkusijda ja klássaj. Dát åhpadimgárvvidus ja tiebmá hiehpá buoragijt guhkásåhpadime hospiterimgávddaj. Hospiterim le dat gávdda gå oahppe gænna li guhkásåhpadibme sámegielfágan, hospiteriji skåvlån gåstå guhkásåhpadibme boahtá. Dábálasj le divna oahppe gudi tjuovvu guhkásåhpadimev båhti sæmmi bále hospiterimij. Hospiterimbåttå oassálassti oahppe dåjmajn gárden, ságasti ulmutjij æládusán ja gåvviji. Loappabarggo máhttá dagáduvvat maŋŋela gå åhpadiddje ja oahppe vas æjvvali nehtan. » Vuosádallam árvustallamsjiebmá » Tjálálasj prosjæktabargo iesjárvustallam Njálmálasj gáldo Tjálálasj gáldo SOLBAKK, AAGE 1997: Sámi historjá 2. Kárášjohka: Davvi Girji OS. EIRA, NILS ISAK 1984: Boazobargi giella. Guovdageaidnu: Sámi instituhtta. ANTA PIRAK: Jåhtte sáme viessom, Blaasvær forlag1993 ja jiednagirjje 2010 Næhttabiele Internehtan gávnnap diedojt duon dán bielen. Dánna aj gávna boatsojmerkajt: http://www.reindrift.no/index.gan?id=300&subid=0 www.bamma.no www.ealat.org Sierrapedagogalasj viehkke vidá minuhtan - dunji gut le æjgát Jus duv mánán li sierra hásstalusá, le sujna riektá sierrapedagogalasj viehkev oadtjot. Mánájn le riektá viehkev oadtjot riegádime rájes, vájku mánájgárden vádtsá jali ij. Sierrapedagogalasj viehkke máhttá buojkulvissan liehket hárjjidallam, arvusmahttem jali doarjjo mánájgárde barggijda. Viehkke galggá liehket hiebadum duv máná dárboj milta. Jus dån jali iehtjáda gudi mánáv dåbddi lihpit mårålasj duv máná åvddånime birra, galggá suohkan ja PP-virgge árvustallat ja bagádallat máná dárboj birra. Åvddål gå duv mánná oadtju sierrapedagogalasj viehkev, galggá suohkan ájnnegismærrádusáv mierredit. Majt mierkki Pedagogalasj – psykologalasj virgge (PP-virgge) Virgge mij bagádallá suohkanav hiebadime birra mánájda gænna li sierralágásj dárbo. Ássjediehttelasj árvustallam Dokumænnta PP-virges mij vuoset jus mánná sierrapedagogalasj viehkev dárbaj, ja mij oajvvat makkir fálaldagá mánná, æjgáda jali mánájgárdde viertti oadtjot. Ájnegismærrádus Girjje suohkanis mij subtsas jus mánán le riektá sierrapedagogalasj viehkev oadtjot jali ij, ja gåktu viehkke galggá liehket. Dån máhtá agev ájnegismærrádusáv gujttit. Majt máhtáv suohkanis vuorddet? Sij galggi Jus duv mánán ij la nuoges ávkke dábálasj åhpadimes, de soajttá sujna l riektá sierraåhpadibmáj. Sierraåhpadibme máhttá buojkulvissan liehket oahppe barggá ietjá oahppoulmij milta gå ietjá oahppe, jut lijgge åhpadiddje jali viehkkeåhpadiddje klássa oahppijt tjuovvu jali jut oahppe sierra vædtsagijt oadtju. Sierraåhpadibme galggá máná dárbojda hiebaduvvat. Jus dån jali nágin ietjes guhti mánáv dåbddå mårås jut mánán ij la nuoges ávkke åhpadimes, galggá skåvllå gæhttjalit duv mánnáj buorebut hiebadit. Jus dat ij la nuoges de hæhttu skåvllå ja PP-dievnastus árvustallat ja bagádallat máná dárboj birra, ja skåvllå hæhttu ájnegis mærrádusáv mierredit. PP-dievnastus máhttá fágaj rastá aktan barggat bájkálasj dásen, degu varresvuohtadievnastusájn jali mánájsuodjalusájn, ja stáhta dásen degu Statpedajn jali Mánáj- ja nuorajpsykiatrijajn (BUP). PP-dievnastusán la sjávodisvuohtavælggogisvuohta. PEDAGOGALASJ-PSYKOLOGALASJ DIEVNASTUS (PP-DIEVNASTUS) Dievnastus mij rádijt vaddá skåvlåjda, suohkanijda ja fylkkasuohkanijda gåktu hiebadit mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda gejn li sierralágásj dárbo. ÁSSJEDIEHTTE ÁRVUSTALLAM Dokumænnta PP-dievnastusás mij vuoset jus mánná sierraåhpadimev dárbaj, ja mij oajvvat makkir fálaldagá mánná, æjgáda jali mánájgárdde bierriji oadtjot. ÁJNEGIS MÆRRÁDUS Girjje skåvlås mij subtsas jus duv mánán la riektá sierraåhpadibmáj jali ij, ja gåktu viehkke galggá liehket. Besa ájnegis mærrádusáv gujttit. INDIVIDUÁLA ÅHPADIMPLÁDNA (IÅP) IÅP galggá vuosedit sierraåhpadime ulmijt ja sisanov ja la barggonævvon åhpadiddjijda Majt máhtáv skåvlås vuorddet? Skåvllå galggá Majt máhtáv dahkat? Dån gut la æjgát Udir.no - Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Dásse: Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma Tiebmá: sáme subtsastallamvuohke ja ietjá álggoálmmuk subtsastallamvuoge Ájgge: gávtset tijmas lågev tijmmaj Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti barggat jåvsåtjit máhtudakmihtojt ma li nammadum vuollelin. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijájt bargadahttijn. Le aj buojkulvisá gåktu oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustalli. Åhpadimgárvvidus vuoset gåktu oahppe máhtti buohtastahttet guovte álggoálmmugij Máhtudakmihto Jo2 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela Árbbedábálasj máhtto Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt. Oahppe galggá máhttet Máhttet låhkåt: Oahppe låhki duov dáv dålusj subtsasav, giehtov, dijdav ja ietjá tevstajt ma tiebmáj gulluji. Sij låhki guokta subtsasa majt galggi buohtastahttet. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe subttsasav njálmálattjat åvddånbukti. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe tjálli subtssasav, tjálli sierra dåbddåmerkajt gå buohtastahtti subtssasijt duot dát kultuvras. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe tjálli subttsasav dáhtámasjijnan ja divvu ietjasa tevstajt maŋŋela gå åhpadiddje ja/jali oahppeguojmme le tjálálattjet ja/jali njálmálattjat diededam. Sij máhtti sjiemáv dahkat gånnå buohtastahtti subttsasijt iesjgeŋga kultuvras. Åhpadiddje oahpásmahttá tiemáv subtsastit árbbedábálasj sáme dålusj subtssasav, jali dibdá oahppijt jiednabáttev gulldalit dakkir subtssasasijn. Oahppe ságasti aktan majt sij diehti sierra dåbddåmerkaj birra sáme subtastallamvuogen. Åhpadidddje tjielggi sáme árbbedáben ij álu le álkke sieradit nammadusájt ja snivva tjielggit mij la dålusj subtsas ja mij la subtsas/giehtto. Maŋŋela subtsas åhpadiddje álggoálmmugij girjálasjvuoda birra histåvrålasj perspektijvan. Oahppe gæhttji avtav jali moadda filma. Máhttelis la DVDajt luojggat Sámedikke oahpponævvoguovdátjin Guovdagæjnon. Oahppe ságasti filmaj sisanoj birra. Filmmabuojkulvisá: Oahppe ságasti aktan makkir dåbddomerka li dålusj subtssasijn, ja tjálli aktisasj listav dåbddåmerkaj. Dåbddåmerka vuodon, tjálli oahppe ietja subtssasijt. Hárjjidalli subtsastit subtssasijt, ja oahppeguojmmáj, juohkusij jali ålles klássaj subtsasti. Oahppe gulldali guhtik guojmesa subtssasijt ja diededi makkir dåbddomerkajt ielvvin ja majt sáme subtsastallamvuoges dåbddin. Oahppe låhki avtav sáme ja avtav inuihta dålusj subtssasav ja buohtastahtti dajt. Dålusj subtsas oajvvádusá Oahppe dahki sjiemáv majt sij adni gå buohtastahtti sáme dålusj subtssasijt ietjá álggoálmmukij subttsasij. Sjiemán la gålmmå gárggása. Gåro gárggásij tjálli mij la sierralágásj sáme subtssasijn. Oalges gárggásij tjálli sij mij la sierralágásj árbbedáben majna sij buohtastahtti. Gasskogárggásij tjálli oahppe mij la sæmmilágásj dajn guovte kultuvrajn. Máhttá bájnojn mierkkit gåro ja oalges gárggásin dajt tjuokkajt ma li sierralágátja dajn guovte kultuvran. Sæmmiláhkáj máhtti oahppe buohtastahttet sáme dålusj subttsasav subttsasijn ietjá árbbedábes. Subtssasijt majt oahppe låhki, máhtti guhkebu ja oanebu, ja iesjgeñgalágásj gásjelisvuodaj. Muhtema li oahppijda oahpes ja iehtjáda vas ådå. Gå oahppe ietja galggi subtsastit, buohtastahttet ja tjállet subttsasijt le álkkebu vuodon válldet oahpes subttsasijt gå amás subttsasijt.. Muhtem oahppe subtsasti binnáv sáme subtsastallamvuoge birra, medin iehtjáda snivva tjielggiji ájnnasamos dåbddåmerkajt. Muhtem oahppe diktiji subtssasijt ma sisanojn ja ásadimijn li vargga sæmmi gå álggoversjåvnnå subttsasin majt sij åvtåtjis dåbddi, jali ahtjak li låhkåm. Iehtjáda vas luovviji ietjasa ájnegissubttsasijs, sjáŋŋara sisbielen tjálli ja sæmmi boahta aj sáme árbbedábij milta. Oahppe ietja válljiji gallásij ja gesi sihti subtssasav subtsastit. Muhtema jálot subtsasti jur åhpadiddjáj jali oahppeguojmmáj. Iehtjáda soapptsu gå le ienep gulldalidje. Muhtem oahppe låhki ienep subttsasijt ja subtssasijt moattet álggoálmmugijs ja buohtastahtti dajt ietjá subttsasij. Duodden njálmálattjat subtsastit máhtti muhtema drámátiserit subtssasav. Dát åhpadimgárvvidus hiehpá buoragit guhkásåhpadibmen danen gå oahppe galggi subtsastit, ságastit ja buohtastahttet subttsasijt. Åhpadiddje sjaddá gulldalidje ja ságastallam- ja/jali dágástallamguojmme. Åhpadiddje oadtju buorre vejulasjvuodav åhpadit ja dibddet oahppev hárjjidallat árbbedábálasj bágojt ja moallánagájt. Árvustallam bargadahttijn Åhpadiddje oahppijt bargadahttijn njálmálattjat ja/jali tjálálattjat árvustallá. Mávsulasj le diededit oahppijda dan láhkáj sij diehti majna galggi barggat vaj ietjasa máhtudagájt åvdedi. Sij aj dárbahi bagádallamijt gåktu sij máhtti dav dahkat. Gå oahppe subttsasijt tjálli, de vuostasj tjállusij oadtju diededimijt. Sij oadtju diehtet mij la buorre, ja bagádallamijt gåktu joarkket bargov subttsasijn. Vuoduj válldit listav dåbddåmerkaj. Majt la oahppe maŋen válldám ja mij vájllu? Åhpadiddje máhttá adnet Árvustallamsjiebmá: Prosjæktabarggo- njálmálasj åvddånbuktem ja Árvustallamsjiebmá: Guhkestjálos árvustallamin. Dá aj dåhkkiji gå oahppe galggi ietjasa jali guhtik guojmesa árvustallat. Iesjárvustallam jali guhtik guojmesa árvustallam Dála le buojkulvis majt oahppe máhtti adnet gå galggi ietjasa árvustallat, ja/jali gå galggi diededimijt nubbe nubbáj vaddet. Sij árvustalli majt sij bukti ja majt máhtti/vierttiji dahkat jåvsåtjit alep máhtudagájt. Namma: Biejvve: Åhpadusmihttomiere Dáv ij riekta máhte Dáv máhtáv Dáv máhtáv huj buoragit sáme subtsastallamdábe birra subtsastit tjielggit guovdásj moallánagájt ma sáme subtsastallamdáhpáj gulluji mujttalit subttsasav sáme vuogijn sierralágásj sáme subttsasav tjállet guoradallat gåktu sáme ja inuihta subttsasa li muodulattja jali ælla sierralágásj sáme subttsasav tjállet Dájt dåhkki luojkkat Sámedikke oahpponævoguovdátjin, Kautokeino. Gánda ja Golleloddi (DVD 97) Heamturh eatnamistie, gaedtijste. Heamturt eatnam subttsasa duoppet dáppet. Máidnasat duoppil dáppil DVD. 2007. Oslo: Norsk filminstitutt Qvigstad, Just: Subttsasa Nordlándas . Forlaget Báhko 2008, 46 s. Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Subtsas Dásse: 3.-4. jahkedásse Tiebmá: subtsas Ájgge: gålmmåt tijmas vidá tijmmaj Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat 3. ja 4. jahkedásijn. Máhtudakmihto máhtti vuojnnuj boahtet åhpadusmihttomierijn, degu lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Åhpadimgárvvidus vuoset duojt dájt barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja sijájt bargadahttijn árvustallá. Dánna le buojkulvis gåktu ietjas ja guhtik guojmesa árvustallat. Dát åhpadusgárvvidus le gåktu subttsasijt tjállet ja ij ållåsit gåbtjå vuostasj máhtudakmihtov. Máhtudakmihto 4.jahkedáse maŋŋela Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Máhtudakmihto båhti vuojnnusij åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Oahppe galggá máhttet Máhttet låhkåt: Oahppe ietjasa subttsasav duolla låhki, avtatrajes, riekta jienadi ja luondulasj intonasjåvnåjn. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe tjálli subttsasav ja dættodi majt åhpadusmihttomiere bukti åvddån. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe hárjjáni tjállemprográmmajt adnet gå subttsasijt tjálli. Moatte oahppijda le ienep mielludahtte digitálalattjat tjállet gå giedaj tjállet. Álkke le oahppijda divvot ja buoredit tevstav gå pc’ajn tjálli. Åhpadiddje tjállá subttsasav mij doajmmá modællan/åvddågåvven gåktu subtsas le dagádum, ja låhkå dav oahppijda. Subtsas mij la tjáledum oahppes máhttá aj aneduvvat jus la dågålasj rávkkamij milta majt åhpadusmihttomiere åvddånbukti. Oahpásmahtttet bargov gåktu subttsasav tjállet dan láhkáj vaj máhttá måvtåstuhttet oahppijt ávojn tjállet. Muhtem oahppe måvtåstuvvi gå diehti nágin galggá låhkåt jali gulldalit sijá subttsasav. Sij de oadtju dåbddåt bargon le ájggomus, ja nav de sjaddá ienebut ávkálasj. Vállji tiemájt ma árvvedahtte li miellagiddisa, jali dibde sijáv ietjasa tiemáv válljit. Oahppe máhtti tjåhkkåhit aktan degu gievllen ja njálmálasj subttsasav aktan dahkat. Guhtik vuorov máhtti sij dahkat guhtik gárgadisáv. Tjállet subttsasav Vuostak oahppe aktan ájáduskártav dahki. Sij oadtju ájádallamájgev ja bukti maŋŋela oajvvádusájt. Åhpadiddje ájádusájt táblluj tjállá, ja oahppe válljiji man birra sihti tjállet, oajvvádusáj milta. Oahppe dahki ájáduskártav ietja ja adni dav gå ásadi sisanov ietjasa subttsasijda. Ájnas elementa máhtti liehket ulmutja, bájke, ájge ja dáhpádusá. Maŋŋela álggi oahppe subttsasijt giedajn jali pc’ajn tjállet. Ietjá lahkanime Ájnas le oadtjot divna oahppijt oassálasstátjit ságastit subttsasa birra nav vaj sij plánav dahki ja åvddånbukti dav åvddål gå tjálláji. Gå oahppe tjálli ájáduskártav, máhttá åhpadiddje viehkedit sijáv gávnnat bágojt ja hábbmedit gárgadisájt. Tállajt biedjat / nummererit bágojt ájáduskártan máhttá liehket viehkken gå galggá mujttet gudik årnikin ájádusá galggi subttsasin. Tjállet gárgadisájt gåvåjda gåvvårájdon máhttá viehkken strukturerit subttsasav. Oahppe galla máhtti sárggot subttsasav vuostak ja da esski tjállet. Muhtem oahppijt le dárbbo viehkedit gárgadisájt hábbmedit jali oadtjot gárgadisájt dagádum gå li subttsasijn barggamin. Muhtem oahppe bukti ja siján le aj miella tjállet guhka subttsasijt ja máhtti barggat dajna sæmmi subttsasijn mælggadav, madin ietjá oahppe álggi ådå ja ietjá bargojda. Muhtem oahppe gis máhtti moadda subttsasa tjállet. Jus oahppe le tjállam sierralágásj oanegis subttsasav, máhttá åhpadiddje kopierit dav, biesskedit dav luondulasj oasijda ja lijmmit dajt ådå árkkaj nav vaj sjaddi rabás gasska. De oahppe máhttá duoddit ienep gárgadisájt vaj oadtju ienep dárkkelap subttsasav. Dát diehttelis ruvva dagáduvvá jus oahppe tjállá pc’ajn. Árvustallam bargadahttijn Oahppe galggi aktelasj tjállemprosessa tjadá bagádusájt oadtjot, ja åhpadusmihttomiere galggi bagádusán vuodon. Åhpadiddje alot oahppijt tjálátjit gå vaddá konkrehtalasj oajvvádusájt jali gå dibddá oahppev buktet oajvvádusájt ságastallama baktu. Ájnas le tsuojggit mij la buorre subttsasin, duola degu subttsasin le namma, álggo ja loahppa, ahte oahppe tjuovvu tiemáv jali le buorre aktijvuohta /ruoppsis lájgge subttsasin. Oahppe joarkki dajna mij la buorre. Åhpadiddje diedet aj majt oahppe máhttá dahkat mij subttsasav buoret, duola degu oatjot ienep oasijt oajvveoasen, mujttet låhpadimev jali gæhttjat tjadá subttsasav ja biedjat merkajt ja stuorra álggobokstávajt tjuokkaj maŋŋela. Oahppe ietjasa ja guhktik guojmesa árvustalli Duodden árvustallamij bargadahttijn åhpadiddjes máhtti oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustallat. Dála le buojkulvissjiebmá majt oahppe máhtti adnet gå ietjasa árvustalli. Dát sjiebmá máhttá aj aneduvvat gå oahppe galggi vaddet diedojt guhtik guojmmásij.Dån biejaduvvá mån saddjáj. Namma: Biejvve: Åhpadusmihttomierre Dáv iv máhte nuoges buoragit Dáv máhtáv Dáv máhtáv huj buoragit Mån máhtáv ásadit subttsasav ájáduskárta baktu. Mån máhtáv tjállet subttsasav bajelttjálajn, álgadimijn, ja låhpadimijn. Mån máhtáv tjállet ålles gárgadisájt. Mån máhtáv bårddot tjuokkajt ja gatjálvismerkajt. Mån máhtáv tjállet stuorra Álgadusbokstávav namán ja merkaj maŋŋela. WIRKOLA, KIRSTEN - BAAL, LISA 2000: Hoahkat ja stoahkat. Rávvagat mo sámegielain bargat 1. luohkás. [Guovdageaidnu]: Sámediggi KAIA KALSTAD: Giella fábmo, låhkåmgirjje ja barggogirjje, Báhko 2006 Tjoavde 1-4, web bielle, http://e-skuvla.no/?dokument=2009-12-10.11:20:05.txt KAREN INGA EIRA, INGER ELLEN GAUP, Ánin dánin Muv låhkåmgirjje Davvi Girjji 2009 INGA KARLSEN: Jåvvåviellja, gålmmå girje. Davvi Girji OS BÅRJÅS 2007, magasijnna Árranis, Divtasvuonan HARALD GRUNDSTRØM; Dålusj giehto, Blaasværs forlag 1993 INGA LAILA HÆTTA: Mån Måj Mij, Iđut Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Barggo stávvalij Dásse: 1.jahkedásse Tebmá: stávvala Ájgge: åvtåt tijmas guovte tijmmaj Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat máhtudakmihtoj 1. ja 2. jahkedásen. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja sijájt bargadahttijn árvustallá. Dási aj gullu gåktu oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustalli. Dát buojkulvis le stávvalij barggat. Oahppe galggi gávnnat galla stávvala li duon dán bágon. Vállji bágojt duot dát báhkoklássas, ij jur substantijvajt. Sierraláhkáj ájnas la verbaj barggat. Dát la barggo mij nuoramus oahppij aktelasj viertti dagáduvvat. Máhtudakmihto 2.jahkedáse maŋŋela Tjálálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Máhtudakmihtto vuojnnuj boahtá åhpadusmihttomierijn, mij le lávkke máhtudakmihto jåksåt. Oahppe galggi máhttet Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet le dánna gulldalit bágojt ja javllat dajt. Máhttet riekknit sámegielfágan le dánna máhttet stávvelijt låhkåt. Åhpadiddje dahká juo åvddåla páhperbæhkátjijt bágoj majt oahppe galggi biesskedit stávvalijda. Dán dåjman galggi oahppe dádjadit ja dåbddåt bágojn li moadda stávvala. Åhpadiddje vuoset vuostak gåktu juohket bágojt stávvalijda gå bágov tjavgga javllá ja avtabuohta spædtju stávvalijt bágon. Das maŋŋela máhtti oahppe oajvvádusájt buktet bágojda majt sij spædtju stávvelin. Gehtja val sjaddá duot dát báhkotjærdda degu subtsanstijva, verba ja adjektijva. Vuostak máhtti oahppe álgget duola degu namáj, das maŋŋela majt sij barggi, jnv. Sieradussan máhtti oahppe duola degu gahppat galla stávvala li bágojn. Gå oahppe bukti låhkåt galla stávvala li bágon, hárjjidalli sij gulldalit juohkka avtav stávvalav. Maŋŋela gæhttjali oahppe gulldalit vuostasj ja maŋemus jienav stávvalin. Danna sij bieljijt adni, ja sij máhtti ”gulldalit njálme sinna” jus le dárbbo. Åhpadiddje javllá bágov tjavgga ja javlla de vuostasj stávvalav bágon. Divna gulldali makkir jienajn stávval álggá. Maŋŋela gulldali divna mij la maŋemus jiedna stávvalin. Ávkken le álgget bágoj gånnå le stávval mij hæjddá jienajn majt dåhkki vihpadit (kontinuant), duola degu Mán-(no). Gå oahppe dáv bukti de máhtti barggat nuppijn stávvalijn. Buorre le tjielggit oahppe galggi jur dárkkelit ájádallat nuppev stávvalav, ja tjielggit mij dát stávval le. Maŋŋela gulldali sij makkir jiena li stávvala sinna. Maŋenagi gå oahppe oahpásmuvvi dájna teknihkajn, le aj álkkebu sidjij gulldalit makkir dássemålssusibme le duon dán bágon ja soajttá buohtastahttet minimála párajn. Minimála pára le duola degu mánno-máno, guolle-guole. Maŋenagi joarkki oahppe bágoj ietjá dássemålssudimij barggat. Dát barggo boahtá ávkken duollatjállemij . Dát barggo sjaddá viehkken tjállemvuohkáj. Tjále bágojt páhperbæhkátjijda, akta báhko guhtik páhperbæhkátjij. Galggi bágo guovtijn ja gålmåjn stávvalij. Bieja páhperbæhkátjijt bievde nali nav vaj bágo e vuojnnu. Oahppe válldá guokta bæhkátja. Ávkke le sån galggá gávnnat bielitjijt. Bielitja li guokta bágo sæmmi stávvellågojn. Jus ij bielitjijt gávna de biejaduvvi bæhkátja ruoptot bievde nali. Dat oahppe gut maŋŋutjissaj le gávnnam ienemus bielitjijt le vuojttám. Moatte oahppáj máhttá hásstálus liehket spædtjot ja låhkåt stávvalijt sæmmi bále. Danen vierttiji sij álgon dárkkelit ájádallat avtav ássjev ájgen. Máhttelis le aj rytmajn bajedit avtav ja avtav tjuvdev maŋenagi gå báhko javladuvvá. Oahppe gudi bukti tjállet, máhtti tjállet bágov stávvalij. Jus oahppe adni såjodum bágojt, viertti sij aj tjállet/javllat vuodohámev. Buojkulvis: bas-sat ba-sáv bå-råj-ma Mihttomierejåksåm/máhttodásse galggá tjanáduvvat máhtudakmihtojda- juogu avta jali juohkusijs máhtudakmihtojs. Oahppijda galggá dåbdos ja bigos mij dættoduvvá gå suv máhtudagá árvustalladuvvi. Máhtudakmihtto Vuollegis mihttomiere-jåksåm Gasska-mærrásasj mihttomiere-jåksåm Allagis mihttomiere-jåksåm juohket bágov stávvalijda Oahppe máhttá juohket guovtestávvala bágojt stávvalijda Oahppe máhttá juohket guovte-ja gålmåstávvala bágojt stávvalijda Oahppe máhttá juohket bágojt guovte, gålmå jali ienep stávvalijda ja dåbddåt avtastávvalis bágojt. Árvustallam bargadahttijn Oahppe oadtju njálmálasj ja/jali tjálálasj árvustallamav bargadahttijn. Válde vuodon åhpadusmihttomierijt. Ájnas le vaddet diedojt ma åhpadusáv åvdedi nav vaj oahppe fágalattjat åvddåni. Oahppe vierttiji diehtet majt bukti, ja majna vierttiji ienebuv barggat ja gåktu sij galggi barggat. Iesjárvustallam Duodden árvustallam bargadattijn åhpadiddjes máhtti oahppe árvustallat ietjasa ja nubbe nuppev. Buojkulvisá iesjárvustallamsjiemá: Namma: Biejvve: Åhpadusmihttomierre: Dáv iv nav buoragit máhte Åhpadiddje Dáv buoragit máhtáv Åhpadiddje Buvtáv stávvalijt spædjtjot. Buvtáv stávvalijt låhkåt. Buvtáv spædtjot ja låhkåt stávvalijt avta bále. Buvtáv spædtjot stávvalijt ja subtsastit galla vokála/diftoŋŋa li bágon. Máhtáv gullat mij la vuostasj jiedna stávvalin. Máhtáv gullat mij la maŋemus jiedna stávvalin. Máhtáv gullat divna jienajt stávvalin. Oarjjelsámegiellaj: BULL, ELLA HOLM 1998: Åarjel-saemien 1. Karasjok: Davvi Girji OS. AAGÅRD, ANITA – LARSEN, TONE MARIE 2002: Baalka. Karasjok: Davvi Girji os. Nuorttasámegiellaj: WIRKOLA, KIRSTEN - BAAL, LISA 2000: Hoahkat ja stoahkat. Rávvagat mo sámegielain bargat 1. luohkás. [Guovdageaidnu]: Sámediggi Boađe mu mielde: http://www.davvi.no/eGirji/580/580intro.php Julevsámegiellaj: Eira, Karen Inga Gaup, Inger Ellen , Ánin Dánin Muv bokstávvagirjje ja Ánin Dánin Muv barggogirjje, Davvi Girji 2010 Tjoavde 1-4 , web bielle nehtan http://e-skuvla.no/?dokument=2009-12-10.11:20:05.txt Gaup, Guttorm, Nergård, Sparrok, Gietjav tjáppa 1, Davvi Girji 2009 Udir.no - Næhttaresursa ja girjálasjvuohta Nehtan gávnnuji ållo resursa. Dánna li jur muhtema maŋen váldedum. Åhpadiddje máhttá gávnnat ienep resursajt gå manná dájda bielijda, jali gå åhtsåmmotåvråjt adná. Gávnnu aj digitáliseridim girje nehtan. Dajt gávnná åhtsåmmotåvrå jali girjjevuorká åhtsåmdievno baktu. Nasjåvnnålasj girjjevuorkán le muhtem digitáliseridum nævo duola degu girje, avijsa, ájggetjállaga jnv. Da máhtti nåvku lågåduvvat Vuonan. Gehtja: » www.nb.no/ Sámedikken le aj sámegiel oahpponævvoportálla gånnå gávna ávkálasj ásjijt. » www.ovttas.no Udir.no - 10. jahkedásse Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Dásse Tjálálasj máhtudáhka Árbbedábálasj diehto Barggo stávvalij Berajnammadusá Subtsas Bájkkenamá Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Suojne Artihkal Tjálálasj prosjækta Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Jo1 Kåserija Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Jo2 Låhkåmstrátegija Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jo3 Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Deiddelaste namájt tábellajn gávnatjit åhpadimgárvvidusájt. Udir.no - Jo3 Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Dásse Tjálálasj máhtudáhka Árbbedábálasj diehto Barggo stávvalij Berajnammadusá Subtsas Bájkkenamá Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Suojne Artihkal Tjálálasj prosjækta Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Jo1 Kåserija Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Jo2 Låhkåmstrátegija Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jo3 Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Deiddelaste namájt tábellajn gávnatjit åhpadimgárvvidusájt. Udir.no - Mujttalus Gut subttsasin oassálasstá: Gånnå li sij? Goassa dáhpáduvvá? Mij dáhpáduvvá? Manen dáhpáduvvá? Gåktu subtsas hæjttá? Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 9. dásse Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 9. dásen. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Árvustallam bargadahttijn ja jus soajttá gielladomedna li gárvvidusá oase. Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Ulmme bargojn le oahppe galggi máhttet ådåsijt vuogas láhkáj dágástit, ja máttet ietjas vuojnojt åvddånbuktet. Bargon oajvváduvvi oahppe báhkobáŋkav jali báhkokártav tebmáj dahkat, gehtja buojkulvisáv 8. dásen. Dát merkaj oahppe galggá máhttet: Dagá gájbbádusájt aktan oahppij. Árvustallambuojkulvis: Åhpadusmihttomiere Oahppe máhttá: ássje sisanov tjåvdabágoj tjállet Oahppe muhtem tjåvdabágojt tjállá Oahppe moadda guovdálasj tjåvdabágojt tjállá Oahppe tjállá enemus oasev tjåvdabágojs majt mahttá javllat li hiebalgisá ja ájnnasa assjev tjielgga ja diedulattjat mujttalit Oahppe binnáv ássje sisanos mujttal Oahppe ássje oajvvesisanov mujttal Oahppe ássjev oangit, njuolgga ja tjielgga mujttal ietjas vuojnov vuogas láhkáj tjielggit Oahppe máhttá muhtem mærráj ietjas vuojnov vuogas láhkáj tjielggit Oahppe máhttá ietjas vuojnov vuogas láhkáj tjielggit Oahppe máhttá ietjas vuojnov vuogas láhkás tjielggit ja argumenterit ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit Oahppe máhttá juojddáv ietjas vuojnos ietjas árvojs javllat Oahppe máhttá ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit Oahppe máhttá ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit ja dágástallamin vuogas láhkáj dajt adnet máhttet adnet moattelágásj adjektijvajt gielav sieradittjat Oahppe máhttá ietjas vuojnojt gallegasj adjektijvaj tjielggit Oahppe máhttá ietjas vuojnojt muhtem adjektijvaj sieradus láhkáj tjielggit Oahppe máhttá ietjas vuojnojt måttijn adjektijvaj huj sieradus láhkáj tjielggit Oahppe galggi ájggeguovddelis ådåsav Sámen median gávnnat. Sij máhtti válljit ássjev d.d. ávijsas, magasijnas, internehtas, radio’as, tv’as jali muodulágátjis. Oahppe låhki ássje birra ja tjåvdabágojt tjálli. Tjåvdabágojs sij oanegis referáhtav ássje sisanos tjálli. Das maŋŋela galggi sij ietjasa vuojnov dán ássje birra subtsastit. Vijdábut galggi oahppe oassálasstet temá birra dágástallamin. Maŋŋel gå ássjev li dágástallam, máhtti oahppe tevstav tjállet degu tjoahkkájgæsos.. Máhtti aj låhkkijtjállagav tjállet. Oahppe vierddiji adjektijvajt adnet gå galggi sijá vuojnojt ådåsij birra tjielggit, galla ienebut gå buorre/nievrre. Bágo ma li ávkálattja: miellagiddis, hásstáliddje, diedulasj, suohtas, guhkálasj, geldulasj, alvadahtte, jáhkedahtte jnv. Vijdábut oahppi oahppe tjielggit manen sijá vuojnno le nav gåk le. Gávna doajmmaj hiebalgis bielijt ávijsájn jali dakkirijin. Dála li biele Ávvir ávijsas: Gåvvå: Jan Arne Varsi 20 gatjálvisá ådåsa birra Dát doajmma le dagu tv- jali radioprográmma 20 spørsmål . Åhpadiddje jali akta oahppijs gávnná ådåsav. Máhttá liehket ulmutja jali dáhpádusá birra. Akta gatját, ja sujsta gæssta gatjádi máhttá jur vásstedit le, jali ij le. Sån gut gatját, galggá gæhttjalit gávnnat riekta vásstádusáv, dánna riekta ådåsav, åvddål gå divna gatjálvisá li gietjen. Sámegielan le dát ávkálasj ståhka danen gå gatjálvisán ja vásstádusán le sæmmi værbba ja dáv máhtti oahppe hárjjidallat. Er det en mann? – Ja/nei. Le gus dat ålmåj? – Le/ij la. Snakker han samisk? – Ja/nei. Le gus sámegielak? – Le/ij la. Davvesámegiellaj gávnnu dálla viek ållo jiednafijla. Julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj le binnep, valla muhtema galla gávnnuji. Gå galggá tjadádit dáv gárvvidusáv da hæhttu adnet prográmmajt: iTunes, Media Player, Mp3-spiller, Audacity ja jiednabáddimprográmmav. Viehtja iTunes nehtas. Prográmman dåhkki diŋŋgut radio ja tv-prográmmajt gåhtjos podkast’a baktu. Duola degu Izu jali ådåsa. Gå prográmma li vietjadum de dåhkki dajt biedjat mp3-spællárij, jali dåhkki aj gæhttjat ja gulldalit prográmmajt dáhtámásjijnan. Jus le cd’a, de dåhkki dajt dáhtámásjijnan adnet. Oahppe máhtti jiednafijla jali tv-prográmma vuodon ietja reportassjav jali muodulágátjav dahkat. Oahppe máhtti ietjas jiednafijlajt dahkat jiednabáddimprográmma baktu, dá gávnnuji juohkka dáhtámásjijnan. Oahppe máhtti aj ietjas jiednafijlajt mp3-spællári dahkat. Prográmman Audacity dåhkki biesskedit jiednafijlajt jus ij sidá ålles fijlav adnet. Jiednafijla majt oahppe dahki, máhtti liehket gárves buktaga majt åhpadiddje árvustallá. Åhpadiddje vierddi diededit oahppijda dan birra gåktu li ássjev válljim ja man ájggeguovddelis dat le. Dágástit aj oahppij gåktu sij ássjev gávnnin, ja manen sij dav válljijin. Dibde oahppijt iesj åvddånbuktet majt sij li bargon oahppam. Árvustallamin bargadahttijn máhttá åhpadiddje diededit gájbbádusáj milta masi sij li åvdutjis guorrasam. Dibde oahppijt árvustallat makkir árvojt ássje åvdet, ja makkir árvojda oahppe ietja dættov biedji. Diededa ma li moattelágásj árvo, ja gåktu árvo máhtti vuojnnut moatteláhkáj duoj dáj vuojnoj milta. Árvustallambuojkulvisá: Máhtudakmihto Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhttet: Mij la buorre: Dån ietjat vuojnojt tjielgga åvddånbuvtá Muv mielas de dån buoragit ietjat vuojnojt argumenteri. Majt máhtá buoredit: Dån máhtá sieradit ietjat vuojnojt moattelágásj bágoj. Mij la buorre: Dån gávnni hiebalgis ådåsav. Dån mujttala ássjev buoragit. Majt máhtá buoredit: Dån máhtá ienebut tjielggit duov dáv vuojnov ássje birra. Iesjárvustallat åhpadusmihtojt Dála le buojkulvisá gåktu oahppe máhtti iesjárvustallat: Dån galga máhttet: Dáv máhtáv vehi: Dáv máhtáv ållu buoragit: Dáv máhtáv huj buoragit: tjåvdabágojt ássje birra tjállet tjielgga ja diedulattjat mujttalit ietjat vuojnov árvoj hárráj duolla tjielggit Muhtem oahppijda le nuoges hásstalus gávnnat ássje oajvvesisanov ja dav njálmálattjat mujttalit. Tæksta vierddi oahppe dássáj hiebaduvvat. Muhtem oahppijda máhttá liehket nuoges gávnnat avtav argumentav tevstan. Dáv sij ånigattjat njálmálattjat åvddånbukti. Oahppe máhtti viehkev oadtjot gåktu sij galggi gárgadisájt javllat. Åhpadiddje máhttá vuosedit oahppijda muhtem buojkulvisájt gåktu álgget vuojno tjielggidusáv duon dán láhkáj: Muv mielas...Åvdemusát muv mielas le.…Oajvveulmme ássjen le…Vijdábut le muv vuojnno…Dat mij la buorre dán ássjen le….Masi mån iv lijkku le… Dat mij la miellagiddis le…. Muhttijn la dárbbo oahppev viehkedit vuosedit buorep ja nievrep bielijt ássjen. Åhpadiddje máhttá dibddet oahppev gávnnat ássjev gånnå le tæksta sige sámegiellaj ja dárogiellaj, nåv vaj oahppe gudi sierralágásj viehkev dárbahi máhtti dav dárogieltevstas oadtjot. Oahppe máhtti dágástallamav jådedit ja ietja årrot báhkojådediddjen. Muhtem oahppijda le gássjel ietjasa vuojnojt åvddånbuktet. Oahppe máhtti vuodon válldet sierralágásj dilev jali rållav gå galggi vuojnojt tjielggit ja gåvådit, duola degu pc’a ano birra skåvllåbargon: Mij la ávkálasj ja mij ij la? Makkir la duv vuojnno? Oahppe máhtti gæhttjat ja gulldalit ådåsijt ja dan láhkáj gárvedit ietjasa. Sij galggi mujttet guokta lågev bágo majt galggi tjálestit, bágo majt unnán dåbddi jali ållu amás bágo. Muhtem oahppe måvtåstuhttemijn nuppengielan vájvástuvvi. Photostory’av adnem máhttá bargov suohttasabbo dahkat. De oahppe máhttá iesj gåvvit ja dajt adnet vuodon oanegis subttsasav dahkat, majt njálmálattjat åvddånbuktá. Photostory le nåvku ja álkke adnet, ja danna dåhkki tevstav gåvåjda lijmmit. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet : Njálmálasj guládallam le oajvvedoajmma dán buojkulvisán. Máhttet adnet digitála ræjdojt : Oahppe galggi máhttet åhtsåt internehtan hiebalgis diedojt ma gulluji ássje sisadnuj. Sij máhtti aj ájáduskártajt adnet systematiseritjit argumentajt ja árvojt. Dát máhttá vuodon åvddånbuktemij. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet : Oahppe tjálli tjåvdabágojt ja referátajt, systemátiseriji, ájádusrájdojt/ájádusájt ja argumentajt maŋenagi dágástallamin tjálesti. Dát buojkulvis hiehpá buoragit guhkásåhpadibmáj. Oahppe máhtti tjuovvot sæmmi gárvvidusáv mij la tjielggidum baddjelin. Oahppe máhtti aj tv-reportásjav dahkat. Sij ássjev åvddånbukti, ja åhpadiddje máhttá ådåslåhkken studion liehket. Ådåslåhkke gatját reporteris gut vásstet. Dát aj nuppe guovlluj máhttá dagáduvvat. Gielladomedna máhttá dagáduvvat aktan sámeådåsij. Da máhtti sáme ávijsa, radio- ja tv-sáddaga jali ådåsbiele internehtan. Dibde oahppijt duolloj dálloj oanegattjat ådåsijs subtsastit. Divna guládallama li sámegiellaj. sara, elen ragnhild: joatkke ain, davvi girji 2006 somby, liv inger: gielas gillii mielas millii 6, mediagirji, davvi girji 1998 somby, liv inger: gielas gillii mielas millii 6, mediagirji, davvi girji 2006 duot dát mágásijnna: æsj, gábá, bårjås http://nuorajtv.no/ julevsámebåddå jnv: http://sverigesradio.se/sida/default.aspx?programid=3967 http://avvir.no http://lotta.yle.fi/srwebanar.nsf/sivut/ovdasiidu2004 http://nrk.no/sami http://nrk.no/podkast http://galdu.org Udir.no - Tjoahkkájgessusav tjállet Udir.no - Bokstávvaåhpadusá birra – árvustallam bargadahttijn Dát artihkal guoradallá muhtem bielijt álggoåhpadusán ma gulluji bokstávvaåhpadussaj ja låhkåm-ja tjállemåvddånahttemij. Ulmme álggoåhpadusájn le oahppe galggi nav smidás låhkke sjaddat vaj sij máhtti duolla låhkåt moattelágásj tevstajt, sisanov dádjadit ja ávkken adnet dav diedov majt lågådahttijn oadtju. Oahppe galggi aj oahppat dádjadáhtte tevstajt tjállet ja guládallat tevstaj tjadá . Duodden galggi sij oahppat dábálasj tjállemnjuolgadusájt. Buohtalakkoj boktávvaåhpadussaj barggi oahppe ietjá giellaåvddånahttemdåjmaj. Le ájnas åhpadiddje dárkkelit gåhtso gåktu álggolåhkken låhkåm åvddån. Oahppijn le dárbbo buorre ja moattelágásj duorjojda ja hárjjidallamijda. Sij galggi sige njálmálattjat ja tjálálattjat máhttet vuojnnet ja gullat aktisasjvuodav giellajienaj ja tjállemmerkaj gaskan. Maŋenagi galggi sij aj máhttet moadda giellajiena ja tjállemmerka aktan tjadnat báhkon ja moallánahkkon. Åhpadiddje viertti dåbddåt jiednavuogádagáv juohkka avta oahppe giellasuorgen ja diehtet gåktu dát giellasuorgge sierat sáme tjállemgielas. Le ájnas oahppe li diedulattja tjállemgiella le konvensjåvnnå ja tjállemgiella ij álu tjuovo giellasuorgev. Sierraláhkáj le ájnas åhpadiddje tjielggi sieradusájt giellasuorgij ja tjállemgiela gaskan ja vuoset gåktu dát tjoavdeduvvá tjállemgielan. Le ájnas oahppe hárjjáni bokstávajt riekta tjállet. Sjierta máhtti liehket gássjel jårggålit. Åhpadidddje diedulattjat ja systemalattjat åhpat ja hárjjidalátjit le assto. Le buorre jus oahppe máhtti vuojnnet gåktu bokstáva galggi tjáleduvvat medin tjálli, juogu bokstávvagoaden jali plakáhtan gånnå bokstávaj alludahka, hábme ja tjállemguovllo tjielgga vuojnnuj boahtá. Oahppe vierttiji låhkåt juojddáv juohkka biejve. Álgon le nuoges sij låhki avtav jali guokta bokstáva. Maŋenagi laseduvvi bokstáva nav vaj sjaddi stávvala, bágo, gárgadisá ja tevsta. Låhkåm hiebaduvvá ájnegis oahppe máhtudáhkaj. Oahppe vierttiji juojddá juohkka biejve tjállet. Jus oahppijn le binná åtsådallama tjállet, tjálli sij vuostak ietjas namáv jali ihkap álggobokstávav familjasebrulattjaj namájn ja maŋŋela ålles namáv. Dagá vidjurijt gånnå le luondulasj tjállet. Oahppe tjálli duola degu namájt tjuorggasijda, diededimijt ja mujttolistajt, ja ietjas åtsådallamij birra tjálli. Oahppe tjálli gåvådallamtjállagijt, bokstávajt, bagojt ja gárgadisájt ja gitta ålles tevstajda. Oahppe vierttiji vejulasjvuodav oadtjot njálmálattjat juohkka biejve åvddånbuktet. Sij subtsasti, gatjálvisájt vásstedi, tjielggiji ja åvddånbukti vuojnojt. Sij oahppeguojmij ja åhpadiddjijn ságasti. Vaj oahppe galggi åvdånahttet sige gielalattjat ja njálmálattjat åvddånbuktet le ájnas dættov biedjat sij galggi ålles gárgadisájt hábmedit. Jus oahppe jur vásstedi ájnegisbágoj, máhttá åhpadiddje nuppádis javllat ålles gárggadisájn ja alodit oahppijt sæmmi láhkáj barggat Dála tjuovvu muhtem momenta ma li ájnnasa oahppij låhkåm-ja tjállemåvddånahttemin. Juohkka oahppe árvustalladuvvá sierra ja álu nav vaj le máhttelis duoddeviehkev árrat ássat jus oahppe rahtjá. Juohkka bokstávva sierra árvustalladuvvá. Oahppe galggá máhttet Dála tjuovvu buojkulvissjiebmá åhpadiddje máhttá adnet árvustallamin gå oahppe barggi vattedum bokstávajn ja jienajn, duola degu a. Oahppe máhtti adnet sæmmilágásj sjiemáv gå sij ietjasa árvustalli. Valla sjiemán viertti de binnep tjuokka. Giella álkkebun dagáduvvá, ja sjiebmá dagáduvvá guovte hábmáj, akta stuorbokstávaj ja nubbe unnesbokstávaj. Ane tjuorggasijt duodden tækstaj. Biellje máhttá gåvåstit oahppe galggá gulldalit, tjalmme vuoset oahppe galggá gæhttjat ja blyánnta subtsas oahppe galggá tjállet. Åhpadusmihttomiere Dáv iv nuohkásit máhte Dáv máhtáv Dáv huj buoragit máhtáv jienadit jienav dåbddåt jienav gå åhpadiddje jienat moadda jiena maŋŋálakkoj gullat jus bágon le dat jiedna gullat jus jiedna le álgon, gassko jali bágo gietjen låhkåt galli jiedna gullu bágon åhtsåt bágojt ma jienajn álggi låhkåt galli bokstávva gávnnu bágon ja gárgadisán giedajn tjállet bokstávav riekta tjállemguovlluj, sige stuor- ja unnesbokstávajt tjállet bágov mij bokstávajn álggá tjállet bágov gånnå bokstávva le gassko jali gietjen tjállet bokstávav ja bágov bokstávajn dáhtámásjijnajn dåbddåt bokstávav moattelágásj terdaj, hámij ja stuorrudagáj Eira, Inga Ravna 1994: Lohkanoahppu Hállama Vuođul . [Guovdageaidnu]: Sámi oahpahusráđđi. 2. preanttus. Eira, Karen Inga - Gaup, Inger Ellen 2009: Ánin Dánin. Oahpaheaddji neavagirji. Kárášjohka: Davvi Girji os. Wirkola, Kirsten - Baal, Lisa 2003: Hoahkat ja stoahkat. Rávvagat mo sámegielain bargat 1. luohkás. [Kárášjohka:] Sámediggi 2003. Udir.no - Subttsasijn álgget Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Berajnammadusá Dásse: 2.jahkedásse Tiebmá: berraha Ájgge: gålmåt tijmas vidá tijmmaj Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat máhtudakmihtoj 1. ja 2. jahkedásijn. Barggo le berajnammadusáj birra. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Åhpadimgárvvidus vuoset ájggeguovddelis barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijájt bargadahttijn. Dánna le aj buojkulvisá gåktu oahppe ietjasa ja nubbe nuppev árvustalli. Máhtudamihto 2. jahkedáse maŋŋela Árbbedábálasj máhtto Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Ietjá guoskavasj máhtudakmihto 4. jahkdáse maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtov. Oahppe galggá máhttet Máhttet låhkåt le dánna låhkåt berajnammadusájt. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet le dánna máhttet dádjadit ja javllat berajnammadusájt. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet le dánna máhttet tjállet berajnammadusájt. Máhttet digitála ræjdojt adnet le dánna tjállet berajnammadusájt dáhtámásjijnan ja adnet digitála ræjdojt gå daj barggá Åhpadiddje álggá guoradallat makkir berajnammadusájt oahppe máhtti, ja jus divna dåbddi ja máhtti adnet riekta berajnammadusájt. Ájnas le åhpadiddje åvdåtjis ájádallam le makkir berajnammadusá máhtti aneduvvat oahppij hárráj. Muhttijn viertti tiebmá giehtadaláduvvat dábálasj láhkáj muhtem oahppij hárráj. Tjadádit guovdálasj moallánagájt degu ieddne, áhttje, oabbá, áhkko, áddjá, siessá, muohtá, goasske, ænoj, tjiehtje ja iehke ja sáhkadit oahppij daj birra. 1. Ietjam birra subtsastit Dibde oahppijt njálmálattjat ietjasa birra, ietjasa fámilja ja lagámus berrahij birra subtsastit. Ájnas le oadtjot divnajt oahppijt oassálastátjit ságastallamin. Maŋŋela máhtti sij oahppat tjállet berajnammadusájt. Nannitjit báhkogåvåjt de oahppe máhtti tjuorggat gåvåjt jali lijmmit gåvåjt ma bágojt gåvviji. 2. Dahkat berajmuorav(Viettjadum sáme 2) Dála le gåvvå muoras nieljetjiegagin gånnå le sadje tjuorggamij jali gåvvuj oahppes ja suv namma bajemusán. Vuolep dásen le sadje tjuorggamijda jali gåvåjda æjgádijs/åvdåstiddjes ja sijáj namájda. Vuolemus dásen le sadje áhkoj ja ádjáj gåvåjda ja namájda. Ietjá máhttelisvuohta le biesskedit gåvåjt avijsajs ja magasijnajs ja dahkat gåvådallamfámiljav. GÅVVÅTEVSTA JÅRGGÅLAM: Divna oahppe galggi vuodon barggat sæmmi dahkamusáj, valla sieradibme le makkir válljima oahppe ja åhpadiddje dahki. Muhtema barggi duola degu moallánagáj lagámus fámiljan, madi iehtjáda barggi måttijn moallánagáj ja berajnammadusáj dábálattjat. Oahppamdåjma vierttiji hiebaduvvat oahppij tjehpudahkaj. Buojkulvissan máhtti muhtem oahppe jur adnet nammadusájt njálmálattjat, madi iehtjáda adni dajt njálmálattjat ja tjálálattjat. » Lågå danna ienebut Oahppe máhtti njálmálattjat ja/jali tjálálattjat árvustalladuvvat bargadahttijn. Válde vuodon åhpadusmihttomierijt. Ájnas le diededit dan láhkáj oahppe diehti majt bukti, majna vierttiji ienebut barggat ja gåktu buoremusát dav barggi. Duodden árvustallamij bargadahttijn åhpadiddjes máhtti oahppe árvustallat ietjasa ja guhtik guojmesa. Dála le buojkulvis majt oahppe máhtti adnet gå árvustalli ietjasa, ja gå galggi diededit guhtik guojmmásisá. Namma: Biejvve: Dásse: Åhpadusmihttomiere Dáv iv nuohkásit máhte Dáv máhtáv Dáv huj buoragit máhtáv javllat namájt fámiljan tjielggit moallánagáv gájmme Dievde berajnammadusájt ma hiepi åvddål gå oahppe sjiemáv adnegåhti. Tjállet bágojt ietjam fámilja birra Dáv iv buvte Dáv buvtáv ållu buoragit Dáv buvtáv huj buoragit Ieddne Áhttje Oabbá Viellja Áhkko Áddjá Duola degu lávlla: Manne aahkan aahkove Kappfjell, Tom: Laahkoeh, Th. Blaasværs Forlag, 1991 Julevsámegiellaj:a INGER MARIE OSKAL: Berajgåhppå julevsámegiellaj. Sámedikke plakáhta: Berajnammadusá ANDERS NYSTØ, SIGMUND JOHNSEN, Sámásta 2, Berrajlåjko Divtasvuonan (L. Vitsák) Báhko INGA LAILA HÆTTA: Mån Måj Mij, temagirjje, Iđut 2003 SIV INGUNN KINTEL, ADELE RAHKA NYSTØ, Lávllaga, Báhko 2005 Pedagoga-psykologa dievnastus Pedagoga-psykologa dievnastus (PP-dievnastus/PPD) le rádevadde ja ássjediehtte ásadus mij guosská åvddånahttemij, oahppamij ja soapptsomij mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám ja oahppijda vuodoja joarkkaskåvlå åhpadusán. PP-dievnastusá barggo le vuodolágan vuododum. PP-dievnastus le fágalasj ressurssa mánájgárdijda/skåvlåjda váj åhpadimev buorebut hiebat mánájda ja oahppijda gejn li sierralágásj dárbo. PP-dievnastus pedagogalattjat jådedit. mánájgárdev ja skåvlåv bagádallat ja rádádallat gåktu hiebadit mánájda ja oahppijda gudi dav dárbahi. suohkana máhtti aktan organiserit dievnastusáv. Suohkana ja fylkkasuohkana máhtti aktisasj dievnastusájt fállat. njuolgadusáj milta. mierredum. Suohkana ja fylkkasuohkana PP-dievnastusájn rádádalli duola dagu dáj ássjijn: åhpadimen (§ 3-9) Dahkamusá PP-dievnastus guoradallá ja rádádallá ja bagádallá mánáj, nuoraj ja ållessjattugij gáktuj gejn li hásstalusá ma soajtti oahppamij vájkkudit. Dákkir hásstalusá soajtti liehket Aktijvuohta Oahppe gudi li badjel 15 jage, æjgáda, mánájgárde, ja skåvlå ja ietjá ásadusá dagu varresvuodabargge, bessi PP-dievnastusájn aktijvuodav válldet ja rádádallat. Jus máná åvddånahttema jal oahppama badjel mårås, de bæssá dáv sjávsjávot PP-dievnastusájn giehtto åvddål formála ássje sjaddá vuosedimijn. Vuosedibme Åvddål ássje PP-dievnastussaj vuoseduvvá, bierri skåvllå guoradallam jus soajtti dåjma stuoves åhpadusfáláldahkaj ulmijn oahppáj vaddet dåhkkidahtte viehkev åvddål gå ássjedåbdde árvustallam dagáduvvá. Mij guosská mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám, de galggi máná dárbo árvustaláduvvat berustahtek mánájgárde hiebadimes. Ássje máhttá PP-dievnastussaj guoradallamij ja árvustallamij buvteduvvat jus Oahppe jali æjgáda máhtti gájbbedit jut skåvllå guoradallá dav majt dárbaj váj gávnná jus oahppe sierraåhpadimev dárbaj, ja makkir åhpadimev de dárbaj. Åhpadusbargge galggi árvustallat jus oahppe oadtju dåhkkidahtte åhpadusávkev ja diededit rektorij jus la dassta dárbbo. Skåvllå galggá árvustallat jus soajttá gæhttjalit dåjmajt ulmijn oahppáj vaddet åhpadusás dåhkkidahtte ávkev. Diededibme PP-dievnastussaj beras luluj liehket aktisasjbarggo mánájgárde/skåvlå ja æjgádij gaskan. Æjgáda jali oahppe (badjel 15 jage) hæhttuji PP-dievnastusá diededibmáj guorrasit. Suohkan/fylkkasuohkan da mierredi gåktu mánájgárdde/skåvllå mánájt/oahppijt PP-dievnastussaj vuosedi. Dábálasj le PP-dievnastussaj vuosedimsjiemá baktu vuosedit. Mánájgárdde/skåvllå pedagogalasj rapportav tjuovvusin biedjá mij vuoset máná/oahppe åvddånahttemav, ja mav le åvddåla gæhttjalam. Jus sidá ienep diedojt diededime gáktuj de máhtá suohkanijn (mánájgárdij ja vuodoskåvlåj gáktuj) jali fylkkasuohkanijn (joarkkaskåvlåj gáktuj) aktijvuodav válldet. Ássjegiehtadallam Guoradallam Gå PP-dievnastus vuosedimev oadtju, de le dábálasj tjielgadit masi æjgáda, aktan mánájgárdde jali skåvllå, viehkev sihtá. Ienemus bálijn sihtá PP-dievnastusáv ássjediehtte guoradallam tjadát manna le ráde. Guoradallam soajttá sisadnet Mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám tjanáduvvá guoradallam máná dárbojda. Oahppijda gudi li skåvlån sisadná guoradallam sihke oahppe oahppamævtojt ja skåvlå vejulasjvuodajt dábálasj oahppofálaldagán hiebadit. Árvvalus Guoradallama vuodon galggá PP-dievnastus tjálalasj árvvalusáv vaddet mij le ássjediehtte árvustallam máná/oahppe sierralágásj dárbojs. Guoradallam galggá sierraåhpadimev åhpadimlága § 5-1 milta. Jus mánná sierrapedagogalasj viehkev åhpadiml. § 5-7 milta, de galggá æjgátrádevaddem oassen liehket fálaldagás. Gå guosská mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám galggá tjálalasj árvvalus PP-dievnastus sisadnet Oahppijda skåvlån galggá tjálalasj árvvalus PP-dievnastusás sisadnet árvustallamav PP-dievnastus galggá oahppijn ja/jali æjgádij rádádallat ássjediehtte guoradallama bargadijn ja dættodit majt sij miejnniji. Gå ássjediehtte árvustallam (guoradallam ja árvvalus) le sajen, de galggi æjgáda ássjediehtte árvustallama vuodon ájnegis mærrádusáv dahká, ja guorrasit dasi jut suohkan/mánájgárddeåmastiddje jåhtuj biedjá dajt dåjmajt majt PP-dievnastus le oajvvadam jåhtuj biedjá dajt dåjmajt majt PP-dievnastus le oajvvadam Statpeda birra Suohkan jali fylkkasuohkan máhttá dárbo milta åhtsåt stáhta sierrapedagogalasj dievnastusájt Statpedas. Statped buorre fálaldagájt åhpadimlága milta oadtju, váj bessi dåjmalattjat åhpadussaj, bargguj ja sebrudakiellemij oassálasstet avtaárvvusasj, hiebadam ja sebradahtte åhpadime birra vuojŋŋamskihpudagá, oahppogássjelisvuoda majn li moadda sivá ja bieljedimtjalmedibme åhpadimdárbo Ienep diedo, gehtjawww.statped.no. Nasjonála guovdásj moattekultuvralasj åhpadime vuoksjuj (NAFO) Ij le agev buorre diehtet mij le sivvan unneplågogielak mánáj/oahppij oahppamgássjelisvuodajda. Le gus gielladádjadusá vádnunibme mij le stuorámus hásstalus, jali li gus ietjá sivá ma oahppamav hieredi? NAFO dahkamusá li duola dagu viehkedit ja ållessjattuga oadtju avtaárvvusasj ja hiebadum åhpadimev man le alla kvalitehtta sebradahtte aktijvuodan. vuodoåhpadusán. moattekultuvralasj oahppamaktijvuohta mánájgárden ja vuodoåhpadusán åvddånahteduvvá. Åhpadiddje, skåvllåjådediddje, mánájgárdde- ja skåvllåæjgáda ja pedagogalasj bargge mánájgárdijn li dåjma guovdásj ulmmejuohkusa. Guovdásj galggá UHsuorgev/åhpadiddjeoahppoásadusájt viehkedit gå galggá máhtudakåvddånahttemav vuorodit. Ienep diedo, gehtjahttp://www.hioa.no/Om-HiOA/NAFO Udir.no - Artihkal, tjálálasj prosjækta Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Dásse Tjálálasj máhtudáhka Árbbedábálasj diehto Barggo stávvalij Berajnammadusá Subtsas Bájkkenamá Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Suojne Artihkal Tjálálasj prosjækta Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Jo1 Kåserija Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Jo2 Låhkåmstrátegija Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jo3 Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Udir.no - Jo2 Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Dásse Tjálálasj máhtudáhka Árbbedábálasj diehto Barggo stávvalij Berajnammadusá Subtsas Bájkkenamá Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Suojne Artihkal Tjálálasj prosjækta Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Jo1 Kåserija Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Jo2 Låhkåmstrátegija Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jo3 Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Deiddelaste namájt tábellajn gávnatjit åhpadimgárvvidusájt. Udir.no - Bajedimvuoge Sámen, dålusj subttsasa Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Dásse Tjálálasj máhtudáhka Árbbedábálasj diehto Barggo stávvalij Berajnammadusá Subtsas Bájkkenamá Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Suojne Artihkal Tjálálasj prosjækta Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Jo1 Kåserija Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Jo2 Låhkåmstrátegija Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jo3 Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Árbbedábálasj diehto Udir.no - Digitála gåvvåsubtsas sámegielfágan Oahppe máhtti moattelágásj prográmmaj dahkat buorre digitála åvddånbuktemijt álkkes nævoj. Barggo hiehpá divnajn jahkedásijn. Man ållo ja makkir dásse máhttá dássáj ja ájnegisoahppáj hiebaduvvat. Åhpadiddje viertti iesj buktet adnet dajt ienemus anedum funksjåvnåjt åvddål gå oahppij barggagoahtá. Jus oahppe li abmasa barggamvuogijn, vierttiji sij vuostak aktan dahkat ånigis gåvvåsubttsasav. Åhpadiddje vuoset, tjielggi ja bagát. Maŋŋela máhtti oahppe ietja gæhttjalit. Gåvvåsubttsasa máhtti maŋenagi sjaddat guhkaga, masjvala ja fágalasj sisanov adnet. NB! Mujte oahppij ságastit rievtesvuoda gåvåjda ja gálldoadno birra. Udir.no - Nannimtjála Tiebmá: Namma: Biejvve: Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Bájkkenamá Dásse: 3. jali 4. jahkedásse Tiebmá: oahppat bájkásasj sáme bájkkenamájt Ájgge: vihtta åhpadustijma Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat 4. jahkedásijn. Liege dárkkel åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Máhtudakmihto máhtti boahtet vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijáv bargadahttijn. Dánna le aj oajvvádusá gåktu ietjas árvustallat ja guhtik guojmesa árvustallat. Buojkulvis vuoset gåktu oahppe máhtti barggat vaj oahppi sáme bájkkenamájt láhkabirrusin jali Sámen. Dán bargon máhtti ja viertti åhpadiddje fágajgasskasattjat barggat gå sámegiel ja sebrudakåhpadimev aktan tjadná. Máhttelis le aj luonndofágav tiebmáj tjadnat. Åhpadimgárvvidus máhttá hiebaduvvat 3. jahkedássáj jus bájkálasj oahppopládnaj hiehpá. Åhpadiddje máhttá sige oanedit ja guhkedit dav oajvvádum barggamájgev. Jus oahppe fágajgasskasattjat dájna tiemájn barggi, le dárbbo ienep ájgge jus jur sámegielajn barggi. Árbbedábálasj máhtto Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella anon Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Ietjá guoskavasj máhtudak mihto Jus åhpadiddje mierret avtastahttet sebrudakfágav åhpadimgárvvidussaj le dá máhtudakmihto ájggeguovdelis Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela sebrudakfágan – Sáme oahppopládna Geografija Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhttet Histåvrrå Máhtudakmihttomiere båhti vuojnnusij åhpadusmihttomierijt, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt. Oahppe galggá máhttet Máhttet låhkåt sihtá dánna javllat oahppe galggi låhkåt bájkkenamájt kártajn, tevstajn ja låhkusijn. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet sihtá dán åhpadimgárvvidusán javllat oahppe oassálassti ságastallamijn bájkkenamáj ja duobddák- ja tjátjádaknammadusáj birra. Sij gatjádalli dåjs iehtjádijs diedojt oadtjotjit ja åvddånbukti majt li bájkkenamáj birra gávnnam. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet sihtá dánna javllat oahppe tjálli fáktátevstajt gånnå li bájkkenamá. Máhttet rieknit sihtá javllat oahppe adni kárttakoordinatajt gå sij åhtsi bájkkenamájt kártajn. Jus dárbbo le de máhtti sij aj oadtjot diehtet ma li UTM-posisjåvnå. Máhttet digitála ræjdojt adnet sihtá dánna javllat oahppe galggi adnet internehtav gå galggi åhtsåt ájggeguovddelis diedojt digitála kártajs ja adnet diedojt tjállemprográmman. Åhpadiddje ja oahppe vierttiji åvddålin jali sæmmi bále barggat bájkkenamáj ja aj sáme duobddak- ja tjátjádaknammadusáj. De oahppe oadtju tjiegŋalap gåvådallamav gåktu sáme bájkkenamá li dagádum. Guovlojn gånnå gávnnuji ållo bájkkenamá sámegiellaj , le luondulasj oahppe vuostak namáj lahkabirásin barggi. De vuostak oahpástuvvi namáj bájken gånnå sij årru. Jus oahppe årru bájken gånnå le gássjel gávnnat sáme bájkkenamájt, máhtti sij barggat duobddágij ja tjátjádagáj nammadusáj, duola degu váre, tjåhkå, vákke, jågå ja vuona. Bájke máhtti liehket ietjasij årrombájke jali ietjá bájke majt sij buoragit dåbddi. Máhttá liehket æjgádij jali áhkoj ja ádjáj riegádimsadje jali ietjá bájkke gåsi oahppe dåbddå sån gullu. Bájkijn gånnå le gássjel gávnnat sáme bájkkenamájt, viertti åhpadiddje liehket gárves oahppijt viehkedit gávnnat bájkkenamájt majt galggi oahppat. Máhttelis le aj hiebadit bargov gå válljiji bájkkenamájt jali stádanamájt stuoráp sáme bájkijs duola degu Vadsø, Skádne, Bodåddjo, Divtasvuodna, Ájluokta, Árbårdde jali Snåsa. Tjadádibme Makkir namáv oahppe vállji?Gåhtu javladuvvá ja tjáleduvvá dát namma?Majt namma merkaj?Makkir duobddák jali tjátjádak le dát?Majt dá duobddák- ja tjátjádaknammadusá merkaji?Manen la sadje dáv namáv oadtjum? Joarkket bargov Åhpadiddje ságas oahppij majt sij li gávnadam. Juohkka oahppe subtsas de binnáv ietjas bájkkenamá birra. Maŋŋela gatjádi oahppe nubbe nuppes dan birra majt sij li sutsastam. Duodden le máhttelis lasedit bargov sáme duobddáknammadusáj. De oahppa galggi aj tjielggit mij le duola degu jávrre, jåhkå, tjáhtjálak, vágge, várre ja miehtse. Oahppe ja åhpadiddje válljiba barggamvuogijt ma hiehpi juohkkahattjaj, gehtja oajvvádusáv Tjadádime vuolen. Muhtema jåksi barggat moadda bájkkenamáj, sige lahkusin ja guhkebun, ja duon dán láhkáj. Muhtem oahppe barggi ienemusát njálmálasj bargoj , madin iehtjáda tjálli divnajt, bájkkenamájs gitta tjielggidusájda ja fáktátevstajda. Árvustallam bargadahttijn Åhpadiddje árvustallá oahppijt bargadahttijn njálmálattjat jali tjálálattjat. Válldá vuodon åhpadusmihttomierijt . Ájnas le diededit dan láhkáj vaj le ávkken oahppáj vuodon fágalasj åvddånime hárráj Buojkulvisá gåktu jåksåt mihttomierijt Buojkulvisá vuosedi vuostasj gålmmå åhpadusmihttomiere. Åhpadus-mihttomiere O ahppe galggá máhttet Álgadusdásen Åvddånime vuolen Máhtulasj Sierralágásj buorre gávnnat sierra bájkkenamav Åhppadiddje oajvvát bájkkenamáv oahppáj. Oahppe vállji bájkkenamáv moattet ma li máhttelisa. Oahppe vállji sierra bájkkenamáv avtajrádij åhpadiddjijn. Oahppe iesj aktu vállji bájkkenamáv. tjielggit bájkkenamáv Oahppe dåbddå bájkkenamáv. Oahppe bájkkenamá oajvvesisanov tjielggi Oahppe gávnná ietjá bájkkenamájt gånnå sæmmi nammadus aneduvvá. Oahppe subtsas makkir oase bájkkenamán le. Oahppe tjielggi massta bájkkenamma boahtá. Oahppe gávnná ietjá bájkkenamájt ma luondulattjat dán bájkkenammaj gulluji. Oahppe tjielggi manen sajen le dát namma. Oahppe tjielggi majt bájkkenamá vuostasj oasse bájke birra subtsas. Oahppe tjielggi majt nammadus subtsas dán sierra bájke birra ja dábálattjat dákkir sajij birra. ságastit duobddák- ja tjátjádak nammadusá birra Oahppe subtsas jus bájkenamma le duobddák jali tjátjádak. Oahppe subtsas bájkkenamá jali tjátjádagá birra nav vaj oahppe lunna le tjielgga gåvvå makkir tjærdda dat le. Oahppe tjielggi nammadusáv bájkenamma viehkken. Oahppe tjielggi gåktu dákkir tjærdda duobddák jali tjátjádak le ja tjielggi makkir dåbbdomerka li dakkir bájkijn. Oahppe adná bájkkenamáv buojkulvissan. Oahppe tjielggi nammadusáv dábálasj vuodon, duola degu mij jávrre le. Oahppe buohtastahttá ietjá sæmmilágásj nammadusáj, duola degu luoppal, sláddo. Oahppe gåvvi gåktu muhtem sierralágásj bájkke le, dan nammadusá milta gåsi duobddak gullu. Dála li buojkulvisá gåktu oahppe máhttá ietjas árvustallat. Dát sæmmi sjiebmá máhttá aneduvvat gå oahppe galggi guhtik guojmesa árvustallat. De målssu bágov mån bágujn dån. Åhpadusmihttomiere Dáv iv nåv buoragit máhte Dáv máhtáv Dáv máhtáv huj buoragit Mån máhtáv tjielggit bájkkenamáv majt lav válljim. Mån máhtáv subtsastit makkir oase li bájkkenamán. Mån máhtáv tjielggit majt duot dát oasse bájkkenamán subtsas bájke birra. Mån máhtáv buojkudit ietjá bájkkenamájt ma luondulattjat dán bájkkenamájn aktan gulluji. Mån máhtáv tjielggit jus bájkkenamma le duobddák jali tjátjádak. Mån máhtáv vuojnnet gåktu duobddák jali tjátjádak vuojnnu. Mån máhtáv tjielggit majt duobddáknammadus subtsas. Mån máhtáv subtsastit mij la aktisasj sajijn gånnå li sæmmi duobddáknammadusá. Dánna gávna kartajt åbbå Vuonas gånnå bájkkenamá aj li sámegiellaj tjáledum: www.statkart.no Dánna gávna ienemusát dárogiel bájkkenamájt, valla muhtem sámegielnamá le aj tjáledum. Bielle le jur dárogiellaj: http://www.kartiskolen.no/ Dánna gávnnu bájkkenamá moattet guovlojs åbbå Vuonas. Bájkenamá sámegiellaj le juogedum fylkaj ja suohkanij milta: Dánna dåhkki tjállet bájkkenamájt ja oadtjot muodulágásj namájt ietjá gielajda: http://giellatekno.uit.no/cgi/geo.sme.html Ietjá namá: http://skuvla.info/ssh-baiki-n.htm . Bájkkenamá Gájvuonan: http://www.gaisi.no Bájkkenamá Porsáŋgan: http://www.mearrasapmi.no/index.php?option=com_sobi2&catid=2&lang=nb Bájkkenamá sámegiellaj Ullsfjord: http://www.tromso.kommune.no/samiske-stedsnavn-i-ullsfjord.158570.no.html HANS RAGNAR MATHISEN: Divtasvuona kártta THORBJØRN STORJORD: Tysfjord Divtasvuodna, sentraltrykkeriet 1998 BÅRJÅS 2001 , magasijnna Árranis, Divtasvuonan ANDERS URHEIM; Buojddedågge buojddedågge, Báhko TORKEL RASMUSSEN; Gielas Gillii, Mielas Milli 3, Davvi Girji 2006 Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 3. dásse Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 3. dásen. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn ,sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li oase gárvvidusán. Åvddåmáhto Oahppe juo máhtti moallánagájt sámegiellaj bæjválasj biebmoj birra ja máhtti ságastallamijda daj birra oassálasstet. Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn. Åhpadusmihttomiere le akta lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Oahppe galggi oassálasstet ságastallamijda bæjválasj dilij birra ietjasa iellemin, duola degu goahtedivrij, ávkkedivrij, biebmoj, biebbmoábnnasij, biebbmodahkamij ja sámebiebmoj birra. Oahppe galggi de máhttet: Åhpadiddje vierddi åhpadusmihttomierijt duola degu vahkkopládnaj jali gávddapládnaj tjállet ja diededit oahppijt ja sijdav ájge bále viehka åvddåla gå gárvvidus álggá. Divna sierralágásj åhpadusmihttomierre vierttiji tjielgga bihkusit, ja oahppe galggi máhttet dajt adnet ietjasa iesjárvustallamijn. Praktihkalasj dahkamusá Gå la ålggobiejvve de máhtti oahppe válldet ietjasa goahtedivrijt fáron jali fámiljav/rádnajt aktan goahtedivrij dakkir bæjvváj gåhttjot. Oahppe dahki guokta bájkálasj bårråmusá. Lájbbot duola degu sáme hællogáhkojt, muorjjit jali guolijs jali biergojs biebmov riejddit. Jus la máhttelis de máhtti oahppe ádjájt ja áhkojt gåhttjot ja/jali ietjá vuorasulmutjijt tjadádimen oassálasstet. Dibde oahppijt tjielggit gåktu málesti ja biebmov málestahttijn árvustallat. Oahppe máhtti gæhttjalit duola degu goahtedivrij ja ávkkedivrij moallánagájt ja nammadusájt mujttet. Dahkit sjiemáv majt oahppe sijdan aktan æjgádij ja ietjá berrahij dievddi. Gåhtjo oahppijt sjiemáv strategalasj saddjáj sijdan gatsostit ja aj kopiav sjiemas skåvlåj gatsostit. Dibde oahppijt nubbe nuppev sjiemá sisanov gulástallat, degu ”bena-ådåk”. Oahppe máhtti låkkav tjállet iesjárvustallen, jali åhpadiddjijn guládallat vaj iehtjáda e oattjo låhkåt árvustallamav. Dát máhttá vuostasjgiellaj tjáleduvvat. 1. Buojkulvis Loagga Tjielggi bargov 2. Buojkulvis Oahppe mierkkji dajt åhpadusmihttomierijt majt bukti. Dáv hæhttuv oahppat vaj åhpadusmihttomierijt jåvsåv Dáv máhtáv vehi Biejvve Dáv máhtáv buoragit Biejvve : Bágo ja moallánagá ma li ávkálasj máhttet gå ságastav dáj birra Åvddånbuktet diedojt Ietjá láhkáj åvddånbuktet ietjam Bisodit ságastallamav Mij guosská málestibmáj ja lájbbomij de máhttá oahppij iesjrádálasjvuohta dåjmajn duon dán dásen varierit. Máhttelis le barggat aktan ietjá fágaj, duola degu luonndofágajn ja biebbmo-ja varresvuohtafágajn. Valla dæddo le gåktu oahppe sámasti. Máhttet tjálálattjat ja njálmálattjat åvddånbuktet : Oahppe máhtti tjállet bágojt ja moallánagájt goahtedivrij, ávkkedivrij, sáme biebmoj ja biebbmoábnnasij birra. Gå oahppe barggi biebmoj praktihkalattjat de máhtti sij maŋenagi tjielggit majt barggi sihke nubbe nubbáj ja åhpadiddjáj. Máhtti tjielggit gåktu biebbmo vuojnnu, májsstá ja hapsijt Máhttet låhkåt : Oahppe galggi máhttet bágojt ja moallánagájt ja ålles gárgadisájt låhkåt bargo birra gå sijájn li goahtedivre ja ávkkedivre ja gå biebmojt dahki/riejddiji. Máhttet riekknit : Dibde oahppijt riekknit majt máksá goahtedivrev adnet. Sij máhtti budsjehtav biebbmoriejddimis skåvlån dahkat, ja dav majt fámillja gållåt váhkon Máhttet digitála ræjdojt adnet : Dibde oahppijt adnet internehtav ja åhtsåt sámemoallánagájt divrij ja biebmoj birra. Gehtja Gávnos , Sámedikke sijddabielle , giella.org ja risten.no . Vuoseda tækstabuojkulvisájt ja dibde oahppijt åhtsåt ja dåbddåt divrij- ja biebbmomoallánagájt tevstan. Sáme biebbmodahkama hárráj máhttá doajmma iesj liehket gielladomednan. Gå oahppe riejddiji sámebiebmojt de luluj sámástit. Edström, Prost, Holmberg, Utsi: Čuoja čáppa litna jietna, Sámi šuoŋat, Davvi Girji os, 1995. Inga Laila Hætta-Inga Hætta Skarvik: Ruoktumet, Davvi Girji, 1996. Persen, Nan: Guollemális. Iđut ja Davvi Stádaped 2009. Hamery&Cartwright: Muv vuostasj 1000 bágo, Samisk utdanningsråd 1998 Lilian Urheim: Giella Miella bokstávgirjje 1995 Lisa helander: Muv gåvvåbáhkogirjje 1997 Inga Laila Hætta: Mån Måj Mij, Idut 2003 Nan Persen: Lájbe, Idut 2005 Synnøve Løge ja Geirulv Ulland, Slåppå, Idut Nan Persen: Ehpalgáhkko, Idut 2010 Demensforeningen i Tysfjord: Sáme biebbmo vuorrasijda Báhko 2008 Anna Riwkin-B: Elli Kári Sámi Girjjit 1994 http://www.infonuorra.no/samisk-mat.html http://www.karasjok.kommune.no/files/samiskskoleportal/skoleportal/0-web/norsk/06-02sammat.htm www.glosor.eu Udir.no - Dásse 8-10 Dásse 1-4 Dásse 1 Dásse 2 Dásse 3 Dásse 4 Dásse 5-7 Dásse 5 Dásse 6 Dásse 7 Dásse 8-10 Dásse 8 Dásse 9 Dásse 10 Udir.no - Jo1 Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Dásse Tjálálasj máhtudáhka Árbbedábálasj diehto Barggo stávvalij Berajnammadusá Subtsas Bájkkenamá Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Suojne Artihkal Tjálálasj prosjækta Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Jo1 Kåserija Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Jo2 Låhkåmstrátegija Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jo3 Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Deiddelaste namájt tábellajn gávnatjit åhpadimgárvvidusájt. Diedo nasjonála gæhttjalimij birra Æjgádijda gejn li máná 5., 8. ja 9. jahkedásen Gæhttjalime riekknimin ja Skåvllå hæhttu diedojt sierraåhpadibmáj jali åhpadussaj sierra giellaåhpadibmáj åhpadibmáj vájkkuda Juska ájnegis oahppen le rievtesvuohta bessat, de máhttá oahppe iesj jali åvdåsvásstediddje mierredit jus oahppe huoman galggá gæhttjalimev tjadádit. Oahppe 5. ja 8. jahkedásen galggi gæhttjalimijt tjadádit låhkåmin, riekknimin ja ieñilsin. Oahppe 9. jahkedásen galggi nasjonála gæhttjalimijt låhkåmin ja riekknimin tjadádit. Dá gæhttjalime li sæmmi gå 8. jahkedáse gæhttjalime. Oahppe 5., 8. ja 9. jahkedásen gejn le nuorttasámegiella vuostasj giellan galggi gæhttjalimijt tjadádit nuorttasámegielan. Oahppe 5., 8. ja 9. jahkedásen gejn le nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiella vuostasj giellan galggi nasjonála gæhttjalimijt tjadádit riekknimin sámegiellaj. Gæhttjalime ieñilsin ja riekknimin li elektråvnålasj gæhttjalime. Gæhttjalime låhkåmin li páhppárijn. Makkár dahkamusájt galggi oahppe tjoavddet? Gæhttjalime li muhtem rádjáj válljimmáhttem dahkamusá ja muhtema li rabás dahkamusá. Rabás dahkamusájn galggi oahppe vásstedit ietjasa bágoj jali tállaj, madin válljimmáhttem dahkamusájn galggi oahppe avtav moattes gatjálvisájs vásstedit. Gæhttjalime båhtusa galggi máhttet diedojt vaddet oahppij tjehpudagáj dásev juohkka tjehpudakdáses. Gæhttjalime li dangas diehti navti dagádum jut li álkes, gasskamudduj ja gassjelis dahkamusá. Åhpadusdirektoráhta næhttabielen gávnnuji buojkulvisá dahkamustjerdajs ma aneduvvi nasjonála gæhttjalimijn. Dánna aj gávnnuji elektråvnålasj dahkamusá ieñilsin ja riekknimin åvdebuttjajs. Gudi oadtju gæhttjalimij båhtusijs diehtet? Oahppe ja æjgáda oadtju åhpadiddjes diehtet båhtusijt gæhttjalimijs gå da li gárvvása. Båhtusa suohkanijs ja fylkkasuohkanijs almoduvvi mijá næhttabielen Skoleporten. Mij ep almoda ájnegis skåvlåj båhtusijt. Skåvlå ja suohkana máhtti válljit jus almodi ietjasa båhtusijt. Almulasjvuodaláhka gájbbet jut hæhttup almodit skåvlåj båhtusijt gå gatjálvis boahtá bessat gæhttjat. Ájnnat majt ij oattjo, le dalloj gå ájnegis oahppe máhttá dåbdijduvvat. Dajnas máhttá gávnnat ájnegis skåvlåjs båhtusijt moatten avijsájn ja næhttabielijn. Ájnegis skåvlåj båhtusa li rahpasa rektorijda ja suohkanijda. Dá båhtusa galggi aneduvvat vuodon buoredittajt åhpadime kvalitehtav. Åhpadiddjijn ja skåvlåjn li sjávodisvælggo ájnegis oahppe båhtusijs. Jus ienep diedojt sidá: Válde aktijvuodav ietjat skåvlåjn. Ienebuv máhtá låhkåt mæhttabielijn: Gæhttjalime galggi tjadáduvvat 37. vahkos 46. vahko loahppaj Oahppijn gejn ælla máhttelisvuoda nasjonála gæhttjalimijt tjadádit mierredum gæhttjalimbiejve, galggi fáladagáv oadtjot maññela oadtjot tjadádit. Vahkko:Biejve/biejvijt:Gæhttjalibme ja dásse:Makkár gæhttjalime: Gasskabiejve 12.09.Låhkåmin 5., 8. ja 9. jahkedássePáhpergæhttjalime Ragátmáno 17.-21.b.Ieñilsin 5. jahkedásseElektr. gæhttjalime Ragátmáno 24.-28.b.Ieñilsin 8. jahkedásseElektr. gæhttjalime Gålgådismáno 15.-19.b.Riekknimin 5. j.d.Elektr. gæhttjalime 43 ja 44Gålg.máno 22. biejves gitta basádismáno 2. bæjvvájRiekknimin 8. ja 9. j.d.Elektr. gæhttjalime Udir.no - Gåktu sjiemáv dahkat báhkosåjådimijt hárjjdalátjit Jus åhpadiddje vuorkki guoros dokumentav mállan, máhttá adnet dav gå maŋŋela muodulágásj hárjjidallamijt dahká. Guoros málav dahkat majt maŋŋela dåhkki dievddet aneduvvá vuorkkimvejulasjvuohta Lagre som -> filtype: Regneark-mal. Rabá ådå guoros barggogirjev riekknimárkkaprográmman Dievde dárbulasj diedojt sellajda. Dájn ruvvtojn ij viertti liehket rabddalinja danen gå sella hæhttuji buoragit vuojnnut låhkåt. Udir.no - Buorisboahtem oahppoplána bagádallamaddnen sámegiella vuostasjgiellan - sáme 1 Bagádallam le dagáduvvam divna oahppijda gænna le åhpadus sámegiella vuostasjgiellan, akta gånnå Vuonan sij årru. Dat vaddá konkrehtalasj bagádallamijt ja buojkulvisájt gåktu åhpadiddje máhttá oahppoplánajn barggat sámegielajn vuostasjgiellan – sáme 1. Åhpadiddje hiebat åhpadusáv bájkálasj dilijda. Bagádallam ij ållåsit gåbtjå máhtudakmihtojt, valla válldá vuodon muhtem máhtudakmihtojt ja vuoset muhtem åhpadimgárvvidusájt majt åhpadiddje máhttá ietjá máhtudakmihtojda hiebadit. Bagádallamin le buojkulvisá gåktu åhpadiddje máhttá oajvveoasij barggat Tjálálasj guládallam ja Árbbedábálasj diedo Oahppoplánan sámegiella vuostasjgiellan le máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7., ja 10. jahkedásij maŋŋela, joarkkaåhpadusá Jo1 ja Jo2 ja Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela ja Jo1 ja Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela. Bagádallam tjuovvu dajt sæmmi dásijt gå oahppoplánan. Danen ælla åhpadimgárvvidusá juohkka jahkedássáj, valla juohkka åhpadimgárvvidus máhttá hiebaduvvat dan sierra jahkedássáj gå tiemá skåvlå bájkálasj oahppoplána milta galggi åhpaduvvat. Ájggeaddno mij la nammadum buojkulvisájn le jur oajvvádus. Åhpadiddje merustallá dáv ulmij ja dárboj milta. Man mælggadav åhpadiddje mierret juohkka åhpadimgárvvidusán, duola degu gåktu ietjá fága åvtåstuhtti. Buojkulvisá åhpadimgárvvidusán vuosedi duola degu gåktu máhtudakmihto máhtti åhpadusmihttomierijn vuojnnuj boahtet. Bagádallamin le dæddo biejadum hiebadum åhpadussaj, variasjåvnnå barggammvuogij, åvtåstuhttet vuodotjehpudagájt ja árvustallam bargadahttijn . Árvustallam ja bagádallam galggaba mielastuhttet, måvtåstuhttet oahppijt fágaj bargatjit ja gåktu barggat. Árvustallama tjadá bargadahttijn oadtju oahppe, åhpadiddje ja æjgáda/åvdåstiddje diedojt oahppe bargo, oahppama, båhtusij ja åvddånime birra. Åtsådallama vuosedi oahppe buoremusát oahppi gå Viddnodakfágalasj åhpadusprográmmajn le tijmmalåhko sámegielfágan binnebu gå Jo1 ja Jo2 oahppogárvvidime åhpadusprográmman. Dáv viertti åhpadiddje berustit gå åhpadimgárvidusáv dahká. Oajvveoasen Tjálálasj guládallam la låhkåm ja tjállem tjalmmusin. Låhkåm ja tjállem libá buohtalakkoj prosessa åhpadusán. Oahppe galggi låhkåt ja gulldalit iehtjádij tevstajt. Sij galggi åtsådallat, árvustallat ja dádjadit, ja galggi máhttet iehtjádij tjálálattjat guládallat. Oajvveoasse Árbbediedo le giellaåvddånime birra. Danna le árbbedábálasj moallánakaddno ja åvddånbuktemvuoge. Oahppe oahppi oassálasstema tjadá dålutja, dálásj ájge ja boahtteájge birra.. Sáme subtsastallamdábe, sáme juojggama, lávllaga ja sálma, báhkotsoame ja dijda 1 Sáme subtsastallamdábe, sáme juojggama, lávllaga ja sálma, báhkotsoame ja bierggim 2 . Åhpadiddjijda Gåktu nasjonála gæhttjalimijt adnet oahppamij vædtsagin? Ådå máhttelisvuoda tjuovvolibmáj De le dal dujna máhttelis oadtjot ienep diedojt ietjat oahppejuohkusa båhtusijs ruvábut gå åvddåla. Ulmmen le dån galga oanegasj ájge gæhttjalimij maŋŋela máhttet adnet båhtusijt åhpadimev hiebadittjat ja oahppijt ja åvdåsvásstediddjijt diededittjat båhtusij birra. PAS;an le oanegasj ájge tjadádimij maŋŋela máhttelis oadtjot álkkes riekknimárka analyserimvædtsagav, mij dujna vaddá diedoj dáj birra: - majt juohkka dahkamus mihtti - galles máhttin tjoavddet dahkamusájt nasjonálalattjat ja duv oahppejuohkusin (gássjelisvuodamihtto) - makkár fágajda dahkamusá låhkåmin ja riekknimin máhtti tjanáduvvat - makkár formáhta dahkamusájn li - duv oahppejuohkusa båhtusa buohtastahtedum nasjonála dásijn - båddåsasj poeŋgmihto rijbbamdásijda Båhtusijt majt oattjo gå dáv vædtsagav aná, e galga rapporteriduvvat, ájnat aneduvvat pedagogalasj tjuovvolibmáj ietjat oahppejuohkusin. Ådå åhpadiddjebagádusájn ájnegis gæhttjalimijda, máhtá låhkåt majt galga dahkat gæhttjalimij åvddåla ja maŋŋela, ja tjadádaládijn. Dánna oattjo praktihkalasj rádijt gåktu máhtá båhtusijt tjuovvolit. Bagádusájn gávna aj duov dáv oajvvadusáv resursajda ja låhkåmusájda ma gulluji låhkåm ja riekknim tjehpudagájda ja oassáj ieŋŋils fágas ma máhtti liehket ávkken gájkka åhpadiddjijda skåvlån. Gåktu gæhttjalimijt ávkástallat gå oahppamav árvustalá? Le gåjt de niellja prinsihpa ma li ájnnasa oahppama árvustallambargon. Dá prinsihpa li aj guovdátjin gæhttjalimijn. Prinsihpa li dutkamij vuodos ja máhtti tjanáduvvat åhpadahttijnárvustallamij mij le tjáledum åhpaduslága njuolgadustjállagin. Oahppij máhtukvuohta oahppamij máhttá nanostuvvat jus: 1) dájdadi majt oahppat galggi ja mij sijájs vuordeduvvá 2) oadtju diedojt ruopptot ma sunji subtsasti bargo kvalitehta birra jali gåktu rijbbam le 3) oadtju rádijt gåktu máhttá ietjas bargov buoredit 4) jus le oasev válldám ietjas oahppambargos duola dagu ietjas bargov ja åvddånahttemav árvustallam Oahppe galggi dádjadit mav galggi oahppat ja mij sijájs vuordeduvvá Gå gæhttjalimij ja árvustallamij barga, de le ájnas jut oahppe oadtju diehtet manen sidja árvustaláduvvi, ja mij sijájs vuordeduvvá. Sáhkada danen oahppij mij le gæhttjalimijn ájggomussan, ja majt da mihttiji. Subtsasta oahppijda gæhttjalimij båhtusij ulmmen le oadtjot diehtet man rájen li oahppamin, ja dån dajnas máhtá sijáv vijddábut viehkedit. Muhtem oahppijda le gæhttjalimij hábme ihkap amás. Gárveda dajnas oahppijt dasi mij le vuordon, nav vaj sij máhtti dåbddåt jasskavuodav. Subtsasta oahppijda gåktu galggi vásstedit duov dáv dahkamustjerdajt, majt galggi dahkat jus e dahkamusáv dádjada, ja man mælggadav gæhttjalibme vihpá. Gárveda oahppijt oattjotjit dahkamusájt majt e vásstedit rijba. Vatte buojkulvisdahkamusájt ma gávnnuji Åhpadusdirektoráhta næhttabielen. Vatte diedojt ruopptot ja rádijt vijddábut oahppamij Árvustallama máhtti aneduvvat vattátjit oahppijda diedojt ruopptot ma subtsasti bargo kvalitehta birra jali gåktu rijbbi, ja rádijt gåktu sij máhtti ietjasa buoredit. Rijbadimtsuojggidusá ja diehto gæhttjalime dahkamusáj birra máhtti dunji vaddet oahppijdat vidjurij birra ja majt Aktisasjbarggo åhpadiddjeguojmij vuodulasj tjehpudagáj birra Vuodotjehpudagá låhkåmin ja riekknimin li juohkka fágaj máhtudakulmij avtastahtedum. Juska tjehpudagá li iesj geŋga fágajn moatten láhkáj åvddånbuvtedum, de båhtusa li guoskavattja gájkka åhpadiddjijda ja ij dåssju dárogiela/sámegiela ja matemátihka åhpadiddjijda. Juohkka fágaj vuodo tjehpudagáj nannimij, le ávkálasj jut åhpadiddjeguojme daj jahkedásijn ma gæhttjalimijt tjadádi, aktan liehket gæhttjalimij båhtusijt analyserimin ja dágástallamin. Gå båhtusij birra gæhttjalimijs aktisattjat ságastaláduvvá, máhtti åhpadiddje guojme oadtjot diehtet majna oahppe buoragit rijbbi, ja majna sij vierttiji ienebut barggat duon dán fágan. Ságastalá barggoguojmijnat Ienep diedojt árvustallama ja gæhttjalimij birra gávna næhttabielen www.udir.no Telefåvnnå 23 30 12 00www.utdanningsdirektoratet.no Udir.no - Jårggålit dárogielas sámegiellaj Dásse: Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma Tiebmá: jårggålit tevstajt dárogielas sámegiellaj Ájgge: gaktsa åhpadustijma Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti barggat vaj jåksi máhtudakmihtojt. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihtojn, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt. Åhpadimgárvvidus vuoset ájggeguovddelis barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijájt bargadahttijn. Åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti åmastit ja hárjjidit máhtudagáv jårggålit ja hiebadit iehtjádijs tjáledum tevstajt dárogielas sámegiellaj. Máhtudakmihto Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggi máhttet Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt. Oahppe galggi máhttet Máhttet låhkåt: Oahppe adni moattelágásj låhkåmstrátegijajt gå fáhkatevstajt ja tjáppagirjálasjtevstajt låhki vaj buorre dádjadusáv sisano birra oadtju. Låhki báhkolistajt páhppárin ja nehtan. Oahppe låhki tevstajt majt li jårggålam, sige ietjasij ja nuppij. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe ságasti tevstaj birra majt sij li jårggålam, ja árvvaladdi duov dáv tjoavddusav. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe jårggåli dárogieltevstajt sámegiellaj ja sámegiel jårggålimev tjálli. Åhpadiddje oahpásmahttá tiemáv ja giehttu gåktu tevstajt jårggålit ja hiebadit. Oahppe ságasti dán birra ja subtsasti ietjasij åtsådallamijt ja vuojnojt Galba skåvlån máhtti liehket jårggåluvvam dárogielas sámegiellaj. Jus nav de oahppe guoradalli galbajt ja ságasti makkir bágo li aneduvvam. Guorrasi gus oahppe jårggålibmáj? Le gus sijájn ietjá oajvvádusá? Oahppe tjielggiji ietjasij oajvvádusájt. Jus ælla galba jårggåluvvam sámegiellaj, máhtti oahppe dágástallat manen nav le. Oahppe buohtastahtti dárogieltevstajt ja sámegieltevstajt ja sagasti giela birra duola degu avijsabajelttjálajn, almodusájn, reklámajn, gåhttjomijn, láhkatevstajn ja plakáhtajn. Åhpadiddje åhtså ånigis, álkkes dárogieltevstav. Tiebmá máhttá liehket åvtåtjis oahppijda oahpes. Oahppe låhki tevstav snivva, ja barggi muhtem minuhta ietja jårggålit dav sámegiellaj. Maŋŋela oahppe dav aktan jårggåli. Tjállit divna táblluj. Oahppe máhtti tjállet sæmmi ietjasij girjijda. Dibde oahppijt bargadahttijn dágástallat iesjgudilágásj oajvvádusájt ja tjoavddusijt. Oahppe ságasti manen jårggålibme dárogielas sámegiellaj máhttá liehket hásstálus. Åhpadiddje ságas oahppij man ájnas la dåbddåt sisanov tevstan majt galggi jårggålit. Sij vierttiji aj diehtet makkir ájggomus tevstajn le. Ulmme le jårggålimen galggá sæmmi sisadno gå álggotevstan. Åhpadiddje ja/jali oahppe åhtsi muhtem dárogiel tevstajt ma hiehpi jårggålit. Oahppe máhtti válljit oasev tevstajs ma máhtti liehket sige fáhkatevsta ja tjáppagirjálasj tevsta. Oahppe dahki báhkolistav majt adni jårggålahttijn. Dát dahká álkkebu mujttet bágojt, ja oahppe vissásit adni sæmmi bágov juohkka bále gå jårggåli vattedum bágov. Oahppe jårggåli kåserijav dárogielas sámegiellaj. Ane duola degu magasijnav Bårjås . Divna bágo li julevsámegiellaj ja dárogiellaj. Maŋŋela máhtti divna buohtastahttet ietjasij jårggålimev girjjetevstajn. Oahppe ságasti aktan ærádisáj birra, árvustalli dajt ja tjielggiji ietjasij vuojnojt. Åhpadiddje åhtså muhtem dárogiel divtajt ma li sámegiellaj jårggåluvvam ja hiebaduvvam. Oahppe låhki divtajt ja buohtastahtti dárogiel ja sámegiel sisanov. Sij ságasti aktan bágoj ja hiebadimij birra ma li válljidum. Das maŋŋela jårggåli oahppe ietja dárogiel divtav sámegiellaj. Oahppe låhki ietjasij divtajt guhtik guojmmásij ja ságasti hiebadimij birra ma li dagádum. Oahppe máhtti ietja tjállet divtav dárogiellaj ja sámegiellaj jårggålit ja hiebadit dav. Guovtes ja guovtes máhtti jårggålit guhtik guojmesa divtajt ja ságastit aktan guovtes ja guovtes båhtusa birra maŋŋela. Bargo låhpadimen máhtti oahppe guoradallat makkir hásstálusá le læhkám, ja majt sij li oahppam. Tevsta ma galggi jårggåluvvat, máhtti liehket moattelágásj gássjelisvuodaj vaj divna oahppe oadtju barggat tevstaj majna le vejulasjvuohta rijbadit, ja sæmmi bále juojddá man vuossti rahtjat. Oahppe máhtti juohkusijn barggat báhkosuorgudimij. De oahppe máhtti viehkedit nubbe nuppev ja oahppat guhtik guojmesta. Muhtem oahppe máhtti oadtjot sierra hásstálusájt. Sierralágásj åvddånbuktemvuoge ja báhkotsoame máhtti liehket gássjel jårggålit, duola degu báhkotsoabme ”Buorep jådon gå årron” Njuolgga jårggåluvvam . Dárogiellaj javladuvvá . Ájnas le oahppe tijmajn bessi nav ålov gåk máhttelis njálmálattjat hárjjidallat . Divna ma li buojkudum gárvvidusán, máhtti njálmálattjat dagáduvvat. Tjálálasj bargov máhtti oahppe sijdan barggat, ja åvddånbuktet bargov njálmálattjat åhpadiddjáj. Jus ienep gå akta oahppe oassálasstá guhkásåhpadimen, máhtti sij gulldalit nubbe nuppev ja dágástallat nubbe nuppijn duodden åhpadiddjijn. Báhkosuorgudime ja moallánagá le guovdásj dán bargon. Åhpadiddje árvustallá oahppijt njálmálattjat jali tjálálattjat gå åhpadusmihttomierij barggi. Åhpadiddje váksjut ja ságas oahppij gå låhki tevstav oahpástuvátjit sisanojn åvddåla gå álggi jårggålit. Adni gus sij ávkálasj låhkåmstrátegijajt? Dádjadi sij gus man birra tæksta le? Åhpadiddje bagádallá. Åhpadiddje vaddá diedojt oahppijda tjårggitjit sij dádjadi dahkamusá ulmev ja gåktu sij vierttiji barggat. Åhpadiddje hæhttu gæhttjalit gávnadit jus oahppe dárkkelit ájádalli bágos báhkuj ja jårggåli dajt njuolgga nav, jali jus máhtti ållesvuodav ájádallat ja hiebadit jårggålimev vaj sisadno buoragit boahtá åvddån. Åhpadiddje árvustallá jus oahppe bukti báhkosuorgudimijt buoragit ja jus bukti bágojt sámegiellaj dahkat. Oahppe oadtju diedojt majt sij bukti, majt sij vierttiji ienebu hárjjidallat ja gåktu dát máhttá/viertti dagáduvvat. Giella dán jårggålum tevstan máhttá aj árvustalladuvvat. Dåhkki gæhttjat tjállemvuogev, gåktu gárgadisájt ásaduvvam li, gárgadisáj guhkudáhka ja gåktu giella jåhto. Árvustallamsjiebmá mij máhttá aneduvvat tjálálasj barggo Mujte åhpadiddje aj galggá árvustallat man mudduj oahppe li máhtudakmihtojt jåksåm. Oahppe hæhttuji diedolattja makkir máhtudakmihtojn sij barggi. Makkir mudduj bukti oahppe jårggålit ja hiebadit iehtjádij tevstajt dárogielas sámegiellaj? Mij merkaj iesjgudilágásj doajmmamdásev? BÅRJÅS, magasijnna Árranis Divtasvuonan, muhtem artihkkala sige dárogiellaj ja sámegiellaj. NORD-SALTEN AVIS, juohkka nummarin ja aj nehtan http://www.nord-salten.no/ , artihkal sige sámegiellaj ja dárogiellaj. HARALD GRUNDSTRØM; Báhkogirjje pdf fijllan nehtan, http://www.sametinget.se/14885 Artihkkala julevsámegiellaj , jårggålam dárogielas. http://skuvla.info/skolehist/pite-s.htm ja http://skuvla.info/skolehist/pite-s.htm#sundsfjord Nasjonálalasj gæhttjalime Åvddåmærkkadahkamusá 5. klássan Duojkke Dale lij soames boadnjásj gen namma lij Vuolli. Sån lij vuoras ja dakkár guhti álu bielkij ulmutjijda. Sij gudi dåbddin suv, ettjin rat sidá suv iejvvit. Ienni garvvin. Akti de vuolggá Piera, soames báhtjasj, gájtsajt viettjatjit sijddasis. Gájtsa lidjin diedon fiervájt snuoggamin. Ja gå báhttja galggá gájtsaj sijddaj, de vuojná hæhttu dán giehtos Vuolli stárfov vásset. Gájtsa guohtsi fierváv sijddaj, ja gå Vuolli stárffuj jåvsådi, de ganugi ja snuoggagåhti. Vuollin li vierme kássa sinna jalkkahimen stárffobællán dannák ullárájen. Návssteuksa l aj tsaggot. Báhttja juo dal árvvet mij dássta sjaddá. Niellja gájtsa ja niellja gihtse lidjin, duodden ájn moarrás stuor hábres. Piera ij desti ájgás boade gájtsaj, bæsstá vejdan mannat. Gájtsa ja gihtse viggi diedon návsstáj snuokkatjit. Na dale gåjt de bårrågåhti gåjkkeguolijt návssten. Moarrás stuor hábres sihtá aj návsstáj, valla ij besa, snårrum la dajda viermijda ma lidjin kássa sinna. Hábres guokkart kássa birra, vierme li tjårvijda snårrum. Ij des luovas besa. Hábres mehku ja gullat vájvástuvvá. Ja Piera, suddilmme, ij desti ietján diede gå viehkev tjuorvvot. Huvkat viehkev. Gullá så Vuolli dáv huvkkasav, ja diedon goades ålgus gulátjit mij la. Vuolli de ájttsá gájtsajt stárfon, ja gullá báhtjav dåppe huvkadimen. Vuolli viega fiervváj. Viehká ja bielkkegoahtá juo dan viegadijn. Piera árvvet duojkke dal dássta sjattasj. Ballám la hekkadagá. Hæhttu diedon danna hábrrájn gillot, ij duosta bádan viehkkát. Vuolli boadnjásj boahtá Pieraj viehkken hábrráv gálgatjit. Vijmak de oadtjoba hábrráv luovas. Hábres la viermijt snårråm åvtå doahkkáj, ja gåjkkedákke ja ruge li aj dehpudam. Vuolli tjuottjat Pieraj bælkátjit. Vuoj, vuoj, gåk bælkká. Muodo ruoppsadin buolli ja snuksasoalse njálmes såpptån gålggi. Piera duobbánasstá, ballá sunji valit. Vuolli bælkká, suhton la Pieraj, valla ij valida. Gåvvå: Susanne Lyngman Dan bielkedijn de ájttsá Piera gå dat ga hábres Vuolli hárddo duogen murddá. Njuvdestittjat murddá. Árvvet suohtas dal dássta sjattasj. Ja dat ga vide, de njuvdes hábres Vuolliv bahtaj, ja boadnjásj manná dan viermmekássa sisi oajvve åvdån. Piera vattij viega dassta, ja hábres maŋen. Vuolli tjuodtjánij ja vuojnnet lij dagu dággerávgga, vierme oajves gahtsahin ja muodo snuksasoalssen. Na báhtsá de dasi bielke. Giedaj sæjvvá ja ruodjá: - Boahtte diehki, guok' návde, de galgav oanedit hábrráv ja jårbån málestit! Suhttam ulmutjis la buorep bádan viehkat, gå bælkkut ja ihkap vil tsábbmut, usjudij Piera. Ja hábres lij aj ávon gå dassta besaj hekkajn. Gåvvå: Nils Áilu Utsi Samuel Gælok: "Duojkke". Subtsas le viettjadum girjes Iednegiella 5 majt le Kurt Tore Andersen tjállám. Tæksta l vehi divodum Nasjonála gæhttjalimij diehti. Lågå vuostak subttsasav åvdep bielen, ja vássteda gatjálvisájt. Soajttá viertti moaddi låhkåt váj gávna divna vásstádusájt. 1. Gånnå dát dáhpáduvvá? A. Merragátten B. Jávrregátten C. Jåhkågátten D. Dållågátten 2. Gåsi gájtsa ja gihtse viggi guohtsat? A. Sijddaj B. Vuolli návsstáj D. Piera maŋen 3. Dát la subttsasin dáhpáduvvam. Bieja dáhpádusájt maŋŋálakkoj. Bieja vuostasj dáhpádusáv vuostak. Dat mij dáhpáduvvá maŋŋela bieja nubben ja navti de joarká vijddásappot. Piera gájtsajt tjoahkki ja doalvvogoahtá dajt sijddaj. Hábres Vuolliv bahtaj njuvdes nav váj gahttjá. Vuolli l suhton ja Pieraj bælkká. Hábres viermijda dæhppu ja ij luovas besa. 4. Piera viertti viehkev tjuorvvot danen gå … A. … le bæsstám gájtsajt návsstáj guohtsat. B. … ij duosta Vuolli návsstev lahkanit. C. … le gájtsajt ja gihtsijt sijddaj doalvvomin. D. … ij aktu nagá hábrráv viermijs tjoavddet. 5. Luluj gå dát duohtavuodan dáhpáduvvat? 6. Manen jáhká Vuolli l Pieraj suhttam? Udir.no - 2.jahkedásse Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Dásse Tjálálasj máhtudáhka Árbbedábálasj diehto Barggo stávvalij Berajnammadusá Subtsas Bájkkenamá Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Suojne Artihkal Tjálálasj prosjækta Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Jo1 Kåserija Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Jo2 Låhkåmstrátegija Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jo3 Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Deiddelaste namájt tábellajn gávnatjit åhpadimgárvvidusájt. Udir.no - Tjálálasj máhtudáhka Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Dásse Tjálálasj máhtudáhka Árbbedábálasj diehto Barggo stávvalij Berajnammadusá Subtsas Bájkkenamá Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Suojne Artihkal Tjálálasj prosjækta Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Jo1 Kåserija Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Jo2 Låhkåmstrátegija Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jo3 Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Deiddelaste namájt tábellajn gávnatjit åhpadimgárvvidusájt. Diedo nasjonála gæhttjalimij birra Æjgádijda gejn li máná 5., 8. ja 9. dásen sierraåhpadibmáj jali oahppe riektájn sierra dárogielåhpadibmáj, åhpadimev vájkkuda æjgádin ajtu mierredit oahppe galggá gæhttjalimev tjadádit. 5. ja 8. dáse oahppe galggi nasjonála gæhttjalimijt tjadádit låhkåmin, riekknimin ja ieŋŋilsgielan. Oahppe 9. dásen galggi nasjonála gæhttjalimijt tjadádit låhkåmin ja riekknimin. Dá gæhttjalime li sæmmi degu 8. dáse gæhttjalime. Oahppe 5., 8. ja 9. dásen gejn le nuortta-, oarjje- ja julevsámegiella vuostasjgiellan galggi tjadádit nasjonála gæhttjalimijt riekknimin sámegiellaj. Ieŋŋils ja riekknim li elektråvnålasj gæhttjalime. Låhkåmgæhttjalime tjadáduvvi páhppára nanna. Makkir dahkamusá galggi oahppe tjoavddet? Gæhttjalime li moaddaválljimdahkamusá ja rabás dahkamusá. Rabás dahkamusájn galggi oahppe ietjasa bágoj jali tállaj vásstedit, madi moaddaválljimdahkamusá galggi oahppe válljit avtav jali moadda vásstádusájt. Gæhttjalime båhtusa galggi vaddet diedojt oahppij birra juohkka dásen. Danen li gæhttjalimijn álkkes, mutták ja gássjelis dahkamusá. Oahppodirektoráhta næhttabielijn gávnnuji buojkulvisá dahkamusájs ma nasjonála gæhttjalimijn aneduvvi. Dánna gávnnuji aj åvdep elektråvnålasj dahkamusá ieŋŋilsgielan ja riekknimin. Gudi bessi båhtusijt ávkkit? Oahppe ja æjgáda galggi diedov åhpadiddjes oadtjot gæhttjalime båhtusij birra gå da li gárvvása. Suohkanij ja fylkaj båhtusa almoduvvi mijá næhttabielen Skoleporten. Ep skåvlåj båhtusijt almodi. Skåvlå ja suohkana máhtti válljit ietjasa båhtusijt almodit. Almodimláhka gájbbet hæhttup skåvlåj båhtusijt vaddet gå gatját bessat oahpásmuvvat. Ájnna tjuoldos le jus ájnegis oahppe máhtti identifiseriduvvat. Danen gávnná ájnegis skåvlåj båhtusijt avijsajn ja næhttabielijn. Rektor ja suohkan bessi skåvlå båhtusijt gæhttjat. Dá båhtusa galggi aneduvvat váj oahppe oahppamav buoret. Åhpadiddje ja skåvllå e besa ájnegis oahppe båhtusijt almodit. Li gus dujna gatjálvisá? Válde aktijvuodav duv skåvlåjn. Lågå ienebut dáppe: Lågå ienebut dáppe: www.udir.no/nasjonaleprover http://skoleporten.udir.no/ Gæhttjalime tjadáduvvi 37. vahko rájes gitta vahkkuj 44 Oahppe gudi e besa nasjonála gæhttjalimijt tjadádit mierredum gæhttjalimbiejve, galggi bessat gæhttjalimijt maŋŋela tjadádit. Vahkko BiejvveGæhttjalibme ja dásseGæhttjalimsládja Gasskavahko ragátm. 11. b. Låhkåm 5., 8. ja 9. dásePáhpergæhttjalime Ragátmáno 16.-20. b.Ieŋŋils 5. dásseElektråvnålasj gæhttjalime Ragátmáno 23.-27. b. Ieŋŋils 8. dásseElektråvnålasj gæhttjalime Gålgådismáno 14.-18. b.Riekknim 5. dásseElektråvnålasj gæhttjalime 43 ja 44 Gålgådism. 21. b. - basádism. 1. b.Riekknim 8. ja 9. dáseElektråvnålasj gæhttjalime Låhkåma ja riekknima gæhttjalimájgge le 90 minuhta, madi ieŋŋils gæhttjalimájgge le 60 minuhta. Telefåvnnå 23 30 12 00 www.utdanningsdirektoratet.no Biehtsemánon 2013 Udir.no - Hábmedit tevstajt ma tjállemsåhpamusájt tjuovvu Tjálálasj guládallamin le ållo majt oahppe galggi oahppat. Duola degu galggi sij nuppát jahkedáse rájes máhttet giellajienajt ja tjállet unnes ja stuorra bokstávaj. Maŋenagi galggi oahppat tjállemvuogev, sige duolla tjállet ja mærkkomav. Galggi máhttet tjálálattjat åvddånbuktet nav vaj iehtjáda dádjadi majt sij tevstan åvddånbukti. Oahppe vierttiji diedulattja liehket bágo tjáleduvvi ietjáláhkáj majt javladuvvi. Sámegiela riektatjállemnjuolgadusá le hábbmidam dan láhkáj vaj nav moattes gåk máhttelis le galggi máhttet tjálálattjat sámegiellaj guládallat. Jus divna lidjin tjállet ietjasij vuogij milta, de li galla gássjel sjaddat ja nav guhkke iehtjádij tevstajt låhkåt. Juohkka tæksta vierttij lågåduvvat fonologalattjat, mij le hirmmat guhkke låhkåt gå ortográfalatjjat låhkåt. Dat vas vájkkut låsebu sjaddá sámegielav låhkåt gå duola degu dárogielav, ja dat ij la galla ájádusáj milta. Vuollelin gávnnu lissta tjuokkaj mij le oahppija ávkálasj tjuovvot, gå tjálli. Lissta máhttá ávkálasj viehkken oahppijda 2. gitta 10. jahkedásijn. Åhpadiddje máhttá válljit muhtem tjuokkajt vaj lissta álggotjálláj doajmmá. Maŋenagi máhtti ienep tjuokka duoddiduvvat. Dáv åhpadiddje hiebat ájnegisoahppe tjállemmáhtudagáj milta. Klássan máhtti åhpadiddje ja oahppe mierredum ájgen dárkkelit ájádallat muhtem tjuokkajt listas ja daj barggat desik oahppe dåjmalattjat adni dajt ietjasij tjállemin. Vuorasap oahppe aj dárbahij gærddomijt ja mujttádusájt. Oahppe máhtti hárjjidallat dav majt sij e riekta máhte, aktu jali juohkusijn. Vuostasj bále oahppe listajn barggi , viertti åhpadiddje dárkkeit tjielggit goassa ja gåktu dat galggá aneduvvat. Maŋŋela gæhttjali oahppe ietja listajn barggat. Sij adni dav gå tevstajt páhppárij jali pcaj tjálli. Dan láhkáj oahppe dárkkelit tjuokkajt listan ájádalli gå tjálli duon dán ulme milta, duola degu ietjá fágajn. Oahppe aj adni dav gå ietjasa tevstajt gehtjadi ja divudi. De gæhttji listan tjuokkes tjuokkaj desik guoradallam li bargov divnaj tjuokkaj milta. Nuorap oahppijn le oanep lissta gå vuorasappojn. Moatteda listav, stuoreda dav ja gatsosta dav sæjnnáj klássalanján nav vaj le álkke oahppida dav vuojnnet. Juohkkahasj viertti ietjasa listav adnet majt juogu lijmmiduvvi tjállemgirjjáj , bævddáj ja/jali gatsoduvvi táblluj jali galmmaskáhppaj. Lissta hiebaduvvá sige klássa ja ájnegisoahppe dárboj milta. Tjuokka listan máhtti målssot sajev nav vaj daj maj oahppe dan gávdan ienemusát barggi li bajemusán. Nuppen gávdan dættoduvvá juoga ietján. Åhpadiddje ságas oahppijn dábálasj njuolgadusáj birra ma li listan båhti vuojnnuj. Maŋŋela lijmmiji oahppe listav tjállemgirjjáj jali bævddáj. Mujttemlissta viertti aj vuojnnusin klássalanján, vaj álkke le gehtjastit dasi gå dárbbo le. Ulmme bargojn le oahppe galggi tjállet dádjadahtte tevstajt ma tjállemsåhpamusájt tjuovvu. Njuolgadusá galggi vædtsagin liehket majt oahppe luondulattjat adni gå tjálli. Dá máhtudakmihto javlli juoga oahppij tjállemmáhtudagáj birra: Tjálálasj guládallam Máhtudakmihto 2.jahkedáse maŋŋela Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Máhtedakmihto 4. jahkedáse maŋŋela Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Máhtudakmihto Jo1 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela/ Máhtudakmihto Jo2 - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Nasjonálalasj gæhttjalime Åvddåmærkkadahkamusá 8. ja 9. klássan Vuostasj sáme Ålmåj ja nissun vantsav gáddáj giesijga. Nissun mánáv fármmáj váldij, gut lij gierkkamin vellahime vantsa maŋŋegietjen lidna oarre ja miessenáhkij sinna. Vantsa guovddelin lij duolbbagiergge man nanna suovastin muhtem hillatjåskåjt. Dajt sábme låggŋij tjábbát gáddáj ja båssij váj buollájin, ja dagáj vuostasj dålåv Sáme ednamij. Vanntsavuodon duolbbagierge guoran lidjin esski bivdedum guole. Vantsa åvddågiehtjen lidjin nágin vierme dagádum viettes, basstelissákkak dáktesnjutjega, sájte gånnå njunje lidjin gierges dagádum, gierggeáksjo guhka nadájn, roavggo ja muhtem duolje man nanna tjåhkkåj, sassnevuossa ja muhtem giebne majt lidjin læŋgás boalldám. Ålmåj guottij divna gáddáj ja biejaj dållågáddáj. De ålmåj váldij gierggeáksjov stálpev gåttåtjijt, majt lij sájtijn hávvádam ja njaldij dassta náhkev. “Dát le buorre náhkke,” javlaj áhkátjij. “Dájn ådå ednamijn li vuojnnet vallje náhkijs ja guollás jávre. Gehtja dát le ája gånnå l tjielgga tjáhtje. Dáppe li ållo soarve. Tjáppa sáddugátte ja suodje. Mån jáhkáv dát sjaddá buorre ássamguovllo.” “Le, dát la buorre årromsadje,” vásstedij nissun. “Årrop de dáhppe!” De tsieggigådijga goadev. Ruvva lijga goahtemuorajt tjuollam. Áksjo lij gierges, valla lej huoman basstel. Ruovde birra ij lim ájn sábme gullam. Nijbe ja sájte lidjin aj gierges. Vuokka, snjutjega ja ájme lidjin dávtes, ja rujta lidjin læŋgás boaldedum. Madin ålmåj tjuolaj sekka guosajt ja oaloj dajt goahtemuorran, de nissun njadtsoj biessijt, stuorra biesijt stuoremus sågijs majn ællim heva oavse. Ja dajt sån viettijn goaroj aktij loavddagin. Gå goahtemuorajt lijga tsieggim, de gåbtjåjga goarodum biessij. Riehpenrájgev guodijga. Goade guovddelin bårdojga árrangiergijt. Loajdov duorggijga ja duorgaj nali biejajga duoljijt ja roavgov. Divna smávva diŋgajt biejajga såggåj. De li goahte gergas. De ålmåj sisi guottij hillatjåskåjt majt árranij biejaj. Nissun váldij læŋŋgágiebnev, dievdij dasi tjátjev ádjagis ja biejaj giebnev dållåj. De tjoallij guolijt majt biejaj rujttaj vuossjatjit. Gierkkamin ådij mánásj. Ålmåj nuolaj muottáv ja viellidij árrangáddáj duoljij nali. Áhkásj åtsåj ájmev ja suonav ja goarrogådij mánnásis ådå muottáv lidna oarrenáhkes. Biejvve luojttádij ja iehkeduváj ådå ednamin. Gálldo: Wiklund, K. B. Nomadskolans läsebok. Andra boken. (s. 52), Almquist & Wiksell, Uppsala 1921. Jårggålum julevsámegiellaj ja hiebadum nasjonála gæhttjalimijda. Lågå vuostak tevstav Vuostasj sáme ja vássteda gatjálvisájt. 1. Ålmåj hilájt båsoj dan diehti gå ... A. ... ájgoj allasis guhka soahkestávráv åhtsåt. B. ... vuojnij hilájt suovastime muoraj vuolen. C. ... ájgoj allasis goahtesajev åhtsåt. D. ... ájgoj dållit jávrregátten. 2. Madin ålmåj goahtemuorajt tjuolaj, de nissun ... A. … mánáv goaden njamádij. B. … biesseloavddagav dagáj. C. ... biesseskáhpov dagáj. D. ... mánnáj ådå muottáv goaroj. 3. Makkir ájge jáhká dát dáhpáduváj? C. Gierggeájge 4. Manen jáhká dán subttsasa namma le Vuostasj sáme? 5. Masta lidjin njuollanjunje dagádum? 6. Majt ålmåj ja nissun båråjga vuostasj biejve ådå årudagán? A. Biergov B. Fáddnojt/Båskåjt D. Gåjkkebiergov 7. Manen ålmmå mielas åroj dát buorre årromsadje? 8. Mierkki gålmmå diŋga ma sunnun lidjin fáron vantsas gå bådijga stálppe roavggo ája guole boahttsu biesselåvda sájtte birsso Udir.no - Dásse 5-7 Dásse 1-4 Dásse 1 Dásse 2 Dásse 3 Dásse 4 Dásse 5-7 Dásse 5 Dásse 6 Dásse 7 Dásse 8-10 Dásse 8 Dásse 9 Dásse 10 Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 2. dásse Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 2. dásen, gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn ,sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li oase gárvvidusán. Goassa: akta beri goassa Åvddåmáhto Oahppe dádjadi muhtem mærráj sámegielav, ja máhtti oassálasstet sámegiellaj bæjválasj ságastallamijda. Jienajt ja alfabehtav li sij juo oahppam. Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Oahppe galggi máhttet oassálasstet bæjválasj ságastallimij duola degu rájnasvuoda,rubmaha,rádnaj ja buoremusrádnaj birra. Oahppe galggi de máhttet: Åhpadiddje vierddi åhpadusmihttomierijt duola degu vahkkopládnaj jali gávddapládnaj tjállet, ja diededit oahppijt ja sijdav ájge bále viehka åvddåla gå gárvvidus álggá. Juohkka åhpadusmihttomierre vierddi vuojnnuj boahtet, ja oahppe galggi máhttet dajt adnet ietjasa iesjárvustallamijn. Máhtudagá Tjehpudagá Dádjadusá Praktihkalasj dahkamusá Oahppe basádi, sujddiji ja målsudi duola degu njuorakdoahkov. Bårråmbåtta maŋŋela skuorru sij bánijt ja ságasti majt sij barggi. Buojkulvis: ” Mån mánás vuoptajt basáv, mån bánijt skuorov”) Lávllot aktan oahppij lávllagav rubmaha ja rubmahaoasij birra. Dibde oahppijt buoremusrádnajt guossen klássaj gåhttjot. Oahppe oahpásmahtti ietjasa rádnajt dåjda ietjá oahppijda. Sáme doahko iesj guhtik guovlos Sámen Gáritjis (bujkulvis, gávnnu Utsi Gaup: Suga suga su, girjen ja CD’an, danna davvesámegiellaj, dánna jårggåluvvam julevsámegiellaj) Gietjav tjáhpa tjáhppis tsitsátja Tjåhkkåji ja tjuohki tjátjev Tjadá tjåddåga tjoajvváj tjålijda Jali ietjá gáritjis. Dibde gáritjisáv siejnen klássalanján gahtsahit, ja oahppijn aktan dav juohkka biejve hárjjidallat. Vatte oahppijda gáritjisáv sijddabarggon sihke tjálálattjat ja jiednafijllan. Lávlla vahkkobiejvij birra juohkka tijma lávloduvvá, ja oahppe dahkamussan oadtju oahppat dav nágin berrahi gut dav ij åvdutjis máhte. Dat gávnnu Ella Holm Bulla lávllomgirjen oarjjelsámegiellaj. Mánnodahka le vuostasj biejvve Dijsdahka nubbe Goalmát gasskavahkko le Ja duorastahka le nælját Vidát biejvve le bierjjedak Ja lávvodak le gudát Giehttjit sådnåbiejvve le Ja dat la ålles vahkko Akta, guokta, gålmmå, niellja Vihtta, guhtta, gietjav Vuostasj, nubbe, goalmát Nælját, vidát, gudát giehttjit Gåvvå oahppamnævos Gietjav tjáppa (gávnnu davve-, julev- ja oarjjelsámegiellaj) 1. Riegádimbiejvverijmmo Juohkkahasj dahká riegádimbiejvverijmov, dsj lagámus berrahij, ja klássarijmov gåvåj ja riegádimbiejvij. Rijmmo álu njálmálasj hárjjidallamin aneduvvá. 2. Vahkkobiejvvespella Dahkit vahkkobiejvvespelav mij mánnorijmos vuolggá, doajmmamkårttå juohkka bæjvváj (vargga degu stagánspella). Tjalman aneduvvá gå galggá jåhtet åvddån mánnospelan. Duola degu dijsdagá 5.biejvve miessemánon: ”Gehtja dálkev ålggon uddni. Jus le bæjvádahka de ganuga ja vuojŋada dållågátten ja tjuottjo badjel åvtåv vuorov. Jus la åmågis jali muohta/rássjodálkke, de gáhtjada ja håjggåda tjalmanav vat ådåsis.”Oahppe javlli juohkka bále dav vahkkobiejve namáv dasi gåsi båhti, ja åhpadiddje jali ietjá ållessjattuk viehket doajmmamkårtåv låhkåt sidjijda oahppijs gudi dárbahi. Sån gut vuostatjin boahtá mållaj, mij la maŋemus biejvve mánon vuojttá. 1. Buojkulvis Loagga Juska dát la iesjárvustallam, de máhttá loagga aj guládallamijn åhpadiddjijn aneduvvat ja nåv de iehtjáda e oattjo låhkåt. Dát máhttá vuostasjgiellaj tjáleduvvat. Tjielggi bargov 2. Buojkulvis Oahppe mierkkiji dajt åhpadusmihttomierijt majt máhtti. Dáv vierddiv oahppat vaj åhpadusmihttomierijt jåvsåv Dáv máhtáv vehi Biejvve Dáv máhtáv buoragit Biejvve Bágojt ja moallánagájt ma li ávkálasj máhttet gå dáj birra ságastav Åvddånbuktet máhtojt rájnasvuoda birra Ietjá láhkáj åvddånbuktet ietjam Bisodit ságastallamav Diedádus åvddålij guovlluj Nuorap oahppijda máhttá Thomas lávggom-girjje kopieriduvvat, ja aj lamineriduvvat, ja låhkåmkårttån aneduvvat, ja da máhtti vuossan årrot, ja skåvlån ja sijdan aneduvvat. Oahppe nuorajdásen ja joarkkaskåvlån gudi li 2. dásen, máhtti guossebarggen sámemánájgárden ja sujddit mánátjijt doahkoj sajen. Sij máhtti aj mánáj rubmaha ja varresvuoda birra sámástit. Diehttelis de dát sierralágásj huksamav skåvlå bieles rávggá. Nuorajskåvlåoahppe ja oahppe joarkkaskåvlån máhtti ságastit ietjaslágátjij birra ja rubmaha,ja ietjas varresvuoda birra, duola degu lásjmudaládijn. Máhttet tjálálattjat ja njálmálattjat åvddånbuktet : Oahppe máhtti bágojt ja moallánagájt rubmaha, rájnasvuoda ja bádneskuorroma birra sierra tjállemgirjjáj tjállet. Sij aj máhtti ålles gárgadisájt ja oanes subttsasav temá birra tjállet. Mij guosska njálmálasj tjehpudagájda de la hárjjidallam sierraláhkáj ájnas. Máhttet låhkåt : Oahppe galggi máhttet låhkåt bágojt, moallánagájt ja ålles gárgadisájt dahkamusáj birra ma guosski rájnasvuohtaj. Máhttet riekknit : Dibde oahppijt riekknit hattijt rájnasvuodagálvojn ma li fámilja lávggomlanján. Máhttet digitála ræjdojt adnet : Dibde oahppijt internehtav adnet ja rájnasvuoda moallánagájt sámegiellaj åhtsåt duon dán næhttabielen ( Gávnos , giella.org ja risten.no ). Vuoseda tækstabuojkulvisájt, ja dibde oahppijt åhtsåt ja dåbddåt åhtsåmbålujn rájnasvuodamoallánagájt. Dajna gå oahppe bukti tjállet, máhttá akta gielladomedna årrot gávnnat sáme vuostasjgielak klássav ráddnaklássan ja sijájn jur sámegiellaj tjáhttit. Máhttá aj interaktijvalasj prográmmajt njuolggaguládallamin adnet. Máidnot Hearrá, Skuvlasálbmagirji, Verbum, 1995. 51 sálmma, Sámi sálbmakomitea, 1990. Paul Gælok: Haŋŋá boade gáddáj , 1990. Sigga Duolja-Sandström: BIEJVVE BÅKTÅ MUV-Lávllomgirjje, 1991. Siv–Ingunn Kintel ja Adele Nystø: Lávllaga, 2005 Sara Aira Fjällström ja Mandy Senger: Buoremus Ájgge, cd’a 2007 Julevsáme sálmmagirjje Inga Laila Hætta: Mån Måj Mij, Idut 2003 Hamery&Cartwright: Muv vuostasj 100 bágo, Samisk utdanningsråd 1996 Hamery&Cartwright: Muv vuostasj 1000 bágo, Samisk utdanningsråd 1998 Brooks ja Litchfield: Tálla , Idut2006 Gaup, Guttorm ja Nergård: Gietjav tjappa 2, Davvi Girji 2011 Gaup, Guttorm ja Nergård: Gietjav tjappa 3, Davvi Girji 2011 Risten Sokki: Muv rumáj, Solum forlag 2007 http://www.e-skuvla.no/?dokument=2010-11-05.10:25:32.txt www.glosor.eu Udir.no - Mujttolissta tjálálasj sámegiella Diedo nasjonála gæhttjalimij birra Æjgádijda gejna li máná 5., 8. ja 9. jahkedásen Bessat máhtta dåssju jus - Oahppe gejn li rievtesvuoda sierraåhpadibmáj jali åhpadussaj sierra giellaåhpadibmáj oahppijda gielalasj unneplågojs, ja goassa - le tjielgas jut gæhttjalime e åhpadibmáj vájkkuda. Goappátja ævto láhkatjállusin hæhttuji dievdeduvvat jus skåvllå galggá bessam-mærrádusáv dahkat. Juska ájnegis oahppen le rievtesvuohta bessat, de máhttá oahppe iesj jali åvdåsvásstediddje mierredit jus oahppe huoman galggá gæhttjalimev tjadádit. Oahppe 5. ja 8. jahkedásen galggi gæhttjalimijt tjadádit låhkåmin, riekknimin ja ieñilsin. Oahppe 9. jahkedásen galggi gæhttjalimijt tjadádit låhkåmin ja riekknimin. Dá gæhttjalime li sæmmi gå 8. jahkedáse gæhttjalime. Gæhttjalime ieñilsin ja riekknimin li elektråvnålasj gæhttjalime. Gæhttjalime låhkåmin li páhppárijn. Makkár dahkamusájt galggi oahppe tjoavddet? Gæhttjalime li muhtem rádjáj válljimmáhttem dahkamusá ja muhtema li rabás dahkamusá. Rabás dahkamusájn galggi oahppe vásstedit ietjasa bágoj jali tállaj, madin válljimmáhttem dahkamusájn galggi oahppe avtav moattes gatjálvisájs vásstedit. Gæhttjalime båhtusa galggi máhttet diedojt vaddet oahppij tjehpudagáj dásev. Gæhttjalime li dan diehti navti dagádum jut li álkke, gasskamudduj ja gassjelis dahkamusá. Næhttabielen www.udir.no gávnnuji buojkulvisá dahkamustjerdajs ma aneduvvi nasjonála gæhttjalimijn. Dánna aj gávnnuji åvdebuttjas elektråvnålasj dahkamusá ieñilsin ja riekknimin. Guhti oadtju gæhttjalimij båhtusijt diehtet? Oahppe ja æjgáda oadtju åhpadiddjes diehtet gå gæhttjalime båhtusa li gárvvása. usdirektoráhtta ij almoda ájnegis skåvlå båhtusijt. Båhtusa suohkanijs ja fylkkasuohkanijs almoduvvi skåvllålinkan: Ájnegis skåvlåj båhtusa li rahpasa rektorijda ja skåvllåæjgádijda (suohkanijda). Dá båhtusa galggi aneduvvat vuodon buoredittjat åhpadime kvalitehtav. Åhpadiddjijn ja skåvlåjn li sjávodisvælggo ájnegis oahppe båhtusijs. Ienep diedojt? Válde aktijvuodav skåvlåjn jus dujna li gatjálvisá nasjonála gæhttjalimij birra. Máhtá ienebuv nasjonála gæhttjalimij birra låhkåt Åhpadusdirektoráhta næhttabielen: www.udir.no/nasjonaleprover Goassa galggi gæhttjalime tjadáduvvat? Nasjonála gæhttjalime galggi tjadáduvvat 37. vahkos 45. vahkkuj. Oahppijn gejn ælla máhttelisvuoda nasjonála gæhttjalimijt tjadádit mierredum gæhttjalimbiejve, galggi fálaldagáv oadtjot maññela oadtjot tjadádit. Vahkko:Biejvve:Gæhttjalibme ja dásse:Gæhttjalimtjærdda: gasskabiejve 14.9. Låhkåmin 5., 8. ja 9. j.d.páhpergæhttjalibme 19.–24.9.Ieñilsin 5. jahkedásse elektr.gæhttjalibme 26.9.–1.10.Ieñilsin 8. jahkedásse elektr.gæhttjalibme 17.–22.10.Riekknimin 5. j.d. elektr.gæhttjalibme Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 6. dásse Dánna gávnná åhpadiddje buojkulivisájt gåktu sån máhttá barggat máhtudakmihtoj 6. dásen. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggovuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvtå oahppáj. Árvustallam bargadahttijn ja jus gielladomena soajtti, li gárvvidusá oase. Dát buojkulvis vuosádallá muhtem dåjmav gåsi ulmusj vállji muhtem bæjvválasj dilev gånnå le gåvo ja/jali dåjma. Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Oahppen galggá báhkoboanndudak mij bæjvvalattjat le dárbulasj. Dát merkaj oahppe galggá máhttet: Máhtudakmihto, åhpadusmihttomiere ja mihttomiere jåksåm gájbbádusá galggi tjielggiduvvat oahppijda. Åhpadiddje galggá tjadádit njálmálattjat gájbbádusájt oahppijda. Máhtti årrot vuojnnusin klássalanján jali årrot barggoplánan oasse. Jus gájbbádusá tjáleduvvi duola dagu barggoplána oasen, máhtti æjgáda/åvdåstiddje bargguj oassálasstet. Mihttomiere jåksåm gájbbádusá máhtti tjáleduvvat sjiemá sisi. Káráktiera li dagu nuorajskåvlån ja joarkkaskåvlån. Åhpadusmihttomiere Karakterdásse 2 Karakterdásse 3 - 4 Karakterdásse 5 - 6 Oahppe galggá máhttet: lasedit báhkovalljudagáv muhtem bæjválasj dilij birra Oahppe máhttá náginav dajs bágojs ma li ienemus bæjválattja ma gulluji válljidum tebmáj Oahppen le viehka borre báhkovalljudak muhtem válljidum temá birra. Oahppen le sierralágásj buorre báhkovalljudak válljidum temá birra. adnet bágoj majt la oahppam Oahppe máhttá nagin åhpadum bágojt adnet Oahppe máhttá ållo åhpadum bágojt adnet Oahppe máhttá huj ållo ja duojt dájt åhpadum bágojt adnet. dahkat gárgadisájt gånnå moattebelak sisadno válljidum temás Oahppe máhttá dahkat nágin álkkes gárgadisájt válljidum tebmáj Oahppe máhttá dahkat moaddá gárgadisájt válljidum tebmáj. Oahppe máhttá dahkat gárgadisájt ma li moahttelágátja ja tjielgga. giehttot juojddá gåvo birra mij gullu muhtem tebmáj Oahppe máhttá giehttot åvtåsbágoj majt sånn vuojnná muhtem gåvon. Oahppe máhttá giehttot muhtem gåvo birra gárgadisáj majt dahká. Oahppe máhttá giehttot muhtem gåvo birra måttijn gárgadisájn ma li dagádum moahttelágásj vuogijn. dádjadit gatjálvisájt ja dajt vásstedit Oahppe máhttá vásstedit gatjálvisájt åvtåj bágoj. Oahppe máhttá vásstedit gatjálvisájt ålles gárgadisáj. Oahppe máhttá ållåsijt vásstedit gatjálvisájt ålles gárgadisáj. Dát sjiebmá máhttá buorre vuodo årrot åhpadiddje ja oahppe ságastallamárvustallamin. Sjiebmá aj máhttá årrot oassen gå galggá tjálálattjat vuosedit mij juohkka oahppe máhtudahka le. Buojkulvis mij tjuovvu, vuoset gåktu oahppe válljiji allasisá ábnnasav mij gávnnu sjiemán gåhtjodum Bæjvválasj dile . Åhpadiddje máhttá aj mierredit åvddåla gå barggo álggá, sierralágásj temáv majna oahppe galggi barggat. Dán åhpadusdåjman le tebmá lájbbom. Oahppamdoajmma juogeduvvá vaj sjáddi sierralágásj dåjma, sihke práktihkkalasj ja teorehtalasj dåjma. Vaj dá dåjma lij moattelágátja le ájnas. Barggo máhttá ásaduvvat gå stasjåvnnåbarggo. Åhpadiddje de mierret man guhkev barggat juohkka stasjåvnån ja majt oahppe dajn galggi barggat. Máhtti stásjåvnå gånnå oahppe galggi låhkåt sige tjavgga ja sjávot, ájádallat, ságastit, dágástallat, tjuorggat ja tjállet. Muv ietjam birra: -gut mån lev ja makkár - muv lagámusá - biktasa - biebmok divre - rumáj ja varresvuohta - muv hábme - boahtteájge barggo Skåvllå, rádna ja asstoájgge -muv rádna ja makkára sij li - skåvllå, skåvllåbarggo, fága ja tijmmapládna - biejve vahkon ja majt daj biejvij dahkap - valástallama ja ietjá dåjma asstoájgen - kloahkka Muv lahkabiros: -muv goahte ja ma danna li - sáme biebmo ja biebbmokultuvrra - oasstet dárbbagijt - káfean manádit - majna mannat - oasstet jali diŋŋgut bilehtajt Kultuvrradiehto - subttsasa, dábe, viessomtjerda - allaájge/base ( javlla, bæssátja jnv. ) - musihkka, girjjálasjvuohta ja filma - sáme histåvrrå - sáme njálmálasj giehttomdábe, dålusjsubttsasa, båva, juojggama - ulmutja gielladáfon Jahke: - rijmmo, biejve vahkon, mánoj namá, jábe - dálkke - almmeguovlo - jage birra bargo, duola dagu tjoaggem, bivddo, miessemærkkom, njuovvam, guollebivddem Dát sjiebmá vuoset muhtem bæjvválasj dilijt buojkulvissan majt åhpadiddje máhttá biedjat oahppamdåjmaj vuoduj. Gávnnuji ållo buorre gåvo nehtan ma vuosedi næhttabåhtusijt ma li ævtoduvvam. Åhpadiddje giehttu mij tebmá le, dan baktu gå låhkå oanegis giehtov jali subttsasav mij hiehpá tebmáj. Oahppe oadtju kopijav giehtos, ja mærkku bágojt ja moallánahkkojt ma li ådåsa. Oahppe de oahpástuvvi dajda ådå bágojda ja moallánagájda ma tebmáj gulluji. Åhpadiddje gatjádallá juojddá tevstas, ja oahppe vásstedi. Duon dán lágásj kårtå jali gåvo ma hiehpi tebmáj, aj dåhkkiji oahppamnævvon. Gå åhpadiddje dajt vuosádallá, de galggi oahppe subtsastit majt vuojnni. Gå åhpadiddje ságastallá oahppij temá birra, de galggá sån årrot nav njuolggá ja tjielgga gåk máhttelis le. Gatjáda duola dagu náv: Gut le dát? Gånnå le dát? Mij dáhpáduvvá dán gåvon? Makkár barggo le dát? Manen bargaduvvá náv? Mij le ávkken návti barggat? Mij dal dáhpáduvvá? Ájnas le tjuovvot gåktu sjaddá mańenagi bargadum, duola dagu jus tebmá le lájbbot. Viertti álgget gárvedimijn ja de joarkket gåktu dal oajvvedoajmma bargaduvvá ja mańemus gåktu ållit ja de vuosedit mij sjattaj dát bargos. Maŋŋutjissaj máhtti oahppe subtsastit subtssasav álgos gæhtjáj. Buojkulvis: Kårtå Thomas lájbbu: Gåvvå: Ina Beate Somby, Báhpajávre skåvllå. Gå dal åhpadiddje le låhkåm ja subtsastam temá birra, de galggi oahppe dievddet DHO-sjiemáv . Gehtja kápihttalav gånnå tjáleduvvá árvustallama birra. Åhpadiddjen galggi kårtå gånnå duot dát gåvvo. Kårtå máhtti vuosedit verbajt ja substantijvajt ma gulluji tebmáj. Kårtåjn galggi sierralágásj bájnnokåvdå massta galggá dåbddåt makkár bágo le dajda tjáledum. Verba soajtti årrot kårtå ma lij alega birrális jali kårtå máhtti lijmmiduvvat alek páhppárij. Ietjá báhkoklássajn máhtti årrot ietjá bájnokåvdå - duola dagu substantijvajn ja ádjektijvajn. Ájnas le tjállet verbajt infinitiv hábmáj ja substantijvajt nominativ hábmáj. Ádjektijva máhtti tjáleduvvat sige predikatijva ja attributijva hámijda. Gå li bájnnokåvdå, de vuojnni oahppe ma li duo ja dá báhkoklássa. Gå oahppe galggi oahppat grámmátihkav, de máhtti kårtå årrot viehkken. Oahppe dahki gárgadisájt ja ienebut såjådi verbajt, substántijvajt ja pronomenijt. Buojkulvis: Kårtå gånnå duot dát bájnno. Gåvvå: Ina Beate Somby, Báhpajávre skåvllå. Åhpadiddje gávnná ja/jali iesj dahká hiebalgis rijmav, gáritjisáv jali divtav mij tebmáj hiehpá. Oahppe kopijajt oadtju. Tevstav aj máhttá sæjnnáj jali táblluj gatsostit vaj dat le vuojnuosin divna oahppijda. Buojkulvis: Mij la dát? Gåvvå: Ina Beate Somby, Báhpajávre skåvllå. Åhpadiddje gávnná juokkir lávllagav mij hiehpá tebmáj. Oahppe oadtju kopijav lávllagis majt sij sierra lávllomskálmá sisi biedji. Lávllagis aj máhttá válldet stuorra kopijav A-3 árkkaj, ja sæjnnáj jali táblluj gatsostit. Oahppe de oahppi lávllagav ja lávvlu dav. Buojkulvis: Lávlla Gåvvim: Ina Beate Somby, Báhpajávre skåvllå. Oahppe ådå bágojt ja moallánagájt muhtem lotus-sjiebmáj tjálli. Lotus-sjiebmá le mierkkidum duoj dáj bájnoj ja báhkoklássaj. Oahppe tjálli bágojt sjiemá sisi dan milta gåktu bájno le. Buojkulvissan de galggi verba tjáleduvvat alek dajvvaj. Substantijva tjáleduvvi sierralágásj dajvajda duola dagu biebmo og gievkanvættsaga. Gå de oahppe li gærggam sjiemáv dievddet, de galggi sij sjiebmáj gæhttjat ja gárgadisájt dahkat. Gárgadisá dagáduvvi sihke tjálálattjat ja njálmálattjat. Buojkulvis: Makkár lotussjiebmá máhtta årrot Sálte Såhkår Jáfo Fierrom-másjijnna Lihtte Gukse Substantijva -ábnnasa Tjáhtje/vann Substantijva -ræjddo Goajvvo Gáhkkim-pulvvara Vuodja Nijbbe Rujtta Viehkkit Duolbbit Mån galgav... Lájbbot Bassat Ávvudallat Dahkambágo Gåjkkådit Gáhkkit Rádjat Májsstet Vuordiet Bassat Bårråm Oasestit Gærggat Oahppe ådå bágojt muhtem báhkogirjjáj tjálli. Máhtti aj tjállet vuollalahkkoj muhten árkkaj jali pc’a sisi. Vuostak sáme bágojt åvtå rabddaj ja de nuppe rabddaj árka dáro bágojt. Ja gå de máhtsasti árkav, de sjaddi sáme bágo åvtå bælláj ja dáro bágo nuppe bælláj. Oahppe dal hárjjidalli ietjasa dádjadit dájt ådå bágojt juogu dal aktu jali aktan muhtem iehtjádijn. Akta oahppe biedjá tjuvdev dan báhkuj mij javladuvvá ja nubbe oahppe gæhttjá jus le duolla. Åhpadiddje dahká kårtåjt gånnå li tjáledum moattelágasj bágo jali de oahppe tjálli bágojt páhper bæhkátjijda. Maŋenagi gå oahppe mujtti bágojt ålgolt, máhtti sij biedjat kårtåjt/bágojt muhtem lihte sisi. Lihte sisi de sjaddi ienep ja ienep ådå bágo. Oahppijda le ájnas gærddot dájt ådå bágojt ja álu adnet dajt vaj sijá báhkoboanndudahka lassán. Buojkulvis: báhko tjåvdariggasin Gåvvå: Ina Beate Somby, Báhpajávre skåvllå. Oahppe aj máhtti ståhkat duoj dáj spelaj ma li tjanádum tebmáj. De oahhpamdoajmmaj váriásjåvnnå sjaddá. Åhpadiddje dahká spelajt - muhtema gæhppada ja muhtema gássjela. Máhtti årrot diellospela duola dagu loop, memory, domino, hárppodiello, bingo ja tsibrromdiello gånnå li sierralágásj gássjelisvuoda: gåvvå-gåvvå, gåvvå-báhko ja báhko-báhko. Buojkulvis: bingo, loop, tsibrromdiello, diellospella Gåvvå: Ina Beate Somby, Báhpajávre skåvllå. Åhpadiddje girjátjav dahká moattelágásj barggodahkamusáj. Álgon galggi åhpadusmihttomiere vuojnnuj boahtet ja da ådå bágo ja moallánagá majt oahppe galggi oahppat. Tevsta máhtti årrot guhkebu ja oanebu ja duot dát tjerdas. Barggodahkamusá máhtti årrot giehpebu ja gássjelappo, duola dagu gå galggá bájnnet juojddá, tjállet bágojt ja gárgadisájt dahkat ma gulluji gåvojda ja giehtojt jali ruossabágojt tjállet. Oahppe tjálli giehtov mij muhtem gåvvåj gullu. Jus oahppijs le ålos, máhttá åhpadiddje válljit jur åvtåv gåvåv ja gatsostit dav pc’a åvddåbælláj. Guhtik fuorvav galggi oahppe tjállet giehtov mij gullu gåvvåj. Åhpadiddje dal máhttá álgov dahkat ja de oahppe guhtik fuorvav joarkki. Oahppe tjálli guhtik binnátjav. Ij aktak oahppe dárbaha berustit majt ietjá oahppe juo li tjállám åvddåla suv. Gå dal divna oahppe li juojddá tjállám, de åhpadiddje dáv tjáledum giehtov priennti. Åhpadiddje giehtov oahppijda tjavgga låhkå, ja sæjnnáj dav gatsos. Muhtem oahppe máhtti ietja dav tjáledum giehtov låhkåt. Oahppe galggi internetta baktu åtsåt ienep diedojt temá birra jali gávnnat duola dagu gåktu galggá sáme biebmojt bårråmláhkáj dahkat. Oahppamdoajmma viertti hiebaduvvat oahppij tjehpudahkaj. Oadtjot divna oahppijt ságastittjat le ájnas. Jus oahppe máhtti åvtåjt bágojt ja moallánahkkojt javllat, de oadtju dåbddåt jut sij rijbbi. Ságastallam galggá oahppij máhtudakmihtoj milta hiebaduvvat. Åhpadiddje gatját ja oahppe vásstedi. Jus oahppe li smidá ja temáv máhtti buoragit, de galggá åhpadiddje sijáv hásstet ietjá ja tjiegŋalap gatjalvisájda ja vásstádusájda. Oahppe máhtti aj temá birra tjállet, lehkus giedajn jali pc ajn. Máhttelis le aj dåjmadit duoj dáj lotus-sjiemáj. Muhtemijn li dåssju gallegasj valla stuorra rubrihka ja muhtemijn moadda ja smávva rubrihka. Dajda sjiemájda gånnå gallegasj rubrihka, máhtti oahppe tjuorggat gåvojt ja gåvostagájt. Oahppe aj máhtti biesskedit gåvojt juosstá ja lijmmit dajt sjiemá sisi. Åhpadiddje aj máhttá skánnit ja nav kopijat oadtjot muhtem árkkaj. Oahppe galggi ietja mierredit mij sjiemá sisadno galggá. Máhttelis le aj dahkat juokkir lágásj báhkobáŋkajt. Buojkulvissan máhttá laminerit ådå bágojt kårtåjda ja de dajt kårtåjt tjåvdariggasij biedjat. Oahppe aj máhtti dahkat báhkobáŋkav sierralágásj skálmmáj pc’an. Vaj åhpadus sjaddá moattelágásj, le ájnas. Dan diet e barggobåttå galga årrot ilá guhkaga. Åhpadiddje aj galggá gárvvit oahppamav vaj dat åvdet åhpadusáv ja åvddånimmielav vaddá. Åhpadiddje galggá gehtjastallat vaj gávnná makkár oahppamdåjma li buoremusá oahppijda gå daj galggi barggat, ja ma buoremusát åvddedi oahppamav. Oahppe galggi oadtjot barggodahkamusájt majt buoragit ájmmudi. Dan diehti viertti åhpadiddje sidjij dahkamusájt ja dåjmajt ma hiehpi oahppij máhtukvuodajda dahkat. Oahppe de barggi oahppamábnnasij duon dán ietjaska láhkáj ja dárbahi ájgev iesj gen ga milta. Åhpadiddje galggá ásadit åhpadusáv vaj sisadno ja barggotjerda hiehpi divna oahppijda. Oahppijn li iesj gænnanik vuohke mij vájkkut gåktu sij ja man ålov sij oahppi. Gatjálvis máhttá duohttat duov gåktu oahhpamábnnasa látjeduvvi oahppijda. Dan diehti le ájnas gávnnat ållo ja moattelágásj barggodahkamusájt ja dåjmajt ja spelajt temáj ja dásij milta. Gájkka galggi sadjihin oahppamlanján årrot. Oahppe de aj máhtti allasisá tjuolldet barggodahkamusájt ma li konkrehtalattja, ulmmelattja ja ma ietja vuosedi gåktu barggat. Åhpadiddje galla viertti álu iesj dajt dahkat, dajna gå binná gárvvidum oahppamusá gávnnuji sámegiellaj. Åhpadiddje máhttá dagu kártav dahkat gåktu oahppij máhtukvuohta le oahppat, nåv vaj åhpadusvuohke hiebaduvvá oahppijda buoremus láhkáj. De ham de vat åhpadus ienebut hiebaduvvá oahppijda, gudi de åvddåni fágalattjat mihttomiere ja máhtudakmihto hárráj. Åhpadiddje galggá tjuovvot gåktu oahppiij máhtukvuoda le oahppat, ja makkár vuogij sij oahppi ja gåktu sijá oahppam -ja åvvdånamprosæssa manná. Åhpadiddje galggá gæhttjat ja diehtet majt oahppe gudik ájge máhtti, ja maŋenagi åvdedit ja viehkedit hárjjidallamijt iesj gen ga oahppij milta. Tjuovvolissta vuoset oahppamdåjmajt majt guhtik buorren adná ja inemusát åvddedi oahppamav: Visuálalasj oahppe lijkkuji Auditijvvalasj oahppe lijkkuji - låhkåt ja tjállet, filmajt gæhttjat, tjuorggat, barggogirjátjij barggat, ja tjuorggat ájáduskárttajt - gåvojt ja bágojt - guládallat, dágástit iehtjádij, ságastit ietjajnis jali iehtjádij ja tjavgga låhkåt Taktilalasj oahppe lijkkuji Kinestetalasj oahppe lijkkuji - juojddá duohtadit, giedaj barggat, pc’ajn barggat, plákáhtajt dahkat, spieledit, tjállet, biesskedit ja lijmmit. - tjåvddariggasij ja hárppodieloj barggat - labudit ietjasa ja åvvå rubmahav adnet, spieledit duojt dájt spelajt, teaterin ihkkunahttet ja praktihkalasj bargojt - siejnne- ja guolbbespelajt Oahppe dal galggi ietja árvustallat majt sij ajtu máhtti, majt bukti ja majt sij li oahppam. Gå dav galggi gávnnat, de máhtti sij dievddet DHO-sjiemáv . Siemáv galggi oahppe dievddet åvddåla gå sijá oahppamdoajmma álggá. Máhtudakmihto, åhpadusmihttomiere ja dåbddomerka jali mihttomiere jåksåm gájbbádusá galggi årrot dåbddusa oahppijda ja vuojnnusij barggoplánan ja klássalanján boahtet, duola dagu plákáhtan mij siejnen gatsaj. Ájnas le åhpadiddje oahppij tjadát ma da dåbddomerka jali mihttomiere jåksåm gájbbádusá le. Le aj áj ájnnas jut dá le konkrehtalattja. Duoj dáj dásij dåbddomerkajt máhttá tjielggit, nav gåktu dát buojkulvis vuoset: Dån le jåhtuj boahtám Dån máhtá muhtemav dajs ienemus bæjválasj bágojs ma gulluji tebmáj. Dån máhtá nágin åhpadum bágojt åvddånbuktet. Dån máhtá nágin oanegis gárgadisájt ma gulluji tebmáj dahkat, ja dajt ságastallamijn adnet. Dån máhtá vásstedit gatjálvisájt åvtåj bágoj. Dån le buoragit jåhtuj boahtám Dujna le viehka buorre báhkoboanndudak mij guosská tebmáj. Dån máhtá moadda åhpadum bágojt åvddånbuktet. Dån máhtá dahkat gárgadisájt gånnå le sisadno ja ságastit ietjádij temá birra. Dån máhtá gatjálvisájt ålles gárgadisáj vásstedit. Dån le guhkás boahtám Dujna le buorre báhkoboanndudak temá birra Dån máhtá ållo åhpadum bágojt ållu buoragijt åvddånbuktet. Dån máhtá dahkat gárgadisájt gånnå le moattelágásj ja tjielgga giella ja sehkanit hæhkka sáhkaj temá birra. Dån gatjálvisájt ållåsit ja ålles gárgadisáj vássteda. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet : Njálmálasj doajmmá le ájnnasamos dán buojkulvisán. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet : Oahppe tjálatji gå dievddi DHO -ja lotussjiemáv ietjasa oahppamdåjma oassen. Máhttet låhkåt : Gå juokkir temáv álgatji, de máhttá sihke åhpadiddje jali/ja oahppe hiebalgis tevstajt låhkåt. Máhttet riekknit : Praktihkalas bargoj baktu, duola dagu lájbboma baktu, dåjmadi ja mujtudalli oahppe gåktu sáme vuoge milta tállajt låhkåt ja riekknit. Máhttet digitála ræjdoj adnet : Tjálálasj barggodahkamusájn oahppe pc’av adni. Gåvojt sij gávnni internehtan jali sij tjálli ietjá gåvo birra mij soajttá gávnnut. Dát buojkulvis hiehpá buoragit guhkásåhpadibmáj dajna gå oahppamdoajmma dættov biedjá gåktu njálmálattjat gielav åvddånbuktet. Åvdås álggá de viertti åhpadiddje juo gávnnat makkár barggovuoge hiehpi buoremusát. Åhpadiddje máhttá dahkat duojt dájt kårtåjt, spelajt ja barggodahkamusájt ma oahppijda rájaduvvi. Oahppe ja åhpadiddje máhtteba ságastallat temá birra madin oahppe duola dagu memorykårtåjt biessket. Jus le ávkálasj juojddá práktihkkalattjat dahkat mij tebmáj guosská, duola dagu jus galggá lájbbot jali biebmojt gárvvásin dahkat, de máhttá de doajmma jali gievkan gielladomednan årrot. Diellospella jali siejnneplakáhtta temá birra aj máhttá gielladomednan årrot. Gájkka guládallama diellospela jali plakáhta birra galggi sámegiellaj. Hætta/Kristensen: Čuovvul dál! Davvi girji . 2007 Einarsen: Searvva fal! Davvi girji . 2005 Sara: Joatkke ain. Davvi girji . 2006 sii. 67 Meløy: Giella Sámis . Davvi media a.s. 1989 Nan Persen: Eappelgáhkku . Iđut 2008, Ehpalgáhkko Nan Persen: Láibbážat . Iđut 2003, Lájbátja Inga Karlsen: Jåvvåviellja – manno Ukráináj, Davvi Girji 2004 Anders Urheim: Buojddedågge, buojddedågge Báhko 2004 Tveterås, Arntsen ja Jernsletten: Samisk kunst og kulturhistorie 2002 Johnskareng, Nordal, Ulfrstad ja Kaia Kalstad: Stádamáná 1999 http://lexin.nada.kth.se/lang/trio/ls/lulesamiska.htm http://www.logas.no/ http://www.lohkan.no/ http://www.egirji.no/default.aspx?module=Dokument3&ID=111 http://www.davvi.no/site/index.php?s=01&y=2010&l=sam (Boađe mu mielde) http://www.e-skuvla.no/?index=Info http://www.infonuorra.no/ http://www.kafjord.kommune.no/ http://www.risten.no/exist/risten/index.html http://www4.ur.se/gulahalan/ http://www.skolenettet.no/moduler/Module_FrontPage.aspx?id=16547&epslanguage=NO http://www.ur.se/samasta/ www.glosor.eu http://www.e-skuvla.no/?dokument=2010-11-05.10:25:32.txt http://www.infonuorra.no/samisk-mat.html Diedo Pedagoga-psykologa dievnastusá birra Pedagoga-psykologa dievnastus (PP-dievnastus) Pedagoga-psykologa dievnastus (álu oaneduvvam PPD jali PP-dievnastus) le suohkana ja fylkkasuohkana rádevadde dievnastus. Dat galggá mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt viehkedit gudi ietjas åvddånahttemijn rahtji, jali gejn le gássjelis oahppodille. PP-dievnastus galggá ierit ietján mánájgárdijt ja skåvlåjt rádedit ja bagádallat váj dilev láhtjá mánájda/oahppijda gudi dav dárbahi. PP-dievnastus galggá skåvlåjt viehkedit dilev láhtjet åhpadimev hiebadit oahppijda gejn li sierralágásj dárbo. PP-dievnastusán le sjávodisvuodavælggo. Diedo máná/oahppe birra e galga bigoduvvat, ja e vatteduvá iehtjádijda jus æjgáda e dav dåhkkida. Diedo máná/oahppe birra bisoduvvá sierra journálan/máhpan Dáhtágæhttjo njuolgadusáj milta. Majt PP-dievnastus dahká? PP-dievnastus guoradallá ja rádijt vaddá gåktu bagádallat mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt gejn li dákkir hásstalusá: Gåktu máhtá dån æjgádin PP-dievnastusájn válldet aktijvuodav? Åvddål gå váldá aktijvuodav PP-dievnastusájn, de bierri ságastit varresvuodastasjåvnåjn/skåvlåjn ietjat måråstimij ietjat máná åvdås. Oahppe gudi li badjel 15 jage bessi aj PP-dievnastusájn aktijvuodav válldet. PP-dievnastus máhttá aj viehkedit ållessjattugijt gudi sihti vuodoskåvllååhpadusáv válldet. Sihke ájnegis ulmutja ja ásadusá (mánájgárde, skåvlå ja iehtjáda) bessi namádak PPdievnastusájn aktijvuodav válldet ja rádádit. Jus dárbaj ienep viehkev PP-dievnastusás, de máhttá mánná/oahppe PP-dievnastussaj vuoseduvvat. Dábálattjat de sierra diededimsjiemáv adná gå PP-dievnastussaj vuoset, gehtja duv suohkana/fylkkasuohkana næhttasijdov. Válde aktijvuodav mánájgárdijn/skåvlåjn jus dárbaha viehkev vuosedimsjiemáv dievddet. Iehtjáda gudi máhtti PP-dievnastussaj vuosedit: vuollel 15 jage. Oahppe jali æjgáda máhtti gájbbedit jut skåvllå guoradallá dav vierdev majt dárbaj váj gávnat jus oahppe sierraåhpadimev dárbaj, ja makkir åhpadimev de luluj dárbahit. Gåktu PP-dievnastus barggá? PP-dievnastus barggá aktan duola dagu mánájgárdij ja skåvlåj váj fálaldagáv hiebat máná/oahppe ævtojda. PP-dievnastusá ássjegiehtadallamav máhttá gålmå åsijda juohket: 1. Guoradallam Gå PP-dievnastus vuosedimev oadtju, de le dábálasj gullat masi æjgáda, aktan mánájgárdde ja skåvllå viehkev ádnu. Ságastallama/ságájdahttema baktu, váksjoma ja gæhttjalime baktu oadtju PP-dievnastus ålles gåvåv máná/oahppe dárbojs. Guoradallá mánájgárden, skåvlån jali PP-dievnastusá kontåvråjn. 2. Ássjediehtte árvustallam/ráde Guoradallama milta PP-dievnastus ássjev árvustallá (tjálalasj rapportta) ja vaddá rádev juogu de mánájgárdde- jali oahppodilev hiebadit máná/oahppe ævtoj milta. PPD fágalasj rádev vaddá. Dábálamos ássje li árvustallat sierrapedagogalasj viehkev mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám ja oahppij sierraåhpadibme. 3. Tjuovvolibme PP-dievnastus máhttá tjuovvolit rádij/bagádallama baktu æjgádijda, mánájgárdij barggijda ja skåvlå åhpadiddjijda. PP-dievnastus máhttá doarjjaságastallamijt vaddet ájnegis oahppáj, ja máhtti árvustallat vijddásappo vuosedit. PP-dievnastusá bargo vuodon le åhpadimláhka, duola dagu tjuovvovasj njuolgadusá: § 5- 1 Riektá sierraåhpadussaj § 5-3 Ássjediehtte árvustallam § 5-4 Sierraåhpadime mærrádusáj ássjegiehtadallam § 5-6 Pedagoga-psykologa dievnastus § 5-7 Sierrapedagoga viehkke åvddål skåvllåj le álggám Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 4. dásse Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 4. dásen. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn ,sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Árvustallam bargadahttijn, gielladomena ja guhkásåhpadibme li gárvvidusán oase. 4.dásse le låhpalasj dásse sáme 3 aj. Akta hásstalus Sáme 2 ja 3ajn le oadtjot oahppijt sámastittjat. Vuollelin vuoseduvvi máhtudakmihto oahppamplánas 4.dáses, ma tjoahkkáj doarjju njálmálasj guládallamav. Dát buojkulvis vuoset drámá ja roallaoavdástallama tjadá gåktu oahppe máhtti ságastit sáme árbbedábálsj æládusáj birra. Buojkulvisá oajvvetjalmos le njálmálasj guládallam. Dán bagádallamin le máhtudakmihtto oassálasstet ságastallamijda sáme árbbedábálasj æládusáj birra váldedum maŋen. Sivva le, oahppamplánan 4. dásen le dát máhtudakmihtto sierra hásstalus. Njálmálas guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn. Åhpadusmihttomiere le akta lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Ulmme le oahppe galggi máhttet ållo bágojt bæválasj dilij birra, gåsi aj sáme árbbedábálsj æládus oahppij láhkabirrusijn gullu. Ietjá bágoj javladum galggá oahppe máhttet: Dæddo le biejadum dahkamus galggá almma. Dánna galggi oahppe dahkat ja tjadádit roallaoavdástallamav bæjválasj dilij birra árbbedábálasj æládusán, ja nav vuosedit ietjas máhtudagájt. Navti oahppe oadtju máhttelisvuodav máhtojt ja gielav sæmmi gå almma iellemin adnet. Åhpadusdåjma tjanádum åhpadusmihttomierijda li vuodon roallaoavdástallamij majt oahppe galggi dahkat. Dánna le dálásj ællobarggo lullesáme guovlon biejadum vuodon. Ællobarggo le miehtáj Sámen. Sæmmi ájggeguovdelis le biedjat vuodon ietjá árbbedábálasj sáme æládusájt degu guollim, ednambarggo, duodje ja ietjá miehttseæládusá ja tjoahkkeæládusá. Máhtudakmihto gånnå le mihtomierejåksåma dåbddomerka ja åhpadusmihttomiere gånnå le mihtomiere jåksåm gájbbádusá, vierttiji tjielggiduvvat oahppijda. Tjadáda dájt ja dágásta njálmálattjat sijájn. Mihttomiere máhtti klássalanján vuojnnut, ja/jali barggamplánan årrot oassen. Jus dåbddomerka jali gájbbádusá tjáleduvvi duola degu barggopládnaj máhtti æjgáda oassálasstet bargon. Oajvvádusájt ma li åhpadusmihttomierij gájbbádusá dåhkki sjiebmáj tjállet. Mánájdásijn nammaduvvi dáse vuolep,gasska ja alep, ja nuorajskåvlån ja joarkkaskåvlån káráktera aneduvvi. Tabælla galggá dagáduvvat álkkep vuodoskåvllåj ienni gå joarkkaskåvllåj. Dát buojkulvis berus juhte aj galggá nuoraj- ja joarkkaskåvlå Sámegiel 3 (1-4 dásen) aneduvvat. Åhpadusmihttomiere Vuolep/(2) Gasska/(3-4) Alep/ (5-6) Oahppe galggá máhttet ienedit ietjas bæjválasj báhkoboanndudagáv dan baktu gå oahppá moallánagájt ma gulluji bæjválasj dilláj ja dán æládussaj Dån máhtá muhtem bágojt ja moallánagájt bæjválasj vidjuji birra. Dån máhtá muhtem bágojt ja moallánagájt dán æládusá birra. Dån máhtá viek ållo bágojt ja moallánagájt bæjválasj vidjurij birra. Dån máhtá viek ållo bágojt ja moallánagájt dán æládusá birra. Dån máhtá sierraláhkáj ållo bágojt ja moallánagájt bæjválasj vidjurij birra. Dån máhtá sierraláhkáj ållo bágojt ja moallánagájt dán æládusá birra. oahppat nágin bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj Dån la nágin bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj oahppam. Dån la viehka bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj oahppam. Dån la sierraláhkáj ållo bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj oahppam tjállet unnes roallaoavdástallamav gånnå le dáhpádus ja moallánagá ma gulluji æládussaj. Dån tjálá muhtem rållajt unnes roallaoavdástallamij ja nagin moallánagájt æládusás aná. Dån tjálá rållajt roallaoavdástallamij almma dáhpádusájn ja nagin moallánagájt æládusás aná Dån tjálá rållajt roallaoavdástallamij almma dáhpádusájn ja moaddá moallánagájt æládusás aná tjadádit roallaoavdástallamav njálmálasj ságastallamij Dån åvddånbuvtá muhtemijt dajs ságastallamijs majt lidji gárvedam. Dån åvddånbuvtá buorre láhkáj ságastallamijt majt lidji gárvedam. Dån åvddånbuvtá ságastallamijt luondulattjat ja buorre láhkáj Juska sáme låhkåm- ja riekknimvuohke gullu 6. dássáj de hiehpá dav dánna álgadit. Duola degu ulmutjij tjoahkketálla (guovtes, gålmås, nieljes jnv. – akta, guokta, gålmmå ulmutja aktan), boahttsuj (guoktagis, gålmmågis, nielljagis jnv, - guokta, gålmmå, niellja boahttsu aktan) ja ællostuorrudáhka (tjårrågasj, návkká, ællo – muhtem boahttsu, 50-150 boahttsu, ájn vil enep boahttsu) ja oasse ælos máhtti hiebalgis moallánahkan årrot. Juohkka sáme árbbedábálasj æládusájn gávnnuji låhkåm- ja rieknimvuoge ma dánna dåhkkiji aneduvvat. Sjiebmá hiehpá sige åhpadiddje árvustallamij bargadahttijn ja oahppe iesjárvustallamij. Sjiebmá máhhtá aj vuodon oahppeságastallamij jali åvddånahttemságastallamij åhpadiddje, oahppe ja æjgádij gasskan. Dánna åhpadiddje gávnna buojkulvisájt gåktu máhttá máhtudakmihtoj 4. dásen barggat; sisanujn ja oahppamdåjmaj, vuodotjehpudagáj, hiebadum åhpadusáj, guhkesåhpadimij ja árvustallamij bargadahttijin. Gájbbádus le oahppe galggi muhtem mærráj máhttet bæjválasj moallánagájt, ja tállabágojt ja rájddobágojt. Åvddålin åhpadimgárvvidusá de la ávkálasj ja vuogas bæjválasj moallánagájt ja tállajt gærddodit. Åhpadiddje ájnnasamos bágojt ja moallánagájt tjadát. Dála vuojná guokta kårtå ådå bágoj ja moallánagáj: Gåvvå: Elin Fjellheim, Elgå skuvle Maŋŋela máhtti oahppe ájnnasamos moallánagájt oahppat duon dán dåjma baktu, duola degu báhkoloop, siejnnespella ja rumájspella. Oahppamvuogetjielgadusá Visualalasj oahppe lijkkuji Auditijvalasj oajppe lijkkuji -låhkåt ja tjállet, filmav gæhttjat, tjuorggat, barggogirjij barggat, ja ájáduskártav tjuorggat -gåvåjda ja bágojda -gulldalit, dágástallat, ietjajnis jali iehtjádij ságastit ja tjavgga låhkåt Taktijlalasj oahppe lijkkuji Kinestetihkalasj oahppe lijkkuji - duohtadit gálvojt, barggat giedaj, pc’ajn barggat, siejnneplákáhtajt dahkat, spellat, tjállet, biesskedit, lijmmit -tjåvdariggasijn ja hárbbobrehtajn barggat -labudit ja ålles rubmahav adnet, moattelágásj spelajt spellat, teaterav spieledit ja praktihkalasj barggguj -siejnne- ja guolbbespellaj Gåktu oahppe máhtti gærddodit ja ådå bágojt oahppat, gehtja artihkal báhko-oahppama birra ja artihkal oahppam strategiaj birra ieŋŋilsgiela bagádusán. Válde álggon dav mij oahppejuohkusij hiehpá. Roallaoavástallam le akta vuohke oadtjot oahppijt sámastihttjat. Roallaoavdástallamin ij la ham ”oahppe iesj” gut ságas, valla roalla. De la ham álkkebu duosstat ságastit ja nåv de ij ballat buosstot javllat. Gå oahppe roallaoavástallamav dahki, de la sijájn dat ájádallam dille. Buojkulvis Lárkkamin æjvvalip. Buojkulvis Dálvve Dánna dåhkki hiebadit oahppij åvddåmahtulasjvuoda milta. Duola degu lárkkamin, njuovvamin, ja låhkåmin. Ájnas le oahppe ietjasa rållaj oahpástuvvi vaj jálo sjaddi.Dahkit ságastallamijt juohkka vidjurij birra. Dibde oahppijt hiebalgis ájggeguovddelis vidjurijt dahkat. Gájka máhtti oassálasstet åvtå bále oavdástallamin, valla dåhkki aj sæmmi lanján duot dát ”ságastallamstasjåvnnå” mij aj máhttá gielladomdenan liehket. Lågå enebu gielladomenaj birra sierra artihkal . Ságastallamstasjåvnnå 1 Ulmusj boahtá ráddnátjæros ja sihtá gæhttjat jus ælon li sijá boahttsu. Gåvvå: Elin Fjellheim, Elgå skuvle Goalmát ulmusj boahtá ja gatjádallá guohtoma birra, gåktu giesse ja tjaktja l læhkám jnv. Ságastallamstasjåvnnå 2 Guovtes ságastallaba makkir/gen boahttsu ráddnátjæros li tjoahkkidum. Ságastallamstasjåvnnå 3 Muhtem ulmutja tjåhkkåji dållågátten ja ságasti bæjválasj vidjurij birra. Gåvvå: Elin Fjellheim, Elgå skuvle Náv dåhkki vidjujit jåhtet stasjåvnås stasjåvnnåj, ja ådå vidjura badjáni dárboj milta. Dá li nannimgierge ma gielav buoredi. Mierreda galles galggi roallaoavdástallamin oassálasstet, sámegieltijmaj oahppijlågå milta. Åhpadiddje máhttá aj oassálasstet vaj enebu sjaddi. Vuollelin tjuovvu oajvvádus ulmusj- ja ságastallamstasjåvnåkårtåjda majt oahppe dievddi. Ulmusj 1 Namma: Áldar: Gut lav: Iesjvuohta/luonndo: Beraj/barggoráddna/ Barggoviehkke/ietjá gasskavuohta Ulmusj 2 Namma: Áldar: Gut lav: Iesjvuohta/luonndo: Beraj/barggoráddna/ Barggoviehkke/ietjá gasskavuohta Ságastallamstasjåvnnå 1 Gånnå: Gut: Dáhpádus: Man birra ságastallat: Ságastallamstasjåvnnå 2 Gånnå: Gut: Dáhpádus: Man birra ságastallat: Sæmmilágásj vuoge ja háme máhtti aneduvvat gå galggi roallaoavdástallamav ietjá árbbedábálasj sáme æládusájs dahkat. Juohkka akta dájs æládusájs dåhkki sámegieldomednan, majt oahppe máhtti guossudit ja dassta roallaoavdástallamav dahkat. Roallaoavdástallam le aj gielladomedna. Gehtja sierra artihkkalav ja enep buojkulvisájt gielladomenaj birra . Roallaoavdástallam dåhkki aj vijdeduvvat ja vuodon storyline-prosjæktaj. Hiebada oavdástallama stuorrudagáv oahppij milta, galles li, sijáj åvddådiedoj ja áldarij milta, duola degu makkir ulmutja, ja galla ságastallamstasjåvnå galggi. Gå oahppe ietja oassálassti rållajt tjálátjit de sij adni ietjas åmastam máhtojt. De la åhpadiddje barggo oahppijda hásstalusájt hiebadit. Galla dåhkki moadda ságastallamstasjåvnå. Máhttá ságastallamstasjåvnnå gåsi turista jali iehtjáda guossáj båhti. Danna vattaduvvi diedo bájke histåvrå ja árbbedábij birra. Dát ságastallamstasjåvnnå hiehpá oahppijda gænna l buorre sámegiella, ja vuorasap oahppijda gudi tjuovvu oahppamplánav sáme 3. Roallaoavdástallam máhttá liehket gássjelabbo tjadádit guhkásåhpadimá baktu, valla jus gárvveda de la máhttelis. Galla oassálasste galggi, le gatjálvis gåktu åhpadus le gárvvidum ja jus le máhttelis åhpadit moaddásav åvtå bále buohtalakkoj. Sæmmi ulmutjin máhtti ienep rålla liehket. Váttesvuohta boahtá dassta gå ij le máhttelis vuojka labudit kamera åvdån. Ja máhttelisvuoda li aj tjanádum dasi gåktu teknihkalasj rustiga li. Gå galggá tjåhkkåhit moatten sajen ja roallaoavdástallamin huoman sæbrrat sæmmi bájkálasjvuodan, de dat rávkká ienep dádjadimev rållajda. Gárvvidusá roallaoavdástallamij li da sæmmi gå klássalanján. Roallaoavdástallama tjadádallamij le tjanádum gåktu organiseridum la ja gåktu rustika li. Jus la jur åhpadiddje ja akta oahppe de vierddi hiebadallat dasi, de máhtti sunnun goappánik moadda rålla. Jus le máhttelis ienebujda siegen årrot, de le ham ienebu gejda rållajt máhttá juohket. Ietjá máhttelisvuohta le guhkásåhpadimoahppe máhttá tv barggen ja diededit sierra dáhpádusás sáme árbbedábálasj æládusás. Jus libá guovtes, de máhttá nubbe ságájdahttet nuppev temá birra. De máhttá guhkásåhpadimkamera liehket tv kameran, ja åhpadiddje prográmma vuosstájvállde. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet : Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán, sierraláhkáj ságastallat iehtjádij. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet : Oahppe moalgedimijt roallaoavdástallimij tjálli. Máhttet låhkåt : Álggon tebmáj le buorre gávnnat ja låhkåt tevtstajt ma li hiebadum oahppejuohkusij Sáme 2 ja 3aj. Máhttet riekknit : Åhpadimgárvvidusán li riekknimtjehpudagá, sihke ámmulasj ja da ma juohkka æládussaj gulluji. Duola degu boahttsujt låhkåt vaddá máhttelisvuodav riekknimvuogijt ja muhtem moallánagájt ællostuorrudagáj birra oahppat. Iesjguhtik sáme árbbedábálasj æládusájn li sierra låhkåma majt dåhkki buojkulvisán adnet. Máhttet digitála ræjdojt adnet : Dáhtá baktu hiehpá roallakårtåjt ja ságastallamstasjåvnåjt dáhkat. Moalgedimijt dåhkki dáhtámásjijna, mp3-spællára, mobiltelefåvnå jnv. tjadá hárjjidallat. Giehpep sjaddá oahppijda åvddånbuktemav gárvedit, ja árvustallat ietjas bargov gå bessi gulldalit ietjas moalgedimijt. Árvustallama buojkulvisájn galggi åvdedit oahppamav diededimij/åvddåndiededimij tjadá ma måvtåstuvvi ja diedulattjan dahki. Åhpadusmihttomiere gájbbádusá galggi oahpes ja sadjihin oahppijda bargo álgon. Muhtem láhkáj árvustallamav bargadahttijn jali åvddåndiededimev vaddet vuoseduvvá vuollelin. Dån galga: adnet bágojt ma gåbttji bæjválasj vidjurijt Dån máhtá: Dån dádjada man birra mij ságastip ja vássteda åvtåjn bágojn Hárjjidalá: Harjjidalá válldet bágov juska ij la divna gárvvidum. Maŋenagi ájádalák giella buorrán. Gæhttjala ådå bágojt ålles gárgadisájn adnet, ij jur åvtåjn bágojn vásstedit. tjadádit roallaoavdástallamav njálmálasj ságastallamij Dån máhtá Dån vuoseda dån máhtá ienemus moalgedimijt. Hárjjidalá: Åhpa rållav buoragit vaj sjattá roalla. Dánna vuoseduvvá loagga árvustallen. Loagga jali oase låkkas vierddiji sámegiellaj tjáleduvvat. Hiebada oahppij sámegielmáhtudagáj milta. Juogosloagga 1, álggoloagga Dát juogosloagga aneduvvá åvddål gå dáhká ja tjadát roallaoavdástallamav. Loagga aj dåhkki aktugasj loaggan. Dánna tjielggiduvvá gut oassálasstá, mij tebmá le, vidjurijt ja mihtojt. Barggamvuoge vatteduvvi. Árvustallam ja moalgedime åhpadiddjes li aj. Dán buojkulvisán máhttá tjuovvot juohkuslåkkav 1 dánna liŋŋka . Juogosloagga 2, maŋenagiloagga Dát loagga le bargadahttijnloagga mij gåvvit vidjurijt, barggamvuogijt ja árvustallamav, duodden vuojnojt åhpadiddjes. Dát loagga máhttá aj aktusasj loaggan. Gehtja www.lex.no/vurdering . Jus juogosbarggo vihpá, de la ávkálasj tjállet moadda maŋenagilåkka bargadahttijn. Juogosloagga 3, loahppaloagga Maŋŋel gå roallaoavdástallam la tjadádum, máhttá prosessav ja båhtusijt tjoahkkájgiesset låkkan, aktusattjat jali juohkusin. Dánna dåhkki barggojuogo, aktisasjbargo jnv. tjoahkkájgieseduvvat, valla tjalmmusin galggá giellamáhtudak ja åhpadusmihttomiere. Åhpadiddje maŋutjissaj buktá vuojnojt. Máhttelis le oahppe ietjasa árvustalli árvustallamgájbbádusáj milta ma li tábellan vuollelin nammadum, ja adni sæmmi mierijt degu Europalasj giellapássan (ESP). Dáv máhtáv Tjielggidusá Dáv máhtáv vehi Biejvve : Dáv máhtáv ållu buoragit Biejvve : Dáv máhtáv huj buoragit Biejvve Mån máhtáv bæjválasj vidjurij birra ságastit Mån máhtáv árbbedábálasj æládusájs majna mij lip barggam ságastit Mån máhtáv bágojt ma gulluji sáme låhkåm- ja riekknimvuohkáj Mån máhtáv moalgedimijt roallaoavdástallamij tjállet Mån máhtáv moalgedimijt ja roallaoavdástallamav njálmálasj ságastallamij tjadádit Oasse iesjárvustallamin máhtti oahppe árvustallat makkir ådå moallánagájt sij li oahppam. Gehtja aj 7. dásev gåktu lasedit dáv sjiemáv. Mån dárbahav viehkev dáv bágov dádjadit Mån jáhkáv dáv bágov dádjadav Mån dádjadav dáv bágov Åhpadiddje máhttá oahppij iesjárvustallamav tjadádit ja ietjas árvustallamijt njálmálattjat ja/jali tjálálattjat buktet. Gå aktelasjárvustallam le ållim, de vierddiji oahppe ástov oadtjot buorridit bargov vaj ávkke åhpadusás nanniduvvá. Brooks ja Litchfield: Tálla, Idut 2006 Kjersti Lunde Rustad: Vuolggup Greidungij gájtsaj lusi, Landbruksforlaget 1995 Karen Maria Eira Buljo: Vuolggup Inngá Karinijn elluj, Landbruksforlaget 2001 Vuolggup Idá ja sávtsaj lusi Landbruksforlaget 1997 Åge Persen: Ájgge ja Ájgge barggogirjje Idut 1999 Stig Riemmbe Gælok: Biehtár ja Duommá háhkabivdon, Dávvi Girji 1999 Aino Hivand: Mujtá gus? Gollegiella forlag 2009 Vidar Vassvik ja Hanne Solem: Nuorre, GAN forlag 2004 Gun Aira ja Ingegjerd Vannar: Jåvvå giesse, Baldusine 2010 www.glosor.eu http://www.e-skuvla.no/?dokument=2010-11-05.10:25:32.txt Udir.no - Dásse 1-4 Dásse 1-4 Dásse 1 Dásse 2 Dásse 3 Dásse 4 Dásse 5-7 Dásse 5 Dásse 6 Dásse 7 Dásse 8-10 Dásse 8 Dásse 9 Dásse 10 Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Kåserija Dásse: Jo1– oahppogárvedime åhpadusprográmma ja Jo2 – viddnofágalasj åhpadusprográmma Tiebmá: sjáŋŋara Ájgge: nieljet tijmas guhtta tijmmaj Åhpadiddje åhtså muhtem buojkulvisájt gåktu sån máhttá hiebadit åhpadusáv nav vaj oahppe jåksi Jo1 – oahppogárvedime åhpadusprográmma ja Jo2 – viddnofágalasj åhpadusprográmma máhtudakmihtojt. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávke máhtudakmihtojt jåvsåtjit. Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja sijáv bargadahttijn árvustallá. Oahppe galggi aj ietjasa ja guhtik guojmesa bargov árvustallat. Mujte dát åhpadimgárvvidus ij ållåsit gåbtjå vuostasj máhtudakmihtov. Sjáŋŋar mij dánna le dættodum le kåserija. Máhtudakmihto Jo1 – oahppogárvedime åhpadusprográmma ja Jo2 – viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela. Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet *Dát máhtudakmihtto ij guoska oahppijt viddnofágalasj åhpadusprográmman. Åhpadusmihttomiere le lávkke máhtudakmihtojt jåvsåtjit. Oahppe galggá máhttet Máhttet låhkåt: Oahppe adni ávkálasj låhkåmstrátegijajt. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe oassálassti dágástallamijn, gulldali iehtjádij vuojnojt ja bukti åvddån iehtjasij vuojnojt. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe bukti åvddån ájádusájt ja vuojnojt majt tjállema tjadá li gávnnam Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe lájttalisát adni duov dáv elektronalasj gáldov. Åhpadiddje le åvdåtjis válljim kåserijav mij hiehpá aktisasj barggon klássan. Oahppe oadtju dáv kåserijav juogedum elektronalattjat jali páhppára nanna. Oahppe låhki dav sjávot aktu allasisá jali tjavgga aktan klássan. Åhpadiddje máhttá låhkåt kåserijav tjavgga, jali oahppe máhtti jiednabáddimav gulldalit. Åhpadiddje tjielggi, ja oahppe ságasti mij dåbddomerkaj kåserijav. Dættoda sierraláhkáj delbastimev. Dåhkki tjállet dåbddomerkajt lisstaj táblon. Oahppe máhtti aj ietja dåbddomerkajt tjállet. Åhpadiddje jali oahppe válljiji tiemáv kåserijaj majt oahppe galggi tjállet. Oahppe sjávot låhki, duola degu Koseriija- ja dan fuolkehámit : Sátneduddjon ja sátnestoahkan , (I boka Sátneduojit s. 9-13) Åvddål gå oahppe låhkkåji, tjállá åhpadiddje táblluj muhtem bágojt/moallánagájt, tevstas majt oahppe galggi låhkåt. Gå oahppe li kåserijav låhkåm ja ájádallam majt li låhkåm, de dájt gatjálvisájt vásstedi: Gut tjállá/ságas? ráddje Man birra ráddje tjállá/ságas? sisadno Gesi tjáleduvvá/ságastuvvá? vuosstájvállde Gånnå ráddje tjállá/ságas? Goassa ráddje tjállá/ságas? ájgge Gåktu ráddje tjállá/ságas? vájkkudimnævo Manen ráddje tjállá/ságas? ulmme Oahppe ságasti aktan kåserija birra, vásstádusájt vuodon adni. Ságasti delbastime birra. Oahppe ånigis tjoahkkájgessusav kåserijas tjálli, ja ságasti aktan majt li tjuolldám. Oahppe ietja kåserijav tjálli. Muhtem oahppe máhtti aktisasj tiemáv válljit ja aktisasj kåserijav juohkusbarggon tjállet. Divna vuorkkiji kåserijajt aktisasj elektråvnålasj vuorkkáj gå li gærggam. Oahppe máhtti guhtik guojmesa kåserijajt låhkåt, jali máhtti tjavgga låhkåt guhtik guojmmásij. Åhpadiddje låhkå kåserijajt ja oahppijda oahppamåvdedim diedádusájt vaddá. Gut tjállá/ságas? ráddje Oahppe gudi e ietja buvte kåserijav låhkåt, máhtti farra låhkåmav gulldalit. Tjoahkkájgessusa sadjáj le máhttelis tjállet tjåvdabágojt. Kåserija majt oahppe tjálli, máhtti liehket iesjgudiláhkáj sige guhkudáhka ja masjvalisvuohta. Muhtema máhtti ietjasa kåserijajt tjavgga låhkåt iehtjádijda gudi jur gulldali. Muhtema máhtti låhkåt måtij oahppeguojmij kåserijajs ja dajt arvusmahttemin ietjasa tjállemin adnet. Gå oahppe juohkusijn barggi, máhtti sij huomáhahttet ja arvusmahttet nubbe nuppev. Muhtemijda le álkkebu álgget gå li iehtjádij aktan, ja tækstadahkam aktan máhttá viehkedit sijáv ávvuadallat tjállet. Oajvvádusá ma badjáni, máhtti liehket sige miellagiddis ja suohttasa. Gå moattes moaddalágásj fámoj ja vaddásij oassálassti, máhttá dat aktisasj barggo buorre sjaddat. Oahppe máhtti ålov nubbe nuppes oahppat. Dát åhpadimgárvvidus hiehpá buoragit guhkásåhpadibmen, dan diehti gå le máhttelis tjadádit dåjmajt vargga sæmmi láhkáj gå dábálasj åhpadimen. Árvustallam bargadahttijn Dán åhpadimgárvvidusán máhttá åhpadiddje adnet sjáŋŋarlistav vuodon árvustallamin, ja dasi vuosedit gå oahppijt diededit. Sæmmi le åhpadusmihttimierijn majt oahppe galggi dåbddåt. Duodden åhpadiddje árvustallamij bargadahttijn máhtti oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustallat. Oahppe máhtti tjállemprosessan bargadahttijn njálmálattjat árvustalladuvvat ja gå gærggi kåserijajn tjálálasj diededimev. Le ájnas diededit dan láhkáj mij viehket oahppijt fágalattjat åvddånit. Sij vierttiji positijvalattjat diededuvvat majt sij bukti. Dættoda sierraláhkáj sjáŋŋarspesifihkka dåbddåmerkajt. Oahppe hæhttuji diededuvvat majna galggi barggat, ja gåktu dav galggi barggat. Dála le muhtem oajvvádusá tjuolmajda Nagát gus oahppe låhkkev giddit? Le giella njálmálasj? Hávskkudahttá gus kåserija? Adná gus oahppe dielbev? Loaggá gus sån låhkkev jali gulldalidjev tjuolo tjuottjodusáj? Mij la sivva dasi jus vásstádus avtan jali ienebun dájda gatjálvisájda sjaddá le? Majt dát tækstaj vájkkot? Mij la sivva dasi jus vásstádus avtan jali ienebun dájda gatjálvisájda sjaddá ij la? Majt oahppe máhtti divvot vaj kåserija bárrán? Vuollelin tjuovvu sjiebmá majt åhpadiddje máhhtá adnet. Hiehpá aj gå oahppe galggi ietjasa ja guhtik guojmesa árvustallat. Åhpadusmihttomiere Dáv iv máhte nuoges buoragit Dáv máhtáv Dáv máhtáv huj buoragit ságastit mij kåserija le ja kåserija sisanov tjielggit dåbddåmerkajt kåseri sjáŋŋarin tjállet kåserijav ietjas tevstav árvustallat ja buoredit dav Ietjá sjiemá ma hiehpi: » Árvustallmsjiebmá 1 Prosjæktabarggo – tjálálasj barggo Girje SOLBAKK, JOHN TRYGVE 2006: Sátneduojit. Kárášjohka: NRK Sámi Radio/ ČálliidLágádus GUTTORM, TRYGVE 2009: Áššis áššái. Áššeprosa teakstačoakkáldat. Kárášjohka: Davvi Girji o.s. JERNSLETTEN, PER 1998: Hála ja čále ná. Njálmmálaš ja čálalaš giellageavaheapmi Kárášjohka: Davvi Girji OS GASKI, HARALD 2006: Iešguđet ge čálushámit - esseija, koseriija, petit paper ja artihkal. Artikkel i tidsskriftet: Sámis - Sámi čálakultuvrralaš áigečála nr 3/2006. » http://www.samifaga.org/web/index.php?sladja=40&giella1=sam HARALD GASKI; Sáme tjálle, Tjálliij Lágádus 2007 Viehkkegirjje: Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 8. dásse Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 8. dásen. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn , sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li gárvvidusá oase. Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn. Åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Ulmme bargojn le oahppe galggi oahppat ådå bágojt ja moallánagájt. Sij galggi oahppat virggenamájt ja máhttet ságastit moattelágásj virgij ærádisá birra. Dát merkaj oahppe galggi máhttet: Gájbbádusá vierddiji dagáduvvat aktan oahppij. Árvustallambuojkulvisá Máhtudakmihto Ulmme åhpadimijn le oahppe galggá máhttet Oahppe máhttá álkkes láhkáj ságastallat åvt-guovte virgij birra ietjas åhpadusprográmmas Oahppe máhttá ságastallat muhtem virgij ja bargoj birra ietjas åhpadusprográmmas d.d. subtsastit, tjielggit ja gatjálvisájt vásstedit. Oahppe máhttá ságastallat moatte virgij ja bargoj birra d.d. tjielggit, árvvaladdet, gatjádallat ja gatjálvisájt vásstedit Oahppe máhttá dåbddåt ja tjielggit gåktu muhtem terma li badjánam. Oahppe máhttá tjielggit gåktu moattelágásj terma li badjánam. Oahppe máhttá tjielggit gåktu moadda moattelágásj terma li badjánam, jårggålum terma aj. Oahppe máhttá adnet dajt ja ådå termajt dahkat. Oahppe sámás muhttijn. Oahppe bágojt báhkogirjen dåbddå. Oahppe muhttijn ådå bágojt ja moallánagájt adná. Oahppe sámás moattelágásj dilijn Oahppe máhttá bágojt báhkogirjen gávnnat ja adnet bágojt báhkogirjes Oahppe álu adná ådå bágojt ja moallánagájt. Oahppe sámás aktijvalattjat moatten moattelágásj dilijn. Oahppe máhttá hiebalgis bágojt báhkogirjen gávnnat ja adnet dajt aktijvalattjat. Oahppe adná maŋenagi huj ållo ådå bágojt ja moallánagájt. Åvddål gå oahppe álggi barggát, máhttá åhpadiddje muhtem dábálasj virgijt ja muhtem árbbedábálasj sáme virgijt åvddånbuktet. Dibde oahppev válljit virgev majt sihtat lij, jali virgev majt dåbddå. Oahppe vierddi tjállet bágojt ja moallánagájt majt juo máhttá. Dát sjaddá gærddádibme ja vuodon bargguj åvddålij guovlluj. Oahppe ussjudalli mij la ávkalasj oahppat. Sij máhtti báhkogirjev adnet. Gut máhttá viehkedit hiebalgis bágojt ja moallánagájt gávnnat? Máhttá aj ávkálasj ásadit aktisasjbargov Sámedikke giellakonsulentaj jus bágo/moallánagá galggi dagáduvvat/hiebaduvvat. Maŋŋela vierddi åhpadiddje tjielggit njuolgadusájt gåktu ådå termajt sámegiellaj dahkat. Muhtem viehkke dánna gavnnu: giella.org . Oahppe vierddiji allasisá báhkobáŋkav dahkat. Báhkobáŋŋka máhttá doajmmat moatte láhkáj. Åhpadiddje máhttá dibddet oahppijt báhkobáŋkav sierra temájda dahkat, duola degu sierralágásj virggáj jali sierralágásj valástallamij. Báhkobáŋkan máhtti dåjma, dáhpádusá, åtsådallama jnv. Báhkobáŋkan vierddiji bágo majna oahppe barggi ja ma li ájnnasa temá hárráj. Bágo vierddiji liehket alfabehtalattjat. Joarkkit listav maŋenagi gå ådå bágo ihtali. Åhpadiddje galla máhttá tjállet parantessaj ma dá bágo li dárogiellaj. Lisstaj máhttá åhpadiddje biedjat vuodohámij duohkáj sierralágásj såjådimijt jali vuosedit dássemålssusimijt, duola degu. barggat(rgg-rg) – gjøre, arbeide diehto(ht-d) – kunnskap siesstet(sæsstá) – spare Oanegis buojkulvis virggetebmáj: Virgge / Yrke Advokáhtta – advokat Dálkudiddje – lege Åhpadiddje – lærer Viehkkesujddár – hjelpepleier Åhpadus / Utdanning Barggosaje / Arbeidsplasser Boarrásijviesso – gamlehjem Oases, oassás, rámbuvdda – butikk Varresvuodaguovdásj – helsesenter Ietjá máhttelisvuohta le bágov válljit vuodon gå galggi ådå bágojt dagátjit, gåhtjos báhkokártta. Man stuorre dat galggá vierddi oahppe dárbbuj hiebaduvvat. Substantijvva Værbba Adjektijvva Barggo – arbeid Bargge – arbeider Barggovadde – arbeidsgiver Barggo – arbeidsoppgave Barggodahkamus – arbeidsoppgave Barggo – sysselsetting Bargodisvuohta – arbeidsledighet Barggoiellem – arbeidsliv Barggodille – arbeidsforhold Barggokåntåvrrå – arbeidskontor Barggomiella – arbeidslyst Barggosaddje – arbeidsplass Barggi belludahka - Arbeiderpartet Åhpadiddje vierddi aj vuosedit gåktu oahppe máhtti dárkkelit báhkogirjijn ja báhkolisstaj barggat. Sámegielan gávnnuji moadda báhkogirje, ja muhttijn la dárbbo gæhttjat moatten báhkogirjijn vaj gávnnat bágov majt li åhtsåmin. Oahppe vierddiji oahppat gåktu báhkogirjev adnet. Gå oahppe bágov sámegiellaj gæhttjá, de vierddi diehtet makkir báhkoklássaj báhko gullu, ja dåbddåt oanádusájt báhkogirjen d.d. s.=substantijvva ja v.=værbba. Máhttá aj liehket ávkálasj báhkogirjen guoradallat tjielggidusáv dáros sámegiellaj, jus la sisadno bágo milta. Dát la aj diedon gå oahppe vuostak bágov dárogiellaj gæhttjá. Dánna soajttá boasstot sjaddá jus ij guoradalá báhkotjielggidusáv sámegiel-dáro báhkogirjen. Soajttá bágon li moadda sisano, ja jus da li nammadum alfabehtalattjat, de ij agev enemus dábálasj báhko tjuottjo vuostak. Oahppe máhtti adnet spelav ” Báhkobiŋŋgu” gå barggi báhkooahppamijn: Gåvvå: Jan Arne Varsi Oahppe máhtti åhtsåt ådåsijt ja ájggeguovddelis dáhpádusájt ma gulluji dan virggáj majt li válljim. Das maŋŋela mahtti oahppe aktan ságastit virgij birra. Sij máhtti aktan barggat guovtes ja guovtes, ja álggusit gatjávisájn majna nubbe barggá. Oahppe galggi ietjasa virgijt njálmálattjat åvddånbuktet. Oahppe virgijt dåjda ietjá oahppijda jali åhpadiddjáj åvddånbukti, ja dát sjaddá vuodon ságastallamijda ma klássan jali fáhkaåhpadiddjijn joarkki. Jus la máhttelis de máhtti oahppe guossidit sámegielagav sierra virgen ja ságájdahttet suv. Ságájdahttem máttá báddiduvvat mp3-spællárij jali dakkári. Loahppabarggo máhttá dagáduvvat moatte láhkáj. Oahppe máhtti stuoredit ietjas báhkoboanndudagáv oajvvetjåvdabágoj. Majt dárbaj gå galggá guládallat dán temá birra? Dánna oahppe máhtti adnet digitálalasj ájádallamkártav struktureritjit temáv. Oahppe gudi dárbahi ienep hásstálusájt bargon, máhtti báhkotjielggidusájt sámegiellaj tjállet. Oahppe máhtti vuodon adnet moattelágásj gåvåjt vaj ságastit máhtti mij hiebalgis le dan ájggeguovddelis dilen. Oahppe máhtti adnet mobiltelefåvnåv, mp3-spællárav báddimrustigijt jali dakkárijt, ja dasi báddit bágojt ja moallánagájt majt sij maŋŋela máhtti gulldalit. Dát máhttá báhkoåhpadusáv nannit. Gå oahppe aktu barggi, máhttá åhpadiddje ságastallamráddnan liehket. Åhpadiddje de vierddi aj dahkat sæmmilágásj åvddånbuktemav virge birra vaj oahppe máhtti hárjjidallat gatjálvisájt åvddånbuktemij dahkat. Åhpadiddje hiebat ietjas åvddånbuktemav oahppe dássáj. Árvustallama bargadahttema vuodon vierddiji gájbbádusá ma li tjanádum åhpadusmihttomierijda. Barggit aktan oahppij gájbbádusájt dahkat. Dágástit sijájn makkir strategija báhkoboanndudagáv nanniji. Dánna hæhttuji oahppe ietja árvustallat: Mij la muv báhkoboanndudagáv nannim? Diededa oahppijda makkir bágo li sijájn báhkobáŋkan, ja ietján bágojt majt sij li dahkam vuogij milta gåktu ådå bágojt dahkat. Diededime galggi javllat majt oahppe bukti ja gåktu sij åvddålijguovlluj vierddiji barggat. Diededimbuojkulvisá Dån galga máhttet: ságastit virgij ja barggoiellema birra Mij la buorre: Dån subtsasti moadda hiebalgis virgij birra ma gulluji duv åhpadusprográmmaj. Dån hábmedi miellagiddis gatjálvisájt bargoj birra. Majt máhtá buoredit: Dån máhtá ienebut hábmedit ma lidjin ávke ja ma ællin dajn virgijn man birra ságasti. sámástit ienebut ja ienebut moattelágásj dilijn ja adnegoahtet ådå bágojt ja moallánagájt Mij la buorre: Dån aktijvalattjat sámásta. Mån vuojnáv dån álu adnegoadá ådå bágojt ja moallánagájt. Dálla de moadda virggenammadusájt máhtá. Majt máhtá buoredit: Dån máhtá hárjjidallat ienebut dajt bágojt ma li báhkobáŋkan ja aktijvalattjat dajt adnet. Dála le muhtem buojkulvisá gåktu oahppe máhtti iesjárvustallat. 1. Muv virggesuorggeválljim: 2 . Oahppe dævddá ájggeguovddelis mihttojt maŋenagi sjiebmáj ja árvustallá ietjas. Mihtto: Dáv máhtáv vehi: Dáv máhtáv ållu buoragit: Dáv máhtáv huj buoragit: 3 . Báhkobáŋŋka Oahppij báhkobáŋŋka gal máhttá liehket digitálalasj. Dát máhttá degu skálmma majt oahppe aktu jali aktan åhpadiddjijn árvustalli. Makkir bágojt li oahppe oahppam? Makkir bágo li gássjela oahppat? Majt oahppe máhttá dahkat vaj dajt gássjelis bágojt oahppá? Majt oahppe vierddi skálman rievddadit? Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet : Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán. Máhttet digitála ræjdojt adnet : Oahppe adni digitálalasj báhkogirjijt, risten.no , ja statistihkajt virgij gáktuj, ssb.no . Oahppe adni digitálalasj vuosádusprográmmajt (Open Office Impress, Powerpoint jali juohkirik vuosádusprográmmav). Sij dahki báhkobáŋŋkav ja báhkokártav ja adni Open Office Writer, Word jali muodulágásj tækstagiehtadallamprográmmav, ja digitálalasj ájáduskártav dahki. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet : Stuorra báhkoboanndudahka vaddá buorre vuodov iehtjá tevstajt dagátjit. Oahppe báhkolisstajt tjálli. Máhttet låhkåt : Låhkåt ja gulldalit le tjåvda ådå åtsådallamijda. Dát buojkulvis hiehpá buoragit guhkásåhpadibmáj. De vierddi aj åhpadiddje åvddånbuktemav virges dahkat vaj oahppe oadtju gárvvedit gatjálvisájt dasi. Oahppe máhttá ietjas virggeválljim åhpadiddjáj åvddånbuktet, ja åhpadiddje åvddånbuktá virgev. Dåhkki aj lasedit ienep virgijt jali moattelágásj dilijt tjanádum virggáj. Girjjevuorkká ja/jali girjjevuorkkár máhttá gielladomednan liehket. Jus girjjevuorkkár le sámegielak de máhttá liehket guládallamulmusj ja viehkken diedojt gávnnat virgij birra. Guorrasit guládallama sámegiellaj galggi. Jus oahppobagádiddje jali rádediddje le sámegielak, vierddi sån bargguj oassálasstet. Máhttá almmulasj diedojt vaddet åhpadusá, virgij ja bargoj birra. Jus ælla nåv moattes sámegielagijs skåvlån, ietján gå åhpadiddje, máhttá plakáhtta gånnå li virggenammadusá gielladomednan dagáduvvat. Divna guládallamijda ma gulluji bargguj le plakáhtta vuodon, ja divna guládallama li sámegiellaj. Tækstaoajvvádusá Anders Kintel: Syntaks og ordavledninger i lulesamisk , Samisk utdanningsråd 1991 Torkel Rasmussen: Gielas Gilli Mielas Milli 3 , Davvi Girji 2006 Siv Kintel og Jan E. Hafstad: Hárjjidallama , 1991 Maaren Palismaa: Giella le fábmo , Davvi Girji 2010 Næhttaresursa vilbli.no http://www.samit.no/termer.htm http://www.samit.no/callinravvagat.pdf infonuorra.no Ordbøker Samisk grammatikk ssb.no giella.org www.glosor.eu Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 5. dásse Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 5. dásen. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn,sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Árvustallam bargadahttijn gielladomena ja guhkásåhpadibme li gárvvidusá oase. Akta hásstalus Sáme 2 ja 3ajn le oadtjot oahppijt sámastihttjat. Dánna vuoseduvvá gåktu oahppe luondulattjat ja bæjválattjat máhtti dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierda birra ma lij gielladile ságastit. Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, gånnå javladuvvá mij galggá åhpaduvvat. Åhpadusmihttomiere le akta lávkke máhtudakmihtoj jåksåma guovlluj. Ulmme le oahppe galggi aktijvalattjat sámástit moattelágásj gielladilijn, gånnå li bágo ma tjielggiji dálkijt, dálkkemerkajt, muottagijt ja fierdav. Oahppe de galggá máhttet: Dæddo le biejadum dáhkamusá galggi luondulattja ja almma. Dánna oahppe galggi vuosedit ietjasa máhtudagájt gå dálkkediedádusájt dahki, gånnå li akta jali ienep dájs bágojs: dálkke, dálkkemerka, muohta ja fierdda. De sij oadtju máhttelisvuodav máhtudagáv adnet sæmmi gå almmalattjat. Dálkkediedádussa máhttá liehket ållu ietjálágásj, ienebu gåvådallam gå dat majt mij gullap radioan jali vuojnnep tvan. Oahppamdåjma tjanádum åhpadusmihttomierijda li dán buvta vuodo, dánna dálkkediedádusá majt oahppe galggi dahkat. Oahppe hæhttuji dåbddåt máhtudakmihtojt, åhpadusmihttomierijt ja gájbbádusájt gåktu mihttomierijt jåksåt. Tjielggi oahppijda ja dágástalá njálmálattjat sijájn. Mihttomiere máhtti vuojnnusin klássalanján ja oassen barggoplánan. Jus li tjáledum barggopládnaj, da máhtti æjgáda bargguj oassálasstet. Oahppe vierddiji oassálasstet gájbbádusájt tjállet. Dan tjadá dåbddu barggo sidjij gullu, ja sij oadtju aktisasj dádjadusáv gåktu kvalitehtta galggá dan bargon mij galggá dagáduvvat. Jus li oassálasstám dán prosessan, de iesjárvustallam máhttá álkkep sjaddat ja sij ienebu oahppi. Álkkep sjaddá oahppijda dádjadit majt åhpadiddje le árvustallam ja gåktu ja manen sij li oadtjum sierra båhtusav. Dán buojkulvisán tjielggiduvvá oajvvádusá gájbbádusájda gåktu mihttomierijt huj buoragit jåksåt. Åhpadiddje ja oahppe máhtti árvustallat jus dá gájbbádusá tjielggiji dav bargov majt galggi barggat, ja hiebadit dajt daj milta. Maŋŋela tjálli gájbbádusájt dåjda ietjá dásijda. Oahppe vierddiji oassálasstat gájbbádusájt gájka dásijda tjállet. Sjiemán vuollelin mánájdásen aneduvvi vuolep, gasska ja alep dáse, ja karaktera nuorajdásen ja joarkkaskåvlån. Tabælla máhttá dagáduvvat álkkebu vuodoskåvllåj gå joarkkaskåvllåj. Gájbbádusá máhtti oahppijda ietjá láhkáj gå tabellan vuoseduvvat. Gájbbádusbuojkulvisá gåktu jåksåt alep mihttomierij: Åhpadusmihttomiere Vuolep Gasska Alep Oahppe galggi máhttet: dádjádit moallánagájt dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra iesjgeŋga jábe tjadá Dujna l buorre giella dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierda birra jábij milta jage tjadá álu dájt moallánagájt njálmálattjat adnet. Dån åvddånbuvtá dájt moallánagájt duon dán dilen, ja tjielggi dálkev, dálkkemerkajt, muohttagav ja fiedav jage tjadá tjielgga ja moatteláhkáj adnet tállajt gå mihttiji man ållo muohta ja rássjo le millimehtarin ja centimehtarin, ja vil temperatuvrav guokta vahko tjadá tjavtjan ja dálven, ja ságastit dálkkemihttima ja temperatuvraj birra tállabágoj, rájddotállaj ja mihttimmoallánagáj Dån máhtá tállajt, tállabágojt, rájddotállajt ja mihttimmoallánagájt adnet gå mihtti muohttagav ja rásjov millimehtarin ja centimehtarin. Dån máhtá dálkij ja temperatuvraj birra ságastit dálkkediedádusájt dahkat ja dajt njálmálattjat skåvlå åhpadussajen jiednafijla baktu åvddånbuktet Dån máhtá dahkat ietjat dálkkediedádusájt måttijn dárkelis ja tjielgga moallánagáj. Dån dálkkediedádusáv buorre ja duolla gielajn åvddånbuvtá. Sjiebmá máhttá vuodon árvustallamij bargadahttijn majt åhpadiddje dahká, ja aj oahppij iesjárvustamij. Sjiebmá máhttá aj vuodon oahppeságastallamij jali åvddånahttemságastallamij åhpadiddje, æjgádij ja oahppe gasskan. Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 5. dásen; sisanujn ja oahppamdåjmaj, vuodotjehpudagáj, hiebadum åhpadusaj, guhkásåhpadimij ja árvustallamijn bargadahttijn. Buorre le jus oahppe máhtti temájn barggat åvddålijguovlluj jage tjadá, duola degu tjavtjan, dálven ja gidán, ja gå sierralágasj dálkkedile skåvlåjage nalluj sjaddi. Gájbbádus le oahppe galggi åvdutjis máhttet dajt ienemus vuodulasj moallánagajt dálkij ja fierdaj birra. Moallánagá gærdoduvvi åvddålin juohkka barggogávda dájna temájn. Oahppe aj galggi åvdutjis dåbddåt tállabágojt ja ræjddotállajt. Da máhtti gærdoduvvat dan baktu gå gávdan áktijvvalattjat rijmov adni. Gehtja aj 2. dásen gånnå tjielggiduvvá mij le vahkkobiejvvespella. Tjalmosta gåktu biejve sámegiellaj javladuvvi. Gávnnuji ållo tjalmanspela majna dåhkki tállabágojt ja rájddotállajt gærddodit/oahppat. Álkkemus vuohke le håjggådit tjalmanav ja de javllat tállav majt vuoset. Oahppe máhtti håjggådit moadda tjalmana åvtå bále, tjoahkkáj låhkåt tállajt majt vuosedi ja dav sámegiellaj javllat. Gåvvå- ja báhkolotto, báhkobiŋŋgo, loop, ja ienep dåjma maj dåhkki doajmmat gå ådå moallánagájt galggi oahppat. Dálkkelotto máhhtá aneduvvat gå galggá gærddat ja lasedit báhkoboanndudagáv. Gåvvå: Elin Fjellheim, Elgå skuvle Gehtja dánna gåktu oahppe máhtti gærddot ja oahppat ådå bágojt, gehtja artihkkalav artihkkal báhko-oahppama birra ja artikkal oahppamstrategijaj birra ieŋŋilsgiela bagádusán. Oahppamvuoge Visualalasj oahppe lijkkuji Auditijvalasj oahppe lijkkuji - låhkåt ja tjállet, filmav gæhttjat, tjuorggat, barggogirjijn barggat ja ájáduskártav tjuorggat - gåvåjt la bágojt -gulldalit, dágástallat, ietjajnis jali iehtjádij sáhkadit ja tjavgga låhkåt Taktijvalasj oahppe lijkkuji Kinestehtikalasj oahppe lijkkuji -duohtadit gálvojt, giedaj barggat, pc ajn barggat, siejnneplakáhtajt dahkat, spellat, tjállet, biesskedit ja lijmmit -tjåvdariggasijn ja hárbbobrehtajn barggat -labudit ja ålles rubmahav adnet, spellat duov dáv spelav, teaterav spellat, ja praktihkalattjat barggat - siejnne – ja guolbbespellaj Ane rijmov gåsi oahppe dálkke- ja fierddakårtåjt dabrriji rijmmuj . Oahppe adni dáv ja jus máhttelis le, de juohkka biejve bæjválasj dálke birra ságasti. Oahppe máhtti aj dálkke- ja fierddakårtåjt maŋenagi dahkat, ja vat adnet dajt ja duoddit dajt nuppe barggamgávddaj sæmmi temájn. Álgadit ådå moallánagájt máhttá dahkat moatte láhkáj, duola degu siejnnespelajn. Dagá avtav kårtåv juohkka moallánahkaj. Nuppe bælláj tjáleduvvá báhko sámegiellaj ja nuppe bælláj dárogiellaj. Gahtsut kårtåjt sæjnnáj. Åhpadiddje jali oahppe låhkå kårtåv sámegiellaj, oahppe åhtså dárogielbágov siejnen, viehká ja tsábmes kårtåv juojnak, duola degu tjuruktsábmanijin. Moallánagájt aj máhttá hárjjidallat javllat dárogielas sámegiellaj. Kårtåjt dåhkki aj guolbbáj biedjat. Varijerijit! Gehtja aj 6. ja 7. dásijn gånnå oahppamvuoge lagábu tjielggiduvvi. Gåvvå: Ina Beate Somby, Prestvannet skole. Oahppe máhtti dánna Dahkit dáv ådåsis moaddi jage nalluj. Luluj vuogas jus la máhttelis hárjjidallat juohkka biejve guovten gålmån vahkon. Jus dát ij maná, de hárjjidallit juohkka sadjihasj tijma (sámegieltijmajn, jali ietjá tijmajn sámegielåhpadiddjijn). Jus li oahppe gudi e máhte dálkke- ja fierddamoallánagájt, vierddiji sij tjadádit dájt ja barggat daj gávda álgo rájes. Sæmmi láhkáj tállabágoj, rájddobágoj ja mihttimmoallánagáj millimehtar ja centimehtar. Dáv máhttá dahkat gåvvå- ja báhkolottojn, dálkkebiŋgujn jnv. Oahppijn gænna li buorre giella dálkij- ja fierdaj birra, máhtti temá álgon viehkedit dåjt ietjá oahppijt gudi máhtti binnebu. Ihkap máhtti sij ietja vásstádusáv oadtjot dahkat unnes åhpadimgárvvidusáv temá birra. Sij máhtti oadtjot sierra vásstádusáv dálkkediedádusájs, nihtadiagrámmajs ja tjuorggat diedojt tábellajda jnv. Oahppe máhtti aj oadtjot viddnon tjoahkkit ienep diedojt dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra gå sij vuorasulmutjijt ietjaska lahkusin ságájdahtti. Dánna buojkoduvvá gåktu guhkásåhpadibme máhttá aktiduvvat interaktijvvalasj oahppamvuoduj. Gárvvidussan guhkásåhpadibmáj, ja bargguj guhkásåhpadimtijmaj gasskan oahppamvuodo aneduvvá. Dánna åhpadiddje aj oadtju diedojt jus oahppe li dahkam bargojt ma li almmaduvvam, ja åhpadiddje iesj máhttá árvustallat vásstádusájt sierra diedádusáj baktu ma li tjoahkkidum oahppamvuoduj. Dán buojkulvisán le d.d. tækstagiehtadallamprográmma ja riekknimprográmma duodden videokonferansarustikijda aneduvvam. Dála tjuovvu oajvvádus oahppamdåjmajda gåktu guhkásåhpadibme ja interaktijvvalasj oahppamvuodo aktiduvvi: Gåktu ietján oahppamvuodov adnet Enep buojkulvisá, gehtja sierra artihkkalav gielladomenan . Máhttet åvddånbuktet njálmálattjat : Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán. Máhttet åvddånbuktet tjálálattjat : Dálkkeváksjoma tjáleduvvi ja klássaladnjaj gatsosduvvi. Tjálálasj váksjoma dagáduvvi njálmálasj åhpadusá maññela, ja oahppe máhtti de guhtik vuorov tjállet dálkkeváksjomijt. Guhkásåhpadimoahppe tjálli dálkkeváksjomijt ja sáddiji åhpadiddjáj. Máhttet låhkåt : Oahppe tevstajt låhki, d.d. artihkkalijt ja girjátjijt, dálkij- ja fierddavidjurij ja dálkkemerkaj birra. Dát hiehpá temá álgon ja bargadahttijin. Hiebalgis låhkåmbiehkijt máhtti oahppe aj sijdan låhkåt. Máhttet riekknit : Praktihkalasj bargoj tjadá skåvlå dálkkemihttimstasjåvnån gærddodi oahppe tállabágojt ja mihttimbágojt millimehter ja centimehter. Máhtti aj hárjjidallat riekknit millimehterij ja centimehterij. Oahppe máhtti oahppat/gærddot rájddotállajt gå mihttima vuostasj, nuppát, vidát biejve jnv. birra ságasti. Buktet digitálalasj ræjdoj barggat : Dálkkediededimedahkama tjadá mij galggá internæhttaj biejaduvvat oahppe oahppi mp3-spællárav adnet, pc’ajn báddit, ja soajttá redigerit ja jiednafijlav næhttaj biedjat duola degu oahppamvuodon, bloggan, næhttabiellen. Árvustallam buojkulvisájn galggi oahppamav åvdedit. Gájbbádusá gåktu åhpadusmihttomierijt jåksåt galggi oahppasa ja sadjihin oahppijda bargo álgon. Akta vuohke gåktu vaddet aktelasjárvustallamav ja åvddåli guovlluj diedujt vuoseduvvá vuollelin: Dån galga máhttet tállajt praktihkalasj dilijn adnet ja dádjadit Dån máhtá: tállabágojt adnet Hárjjidalá : oahppat rájddotállajt nåv vaj máhtá dajt adnet sæmmi aktijvalattjat gå tállabágojt Maŋŋela de rájddotállajt aná gå galga oahppeguojmmáj biejvij birra dán máno subtsastit adnet bágojt ma gåvvidi dálkev Dån máhtá : moadda dajs ájnnasamos moallánagájt dálkij birra Hárjjidalá : subtsastit oahppeguojmmáj åvdep biejve, ævtásj ja udnásj dálkij birra Gulldala gå oahppeguojmme subtsas dálkijt birra sæmmi biejvijs. Viehkedit nubbe nuppev gávnnat ienep bágojt dálkij birra ma li læhkám dájt biejvijt. Gávnnu moadda lágásj skálma, d.d. barggoskálma/prosæssaskálma ja vuosádallamskálma/árvustallamskálma. Barggoskálmmaj biejaduvvi bargo majna oahppe barggi gárves buktagin. Árvustallamskálmmaj biejaduvvi gárves buvta aktan oahppe ájádallamij ietjas bargoj ja buvtaj birra. Gehtja aj guhkásåhpadibmen gånnå li digitálalasj skálma nammadum. Ájggeguovddelis gatjálvisá dánna le: Majt lav oahppam? Makkir ulmijt lav jåksåm? Masi lav mån smidá? Majt hæhttuv buoredit? Majna vierddiv ienebut barggat? Gåk vierddiv åvddålijguovlluj barggat? Álggon tebmáj, máhtti oahppe loaggaj tjállet dajt moallánagáj majt máhtti temá birra, ja dajt majt sij hálidi oahppat. Máhtti aj tjállet dajt dálkkemerkajt majt dåbddi. Oahppe vierddi aj árvustallat ietjas bargadahttijn, dagu dal náv: Majt máhtáv? Majt hæhttuv ienebut hárjjidallat? Gåktu dav dagáv? Gå tebmá le gærggam, de oahppe ådå låkkav tjálli majt sij li oahppam gájbbádusáj åhpadusmihttomierij jåkssåma milta. Oahppe vierddiji aj låkkav tjállet majt li sij dahkam, majt li oahppam ja jus lidjin gássjelisvuoda ja jus lidjin, manen lij nav. Sij vierddiji ájádallat gåktu sij bágojt, moallánagájt ja tema sisanov buoremusát oahppi. Ja duodden åhpadiddje árvustallá, ja diedet oahppijda. Oahppe máhtti aj aktan ájádallat. Ietjá láhkáj le dahkat åvddågæhttjalimev temá birra. Dát dåhkki ådåsis dagáduvvat gå oahppe li tjadádum temáv. Gæhttjalibme máhttá vuodon árvustallimij sige oahppijda ja åhpadiddjáj. Gå árvustallam bargadahttijn le dagádum, vierddi assto vaj oahppe buoredi ietjasa bargov ja oahppam lassán. Aagård, Anita Dunfjeld, Larsen, Tone Marie: Baalka , Davvi Girji OS, 2001 Åge Persen: Ájgge ja Ájgge barggogirjje Idut 1999 Brooks ja Litchfield: Tálla , Idut 2006 Inga Laila Hætta: Mån Måj Mij, Idut 2003 Anders Nystø ja Sigmund Johnsen: Sámásta 1 Báhko 2000 Anders Nystø ja Sigmund Johnsen: Sámásta 2 Báhko 2001 Gaup, Guttorm ja Nergård: Gietjav tjappa 3, Davvi Girji 2011 Lilian Urheim: Giella Miella låhkåmgirjje Samisk Utdanningsråd 1997 www.yr.no www.ealat.org Udir.no - Dábálasj girjjálasjvuohta ja oahppamusá Boine, Liv Tone: Gielas Gillii Mielas Millii 6, Mediagirji, Davvi Girji 1998 Edström, Prost, Holmberg, Utsi: Čuoja čáppa litna jietna , Sámi šuoŋat, Davvi Girji os, 1995. Einarsen, Heidi Guttorm: Searvva fal ! Davvi girji 2005 Gaup, Elisabeth Utsi: Suga, suga su , DAT, 1997. Kan kjøpes på: http://www.dat.net/main.html Gaup, Karen Ellen: Girjjo-Gárjjo, Muitalusat, máidnasat, sátnevádjasat, árvádusat ja diiddat , Davvi Girji, 2001 Hætta, Inga Laila- Hætta Skarvik, Inga: Ruoktumet , Davvi Girji, 1996. Hætta/Kristensen: Čuovvul dál! Davvi girji. 2007 Meløy: Giella Sámis . Davvi media a.s. 1989 Persen, Nan: Eappelgáhkku . Iđut 2008 Persen, Nan: Láibbážat . Iđut 2003 Sara: Joatkke ain . Davvi girji 2006 Skuvlasálbmagirji, Verbum, 1995. Solbakk, Aage: Geografiija 8 , Davvi Girji OS, 1999 Árvvut, árvo, vierhtie, samiske verdier : Verdikommisjonen, red. Edel Hætta Eriksen, Davvi Girji 2003 http://www.snl.no/.nbl_biografi/Just_Qvigstad/utdypning www.yr.no www.ealat.org www.logas.no www.lohkan.no www.egirji.no www.davvin.no www.e-skuvla.no www.infonuorra.no http://www4.ur.se/gulahalan/ http://eurotalk.com/en/product.php?productid=AMT5069 http://web3.custompublish.com/getfile.php/13701.136/SOrdbok.pdf?return=www.kafjord.kommune.no http://www.uta.fi/~km56049/same/puzzles/indexp.html http://www.vilbli.no http://www.samit.no/termer.htm http://www.ssb.no http://www.avvir.no http://lotta.yle.fi/srwebanar.nsf/sivut/ovdasiidu2004 http://www.nrk.no/sami http://www.galdu.org http://www.galdu.org/web/index.php?sladja=25&vuolitsladja=11&vuolitvuolitsladja=2&giella1=nor http://www.samit.no/Handlingsplan_2009_samisk_sprak.pdf Boine, Liv Tone: Gielas Gillii Mielas Millii 6 , Mediagirji, Davvi Girji 1998 Edström, Prost, Holmberg, Utsi: Čuoja čáppa litna jietna , Sámi šuoŋat, Davvi Girji os, 1995. Einarsen, Heidi Guttorm: Searvva fal! Davvi girji 2005 Gaup, Elisabeth Utsi: Suga, suga su , DAT, 1997. Kan kjøpes på: http://www.dat.net/main.html Gaup, Karen Ellen: Girjjo-Gárjjo , Muitalusat, máidnasat, sátnevádjasat, árvádusat ja diiddat, Davvi Girji, 2001 Hætta, Inga Laila- Hætta Skarvik, Inga: Ruoktumet , Davvi Girji, 1996. Hætta/Kristensen: Čuovvul dál! Davvi girji. 2007 Meløy: Giella Sámis . Davvi media a.s. 1989 Persen, Nan: Eappelgáhkku . Iđut 2008 Persen, Nan: Láibbážat . Iđut 2003 Sara: Joatkke ain. Davvi girji 2006 Skuvlasálbmagirji, Verbum, 1995. Solbakk, Aage : Geografiija 8, Davvi Girji OS, 1999 Árvvut, árvo, vierhtie, samiske verdier : Verdikommisjonen, red. Edel Hætta Eriksen, Davvi Girji 2003 http://www.snl.no/.nbl_biografi/Just_Qvigstad/utdypning www.yr.no www.ealat.org www.logas.no www.lohkan.no www.egirji.no www.davvin.no www.e-skuvla.no www.infonuorra.no http://www4.ur.se/gulahalan/ http://eurotalk.com/en/product.php?productid=AMT5069 http://web3.custompublish.com/getfile.php/13701.136/SOrdbok.pdf?return=www.kafjord.kommune.no http://kampanj.samer.se/pages2/default.asp http://www.skanland.vgs.no/skanland/samiskfolkediktning/index.htm http://www.uta.fi/~km56049/same/puzzles/indexp.html http://www.vilbli.no http://www.samit.no/termer.htm http://www.ssb.no http://www.avvir.no http://lotta.yle.fi/srwebanar.nsf/sivut/ovdasiidu2004 http://www.nrk.no/sami http://www.galdu.org http://www.galdu.org/web/index.php?sladja=25&vuolitsladja=11&vuolitvuolitsladja=2&giella1=nor http://www.samit.no/Handlingsplan_2009_samisk_sprak.pdf Duolja-Sandström, Sigga: BIEJVVE BÅKTÅ MUV-Lávllomgirjje, 1991. Gælok, Paul: Haŋŋá boade gáddáj , 1990 http://www.galdu.org/web/index.php?sladja=25&vuolitsladja=11&vuolitvuolitsladja=2&giella1=nor http://www.samit.no/Handlingsplan_2009_samisk_sprak.pdf Bull, Ella Holm, Jacobsen, Anna : Guktie derhvie-gåetiem tseegkedh, Davvi Girji o.s., 1994 Bull, Ella Holm : Åarjel-saemien 1, Davvi Girji OS, 1998 Bull, Ella Holm , Åarjel-saemien 2, Davvi Girji, 2006 Bull, Ella Holm : Åarjel-saemien 3, Davvi Girji OS, 2005 Bull, Ella Holm : Åarjel-saemien 4, Davvi Girji OS, 1995 Bull, Ella Holm : Åarjel-saemien 5, Davvi Media o.s., 1986/86 Palismaa, Maaren : Gïele lea faamoe, Davvi Girji OS, 2002 Persen , Nan: Laajpetjh, Idut, 2006 Persen , Nan, Paanne-laejpieh, Idut, 2006 Utsi, Gun M .: Bovtsen Guelmieh, Sijti Jarnge, 1994 Aagård, Anita jih Larsen, Tone Marie : Baalka, Davvi Girji os 2002 Bull, Ella Holm : Ov-messie darjomes, Idut 2000 Cappelen, Bodil : Pingvinjen Povje, Davvi Girji os 1993 Hætta, Susanne : Akten biejjien Aannine, Idut, 2007 Magga, Lajla Mattsson : Meerke, Idut 2008 Mienna, Jens Martin : Væssj-Bualehke, Davvi Girji OS 2005 Nejne, Sagka : Ovmese vaajesh, Sameskolstyrelsen, 1998 Olsen, Inger Margrethe, Helander, Liisa : Saajve-Læjsa, Davvi Girji o.s, 1995 Rasmussen, Torkel, Helander, Liisa : Mejtie sånn jåvle-aajja daan jaepien båata?, Davvi Girji OS, 1998 Vangberg, Åasta : Tjaangh gåatan Vars, Elle Márja : Tjaebpemes låvnadahke, Idut 2004 Helander, Liisa : Guvvieh – baakoegærja, Saemien øøhpehtimmieraerie, 1997 Kraannan maanah, Minimedia, 2010 - Laahkoeh - Daelvievaarjoeh - Maam jovkedh, laejpieh, maam laejpien nille biejedh - Jaevrien-guelie, Saelhtien-guelie - Maelie-goervh - Sysngelasjh jih tjåelieh www.bamma.no www.ealat.org http://skuvla.info/index-n.htm (Samisk skolehistorie - internettversjon) www.yr.no http://giellatekno.uit.no/norsk.html www.aajege.no www.learoevierhtieh.no www.sami.uit.no/ http://ssm.skrivebua.no www.glosboken.se www.infonuorra.no www.samediggi.no Udir.no - Diktasubtsas, nannimtjála, DHO-sjiebmá Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Dásse Tjálálasj máhtudáhka Árbbedábálasj diehto Barggo stávvalij Berajnammadusá Subtsas Bájkkenamá Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Suojne Artihkal Tjálálasj prosjækta Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Jo1 Kåserija Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Jo2 Låhkåmstrátegija Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jo3 Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Tjálálasj máhtudáhka Diedo nasjonála gæhttjalimij birra Æjgádijda gejn li máná 5., 8. ja 9. jahkedásen Julevsámegiellaj Dåssju åhpadiddje ja skåvllå bessi juohkka ájnna oahppe båhtusijda. Åhpadiddjijn ja skåvlåjn li sjávodisvælggo ájnegis oahppe båhtusijs. Mij le ådå jagen 2014? Dán jage rájes bæssá adnet ieŋŋils ja riekknim nasjonála gæhttjalimij båhtusijt navti váj mihtti åvddånimev ájge tjadá. Dat mierkki skåvllå ja suohkan vuojnni jus oahppe båhtusa åvddåni. Váj bæssá álkkebut tjuovvolit de galggi båhtusa dán jage rájes åvddånbuvteduvvat muhtem ådå skalan Skoleportenin. Dáppe almoduvvi skåvlå, suohkana, fylka ja ålles lánda båhtusa. Oahppe oadtju gullat makkir dásen li dagu åvddåla. Dát ij sámegiela gæhttjalimijda guoska. Dáppe båhtusa åvddån biejaduvvi gasskamærrásasj tjuorgaj milta juohkka gæhttjalimen dagu åvddåla. Li gus dujna gatjálvisá? Válde aktijvuodav skåvlåjn jali maná mijá næhttabielijda: www.udir.no/nasjonaleprover Manen nasjonála gæhttjalime? Nasjonála gæhttjalime galggi vuosedit makta oahppijn li vuodulasj tjehpudagá låhkåmin ja riekknimin. Dát aj gullu åsijda ieŋŋilsgiela fágas. Vuodulasj tjehpudagá li: Dá tjehpudagá li ájnnasa gájkka fágaj oahppamij ja åvddånahttemij, ja li vuodon dasi gåktu oahppe galggi skåvlån ja maŋŋela iellemin rijbbat. Gæhttjalime riekknimin ja låhkåmin ælla gæhttjalime dárogiela, sámegiela ja matemátihka fágajn, ájnat li låhkåm ja riekknim vuodulasj tjehpudagá hárráj gájkka fágaj gasskasasjulmijda. Ieŋŋilsgiela gæhttjalime dættodi låhkåmdádjadusáv, báhkoboanndudagáv ja grammátihkav. Skåvllå galggá diedojt gæhttjalimijs ávkástallat ietjá diedoj gáktuj oahppij birra. Gæhttjalime båhtusa galggi aneduvvat gå vuodulasj tjehpudagáj barggá ja aktelasj árvustallamin. Aktelasj árvustallama ulmme le oahppamav åvdedit ja váj máhttá åhpadimev hiebadahttet. Gudi galggi makkir gæhttjalimijt tjadádit? Nasjonála gæhttjalime galggi tjadáduvvat 5., 8. ja 9. jahkedásen vuodoskåvlån. Oajvvenjuolgadussan le jut gæhttjalime li bákkulattja gájkka oahppijda. Oahppe 5. ja 8. jahkedásen galggi gæhttjalimijt tjadádit låhkåmin, riekknimin ja ieŋŋilsin. Oahppe 9. jahkedásen galggi gæhttjalimijt tjadádit låhkåmin ja riekknimin. Dá gæhttjalime li sæmmi gå 8. jahkedáse gæhttjalime. Oahppe 5., 8. ja 9. dásen nuortta-, oarjjel- ja julevsámegielajn vuostasjgiellan galggi tjadádit nasjonála gæhttjalimijt låhkåmin sámegiellaj. Dá oahppe galggi aj tjadádit nasjonála gæhttjalimijt riekknimin sámegiellaj. Skåvllå máhttá åhtsåt oahppe gudi sierraåhpadimev jali sierra giellaåhpadimev oadtju nasjonála gæhttjalimijs bessi. Dá oahppe val e galga automáhtalattjat bessat. Galggá liehket tjielgas gæhttjalime boados ij le heva ávkken oahppe oahppamij åvddålijguovlluj. Juska ájnegis oahppen le rievtesvuohta bessat, de máhttá oahppe iesj jali æjgáda mierredit jus oahppe huoman galggá gæhttjalimev tjadádit. Makkár dahkamusájt galggi oahppe tjoavddet? Gæhttjalimijn li tevsta, gåvå ja dahkamusá gatjálvisáj. Oahppe vásstedi rabás dahkamusájda ja válljimdahkamusájda. Rabás dahkamusájn galggi oahppe vásstedit ietjasa bágoj jali tállaj, madin válljimdahkamusá mierkkiji oahppe galggi avtav moattet vásstádusájs válljit. Gæhttjalime li navti dagádum jut li álkkes, gasskamuttulasj ja gassjelis dahkamusá váj hiehpi oahppijda juohkka tjehpudakdásen. Næhttabielen www.udir.no gávnnuji buojkulvisá dahkamusájs ma aneduvvi nasjonála gæhttjalimijn. Dánna aj gávnnuji åvdebuttjas elektråvnålasj dahkamusá ieŋŋilsin ja riekknimin. Gudi oadtju gæhttjalimij båhtusijt diehtet? Oahppe ja æjgáda oadtju åhpadiddjes diehtet gå gæhttjalime båhtusa li gárvvása. Ájnegis skåvlåj båhtusa galggi aneduvvat vuodon åhpadimev hiebadittjat. Åhpadiddjijda le dagáduvvam bagádus mij tjielggi gåktu máhtti båhtusij barggat. Goassa galggi gæhttjalime tjadáduvvat? Biejvve8. dásseGæhttjalimvuohke Gasskavahko 17.9.Låhkåm 8. ja 9. dásen Páhpergæhttjalime Gasskavahko 17.9.Låhkåm sámegiella 8. ja 9. dásse Páhpergæhttjalime 15.9.–10.10.Riekknim 8. ja 9. dásseElektråvnålasj gæhttjalime 15.9.–10.10.Ieŋŋils 8. dásse Elektråvnålasj gæhttjalime Biejvve 5. dásseGæhttjalimvuohke Gasskavahko 15.10.Låhkåm 5. dásse Páhpergæhttjalime Gasskavahko 15.10.Låhkåm sámegiella 5. dásse Páhpergæhttjalime 13.–25.10.Riekknim 5. dásseElektråvnålasj gæhttjalime 13.–25.10.Ieŋŋils 5. dásseElektråvnålasj gæhttjalime Gæhttjalimájgge le 90 minuhta låhkåmin ja riekknimijn, madin gæhttjalimájgge ieŋŋilsin le 60 minuhta. Telefåvnnå 23 30 12 00 www.udir.no Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 1. dásse Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 1. dásen. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li oase gárvvidusán. Goassa: gå skåvllå álggá tjavtjan (Ij la vuordedahtte oahppe bukti låhkåt ja tjállet.) Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, gånnå javladuvvá mij galggá åhpaduvvat. Åhpadusmihttomiere le akta lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Oahppe galggi dåbddåt bágojt ja moallánagájt bælválasj dilijs, duola degu ietjas ja berrahij birra. Oahppe galggi de máhttet: Åhpadiddje tjállá åhpadusmihttomierijt duola degu vahkkopládnaj jali gávddapládnaj ja diedet oahppijt ja sijdav ájge bále viehka åvddåla gå gárvvidus álggá. Juohkka ájnna åhpadusmihttomierre vierrdi tjielgga, ja oahppe vierddiji máhttet dajt itjas iesjárvustallamin adnet. Diedo Tjehpudagá Dádjadusá Oahppe oahppi sámegiellaj buorástahttet, guhtik guojmesa ja åhpadiddjev giedas válldi ja javlli buoris. Maññela oahpásmuhtti ietjasa guovtes ja guovtes ja javlli: Buoris, muv namma le XXXX . Dánna máhttá åhpadiddje aj adnet sáme giehtadåhkojt gudi buorástahtti ja oahpásmahtti ietjasa guhtik guojmmásisá. Mañutjissaj li divna oahppe buorástahttám ja oahpásmuhttám ietjasa. Dála l buojkulvis gåktu buorástahttet giehtadoahkoj: Vuostasj váhko galggi juohkka tijma klássa ja skåvlå namájt njálmálattjat hárjjidallat. Dassta maŋŋela juohkka nuppe tijma dan gávda. Gå juojgaj, lávllagagij ja sálmaj birra oahppi, de dåhkki adnet cd’av ja internehtav jali bájkálasj kåvråjn jali lávllomjuohkusijn aktan barggat. Oahppe máhtti aj oadtjot tevstajt jali jiednafijlajt sijddabarggon. Æjgáda jali iehtjáda lávllu sidjij ja sijájn aktan. 1.Dahkat namma- ja berajspelav Oahppe barggi guovtes ja nieljes aktan. Dahki spelav spellamplánav sárggomijn, ja sárggu luottav mij juogeduvvá 48 ruvtojta. Dát la tjalmanspella, gånnå galggi identitehtav oadtjot, ja dievddet dav duojna dájna diedujn. Gå gájka li oadtjum guhtik máhttelisvuodav juohkkat suorges (gávtselágásj suorge),gå tjalman la mierredam makkir ruktuj båhtin, de galggi subtsastit nubbe nubbáj mahkkir identitehtav li oadtjum, mij namma le, gånnå årru, jali juoga berrahij birra jnv. Gehtja val oahppe agev oadtju dav vuogev masi vuostatjin dæjvvi, gå ådå suorggáj båhti. Oahppe gåvådalli gå spellamplánav dahki, ja gávnni hiebalgis namáv spellaj. Gå gájka li tjadádum ietjas spelav, de máhtti lånudit spellajt ja nav aktelasj oadtjot ådå identitehtajt. 2.Dahkat álkkes berajmuorav Dála le gåvvå muoras ruvtoj, gåggu bajemusán le gåvvåj oahppes ja suv nammaj sadje. Vuolep dásen le gåvåjda æjgádijs ja sunnu namájda sadje. Vuolemus dásen le gåvåjda áhkojs ja ádjájs ja sijáj nammajda sadje. 1. Buojkulvis Loagga Vájku dát la iesjárvustallam, máhttá loagga aj aneduvvat guládallamin åhpadiddjijn nåv vaj iehtjáda e oadtjo gullat ja/jalik árvustallamav låhkåt. Oahppe máhtti vuostasjgiellaj tjállet. Unnes oahppe máhtti viehkev æjgádijs jali åhpadiddjes oadtjot: Tjielggi bargov 2. Buojkulvis Oahppe mierkkiji dajt åhpadusmihttomierijt majt bukti. Dáv vierddiv oahppat vaj åhpadusmihttomierijt jåksåv: Dáv máhtáv vehi: Biejvve Dáv máhtáv buoragit: Biejvve Bágo ja moallánagá ma li buore máhttet gå ságastav Moallánagá : Åvddånbuktet diedojt lagámus berrahij birra Åvddånbuktet ietjam ietjáláhkáj Máhttet ságastallamav dábálattjat Diedádus åvddålijguovlluj Mihttomierrejåksåmsjiebmá árvustallamin bargadahttijn aneduvvá, javladum ietjá bágoj de oahppe árvustallá ietjas bargadahttijin. Tjielggi oahppáj mij sujsta vuordeduvvá, duola degu oahppe galggá guovten vahkon máhttet sierralágásj bágojt ja moallánagájt berrahij birra. Bargadahttijn máhttá åhpasiddje gæhttjat jus oahppe bukti juojgav, lávllagav jali sálmav mierredum ájggáj. Ållesjattuk låhkå sjiemáv oahppijda gudi iesj mierkkiji makkir dásen sij ietjasa mielas li. Mij guosská hiebadum åhpadussaj nuoramus oahppijda, de la vuogas åvdutjis sijáj sámegielav guoradallat. Åhpadiddje máhttá vuostak juohkka åvtå æjgátpárajn ja maŋŋela oahppijn ságastit. Vuoseda gåvåv duola degu berrahijs ja gæhttjala majt oahppe máhttá ållu álgos. Dåhkki aj åhpadiddje oanegis subttsasav sámegiellaj subtsas ja åtsådallá man ålov oahppe dádjadi. Oahppijda gudi ælla oahppam sámegielav åvtutjis, le ájnas tijma li suohttasa ja måvtåstuhttem. Ane gálvojt degu doahkojt, ståhkusijt, ja sámegálvojt duola degu sjuohpanav, låvdagoadátjav, rággasav jnv. ja subttsasijt, rijmajt, gáritjisájt, juojgajt ja lávllagijt. Lávlla ” Tjalmme, tjalmme, njunnje, njálmme, biellje, biellje vuopta ” sámegiellaj máhttá lávlloduvvat ja háddidallat moattelágásj fártajn, huj jåhtelit ja huj suojmma. Mij guosská oahppijda gudi álggi sámegielajn nuppengiellan, sámegiella 2 ja 3 nuorajdásen ja joarkkaskåvlån, de vierttiji oahppamnævo hiebaduvvat sidjij. Dåhkki sámegielnuorajt guossen klássaj gåhttjot,ja oahppe máhtti sijájt buorástahttet ja oahpásmahttet ietjasa sidjij, ja gasskanisá (duola degu sáme oahpestiddje). Lávllaga máhtti liehket sáme raplávlla, juojggamtjuojalvisá givsedime, iesjdåbdo ja identitehta birra. Namma- ja berajspella hiehpá aj vuorrasap oahppijda gesi máhttá lasedit sisanov, duola degu virge, asstoájggeberustime jnv. Máhttet tjálálattjat ja njálmálattjat åvddånbuktet: Tjálálasj åvddånbuktem ij la ájn vuordedahtte, valla sijájt gudi juo bukti tjállet dåhkki alodit tjállet sámegiellaj bágojt lagámus berrahij birra. Dibde oahppijt gulldalit moallánagájt ja maŋŋela javllat dajt. Åhpadiddje máhttá aj njálmálattjat gæhttjalit gávnnat gåktu oahppe moallanagájt dádjadi. Máhttet låhkåt: Ij la vuordedahtte oahppe galggi máhttet låhkåt sámeberaj moallánagájt, valla sijájt gudi juo máhtti låhkåt vierddiji aloduvvat låhkåt ájnnasamos moallánagájt. Máhttet rieknit: Dibde oahppijt guovtes ja guovtes jali stuoráp juohkusa, rieknit galla oarbbena, ádjá ja áhko sijájn li ietjasa ja nuppij familjan. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Dibde oahppijt internehtav adnet ja sáme berajmoallánagájt duon dán næhttasijdon åhtsåt. Gehtja Gávnos , Sámedikke sijddabielle , giella.org , risten.no . Dán tebmáj máhtti oahppe vuostasj 5-10 minuhta tijmas/biejves hárjjidallat ietjasa sámegiellaj buorástahttet ja oahpásmahttet. Oahppe máhtti tjuodtjot, ja gå sij tjuodtjo de galggá gájka majt javlli liehket sámegiellaj. Gehtja ietján dábálasj oasen gielladomenaj birra. Elisabeth Utsi Gaup: Suga, suga su, DAT. http://www.dat.net/main.html CD Suga, suga, su, DAT. http://www.dat.net/main.html Máidnot Hearrá, Skuvlasálbmagirji, Verbum, 1995. Paul Gælok: Haŋŋá boade gáddáj , 1990. Sigga Duolja-Sandström: BIEJVVE BÅKTÅ MUV-Lávllomgirjje, 1991. Karen Ellen Gaup: Girjjo-Gárjjo, Muitalusat, máidnasat, sátnevádjasat, árvádusat ja diiddat, Davvi Girji, 2001 Siv – Ingunn Kintel ja Adele Nystø: Lávllaga, 2005 Julevsáme sálmmagirjje Hamery&Cartwright: Muv vuostasj 100 bágo, Samisk utdanningsråd 1996 Hamery&Cartwright: Muv vuostasj 1000 bágo, Samisk utdanningsråd 1998 Inga Laila Hætta: Mån Måj Mij, Idut 2003 Lilian Urheim: Giella Miella bokstávgirjje 1995 Gaup, Guttorm Sparrok ja Nergård: Gietjav tjappa 1, Davvi Girji 2009 Eira ja Gaup: Ánin Dánin, Muv låhkåmgirjje ja Muv barggogirjje, Davvi Girji 2010 Lisa Helander: Muv gåvvåbáhkogirjje 1997 http://www.e-skuvla.no/?dokument=2010-11-05.10:25:32.txt Mánáj soapptsom – ållessjattugij duogen Åvddåbáhko Vargga gájka smáv máná Vuonan li mánájgárden åvddål skåvllåj álggi, ja moadda smáv máná li ienemus oasev árkkabiejves dijáj siegen gudi dåppe barggabihtit. Dij gasskavuodajt tsieggibihtit mánájda ja dahkabihtit bargov mij le ájnas juohkka ájnna mánnáj. Dij lihpit guovdásj huksoulmutja mánájda gudi oahppi gå ståhki, ja ståhki gå oahppi. Dijáj siegen galggá siján hukso- ja oahppambirás mij le jasska ja mij sæmmi båttå hásstal sijájt ådå lávkijda ja væráldav guoradallat. Ietjá ulmutjij siegen liehket le ájnas mánáj åvddånahttemij ja oahppamij. Mánájgárden galggi máná bessat ståhkat ja ietjasa åvddånahttet iehtjádij siegen jasska birrasin. Dán bagádalle sisadno le gåktu dij gudi lihpit bargge máhttebihtit mánáj sosiála åvddånahttemav doarjjot ja buorre psykososiála birrasav mij givsedimev ja illastimev hieret. Sávav sjaddá ávkken ja arvusmahttá árkkabiejven. Jáhkáv tjiehpes bargge gudi ulmij gáktuj ja systemáhtalattjat aktan barggi, máhtti viehkken mánájda jasska, buorre ja hávsskes mánnávuodav hábbmit mánájgárde aktijvuodan. Sávav vuorbev dán bargguj mij le akta mánájgárde ájnnasamos dahkamusájs. Sisadno 1. Bagádalle sisadno ja ulmme 2. Gåktu bargge máhtti vuogas psykososiála birrasa vuoksjuj barggat 3. Gasskavuohta ja aktijvuohta mánáj gaskan 4. Ráddnavuohta 5. Sosiála máhtto 6. Guládallamijn ja gielajn barggat 8. Aktisasjbarggo mánájgárde ja sijda gaskan 9. Barggij aktisasjbarggo buorre mánájgárddebirrasa gáktuj 10. Girjálasjvuohta 1. Bagádalle sisadno ja ulmme Mánájgárdij sisano ja dahkamusáj rámmaplána milta galggá mánájgárdde mánájda fállat hukso- ja oahppambirrasav mij le mánájda buorren. Hukso mánájgárden sisadná sihke barggij ja mánáj gasskavuohtaj ja mánáj hukso guhtik guojmestisá. Mánájda vaddet vejulasjvuodav huvsov vuosstáj válldet ja vaddet le sosiála máhto vuodo ja le ájnas oassen iellemájge oahppamis. Rámmapládna javllá mánájgárden le... sebrudakdahka mus badjelgæhttjamav ja givsedimev árrat hieredit ja vijddábut javllá ... sosiála máhtto le viehka ájnas vaj hieret gássjelisvuodajt dagu badjelgæhttjam ja givsedibme. Mánájgárden galggi máná liehket oassen jasska aktijvuodas. Dåppe galggi nubbe nuppe siegen liehket ja sosiála máhtov åvddånahttet. Danen le dán bagádalle sisadno åvdemusát gåktu galggá jasska psykososiá la birrasav ásadit. Navti bessi máná jasska birrasin åvddånahttet hásstalusáj ma li ájnegis mánnáj hieba duvvam. Guovdátjin le gæhttjalit gåvvidit gåktu ållessjattuga mánájt doarjji gå mánájgárddeárkkabæjvv áj oassálassti, aktijvuodav tjadni nubbe nubbáj, aktan ståhki ja rádnas Æjgáda javlli sij ienemus oassáj li dudálattja dajna fálaldagájn majt máná mánájgárden oadtju. Valla gå mánájgárddemánájs iesj gatját gåktu sijáj manná, de muhtema sijájs vásstedi e soaptso, jali vásedi návrodimev jali vájvedimev mánájgárden. Báhtja javlli binnebut soapptsu gå næjtso (Nordahl 2012). Árkkabiejven muhttijn tsaggáni dile ma li báktjasa jali gássjela ájnegis mánnáj. Duola dagu de mánájgárddemáná muhttijn rijddali ståhkusij badjel, ja rijddali gudi galggi duov ja dáv rollav stågadijn. Vásedi e besa ståhkamij oassálasstet jali e besa dåj iehtjádij siegen liehket. Danen soajtti máná hådjånit, e rat soaptso jali dåbddi ietjas návrodum ja vájvedum jali ålgus stieggidum. Ájnegis máná vásádus jur dákkir dáhpádusájs árkkabiejven le ållu vuodulasj. Dáv hæhttuji bargge gáhttit ja duodaj válldet. Bagádalle sisadno le ållo dan birra gåktu bargge mánájt ja sijáj gasskavuodajt gehtjadi ja gåktu iesj máhtti buorep láhkáj viehkedit mánáj rádnastallamav duola dagu ståhkadahttijn. Dáv i makkirak láhkáj hæhttu tjuov vot, valla galggá liehket doarjjagin bargon. Bagádalle oajvvat ja rádijt vaddá ja konkrehta buojkulvisájt buktá. Mánájgárdde galggá mánájda jasska birrasav vaddet ja sijájt fysihkalasj ja psyhkalasj vahágahttemis suoddjit. Bargge galggi mánájt várajda válldet, sebradahtte birrasav hábbmit ja barggat dan vuoksjuj jut udnásj mánájgárddemáná e galga illastuvvat jalik iehtjádijt illastit idet. Rámmaplánan tjuodtju: Mánáj iesjdåbdo illastibme le sivvan gå givset, ij iehtjádijs berusta, ja gå empatija vájllu. Mánájgárdde galggá buorre dagojt åvdedit ja barggat dan vuoksjuj jut nievres dago e åvddå na jalik biso. Mánáj vuododárbo mánájgárden li hukso, jasskavuohta, vieledibme ja aktijvuohtaj gullut, ja aktan le barggij duogen viehkedit jut máná oadtju dájt vuodulasj dárbojt gåbtjådum. Mánáj soajttá viehka ávkken jus li mánájgárdijn majn le alla dásse, duola dagu sosiála máhto ja ráddnavuoda gáktuj, ja ávkke lassán kvalitehta milta. Ij aktak máhte mánájgárdev buorren dahkat aktu. Ájnas le mánáj åvddånahttemij ja soapptsomij jut gájka bargge, dán bagádallen ållessjattugin ja æjgádin gåhtjoduvvam, viehkedi ja aktan barggi vaj åvddånahttá mánájgárdev buorre kvalitehtajn. Rámmapládna åvdet man ájnnasa ållessjattugij guotto, máhto ja tjehpudagá mánájt iejvvit, dádjadit ja bajásgiesset li, ja danna le sihke dálla-ja-dáppe-perspektijvva ja boahtteájge perspektijvva. Guottoj tsieggima bargo baktu ja konkrehta aktisasjbargo baktu sijdaj siegen galggi mánájgárde bargge hábbmit jasska, sebradahtte ja arvusmahtte mánájgárddebirrasav mij givsedimev hieret. Dán bagádalle sisadno li iesjguhtik vuoge gåktu dåhku ållit. Gå galggá mánájgárde bargo kvalitehtav buoredit de le ájnas ietjas praksisav iehtjádij siegen ájádallat ja árvustallat, divudit ja ulmij gáktuj barggat. Dahkamusá duon bajelttjállaga vuolen Oajvvadusá ájádalla mij ja aktisasjbargguj li dagu álggon ja arvus mahttemij dán bargguj. Mánájgárdde galggá givsedimev hieredit, valla mij le dal ájn givsedibme? Givsedibme iesjguhtik láhkáj defineriduvvá, valla muhtem oase iesjguhtik definisjåvnåjs li jut Muhtema duoddiji Gå mánáv iejvviv, de ulmutjav iejvviv. 2. Gåktu bargge máhtti vuogas psykososiála birrasa vuoksjuj barggat Bargge tsieggiji gasskavuodajt mánájda Moadda mánájda le mánájgárddáj álgget viehka stuor ra målssom. Bargge hæhttuji mánájt viehkedit dán ådå, sosiála aktijvuohtaj hárjjánit. Ájnas le bargge dættov biedjá juohkka ájnna mánnáj oahpásmuvvat. Ållessjattuga hæhttuji ájnegisáv vuojnnet, ja liehket gierddisa juohkkahattjajn. Smáv máná dárbahi stuoves dilev, suojev ja jasskavuodav gå galggi iehtjádij lahka lieh ket. Danen máná dárbahi liekkos, sensitijva ja arvus mahtte huvsov mánájgárde barggijs. Buorre vásádusá jasska gasskavuodaj baktu nanniji máná iesjdåbdov, soapptsomav laset ja buoredi vuogas åvddånahttemav. Gå mánná dåbddå ietjas jasskan ja buoragit várajda válde dum, de le oahppama ja nagádime vuodo buoremus. Mánáj ja ållessjattugij gasskavuohta ja mánáj gaskanisá li guovdátjin jus galggá mánájda vuogas psykososiála mánájgárddebirrasav åvddånahttet ja sihkarasstet. Bargge galggi juohkka mánáv giehtadallat subjæktan ietjas iellemin, ja sujna le riektá ietjas sierra vásádusværáldij, ja galggá bessat ietjas árkkabiejvev vájkkudit (Bae, 2009). Bargge galggi ájnegis mánáv vieledit sæmmi båttå dagu dåjmalattjat barggi vaj juohkkahasj mánájs galggá dåbddåt buorre aktisasjvuohtaj gullu. Givsedime hieredime barggo mánájgárden álggá Givsedibme ájnegattjav illas ja dat le vuosstáj riektáj vieleduvvat ja jasska liehket. Mánájgárdde le ájnas arena gånnå máhttá illastimev hieredit. Bargge hæhttuji doarjjot gå máná gasskavuodajt tsieggiji, rádnastalli ja åttjudi ja vijddásappot åvddånahtti tjehpudagájt ma sijáj rádnastallamav jasskan ja buorren dahká. Mánáj sosiála åvddånahttemprosæssa galggá doarjoduvvat empáhtalasj ja oassálasste ållessjattugijs gudi li tjieh pe aktijvuodaj gáktuj. Bargge dåhkkidi mánáj vásádusájt gå iehtjádijt iejvviji, viehkedi daj birra ájádallat ja doarjju mánáj rievddam- ja åvddånahttemprosessajt. Ulmme le jasska ja vuogas psykososiála mánájgárdde birás mij hieret nievres dábijt dabrijdimes ájge nalluj. Mánájgárdde mij åvdet buorre psykososiála birrasav, sæmmi båttå badjelgæhttjamav ja givsedimev hieret. Systemáhtalasj ja guhkesájggásasj bargos le ávkke Duodden jådediddjáj de hæhttu mánájgárddeæjgát aj psykososiála birrasav vuorodit. Bargge adni ietjasa tjoahkki dum máhtov ja fágalasj dádjadusáv gå plániji ja tjadádi dáv bargov man ulmme le mánáj sosiála åvddånahttemav doarjjot ja buorre psykososiála mánájgárddebirrasav hábbmit. Dákkir sebradahtte birrasav dahkat buorij avtastallamvuogij soajttá sisadnet ájnegis máná, juohkusa mánájs jali ålles mánájgárddebirrasav. Dájna hæhttu juohkkahasj agev barggat guhka ájge nalluj. Jådediddjen le guovdásj roalla prosessa jådediddjen. Vaj galggá sihkarasstet barggo sjaddá systemáhtalasj ja guhkesájggásasj, de le ájnas bargov vuojnnusij buktet mánájgárde plánajn. Bargge hæhttuji bargov ålles ájge árvustallat. Máná dárbahi ållessjattugijt gudi li lahka Guotto mánájda guojmmealmatjin åvddån båhti gåktu bargge sijájt dåhkkidi. Máná dárbahi vuojnnut, gullut ja duodastusájt oadtjot. Tjiehpes, liekkos ållessjattuga gudi li lahka le mánáj soapptsoma vuodon mánáj gárden. Vuohke gåktu ållessjattuk mánáv vásstet ja duodas le viehka ájnas dasi gåktu mánná ietjas váset. Ållessjattuga ja máná aktijvuoda kvalitehtta le viehka ájnas. Bargge galgalulujin bæjválasj huvsov ja rutijnajt hiebadit vaj dá sjaddi hávsskes vásádusá ájnegis mánnáj. Ållessjattuk ávvudallá máná bierggima badjel suv siegen. Avta jagák Kim ja nielje jagák Ánná máhtte ba goarssástallat moattet smáv lávkes árkkabiejven, ja ájnas le duodastit máná ietjas, sierralágásj vásádusájt. Ållessjattuk guhti le sajenis duodas válldá dav majt mánná sisi buktá, dajna máná siegen joarkká ja vijmak hásstal mánáv vaj vil ienep buktá ja vejulasjvuoda lassáni. Ållessjattuga li ehtalasj roallamodella mánájda Vuodulasj árvo mánájgárden li duola dagu aktijvuohta, hukso, guojmmeåvdåsvásstádus, solidaritehtta, gierddis vuohta, vieledibme, avtaárvvo ja riektá liehket iesjguhtiklágásj. Juohkka barggen le, rållamodællan, sierralágásj åvdåsvásstádus mánájgárde árvvovuodov tjuovvot ja åvdedit. Sij galggi ájnegis mánáv doarjjot ja huksat duodden dasi jut hábbmiji jasska ja sæmmi båttå hásstaliddje sajev gånnå bæssá rádnastallat ja aktisasjvuohtaj gullut. Bargge bæjválattjat vuosedi sij mánájt vieledi ja gierddi. Vuojnnusij bukti juohkkahattjan le ietjanis árvvo ja riektá sierra vuojnojda. Navti ållessjattuga sjaddi ájnas åvddågåvven mánájda. Máná árrat ájttsi sij ælla sæmmilágátja ja ulmutjahtti iesjguhtik láhkáj. Álu dákkir ássjij birra oavdduhi ja ihkap muhttijn nágin iehtjádav snivva gehtjadi, javlli juojddáv dån nuppe birra jali gatjádalli. Ållessjattuga hæhttuji mánáj gávnnusijt duodastit ja rahpasa liehket dáj sieradusáj gáktuj. Ságastit mánáj dan birra massta sij berusti, ja vaddit konkrehta vásstádusájt ma li hiebaduvvam mánáj álldarij ja man ålov dádjadi. De sjaddá álkkep mánájda dádjadit, ja navti ehtalasj diedulasjvuodav ja ietjasa ehtalasj guottojt åvddånahttet. Ållessjattugij diedulasjvuohta ietjasa ulmutjahttema gáktuj le ájnas gå galggi mánájda åvddågåvven liehket. Makta bargge guhtik guojmesa ja mánájt vieledi, boahtá åvddån gåktu nubbe nuppev giehtadalli ja adni. Máná vuojnni, gulli, ja ájttsi ienep gå ållessjattuga muhttijn jáhkki. Danen hæhttuji bargge gáhttit majt javlli, ja gåktu gaskanisá ságasti gå máná li lahkusin. Buorre rollemodella e goassak vastet sáhkada avtak birra, lehkusa máná, æjgáda jali barggoguojme. Sij li empáhtalattja. Stuorra sieradus le mánás tjajmmat jali suv siegen tjajmmat Luondo bieles máná ájttsi gåktu ållessjattuga sijáj ulmutjahtti ja sijá birra sáhkadi. Jus duola dagu muhtem ållessjattuk álu nammat avta máná namáv gå rijdo tsahkká ni, de dat nammaduvvam mánná soajttá vásedit sån aneduvvá skælmman ja uhtsep árvvusattjan. Ja soabmása soajtti tjabu dáv gåvåv allasisá aj adopteriji. Ietjá máná gudi dáv vuojnni ja gulli soajt tá duodaj válldi juojddáv dájs guottojs massta gietjijt gulli. Ja dát namma dum mánná de soajttá sjaddá uhtsep árvvusasj ståhkamráddnan. Danen ij goassak galga vastet mánájda jali mánáj birra ságastit jali sijájt juoktá karakteriserit. Sæmmi láhkáj le sijájs tjajmmat ja ironi ja. Dat soajttá mánáj iesjdåbdov vahágahttet ja mánáj árkka biejvev dårvodibmen ja urmmagin dahkat, ja navti soajttá ålles juohkusa birás biejsteduvvá. Máná sihti ietjasa árkkabiejvev vájkkudit Ållessjattuk galggá máná guládallamsignálajt vuojnnet, dajt dålkkut ja mánájn guládallat suv premissaj milta. Ájnegisáj iesjdåbdduj, mentála varresvuohtaj ja iehtjádij aktijvuohtaj le ájnas jut iehtjáda dádjadi suv ájggomusájt juogu dal li bágoj jali rumájgielajn javladuvvam. Barggij dahkamusá li juohkka diŋŋga hukso- ja oahppam dilijs gitta iehpeformála aktisasjvuohtaj mánáj árkkabæjvvás asj dagoj, ståhkama ja tuvraj baktu. Máná vas galggi bessat fáron mierredit mánájgárddebiejve sisanov. Sijá soapptsom le dan duogen jut bargge sijájt gulli ja vuojn ni rumájgiela ja gulldalime baktu vaj sijá «jienav» árkkabiejven gulli. Duola dagu javlli máná sij sihti sæbrrat mánájgárde guovdásj dåjmajt plánit ja árvustallat, ja sij sihti aj iesj mierredit makta galggi dájda dåjmajda oassálasstet (Bratterud aktan iehtjádij 2010). Ietjá buojkulvis le máná javlli muhttijn ij le hávsske jali tjabu balláji gå bælkkudalli. Danen sihti ållessjattuga sidjij galggi dábálasj jienajn ságastit. E ga lijkku iehtjáda gulli ållessjattuga sidjij suhtti. Danen le ájnas jut bargge ájádalli gåktu ulmutjahtti, sijá rållav ja ulmutjahttemav ja dáv árvustalli daj dárboj ja sávadusáj gáktuj ma mánájn li. Juohkka ållessjattuk vásstet bisodit luohtádusáv væráldij majna mánná le riegádam. Friddja Knut Løgstrupa milta Máná dárbahi aktijvuodav ållessjattugij Muhtem máná javlli vásedi ållessjattuga ælla ållema rájen gå dárbahi aktijvuodav sijáj. Soajttá stuorra hássta lus barggijda ållit juohkka ássjev. Sierraláhkáj råhtos ájgijn gånnå ållo sæmmi bále dáhpáduvvá dagu gå praktihkalasj dahkamusá dáhpáduvvi sæmmi buohta gå máná huvsov dárbahi. Danen le viehka ájnas buorre rutijnajt ásadit vaj máná bessi ållessjattugij lahka. Ájádallit gåktu máhttebihtit biejvev buoremus láhkáj hiebadit vaj máná nav ålov gå máhttelis máhtti didjij boahtet gå dárbahi. Árvustallit rutijnajt duolloj dálloj ja åhtsit gåktu máhttebihtit sajen liehket mánájda. Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj A. Majt galga/galggabihtit dahkat vaj juohkka máná gasskavuodav buoredihpit? Dagá muhtem listav dåjmaj majt sidá/sihtabihtit gæhttjalit. Á. Gåktu galga/galggabihtit viehkedit vaj ådå mánájgárddemáná, nuoramusá sierraláhkáj sebradahteduvvi aktisasjvuohtaj? B. Gehtja masi máná lijkkuji, ja majt sihti ienep dahkat mánájgárden. D. Gehtja majna máná e soaptso mánájgárden. Aloda stuoráp mánájgárddemánájt tjielggit majt javlli, gå dán birra sáhkadihpit. E. Dagá plánav gåktu máhtá/máhttebihtit muhtema dájs dárbojs ållidit. (Gehtja B ja D.) Tjadáda plánav, ja sáhkada mánáj tjadádijn. F. Mij dijájt hieret sajenihtte liehket mánájda árkkabiejven? Gåktu máhttebihtit dilev buoredit? G. Ságastit gaskanihtte mij le ieridis suohttasa ja ironija gaskan. H. Guorrasit majt máhttebihtit/galggabihtit dahkat jus vásedihpit muhtem vastet ságas mánnáj jali máná birra. I. Ságastit gåktu máhttebihtit buorre åvddågåvå baktu vielediddje ja gierddis ulmutjahttemav åvdedit. Mánájda galggá ságastit sæmmi láhkáj dagu gájka iehtjádijda. 3. Gasskavuoda ja aktijvuohta mánáj gaskan Mánájgárdde galggá jasska ja hásstaliddje sadje mánájda Máná galggi ávvudallat ja hávsskudallat ietjá mánáj sie gen árkkabiejvedåjmaj, ståhkusij ja oahppamin mánájgárden. Máná gasskavuodajt åhtsåli ja vuoj nojt hábbmiji gitta dallutjis gå dán væráldij båhti. Mánájgárddemáná li sosiála dåjmadiddje gudi ietja vieh kedi ietjas ja iehtjádij oahppamij ja soapptsomij. Mánáj moattebelak åvddånahttem dáhpáduvvá iehtjádij siegen Jus galggá sosiála aktijvuodajt ja prosessajt dádjadit ja sosiála máhtojt buktet de dat gájbbet aktisasjvuoda åtsådallamav ja oassálasstemav. Máná dárbahi arvusmahtte aktijvuodajn liehket jus galggi buoremus láhkáj åvddånahttet. Huksodilij, ståhkama ja oahppama tjadá iehtjádij aktiduvvá, ietjá bágoj javladum gájka bæjvvásasj dilijn mánájgárden. Máná oahppi iehtjádij siegen lieh ket ájnegis vásádusáj, gæhttjaladdamij ja åtsådallamij baktu. Duola dagu de åvddåni ájádusá ietjasa dagoj ja ulmutjahttema birra dan vuodon massta ietja åtsådalli. Máná galggi oahppat ietjasa ja guhtik guojmesa várajda válldet. Vaj galggi iehtjádijt huksat ja ehtalasj tjielggi dum láhkáj válljit de máná dárbahi iehtjádij siegen bessat máhtojt ja tjehpudagájt åvddånahttet. Iehtjádij siegen juojddáv nahkat le mávsulasj oasse árkka biejves. Gå máná li aktan, de li bargge oassálasste Máná dárbahi huksoulmutjijt gudi nahki sijá guládallam signálajt vuojnnet ja dádjadit. Ållessjattuga galggi oassálasstet mánájgárddemánáj árkkabæjvváj ja sijájt doarjjot. Danen gåvvidip barggij sajev, rållav ja viehkev aj dán kapihttalin mij sisadná mánáj gasskavuoda tsieggimav, gasskavuodajt ja sosiála aktijvuodav gaskanisá. Bargge li guovdásj ressurssa gå ie tjasa ræjddon adni gå mánáj barggi. Liekkos, huvsulasj ållessjattuga gudi juohkka hattjav vuojnni, duodasti ja dåhkkidi li ájnas oasse máná sosiála oahppamis ietjá mánáj siegen. Máná dárbahi rájájt majt dádjadi Máná bierriji bessat oassálasstet hábbmit dárbulasj rájájt ja njuolgadusájt mánájgárde sæbrástallamin. Navti árkkabiejve birástagá dádjaduvvi ja árvvon aneduvvi. Ållessjattuga gaskosti aktisasj, tjielgas ja dádjadahtte njuolgadusájt ja rájájt mánájda, ja gájka bargge dajt åskåldisát árkkabiejven tjuovvu. Gáhtti val ráje muhttijn mierreduvvi diles ja ulmutjis. Ållessjattuga tjielggasit bágoj ja dagoj baktu vuosedi majt árvvon adni, ja siján li positijva ráje ja njuolgadusá mánáj siegen. Bargge gehtjadi mánáj aktijvuodav Gå bargge mánájt gehtjadi de oadtju viehka moadda vuogas diedo ma li dárbulattja vaj mánáj åvddånahttemav doarjju. Galggi mánájt ålles ájge gehtjadit, ja de hæhttuji liehket gåhtsemin. Ållessjattuga gudi berusti ja dåjmalattjat mánáj arenan oassálassti, bessi buorak láhkáj gehtjadit ja gullat mij dáhpáduvvá sijá aktijvuodan. Máná gudi subtsasti iehtjádijs návroduvvi jali givseduvvi, javlli dát álu dáhpáduvvá dakkir sajijn gånnå ållessjattuga ælla. Danen le ájnas fysihkalasj birra sav hiebadit vaj várddasin sjaddá. Bargge hæhttuji liehket diedulattja ja ájádallat mánájjuohkusa sosiála prosessaj birra. Mánáj vásádus galggá álggo ja vuodo gåktu ållessjattuk mánáv vállji viehkedit ja vijddásappot gå galggá åvddånahttemav doarjjot. Muhttijn árvvet juo mij le dáhpáduvvamin Bargge hæhttuji gæhttjalit ájttsat juo gå mánáj aktijvuohta tjadnu ja nievrep guovlluj manná. Dákkir ájttsa ma vuodo le álu åtsådallam. Ihkap dábálasj le Lars hådjån jus hilgoduvvá, ja de tjierru ja viehká tjiehkát. Ihkap Liv, gå moaret gå Vilde dinosaurav válldá, sjaddá gássket ja ruohkkat. Ållessjattuk gæhttjal dáv juo åvddå giehtaj gáhttit ja doarjjot. Návti máhttá mánná Mánájt ij iehtse jurra dan diehti gå máná li, ájnat gå sijáj rádnastallá gå sijájt bajásgæssá. iesj viehkev oadtjot dádjadit gå tsahkkán. Ájnas le máná dåbdojt jur dalloj duodastit. Mánná galggá bessat hådjå nit jali suhttat. Valla dav majt mánná dahká ij ållessjattuk galga dåhkkidit. Ij le vuogas bádan vaddet, ja ij le dåhkkidahtte iehtjádijt vahágahttet vaj báktjani. Åvddålijguovlluj bargge gæhttjali modellerit ja åvddån låggŋit ietjá vuogijt ma luluji vejulasj strategijan mánnáj maŋenagi. Máná muhttijn dárbahi ållessjattugijt gudi fátta válldi Ij aktak mánájgárdde máhte ållåsit hieredit muhttijn hæhkkat soames tjiektjá jali tsábbmá, návrot jali ålgoldahttá, valla bargge gudi dåppe li hæhttuji dájt dáhpádusájt giehtadallat. Vuostatjin hæhttuji máná iesj oadtjot ájgev ganugit jali ulmutjahttemav rievddat. Sæmmi båttå le ållessjattugij duogen jåhtelit ganugahttet dáhpádusájt gånnå iehtjáda gierddi juogu de fysihkalattjat jali psyhkalattjat. Ållessjattuga hæhttuji berustit ja dåhkkidit mánáj dåbdojt já vásádusájt majt jur dalloj gåvvidi. Máná dárbahi huvsulasj ållessjattugijt gudi sidjij vaddi vejulasjvuodav ietjasa dåbdojda oahpásmuvvat, vaj máná ájge nalluj iesj galggi nahkat dåbdojt identifiserit ja vuojnnusij buktet ja dajt nahkat giehtadallat. Galggá val javllat ij le dåhkkidahtte gå iehtjádij vuosstij bahájt dahki, ja dættoda juohkkahattja duogen le máná mánájgárden soapptsu. Ij la val ulmme juohk kahasj galggá avtalágásj, valla farra mánájt diehtten dahkat ja sijájt doarjjot vaj aktijvuohta iehtjádij lasjma gin ja buorren sjaddá ja navti ávvus. Máná dárbahi vásedit gåktu rijdojt tjoavddet Berustimrijdo ja fábmospela duolloj dálloj tsahkkáni mánáj gaskan. Bargge guhti vuojnná rijdov mánáj gaskan, bierri álgo rájes vuorddelasstet vehi ja dib ddet mánájt gæhttjalit iesj rijdov tjoavddet. Jus máná e ietja nagá rijdov tjoavddet, máhttá ållessjattuk viehkedit såbadiddjen ja doarjodiddjen. Jus máná juoj ddáv javlli, de ållessjattuk ja guoskavasj máná gulldali juohkka hattja tjielggidusájda. Gæhttjala ássjev juohkkat guovlos gehtjadit. Ájnas le garvvet nabddemis avtak vuojtten ja vuojtádallen. Máná gudi li gássjelis dáhpádusáv vásedam galggi bessat iejvvit ållessjattugav guhti le jasska, sebradahtte ja buoragit sijájt várajda válldá. Máná gudi li dahkam juojddáv majt ettjin galga, galggi vásedit ållessjattuk ij sijájt duobbmi jali hilgo, valla tjielgga sit diedet dát ij lim dåhkkidahtte, ja sæmmi båttå sijáj dåbdojt dåhkkit ja vuoset vieledimev ja liekkosvuodav. Loahpe le suhttat, valla ij le loahpe tsábbmet. Ållessjattuk galggá aj vuosedit mánnáj jáhkká. Dibde mánáv iesj buktet oajvvadusájt tjoavddusijda, ságastit gaskanihtte sijáj birra ja dibddit mánájt gæhttjalit dav tjoavddusav masi ienemusát jáhkki. Máná gudi li baháv dahkam dárbahi dalánagi vuojnnut ja dåhkkiduvvat ietjá dilen majna nagádi, duola dagu iehtjádij siegen biebbmobiev de birra jali tuvran sæmmi biejve. Ájnas le mánáj ressursajt jåhtuj biedjat. Álggo le dat majt máná åvdutjis bukti, ja daj máhtudagáj åvddånahttemav doarjjot. Máná álu válljiji strategijajt ma sidjij dåbdduji ávkken Moarre álu dasi gullu jut dakkár dile badjáni gånnå ájnegis máná berustime ja dárbo båhti ietjá mánáj vuosstij. Jus muhtem mánná moaddi váset oadtju gåk sihtá jus snjihtju jali vuoptajt gabes gå le moaren, de galla soajttá dáv strategijav åvddålijguovlluj adná. Ållessjattuk máhttá mánnáj diededit majt dákkár dahko mierkki iehtjádijda ja mánnáj iesj. Navti soajttá viehkedit mánáv ietjá láhkáj dahkat gå moarát. Máná dárbahi strategijav gåktu rijbbat Máná dárbahi vuogev gåk dahkat gå návroduvvi, hárdeduvvi jali ålgoduvvi. Moatten mánán le repertoárra mav árkkabiejven adni. Muhtem mánájda soajttá ávkken ietjá mánájt gehtjadit jali ållessjattuga siegen ájádallat muhtem strategijaj birra vaj nahká ietjas strategijajt vijddá but åvddånahttet. Duola dagu rájáv biedjat jus juoga sjaddá ilá ållo jali unudis. De máhttá vuosedit dån/dåj iehtjádijda ganugit galggi, ierit mannat iesj ja/jali viehkev ållessjattugis anodit. Máná máhtti aj gæhttjalit iesj åvdåsvásstádusáv válldet navti vaj iehtjádij åvdås ållessjattugav åhtsi. Navti máná hárjjáni morála åvdåsvásstádusáv válldet. Gå máná ietjá láhkáj ulmutjahttáji de soajttá mærkkan e soaptso Bargge hæhttuji nahkat dåbddåt nievres aktijvuoda mer kajt ja dåjmalattjat barggat vaj dá e åvddåna jali vi bá. Mánájt gehtjadi ájge tjadá ja berusti jus sijá ulmutjahttem muhttijn rievddá. Ájge miehtáj sij ham vuojnni mánájt ja vuojnni jus ietjá láhkáj ulmutjahttáji. Dábálasj mærkka mánán ij le buorre dille, le gå mánájgárddáj e sidá. Ietjá merka soajtti liehket máná gudi ietján li ávon ja mihá, sjávvuni, hådjåni ja aktu soapptsu. Dåjmalasj máná soajtti ståhkamis ieret giesset, binnep aktij vuodav válldet ja passijva sjaddat. Mánná guhti åvdd åla le buoragit ietjá mánáj aktijdam, soajttá juolodis sjaddá, birra viehkal, sjuddi, iehtjádij ståhkusijt biejsstet ja gierddamahtesvuodav vuosedit ja suhttat. Muhtema soajttá vájbbi ja nagerduvvi, ållessjattugijda girmmodi jali ienebut tjierru gå åvddåla. Iehtjádijn soajttá gássjelisvuoda bårråt jali oadet. Návrrot, hárddet jali ålgodit le agev subjektijva ássje Mánná hæhttu iesj bessat subtsastit gåktu dille mánájgárden le. Unnemus máná e bágoj buvte subtsas tit jus juoga le buorre, bávtjas jali gássjel, valla rubmahijn ja iehpeverbála guládallamvuogij máhtti subtsastit gåktu árkkabiejvve le. Maŋenagi bukti máná ienebut subtsastit gåktu sijá dåbdo, dárbo ja ájádusá li. Ållessjattuga máhtti sijáj ságastit gåktu sijá dille le, majna ihkap e soaptso, jali mij sijá mielas le bávtjas jali gássjel mánájgárden. Ienemus vuorrasap mánáj bessi ållessjattu ga giehttot dan birra majt vuojnni, dan birra mánáj ságastit. Valla gáhttijit val stuoráp mánájda aj soajttá gássjel ájádusájt ja dåbdojt tjielggit. Muhtema soajttá e besa javllat dav majt sihti juohkusin gånnå li moadda máná, iehtjáda ihkap e ájtsa dåhkki iehtjádij ságastit gássjelisvuodaj birra jali ihkap e sida avtanik ságastit dán birra. Ihkap e ga nagá bágoj javllat e soaptso, jali mij dat vihken le. Bargge vuojnni mánáj rumájgielav, mimihkav, dåbdoj åvddånbuktemav ja gåktu iehtjádij aktidi. Gæhttjali mánáj ságastit, gulldali majt javlli ja biedji dættov gávnnat majt máná ajtu gæhttjali javllat. Máná dárbahi ållessjattugijt gudi åvdåsvásstádusáv válldi Mánná guhti návroduvvá jali vájveduvvá, ij le dasi sivvan, ja mánná gev ståhkusis ålgodi jali illasti ij ga dan åvdås vássteda. Agev le barggij åvdåsvásstádus dákkir gássjelisvuodajt giehtadallat mánájgárden. Ållessjattugij duogen le aj várajda válldet dav mánáv guhti le bahájt dahkam, suv sebradahttet ja viehkedit aktijvuohtaj. Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj A. Makkir hásstalusá vuojnnebihtit mánáj aktivuodan? Massta bierribihtit dálla berustit? Á. Majt dagá/dahkabihtit jus muhtem mánná javllá ij soaptso? Válljit muhtem dåjmajt. Tjadádit dájt dåjmajt. Gåktu da doajmmi? 4. Ráddnavuohta Ráddnavuohta le ájnas mánájda vájku man vuorrasa li Juohkka mánán galgaluluj edesik akta ráddna Rádnastallam le æjvvalit aktijvuodan gånnå ájnegis dåbddå ietjas dåhkkiduvvam ja árvvon anedum jur navti gåktu sån le. Nuoramus máná li aj buorre rádna, ja moadda máná javlli gájk buoremus mánájgárdijn le ietjá mánájt iejvvit ja ietjasa rádnaj ståhkat. Ráddnavuohta mierkki máná dåbddi aktijvuodav ja oassálasstemav massta vas vuogas iesjdåbddo badján. Juohkusij gullut vaddá mánáj jasskavuodav ja sosiála tjadnusav. Vásádusá ietjá mánáj siegen soajttá gæjnno ådå ráddnavuodajda. Ráddnan sjaddat ja bissot le ájnas oasse sosialiserimprosessas ja nievres åvddånahttemav hieret. Muhtem máná javlli siján ælla ståhkamrádna mánájgárden. Gå diehtep man ájnas ráddnavuohta le, de ep máhte dåssju dåhkkidit muhtema vásedi siján ælla rádna jali dåbddi aktuvuodav. Guovdásj dahkamus barggijda le mánájt viehkedit nubbe nubbáj aktidit. Ållessjattuga máhtti duola dagu gåhttjot mánájt gudi dábálattjat e aktan ståga muhtem aktisasj doajmmaj jali ståhkusij, jali máhtti ådå ráddnavuodajt alodit gå målsodimlanján rievddadi jali rájdov tuvrajn målsudi. Vásádusá smáv juohkusijn åssudagáj rastá soajtti aj álggon ådå aktivuodaj da ja rádnastallamij. Ájnas le galla gehtjadit dákkir ådå ráddnavuoda soajtti rasje. Bargge gudi snivva tjuovvu ájttsi gå máná ådå rádnajt gávnni ja gáhttiji dákkir prosessajt massimis. De ij galga juohkusij da juohket vaj mánájt ierit, jali sijájt fássta sajij da biedjat biebbmobievden jali æjvvalimsajen. Ij lim galla aktak rádnaj dagá sihtat viessot vájku lidjin gájka ietjá buore. Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj Majt máhtá/máhttebihtit dahkat mánáj ráddnavuodav doarjotjit? 5. Sosiála máhtto Sosiála máhtto le tjoavdos hávsskes mánájgárddáj Máná li riegádam sosiála, ja ållessjattugij ja iehtjádij guládalli sihke rubmahijn ja gielajn. Sosiála máhtto sisadná buktet guládallat ja iehtjádij siegen doajmmat iesguhtik aktijvuodan. Dát máhtto le guovdátjin vaj ájnegis mánná galggá vuorbástuvvat ja hávsskudallat, ja vaj galggá árvvon aneduvvat ráddnan ja avtaárvvusattjat ietjá mánáj siegen oassálasstet. Mánná guhti buoragit dåj iehtjádij siegen bierggi, máhttá sihke aktisasjvuohtaj hiebadit ja vuojnnusin liehket sajenis. Dutkam vuoset mánáj tjehpudahka rádnastahttját le lahkasit tjanádum sijá sosiála máhttuj. Sosiála máhtto le muhtem tjoahkke tjehpudagájs ma luondulattjat mánáj aktivuohtaj gulluji, duola dagu iesjdåbddo, empatija, prososiála ulmutjahttem, ietjastallam ja iesjkontrolla. Makkir tjehpudagá li ávkken le dile ja aktijvuoda duogen. Ållessjattugij aktijvuodajn mánájgárden åvddånahtti máná dav sosiála máhtov mav dárbahi ietjá ulmutjijda ållåsit. Moallánagáj tjielggidusá ma luluji ávkken barggij tjielggidussaj sosiála máhto gáktuj Empatija le guovdásj máhtto mánájgárden Empatija le makta buktá iehtjáda dilev dádjadit ja gåktu sujna le. Sån guhti le empáhtalasj nahka ieridit ietjasa ja iehtjádij ájádusáj ja dåbdoj gaskan. Navti nahká dádjadit nágin ietjes máhttá vissa dáhpádusáv vásedit ietjá láhkáj gå dån iesj. Empahtalasj ulmusj ij dåssju nagá vuojnnet jus nágin ietjes le håjen jali ávon, valla aj manen dahká nuovti ja návti. Mánájgárden dat sisadná máná dåbddi juojddáv, duola dagu báktjani tjoajven gå vuojnni nágin ietjes le håjen, jali gå vuojnni nágin iehtjádav báktji. Dát le ållu vuodon mánáj aktivuodan. Empatijav álu vuojnná dagoj baktu. Máná soajtti usjudallat iesj lidjin máhttet dahkat juojddáv muhtem dilen mij le iehtjádij låssåt. Empatija baktu máná buorebut nubbe nuppijn guládalli, huksi ja viehkedi. Jus máná galggi nubbe nuppe lahka boahtet de hæhttu návti lieh ket. Ájnas le aj empatijav iehtjádijs vásedit iesjguhtik aktijvuodan. Máná empatija åvddån bæjválasj åtsådalla mijs. Ållessjattuga vuosedi sij mánáj prososiála dagojt dåhkkidi. Buojkulvis gåktu máhttá sosiála máhtujn barggat mánájgárden Gájkin åvdemusát åvddån mánáj sosiála máhtto bæjválasj, iehpeformála aktijvuodan iehtjádij árkkabiejven. Ajtu válldep fárruj muhtem buojkulvisá gåktu muhtem mánájgárdde dættodi sosiála máhto bargov. Dáj buojkulvisájda aktan gullu dat ållessjattuga vehi stuoráp mánájt gåhttju ájádallat. Máná tjielggiji ietjasa ájádusájt, vuojnojt ja dåbdojt. Formála ságastallama Formála ságastallama ieridi árkkabiejve ságastallamijs navti jut li plánidum ja ållessjattuk dajt jådet. Muhtem mánájgárde dakkir metodav adni majt gåhttju mánájsága stallamin jali mánájtjåhkanibmen. Máná usjudalli ja sáhkadi árkkabiejve vásádusáj birra ja dåbdoj ja ájádusáj birra ma li dasi tjanádum. Muhtema vuosedi gåvåjt majn li máná gudi iesjguhtik láhkáj aktan doajmmi, jali máná gudi iesjguhtik dåbdojt vuose di. Dákkir ságastallamijn dárbahi máná ájgev ájádalátjit. Ájádusájda ja dåbdojda bágojt biedji ja hárjjáni subtsastallat ja ietjas vuojnojt åvdedit. Gå iehtjádijda gulldali, bessi ássjev moattet bieles gehtjadit ja iehtjádij dilev dádjadit, dat mij empatijan gåhtjoduvvá. Goalmát sládja le filosofalasj ságastallama. Dákkir ságastallamij álggo le muhtem tjuolmma, ja máná usjudalli, ságastalli ja vásstedi gatjálvisájda masi ælla mierredum jali låhpalasj vásstádusá. Girjálasjvuohta Ihkap gåvvågirje ja subttsasa lidjin rahpat ájádusájt ja ságastallamav dåbdoj ja ármestime ja iesjguhtik vejulasjvuodaj birra. Máná bessi ságastit majt jáhkki ulmutja ájádalli ja dåbddi. Máhtti gæhttjalit dádjadit dáhpádusájt maj birra gulli, ja tjielggit manen ulmutja dahki navti gåktu dahki. Máhtti aj bessat subtsastit majt jáhkki dáhpáduvvá vijddásappot subttsasin, ja majt lidjin dahkat jus ietja lidjin dav vásedam. Dramatiserim ja rollaståhkam Gå máná muhtem subttsasav dramatiseriji jali gå siján li muhtem rålla stågadijn de ham iehtjádij siegen dav dahki. Sæmmi bále bessi rollaj ja dáhpádusáj lahka. Navti máhttá mánáj empahtalasj máhtov buoredit. Ållessjattuga máhtti aj rollaspelav mánájda vuosedit. Dan sisadno máhttá muhtem guhti prososiála láhkáj ulmutjahttá jali tjielggasit dav buvte. Hiebadit sisanov mánáj álldarij ja máhtudahkaj. Kontrásta máhtti galla liehket tjielggasa, dagu nágin guhti iehtjádij juohká ja ietjes ij dav dagá, akta guhti viehket ja nubbe guhti hárddov jårgit ja ierit vádtsá sujsta guhti viehkev dárbaj. Maŋŋela galggabihtit ságastit mánáj majt li vuojnnám, vásedam ja ájádallam. Dibddit sijájt iesjguhtik dagojt árvustallat ja gåhttjut tjielggit manen sijá mielas juoga le vuogas jali håjes. 6. Guládallamijn ja gielajn barggat Guládallam le ájnas gå galggá dádjadit ja dádjaduvvat Giella le ájnas guládallamij Nahkat ietjas rájájt biedjat navti jut giedajn ganugahttá jali javllaj jus le juoga mav ij lijkku, le ájnas guládallam tjehpudahka mánájgárde árkkabiejven. Sæmmi láhkáj le guovdátjin buktet iehtjádij signálajt dádjadit gåktu galggá jali bæssá ulmutjahttet, jali mij le sijá rájáj rastá. Bargge doarjju mánáv gå návti gæhttjaladdá ietjas árkkabiejven. Viehkeda mánáv guládallat ietjasa dåbdojt ja ájádusájt, ietjasa sávvamijt ja dárbojt åvddånbuktet ja iehtjádij dåbdojt, sávvamijt ja sidodijt dålkkut. Dási dárbahi máná ájgev iesjguhtiklágásj dilijn gæhttjaladdat moaddi ájge tjadá. Jus galggá iehtjádij siegen rijbbat de le ájnas gielav buktet. Máná gudi e buoragit njálmálattjat guládalá, soajtti báhtsi dåjs iehtjádijs. Jus ij heva buvte ságastit de soajttá dat aj le rijdoj sivvan. Duola dagu soajttá mánná gejn le ietjá iednegiella gå dárogiella asjmen sjaddat gå aktak ij suv dádjada, ja ij la dat makkirak ådås gå guovtejagák guhti ij ájn nagá ietjas dárbojt ja sávvamijt bágoj javllat, muhtem gaskav tsábbmá, nårddåt jali gásská gå asjmen sjaddá jali suhttá. Danen le gielajn dåjmalattjat ja systemáhtalattjat barggat mánájgárden buorre strategija vaj gasskavuodajt ja vuogas ja mássjke dis aktijvuodav åttjut mánáj gaskan gå li aktan ståhkamin. Dát le guovdásj oasse aktij vuodas árkkabiej ven. Duodden máhtti bargge dilev láhtjet ságastallamijda unnep mánájjuohkusijn gåsi gájka máná bessi oassálasstet ja vuojnnuji ja gulluji. Juohkka ulmusj dárbaj ståhkat. 7. Mánáj aktijvuohta stågadijn Stuorra oasse mánájgárddebiejves le ståhkam Mánájgárdde galggá viehkken buorre mánná vuohtaj navti vaj mánná bæssá ståhkat hávsskudallama diehti. Ståhkam le vuodulasj iellem- ja oahppamvuohke. Stågadijn bessi máná mielajn ja berustimijn oassálasstet. Mánná guhti ståhká mánná ieridit ståhkamav ietjá dåjmajs ja ståhkamignálajt dålkkut. Máná gudi ståhki, vuojŋadalli, ållåsit sæbrri ja suohtastalli iehtjádij siegen. Stoagos le suohtastallama ja ávo ája, ja ståhkama baktu bæssá mánná ietjas ájádusájt åvddånbuktet ja dåbddåt sijá vásádusværált ajtu le dågålasj. Vuogas sosiála åvddånahttem dáhpáduvvá aktijvuodaj man ulmme le avtaárvvusasjvuohta oassálasstij gaskan dagu gå ståhki. Máná åvddånahtti ståhkammáhtudagáv Máná galggi buktet ståhkusij sæbrrat ja dav bisodit. Mánáj ståhkám soajttá gássjel dádjadit, ja muhtem ståhku sa gájbbedi vásádusájt ja hárjjánimev. Moadda máná oahppi iehtjádijs gæhttjamis stågadijn, ja dav sij galggi bessat. Jus galggá viehkedit mánájda buorre ståhkammáhtudagáv åvdedit de hæhttuji bargge liehket dåppe gånnå máná ståhki. Ållessjattuga ståhkusav gehtjadi ja ájádalli majt vuojnni ja vásedi. Ájnas le gæhttjat ståhkusa aktijvuodav ja gáhttit gåktu åvddån. Ållessjattuga usjudalli gåktu iesj buoremus láhkáj máhtti viehkedit, jus galggi. Máná sihti ållessjattugijt fárruj ståhkamij Máná álu ållessjattugijda tjuorvvu stågadijn. – Ge muv! Tjuorvvu mánná gå allagit suvdos jali boahtá tjerasta. Ja jur dav ham mánná sihtá: jut galggá vuojnnut ja ållessjattugis duodastuvvat. Sæmmi båttå dagu máná berusti ja ájgev gållådi gaskanisá stågadijn, sihti muhttijn aj ållessjattugijt ståhkamij sebradahttet. Gå ållessjattuk ståhkamij sæbrrá, de aktijvuohta ållessjattuga já máná gaskan muhtem oanegis båddåj sjaddá ietjálágásj gå árkkabiejven ietján. Mánná máhttá aktijvuodav stivrrit hæhkka, stoagos mielajn ja navti bessat iesj mierredit ja åvdedit ájádusájt, fantasiav ja dåbdojt. Sæmmi båttå vuojnná mánná ållessjattuk hiebat ja suv ájggomusájt vielet. Dákkir aktijvuodan máhttá mánná ietjas ståhkammáhtudagáv vijdedit. Suohtastallam ja gå dåbddå ávov juogat soajttá nanni ållessjattuga ja máná aktijvuodav ja soapptsomav. Muhtem mánájda soajttá gássjel ståhkusij sæbrrat Muhtem máná e luondulattjat ståhkamij sebra, ja iehtjáda e rat besa fáron. Dási soajtti moadda ja målsugah tes sivá. Máná mánájgárddáj båhti iesjguhtik vásádusáj, ja ihkap ij mánájgárdde nuoges buoragit dåjma aktisasjarenan dájda ietjálágásjvuodajt dåhkkidittjat. Sosiála máhtto dárbbu jus galggá ståhkamij oassálasstet ja muhtem máná e buvte gájka sosiála máhtov mij gájbbeduvvá stågadijn, jali e gájka åsijt nuohkásit buvte. Mánná soajttá duola dagu ståhkusis gáhtot gå ij dádjada guládallamav mij le dán ståhkusin. Iehtjáda gudi dáv buoragit máhtti soajttá jådedi ståhkamav. Muhtem máná álu ålgoduvvi ståhkamis jali badjelgehtjaduvvi. Iehtjáda vas viehka álu jali agev oadtju passijva rollajt dagu liehket njuorak mánná jali bena muhtem ståhkusin. Barggij duogen le dat hiebadallat ståhkamav vaj stoagos sjaddá nav sebradahtte gå vejulasj, ja vaj bahás dago e biso. Muhtem máná dárbahi doarjjagav ållessjattugijs stågadijn Ienemus máná ávos mánájgárden ståhki. Valla muhtem máná dárbahi viehkev ja doarjjagav barggijs vaj bessi ståhkusij sæbrrat. Ållessjattuk máhttá viehkedit dan dilláj mij le jur dalloj. Sæmmi båttå le ájnas vehi vuorddá ja ij ståhkamav boarkki jali stivrri. Ållessjattuk ståhkusij sæbrrá mánáj sidodi milta. Sån máhttá guojmmen oassálasstet vaj mánná nahká iesjguhtik ståhkamdilijt. Duola dagu soajttá mánná dárbaj viehkev dålkkut signálajt ietjá oassálasstijs, dádjadit mij dáhpáduvvá ja nahkat tjuovvut ståhkusav. Ållessjattuk máhttá aj viehke dit vaj máná ájádusá, vuojno, sávadusá ja ájggomusá gulluji vaj mánná dåjmalattjat ståhkusij sæbrrá. Dáj vásádusáj baktu soajttá mánná ietjas ståhkammáhtudagáv nanni. Månnå ájádusájn ståhkiv. Dajna ienemusát ståhkiv. Ællim mujna nágin iehtjáda gejna ståhkiv. Máná dárbahi ådå impulsajt stågadijn Bargge gudi oassálassti gå stoagos álggá, máhtti ådå impulsajt vaddet, arvusmahttet ja viehkedit ståhkusav målsudallat. Máhtti viehkedit rollaájádusáv álgadit avta- ja guovtejagágijda gå dahkadalli. Vuorrasap mánájda máhtti ållessjattuga ådå ståhkusijt álgadit, duola dagu njuolgadusståhkusa jali ietjá aktisasj ståhku sa ma soajt ti ietjá mánájt sisadnet. Máhtti aj ådå ståhkamfáddagijt buktet. Aktisasj vásádusá dagu tuvrra muhtem båndorsijddaj, subtsas stáloj birra, filmma juhtusij birra juŋŋelin jali juoga massta máná berusti. Åhtsit vædtsagijt, vájku mánáj siegen, ja biedjit dajt vuojnnusij. Hiebadit ståhkam saljov. Ållessjattuga máhtti ståhkusij sæbrrat mánáj mielaj milta álgon ja de maŋŋela gæssá dit. Máná muhttijn unnep ståhkamjuohkusijn soapptsu Muhtem mánájda le mánájgárddestoagos måttij mánáj sinna jali ålggon muodek, gássjel dádjadit, ilá ållo jali gássjelis oassálasstet. De soajttá vuogas bargge viehke di ásadit birrasav ja birástagáv ståhkusij. Ållessjattuk máhttá nágin gallegasj mánáj siegen ståhka goahtet muhtem tjiegan gånnå ij le nav juhtsa. Gå ælla nav moattes gej siegen galggi ståhkat de sjaddá álkkep mánájda dádjadit ståhkusa aktijvuodav ja ståhkamfáddagav tjuovvot. Ståhkamjuohkusa baktu dádjadi, struktuvrav vuojnni ja li jasska (E.B. Ruud 2010). Ållessjattuk aj buoragit vuojnná ståhkusav ja máhttá sjávot mánáj aktijvuodav gehtjadit ja ihkap doarjjot vuogas láhkáj. Dákkir juohkusa bierriji vihpat muhtem ájge vaj mánná nubbe nuppijn oahpástuvvi, gasskavuodajt tsieggiji, vásedi ja åtsådalli dákkir vuogas ståhkama baktu. Bargge máhtti dilev láhtjet vaj máná bessi åssudagáj rastá ståhkat vaj máná gudi dábálattjat e iejvvi bessi aktan ståhkat. Duola dagu soajttá hávsske mánájda sæmmi iednegielajn aktan ståhkat. Máná bukti modellajt háddidallat Bargge máhtti mánájt viehkedit návti vaj li buorre rollamodella iesjguhtik ståhkamdilen ja vuosedit gåktu máhttá dahkat. Máhtti vuosedit gåktu ádnu ståhkusij sæbrrat, vuorov tjuovvu stågadijn, rollajt mierret ja rijdojt tjoavddá vuogas láhkáj. Sæmmi båttå máhttá ållessjattuk subtsastit gåktu ájádallá åvddål dahká majt dahká, vaj dile dádjadus ja dålkkum tjielggasit åvddån boahtá mánájda. Gå ságas de bessi máná dassta oahppat ja gæhttjaladdat ja hiebadallat iesjguhtik ulmutjahttem vuogev. Bargge ietja sebradahtte láhkáj ulmutjahtti. Duola dagu vuosedi gåktu sjiehtadit juohkkahasj mierret vehi jali gåktu ståhkusijt juogat. Ållessjattuga hæhttuji vuosedit mánájt vuojnni gå iesjguhtik sosiála tjehpudagáv bukti stågadijn. Duodasti mánájt ja nanniji sijá buorre aktijvuodav navti vaj dav kommenteriji ja vuojnnusij bukti. Navti máhtti máná luondulattjat modællan sjaddat nubbe nubbáj. Návti máhtti máná ja ållessjattuga aktan gæhttjalit, tsieggit ja ásadit struktuvrajt ma soajtti vihpat ájge nalluj. Muhttijn máná rijddali stågadijn Muhttijn rijddali dale dagu gå guovtes sæmmi ståhkusijn sihtaba ståhkat, jali jus juohkusa sihti sæmmi, ráddjidum sajen ståhkat avta bále. Máná ståhkama baktu aj posisjoneriji. Bargge tjuovudi ja signálajt duodaj válldi. Muhttijn li mánájn ietjá gássjelisvuoda árvustallat majt iehtjáda sijáj ja sijáj ståhkama birra usjudalli. Muhttijn soajttá aj gássjel mánájda vuojnnet aktijvuodav sivá ja vájkkudusá gaskan gå li iehtjádij siegen. Ållessjattuga máhtti sijájt viehkedit dádjadit mij dal dáhpáduvvá, ja konkrehta dáhpádusájn sijájt bagádallat. Máhtti viehkedit såbadit ja kompromissajt gávnnat. Duola dagu jus mánná ståhkusis ålgoduvvá. Mánná vuojnná mij le dáhpáduvvam, valla ij agev iesj dádjada manen ij desti besa fárruj. Ållessjattuk le galla vuojnnám dát mánná le ståhkusav jådedam ja då iehtjáda li vájbbam sujsta mierredimes. Vuostatjin le ájnas ållessjattugij várajda válldet mánáv guhti le håjen gå dåbddå ietjas ålgoduvvam. Máhttá gatjádit mánás iesj jus sujna li oajvvadusá. Aktan máhtteba sáhkadit majt hiehpá dahkat ja dav arvustallat. Jali ållessjattuk máhttá mánáv ståhkusij vas máhttsat jus loabet ij ilá ålov galga mierredit dá bále. Gå rabás láhkáj guládallá, konkrehta láhkáj ja iesj viehket, de ållessjattuk mánáv bagádallá vuogas ja jasska láhkáj. Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj A. Giehttut vásádusájt gånnå lihpit buorak láhkáj mánáj ståhkamav viehkedam sijáj ævtoj milta, ja ságastallit gåktu ållessjattuga máhtti vuogas láhkáj mánáj ståhkamav viehkedit. Á. Ságastit gåktu mánájgárdde máhttá dilev láhtjet smáv juohkusij ståhkamij, ja árvvaladdit mav máhttebihtit dan baktu ållit. 8. Aktisasjbarggo mánájgárde ja sijda gaskan Máná sijda siegen barggat galggá liehket dåjma vuodo Æjgáda li ájnas ressurssa Gájkka majt mánájgárdde dahká, galggá liehket mánnáj buorren, ja lahka aktisasjbarggo sijdajn le ájnas vaj máná åvddånahttemav doarjju. Aktijvuohta mánájgárde ja sijda gaskan galggá rabás ja avtaárvvusasj. Barggij duogen le divna æjgádij siegen barggat navti vaj dåbddi gulluji, vuojnnuji ja fáron bessi. Æjgádijda le ájnas bargge sunnu mánás berusti ja li sajenisá ja jasska. Æjgáda mánáv ådå arenaj tjuovudi Væhkkálahkkoj ja liegga guládallam æjgádij ja mánájgárde barggij gaskan le mánájda ja sijáj soapptsomij ávkken. Æjgáda ham buoremusát mánása dåbddi ja dat galggá aktisasjbargo vuodon. Æjgáda galggi bessat fáron mierredit mánáj árkkabiejvev mánájgárden. Ållessjattuga ja bargge mánáv iejvviji ienemus oassáj mánáv iesjguhtiga arenan ja aktijvuodan, ja danen soajtti mánáv vehi ietjáláhkáj dåbddi. Dáv máhtov lånudallat luluj ávkken gájkajda. Gå aktan gehtjat ja ájádallá de ihkap ienep ålleslasj vásádus mánás sjaddá vuodon buorre aktijvuohtaj sujna. Æjgáda ja bargge bæjválattjat æjvvali Bæjválasj guládallam ja iehpeformála ságastallam máná ja mánájgárde dáhpádusáj birra le ájnas vuodon æjgátaktisasjbargguj. Navti æjgáda vásedi bargge vuojn ni, berusti ja huksi sijá mánáv, ja navti mánájgárddáj luohtedi. Gå æjgáda mánás viedtji, máhtti duola dagu vehi gullat udnásj dáhpádusáj birra, máná vásádusáj birra ja gåktu mánná vuojnunagi le bierggim. Dát le buorre álggo ållessjattugij ságastallamij mánájn udnásj biejve birra ja gåktu mánná le soapptsum. Dat le aj buorre álggo máná soapptsomav árvustalátjit ja vuogas vuohke gåktu mánájgárde siegen barggá. Bargge ja æjgáda hæhttuji aktan barggat vaj ásat sebradahtte ja buorre psykososiála birrasav mij hieret gávkaluss jamav, iehpejasskavuodav, badjelgæhttjamav ja illastimijt. Bargge hæhttuji vuosedit sijá dagoj baktu sij æjgádijt ressurssan vuojnni, ja æjgádij viehkke le ájnas vaj máná soapptsu. Mánájgárde ulme ságastallam ja ájádallam, dagu mánájda luohtedit ja sijájt vieledit ja vuodulasj árvojt baddjen anedit dagu aktisasj vuohta, hukso, gierddisvuohta, guojmmeåvdåsvásstádus ja solidaritehtta bierri ålles ájge dagáduvvat ja bierri æjgádijda buojkulvisájt buktet mánájgárde árkkabiejves. Æjgáda ja mánájgárdde aktan barggi guottoj bargon ja aktan vásstedi mánájt doarjjot ja nannit. Æjgáda máhtti gietjijt gullat mij mánájgárden dáhpáduvvá ja de ájádusájt buktet maj baktu máhttá birrasav buoredit. Mánájgárdde máhttá liehket arena gånnå æjgáda guhtik guojmesa iejvviji ja værmástagájt tsieggiji. Luondo bieles æjgáda mánása badjel måråsti Bargge hæhttuji tjielggasit javllat ållu luondulasj le jut mánájn muhttijn li hásstalusá gå galggi aktan liehket unnagattjan, ja ienemus máná duolláj dálloj unugis dáhpádusájt vásedi. Ajtu le bávtjas æjgádijda gå gulli ja vuojnni mánná ålgoduvvá, návroduvvá jali vájveduvvá. Gássjel le aj æjgádijda gå vuojnneba sunnu ietjas mánná muhttijn jali muhtem ájge iehtjádijt vájvet, návrot jali ålgolt. Dalloj hæhttuji bargge ietja tjielggit majt dahki árkkabiejven. Guovdásj oase li lahkavuohta mánájda, sijájt gehtjadit, ep dåhkkida bahás ulmutjahttemav, ja ållessjattuga mánáj aktijvuodav doarjju. Æjgáda diedojt dárbahi Jus æjgáda ja bargge juo nubbe nuppev dåbddi de sjaddá álkkep gássjelisvuodaj birra giehttot. Gå iehpeformálattjat æjgádij giehttu gå iehtjáda li lahkusin, de le ájnas buorre láhkáj giehttot ja sisadno galggá ienemusát máná vásádusá ja tjehpudagá, aj sosiála tjehpudahka. Jus mánná iesj le dåppe, de le luondulasj ållessjattuga suv fárruj válldi ságastijn. Bargge dættodi man ájnas le jut æjgáda dalánagi aktijvuodav válldi jus muhtem máná badjel måråsti, ja dættodi aj mánájgárdde jåhtelit æjgádijt diedet. Jus mánná iesj javllá ij soaptso, jali gå æjgáda jali bargge muhtem sivá diehti måråsti muhtem máná badjel jali li iehpesihkara, de hæhttuji aktan ságas tit ja tjoavddusijt ja aktisasj ulmijt gávnnat. Dáj ássjij birra galggá agev nielje tjalmij vuolen giehttot. Galggá rabás ságastallam gånnå bargge tjielggiji majt dahki ja gåktu dav dahki. Dættodit mánájgárde duogen le dát. Ságastit aj gåktu æjgáda máhtti dáv bargov tjuovvo lit ja doarjjot. Anedit lahka aktijvuodav ja guorrasit gåktu åvddålijguovlluj æjvvalit. Æjgátságastallama li aktisasjbarggoarena Tiemá dagu Mánájgárde barggo sosiála máhtudagájn, Mánájgárdde hábbmimárenan ja Vuogas psykososiá la birrasa mánájgárde dåbddomerka li guovdátjin, ja li ávkálattja æjgátságastallamij sisadnon. Gåhttjut aj æjgádijt oajvvadusájt buktet man birra sihti aktisasjtjåhkanimijn ságastit. Dákkir tjåhkanimijn hæhttu mánájgárdde duodden æjgádijt diededit bæjvvásasj, hierediddje bargo birra mij galggá buorre psykososiála mánájgárddebirrasav hábbmit. Álge fáktáj ja árkkabiejvve dáhpádusáj. Ja de máhtti æjgáda juohkusijn giehttot jur dan fáddaga birra jali vissa gássjelisvuodaj birra ma fáttaj gulluji. Hiebasj má gájka aktan ságasti maŋŋela. Ihkap sjaddá luondulasj konkluderit juojddájn man gáktuj æjgáda ja mánájgárdde máhtti åvddålijguovlluj aktan barggat, jali sjiehtadit ássjev tjuovvo lit ja boahtte tjåhkanime árvustallat. Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj A. Ma li buorre æjgátságastallamij dåbddomerka? Á. Gåktu galga/galggabihtit ájge nalluj æjgádijt viehkedit buorre diedoj mánáska birra? B. Makkir ássje birra sihtabihtit boahtte æjgátságastallamin giehttot? D. Plánit ja tjadádit æjgátságastallamav man sisadno le avtastallam mánájgárden. Árvustallit tjåhkanimev, ja tjállit tipsajt maj de joarkkebihtit boahtte tjåhkanibmáj. 9. Barggij aktisasjbarggo buorre mánájgárddebirrasa vuoksjuj Jasska ållessjattuga mierkki soapptsom Gasskasasj rabásvuohta ja doarjja aktisasjbargon le ájnas barggijda. Juohkkahasj muhttijn boasstot dahká, ja ælla gájka biejve sæmmi buore. Jus barggobirás åbbålatt jat le dakkár gånnå ålov dåhkkit, de dassta badján jasskavuohta, luohtádus ja soapptsom. Aktisasj vuojnno jut gájka sihti dåjda iehtjádijda buorev, le buorre álggo. Vuogas le jus barggoguojme nubbe nuppev viehke di. Navti ij le sæmmi ållo stressa ja bargge dåjma lattjat barggi ja oassálassti. Bargge bierriji ájádallat ietjasa ulmutjahttema ja aktijvuoda birra ja aktan barggat vaj buoret barggoguojmij aktijvuoda kvalitehtav. Bargge viehkedi mánájgárde birrasij ja kultuvrraj Ållessjattugij gasskavuoda ja aktijvuohta le ájnas mánájgárde psykososiála birrasij. Jasska bargge sebradahtte barggobirrasin li dagu lieggasin birrasij. Humor luluj vitamijnna árkkabiejven. Bargge gudi bargon soapptsu álu dåbddu dagu siján li ållo fámo. Sijá soapptsom iehtjádijda oabllu ja navti árkkabiejvve giehpe bun sjaddá. Bargge åvdåsvásstádusáv juogadi Jus galggá buorre mánájgárddebirrasav de le ájnas bargge lahkasit aktan barggi ja vásstedi. De rádádalli makkir árvo galggi vuodon, ja ságastalli aktisasj guottoj da ma de li vuodon gå galggi guorrasit gåktu galggi dahkat. Juohkka ájnna hæhttu diedulattjat ájádallat njuolgadusáj ja rutijnaj birra ma árkkabiejvev stivrriji. Sæmmi båttå le juohkka avtan persåvnålasj vejulasjvuoda aktisasj rájáj sisbielen, ja dárbaj agev profesjonála láhkáj árvustallat árkkabiejvev. Bargge gudi e rievddamijs balá soajtti kvalitehtav buoredit Bargge ájádalli majt vuojnni ja gulli gå li mánáj siegen, sá gasti majt vuojnni ja dåbddi mánájjuohkusin, ja ájá dalli ietjasa árvoj, guottoj ja dagoj badjel. Gå ålles barggovehka tjielggasit aktisasj prinsihpaj milta barggá, de ihkap mánáj árkkabiejvve sjaddá dádjadahtte, tjielgas ja navti jasska. Ienemus sádnesvuoda vijmak dåssjåni ja gájka aktisasjvuoda agev rievddi. Hæhttu agev plánajt, rutijnajt ja njuolgadusájt árvustallat ja rievddat dárbo milta vaj alla kvalitehtav bisot. Jådediddje le guovdátjin gå galggá oahpástuvvat Jådediddje mánájgárde ållessjattugijt ja mánájt jådet. Dagu juohkka ietjá organisasjåvnån le ållo jådediddje duogen mij guosská barggij barggomiela måvtåstuhttemij. Jådediddjen le stuorra åvdåsvásstádus mánájgárde psykososiála birrasa åvdås. Dat gájbbet sån ájádallá ja ietjas máhtov mánáj åvddånahttema, oahppama, sosialiserima, gasskavuodaj ja gasskavuohtatsieggima birra buorre psykososiála birrasav tsieggitjit. Jådediddje hæhttu dåjmalattjat barggat buorre gasskavuodajt ásadit ållessjattugij gaskan, aktan æjgádij. Sån bierri vuojnnut ja nav guhkás gå vejulasj oassálasstet mánáj bæjválasj dahkamusájda ja vásádusájda vájku sujna le råhtto. Jådediddje mánájgárde åvddånahttembargov jådet Bargge li tjåvda kvalitehttaj. Danen le ájnas jådediddje virggájbiedjá tjiehpes ållessjattugijt ja jådet ållesájggása sj ja guhkesájggásasj åvddånahttem bargov. Bargge dárbahi teorehtalasj máhtov, praktihkalasj buojkulvi sá ma teorijav sajájdahtti, ja ietjas åtsådallamijt. Jådediddje iesj bierri ådå dutkamav ja teorijav dåbddåt. Sån vaddá barggijda vejulasjvuodav ietjasa máhtudagáv nannit ja tjehpudagájt vijddábut åvddånahttet. Jådediddje barggijt doarjju vaj dåbddi bargujn nagádi. Astidit aktan ájádallat ietjas ja mánájgárde barggamvuogij birra le ájnas jus galggá ålles ájge bargo kvalitehtav buoredit. Jådediddje barggijda galggá jáhkket ja luohtedit. Sæmmi båttå galggá tjielggasit åvddån boahtet sujna li tjielgas vuorddemusá bargge buoragit barggi. Njuolgadusá mierreduvvi ja rutijna mierreduvvi barggij ja ållessjattugij siegen. Jådediddje hæhttu duodaj válldet ietjas rollav jådediddjen ja sjiehtadusájt ja njuolgadusájt tjuovvolit. Jådediddje åvdet buorre aktisasjbarggobirrasav Jådediddje duogen le hábbmit organisasjåvnnåkultuvrav mij le nuoges rabás vaj bargge nuppe nuppev diede di vaj sjaddá vuodon bagádallamij, aktisasjbargguj, ájádallamij ja ieme vuogij rievddamij. Dán aktijvuodan dárbahi muhtema doarjjagav jådediddjes vaj li jasska ietjasa rollan. Iesj jådediddje galggá buorre rollabuojkulvissan. Sån hæhttu dalánagi dahkat juojddáv gå vuojnná bargge e heva guládalá. Pedagogaj siegen jådediddje barggijt bagádallá, æjgádij aktisasjbargov jådet ja tjuovvol måråstim-ássjijt. Ij le dåssju jådediddje duogen Pedagoga li jådediddjáj ájnas doarjodiddje, ja sån galggá iehtjádijs viehkev oadtjot dárbo milta. Lahka aktisasj barggo pedagogalasj-psykologalasj dievnas tusájn le guovdátjin. Jus galggá ájnegis mánájt namájn nammadit, de hæhttu æjgádijs loabev gatjádit. Ájnas le árrat vuojnnet mánájt gudi psyko-sosiálattjat vájvástuvvi. Madi árabut dåjma jåhtuj biejaduvvi, dadi ienep dåjma lattja li sij. Gå ulmutjahttem tjanáduvvá de sjaddá gássjel tjålmav luovvit, ja soajttá barggo gájbbet ållo ressursajt. Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj A. Majt dahká dat ållessjattuk guhti le buorre buojkulvis mánájgárden? Á. Makkir kvalitehta bájnniji barggij aktisasjbargov? B. Majt máhttebihtit dahkat vaj nannibihtit barggevega aktisasjbargov? D. Gåktu galggi bargge nubbe nuppev gehtjadit ja viehkedallat? 10. Girjálasjvuohta Telefåvnnå 23 30 12 00 Telefáksa 23 30 12 99 www.utdanningsdirektoratet.no Udir.no - Tjálálasj bargov árvustallat Barggo: Oahppe namma: Árvustallamgájbbádusá: Mihttomierrejåksåm: Moalgedime: Dájna viertti ienebu barggat ja návti viertti barggat voullegis gasskamærrásasj alla Udir.no - DHO-sjiebmá Temá álgon máhtti oahppe DHO-sjiemáv adnet. Dási sij tjálli ietjasa åvddåmáhtojt suorge birra mierkkidum D ajn. D le majt oahppe diehti. Gárggásin H tjálli oahppe man birra sij ienebu hálijdi diehtet. Gárggásin O tjálli oahppe gávda gietjen majt sij li oahppam. Dáv diedáv ássje birra Dáv hálijdav ássje birra diehtet Dáv oahppiv ássje birra Udir.no - Tjielggidus bagádallamij Bagádallama ja buojkulvisá gå barggat Oahppoplánajn- sámegiella nubbengiellan. Oahppoplána máhtudakmihto le lågev dássáj juogeduvvam. Bagádallam vuojnnusij buktá muhtem máhtudakmihtojt ja vaddá buojkulvisájt gåktu oahppamdåjmaj, hiebadum åhpadusáj, vuodotjehpudagáj, gielladomenaj ja árvustallamij divna lågev dásij barggat. Åhpadiddje ja skåvlå máhtti bagádallamav adnet bájkálasj oahppoplánabargon ja konkrehtalasj åhpadimgárvvidussan. Duola degu 1.-4. dásijn Hiebadum åhpadus vatteduvvi buojkulvisá gåktu åhpadimgárvvidusá máhtti hiebaduvvat iesjgeŋga áldarjuohkusij danen gå oahppijn máhtti álggovuodo sierra liehket álgos vájku man dásen li. Oajvveoulmme oahppoplánan le fáhka sámegiella nubbengiellan aktan fágajn dárogiella, biedjá vuodov nåv vaj oahppe galggi dåjmalasj guovtegielaga sjaddat. Oahppe galggi måvtåsduhteduvvat ja jállot sámegielav válljit guládallamgiellan bæjválattjat. Bagádallam vuoset buojkulvisájt oajvvesuoasijs Njálmálasj guládallam ja Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta .. Bagádallam ij gåbtjå divna máhtudakmihtojt oahppoplánan. Vuodotjehpudagá duola degu sábmáj máhttet njálmálattjat åvddånbuktet ij la diehttelisvuohta oahppijda fágan sámegiella nubbengiellan. Bagádallam vaddá åhpadiddjáj bagádallamijt, vuohketjielggidusájt ja buojkulvisájt ma máhtti viehkken liehket bargon oahppijt oadtjot luondulattjat sámástittjat. Ájnas la guoradallat gåktu gielladille ja giellaárvvo le skåvlån, suohkanin dábálattjat ja fylkan. Giellaåhpadusá dárbo várieriji duojn dájn guovlojn. Buojkulvissan máhtti ienep åhpadiddje aktan guoradallat jali oahppe mátti tjadádit dav jus máhttelis le. Guoradallam máhttá vuosedit gielladomenajt gånnå sámegiella le nanos ja máhtti ávkálasj vædtsaga giellaåhpadimen liehket. Máhttelis le ásadit sierra sámegieldomenajt, duola degu bájkijt, lanjájt, ulmutjijt, dåjmajt jali ájggegávdajt. Gehtja sierra artihkkal gielladomenaj birra . Dåhkki aj adnet Europeisk Språkperm (ESP) guoradallama bargon. Guoradallama tjadá máhtti oahppe tjielggit makkir sámegieldásen sij li, ja gåktu sij ietjasa gielav máhtti åvdedit. Skåvlå gånnå li gallegasj oahppe juohkka klássan, máhtti dahkat plánajt ma aktelasj mátsi álggo, gasska ja nuorajdássáj gånnå temá Samen2 ja 3 li. Nåv de máhtti divna oahppe juohkusin barggat sæmmi temájn. Åhpadiddje hiebat oahppe áldara ja åvddåmáhtoj milta. Náv oahppe máhtti aktan barggat oahppamdåjmaj. Åtsådallamij milta oadtju moadda oahppe åhpadusáv guhkásåhpadime tjadá, ja dát máhttá hásstádussan liehket. Muhtem dásijn le guhkásåhpadibme lagábu tjielggiduvvam. Bagádallamin le sierra oasse progresjåvnå birra . Dát gåvvi gåktu giellaåvddånibme le tjanádum máhtudakmihtojda ma bagádallamin gávnnuji. Bagádallam le dagáduvvam vaj galggá máhttet aneduvvat divnajn sámeguovlojn. Muhtem sajijn vierddi åhpadiddje hiebadahttet oahppamnævojt ja vædtsagijt bájkálasj dilij milta. Oahppamnævovidjura sámegielan ælla gåktuk duhtam lágátja, valla bagádallamin le lissta gånnå li muhtem oahppamusá ma gávnnuji. Bagádallamin le moadda konkrehtalasj buojkulvisá oahppamdåjmajda. Moadda dájs dåjmajs máhtti divnajn dásijn dagáduvvat. Nåv de bagádallam máhttá aj årrot degu konkrehtalasj bagádibme oahppamdåjmaj hárráj Lågå dáv åvddål addnijguoradallamav tjadáda Diedo oahppijda, åhpadiddjijda ja åvdåstiddjijda Ulmme Åhpadusdirektoráhta addnijguoradallama ulmme le ahte oahppe, åhpadiddje ja åvdåstiddje galggi bessat buktet åvddån ietjasa vuojnov oahppama ja soapptsoma hárráj skåvlån. Båhtusa dát guoradallamis e sjalliduvá, valla vuorkkiduvvi njuolgadusáj milta, ja aneduvvi skåvlåjs, skåvllåæjgádijs ja stáhta åhpadusháldadusás viehkken gå galggi analyserit ja åvddånahttet oahppambirrasav. Båhtusa guoradallamis máhtti aj aneduvvat dutkambargojn. Oase Oahppijguoradallama båhtusijs almoduvvi næhttabájken www.utdanningsdirektoratet.no/skoleporten Tjadádibme Addnijguoradallamav máhttá tjadádit gidájt ja tjavtjajt. Gidájt le bákkulasj suohkanijda/fylkasuohkanijda/skåvlåjda Oahppijguoradallamav tjadádit. Skåvlå máhtti aj duodden válljit jus sihti Æjgátguoradallamav ja Åhpadiddjijguoradallamav tjadádit. Skåvlå ietja máhtti aj mierredit jus sihti addnijguoradallama tjadádit tjavtjajt. Ij le bággo guoradallamav vásstedit, ja máhta aj guodet gatjálvisájt ma duv mielas li unugisá jali gatjálvisájt majt ij sidá vásstedit. Giehtadallamåvdåsvásstadus ja persåvnåjsuodjalibme Giehtadallamvásstediddjen le åvdåsvásstádus váj diedo giehtadaláduvvi gájbbádusáj milta persåvnnådiededimlágan vuoratjismáno 14. biejve jagen 2000 nr. 31. Dåssju giehtadallamvásstediddjen le máhttelis vuododiedojt vuojnnet. Åhpadusdirektoráhtan le giehtadallamåvdåsvásstadus Æjgátguoradallamis ja Åhpadiddjijguoaradallamis aktan skåvllåæjgádij. Tjavtja rájes 2008 le Åhpadusdirektoráhtan aktu giehtadallamåvdåsvásstádus dajs diedojs ma giehtadaláduvvi Oahppijguoradallamin. Danen gå dåssju Åhpadusdirektoráhtan le giehtadallamåvdåsvásstádus Oahppijguoradallamis, le direktoráhtan juo åvddågiehtaj snivva njuolgadusá gåktu Oahppijguoradallama vuododiedojt dåmadit. Dat guhti vásstet ij namáv bigoda, ja riek dárkkelis njuolgadusá gávnnuji gå galggá vuosedit guoradallama båhtusijt skåvlåjda, skåvllåæjgádijda ja stáhta åhpadusoajválattjajda. Sivva le gå aktak e galga dåbdudallat persåvnåjt gudi li vásstedam. Guládallamdiedo: Jus ienep diedojt dárbaha de guládalá skåvlåjnit jali Åhpadusdirektoráhtajn. Utdanningsdirektoratet Udir.no - Gielladomena Gielladille Sámen moatten láhkáj ij la tjielgga. Moattes máhtti gielav njálmálattjat valla e máhte tjállet. Moattes dádjadi gielav valla e sáhkada. Moattes sihti gielav oahppat. Sæmmi bále le geográfalasj sieradusá. Guovdásj sáme guovlojn gullu sámegiella juohkka sajen, valla ietjá sajijn sámásti jur muhtem fámilja. Mij åhpadussaj guosská, li hásstálusá åvdemusát mánájt ja nuorajt oadtjot njálmálattjat guládallen ja dåjmalattjat guovtegielagin. Sij de dárbahi buorre sáhkadambájkijt, ulmutjijt ja dilijt gånnå gulli gielav ja máhtti sámástit. Dá dán bagádallamin gielladomednan gåhtjoduvvi. Åvvå væráldin li moattegielak sebrudagá gånnå ieneplågo giella le vuostasjgiellan. Duohta le, ij nágin tijmma vahkkuj le nuoges oahppat unneplågo gielav vaj dat oahppijda sjaddá viesso giellan. Gå sámegiella åhpaduvvá nubbengiellan, le dákkir åhpadusvuohke årrum dábálasj ja le vil uddnik. Máhttá javllat, dát le gienes åhpadusvuohke. Dákkir vuohke de årru hárinissan gå skåvllå galggá årrot ræjddo jårggålit giellamålssomav. Sierraláhkáj dát boahtá vuojnnusij oarjjelsáme dáfojn gånnå li ienep nubbegielak oahppe ienni gå vuostasj gielaga. Jus mij galggap sámegielav bisodit ja nannit nubbegiel åhpadusá baktu, de vierddiji oahppe oadtjot nannusap guovtegielak modellajt sæmmi vuoge milta gåktu ietjá rijka Europan ásadi nubbegiel åhpadusáv iemeårroj unneplågo gielajt. Buoremusát lij jus åhpadus divna fágajn luluj årrot sámegiellaj. Giellaháldadusguovloj ålggolin ælla nav moadda skåvlå ma li dáv tjadádam. Sivva dási le árbbedábálasj organiseridum sámegielåhpadus, sámegielak åhpadiddje vánesvuohta, binná oahppamnævo sámegiellaj fágajn ja binná oahppe juohkka skåvlån. Huoman le máhttelis ásadit åhpadusáv nannusap giellalávgoj hámijn ienni gå uddni, ietjá bágoj javladum, vijdedit sámegielak domenajt bájkálasj gájbbádusáj milta. Sámeladnja máhttá ásaduvvat skåvlån sáme ståhkusij, girjij, musihkaj, biktasij, duojij ja ietjá rustigij, duola degu låvdagoahte tjiegan ja låvdagoahte ålggon. Ladnja ja låvdagoahte aneduvvi aktelasj. Gå oahppe li danna de ságasti sij jur sámegiellaj, rumájgielajn jali ij. Sij vierddiji ålgusjbælláj mannat gatjádittjat dárruj. Oahppijn máhttá aj sierra subtsastambåddå gånnå åhpadiddje jur sámás ja aj vuoset bágoj sisanov gåvåj subtsasdahttijn. De sjaddá jus dárogiella galggá aneduvvat. Gesi ij le máhttelis sierra ladnja, máhttá dagáduvvat plakáhtta jali ietjá dåbddomerka ma vuojnnuji gå ladnja galggá årrot gielladomedna jali sámegielak ladnja. Ietjá buojkulvis le dahkat sáme giellabájkev jali gielladomenav le oadtjot vuorasulmutjijt jali ietjá resurssaulmutjijt gejt oahppe máhtti duolloj dálloj guossidit. Sij aj, dá ulmutja, guossidit oahppijt skåvlån. Dánna dåhkkiji praktihkalasj dahkamusá aneduvvat vuodon guládallamin, duola degu sáme biebbmo, duodje jali juojgos, lávlla/lávllajuohkusa jali muoduklágátja. Vuollelin tjuovvu gielladomednabuojkulvisá ma máhtti nannit giellaåhpadusáv sámegieloahppijda. Vaj buoremus vájkkudusáv giellaåhpadusás oadtjot vierddi åhpadiddje organiserit dav nav vaj oahppe fáladuvvi ienemus domenajs nammadum vuollelin. Gielladomena tjanádum ulmutjijda: Sámegielak åhpadiddje le ájnnasamos gielladomena juohkka skåvlån. Sij vierddiji gæhttjalit álu sámástit. Jus máhttelis gå li guokta åhpadiddje, de máhttá akta åhpadiddje dåssju sámástit tijmajn ja nubbe guoppátjijt gielajt hållat.. Álu gávnnuji moadda sámegielak resurssaulmutja láhkabirrusin. Gåhttjut sijájt nåv ruvva ja álu gåk máhttelis le, duola degu smidás duoddjárijt, subtsastiddjijt, várreulmutjijt, artistajt ja vuostasjgielakoahppijt. Ájnas le sjiehtadusájt resurssaulmutjij tjielgga dahkat vaj sij galggi jur sámásti. Tjielggi manen nav galggi barggat. Ietján máhtti dárustahttját jus vásedi oahppe e dádjada. Åhpadiddje ja resurssaulmutja máhtti såbadit åvtutjis gåktu rijbadit dakkir dilij. Vuorasap oahppe vierddiji aloduvvat sámástittjat gasskanisá ja nuorap oahppij skåvlån. Vuorasap oahppe máhtti oassálasstet åhpadussaj nuorap oahppijda jus gárveduvvá nåv vaj ávkken le guoppátjijda. Dát le de oasse vuorasap oahppij åhpadussaj. Roallaoavdástallmin aneduvvi sáme figuvra ja/jali biktasa. Oahppe tjágñi sámegielak roallaj dalága gå dá aneduvvi. Da máhtti liehket sámefiguvra ma gåvviji bállotjiektjijt, giehtabállospællárijt, vuoddjijt, dálkudiddjijt, guollárijt, ællobarggijt jnv. Oahppe galggi sámástit dan rålla milta mij sijájn le. Ane sosiála mediajt. Oahppe tjáhttiji duolloj dálloj sábmáj.Sij máhtti fágalattjat aktan barggat, duola degu temá birra sábmáj digitála wiki’av tjállet. Girjjevuorkkár, oahppobagádiddje, ja ietjá sámegielak ulmutja skåvlån gudi máhtti viehkken. Gielladomena tjanádum sajijda: Ájnas la adnet sierra klássalanjáv gånnå sámegielåhpadus galggá jage tjadá. Dánna máhtti divna sáme rustika vuorkkiduvvat. Oahppij bargo ja plakáhta giellaåhpadimen máhtti gatsoduvvat sæjnnáj ja ij le de dárbbo rijddalit saje nanna. Tjiehka klássalanján máhttá ållåsit nammaduvvat sámegieldomednan. Åhpadiddje ja oahppe dahki sjiehtadusáv gånnå ja gåktu guládallam galggá klássalanján. Ájnas le sámegiella (ja kultuvrra) le vuojnnusin klássalanján gånnå oahppe li ienemus ájgev. Sámegielak oahppij bargo jnv. galggi gahtsusin Jus le máhttelis de la buorre jus divna sámegielak oahppe skåvlån máhtti aktan bårråt gå le biebbmobåddå, duola degu akti vahkkuj gåsi aj sámegiel åhpadiddje oassálasstá. Dát le buorre sjiehtes ájgge bæjválasjsámegielav sáhkadit. Jus muhtem ålggobájkke máhttá ráddjiduvvat sámegielbájkken de la dat ávkálasj. Låvdagoahte máhttá tsakkaduvvat skåvlå láhkusin. Dánna máhttá sámegiel åhpadus årrot dábálattjat. Ietjá oahppe máhtti aj gámáv adnet gå sijájn li sáme temá. Sij máhtti dán láhkáj oadtjot positijvalattjat åtsådallat sámev, duola degu sáme biebmojt, subttsasijt ja juojggusijt. Ássat ålggoskåvlåv sáme láhkábirrusin, tjanádum duola degu sáme árbbedábálasj æládusájda ja/jali dåjmajda. Stádaskåvlå sámegiel oahppe máhtti gávnnat ja adnet aktisasj miehttse- jali luonndosajev stáda láhkabirrusin. Dánna oahppe máhtti adnet aktisasj giellabájkev ájggeguovddelis temáj soames bále jage nalluj. Organiseri muhtem friddjabåttåjt vahkkuj sámegieldåjmaj ja ståhkusij. Skåvlå máhtti ásadit sámegiel digitála oahppamvuodojt ma máhtti aneduvvat interaktijvalattjat oahppij. Oahppijn gænna ælla sámegielak åhpadiddje tjanádum bájkálasj skåvllåj, máhtti oadtjot guhkásåhpadimev duolloj dálloj videorustigij tjadá. Guossidibme, skåvllåmanno ja sajijskåvlå máhtti guossiduvvat. Dán láhkáj máhtti oahppe iejvvit iehtjádijt gudi sámásti, ja oahppat binnáv árbbedábálasj sáme æládusáj birra. Ájnas le dahkat sjiehtadusájt tjielgga resurssaulmutjij vaj sij jur sámásti. Tjielggi manen nav galggi barggat. Ietján máhtti dárustahttját jus vásedi oahppe e dádjada. Åhpadiddje ja resurssaulmutja máhtti såbadit åvtutjis gåktu rijbadit dakkir dilij. Gielladomena tjanádum fágajda: Madi åhpadiddje ienebut sámás, dadi buorep le. Huoman vierddi åhpadiddje vissásit diehtet jus oahppe dádjadi mij javladuvvá. Åhpadiddje ij bierri jårggålit ienebuv gå dárbulasj le, nåv vaj oahppe dádjadi ávkálasj la oahppat sámegielav. Sámegiella ja praktihkalasj fága aktan le sierraláhkáj ávkken giellaoahppamin. Ållo dádjadusás máhttá tjanáduvvat praktihkalasj dåjmajda degu, biebbmodahkamij, duodjáj ja lásjmudallamij. Musihkan le juojggamladnja buojkulvissan. Madi ienebut åhpadus le sámegiellaj praktihkalasj fágajn, dadi buorep le. Dåjma ja giella vuodusti nubbe nuppev. Ållo sebrudakåhpadusás máhttá sámegiellaj årrot. Viehka dat viehket nannit ja báredit oahppij báhkoboanndudagáv. Dát le aj viehkken oahppijda sámástit duon dán dilen mij guosská bæjválasj iellemij ja aj dålutjij. Sierraláhkáj sáme momenta oahppoplánan máhtti dagáduvvat sámegiellaj Ávkálsj le barggat riekknimijn vuodotjehpudahkan ja matamatihkajn sábmáj, duola degu stuorrudahka, hábme, jåhto sajen ja buohtastahttem. Árbbedábálasj sáme riekknim máhttá aj tebmán. Sáme girjos hiehpá buoragit hámen ja geometrian. Matematihkka ja duodje máhtteba dánna dagáduvvat fágajgasskasattjan. Ållo luonndodakfága åhpadusás máhttá årrot sámegiellaj. Dat ålov viehket oahppij báhkoboanndudagáv lasedit. Viehket aj oahppijt sámástit ienep dilijn. Máhttá ávkálasj álgadit ådå temáv jali ådå ábnnasijt dárruj. Ådå sáme moallánagá tjanádum sæmmi ábnnasij álgadi sæmmi bále. Dan maññela åhpadiddje sámás ja jårggål jus dárbbo le dádjadime hárráj. Gehtja ienebu dán birra, Øzerk (2006-2). Ájnas le aj oahppe jage tjadá dahki sámegielak ”buvtagijt” moatten fágajn, fágajgasskasattjat ja digitálalattjat aj. Oahppe máhtti barggat fágajgasskasattjat ja/jali prosjevtalattjat sáme temáj sábmáj. Temálágásj báhkolista máhtti dagáduvvat viehkken moallának- ja báhkooahppamij. Gielladomena tjanádum ájggáj: Jus sámegiella aneduvvá oahppamgiellan sjaddá adno ájgev mierredit vahko tjadá tijmmaplánan. Máhttelis le aj organiserit skåvllåbiejvev nåv vaj oahppe iejvviji sámegielav mierredum ájgijda biejvenalluj, duola degu juohkka ideda. Gielladomena tjanádum sáme gåvåstagájda: Skåvlå sáme guovlojn máhtti galbbit sábmáj, ålggon ja goaden aj. Jus e gávnnu sierra ráddjidum gielladomena skåvlån, máhtti sáme gåvåstagá aneduvvat signállan. Duola degu jus bievddeslávggá biejaduvvat bævddáj, máhttá dat vuosedit dálla divna galggá sámegiellaj. Oahppe máhtti tjåhkanit temáplakáhta birra ja såbadit ságastallam galggá sábmáj. Giellatjåhkanime Oahppe bierriji jage tjadá oassálasstet giellatjåhkanimijda gånnå sámegiella, njálmálasj guládallam le tjalmmusin. Dahpádusá: Gárvvidit ja tjadádit Sámeálmmugabiejvev. Oahppe máhtti ietjá ásadimijt skåvlåjage tjadá ásadit. Sij máhtti duola degu temátijmajda vuoras sámegielagijt gåhttjot. Ietján: Madi ienep girje li sadjihin, dadi ienep låhkåm máhttá sámegiellaj sjaddat. Ruossabágo máhtti dagáduvvat dáhtámasjijnan. Gávnnuji prográmma ma nåvku dåhkkiji aneduvvat. Oahppe dahki gåvvårájdojt/videoav tevstaj. Dáv dåhkki dahkat divna fágajn. Filma, spela jnv. Juojggam sáme mánájlávla, sáme musihkka, sálma, sáme subttsasa jnv. Sáme mánájfilma ja prográmma mánáj-tv’an Sijdan: Dagá oahppijt diedulattjan gejna sij máhtti sijdan sámástit. Dát le ájnas sadje giellaoahppamij danen gå æjgáda, oarbbena ja ietjá berraha máhtti måvtustuhttet oahppev sámegielav oahppat ja oahppe máhtti sámástit ienebuv gå ij le skåvllåájgge. Juska moadda æjgáda e sámásta ållåsijt, máhtti ienemus oasse binná sámegielav. Divna vierddiji sáhkadit majt máhtti, lehkusa makkir dásen. Gæhttjala oadtjot såbadusáv æjgádij nav vaj sij aj máhtti ásadit muhtem sámegielak dåjmajt aktan oahppij, duola degu akti mánnuj. Ájnas le æjgáda garrasit oassálassti mánáj guovtagielakåhpadussaj. Asstoájgge: Dagá oahppijt diedulattjan gejna sij máhtti sámástit. Siján li márjju rádna gudi sámásti, ja gávnnuji sámegielak girjje, ávijsa, ájggetjállaga majt sij máhtti aloduvvat låhkåt. Máhtti gávnnut tv-prográmma majt oahppe máhtti gæhttjat, ja dåjma majta máhtti oassálasstet gielav nannitjit. Muhtema máhtti álgadit giellakáfeajt ásadit. Æjvvalit sámegielagij sámesiebrij ásadusájn ja æjvvalimijn. Hasodit sámesiebrijt dahkat tebmán gåktu sámegielav ælládit, ja ásadit fássta sajijt gånnå oahppe ja ållessjattuga máhtti æjvvalit dagátjit juojddá aktan, duola degu málestit, duodjuhit, ja aj spellat spelajt.. Jus galggá vuorbástuvvat giellabiessemodellaj nammat Øzerk (2006) dájt ájnas faktåvråjt: Vuodo nanos guovtegielak oahppammodællaj juo biejaduvvá mánnágárden.Buorre sámegielak åhpadus mánnágárden, duola degu giellabiessemodella tjadá, le ávkálasj gå galggá ásadit nanos giellabiessemodellajt skåvlån. Dån máhtá låhkåt ienebuv giellabiessemodella birra ja rasjes ja nanos guovtegielak oahppomodella birra girjijn Todal (2002), Todal (2007), Øzerk (2006-1) og Øzerk (2006-2). Gehtja aj dábálasj girjálasjvuodalistan ienep hiebalgis girjijt. Udir.no - Sjiebmá åvddånbuktemav árvustallat Namma Álggemin Buoragit álggám Gærggam 1. Sisadno 2. Jiednadibme 3. Luovvit ietjas manusis 4. Sáhkat gæhttjijda 8. Ålles åvddånbuktem Bagádallama : Udir.no - Ságájdahttemsjiebmá Ságájdalle: Ságájdahttemobjækta: Mierredum biejvve ja ájgge: Æjvvalimsadje: Gatjálvis: (Ane gatjádallambágojt – gut, mij, gånnå, gåktu, nav vaj besa bágojs le ja ij la vásstádussajn.) Vásstádus: Gatjálvis: Vásstádus: Gatjálvis Vásstádus: Udir.no - 7. jahkedásse Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Dásse Tjálálasj máhtudáhka Árbbedábálasj diehto Barggo stávvalij Berajnammadusá Subtsas Bájkkenamá Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Suojne Artihkal Tjálálasj prosjækta Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Jo1 Kåserija Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Jo2 Låhkåmstrátegija Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jo3 Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Deiddelaste namájt tábellajn gávnatjit åhpadimgárvvidusájt. Vuodoskåvlå æjgátjuogos Ságastallup dal Sijdda ja skåvllå aktan oahppe oahppama ja åvddånahttema hárráj Ságastallup dal Sijdda ja skåvllå aktan oahppe oahppama ja åvddånahttema hárráj Vuodoskåvlå æjgátjuogos © FUG 2005 Hábmim: Nygaard Design Málla: deville design Prienntim: AS Papermill Tæksta: Kåre Lutro ja Marianne Vangsnes aktisasjbarggon FUG:ajn Tjuorggasa: Ragnhild Ronja Berge Foreldreutvalget for grunnskolen Postboks 8119 Dep. 0032 Oslo Tlf.: 22 24 75 63 Fáksa: 22 24 75 90 www.fug.no www.foreldrenettet.no post@fug.no 1. vattos 1. prienntim 2006 ISBN: 82-92517-72-3 ÅVDDÅBÁHKO Juohkka æjgáda sávvi åvddånimev sijá mánájda, ja skåvllå le ájnnasamos viehkkijs dan åvddånibmáj. Æjgátkonferánssa la ájnas tjåhkanimsadje gå galggá aktisattjat barggat oahppe/máná hárráj. Dán girjátjin lip adnám bágov åvddånahttemságastallam ienni gå æjgátkonferánssa. Báhko åvddånahttemságastallam vuoset man birra galggi ságastallat; gåktu oahppe skåvlån doajmmá, soapptsu, oahppá ja åvddån. Vuodoskåvlå æjgatnammadus almot girjátjav Ságastallup dal váj galggi buoredit aktisasjbargov sijda ja skåvlå gaskan. Æjgátkonferánssa le akta ájnnasamos sajijs gå galggá máná hárráj aktisattjat barggat. Girjásj le tjáleduvvam sihke æjgádijda ja åhpadiddjijda. Girjátjin aneduvvá báhko æjgáda sihke åvdåstiddjij ja æjgádij birra. Ságastallup dal la dagáduvvam åhpadiddjijs ja æjgádijs Os suohkanin Hordalandan. Os suohkan le måttijt jagijt barggam vuogij gåktu oahppijt bagádallá ja árvustallá. Aktan Fusa suohkanijn le prosjæktajuohkus åvddånahttám vædtsagav majna galggi vuogádus láhkáj barggat merustallamijn karakteraj dagi (VUK)¹. Dán girjátjin li diedo VUK-prosjevtas aneduvvam. Oahppe galggi merustaláduvvat karakteraj dagi vuodoåhpadusán. Gålmmå maŋemus jage vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån galggá oahppe karakteraj merustaláduvvat. Merustallamvædtsak VUK le adnuj váldeduvvam juohkka skåvlån daj guokta suohkanijn ja le ájnas oasse åvddånahttemságastallamij vuodos. Dát girjásj vuoset oanegattjat sisanov åvddånahttemságastallamin. Mij sávvap dát girjásj arvusmahttá æjgádijt ja åhpadiddjijt buorre birásdagájt dagátjit ságastallamij ja aktisasjbargguj oahppe hárráj. FUG sihtá gijttet åhpadimoahttsev Kåre Lutro ja adjuŋktav Marianne Vangnes Søftelanda skåvlån gudi li girjátjav tjállám. FUG sihtá aj gijttet Kristin ja Bjørn Halvor Haukeland:av, Lill-Katrin Wallem:av ja Per Olav Sørås:av gudi li oassálasstám bargguj. Vuodoskåvlå æjgátjuogos Biehtsemáno 2005 ¹ Ienep diedojt VUK:a birra gávna dánna: www.vuk.no VUODO Árvustallam ja bagádallam Guládallamåhpadiddjen le oajvveåvdåsvásstádus gåhttjot æjgádijt ja oahppev åvddånahttemságastallamij, ja galggá aktan æjgádij sisanov ja birástagáv hiebadit. Dan birra maŋŋela tjállep. Njuolgadus vuodoskåvlå hárráj § 3-2, javllá duola dagu dáv skåvlå ja sijda aktijvuoda birra: - Skåvllå galggá álu guládallat æjgádij. Guládallamåhpadiddje galggá edesik guokti jahkáj tjadádit plánidum ja struktureridum ságastallam sijáj. Ságastallamin galggá guládallamåhpadiddje duola dagu subtsastit gåktu oahppe dille le daj ulmij hárráj ma li biejaduvvam oahppaplánan ja gåktu oahppe barggá bæjválattjat. Ságastallam galggá hiejttet tjoahkkájgessusijn, gånnå guorrasi masi galggi sierralágásj dættov biedjat bargon åvddålijguovlluj. Maŋŋel gå le lågenguovte jage ållim de la oahppen riektá ságastallamijda oassálasstet. Álu le ávkálasj ja luondulasj oahppáj oassálasstet åvddånahttemságastalla mijda. Muhttijn le galla dárbbo vaj dåssju æjgáda ja åhpadiddje ságastalli gaskanisá, valla dav hæhttuji åhpadiddje, æjgáda ja oahppe gaskanisá sjiehtadit. Gå dán girjátjin lip oajvvadam gåktu åvddånahttemságastallama máhtti tjadáduvvat, ájádallap ságastallamijt gånnå oahppe, æjgáda ja åhpadiddje li sadjihin. Åvddånahttemságastallam gånnå oahppe, æjgáda ja åhpadiddje oassálassti hæhttu snivva plánidum liehket. Jus ságastallamguojme galggi ietjasa avtaárvvusattjan adnet, hæhttuji juohkkahasj diehtet man birra galggi ságastallat. Huoman ij hábme máhte ilá gártjes liehket, vaj ij la máhttelis rievddalasstet ságadahttijn. Juohkka oahppen le riektá oadtjot bagádusáv ja árvvustallamav lågev jage vuodoskåvlån. Dát bagádus ja árvvustallam vuoset gåktu oahppe skåvlån doajmmá fágalattjat ja sosialalattjat, ja makkir barggovuogijt oahppe mæssá. Ságastallamin hæhttuji aj ságastit gåktu åvddålijguovlluj barggat. Njuolgadus vuodoskåvlå hárráj § 3-1 ja § 3-2, javllá duola dagu dáv árvustallama birra: - Mánájdásen galggá skåvllå árvustallat karakteraj dagi. Nuorajdásen galggá oahppe, duodden árvustallamij karakteraj dagi, oadtjot karakterav rádjánisvuodan ja ulmutjahttemin. Dan diehti gå rámmpo åvddånahttemav buoret, le ájnas positivalattjat tsuojggit majt oahppe buktá fágalattjat, sosialalattjat ja gåktu barggamvuogijt adná. Vájku ságastallamin álu la sáhka majt oahppe buktá, de la huoman ájnas giehttot oahppe hásstálusáj birra. Hæhttup aj ájádallat jus la dárbbo hiebadimijn ja oatsodimijn åhpadiddjes ja æjgádijs. Åvddånahttemságastallamin hæhttuji juohkkahattja guorrasit makkir ulmij hárráj galggá åvddålijguovlluj barggat. Dát máhttá dagáduvvat tjálalasj sjiehtadussan skåvlå, oahppe ja sijda gaskan. Dán sjiehtadusán máhtti liehket mihttomiere oahppáj, åhpadiddjáj ja æjgádijda. (Gehtja oajvvádusáv dákkir sjiehtadussaj lågenangoalmát bielen) GÁRVEDIBME Gávnnuji moadda vuoge gåktu åvddånahttemságastallamav gárvet ja jådet. Vájku makkir vuogev válljip, de la ájnas oahppáj, æjgádij ja skåvllåj aktisattjat barggat åvddånahttemságastallama maŋŋela. Æjgáda ja skåvllå Jus buorre aktisasjbargov sihtá, de luluj åvddånahttemságastallam duola dagu ássjen liehket muhtem æjgáttjåhkanimen. Danna máhtti æjgáda ja åhpadiddje oajvvádit man birra galggi ságastallat. Åhpadiddje máhttá aj sáddit muhtem tjállusav ságastallama birra gånnå ávttji æjgádijt tjálátjit makkir ássjij birra sihti ságastallat. Gå åhpadiddje tjállusav ruopptot oadtju, de máhtta hiebadahttet sisanov juohkka ságastallamij. Gatjádallamguoradus æjgádij gaskan luluj ávkken årrot. Gatjálvisá máhtti liehket duola dagu: 1. Oahppe ja åhpadiddje/ gárvedibme 2. Oahppe/ æjgádagárvedibme sijdan 3. Åvddånahttemságastallam, gárvedum juohkkahattjajs. NAMMA: Ássje: VIELEDIBME JA GIERDDISVUOHTA Gájbbádusá: Viehka álu Álu Muhttijn Vuorjját Tsuojg. Mån lav gierddis sijájn gudi dav dárbahi Doarjov ja bælostav sijáv gudi illastuvvi Vieledav iehtjádij riektáv ietjasa vuojnojt åvdedittjat Vieledav iehtjádij iesjárvov Sjiebmábuojkulvis Oahppe ja åhpadiddje Juo mánájskåvlån máhtti oahppe liehket gárvvása oassálastátjit åvddånahttemságastallama gárvedimen. Nuorajskåvlån la máhttelis ságastallamijt klássarádetijmajn gárvedit. Man birra hálijdi oahppe ságastallamin giehttot? Aktan åhpadiddjijn máhtti oahppe hiebalgis tiemáv gávnnat. Oahppe 5. ja 8. klássajn dáv miejnniji åvddånahttemságastallama birra: oassálasstet, suv birra ham ságastalli. minuhta, váj e dárbaha diertjestit, ja váj juohkkahasj bæssá sáhkadit. ietjajnis buohtastahttet, ij dåj iehtjádij. oadtjot. rámmpu, valla huoman suohtas. giehttot dan birra mij ij la nav hávsske. Oahppe dåbddå jasskavuodav gå ságastallama sisanov dåbddå. Oahppeságastallamin, ságastallamin oahppe ja åhpadiddje gaskan, le máhttelis åvddånahttemságsatallamav gárvedit. Dalloj máhttá oahppe viehkev oadtjot ietjas árvustalátjit, gåktu skåvlån doajmmá ja åvddån, fágalattjat ja sosialalattjat, ja gåktu rijbbá duojna dájna barggamvuogijn. Ságastallamin bierri aj giehttot majt oahppe ietjas oahppama birra ájádallá. Le gus mige majt lulujma ietjájduhttet sijdan jali skåvlån, vaj oahppe oahppam ja åvddånahttem lij bárránit? Oahppe ja åhpadiddje gárvedibá gåktu dáv åvdedit åvddånahttemságastallamin. Aktan ájádallaba gåktu oahppe galggá åvddålijguovlluj barggat. Dákkir barggamvuohke máhttá oahppáj buorren liehket. Gå oahppe stuorrán, de soajttá liehket ávkálasj adnet iesjárvustallamsjiemáv fágalasj ja sosialalasj åvddånibmáj. Dievdedum sjiebmá le buorre álggo ságastallamij åhpadiddje siegen. Sæmmilágásj sjiemáv le aj máhttelis åvddånahttemságastallamin adnet. Oahppe ja æjgáda Gå oahppe ja æjgáda dåbddi ságastallama sisanov, de máhtti ietjasa gárvedit tjåhkanibmáj. Viehkken gárvedimijda máhttá åhpadiddje sáddit tjállusav gatjálvisáj oahppe åvddånime hárráj maŋemus ájgij. Máhttá gatjádit duola dagu: Gárvedit åvddånahttemságastallamav tjårggi vaj ságastallam aneduvvá dasi mij le ájnnasamos; viehkedit oahppev ja måvtåstuhttet suv daj hásstalusájda majt skåvlån oadtju. Gå buoragit gárvet de oadtju positijvalasj vuorddemusájt ja buorre birrasav juohkkahattjaj. ORGANISERIM JA BIRÁS Gåhttjom Muhtem skåvlå ájn åvddånahttemságastallamijt iehketbiejvijt jali iehkedijt tjadádi, valla ienep gå avtan skåvlån gæhttjali ságastallamijt tjadádit skåvllåájge. Åhpadiddje ja aj æjgáda hæhttuji máhttet ságastallamav sjáhtalit gå galggi ájgev mierriedit. Valla skåvllå le vælggogis sjiehtadit ájgev vaj æjgáda máhtti boahtet. Sjiebmábuojkulvis Siggáj ja Mihkkilij Dálla l muddo åvddånahttemságastallamij. Gudi oassalassti li: æjgáda, oahppe ja åhpadiddje. Buoris boahtem! Tjåhkanimsadje: Girjjevuorkán Biejvve: gasskavahkko 30.04 Ájgge: kl. 14.00 – 14.30 Ságastallama tiemá li: Fágalasj åvddånibme Dåjma tijmajn Soapptsom Sijddabarggo Varrudagá Gåhttjom åvddånahttemságastallamij hæhttu ájge bále sijddaj sáddiduvvat. Akta ájálvis le juohkka oahppe ietjas æjgádijt gåhttju boahtet. Aktan åhpadiddjijn gávnadibá hiebalgis ájgev, ja rádjaba sijddaj persåvnålasj gåhttjomav. Ietjá bále le soajttá buoremus sáddit aktisasj gåhttjomav æjgádijda klássan gånnå máhtti sárgestit goassa sihti ságastallamav. Dagu åvdebu nammadum, de le dábálasj oahppáj oassálasstet ságastallamij juo gå vádtsá 2. jali 3. dásen. Ávkálasj le jus oahppe oassálasstá, valla muhttijn le ållessjattugijda dárbbo aktan ságastit gå máná ælla lahkusin. Ihkap ållessjattuga máhtti akti jahkáj æjvvali ságastalátjit galluga. Muhtem æjgádij mielas galggi dá ulmutja oassálasstet ságastallamin: gullat. æjgáda ja åhpadiddje. Gåhttjomin bierri tjuodtjot mij galggá åvddånahttemságastallama sisadno, ja gudi galggi oassálasstet. Ladnja Klássaladnja buoragit hiehpá tjåhkanibmáj åhpadiddje, oahppe ja æjgádij gaskan. Luluj ávkken liehket oahppe barggosajen tjåhkanit, gehtjatjit barggamsajev, sárggomijt jali ietjá skåvllåbargojt. Máhttelis le ietjá lanjájt adnet åvddånahttemságastallamij, duola dagu juogoslanjáv jali skåvllågirjjevuorkáv. Lanján hæhttu liehket máhttelis buoragijt ja ráfen ságastallat. Luondulasj le æjgáda, oahppe ja åhpadiddje sæmmi bievde birra tjåhkkåhi gå ságastalli. Praktihkalasj organiserim galggá tjielggasit vuosedit divna oassálasste ságastallamin li avtaárvvusasj oassálasste. Ájgge Åvddånahttemságastallamin galggap astot ságastallat. Juohkkahasj hæhttu oadtjot javllat majt sihtá. Tjåhkanime låhpan galggá liehket assto tjoahkkájgæsátjit ja hábbmitjit ulmijt åvddålijguovlluj. Moattes æjgádijs javlli sij sihti edesik 30 minuhtajt dákkir ságastallamij. Guorradallamin æjgádij gaskan javllin muhtema návti tjåhkanime ájge birra: åhpadiddje ij dárbaha gåktuk maŋŋunit. minuhtajda. Njunnjusj Álu le luondulasj åhpadiddjáj ságastallamav jådedit. Gå ságastallamav gárvedibá máhtteba oahppe ja åhpadiddje guorrasit goabbá galggá majt åvdedit ságastallamin, ja ihkap oahppe jådet oasev ságastallamis. Åhpadiddje gudi lij dibddám oahppijt ságastallamav jådedit, li åtsådallam oahppe le ålov oahppam, vájku li guhkep ájgev dárbaham gárvedattijn gå buohtastahttá dábálasj tjadádime hárráj. SÁGASTALLAMA SISADNO Maŋus gehtjastit Åvddånahttemságastallam galggá liehket plánidum ságastallam skåvlå ja sijda gaskan, ja tiebmá hæhttu gárveduvvat ságastallama åvddåla. Máhttá ávkken liehket jus ságastallama álgon máhttsi åvdep ságastallamij, ja gæhttji gåktu oahppe le åvddånam dalutjis. Le oahppe jåksåm dajt mierijt majt åvdep tjåhkanimen oattjoj? Lidjin miere ávkálattja oahppe åvddånahttemij? Oahppe, æjgáda ja åhpadiddje árvvustalli båhtusijt ja sjiehtadi ådå mierijt oahppáj. Åvddånahttemulme Vuodoskåvlån li moadda aktisasj ulme åhpadibmáj, fágalattjat ja aj sosialalattjat. Ulme vuosedi majt oahppe galggá oahppat juohkka dásen. Åvddånahttemságastallamin viertti guoradallat majna oahppe rijbat. Majt miejnni oahppe iesj? Aktan åhpadiddjijn máhttá oahppe sjiehtadit ådå ulmijt åvddålijguovlluj. Ulme galggi gájbbadusájt buktet oahppáj, valla aj gájbbádusájt oatsodibmáj æjgádijs ja åhpadiddjijs. Åvddånahttemulmev hæhttu dåhkkit mihttit, ja oahppe ja æjgáda hæhttuji agev diehtet jus ulmme le jåvsådahtte. AKTISASJBARGGO (buojkulvisá) Ulmme: Buojkulvisá oasseulmijda: Dálla galggap aktisasjbargov gæhttjat åvddånimsuorggen. Ájnas le oahppáj máhttet aktisattjat barggat jus galggá buoragit doajmmat fágalatjat ja sosialalattjat, skåvlån ja maŋŋela gå barggagoahtá. Skåvlån galggá oahppe aktisattjat barggat iehtjádij, guovtes aktan ja aj juohkusijn. Oahppe galggi oahppat duov dáv barggamvuogev duola dagu prosjæktabargov. Dan diehti hæhttuji oahppe buktet aktisattjat barggat. Makkir oasseulmijt hæhttu ållidit jus galggá buorre aktisasjbarggo? Ájnas le oahppe ja æjgáda dåbddi oasseulmijt mierredum åvddånahttemulmmen. Oahppe hæhttu oahppat mij la aktisasjbargo sisadno, ja viehkev oadtjot gehtjatjit gåktu doajmmá ulmij hárráj. Åvddånahttemulme galggi hiebaduvvat juohkka ájnegis oahppáj. Oahppijda gudi ælla nav smidá, soajttá sjaddat gássjel jus galggi buohtastahteduvvat oahppij gudi li smidásappo. Jus biedjá dættov aktisasj ulmmáj ja oasseulmijda, de soajttá oahppe dåbddå ietjas tjuorbben, mij ij la buorre åvddånahttema hárráj. Åvddånahttemságastallamin hæhttup duodastit gåktu oahppe doajmmá ja gåktu åvddån ietjas máhtukvuodaj hárráj. Åvddånahttemságastallam galggá liehket tjåhkanibme gånnå måvtåstahttep bargatjit almma åvddånahttemulmij vuosstij. Oahppe máhtudáhka Skåvlå ulmme aktan sijdajn le åvddånahttet oahppe ållåsasj máhtudagáv, gånnå ålles almasj le guovdátjin. Skåvlån galggá oahppe soapptsot ja oahppat. Åhpadimen galggá oahppe oahppat juohkka fágan. Duodden máhtudagáv ådåsis anátjit, de galggá oahppe aj oahppat ájádallat dan birra ja adnet dav skåvlån, sijdan ja maŋŋela barggoiellemin. Oahppe oadtju uddni stuoráp åvdåsvásstadusáv ietjas oahppamis ja åvddånimes. Ienep gå avtan skåvlån barggoplánajt adnegåhti, ja dákkár barggamvuohke rávkká vaj oahppe iesj dahkamusájt pláni ja tjadát. Dan diehti dárbaj oahppe máhtov duon dán barggamvuoge birra. Oahppe hæhttu aj buoragit dádjadit gåktu sån doajmmá. Majt sihtá javllat åvdåsvásstádusáv válldet ietjas oahppamis? Åvddånahttemságastallamin máhttá dat liehket ávkálasj ássjen man birra ságastallat. Gåktu jáhkká oahppe sån iesj válldá åvdåsvásstádusáv ietjas oahppamis? Duodden fágalasj åvddånibmáj ja barggamvuohkeoahppamij, hæhttu oahppe aj åvddånahttet máhtojt gåktu iehtjádij siegen doajmmat. Dáv sosiálalasj máhtov hæhttu oahppe oahppat ja adnet sæbrástallamin ja aktisasjbargon. Gåktu oahppe soapptsu vuoset gåktu oahppe doajmmá sosiálalattjat. Dan diehti le ájnas oahppes gatjádit gåktu skåvlån soapptsu. Soapptsu gus klássan ja skåvlån? Boahtá gus ájgás åhpadiddjij ja guojmmeoahppij? Le gus oahppe smidá árvvon anátjit nuppijt? Fágalasj åvddånahttem Fágalasj åvddånimen le ájnas gæhttjat gåktu oahppe doajmmá ájnegis fágajn. Åvddånahttemságastallamin bierriji oahppe ja æjgáda diedojt oadtjot oahppe máhtudagá birra juohkka fágan ulmij ja oasseulmij gáktuj. Mánájskåvlån árvustalli dáv máhtov karakteraj dagi. Nuorajskåvlån karáktera dahkamusájn ja gávddakaraktera vuosedi oahppe máhtudagáv juohkka ájnna fágan. Huoman le gal ájnas váj káráktera tjielggiduvvi ja oahppe bagáduvvá. Dála tjuovvu buojkulvis diededibmáj dároåhpadiddjes oahppáj nuorajskåvlån: Dån ålov diedá ja tjálá duv tjállusin tjálle birra. Buorre gå aná sitáhtajt girjijs ja majt tjálle iesj le javllam. Buorre gå ålov tjálá, ja dån buoragijt tevstav åsijda juogá. Dujna lij nágin tjállemvige, ja hæhttu sierraláhkáj tsæhkkáj barggat. Lev nágin kommentárajt sijddobælláj tjállám. Lågå dajt ja gehtja låhkåmgirjen b. 140. Mujte aj mierkkit njuolggahålan. Dát le sierraláhkáj ájnas jus oahppen lij gássjelisvuoda fágajn jali fáhkasuorgen. Tjielggidusáj ja bagádusáj baktu oahppe dádjat gåktu máhttá buoredit ietjas oahppamav ja máhtov. ÅVDÅSVÁSSTÁDUS IETJAS OAHPPAMA ÅVDÅS (I) (buojkulvis) ÅVDÅSVÁSSTÁDUS IETJAS OAHPPAMA ÅVDÅS (II) (buojkulvis) Le gus oahppen gásjelisvuoda fágan, váj nievres båhtusijt oadtju dan diehti gå ij nuohkásav barga? Majt oahppe iesj miejnni? Máhttá åhpadibme ja viehkke skåvlån buorebut doajmmat? Dá gatjálvisá máhtti ávkken liehket gå barggagåhti åvddånahttemságastallamijn. Dadi vuorrasap oahppe le, dadi buorebut dádjat gåktu iesj doajmmá. Ávkken le aj gæhttjat gåktu æjgáda máhtti viehkedit vijdábut åvddånahttemin. Sosiálalasj åvddånahttem Skåvlån lij moadda mærrádusá ja njuolgadusá man vuosstij sihti oahppe galggi åvddånit ja majt sihti oahppe galggi tjuovvot. Dákkir mærrádusajs ja njuolgadusájs badjáni guotto ma li buore skåvllåbirrásij, ja oahppe, æjgáda ja åhpadiddje bierriji dajt aktan gávnadit. Oahppe hæhttu oahppat gåktu suv dábe ja dåmadimvuoge bájnni klássa- ja skåvllåbirrusav. Ájnas le aj oahppáj oahppat mierijt biedjat goassa dåbddå ij iehtjádijs vieleduvá. Gåktu åvdebut lip nammadam de le máhtudahka aktan doajmmat ja aktisattjat barggat vuodon sosiálalasj ja adjáj fágalasj åvddånibmáj. Iehtjádijt árvvon adnet ja gierddisvuohta libá aj ájnnasa dási. Mij la dáj moalgedimij sisadno? Ja gåktu máhttá oahppe åvddånit viehkedime ja gierddisuovda hárráj? Buojkuldagá hæhttuji tjielggiduvvat oasseulmij baktu. Dánna aj le máhttelis árvustallamsjiemáv adnet. Makkir oasseulmijda máhttá oahppe rahtjat gå le sáhka vieledimes ja gierddisvuodas? Tjoahkkájgiessem ságastallamis ja ådå åvddånahttemulme Buorre ságastallamin le tjoahkkájgæsos gånnå sjiehtat ådå sosiálalasj ja fágalasj åvddånahttemulmijt boahtte barggoájggegávddaj. VIELEDIBME JA GIERDDISVUOHTA Ulmme: ja gierddisvuohta ietjas guojmmeulmutjij hárráj Oasseulme (buojkulvisá): dárbahi gudi illastuvvi iesjárvov vielet SJIEHTADUS Ulmme: Vásstediddje: Buoredit låhkåmav tjavggalåhkusijn 10 min. mánnodagá ja gasskavahko Oahppe Ållit sijddabargojt barggoplánan Oahppe/æjgáda Ij hiemssedit suv guhti sáhkat Oahppe Tjále gájkka diedojt táblluj Åhpadiddje oahppe æjgáda/åvdåstiddje åhpadiddje Tjoahkkájgæsos máhttá liehket juogu tjálalattjat jali njálmálattjat, valla jus ulme lij ájnnasa oahppe åvddånibmáj le buoremus tjálalattjat. Gå le oahppe åvddånahttema birra sáhka, bierri sån aktijvalattjat oassálasstet gå åvddånahttemulmijt sjiehtat, aj dajt ulmij hárráj ma galggi tjálalattjat liehket. Ulme hæhttuji liehket gallegahttja ja oane. Álu la nuoges guovtijn jali gålmåjn ulmijn. Nav la álkkep vuojnnet jus oahppe åvddån váj ij. Máhtti aj sjiehtadit jus oahppe galggá oatsoduvvat åhpadiddjes váj/jali æjgádijs. Gåktu åvdåsvásstádusáv juohket oahppe, æjgádij ja skåvlå gaskan Tjoahkkájgiessemin le luondulasj guorrasit gænna l oajvveåvdåsvásstádus gåtsedit juohkka ájnna ulmev. Åvdåsvásstádusáv máhttá ja bierri juohket oahppe, skåvlå ja æjgádij gaskan. Gåtsedit ulmijt guovte åvddånahttemságastallama gaskan Ájggegávdan guovte ságastallama gaskan le ávkálasj jus oahppe, æjgáda ja åhpadiddje duolla dálla rudnali ja ånigattjat subtsasti gåktu oahppe åvddån. Dáv máhttá dahkat tjálalasj diededibmen oahppebargguj, oahppeságastallamin, e-påsta jali telefåvnå baktu. SIERRALÁGÁSJ HÁSSTALUSÁ Máná duojna dájna máhtukvuodajn Máná skåvllåj båhti duojna dájna dárbujn ja åtsådallamijn. Jus galggá åhpadimev hiebadallat nav buoragit gå máhttelis ájnegis oahppáj, de le ájnas æjgádijda diedojt vaddet máná birra skåvllåj. Muhtem mánájn li gássjelisvuoda fágajn ja iehtjádijn li gássjelisvuoda sosiálalattjat doajmmat. Nievrret gullat jali vuojnnet, máhttá aj hieredit oahppe suopptsomav, oahppamav ja åvddånimev. Buorre diedo ja ságastallam sijda ja skåvlå gaskan buoret dáv. Oadtju gus duola dagu oahppe gudi lij smidá skåvlån nuoges hásstalusájt skåvllåbiejve birán? Rijdo ja gåktu rijdojt dåmadit Åvddånahttemságastallam galggá liehket positivalasj guládallam oahppe, åhpadiddje ja æjgádij gaskan gånnå oajvvetjalmos le gåktu oahppe doajmmá ja suv åvddånahttem. Ij la gal nav ahte ep galga gássjelisvuodaj birra giehttot, valla rijdoj birra le máhttelis ietjá tjåhkanimen giehttot. Muhtem rijdojt hæhttup dalága dåmadit. Åvddånahttemságastallamav hæhttu de ietjá bálláj sjáhtjalit. Oahppe ja æjgáda e galga gåvvat, valla boahtet åvddånahttemságastallamij positijvalasj vuorddemusáj. Åvddånahttemságastallam ja unneplågogiela oahppe Skåvllåj båhti oahppe duot dát lándas ja kultuvras. Moattekultuvralasj sebrudak le vaddám moattekultuvralasj skåvlåv ja moatte láhkáj buorep skåvllåbiejvev. Skåvlå ja sijda aktisasjbargguj le ådå hásstalus sjaddam. Vuojnno skåvllåj máhttá liehket ietjálágásj kultuvras kultuvrraj. Vuonan le dábálattjat buorre aktisasjvuohta æjgádij ja åhpadiddje gaskan, valla muhtem kultuvrajn le vas hæjop aktisasjbarggo. Hiebadahttet aktisasjbargov ja avtaárvvusasj ságastallamav oassálasstij gaskan, soajttá hásstálussan sjaddat, valla ájnas le aktan ságastallat oahppe åvddånahttema diehtij. Muhtem kultuvrajn ij la dáhpe tjåhkanimijda skåvlå ja sijda gaskan, ja æjgáda viehka ålov åhpadiddjev vieledi. Dan diehti soajttá sjaddat gássjelis buorre ságastallamav tjadádit. Dan diehti le ájnas buorre birrasav tjåhkanime birra hábbmit. Buorremielakvuohta, rabásvuohta ja sierra væhttsásvuohta li gájbbádusá jus ságastallamijn galggá vuorbástuvvat. Åhpadiddjáj le ájnas dádjadit ja dåhkkidit máná ja æjgádij kultuvralasj duogátjav. Álu vierttip dåhkkidit jus åhpadiddje hæhttu ienebut diedojt vaddet ienni gå ságastallat. Ulmutja gudi ietjá lándajs ja kultuvrajs båhti, soajttá gássjelisvuodav adni gielajn. Dan diehti soajttá sjaddat gássjel ságastallat. Mánájn ja æjgádijn gudi áttjak li Vuodnaj boahtám, li diedon stuoráp gássjelisvuoda diedoj hárráj gå siján gudi lij årrum dánna nágin jagev. Skåvlån le åvdåsvásstádus dålkåv åttjudit sidjij gudi dav dárbahi. Skåvlån le åvdåsvásstádus dålkåv åttjudit sidjijda gudi dárbahi. Åtsådallama vuosedi luluj dárbbo dålkkåj ságastallamijn sijájn gudi dánna lij guhkev årrom ja aj sijájn gudi li áttjak boahtám. Ájnas le divna æjgáda oadtju dajt diedojt majt dárbahi, ja bessi gatjádit gatjálvisájt ja skåvllåj diedojt vaddet. Iednegiellaåhpadiddje skåvlån luluj liehket ressurssan ja aktisasjbarggoguojmmen åhpadiddjáj, oahppáj ja æjgádijda, valla ij la vuogas suv dålkkån adnet åvddånahttemságastallamin. IERIDIS ÅVDDÅNAHTTEMSÁGASTALLAMIN Ieridit ságastallamav jahkedáses nubbáj Sisadno ja jådedibme máhttá liehket ietjálágásj klássas nubbáj. Skåvlåj gaskan aj soajttá liehket sieradus. Vájku luluj sieradus, galggá skåvllå ja sijdda aktisattjat barggat åvddånahttemságastallamij. Ságastallamin le luondulasj dættodit duov dáv tiemáv mij hiehpá jahkedássáj. Ságastallam aj rievddá gå oahppe nuorajskåvllåj álggá. Duodden dasi majt åvddåla li vuorodam, de árvustallam karakteraj baktu sjaddá ådå tiebmán ságastallamijn. Variánta Mánájskåvlån le dáhpe sosialalasj dåjmajt vuorodit, madin fágalasj åvddånibme le ájnnasamos nuorajskåvlån. Akta oajvvemåhkke åvddånaht temságastallamijn le ålles ulmutjav tjalmostahttet. Jus dáv galggá nahkat, de hæhttu dættov biedjat gåktu oahppe doajmmá sosialalattjat ja aj fágalattjat. Ij la dárbbo juohkka tiemáv juohkka ságastallamin åvdedit, valla dættodit dav mij le luondulasj mierredum ájggegávdan. Madi avta ságastallamin le mátematihkka ja dárogiella tiebmán, de la nuppen ságastallamin praktihkalasj ja estetalasj fága tiebmán. Barggamvuoge máhtti aj liehket tiebmán ságastallamin. Gåktu oahppe sosiálalattjat doajmmá bierri liehket tiebmá juohkka åvddånahttemságastal lamin. Vájku tiemá máhtti ja bierriji rievdaduvvat ságastallamis nubbáj, de la ájnas oahppáj ja æjgádijda váj ássjen sjaddi da ássje massta sij ienemusát berusti. Buorre gárvedibme ja ságastallam oassálastij gaskan sihkarasstá buorre båhtusav gájkajda. Diehti gus mánáj åhpadimes, ja danen le siján oasseåvdåsvásstádus skåvlån? vájkkudit ájrrasin æjgátráden, FAU:an jali aktisasjbarggojuohkusin/stivran? ietjasa vaddásij ja máhtudagáj milta? skåvllåfálaldagás li riektá sierraåhpadibmáj? psykososialalasj birrasij mij åvdet varresvuodav, soapptsomav ja oahppamav? FUG – Vuodoskåvlå æjgátjuogos – le juogos æjgádijs, nammaduvvam Gånågisás stáhtaráden nielje jahkáj. Juogos le rádevadde orgádna Åhpadus- ja dutkamdepartemænntaj. Juogos galggá æjgádij ja oahppij vuojnojt skåvllåsebrudagán åvdedit ja gárvedit buorre aktisasjbargov sijda ja skåvlå gaskan. Foreldreutvalget for grunnskolen Postboks 8119 Dep. 0032 Oslo www.fug.no www.foreldrenettet.no bestilling@fug.no post@fug.no Tlf.: 22 24 75 63 Fáksa: 22 24 75 90 Duoddetjála 1 Guovllobievddegirjje konvensjåvnnåj Vuona ja Svieriga gaskan ällosujto birra rájáj rastá Álggemmärrádusá § 1 Dán bievddegirjen li lagáp märrádusá makkár guovlojt tjielde ja ällosujttimdajva nuppen rijkan oadtju ällosujttuj ávkkit konvensjåvnå 6. artihkkala milta Svieriga ja Vuona gaskan rádjárasstidime hárráj älov sujttidijn. Geográfalasj namá, tsuojggidusá ja koordináhta (SWER99TM Svierigin ja WGS 84 Vuonan) bievddegirjen li váldedum almulasj kártajs. Svierigin li váldedum Översiktskártas 1:250000, almodum Lantmäteridjas ja Vuonan kárttarájdos M711, almodum Stáhta kárttadåjmadagás. Guovlo li tjáledum kárttaduoddetjállagijda 14. § 2 Tjielden ja ällosujttimdajvan, manna li riektá nuppe rijka guovlon guododit, li riektá guovlos guovlluj jåhtet. Jåhtema birra galggá diededit tjieldijda ja ällosujttimdajvajda majda jåhtem guosská. Jus jåhtemgäjno nanna ájgás ij boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit. Märrádusá guohtomguovloj birra § 3 Dolpi Tromsa fylkan Dolpin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála 1): Nuorttan: Rijkkarájás Gålmårijkamerkas Golddajávrri ja Govdajoga milta Govdajávrráj, vijdábut tjátje milta Čazajávrráj, dav jávrev miehtáj nuortamus luoktaj (34 W 469568 7676869), vijdábut jågå milta Siktaguran ja Gaskasuorgen Čoalgedanvuovddijohkaj (Kitdalselva), dav änov Storfjordaj, vuona ja Čieknjaleanu (Signaldalelva) milta E6 rahtáj, vijdábut E6 milta Gárgánij (Nordkjosbotn), vijdábut Báhccavuotnaj (Balsfjorden) Gárgánis Sørkjosenij. Allen: Njuolgga linnja Kjoselva njálmes (431426 7680211) Stuorajávre (Storvatnets) nuortamus luoktaj (W 432918 7675123), Stuorajávre milta oarjemus luoktaj (W 432776 7672860), vijdábut njuolgga linnja Ándorjávre nuorttaalemus luoktaj (W 431195 7670635), dan jávre oarjemus luoktaj (W 432113 7669074), dåppelt njuolgga linnja Svensborgselva njálmmáj Geatkejávren, vijdábut Geatkeeanu milta Øverbygdaj. Oarjján: Målselva Øverbygdas Vuolit Rostojávrráj, vijdábut Rostoeanu milta Rostojávrráj (Store Rostavatn) ja dat jávres rijkarádjáj Rr 287 guorraj. Lullne: Rijkarádjá Rostojávres Gålmårijkamärkkaj. Dolpi l juogedum gålmå oasseguovlluj; A, B ja C. Guovllo A la Könkämä tjäro (Geaggánvuome) guohtomguovllo. Guovllo B oadtju Könkämä tjärro ávkkit ájgen vuoratjismáno 1.b. - basádismáno 14.b. ja Helligskogena ällosujttimdajvva ájgen basádismáno 15.b. – sjnjuktjamáno 15.b.. Guovllo C oadtju Könkämä tjärro ávkkit vuoratjismáno 1. b. – gålgådismáno 31.b. ja Meavki ällosujttimdajvva basádismáno 15.b. Guovllo A la dat oasse Dolpis mij la oarjjelin linja Signaldalen - Stordalen - Stordalselva desik Breidalselvajn gávnat ja lullelin linja Sørkjosen - Marknesdalen – Svensborgdalen maŋŋela njuolgga linnja Stormyraj (34W 438450 7661983) Tamokelva guoran, dav änov dasik Rostaeanujn gávnat. Guovllo B (Markusfjellet) la dat oasse Dolpis mij la nuorttalin linja Signaldalen - Stordalen - Stordalselva dasik Breidalselvajn gávnat. Dajvva C (Marknesdalen) la dat oasse Dolpis mij la allelin linja Sørkjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen - Fjellfroskvatna lulemus luovta, dan maŋŋela njuolgga linnja Stormyraj (34W438450 7661983) Tamokelva guoran, dav änov dasik Rostaelvajn gávnat. Lakselvdal/Lyngsdal ällosujttimdajvan la riektá Dolpi tjadá jåhtet. Galggi jåhtet Dolpi nuortamus oase milta ienemusát 14 biejven tjavtjan ja ienemusát gietjan biejven gidán ja Könkämä tjerruj diededit binnemusát gietjav biejve åvddåla. Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. Gålmårijkamerkas, Breidalena tjadá, Govdajávre ja Gaskasuorggáj Kitdalenin, ja 2. Øvergårdas Oteren rádjáj E6 alusjbielen. § 4 Saivomuotka Norrbottena lenan Saivomuotkan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Allen: Muonioälvena rájes Kallojärvi buohta (SWER99TM 8363247586235), njuolgga linnja dan jávre rastá Kuoppajärvij (SWER99TM 835251 7585953), vijdábut njuolgga linnjan Hanhijärvetij (SWER99TM 832002 7582217) – Jupukkajärvij (SWER99TM 833442 7579181) - Kelojärvij (SWER99TM 830208 7577052) - Kalattomajärvij (SWER99TM 830152 7572032) - Nuulankijärvij (SWER99TM 833331 7572032) - Rukojärvij (SWER99 TM 83523 7566449). Oarjján: Tjátjádahka Rukojärvis Rukolompolo rastá dan sadjáj gånnå jåhkå miehttserahtev rassti Tervaharjutij (SWER99TM 837971 7567795), dassta njuolgga linnja Heinäjärvetij (SWER99TM 846709 7566808), vijdábut njuolgga linnja Muodosjärvij (SWER99TM 850007 7567946) ja rahtáj 99 Kahtovaara buohta (SWER99TM 848218 7572225). Lullne ja nuorttan: Rahte 99 áttjak nammadum sajes gitta Noijanpolanvaara buohta (SWER99TM 848891 7572377), dan maŋŋela njuolgga luksa Muonioälva rádjáj (SWER99TM 836982 7586385), vijdábut Muonioälvav bajás Kallojärvi buohta (SWER99TM 836324 7586235). Saivomuotka la guohtomguovllo ällosujttimdajvajda Tromsa ällosujttimguovlos. Guovlov oadtju ávkkit ájgen gålgådismáno 1.b. – vuoratjismáno 30.b.. Ietjá jahkeájgijt ij ällosujtujn oattjo guovlon barggat. Gárde: Gárdde galggá gávnnut rahtes 99 Palolaki guoran guovllorájá milta allen ja oarjján gitta rahtáj 99 Kahtovaara guoran. § 5 Likká Tromsa fylkan Likkán li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rostojávres Rr 287 guoran Rostoeanu milta Vuolit Rostojávrráj, dan jávre ja Rostojoga milta dasik Dieváideanujn (Divielva) gávnat Rostanesa guoran. Allen: Dieváideanu milta Rostanesas Hávgajoga áttjak nammadum äno njálmmáj. Oarjján: Hávgajohka Dieváideanus bajás Hávgajávri lusspáj, dassta njuolgga linnja Gorvvejávri nuorttaalemus luoktaj rijkarájá guoran. Lullne: Rijkarádjá Gorvvejávres Rostojávrráj. Likká l Lainiovuoma tjäro guohtomguovllo. Nord-Senja ällosujttimdajvva galggá guovlov Cávarri Likkán dálvveguohtomij máhttet ávkkit, gå guohtomvidjura NordSenjan li vájve. Dakkár ávkkimav diedet åvddålijgiehtaj Lainiovuoma tjerruj. Jus ájgás ij boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit. Siebrreráde aj lagáp märrádusájt ávkkima hárráj oadtju vaddet. Cávarrin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dievaideanu njálmes Rostoeatnuj ja Rostaeanu milta Litle Rostavatnaj, vijdábut dan jávre milta Rostaeanu njálmmáj Litle Rostavatnin. Lullne: Rostaeanu milta dan sadjáj gånnå Rostaeatnu Sørdalselvajn gávnat, vijdábut Sørdalselva milta Tverrelva njálmmáj Sørdalselvan (34 W 447227 7647617), dassta njuolgga linnja nuortamus luoktaj Devddesjávren (34 W 446777 7643686), dan jávre milta Devddesjohkaj. Oarjján: Devddesjohka Divielvaj. Allen: Divielva dasik Rostueanujn gávnat. Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. rijkarájá milta Rr 287 rájes Rostujávre guoran dan sadjáj gånnå suoddjimpárkkarádjá rijkkarájájn gávnat, vijdábut Rostueanu nuorttalin gitta Rostohyttaj, ja 2. rájá milta Likká ja Ánjavuomi guohtomednamij gaskan rijkarájás Julusjohkaj Dividalenin. § 6 Ánjavuopmi Tromsa fylkan Ánjavuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Kirkeselva njálmes Målselvan, vijdábut Målselva milta Divielva njálmmáj. Lullne: Divielva Havgajoga njálmmáj Divielvan, vijdábut Hávgajoga milta Hávgajávre njálmmáj, dassta njuolgga linnjan Gorvvejávre nuortamus luoktaj, vijdábut rijkarájáv dat sajes Leinavattneta lulemus luoktaj. Oarjján: Leinavattnet, dan maŋŋela Altevatn Koievasselva njálmmáj. Allen: Koievasselva milta Koievatneta nuortamus luoktaj, vijdábut dat sajes Kopparskarstindenij sadjáj 1387 ja dassta njuolgga linnjan Kopparskarselva ja Skinnskarelva gávnadimsadjáj, dan maŋŋela njuolgga linnjan Tverrelva oarjemus sadjáj Tverrelvdalenin (34W 401809 7635197), vijdábut dan äno milta dan sadjáj gånnå Skardelva ja Påveskardelva gávnadibá, dassta njuolgga linnjan dan sadjáj gånnå Frøkentindelva ja Iselva gávnadibá ja dan maŋŋela Iselva ja Kirkeselva milta Målselva njálmmáj. Ánjavuopmi juogedum la guovte oasseguovlluj; A ja B. Guovllo A la guohtomguovllo Saarivuoma tjerruj. Guovllo B oadtju Saarivuoma tjärro ávkkit ájgen vuoratjismáno 1.b. – gålgådismáno 15.b. ja Hjerttind ällosujttimdajvva gålgådismáno 1.b. – sjnjuktjamáno 31.b. Guovllo A la dat guovllo Ánjavuomin mij la linja lullelin Kirkeselva njálmes Målselvaj, vijdábut Kirkeselva milta Sauskarselva njálmmáj Kirkeselvan ja dan maŋŋela njuolgga linnjan Kirkestinda saje 1677 baktu Gaskasjoga njálmmáj Áldesjávren. Guovllo B la bájkke Ánjavuomin mij la linja allelin Kirkeselva njálmes Målselvaj, vijdábut Kirkeselva milta Sauskarselva njálmmáj Kirkeselvan ja dan maŋŋela njuolgga linnjan Kirkestinda baktu sajen 1677 Gaskasjoga njálmmáj Altevatnan. Guovlon bisádagás Altevatna guoran Koievasselvaj gullu Saarivuoma tjerruj aj riektá dárbas huodnahijt tsieggit vuona boatsojguohtomlága märrádusá milta. Nord-Senja ällosujttimdajvva oadtju Langfjelletguovlov ávkkit, dajva A sinna, dálvveguohtomij, gå guohtomvidjura NordSenjan li vájve. Dakkár ávkkimav galggá åvddålijgiehtaj Saarivuoma tjerruj diededit. Jus ávkkima hárráj ij ájgás boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit. Siebrreráde aj oadtju lagáp märrádusájt ávkkima hárráj vaddet. Guovlon Langfjelletin li tjuovvo rájá: Lullne Divielva ja Rostaelva gávnadimsajes, Divielva milta Høgskardhusaj. Oarjján Høgskardhusas ja njuolgga linnjan Høgskarvatneta rastá Leaddojoga ja Beagasanjoga gávnadimsadjáj. Allen Sandelva milta Sandelvvatneta nuortamus sadjáj. Vijdábut njuolgga linnjan Målselva oarjemus måhkkåj (34 W 427073 7653954) Alvheima guoran. Nuorttan Målselva milta Divielva njálmmáj Målselvan. Hjerttind ällosujttimdajvva oadtju Mannančeárruguovlov ávkkit, dajva A sinna, dálvveguohtomin gå guohtomvidjura li vájve dajva dálvveguohtomguovlojn Svierigin ja Vuonan. Dakkár ávkkimav galggá åvddålijgiehtaj Saarivuoma tjerruj diededit. Jus ávkkima hárráj ij ájgás boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit. Siebrreráde aj oadtju lagáp märrádusájt ávkkima hárráj vaddet. Mannančeárun li tjuovvo rájá: Nuorttan: Suttesgáldojoga njálmes Altevatnaj Langbukta guoran, vijdábut njuolgga linnja oarjjelulemus luoktaj Darfaljávrin (34 W 459639 7600773) ja dassta njuolgga linnjan Rr 280 rádjáj. Lullne: Rijkarájá milta Rr 280 rádjáj Leinavatnaj. Oarjján ja allen: Leinavatna milta, vijdábut Altevatna milta Suttesgaldojoga njálmmáj Langbuktan Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. Koievasselva njálmes Altevatnan guovllorájá milta Kopparskardtindena vuosstij (34 W 414092 762546), 2. Kopparskardtangenis (34 W 410188 762740) gávnadimsadjáj Vasskardelva ja Strømslitverrelva gaskan, ja 3. Rr 279A rájes rijkarájá milta Leinavatnaj. § 7 Duoddaras Tromsa fylkan Duoddarasan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Lenesjávri (Leinavatn) rijkarájás ja vijdábut Áldesjávri (Altevatnet) ja Álddesjoga (Barduelva) milta Sørdalselva njálmmáj Øyvolla guoran. Allen: Sørdalselva milta áttjak nammadum gávnadimsajes Grensevatnanij ja Rr 272 rádjáj rijkaráján. Oarjján ja lullne: Rijkarádjá Rr 272 rájes (Pålnorøset) Lenesjávrráj. Duoddaras la Talma tjäro guohtomguovllo. Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. Pålnovikenis Sørdalenij, 2. vuohpes 1 km Čuolbmaæno njálmes oarjjelullelin Skierreluoktaj, ja 3. Havgaluovtas Altevatnaj. § 8 Njuoravuopmi Norrbottena lenan Njuoravuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Oarjján: Ruovdderahte rijkkarájás Tornehamna girkkuj. Lullne: Njuolgga linnja áttjak nammadum sajes Rr 272 (Pålnorøset) rádjáj. Nuorttan ja allen: Rijkkarádjá Rr 272 rájes dan sadjáj gånnå ruovdderahte rijkarájáv rassti. Njuoravuopmi la Giellasa ällosujttimdajva guohtomguovllo. § 9 Bahcajeagil Norrbottena lenan Bahcajeagilin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Allen ja oarjján: Jávre Torneträsk - Dárrajávri - Jiegajávri - Alajávri - Váhkujávri - Nuorajávri gitta Kallojärvij. Lullne ja nuorttan: Kallojärvis tjátjádagáv Lulip Vuolusjávri - Davip Vuolusjávri, maŋemusát nammadum jávre nuorttaalemus luovtas njuolgga linnja Lulip Stálujávri oarjjelulemus luoktaj, vijdábut jávrijt Lulip Stálojávri - Stálujohka - Korttojärvi - Torneträsk. Giellasa ällosujttimdajvva oadtju Bahcajeagilav ávkkit ájgen ådåjakmáno 15.b. - vuoratjismáno 30.b.. Talma tjärro oadtju Bahcajeagilav ávkkit moarmesmáno 1.b. – ådåjakmáno 14.b.. § 10 Skaitelandet/Anttis Norrbottena lenan Skaitelandetin/Anttisin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Allen ja oarjján: sameednamrájá milta Torneälvenis Myllyjokij, dåppelt njuolgga linnja Järvikaisetij (SWER99TM 809026 7503418) ja vijdábut ruoptus Torneälvenij Juopakoskiv vuolus (SWER99TM 809026 7503418), vijdábut dav änov Paavosaarij (SWER99TM 847353 7487712) Lehonsuanton. Lullne: Njuolgga linnja Paavosaaris jávrátjij (SWER99TM 843432 7487712) Saukkuvuoma nuorttalullelin ja vijdábut Pellijokij (SWER99TM 843514 7488384), dav jågåv bajás Pellijärvij (SWER99TM 835201 7494173), dåppelt njuolgga linnja Ainettijoki oarjjelulemus måhkkåj (SWER99TM 835201 7494173), vijdábut Ainettijoki milta Lainioälvenij, Lainioälvena milta bajás Rauvoskoskij (SWER99TM 824811 7519771). Nuorttan: Nammadum sajes Lainioälvenin Saarijärvij (SWER99TM 823259 7519274), vijdábut njuolgga linnja Tonkijärvi ja Liikamaa rastá gånnå sámeednamrádjá Torneälvenav rassti. Skaitelandet/Anttis la Tromsa boatsojguohtomguovlo ja Skjomena ällosujttimdajva guohtomguovllo. Guovlov oadtju gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b. ávkkit. Ietjá jahkeájgijt ij ällosujtujn guovlon oattjo barggat. Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. Guovllorájá milta Torneälvenis sámeednamrájá guoran Rauvosniemij Lainioälvenin, ja 2. guovllorájá milta Ainettijoki njálmes Lainioälvenin Torneälvena rádjáj Paavosaari guoran. § 11 Beatnakvuopmi Nordlánda fylkan Beatnakvuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Ruovdderájáv rijkarájás Gátterata stasjåvnnåj. Allen: Gátterata stasjåvnås Ruoidnačohkkaj (1360 alludagán) oarjemus Ruoidnajávrráj, maŋŋela njuolgga linnjan Beajojieknaj (1475 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan Váhttečohkkaj (1494 alludagán), dåppelt njuolgga Basejávre nuortamus luoktaj, dåppelt sämmi jávre oarjemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnjan (Basejieŋa rastá) Leirvatneta lulemus luoktaj, dan maŋŋela njuolgga linnjan Storsteinsfjelletij (1379 alludagán). Oarjján: 1379 alludagás njuolgga linnja goasstejieŋa milta Sealggajávre oarjjelin 1289 alludahkaj, dåppelt njuolgga linnjan várrebálde milta Ákšuj, dåppelt njuolgga linnjan Čunojávri rastá dan jávre lulemus luoktaj, dassta dan sadjáj gånnå rádjá Gabna ja Laevasa gaskan gávnat rijkarájájn Rr 263 guoran. Lullne: Rijkarádjá Rr 263 rájes nuorttalij dan sadjáj gånnå ruovdderahte rijkarájáv rassti. Beatnakvuopmi la juogedum guovte oasseguovlluj; A ja B. Guovllo A la dat oasse Beatnakvuomis mij la lullelin njuolgga linja Katteratas Ristačohkkaj 1683 alludagán, dåppelt njuolgga linnja 1289 alludahkaj (33 W 622780 7572394) Sealggajávri oarjjelin. Guovllo la Gabna tjäro guohtomguovllo. Guovllo B la dat oasse Beatnakvuomis mij la allelin njuolgga linja Katterat, Ristačohkka 1689 alludagán, dåppelt njuolgga linnja 1289 alludahkaj (33 W 622780 7572394) Sealggajávre oarjjelin. Guovlov oadtju Gabna tjärro ávkkit ájgen moarmesmáno 1.b. - ragátmáno 30.b. ja Skjomen ällosujttimdajvva gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b.. § 12 Nuorjonjunni Nordlánda fylkan Nuorjonjunnin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn Rr 263 guoran gávnat njuolgga linnja Lossivatneta lusspáj. Allen njuolgga linnja nammadum lusspáj 1727 alludahkaj (33 W 613104 7562205) (Durmålstindena nuorttalullelin), dan maŋŋela Rundtuvaj (474 alludagán) Sørdalenin, dan maŋŋela njuolgga Sørelvenij (33 W 6055387561408). Allen ja oarjján: Sørelva milta Rundtuva buohta, vijdábut Kobbelva milta Nuorjjojávrráj, vijdábut Nuorjjojávre oarjjelulemus luoktaj, dåppelt Nuorjjojoga, Guovdelisjávre ja Vanasjávre milta dan sadjáj gånnå rádjá Laevasa ja Girjasa gaskan rijkarájájn Rr 259 (Ivarstein) gávnat. Lullne: Rijkarájá milta dat sajes gånnå rádjá Laevasa ja Girjasa tjäroj gaskan gávnat rijkarájájn Rr 259, dan sadjáj gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn Rr 263 gávnat. Nuorjonjunni l juogedum guovte oasseguovlluj, A ja B. Guovllo A la guohtomguovllo Laevasa tjerruj. Guovllo l dat oasse Nuorjonjunnis mij la linja oarjjelin gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn gávnat Rr 263 guoran, vijdábut njuolgga linnjan Gállančohka vuosstij (1171 alludagán), njuolgga linnja Stohkkenjunnáj (1226 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan alás Čáihnavárráj (1381 alludagán), dåppelt goasstejieŋa 1727 alludahkaj (33 W 613104 7562205) Durmålstindena nuorttalullelin. Guovllo B oadtju Laevasa tjärro ávkkit ájgen ragátmáno 15.b. - 30.b. ja Skjomena ällosujttimdajvva gålgådismáno 1.b. – biehtsemáno 14.b.. Guovllo l dat oasse Nuorjonjunnis mij la linja nuorttalin gånnå rádjá Gabna ja Laevasa gaskan rijkarájájn gávnat Rr 263 guoran, vijdábut njuolgga linnja Gállančohka vuosstij (1171 alludagán), njuolgga linnja Stohkkenjunnij (1226 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan alás Čáihnavárráj (1381 alludagán), dåppelt goasstejieŋa milta 1727 alludahkaj (33 W 613104 7562205) Durmålstindena nuorttalullelin. § 13 Skávhlá Nordlánda fylkan Skávhlán li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Nuorjonjunni konvensjåvnnåguovlo rájá oarjjelin rijkarájás Rr 259 guoran Nuorjjojávrráj, dåppelt tjátjádagáv Skjomenfjordena lusspáj, dåppelt Skjomenfjordena milta. Allen: Guovllorájá milta Skjomena ja Frostisena ällosujttimdajvaj gaskan Sørskjomenij vijdábut Skjombotnaj, dan maŋŋela njuolgga linnja Vasstjørnanij Tjårdadalenin, dat jávres Kjårdavatna nuortamus luoktaj, dåppelt Kjårdavatneta oarjemus luoktaj rijkarájá guoran. Oarjján: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå rádjá Girjasa ja Laevasa gaskan rijkarájájn gávnat Rr 259 guoran. Skávhlá l Girjása tjäro guohtomguovllo. § 14 Stuorrijda Norrbottena lenan ja Nordlánda fylkan Stuorrijdan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Kjårdavatna oarjemus luovtas rijkarájá guoran Kjårdavatna nuortamus luoktaj, dåppelt Vasstjørnanij Tjårdadalenin, jávrátjis njuolgga linnja Skjombotnaj, dåppelt Gangarnesetij, vijdábut njuolgga linnja Nordre Bukkevatneta lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Isfjelletij 1437 alludagán, dåppelt njuolgga linnja jávre oarjemus luoktaj 700 alludagán (33 W578072 7556164), dåppelt njuolgga linnja alemus luoktaj Baugevatneta alemus luoktaj, vijdábut dan jávre ja tjátjádagá milta Ruonasjávre rastá Siiddasjávre lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Kjårdavatneta oarjemus luoktaj rijkarájá guoran. Stuorrijda l Frostisena ällosujttimdajva ja Girjasa ja Baste tjäroj aktisasj guohtomguovllo. Guovlo aktisasj ávkkim åvdåltbiedjá aktisasjlihtov tjieldij ja ällosujttimdajvaj gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta. Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá, la tjuovvo guovllo guohtomguovllon Girjasa ja Baste tjärojda: Rijkarájás Kjårdavatneta oarjjegietjen, dan jávre milta dan nuorttagähtjáj, njuolgga linnja Middagsvatneta oarjjegähtjáj, dat jávres jåhkåj (33 W 595197 7560246) mij gålgijt dan jávrráj, jåhkånjálmes njuolgga linnja Vabakkvatnaj, dat jávres ja jågås Forsvatnaj, dat jávres ja jågås Siiddasjávrráj, jåhkånjálmes njuolgga linnja oarjjeallela guovlluj Baugefjella badjel Baugevatneta gártjemus tjoalmmáj (33 W 585121 7553741), vijdábut dan jávre ja tjátje milta oarjás guovlluj gitta rijkarádjáj. Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. Forsvatnetis Siiddasjávrráj (gehtja § 46), ja 2. Forsvatnetis Langvatnetij (gehtja § 46). Jus la aktisasjlihtto galggá gärdda guohtomguovlo sinna gávnnut. § 15 Bávgi Nordlánda fylkan Bávgin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála) Nuorttan: Rijkarájás gånnå Bávgijåhka rijkarájáv rassti Baugevatna njálmmáj, dat jávres jávre alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja jávrráj 700 alludagájn (33 W 578072 7556164) ja tjátjádahkaj Austerdalena tjadá Innerpollenij Divtasvuonan. Allen: Innerpollenis Divtasvuona milta Slabávuodnaj (Sørfjorden), dåppelt Badjejávrráj (ØverSørfjordvatnet). Oarjján: Badjejávres (ØverSørfjordvatnet), jávre milta Sadjemjávre lulemus luoktaj, dan maŋŋela njuolgga linnja 1236 alludahkaj Gihtsejieŋan, maŋŋela njuolgga linnja Noaidejávre alemus luoktaj, dan maŋŋela dan tjátje milta Lavzejávrráj, dåppelt tjátjádagá milta Bovrojávrráj, dav jávrev rijkarádjáj. Lullne: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå Bávgijåhka rijkarájáv rassti. Bávgi l Baste tjäro guohtomguovllo. § 16 Slahpenjárgga Nordlánda fylkan Slahpenjárgan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rijkarádjá Bovrojávre nuortap gáttev rassti, dat jávres tjátjádagá milta Lavzejávrráj, vijdábut Noajddejávrráj ja dan jávre alemus luoktaj, dat luovtas njuolgga linnja 1236 alludahkaj Gihtsejiegŋaj, dåppelt njuolgga linnja Sadjemjávre lulemus luoktaj, dat luovtas jávre rastá tjátjádagá milta Badjejávrráj (ØverSørfjordvatnet), vijdábut Slabávuodnaj (Sørfjorden). Allen: Slabávuonas (Sørfjorden), Divtasvuona ja tjoalme milta Vuollná ja gátte gaskan. Oarjján: Tjoalmes Spälláj vuodnanjálmmáj Storvatnetis, dav tjátjev Storvatneta oarjemus luoktaj, luovtas njuolgga linnja Tjoaddnejávre nuortamus luoktaj, dan maŋŋela dav jávrev ja tjátjádagáv vijdábut rijkarádjáj. Lullne: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå rijkarádjá Bovrojávre nuorttagáttev rassti. Slahpenjárgga l Unnatjerutja guohtomguovllo. § 17 Ruonasvágge Nordlánda fylkan Ruonasvákken li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Valldajávren ja tjátjádagá milta Gussajávrráj, vijdábut Njallajågå milta dasik Rávggajågåjn gávnat. Allen ja oarjján: Rávggajågå (Sørelva) ja vijdábut tjátjádagá milta Ruonasvákken rijkarádjáj. Lullne: Rijkarájá milta Valldajávrráj. Ruonasvágge l Sirggá tjielde guohtomguovllo mav oadtju ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1.b. – ragátmáno 15.b.. § 18 Lijná Nordlánda fylkan Lijnán li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rr 246 rájes Sávtsatjin njuolgga linnja oarjjelulemus luoktaj Hierggejávren, dåppelt dan jávre milta jávre lusspáj. Allen: Njuolgga linnja Hierggejávre luspes Jierdajávrráj, dan maŋŋela tjátjádagáv Juoksajávrráj, vijdábut tjátjádagáv Gasskajávrijda, dåppelt tjátjádagáv Linájávrráj (33 W 552429 7503370) ja dan jávre oarjemus luoktaj Gårttjejávren. Oarjján: Nammadum luovtas njuolgga linnja Ridoalggetjåhkkåj, 1273 alludagán, vijdábut njuolgga linnja Rr 244 rádjáj Hurreváren. Lullne: Rr 244 rájes rijkarájá milta Rr 246 rádjáj Sávtsatjin. Lijná l Sirggá tjielde guohtomguovllo. § 19 Rástesvárre Norrbottena lenan ja Sijdas Nordlánda fylkan Rástesváren li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes Trolldalenin gånnå rádjá Sirggá ja Tuorpona tjieldij gaskan rijkarájájn gávnat, tjiellderájá milta Vásstenjávrráj, dassta Vuojatsavvuna badjel Virihávrráj. Lullne: Virihávre rastá Duvggejågå njálmmáj. Oarjján: Duvggejågå milta Gásakjávrráj, vijdábut tjátjádagá milta dan sadjáj (33 W 555288 7464930) gånnå tjátjádahka rijkarájájn Leirvatnetin gávnat. Allen: Rijkarádja Leirvatnetis Trolldalenij. Sijdasin li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rr 242A rájes Snøtoppenin njuolgga linnja Ráhkojågå njálmmáj Storskogvatnetin, dan maŋŋela oarjásjgáttev Storskogvatneta lusspáj, vijdábut njuolgga linnja Bassejávre alemus luoktaj, dat luovtas njuolgga linnja Skardvatnetij, dan maŋŋela Lappelva milta Andkjelvatnetij. Allen: Andkjelvatnetis Fagerbakkelva milta Sijdasjávre luspes, vijdábut dan jávre rastá dan oarjemus luoktaj. Oarjján: Nammadum luovtas njuolgga linnja Sisovasstindenij, 1411 alludagán, dan maŋŋela Ålmåjjálosjieŋa (Blåmannsisen) rastá Leirvatnetij, vijdábut dan jávre rastá rijkarádjáj (33 W 555288 7464930). Lullne: Rijkarádjá Leirvatnetis Rr 242A rádjáj Snøtoppenin. Sijdas ja Rástesvárre libá aktisasj guohtomguovlo Tuorpuna tjälldáj ja Duokta ällosujttimdajvvaj. Guovloj aktisasj ávkkim åvddåltbiedjá aktisasjlihtov tjielde ja ällosujttimdajva gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta. Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá, la rijkarádjá rádján tjielde ja ällosujttimdajva gaskan. § 20 Sálla Nordlánda fylkan Sállan li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Dat sajes (33 W 555288 7464930) gånnå Leirvatnet rijkarájájn gávnat, dan jávre rastá Ålmåjjálosjiegŋaj (Blåmannsisen), dan goasstejieŋa rastá 1283 alludahkaj (33 W 547133 7456435), dåppelt njuolgga linnja Storelvvatna oarjjealemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj gånnå rijkarádjá Labbasjávre nuortasjgáttev rassti. Lullne: Rijkarájá milta Labbasjávres Leirvatnetij. Sálla le guohtomguovllo Tuorpuna ja LuoktaMávvasa tjieldijda. Gárde: Gárde galggi gávnnut Loamejávres Bieskehávrráj. § 21 Gráddes Nordlánda fylkan Gráddasin li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Rr 235 rájes Bállávre oarjjelulemus luoktaj, dan jávre rastá oarjemus luoktaj, dassta njuolgga linnja Arggalajjågå ja Skiejdejågå gávnadimsadjáj, dan maŋŋela Skiejdejågå milta dasik Gráddesjågåjn gávnat. Oarjján: Maŋemus nammadum gávnadimsajes, Gráddesjågå milta dan sadjáj gånnå rijkagäjnov 77 rassti, dåppelt dav rahtev rijkarádjáj. Lullne: Rijkarájáv dat sajes gånnå rijkarahte 77 rijkarájáv rassti Rr 235 rádjáj. Gráddes la guohtomguovllo Semisjávr-Njárga tjälldáj. Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. Ikesjávres Balvatneta oarjjelulemus luoktaj, 2. Balvatneta luovtas Skiedjevákke guoran ja tjátjádagá milta Skiedjevákke rastá dasik vágge Arggalajvákkijn gávnat. 3. Arggalavággehyttas Tausafjelletij (33W 532558 7412483). 4. Klibbo oarjjeallebieles Skájde lullelin (33W 531559 7409416) Nyslåttbekkenij Fredheima oarjjelin, ja 5. gålmån sajen Graddeselva milta § 22 Älvsbyn (Ientjáválle) Norrbottena lenan Ientjávállen (Älvsbyn) li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Holmselas rahte milta Åträsketa oarjjelullegähtjáj, dåppelt njuolgga linnja alemus luoktaj jávren Manjärv, dåppelt rahte milta Manjärvaj 94 rahtaj Visthedena guoran, vijdábut 94 rahtev Bihtámäno rádjáj, dav änov alás Holmselaj. Ientjáválle (Älvsbyn) la Balvatna ällosujttimdajva guohtomguovllo mav ájgen gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b. oadtju ávkkit. § 23 Svanjggá Nordlánda fylkan Svanjggán li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): dat sajes gånnå rahte 77 rijkarájáv rassti, dan gäjno milta E6 rahtaj, dan maŋŋela E6 milta oarjás dan sadjáj gånnå E6 Nordlandsbanav rassti, dav ruovdderahtev Ståkkåhjågå buohta, vijdábut dav änov dan sadjáj gånnå Semisjávr-Njárga ja Svaipa tjielde rijkarájájn gávnadibá (33 W 518200 7375859), rijkarájá milta nuorttalij dan sadjáj gånnå rahte 77 rijkarájáv rassti. Svanjggá l juogedum guovte oasseguovlluj; A ja B. Guovllo A la dat oasse Svanjggás mij la Dybenåga nuorttalin. Guovlov oadtju Semisjávr-Njárga tjiellde ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1.b. – ragátmáno 15.b. ja Saltfjellet ällosujttimdajvva ájgen ragátmáno 16.b. – biehtsemáno 30.b.. Guovllo B la dat oasse Svanjggás mij la Dybenåga oarjjelin. Guovlov oadtju SemisjávrNjárga tjiellde ávkkit ájgen moarmesmáno 1.b. ällosujttimdajvva ájgen basádismáno 11.b. - vuoratjismáno 30.b.. § 24 Storsund Norrbottena lenan Storsundan li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Storsundas ruovdderahte milta rahtáj Storträskliden – Koler, dav gäjnov Lillpiteednuj, dav änov rahtesuorráj Lillpite nuorttaallelin, dåppelt gäjnov Granträsketij, vijdábut gäjnov Lidena rastá Arvidsträskaj, dåppelt rahterájge Teugerträska rastá Storsundaj. Storsund la guohtomguovllo Saltfjelleta ällosujttimdajvvaj mav máhtti ájgen gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b. ávkkit. § 25 Aahkavaerie /Andfjellet Nordlánda fylkan Aahkavaerien/Andfjelletin li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rádjá Semisjávr-Njárga ja Svaipa tjieldij gaskan rijkarájáv rassti (33 W 518200 7375859) Ståkkåhajåhkåj, Ståkkåhajågåv dasik Ruovadajågåjn (Randalselva) gávnat. Allen: Gånnå Ståkkåhajåhkå ja Ruovadajåhkå (Randalselva) gávnadibá, Ruovadajågåv ja Ranelvav Messingåga änolusspáj, Messingågav dasik Jarfjellbekkenijn ja Kjerringelvajn gávnat, dan maŋŋela njuolgga linnja Giftfjelletij (1127 alludagán), dan maŋŋela njuolgga linnja Jånghkerij (1459 alludagán). Oarjján: Jånghkere (1459 alludagán) njuolgga linnja Kvepsendalstjønna nuortamus luoktaj, vijdábut njuolgga linnja Rundbjorvatneta alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj rijkarájá nanna gånnå rádjá Grana ja Rana tjieldij gaskan álggá (Rr 223). Lullne: Rijkarájá milta Rr 223 rájes koordináhtaj 33 W 518200 7375859 Ståkkåhajågå guoran. Aahkavaerie/Andfjellet la juogedum guovte oasseguovlluj; Aahkavaerie ja Andfjellet. Andfjellet la dat oasse Aahkavaeries/Andfjelletis mij la Virvassåga - Bjoråga lullelin koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjáj, dan maŋŋela njuolgga linnja nuortamus luoktaj Kvepsendalstjønnan. Andfjellet la Svaipa ja Grana tjieldij guohtomguovllo. Aahkavaerie la dat oasse Aahkavaerie/Andfjelletis mij la Virvassåga – Bjoråga allelin koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjáj, dan maŋŋela njuolgga linnja nuortamus luoktaj Kvepsendalstjønnan. Aahkavaeriev Svaipa och Grana tjielde oadtjoba ávkkit ájgen moarmesmáno 1.b – gålgådismáno 15.b. ja Ildgrubena ällosujttimdajvav gålgådismáno 16.b. - vuoratjismáno 30.b.. Gárde: Galggá gávnnut 1. gárdde Kvepsendalstjønnas nuorttaallelij koordináhta 33 W 507222 7349428 guovlluj Junkeren vuosstij. 2. lárkavgärdda hiebalgis sajen Virvassdalenin. § 26 Goepsetjahke Nordlánda fylkan Goepsetjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Rr 223 rájes, gåsstå rádjá Grana ja Rana tjieldij gaskan vuolggá, njuolgga linnja Rundbjorvatneta alemus luoktaj, vijdábut njuolgga linnja Kvepsendalstjønna nuortamus luoktaj, vijdábut Goepsejohke milta Kvepsendalsbukta njálmmáj, dåppelt njuolgga linnja Kjerrtjønna alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja Rr 220A rádjáj. Oarjján ja lullne: Rr 220A rájes rijkarájá milta Rr 223 rádjáj. Goepsetjahke la guohtomguovllo Rana tjälldáj. Gárde: Gárde galggi gávnnut Rr 223 rájes guohtomguovllorájá milta Kaldvatnetij, dåppelt jávre lulle- ja allegáttev guohtomguovllorádjáj Kjerrtjønna guoran, vijdábut dav rájáv Rr 220A rádjáj. § 27 Gierkietjahke Västerbottena lenan Gierkietjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Lullne: Rr 220A rájes njuolgga linnja Kåtavikena lulemus luoktaj Över-Umanin. Oarjján: Över-Uman Kåtavikenis Rörsundeta rastá Krabbfjällnäseta oarjemus sadjáj, dåppelt njuolgga linnja dat sajes gånnå rijkarádjá Graesiejaevrie (Grasvatnet) nuortasjgáttev rassti. Allen ja nuorttan: Rr 217A rijkarájá milta Rr 220A rádjáj. Gierkietjahke l Ildgrubena ällosujttimdajva guohtomguovllo. Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. Rr 220A rájes Kåtabäckena njálmmáj Kåtavikenij, ja 2. Över-Umanis Grasvatnetij Fjällripfjälleta allelin. § 28 Ovlevuelie Nordlánda fylkan Ovlevuelien li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Graesiejaevrien (Grasvatnet), dan maŋŋela dan jávre milta koordináhta 33 W 472797 7326613 Oksfjellhumpena guoran. Allen: nammadum koordináhtas njuolgga linnja Steiktuvaj (alludahka 1058), dåppelt njuolgga linnja Bessedørelva njálmmáj Reevhtsej (Røssvatnet), dan maŋŋela dav jávrev Sørdalselvaj Sørdalenin. Oarjján: Sørdalselva milta Varnvatnetij, vijdábut Famnvasselvav Famnvatnetij, vijdábut Bolvasselvav Bolvatnetij, dan maŋŋela rahtev Joesjöaj dan sadjáj gånnå rijkarájáv rassti. Lullne: Dat sajes rijkarájá milta Graesiejaevriej (Grasvatnet). Ovlevuelie la Ubmeje tjielde guohtomguovllo. Gárde: Gárde galggi gávnnut koordináhtas 33 W 472797 7326613 Oksfjellhumpenin nuortamus buolldaj Oksskoltena vuosstij. § 29 Ramsele Västerbottena lenan Ramselen li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Allen: Rahteråves Umeälvena rastá Ottonträska guoran, rahtev Sundöa ja Skivsjöa rastá Skivsjöna oarjjegähtjáj. Oarjján: Njuolgga linnja Skivsjöna oarjemus luovtas Harrselsforsaj. Lullne ja nuorttan: Harrselsforsas rahte milta Sarsjölidena rastá, Högåsa ja Nybya Umeälvenij, vijdábut dav änov Ottonträskaj. Ramsele la guohtomguovllo Ildgrubena ällosujttimdajvvaj ja oadtju ávkkiduvvat gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b.. § 30 Kruvhtegenvaerie/Vaekie Nordlánda fylkan Kruvhtegenvaerien/Vaekien li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rahte Joesjöa ja Varntreska gaskan rijkarájáv rassti, dav gäjnov Valenij Famnvatneta guoran, vijdábut dan jávre rastá ja Famnvasselva milta Varnvatnetij, dåppelt Sørdalselva Reevhtsej (Røssvatnet). Allen: Reevhtse milta Bjørkåselva njálmmáj, dåppelt njuolgga linnja Aalesjaevrie (Elsvatnet) nuortamus luoktaj Åanghkejaevrien (Unkervatnet). Oarjján: Åanghkejaevriev ja Skardmodalselvav rijkarádjáj. Lullne: Rijkarájá milta Skardmodalselvas dan sadjáj gånnå rahte Joesjöa ja Varntreska gaskan rijkarájáv rassti. Kruvhtegenvaerie/Vaekie la Vapsten sijte guohtomguovllo. Gárde: Gárde galggi gávnnut 1. rahte nuortasjbielen jávres Kalven Tverrelva njálmmáj Famnvatnetin, ja 2. Famnvatnetis Røssvatnetij Sørdalena guoran. § 31 Mejvankilen Västerbottena lenan Mejvankilan li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Allen: Njuolgga linnja Grundforsdammenis Umeälvenin Yttre Joranträsk nuortamus luoktaj (SWER99TM 617299 7204173), dåppelt njuolgga linnja Björnabäcksjöna rádjáj, dat jávres tjátjádagáv Paubäckenij, vijdábut Paubäckenav dan oarjjelulemus måhkkåj (SWER99TM 635569 7187833), dat sajes njuolgga linnja Örnträsketa nuortamus luoktaj. Oarjján: Örnträsketa nuortamus luoktaj njuolgga linnja Rusträsketa lusspáj, vijdábut Rusbäcken Umeälvenij. Lullne: Rusbäckena njálmes Umeälvenin Grundforsdammaj. Mejvankilen la Ildgrubena ällosujttimdajva guohtomguovllo ja oadtju ávkkiduvvat gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b.. § 32 Råaksoentjahke Nordlánda fylkan Råaksoentjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå Skardmodalselva rijkarájáv rassti, dat änos Finnskardbekkena milta njálmmáj Skardmodalselvan. Allen ja oarjján: Finnskardbekken Finnskardtjørnaj, dåppelt njuolgga linnja Råaktjoenjaevrie nuortamus luoktaj (Rotvatn), dav jávrev ja Rotvaselva dan sadjáj gånnå ädno rijkarájáv rassti. Lullne: Áttjak nammadum sajes rijkarájá milta dan sadjáj gånnå Skardmodalselva rijkarájáv rassti. Vilhelmina norra tjellde oadtju Råaksoentjahkev ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1.b. - bårggemáno 31.b. ja Byrkije ällosujttimdajvav ragátmáno 1.b. – sjnjilltjamáno 30.b.. Vilhelmina norra tjiellde oadtju guovlov aj ietjá ájgij ávkkit, gå älov lahka guovlon Svierigin sujttiji. Gárde: Gárde galggi gávnnut Ritterifjelletis guohtomguovllorájá milta Raastetjahkej ja dåppelt Valtanjávrráj. § 33 Raajnese Nordlánda fylkan Raajnesen li tjuovvo rájá (Kárttaduoddetjála 3): Nuorttan: Njuolgga linnja rijkarájás Valtanjaure guoran (33 W 475165 7240956) jávre Luvlie Diehpele (Austre Tiplingen) lulemus luoktaj. Allen ja oarjján: Nammadum luovtas Luvlie Diehpele rastá dasik Muerhkienjeanoe (Tiplingelva) ja Råtnoenjohke (Simleelva) gávnadibá, dåppelt njuolgga linnja Råtnoenjaevrie alemus luoktaj (Råtnan), dav jávrev ja vijdábut tjátjádagáv rijkarádjáj Bijjie Raentseren (Ranseren). Lullne: Bijjie Raentseres rijkarájá milta koordináhttaj 33 W 475165 7240956 rijkarájá nanna Valtanjaure guoran. Vilhelmina norra tjiellde oadtju Raajnesev ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1.b. - bårggemáno 31.b.. Gárde: Gárde galggi gávnnut Valtanjaures Råtnoenjohke ja Ranserelva gávnadimsadjáj. § 34 Lögdeå Västerbottena ja Västernorrlánda lenajn Lögdeån li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Lögdeälvenanjálmes Nordmalingsfjärdena njálmmáj ädnok Klösforsenij, dan maŋŋela rahtev Yttre Lemesjöaj, vijdábut rahtev Flärkej, dåppelt Husåna milta Bottenvikena njálmmáj, dan maŋŋela Degerfjärdenav vijdábut Nordmalingsfjärdenij ja Lögdeälvena njálmmáj. Lögdeå la Byrkije ällosujttimdajva guohtomguovllo mav oadtju ájgen gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b. ávkkit. § 35 Jitnemen Nordlánda ja Nord-Trøndelaga fylkajn Jitnemin li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Bijjie Raentseren (Ranseren), Raentserenjeanoev ja tjátjádagáv jávre oarjjealemus luoktaj Flåfjelleta (33 W 458364 7227126) lullelin. Allen: Nammadum luovtas njuolgga linnja Jitnemenjaevrie oarjemus luoktaj, Bijjie. Oarjján: Dat luovtas tjátjádagá milta Jitnemenjaevriev ja vijdábut dan sadjáj gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti. Lullne: Rijkarájá milta Jitnemenjohkes Bijjie Raentserij (Ranseren). Jitnemen la Vilhelmina södra tjielde guohtomguovllo. Gárde: Gárde galggi gávnnut Raentserenjeanoe luspes Bijjie Raentseren (Ransaren) guohtomguovllorájá milta Jitnemenjaevriej, Bijjien. § 36 Sipmehke Nuortta-Trøndelaga fylkan Sipmehken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti tjátjádagá milta Jitnemenjaevrie, Bijjie oarjemus luoktaj. Allen: Nammadum luovtas njuolgga linnja oarjemus luoktaj Såålejaevrien, dåppelt tjátjádagáv Bijjie-Sipmehkej (Vestre Sipmeken), vijdábut tjátjádagáv rijkarádjáj Vuelie-Sipmehken (Austre Sipmeksjøen). Lullne: Rijkarájá milta Vuelie-Sipmehkes (Austre Sipmeksjøen) dan sadjáj gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti. Sipmehke la Frostviken norra tjielde guohtomguovllo. Gárde: Gárde galggi gávnnut Jitnemenjaevries, Bijjie guohtomguovllorájá milta VuelieSipmehkej (Austre Sipmeksjøen). § 37 Baajme Jämtlánda lenan Baajmen li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rijkarájás Sipmehkejaevrien Sipmehkejukkej, dav tjátjádagáv dasik Gavostjukkejn gávnat, dav tjátjádagáv Leipikvattnetij, dan maŋŋela Leipikvattneta rastá ja Bjurälvena ja Storälvena milta (rádjá gittaåbmudahkaj Leipikvattnet 1:1 Strömsunda kommuvnan) rijkarádjáj, dan maŋŋela rijkarájá milta Sipmehkejaevrie rádjáj. Baajme l Østre Namdala ällosujttimdajva guohtomguovllo. Gárde: Gárde galggi gávnnut Sipmehkejaevries Ankarvattnetij. § 38 Mesklumpen Jämtlánda lenan Mesklumpenin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Dat sajes gånnnå Guevtelejohke (Storälven) rijkarájáv rassti Ingenmanslanda guoran, dan äno ja Bjurälvena milta Leipikvattnetij, vijdábut Leipikvattneta oarjásjgáttev Leipikelvenij, dav änov Ankarvattnetij, jávre rastá ja vijdábut tjátjádagáv Stor-Blåsjöna rádjáj, dav jávrev sijddaj Stora Blåsjön, vijdábut gäjnov Östra Vallervattnet ja dassta rijkarájáv Guevtelejohkej (Storälven). Mesklumpen la aktisasj guovllo Østre Namdal ällosujttimdajvvaj ja Frostviken norra tjälldáj. Guovlo aktisasj ávkkim åvdåltbiedjá lihtov tjielde ja ällosujttimdajva gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta. Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá la Mesklumpen guohtomguovllo Østre Namdala ällosujttimdajvvaj mav oadtju ájgen gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b. ávkkit. Ájgen gålgådismáno 1.b. – basádismáno 30.b. oadtju aj Frostviken norra tjiellde ednamav ávkkit. § 39 Jorm Jämtlanda lenan Jorman li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rahte rijkarájás Östra Vallervattnet guoran sijddaj Stora Blåsjön, dan maŋŋela StorBlåsjön, Lill-Blåsjön, Blåsjöälven, Stor Jorm, Kycklingvattnet, Kvarnbergsvattnet rahteråvvåj Gäddede guoran, dan maŋŋela rahtev Murusjøenaj, ja vijdábut rijkarájáv Östra Vallervattnetij. Guovllo l guohtomguovllo Østre Namdala ällosujttimdajvvaj. Boatsojguohtomvárev Blåsjökilen oadtju jagev birra ávkkit. Jorma ietjá ednamijt oadtju ájgen gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b. ávkkit. Gárde: Gárde galggi gávnnut jávres Lill Väktaren bájken 1,8 kilometer Lill-Blåsjöna guovlluj (gehtja § 46). § 40 Mealhko Nord-Trøndelaga fylkan Mealhkon li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rengenis Sørlin Sørlivassdrageta milta Lenlingena nuortamus luoktaj, dåppelt rijkarahte milta Lauvsjølia rastá råvvåj njárgan Laksjøena ja Sandsjøena gaskan, vijdábut Sandsjøena milta Gamvollbekkenij, dåppelt rijkagäjnov Kveeidetij, vijdábut Murusjøena milta dan sadjáj gånnå rahte 74 rijkarahtev rassti, dåppelt rijkarájá milta Rengenij Sørlian. Mealhko la guohtomguovllo Jiingevaerie sijddaj ja guovte sijddaoassáj Østre Namdala ällosujttimdajvas. Da guokta sijddaoase aj oadtjoba Jiingevaerie tjielde guohtomguovlov Svierigin ávkkit. § 41 Laadth–gieles Jämtlanda lenan Laadth–gielesin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Lullne: Rijkarájás Holdernin jávre oarjemus luoktaj, dan maŋŋela Holdersströmmena milta jávrráj Torrön. Oarjján: Torröna milta Gaunvikena ja Gaunana rastá rijkarádjáj. Nuorttaallen: Gaunanis rijkarájá milta Holdernij. Laadth–gieles la guohtomguovllo Skæhkere ällosujttimdajvvaj. Bivddoriektá dan guovlon gullu dåssjå Kalla tjälldáj. Gárde: Gárde galggi gávnnut Långnäsetis Jävsjönan Torrönaj. § 42 Enan Jämtlanda lenan Enanin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás E14 milta rahtesuorráj Rundhögenij. Lullne ja oarjján: Dat rahtesuores rahte milta Rundhögenij, vijdábut njuolgga linnja Sevedholmaj ja dåppelt njuolgga linnja Blåhammarkläppena rastá rijkarádjáj Svaletjahke (SWER99TM 356084 6997276) guoran. Allen: Rijkarájá milta Svaletjahkes E14 rádjáj. Enan la guohtomguovllo Essanda ällosujttimdajvvaj. Dav guovllooasev mij la guohtomvárij sinna oadtju jagev birra ávkkit. Ietjá åsijt Enanin oadtju ájgen gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b. ávkkit. Gárde: Gárde galggi gávnnut Rundhögenis guohtomguovllorájá milta rijkarádjáj Svaletjahke guoran. § 43 Bealjehkh Sør-Trøndelaga fylkan Bealjehkhin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Svaletjahke (33 V 356084 6997276) guoran njuolgga linnja Gorfuglhåmmåren (839 alludagán), dåppelt njuolgga linnja Nesjøen Esna (33 V 349336 6993114) guoran. Allen: Esnas Nesjøena milta Storbekkena lusspáj (33 V 352037 6986732). Oarjján: Dát luspes njuolgga linnja Neklumpenij (1014 alludagán), dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj gånnå Ekornåa rijkarájáv rassti. Lullne: Rijkarájá milta Ekornåas Svaletjahkej. Bealjehkh la guohtomguovllo Handölsdalena tjälldáj. Gárde: Gárde galggi gávnnut 1. rijkarájás Svaletjahke guoran guohtomguovllorájá milta Esnaj Nesjøena guoran, ja 2. Storbekkena luspes Nesjøenij guohtomguovllorájá milta dan sadjáj gånnå Ekornåa rijkarájáv rassti. § 44 Grövelsjön Dalarna lenan Grövelsjön li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rijkarájás Grövelsjöna guoran, dan jávre milta Grövlana lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Rr 140A rádjáj, vijdábut rijkarájá milta Grövelsjönaj. Grövelsjön la Elgå ällosujttimdajva guohtomguovllo. Dajt guovlloåsijt ma li jagevbirraednama ålggolin oadtju ájgen gålgådismáno 1.b. - vuoratjismáno 30.b. ávkkit. Gárde: Gárde galggi gávnnut Grövlana luspes Grövelsjönas guohtomguovllorájá milta Rr 140A rádjáj. Sierra märrádusá gárdij birra § 45 Sierra rijkarájá Jämtlanda ja Dalarna lenan ja Nord-Trøndelaga, Sør-Trøndelaga ja Hedmarka fylkajn Gárde galggi gávnnut rijkarájá milta 1. Jovnevaerie tjielde ja Loarte ällosujttimdajva gaskan jávres Stor-Kingenis Björkvattnetij (gehtja § 46), 2. Loarte ällosujttimdajva ja Njaarke tjielde gaskan Björkvattnetis Jävsjönaj, 3. Kalla tjielde ja Skæhkere ällosujttimdajva gaskan ja Kalla tjielde ja Gaasken-Laante ällosujttimdajva gaskan jávres Torrön Breivatnetij, 4. Kalla tjielde ja Gaasken-Laante ällosujttimdajva gaskan Skalsvattnetis Teveldala stasjåvnnåj (gehtja § 46), 5. Handölsdalena ja Mittådalena tjielde ja Essand ällosujttimdajva gaskan Ekornåa Rr 153 rádjáj (gehtja § 46), 6. Mittådalena tjielde ja Riast-Hylling ällosujttimdajva ja Ruvhten sijte ja RiastHylling ällosujttimdajva gaskan Hyddsjönas Rr 146 Aa rádjáj. 7. Ruvhten sijte ja Femund ällosujttimdajva gaskan Rr 146 Aa rájes Rogshåena rádjáj Røaänon. 8. Idre Nya tjiellde ja Elgå ällosujttimdajva gaskan Rogshåenis Røaänon Grövelsjönaj, ja 9. Elgå ällosujttimdajva guoran Rr 140 Aa rájes dan sadjáj gånnå rahte 218 rijkarájáv rassti. § 46 Gárdijda ma nammaduvvi §§ 14, 39 ja 45 nr 1, 4 ja 5 ma li tsieggidum ietjá välggogisvuodaj vuodon gå mij tjuovvu lihtov goappásj rijkaj gaskan, e gulle åvdåsvásstediddje vidjura rievddaduvá. § 47 Åvdåsvásstádusjuogadibme goappásj rijkaj gaskan gárdij ja rustigij tsäggoma ja divudime hárráj ma nammaduvvi dán bievddegirjen vuojnnu bievddegirjen duoddetjállagin (Sierra duoddetjála). Gárdijt, ma li tsäkkodum åvdep lihto doarjjagijn goappásj rijkaj gaskan, ja ma dán bievddegirjen e nammaduvá, galggá gajkkot. Sämmiláhkáj aj rustigijda ma e doajmmaj dasti boade dán bievddegirje milta. Åvdåsvásstádus gajkkoma åvdås gullu dan rijkkaj mij la tsägggoma åvdås vásstedam. Hiejttemmärrádusá § 48 Jus rijkalasj fábmudahka nuppen rijkan, åvddål konvensjåvnnå ällosujttima rájáj rastá hárráj la fábmuj boahtám, la dagov loabedam mij ällosujtov máhttá guohtomguovlon vájvedit dán bievddegirje milta, galggá rijkka dárbas guohtoma åvdås huksat guosske tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj nuppen rijkan. § 49 Ájggeplána hárráj gárdij ja ietjá rustigij tsäggomij ja gajkkomij galggaba goappásj rijka, åvddål gå konvensjåvnnå ällosujttima hárráj rájáj rastá la fábmuj boahtám, sierra lihtov dahkat. Udir.no - Luonndofáhka - sáme oahppopládna Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 01.07.2013 Luondodieda le åvddånam ulmutjij diehtemvájnogisvuoda ja dárbo diehti gávnnat vásstádusájt ietjama eksistensa, iellema ja iellemvuogij birra ja mijá saje birra luondon ja universan ja le navti oassen mijá kultuvras. Sámen badjáni udnásj máná ja nuora sebrudagán mij le bájnnum æjvvalimes árbbedábálasj iellemvuogij ja ådåájggásasj diehtaga ja dárkkelis teknologija gaskan. Sáme árbbediehto luondo hárráj gájbbet ålles ájádallamav ja dádjadusáv, gånnå praktihkalasj tjehpudagá dættoduvvi. Luondon bierggit ja luondov ávkástallat jiermálasj ja buorre láhkáj li árvulasj sáme tjehpudagá maj baktu máhtto buolvas buolvvaj bisoduvvá. Luonndofáhka galggá liehket oassen dán åhpadimes. Luonndodiehtaga lága ja teorija li modella duohtavuodas, ja dá modella rievddi jali vijddásappot åvddånahteduvvi ådå observasjåvnåj, gæhttjaladdamij ja ájádusáj baktu. Ájnas oasse luonndodiehtagis le diehtet luonndodieda maŋenagi åvddån, ja dutkam ja ådå máhtto luonndodiehtaga ja teknologija suorgijn le ájnas sebrudagá åvddånahttemij ja iellembirrasij. Vájku luonndodieda le moatte fáhkasuorgijda juogeduvvam dagu biologija, fysihkka ja kjemija ja geofága, de le ulmmen jut skåvllåfáhka luonndofáhka sihke teorijan ja praktihkalattjat doajmma åbbålasj fáhkan. Luondo máhtto, dádjadus ja vásádusá máhtti åvdedit mielav luonndoressursajt suodjalittjat, biologalasj valjesvuodav bisodittjat ja guoddelis åvddånahttemav nannitjit. Dán aktijvuodan li sámijn ja ietjá álggoálmmugijn máhtto luondo birra mav galgalulujma vieledit. Sæmmi båttå galggá luonndofáhka vájkkudit váj mánáj ja nuoraj vuojno ja guotto åvddåni, ja ájádallagåhti gåktu luonndo, ulmusj, teknologija, sebrudahka ja dutkam aktan doajmmi. Dát le ájnas váj juohkka akta bæssá dádjadit iesjgeŋgalágásj luonndodiedalasj ja teknologalasj diedojt. Dát galggá liehket vuodon sebrudagá prosessajda sæbrrat. Barggat iesjgeŋgalágásj ássjetjuolmaj praktihkalattjat ja teorehtalattjat laboratåvråjn ja luondon le ájnas váj bæssá åtsådallat ja oahppat luonndodiehtaga metodajt ja ájádallamvuogijt. Dát le åvdedime sjuggelisvuodav, kritihkalasj dájdov, rabásvuodav ja dåjmalasj oassálasstemav dilijn gånnå luonndofágalasj máhtto ja tjehpudahka le oassen. Målsudahkes oahppambirrasa dagu ålggon luondon barggat, gæhttjaladdambargo laboratåvråjn ja guossidime dávvervuorkájn, diehtoguovdátjijn ja viddnudagájn boanndot luonndofága åhpadimev ja båktå imájdallamav ja diehtemvájnov, ja mielav giddi. Máhttet iesjgeŋga luonndodiedalasj tevstajt, metodajt ja teknologalasj tjoavddusijt dádjadit vaddi vuogas vuodov virggefágalasj åhpadussaj, vijddásap oahppamij ja iellemájge oahppamij virgen ja asstoájgen. Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Fáhka le aktisasjfáhka mij gullu gájka joarkkaåhpadusáj oahppoprográmmajda. Danen galggá åhpadusáv iesjgeŋga oahppoprográmmaj hiebadit váj sjaddá nav relevánta gå vejulasj oahppijda. Luonndofágan li vissa máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse maŋŋela ja joarkkaåhpadusá Jo1 studerimgárvediddje ja viddnofágalasj oahppoprográmmajn ja Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj. Oajvveåsij gåvvå: Jahkedásse Oajvveoase Ulmusj luondon Luondo valjesvuohta Rumáj ja varresvuohta Fenomena ja ábnnasa Teknologija ja hábbmim Jo1 Guoddelis åvddånahttem Biebbmo ja varresvuohta Suodnjardibme ja radioaktivitehtta Boahtteájge energija Guoddelis åvddånahttem Biebbmo ja varresvuohta Boahtteájge energija Vg3 Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Guoddelis åvddånahttem Suodnjardibme ja radioaktivitehtta Boahtteájge energija Luonnofágaåhpadusán boahtá luonndodieda åvddån guovte láhkáj: Buktagin mij vuoset dav máhtov mij miján dálla le, ja prosæssan mij sisadná gåktu luonndodiedalasj máhtto tsieggiduvvá ja ásaduvvá. Prosessan le hypotesaj åvddånibme, gæhttjaladdam, systemáhtalasj váksjoma, dágástallam, kritihkalasj árvustallam, argumenterim, konklusjåvnåj vuodustibme ja gaskostibme. Dutkeihta galggá åhpadusán dájt dimensjåvnåjt várajda válldet ja dåjda ietjá oajvvesuorgijda dajt integrerit. Ulmusj luondon Oajvveoasse ulmusj luondon le ulmutja birra guhti le oassen luondos ja ulmutja åvdåsvásstádus luondov suodjalit sihke uddni ja boahtte buolvaj gáktuj, sihke indivijda- ja sebrudakdásen. Vijddásappot sisadná dat guoddelis åvddånahttema ævtojt. Danna le guovdátjin dádjadit gåktu ulmusj máhttá luondov ávkkit, valla aj gåktu ulmutjij dåjma vájkkudi ja rievddadi luondov sihke bájkálattjat ja væráltvijddásattjat. Åtsådallama gåktu luondon bierggit, ja oahppat sáme ja ietjá álggoálmmugij árbbedábij birra gulluji aj dán oajvveoassáj. Luondo valjesvuohta Dán oajvveoase guovdátjin le åvddånahttet máhtov luondo hárráj ja luondo valjesvuodav vieledit. Jus galggá luondo aktijvuodajt dádjadit de hæhttu diehtet biotalasj ja iehpebiotalasj faktåvråj birra ekosystemajn. Dan oasen vaddá ålggobarggo buorre vuodov máhttuj ja guottojda. Jo1 dásen li oajvveoase Ulmusj luondon ja Luondo valjesvuohta gåhtjoduvvam Guoddelis åvddånibmen mij vuoset oajvveoase dættov. Rumáj ja varresvuohta Oajvveoase rumáj ja varresvuohta sisadno le vuostatjin gåktu ulmutja rumáj le tsieggiduvvam, vájkkuduvvá ja rievddá ájgij milta. Diehtet gåktu rubmaha iesjgeŋga oase aktan doajmmi le ållu vuodulasj gå galggá dádjadit gåktu iellemvuohke rubmahav ja varresvuodav vájkkudi. Rumáj, varresvuohta, iellemvuohke ja biebbmo li álu ássjen median. Gå galggá iesj vásstedit ietjas rubmaha ja fysihkalasj ja psyhkalasj varresvuoda åvdås de le ájnas diehtet ja kritihkalattjat árvustallat diedojt dán suorgen. Iehtjádijt huksat ja vieledit le aj ájnas dan aktijvuodan. Jo1:an le dát oajvveoasse gåhtjodum Biebbmo ja varresvuohta mij vuoset oajvveoase dættov. Fenomena ja ábnnasa Oajvveoasse sisadná aktijvuodajt luonndofágalasj fenomenaj gaskan, ja gåktu ulmutja li oahppam ávkástallat dajt fenomenajt ja ábnnasijt. Oajvveoasse sisadná guovdásj åsijt fysihkas, kjemias ja geofágas. Dat vuoset gåktu ábnnasa li tsieggiduvvam ja nubbe nuppe gáktuj reageriji, ja danna giehtadaláduvvi fenomena dagu jiedna, tjuovgga, elektrisitehtta, magnetissma ja energija. Mijá iehtjama biejvvesystebma, ednama sadje, ålgoldis vuobman ja dutkam ja teknologija aj giehtadaláduvvi. Jo1:an le dát oajvveoasse guoktáj juogeduvvam ja gåhtjoduvvam energija boahtteájggáj ja suodnjardibme ja radioaktivitehtta mij vuoset oajvveoase dættov. Teknologija ja hábbmim Oajvveoase sisadno le plánit, åvddånahttet, buvtadit ja árvustallat anedahtte buktagijt. Aktijvuohta luonndodiehtaga, teknologija ja guoddelis åvddånime gaskan le dán oajvveoasen guovdátjin. Teknologija ja hábbmim le moattefágalasj fáhkaoasse luonndofágan, matematihkan ja duojen. Jo1:an gåhtjoduvvá dát oajvveoasse bioteknologija mij vuoset oajvveoase dættov Akta tijmma le 60 minuhta. 1.-7. jahkedásijn: 328 tijma 8.-10 jahkedásijn: 249 tijma (256 tijma oahppijda gudi 10. jahkedásev ålliji jagen 2013/2014) Jo1: 140 tijma Jo1: 56 tijma Jo3: 84 tijma Vuodotjehpudagá li integreridum máhtudakmihtojda, gånnå li fáron fáhkamáhtudagáv åvddånahttemin ja li aj dassta oassen. Luonndofágan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Njálmálasj tjehpudagá luonndofágan li gulldalit, ságastit ja ságastallat váj gåvvit, juogat ja åvddånahttá máhtov luonndofágalasj sisanujn mij le váksjomij ja åtsådallamijda tjanádum. Dat mierkki luonndofágalasj moallánagájt adnet máhto gaskostimen, gatjádaládijn, argumenteridijn ja tjielggidusájn. Dasi gullu aj hiebadit åvddånbuktemijt, moallánagájt ja buojkulvisájt ulmmáj ja vuosstájválldijda. Njálmálasj tjehpudagáj åvddånahttem luonndofágan le gulldalit ja ságastallat vásádusáj ja váksjomij birra vaj máhttet åvddånbuktet ja ságastallat gássjelap ássjij birra. Dát sisadná ienebut máhttet luonndofágalasj moallánagájt adnet maj vuoset dádjadusáv, ietjas árvustallamijda ja oassálastátjit fágalasj ságastallamijda. Buktet tjállet luonndofágan le luonndofágalasj tækstasjáŋŋarijt adnet gå le gatjálvisájt ja hypotesajt dahkamin, plánajt ja tjielggidusájt tjállemin, diedojt buohtastahttemin ja daj birra reflekterimin, ja gáldojt vuogas láhkáj adnemin. Dat mierkki aj váksjomijt ja åtsådallamijt gåvådit, diedojt tjoahkkit, vuojnoj åvdås argumenterit ja ålggobargos rapporterit, gæhttjaladdama ja teknologalasj åvddånimprosessa. Tjállemprosessa plánimis gárvedibmáj ja tevstaj åvddånbuktemij sisadná luonndofágalasj buojkuldagájt, figuvrajt ja symbåvlåjt adnet hiebadum ulmmáj ja vuosstájválldáj. Tjállemtjehpudagá åvddånibme luonndofágan manná álkkes javllamvuogijs maŋenagi tjielggasap luonndofágalasj buojkuldagáj, symbåvlåj, grafihka ja argumentasjåvnå adnemij. Dát mierkki máhttet tjállet gássjelap tevstajt maj vuodon le kritihkalasj ja vijdes gáldo hiebadum ulmmáj ja vuosstájválldáj. Buktet låhkåt luonndofágan le dádjadit ja adnet luonndofágalasj buojkuldagájt, symbåvlåjt, figuvrajt ja argumentajt ulmmelasj bargo tjadá luonndofágalasj tevstaj. Dát mierkki máhttet identifiserit, dålkkut ja adnet diedojt moattebelak tevstajs girjijn, avijsajn, addnobagádusájn, njuolgadusájn, brosjyrajn ja digitála gáldojn. Låhkåm luonndofágan le aj kritihkalattjat árvustallat gåktu diedo åvddån biejaduvvi ja argumentajn aneduvvi, duola dagu máhttet sieradit dáhtáj, árvvedimij, tjuottjodusáj, hypotesaj ja konlusjåvnåj gaskan. Låhkåmtjehpudagá åvdedibme luonndofágan mierkki gájkka gaskan gávnnat ja adnet tjielgga diedojt álkkes tevstajn dádjadittjat tevstajt ájn vil ienep fáhkabuojkuldagáj, symbåvlåj, figuvraj, tabellaj ja diedojt ma e njuolgga åvddån boade. Dárbbo máhttet kritihkalattjat låhkåt ja guoskavasj diedojt gávnnat ja gáldoj åskåldisvuodav árvustallat aj lassán, hiebaduvvam gáldoj anos gitta iesj máhttet åhtsåt ja buohtastahttet diedojt duot dát gáldos ja árvustallat makta hiehpi bargguj. Buktet riekknit luonndofágan le tállamateriálav tjoahkkit, hiebadit ja åvddånbuktet. Dat mierkki adnet buojkuldagájt, mihttiminstrumentajt, mihttimavtadagájt, foarmmalijt ja grafihkav. Riekknim luonndofágan le aj máhttet buohtastahttet, árvustallat ja argumenterit merustallama, båhtusa ja åvddånbuktema li duohta. Luonndofága riekknimtjehpudagá åvddånibme le álkkes låhkåm- ja klassifiserimmetodaj anos gitta máhttet arvustallat metodaj, buojkuldagáj, foarmmalij ja mihttimvædtsagij válljimijt. Vijddásappot dat mierkki maŋenagi dahkat gássjelap åvddånbuktemijt ja árvustallamijt ja riekknimav fágalasj argumenterimin adnet. Digitála tjehpudagá luonndofágan le digitála ræjdojt adnet gå le guoradallamin, registrerimin, merustallamin, visualiserimin, dokumenterimin ja dáhtájt almodime ietjas ja iehtjádij guoradallamijs, gæhttjaladdamijs ja ålggobargos. Dat aj mierkki åhtsåmvædtsagijt adnet, åhtsåmstrategijajt buktet ja gáldojt kritihkalattjat árvustallat ja válljit makkir diedo hiehpi iesjgeŋga luonndofágalasj tiebmáj. Digitála tjehpudagáj åvddånibme luonndofágan manná álgos buktet digitála ræjdojt adnet gitta ienebut iesjrádálattjat ja dájdulattjat válljit digitála gáldojt, vædtsagijt, mediajt ja diedojt Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Loahppaárvustallama mærrádusá: Åbbålasj árvustallam Jahkedásse Vuohke 10. jahkedásse Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav. Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav. Eksámen – oahppe Jahkdásse Vuohke 10. jahkedásse Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj. Eksáman galggá praktihkalasj oasse. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj manna le praktihkalasj oasse. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj gånnå le praktihkalasj oasse. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksábma sisadná dåssju fágav lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj (84 tijma). Eksámen – privatista Jahkedásse Vuohke 10. jahkedásse Gehtja doajmme årnigav ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá gáktuj Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Privatista galggi tjadádit njálmálasj eksámav gånnå le praktihkalasj oasse. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma Privatista galggi tjadádit njálmálasj eksámav gånnå le praktihkalasj oasse. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Privatista galggi tjadádit njálmálasj eksámav gånnå le praktihkalasj oasse. Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksábma sisadná dåssju fágav lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj (84 tijma). Árvustallama åbbålasj mærrádusá li åhpaduslága njuolgadustjállagijn. Nammadusá guoradallamin li gålmmå oase. Álgon Vuostasj oasse Nammadusá barggo (1. gitta 5. kapihttala) vuoset gudi li nammadusán, mij sijá mandáhtta le, gåktu li barggam, vuodovuojno, buojkuldagá ja ålgoldis tjielggidusá. Nuppát oasse Nammadusá árvustallama ja oajvvadusá (6. gitta 21. kapihttala) sisadná duogásj diedojt ma li ájnnasa nammadusá bargguj, doajmme riektádille mij nammadusá árvustallamijda guosská, nammadusá árvustallama, oajvvadusá ja oajvvaduvvam dåjma. Goalmát oasen Láhkarievddadusá, háldaduslasj ja økonomalasj vájkkudusá (kapihttala 22 ja 24) båhti økonomalasj ja háldaduslasj vájkkudusá nammadusá dåjmaj oajvvadusájs, láhkaoajvvadusájs ja tsuojggidusá láhkaoajvvadusá iesjgeŋga mærrádusájda. Kapihttal 1 gåvvit gudi li nammadusán, mij sijá mandáhtta la ja gåktu li barggam. Kapihttal 2 le tjoahkkájgæsos nammadusá bargos dárogiellaj, oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj. 3. kapihttalin boahtá nammadusá vuodovuojnno åvddån. Kapihttal 4 le nammadusá ålgoldis tjielggidus dárojduhttema birra mij gåvvit gåktu dárojduhttemprosessa le ájgij tjadá gielaj udnásj dilláj vájkkudam. Kapihttal 5 le nammadusá ålgoldis tjielggidus álmmukriektálasj njuolgadusáj gáktuj ma nammadusá árvustallamijda ja láhkaoajvvadusájda vájkkudi. Kapihttal 6 vuoset gåktu sámegiela li avtaárvvusasj ja dássásasj giela . Kapihttal 7 vuoset gåktu uddni le organiseriduvvam ja makkir aktijvuohta la gaskan Sámedikke ja ietjá almmulasj ásadusáj ma sámegielaj åvdås vásstedi. 8. kapihttalin tjielggiduvvá nammadusá oajvvadus ådå organiserimij giellaguovloj ja suohkankategoriajda mij juo la åvddån biejaduvvam oasserapportan. Kapihttal 9 árvvaladdá man ájnnasa sámegielak mánájgárde li, ja nammadus buktá oajvvadusáv man milta suohkana hæhttuji sáme mánájda sámegielak mánájgárddefálaldagáv vaddet. 10. kapihttalin tjadát nammadus sámegielåhpadimev vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån ja buktá oajvvadusájt gåktu udnásj njuolgadusá máhtti rievddaduvvat. K apihttal 11 gåvvit doajmme riektádilev mij guosská lágaj, njuolgadusáj, almodimij ja sjiemáj jårggålibmáj, ja nammadus árvustallá gåktu dájt vælggogisvuodájt máhttá hiebadahttet. K apihttal 12 árvustallá doajmme riektádilev mij guosská riektáj sámegiellaj vásstádusáv oadtjot ja gåktu dát riektá máhttá hiebaduvvat. Kapihttal 13 árvvaladdá sáme giellaanov varresvuoda- ja huksosuorgen. Kapihttal 14 árvvaladdá sáme giellaanov justissuorgen. 15. kapihttalin árvvaladdá sáme giellaanov suohkanij háldadusán. 16. kapihttalin árvustallá nammadus gåktu udnásj årnik doajmmá; gåktu sáme giellanjuolgadusáj lága tjuovoduvvi ja gåktu gujttima giehtadaláduvvi, ja jus la dárbbo rievddadit. 17. kapihttalin árvustallá nammadus gåktu suohkana ja ietjá almulasj dievnastusfálaldiddje máhtti åttjudit barggijt gudi sámegielav bukti. 18. kapihttalin gåvvit nammadus oanegattjat dålkkumnammadusá tjielggidusá guoskavasj åsijt ja árvustalli makta galggá dålkkumav lága baktu mierredit. Kapihttal 19 tjielggi gåktu gielaj hárráj rijkkarájáj rastá barggá ja nammadus árvustallá gåktu dáv máhttá formaliserit. 20. kapihttal sáme bájkkenamájt árvvaladdá. Kapihttal 21 teknologalasj tjoavddusijt tjielggi. 22. kapihttal gåvvit økonomalasj ja háldaduslasj vájkkudusá nammadusá dåjmaj oajvvadusájs. 23. kapihttalin li nammadusá oajvvaduvvam láhka- ja njuolgadusrievddama tjoahkkidum. 24. kapihttalin li tsuojggidusá láhkaoajvvadusá mærrádusájda. Nammadus vuojnná giellariektá gávnnuji uddni ienemusát sáme giellaháldadimguovlon, uddni li dåppe 10 suohkana. Nammadusá mielas le oajvvehásstalus gehtjadit jut giellanjuolgadusá tjuovoduvvi. Vuonarijka rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj milta dættot nammadus giellariektá gávnnuji gájka sámegielajda ieme giellaguovlojn, ja aj daj guovlojn gånnå edna sáme årru, dagu stuoráp stádajn. Nammadus dádjat åvdep ájgij dárojduhttem la ednagav vájkkudam sámij giellaánov gitta udnásjga bæjvváj. Nammadus dættot gå la dárojduhttema tjielggidusájn barggam de la gielalasj ássjijt dættodam, dagu mandáhtta mierret. Ålgoldis tjielggidus mav nammadus la oadtjum vuoset dárojduhttem ájgij tjadá la buoragit dokumenteriduvvam. Ajtu tsuojggi nammadus jut binnep duodastibme gávnnu mij guosská gåktu dárojduhttem gevaj bájkálattjat ja gåktu dárojduhttem la ájnegis ulmutjijda vájkkudam. Nammadusá vuodovuojnno la jut gájka sámegiela li avtaárvvusasj ja dássásasj giela, sihke ietjasa gaskan ja dárogiela gáktuj. Gájka sámegiela li klassifiseriduvvam ájteduvvam jali viehka ájteduvvam giellan. Sierraláhkáj la oarjjel- ja julevsámegiela dille viehka duodalasj. Dasi duodden la aj gielladille ietjálágásj juohkka ájnna giela giellaguovlon, ja suohkanijn li iesjgeŋga hásstalusá ja dárbo. Dan diehti la nammadusá mielas ájnas njuolgadusájt ja dåjmajt ådåstuhttet váj udnásj sebrudahkaj hiehpi. Navti nammadus njuolgadusájt álkkebun dahká ja hiebaduvvam tjoavddusijt jåhtuj biedjá. Makkir sámegiellaj (jali -gielajda) vælggogisvuoda galggi guosskat, le ienemusát tjanádaum geográfalasj guovlojda, giellaguovlojda, ma li ieme sámegielak guovlo Vuonan. Nammadus le gåvvidam oarjjel- julev- ja nuorttasámegiela guovlojt ja nammadusá mielas le Sámedikke duogen dájt mierredit. Nammadus oajvvat Sámedigge galggá mierredit njuolgadustjálav mij sisadná iesjgeŋga ieme giellaguovlo vijddudagáv. Váj ienep sáme bessi sámegielav adnet gå siján le aktijvuohta oajválattjat, de le nammadus gehtjadam jut udnásj háldadimmodælla bierri rievddiduvvat. Nammadus le vuorodam gehtjadit jus ulmme le sámegielajt bisodit jali ælládahttet. Nammadus oajvvat iesjgeŋga suohkanij sierralágásj njuolgadusá dagáduvvi. Nammadusá mielas dákkir sierra njuolgadusá juohkka ájnna suohkanav vuorot. Dán láhkáj sjaddá nammadusá mielas aj álkkep suohkanij sáme álmmugijn åhtsåt bessat sæbrrat sáme giellaguovlluj. Nammadus buktá oajvvadusáv gåktu udnásj giellaháldadimguovlo suohkana bierriji kategoriseriduvvat. Nammadus oajvvat suohkana Guovdageaidnu/Kautokeino, Kárášjohka/Karasjok, Unjárga/Nesseby, ja Deanu/Tana sjaddi giellabisodimsuohkana . Nammadusá vuojno milta li giellabisodimsuohkana suohkana gånnå gávnnu nuoges sámegielak máhtudahka nav váj sáme giela li dievalattja ja sebrudakguodde giela. Dat sámegiella mij suohkanin le galggá háldadusgiellan. Uddni oajvvaduvvi giellabisodimsuohkana dåssju nuorttasáme giellaguovlon. Då ietjá suohkana giellaháldadimguovlon, Loabák/Lavangen, Porsanger/Porsáŋgu, Gáivuotna/Kåfjord, Divtasvuodna/Tysfjord, Snåase/Snåsa ja Raarvihke/Røyrvik aneduvvi giellaælládahttemsuohkanin . Giellaælládahttemsuohkana li suohkana gånnå nammadusá milta dárbaduvvá sámegielajt ælládahttet. Ietjá giellaælládahttemsuohkana máhtti liehket Hattfjelldal, Røros, Engerdal, Hamarøy/Hábmer ja Skáne/Skånland, aktan moadda ietjá suohkanij. Dáj suohkanijn rievtesvuoda ja vælggogisvuoda stivrriji dievnastusájt ma giellaælládahttemav nanniji, ja binnep suohkana sámegielak háldadimev. Nammadus oajvvat vissa stuorrastádajn galggi sierraláhkáj sámegielaj åvdås vásstedit. Nammadus oajvvat stuorrastádasuohkana Roandem, Råmsså, Bådåddjo ja Oslo galggi sierraláhkáj sámegiela åvdås vásstedit. Suohkanijn, fylkkasuohkanijn, fylkkamánnijn, direktoráhtajn, departementajn, Sámedikken ja ráddidusán li iesjgeŋga rolla sámegielaj bargo aktijvuodan. Suohkanijn ja fylkkasuohkanijn le guovdásj rolla dilev láhtjet sámegiela adnuj ietjasa viesádijda ja dievnastusájn majt galggi fállat. Stáhtan galggá sámegielajt bisodit ja åvddånahttet láhka- ja budsjæhttamærrádusáj baktu. Dási gullu aj jut sáme sebrudahka ja de sierraláhkáj Sámedigge bæssá sámegielajt suodjalit ja åvddånahttet Vuonan. Nammadusá mielas le dárbbo rievddadit oajválattja- ja rollajuohkemav Sámedikke, stáhta, suohkanij ja ietjá almulasj ásadusáj gaskan. Nammadusá mielas galgaluluj Sámedikken ienep vejulasjvuoda mierredit ássjij ma li ájnnasa sáme giellaåvddånahttemij. Dát guosská sierraláhkáj ássjijda mánájgárdde- ja skåvllåsuorgen. Sámedigge le uddni alemus oajválasj mij guosská giellaåvddånahttemij, normerimij ja sáme duollatjállemij. Nammadusá mielas bierri Sámedikken ienep háldadusåvdåsvásstádus sámegielaj åvdås åbbålattjat. Nammadus oajvvat Sámedigge galggá mierredit guovtegielakvuodarudáj njuolgadustjállagav, ja rávvit Sámedikkev rudájt ienebut adnet giellaælládahttemij mánájgárdijn ja skåvlåjn. Nammadus oajvvat gålmmå giellaresurssaguovdátja Sámedikke vuolláj ásaduvvi, akta oarjjelsáme giellaresurssaguovdásj, akta julevsáme giellaresurssaguovdásj ja akta nuorttasáme giellaresurssaguovdásj. Giellaresurssaguovdátja galggi koordinerit ja rádijt vaddet. Duodden miejnni nammadus giellaresurssaguovdátjijn bierri åvdåsvásstádus dålkkuma, jårggålime, diehtojuohkema ja guhkásåhpadime åvdås. Giellaresurssaguovdátja galggi gáhttit jut giellarievtesvuoda ienebut ålliduvvi, ja galggi suohkanijt ja ájnegis ulmutjijt viehkedit dævdátjit sámegielak dievnastusfálaldagájt. Ajtu galggi suohkana ja fylkkasuohkana ájn fálaldagájt ietjasa viesádiddjijda hiebadit ja gáhttit jut suohkana dievnastusfálaldagá njuolgadusá tjuovoduvvi. Giellaresurssaguovdátja sjaddi sierraláhkáj ájnnasa sámegielak mánájgárdde- ja skåvllåfálaldahkaj. Giellaresurssaguovdátjijn galggi sierra ulmutja gudi mánájgárdij ja skåvlåj åvdås vásstedi. Mánájgárdde- ja skåvllåaktijvuohtaulmusj iesjgeŋga giellaresurssaguovdátjin e galga sajájduvvam ásadusáj sadjáj, farra viehkken nannit udnásj fálaldagájt. Nammadus miejnni dahkamusá ma giellaresurssaguovdátjijn galggi mánájgárdij ja skåvlåj gáktuj la dievnastusájt fállat ja hiebadahttet, sierraláhkáj gå ådå sámegielak fálaldagá galggi ásaduvvat. Nammadus nannusit alot stáhtav oadtjot sadjásis sjiehtadusáv Svierigijn ja Suomajn gånnå stáhta ietjasa tjadni aktisasjbargguj gielaj vuoksjuj. Nammadus oajvvat birástagá dákkir aktisasjbargguj mierreduvvi nuorttarijkaj sámekonvensjåvnån. Nammadus oajvvat loahpádusáv sámelágan mij javllá Sámedigge bæssá mierredit jus ålles jali oase giellabargos galggá biejaduvvat stuoves rijkajgasskasasj, gájksábmelasj ásadussaj. Stuorra dárbbo la termajt åvddånahttet moatten sebrudaksuorgen, ja sierraláhkáj oarjjel- ja julevsámegielan. Sáme li ájgij tjadá rijkkarájáj rastá aktan barggam. Akta ulmijs la sámegiela e galgga ærránit lándas lánndaj. Dát la sivvan gå Vuona Sámedigge ij bierri ådå bágojt normerit jus e dav dagá Svieriga ja Suoma Sámedikkij. Uddni la rájáj rastá barggá prosjevta baktu man namma la Sáme Giellagálldo. Nammadus oajvvat stuoves orgánav ásadit. Nammadusá mielas li vásádusá ma li Sáme Giellagálldo prosjevtas boahtám buorre vuodon ásadibmáj. Stuoves orgána ásadime le stáhtaj duogen makta dilev láhtji dákkir aktisasjbargguj rijkkarájáj rastá. Nammadus oajvvat Vuona Sámedigge stuoves orgánav ásat, Sáme giellarádev. Sáme giellaráde galggá Vuona Sámedikke terminologijabargov dahkat ja liehket Vuona Sámedikke oasse gájksábmelasj giellaaktisasjbargos. Nammadus oajvvat ådå háldadusdahkamusájt Sámediggáj ja miejnni soajttá vuogas árvustallat jus dahkamusá dålkkumlåbijt vaddet ja láhkajårggålimijt dåhkkidit bierriji Sáme giellarádáj biejaduvvat. Gå galggá sámegiela addnij lågov lasedit de la giellajoarkkem buolvaj gaskan viehka ájnas. Gå æjgáda e sámegielav buvte de mánájgárdde ja skåvllå sjaddi viehka ájnas giellaarena. Nammadusá mielas li sáme mánájgárde ållu ájnnasamos vædtsak gå galggá sámegielajt bisodit ja ælládahttet. Dási gulluji aj dåjma ma sihkarassit mánná åhpaduvvá sámegiellaj ja dav oahppá. Nammadus oajvvat gájka suohkana galggi sámegielak mánájgárddefálaldagáv fállat jus æjgáda dav sihti. Návti sáme máná aj oadtju individuála riektáv sámegielak mánájgárddáj. Nammadus la dudálasj Stuorradikke mærrádusájn jut sáme mánájgárde bargge galggi buktet sámástit, ja vuorddá dát joarkká láhka- ja njuolgadustjálabargoj ja ressursaj váj dáv nahká ållidit. Vuodoåhpadusá ájnnasamos hásstalusá nammadusá mielas le dat jut sáme oahppij riektá sáme åhpadibmáj ij ålliduvá. Dan diehti la nammadus ietjas árvustallamijn ja dåjmaj oajvvadusáj fokuserim dán riektá ållidime riektáj. Nammadus oajvvat riektá sámegiela åhpadibmáj giellabisodim- ja giellaælládahttemsuohkanij ålggolin nanniduvvá, navti váj gájbbádus galla oahppe gávnnuji åvddål oadtju fálaldagáv binneduvvá lågev oahppijs gålmå oahppijda. Sámeåhpadibme joarkkaskåvlån bierri vijdeduvvat váj juohkkahasj guhti la sámegiellaj jali – gielan åhpaduvvam vuodoskåvlån oadtju riektáv sámeåhpadibmáj nanos modellaj milta. Vijddábut oajvvat nammadus sámegiella vuostasj- jali nubbengiellan galggá liehket bákkulasj giellabisodimsuohkanijn. Nammadus miejnni giellaælládahttemsuohkana ja stuorrastádasuohkana bierriji ásadit unnemusát avtav sáme profijllaskåvlåv suohkanin. Sáme profijllaskåvlåjn hæhttu liehket ålles sáme oahppofálaldahka. Giellaælládahttemsuohkanijn ja stuorrastádasuohkanijn sihtá nammadus álgadit sierra fágav sáme kultuvran ja histåvrån oahppijda gudi tjuovvu Máhttolåpptim sáme, valla gejn ij la sámegiela åhpadibme vuostasj- jali nubbengiellan. Dási duodden oajvvat nammadus moadda dåjma mánájgárdde- ja skåvllåsuorgen, duola dagu jut suohkanijn galggi plána ålles sámegielak fálaldahkaj, gå mánná mánájgárdes skåvllåj sirddá, ja aktisasjbargguj rijkkarájáj rastá. Gå galggá sámegielajt ælládahttet, bisodit ja åvddånahttet de miejnni nammadus dá dåjma galggi vuoroduvvat. Dárbbo la nannit bargov ja ressurssaanov váj sihkarasstá jut gájka gudi sihti oadtju buorre sáme mánájgárdde- ja åhpadimfálaldagáv. Nammadus la sierraláhkáj berustam oarjjelsáme mánájgárdde- ja åhpadimfálaldagás, danen gå oarjjelsámegiella le viehka várnnahis dilen gå galggá gielav bisodit ja ælládahttet. Danen la ájnas gå giellaressurssaguovdátjav álgat ja ulmutjav virggáj biedja guhti mánájgárdde- ja skåvllåássjij åvdås vásstet Sámedikke vuolen, ahte dåjma ma buoragit doajmmi e gádo. Oarjjelsáme guovlo mánájgárdde- ja skåvllåsuorge åhpadimbirás la unne ja oabllát. Nammadus dættot stáhtan la åvdåsvásstádus ålles oarjjelsámegiela åhpadimes, mánájgárde rájes gitta joarkkaskåvllåj ja ållessjattukhåadibmáj. Danen oajvvat nammadus stáhta badjásasj åvdåsvásstádus tjoahkkiduvvá alep dásen dajs skåvlåjs gudi oarjjelsámegiela åhpadimev fálli ja oarjjelsáme mánájgárde. Nammadus dættot gå sámegiella ienebut aneduvvá almulasj háldadusán, dagu gå lágajt, njuolgadustjállagijt, diedojt, almodimijt ja sjiemájt sámegielajda jårggål, de la dat viehkken terminologijaåvddånibmáj. Nammadus vuojnná dárbov sámegielagij riektá ja vælggogisvuoda álkkebut gávnnuji gieda åvdån. Dárbbo la aj tjielgadit makkir vælggogisvuoda almulasj ásadusájn li sáme álmmuga gáktuj. Nammadus oajvvat lága baktu mierredit almulasj oajválattjaj vælggogisvuodav sámegiellaj jårggålit guovdásj diedojt ma sierraláhkáj guosski ájnegis ulmutja riektásihkarvuohtaj jali pasiænntasihkarvuohtaj. Duodden miejnni nammadus almulasj orgána sáme giellaguovlon galggi vissa almulasj diedojt sámegielajda vaddet. Nammadus oajvvat joarkket vælggogisvuodav sámegiellaj tjálalattjat diededit. Mij guosská lágajda ja njuolgadustjállagijda, de miejnni nammadus guovdásj lága ja njuolgadustjállaga ma sebrudagán aneduvvi, ja ma sámijda aj guosski, galggi sámegielajda jårggåluvvat. Duodden galggi lága ja njuolgadustjállaga ma li sierraláhkáj ájnnasa sáme álmmugij, sámegielajda gávnnut. Nammadus oajvvat Sámedikke duogen sjaddá dåhkkidit sámegiela láhkajårggålimijt, valla dættot fáhkadepartementajn la åvdåsvásstádus jårggålit lágajt ietjasa suorgen. Nammadus oajvvat almulasj orgána sáme giellaguovlon galggi hæhttut vásstedit guoskavasj giellaj ietjas guovlon, sihke njálmálattjat ja tjálalattjat. Giellaælládahttemsuohkana ja stuorrastádasuohkana majn la sierralágásj åvdåsvásstádus sámegielaj åvdås bessi dålkåv adnet gå vásstedi. Gånågis máhttá njuolgadustjállaga baktu mierredit gåktu galggá vásstedit, dasi gullu aj mierredit sierra telefåvnnå- ja iejvvimájgijt ulmutjijda gudi sihti guoskavasj sámegiellaj guládallt. Riektá sámástit justissuorgen la uddni dan duogen gåktu duobbmoståvlå, politija- ja guoddalimoajválattja ja Kriminalhukso la organiseriduvvam. Nammadusá miejnni dárbaj láhkarievddadamav navti váj riektá sámegielav adnet ienebut ájnegis individaj tjanáduvvá farra gå orgádnaj, ásadussaj jali geográfalasj guovlluj. Nammadus miejnni bierri vijddásap riektá sámegielav adnet riektásysteman gå mij udnásj njuolgadusáj milta la. Dát dan diehti danen gå udnásj njuolgadusá dåssju guosski duobbmoståvlåjda maj ámmátguovllo ållåsit jali muhtem mærráj la oassen giellaháldadimguovlos. Sæmmi båttå vuojnná nammadus juridihkalasj terminologija sámegiellaj vádnun, dåhkkidum dålkå vádnuni, ja sámegielak duobmára vádnuni ja navti la ráddjidum man guhkás dájt riektájt máhttá vaddet. Nammadus sihtá åvdedit man ájnas la jut juohkkahasj galggá bessat ietjas giellaj juojddáv tjielggit, ja dan diehti miejnni riektá sámástit (ietjas tjielggidusáv buktet sámegiellaj) riektátjåhkanimen galggá ålles lánndaj guosskat. Jus guoskavasj duobbmoståvllå ij sámegielav buvte de dát merkaj riektá la dålkåv jali jårggåliddjev åttjudit. Mij guosská politija- ja guoddalimoajválattjajda, diehtá nammadus udnásj værálda åtsådibme galggá dáhpáduvvat «daŋga sajen» gånnå dáhpáduváj. Nammadusá mielas dát máhttá ráddjit vejulasjvuodav guoskavasj sámegiellaj åtsåduvvat. Nammadus oajvvat riektá sámástit galggá guosskat lándav miehtáj, ja galggá guosskat dåppe gåggu åtsåt, aj jus la daŋga sajne. Jus bargge dievnastusán ij sámegielav buvte, de galggá dibddet tjielggit guhkásdålkå baktu. Nammadus oajvvat riektá sámástit giddagisán vijdeduvvá giddagisájda lándav miehtáj, váj oarjjel- ja julevsáme giellaadno aj dasi gullu. Bierri mierreduvvat makkir ásadusájn galggá sierralágásj åvdåsvásstádus sámegielaj åvdås, váj gávnnuji fálaldagá duobbmiduvvam ulmutjij årrombájke lahka. Nammadusá mielas luluj vuogas Bådåddjuj vaddet sierralágásj åvdåsvásstádusáv julevsámegiellaj hiebadit, ja Verdal giddagissaj sierralágásj åvdåsvásstádusáv oarjjelsámegiela åvdås, ja jut Vadsø ja Råmså giddagisá ájn galggi nuorttasámegiela åvdås vásstedit. Jus sihkarvuoda milta la dåhkkidahtte de bierri hiebadit váj sámegielaga gudi li duobbmiduvvam ja lánda ietjá giddagisájn tjåhkkåhi bessi åhtsåt sirddet giddagisájda majn la sierralágásj åvdåsvásstádus sámegielaj åvdås. Giellariektá galggi aj giellaguovlo friddjahuksuj ja rijddotjoavddemrádijda guosskat. Nammadus juorrul gå sáme giellaadnuj åbbålattjat, ja sierraláhkáj oarjjel- ja julevsáme giella- ja kulturdádjadussaj ij la heva hiebadam. Nammadus åvdet man ájnas la sámegiela ja sáme kultuvra máhtudagáv nannit varresvuoda- ja huksosuorgen ja sierraláhkáj stáhta mánájsuodjalusán. Nammadus oajvvat lága baktu mierredit individuála riektáv giella- ja kulturhiebadum dievnastusájda vájku gåggu dat ájnegis ulmusj årru. Dát merkaj pasientan jali addnen la riektá guoskavasj sámegielav adnet varresvuoda- ja huksobarggij guládijn lándav miehtáj. Mærrádus la sierraláhkáj ájnas sidjij gudi e heva dárogielav buvte, gå diedo ma guosski pasiænntasihkarvuohtaj galggi vatteduvvat, jali gå la ájnas jut dievnastus la sáme kultuvrraj hiebaduvvam. Vijdedum riektá sámegielajda dievnoduvvat, dat sihtá javllat sámástit vájku man buoragit dárogielav bukta, oajvvat nammadus differensieriduvvá ja tjanáduvvá suohkankategorijajda. Riektá guosská dan giellaj mij aneduvvá dievnastusfálaldagá giellaguovlon. Nammadus oajvvat åttjudut guhkáskonsultasjåvnå vejulasjvuodav åttjudit sámegielak dåktårij aktan bagádallamårnigijn telematihka baktu fásstadåktårij gejn li sáme pasienta. Dát la sierraláhkáj dajda åsijda Vuonarijkas gånnå sámegielak fásstadåktåra e pasienta suohkanin gávnnu. Nammadus oajvvat vijdedit nasjonála teamajt Sáme nasjonála máhtudakguovdátjin – psyhkalasj varresvuohtasuodjalibme ja gárevselga (SÁNAG) váj sjaddi stuoráp fáhkajuohkusa iesjgeŋga kontåvrån sihke julev- ja oarjjelsáme guovlon. Vijddásappot miejnni nammadus bierri árvustallat ásadit sierra kontåvråjt Rørosan, Roandemin ja Råmsån aktisasjbarggon varresvuohtaviddnudagáj dáj guovlojn. Nammadus doarjju Sáme varresvuodapárka álgadimev ja rávvit Sáme varresvuodapárkav vijddásappot åvddånahttet álggoálmmukguovdátjin, fálaldagáj spesialistvarresvuodadievnastusán somatihkka, psyhkalasj varresvuohtasuodjalibme ja gárevselga. Váj giellariektá galggi duohta dilev doajmmat de la dárbbo lasedit sámegielagij lågov gejn la fáhkamáhtudahka divna suorgijn. Nammadus oajvvat duola dagu sámegielak máhtudahka ja/jali åvddåmåne ienebut galggi aneduvvat virggádimijn, sierraláhkáj giellabisodimsuohkanijn, valla aj ietjá almulasj ásadusájn ma sáme álmmugav galggi dievnnot. Nammadus dættot gájbbádusá giellamáhtudahkaj virggájbiejadijn álu le ássjálasj ja dárbulasj gájbbedit, sæmmi láhkáj gå dárogielmáhtudagáv gájbbet sæmmilágásj virgijda. Dát sierraláhkáj guosská virgijda gånnå dárbaj buorre gielladádjadusáv persåvnnåsihkarvuoda diehti jali gånnå virgen la muhtem aktijvuohta álmmugijn. Nammadus sihtá aj dættodit ásadusá hæhttuji virggájbiedjam- ja máhtudakplánajt dahkat maj ulmme la ienep sámegielak bargge ja jut buorep bálkká soajttá viehkkenævvon. Ietjá stimulerimdåjma dagu stipenda, virggeloabe bálkkájn jna. bierri aj vatteduvvat nav guhkás gå la vuogas. Nammadus ajtu dættot sij gudi dákkir virggelåbijt oadtju, bierriji aj hæhttut barggat orgánan vissa ájgev maŋŋel gå virggeloabes máhttsi. Nammadus oajvvat joarkket udnásj gujttimårnigav sámelágan. Nammadusá mielas bierri ajtu giellanjuolgadusáj tjuovvolibme nanniduvvat buorep bagádallama, aktisasjbargo ja guládallama baktu iesjgeŋga ásadusáj gaskan. Nammadus oajvvat aj buoredimijt, dan vuolen sámelága giellanjuolgadusáj bærrájgæhttjamårnigav. Bærrájgæhttjamfábmo galggá Suohkan- ja ådåstuhttemdepartemænntaj gullut, valla Sámedigge galggá bærrájgæhttjambargo sisanov ja vuorodimijt stivrrit. Nammadusá mielas la dárbbo sáme giellaoahttsáj, guhti Gånågisás stáhtaráden åremåla ájggudahkaj virggáj biejaduvvá, Sámedikke árvvalusá milta. Nammadus la árvustallam makkir dåjma hæhttuji jåhtuj biejaduvvat váj sámegielaj adno háldadusán lassán, dan vuolen bájkálasj ja guovlolasj politihkalasj orgána. Nammadus oajvvat giellabisodimsuohkanijn galggá vælggogisvuohta guoskavasj sámegielav adnet suohkana háldadimgiellan ja tjåhkanimgiellan, duodden dárogiellaj suohkana háldadusán. Ietjá suohkanijn máhttá suohkanstivrra/stádastivrra mierredit sámegiella galggá dárogiela dássásasj ålles jali oasátjijn suohkana háldadusás. Nammadus ham oajvvat differensieriduvvam riektá ja vælggogisvuoda suohkankategorijaj milta, ja ájnegis ulmutjijda ienep giellariektá. Åvdutjis ham diehtep sámegielak bargge iesjgeŋga suorgijn vádnuni, danen dárbahip ienep dålkkumdievnastusájt. Nammadusá mielas galggá dáv fálaldagáv nannit. Dålkkumnammadusá láhkaoajvvadus sjaddá nammadusá dádjadusá milta nannit sámegielagij vejulasjvuodav sámástit gå sijájn la aktijvuohta almulasj ásadusájn udnásj giellaháldadimguovlo ålggolin. Váj udnásj giellaháldadimguovlo njuolgadusájt bisot oajvvat nammadus sámegielagij riektá dålkkåj sámelágan mierreduvvá. Nammadusá oajvvadus sámegiela ano vijdádibmáj merkaj ienep dárbbo dålkåjs, mij vat merkaj vuogas tjoavddusa guhkásdålkkumij hæhttuji dagáduvvat. Nammadus doarjju ienemus oassáj dålkkumnammadusá oajvvadusáv jut sámegielaj dålkkåautorisasjåvnnå galggá oassen dábálasj autorisasjåvnnåårnigis. Nammadusá mielas galggá galla Sámedikken roalla gå galggá sámegielaj autorisasjåvnnågæhttjalimijt stiellit ja oajvvat Sámedigge vaddá juollodimev dålkåjda gudi li autorisasjåvnnågæhttjalimev rijbadam. Gå ájnegis ulmutjij giellaano statistihkka ja diedo vájlluji de la dat stuorra gássjelisvuohtan gå galggá sáme gielladåjmajt plánit ja jåhtuj biedjat. Danen oajvvat nammadus sámegielakvuoda registrerim galggá lága baktu álmmukregisstarlágan mierreduvvat. Nammadus hasot aj åvddånahttet metåvdåjt gåktu buorre statistihkav åttjudit mij gåvvit galles li sámegielaga ájnegis gielaj ja suohkanij milta. Nammadus miejnni giellateknologija la vuodon váj sámegiela galggi máhttet bierggit adnogiellan ådåájggásasj sebrudagán. Sáme aktijvuodan guosská dát ienemusát dasi jut bæssá sámegielav ja sáme bokstávajt juohkka IKT-aktijvuodan adnet. Nammadus sihtá dættodit sáme namá ja bájkkenamá galggi duolla tjáleduvvat ja dát sihkarvuohtaj aj guosská, sierraláhkáj hiehteetáhtajda. Gielaj stahtusa gáktuj åvddålijguovlluj la aj ájnas jut prográmma, spela ja applikasjåvnå sámegielajda gávnnuji, sierraláhkáj mánájda ja nuorajda. Nammadus miejnni guhkásåhpadime teknologalasj vædtsagijt hæhttu vuorodit, ja nuorttarijkaj aktisajsbarggo digitála sáme oahpponævoj åvddånahttema gáktuj. Duodden miejnni nammadus aj galgaluluj vijddásap sáme mediasisadno, ja sierraláhkáj julev- ja oarjjelsámegiellaj dárbaj vijddásap fálaldagáv. Nammadus miejnni sáme bájkkenamá li ájnas kulturmujto, ma duodden diedojt vaddi ja sámegielajt vuojnnusij bukti. Sierraláhkáj la dárbbo oarjjelsáme bájkkenamájt ja tjæroj namájt vuojnnusij buktet. Oajvvaduvvá nav ruvva gå máhttelis álgadit sámegielak galbaj tsieggima vuorodimev, duola dagu nasjonála lågev-jage ájggudagán sámegielaj åvdås, gånnå oarjjelsáme guovlon álggá. Nammadus oajvvat Stáhta kárttadåjmadahka galggá mierrediddje oajvalattjan sáme namájda bájkijda. Gånnå moadda bájkkenamá li åvtån sajen ja avta buohta galbajn ja nav vijdásapport aneduvvi, de galggá namájt vuorro tjuovvot makkir namma la vuorrasamos. Nammadus oajvvat lága baktu mierredit jut giellabisodimsuohkanijn ja giellaælládahttemsuohkanijn galggi almulasj sáme suohkannamá. Nammadus oajvvat sáme namájt stuorrastádasuohkanijda majn la sierra åvdåsvásstádus sámegielaj åvdås ja hasot mierrediddje oajválattjav almulasj sáme namájt mierredit. Gå la dåjmaj oajvvadusáj barggam la nammadus álggám badjásasj ulmijn mij le bisodit ja ælládahttet oarjjelsáme, julevsáme ja nuorttasáme gielajt. Váj galggá sámegielaj boahtteájgev nannit, de la nammadusá árvustallama milta, viehka ájnas ienep ressursaj sáme giellabargguj. Dát guosská gájka sámegielajda, valla sierraláhkáj oarjjel- ja julevsámegiellaj. Nuoges rudájt juollodit la dan diehti stáhta duogen. Sæmmi båttå la nammadus berustam udnásj sáme giellabargo rudájt buoremus láhkáj adnet, ja oajvvat dan diehti aj muhtem dåjma ma guosski giellabargo organiserimij. Nammadus la nav guhkás gå li vuojnnám vejulasj tjielgadam økonomalasj vájkkudusájt dåjmaj oajvvadusájs. Nammadus sihtá aj dættodit moadda dåjmaj gáktuj la læhkám hásstaliddje økonomalasj ja háldaduslasj vájkkudusájt tjielgadit, muhtem mærráj dan diehti gå statistihka vádnuni. Dan diehti sihtá nammadus dættodit moatten dåjman le viehka ållo iehpesihkarvuohta gålomerustallamijn, ja muhtem dåjmajt hæhttu lagábut guoradallat ja tjielgadit váj vuojnná man ålov máksi. Nammadusá mielas li moadda dåjma ma hæhttuji investerimin gehtjaduvvat jus sámegielaj barggo galggá dågålasj dássáj ållit. Dát guosská duola dagu galba sámegielajda, jårggålime, teknologalasj tjoavddusa, terminologija åvddånahttem, sáme oahpponævo ja nav vijddábut. Dá li dåjma gånnå gålo ma akti båhti li dárbulattja ja dá gålo ma akti båhti sjaddi stuorábun gå jahkásasj gålo ájge nalluj. Dan diehti miejnni nammadus bierri sierra fokus sámegielajt nannit, ja jut bierri sierralágásj berustibme dássta boahtte lågev jage váj gålo hiehpi daj vælggogisvuodaj gáktuj ma stáhtan li sámegielaj vuoksjuj. Nammadus sihtá åvddån giesset jut buorre sámegielak mánájgárddefálaldahka aktan jårkajn sámegielak skåvllåj la ájnnasamos doajmma gå galggá sámegielajt bisodit ja ælládahttet. Navti la sáme mánájgárdde- ja skåvllåfálaldahka mij buoragit doajmmá ållu guovdátjin gå galggá sámegielajt bisodit ja ælládahttet. Gålo tjanádum moaddásijda dájs dåjmajs, duola dagu sámegielak mánájgárdde ja åhpadibme, li dal ájn gåjtu ráddjidum gå ælla nav moattes gudi dájt dievnastusájt adnuj válldi. Nammadus vuorddá nammadusá oajvvadus sjaddá ássjen rádádallamijn ja ietjá ságastallamijn Sámedikke ja stáhta oajválattjaj gaskan. Udir.no - OAHPPOPLÁDNA – IEŊŊILSGIELLA Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 21.06.2013 Ieŋŋilsgiella le væráltgiella. Gå ietjá almatjij ietjá rijkajs æjvvalip, sijdan jali mannulagán, le miján álu dárbbo ieŋŋilsgiellaj. Ieŋŋilsgiella aneduvvá filmajn, girjálasjvuodan, lávllagijn, valástallamijn, oassásijn, buktagijn, diehtagin, ja teknologijan ja daj adnosuorgij baktu le ållo bágo ieŋŋilsgielas boahtám mijá giellaj. Gå galggap diedojt åhtsåt iehtjama berustimijs jali fágalasj aktijvuodan, de åhtsåp ieŋŋilsgiellaj. Ja ieŋŋilsgiella aneduvvá ienebut åhpadusán gå åvddåla ja aj nubbengiellan moatten vidnudagán. Jus galggap rijbbat væráldin gånnå ieŋŋilsgiella aneduvvá rijkajgasskasasj guládallamin, le dárbulasj adnet ieŋŋilsgielav ja diehtet gåktu giella aneduvvá duon dán aktijvuodan. Dát merkaj åvdedit báhkoboanndudagáv ja tjehpudagáv anátjit giela jiednasystemav, duollatjállemav, grammatihkav ja prinsihpajt gárgadis- ja tækstadahkamij, ja máhttet gielav hiebadit duon dán fáhkaoassáj ja guládallamdilláj. Dát sisadná sieradit njálmálasj ja tjálalasj giellaanov ja formálalasj ja iehpeformálalasj giellaanov. Vijdábut merkaj dat vieledit kultuvralasj sæbrástallamvuogijt ja vættsásvuodakonvensjåvnåjt gå lip gielav adnemin. Gielav oahppá gå adná tevstaj valjesvuodav, gånnå tækstamoallánahkko aneduvvá vijdes dádjadusájn. Dási gulluji njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktema moatten kombinasjåvnån, ja moatte njálmálasj ja tjálalasj tevsta digitála mediájs. Gå lip diedulattja strategijajda ma aneduvvi gå gielajt oahppap, ja strategijajt ma viehkedi mijáv dádjadittjat ja dádjaduvátjit, de åmastip máhtov ja tjehpudagáv álkkebut ja buorebut. Ájnas le aj biedjat allasis ulmijlt gåktu gielav oahppat, ja gávnnat gåktu ulmijda jåksåt ja árvustallat ietjas giellaanov. Ieŋŋilsgielav oahppat doalvvu moattegielakvuohtaj mij máhttá sjaddat oassen ietjama persåvnålasj åvddånimes. Duodden giella oahppamij galggá ieŋŋilsgiella vaddet dádjadusáv viessomvuohkáj ja kultuvrajda gånnå ieŋŋilsgiella le oajvvegiellan jali almulasj giellan. Fága baktu galggap dádjadit gåktu ieŋŋilsgiella aneduvvá rijkajgasskasasj guládallamgiellan. Oahppat ieŋŋilsgielak rijkaj birra ja ieŋŋilsgiela ano birra moatten rijkajgasskasasj kontevstajn, vaddá midjij máhttelisvuodav dádjadit væráldav mij mijáv birástahttá ja ieŋŋilsgiela åvddånimev værálda giellan. Ieŋŋilsgielak girjálasj tevsta máhtti vaddet låhkåmávov ja tjiegŋalap dádjadusáv iehtjádijs ja ietjastimme. Njalmálasj, tjálalasj ja digitála tevsta, musihkka ja ietjá kultuvrraåvddånbuktema máhttá arvusmahttet ietjas gisjugisvuodav ja sjuggelisvuodav. Ieŋŋilsgiela fáhka le sihki adnofáhka ja dannelsesfag. Dajna vatteduvvá máhttelisvuodav oassálasstet guládallamij persåvnålasj, sosiála, girjálasj ja fágalasj suorgijda. Fága baktu oadtju dábálasj giellamáhtudagáv gå gulldal, ságas, låhkå ja tjállá, ja oadtju máhttelisvuodav åmastittjat diedojt ja fáhkamáhtov ieŋŋilsgiela baktu. Åvddånibme kommunikatijva ja gielalasj tjehpudagáj ja kultuvralasj dádjadus máhttá åvdedit buorep aktan doajmmamav, dádjadusáv ja vieledusáv ulmutjij gaskan duot dát kultuvra duogátjis. Nav sjaddá giella- ja kultuvramáhtudahka oassen gájkkásasj dannelsen ja le siegen nannimin demokráhtalasj berustimev ja guojmmeviesátvuodav. Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Fáhka le aktisasjfáhka mij gullu divna joarkkaåhpadusáj åhpadusprográmmajda. Danen galggá åhpadusáv iesjgeŋga åhpadusprográmmaj hiebadit váj sjaddá nav relevánnta gå vejulasj oahppijda. Ieŋŋilsfágan li vissa máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse maŋŋela ja joarkkaåhpadusá Jo1 oahppogárvediddje åhpadusprográmma/Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma. Oajvveåsij gåvvå: Jahkedásse Oajvveoase Jo1 Jo2 (viddnofágalasj oahppo-prográmma) Giellaåhpadus Njálmálasj guládallam Tjálalasj guládallam Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta Giellaåhpadusá oajvveoasen le gatjálvis oahppát ådå gielav, oahppat ieŋŋilsgielav, ja vuojnnet aktijvuodav ieŋŋilsgiela ja iednegiela ja ietjá gielaj gaskan. Dasi gulli máhtto giela hárráj ja dádjadus ietjas giellaåhpadusá hárráj. Máhttet ietjas giellaanov árvustallat ja ietjas åhpadusdárbojt ja válljit hiebalgis strategijajt ja barggovuogijt le dárbulasj gå le oahppamin ja adnemin ieŋŋilsgielav. Njálmálasj guládallama oajvveoasen le gatjálvis dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielav gå gulldala, håla ja ságastalá ja gå aná hiebalgis guládallamstrategijajt. Oajvveoasen le gatjálvis åvdedit báhkoboanndudagáv ja adnet idiomáhtalasj struktuvrajt ja grammahtalasj skåvijt håladattijn ja ságastaládijn. Dasi gullu aj ságastit tjielgga jiednadimijn ja intonasjåvnåjn. Oajvveoasen le gatjálvis gulldalit, dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielav moatten guládallam aktijvuodan. Ájnas le vuosedit berustimes ja vieledimev dábálasj sæbrástallamvuogijda. Dánna le aj gatjálvis gielav hiebadit ulmmáj ja vuosstájválldijda, duola dagu sieradit formalalasj ja iehpeformalalasj njálmálasj giellaanov. Adnet duov dáv mediav ja ressursav, ja gielalasj boanndudagáv åvdedit fágaj ja fáhkaåsij gaskav le guovdátjin dán oajvveoasen. Tjálalasj guládallama oajvveoasen le gatjálvis dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielav gå le låhkåmin ja tjállemin ja adnet hiebalgis låhkåm- ja tjállemstretegijajt. Oajvveoasen le gatjálvis låhkåt duov dáv tevstav ieŋŋilsgiellaj arvusmahtátjit låhkåmávov ja muossádimijt, ja dádjadittjat ja åmastittjat máhtov. Dási gullu ållo låhkåm mij åvdet gielladádjadusáv ja tækstamáhtudagáv. Låhkåt moattelágásj tevstajt le buorre persåvnålasj åvddånibmáj, láddamij ja kreativitehttaj ja båktå mielav tevstajt dahkat. Oajvveoasen le aj gatjálvis tevstajt tjállet ieŋŋilsgiellaj duon dán guládallam aktijvuodan mij arvusmahttá tjállemávov ja muossádimijt, ja dádjadittjat ja åmastittjat máhtov. Dánna le aj gatjálvis hiebadit gielav ulmmáj ja vuosstájválldijda, duola dagu sieradit formalalasj ja iehpeformalalasaj tjálalasj giellaanov. Oajvveoasen le gatjálvis åvdedit báhkoboanndudagáv ja adnet duollatjállemav, idiomáhtalasj struktuvrajt ja grammahtalasj skåvijt tjáledijn. Dási gullu aj dahkat struktuvrajt ja aktijvuodajt tevstajn. Oajvveoasen Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta le gatjálvis kultuvrradádjadusás vijdes sisanujn. Álggo le ieŋŋilsgielak rijka, ja guosská guovdásj åsijda sebrudakiellemin, girjálasjvuodan ja ja ietjá kultuvrraåvddånbuktemijn. Oajvveoasen le aj gatjálvis máhtov åmastit ieŋŋelskgiela hárráj værálda giellan måttijn adnovejulasjvuodaj. Oajvveoasen le gatjálvis árvvaladfat ja barggat fáhkatevstaj, girjálasj tevstaj ja kultuvralasj åvddånbuktemij duot dát medias. Dát le ájnas máhtov ja dádjadusáv åvddånahtátjit ja aj vieledusáv iehtjádij viessomvuogijs ja kultuvrajs. Akta tijmma le 60-minuhta. 1.-4. jahkedásen: 138 tijma 5.-7. Jahkedásen: 228 tijma 8.-10 jahkedásen: 222 tijma Jo1: 140 tijma Jo1: 84 tijma Jo 2: 56 tijma Vuodotjehpudagá li avtajduhtedum máhtudakmihtojda gånnå åvdedi fáhkamáhtudagáv ja li oassen fáhkamáhtudagás. Ieŋŋiskgielan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Njálmálasj tjehpudagá ieŋŋilsgielan li gulldalit, hållat ja aktan doajmmat ieŋŋilsgiela baktu. Dát merkaj árvustallat ja hiebadit åvddånbuktemijt ulmmáj, vuosstájválldijda ja dilláj, ja aj oahppat sosiála konvensjåvnåj ja sæbrástallamvuogij birra ieŋŋelskgielak rijkajn ja rijkajgasskasasj kontevstajn. Njálmálasj tjehpudagá åvddånibme ieŋŋilsgielan merkaj adnet njálmálasj gielav dárkkelappot ja moatte láhkáj ságastaládijn ja ietjá njálmálasj guládallamin. Vijdábut merkaj gulldalit, dádjadit ja ságastallat duov dáv ássjev ja tjuolmaj birra ja daj baktu åmastit fáhkamáhtov. Dát merkaj aj dádjadit variántajt njálmálasj ieŋŋilsgielas duot dát guovlos væráldin. Buktet tjállet ieŋŋiskgiela hárráj le máhttet buktet åvddån ájádusájt ja vuojnojt tjálalattjat dádjadahtte ja hiebalgis láhkáj. Dát merkaj plánit, hábbmit ja ásadit tevstajt majna guládallá, ja gånnå le buorre struktuvrra ja aktijvuohta. Duodden le tjállem ájnas ja oassen giellaoahppamis. Åvddånit tjállemtjehpudagá hárráj ieŋŋilsgielan merkaj oahppat duollatjállemav, ja báhkoboanndudagáv ja gielalasj struktuvrajt åvddånahttet. Vijdábut åvddånahttet máhtudagáv tjálátjit duov dáv dábálasj, girjálasj ja fágalasj tevstajt ieŋŋelsk giellaj iehpeformálalasj ja formálalasj giellaanujn, hiebadum ulmmáj ja vuosstáválldijda. Buktet låhkåt ieŋŋliskgielan le oadtjot dádjadusáv duot dát tevstas. Dát merkaj ieŋŋiskgielak tevstajt låhkåt vaj dádjat, reflekteri ja åmas dádjadusáv ja máhtov kultuvrajs ja fáhkasuorgijs. Dát merkaj aj gárvedit, dahkat ja hárjjánit låhkåt ieŋŋilsgielak tevstajt duon dán sivá diehti, ja duot dát guhkkudagás ja gássjelisvuodas. Åvddånit låhkåmtjehpudagá hárráj ieŋŋilsgielan le adnuj válldet låhkåmstrategijajt hiebadum låhkåma ulmmáj maŋenagi gássjelap tevstaj. Vijdábut le gatjálvis låhkåt ieŋŋliskgielak tevstajt duolla ja dádjadusájn, ja guoradallat, árvvaladdat, oahppat ja ájádallat duov dáv diedov. Buktet rieknit ieŋŋliskgielan le oadtjot adnet guoskavasj matematihkalasj buojkuldagájt ieŋŋliskgiellaj duon dán dilen. Dát merkaj dåbddåt mihttimavtadagájt ma ieŋŋliskgielak rijkajn aneduvvi, ja dádjadit ja guládallat tállaj, grafalasj åvddånbuktemij, tabellaj ja statestihkaj ieŋŋliskgiellaj. Rieknimtjehpudagá åvddånibme ieŋŋliskgiela hárráj merkaj adnet tállajt ja rieknimav gå åvddånahttá repertoarav matematihka termajs ieŋŋliskgiellaj ma li viettjadum bæjválasj iellemis, ja dábálasj ja fágalasj ássjijs. Digitála tjehpudagá ieŋŋilsgielan le máhttet adnet valjep oasev digitála vædtsagijs, miediajs ja ressursajs nannitjit giellaoahppamav, guládalátjit ieŋŋilsgiellaj ja åmastittjat guoskavasj máhtov ieŋŋilsfágan. Gå adná digitála ressursajt de vaddá dat máhttelisvuodajt åtsådalátjit ieŋŋilsgielak tevstajt autentalasj dilijn, dat sihtá javllat luondulasj, ij-hiebadum dilijn. Åvddånahttet digitála tjehpudagájt merkaj viedtjat ja giehtadallat diedojt majs ådå tevstajt vas dahká. Digitála hábmegájbbádus tevstajn merkaj jut effekta, gåvå, tabella, bajelttjállaga ja tsiehke li tjoahkkáj biejaduvvam nannitjit ja gaskostittjat diedojt. Dánne le aj gatjálvis adnet digitála gáldojt tjálalasj ja njálmálasj tevstajn, ja adnet lájttalis ja iesjrádálasj guottov gálldoadnuj. Digitála tjehpudagá merkaj åvddånahttet máhtov ja persåvnnåsuodjalimev gálldovuosedimij baktu majt maŋenagi dåhkki guoradallat. Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Loahppárvustallama mærrádusá: Åbbålasj árvustallam Jahkedásse Vuohke 10. jahkedásse Oahppe galggi oadtjot avtav tjálalasj ja avtav njálmálasj. Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmma Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav. Eksámen - oahppe Jahkedásse Vuohke 10. jahkedásse Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj. Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmma Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppe soajtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj. Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksábmaj gullu ålles fáhka (140 timer). Eksámen - privatista Jahkedásse Vuohke 10. jahkedásse Gehtja doajmme årnigav ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusán. Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmma Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja árvustaláduvvá. Eksábmaj gullu ålles fáhka (140 timer). Árvustallama dábálasj mærrádusá li mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin. ÅVDDÅTJÁLa Jagen 2008 gidá buvtij ráddidus Sd.diedá. nr 28 (2007-2008) Sámepolitihkka. Diedádusán åvddånboahtá vijddát da ájnnasamos hásstalusá ráddidusá politihkkaj sáme sebrudagá hárráj. Diedádusán duodastuváj sáme giela le alvos dilen. Danen de ráddidus mierredij doajmmaplánav sáme gielajda dahkat. Dájt maŋemus lågevjagijt le álgaduvvam moadda dåjma nannitjit ja åvddånahtátjit sáme gielajt moatten suorgen sebrudagán. Moadda dájs dåjmajs buoragit doajmmi, ja li buktám dav vaj sáme giela li oadtjum nannusap sajev sebrudagán. Muhtem sáme bájkijn le sámegiella bæjválasj guládallam giella. Ájnegis ulmutja giellatjehpudahka dáhpáduvvá luondulattjat bæjválasj avtastallamis ietjá giellaaddnij. Dá bájke le ájnas resurssan sámegiela åvddånahttemij Vuonan. sámibåttå de sámegielagij låhko ienebut binnu gå lassán, sierraláhkáj gåjt de sámegiela háldadusguovlo ålggolin. sámegielak barggijs almulasj ja priváhta suorgijn le ájn vádne. Danen le dárbbo nannusap ratjástimes sáme gielaj hárráj. Ráddidus ájggu dájna plánajn vuodov vaddet vijdes ja guhkesájggásasj ratjátimev sáme gielaj hárráj beruskáhtá suorgijs ja háldadusdásijs. Ulmmen le jaskas dilev láhtjet sáme gielajda Vuonan. Julevsáme ja oarjjelsáme guovlojn le giella dille sierraláhkáj nievrre. Dánen le ájnas mij biedjap sierra ratjástimev dáj gielaj hárráj vaj sihkarasstep julev ja oarjjelsáme gielajt viesso adno-, avtastallam- ja máhtudakgiellan aj boahtte buolvajda. Moadda departementa li oassálasstám doajmmaplána bargguj. Miján le læhkám vijddásasj guládallam sámedikkijn ja sijáj guorrasam doajmmaplána sisano birra konsultasjåvnåj baktu. Mij lip aj oadtjum árvvalusájt duos dás birrusijs. Doajmmaplána oajvvetjalmostibme le láhtjet dilijt nav vaj vájmmelis sáme giellaaddnij låhko lassán. Dát galggá dáhpáduvvat dåjmaj baktu ma tjalmostahtti sámeåhpadusáv nannustahttet mánájgárdijn ja vuodoåhpadusán, láhtjedijn ásadittjat ienep sajijt sáme giela adnuj ja nannusap rahtjama rekrutteritjit sámegielak åhpadussaj ja åhpadusájda sáme fágaj. stuoráp sáme giella ratjástimij baktu almulasj suorgijn ájggu ráddidus nannit ájnegis ulmutja máhttelisvuodajt sámegiellaj sihke dádjaduvátjit ja dádjaduvvat. Diedáv moattes vásedi e oattjo ietjasa rievtesvuodav sámástittjat almulasj háldadusájn ja varresvuodadievnastusájn – danen gå aktak ij máhte sidjij dievnastusáv sámegiellaj vaddet. Dát le åvddånahttem mav mij aktisasj rahtjamusáj hæhttup jårggålit. sámedikke guoradallam sámegiela ano birra ja sámelága giellanjuolgadusáj árvustallam vuoset moadda hásstalusá li ájn åvddåla sámelága giellanjuolgadusáj mærrádusá dievdeduvvi ållåsit. Máhttá aj dárbbo liehket sámelága giellanjuolgadusájt guoradallat mijá rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj gáktuj. Ráddidus ájggu dájna duogátjijn sámelága giellanjuolgadusájt guoradallat. sáme gielaj åvddånboahtema lasedimijn almulasj sajijn sihtap mij sáme giela galggi liehket sadjihin gájkajda. Ulmmen le sáme giela galggi åvddånboahtet gievrrudahkan sebrudahkaj, ja giela galggi oadtjot sajev åvddånahtátjit gájkka sebrudaksajijn. Ávon lav gå ráddidus rievdadum nasjonálbudsjehtan le oajvvadam lasedit juollodimev sámediggáj danen gå Loabaga suohkan sámegiela háldadusguovlo sissŋelij máhttá sæbrrat gålgådismáno 1. b. 2009 rájes. Diedáv biejaduvvá ållo barggo sámij bieles sámegielav nannitjit fámiljajn, bájkálasj sebrudagájn, mánájgárdijn ja vuodoåhpadusán, sáme giella- ja kultuvrraguovdátjijn, ja sáme organisásjåvnåjn ja institusjåvnåjn. Mierrediddje árvvon le ájn jut sáme ietja vájmmelisát gielav adni. sáme gielaj nannima barggo gájbbet guhkesájggásasj ja aktelasj ratjástimev ienemus suorgijn, ja viertti liehket bissovasj prosessa. Doajmmaplánas åvddånboahtá danen aj ienep guhkepájggásasj ulme ráddidusá bargos sáme gielajt nannitjit boahtteájggáj. Dá ulme li vuodon dåjmaj vijdábuj åvddånahttemij pládnaájggegávdan. Dag Terje Andersen ViJDEs Ja GUHKEsÁJGGÁsasJ RaHTJaMUs sÁME GiELaJ HÁRRÁJ Bajemus ulmme ráddidusá politihkan sáme gielaj hárráj le láhtjet jaskugis boahtteájgev sáme gielajda Vuonarijkan – nuorttasámev, julevsámev ja oarjjelsámev. Ájnas ulmmen le aj oadtjot ienep sámegielak addnijt. Dát gájbbet vijdes ja guhkesájggásasj rahtjamusájt juohkka sebrudaksuorgen. Ráddidus sihtá doajmmapládnaájge lahtjet vuodov nannusap rahtjamussaj sáme gielaj hárráj duon dán sebrudaksuorgen – sierraláhkáj åhpadusán, almulasj dievnastus- ja huksodievnastusán, ja vaj sámegiella galggá vuojnnut ja aneduvvat almulasj aktijvuodan. Ækton jaskugis sáme gielaj boahtteájggáj le aledit gielaj dásev, ja åvddånbuktet gielaj dálásj rievtesvuodajt addnijda ja oajválattjajda duon dán dásen. sáme giella hæhttu dievnastuvvat juohkka sajen gånnå sáme viessu ja æjvvali, danen la ájnas tjalmostahttet sámegielak sájijt ja æjvvalimbájkijt. Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet aj ájnegis sábme iesj gæhttjal nannit ja åvddånahttet ietjas sámegiela máhtudagáv, adnet gielav ienemus dilijn, ja nav guhkás gå máhttelis doalvvot gielav nuppe buolvvaj. Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet aj vaj suohkana ja bájkálasj sebrudagá suodjalij ja åvddånbukti sáme gielajt ietjasa suorgen, nav vaj látjeduvvá buorre máhttelisvuoda sámegielav oahppat mánájgárdijn, vuodoskåvlåjn ja joarkkaskåvlåjn, ja vaj látjeduvvá buorre máhttelisvuoda sámegielav oahppat æjdádijda ja ietjá ållessjattugijda. Vijdábut de vierttiji bájkálasj sebrudagá dættodit dahkat sámegielak æjvvalimbájkijt mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda ja fállat suohkana dievnastusájt sáme álmmugij diedoj milta gånnå le sáme giella ja kultuvrra vuodon. sámegielak galbá suohkana viesojn, ja moattegielak rahtegalbbim sjaddá åvddånbuktet sámegielak sajev bájkálasj sebrudagán. Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet nannusap rahtjamusájt julev- ja oarjjelsáme gáktuj, nav vaj dá aj máhtti liehket viesso giela boahtteájgen. Dan diehti gå ulmutja dáj guovlojn e nav tjoahken åro, ieneplågo álmmuga gáktuj, de le dá guovte sámegiellaj sierra hásstalusá ma gulluji ælládahttembargguj. sierraláhkáj gullu dát oarjjelsáme guovlojda. oarjjel- ja julevsáme li unneplågo sáme sebrudagán. Danen le dárbbo gájkajn gænna le åvdåsvásstádus sámegielas biedjá sierra rahtjamusáv dájt nannitjit. Lulle/gålldåsámegiela ja bihtámsámegiela hárráj viertti sjaddat rahtjamussan álgedit bájkálasj ja rádjárasstididdje giellaprosjektajt gånnå le daj gielaj dálásj dille vuodon. Udnásj duohtavuodas ij máhte javllat dá giela li viesso duon dán sebrudaksuorgen nav gå nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiella. Ráddidusá barggo sáme gielaj hárráj Vuonan le dá bajemus ulmmen: iella ja oarjjelsámegiella galggi åvddånahteduvvat ja liehket viesso giela boahtteájgen aj vat dåbddusin dagáduvvat egiella ja oarjjelsámegiella, galggi vatteduvvat avtaárvvusasj åvddånahttemmáhttelisvuodajt. ietjas sámegiela adnuj, sihke nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj dånahteduvvat ja giela galggi boahtteájggáj bisoduvvat Politihkalasj vuodo Ráddidusbeludagáj politihkalsj vuodo – soria Moriasjiehtadusán- le ulmmen jådedit sámepolitihkav mij galggá sáme álmmugav dievnnut nav vaj sáme giella, kultuvrra ja sebrudakiellemin galggá liehket sihkar boahtteájgge Vuonan. sd.diedá.nr. 35 (2007-2008) Mål og Meining (Ulmme ja miella) le ráddidus javllam sámegiella galggá liehket viesso giella. sámegiella almulasj aktijvuodajn galggá lassánit. stuorradikke diedádusán merustaláduvvi sámepolitihkalasj hásstalusá ma gulluji giellaj ja kultuvrraj ja dá tjoavdeduvvi almulasj åvdåsvásstádusá ja saje nannimijn sáme addnij gáktuj guovdásj álkkádusdahkamusájn dagu varresvuoda, hukso ja åhpadusá gáktuj. Dát gájbbet dåjmalasj politihkav oadtjot sámegielak ja kultuvralasj vuojnojt almulasj dievnastusájn ja fálaldagájn. sd.diedá.nr. 35 (2007-2008) Ulmme ja miella le ráddidus hábmim vuodov åbbålasj giellápolitihkav. Åbbålasj vuojnno gielladiedádusán merkaj dav gå sihkarasstá jaskugis boahtteájgev sámegiellaj de ålles mærráj sisadná dát oasev bajemus giellapolitihkalasj åvdåsvásstádusás. Duodden guovdásj sámepolitihkalasj hásstalussan de la danen barggo sámegiela hárráj aj dábálasj giellapolitihkalasj hásstalussa. sámegiella, ja sierra gåjt mij guosská dåjt unnep gielajda, de li da ållu væráp dilen gå vuona nasjonálgiella. Giellajábmem le duodalasj ájtton unnemus sámegielajda. Valla aj nuorttasámegiella sjaddá rijkajgasskasasj aktijvuodajn gåvviduvvá ájtodum giellan. Giellajábmemav garvvet gájbbet nannusap ja ienep ulmmejåksåm ja systemáhtalasj rahtjamav. Gielladiedádusán tjuodtju ráddidus ájggu barggat biedjatjit vuodov ådå sáme giellapolitihkav strategiaj ja åbbålasj vuojnoj sáme giellaj ja sebrudahkaj. Dát doajmmapládna le akta oasse dás bargos. sd.diedá, nr 23 (2007-2008) Giella dahká råvijt nammaduvvi dåjma åbbålasj giellaåhpaduspolitihkkaj viessomájge ja moattegielak vuojnoj milta. Mánájgárdde le buoremus sadje giellaarvusmahttem doajmma smávvamánájda. Departemænnta vuojnná dárbov árvustallat kvalitehtav vædtsagijs ja vuogijs giellaguoradallamijda ja giellaarvusmahttemijda nav vaj máhttelis la åvddånahttet buorre barggovuogijt. Vijdabut nammaduvvá sámegiella vuodoåhpadusán, ja departemænnta vuojnná hásstalussan sihkarasstet oahppij ájnegasj rievtesvuodajt sámeåhpadusán, i.i. åttjudit dåhkkidum máhtulasj åhpadiddjijt ja láhtjet dilev nav vaj åvddånahteduvvi ja buvtaduvvi buorre sáme oahpponævo. Departemænnta rahtjá åvddånahttet guhkásåhpadimfálaldagájt ja diededit ájges ájggáj oahppij sámeåhpadusá rievtesvuodaj birra. stuorradiggediedádusán nammaduvvá vijdábut giellafága universitehtajn ja allaskåvlåjn. sámegielak studia ja sámegielak åhpadiddjeåhpadusá li ájnas gájbbádusá bisodittjat ja åvddånahtátjit sáme gielav ja kultuvrav Vuonan, ja aj rájáj rastá. sierraláhkáj ájnas le tjalmostuhttet dåjt unnemus sámegielajt, julevsámegielav ja oarjjelsámegielav, ja stuorradiggediedádusán tsuojggiduvvá barggo åttjudittjat ulmutjijt dájda åhpadusájda viertti stuorra tjalmostibme liehket divna daj institusjåvnåjn gejn li åvdåsvásstádus suorgen. sd.diedá. nr. 31 (2007-2008) Kvalitet i skolen ráddidus dættot dárbbo le vuorrodit åvddånahttemav guovdásj vuodulasj tjehpudagáv árrat. systemáhtalasj sihkarasstema hárráj juohkka avtav oahppe tjuovvolimev dajt vuostasj jagijt sihtá departemænnta buktet bákkulasj guoradallamav låhkåmtjehpudagás 1.-3. jahkedássáj. Departemænnta sihtá álgadit vuogádusáv åhpadiddjij joarkkaåhpadusá hárráj mij bissu. stáhtta ruhtat åhpadussajijt åhpadiddjijda mierredum lågo milta ja fállá suohkanijda åhpadussajijt ávkástallat. Álgaduvvá masteråhpadus skåvllåjådedimes gájka ådå virgádum rektorijda. stáhtta máksá ruhtagålåjt åhpadussajijs. Ráddidus sihtá vijdábut åvddånahttet vuogádusáv kvalitehta árvustallamijda ja vuorodit bagádallamav skåvlåjda ja skåvllåæjgádijda gænna li sierra hásstalusá. sd.diedá. nr. 11 (2008-2009) læreren – rollen og utdanningen (Åhpadiddje – sadje ja åhpadus) nammaduvvá sáme åhpadiddjeåhpadus sierra. Ráddidus oajvvat moadda dåjma láhtjátjit lasse rekrutterimij sáme åhpadiddjeåhpadussaj ja dåjmajt arvusmahtátjit ienebujt válldátjit sámegielav fáhkan ietjasa dáro åhpadiddjeåhpadusán. stuorradiggediedádus aj tjalmostahttá jut dárbbo le lagáp aktisasjbargguj gaskal institusjåvnåj ma fálli åhpadusáv avtajs dájs gålmå sámegiellaj, danen gå dákkár aktisasjbargon li máhttelisvuoda ma ælla ávkástaládum. Rievtesvuoda vuodo Moadda nasjonálalasj konvensjåvnåjn unneplågoj ja iemeálmmugij hárráj li mærrádusá bisodittjat gielav. iLo-konvensjåvnå nr. 169 javllá i.i. 28. artihkkalin náv “Galggi dåjma boahtet bisodittjat ja åvdedittjat ja adnemij guosskavasj álmmugij ieme gielav” Åna konvensjåvnnå sivijla ja politihkalasj rievtesvuodaj birra aj buktá lájddistimijt Vuonarijka bargguj sáme giela hárráj. Vijdábut nammaduvvá Åna-duodastus imeálmmugij rievtesvuodaj birra i.i. iemeálmmugij gielalasj reivtesvuodajt, Eurohpá lihton guovloj- jali unneplåhkogielaj birra (European Charter for Regional or Minority Languages) mierreduváj jage 1992 Eurohpárádes ulmmen suodjalit unneplåhkogielajt, nav vaj eurohpá kultuvrra bisoduvvá dagu aktidim ja moattebelak kultuvrran. Lihtto vælggodahttá nasjonálstáhtajt tjadádit konkrehta dåjmajt bisodittjat guovllo- ja unneplåhkogielajt, nav vaj åvddånbåhti politihkan, láhkadahkamijn ja práksisin. nubbe oasse lihtos mierret moadda ájnas ulmijt ja prinsihpajt mij gullu stáhtaj vælggogisvuodajda sihkarasstet unneplågo gielaj suodjalimev. Goalmát oasse Unneplåhkolihtos sisadná ienep vijddát ja dárkkelap njuolgadusájt ma bukti konkrehta vælggogisvuodajt oajválattjajda duon dán suorgen, i.i. åhpadussuorgen, riektádåjmadagán ja almulasj háldadusán. Vuodnaj le goalmát oasse lihton buktám vájkkudusájt nuorttasámegiellaj. Maŋŋela gå snåsa suohkan (snåasen tjïelte) ja Divtasvuona suohkan sjaddin oassen sámelága giellanjuolgadusáj háldadusguovlos sihtá Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta árvustallat jus oarjjelsáme- ja julevsámegiela aj galggi gullut goalmát oassáj lihton. Vuodná åvddånbuvtij goalmát rápportav snjuktjamáno 2005 jagen. Eurohpáráderesolusjåvnnå Vuona Unneplåhkogiellalihto tjuovvolime birra 2007;as vaddá konkrehta ávttjimusájt mij guosská dájda, fállat oahpponævojt ja åhpadusáv åhpadiddjijda julev- ja oarjjelsámegielaj resvuodainstitusjåvnå sissŋelin sáme háldadusguovlo fálli dievnastusájt sámegiellaj ja ietjá almulasj registara ja institusjåvnå máhtti sáme bokstávaj tjállet Eurohpáráde ekspertkomitea dåttot julevsáme giella ájn le ájtos dilen. oarjjelsámgiela gáktuj de ekspertkomitea dættot dát giella le sierra ájtos dilen ja danen le dárbbo dalánagá dåjmajda vaj giella galggá iellet Vuonan. Dárbbo le ulmij milta dårjaj ja innovásjåvnålasj tjoavddusijda hiebadum oarjjelsámegiela sierra dilláj. Komitéa dættot vijdábut man ájnas aktisasjbargo le svieriga oajválattjaj oarjjelsámij dilev nannitjit. Vuona nælját rápportta gárvvánij 2008 giese. Eurohpáráde ij la moarmesmánon 2009 gárvvánam dájna. Nasjonálalasj láhkatjoahkkijn vuodot Vuodolága 110 § a-oasse vælggogisvuodav stáhttaj láhtjet dilev nav vaj sáme álmmuk máhttá ”sihkarasstet ja åvddånahttet ietjas gielav, ietjas kultuvrav ja ietjas sebrudakiellemav”. Dát lij duogátjin manen sámeláhka oattjoj ådå 3. kapihttalav giela birra 1990. njuolgadusá fábmoduvvin ådåjakmáno 1, b 1992 ja nav li dá 17 jage doajmmam. sámelága 1-5. kapihttalin mierreduvvá sámegiella ja dárogiella libá avtaárvvusasj giela, ja galggi liehket dássásattja sámelága 3. kapihttala njuolgadusáj milta. Muhtem mærrádusá li ráddjidum sámegiela háldadusguovlo sissŋelij, madin muhtemijn ælla dákkár geográfalasj ráddjima. Muhtem mærrádusá guosski sierraláhkáj suohkanijda, madin muhtema vas guosski stáhta ja guovlo oajvválattjajda. Láhka javllá i.i. lága ja njuolgadustjállaga ma sierra berustimij baktu guosski ålles sáme álmmugij jali åsijda sáme álmmugis, galggi jårggåluvvat sámegiellaj. sámelága giellanjuolgadusá vaddi viesádijda gielalasj rievtesvuodajt almulasj orgánaj duon dán æjvvalim aktijvuodajn. Da guosski njuolgadusájt jårggålit, guládusájt ja sjiemájt sámegiellaj, rievtesvuoda vásstádusájt sámegiellaj oadtjot, vijddát sámegiela adnuj riektádåjmadagán, vijddát rievtesvuohta sámegiela adnuj varresvuoda- ja sosiálasuorgen, ajnegis girkko dievnastusájda, rievtesvuohta åhpadusvirggeloahpáj ja rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan. Sámegiela háldadusguovlon le dá suohkana: Káráš jåhkå, Guovdagæjnno, Unjárgga, Porsáŋgo ja Dædno Finnmárkon; Gáivuodna Tråmsån, Divtasvuodna nordlándan ja snåase nuortta-Trøndelágan. Loabága suohkan Tråmsån le åhtsåm bessat háldadusguovlo sissŋelij. Maŋŋela gå snåasen tjïelte ja Divtasvuona suohkan bådijga háldadusguovlluj le háldadusguovllo vijddánam aj oarjjelsámegielajn ja julevsámegielajn. Dat sihtá javllat suohkan ja guovllo ja stáhta oajválattjajn sissŋelin dan oase háldadusguovlos mij guosská dájda gielajda le åvdåsvásstádus jut lága njuolgadusá tjadáduvvi dáj gielaj gáktuj. Lága ja njuolgadustjállaga ma lisierra berustimes åsida jali ålles sáme álmmugij galggi sámegiellaj jårggåluvvat. Mærrádusá sámelága giellakapihttalin li binnemusgájbbádusá. Dát sihta javllat gájkka almulasj orgána hásstaluvvi vuorodit sámegielak addnijt, aj vijdábut gå majt lága njuolgadusá gájbbedi ja háldadusguovlo rájáj beruskáhtá. Buorre háldadusdábe javlli tjálalasj aktijvuoda sámegiellaj vássteduvvi sámegiellaj, ja aj daj bálij gå lága milta ij la vælggogis dav dahkat. Rievtesvuoda vuodo sámegiela åhpadussaj le sámeláhka ja åhpadusláhka. Maŋŋela gå sámegielalága háldadusguovllo le vijdeduvvam aj suohkanijda oarjjel- ja julevsáme guovlon, de moallánahka ”samegiella” dádjaduvvá dagu nuortta-, oarjjel-, ja julevsámegiella. Muodugasj definisjåvnnå le aj åhpaduslágan (6-1 §). sámelága 3-8 § javllá aj ”juohkkahattjan le rievtesvuohta sámegiella åhpadussaj.” Dát gullu sámijda ja sidjij gudi ælla sáme aj. ietjá guovdásj lága li láhka mánájgárdij birra (mánájgárddeláhka) mij mierret suohkanij åvdåsvásstádusáv láhtjet fálaldagájt sáme mánájda. Duobmoståvllåláhka mij vuoset sámelága mærádusájda mij guosská sámegiela adnuj. Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamájt nasjonálalasj láhkatjoahkkij ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta. Varresvuoda lága reguleriji vidjurijt varresvuodadievnastusá dåjmaj, barggij ja varresvuoda dievnastusá addnij gáktuj. Varresvuoda rievtesvuodaj vuojnos gullu dádjadahtte diedo gájbbádusá berustahtek giellanjuolgadusá ráddjimijs, ja dievnastusfálaldagá sámegiellaj li ájnnasa aj dárbojs ma badjáni gå duolla ja dárbulasj guoradallam ja giehtadallam dagáduvvá, bs. buojkulvissaj pasiænntarievtesvuodalágav. Åvdåsvásstádus gåtsedit sáme gielajt Gájkka almulasj dåjmajn le åvdåsvásstádus vieledit sámegielak addnijt ietjasa barggosuorgen suorggeåvdåsvásstádusprinsihpa milta. Gájkka almulasj orgánajn ma guoskadalli giella-njuolgadusájs sámelága 3. kapihttalin, le vælggogisá gåtsedit vaj sámelága njuolgadusá tjuovoduvvi. Dán doajmmaplána doajmmaoasen li lagábut åvddånbuvtedum åvdåsvásstádusá d. d. åhpadussuorgen ja varresvuodasuorgen. sámedikken le, ja galggá liehket, ållu guovdásj dahkamussan sáme giela bargon. Vuona oajválattja e huoman máhte sirddet ierit bajemus åvdåsvásstádusáv sámegielas sámediggáj. stáhta vásstádus sjaddá agev liehket láhtjet dárvulasj ålgoldisævtojt jut sámegiella máhttá suodjaluvvat ja åvddånahteduvvat. sámedigge ij aktu máhte liehket vásstediddjen láhtjet sámegiela åvddånahttemav. Åvddålijguovlluj sámegiela åvddånahttem le tjanádum rahtjamusájs moatte aktørajs, gånnå aj suohkanijn ja fylkasuohkanijn le guovdásj dahkamus. Barggo- ja sebrudahttemdepartementan le aktanahttemåvdåsvásstádus ráddidusá sámepolitihkas. Giela árvvo dábálasj sáme kultuvra, æládusá ja sebrudagá åvddånahttemin le ållu guovdátjin. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le danen dáj maŋemus lågejagijt álgadam moadda dåjma sáme giela hárráj. Barggo- ja sebrudahttemdepartementa guovdásj dahkamuháj sámegiela sihkarasstemin ja åvddånahttemin, de sjaddá formálalasj åvdåsvásstádus sámegiela njuolgadusájs sirdeduvvat Kultuvrra- ja girkkodepartementas Barggo- ja sebrudahttemdepartemænntaj. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le dát rájes sámelága 3. kapihttala njuolgadusáj tjadádime bærrájgæhttje. Dát tjuovvu aj jut Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta oadtju åvdåsvásstádusáv aktanahttet tjuovvolimev Vuona vælggogisvuodajt unneplåhkogiellalihto milta. Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta gånnå le giellapolitihkalasj åvdåsvásstediddje fáhkadepartemænnta badjásasj åvdåsvásstádusáv ålles ja suorgij beruskáhtes giellapolitihkas. Priváhta dåjma e guoskadalá sámelága giellanjuolgadusájs. Huoman lip dájt maŋemus jagijt vuojnnám muhtem organisásjåvnå ja vidnudagá sámegielav adnegoahtám, duola dagu iesjnamájn, annonsaj, diedojn nehtan ja brosjyrajn. Muhtema li aj virggádam sámegielak barggijt dievnastittjat sáme kundajt. Ráddidus adná dáv luondulattjan dassta gå sámegiella le oadtjum nannusap dilen. Sámedikke barggo sáme gielaj sámelága 3-12 § milta Sáme giellabargo organiserim galggá sámedigge barggat sámegiela suodjalimijn ja åvddånahttemijn Vuonan. Vijdábut det javllá láhka sámedigge vaddá juohkka nælját jage rápportav Gånågissaj sámegiela dile birra Vuonan. sámedigge biedjá juohkka jage rudájt ma galggi juolloduvvat duon dán dåjmajda nannitjit ja åvd dånahtátjit sáme gielajt Vuonan. Jahkáj 2009 le dát ruhtadibme vuollelasj 60 mill. kråvnå. Rudá manni suohkanijda ja fylkasuohkanijda sámegiela háldadusguovlon, giellaguovdátjijda ja duon dán åhtsåmij duohkáj prosjevtajda. Jage 2008 rájes aneduvvá aj muhtem oasse sámeálmmugafånda jahkásasj buvtadusás giellaåvddånimprosjevtajda. Duodden de sámedigge háldat doarjjagijt mánájgárddefálaldagájda, oahpponævojda ja stipendajda. Ruhtadoarjja suohkanijda/fylkasuohkanijda sámegielalága háldadusguovlon mávseduvvá jahkásattjat vissa mierredum ævtoj milta majt sámedigge mierret. Dá rudá galggi gåbttjåt suohkanij duoddegålåjt gå li guovtegielaga. sámedigge galggá dájt ruhtadimijt dárkestit, ja suohkana/ fylkasuohkana rápporterji juohkka jage sámediggáj. 2009 jage li biejadum 42,75 mill. kråvnå dási. sámedigge galggá rievddadit juollodimævtojt 2010 jage budsjehta giehtadaládijn. sámedikken Vuonan le giellastivrra mij le rádevadde orgádna giellafágalasj gatjálvisáj sámediggerádáj. Giellastivran li ájrrasa nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme guovlojs- Ájrrasa nuorttarijkaj orgádnaj sáme giellalávddegådde (sGL) válljiduvvi giellastivra ájrrasij gaskas. sGL le sáme parlámentáralasj ráde mierredimorgádna gatjálvisájn ma guoskadalli sáme gielav, ja galggá åvdedit ja åvddånahttet sáme gielav tjálalattjat ja njálmálattjat. Duodden juohká sáme giellalávddegådde diedojt iesj guhtik rijkaj giellaorgánajda, ja iehtjádijda. sámedikke dahkamusá sámegiela terminologija ja tjállemvuohke mierredibme bargaduvvá aktisasjbar goj baktu sGLajn. sGLa dahkamus le i.i. dåhkkidit sámegiela termajt ja dav normerit. sGLan li gålmmå tærmmajuohkusa, akta nuorttasámegiellaj, akta oarjjelsámegiellaj, ja akta julevsámegiellaj, ja li nammaduvvam fáhkaulmutjijs da gålmå sámedikkijs ja giellaulmutjijs guosskavasj giellaguovlojs. sGLan li aj giellajuohkusa normerimij hárráj ma li giellafágalasj máhtudagás nammaduvvam rijkajrájáj rastá. Dát sihtá javllat giellafágalasj barggo le agev ålles-sáme dásen/nuorttarijkaj dásen. sámedikken le báhkobáŋŋka, www.risten.no, mij sisadná muhtem sáme terminologijav. sámedikken le aj aktisasjbarggo Barggo- ja sebrudahttemdepartementajn ja Máhttodepartementajn ”Divvom” prosjevtajn – åvddånahttet korrektuvrraprográmmav sáme gielajda (gehtja 58. dåjmav). sámedigge nammat bájkkenammakonsulentajt ja bagádallá sáme bájkkenamá adnema ja bájkkenammalága háldadime birra. sámedikken li dálla gålmmå bájkkenammakonsulenta gudi galggi vaddet rádijt sáme bájkkenamáj tjállemvuohkáj Vuonan. Bájkkenammakonsulentaj åvdåsvásstádus le nuortta-, julev- ja oarjjelsáme giellaguovlo. 2009 jage oadtju 10 sáme giellaguovdátja ruhtadoarjjagav sámedikkes. Giellaguovdátjij doajmma le ælládahttet, bisodit ja nannit sáme gielav ja kultuvrav. Barggodahkamussan le aj åvddånahttet ja nannit åhpadusdåjmajt sáme gielan, kultuvran ja æládusájn ja aj diedojt oablodit sáme kultuvra birra. Giellaguovdátja ásadi kursajt sámegielas ståhkamgiellan mánájda gitta sámegiella åhpadussaj suohkana barggijda ja duodjekursajt. Giellaguovdátja li aj æjvvalimbájke guovlo sáme álmmugij, ja danen le da ájnas institusjåvnnån sámegielav nannitjit ja åvddånahtátjit. sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt sáme mánájgárdi jda majn li njuolgadusáj mierredam mánájgárden le sáme giela ja kultuvra vuodon. sámedikken le aj ruhtadoarjjaga giellaåhpadussaj ájnegis mánájda dáro mánájgárdijn, bs. dán plána doajmmaoasen le dán birra tjáledum. samedigge ásat jahkásattjat værmádaktjåhkanimev duon dán juohkusij mánájgárddebarggijda, i.i. stivrárijda, giellabarggijda ja ålmmåjda. sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt oahpponævojda hiebadum sáme mánájgárdijda. oahppanåvoj birra ja sámedikke sajev åhpadussuorgen ietján, gehtja doajmmaoasev. sámedigge juohká stipendajt oahppijda joark kaskåvlåjn gejn le sámegiella fágaj gaskan. Duodden le Sámedigge ásadam stipendajt alep åhpadussaj, bs. doajmmaoasev. Diehtojuohkem/bagádallam rievtesvuodaj birra: sámedigge oadtju moadda gatjálvisá álmmugis makkár rievtesvuoda sijájn li almulasj aktijvuodajn. Vuostatjin de le reivtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan, ja gånnå ájnegis oahppe oadtju dáv rievtesvuodav ållånahttet. sæmmi gatjálvis boahtá aj æjgádijs gudi galggi mánáv mánájgárddáj biedjat ja hálijdi mánájgárdddefálaldagájt hiebadum ietjas giellaj ja kultuvrraj. sámedikken ij la formálalasj fábmodahka bagádit suohkanijt/skåvllå- jalik mánájgárddeæjgádijt, valla máhttá bagádit dajt gåktu sij máhtti organiserit bargov mánájgárden ja åhpadusáv skåvlån. sámedigge vaddá aj diedojt æjgádijda gåktu sij galggi ássjev tjoavddet. sámedigge oadtju aj muhtem gatjálvisájt rievtesvuodajda dievnastusájda sámegiellaj varresvuodasuorgen, riektádåjmadagán ja girkkon, ja aj gatjálvisájt dålkkuma birra moatte aktijvuodajn. Moadda suohkana ja institusjåvnå bivddiji sámedikkev ásadit diehtojuohkemtjåhkanimijt, lågådallamijt ja muodogasj ásadimijt sámegiela birra. Duodden juogeduvvá ållo diehto ja bagádallam tjálalattjat ja telefåvnå baktu. suohkana, skåvlå, mánájgárde ja giellaguovdátja li da ma ienemusát aktijvuodav sámedikkijn válldi. sámedigge aj oadtju gatjálvisájt girjjetjállijs, mediás ja ietjá giellaaddnijs d.d. terminologija, bájkkenamáj birra ja gåktu ulmusj máhttá nannit ja åvdedit sámegielav duon dán institusjåvnåjn. sámedigge le sjiehtadam aktisasjsjiehtadusáj Finnmárko, Tråmså ja nordlánda fylkasuohkanij, ja avtav aktisasjsjiehtadusáv avtajn fylkasuohkanijn oarjjelsámeguovlon. Dáj sjiehtadusájn li aj ulme sáme gielav ja kultuvrav nannit. sámedikke konkrehta oajvvadusá doajmmaplána bargon åvddånbåhti dán doajmmaplána doajmmaoasen. Doajmmaplána bargo orgániserim ja tjuovvolibme sámegiela doajmmaplána barggo le jådeduvvam Barggo- ja sebrudahttemdepartementas. Doajmmapládna le tjáledum avtajrádij sámedikkijn ja guoskadallam departementa li oassálasstám. sámedikke presidænnta ja barggo- ja sebrudahttemministar guorrasijga biellejahkásasj konsultasjåvnån moarmesmáno jagen 2008 bargov doajmmaplánajn dalága álgget, ja vaj ráddidus ja sámedikke barggo sáme gielaj koordineriduvvá. aktelasj guládallam ja ságastallam le doajmmaplána bargon læhkám, ja ásaduváj loahppa konsultasjåvnå tjåhkanime sihke háldadus ja politihkalasj dásen snjuktjamáno 31. b. ja vuoratjismáno 17. b. 2009. sámegiela doajmmaplána bargo prosessan le Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta adnám tjåhkanimijt fylkkeålmmåj, fylkasuohkanij, suohkanij, skåvlåj, institusjåvnåj, giellaguovdátjij, ietjá sáme giellabirrusij ja dutkambirrusij. Departemænnta le aj oadtjum moadda tjálalasj árvvalusá, almulasj dåjmadagájs, organisásjåvnåjs ja ájnegis ulmutjijs. Doajmmaplánan le 5 jahkásasj doajmmaájgge. Juohkka akta departementan mij le åvdåsvásstádusáv oadtjum dåjmajs le dåjmaj tjadádimij åvdåsvásstediddje, dán vuolen aj gåktu dåjma organiseriduvvi ja ruhtaduvvi. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu koordinerit doajmmaplána ulmij ja dåjmaj tjuovvolimev ja åvddånahttemav plána doajmmaájggegávdan. Barggo tjadáduvvá sámedikkijn ságastallama baktu, ja dárboj milta sjaddi sámedikkijn konsultasjåvnå ásaduvvat. Dåjmaj tjádadibme ja stuorrudahka tjáledum doajmmaplánan sjaddá hiebaduvvat jahkásasj budsjæhttaoajvvádusájda ja dáj giehtadallamijda stuorradikkes. Ájggomussan le jahkásasj dillerápportajt buktet. sÁME GiELaJ UDnÁsJ DiLLE sámegiella gullu suoma-ugralalasj giellajuohkusij. sámegiella ságastuvvá Vuonan, svierigin, suoman ja Ruossjan. Gávnnuji aj lågev sámegiela jali giellasuorge, ja giellarájá manni rijkaj rájáj rastá. Guoradallam majt sáme æládus- ja guoradallamguovdásj dagáj 2000 jage sáme giellaráde åvdås, le sámegiela addnij låhko árvvaluvvam 25000. Birrasij lahkke dájs sihke ságasti ja tjálle sámegielav, madin dåjda iehtjadijda le dåssju ságastimgiellan. Gássjellis le vaddet jur duolla lågojt guhtik gielajs, valla nuorttasámegiella le tjielggasabmusijt ienemusát oabllum sáme gielajs Vuonan. Julev- ja oarjjelsámegielaj hárráj le jáhkedahtte binnep gå tuvsán addne. Ælla ålos gudi máhtti lullesámegielav/gålldåsámegielav ja bihtámsámegielav uddni Vuonan. Lullesámegiela/gålldåsámegiela udnásj guovllo le tjoahkkidum Mátta-Várjat (sør-Varanger) suohkanij. nuorttarijkaj sáme giellanammadusá milta le dåssju soabmásijn gænna le lullesámegiella/gålldåsámegilla iednegiellan. ienemusá lullesámijs/gålldåsámijs årru suoman ja Ruossjan, gånnå giella ájn vil le anon. nuorttasámegiella sáhkaduvvá ienemusát Finnmárko ja Tråmså fylkajn, ja Gielldanuore ja Evenássje suohkanijn nordlándan. Julevsámegiela guovllo Vuonan le nordlánda fylkan ja le sáltovuonas oarjján gitta Bálák suohkanij nuorttan. Divtasvuodna le dat suohkan gånnå li ienemus julevsámesáhkadiddje viesáda. Bihtámsámegiela birás uddni le sierraláhkáj tjanádum sálatvuome, Bájddár suohkanijda ja åsijda Bådådjo ja Fuossko suohkanijs. oarjjelsámegiela guovllo Vuonan le sáltoduoddaris nuorttan gitta Engerdálaj Hedmárkon oarjján ja le måttijs smávva sebrudagájs. UnEsCo ruoppsis listan ájtedum gielaj badjel le nuorttasámegiella ájtodum giella, valla oarjjel- ja julevsámegiella libá vuojnedum dagu alvos ájtodum giellan. Lullesámegiella/gålldå sámegiella, bihtámsámegiella ja ubbmemsámegiella le vuojnedum dagu gáhtum Vuonan. Tjielggidusá manen oarjjelsámegiella riekniduvvá dagu alvos ájtodum giellan le gå oarjjelsámegiella le ienemusát anon áhkoj ja ádjáj buolvan. Hármmat binná mánájs gielav oahppi, ja ájn vil binnebu li aktijvalasj giellaaddne. Mij gullu julevsámegiellaj le tjielggidussan binná mánájs gudi gielav oahppi ja hármmat binná li aktijvalasj giellaaddne. nuorap giellaaddnijn le binná giellatjehpudagás ja válljiji skandivák gielajt adnet. sámegiella le nannusap dilen daj guovlojn gånnå giella ájge milta le avtastallam ja guládallamgiella læhkám. Dát gullu vuostamuttjan nuorttasáme guovlon sissŋelin sámegiela háldadusguovlo Finnmárkon. Dáj guovlojn li moadda máná gejn li sámegiella sijddagiellan juogu dal avtagielak sámegielaga jali guovtegielak sáme-dáro/ietjá giella gå sámegiella. sámegiella le moaddásijda bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan dáj guovlojn. sámegiella le aj vuojnnusin bájkálasjsebrudagán ållu nannusappojt gå ietjá sáme guovlojn. Dá sámegielak birrusa le læhkám ja li ájnas resurssan nuorttasámegiela åvddånahttemiijn aj iejá bájkijn nuorttasáme guovlojn, ja le aj ájnas sadje kultuvralasj ja gielalasj aktelasj ano diehti sáme sebrudagán ållesattjat. nuorttasámeguovlojn le merrasáme ja márkkosáme bájke sierraláhkáj læhkám várnnahisá dárojduhttem dættos. Moatten dájs bájkijn le giellalådnomprosæssa hármmat guhkás boahtám. Ulmusj viertti jáhkket sámegiella le ájn mannamin maŋŋus dáj bájkijn, gå li binná mánájs dáj bájkijn gejn le sámegiella sijddagiellan. Gå giella ij le læhkám avtat birges anon buolvaj gaskan dahká dav vaj moadda merrasáme ja márkkosáme giellasuorge li gáhtomin. Dájt maŋemus låge jage le huoman læhkám dåjmalis kultuvralasj ja gielalasj ælládahttem moatten merrasáme guovlojn ja aj márkkosámeguovlojn. Gå Gáivuotna suohkan le sámegiela háldadusguovlluj boahtám le læhkám viehka ávkálattjan åvddånahttemin sámegielav dán guovlon. Mij gullu julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj le dá dájt maŋemus låge jagijt åvddånahttem læhkám. Mánájgárde gånnå le julev- jali oarjjelsámegiella oajvvegiellan li ásaduvvam ja ienep oahppe åhpaduvvi sájt sámegiellaj ja sámegielajda. Huoman viertti javllat sámegiella le nievres dilen dáj guovlojn. Gávnnuji ållu binná bájkálasj sebrudagájs gånnå sámegiella le vuojnnusin bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan ja li aj avtgalles fámilja gejn le sámegiella sijddagiellan. Gå giella ij la avtatbirges læhkám bæjválasj giellan de li moadda máná ja nuora gudi oadtju åhpadusáv sámegielan e iejvvi sámegielav avtastallamgiellan fámiljan jalik bájkálasj sebrudagán. Dát buktá båhtusijt báhkobåndudagá åvddånahttemij ja dåbdojda gielav máhttet. Lulle-ja bihtámsáme birrasijs le boahtám berustibme ælládahttet lulle- ja bihtámsámegielajt. Lulle/ gålldåsámegielan le nannusap giellabirás suoma bielen rájá. Mij gullu bihtámsámegiellaj, de le ráddjidum binná giellaaddnijs svieriga bielen aj. nUoRTTaEURoHPÁ insTiTUHTTa HUM BoLT- UniVERsiTEHTan BERLiJnan jådet dokumentasjåvnnåprosjektav bihtám- ja ubbmemsámegiela birra (Ume and Pite saami documentation Project). Ulmmen prosjevtajn le åvddånbuktet ådåájggásasj báhkolistajt, oanegasj grámmátihkalasj tjielggidusájt, tran skriberit oabme vuorkkidum baddimijt ja avtav diedalasj tjállusav morfologalasj alternasjåvnåjt dán guovte sáme gielan. 10-15 ulmutja li gudi sáhkadi bihtámsámev uddni, ja ieneplåhko giellaadnnijs årru svierigin. Vuonan le sálto bihtesáme siebrre ásadam vuododusáv man namma le Duoddara ráffe. Ulmme vuododusájn le bihtámsámegielav, kultuvrav ja iesjdåbdov åvddånahttet bihtámsámeguovlon Vuonan. Vuododus ájggu bihtámsáme guovdátjav åvddånahttet. Guoradallama sáme gielaj birra Rápportan guovtagielakvuoda birra suohkanijn sámegiela háldadusguovlon suohkan- ja guovllodepartementas jagen 2002 , åvddånbåhtin stuorra sieradusá háldadusguovlo sissŋelin i.i. mij gullu galles suohkana barggijs sámástin: Kárášjågån ja Guovdagæjnon lidjin 80 %, Dænon 48 %, Unjárgan 40 %, Gáivuonan 26 % ja Porsáŋgon 21 %. sáme instituhtta le árvustallam sámelága giellanjuolgadusájt Kultuvrra- ja Girkkodepartementa åvdås 2007 jage , dánnaåvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskaduvvi sámelága giellanjuolgadusájs e dievde lága gájbbádusájt ållåsit. Danen ij le álmmuk sámegiela háldadusguovlo sissŋelin sihkarastedum rievtesvuodajt anátjit sámegielav almulasj orgánaj aktijvuodaj dan mærráj majt giellanjuolgadusá gájbbedi. Gå Divtasvuona suohkan ja snåasen tjïelte boahtám libá háldadusguovlluj maŋŋela gå nammadum árvustallam dagáduváj, ælla ájn makkárik låhkåma galles sámásti dá guovten suohkanin. sámedikke giellaguoradallam vuoset sámegiela adno almulasj ásadusájn tjoahkkáj le binná , valla vuojnnet vuoset sámegiella aneduvvá ienebut suohkana dåjmajn gå stáhta ja fylkasuohkana dåjmajn. sámedikke giellaguoradallam 2008 jages vuoset ælla makkárik stuorra rievddadusá sámegiela anon daj guovlojn guoradallam lij åvdep guoradallamij gáktuj. Mánájgárde ja vuodoåhpadus Jagen 2008 lidjin 41 mánájgárde Vuonan, gånnå lidjin sulá 950 máná. ienemus oasse mánájgárdijs li Finnmárkon. sáme mánájgárde lågo li, le læhkám viehka avtaláhkáj dájt maŋemus jagijt. sáme máná dáro mánájgárdijn máhtti oadtjot sáme giellaåhpadusáv. Dát fálaldahka le lassánam dájt maŋemus jagijt. 2008 jagen oadtjun 19 dáro mánájgárde sáme mánáj doarjjagijt sáme giellaåhpadussaj. MáNá sáMe MáNájgárdijN 2002-2008 Gálldo: sámedigge skåvllåjagen 2008-2009 le 1043 oahppe gudi oadtju åhpadusáv sámegiellaj vuostasjgiellan, madin 1474 oahppe oadtju åhpadusáv sámegielan nubbengiellan (2 jali 3) . ienemus oahppijs, 2339:es, oadtju åhpadusáv nuorttasámegiellaj. Dájs li 997 nuorttasáme vuostasjgiellaoahppe. 77 oahppe oadtju åhpadusáv julevsámegiellaj; dájs li 27 julevsáme vuostasjgiellaoahppe, madin 101 oahppe oadtju oarjjelsáme åhpadusáv. Dájs li 19 oahppe oarjjelsáme vuostasjgiellaoahppe. Binnáv le rievddam vásse jage gáktuj. Dalloj lij 1027 oahppe gudi oadtjun åhpadusáv sámegiellan vuostasjgiellan, madin 1515 oahppe oadtjun åhpadusáv sámegiella nubbengiellan (2 ja 3). skåvllåjagen 2007-2008 oadtjun 2354 åhpadusáv nuorttasáme-giellaj, dájs 984 oahppe vuostasjgiellaj. 79 oahppe oadtjun åhpadusáv julevsámegiellaj; dájs 25 oahppe julevsáme vuostasjgiellan. 109 oahppe oadtjun åhpadusáv oarjjelsámegiellaj, dájs 18 oahppe vuostasj-giellaj. skåvllåjage 2006-2007 lidjin joarkkaskåvlåjn 285 oahppe jali viddnooahppe gænna lidjin åhpadus sámegiellaj . Dát unnán binnep gå 2005/06 skåvllåjages, dalloj lidjin 305 oahppe ja 5 viddnooahppe gænna lidjin sámegiella åhpadus. sámegiella åhpadus vatteduvvá skåvlåjn 7 fylkajn ja aj gålmån priváhta skåvlåjn. ienemus oasse oahppijs/ viddnoahppijs oadtju åhpadusáv Finnmárkon (139) Ttråmsån (92) ja nordlándan (38, 23:ås dájs nuorttasámegiellaj, 11:as julevsámegiellaj ja nieljes oarjjelsámegiellaj), madin oslon jagen 2007 lidjin gålmås ja akershusan akta guhti oadtjoj sámegiella åhpadusáv. oarjjelsámegiellaj vatteduváj åhpadus guoktásij Hedmárkon, oarjje- Trøndelágan guoktásij ja nuortta-Trøndelágan gávtse oahppáj. Oahppe gejN le sáMegiella fáhkasuOrgeN 2002-2008 Gálldo: Gsi statistihkan ”samiske tall forteller 1” Fágalasj analysajuohkusis jages 2008 sáme statistihkan åvddånboahtá tálla vuodoskåvllåoahppijs sámegiella fáhkaslájaj gaskan sjattaj ienep gå gærddoduvvam daj 17 jagij 1990:es gitta 2007 jahkáj. Dát dættot lassánam berustimev åhpadusás sámegiellaj mánájda. sæmmibåttå de dættot fágalasj analysajuogos jur dat tjoahkkáj låhko oahppijs gænna le sámeåhpadus le vuojnunagá vuolus mannam – 3055 oahppes skåvllåjage 2005-2006 gitta 2542 oahppáj skåvllåjage 2007-2008. Tjielggidussa dási le gå fáhkapládna ”sáme giella ja kultuvrra” gádoj 2006 jagen, valla fágalasj analyjssajuohkusa mielas le dárbbo dágásdallat nubbenmgielafága ævtojt sierraláhkáj. Mij gullu sámegiellaj vuostasjgiellan vuoset fágalasj análysajuogos dasi gå juo lip jåksåm alemus oahppelåhkuj dajs gudi máhtti sámegielav vuostasjgiellan válljit udnásj fálaldagáj ja årnigij baktu. Mij gullu oarjjelsámegiellaj le oahppijlåhko vuolus mannam 123 oahppes 2005-2006 skåvllåjages 105 oahppáj 2008-2009 skåvllåjage. oahppij låhko oarjjelsámegiella vuostasjgiellan le nieljegærddáj ienebun lågenanavtan jagen. Mij gullu julevsámegiellaj le oahppij låhko binnum 88 oahppes 2005-2006 skåvllåjage 79 oahppáj 20082009 skåvllåjage. oahppijn gænna le julevsámegiella vuostasjgiellan le huoman lassánam 18 oahppes 25 oahppáj lågev jagen. Mij gullu stádasuohkanijda, de le oahppijlåhko lassánam 415 prosentajn 17 jagen. ÅTsÅDaLLaMa GiELLaÆLLÁnaHTTEMiJs iETJÁ RiJKaJn Væráldin gávnnuji moadda tuvsán giela, gatjálvis gåktu gielajt defineri, madin dåssju guokta tjuode stáhta li. iesj dát subtsas ienemus oasse værálda gielajs ælla ieneplågo giela avtak stáhtan. stuorra oasse dajs gielajs gejn ij la stáhtta hárddo duogen, li ienebut jali binnebut ájteduvvam giela. Dát sihtá javllat dánna le giellalådnoma unneplågo gielajs stáhtaj ieneplågo gielajda fámiljajn ja bájkálasjsebrudagájn ma dábálattjat le unneplågo gielav adnám. Gå unneplåhkogiella binnebut ja binnebut luondlattjat buolvas buolvaj sijdan ij åhpaduvá, sjaddá ájgij milta binnep ja binnep gudi oadtju ieme máhtudagáv gielas. Jus giellalådnom manná vuosteldime dagá, de maŋemussaj ælla des gielan ieme ságastiddje vil. Tjielggidusá dákkár giellalådnomij gávnnap sierraláhkáj dassta gå ienemus oasse unneplågo gielajs le ieme vuolledássásasj giela. Dálásj ájgen le dábálasj dákkár gielaj ságastiddje le guovtegielaga, ieddnegiela duodden máhtti aj stáhta ieneplåhkogielav. Guovtegielak æjgáda máhtti válljit makkár gielav sij vaddi mánájda sijdan. Dákkár dilen vuojtádallá duot giella mij le vuolledássásasj, dát sihtá javllat ienemus bálijt unneplåhkogiella, Dát kapihtal le tjáledum vuostasjamánuensas Jon Todal:as, sámi allaskuvla uNesCO kártta ájteduvvaM gielaj badjel naGin aVTGaLLEGasJ BUoLVaJ ÁJGE le tjuodij nárre gielajs gáhtum. UnEsCo ålgusbiejaj dáv elektråvnålasj versjåvnåv organisásjåvnå átla sav ájteduvvam gielaj badjel rijkajgasskasasj iednegiellabiejve guovvamáno 21. biejve 2009. Dát elektråvnålasj vædtsak fálla ådåstuhtedum diedojt badjel 2500 ájteduvvam gielaj birra ålles væráldin, ja máhttá rievdaduvvat addnij viehke baktu ja ådåstuhteduvvam Átlasin máhtá åhtsåt duon dán ævto milta, ja ájteduv vam giela li gárggaluvvam vidá dássáj: iehpe- sihkar giela, tjielggidum ájteduvvam giela, alvos ájteduvvam giela, hármmat ájteduvvam giela ja gáhtum/jábmám giela. www.unesco.no Ællánahttem Ájteduvvam unneplåhkogiellasebrudagáj gaskan gávnnuji vuojn fámo ma sihti vuosstáj tjuodtjot dán giellalådnomij unneplåhkugielas ieneplåhkogiellaj. sij gudi dáv sihti, vuojnni guovtegielakvuohta ij galga liehket makkárik gasskabájkken avta gielas nubbáj. Guovtegielakvuohta galggá joarkket buolvas buolvvaj. Jur dán sihkarasstem diehti hæhttu unneplåhkogiela dásse bajeduvvat ienemus máhttelis sebrudaksuorgijn ja nav dahkat dav buorren ulmutjijda válljit. Jus giellalådnom le nav guhkás boahtám vaj ij le das máhttelis jali le gássjelissan æjgádijda oahppat mánájda gielav, sjaddá mánájgárdijn ja skåvlåjn ájn vil ájnnasap giellasadjen barggat sidjij gudi sihti unneplåhkogiela dilev nannit. Unneplåhkogiela nannimav ja giellalådnoma målssoma jårggålimbargov máhttep gåhttjot gielalasj ællánahttem. 1960- ja 1970 jagijs udná-tjij lip vuojnnám moadda gielalasj ællánahttemlihto væráldav birra. iesj gal dat subtsas ælládahttem ævto ájteduvvam unneplåhkogielajda le buoremusá boandás ja demokráhtalasj sebrudagájn. Dåbdos ja árra buojkulvissan giellaællánahttemij alle-Eurohpán le val dallusj hæjos stáhtas. Maŋŋela gå friddja bessin stuorrabrittaniás 1920-lågojn vuorrodij dat ådå irlándak stáhtta irlánda-gælak gielav nannusit. irlánda giella aneduváj 1920-lågojn unna unneplågos sijddagiellan, valla dan ådå irlánda nasjåvnnåj vuojnnin oajválattja dáv hármmat ájnnas symbovllån. Åvddåla lij irlándak giella ieneplåhkogiellan læhkám suollun, valla alladássásasj giella ieŋilsk lij sjáhtjalam irlánda gielav maŋŋus nav vaj aneduváj sijddagiellan dåssju muhtem guovlojn. almulasj politihkka dat nuorra irlánda stáhtas lij ælládahttet irlánda gielav sijddagiellan gájkka irlándagijda ålles rijkan. Dát ittjij vuorbástuvá, valla sivás gå irlánda giella le sajenis åhpadusvuogádusán de le uddni vuojga stuorra oasse irlándagijs gudi irlánda gielav ságasti. Dájt maŋemus jagijt li irlánda gielak skåvlå ma tjuovvu giellalávggommodellav, sjaddam ienep ja ienep dábálattja. Gielalasj båhtusa dájn skåvlåjn li buorebu gå dábálasj irlánda gielak åhpadusán. irlánda giela dille le huoman vuorjjásámos, dajnas gå le vuorjját gå akta stáhtta sihtá dahkat ájteduvvam unneplåhkogielav gielav stáhta oajvvegiellan boahtteájggáj. Ællánahttema buojkulvisá sáme politihkalasj ja giellafágalasj birrusa le sierraláhkáj aktisattjat barggam gålmå sierra giellasebrudagáj ålggorijkajn. Vuostatjin de le guhkes dáhpe læhkám aktisasjbarggat ietjá suoma-ugralalasj giellasebrudagáj. nubben li sáme politihkkára 1970-lågos aktisasjbarggin iemeálmmukpolitihkkárij ålles væráldis. Goalmádin le sáme institusjåvnå 1990 lågo rájes muhtem giellapedágogihkalasj aktisasjbargov ietjá iemeálmmuk giellaunneplågoj Eurohpán, ieme unneplågo adni ietjasa iemeálmmugin. Dánna galggá nammaduvvat buojkulvisá ællánahttemij iemeálmmugij gaskan ja eurohpá ieme unneplågoj gaskan. Buojkulvisá iemeálmmukgielaj ællánahttemis iemeálmmuga gaskan li sierraláhkáj Kalaalit nunaata (Ruonaednama) inuita ja maõria aotearoan (new Zealandan) dahkam ålov nannitjit ietjasa gielajt, ja Kalaalit nunaata inuitgiella desti gåhtjoduvvat ájteduvvam. Dåppe lij giella ájteduvvamin avtav gaskav dánska gielas, ja maõrigiella aotearoan le ájn ájteduvvamin ieneplåhkogielas ieŋilsis. 1980-lågon ælláj mánájgárddelihtto maõriaj gaskan aotearoan/new Zealándan. Maõrigiella le polynealasj giella mij ságastuváj aotearoan åvddåla eŋglándaga dåhku båhtin. Mánájgárddelihtto sidáj vijddábut guoddet maõri-kultuvrav ja maõri-gielav nuoramus mánájda. Dát dáhpáduváj dilen gånnå lidjin ållu binnásj mánájs ma gullin maõrigielav sijdaisá. ienemus oasse imeårroj máhtudagás maõrigielan lidjin dalloj badjel 50 låge jagága, ja ieŋils lij badjel válldám bæjválasj giellan ienemus maõrifámiljaj lunna, valla ij val gájkajn. aotearoan sihtin ulmutja sæhkánahttet nuoramus mánájt vuorrasap ulmutjij gudi máhttin maõrigielav iednegiellan. Dáv tjadádin ådålágásj mánájgárdijt ma oadtjun namáv Te Kõhanga Reo. Te kõhanga Reo er maõri ja merkaj ”giellabiesse”. Giellabiesijn galggin dåssju sáhkadit maõrigielav, ja vuorrasap maõrigiella ságastiddje galggin sijá sæbrrama baktu ja sijá bargo baktu mánájgárden liehket mánájda gielalasj åvddågåvvån. Dav majt dahkin giellabiesijn aotearoan/new Zealándan , ij lim prinsihpaj milta juoga ådås. ietjá sajijn væráldin gávnnujin åvdutjis giellalávggommánájgárde ja giellalávggomskåvlå. Giellabiesij ådåsin lij gå dán láhkáj gaskostin iemeálmmukgielav gånnå lij nav vuolledássásasj árvvo ja mij lij nav nievres dilen sebrudagán gå mav maõrigiella lij. Giellabiese lidjin sierralágátja gå biedjin dættov vaddet jali gaskostit árbbedábálasj kultuvrav mánájda. Te Kõhanga Reo sjaddam le buorren, ja stuorra oasse maõri mánájs le álgo rájes 1980-lågos mánájgárddeájgev giellabiessemánájgárdes. Maŋenagi le aj ásaduvvam skåvllåvuogádus gånnå maõrigiella aneduvvá åhpadusgiellan skåvllåfágajn. Máná giellabiessemánájgárdijs máhtti dákkárijda álgget, ja danen oadtju vijdábut åvddånahttet ietjasa guovte gielajt gitta allaskåvlå dássáj. Gávnnuji aj allaskåvlå ma maõrigielav adni. Hawaiian aj gávnnu lihtto mij le dahkam muodogasj vuogádusáv gå aotearoan/new Zealandan. Dåt ieme (åvddåla ieŋilsa) giella Hawaiian le aj polynealasj giella. Lihtto Hawaiian ij le nav stuorre gå majt aotearoan le. Te Kõhanga Reo lihtto le ájnas buojkulvissan læhkám ietjá iemeálmmugijda mij gullu gielajt ællánahttet. Maõria (gudi årru boandás ja demokráhtalasj stáhtan) li aj dåjmalattja iemeálmmukkonferánsajn ja giellakonferánsajn gånnå diedojt juohki ietjasa giellaællánahttemij birra. Te Kõhanga Reo le danen viehka dåbdos iemeálmmugij gaskan. Buojkulvisá Eurohpá unnepálmmukgielaj ællánahttemis alle-Eurohpán gávnnuji aj moadda ieme giela ma li sæmmi dilen gå sámegiela skádasasuollun, vájku vil giellajuohkusa ælla defineridum iemeálmmugin. Dájs gielajs le buojkulvissan báskalasj ja kátálánalasj giela tjielggasabmusijt nannim ietjasa dilev spánian maŋŋela gå Franco.ráddidus gahtjaj 1970-lågon. stuorrabrittánian le 1960-lågo rájes bargadum ålov ællánahttet kymrilalasj gielav Wales:an, ja maŋŋela gælika gielav skottlándan. Madin skotta-gælika giella le vehka ájteduvvam dilen, de viertti javllat ællánahttem Walesan buoragit mannam. skotta-gælika ja kymrigiela li keltalasj giela, valla lingvistalattjat li dá ållu ietjálágátja ja ælla mákkárik láhkáj gaskanisá dádjadahtte. Goappátja giela li ájteduvvam ieŋilsgielas. Kymrilasj giella le åvddåla ságastuvvam ålles Walesan, ja åvddåla englándaga stuorrabrittaniáj båhtin, ságastuváj giella ájn vijdáp guovlon. 1901-álmmuklågon ságastin láhkke Walesa viesádijs kymrilalasj gielav. aktselåk jage maŋŋela, 1991 jage, lidjin 19 % walesgijs gudi ságastin gielav. Tálla vuosedi stuorra giellamålssomav juska ulmusj tjuolldá ålgus sirddolattjat Englándas. 1960-lågo rájes li ulmutja gudi berustáhtji kymrilalasj giela boahtteájges, dåjmalasj ratjástimev gielav ællánahttet. Vuostatjin lij oajbbom gielav åvddånbuktet (d.d. kymrilaš bájkkenamájt rahtegalbajn ja kártajn) ja dan maŋŋela rievtesvuodajt adnet gielav juohkka sebrudaksuorgijn. Giella mediajn le aj oajbbomássje læhkám, buojkulvissaj le sierra kymrilasjgielak televisjåvnnåkánálla ásaduvvam. Gájkka dá li læhkám ájnas ássje unneplåhkogiela dásev bajedittjat ja dajnas ganugahttet giellamålssomav kymrilasj gielas ieŋils giellaj sijdajn. Valla dat stuorámus oajbbom le skåvlåjn læhkám. Kymrilasj giella le uddni bákkulasj fáhka gájkajda Walesa vuodoskåvlåjn. oahppijda gudi e kymrilasj gielav ságasta sijdan, le máhttelis válljit duov dáv giellalávggom vuogijt, gånnå kymrilalasj giella le oahppamgiellan muhtem jali gájkka fágajn. Da stuorra ressursa ma li aneduvvam kymrilasj giellaj Walesan le båhtusijt buktám. Jus adná álmmuklågojt gálldon, vuojnná tállajt kymrilasj sáhkadiddje le vuostasj bále tjuohte jahkáj lassánimen. 2001 jage álmmuklågon lij 21 % ma kymrilasj gielav máhttin. Giela boahtteájggáj le sierraláhkáj ájnas gå le prosentaj lågoj milta ienebu gå gasskabuolvas gudi sáhkadi kymrilasj gielav. Dát lij åvddånahttem mav juo máhttin registrerit 1991-álmmukjåhkåmin. Kymrilasj giela åvddånimev Walesan ij máhte tjielggit ietjáláhkáj gå dåjmalasj båhtusin ællánahttembargos ja diedulasj almulasj giellaplánimis. buohtastahttemárvvo Buojkulvissan ájteduvvam gielajda le dánna nammadum irlánda giella, inuitgiella Kalaallit nunaatin, báskalasj-, katalának-, maõria-, hawaiia-, skotta-gæliga- ja kymrilasj giela. Gájka dájs giellasebrudagájn le dåjmalasj ællánahttem barggo. Dile li sierraláhkáj, ja ij aktak åtsådallamijs máhte sirdeduvvat mekánalattjat sáme guovlojda. Valla dáj giellasebruda-gáj aktisasj ássje vuojnunagá le ællánahttembargon li dættodam gielav mánájgárdijn ja skåvlåjn. Giellabiessemánájgárde ja giellabiesseskåvlå li guovdátjin. Åvddånbuktem ja dássealedibme galggá sihkarasstet vaj æjgáda joarkki vaddet unneplåhkogielav ietjasa mánájda. Mánájgárde ja skåvlå galggi liehket da ma vaddi gielav vijdábut daj dilijn gå æjgáda sihti, valla e des máhte. Oajvvadus ådå láhkaj nasjonálalasj unneplågoj ja unneplåhkogielaj birra Svierigin Svieriga ráddidus le ådåjakmáno 29. Biejve 2009 vaddám ådå oajvvadusáv láhkaj nasjonálalasj ja unneplåhkogielaj birra Láhkarádáj. oajvvadusán li tjuovvovasj oajvvetjuoggá ma guosski sámegiellaj: sáme, meänkieli ja suoma gielaj háldadusguovllo galggq vijdeduvvat 13 suohkanijn; arvidsjaur, Berg, Härjedalen, Lycksele, Malå, sorsele, storuman, strömsund, Umeå, Vilhelmina, Åre, Älvdalen och Östersund suohkana båhti maŋen. Åvdutjis lij Árjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke och Gierun háldadusguovllon. Láhkaárvvalusá sisadno le njuolgadusá anátjit suomagielav meäkieli ja sámegielav oajválattjaj ja duobbmoståvlåj gáktuj.Vijdábiut de li láhkaárvvalusán mærrádusá suoma-, meänkieli og sámegiela birra mánájgárdijn ja boarrásijhuvson. Mij gullu mánájgárdijda galggá suohkan fállat æjgádijda/åvdåstiddjijda gudi sajev mánájgárddáj åhtsi dåjmajt gånnå le ålles jali oasse dåjmas suoma-, meänkieli jali sámegiellaj. Mij gullu boarrásijhuksuj oajvvaduvvá rievddadus sosiáladievnastuslágan mij sisadná suohkan galggá barggat nav vaj gávnnuji bargge gudi máhtti suoma-, meänkieli jali sámegielav gånnå le dárbbo boarrásij ulmutjij huvson. Vägverket (Rahtedoajmma) biejaduvvá lasedittjat ietjas bargov galbbit unneplåhkogielak bájkkenamma galbajt. stáhta ja suohkana oajválattja bádtjiduvvi suodjalittjat unneplåhkogielak bájkkenamájt ja åvddånbuktet unneplåhkogielav vuojnnusij galbaj ja ietjá merkaj baktu. suoma-, meänkieli ja sámegiela háldádusguovlo stuoredibmáj juolloduvvá 50 milliåvnå kråvnå stáhtadoarjjagin guoskaduvvam suohkanijda. Guokta sáme giellaguovdátja ásaduvvi oarjjelsáme guovlluj, Lulle-Lusspáj ja Dearnnáj. sámedigge sverigin le ráddidusá åvdås jagen 2008 giellagiehtagirjijn suohkanijda ja oajválattjajda barggam www.samediggi.se/4009. Ulmme giehtagirjijn le åvddånbuktet sámegielav ja lasedit sámemáhtudagáv barggijn, valla aj lasedit álmulasjvuoda sámegiela anov oajválattjaj gáktuj. Giellagiehtagirjen le konkrehta oajvvadusá modellajda sámegielajn barggat suohkana dásen, modella giellaprográm- majda ja doajmmaplánajda. Vijdábut le skåve gielladilev guoradalátjit. Ulme, hásstalusá, guhkesájggásasj strategija ja dåjma oaHPPaT: Åhpadusáv nannit nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj gájkka dásen Famillja le ájnnasamos sadje biedjat vuodov máná gielalasj åvddånahttemij. Moadda sáme máná oadtju álgo rájes sámegielav iednegiellan- moattes sáme mánájs oadtju guokta iednegiela, sámegielav ja avtav mij ij la sámegiella, álu vuonadárro. Muhtema æjgádijs e huoman sámegielav máhte ja danen e máhte ietja sámegielav iednegiellan ietjasa mánájda vaddet. sáme gielaj ællánahttemijn le giellabarggo mij dagáduvvá mánájgárdijn ja skåvlåjn sierraláhkáj ájnas bs. kapihttalav giellaællánahttem åtsådallamijs ietjá rijkajn. Giellabiessemánájgárde ja giellabies- seskåvlå li guovdátjin. Mánájgárdijn ja skåvlåjn le ájnas dahkamus sámegielav vijdábut guoddet daj bálij gå æjgáda sihti ietjasa máná galggi sámegielaga sjaddat, ja gå ietja e sámegielav máhte. Mánájgárdde le ájnas sadje gå máná galggi máhttet åvddånahttet buorre sámegielav avtastallamgiellan. Guovlojn gånnå sámegiella ij la avtastallamgiellan le sierraláhkáj ájnas vuododit mánáj sámegielak åvddånahttemav mánájgárde baktu. Danen le ájnnasin láhtjet dilev nav vaj sáme mánájgárddefálaldagá ja kvalitehtta nanniduvvi mánájgárdijn nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn ja stuoráp stádajn. Åhpadus sámegiellaj ja sámegielan ålles skåvllåvádtsema ájge åvddånahttá sáme mánáj máhtudagáv sámegielan ja sijáv gárvet oassálastátjit sámesebrudagán dagu ålles giellaaddne. Ulmmen le sihkarasstet sámegiela vuodoåhpadusá fálaldagáv gájkajda gænna le rievtesvuoda dasi nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn. Åhpadus galggá buorre kvalitehta árvustallamij vuodo milta. Buorre sáme oahpponævo li stuorra árvvon dán aktijvuodan. Buorre kvalitehtta åhpadusán ja buorre diehto sámegiela åhpadusá fálaldagá birra vuojneduvvá buorre vájkkudussan dasi man galles válljiji sámegielav ålles skåvllåvádtsema ájge. Vuojnunagá le moattes sáme oahppijs gudi ierit gahttji mánájgárde ja skåvlå, mánájdáse ja nuorajdáse, ja vuodoskåvlå ja joarkkaåhpadusá gaskal. aktisasjprosjevta rápporta gaskal Mánájoahttse Vuonan, Mánájoahttse svierigin ja suoman Retten til medvirkning og innflytelse for samiske barn og unge (Rievtesvuoda oassálasstemij ja vájkkudibmáj sáme mánájda ja nuorajda 2008 jages, vuoset oahpponævvodille, åhpadiddjij ja skåvllåjådediddjij guotto li ájnas sivá ma máhtti tjielggit dáv stuorra gahttjamav åhpadusás. sihkarasstem diehti vuodov rekrutterimijda virggeåhpadusájda gånnå le dárbbo sámegielak máhtudagás, le ájnas oahppijn le buorre fálaldagá sámeåhpadussaj ålles skåvllåvádtsemájge. Æjgádijda ja iehtjádijda máná birrusin vierrti látjeduvvat fálaldagá nav vaj sij oadtju sámegielav åmastit sæmmibåttå gå mánná sámegielav oahppá mánájgárden ja skåvlån, ja nav máhttá mánná doarjjagav oadtjot ietjas giellaåhpadusán. Æjvvalimsaje bájkálasjsebrudagájn ja stádajn gånnå le luondulasj sámástit le aj buorren vaj sámegiella sjaddá luondulasj avtastallamgiella. alep åhpadussaj rekrutterim nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielan ja ietjá åhpadussaj gånnå le dárbbo sámegielak máhtudagás, le ájnas ásadit máhttobásav sámegiella sebrudagán, nav vaj barggovadde galggá máhttet rekrutterit sámegielak barggijt gænna le buorre sámegielak máhtudahka. nuora vierttiji diedoj ja máhtudagá baktu oadtjot diedojt máhttelisvuodaj birra majt sámegiela åhpadus vaddá, árvusmahteduvvat sámegiellaåhpadusáv válljitjit. Vijdábut de le ájnas buorre ja stuovvágis fálaldagájt alep åhpadussaj nuortta-, julev-, ja oarjjelsámegielan sámelága 3-8. § mierret juohkkahattjan la rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan . Ulmmen le máhttet fállat gájkajda gudi sihti sámgiellaåhpadusáv nuortta-, julev-, ja oarjjelsámegielan. Tjuovvovasj ulme galggi njuolgadussan liehket dán suorge åvddånahttemij: nuorajdásen ja joarkkaskåvlån ponævo li sámegiellaj ja sámegielan lakåvddåskåvlååhpadiddjen ja åhpadiddjen sámegielan åhpadiddjijda mánájgárdijn ja skåvlåjn giela åhpadusáv mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda julev- ja oarjjelsámegielan fámiljajda oassálastátjit nuortta, julev- ja oarjjelsámegiela åhpadusájn sáme mánájgárddefálaldagá mánájgárddefálaldagájt oadtju duvvá mánájgárdijn oadtju sáme åhpadusáv julev- ja oarjjelsáme åhpadusán sámeåhpadussaj åhpadusán sámegiellaj ja sámegielan suohkanij åvdåsvásstádus sihkarasstet sáme mánájda mánájgárddefálaldagájt gånnå oadtju nannidum ietjasa gielav ja kultuvrav, le dættoduvvam mánájgárddelágan 8. §:”suohkanin le åvdåsvásstádus nav vaj mánájgárddefálaldagá sáme mánájda sáme guovlojn le sáme giellaj ja kultuvrraj vuododuvvam. ietjá suohkanijn galggá dile láhtjeduvvat nav vaj sáme máná máhtti sihkarasstet ja åvddånahttet ietjasa gielav ja kultuvrav.” Mánájgárde lága 2. § dættot mánájgárdde galggá vieledit sáme mánáj gielav ja kultuvrav: ”sáme mánájgárdijn le vuordedahtte gávnnuji bargge gudi dåbddi sáme gielav ja kultuvrav.” Udnásj ájge le moattelágásj sáme mánájgárde. Moadda mánájgárdijn le sámegiella bæjválasjgiellan. Muhtemijn li vas sáme- ja dárogiella adnogiela, ja muhtemijn vat dåssju dárogiella. Moadda dáro mánájgárdijn le sierra sáme åssudagá. Gávnnuji aj familljamánájgárde sáme åssudagáj/sijdaj. Gå le moattelágásj dásse sáme máhtudagás mánájn avta mánájgárden buktá hásstalusájt sáme gielav nannitjit. Rámmapládna mánájgárdijda sisadno ja dahkamusá mierret:”(..) sáme máná dárbahi doarjjagav bisodit ja åvddånahttet ietjasa gielav ja kultuvrav beruskahtá gånnå årru rijkan.” sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt Máhttodepartementa budsjehta badjel sáme mánájgárdijda, pedagogihkalasj nævoj bargojda, giellaåhpadussaj ja diehtojuohkem-, åvddånahttem- ja bagádallambargguj sáme mánájgárdijn ja mánájgárdijn sáme mánáj. sámedigge oassálasstá fylkaålmmåj aktisasjbargon mánájgárddesuorgen. sámedigge le dahkam strategalasj plánav sáme mánájgárijda 2008-2011 jagijda. sámedikke ulmme le åvddånibme sáme mánájgárdijn gånnå sámegiella åvddånahttem le guovdátjin. sámedigge sihtá danen dán pládnaguhttalin vuorodit sáme gielav, mánáj rievtesvuodajt, aktisasjbargov itjá aktøraj, máhttolåpptimav ja værmádakásadimev, pedagogalasj nævojt, rekrutterimav, dutkamav, dieh-tojuohkemav ja bagádallamav nannit. sámedigge ájggu dán ájggegávdan ruhtadoarjjagijt sáme mánájgárdijda árvustallat. Fylkaålmmå jåhtuj biedjá mánájgárddepolitihkav stáhta doarjjagij háldadime baktu, dahkamusájt mánájgárddelága ja suohkanijt bagádallat. Fylkaålmmå koordineri ja álgat åvddånahttembargov suohkanijn ja mánájgárdijn ja katisasjbarggá sámedikkijn ásadit sáme mánájgárddekonferánsajt. Fylkaålmmå juohká diedojt rievtesvuodaj ja fálaldagáj birra, i.i. mánájgárddefálaldagáj sáme mánájda. Máhttodepartementan le bajemus åvdåsvásstádus åvddånahtátjit kvalitehtav ja stivrrimav ja ruhtadimev mánájgárddesuorgen. Departemænnta juohká sámediggáj rudájt kap. 231, 50påsta badjel. Departemænnta aktisasjbarggá sámedikkijn dåjmajt tjuovvolit ráddidusá strategijajt máhttoåvddånahttemin ja rekrutterimi mánájgárddesuorgen. 1. doajmma Diehtojuohkem mánájgárdde- ásadime birra sámij mánájda Diehtojuohkem rievtesvuodaj ja fálaldagáj birra sáme mánájda: Viertti diedojt sáme mánájgárddefálaldagáj birra buorebut juogeduvvat, sihke mánájda sáme mánájgárdijn ja sáme mánájda dáro mánájgárdijn. Máhttodepártemænnta galggá aktan sámedikkijn diedojt juohket æjgádijda, auohkanijda, ja mánájgárddeæjgádijda sáme mánáj rievtesvuodaj birra ja makkár fálaldagá ja doarjjaårniga gávnnuji. MÁRKoMÁnÁK sÁME MÁnÁJGÁRDDE le priváhta mánájgárde skánijn oarjje-Tråmså. Mánájgárdde dåjmaduvvá Várdobáiki sáme guovdátjis. Mánájgárden li 18 ållesbæjválasj saje ja 3,2 stuoves virgge. Mánájgárdde fálla sajijt mánájda Evenássje, skáne ja Gieldanuore suohkanijs. Gallegattjajn mánájs le sámegiella sijddagiellan. Muhtem máná gulli sámegielav berrahijs, d.d. ádjájs ja áhkujs. De lidjin dárbo ienep sámegielak barggijs jus sámegiella galggá bæjválattjat gullut. akta prosjækta bargge guhti le gålmmi vahkkuj mánájgárden le tjalmostam njálmálasj sámegiellaj lavllagij ja ståhkusij baktu, duov dáv tiema baktu dagu rievsagahttem ja guollim ja ietjá tiemá gånnå sáme giella ja kultuvrra le oajvvetiebmán. ståhkusa gånnå le ánnsidummávso li aj anon læhkám. Máná li sámegielak birrusijn ja ietjá birrusijn maŋen læhkám gånnå le sábmáj ságastallam tjalmostuvvam. Mánájgárde bargge le stuorra åvddånimev vuojnnám. Prosjevta tjadá le aj åvdedum læhkám lasse sierrapedagogihkalasj máh tudagá lasedibmeguovtegielakvuoda birra barggijda. sámedigge ruhtadij dáv gålmåjahkásasj pro sjevtav assen guhkesájggásasj rahtjamussaj. Ulmmen le máná galggi máhttet oadtjot åh padusáv sámegiella vuostasjgiellan gå skåvllåj álggi. Maŋŋela prosjevta ájge le mánájgárdde álgadam prosjevtav ”Åhpa muv sámegielav åvddål skåvlå álgo”. Dietojuohkem gájkka suohkanijda: Dámedigge ájggu dahkat bagádusáv sierra doarjjagij birra sáme mánájgárdijda, dán vuolen aj diedojt ma guosski fálaldágájda dáttja mánájda sáme mánájgárdijn. Departemænnta galggá bagádusá juohkemav vásstedit. Departementajn, fylkaålmmåjn ja sámedikkijn le aktisasj åvdåsvásstádus bádtjit suohkanijt ja mánájgárddeæjgádijt ásadit mánájgárddefálaldagájt sáme mánájda. Åvdåsvásstádus: Máhttodepartemænnta ja Sámedigge Ájggemierre: 2009 2. doajmma Máhtudakåvddånibme gielajn guovdátjin stuorra hásstalussan le rekrutterit sámegielak mánájgárddebarggijt. Máhttodepartemænnta le dahkam sierra strategijajt åvddåskåvllååhpadiddjijt rekrutteritjit mánájgárddáj 2007-2011, aktan jahkásasj doajmmaplánaj. strategijajn dættoduvvá náv “mánájgárdijn sáme mánájn le dárbbo barggijda sámegielak máhtudagájn”. sd.diedádusán. nr. 23 (2007-2008) Giella råvijt dahká dættoduvvi aj dárbo sáme mánájgárdijda ja mánájgárdijda sáme mánáj bargge gudi dåbddi sáme gielav ja kultuvrav. Máhttodepartemænnta sihtá nannit rahtjamusájt rekrutteritjit ienep åvddåskåvllååhpadiddjijt mánájgárdijda, dán vuolen sámegielak åvddåskåvllååhpadiddjijt, bs. dåjmajt sd.diedá. nr. 23. Máhttodepartemænnta le álgadam sierra máhtudakstrategijav Máhtudahka mánájgárdijn – strategija máhtudakåvddånáhttemij mánájgárddesuorgen 2007-2010. Dættoduvvam le sáme máná hæhttuji oadtjot doarjjagav ietjasa gielav bisodittjat. Máhttodepartemænnta le biedjam rudájt máhtudakdåjmajda. Mánágárddeæjgáda máhtti åhtsåt stáhta máhtudakdoarjjagijt suohkanij baktu. Ájnas le jut suohkana ja priváhta mánájgárddeæjgáda arvusmahtti sáme mánájgárdijt ja mánájgárdijt sáme mánáj ruhtadoarjjagijt åhtsåt, sierraláhkáj sámegiela hárráj. Máhttodepartemænnta ájggu rudájt biedjat giellamáhtudagá åvddånahttemij barggijda sáme mánájgárdijn ja mánágárdijn sáme mánáj. Departemænnta ájggu aktisasjbargujn sámedikkijn dahkat dåjmajt. Gå galggá vaddet buorre giellaoahpov, de gájbbeduvvá sáme mánájgárdde bargge máhtti sámegielav ja dav dåjmalattjat adni. Ájnas le jut mánájgárddeæjgát vaddá máhttelisvuodav bárggijda sámegielav oahppat. Giella le kultuvrraguodde ja ållu guovdátjin sáme árvojt ja máhtudagájt joarkkemin. Mánájgárdde æjgáda hæhttuji vájmmelisát åhtsåt sámegielak barggijt gå almodi mánájgárddevirgijt. Ållu ájnas le barggijn le buorre máhtudagá duon dán árbbedábálasj dåjmajda ja vaj máhtti oahppat bágojt ja moallánagájt ma li luondulattja duon dán dilen. Jus mánájgárden ij le máhtudahka, de viertti mánnágárdde viedtjat ressursajt ålggolis. Mánájgárddáj le aj ájnas liehket diedulasj ja vaj tjielgga ulme le gåktu sij barggi giela ællánahttema gáktuj. Makkár oahppamvuoge váldeduvvi adnuj le ierit ietján tjanádum bájkálasj dilijda ja guovlo gielladilláj. Mánájgárdijda le ájnas duolloj dálloj ietjasa sáme giellaåhpadusáv árvustallat. Mánájgárde viettiji åvddånbuktet sáme gielav, ietjasij dokumentajn ja galbajn. Guovtegielakvuodan le gatjálvissan máhttet goappátjijt gielajt nav buoragit gå máhttelis. Guovtegielak mánájgárdijn/åssudagájn gånnå sáme ja dárogiela aneduvvi, hæhttuji bargge adnuj válldet moadda strategija, vuoge ja prinsihpa åvddånahtátjit guovtegielak dåbdåv, nav vaj e agev sámegielav ierit vállji guládallamgiellan jus dárogielaga jali dáro-sámegielaga li tjoahken. Dárbbo le åvddånahttembargos ja vuogádusåvddånahttemis giellaåhpadusán sáme mánájgárdijn ja mánágárdijn sáme mánáj. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta aktisasjbargujn Sámedikkijn ja guoskadaládum fylkaålmmåjn. Ájgge: 2009-2010 Øzerk/Juuso: 1999: Pedagogisk idébok for tospråklige barnehager, 27. bielen. 3. doajmma Pedagogalasj nævoj åvddånahttem Pedagogalasj nævoj ma li hiebaduvvam sáme mánájda ja sáme mánágárijda ma tjuovvoli giellabargov mánájgárdijn vádnuhi. Rámmaplána tjuovvolibmen mánájgárde sisano ja dahkamusáj birra, le Máhttodepartemænnta dahkam duov dáv tiebmágirjátjijt, dáj gaskan aj sáme kultuvrra mánájgárden. Girjátja le juogedum divna rijka mánájgárdijda. Jage 2009 alluj galggi dagáduvvat girjásj giellabirrusa ja giellaarvusmahttema birra. Girjásj galggá jårggåluvvat sámegiellaj. Máhttodepartemænnta galggá aj jårggålit rámmaplánav mánájgárdij sisano ja dahkamusáj birra julev- ja oarjjelsámegiellaj. Duodden ájggu departemænnta dahkat jiednafijlajt nuorttasáme rámmaplána jårggålussaj. Departemænnta árvustallá dahkat dav sæmmi oarjjel- ja julevsábmáj. Máhttodepartementajn aktisattjat le sámedigge gárvedime bagádusáv mij galggá vuosedit bálggáv mij máhttá liehket mánájgárde sisadno mij gullu sáme giella- ja kultuvrraåvddånahttemij. aktisasjbarggo ja aktijvuoda mánájágárde ja skåvlå gaskan le ållu ájnnasa sáme mánnáj gå galggá åtsådallat aktelasj giellaåvddånahttemav Máhttodepartemænnta ájggu nuorttasámegiellaj jårggålit bagádusáv:”Fra eldst til yngst. Samarbeid og sam menheng mellom barnehage og skole”- “Boarrasabmusis nuoramussaj. Aktisasjbarggo ja aktijvuoda mánájgárde ja skåvlå gaskal”, ja dan maŋŋela árvus taláduvvá jårggåluvvat julev- ja oarjjelsámegiellaj. Bagádus máhttá liehket ájnas nævvon sihkarasstemin ja vaj sáme máná ja sijá æjgáda oadtju åtsådallat buorre sirddemav institusjåvnåj gaskal. Máhttodepartemænnta galggá dahkat bagádallamnævojt giellaarvusmahttema birra æjgádijda gejn li máná mánnáruhtamávso álldarin. Departemænnta ájggu dájt nævojt nuorttasámegiellaj jårggålit, ja dan maŋŋela árvustaláduvvá julev- ja oarjjelsámegiellaj jårggåluvvat . Mánájgárdijda, mánájgárddeæjgádijda ja suohkanijda mánájgárddeoajválattjan, le ájnnasin oadtjot dakkár diedojt ma máhtti vaddet arvusmahttemav giellabargguj mánájgárden. Máhttodepartemænnta ájggu láhtjet dilev nav vaj diehto- ja åtsådallamoabllom buorre giellaåvddånahttemdåjmajs (dán vuolen aj giellalávggomprosjevtajs) gávnnuji departementa ietjasa webbabielen, ådåsgirjijn ja ietjá hiebalgis kanálaj baktu diedojt oablodit suohkanijda ja mánájgárdijda. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009 ja 2010 vuodoåhpadusfálaldahka sámegiellaj ja sámegielan Máhttodepartemænnta galggá láhkavaddemav ja vuodoáhpadusá tjadádimev álmmukrievtesvuodaj ævtoj sissŋelij oadtjot, ja vájmmelisát dahkat nav vaj juridihkalasj ja politihkalasj vælggogisvuodaj gáktuj majt Vuodna le iLo-konvensjåvnå nr 169 ja Ån-sjiehtadusá iemeálmmugij rievtesvuodaj birra vælggogis rievtesvuodaj adnemin. Åhpadusláhka le dat mij vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå åhpadusáv reguleri 6-2 § juohká vuodoskåvlå dásen guovlojt ålggolin ja sissŋelin sámegiela háldadusguovlo. Háldadusguovlo sissŋelin le gájkajn vuodoskåvlå álldarin rievtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan. Háldadusguovlo ålggolin le binnemusát lågev oahppijda gudi sihti åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan rievtesvuohta åhpadussaj ja nav guhkás jus vil gudás li juohkusis. Guovlojda ålggolin sámegiela háldadusguovlo le sámijda vuodoskåvlå álldarin rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan. Daj bálij gånnå ij máhte åhpadusáv vaddet klássan åhpadiddjijn, rahpá láhka máhttelisvuodav ”sadjásasj vuogij milta dákkár åhpadussaj”. Dát sihtá javllat buojkulvissaj guhkásåhpadussa. Åhpadusláhka 6-3§ le mærrádusá sáme joarkkaåhpadusá birra. Dánna nammaduvvá ”sámijn joarkkaåhpadusán le rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan.” Daj bálij gånnå dákkár åhpadus ij máhte avta skåvlån vatteduvvat máhttá i.i. guhkásåhpadus aneduvvat. Vijdábut de vaddá láhka mærrádusájn ”muhtem skåvlå galggi fállat åhpadusáv sámegiellaj jali sámegielan jali sierra sáme fágajn joarkkaskåvlån sissŋelin sierra kursaj jali sierra juohkusijda. Fylkasuohkan máhttá aj ietján fállat dákkár åhpadusáv”. sáme åhpadusá åvdåsvásstádus le juogedum moatte doajmme gaskan. mánájgárddefálaldagá ja vuodoåhpadusá plánimis, látjedimes ja tjadádimes. loabálasjdárkestimes, gujttimássjijs, diehtojuohkemis ja bagádallamis, lágaj ja mærradusáj tjuovvolimes ja adnujválldemis, ja doarjjagij koordinerimis ja juohkemis. sÁMEDÁRo 1. oahppapládna diededit ja álgadit paralella oahppoplánajt Máhttolåpptimin- sáme, dahkat bagádusájt aktelasj fágajn, rápportajt bærrájgæhttjijs oadtjot, sámediggáj ruhtadoarjjagijt t åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielanháldadi juollodum stáhtabudsjehta badjel ja bargos mij tjuovvu guovdásjvattedum eksámenijs sámegielan vuostasj ja nubbengielan. Ållo bargos le sámedikkijn aktisattjat. sámegiella vuostasjgiellan 1 oahppopládna dárogiella oahppijda gejn le sámegiella vuostasjgiellan oahppijn le rievtesvuohta bessat árvustallamis ja åhpadusás dáro nubbengielan. 2.oahppopládna sámegielan vuostasjgielan- sámegiella 1 oahppopládna dárogielan (nasjåvnålasj) Guokta vuostasjgiela. oahppijn le rievtesvuohta bessat árvustallamis ja åhpadusás dáro nubbengielan. dahkat lágajt ja mierredit láhkatjállusijt, sáme giela ja ietjá sierra oahppoplánaj stuorrudagá- ja ressursaplánajs, fáhka- ja tijmmajuohkemis, bajemus diehtojuohkemis suorgen ja sámedikkijn konsulterimis. sámedigge mierret oahppoplánajt sámegielan vuodo ja joarkkaskåvlåjda ja oahppoplánajt sierra sáme fágajda joarkkaåhpadusán, ja sámedigge vaddá aj láhkatjállusijt sisano birra nasjonálalasj oahppoplánajn 2-3§ ja 3-4 §, mij sáme álmmugav vælggogissan dahká giela-, kultuvra- ja sebrudakiellema åhpadusá hárráj bs. 6-4§ åhpaduslágan. sámedigge iesj vuorrot, ja dahká ja álgat dåjmajt suorgen ietjas politihka duogátjijn. sámedigge le avtaárvvusasj konsultasjåvnnåbielle stáhta oajválattjaj ja goappátja biele libá vælggogisá guorrasit tjoavddusij gáktuj. oahppe gejn le iesj ájnegasj rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan, máhttá vuodo- ja joarkkaskåvlå åhpadusán válljit tjuovvovasj 4 lágásj oahppoplána dárogielan ja sámegielan: oahppijn gejn le sámegiella vuostasj- jali nubbengiellan ælla bákkulasj amásgiela/gielalasj tjegŋudahka vuodoskåvlån ja amásgiela joarkkaskåvlå åhpadus, valla sijájn le rievtesvuohta dákkár åhpadusáv oadtjot jus sihti. skåvllåæjgát máhttá fállat sámegiela åhpadusáv amásgiela oahppoplána milta. oahppe gudi åhpadusáv oadtju sámegielan amásgiela oahppoplána milta, e besa dárogiela nubbengiela åhpadusás ja árvustallamis. Darogiela ja sámegiela åhpadusájt hæhttuji gehtjadallat aktisattjat gå dárofáhka ”vaddá” tijmajt 3.oahppopládna sámegiella nubbengiellan- sámegiella 2 1-10. dáse oahppopládna dárogielan (nasjåvnålasj) oahppijn le rievtesvuohta bessat árvustallamis ja åhpadusás dáro nubbengielan. 4.oahppopládna sámegiella nubbengiellan- sámegiella 3 1-7. dáse oahppopládna dárogielan (nasjåvnålasj) oahppijn le rievtesvuohta bessat árvustallamis ja åhpadusás dáro nubbengielan. sámefáhkaj. sáme ja dáro fágajn li moadda aktisasjoasse, ja danen la ájnas lahka aktisasjbargojn dá guovta fága gaskal, bs. ulmev oahppoplánan sámegiella vuostasjgiellan ja ulmev dárogiella oahppijda gejn le sámegiella vuostasjgiellan. Dáro- ja sámegiela åhpadusá plánim ja organiserim le hásstalussan skåvlåjda ja skåvllåæjgádijda, sierraláhkáj skåvlåjda sámegiela háldadusguovlo ålggolin. Dát galggá dáhpáduvvat sissŋelin mierredum tijmmalågo ja mierredum oahppoplánaj milta, sæmmibåttå gå rievtesvuoda hiebadum åhpadussaj bs. åhpaduslága 1-3. §, galggá dievdeduvvat. sámeåhpadusá plánim ja hiebadibme le åhpadiddjijda hásstalussan. Juohkka jahkedásen máhttá liehket oahppe ma li oalle sámegielaga, oahppe gudi máhtti vehin sámegielav ja oahppe gudi e majdik máhte, valla sihti sámegielan åhpadusáv. Åhpadus galggá gájkajda hiebaduvvat. statistihkan ”Samiske tall forteller 1 – kommentert statistikk 2008” Fágalasj analyjssajuohkusis sáme statistihkán åvddånboahtá sámegiela oahppelågo binnom le nubbengielafágan boahtám, ja de le sierraláhkáj oarre dágástallat nubbengiela ævtojt. Dákkár dágástallamin hæhttu ulmusj gæhttjat oahppij ålles barggonoadev ja skåvlåj ja åhpadiddjij ævtojt åhpadusáv oahppijda hiebadittjat. Ævto ma hæhttuji dágástaláduvvat ja árvustaláduvvat le i. i.: (vuostasjgiellan) oahppijda gejn le sámegiella nubbengiellan Årnik viertti árvustaláduvvat. Viertti gehtjaduvvat gåktu oahppopládna ja tijmmalågo dárogielan doajmmi. Dáj båhtusij duogátjijn viertti hiebadibme åvddålijguovlluj árvvaluvvat. suohkana ja fylkasuohkana oadtju jahkásattjat sierra mierredum ruhtadoarjjagav sámeåhpadussaj, d.s.j. åh padusáv sámegiellaj ja sámegielan. Doarjjaga galggi buktet ruhtadimijt nav vaj sámegiella sáme oahppijda vuodo- ja joarkkaskåvlån åhpaduvvá. Vijdábut de galggi doarjaga aj dahkat nav vaj åhpadiddjij máhtudahka sámegielan ja kultuvran nanniduvvá. suohkana ja fylkasuohkana li vælggogis vaddet åhpadusáv sámegielan oahppijda gejna le åhpaduslága milta rievtesvuoda. Áhpadusdirektoráhtta le buktám doarjjaårniga árvustallamav departemænntaj jagen 2008. Máhttodepartemænnta sihtá dát galggá tjuovvoluvvat sierraláhkáj viertti ulmmejåksåma árvustaláduvvat, ja gehtjaduvvá suomagiela doarjjaårniga aktijvuodan. Departemænnta le ájgij milta registrerim duhtamahtesvuodav doarjjaga stuorrudagá gáktuj. Máhttodepartemænnta ájggu jahkásasj budsjæhttagiehtadallama aktijvuodan dáv árvustallat. Dættoduvvat val viertti jut oahppij rievtesvuoda le stuovvása berustahtek doarjjaga stuorrudagás, ja suohkana hæhttuji åttjudit buorre kvalitehtav fáladagájda nav vaj åhpadusá ulmme jåvsåduvvá. 4. doajmma Guoradallat oahppij sámeåhpadusá árvustallamav nav gåktu le tsuojggiduvvam sd. diedá. nr 28. (2007-2008) sámepolihkka, de le moatten sebrudagá suorgijn dihto vánesvuohta dassta mij dáhpáduvvá skåvllåárggabiejven. i. i. vuojnnu tjoahkkájlåhko oahppijs gudi sámegielav válljiji, le unnánasj binnum maŋŋela gå Máhttolåpptim doajmmagådij, valla sámegiela åhpadusá åhtsåma le målsudahkkása fylkas fylkkaj. Åhpadusdirektoráhtta ájggu guoradallat åttjutjit buorep duogásjdiedojt man láhkáj oahppe oadtju ietjasa sámegiela åhpadus rievtesvuodajt, ja gåktu oahppe ietja åhpadusáv árvustalli. Ájggomussan le i. i. oadtjot stuoráp vuodov máhttelis rievdádusájda sámeåhpadusán nav vaj buorebut máhttá oahppij åhpadusdárbojt gåbttjåt. Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta Ájgge: 2009 5. doajmma Bagádusá oahppoplánajda Bagádusá galggi dagáduvvat nav vaj åvddånboahtá gåktu máhttá buorre hiebadum åhpadusáv vaddet. Fágaj oahppoplánaj bagádusá e galga liehket dakkára ma gåbttji ålles plánav, ienni vaddet buojkulvisájt gåktu åhpadus máhttá plániduvvat ja tjadáduvvat ja gåktu oahppe máhtti árvustaláduvvat duon dán dásen. Bagádusá vierttiji vaddet konkrehta buojkulvisájt gåktu máhtudakmihtojda máhttá vaddet konkrehta sisanov juohkka dásen ja buojkodit åvddånimev dásij gaskan. Bagádusá LK06-s:aj dagáduvvi sæmmi láhkáj gå bagádusá LK06:aj, dsj. dahkamusgirjij milta Máhttodepartementas Åhåadusdirektoráhttaj. Bagádusá galggi dahkat nav vaj åhpadus sámegielan ja dárogielan orgániseriduvvá nav vaj oahppe oadtju åhpadusáv doajmme lágaj ja njuolgadusáj gájbbádusáj gáktuj. Bagádusá sámegiella vuostasjgiellan ja sámegiella nubbengiellan vierttiji vuoroduvvat. Åhpadusdirektoráhtan le oajvvevásstádus bagádusájt dagádtjit, aktisasjbargujn sámedikkijn. Rátjaduvvá gærggat bagádusáj sámegiella vuostasjgiellan ja sámegiella nubbengiellan 15.05.2010. Dåj ietjá bagádusáj barggo mierreduvvá Sámedikke ja Åhpadusdirektoráhta gaskal. Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta aktisasjbargujn Sámedikkijn Ájggegávdda: 20010-2012 6. doajmma Suohkanij ja fylkasuohkanij sámegiela åhpadusá rievtesvuodaj tjadádime bærrájgæhttjo Åhpadusdirektoráhtta ja fylkaålmmå li da gudi suohkanij vælggogisvuodajt ja oahppij rievtesvuodajt åhpaduslága milta bærrájgæhttji. Dát gullu sámegiela åhpadusán aj. Máhttodepartemænnta le gåhttjom Åhpadusdirektoráhtav jagen 2009 tjadádit bærrájgæhtjov gåktu suohkana ja fylkasuohkana tjuovvoli sáme oahppij rievtesvuodajt åhpaduslága milta, dán vuolen aj oahppij máhttelisvuodajt oahpponævojda. sámedigge galggá sæhkáj bærrájgæhttjo bárgguj. Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta/fylkaålmmå Ájgge: 2009-2014 7. doajmma Værmádahka guhkásåhpadussaj Moadda suohkana aktisasjbarggi sámegiela åhpadusán guhkásåhpadusá baktu. Fylkasuohkana barggo guhkásåhpadusá åhpadiddjij værmádahka viertti vijdábut åvddånahteduvvat, ja viertti guovlolasj tjåhkanime ásaduvvat åhpadiddjijda allaskåvlåj aktisasjbargujn. Værmádahka galggá ásaduvvat åhpadiddjijda gænna le sámegiela guhkásåhpadus. Åhpadusdirektoráhtta oadtju láhtjet dilev nav vaj dákkár værmádahka ásaduvvá. Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta / Fylkaålmmå/allaskåvlå Ájgge: 2009-2010 8. doajmma Aktisasjbarggo Svierigijn sámeåhpadusá birra 2005 tjavtja ja 2006 gidá lij aktijvuohta svieriga ja vuona departementajn majn le åvdåsvásstádus sámeåhpadusás dágástalátjit oarjjelsáme vuodoåhpadusáv rádjáguovlojn. sáme mánájn svierigin ælla vásstediddje rievtesvuoda dagu sáme mánájn Vuonan. oahppe oadtju fálaldagáv sámegielan iednegiellan, valla ælla dagádum sierra oahppoplána sáme mánájda. oajvvaduváj i. i. goappátja rijka galggin guoradallat máhttelisvuodajt ja hieredusájtma luluj gávnnuji njuolgadusájn mij guosská vuodoskåvlå åhpadusá aktisasjbargguj rájáj badjel. Tjielgas le huoman dánna lisj juridihkalasj gássjelisvuoda masi ij le nav álkke tjoavddusijt gávnnat. Dát guosská i. i. goappán rijkka galggá liehket oajválattjan åhpadusájn ma rájájt rastidi, ja jus soames bále rijka æbá le avtamielalattja konkrehta åhpadusá hárráj ja/ jali fálaldagá ruhtadibmáj. Hásstalusá le árvustaládum sámekonvensjåvnå bargo aktijvuodan. Máhttet aktisattjat rájáj badjel barggat le ájnas, sierraláhkáj mij guosská oarjjel- ja julevsáme åhpadussaj ja åvddånahttemij. Máhttodepartemænnta ájggu aktijvuodav válldet svierigijn dágástalátjit mákkár máhttelisvuoda li gávnatjit tjoavddusijt majt oahppe goppátjij rijkajn máhtti ávkástallat. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009 gidá 9. doajmma Aktisasjbarggo Suomajn sáme åhpadusá birra suomajn aktisasjbarggo le ienemusát læhkám tjanádum skåvlåjda sirman ja Uhtsjågån aktisasj åhpadusájn guokti vahkkuj. sidot le joarkket dájna aktisasjbargujn. Duodden de viertti guhkásåhpadusá plána tjuovvolibmáj buorebut látjeduvvat aktisasjbargguj rájáj rastá divna gålmå sáme gielajda. Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhttat/ Fylkaålmmå Nordlándan, Tråmsån ja Finnmárkon Ájgge: 2009 gidá sáme oahpponævo sámedikken le åvdåsvásstádus háldadit ruhtadoarjjagijt sissŋelin økonomalasj rámmaj ma juolloduvvi stáhtabudsjehta baktu sáme oahpponævojda. stuorra oahpponævo vánesvuohta le ájn oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj ma li åvddånahtedum Máhttolåpptima – sáme gáktuj. akta hásstalusssan le oadtjot nuoges oahpponævvotjállijt jus ep galga ”masset” fáhkaulmutjijt skåvlås. Sámedikke stratega lasj plánan oahpponævvåvddånahttemij 2009-2012 le oahpponævo vuoroduvvam oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj árvvalusáj milta majt oadtjun mánájgárdijs ja skåvlåjs guosskavasj guovlojs. sihkarastem diehti oahpponævo båhti oahppijda adnuj, gálggi oahpponævo liehket navku. sámedigge le pilotprosjevtav Divtasvuonan álgadam, gånnå le ulmmen åvddånahttet Ájluovta skåvlåv resurssaskåvllån julevsáme oahpponævoåvddånahttemij. Åtsådallama dás pilotprosjevtas máhtti aneduvvat åvddånahtátjit resurssaskåvlåjt oarjjel- ja nuorttasámeguovlon aj. 10. doajmma Sáme oahpponævo – buvtadibme, juogadibme ja jårggålibme sáme oahppanævoj vánesvuohta le tjalmostuvvam moatten aktivuodan. Máhttodepartemænnta biejaj Åhpadusdirektoráhtav aktan Fylkaålmmåjn Finnmárkon guoradalátjit makkár oahpponævo gávnnuji oarjjel- julev- ja nuorttasámegiellaj ja ma máhtti aneduvvat Máhttolåpptim – sámen, ja makkár oahpponævo vádnuni fágajn/tiemájn ja dásijn. Guoradallam vuoset li ájn stuorra dárbo sáme oahpponævojda ma li hiebadum Máhttolåpptimij- sábmáj. 2009-gidá galggá ásaduvvat aktisasj barggojuogos gånnå le dahkamussan buktet oajvvádusájt dåjmajda ma máhtti sáme oahpponævvo åvddånahttemav dåbmarabbon dahkat. Åvdåsvásstediddje: Sámedigge/Åhpadusdirektoráhtta Ájgge: Juogos ásaduvvá 2009 gidá 11. doajmma Diehtojuohkemdåjma sámeåhpadusá rievtesvuodaj ja vælggogisvuodaj birra Galggá dagáduvvat/latjeduvvat buorep diehtojuohkemdåjma sámeåhpadusá rievtesvuodaj ja vælggogisvuodaj birra, ja sáme oahpponævoj birra aj. Diehto galggá mannat fylkasuohkanijda, suohkanijda, æjgádijda ja oahppijda. Diehtojuohkemijn galggá dættoduvvat jut skåvllåæjgát viertti diedojt viedtjat, åvddåla skåvlåj tjáledime, jus oahppe galggá sámeåhpadusáv. Dát gullu gå skåvllå álggá, skåvllå målssomij bále ja gå oahppe manná avta åhpadusá dáses nubbáj. Dákkár diehtojuohkem aj galggá ållessjattukåhpadusán. Diehtojuohkem viertti aj boahtet internæhttaj, ja brosjyvrajn, Diehto galggá juogeduvvat nav vaj jåkså divna sáme guovlojda. Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta/ Fylkaålmmå/ Sámedigge. Ájgge: Bårggemáno 2009 RØRossÁME GUoVLon le åvddånahtedum lahka aktisasjbargov gaskal institusjåvnåj gænna le åvdåsvásstádus sáme åhpadusás, juoga mij buvtij binnemus ieritdiededimev oahppijs gejn li sámeåhpadus vuodoåh padusán. skåvlåj aktisasjbargujn válldá aajege sáme giella- ja máhtudakguovdásj sáme oahp pev ålles vuodoåhpadusá tjadá, ja tjuovvol oahppijt gå manni mánájgárdes vuodoskåvllåj ja vuodoskåvlås joarkkaskåvllåj. skåvlå, æjgáda ja oahppe oadtju rádijt, bagádusáv ja diedojt rievtesvuodaj, åhpadusfálaldagá, giellaválljima, tijmmajuohkema ja fága tijmmaplánima birra. sijddaskåvlå sijda ma gehtjaduvvi doaresbællán dáttja aktijvuodan, le álu sáme guovdásj guovlojn ja buorre saje bisodittjat sáme gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav. Vuodo- ja joarkkaskåvlå le Máhttolåpptima åhpadusáv sáme gielajn, kultuvrajn ja sebrudakiellemijn vuodon. sijddaskåvlåjn le, dan lahkavuodajn viesso sáme sebrudahkaj ja árbbedábálasj æládusájda, buorre máhttelisvuodav duohtan dahkat dákkár åhpadusáv. Åhpadus ja bajássjaddam sámegielak birrusin vaddá buorre máhttelisvuodajt ájnegis oahppáj åvddånahtátjit ietjas sáme gielav luondulasj adnogiellan. Giehpep le aj ávkástallat ressursaulmutjijt bájkálasj sebrudagán åhpadusán gå skåvllå le bájkálasj sebrudagán. sijddaskåvlåj hiejtedibme, nuortta- julev- ja oarjjelsáme guovlojn, máhttá buktet nievres vájkkudusájt giellaåvddånahttemij sáme sebrudagájn ja danen aj ålles sáme sebrudahkaj. Vájkkudusá sijddaskåvlåj hiejtedimijn máhttá liehket ieritjåhttåm sáme sijdajs. Dát le ájtto smávva sámegielak sebrudagájda ma li ájnnasin sáme gielav bisodittjat. ieritjåhttåm máhttá buktet sjaddobuolvva massá lahkavuodav ja diedojt bájkálasj sebrudagás, luondos ja árbbedábálasj æládusájs gulluvasj terminologijajn. Åvdåsvásstádus almulasj skåvllåstruktuvras le suohkanijn ja fylkasuohkanijn. Ráddidus ij máhte mierredit gåktu skåvllåstruktuvrra galggá suohkanijn ja fylkasuohkanijn, dát gullu vuojn suohkana iesjmierredibmáj. sæmmibåttå le aj suohkanijn ja fylkasuohkanijn åvdåsvásstádus rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj gáktuj sámijda. Diedulasjvuohta dán birra viertti buktet alla sjielmáv sijddaskåvlåj hiej-tedimij hárráj sáme guovlojn ja ij berus dagáduvvat dárkkelis guoradallamij dagá. Dát le aj buojkulvissan masi sámedigge sámelága milta viertti vatteduvvat máhttelisvuodav javllamusáv buktet. Vájku gåktu, de le suohkanijn åvdåsvásstádus láhtjet buorre åhpadusfaládagájt, aj sámegielan ja sámegiellaj, dajda skåvlåjda gåsi oahppe sirdeduvvi. Muhtem bále máhttá aj bájkálasj dile buktet máhttelisvuodajt buorep kvalitátijvalasj sámegiela faládagájt gå stuoráp skåvlåjn. Dá li árvustallama ma buoremusát dagáduvvi bájkálattjat. sámedigge sihtá doajmmaplána aktijvuodan ráddidus galggá árvustallat álgadit mierreduvvam doarjjagijt sijddaskåvlåjda ma sámegiellaj ja sámegielan åhpadusáv vaddi. Raddidus ij vuojne dáv ávkálattjan, valla vuoset dasi jut Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le bivddim lagáp aktisasjbargguj Ks´ajn ja sámedikkijn sámepolitihka birra suohkanijn, gånnå aj suohkana ålgoldisævto sáme fálaldagájda máhttá liehket tiebmán. GiELLaaRVVUsMaHTTEMPRosJÆKTa sVÁHKEnin Jagen 2001 álgadij sámedigge vidájahkásasj giellaarvusmahttemprosjevtav sváhkena bajássjad damguovdátjin Engerdal suohkanin. Giellaarvusmahttemprosjækta lij mánájgárd dáj organiseridum das mielas gå máná galggin oarjjelsámev oahppat luondulattjat bæjvásasj giellaadnema baktu. Mánájskåvlån oadtjun máná oarjjelsáme åhpadusáv, vijdábuj de oadtjun oarjjelsámegiellaj åhpadusáv moatten fágan. Prosjæktalåhpan máhttin máná dábálasj oarjjelsáme ságastimev dádjadit. Máhttin aj giellaåhpadus ja alfabetiserim ållessjattugijda Mij guosská vuodoåhpadussaj ållessjattugijda, de unnán ietjáláhkáj árvvaluvvá sámegiellaj ja sámegielan åhpadusrievtesvuodaj birra. Dábálattjat viertti gájbbádusá sámegiela åhpadussaj duostoduvvat ållessjattuk sámes guhti vuodoåhpadusáv dárbaj. sámelága 3-8. § nammat rievtesvuodajt sámegiela åhpadussaj. Dánna le huoman sáhka ietjádis gå rievtesvuoda ma åhpaduslágas tjuovvu, ja ækton dán mærrádussaj le i. i. ”Rievtesvuohta dahká juohkkahasj máhttá gájbbedit oadtjot tjadádit guoskavasj sámegiela ållessjattukkursav iednegiellan, doajmme ållesjattukåhpadusá njuolgadusáj sissŋelin.” Ållessjattugij åhpadussaj ælla sierra ruhtadoarjjaga. Ålgusgålå hæhttuji gåbtjåduvvat suohkanij ja fylkasuohkanij rámmaj sissŋelin, ja dákkár fálaldagáj láhtjem le ájnegis suohkanij ja fylkasuohkanij åvdåsvásstádus. Danen le ájnnasin vuorodit åhpadusrudájt njuolgadusáj ja åhpadusdárboj gáktuj. sij gudi sihti ållessjattukåhpadusáv, hæhttuji ietja ietjasa åhpadusdárboj diededit. Åhpadus le navku ja galggá doajmme oahppaplánajt tjuovvot. suohkana ja fylkasuohkana máhtti vaddet oahppolihtojda åhpadusáv vaddet vuodo ja joarkkaskåvlå åhpadussuorgen. Åhpadus galggá aj dalloj liehket navku oasseválldijda. Valla jus åhpaduslihtto vaddá åhpadusáv vuodoskåvlå ja/jali åhpadusá suorgen suohkanijn ja fylkasuohkanijn sjiehtadusá dagá, de kurssadivut gájbbeduvvá. Kurssadivut aj gájbbeduvvá gå oahppolihto organiseriji kursajt ietjá fágajn ja tiemájn, i. i. sámegielan. Guokta sáme åhpaduslihto li, sáme oahppolihtto ja Merrasáme oahppolihtto, majn li oajvveulmmen barggat nav vaj åhpadus sáme gielan ja kultuvraárben vatteduvvá. 12. doajmma 5-jahkásasj sámegiela ållessjattukåhpadusprográmma sámedigge ja sáme allaskåvllå le sjiehtadallam 5-jahkásasj sámegiela ållessjattukåhpadusprográmmav tjadádit divna sáme giellaguovlojn. Ulmmen ållessjattukprográmmajn le jåksåt gájkajt gudi e sámegielav máhte vijdes sáme giellaguovlon. Dåjmajt ájggu sierraláhkáj tjadádit dåppe gånnå dárojduhttempolitihkka le dahkam stuorámus vahágijt. Ållessjattuk sáme oadtju åhpadusfálaldagájt nuortta-, julev- jali oarjjelsámegiellaj. Ulmmen le sáme galggi ietjasa gielav válldet ruopptot ja vaj sáme giella galggá aleduvvat dassta gå ienebu dav adni. Gájkka sáme giellabirrusa galggi bargguj sæhkánahteduvvat. Dat sihtá javllat sáme giellaguovdátja, suohkana ja ietjá doajmme giellabirrusijn galggi lahka aktisasjbarggat. sáme allaskåvllå oadtju åvdåsvásstádusáv prosjevta praktihkalasj tjádádimes. Dåjma ruhtaduvvi sámedikkes doarjjagij sámeálmmuga fåndas. Åvdåsvásstediddje: Sámedigge Ájgge: 2009-2014 13. doajmma Iednegiellaanalfabetisma guoradallam ja sámegiela åhpadusdárbo ållessjattugijda sámedigge fállá, sáme allaskåvlåjn aktisasjbargujn, sámegiela åhpadusáv ållessjattugijda vidá jahkásasj prográmma baktu. Máhttodepartemænnta aktisasjbargujn Barggo- ja sebrudahttemdepartementajn ájggu álgadit guoradallambargov gånnå le ulmmen ienep diedojt oadtjot iednegiellaanálfabetisma birra sámeálmmugin (dåssjå ulmutja gudi sámásti, valla gudi sámegielav e lågå jalik tjále). Guoradallam galggá aj gåbttjåt sámijt gænna le binná jali vádno sáme giellatjehpudahka. ij le ulmmen oadtjot ålles guoradallamav galla ulmutja li dájn juohkusijn, valla guoradallam galggá sulástahttet vijddudagáv, ja aj åhpadusdárbojt árvustallat. almoduvvá guoradallam- ja dutkamdahkamus bielnupjáhkásasj jahkevirge sissŋelin. sámedigge galggá gåhtjoduvvat dán bargguj oassálasstet. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta/ Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta/ Åhpadusdierktoráhtta Ájgge: Gárveduvvat 2010-2012 (gatjálvis goassa guoradallam álggá) 14. doajmma Alfabetiserimprosjækta Tråmsån Tråmså fylkasuohkan ájggu álgadit alfabetiserimprosjevtav ållessjattugijda fylkan. Ulmmen prosjevtajn le oassevállde galggi arvusmahteduvvat formáliserit ietjasa sámegiela máhtudagáv, nav vaj sij máhtti sámegielav njálmálattjat ja tjálalattjat adnet. Ájggomussan le studieguovdátja vidán, gudán sajen Tråmså fylkan kursajt ásadit. Prosjevta birra le tjáledum aktisasjbarggosjiehtadusán sámedikke ja Tråmså fylkasuohkan gaskan. Vijdábut de rabáduvvá næhttasadje prosjæktaoasseválldijda gånnå le máhttelis gielav adnet friddja, ja guládallat gaskanisá ja prosjæktajådediddjijn. Åvdåsvásstediddje: Tråmså fylkasuohkan Ájgge: 2009-2012 alep åhpadus ja rekrutterim Dárbbo le sámegiela dutkamijt ja åhpadusájt nannit. sáme allaskåvllå le guovdásj institusjåvnnå sáme dutkamværáldin åvdep sáme instituhtajn dutkamåssudahkan. Tråmså universitehtta le juogedum nasjonálalasj åvdåsvásstádusáv sáme dutkamis ja åhpadusás Vuonan. sáme åhpadus guovdásj Tråmså universitehtan barggá universitehta dutkam- ja åhpadusdåjmaj nannimijn ma gulluji sáme ja iemeálmmuga dilijda. Konkrehta prosjevtaj baktu álgat ja jådet guovdásj ietjasa dutkamav, ja fágajgasskasasj -dutkam- ja åhpadusaktisasjbargov álgat ja koordinere. Bådådjo allaskåvllå vaddá åhpadusfálaldagájt julevsáme gielan oassen åhpadiddje ja åvddåskåvllååhpadiddjeåhpadusás jali dagu joarkkaåhpadussan. nuortta-Trøndelága allaskåvllå le juogedum nasjonálalasj åvdåsvásstádusáv oarjjelsáme gielas åhpadiddjeåhpadusá aktijvuodajn. sámedigge le tsuojggodam fálaldagá vierttiji sihkarasteduvvat guoskadaládum allaskåvlåjn vájku man binná studentajs le gudi sihti oarjjel- ja julevsáme åhpadusáv tjadádit. Dáj åhpadusájn ij goassak vuordeduvá ållo ulmutja, ja dajnas le sierraláhkáj ájnnasin smávva sáme gielajda jut sámegielak máhtudahka gávnnu. sÁMEDiGGE LE ÁsaDaM stipendav alep åhpadussaj. Ulmmen le samegielak fáhkaul mutjijt rekrutterimav lasedit duon dán fáh kasuorgen. Jagen 2009 vuoroduvvá sáme oahpponævvopedagogihkka, åvddåskåvllå- ja gájkkásasjåhpadiddjestudenta gejn le sáme giella fáhkasuorgen, alep åhpadus oarjjel-, julev-, jali nuorttasámegielan gånnå oarjjel sábme ja julevsábme alemusát vuoroduvvi, joarkkaåhpadus boarrásijhuvson, ja joarkkaåh padus duostodit ja máhtsadit psykososiálalasj skihpudagájt sáme mánájn ja nuorajn. Jus ájnegis stipenda rámma li smáve dajna sivájn gå li ållo dåhkkiduvvam åhttse, de juogeduvvá avta ållo ruhta gesik. Nordlánda fylkasuohkan ájggu arvusmahttet sámegiela máhtudagáv ienedittjat i. i. dajnas sihkarasstet dåhkkiduvvam fáhkabarggijt sáme máhtudagáj duon dán virgijn. Fylkasuohkan juollot giellaåhpadusstipendajt arvusmahtátjit ulmutjijt sámegiellaåhpasdusáv válldet. stipænnda máhttá aj juogeduvvat åhttsijda gudi sámegielav låhki universitehta- ja allaskåv lå dásen ja åhttsijda gejn le sáme giellaåhpadus joarkkaskåvlån. Åhpadusinstutusjåvnå mierredit ietja makkár åhpadusfálaldagájt galggi álgadit ja gåktu dá organiseriduvvi. Máhttodepartemænnta ájggu daj institu- sjåvnåj gudi fálli åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan aktisattjat tjadá mannat barggo- ja åvdåsvásstádus juohkemav dáj gaskan, ja ájggu láhtjet dilev nav vaj lagáp aktisasjbarggo dáj institusjåvnåj gaskan sjaddá, ja aj aktisasjbargguj ietjá institusjåvnåj ma li guovlojn gånnå le dárbbo sámegiela åhpadusájs. Åhpadusinstitusjåvnå máhtti åhtsåt oadtjot vissa sajijt, i. i. sáme åhttsijda, muhtem åhpadusá åhttsijda. Tråmså universitehtta, Finnmárko allaskåvlån, Lillehammera allaskåvlån, ja Veterineraallaskåvlån li sierra saje sáme åhttsijda muhtem åhpadusájn. 15. doajmma Sáme åhpadiddjeåhpadus sáme allaskåvllåj viertti dárbulasj hiebadáhkkás sadje ásaduvvat bessat boahtteájge vuodoskåvlå åhpadiddjeåhpadusá rámmaplánas. Departemænnta ájggu fámov sirddet sáme allaskåvllåj mij gullu ådå sáme åhpadiddjeåhpadusá struktuvrraj ja hábmáj. Le gal aj nsajenis vaddet bajemus nasjonálalasj mærrádusájt (láhkatjallusav) háme guhkudagá ja oajvveåsij hárráj (fágaj, pedagogihka, práksisa jná) mij galggá gullut sáme vuodoskåvlå åhpadiddjeåhpadussaj aj. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012 16. doajmma Rekrutterimvuodo ja sámegielak åhpadiddjij dárbo guoradallam Dárbbo le dåjmajt álgadit nannitjit sámegielak åhpadiddje rekrutterimav. Departemænnta ájggu rekrutterimvuodov guoradallat sáme alep åhpadussaj ja dárbojt sámegielak åhpadiddjijs. Dárbbo le aj oadtjot diedojt åhpadiddjediles sáme skåvlåjs sáme guovloj ålggolin. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012 17. doajmma Rekrutterimdåjma sáme åhpadiddjeåhpadussaj ja åhpadiddjeåhpadussaj sámegiela fágajn sámegiellaj ja sámegielan åhpadiddjeåhpadusán le unnán rekrutterim. Dárbbo le sierra dåjmaj lásedittjat berustimev åtjåtjit sáme åhpadiddjeåhpadussaj jali sámegiela fágajn dáro åhpadiddjeåhpadusán. Rekrutterimdåjma vierttiji plániduvvat ja tjadáduvvat dajs institusjåvnåjs ma åhpadusáv fálli, ja majn li buoremus diedo birrusijs gåsstå le luondulasj studentajt rekrutterit. Departemænnta biedjá rekrutterimdåjmajda ruhtadimev. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009 18. doajmma Rekrutterimratjástibme Finnmárkon – niehkovigge sáme allaskåvllå, sámedigge, Ks Finnmárkon, Finnmárko allaskåvllå ja Fylkaålmmå Finnmárkon le álgadam rekrutterimtatjástimev åttjudittjat ienep studentajt dán guovte åhpadiddje allaskåvlåjda. Ratjástime namma le ”Drømmejobben/Gollevirgge”; http://www.hifm.no/drommejobben Åvdåsvásstediddje: Fylkaålmmå Finnmárkon Ájgge: ådåjakmános 2009 - biehtsemánnuj 2009 19. doajmma Åhpadusluojkkaoase luojttem 2009 jage rájes álgij årnik studentajda gudi ålliji muhtem åhpadiddjeåhpadusáv i. i. masterprográmmav åhpadiddjeåhpadusás gielajn jali realfágajn, gånnå oadtju luojtedum oasev åhpadusluojkas gå li dævddám ienemusát 60 oahppatjuorga sámegielan oassen vuodoåhpadusás åhpadiddjen. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012 20. doajmma Joarkkaåhpadus sámegielan åhpadiddjijda Máhtudagá kvalitehtta – joarkkaåhpadus åhpadiddjijda (Kompetanse for kvalitet - videreutdanning for lærere), fáladuvvá åhpadussa ienemusát 60 åhpadustjuorgaj rádjáj da gålmå sámegiellaj sáme allaskåvlån, Bådådjo allaskåvlån ja nuortta-Trøndelága allaskåvlån. Ulmutja galggi máhttet diehtet goassa åhpadus álgeduvvá. Åhpadusfáládagájn galggi liehket vuostatjin åhpadiddjij hárráj, valla máhtti aj rabáduvvat ietjá dåhkkiduvvam åhttsijda. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012 21. doajmma Kursa og åhpadusá Departemænnta doarjju sáme giela kursajt ja åhpadusájt duon dán dásen ma aktisattjat organiseriduvvi aktan sáme allaskåvlåjn, ietjá åhpadiddjeåhpadusinstitusjåvnåjs ja sáme giellaguovdátjijs. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012 ietjá gielladåjma 22. doajmma Sierra dåjma giellaåvddånimev nannitjit oarjjelsáme ja julevsáme guovlojn oarjjel ja julevsámegiela li ájtedum dilen ja dárbbo le dåjmajda ma li njuolgga hiebadum sierra dárbojda dáj sebrudagájn. Máhttá liehket dåjma d. d. oarjjelsáme resurssaguovdátjij ásaduvvamij ja nannimij, máhttelisvuodajda ållessjattukåhpadussaj ja famillja vuodo åhpadussaj julev- ja oarjjelsámegielan ja nannitjit bájkálasj ja guovlolasj giellasajij mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda nannitjit. Ájnas le jut oarjjelsáme ja julevsáme sebrudagá iesj åvddånbukti ietjasa dárbojt gielav nannitjit. Danen biejaduvvá sierra ruhta prosjevtajda ma máhtti julev- ja oarjjelsáme gielav nannit. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta vuorddá Fylkaålmmå nordlándan dájt rudájt háldat. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta/Fylkaålmmå Nordlándan Ájgge: Doajmmaplána doajmmaájgen 23. doajmma Oarjjelsáme giellabiesse Fylkaålmmå nordlándan ja sámeskåvllåstivrra svierigin le aktan dahkam prosjæktaplánav oarjjelsáme giellabiesijda. Ulmmen le ælládahttet, nannit ja åvddånahttet oarjjelsámegielav. Prosjevtan le ulmmen jåksåt gájkka oahppijt gejn li oarjjelsáme åhpadus vuodoskåvlån Vuonan 6.-9. klássagijda ja 5.-8. klássagijda svierigin. Duodden galggá liehket æjgádij tjuovvolibme sijájt gænna li máná oassálassten. sij gudi åhpadiddjen oassálassti, lågådiddje ja arvusmahtte prosjevtan sjaddi aj oadtjot máhttelisvuodajt fágalasj tjiegŋudahttemij jus le ávkálattjan prosjæktaj. Vuostasj giellabiesse lij Mittådalenin 2008. Giellabiesen lidjin 70 oassálasste. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le juollodam ruhtadimev prosjæktaj 2008 jage ja ájggu ájn joarkket prosjevtav doarjjot. Prosjevtan le plánidum guokta giellabiese jahkáj gålmå jahkáj. Åvdåsvásstádus: Fylkaålmmå Nordlándan Ájgge: 2008-2011 24. doajmma Åvddånahttemprosjækta NuorttaTrøndelága fylkasuohkanin nuortta-Trøndelága fylkasuohkan le 2008 rájes sámegiela háldadusguovlo sissŋelin, ja ájggu jagen 2009 ásadit 3-jahkásasj åvddånahttemprosjevtav åvddånahtátjit ja nannitjit oarjjelsáme gielav ja kultuvrav. Prosjevtan le sierra dæddo aktanahttet sámegiela åhpadusáv. Prosjækta galggá åvddånahttet modellajt aktanahtátjit sámegiela åhpadusáv 13-jahkásasj skåvllåájgen ja alep åhpadusán, ja åvddånahttet dåjmajt gånnå giella ja kultuvrramáhtudahka aktan gehtjaduvvi. aktisasjbarggoguojme prosjæktaj le snåasen tjïelte ja ietjá dåjmadiddje vuodoåhpadusán ja alep åhpadusán. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta doarjju prosjevtav. Åvdåsvásstediddje: Nuortta-Trøndelága fylkasuohkan Ájgge: 2009-2012 25. doajmma Lullesáme giela ja kultuvra ællánahttem Lullesáme musea njávddámin (neidenin) le álgadam bargov 3 jahkásasj prosjevtajn mij galggá ællánahttet gålldåsáme gielav ja kultuvrav rádjárasstididdje aktisasjbargujn lulle-/gålldåsámij gaskan Vuonan, suoman; ja soajttá aj Ruossjájn. aktijvuohta ásaduvvam le gaskal guoskadaládum birrusij, organisasjåvnåj ja institusjåvnåj suoman ja Vuonan åttjudittjat aktisasj gålldåsáme giella- ja kulturdåjmajt 2009 jage rájes. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ruhtat dåjmajt. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2008-2010 26. doajmma Bihtámsáme gielav ja kultuvrav ællánahttet Bihtámsáme Vuonan li unna juohkusasj ja bihtámsáme giella ja kultuvrra le garra dætto vuolen. Bihtámsáme li dáv maŋemus lågejagev álggám bihtámsáme giela ja kultuvrav ællánahttem barggujn. Dárbbo le álgadit dåjmajt sæmmi modella milta gå lullesáme giela gáktuj. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu danen rudájt biedjat álgátjit ællánahttemdåjmajt bihtámsáme gelan ja kultuvran. Ájggeguovddelis doajmma le álgadit bihtámsámijn ságastallamijt, Árran julevsámeguovdátjijn ja sámedikkijn. Åvddåprosjækta plániduvvá 2009 jage. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2011 aDnET: Almulasj fálaldagájt sámegiellaj lasedit addnijda gájkka sebrudaksuorgijn Giela åvddånahteduvvi ja bisoduvvi gå guládallam ja aktanahttem le ja gå aneduvvi. Giela ma e aneduvá sjaddi sadjásisá masset. Moattes sámijs sámásti, valla e sámegielav tjále ja lågå. Tjállem tjehpudagá ja terminologija vánesvuohta dahká nav vaj dárro aneduvvá vuohkasabmusin. Båhtusin sjattasj ruvva nav vaj sámegiella sajev massá dárogiellaj, ja nav binnu sámegiela bæjválasj dárbbo. Gielav nannidijn le danen dárbbo agev vijdedit sajes gånnå giella le dárbulasj ja ájnas guládaládimijn bæjválasj iellemin, bargoj aktijvuodan ja almulasj iellemin. Dát gájbbet diedulasj dásev anátjit sámegielav ájnegis ulmutjijs, sáme bájkálasj sebrudagájn, sáme barggosajijn, sáme institusjåvnåjn ja oajválattjajs sámegiela anon. nannusap sámegiela åhpadus ja lasse sámegiela adno almulasj ja priváhta sajijn máhttá aktan vaddet synergijafámojt ma máhtti nánnit sámegiela dilen árggabiejven ja lasedit ávkálasj vuojnojt sámegielav máhttet. sámegiella le uddni moatteláhkáj priváhtiseridum ja gássjegis sadjihin. Buojkulvissaj le binná sáme tevstajs internehtan. Gallegasj girjjeoassása sámegielak girjijt vuobddi, ja gallegasj bibliotehka sáme girjijt luojkki. sámegiela anon nannitjit le danen ájnas sáme tevstajt ja sáme girjálasjvuodav dahkat sadjihin moatten sajen. ienemus oasse sámegielagijs uddni le doajmme dáro-sáme guovtegielaga. sij gudi bajássjaddi avtagielak sámegielagijn sijdan oahppi dárogielav skåvlåjn, rádnajs ja sebrudagás ietján. Juska moattes vuojnunagá sámegielav ja dárogielav máhtti buoragit, de gåjt le sámegiella ájn dat majt buoremusát máhtti. Rievtesvuoda sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn le i. i. daj ájnnasamos rievtesvuodajs sáme álmmugij. Gå sámelága giellanjuolgadusá doajmmagåhtin, de sjattaj dættodum rievtesvuoda sáme gielav adnet galgaj vuostatjin gå dárbbo tjielgga ja dárkkelit ja dalloj gå dádjadit galggá mij javladuvvá. Dánna le varresvuodadievnastus ja riektásuorgge guovdátjin, danen gå gielalasj vánesvuohta dáj suorgijn buktá vuorbedisvuodajt sidjij gesi dát gullu. Ráddidusá mielas le ájnas ásadit guovtegielak sebrudagájt dåppe gånnå dát le máhttelis, ja le positijva mielan vijdábuj sámegiela háldadusguovlov vijdedit. sámelága giellanjuolgadusá vaddi viesádijda gielalasj rievtesvuodajt almulasj orgánaj aktijvuodajn. Dat gullu oadtjot njuolgadusájt jårggåluvvat, almodusájt ja sjiemájt sámegiellaj, rievtesvuodav vásstádusájda samegiellaj, vijdedum adnuj sámegiellaj riektásuorgen, ja vijdedum adnuj sámegiellaj varresvuoda- ja sosiálasuorgen, ajnegis girkko dievnastusájt, rievtesvuodav åhpadusvirggelåbijda ja rievtesvuoda sámegiela åhpadussaj. sámelága giellanjuolgadusáj árvustallamis mij tjadáduváj 2007 jage åvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskadálli sámelága giellanjuolgadusájs, e lága gájbbádusájt ållåsit dievde. Danen ij le álmmuk lága háldadusguovlon sihkarastedum rievtesvuodajt sámegielav anátjit almulasj orgánaj aktijvuodajn dan dásen majt giellanjuolgadusá biedji. oajvvesivva dási le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj suorge barggij gaskan. oajvvehásstalussan le sámegiela anov lasedit suorgijn gånnå giella uddni le rasjes dilen, dagu merrasáme, márkkosáme, julevsáme ja oarjjelsáme guovlojn. nubbe stuorra hásstalussan le ienedit almulasj barggijt sámegielak máhtudagájn, sihkarasstet sámegielagij rievtesvuodajt kriminálasuorgen ja sihkarasstet buorre varresvuoda-, hukso-, ja sosiáladievnastusájt ja girkko dievnastusájt sámegiellaj sáme addnijda. Tjuovvovasj dåjma vierttiji liehket njuolgadussan vijdábuj åvddånahttemij almulasj dievnastusájn sámegiellaj: oarjjelsámegiellaj almulasj háldadusá hárráj nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj láhkatjállusijt ja almulasj dokumentajt nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj sámegielajda jårggåluvvam giellanjuolgadusáj tjovvolimev prográmmajt má sámegiela bokstávajt giehtadalli bokstávajt giehtadalli sámelága giellanjuolgadusá terminologijav varresvuoda- ja huksodievnastusá, bulke ja kriminálahuvso ja ietján almulasj háldadusá adnuj sámegiellaj sáme mánájda ja nuorajda giellaj vuoras sámijda minálhuvson dålkkådievnastusáv dålkåjda barggijda sámelága giellanjuolgadusá vaddi viesádijda gielalasj rievtesvuodajt almulasj orgánaj aktijvuodajn. Giellanjuolgadusájn le vuostatjin ulmmen sámegiela aledit dásev ja láhtjet dilev sámegiela adnuj almulasj dievnastusáj gáktuj. Divna almulasj orgána ma guoskadaláduvvi sámelága 3. kapihttalis ja dan láhkatjállusis, le vælggogis gåtsedit vaj njuolgadusá tjovoduvvi. Juohkka orgánan le åvdåsvásstádus dasssta vaj le máhtulasj sámegielak bargge. Åtsådallama le vuojn nav vaj gássjelis suohkanijda dievddet njuolgadusáj mærrádusájt, danen gå le ulmutjijs vánesvuohta gudi tjálalasj ja njálmálasj sámegielav máhtti virgijda suohkanijn. sámelága giellanjuolgadusáj árvustaláduvvin 2007 jage. Árvustallam dagáduváj sáme instituhtas Kultuvrra- ja girkkodepartementa gåhtjodusás. Árvustallamis åvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskadálli sámelága giellanjuolgadusájs, e lága gájbbádusájt ållåsit dievde. oajvvesivva dási vuojnnet le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj suorge barggij gaskan. Ulmme sámegielav ja dárogielav dássádit giellaháldadusguovlo sissŋelin vuojnnet ij le vuojga duohtan boahtám. sámegielav ja dárogielav dádjadit avtaárvulasj giellan le gis dábálasj dádjadus. nubbe vuogas sivva sámelága giellanjuolgadusájs le jut tjadáduvvam li vijdes ja ådåsdahko barggo duostotjit guovtegielak dievnastusájt, suohkanijn, fylkasuohkanijn ja stáhta etáhtajn. Árvustallamis åvddånboahtá vijdábut máhttá gatjálvisáv buktet jus sámelága njuolgadusá ållåsit dievddi gájbbádusájt eurohpá guovllo- ja unneplågogielaj lihton. Dættoduvvá jut háldadusguovlo geografalasj ráddjijibme le mierredime rievtesvuodaj ávkkimav sámelága milta. Vuoseduvvá dasi jut geografalasj raddjim mij aneduvvá unneplågogielaj lihton le ienep hiebadahkes gå dat mij aneduvvá sámelága giellanjuolgadusájn, ja dát árvustallamrapporta milta buktá sisŋeldis rijdov dássásasjgiehtadallamprinsihpa ja avtaárvulasj- ja dássásasjprinsihpav. Árvustallamrápportan oajvvaduvvá danen jut gatjálvis ienep hiebadahkes geografalasj ráddjim árvustaláduvvá sierra. 27. doajmma Sámelága njuolgadusáj árvustallam sámelága giellanjuolgadusáj árvustallama gatjálvisáj duogátjijn ja gå háldadusguovllo le vijdeduvvam nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme gielajda, vuojnná Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta dárbov lagábut sámelága giellanjuolgadusájt árvustallat rijkajgasskasasj ieme-álmmukgielaj mærrádusáj gáktuj. Dárbbo le aj árvustallat dajt javllamusájt majt sámedigge ja sáme girkkoráde li buktám mij gullu guovtegielakvuohtaj girkko dåjmajn háldadusguovlon. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu álgadit bargov sámelága giellanjuolgadusájt árvustallat rijkajgasskasj vælggogisvuodaj gáktuj ja árvvalit jus rievddadibmáj le dárbbo. Árvustallam dagáduvvá sámedikkijn konsultasjåvnå baktu. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2011 28. doajmma Sámelága giellanjuolgadusáj bærrájgæhttjo sámedigge le jagij 2000, 2004 ja 2008 tjadádam sámegiela dile guoradallamijt ja árvustallam sámelága giellanjuolgadusájt 2007 jage, dájs åvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskadálli sámelága giellanjuolgadusájs, e lága gájbbádusájt ållåsit dievde rievtesvuodaj gáktuj adnet sámegielav almulasj orgánaj aktijvuodan sámegiela háldadusguovlon. Guoradallama aj vuosedi dille le unnán rievddam ájgij milta. Departemænnta ájggu sámelága giellanjuolgadusáj dárkkestimen árvustallat jus, dagu oassen nannitjit sámegielav, viertti láhkamierredit loahpádusáv bærrájgæhtjo hárráj suohkanij ja fylkasuohkanij sámelága giellanjuolgadusáj tjadádime birra. Åvdåsvássterdiddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2010 sámegielak bargge almulasj háldadusán oajvvesivva dási gå sámlága giellanjuolgadusá e ållåsit dievdeduvá, vuojnnet le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj háldadusá barggij gaskan, ja gå rekrutterimvuodo álmmugin mij gullu ulmutjijda fáhkaåhpadusájn ja sámegielak máhtudagájn le unne. Lasedit almulasj barggij lågov gejn le sámegiela máhtudahka gájbbet buorre årnigijt sámegiela åhpadusájda ja buorre årnigijt lasse- ja joarkkaåhpadusájda sámegielan. JUs aKTaK aLMULasJ oRGÁDna ij tjuovo njuolgadusájt sámelága giellakapihttalijn máht tá sån gesi ássje njuolgga gullu, gujddit dan lagámus bajemus orgádnaj gujddimus guos ská, bs. sámelága 3–11 §. Fylkaålmmå le gujd dimusorgádna mij gullu gujddimusájda ma guosski suohkana jali fylkasuohkana orgánajda. Rijkavijddusasj sáme organisásjåvnåjn ja rijka vijddusasj almulasj orgánajn majn le dahka musá ma sierra ålles jali åsijt sáme álmmugij guosski, le aj gujddimusriektá dákkár ássjijn. sæmmi guosská aj ássjijda gånnå ælla aktak ájnegis ulmusj sierra guoskadaládum. sámelága 3-7. § javllá barggen bájkálasj jali guovlolasj almulasj orgánan sámegiela háldadusguovlon le rievtesvuohta virggeloahpáj bálkkájn åttjudittjat allasis sámegiela máhtudagáv gå orgánan dakkár máhtudahkaj le dárbbo. Láhkatjállusa 2.§ dáv tjielggi dárkkelappot, ja javllá gånnå dát le praktihkalasj ja økonomalasj ávkken, viertti sámeåhpadus dáhpáduvvat aktisasjbargujn gaskal ietjá orgánaj ma guoskadalli sámelága 3. Kapihttalis ja dan láhkatjallusis. Barggen orgánajn gudi virggeloabev vatteduvvi sámegielav åhpatjit avta åhpadusinstitusjåvnån, le rievtesvuoda bálkkáj åhpadusá ájge. Bálkkáåsij ålgusmáksem máhttá vatteduvvat gå åhpadus le ienep gå masi orgánan le dárbbo ja gå åhpadus ij le njuolgga dárbbo dievnastusán. Vijdábut de javllá láhkatjállusa 2. § jut aj orgána ma e guodkadaláduvá sámelága 3-7 §, vierttiji aj barggijda vaddet virggeloabev åhpatjit sámegielav gå le sámegielak máhtudagás dárbbo. sámedikke mielas le jáhkedahtte almulasj dåjmadagá e vuoroda sámegiela åhpadusáv ietjasa barggijda. Dát åvddånboahtá i. i. giellaárvustallamis majt sámedigge le tjadádam. 29. doajmma Dålkkååhpadus ja dålkkådåhkkidibme sáme/dáro dålkkumdievnastus ij le moatteláhkáj almulattjat sadjihin. Uddni le stuorra vádne sámegiela dålkåjs, nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu, aktan ietjá guoskadaládum departementaj, sámedikkijn ja sáme allaskåvlåjn gehtjadit udnásj dålkkumdievnastusáv sámegiellaj ja árvvalit makkár dåjma ma máhtti liegket dárbulattja buorre doajmme dålkkumdievnastusáv ásadittjat. Dán aktijvuodan viertti gatjálvisá dagu rekrutterim dålkkumdievnastussaj, máhttelisvuoda lasse- ja joarkkaåhpadussaj, ietjá máhttelisvuoda aktisasjbárgguj sáme allaskåvlå ja oslo allaskåvlå gaskal dålkkumdievnastusåhpadusá ja gatjálvisá dálásj dålkkumdievnastusá birra árvustaláduvvat. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2011 hiehtediededimdievnastus sámedigge le moaddi tjuojggidusájt buktám jut hiehtediededimdievnastus ij dåjma vuojga buoragit sáme álmmuga ja sáme guovloj gáktuj. Udnasj årnik le nav vaj buollemdåjmadagá hiehteguovdátjijn (110) Finnmárkon le sámegielak bargge váksjomårnigin mij sjåpkaduvvá ságastallamij gå le dárbbo. Bulke (112) ja varresvuodadievnastusá (113) hiehteguovdátja adni sadjihij sámegielak bargev ietjasa organisásjåvnån. Ráddidus le biedjam avtav juohkusav guoradalátjit rievddadusájt hiehtediedádusá dievnastusán. Juogos galggá buktet ietjasa rápportav biehtsemáno 1. b. sáme addnij dárbo vattátjit hiehtediedádusájt ietjasa giellaj le luondulasj oasse dás bargos. Gå akta guovdásj galggá duosstot gájkka diedádusájt divna etáhtajs, de viertti liehket ienep tjadádahtte oadtjot barggijt giellamáhtudagáj sadjihin. Mánájsuodjalus Åna mánájkonvensjåvnå 30 artihkkala milta ij galga mánná mij gullu avta unneplåhkuj jali iemeálmmugij vuornoduvvat aktan iehtjádij ietjas juohkusis jasska ietjasa kultuvrajn viessot, ietjas gielav adnet ja iejas jáhkov dåbdåstit ja ietjas åskov dåjmadit. Dát sihtá javllat sáme mánájn li rievtesvuoda bajássjaddamdilláj gånnå sijá ietjasa etnihkalasj duogátja dættoduvvi ja vatteduvvi nuoges sajev. Mánájsuodjalusláhka vaddá lagáp njuolgadusájt makkár vieledusá galggi vuodon gå máná biejaduvvi biebbmosijdajda, institusjåvnåjda jali åhpadus- jali dálkudiminstitusjåvnåjda. sadje mij galggá mánnáj válljiduvvat galggá válljiduvvat dáj vieledusájn vaj máná bajedibme ij galga doajeduvvat, ja máná etnisitehtta, åsko, kultuvra ja giela duogásj vieleduvvá. ajnas le jut sáme mánáj rievtesvuoda giella ja kultuvrra látjedum fálaldagá bisoduvvi. sáme giela ja kultuvra máhtukvuohta le ájnas gájbbádus mánájsuodjalussaj jus máhttet galggá vaddet sáme mánájda ja sijá fámiljajda dajt faláldagájt masi sidjij le rievtesvuoda. Mánájsuodjalusá åvddånahttemguovdásj Tråmsån barggá vuogij åvddånahttemij sáme mánájsuodjalussaj, ja siján le máhtudahka mánájsuodjalusás gånnå le sáme giella ja kultuvrra vuodon. sáme mánájn gudi li vásedam råhtjåtjimijt le rievtesvuoda ja gájbbádusá avtaárvvusasj viehkkefálaldagájda sæmmi gå ietjá mánájn. sáme mánájn sámegiela háldadusguovlo sissŋelin le rievtesvuoda sámegielajn duostoduvvat bulkke- ja ássjeguoddalimoajválattjajs. Mánájgoade li danen sámelága giellanjuolgadusáj vuolen. sámedigge tjuojggi dille uddni le bulkkeetáhtta ja duobmára vádnuji sáme giella- ja kultuvrramáhtudagáv sáme mánáj duobmárságájdahttemijda, dát gullu aj rádevaddefálaldagájda, bagádallamijn ja tjovvolimijn. Dá li ájnas vánesvuoda ma guosski mánáj riektásihkarvuodajda. Ráddidusán le ulmme vidábuj åvddånahttet buorre fágalasj mánájsuodjalusáv buorre moattekultuvralasj máhtudagáj ja buorre diedojt sáme mánájsuodjalusá birra guovlojs gånnå sáme álmmuk le. Åhpadusfálaldahka ”Mánájsuodjalus unneplåhkovuojnojs” álgij 2008 tjavtja. Joarkkaåhpadus fáladuvvá Finnmárko, oslo, Lillehammera ja Telemárko allaskåvlåjn. sáme biele vuojno li stuorra oassen åhpadusán, aktisasjåhpadusán ja sierraláhkáj Finnmárko alla-skåvlån. Ráddidus sihtá mánájgådij åvddånahttemijn dættodit máhtudagájt nannit sáme giella- ja kultuvrramáhtudagáv, ja ietján máhtudagájt kultuvralasj unneplåhkosuorgen. 30. doajmma Joarkkaåhpadusá árvustallam Joarkkaåhpadus ”Mánájsuodjalus unneplåhkovuojnojs” galggá árvustaláduvvat. Dás duogátjis sjaddá árvvaluvvat jus le dárbbo ienebut sáme oasev fálaldagás nannit. Åvdåsvásstediddje: Mánáj- ja dássádusdepartemænnta Ájgge: 2009-2010 31. doajmma Bærrájgæhttjamårnigav láhkatjállusijn mierredit Mánájsuodjalus galggá vieledit sáme mánáj giela ja kultuvra duogátjav gå huvsov målssu ja gå soabmásij lusi biejaduvvi. sáme mánáj bærrájgæhttjo mánájsuodjalusinstitusjåvnåjn galggá láhkatjállusijn mierreduvvat. Dát dagáduvvá sámedikke guládallamijn. Åvdåsvásstediddje: Mánáj- ja dássádusdepartemænnta Ájgge: 2009-2010 varresvuoda- ja huksodievnastusá Ráddidusá ulmme le álmmugij fállat avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusáj berustahtek gielalasj ja kultuvralasj duogátjis. suohkana suorge baktu ájggu Varresvuoda- ja huksodepartemænnta dættodit dutkamav ja máhtudakåvddånahttemav, pedagogalasj vájkkudimnævojt, økonomalasj doarjjagijt vuorodum åvddånahttemdåjmajda ja bærrájgæhttjovuogij åvddånahttemij. sierravarresvuodadievnastusán ájggu departemænnta bisodit sáme álmmuga dievnastusfálaldagájt æjgátstivrrima baktu. avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusá gájbbedi sáme duostoduvvat barggijs gænna li sáme giella ja kultuvrra máhtudahka. Buorre kvalitehtta dievnastusájn gájbbet gávnnuji bargge sáme giella ja kultuvrra máhtudagáj. Jus giellagássjelisvuoda hieredi dáv, de le varresvuodadievnastusá dahkamus oadtjot vaj sij guládalli álmmugijn/addnij dåhkkiduvvam láhkáj. Gå ájnegis ulmutja ietja, jali li lagámusá skihppijda ja galggi gullat jali sáhkádit ietjas skihpudagá birra, le giella ja kultuvrradádjadus oalle ájnas oase buorre dádjadusás guládaládimijs varresvuodabárggij. suohkana ja fylkasuohkana jali varresvuodavidnudagá galggi láhtjet dilev nav vaj dárbulasj dålkkumviehkke le jus barggijn ij le dárbulasj giella- ja kultuvrramáhtudahka. addnijguoradallam majt sáme varresvuodadutkama guovdásj tjadádij vuoset duohtamahtesvuodav sámegielak máhtudagájn varresvuodabarggij gaskan ja båhtusa dættodi tjielgga dålkkum le hiehtetjoavdos. Giellamáhtudagá vádne varresvuodabarggijn máhttá buktet boasto dálkudimev ja dávddamerka e ielveduvá ájge bále. Dahkamusdokumentajn 2008 jahkáj guovlolasj varresvuodavidnudagájda le Varresvuoda- ja huksodepartemænnta dættodam sáme pasientaj rievtesvuoda ja dárbo látjedum dievnastusájs le gatjálvis ja vaj tjalmostahteduvvi plánajn, guoradallamijn ja gå mærrádusá dagáduvvi. Varresvuodavidnudagá galggi dáv rápporterit ietjasa jahkásasj diededusán. Gájbbádussan bærrájgæhttjat avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusáv sáme álmmugij le diedo ja máhtudagá moattekultuvralasj dádjadusá ja sáme giela ja kultuvra birra. Kvalitehta sihkarasstema åvdåsvásstádus varresvuoda- ja huksodievnastusájs sámijda aj le badjásasj dásen. sámelága 3-5 § nammat vijdábuj rievtesvuodav sámegielav anátjit varresvuoda- ja sosiálasuorgen. Varresvuodainstitusjåvnå, mánájsuodaliminstitusjåvnå ja sosiálainstitusjåvnå ma li sámegiela háldadusguovlo ålggolin, valla ma duostu pasientajt ietjá suohkanijs háldadusguovlo sissŋelin, le aj vælggogisá bs. sámelága 3-1 §. Åvdåsvásstádusjuohkem varresvuoda-dievnastusán stáhtan le åvdåsvásstediddjen oadjoruhtadimes, skihppijviesojs (varresvuodavidnudagájs) ja ietjá sierra varresvuodadievnastusájs aktan psyhkalasj varresvuodasuodjalusás ja sierra gárevhuvsos. Fylkasuohkanijn le åvdåsvásstádus bádnevarrresvuodadievnastusás. suohkanijn le dábálasjdåktårdievnastusás, fysioterapeutådievnastusás, tsaggiednedievnastusás, varresvuodaguovdásj- ja skåvllåvarresvuodadievnastusás, sujtto- ja huksodievnastusás, habiliterim- ja rehabiliterimdievnastusás, mij le vuostasj dálkudimdásse psyhkalasj varresvuodabargos ja garevsuodjalusás. sámedigge le guovdásj guládallambielle stáhta oajválattjajda mij gullu politihkkaåvddånahttemij daj hárráj gejn le åvdåsvásstádus dievnastusájs sáme álmmugij. Ruhtadoarjjagij juohkema baktu bájkálasj prosjevtajda fylkasuohkanijn ja suohkanijn le sámedikken aj vájkkudimmáhttelisvuoda varresvuoda- ja huksodievnastusájs sáme álmmugij. sámedikke ulmme suorgen le galggá liehket avtaárvvusasj varresvuodadievnastus sáme álmmugij, sæmmi dásen gå ietjá álmmugij. Varresvuodadievnastus galggá vuolgget sáme gielas ja kultuvra vuodos, ja sámegiella ja kultuvrramáhtudahka galggá varresvuodabarggijn. sámedigge juollot aj stipendajt joarkkaåhpadussaj. Ulmmen le rekrutterit sámegielak fáhkaulmutjijt dán fáhkasuorggáj. Varresvuoda- ja huksodepartemænnta juollot ruhtadoarjjagijt tjovvolittjat doajmmaplánav ”Moattegerdakvuohta ja avtaárvvusasjvuohta varresvuoda- ja sosiáldievnastusájn sáme álmmugij” dán vuolen aj i. i. doarjjaga sámediggáj, sáme varresvuodadutkamij guovdátjij ja suoma-vuona rádjáaktisasjbargguj. Varresvuodabarggij åhpadus Varresvuoda- ja sosiáldievnastusájn le dåhkkiduvvam dålkkåjs vádne. Giellamáhtudahkaj duodden le dålkkumdievnastusán dárbbo máhtudagás sáme kultuvrradádjadusás ja histåvrås. Jagen 2008 dahkamusdokumentajn da nielje varresvuodadievnastusájda dákkár javllamus tjáledum: ”Pasientajn ja addnijn hæhttu liehket jasskavuohta vaj dievnastus le sadjihin ja vaj duostoduvvi huvsujn ja vieledimijn. Dán bargon hæhttuji sáme pasientaj rievtesvuoda ja dárbo látjedum dievnastusájs gatjádaláduvvat ja åvddånboahtet plánajn, guoradallamijn ja gå mærrádus váldeduvvá. Varresvuodavidnudagá vierttiji álgadit dåjmajt sijá barggij máhtudagáv låpptitjit sáme gielan ja kultuvran. Ájnas le aj varresvuodavidnudagá gatjádalli dákkár máhtudagáv gå ulmutjijt virggádi ja dárbojt åvddånbukti ietjasa aktijvuodajn åhpadusinstitusjåvnåj. Dán láhkáj sjaddi varresvuodavidnudagáj dárbo sáme gielas ja kultuvras åvddånboahtet. sámedikke mielas le ájnnasin oadtjot sáme giella ja kultuvrraåhpadusáv varresvuoda- ja sosiálafágaj åhpadusájn, nav vaj gájka gudi varresvuoda- jali sosiálafágalasj åhpadusáv válldi oahppi muhtemav sáme giela ja kultuvra birra. Ájnas le aj barggat rekrutteritjit nuorajt sáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn varresvuoda- ja sosiálafágalasj åhpadusáv váldátjit. Varresvuodabarggij rekrutterim Tråmså universitehtan le sierra saje åhttsijda sáme aktijvuodaj moatten åhpadussuorgijn. Dájda sajijda ávustaláduvvat hæhttu sáme aktijvuoda ma dárkestuvvi duoj dáj ævtoj milta. Varresvuodabarggij almodimijn gatjádallá nuortta Varresvuohta (Helse nord) máhtudagáv sáme gielan ja kultuvran ja tjállá almodustevstan jus åhttse li dássálaháj sjaddá åhttsen gænna le máhtudagá sáme gielan ja kultuvran åvdemussan. Muhtem ájnegis bále vatteduvvá aj økonomalasj mákso dákkár máhtudagás. Kurssatjoahkke Sáme allaskåvlån Guovdageainun Dålkkumdievnastusá vánesvuoda duogátjijn le Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Varresvuodadirektoráhta baktu oajvvadusáv buktám kurssa-tjoahkke åhpadussaj sáme allaskåvlån Guovdageainun Varresvuoda- ja sosiálbarggijda. Kurssatjoahkke sisadno le tiemá sáme giella ja kultuvrra, sáme rievtesvuoda, ja oahppat muhtem moallánagájt ja termajt mij máhttá giehpedit guládallamav sáme pasientaj ja varresvuodadievnastusájn. Åhpadus látjeduvvá nav vaj studenta tjåhkani aktisattjat moaddi jahkáj. Doajmma le ájn plánima vuolen ja loahppa hábme ja ruhtadibme ij le ájn tjielggam. Sáme nasjonálalasj máhtudakguovdásj psyhkalasj varresvuodasuodjalusán (SANKS) sanKs le ásadum Kárášjåhkåj ja le 3 åssudahkaj organiseriduvvam – Åssudahka ållessjattugijda, åssudahka mánájda ja nuorajda ja akta jåhtte juogos gasska/lulle Finnmárkkuj. akta sierra åssudahka gånnå le åvdåsvásstádus dutkamis ja åvddånahttemis. Åssudahka mánájda ja nuorajda (BUP) vaddá sierravarresvuodadievnastus poliklinihkalasj fálaldagájt, jánndura birra fálaldagájt familjajda ja nuorajda, ja åhpadus- ja bagádallamfálaldagájt. Finnmárkoklinihkan, Finnmárko Varresvuoda vuolen (VF/HF), galggá sanKsajn aktisattjat åvdåsvásstádus åvddånahttet ja bisodit sierra máhtudagáv gárevhuvvon sáme álmmugij. nannitjit fálaldagájt fágajgasskasasj sierra dálkudimev gárevsælggabádnum ulmutjijt, juolloduváj 375 000 kr 2009 jahkáj ja 500 000 kr 2010 jahkáj til VF/HFaj Finnmárkoklinihkkaj bisodittjat guovlolasj dåjmav sáme álmmugij. Jage 2008 ásadij Helgelánda skihppijviesso VH/HF fáhkabiejvev sáme varresvuoda birra aktisattjat sáme álmmugijn Helgelándan. Dákkár fáhkabiejve máhttá liehket buojkulvissan gávnatjit konkrehta ja ulmmemerustalle dåjmajda ma li bájkálattjat hiebadum nannit giella- ja kultuvrradádjadusáv varresvuodavidnudagájn. Avtastallamådåstus Ráddidus le álgadam varresvuodaådåstusáv mij oanegattjat javllat vijdet suohkanij åvdåsvásstádusáv. Látjeduvvá nav vaj pasienta galggi ienebut dálkuduvvat skihppijviesoj ålggolin. Dát buktá buorep pasiænntadálkudimev ja ienep varresvuodav juohkka kråvnås. Ráddidus åvddånbuktá stuorradiggediedádusáv 2009 gidá avtastallamådåstusá birra varresvuodasuorgen. Dán prosessan li ságastallama juo sámedikkijn ásaduvvam. 32. doajmma Dålkkumdievnastus varresvuodavidnudagájn Dahkamusdokumentan guovlolasj varresvuodavidnudagájda le moadda jage juo biejádum gájbbádusá dålkkumdievnastus galggá ásaduvvat pasientajda gejn le dárbbo dási, ja galggi jåhtujbiejaduvvatVijdábuj gájbbeduvvá guovlolasj varresvuodavidnudagá gálggi dåjma jåhtuj biedjat nannitjit barggij giella- ja kultuvrramáhtudagáv mij sáme álmmugij gullu. Jagen 2008 rápporteri Varresvuohta nuortta RHF dålkkumdievnastusá rutijna li sajenis ietján gå Helgelánda skihppijvieson gånnå åttjudi fálaldagáv oadtjot. sáme dålkkumdievnastus le sadjihin biejvijt Varresvuodan Finnmárkon ja Universitehttaskihppijvieson nuortta-Vuonan (Unn). Ålggolin dábálasj barggoájge, de fállá Varresvuohta Finnmárkko dålkkumdievnastusáv telefåvnå baktu ja Unnan bálkkijda dålkåv dárboj milta. nordlánda skihppijviesos rápporteriduvvá dålkkumdievnastus le buoragit sadjihin. Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu sámedikkijn aktisattjat árvvalit prosjevtav gåktu dålkkumdievnastusáv buoredit. Prosækta álgeduvvá pládnaájggudagán, valla le ájn plánima vuolen ja loahppa hábme ja ruhtadibme ij le ájn tjielggam. Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge 33. doajmma Bærrájgæhttjo Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu stáhtá varresvuodabærrájgæhtjo árvustallat gåktu bærrájgæhttjo sihkarasstá sáme álmmuga rievtesvuoda varresvuodavæhkkáj ja gåktu rievtesvuoda dárbulasj varresvuodaviehkke tjadáduvvá. Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge 34. doajmma Avtaárvvusasj dievnastusá julev- ja oarjjelsámeguovlojn Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu aktisattjajt sámedikkijn guoradallat lagábut gåktu avtaárvvusasjvuodav varresvuodadievnastusán máhttá dåmadit julev- ja oarjjelsáme guovlojn. oarjjelsáme guovlojn le rápporta snåasen tjïelte (suohkana) 3-jahkásasj varresvuoda- ja sosiálprosjevtas ”oarjjelsáme rádevaddedievnastus varresvuoda- ja sosiálgatjálvisájn oarjjelsáme guovlojn” liehket ájnas dán bargguj. Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge 35. doajmma Almulasj dokumentaj jårggålibme Varresvuoda- ja huksodepartemænnta sihtá árvustallat jårggålit guosskavasj dokumentajt vuollásasj orgánajs aj nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj ja dajt dåjmaj næhttabielijn almodit. Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge 36. doajmma Moallánakbáhkogirjje varresvuohta- ja huksodievnastusá adnuj Prosjæktaruhtadibme sámedikkes dagáj nav vaj moallánakgiehtagirjje åvddånahteduváj Porsáŋgo skihppijsijda adnuj. Giehtagirjje máhttá giehpedit guládallamav sujttárij ja sáme pasientaj/lagámusáj institusjåvnåjn ja suohkana varresvuohtadievnastusán. Varresvuodadirektoráhtta ájggu biedjat giehtagirjev direktoráhta næhttabælláj. Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta/Varresvuodadirektoráhtta Ájgge: 2009 37. doajmma Diehtojuohkemmateriála bádnevarresvuoda birra sd.diedá. nr. 35 (2006-2007) sadjihibme, máhtudahka ja sosiálalasj dássálahttem ”Boahtteájge bádnevarresvuodadievnastus” 8.4. kapihttalin le akta tjovvolimtjuokkes i. i. sáme álmmuga hárráj. Ráddidus ájggu materiálajt dahkat varresvuodaguovdátjij ja skåvllåvarresvuodadievnastusá adnuj mánájda ja nuorajda unneplåhkoálmmugin. Varresvuoda- ja huksodepartemænnta le oadtjum dákkár materiálajt dagádum doarjjajuollodime baktu Vuona bádnesuodjalussaj (norsk tannvern) DVDfilmav dagátjit bádnevarresvuoda diedoj mánájda ja æjgádijda. Filmma le buorak varresvuodaguovdátjij adnuj ja sámegielak álmmugij. Dagádum li aj folieridum ”ságastallamkårtå” ma li giellabieledime, ma máhtti diehtojuohkemijn aneduvvat. Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge alluj 38. doajmma Bádnevarresvuoda guoradallam Gávnnuji binná systematiseridum diedo bádnevarresvuodas allessjattuk álmmugis. Ráddidus ájggu oadtjot bádnevarresvuodadilev guoradaládum ja máhttelis siváj aktijvuodajt, åvddåla árvustaláduvvi ienep dåjma buoredittjat bádnevarresvuodav sáme álmmugin (Bs. sd. diedá. nr. 35 (2006-2007). sáme varresvuodaguoradallamguovdásj ájggu árvustallat ásadit prosjevtav guoradalátjit bádnevarresvuodav sáme álmmugin. Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge alluj barggo- ja álkkádusháldadibme Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá addnijt dievnastusmielajn, vieledusájn, máhtudagájn, diededimijn, ja buoragit hoebadum dievnastusfálaldagájn duosstot ja sadjihin liehket. addnij sierra giella, kultuvrra ja åtsådallam duogátja gájbbedi fálaldagájt hábbmit ja hiebadit, Etáhtta galggá barggat nav vaj almma avtaárvvusasj fálaldagájt gájkajda vaddá. Gå ådå VBa (Vuona barggo- ja álkkadusháldadimkåntåvråjt (naV)) ásadi suohkanijda gånnå le sáme álmmuk, galggi dárbo sámegiela ja kultuvra máhtudagás sierra árvustaláduvvat. akta barggojuogos buvtij rapportav 2008:en sáme giela ja kulturmáhtudagá birra barggo- ja álkkádusháldadusán, ja oajvvádij moadda dåjma. Rápportta le buorre vuodon buoredittjat fálaldagájt sáme addnijda. Barggo– ja álkkádusetáhtta galggá árvustallat ietjsa lágajt ja láhkatjállusijt mierredittjat makkár lága ma sámelága 2-3 § milta le guoskavattja sámegiellaj jårggålit. Departemænnta le hásstalam etáhtav maŋenagi jårggålit láhkatjállusijt ja diededusájt láhkamærrádusájt gáktuj, ja jårggåluvvam láhkatjállusijt ja diededusájt almodit. Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá rápporterit tertiála ájge milta sáme giela ano birra ja sámelága giellanjuolgadusáj tjuovvolimev, dán vuolen aj lágaj, sjiemáj jårggålime ja ietjá diededimij birra. 39. doajmma Diehtojuohkem sámegiellaj VBAan www.nav.no le Vuona stuorámus næhttasadje ja oajvvekanálla diehtojuohkemij barggo- ja álkkádusdievnastusájda gulluji. Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá barggat nav vaj ienemus åtsådum diehto gávnnu www.nav.no etáhta ruhtamávsoj ja rievtesvuodaj birra sámegiella, i. i.: åvddåbælláj diedoj birra www.nav.no bielen. gåluvvi, dán vuolen: sæmmi bále luvvi sæmmi bále Barggo- ja álkkádusetáhtta ájggu jårggålit ietjasa oajvvebrosjyrajt. Brosjyra biejvverudáj ja boarrásijpensjåvnå birra gárveduvvi vuostasj biellejage alluj 2009. Brosjyra ja diehtojuohkemplakáhta bájkálasj VBa-kåntåvråj adnuj, hábmiduvvi sáme kultuvra vuodos. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja álkkádusdirektoráhtta Ájgge: 2010 álgon 40. doajmma Addnijguoradallama Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá tjadádit biellejahkásasj addnijguoradallamijt, ja jahkásasj addnijguoradallamijt barggovaddij gaskan. Etáhtta galggá vijdábuj tjadádit bájkálasj addnijguoradallamijt sáme háldadusguovlojn. Båhtusa addnijguoradallamijs galggi dahkat vuodov etáhta dievnastusá fálaldagá kvalitehtav åvddånahttet. Rápportajn galggá tjielggiduvvat åtsådallamijs dåjmaj tjadádimijs sáme addnij hárráj, dán vuolen diedo www.nav.no næhttabielen ja ietjá diehtojuohkemmatriála, ja båhtusa addnijguoradallamijs sáme guovlojn. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja álkkádusetáhtta Ájgge: Doajmmaplána doajmmaájge alluj girkko dievnastusá sámegiellaj Gájkbadjásasj vieledus sáme girkkoiellemav bisodit Vuona girkkon le jut hæhttu åvddånahteduvvat sáme iesjdádjadusá ja árbbedábij gáktuj. Jus sáme girkkoiellem galggá liehket sebrudahtedum ja avtaárvusasj oasse dås ietjá girkkoiellemis, le i. i. ájnas joarkket bargov girkko liturgiajt hiebadit sámegiellaj ja musihkkadábijda, ja hæhttu aj bargaduvvat ienep materiála sámegiellaj – sierra gåjt de julev- ja oarjjelsáme giellaguovlojn. sálmma ja liturgia ådåstuhttembargon biejaduvvá danen stuorra dæddo sáme jubmeldievnastusdábijda ja sáme giellaj, musihkkadábijda ja kultuvrraj. JÁHKKoÅHPaDUsÁÅDÅsTUsÁ baktu Vuona girkko le álgadam duov dáv dåjmav sáme jáhk koåhpadusán. sáme jáhkkoåhpadus galggá liehket sáme åtsådallamij ja bájkálasj sáme girk koiellema vuodos. Åvddånbuktet guovtegielak vuodav le sávadahtte læhkám jáhkkoåhpadusá praksisin. sáme girkkoráde ja Girkkoráde li åvdåsvásstediddje prosjevtas: ”Doajmmavuo dok jáhkkoåhpadus nehtan sáme mánájda ja nuorajda”. Ásaduvvam le næhttasadje oarjjel, julev-, ja nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj. www.osko.no næhttasajen. ”osko” máksá sæmmi gå jáhkko jali luohtádus nuorttasámegiellaj. næhttasadje le oarnniduv vam gietjav tiemásuorgij milta. Låvdagoahte, soahke, tjáhtje, dållå, ednam, biejvve ja girkko. Dát vaddá buorre álgov guovdásj elementaj risstalasj jáhkon gehtjadum sáme vuojnojs. sámelága 3-6 § vaddá rievtesvuodav ájnegis ulmutjijda girkko dievnastusájda Vuona Girkko dievnastusájs sámegiellaj. “Ájnegis dievnastusá sihtá javllat vuostatjin ájnegis ulmutja sielohukso. Duodden le dási gullu i. i. gástadibme, vállda ja skallo. njuolgadus galggá dádjaduvvat, mij gullu dån maŋemus nammadum dievnastussaj, náv vaj ælla avtagin gájbbádusá galggá sámegiellaj juoga gå gájkajda le rabás, buojkulvissaj dábálasj jubmeldievnastus. Valla jus hærrá sihtá dákkár dievnastusáv vaddet dáhpadum ásadusán, máhttá ulmusj gájbbedit galggá sámegiellaj”, bs. ot.prp. nr. 60 (1989-90) sáme giella 48. bielen. sámegiela adno jubmeldievnastusájn ij le náv de sámelágan reguleridum. 41. doajmma Ruhtadoarjjaga rámmátjårggålimijda Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta le guhkes ájge milta doarjjagijt juollodam Vuona Rámmátsæbrráj (Det norske Bibelselskap) jårggålittjat ja ådåstuhttet rámmáttevstajt nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiellaj. Ålles rámmát sjattaj 1890 jage jårggålum nuorttasámegiellaj. Ådå testamenta ådåstus nuorttasámegiellaj gárveduváj 1998 jage, ja dálla li ådåstuhttemin Boares testamentav. Ådå testamænnta le aj julevsámegiellaj jårggåluvvam, ja muhtem rámmáttevsta li oarjjelsámegiellaj jårggåluvvam. Ruhtadoarjja Vuona girkkosæbrráj joarkeduvvá. Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta/ Vuona Rámmátsiebrre Ájgge: Bargo mij le manon 42. doajmmaSáme tjoaggulvis oarjjelsáme giellaguovlon Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta le juollodam rudájt sáme tjoaggulvisáv oarjjelsáme giellaguovlon ásadibmáj 2009 jage. Ulmmen le nannit oarjjelsáme girkkoiellemav ja oarjjelsáme gielav. Tjoaggulvisá ásadibme organiseriduvvá nieljejahkásasj gæhttjalibmen. Departemænnta le dahkam láhkatjállusav årnigij mij fábmoduváj. Ådåjalmáno 1. b. 2009:n. Láhkatjálos galggá oarjjelsámegiellaj jårggåluvvat. Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra- ja girkkodepartemænntat/ Nidaros bissmaguovllo Ájgge: 2009-2012 43. doajmma Jårggålibme/hiebadibme tevstajt jubmeldievnastussaj Barggo sámegielajda jårggålit ja hiebadit tevstajt jubmeldievnastusáj hárráj le biejadum Girkkorádáj/sáme Girkkorádáj. Jage 1978 liturgija le nuorttasámegiellaj jårggåluvvam ja julevsámegiellaj jagen 2008. 2007jage rájes le læhkám gástadimliturgija oarjjelsámegiellaj gæhttjalimårnigin. Liturgijagiehtagirjijn le bargaduvvamin divna gålmå sámegiellaj plánidum ålgusvaddem le 2009/2010:n. sálmmagirje li åjgusboahtám nuorttasámegiellaj jagen 1993 ja 1995 ja julevsámegiellaj jagen 2005. Tjuoldedum oarjjelsáme sálma li maŋen sálmmagirjen ”salmer 1997”. 2008 jage le oarjjelsáme sálmmagirjje åvddånahtedime vuolen. Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta/ Sáme girkkoráde Ájgge: Barggo le jådon værroetáhtta 44. doajmma Værroetáhtta – vijdedum fálaldagá sámegiellaj Værroetáhtta vaddá blankehtajt ja sjiemájt ma li sámegiellaj jårggåluvvam dajda værromáksijda gudi dáv ádno. Dajt jagijt gå vårroetáhtan le dát fálaldahka læhkám, li gaskal 140:s ja 150:s adnám sámegielak blankehtajt. ietján gå dá stuoves rutijnajda tjanádum dájda blankehtajda/sjiemájda, de ij le ietján ásaduvvam makkárak stuoves rutijna jårggålittjat ja ådåsmahtátjit dokumentajt sámegiellaj, jali dákkár dokumentajt ráddidusá jali værroetáhta sijddabielijn almodussaj. Værroetáhtta vaddá dievnastusáv nuorttasámegiellaj værromaksijda gå le dárbbo. Værromákse máhtti válljit nuorttasámegielav gå Værrodiedádusájn válldi aktijvuodav, ja de sjoappkaduvvi sámegielak ássjegiehtadalláj. Værromákse gudi válldi aktijvuodav nuorttasábmáj tjálalattjat, oadtju nuorttasámegiellaj vásstádusáv. Ássjegiehtadalle li viehkken i. i. tjielggiji dajt diehtojuohkemmateriálav mij dåssju dárogiellaj gávnnu. Uddni ij le teknihkalattjat máhttelis sáddit iesjdiededimev sámegiellaj elektronalattjat. Divna sjiemá ma galggi sáddiduvvat elektronalattjat atinn baktu, hæhttuji registreriduvvat Dahkamusregisterij, mij ij sáme bokstávajt ij doarjo. Ulmmen le ájgij milta dahkat máhttelissan sáddit elektronalasj iesjdiededimev sámegiellaj aj. Gehtja aj 57. dåjmav. Værroetáhttá ájggu dahkat sjiemájt ja diehtojuohkemav álkkebut sadjihin ietjasa næhttabielijn. Etáhtta ájggu aj ásadit rutijnajt jårggålittjat ja ådåsmahtátjit dokumentajt sámegiellaj Åvdåsvásstádus: Værroetáhtta Ájgge: Aktelasj barggo kriminalhukso Kriminalhuvson ij le statistihkka galles sámijs duobbmidalli. ij le loahpe etnihkalasj registrerimijda ulmutjijs gudi galggi stráffav tjåhkkåhit. sámeláhka várajda válldá rievtesvuodajt sámegielagij hárráj gudi galggi giddagisán tjåhkkåhit. Lága mærrádusá vaddá dajda gejda hálijdi sámegielav adnet ietjas berustimijt åvdedit kriminalhuksuj sámegiela háldadusguovlon rievtesvuodajt sámegiellaj giehtadaláduvvat. Dát guosská nuortta-, julev- ja oarjjelsáme giellaguovlojda. Kriminalhuvso giddagisá sámegiela háldadusguovlon le tjåhkkåhiddjijn rievtesvuohta sámegielav adnet nubbe nuppijn ja ietjasa lagámusáj. Rievtesvuohta sámegielav anátjit doajmmá aj gå sebrudakstráffav ja gå prommillaprográmman oassálasstá. Tjåhkkåhiddjijn ja duobbmidallijn le aj rievtesvuohta sámegielav adnet njálmálasj aktijvuodajn kriminalhuvsujn. Kriminalhuvson de hæhttu bargge gudi sámegielav máhtti ja gejn la sáme kultuvras máhtudahka. sámegielak bargge le ájnnasa giddagisájda ja friddjahuvson. Giddagisájn máhttá aj aneduvvat dålkkumdievnastus, juska dát ij la buoremus tjåvda. Tjadádit gájkka ságastallamijt friddjahuksokåntåvråjn ja duobbmidallij dålkima baktu máhttá guládallam kvalitehtav nievredit dan mærráj vaj des ij le bælosdahtte. sd.diedá. nr. 37 (2007-2008) straffa mij doajmmá giehtadaláduváj stuorradikkes 2009 gidá. stuorradikke diedádusá tjuovvolibmáj ájggu Justijssadepartemænnta doajmmaplánav dahkat gånnå tjåhkkåhimdile sámegielak duobbmidallijda ja kriminalhukso sáme giella ja kultuvrra máhtudagájn le oassen. 45. doajmma Sámegielak giddagisbarggij rekrutterim Kriminalhuvso guovdásj háldadus le biedjam sámegielak aspirántaj rekrutterimav giddagisskåvllåj sierra åvdedimsuorggen stivrrimguládallamij Kriminalhuvso åhpadusguovdátjijn (KRUs), mij åhpat giddagisdievnastiddjijt. Ulmmen le juohkka jage sisiválldet mierredum lågov aspirántajs gudi sámegielav máhtti. Jus guokta åhttse árvustaláduvvi dássálaháj dåhkkidimen, galggá sån gut sámegielav máhttá, oadtjot rievtesvuodav vuostak åhpadussajev. aspiránntavegas gudi eksámenav válldin 2007 tjavtja, lij akta sámegielak. Guokta giddagisá li Tråmsån ja Finnmárkon. Tråmså stáda giddagisán le akta sámegielak bargge, madin gietjav bargge dálla sámegiellakursan vádtsi. Čáhčesuollu (Vadsø) giddagisán li guokta bargge gudi sámegielav máhtteba, madin friddjahuksokåntåvrån Finnmárkon le akta sámegielak bargge. Dássta le Bådådjo giddagisán, ila giddagisán, hálldo ja sihkarasstemanstáltan ja Ringerijka giddagisán akta sámegielak bargge gænnánik. Udnásj ájge le hásstalussan rekrutterit nuoges dievnastiddjijt dan guovte giddagisájda Tråmsån ja Finnmárkon. Justijssadepartemænnta le danen láhtjám dilev nav vaj giddagisdievnastiddjeåhpadus máhttá desentraliseridum tjadáduvvat. 2008 moarmesmánon li 15 aspiránta gudi åhpadusáv tjadádi ja gudi li giddagisájda Tråmsån ja Čáhčesuollun tjanádum, ja le dæddo biejaduvvam rekrutterit sámegielak aspirántajt. Kárášjågån le friddjahuksokåntåvrrå, valla danna ælla stuovvásijt virgádum fáhkavirgálattjaj. Åvdåsvásstediddje: Justijssa- og bulkkedepartemænnta Ájgge: aktelasj barggo 46. doajmma Tjåhkkåhimdilij árvustallam Mij gullu sáme duobbmidallijda, le kriminalhuvso berustibme ienemusát dåjmajda læhkám bisodittjat máhttelisvuodav sámegielav adnet. Justijssadepartemænnta ájggu danen álgadit árvustallamav mij guosska sáme tjåhkkåhiddjij ja duobbmidallij tjåhkkåhimdilijt. Dákkár árvustallama ájggomus le guoradallat resurssa jali sierra dåjmaj dárbojt sáme duobbmidallijda ienep gå láhtjet dilev ietjasa gielav adnet. Åvdåsvásstediddje: Justijssa- og bulkkedepartemænnta Ájgge: Bs. Sd.diedá. nr. 37 (2007-2008) tjuovvolimev ”Stráffa mij doajmmá” 47. doajmma Kriminalhuksoguovdásj sáme giela ja kultuvra máhtudagájn Tråmså ja Finnmárko kriminalhuvso organisásjåvnnåstruktuvra árvustallamin sjaddá árvvaluvvat ásadit kriminalhuksoguovdátjav sierra sáme giella ja kultuvra máhtudagájn. Máhttá aj liehket ájggeguovddelissan giehtagirjijn sáme stráffatjadádime birra. Dát máhttá sisadnet sierra gatjálvisájt ma galggi árvustaláduvvat gå persåvnnåguoradallamijt dahki duobmo åvddåla, gå vuostasj fágájgasskasasj guoradallam dagáduvvá gå le riektáfábmogis duobbmo le vuosstájváldedum kriminalhuvson, sisiboahtem ságastallamijn giddagisán jali vuostasj ságastallamin friddjahuvsokåntåvrån sebrudakstráffan. Giehtagirjen le dárbbo dágástallat rehabiliterima ja máhtsadime sáme bájkálasjsebrudahkaj ulme dádjadusá birra. Ájggeguovddelis aktisasjbarggoguojme láhtjet dilijt sámijda máhtti liehket sámedigge ja sáme institusjåvnå ja suohkana. Åvdåsvásstediddje: Justijssa- og bulkkedepartemænnta Ájgge: Bs. sd.diedá. nr. 37 (2007-2008) tjuovvolimev ”stráffa mij doajmmá” rijddotjoavddemrádij dåjmadahka Ållo le rijddotjoavddemrádijs majn li sáme álmmuk ietjasa rájáj sissŋelin. stuoramus juogos le Lulle- ja alle-Finnmárkon ja nuortta-Tråmsån. oslon ja Tråmsån li aj stuorra sáme álmmuk. Rijddotjoavddemráde nordlándan, nuortta-Trøndelágan, Hedmárkon ja Horda-lándan guoskaduvvi aj tiemátihkas. 2009-gidá alluj de ásaduvvá sámegielak såbadahttemjuogos nuorttasáme guovlon (Finnmárkon ja Tråmsån). 48. doajmma Sámegiella rijddotjoavddemrádijn Rijddotjoavddemrádij dåjmadahka le jagen 2008 álgadam bargov ådå diehtojuohkemmateriálajt jårggålit sáme gielajda. Dåjmadagá ullme le divna sáme gielajda galggi maŋenagi boahtet. Rijddotjoavddemráde sijddabielen le diedo rijddotjoavddemráde birra nuortta- ja julevsámegiellaj. Gávnnuji aj brosjyjra nuorttasámegiellaj ja julevsámegiellaj prenntidum vaddusin, valla ilá ráddjidum válljidum åsijs. Dåjmadahka le álggám bargov jårggålattját diehtojuohkembrosyjrajt ja ietjá diehtojuohkemmateriálajt, ja aj ådåstuhttet dav mij le sijddabielen tjáledum. Åvdåsvásstediddje: Rijddotjoavddemrádij dåjmadahka Ájgge: 2008/2009 bulkke avtadagájn sáme guovdásjguovlojn vierttiji liehket bargge gænna li dålkkum ja tjálalasj jårggålim máhtudahka guláskuddamijs jienajn ja gåvåj. Vijdábuj viertti liehket sadjihin máhtudahka girjijt tjálátjit ja sjiemájt sámegiellaj jårggålittjat, ja liehket dålkkån bulkkebarggijda gudi e sámegielav máhte. Viertti ratjáduvvat rekrutterit barggijt sáme giella ja kultuvra máhtudagájn. 49. doajmma Ienep sáme giella- ja kultuvrradádjadus bulkijn fálaldagáj baktu bulkke- ja lænnskaetáhttaj. Galggá árvustaláduvvat vuododit værmádagáv bulkke- ja lænsskaetáhttaj sáme giella- ja kultuvrra máhtudagájn. Åvdåsvásstediddje: Justijssa- ja bulkkedepartemænnta Ájgge: Doajmmaplána ájggegávdda 50. doajmma Hiebadit sáme gielajt elektråvnålasj prográmmajda Ulmmen le sáme giela galggi hiebaduvvat assjegiehtadallamprográmmajda álmmuga hárráj. sierraláhkáj le ájnnasin jut vælggogisvuoda ja rievtesvuoda tjanádum stráffaássjegiehtadallamij ja ietjá oajválasjdagojda máhttá viedtjat sáme gielajda. stuorámus sámejuogos vuoroduvvá vuostak. Åvdåsvásstediddje: Justijssa- ja bulkkedepartemænnta Ájgge: Ij le mierreduvvam 51. doajmma Ulmutjijt sáme duogátjijn Bulkkeallaskåvllåj rekrutterim Bulkkeallaskåvllå le, ietjas guládallam- ja rekrutterimstrategija tjadá, tjalmostam ulmutjijt rekrutterit unneplågåduogátjijn, dán vuolen sáme duogátjijn. Konkrehta rekrutterimdåjmajs, ma li jåhtuj biejadum, máhttá nammadit: virgálattja tjuovvolam ja bagádallam åhttsijt ietjasa guovlojs. åssudagá ja Lulle- ja allefinnmárko bulkkeguovlo dagátjit vájmmelis rekrutterimav. Dát sisanij i. i. máhttelisvuodav sisiválldet gittan 20 prosenta åhttsijs n.g. sierra dågålasjvuodajn, jus åhttsijn li sierra máhtukvuohta jali kvalitehtta bulkkeetáhtta dárbaj. Dát njuolgadus máhttá aj aneduvvat åhttsijs sáme duogátjijn. Bulkkeallaskåvllå le 1993 rájes vájmmelisát barggam rekrutterit ulmutjijt etnihkalasj unneplågoduogátjijn, dáj siegen aj sáme, bulkkeåhpadussaj. Bulkke- ja lænsskaetáhtajn ælla vuoge barggijt etnihkalasj duogátjis lågåtjit. Dát dahká barggij rekrutterimrahtjamusájt gássjelissan mihttit. Prosjækta ”Rekrutterit ja Bisodit” (2007-2008) le aktisasjprosjækta gaskal Bulkkeallaskåvlå ja Bulkkedirektoráhta. Prosjækta ásadij i- i- resurssajuohkusav 30 bulkkevirgálattjaj unneplågoduogátjijn, gålmås dajs sáme duogátjijn, gudi vájmmelisát barggin nuoraj hárráj åttjutjit Bulkkeallaskåvllåj bessat. Jagen 2008 bessin guokta studenta sáme duogátjijn Bulkkeallaskåvllåj. Bulkkeallaskåvlå Bådådjo åssudahka álgij 2008-tjavtja prosjevtav gånnå lij ulmmen lasedit åhttselågov sáme duogátjijn bulkkeåhpadussaj. Galggi diehtojuohkemtjåhkanime ásaduvvat gånnå nuorra bulkkevirgálattja sáme duogátjijn ájggu diedojt juohket sisibessamprosedyjra, åhpadusá, ja virge birra. Duodden de sjaddá bargaduvvat vájmmelisát sámij avijsaj, sámi Radio ja ietjá ájggeguovddelis diehtojuohkemkanálaj gáktuj. Bulkkeallaskåvllå ájggu joarkket ietjas rahtjamusáv lasedittjat rekrutterimav vejulasj åhttsijt sáme duogátjijn persåvnålasj tjuovvolime ja lahka aktijvuodajn ájggeguovddelis bulkkeguovlojn. Åvdåsvásstediddje: Justijssa- ja bulkkedepartemænnta Ájgge: Tjuovvoluvvá jahkásasj budsjæhttabargon ja stivrrimságastallamijn Bulkkedirektoráhtajn suodjalus 52. doajmma Diehtojuohkem vuostasjgierdedievnastusá birra suodjalus suodjalimvælggogisvuohtadåjmadagá baktu ájggu jårggålit brosjyjrav ”Duv máhttelisvuoda vuostasjgierdedievnastusán” sámegiellaj mij sáddiduvvá gájkajda gudi dáv sihti. Brosjyjrra máhttá duodden biejaduvvat álkket sadjihij internæhttaj pdf-hámen. Dasi duodden de sjaddá divna sesjåvnnåj gåhttjomijn i ja ii oasen vuoseduvvat suodjalimvælggo-gisvuohtadåjmadagá internæhttasadjáj ienep diedoj diehti - sámegiellaj aj. Åvdåsvásstediddje: Suodjalimvælggogisvuohtadåjmadahka Ájgge: 2009 jage alluj 53. doajmma Suodjalusá hárjjidallamij diehtojuohkem ja almodibme suodjalus ájggu 2009 jage alluj oadtjot biellejahkásasjdiehtojuohkemav ietjas oajvvedåjmaj birra aj vatteduvvá sámegiellaj dåppe gånnå le luondulasj. Diŋŋgomij almodibme gånnå sámegiela háldadusguovllo le guoskaduvvam sjaddá aj sámegiellaj, i. i. sáme avijsajn almodit. Åvdåsvásstediddje: Suodjalusá operatijvalasj dievnastus Ájgge: 2009 jage alluj ráddidusá sámegiela adno Ráddidusá rahtjamusá sámegiela hárráj hæhttu aj vuojnnut departementaj ietjasa sámegiela anos. Ráddidusá internæhttabielen www.regjeringen.no le sierra sáme giellaválljim fálos 2004 rájes. Ássje ma njuolgga guosski sáme álmmuga berustimijda ja ienep nasjonálalasj biele ássje åvddånbuvteduvvi dánna, ienemusát nuorttasámegiellaj, valla aj julev- ja oarjjelsámegiellaj. oajválattjaj bieles le dárbbo ienebut tjalmostuhttet divna gålmå sáme giela, politihkkahábmimin, dåjmajn ja almulasj dokumentaj jårggålimij j.n.a. 54. doajmma Ienep almodibme ráddidusá dokumentajs sámegiellaj Ráddidus ájggu almodit ienep diedojt sámegiellaj ietjas næhttabielijn, ja lasedit sámegielak dokumentaj lågov. Ráddidus ájggu sierraláhkáj almodit ienep dokumentajt oarjjel- ja julevsámegiellaj. sjaddá dagádum diehtotjoahkke divna diedojs ma gávnnuji oarjjel- ja julevsámegiellaj. Ráddidus ájggu aj sihkarasstet ienep systemahtalasj ådåstusáv ja kvalitetadárkestimev sámegielak næhttabielijs. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2014 55. doajmma Háldadusterma sáme tærmma åvddånahttem le guovdátjin máhttet bisodit ja nannit sámegiela anov. Gájbbádussan sámegiella máhttá aneduvvat fágalasj aktijvuodajn le jut gávnnuji fáhkaterma ja fáhlabuojkuldagá sámegiellaj. sáme terminologija åvddånahttem dáhpáduvvá sierralágásj prosjevtaj baktu buojkulvissaj Deanu suohkana prosjækta sáme láhkagiella. Vijdábut de sáme terminologija barggo dáhpáduvvá ássjegiehtadallama baktu duon dán sáme institusjåvnåjn duola dagu sámedikken. Ájnas oasse duodenn sáme terminologija åvddånahttemis le almulasj dokumentaj jårggålibme sámegiellaj. sáme giellalávddegådde sáme parlamentáralasj ráde vuolen le terminologijalistajt biedjam www.giella.org næhttabælláj. Ulmmen le divna dokumenta majt stáhta orgána jårggåli, galggi liehket giellafágalattjat dárkestuvvam ja ådå terminologija le dåhkkiduvvam duolla instánsas. Departementan bálkki uddni moadda sierra ulmutjijt jårggålittjat lágajt, njuolgadusájt, stuorradiggediedádusájt, pressadiedádusájt jnv. Danen gå ållo juridihkalasj terminologija vájllu sámegiellaj, máhtti muhtem dájs jårggålusájs álu liehket muhtemláhkáj iehpetjielggasa terminologija ano gáktuj. Dáv dilev duollitjit ájggu Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta åvddånahttet ”viessodábálasj” (husnormal) sámegielav departementaj ja jus sojttá vuollásasj orgánaj adnuj. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: Álgeduvvá 2009 56. doajmma Dåhkkidimårnik sáme láhkajårggålimijda Ájggomussan le divna dokumenta majt stáhta orgána jårggåli, galggi giellafágalasj dárkestuvvat ja ådå terminologija dåhkkiduvvat duolla instánsas. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu aj ásadit årnigav sámegielav dárkestittjat láhkajårggålusájn ja ietjá almulasj dokumentajn, ja årnigav mij sihkarasstá lága ma li sámegiellaj jårggåluvvam aj ådåstuvvi sámegiellaj gå lága ådåstuvvi. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2010 sámegiella ja dgt Ráddidusá ulmmen le divna ávddånahttem diehto- ja guládallamteknologijan (DGT) almulasj suorgen galggá universála prinsihpaj baktu hábmiduvvat. Ráddidusán le ulmmen sihkarasstet jut gájkajn le máhttelisvuohta ja arvusmahttem tenologijav ávkkit ja ådå dievnastusájt buoremus láhkáj. sáme aktijvuodan le vuostatjin sáhkan sámegielav adnet divna DGT aktijvuodajn, dsj. sáme namá galggi www.samit.no aLMULasJ DÅJMaDaGÁJDa ÁLKKEBUn DaHKaT sáme bokstávajt adnuj váldátjit, sjattaj máhtudaksadje ja sierra næhttasadje sáme bokstávajda ja DT ásaduvvam – samiT – jage 2003. samiT le prosjektan organiseriduv vam læhkám standard norge vuollálattjan ja ruhtaduvvam Barggo- ja sebrudahttemdepar tementas. Divna almulasj dåjmadagá galggi máhttet aktijvuodav samiTajn viehkev oattjotjit gatjálvisáj ma guosski sámegiellaj ja DTaj. máhttet duolla tjáleduvvat almulasj registerijn, ja vaj prográmma åvddånahteduvvi ma sámegielav doarjju. sihkarasstet ådå teknologijaj bessat sámegielagijda aj le stuorra ávkken sebrudakossálasstemij, ja sámegiela åvddånahttemij. almulasj suorgen le tjielgga vásstádus lahtjet nav vaj duot dát DGT- ja næhttadievnastusá e buvte ådå hieredusájt. sámij gielajn tjoahkkáj li 15 sierra bokstáva duodden ieme bokstávajda angloamerikának systebmaj. Dájt maŋemus jagijt le låhkám buorre åvddånahttem mij gullu sáme bokstávajda DGTan. sámegiella le dal hiebadum sierra válljimin ienemus anedum operatijvvasystemajn. 57. doajmma Sámegiella almulasj registerijn – gájbbádusá stáhta etáhtajda sáme giellajuohkusij le ájnnasin jut aj tjálalasj sámegiella máhttá aneduvvat riekta ja duolla sebrudagán. sámegiela ållesadnuj dárbahuvvá muhtem sierra bokstávajt adnet ma e dárogielan ja ådådárogielan gávnnu. Då oabmásap registerijn ælla dákkár bokstáva, juoga mij dagáj nav vaj duov dáv sierra konverterimijt ietjá bokstávajda ma máhttim systebmaj registreriduvvat. Dábálattjat sihtá dát ierit ietján guosskát Brønnøysundregisterijda, Álmmukregisterij, stáhta kárttadåjmadahkaj (norgesglasset:ij), Primus:ij, askeladden:ij ja VBa:aj. Dát sihtá javllat sáme álmmuk ja vidnudagá sáme namájn e máhte ietjas namáv ja adressav oattjo registreridum duolla registerijn. Ráddidusá mielas le dát vuorbedis dilev mij hæhttu duolliduvvat. standardiserimráde, mij le rádevadde orgádna Ådåstuhttem- ja háldadusdepartemænntaj (ÅHD) ássjij ma guosski DGT- ássjijda, le giehtadallam bokstávaj adnemav almulasj háldadusán. ietjas árvvalusán, mij dálla le giehtadallama vuolen ÅHD:an, oajvvaduvvá adnegoahtet bokstávtjoahkkev iso/iEC 10646 representeriduvvam UTF-8:ajn almulasj næhttasajijn ja almulasj registerijn. Dán bokstávtjoahkken le vijddát adno ja ij dåssju gåbtjo sámegiela dárbojt, valla aj tevstalasj representerimav ieneplågåjs værálda gielajs. Teknihkalattjat sihtá dát válljim vaddet ålles tjoavddusav tevstalasj representasjåvnnåj gájkka adnosuorgijn majn uddni ij le ålles tjåvda. almulasj næhttabielijda le vuojnunagá viehka álkke álgget UTF-8:ajn, valla åvddåla maŋemus konklusjåvnnå dagáduvvá viertti vájkkudusanályjssa tjadáduvvat sihkarasstet vaj e vuojnedihkes gássjelisvuoda ide. Daj nanos tjanástagáj siváj diehti ma guosski dálásj registerijda, le dårbulasj jiermmás sirddemårnigijs ja dågålasj vuogijda dákkár målssomijt tjadádittjat. Dajnas gå moadda berustiddje le guoskaduvvam dás målssomis. Vájkkudusanályjssa le plánidum tjadáduvvat 2009-gidá. Ráddidus sihtá adnegoahtet bokstávtjoahkkev iso/iEC 10646 representeridum UTF-8:ajn almulasj næhttasajijn ja almulasj registerijn, valla hæhttu árvustallat gåktu dát galgga dagáduvvat ja makkár målssomårniga galggi doajmmat. Åvdåsvásstediddje: Ådåstuhttem- ja háldadusdepartemænntaj Ájgge: Doajmmaplána doajmmaájge giellateknologija Giellateknologija le diedagasskasasj disiplijnna mij dáhtáprográmmajt åvddånahttá anályseritjit ja genereritjit ulmutjij gielajt, buojkulvissaj dáro- jali sámegielav. Giellateknologija juogeduvvá dábálattjat guovte oajvveoassáj, dáhtálingvistihkkaj ja ságástimteknologijaj. Dáhtálingvistihkka dárkkelit barggá ienemusát tjálálasj tevstaj anályserit, duola dagu ráhpat vijdes åhtsåmmáhttelisvuodajt internehtan ja automáhtalasj jårggålimijda. ságastimteknologija le vas dáhtágiehtadallam ulmutjij sáhkadallamis, dsj. sierraláhkáj ságastimev dåbddåt ja ságastimsyntessa. ságastibme le åtsådallamij baktu vuojnnet dåbmalis vuohke diedojt åvddånbuktet. ságastimprográmma máhttá vaddet ulmutjijda låhkåm- ja tjállemgássjelisvuodaj tjoavddagav duon dán tevstajda, fáhkagirjijs avijsajda. sámedigge le guoradallam jus máhttelisvuoda li åvddånahttet ságastimsyntesav sáme gielajda. GiELLaTEKno sáme giellateknologija guovdátjin Tråmså universitehtan le ulmmen dahkat grammatih kavuoduk giellateknologijav sáme ja ietjá nuorttalij gielajda, d.d. tækstaprosesserimpro grámmajt, pedagogalasj, digitála báhkogirjijt ja syntehtalasj ságastimev. Prosjevta sijdda bielijn gávnnuji dálla grammáhtalasj analyjs saprográmmajt nuortta-, julev, oarjjel-, anár-, gålldå- ja gielda-sámegiellaj. Duodden gávn nuji pedagogalasj prográmma ja báhkogirje nuorttasámegiellaj. ságastimsyntessa galggá aneduvvat dagu duoddevædtsak aktan dábálasj korrektuvrraprográmmaj. Åtsådallama vuosedi ságastimsyntessa doarjju låhkåm- ja tjállemprosessav. Duodden máhttá ságastimsyntessa aneduvvat vuodon åvddånahtátjit ådåájggásasj dievnastusfálaldagáv moatten suorgen. 58. doajmma Sáme njuolgatjállemvædtsak sámedigge le 2004 rájes tjadádam prosjevtav (Divvom) åvddånahttet sáme korrekturprográmmav elektronåvnålasj tækstagiehtadallamij. Prográmma le navku ja máhttá viedtjaduvvat internehtas. Bárggo- ja sebrudahttemdepartemænnta, Máhttodepartemænnta ja sámedigge ruhtadi prosjevtav «Divvom 2», mij sihke galggá ajmon anedit ja doajmmagæhttjalimev jådedit stávimdárkestimev nuortta- ja julevsamegiellaj, ja åvddånahttet stávimdárkestimev oarjjelsámegiellaj. Prosjækta manná 3 jage, ja ulmmen le oarjjelsáme stávimdárkestibme galggá gárvvásin avddåla 2010 låhpan. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta, Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ja Sámedigge Ájgge: 2010 sámedigge le álgadam ságastallat boahtteájge Divvom-prosjevta doajmmaorganiserimav. Giela aktelattjat åvddånahtti i. i. terminologijaåvddånahttemijn mij aktelattjat dáhpáduvvá, ja de le ájnas jut aktelattjat giellavædtsagav ådåstuhttet ja åvddånahttet. Versjåvnnåådåstuhttema aj prográmmabuvtadiddjijn buktá dárbov vijdáduj åvddånahttemav ja ådåstuhttemav njuolgatjállemvædtsagijs. sáme báhkogirje Uddni le stuorra vádne sáme báhkogirjijs, sierraláhkaj julev- ja oarjjelsámegiellaj. Báhkogirjij vánesvuohta máhttá liehket hieredissan gielaj åvddånibmáj. Buojkulvissaj máhtti avtagielak sáme báhkogirje liehket ájnas vædtságin jut sámegiella galggá doajmmat metagiellan, dsj. giellan mij tjielggi mij juoga le. E ga gávnnu báhkogirje dagádum sierra dárogielagijda gudi sihti oahppat nuorttasámegielav, jalik sáme-dáro báhkogirje ma tjielggiji sáme bágoj adnemav dárogielak addnijda. 59. doajmma Sáme báhkogirjij guoradallam ja åvddånahttem Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu ásadit juohkusav mij galggá guoradallat makkár báhkogirje gávnnuji nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj, ja oarjjelsámegiellaj ja buktet oajvvadusáv dåjmajda nannitjit vijdábuj bargov sáme báhkogirjij. sámedigge gåhtjoduvvá juohkusij oassálasstet. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2010 GÆHTTJaT: Sámegielav tjalmostahttet almulasj sajijn sáme gielajt nannitjit viesso kultuvrraguodde giellan le dárbbo sámegielav ienebut tjalmostahttet almulasj sajijn. Dat jut Vuona álmmuk ienemusláhkáj iejvvi sáme gielajt almulasj sajijn le ájnas gielaj dásev aledittjat sebrudagán. Dát laset ájnegis ulmutja diedulasjvuodav sáme giela li ájnas oasse nasjonála kultuvralasj vidjurijs. Vijdábut det sjaddá vájkkudit buorreláhkáj guottojda ja berustimijda sámegiellaj sebrudagán åbbålattjat. Dájt maŋemus jagijt le sámegiella ienebut gå åvddåla sjaddam oassen kultuvrragåvås Vuonan. sáme filma, sáme artista ja sáme festivála lasedi aj ienebut berustimev sámegielas sebrudagán. sáme gielaj tjalmostibme le aj ájnas nannitjit gielalasj ja kultuvralasj iesjdåbdov. Dán aktijvuodan le edesik ájnnasin sáme gielaj moattegerdakvuohta sjaddá ienebut tjalmostuvvat almulasj sajijn, nav vaj sihke nuorttasámegielaga, julevsámegielaga ja oarjjelsámegielaga máhtti iejvvit ietjas agielav ienemus máhttelis aktijvuodajn. Mánájoahttse rápportan ”Rievtesvuoda oassálasstemij sáme mánájda ja nuorajda” åvddåbbukti nuora jut giella le mierrediddje oasse vattátjit jasska iesjdåbdov – ja vaj ållokmedia ilá binnáv gaskosti ássjijt ma gulluji sáme nuorajda. nannusap sámegiela tjalmostibme almulasj sajijn máhttá lasedit berustimev ja dárbov gielav ruopptot válldet, jali gielav dievnnut ja åvddånahttet. Ájnas arvusmahttem oassen sáme bájkálasj sebrudagájda máhttá aj liehket barggat nannit sáme gielav guovlojnis. sáme girjálasjvuodan, sáme teáhterijn ja sáme filmajn le ájnas sadje gielalasj dåbddåmij ja diedulasjvuohtaj giela gáktuj. sáme girjálasjvuohta máhttá vijdábuj liehket ájnas oassen åvddånahttemin buorre sáme giellaanov, åvddånahttemin ájnegis låhkke sámegiela låhkåmtjehpudagáv, ja åvddånahttemin låhkke dåbdåstallamav gielajn. nanniduvvi. sáme-giellaj avijssabielijt julev- ja oarjjelsámegiellaj galbbima tjalmostimijn almulasj tsiehkadusájn ja bájkkenamáj baktu bibliotehkajn rijkav miehtáj ja almmudakdåjmajt nuortta-, julev- ja oarjjelsáme-giellaj saj sámegiellaj ja sámegiela birra internehtan sáme bájkkenamá ja sámegielak galbbim sáme bájkkenamájt galbajn adnet (bájkkenammagalbajn ja rahtevuosedimgalbajn) le ájnnasin sáme gielav ja sáme sadjihimev åvddånbuktet. Dat mij le mierredime sámegielak galbba galggá, le jus bájkkenamma aneduvvá ulmutjijs dan bájken. Láhka ij sirri namájt sámegiela háldadusguovlo ålggolin jali sissŋelin. Fylkadikkij álgadimij maŋŋela li boahtám guovtegielak namá (dáro ja sáme) Tråmsån ja Finnmárkon. Guovlolasj stáhta orgána dájn fylkajn galggi ietjasa logojn, girjijn ja galbbimijn åvddånboahtet námaj goappátjij giellaj. Dát gullu aj rahtegalbbimijn fylkarájájn. Fylkaålmmå le oadtjum oatsodit dát ajtu dagáduvvá. Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamájt nasjonálalasj láhkatjoahkke ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj gáktuj. sáme namma galggá agev åvddålin tjuodtjot galbajn bájkijn sámegiela háldadusguovlo sissŋelin. stáhta rahtedåjmadagá guovlokåntåvråjn le åvdåsvásstádus mierredit rijka- ja fylkagæjnojt gálbbit, madin suohkanijn le åvdåsvásstádus mierredit gálbbit suohkanrahtijt (galbbimoajválasj). Galbbimoajválasj máhttá válljit sáme namma galggá tjuodtjot vuostatjin galbajn aj guovlojn ma ælla háldadusguovlon oassen. sáme bájkkenamá ma aneduvvi ulmutjijs gudi stuovvásin årro bájken, jali le æládusáj baktu dåhku tjanástagá, galggi dábálattjat adnet dav mij le almulasj galbajn, kártajn jnv, (9.§), Bájkkenamma le gájbbeduvvam anátjit ietjasa dåjmas, dát sihta javllat almulasj orgána ietja li åvdåsvásstediddje jut láhka dievdeduvvá ietjasa åvdåsvásstádussuorgen. Máhttelis le gujddit mierredum sáme bájkkenamá adnema vánesvuodas. Gujddimus sáddiduvvá Kultuvrra- ja girkkodepartemænntaj. Bájkkenammakonsulenta sáme bájkkenamájda Bájkkenammalága 11.§ vaddá sámediggáj fábmogisvuodav nammadit sáme bájkkenamma konsulentajt. sámedigge oadtju moadda gatjálvisá sáme bájkkenamáj ano birra. Bájkkenammabarggo sámedikke nammadievnastusán le vuostatjin namájda rádijt vaddet tjállemvuohkáj. Maŋenagi gå sámegiella le ienebut ja inebut almulasj aktijvuodajn adnuj boahtám, le aj gatjálvisá lassánam. Divna mierredum bájkkenamá tjáleduvvi dáhtábássaj Guovdásj bájkkenammaregisterij mij stáhta kárttadåjmadagás dåjmaduvvá. sámedikke háldadusá barggo le i. i. gárvedit nammaássjijt bájkkenammakonsulentajda ja viehkedit bájkkenamájda duogásjdiedojt viedtjat. Gå bájkkenamá tjállemvuohke le mierreduvvam lága milta ja Guovdásj bájkkenammaregisterij tjáledum, galggá tjállemvuohke aneduvvat divna almulasj orgánajs, selskáhpijs ma ållåsit li almulasj æjgon, ja oahpponævojn majt skåvlån galggi aneduvvat. Mij le aktisattjat dáj fálaldagáj gaskan, le gå li ienemusát addnij duogen. ij le sidot stáhtta galggá doajmmelis rollan mij gullu sisadnuj internehtan. sámegielak addne viertti liehket diedulattja máhttelisvuodajda majt internæhtta ja duot dát fálaldahka vaddá sámegielav åvddånahtátjit. Vijdábuj máhttá addne doajmmat ienedittjat sámegielak tevstajt duon dán internæhttafálaldagán. internehtavuodok giellasaje máhtti liehket ájnas guládallamsaje – saje majt máná ja nuora dåbddi ja gånnå li sijdan ja majt bæjválattjat adni, gånnå máhtti sámegiellaj guládallat, ja dajnas ietja vájmmelisát gielav adnet. Moatten næhttasajijn máhttá bloggit, ja tjálatjit ja sáddit sisi gatjálvisájt ja kommenterit sámegiellaj. nordlánda fylkasuohkan le moatten jagen stuorra åvdåsvásstádusáv válldám almulasj diehtojuohkemis nuorajda. www.infonuorra.no le diehtojuohkemfálaldahka sáme nuorajda. sámedigge, Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ja Mánáj- ja sássádusdepartemænnta le juollodam ruhtadoarjjagijt dallutjis gå infonuorra ásaduváj 2004. nordlánda fylkasuohkan, fylkesbibliotehka baktu dåjmat aj næhttasajev www.skrivebua.no. næhttasadje vaddá mánájda ja nuorajda gaskal 10 ja 20 jage máhttelisvuodajt ietjasa tevstajt sisi sáddit. Dán næhttabielen le aj Sáme ”skrivebua” ásaduvvam. nordlánda fylkasuohkan dåjmat ruhtadoarjjagijn Varresvuodadirektoráhtas aj gatjálvisbielev “Klara Klok”, www.klara-klok.no. næhttasaje dievnastusá li sihke dáro- ja sámegiellaj. www.diggi.no le næhttasadje nuorra ulmutjijda gudi sihti ienebuv oahppat sámedikke ja sámepolitihka birra Vuostatjin galggá jåksåt nuorajt jienastimálldarin, ja iehtjádijt gejn le dárbbo vuodo diedojs politihkalasj vuogádusá birra. Media nRK sámi Radio ådåsfálaldahka radion sisadná guokta sáddaga julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj vahkkuj. Jagen 2007 sjaddin bájkálasjkåntåvrå Divtasvuonan ja snåasán nannidum avtajn journalistajn goabbák, juoga mij le buktám ienep sisano ja geográfalasj valjesvuodav sáme ådåssáddagijda radion ja tv:an. Virge sirdeduvvin oajvveredaksjåvnås Kárášjågås. Televisjåvnnå oase snåasás ja Divtasvuonas dagáduvvi oarjjel- ja julevsámegiellaj. Da guokta sáme giellasuorge sjaddi de gullut vahkkusattjat rijkavijddusasj televisjåvnån nRK1an. nRKa le álggám televisjåvnnåsáddagij sáme nuorajda, gåhtjoduvvam izu. nRK sámi Radio sáddij 5 prográmma jagen 2008, ja pláni 10 ådå prográmma 2009 jage alluj. nuoraj prográmma sáddiduvvi nRK3ån ja vihpi 20 minuhta. izu le sáme nuorajda ájádaladum mij juo sisadná radiosáddagijt ja ietjas næhttabielev. sámedigge le huoman tsuojggim jut divna guovlo e oadtjo sisi nRK3åv. sámedigge le aj tsuojggim udnásj fálaldahka mediájn ij le dudálasj dilen oarjjel- ja julevsámegiellaj. nuortta-sállto avijsan li uddni julevsáme avijssabiele. Dan båttå gå julevsáme álmmuk máhttá ietjasa giellaj ådåsijt låhkåt, le aj ájnnasin gå sámegiella ja sámij sadje bájkálasj sebrudagán åvddånboahtá bájkálasjavijsan. 61. doajmma Sáme avijsa – ienep adno julevsáme- ja oarjjelsámegielas sámegielak avijsajn le ájnas sadje bisodittjat ja nannitjit sáme gielajt, i. i. oahpponævvon skåvlån. Pressadoarjja sáme avijsajda, mij 335. kap 75. påsta baktu Kultuvrra- ja girkkodepartementa budsjehtan juolloduvvá, galggá divádit sierramávsojt tjanádum sámegiela avijssaålgusvaddemij. Doarjja laseduváj 5 mill. kråvnåjn jagen 2008 ja vil 3 mill. kråvnåjn jagen 2009. Láhkatjállusa juollodittjat presssadoarjjagav sáme avijsajda rievdaduváj 2008 jagen. Rievdadussan lij ierit ietján muhtem stuoráp oasse doarjjagis juogeduvvá n. g. ”variábel doarjja” mij ållåsit manná sáme avijsajda. Vijdábuj de sjattaj årnik doarjjagij avijssabielij buvtadibmáj julevsámegiellaj dárogielak avijsajn vijdeduvvam aj oarjjelsámegiela avijssabielijda. Konsultasjåvnåjn sámedikkijn le departemænnta álggám guoradallat gåktu doarjjaårnik ienebut máhttá arvusmahttet divna sáme tjállemgielajt anátjit. Dán aktijvuodan sihtá departemænnta aj árvustállat dárbov doarjja årnigis ásadittjat avijssafálaldagájt sámegiellaj. Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra-ja girkkodepartemænnta Ájgge: 2009 62. doajmma Snåsningen avijssa: Avijssabiele oarjjelsámegiellaj snåasen tjïelte le jage 2008 rájes sámegiela háldadusguovlon. suohkan le dan aktijvuodan ásadam prosjevtav ”Gielem nastedh”. Prosjevta oajvveulmme le tjalmostahttet ja ælládahttet oarjjelsáme gielav ja kultuvrav, ja åvdedit guovtegielakvuodav snåasán ja nuortta-Trøndelágan. Dát le vuojnnet buktemin vájmmelis ja vijddát oarjjelsámegiela anov, ja ienep oarjjelsámegiella anov almulasj aktijvuodajn. Vuostasj ájgijt sjaddá media liehket stuorra árvvon diehtojuohkemij snåasáv guovtegielak suohkanin. Åtsådallama nuorttasáme guovlos vuosedi avijsajn le stuorra árvvon giellaåhpadusán. ienep sáme giela ja kultuvrraåvddånboahtema tjalmostahttem almulasj sebrudagán máhttá buktet ienep oarjjelsámegiella anov, ja bargov guottoj ja diedulasjvuoda birra oarjjelsáme giela ja kultuvra gáktuj. snåsningen avijssa ájggu 2009-giese rájes álgget prosjevtav avijssabielij oarjjelsámegiellaj ja ienep tjállusijt oarjjelsáme vidjurij birra. Dát sahká nav vaj avijssa máhttá oadtjot ruhtadoarjjagav pressadoarjjaga sáme avijsajda påstas 2010 rájes. Barggo-ja sebrudahttemdepartemænnta doarjju prosjevtav 2009 jage. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009 63. doajmma Oarjjelsáme mediaguovdásj Teáhter sámedigge ájggu álgadit prosjevtajn guoradallat makkár máhttelisvuoda gávnnuji åvddånahtátjit mediafálaldagáv oarjjelsámegiellaj. Åvdåsvásstediddje: Sámedigge Ájgge: 2009 kultuvrra – filmma, teáhter, girjálasjvuohta, bibliotehkka Filmma Vuona filmmapolitihkka galggá dahkat nav vaj bisot ja åvddånahttá sáme kultuvrav. stáhta ruhtadoarjjaga filmmabuvtadibmáj le ájnas vájkkudimnævvon shkardit vaj gæhttje oadtju buorre filmmafálaldagáv ietjasa giellaj, ietjasa kultuvra tjanástagáj. Dát aj guosská sæmmi láhkáj sáme filmajda gå dáro filmajda. Duodden buktet sáme filmajda åvddånáhttemav ja buvtadimev, le sáme filmaj gaskostibme ja rahtjamusá mánáj ja nuoraj gáktuj vuorodum suorge. Plána li ásadit rijkajgasskasasj sáme filmmaguovdátjav Guovdageaidnuj. Ráddidus vuojnná dakkár filmmaguovdátja ásadimev buorren, gå máhttá buktet ajn vil ienep rahtjamusáv sáme filmaj hárráj. Danen gå sáme álmmuk iesj galggá máhttet ietjas kultuvrrapolitihkav stivrrit sáme sebrudagán, de le sáme teáhter, girjálasjvuoda, almmudagáj ja bibliotehkaj årniga háldadibme sámediggáj biejadum. Beaivváš sámi Teáhter le nasjonálalasj institusjåvnnå mij fállá vijdes teáhterfálaldagájt vuostatjin sáme gæhttjijda Vuonan, valla manná aj sáme guovlojn ráddnárijkajn. Teáhter le ájnna profejonálalasj institusjåvnnå Vuonan sámegiella siednagiellan. Háldadus åvdåsvásstádus an Beaivváš sámi Teáhteris le sámedikke vásstádus Kultuvrra- ja girkkodepartementa rámmadoarjjaga háldadime baktu. Ásaduvvam sáme teáhterijn le ájnas doajmma mij gullu sámegiellaj. Teáhtera li saje sámegielav anátjit ja tjalmostahtátjit. Moadda klassihkalasj teáhtera d. d. Hamlet jårggåluvvá sámegiellaj, ja buvtaduvvi moadda ådå sámegiellaj. amátørrateáhterdåjma, sierraláhkáj sáme mánájda ja nuorajda, bukti ienep sajijt mánáj ja nuoraj sámegiela adnuj. Åarjelhsaemien Teatere/sydsamisk teater le ájnas nannitjit oarjjelsáme kultuvrav, gielav, identitehtav ja iesjdåbdov. Teáhter le 2006 rájes oadtjum stuoves doajmmadoarjjagav sámedikke budsjehta baktu. Bargaduvvá aj teáhter galggá sihkarasteduvvat ienep doarjjagav ietja doajmmaj oarjjelsáme fylkasuohkani aktisasjbarggosjiehtadusá baktu. Bibliotehka Ulmmen le sihke vuona oajválattjaj ja sámedikke bieles, sihkarasstet buorre bibliotehkkafálaldagáv sáme álmmugij. Uddni le sámedikken dát badjásasj åvdåsvásstádus nannit ja åvddånahttet bibliotehkkafálaldagáv sáme álmmugij, madin vuona oajválattjajn le åvdåsvásstádus rámmaj sissŋelin åbbålasj nasjonálalasj bibliotehkkapolitihkka sihkarasstá buorre bibliotehkkafálaldagáv divna juohkusijda. Kultuvrraa- ja girkkodepartemænnta ájggu åvddånbuktet stuorradiggediedádusáv bibliotehka birra jagen 2009. Departemænnta ájggu, aktisattjat sámedikkijn, árvustallat sáme bibliotehkkagatjálvisájt dán diedádusbargon. Girjálasjvuohta Ruhtadoarjja sáme girjálasjvuohtaj vatteduvvá sámedikkes. Duodden girjálasjvuoda juollodimes åvddånahtátjit sáme girjálasjvuoda doarjjaårnigij, háldat sámedigge ietjas sierra doarjjaårnigav almmudagájda mij ienemusát manná sámegiellaj girjijt GUoVDaGEainnU sTUoJME Ja oFELaš FiLMa (goappátja regiseridum nils Gaupas) vaddi histårålasj ja árbbedábálasj gåvåv sáme kul tuvras ja li stuorra árvvon sáme gielav tjalmos timen. Filmajt li læhkám ållo gæhttje Vuonan ja ålggorijkajn. Filma li aj vuojttám vuona ja ålggorijkak vuojtojt. ålgusvaddet. oajvveulmmen årnigijn le sihkarasstet lasse buvtadimev ja anov sáme girjálasjvuodas ja badjen anedit sáme almmudakæládussuorgev. 64. doajmma Sáme girjálasjvuoda oasstemårnik Ulmmen sierra oasstemårnigijn sáme girjálasjvuodan le arvusmahttet sáme girjálasjvuohta sjaddá ienep sadjihin, ja sihkarasstet nav vaj nuoges sáme girje buorre kvalitehtajn ålgusbåhti.Dájddasjiehtadusájn sámedikke ja sáme dájddárijlihto gaskal jage 2009 hárráj guorrasin biele nammadit barggojuohkusav gålmåjn ájrrasijn mij galggá årnigav gæhttjat mij sihkarasstá vaj sáme tjáppagirjálasjvuohta ja musihkka/ juojgos le sadjihin ja ålgusboahtá. Barggojuogos nammaduvvá guovtijn ájrrasijn dájddárlihtos ja akta sámedikkes. sámedigge le álgadam bargov guoradallat sáme tjáppagirjálasjvuoda ja musihka/juojggusa oasstemårnigav. Åvdåsvásstediddje. Sámedigge Ájgge: Guoradallam galggá gárves 2009 låhpa DÁRBo DUTKaMis Ja MÁHTUDaKÅVDDÅnaHTTEMis sáme giela li vuostatjin åvddånahtedum njálmálattjat buolvas buolvvaj. sáme gielaj åvddånahttem tjállemgiellan le ájge gáktuj ådås. Gå sáme giela galggi máhttet aneduvvat moatten gielladomenajn sihke tjálalasj giellan ja njálmálasj giellan de le dárbbo åvddånahttet terminologijav nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsámegiellaj. sáme gielaj dutkam le ájnas gielaj vijdábuj åvddånahttem vuodon. stuorra variásjåvnå li gaskal sierra sáme bájkálasj sebrudagáj ja sierralágásj sáme guovlojn mij gullu man ålov sámegiella le bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan. Ájnas le oadtjot ienep máhtudagájt gåkto faktovrå dagu man ållo le sámijs álmmugin, sáme giejvosårrom, bájkálasj guotto ja kultuvralasj ja gielalasj unneplåhkodille vaddi moattelágásj vidjurijt sáme gielak åvddånahttemij dáj sierralágásj sáme guovlojn. sierraláhkáj le ájnas oadtjot ienep vehin ådåsap gåvåv sáme gielaj diles ja vidjurijs åvddånahtátjit merra- ja márkkosáme guovlojn ja julev- ja oarjjelsáme guovlojn. Moadda årniga ja dåjma li ásaduvvam nannitjit sámegielak åvddånahttemav. Jus galggi liehket avtadássásasj vidjura åvddånahtátjit sáme gielajt de le ájnas gehtjadit man láhkáj dá li nahkam buktet annimav nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsámegiellaj. Dákkár máhtudahka vaddá ájnas vuodov vijdábuj bargguj sáme gielaj. Moatten guovlojn gånnå lij sámegiella læhkám maŋŋus mannam le dat aktelasj giellasirddem buolvas buolvvaj vargga ållesláhkáj badjelváldedum mánájgárdijs ja sámegiela åhpadusás vuodo- ja joarkkaskåvlåjn. Dát buktá ietjálágásj rámmaævtojt sáme giellaåvddånahttemij, ajnegis ulmutjij ja sáme bájkálasj sebrudagájda ja sáme álmmugij åbbålattjat. Dárbbo le stuoráp sŧstemahtalasj diedojs dáj giella åvddånahttemprosessajs dádjadittjat sáme gielaj åvddånahttema ævtojt boahtteájgen. Dárbbo le aj stuoráp máhtudagájs åvddånahttemdiles sámegiela anos avtastallam- ja guládallamgiellan sáme fámiljaj, sáme mánáj- ja nuoraj, sáme æjgádij ja ietja sáme ållessjattugij árggabiejves nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsáme guovlojn. sæmmibåttå gå åvddånahttem sáme sebrudagán ienemusát manná árbbedábálasj virgijs ådåájggásasj virgijda gahtu árbbedábálasj bágoj ja vuodoæládusáj buojkuldagáj adno. Ájnas le jut dá dokumenteriduvvi ja vuorkkiduvvi ájnas oassen sáme kulturárbes ja vuodon vijdábuj åvddånahttemij sáme terminologian. sámegielas dárogiellaj målssoma moatten guovlon le bæjválasj adno gålldåsámegielan ja bihtámsámegielan ja ietjá sierra sáme giellasuorgijn, boahtám ållu guhkás ja li gáhtomin. Dá sáme giela ja giellasuorge le ájnas oasse sáme valjesvuodas ja danen li ájnnasa bisodit máhtudagájt dájs. sámedigge le javllam dárbo li ájn dábegis rahtjamusájda sámegiela vuododutkamijda, mij gullu gielalasj dilij, girjálasjvuoda ja ietjá tiemáj – nuorttasáme-, julevsáme ja oarjjelsámegiela gáktuj, valla aj mij gullu ietjá sáme gielajda. systemáhtalasj máhtudagáj åvddånahttem sáme gielaj birra bohtá ávkken giellaåvddånahttemij divna suorgijn. sámedigge le vijdábut berustime ulmij milta rahtjat oadtjot sámegielak dutkijt ja nannit sámegielav diedalasj giellan ja terminologiåvddånahttemav duon dán fáhkasuorgijn. sámedigge oajvvat ásaduvvu sierra dutkamprográmma sámegielak dutkamij. Dutkamráde sáme dutkamij prográmma i lij dåjman jagijn 2001-2005. Jage 2007 rájes le ådå dutkamprográmma- sáme dutkamij prográmma ii. Prográmma doajmmaájgge le 2007-2017. Mij guosská sáme gielajda dættoduvvá prográmman i. i. ájnas le arvusmahttet sáme giella aneduvvá dutkamijn ja dajnas máhttá dahkat sámegielak diedalasjdábev. Vijdábuj vuoseduvvá oarjjelsámegiella, julevsámegiella ja lullesámegiella li smávva giela ma máhtti vuosedit ja nannit sáme unneplåhkogielaj dilev. 65. doajmma Dutkammáhtudagáv ásadit ja nannit oarjjel ja julevsáme gielaj gáktuj Uddni gávnnu unnán systemahtalasj dutkama oarjjel ja julevsámegielaj gáktuj. systemahtalasj máhtudaknannim ja dutkam dájda gielajda máhttá liehket ájnas vuodon vijdábuj bargguj nannitjit ja åvddånahtátjit oarjjel ja julevsámegielajt. Dájna duogátjijn le de dárbbo ásadit dutkammáhtudagáv oarjjelsáme ja julevsáme gielaj gáktuj. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu jagen 2009 ienedit ruhtadoarjjagav Dutkamráde sáme dutkamij prográmma ii biejadum dutkamrahtjamusájda oarjjelsáme ja julevsáme gielajda, dán vuolen stipendiáhtavirgijt doktorgrádadásen. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: Álgeduvvá jagen 2009 66. doajmma Dutkam- ja fáhka/resurssaguovdásj sáme parlámentáralasj ráde le buktám oajvvadusáv sáme giellabargo ådå organiserimij sissŋelin sámedikke åvdåsvásstádusá. akta árvvalusájs le jut ásaduvvá aktisasj sáme dutkam-, fáhka- ja resurssaguovdásj sáme gielaj hárráj. Barggodahkamussan dán orgádnaj le ierit ietján gielladutkam, giellasujtto, giellaåvddånahttem, terminologija barggo, normerim, nammadievnastus, bájkkenamá ja diehtojuohkem sáme giellafágalasj gatjálvisájs. sámedikke mielas lij buoremus liehket tjoahkkit sáme giellafágalasj bargov avta dutkam- ja fáhka/resurssaguovdátjij. Gå sáme giellabarggo le jådon sierra rijkajn, sjaddá aktisasj ”gájksáme” resurssaguovdásj dahkat nav vaj sáme giellafágalasj barggo fágalattjat nanniduvvá. Ásadit aktisasj fágalasj orgánav jali aktisasj fáhkainstitusjåvnåv, máhttá liehket stuoráp máhttelisvuohta buorebut ávkástallat ulmusjlasj ja økonomalasj resurssajt dajna ulmijn nannit ja åvddånahttet sáme gielajt. suoma sámedigge barggá ássjijn aktisattjat Vuona ja svieriga sámedikkijn åhtsåmusájn åvddåprosjæktaj mij sisadná dutkam- ja fáhkaguovdátjav. Åvdåsvásstádus: Sámedigge Ájgge: 2009 Sáme statistihkka Publikasjåvnnå samisk statistikk 2008 (sáme statistihkka 2008) státistihkalasj guovdásjdåjmadagás sisadná statistihkav mij guosská sáme sebrudakvidjurijda Vuonan. statistihkka le ienemusát geográfalasj lahkanibme, dættujn sáme årromguovlojda sálatduoddara nuorttalin. Duodden le aj rijkavijddusasj sáme statistihkka. Publikasjåvnån li ieme tjoahkkidum diedo ja almulasj statistihkka mij le státistihkalasj guovdásjdåjmadagán jali materiálla mij le sadjihin duos dás sáme institusjåvnåjs. Ulmmen publikasjåvnåjn le vaddet tjoahkke ja ådåstuhtedum åvddånbuktemav sáme statistihkas. Publikasjåvnå giella le dárro ja nuorttasámegiella. Ådåstuhtedum versjåvnnå sáme statistihkas ålgusboahtá juohkka nuppe jage. Duodden ájggu statistihkalasj guovdásjdåjmadahka aktelattjat ålgusvaddet ådåsit åvddånahtedum sáme statistihkav www.ssb. no/samer næhttabielen. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le aktan sámedikkijn Vuonan álgadam ålgusvaddet jahkásasj rápportav aktan kommentáraj sáme statistihkkaj. Dá guovte biele le ásadam sáme statistihka anályjssajuohkusav dájna bargatjit. anályjssajuohkusa mandáhttá ij le statistihkav dahkat, valla gávnnat ja kommenterit ieme statistihkav. Rápportta sáme tálla subtsasti 1, kommenteridum statistihkka 2008, ålgusbådij ragátmáno 2008. Udir.no - Matematihka aktisasjfága oahppopládna Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 21.06.2013 Matematihkka le oasse mijá væráltvijddásasj kulturárbes. Ulmutja li dålusj rájes juo adnám ja åvddånahttám matematihkav åtsådallamijt systematiseritjit, luondo ja sebrudagá aktijvuodajt dádjadittjat ja universav guoradalátjit. Fáhka le aj åvddånam danen gå ulmutja ietja li ávvusam gå li matematihkajn barggam. Fáhka moatte ájnas sebrudaksuorgijda guoskat, dagu medisijnnaj, økonomijaj, teknologijaj, guládallamij, energijaháldadibmáj ja biggimij. Danen le matematihka tjehpudahka viehka ájnas sebrudagá åvddånibmáj. Dåjmalasj demokratija dárbaj viesádijt gudi dádjadi ja lájttálisát árvustalli kvantitatijva diedojt, statistihkalasj analyjsajt ja ekonomalasj prognosajt. Navti le matemahtalasj máhtto dárbulasj jus galggá dádjadit ja vájkkudit prosessajt sebrudagán. Matematihkalasj máhtto le gássjelisvuodajt tjoavddet ja modellerit vaj analyseri ja hiebat muhtem gássjelisvuodav matematihka hábmáj, dav tjoavddá ja árvustallá man vuogas tjoavdos le. Dánna li aj gielalasj ássje, dagu gaskostibme, ságastallat ja resonnerit ájádusáj hárráj. Matematihkan álu viehkkenævojt ja teknologijav adná. Sihke dav gå máhttá adnet ja árvustallat iesjgeŋgalágásj viehkkenævojt ja daj ráddjidusájt dåbddåt li ájnas oase fágas. Matematihkkamáhtto le ájnas vædtsak juohkka ájnegissaj, ja fáhka máhttá vuodov láhtjet joarkka åhpadussaj ja virggeiellema ja asstoájgedåjmaj oassálasstemij. Matematihkka le vuodon stuorra oassáj mijá kulturhiståvrås ja logalasj ájádallama åvddånahttemis. Navti le fágan ájnas oasse åbbålasj bajásgiessemis gå dat vájkkut identitehttaj, ájádallamvuohkáj ja iesjdádjadussaj. Matematihkkafáhka skåvlån le viehkken gå galggá åvddånahttet matematihkka máhtov mav sebrudahka ja juohkka ájnegis dárbaj. Jus dáv galggá ållidit de hæhttuji oahppe bessat sihke praktihkalattjat ja teorehtalattjat barggat. Åhpadibme målssu ståhkamis guoradalle, sjuggelis ja tjuolmmatjoavdde dåjmaj ja tjehpudakhárjjidallama gaskan. Praktihkalasj anon le matematihkka vædtsak. Skåvllåbargon ávkástallá fága guovdásj ájádusá, háme, struktuvra ja aktijvuoda åhpadijn. Galggá oahppijt alodit matematihkav tjálalattjat, njálmálattjat ja digitálalattjat gaskostit. Galggá dilev láhtjet váj sihke báhtja ja næjtso oadtju vijdes åtsådallamijt matematihkkafágajn, man baktu vas buorre miella ja nanos fáhkatjehpudahka boahtá. Návti vuodov dahká oahppamij iellemav miehtáj. Fáhka le oajvveåsijda juogeduvvam, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Fáhka le aktisasjfáhka mij gullu gájka joarkkaåhpadusáj oahppoprográmmajda. Danen galggá åhpadusáv iesjgeŋga oahppoprográmmaj hiebadit váj sjaddá nav relevánta gå vejulasj oahppijda. Matematihkan li vissa máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse maŋŋela ja joarkkaåhpadusá Jo1 studerimgárvediddje ja viddnofágalasj oahppoprográmmaj maŋŋela. Jo1:an li guokta variánta oahppoplánas. T-variánta le ienep teorehtalasj, ja P-variánta le ienep praktihkalasj. Goappátja variánta vaddi dábálasj oahppomáhtudagáv oahppogárvedime oahppoprográmmajn aktan juogu de aktisasj prográmmafágajn matematihkan Jo2:n (2T/2P) jali matematihka prográmmafágajn (R1/S1). Viddnofágalasj oahppoprográmma oahppe galggi Jo1:an tjadádit gålmmå vidádisåsijt oahppoplánas 1P jali 1T matematihkan. Oahppopládna vuoset matematihka máhtudakmihtojt viddnofágalasj oahppoprográmmajn 1T-Y ja 1P-Y. Oajvveåsij gåvvå: Jahkedáse Oajvveoase Tálla Geometrija Tálla ja algebra Geometrija Tálla ja algebra Geometrija Funksjåvnå Tálla ja algebra Geometrija Funksjåvnå Tálla ja algebra Geometrija Funksjåvnå Tálla ja algebra Geometrija Funksjåvnå Tálla ja algebra Geometrija Tálla ja algebra-oajvveoasse galggá tálladádjadusáv åvdedit ja máhtov låpptit gåktu tálla ja tállagiehtadallam systemajn ja minsstarijn doajmmi. Tállaj máhttá lågojt ja stuorrudagájt kvantifiserit. Tállaj suorgge sisadná ålles tálla, fraksjåvnå, desimaltálla ja prosenta. Algebra skåvlån generaliseri tállariekknimav gå bokstáva jali ietjá symbåvlå tállajt åvdåsti. Navti sjaddá vejulasj minsstarijt ja aktijvuodajt gåvådit ja analyserit. Algebra aneduvvá aj geometrija ja funksjåvnåj oajvveåsijn. Geometrija skåvlån mierkki ierit ietján analyserit guovte- ja gålmådimensjonála gåvvusij vuogijt ja konstruksjåvnåjt ja merustallamijt dahkat. Geometrijan studeri dynámalasj prosessajt dagu spiedjildibme, jårgijdibme ja dåbedallam. Oajvveoasse sisadná aj gåvådit ruktonehtaj, kártaj ja koordináhttasystemaj sajev ja dåbedallamav. Mihttim mierkki buohtastahttet ja álu tjadnat tállastuorrudagáv objæktaj jali låhkuj. Dát prosæssa gájbbet adná mihttimstuorrudagájt ja hiebalgis teknihkajt, mihttimvædtsagijt ja formelijt. Ájnas oase mihttimprosessas le båhtusav árvustallat ja árvvaladdet man iehpesihkara båhtusa li. Statistihkkaj gullu dáhtájt plánit, tjoahkkit, organiserit, analyserit ja åvddånbuktet. Dáhtáanalyjssaj gullu tjielggit åbbålattjat gåktu dáhtámateriálla le. Båhtusij ja dáhtáj åvddånbuktema árvustallam ja lájttális gehtjadibme le ájnas oasse dát prosessas. Jáhkedahttevuodariekknimin gæhttjal tállaj tjállet man stuorra jáhkedahttevuohta le jut dáhpádus ajtu dáhpáduvvá. Kombinatorihkan barggá systemáhtalasj vuogij gåktu tállajt gávnnat, ja dassta le álu dárbbo gå galggá jáhkedahttevuoda merustallat. Funksjåvnnå gåvvit rievddamav jali åvddånahttemav muhtem stuorrudagás mij le muhtem ietjá stuorrudahkaj tjadnum. Funksjåvnåjt máhttá moatte láhkáj tjállet, duola dagu foarmmalij, tabellaj ja gráfaj baktu. Funksjåvnåj analyjssa mierkki åhtsåt vissa vuogijt, dagu man jåhtelit juoga åvddån ja goassa dát åvddånibme sierralágásj tállajt oadtju. Ekonomija-oajvveoasse giehtadallá merustallamijt ja árvustallamijt ma ekonomalasj ássjijda guosski. Akta tijmma le 60-minuhta. 1.-4. jahkedásijn: 560 tijma 5.-7. jahkedásijn: 328 tijma 8.-10 jahkedásijn: 313 tijma Jo1: 140 tijma Jo1: 84 tijma Vuodotjehpudagá li integreridum máhtudakmihtojda, gånnå li fáron fáhkamáhtudagáv åvddånahttemin ja li aj dassta oassen. Matematihkan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Njálmálasj tjehpudagá matematihkan mierkki vuojnov hábbmit matematihka gulldalime, håla ja ságastallama baktu. Dat sisadná juojddáv miejnnit, gatjádallat ja argumenterit sihke iehpeformála giela, tjielgga fáhkaterminologija ja buojkuldagáj ano baktu. Dat sihtá javllat ságastallamijda sæbrrat, ájádusájt subtsastit ja matemáhtalasj tjuolmajt, tjoavddusijt ja strategijajt iehtjádij siegen árvvaladdat. Matematihka njálmálasj tjehpudagáj åvddånibme vuolggá matematihka ságastallamijda sæbrramis gitta gássjelap fágalasj ássjijt åvddånbuvtátjit ja árvvalattatjit. Vijddábut vuolggá åvddånibme álkkes matematihkalasj gielav adnemis gitta dárkkelis fáhkaterminologijav, javllamvuogev ja buojkuldagájt anátjit. Buktet tjállet matematihkan mierkki gåvådit ja tjielggit muhtem ájádallamvuogev ja bágojt biedjat gávnnusijda ja ájádusá. Dat sisadná matematihkalasj symbåvlåjt ja formálalasj matematihkalasj gielav adnet tjuolmajt tjoavdátjit ja tjoavddusijt åvddånbuvtátjit. Vijddábut dat sihtá javllat dahkat tjuorggamijt, sárggomijt, gåvådagájt, gráfajt, tabellajt ja diagrámmajt ma li vuosstájválldáj ja dilláj hiebaduvvam. Tjállem matematihkan le vædtsak ietjas ájádusájt ja oahppamav åvddånahtátjit. Matematihka tjállema åvddånibme vuolggá álkkes åvddånbuktemvuogijs maŋenagi formála symbåvllågiela ja dárkkelis fáhkaterminologija adnuj. Vijddábut vuolggá åvddånibme álkkes matematihkkafágalasj dilijt tjielggimis ja systematiserimis gitta ålleslasj argumentasjåvnåv tjielggitjit gássjelis aktijvuodaj hárraj. Buktet låhkåt matematihkan mierkki dádjadit ja adnet symbåvllågielav ja javllamvuogijt váj dádjat árggabiejve, barggoiellema ja matematihkkafágalasj tevstajt. Matematihkkafáhkaj gulluji moatte lágásj tevsta majn li matematihkalasj åvddånbuktemvuoge, gráfa, diagrámma, tabella, symbåvlå, foarmmala ja logalasj ájádallam. Låhkåm matematihkan mierkki diedojt sorterit, analyserit ja árvustallat hámev ja sisanov ja aktidit diedojt tevsta iesjgeŋga elementajs. Låhkåmåvddånibme matematihkan vuolggá diedojt gávnnamis ja adnemis tevstajn majn le álkkes symbåvllågiella gitta miejnigav dádjadittjat ja reflekteritjit gássjelis fáhkatevstaj badjel majn le dárkkelis symbåvllågiella ja buojkuldagá. Buktet riekknit vuodotjehpudahkan mierkki adnet symbåvllågielav, matematihkalasj buojkuldagájt, barggovuogijt ja moatte lágásj strategijajt tjuolmmatjoavddemin ja guoradallamin man álggo le sihke bæjválasj praktihkalasj dille ja matematihkalasj tjuolmma. Dat mierkki dåbddåt ja gåvådit dilijt gånnå matematihkka le oassen, ja matematihkalasj metodajt adnet tjuolmaj tjoavdedijn. Oahppe hæhttu aj guládallat ja árvustallat makta tjoavddusa dåhkkiduvvi. Riekknimåvddånibme matematihkan vuolggá vuodulasj tálladádjadimes ja álkkes tjuolmajt ájttsamis ja tjoavddemis gitta vijdes spekterav kompleksa tjuolmajs analyseritjit ja moattelágásj strategijaj ja metåvdåj tjoavdátjit. Dat mierkki maŋenagi ienebut adnet iesjgeŋgalágásj viehkkenævojt riekknimin, modellerimin ja guládallamin. Digitála tjehpudagá matematihkan mierkki digitála vædtsagijt oahppamij adnet spelaj, guoradallama, visualiserima ja åvddånbuktema baktu. Dáppe le aj sáhka dåbddåt, adnet ja árvustallat digitála vædtsagijt merustallamijda, tjuolmmatjoavddemijda, simulerimijda ja modellerimijda. Vijddábut dat mierkki diedojt gávnnat, analyserit, giehtadallat ja åvddånbuktet hiebalasj vædtsagij, ja liehket lájttális gáldojda, analyjsajda ja båhtusijda. Digitála tjehpudagáj åvddånahttem mierkki barggat aktiduvvam digitála tevstaj ma sjaddi gássjelabbo ájge tjadá. Vijddásappot dat mierkki ájn ienebut vuojnnet man ávkálasj digitála vædtsaga li matematihkkafága oahppamij. Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Loahppaárvustallama mærrádusá: Åbbålasj árvustallam Jahkedásse Vuohke 10. jahkedásse Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav. Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav. Eksámen – oahppe Jahkedásse Vuohke 10. jahkedásse Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj. Tjálalasj eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá. Oahppe soajtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj jali njálmálasj eksábmaj. Tjálalasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj jali njálmálasj eksábmaj. Tjálalasj eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksámen – privatista Jahkedásse Vuohke 10. jahkedásse Gehtja doajmme årnigav ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá gáktuj. Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav. Tjálalasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav. Eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá. Árvustallama åbbålasj mærrádusá li åhpaduslága njuolgadustjállagijn. Julevsábmáj | Lulesamisk Suohkanstivrra- ja fylkadiggeválgga 2015 Válgan válljip ájrrasijt suohkanstivrraj ja fylkadiggáj. Suohkanstivrra le suohkana alemus orgádna. Danna mierreduvvá bájkálasj ássjij hárráj degu mánájgárdde, mánájsuodjalibme, pládna- ja areállagatjálvisá, vuodoskåvllå, varresvuoda- ja huksodievnastusá, kulturdåjma ja renovasjåvnnå. Fylkadigge le fylkasuohkana alemus orgádna. Fylkadigge mærrádusájt mierret duola dagu joarkkaåhpadusá hárráj, fylkarahtij ja færjjomannulagáj, bájkálasj kollektijvajåhtulagá ja kulturdåjmaj hárráj. Oslon le suohkanstivrraválgga ja stádaguovlloválgga, valla ij fylkadiggeválgga. Bájkálasj ássje vájkkudahtti ienemusát duv árggabiejvev. Gå jienasta, de le siegen mierredime guhti duv ja duv berustimijt galggá åvdåstit suohkastivran ja fylkadikken. Dán brosjyjran oattjo diedojt gåktu dagá gå galga jienastit. Válggabiejvve le ragátmáno 14. biejve 2015 Moatten suohkanin le válgga aj ragátmáno 13. biejve. Suohkana ietja diededi jus le máhttelis jienastit avta jali guovte biejve birán. Mujte duodastusáv gå jienasta! Válggaláhka gájbbet duodastusáv jienastiddjes gev e dåbdå. Duodastus máhttá liehket pássa, vuodjemkårttå jali báŋŋkakårttå aktajn gåvåjn, valla ietjá duodastus aj dåhkki. Duodastusán galggá gávnnut jienastiddje namma, riegádimbiejvve ja gåvvå. Jus le institusjåvnåjn årromin duola dagu skihppijsijdan, skihppijvieson jali giddagisán, máhtá institusjåvnå barggev oadtjot identitiehtat duodastittjat. Divna jienastiddje oadtju jienastimkårtåv Jienastimkårtå åvddåbielen gávna diedojt gånnå ja goassa jienastit máhtá válggabiejve. Jienastimkårtåv galla i dárbaha gå jienasta, valla diedoj hárráj le dat ávkálasj. Jienastimkårttå ij dåhkkiduvá duodastussan. Guhti máhttá jienastit? læhkám tjáledum årron Vuonan. læhkám tjáledum årron Vuonan maŋemusát biehtsemáno 30. biejve rájes jagen 2015. li læhkám tjáledum årron avtatrajes Vuonarijkan gålmmå maŋemus jage åvddåla válggabiejve. suohkastivrraválgan. Sij vierttiji duodastuvvat årron daj gájbbádusáj milta ma li nammaduvvam bajebun. Gehtja nuppát bielen makkár suohkanijda dát guosská. Goassa ja gånnå máhtá jienastit? Válggabiejve jienasta suohkanin gånnå le tjáledum årron biehtsemáno 30. biejve 2015. Ietjat suohkanin máhtá jienastit makkir válggahuodnanin sidá Árabut jienastit máhtá snjilltjamáno 1. biejve rájes gitta ragátmáno 12. biejve rádjáj makkir suohkanin sidá. Gehtja tjuorggasav maŋep bielen mij vuoset gåktu ietjat sijddasuohkanin jienasta. Jus ietjat suohkana ålggolin jienasta, de sjaddá jienstimvuohke unnin ietjá láhkáj. Dån oattjo jienastimlistav gånnå li dåhkkiduvvam politihkalasj belludagáj namá, valla ælla kandidáhtaj namá. Dån viertti ruossav biedjat jali tjálestit makkir belludagáv/juohkusav sidá jienastit. Máhtá aj iesj åttjudit jienastimlistav ietjat suohkanis ja adnet dav jus sidá duoddejienav kandidáhtajda vaddet. Sæmmi aj jus jienasta fylka ålggolin fylkadiggeválgan. Jus ietjat suohkana ålggolin jienasta, de viertti válggadåjmadiddje jienastimlistav stiempeldit åvddål jienastimlisstakonvoluhttaj bieja. Dáv konvoluhtav ja válggakårtåv biedji ålgusjkonvoluhta sisi, ja de válggalihttaj luojtti. Jienastibme rájaduvvá de duv sijddasuohkanij. Jus le skibás jali sáhtus, de máhtá suohkanis åhtsåt vaj besa sijdan árabut jienastit. Suohkan diedet åhtsåmájgev. Suohkan diedet goassa ja gånnå jienastit máhtá. Bårggemáno rájes máhtá aj válggahuodnahat mobiltelefåvnå baktu åhtsåt: Gåktu jienasta ietjat sijddasuohkanin? 1) Válde jienastimlistav mav ájgo adnet: avtat suohkanstivrraválggaj ja avtav fylkadiggeválggaj. 2) Dagá rievddadimijt jienastimlistan jus sidá (gehtja bagádusáv maŋep bielen). 3) Máhtsasta jienastimlistajt belludaknamájn sisi ja bielev gåggu stiempelt ålgus - de ij aktak vuojne majt jienasta. Ij galga adnet konvoluhtav jalik makkirak ietjá ålgutjav jienastimlistaj birra. 4) Maná válggadåjmadiddje lusi ja stiempeldahte jienastimlistajt ålgolt. Goappátja jienastimlista vierttiji stiempelduvvat vaj dåhkkiduvvi! 5) Bieja dajt stiempeldum jienastimlistajt jienastimlihttáj. Gåktu jienastimlistav rievddada? Jus sidá vájkkudahttet guhtimuttja kandidáhtajs válljiduvvi, de viertti duoddejienav kandidáhtajda vaddet. Ietjat duogen le jus sidá jienastimlistav rievddadit duoddejienaj baktu. Ale balá rievddadimes. Gåktu dagá vuojná jienastimlistan. Jienastibme ij hilgoduvá vájku boasstot dagá! Dán láhkáj vattá duoddejienav: Suohkanstivrraválgan: 1) Bieja ruossav ruktuj dan kandidáhta namá guorraj gev jienasta. Máhtá vaddet duoddejienav man moaddásijda sidá. 2) Tjále kandidáhtaj namájt ietjá belludagájs/ juohkusijs sierra sadjáj jienastimlistan. Jienastimlistan tjuodtju gallásav máhtá tjállet. Jus vattá duoddejienav muhtem kandidáhttaj ietjá belludagájs/juohkusijs, de muhtem oasse duv jienastimes sirdeduvvá dan belludahkaj/juohkusij. Fylkadiggeválgan:Bieja ruossav ruktuj dan kandidáhta namá guorraj gev jienasta. Máhtá vaddet duoddejienav man moaddásijda sidá. Guhti válljiduvvá? Vuostak mierret válggastivrra gallásav juohkka belludahka jali juogos oadtju suohkanstivrraj jali fylkadiggáj. Dan maŋŋela låhkå válggastivrra jienajt ja gávnat gudi válljiduvvi duot dát belludagás jali juohkusis. Ienep diedojt gávna jus gehtja www.valg.no Almoduvvam jagen 2015 Suohkan- ja ådåstuhhtemdepartementas Publikasjåvnnå le jårggåluvvam aj ådådárogiellaj, sámegiellaj ja lågev vieresgielajda Jus dárbaha ienep diedojt válga birra, de gehtja www.valg.no Udir.no - Matematihka 2T ja 2P oahppopládna Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 21.06.2013 Matematihkka le oasse mijá væráltvijddásasj kulturárbes. Ulmutja li dålusj rájes juo adnám ja åvddånahttám matematihkav åtsådallamijt systematiseritjit, luondo ja sebrudagá aktijvuodajt dádjadittjat ja universav guoradalátjit. Fáhka le aj åvddånam danen gå ulmutja ietja li ávvusam gå li matematihkajn barggam. Fáhka moatte ájnas sebrudaksuorgijda guoskat, dagu medisijnnaj, økonomijaj, teknologijaj, guládallamij, energijaháldadibmáj ja biggimij. Danen le matematihka tjehpudahka viehka ájnas sebrudagá åvddånibmáj. Dåjmalasj demokratija dárbaj viesádijt gudi dádjadi ja lájttálisát árvustalli kvantitatijva diedojt, statistihkalasj analyjsajt ja ekonomalasj prognosajt. Navti le matemahtalasj máhtto dárbulasj jus galggá dádjadit ja vájkkudit prosessajt sebrudagán. Matematihkalasj máhtto le gássjelisvuodajt tjoavddet ja modellerit vaj analyseri ja hiebat muhtem gássjelisvuodav matematihka hábmáj, dav tjoavddá ja árvustallá man vuogas tjoavdos le. Dánna li aj gielalasj ássje, dagu gaskostibme, ságastallat ja resonnerit ájádusáj hárráj. Matematihkan álu viehkkenævojt ja teknologijav adná. Sihke dav gå máhttá adnet ja árvustallat iesjgeŋgalágásj viehkkenævojt ja daj ráddjidusájt dåbddåt li ájnas oase fágas. Matematihkkamáhtto le ájnas vædtsak juohkka ájnegissaj, ja fáhka máhttá vuodov láhtjet joarkka åhpadussaj ja virggeiellema ja asstoájgedåjmaj oassálasstemij. Matematihkka le vuodon stuorra oassáj mijá kulturhiståvrås ja logalasj ájádallama åvddånahttemis. Navti le fágan ájnas oasse åbbålasj bajásgiessemis gå dat vájkkut identitehttaj, ájádallamvuohkáj ja iesjdádjadussaj. Matematihkkafáhka skåvlån le viehkken gå galggá åvddånahttet matematihkka máhtov mav sebrudahka ja juohkka ájnegis dárbaj. Jus dáv galggá ållidit de hæhttuji oahppe bessat sihke praktihkalattjat ja teorehtalattjat barggat. Åhpadibme målssu ståhkamis guoradalle, sjuggelis ja tjuolmmatjoavdde dåjmaj ja tjehpudakhárjjidallama gaskan. Praktihkalasj anon le matematihkka vædtsak. Skåvllåbargon ávkástallá fága guovdásj ájádusá, háme, struktuvra ja aktijvuoda åhpadijn. Galggá oahppijt alodit matematihkav tjálalattjat, njálmálattjat ja digitálalattjat gaskostit. Galggá dilev láhtjet váj sihke báhtja ja næjtso oadtju vijdes åtsådallamijt matematihkkafágajn, man baktu vas buorre miella ja nanos fáhkatjehpudahka boahtá. Návti vuodov dahká oahppamij iellemav miehtáj. Fáhka le oajvveåsijda juogeduvvam, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Oahppoplánas li guokta variánta. 2T-variánta le ienep teorehtalasj madi 2P-variánta le ienep praktihkalasj. Goappátja variánta vaddi dábálasj oahppomáhtudagáv oahppogárvedime oahppoprográmmajn aktan aktisasj prográmmafágajn matematihkka Jo1:n (matematihkka 1T jali 1P). Oajvveåsij gåvvå: Aktisasjfága Oajvveoase Geometrija Kombinatorihkka ja jáhkedahttevuohta Kultuvrra ja modellerim Tálla ja algebra praktihkan Funksjåvnå praktihkan Tálla ja algebra-oajvveoasse galggá tálladádjadusáv åvdedit ja máhtov låpptit gåktu tálla ja tállagiehtadallam systemajn ja minsstarijn doajmmi. Tállaj máhttá lågojt ja stuorrudagájt kvantifiserit. Tállaj suorgge sisadná ålles tálla, fraksjåvnå, desimaltálla ja prosenta. Algebra skåvlån generaliseri tállariekknimav gå bokstáva jali ietjá symbåvlå tállajt åvdåsti. Navti sjaddá vejulasj minsstarijt ja aktijvuodajt gåvådit ja analyserit. Algebra aneduvvá aj geometrija ja funksjåvnåj oajvveåsijn. Geometrija skåvlån mierkki ierit ietján analyserit guovte- ja gålmådimensjonála gåvvusij vuogijt ja konstruksjåvnåjt ja merustallamijt dahkat. Geometrijan studeri dynámalasj prosessajt dagu spiedjildibme, jårgijdibme ja dåbedallam. Oajvveoasse sisadná aj lokaliserimav ja dåbedallamav tjadádit ja gåvådit. Statistihkkaj gullu dáhtájt plánit, tjoahkkit, organiserit, analyserit ja åvddånbuktet. Dáhtáanalyjssaj gullu tjielggit åbbålattjat gåktu dáhtámateriálla le. Båhtusij ja dáhtáj åvddånbuktema árvustallam ja lájttális gehtjadibme le ájnas oasse dát prosessas. Jáhkedahttevuodariekknimin gæhttjal tállaj tjállet man stuorra jáhkedahttevuohta le jut dáhpádus ajtu dáhpáduvvá. Kombinatorihkan barggá systemáhtalasj vuogij gåktu tállajt gávnnat, ja dassta le álu dárbbo gå galggá jáhkedahttevuoda merustallat. Oajvvesuorgge kultuvrra ja modellerim vaddá åbbålasj perspektijvav matematihkka fáhkaj. Oajvveoasse gåvvit fága logihkalasj struktuvrav ja vuoset fága histåvråv ja kultuvralasj rållav. Modellerim le vuodulasj prosæssa fágan, mij vuolggá juosstá mij ajtu gávnnu. Dáv de matematihkalattjat gåvvit modellajn mij hiebaduvvá, ja dan båhtusa dålkkuduvvi vuolggemdile gáktuj. Funksjåvnnå gåvvit rievddamav jali åvddånahttemav muhtem stuorrudagás mij le muhtem ietjá stuorrudahkaj tjadnum. Funksjåvnåjt máhttá adnet matematihkalasj modellajt dagátjit praktihkalasj aktijvuodajs. Oajvveoasse funksjåvnå praktihkan sisadná gåktu funksjåvnåjt adná gåvvidittjat ja analyseritjit árggabiejve ja virggeiellema situasjåvnåjt. Akta tijmma le 60-minuhta. Jo2: 84 tijma Vuodotjehpudagá li integreridum máhtudakmihtojda, gånnå li fáron fáhkamáhtudagáv åvddånahttemin ja li aj dassta oassen. Matematihkan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Njálmálasj tjehpudagá matematihkan mierkki vuojnov hábbmit matematihka gulldalime, håla ja ságastallama baktu. Dat sisadná juojddáv miejnnit, gatjádallat ja argumenterit sihke iehpeformála giela, tjielgga fáhkaterminologija ja buojkuldagáj ano baktu. Dat sihtá javllat ságastallamijda sæbrrat, ájádusájt subtsastit ja matemáhtalasj tjuolmajt, tjoavddusijt ja strategijajt iehtjádij siegen árvvaladdat. Matematihka njálmálasj tjehpudagáj åvddånibme vuolggá matematihka ságastallamijda sæbrramis gitta gássjelap fágalasj ássjijt åvddånbuvtátjit ja árvvalattatjit. Vijddábut vuolggá åvddånibme álkkes matematihkalasj gielav adnemis gitta dárkkelis fáhkaterminologijav, javllamvuogev ja buojkuldagájt anátjit. Buktet tjállet matematihkan mierkki gåvådit ja tjielggit muhtem ájádallamvuogev ja bágojt biedjat gávnnusijda ja ájádusá. Dat sisadná matematihkalasj symbåvlåjt ja formálalasj matematihkalasj gielav adnet tjuolmajt tjoavdátjit ja tjoavddusijt åvddånbuvtátjit. Vijddábut dat sihtá javllat dahkat tjuorggamijt, sárggomijt, gåvådagájt, gráfajt, tabellajt ja diagrámmajt ma li vuosstájválldáj ja dilláj hiebaduvvam. Tjállem matematihkan le vædtsak ietjas ájádusájt ja oahppamav åvddånahtátjit. Matematihka tjállema åvddånibme vuolggá álkkes åvddånbuktemvuogijs maŋenagi formála symbåvllågiela ja dárkkelis fáhkaterminologija adnuj. Vijddábut vuolggá åvddånibme álkkes matematihkkafágalasj dilijt tjielggimis ja systematiserimis gitta ålleslasj argumentasjåvnåv tjielggitjit gássjelis aktijvuodaj hárraj. Buktet låhkåt matematihkan mierkki dádjadit ja adnet symbåvllågielav ja javllamvuogijt váj dádjat árggabiejve, barggoiellema ja matematihkkafágalasj tevstajt. Matematihkkafáhkaj gulluji moatte lágásj tevsta majn li matematihkalasj åvddånbuktemvuoge, gráfa, diagrámma, tabella, symbåvlå, foarmmala ja logalasj ájádallam. Låhkåm matematihkan mierkki diedojt sorterit, analyserit ja árvustallat hámev ja sisanov ja aktidit diedojt tevsta iesjgeŋga elementajs. Låhkåmåvddånibme matematihkan vuolggá diedojt gávnnamis ja adnemis tevstajn majn le álkkes symbåvllågiella gitta miejnigav dádjadittjat ja reflekteritjit gássjelis fáhkatevstaj badjel majn le dárkkelis symbåvllågiella ja buojkuldagá. Buktet riekknit vuodotjehpudahkan mierkki adnet symbåvllågielav, matematihkalasj buojkuldagájt, barggovuogijt ja moatte lágásj strategijajt tjuolmmatjoavddemin ja guoradallamin man álggo le sihke bæjválasj praktihkalasj dille ja matematihkalasj tjuolmma. Dat mierkki dåbddåt ja gåvådit dilijt gånnå matematihkka le oassen, ja matematihkalasj metodajt adnet tjuolmaj tjoavdedijn. Oahppe hæhttu aj guládallat ja árvustallat makta tjoavddusa dåhkkiduvvi. Riekknimåvddånibme matematihkan vuolggá vuodulasj tálladádjadimes ja álkkes tjuolmajt ájttsamis ja tjoavddemis gitta vijdes spekterav kompleksa tjuolmajs analyseritjit ja moattelágásj strategijaj ja metåvdåj tjoavdátjit. Dat mierkki maŋenagi ienebut adnet iesjgeŋgalágásj viehkkenævojt riekknimin, modellerimin ja guládallamin. Digitála tjehpudagá matematihkan mierkki digitála vædtsagijt oahppamij adnet spelaj, guoradallama, visualiserima ja åvddånbuktema baktu. Dáppe le aj sáhka dåbddåt, adnet ja árvustallat digitála vædtsagijt merustallamijda, tjuolmmatjoavddemijda, simulerimijda ja modellerimijda. Vijddábut dat mierkki diedojt gávnnat, analyserit, giehtadallat ja åvddånbuktet hiebalasj vædtsagij, ja liehket lájttális gáldojda, analyjsajda ja båhtusijda. Digitála tjehpudagáj åvddånahttem mierkki barggat aktiduvvam digitála tevstaj ma sjaddi gássjelabbo ájge tjadá. Vijddásappot dat mierkki ájn ienebut vuojnnet man ávkálasj digitála vædtsaga li matematihkkafága oahppamij. Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Loahppaárvustallama mærrádusá: Åbbålasj árvustallam Jahkedásse Vuohke Jo2 oahppogárvedime oahppoprográmma Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav. Eksámen – oahppe Jahkedásse Vuohke Jo2 oahppogárvedime oahppoprográmma Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj jali njálmálasj eksábmaj. Tjálalasj eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksámen – privatista Jahkedásse Vuohke Jo2 oahppogárvedime oahppoprográmma Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav. Eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá. Árvustallama åbbålasj mærrádusá li åhpaduslága njuolgadustjállagijn. Fága ulmme Sámegiela tjiegŋodibme le dagádum sæmmi fágalasj vuodo ja sæmmi árvvovuodo milta gå sámegielfáhka. Åhpadus galggá láhtjet dilev fágalasj tjiegŋodibmáj ja liehket åvddånahttemin identitehtav, gielalasj ja kultuvralasj máhtudagáv sámegielan ja måvtåstuhttet guládallamij ja aktisasjbargguj rastá giellarájáj Sámen. Dát merkaj doajmmat gielalattjat duon dán árenán, dåbddåt ietjas gielav ja dádjadit giella aneduvvá moatteláhkáj duon dán aktijvuodan. Dádjadusá baktu gåktu sebrudakrievddadime vájkkudahtti sámegielav, galggá tjiegŋodimfáhka arvusmahttet berustimev giellaj ja giellasujttuj ja måvtåstuhttet ja vaddet oahppáj stuoráp iesjluohtádusáv anátjit gielav aktijvalattjat. Vijdes gielalasj ja kultuvralasj máhtudahka máhttá vájkkudit vaj oahppe buorebut máhtti sæbrástallat juogu ietjas jali ietjá kultuvra ulmutjij jasskavuodajn, gierddisvuodajn ja vieledimijn. Dádjadit iehtjádij ságajt ja máhttet åvddånbuktet ietjas vuojnojt ja ájádusájt le ájnas oasse juohkkahattja giellamáhtudagás. Ådåájggásasj sebrudagán le dárbulasj máhttet háldadit duov dáv mediav ja tevstajt majn li ållo ja moattelágásj oase biejadum aktij degu tjála, jiedna ja gåvvå ja sæmmi bále vuojnnet aktijvuodav giela ja árbbemáhto gaskan. Sámegiela tjiegŋodibme galggá liehket njálmálasj ja tjálalasj guládallama arena moattelágásj mediaj anedijn. Sámegiela tjiegŋodibme galggá åvdedit oahppij njálmálasj ja tjálalasj tjehpudagáv, måvtåstuhttet lågåtjit ja tevstajt buvtadittjat ja anátjit gielav moattegielak sebrudagán. Barggo duojna dájna tevstajn ja moattelágásj guládallamvuogij galggá åvdedit lájttális ájádallamav, estehtalasj dåbdojt ja dájdov dádjadittjat ådåájggásasj mediaalmmavuodav. Fáhka galggá åvdedit dádjadusáv ja lájttális árvustallamav ietjas giellaåvddånimes ja dahkat oahppijt diedulasj oassevállden ietjasa oahppamprosessan. Fága oajvveoase Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Gåvvå oajvveåsijs: JahkedásseOajvveoase 8.-10.Guoradallat gielav anonGiella ja guládallam Guoradallat gielav anon Oajvvesuorgen guoradallat gielav anon le sáhka giellasystema ja giellaano aktijvuodas. Oajvvesuorggáj gullu guoradallat sámegielav, gånnå guovdásj oase li ietjas giellaadno, dálásj ájge giella ja gåktu giellaadno le tjanádum iesjgeŋga dilláj ja kontækstaj. Dási gullu aj gæhttjat gielajt komparatijva tjalmij, gåktu sámegiella rievddá ájgij milta ja gåktu media sámegielav vájkkudahttá. Jårggålibme ja dålkkum sámegiela ja ietjá gielaj gaskav gullu aj oajvvesuorggáj. Giella ja guládallam Oajvvesuorgge giella ja guládallam galggá åvddånahttet njálmálasj ja tjálalasj guládallamav, låhkåm- ja tjállemmáhtudagáv. Oajvvesuorge guovdátjin le dádjadit, árvustallat ja ájádallat njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktemvuogijt ja iesj dahkat ja åvddånbuktet duov dáv tækstatjerdav. Dási gulluji moattebelak tevsta gånnå jiedna, tjála ja gåvå aktan dahki ålles sisanov. Oajvvesuorggáj gulluji åvddånbuktemvuoge dagu girje, teáhter, filma, avijsa, musihkkavideoa ja ådå digitála åvddånbuktemvuoge. Fága tijmmalåhko Akta tijmma le 60 minuhta 8.-10 jahkedásijn: 227 tijma Vuodotjehpudagá fágan Vuodotjehpudagá li integrereduvvam máhtudakmihtojda gånnå li maŋen åvddånahttemin fáhkamáhtudagáv ja li aj oassen dassta. Sámegiela tjiegŋodimen dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet fágan sámegiela tjiegŋodimen merkaj máhttet gulldalit ja hållat ja árvustallat ságastallamij åsijt moattebelak ságastallamdilen. Dav viertti máhttet gå galggá guládallat iehtjádij sihki sæbrástaládijn, barggoiellemin ja almulasj iellemin. Hållam ja gulldalibme li ulmutjij vuododåjma ma åvddåni systemáhtalasj åhpadimijn duon dán njálmálasj sjáŋŋara ja dåjmaj baktu. Máhttet tjálalattjat åvddånbuktet sámegiela tjiegŋodimen merkaj máhttet åvddånbuktet ájádusájdis duon dán sjáŋŋarin ja moatten tækstahámen. Tjálalasjvuohta sebrudagán lassán, ållagasj digitála guládallamvuogij åvddånime baktu. Gájbbádus rijbadit tjálalasj åvddånbuktemij duon dán sjáŋŋarin le stuorrum. Tjállem le vuohke åvddånahttet ja hábbmit huomahimijt ja ájádusájt, valla le aj guládallamvuohke ja oahppamvuohke. Máhttet låhkåt sámegiela tjiegŋodimen le oasse praktihkalasj giellamáhtudagás ja merkaj oahppe máhttá dádjadusájn låhkåt, ja guoradallat ja ájádallat ájn vil tjiegŋalap tevstajt. Låhkåm åvddånahttá kulturdádjadusáv ja vaddá åtsådallamijt ja máhttelisvuodajt dádjadittjat ietjas ja sebrudagáv. Máhttet rieknit sámegiela tjiegŋodimen merkaj dábálasj dádjadusåvddånibme, resonnerim ja tjuolmmatjoavddem. Dási gullu dádjadus hámes, systemas ja komposisjåvnås. Jus le dádjadittjat moattebelak tevstajt ja ássjeprosav, de le ájnas barggat gráfalasj åvddånbuktemij, tabellaj ja statestihkaj. Máhttet adnet digitála ræjdojt sámegiela tjiegŋodimen le dárbulasj jus galggá rijbadit moattebelak tækstahámij ja åvddånbuktemij. Dát rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj dahkamin, komponeridattijn ja tevstaj divudimen. Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja diedulasj gálldoanov. Digitála ræjdo adno máhttá aj doarjjot ja åvddånahttet oahppij guládallamtjehpudagájt ja åvddånbuktemijt. Fága máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela Guoradallat gielav anon Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Plánit, tjadádit ja åvddånbuktet guoradallamav gåktu máná ja nuora adni sámegielav ja gåktu duot dát áldarjuogos adná gielav duon dán láhkáj guoradallat gåktu teknologija ja sebrudakrievddadime vájkkudahtti sámegielav ja giela anov ja árvvaladdat árbbemáhto árvov udnásj sebrudagán åvddånbuktet báhkotsåmijt ja gielalasj gåvådallamijt sámegiellaj ja buohtastahttet ietjá gielaj, ja ságastallat gåktu dákkár gåvådallama máhtti åvdåstit duov dáv ájádallamvuogev buohtastahttet tjálalasj sámegiela bágojt ja grammáhtalasj hámijt hållamgielajn ja åvddånbuktet buohtastahttema båhtusijt gæhttjaladdat dålkkut ja jårggålit sámegiela ja ietjá gielaj gaskav ja ságastallat gåktu dádjadusá rievddi báhkoválljima ja kontevsta gáktuj gæhttjaladdat duojna dájna njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktemvuogijn duon dán sjáŋŋarin åvddånbuktet muhtem bágojt ja moallánahkkojt ma li muodugattja duon dán sámegiellasuorgen ja muhtemijt ma ælla muodugattja dokumenterit ja árvustallat ietjas åvddånimev bargadijn guoradallat giela anov Giella ja guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet låhkåt ja åvddånbuktet oasev iesjválljidum tevstajs åvddånbuktet ietjas filmma-, teáhter- ja musihkkamuossádusajt ja árvustallat vájkkudimnævoj anov åvddånbuktet ja kommenterit mediaássjijt iesjválljidum mediajs ja gárvedit ietjas ássjijt duon dán mediaj åvddånbuktet prográmmav gånnå li duo dá åvddånbuktemvuoge ietjas jali iehtjádij tevstaj milta digitála ræjdoj baktu dahkat ja åvddånbuktet moattebelak tevstajt gånnå girjetjállij bargo li vuodon buohtastahttet ja árvustallat sámegiel næhttabájkijt moattegielakvuoda, adnemvuogij, diehtoávke ja hábbmima gáktuj árvustallat gálldoanov sisano, ráddimriektá ja persåvnnåsuodjalime hárráj dokumenterit ja árvustallat ietjas åvddånimev tækstabargujn Árvustallam fágan Loahppaárvustallama mærrádusá: Åbbålasjkaraktera árvustallam JahkedásseÅrnik 10. jahkedásseOahppe galggi oadtjot avtav åbbålasjkarakterav. Eksábma - oahppe JahkedásseÅrnik 10. jahkedásseOahppe máhtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Eksábma - privatista JahkedásseVuohke 10. jahkedásseGehtja ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá guoskavasj årtnigav. Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin. Duoddetjála 2 Njuolgadus Svierik-vuona Boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrrerádáj Álggemmärrádusá Dán njuolgadusán li lagáp märrádusá Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrrerádáj (Boatsojguohtomsiebrreráde) ja Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrrerádáj (Bajemusgujddimsiebrreráde) 23. artihkkala milta konvensjåvnån Svieriga ja Vuona gaskan ällosujto hárráj rájáj badjel. Boatsojguohtomsiebrreráden ja Bajemusgujddimsiebrreráden galggá goappánik dåjmadahka. Dåjmadagá galggaba sierra bájkijn lenan jali fylkan gávnnut gåsi konvensjåvnnå gullu. Siebrrerádij sajijt mierredibá ráddidusá aktisattjat gullam Svieriga ja Vuona sámedikkij. Ráddidusá oadtjoba aktisattjat mierredit rijkalasj fábmudagáv dåjmadakbargojt dahkat. Åvddåulmutja duogen goappák siebrreráden la ássjegárvvidimijt lájddit ja gåhtset. Åvddåulmusj galggá huksat vaj ássje ruvva máhttelis giehtadaláduvvi. Siebrreráde sebrulattja galggi åvddåulmutja gåhttjoma milta säbrrat siebrreráde tjåhkanimijda ja gå dárbaj ássjegárvvidimijn viehkedit. Mávsov sebrulattjajda ja sadjásattjajda ráddidusá aktisattjat mierredibá. Aktisasj märrádusá giehtadallama hárráj Tjállusijt siebrrerádijda máhttá svierigadárruj, vuonadárruj jali sámegiellaj tjállet. Njálmálasj rádádallamijn máhttá dájs gielajs avtav adnet. Jus jårggålimev jali dålkkumav dárbaj, huksaba siebrreráde dav. Siebrrerádij bievddegirje ja märrádusá galggi tjáleduvvat svierigadárruj jali vuonadárruj ja dárbo milta sámegiellaj aj. Giehtadallam la njálmálasj jali tjálalasj jali ietjáláhkáj siebrrerádij mierredimij milta. Gå ássje mierreduvvam la galggá tjálalasj märrádus ruvva máhttelis diededuvvat. Märrádusá li almulattja. Gut ássjegiehtadallamij oassálasstá la belulasj jus: a) iesj la ássje oassebielle, b) la válldum jali aktanårro soabmásijn ássje oassebielijn jali beraj jali látjav åvdep jali maŋep buolvan jali vuostasj lávve jali sjimugis láhkáj la sunji lahka, c) la virggeaktisasjvuohta jali ietjá badje- jali vuollesajádagán oassebälláj, d) li dakkár sierra vidjura ma fámoduhtti åskov oassálasstáj jus la ássjáj gåktuk tjanádum jali ássje bielev válldá. Oassebiele åvdås oadtju ássjeulmusj ságastit. Ássjeulmusj galggá svierigadárov, vuonadárov jali sámegielav máhttet. Oassebielle galggá ássjeulmutjij åvdåstimduodastusáv vaddet juogu de njálmálattjat siebrrerádij åvdån jali de tjálalattjat. Jus ássjeulmusj la hiebalgahtes, máhttá siebrreráde ássjeulmutjav nádot. Tjállaga ja ietjá ássjetjállaga rájaduvvi oassebielijda ja fábmudagájda majda guosská. Jus dárbaj oadtju oassebielle diededuvvat rijkalasj diededimfábmudagá baktu. Jus sierra vidjura li, máhttá guládusá baktu diededit binnemusát avtan avijsan mav dan bájken låhki. Giehtadallam Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrreráden Åtsålvisán Boatsojguohtomsiebrrerádáj galggi da diedo gávnnut majt ássjegiehtadallamij dárbaj. Gájkka dåbdos vuossteoassebiele galggi siebrrerádes diededuvvat ja gåhtjoduvvat vissa ájge sinna vásstedit. Jus åtsålvisán juoga vádnu, galggá Boatsojguohtomsiebrreráde dav åhttsåj máhtsadit visses ájge sinna buoredittjat. Jus vihke ij mierredimájgen divvusa oadtju åtsålvisáv hilggot. Jus Boatsojguohtomsiebrreráde gávnná åtsålvis ij siebrreráde åvdåsvásstádussaj gullu de galggá dav hilggot. Dan láhkáj aj, jus soames gut ij la nuohkásit gatjálvissaj tjanáduvvam, dav la dahkam. Jus Boatsojguohtomsiebrreráde gávnná märrádus vuojnunagi ij la duolla ådå vidjurij jali ietjá siváj diehti, galggá siebrreráde märrádusáv rievddadit, jus háhppelit ja álkket manná ja ij la vahágin aktasik gen vuosstij märrádus la jali ietján gullu. Gujddimus gahttjá jus siebrreráde märrádusáv rievddat nåv gåk gujddijiddje ádnu. Giehtadallam Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrreráden Bajemusgujddimsiebrreráde sebrulattjan galggá duobbmárvuornes jali duobbmárduodastus ietjas rijkan. Gujddimus Bajemusgujddimsiebrrerádáj beras luluj sisadnet a) makkár märrádusáv gujddi b) dajt vidjurijt majt tjuottjot c) duodastusájt ja d) tjuottjudusáv mav åvdet. Jus gujddimusán juoga vádnu, galggá Bajemusgujddimsiebrreráde gujddijiddjáj visses ájgev vaddet gujddimusáv buoredittjat. Jus mierredimájge ij divvusa oadtju gujddimusáv hilggot. Bajemusgujddimsiebrreráde galggá gujddimusáv hilggot, jus soames gänna älla ássjáj nuoges tjadnusa, la gujddijiddje. Gujddimusáv galggá moalggema diehti vuossteoassebälláj rádjat. Moalggemin lulun dan muodugasj diedo gávnnut ma nammaduvvi 14. § vuostasj oasen b-d. Gå tjåhkanimgåhttjomav oadtju galggá oassebielle iesj boahtet. Hiehpá telefåvnåv, videokonferensav jali ietjá viehkkenävojt ávkkit. Njálmálasj sjiehtadallam la almulasj. Oassebiele ietja ietjasa vihtanijt ja ássjedåbddijt gåhttju ja vásstedi sijá boahtemgåloj åvdås. Bajemusgujddimsiebrreráde máhttá ietjastis vihtanijt jali ássjedåbddijt gåhttjot ja vásstet sijá boahtemgåloj åvdås. Vihtanav gut njálmálasj sjiehtadallamij oassálasstá galggá ávttjit sáddnáv hållat ja sádnesduodastusáv vaddet. Jus oassebielle dåhkkidahtes oare dagi njálmálasj sjiehtadallamis gáhtu jali mierreájgen ij majdik moalgeda, oadtju Bajemusgujddimsiebrreráde daŋgas diehti ássjev gehtjadit. Bajemusgujddimsiebrreráde máhttá ássjev mij låhpalattjat la mierreduvvam ådåsis giehtadallat jus a) märrádus la diededuvvam valla nubbe oassebielle ij la bessam ássjes moalgedit jali njálmálasj sjiehtadallamij boahtet ja oassebielle máhttá duodastit sujna lij oarre gáhtot ja märrádus la oassebiele vuosstij mannam, b) ådå vidjura åvddånbåhti ma tjielggasit vuosedi märrádus lij boasstot jali c) årrum li giehtadallamvige märrádusá duogen ma märrádusáv ållåsit bájnnin. Konvensjåvnnå Svieriga ja Vuona gaskan ällobargo birra rájáj badjel Svieriga ja Vuona ráddidusá, ma dan diehti gå sáme li álggoálmmuk mij ällosujtujnis dålusj ájgij rájes la äloj jåhtålam dan badjel mij uddni la rijkkarádjá Svieriga ja Vuona gaskan, ma vieledibá vuostasj kodisillav rádjátráktahtajda gålgådismáno 7. ja 18. b. 1751, mij duodas sámij riektáv älojisá nuppe rijkkaj jåhtet ja danna rievtesvuodajt ávkkit dålusj árbbedábij milta, ma vieledibá 3. bievddegirjev Sáme álmmuga birra Svieriga säbrramis Europalasj uniåvnnåj, libá oassálasste oassebiele Svieriga välggogisvuodajt dåbdåstam sáme álmmuga hárráj rijkalasj ja rijkajgasskasasj riektájn vuodon. ma, nåv guhkev gå ällosáme goappásj rijkajn ietjasa iellemtjerda ja äládusá suoddjima diehti dárbahi rájájt rasstit ällosujttárin, sihtaba anodit ja daŋga bále vidjurijt dan diehti hiebadit, libá návti ájgás boahtám. Kapihttal 1. Vuodobiejadum prinsijpa Artihkal 1 Dát konvensjåvnnå guosská ällosujttuj rájáj rastá Svieriga ja Vuona gaskan. Konvensjåvnå märrádusá gulluji tjieldijda jali tjieldij ällobarggijda ja ällosujttimdajvajda jali daj ällobarggijda. Artihkal 2 Konvensjåvnå ulmme le åvddånahttet ja åvdedit aktisasjbargov rijkaj, tjieldij, ällosujttimdajvaj ja ájnegis ällobarggij gaskan vaj guohtom ávkkiduvvá vuogijn mij guhkesájggásasj vuodov vaddá ekologalasj, ekonomalasj ja kultuvralasj guoddelis bargguj goappásj rijkajn. Konvensjåvnnå galggá dan láhkáj anoduvvat vaj ij ådå sjiehtes barggamvuogijt ällosujton tsakka mij gájkkásasj sebrulasjåvddånimev tjuovvu. Artihkal 3 Ällosujtujn rájáj rastá galggá barggat daj riektáj ja välggogisvuodaj milta ma rijkalasj riektáv tjuovvu dan rijkan gånnå älov sujtti, jus ietjá dán konvensjåvnån ij javladuvá. Artihkal 4 Rijkalasj fábmudahka nuppen rijkan, mij árvustallá jus aktak biedjamdahko galggá miededuvvat guovlluj mij dán konvensjåvnå milta ällobargguj máhttá rájáj badjel ávkkiduvvat, galggá árvustaládijn gåhtset vaj guovllo guhkás máhttelis suoddjiduvvá dagojs ma viehka märráj li guovlo ällobargguj vuorrádissan. Jus dakkár dahko huoman miededuvvá, galggá rijkka älloguohtomav huksat jali, jus dat ij la máhttelis, ekonomalasj buohtov rijka riektá milta vaddet. Artihkal 5 Konvensjåvnå adnemij galggaba guokta aktelis orgána gávnnut, aktisattja goappásj rijkajda; tjuottjodimorgána, Svierik-Vuona boatsojguohtomsiebrreráde (Boatsojguohtomsiebrreráde), ja bajemus gujddimorgána, Svierik-Vuona bajemus gujddimsiebrreráde (Bajemusgujddimsiebrreráde). Artihkal 6 Tjielde ja ällosujttimdajva oadtju bájkijt nuppen rijkan ällosujttuj ávkkit vuogijn mij javladuvvá sierra bievddegirjen (guovllobievddegirjen) mij la duodden dán konvensjåvnnåj (1. duoddetjála). Artihkal 7 Tjiellde ja ällosujttimdajvva oadtju lihtudit aktisasjbargo birra mij guovllobievddegirjev ij tjuovo. Dakkár lihttuj gulluji val dakkár ällosujto rievtesvuoda ja guovlo gånnå binnemusát nuppen lihtudiddjen la riektá rijkalasj lágavuodo jali dán konvensjåvnå milta ällosujtujn barggat. Aktisasjlihtto ij garrasap gássjelisvuodajt ietjá guosske berustiddjijda oattjo vaddet. Jus lihtov hiejtet vierttiji muttágis oare hiejttemij gávnnut. Aktisasjlihtto galggá Boatsojguohtomsiebrrerádes dåhkkiduvvat jus fábmuj galggá boahtet. Giehtadaládijn galggá siebrreráde gåhtset vaj lihtto ållidahttá konvensjåvnå ulmev 2. artihkkala milta. Siebrreráde máhttá åvddål gå lihtto dåhkkiduvvá dibddet iehtjádijt gå lihtudiddjijt vuojnojdisá moalgedit. Dán konvensjåvnå märrádusá li sjiehtes mudduj fámon guovlojda ma aktisasjlihttuj gulluji ma li duodastuvvam goalmát oase milta. Jus lihtto hiejteduvvá, gálggá guovllobievddegirjje fábmuj boahtet. Artihkal 8 Guohtomguovlo ma diededuvvi guovllobievddegirjen jali aktisasjlihtojn e bielev válde jalik vuojnov vatte stáhtaj dádjadusáj hárráj árbbedáhperiektáj vijddudagá birra. Dat sihtá javllat konvensjåvnnå ij guoskada dajt árbbedáhperiektájt guohtomijda majt ällobargge nuppet rijkas nuppen rijkan adni. Gatjálvis árbbedáhperiektá vijddudagá gähttjalime hárráj ij danen konvensjåvnås gártjeduvá ájnat priváhttariektá vuodujn Svierigin máttarájggásasj ávkkima hárráj Svierigin ja Vuonan. Jus aktak adná sujnalaárbbedáhperiektá nuppen rijkan ietján gå dajn guovlojn ma li duodastuvvam guovllobievddegirjen, de máhttá ássjev duobbmoståvlå åvddåj bajedit dan rijkan ietjas ássjev gähttjalittjat. Dakkár ássjev oadtju dåhkkiduvvam dikke åvddåj bajedit Svierigin jali Vuonan. Jus láhkafámulasj duobbmo vuoset ällobarggen nuppet rijkas la guododimriektá nuppen rijkan, de manná duobbmo dán konvensjåvnå åvddåla. Nubbe rijkka galggá gåtsedit vaj ällobargge gejda guosská oadtju máhttelisvuodav rievtesvuodasa ávkkit jali, jus dat ij la máhttelis, oadtju ekonomalasj buohtov rijkalasj riektá milta. Kapihtal 2. Sierra rievtesvuoda ällosujttuj rájáj rastá Artihkal 9 Vuostasj kodisilla rádjátráktáhtajda gålgådismáno 7. ja 18. b. 1751 ij rijkav rasstidijn, bieja ietjá nådijt ällosujttuj rájáj rastá gå dajt ma kodisillan nammaduvvi. Dán konvensjåvnå milta galggá tulla-, värro- ja máksemfriddjavuohta daj bálij ma li dán ja 10. artihkkalijn javladuvvam. Gejna dán konvensjåvnå milta ällosujtujn nuppen rijkan barggá la riektá 1. älov sujttidijn rijkkarájáv rasstit ja nuppen rijkan årrot, 2. nuppen rijkan, guovlon årodijn, mij ávkkiduvvá 6. jali 7. artihkkala milta, daj njuolgadusáj milta ma rijka ietjas ällobarggijda gulluji, a. dållåmuorajt ja verkav válldet majt ällosujto diehti dárbahi adnet, b. rustigijt jali viesojt tsieggit majt ällosujttuj dárbahi ja c. bivddet ja guollit, 3. jus ällobargguj dárbaj, tulla, väro ja mávso dagi nuppe rijkkaj buktet ja, daj njuolgadusáj milta ma rijka ietjas ällobarggijda gulluji, adnet a. bednagijt, hestajt jali ietjá juhtusijt b. dárbas bierggasijt, motåvrråboalldemuháv, oasstobiebmojt boahttsujda, vädtsagijt ja ábnnasijt tsieggitjit ja divutjit rustigijt jnv., c. birssojt ja luodajt d. radiorájanijt ja -duostunijt e. motåvrråvuojánijt ja miehttsemanne motåvrråvuojánijt ja f. ietjá rustajt majt ällosujttuj dárbáhi. Artihkal 10 Guhti dán konvensjåvnå vuodon ällosujtujn rájáj rastá barggá, oadtju 1. gätjos boahttsuv jali manna la vieroj märkka, giehtadallat dan rijka märrádusáj milta gånnå boatsoj la, 2. viesso boahttsuv, njuovvamboahttsuv ja buktagijt boahttsus ietjas dárbbuj nuppe rijkkaj tulla, väro ja mávso dagi, buktet. 3. boahttsuv nuppen rijkan njuovvat ja ietjas rijkkaj doalvvot váni buktem- ja doalvvommärrádusájs tsakkadahtek. 4. boahttsuv nuppen rijkan njuovvat ja vuobddet danna dan rijka buktem- ja doalvvommärrádusáj milta. 5. boahttsuv vuorjját, binnep märráj nuppen rijkan vuobddemij njuovvat tulla, väro ja mávso dagi gå tjielgas la boahttsujt ij dåhkki ietjas rijkkaj doalvvot, ja 6. boahttsujt motåvrråvuojánijn rijkaj gaskav doalvvot vuojánijn mij la dåhkkiduvvam dakkár doalvvomij juoppán rijkan. Kapihttal 3. Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrreráde Artihkal 11 Boatsojguohtomsiebrreráden galggi vihtta sebrulattja gudi nielje jahkáj nammaduvvi. Ráddidusá nammadibá guokta sebrulattja goabbák, goappás nuppen galggá vijdes ällosujtomáhtto ja nammaduvvá rijka boatsojäládusá oajvvadusáj milta. Ráddidusá aktan galggaba, Svieriga ja Vuona sámedikkij oajvvadusáj milta, daj lassen nammadit sebrulattjav siebrreráde åvddåulmutjin. Juohkka sebrulattjaj biejaduvvá persåvnålasj sadjásasj dan milta mij sebrulattjaj gullu. Sadjásasj åvddåulmusj la Boatsojguohtomsiebrreráde sadjásasj åvddåulmusj. Artihkal 12 Jus guovllobievddegirjen ietján ij mierreduvá de Boatsojguohtomsiebrreráde oadtju bievddegirjjeguovloj birra mierredit 1. goabbá tjiellde jali älloguohtomdajvva guovlov oadtju adnet, 2. guohtomájgijt, 3. alemus boatsojlågov. Ietján Boatsojguohtomsiebrreráde aj oadtju mierredit 4. jåhtema tjadádimev, 5. boahttsuj tjoahkkimav ja lárkkemav, 6. sierra njuolgadusájt räjnnuhime birra, 7. ärádisájt guovllobievddegirje märrádusájs, 8. aktisasjlihto duodastusáv 7. artihkkala milta, 9. moalggemav 13. artihkkala milta, 10. buohtov 24. artihkkala milta, 11. biejadisáv ja biedjamdagov 25. ja 26. artihkkalij milta, 12. konvensjåvnnåmávsov 27. artihkkala milta, 13. máksemav mávsedum konvensjåvnnåmávsojs 28. artihkkala milta, 14. unnep rievddadusáv konvensjåvnnågárdij tsieggimij. Boatsojguohtomsiebrreráde galggá rádjáällosujto åvddånimev tjuovvot ja rijkaj ráddidusájda jahkásattjat diededit. Artihkal 13 Goappák rijka guovdásj, dajvak ja bájkálasj fábmudagá galggi moalggemijt Boatsojguohtomsiebrrerádes viedtjat åvddål gulle fábmudahka märrádusájt dahká ma ällosujttuj rájáj badjel máhtti guosskat. Dakkár dahkamus ij rádádallamvälggogisvuodav fámoduhte sámij berustimij hárráj jus dakkár välggogisvuohta gávnnu rijkalasj jali rijkajgasskasasj riektá milta. Artihkal 14 Boatsojguohtomsiebrreráde ássjijt mierret ieneplåhkomärrádusájn (binnemus ieneplågujn). Åvddåulmutjin la mierrediddje jiedna gå jienastimlåhko la sämmi mieren. Boatsojguohtomsiebrreráde la mierrediddje gå åvddåulmusj ja binnemusát akta sebrulasj goappák rijkas mierredibmáj säbrraba. Gatjálvisán mij ássjegárvedibmáj gullu jali biejadisá dahkamij 25. artihkkala vuostasj biehke ja 26. artihkkala vuostasj oase milta, oadtju åvddåulmusj aktu mierredit. Artihkal 15 Boatsojguohtomsiebrreráde märrádus máhttá fábmuj boahtet vájku märrádus gujddiduvvá Bajemusgujddimsiebrrerádáj. Boatsojguohtomsiebrreráde galla máhttá mierredit vaj märrrádus ij fábmuj boade åvddål gå gujddimájgge vássám la. Bajemusgujddimsiebrreráde máhttá mierredit gujddiduvvam märrádusáv ij oattjo dåjmadit åvddål gå gujddimus låhpalattjat la mierredum. Artihkal 16 Boatsojguohtomsiebrreráde märrádus máhttá gujddiduvvat Bajemusgujddimsiebrrerádáj oassebieles jali sujsta gesi märrádus ietján guosská. Gujddidahtte märrádusájda gullu nielje vahko gujddimájgge dat biejves gå märrádusáv la duosstum. Tjáledum gujddimus galggá Boatsojguohtomsiebrrerádáj dan ájge sinna boahtet. Jus gujddimus ilá maŋŋet boahtá, galggá Boatsojguohtomsiebrreráde gujddimusáv hilggot. Kapihtal 4. Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrreráde Artihkal 17 Bajemusgujddimsiebrreráden galggi vihtta sebrulattja gudi nielje jahkáj nammaduvvi. Ráddidusá nammadibá guokta sebrulattja goabbá, goappás nuppen galggá vijdes ällobarggomáhttudahka ja gev biedji rijka boatsojäládusá oajvvadusá milta, ja nuppen galggá duobmármáhttudahka. Duodden galggaba ráddidusá aktan, Svieriga ja Vuona sámedikkij oajvvadusá milta, biedjat sebrulattjav siebrreráde åvddåulmutjin. Åvddåulmusj galggá duobmár liehket jali vijdes duobmárdåbdov adnet. Juohkka sebrulattjaj persåvnålasj sadjásasj biejaduvvá dan milta mij sebrulattjaj gullu. Åvddåulmutja sadjásasj doajmmá Bajemusgujddimsiebrreráde nubbe åvddåulmutjin. Artihkal 18 Bajemusgujddimsiebrreráde ássjijt mierret ieneplåhkomärrádusájn (binnemus ieneplågujn). Åvddåulmutjin la mierrediddje jiedna gå jienastimlåhko la sämmi mieren. Bajemusgujddimsiebrreráde mierret gå gájkka sebrulattja märrádussaj säbrri. Gatjálvisáv mij ássjegárvedibmáj gullu oadtju åvddåulmusj aktu mierredit. Bajemusgujddimsiebrreráde märrádus konvensjåvnnåmávso birra 27. artihkkala milta oadtju sån, guhti la välggogis konvensjåvnnåmávsov mákset, mättojis hárráj Svierigin, gujddit Lenariektáj Norrbottena lenan ja mättoj hárráj Vuonan stiebniga baktu dikke åvddåj. Ietján Bajemusgujddimsiebrreráde märrádusájt ij Lenariektáj oattjo gujddit jalik dikke åvddåj biedjat. Gujddimussaj jali stiebnigij gullu nielje vahkkusasj ájgge dat biejves gå märrádusáv li duosstum. Stiebnik jali gujddimus viertti Lenariektáj Norrbottena lenan jali diggáj dan ájgen boahtet. Jus tjálos ilá maŋŋet la boahtám, galggá duobbmoståvllå gujddimusáv jali stiebnigav hilggot. Kapihtal 5. Aktisasj märrádusá Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrrerádáj Artihkal 19 Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde äbá galga ássjij gähttjalattijn årrot ássjijda tjanádum jalik bällásattja. Artihkal 20 Boatsojguohtomsiebrreráde jali Bajemusgujddimsiebrreráde märrádus doajmmá goappák rijkan sämmiláhkáj gåk lágafábmuj bessam duobbmo. Rijkalasj duobbmoståvlå märrádus 18. artihkkala goalmát oase milta doajmmá gujddijiddje rijkan avtaláhkáj gåk lágafábmuj bessam duobbmo. Artihkal 21 Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde biedjaba dajt åtsådimijt ja guoradallamijt jåhtuj majs la dárbbo ållidahtátjit ietjaska välggogisvuodajt dán konvensjåvnå milta. Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde máhtteba njuolgga aktavuodav goappásj rijkaj fábmudagáj válldet viehkev åttjutjit. Jus la dárbbo de siebrreráde oadtjoba ássjedåbddijt sierra guoradallambargojda ávkkit. Artihkal 22 Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde sebrulattja, ássjedåbdde ja ulmutja tjanádum siebrreráde dåjmadahkaj máhtti rijkarájáv rasstit siebrreráde bargo diehti gå la dárbbo ja tulla, väro ja mávso dagi dárbbagijt buktet. Artihkal 23 Njuolgadus Boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Bajemusgujddimsiebrrerádáj la duodden dán konvensjåvnnåj (2. duoddetjála). Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde dahkaba goabbák ietjaska jahkásasj budjähttaoajvvadusáv. Budjähtta mierreduvvá ráddidusájs aktan. Gålo juogeduvvi avta mahten goappák rijkkaj. Ráddidusá mierredíbá lågovdahkam- ja revisjåvnnåhámijt. Kapihtal 6. Märrádusá boahttsuj ruoptusdoalvvoma ja mieddemij birra Artihkal 24 Jus boahttsu nuppet rijka tjieldes jali ällosujttimdajvas li nuppen rijkan dán konvensjåvnå loabe dagi, jali jus boahttsu tjieldes jali ällosujttimdajvas ietjas rijkan li muhtem guovlon konvensjåvnå vuosstij, galggá tjiellde jali ällosujttimdajvva ruvva máhttelis boahttsujt loabedam guohtomguovlluj doalvvot. Åvddål gå boahttsujt doalvvogoahtá galggá ássjáj gulle tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj diededit jus máhttelis. Lárkkamijt jali miessemärkkomijt ij oattjo adnet jus ij buorre mutton guosske tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj la diededam. Tjiellde jali ällosujttimdajvva galggá, lárkkama maŋŋela, dalága boahttsujt loahpeguovlluj doalvvot jus ij oassebielij lihton ietjá javladuvá. Jus tjiellde jali ällosujttimdajvva diededum lárkkamis gáhtu ja boahttsujt e ruoptus máhte stuoráp vájvij dagi doalvvot, oadtju dat tjiellde jali ällosujttimdajvva mij lárkkamav huksá äjgádij nammaj boahttsujt njuovadit ja vuobdadit . Jus ij ietján lihtuda galggá tjiellde jali ällosujttimdajvva sunji mákset guhti boahttsujt ájmmuj válldá ja ruoptus doalvvu. Vijdábut boahttsu äjgát galggá njuovvam- ja vuobddemgålojt mákset. Jus sierravuojno mávso stuorrudagás li de Boatsojguohtomsiebrreráde dav mierret. Artihkal 25 Jus tjiellde jali ällosujttimdajvva ij boahttsujt máhtsada vuogijn mij 24. artihkkalin javladuvvá, máhttá Boatsojguohtomsiebrreráde, suv ádnomis gut vahágav ja vájvev gierddá, biejadit tjieldev jali ällosujttimdajvav muhtem ájge sinna boahttsujt ierit doalvvot. Jus biejadisáv ij tjuovo de Boatsojguohtomsiebrreráde mierret gut boahttsujt oadtju juogu de ruoptus doalvvot jali njuovvat ja äjgádij nammaj vuobddet. Siebrreráde máhttá mierredit dakkár biedjamdagojt oadtju åvdåsvásstediddje fábmudahka rijkan tjadádit, jali tjiellde ja ällosujttimdajvva mij dákkár dagov ietjas nali válldám la. Doalvvomgålojt máksá tjiellde jali ällosujttimdajvva mij biejadisáv la oadtjum vuostasj oase milta. Boatsojäjgát máksá njuovvama ja vuobddema åvdås. Boatsojäjgát oadtju dav mij njuovvamis ja vuobddemis báhtsá. Artihkal 26 Boatsojäjgádav, tjieldev jali ällosujttimdajvav, mij ij tjuovo dán konvensjåvnå njuolgadusáv jali märrádusáv diededuvvam Boatsojguohtomsiebrrerádes jali Bajemusgujddimsiebrrerádes, máhttá Boatsojguohtomsiebrreráde muhtem ájgen biejadit juojddá dahkat jali guodet. Biejadissaj máhttá sáhkov lasedit. Jus hiehpá, oadtju sáhkov moattebállásattjan biejadit. Gå sáhko stuorrudagáv mierret galggá árvustallat dav vahágav mij máhttá badjánit jus biejadisáv ij tjuovo, suv ekonomalasj vidjurijt gänna la välggogisvuohta gåhttjomav tjuovvot ja vidjurijt ietján. Boatsojguohtomsiebrreráde galggá, jus gåhttjomav ij tjuovo, mierredit máksusa stuorrudagáv ja goassa maŋemusát galggá mákset. Artihkal 27 Boatsojguohtomsiebrreráde máhttá mierredit älloniehkke, tjiellde jali ällosujttimdajvva galggá konvensjåvnnåmávsov loabedis guohtoma åvdås mákset, jus boahttsu nuppet rijkas nuppen rijkan li dán konvensjåvnå loabe dagi jali jus boahttsu ietjas rijkas li guovlon mij la konvensjåvnå vuosstij. Konvensjåvnnåmávso stuorrudagá árvustaládijn galggá iehtjádij siegen vieledit dav vahágav mij mättos tjuovoj ja máhttelisvuodav mieddemav tsaggat, gesi ássje gullu. Jus li sierra oare, máhttá konvensjåvnnåmávsov fámoduhttet. Jus sáhkko låhpalattjat 26. artihkkala goalmát oase milta mierreduvvam la, de ij konvensjåvnnåmávsov oattjo mierredit dan mätto åvdås mav biejadis gåbttjå. Konvensjåvnnåmávsov galggá mierredimbiejves nielje vahko sinna mákset. Artihkal 28 Sáhkko ja konvensjåvnnåmákso 26. ja 27. artihkkalij milta galggá mierreduvvat máksemvelgulattja rijka biednigij. Sáhkov ja konvensjåvnnåmávsov galggá Boatsojguohtomsiebrrerádáj mákset ja buohtton adnet dan tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj mij mättos vahágav gierdaj ja ietján dagojda ma li ávkken ällobargguj rájáj rastá. Boatsojguohtomsiebrreráde vásstet sáhkoj ja konvensjåvnnåmávsoj máksorávkalvisáj oadtjomis. Kapihtal 7. Sierra märrádusá Artihkal 29 Märkkatjáledime bále galggá gähttjat vaj märkka tjuoldeduvvá dan dajva dåhkkiduvvam merkajs ma nuppen rijkan li. Tjáledimfábmudahka nuppen rijkan galggá guládit tjáledimfábmudagájn nuppen rijkan åvddål gå merkav regisstarij tjálet. Artihkal 30 Jus Boatsojguohtomsiebrreráde jali Bajemusgujddimsiebrreráde märrádusáv libá dahkam, mij luluj máhttet vahákmáksema vuodon årrot jus rijkalasj fábmudahka dakkár märrádusáv la válldám, la sujna gesi märrádus guosská riektá ássjev båktet siebrrerádij vuosstij rijkalasj lága milta. Ássjev gatjálvisá hárráj mij guosská soabmása riektágártjedibmáj oadtju båktet dan rijkan gånnå riektá la gárttjoduvvam. Ietjá bálij ássjev oadtju duobbmoståvlå åvdån ietjas rijkan båktet. Artihkal 31 Jus juoppán rijkan li rievddadime ällosujto organisasjåvnån jali almulasj tjuottjodimen ma merkahi vaj riektásubjevta ma nammaduvvi dán konvensjåvnån oadtju ietjá namáv jali ietjá organisasjåvnnnåhámev, de konvensjåvnnå fámon la dajda riektásubjevtajda maj namá rievddaduvvi. Dan rijka ráddidus galggá nuppe rijka ráddidussaj ja Boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Bajemusgujddimsiebrrerádáj dakkár rievddadusájt diededit. Kapihtal 8. Fábmujbiedjam ja fábmoájgge Artihkal 32 Gå dát konvensjåvnnå fábmuj biejaduvvá galggá javllamáno 13. b. 1971 bievddegirjje Svieriga ja Vuona gaskan gárdij tsieggima ja huksama birra muhtem rijkarája åsij milta (Jämtlanda lena ja Nuortta-Tröndelaga ja Oarjje-Tröndelaga fylka) fámoduvvat. Artihkal 33 Dát konvensjåvnnå galggá dåhkkiduvvat, ja fábmuj boahtet gålmmålåk biejve maŋŋel gå oassebiele libá nubbe nubbáj tjállagij baktu diededam vaj rijkalasj konstitusjåvnålasj bargggamvuoge fábmujboahtema hárráj li ålliduvvam. Svieriga ja Vuona tevstajn la sämmi árvvo. Konvensjåvnnå galggá jårggåluvvat nuorttasábmáj, julevsábmáj ja oarjjelsábmáj. Artihkal 34 Konvensjåvnnå fámon la gålmmålåk jage dat biejves gå fábmuj bådij. Jus konvensjåvnåv ij hiejteda maŋemusát vihtta jage dan ájggudagá nåhkåma åvddåla de dat la fámon lågev jage vil ja galggá maŋŋela fámon aneduvvat lågev jage ájgen, jus ij hiejteda maŋemusát guokta jage åvddål lågevjahkeájggudahka vássá. NUORTTARIJKAJ SÁMEKONVENSJÅVNNÅ Suoma, Vuona ja Svieriga ráddidusá, tjårggiji - sáme li álggoálmmuk dán gålmån rijkan, - sáme li akta álmmuk mij årru moatten rijkan, - sáme álmmugin le sierra kultuvrra ja sebrudakiellem sierra histåvråjn, sierra árbbedábe, sierra giela, sierra æládusá ja sierra vuorddemusá boahtteájggáj, - dán gålmån rijkan le rijkalasj ja rijkkajgasskasasj åvdåsvásstádus sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij dågålasj ævtojt vaddet, - sámeálmmugin le iesjmierredimriektá, - sámeálmmuga kultuvrra ja sebrudakiellem le boanndudahkan åbbålasj kultuvrraj ja sebrudakiellemij genga rijkan, - sámeálmmugin le sierralágásj dárbbo ietjasa sebrudakiellemav rijkkarájáj badjel åvdedit, - sáme hæhttuji bessat ávkkit ednamijt ja tjátjijt mij le ájnas sáme kultuvrraj vuodon, - ja gå sámeálmmuga riektá mierreduvvá, de galggá sierraláhkáj vieledit sáme ájgij milta ælla avtadássásasj álmmugin aneduvvam, ja danen hæhttum rievtugahtesvuodav gierddat, man diehti dán gålmå rijkaj sámedikke - ájgguji buorre boahtteájgev huksat sámeálmmuga iellemij ja kultuvrraj, - le dakkir visjåvnnå rijkaj rájá e galga hieredit sámeálmmuga jali ájnegis sámij aktisasjvuodav, - adni dav vuojnov ådå sámekonvensjåvnnå le sámij dålusjájggásasj riektá ådåstuhttem ja nanostuhttem, da ma jagen 1751 Lappekodisillanin kodifieriduvvin, - dættodi man ájnas la sámijda mierredit ja álmmugin mij váldeduvvá duodaj - dættodi sierraláhkáj sámijn la riektá dajn ednam- ja tjáhtjeguovlojn aktan daj luonndoressursaj ma gávnnuji sámeálmmuga histåvrålasj ájtteklándan, - tjuottjodi sámeálmmuga árbbedábálasj máhtudahka ja árbbedábálasj ja kultuvralasj åvddånbuktemvuohke aktan álmmuga luonndoressurssaanujn le oasse sáme kultuvras, - adni sáme nissunij dille árbbedáhpeguodden sámij sebrudagán galggá nanniduvvat sebrudakiellemin ja aj mij guosská åvdåstibmáj almulasj orgánajn, - sihti sámijt viesutjit avta álmmugin dajn gålmåjn rijkajn, - tjuottodi sáme álmmuga sidodav, mielav ja riektáv åvdåsvásstádusáv válldet ietjasa boahtteájge åvddånimes, - ja tjuottodi sámeálmmuga riektájt ja friddjavuodav rijkajgasskasasj almasjrievtesvuodaj ja dábálasj álmmukriektá milta, ma li dá konvensjåvnåv dahkam aktan lahka aktisasjvuodajn sáme åvdåstiddjij, adni sierraláhkáj ájnnasin konvensjåvnnå åvddål stáhtajs rátifiseriduvvá, dåhkkiduvvá dajs gålmå sámedikkijs, ja adni sijáv vælggogissan sáme álmmuga boahtteájgev oaggit dán konvensjåvnå milta, li guorrasam tjuovvovasj nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj. Kapihttal I Sámeálmmuga dábálasj rievtesvuoda Artihkkal 1 Konvensjåvnå ulmme Dán konvensjåvnå ulmme le duodastit ja nannit sámeálmmugij dakkár rievtesvuodajt ma åvddånahtti gielav, kultuvrav, æládusájt ja sebrudakiellemav, ja gåtsedit váj rijkaj rájá e hiereda dakkár åvddånimev. . Artihkkal 2 Sáme álggoálmmugin Sáme li álggoálmmuk Suoman, Vuonan ja Svierigin. Artihkkal 3 Riektá iesjmierredibmáj Sámijn la riektá iesjmierredibmáj álmmugin álmmukriektá njuolgadusáj ja dán konvensjåvnå mærrádusáj milta. Nav guhkás gå le máhttelis dáj njuolgadusáj ja mærrádusáj milta, de le sáme álmmugin riektá mierredit ietjasa rudálasj, sosialalasj ja kultuvralasj åvddånime badjel, ja ietjasa ulmij háldadit luonndoressursajt. Artihkkal 4 Persåvnå gudi guoskadalli konvensjåvnås Konvensjåvnnå guosská persåvnåjda gudi årru Suoman, Vuonan jali Svierigin, gudi ietjasa sábmen adni, ja gænna/gudi 1. le sámegiella sijddagiellan jali le edesik akta æjgát jali áhkko jali áddjá gænna le jali gænna le læhkám sámegiella sijddagiellan; jali 2. le riektá sáme boatsojsujtov dåjmadit Vuonan jali Svierigin; jali 3. máhtti jienastit sámedikkeválljimin Suoman, Vuonan jali Svierigin; jali 4. li máná persåvnåjs nammaduvvam tjuokkajn 1, 2, jali 3. Artihkkal 5 Stáhtaj åvdåsvásstádusá vijddudahka Stáhta vælggogisvuoda dán konvensjåvnå milta guosski gájkka stáhtalasj orgánajda rijkalasj, guovlolasj ja bájkálasj dásen. Dá vælggogisvuoda gulluji aj ietjá orgánajda almulasj háldadusán ja dåjman. Sæmmi guosská aj priváhta riektásubjevtajda gå da almulasj fámoj dåjmadi jali ietjá almulasj dahkamusájt dahki. Gå dát konvensjåvnnå aneduvvá, de e sámedikke ja ietjá sáme orgána, vájku dal makkir riektálasj stahtus dajn le, galga gåhtjoduvvat stáhttan, ietján gå dalloj gå almulasj fámov jådedi. Artihkkal 6 Stáhtaj dåjma sáme álmmuga gáktuj Da gålmmå stáhta galggi dåbmaris láhkáj láhtjet dilev sáme álmmugij váj máhttá nannit ja åvddånahttet gielas, kultuvras, æládusájdis ja sebrudakiellemis. Stáhta galggi buorre ævtojt biedjat sáme bájkálasj sebrudagájt bisodahtátjit ja åvddånahtátjit. Stáhtaj åvdåsvásstádus tjadádittjat dåjmajt dán konvensjåvnå milta guosski aj muhtem mærráj dajda sámijda gudi årru árbbedábálasj sáme årromsajij ålggolin. Artihkkal 7 Váni-badjelgæhttjam ja sierradåjma Sáme álmmuk ja ájnegis sábme galggá suoddjiduvvat gájkka badjelgæhttjamis. Sáme riektáj tjadádimen dán konvensjåvnå milta galggi stáhta dárboj milta sierralágásj buorre dåjmajt jåhtuj oadtjot sijá gáktuj. Artihkkal 8 Binnemusrievtesvuoda Rievtesvuoda ma dán konvensjåvnån li mierreduvvam, li binnemusrievtesvuoda. Da e hiereda jus stáhta sihti vijdedit sámij riektájt jali ájn vijdep dåjmajt álgadit, ja e máhte aneduvvat binnedittjat sámij riektájt ietjá riektánjuolgadusáj milta. Artihkkal 9 Sáme árbbedábe Stáhta galggi hiebalgis láhkáj árvon adnet sáme álmmuga riektádádjadusájt, ja riektálasj árbbedábijt. Vuostasj oase milta galggi stáhta gå dahki njuolgadusájt gånnå lulun sáme árbbedábe, sierraláhkáj guoradallat jus dákkir árbbedábe gávnnuji ja jus dajt lulu suoddjit jali ietjá láhkáj vieledit lága baktu. Riektáanon galggá aj sáme árbbedábijt árvvon adnet. Artihkkal 10 Riektánjuolgadusáj harmoniserim Stáhta galggi aktisattjat sámedikkij ájn rahtjat riektánjuolgadusáj harmoniserigav ja ietjá regulerimijt ma li ájnnasa sámij dåjmajda rijkarájáj badjel. Artihkkal 11 Aktisasjbarggo kultuvra ja æládusáj hárráj Stáhta galggi álgadit dåjmajt ma giehpebun dahki sámijda æládusáv dåjmadittjat rijkkarájáj badjel ja árvvon adnet sijá kultuvralasj dárbojt rijkarájaj badjel. Dájna ulmijn galggi stáhta rahtjat gádodittjat dajt gássjelisvuodajt ma hieredi sáme æládusdåjmajt ma gulluji sijá viesajdimvuohtaj jali årromsajijda, jali gånnå ietján sámij årromguovlo li moatten rijkan, ja dibddet sámijt bessat kultuvralasj fálaldahkaj dan rijkan gånnå li årromin juohkka ájgen. Artihkkal 12 Aktisasjbarggo åhpadime ja álkkádusårnigij hárráj Stáhta galggi álgadit dåjmajt váj sáme gudi årru avtan dat gålmåt rijkas, oadtju máhttelisvuodav åhpadibmáj, varresvuodadåjmajda ja sosialdåjmajda mihtem ietjá dájs nammadum rijkajn gå le ienep ávkálattjan sidjij. Artihkkal 13 Sáme álmmuga symbåvlå Stáhta galggi árvvon adnet sámij riektáv iesj mierredittjat sáme slávgá ja ietjá sáme symbåvlåj anov. Stáhta galggi aj, aktisattjat sámedikkij, rahtjat váj sáme symbåvlå ilmoduvvi ja vuosedi sámij sajev sierra álmmugin gålmån rijkan. Kapihttal II Sámij stivrrim Artihkkal 14 Sámedikke Juohkka gålmån rijkan galggá liehket sámedigge, mij le alemus sáme orgádna rijkan. Sámedigge doajmmá sáme álmmuga åvdås mij le dan rijkan, ja galggá liehket válljiduvvam dábálasj jienastamriektáj milta sámij gaskan dan rijkan. Sámedikkij válljimnjuolgadusá li mierreduvvam lága milta, mij gárveduvvá sjiehtadallamijn sámedikkij 16 artihkkala milta. Sámedikkijn galggi liehket dakkir dahkamusá ma dahki sijáv vejulattjan dåbmarit vájkkudit sáme álmmuga riektáv iesjmierredibmáj álmmukriektáj milta ja mærrádusá dán konvensjåvnån duohtan sjaddi. Dárkkelap njuolgadusá ma guosski sámedikkij fábmuj mierreduvvá lágan. Sámedikke álgadi ja bukti vuojnojt divna ássjijn gånnå dikke ietja gávnni hiebalgissan. Artihkkal 15 Sámedikkij iesjrádálasj mærrádusá Sámedikke mierredi iesjrádálattjat dajn ássjijn gånnå siján le mierredimfábmo rijkalasj jali rijkajgasskasasj riektá milta. Sámedikke máhtti såbadit rijkalasj, regionálalasj ja bájkálasj avtadagáj aktisasjbargo birra sáme kultuvrav ja sebrudakiellemav nannitjit. Artihkkal 16 Sámedikkij riektá sjiehtadalátjit Ássjijn ma li viehka ájnnasa sáme álmmugij galggá sjiehtadaláduvvat sámedikkij åvddål almulasj oajválattja mærrádusáv mierredi. Dá sjiehtadallama hæhttuji liehket nuoges árrat váj sámedikke máhtti ássjegiehtadallamav ja båhtusav bájnnet. Stáhta e galga mierredit jali loabev vaddet dakkir dåjmajda ma ednagav vahágahtti vuodoævtojt sáme kultuvrraj, sáme æládusájda jali sáme sebrudakiellemij, jus guoskadallam sámedigge ij dási miededa. Artihkkal 17 Sámedikkij riektá ietjá ássjegárvedimen Sámedikkijn galggá liehket riektá ájrastit almulasj rádijn ja juohkusijn gå da giehtadalli ássjijt ma guosski sáme berustimijda. Sámedikkijda galggi åvddåj biejaduvvat ássje ma sáme berustimijda guosski, åvddål almulasj oajválattja mærrádusáv dahki. Stáhta galggi guoradallat dárbov dákkir ájrastimes ja åvddåjavllamusás sámedikkij bieles. Dát hæhttu dáhpáduvvat nuoges árrat váj sámedikke máhtti ássjegiehtadallamav ja båhtusav bájnnet. Sámedikke ietja mierredi goassa sihti ájrastit jali javllamusáv buktet dákkir ássjegárvedimen. Artihkkal 18 Rijkatjoaggulvisáj gasskavuohta Stáhta rijkatjoaggulvisá jali daj juohkusa jali ietjá orgána galggi gå rávkaduvvá duosstot sámedikkij åvdåstiddjijt váj da bessi tjielggit ássjijt ma sámijda li ájnnasa. Sámedikke galggi bessat gullut gå rijkatjoaggulvis giehtadallá ássjijt ma sierraláhkáj sáme álmmugij guosski. Ájnegis rijkaj rijkatjoaggulvisá vaddi lagáp njuolgadusáj makkir ássjijda dát guosská, ja gåktu galggá tjadáduvvat. Artihkkal 19 Sáme ja rijkajgasskasasj åvdåsstibme Sámedikke galggi sáme álmmugav åvdåstit rijkajgasskasasj aktijvuodajn. Stáhta galggi åvdedit sámij åvdåstimev rijkajgasskasasj institusjåvnåjn ja sámij oassálasstemav rijkajgasskasasj tjåhkanimijn. Artihkkal 20 Aktisasj sáme organisasjåvnå Sámedikke máhtti ásadit aktisasj organisasjåvnåjt. Stáhta galggi aktisasjrádij sámedikkij gå la dárbbo rahtjat váj dakkir aktisasj organisasjåvnå almulasj fámov oadtju. Artihkkal 21 Ietjá sáme aktidusá Stáhta galggi vieledit ja gå la dárbbo rádádallat tjæroj, sijdaj, boatsojguohtomsijdaj, gålldåsámij gielldastivraj ja ietjá máhtulasj sáme organisasjåvnåj jali bájkálasj sáme ájrrasij. Artihkkal 22 Sámeguovllo Stáhta galggi dåjmalattjat mierredit ja åvddånahttet guovlov gånnå sáme álmmuk máhttá háldadit ietjasa sierra riektájt dán konvensjåvnå ja rijkaj lága milta. Kapihttal III Sáme giella ja kultuvrra Artihkkal 23 Sámij gielalasj riektá Sámijn galggá liehket riektá adnet, åvddnahttet ja boahtte buolvajda åhpadit ietjasa gielav ja ietjasa árbbedábijt, ja rahtjat vaj sámegiela máhtudahka oabllu aj sámijda gudi dåssju muhtem mærráj gielaska bukti. Sámijn galggá liehket riektá mierredit, bisodit ja gájkkásasj vieledimev åttjudit ietjaska persåvnnånamájda ja bájkkenamájda. Artihkkal 24 Stáhtaj åvdåsvásstádus sámegiela åvdås. Stáhta galggi dilev láhtjat váj sáme máhtti gielaska bisodit, åvddånahttet ja oablodit. Stáhta galggi dilev láhtjet váj sáme alfabehtta máhttá dåbmaris láhkáj dán ulme diehti aneduvvat. Sámegiella galggá aneduvvat dåbmarisát duobbmoståvlåjn ja oajválattjat hárráj sáme guovlojn. Sæmmi guosská dájda guovlojda ålgusjbielen dakkir ássjijn ja rijdojn ma vuostatjin li sáme guovlojn giehtadaláduvvam jali juokkirak láhkáj le sierraláhkáj dájda guovlojda tjanáduvvam. Stáhta galggi åvdedit girjálasjvuoda ålgusvaddemav sámegiellaj. Mærrádusá dán artihkkalin galggi aj guosskat dajd sáme giellasuorgijda ma li binnebut oabllum. Artihkal 25 Sáme medijá Stáhta galggi vuodov láhtjet váj iesjrádálasj sáme medijápolitihkav oadtjop mij dahka sáme medijájda máhttelissan ietjasa åvddånahttemav stivrrit ja sáme álmmugij vaddet valjes ja moattelágásj fálaldagáv diedojs ja vuojnojs ássjijn gånnå le gájkkásasj berustibme. Stáhta galggi dilev láhtjat váj lulu sáddijuvvat sámegielak prográmma radion ja TVan, ja galggi åvdedit avijsaj ålgusvaddemav dán giellaj. Aktisasjbarggon sámedikkij galggi stáhta aj åvdedit aktisasjbargov rijkarájáj rastá medijáinstitusjåvnåj gaskan ma fálli prográmmajt jali artihkkalijt sámegiellaj. Mærrádus nuppát oasen sámegiela birra galggá aj nav guhkás gå máhttelis guosskat daja sáme giellasuorgijda ma li binnebut oabllum. Artihkkal 26 Sáme åhpadus Sámijn sáme guovlojn galgg liehket máhttelisvuoda åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj. Åhpadus ja åhpadusruhtadibme galggá liehket sijá duogátjij hiebadum. Dákkir åhpadus galggá máhttelissan dahkat oassálasstet joarkkaåhpadusán juohkka dásen ja sæmmi båttå duosstot dajt dárbojt ma li sámijn váj ájn máhtti árbbedábálasj sáme æládusájn barggat. Åhpadusruhtadibme galggá navti liehket váj máhttelis la alep åhpadusáv sámegielan oadtjot. Sáme mánájda ja nuorajda sáme guovloj ålggolin galggi liehket máhttelisvuohta sámegiela åhpadussaj, valla aj sámegiellaj nav guhkás gå la máhttelis ájnegis guovlojn. Åhpadus galggá nav buoragit gå máhttelis sijá duogátjij hiebaduvvat. Rijkalasj oahppoplána galggi dagáduvvat aktisasjbarggon sámedikkij ja hiebaduvvat sáme mánáj ja nuoraj kultuvralasj duogátjijda ja dárbojda. Artihkkal 27 Dutkam Stáhta galggi aktisattjat sámedikkij buorre vuodov láhtjet dutkamij man vuodon le sáme sebrudagá máhtudakdárbbo ja mij åvdet sáme dutkij rekrutterimav. Gå dákkir dutkamav pláni de galggi gielalasj ja kultuvralasj vidjura sáme sebrudagán vieleduvvat. Stáhta galggi aktijrádálattjat sámedikkij åvdedit aktisasjbargov sáme ja ietjá dutkaminstitusjåvnåj gaskan ájnegis rijkajn ja aj rijkarájáj badjel, ja nannit dutkaminstitusjåvnåjt majna le dutkam degu nammadum vuostasj oassen oajvvedahkamussan. Dutkam sáme ássjij hárráj hæhttu hiebaduvvat dakkir etihkalasj njuolgadusájda mij rávkaduvvá gå sáme li álggoálmmuk. Artihkkal 28 Åhpadibme ja diedo sámij birra Sáme álmmuga kultuvrra ja sebrudakiellem galggá vuogas láhkáj vuojnnusij boahtet åhpadimen aj sáme sebrudagá ålggolin. Dákkir åhpadibme galggá sierraláhkáj gæhttjalit åvdedit máhtudagájt sámij birra rijkaj álggoálmmugin. Stáhta galggi sámedikkij aktisasjbarggon fállat åhpadimev sáme kultuvran ja gielan ulmutjijda gudi sáme guovlojn galggi barggat. Stáhta galggi aktisasjbarggon sámedikkij vásstedit almulasj diedoj åvdås sáme kultuvra ja sebrudakiellema hárráj. Artihkkal 29 Varresvuoda- ja sosialdievnastus Stáhta galggi aktijrádálattjat sámedikkij bærrájgæhttjat vaj varresvuohta- ja sosialdievnastus sáme guovlojn le navti organiseridum váj sáme dájn guovlojn oadtju varresvuoda- ja sosialdievnastusáv mij le sijá gielalasj ja kultuvralasj duogátjij hiebaduvvam. Sáme guovloj ålggolin galggi aj varresvuoda- ja sosialoajválattja vieledit sáme pasientaj ja klientaj gielav ja kultuvrraduogátjav. Artihkkal 30 Sáme máná ja nuora Sáme mánájn ja nuorajn le riektá ietjaska kultuvrav dåjmadit ja ietjaska sáme identitehtav bisodit ja åvddånahttet. Artihkkal 31 Árbbedábálasj máhtudagá ja kultuvralasj åvddånbuktema Stáhta galggi vieledit sáme álmmuga riektáv ietjasa árbbedábálasj máhtudagáv ja kultuvralasj åvddånbuktemijt háldadit, ja aj rahtjat váj sáme máhtti dajt boahtte buolvajda bisodit, åvddånahttet ja gaskostit. Stáhta galggi rahtjat váj sáme álmmuk, gå sáme kultuvrra kommersiella láhkáj aneduvvá iehtjádijs gå sámijs, bessi dåjma badjel mierredit ja hiebalgis oasev rudálasj båhtusis dassta oadtjot. Sáme kultuvrra galggá suodjaluvvat dakkir kultuvralasj åvddånbuktemij vuosstáj ma li sjibmo sáme kultuvras. Stáhta galggi rahtjat váj sámij árbbedábálasj máhtudagá vieleduvvi gå sáme ássje giehtadaláduvvi. Artihkkal 32 Sáme kultuvrramujto Sáme kultuvrramujto galggi suodjaluvvat lágan ja rijka sámedikkes háldaduvvat jali aktijrádálattjat kulturinstitusjåvnåj ja sámedikkijn. Stáhta galggi rahtjat aktisasjbargov rijkkarájáj badjel sáme kultuvrramujtojt duodastittjat, suodjalittjat ja háldadittjat. Stáhta galggi rahtjat váj sáme kultuvrramujto ma li ierit válduvvam sáme guovlojs ja ma li sierraláhkáj ájnnasa sáme sebrudahkaj, galggi hiebalgis museaj jali kultuvrrainstitusjåvnåj hállduj vatteduvvat maŋŋel gå le rijka sámedikkijn sjiehtadallam. Artihkkal 33 Kultuvrravuodo Stáhtaj vælggogisvuoda sáme kultuvrra ássjijn le aj materiálalasj kultuvrravuodo, váj sáme oadtju dárbulasj vuodov æládusáj ja rudáj hárráj mij ietjasa kultuvrav máhtti bisodit ja åvddånahttet. Kapihttal IV Sámij riektá duobddágijda ja tjátjijda Artihkkal 34 Árbbedábálasj adno duobddágijs ja tjátjijs Guhkesájggásasj árbbedábálasj adno ednam- jali tjáhtjeguovlojs le vuodon sámij aktugasj jali aktisasj ednamriektáj dajs guovlojs buohta rijkalasj ja rijkajgasskasasj njuolgadusáj ma guosski guhkesájggásasj adnuj. Jus sáme, vájku ælla æjgáda guovlojda, li árbbedábálattjat adnám muhtem ednam- jali tjáhtjeguovlojt boatsojsujttuj, bivdduj, guolástussaj jali ietjá láhkáj, de siján le vilá riektá adnet guovlojt sæmmi láhkáj dagu åvddåla. Jus guovlo aneduvvi sámijs iehtjádij siegen, de galggi sáme ja dåt nubbe addne ietjasa riektájt dåjmadit ietjasa riektájt gasskasasj vieledimijn nubbe nuppe gáktuj ja váj goappátja bessaba gehtjastit gåktu dåt nubbe ietjas riektájt adná. Dán aktijvuodan galggi sierraláhkáj boatsojsáme dille vieleduvvat. Vájku riektá ednamadnuj le ráddjiduvvam sæmmi adnuj dagu åvddåla, de ij dat galga hieredit váj adno dárboj milta hiebaduvvá teknihkalasj ja rudálasj åvddånibmáj. Gå mierreduvvá jus árbbedábálasj adno gávnnu dán mærrádusá milta, de galggá vuodon liehket mij la árbbedábálasj sáme adno ednamijs ja tjátjijs, ja aj vieledit sáme anos ælla nav álu merka luondon. Mærrádusá dán artihkkalin e tsakka riektáv ietjasa duobddágijt ruopptot åttjuditjat ma sámijn máhtti liehket rijkalasj jali rijkkajgasskasasj riektá milta. Artihkkal 35 Suodjalibme sámij riektájs ednamijda ja tjátjijda Stáhta galggi doajmmaj biedjat dåbmaris suodjalimev sámij riektájs 34. artihkkala milta. Ållagattjat galggi stáhta dán diehtij identifiserit dajt ednam- ja tjáhtjeguovlojt majt sáme árbbedábálattjat adni. Rijkalasj riektán galggi gávnnut hiebalgis årniga gæhttjalittjat gatjálvisájt ma guosski sámij riektáj ednamijda ja tjátjijda. Sáme galggi duobbmoståvlårijdojn bessat oadtjot dav rudálasj dårjav mij le dárbulasj váj ietjasa ássjijt máhtti oadtjot gæhttjaluvádum. Artihkkal 36 Luonndoressursaj adno Sámij riektá luonndoressursajda dakkir ednam- jali tjáhtjeduobddágijda ma gulluji 34. artihkkalij, galggi sierraláhkáj suodjaluvvat. Dánna galggá aj vieleduvvat dájt bessat adnet ihkap le gájbbádus árbbedábálasj sáme máhtudagáv ja sáme kultuvralasj moallánagájt bisodittjat. Åvddål almulasj oajválattja lágajn vuodon vaddi loabev guoradallat jali råggå minerálajt jali ietjá ressursajt ednama vuolen jali mierredi gåktu ietjá luonndoressursajt adni dakkir ednam- jali tjáhtjeguovlojn ma sáme æjgguji jali adni, galggi rádádallama tjadáduvvat guoskadallam sámij ja sámedikkijn gånnå hiehpá 16. artihkkala milta. Loahpe luonndoressursajt guoradalátjit jali anátjit ij galga vatteduvvat jus dåjma diehti ij la máhttelis jali sjaddá viehka gássjelis sámijda vilá adnet dajt dáfojt maj birra le sáhka, ja dát adno le ájnas sáme kultuvrraj, jus sámedigge ja guoskadallam sáme e dasi guorrasa. Dat mij le åvdebun dán artihkkalin mierreduvvam, guosská aj ietjá adnovuogijda luondon dáfujn ma 34. artihkkalij hiehpi, dan vuolen aj miehttseæládus, tjáhtje- ja bieggafábmoásadusá, væddjatsieggim ja asstoájggegådij tsieggim, militera hárjjidallama ja stuoves hárjjidallamsaje. Artihkkal 37 Buohttidus ja vuojti oasse Guoskadallam sámijn galggá liehket riektá buohttidussaj gájka vahága åvdås mij sijáv tjasská dakkir dåjmaj baktu ma li nammaduvvam 36. artihkkalin nuppát ja nælját oasen. Jus rijkalasj lágan gávnnuji mærrádusá ma dahki suv guhti le loabev oadtjum luonndoressursajt råggåt vælggogissan ednamæjgádij værov mákset jali sunji vaddet oasev dåjma båhtusis, de galggá riektáaddnen sæmmi vælggogisvuohta aj daj sámij gáktuj gudi árbbedábálattjat li adnám ja ájn adni dav sæmmi dáfov. Dán artihkkala mærrádusá e ráddjida riektáv oassáj luonndoressursaj adnema båhtusis mij máhttá tjuovvot rijkkajgasskasasj riektáv. Artihkkal 38 Vuona ja merragáddetjátje Dat mij le tjáhtjeguovloj ja tjáhtjeguovloj adnema riektáj hárráj mierreduvvam artihkkalijn 34-37, guosská aj sæmmi láhkáj sáme guolástussaj ja ietjá adnuj vuonajs ja merragáddetjátjijs. Gå guollimoasse guolijs ja ietjá merraressursajs vatteduvvi, ja gå ietjá láhkáj dájt ressursajt reguleriji, de galggá sáme anov ja dan árvov sáme sebrudagán vieledit. Dát galggá dáhpáduvvat vájku dát adno le binnum jali ållu nåhkåm danen gå guollimoase ælla vatteduvvam jali ietjá reguleridimij diehti guolástusán jali ietjá ressursaano diehti dájn guovlojn. Sæmmi sjaddá jus adno le binnum jali hiejteduvvam danen gå merraressursajs li binnum dájn merraguovlojn. Artihkkal 39 Ednamvijddudagá ja ressursaj háldadibme Duodden sámij riektájda dagu åmastimriekta jali adnemriektá, galggá sámedikkijn liehket riektá mierredimoassálasstemij 16. artihkkala milta almulasj háldadimen guovlojs 34. ja 38. artihkkalij milta. Artihkkal 40 Birássuodjalibme ja birásháldadibme Stáhta li aktisasjrádij sámedikkij vælggogissan ásadit dåjmalasj birássuodjalimev mij sihkarastá guoddelis åvddånimev sáme ednam- ja tjáhtjeguovlojn 34. ja 38. artihkkalij milta. Sámedikkijn galggá liehket riektá mierredimoassálasstemij 16. artihkkala milta birásháldadimen mij dájt guovlojt vájkkut. Kapihttal V Sáme æládusá Artihkkal 41 Sáme æládusáj suodjalibme Sáme æládusá ja sáme ressurssaadno galggá sierraláhkáj suodjaluvvat, riektá jali rudálasj dåjmaj baktu, nav guhkás gå dát le ájnas kultuvrravuodo. Sáme æládussan ja sáme ressurssaadnon aneduvvá dakkir doajmma mij le ájnas vaj sáme bájkálasj sebrudahka bissu ja åvddåni. Artihkkal 42 Boatsojsujtto sáme æládussan Boatsojsujtto mij le sierralágásj ja árbbedábálasj sáme æládus ja kultuvrravuohke man vuodon le árbbedáhpe ja danna galggá liehket sierralágásj riektá suodjalibmáj. Danen galggaba Vuodna ja Svierik bisodit ja åvddånahttet boatsojsujtov sierrariektán sámijda sáme boatsojsujttoguovlojn. 3. protokolla milta oassálasstemsjiehtadusán Europealasj aktijdussaj mij javllá sáme li álggoálmmuk, hihkal Suobma sáme boatsojsujto riektádilev nannit. Artihkkal 43 Boatsojsujtto rijkarájáj badjel. Sámij riektá boatsojsujttuj rijkarájáj badjel vuodon le árbbedáhpe. Jus tjæro, sijda jali boatsojguohtomsijda li lihtudam boatsojguohtoma birra rijkarájáj badjel, de galggi dá lihtudime fámon bissot. Jus rijddo sjaddá dáj lihtudimij dádjadusá jali ano diehti, de galggá oassálasste máhttet rijdov rijddonammadussaj bajedit. Da gålmmå sámedikke aktisattjat njuolgadusájt mierredi gudi dákkir rijddonammadusán galggi ájrastit ja nammadusá barggovuogev. Oassálasste guhti ij la dudálasj dán nammadusá mærrádusájn galggá bessat dav ássjev duobbmoståvlåj åvdån gæhttjalit dan rijkan gånnå guohtomednam le. Jus tjæro, sijda jali boatsojguohtomsijda ælla lihtudam boatsojguohtoma birra rijkarájáj badjel, valla gávnnu rijkajgasskasasj sjiehtadus guohtomriektá hárráj, de galggá dát sjiehtadus aneduvvat. Sån guhti árbbedáberiektálasj vuodojn adná sujna le vijdep guohtomriektá gå dát rijkajgasskasasj sjiehtadus javllá, galggá bessat váni hiereduvvamis ietjasa rávkalvisáv duobbmoståvlåj åvdån gæhttjalit dan rijkan gånnå guohtomednam le. Kapihttal VI Konvensjåvnå tjadádibme ja åvddånahttem Artihkkal 44 Sámeminisstarij ja sámediggepresidentaj aktisasjráde Vásstediddje sámeminisstara Suomas, Vuonas ja Svierigis aktan sámediggepresidenta dájs gålmåjs rijkajs galggi juovnnát tjåhkanit. Dát aktisasjbarggo galggá konvensjåvnå ulmev åvdedit dagu nammaduvvam le 1. artihkkalin. Tjåhkanimen galggi ájggeguovddelis aktisasj ássjijt giehtadallat. Artihkkal 45 Konvensjåvnnånammadus Nuorttarijkalasj konvensjåvnnånammadus galggá nammduvvat dán konvensjåvnå tjadádimev tjuovutjit. Nammadusán galggi liehket 6 ájrrasa gudi gájka li iesjrádálattja. Juohkka dajs gålmå stáhtajs nammat avta ájrrasav, juohkka sámedikkijs avta ájrrasav. Nammadibme le vidá jahkáj. Nammadus galggá daj gålmåj rijkaj ráddidusájda ja sámedikkijda diedádusájt buktet. Dat máhttá rijkaj ráddidusájda ja sámedikkijda buktet oajvvádusájt ma dán konvensjåvnå ulmev nanniji. Nammadus máhttá aj javllamusájt buktet ájnegis ulmutjij jali juohkusij ássjijn. Artihkkal 46 Rijkalasj tjadádibme Váj dát konvensjåvnnå galggá nav avtaláhkáj gå máhttelis aneduvvat galggi stáhta konvensjåvnå mærrádusájt njuolgga anedahtten dahkat rijkalasj lága baktu. Artihkkal 47 Rudálasj åvdåsvásstádusá Stáhta dajs rudálasj ressursaj åvdås vásstedi ma li dárbulattja dán konvensjåvnå mærrádusáj tjadádibmáj. Aktisasj gålo dajda gålmå rijkajda galggi daj gaskan genga rijka sámij lågo milta juogeduvvat. Ietján gå daj buojkulvisáj ma 35. artihkkalin nuppát oasen nammaduvvi, galggá sámijda liehket máhttelis oadtjot dav rudálasj dårjav majt dárbahi váj bessi prinsihpalattjat ájnas gatjálvisájt dán konvensjåvnå riektáj birra duobbmoståvlåj åvdån gæhttjalit. Kapihttal VII Loahppamærrádusá Artihkkal 48 Sámedikkij dåhkkidibme Dát konvensjåvnnå galggá vuollájtjállema maŋŋel dajn gålmåjn sámedikkijn giehtadaláduvvat ja dåhkkiduvvat. Artihkkal 49 Ratifiserim Dát konvensjåvnnå galggá ratifiseriduvvat. Ratifiserim ij máhte dáhpáduvvat åvddål da gålmmå sámedikke li dåhkkidam dav 48. artihkkala milta. Artihkkal 50 Fábmujboahtem Konvensjåvnnå fábmuj boahtá gålmmålåk biejve maŋŋel gå ratifiserimdokumenta li vuona ålggorijkadepartementan deponeriduvvam. Vuona ålggorijkadepartemænnta diedet Suomav, Svierigav ja dajt gålmmå sámedikkijt ratifikasjåvnnådokumentaj deponerima birra ja goassa konvensjåvnnå fábmuj boahtá. Dán konvensjåvnå oalle tæksta deponeriduvvá Vuona ålggorijkadepartementan, mij bærrájgæhttjá váj Suobma, Svierik ja da gålmmå sámedikke genga duodastuvvam kopijav oadtju. Artihkkal 51 Konvensjåvnå rievddadime Jus dáv konvensjåvnåv sihtá rievddadit de hæhttu dat dáhpáduvvat rádádallamij baktu dajn gålmåjn sámedikkijn ja 48. artihkkala milta. Konvensjåvnå rievddam fábmuj boahtá gålmmålåk biejve dat biejve maŋŋela gå sjiehtadusguojme li Vuona ålggorijkadepartementav diededam rievddama li sijás dåhkkiduvvam. Dási duodastussan li sjiehtadusguojmij åvdåstiddje dáv konvensjåvnåv vuolláj tjállám. Nav gå dáhpáduváj ……………….n ……………máno …. biejve jagen 20… Konvensjåvnås le akta eksemplárra vuonadárogiellaj, svierigadárogiellaj, suomagiellaj ja sámegiellaj, divna tevstajn le sæmmi fábmogisvuohta. Hábmera suohkan – sáme suohkannamma buohtalakkoj - regjeringen.no Hábmera suohkanstivrra mierredij tjåhkanimestis gålgådismáno 26. biejve 2010 åhtsåt sáme namáv Hábmera suohkan adnet buohtalakkoj suohkannamman. Stáhttaráden uddni le suohkanstivrra mærrádus duodastuvvam, suohkanlága § 3 nr. 3 baktu. Suohkan- ja guovllodepartementa præssatelefåvnnå: 22 24 25 00. Ráddidus le mierredam departementa galggi liehket tjoahken udnásj ráddiduskvártalan ja lahkusin. Gåktu joarkket galggá, mierreduvvá esski maŋŋel gå ráddidus le rabás, vijdes prosessav tjadádam gånnå iesjgeŋgalágásj berustiddje galggi bessat oajvvadusájt buktet. - Sihtap gullat majt ulmutja miejnniji åvddål ráddidus vijmak mierret jus galggap ieme tsiekkadusájt várajda válldet jali tsieggit ådå, javllá háldadusminisstar Rigmor Aasrud. Blogga álgaduvvá gånnå gájka bessi oajvvadusájt buktet gitta vuoratjismáno 1. biejve: Blogg.regjeringen.no/regjeringskvartalet Ráddiskvartálav aktan bisodit le sihkarvuoda diehti vuogas. Sæmmi båttå de dåjmalis aktisasjbarggo ja oanegis væddja departementaj gaskan ja Stuorradiggáj. Ep dárbaha gajkkot bæjsstanimij diehti. Tsiekkadusá tjuodtju, valla hæhttuji divoduvvat. Allablokkan le ienemus divudimdárbbo duodden bæjsstanimijda bomba diehti. Dálla galggá konseptaválljimguoradallam tjadáduvvat. Akta vejulasjvuohta le ráddiduskvartálav tsieggit dagu lij åvddål snjilltjamáno 22. Biejve. Dåhkki aj divna tsiekkadusájt gajkkot, valla moadda vejulasjvuoda li aj daj gaskan. Duodden sihtá ráddidus ahte vejulasjvuohta Ålggorijkadepartementav ja Birásgáhttimdepartementav ráddiduskvartállaj jåhtet åvddån biejaduvvá. Danen galggi moadda vejulasjvuoda prosessan guoradaláduvvat. - Boahtte mánojn hæhttup dájt vejulasjvuodajt nubbe nuppijn buohtastahttet, ij la álkke dáv mierredit ja prosessa ietjastis le aj hásstalus, javllá Aasrud. Aasrud javllá aj ráddidus le mierredam stáhtta iesj, suohkana sajen, galggá ráddiduskvartála plánav åvddånahttet. Dáv sihkarvuoda ja buorre jådo diehti. Dat mierkki stáhtta pládnabargos vásstet, valla gájka guoskavasj ásadusá galggi diedon bessat vuojnojt buktet pládna- ja tsiekkaduslága milta. Gåloj merustallama e ájn gávnnu mij guosská iesjguhtik vejulasjvuohtaj. Dáv galggá dahkat ålgoldis kvalitehtasihkarasstema baktu konseptaválljimis (KS 1). Digitaliserimprográmman mij vuoratjismánon almoduváj, diededij ráddidus galggin vuorodit háldadusá digitaliserimav. Ráddidusá ulmme le digitála guládallam galggá oajvvevuohken gå viesádij ja viddnudagáj guládallá. Digitaliserimprográmma milta oajvvat ráddidus viehka vijdes digitaliserimdåjmajt 2013 stáhtabudsjehtan. - Ráddidus galggá dal vijdes ja alvos láhkáj IKT:av vuorodit. Dálla vuosedip tjuovvop digitaliserimprográmma ulmijt ájnas IKT-vuorodimij baktu ålles háldadusán, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud. Sierraláhkáj le ráddidus vuorodam NAV, politija- ja riektásuorgev ja varresvuoda- ja huksosuorgev. Juollodimijs båhti moadda ådå dievnastusá viesádijda. Buojkulvissan galggá NAV moadda iesjbierggimdievnastusájt dahkat ja ådå tjoavddusijt juohkka stáhta máksemsuorggáj, ietján gå pensjåvnnåj gånnå ådå barggamvuoge ja systemtjoavddusa juo li jåhtuj biejadum. Nasjonála varresvuodaportállaj www.helsenorge.no galggi aj boahtet ienep ja buorep iesjbierggimdievnastusá. Ráddidus aj oajvvat juollodimijt ájnas aktisasjtjoavddusijda. Altinn galggá stabiliseriduvvat ja vijdábut åvddånahteduvvat. Elektråvnålasj guládallam barggovaddijn (EDAG) galggá ásaduvvat. EDAG:a baktu galggi barggovadde dåssju akti rapporterit virggájbiedjama, bálkká ja værromáksem juohkka bargge åvdås. Dát giehpedibme vuordedahtte sæsstá binnemusát 500 millijåvnå barggovaddij gålojs. EDAG baktu oadtju viesáda aj jåhtelap ja riektá mávsov NAV:as. Jagen 2013 sihtá ráddidus duodden barggat dan vuoksjuj jut ásat sihkar, digitála poasstakássav. Digitáliserimprográmman diededij ráddidus sijá ulmme le viddnudagá ja viesáda gudi ælla diededam e lágeda, galggi háldadusás påstav oadtjot digitála poasstakássaj. Addne galggi diedov oadtjot juogu de sms:a jali e-påsta baktu gå girjje le digitála poasstakássaj boahtám. SSB le jur statistihkav åvddån biedjam mij vuoset stáhta ålles IKT-gålo lidjin 10,8 millijárda kråvnå jagen 2011. IKT-suorge budsjæhttaoajvvadusá: 2012 stáhtabudsjæhtta vuoset Ráddidus joarkká stáhta tsieggimdåjmajt vuorodit. Investerimbudsjæhtta Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementan le 3,2 millijárda kråvnå. - Stáhtta galggá tsieggimoajvven ja åbmudakháldadiddjen liehket buorre åvddågåvven, duola dagu birrasa ja energija gáktuj, gájkkásasj hábbmim ja arkitektuvrra. Sierraláhkáj galggap birás- ja energivuogas tsiekkadusájt vuorodit boahtte jagijda, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud. Departemennta jådet guoradallam ja prosjekterimbargov tsiekkadusáj Ráddidushuodnahijn snjilltjamáno 22. biejve terrorládadallamij maŋŋela. Dát sjaddá vuorodum barggo jagen 2012. Boahtte jage budsjehtan oajvvat ráddidus tjuovvovasj stuoráp prosjevtajda rudájt juollodit: Ráddidus oajvvat juollodit tjoahkkáj 205,75 millijåvnå jagen 2012 joarkket prosjekterit tjuovvovasj tsiekkadusájt: Åbmudagáv ájmon anedit vuoroduvvá Stáhtalasj goahtelájkkomårniga tsiekkadusáj háldadussaj, doajmmaj ja ájmon anedibmáj le budsjetteridum 1,6 millijárda kråvnåj jagen 2012. Doajmmaj ja divudibmáj åbmudagájs ma e sisbåhtusav vatte, ienemus oassáj kultuvrrahiståvrålasj åbmudagá, oajvvaduvvá dán jage 18,8 millijåvnå juollodibme. Gånågislasj åbmudagáj háldadussaj, doajmmaj ja ájmon anedibmáj le biejaduvvam 84 millijåvnå 2012 jahkáj. Slåhta dæhkko divudibme máksá 117 millijåvnå. Barggo galggá 2013:n ålliduvvat. Jagen 2012 le oajvvadum 50 millijåvnå juollodit. Snjilltjamáno 22. biejve ládadallama vájkkudusá 2012 jahkáj li biejaduvvam 130 millijåvnå lijggeviesoj lájgguj ja sihkarvuoda- ja divvombargguj snjilltjamáno 22. biejve ládadallamij maŋŋela. Dát merustibme ij le ållu visses ájn ja soajttá hæhttu maŋŋela bajedit. Barggodepartemennta oajvvat sámedikkeájrrasij ja suohkanij ja fylk asuohkanij álmmukválljiduvvamij pensjåvnnå beras luluj ådå álmmukoajo álldarpensjåvnnåj hiebaduvvat. Oajvvadusá li ienemus oassáj stuorradikkeájrrasij ja ráddidusájrrasij pensjåvnnåårniga rievddama milta. Oajvvadus le guládallamij sáddidum uddni, guládallamájggemierre le ragátmáno 15. biejve 2012. Guládallamoajvvadusá duogásj le stuorradikkeájrrasa ja ráddidusájrrasa li 2012 ådåjakmáno 1. biejve rájes ådå pensjåvnnåårnigav oadtjum, man vuodo le sæmmi prinsihpa dagu ådå álldarpensjåvnnå álmmukoajon. Pensjåvnnå le lassen álmmukoajo álldarpensjåvnnåj. Departemennta oajvvat dal sæmmi rievddadusájt sámedikkeájrrasij pensjåvnnåårniga njuolgadusán ja suohkanij ja fylkasuohkanij álmmukválljiduvvamij pensjåvnnåårniga njuolgadusán. Dá li oajvvadusá ájnnasamos oase: Suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner le nammadam muhtem referánssajuohkusav ássjediehttenammadussaj mij suohkanådåstusájn barggá. Referánssajuogos galggi vuojnojt buktet ássjediehttenammadussaj dán bargon. Ássjediehttenammadus galggá oajvvadit ævtojt vuogas suohkanjuohkemij ja buorre dievnastusájda suohkanijda. - Ávon lev gå dálla oadtjop sadjásis referánssajuohkusav gånnå sihke suohkanij ja stáhta suorges li ájrrasa. Dát juogos máhttá rádijt ja vuojnojt buktet ássjediehttenammadusá ævtojda, javllá stáhttaráde Jan Tore Sanner. – Sæmmi båttå le ájnas jut barggeorganisasjåvnå gudi åvdåsti sijájt gudi suohkanijn barggi, oassálassti suohkanådåstusá bargguj juo álgo rájes. Sidáv prosæssa galggá nav vijddásit gå vejulasj tjanáduvvam, javllá sån. Ássjediehttenammadus mij jåhtuj biejaduváj ådåjakmáno 3. biejve dán jage , galggi ietjasa vuostasj oasserapportav buktet snjuktjamáno 24. biejve. Dán rapportan galggá nammadus oajvvadit makkir ævto ja prinsihpa galggi suohkanij juohkema gáktuj – suohkanij udnásj dahkamusáj milta. Ævto galggi aneduvvat bájkálasj, guovlolasj ja guovdásj dásen vuodon gå galggá suohkanavtastahttemav ja ådå suohkanstruktuvrav árvustallat. Loahpparapportan mij boahtá dán jage javllamánon galggá nammadus aj árvustallat ævtojt ådå dahkamusájda suohkanijn. Referánssajuohkusin li suohkanoajve gájka belludagájs ja buorre ájrastibme lándav miehtáj. Duodden li Fagforbundet ja Akademikerne ájrastuvvam, aktan muhtem sektordepartementaj ájrrasa ja fylkkamánnij barggojuohkusa jådediddje. Ájnas dahkamus referánssajuohkusij le vuojnojt buktet makta ævtoj oajvvadusá vuojnnet hiehpi ja li anedahtte suohkanijda gå galggi árvustallat ráddnásuohkanij avtastahttet. Ássjediehttenammadusá referánssajuohkusa ájrrasa: Stáhttaráden uddni biejaduváj åvddån muhtem proposisjåvnnå gånnå oajvvaduvvi rievddama girkkolágan. Návti ráddidus tjuovvol Girkkosåbadimev, sjiehtadus stáhta ja Vuona girkko boahtteájge aktijvuoda gaskan. Divna belludagá Stuorradikken dasi sjiehtadin jagen 2008. Proposisjåvnån le aj Vuona girkko demokratijaådåstusá evaluerim. Demokratijaådåstusá tjadádime ulmme le Stuorradiggáj dilev láhtjet váj máhtti tjuovvolit Vuodolága rievddama ævtodusájt, ma li girkkosåbadime aktijvuodan låggŋiduvvam. Ráddidus oajvvat Vuona girkko biskåhpa boahtteájggáj galggi Girkkorádes virggáj biejaduvvat, ja Girkkotjåhkanibme galggá mierredit gåktu prosessa nominasjåvnåjn, jienastimijn jnv. gitta virggáj biedjamij galggá. Pråvståjt virggáj biedjat oajvvaduvvá bisspaguovllorádáj biejaduvvat, mij uddni juo suohkanbáhpajt ja ietjá tjoaggulvisbáhpajt virggáj biedjá. Oajvvadum Vuodolága ja girkkolága rievddama mierkki ij desti lága baktu gájbbeduvá stáhttaráde guhti girkkoássjij åvdås vásstet, galggá Vuona girkko ájras. Boahtteájggáj aj departemennta hæhttu muhtem ássjijt mierredit ma girkko oahppaj guosski. De galggá mærrádusá åhpalasj vuodo tjielggiduvvat guoskavasj biskåhpa ja vásstediddje girkkolasj orgána javllamusá baktu. – Viehka dudálasj lev gå dálla lip girkkolága rievddama ja demokratijaådåstusá evaluerima proposisjåvnåv åvddån biedjam, javllá stáhttaráde Aasrud. - Girkkosåbadime tjuovvolimijn lip dal buorre jådon. Doajvov dájt ássjijt aj nahkap giehtadallat navti váj vijdes avtamielalasjvuodav girkkopolitihkan bisodip. Vuodolága ja girkkolága rievddama ij mierkki Vuona girkko ja stáhtta sirraba. Girkko galggá boahtteájgijda aj sierra girkkolága baktu dåjmaduvvat ja almulasj budsjehtaj baktu ruhtaduvvat. Ja báhpa galggi vilá stáhta virgen. - Doajvov dájna lip dilev buoragit láhtjám váj Vuona girkko – aj moattekultuvralasj ja moatteåskulasj Vuonan – luluj liehket rabás ja sebradahtte álmmukgirkko, javllá Aasrud. Kabul: -Vuojnnep åvddånimev, li vilá hásstalusá - regjeringen.no Suodjalimminisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen manná Kabulis ådåsmuhtedum gåvåj suv 11. guossidimes Afghanistanan. Sunji le læhkám geldulasjvuohta gæhttjat åvddånahttemav dat rájes gå lij danna gålmmå jage dát rájes. Guossidimen iejvvijga såj suodjalimåjvijn Harald Sunde afghanalasj ja vuona fuovav, sáhkadijga moadda oajvemus politihkkárij, nissunparlamentáralattja ja ISAFa oajvemusájt. – Muv oajvvegåvvå le ássje doajmmi buorebujt ja ulmutja li ienep måvtuga, javllá Strøm-Erichsen. – Valla sæmmi båttå gå guláv buorre subttsasijt, de aj oattjov vuojnnet li vilá hásstalusá. Suodjalimoajvve dættot sån vállji duosstot dajt mielludahtte signálajt ma båhti, valla dádjat vilá ållu vájllu åvddål lánnda le stuoves. Iejvvijga CRUav Akta dajs buorre subttsasijs le Kabula sierrabulkkejuogos, Crisis Response Unit (CRU), gejda vuona tjiehppesoldáhta rádijt vaddi. Juohkusa ådå oajvve, major Khoshhal Sadat rámmpot vuona ratjástimev ja subtsastij vuonarijkaga ålov barggi aktan afghanalasj guojmmebarggij. Sadat dættot fuova máhtudagáv, dåbmarisvuodav ja dádjadusáv afghanalasj dilijs. Dá åhpaduvvi vuona tjiehppefuovajs. - Sadat tjielggasit javlaj vuona ratjástibme vaddá ålov CRUa máhtukvuohtaj buorebuv Kabula oaggásvuodav bisodit, javllá suodjalimminisstar. - Vuona tjiehppefuova galggi vuostatjin liehket jagev 2013. ISAFa ålles dárbbo jahkáj 2014 ij le tjielggidum. De vierttip árvustallat jus soajttá guhkedimev gå le muddo, javllá Strøm-Erichsen. Nissuna guovdátjin Suodjalimminisstarin lij buorre tjåhkanibme guokta parlamentáralattjaj, Shukria Barakzai ja Najia Zewari, aktan nissunåvdåstiddjijn Hasina Sagi. – Sijá histåvrå ja åtsådallama vájkkudi muv ja li ájnnasa, javllá Strøm-Erichsen. Nissunij roalla Afghanistanan viertti vilá guovdátjin liehket. Dá nissuna e hiejte, juska ienep næjtso skåvlåv vádtsi, binnep máná jábmi bajássjaddamin buorep varresvuodafálaldagá diehti, binnep iedne jábmi riegádahttemijn, ja nissunij riektá li åvddånahteduvvam dan diehti. Sij subtsasti vilá ållo viertti dagáduvvat vaj nissuna divna dásijn galggi muossádit rievddadimev, ja mån doarjodav sijá ratjástimev rievddadimev åttjudittjat, javllá suodjalimminisstar. Politihkalasj signála Suodjaliminisstar iejvvij moadda politihkkárijt, duola dagu suodjalimminisstarav Bismullah Khan Mohammadiav ja sadjásasj sisrijkaminisstarav. Sån ådåsmahteduváj ásadimijn afghanalasj oaggásfuovas ja afghanalasj politijajn, ja makkir hásstalusá ma li vilá. – Oadtjuv aj signálajt jus máhtti liehket gárvvása ålles åvdåsvásstádusáv váldátjit Afghanistanan jage 2014 maŋŋela. Muv dádjadus le dát le juoga majt afghanalattja ålov sávvi, valla sihti aj viehkev åhpadimijn ja rádevaddemijn åvddålijguovlluj, javllá suodjalimminisstar. ISAFa oajvvekontåvrån Kabulan, iejvvijga suodjalimminisstar ja suodjalimoajvve oajvemusájt, åvdåstuvvam Nato SCRas, Maurits Jochems ja DCOMISAF generálajn Nick P. Carter. Oattjojga árvustallamav oaggásvuoda dile birra Afghanistanan, ja aj transisjonsprosessas mij le jådon 2014 maŋegæhtjáj. – Tjielggasit Afghanistanan li stuorra hásstalusá. Dá e galla máhte tjoavdeduvvat dåssju doarrodievnujn aktu, ja afghanalattja vierttiji iesj gávnnat tjoavddusijt afghanalasj gássjelisvuodajda. Dåssju politihkalasj tjoavdos máhttá ráfev vaddet mij bissu, ja dav tjoavddusav vierttiji afghanalattja iesj gávnnat. Siján le vilá ållo barggo, javllá Strøm-Erichsen. Guhkesájggásasj guojmmevuohta - Oadtjum lev buorre dádjadusáv hásstalusájs majt da moadda oassálasste vuojnni Afghanistanan åvddålijguovlluj. Divna guorrasi ájnnasamos le afghanalasj álmmugav suodjalit, ganugit stuojmmeværmádagájt, åvddånahttet ANSFav vaj galggi máhttet åvdåsvásstádusáv válldet oaggásvuodas, ja aj doarjodit åvddånahttemav afghanalasj institusjåvnåjs. Jienastibme jagen 2014 sjaddá ájnas mærkkabiejvve Afghanistadnaj, ja vuoset máhttelisvuodav joarkke stuoves sebrudakåvddånahttemij, oaggásvuohtaj ja sosiálalasj åvddånahttemij, javllá sån. - Vuona bieles le læhkám ájnas dættodit sjaddá vilá nanos viehkke Afghanistanan åvddålijguovlluj. Mån dættodiv Vuonarijkka sjaddá ekonomalattjat doarjodit desik afghanalasj oaggásvuodafuovajda (ANSF) ja sivijla viehkijn gitta 2017. Vuonarijkka le guhkesájggásasj guojmme. Dát buoragit vuosstájváldeduváj, hæjttá suodjalimminisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen. - Nordlánda fylkkamánne le ájnas aktisasjbarggoguojmme gå galggap tjadádit dåjmajt sámegiela doajmmaplánan oarjjel- ja julevsámegielaj gáktuj. Dan diehti doarjju ráddidus fylkkamánne gielladåjmajt jagen 2010 1,7 milliåvnå kråvnåj, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud. Duodden juolloduvvá 150 000 kråvnå prosjektaj YouTube på lulesamisk. Nordlánda fylkkamánnen le koordinerimåvdåsvásstádus oarjjel- ja julevsámegiela åhpadusá gáktuj, ja dåjmalattjat barggá gielajt nannit ja bisodit. Jagen 2010 li plánim moadda dåjma mánáj, nuoraj ja ållessjattugij vuoksjuj. Máhtudaklåpptim sáme åhpadiddjij vuoksjuj le aj plánidum. Muhtem dåjma li aktisasjbarggon aktan ietjá guojmij Vuonan ja Svierigin. Ráddidus dårjaj fylkkamánne dåjmajt 1,5 milliåvnåj jagen 2009. – Smáv sámegielaj dille le alvos. Ávon lev fylkkamánne berustimes giellabargon, ja gå barggi ienep arenajt ásadimdiehti oarjjel- ja julevsámegielajda. Dá dåjma låggŋiji dáj smávva gielaj dilev, javllá stáhttaráde. Prosjekta YouTube på lulesamisk oattjoj 150 000 kråvnå doarjjan jagen 2008. Jus ga vehi maŋŋunij de le prosjekta jådon vas áttjak åhpadum julevsámegielak journalistajn redaktørran. Prosjevta ájalvis le interaktijva arenav ásadit gånnå julevsámegielak nuora bessi gielastisá adnet. Ráddidus doarjju dåjmav 150 000 kråvnåj jagen 2010. Divvun, sáme duollatjállemvædtsak, le dal ásaduvvam stuoves årnigin Tråmså universitehtan. Prosjevta tjuovudibme ja åvddånibme uddni almulattjat vatteduváj Sámedikkes universitehttaj. Divvun le sáme korrektuvrraprográmma gájka gålmmå sámegielajda ma Vuonan aneduvvi. Barggo álgij jagen 2004 aktisasjbarggon Sámedikke ja Tråmså universitehta gaskan. Jagen 2007 almoduváj giellavædtsak nuortta- ja julevsámegiellaj, ja jagen 2010 almoduváj sæmmilágásj vædtsak oarjjelsámegiellaj. Korrektuvrravædtsagav máhtá nehtas viedtjat nåvkå. - Divvuna guhkesájggásasj ulmme le fállat ådåájggásasj giellateknologalasj tjoavddusijt sáme sebrudahkaj. Dát le ájnas viehkken jus sámegiella galggá bissot adnogiellan nav moatten sebrudaksuorgen gå vejulasj, aj suorgijn gånnå ådåájggásasj teknologija le gájbbádus, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkoministar Rigmor Aasrud. Aasrud oassálastij ávvudallamij Tråmsån videovarrudagá baktu sidjij gudi lidjin Tråmså universitehtan. Divvun le náv guhkás viettjaduvvam moadda tuvsán addnijs Nuorttarijkan, ja sij gudi li vædtsagav adnuj válldám li ienemus oassáj dav buorren gávnnam. Teknologija mij le vuodon ij le mierredum giellaj tjanádum ja navti soajttá liehket vuodon sæmmilágásj tjoavddusijda ietjá unneplågogielajda. Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartemennta (ÅGD) le, aktan Sámedikkijn ja Máhttodepartementajn ruhtadam vædtsaga åvddånahttemav jahkásattjat 2004 rájes. Ájmon anedit ja vijddábut åvddånahttet Divvunav le dán jage rájes stuoves juollodibmen biejaduvvam stáhtabudsjehtan. Jagen 2011 le ÅGD’a budsjehta baktu juolloduvvam 4,7 millijåvnå kråvnå Divvunij. Hålla friddjabessambiejven ja nasjonála veteránbiejve, moarmesmáno 8. biejve 2012 - regjeringen.no Májestehtalasj Gånågis, Veterána, Soldáhta, Gieres gájka! Moarmesmáno 8. biejvve beras luluj agev liehket mihás biejvve ietjama rijkatja histåvrån. Symbåvllå friddjavuohtaj. Friddja álmmuk. Rabás demokratija. Jagen 1945 vijmak ráfe Europáj máhtsaj. Gudájahkásasj sjievnnjet gádoj. Dádjadahtes gierddama hiejteduvvin. Ietjama rijkka lej ládaduvvam. Vuonarijkaga sæbrrin dårruj sijdan ja aj ålggon. Doaros vaháguvvama lidjin moattes. Álkke lij hådjånit. Vuorbbe gå miján lij gånågis Haakon VII ja kråvnnåprinssa Olav. Symbåvlå álmmuga miellaj ja soldátaj jálosvuohtaj. Akta dajs guhti le oassálasstám dalutjis gå doarro álgij jagen 1940 le Gunnar Sønsteby. Sønsteby værrodij ietjas demokratijaj. Doaroájgen mielajn friddjavuodas mij rájájt smållij. Doaro maŋŋela miella såbadibmáj mij vájmojt lieggij. Sån le vuostasj Vuonarijkak guoddemin Suodjalusá Guddnekruossav, majt áttjak oattjoj. Doarrokruossav gålmåjn svierdijn le guoddám 1946 jage rájes. Moadda buolva li gullam Gunnar Sønstebya jasska ja mihás subttsasav. Ulmutjaárvo ja jálosvuoda birra. Man divras friddjavuohta le. Vuosstetjuodtjo le nålåjt tsieggim ma agev tjuovggi ja vuosedi gæjnov ráfe vuosstij. Gijttup ja hievedup Gunnar Sønstebyav uddni. Mijá vuorrasamos veterána dårrun nuppát væráltdoaron. Mijá nuoramus veterána duostudin diededum ulmusjmuorrodimev Libyan dijmmá. Uddni tjuodtjobihtit dánna guorralakkoj. Guovte ájggegávdas. Guovtemuoduk doarroværjo. Valla sæmmi låssis dahkamus. Dij lihpit åskåldisát gånågisáv, álmmugav ja ájtteklándav dievnastam. Dij lihpit friddjavuodav ja ráfev sádjum. Nav le veteranaj avtaraják ja gudnálasj histåvrrå. Uddni tjåhkanip Oslon ja ålles rijkan. Tjåhkanip gijttevasjvuodav vuosedittjat. Didjij veteránajda, dijá fámiljajda ja divna lagámusájda. Sæmmi bále vuosedip ahte aktijvuodav moarmesmáno 8. biejves 1945 ep vajálduhte. Veterána, sebrudakviesáda, álmmukválljidum ájrrasa ja ráddidus: Mij aktidip gå Májestehtalasj Gånågis giedjegijt biedjá Nasjonálmonumenntaj dánna Akershus lanen. Værált rievddá. Suodjalusá dahkamusá aj rievddi. Huoman juoga ij rievddaduvá: Mijá aktisasj visjåvnnå jaskadap værálda birra. Dåssju buorep orgániseridum værált máhttá nannit ráfev mij bissu. Danen vuonarijka soldáta oassálasstin Tysklánda sebrudagáv bajedit gå nuppát væráltdoarro någåj. Danen moattes dijás lihpit dievnnum AN-jådeduvvam operásjåvnåj. Ja danen lip mij Afghanistanan. Mij lip danna gåhtjodusá diehti væráltsebrudagás. Mijá soldáhta li javllam sihti sæbrrat, vájku le persåvnålasj vádá buorep iellemav iehtjádijda åttjudit. Dakkir lágásj alvos dahkamus ij vargga gávnnu Mijá soldátaj bargo duogen le snivva gárvedime. Aj muhtem várálasj hárjjidallama. Snjuktjamáno 15. biejve dán jage jábmin vihtta soldáta hárjjidallama vuolen. Suodjalus láhpij vihtta ájnas ambassadøra. Mujttalip sijáv árvujn ja gijttevasjvuodajn. Mujttalip uddni sijáv gudi li jábmám madin Vuonarijkav dievnastin. Operasjåvnåj aktijvuodan ålggorijkan, jali hárjjidallamij aktijvuodan dáppe sijdan. Sij li vaddám gájk ájnnasabmusav: Ietjasa iellemav. Usjudallap aj sijáv gudi li vahágahteduvvam guhkesájggáj. Usjudallap dijáv gudi juohkka ijá rahtjabihtit låssis ájádusáj ja niegoj. Dij ánssidihpit suodjaluvvat gå dahkamusáv ållidihpit. Mij gudi jasska sijddaj bátsijma galggap dav åvdåsvásstádusáv válldet. Mijá åvdåsvásstádus le aj tjalmostit veteránaj ratjástimev. Vaj oadtjobihtit dav vieledimev majt ánssidihpit. Berustit le aj rámmpodit. Uddni rámmpop dijájt veteránajt. Soldáhtta le guddnenammadus. Veterádna le guddnenammadus. Dij sádjobihtit jasska boahtteájgev ietjama mánájda. Dan åvdås dijáv uddni gijttep. Snjilltjamáno 22. biejve dijmmá mujteduvájma man rassje jasskavuohta duodalattjat le. Dan vierredago suojvanisás tjuodtján udnásj oajvvesáhka: Friddjavuohta ja demokrátija åvdås vierttip barggat. Vierttip juohkka biejve suodjalit ietjama aktisasj árvojt. Gijtto gå gulldali! Kulturbudsjæhtta 2013 – Råmsså - regjeringen.no Doajmma Gájka lågo li 1000-kråvnågin Mærrádus 2012 Rievddam Oajvvadus 2013 Riddu Riddu Hålogaland Teatera doarjja lassán oajvvadusá milta 2,1 millijåvnå kråvnåj gitta 45,8 millijåvnå kråvnåjda 2013:n. Lasedimes li 0,7 millijåvnå kråvnå vuodoláhkaávvudallamijda tjanádum. Riddu Riddu-festiválla oadtju 0,5 millijåvnå kråvnå lasedimev dårjan – tjoahkkáj 2,1 millijåvnå kråvnå 2013:n. Nord-Troms Museum doarjja le oajvvadum lasedum 0,9 millijåvnå kråvnåj ma ierit ietján galggi mannat jåhtemij ådå kultuvrraviessuj Nuorttarájsan. – Sámij álmmukbiejvve – guovvamáno 6. biejvve – le ájnas biejvve sámijda. Gå biejvve ávvudaláduvvá vijddásappot lándan de sáme kultuvrra almulasjvuodan vuojnnusij låggŋiduvvá, javllá ådå sámeminisstar Rigmor Aasrud. Gå ådå ráddidus gålgådismánon válljiduváj de jådeduváj sámepolitihka åvdåsvásstádus Barggo- ja sebradahttemdepartementas Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartemenntaj, Rigmor Aasrud vásstediddje stáhttaráden. – Sámij álmmukbiejve le luondulasj ráddidusá sámepolitihka vuodov åvddån giesset, namálattjat sámijn ja dáttjajn le sæmmi riektá ietjaska gielav ja kultuvrav åvddånahttet. Sámegiela doajmmapládna dijmmá gárveduváj, ja dán plána barggo ållåsit joarkká, sierraláhkáj galggap vuorodit smáv sámegielajt bisodit ja åvddånahttet, javllá sámeminisstar. Aasrud le áttjak máhttsam manos Finnmárkon. Manon duola dagu Sámedikkev ja moadda ietjá sáme ásadusájt guossidij. Sámij álmmukbiejve åvddåla guossidij sáme mánájgárdev Oslon gehtjatjit gåk dal dåppe biejvev ávvudalli. Sámij álmmukbiejvve le Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan ávvudaládum 1993 jage rájes. Jagen 2004 sjattaj biejvve almulasj slávggábiejvven Vuonan. – Vuorbbe biejvijn! Ráddidus oajvvat lasedit juollodimev almulasj oasstemij gujddimnammadussaj (KOFA) 2 millijåvnå kråvnåj jagen 2012. Dát le ájnas doajmma váj bæssá gujddimijt giehtadallat dåhkkidahtte ájge sinna. 2009:n åstij almulasj suorgge ietján gå ulljosuorgge ålles 327 millijárda kråvnå åvdås. Váj sihkarasstá dá oasstema li njuolgadusáj milta de le ájnas orgánajn mij dåbmaris ja dåhkkidahtte láhkáj giehtadallá oasstemnjuolgadusáj gujddimássjijt. KOFA ådå ássjij låhko le ájgij tjadá lassánam. 2006:n lidjin 158 ådå ássje, 2009:n 285 ja 2010:n 396. Ráddidus stuoret årnigav sáme oahpestiddjij dá jage nælját oahpestiddjijn. Duodde nuorajn juohkusin máhtti sáme oahpestiddje guossidit ienep skåvlåjt rijkav birra diedujn sáme kultuvra ja sebrudakdilij birra. Ulmme le diedov oabllot ja buoredit vuojnov sáme álmmuga birra. - Oahpestiddjeårnik le vuorbástuvvam ja le læhkám mielagiddis doajmma jåvsåtjit vuona nuorajt diedoj sámij birra. Lav dan diehti ávon gå dal stuoredip årnigav, vaj diedo sámij ja sámij dile birra máhttá jåksåt ienep ulmutjijt. Mån nannusit jáhkáv lasse diehto binnet åvddågáttojt, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud. Sáme oahpestiddje li nuora dajs moadda sáme guovlojs. Nuora válljiduvvi juohkka jage åhtsåmprosessa maŋŋela, ja ådå oahpestiddje oahpásmahteduvvi sáme festiválan Márkomeannun snjilltjamánon. Oahpestiddjeårnik háldaduvvá Sáme allaskåvlås ja ruhtaduvvá Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementas. Dá rádjáj li gålmmå oahpestiddje aktan skåvlåjt guossidam. Stuoredimijn nælját oahpestiddjijn máhtti manádit guokta juohkusij ja navti jåksåt ienep skåvlåjt guossidit gå åvddåla. Duogásj Årnik sáme oahpestiddjij álgaduváj gæhttjalimprosjæktan jagen 2004 ja sjattaj stuoves doajmma jages 2008. Prosjevta ájádus le sáme nuora galggi diedov juohket ietjas árggabiejves njuolgga guládallamijn ietjá nuoraj. Oahpestiddje guossidi skåvlåjt, organisasjåvnåjt ja siebrijt ålles rijkan diedojt juogátjit sáme kultuvra ja sebrudakdile birra avta jage birán. Oahpestiddjeårnik árvustaláduváj jagen 2007 ja gåvviduvvá riek vuorbástuvvam prosjæktan. Sihke åhpadiddjij, oahppij ja oahpestiddjij mielas lej doajmma vuogas ja riek ávkken. Lågå ienebuv Sáme oahpestiddjij birra Sáme allaskåvlå bielen Ráddidus laset dårjav oarjjel- ja julevsámegielajt nannit ja åvddånahttet, ja vaddá 2 350 000 kråvnå moadda dåjmajda ma li Nordlánda fylkkamánne duogen. Dá dåjma galggi tjadáduvvat aktan suohkanij, ietjá fylkkamánnij ja muhtem skåvlåj ja allaskåvlåj, ja le Sámegielaj doajmmaplána dåjmaj joarkka. Duodden ráddidus bihtám- ja lullesáme kultuvrradåjmajt doarjju. - Ráddidus sierraláhkáj dættot miján li gålmmå avtaárvvusasj giela Vuonan. Oarjjel- ja julevsámegiela li sierraláhkáj ájtedum, ja ájnas le dá guokta giela sierraláhkáj vuorodit, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud. Akta Nordlánda fylkkamánne dåjmajs le márkásáme giellabiesij åvddånibme aktan Jukkasjávre-guovlojn Svieriga bielen. Márkásáme guovllo le Oarjje-Råmsån ja Nuortta-Nordlándan ja nuorttasáme giellaguovlluj gullu. Sierralágásj dárbbo le æjvvalimsajijt ásadit sámegielav nannit ja åvddånahttet dán guovlon. Ietján prográmman le fylkkamánnen valjes dåjma mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda oarjjel- ja julevsáme guovlon daj gaskan mánájgárddedåjma, giellaåhpadibme ja giellabiese. Beras luluj nammadit muhtem prosjekta mij galggá sámegielaj anov sosiála mediajn gåvvidit, ja nammadit dåjmajt ma soajttá nanniji sámegielaj anov dájn mediajn. Prosjekta tjadáduvvá aktan Nordlánda universitehtajn. - Nordlánda fylkkamánne viehka buorre bargov dahká oarjjel- ja julevsámegiela ja kultuvraj åvdås, ja le válldám åvdåsvásstádusáv moaddásijs Sámegielaj doajmmaplána dåjmaj åvdås, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud. Elgå skåvllå le tjanádam barggijt alla oarjjelsámegiela máhtudagáj, ja sihtá oahpponævojt åvddånahttet ma lulun ávkken ålles oarjjelsáme guovlluj. Departemennta doarjju prosjevtav mij galggá sebrudakfágatermajt ja sebrudakfága oahpponævojt åvddånahttet 400 000 kråvnåj. Duodden oadtju skåvllå 550 000 kråvnå doajmmadoarjjagin. Árran julevsáme guovdásj oadtju dán jage 300 000 kråvnå doarjjan prosjektaj bihtámsáme guovlo sáme bájkkenamájda. Dát le gålmåjahkásasj prosjekta mij álgij 2010:n. Nuortta-Trøndelága fylkkasuohkana prosjektajådediddjevirgge mij le ásaduvvam oarjjelsáme kultuvrav ja gielav nannitjit fylkan oadtju joarkkaruhtadimev. Prosjekta sierraláhkáj dættot oarjjelsámegiela åhpadusáv iesjguhtik dásen. Duodden dájda rudájda oadtju Lullesáme musea Njájddamin ja åvddåprosjekta Gålldåsáme kultuvrra rijkkarájáj rastá dán jage aj 700 000 kråvnå dårjav. Sáme dåjmaj juollodibme jagen 2011 le sulle 829 millijåvnå, 2010 rájes 27 millijåvnå lassánibme. Jagen 2011 háldat Sámedigge sulle 360 millijåvnå, 13 millijåvnå lassánibme. Ráddidus le budsjehttaoajvvadusánis 2011 oajvvadam sámegielaj juollodimev lasedit 10 millijåvnå kråvnåj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu. Dat sihtá javllat ålles 23 millijåvnå lasedibme maŋemus gålmmå jage Sámegielaj doajmmapládnaj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu. Divvun-prosjekta le åvddånahttám giellaviehkkenævojt namálattjat elektråvnålasj tjállemviehkke, korrektuvrraprográmma ja pedagogalasj prográmma iesjguhtik sámegiellaj. Dákkir prográmmaj åvddånahttem le ævtton jus sámegiela galggi adnogiellan bierggit udnásj sebrudagán. - Ájnas le læhkám jut Divvunav joarkkep, ja diedáv Sámedigge le aj guhkesájggásasj tjoavddusijt prosjekta gáktuj åhtsålam, mij le 2004 rájes doajmmam. Danen lev viehka dudálasj gå giellavuorodime 10 millijåvnåjs li 4,7 millijåvnå juolloduvvam Divvun doajmma- ja åvddånahttemorganisasjåvnå ásadibmáj, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud. Sámedigge, manna le viehka ájnas roalla sámegiela bargo hárráj, oadtju 3,5 millijåvnå 10-milliåvnnåsasj giellavuorodimes. Ráddidus oajvvat Sámedigge galggá oadtjot 225,655 millijåvnå Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu. Duodden boahtá jahkásasj ruhtabátsos Sámeálmmuga fåndas. Kultuvrradepartementa kap. 320 Allmenne kulturformål, post 73 Nasjonale kulturbygg le oajvvadum vihtta millijåvnå doarjjan tsieggimprosjektaj Nuorttalij årro álmmugij guovdásj (åvdep Ája Sáme guovdásj) Gájvuonan. Ådå viesso ålliduvvi váj máhttá álmmugij rabáduvvat 2011 giese. Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta kap. 2445 Statsbygg le oajvvadum juollodimrámma mij sisadná rudájt ådå viesov tsieggit Saemien Sijten Snåsan. Jagen 2011 galggá Sáme dájddadávvervuorkká Kárasjågån prosjekteriduvvat. Hiebadum dåjmaj baktu ja ålleslasj nannim kultuvrrajuollodimijs 2005 rájes le Ráddidus vijdes kultuvrra-, media- ja luojvojbarggodåjmajt nannim. 2013 budsjehttaåvddånbuktema baktu li ålles juollodime kultuvrradåjmajda lassánam sulle 4,9 millijárda kråvnåj 2005-2013 ájggudagán. Kulturlåpptim Kulturlåpptim álgaduváj 2004:n ja vijdeduváj 2009:n. Dájna låpptimijn biejaj ráddidus rahtjalis ulmijt kulturiellemij ja stáhta ressursaadnuj kultuvrradåjmajda. 2013 budsjehttaoajvvadus mierkki tjoahkkidum lasedibme 889,3 millijåvnå kråvnåj jali 9,8 prosenta Kulturlåpptima tjuovvolibmáj. Akta oajvvetjuogga Kulturlåpptimijn le kultuvrrabudsjehtta åvddål 2014 galggá 1 prosennta stáhtabudsjehtas. 2013 lasedimijn lassán kulturbudsjehtta 0,92 prosentas gitta 0,96 prosentajda stáhtabudsjehtas. Kulturlåpptima oajvvevuorodime ja joarkka 2013:n li: 320,7 milliåvnå lasedum momskompensasjåvnnån luojvoj organisasjåvnåjda Ráddidus oajvvat 320,7 milliåvnå lasedum momskompensasjåvnnån luojvoj organisasjåvnåjda 2013:n. Lasseárvvodivut kompensasjåvnnå doarjjaårnik luojvov organisasjåvnåjda ásaduváj jagen 2010 gå 396 millijåvnå kråvnå juolloduvvin. 2013:n le årnik 948 millijåvnå kråvnå. Momskompensasjåvnnå luojvov organisasjåvnåjda le stuorámus vuorodibme luojvoj suorgen stáhtabudsjehta baktu gudik goassak. Årnik le læhkám ájnas bájkálasj siebrij nannidahttijn. 2011:n oadtjun 13 000 siebre momskompensasjåvnåv. Kulturdepartemennta oajvvat 948 millijåvnå doarjjan 2013 jahkáj. 114,9 millijåvnå lasedibme siednadájddaj Guovllo- ja rijkkaoasseteahtera oadtju 22,7 millijåvnå ienep. Ienemusát oadtju Kilden (Agder Teater, OperaSør ja Kristiansand Symfoniorkester) 7,5 millijåvnå kråvnåj. Den Norske Opera & Ballett juollodibme lassán 48,5 millijåvnå kråvnåj. 25 millijåvnå kråvnå galggi viddnudagá ruhtadilev nannit. 4,8 millijåvnå kråvnå lasedibme guovllo- ja bájkkeoperájda duola dagu Tjoahkkidum lasedibme 16,1 milliåvnå kråvnå manni nasjonála teahterijda. Ålles lasedibme dánssimij boahtte jage 12 millijåvnå kråvnå, dajs 5 millijåvnå årnigijda Vuona kulturfonda vuolen. Badjel 60 milliåvnå musihkkaj Ráddidus oajvvat nasjonála ja guovloj orkesstera galggi oadtjot 25,2 millijåvnå kråvnå ienep gå uddni. Duodden boahtá Kristiansand Symfoniorkester lasedibme mij le oassen Kildenis Kristiansandan. Stavanger Symfoniorkester oadtju 7 millijåvnå kråvnå duodden, Bergen Filharmoniske Orkester 6 millijåvnå kråvnå, Oslo-Filharmonien 5,4 millijåvnå kråvnå ja Nordnorsk Opera og Symfoniorkester 3 millijåvnå kråvnå. 20,1 millijåvnå kråvnå manni Norsk kulturfond årnigij nannimij. Lasedimes li 5 millijåvnå kråvnå Rikskonsertajs viettjadum. Kåvråjda lassán doarjja 3,7 millijåvnå kråvnåj. Lasedibme manná duola dagu tjuoldedum kåvråjda, doajmmarudáj nannimij, dirigænntamålssomij ja Kilden kåvrrådoajmmaj. Guovdásjfestiválaj doarjja lassán 4,6 millijåvnåj – ja ietjá dåjma musihkan oadtju 6,5 millijåvnå ienep (dát guosská duola dagu Music Norway, Riksscenen ja Rock City Namsos). 55 millijåvnå kråvnå duodden dávvervuorkájda ja kultuvrrasuodjalussaj Kulturdepartemennta dættot aktijdimev, tsiekkadussuodjalimev/dåjmav ja gaskostimev gå nasjonála dávvervuorkkáværmádagá doajmmaruhta laseduvvá tjoahkkáj 51,3 millijåvnå kråvnåj. Ráddidus oajvvat 9,9 millijåvnå kråvnå Eidsvolltsiekkadusá inventárraprosjevta juollodibmen vuodolágaávvudallama aktijvuodan 2014. Ålles juollodibme dávvervuorkká- ja kultuvrrasuodjalimdåjmajda 2013 budsjehtaoajvvadusán aktan Dájda, arkitektuvra ja designa nasjonálmusajn, le sulle 1,3 millijárda kråvnå. 39,5 millijåvnå kråvnå lasedibmen visuála dájddaj Norsk kulturfond oadtju 4,6 millijåvnå kråvnå visuála dájddaj. Norsk kulturråd oadtju 6 millijåvnå kråvnå ienep visuála dájddaj. 3 millijåvnå dájs manni rijkajgasskasasj dájddafestivállaj Bergen Assembly. Nasjonalmuseet oadtju 12,6 mill. kråvnå ienep. Dájs galggi binnemusát 5 millijåvnå kråvnå Munch-ávvudallamij aneduvvat 2013:n. Gånågis Christian Frederik monumentajda 2,7 millijåvnå kråvnå juolloduvvi 2013:n ja nasjonála mujttomerka 2011 snjilltjamáno 22. biejve maŋŋela oadtju 5,2 millijåvnå kråvnå. Dájs 5,2 millijåvnå kråvnå 2013:n mávseduvvi. Ietjá dåjmajda visuála dájdan oajvvaduvvá 8,4 millijåvnå kråvnå lasedibme. Duodden li 3,7 millijåvnå kråvnå oajvvaduvvam lasedibmen dájddamuseajda Nasjonála dávvervuorkkáværmádagán. 38 millijåvnå kråvnå lassen filmajda Ráddidus joarkká filmmavuorodimev 38 millijåvnå lasedimijn 2013:n. Dán sjiehtadusá baktu vuona filma buorráni ja rijkajgasskasattjat duvdeduvvi. Ålles lasedibme suorgen aj vájkkut váj máhttá TV-dramaj juollodimijt lasedit. Ráddidus vaddá 10 millijåvnå kråvnå rijkajgasskasasj bargguj 2013, váj ållit ulmev vuona filma galggi rijkajgasskasattjat bierggit ja rijkajgasskasasj bálkkájt vuojttet. Ráddidus vaddá 9 millijåvnå ienep TV-dramaj ållågattjat ja ja TV-dramaj mánájda ja nuorajda sierraláhkáj 2013:n. Dáhtáspelaj åvddånibmáj laseduvvá aj juollodibme, vidájn millijåvnåjn. Ráddidusá ulmme gærdodit juollodimijt dáhtáspelaj åvddånahttemij 2011-dáses gitta Kulturløftet II låhpadibmáj 2014:n le de dan baktu ållidum. 2005 ráddidusmålssoma rájes li filmma- ja mediadåjmaj doarjja lassánam 298 millijåvnå kråvnåj. Buvtadime lasedibme aktu le 207 millijåvnå kråvnå. Kulturlåpptim II ulme li ierit ietján Vuodna galggá Nuorttarijkaj åvdemusán liehket mij filmajda, TV-dramájda ja dokumentárajda guosská, jut vuona filma galggi rijkajgasskasattjat rijbbat ja jut 25 % kinomárnánis galggi vuona filma. 32,4 mill. Kråvnå lassánibmen giellaj, girjálasjvuohtaj ja girjjevuorkájda Ivar Aasena riegádime 200-jage ávvudallama aktijvuodan sjaddá 2013 nasjonála giellajahke mij galggá Vuona gielalasj valljudagáv vuosedit tjoahkke ja sebradahtte láhkáj. 2012 ja 2013 stáhtabudsjehta baktu ruhtat Kulturdepartemennta Giellaráde vuodoruhtadimev 6,5 millijåvnå kråvnåj. Nasjonalgirjjevuorkká oadtju 20,4 millijåvnå kråvnå duodden. Tjoahkkáj oajvvaduvvi 874 millijåvnå kråvnå giellaj, girjálasjvuohtaj ja girjjevuorkkádåjmajda 2013 budsjehttaoajvvadusán. 24,5 millijåvnå kråvnå lassánibmen arkijvvadåjmajda Arkijvvadåjmadagá doajmmaruhta lassán 24 millijåvnåj 316 millijåvnå kråvnåjda. Barggelihtudisá arkijvva ja girjjevuorkká oadtju 500 000 kråvnå ienep, tjoahkkáj 7,3 millijåvnå kråvnå. Kulturdepartemennta oajvvat 359,5 millijåvnå arkijvvadåjmajda. 3,2 millijåvnå kråvnå lasedibmen kultuvrra- ja æládusprosjevtajda Ráddidus galggá buktet ådå doajmmaplánav kultuvrraæládusájda. Kulturdepartemennta, Æládus- ja oasesdepartemennta ja Suohkan- ja guovllodepartemennta aktan barggi dán vuoksjuj. Ráddidus oajvvat 3,2 millijåvnå kråvnå lasedibmen, váj ålles juollodibme kultuvrra ja æládusprosjevtajda 2013:n le 8,8 millijåvnå kråvnå. 20 millijåvnå kråvnå ienep buvtadimdoarjjaj Ráddidus joarkká ulmijn jut stáhta duogen le viehkedit mediavaljesvuodav. Kulturdepartemennta ájggu, aktan Finansdepartementajn, válldet aktijvuodav ESA:jn guoradallamdiehti gåktu mediedoarjja galggá boahtteájgijda hábbmiduvvat. 2006 lassánime maŋŋela li buvtadimdårja rudá binnum. Danen sihtá ráddidus buvtadimdårjav lasedit 20 millijåvnå kråvnåj ålles 307,9 millijåvnå kråvnåjda jagen 2013. 27 millijåvnå kråvnå duodden nasjonála kulturviesojda Kulturdepartemennta oajvvat 195,5 millijåvnå kråvnå doarjjan nasjonála kulturviesojda. Lasedibme le sulle 16 prosenta 2012 juollodime vuoksjuj. Duodden le Ådåstuhttem- háldadim- ja girkkodepartementa budsjehta baktu oajvvaduvvam juollodit 109 millijåvnå kråvnå Eidsvolltsiekkadusá åbddimij. Ådå tippetjåvda Ráddidus oajvvat Norsk Tippinga badjelbátsos 2015 rájes rievddaduvvá váj 64 prosenta valástallamdåjmajda manni, 18 prosenta kulturdåjmajda ja 18 prosenta sebrudakávkálasj jali humanitera organisasjåvnåjda ma ælla Vuona valástallamlihto ja olympalasj ja paralympalasj komiteaj tjanádum. Dát juohkemtjåvda åvddån biejaduváj St.died. nr. 26 (2011–2012). Oassen ådå juohkemtjoavddaga álgadimes buktá Ráddidus 2013 budsjehttaoajvvadusánis oajvvadusáv rievddadit ruhtaspellamlága § 10, váj Norsk Tippinga badjelbátsos juogeduvvá 47,9 prosentaj valástallamdåjmajda, 14,6 prosentaj kultuvrradåjmajda stáhtabudsjehta ålggolin, 18 prosenta humanitera ja sebrudakávkálasj organisasjåvnåjda ja 19,5 prosentaj kultuvrradåjmajda ma li stáhtabudsjehtan. Tippetjoavddaga oajvveulmme le nannit valástallamdåjmaj dårjajt. Ajtu vuosedi Norsk Tippinga merustallama doarjja valástallamdåjmajda tippetjåvda milta binnu 2013 rájes. Budsjehttaproposisjåvnån li dá merustallama vuodon. Ådå merustallama Norsk Tippingis li vehi buorep ja vuosedi sisbåhtusa valástallamdåjmajda e ládádalá sæmmi binnedimes dagu åvdep merustallama li vuosedam. Norsk Tippinga merustallama vuosedi tippetjåvda vuogas dåjma oadtju sulle 200 millijåvnå ienep gå majt stáhtabudsjehta lågo vuosedi. Dát mierkki ierit ietján valástallam soajttá oadtjot badjel 22 millijåvnå lassánimev. Kultuvrradåjma stáhtabudsjehta ålggolin máhtti oadtjot sulle 65 millijåvnå lassánimev 2012 máksema buohta. 3 millijåvnå kråvnå duodden iellemvuojnnobieledis seremonilanjájda Ráddidus oajvvat 10 millijåvnå kråvnå iellemvuojnnobieledis seremonilanjájda. Dát le 3 millijåvnå kråvnå lasedibme. Årniga ulmme le dilev láhtjet váj oadtju iellemvuojnnobieledis seremonilanjá suohkanijn. Årnik le joarkka stáhta-girkkolihtudmes mij 2008:n mierreduváj (gehtja Innst. S. nr. 287 (2007–2008). Mån sávav Sámediggáj buorisboahtem åskåldis bargguj ja sávav dat barggo sjaddá ávkken sáme álmmugij ja mijá ájtteklánndaj. Sámedigge le dal doajmman guoktalåk jage ja le ájnas oassálassten læhkám mij guosská sáme sebrudagá åvddånibmáj, ja åvdåstiddjen sámijda Vuonan. Ietjas vijdes oassálasstemijn sámeálmmuga rievtesvuodaj hárráj, sáme kultuvra ja sáme gielaj hárráj, ja sáme institusjåvnåj ásadimen hárráj le Sámedigge biedjam vuodov vuogas sebrudakåvddånibmáj. Sámedikke berustibme åvddånimes nasjonálastáhta rájáj rastá, duola dagu Sáme parlamantáralasj ráde baktu, le buoredam máhtukvuodav nannitjit aktisasjvuodav sámij Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Buorre aktsasjbarggo le aj ásadum ráddidusáj ja sámedikkij gaskan Vuonan, Svierigin ja Suoman. Dán bargon le sierralágásj berustibme tjanádum vijdáp bargguj mij guosská Nuorttarijkalasj sámekonvensjåvnå vuododibmáj. Ájggomus le hieredusájt gádodit ma gåhtsi aktisasjbargov, vaj sámij máhttelisvuoda avta álmmugin doajmmat rijkarájáj badjel ållåsit doajmmagoahtá. Stáhtaj aktisasjbarggo Arktalasj ráden, Barensráden, Nuorttrijkalasj ráden, ja ráddidusá bilaterála aktsasasjbarggo Ruossjajn, vájkkut stuoráp avtastallamav ja semasvuodav álggoálmmuga ja iehtjádij gaskan nuorttaguovlojn – mij vas vaddá stuoráp dádjadusáv álggoálmmugij berustimijda ja rievtesvuodajda. Álggoálmmuga miehtáj værálda guoskadalli garrasabmusijt gå birás ájteduvvá. Rijkajgasskasasj bargoj baktu, duola dagu dálkádak- ja birásgatjálvisájn, oassálasstá Sámedigge ietjá álggoálmmukoassálasstij siegen bargguj nannitjit buorre boahtteájgev álggoálmmugij maŋep buolvajda. Sámedigge oassálastij dåjmalattjat gå ANa-tjielggidus álggoálmmuga rievtesvuodaj hárráj dagáduváj, ja mij mierreduváj ANa Oajvvetjåhkanimen ragátmáno lågenangoalmát biejve jagen 2007. Bájkálasj sámesebrudagáj nannim ja bisodibme le ájnas jus sáme kultuvrra vilá galggá ielle kultuvrran bissot. Bájkálasj sámesebrudagáj máhtto ietjás dábij hárráj le ájnas vuodon bájkálasj resurssaávkkidibmáj, ja gå galggá sáme kultuvrraj tjanádum æládusiellemav ja miehttseadnemav åvddånahttet. Sáme kultuvrra, giella ja æládusdåjma li moatte láhkáj gárttjásin ja dætto vuolen stuorra sebrudagás. Danen le ájnas aktivalattjat plánit sebrudakåvddånahttemav, suohkanij ja fylkaj aj. Dan gáktuj le buorre gå Sámedigge le dahkam aktisasjbarggosjiehtadusájt fylkasuohkanij dajn guovlojn gånnå sáme årru. Ávvudahtte le aj gå sámegiela háldadimguovllo 2006 jage rájes le vijdedum gålmåjn suohkanijn – Divtasvuodna, Snåasa ja Loabát. Sámegiella le ájnas kultuvra, árvoj ja identitehta åvddånibmáj ja nannimij. Ájnas le sebrudahkaj jus nannip ja bisodip sáme gielajt ielle adno-, barggo- ja máhttogiellan boahtteájggáj. Juohkkahasj dijás guhti sámegielav adná jali ratjás gielav oahppat le ájnas ássjev åvdedime. Sámedikke barggo sáme åhpadusássjij ja dåjmaj hárráj sáme giellaguovlojn, vaddá ájnas vuodov bargguj nannitjit giellaåvddånimev sáme sebrudagájn. Stáhta oajválattja aktan Sámedikkijn sjaddi aj nannit bargov sáme gielaj hárráj, duola dagu gå Sámegiela doajmmaplánav gåtsedi. Sámedigge le bargonis dættodam sáme sebrudahka galggá liehket sebrudahtte sebrudahkan gånnå gájka lulun oassálasstet ietjasa åtsådallamij. Ráddidusá ja Sámedikke bieles le dættoduvvam vaj valljudahka sáme sebrudagán galggá bisoduvvat ja nanniduvvat. Sámegielaj hárráj dættoduvvá nannit oarjjelsámegielav ja julevsámegielav. Barggo ælládahttet lullesáme gielav ja kultuvrav le aj jåhtuj boahtám. Duodden le ájnas barggo biejaduvvam dássádusáv nannitjit politihkan ja æládusiellemin. Barggo homofijla ja lesbelasj sámij dilev buoredit le åvddånam. Dáj maŋemus lågij jagijn le moatten bájkálasj sebrudagán læhkám miella nannit ja åvdedit sáme identiehtav ja gielalasj ja kultuvralasj gulluvasjvuodav. Moattes ájnegis almatjijs ja orgánisásjåvnåjs le vissjalit barggam dán hárráj. Mån sidáv dálla gå hiehpá gijttet gájkajt dan ájnas ratjástime åvdås. Uddni gudát Sámedigge rabáduvvá ja ájrrasijn li moadda ájnas dahkamusá ma li vuorddemin. Sijá bargguj li stuorra vuorddemusá sámij ja stáhta oajválattjaj bieles. Sámedigge le vájkkudam gå daj maŋemus jagij le viehka barggo dagáduvvam mij guosská rievtesvuodaåvddånibmáj ja sáme institusjåvnnåásadibmáj ja infrastruktuvrraj. Dát barggo viertti joarkeduvvat. Sæmmi bále le Sámedikke ja ietjá almulasj oajválattjaj barggo bærrájgæhttjat vaj Vuona sámepolitihkka ja mijá álmmukriektá vælggogisvuoda dåmaduvvi dan láhkáj vaj ávkken båhti ájnegis sábmáj bæjválasj iellemin. Sámijda le vuordedahtte sæmmi dádjadus, dievnastus ja miededibme almulasj orgánajs degu iehtjádijda, sæmmi båttå gå sijá gielalasj ja kultuvralasj dárbo gåtseduvvi. Vuona stáhtta le ásaduvvam guovte álmmuga ednamij nali. Ja jus sámij giella, kultuvrra ja viessomvuohke galggá bissot ja åvddånit, de gájbbeduvvi ságastallama ja avtastallama almatjij gaskan. Ávvudahtte le gå stáhta oajválattja ja Sámedigge dáj maŋemus jagij li oadtjum buorre åtsådallamijt systemáhtalasj ja formálalasj konsultasjåvnåjs ássjijn ma li ájnnasa sáme sebrudahkaj. Dakkár konsultasjåvnå vaddi gasskasasj máhtov ja dádjadusáv mij le ájnas jus ulmutja galggi vuohkasit aktan viessot dán rijkan. Dán guovtelåk jagen maŋŋela gå Sámedigge vuododuváj le dáhpáduvvam ållo mij le buorre sámeássjij hárráj. Sámedikke barggo le moaddásijda vaddám stuoráp dádjadusáv ja berustimev sámijs, ja sáme gielas ja kultuvras. Ietjas aktijvalasj politihka baktu ja gå li tjalmostahttám sáme perspektijvav sebrudakságastallamijn, le Sámedigge vájkkudam vaj sáme ássje li ássjen sjaddam almulasjvuodan, ja sáme ássje uddni li oassen sjaddam mijá aktisasj dádjadusás. Mån sávav Jubmel buorissjivnnjet Sámedikke bargov ja sárnov de gudát Sámedikkev rabádum. Váldosisdollui Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II Almmustahtti: Bargodepartemeanta Geahpeduvvon buohcuvuođa jávkamat unnidit goluid. Geahpeduvvon buohcuvuođa jávkamat unnidit goluid. – Lea illudahtti ahte buohcuvuođa jávkamat leat njiedjagoahtán. Dát čájeha ahte Searvvadeaddji bargoeallin doaibmabijut ahte árrat ja buorebut čuovvolit buohccindieđihuvvon olbmuid leat doaibmagoahtán, cealká bargoministtar Hanne Bjurstrøm. Mii oaidnit dál ahte geahpeduvvon buohcuvuođa jávkamat unnidit bargočielggadanruhtavuostáiváldiid loguid. Bargodepartemeantta álbmotoaju golut leat dárkkistuvvon našunálabušeahtas vuoliduvvon 4,7 miljárdda kruvnnuin, sullii 304,2 miljárdda kruvdnui. Bealli dáid ruđain boahtá buohcuvuođa jávkamiid geažil. Geahpeduvvon bargočielggadanruhta ja beaiveruđa vuostáiválddit leat váikkuhan ruhtaseastimii. Lámisvuođapenšuvdna ja ahkepenšuvdna golut leat veaháš lassánan. Lámisvuođapenšuvnna goluid lassáneami ferte árvvoštallat bargočielggadanruđaid ektui. Bargočielggadanruhtaortnet ásahuvvui jagi 2010, ja máŋggas geat ožžot dáid ruđaid gaskaboddosaš mearrádusaid vuođul mii loahpahuvvui jahkemolsumis. Unnit buohcuvuođa jávkamat leat váikkuhan ahte bargočielggadanruđat leat geahpeduvvon. Ráđđehus álggaha jagi 2013 bálkádoarjja geahččaladdanortnega ahte máksit bálkká bargočielggadanruhtavuostáiváldiide dainna ulbmilin ahte oažžut eanet olbmuid bargui ja geahpedit oadjovuostáiváldiid. Ahkepenšuvdna golut lassánit dan sivas go eanet olbmot vuollel 67 jagi geavahišgohtet penšuvnna. 62 jahkásaččaid barggolašvuohta lea seammás fas buorránan maŋimuš jagiid. – Mii vásihat ahte ollugat geavahišgohtet penšuvnna vaikko leat barggus. Áigodat goas olbmot oažžugohtet penšuvnna ii váikkut áktánasat álbmotoaju goluide. Njuolggadusat leat hábmejuvvon dainna lágiin ahte mađi árat oaččut penšuvnna, dađi unnit máksojuvvo jahkásaš penšuvdna, čilge stáhtaráđđi. Gå ulmutja li binnebut ierit bargos skihpudagá diehti, de binnu máksusa. – Buorre le gå ulmutja le binnebut ierit bargos skihpudagá diehti. Vuojnnet IA-dåjma gånnå árabut ja ienebut gåtsedit dajt gudi li skihppenlågådallam doajmmagoahtá, javlla Hanne Bjurstrøm. Vuojnnep aj gå ulmutja le binnebut ierit bargos skihpudagá diehti, de binnu aj ulmutjijs gudi li barggovuorddem rudájda tjanádum. Álmmukoajo gålo Barggodepartementan li dárkestum nasjonálbudsjehta baktu binneduvvam 4,7 millijárda kråvnåjn birrusij 304,2 millijárda kråvnnåj. Lahkke summas le gå gáhtom bargos skihpudagá diehti le binnum. Binnep vuosstajvállde barggovuorddemrudájs ja bargodisvuodarudájs buktá aj siesstemav. Gålo sáhtuspensjåvnnåj ja boarrásijpensjåvnnåj lassán vehi. Sáhtuspensjåvnå lassánimev hæhttu gæhttjat barggovuorddemrudáj binnedime gáktuj. Barggovuorddemrudá båhtin jåhtuj jagen 2010, ja moaddásijn li læhkám målssommærrádusá ma låhpadin jahkemålsodijn. Barggovuorddemrudáj binnedibme le aj boados gå gáhtom bargos skihpudagá diehti le binnum. Ráddidus álgadij jagen 2013 gæhttjalimev bálkkálasádusájn barggovuorddemrudá vuosstájválldij hárráj gånnå ulmme lij oadtjot ienebujt bargatjit ja binnebujt oadjuj. Gålo boarrásijpensjåvnnåj lassáni gå ienebu gudi li nuorabu gå 67 jage gájbbedi pensjåvnåv. Sæmmi båttå le barggujoassálasstem daj gaskan gudi li badjel 62 jage lassánam dáj maŋemus jagij. – Vuojnnep moaddása pensjåvnåv válldi madin li ájn bargon. Muddo goassa ájnegattja pensjåvnåv válldi vájkkut binnep mærráj álmmukoajo gålojda ájge badjel. Njuolgadusá li nav jus árabut pensjåvnåv ávkástallá des binnep le jahkásasj pensjåvnnå, javllá stáhtaráde. Ráddidus oajvvat Sámediggáj juollodit 700 000 kråvnå bargatjit oarjjelsáme oahpponævoj ja terminologijaåvddånibmáj jagen 2012. Ráddidus aj oajvvat 120 000 kråvnå juollodit sáme giellabálkkáj Gållegiella. Dáv bessá låhkåt dárkestum násjonálbudsjehtan. - Oarjjelsámegiella le ájtedum giella. Ráddidus sihtá joarkket bargujn nannit ja åvddånahttet oarjjelsámegielav ja vuorodit oahpponævojt oarjjelsámegiellaj, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud. Engerdal suohkan le jahkásattjat rudájt oadtjum Elgå skåvlåv dåjmadittjat, gånnå bargaduvvá oarjjelsámegiela oahpponævoj ja terminologijajn. 2012 le maŋemus jahke oahppij skåvlån, danen hæjttá suohkan skåvlåv dåjmadit tjavtja rájes. - Skåvllå le ájnas bargov dahkam oarjjelsámegiela åvdåstibmáj. Dájna juollodimijn oadtju Sámedigge åvdåsvásstádusáv oarjjelsámegiela oahpponævo- ja terminologibargov vuorodit ja orgániserit, javllá Aasrud. 120 000 kråvnå sáme giellabálkkáj Sáme giellabálkká Gållegiella juogeduvvá fert nuppe jage, ja Nuorttarijkaj sáme ássjij ámmátorgádna dáv bálkkáv juogat. Ruhtamákso le birrusij 120 000 tuvsán kråvnå. Vuonarijkka ruhtat bálkkáv jagen 2012. Bálkká juogeduvvá Nuorttarijkalasj minissterij sáme ássjij tjaktja-tjåhkanimen Vuonarijka, Svieriga ja Suoma gaskan. Duodden aj sámedikkepresidenta dát gålmåt rijkajs oassálassti. Lågå ienebuv Gållegiela birra Ådåsmahttem-, háldadim- ja girkkodepartemænnta ja Sámedigge biedji uddni åvddån nuppát rapportav Sámegielaj doajmmaplána tjadádime gáktuj. Rapportta gávnnu næhttabielijn regjeringen.no ja samediggi.no. Sámegiela li buorep guovlluj åvddånahttemin. Sáme giellaguoradallam 2012 rájes vuoset sámegiela adno lassán julevsáme ja oarjjelsáme nuoraj gaskan. Dat vuoset aj ållessjattuk sámij gaskan le viehka stuorre berustibme sámegielav oahppat. - Ávon lev gå dálla vuojnnep barggo sámegielaj ja daj tjalmostahttema åvdås le vuorbástuvvam. Jus dát åvddånahttem galggá buorep guovlluj joarkket de dat gájbbet mij ulmmelattjat barggap. Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj barggat Sámedikke siegen váj sámegielajt suoddji ja nanni, javllá Rigmor Aasrud. Sámedigge le ájnas gå barggap sámegielaj nannimijn ja åvddånahttemijn. Ajtu le navti jut ájnnasamos barggo bájkálasj sebrudagájn dagáduvvá. Moadda vissjalis ulmutja idja-biejvve barggi sámegielav bisodittjat ja åvddånahtátjit. - Sámedikke oajvveulmme sámegielaj åvddånahttema gáktuj le lasedit giellaaddnij lågov ja sámegielaj anov. Rapportta vuoset buorre guovlluj lip mannamin, valla ájn le dárbbo nannit sámegielaj rudálasj ja ulmusjlasj ressursajt. Dát le juoga majna Sámedigge ájn galggá barggat ráddidusá guládijn, javllá sámedikke presidænnta Egil Olli. Sámegielaj doajmmapládna biejaduváj åvddån jagen 2009. Doajmmaplána ulmme le ienep sámegiela addnijt åttjudit. Dáv galggá jåksåt navti váj nanni sámegielaj vuorodimev iesjguhtik sebrudaksuorgen, sierraláhkáj åhpadime ja åhpadusá suorgen, almulasj dievnastus- ja huksofálaldagájn ja sámegielajt adnet ja vuojnnusij buktet almulasj aktijvuodajn. Moarmesmáno 8. biejve ávvudallam - regjeringen.no Majestehta Gånågis Harald biejaj uddni kránsav Nasjonálmonumenntaj Akershus lanen, ja guddnedahtij dajt vuonagijt gudi 2. væráltdoaron fællin. Moarmesmáno 8. biejvve le Vuona friddjabessambiejvve. Dat le aj dat biejvve gå ietjama veteránajt ja sijáj bargov Vuona åvdås guddnedip. Badjel 100.000 vuonaga li dievnastam badjelasj 100 rijkajgasskasasj operasjåvnåjn ienep gå 40 lándan. Stáhtaminisstar Jens Stoltenberg hålaj kránssabiedjama åvddåla. Guoskadij hålanis suodjalusá dåjmav 2. væráltdoaro ájge, ja rijkajgasskasasj operasjåvnåjt dálásj ájge. Gijtij veteránajt, sijá fámiljajt ja lagámusájt. - Mijá åvdåsvásstádus le aj veteránaj bargov låggŋit. Berustit le sæmmi dagu rámmpot, javlaj stáhtaminisstar Jens Stoltenberg hålanis. Kránssabiedjama maŋŋela oassálasstin Majestehta Gånågis, stáhtaminisstar ja gåhtjodum guosse INTOPS-vuosádusá rahpamij Suodjalusdávvervuorkán. Friddjabessam- ja veteranbiejvve ávvudaláduvvá ráddidusás oajvveásadusájn Oslon aktan bájkálasj ásadusá lándav miehtáj. Nordlánda fylkkasuohkana sámekonferánssa basádismáno 24. biejve jagen 2006 - regjeringen.no Hålla stáhtatjálle Berit Oskal Eira baktu, Barggo- ja sebrudahttemdepartemennta Sidáv gijttet gåhttjoma åvdås dán konferánssaj gånnå fádda le nuorttaguovllobarggo iemeálmmukvuojnojn ja álggoálmmugij sadje dán bargon. Buorre le gå Nordlánda fylkkasuohkan le nuorttaguovllopolitihkav dættodam jahkásasj sámekonferánsanis ja gå sáme birrasa bessi dán ássje birra giehttot mij sjaddá ájnas ássjen nuorttaguovlo viesádijda boahtteájggáj. Ráddidus sávva nuorttaguovllopolitihkka galggá hábbmiduvvat nuorttaguovllo viesádij rádij milta. Gåhttjop gájka gudi nuorttaguovlojs berusti vijdes dagástallimij ja vuojnnoåvddånbuktemij. Mujsta li gatjádam jus máhtáv hålav adnet gånnå bajelttjála le: Ráddidusá nuorttaguovllobarggoåvdedibme ja álggoálmmugij sadje dán bargon . Ráddidusá nuorttaguovlloåvdedibme Soria Moria- sárnnomin javladuvvá: «Ráddidusá mielas le nuorttaguovllo Vuona ájnnasamos åvdedimguovllo boahttevasj jagijn.» Oajvveulmme Ráddidusá nuorttaguovllopolithkan le dahkat guoddelis sjattov ja åvddånimev nuorttaguovlon. Dat sihtá javllat galggap dilev láhtjet váj nuorttaguovlo viesáda bessi årrot ielle sebrudagájn gånnå li barggosaje ma li boahtteájggáj hiebaduvvam, buorre varresvuoda- ja åhpadusmáhttelisvuoda ja valjes luonndo- ja kultuvrravásádusá. Ráddidusá politihkka ja åvdedibme sámijda ja sáme sebrudahkaj aj guosská. Nuorttaguovlo li histåvrålasj årromsaje sámijda ja ietjá álggoálmmugijda. Álggoálmmukvuojnno le danen oassen åbbå åsijn ráddidusá nuorttaguovllopolitihkas. Nuorttaguovllopolithka vuodo le ulljo- ja gássaråggåm Barentsáben. Jus dájt ressursajt ja dåjmajt buorre láhkáj háldat, de lulu da liehket åbbå stuorra ávkken nuorttavuona rijkkaoassáj. Nuorttaguovlloåvdedime sisadno le lasedit ja åvddånahttet dåjmajt gátten Nuortta-Vuonan petroleumråggåma buohta. Galggap åvdedit æládusájt dagu guolástus ja merraæládusájt, mannoæládusáv, ednambargov, boatsojsujtov ja ietjá æládusájt. Álggoálmmuga li ájgij miehtáj åvddånahttám ja hiebedam ietjaska kultuvrav ja ávkkim luonndoressursajt dájn subarktalasj rabdaguovlojn. Buktet ressursajt ávkkit ja æládusájt hiebadit guolástusán, merraæládusájn, miehttseæládusájn ja ednambargon jali juokkir lágásj kombinasjåvnån dájs le læhkám – ja le vil uddnik – ájnas álggoálmmugij viessomvuodoj nuorttan. Diehtep duola dagu ásadusá gånnå uljov ja gássav gáddáj bukti, infastruktuvrra ja ietjá dåjma ihkap vahágahtti dáfojt majt árbbedábálasj æládusá adni. Ássje l sæmmi hyhttotsieggima ja asstoájggedåjmaj hárráj. Danen le ájnas háldadit dájt navti váj sáme æládusáj ressurssavuodo vuoroduvvá. Ráddidus sihtá, ålleslasj ressurssaháldadusán, dættodit suoddjit álggoálmmugij æládusáj luonndovuodov, kultuvrramujtojt, árbbedábálasj álggoálmmukmáhtudagájt ja boatsojsujto duobddágijt, duola dagu ådå boatsojsujttolága baktu. Dákkir háldadusán galggap aj suoddjit merragáddebirrasav ja árbbedábálasj nuorreguolástusáv ja luossaguolástusáv. Ráddidusá nuorttaguovllopolitihkka galggá suoddjit álggoálmmugij iellemvuodov, histåvråv, kultuvrav ja æládusájt nuorttaguovlojn. Birásháldadibme ja luonndoressursa Birás le ájnas álggoálmmugij iellemvuoduj, æládusájda ja ressurssaadnuj. Ráddidus sjaddá gájbbedit viehka ållo birásrávkalvisájt juohkka ájnna dåjmas ja rámmajt biedjat váj suoddjip árvulasj ja várnnahis guovlojt nievres vájkkudimes. Merrasuvdatjibme nuorttan laseduvvá ja danen sjaddá merrasihkarvuohta ja ulljosuodjalus dåssju ájnnasabbo ja ájnnasabbo. Vuodna galggá åvdemusán liehket birásgáhttimin dálkádagá, birásselgaj ja merrabirrasa hárráj nuorttan. Rijkkajgasskasasj aktisasjbarggo hæhttu nanniduvvat jus galggá birásnoadev binnedit nuorttaguovlojn, sierraláhkáj Ruossjan. Barentsáhpe le akta værálda valjesamos merraguovlojs. Ráddidus le mierredam ålleslasj háldadusplánav mij guosská Barentsáhpáj ja Lofåhta ålggola merraguovlojda. Ulmme le dilev láhtjet váj máhttá guhkesájggásattjat háldadit ja ávkkit uljov, gássav ja guolijt merraguovlojn, sæmmi båttå gå birrasav suoddji. Dáv ållidahttijn li petroleumdåjma vájkkudusá, merrasuvddem ja guolástus dagu aktijvuohtan aneduvvam. Guolástuspolitihkka Guolástuspolitihkka le ájnas oasse nuorttaguovllopolitihkas. Dát Ráddidus sihtá guolástusæládusáv åvddånahttet ådå vuojnojn. Mijá mielas galggi båhtusa guolástusás ájn ienebut gå åvddåla ávkken boahtet merragáddesebrudagájda ma li dájda báddnum. Árvo galggi ruopptot bájkálasj sebrudagájda. Merragáddeguolástus, mij le merrasáme kultuvra vuodo, galggá vuoroduvvat dán strategijan. Struktuvrradåjma li vijddásit guoradaláduvvam. Madi dát guoradallam giehtadaláduvvá de ij la loahpe oasestit kvåvtåjt ja rievtájt ma e vanntsaj gullu. Dahkam lip aj gæhttjalimårnigav guovllokvåvtåj gånnå mierredum oasse bivdos galggá bájkálattjat gáddáj suvteduvvat. Stuorradikke gåhttjoma milta le barggo guoradallamijn man sisadno galggá liehket sámij ja iehtjádij riektá guolástussaj Finnmárko ålggolin, dal jåhtuj boahtám Carsten Smithajn nammadusá jådediddjen. Sidáv aj nammadait Sámeráde le åvdedam prosjevtajt merraguolástusá ja jávrreguolástusá hárráj Arktalasj Ráde guoddelis åvddånime prográmma mierij sisbielen. Merraressursaj tjuohppam ja háldadus galggá tjuovvot prinsihpav man namma l guoddelis åvddånibme. Dutkam, váksjudibme ja rijkkajgasskasasj aktisasjbarggo galggá vieleduvvat. Ájnas sjaddá Ruossjajn aktisattjat barggat guolástusháldadusán, valla aj merrasihkarvuodan ja ulljosuodjalusán. Aktan li dá dåjma åbbå ájnnasa ielle sebrudagájda nuorttalamos fylkajn ja jáhkáv dáj dåjmaj baktu le sáme merragádde- ja vuodnaguovlojn åbbå buorre boahtteájgge. Æládusåvddånibme Ráddidus galggá dilev láhtjet váj petroleumdåjma Bárentsáben sjaddi man ájnnasa gå ber máhttelis bájkálasj ja guovlolasj æládusåvddånimen nuorttan. Vájkkudusá bájkálasj sebrudagájda nuorttan galggi åvddånahteduvvat duola dagu máhtudakåvddånime baktu ja lahka aktisasjvuodajn dutkama ja æládusåvddånime gaskan. Nuorttalijguovlojn li aj ållo ietjá ressursa merraguovlojn, merragátten ja gátten. Ráddidus sihtá åvddånahttet dálásj ja boahttevasj æládusájt váj máhtti vuodon liehket årudahkaj ja sáme kultuvrraj. Vuojnnep jåhtålibme Nuortta-Vuonas joarkká ja barggosaje vájlluji. Dát goasská aj sáme guovlojda. Ráddidusán galggá liehket dakkir politihkka váj sjaddá buorre årrot ja barggat nuorttaguovlojn – ja massta dåjma ja barggosaje goappátja sjiervijda sjaddi . Ráddidus galggá jåhtuj biedjat árvvoháhkuhimprográmmav tjoahkkeæládusájda sáme guovlojn. Mij sihtap vieledit æládushiebadimijt ma li ájnnasa sáme kultuvrraj ja massta soajttá oadtjot buorre máhttelisvuodajt miehttseæládusájda, mannoæládusájda ja duodjáj, aj kombineriduvvam ietjá dåjmaj. Ráddidus guovttegærddáj laset juollodimijt Barents 2020:j, 20 milliåvnå kråvnå jagen 2007. Ráddidus árvustallá sierra prosjevtav dahkat Barents 2020:n gånnå máhttelisvuoda ja miere sáme guovloj æládusåvddånimen le ássjen. Ráddidus galggá dåjmalattjat adnet dajt vájkkudimnævojt majt máhttá æládusåvddånimen nuorttan. Dálla lip bessam vas doajmmaj biedjat tjuoldedum barggovaddeværov guovllopolitihkalasj vájkkudimnævvon. Dát iememusát nuorttan vájkkut. Fylkkasuohkanijn la aktan guovlolasj guojmmerádij stuorra friddjavuohta iesj mierredittjat gåktu galggi guovllopolitihkalasj vájkkudimnævojt adnet váj guovlojda buoremus láhkáj vájkkudi. Jagen 2007 oajvváduvvá Nordlánnda oadtju 212,4 milliåvnå kråvnå, Råmsså 140,4 milliåvnå kråvnå ja Finnmárkko 111,3 milliåvnå kråvnå dán ulmmáj. Duodden juolloduvvá viehka ållo ruhta álgadimdåjmajda njuolgga Innovasjon Norge:j, SIVA:j ja Dutkamrádáj. Nuortta-Vuonan li moadda smávva ja rasjes bájkálasj sebrudagá. Ráddidus le oajvvádam lasedit smávsebrudakjuollodimijt jagen 2007. Dánna li hásstalusá sáme æládusåvddånibmáj. Ájnas le jut sáme oassálasste li dåjmalattja ja diededi sij sihti dájt rudájt ma manni innovasjåvnnåj, álgadibmáj, viddnudakåvddånibmáj ja smávsebrudakbargguj. Låhparapportta Innovasjon Norges vuoset smáv álgadiddje ja investora vájlluji æjvvalimsajijt, aktisasjbarggoarenajt ja nannusap márnándåjmajt. Jáhkáv dát sierraláhkáj sáme æládusoassálasstijda goasská. Sáme mannoæládusán li moadda smávva oassálasste ma vásádustuvrajt fálli iesj genga láhkáj – ja aktisattjat barggi aktu stuoráp oassálasstij gáktuj. Ájnas le sáme oassálasste aktisattjat barggi ja værmástagájt gaskanisá ásadi – ja de esski åvddånahtti aktisasj aktisasjbargov stuoráp oassálasstij hárráj. Juollodime guovlolasj FoU'aj ja innovasjåvnnåj oajvváduvvi 42,5 milliåvnå kråvnåjn laseduvvat jagen 2007. Rudá galggi buoredit aktisasjbargov dutkambirrasij, æládusiellemij ja almulasj oajválattjaj gaskan. Dánna bierrriji sáme birrusa aj berustit. Ulmme rudáj le åvddånahttet bájkálasj ja guovlolasj birrasijt gånnå barggi árvvoháhkuhimijn majna l innovasjåvnnå vuodon, ja lasedit mávsulvis álgadimij lågov. Buorre åvddåmærkkan sidáv sáme kultuvrra- ja giellaguovdátjijda vuosedit. Dá li stuorra berustimijn ja ártajn moadda kultuvrrabarggosajijt ietjasa birrasijda åttjudam. Hásstalav dájt – ja ietjá sáme guovdátjijt usjudalátjit gåktu máhtti sáme innovasjåvnnåj ja árvvoháhkuhibmáj oassálasstet. Åvdep guoradallamijs diehtep sáme æládusiellem dábálattjat ij la vuojga aktisattjat barggam dutkambirrasij. Dáv hæhttup rievddat. Lip ham moadda sáme dutkambirrasijt oadtjum ma sihkarit li gárvvása sáme álgadiddjijt viehkedittjat. Ávon lav gå sáme institusjåvnå Árran julevsáme guovdásj, Riikkaidgaskasaš Boazodoalloguovddáš, Álgoálbmotvuoigatvuoðaid gelbbolašvuoðaguovddáš, Sámi allaskuvla/Sámi instituhtta ja Sámi Ealahus- ja Guorahallanguovddáš li aktisasjbargov ásadam ja álgadam nuorttaguovlloværmádagáv. Aktisasjbargo baktu sáme institusjåvnå buorep láhkáj máhtti duosstot nuorttaguovllohásstalusájt sáme sebrudagájda. Máhtudakåvddånibme Máhtudakåvddånimen nuorttan le álggoálmmukvuojnno ájnas. Álggoálmmugijn le árvulasj máhtudahka luondo, dálkádagá, birrasa ja árbbedábij birra. Sij kultuvrraárvojt háldadi ja siján li máhtudagá gåktu iellemlájbev ietjastis åttjudit gártjes dilen subarktalasj guovlon. Dá li ressursa ma galggi vuona nuorttaguovllopolitihkan aneduvvat. Arktalasj Ráde dálkádakrapportta duodas gåktu álggoálmmuga li hiebadallam åvdep dálkádakrievddadimijda. Udnásj dálkádakrievddadime soajtti álggoálmmugij iellemvuogijt ållu rievddadit. Ienep máhtudagá dán ássje birra galggá vuoroduvvat aktisasjbarggon ietjá lándaj. Ráddidus sihtá lahka aktisasjbargov álggoálmmukåvdåstiddjij gå galggap nasjuvnalasj rievddadimstrategijajt åvddånahttet. Ájnas le barggat dan hárráj váj álggoálmmugij máhtudagá ja váksjuma guovdásj sajev oadtju Arktalasj Ráde dálkádakrapportan. Álggoálmmugijn galggá iesj liehket máhttelisvuohta lasedit ietjaska máhtudagáv ja kapasitehtav váj almma láhkáj bessi vájkkudit ålleslasj sebrudakåvddånimev – ja sierraláhkáj åvddånimev nuorttan. Sáme dutkambirrasij álggoálmmukværmádahka le ájnas ja bierri ájn åvddånahteduvvat váj nanni aktisasjbargov akademalasj birrasij gaskan ietjama lándan ja aj rijkkajgasskasattjat. Boatsojsujto hásstalusá li moatte láhkáj aktisattja nuorttaguovlo lándajn. Dan diehti ásaduváj boatsojsujto fáhka- ja gaskostimguovdásj Guovddagæjnon 2005 tjavtjan váj boatsojsujttára, dutke ja háldadusá moatte lándajn galggi aktisattjat barggat ja diedojt lådnot gaskanisá. Dákkir aktisasjbarggo ja diehtolånudibme le viehka ájnas nuorttaguovlo álggoálmmugijda. Stuorra oasse nuorttaguovllodutkama rudájs juolloduvvi Vuona dutkamráde baktu. Dutkamráde dutkamstrategijan nuorttaguovloj hárráj dættoduvvá álggoálmmugij berustime ja rievtá li ájnas premissa nuorttaguovlo åvddånahttema ja ressurssaávkkima hárráj. Ávon lav gå Sáme Allaskåvllå áttjak le oadtjum avtse milliåvnå kråvnå «Ealát» prosjæktaj. Dán baktu oadtju máhttelisvuodav árbbedábálasj máhtudagáv åvddånahtátjit ja dav adnet ådå diedoj ja ressurssaháldadime baktu. Sáme Allaskåvllå le ham, aktan rijkkajgasskasasj aktisasjbarggoguojmij duola dagu Ruossja oajvveorganisasjåvnnå iemeálmmugijda nuorttan (RAIPON) álgadam rijkkajgasskasasj åhpadusáv gånnå álggoálmmugij dille le guovdátjin. Åhpadusá baktu oahppi álggoálmmuga iesjmierredime birra ja mærrádusprosessaj oassálasstema birra. Álggoálmmuga Ruossjan li oajvveulmmestudenta ja diedáv dán åhpadusán li lågenanniellja studenta. Barggo- ja sebrajdahttemdepartemennta le juollodam 320 000 kråvnå åhpadussaj. Álggoálmmugij sadje Internasjonaliserima baktu oadtjop ådå máhttelisvuodajt, valla sæmmi båttå álggoálmmugij kultuvrra ja iellemvuohke gártjeduvvá. Jus álggoálmmuksebrudagá galggi dáj rievddadimij tjadá rijbbat, de la ájnas jut álggoálmmugij riektá vieleduvvi gå ressursajt ja birrasav háldat ja adná nuorttaguovlojn. Sámedikken galggá liehket almma vájkkudimfábmo ássjijn ma li ájnnasa sáme sebrudahkaj ja álggoálmmugij sebrudagájda, dasi dal moaddása guorrasi. Ráddidus sihtá álggoálmmuga nuorttan galggi bessat nannusit vájkkudit ietjaska dile åvddånahttemav. Nuorttaguovlloássjijn sihtap aktijvuodav adnet álggoálmmugij ja agev Sámedikkijn ságastallat ja rádádallat. Ålggorijkkadepartementan, gænna le åvdåsvásstádus nuorttaguovlloássjijs Ráddidusán, le biellejahkásattjat tjåhkanime Sámedikkijn. Uddni Ráddidus Sámedikkijn moatten ássjen rádádallá. Dagu lav juo nammadam, de bierriji oassálasste sáme guovlojn berustit dajs vájkkudimnævojs ma li mierkkiduvvam innovasjåvnnå- ja æládusåvddånibmáj. Barggo luluj dagáduvvat aktisasjbarggon dutkambirrasij siegen. Dánna bierri sáme sebrudaoassálasstijn ja dutkambirrasijn liehket guovdásj sadje. Sáme institusjåvnåjn ja organisasjåvnåjn le læhkám ájnas roalla rijkkajgasskasasj aktisasjbargon ráddnáj ietjá lándajn. Ájnas le álggoálmmuga bessi ájn vil ienep aktisattjat barggat gaskanisá ja ietjá hiebalgis guojmij nuorttaguovlojn, sierraláhkáj «álggoálmmugis-álggoálmmugij» aktisasjbargon. Álggoálmmugij dille le luondulasj ja ájnas oasse Ráddidusá aktisasjbargos Ruossjajn. Vuodna jådet Arktalasj rádev gitta 2008 tjaktjaj. Dan aktijvuodan ásaduvvá gasskabåddåsasj dåjmadahka Tråmsån aktan Svierigijn ja Danmarkojn, gudi Arktalasj rádev jådedi tjuovvovasj niellja jage 2008 jage rájes gitta 2012 jahkáj. Arktalasj ráde le ájnna guovlolasj aktisasjbarggoorgádna gånnå gájka gáktsa arktalasj lánda oassálassti; vihtta nuorttarijka lánda, USA, Canada ja Ruossja. Álggoálmmugijn le – duola dagu Sámeráde ja Raipona baktu – guovdásj sadje ja roalla ráde dåjman. Sáme ja ietjá álggoálmmuga hasoduvvi oajvvádusájt ja ássjijt Arktalasj Ráde jådedimprográmmaj buvtátjit. Ráddidusá mielas libá Arktalasj Ráde ja Barents-aktisasjbarggo ájnas aktisasjbarggoforuma stáhtajda ja álggoálmmugijda nuorttaguovlloássjijn. Rijkkajgasskasasj polarjahke 2007-2008 luluj sjaddat ájnas jahke rijkkajgasskasasj polardutkamin. Álggoálmmugijn galggá dánna aj liehket luondulasj sadje ja rolla. Ávon lav gå sáme máhtudakbirrasa Guovddagæjnon aktan sihti ásadit rijkkajgasskasasj álggoálmmugij polarjage rahpamav Guovddagæjnon guovvamánon. Barggo- ja sebrajdahttemdepartemennta le juollodam 100 000 kråvnå konferánsa plánimi. Loahppa Jus galggap dáppe nuorttan årudit dajna dåjmajn majt hálijdip, de hæhttu miján nanos årudahka ja viddno. Buorre infrastruktuvrra ja moattelágásj æládusiellem le årudagá vuodo. Jus galggap bisodit positijvalasj ulmusjlåhkoåvddånimev, de hæhttup ásadit barggosajijt, aj máhtudak- ja kultuvrrabarggosajijt – navti váj guovllo sjaddá miellagiddis årromsadje goappátja sjiervijda. Ulmutja li má ham da gudi dahki nuorttaguovlov árvulattjan ålles lánndaj. Jus galggá vuorbástuvvat nuorttaguovlloåvddånahttemin, de la máhtudahka akta dajs ájnnasamos gájbbádusájs. Sáme dutke ja álggoálmmukdutke luluji ietjaska gárvedit váj buorep láhkáj máhtti æládusoassálasstijt ja -åvddånahttijt viehkedit innovasjåvnåjn ja æládusåvddånahttemijn. Ja oassálasste hæhttuji måvtåstahteduvvat váj ájn ienebut máhtudagáv åhtsåli. Ájnas le sáme oassálasste aktisattjat barggi, duola dagu værmástagá baktu, váj sijá jiedna luluj gullut stuoráp sebrudakoassálasstij gaskan. Sáme hæhttuji oassálasstet Sámedikke, sáme institusjåvnåj, organisasjåvnåj ja ietjá oassálasstij baktu váj bájkálasj sebrudagá nagodi sebrudakrievddamijt duosstot ja rijbadit daj hásstalusáj ma nuorttaguovllobargo baktu båhti. Barggup dal gájka aktan váj nuorttaguovlloåvddånahttem galggá oalle sáme ássjen aj sjaddat! Gijtto berustime åvdås! Le gus vájbbam tjáledahttet almulasj sjiemájt, dievddet dajt giedajn, poasstamerkajt ja konvoluhtajt oasstet ja påsta baktu rádjat? Dási hæjtto de boahtá. Moadda stáhtalasj dåjma li digitáliserim ietjas dievnnofálaldagáv. Ja ienep sjaddi. Åvddål 2015 galggi stáhtalasj dåjma sadjihij biedjat åhtsåmusájt, sjiemájt ja diedádusájt digitálalattjat. Dáv le ráddidus mierredam. - Viesáda vuorddi uddni digitála iesjdievnastamtjoavddusijt. Sij máksi rieknigijt, diŋŋguji girddemanojt ja gálvojt nehtan. Addne galggi bessat dievddemis sjiemájt, åhtsåmusájt ja diedádusájt páhppárin ja påsta baktu rádjat. Stáhtta galggá fállat ietjas dievnojt navti gåk addne vuorddá, ja dat le digitálalattjat, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud. Ráddidusá digitáliserimprográmman majt stáhtaminisstar ja ådåstuhttemminisstar åvdedin vuoratjismánon dá jage, biejaj ráddidus ulmev. Viesáda ja æládusiellem galggi bessat adnemis páhppárpåstav ja ienni digitálalattjat guládallat háldadiddjijn. Ráddidus ájgev biedjá dalutji gå stáhtalasj sjiemá galggi gávnnut ja máhttet rájaduvvat digitálalattjat. Vuostasj stáhtalasj dievno galggi liehket digitálalattjat juo vuostasj biellejagen jagen 2014. Åvddål vuostasj biellejahke 2015 galggi divna stáhtalasj dievno digitálalattjat fáladuvvat. Tjuoldos dán rávkalvisás le dievno gånnå binnep gå 3000 sjiemá rájaduvvi juohkka jage, ja dievnujn gånnå ij le ávkálasj digitáliserit addnijda jalik háldadibmáj. Fállat digitála dievnojt nehta baktu viesádijda le vuostasj lávkke. Åvddålijguovlluj háldadus galggá fállat ienep dárkkelis digitála fálaldagájt. Dárkkelis digitáliseriga baktu máhttá dahkat lahka tjadnasav rádjamis dáhtás addnijs ja etáhtaj fáhkasystemajs. Moadda dåjmajn li plána ja strategija dárkkelis digitála dievnnoåvddånahttemij, duola dagu NAVa åvdåstahttemprográmma. Ráddidus vuolet gájbbádusájt bargodisvuodarudájda daj hárráj gudi li muhtem mærráj bargos ieret guolástusindustrijan. Ådåjakmáno 1. biejve rájes biejaduváj gájbbádus barggoájge binnedibmáj 40 prosentas 50 prosænntaj gå sierranjuolgadusá fámoduhteduvvim ma ruhtahiede ájge doajmmin. – Vuojnijma da ettjin vájkkuda nav gåktu lij ájádaládum, ja ássjev lip dal rájddam, javllá barggominisstar Hanne Bjurstrøm. Snjilltjamáno 1. biejve rájes le gájbbádus binnedum barggoájggáj dajda gudi li muhtem mærráj ierit bargos biejadum vas 40 prosænntaj. Guolástusindustrija le bessam bálkkávælggolágas dalloj gå bargge li muhtem mærráj ierit bargos. Bargge guolástusindustrijan e bálkáv oattjo barggovaddes vuostasj biejvijt gå li bargos ierit, dan sadjáj oadtju bargodisvuodarudájt. Dajna gå bargodisvuodarudá li binnebu gå bálkká, de oadtju da gudi li ierit bargos binnep rudájt gå iehtjáda gudi li ierit bargos. Gå bargodisvuodarudá vuoleduvvi 40 prosænntaj, de kompenseriduvvá dan baktu. Humlegård sjaddá ådå politidirektørra - regjeringen.no Kriposa oajvve, Odd Reidar Humlegård (51) uddni stáhtadáden nammaduváj politidirektørran gudá jahkásasj gávddavirggáj. - Mån ávos nammadav Odd Reidar Humlegårdav ådå politidirektørran. Sujna le gåbdes politifágalasj duogásj ja nanos njunnjusjhárjjánibme. Mij lip jur álgadam politianalysav åvddånahtátjit Vuona politijav. Humlegård galggá jådedit Politidirektoráhtav geldulasj ájgen, javllá justijssa- ja gárvedimminisstar Grete Faremo. Humlegård le båddåsattjat læhkám politidirektørra Bårggemáno 24. biejves dá jage. Sån bådij virges Kriposa oajvven, gånnå lij læhkám javllamános jagen 2009. Dan åvddåla lej vuodjelimpolitija oajvve jages 2003. Sån álgij politijan jagen 1984, ja le duola dagu barggam Telemark ja Oslo politiguovlojn, ja læhkám viehkke sysselmánne Svalbardan. Humlegård sjattaj jagen 1992 cand. jur. ja sån le tjadádam befalskåvlåv ja politiskåvlåv. Gålmåjahkásasj masterprográmma maŋŋela jådedimen tjadádij sån jagen 1999 Master of Management Handelshøyskolen BIan. Barggo- ja sebradahttemdepartemennta l juollodam 705 000 kråvnå tjoahkkáj gålmå prosjæktaj majn ulmme l oarjjel- ja julevsámegielav nannit. Prosjevta li nuoraj hárráj dajn guovlojn. - Oarjjel- ja julevsámegiela li ållu rasjes dilen, gáhttjo l dåjmajt jåhtuj biedjat dájt gielajt bisodittjat ja åvddånahtátjit. Dan diehti lav ávon gå jåhtuj båhti buorre prosjevta ma ienep ja ådå arenajt dahki dájt gielajt anátjit, javllá stáhtatjálle sáme ássjijda Raimo Valle. Fylkamánnáj Nordlándan le loabedum 425 000 kråvnå oarjjelsáme giellabiesijda oahppijda 6.-9. klássajn gænna li oarjjelsámegielåhpadus skåvlån. Ulmme prosjevtajn le arvusmahttet ratjástimev máhtudagáv oarjjelsámegielan lasedittjat, oablodit gielav ja ienep arenajt giellaadnemij dahkat. Prosjækta, mij le gárvedum aktan Sámeskåvlåstivrajn Svieriga bielen, le interregprosjækta rájáj rastá ja guosská oahppijda ålles oarjjelsáme guovlon. Kintel OS le oadtjum 150 000 kråvnå prosjæktaj ”YouTube julevsámegiellaj”, julevsámegielak videosáddagijda internehtan. Prosjækta galggá jådeduvvat sámegielak nuorajs, ja ulmme l iehpeformálalasj ja interaktijvalasj arenav julevsámegiellaj dahkat. - Ájnas le ådå arenajt adnegoahtet anátjit ja vuojnnusin dagátjit sámegielav, ållagasj nuorajt åttjudittjat gielav ienebut aktijvalattjat anátjit. Prosjækta l geldulasj, ja mujna li vuorddemusá dát oadtju ienebut sámástittjat, javllá Valle. Brekken skåvllåj Plassjen (Rørosan) le juollodum 130 000 kråvnå joarkátjit skåvlå bargov oarjjelsámegielajn. Skåvllå l oajvveroallan sáme oahppij riektájt gåtsedime dán dáfon. Divtasvuona suohkan – suohkana sáme namma - regjeringen.no Tysfjord kommune sáme namma le Divtasvuona suohkan. Divtasvuona suohkanstivrra mierredij tjåhkanimen guovvamáno 15. biejve 2011 adnet Divtasvuona suohkan suohkana sáme namman. Sæmmi båttå åtsåj suohkanstivrra namáv dåhkkiduvvam. Udnásj stáhttaráden le suohkanstivra mærrádus duodastuvvam, suohkanlága § 3 nr. 3 milta. - Uddni, guovvamáno 6. biejve, le Sámij álmmukbiejvve, ja sávav gájkajda sámijda vuorbbe biejvijn, javllá stáhtaminisstar Jens Stoltenberg. Sámij álmmukbiejvve ávvudaláduvvá moatte láhkáj ja sámij gaskan Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Valla ælla dåssju sáme gudi biejvev ávvudi, vuojnnep moadda mánájgárde ja skåvlå dáv biejvev adni sáme kultuvrraj dåbdijdit. Muhtemijn le sáme kultvrra tiebmán ålles vahko. - Dát le ájnas biejvve sámijda, biejvve gå sáme aktijvuodav ja sáme gullevasjvuodav ávvudallá. Ávon lev gå vuojnáv moatte láhkáj biejvev ávvudalli lándav miehtáj, aj dakkir bájkijn gånnå sámevuohta ij bæjválattjat vuojnnu. Navti sjaddá biejvve sierralágásj midjij gájkajda, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud. Sámij álmmukbiejvev li ávvudallam dajn nieljijn lándajn gånnå sáme årru 1993 rájes. Biejvve almulasj slávggábiejvven sjattaj Vuonan jagen 2004 ja moadda almulasj tsiekkadusájn sáme slávgájn slávggiji aktan vuona slávgájn. Dán jage ráddidus sáme slávgájn slávggi Stáhtaminisstara kontåvrån Akershus laddnen. Departementa aktan aj biejvev ávvudalli sisŋeldis ásadime baktu. Kulturbudsjæhtta 2013 – Finnmárkko - regjeringen.no Doajmma Gájka lågo 1000-kråvnågin Mærrádus 2012 Rievddam Oajvvadus 2013 Scene Finnmark oajvvadusá milta 0,5 millijåvnå kråvnå lasedimev – 2 millijåvnnåj 2013 jahkáj. Várjjat Musea doarjja laseduvvá oajvvadusá milta 1 millijåvnå kråvnåjn váj 2013 doarjja sjaddá 9,1 millijåvnå kråvnå. Lasedibme galggá ierit ietján mannat tsiekkadussuodjalibmáj ja doajmmaj. Oajvvaduvvá 0,28 millijåvnå lasedibme Rijkajgasskasasj sáme filmmaguovdátjij (ISF). ISF:an le nasjonála stáhtus danen gå guovdátja bargo ulmmejuogos le filmmadahkke lándav miehtáj (ja Nuorttarijkan aj). Ráddidus ájggu tjadádit politiguoradallamav - regjeringen.no – Sidáv buorre fágalasj vuodov boahtteájge organiserimij politi- ja lænsskaetáhtas, javllá justijssa- ja gárvedimminisstar Grete Faremo. Dan diehti nammat ráddidus barggojuohkusav mij galggá guoradallat hásstalusájt vuona politijan. Politiguoradallam galggá vatteduvvat NOUaj biehtsemáno åvddåla jagen 2013. Dát galggá liehket vuodo guhkesájggásasj pládnaj åvddånahttemij politias mij galggá åvdeduvvat stáhtabudsjehtan jahkáj 2014. - Gå dal lev læhkám justijssa- ja gárvedimminisstar jagev de le mujna tjielgas visjåvnnå makkir guovlluj justijssasuorgge viertti mannat. Ulmme le ienep jasskavuohta, buorep hieredibme ja dievno ienep sadjihin justijssasuorgen. Politiguoradallam le vuostasj lávkke dán bargon, javllá Faremo. Guoradallamjuogos galggá jådeduvvat Arne Røksundas, departemænntaráde Guolástus- ja merraguovllodepartementan. Sujna ja juogosájrrasin Frede Hermansen li duogásj bargujn Suodjalusá guhkesájgeplánajn. Politidirektørra Odd Reidar Humlegård ja PST-oajvve Benedicte Bjørnland galggaba aj liehket oasse juohkusis. Guoradallamjuogos galggá duola dagu árvustallat politija resurssaanov, vuorodimijt, máhtudagáv, jådedimev ja organiserimav. Galggá aj árvustallat jus guovdálasj háldadusresurssa máhtti dåmaduvvat ietjá láhkáj vattátjit ienep politifámojt guovlojn. Galggá aj árvustallat makkir rievddama máhtti dagáduvvat vaj politija dahkamusá máhtti buorebut ja dåbmarappot tjadáduvvat. - Gájbbádus guoradallamij le láhkapolitijav nannit. Lænsskakontåvrå ja bájkálasj politistasjåvnå ja politisaje galggi vilá liehket ájnnasa hieredimbargon kriminalitehtas ja bargujn jasskavuodav åttjudit, javllá Faremo. Barggojuohkusin galggi liehket dá: Stáhttaráden uddni virggáj biejaduváj åssudakdirektørra Bjørn Olav Megard ådå ekspedisjonoajvven Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementan. Megard Sáme- ja unneplågoálmmugij åssudagá jådediddjen álggá maŋŋel gå Petter Drefvelin le pensjåvnnåj mannam. Bjørn Olav Megard (40) le låhkåm cand.polit. sosialantropologia oajvvefágajn Oslo universitehtas. Jagen 2009 tjálij mastereksámav Public Administration Harvard Universityn. Megard le åvddåla læhkám rádevadde Suohkan- ja guovllodepartementan ja RÁb stuorradiggejuohkusa politihkalasj rádevadden. 2004 rájes le Megard læhkám åssudakdirektørra sáme- ja unneplågoálmmugij åssudagán. Sáme- ja unneplågoálmmugij åssudahka vásstet aktijdit ráddidusá sáme- ja nasjonála unneplågoálmmugij (rom, romani, guojna, juvdá ja miehttsesuomaga) politihkav. Åssudagán le vijdes aktijvuohta ietjá departementaj ja almulasj oajválattjaj iesjguhtik dásen, ierit ietján váj sihkarasstá sáme- ja unneplågoálmmukpolitihkalasj ulme vuoroduvvi gå politihkka ja dåjma hábbmiduvvi ja jåhtuj biejaduvvi. Åssudagán le viehka ållo aktijvuohta Sámedikkijn ja sámij ja ietjá unneplågoálmmugij institusjåvnåj ja organisasjåvnåj. Rabáj Láhko álmmukmiehtsev tjáppa dálken - regjeringen.no Láhko álmmukmiehttse Nordlándan almulattjat rabáduváj birásgáhttimminisstaris Bård Vegar Solhjellas uddni. Tjáppa dálken lidjin moaddása boahtám ásadibmáj oassálastátjit váren. Láhko le mijá 36. álmmukmiehttse gátten ja le 188 neljudakkilomehtara vijddásasj. Álmmukmiehttse le julevsáme guovlon, dassta namma boahtá. - Návti oadtju Láhko rijkajgasskasasj stiemmpelav luonnduj. Álmmukmiehtse le nammadus mij le dåbdos væráldav miehtáj. Dánna válldep várajda sihke dajt sierralágásj karstduobddágijt ja valjes sjaddoiellemav, javlaj Solhjell. Duodden stáhtarádáj oassálasstin aj fylkkamánne, Oarjjelij-Bájddara, Meløya ja Bájddara suohkanoajve, Sámedikke sadjásasj presidænnta ja birásdirektørra. Láhko álmmukmiehttse le Glomfjordguovlon, dat le Sáltoduoddara-Svartisen luonndomiehtse lahka, ja le akta dajs stuorámus åjdå guovlojs Nordlándan. Álmmukmiehtsen gávnnu stuorámus guovllo manna le alpina kárssta Vuonna. Kárssta le namma geologalasj duobddágijda ma li hábbmidum gå luovvasap bávte li luovvanam, dáppe le sáhka kálkkavares. Sierralágásj karstduobddága ja bávte ma li valjes sjattojda ávkken le oajvvesivva suodjalibmáj. Botanihkkárijda le guovllo sierralágásj miellagiddevasj, gávnnuji ienep gå 260 slája. Grønlandsstarr ja nuorttalap tinderublom li da ma li ienemus vuorjjá. Iesjguhtiklágásj bárdaálga gávnnuji moatten jávren guovlon, ja guovllo le nasjonála guovdásj guovllo ájtedum sládjaj gråkrans ja vargga ájtedum sládjaj kanadaglattkrans. Moaddása jávrijs guovlon ållidi kálkkajávre ja bárdaálgajávre luonndoslájaj ævtojt. Kálkkajávre li viehka ájteduvvam Norsk rødliste for naturtyper 2011 milta. Miján le vuogas vuona árbbedáhpe bivddet, guollit ja váren váttsatjit ja Láhko le viehka ájnas várrevádtsemguovllo dán oasen Nordlándas. Dáppe le ållo várrevádtsem jagev miehtáj. Bivddet, guollit ja váttsatjit li ájnnasabmusa ja dáv bæssá dahkat álmmukmiehtsen åvddålijguovlluj. Suvddemgirdde báhtsá guhkebut Afghanistanan - regjeringen.no Suvddemgirdde mij Vuonan le ISAF-operasjåvnån báhtsá Afghanistanaj gålmmå máno guhkebut, gitta snjilltjamáno 1. bæjvváj 2013. Suvddemgirdde lij dåjman Afghanistanan 2012 gålgådismáno 1. biejve rájes. Álgo rájes galggin dåppe liehket guhtta máno, ja jut vejulasj lij guhkedit gålmmå máno vil. Dálla le mierredum suvddemgirdde, mij le Hercules C130J, galggá operasjåvnnåj oassálasstet gitta snjilltjamáno 1. biejve 2013. - Suvddemgirdde le viehka ájnas ja bivnos oasse ISAF-operasjåvnås. Dat vijdet kapasitehtav jåhtet sihke ulmutjijt ja dárbbagijt jåhtelit ja sihkarit. Sæmmi båttå le girden ájnas roalla dálla gå ISAF hiebat ietjas ja dárbaj suvddet ålov åvddål sjielvvi sijddasuvddem, javllá suodjalusminisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen. Girdde ja bargge li stasjoneridum Mazar-e Sharifan, ja viehkedi ISAF-operasjåvnåv ålles Afghanistanan - ij dåssju vuona soahteålmmåjt. Soahteålmmåj boahtteájgge Vuona soahteålmmå Afghanistanan galggi 2013:n guovten sajen liehket: Mazar- e Sharif ja Kabul. Ienemus oasse sijájs galggi Mazar-e Sharifan liehket, gånnå Vuodna duola dagu galggá nuorttarijkaj politijahárjjidallevehkaj oassálasstet. Sierrapolitijaj hárjjidallam Kabulan joarkká. Dálla besa vuojnnet makkir soahteålmmå Vuonan li Afghanistanan boahtte jage: http://www.regjeringen.no/nb/dep/fd/aktuelt/nyheter/2012/norske-styrker-i-afghanistan-i-2013.html?id=704820 Julevsáme æjgát- ja giellakonferánssa. - regjeringen.no PowerPoint (julevsáme) Maŋemus jagij sámepolitihkalasj åvddånibme le dán stuorradiggediedádusá bargo vuodo. Soria-Moria-sárnnom aktan rijkajgasskasasj sjiehtadusá vælggogisvuodaj, nasjåvnålasj lága ja dåjmalasj aktisasjbarggo Sámedikkijn le ráddidusá vuodo sáme kultuvrav Vuonan bisodit ja åvddånit. Diedádus le ájnnasamos sámepolitihkalasj dokumænnta dán ráddidusás. Sáme berustime li guoskaduvvam vargga juohkka sebrudaksuorgen. Danen gåvvit stuorradiggediedádus vijddát udnásj sámepolitihkav. Sámedikke mærrádusá, rapporta ja vuojno li læhkám ájnnasa valla gæhttjalam lip aj vuojnojt ja ájálvisájt tjoahkkit organisasjåvnåjs, institusjåvnåjs, skåvlåjs, suohkanijs ja priváhta ulmutjijs. Stuorradiggediedádusá tjoahkkájgæsos le julevsámegiellaj aj jårggåluvvam. Maŋemus jagij sámepolitihkalasj åvddånibme le dán stuorradiggediedádusá bargo vuodo. Soria-Moria-sárnnom aktan rijkajgasskasasj sjiehtadusá vælggogisvuodaj, nasjåvnålasj lága ja dåjmalasj aktisasjbarggo Sámedikkijn le ráddidusá vuodo sáme kultuvrav Vuonan bisodit ja åvddånit. Diedádus le ájnnasamos sámepolitihkalasj dokumænnta dán ráddidusás. Sáme berustime li guoskaduvvam vargga juohkka sebrudaksuorgen. Danen gåvvit stuorradiggediedádus vijddát udnásj sámepolitihkav. Sámedikke mærrádusá, rapporta ja vuojno li læhkám ájnnasa valla gæhttjalam lip aj vuojnojt ja ájálvisájt tjoahkkit organisasjåvnåjs, institusjåvnåjs, skåvlåjs, suohkanijs ja priváhta ulmutjijs. Stuorradiggediedádusá tjoahkkájgæsos le julevsámegiellaj aj jårggåluvvam. Ráddidus sihtá vuorodit sáme addnij aktijvuohta almulasj orgánaj. Dát le ájnas danen gå ássje le ájnegis sáme varresvuohta ja riektásihkarvuohta. Guoradallama vuosedi sáme giellamáhtudahka almulasj orgánajn vádnun. Ælla galles gudi sámegielav låhki alep dásen, ja gássjel le gávnnat ulmutjijt sámegiela máhtudagáj priváhta ja almulasj suorggáj. Sierraláhkáj alvos le dát varresvuodasuorgen danen gå dåppe soajtti boastogiehtadallama dáhpáduvvat gå varresvuodabargge e gielav buvte. Máhtudagá sáme ássjij birra ietjas suorge jali dåjma sisbielen le ækton buorre ja sæmmiárvvusasj almulasj dievnastusfálaldagájda sáme álmmugij. Ráddidus sihtá ienep berustimev sáme vuojnojs ja ássjijs stáhtalasj dåjmajn. Buojkulvissan le Barggo- ja álkkádusháldadus juollodimgirjen jagen 2008 bagáduvvam etáhta bargon sáme addnij hárráj. Barggo- ja sebradahttemdepartemennta sihtá návti gæhttjalit gåktu buoremus láhkáj máhttá bærrájgæhttjat stáhtalasj etáhta sáme vuojnov vuorodi gå ietjaska dåjmav plániji ja praktihkalasj dåjmaj hábbmidime, ja de návti joarkket ietjá etáhtajda. Oajvvaduvvá aj Sáme allaskåvllå luluj ájn vil ienep dåjmalattjat barggat máhtudaklåpptima hárráj almulasj suorgen. Ráddidus galggá aj aktan Sámedikkijn árvustallat gåktu sáme álmmuga dålkkumdievnastus máhttá buorebun sjaddat. Mærrádusá ja politihkka suohkana ja fylkkasuohkana dásen le viehka ájnas makta sáme giella, kultuvrra, æládusá ja sebrudakiellem åvddånahteduvvá buorre láhkáj. Suohkana li ájnnasamos álkkádusbuvtadiddje ja ráddidus berus avtaárvvusasj álkkádusfálaldagás sáme álmmuga hárráj gånnå gielalasj ja kultuvralasj dárbo ålliduvvi. Dát guosská ierit ietján mánájsuodjalussaj, mánájgárddefálaldahkaj, vuodoåhpadussaj, varresvuoda- ja sosialdievnastusájda, vuorrasijsujttuj ja kultursuorgen. Barggo- ja sebradahttemdepartemennta ájggu gåhttjot KS:av ja Sámedikkev lagáp aktisasjbargguj suohkanij sáme ássjij bargo gáktuj. Duodden galggá fylkkamánne roalla suohkanij gáktuj sáme ássjijn árvustaláduvvat. Maŋemus jagijn li moadda dåjma jåhtuj biejaduvvam moatten suorgen sáme gielav nannitjit ja åvddånahtátjit. Sæmmi båttå vuosedi diedádusá birrusij 2300 oahppe vuodoskåvlån ja birrusij 500 oahppe joarkkaskåvlån sámegielav låhki. Vuojnunagá li dá unna lågo jus buohtastahttá man galles sámegielaga gávnnuji. Jáhkedahtte sámegielagijs gáhtu ienebuv gå ådå båhti. Danen hæhttup ulmmelattjat barggát sámegielajn gånnå gæhttjá udnásj sámegiela bargo ållesvuodav. Ráddidus le aktan Sámedikkijn sámegiela doajmmaplánajn barggám. Doajmmapládna galggá gárves tjavtjan 2008. Bargadahttijn galggap gæhttjalit iejvvit sáme giellabirrasijt ja suohkanijt, fylkkasuohkanijt ja fylkkamánnijt sáme giellaháldadusguovlon váj viehkev oadtjop doajmmaplána bargguj. Dán doajmmaplána oajvveulme galggi årrot: Lasedit sámegiela addnij lågov Lasedit almulasj fálaldagáv sámegiellaj sáme addnijda Sámegielav tjalmostahttet almulasj aktijvuodajn Ájggomus le aj doajmmapládna galggá gåvvidit suorgijt gånnå le dárbbo dutkat ja máhtudagáv låpptit sámegiela birra. Sámegielak avijsa li ájnnasa gå galggá sámegielajt bisodit ja åvddånahttet. Sæmmi båttå li dárogielak avijsa ájnnasa sidjij gudi e sáme tjállegielav buvte. Juollodibme sáme avijsajda le lasedum 5 millijåvnå kråvnåj gitta 18,9 mill kråvnnåj jagen 2008. Ráddidus ájggu ájn vil ienep rudá juollodit stáhtabudsjehtan 2009 jahkáj. Ådå njuolgadusá sáme avijsaj dårja birra mierredi oasse mij galggá julev- ja oarjjelsámegielak avijssabielijda aneduvvat laseduvvá 1 prosentas gitta 4 prosentajda. Ráddidussaj le ájnas ulmme lasedit sámegiela anov almulasj aktijvuodajn. Sámegielav galggá bessat adnet juohkka sajen sebrudagán. Stuoráp oasse almulasj diedos hæhttu almoduvvat sámegiellaj aj. Váj ásadusá galggi ienebuv sámegielav adnet galggi departementa dáv sierraláhkáj nammadit juollodimgirjijn dajda stáhtalasj ásadusájda masi dát goasská. Hásstalus le gå normerimbarggo nuolet manná, sierraláhkáj gå lágajt galggá jårggålit. Barggo- ja sebradahttemdepartemennta galggá árvustallat gåktu buoremusát máhttá bærrájgåhtset sámegielav láhkajårggålimijn ja ietjá almulasj jårggålimijn. Divtasvuona suohkan oassen sjattaj sáme giellaháldadimguovlos ådåjakmáno 1. biejve rájes jagen 2006. Dát le ájnas sáme gielav ja kultuvrav nannitjit guovlon. Guovtegielak háldadibme gájbbet sámegiela åhpadus hæhttu nanniduvvat ja sæmmi aj sáme åhpadusá rekrutterim. Almulasj háldadusán le ájnas máhtudagáj sáme kultuvra birra. Diehtep Divtasvuona suohkan le álgadam åhpadusfálaldagáv sáme kultuvrramáhtudagán sierralágásj dættojn julevsáme guovlon barggijda suohkanin. AID galggá sámelágav jårggålahttját oarjjelsámegiellaj ja julevsámegiellaj. Terminologijaåvddånibme le ájnas jus almulasj suorgge galggá nahkat vaddet buorre fálaldagáv sáme addnijda. Diehtep Divtasvuona suohkan jagen 2002 álgij varresvuodatærmmaprosjevtajn julevsámegiellaj. Dán prosjevta båhtusa galggi årrot ságastallamgirjásj, julevsáme varresvuoda terma, medisijna báhkogirjje dárogiellaj ja julevsámegiellaj, aktan kurssamateriála dárogielak varresvuoda- ja huksobarggijda gånnå l julevsáme ságastallama vuodon. Divtasvuona suohkan aktisattjat barggá Jielleváre suohkanijn Svierigin prosjevtan. Prosjækta le Sámedikkes ja Varresvuoda- ja sosialdirektoráhtas ruhtadum. Máhttodepartemennta (KD) galggá guoradallat makta oahppe e oattjo dav åhpadusfálaldagáv sámegielan masi siján le riektá, ja gåktu dáv de máhttá buoredit. KD galggá guoradallat gåktu sáme vuodoskåvllåoahppe, aj sáme guovloj ålggolin, vásedi ietjas oahppamdilev. KD ájggu árvustallat jus dåhkki dilev láhtjet váj sij gudi sihti sámegiela åhpadusáv máhtti dav oadtjot duola dago guhkásåhpadime baktu. KD galggá åhtsåt diedojt sámeåhpadusá dárbo birra ållessjattugij gaskan, ja galles dálla oadtju åhpadusáv. Jagen 2008 dagáduvvá sáme guhkásåhpadime pládna. Fálaldagá galggi ienep muodugattja sjaddat ja ållesvuohta galggá buorebun sjaddat, ja sihke skåvllåæjgáda ja fáladiddje skåvlå galggi vuoroduvvat. KD galggá aktan AID ja Sámedikkijn álgadit prosjevtav sáme ieddnegiellaanalfabetisma birra. Prosjækta galggá ierit ietján guoradallat galles dákkir fálaldagáv sihti. Ráddidus ájggu joarkket skåvllåaktisasjbargov rijkkarájáj rastá sáme guovlojn. KD galggá 2008 gidá, såbadit Sámedikkijn ja nammadit barggojuohkusav mij galggá sáme oahpponævo plánav dahkat vuodoåhpadusá hárráj. Juogos galggá árvustallat dåhkki gus ienep oahpponævojt jårggålit ja hiebadit Máhttolåpptim-Sáme sisadnuj. Juogos galggá aj gæhttjalit fáhkabirrasijt måvtåstuhttet ienep sáme oahpponævojt buvtadit. Galggi aj Sámedikke strategalasj oahpponævvoplánav tjadádit. Departemennta galggá aktan Sámedikkijn lagábuv gæhttjat gåktu oahpponævoj doarjjaårnik le doajmmam, ja gåktu dav máhttá buoredit. Departemennta galggá guoradallat makkir sáme oahpponævo gávnnuji, juogu de prienntidum jali digitála. Sierra næhttabájkke sáme oahpponævojda galggá ásaduvvat utdanning.no næhttabájken. St.died. 28 Sámepolitihkka: Giellabarggo le viehka ájnas mánájgárdijda, ja sáme mánájda le buorre giellamåvtåstuhttem mij árrat álggá ájnas jus galggá sámegielav åvddånahttet ja bisodit. Sierraláhkáj le ájnas julev- ja oarjjelsámeguovlojt vuorodit danen gå dåppe le gielan rasjes dille. Ájn le åbbå stuorra hásstalus gávnnat mánájgárddebarggijt sámegiela máhtudagáj. Mij pedagogalasj barggijda guosská, le sáme mánájgárdijn guovtegerdak hásstalus: Åbbålattjat le gássjelis åvddåskåvllååhpadiddjijt åttjudit ja sierraláhkáj sámegiela máhtudagáv. Sæmmi båttå le ájnas bisodit barggijt gudi juo mánájgárden barggi. Sierralágásj dárbbo le sámegielak barggijda oarjjel- ja julevsáme guovlon. Sæmmi le dille aj moatten suohkanin Sis-Finmárko ålggolin. Sámedikken le juo 2002 rájes årrum sierra stipænndaårnik åvddåskåvllååhpadiddjijda ja åhpadiddjijda, duola dagu oahpponævvopedagogihkan ja gielan. Ierit ietján le stipennda vatteduvvam åvddåskåvllååhpadiddjijda gudi li julevsámegielav låhkåm. Hásstalus le ælla vuojga åhttse ja dåssju muhtem gallegattja sijás ållidi juollodimævtojt. Prosjevta diedádus sisadná duola dagu skåvllå- ja åhpadusgatjálvisájt, sijdda ja fámillja, asstoájgge, media, oassálasstem ja mierredibme ja almasjrievtesvuoda. Mánájoahttse le nuorttasáme guovlov vuorodam gå li sáme nuorajt ságájdahttám. Mánájoahttse gal dættot diedádusán ahte sij diehti da hásstalusá ma li nuorttasáme mánájn li ájn tjielggasabbo oarjjel- ja julevsáme mánájn. Danen galggá prosjekta joarkeduvvat gájka sáme mánájda, ij dåssju nuorttasámijda. Gå galggá julevsámegielav nannit ja åvddånahttet de julevsámegielaga ietja hæhttuji ienemusát dahkat. Árran mánájgárdenis ja julevsáme åhpadime baktu le læhkám ájnas gå julevsámegiella guovlon le nannidum. Ájluovta skåvlå barggo aktan ietjá skåvlåj julevsáme guovlon ja Divtasvuona suohkanijn le ájnas vuodo julevsáme giela boahtteájggáj. Duodden li ájnegis ulmutja gudi li barggam julevsáme bájkátjav Måskev bisodit ja åvddånahttet ájnas bargov dahkam váj ielle julevsáme giellabirás le suodjaluvvam. Julevsáme giellaåhpadus le ájnnasamos dåjmaj gaskan jus galggá gielav bisodit ja åvddånahttet. Danen lev ávon gå Divtasvuona suohkan ja Sámedigge dálla li sjiehtadallamin julevsáme oahpponævoj åvddånahttema birra. Ja buorre le aj gå Fylkkamánne Nordlándan le oadtjum åvdåsvásstádusáv julevsáme åhpadusás. Sámegiela doajmmaplánan sihtá ráddidus aj julevsáme gielav nannit. Sámedigge, guoskavasj suohkana ja fylkkasuohkana ja iehtjáda gåhtjoduvvi dán bargguj oassálasstet. Ráddidus le 2004 rájes ruhtadam nuortta- ja julevsámegiela duollatjállemprográmmav. Vuostasj vattos bådij javllamánon jagen 2007. AID le juollodam 1 mll. Kråvnå dási jahkáj 2008. Ålles duollatjállemprográmma nuortta- ja julevsámegiellaj ålliduvvá 2008-2010. 2008 rájes lip aj oarjjelsámegiela duollatjállemprográmmajn barggám. AID galggá bærrájgæhttjam ahte gávnnuji oarjjel- ja julevsámegiela tevsta regjeringen.no næhttabájken. Máhttolåpptima oahppoplána gávnnuji nuorttasámegiellaj ja julevsámegiellaj ja jårggåluvvi dálla julev- ja oarjjelsámegiellaj. Ráddidus sihtá 2013 jage rájes álgadit gæhttjalimijn gånnå gålmmå fylkamánneámmádijda vatteduvvá nannusap bagádallamroalla NAV-addnij gáktuj. Gæhttjalime álgaduvvi fylkajn Oslo ja Akershus, Rogaland ja Østfold. – Gæhttjalime ulmme le ienebut nannit riektásihkarasstemav ja buoredit bagádallamav suohkanij sosiáldievnastusá addnij gáktuj, javlla barggoministar Hanne Bjurstrøm. Soria Moria IIen diededij Ráddidus jut sihtá ájádallat muhtem ordnigav álkkádusoahttsijn mij galggá loavddet NAV, sosiáldievnastusáv ja varresvuodadievnastusáv. Gå li dárkkelit guoradallam riektásihkarasstemordinigav háldadusán le ráddidus mierredam ij galga ásadit álkkádusoahttsev. NAV buvtat maŋenagi buorep båhtusijt ja virgálattjajn le buorep máhtudahka. Ráddidus le dan diehti mierredam tjalmostahttet dahkamusáj nannimav álgos ienni gå ådå organisasjåvnåv álgos tsieggitgoahtet. Sivijlaoahttse giehtadalla dálla gujttimusájt ma båhti NAVaj, ja barggo- ja álkkádusoasen li buorre riektásihkarasstemordniga. Ráddidus juollot 3,5 milliåvnå guovtejahkásasj gæhttjalibmáj mij galggá vaddet diedojt dievnastusáj, juollodimij ja ássjegiehtadallama hárráj NAV-kontåvråjn. Gæhttjalibme le ájádaládum láhkamierredum suohkana dievnastusguovloj addnijda NAVan. Gæhttjalimordnik le nannusappot tjanádum fylkamánne juridihkalasj ja sosialfágalasj máhtudahkaj. OECD doajmmaplánajn nuoraj vuoksjuj ja værrogarvvema vuosstij - regjeringen.no - Doajmmaplánajn "Nuorajda buorep álgov vaddet" li OECD:a sebrulasj lánda tjielggasit diededam dálla ájggu nuoraj bargodisvuodav bajemussaj biedjat boahtte jage bargojs, javllá finansminisstar Sigbjørn Johnsen. Dán jagásj minisstartjåhkanimen Parijsan mierredin aj dahkat doajmmaplánav værrogarvvema vuosstij. Vuodna jådedij dán jagásj OECD (ekonomalasj aktisasjbarggo ja åvddånahttema organisasjåvnnå) minisstartjåhkanimev. Bajeltjállagijn dættoduváj man nievres láhkáj ekonomalasj hiehte sebrudahkaj vájkkut ja man ájnas le bargodisvuodav binnedit, sierraláhkáj nuoraj gaskan. Lågo Economic Outlookas ma åvddån biejaduvvin konferánsan vuosedi væráltekonomija sjaddo le ájn nievres vargga vihtta jage maŋŋel gå globála finanshiehte álgij. Sierraláhkáj le åvddånahttem muhtem lándajn Europan juorrulibmen. Euroguovlon le dálla gudát jahkeneljadis gånnå BNP binnu. Alla bargodisvuohta le ja dat aj lassán moatten lándan Europan. - Balláp gå vuojnnep bargodisvuodav nuoraj gaskan muhtem lándajn. Spanian ja Hellasin li dálla badjelasj 50 prosenta barggijs bargodime. Konferánsan li moaddása juorrulam ihkap massep ålles buolvav Europan. Danen lev ávon gå OECD dættot galggap oahppat guhtik guojmestimme mij doajmmá gå galggap nuorajt oadtjot ruopptot bargguj, javllá Johnsen. Oanegis ájge nalluj vuoset doajmmapládna virggehárjjidallamij ja sisboahtodoarjjagij, madi guhkep ájge nalluj bierri nuoraj åhpadibme hiehpat dasi mav barggoiellem ajtu åhtsål. Minisstara aj dagástallin dåjmajt váj værrorájgijt buodu ja diedo buorebut jåhti. – Dájna vuoset OECD sij li åvdemusán ja siján soajttá ájnas roalla váj ájraslándaj værrosisboados le nav stuorre gå galggá, javllá Johnsen. Minisstara, finansminisstar Sigbjørn Johnsen ja ållu oalgesbielen ålggorijkkaminisstar Espen Barth Eide. Gåvvå: OECD OECD le G20 gåhttjoma milta barggám váj værrosystema galggi sjaddat ienep rievtesferduga, duola dagu værrogarvvemav ja nierbagis værroplánimav binnedit. Dát doajmma minisstarijs doarjoduváj sierra tjielggidusá baktu . Tjielggidusán, mav Ruossja, Brasil, Indonesia, Oarjje-Afrihka ja Argentina aj doarjjun, vájnnodi OECD rijkajt tjadádit rijkajgasskasasj værronjuolgadusájt váj rijkajgasskasasj viddnudagá e besa værov binnedit navti váj jåhti ruhtabátsov lándajda gånnå ij le heva værro. OECD, gejn uddni li 34 ájraslánda, mierredij aj jåhtuj biedjat muhtem prosessav váj Colombia ja Latvia bessi organisasjåvnnåj sæbrrat. Costa Rica ja Litauen aj bessi sjiehtadallagoahtet ájrastime gáktuj 2015 rájes. Ruossja le juo dákkir prosessan, ja duodden barggá OECD aj aktan Brasilajn, Indiajn, Kinajn, Oarjje-Afrihkajn ja Indonesiajn gudi gájka minisstarráde tjåhkanibmáj sæbrrin. Ráddidus sihtá nannit aktisasjbargov luojvoj organisasjåvnåj varresvuoda- ja huksosuorgen. Ulmme le álmmugij fállat nav buorre dievnastusájt gå vejulasj duodden stuovvásap birástakævtojda buvtadiddjijda. Moadda dájs organisasjåvnåjs li ájnas dievnastusbuvtadiddje, ja stáhttaráde Rigmor Aasrud le juo ságastallamav jåhtuj biedjam man ulmme le guorrasit makkár badjásasj prinsihpa galggi vuodon buorre aktisasjbargon. -Hæhttup gávnnat gåktu buoremus láhkáj máhttep ávkkit dav máhtudagáv majt dákkir organisasjåvnå máhtti fállat, javllá Aasrud. – Hæhttup dálásj nasjonála ja EØS-riektánjuolgadusáj milta barggat, valla mij sihtap tjielggasit javllat luojvoj suorgge galggá bissot. Duodden galggá ráddidus moadda dåjma jåhtuj biedjat, duola dagu buorre kvalitehttagájbbádusájt dahkat, bagádusáv dahkat man sisadno le man mierij sisbielen galggá liehket gå varresvuoda- ja sosialdievnastusájt oasstá ja guhkep kontráktaájggudagá gånnå hiehpá. Tråmså universitehtta oadtju 955 000 kråvnå ráddidusás åvddånahtátjit digitála vædtsagijt maj baktu sjaddá álkkep sámegielajt adnet. Rudá galggi gålmmå iesjguhtiklágásj prosjevtajda aneduvvat. –Jut sámegiella máhttá mijá digitála árkkabiejven aneduvvat le ållu dárbulasj jus giella galggá bissot, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud. Masjijnnajårggålime prográmma betaversjåvnnå le Tråmså universitehtan åvddånahtedum. Dán prográmma baktu besa lijmmit nuorttasámegiela tevstav ja de dárogiellaj jårggåluvvá. Uddni moadda dokumenta dárogiellaj tjáleduvvi tjabu sámegielak aktijvuodan, danen gå dat le álkkep gå maŋŋela dárogiellaj jårggålit. Universitehta jårggålimprográmma baktu máhttá sámegielav adnet háldadusgiellan ja ajtu le sadjihin dárogielagijda. Ráddidus dán prográmma joarkkaåvddånahttemav doarjju 170 000 kråvnåj. Prosjekta Språkteknologisk infrastruktur for urfolksspråk i Nordvest-Russland gullu Nuorttaguovllovuorodime prosjevtajda. Jus dát prosjekta galggá jåhtuj boahtet de hæhttu boallobievddeårnik åvddånahteduvvat dajda gålmå gielajda: gielldasámegiella, komi ja nenets. Årnik galggá álkke installerit dábálamos operativsystemajda. Ráddidus dáv åvddåprosjevtav doarjju 535 000 kråvnåj jagen 2011. Akta Sámegielaj doajmmaplána dåjmajs le nuortta- oarjjel- ja julevsámegiela báhkogirjev åvddånahttet mij galggá almulasj háldadussaj ávkken gå sámegielajda jårggål. Háldadusbáhkogirje baktu oadtju jårggåliddje elektråvnålasj viehkkenævov massta bágojt ja moallánagájt máhtti viedtjat ja åvdep jårggålimij buohtastahttet. Tråmså universitehtta le dáv bargov válldám, ja oattjoj 150 000 kråvnå jagen 2010 nuorttasámegiela versjåvnnåj. Ráddidus vaddá 250 000 kråvnå joarkke bargguj háldadusbáhkogirjjáj jagen 2011. Stáhtabudsjehtan oajvvat Ráddidus stuorra juollodime ma li tjanádum ráddidushuodnahij bombeládadallamij snjilltjamáno 22. biejve 2011. Budsjehtan oajvvaduvvi 250 millijåvnå tsieggimgålojda ja dåjmajda ma gulluji Ráddidushuodnahijt ådåsis ásadit ja tsieggit. Oajvvadum le aj juollodime ådå sihkarasstemdåjmajda Ráddidushuodnahijn tjoahkkáj 26,6 millijåvnå kråvnå, aktan 15 millijåvnå strávvejådov buoredittjat. Stáhtabudsjehtan oadtju Statsbygg ja DSS tjoahkkáj 250 millijåvnå kråvnå sierralágásj dárbojt gåbtjåtjit: Stáhtabudsjehtan li Ráddidushuodnahijn tjuovvovasj sihkarasstemdåjma oajvvaduvvam: Oajvvaduvvam le aj juollodit 15 millijåvnå Ráddidushuodnahij strávvejådov buoredittjat. - Sihkarasstembarggo Ráddidushuodnahijn ådå váksjumguovdátjijn ja strávvejådov buoredittjat li ájnas dåjma maj lip ájggá juo barggam. Duodden oadtjop stuorra lijggegålov gå Ráddidushuodnaha ládadallin. Statsbygg ja aj DSS dárbahi lasedum rudájt váksjoma diehti ráddidushuodnahijn, lijggehuodnaha guoskavasj departementajda, ja gasskabåddåsasj huodnahij rievddamijda, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud gå stáhttabudsjehtta åvddån biejaduvvá. Stáhttaráde dættot ij le ájn visses gåktu terrorládadallam 2012-budsjehtav vájkkut. Danen soajttá hæhttuji vas budsjehtav rievddadit gå ienebut diehti dáj gåloj birra. - Oajvvaduvvá 20 millijåvnå juollodit Statsbyggaj muhtem prosjekterimbargojda terrorládadallama maŋŋela ja ådå Ráddidushuodnahij tsieggimij. Sidáv ajtu dættodit ráddidus galggá ájn árvustallat gåktu Ráddidushuodnaha galggi liehket boahtteájggáj, ja dási vehi ájgev dárbahip, låhpat Aasrud. Ráddidus sihtá udnásj guokta ordniga mij guosská virggevahágahttemij målssot muhtem ájggerievtes barggovahágahttem buhtadusájn. Oajvvaduvvi aj rievddadusá virggeskihpudaknjuolgadusáj gáktuj vaj da buorebut hiebaduvvi udnásj barggoiellemij . – Oajvvadus álkkebun dahka udnásj guovte-giejak systemav, mij moaddásijs aneduvvá gássjelin. Mij ávttjip aj stuoráp oassálasstemav barggoiellema oassálasstijs, javllá barggominisstar Hanne Bjurstrøm. Uddni hæhttu ulmusj guhti le bargadijn vaháguvvam tjuovvot guokta sierra njuolgadusá, ja suv ássje giehtadaláduvvá guovten adminitratijvalasj mannulagán. Muhteme li oadtjum buhtadusáv avtan ordnigin, valla hilgoduvvam nuppen. – Dádjadav mån dát dåbddu boasstot, ja danen de rievddadip dav, javllá stáhtaráde. Oajvveássje ådå virggevahágahttemordniga oajvvadusán gávnnuji Dárkestuvvam Nasjnálabudsjehtan 2012. Oajvvaduvvá ådå njuolgadusá gånnå ådå barggovahágahttemavtadahka galggá mierredit buhtadusá gájbbádusájt. Ráddidus buktá láhkaárvvalusáv gidán 2013. Systebma virggeskihpudaklistajn joarkeduvvá, valla dajna tjuolldusijn ahte skihpudagá ma ælla listan huoman dåhkkiduvvi virggeskihpudahkan árvustallama baktu juohkka avta ássjen. Duodden ásaduvvá muhtem systebma gånnå le máhttelis dárkestit virggeskihpudaklistav, gånnå aj barggoiellema oassálasstijn le ájnas roalla gå oasev válldi ådå, stuoves vieggeskihpudaknammadusás. – Árvvalus sjaddá nannit virggevaháguvvamij rievtesvuodajt, buktet ájggeárvulasj njuolgadusájt virggeskihpudagáj hárráj positijvalasj avtadássásasj vájkkudusájt ja sæmmi båttå anedit gålåjt barggovaddijda dågålasj rámmaj sisbielen, javllá barggominisstar Hanne Bjurstrøm. Ráddidus oajvvat tjoahkkáj 114,9 millijåvnå kråvnå lasedibmen siednadájddaj. 2013 budsjæhttaoajvvadusán le ålles juollodibme siednadájddaj vargga 1,9 millijárda kråvnå. Tjoahkkidum lasedibme 16,1 milliåvnå kråvnå manni nasjonála teahterijda Nationaltheatret, Det Norske Teatret ja Den Nationale Scene. 1,5 milliåvnå 7 milliåvnå kråvnåjs Nationaltheatrij galggi mannat gålojda ådå tsiekkadusáv guoradalátjit. Guovllo- ja rijkkaoasseteahtera oadtju 22,7 millijåvnå ienep. Den Norske Opera & Ballett juollodibme lassán 48,5 millijåvnå kråvnåj. 25 millijåvnå kråvnå galggi viddnudagá ruhtadilev nannit. Ietjá stuoves dåjma oadtju 11,6 millijåvnå duodden. Dáj gaskan li: 4,8 millijåvnå kråvnå lasedibme guovllo- ja bájkkeoperájda: Vuona kulturfonda siednadájda årniga oadtju 6,2 millijåvnå kråvnå lassen. 5 milliåvnå dájs dánssaj manni. Navti le ålles lasedibme dánssimij boahtte jage 12 millijåvnå kråvnå. Lasedibme le duola dagu: Sámedigge le ådå válggaårnigav oadtjum mij guosská dán jage sámedikkeválga rájes ragátmánon. Stuoráp ja binnep válggabijre galggi válggaoassálasstemav lasedit. – Njuolgadusrievddamij ulmme le válggaoassálasstemav lasedit, ruváp ja giehpep válggatjadádibme aktan lasedum duodastibme ja stáhtus Sámediggáj, javllá barggo- ja sebradahttemministar Dag Terje Andersen. Ådå válggaårnik sisadná: Gájka suohkana galggi dagu åvddåla dilev láhtjet váj åvddågiehtaj bæssá sámedikkeválggaj jienastit. Suohkana gånnå li gålmmålåges jali ienep Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledum galggi aj dilev láhtjet váj bæssá válggabiejve jienastit. - De sjaddá buorep aktijvuohta jienastuslågo stuorrudagá gaskan ja galla jiena li juohkka ájrrasa duogen. Ådå válggaårnik aj sámedikkeválga tjadádimev giehpet ienemusájn lánda suohkanijs. Dættov lip biedjam Sámedikke vuojnnuj gå válggaårnigav lip rievddam, javllá stáhttaráde Andersen. Barggo- ja sebradahttemdepartemennta sáddi uddni tjállusav Sámedikke válggaårniga rievddamij gáktuj. Ådå njuolgadusá Sámedikke válga gáktuj gávnnuji dáppe lovdata.no. Sáme versjåvnå tjállusis ja Sámedikke válgganjuolgadusás gávnnuji departementa næhttabielijn www.regjeringen.no/aid ja Sámedikke næhttabielijn www.samediggi.no . Vuodna sihtá tjuovvot álggoálmmugij riektáj sierrarapportøra rapporta oajvvadusájt sámij dile vuoksjuj Vuonan. Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkoderpartemennta jådet bargov gånnå galggá gåvvidit dajt suorgijt ma li luondulattja. Dát åvddån biejaduváj AN:a stuoves álggoálmmukforuma 11. sesjåvnån New Yorkan iektu. AN:a sierrarapportørra ággoálmmugij riektáj vuoksjuj, James Anaya, buvtij tjavtjan 2011 ietjas rapportav mij gåvvit sámij dilev Vuonan, Svierign ja Suoman. Rapporta vuodon le muhtem konferánssa mav Sáme parlamentáralasj ráde tjadádij 2010 vuoratjismáno. Konferánssaj oassálasstin gålmmå Sámedikke aktan daj gålmåj ráddidusáj åvdåstiddje, ja sierrarapportørra de navti diedojt ja vuojnojt oattjoj. Dát tjálos mij gåvvit gåktu Vuodna le ássjijn barggam gárveduvvá åvddål álggoálmmukássje giehtadaláduvvi guoskavasj AN-orgánajn 2012:n ja ådåstahteduvvá 2013:n ja 2014:n. Vuona sáhkavuorro Stuoves forumin (tæksta ieŋŋilsgiellaj) Sierrarapportøra rapportta Vuona vuoksjuj (PDF) Suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner bargadahttá muhtem jåhtelisbargge ássjediehttenammadusáv mij galggá oajvvadit ævtojt suohkanij dahkamustjoavddemij. - Ráddidus sihtá suohkansuorgev mij le ihttásj hásstalusájda hiebaduvvam. Dárbahip nannusap ja stuoráp suohkanijt. Dájt dárbahip sihke dan diehti váj viesáda galggi buorre dievnastusájt oadtjot ma li sijáj dárbojda hiebaduvvam, ja váj bájkálasj demokratijav nanni. Dálla bargadahtáv ássjediehttenammadusáv mij galggá árvustallat ævtojt buorre dahkamustjoavddemij suohkanijn, javllá Sanner. Gidáj ájggu ráddidus ietjas diedum suohkanådåstusáv buktet. Suohkanproposisjåvnån mij moarmesmánon åvddån biejaduvvá galggá ráddidus tjadádit manen ådåstusáv dárbaj, ådåstusá ulme ja pládna gåktu ådåstus galggá tjadáduvvat. Ráddidus galggá guovlolasj ja bájkálasj prosessajt ásadit gånnå suohkana galggi dagástallat makkir suohkanij sæhkáj sihti. - Bájkálasj tjanástahka le ájnas jus galggá ådåstusájn vuorbástuvvat. Sæmmi båttå galggá suohkanådåstusá barggo máhto ja fáktá nanna tsieggiduvvat. Ássjediehttenammadusá vuojno li viehka ájnnasa ráddidusá bargguj åvddålijguovlluj ja galggá ávkken bájkálasj dagástallamijda, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar. Ássjediehttenammadus galggá ietjas vuostasj oasserapportav gidá nalluj buktet. Danna galggi árvustallat makkir ævto galggi sajenisá jus suohkana galggi nahkat tjoavddet dajt dahkamusájt ma siján li uddni. Ássjediehttejuogos galggá ietjas loahpparapportav buktet jage birán. Danna galggi lagábut gehtjadit makkir ævto galggi vuodon jus suohkana galggi ådå dahkamusájt ja ienep fámov oadtjot. Rapporta galggá vuodon gå ådå dahkamusjuohkem galggá mierreduvvat. Nammadus le aktij biejaduvvam máhtalgis dutkijs ja praktihkkárijs, gudi aktan åvdåsti moattebelak ja vuogas máhtov ålles suohkansuorgen. Dá li buorre ævto gå galggá snivva tjadádit guoskavasj ævtojt majt máhttá ådåstuhttembargon adnet. Ássjediehttenammadusáv galggá Oslo ja Akershus allaskåvlå (HiOA) professor Signy Vabo jådedit. Ietjá ájrrasa li Oslo universitehta professor Terje Hagen; NTNU sebrudakekonomija professor ja TBU jådediddje, Lars Erik Borge; Telemarkdutkama dutke Bernt Aslak Brantzæg; Guovlloåvddånahttema máhttoguovdátja direktørra Halvor Holmli; Finnøy suohkana háldadusoajvve Helene Ohm ja Lenvik suohkana háldadusoajvve Margrethe Hagerupsen. Lågå ålles ássjediehttenammadusá mandáhtav (bokmål, pdf) – Ájnas lávkke åvddålijguovlluj avtastallamådåstussaj - regjeringen.no Ráddidus sihtá láhkatjanádum aktisasjbarggosjiehtadimij suohkanij ja skihppijviesoj gaskan, buoredit ruhtadimsystemav ja ienep hieredimev suohkanijn váj buorep ja guoddelis varresvuodadievnastusáv oadtjop boahtteájggáj. Uddni sáddi Ráddidus gålmmå ájnas varresvuodadokumenta guláskuddamij: – Dáj ådå lágaj ja ådå varresvuoda- ja huksoplána vuodo baktu joarkkep åvddålijguovlluj avtastallamådåstusájn. Avtastallamådåstusá baktu galggap ásadit varresvuodadievnastusáv mij le buorebut aktij måsskidum. Sihtap skihpudagájt hieredit ja ráddjit, ja buorep varresvuodadievnastusájt fálaldit dåppe gåggu ulmutja årru, javllá stáhtaminisstar Jens Stoltenberg. Avtastallamådåstusá vuodo bigoduváj stuorradiggediedádusán 2009 biehtsemáno, ja doajmmagoahtá ådåjakmáno 1. biejve 2012. Stoltenberg nammat gålmmå ájnas dåjma maj hárráj ráddidus dal ádnu vuojnojt: 1) Suohkana galggi oadtjot rudájt váj bessi mákset pasientajt gudi li juo gergas skihppijvieson, váj bessi sijddasuohkanij boahtet ienni gå sajijt válldet skihppijvieson. 2) Suohkana oadtju rudájt mákset oasev gålojs muhtem pasienntajuohkusijs gudi skihppijviesojda båhti. Návti suohkana bessi hieredit jali suohkandåktårdievnastusá baktu viehkev fállat ienni gå pasienta galggi hæhttut skihppijviessuj. 3) Suohkana ja skihppijvieso galggi sjiehtadusájt dahkat, duola dagu árvustallat le gus farra mávsulasj ådå giehtadallamfálaldagájt ásadit suohkanijn. Ådå lágan suohkanij varresvuoda- ja huksodievnastusáj gáktuj oajvvat ráddidus nággit suohkanijt ja skihppijviesojt aktan barggat. Suohkana ja skihppijvieso galggi sjiehtadusájt dahkat váj pasienta e dåssjen skihppijviessuj boade ienni gå sæmmi buorre jali ájn de vil buorep fálaldagáv oadtjot suohkanin ja navti e ga dárbaha skihppijvieson vællahit gå li dåppe gærggam. – Návti dilev láhtjep váj suohkana ja skihppijvieso galggi ájn ienep aktan barggat. Vuojnnep moadda suohkana ja skihppijvieso li juo aktan barggám vaj pasienta galggi buorep fálaldagáv oadtjot lahkabirrasin. Dassta mij sihtap ájn ienebuv, javllá varresvuohta- ja huksominisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen. – Ráddidus dal ájnas bargov álgat váj buorep dievnastusfálaldagáv oadtjop ja ienep ávkev juohkka varresvuodarudás. Riekta le, ja ájnas aj jut biggip varresvuodadievnastusájt lagábuv gåggu årrop. Avtastallamådåstus le desentraliserimådåstus ja hieredimådåstus. Ådå láhkaoajvvadus sisadná suohkan galggá juohkka suorgev ja ábnnasav adnet álmmukvarresvuoda nannimdiehti. Ep åvvånis iehpeda suohkana li gárvvása dán lasedum åvdåsvásstádussaj majt dal oadtju, javllá suohkan- ja guovllominisstar Liv Signe Navarsete. Ietja dåjmaj gaskan majt ráddidus oajvvat li dá: Uddni buktá ráddidus aj ådå nasjonála varresvuoda- ja huksoplánav buktá guláskuddamij. Pládna galggá åvddån biejaduvvat stuorradiggediedádussan 2011 gidá, mij galggá boahtteájge varresvuoda- ja huksodievnastusá vuodon. Ráddidus ásat vijdes guláskuddamav nehta baktu, váj juohkkahasj bæssá gullut. Guláskuddam dán næhttabájken almoduvvá: http://fremtidenshelsetjeneste.regjeringen.no – Oassálaste ja buvte ietjat vuojnojt boahtteájge varresvuodadievnastusá gáktuj, oajvvat varresvuohta- ja huksominisstar. Fylkkamánne Erling Lae buvtij uddni hávddádimnammadusá tjielggidusáv kulturminisstarij Thorhild Widvet. Tjielggidusán oajvvat nammadus gádodit moadda divudijt majt báhttse vierttiji mákset hávddádime aktijvuodan. Hávddádimannadusá diedádus (ådådárogiellaj) Nammadus sihtá kremasjåvnnå galggá liehket navku, ja aj sihti báhttse e galgga vierttit ienebuv mákset jus ieritvuolgge galggá hávddáduvvat ietjá suohkanin gå danna gånnå åroj. Vaj e galga ássjijt tjuolldet de nammadus oajvvat ráhpo fiesstima njuolgadusájt giehpedit. – Gijtáv nammadusá bargo åvdås. Sihtap snivva árvustallat dajt oajvvadusájt majt nammadus le åvddånbuktám, javllá máhttominisstar Thorhild Widvey. – Hávddádimdábe agev rievddi. Dan diehti le dárbbo árvustallat jus njuolgadusá li hiebadahtedum udnásj åvddånahttemav sebrudagán, javllá Widvey. Hávddádimnammadus nammaduváj bårggemáno 10. b. 2012 Stoltenberg II-ráddidusás. Nammadusá barggo le læhkám guoradallat riektálasj ja ekonomalasj gatjálvisájt hávddádime aktijvuodan. Hávddádimnammadusá tjielggidusá galggá dálla guládallamij. Nammadus le tjadádum sebrudakekonomalasj gållomerustallamav mij gehtjaj gisstohávddádimev ja urnehávddádimev. Nammadus le diedov viedtjam daj ietjá nuorttarijkajs, árvustallam dárbov stivrrimdiedos ja statistihkas, ja le åvddånbuktám moadda oajvvadusájt njuolgadusrievddamij. Ájnnasamos oajvvadusá li: Nammadusán li: Sjiehtadus oaggit vuona virgálattjajt ålggorijkajn - regjeringen.no Suodjalimminisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen ja justijssa- ja gárvedimminisstar Grete Faremo vuollájtjálleba sjiehtadusáv. (Gåvvå: Suodjalimdepartemænnta.) Stáhtaráde justijssa- ja gárvedimdepartementan ja suodjalimdepartementan vuollájtjállin uddni sjiehtadusáv gånnå Suodjalibme bærrájgæhttji virgálattjajt Sebrudakoaggásvuoda ja gárvedime Direktoráhtas (DSB) rijkajgasskasasj dåjmajn. Jages 1999 le DSB viehkedam FNav doarjjaresurssaj viehkkebarggijda humanitæra hiedijn. Doarjja le vuostatjin ålles tælltasijda ja smáv, jåhtem IKT-juohkusa ásadibmáj dárbulasj infrastruktuvrav ja guládallamav saljon hiede vuostasj oasen. Tysklandbrigada rájes jagen 1947, le Suodjalus rádjam badjelasj 100 000 vuona soldáhtajt ienep gå 100 rijkajgasskasasj dåjmajda badjelasj 40 rijkajn. - Dá li læhkám låsså dåjma, ja mij diehtep ájnasvuodav buorre varresvuodaoatsodimijn. Mån lev dan diehti riek dudálasj gå dát máhtudahka dálla máhttá ávkken boahtet DSBa virgálattjajda. Sjiehtadus mij vuollájtjáleduvvá le båhtus buorre sivijlla-doarrodievno aktisasjbargos, javllá suodjalimminisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen. - Daj låsså dåjmajn majt DSB tjadádi hiedijn ålggorijkajn, le válljim virgálattjajs ájnas, ij dåssju fágalattjat ja persåvnålattjat, valla aj medisijnalattjat. Ájnas le aj virgálattjajt buoragit giehtadallat gå sijddaj båhti, ja vaj oadtju dárbulasj oatsodimev, javllá justijssa- ja gárvedimminisstar Grete Faremo. Departemænntasjiehtadus tjuovvu St. died. 34 (2008-2009) «Suodjalimvælggogisvuodas veterádnaj», virgálattjajs gåtsedime hárráj ålggorijkalasj oassálasstemin, ja dan åvddåla ja maŋŋela. Sjiehtadusá baktu ja dan aktisasjbargujn DSBa ja Suodjalusá gaskan, sjaddi medisijnalasj vælggogisvuoda ålliduvvat dakkir láhkáj mij ållit stuoradikkediedádusá ájggomusájt. Barggobærrájgæhttjo oadtju 5 millijåvnå kråvnå bærrájgæhttjat dåjmajt ma fálli ja bálkkiji barggofámov. – Ájnas le nannit Barggobærrájgæhttjov vaj máhtti sihkarasstet barggoiellemav duodaj. Vuorodibme bargos mij dagáduvvá duola dagu barggijsuorge gáktuj gájbbet ållo ressursav. Barggobærrájgæhttjo viertti gåtsedit vaj njuolgadusá tjuovoduvvi, javlla barggominisstar Hanne Bjurstrøm. Barggobærrájgæhttjo le nannidum moaddi 2006 jage rájes, duola dagu gå ráddidusá guokta doajmmaplána sosiála hilgodime hárráj tjadáduvvin. Dán maŋemus jage le bærrájgæhttjo ratjástam bærrájgæhttjat barggodilijt dåjmajn ma fálli ja bálkkiji barggofámov. Jagen 2012 le Barggobærrájgæhttjo barggo nannidum 15 millijåvnå kråvnåjn. Gå EUa vikárbyrådirektijvva EØS-sjiehtadussaj biejaduváj le ráddidus oajvvadam vijdes doajmmafálaldagáv sihkarastátjit vaj direktijva avtadássásasj giehtadallam tjadáduvvá praktijkalattjat. Barggobærrájgæhttjon le ájnas barggo gåtsedit doajmmafálaldagáv. Barggobærrájgæhttjo galggá bagádallat ja diedojt juohket avtadássásasj giehtadallam hárraj gå lájggiji barggofámov ja gåtsedit vaj avtadássásasj giehtadallam doajmmá. Barggobærrájgæhttjo galggá aj gåtsedit ja bærrájgæhttjat dajt ådå mærrádusáj dágástallamvælgo birra gå lájggiji ulmutjijt dåjmajda. Uddni le mærkkabiejvve 5000 iesjguhtik álggoálmmukjuohkusijda væráldav miehtáj. Bårggemáno 9. Biejvve le AN:a rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejvve. Uddni hiehpá solidaritehtav vuosedit álggoálmmukjuohkusij gudi viessu gássjelis dilen. Værálda álggoálmmuga tjoahkkáj li badjelasj vihtta prosenta værálda álmmugis, badjelasj 370 millijåvnå ulmutja badjelasj 90 lándajn. Ienemus álggoálmmuga viessu gássjelis dilen, ja moaddása niejdeduvvi ja doalvoduvvi. - Værálda álggoálmmuga li gielalasj ja kultuvralasj valljudahka mij le midjij boanndudahkan. Dáv uddni ávvudallap, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud. - Moadda álggoálmmuga niejdeduvvi ja doalvoduvvi ja dárbahi mijá doarjjagav ja duodastimev. Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj dåjmalattjat oassálasstet rijkajgasskasasj bargguj mij åvdet ságastallamijt stáhtaj ja daj álggoálmmukjuohkusij gaskan, javllá Aasrud. Boahtte jage ásadit AN sierra Álggoálmmugij væráltkonferánsav, vuostasj dakkár gånnå nasjonálstáhta ja álggoálmmuga æjvvali ságastalátjit makkir vælggogisvuoda nasjonálstáhtajn li álggoálmmugij gáktuj. Váj álggoálmmugijt buoremus láhkáj dán konferánssaj gárvet, ásadij Sámedigge rijkajgasskasasj gárvediddje álggoálmmukkonferánsav Áltán 2013 biehtsemáno. Dan konferánsa boados lij loahppadokumænnta masi badjelasj 600 álggoálmmukåvdåstiddje gájka værálda álggoálmmukguovlojs guorrasin. - Dát guosská rijkajgasskasasj álggoálmmuksolidaritehttaj. Álggoálmmuga li unneplågon vargga juohkka rijkan, danen le viehka ájnas Sámediggáj jut álggoálmmuga nav guhkás gå vejulasj aktisasj jienajn ságasti. Mijá væráltvijddásasj aktisasjvuohta le mij mijájt nanni, ja uddni le vuogas biejvve dáv dættodit, javllá sámediggeráde Vibeke Larsen. Værálda álggoálmmukbiejvve ásaduváj 1994:n ja bårggemáno 9. biejve lij vuostasj tjåhkanibme AN:a værálda álggoálmmugij barggojuohkusin jagen 1982. Barggojuogos lij oassen bargos man boados lij AN:a ållestjåhkanibme mierredij AN:a tjielggidusáv álggoálmmugij riektáj hárráj 2007:n. Sáme li Vuona álggoálmmuk, ja bårggemáno 9. biejve le sáme slávggimbiejvve. 19 gisjugisvuoda libjjáv oadtju - regjeringen.no 19:es oadtju gisjugisvuoda libjjáv. Dav Gånågis stáhttaráden mierredij uddni, biehtsemáno 15. biejve. Sijájs vidás libjjáv gållen oadtju, madi 14 oadtju libjjáv silban. - Gå terror mijájt ládaj snjilltjamáno 22. biejve, lidjin moattes gudi rahtjin sihke Ráddidushuodnahijn ja Utøyan. Ráddidus luojvojbarggijt guddnet daj guovte mujttomerkaj baktu ma li mierreduvvam tsieggiduvvat Oslon ja Hole suohkanin. Ulmutja gudi li ållu sierraláhkáj luojvot hæggavádá iehtjádij hekkajt gádjum, máhtti gisjugisvuoda libjjáv oadtjot. Maŋŋel gå li árvustallam dajt oajvvadusájt ma dálátjij li boahtám le Merrajåhtulakdirektoráhtta oajvvadam 19:es galggi libjjájn guddneduvvat. Ráddidus le Merrajåhtulakdirektoráhta oajvvadusáv tjuovvum, javllá æládus- ja oasesminisstar Trond Giske. Merrajåhtulakdirektoráhtta dat le oajvvadamoajválasj ja mij le guoradallam jus kandidáhta li libjjá gájbbádusájt ållidam. Dát le ieme dábe milta. Direktoráhtta le KRIPOSis viehkev oadtjum oajvvadusájt árvustallat. Jus muhtema mielas nágin le vajáldahtedum, de dåhkki ájn ienep ulmutjijt libjjáj oajvvadit. -Gájka bessi oajvvadit sijájt gejt miejnniji dáv libjjáv oadtjot. Dán ájggemierre le ålles vihtta jage. Danen ij diehttu soajttá ienep libjjá vatteduvvi åvddålijguovlluj ma li snjilttjamáno 22. bæjvváj tjanádum, javllá Giske. Sij gudi libjjáv oadtju li: Gållelibjes: Oddvar Hansen, Otto Kristian Løvik, Lill Hege Nilsen, Jørn Øverby ja Erik Martinsen Øvergaard. Silbbalibjes: Lise Berit Aronsen, Thomas Cordtsen, Kjersti Buer Dolve, Sjur Harald Dolve, Marcel Gleffe, Bjørn Kasper Ilaug, Allan Søndergaard Jensen, Bjørn Juvet, Terje Bergan Lien, Christer Lillestrøm, Sissel Martinsen, Ole Johan Simonsen, Julien Lucien Bernard Sué ja Helge Gjerløw Wettre. Diedo: Aktijvuohta: Æládus- ja oasesdepartementa guládallamoajvve Anne Cecilie Lund, 996 21 213, Æládus- ja oasesdepartementa præssavákta, tlf 902 51 303, Thomas oahppá Manila birra. Buorre ođđajahki! Gieres gájka, Guovte máno rájes riegáduváj Danica Manilan. Sån sjattaj væráltviesát nummar gietjav millijárda. Muhtem máno duogen riegát mánásj guhtimusj sjaddá Vuonarijkak nummar vihtta millijåvnå. Gåktu galggá dáj unnagattjaj gevvat? Mij sunnuv vuordasj dán iellemin? Nav æjgáda gatjádi. Nav li æjgáda gatjádam buolvaj miehtáj, juohkka rijkan, gå vuostasj bále buorástahtti ådå iellemav. Dan sjivnnjedum båttå riegáduvvá lihtto ihkeven ájggáj. Lihtto gieresvuodas, mij gájkka gierddá. Danen le nav låssåt gå nuorra ulmusj jábmá. Ij aktak ieddne galga bárnes láhppet. Ij aktak áhttje galga niejdas láhppet. Snjilltjamáno 22. biejve moaddásij iellem ládaduváj. Áhtje, iedne, oarbbena, ádjá ja áhko vierttijin låssis mielajn rábo guoran tjuodtjot. Dát gal vájmoma báktjij. Juohkka biejve lev usjudallam sijájt gudi hekkav bierggijin, ja sijájt gudi báhtsin. Gåktu dijájn manná? Manen så lik dát dáhpáduváj? Vihtta máno dán maŋŋela vierttip vilá diehtet vaj galggap dádjadit. 2012 vaddá ådå vásstádusájt. Vuostatjin álggá digge vierredahkke vuosstij. Dan maŋŋela galggá kommisjåvnnå subtsastit ietjas tjielgga ja duodalasj snjilltjamáno 22. biejve-subttsasav. Dát merkaj mij vierttip nahkat bahudagáv vas duosstot. Dav jáhkáv vissásit galggap nahkat. Danen gå Vuonarijka álmmuk tjálij histåvråv dijmmá giese. Vuostatjin suorgganijma bombas ja skåttajs. De juoga dáhpáduváj. Mij vuosteldijma balov, ja tjuodtjelijma demokratija åvdås. Besajma dåbddåt dav ruvssogárggájn ja loavggágárggájn. Hávddádusájn, girkkojn, moskeajn ja TV-skjermajn. Mij lijma akta álmmuk. Duosstomin værámusáv iellemin, ulmutja vuosedin buoremusáv ietjastisá. Dat le nannim muv jáhkov ulmutja buorrevuohtaj. Dårvvuj. Ja fábmuj mij álmmuga mielav tjuovvu. Snjilltjamáno 22.biejve riegádin aj máná Vuonarijkan. Akta sijájs lij Thomas. Uddni le sån báhtjasj buorre mielan Lillehammerin. Thomas viertti dåhkkidit ahte riegádimbiejvves le surgguj tjanádum. Mij galggap bærrájgæhttjat vaj ij sjatta dåssju dan láhkáj. Mij galggap vuosedit gåk dát hæhkkahiehte båvtij lieggavuodav ja værddogisvuodav ietjama rijkan. Thomas ja Danica galggaba bajássjaddat goabbák bielen aktisasj ednamin. Mijá dahkamus le vuosedit sunnuj man ållo aktit sunnuv, ienni gå mij sirát sunnuv. Gå le miella oahppat nubbe nuppes, de åvddånip ulmutjin. Gå nahkap sieradusájt vieledit, de gievrrop. Gå duosstap nubbe nubbáj luohtedit, jåksåp guhkemusát. Avta biejve ihkap Thomas ja Danica sjaddaba rádna boahtteájge Facebookan. Thomas oahppá Manila birra. Ja Danica oadtju gåvåjt massta goassak ij la vuojnnám: sasskamdievá Lillehammerin. Dát le internehta buoremus bielle. Internehta værámus bielle le gå tjáddjididdje bessi ájádusájt juogadit internehta tjiegos bielijn. Dav vierttip nannusit duosstot. Máhtudagájn galggap sijájt ierit rádjat. Gå vuosteldip ekstremismav de válldep åvdåsvásstádusáv boahtteájges. Hástáv divnajt sjaddat buorre digitála ráddnááhkátja. Ij dan diehti gå galggap sensurerit jali hávkkadit ságastallamijt. Galggap gierddat vuorrástuvvat. Moasjev, assjmat ja mij alvaduhttá. Valla –galggap mávsedit. Galggap vásstedit. Vuosedit moalgedisåvdåsvásstádusáv le javllat: “Boasstot le dujna” Dav dahkap bargon bårådijn. Dálle le muddo aj internehtan nav javllat. Ådå jahke le ruvva tijmma boares. Galggap jagev 2012 adnet stuor dahkamusájda. Oajbbot værálda hæjosvuoda vuosstij. Barggat ráfe åvdås. Gádjot dálkádagáv. Dav lip vielggen boahtteájge åvdås dahkat. Dá li alvos dahkamusá. Álkke le usjudallat ahte ij lijssi. Valla dav de dahka. Låssis bargo baktu, gå giergge biejaduvvá gierge nali, de værált åvddån. Moadda tjuohte millijåvnå ulmutja li bessam hæjosvuoda giddagisás. Binnebu doarojn jábmi. Ienebu friddjavuodan viessu. Ielvijma mij dáhpáduváj árába gidá. Fábmo álmmuga mielan rihtsudij regijmaj gællásijt ja tjåhttij rievddadusájt. Huoman. Mij muv ienemusát duohtadallá, le gå binnep máná jábmi ja iedne rijbadi. Riegádimbiejvve, dalloj gå nissun ådå iellemav riegádahttá , le vilá várálamos biejvve moadda nissunijda. Ienep tsaggeiedne, ådå riegádahttemklinihka ja buorep rájnasvuohta viehket iednijt rijbadittjat. Åvdep jage bierggijma 600 000 ienep máná. Moaddásijt dåssju dálkastsirkunijn. 600 000 divras iellema. Ja Vuonarijkka le jådedime dáv. Dassta máhttep mihástallat. AN:a dálkádahkpanella várrot boahtteájge sieldes dálkes. Dálkke lij aj basijgaskan Vuonarijkan. Dát vájkkudij vuostatjin dijájt gen æjggo biejsteduváj. Valla ålles Vuonarijkka le dijájt tjuovvum. Vieledip allelahájt gudi rijbadin dákkir låssis dile tjadá. Vierttiv rámmpot dijájt gudi lihpit viehkedam gájotjit ja divvot. Luodjomláhkáj avtav láhpijma dán bargon. Gå alás manáv muhtem biejve duogen, galgav rádodit sijájn gudi li stoarmo sinna læhkám gåktu agev gárvvásin liehket viehkijn. Hæhttup ietjama gárvedit dálkkádakrievddamijda. Valla gájkinåvdemusát barggat váj e dáhpáduvá. Danen gå dálkadakássje lij dijmásj hådjånibme. Åvddånijma ássjijn, valla tjåhkanibme Durbanin ittjij nagá ássjev låggnit. Valla ep máhte vuollánit. Vuonarijkka galggá vilá jådedit bargov tjanátjit sjiehtadusájt. Ælla ietjá ráde. Værált hæhttu aktidit. Jali de ep nagá doarjjot Danicav Manilan ja Thomasav Lillehammerin. Ietjá hásstalus ådå jagen le europealasj vielggehiehte. Vuojnnet dåssju biednigijda guosská. Valla jus riekta de ulmutjijda guosská. Vilá vuojnnep man moaddása li bargo dagi Europan. Moatten nuoran ij la dårvvo boahtteájggáj. Dav ij Europa máhte dåhkkidit. Vuonarijkan le dárbbo barggosajijt bisodit ja oaggit goahteræntojt. Ep diede gåk dát Vuonarijkav sjaddá guosskat. Valla loabedav galggap giehtadallat dilev gå le dárbbo. Nav gåk åvddåla lip dahkam. Boahtteájgev ij máhte åskeldit jus ij la ráfe. Moadda Vuonarijkaga barggi ráfe åvdås væráldav miehtáj. Viehkkebarggen. Rádjamin gåddemijnajt. Jali piratajt oagodi Somália merragátten. Álu li várálasj gåhtjodusá. Dijmmá hálediddje Vuonarijkas bælostin Libya álmmugav Gaddafi vuosstij. Mijá gádtse lij oasse tjiehpemusájs gåbdes koalisjåvnån, ja li tjavtja rájes ietjama guojmijs rámmpodum. Afghanistanan li soahteålmmå oassálasstám 2001 rájes. 2012 sjaddá jahke gå gádtse galggá binneduvvat. Mån lev mihá dassta majt ietjama soahteålmmå li dahkam Afghanistanan. Gijttep sijájt gudi li barggamin ráfe åvdås. Sæmmi båttå mujtudallap sijájt gudi jábmin. Lip vas muhtemijt mijá tjiehpemusájs massám. Oberstløytnant Siri Skare jámij gå AN-kåntåvrrå Mazer-i-Sharifan ládaduváj. Jurissta Ingrid Midtgaard jámij gå AN bombiduváj Nigerian. Gulájma sunnu jábmema birra låssis vájmoj. Libá agev mijá siegen. Dán jage sidáv liegga varrudagájt rádjat majestehtta gånågis Haraldij ja majestehtta dråtnigik Sonjaj. Ihkap gånågisfámillja ij la guossak lagábu ietjas álmmuga læhkám ráfeájgen gå maŋŋela snjilltjamáno 22.biejve. Lahkavuodajnisá la lieggavuodajnisá jaskadin mijájt. Gånågis, drådnik ja kråvnnåprinssapárra. Vijses bágoj báktjasijt giehpedin. Dán jage dievddeba sihke gånågis ja drådnik 75 jage. Vihtta millijåvnå rijkav miehtáj sihti gijttet ja vuorbev sávvat gånågis Haraldij ja drådnik Sonjaj dán ávvojage. Gieres gájka, Javllamáno 14.biejve oassálasstiv ávvudallamav Roald Amundsenis aktan ålmmås Oarjjepåvlån. Stuorra dáhpádus lij. Ulmutja ålles væráldis ávvudallin suv ja Vuonarijka slávgáv. Jiedna álmmuklávllagis sjattaj oasse vielggis sjávodisvuodas. Vuonarijkka lij lahkusin, juska lijma guhkken ierit. Dåppe, guhkemusán ierit, vuojnniv Vuonarijkav massta máhttep mihástallat. Rijkka njunnjutjij gudi li luottajt histåvrråj dahkam Álmmuk mij nagáj duosstot bahávuodav buorrevuodajn gå giesen ládadalájma. Ja mihtoga árkkabiejven ma dahki ietjama rijkatjav stuorren. Lehkus dát vuojŋŋanis majna boahtteájgev hábbmip. Vuorbbe ådå jagijn! Sáme dåjmaj juollodibme jahkáj 2012 le tjoahkkáj 843 millijåvnå, 17 millijåvnå lassánibme. Jagen 2012 háldat Sámedigge 371 millijåvnå moatte departementaj juollodimij baktu, sulle 11 millijåvnå lassánibme jages 2011. - Ráddidus le gålmmå maŋemus jagijt lasedam sámegiela doarjjagav 23 millijåvnåj Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu. Sámedikke juollodimij lasedibme 2008 rájes li 12 millijåvnå boahtám Sámedikke ájnas rolla diehti sámegielaj åvddånime bargon. Duodalasj lev gå Sámedigge oadtju duodde millijåvnåv 2012 jahkáj, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud. Ráddidus le 2012 budsjehttaoajvvádusánis oajvvadam 5,246 millijåvnå kråvnå juollodimev Divvun-prosjektaj, 1 millijåvnnå kråvnå Sámedikke bargguj sáme nuoraj diehtojuohkemij ja sámegielaj bargguj ja 9,446 millijåvnå kråvnå doarjjaårnigij mij galggá sámegielav nannit. Divvun le ierit ietján åvddånahttám duollatjállemdárkastusáv ja korrektuvrraprográmmav nuortta- julev- ja oarjjelsámegiellaj ja digitála pedagogalasj vædtsagijt. Ådåájggásasj giellateknologija le ækton jus sámegiella galggá adnogiellan bissot udnásj sebrudagán. 2012 jahke le vuostasj jahke gå Divvun le ålles dåjman Tråmså universitehtan. 2012 jahkáj oajvvaduvvá 233,650 millijåvnå kråvnå Sámediggáj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu. Duodden boahtá jahkásasj buvtadus Sámeálmmuga fåndas. Kultuvrradepartementa budsjehta badjel oajvvaduvvá juollodit 70,4 millijåvnå kråvnå Sámediggáj kultuvrradåjmajda 2012 jahkáj, 3 millijåvnå kråvnå lasedibme 2011 rájes. Sámedikke kultuvrradåjmaj juollodibme le navti laseduvvam badjel 38 millijåvnåj 2005 rájes. Oajvvaduvvam le aj 23,4 millijåvnå doarjjan sáme avijsajda. Doarjja galggá sáme avijsaj buvtadibmáj ja avijssabielij buvtadibmáj julev- ja oarjjelsámegiellaj. 2005 rájes le doarjja sáme avijsajda lasedum badjel 10 millijåvnå kråvnåj. Vuorbbesávadusá Kárásjågå dájddaskåvlå rahpama aktijvuodan 02.09.2011.Stáhttatjálle Raimo Valle, Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartemennta . Gieres gájka! Viehka ávon lev gå besav oassálasstet Kárásjågå Dájddaskåvlå rahpamij. Skåvllå le vuostasj sáme skåvllå visuála dájddaj ja beras luluj ájnas roalla sáme dájddabargoj ja iesjdádjadusá åvddånimen boahtteájggáj. Diedáv guhka manno le læhkám skåvlåv dåhkkidum oadtjot. Moaddása li bargguj oassálasstám. Ávon lev gå Finmárko fylkkasuohkan, Sámedigge ja Kárásjågå suohkan li aktan dájddaskåvlå ásadimev ja lanjáj lájkov ruhtadam. Dát vuoset aktisasjbarggo åvddånahttá. Vájku moaddása li rahtham, de sierraláhkáj sidáv rámmpot Sáme dájddársiebrev dijá vissjalis bargo åvdås dájddaskåvlå ásadime vuoksjuj. Dájddaåhpadus lij akta dajs vuostasj ássjijs mav siebrre åvdedij Sámekonferánssaj juo jaen 1980. jagen 2004 sjattaj dájddaskåvllå sierra vuododussan. Vuododimruhtaj vaddin Sáme dájddársiebre ájrrasa ietjasa dájddagijt. Danen le sæbrráj vuojtton gå skåvllå vijmak le sajenis ja oahppe bessi åhpadussaj álgget dán tjavtja. Dagu diehtebihtit de ieneplåhkoráddidus almulasj skåvlåjt vuorot. Ajtu lip duodaj válldám muhtem javllamusáv mijá politihkalasj vuodon, mij javllá: ”Ráddidus sihtá åhpadussystemav mij sámij sierralágásj dárbojt bærrájgæhttjá.” Danen skåvllå dåhkkiduváj juollodamhiebalgis priváhta joarkkaskåvllån Máhttodepartementas jagen 2010, ja Stáhta luojkkamkássa stipendajda ja lånajda. Ájnas oasse dåhkkidimes le dájddafága li skåvlå ålles oahppofálaldahka. Danen máhttá Dájddaskåvllå aktan ållågasj studiemáhtudagájn máhttá dilev láhtjet joarkkaåhpadussaj visuála dájdan. Åhpadus luluj aj vuogas álggo virggekarrierraj visuála dájdan. Kárásjågå Dájddaskåvlån bessi studenta dájddafágalasj åhpadusáv gadtsat sáme birrasin ja dåjmalasj sáme gåvvådájda birrasin. Visses lav dij gudi dán skåvlån åhpadusáv gadtsabihtit oadtjobihtit vuogas birástagájt visuála moalgedimvuogijt oahppat ja jut dijá bargo sjaddi ávkken sáme kultuvrraj boahtteájggáj. Dájda baktu báttijt tjadnap vássám ájggáj ja sæmmi båttå udnásj sebrudagáv gåvvidip. Sáme dájdda luluj viehkken vieledimev ja dádjadusáv låggŋit sáme ieridisájs, kultuvras ja moattevuodas. Valla dájdda, ja dij skåvllån, galggá aj gatjádallat dav mij uddni gávnnu, guottojt hásstalit ja ietjama boahtteájgev tjalmadit. Sávav gájkajda – oahppijda ja skåvlå barggijda – enas vuorbev boahtte skåvllåjahkáj ja boahtte ájgijda! Ráddidus sihtá buoredit jådov almulasj digitála dievnastusáj åvddånahttemin ja dan diehti oajvvat stuorra juollodimijt IKT-gullevasj dåjmajda ja stáhtalasj IKT-prosjevtajda. - Dát buoret almulasj háldadime kvalitehtav, ja oadtjop ienep ájgev mij ierit ietján máhttá aneduvvat ássjegiehtadallamájgev oanedittjat ja bargojda ma gájbbedi jut almma ulmusj gávnnu gejna guládallá, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud. Ráddidusá 2012 budsjehttaoajvvadusán li rudá juolloduvvam tjuovvovasj stuorra IKT-prosjevtajda: Nuorttalijvuona kultursjiehtadus 2018 - 2021 Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkkasuohkana li guhkijt juo aktan barggam aktisasj vuorodimijn kultursuorgen . Aktisasjbarggo la sjiehtaduvvam sierra sjiehtadusán masi vuostasj bále guorrasin jagen 1991 . Sjiehtadus la moaddi vijdeduvvam ja hiebaduvvam, maŋemusát jagen 2017. Sjiehtadusá ulmme la joarkket aktisasjbargov Nuortta-Vuona kultursuorgen . Nuorttalijvuona kultursjiehtadus 2018 - 2021 sisadná visjåvnåv, ulmijt ja strategijajt nuorttalijvuona kulturaktisasjbargo gáktuj. Gåvvit gåktu guovlolasj doarjja rijkaguovllovijddásasj dájdda- ja kulturásadusájda ja dájddársiebrijda juogeduvvá.Nuorttalijvuona kultursjiehtadusá vuodo li da gålmmå nuorttalijvuona fylkkasuohkanij plána ja galggá doajmmat vædtsagin gå galggá Nuorttalijvuona kulturpolitihkav åvddånahttet . SjiehtadusNuorttalijvuona kultursjiehtadus doajmmaj boahtá ådåjakmáno 1. biejve rájes 2018. Sjiehtadus automáhtalattjat rievdaduvvá juohkka nælját jage. Sjiehtadusáv låhpadit jali ådåsit sjiehtadallat máhttá juohkka oasálasj sjiehtadussaj dahkat maŋemusát gålgådismáno 1. biejve. Rievddadusá e máhte jåhtuj biejaduvvat åvddål ådåjakmáno 1. biejve dan budsjæhttajagen mij 15 máno maŋŋela álggá. Jus ájnas ævto målssu, de máhttá ájnagis ásadusáj birra ådåsit sjiehtadallat . Nuortta-Vuona kultuvra rijkaguovllorádeNuortta-Vuona kultuvra rijkaguovlloráde álgaduváj jagen 2010 ja danna li sebrulattja sij gudi politihka bieles vásstedi kultuvra åvdås Nordlándan, Råmsån ja Finnmárkon ja sij galggi kulturpolitihkalasj aktisasjbargov fylkkasuohkanij gaskan koordinerit . Rijkaguovlloráde galggá mierredit kulturpolitihkalasj ássijt ma li ájnnasa rijkkaoassáj, valla ma aj mierkkiji ednagav nasjonála ja rijkajgasskasasj aktijvuodajn. Rijkaguovlloráde galggá aktisasj kulturpolitihkalasj hásstalusájt dágástallat ja jåhtuj biedjat aktisasj strategijajt ja åvddånahttemprosjevtajt . Rijkaguovlloráde galggá nasjonála ja rijkajgasskasasj arenajda sæbrrat . Rijkaguovlloráde galggá juohkka jage kultur- sjiehtadusáv tjadádit ja liehket dåjmalasj æjgát ja dåjmadiddje rijkaguovlo kulturásadusáj åvddånahtedijn. Rijkaguovlloráden galggá álu guládallat rijkaguovlo kulturdåjmadiddjij. Tjåhkanime ja fáhkaseminára ásaduvvi dárbo milta, dagu tjanáduvvam ieme dáhpádusájda rijkaguovlon.Rijkaguovlloráde galggá barggat konsesusprinsihpa milta avtaárvvusasj oassálasstij gaskan. Nuorttalijvuona kulturaktisasjbargo visjåvnnå ja ulme Visjåvnnå: Nuorttalijvuona kulturaktisasjbarggo galggá viehkken profesjonála kulturiellemij mij la moattebelak, sebradahtte ja alla kvalitehtajn. Kulturiellem galggá viehkken gå rijkaguovllo galggá sjaddat ja åvddånit ja danna galggá rijkajgasskasasj perspektijvva . Badjásasj ulmme: Rijkaguovloráde kulturpolitihkka vuolggá sierralágásj árvos mij dájddagin ja kulturiellemin ietjanis la ájnegis ulmutijda ja ålles sebrudahkaj. Aktisasjbargo ulme li åvddånahttet Nuortta-Vuona kulturpolitihkav mij: Sáme dájdda ja kultuvrra Sáme dájdda ja kultuvrra la guovdásj ja integreridum oassen nuorttalijvuona kulturiellemis . Juohkka fylkkasuohkanin la ietjas sierra aktisasjbarggosjiehtadus Sámedikkijn mij sisadná mierredum kulturstrategiajt ja dåjmajt . Fylkkasuohkana sihti nannit dialogav sáme dájddaga ja kultuvra gáktuj nasjonála perspektijvan. Gájka ásadusá nuorttalijvuona kultursjiehtadusán galggi ietja tjuovvolit sáme dimensjåvnåv ietjasa suorgen massta vásstedi. Rijkaguovlloráde galggá álu Sámedikkijn guládallat. Rijkajgasskasasj aktisasjbarggoRijkajgasskasasj aktisasjbarggo la ájnas gájka gålmå nuorttalijvuona fylkkasuohkanijda . Kultuvra rijkaguovlloráde sierraláhkáj dættot kultur-aktisasjbargov Ruossjan ja Barentsguovlon . Ruhtadimprográmma BarentsKult baktu gájka gålmmå fylka aktan kulturdepartementajn ja ålggorijkkadepartementajn ruhtadi vijddásap dájdda- ja kulturprosjevtajt sihke vuona ja ruossja bielen. Ájnas la jut kulturaktisasjbarggo joarkká bájkálasj ja guovlolasj álgadimij milta, ja jut guovlolasj oassálasstem nanni lahka aktijvuodajt álmmugij gaskan nuorttan. Rijkaguovlloráden la dåjmalasj roalla dán bargon. Bargo vuodon galggi aj bilaterála sjiehtadusá fylkaj gaskan nuorttan. Doarjja nuorttalijvuona dájdda- ja kulturásadusájda Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkkasuohkana aktan ruhtadi moadda nuorttalijvuona dájdda- ja kulturásadusájt majn la guovllovijddásasj åvdåsvásstádus. Ásadusá ma li sjiehtadusán li ásadusá ma li ájnnasa dájdda- ja kulturiellemin rijkaguovlon ja åvdedi vijdes kulturjavllamusájt. Ækton doarjjagij Nuorttalijvuona kultursjiehtadusás la jut doarjjovuosstájvállde ietjas rijkaguovlloåvdåsvásstádusáv buoragit tjoavddá. Sjiehtadus mierret gåktu doarjjaga juolloduvvi ja åvdåsvásstádusáv mij guosská máksemij ja tjuovvolibmáj. Guovlolasj doarjjaga mierredime, ásadusá máksema ja tjuovvolibme åvdåsvásstádus la dan fylkkasuohkanin gånnå doarjjavuosstájvállde la. Doarjjavuosstájvállde duogen la rijkaguovlloåvdåsvásstádusáv ållidit, rapporterit ja budsjæhttaåhtsåmusájt sáddit juollodimgirje gájbbádusáj milta. Tjuovvovasj ásadusá li oassen sjiehtadusás: Rijkaguovllomusihkkárårnik Nuortta-Vuonan a) Rijkaguovllomusihkkára Nuortta-Vuonan Ulmme ja rijkkaoasseåvdåsvásstádusRijkaguovllomusihkkára Nuortta-Vuonan galggi buvtadit ja gaskostit alla kvalitehta musihkav kulturviesojda ja ásadiddjijda ålles Nuortta-Vuonan. Sijá visjåvnnå la buktet “stuorra vásádusájt smáv bájkijn”. Vuorodime ájggudagán li dájddalasj åvddånahttem ja ådåstuhttem, buvtadime ja gaskostime profesjonaliserim, rijkajgasskasasj aktisasjbarggo aktan bájkálasj ásadiddjijt åvddånahttet ja låpptit . Barggovuohke li turnebuvtadime ietjas ensemblaj ja buvtadibme festiválaj, kulturásadusáj ja friddja suorgijn.Rijkaguovllomusihkkára galggi fállat konsertajt klassihka musihkan, álmmukmusihkan, sáme musihkan, jazz ja rytmalasj musihkan. Máná ja nuora li ájnas ulmmejuohkusa. Æjgáda ja stivrrim Rijkaguovllomusihkkára li organiseridum Scene 8, Kultur i Troms ja Scene Finnmark tjadá ensemblaj iesjgeŋga sjáŋŋarijn. Duodden organiseriduvvi Nuortta-Vuona Jazzguovdásj ja Rytmálasj máhttoværmádahka Nuorttan Rijkaguovllomusihkkárij vuolen. Nordlánda fylkkasuohkan vásstet aktisasj åhtsåmusá åvdås ja rapporterima åvdås stáhttaj. RuhtadibmeStáhtta ruhtat 75% Rijkaguovllomusihkkárijs ja 25% ruhtadimes guovlos boahtá. Duodden fylkkasuohkanijda ruhtadi aj suohkana Narvijkka, Harstad, Målselv,Vadsø ja Áltá. b) Nuorttalijvuona Jazzguovdásj Ulmme ja rijkaguovlloåvdåsvásstádus Nuorttalijvuona jazzguovdásj la guovlo buvtadim- gaskostim- ja máhttoguovdásj jazzaj daj gålmmå nuorttalamos fylkaj doajmmaguovllon . Jazzguovdátja oajvveulmme la viehkedit jazz ja muodugasj musihkkaslájaj dåjmajt ja gaskostimev, frilansmusihkkárij åvdås ja siegen barggat, ásadiddjeåvddånahttemav jådedit, nannit guovlo værmádagáv jazz spellamsajijs, ja seminárajt ásadit stuoráp ja unnep bandajda ja ájnegis musihkkárijda. Jazzguovdátja oajvvesiedna la Bådådjon, fylkkasiena Tråmsån ja Tjáhtjesuollun ja værmádaksiedna Sortlátten. Æjgáda ja stivrrimNuorttalijvuona Jazzguovdásj la vuododus maj æjgáda li Nordlánda fylkkasuohkan, Bådådjo suohkan ja Nuortta-Vuona jazzforum . Nuorttalijvuona Jazzguovdátja stivran li vidás ja Nordlánda fylkkasuohkan stivrrajådediddjev nammat . Gånnå ja ruhtadibmeNuorttalijvuona jazzguovdátjin la kontåvrrå Bådådjo suohkanin Nordlándan. Nuorttalijvuona jazzguovdásj ruhtaduvvá 75% stáhtas ja 25% guovlos doarjjagijn Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkkasuohkanijs ja Bådådjo suohkanis . c) Rytmalasj máhttoværmádahka Nuorttan Ulmme ja rijkaguovlloåvdåsvásstádusRytmalasj máhttoværmádahka galggá liehket katalysáhtur rytmalasj máhtudahkaj rijkaguovlon. Dåjma galggi hiebaduvvat profesjonála artistajda aktan viehkkij ja æládusájn. Ásadiddjijda galggá máhttodåjmajt fállat, ieme ja ådå sienaj åvddånahttemav galggá vuorodit, ja galggá barggat rekrutterimijn ja talentåvddånahttemijn . Æjgáda ja stivrrim Rytmalasj máhttoværmádahka la aktisasjbarggo Nuorttalijvuona Jazzguovdátja, Nuortta-Vuona Rocka máhttoguovdátja ja Álmmukmusihkka Nuorttan gaskan Rytmalasj máhttoværmádahka háldaduvvá Nuorttalijvuona Jazzguovdátjis. RuhtadibmeRytmalasj máhttoværmádahka ruhtat ietjas jahkásasj doajmmagålojt doarjjagijn stáhtas 60% ja guovlos 40%. Nuorttalijvuona Opera- ja Symfoniorkester AS (NOSO) Ulmme ja rijkaguovlloåvdåsvásstádusViddnudagá ulmme la tsieggit ja dåjmadit opera- ja orkesterdåjmajt alla dájddalasj dásijn Nuortta- Vuonan. Orkester tjuodjá ietjas guovte stádajn, Bådåddjo ja Tråmsså, ja álu manná Nuortta-Vuonan ietján. Æjgáda ja stivrrimNOSO la aksjeviddnudahka almulasj æjgádij. Æjgáda ja stivrrimNuorttalijvuona dájddárguovdátja æjgáda li Nordnorske Bildende Kunstnere (NNBK) og Norske kunsthåndverkere, avd . Nord-Norge Guossodiddje suohkana Tråmsså ja Bådåddjo æjggu 50 % goabbák, madi Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkkasuohkana li doarjjavadde. Viddnudagá stivran li gietjav gitta lågev stivrraájrrasa. Generaltjåhkanibme nammat stivrav sadjásasj ájrrasij nummarij milta. Guokta stivrraájrrasa aktan sadjásattjaj nammaduvvi guovte jáhkáj barggijs. Gånnå ja ruhtadibmeViddnudakadræssa målssu Bådådjo ja Tråmså gaskan juohkka nælját jage. NOSO ietjas jahkásasj doajmmagålojt ruhtat doarjjagijn stáhtajn ja guovlos, juogeduvvam 70 % stáhtas ja 30 % guovlos. Guovlo doarjja juogeduvvá daj gålmmå fylkkasuohkanij ja Tråmså ja Bådådjo suohkanij gaskan . Nuorttalijvuona dájddárguovdásj Ulmme ja rijkaguovlloåvdåsvásstádusNuorttalijvuona dájddárguovdátja ulmme la gaskostit gåvvådájddagav ja duojev, gåvvådájddaga ja duoje berustimev oablodit, ja hábbmit ja gaskostit dahkamusájt gåvvådájddárijda ja dájddagiehtabarggijda. Gå dájddára gaskostimev stivrriji de la dájddárij moalgedimfriddjavuohta ja navti ij dájddaiellem ilá kommersialiseriduvá. Nuorttalijvuona dájddárguovdásj galggá viehkken váj Nuortta-Vuonan la ielle ja bivnos siedna ájggásasjdájddagij, ja galggá viehkedit rijkaguovlo visuála dájddárijda gå: (NNKN) . Jahketjåhkanibme la Nuorttalijvuona dájddárguovdátja alemus orgádna. Stivrra gudájn ájrrasijn válljiduvvá. Nordnorske Bildende Kunstnere ja Norske kunsthåndverkere Nord-Norge válljiji guokta ájrrasa goabbák. Ævtodusnammadus sijájt nammat. Nordlánda fylkkasuohkan, Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkkasuohkanij åvdås nammat avtav ájrrasav persåvnålasj sadjásattjajn, ja bargge avtav ájrrasav stivrraj válljiji. Stivrraájrrasa válljiduvvi niellja jage ájggudahkaj. Barggij stivrraájras válljiduvvá guovte jahkáj, sæmmi guosská fylkkasuohkana stivrraájrrasij. Gånnå ja ruhtadibmeNuorttalijvuona dájddárguovdásj la Vågan suohkanin Nordlándan. Nuorttalijvuona dájddárguovdásj ietjas dåjmav ruhtat 70 % doarjjagijn Vuona kulturrádes ja 30 % guovlo doarjjavaddijs ma li da gålmmå fylkkasuohkana ja Vågan suohkan . Nuorttalijvuona Filmmaguovdásj AS Ulmme ja rijkaguovlloåvdåsvásstádusNuorttalijvuona Filmmaguovdásj AS galggá liehket máhttoguovdásj filmmaj ja filmmabarggijda nuorttan, ja galggá viehkken åvdedit filmav dájddagin rijkaguovlon. Nuorttalijvuona Filmmaguovdásj AS galggá åhtsåmusáj milta juollodit almulasj doarjjagav nuorttalijvuona oanegis- ja dokumentárrafilmmabuvtadibmáj, rijkaguovlo filmmabarggijda ásadit åhpadimdåjmajt, dilev láhtjet filmmaæládusá rekrutterimij ja dåjmalattjat guovdátja ulmmejuohkusijda diedojt juohket. Æjgáda ja stivrrim Nuorttalijvuona Filmmaguovdásj AS la oasseviddnudahka maj æjgáda li Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkkasuohkana. Generaltjåhkanibme nammat stivrav vidájn ájrrasijn 5 sadjásasj ájrrasij nummarij milta. Stivrra galggá navti aktij biejaduvvat váj gåvvit filmmaguovdátja geográfalasj guovlov ja siján galggá filmmafágalasj ja økonomalasj/ háldaduslasj máhtto. Stivrra doajmmá 4 jage. Gånnå ja ruhtadibmeNordnorsk Filmsenter AS la Tråmså suohkanin doarjjovaddijs ma li da gålmmå fylkkasuohkana ja Hárstád suohkan. Hålogalátte Amatørteáhtervuododus Råmsån. Nuorttalijvuona Filmmaguovdásj AS oadtju jahkásattjat buvtadimrudájt stáhtas. Filmmaguovdásj ruhtat ietjas jahkásasj doajmmagålojt doarjjagijn fylkkasuohkanijs ja Tråmså suohkanis . Ulmme ja rijkaguovlloåvdåsvásstádusHålogalátte Amatørteáhtervuododus la berustiddjesiebrre ja máhttoguovdásj luojvoj revy- ja Nuortta-Vuona Ávvudallama Ulmme ja rijkaguovlloåvdåsvásstádusNuortta-Vuona Ávvudallamij ulme li: Nuortta-Vuona Ávvudallama háldadi sierra doarjja- ja buvtadimårnigav man ulmme la arvusmahttet dájdda- ja kulturiellemav rijkkaoasen ja dilev láhtjet duosstelis rájájrasstediddje prosjevtajda sihka sienadájddagin, musihkan ja visuála dájddagin. Nuorradájddastipenda ja open call baktu aloduvvá ådå lágásj aktisasjbargojda ma hásstali dájddárij ietjasa javllamusájt gå iehtjádij iejvviji. Rudájt juollot muhtem jury gånnå li 3-5 ulmutja dájdda- ja kulturfágalasj máhtujn ålles rijkaguovlos, aktan guoktásij ávvudallamháldadusás. Jury juohkka jage válljiduvvá. Æjgáda ja stivrrim Nuortta-Vuona Ávvudallama ásaduváj jagen 1964 ja la vuododus. Vuododusán galggá stivrra gudájn ájrrasijn aktan guovtijn sadjásattjajn. Dåj ietjá doarjodiddjij bieles nammat Råmså fylkkasuohkan stivrrajådediddjev aktan niellja stivrraájrrasa ja guokta sadjásattja, sijájs binnemusát guoktásin galggá guoskavasj máhtto jali hárjjidallama dájdda- ja kultursuorges. Stivran galggá hiebalgis geografalasj åvdåstibme. Hárstád suohkan avtav stivrraájrrasav nammat. Gånnå ja ruhtadibmeNuortta-Vuona Ávvudallama li Hárstád suohkanin Råmsån . Nuortta-Vuona Ávvudallama ietjasa jahkásasj almulasj doajmmagålojt ruhtadi 70 % doarjjagijn stáhtas ja 30 % daj guovlolasj teáhterbirrasij Nuortta-Vuonan. Hålogalátte Amatørteáhtervuododus galggá nannit ja viehkken åvddånahttet revyajt, teáhterijt ja ietjá sienalasj moalgedimijt Nuortta-Vuonan. Hålogalátte Amatørteáhtervuododus galggá dåjmalattjat sæbrrat teáhterfágalasj værmádahkaj dájt ulmijt ållidittjat. Sebrulattjat sávadimij milta jåhtuj biejaduvvi fálaldagá dagu bagádallam, kursa, regidoarjja, åvddånahttemprosjevta ja seminára. Æjgáda ja stivrrimHålogalátte Amatørteáhtervuododus la siebrre ájnegis sebrulattjajda, organisasjåvnåjda ja siebrijda ma revyajn, teáhterijn ja ietjá sienalasj moalgedemij doajmmi rijkaguovlon. Hålogalátte Amatørteáhtervuododusá organisasjåvnnåhábme la siebrre ja jahketjåhkanibme la alemus orgádna. Jahketjåhkanibme njuolgadusájt ja organisasjåvnå barggoprográmmav mierret. Stivrraájrrasa ja sadjásattja jahketjåhkanimen válljiduvvi, ja gájkaj Nuortta-Vuona fylkaj åvdåstibme dættoduvvá. Stivran li vidás. Gånnå ja ruhtadibmeJahketjåhkanibme mierret gånnå Hålogalátte Amatørteáhtervuododusá háldadus galggá liehket, dálla la Tråmså suohkanin Råmsån. Hålogalátte amatørteáhtersiebrre ruhtaduvvá doajmmadoarjjaga baktu stáhtas mij la 75 % siebre tjoahkkidum almulasj doarjjagis. 25 % ma de báhtsi mávseduvvi guovlolasj ruhtadiddjijs ma li da gålmmå fylkkasuohkana . Niejda Råven Ulmme ja rijkaguovlloåvdåsvásstádus Niejda Råven AS la máhtudahka-, ressurssa- ja turnéguovdásj rájájrasste dájddaaktisasjbarggo Nuortta-Vuonan, sierralágásj dættojn Barentsguovlluj. Niejda Råven AS:an la sierralágásj åvdåsvásstádus guládallama, vásáduslånudallama ja værmádaktsieggima åvdås Nuortta-Vuonan, ja galggi sierraláhkáj dættodit Barentsguovlo aktisasjbargov. Niejda Råven AS vásstet guládallama, vásáduslånudallama ja værmádaktsieggima åvdås Nuortta-Vuona oassálasstij gaskan ma dájddagijn rijkkarájáj rastá aktan barggi . Bæjvásj Sáme Nasjonálteáhter Ulmme ja rijkaguovlloåvdåsvásstádusBæjvásj Sáme Nasjonálteáhtera ulmme la liehket nasjonálteáhter ålles sáme álmmugij ja teáhterav Æjgáda ja stivrrim Niejda Råven AS la oasseviddnudahka priváhta æjgádij. Viddnudagá njuolgadusáj milta e galga badjelbáhtsusav æjgádijda mákset. Generaltjåhkanibme la Niejda Råven AS alemus orgádna. Generaltjåhkanibme vállji stivrav manna li gitta gietjav ájrrasa. Stivrra válljiduvvá guovte jahkáj. Gånnå ja ruhtadibmeNiejda Råven AS la Oarjje-Várjjaga suohkanin Finnmárkon, sierra vuosádallam- ja gaskostimbájkke: TERMINAL B. Niejda Råven AS ruhtat ietjas jahkásasj doajmmagålojt 70 % doarjjagijn stáhtas ja 30 % guovlo doarjjavaddijs ma li da gålmmå fylkkasuohkana ja Oarjje-Várjjaga suohkan . Dánssaarena nuortta Ulmme ja rijkaguovlloåvdåsvásstádusDánssaarena nuortta la guovlo máhtto- ja værmádakguovdásj dánssaj Nuortta-Vuonan mij galggá viehkedit dánsav ja siednadájddagav buvtadit ja gaskostit Nuortta-Vuonajn vuorodum guovlojn. Dánssaarena nuortta galggá dánssadájddagav åvddånahttet, rijkkarájáj rastá aktisattjat barggat ja ietjá dájddahámij siegen barggat . Æjgáda ja stivrrim Dánssaarena nuortta ja vuododus maj vuododiddje li Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkkasuohkana ja Hammerfest suohkan. Dánssaarena nuortta alemus orgádna la vuododusá stivrra. Stivran li gålmmå ájrrasa persåvnålasj sadjásattjaj. Norske danse- kunstnere ja Hammerfest suohkan nammadi stivrraájrrasav goabbák. Finnmárko fylkkasuohkan stivrrajådediddjev nammat, dåj ietjá fylkkasuohkanij åvdås. Juohkka ájras ja persåvnålasj sadjásasj barggá 4 jage ájggudagán. Gånnå ja ruhtadibmeDánssaarena nuortta la Hammerfest suohkanin Finnmárkon. Dánssaarena nuortta ietjas jahkásasj doajmmagålojt ruhtat doarjjaga baktu guovlo ruhtajuollodiddjijs gudi li da gålmmå fylkkasuohkana ja Hammerfest suohkan . vuosádallat divna sáme årromguovlojn. Bæjvásj galggá sáme gielajt bisodit ja liehket ájnas kultur-guodde ja gaskostiddje sáme histåvrås, kultuvras ja identitehtas. Bæjvásj vaddá siednadájddavásádusájt ma væráldij vuosedi gåvåjt ja subttsasijt Sámes ja la ájnas arena juojggam-/musihkkateáhterij. Æjgáda ja stivrrimBæjvásj Sáme Nasjonálteáhter la oasseviddnudahka man æjgáda li Sámedigge, Guovddagæjno suohkan, Vuona Sámij Rijkkasiebrre (NSR) ja Sámij Lánndasiebrre (SLF). Stivran li 7 ájrrasa. Sámedigge nammat 4 ájrrasa aktan stivrrajådediddjev . Guovddagæjno suohkan nammat avtav ájrrasav. Teáhtera bargge nammadi avtav ájrrasav ja Vuona Sámij Rijkkasiebrre (NSR) ja Sámij Lánndasiebrre (SLF) lånudalli nammadit 1 ájrrasav ja 1 sadjásattjav. Gånnå ja ruhtadibmeBæjvásj Sáme Nasjonálteáhter la Guovddagæjno suohkanin Finnmárkon. Bæjvásj Sáme Nasjonálteáhter AS ruhtat ietjas jahkásasj doajmmagålojt sulle 90 % doarjjagijn Sámedikkes ja birrusij 10 % guovlolasj doarjjavaddijs ma li da gålmmå fylkkasuohkana ja Guovddagæjno suohkan . Filmmafoannda Nuortta AS Ulmme ja rijkaguovlloåvdåsvásstádusFilmmafoannda Nuortta AS galggá åvdedit audiovisuála buvtadimijt Nordlándan, Råmsån ja Finnmárkon ja viehkedit filmmaæládusáv nuorttan profesjonaliserit ja vájkkudit váj máhtudahka åvddånahteduvvá ja guovlon bissu. Ja de galggá foannda viehkken váj filmmaæládus ienep árvojt buktá ja bukta tjijnnimav bájkálasj viddnudagájda gå filma buvteduvvi. Dáv návti ållidi: Æjgáda ja stivrrimFilmmafoannda Nuortta AS la oasseviddnudahka man æjgáda li Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkkasuohkana . Generaltjåhkanibme la Filmmafoannda Nuortta alemus orgádna. Válljiduvvá stivrra gånnå li vidás ja sijájs nammat Siesstembáŋŋka1 kulturæládusvuododus avtav ájrrasav. Gånnå ja ruhtadibmeFilmmafoannda Nuortta AS la Bådådjo suohkanin Nordlándan, filmmafágalasj konsulænnta la Tråmsån . Filmmafoannda Nuortta AS oadtju doajmmadoarjjagav dajs gålmåjs nuorttalijvuona fylkkasuohkanijs . Nuorttalijvuona girjálasjvuohtastrategija Ulmme ja rijkaguovlloåvdåsvásstádus Nuorttalijvuona girjálasjvuodastrategija galggá nuorttalijvuona girjálasjvuoda buvtadimev ja gaskostimev nannit, ja nannit aktisasjbargov girjálasjvuodasuorge ja ietjá dájddamoalgedimij gaskan. Strategija galggá doajmmat vædtsagin ja vuodon ienep aktisasjbargguj girjálasjvuoda hárráj rijkaguovlon . Æjgáda ja stivrrimNuorttalijvuona girjálasvuohtastrategija la åvddånahtedum aktisasjbarggon daj gålmåj nuorttalijvuona fylkkagirjálasjvuodaj ja æládusá gaskan . Strategija tjuovvolime oajvveåvdåsvásstádus la fylkkagirjjegirjjevuorkkáj duogen, ja sijáj gaskan målssu. RuhtadilleTjoahkkáj la Nuorttalijvuona girjálasjvuodastrategijan kr 250 000,- . Rudá aneduvvi dá guokta ássjijda: Kr 100 000 stipænnda tjáppagirjálasjvuoda tjállijda ja kr 150 000 arvusmahttemrudájda nuorttalijvuona tjállijt nasjonála arenájn låpptit. Doarjja ruhtaduvvá 100 % Nuorttalijvuona kultursjiehtadusá tjadá. Tjuovvovasj dájddárorganisasjåvnå oadtju doarjjagav Nuorttalijvuona kultursjiehtadusá baktu Nuorttalijvuona tjállijsiebrre Nuorttalijvuona tjállijsiebrre åvdet ájrrasij fágalasj berustimijt, berustimev girjálasjvuoda åvdås åbbålattjat ja ájggásasjgirjálasjvuoda åvdås Nuortta-Vuonan sierraláhkáj. Vuona dájddagiehtabargge Nuortta-Vuodna Vuona dájddagiehtabargge Nuortta-Vuodna la organisasjåvnnå ámmátdájddagiehtabarggijda man ulmme la gáhttit sebrulattjaj fágalasj, ideála ja ruhtadilev aktan åvdedit ja åvddånahttet dájddagiehtasuorgev nuorttan. Nuortta-Vuona gåvvididdje dájddára Nuortta-Vuona gåvvididdje dájddára la fáhkaorganisasjåvnnå ámmátgåvvådájddárijda Nuortta-Vuonan ja dan ulmme la gáhttit sebrulattjaj fágalasj, økonomalasj, sosiála ja ideála berustimijt. Nuorttalijvuona Dánssadájddárij forum Nuorttalijvuona Dánssadájddárij forum la sebrulasj- ja værmádakorganisasjåvnnå ámmátdánssadájddárijda Nuortta-Vuonan gudi rahtji doarjjot ja åvddånahttet dánssadájdav guovlon. Sjiehtadus dåhkkiduváj gájka fylkkadikkijs 2017 biehtsemáno Binneda aktavuodaj lågov skihpa ulmutjij. Suoddji ietjat ja iehtjádijt skihppamis. Vuollelin bagádip gåktu besa soahpomis. Gájkaj åvdåsvásstádus la hieredit covid-19 soahpomav. Gáhtti iehtjádij lahka årrot goappátjagá sinna ja ålggon. Åro hejman bargos jali skåvlås jus la skibás ja dujna l snuohpa, gåsås jali feber. De dån i iehtjadijt soabo. Fámon la aj jus dujna l vehik feber. Åro hejman nåv guhkev gå la skibás. Jus nävro ja i bierggi ietjassujtujn hejman de máhtá riŋŋgit 1177 skihpasujttorádevaddemij. Máhttelis la mannat ruoptus bargguj jali skåvllåj vájku dujna l gåsås váni slijve dagi jus la vássám 7 biejve dat rájes gå skihppáji ja dån la årrum symtomadagi binnemusát guokta jánndura. Vuorde binnemusát guokta jánndura maŋŋela gå la buorránam åvddål gå maná ruopptot bargguj jali skåvllåj. Vuorrasappujn la stuoráp vádá tjavgga skihppát. Danen la ájnas ij guossidit ulmutjit skihpadåben jali vuorrasijårromijn. Dån gut barga vuorrasij sujton i galga bargguj mannat jus dujna li moadda symtoma skibádagás. Symtoma covid-19 skibádahkaj li åvdemusát feber ja gåsås. Vuojŋŋamvájve, snuohpa, njunnjebuodusibme, tjiebetbáktjasa, oajvveluottudahka, måjdås, diehkko- ja ladásluottudahka li aj iemelágásj symtoma. Ienemusá oadtju giehppis vájvijt ma ietjastis gáhtu ietjassujtujn hejman. Muhtema tjavgga skihppáji buojkulvissan vuojŋŋamvájvij ja giehpesvuolsjijn. Gulá gus symtomajs muhtemav de gähttjala i gávnadit ietjá ulmutjij. Ábnnasa ma virusav oabllodi li sieldes såhpulisá ja álkket dähppu giedajda. Oabllu gå giedas buorástahtá. Álu basá danen giedajt sájbujn ja liegga tjátjijn, binnemusát 20 sekunda. Basá agev giedajt gå häjmmaj boadá jali gå bargguj boadá gå la ålggon årrum. åvddål gå bårå, biebbmogiehtadimen ja gå la hivsigin mannam. Giehtasprijtta lisj dávk alternatijvva gå ij la máhttelis giedajt bassat. Jus sájbbo ja tjáhtje ij gávnnu, de ane giehtasprijtav binnemusát 60 procännta alkoholajn. Gå gåså ja gasná de oabllu smávva gåjkanisá såhpulis ábnnasij ma máhtti virusav oabllodit. Gåså ja gassne giehtagávan jali páhpernjunnjesagárdagán de hiereda soahpomav oabllot ietjat birrusij jali ietjat giedajda. Håjggåda agev páhpernjunnjesigárdagáv páhperlihttáj ja basá giedajt. Soahpom oabllu sjnjartjáj tjadá tjalmijn, njunjen ja njálmen. Danen gáhtti tjalmijt, njunjev ja njálmev duohttat. Åda coronavirusa hárráj ja covid-19 skibádahka (PDF, 441 kB) Åda coronavirusa hárráj ja covid-19 skibádahka Javllamáno 2019 rájes oabblu ådå coronavirus väráldin. Skibádahka majt virus dahká l oadtjum namáv covid-19. Ienemusá gähppadit skihppaji Ienemusá gähppadit skihppaji gåssåsijn ja feberijn mij vássá ietjastis, valla muhtema tjavgga skihppaji vuojŋŋamvájvij ja giehpesvuolsjijn. Virus såhpu lahka aktavuodajn skihpa ulmutjijn jali gå gåsså jali gassná, nåv gåhtjodum gåjgudissoahpom. Symtoma li álu gähppada ja båhti dábálattjat bájkoj vihtta biejve maŋŋel gå ulmusj la såhpum. Valla symtoma máhtti aj badjánit åvdebut jali maŋebut gå vihtta biejve. Covid-19 vaddá gájkkásasj skibádakdåbdov avtajn jali måttijn symtomajs vuollelin: Vuorrasa dávk oattjotji tjavgap skibádagáv Muhtem ulmutja oadtju tjavgap vájvijt, nåv gåk vuojŋŋamvájvijt ja giehpesvuolsjev. Ienemusá gejs oadtju tjavgap skibádagáv li vuorrasap ulmutja badjel 80 jage. Ulmutja aj guhkesájggásasj tsåhke- ja giehpesskibádagáj jali ulmutja bårredávdajn máhtti tjavgap skibádagáv oadtjot Ájnas telefåvnnånummara Gietjav álkkes bagádusá suoddjitjit ietjat ja iehtjádijt: 1.Åro hejman jus la skibás jali dåbdå giehppis sym tomajt nåv gåk tjiebetbáktjasijt, gåssåsav jali snuobav. Åro hejman binnemusát 48 tijma maŋŋel gå la varresin sjaddam. 2.Basá giedajt dájvvalakkoj sájbujn ja liegga tjátjijn binnemusát 20 sekunda. 3.Ane giehtasprijtav gå ij la máhttelis giedajt bass 4.Várri láhka aktavuodas skihpa ulmutjij. 5.Ale duohtada tjalmijt, njunjev jali njálmev. 6.Gåså ja gasne giehtagávvaj jali páhpernjunnje 7.Ale guossida vuorrasijt jus la skibás jali dujna li hárráj. telefåvnnånummarav 1177 skihpasujttorádevaddemij. ja vásstádus iemelagásj gatjálvisájda www.folkhalsomyndigheten.se/ covid-19 Mijá dahkamus la åvdedit ja doarjjot sebrudagá bargov varresvuodav åvddånahttet, nievres varresvuodav duostudit ja suoddjit varresvuohtanihto umasslágásj tjerdajda. Barggap dahkamusáj ráddidusás, valla vuorjját mijá dago åledi njuolgga álmmugij. Doajmmap ienni nåv gåk guovdátjin máhttudagáj ja aktijbarggo hárráj buojkulvissan dajvajda, lánndadikkijda ja kommuvnajda, lenastivrajda ja miellogisvuohtaorganisasjåvnåjda sijá bargon. Buorre varresvuohta l ájnnasamos viessomin ienemusájda. Ulmutjij varresvuohta Svierigin la guhkes ájgen buoreduvvam. Gasskaviessomguhkkudahka lassán ja ietjá mihto varresvuohtaj aj manná buorre guovlluj. Tjoahkkájgessusin viessop buorebut, valla sieradusá juohkusij gaskan gejn li nievremus ja buoremus varresvuohta vuojnnet lassán gå unnu. Midjij la danen stuorra dahkamus åvdåjdit ájnnasamos álmmukvarresvuohtaássjijt ja viehkedit gádodit hieredisájt ma gávnnuji vaj ålles álmmugin galggá buorre ja avtalágásj varresvuohta. Priváhttaulmutja vuoseduvvi 1177 Vårdguiden rádevaddemij ja vähkkáj jali lagámus sujttoguovdátjij, infeksjåvnnåklinijkkaj jali gábnnjadálkudimduostudahkaj medisijnalasj árvustallamij. Suoddjit ietjat ja iehtjádijt soahpodimes Europaráde guoradallam Svieriga tjadádime rábmakonvensjåvnå rijkalasj unneplågoj suoje gávttuj. Europaráde oajvvadim juogos rábmakonvensjåvnå anodime gávttuj rijkalasj unneplågoj suoje gávttuj le Svieriga rábmakonvensjåvnå tjadádimev guoradallam. 2002 bårggemáno 25. b. le båhtusav tjállagin åvddånbuktám. Europaráde ministarjuogos le 2003 javllamáno 10. b. maŋŋela tjuovvo resolusjåvnåv muhtem maŋijbåhtusij ja oajvvadusájt dåhkkidam. Artihkkalij 24 gitta 26 milta rábmakonvensjåvnån rijkalasj unneplågoj suoje gávttuj (dát rájes ” rábmakonvensjåvnnå”); 1997 ragátmáno 17. b. resolusjåvna (97) gávttuj njuolgadusaj ministarjuohkusis dåhkkiduvvam guoradallamvuogij birra masi artihkkala 24 gitta 26 rábmakonvensjåvnån guosski. Jienastimnjuolgadusá gávttuj mij dåhkkiduváj resolusjåvnå (97) 10¹ dåhkkidime gávttuj Nanustahttemássjetjállaga gávttuj majt Svierik 2000 guovvamáno 9. b. vattij. 2001 biehtsemáno 5. b. rábmakonvensjåvnå gávttuj Svieriga ráddidus vattij vuostasj gähttjo ájge birra ietjas stáhta tjállaga gávttuj, Oajvvadim juogos dåhkkidij Svieriga ráddidusá gåhttjomav duosstot delegasjåvnåv mij galgaj ienep diedojt Svierigin tjoagget. Danen manno 2002 basádismáno 25. b. gitta 29. b. dagáduváj, 2003 guovvamáno 20. b. dåhkkiduváj oajvvadim juohkusa diededus Svieriga tjadádime rábmakonvensjåvnå gávttuj ja Svieriga stuoves åvdåstiddjáj maŋŋela vatteduváj. Diededuváj gájkka sebrulasjrijkaj stuoves åvdåstiddjijda ássjetjállaga hámen CM(2003)79 ja Svieriga ráddidusás maŋŋela álmmuduváj; Svieriga ráddidus vattij ietjas tjálálasj javllamusájt oajvvadim juohkusa diededusá birra. Dá tjálálasj javllamusá li gájkka sebrulasjrijkaj delegasjåvnåjda vatteduvvam duoddetjállaga hámen biejvvidum 2003 snilltjamáno 25.b. ássjetjállágij CM(2003)79, Guoradallam oajvvadim juohkusa diededusáv ja Svieriga ráddidusá tjálálasj javllamusájt; Ietjá ráddidusáj javllamusájs aj dåbdojt oadtjum, 1. ministarjuohkusin li tjuovvo maŋijbåhtusa Svieriga tjadádime rábmakonvensjånå gávttuj: - Suoddjitjit rijkalasj unneplågojt Svierik le maŋemus jagijt láhkalasj vijddudagáv dahkagoahtám. Ráhtjá aktisattjat barggat ulmutjij gejda dá álggaga gulluji. Dát positijvalasj åvddånime guosská ájnnasit vihtta kommunvnajda nuortta Svierigin gånnå ådå unneplågogiellaláhkaásadibme le fámon. - Dárbbo gávnnu láhkaásadime vijddudagáv mij rijkalasj unneplågojt suoddji lasedit. Viertti vil prinsihpajt rábmakonvensjåvnån buorebut práktihkalattjat árvvulasstet. Stuoredum hájedibme rábmakonvensjåvnå tjadádimen moatte vuodo ássjij gávttuj sisanet bájkálasj fábmudagájn li oajvveåvdåsvásstádus dakkir ássjit gähttjat ja álgadit. Vánesvuoda li sierraláhkáj bihkusa doarjjaga gávttuj åhpadussaj rijkalasj unneplågogielajn. Vánesvuoda li aj ietjá guovlojn bv. median. Dárbbo le dåjmalasj ulmutjijda gudi rijkalasj unneplågojda gulluji buorep doarjjagav vaddet, Aktisasj tjoavddusij ållet le ájnas dárbbo ja tjielggasin dahkat juridihkalasj vidjurav ednamriektáj gávttuj guovlojn gånnå sáme árbbedábálattjat årru. Ulmme le álmmuktjerdak juohkusij gaskan buorre vidjurijt guovlon oadtjot ja suoddjit álggoálmmuga kultuvrav ja identitehtav. - Ájnas le áttjak buoredum láhkaásadimev álmmuktjerdak tjuolldema birra tjadádit, tjuolldema gávttuj mij unneplågojt däjvvá, ájnnasit roma, bv. viessoma ja bargo hárráj, - Svieriga fábmudagá vierttiji joarkket rádudallamij vuogijt åvdedit dagátjit ulmutjijt rijkalasj unneplågojs oasálattja gå mierreduvvi ássjij birra ma sidjij guosski, 2. Ministarjuogos oajvvat vaj Svierik árvvulasstá maŋijbåhtusijt ma 1 oasen badjelin diededuvvi. Viertti aj árvvulasstet umasslágásj javllamusájt oajvvadim juohkusa diededusán. 3. Ministarjuogos gåhttju svieriga ráddidusáv, (97) 10: resolusjåvnnå milta a. oajvvadim juohkusijn ájggeguovddel aktijvuodav joarkket, b. oajvvadim juohkusij dajvvalakkoj diededit dagádum biedjamdagoj birra vásstádussan maŋijbåhtusijda ja oajvvadimijda 1 ja 2 oasen åvddålin. SÁMEGIELLA VUOSTASJGIELLAN, SÁMEGIELLA 1 - OAHPPOPLÁDNA Fága ulmme Sáme gulluji avta álmmugij vájku årru iesjgeŋga rijkan, ja giella tjadná sámijt aktij badjel rijkarájáj. Sámegiella le ájnas kultuvrraguodden ja gielan li aktisasj árvo, åtsådallama ja máhto. Sámegiella le almulasj giella Vuonan, Svierigin ja Suoman ja ulmme le sámegielav bisodit ja åvddånahttet boahtte buolvajda. Sæmmi båttå le sámegiella unneplågogiella Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan, ja gielladille ja sámegiela ævto ælla avtalágátja juohkka guovlon Sámen. Muhtem sáme sebrudagájn le sámegiella ieneplågogiella, ja ietjá sebrudagájn vas unneplågogiella. Åhpadus sámegielan galggá viehkedit mánájt ja nuorajt oassálastátjit sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, gånnå kultuvrradádjadus, guládallam, ulmusjvuodahábbmim ja identitehtaåvddånahttem le guovdátjin åhpadimen. Åhpadus mij åvdet positijvalasj guottojt sámegiela hárráj ja mij vielet giela ja kultuvra moattevuodav majt sáme oahppe åtsådalli, vaddá oahppijda moattegielak ja moattekultuvralasj máhtudagáv ja gielalasj iesjluohtádusáv ja vuodov aktijvalasj sebrudakoassálasstemij ja iellemájge oahppamij. Buorre sámegielmáhtudahka vaddá máhttelisvuodav válljit åhpadusáv ja bargov. Fáhka sámegiella vuostasjgiellan galggá aktajn dárogielfágajn biedjat vuodov oahppij guovtegielakvuoda åvddånibmáj, ja liehket maŋen vaddemin ájnegis oahppáj máhtov, måvtåv ja jasskavuodav bisodittjat, nannitjit ja åvddånahtátjit gielav sihke njálmálattjat ja tjálalattjat. Gå fáhka sáme kultuvra guovdálasj árvojt dættot, de máhttá fáhka dan baktu vuosedit gæjnov gåktu sáme árvojt máhttá hiebadit ja åvddånahttet ådå dilijda ja ájggáj mij álu le rievddama vuolen.Diehto ietjá álggoálmmugij ja kultuvraj birra vaddá buorep dádjadusáv ja vieledimev iehtjádij gáktuj, valla aj buorep dádjadusáv ietjas kultuvrraj. Oahppe galggi, aktijvalasj giellaano baktu, bessat åtsådallat, ásadit ja barggat kreatijvalattjat ja åvddånahttet ietjasa estehtalasj bielijt. Fáhka galggá åvddånahttet ájnegis oahppe giella- ja tækstamáhtudagáv oahppe ietjas vaddásij milta ja arvusmahttet åvddånahtátjit buorre oahppamstrategijajt ja dájdov lájttális ájádallamvuohkáj. Dasi lassen galggá fáhka måvtåstuhttet åvddånáhtátjit låhkåm- ja tjállemmielav ja buorre låhkam- ja tjállemdábijt. Sáme girjálasjvuohtaj ja iesjgeŋga sámegielajda ja giellasuorgijda oahpásmuhttem, vijdet oahppij ietjasa dádjadusáv giella- ja kultuvravaljesvuoda hárráj sáme sebrudagájn. Vaj oahppe galggi buoremusláhkáj bessat åvddånahttet ietjasa sámegielmáhtudagáv, de le ájnas jus oahppijn le máhttelisvuohta adnet duov-dáv giellaarenav. Fáhka sámegiella vuostasjgiellan máhttá aj liehket ræjddon ietjá fágajda. Sámegiel- ja dárogielfágan li ållo aktisasjoase, ja danen le lagáp aktisasjbarggo dan guovte fága gaskan ájnas. Fága oajvveoase Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Åhpadusábnas la aktisasjåhpadusábnas gájkka åhpadusprográmmajda joarkkaskåvllååhpadusán. Åhpadusáv galggá dan diehti dahkat nåv guoskevattjan gå máhttelis oahppijda umass åhpadusprográmmaj hebadime baktu. Sámegiella vuostasjgiellanfágan li máhtudakmihto maŋŋela vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse ja maŋŋela joarkkaåhpadusá Jo1, Jo2 ja Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmmaj. Viddnofágalasj åhpadusprográmmajn le tijmmalåhko sámegielfágan Jo1:an ja Jo2:an binnep gå Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmman. Máhtudakmihto ma li mierkkiduvvam nástijn* Jo1:an e guoska oahppijda gudi tjuovvu Viddnofágalasj åhpadusprográmmajt. Gåvvå oajvveåsijs: Jahke-dásse Oajvveoase 1-10. Jo1-J03 Njálmálasj guládallam Tjálalasj guládallam Árbbedábálasj máhtto Giella anon Njálmálasj guládallam Njálmálasj guládallam oajvveoasen le gulldalibme ja hållam guovdátjin. Sámegielav hållat merkaj guládallat njálmálattjat gå oassálasstá aktijvalattjat iehtjádij moatte ja iesjgeŋgalágásj arenajn. Dát åvddån stågadijn, muossádattijn, åhpadattijn, åvddånbuvtedijn ja aktandåjmadijn iehtjádij. Gå válldep adnuj ådå ja iesjgeŋgalágásj mediajt, de lassán gielalasj máhtudagá fágaj ja suorgij rastá. Dán oajvveoassáj gullu aj åvddånahttet dålkkummáhtudagáv. Tjálalasj guládallam Tjálalasj guládallam oajvveoasen le låhkåm ja tjállem guovdátjin ja merkaj dádjadit ietjá tevstajt ja tjálalattjat guládallat iehtjádij. Låhkåm ja tjállem li buohtalasj prosessa oahppamin. Giellatjehpudahka ja tækstadádjadus åvddån gulldalattijn, lågådijn ja tjáledijn, ja girjálasjvuohta le luondulasj oasse dassta. Oajvveoassáj gullu barggat tevstaj, tjálalasj, gåvvå- ja jiednatevstaj. Dánna le sáhka muossádime, lájttális árvustallama, tækstaanalyjsa ja ietjas tækstahábbmima birra. Girjálasjvuohta vaddá aktisasj muossádimijt man birra ságastit máhttá ja aj guoradallat, ja sæmmi båttå diedojt oadtjot gielaj ja kultuvraj birra. Árbbedábálasj máhtto Árbbedábálasj máhton oajvveoasen dættoduvvá åvddånahttet gielav dasi mij guosská árbbedábálasj moallánagáj ja moalgedimvuogij adnuj. Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le guovdátjin. Sáme subtsastallamdáhpe, juojggama, lávllaga ja sálma, báhkotsoame ja dijda li oase árbbedábálasj máhtos. Oajvveoassáj gullu aj dat gåktu árvo degu berajvuohta, bierggim ja oahppam aktijvalasj oassálasstema baktu li doajmmam ja vilá doajmmi, ja gåktu da hiebaduvvi ja åvddånahteduvvi. Giella anon Giella anon oajvveoasen le gatjálvis oadtjot máhtov gåktu giella doajmmá ulmutjij gaskan. Dási gullu máhttet sámegielaj histåvråv, hámev ja struktuvrav. Giellamáhtto åvddån gå gielav adná, ja giellamáhtudahka nanni dádjadusáv manen ja makkár vuoge milta gielav oahppá. Fága tijmmalåhko Akta tijmma le 60 minuhta MÁNÁJDÁSEN 1.-7. jahkedásijn: 916 tijma NUORAJDÁSEN 8.-10 jahkedásijn: Alternatijvva 1: 335 tijma, gulluji oahppijda gudi e vieresgielav/gielalasj tjiegŋodimev vállji Alternatijvva 2: 278 tijma, gulluji oahppijda gudi vieresgielav/gielalasj tjiegŋodimev válljiji OAHPPOGÁRVEDIME ÅHPADUSPROGRÁMMA Jo1: 103 tijma Jo2: 103 tijma Jo3: 103 tijma VIDDNOFÁGALASJ ÅHPADUSPROGRÁMMA Jo 1: 45 tijma Jo 2: 45 tijma LASÁDUS DÁBÁLASJ OAHPPOMÁHTUDAHKAJ VIDDNOFÁGALASJ ÅHPADUSPROGRÁMMAN Vg3: 219 tijma Vuodotjehpudagá fágan Máhtudakmihtujn li vuodotjehpudagá ma åvddånahtti ja li oassen fáhkamáhtudagás. Sámegiella vuostasjgiellan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet fágan sámegiella vuostasjgiellan le dájddo gulldalit, hållat ja árvustallat ságastallamij åsijt ságastallamdilijn majt viertti máhttet gå guládallá iehtjádij sæbrástaládijn, barggoiellemin ja almulasj iellemin. Hållam ja gulldalibme le ulmutja vuododoajmma mij fágan sámegiella vuostasjgiellan åvddån systemáhtalasj åhpadimen duon dán njálmálasj dåjma baktu. Máhttet tjálalattjat åvddånbuktet le sámegiella vuostasjgiellanfága åvdåsvásstádus álggotjállemåhpadusás joarkkatjállemåhpadussaj 13 jage birán. Tjálalasjvuohta sebrudagán lássan, ållagasj digitála guládallamvuogij åvddånime baktu. Gájbbádus máhttet tjálalattjat åvddånbuktet duon dán suorgen le stuorrum. Tjállem le vuohke åvddånahttet ja hábbmit huomahimijt ja ájádusájt, valla le aj guládallammvuohke ja oahppamvuohke. Máhttet låhkat fágan sámegiella vuostasjgiellan le åvddånahttet dekodimtjehpudagájt ja maŋenagi buoredit låhkåmdádjadusáv. Duon dán sjáŋŋara tækstalåhkåmijn moatten gássjelisvuodadásen åvddånahteduvvá tækstadádjadus ja ávkálasj låhkåmstrategija. Kultuvralasj referánsarámma mierredi låhkamdádjadusáv, sæmmi bále gå låhkåm åvddånahttá guládallamtjehpudagájt ja kultuvrradádjadusáv. Máhttet rieknit fágan sámegiella vuostasjgiellan le aktan giellamáhtudagájn vuodon moallánagáj åvddånahttemij, logihkalasj ájádallamij ja gássjelisvuodaj tjoavddemij. Luondulasj oassen dassta le aj sáme sierralágásj mihttoavtadagá ja rieknimvuoge. Dasi lassen rieknimtjehpudahka ja giellamáhtudahka gájbbet dádjadusáv hámes, vuogádagás ja komposisjåvnås. Dán láhkáj le rieknimtjehpudahka viehkken åvddånahttemin fágalasj máhtudagáv sámegielan. Máhttet adnet digitála ræjdojt fágan sámegiella vuostasjgiellan le dárbulasj rijbadittjat ådå tækstahámij ja åvddånbuktemvuogij. Dát rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj gárvedimen, komponerimin ja tevstaj divodimen. Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja gálldoanov. Digitála ræjdo vaddi ådå máhttelisvuodajt adnet sáme árbbedábálasj máhtov ja doarjjot ja åvddånahttet guládallamtjehpudagájt ja åvddånbuktemvuogijt. Fága máhtudakmihto 2. jahkedáse maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Árbbedábálasj máhtto Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella anon Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet 4. jahkedáse maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Árbbedábálasj máhtto Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella anon Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet 7. jahkedáse maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Árbbedábálasj máhtto Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella anon Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet 10. jahkedáse maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Árbbedábálasj máhtto Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella anon Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Jo1 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela Jo2 - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Árbbedábálasj máhtto Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella anon Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Jo2 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela Njálmálasj guládallan Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Árbbedábálasj máhtto Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella anon Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Árbbedábálasj máhtto Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella anon Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggi máhttet Árbbedábálasj máhtto Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella anon Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Árvustallam fágan Loahppaárvustallama mærrádusá: Åbbålasjkaraktera árvustallam Jahkedásse Årnik 10. jahkedásse Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 1 tjálalasj ja avtav sámegielan 1 njálmálasj. Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegiella 1 tjálalasj ja avtav sámegiella 1 njálmálasj. Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegiella 1 tjálalasj ja avtav sámegiella 1 njálmálasj. Gå fágan åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán. Oahppij eksábma Jahkedásse Årnik 10. jahkedásse Oahppe máhtti vuorbbáduvvat avta tjálalasj eksábmaj sámegielan 1. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 1. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaladuvvá bájkálattjat. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Oahppe galggi tjadádit tjálalasj eksámav sámegielan 1. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Eksábma privatistajda Jahkedásse Årnik 10. jahkedásse Gehtja ållessjattugij vuodoåhpadusá guoskavasj årnigav. Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav sámegielan 1. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav Jo3-dásen. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Duodden galggi tjadádit njálmálasj eksámav. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvá bájkálattjat. Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin. 13 Manen la ådåsisválljim? Válljima maŋŋela máhttá gut adná válljim ij la riektaláhkáj tjadádum ja válljimgievlle danen márjju l vájkudum, gujddit válljimbåhtusav Válljimgähttjamsiebrrerádáj. Válljima maŋŋela tjavtjan Válljimgähttjamsiebrreráde duostoj gujttimijt muhtem vánesvuodaj birra jiednaduosstomin ja jienaj giehtadallamin.Válljimgähttjamsiebrreráde guoradij gujttimijt ja mierredij válljim lánndadiggefábmoduvvamij Västra Götalándan ja válljim kommuvnnafábmoduvvamij Örebro nuorttaalle válljimgievlen galggá ådåsis dagáduvvat danen gå boados danna jahkedahtte lij sjaddat ietjáláhkáj jus vánesvuoda ällim gávnnut. Jienastimriektá ådåsisválljimin kommuvnnafábmoduvvamij Örebro kommuvnan, nuorttalulle válljimgievlen. Jienastimriektá dán ådåsisválljimin la dujna jus dån maŋemusát vuoratjismáno 15.b. 2011 l álmmuktjáledum Örebro nuorttalle válljimgievlen, ålli 18 jage maŋemusát válljimbiejve, ja l svierik viesájdiddje, jali• l viesájdiddje EU:a muhtem sebrulasjrijkajn jali l • viesájdiddjej Islándan jali Vuonan, jali l viesájdiddje muhtem ietjá rijkan gå da ma li • riekknidum badjelin ja l årrum álmmuktjáledum Svierigin gålmmå jage maŋŋálakkoj válljimbiejve åvdåla. Moarmesmán o 15. b. l ådåsisválljim lánndadiggefábmoduvvamij Västra Götalánda lenan ja kommuvnnafábmoduvvamij Örebro kommuvnan, nuorttaalle válljimgievlen. Jienastimkårttå Gájkajda gejna li jienastimriektá jienastimkårttå rájaduvvá påvståjn vuoratjismáno 21.b.- 27.b. Vuojnnu návti. Jus dån illa oadtjum jienasimkårtåv jali l dav láhppám de máhtá oadtjot ådåsav kommuvnan jali Válljimfábmudagán. Id-gähttjam Dån hähttu máhttet ietjat identitehtav nanostit gå galga jienastit. Jus jiednaduostudiddje e duv dåbdå de hähttu id-páhppárav vuosedit, buojkulvissan vuodjemkårtåv, pássav jali dievnastuslegitimasjåvnåv. Jus dujna illa id-páhper de ietjá ulmusj máhttá duv identitehtav duodastit iii k á ådå i állji Jienastimriektá ådåsisválljimin lánndadiggefábmoduvvamij Västra Götalánda lenan Jienastimriektá dán ådåsisválljimin la dujna jus dån maŋemusát vuoratjismáno 15.b. l álmmuktjáledum Västra Götalánda lenan, ålli 18 jage maŋemusát válljimbiejve, ja l svierik viesájdiddje, jali• l viesájdiddje muhtem EU:a sebrulasjrijkajn jali • viesájdiddje Islándan jali Vuonan, jali l viesájdiddje muhtem ietjá rijkan gå da ma li • riekknidum badjelin ja l årrum álmmuktjáledum Svierigin gålmmå jage maŋŋalakkoj válljimbiejve åvddåla. VAL TILL LANDSTINGSFULLMÄKTIGE Partinamn Du kan personrösta genom att sätta ett kryss för den kandidat du helst vill ska bli vald. Du kan inte personrösta på fler än en eller någon annan kandidat än de som står nedan. 1 Patrik Enström, 40, läkare 2 Daniella Rond, 36, busschaufför 3 Thomas Vall, 68, snickare 4 Ann Sten, 62, chef 5 Leif Påhlsson, 21, fullmäktigeledamot 6 Tina Karlsson, 35, kokerska 7 Birgitta Kullström, 49, sköterska 8 Axel Karlsson, 62, konstnär 9 Stina Karlsson, 40, socionom 10 Irene Blomma, 70, läkare 11 Ellinor Änglesson, 39, idrottslärare 12 Jakob Brens, 37, logistiker 13 Sabina Lind, 48, bilmontör 14 Emilie Wagner, 23, hästskötare 15 Jan Borst, 64, köpman 16 Evaldo Landelo, 55, ingenjör 17 Björn Jansson, 53, fil.kand. 18 Staffan Levinsson, 44, civilingenjör 19 Nisse Pärlström, 32, polis 20 Robert Kviding, 66, kapten 21 Göran Stormare, 65, hamnarbetare 2 Daniella Rond, 36, busschaufför 3 Thomas Vall, 68, snickare ,evlen.VAL TILL KOMMUNFULLMÄKTIGE Partinamn Du kan personrösta genom att sätta ett kryss för den kandidat du helst vill ska bli vald. Du kan inte personrösta på fler än en eller någon annan kandidat än de som står nedan. 1 Patrik Enström, 40, läkare 2 Daniella Rond, 36, busschaufför 3 Thomas Vall, 68, snickare 2 Daniella Rond, 36, busschaufför 3 Thomas Vall, 68, snickare 22 Inga Svensson, 50, kontorist 23 Runa Karlsson-Valde, 66, byggmästare 24 Birgitta Martinsson, 44, postmästare 25 Nils Mellström, 75, konsthantverkare 26 Assar Larsson, 66, jur.kand. 27 Minna Kassel, 23, ek.kand. GÖTEBORGS KOMMUN vänd vänd 4 Ann Sten, 62, chef 5 Leif Påhlsson, 21, fullmäktigeledamot 6 Tina Karlsson, 35, kokerska 7 Birgitta Kullström, 49, sköterska 8 Axel Karlsson, 62, konstnär 9 Stina Karlsson, 40, socionom 10 Irene Blomma, 70, läkare 11 Ellinor Änglesson, 39, idrottslärare 12 Jakob Brens, 37, logistiker 13 Sabina Lind, 48, bilmontör 14 Emilie Wagner, 23, hästskötare 15 Jan Borst, 64, köpman 16 Evaldo Landelo, 55, ingenjör 17 Björn Jansson, 53, fil.kand. 18 Staffan Levinsson, 44, civilingenjör 19 Nisse Pärlström, 32, polis 20 Robert Kviding, 66, kapten 21 Göran Stormare, 65, hamnarbetare 22 Inga Svensson, 50, kontorist 23 Runa Karlsson-Valde, 66, byggmästare 24 Birgitta Martinsson, 44, postmästare 25 Nils Mellström, 75, konsthantverkare 26 Assar Larsson, 66, jur.kand. 27 Minna Kassel, 23, ek.kand. ÖREBRO NORDÖSTRA vänd vänd Jiti kåttå Box 4210, SE-171 04 Solna Berggren, Sven C/O STOR-BIRGER BERGMAN STORA GATAN 17 710 12 VALSTAD Omval 2011 RÖSTKORT vid omvalet den 15 maj 1. Vállji válljimsiedelav.2. Válde válljimkuverav.3. Maná válljimsjerma duohkáj. Valsedlar omval i Örebro kommun, nordöstra valkretsen Valsedlar omval i Västra Götalands läns landsting Válljimsiedila li lahte válljimij lánndadiggefábmoduvvamij Västra Götalánda lenan ja vielggada válljimij kommuvnnafábmoduvvamij Örebro kommuvnan, nuorttaalle válljimgievlen. Jus sidá belludagá kandidáhtajs muhtem galggá válljiduvvat de máhtá sunji vaddet persåvnnåjienav gå ruossi ruvtan kandidáhta namá åvddåla válljimsiedilin.Válljimsiedila kandidáhttanamáj belludagájs bårdoduvvi válljimlanjájn ja jienastimlanjájn åvddålájgejienastibmáj. Máhtti aj belludagájs rávviduvvat. Jus sidá belludahkaj jienastit, valla i sidá ulmutjij jienastit, de máhta adnet válljimsiedilav dåssjå val belludaknamájn. Jus dån i gávna duv belludagá válljimsiedilav? Válde guoros válljimsiediav ja tjále belludagá namáv dasi. Tjále belludaknamáv nåv tjielgga gå máhttelis. Guoros válljimsiedila ja válljimsiedila belludaknamájn muhtem belludagájda jiednaduostudiddjijs bårdoduvvi. Návti máhtá jienastit - Jienastit válljimlanján válljimbiejve moarmesmáno 15.b. Adressav ja rabásájgev ietjat válljimladnjaj gávna ietjat jienastimkårtån. - Åvddålájgejienastibme moarmesmáno 5.b.rájes. Jus dån i máhte jienastit ietjat válljimlanján válljimbiejve de máhtá åvddålájgejienastit jienastimlanján. Jienastimfábmudagá webbabielen www.val.se jali kommuvnas diededimev oattjo gånnå máhtá åvddålájgejienastit. Hähttu buktet ietjat jienastimkårtåv gå åvddålájgejienasta. - Jienastit budájn Dån máhtá jienastit budájn jus dån la skibás, sáhtus jali vuoras ja i máhte boahtet ladnjaj gånnå máhttá jienastit. Jienastittjat budájn dárbaha ålgoldiskuverav budájiednaj ja bagáduspáhppárav majt máhtá rávvit kommuvnas jali Válljimfábmudagás. Dån iesj gárvvida ietjat válljimkuverav, valla ietjá ulmusj buktá dav ietjat válljimladnjaj jali ladnjaj gånnå åvddålájgejienas. Buojkulvissan máhttá lahkaulmusj jali ulmusj häjmmadievnastusás budán årrot. Jus dáfopåvsståguodde dunji påvståv buktá de sån máhttá budán årrot. - Jienastit ålggorijkan Jus dån i galga Svierigin årrot válljimájge de máhtá jienastit breva baktu ålggorijkas. Jienastimfábmudagś máhtá rávvit ábnnasijt brevvajienastibmáj. Ábnnasa sisanedi guoros válljimsiedelav masi iesj máhtá belludaknamáv tjállet. Ienep diededibme jienastime birra. Válljimfábmudahka Tel: 020-825 825 (ålggorijkas: +46 8 635 69 00) Webbabielle: www.val.se E-påvsstå: valet@val.se Kommuvnna: Aktavuohtadiedojt gávna jienastimkårtån. Lenastivrra: Aktavuohtadiedojt gávna jienastimkårtån. Här kan du förtidsrösta Ytterkuvert för budröst För att budrösta, följ stegen 1-6: Väljaren gör i ordning sin röst Vittnet intygar. (endast en valsedel per valkuvert). Väljaren lägger inför två personer – ett vittne och ett bud – ner valkuvertet/en i det här ytterkuvertet och klistrar igen. Är budet lantbrevbärare så behöver denne inte närvara när rösten läggs ner. Jag intygar att väljaren själv lagt sin röst i detta ytterkuvert ( och klistrat igen det inom föreskriven tid. Jag intygar att väljaren undertecknat intyget vid punkt 3. ( Jag känner inte till något som strider mot de uppgifter som ( väljaren lämnat. Jag är 18 år eller äldre.( Vittnet och budet får inte vara samma person. Väljaren intygar. Vittnets namnteckning Jag kan på grund av hög ålder, sjukdom eller ( funktionshinder inte ta mig till en röstningslokal (gäller ej om väljaren röstar med lantbrevbärare eller på häkte/kriminalvårdsanstalt). Jag har i närvaro av vittnet och budet lagt min röst i detta ( ytterkuvert och klistrat igen det. Rösten har gjorts i ordning( inom föreskriven tid. Namnförtydligande (texta) Vittnets adress Personnummer År Dag Mån Väljarens namnteckning Namnförtydligande (texta) Personnummer År Nr Dag Mån Nr Vänd 6. Vatte ietjat jienav ja id-páhppárav. 4. Persåvnnåjienasta jus sidá.5. Bieja válljimsiedelav válljimkuvera sisi. D i e h t o b i e l l e integrasjåvnå- ja buohtaárvodepartemännta Rijkalasj unneplågo ja unneplågogiela Ráddidusá unneplågopolitijka tjoahkkájgäsos 2007 sjnjilltjamánon Ulmme svieriga unneplågopolitijkajn le rijkalasj unneplågojda suojev vaddet, nannidit sijá máhttelisvuodajt bájnatjimfábmuj ja doarjodit histåvrålasj unneplågogielajt vaj åvddålijguovlluj bissu. Svieriga rijkalasj unneplågo li juvdára, roma, sáme, svieriksuobmelattja ja duornosliegega. Unneplågogiela li jiddisj, roma giella, sámegiella, suomagiella ja meänkieli. Tjoahkke svieriga unneplågoplitijkka Rijkabiejve märrádusá 1999 tjuovvusin dåhkkidit rábmakonvensjåvnå nanustahtemav suoje birra rijkalasj unneplågojda (rábmakonvensjåvnnå) ja europa biejadusáv rijkadajva-jali unneplågogielajt (unneplågogiellakonvensjåvnnå) 2000 unneplågopolitijkka ietjas politijkkaguovllon vuododuváj. Vuodo unneplågopolitijkkaj gávnnu proposisjåvnån 1998/99:143 Nationella minoriteter i Sverige/ Rijkalasj unneplågo Svierigin (bet. 1999/2000: KU6, rskr. 1999/2000:69) ja rábmakonvensjåvnån ja unneplågogiellakonvensjåvnån. Riektá suodjáj rijkalasj unneplågojda ja riektá anodit unneplågogielajt priváhta ja almulattjat le rábmakonvensjåvnå ja unneplågogiellakonvensjåvnåv milta rijkajgasskasasj suoje almasjriektájda integreridum oasse. Unneplågogielaj dåhkkidibme le aj duodastus vaj dá giela li svieriga kultuvrraárbes oasse. Ållidittjat máhttet ulmev unneplågopolitijkajn rávkaduvvá gájkka rijkalasj unneplågoj dárbo ja dåjma rijka gájkka guovlojn ja gájkkásattjat sebrudagán ájttsisuvvi. Guosská stáhta fábmudagájda goappátjagá kommuvnajda ja lánndadikkijda. Svierigin le guhka árbbedáhpe nanos kommuvna iesjstivrrimijn. Unneplågopolitijka tjadádibme viertti danen ságastallamin stáhta ja kommuvnaj gaskan dagáduvvat. Rijkalasj unneplågo Rábmakonvensjåvnå nanustahttemin namájn javladuvvin juohkusa ma li rijkalasj unneplågo Svierigin. Aktisasj rijkalasj unneplågojda Svierigin le vaj divna li Svierigin mälggadav gávnnum. Danen li sijá giela ja kultuvra svieriga kultuvrraárbes oasse. Ulmutjin gudi juohkusij gulluji li vil tjielgga aktavuohta ja aktisasj jáhkkudak, gielak, árbbedábálasj jali kultuvralasj tjanos ja umasslágásj vuogij duodasti sidov ja viggamav ietjasa identitehtav anodit. Danen gå sáme li iemeálmmuga Svierigin de gávnnu aj sierralágásj sámepolitijkka. Unneplågogiela Unneplågopolitijka ájnas oasse le doarjodit histåvrålasj unneplågogielajt vaj åvddålijguovlluj bissu. Giela ma li dåhkkiduvvam unneplågogiellan Svierigin li jiddisj, roma giella (gájkka varietehta), sámegiella (gájkka varietehta), suomagiella ja meänkieli. Dá giela gåbtjåduvvi aj Svieriga unneplågogiellakonvensjåvnå nanustahttemis. Rijkalasj unneplågogielajs gålmmå sámegiella, suomagiella ja meänkieli li rijkadajvak giela d.j. siján li histåvrålattjat nanos geografalasj tjanos. Dáj gielajn li danen nannusap suodje, unneplågokonvensjåvnå milta, gå jiddisj ja roma giella. Unneplågogiellaláhkaásadibme Muhtem geográfalasj dáfojn gånnå sámegielan, suomagielan ja meänkielin le guhka árbbedáhpe le sierralágásj unneplågogiellaásadibme fámon. Láhkaásadibme gåbttjå muhtem kommuvnajt Norrbottenin, nåv gåhtjoduvvam tjuottjudusguovlo ja aktugattjaj vaddá riektáv sámegielav, suomagielav ja meänkieliv aktavuodajn tjuottjudusfábmudagáj ja duobbmoståvlåj anodit. Láhkaásadibme vaddá aj riektáv åvddåskåvllådåjmav ja vuorrasijhuvsov ållåsit jali muhtem mudduj unneplågogiellaj oadtjot. Lenastivrra Norrbottena lenan le dahkamus juogadit stáhtadoarjjagav kommuvnajda tjuottjudusguovlojn gålojda ma lága diehti sjaddi. Lenastivrra galggá aj kommuvnaj láhkaásadime anodimev ållidit ja árvustallat. Unneplågopolitijkka- åssudakgájkbádjásasj guovllo Unneplågopolitijka moadda guovddelis oase, degu åhpadus-, kultuvrra-, ja vuosstenuppástallamdágo, tjadáduvvi ietjá politijkkaguovlojn. Jåvsådittjat unneplågopolitijka ulme måhkkåj danen aktidibme unneplågopolitijka ja ietjá politijkkaguovloj gaskan rávkaduvvá. Ráddiduskansliddjan le danen sierralágásj barggojuogos åvdåstiddjij guosske departementajs. Ájnas le aj buohtaárvvovuojnno unneplågopolitijkav bájnasj. Åhpadus Ájnas le gájkka máná Svierigin diedojt rijkalasj unneplågoj histåvrå birra ja sijá kultuvra, giela ja jáhkkudagá birra oadtju. Skåvlå oahppaplánajn danen gávnnu diedo galggi rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra vatteduvvat. Iednegiellaåhpadusán ja guovtegielak åhpadusán le stuorra árvvo unneplågogielaj doarjodime ja nannidime hárráj. Skåvllådoajmma galggá, gähtjos rájáj sinna, sierraláhkáj unneplågogiellaåhpadusá ja guovtegielak åhpadusá åvddånimev rijkalasj unneplågojda gähttjat. Kultuvrra Rijkalasj unneplågojn le boandás kultuvrra mij i.s. dájdalasj dåjma umasslágásj hámajn duodastuvvvá. Åvdet unneplågokultuvrajt Svierigin bisodit ja åvddånahttet, avtabále gå boanndot kultuvrraiellemav gájkkásattjat. Ájttsisittjat rijkalasj unneplågojt sierráláhkáj doarjjaga juogedimen, 2000 rájes jahkasattjat stáhta doarjjagij girjálasjvuohtaj ja kultuvrraájggetjállagijda biednigahteduvvá. Stáhta kultuvrraráde 2002 rájes vil jahkásattjat biednigahttá dagojda ulmijn rijkalasj unneplågoj gielav ja kultuvrav åvdedit. Giellasujtto Rijkalasj giellapolitijka ulmes vuoseduvvá gájkajn li riektá giellaj, i.s. dietteduvvá riektá ietjas rijkalasj unneplågogielav anodit ja åvddånahttet. Stáhta fábmudahka Instituhtta giellaj ja álmmukmujttuj/ Institutet för språk och folkminnen åvdåsvásstet jiddisj, romagiela, suomagiela ja meänkieli giellasujtos. Giellasujttobarggo sámegiellaj Sámedikkes lájddiduvvá. Vuosste-nuppástallam Svierigin le sierralágásj láhkaásadibme nuppástallama vuosstáj i.s. álmmuktjerdak jali jáhkkudak tjadnusa diehti. Ássjeulmutjin álmmutjerdak nuppástallama vuosstáj(DO) le viddno vuosteldit ja hieredit nuppástallamav álmmuktjerdak tjadnusa, jáhkkudagá jali ietjá jáhkkudakvuojno diehti. Ássjeulmusj álmmuktjerdak nuppástallama vuosstáj(DO) duossto bajedimijt nuppástallama gávttuj. Danen gå roma stuorrát boahttuji nuppástallamij de Ássjeulmutjin nuppástallama vuosstáj(DO) le dahkamus sierraláhkáj barggat romaj nuppástallamav hieredit ja duosstot. Rijkalasj unneplågojda lasedum bájnatjimfábmo Stuorra ájnasvuodas rijkalasj unneplågojda unneplågopolitijkan le bájnatjimfámo gávttuj sebrudakiellemin. Nannidittjat unneplågoj máhttelisvuodajt bájnatjimfábmuj umasslágásj dago li danen álgadum, i.s. dåjmaduvvi rádedimtjåhkanime åvdåstiddjij ráddidussaj ja unneplågoj organisasjåvnåjda. Organisasjåvnå ma åvdåsti rijkalasj unneplågojt biednigahteduvvi aj jáhkásattjat ulmijn giehpedit dåjmav dájda organisasjåvnåjda. Doarjjaga juogeduvvi biejadusá (2005:765) gávttuj stáhtadoarjjaga gávttuj rijkalasj unneplågojda. Rijkajgasskasasj aktijbarggo Svierik diedov vaddá juohkka vidát jage Europarádáj makkir dagojt li álgadum rábmakonvensjåvnå tjadádibmáj ja juohkka goalmát jage unneplågokonvensjåvnå hárráj. Europaráde váttugit gähttjá Svieriga diedádusájt ja iejvvitjit guosske fábmudagájt ja organisasjåvnåjt Svierigav aj guossit. Europaráde dan maŋŋela aktit ietjas maŋijbåhtusijt ja hásstálusájt vuogas dagojda Svieriga gávttuj diedádusán. Dát sujnnimásadus le ájnas ulmme unneplågopolitijka dåbelijtjuovvomij ja åvddånibmáj. Ietján gå ruoptusdiededimijn Europarádáj Svierik aktanbarggá Europarádijn säbrrama baktu guokta ássjedåbddejuohkusijn. Svierik aktanbarggá aj ietjá nuorttarijkaj unneplågoássjijn moatten barggojuohkusijn. ienep diedo Proposisjåvnnå 1998/99:143 Nationella minoriteter i Sverige/Rijkalasj unneplågo Svierigin gávnnu ráddidusá webbabielen www.regeringen.se. Máhtá dav aj Rijkabiejve prienntidagán oasstet, tel. 08-786 58 10. Ienep diedojt ráddidusá bargo birra rijkalasj unneplågojda gehtja www.regeringen. se, www.manskligarattigheterna.se jali aktavuodav válde Åssudagájn demokratiddjaåvddånibmáj, almasj riektájda, rijkalasj unneplågojda ja álmmukdoajmmaássjijda/Enheten för demokratiutveckling, mänskliga rättigheter, nationella minoriteter och folkrörelsefrågor 08-405 10 00 (vxl.) Diededibme Europaráde bargo birra gávnnu aj www.coe.int. "Gájkka ulmutja li iesjrádálattja ja avtalágátja árvon ja riektájn riegádam. Nåvti álgaduvvá "Aktidum Nasjåvnå(FN) álmmuk diededibme almasj riektáj birra. Svieriga ráddidussaj le vuorodum viddno almasj riektájt nannodit ja åvdedit, ja guddnedibme dajda rijkalattjat ja rijkajgasskasattjat. Ráddidus le hábbmim almasj riektájda Svierigin nuppev svieriga doajmmaplánav mij galggá 2006-2009 fámon årrot. Dagátjit lasedum diedulasjvuodav ássjij birra doajmmaplánan dietteduvvá ájnasvuohta diededimev hádjet almasj riektáj birra. Ráddidusá webbabielle almasj riektáj birra 2002 moarmesmánon rahpasij. Ájnas viehkkenävvo le ráddidusá rahtjamin almasj riektáj birra diedojt hádjet ja diedojt vaddet svieriga välggogisvuodaj birra guovlon. Webbabielen máhtá låhkåt i.s. Europaduobbmoståvlå duobmojt Svieriga vuosstáj, Ålggorijkadepartementa(UD) AlmasjRiektá(MR) diedádusájt färttáhasj rijkajs ja gávnnat diedádusájt ja tjállagijt stuorra ássjearkijvan. Webbabielle dåjmaduvvá aktisasjbarggon Integrasjåvnå- ja buohtaárvodeparementa ja Ålggorijkadepartementa gaskan. Doajvvop webbabielle galggá gávnas dunji gut diedojt åtså, sidá diehtet majt ráddidus dahká ja manen ja sidá almasjriektájt mijá ságastallamguovdon ságastallat. Doajvvop aj sjaddá ádjagin måvtåstuhttemij dunji gut sidá bargov almasj riektájda Svierigin ja väráldin åvdedit. Almasj riektá Almasj riektá li fámon juohkkahattjaj. Mierreduvvi gájkka ulmutja li iesjrádálattja ja avtalágátja árvon ja riektájn riegádam. Almasj riektá li gájkkásattja. Fámon li jårbbå värálda birra, juska rijkka, kultuvrra jali sierra vijor. Álmmukriektá jali rijkajgasskasasj riektá 
Almasj riektá li álmmukriektás oasse. Riektá li rijkajgasskasasj lihtojn umasslágásj tjerdajn tjáledum. Dajn li umasslágásj namádusá dan duogen makkir välggogisvuodaj tjerdav sisanedi. Konvensjåvnå ja bievddegirje sjaddi juridijkalattjat välggogisá gå rijka sierraláhkáj diededi sij li dajs tjanádum. Diededime ja deklarasjåvnå li politijkalasj välggogisvuoda. Aktisasjbarggo maŋŋedo arroájgen 
Rijkajgasskasasj aktijbarggo almasj riektáj gávttuj le åvdemusát nuppe väráltdoaro maŋŋela åvddånam. Moadda rijkajn 1945 åvddålå lidjin ietjasa lága viesájdiddjij riektáj birra stáhta vuosstáj, valla gávnnujin binná rijkajgasskasasj njuolgadusá moatte rijkaj gaskan. Nuppe väráltdoaro maŋŋela lij vuojnno badjanime rijkaj gaskan ma Aktidum Nasjåvnåjt(FN) vuododin vaj väráltsiebrre viertti aktisasj åvdåsvásstádusáv aktugattja almasj riektáj åvdås valldet. Almasj riektáj åvdedibme le danen Aktidum Nasjåvnåj(FN) ulmijs akta, majt Aktidum Nasjåvnå(FN) njuolgadusá javlli. Aktidum Nasjåvnå(FN) rájáj gaskan li jagij tjadá hábbmiduvvam moadda ássjetjállaga ma almasj riektájt giehtadalli. Åvtåbále Aktidum Nasjåvnå(FN) systema åvddånimijn åvdedittjat almasj riektájt, dajvak systema li värálda umasslágásj guovlojn badjánam. Álggo loabe ja riektá 
Aktidum Nasjåvnå(FN) álmmuk diededibme ja 1966 jage rájes guokta Aktidum Nasjåvnå(FN)- konvensjåvnå sisanedi aktan dajvak konvensjåvnåj moadda riektá ma gåbttji, álggo låbijt, riektá suodjáj iesjvehkudagá vuosstáj ja riektá åvdedittjat álggo dárbojt. Riektá máhtti umassláhkáj tjoahkkiduvvat ja juogeduvvat. Webbabielen lip válljim riektájt ja lahka ássjijt tjuovvo oajvvejuohkusijda juohket: Mij la riektá? 
Almasj riektá gåbttji ulmutja viessoma moadda oase. Ulmmen le gájkka ulmutja galggi máhttelisvuodav buorrelágásj viessomij vatteduvvat. Gåbttji danen njuolgadusájt birra ulmutjij máhttelisvuodav bierggit, aktan biebbmo ja årromsadje, ulmutjij riektá birra ietjasa sisŋemus ájádusájda ja jáhkkudakvuojnnuj, suoje birra fuolkkáj, tjoavdedibme bijnedimes ja oarjjevuodas, riektá birra åhpadussaj, moalggemriektá ja säbrrat rijka stivran. Stáhta välggogisvuohta ja aktugattja riektá. 
Rijka li välggogisá álmmukriektá njuolgadusájt guddnedit. Juohkka rijkan le åvdåsvásstádus ietjasa välggogisvuodajs almasj riektáj hárráj rijkalasj lahkaásadusán anoduvvi. Ij le nuoges lágaj ma tjielggiji stáhta välggogisvuodajt jali buorkkuji muhtem dagojt. Viertti aj gávnnut dåjmalasj riektásystema (polijsa, advokáhta, ja guoddaliddje, belulahtes ja rievtes duobbmoståvlå) ma lágajt praktijkalattjat ållidi. Dasi vil ållestim dago rávkaduvvi degu almasj riektáj - diededime baktu ja ietjá vuogijn - åvdedibme. Rijkajgasskasasj ássje 
Jus almasj riektáj doadjem dáhpáduvvá de le åvdemusát guosskevasj rijka åvdåsvásstádus gähttjat vaj aktugattja guddne ruoptus vatteduvvá. Valla almasj riektá li rijkajgasskasasj ássje ja danen le ietjá rijkajda loabálasj åvddån buktet vuojnojt birra ja gähttjalit bájnatjit vidjurav umasslágásj rijkajn gånnå riektá doajeduvvi. Guovlon almasj riektájda li stáhtajn välggogisvuoda ja aktugattjajn li riektá. Aktugattja li välggogisá rijka lágáj baktu ietjá ulmutjij riektájt guddnedit. Oajvvenjuolgadusá milta li val rijka ma rijkajgasskasattjat máhtti almasj riektáj doadjemijda guoddaluvvat. Nanustahttem 
Nanustahttema baktu diedet ájnnegis rijkka gåktu le konvensjåvnå njuolgadusájs tjanádum. Rijka láhkaásadim tjoaggulvisás (Svierigin rijkabiejvve) ienemus rijkajn dagáduvvá. Ráddidusá åvdåsstiddje li dan åvddåla konvensjåvnåv vuollájtjállám. Vuollájtjállem máhttá diededibmen vuojneduvvat ja märkka guosskevasj rijka sierra konvensjåvnå nanustahttemav gárvet. Ajggeguovddel nanustahttemlista vuosedi makkir konvensjåvnåjt umasse rijka li nanustahttám jali säbrram. Ássjearkijvan gávnnuji diededibme birra makkir konvensjåvnåjt Svierik le nanustahttám, Válljim Sámediggáj Sámediggeválljim 2013 Tjoahkkediededime Sámedikke válljima birra Tjuottjodimbargo Sámedikke válljimij li juogedum gålmmå fábmudagáj gaskan: Sámedikke válljimsiebrreráde, Válljimfábmudagá ja Lenastivra Norrbottena lenan. Dát tjálos vuoset gåk válljimvuohke Sámedikke válljimij doajmmá. Jus sidá smájvvidum diededimijt gengak fábmudagá bargoj birra ietján gå mij dánna diededuvvá de válde aktavuodav gengak fábmudagájn. Gehtja aktavuohtadiededimijt 12. bielen. 1. Válljim Sámediggáj 2. Jienastimriektá, jienastimlåhko ja jienastimkårttå 3. Belludagá, kandidáhta ja válljimsiedila 4. Návti jienas 5. Aktijriekknim, mandáhttajuogadibme ja válljimbåhtusa 6. Manáj gus válljim njuolgga? 7. Válljimfábmudagá Sámedikke válljimin Rijmmo BiejveSámediggeláhka Bielle gål. 20.b. Diedádus jienastimlåhkuj galggá válljimsiebrrerádáj boahtám. 3 kap. 4§ bas. 15.b.Válljimsiebrreráde galggá maŋemusát dán biejve ájnibåddåsasj jienastimlågov biejadam. 3 kap. 5§ bas. 15.b. – jav. 15.b. Ájnibåddåsasj jienastimlåhko gávnnu moatten sajen rijkan jus aktak dav sihtá guoradallat. Válljimfábmudahka almot gånnå dav vuojná. 3 kap. 5§ jav. 15.b. Gujddimus válljimsiebrreráde märrádusájs gudi jienastimlåhkuj biejaduvvi galggá Lenastivrraj boahtám. 3 kap. 5a§ guo. 15.b. Lenastivrra galggá mierredit gujddimusáj birra ma guosski ájnibåddåsasj jienastimlåhkuj. 3 kap. 5a§ sjnj. 1.b.Válljimsiebrreráde galggá maŋemusát dán biejve biejadam maŋemus jienastimlågov. 3 kap. 6§ sjnj. 15.b.Juohkusa, belludagá ja muoduk tjoahkkájmannama maŋemusát dán biejve galggi diededam ietjasa ja ietjasa kándidáhtajt Válljimfábmudahkaj. 3 kap. 9§ vuo. 19.b.Válljimfábmudahka rádjá jienastimkårtåjt/ ålgoldiskuverajt jienastimriektáaddnijda. Brevvajienastibme máhttá álgget. 3 kap. 7§ moa. 19.b. VÁLLJIMBIEJVVEMaŋemus biejvve brevvajienav rádjat. 3 kap. 1§ 3 kap. 20§ moa. 27.b. Áramus biejvve Lenastivrraj jienajt riekknigoahtet. Válljimav máhttá gujddit låge biejve sinna válljimbåhtusa diededime maŋŋela. 3 kap. 22§ 3 kap. 33§ Ietjas sábmen adná ja gänna la jali årrum la sámegiella goahtegiellan. Buoragit aj manná jus äjgádijn, áhkojn ja ádjájn li jali adnám li sámegielav goahtegiellan jali jus äjgátbielle la jali årrum la jienastimlåhkuj tjáledum. La ållim jali ålli 18 jage maŋemusát válljimbiejve.La svieriga viesájdiddje. Gudi älla svieriga viesájdiddje máhtti jienastimriektáv oadtjot jus li álmmuktjáledum Svierigin maŋemus gålmmå jage. gut ietjas la jienastimlåhkuj diededam valla älla suv tjáledam• gut la ájnibåddåsasj jienastimlåhkuj tjáledum ja sihtá gujddit soames ietjá almasj la • jienastimlåhkuj tjáledum. Gujddimus galggá Lenastivrraj Norrbottena lenan boahtám maŋemusát javllamáno 15.b. 2012. Gujddimusáv gähttjali almulasj tjåhkanimen Lenastivran Norrbottena lenan guovvamáno 15.b. 2013. Lenastivra märrádusájt gujddimusá birra ij gujddit maná. Maŋemus jienastimlåhko biejaduvvá ja prienntiduvvá Gå lenastivrra l mierredam soajtte gujddimusáj birra, de dahká Sámedikke válljimsiebrreráde maŋemus jienastimlågov. Dav dahki maŋemusát sjnjuktjamáno 1.b. 2013. Maŋemus jienastimlåhko prienntiduvvá ja aneduvvá lenastivras riekknidijn válljima maŋŋela vaj máhtti jienastimlåhkuj mierkkit válljijiddje l jienastam. Jienastimkårtå/ålgoldiskuvera rádjasi gájkka jienastimriektáaddnijda Válljimfábmudahka jienastimkårtåjt rádjá gájkka jienastimriektáaddnijda (dat javlla sij gudi li maŋemus jienastimlåhkuj tjáledum). Jienastimkårtåv rádji válljijiddjijda 30 biejve bájken válljimbiejve åvddåla. Jienastimkårttå l aj ålgoldiskuverra masi jienav tsåggå ja adná goappátjagá brevvajienastime bále ja jienastime bále válljimlanján, danen la namma jienastimkårttå/ålgoldiskuverra. Jienastimkårtå/ ålgoldiskuvera nanna tjuodtju válljijiddje namma ja nummar jienastimlågon. Gänna ij la ietjas jienastimkårttå/ålgoldiskuverra máhttá ådåsav oadtjot Sámedikke válljimsiebrrerádes, Lenastivran Norrbottena lenan jali Válljimfábmudagás. Válljimsiedila ja diededime rájaduvvi aj Brevan Válljimfábmudagás gávnnuji, ietján gå jienastimkårttå/ålgoldiskuverra, aj gájkka válljimsiedila, válljimkuvera, bierggasa brevvajienastibmáj ja diededime gåk jienas. RÖSTKORT/ YTTERKUVERT Du har rösträtt vid valet till Sametinget den 19 maj 2013 Namn Ditt nummer i röstlängden Ska du rösta i vallokal? Klistra inte igen detta kuvert, utan ta med det öppet till vallokalen. Du behöver heller inte fylla i några uppgifter i fälten nedan. Vid brevröstning ska du och 2 vittnen intyga att rösten gjorts i ordning på rätt sätt. Vittnena måste ha fyllt 18 år. Väljarens make/maka eller barn får inte vara vittne. Glöm inte att klistra igen detta kuvert när du gjort i ordning din röst! Två vittnen intygar. ”Vi intygar att väljaren egenhändigt undertecknat ovanstående försäkran. Vi känner inte till något som strider mot det som intygats av väljaren.” Väljaren intygar. ”Jag försäkrar på heder och samvete att jag själv lagt in en valsedel i ett valkuvert och i närvaro av nedanstående vittnen lagt in valkuvertet i detta ytterkuvert som jag därefter klistrat igen.” Första vittnets namnteckning Adress Andra vittnets namnteckning Adress Väljarens namnteckning Sámedikke válljimin máhtti válljijiddje jienastit juogu de válljimlánján válljimbiejve jali brevvajienastit. 1. Jienastit válljimlanján válljimbiejve Návti válljimlanján jienas: Válljijiddje oadtju válljimkuverav válljimgähttjijs. Dan maŋŋela manná válljimsjerma duohkáj ja sieddusin gárvvi ietjas jienav. Válljimsiedilav danna válljimkuverraj tsåggå. Válljijiddje de guodá válljimkuverav, jienastimkårtåv/ålgoldiskuverav ja ID-kårtåv válljimgähttjijda. Gå de válljimgähttje gähttjam vaj jiedna l riektaláhkáj gárvvidum de tjálesti válljimtjáládussaj vaj válljijiddje la jienastam. De válljimgähttje biedjá válljimkuverav jienastimkårttåj/ålgoldiskuverraj ja jienastimkårtåv/ålgoldiskuverav dabbmi. Návti brevvajienas: Válljijiddje ietjas jienav gárvvi, dat javllá biedjá válljimsiedilav válljimkuvera sisi. Válljimkuverav galggá vihtanij vuojnedijn biedjat jienastimkårttåj/ ålgoldiskuverraj, mav dabbmi. De válljijiddje ja vihtana tjálli jienastimkårtå/ ålgoldiskuvera nali. Sámedikke válljimin li válljimlanjá moatten bájken Svierigin. Sámedikke válljimsiebrreráde mierret makkir bájkijn válljimlanjá galggi gávnnut ja biejadi válljimgähttjijt juohkka válljimladnjaj. Válljijiddje máhtti jienastit akta makkir válljimlanján válljimbiejve. Válljimlanján li válljimkuvera ja válljimsiedila. Válljijiddje galggá válldet ietjas jienastimkårtåv/ålgoldiskuverav válljimladnjaj. Jus válljijiddje ij la válljimgähttjijda dåbdos viertti válljijiddje vuosedit ID-kårtåv jienastittjat. Válljimlanjá li rahpasa jienastibmáj kl. 8-20. Jiena válljimlanjájs rádjasi maŋŋela Lenastivrraj Norrbottena lenan mij guorat ja jienajt riekkni. 2. Brevvajienastit Brevvajienastime bále adná válljijiddje dav válljimkuverav ja avtav válljimsiedilijs mij sunji l rájadum aktan jienastimkårtåjn/ålgoldiskuverajn. Brevvajienastibmáj válljijiddje aj dárbaj guokta vihtana. Da almatja galggaba ållim 18 jage ja äbá oattjo årrot válljijiddje boadnjásj/áhkásj jalik válljijiddje mánná/máná. RÖSTKORT/ YTTERKUVERT Du har rösträtt vid valet till Sametinget den 19 maj 2013 Namn Ditt nummer i röstlängden Ska du rösta i vallokal? Klistra inte igen detta kuvert, utan ta med det öppet till vallokalen. Du behöver heller inte fylla i några uppgifter i fälten nedan. Vid brevröstning ska du och 2 vittnen intyga att rösten gjorts i ordning på rätt sätt. Vittnena måste ha fyllt 18 år. Väljarens make/maka eller barn får inte vara vittne. Glöm inte att klistra igen detta kuvert när du gjort i ordning din röst! Två vittnen intygar. ”Vi intygar att väljaren egenhändigt undertecknat ovanstående försäkran. Vi känner inte till något som strider mot det som intygats av väljaren.” Väljaren intygar. ”Jag försäkrar på heder och samvete att jag själv lagt in en valsedel i ett valkuvert och i närvaro av nedanstående vittnen lagt in valkuvertet i detta ytterkuvert som jag därefter klistrat igen.” Första vittnets namnteckning Adress Andra vittnets namnteckning Adress Väljarens namnteckning Válljijiddje galggá jienastimkårtåv/ålgoldiskuverav tsåggålit sierra biráskuvera sisi, dabbmit biráskuverav ja maŋemusát påvsståbrevvajienastit maŋemusát válljimbiejve, dat la ájllega moarmesmáno 19.b. 2013. Adrässa Lenastivrraj Norrbottena lenan la biráskuverraj tjáledum ja brevva l mávsedum. 5. Aktijriekknim, mandáhttajuogadibme ja válljimbåhtusa Návti válljimsiedilav merustallá Jus válljijiddje ruossi guokta jali ålop kandidáhta válljimsiedilin de dav riekkni jiednan dan juohkusij, belludahkaj jali dan muoduk aktijmannamij. Sämmi jus válljijiddje biedjá guokta (jali ålobuv) válljimsiedila daŋga kuverraj sämmi nammadisájn valla sierralágásj kandidáhttabiejadimij jali sierralágásj merkaj almasjjiednaj. Lenastivrra ij berusta sihkkomijt jalik nammalasedimijt válljimsiedilijn. Válljimsiedilav merustalli fámodibmen jus: danna ij la nammadissa (degu jus nammadissa • l sihkodum), li dåbddomerka ma vuojnunagi li bahá diehti, • la ienep gå akta belludaknammadissa (degu • jus li guokta jali moadda válljimsiedila sämmi válljimkuvera sinna ja dajn li sierralágásj belludaknammadisá). Sámedikken juogeduvvi vuostak juohkusij, belludagáj ja muoduk tjoahkkájmannamij gaskan. Merustallamvuogev gåhttju hiebaduvvam belaklåhkovuohken ja dav aj adná válljimijn rijkabäjvváj, lánndadigge- ja kommuvnnafábmuduvvamij ja válljimij Europaparlamänntaj Svierigin. Sámedikke válljimin ij gávnnu buodo galla prosenta juogos, belludahka jali muoduk aktijmannam hähttu adnet oassálastátjit mándahttajuogadibmáj. Ålles rijkka l válljimbájkke. Diehtogiedde 1: Hiebaduvvam belaklåhkovuohke Gájkka juohkusijda, belludagájda ja muoduk tjoahkkájmannamijda buohtastahttemlågo riekkniduvvi. Vuostasj buohtastahttemlågov oadtju gå ålles jiednalågov gengak juohkusij, belludahkaj jali muoduk aktijmannamij juohká 1,4ajn. Dat juogos, belludahka jali muoduk aktijmannam manna l alemus buohtastahttemlåhko oadtju vuostasj mandáhtav ja de ådå buohtastahttemlågov gå jiednalågov juohká 3jn. Ietjá juohkusa, belludagá ja muoduk tjoahkkájmannama ájmon ietjasa buohtastahttemlågojt adni desik mandáhtav oadtju. Gå juogos, belludahka jali muoduk aktijmannam oadtju nuppev mandáhtav juogeduvvá jienastimlåhko 5jn merustalátjit boahtte buohtastahttemlågov, ja maŋŋel goalmát mandáhtav 7jn ja nåv vil. 4. Gejn dal la stuorámus Gájkka belludagáj buohtastahttemlåhko la Samerna. Sij oadtju goalmát mandáhtav. Samerna jienastimlåhko juogeduvvá maŋep juogadimlågujn, dat mierkki 3jn. 2. Gänna juogadime maŋŋela 1,4jn la stuorámus buohtastahttemlåhko la Jakt- och fiskesamerna. Sij oadtju vuostasj mandáhtav. Jakt- och fiskesamerna jienastimlåhko juogeduvvá de maŋep juogadimlågujn, dat mierkki 3jn. Iehtjáda sämmi ieme buohtastahttemlågujn tjuodtju. JienastimlåhkoMandáhtta 1 Mandáhtta 2 Mandáhtta 3 Mandáhtta 4 83,5783,5783,5783,57 446,42446,42446,42446,42 1 069763,57346,33356,33356,33 354,28354,28354,28354,28 461,42461,42461,42215,33 648,57648,57302,66302,66 44,2844,2844,2844,28 321,42381,42381,42381,42 3. Gejn la dal stuorámus buohtastahttemlåhko la Sámiid Riikkabellodat Samelandspartiet. Sij oadtju nuppev mandáhtav. Sámiid Riikkabellodat Samelandspartieta jienastimlåhko de juogeduvvá maŋep 5. Gejn dal la stuorámus buohtastahttemlåhko la Guovssonásti. Sij oadtju nälját mandáhtav. Guovssonásti jienastimlåhko juogeduvvá maŋep juogadimlågujn, dat mierkki 3jn. Dajna vuogijn riekkni desik gájkka 31 mandáhta 5% vuoset lågev bajemus namá gengak listan. Grupp X Grupp X 1. Anders Andersson 2. Björn Baer 3. Carl Calais 4. David Denson 5. Eva Erlandsson 6. Fia Fjällman 7. Gerd Gunnarsson 8. Helena Harnek 9. Inga Ingelson 10. John Jansson 1. Karin Kanna 2. Linn Loman 3. Mariann Monet 4.Nina Nutti 5. Olof Omma 6. Per Peter Pilvi 7. Quer Qvarts 8. Rakel Ranelid 9. Susanne Sikku 10. Tinna Tranström Juogos X oattjoj 410 jiena. Dat vattij gålmmå mandáhtta. Jiena ållåsit Jiena listan 00100 Jiena listan 00200 Kandidáhta ienemus jienaj (lissta) Karin Kanna (00200) Björn Baer (00100) Anders Andersson (00100) Linn Loman (00200) Gudi ájrrasin sjaddi? Dajna gå buodo almasjjienajda la 5% jienajs juohkusij, belludahkaj jali muoduk aktijmannamij de mierkki akta kandidáhtta viertti oadtjot binnemusát 21 almasjjiena válljiduvátjit almasjjienaj (5% 410 jienas la 21 jiena). Duodden aj gávnnu rávkalvis binnemusát 25 almasjjienajn. Guokta kandidáhta, Karin Kanna ja Björn Baer, daj rávkalvisáj bierggijga almasjjienaj válljiduvátjit ja dajna ájrrasin biejaduvátjit. Dajna gå ålop kandidáhta bierggijin rávkalvisájn almasjválljimij de galggá goalmát mándahtav biedjat ålleslåhkovuogijn. Bajemusán gengak listan gå vuostasj mándahtta l biejadum la Anders Andersson (lissta 00100) ja Linn Loman (lissta 00200). Sunnu goappák buohtastahttemlågo li sämmi gå jiednalåhko gengak lisstaj, dat javlla 151 Anders Anderssonaj ja 259 Linn Lomanij. Goappán la alemus buohtastahttemlåhko, Linn Lomann, oadtju goalmát mandáhtav. Gudi sadjásattjan sjaddi? Dajna gå ájrrasa gudi li biejadum båhti goappásj listas oadtju Juogos X guokta sadjásattja (sadjásasjjuohkusa). Galggi agev biejaduvvat binnemusát gålmmå sadjásattja juohkka ájrrasa sadjáj. Akta almasj máhttá sadjásattjan årrot moatte ájrrasij. Karin Kannaj ja Linn Lomanaj sjaddi sadjásattjan da gålmmåsa lagámusán sunnu maŋŋela listan nr 00200, dat mierkki Nina Nutti, Olof Omma ja Per Peter Pilvi. Björn Baeraj sjaddi sadjásattjan da gålmmåsa lista bajemusán nr 00100, dat mierkki Anders 6. Manáj gus válljim njuolgga? Sámedikke válljimsiebrreráde Sametinget duosstu diededimijt jienastimlåhkuj ja biejadi • ájnibåddåsasj jienastimlågov, dahká aktisasjráde milta aktan Válljimfábmudagájn • ájnibåddåsasj jienastimlågov gávnadahtten jus aktak dav sihtá guoradit muhtem sajijn rijkan, dåhkkit maŋemus jienastimlågov, ja• vásstet jiednaduosstoma åvdås ja huksá degu dal • válljimlanjáv ja åtsåt jiednaduosstojt. Lenastivrra Norrbottena lenan mierret jus soajtti gujddimusá ájnibåddåsasj • jienastimlågo vuosstij, duosstu gájkka brevvajienajt ja gájkka • válljimladnjájienajt, tjadát jiednariekknimav ja de juohká mandáhtajt ja • mierret gudi ájrrasin ja sadjásattjan sjaddi. Box 90 981 22 KIRUNA Tel 0980-780 30 Fax 0980-780 31 www.sametinget.se kansli@sametinget.se Länsstyrelsen i Norrbottens län Válljimfábmudahka adná aktijdimåvdåsvásstádusáv válljima åvdås,• adná IT-doarjjagav válljima tjuottjudusás,• dahká ja radjá jienstimkårtåjt ja diededimijt • jienastimriektáaddnijda. mierret aktan Sámedikkijn gånnå ájnibåddåsasj • jienastimlåhko galgaluluj gávnnut vuojnnusin guoradibmáj, registart juohkusijt, belludagájt ja muoduk • tjoahkkájmannamijt ja sijá kandidáhtajt, ja válljimsiediijt priennti. Válljimgujddimussiebrreráde Gähttjal válljimgujddimusájt jus soajtti.• Válljimgujddimussiebrreráde märrádusájt ij máhte gujddit. 971 86 Luleå Tel 0920-960 00 Fax 0920-22 84 11 www.lansstyrelsen.se/ norrbotten norrbotten@lansstyrelsen.se Valmyndigheten Box 12191 10225 Stockholm Tel 08-635 69 00 Fax 08-635 69 20 www.val.se valet@val.se Valprövningsnämnden 100 12 Stockholm Tel 08-786 40 00 Fax 08-786 61 75 riksdagsinformation@ riksdagen.se Ráddidus åvddåjbuvtij sjnjuktjamáno 2009 ådå unneplågopolitijkalasj strategiddjav proposisjåvnån Dåhkkidimes iesjmierredibmáj – ráddidusá strategiddja rijkalasj unneplågojda (prop. 2008/2009:158). Strategiddja sisanet moadda rievddadusá nannodittjat rijkalasj unneplågoj riektájt ja aledittjat rahtjalisvuodav gåktu unneplågopolitijkka galggá tjadáduvvat. Ráddidus biednigahttá 70 millijåvnnå kråvnå ådåstibmáj mij galggá tjadáduvvat 2010 rájes. Budjähtta unneplågopolitijkkaj sjaddá dajna ienebusj gå 80 milljåvnnå kråvnå. Rijkabiejvve l biehtsemáno 10.b. 2009 dåhkkidam proposisjåvnåv . DUOGÁSJ Unneplågopolitijkka buvteduváj politijkkasuorggen 2000 jagen Svieriga nanustahttema Europaráde rábmakonvensjåvnå gáktuj suoje birra rijkalasj unneplågojda ja europa njuolgadusá rijkadajva- jali unneplågogielaj birra. Svieriga unneplågopolitijka ulme l suoddjit rijkalasj unneplågojt, nannidit histåvrålasj unneplågogielajt vaj viesso bissu. Svieriga rijkalasj unneplågo li juvdára, roma, sáme, svieriksuobmelattja ja duornusliegega. Unneplågogiela li jiddish, romani chib, sámegiella, suomagiella ja meänkieli. Åtsådallama vuosedi unneplågopolitijkalasj ulme li gássjela dievddet ja nuoges vieledibme ij la dagádum rijkalasj unneplågoj dárbbuj. Europaráde l ietjas svieriga unneplågopolitijka gehtjadimen tsuojgodam buoredimdárbojt moatten guovlon. Ráddidusá unneplågopolitijkalasj strategiddja sisanet danen dagojt: unneplågokonvensjåvnåj buorep tjuovvomav. tjadádimev nuppástimev ja rasjesvuodav ja vájkudimev ja Ådå láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra (SFS 2009:724) galggá målssot dálásj lágajt riektá birra adnet sámegielav ja suomagielav ja Rievddadime dagáduvvi aj sámediggelágan (SFS 2001:453). Láhkarievddadime fábmuj båhti ådåjakmáno 1.b. 2010. Svieriga rijkajgasskasasj välggogisvuoda mierkki muhtem unneplågoriektá galggi ålliduvvat ålles rijkan. Gájkka vihtta rijkalasj unneplågo gåbtjåduvvi ådå lágas. Fábmudagájda buvteduvvá välggogisvuohta diededit rijkalasj unneplågojt sijá riektáj birra ådå lága milta. Sierralágásj åvdåsvásstádus suoddjit ja åvdedit rijkalasj unneplågogielajt buvteduvvá. Rijkalasj unneplågoj máhttelisvuoda bisodit ja åvdedit sijá kultuvrav Svierigin galggá åvdeduvvat, nåv gå mánáj kultuvralasj identitehta åvdedibme ja sijá unneplågogiella. Nannidum unneplågosuodje mij uddni l fámon sámegiellaj, suomagiellaj, ja meänkielij gietjan kommuvnan Norrbottenin – nåv gåhtjoduvvam tjuottjudusguovlo – stuoreduvvi geográfalattjat gåbtjåtjit ienep kommuvnajt. Mierkki ienep aktugattja máhtti adnet suomagielav ja sámegielav aktavuodajn fábmudagáj ja ienebu oadtju riektáv åvddåskåvllådoajmmaj ja vuorrasijhuksuj ållåsit jali muhtem mudduj suomagiellaj ja sámegiellaj. Tjuottjudusguovllo suomagiellaj stuoreduvvá 18 ådå kommuvnajda. Dá li: Botkyrka, Eskilstuna, Älvkarleby, Österåker ja Östhammar. Kommuvna ma åvdutjis gávnnuji tjuottjudusguovlon li Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájel ja Badjeduoros. Tjuottjudusguovllo sámegiellaj stuoreduvvá 13 ådå kommuvnajda. Dá li: Árviesjávrri, Berg, Härjedalen, Kommuvna ma åvdutjis gávnnuji tjuottjudusguovlon li Arjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke ja Giron. Tjuottjudusguovllo meänkielij ij stuoreduvá. Guovllo gåbttjå aj boahttteájgen kommuvnajt Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájel ja Badjeduornos. Guosske kommuvna oadtju stáhtadårjav ienepgåloj åvdås majt ådå njuolgadusá bukti. Ietjá kommuvnajn aj gå da ma li válljidum galggi máhttelisvuoda sisiriekkniduvvat iesjmiedogit tjuottjudusguovlon ja dajna riektáv oadtjot stáhtadoarjjaj. Ráddidus mierret dakkir iesmiedogis tjadnusij gáktuj åtsålvisá maŋŋela kommuvnas mij sihtá sisiriekkniduvvat. Aktugattjajn li riektá adnet suomagielav, meänkieliv ja sámegielav aktavuodajn fábmudagáj, jus ássje máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi unneplågogielav máhtti. Aktugattjajda galggá aj vatteduvvat máhttelisvuohta vuorrasijhuksuj suomagiellaj, meänkielij ja sámegiellaj jus kommuvnan gávnnuji bargge giellamáhttudagáj. Tjuottjudusfábmudagá galggi danen åvdedit vaj gávnnuji bargge máhttudagáj suomagielan, meänkielin ja sámegielan gå l dárbbolasj aktavuodajn fábmudagáj jali vuorrasij sujton. Mierkki sosiálaladievnastuslága rievddadimev. Aktugattjajn li agev riektá adnet suomagielav ja sámegielav sijá tjálálasj aktavuodajn Rijkabiejve tjuottjodiddjij, Justitiekanslerijn, Oadtjotjuottjudisájn, Värrodåjmajn ja Nuppástimtjuottjodiddjijn ássjijn majn aktugasj la oassebiellen jali guhti åvdås oassebielev. Europaráde unneplågolihtudimij dåjmadibme dárbaj buoreduvvat fábmudágáj åvdåsvásstádus tjielggidime baktu. Lenastivrra Stockholma lenan ja Sámedigge oadtju danen åvdåsvásstádusáv ållidit gåktu unneplågopolitijkka tjadáduvvá. Dá fábmudagá galggi aj bagádime, diededime ja dakkir dåjma baktu viehkedit ietjá tjuottjudusfábmudagájt lága anodimen ja rádedimen guosske kommuvnaj aktidit tjuottjudusguovloj stuoredimev. Lenastivrra Stockholma lenan ja Sámedigge oadtju dahkamussan tjadádit dagojt lasedittjat máhttudagáv ja diedulasjvuodav rijkalasj unneplågoj birra ja Svieriga álmmukriektálasj välggogisvuodajt. Sámedigge oadtju aj dahkamussan dahkat ja åvdåsvásstedit webbabiele åvdås rijklalasj unneplågoj gáktuj. Sámedigge galggá åvddålijguovlluj mierredit ulmijt ja ráddidus máhtti hábbmit gájkbadjásasj ulmijt rijkalasj giellapolitijkkaj, valla åvdåsvásstádus hábbmitjit ulmijt sisŋep sámegiellabargguj bierri Sámedikken gávnnut. Nuppástimtjuottjodiddje åvdedimbarggo rijkalasj unneplågoj siegen dárbaj joarkket. Ådå nuppástimláhka(SFS 2008:567) vaddá Nuppástimtjuottjodiddjáj buorre åvdeldimijt aj åvddålijguovlluj åvdedit avtalágásj riektájda ja máhttelisvuodajda rijkalasj unneplågojda iehtjádij siegen laseda máhttudagáv nuppástimássjij birra dáj juohkusijn. NANNIDUM VÁJKUDIBME Rijkalasj unneplågoj iesjmierredibme ja vájkudibme dárbaj nanniduvat vaj Svierik buorepláhkáj galggá máhttet dievddet välggogisvuodajda unneplågolihtudimijn. Buorep máhttelisvuoda vájkudibmáj rijkalasj unneplågojda l aj ájnas vuojnnusij buvtátjit juohkusij dárbov sebrudagán. Rijkalasj unneplågoj riektá vájkudibmáj njuolgaduvvá lágan rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra. Sierraláhkáj ájnas la rijkalasj unneplågo vatteduvvi máhttelisvuodajt rádedibmáj bájkálattjat, danen gå danna mierreduvvi ássje ma guosski aktugattjajda. Organisasjåvnnådoarjja organisasjåvnåjda ma åvdesti rijkalasj unneplågojt laseduvvá aj budjähttajage 2010 rájes. Sierraláhkáj ájnas la vuorodit rijkalasj unneplågoj åvdeldimijt dahkat dåjmalasj rádedimhámijt tjuottjudusguovlojn. Rijkalasj unneplågogielaj boahtteájgge Svierigin la juorbbá. Gielajs muhtema li nihtedum, iehtjádij siegen oarjjelsámegiella, l sagga nihtedum. Aktijvalasj dago dárbahuvvi nannidittjat, bisodittjat ja viessudittjat rijkalasj unneplågogielajt. Viessudit gielav mierkki dagojt álgadit vaj nihtedum giella ruoptusválldegoahtá sajev iehtjádij siegen aloda ålobu sáhkadahtjagåhti gielav. Ietján gå dago ma buvteduvvi giehpedittjat aktugattjaj máhttelisvuodajt adnet unneplågogielajt aktavuodajn fábmudagáj galggá aj guokta giellaguovdátja vuododuvvat oarjjelsámeguovlon Luvlieluspen ja Dearnan. Sámedigge sjaddá åvdåstiddje dájda giellaguovdátjijda ma galggi dåjmadit rabásmielak dåjmav åvdedittajt ja bádtjitjit sámegiela lasedum anov. Ráddidus várraj biedjá sierralágásj biednikluohkojt budjähttajage 2010 rájes viessudimdagojda rijkalasj unneplågogielajda. Biednikluohko galggi aneduvvat dagojda ulmijn aktugattjajda ja galggi juogeduvvat fábmudagá åtsålvisá maŋŋela majt ráddidus mierret. Ienep biediniklågo várraj biejaduvvi giellasujttodagojda rijkalasj unneplågogielajda ja álgon sierraláhkáj meänkieli vuoroduvvat. Nannidittjat sámegielav laseduvvá aj ávkkim intergreridum sámeåhpadussaj 2010 rájes (integreridum sámeåhpadus ásaduvvá kommvuna vuodoskåvlåjn ja mierkki oahppe máhtti åhpadusáv oadtjot sámeåsij ja åhpadusáv sámegielan ietján gå iednegiellaåhpadusáv sámegielan). Bájkkenamá unneplågogielajda l kultvrraárbe ájnas oasse ma dárbahuvvi suoddjiduvvat aktijvalattjat sebrudagá åvdåstiddjijs. Vuojnnusij buvtátjit dav kultuvrraárbev Rahtedoajmma oadtju viddnon lasedit sijá bargov galbbit unneplågogielak namájda. Stáhta ja kommuvna fábmudagá bierriji suoddjit bájkkenamájt unneplågogielajda ja vuojnnusij buktet unneplågogielaj gávnnumav galbaj ja ietjá mihttima baktu. Bájkkenamá unneplågogielajda bierriji aj aneduvvat namman påvsståbájkijn. IENEBUV DIEHTET Ienep diededibme rijkalasj unneplågoj, unneplågogielaj, unneplågopolitijka, unneplågolihtudimij ja proposisjåvnå 2008/09:158 birra l ålediddje ráddidusá webbabielijn Proposisjåvnåv máhtá aj oasstet Rijkabiejve prienntimdåjmadagán, tel. 08-786 5810 jali viettja Åssudahka nuppástimássjida, Integrasjåvnnå gatjálvisájt ássjesisano birra. Nordlándaåtsådibme dåjmat åtsådimbargov sebrudakdiedalasj ja vidnudakrudálasj suorgijn. Miján la ållo fágalasj máhtto, ja barggap fágajgasskasattjat. Nordlándaåtsådibme åvddånahttá máhtudagáv sebrudak- ja æládusiellemij vaj mijá åtsådimbåhtusa ávkken sebrudahkaj båhti. Mijá bruttoruhtajådedibme l 35 milliåvnå kråvnnåj ja lip birrusij 40 bargge. Birrusij bielle mijá sisbåhtusis boahtá Vuona Åtsådimrádes. Nubbe bielle boahtá ienemusát prosjæktaruhtadibmen almulasj oajválattjajs. Mij lip oassen gåbdes åtsådimbirrusis Nordlánda Universitiehtan ja aktan barggap ietjá nasjåvnålasj ja rijkajgasskasasj åtsådimbirrusij. Dåjmalattjat aj oassálasstep åvddånahttemprosessajn aktan æládusiellemin ja almulasj oassálasstij. Nordlándaåtsådibme l bihtám- ja julevsáme guovlujn ja guovlolattjat tjalmostahttep Nordlánda fylkav gånnå li nuortta-, julev- ja bihtámsáme. Mijá mielas li sáme vuojno dárbulattja gájkkásasj åtsådimijda sebrudahttet duon dán suorggáj, ja mij barggap aj sierra åtsådimij sáme sebrudahkaj. Nammadip giella- ja kultuvrraåtsådimev sebrudakdile perspektijvan ja tjanádum skåvllåj, bajássjaddamij ja ietjá almulasj dievnastusájda. Ålov mijá åtsådimes birás- ja æládussuorgen nuorttalij guovlov tjalmostahttá, gånnå sáme- jali álggoálmmukperspektijvva le guoskavasj. Mij åtsådip dájn suorgijn gånnå sáme vidjura ja perspektijva binnebut jali ienebut li oassen jali snivábut tjielggidum guovdátjin: Åtsådimbåhtusa åvddånbuvteduvvi diedádusáj, ártihkkalij ja lågådallamij baktu. Nordlándaåtsådibme sjattaj 1.1.2010 oasesiebrren mav Nordlánda Universitiehtta ja vuododus Nordlándaåtsådibme aktan æjggu. Instituhtta ásaduváj jagen 1979 ja vuostasj 30 jage lij priváhta, iesjæjggo, almulasjávkkás vuododus. SÁMEGIELLA NUBBENGIELLAN, SÁMEGIELLA 2 JA SÁMEGIELLA 3 - OAHPPOPLÁDNA Fága ulmme Sáme gulluji avta álmmugij vájku årru iesjgeŋga rijkan, ja giella tjadná sámijt aktij badjel rijkarájáj. Sámegiella le ájnas kultuvrraguodden ja gielan li aktisasj árvo, åtsådallama ja máhto. Sámegiella le almulasj giella Vuonan, Svierigin ja Suoman ja ulmme le sámegielav bisodit ja åvddånahttet boahtte buolvajda. Sæmmi båttå le sámegiella unneplågogiella Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan, ja gielladille ja sámegiela ævto ælla avtalágátja juohkka guovlon Sámen. Muhtem sáme sebrudagájn le sámegiella ieneplågogiella, ja ietjá sebrudagájn vas unneplågogiella. Åhpadus sámegielan galggá viehkedit mánájt ja nuorajt oassálastátjit sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, gånnå kultuvrradádjadus, guládallam, ulmusjvuodahábbmim ja identitehtaåvddånibme le guovdátjin åhpadimen. Åhpadus mij åvdet positijvalasj guottojt sámegiela hárráj, ja mij vielet giela ja kultuvra moattevuodav majt sáme oahppe åtsådalli, vaddá oahppijda moattegielak ja moattekultuvralasj máhtudagáv. Buorre sámegielmáhtto le ájnas ækto oassálastátjit sáme sebrudak- ja barggoiellemij ja vaddá máhttelisvuodav válljit åhpadusáv, bargov ja iellemájge oahppamav. Fáhka sámegiella nubbengiellan galggá aktan dárogielfágajn biedjat vuodov oahppij dåjmalasj guovtegielakvuoda åvddånibmáj, ja liehket maŋen vaddemin ájnegis oahppáj máhtov, måvtåv ja jasskavuodav válljitjit sámegielav guládallamgiellan. Gå fáhka sáme kultuvra guovdálasj árvojt dættot, de máhttá fáhka dan baktu vuosedit gæjnov gåktu sáme árvojt máhttá hiebadit ja åvddånahttet ådå dilijda ja ájggáj mij álu le rievddama vuolen.Diehto ietjá álggoálmmugij ja kultuvraj birra vaddá buorep dádjadusáv ja vieledimev iehtjádij gáktuj, valla aj buorep dádjadusáv ietjas kultuvra hárráj. Giellamáhtto ja gielladádjadus åvddån aktijvalasj giellaanujn. Danen le guládallam ja avtastallam iehtjádij guovdátjin fágan, ja åtsådallamij ja oassálasstemij baktu máhttá oahppe njálmálasj giella åvddånit. Fáhka galggá arvusmahttet åvddånahtátjit buorre oahppamstrategijajt ja dájdov lájttális ájádallamvuohkáj, ja måvtåstuhttet åvddånahtátjit låhkåm- ja tjállemmielav ja buorre låhkåm- ja tjállemdábijt. Gå oahppe sáme girjálasjvuohtaj ja duon dán sámegiellaj ja giellasuorggáj oahpásmuvvi de lassán sijá dádjadus giella- ja kultuvrravalljesvuoda hárráj sáme sebrudagájn. Ælla divna oahppijn gejn le sámegiella nubbengiellan sæmmi máhttelisvuoda giela hárráj. Muhtemijn li sámegielarena lahkabirrasin, valla iehtjádijn ælla dakkir máhttelisvuoda, ja nav de e sámegielav gulá ietján gå åhpadusán. Vaj oahppe galggi sámegielmáhtudagáv buoremusláhkáj åvddånahttet, de le ájnas oahppijda bessat ávkkit duov dáv giellaarenav. Fáhka sámegiella nubbengiellan máhttá aj aneduvvat ræjddon ietjá fágajda vaj giellaåhpadus máhttá nanniduvvat. Dasi lassen le sámegiel- ja dárogielfágan ållo aktisasjoase, ja danen le lagáp aktisasjbarggo dan guovte fága gaskan ájnas. Fága oajvveoase Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Åhpadusábnas la aktisasjåhpadusábnas gájkka åhpadusprográmmajda joarkkaskåvllååhpadusán. Åhpadusáv galggá dan diehti dahkat nåv guoskevattjan gå máhttelis oahppijda umass åhpadusprográmmaj hebadime baktu. Pládna le juogeduvvam 10 dássáj. Juohkka 10 dásen li máhtudakmihto juohkka oajvveoases. Gåvvå oajvveåsijs: Dáse Oajvveoase 1.- 10. Njálmálasj guládallam Tjálalasj guládallam Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Njálmálasj guládallam Njálmálasj guládallam oajvveoasen le gulldalibme ja hållam guovdátjin. Sámegielav hållat merkaj guládallat njálmálattjat gå oassálasstá aktijvalattjat iehtjádij. Dát åvddån stågadijn, muossádattijn, åhpadattijn, ájádaládijn, åvddånbuvtedijn ja aktandåjmadijn iehtjádij. Guoradallat ja åvddånahttet gielalasj rållajt, oahppat ådå bágojt ja moallánagájt vaddá oahppáj allasis máhttelisvuodav hábmedit njálmálasj tevstajt ja buktet åvddån ietjas vuojnojt ja árvustallamijt. Gå adnuj válldá ådå ja moattelágásj mediajt, de lassán gielalasj tjehpudahka miehtáj fágaj ja ábnnasij. Tjálalasj guládallam Dán oajvveoasen le sáhka tjálalasj guládallama birra, mij merkaj låhkåt ja tjállet sámegiellaj. Låhkåm ja tjállem li buohtalasj prosessa oahppamis. Dánna le sáhka åvddånahttet dájdov dádjadittjat ja gávnatjit ájádusáv tevstajn ma li sámegiellaj tjáledum, ja iesj máhttet hábmedit tjálalasj tevstajt sámegiellaj. Moattelágásj tevstaj baktu máhttá oahppe tjiegŋodit ja dádjadusáv oadtjot ådå ájádusájt åvddånahtátjit, ja máhtukvuodav ájádalátjit, tjielggitjit ja tevstajt árvustalátjit. Låhkåm ja gulldalibme le tjåvda ådå muossádusájda, vijdep báhkoboanndudahkaj, ja vaddá buorre vuodov ietjas tækstabuvtadibmáj. Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Dán oajvveoasen le sáhka vuojnnet giela ja kultuvra aktijvuodav. Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le ájnas. Sáme subtsastallamvuohke, juojggam, lávllaga ja sálma, dijda ja báhkotsoame, tjáppagirjálasjvuohta, gåvvå, filmma ja teáhter li oase kultuvras ma åvddånbukti máhtov ja árvojt. Oajvveoassáj gullu máhtto sáme giella- ja girjálasjvuodahiståvrå birra ja sámegielaj ja giellasuorgij birra. Kultuvralasj máhtudahka le diehtet ja vieledit kultuvralasj avtavlágásjvuodajt ja ærádusájt sáme sebrudagájn ja sebrudagáj gaskan. Máhtudakmihto dásijda juogeduvvam Sámegiella nubbengiellan oahppopládna le dagádum máhtudakmihtoj ma li juogeduvvam 10 dássáj. Iesjgeŋga dásse le joarkka åvdep dáses. Oahppe máhtti válljit guovte alternatijva gaskan, sámegiella 2 jali sámegiella 3 mihttomierejåksåmij 10. jahkedásen, Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman ja Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmman. Sámegiella 2 Dát le ájádaláduvvam oahppijda gudi máhtti vehi sámegielav, valla e buvte sámástit. Sámegielan 2 galggi oahppe 1.-7. dáse máhtudakmihtojda jåvsådit maŋŋel 10. jahkedáse. Maŋŋel Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman galggi oahppe jåvsådit 1.-10. dáse máhtudakmihtojda. Oahppe gudi tjadádi divna 10 dáse, máhtti jåvsådit sámegiellamáhtudahkaj gånnå gielav máhtti adnet njálmálattjat ja tjálalattjat, ja siján le máhttelisvuohta joarkket alep dáse åhpadusájn gånnå sámegiella le åhpadimgiellan. Sámegiella 3 Dát le ájádaláduvvam oahppijda gudi e åvvånis buvte sámegielav gå álggi sámegielåhpadussaj, ja danen dárbahi guhkep ájgev tjadádit juohkka dásev. Sámegielan 3 galggi oahppe 1.-4. dáse máhtudakmihtojda jåvsådit maŋŋel 10. jahkedáse. Maŋŋel Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman galggi oahppe jåvsådit 1.-7. dáse máhtudakmihtojda. Oahppijda le máhttelis válljit jus sihti árvustaláduvvat sámegiella 2 máhtudakmihtoj vaj sámegiella 3 máhtudakmihtoj milta. Skåvllå galggá oahppijda huomahahttet dáv máhttelisvuodav vaj oahppe måvtåstuvvi válljitjit sámegiel 2 loahppaárvustallamav. Oahppe hæhttuji mierredit dav maŋemusát 10. jahkedáse álgon. 13-jage skåvllåvádtsem Dásse Máhtudakmihto sámegiella 2 Máhtudakmihto sámegiella 3 Vuodoskåvllå Maŋŋel 10. jahkedáse Dásse 1-7 Dásse 1-4 Oahppogárvedime åhpadusprográmma Maŋŋel Jo1 Dásse 1-8 Dásse 1-5 Maŋŋel Jo2 Dásse 1-9 Dásse 1-6 Maŋŋel Jo3 Dásse 1-10 Dásse 1-7 Viddnofágalasj åhpadusprográmma Maŋŋel Jo2 Dásse 1-8* Dásse 1-5 Maŋŋel lasádusá dábálasj oahppo-máhtudahkaj Dásse 1-10 Dásse 1-7 * Viddnofágalasj åhpadusprográmman le Jo1 ja Jo2 tijmmalåhko binnep gå Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmman. Máhtudakmihto ma li merkkiduvvam nástijn * 8. dásen, e gullu viddnofágalasj åhpadusprográmma oahppijda. Fága tijmmalåhko Akta tijmma le 60 minuhta MÁNÁJDÁSEN 1.-7. jahkedásijn: 570 tijma NUORAJDÁSEN 8.-10 jahkedásijn: Alternatijvva 1: 279 tijma, gulluji oahppijda gudi e vieresgielav/gielalasj tjiegŋodimev vállji Alternatijvva 2: 222 tijma, gulluji oahppijda gudi vieresgielav/gielalasj tjiegŋodimev válljiji OAHPPOGÁRVEDIME ÅHPADUSPROGRÁMMA Jo1: 103 tijma Jo2: 103 tijma Jo3: 103 tijma VIDDNOFÁGALASJ ÅHPADUSPROGRÁMMA Jo 1: 45 tijma Jo 2: 45 tijma LASÁDUS DÁBÁLASJ OAHPPOMÁHTUDAHKAJ VIDDNOFÁGALASJ ÅHPADUSPROGRÁMMAN Vg3: 219 tijma Vuodotjehpudagá fágan Máhtudakmihtujn li vuodotjehpudagá ma åvddånahtti ja li oassen fáhkamáhtudagás. Sámegiella nubbengiellan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Máhttet njálmálattjat ja tjálalattjat åvddånbuktet fágan sámegiella nubbengiellan le guovdátjin gå sámegielmáhtudagáv le åvddånahttemin. Dá tjehpudagá li ájnas ræjdo giellabargon gå galggá dádjadit ja adnet gielav ájn vil vijdep ja ienep gájbbedahtte aktijvuodajn. Njálmálasj tjehpudagájda gullu máhttet gulldalit ja máhttet hållat, ja máhttet árvustallat ságastallamij åsijt duon dán ságastallamdilen. Systemáhtalasj åhpadus duon dán njálmálasj dåjmaj baktu, le maŋen åvddånahttemin njálmálasj tjehpudagáv. Tjállem le aj vuohke åvddånahttet ja tjielgadit huomahimijt ja ájádusájt, ja le aj guládallamvuohke ja oahppamvuohke. Máhttet låhkåt fágan sámegiella nubbengiellan le oasse praktihkalasj giellamáhtudagás ja merkaj máhttet dádjadusájn låhkåt, guoradallat ja ájádallat ájn vil ienep gájbbedahtte ja låsep tevstajt. Låhkåmtjehpudagá åvddånibme sámegiella nubbengiellan máhttá aj dábálasj låhkåmtjehpudagáv nannit. Máhttet rieknit fágan sámegiella nubbengiellan merkaj moallánagájt oahppat, resonnerit ja gássjelisvuodajt tjoavddet. Dádjadit stuorrudagájt, valjesvuodajt, merustallamijt ja mihttimijt le aj oasse giellamáhtudagás. Máhttet adnet digitála ræjdojt fágan sámegiella nubbengiellan le dárbulasj rijbadittjat ådå tækstahámij ja åvddånbuktemvuogij. Digitála máhtudahká rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj buvtadimen, komponeremin ja divodimen. Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja gálldoanov. Digitála ræjdoj adnem máhttá doarjjot ja åvddånahttet oahppij guládallamtjehpudagáv ja åvddånbuktemijt. Fága máhtudakmihto 1. dáse maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet 2. dáse maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet 3. dáse maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet 4. dáse maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet 5. dáse maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet 6. dáse maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet 7. dáse maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet 8. dáse maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet 9. dáse maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet 10. dáse maŋŋela Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Tjálalasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Árvustallam fágan Loahppaárvustallama mærrádusá: Åbbålasjkaraktera árvustallam - sámegiella 2 Jahkedásse Årnik 10. jahkedásse Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 2 tjálalasj ja avtav sámegielan 2 njálmálasj. Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 2 tjálalasj ja avtav sámegielan 2 njálmálasj. Gå fáhka åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán. Åbbålasjkaraktera árvustallam - sámegiella 3 Jahkedásse Årnik 10. jahkedásse Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 3 tjálalasj ja avtav sámegielan 3 njálmálasj. Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Lasádus åbbålasj oahppomáhtudahkaj Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 3 tjálalasj ja avtav sámegielan 3 njálmálasj. Gå fáhka åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán. Oahppij eksábma - sámegiella 2 Jahkedásse Årnik 10. jahkedásse Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Oahppij eksábma - sámegiella 3 Jahkedásse Årnik 10. jahkedásse Oahppe máhtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 3. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 3. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 3. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 3. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 3 njálmálasj eksábmaj. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Eksábma privatistajda Jahkedásse Årnik 10. jahkedásse Gehtja ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá guoskavasj årnigav. Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav sámegielan 2 jali sámegielan 3. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav sámegielan 2 jali sámegielan 3. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Duodden galggi privatista tjadádit njálmálasj eksamav sámegielan. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Eksábma sámegiellaj 2 loavddá 1-10 dásev. Eksábma sámegiella 3 Jo3 loavddá 1-7 dásev. Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin. 11 Jielleváre Gielda Unneplåhko Ájggomusplána Uddni le sáme, duornosvákkega ja suobmelattja da ma gulluji Svieriga unneplåhkuj mejn le natsjåvnnå giellasuorgge mejt rijkka suoddji lága baktu. Jahkelågo 2000 mierredij Svieriga rijkabiejvve giellalágav dat rájes gullu Jielleváre giellda dejte gieldajda mij hähttu vaddet viehkev ietjas giela baktu jus dat gut gullu unneplåhkuj sihtá nåv. Láhka le dagádum nåv at galggá suoddjit natsjåvnnå unneplågojt nåv at ieneplåhko ij máhte nuppástit dejt, ja nåv at oadtju enap javllamuháv. Gielldastivrra le sihtam gähttjat jus dárbaj dahkat enabuv gå mejt láhka javllá, ja danen le guoradallam dagádum. Guoradallam le gähttjam jus giella aneduvvá gielda barggosajijn enamusát mánáj- ja vuorrasijhuvson, ja makkir ájggomusá gávnnuji politijkkárijs ma guoskadalli giellalágas. Ájggomusá ja miella le viettjadum dejs ulmutjijs gejn le tjiegÿális diehto sáme ássjijs. Guoradallam le biejadum tjoahkkáj ja oajvvadus le boahtám ålgus. Lenastivrra le dat mij gähttjá at giellda tjuovvu lágav ja dat mij juohká rudájt gieldajda ja lánndadiggáj. Dát láhka javllá juohkkehasj mij gullu unneplåhkuj oadtju sáhkadit ja tjállet ietjas giellaj gå gávnadallá dej gudi barggi háldadusájn gielda sinne, ja gå nåv sjaddá de hähttuji vásstedit njálmálattjat sämmi gielajn ruoptus. Jus e máhte gielav ietja de hähttuji válldet dåhku soabmásav mij máhttá dav gielav. Jus le märrádus mij la tjáledum de galggá giellda máhttet jårggålit njálmálattjat nåv at dat guhti guoskadallá dádjat. Dejs gejn le mánná oadtju gájbbedit sajev åvddåskåvllåj gånne ålles- jali lahkkeájggáj adni åhpadusáv unneplågogiellaj. Sämmi rievtes le gájbbedit gå dárbaj vuorrasijhuvsov adnet. Giellda galggá gähttjalit duosstot dejt gudi sáhkadi unneplågogielav nåv lá djij at e dárbaha målssot dárogiellaj. Jielleváren gávnnuji juo uddni da ma máhtti sáhkadit unneplågogielav enamusát le da duornovákkega ja suomagielaga. Udnásj biejve älla ålos ma sihti ietjas giellaj oadtjot vásstádusáv, enamusá t le da suobmelattja ma sihti sáhkadit ietjas gielav. Mánáj, åhpadus, kultuvrra ja sosiála háldadus gähttjá duolloj dálloj gåk máhtto le unneplågogiellaj dejs gudi barggi dajn suorgijn. Divna háldadussuorge vuojnni dárbov oadtjot tjielgga njuolgadusájt gå ulmutja sihti gevadit suv ietjas gielav. Jielleváre giellda oadtju juohkke jage rudájt nåv at máhtti tjadádit giellalágav. Uddni le vehi sáhka gåktes rudá galggi juogeduvvat åvddåguovlluj, danen giellda galggá siesstet muhtem rudájt nåv at gávnnuji gå dárbo båhti åvddåguovlluj. Giellda oadtju adnet rudájt dakkir dåjmajde degu dålkåjde ja jårggålim bargojde. - Gålo ma guoss ki mánáj- ja vuorr asijhuksuj jus le ávk ken unneplåhkuj - Diehtojuohkemij Ájggomus unneplågujn Giellda galggá barggat dåk guovlluj nåv at unneplåhko oadtju suodjálusáv ja tjuovvot giellalágav. Jielleváre giellda adná dat le dárbbo tjuovvot giellalága ájggomusájt. Uddni le binná ulmusj mij gájbbet viehkev ietjas giellaj, unneplågo gåsi gulluji sáme ja suobm elattja adni dat le stuor dárbbo adnet barggojuovkov mij barggá aktan politijkkárij ja háldadusbarggij. Nåv at sij sjaddi oassálattja märrádusájs ja ájggomusájs, dan ládjij dat tjuovvu ráddidusá mielav. Dat aj gávnnu stuor dárbbo vaddet enap diedojt dejte gudi barggi gielda åssudagán. Ulmme Dat gut iejvvi gielda háldadusulmutjijt ij galga sjaddat badjelgehtjadum gå sihtá ietjas gielav gevadit. Dat guhti sihtá dav dahkat galggá oadtjot nåv dahkat. Ájggomus - Dahkat barggojoavkov nåv at juohkke háldadussuorges tjåhkkåhi háldadusulmutja nåv at sjaddá aktisasj giehtadallam. Jus galggá dárbalasj dåjmajt dahkat de galggá rádedit háldadusulmutjijn vuostak. - Dahkat joavkov mij galggá årrot viehkken gielda barggojoavkkuj - Barggojoavkon le märrádusrievtes - Oadtju biedjat oajvvadusájt gielldastivrra j dejs ássjijs ma guosski unneplåhkuj - Oadtju válldet märrádusájt rudá juohkemin jus ij le ba djel lågevtuvsán kråvnå Háldadus - Divna gudi barggi háldadusájn gielda sinne galggi diehtet makkir riektá unneplågon le, ja mejt giellda hähttu bivddit - Jårggåliddje hähttuji gávnnut ja jus manná galggi åhpav válldám nåv at kámmarkollegie duodas dejt - Galggi gávnnut dålkå parlando åssudagá milta - Jus le dárbbo de galggá gielda diedojt jårggålit unneplågogielajde - Gå soames åhtså bargov dakkir sadjáj gånne le buorre máhttet unneplågogielav, de galggá gávnnut maÿen åtsålvispáhppárijn suv oahppa ja máhtto Ulmme Jus äjgát sihtá adnet sajev åvddåskåvllåj gånnå åhpadus le sáme-, suoma- jali meängiellaj de galggá giellda dav vaddet. Dago - Mánáj, åhpadus ja kultuvrra háldadusá dahki plánav gåk sij ga lggi duosstot dárbojt ma båhti unneplåhkoálmmugis - Da gålmmå háldadussuorge galggi akti jahken válldet sisi diedojt makkir máhtov gielda bargge adni - Da galggi gávnnut åtsålvispáhppára åvddåskåvllåj gånne le tjáledum makkir riektá unneplågon le oadtjot åvddåskåvllå sajev dåk gånnå dakkir åhpadus gávnnu Ulme Vuorrasa ma årru sierra vuorrasijhuvson galggi adnet riektáv sáhkadit ietjas gielav, ja oadtjot vásstádusáv ietjas giellaj. Ájggomusá Sosiálháldadus galggá dahkat á jggomusplánav nåv at máhtti duosstot dav dárbov mij boahtá gávnnut unneplåhkoálmmuk dåjmajs Sosiálháldadus guoradallá man ållo bargge gávnnuji gielda sinne ma máhtt i unneplågogielajt Jus le guoradallam ulmutja birra mij dárbaj sierra vuorrasijhuvsov galggi diedo vatteduvvat dasi makkir riektá sujne le ja da galggi årrot ietjas giellaj Gåk dåjmajt máksá Dajt gålojt máksá rudáj mejt le biedjam sierra sässtásij gå giellda oattjoj unneplåhkorudájt Maÿeltjuovvom Juohkka jage galggá gielldastivrra oadtjot diedojt gåk rudá le anedum Juohkka háldadussuorgge vaddá suv diedojt Mánáj, åhpadus ja kultuvrra háldadussuorge galggi vaddet diedojt makkir dár bo ja vuordemusá gávnnuji oadtjot åvddåskåvllådåjmajt un neplågogiellaj Sosiálháldadussuorgge galggá vaddet diedojt makkir dárbbo gávnnu unneplågo vuorrasijhuksuj ja mejt sij le dåjmadam Sisadno 1. Álggo 5 1.1 Duogásj ja ájggomus 5 1.2 Dahkamus 6 2. Láhka mij vaddá riektáv adnet ietjas gielav 6 2.1 Adnembájkke 6 2.2 Lenastivrra 7 2.3 Jielleváre giellda 7 2.4 Ulmutja riektá 7 2.5 Gielda åvdåsvásstádus 8 2.6 Gárttjodibme 3. Unneplågogiella Jielleváren 3.1 Sámegiella 8 3.2 Meängiella 3.3 Suomagiella 10 4 Dåjmadahka Jielleváre gieldan 4.1 Ráde ja háldadusá 5. Unneplågoj rudá giehtadallam 14 5.1 Adnembájkke 14 6. Giehtadallamplána unneplågo álmmugij 14 6.1 Ulme ja ájggomusá Álggo Javllamánon jahkelågo 1999 mierreduvvin sáme, suobmelattja, duornosvákkega, romera ja juvdára at sij le natsjåvnålasj unneplågo Svierigin. Da giellasuorge ma oadtjun sierra suojev le sámegiella, suomagiella, meängiella, romani chib, jiddisch ja gåhtjoduvvi natsjåvnålasj unneplågo giellan. Sámegiella, suomagiella ja meängiella oadtju sierra suojev danen gå dejs le histårjålasj tjadno Svierigij. Jahkelågo 2000 rájes le Jielleváre giellda tjanádum guovtet lágas ma vadd i riektájt unneplågogielagijda sáhkadit ietjas gielav gå iejvviji háldadusdåjmadagájt ja duobbmoståvlåjt. Duogásj ja ájggomus Jahkelågo 1999 váldij Svieriga Rijkabiejvve oajvvadusáv mij gåhtjoduváj Natsjåvnnå unneplågo Svierigin (1998/99:143). Dan maÿÿel tjálij Svieriga háldadus vuolláj ja duodastij Euoroparáde konvensjåvnåv mij suoddji unneplågojt ja njuolgadusáv mij suoddji unneplågogielajt. Ájggomus giellakonvensjåvnåjn le at dat galggá suoddjit sierraláhkáj kultuvrajt ja galggá viehkedit dållat ájmon un neplågogielajt natsjåvnå sinna. Njuolgadusá konvensjåvnån le vaddám vuodov Svieriga unneplåhkopolitijjkaj. Ulmme le vaddet suojev natsjåvnå unneplågojde, ja nannit dej javllamuháv. Da histårjålasj giela galggi nanostuvvat nåv at bissu viesson. Akta vuodolasj oasse dan konvensjåvnån le at dat guhti sihtá adnet ietjas gielav gå sån huksá ietjas álmmuk riektájt ja välggogis vuodajt galggá oadtjot nåv dahkat. Akta vuojtto dakkir vuogijn le at enap ulmusj álggá sáhkadit ietjas unneplågogielav. De le aj giella terminologiddjan stuorap sadje nanostuvvat ja åvddånit. Dat láhka galggá suoddjit unneplågov nåv at ij aktak galga máhttet nuppástit unneplågoulmutjijt ja binnedit dav javllamuháv. Guorrarijkka Suoman jaVuonan gávn nuji sämmilágásj lága mij vaddá suojev sámegielagijda. Da le guhtta gielda nuortta vuona bielen ma gulluji sámij háldadus åssudahkaj. Láhka le dahkam at ienep sábme le álggám sáhkadit sámegielav, ja ien ep ulmusj le álggám gájbbedit sámegielav álmulasj bájkijs. Jahkelågo 1992 sjaddin niellja gielda nuortap Suoman oassálattja láhkaj mij vaddá riektájt sámeálmmugij sáhkadit ietjas gielav gå dárbahi iejvvit gielda háldadusulmutjijt. Sämmi riektá le gå guoskadallá stáhta dáfo oajválattjaj ja duobbmoståvllåj. Jahkelågo 2004 le Suobma nanostuhttám dav gå ådå buorep lágav dahkin. 1.2 Dahkamus Jielleváre giellda hähttu tjuovvot unneplåhkolágav. Danen le gielldastivrra mierredam guoradallama v mij galggá gähttjat makkir dárbo gávnnuji dahkat sierra ás sjijt badjel mejt láhka javllá. Guoradallam galggá gähttjat gåk juohkke háldadussuorgge dahká nåv at tjuovvu lágav, sämmi bále aj gähttjat makkir ájggomus politijkkárijs gávnnu enamusát mánáj- ja vuorrasijhuvson. Gå guoradallam la válmas de galggá oajvvadus dagáduvvat nåv at sjaddá unneplågoj giehtadallamplána. Dási boahtá ájn makkir vuojnnu åvddåulmutjijs le ma gulluji unneplågo åssudahkaj. Láhka mij vaddá riektáv adnet ietjas gielav Jahkelågo 2000 vuor atjismáno vuostasj biejve bådij unneplåhkoláhka mij guoskaj gietja gieldajde Norrbottena lenan. Láhka (1999:1175) mij vaddá riektáv adnet sámegielav gielda háldadusán ja duobbmoståvlåjn Láhka (1999:1176) mij vaddá riektáv adnet suoma- ja meängielav gielda háldadusájn ja duobbmoståvlåjn Adnembájkke Láhka galggá aneduvvat ássjijs mij gullu Stáhtaj, lánndadiggáj ja gielda háldadussaj, ja gullu dáfuj mij guoskadallá lágas. Háldadusguovlo sámegiellaj le Árje pluove, Jielleváre, Jåhkÿmåhke ja Girona gielda Háldadusguovlo suoma- ja meängiellaj le Jielleváre, Haparánda, Girona ja Bájala gielda Háldadusgiehtadallam le gå stáhta mierret ulmutjijda makkir doarjjagijt dav oadtju ja makkir välggogisvuohta ulmutjijs le stáhta vuosstáj. Dat dahká at ulmusj dárbaj stáhta buorrevuodav ja dav le vuollelasj nåv guhkev gå gávnnu Stáhta giehtadallamin. Dat hähttu gávnnut njuolgadus jali soames láhka mij vaddá fábmogisvuodav stáhtav mierridit ulmutjij badjel. Såbadusá, ráde, bagádusá jali diehtojuohkema sjaddi ålggolij mejt stáhta oadtju mierredit. 2.2 Lenastivrra Lenastivrra oadtju juohkke jage rudájt stáhtas mejt galggi juohket gieldajde ja lánndadiggáj ma guoskadalli dat lágas ja ma dahki juojddá natsjåvnå unneplågoj åvdås. Lenastivrra galggá barggat daj åssudagáj Tjadádit lágav ietjas háldadusán Juohket rudájt nåv at manná tjadádit lágav Guoradallat lága tjadádimev, ja årrot åvddågåvvån dan bargon Gålmmå åtsådime le dagádum nåv at dav máhttá tjuovvot gåk láhka le tjadáduvvam, guokte åtsådime båhti Lenastivras ja akta boahtá Konstitusjåvnnåjoavkos 2.3 Jielleváre giellda Jielleváre gieldan guoskadalli divna háldadus, åssudahka ja ráde, ájnna mij ij guoskadalá le gielda dievastjåhkanibme. Da le ierijt váldedum danen gå láhka ij galga aneduvvat dakkir bájken gånne álmmugin le binná aktavuohta háldadusájn, ja danen e dárbaha adnet jårggåliddjijt sadjihin. 2.4 Aktugattja riektá Dat vaddá juohkke aktaj riektáv sáhkadit jali tjállet ietjas giellaj, årros sáme-, suomájali meängiellaj, vaj da hähttuji årrot ássje ma guosski háldadussuorgijde gieldan. Dat riektá gullu dåsj allasis ij jus ássje guoska ietjá ulmutjij jali jus soames le “buorreålmåj” soabmásij. Aktugattja riektá ij le ber åvddåul mutjijda, dat guosská aj siebrijda, oasosdåjmadagájda ja ietjá dåjmadagájda. Oajválattjaj háldadus ij guoskadalá dat riektás. Dat guhti gevadallá suv gielav ij dárbaha årrot tjáledum Svierigin, ja ij ge dárbaha adnet årromsájev gielda sinne. Äjgát jali jus le ietjá ládjij guhti hoajddá mánáv, oadtju gájbbedit sajev åvddåskåvllåj gånne dåjmadus tjadáduvvá ålles- jali lahkkeájggáj unneplågogiellaj. Sämmi riektá le danne guhti sihtá adnet vuorrasijhuvsov gielda sinne. Oajvvadusán tjuodtju, vuorrasijhukso ja åvddåskåvllå galggá dåjmat nåv at kultuvrra ja árbbevuohke gávnnu maÿen. 2.5 Gielda åvdåsvásstádus Jus soames ulmusj adná suv gielav gå iejvvi háldadusoajválattjajt de galggá giellda huksat dájt ássjijt. -Vaddet vásstádusáv ulmutja ietjas giellaj - Tjáledum märrádusán bivddit, jus dat guhti guoskadallá sihtá de dat máhttá oadtjot tevstav unneplågogiellaj, jali máhtti tjielggit ássjev njálmálattjat. Jus äjgát gájbbet galggá giellda bivddit sajev åvddåskåvllåj gånne ålles- jali láhkkeájggáj adni dåjmajt unneplågogiellaj. Sämmi ládjij le jus soames gájbbet vuorrasijhuvsov. Giellda galggá gähttjalit duosstot unnep lågogielagijda nåv ålov gåk manná ietjas giellaj. Åtsålvispáhppára, diehtojuohkemtjállaga, bivddimus huksuj ja åhpadus galggá jårggåluvvat jus dárbbo gávnnu. 2.6 Gárttjodibme Giellda oadtju mierredit sajev ja ájgev jus soames ájggu guossen boahtet unneplågogielagijs Dat gávnnu ráddje nåv láddjij Ájnna dat guhti le unneplågogielak máhttá buktet tjáledum páhppárav ja dat guhti válldá vuosstáj ij dárbaha vásstedit ruoptus tjáledum pá hppárijn Unneplågogiella Jielleváren Mijá gieldan le luondolattjat gávnnum sáme-, suoma- ja meängiella, ja danen Jielleváre giellda guoskadallá goappásj lágajs. Láhka mij vaddá riektáv adnet sámegielav háldadusdåjmadagájn ja duobbmoståvlåj lunna Láhka mij vaddá riektáv adnet suoma ja meängielav háldadusdåjmadagájs ja duobbmoståvlåj lunna Ságastallama ja gulluskuddama le dagádum njunjos ulmutjij unneplåhkoálmmugis. Sámegiella Sámegiella gullu suoma ja ungáralasj giellasuorggáj, le beraj suoma- ja estigiellaj. Oajválattja jáhkki sámegiella álgij åvddånit 800 jage maÿÿel kristusa. Sámegiella máhttá juogeduvvat gålmå oassáj, oarjjángiella mejt ságasti Guoládagán, guovddelasj sámegiella mejt ságasti Suoman, Vuonan ja Svierigin. Svierigin gávnnuji vihtta giellamoallánagá; nuortta, julev, bihtám ma gulluji dan guovddelasj giellasuorggáj ja de oarjjel- ja ubbmemsámegiella ma gulluji oarjemus giellasuorggáj. Jielleváren ságastin åvddål Jielleváre sámemoallánagáv mij le vargga láhppumin da nen gå nuortta- ja julevsámegiella le nåv nannusa årrum dan guovlon. Uddni le Jielleváren sämmi ållo julevsámegielaga gå nuorttasámegielaga. Giellaláhka tjielggi sámegielav degu sierra giellan ja danen le goappásj moallánagá maÿen Jielleváre háldadusåssudagán. Dålen e bessam sáme ságastit ietjas gielav skåvlån danen gå gieldeduvvin dav dahkat. Danen álggin äjgáda åhpadit sijá mánájt dárogiellaj jahkelågo 1960 ja 1970 gaskan. Uddni le vuohke rievddam, dat le sjaddam álkkep oadtjot åhpav ietjas giellaj. Jage 1977 váldij Svieriga rijkabiejvve märrádusáv mij javlaj, sámeálmmuk le álggoálmmuk Svierigin, ja danen le dejs sierraláhkán riektá. Jielleváre gieldan le rádejoavkko gånne válldi bajás sámij ássjijt danne tjåhkkåhi åvddåulmutja tjärojs, siebrijs, gielda barggoålmmå ja politijkkára. Ráde ássje guosski enamusát ällobarggoguovlojda. Gulluskuddamijn ja ságastallamij tjadá boahtá åvddåj vuorrasijhukso degu akta oasse mij le dárbulasj. Sámij dárbbo mij guosská mánáj åvddåskåvllåj le juo huvsadum. Sáme vuojnni degu stuor dárbbo årrot oassálattja unneplåhkojoavkon gånne máhttá ietjas vuojnov vaddet makkir ássjijt galggá buoredit giellapolitijkka ájggodagá n. Meängiella Suomagielak álmmuk le gávnnum 600 jage duornosvákke guovlon, guovllo le årrum iejvvidim bájkke, enamusát le ságastam suomagielav. Maÿÿel doaro Gárjjela vuosstáj 1808 – 1809 gieseduváj rádje duornosvákken nåv at alemus guovllo duornosvákkes sjattaj Svieriga sisi. Vájku dat rádje sjattaj de le ulmutja sässtám ietjasa dábijt ja kultuv rav. Dej giella mejt åvddål le nabddam duornossuomagiellan gåhtjoduvvá dal meängiellan. Dat mij le sierrim meängielav suomagielas le dat gå meängiella le válldám bágojt Svierigagielas. Degu sáme le duornosvákkega gieldeduvvam sáhkadit ietjas gielav skåvlån. Udnásj biejve le vehi ietjá ládjij, dej maÿemus jagij sinne le ållo barg go dagádum nåv at giella galggá siesstasit. 1981 le tsieggidum ådå siebrre Svierigij duornosvákkegij rijkkasiebrre mij galggá válldet meängielagij ássjijt duohtan nåv at giella ja kultuvrra bissu ájmon. Udnásj biejve årru 50 000 duornosvákk ega Haparánda, Badjeduornnusa ja Bájala gieldaj sinne, muhtema årru Jielleváre ja Girona gieldajn. Guovddelin jahkelågo 1900 jåhtin ållo ulmutja ierijt duornosvákkes, Girona ja Jielleváre gieldajde, muhtema jåhtin ier ijt lulep norrbottena lenaj ja ietjá guovlojde Svierigin. 3.2.1 Jielleváre suomagiella Oajvvadusá åvddåbargon ságastallin jus Jielleváre suomagiella gulluj meängiellaj jali ij. Åvdebut adnin muhtema dat giella gulluj norrbottena suomagiellaj, ja lej ilá mälggadis duornossuomagielas. Dal gå láhka le boahtám de le gåjt mierredum, Jielleváre suomagiella galggá gullut meängiellaj. Birger Winsa mij barggá suoma institusjåvnån Stuhkie universitejtan (Stockholm) le tjállám tjiegÿalis guoradallamav gånne suv vuojnnu le at duornosvákkegiellan le gålmmå moallánagá. Duornosvákke suomagiella mejt ságasti Bájalin, Badjeduornnusin ja Ha parándan Jielleváre suomagiella mejt ságasti Jielleváre gieldan Vatsásj suomagiella mejt ságasti muhtem guovlojs Girona gieldan Dan guovlon gånne Jielleváre suomagiella le gullum le álmmuk ságastam moadde giella degu suoma-, sáme- ja svierigadárogielav. Muhtem sijdajs degu Hággásin ja Dorasjávren sáhkadin ulmutja badjegájnaj moallánagáv ja gielda lulleoarjep guovlon sámegielav. Álggogietjen åvdep tjuohtejage á lgij suomagiella válldegoahtet åsijt sámegielas, vaj badjegájnaj moallánahka sjattaj dat mij álgij gullut ienemusát sijdajs degu Sádemváren. Jielleváre suomagiella ij le aktisasj moallánahka udnásj biejve, Nahtaváre suomagiella le ållo ietjáláhkáj. Sámegielas le luojkadum ållo bágo juo dålusj ájge sinne gitta udnásj bäjvváj. Birger Winsa guoradallam vuoset dav at Jielleváre suomagiella gullu Jielleváre giel ldaj vájllu dåsj soames sijdan. Sån le gässám rájev Ängesäno milta nåv at sijda ma le allelin gulluji Jielleváre suoma moallánahkaj, ja sijda ma le oarjjelin gulluji duornossuoma moallánahkaj. Jielleváre suomagiella le maÿus mannamin, ienni gullu dárogiella. Muhtema ma e máhte moallánagáv dádjadi vehi. Sijdajn sáhkadi vuorrasappo Jielleváre suoma moallánagáv ietjas äjgádij. Bäjválattjat máhttá javllat at suomagiella gullu enabut unnep sijdajn, danen gå binná ulmutja årruji dejte sijdajde. Svieriga dárogiella le dat mij gullu Jielleváren ja Málmmaváren, bárggosajijs mejt LKAB adná gullu suomagiella viehka ålov. Udnásj biejve ij gávnnu siebrre mij huksá meängielav. 3.3 Suomagiella Ulmutja le guhkev sáhkadam suomagielav Svieriga sinne nåv guhkev gå 600 jage gullujin Svieriga ja Suoma rijka aktij, esski jage 1809 mannin rijkka guovte guovlluj. Suoma gielaga gávnnujin oanep ájgev alep guovlon Svierigin, gånne Svieriga giella gulluj ienemusát. Svieriga giella lej aj oarjep guovlon mij dal gullu suoma rijkkaj gånne enamusát sáhkadin suomagielav. Uddni le goappásj giella natsjåvnålasj giella Suomarijkan. Dat gávnnu stuor hállo Svieriksuomagijs siesstet ietjas gielav ja kultuvrav Svieriga sinne. Maÿÿel doaro bÿhtin ållo suobmelattja Svierigij, vaj gå jahkelågo 1970 bådij de jåhtema suojmmun. Jielleváre gielldaj e boahtám nåv ållo suobmelattja maÿÿel doaro, enamus årrujin Girona gielda sisi ja merragátte milta. Uddni årru 5 % suoma gielaga Svierigin mij guosská háldadusá guovlluj. Udnásj biejve le binná suomagielaga ma jåhti Jiellevárráj, ienemusát båhti bar go diehti. Suobmelattjaj sebrudahka le lasedam sebrulattjajt guovte gärddáj gå láhka bådij jåhtuj. Siebren le aktisasj ba rggo Jielleváre gieldajn, jårggålim bargoj ja tjavggalåhkåmijn vuorrasijhuvsojn Suomasiebre sáhkadålle adná dat mij le ájnnasamos le siesstet kultuvrav ja vuogijt. Suomagielaga e bieja nåv stuor dättov giellaj gå ä jvvali gielda háldadusá jn Da sihti biedjat dättov åvddåskåvllåj ja vuorrasijhuksuj. Sij adni sämmi ládjij degu sáme, stuor dárbbo le årrot maÿen joavkon mij rádudallá unneplågo á jggomusáj birra Jielleváre gieldan. Dåjmadahka Jielleváre gieldan Mijá gieldan gávnnuji gålmmå kultuvra, sáme, suoma ja svieriga. Kulturpolitijka ájggomusán tjuodtju, giella le dat ájnnasamos jus kultuvrra galggá siesstasit ja åvddånit. Gielav galggá gähttjalit juohkke ládjij hásstet ja loagget, ja 2004 le akta prográmma gånne moadde kultuvralasj gähttjalibme le tjadádum. Akta dakkir prosjäkta le kulturfábmo mij gähttjal dahkat skåvlåv gånne kultuvra äjvvali. Prosjäkta le dagádum Jávrrepárkkaskåvlån, giehttjit gitta avtját klássaj. Ájggomus le dahkat birrusav mij bivddi kultuvra fálaldagáv mij vaddá buorre vuodov oahppijde nåv at máhtti dádjadit ietjá ulmut jijt ja dej duogátjav. 4.1 Ráde ja háldadusá Divna ráde, gielldastivrra ja háldadus á guoskadalli dat lágas ja mejt dat mierret. § 2 Juohkke åvdån guhti gullu unneplåhkuj le rievtes a dnet sáme-, suoma- ja meängielav gå äjvvali háldadusoajválattjaj ja jus ássje guosská aktugasj ulmutjij. Jus aktugasj ulmusj gevat ietjas gielav dakkir bále de hähttu háldadus vásstedit ietjas giellaj, njálmálattjat jali tjáledum. Galggá aj gávnnut maÿen diehto nåv at dat guhti guoskadallá diehtá at sujna le rievtes oadtjot viehkev ietjas giellaj. Háldadus galggá gähttjalit duosstot unneplågo ulmutjijt ietjas giellaj nåv guhkás gåk manná. § 3 Háldadus oadtju mierredit ájgev ja sajev gånnå äjvvalibme manná tjadáduvvat sáme-, suoma- jali meängiellaj. Divna háldadus suorgijs le agev juohkkalágásj háldadibme, dav le guoradallam vuosedam. Gielda njunjosladnja Siján le åvdåsvásstádus dan aktisasj administrasjåvnnåj. Dåjma le juogedum rádeháldadussaj, guoradallamháldadussaj, åvddånibmeháldadussaj, biros ja tsieggim háldadussaj, rudáhuksoháldadussaj, barggijháldadussaj ja låhpalattjat IT - háldadussaj. Da gålmmå maÿemus háldadusá ma le nammadum e guoskadalá giellalágas. Da gudi vásstedi telefåvnåv Gielldadåben e guoskadalá lágas, vájku dat gávnnu muhtem máhtto dejs gudi barggi da nna. Háldadusán mij giehtadallá alkohåla - ja vuorbbegessemav, ij la goassak gájbbadus boahtám adnet unneplågogielav. Muhttijn le gatjálvis boahtám suomagielav adnet, dejs gudi huksi ulmutjijt ma ietjá e oattjo jali e buvte fievrrit ságav. Biros- ja tsieggimlanjá åvdåsvásstádus le ber háldadusájn barggat. Muhtem sijdajs ålggobielen Jielleváre, gávnnu dárbbo má httet suoma- ja meängielav. Dan åssudagán gávnnuji da gudi máhtti divna gålmmå unneplågogiela. Hukso ja teknijkka háldadus Dan åssudagán le muhttijn háldadus dåjma degu gå galggá mierredit jus soames galggá oad tjot viehkev ådå årudahkaj, buktet trafijkkanjuolgadusájt, jus dárbaj loabev guodet ietjas bijlav, dakkir sadjáj gåsi ij ietján oattjo guodet. Várjjalim åssudagán le åvdåsvásstádus gähttjat nåv at divna tjuovvu buollem njuolgadusájt jali gähttjat nåv at ij suohttje buollá dållåsajijn ma le dåbij sinna. Dan rádjáj ij le aktak åttjådam sáhkadit ietjas gielav dan åssudagán. Danne gånne muhttijn le boahtám gatjálvis ietjas gielav sáhkadit le gå viehkev dárbahi ulmutja sosiáldoarjjagin. Mánáj, åhpadus ja kultuvrra háldadus Háldadusá vuolen le da åssudagá, girjjevuorkká, dávvervuorkká, kultuvrra, asstoåroj, mánájhukso, vuodoskåvlla, sierra dárboskåvllå, gielda ållessjattuk åhpadus, allaskåvllå ja musijkkaskåvllå. Kultuvrraháldadus tjuovvu sierra kultuvrraájggomusplánav gåsi unneplågo gulluji luondulattjat gielda åssudagán. Girjjevuorkán le stuor åvdåsvásstá dus viehkedit, oasstet sisi ådå girjijt ja mediajt. Dasi girjjevuorkká juohkke jage oadtju rudájt. Sáme girjjebussa le oadtjum oasev dajs rudájs. Guokte bargge le oadtjum åhpav suoma giellaj. Skåvllå tjuovvu njuolgadusájt ja lágajt danen dejs le ållo háldadus dåjma. Åssudahka ij oattjo ålov gatjálvisáv adnet ietjas gielav. Muhtem oassáj gávnnu dárbbo suomagiellaj mánájhuvson, gå le aktavuohta äjgádij, vaj dat ij la ållo. Skåvlå åhpadusplánajs (Lpo 94 ja Lpf 94) tjuodtju at skåvllå galggá vaddet åhpav unneplågo álmmugij ja dej unneplågo gielaj birra. Gå le rievddadam skåvlåj plánajt de dat le boahtám åvddåj. Natsjåvnå unneplågo js degu sámijs ja duornosvákkegijs le stuorap riektá oadtjot åhpav iednegiellaj ihkap ietjá giellaj. Jahkelågo 2005 le oajvvadus biejadum nåv at suomagiella galggá sämmi riektájt oadtjot degu sáme- ja meängielaga. Åvddåskåvllå § 8 Gå giellda mij gullu háldadusguovlluj fállá sajev åvddåskåvllåj 2a kap.1 ja 7 §§ skåvllålágan galggá giellda jus äjgáda sihti vaddet sajev dakkir sádjáj gånnå åhpadus le sámegiellaj, suomagiellaj jali meängiellaj. Åvddåskåvlå oahppa ietjas giellaj le ájnas sámijda, suobmelattjajda ja meängielagijda, danen gå mánáj giellaoahppa le buoremus jur åvddål álggi vuodo skåvllåj. Dåjma galggi huksojuvvut nåv at gávnnuji oase ma guosski ietjas kultuvrraj ja vuo gijde. Dat luvluj buorre jus da ulmutja ma barggi åvddåskåvlån oadtju åhpav dan diehti gå galggi viehkedit mánájt sjaddat guovtegielaga. Gieldan gávnnuji uddni 15 åvddåskåvlå, ja dejs le akta äjgádij kooperatijvá ja akta sáme åvddåskåvllå. Sámij mánáj dárbo huksojuvvuji sámij åvddåskåvlå (skierre) ja sámeskåvlå tjadá. Da dåjma le sámeskåvllåstivra vuolen, vaj saje åvddåskåvllåj manni mánájhukso rájdo tjadá mij le gielda vuolen. Sáme åvddåskåvlån le skåvllåmánnáhukso dasik da sjaddi 12 jage vuorrasa, ja danne le 20 máná. Jahkelågo 2001 dagáduváj guoradallam makkir gielladárbo gávnnujin åvddåskåvlån, ja dat vuosedij stuorámus dárbov suomagielagijs. Vájku divna äjgáda le oadtjum diedov makkir riektá siján le åvddåskåvllå dåjmajde de ij la aktak berustam válldet dav f álaldagáv. Danen ij gávnnu udnásj biejve åvddåskåvllå mij huksá suoma- ja meängielagij mánájt. Háldadus diehtá man ållo mánná gávnnu mij adná ietjá iednegielav, danen gå gávnnu åvddåskåvllå ietjas åhpadusplánan 15. Udnásj biejve gávnnuji ienemus 10 máná ma ságasti suomagielav, ja meängielak máná e åvvå gávnnu. Háldadus dahká dájvabut åtsådimijt man ållo suomagielak bargge gávnnuji. Åvddåskåvlå bargge le oadtjum diedojt lága birra, ja låhkåm suomagielav. Sosiála háldadus Sosiála åssudagán le ållo doajmma ja hukso, da válldi åvdåsvásstádusáv vuorrasijs ja da gudi le sáhtusa sjaddam, duvddagav, rádejuohkemav, giehtadalli mánájt, nuorajt ja ålles sjattugijt. Sosiála åssudahka le juogedum gålmå bähkkáj, aktugasj- ja vehkahukso / psykiatriddja, sáhtusijhu kso ja vuorrasijhukso. Háldadus giehtadallá ássjijt divna åssudagájs degu duv ddagáv ja viehkev muhtemijda ma le sáhtusa (LSS) ja láhka nuorajt huksat (LVU) lága birra da gudi le boastohoajjduj sjaddam (LVM) doarjak sosiálaåssudak láhk a (SoL). Sosiála háldadusá sissÿelin le umass dárbo unneplågogiellaj, dav máhttá javllat dat le binná dárbbo. Stuorámus dárbbo le vuorrasijhuvson, ietjá åssudagájs le unna dárbbo. Uddni gávnnuji bargge ma máhtti unneplågogielajt, enamusát suomagielav ja meängielav. Vuorrasijhukso § 9 Giellda mij gullu háldadusguovlluj galggá bivddit dasi gut sihtá adnet vuorrasijhuvsov ålles jali muhtem ájgev. Da gudi dav vaddi, galggi máhttet sáme-, suoma- jali meängielav. Vuoras ulmutja le buoremus giella-, kultuvrra ja vuohkeguodde. Dat le ájnas sij bessi adnet ietjas gielav nåv guhkev gåk manná. Vájku vuorrasa láh ppi gielav mejt le maÿemus oahppam, de giella mejt le mánná rájes sáhkadam ájn le ájmon. Dat tjuodtju oajvvadusán nåv ládjij at dav galggá gähttjalit nåv guhkás gåk manná vaddet suodjálusáv ja guddnedimev masi vuorrasup ulmutja le hárjjánam. Bargge dajs åssudagájs galggi adnet máhttelisvuodav låhkåt unneplågogielajt ja oadtjot diedojt dej kultuvra ja vuogij birra. Gå giellaláhka bådij de Jielleváre giellda dagáj guoradallamav makkir gielladárbo gávnnujin vuorrasijhuvson. Dat vuosedij stuorámus dárbov suomagielagijs. Háldadus dahká dájvabut åtsådimijt man buorre giellamáhtto barggijn le. Enamus vuorrasijhuvson gávnnuji bargge ma máhtti suoma- ja meängielav, ja bargge le oadtjum válldet åhpav suomagiellaj. Vuorrasijhuvson gávnnu ájggomus álgadit prosjevtav aktan kultuvrraháldadusájn mij galggá låktit åhpav ja máhtov suoma- ja sámegiellasuorgijs. Suoma sebrudahka le aktan lagámus ulmutja guovdátjijn álggám åvdedit låhkåmprosjevtav gånne da gudi le sebrulattja manni ålgus sierra årromijda ja dahki tjavggalåhkåmijt suomagiellaj. Gå ruoptodievnára dahkin vuodoguoradallamav de bajás váldeduváj jus hálijdi unneplågo ietjas gielav adnet ja sáhkadit. Dan rádjáj ij le aktak dav gájbbedam. loahpasága Muhttijn le sáhka mij le suoma- ja mij le meängiella, vaj dat årru stuorámus dárbbo suomagiellaj Jielleváre sinne ja stuorámus dárbbo meängiellaj sijdajs. Háldadusá le juo dahkam tjoavddusijt åvddål unneplågogiellalága bådij. Uddni gávnnuji bargge mejs le máhtto suoma- ja meängiellaj. Biros ja tsieggim åssudagán le ulmutja ma máhtti divna gålmmå unneplågogiela. Udnásj biejve le u nnán åttjålvis unneplågogiellaj, dalloj gå åttjålvis boahtá de le suomagielagijs. Háldadusá älle åttjålvisájt adnám sámegielagijs ájnna gå sáme åvddåskåvllå ja skåvllå guoskadallá. Jahkelågo 2001 tjadádij Jielleváre gi ellda guoradallamav mij galgaj vaddet vásstádusáv makkir gielladárbo gávnnuji gielda sinne. Dat vuosedij stuorámus dárbojt suomagielagij sinne danen gå dat le stuorámus giella gieldan. Gielda háldadusá ma guoskadalli gulluskuddamij duolloj dálloj gåk oahppa le dejs barggijs ma gulluji åvddåskåvllåj ja vuorrasijhuksuj. Dan rádjáj ij le aktak gájbbedam oadtjot åvddåskåvlåv jali vuorrasijhuvsov vájku má unneplåhkoláhka gávnnu. Divna háldadusá vuojnni dárbov diehtojuohkemij ja tjielgga ájggomusájt gåk galggá giehtadallat gå unneplåhkogiella boahtá adnuj. Unneplåhkorudá giehtadallam Juohkke jage oadtju Jielleváre giellda avtav miljåvnåv kråvnåv ma gulluji unneplågogielagijda. Dal le ságastallama gåk galggá åvddåguovlluj juohket dajt rudájt ja gåk da galggi aneduvvat, danen giellda hähttu siesstet muhtem rudájt boahtte ájg gáj. 5.1 Rudáj adnem Giellda máhttá adnet rudájt dájde ássjijde Tevstajt jårggålit, jårggålibmáj mij viehket gasskasasj dádjadimev Gålo ma tjuovvu unneplåhkolágav gå dahká juojddá mij boahtá ávkken unneplåhkuj Diehtojuohkem Unneplågo ájggomusplána Giellda le oadtjum stuor åvdåsvásstádusáv stáhtas tjadádit unneplåhkolág av ja ájggomusá gávnnuji láhkatevstan. Åvdåsvásstádus ij le háldadusáj sinne dat le politijkkárij åssudagán. Giellda galggá barg gat dåk guovlluj nåv at vaddá duvddagav unneplåhkuj, ja barggat dåk guovlluj at giellda tjuovvu lágav. Jielleváre giellda vuojnná dárbov tjuovvot unneplåhkolágav ja dajt ájggomusájt. Udnásj bäjvváj le giellda dävddám dárbojt ma gávnnuji, dav mejt dárbaj le buorep ájggomos miella. Dal máhttá javllat dat le binná åttjålvis dahkat juojddá mij gullu unneplågo láhkaj. Juohkke jage le dár bbo gähttjat makkir dåjma le dagádum nåv at máhttá vuojnnet makkir guovlluj åvddånibme manná. Unneplågogielaga vuojnni dárbov årrot maÿen barggojoavkon gånne politijkkára ja háldadiddje tjåhkkåhi, nåv ládjij sij sjaddi oassálattja åvdedim bargon. 6.1 Ulmme ja doajmma Ulmme: Juohkke unneplågok galggá váldeduvvat vuosstáj buorret gå válldi aktavuodav gieldajn. Da gudi sihti tjuovvot lágav ja gevadit ietjas gielav gå äjvvali gieldajn, galggi oadtjot dahkat dav. Doajmma: Ráhkadit barggojoavkov gånne gielda virgálattja juohkke háldadussuorges tjåhkkåhi ja adni aktisasj administrasjåvnåv. Dåjma tjadádibme galggá rádeduvvat aktan dejna gänne le åvdåsvásstádus suv háldadusán. - Ráhkadit joavkov mij le viehkken gielda barggojoavkkuj, danne galggi tjåhkkåhit njunjos ulmutja unneplågos. - Barggojoavkko oadtju buktet oajvvadusájt gielldastivrraj ássjijs ma guosski unneplåhkuj. - Oadtju mierredit ja juohket ruhtadoarjjagijt ma älle stuorábu gå 10.000 kråvnå. Háldadus - Jårggåliddje hähttuji gávnnut ja jus manná galggi válldám dákkir åhpav nåv at kámmarkollegie duodas dejt. - Divna ma barggi gielda háldadusán galggi adnet diedojt makkir riektájt unneplågo adná ja makkir välggogisvuodajt giellda adná. - Galggi gávnnut dålkå parlando åssudagá milta - Gå dárbbo le de galggá jårggålit gielldadiedojt - Gå soames oadtju bargov dakkir sadjáj gånne le buorre máhttet unneplåhkogielav, de galggá gávnnut maÿen åtsålvis páhppárijn suv oahppa ja máhtto Ulmme Jus äjgát sihtá adnet sajev åvddåskåvllåj gånnå åhpadus le sáme-, suoma- jali meängiellaj de galggá giellda dav vaddet. Dahko - Mánáj, åhpadus ja kultuvrra háldadusá dahki plánav gåk sij galggi duosstot dárbojt ma båhti unneplåhkoálmmugis - Da gålmmå háldadussuorge galggi akti jahken válldet sisi diedojt makkir máhtov gielda bargge adni - Da galggi gávnnut åtsålvispáhppára åvddåskåvllåj gånne le tjáledum makkir riektá unneplågon le oadtjot åvddåskåvlå sajev dåk gånnå dakkir åhpadus gávnnu. Ulmme Vuorrasa ma årru sierra vuorrasijhuvson jali årru ietjas årudagán adni riektáv duostoduvvat ietjas giellaj. Dahko - Sosiála háldadus dahká plánav gåk sij galggi duosstot dárbojt ma båhti unneplåhkoálmmugis - Háldadus galggá akti jahken válldet sisi diedojt makkir máhtov gielda bargge adni. - Gå soames le oadtjum sajev vuorrasijhuksuj de galggi diehto vatteduvvat unneplågogiellaj nåv guhkás gåk manná . Rudáhoajddo - Divna dåjma ma dagáduvvi galggi mávseduvvat rudáj ma le juogedum unneplåhkuj. Tjuovvolibme Akti jahken diehto galggi vatteduvvat gielldastivrraj - Divna háldadussuorge vuosedi mejt sij le barggam - Mánáj, åhpadus ja kultuvrra háldadusá vaddi diedojt makkir gájbbadusá le årrum åvddåskåvlå dárbojde , ja mejt sij le dahkam. - Sosiálaháldadus vuoset makkir dárbbo le årrum vuorrasijhuksuj. Lijkkeoasse Tjuovvolibme gåk lágav le mannam tjadádit Jahkelågo 2000 rájes le gålmmå guoradallama dagádum gåk le årrum gå unneplåhkoláhka bådij. Dat vuostasj tjuovvolibme mij dagáduváj lej jahkelågo 2000/2001 gå ankehtajt dahkin juohkke háldadusá lunna. Ájggomus le gulluskuddat jus lej rievddam gájbbadus adnet ietjas gielav dan maÿÿáj gå láhka tjadáduváj vuostasj biejve vuoratjismáno 2001. Gå tjuovvolibme dagáduváj lahkkejagev maÿÿela gå láhka bådij de dat vuosedij enabuv gåk sivva lij åvddål lága tjadáduváj. Nuppát tjuovvolibme dagáduváj Julevu Universitejtas jahkelågo 2002, ulmme lej gullat mejt giellaaddne adnin dat ådå lágas, ja manen älle gájbbedam adnet ietjas gielav vájku dav oadtju. Tjuovvolibme dagáduváj Haparánda, Girona ja Bájala gieldajs. Dan tjuovvolimen válldin sisi diedojt háldadusulmutjijs Jielleváre ja Girona gieldajs. Tjavtjan jahkelågo 2004 sidáj (KU) konstitutionsutskottet Julevu Universitejtav dahkat ådå tjuovvolimev, danne ledjin gålmmå oase. - Sáhkadit (dahkat ságájdahttemijt) giellaaddnij Jåhkåmåhken - Guoradallat gåk Lenastivrra ja gielda le barggam gå tjad ádin giellalágav (Jiellevárre, Árjepluovve, Jåhkåmåhkke, Giron) - Gähttjat makkir háldaduskultuvrra gávnnu Haparánda ja Jåhkåmåhke gieldajn Da tjuovvolime le biejadum aktij dej åvdep tjuovvolimij nåv at gávnnu aktisasj guoradallam mij vuose t gåk giellaláhka le tjadáduvvam há ldadusdáfojs. Dat vuoset gåk unneplågo ulmutja ja háldadusá le válldám vuosstáj giellalágav. Tjuovvolibme boados Unneplåhkogiella le njálmálasj giella, enamus sáme- ja meängiella, gånne ålos e máhte tjállet ietjas giellaj. Náv le sjaddam danen gå stáhta le guhkes ájgev adnám politijkav mij gieldij sáme- ja suomágielagijt sáhkadit ietjas gielav skåvlåjn. Skåvlåjn lej divna åhpadus dárogiellaj danen gå svierigagiella lej vuojnedum degu dat ájnna giella manne lej árvvo. Danen ij le terminologiddja gärggam tjuovvot ájgev. Gå ulmutja válldi aktavuodav háldadusájn de sáhkadi enamusát dárogielav. Sivva le dat - Dat vájllu oahpp a unneplågogij giellaj, danen ulmutja e berusta sáhkadit ietjas gielav. Dav buoremusát vuojnná sáme åssudagán danen gå háldadusájs vá jllu sámegielaga. - Ålos sáhkadi dárogielav gå vájlluji bágo ma gulluji mejt gåhttju (Fackuttryck) fáhkabáhkon, enamusát dav vuojnná sáme- ja meängielan. Jielleváre ja Girona gielda diededin dav at ulmutja e gájbbeda adnet unneplågogielav. Tjoahkkáj giesedum máhttá javllat at unneplågogiella aneduvvá binnáv gå háldadusáj iejvvit. Duornosvákkegij gieldajs aneduvvá suoma- ja meängiella enabuv gå iejvvidi háldadusáj. Dat le ájnas tjielggit at ij le dagádum ságastallam unneplåhkogielagij Jielleváre gieldan, ájnna háldadusá le boahtám sáhkaj. B. Europaráde ministarsiebrreráde oajvvadusá Svieriga Biejadusá anoduvvama gáktuj Ministarsiebrreráde oajvvadus RecChL(2011)3 Europaráde biejadusá rijkadajva- jali unneplågogiela birra Svierigin anoduvvama gáktuj (Ministarsiebrreráde dåhkkidij gålgådismáno 12.b. 2011 1123 tjåhkanimen ambassaderaj) 16 artihkkala milta Europaráde biejadusán rijkadajva-jali unneplågogiela birra: vieledam Svieriga deklarasjåvnåv guovvamáno 9.b. 2000; árvváladdam Ássjedåbddesiebrreráde Biejadusá árvustallamav Biejadusá anoduvvama gáktuj Svierigin; vieleda dát árvustallama la vuododum diededibmáj Svierigis gaskustuvádum sijá rijkalasj diedádusán, duoddididdje diededibme svieriga fábmudagájs, diededibme vattedum dåhkkidum orgánajs ja lihtojs Svierigin, ja diededibme Ássjedåbddesiebrrerádes viettjadum sijá manádimen; árvváladdam javllamusájt svieriga fábmudagájs sisano gáktuj Ássjedåbddesiebrreráde diedádusán; Ministarsiebrreráde oajvvat svieriga fábmudagájt tjuovvot Ássjedåbddesiebrreráde gájkka gehtjadimijt ja oajvvadusájt ja dåhkkidi vuorodibmen: 1. nannit åhpadusáv gájkka rijkadajva- jali unneplågogielajn, praktijkalattjat anodit ålles ja hábbmidum dahkotjerdav, vuododum sáhkadiddjij dárbbuj ja gielaj vidjura milta; 2. vissesvuodav oadtjot åhpadus “iednegielan”dievdeduvvá Njuolgadusá rávkalvissaj ja fállá duolla ja avtaárvulasj giellaåhpadusáv, vaj oahppe jåvsådi ålles låhkåm- ja tjállemmáhttudahkaj guosske gielajn; 3. lasedit guovtegielak åhpadusá ednakvuodav suomagielan ja sámegielan, ja vuododit guovtegielak åhpadusáv meängielan; 4. vuododit vuogas åhpadiddjeåhpadusáv nuoges luohkoj gájkka rijkadajva- jali unneplågogielajda; 5. dahkat oahppamnävojt gájkka rijkadajva- jali unneplågogielajda. Ragátmáno 19. b. l válljim rijkabiejvijda, kommuvnna- ja lánndadiggefábmoduvvamij. Gut oadtju jienastit? Vaj oattjo jienastimriektáv rijkabiejvijda de hähttu årrot svieriga viesajdiddje, hähttu • ållim 18 jage maŋemusát válljimbiejve ja soames bále årrum tjáledum Svierigin.Vaj oattjo jienastimriektáv kommuvnna- ja lánndadiggefábmoduvvamij de hähttu årrot • tjáledum kommuvnan/lenan ja ållim 18 jage maŋemusát válljimbiejve. Jus la viesajdiddje ietjá rijkan gå Svierigin, Europa Uniåvnå siebrulasjrijkajn, Vuonan jali Islándan de hähttu årrum tjáledum Svierigin gålmmå jage avtelt válljimbiejve åvddåla.Da diedo ma duv birra gávnnuji álmmuktjáledimen 30 biejve válljimbiejve åvddåla mierredi jus ja gånnå dån oattjo jienastit. Jienastimkårttå Gájka gejn la jienastimriektá oadtju jienastimkårtåv påvstå baktu maŋemusát bårggemáno 31. b. Dákkir la dat! Jus dån illa oadtjum jienastimkårtåv jali jus la dav láhppám de máhtá oadtjot ådåsav kommuvnas jali Válljimfábmudagás. Náv dagá válljimsiedilij Válljimsiedila gávnnuji gájkka sajijn gånnå máhtá jienastit ja belludagáj lunna. Válljimsiedila rijkabiejvij válljimij li visskada, kommuvnnafábmoduvvama válljimij li vielggada ja lánnda-diggefábmoduvvama válljimij li lahte. Le gålmmå tjerda válljimsiedilijs:Válljimsiedila goappátjagá belludaknamáj ja kandidáhtaj. Jus dakkirav aná de máhtá • jienastit sierra ulmutjij.Válljimsiedila belludaknamáj valla kandidáhtaj dagi. Da gávnnuji ber muhtem belluda-• gájda ja máhtá dajt adnet jus sidá jienastit ber belludahkaj.Válljimsiedila belludaknamáj dagi jalik kandidáhtaj dagi. Dajt aná tjálátjit belludak-• namáv jus älla válljimsiedila belludahkaj masi dån sidá jienastit. Tjále belludaknamáv nåv tjielgugit gå máhttelis.Dån jienasta åvdemusát belludahkaj. Jus sidá sierra ulmusj belludagá kandidáhtajs galggá válljiduvvat de máhtá sunji sierra jienastit. Gå jienasta sierra ulmutjij de bieja ruossav nieljet-jiegagij kandidáhta namá åvddålin válljimsiedilin. Dån oattjo ber avta kandidáhttaj jienastit. Id-gehtjadibme Dån hähttu duodastit ietjat identitehtav vaj oattjo jienastit. Jus válljimbargge e duv dåbdå de hähttu vuosedit id-ássjepáhppárav, bv. vuodjemkårtåv, pássav jali virggelegitimasjåvnåv. Jus dujna ij la id-ássjepáhper de ietjá ulmusj máhttá duv identitehtav duodastit - valla dat ulmusj hähttu vuosedit id-ássjepáhppárav. Jienastit válljimlanján válljimbiejve ragátmáno 19. b. Dån máhtá jienastit ber dan válljimlanján mij tjuodtju duv jienastimkårtån. Danna aj tjuod-tju válljimlanjá adrässa ja gallen la rahppot. Lanján li affisja ma vuosedi gåk jienas. Jienastit åvddål ájge ragátmáno 1. b. rájesDån hähttu válldet maŋen jienastimkårtåv gå jienasta åvddål ájge. VÁLDE MAŊEN! Dát gåvåstahka vuoset le ladnja gånnå máhtá jienastit åvddål ájge. Máhttá årrot bv. kom-muvnnakontåvrrå, skåvllå jali girjjevuorkká. Lanján li affisja ma vuosedi gåk jienas. Dån máhtá oadtjot diedojt gånnå jienasta åvddål ájge Válljimfábmudagá webbabieles www.val.se jali kommuvnas. Jus jienasta ietjat häjmmakommuvna ålggolin ja sidá jienastit sierra ulmutjij de hähttu válldet maŋen válljimsiedilijt vaj máhtá jienastit belludagá kandidáhtajda ietjat häjmmabájkes. Jienastit åvdåstiddje baktu Dån máhtá jienastit åvdåstiddje baktu jus la skibás, sáhtus jali vuoras ja i iesj besa mannat lanján gånnå máhttá jienastit. Dån iesj gárveda ietjat válljimkuverajt, valla ietjá ulmusj dajt guodá duv válljimladnjaj jali dan ladnjaj gånnå jienas åvddål ájge. Åvdåstiddje máhttá årrot bv. beraj jali ulmusj häjmmadievnastusás. Jus oattjo påvståv dáfopåvsståguoddes de sån máhttá årrot åvdåstiddje. Vaj jienastit åvdåstiddje baktu dån dárbaha sierra materiálajt majt diŋgo kommuvnas jali Válljimfábmudagás. Jus sidá jienastit sierra ulmutjij de iesj hähttu ássat válljimsiedilijt kan didáhttanamáj. Jienastit ålggorijkan Dån máhtá brevvajienastit ålggorijkas svieriga ambassádan jali svieriga konsuláhtan. Vaj brevvajienastit dån dárbaha materiálajt majt diŋgo Válljimfábmudagás. Jus sidá jienastit sierra ulmutjij de iesj hähttu ássat válljimsiedilijt kandidáhttanamáj. Ienep diedo jienastime birra Válljimfábmudahka Tel: 020-825 825 (ålggorijkas: +46 8 635 69 00)Webbabielle: www.val.se • E-påvsstå: valet@val.se Kommuvnna: Aktavuohtadiedo gávnnuji jienastimkårtånLenastivrra: Aktavuohtadiedo gávnnuji jienastimkårtån Här kan du förtidsrösta SÁMEGIELA TJIEGŊODIBME - OAHPPOPLÁDNA Fága ulmme Sámegiela tjiegŋodibme le dagádum sæmmi fágalasj vuodo ja sæmmi árvvovuodo milta gå sámegielfáhka. Åhpadus galggá láhtjet dilev fágalasj tjiegŋodibmáj ja liehket åvddånahttemin identitehtav, gielalasj ja kultuvralasj máhtudagáv sámegielan ja måvtåstuhttet guládallamij ja aktisasjbargguj rastá giellarájáj Sámen. Dát merkaj doajmmat gielalattjat duon dán árenán, dåbddåt ietjas gielav ja dádjadit giella aneduvvá moatteláhkáj duon dán aktijvuodan. Dádjadusá baktu gåktu sebrudakrievddadime vájkkudahtti sámegielav, galggá tjiegŋodimfáhka arvusmahttet berustimev giellaj ja giellasujttuj ja måvtåstuhttet ja vaddet oahppáj stuoráp iesjluohtádusáv anátjit gielav aktijvalattjat. Vijdes gielalasj ja kultuvralasj máhtudahka máhttá vájkkudit vaj oahppe buorebut máhtti sæbrástallat juogu ietjas jali ietjá kultuvra ulmutjij jasskavuodajn, gierddisvuodajn ja vieledimijn. Dádjadit iehtjádij ságajt ja máhttet åvddånbuktet ietjas vuojnojt ja ájádusájt le ájnas oasse juohkkahattja giellamáhtudagás. Ådåájggásasj sebrudagán le dárbulasj máhttet háldadit duov dáv mediav ja tevstajt majn li ållo ja moattelágásj oase biejadum aktij degu tjála, jiedna ja gåvvå ja sæmmi bále vuojnnet aktijvuodav giela ja árbbemáhto gaskan. Sámegiela tjiegŋodibme galggá liehket njálmálasj ja tjálalasj guládallama arena moattelágásj mediaj anedijn. Sámegiela tjiegŋodibme galggá åvdedit oahppij njálmálasj ja tjálalasj tjehpudagáv, måvtåstuhttet lågåtjit ja tevstajt buvtadittjat ja anátjit gielav moattegielak sebrudagán. Barggo duojna dájna tevstajn ja moattelágásj guládallamvuogij galggá åvdedit lájttális ájádallamav, estehtalasj dåbdojt ja dájdov dádjadittjat ådåájggásasj mediaalmmavuodav. Fáhka galggá åvdedit dádjadusáv ja lájttális árvustallamav ietjas giellaåvddånimes ja dahkat oahppijt diedulasj oassevállden ietjasa oahppamprosessan. Fága oajvveoase Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Gåvvå oajvveåsijs: Jahkedásse Oajvveoase 8.-10. Guoradallat gielav anon Giella ja guládallam Guoradallat gielav anon Oajvvesuorgen guoradallat gielav anon le sáhka giellasystema ja giellaano aktijvuodas. Oajvvesuorggáj gullu guoradallat sámegielav, gånnå guovdásj oase li ietjas giellaadno, dálásj ájge giella ja gåktu giellaadno le tjanádum iesjgeŋga dilláj ja kontækstaj. Dási gullu aj gæhttjat gielajt komparatijva tjalmij, gåktu sámegiella rievddá ájgij milta ja gåktu media sámegielav vájkkudahttá. Jårggålibme ja dålkkum sámegiela ja ietjá gielaj gaskav gullu aj oajvvesuorggáj. Giella ja guládallam Oajvvesuorgge giella ja guládallam galggá åvddånahttet njálmálasj ja tjálalasj guládallamav, låhkåm- ja tjállemmáhtudagáv. Oajvvesuorge guovdátjin le dádjadit, árvustallat ja ájádallat njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktemvuogijt ja iesj dahkat ja åvddånbuktet duov dáv tækstatjerdav. Dási gulluji moattebelak tevsta gånnå jiedna, tjála ja gåvå aktan dahki ålles sisanov. Oajvvesuorggáj gulluji åvddånbuktemvuoge dagu girje, teáhter, filma, avijsa, musihkkavideoa ja ådå digitála åvddånbuktemvuoge. Fága tijmmalåhko Akta tijmma le 60 minuhta NUORAJDÁSEN 8.-10 jahkedásijn: 227 tijma Vuodotjehpudagá fágan Vuodotjehpudagá li integrereduvvam máhtudakmihtojda gånnå li maŋen åvddånahttemin fáhkamáhtudagáv ja li aj oassen dassta. Sámegiela tjiegŋodimen dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet fágan sámegiela tjiegŋodimen merkaj máhttet gulldalit ja hållat ja árvustallat ságastallamij åsijt moattebelak ságastallamdilen. Dav viertti máhttet gå galggá guládallat iehtjádij sihki sæbrástaládijn, barggoiellemin ja almulasj iellemin. Hållam ja gulldalibme li ulmutjij vuododåjma ma åvddåni systemáhtalasj åhpadimijn duon dán njálmálasj sjáŋŋara ja dåjmaj baktu. Máhttet tjálalattjat åvddånbuktet sámegiela tjiegŋodimen merkaj máhttet åvddånbuktet ájádusájdis duon dán sjáŋŋarin ja moatten tækstahámen. Tjálalasjvuohta sebrudagán lassán, ållagasj digitála guládallamvuogij åvddånime baktu. Gájbbádus rijbadit tjálalasj åvddånbuktemij duon dán sjáŋŋarin le stuorrum. Tjállem le vuohke åvddånahttet ja hábbmit huomahimijt ja ájádusájt, valla le aj guládallamvuohke ja oahppamvuohke. Máhttet låhkåt sámegiela tjiegŋodimen le oasse praktihkalasj giellamáhtudagás ja merkaj oahppe máhttá dádjadusájn låhkåt, ja guoradallat ja ájádallat ájn vil tjiegŋalap tevstajt. Låhkåm åvddånahttá kulturdádjadusáv ja vaddá åtsådallamijt ja máhttelisvuodajt dádjadittjat ietjas ja sebrudagáv. Máhttet rieknit sámegiela tjiegŋodimen merkaj dábálasj dádjadusåvddånibme, resonnerim ja tjuolmmatjoavddem. Dási gullu dádjadus hámes, systemas ja komposisjåvnås. Jus le dádjadittjat moattebelak tevstajt ja ássjeprosav, de le ájnas barggat gráfalasj åvddånbuktemij, tabellaj ja statestihkaj. Máhttet adnet digitála ræjdojt sámegiela tjiegŋodimen le dárbulasj jus galggá rijbadit moattebelak tækstahámij ja åvddånbuktemij. Dát rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj dahkamin, komponeridattijn ja tevstaj divudimen. Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja diedulasj gálldoanov. Digitála ræjdo adno máhttá aj doarjjot ja åvddånahttet oahppij guládallamtjehpudagájt ja åvddånbuktemijt. Fága máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela Guoradallat gielav anon Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Giella ja guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Árvustallam fágan Loahppaárvustallama mærrádusá: Åbbålasjkaraktera árvustallam Jahkedásse Årnik 10. jahkedásse Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasjkarakterav. Eksábma - oahppe Jahkedásse Årnik 10. jahkedásse Oahppe máhtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Eksábma - privatista Jahkedásse Vuohke 10. jahkedásse Gehtja ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá guoskavasj årtnigav. Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin. F A K T A B L A D rijkalasj doajmmaplána Justitiedepartementet Sisanádus rijkalasj unneplågojda Ráddidusá tjála 2001/02:83 Ju 03.09 Juni 2003 lulesamiska Ráddidus vattij ådåjakmáno 2001 rijkabiejvijda tjállagav ”En nationell handlingsplan för de mänskliga rättigheterna” (2001/02:83). Tjála lij hámenis vuostasj Svierigin. Ráddidus dán tjállaga baktu vuodot tjoahkke vuojnov giehtadallamij almasjlasj riektáj gávttuj rijkalattjat. Doajmmaplána dättot muhtem vuorodum ássjijt, aktan rijkalasj unneplågojda suojev. Ma li almasjlasj riektá? Almasjlasj riektá álgon FN:a aktisasj diedádusán almasjlasj riektaj gávttuj 1948 märostuvvin. Almasjlasj riektá li dan rájes måttijn konvensjåvnåjn vijdeduvvam ja tjielggiduvvam. Konvensjåvnå li stáhtajda juridihkalattjat nággijiddje ja deklarásjåvnå. Almasjlasj riektá njuolgadahtti vidjurijt stáhta ja aktugasj ulmutjij gaskan. Njuolgadusá li aktugattjaj tjanádum ja gálggá máhttet riektájt aktu jali aktan iehtjádij niektit. Ma li de almasjlasj riektá? Riektá ienemusát juogaduvvi umasse åsijda. Gaskanisá e árvon aneduvá ja gájka li sämmi ájnnasa. Gasskasattjat aktijbarggi ja sämmi ållesvuodas li oase. Ekonomalasj, sosiálalasj ja kultuvralasj ássje li guovddel politihkalasj ássjijda ekonomalasj juogadime, barggoviessoma, varresvuohtasujto, åhpadusá ja fuolkkepolitihka gávttuj tjanadum. Li gájkbadjásasj ássje buorrelágásj viessomvidjurijda. Da ássje guosski åvtåbále ájnas riektáássjijt degu buohtaárvvo sjiervij gaskan, sämmi bálkká jäbddásasj bargguj, riektá skåvllåj ja fáhkkalasj riektájda. FN:a konvensjåvnån ekonomalasj, sosiálalasj ja kultuvralasj riektáj gákttuj bäggaluvvá, stáhta galggá biedjamdagojt álgadahttet suojmma dájt riektájt ållidittjat. Viesájdiddje ja politihkalasj riektá li moalggemfriddjavuohta, jáhkkudakfriddjavuohta ja fuolkkeviessomij riektá. Duodden li riektá ma rávkki aktugattja integritähttaj roattov valla stáhta aj suojev vaddá iehtjádij vuoledimijda, bv. buorkkum oarjjevuohtaj ja bijnedibmáj. Riektá le aj friddjavuodav ij galga soajttema baktu biesstet. FN:a aktisasj diedádusá milta almasjlasj riektáj gávttuj almasjlasj riektá galggi gåbttjåt divna ulmutjijt juska ulmusjtjärdda, lijkkebájnno, sjiervve, giella, jáhkkudahka, politihkalasj jali ietjá vuojnno, sisrijkasasj jali sosiálasj duohke, åbmudahka, máddo jali virgge ietján nåv gåhtjoduvvam tjuolldembuorgulvis. Dán buorgulvisán le aj tjuolldem seksualalasj vuoge diehti. Dåbdijdusá li vuosedam ij-tjuolldemprinsihppa ja dan ållidimen le ájnas sisanádus ulmutjijda ma gulluji sisrijkasasj, álmmuktjerdak, gielak jali jáhkkudak unneplågojda, degu iemeálmmuga gávttuj. Bigoduvvam le vil dárbbo suojev ietjá rijkajgasskasasj konvensjåvnåj ållestit. Svieriga dåjmadiddje Ráddisusán ja stáhtalasj ja komuvnalasj tjuottjudusán le åvdåsvásstádus almasjlasj riektá e doajeduvá. Moatte dåjmadiddje sebrudagán, goappátjagá almmulasj ja aktugattja bargonisá doarjodi almasjlasj riektá åvdeduvvi ja suoddjiduvvi. Doajmmaplánan tjuovvo dåjmadiddje dättoduvvi: Rijkabiejvij ássjeulmutja, duobbmoståvlå, stáhtalasj tjuottjudusfábmudagá aktan ráddidusá ássjeulmutja, komuvna ja lánndadikke, barggomárnána oase, dåjmadagá ja aktugasj organisásjåvnå. Almasjlasj riektájda doajmmaplána Aktijdum násjåvnåj (FN:a) väráltkonferansan 1993 Wien almasjlasj riektáj gávttuj stáhta gåhtjoduvvin rijkalasj doajmmaplánaj almasjlasj riektájda vuododimev árvvaladdet. FN le vil jagijt 1995-2004 FN:a jahkelåhken åhpadussaj almasjlasj riektáj gávttuj diededam. Svieriga doajmmaplána le barggojuohkusis Ráddiduskanslian aktisasjbargon bájken 240 rijkalasj dåjmadiddjij gárvveduvvam. Dåjmadiddje li ássjeulmutja, ietjá fábmudagá, åtsådiddje, aktugattja ja fáhkalasj organsisásjåvnå, aktan åvdåstiddjij dåhkkidum rijkalasj unneplågojs. Doajmmaplána gájkbadjásasj ulmme le ållesvuodav gáhttit. Åvdedit Svierigis ja almasjlasj riektaj gájkbadjásasj vuojnov vaddet. Mierredit biedjamdagojt ma máhtti almasjlasj riektaj åvdedimev ja suojev buoredit. stuorrát Doajmmaplána le gålmmåjahkásaj ja le jagijn 2002–2004 fámon. Dan oajvveulme li: Åhpadus dåjmadime Ráddidus adná åhpadus almasjlasj riektáj gávttuj le dárbbo buoreduvvat ja stuoráp sajev oadtjot svieriga sebrudagán. Diehto sosiálalasj, ekonomalasj ja kultuvralasj riektáj gávttuj le dárbbo sierraláhkáj nanniduvvat. Ráddidus le danen muhtem fábmudagájda barggogåhttjusav vaddám ietjas virggealmatjijda åhpadusájt almasjlasj riektáj gávttuj tjadádit. Ráddidus ájggu aj tjavtjan 2003 ja gidán 2004 virggealmatjijda ja åskelduvve ulmutjijda komuvnan ja lánndadikken konferensajt almasjlasj riektáj gávttuj fállat. Diededimhádjem Hájátjit diedov almasjlasj riektáj gávttuj le diededimstrategia hábbmiduvvamin. Ráddiduskanslia webbabielle almasjlasj riektájda le dán strategian oasse www.manskligarattigheter.gov.se. Webbabielen gávnnuji diededime almasjlasj riektáj gávttuj, vuododim ja ájnas ássjepáhppára guovlon, bv. svieriga diedádusa FN:a gähttjokommiteajda. Dá diedádusá gåvvådi vidjurav Svierigin almasjlasj riektáj gávttuj. Lasedum aktidibme Ráddiduskanslian le gasskasasj deparemännta barggojuogos vuododuvvam ulmijn gájkbadjásattjat aktidimev departementaj gaskan ássjij almasjlasj riektáj gávttuj lasedit.Vani válldet åvdåsvásstádusáv mij gullu fáhkkadepartementajda sijá ieme dåjman. Barggojuohkusa dahkusin le aj doajmmaplánav gáhttit ja árvvaladdet. Muhtem vuorodum ássje Ráddidus ájggu ájgen muhtem vuorodum ássjij barggat. Vuorodum ássjijs moatte gulluji dakkir guovlojda ma li dättoduvvam aktavuodajn gå svieriga välggogisvuoda li rijkajgasskasasj organisásjåvnåjn guoradaládum. Vuorodum ássje li: rijkajgasskasasj suodje doarrádallama ja bijnedime vuosstáj, suodje tjuolldema vuosstáj i.s. seksuálalasj vuoge, sjierve, sáhtusvuoda, álmmuktjerdak ja kultuvralasj duoge vil rijkalasj unneplågo ja sáme degu ássje friddjavuoda ieritválldema, riektá duobbmoståvllå gähttjalime, moalggemfriddjavuoda ja jáhkkudakfriddjavuoda gávttuj. Ráddidusá ulmme guovlon ja ájggeguovddel gárvedimbarggo dalloj doajmmaplanan diededuvvi. Mierredum proposisjåvnå ja ådå biedjamdago jnv. Svieriga rijkasjgasskasasj välggogisvuodaj gávttuj aj diededuvvi. Divna vuorodum riektá gulluji aj rijkasasj unneplågojda ja sámijda.Tjuolldemássje giehtadaláduvvi stuorrát diehtobielen ” Ett utvidgat skydd mot diskriminering” Ráddidus kanslia diehtobielen ”Nationella minoriteter och minoritetsspråk- en sammanfattning av regeringens minoritetspolitik” ráddidusá unneplåhkopolitihkka ållåsappot gåvåduvvá. Vuollen riektálattjat rijkasasj unneplågoj ássje dättoduvvi. Unneplågoj ja máttárálmmugij iemeriektá Unneplågoj riektá gåvåduvvi i.s. 27 ártihkkalin FN:a konvensjåvnån viesájdiddje ja politihkalasj riektáj gávttuj. Riektá gávttuj ietjas kultuvrav, jáhkkudagáv dåjmadit ja ietjas gielav adnet ártihkkalin diededuvvá riektá galggi sierraláhkáj suoddjiduvvat. Europaráde rábmakonvensjåvnnå rijkalasj unneplågojda suoje gávttuj le masi Svierik jagen 2000 lihtudij. Svierik nanustahtij aj sämmi jage biejadusáv rijkadajva- jali unneplåhkogielaj gávttuj. Ráddimlágan, Svieriga vuodolágajs akta, diededuvvá i.s. álmmuktjerdak, gielak ja jáhkkudak unneplågoj máhttelisvuoda ájmon anedit ja åvdedit ietjasa kultuvrra- ja sebrudakviessomav viertti åvdeduvvat. Rijkalasj unneplågo Svieriga álmmuktjerdak ja kultuvralasj moattegärddásasjvuodan le guhka histåvrålasj dáhpe. Juohkusijs moatte ma li guhka ájgev unneplågo Svierigin årrum li aktijvalattjat ietjasa juohkusa kultuvrav ja gielav suoddjim. Vilá uddni li svieriga sebrudagás viesso oasse. Siján li ietjasa jáhkkudak, gielak jali kultuvralasj aktavuohta ja sihto ietjasa identitehtav ájmon anedit. Svierigin li vihtta rijkalasj unneplågo: sáme (le aj iemeálmmuk), svieriksuobmelattja, duornusliegega, roma ja juvdára. Svieriga unneplåhkopolitihka ulmme le suojev rijkalasj unneplågojda vaddet ja nannodit sijá máhttelisvuodajt bájnatjimfábmuj. Histåvrålasj unneplåhkogielajt doarjodit vaj viesso bisoduvvi. Tjadádittjat dáv moatte biedjamdago goappátjagá rijkalattjat ja dajvalattjat rávkaduvvi. Unneplåhkopolitihka giela li sámegiella (gájkka háme), suomagiella, meänkieli, romani chib (gájkka háme) ja jiddisj. Dájs li sámegiella, suomagiella ja meänkieli nåv gåhtjoduvvam dajvakgiela majda galggi garrasap suojev vatteduvvat. Danen le sierralágásj láhka biejadum mij riektáv vaddá muhtem komuvnajn dájt gielajt aktavuodan tjuottjudusfábmudagáj ja duobbmoståvlåj adnet. Riektá le aj åvddåskåvllå- ja vuorrasijhuvsov ållåsit jali oassen färttahasj gielan oadtjot. Åvdedittjat rijkalasj unneplågoj gielav ráddidus le Stáhta kultuvrraráde budjehtas 7 miljåvnå kråvnå sierralagásj doarjjagij várraj biedjam. Skåvlå oahppaplána li vil rievddaduvvam vaj máhttá vuojnnet diedo galggi rijkalasj unneplågoj ja unneplåhkogielaj birra vatteduvvat. Svieriga televisjåvnnå, Sveriga rádio ja åhpadusrádio jagen 2002 oadtjun ådå sáddimlåbijt mij i.s. sisanet sáddaga unneplåhkogielajda galggi lassánit. Roma Moatte roma viessu vattes vidjurijn ja e sebrudagán oassálasste. Roma gáddemis ja tjuolldemis sierraláhkáj garrasit dejvadalli, ájnnasit nissuna. Svieriga ráddidus le 1996 rájes roma organisásjåvnåj aktisattjat njuolgadahtedum hámijn barggam. Nannodittjat vil aktisasjbargov romalasj organsisásjåvnnåviessomijn jagen 2002 ráddidussaj bagádus orgánan Ráde romalasj ássjijda ásaduváj. Ráden le vijdesbirástiddje romalasj åvdåstibme. Åvdåstiddje Integrasjåvnnådåjmas, Ássjeulmusj álmmuktjerdak tjuolldema vuosstáj ja Svieriga Komuvnnalihtto vil oassálassti. Demokratia- ja integrasjåvnnåminisster Mona Sahlin le ráden åvddåulmusj. Ienebuv romaj birra Svierigin máhtá diehtobielen ”Sweden’s Roma- a National Minority” låhkåt. Sáme Sáme li goappátjagá rijkalasj unneplåhko ja iemeálmmuk. Máttarálmmugin le sierralágásj aktavuoda baktu ednamij ja tjáhtjáj dárbbo ienep riektájs gå unneplågo ietján. Åvdedittjat identitehtas ja kultuvras le ienemusát iesjmierredibme. Ietján gå åvdep nammadum rijkajgasskasasj njuolgadusá le aj ILO:a konvensjåvnnå (nr 169) iemeálmmuga ja máttarálmmuga gávttuj iesjtjuottjodim rijkajn. Svierik ij le ajn dán konvensjåvnnåj säbrram, mij le rijkajgasskasasj lájtov buktám. Guoradalle vuosedij guoradallamin Samerna - ett ursprungsfolk i Sverige/ Sáme iemeálmmuk Svierigin (SOU 1999:25) muhtem biedjamdagojt ma beras lulun tjadáduvvat vaj Svierik galggá mahttet njuolgadusájt konvensjåvnån tjuovvot. Sebratjit Svierik dalla aktijvalattjat ekologalasj nanos boatsojäládussáj ja ietjá sáme äládussáj. Ulmme le aj lasedum sáme iesjmierredibme. Sámedikken mij jagen 1993 vuododuváj le i.s. viddnon stáhta doarjjaga sáme kultuvrraj ja sáme organsisásjåvnåjda juogedime gávttuj mierredit. Mierret aj sámijda ietjá sajij biednikluohkoj juogedime gávttuj. Sierra guoradalle le Sámedikke organisásjåvnåv guoradallam ja le árvvadallamav ”Sametingets roll i det svenska folkstyret” (Sou 2002:77) vaddám. Guoradallam dálla Ráddiduskanslian gárveduvvá. Ráddiduskanslian le ájgen 2001 gitta 2004 rijkalasj diedimdåjmadibme ulmijn dåbdov ja dádjadusáv sámij ja same kultuvra birra lasedit. Ráddidus le dán rádjáj 16 miljåvna kråvnå várraj biedjam. Ulmijn lasedittjat dåbdojt sámij birra ja duostotjit tjuolldemav ja kultuvralasj vuosteldimijt dåjmadibme le bájkálasj jali dajvak prosjevdajda dagádum. Sámeássjijda diedemguovdátja vuododibmáj li 16 miljåvnåjs 3 miljåvnå várraj biejadum. Ulmme åvddålijguovlluj sjaddá rijkalattjat gájkbadjásasj i.s. diededimabnnasijt ja oahppamnävojt sámij birra hábbmima baktu. Åhpadiddjijt joarkkeåhpadit ja musea- ja girjjevuorkkádåjmav ulmijn básadiedoj sámij birra doarjodit. Europaráde guoradallam Svieriga tjadádime europalasj biejadusá rijkadajva- jali unneplågogielaj birra. Europaráde ássjedåbddejuogos europalasj biejadusá anodime gávttuj rijkadajva- jali unneplågo gielaj birra le Svieriga biejadusá tjadádimev guoradallam. 2002 javllamáno 6. b. le båhtusav tjállagin diededam. Europaráde ministarjuogos le dan maŋŋela 2003 biehtsemáno 19. b. Svierigij muhtem oajvvadusáj gávttuj mierredam. Maŋijbåhtusa vuollen ássjedåbddejuohkusa tjállagin ja ministarjuohkusa oajvvadusán diededuvvi. Ássjedåbddejuohkusa maŋijbåhtusa Juogos dánna åvddånbuktá ietjas maŋijbåhtusijt biejadusá tjadádime gávttuj Svierigin. A. Svieriga nanustahttem gárvet positijvalasj boahtteájggásasj åvddånimev rijkadajva- jali unneplågogielaj suoddjima ja åvdedime gávttuj Svierigin. Biejadusá vuojnnuj ja dan dåjmalasj ulmmáj hiehpi. Juogos gávnná nanostahttemav duodastussan le politihkalasj ulmme suoddjit ja åvdedit rijkadajva- jali unneplågogielajt Svierigin. B. Juogos gávnná Svieriga fábmudagá li láhkaásadimesa baktu dåjmalattja årrum. Ådå láhkaásadibme le vuodo jårggålittjat nievres åvddånimev majt le máhttám maŋemus jahkelågen vuojnnet. C. Ådå giellalágajn li geográfalasj rájá ja li muhtem kommuvnajda Norrbottena lenan fámon. Nuortta- ja julevsámegiellaj ja meänkielij le buorrelágásj. Suomagiellaj le geográfalasj ráddjidum anodibme gássjel danen gå dåssjå suomagielagijs 5 % dán bájken årru. Juogos huoman miedet dálla li ássje birra Svierigin duodalasj ságastime. Doajvvu galggá buktet ietjá guovlo gånnå suomagiella árbbedábálattjat stuorrát ságastuvvá suojmma galggi gávnnut. D. Juogos le aj gávnnam oarjjelsámegielan le árbbedábálasj sadje ålggålin guovlo mij III oasse vuolen suoddjiduvvá. Oarjjelsámegiella le ihkeva ájtedum ja juogos adná suoddjitjit ja åvdedittjat dáv gielav sierralágásj biedjamdago rávkaduvvi. E. Dálásj politihkka rijkadájva- jali unneplågogielajda le viehka ådås ja gájk åvdemusát le sierralágásj láhkaásadibme guovlon dåhkkiduvvam. 1999 åvddåla ij lim giellapolitihkka tjáledum. Praktihkalasj biedjamdago ájggeguovddel vidjuris dagáduvvin. Buoredittjat suojev unneplågogielajda ja unneplågogielaj åvdedimev lágalasj biedjamdago dagáduvvin ådå giellalága dåhkkidime maŋel. F. Romagiella ja jiddisch suojev II oasse vuolen oadtju. Romagiela åhpadusán vuojnnet li gássjelisvuoda. Juogos huoman gávnná aktisasjbarggo romaj ja fábmudagáj gaskan le álgaduvvám. Guokta ájnas álggaga li dagádum. Oahppamnävo li dagáduvvamin ja nubbe le åhpadiddjijt åhpadittjat dálla kursa gávnnuji. Ájnas oarre dán positijvalasj åvddånibmáj le vaj romagiela umasslágásj åssudagáj åvdåstiddje li álggám aktisattjat barggat. G. Biejadusán rávkalvisáj praktihkalasj tjadádime gávttuj, biedjamdagojt álgadit dajvak ja bájkálasj fábmudagájn li álu åvdåsvásstádus. Juogos le gávnnam muhtem fábmudagáj bieles le dakkir biedjamdagojs vadne. Tjuovos le moatte biedjamdago älla tjadáduvvam, vájku lágalasj vuodo gávnnuji. Juogos adná, ásadittjat biedjamdago praktihkalattjat tjadáduvvi le organisásjåvnnågártjesvuohta majt fábmudagá vierttiji guoradit. H. Åhpadussysteman le dát organisásjåvnnågártjesvuohta sierraláhkaj bigos. Suoddjit ja åvdedit rijkadajva- jali unneplågogielaj gávttuj åhpadus le ájnas. Juogos danen nanni sierralágasj biedjamdago rávkaduvvi, dagátjit åhpadusáv ienebut ålediddjen gielajn jali gielajda ma svieriga nanosdahttemij guosski. Vuojnnet aj aktelasj tjállaga åhpadusá birra unneplågogielan jali unneplågogielajda aktelasj guoradallam fájllu. Fájllu aj hábbmidime ja ålgusvaddema hárráj. Juogos vil gávnná, tjuovotjit biedjamdagojt le ájnas åhpadiddjijt åhpadit ja oahppamnävojt dahkat. Sadje gávnnu buoredimijda. I. Unneplågogielaj anon duobbmoståvlåjn ja almuslasj fábmudagájn stuorámus gássjelisvuohta vuojnnet le máhttudahkaj vánesvuohta dájda gielajda tjálalasj ássjepáhppárijt dahkat. Suomagiellaj ja meänkielij vuojnnet njálmálattjat doajmmá valla sámegiela hárráj ij le nuoges. Biejadusá álmmuk ulmme le rijkadajva- jali unneplågogielaj anov dán hárráj árvusmáhttet. Jus lulun láhkalasj teksta ja hebalasj láhkatektsta jårggålime unneplågogielajda gávnnum de lulun gielav åvdedit ja aneduvvat ienebut almulasj tjuottjodimen. J. Juogos adná vaj stáhta fábmudagá li gájkka rijkadajva- jali unneplågogielaj åvdåstiddjij duodalasj ságastimev vuododum. Juohkusa milta, fábmudagá lulun máhttet árvustallat gájkka unneplågogielajda stuoves forumav vuododit. Luluj aktelasj ságastimijt gaskanisá ja fábmudagáj dahkat. Aktijvalasj diededimpolitihkka luluj aj dán lágásj foruma baktu åvdeduvvat. Danen gå åvdåstiddje umasslágásj gielajda lulun buorep máhttelisvuodajt ma fáladuvvi stáhta politihka vijddudagán oadtjot. K. Dálásj sebrudagán median le ájnas sadje rijkadajva- jali unneplågogielaj anodimev åvdedit. Juogos árvon adná, dagátjit radio- ja teveprográmmajt rijkadajva- jali unneplågogielajda ålediddje muhtem biedjamdago li dagáduvvam. Vuorddá boahtteájgen dán doajmmaguovlon positijvalasj åvddånimev. Avijsa unneplågogielajda dahkama hárráj båhtusa älla nåv positijvalattja. Avijsa e sámegiellaj gávnnu ja meänkielij li ållu binná. Gå fábmudagá juo dáv vánesvuodav diehti de juogos vuorddá ietjas boahtte árvustallamin diededimijt buoredimij gávttjuj oadtjot. L. Svieriga fábmudagá li vil rijkadajva- jali unneplågogielajda kultuvrradoarjjagav åvdedime. Buorre aktisasjbarggo le färtláhkáj geográfalasj rájáj badjel ja unneplågogielagijn li buorre máhttelisvuoda rijkajgasskasasj aktisasjbargguj. Europaráde ministarjuohkusis oajvvadusá Svieriga biejadusá anodime gávttuj 16 artihkkala milta europalasj biejadusán rijkadajva- jali unneplågogielaj birra, 2000 guovvamáno 9. b. Svieriga vattij nanustahttemássjetjállaga gávttuj, Diedojt oadtjum ássjedåbddejuohkusa árvustallamis biejadusá birra Svieriga biejadusá tjadádime gávttuj, Diedojt oadtjum javllamusájs majt svieriga fábmudagá li sisano gávttuj ássjedåbddij tjállagin, dahkam Dát árvustallam le vuododum diedojda majt Svierik ietjas vuostasj tjállaga gávttuj vattij, svieriga fábmudagájs ållestim diedo, diedo orgánajs ja siebrijs Svierigin. Diededibme majt ássjedåbddejuogos tjåkkij ietjas ”aktavuohtamanon” li aj, ministarjuogos oajvvat svieriga fábmudagájt ássjedåbddejuohkusa gájkka tsuojgudusájda árvvulasstet, ja sierraláhkáj vuorodit tjuovvo; 1. dalága álgadit biedjamdagojt dagátjit åhpadusáv rijkadajva- ja unneplågogielajn ienep ålediddje, oahppamnävojt dahkat ja buoredit åhpadiddjeåhpadusáv gájkka åhpaduslávggistagájn 2. giehpedit ja åvdedit sámegiela, suomagiela ja meänkieli anov aktavuodajn riektásystemajn ja almulasj fábmudagáj Norrbottena lena mierredum guovlojn, 3. doarjodit åvddånimev jali buoredimev unnemusát avtav biejvveávijsav sámegiellaj ja avtav meänkielij, 4. vidjurijt buoredit suoma giellaj ålggolin suoma tjuottjodim guovlo almulasj tjuottjodimen ja sierraláhkáj åhpadusá gávttuj. Bissmaráde ja Girkkotjåhkanime válgga Návti jienasta proporsjonála válgan (moadda jienastimlista) ÎJienastimlistan vuojná galla ájrrasa ja sadjásattja galggi válljiduvvat. ÎJienastimlista li biejadum vuoro milta. Vállji avtav dajs dåhkkidum jienastimlistajs Máhtá jienastimlistav vaddet rievddamij dagá De oadtju gájka kandidáhta jienastimlistan avtav jienav guhtik. Jus sidá jienastimlistav rievddadit de máhtá: ruossajn ruvton mij le namá gårobielen. De oadtju kandidáhtta guokta jiena. Dá e lijggejienav oattjo. De oadtju kandidáhtta avtav jienav. Ietjá kandidáhta oadtju avtav jienav guhtik gå jienajt låhki. Ietjá rievddama e dåhkkiduvá jienaj lågådijn. Ane alek/tjáhppis pennav jali blyántav. Máhtsasta jienastimlistav guoktáj tevstajn sisi Kapihtal 1 åvddånbuktá visjåvnåv sáme girkkoiellema gáktuj Vuona girkkon ja tjielggi plána duogátjav ja hámev. Vuona girkko visjåvnnå sáme girkkoiellema gáktuj le: Ielle ja avtaárvvusasj – sáme girkkoiellem Vuona girkkon. Plána duogásj le Girkkotjåhkanime mærrádus ássjen KM 7/06 man sisadno lij sáme girkkoiellema plánav åttjudit gånnå nuortta- julev- ja oarjjelsámegiella aktan sáme kultuvrra moattevuodanis várajda váldeduvvá. Sáme girkkoiellema strategalasj plána oajvveulmme le ásadit ielle sáme girkkoiellemav Vuona girkkon gånnå sáme oassálasti avtaárvvusattjat girkkon, ja jut sáme girkkoiellem sjaddá ienep luondulasj oasse Vuona girkko aktisasj identitehtas. Plána baktu galggá sáme girkkoiellem nanniduvvat struktuvraj, organiserima ja mierredum dåjmaj gáktuj girkko barggosuorgijn. Kapihtal 2 sisadná tjoahkkájgessusav plánas oarjje- julev ja nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj. Kapihtal 3 vaddá duogásjdiedojt sáme álmmuga ja sáme girkkoiellema birra. Álgon buvteduvvi faktadiedo sáme álmmuga ja sáme sebrudakiellema birra (3.1.1). Sáme li álggoálmmuk Vuona, Svieriga ja Finlánda nuorttalamos guovlojn ja Guoládaknjárgajn Ruossjan. Árvustaláduvvá gávnnuji birrusij 50 000 – 65 000 sáme Vuonan. Sámij riektádille ja ásadusá li viehka nanniduvvam maŋemus låge jagij birán. Dágástaláduvvá mij konstitueri sáme tjerdalasjvuodav (3.2), ja sáme giellaguovlo ja –juohkusa Vuonan lagábut gåvviduvvi (3.3.). Nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelijsámegiella le almulasj giela Vuonan. Divna gålmmå giela li UNESCO lista milta ájtedum giellan. Girkkohiståvrrå le oanegattjat gåvvidum sámij vuostasj aktijvuoda rájes risstalasjvuodajn birrusij 1000 jage dássta åvddåla gitta ietjama ájggáj (3.4). Muhtem refleksjåvnå maññela mij ”same girkkoiellem” le (3.5.1.) ja variasjåvnåj birra sáme girkkoiellemin (3.5.2), gåvviduvvi sáme girkkoiellema dåbddomerka gielleguovloj milta (3.5.3-3.5.5). Tjielggiduvvá oanegattjat girkkolasj dievnastusá birra Oslo ja Bierguna sámijda (3.5.6), sáme girkkoiellem bargo birra rijkkarájáj rastá (3.5.7) ja rijkajgasskasasj girkkolasj álggoálmmukbargo birra (3.5.8). Låhpalattjat dættoduvvá maŋemus ájge mielosvuohta ja barggo sáme teologia ja risstalasjvuohtadádjadusá vuoksuj (3.5.9). Kapihtal 4 tjielggi prinsihpalasj vuodov sáme girkkoiellemij Vuona girkkon. Vuoseduvvá álgon muhtem Girkkotjåhkanime mærrádusájda ma aktan Vuona girkko prinsihpalasj vuojnov sáme girkkoiellema gáktuj li oanegattjat gærdoduvvam (4.1). Sáme dåhkkiduvvi Vuona álggoálmmugin, vuodon aneduvvá sáme girkkoiellem galggá bisodvvat ájnas ja avtaárvvusasj oassen Vuona girkkos. Girkko duodas dárojduhttema oassálasjvuoda diehti hæhttuji bærrájgæhttjat jut rievtesferdugahtesvuohta ij joarke. Lutheralasj Væráltlihto ja Girkkoj Væráltráde vuojno álggoálmmugij ja álggoálmmukássjij gáktuj aneduvvá åvddågåvvån (4.2). Gávnnuji lága ja álmmukriektá mærrádusá maj baktu Vuona girkkon le vælggogisvuohta sáme girkkoiellemav huksat (4.3): Vuodolága § 110a, sámeláhka, álmmukriektákonvensjåvnnå, girkkoláhka, ÅN:a mánájriektákonvensjåvnnå, ÅN:a konvensjåvnnå sivijla ja politihkalasj njuolgadusáj gáktuj, ILO-konvensjåvnnå 169 álggoálmmugij ja máttoj gáktuj iesjrádálasj stáhtajn ja ÅN-tjielggidus álggoálmmugij rievtesvuodaj hárráj. Vuona girkko le tjanádum stáhta sámepoltihkkaj navg gåktu åvddån boahtá St.died. nr 28 (2007-2008) Sámepolitihkka ja Sámegiela doajmmapládna (4.4). Sebradahttem le unneplågoálmmulasj prinsihppa Vuona girkko bargon sáme girkkoiellema gáktuj (4.5). Dán dádjadusá sisadno oanegattjat tjielggiduvvá. Vuoseduvvá Girkkotjåhkanime ”såbadimmærrádussaj” (KM 13/97) ja dagástaláduvvá såbadibme galggá dádjduvvat vuodoperspektijvvan dåjmajda ma oajvvaduvvi plánan (4.6). Låhpalattjat vatteduvvi muhtem teologalasj perspektijva ma li guoskavattja sáme girkkoiellema ja álggoálmmukgatjálvisájda Vuona girkkon (4.7). Muhtem tjanástagáj milta sáme girkkoiellemin, vatteduvvi teologalasj álggo muhtem moalgedimijs: sjivnnjedum Jubmela gåvån, inkarnasjåvnnå, rájadusgåhttjom, iednegiella ja gielalasj valjesvuohta, álggogirkko kulturrijddo, såbadus, riektá ja rievtesferdukvuohta, ja almatjij aktisasjvuohta ietjá sjivnnjádusáj. Kapihtal 5 giehtadallá ájnegis girkkolasj doajmmasuorgijt ja árvvaladdá sierralágásj hásstalusájt ma gulluji bargguj ja dåjmajda. Bájkálasj girkko vuodon giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.1. Danna vuoseduvvá dárbbuj sáme girkkostatestihkkaj ja vatteduvvi aj muhtem perspektijva gåktu sáme girkkoiellemav dahkat oassen bájkálasj girkkon. Tjoaggulvisráde ja bájkálasj girkko virgálattja gåhtjoduvvi váldátjit sierra åvdåsvásstádusáv sáme girkkoiellemis jubmeldievnastusán ja ietjá girkko dåjmajn dan milta mij plánan boahtá åvddån. Dárbbo sáme giella- ja kulturmáhtudagás giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.2. Tsuojggiduvvá sáme giella- ja kulturmáhtudagá nannidibme le dárbulasj sihki bájkálasj girkko ja ållesgirkkolasj perspektijvan. Vaj nuoges sáme giella- ja kulturmáhtudagáv oajvvaduvvá da gålmmå nuorttalamos bisspavielde fálli stuoves sámegiel åhpadusfálaldagáv báhpajda ja ietjá girkko virgálattjajda. Oajvvaduvvá vaj åhpadusfálaldagá ásaduvvi sáme girkkodålkåjda. Nammaduvvá binnemus dárbbuj sáme giella- ja kulturmáhtos dajn åhpadusájn, ja aj vaj sáme giellamáhtudahka dættoduvvá gå virgádi jáhoåhpadimbarggijt, kateklehtajt ja diakåvnåjt giellaháldadimguovlon. Buorep alternatijva katekehta-, diakåvnå ja báhppadievnastusájda sámegielagijda bierri aj árvustaláduvvat. Ulmme Sámegielav bisodit giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.3. Dánna oajvvaduvvá ásadit guokta dáse gåktu sámegielav bisodit. Vuostasj le nasjonála vuododásse/unnemusdásse mij galggá liehket juohkka sajen Vuona girkkon. Dåjma dán aktijvuodan li tjielggiduvvam (tjuogga 5.3.1). Nubbe dásse le sámelága giellanjuolgadusáj bærrájgæhttjam sáme giellaháldadimguovlojn (tjuogga 5.3.2). Dárkkelappot tjielggiduvvá ma iesjguhtik láhka sihta javllat girkkuj bájkálasj, guovlolasj ja guovdásjgirkkolasj dásen, ja makkir hásstalusá dán bargguj gulluji. Tsuojggiduvvá girkko dárbaj diedulasj sáme giellapolitihkav åvddånahttet duola dagu njuolgadusáj baktu sámegiela ano hárráj jubmeldievnastusájn ja girkkolasj dagojn (tjuogga 5.3.3). Dát guoskaduvvá njuolgadusájda ma vuododuvi jubmedievnasusådåsusá ráman, ja aj jáhkoåhpadusá, diakonija ja girkkomusihka plánan. Åvdåsvásstádus ja ressursadárbo duon dán dásen Vuona girkkon giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.4. Oajvvaduvvá ásadit dájt ådå virgijt bájkálattjat (5.4.1): 1 julevsáme giellabargge (100 %), 1 oarjjelsáme giellabargge (100 %), 2 nuorttasáme girkkodålkkåvirge (2x25 %), 1 sáme báhppavirgge Oarjje-Vuodnaj (100%), 1 diakonvirgge julevsáme guovlluj (100%), 1 diakonivirgge muhtem tjoaggulvissaj Sis-Finnmárkon (100%). Vuoseduvvá pråvståj åvdåsvásstádussaj dan vidán prostiajn gånnå li suogŋa sámegiela háldadimguovlon (5.4.2). Vuordedahtte le sidjij vaj oahpásmuvvi girkko vælggogivuodajda ma sámelágas båhti ja berusti sámegielak dievnastusájs. Vijdábut vaj ságastalli sáme guoskavasj ássjij birra prostijan ja prostijatjåhkanimijn, ja vaj jage duogen virgádime maŋŋela máhtti låhkåt binnemusát muhtem liturgialasj tevstav sámegiellaj. Nuortta-Hålogálánda, Oarjje-Hålogálánda ja Nidarosa biskåhpajn le sierra bærrájgæhttjam åvdåsvásstádus sáme girkkoiellemis (5.4.3). Vuordeduvvá sijás le vaj galggi oahppat gåjt dal binnátjav liturgalasj tevstajs sámegiellaj jage duogen maŋŋela gå li virggáj álggám. Vuoseduvvá aj darbbuj aktidit bærrájgæhttjamav ja åvdåsvásstádusáv. Oajvvaduvvá jahkásasj ságastallam- ja aktidimtjåhkanibme dajda gålmå biskåhpajda, ja aj aktisasj jahkásasj tjåhkanibme sámebáhpajda. Nuortta-Hålogálánda biskoahppa hasoduvvá dålatjit jahkásasj tjåhkanimev girkkodålkåjda. Hasoduvá aj vaj bisspatjåhkanibme válldá åvdåsvásstádusáv ságastallamijs ja aktidimes dán suorgen. Dat nammadum tjåhkanibme sáme báhpajda oajvvaduvvá aneduvvat sáme girkkoiellema nasjonála fáhkakonferánsa rámmaj vuolen mij aj guosská bájkálasj virgálattjada ja luovojbarggijda. Nuortta-Hålogálánda, Oarjje-Hålogálánda ja Nidarosa bisspavieldijn le ållesgirkkolasj åvdåsvásstádus ásadit sáme girkkolasj dievnstusáv nuorttasámegiellj, julevsámegiellaj ja oarjjelijsámegiellaj, ja siján le dárbbbo máhtudahkaj ja máhttelisvuohtaj dåmadit sáme guoskavasj dievnastusájt moatten suorgen. Dát tjielggiduvvá tsiekken 5.4.4. Plánan vuoroduvvá bájkálasj ja guovdásjgirkkolasj virge åvddål gå ådå rádevadderessursa bisspavielldeguovlojn. Guovdásjgirkkolasj dásen le Girkkotjåhkanimen girkkolága milta åvdåsvásstádus suodjalt ja åvdedit sáme girkkoiellemav. Sáme girkkoráde galggá åvdedit, suodjalit ja aktidit sáme girkkoielemav ja arvusmahttet vaj sáme girkkoiellem bisoduvvá dárbulasj ja sæmmiárvvusasj oassen Vuona girkkos. Ráden le åvdåsvásstádus sáme girkkolasj aktisasjbargos rijkarájáj badjel ja Vuona girkko bargos mij guosská álggoálmmuk ássjijda aktan Girkkojgasskasasj rádij. Sáme girkkoráde åvdåsvásstádus ja ressurssadárbbo tsuojggiduvvá (5.4.5) tjuokká vuolen, ja vuoseduvvá ráde vijdes mándáhttaj ja oajvvaduvvá ásadit 1 rádevaddevirgev nuorajda (100%) ja 1 rádevaddevirgge diakoniaj/kultuvrraj/álggoálmmugij (100%), ja stuoráp jådedimbudsjæhtta. Mærrádus jådedit Sáme girkkoráde seketariáhtav Råmmsåj tjielgiduvvá aj, ja siváv dasi. Tsuojggiduvvá aj dárbojda ma li tjanádum dan mærrádussaj. Sáme rámátjårggålibme giehtadaláduvvá oassekapihtalin 5.5. Dánna gåvviduvvá sáme rámátjårggålime barggo åvddånibme nuortta- julev- ja oarjjelsámegiellaj. Ávttjiduvvá sáme rámátjårggålime åvddån ja Rámát gárveduvvá ja prienntiduvvá nuorttasámegiellaj, ja ressursa lassáni oarjjelijsámegiel rámátjårggålim prosjæktaj vaj divna tevsta dan ådå tækstagirjen jårggåluvvi. Svieriga Rámátsiebrre ávttjiduvvá álgov dahkat bargguj jårggålit Oabme testamentav julevsámegiellaj aktan Vuona Rámátsiebrijn, vuostak ådåsamos tækstatjoahkkáldagájt Vuona girkkon ja Svieriga girkkon. Svieriga Rámátsiebrre ávttjiduvvá julevsáme rámáttevstajt vuojnnusij biedjat næhttaj. Girkko bargge bierriji válldet sáme rámáttevstajt ienebut adnuj skåvlån ja girkkon. Sálmma- ja liturgijabarggo (jubmeldievnastusådåstus) giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.6. Stáhtus tjielggiduvvá nuorttasámegiela, julevsámegiela ja oarjjelijsámegiela sálmmabargo hárráj (5.6.1). Madi gávnnuji 2 sálmmagirje nuorttasámegiellaj ja 1 julevsámegiellaj de ij gávnnu sálmmagirjje ja dåssju muhtem gallegasj sálma oarjjelsámegiellaj. Nuorttasámegiela gáktuj le dárbbo korállagirjjáj Sálbmagirji I-II. Julevsámegiela gáktuj le sávadahtte tjoagget vuojŋŋalasj lávlla- ja sálmmatevstajt ma li tjáledum, ja aj jårggålit ja ådå tevstajt tjállet, ållågasj mánájda ja nuorajda. Oarjjelsámegiela sálmmabargo gáktuj oajvvaduvvá barggo mij juo le jådon oarjjelsámegiela sálmaj hárráj joarkeduvvá. Dárbbo le ådå girjátjav sáme sálmaj gárvedit Sáme girkkobiejvijda jagen 2013. Ájggomus fáron válldet moadda sálma dajda gålmå sámegielajda boahtte sálmmagirjjáj Vuona girkkon bærrájgåtseduvvá. Udnásj dille, hásstalusá ja dárbo nuortta-, julev- ja oarjjelsáme liturgijabargo gáktuj tjielggiduvvá (5.6.2). Dættoduvvá Sáme girkkoráde sekretariáhta nannim galggá árvustaláduvvat dan hásstalusá vuosstij jut ålles gålmå sámegielaj gáktuj le liturgijabarggo jådon. Sáme girkkoráde le vuorodam ållit 1977-jårggålimijt danen gå dajt bæssá adnet ådå jubmeldievnastusådåstuhttema maŋŋela. Vuorddep dåhkkidum nuorttasámegiela liturgija almoduvvi jagen 2010 ja jut julevsáme liturgija ålliduvvi jagen ja almoduvvi jagen 2011. Oarjjelsáme liturgijaprosjekta galggá tjadáduvvat dajna ulmijn váj galggi dåhkkiduvvat jagen 2012 ja almoduvvat jagen 2013. Jubmeldievnastusådåstusá vuodoárvo bájkálasjvuohta, oassálasstem ja fleksibilitehtta láhtji dilev joarkke ådåstahtte liturgiabargguj sáme girkkoiellemin aj. Oajvvaduvvá jubmeldievnastusådåstusá milta sáme liturgiaj barggo joarkeduvvá, sáme liturgia adnuj biejaduvvi jubmeldievnastusådåstusá ressurssabánkan, sáme girkkodájdda ja girkkomusihkka sierraláhkáj vuoroduvvi ja Liturgalasj guovdátja duogen sjaddá sáme liturgiabargov tjuovvot. Jáhkkoåhpadibme giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.7. Álgon oanegattjat gåvviduvvá galla virge li ja galla almodime li sáme jáhkkoåhpadimen. Joarkkan sámegullevasj prosjevta ja dåjma jáhkkoåhpadimådåstusán tjielggiduvvi. Oajvvaduvvá jahkásasj sáme jáhkkoåhpadusá fáhkakonferánssa joarkeduvvá ja jut kurssa Jáhkko ja iellemdádjadus Sámen joarkká. Sáme jáhkkoåhpadime næhttabájke (www.osko.no) doajmma ja åvddånahttem galgaluluj joarkket aktan stuoves virgijn (5.2.1 milta). Bierri dagáduvvat sierra Girjje 4-jagágijda nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj hiebaduvvam sáme girkkoiellemij. Sáme jáhkkoåhpadime pládna galggá bærrájgæhttjat jut sáme máná ja nuora ålleslasj jáhkkoåhpadime plána milta Gud gir - Vi deler, oadtju jáhkkoåhpadimev mij sijá sáme gullevasjvuodav bisot ævtov ja sisano gáktuj. Dárbbo le tjoaggulvisáj ja bisspaguovloj vuoksjuj barggat sáme åsijt fáron válldet Gud gir – vi deler ja Sáme jáhkkoåhpadime plánajda. Oajvvaduvvá næhttaressursa tjánádum Sáme jáhkkoåhpadime pládnaj dagáduvvi ja almoduvvi næhttabielen (www.osko.no). Jahkásasj násjonála konfirmánntagávnadime oajvváduvvi váj sáme konfirmánta lándav miehtáj oadtju edesik muhtem fálaldagáv. Nuorajbarggo giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.8. Gå jurra de vil mige uddni dagáduvvá de dættoduvvá sáme nuorajbarggo Vuona girkkon. Bajep ulmme le sáme nuoraj identitehtta, giella ja risstalasj gávnadibme nanniduvvá, nuoraj oassálasstem ja guojmmeåvdåsvásstádus sáme girkkoiellema åvdås vijdábut åvddånahteduvvá, ja jut ienebuv gå åvddåla sajev vaddá nuoraj kultuvrraåvddånbuktemijda sáme girkkoiellemin. Oajvvaduvvá ásadit åroj-/tjåhkanim bargov sáme nuorajda koordineridum guovdásjgirkkolasj dáses, ja duodden ásadit sáme nuorajnammadusáv Vuona girkkon (Sung) guovdásjgirkkolasj dásen mij bájkálasj ja guovlolasj sáme nuorajbargov doarjju. Ásaduvvá stuoves sáme nuorajrádevirgge (SKR) åvdåsvásstádusájn nasjonála sáme nuorajbargos. Da gålmmå nuorttalamos bisspavielderáde ávttjiduvvi tjalmostit sáme nuorajbargov, ja tjoaggulvisájt sámegiela háldadimguovlojn, sáme tjoaggulvis oarjjelisámeguovlon ja Sis-Finnmárko prostija ávttjiduvvá sierralágásj berustibme sáme nuorajbargguj. Máhttelisvuohta ásadit sáme nuorajjuohkusav ságastaláduvvá, valla ij oajvvaduvá realiseriduvvat doajmmapládnagávdan. Diakonija giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.9. Virgij ja åvdep sáme diakonijabarggo rájddiduvvá. Hiebalgis oasse sáme diakonijabargos tjanáduvvi ulmijda ma li tjielggidum Plan for diakoni. Tsuojggiduvvá dárbbo le sáme diakonijav vuorodit boahtteájggáj aj rudáj. Oajvvaduvvá ásadit ådå virggeressursav Sáme girkkorádáj, ja duodden guokta ådå diakonijavirge bájkálasj sáme girkkoiellemij. Sáme diakonija bierri sierra fáhkakonferánssaj tjoahkkiduvvat ja sáme girkkoiellemin bierri joarkket Plan for diakoni bargujn. Såbadim- ja guládallambarggo giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.10. Vuoseduvvá Girkkotjåhkanime mærrádussaj nav gåhtjodum ”såbadimássjen” (KM 13/97). Nuortta-Sálto såbadimprosjækta (2005-2007) le læhkám ienemus konkrehta tjuovos mærrádusás, ja árvulasj åtsådallama li prosjevtas boahtám. Oajvvaduvvá gávnná vuogev gåktu dán prosjevta åtsådallamijt bisodit ja prosessajt joarkket dán prosjekta hárráj. Vijdábut gåvviduvvá ájnas sáme riektáássje Vuonan ælla ájn tjoavdedum, ja luondulasj le Vuona girkkon le åvdåsvásstádus dájt ássjijt lagábut tjuovvot. Galggá de máhtudahka ássjen ja mielulasjvuohta mij le girkko åvdåsvásstádus ja rolla dákkir ássjijn. Girkko kultuvrrabarggo giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.11. Vuoseduvvá girkko kultuvrradiedádussaj Kunsten å være kirke (2005) mij le Vuona girkko kultuvrravuorodime vuodo, duodden Girkkomusihka pládnaj. Kulturdiedádusán le ållo sáme sisadno, Girkkomusihka pládnn le sierra oassekapihtal girkkomusihka hárraj sáme perspektijvan. Oajvvaduvvá ressursa biejaduvvi sáme kultuvrraj ja de sierraláhká sáme girkkodájddaj / girkkotekstijlajda ja sáme girkkomusihkkaj. Oajvvaduvvá Sáme girkkoráde oadtju ådå virggeressursav. Vijdábut javladuvvá kultuvrrarádevadde Nuortta-Hålogalánda, OarjjeHålogalánda ja Nidaros bisspaguovlojn, ja girkkoráde kulturrádevadde bierriji válldet åvdåsvásstádusáv sáme girkkoiellema kultuvrrabargo åvdås. Virggájbiedjam giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.12. Vuoseduvvá duola dagu barggevánesvuohtaj Sis-Finmárko pråvsttåguovlon maŋemus låge jagen. Girkkohærrájs li vájllum gaskal 20 og 60 % ålles ájggegávda tjadá, maŋemus 4 jage badjelasj 50 % rabás virge. Dát vuoset dát le stuorra hásstalus sáme girkkoiellemij. Danen hæhttup sierralágásj virggájbiedjam- ja giellaåhpadimdåjmajt jåhtuj biedjat. Sierralágásj stimulerimdåjmajda oajvvaduvvá rudájt juollodit. Vijdábut galgalulujma ietjama máhtudagáv låggŋit váj ådå barggijt oadtjop. Virggájbiedjamdåjma ulmmejuohkusij vuoksjuj oajvvaduvvi. Girkkofágalasj máhtudaklåpptim giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.13. Dættoduvvá sáme álmmugin le riektá åhpadimsystebma galggá kultuvrav, árbbedábev ja histåvråv tjielggiduvvam åhpadimsysteman. Oajvvaduvvá 3-jahkásasj máhttolåpptimprosjekta galggá ásaduvvat man ulmme le nasjonála unnemusmierijt mierredit mij guosská sámeguoskavasj åsijda girkkolasj profesjåvnnååhpajn. Prosjevtan galgaluluj máhttolåpptimprográmma mij sámeguoskavasj åhpadusmáhtudagáv låggŋi nasjonála girkkolasj åhpadimásadusájn. Sáme girkkohiståvrråprosjekta bierri jåhtuj boahtet váj sáme girkkohiståvrrå tjáleduvvá. Duodden 3jahkásasj prosjekta sáme teologia ja risstalasjvuodadádjadusá gáktuj. Ájge nalluj oajvvaduvvá Sáme-girkkolasj pedagogalasj guovdásj mij huksá åvddånahttet ja åvddånbuktet hiebalgis máhtudagáv tjoaggulvisájda, duola dagu tjanádum Kirkelig utdanningssenter i Nord (KUN) organisasjåvnnåj. Sámegirkkolasj aktisasjbarggo rijkkarájáj rastá giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.14. Tsuojggiduvvá Sámev miehtáj li sáme girkkuj tjåhkanam rijkkarájáj rastá ájgij tjadá. Sáme girkkobiejve li ham áttjak ásaduvvam økumenalasj gájksábmelasj girkkobiejvven gájka sámijda ålles Sámen, nuppádis ásaduváj giesen 2009. Boahtte Sáme girkkobiejve ásaduvvi jagen 2013 oarjjelsáme guovlon vuona bielen. Oajvvaduvvá Sáme girkkobiejve 2013 guovtejahkásasj prosjektan ásaduvvá. Dárbbe le jahkásasj rádádallamtjåhkanimijda guovdásj sámegirkkolasj orgánaj gaskan Vuona, Svierigin ja Finlándan. Oajvvaduvvá prosjektarudájt juollodit sáme girkkoiellemav nannitjit rijkkarájáj rastá bájkálasj ja guovlolasj dásen. Maŋŋutjissaj ávttjiduvvá Aktisasjbarggoráde risstalasjgirkkoj hárráj Barentsguovlon (SKKB) joarkátjit ietjas álggoálmmuk guoskavasj bargov Barentguovlon, sierra tjalmostimijn sámijda. Álggoálmmukbarggo giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.15. Dættoduvvá álggoálmmugij riektájt doarjjot ietjama lándan ja ålggorijkan le oassen girkko álggoálmmukbargos. Vijdábut tsuojggiduvvá rijkajgasskasasj girkkolasj álggoálmmukbargo oassálasstem le ájnas impulsajt buktám sáme girkkoiellemij. Oajvvaduvvá sáme galggi boahtte ájggáj aj bessat oassálasstet gå Vuona girkko oassálasstá guovdásj rijkajgasskasasj æjvvalimsajijn/økumenalasj forajn. Vijdábut oajvvaduvvá jahkásasj ruhtadoarjja Girkkoj Væráltrádáj ja Lutheralasj Væráltrádáj mierreduvvá álggoálmmukbargguj dáj organisasjåvnåjn. Rijkajgasskasasj diakonian ja misjåvnån (doarjjaviehkke) oajvvaduvvá Sáme girkkoráde joarkka aktisasjbargov Kirkens Nødhjelpajn duola dagu dakkir bargoj dagu álggoálmmukbarggo Afrika oarjemus åsijn ja Nuortta-Ruossjan. Vijdábut bierri aktan dagástallat aktisasj strategiajt mij gullu álggoálmmukvuorodibmáj Kirkens Nødhjelpa diehtobargon Vuona girkkon sisŋálattjat, duola dago fásstoaksjåvnå aktijvuodan. Kirkens Nødhjelp hasoduvvá joarkket tjielgga álggoálmmukvuorodimev boahtteájggáj. Aktisasjbarggoráde tjoaggulvisáj ja misjåvnå gaskan ja misjåvnnårádevadde NuorttaHålogalátte, Oarjje-Hålogalátte ja Nidaros bisspaguovlojn hasoduvvi aktan Sáme girkkorádijn lasedit álggoálmmukguoskavasj misjåvnnåsjiehtadusájt Vuona girkkon ållågattjat ja sáme girkkoiellemin sierraláhkáj. Stáhtta-girkkoådåstus giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.16 gånnå le vuodon nav gåhtjodum stáhtta-girkko såbadussaj Stuorradikken jagen 2008 ja stáhta ja girkko sirádime prosessaj. Tsuojggiduvvá dan prinsihpalasj ájádallamin sáme girkkoiellema mij guosská stáhttaj, viertti sieradit “stáhta-girkko- relasjåvnåv” ja “stáhta-sámeálmmuk-relasjåvnåv”. Ávttjiduvvá Girkkotjåhkanime vuojno ássjen KM 8/07 mij guosská sáme girkkoiellema bærrájgæhttjamij tjuovoduvvi boahtte ájge bárgo gáktuj ådå girkkolágajn ja girkkoårnigijn (5.16.1). Javladuvvá stáhta prinsihpalasj åvdåsvásstádus várájda válldet sáme girkkoiellemav joarkká aj maŋŋela rievdadum relasjåvnåj stáhta ja girkko gaskan (5.16.2). Dat vuojneduvvá gå aktijvalasj sámepolitihkka ja aktijvalasj doarjjo jáhko- ja iellemvuojnnopolitihkka guoskadallaba. Javladuvvá le dárbbo vaj girkkolasj aspekta sámelága giellanjuolgadusájn tjadáduvvá gå sierraláhkáj gullu adnet sámegielav girkko aktisasjvuoda dáhpádusájn, ja oajvvaduvvá vælggogisvuoda tjanádum sámelága giellanjoulgadusájda joarkeduvvá gå relasjåvnå stáhta ja girkko gaskan rievddi (5.16.3). Sáme girkkodemokratija (demokratiådåstus) giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.17. Oajvvadusá milta Sáme girkkorádes, gåhtjoj Girkkotjåhkanibme jagen 2008 vuododit barggojuohkusav mij buktá oajvvadusáv ådå årdnigijda gåktu válljit ájrrasijt sáme girkkoiellemis bisspaviellderádáj ja Girkkotjåhkanmibmáj åvddål válga 2011 (KM 11/08). Oassekapihtal vaddá prinsihpalasj refleksjåvnåjt mij le vuodon sáme-girkkolasj demokratijaj Vuona girkkon, ja tjielggi oanegattjat barggojuohkusa bargo birra, ja dan låhpadahtte rádegiehtadallama birra. Iehpetjielgasvuoda diehti vuododit tjerdalasj jienstimlågov, le Sáme girkkoráde gåhttjum jus máhttelis sáme girkkotjåhkanibme, muhtem rollaj tjanádum ájrrasij válljimij, guoradaláduvvá (SKR 30/10). Vuorddemusá bargge- ja barggovaddeorganisasjåvnåjda giehtadaláduvvi oassekapihttalin 5.18. Girkkolasj bargge- ja barggovaddeorganisasjåvnå ávttjiduvvi várajda válldet sámegirkkolasj máhtudakdárbojt ietjasa dåjmaj ja dievnastusfálaldagáj. Aktisasjbarggo læstadiánalasj tjoaggulvisáj ja risstalasj organisasjåvnåj giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.19. Duodden dábálasj ávttjimussaj aktisattjat barggat risstalasj osarganisasjåvnåj gånnå sáme girkkoiellem åvdeduvvá, nammaduvvá læastadiánalasj tjoaggulvisá, Vuona sámemisjåvnnå ja Vuona Ájllekskåvllålihtto sierraláhkáj. Gudát kapihttal 6 tjoahkkájgæssá ådå vuoroduvvam virgijt ja doajmmaguovlojt 5. kapihttalis, ja ájggegávdajda juohká dajt oajvvadum dåjmajt 5-jahkásasj doajmmapládnaj (2012-2016). Doajmmaplánan båhti åvddån dåssju virge ja dåjma ma bukti ådå dárbojt. Vuorodibme ja jåhtuj biejadibme muhtem virgijs ja doajmmaguovlojs tjielggiduvvá. Oajválattja li mierredam hæhttup diehtet gudi li girkkon, váj máhttep viehkedit jus sjaddá dárbbo njoammomav guoradit Dán girkkon guosse tjál i ietjasa namáv ja telefåvnnånummarav. Listav vuorkkip 10 biejve åvddål dåssjiduvvá. Dát tjuovvu Covid-19-njuolgadustjál aga§ 13. Registrerim Sáme skallolæjrra 2018 - Sámi girkoráđđi - Sáme girkoráde - Saemien gærhkoeraerie - Samisk kirkeråd Sáme girkkoráde bivddi skallolåhkkijt vidát rijkkavijddásasj sáme skallolæjrraj Vuonan. Sáme identitehtta ja risstalasj jáhkko le guovdátjin.Dán jage læjrra le Borgen læjrrasajen Omasvuona suohkanin Tråmsån. Læjrra le duorastagás 8. biejve sådnåbæjvváj 11. biejve snjuktjamánon 2018. Skallolåhkke tjoaggulvisájs ålles lándan bivddiduvvi oassálásstet. Gåvvå: Sáme girkkoráde Skallolåhkke oassálassti mæssogárvedimen, jáhkkoåhpadusán ja ietjá dåjmajn ålggon ja sinna. Ájggomus la gålmmå sámegiela, oarjjelsámegiella, julevsámegiella ja nuorttasámegiella galggi aneduvvat ålles læjrraájge dárogiela buohta. Dæddo biejaduvvá hiebadahtátjit åhpadimev, dåjmajt ja væjttoájgev, vaj gájkka oassálasste dåbddi ietjasa siegen sámegielak jáhkkoaktisasjvuodan ålles læjrraájge. Sáme skallolæjrra ásaduvvá ja tjadáduvvá aktisasjbarggon Sáme girkkorádijn, tjoaggulvisájn gånnå sáme årru ja gålmå nuorttalamos bisspaguovlojn. Ulmme le dahkat sáme skallolejrav oassálasstij ålles lándas. Sáme girkkoráde le måttijt jagijt ásadam sáme nuorajájllegijt kursaj nuorra jådediddjijda gudi li guovdásj guojmmebargge skallolæjrra båttå. Gejna ságastit: Tove-Lill Labahå Magga seniorrádediddje jáhkkoåhpadibme Skuolkan: 23081233 Návti jienasta 1Válde jienastimlistajt majt ájgo adnet Dá válggasajen gávnnuji. Máhtá guovten válgan jienastit: tjoaggulvisráde válgan ja bissmavielderáde válgan. Diedo kandidáhtaj birra gávnnu aj válggasajen. Rievda dav majt sidá jienastimlistajn Galggá dahpadum sadje gånnå besa dáv dahkat váni iehtjáda gæhttjamis. Majt máhtá rievddadit diededuvvá dahpadum sajen ja jienastimlistajn. Maná válggabarggáj registrerimij Válggabargge galggá: Bieja jienastimlistajt jienastimlihttáj Dáv dagá madi válggabargge gæhttjá. HUOM! Jienastimlistajn galggá stiempel jus galggi dåhkkiduvvat. Buorre boahtem Sáme girkkobiejvijda Árvvehávren 1618 biejvij biehtsemáno 2017 Svieriga girkko bivddi Sáme girkkobiejvijda Árvvehávren 16-18 biehtsemánon 2017, Nuorttarijkaj aktisasj sáme ásadus lutherska girkkoj gaskan Svierigin, Suoman ja Vuonan. Sáme girkkobiejvve ásaduvvá dal nälját bále (Jåhkåmåhken 2004, Anárin 2009, Mo i Ranan 2013) ja tjoahkki tjuohtenár oassálasstijt Svierigis, Suomas, Vuonas ja Russlándas. Ájggomus girkkobiejvij la tjoahkkit sámijt ålles sámes, ávvudit ja buktet vuojnnusij sámegirkkodåjmav. Oajvveássje Sáme girkkobiejvijn 2017 la Viessoma ája – Viessoma tjátje. Muhtem gatjálvisá ma båhti biejaduvvat tjuovga vuolláj li iemeálmmukriektá, såbadimgatjálvisá ja gähttjalit bátjedit dav koloniála árbev, dárbov duohtakommisjåvnåj, dálkádakrievddadusáj vájkudibme iemeálmmugijda Arktisin ja juojggusa ávkes Sámegirkkodåjmajn. Prográmma sisanon li degu dal jubmeldievno, seminára, aktisasj ságastallama, workshopa, konserta, lávllotjoahkkema, teáhtarvuosádusá, duodjemárkkána ja mánáj ja nuoraj prográmma. Akta sierra prográmma dåssjå nuorajda ásaduvvá 15-18 biejvij biehtsemánon. Ienep diedo prográmmas, årromis ja dárbbodiedojs båhti almoduvvat dán bielen https://www.svenskakyrkan.se/samiskakyrkodagar. Tjuovo mijáv sosiála mediajs, Samiskt kyrkoliv i Svenska kyrkan Facebookan ja samiskakyrkodagar Instagraman gånnå li maŋemus ådåstuhttema. Mij sávvap buorre boahtemav girkkobiejvijda 2017 ja gåhtsop dijáv juo ásat ájgev dajda biejvijda juo åvdebut at diján le máhttelis oassálasstet. Buorij varrudagáj Helén Ottosson Lovén Generálsekreterár Svieriga girkkon Sylvia Sparrock Báhkojådediddje Sáme girkkoráden Svieriga girkkon ja prográmmakomitejan Sáme girkkobiejvijda Biskåhpa Samuel Salmi Báhkojådediddje delegasjåvnåj sáme ássjijda Suoma girkkon Sara Ellen Anne Eira Báhkojådediddje Sáme girkkoráden Vuona Girkkon Ielliemen ája - Ielliemen tjáhtsie / Viessoma ája - Viessoma tjáhtse / Jielije gaaltjie - jielemen tjaetsie / Iellema ája - iellema tjáhtje / Eallima ája - Eallima čáhči / Eellim käldee - Eellim čääci / Jieʹllem käivv - Jieʹllem čääʹcc / Livets källa- Livets vatten / Elämän lähde – Elämän vesi Válggabiejve jienastibme Guokta válga li masi besa jienastit: ÎTjoaggulvisrádij válgga ÎBissmavielderáde ja Girkkotjåhkanime sahte ájrrasij válgga jienastimkårttåj) válggasajen jali ietjá válggabijran girkko suohkanin gånnå dujna le jienastimriektá. galggá almoduvvam ájggá åvddål válga, ja gávnnu válggasajen. stimkårtån ja le aj åvddågiehtaj almoduvvam. válldet aktijvuodav nágin válggabarggijn. duodastimev. máhtá gájbbedit jienastit. De bierri tjielggit manen duv mielas dujna le jienastimriektá girkkosuohkanin. Bierri tjálalattjat tjielggit. Válggastivrra de mierret jus jiedna dåhkkiduvvá ja galggá lågåduvvat. tjalmedibme) ja dárbaha viehkev jienastit, de besa iesj válljit muhtem ulmutjav vuorrasabbo gå 14 jage guhti de duv viehket jienastit. ij besa ådåsit jienastit válggabiejven. Tjoaggulvisráde válgga Návti jienasta ieneplåhko válgan (akta jienastimlissta) ÎJienastimlistan vuojná galla ájrrasa ja sadjásattja galggi válljiduvvat. ÎNominasjåvnnåkomitea kandidáhta li válggalisstaj biejaduvvam vuorodime milta. ÎJus duodden li lijggekandidáhta, de sijáj namá tjuodtju vuolemusán jienastimlistan nummara dagá. AMáhtá jienastimlistav vaddet rievddamij dagá De oadtju gájka kandidáhta jienastimlistan avtav jienav guhtik. BJus sidá jienastimlistav rievddadit de máhtá: ruossajn ruvton mij le namá gårobielen. De oadtju kandidáhtta guokta jiena. Dá e lijggejienav oattjo. De oadtju kandidáhtta avtav jienav. Ietjá kandidáhta oadtju avtav jienav guhtik gå jienajt låhki. Ietjá rievddama e dåhkkiduvá jienaj lågådijn. Ane alek/tjáhppis pennav jali blyántav. Máhtsasta jienastimlistav guoktáj tevstajn sisi Åvddågiehtaj jienastit Maná sunji gut galggá jienastimev válldet vuosstij Jienastimvuosstájvállde dunji válgganjuolgadusájt tjielggi, ja vaddá konvoluhtajt masi jienastimlistajt bieja. Válde jienastimlistajt majt ájgo adnet Dá galggi gávnnut lanján, aktan diedoj kandidáhtaj birra. Jus åvddågiehtaj jienasta ietjat årromgirkkosuohkana ålgusjbielen, de hæhttu jienastimlistajt duv girkkosuohkanij dáppet viedtjat: www.kirkevalget.no. Rievddada dav majt sidá jienastimlistajn Jienastimlistajn tjuodtju majt máhtá rievddat. Bieja jienastimlistajt guhtik konvoluhttaj Tjoahkki gájkka ålgusjkonvoluhttaj Bieja konvoluhtajt jienastimlistaj ålgusjkonvoluhttaj. Tjále ålgusjkonvoluhttaj namáv, adressav ja riegádimbiejvev. Maná sunji gut galggá jienastimev válldet vuosstij registrerimij Jienastimvuosstájvállde tjállá ájgev ja bájkev gånnå la jienastam ålgusjkonvoluhttaj ja dav aktij lijmmi. Jienastibme lisstaj tjáleduvvá. Soajttá hæhttu duodastit guhtimusj le. Kirsti Guvsám, Oarjje-vuodna válggaguovllo NSR áirrasa ja 1. kandidáhta, le álu Oslon. Juohkka bále gå dåhku boahtá de åhtsål æjvvalimsajev gånnå máhttá guorrit. Sadje gånnå máhttá ietjá sámijt iejvvit. Mav sávvá, le æjvvalimsadje gånnå sáme stádavaljesvuohta luluj luorkijdit. Kirsti Guvsám. Oarjje-vuodna válggaguovllo NSR áirrasa ja 1. kandidáhta. Javladuvvá Oslo le dat stáda gånnå ienemus sáme årru. Ajtu ij sámevuohta heva dáppe vuojnnu. Dájna sihtá Kirsti Guvsám juojddá dahkat. – Galggá liehket sadje sábmen liehket vájku stuorra stádan årru. Vuona stáda hæhttuji dilev láhtjet ielle sáme sebrudagájda. Galga bessat bajássjaddat sáme identitehtajn dáppe aj, miejnni sån. Guvsám iesj årru tjáppa sajen Bud Nuortta-Vestlándan. Mánnávuodan lij ålov Divtasvuonan Nordlándan gåggu sámevuohta le nanos. Suv mielas le sáme arena binnemusát sæmmi luondulasj Oslon ja Biergunin dagu Divtasvuonan. – Vuoj jus miján luluj sáme kulturviesso, ja maŋenagi sáme ”sijdda” Oslon. Sadje gånnå luondulattjat máhttá guorrit, gånnå uvsa li rahpasa juohkka biejve. Dåppe besa iejvvit barggijt gudi berusti, ij dåssju luojvojbargge gudi dugnada baktu hæhttuji sáme stádakultuvrav låpptit muhtem lávvodagá duolloj dálloj, ájádallá sån tjavgga. Viesso gånnå máhttá liehket giellaguovdásj, kafea, duodjevuobddem ja sáme kultursiedna. Luondulasj sáme æjvvalimsadje. – Valla dåj ietjá stuorra stádajn dárbahi aj sajev gånnå sáme bessi æjvvalit. Arena gånnå sáme kultuvrra vuojnnusij boahtá. Duola dagu sáme vahkko Biergunin, oajvvat Kirsti. Diedo sámij birra Ietjas bargos Oslo sámesiebren måttij jagij tjadá, gånnå lij duola dagu jådediddjen muhtem ájge, vuojnná Kirsti aj stuorra dárbbo le diedojda sámij ja sámij ássjij birra. Dát luondulattjat gullu oassen sáme vieso dåjmas oajvvestádan. – Ienebu ja ienebu gatjádalli sámij ja sámevuoda birra. Dákkir diedo e uddni heva gávnnu. Álu le Oslo sámesiebrre ja ájnegis ulmutja hæhttum diedojt vaddet vájku dát ajtu le almulasj åvdåsvásstádus, tjielggi Kirsti. – Uddni hæhttu tjielgga snuoggat jus galggá vuogas diedojt gávnnat sámij birra, dættot sån sjuohkkanisátjijn. Lagáp aktisasjbarggo Kirsti vuojnná ållo galggá sajenis åvddål dákkir vijdes sáme fálaldahka jåhtuj boahtá oajvvestádan. Ienemusát le ruhtadime duogen. Sihke ráddidus, Sámedigge ja suohkan hæhttu dási sæbrrat. – Sámedigge hæhttu sierraláhkáj barggat váj suohkana ållåsit válldi åvdåsvásstádusáv sáme ássjijs ja buorep fálaldagáv sáme álmmugij fállat. Aktisasjbarggo suohkanij ja Sámedikke gaskan luluj buorre viehkkenævvo jus galggá dav nahkat, jáhkká Kirsti Guvsám. – Hæhttup aktisasjbarggoguojmijt åhtsåt. Galggap barggat váj oadtjop Oslo ja Biergun suohkanijt ja ietjá stádasuohkanijt dákkir sjiehtadusájt vuollájtjállet, loabet NSR-politihkkár. Guvsám le læhkám Sámedikken 2005 rájes ja dálla le gierddamahttásin sjaddamin. Fylkkasuohkana ja joarkkaskåvlå lulu ietjá aktisasjbarggoguojme jáhkká sån. – Sámevuohta ruvva gáhtu gå stádajda jåhtå. Dajna hæhttu juojddá dahkat. Hæhttup gierkkamis ráhpuj ájádallat. Galggá bessat sábmen liehket ja oadtjot fálaldagáv vájku gånnå årru ja vájku makkir dárbo dujna li, lehkus dal mánájgárde jali vuorrasijsijda birra sáhka, tjuottjot Kirsti Guvsám. Bivddi stáda sámijt káffaj Muohtatjalme-tjielggidus Sámedikkeráde álgadimtjielggidus Vuona Sámij rijkasiebrre (NSR), aktisasjlissta NSR/Sámeálmmuk belludahka (SáB), Guovdásjbelludahka (Gb), Åarjel-Saemiej Gïelh (ÅaSG) ja Ávjovári Jåhttesábmelattjaj lista sámedikkeráde. Gávdda 2017-2021 Gidábæjvátja árudijá åvdån suddi smávva muohtatjalmátja tjielggis tjáhtjegåjkudissan. Gåjkudisájs tjoagguji ádjagin, ædnon, jávrren, merran; -stuorre le galla daj fábmo. -divtas Muohtačalmmit mav Pedar Jalvi tjálij 1915 (jårggålum julevsámegiellaj Solvår Knutsen Turis) Muohtatjalme-tjielggidus Dát sámediggeráde la ieneplåhkoráde mav NSR/NSR-SáB, Ávjovári Jåhttesábmelattjaj lissta, Åarjel-Saemiej Gïelh ja Guovdásjbelludahka li ásadam – dássta duohku gåhtjoduvvam Aktisasjbarggoguojmmen. Dát álgadimtjielggidus la politihkalasj vuodon aktisasjbargguj sámedikkegávddaj 2017-2021. Sáme aktavuohta mijáv nanostuhttá Aktisasjbarggoguojme ájggu ájggegávdan Sámedikkev jådedit sáme iesjmierredime ja nanos sáme aktavuoda vuojno vuodon. Mij lip akta álmmuk nieljen rijkan, mij lip gievramus gå lip tjoahken ja aktan rahtjap, rijkajrájájs berustahtek. Dán sámedikkegávdan ájggop oaggit stuoves dåjmav gånnå adjáj Sámedikke unneplåhko gullu ja la siegen mierredimprosessajn. Aktisasjbarggoguojme sihti barggat sebrudahkaj avtaárvvusasjvuodajn berustahtek sjiervve, seksualalasj miella, åssko jalik kultuvralasj ja sosiála duogátjis. Dåjma avtadássásasj Sábmáj viertti vijddát gåbttjåt, miellaguoddodahkke bargos sebrudagán, skåvlåjn ja barggoiellemin, barggeåhpadibmáj virggeåhpadusájn. Mijá barggo galggá dagáduvvat vieledime luondov ja dádjadusájn luonndo ja birás li vuodon boahtte buolvajda. Sáme kultuvrra galggá sámij ietjasa ævtoj milta åvddånahteduvvat. Nanos sáme sebrudagá luohtádusájn Sámediggáj Sámedigge l báddnum luohtádussaj sáme álmmugis. Dakkir luohtádus la tjanádum dasi, Sámedigge viertti liehket ja aj vuojneduvvat álmmukválljidum orgádnan mij barggá ålles álmmugij buorren. Danen ájggop strategalattjat barggat luohtádusdahkamijn ja árvustallamij åvdås, jåvsådittjat badjásasj måhkkåj mij la rabás, nanos ja sebrudahtte Sámedigge edna luohtádusájn álmmugis. Sámedigge viertti bærrájgåhtset sáme sivijlasebrudagáv viehkedime dåjmalasj bájkálasj sebrudakåvddånahttemij ja láhtjemin sáme organisasjåvnåj aj berustiddjejuohkusij barggoævtojt nannitjit. Nannit friddja ja diededum sáme almulasj dágástallamav la barggo gånnå Sámedigge viertti akta moadda viehkediddjijs liehket ja dåjmalattjat láhtjet dakkir dágástallamij. Aktisasjbarggoguojme vuojnnep bargoma baktu Sámedikken la åvdåsvásstádus sebrudahtte dágástallambirrasav dagátjit, ja dåhkkidittjat guhtik guojmáma berustimev gåvvån duohta gieresvuodas sáme sebrudakåvddånibmáj. Bisodittjat nannusap rámmaævtojt ja buorep aktijvuodav juollodime ja láhkavadde oajválattjajda, ájggop barggat vaj Sámedikken dán gávda birán galggá stuoves åvdåstiddjedoajmma oajvvestádan. Sáme riektá ja iesjmierredibme sihtá aj javllat riektá iehtjama organisieritjit, ja ásadittjat institusjåvnåjt hiebadum mijá sebrudakdárbojda. Álmmuk aktiduvvá - sáme rádjágádodibme Aktisasjbarggoguojmijn la ulmme stáhtarájá galggi binnemus hieredibmen liehket mijá avtastallamij nubbe nuppij álmmugin. Sáme rádjágádodibme galggá vuoroduvvat ja sierra politihkalasj åvdåstimsuorggen sámediggeráden sjaddat. Sáme Parlamentárálasj Ráde baktu ja aktan Sámerádijn, ájggop álgadit nammadusáv åttjudit sáme rádjágádodimev guoradalátjit, åniájggásasj ja ja guhkesájggásasj dåjmaj. Guhkesájggásasj ulmme l boahtte aktisasj sáme álmmukválljidum orgádna. Ienep åniájggásasj perspektijvan ájggop vuorodit dåjmajt ma hiebadahtti válggaårnigijt, duola dagu aktisasj válggabiejvve. Guovloj rájájrasstijiddje sáme aktisasjbarggo galggá nanostuhteduvvat. Aktisasjbarggoguojme sihti barggat, Sáme giellagálldo stuoves gájksáme institusjåvnnån, ienep aktisasjbarggo rájáj rastá skåvlåj gaskan, aktisasj oahppoplána, ja ådå sjiehtadallamijda Nuorttarijkalasj sámekonvensjåvnnåj tjuovvo ratifisierimij. Boahtte buolvajda vierttiji sáme riektá tjårggiduvvat Aktisasjbarggoguojmij mielas sáme riektá luondoluohkojda viertti dåhkkiduvvat nannitjit materiála kulturvuodov sáme álmmugij. Mij ájggop joarkket guhkesájggásasj bargov sáme riektáj dåhkkidimev lágajn åttjudit, duola dagu ulmijn AN deklarasjåvnnå álggoálmmugij riektá birra (UNDRIP) oassen Vuona lágajs sjaddá ja sámepolitihkav tjårggitjit mijá aktisasj sáme riektájt. Dán gávdan ájggop barggat vaj Sámeriektájuohkusa 2 (SRJ2) gåtsedibme ruvámusát vas jåhtuj boahtá, adjáj dan baktu bivddit jut Konsultasjåvnnåláhka, mav åvdep Sámediggeráde gidán 2017 hilgodij, ådåsis árvustaláduvvá. Madi tjoavddusijt SRJ2:aj vuorddep, Aktisasjbarggoguojme sihti nannit vaj aktisasjbarggosjiehtadus Statskogajn tjadáduvvá látjátjit båddåsasj årnigijda bájkálasj háldadibmáj ja buorep tjanástagáv sjiehtadusás riektáåmastiddjijn sjiehtadusá doajmmaguovlon. Aktisasjbarggoguojme sihti aj vuorodit barggat åttjudit rievddadusájt minerállalágan sáme berustimijt gruvvodåjmadagáj gáktuj tjårggitjit. Sáme gudi rahtji ietjasa kultuvrav bisodittjat duon dán ássjesuorgen mijáj gájkaj åvdås noadev guoddi. Aktisasjbarggoguojme sihti e galga galluga rahtjat, ja mij ájggop vuorodit riektáprosessajt doarjjot ássjijn ma prinsihpalattjat li ájnnasa. Mij ájggop barggat årnigijt åttjudittjat ma doarjju sáme riektáåmastiddjij máhttelisvuodajt ietjasa riektájt bælostittjat. Ållagasj sihti Aktisasjbarggoguojme vuorodit politihkalattjat stuorra ja prinsihpalasj riektáássjij barggat, duola dagu Nussir, Fosen, Stokkfjellet, Rástegáisá, Nasafjell ja Deanu-sjiehtadus. Mij vuojnnep dárbov åtsådalátjit suorgijn ma guosski riektásuorggáj ja sáme vidjurijda. Vájmogiella viertti gullut ja aneduvvat Nannit ja åvddånahttet sáme gielaj boahtteájgev la oajvvebarggon Sámediggáj. Dán gávdan dættoduvvá VAT 2016:18 Vájmogiella/Hjertespråket gåtsedimev, bargon sáme giellarefårmajn. VAT 2016:18 dættot mánáj ja nuoraj riektáv ja máhttelisvuodav sámegielav åhpatjit, ja dat la aj Aktisasjbarggoguojmij vuorodibmen gåtsedimbargon. Sámegielak fálaldagá galggi tjårggiduvvat ja Sámelága giellanjuolgadusá gåtseduvvat, duola dagu bærrájgæhttjama/oatsodiddjedåjmaj baktu. Aktisasjbarggoguojme sihti barggat bihtámsámegiela tjállemvuogev mierredit. Duodden dájda ájggop joarkket vuorodimev, ållessjattuk sáme bessi njálmálasj sámegiellaåhpadimev oadtjot, joarkkemin giellaguovdátjijt doarjjot, ásadime ienep giellaguovdátjijt ja arienájt sámegielav anátjit. Mij ájggop barggat vaj gájkka ådå almulasj huodnaha sámegiellaj galbbiduvvi. Duohtavuohta såbadibmáj – jådedimfábmo moattebelakvuodav ja dádjadusáv tjårggitjit Aktisasjbarggoguojme sihti rámmajt mandáhttaj, kommisjåvnå sebrulattjajda ja barggovuohkáj dahkat, aktan Stuorradikke ådå presidænntanjunnjutja mij guosská Stuorradikkes mierredum duohtavuoda- ja såbaduskommisjåvnnåj. Mij ájggop láhtjet dilev buorre barggovuohkáj ja arienájda gånnå sáme álmmuk bæssá árvvalusájt dán bargguj buktet. Kommisjåvnnå sjaddá ájnas ræjddon vaj åvdep ájge háve galgalulun savvet aktugasj ulmutjin ja aj aktisattjat sáme álmmugin, valla barggo vuorbástuvvá dåssju jus gåtseduvvá vijddásasj máhtudaklassánimijn ieneplåhkoálmmugin. Dåssju stuorsebrudagá duodastime åvdep ájgev mij duodaj såbadimev åmastip. Gå dav ienemusát dárbaj – de la ájnnasamos huvsov ja buorre varresvuodadievnastusájt oadtjot Aktisasjbarggoguojme sihti barggat tjårggitjit sáme mánájt ja nuorajt buorre ja oaggás sjaddamævtojt. Dát gåbttjå tjielgga politihkalasj ratjástimev vierredago gáktuj lahka gasskavuodan ja råhtsatjime gáktuj, givsedimev hieredime dåjma ja struktuvralattjat barggat hieredittjat hæjosvuodav mánáj gaskan sáme guovlon. Ájnas la, sáme duostoduvvi varresvuodadievnastusájn ietjasa giellaj, ja dádjadusájn sáme kultuvras ja histåvrås. Mij ájggop barggat vaj sáme perspektijva galggi bærrájgåtseduvvat nasjåvnålasj varresvuohtaj guosske prosessajn, tjårggimin sáme åvdåstimev varresvuodadåjmadagájn ja vaj sáme galggi duosstot sámegielak máhtudagáv hiehtediededimdievnastusás gitta gájkkásasj- ja tjiehppevarresvuodadievnastussaj. Aktisasjbarggoguojmij mielas la råhtto sáme psyhkalasj varresvuodadåjmadagáv buoredittjat. Tjårggitjit vaj nasjåvnålasj perspektijva bærrájgåtseduvvi luluj SANÁG (Sáme nasjåvnålasj máhtudakguovdásj – psykalasj varresvuodasuoddjim ja gárevsælgga) sirdeduvvat Helse Finnmark:as Helse Nord:ij. Dat sihtá javllat, mij ájggop bajedit fálaldagáv psykalasj varresvuodasuoddjimin julev- ja oarjjelsámeguovlon, juogu dal vijdedime SANÁGa fálaldagáv jali aktidime ja organisatåvrålasj dåjmaj. Mij ájggop barggat vaj sáme nasjåvnålasj varresvuodapárkka duohtan sjaddá ja ájggop dajna barggat. Duodden Aktisasjbarggoguojme ådå guoradallamav skihppijviessovuogádagás Finnmárkon doarjju, ja gåtsedit varresvuodastruktuvrajt ålles sáme álmmugin. Aktisasjbarggoguojme doarjju bargov guovlomedisijnalasj guovdátjis Ájluovtan. Mij ájggop barggat vaj gájkka sáme ja ållagasj sáme vuorrasa, árvvusasj varresvuoda- ja huksofálaldagáv oadtju, ja aktisasjbargon Sámedikke vuorrasijráden ájggop sáme vuorrasij ájggomusáv hábmedit. Aktisasjbarggoguojme sihti duodden barggat ásadittjat sámegielak huksofálaldagájt aktisasjbarggosjiehtadusáj suohkanij baktu. Aktisasjbarggoguojme sámediggegávdav sihti dahkat sámediggediedádusáv LHTBQ+ dahkat, buoremus láhkáj tjårggitjit LHBTQ+ ulmutjijda avtaárvvusasjvuodav. Sáme vuodoæládusá – ájnas kultuvrra ja biebbmobuvtadiddje Sámen Mij ájggop nannit ådåstuhtte æládusåvddånahttemav ja sáme vuodoæládusájt. Dat sihtá javllat tjårggit bessamav ja joarkkemav dálásj areálajda ja guoddelis luohkojda. Mij ájggop nannit árvvoháhkuhimev ienep joarkkebuvtadimijn biebbmobuvtadimijn ja vuorodime bájkálasj biebmov åvddånahttemin buktagijt, distribusjåvnåjn ja márnánahttemijn. Aktisasjbarggoguojme sihti tjårggit luondon ja birrasav vaj da bissu vuodon årromij buolvas buolvvaj. Duodden rájnna ja bájkálasj biebbmobuvtadibmáj, li gájkka vuodoæládusá siegen bisodime kultuvrav ja årromav. Vuodoæládusájn li dålutjis dáhpe tjoahkkedoajmman, ja mij ájggop dajt bærrájgæhttjat. Sáme árbbedábálasj máhtudahka l ájnas roallan vuodoæládusájn, ja Aktisasjbarggoguojme sihti barggat dáv máhtudakvuodov nannitjit oassen háldadibmes ja tjårggitjit máhtudakvaddemav boahtte buolvajda. Mij ájggop nannit diedojt konsultasjåvnnåriektá birra mav riektáåmastiddjijn la álmmukriektá prinsihpaj milta, máhtudaklåpptimdåjmaj baktu. Urudisháldadibme viertti ienebut binnedit massemijt urudisájs vaj vuodoæládusáj guohtomvuodo nanniduvvá. Urudislågo árbbedábálasj guohtomguovlojn ja ållagasj njoalodimednamin viertti binneduvvat, ja viertti aj tjårggiduvvat jut máhtudakvuodo mij guosská urudisájda oalle lågojt vuosedi. Aktisasjbarggoguojme sihti tjårggit vaj hávsagusj háldaduvvá ja vaj látjeduvvá låhkoregistrierimij hávsaguttjas ja goasskemis, mij lågojt guoddelis láhkáj hiebat. Dán gávdan Aktisasjbarggoguojme sihti barggat boatsojsujtov nannitjit ja åvddånahtátjit familljavuododum æládussan ja iellemvuohken gånnå boatsojsujttogielav bisodit ja kultuvralasj guoddelisvuohta li vuodon, sæmmi gå tjårggi ekonomalasj sisboahtovuodov. Mij ájggop barggat vaj boatsojæládusláhka ållåsit ådåsmahteduvvá ja vaj Sámedikke roalla akta moatte premissavaddijs boatsojsujttopolitihkkaj ednagit nanostuhteduvvá sámediggediedádusá 2016 milta. Sámedigge galggá biebbmodepartementajn konsultierit åvddåla sjiehtadallama boatsojsujttosjiehtadusá jåhtuj biejaduvvi. Vuodon konsultasjåvnåjda la dat árvvalus boatsojsujttosjiehtadussaj mav Sámedikke ållestjåhkanibme giehtadallá. Aktisasjbarggoguojme sihti nannit æládusá kultuvralasj ja ekologalasj guoddelisvuodav ja ekonomalasj vuodov æládussaj duola dagu boatsojsujttovijddudagájt tjårggimin. Aktisasjbarggoguojme sihti tjårggit álmmuga guollimriektáv lága baktu dåhkkidimijn ja guoddelis háldadimijn guollimluohkojs. Merrasáme materiálla kultuvrravuodo viertti tjårggiduvvat dan baktu, årroma bisoduvvi mij gåbttjå stuoves guoddelis æládusvuodov. Aktisasjbarggoguojmen sihti barggat merrasáme æládusstrategijja åvdås dáv bærrájgåtsåtjit. Mij ájggop barggat vaj biebmadimdåjma háldaduvvi dajna vuogijn vaj ájnas gådem- ja guollimsaje e biejsteduvá ja vaj sáme riektáåmastiddje dakkir ássjijn bærrájgåtseduvvi. Aktisasjbarggoguojme sihti nannit vaj ednambarggosuorge guovdásj roalla bisodime bájkálasj biebbmobuvtadimev, sáme gielav ja kultuvrav nannimin vuodov ednambargguj sáme guovlon. Vuordedahtte vuoge æládussaj ja aktisasj dåjmajt vuorodibme, investierimijt, rekruttierim ja máhtudaklåpptim ednambarggosurggáj li guovdátjijn dan bargon. Sámedikke roalla premissavadden ednambarggopolitihkkaj galggá nanniduvvat. Sáme miehttsim la ájnas oassen materiálla kultuvrravuodos. Mij ájggop barggat vaj sáme miehttsim buorebut lágajn dåhkkiduvvá. Dát gåbttjå æládusvuodov sijdajda, ja aj kultuvrraguodden ja gåvvån sáme identitehtas. Mij ájggop barggat vaj gilij riektá ådåstuhte luohkojda ietjasa lagámus duobddágijn dåhkkiduvvi ja bájkálasj háldadibmáj. Motåvrråjåhtulagáv hiebadibme galggá viehkedit doarjjot, joarkedit ja ja åvddånahttet árbbedábálasj miehttsimav ja tjuohppamav gånnå bájkálasj álmmuk galggá vuoroduvvat. Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj njuolgadusá motåvrråjåhtulahkaj luluj tjadáduvvat vaj njuolgadusá doarjju, joarkká ja åvddånahttá árbbedábálasj miehttsimav ja tjuohppamav. Njuolgadusá galggi bærrájgæhttjat sámij riektáv bisodittjat ja åvddånahtátjit mijá árbbedábálasj viessomvuogijt ja æládusájt. Boahtteájggásasj ja ådåstuhtte æládusåvddånibme årromav nannitjit Tjårggitjit buorre åvddånimev sáme viessomvuohkáj, årromij, kultuvrraj ja giellaj viertti vuorodit luondov, birrasav ja ådåstuhtte æládusájt. Aktisasjbarggoguojme sihti vuorodit ådåstuhtte æládusåvddånimev iehpeådåstuhtte æládusåvddånime sajen, ja moattebuolvak perspektijvav vuodon adnet. Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj infrastruktuvrra dagu mobijlla- ja internæhttagulludahka sáme guovlon buoreduvvá gå vidnudagá dáv infrastruktuvrav biggiji. Aktisasjbarggoguojme sihti barggat nannitjit bessamav vádákapitállaj ja innovasjåvnnåj hábmedum doarjjaårnigijt sáme viddnodåjmadiddjijda ja vaj ienep viddnodåjma tjårggiduvvi. Mij ájggop joarkket dåjmajt máhtudaklåpptimijn álgadiddjijda guoddelis æládusdåjmajn ja álgadimdårjaj sáme viddnodåjmadiddjijda. Adjáj dåjma ma bærrájgæhttji årnigijt rádediddjijda ja bagádallijda vidnudakálgadiddjijda li ájnnasa. Sáme mannoæládus vuoroduvvá joarkke vuorodime oalle mannoæládusbuktagijt ja bargujn Sáme mannoæládus 2.0. Aktisasjbarggoguojme vuojnni mannoæládusbuktaga ma li tjanádum vuodoæládusájda bukti máhttelisvuodajt ájn ienep árvvoháhkuhibmáj sáme guovlon. Kulturæládusá ja sáme sjuggelis æládusá li sjaddamin ja mij ájggop vilá barggat rámmaævtojt nannimin kulturæládusájda, sjuggelis æládusájda ja innovatijva æládusájda åvddålijguovlluj. Aktisasjbarggoguojme sihti vuorodit duojev kultuvrran ja æládussan. Sámediggediedádus duoje birra galggá dán gávdan mierreduvvat. Mij ájggop barggat joarkke vuorodimijn årnigijt duodjebagádallij ja máhtudaklåpptimdåjmaj duodjeæládusán guovlon dagu Oarjje-Vuodna, Divtasvuodna, oarjjelsáme guovllo ja merrasáme guovllo, duodden dajda guovlojda gånnå dálla li juo duodjebagádalle. Årnik duodjebagádallij galggi dán gávdan árvustaláduvvat. Kultuvrra biebbmon sielluj ájádusáj, sjuggelisvuoda ja almasjvuoge hábbmimfámo baktu Sáme kulturpolitihkka l moatten suorgen, girjálasjvuohta, musihkka, juojgos, festiválla, teáhter, duodje, dájdda, filmma, valástallam ja sáme æjvvalimsaje. Sáme álmmugin la riektá åvdep ájggáj, dálásj ájggáj ja boahtte ájggáj. Sáme bájkkenamá, kulturmujto ja aj kulturárvvogávne duodasti sáme årromav, luonndoávkástallamav ja åvdep histåvråv. Gájkka dakkir duodastime li álkkebun dahká sáme identitiehtav bisodit ja sáme riektáv tjuottjodit. Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj sáme dávvervuorká galggi gárveduvvat duostutjit kulturárbbedávverijt máhtsadimprosjevta Bååstede baktu, ja aj dávverijt vuorkudittjat bælostahtte láhkáj, ja aj gaskustittjat máhtudagáv sáme sebrudahkaj ja iehtjádijda. Mij ájggop rámmaævtojt tjårggit vaj sáme almmudagá vilá galggi máhttet digitála oahpponævojt ja ietjá almodusá sáme gielajda buktet, ja sáme almmudagájda ja tjállijda vaddet buorep vájkkudimev girjálasjvuodav almodime. Dán gávdan ájggop vuorodit digitála tjoavddusijt sáme girjálasjvuoda juogadibmáj nannitjit sámij máhttelisvuodav sáme girjálasjvuodav lågåtjit. Medijá lulun spiedjildasstet sáme kultuvra moattebelakvuodav ja moatte sáme gielajt. Danen Aktisasjbarggoguojme sihti åvdedit tjielggidusáv sáme medijá birra dán gávdan. Mij vuojnnep sáme máná ja nuora dárbahi applikasjåvnåjt, dáhtáspellajt, sáme mánáj-tv fálaldagáv, nuorajprográmma ja sáme filmajt. Aktisasjbarggoguojme sihti barggat buoredittjat bessamav dákkir fálaldagájda. Mij ájggop barggat vaj Sáme rijkajgasskasasj filmmaguovdásj ájn ienebut máhttá láhtjet filmajda duon dán formáhtan ja duon dán ulmmejuohkusij. Aktisasjbarggoguojme sihti barggat duohtan dahkat kulturhuodnahijt Saemien Sijtij, Várdobájkkáj, Sáme nasjonálla teáhterij Beaivváš, ja aj sáme dájddadávvervuorkáv. Barggo gåbttjå nannit ådå modellajt sáme kulturhuodnahijt ruhtadit aktan ietjá oajválattjaj. Dán gávdan Aktisasjbarggoguojme sihti barggat åvddånahtátjit Ä´vv Saami muʼzei:av Njauddâmin oajvveinstitusjåvnnån gålldåsáme duodjáj, kultuvrraj ja giellaj. Aktisasjbarggoguojme sihti aj gåtsedit doajmme bargov nannimin duodastimguovdátjav Áltá-æno duodastime vuosstáj Mázen. Mij ájggop tjårggit bæjválasj dåjmajt sáme huodnahin Oslon dajna vuogijn jut guovdásj oadtju stáhtus sáme giella-, kultuvrra- ja diehtojuohkemguovdátjin. Barggo sáme huodnahav Tråmsån åttjudit joarkeduvvá. Aktisasjbarggoguojme sihti barggat åttjudit institusjåvnnå sijdav vuelie/luode/vuole gáktuj. Sáme festiválla li ájnas ariednán ja æjvvalimsadjen dájdav ja kultuvrav sáme álmmugij gaskustittjat. Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj sáme festiválajda åvddånahttemmáhttelisvuodav nanniduvvi. Máhtudahka boahtteájgev hábmet – åhpadibme ja mánájgárddefálaldahka li ájnas vuodon Akta dajs dåbmaramos dåjmajs bisodittjat sáme gielav ja kultuvrav boahtteájggáj la tjårggit vaj sáme máná bessi sáme mánájgárddesajijda. Aktisasjbarggoguojme danen sihti barggat tjårggimin vaj sáme mánáj riektá sáme mánájgárddesajijda duodastuvvá lágajn. Duodden ájggop vuorodit lasedit sáme mánájgárddesajijt aktisasjbargon mánájgárddeåmastiddjij ja suohkanij mánájgárddeoajválattjan. Mijá mielas sáme mánájn la riektá sáme mánájgárddefálaldahkaj mij la buorre ja buorre kvalitehtas. Mánájgárddefálaldahka galggá mánáj gielav ja kultuvrav bærrájgæhttjat ja liehket vuododum sáme árvojs mij «gal dat oahppá» ja ulmijn nannitjit máná máhttelisvuodav ietjas iesjrádálasj almatjijn. Dán gávdan ájggop barggat viehka sáme åhpadiddjevuorodimijn gånnå rekruttierim åhpadiddjeskåvlåjda vuoroduvvá. Sámegielåhpadus oahppijda sámegielaj vuostasjgiellan viertti ållagasj nanostuhteduvvat gånnå li oahppejuohkusa duon dán gielladásen, tjårggitjit boahtte åhpadiddjijt ja ietjá giellamáhtudagáv. Mijá mielas árbbedábálasj åhpadibme sámegielan gånnå åhpadiddje l klássalanján galggá vuoroduvvat nav guhkás gå máhttelis, ienni gå guhkásåhpadibme, ja mij ájggop aktan skåvllååmastiddjij barggat dáv bærrájgæhttjat. Dan aktavuodan gånnå guhkásåhpadibme galggá tjadáduvvat, mijá mielas dakkir åhpadibme galggá doarjoduvvat guosseoahppeårnigij ja/jali giellalávkkomårnigij. Dát viertti tjielggiduvvat guovdásj njuolgadusájn, ja mij ájggop aj barggat åhpaduslágav nannitjit, priváhtaskåvllålágav ja dajda gullumin njuolgadustjállagijt vaj sáme oahppij riektá sáme åhpadussaj ja bessam sáme oahpponævojda bærrájgehtjaduvvá. Dárbbo l ienep sáme varresvuohtabarggijda ja Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj fáladuvvá sáme skihppijsujtáråhpadus. Sáme oahpponævvobuvtadibme vilá ednagit vuoroduvvá dán gávdan. Mij galggap tjårggit ienep digitála oahpponævojt ja oahppoluohkojt buorre kvalitehtajn ja barggat vaj skåvllååmastiddje tjårggi vaj oahppe bessi adnet dajt oahpponævojt ma li juo buvtadum. Aktisasjbarggoguojme sihti tjårggit vaj guovdásj oajválattja åvdåsvásstádusáv válldi åvddåbargos, tjadádimes ja bargos mij maŋŋela tjuovvu nasjåvnålasj gæhttjalimijs sáme vaj dáj kvalitiehtta tjårggiduvvá. Mij ájggop barggat hieredittjat givsedimev ja ájggop lahka aktisasjbargov SNPNjn (SUPUjn) ja guoskavasj nuorajorganisasjåvnåj tjårggitjit givsedime hieredime dåjmajt. Aktisasjbarggoguojme sihti vuorodit joarkke oassálasstemav guojmmevuodan givsedime vuosstáj ja åvddånahttet materiálajt ja oahpponævojt mánájgárdijda ja skåvlåjda givsedimev hieredittjat. Aktisasjbarggoguojme sihti barggat nannitjit stipendajt oahppijda gænna li sámegiella fáhkan joarkkaskåvlån. Mij ájggop barggat nannitjit viddnooahppe.årnigijt boatsojæládusán, ietjá vuodoæládusájn ja duojen. Guovlloåvddånahttem ja rijkajgasskasasj barggo Mij ájggop barggat vaj guojmmevuohta suohkanij, fylkaj, ja iehtjádij åvdåsvásstádusájn dievnastusás sáme álmmugij vilá nanostahteduvvá. Aktisasjbarggosjiehtadusá gåtseduvvi ja aktelattjat åvddåj biejaduvvi Sámedikke ållestjåhkanibmáj aktisasj ássjen. Sjiehtadusá galggi tjårggit buorep dievnastusájt álmmugij. Dán gávdan Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj Sámedikke sjiehtadusá stuoráp stádaj bærrájgæhttji sáme álmmuga dárbojt mánájgárdde- ja skåvllåfálaldahkaj, fálaldagáv åhpadimes ja nannimis sáme gielajt, sáme æjvvalimsajijt ja kultuvrrafálaldagájt. Ájnas le, fáladuvvá giellakursajt ja aj åhpadusáv sáme gielan universitiehttadásen stádajn aktisasjbargujn Sámi Allaskåvlåjn, Nuortta Universitiehtajn ja Tråmså (Romsa) Universitiehtajn. Aktisasjbarggoguojme sihti vijdábut barggat vaj sáme profijllaskåvllå gæhttjaluvvá oassen aktisasjbarggosjiehtadusájs. Mij ájggop barggat vaj aktisasjbarggosjiehtadusájn Roandema suohkanijn massta duola dagu sáme mánájgárddefálaldahka ja æjvvalimsadje la oassen. Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj åhpadusfálaldahka Aarborte sámeskåvlån joarkeduvvá ja vaj kulturhuonaj Rørosan duohtan sjaddá. Aktisasjbarggoguojme barggi vaj ienep suohkana ja fylkasuohkana galggi oassen sáme giellaháldadimguovlos sjaddat. Aktisasjbarggoguojme li vuojnnám oajvvadusáv oarjjelsáme stuorradiggediedádusás. Mijá mielas la dat buorre oajvvadus ja ájggop barggat vaj Stuorradigge dav vuorot. Mij ájggop barggat vaj suodjalimprosessa e galga bájkálasj sáme adnemav muhttet. Aktisasjbarggoguojmij mielas berustibme riektágatjálvisájs ja rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo máhtti viehkedit álggoálmmukperspektijvav låpptitjit mij guosská globála aktisasj hásstalusájda dagu hæjosvuohta, varresvuohta, bessam åhpadussaj, dálkádahka ja birás. Midjij la dat solidaritiehttaássjen, valla aj ájnas åtsådallamijt juogadittjat, ja iehtjama hásstalusájt åvdedittjat. SISADNO: Sámedigge Sáme aktisasjbarggo Giella Varresvuohta ja hukso Åhpadus ja mánájgárde Alep oahppo ja máhttoåvddånahttem Kultuvrra ja valástallam Duodje Duobddága ja birás Æládus ja årrom Media ja guládallam Rijkajgasskasasj barggo Iellemvuojnno ha vuojŋŋalasj árvo VSR ájggu barggat nav vaj: SÁME AKTISASJBARGGO VSR ájggu barggat nav vaj: GIELLA VSR ájggu barggat nav vaj: VSR ájggu barggat nav vaj: Mij guosská MÁNÁJGÁRDIJDA de ájggu VSR barggat vaj: Mij guosská SKÅVLÅJDA ájggu VSR barggat vaj: VSR ájggu barggat nav vaj: KULTUVRA gáktuj sihtá VSR dájt ássjijt låpptit: VALÁSTALLAMA gáktuj sihtá VSR dájt ássjijt låpptit: NSR galggá dáj åvdås barggat: VSR galggá barggat dáj ássjij gáktuj: Mij guosská BOATSOJSUJTTUJ ájggu VSR barggat váj: Mij guosská GUOLLIMIJ ájggu VSR barggat dáj ássjij åvdås: Mij guosská EDNAMBARGGUJ ájggu VSR barggat váj: Mij guosská MIEHTTSE- ja TJOAHKKEÆLÁDUSÁJDA ájggu VSR dájt ássjijt låpptit: Mij guosská SÁME ÁLGADIBMÁJ JA INNOVASJÅVNNÅJ ájggu VSR barggat váj: VSR ájggu dáj ássjij åvdås barggat: VSR ájggu dáj ássjij åvdås barggat: VSR ájggu dáj ássjij åvdås barggat: Sån sihtá ienep sáme huksoviesojt, ienep åhpadum sáme skihppijsujttárijt ja sáme guovllomedisijnalasj guovdátjijt. – Sámijn aj galggá buorre varresvuodafálaldahka, javllá Ann-Mari Thomassen (Viestarmera válggaguovllo NSR áirrasa ja 1. kandidáhta). Ann-Mari Thomassen. Viestarmera válggaguovllo NSR áirrasa ja 1. kandidáhta. Sáme varresvuodafálaldahka le ájnas Ann-Mari Thomassenij ietjas vásádusáj diehti. Ietjas vásádusá ham álu politihkav buoredi. Sijdan årru ietjas sámegielak iedne siegen, jur dan diehti gå sihtá sunji jasska vuorastimbiejvijt vaddet. – Moaddása lip mij lagámusá gudi måråstip gåktu mijáj vuorrasij árkkabiejvve sjaddá gå edesti nagá ietjasa sujttit, javllá sån. Sáme varresvuohta dikken Danen galggá Sámedigge tjielggasit sáme varresvuoda ássjijt låpptit direktoráhta, departementa ja varresvuodaviddnudagáj åvdås. Uddni bæssá Sámedigge stivrraájrrasijt nammadit Helse Nordaj, valla Thomassen vájllu dåjmalasj politihkav mij tjielggi majt stivrraájrrasa galggi ietjasa ámmádin åvdedit ja oajvvadit. – Maŋŋel gå lip stivrraájrrasijt nammadam de sjávvun, ep gulá majt li varresvuodaviddnudagán nagádam. Hæhttup juojddáv dájna dahkat váj Sámedigge agev máhttá dåjmalasj varresvuodapolitihkav åvddånahttet, javllá sån. Ja varresvuodaviddnudagá li ájnnasa, da ham fálli sáme varresvuodafálaldagáv. Gå Sámen le nav guhkke manádit – skihppijviesojda aj – de galgaj gæhttjalit ásadit sáme distriktmedisijna guovdátjijt váj sáme oadtju fálaldagáv gåggu årru. – Dálla barggi guovlomedisijna guovdátjijn Ájluovtan, ja dáv bargov NSR ållåsit doarjju, javllá Thomassen. Sáme huksovieso Vuorrasij vieso li aj ájnnasa. Márkásáme guovlon li NSR:a sámesiebre aktan Loabagáddie Siida (SFF) dåjmalattjat barggam dán vuoksjuj. – Boahtám lip dan rádjáj váj Skáne suohkan ságastallamtjåhkanibmáj gåhtjoj ja dassta lip viehka ávon. Evenássje suohkan lij aj fáron. Danen gå márkáguovlojn dárbahip sáme vuorrasijsijdajt, dættot sån. Dav le iesj vásedam. Varresvuodabargge li Ann-Mari Thomassenij riŋŋgum suv dålkkudahtátjit gå ælla ietja buktám ietjasa pasientaj guládallat. – Dárbahip ienep sáme giellamáhtudagáv bæjválasj sujton ja huvson. Luojvot lev dålkkån barggam. Dav lev dahkam danen gå æhtsáv ietjam álmmugav, valla lev suohkanijt diededam návti ij galga liehket. Akti muhtem vuorrasap ulmusj goaloj ja sidáj ienep biktasijda gárvvunit. Dát le ham ållu vuodulasj dárbbo, danen hæhttup kursajt fállat váj bæssá bæjválasj sujton guládallat årroj – jus biebmov dárbahi jali gåggu báktji, javllá sån. Sáme dålkkumdievnastusájt hæhttu aj nannit, dagu skihppijviesojn ja hiehtevuosstájválldemijn Hárstán, Narvijkan ja Bådådjon. – Sáme pasienta galggi bessat liehket jasska. Danen hæhttu Sámedigge barggat váj oadtju sáme giella- ja kulturmáhtudagáv oahpposystemajn. Sáme pasienta li lándav miehtáj, ij dåssju sáme suohkanijn. Skihppijsujttárijn, viehkkesujttárijn ja dåktårijn galggi sáme giella- ja kulturdádjadus, javllá sån ja le gárves sáme varresvuodapolitihkav vijddásappot åvddånahttet Sámedikken. Kultuvrra ja barggosaje Kirsti Guvsám: Sihtá ielle sámestádaj Sáme nuora dárbahi bargojt jus galggi smáv bájkijn årrot. Viktor Inge Paulsen (Viestarmera válggaguovllo NSR 2.kandidáhta) sihtá sáme kultuvrav låpptit nuoraj gaskan. Viktor Inge Paulsen. Viestarmera válggaguovllo NSR 2. kandidáhta. – Vuoj man buorre le gå nahkap dájt guokta ulmijt ållidit kulturbarggosajij ja kulturæládusáj tjadá, javllá Viktor. Sijdan Divtasvuonan jådet Doajmmasiebrre Julev-Sámev (DSJ) ja sån le aj Julevsáme Vahko boahtte prosjæktajådediddje. – Mån dåbdåv ájnnasamos majt máhttep dahkat váj julevsámegielan ja kultuvran galggá tjuovggis boahtteájgge le dav vuojnnusij buktet ja vuosedit nuora máhtti árbbedábijt adnuj válldet ådåájggásasj væráldin aj, javllá Viktor. Álgadibme – Hæhttup gáhttit jut stuorámus ja ájnnasamos sáme birrasa åvddålijguovlluj e stádajda ásaduvá. Julevsáme kultuvrra buoremusát bierggi julevsáme dáfon, danen le mijá duogen nuoges barggosajijt ásadit váj bæssá dáppe årrot, javllá nuorajkandidáhtta. Dåjma maj åvdås Viktor ájggu barggat li duola dagu kulturbarggosajij ja kulturæládusáj doarjjagav vijdedit, aktan almma láhkáj vuorodit álgadimev. – Dåjma dagu álgadimprosjækta Indigee li viehka ájnnasa. Hæhttu bessat oadtjot doarjjagav viddnudagájt ásadittjat aktan buorre prográmmajda bessat gåggu ájálvisájt bæssá åvddånahttet ja viehkev oadtjot værmádagás, låhpat Viktor Inge Paulsen. Ságastallám boahtteájge ådå ja stuoráp Hábmera suohkanin birra. Joarkkan suohkanrefoarmmaj gåhttju Sálto sámesiebrre NSR ságastallamij ja dágástallamij ådå Hábmera suohkana birra ja gåktu suohkan galggá sáme suohkanin. Makkira li hásstalusá ja vejulasjvuoda ådå suohkanstruktuvraj, ja gåktu galggá Hábmera suohkan dahkat julevsáme gielav ja kultuvrav guovdátjin. Gånnå ja goassa? Mánnodagá, moarmesmáno 15. biejve, kl. 1800, Árran julevsáme guovdátjin, Ájluovtan. Ságastalátjit båhti: Aili Keskitálo, presidænntaoajvvadus NSR Jan Folke Sandnes, bahkojådediddje Hábmerin Mikkel Eskil Mikkelsen, vuostasj ájrasasses NSR Viesstemeran. Åvdåstiddje sáme æjgátsiebres. Diakåvnnå Divtasvuona Girkkulasj aktisasjráde. Giella ja åhpadibme Gåktu galggá ådå suohkan háldadit julevsámegielak åhpadimev mánájgárdij ja skåvlåj? Galggá gus Ájluovta skåvllå sáme profijllaskåvllån? Le gus ulmme fállat sámegiellaåhpadusáv Hábmerav miehtáj? Sjaddá gus Hábmera suohkan buktet háldadahttját julevsámegielav. Varresvuohta Buorre sáme varresvuodafálaldahka vádnunam måttijt jagijt. Gåktu máhttá sihkarasstet buorre sáme varresvuodafálaldagáv ådå suohkanin? Duodden la Divtasvuona-ássje bájnnim ådåsijt ja sebrudagáv maŋemus jagev. Le gus sáme varresvuodaguovdásj vásstádussan daj hásstalusájda? Árealla ja birás Hábmerin la boandás minerállagávnos. Linnájávrre la guoradaláduvvam ja gå la binnemusát 100 milijåvnå tåna vuodjagierges mij vuordedahtte buktá 25 milliárda rudáv la Linnájávren jáhkedahtte stuorámus gávnos Nuortta-Europan. Duodden guoradaláduvvá minerállagávnnusa ietjá sajijn Divtasvuoana. Gåktus val sjaddá mijá ednamij jus ihti gruvvodåjma Hábmerij ja bieggamillo Divtasvuodnaj? Ålgoduvvi gus sámij berustibme ja riektá? Gulldaliddje gåhtoduvvi gatjáldittjat. Buoris boahtem! Ávvudalli gå Divtasvuodna juogeduvvá NSRa nuorajnammadussaj åhtsåduvvá tjálle 20–25 % virggáj. NSR-N jådet NSRa nuorajdåjmajt. NSR åhtså tjállev gut sjaddá stuoves oassen NSR-familjas, ja máhttá iesjrádálattjat barggat, åvdåsvásstádusáv válldá ja viehket ietjas buorre aktisasjbarggomáhtukvuodajn. Jus buoragit aktan hiehpap de besa nuorajnammadusáv viehkedit ájnas bargoj. Duodden sjatta oassen NSRa dåjmadagás ja dán tjadá besa aj barggat geldulasj bargoj majt dåjmadakjådediddje vaddá. Nuorajnammadusá birra Nuorajnammadus jådet NSRa nuorajdåjmajt, NSRa bieles moalget nuorajgatjálvisáj gáktuj ja NSR:v åvdås sihke nasjonálalattjat ja rijkkagasskasattjat ietjá nuorajsiebrij aktijvuodan. Nuorajnammadusán la jådediddje, nubbejådediddje, gålmmå sebrulattja ja vihtta sadjásasj sebrulattja. Dábálattjat gájka tjåhkani, ja ássjijt mierredi guorrasime/konsensus prinsihpa milta. Nuorajnammadusán la stuoves sadje NSRa rijkkatjåhkanimen. Virge birra Nuorajtjálle barggodahkamusá li duola dagu viehkedit nuorajnammadusáv tjåhkanimijn ja tjåhkanimij gaskan, nuorajnammadusá mærrádusájt tjadádit, barggat nuorajnammadusá prosjevtaj ja sebrulasjbargoj. Virggáj dættoduvvá mássjkisvuohta, berustibme politihkas ja siebrrebargos, duodden aj tjállemmáhtudahka. NSR ájggu nannit dåjmadagá sámegiellamáhtudagáv ådå virgádimij baktu. Danen sávvap åhttse buktá nuortta-, julev- ja/jali oarjjelsámegielav sihke njálmálattjat ja tjállálattjat. Barggosadje l NSRa dåjmadagán Guovddagæjnon, valla árvustallap aj vejulasjvuodav sijdas barggat. Maneldibme l vuordedahtte. Sávvap virggáj álgá nav ruvva gå vejulasj. Bálggá sjiehtadusá milta. Jus li gatjálvisá jali sáva vil ienep diedojt , guládalá nuorajnammadusá jådediddjijn Ánde Trosten, tlf. 928 54 972, jali NSRa dåjmadagájådediddjijn Thomas Myrnes Nygård, tlf. 988 50 273. Åhtsåmus aktan CV:jn viertti liehket NSRa háldon åvddål gålgådismánno 7. biejvve 2015. Åhtsåmus elektråvnålattjat sáddiduvvá e-påsta baktu nsr@nsr.no jali dábálasj påsta baktu NSR, Pb. 173, 9521 Guovdageaidnu. Bivddi stáda sámijt káffaj giella, valla bihtámsáme galggi val diehtet ep la galla sijájt vajálduhttám, javllá Mikkel Eskil Mikkelsen guhti NSR-siebrev Sálto Sámesiebrev jådet ja la NSR:a bajemus ájras Vestarmera válggabijran. Mikkel Eskil (28) boahtá Ájluovtas Divtasvuonan ja sån la dat vuostasj buolvas mánájs gudi bajássjaddin julevsámegielajn vuostasjgiellan mánájgárden ja skåvlån. Æjgádij tjadá la vásedam man låssåt máhttá liehket giela åvdås rahtjat, ja vuojnná ælla åvvå aktak ietjá ássje sebrudagán ma sæmmi ållo dåbdojt ja berustimev båktå dagu sámegiela. tit. Duodden jáhkáv sierraláhkáj hådjånip gå árvvedip man alvos gielladille la, ja gå jårråp ietjama aktisasj giellarahtjas-timen. Dát guosská gájka gielajda, valla sierraláhkáj unnep gielajda. Dássta muv berustibme boahtá, javllá Mikkelsen guhti l Vestarmera válggabijra 1.-kandidáhtta. Giellaådåstus Vallak Aili Keskitalo presidænntan álgij jagen 2013 guorrasij ráddidusájn almulasj giellanammadusáv jåhtuj biedjat. Tjuovvovasj ráddidusájggudagá galggap jåhtuj biedjat moaddásijt dajs dåjmajs majt nammadus buvtij tjielggidusán Vájmo giella. Nora Marie Bransfjell (62) la iellemájgev oarjjelsámegielajn barggam, ja åhpadiddjen sån sámegiela åhpadime hássta-lusájt dåbddå. Dálla la vuostasj sajen NSR:a listan oarjjel sámeguovlon ja akta sivájs la sån sihtá oarjjelsámegielav nannit. jus sihtá ielle sáme gielajt, ja de la sáhka åvdåsvásstádusás organiserima hárráj gitta makkir riektá dujna ja mujna galg gi. Dát la nav alvos barggo váj mij NSR:an miejnnip dárbahip almma nasjonála giellaådåstusáv, javllá Bransfjell. Gájkajda guosská Nora Mariej la árggabiejvve dat mij merkaj juojddáv jus giella galggá bierggit sihke vuorrasij ja nuoraj gaskan. sámegielav ja sámástit sijdan, skåvlån ja gå iehtjádijt iejvviji bájkálasj sebrudagán. Mij politihkkára ep máhte sijddagielav mierredit, valla máhttep gáhttit jut máná oadtju sajijt sáme mánájgárdijn, ja máhttep barggat váj máná oadtju sajijt sáme mánájgárdijn, ja váj skåvlåjn oahppofálaldahka bárrán, javllá Nora Marie. mav giellanammadus aj dálla la doarjjum, javllá Bransfjell. Giellabarggo la prosjækta mij manná moadda buolva åvdåsguovlluj, ja sihke nuora ja vuoras ulmutja hæhttuji berustahttját. Mikkel Eskil ja Nora Marie mielas la ájnas buorre gielalasj aktijvuodajn ållessjattugij ja vuorrasij jus mánájn galggá viesso giella. oahppij, gånnå lasse giellaressursa ja ienep ållessjattuga låggŋiji ålles gielladilev. Dát bådij sadjásis NSR:a ájgen Sámedikken, ja dákkir prosjevtajs sihtap ienebut boahtte ájggudagá. Goarssá lav gå NSR Sálto sámesiebre baktu li jådedam Rádnastallam prosjevtav, mij la sámegielak famil jajda giellaarena. Dájna ájggop joarkket, javllá Mikkel Eskil Mikkelsen. - Ihkap dárojduhttem mijá álmmugav tjuoldij, valla ållu visses lav aktan galggap ietjama gielajt bisodit. Nav ålov vájmo gielav iehttsep, låhpat Mikkelsen. Ienemus sámijn li subttsasa gåktu assimilerimpolitihkka la sijá iellemijda vájkkudam. Dájt subttsasijt galggap gullat gå vijmak duohtavuohta- ja såbadimkommisjåvnåv oadtjop. Dárojduhttema vájkkudusá juohkka sajen gávnnuji, ja vájku sierraláhkáj tjielggasit vuojnnuji dåppe gånnå giella la gáhtum, de ålles álmmuk assimilerimpolitihka noade vuolen gierddin. Henrik Olsen la Gájvuonas Nuortta-Råmsås. Ietjas vásádusáj diehti, måttij jagij rahtjamij sámegiela ja kultuvra åvdås sij-ddasuohkanin, diehtá Henrik Olsen sámevuodav la vejulasj ruopptot válldet, valla dat gájbbet máhtov ja buorremielakvuodav. låggŋit, de hæhttu ieneplåhkosebrudahka dádjadit ja dåhkk-idit assimilerimpolitihkka duodaj gávnnuj. De hæhttup guoradallat mij ajtu dáhpáduváj daj badjelasj 100 jage stáhta assimilerim vibáj, ja gåktu vil uddnik ådå hámij viessu. Dán-na la ham sáhka mijá aktisasj histåvrå birra, javllá Henrik Olsen. Olsen, guhti iesj la akta sijájs gut la gielav massám dárojdu httema diehti, oattjoj åvdåsvásstádusáv dárojduhttemássjij åvdås sámediggeráden 2016:n ja jåhtuj biejaj dav mij dálla sjattaj mærrádussan Stuorradikken jut duohtavuohtakom-misjåvnåv oadtjop. Gå dálla ådåsit válgajda ájggu Gáisi válg-gabijran de la kommisjåvnå bargo tjuovvolibme akta sivájs. nuoges vijdes, ja jut Sámedigge bæssá tjielggasit bargov vájkkudit. Hæhttup bærrájgæhttjat váj ålles sáme sebrudah-ka gullu. Merrasámij subttsasij rájes dajs måttijs unnep bájkijs Sámev miehtáj, gitta subttsasijda lullesámijs gudi hæhkkat gålmå stáhtarájájs æráduvvin, galggi subtsastuvvat. Jus navti galggá sjaddat de hæhttu Sámedigge álgo rájes juo sæbrrat, javllá Henrik Olsen kommisjåvnå bargo vijddudagá gáktuj. Ájnas sáme nuorajda Aj NSR:a nuorajnammadus (NSR-N) li berustahttjám duohtavuohta- ja såbadimkommisjåvnå ásadimes. Ánna-Katri Helanderij NSR-N:an la ájnas 2017 árkkabiejvverasismav dádjadit dárojduhttema vájkkudussan. NSR-N javllin nju-olgga dárojduhttem vil uddnik gávnnu gå ietjasa vuojnov åvdedin guláskuddamin Stuorradikken. buorijn mielajn boahtteájge sisi lávkkit. Valla de hæhttu kommisjåvnnå sjaddat prosæssan masi ålles stuorse-brudahka sæbrrá. Maŋŋela hæhttu máhtto mij kommisjåvnå bargo baktu åvddån boahtá oadtjot ienep sajev oahppoplánajn ja skåvlån åbbålattjat, javllá Helander. histåvråv dåbddåt, váj bessap liehket jaska ietjama identite-htan. Duodden galggi iehtjáda ienebuv oahppat mijá birra kommisjåvnå bargo diehti. Mijá aktisasj histåvrrå galggá bihkusij boahtet. Gå dasi ållip de galgalittjajma aktan váttsatjit åvddålijguovlluj, låhpat nuorajpolitihkkár. NSR válggaprográmma sámediggeguhttalij 2009–2013 Mijá válggaprográmma le vijdes ja guosská ienemus sebrudaksuorgijda. Rijkkavijdes sáme lihttun mij åvddidip ålleslasj sámepolitihkav. Mij doajvvup dån guorrasá mijá visjåvnajda ja ulmijda. Vuona Sámij Rijkasiebrre (NSR) le sáme oajvveorganisásjåvnnå mij vájmmelisát dåjmat kultuvrra-, sebrudak-, ja tjuovggidusbargov ietjas bájkálasj siebrij baktu, ja Sámediggeválggaj oassálasstá. NSR tjoahkki sámijt divna guovlojs ja divna æládusájs ja berustiddjejuohkusijs bargguj aktisasj buorren gájka sámijda. Vuododime rájes jagen 1968 le NSR læhkám máhttelisvuohtan gájka sámijda dahkat ietjas jienav gullut vuona ja rijkajgasskasasj sebrudagájn. NSR le læhkám guovdásj fábmon sáme sebrudakiellemav ja kultuvrav ásadimen ja åvddånahttemin 40 jage alluj. NSRn le læhkám njunnjusattja Sámedikken ásadime rájes gitta 2007 tjaktjaj. 2007-tjavtja hæhttuj NSR åhtsåt låhpadimev sámediggeráden. NSR le dálla njunnjusasj vuosstálasstejuogos Sámedikken. Tjuovvuvasj presidenta Sámedikken le Vuona Sámij Rijkasiebrev åvdåstam: · Sven-Roald Nysnø, Divtasvuodna (1997–2005) Sámediggeválggaj 2009 le NSR rijkatjåhkanibme 2008 válljim Aili Keskitalov presidænntaájrasassán. NSR VISJÅVNNÅ LE: VIESSO JA RÁVAS SÁBME NSR visjåvnnå le moattegerdak ja rávas sáme sebrudagá. Mij barggap oadtjot rabás ja sebrudahtte ådåájggásasj sáme sebrudagá gånnå roaddo ulmusjárvos ja máhttelisvuohta persåvnålasj åvddånahttemij ja vájmmelis oassálasstemij sebrudaktsieggimin dættoduvvá. NSR sihtá åvddånahttet árvojt duola dagu avtaárvvusasjvuodav, dássádusáv, solidaritehtav ja ráfálasj aktisasjvuodav álmmugij gaskan. Mij sihtap bisodit ja åvddånahttet dav moattegerdakvuodav kultuvralasj åvddånbuktemijs ja árvvovuojnojs majt mijá sebrudakiellem le. Danen le ájnnasin joarkket sáme guovlulasj aktisasjbarggovuogijt åvddånahttet, duola dagu sjiehtadusájt, værmádagájt ja æjvvalimsajijt. Sihke árbbedábálasj ja ådåájggásasj årromdábe, gehtjadum rijkajrasstididdje vuojnos vierttiji maŋen váldeduvvat. Boahtteájge åvddånahttem nuorttaguovlojn arktalasj rijkajn buktá moadda hásstalusá oajválattjajda, institusjåvnåjda ja sivijla sebrudahkaj nuorttan. Dát la tjanádum dálkádagá rievddadusájda, rijkaj suverenitehta ájggomusájda ja militera-, økonomalasj ja birás- ja ressurssa guoskavasj sihkarvuohtaj, luonndoluohkkoj ávkástallamij ja transporttaj, mij guosská rievtesvuodajda ja sebrudakpolitihkkaj. Danen le ájnas åvddånahttet diedojt, máhtudagájt ja máhtukvuodav álmmugin dákkár hásstalusájt duostotjit. Boahtteájge sáme kultuvra ja iellemvuoge vuodo le aj buorre birás, resursaj ja kulturmujtoj háldadime duogen. Mijá visjåvnå le guottedahtte biráspolitihkajn barggat ja vájmmelis kultursuodjalimpolitihkajn mij sihkarasstá boahtteájggásasj luonndo- ja kultuvrravuodov, ja vaj luonndoluohkkoj ávkástallam dagáduvvá dan láhkáj vaj ij biejste iellemvuodov boahtte buolvajs. Sámijn sierra álmmugin le iesjmierredibmáj rievtesvuoda. Dát buktá rievtesvuodajt ja vælggogisvuodajt tjuottjodittjat sámesebrudagá åvddånahttemav, dán vuolen aj ietjas luonndoluohkkoj badjel mierredit, mierredit ietjama økonomalasj ja sosiálalasj åvddånahttemav ja rievtesvuoda ásadit ja åvddånahttet ietjasa sebrudakinstitusjåvnåjt. Sæmmi båttå le sáme viesáda ietjasa rijkajn gånnå guhtik årru. Dát vaddá rievtesvuodajt ja vælggogisvuodajt åvddånahttemin oassálasstet ietjasa aktisasj sebrudagán aktan dåj iehtjádij. Duodden le sáme aktan iehtjádij duosstomin moadda aktisasj hásstalusájt sebrudakåvddånahttemin. Dát buktá ienep tjalmostimev buorre aktisasjtjoavddusijda dárbojt majn li sáme álggoálmmukrievtesvuodaj vuodon. Danen ájggu NSR barggat nav vaj lága ja ietjá dåjma bisodittjat sáme rievtesvuodajt ja berustimijt, oattjotji stuoráp loabálasjvuodav stuorrasebrudagán. Sáme årru giejvoj, ja de li sáme sijda – merragáttijn ja sisednamijn – ma li árbbedábálasj tjavelk sáme sebrudak-, kultuvrra- ja æládusiellem. NSR sihtá nannit sámebájkálasjsebrudagájt ma li árranin sáme árvojda ja iellemvuohkáj. Ienebu ja ienebu stádajda ja tjoahkkebájkijda årruji. Sæmmi ájnnasin le sidjij aj vaddet sáme iellemvuodov, kultuvralattjat, sosiálalattjat ja virgálattjat. Rievdadum årromdábe bukti hásstalusájt ja dájt hásstalusájt duostotjit le ájnnasin barggomáhttelisvuodajt nuorajda alla åhpadusájda åvddånahttet ja sierraláhkáj láhtjet sajev nissunbarggosajijda sáme guovlojn. Miján le vuodulasj rievtesvuoda – ja iesjrádálasj åvdåsvásstádusáv – åvddånahttet ja gaskostit máhtudagáv ietjama ja mijá birrusij birra. Mijá boarrásijn le sierralágásj sadje sáme máhtudakguodden, giellaguodden ja árvoj gaskostiddjen. Boares sáme li guovdásj resurssan ja aktijvuohta buolvaj gaskal le ájnnasin sáme sebrudaktsieggimin. NSR barggá aktidit árbbedábálasj máhtudagáv diedalasj máhtudagájn sihkarasstem diehti sáme sebrudagáv ådåájggásasj sebrudahkan. Skåvllå sáme sebrudagán le ájnas sadje gaskostit árvojt, máhtudagájt ja guottojt ja galggá vaddet ållu buoremus álgov sjattatjit vájmmelis oassálasste sáme sebrudagán. NSR barggá sáme skåvllå galggá liehket alla kvalitehtajn gånnå sáme máná ja nuora oadtju buoremus máhttelis hiebadum sáme åhpadusfálaldagáv. Sáme mánájn ja nuorajn galggi liehket máhttelisvuoda oadtjot ådåsmáhtedum ja ájggeguovddelis oahpponævojt. Mij barggap nav vaj gájkka sáme mánájn ja nuorajn galggá liehket ájnegis rievtesvuoda sámegiela åhpadussaj ja åhpadussaj sámegiellaj. Sáme giella le dajs ájnnasamos tjårgijs sáme sebrudagán. NSR barggá oattjotjit giellalåpptimav mij galggá sihkarasstet nav vaj gájkka sámijn le máhttelisvuodasáme giellasajijda, sáme dievnastusfálaldagá ja máhttelisvuoda ietjasa gielav adnet. Sáme giela galggi nanniduvvat ja joarkeduvvat ienep giellaguoddij baktu ja gå mij sihkarasstep sáme giela oabllomav. Dárbbo le ådå ulmmelasj giellapolitihkkaj ålov lasedittjat sámij lågov gudi sámásti ja sámegielav tjálli. NSR barggá nav vaj sáme æládusá nanniduvvi vuodon barggosajijda ja árvvoháhkuhibmen sáme ævtoj milta guoddelis rámmaj sissŋelin. Ådåsmahtte ja ij ådåsmahtte luonndoluohkkojt Sámen li materiála vuodon sáme kultuvrraj. Gulástus, ællosujtto, ednambarggo, miehttseæládusá ja dájt tjoahkkeæládussan ma aj li nanos sáme kultuvrraguodde. NSR sihtá ájn nannit dájt vuodon sáme sebrudakiellemis. Sæmmi båttå le aj láhtjet nav vaj æládus- ja sebrudakåvddånáhttem gånnå sáme ietja li vájmmelisá, ietjas sidodij ja dárboj milta, máhtti iejvvit ja ávkkit dajt máhttelisvuodajt boahtteájge industrija ávkkim luonndoluohkkojs máhttá vaddet. Dáv dan láhkáj mij sihkarasstá mijá sebrudagá ájn iellet ja gå ij ådåsmahtte luonndoluohkko nåhki. Dákkár luonndoluohkkoj ávkástallam galggá sáme sebrudagájda ávkken båhti ja nanniji bájkálasj, guovllo ja nasjonálalasj økonomijav. NSR mielas le aktijvuohta rájáj rastá mierredimen árbbedábij bissomav ja sáme moattelágásjvuodav bisodime. NSR mielas viertti látjeduvvat buorep máhttelisvuoda nannitjit aktisasjbargov rájáj rastá ássjijn ma gulluji sáme gielajda, kultuvrraj ja sebrudahkaj. Mij barggat oattjotjit ienep rádjárasstididdje sáme organiserimav. Dát hæhttu liehket ierit ietján ájnnasamos ulmijs Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnåjn. Solidaritehtta le guovdátjin NSR politihkan. NSR ájggu barggat åvdedittjat rasistalasj guottoj vuosstálasstemav ja homofijlaj dåhkkidimev. NSR sihtá guottoj hárráj bargujn, diehtojuohkemijn ja máhtudaklåpptima dåjmaj baktu vuosteldit sosiála, sjiervij gáktuj, etnihkalasj ja politihkalasj badjelgæhttjalimev. NSR mielas galggá nissunijn ja ålmmåjn dássásasj máhttelisvuoda liehket iellemin, åhpadusájn ja virggeválljimijn, ja sjiervij gáktuj galggi aj liehket sæmmi máhttelisvuoda sebrudakiellemav vájkkudit. Rijkajgasskasasj solidaritehtta le ájnas danen gå dát buktá nannimav divna álggoálmmugij ævtojt boahtteájgen. Sáme álmmuk máhttá, guovdásj oajválattjajn siegen, buktet buorep iellemævtojt álggoálmmugijda ietjá guovlojn væráldin. NSR le nannusit barggamin rijkajgasskasasj álggoálmmugij aktisasjbargon danen gå vuojnnep ávkev oahppat iehtjádij åtsådallamijs, sihke gå le sáhka guovdásj oajválattjaj gáktuj ja rievtesvuodagatjálvisájn, valla aj stuoráp globála aktisasjhásstalusáj duola dagu hæjosvuohta, varresvuodagatjálvisá, åhpadusmáhttelisvuoda, dálkádakrievddama, ja nuoskodibme. NSR ájggu barggat nav vaj åhpadusvuogádus válldá álgov sáme oahppe ja sáme sebrudagá dárbojs. Mijá ulmmen le nav vaj dát galggá vuojnnut åbbå sáme åhpadusvuogádusán. Sáme oahppijn le rievtesvuohta oadtjot åhpadusáv sáme tiemájn ja åhpadusáv sámegiellaj. Gájkka oahppe galggi oadtjot åhpadusáv sámij dile birra. NSR barggá åbbålasj sáme åhpaduspolitihka baktu tjavggit aktisasjbargov rijkajrájáj rastá mij guosská pládnabargguj ja oahpponævvoåvddånahttemij. Sáme oahppe sierra dárboj hæhttuji sihkarasteduvvat hiebadum åhpadusfálaldagájt ja sierrapedagogalasj viehkev sáme árvoj vuodon. Vuona Sámij Rijkasiebre mielas galggá skåvlåjn ja mánájgárdijn fysihkalasj birás ma dievddi pládnatjoahkkij gájbbádusájt. Gájkka sáme mánájn galggá liehket juoga sáme birra – vájku gånnå sij årru. Sámevuoda tjalmostuhttema baktu árggabiejvvedilijn mánájgárdijn ja skåvlåjn, máhttá sámevuohta sjaddat luondulasj oasse aj dåj ietjá oahppij árggabiejves Vuonan. Sáme oahppijn ja åhpadiddjijn galggi liehket oahpponævo juohkka fágan juohkka jahkedásen åhpadusvuogádusán. Sihkarastem diehti juohkkahasj oadtju máhttelisvuodajt åhpadussaj, barggá NSR nav vaj galggá ratjáduvvat åhpadus diehto- ja guládallamteknologija baktu, gå dát ij máhte bájkálasj sáme åhpadiddjijs dagáduvvat. NSR sihtá systemahtalasj ratjástimev ållessjattukåhpadusá hárráj sihke formálalasj åhpadusvuogádusán ja sáme åhpaduslihtoj baktu. NSR ájggu barggat nav vaj sámegielak máhtudakbirrusav åvddånahteduvvá ja nannit sáme guoskavasj tiemáj dutkamav. NSR mielas galggá sáme dutkambirás åvddånahteduvvat vaj vájmmelis oassen sebrudakåvddånahttemin sjaddá. Sáme árbbedábálasj viertti liehket luondulasj oasse máhtudakvuodos sáme dutkamis ja diehtagis. Dát máhtudakvuodo galggá aktan alleværálda dutkamijn vuodov dahkat luonndoluohkkoj háldadibmáj sáme guovlojn. Mánájgárde Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o ájnegis rievtesvuohta sáme mánájgárddesaje láhkamierreduvvi o suohkana oajválattja ienep mánájgárdijt ásadi o ienep åvddåskåvllååhpadiddje sáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn åhpaduvvi o sámegielak mánájgárdijda lasse doarjjaga juolloduvvi. Vuodoskåvllå Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o sáme mánáj rievtesvuoda åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj ålliduvvá o åhpadusláhka rievdaduvvá vattátjit sáme mánájda ájnegis rievtesvuodajt åhpadussaj sámegiellaj o ålgoldisævto sáme åhpadussaj hæhttuji nanniduvvat nav vaj oahppe vatteduvvi åhpadusáv ietjasa gielladásen. o sáme árbbedábe, giella ja árvo gaskostuvvá åbbålasj åhpadusvuogádusá tjadá o åhpadus hiebaduvvá næhtta oahpponævoj baktu ja aktisasj prográmmavuodo baktu gájkaj hárráj. o åvddånahteduvvi åhpadusvuoge nubbengiellaoahppijda nav vaj dá sjaddi doajmme guovtegielaga o rádjárasstididdje aktisasjbarggo látjeduvvá sáme skåvlåj gaskan o buorre årniga lasse giellabarggijda åhpadusán ásaduvvi, vájk boarrásap sámij gudi resurssaulmutjin li árbbedábálasj máhtudagá åhpadusán ja sámegielan o sáme sierrapedagogalasj doarjjavuogádus nanniduvvá o sáme sisadno Assto Ájge Årnigin ja kultuvralasj skåvllåvuossan sihkarasteduvvá. Joarkkaåhpadus Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o åhpadusláhka rievdaduvvá vattátjit sáme oahppijda rievtesvuodajt joarkkaåhpadussaj sámegiellaj o sáme joarkkaskåvlå åvddånahteduvvi vijdábuj nasjonálalasj resurssa- ja máhtudakguovdátjin sáme joarkkaåhpadusá hárráj o guovllo joarkkaskåvlå, aktan fylkasuohkanij, oadtju ásadit sáme fálaldagájt ietjasa fáhkafálaldagájn o ásaduvvi joarkkaåhpadusá fálaldagá sáme oahppijda divna sáme guovlojn o háldadusåvdåsvásstádus sáme joarkkaskåvlåjs sirdeduvvá Sámediggáj o fáhkaåhpadusfálaldahka ællosujton, duojen, tjoahkkeæládusán ja luonndoávkástallamin nanniduvvá ja sihkarasteduvvá o stipænndaårniga oahppijda gejn li sámegiella fágaj gaskan árvustaláduvvá ulmijn boahtteájggásasj nannima diehti o sámegiella vuostasj- jali nubbengiellan joarkkaskåvlån galggá vaddet sierratjuorgajt gå alep åhpadussaj åhtså o ásaduvvá diehtotjoahkke sáme skåvllå-/åhpadusfálaldagájs ja stipendajs sáme oahppijda/studentajda majt gávna vilbli.no ja utdanning.no næhttasajijn o ásaduvvá rádjárasstididdje aktisasjbarggo åhpadusinstitusjåvnåj gaskal joarkkaåhpadusá dásen o dagáduvvi ja álgeduvvi dåjma ma dahki nav vaj binnep oahppijs hiejtti joarkkaåhpadusás sámij nuoraj gaskan, duola dagu verddebearašortet baktu joarkeduvvá o ålgoldisævto sámegiela åhpadussaj nanniduvvi nav vaj oahppe oattjotji åhpav ietjasa gielladásen. Ållessjattukåhpadus Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o dagáduvvá sierra sáme ållessjattukåhpaduspládna mij sisadná dárboj guoradallamav, åvdåsvásstádusáv ja barggojuohkemav sáme ållessjattukåhpadusá hárráj o ållessjattuk sámij rievtesvuodajt sámeåhpadussaj sihkarasteduvvá láhkatjoahkkij ja ruhtadimårnigij baktu o sáme joarkkaskåvlå, suohkana ja sáme åhpaduslihto oadtju økonomalasj resursajt látjátjit ållessjattukåhpadusáv ja kurssafálaldagájt hiebadum sáme sebrudahkaj ja æládusiellemij o ásaduvvá sáme ållessjattukåhpadusá aktøraj værmádahka o sáme ållessjattukåhpaduslåpptim åvddånahteduvvá oattjotjit ienep vájmmelis giellaaddne. Oahpponævo Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o oahpponævvo åvddånahttembarggo hiebadum sáme oahppijda nanniduvvá lasse ruhtajuollodimij baktu o ienep pedagogalasj viehkkenævo åvddånahteduvvi sáme mánájgárdijda o digitála oahpponævo ja tiebmágirjátja vuoroduvvi o látjeduvvá dille åhpadiddjijda oadtjot sijáv oahpponævoj bargatjit o resurssaskåvlåårnigav árvustallat ja åvddånahttet sáme oahpponævvobuvtadimen. Alep åhpadus ja dutkam Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o studenta rekrutteriduvvi sáme dábálasj- ja åvddåskåvllååhpadiddjeåhpadussaj, ierit ietján stipendårnigij ja desentraliseridum låhkåmfálaldagáj o ienebu válljiji alep åhpadusáv sámegielan, buorep låhkåmfálaldagáj ja stipendårnigij baktu o gávnnu duodde- ja joarkkaåhpadusfálaldagá sáme skåvllåj hiebadum, duola dagu giellaoahppamvuoge, guhkásåhpadim- ja oahpponævvopedagogihkka o máhtudagá sáme vidjurij birra galggá liehket profesjåvnnå- ja vuodoåhpadusájn divna universitehtajn ja allaskåvlåjn o gávnnuji buorre ruhtadimårniga sáme dutkamij, ja vaj dutkametihkalasj barggo nanniduvvá o institusjåvnå majn le åvdåsvásstádus ja dahkamusá sáme alep åhpadusás ja dutkamis nanniduvvi ja arvusmahteduvvi aktisattjat barggat o Sáme allaskåvllå åvddånahteduvvá universitehttan o duodastuvvam sáme árbbedábálasjmáhtudahka dåhkkiduvvá vuodon dutkamijn ja dássáduvvá ietjá dutkamij vuodon háldadibmáj. Sáme giela li tjårggen sáme sebrudagájda ja giella guoddá mijá kultuvrav, mijá máhtudagájt ja mijá árvojt. Moattes sámijs li bajássjaddam sámegiela dagá, ja iehtjáda li sjaddam bajás sámegiela låhkåm- ja tjállemhárjjidallama dagá. NSR ájggu láhtjet dilev nav vaj gájkka sáme oadtju máhttelisvuodav åhpatjit sámegielav tjálalattjat ja njálmálattjat adnet. Dát barggo galggá boahtet dagu ållessjattukåhpaduslåpptim. NSR mielas le barggo sihkarasstet ja åvddånahttet sáme gielajt hæhttu liehket dajs ájnnasamos rahtjamussuorggen åvddålij guovlluj. Dáj sierra sáme gielajn li sierralágásj hásstalusá ja danen le ájnas dåjmajt iesjgeŋga láhkáj hábbmit nav vaj dá oadtju dássásasj máhttelisvuodajt vijdábuj viessot ja åvddånahttet. NSR ájggu barggat åvddånahtátjit ulmmelasj giellapolitihkav mij vieledahttá dájt sierralágásj dárbojt sihkarastátjit avtaárvvusasj giellafálaldagáv. Sierra tjalmostahttem viertti bájkijn gånnå sáme giela li nievres dilen, dán vuolen gålldåsámegiella, oarjjelsámegiella, julevsámegiella ja bihtámsámegiella. NSR barggá politihkalattjat ja praktihkalattjat vaj sámegiella galggá bissot, nanniduvvat ja åvdeduvvat. Mij sihtap láhtjet dilev giella moattegerdakvuohtaj, ierit ietján normeriga ja åvddånahttema sáme giellasuorgijs vuoroduvvi giellabargon. Máná ja nuora galggi oadtjot nannusap diedojt sáme giellamoattegerdakvuodas. NSR mielas le giellaaddne ja sierraláhkáj giellaguodde ållu mierredime jus giela galggi bissot. Giellaguodde li ulmutja gejn le ieddnegiellan ja vuostasjgiellan dat giella massta sáhka le. Diehttelis de le NSR mielas vuordedahtte dille le látjedum nav vaj le máhttelisvuohta adnet sámegielav njálmálattjat ja tjálalattjat almulasj institusjåvnåjn gånnå sámelága giellanjuolgadusá li fámon. NSR ájggu barggat nav vaj boahtteájge sáme giellabarggo tjielggá mij guosská ruhtadimijda ja rollaj juohkemij. Ájnnasin le sáme gielajt åvddånbuktet, ja sáme gielaj anov duon dán dásen lasedit. NSR barggá vaj sáme giela látjeduvvi anátjit diehtojuohkem- ja guládallamteknologijan, nav vaj nuorap buolvva bajássjaddá sáme gielajn dåjmalasj giellan juohkka suorgen. NSR ájggu barggat nannitjit ienep sáme giela anov tjálalasj aktijvuodajn. NSR barggá nav vaj sámegiella aneduvvá dutkamgiellan ja máhtudakgaskostimen. Mijá ulmme le nav vaj ienep dutkamijt ja máhtudakåvddånahttemav oadtjop mij guosská sáme gielaj adnuj. Giellaåhpadus Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o oahppe galggi oadtjot giellaåhpadusáv dan giellasuorggáj gåsi sij gulluji o sáme giellaguovdátja galggi oadtjot máhttelisvuodajt álgget ienep gielladåjmaj o ållessjattuklåpptim vuoroduvvá sámegielajn guovdátjin o giellagáhttim ja sámegielak fáhkatærmma åvddånahttem vuoroduvvá. Sámegiella almulasj aktijvuodajn Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o látjeduvvá sámegiela adnuj almulasj institusjåvnåjn o ásaduvvá bærrájgæhttje orgádna sáme gielajda ierit ietján sihkarasstet vaj sámelága giellanjuolgadusá tjuovoduvvi o boahtteájge organiserim, ruhtadibme ja rollaj juohkem sáme giellabargon guoradaláduvvá ja tjielggá, gånnå friddja stáhta orgádna árvustaláduvvá ásaduvvat o ásaduvvi ienep sáme giellaguovdátja ja ieme guovdátja åvddånahteduvvi o sáme bájkkenamá dássáduvvi dáro namáj rahtegalbajn ja kártajn sáme guovlojn o divna almulasj tsiekkadusá galbbiduvvi sámegiela háldadusguovlojn o ådåájggásasj guládallamháme dagáduvvi sáme gielaj adnuj aj o www.risten.no ja www.divvun.no vijdábuj åvddånahteduvvi o dutke hásstaluvvi sámegielav dutkamgiellan anátjit o giellasuorgij normerim ja vokabulárra sáme giellasuorgijn vuoroduvvá o látjeduvvá nav vaj ienep dutkam gielaj ælládahttemij birra dagáduvvá o dutkam sáme vuostasj- ja nubbengiela åhpadusá hárráj tjavggiduvvá o vijdábuj fáhkabarggo giellahiståvrån ja bájkkenamáj dutkam vuoroduvvá. Kultuvrra le aktisasjvuohta ájádusájs, árvojs ja njuolgadusájs majt sebrudagán li ja majt ulmusj sihtá vijdábuj guoddet boahtte buolvvaj. NSR ájggu nannit, bisodit ja åvdedit sihke ådåájggásasj ja árbbedábálasj sáme kultuvrramáhtudagáv. NSR sihtá arvusmahttet sáme kultuvrraiellemav sáme kultuvrrabarggosajij ienedime baktu. Viesso ja nanos sáme bájkálasjsebrudagá ja árbbedábálasj æládusá ja viessomtjerda li ájnas tjuorggen sáme kultuvra buvtadimen. Duodje hæhttu bisoduvvát ájnas kultuvrraguodden ja sáme æládussan. Dájddasjiehtadus Sámedikke ja Sáme dájddaráde gaskal le ásaduvvam bargatjit dájddárij iehtjas vuorodimij milta sáme dájdav nannitjit. Dát sihtá javllat dájddára li siegen mierredimen vuorodimij gáktuj ja NSR sihtá nannit dájddasjiehtadusáv vædtsagin sáme dájdav vuorodittjat. Dárbbo le sáme originalgirjálasjvuohtaj ulmutjijda gájkka álldarij gáktuj, huoman hæhttu vuoroduvvat sjadde buolvaj girjálasjvuoda dárbojda. Sáme girjálasjvuohta hæhttu ådåstuhteduvvat duostotjit udnásj låhkkij gájbbádusájt. Dárbbo ájn lasse doarjjagijda oajválattjajs sáme girjálasjvuoda buvtadittjat ja juogadibmáj gå li binná låhkkij siváj diehti. Sáme musihkka ja juojggusa li guovdátjin sáme kultuvra åvddånbuktemin. Musihkka rájáj rassti ja dahká aktijvuodav kultuvraj ja ulmusjtjerdaj gaskan. Ájnas le de vaddet musihkkaj ja juojggusij buorre åvddånahttemmáhttelisvuodajt. Sáme festivála li ájnas saje sáme dájddaj, kultuvrraj ja duodjáj, ja li ájnas saje sáme iesjdåbdov åvddånahttemin ja dádjadussaj sáme gatjálvisájs. Duodden de vaddi festivála sáme dájddárijda ja artistajda máhttelisvuodajt dahkat ja åvddånahttet iehtjasa åvddånbuktemijt. Sáme siednadájdda le tjårggen sáme kultuvrraiellemij. Friddja teáhterjuohkusa ja Åarjelhsaemien Teatere / Sydsamisk Teater le nannim moattegerdakvuodav sáme teáhteriellemin, sæmmi bále gå Beaivváš Sámi Teáhter lasedij maneldamåvddånbuktemijt ja moattegerdakvuodav buvtadimen dahká ienebu oadtju teáhteris ávkev. Beaivváš Sámi Teáhterin le aj ájnas doajmma siednadájdav Sámes gaskostit ja aj rijkajgasskasj aktijvuodan. Dárbbo le gájkka åsijt sáme siednadájdas åvddånahttet ja daj kvalitehtav dárkestit ienep åhpadusá tjalmostime hárráj ja buoredittjat buvtadimmáhttelisvuodajt. NSR mielas le teáhterdoajmma mánájda ja nuorajda ájnas rahtjamussuorgge åvddålij guovlluj. Gåvådum dájdda hæhttu álmmugij sadjihin boahtet. Danen NSR barggá dájdda distribueriduvvá duola dagu årnigij baktu ma arvusmahtti sáddimvuosádusáj åvddånahttemav. Duodden le dárbbo vaddet gåvådum dájddaj vuodov joarkátjit fágalasj åvddånahttemav sáme dájddaåhpadusá ásadime sihkarasstema baktu. Multimedijaj tjadá duola dagu filma, televisjåvnå ja internehta tjadá jåkså ulmusj stuorra publikumav. Filmmadájdda le agev åvddånahttemin sáme filmmafestiválaj baktu ja daj baktu majt sáme fáhkabargge suorgen li dahkam. NSR sihtá sihkarasstet sáme filmmafágalasj birrusij ásadimijt. Gå sáme filmma ja TV-buvtadimev nanni sjaddá ulmusj máhttet sámegielav nannit ja oadtjot vijdes máhtudak ja kultuvrragaskostimev sáme vidjurij birra. Nanos sáme valástallamiellem le ájnas iesjdåbddofaktåvrrå nuorajda, ja nanos åvddånbuktemvuohke aktisasj árvojs ja njuolgadusájs. Ájnas le vaj máhttelisvuoda li gånnå divna guovlojs Sámen æjvvali valástallamijda ja gilppusijda. NSR ájggu liehket sáme valástallam- ja nuorajorganisasjåvnåj máhttelisvuodaj vuoddje bargujn aktisasj sáme valástallam ja valástallamfágalasj gatjálvisájn. Hierggevuodjema li sierralágásj gilpustallamsuorgge, mij aj buktá nanos histåvrålasj dábijt bisodittjat arktalasj álggoálmmugij gaskan. NSR ájggu danen lasse vuorodimev moattegerdak kultuvrraiellemijt, bájkálasj festiválajt ja ietjá sáme dåjmajt sáme bájkálasjsebrudagájn duola dagu sáme kulturmujtoj duodastimev, suodjalimev, háldadimev ja gaskostimev. NSR ájggu barggat nav vaj dille látjeduvvá viesso sáme kultuvrraiellemijda aktisasj sajijn ja ulmusjbuolvaj berustahtek. NSR ájggu arvusmahttet nav vaj sáme nuora ietja máhtti liehket siegen dåjmajt dahkamin iehtjasa bájkálasjbirrusin. Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj friddjafoannda ásaduvvá sáme nuorajda. Dát galggá liehket doarjjaårnigin nuorajda gånnå álkkes giehtadallamprosessajn máhtti åhtsåt doarjjarudájt duon dán kultuvrradåjmajda, Stáhta nuoraj friddjafånda modellas. Girjálasjvuohta Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o ådå sáme tjálle rekrutteriduvvi o ienep nuorra sáme tjálle rekrutteriduvvi o ienep sáme tjálle oadtju máhttelisvuodajt girjálasjvuodajn ållesájggáj barggat o sáme girjálasjvuohta sadjihij biejaduvvá divna bibliotehkajn, buojkulvissaj girjje oasstemav arvusmahttet o ienep sáme girjálasjvuohta buvtaduvvá mánájda ja nuorajda o ienep sáme jiednagirje buvtaduvvi o dutkama sáme girjálasjvuodan vuoroduvvi, dáj vuolen sáme båva, subttsasa, myjta ja juojggustevsta. Duodje Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o duodje kultuvrraguodden dåhkkiduvvá ja vatteduvvá åvddånahttemmáhttelisvuodajt o duodje máhtudagá ja tjehpudagá joarkeduvvi ådå ulmutjijda o ienep duodje bagádallamvirge ásaduvvi o buorre ævto duodjárijda vatteduvvi, duola dagu sadjihin biedjat duodjuhimhuodnahijt ja vædtsagijt. Sáme musihkka, juojggusa ja festivála Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o dahkkerievtesvuoda juojggusijda sihkarasteduvvi o ådåájggásasj sáme musihka ja juojggusij åvddånahttema vuoroduvvi o doarjjaårniga sáme musihka ja ådå musihkkaj åvddånbuktemvuogijda buoreduvvi o sáme musihkkárijda vatteduvvá stuoráp máhttelisvuoda gaskostittjat sáme musihkav ja juojggusijt, nasjonálalattjat ja rijkajgasskasattjat o festivála ma uddni oadtju vuododoarjjagav Sámedikkes nanniduvvi o unnep festivála ja kultuvrraásadime åvddålij guovlluj åvddånahteduvvi o ienep sáme dájddára ja artista oassálassti rijkajgasskasasj álggoálmmukfestiválajn. Teáhter, siednadájdda ja gåvådum dájdda Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o åhpadusfálaldagá sáme teáhterbarggijda åvddånahteduvvá o Beaivváš Sámi Teáhter nanniduvvá maneldimteáhterin nasjonálalasj åvdåsvásstádusá háldon o sierra sáme teáhterviesso tsieggiduvvá Guovdageaidnuj o saje ásaduvvi sáme mánáj- ja nuorajteáhterijda o friddja teáhterjuohkusa doarjjagijt oadtju sáme vuosádusájt buvtadittjat ja maneldammanojda o friddja revyjuohkusa máhttelisvuodajt oadtju sáme revybargov åvddånahttet o sáme dájddamusea tsieggiduvvá o luojkkamårniga ásaduvvi sáme dájdda vuosádusájda sáme guovdátjijn ja almulasj tsiekkadusájn o Sáme dájddaráde nanniduvvá o sierra sáme dájddaåhpadus ásaduvvá. Filmma ja multimedija Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o sáme mánáj-tv bæjválattjat sáddiduvvá o ienep sámegielak filma buvtaduvvi o filmmafáhkaj rekrutterim nanniduvvá o sáme filmaj ja TV buvtadimmáhttelisvuoda nanniduvvi o sáme filmaj juogadibme ieneduvvá márnánfievrrima ja vuosedime baktu filmmafestiválajn o sáme filma ja TV-prográmma digitaliseriduvvi o filma ja TV-buvtadime sadjihin biejaduvvi bibliotehkajda ja sáme guovdátjijda o filma ienebut sámegiellaj dubbiduvvi, sierraláhkáj mánájda ja nuorajda o ienep sámegielak multimedijabuvtaga dagu spela ja DVDa buvtaduvvi o sáme filmmaguovdásj ásaduvvá. Valástallam Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o oassálasstem rijkajgasskasasj valástallamijn, duola dagu Arctic Winter Games ieneduvvá o ienep oasse spellamrudájs manni sáme valástallambargguj, ja vaj valástallamvieso ja ásadusá sáme guovlojn ásaduvvi o sáme nasjonálalasj ja guovllo ásadus nuorttarijkaj sabekgilppusijda ja hierggevuodjemijda ásaduvvá o sáme valástallamsuorge, duola dagu sabekgilppusijn, sjuohppimijn ja hierggevuodjemijn le åvddånahttemmáhttelisvuoda. NSR ájggu sihkarasstet avtaárvvusasj varresvuoda- ja sosiálafálaldagá ma hiebaduvvi sáme addnij ålles iellemájge dárbojda. Dát máhttá liehket sáme álmmukmedisijnna, nuoges kultuvrra- ja giellamáhtudagáv varresvuodabarggijn gudi sáme pasientajn ja sijá lagámusáj dahkamuhá li. Dievnastusáj ma mánájda ja nuorajda fáladuvvi, de galggá máná buoremus vieledusáj milta mij mierret makkár fálaldagáv mánná galggá oadtjot. NSR mielas le sáme varresvuodabarggij ja fáhkaulmutjij rekrutterim ájnas nannitjit sámij addnij varresvuodafálaldagáv. NSR ájggu barggat nav vaj sáme varresvuodadåjma ásadibme guoradaláduvvá. Varresvuodadoajmma mij sisadná institusjåvnåjt ma juo li dåjman uddni ja ma li sierra sámij dárboj hárráj ásadum, duola dagu SANKS, Sámi Sierradoavttirguovdáš Kárášjogan ja Sáme varresvuodadutkama guovdásj. Sierra sáme varresvuodadoajmma buktá ienep vissásap varresvuodadievnastusáv masi sáme álmmugin le gájbbádus, ja åvdet diedulasjvuodav sáme giela, kultuvra ja iesjdåbdo birra varresvuodafálaldagájn. Dutkam ja statistihkka sáme varresvuoda- ja sosiáladievnastusáj gáktuj hæhttu liehket vuodon boahtteájge mærrádusájda. Sáme sebrudagá vádnuni ålov das mierredimvuodos mav ietján diehttelisvuohtan aneduvvá. Dåjma ma åvdedi varresvuodav ja ma skihpudagájt ja mentálla varresvuodav duostudi li aj ájnnasa viesso sáme sebrudagájda. NSR ájggu barggat nav vaj guovdásj dásen biejaduvvi tjielgga ævto gåktu varresvuoda- ja sosiáladievnastusá ulmijt sáme álmmuga hárráj galggi jåvsåduvvat. Sáme addnijperspektijvva Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o åbbålasj ja avtaárvvusasj varresvuoda- ja sosiáladievnastus åvddånahteduvvá sáme álmmuga hárráj o gájkka sáme addne sihkarasteduvvi vaj oadtju varresvuoda- ja sosiáladievnastudájt sámegiellaj ma li hiebadum addnij dárbojda ja kultuvralasj duogátjij o sáme boarrásijn galggá liehket rievtesvuohta huksuj iehtjasa ævtoj milta, gånnå sámegiella, sáme árvo, ja árbbedábálasj sáme biebbmo li ájnas oase huvsos o fálaldagá psyhkalasj varresvuodasuodjalussaj sámij hárráj nanniduvvá o joarkkasuodjalus lagámusájda iesjsårmmimij maŋŋela nanniduvvá o barggo sáme varresvuoda fáhkatermaj vuoroduvvá o telemedisijnalasj fálaldahka sáme guovlojn vijdeduvvá o nuoges dålkkumdievnastus ja sámegielak diehtojuohkem sáme pasientajda skihppijviesojn sihkarasteduvvá o sámegielak siellohuksamdievnastus ásaduvvá skihppijviesojda gånnå li sáme pasienta o sáme mánáj rievtesvuoda sihkarasteduvvi mánájsuodjalusá bargon o máná ja nuora iejvviji viehkkebarggijt sáme gielajn ja kultuvrradádjadusájn o åvdåsvásstediddje oajválattja oattjotji sáme gielav ja kultuvrramáhtudagáv biebbmosijdajda ja mánájsuodjalusfálaldahkaj o sáme mánájoahttse ásaduvvá o PP-dievnastus sáme guovlojn tjalmostuvvá ja vaj sáme máhtudahka dievnastusán nanniduvvá o sáme mánáj ja nuoraj hiehtetelefåvnnå ásaduvvá o ásaduvvá oatsodimdoajmma nuorra sámijda. Gárramduostodiddje barggo ja kriminállahukso Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o ienep gárramdáhtes fálaldagá nuorajda aktisattjat suohkanij fáladuvvi o ienep resurssa vatteduvvi duostodittjat gárevábnnasij anov o kriminállahukso hábbmiduvvá sámijda hiebatjit. Avtastallam varresvuodadievnastusán Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o sámegielak varresvuodabargge åhpaduvvi o vuodo- ja joarkkaåhpadusá dålkåjda ásaduvvá o sáme varresvuodadoajmma guoradaláduvvá. NSR ájggu arvusmahttet priváhta dåjmalasjvuodav mij vuodov dahká moattelágásj æládus- ja sebrudakiellemij. Árbbedábálattjat le sáme luondos ællám, sáme guovlojn le ájn luonndovuodok æládusá ájnas oassen bargojs ja árvvoháhkuhimes. Ådå infrastruktuvrra, ådå máhtudakinstitusjåvnå ja vijdábujgárvedibme luonndoluohkkojs sáme guovlojn máhttá buktet ietjá æládus ásadimijt. NSR ájggu barggat nav vaj sáme innovasjåvnnåprográmma ásaduvvá dajna ulmijn arvusmahtátjit æládusinnovasjåvnåv ja nannitjit ådå máhtudakvuodok æládusáj ásadimev. Ulmmen sáme æládusåvddånibmáj le sihkarasstet árvvoháhkuhibme ieneduvvá ja kultuvralasj ja sebrudak biele æládusás bisoduvvi. NSR mielas galggá árbbedábálasj máhtudahka dåhkkiduvvat, ja aktan dutkamvuodok máhtudagájn vuodov dahkat luonndoluohkkoj háldadimen. Mij barggap nav vaj stuoráp láhkáj galggi luonndoluohkko bájkálattjat ja guovllo háldaduvvat, lahkavuoda ja gasskasasj tjanástagáj prinsihpaj gáktuj. NSR ájggu barggat nav vaj vuodoæládusá rievtesvuoda sihkarasteduvvi, ja nav vaj sáme rievtesvuodadádjadusá ja árbbedábe bisoduvvi ja biejaduvvi vuodon láhkaásadimijn ja háldadibmáj. NSR barggá nav vaj miehttseæládusáj luohkkoj vuodo ja æládusbarggij rievtesvuoda nanniduvvi guoskavasj miehttseláhkaásadimijn. NSR ájggu nannit ja åvddånahttet vuodoæládusájt duola dagu ednambargov, ællosujtov, guládusáv, miehttseæládusáv ja duojev, ja dáj tjoahkkáj æládussan. Dáv sihtap dahkat árvvalusáj baktu guovdásj ednambarggo- ja ællosujttosjiehtadallamijda ja Sámedikke æládus vájkkudimnævoj baktu, ja aj Tjoahkkeæládusáj árvvoháhkuhimeprográmma baktu. NSR ájggu barggat nav vaj ruhtadoarjja buvtadimåvddånahttemij ja jådedimbargguj ieneduvvá. Duodjesjiehtadus galggá liehket guovdásj nævvon duodjeæládusáv åvddånahtátjit gånnå duodjára iehtjas rievtesvuohta mierredimen ja vuorodimen dættoduvvá. NSR ájggu sjiehtadusáv vijdábuj åvddånahttet ja nannit. NSR doarjju ulmev oadtjot økologalasj, kultuvralasj ja økonomalasj guoddelis ællosujtov. Sámedikke árvvalusáj baktu guovdásj sjiehtadallamijda ájggop mij barggat nav vaj ællosujto ålgoldisævto nanniduvvi. NSR ájggu aj ådå ællosujttolágav tjuovvolit, ja joarkket bargujn nannitjit ællosujto rievtesvuodajt sisŋeldis iesjmierredibmáj boahtteájge ællosujttolága rievddadusájn. NSR barggá nav vaj árvvoháhkuhibme merragátten galggá nanniduvvat aktisasjvuoda resursaj buorre ja bælostahtte stivrrima baktu, bájkálasj háldadim dættodimijn. Mij ájggop Merragátteguolástusjuohkusa ja Sámeriektájuohkusa oajvvadusáv tjuovvolit, ja barggat nav vaj sáme rievtesvuoda merraluohkkojda dåhkkiduvvi dan láhkáj vaj ávkken boahtá ålles meragátte álmmugij. Ednambarggo sáme guovlojn hæhttu nanniduvvat ja NSR ájggu danen Sámedikke ednambarggodiedádusáv tjuovvolit boahtte guhttalin. Mij ájggop ierit ietján nasjonálalasj ednambarggopolitihkav guovloj gáktuj dahkat gæhttjalim diehti vuogijt hiebadit hásstalusáj ja luondulasj dilij gáktuj sáme guovlojn. Sámedikke æládus guoskavasj vájkkudimnævo vierttiji boahtet divna sáme álmmugij ávkken. NSR barggá nav vaj Sámedikke doarjjaårniga sihkarasteduvvi jåvsådittjat nissun ja ålmmå æládusbarggijt, ásadiddjijt ja vidnudakæjgádijt. Dát le hásstalussan gå moatten dájs æládusájs le ålmmåjs mierrediddje. Danen le ájnnasin Sámedikke vájkkudimnævoj adnemav sjiervij gáktuj gåtsedit. Guolástus, ællosujtto ja ednambarggo Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o merraguolástusjuohkusa árvvalus sjaddá mierredum láhkan ja vijdeduvvá guosskat divna sáme årromguovlojda o areálladivuda ásaduvvi guollebiebbmamrustigijs ma manni suohkanijda jali bájkálasj háldadusorgánajda. o åbbålasj háldadus sihkarasteduvvá merraluohkkoj hárráj sáme guovloj nav vaj luonndoluohkkoj vuodo sáme kultuvrraj sihkarasteduvvá aj. o vuodoæládusáj rekrutterim sihkarasteduvvá nuorájoasseårnigij baktu, buolvaj gasskasasj sirddema ællosujton ja sihkarasstet ienep nuorap ednambarggijt o ællosujttolága ja pládna- ja tsiekkaduslága mærrádusá aktanahteduvvi nannitjit ællosujto vájkkudusájt sebrudakplánimin. o ællosujto areállasuodjalus nanniduvvá o máhtudahka ja dádjadus ællosujto birra álmmugin laseduvvá o Sámedikke sadje ællosujto boahtteájgev sihkarasstem nanniduvvá æláduspolitihkalasj ja háldadusgatjálvisáj baktu o ednambarggo bisoduvvá ja nanniduvvá sijdajn, ájnegattjan jali tjoahken ietjá æládusájn o sáme guohtomæládusáj berustime urudisháldadusán berustuvvi o stuoráp dæddo bájkálasj luohkkoj adnemij ja ávkástallamij, dán vuolen aj bájkálasj vijdábujgárvedimev vuorodit o økologalasj ednambarggo laseduvvá. Duodje, miehttseæládusá ja tjoahkkeæládusá Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o duodjesjiehtadus åvddånahteduvvá vædtsagin duodjeæládusáv nannitjit o NSR ájggu barggat lasedittjat duodjebuvtagij jådedimev o miehttseæládusáj luohkkoj vuodo ja æládusbarggij rievtesvuoda nanniduvvi guoskavasj miehttseæládusláhkaásadimijn árbbedábálasj luohkkoadnema vuodon o tjoahkkeæládusá nanniduvvá dagu hiebadahkes oassen sáme æládusájs o sáme rievtesvuoda ja sáme adno dåhkkiduvvá gå ednamijt suodjali o motåvrråvuodjem miehtsijn hæhttu sihkarasteduvvat nav vaj sáme æládusá máhtti åvddånahteduvvat guoddelis láhkáj. o Sámedikke sadje æláduspolitihkan ja háldadusgatjálvisájn nanniduvvá. Ådå æládusá Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o ienep systemahtalasj máhtudaklåpptim æládusájda vatteduvvá o nasjåvnålasj ja guovllo mannoæládus vuorodime sihkarasteduvvi tjielgga sáme sisanujn o buorre kvalitehtak barggo sáme destinasjåvnnåæládusáj hárráj nanniduvvá o sáme viddnodoajmma sihkarasteduvvá ja åvddånahteduvvá o æládusinnovasjåvnnå arvusmahteduvvá sáme innovasjåvnnåprográmma baktu, ierit ietján åvddånahtátjit sáme máhtudakvuoduk æládusáj hárráj o sáme sisadno doajmme almulasj kulturbarggosajij vuorodimijn bisoduvvá o máhtudagá, tjehpudagá, ja máhtukvuohta álmmugin åvddånahteduvvi nuorttaguovloj åvddånahttemin duostotjit ådå hásstalusájt o hásstalusá rievddam årrumdábij hárráj duostoduvvi ierit ietján nav vaj barggofálaldagá nuorajda alla máhtudagájn ja sierra láhtjet dilijt nissunbarggosajijda sáme guovlojn. Árbbedábálasj luondo ávkástallam ja árbbedábálasj biebbmokultuvrra le nanos sáme guovlojn. Viesso luonndoluohkkaj suodjalibme ja sjaddam ja viessomsajijt dájda suodjalit le vuodon NSR biráspolitihkkaj. Mij galggap liehket jasska dasi vaj biebbmo majt mij ávkástallap le sihkar ja ij la mijá varresvuodav vahágahttemin. NSRaj le diehttelis vaj økologalasj perspektijvva ja guoddelis åvddånahttem gájbbádus galggá liehket vuodon divna boahtteájge politihkkaj luondo háldadimen. Ij makkárak åvddånahttem sáme guovlojn galga mannat jali vaddet ihkeva vádájt jali bæjsstanimev viesso luonndoluohkkojs masi sáme álmmuk le gasskasattjat tjanádum ietjas kultuvrav ja árbbedábijt ávkkit. Miján le guhtik guojmmásimme hásstalussan diedulasjvuodav oadtjot jut mijá luonndo ávkástallam aj máhttá liehket ájtton iehtjama kultuvra luonndovuoduj. Sáme rievtesvuodaj oajbbom luonndoluohkkojda ij galggá vuojteduvvat jus luonndo galggá vuojtádallat. Sáme berustime hæhttuji vuoroduvvat juohkkalágásj láhka- ja pládnabargon. Álggoálmmuga e galga ålgustuvvat iehtjasa guovlojs ásadimij sivás ma birásnuoskodim vájkkudusájt bukti, duola dagu olljo-, gássa ja minerálajbuvtadimijn ja tjáhtjefábmodulvvadimijn. Moattes álggoálmmugijs viessu biráshásstalusáj ma li hæjosvuohtaj tjanádum. NSR dåbdås mij sáme viessop biráshásstalusáj tjanádum mijá boanndudahkaj ja dát midjij vælggogisvuodav buktá. Mij ájggop barggat vaj birásperspektijvva vuodon biejaduvvi sjiehtadusdåjmajn, duola dagu aktisasjsjiehtadusájn fylkasuohkanij ja guovdásj oajválattjaj konsultasjåvnåjn. Dálkádak, birás ja energija Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o Sámedigge galggá liehket birásfyjrran gænna le iehtjas CO2 låhko o divna Sámedikke mærrádusájn vuogas vieledusá váldeduvvi birás- ja dálkádakgatjálvisájn o mij juohkep diedojt rijkajgasskasasj sebrudahkaj dálkádakrievddamij vájkkudusájt o ienep dutkam birás- ja dálkádakgatjálvisáj gáktuj sáme guovlojn dagáduvvá o mij sáme galggap vaddet vájmmelis guorrasimev jus dåjma ma stuorra areálajt gájbbedi sáme guovlojn galggi ásaduvvat o galggá liehket alemus sihkarvuohta olljo- ja gássadåjmajn ja buorre gergasvuohta merraguovlojn o nuoges váksjom le økovuogádusás o birás ja sosiála vájkkudusguoradallama gájbbeduvvá æládusdåjmaj hárráj. o badjásasj plána bieggamillopárkajda sáme guovlojn åvddånahteduvvi o Finnmárkoopmodat (Finnmárkoåbmudagá) strategijajn li birásvieledusá guodde vuodon o álggoálmmukstandarda sihkarasteduvvi ådå dåjmaj ásadimijn duola dagu minerálla-, olljo- ja gássabuvtadimijn o buorre ja riekta diedo vatteduvvi bájkálasjálmmugij birásselgaj gávnnuma birra. o guottoj dahkam barggo energija adnema gáktuj dagáduvvá. Luondo ávkástallam ja suodjalibme Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o økologalasj prinsihpa, bájkálasj árbbedábe ja dábe galggi biejaduvvat vuodon luondo ávkástallamin o nissunij ja ålmmåj luondo ávkástallam galggá sihkarasteduvvat avtaárvvusasj vuodon rámmajn o suodjalimprosessa galggi buktet nannusap sáme ávkástallamvuogijt ja sáme rievtesvuodajt. NSRan le ulmmen barggat sáme rievtesvuodajt oadtjot dåhkkidum vuodon sáme kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav bisodittjat ja nannitjit. Miján sámijn le rievtesvuoda ednamijda ja tjátjijda ja luohkkojda ma li mijá materiálak kultuvra vuodon. Moadda lága ja årniga li ásaduvvam sáme gielav, kultuvrav ja æládusiellemav åvdedittjat ja åvddånahtátjit Vuonan. Guhkes bálkká le ájn duohtan dagátjit avtaárvvusasj dievnastusájt sáme álmmuga hárráj. Hásstalussan le oadtjot moattelágásj dåjmadagájt Sámedikke ålggolin aj lágajt oadtjot praktihkalasj jåhtuj. NSR sihtá jut sáme sebrudakåvddånahttem buorre åvddånahtedum ja máhtulasj sebrudakdoajmmijs ja ájnegis ulmutjijs oassálassti sáme demokratija tsieggimin. Ulmmen midjij le sáme ietja galggi ietjasa organiserit ietjasa ævtoj milta. Mij sihtap arvusmahttet ienep oasse álmmugis oassálastátjit vájmmelis sáme sebrudaktsieggimin. NSR ájggu sihkarasstet sáme ájrastimev divna guoskavasj aktijvuodajn. NSR mielas le sáme boarrása resurssan gejn li árvulasj máhtudahka sáme kultuvra, árbbedábij ja sebrudakvidjurij birra. NSR ájggu barggat nav vaj galggá látjeduvvat dille nav vaj sáme boarrása ietja galggi åvdedit oajvvadusájt gåktu boarrásij sadje rádevadden ássjijn ma li merkahahtte sáme álmmugij máhtti várajda váldeduvvat sámediggevuogádusán. Gájkka sáme juohkusij ájrastahttemav sihkarasstet ja sijájn guládallat le ájnas oasse demokratija árvos. NSR ájggu barggat nav vaj lullesámij gájbbádusá ásadittjat lahka guládallamav Sámedikkijn ájnas ássjijn sihkarasteduvvi. Dát buktá systemáhtalasj bargov sihkarasstet guládallamvuogijt ja nannit lullesámij máhttelisvuodajt organisasjåvnnåbargguj. Sáme medijaj åvddånahttemin li demokrahtalasj ja giellapolitihkalasj biele. Sáme álmmugin li rievtesvuoda moalgedim- ja diehtojuohkemfriddjavuohta, ja rievtesvuoda åvddånahttet ietjasa friddja bieledis medijainstitusjåvnåjt. Stáhtan le vælggogisvuohta láhtjet dilev nav vaj mij sáme máhttep ávkástallat medijas ja teknologijas vædtsagin kultuvrraåvddånahttemin ja moalgedimfriddjavuodav duohtan dahkat. NSR ájggu Sámedikke baktu liehket vájmmelis vuoddjen suohkanij, fylkasuohkanij ja stáhta gáktuj bisodittjat ja nannitjit årromav sáme sijdajn. NSR ájggu åvddånahttet aktisasjbarggosjiehtadusájt fylkasuohkanij. NSR vuojnos le bájkálasj, guovllo ja nasjonálalasj sáme institusjåvnå li saje sáme sebrudagáj åvddånahttemin. Iesjmierredim perspektijvas le ájnnasin jut álggoálmmuga ietja åvdåsvásstádusáv válldi ietjasa boahtteájges, valla dát ij máhte dagáduvvat nuoges resursaj, máhtudagáj ja moatten åvddånahtedum sebrudaksuorgij institusjåvnåj dagá. Árkijva, bibliotehka ja musea háldadi aktisasj mujtojt sihkarasstema, bisodime ja gaskostime milta diedojt ja dáhpádusájt sáme vidjurij birra vijdábuj barggamijda ja dutkamijda. Moatteláhkáj máhtti dá vaddet buorre ja jasska referánssaævtojt åvddånahtátjit buorre sáme iesjgåvåv. Sáme sebrudakåvddånahttem Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o Sámedigge dævddá ájggomusáv liehket orgádnan mij åvdet sáme álmmuga rievtesvuodajt iesjmierredibmáj åvdåsvásstediddje vuogijn o ásaduvvá vælggogis budsjæhttasjiehtadallama Sámedikke ja Ráddidusá gaskan stáhtabudsjehta prosessaj gáktuj o sáme sebrudagán galggá liehket rievtesvuodaj milta oasse sisboados æládusájs sáme guovlojn o ådå luonndoluohkkoj ávkástallamvuoge galggi boahtet sáme sebrudahkaj ávkken ja bájkálasj, guovllo ja nasjonálalasj økonomijav nannit o doajmme lága ja stáhta vájkkudimnævo sáme gielav, kultuvrav, æládusájt ja sebrudakiellemav åvdedittjat praktihkalattjat tjadáduvvi o konsultasjåvnnåårnik joarkeduvvá ja nanniduvvá almma kanállan sjiehtadallamijn o sáme rievtesvuoda Tråmså, Nordlánda ja guovlojn oarjjelsáme álmmugijn dåhkkiduvvi o háldadusårniga álmmukrievtesvuoda gájbbádusáj gáktuj ásaduvvi sámeriektájuohkusa oajvvadusá milta o sáme rievtesvuodadádjadusá ja árbbedábe váldeduvvi várajda vuona láhkaásadimijn ja háldadusájn o sáme berustime ja adnemguovlo várajda váldeduvvi ja suodjaluvvi vuona luonndoluohkkoj láhkaásadimijn. Medija ja guládallam Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o sáme mánájn ja nuorajn galggá liehket buorre medijafálaldahka hiebadum áldarjuohkusij gáktuj, bæjválasj TV- ja radiosáddagij, sáme ájggetjállagij ja gåvvårájdoj baktu o sáme duon dán medijaj baktu oadtju ådåsijt, dágástallam- ja magasijnnasáddagijt ma gåbttji sáme sebrudagá moattegerdakvuodav o rádjárasstididdje aktisasjbarggo medijaaktøraj gaskal nanni sáme aktisasjvuodav ja sebrudakdágástallamav o sáme pressadoarjja aneduvvá vájmmelisát arvusmahtátjit ienep sámegiela anov, sierraláhkáj oarjjel- ja julevsámegiellaj o etihkkabarggo sáme medijajn nanniduvvá, buojkulvissaj sierra sáme pressafágalasj juohkusa ásadimev doarjjot o konsesjåvnnågájbbádusá priváhta medijaaktørajda tjuovvoluvvi nav vaj vijdes medijafálaldagá sámijda sámegiellaj åvddånahteduvvi o ienep sámegielak journalista åhpaduvvi. Viesso bájkálasj sebrudagá Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o Sámedikke kulturpolitihkka åvddånahteduvvá dajna ájádusájn oadtjot ásadum ådå, ja sihkar doajmmamav doajmme kultuvrra- ja doajmmaviesojs o kollektijvvafálaldagá sáme guovlojn ja ietján, ja rijkajrájáj rastá buoreduvvi o mobijlla gullummáhttelisvuoda ja gåbdåbáddeásadime sáme guovlojn buoreduvvi o almulasj barggosaje ásadimijda máhttelisvuoda látjeduvvi sáme guovlojn o guojnaj ja ietjá nasjonálalasj unneplågo máhttelisvuoda bisodittjat ja åvddånahtátjit ietjasa kultuvrajt, gielajt ja sebrudakiellemijt nanniduvvi. Sáme institusjåvnå Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o sáme institusjåvnå nanniduvvi institusjåvnåjn ja sebrudagájn guládallamijn o Sáme Arkijvva åvddånahteduvvá diedalasj duodastimguovdátjin o sáme guovdátja oadtju máhttelisvuodajt sihkarasstet ja vuorkkot priváhta arkijvajt o sáme bibliotehkaj aktisasjbarggo aktanahteduvvá nuorttarijkaj dásen o sáme girjjebussaj årnik sihkarasteduvvá økonomalattjat ja vijdeduvvá o Sámedikke museapládna ja oasseguoradallam sáme museaj hárráj Tråmsån ja Nuortta-Nordlándan tjuovvoluvvá ja vaj sáme museajn galggá ájnas sadje kultuvrrasuodjalusán o sáme kultuvrraárvvodávvera Sábmáj máhtsaduvvi o sáme musea åvddånahteduvvi máhtudakguovdátjin kulturmujttosuodjalusán ja gaskostimen o Várdobáiki márkosáme guovdásj tsieggiduvvá o bájkálasj máhtudakguovdátja ásaduvvi duodastittjat sáme kultuvrav ja árbbedábálasj máhtudagájt sáme kultuvrra- ja æládusvidjurij birra, duola dagu luossaguollimis jågåjn ja meran, miehttseæládusájs ja tjoahkkeæládusájs o sáme giellaguovdátja sihkarasteduvvi o sáme æjvvalimsaje nanniduvvi, dajna ulmijn maŋenagi sjaddat stuoves sáme institusjåvnnån. Vuojŋŋalis árvo ja åssko le agev læhkám guovdátjin mijá álmmuga árggabiejven. NSR mielas le dá árvo ájnnasa bisodit, gå li oassen mijá sebrudagá vuodos. Friddja åsskomáhttelisvuoda le ulmusjrievtesvuohtan. Dájna duogátjijn sihtá NSR dættodit merkahimev dassta gå sebrudahka vaddá sajev sáme iellemvuojnnoárvojda Sámen. NSR sihtá aj gádodit badjelgæhttjalimev ulmutjijs ietjálágásj vuojnoj åsko ja iellemvuojno duogátjis Vuona girkko lij stáhta guhkagiehtan dárojduhttempolitihkan ja le dan láhkáj buktám sáme giela, kultuvra ja árvoj vádnunimev. Vuona girkko le ándagis ádnum dájs mættojs, ja dát girkkov vælggogissan dahká vuosedittjat sidodav vahágahttemav buohttit. NSR vuorddá danen Vuona girkko buktá merkahahtte resursajt sáme girkkoiellemij. NSR ájggu danen barggat nav vaj: o oadtjot ålgusvattedum iellemvuojnnodiehto girjálasjvuodav sámij hárráj ja sámegiellaj, sierraláhkáj mánájda ja nuorajda o doarjjot åsskotevstajt oadtjot báddáj lågådum tjalmedimijda ja boarrásappojda o sáme iellemvuojnnoárvojt girkkuj tjáhkkidit o Sáme girkkorádev nannit økonomalasj ja ulmusjlasj resursaj o iellemvuojnnodiehto nuorajbargov ásadit rijkaj rájáj rastá o arvusmahttet ienep sámijt girkko virgijda o arvusmahttet teologija åvddånahttemav sáme perspektijvas o sáme giela ja sálmmadábijt nannit tjoaggulvisiellemin o ietjá iellemvuojnnofálaldagáj dárbojt guoradallat mánájda ja nuorajda sámegiellaj. Sámedigge galggá ietjas bargov nannit nuorttarijkaj, guovllo ja rijkajgasskasasj orgánaj – duola dagu ÅN. Sámedikken galggá liehket njuolgga guovtebelak aktisasjbarggo ietjá álggoálmmugij ja sijá ájrrasij. Sámedikke ja Sáme parlamentáralasj ráde baktu galggap åvddånahttet solidaritehtalasj aktisasjbargov ietjá álggoálmmugij væráldin. NSR mielas galggá Sámedigge liehket lihtodiddjen ja rijddotjoavdde ietjama sebrudagán ja ietjá almmugij gáktuj. ÅNa ållestjåhkanibme mierredij ragátmáno 13. b. 2007 álggoálmmugij rievtesvuoda deklarasjåvnåv. Deklarasjåvnnå guosská stuorra ieneplåhkuj værálda rijkaj vidjurijda álggoálmmugijda. Deklarasjåvnnå biedjá unnemus standardijt ja ierit ietján álggoálmmugij rievtesvuodav iesjmierredibmáj duodas. NSR arvusmahttem rijkajgasskasasj bargguj gehtjaduvvá guovte perspektijvas. Nuorttarijkaj sáme aneduvvi álu vuorbálap dilen viessomin gå ietjá álggoálmmuga ietjá sajijs væráldin, gå sáme gehtjaduvvi viessomin jasska dilen vehin vájkkudimmáhttelisvuodaj guovdásj oajválattjaj gáktuj. Nubbe vuojnno le jut sáme li, rijkajgasskasasj prosessaj vájkkudimmáhttelisvuodaj tjadá, máhtti mijáj ietjama dilev buoredit daj vælggogisvuodaj baktu masi Vuodna le tjanádum rijkajgasskasasj lágaj ja konvensjåvnåj gáktuj. NSR ájggu nannit dáv sáme berustimev rijkajgasskasasj bargon sihke organisásjåvnnån ja ietjá álggoálmmukparlamentaj aktan ja aktisattjat vuona ja nuorttarijkaj oajválattjaj. Mij lip akta álmmuk, vájku iehpeluondulasj stáhtarájá mijáv juohki. Sáme ruossja bielen iejvviji ietjá, ja álu låsep, hásstalusájt dagu sáme vuona bielen, ja dárbbo le ienep rahtjamijda sáme álmmugav tjoahkkit. Sámijn nuorttarijkajn le åvdåsvásstádus juohket åtsådallamijt ja máhtudagájt sámij ruossja bielen. Sierraláhkáj mij guosská politihkalasj máhtudahkaj ja åtsådallamijda ásadittjat institusjåvnåjt ja politihkalasj orgánajt, ja diehto rijkajgasskasasj prosessajs, lágajs ja konvensjåvnåjs ma máhtti vájkkudit sámij dilijt. NSR le aj berustime bátte sámij gaskan galggi nanniduvvat, ja dát máhttá dáhpáduvvat almma aktisasjbargo baktu ja njuolgga aktijvuodajn ulmutjij. Rijkajgasskasasj barggo Sámedikken ájggu NSR barggat nav vaj: o ÅNa deklarasjåvnnå álggoálmmugij rievtesvuodaj birra ja ietjá rijkajgasskasj instrumenta hiebaduvvi vuona láhkaj o Nuorttarijkaj Sámekonvensjåvnnå ratifiseriduvvá nuorttarijkajs o Sáme Parlamentaralasj Ráde åvddånahteduvvá o aktisasj gájk-sáme parlamentajn bargaduvvá o aktisasjbarggo sámij gaskan divna nielje rijkajn åvddånahteduvvá ja nanniduvvá o Sámeráde nanniduvvá dagu paraplyorganisásjåvnnån ja NGO ierit ietján lasse ruhtajuollodimij baktu o Sámijn divna nielje rijkajn galggá liehket máhtudahka rijkajgasskasasj lágaj ja konvensjåvnåj birra ma njuolgga vájkkudi ietjasa iellemvuoduj ja æládusiellemij o sáme, dagu avta nasjåvnnån, li dudálattjat ájrastuvvam rijkajgasskasasj prosessajn ma guosski álggoálmmugij dilijda o sáme ruossja bielen Sáme oadtju ásadum sámepolitihkalasj avtadagáv mij le dássásasj sáme parlamentaj nuorttarijkajn o aktisasjvuoda ja aktisasjbarggo álggoálmmugij gaskan Barentzguovlon nanniduvvá doajmme vájkkudimnævoj baktu o álggoálmmuga sihkarasteduvvi Barentzrádáj ájrastuvvamav o sámij sadje arktalasj aktisasjbargon nanniduvvá o álggoálmmugij parlamenta sjaddi ájrastit ÅNa stuoves álggoálmmukforumin o sierra barggojuogos ásaduvvá álggoálmmugijda ådåstuhtedum Nuorttalasj dimensjåvnån mij le aktijvuohtan EU, Islánda, Vuona ja Ruossja gaskan o sámeprotokolla (3. protokolla) Suoma ja Svieriga EUaj sæbrramsjiehtadusán, árvustaláduvvá EØS-sjiehtadussaj maŋen váldeduvvat nav gåktu Sámeriektájuogos II le oajvvadam. Válggaprográmma sámediggeguhttalij 2005–2009 Álggo Sámediggeválgga 2005 le lahkanime! Dát tjála NSRa åvdep ja boahtteájge bargo birra Sámedikken vaddá NSRa politihkalasj sidodis vijduk gåvåv. Doajvvop dát gåvvå gievras, rájajdis ja moattelágásj sámesebrudagás le aj duv politihkalasj sidot. Dáv la dunji máhttelis 2005 Sámediggeválga baktu vásstedit. NSRa le sámijs sámijda, ja gå NSRav jienasta de le vaddemin jienav vaj sáme ájn galggi nanostuhttet rievtesvuodajt ietjasa vássámájge, dáv ájgev ja boahtte ájgev háldadit. 1. VUODOVUOJNNO JA VISJÅVNÅ ............................................................................................................... 5 VUONA SÁMIJ RIJKASIEBRE BIRRA (NSR) ....................................................................................................... 5 SÁME GILPUSTALLAM........................................................................................................................................ 9 Vuona Sámij Rijkasiebre birra (NSR) Vuona Sámij Rijkasiebrre (NSR) le sáme oajvveorganisásjåvnnå mij dåjmalattjat åvdet kultuvrra-, sebrudak- ja tjuovggidusbargov bájkálasj siebrij baktu ja duodden sæbbrá Sámedikkeválgajda. NSR tjoahkki sámijt gájk bájkijs ja gájkka æládusájs ja berustiddjejuohkusijs. Sámedikke baktu bargatjit gájkka sámijda ávkken. Dallutjis 1968-jagij rájes gå NSRa vuododuváj le siebrre læhkám sadje gájkka sámijda ietjas mielav åvddånbuktet vuonarijkaalasj- ja rijkajgasskasasj sebrudagán. NSRa le læhkám tjielgga sáme jiedna sámesebrudakiellemav ja kultuvrav huksamin ja åvdedime lagábuj 40 jage, ja NSRa ájggu joarkket iesjrádálasj sáme jiednan aj boahtte ájgen. Sámedigge le sámij álmmuga válljidum orgádna Vuonan, ja dikken viertti liehket iesjrádálasj sadje vuonarijkalasj stivrrim orgánaj gáktuj. Sámedigge galggá ájrastit sámijt Vuonan nasjonálalasj ja rijkajgasskasasj dásen, ja vájkodit gajkka ássjijt ma sámijda guosski.. Sámedikke baktu ájgu NSRa ållidit sáme iesjrádálasjvuodav ietjasa ássjijn ma gulluji sámijda- akta prinsihppa majt AN ja rijkajgasskasasj konvensjåvnå duodasti. Sámedigge galggá gåhtsedit vaj vælggugisvuodajt ma stáhtan li Vuodolága 110a paragráffan doajmmaj båhti. Sámedigge viertti oadtjot almma stivrrijumev sebrudak åvdedimen sáme bájkijn. Jådedibme Sámedikken NSRan la læhkám jådedibme Sámedikke ásadime rajes. NSRan li dá læhkám Sámedikken presidænntan: Sámediggeválggaj jagen 2005 le NSRa Rijkatjåhkanibme válljim Aili Keskitalov, Guovdagæjnos presidænntaájrrasassán. Jus válljiduvvá de sjaddá Sámedikke vuostasj presidænnta gut la nissun. Ådåájggásasj Sábme Sámesebrudagá åvdedime bargon ælla muhtem sámejuohkusijn læhkám máhttelisvuoda ietjasa ássjeijt bajedit, ja ij la ga læhkám nuoges sáme iasjmierredibme prosessajn ma sámijda guosski. Udnásj sámesebrudagán le dárbbo politihkalasj ja kultuvralasj ådåstibmáj. Ienep ja ienep sábme oadtju nannusap iesjdåbdov ietjas sámevuodas, dát buktá båndudagáv ja geldulasj dilev sáme sebrudakdágástallamijn boahtte ájgen, ja nav guhkás gå lulu máhttep gálggap mij láhtjet dilev dájda åvddånbuvtátjit ietjasa sidodav ådåájggásasj sáme sebrudagán. Álmmukrievtesvuodaj baktu le sámijn rievtesvuohta iesjmierredibmáj. Dán baktu tjuovvu rievtesvuohtaa ja aj vælggogisvuohtaa háldadit sámesebrudagá åvddånimev. Dási ájggu NSRa sæbrrat, ja mij ájggop barggat dan åvddåj vaj gájkka suorgijda sáme sebrudagán le máhttelis dåjmalattja liehket tjadádimen ja hábmimin sáme iesjmierredimrievtesvuodajt. Dát iesjmierredibme galggá aj guosskat dasi gåktu ietjama luondoboanndugagáv ja luondo luohkkojt buoremus ávkken sáme sebrudahkaj háldadit. Ij goassak galga sáme álmmuk biesstet iellema vuodov ja histåvrålasj árbev. NSRa mielas le buorren: ávttjit nav ållusav álmmugis gå máhttelis oassálastátjit sáme sebrudak- ja kulturiellemij suohkanijn, regionála ja násjonála dásen åttjudit sierra iemeálmmuk guovlov, avatadássásasj rievtesvuodaj gájkka viesádijda dåjmalasj dásseárvov sámij ja ietjá Vuona viesádij gaskan juohkkat sebrudaksuorgij sámijda rievtesvuodav åhpatjit ja adnet ietjasa iednegielav Åvdedit sáme dájdav ja kultuvrav, nav vaj sáme symbolværált gájkka sámijt gåbttjå Sámeednama tjavelk Sáme bájkalasj årromsaje le gånnå sáme árvo ja iellem viessu. Sáme årro vijddát, smáv sajijn - merragátten ja sisednamin – ma árbbedábálattjat le tjavelgin sáme sebrudak- ja kultuvra-, ja æládusiellemij. Ådåájggásasj værált buktá ådå gájbbádusájt bájkijda gånnå sáme årru. NSRan le ájgomussan åvddånbuktet ja láhtjet dárbojt ådåájggásasj iellemij doaresbiel årrombájkijn – nav vaj nannip årromav sáme bájkijn. Skåvllå sámij årrombájken le ájnegis árvvoguodde, ja guottojda ja máhtodagájda ma lulun le dåjmalasj álggon ulmutjijda sáme sebrudahkaj sebratjit. NSRa mielas le buorren: sámijda galggá rievtesvuohta årrot ja åvdedit sijá dábegis dilev udnásj ja boahtte ájge vuorddemusáj åttjudit buorep teknologalasj ja guládallam máhttelisvuodaj værmádagáv boajdobiel årrombájkijda lasedit åvdedimev moattelágásj kulturiellemij, duola dagu bájkálasj festiválaj ja ietjá dåjmaj baktu sáme årrombájkijn åhpadit sáme dábegis árbbedábijt, gielav ja árvojt åbbålasj oahpposystema baktu Ådå værált Ienep ja ienep sábme årru jali badján stádajn ja tjoahkkebájkijn. Sæmmi ájnas gå nannit gievras bájkálasjsebrudagájt, le aj vaddet sámijda stádajn sáme illemvuodov, kultuvralattjat, sosiálalattjat ja duosi mij virgijda gullu. Sierraláhkáj le ájnas åvdedit máhttelisvuodajt sáme mánáj hárráj, nav vaj nuora ja vuorrasappo stádajn oadtju viessot ja årrot dilen mij dættot sáme duogátjav. NSRa mielas le buorren: rievtesvuoda sámijda stádajn ja tjoahkkebájkijn dåjmatjit ja åvdedittjat ietjasa kultuvrav nanos álkkádus- ja åhpadusfálaldagá mánájda, nuorajda ja vuorrasappojda stádajn nannusap tjalmmustibme stádasámij hárráj vaj stádaj viesádijn le vájkodim rivtesvuoda ietjasa stáda sáme fálaldagájt vaddet Tråmså stádaj sajev liehket iemeálmmuga rijkajgasskasasj stádan ásadit fysihkalasj æjvvalimsajijt sámijda stádan Nanos ruohtsa Ájnas oasse sáme kultuvras ja iellema vuodos le birás ja kulturmujtto háldadibme. Luondo hárráj guoddelis biráspolitihka ja dåjmalasj kultursuodjalime baktu sjaddá sáme luonndo- ja kulturvuodo aj boahtte buolvajda nanniduvvam. NSRaj le akta ja sæmmi ássjen háldadit åvdep ájgev, dálasjájgev ja boahtte ájgev. NSRa mielas le buorren: guhkep ájggáj ávkke birrusa hárráj, le buorep gå dalánagá ruhtavuojtto Nanostahttet værálda birrusav Johannesburg-sjiehtadusá milta Ráddjit ulljo ja gássa gålådimev Barentzábes Duokumenterit kulturmujtojt ja dajt várjjalit, háldadit ja åvddånbuktet Aktangulluvasj álmmuk Árbbedábálattjat li sáme viessum stáhtarájáj berustahtek ja ulmusj buolvaj rájádis dilen. Dát la árbbe majt NSRa vuojnos le ájnas ja majt mij åvddålij guovlluj váldep fáron. Aktisasjvuohta buolvaj gaskan ja rájáj rastá le árvvon dábijt várjjalit ja gåtsedit sáme moattelágásjvuoda vuodon. Dát guosská aktisasjbargguj orgánisásjåvnåj Sámeráden, ja parlámentarihkkárij Sámedikkijn. NSRa mielas viertti dille látjeduvvat buorebut vaj aktisasjbarggo rájáj rastá nanniduvvá ássjijn ma guosski sáme gielajda, kultuvrraj ja sebrudahkaj, ja vaddet buorep vuodov sáme organiserimij rájáj rastá. Dát viertti liehket ájnasamos oarre sámekonvensjåvnåjn. NSRa mielas le buorren: sámekonvensjåvnnå mij nanni sámij rievtesvuodajt sierra álmmugin ja vadddá máhttelisvuodajt rájáj rastá bargguj ássjijn majn li aktisasj berustibme rájáj- ja ulmusjbuolvaj gaska berustahtek barggo åhpadim- ja sujttosuorgen viesso kulturiellem aktisasj sajijn gájkka ulmusjbuolvaj hárráj åvddånahttet Sáme parlámentaralasj rádev, ja guhkep ájggáj barggat avta aktisasj Sámedikkev ásadit dåjmalattjat ájrastit Sámerádev ja rijkajgasskasasj bargov buoredit kollektijvalasj mannamruvtojt rijkkarájáj rastá sámebájkijn Friddjavuohta, avtaárvulasjvuohta, aktavuohta Solidáritehtta le guovdátjin NSRa politihkan. Sosiálalasj oamedåbddo, politihkalasj doarjja ja dåjmalasj barggo ulmutjij hárráj gejn ælla politihkalasj fábmo, le akta NSRa árvojs. Viertti bargaduvvat rabás ja vækságis sáme sebrudagá guovlluj, duola dagu homofijlagijt dåhkkidit. NSRa ájggu aj åvddålij guovlluj vuosteldit sosiálalasj, sjiervve, etnihkalasj ja politihkalasj niejddemav, sige guottoj bajedime bargo ja konkrehtalasj vájkodusáj baktu. Jus dav galggá jåvsådit, de le dárbbo ienep máhtudagájs ja ienep vájkodimnævojs. Nissunijn ja ålmmåjn galggá liehket jæbddásasj máhttelisvuoda iellemij, åhpadussaj ja virggeválljimij, ja siján galggá liehket jæbddásasj vájkodim máhttelisvuoda sebrudakåvdedibmáj. NSRa mielas le buorren: vækságis sebrudahka gånnå le sadje gájkajda ja gånnå juohkka akta le avtaárvugisá nissunijs ja ålmmåjs galggá liehket sæmmi ållo mierredim ja rádevadde orgánajn álkkádus- ja sujttofálaldagájn galggi liehket sáme árvok vuodo solidáritehtta ja aktisasjbarggo ietjá iemeálmmugij ja unneplåhkojuohkusij gudi le niejdedime vuolen ietjasa rievtesvuodaj ja sierravuoda hárráj Máná ja nuora Dábegisát li máná ja nuora sáme sebrudagájn guovdátjin fámiljaj ja bájkálasj berustusájn. NSRa ájggu dájt vuodoárvoj joarkket, ja sihtá sámesebrudagáv gånnå le látjedum sadje buorre bajedimdilijda, gånnå sáme árvo, giella, máhtudahka ja kultuvralasj åvdånbuktema li guovdátjin. Nav de sáme giella ja kultuvrra guotteduvvá agev ådå buolvajda, jasskavuoda dilen. Fálaldagá mánájda, nuorajda ja sijá æjgádijda jali åvdåsvásstediddjijda viertti hiebaduvvat dálásj fámilljaj dárboj milta, ja dajnas gå sáme årru åbbå rijkan. NSRa mielas le buorren: gájkka sáme mánájn galggá liehket sáme saje, berustahtek gånnå rijkan årru. Rievtesvuodagatjálvisá li læhkám guovdátjin dán guhttalin. Sámedigge le barggam nav vaj Finnmárkoláhka gåbttjå álmmukrievtesvuodajt. Sámedikken le læhkám moadda diehtojuohkemtjåhkanime Finnmárkolága hárráj ja oadtjum la ássjegis guládallamijt rievtesvuoda ságastallamij. Gájbbádusá guládallamtjåhkanimijda le buktám båhtusijt. Justiskomitéa ja Sámedigge libá tjåhkanam ságastallamijda Finnmárkolága gáktuj. Sámedigge le buktám ássjijt FNa iemeálmmuga sierrarápportørraj, ja ILO ekspertajuohkusij Vuonarijka iemeálmmukpolithka gånnå le guovdásj gatjálvisájn vige. Sierraláhkáj le sámij rievtesvuohta iesjmierredibmáj tsuojgoduvvam. gájbbedam mineralláhkaoajvvadus ma¹eduvvá desik Finnmárkoláhka le tjielggam ja duodastuvvam ja vaj minerálaj gålådibme ganuguvvá desik rievtesvuodaj gatjálvis la tjielggam gájbbedam tjoahkke ja åbbålasj vájkodimguoradallamijt juohkka bieggamillopárkajs sáme årrombájkijn vuosstálasstám plánav ekspropierit Mauken/Blåtind duobddágav barggam dåjmalattjat nav vaj Suodjalus ja ællosujtto ásadi sjiehtadusáv Hálkkaváre vuohtjemsaljo adnema hárráj, ja vuosteldam vuohtjemsaljo stuoredimev gájbbádusájt buktám luonndosuodjalimplána galggi ganugáhteduvvat desik rievtesvuoda gatjálvisá li tjielggam álgadam prosjevtav mij guoradallá sáme berustimijt jåhkåássjij hárráj Giella / Oahppo ja åhpadus barggam dåjmalattjat åvdedittjat sáme gielav ja vaj sáme mánájn galggá liehket avtagis rievtesvuoda oahppamij sámegiellaj barggam “Máhtudakaledimplánajn spesialpedagogihkan 2004–2005”, gånnå le låhkåm- ja tjállemgassjelisvuoda guovdátjin, ja guovtegielakvuohta julev- ja oarjjelsáme dáfojn ja Oarjje-Tråmsån ja nuorttalij Nordlándan barggam sáme oahppamplakáhta bargujn sáme skåvlåj ja sáme oahppobájkijn barggam åhpadusstipendajt åttjudit allaskåvllå- ja universitehta dássáj barggam sáme giellaguovdátjij ásadimij álgadam bargov ásadit aktisasjbarggoværmádagáv giellaguovdátjij ja Sámedikke gaskan álggam sáme duollalåhkåmprográmmav elektråvnålasj tækstagiehtadallam bargujn vájkodam nav vaj “Sáme dutkamprográmma” joarkeduvvá ja nanniduvvá læhkám siegen alep åhpadusáv sáme nuoraj hárráj nannimin barggam Sáme báhkobánkav ådåstuhttemin álgadam sámegiela háldadusguovlo vijdedimev Mánájgárde / Máná ja nuora tjuovvum dåjmalattjat gájkka sáme mánájgárdijt åbbå rijkan guossidimij. Sáme giella- ja kulturbarggo le læhkám guovdátjin mánájgárddelágan, ierit ietján vaj ájnegis sáme mánán galggá rievtesvuohta mánájgárddefálaldagájda ma li hiebaduvvam sijá sáme duogátjij oadtjum ienep ruhtadimev sáme mánájgárdijda Sáme gilpustallam læhkám siegen åvddåprosjevtan guoradallamin gilpustallamsajijt sjuohpanasstemijda ja hierggevuodjemijda Finnmárkon Tjadádam aktisasjbargov SVL-N ja SVLa rijkajgasskasasj juohkusav åttjudittjat åbbålasj gåvåv sáme gilpustallam dåjmajs Barggat dåjmalattjat nav vaj sáme gilpustallam spellamruhtajuollodimijt oadtju Birás ja kultursuodjalibme / Ulljo ja gássa / Biologalasj moattevuohta barggam aktidimbargujn sáme dávvervuorkáj hárráj oadtjot stuorábun ja unnedit fágalasjåsijt nav vaj máhtudahka allán tjuovvum dåjmalattjat ásadimássjijt gånnå ráfájduhtedum sáme kulturmujto le biejstedum jali sjallidum vuododam sáme dávvervuorkkáforumav mij la fágalasj orgádna Sámedikke dávvervuorkká dåjman barggam dåjmalattjat oadtjot Lullesámij dávvervuorkáv ja åttjudam stáhtas ruhtadimev gájbbedam vájkodimanályjsav petroleumsdåjmaj gáktuj mij gullu birásgáhttimij, vájkodusájda ællosujttuj ja guollimij ja iemeálmmukdimensjåvnnåj Bárentzguovlon ájrastam/le ájrrasin guládallamforumin ulljo ja gássa dåjmaj gáktuj Tråmså ja Finnmárko fylkasuohkanij gaskan, vaj sáme dimensjåvnnå gåtseduvvá barggam dan guovlluj vaj merra- ja vuodnaguollima várjjaluvvuji, gånnå lagosvuohta ja dárbulasj prinsihpa li vuodon barggam vaj guollimrievtesvuoda ulmutjijda sáme merragátte- ja vuodnaguovlojn ruopptot båhti barggam vaj nuorajguollimårnik joarkká ja álgadit álggemguollimåsijt merra- ja vuodnaguollimijda buktám merragáttenissunij dilev guovdátjij, mij galggá vieleduvvat åhtsåmij gáktuj ássjijn ma gulluji guollimdåjmajda oadtjum tjadá Regulerimrádáj guollimoasse årnigav mij guosská miedemáhkká guollimij gålmå nuorttasamos fylkajn barggam oadtjot guollebiebbmamkonsesjåvnå juogeduvvi váni mávsek barggam sierra diedádusájn guollima birra, gånnå strategija, ulmmejåksåma ja vieledusá åvddånbåhti vuosteldam dav vaj boahttsulågo hiebadibme bággimijn tjadáduvvá ja dangas tjielggim vaj stivrrimorgána vierttiji álu guládallat ja aktisattjat barggat ássjijn æládusájn barggam guovdásj oajválattjaj gáktuj vaj dábegis ællosujtto dåhkkiduvvá, njuovvamássje lij sierra guovdátjin. Oadtjum loabev ájn dábegisláhkáj boahttsujt nisskit nisskimnijbijn gå miehtsen njuovvi oadtjum Sámediggáj dåjmalasj sajev ællosujttosjiehtadallamij, nav vaj gájbbádusá biejaduvvi åvddåla sjiehtadallamij barggam nav vaj Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta le jåhtuj biedjam vuobbdemdåjmav lasedittjat boahttsubierggo jådedimev Ednambarggo / Urudisháldadibme barggam nav vaj Sámedikke sadje ednambarggosjiehtadallamijn le nannidum, ja buktám vuojnojt njuolgga Enambarggo- ja biebbmodepartemænntaj oassálasstám/oassálasstá guovloj åvddånahttemprográmmajn Tråmså ja Finnmárko fylkajn, mij buktá formálalasj aktijvuodav fylkaålmmåj ednambarggoåssudagáj álgadam oadtjot stuoráp prosjevtav Finnmárkon nannim diehti barggosajijt ednambarggoæládusán dåjmalattjat barggam ŠTO-sjiehtadusájn vaj sáme ednambarggo nanniduvvá læhkám siegen ruhta juollodimijn Smávva-mierij biebbmoproduksjåvnå prosjæktaj dåjmalattjat barggam stáhta urudisháldadimpolitihka gáktuj ja tsuojgodam stáhta vælggogisvuodajt sáme æládusáj gáktuj Miehttseæládusá / Duodje oadtjum dåjmatjit åvddånahttemprográmmav duodjáj, gånnå le ulmme nannit duojev fáhkan, kultuvrran ja æládussan álggám bargguj mij galggá guoradallat æládussjiehtadusáv duodjárijda barggam nav vaj álggemdoarjja- gitta gålmåjáhkáj- nissunijda gudi álggi miehttse- jali duodjeæládusáj tjadádam miehttseæládusfáhkaseminárav åttjudam nav vaj nissuna oadtju ienep oasstemdoarjjagav dábálasj æládusdåjmajn Kultuvrra álgadam, ja vuollájtjállám aktisasjbarggosjiehtadusáv sáme dájddárorgánisásjåvnåj nav vaj suoddjit moattelágásjvuodav sáme kulturiellemin ja dahkat økonomalasj åvddådiedojt dájddárijda tjuovvum bargojt dájddárorgánisásjåvnåjn sijáj jahketjåhkanimijn álgadam bargov dájddapolitihkalasj diedádusájn barggam dan åvddåj vaj Sáme Árkijvva sjaddá oassen ådå diedalasjvieson Guovdagæjnon ásadam girjálasjvuoda stipendav sáme nuorajda barggam vaj ruhtajuolludime lassáni juohkka kulturåsijn oadtjum doajmmaj doarjjaårnigijt sáme musihkkafestiválajda Varresvuohta- ja sosiálalasj vieledusá / Mánnásuoddjim barggam nav vaj prosjæktaårniga varresvuohta- ja sosiálalasjprosjevtajda Sámedikken sjaddi stuovvása barggam ásadit aktisasjbarggoorgánav Sámedikke ja guovloj varresvuodaásadusájn barggam dåjmalattjat nannit psykriáhtalasj buoredimfálaldagájt sáme mánájda barggam vaj Seidajok buoredimásadus bissu barggam nav vaj psykalasj varresvuohtasuoddjim ja gárranimsuoddjim sámijda buorrán Barggam avtaárvulasjvuodav sámijda gudi li skihppijviesojn barggam nav vaj rehabiliterim-/habiliterimdievnastussa sámijda nanniduvvá gåhttjum stáhtav doarjjot bargov aktijdit ja avtasadjáj ásadit máhtudakguovdátjijt Gasska-Finnmárkon barggam nav vaj vuostasjvarresvuohtadievnastus sáme suohkanijn nanniduvvá doarjjum ásadit mánnásuoddjima guovllokåntåvråv Áltáj nannim sáme mánáj rievtesvuodajt adnet ietjasa kultuvrav, gielav ja åskov gå guládalli mánnásuoddjimijn. Dát la dálla Vuonarijka lágan, ja mánnásuoddjimdievnastus sáme bájkijn viertti berustit sáme giella- ja kultuvrramáhtudagáv ietjas dievnastusán ásadam stuoves aktisasjbarggotjåhkanimijt varresvuohtaministerijn ja mánná- ja fámilljaministerijn sáme ássjijn tjadádam måvttåvattemseminárav ”Nissunfábmo Sámedikken” ásadam doarjjaårnigijt politihkalasj belludagájda gudi aktisasjbarggi oadtjot nissunijt válggalistajda åvdemussaj barggam diededimbrosjyra ålgusvaddemijn sámediggeválga jienastimlågo sisitjállema gáktuj oajvvadam duoddemándáhtajt dan sjærvváj mij boahtá Sámediggáj unneplåhkuj vieledam dåjmajt ma åvdedi avtadássásasjvuodav ællosujton, ednambargon, guollimijn ja tjoahkkeæládusájn ásadam dutkamprosjevtav Sámedikke birra avtadássásasj sadjen Guovllo ja nuorttarijkalasj aktisasjbarggo álgadam, ja vuollájtjállám aktisasjbarggosjiehtadusáv Tråmså- ja Finnmárko fylkasuohkanij gånnå le ulmmen nannit sáme dåjmajt fylkajn vuollájtjállám aktisasjbarggosjiehtadusáv Oarjje-Trøndelága, Nuortta-Trøndelága, Nordlánda ja Hedmárko fylkasuohkanij oarjjelsáme guosskavasj ássjijn barggam dåjmalattjat guovllo åvdedimprográmmajn (RUP) Tråmså- ja Finnmárko fylkaj gáktuj, mij sisadná æládusåvddånahttemav sámeguovlojn ájrastam Guovllodimjuohkusin guovlojt nannim diehti. Guovdátjin le læhkám gålmåbiel-sjiehtadusá Ráddidusá, Sámedikke ja guovloj oajválattjaj gaskan nannit sáme kultuvrav, gielav ja æládusájt barggam dåjmalattjat nav vaj doajmmaguovllo Nuortta-Tråmså ja Finnmárko gáktuj galggá bissot. Ulmmen le ásadit iemeálmmukguovlov Rijkajgasskasj bargoj ájrastibme ájrastam AN bargov iemeálmmuktjálajn Vuonarijka ájrastime baktu barggojuohkusa 10. sesjåvnån Genévan, Sveitsan. Ulmmen le biedjat rijkajgasskasasj mierijt iemeálmmuga rievtesvuodajda ájrastam/ájrastimen Ráddidusá Europealasj Forumav, gåtsedittjat iemeálmmukdimensjåvnåv rápportav tjállám ILOaj konvensjåvnåv nr 169 gåtsedim hárráj Sámedigge galggá rádevadden, dahkat mærrádusájt ja tsuojggodit sámij åvdås Vuonan ja sæmmibåttå aj dievnastusáj barggat ja badjelválldám dåjmajt ja ruhtadimijt sámij gáktuj gudi årru åbbå rijkan. Sámedigge galggá aj siegen liehket ietjá oajválattjaj bájkijn gånnå sáme årru. Danen viertti Sámedikken liehket nanos guovdásj dåjmajt ja sæmmibuohta liehket sajenis bájkijn gånnå sáme ajtu viessu ja årru. NSRa mielas le desentraliseridum vuogádus Sámediggáj buorren, gå Sámedigge le lahkusin bájkalasjsebrudagájn ja aj ådåájggásasj guládallamnævoj baktu le jåvsådimmieren ja nav ulmutja dárbojt guovteláhkáj dævddá. NSRa mielas galggá Sámedigge liehket guládallamråvven ja rijdoj tjoavdde ietjama sebrudagán ja aj ietjá álmmugij gáktuj. Sámediggáj viertti boahtet ienep fábmo ja luojvop sadje Ráddidusá ja depártementaj gáktuj. Aktisasjbarggo galggá formálalasj guládallamij ja sjiehtadallamij baktu liehket. Sámedigge galggá nannit ietjas bargov nuorttarijkaj, guovllo ja rijkajgasskasasj orgánaj baktu- dagu AN. Sámedikken galggá adjáj liehket njuolgga guovtevælggogis aktisasjbarggo ietjá iemeálmmugij ja sijá åvdåsvásstediddjij. Sámedikke ja Sáme párlámentaralasj ráde baktu galggap mij sierra gåjt de åvdedit solidáritehtalasj aktisasjbargov ietjá iemeálmmugij væráldin gej iellem le niejddema vuolen. NSRa ájggu barggat nav vaj: Sámedigge oadtju ruhtajuollodimijt ma máhttelisvuodajt bukti tjoavdátjit dahkamusájt Vuodolága ja Sámelága gáktuj ja daj dárboj milta ma agev sámesebrudagán le Sámedigge oadtju formálalasj sjiehtadallamrievtesvuodav guovdásj stáhta oajválattjaj gáktuj ILO-konvensjåvnnå nr 169 Vuona lágajda hiebaduvvá Sámegiellalága guovllo vijdeduvvá Sáme åvddånahttemfoanndaj ruhtadim juollodime lassáni Sáme párlámentáralasj rádáj ruhta juollodime lassáni ma máhttelisvuodajt bukti nannitjit aktisasjbargov gájkka sámij álmmugij hárráj ja aj ásadittjat sierra háldadusáv Vuonarijka Alemusriektá le Svartskog (Cáhppismeahci) Gáivuonan/Kåfjordan duodastam sámijn le rievtesvuohta ietjama duobddágijda. Dát le histåvrålasj dáhpádus dan vuojnnuj majt NSRa le tjuovvum gitta 1948 jage rájes. NSRa ájggu ájn joarkket oajbbomijn sáme rievtesvuodajt ednamijda ja tjátjijda. Vuonarijkka le stáhtta mij le vuododum guovte álmmuga ednamij – sámij ja láttij – ja dát ajtu galggá åvddånboahtet lágajn ja háldadusájn. NSRa ájggu barggat nav vaj: åvddånbuktet sáme æjggorievtesvuodajt ILO-konvensåvnå mærrádusáj gáktuj Sámeriektájuogos guoradallá ja buktá oajvvadusájt nannit sáme rievtesvuodajt Finnmárko ålggolin sámerievtesvuoda merraluohkkojda, dán gaskan guollimijda, dåhkkiduvvi revtesvuoda vuodoæládusájda nanniduvvá, gånnå le sáme rievtesvuoda vuodon sámij rievtesvuohtadádjadusá ja dábe vuonarijka lágajn ja háldadusájn gåtseduvvi Giellaoahppam Sámij rievtesvuohta åhpatjit ja åvdedittjat le ájnas prinsihppan NSRaj. Edna sábme le badjánam sámegiela dagá, ja iehtjáda li badjánam sámegiela låhkåm- ja tjállemhárjjánime dagá. NSRa ájggu ienebujda láhtjet máhttelisvuodajt sámegielav anátjit, njálmálattjat ja tjálalattjat. NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme giellaguovdátja oadtju máhttelisvuodajt álgget ienep gielladåjmajt bájkijn gånnå giella le gáhtomin sámegielaga gudi ælla oadtjum låhkåm- ja tjállemoahppamav dáv oadtju ulmutja gudi e máhte sámegielav ja gudi sihti dáv oahppat oadtju virggeloahpeårnigav oahppe galggi oadtjot giellaoahppamav nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj, dan gáktuj man giellaj gulluji Gielalasj infrastruktuvrra Sámegiela adnem le guládallamnævvo ja tjanástak sáme bájkálasjsebrudagájn. Sámegielav åvddånbuktet, ja sámegiela anov lasedit moatten dásen le ájnas. Duodden le ájnas dahkat sámegiela anov dåjmalattjan diededim- ja guládallamteknologija (DGTa) baktu, nav vaj nuorap buolvva badján sámegielajn dåjmalasj giellan juohkka máhttelisvuodajn sebrudakiellemin. NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme giellaguovdátja åvddåni ja ienebu ásaduvvi sámegiella avtadássásattjan biejeduvvá dárogielajn galbajn ja kártajn sámebájkijn juohkka almulasj viesojn sámegiella boahtá galbajda sámegiellalága háldadimguovlon sámegiella åvddånahttá duollalåhkåmprográmmajn ja ietjá viehkkenævojn DTGan, nav vaj sámegiella aneduvvá njálmalattjat ja tjálalattjat ietjá guládallamvuoge, d.d. mobiltelefåvnå adnema baktu sámegiella doajmmá Sámegiella diedalasj giellan Boahtteájgge gájbbet sámegielak åvddånahttemav akademijan. NSRa ájggu nannit juohkka dásev sámegielak åhpadusán ja dutkamijn, ja dahkat stuoráp diedelasj sajev sámegiellaj. NSR ájggu barggat nav vaj: dutke ávttjiduvvi sámegielav adnet dutkamgiellan sáme tærmmabargov åvddånittjat ja várjjalittjat vieleduvvá sáme giellasuorge ja bágo ma e gåbtjåduvá dálasj tjállemvuogijn normeriduvvi Arkijva, girjjevuorká ja dávvervuorká Arkijva, girjjevuorká ja dávvervuorká háldadi aktisasj mujtojt gå bisodi, várjjali ja åvddånbukti diedojt ja dáhtájt sáme vidjurij birra åvddålijguovlluj guoradallamij ja dutkamij. Moatten láhkáj máhtti dá vaddet buorre ja duohta tsuojggidusájt buorre sáme iesjdåbdo åvddånahttemij. Arkijva, girjjevuorká ja dávvervuorká sjaddi dán baktu ájnas saje sáme kultuvrraj ja iesjdåbdduj. NSRa ájggu barggat nav vaj: Sáme arkijvva åvddånahteduvvá diedalasj dokumenterimguovdátjin sáme guovdátja oadtju máhttelisvuodav bisodittjat ja várjjalittjat priváhta arkijvajt sáme girjjevuorkkábarggo nuorttarijkaj dásen aktit sáme girjjebussaårnik nanniduvvá ruhtadimij ja vijdeduvvá Sámedikke dávvervuorkkápládna tjuovoduvvá ja vaj sáme dávvervuorkájn sjaddá ájnas sadje kultuvrrasuodjalime bargon sáme kulturboanndudagá galggi Sámeednamij ruopptot doalvoduvvat sáme dávvervuorká åvddånahteduvvi máhtudakguovdátjin kulturmujttosuodjalibmáj ja -åvddånbuktemijda Girjálasjvuohta Sáme sebrudahka dárbaj orginálak girjálasjvuodav sámegiellaj juohkka buolvaj hárráj. Sierra gåjt dal le badjánime buolvvaj dárbbo sáme girjálasjvuohtaj, ja dát buktá ådå hásstalusájt mijá tjállijda. Sáme girjálasjvuohta viertti ådåstuhteduvvat duostotjit udnásj sáme låhkkij gájbbádusájt. Gå le nav smávva låhkkejuohkusa de ålgusvatteduvvi dåssju soames girjálasjvuohta. Dajnas le ájn dárbbo lasse doarjjaj oajválattjajs sáme girjálasjvuoda ålgusvattátjit ja vuobddemjuohkemij. NSRa ájggu barggat nav vaj: sámegirjálasjvuoda ådåstuhttem ávttjiduvvá ja dan åhtsåluvvam lassán sáme tjálle oadtju máhttelisvuodav ållesájggáj barggat sáme girjálasjvuoda oasstemårnik bisoduvvá ja vijddán sáme girjálasjvuohta mij ålgusvatteduvvá almulasj dårjajn bisoduvvá ja sjaddá jåksåmmærráj gájkajda sáme girjálasjvuodav dahkat jåksåmmærráj juohkka girjjevuorkájn sáme girjálasjvuoda ålgusvaddem mánájda ja nuorajda lassán Sáme musihkka ja juojgos Sáme musihkka ja juojgos le guovdásj sáme kultuvra åvddånbuktema. Musihkka rahpa rájájt ja buktá aktisasjvuodav kultuvraj ja ulmusjtjerdaj gasskaj. Musihkkaj ja juojggusij le ájnas vaddet sajev ja máhttelisvuodav åvddånahttet ja sámijt ájrastit álmmugin. NSRa ájggu barggat nav vaj: ådåájggásasj ja dábegis sáme musihkkaj ja juojggusijda ájn åvddånibme lájeduvvá buorráni doarjjaårdniga sáme musihka ja ådå musihkalasj åvddånbuktema ålgusvaddemijda sáme musihkkárijda vatteduvvá stuoráp máhttelisvuodav sámijt ájrastit násjonálalattjat ja rijkajgasskasattjat Filmma ja TVa Filmma le dájddatjærdda mij jåkså moaddásijda.Gå sáme filma galggi dagáduvvat, de le ájnas jut sáme li daj duogen. Filmmadájdda le agev åvddånimen, ja ájnas le vaddet sámijda máhttelisvuodav åvddånbuktemijda filmaj baktu ja filmmamedia åvddånimev tjuovvot. TVa le buorre media mij máhttá aneduvvat ulmij milta sámegielav nanostuhttemij ådåsij ja sáme filmmavuosedimij baktu. NSRa ájggu barggat nav vaj: ulmutja ávttjiduvvi bargatjit sáme filmaj ja TV dahkamij sáme filmajda vatteduvvá buorep máhttelisvuoda jåksåt ja vuoseduvvat sáme festiválajn sáme filma ja TV-prográmma digitaliseriduvvi vaj girjjevuorká ja sáme guovdátja dájt filma, sierra gåjt de mánájda ja nuorajda sámegiellaj njálmálattjat jårggåluvvi (dubbiduvvi) Sáme lávddedájdda le dájddatjerdajs ma li åvddånam ienemusát dájt maŋemus låge jage. Friddja teahterjuohkusa ja oarjjelsáme teahter le nannim moattelágásjvuodav sáme teateriellemin, sæmmibåtte le Beaivváš Sámi Teáhter ienedam vuosádallammanojt ja moattelágásjvuodav vuosádallamijnis nav vaj ienebu sáme teahterav berustahttjáji. Dárbbo le åvddånahttet ja dárkástallat juohkka oasev sáme lávddedájdas, lasse åhpadusá ja buorep vuosádallamdahkama máhttelisvuodaj baktu. NSRa ájggu barggat nav vaj: åhpadusfálaldagá sáme teahterbarggijda buoreduvvi Beaivváš Sámi Teáhter nanniduvvá mannovuosádallamteahterin nasjonálalasj åvdåsvásstádusájn Guovdagæjnnuj teahterviesso ásadimájggomus tjadáduvvá Oarjjelsáme teahter nanniduvvá friddja teahterjuohkusa oadtju dårjav sámevuosádallamdahkamijda ja vuosádallammanojda friddja revyjuohkusa oadtju máhttelisvuodajt åvddånahttet sáme revybargojt Tjalmadimdájdda Sáme dájdda galggá ienebut boahtet vuojnnusij sáme sebrudagáj árggabiejven. Dát máhttá dagáduvvat tjalmadimdájda sáddimværmádagáj ásadime baktu lånudallama hárráj. Duodden le dárbbo vaddet tjalmadimdájddaj vuodov joarkket fágalasj åvddånimev. Sáme dájddaåhpadus le stuorra lávkke duolla bálggáj. NSRa ájggu barggat nav vaj: nasjåvnålasj sáme gallerija ásaduvvá Sámi Vuorká-Dávvirij luojggamårniga sáme dájddaj ásaduvvi vuosádusájda sáme guvdátjijn ja álmulasj viesojda Sáme Dájddaráde nanniduvvá stuoves doajmman sierra sáme dájddaåhpadus ásaduvvá Sáme festivála li vuogas saje sáme dájddaj ja kultuvrraj, ja li ájnas vájkodimnævo åvddånahttemin sáme iesjdåbdov ja sáme gatjálvisáj dádjadussaj. Duodden vaddi festivála sáme dájddárijda ja artistajda máhttelisvuodav åvddånbuktet ja åvddånahttet ietjasa dájdav. NSRa ájggu barggat nav vaj: festivála ma dálla vuododoarjjagav oadtju Sámedikkes nanniduvvi unnep festiválajt ja kulturdáhpádusájt åvddånahttet sáme dájddára ávttjiduvvi ma¹en liehket ietjá festiválaj Nuortta-Kálohtan ja rijkajgasskasasj iemeálmmukfestiválajn Gilpustallama Nanos sáme gilpustallama le ájnas iesjdåbddonævvo nuorajda, ja dát nanni aktisasjvuodav aktisasj árvvovuodoj ja árvvovuojnojda. Gilpustallamdáhpádusá le ájnnasa sámijda åbbå Sámes gå máhtti æjvvalit gilpustallamdåjmajn ja gilpustit. NSRa sihtá liehket hásstaliddjen vattátjit sáme gilpustallam- ja nuorajorganisásjåvnåjda máhttelisvuodajt barggat aktisasj sáme gilpustallamij ja gilpustallamfágalasj gatjálvisáj. Hierggevuodjem le sierralágasj gilpustallamsuorgge, mij adjáj bisot nanos histåvrålasj árbbedábijt iemeálmmugij lunna åbbå arktalasj guovlojn. NSRa ájggu barggat nav vaj: aktisasj sáme giesse- ja dálvvegilpustallamijt doarjjot, hierggevuodjemijt adjáj sáme aktugasj gilpustiddje ja rijkkagáttse ájrastibme rijkajgasskasasj gilpustallamdáhpádusájn lassáni duola dagu Arctic Winter Gamesan (Arktalasj Dálvve Gilpustallamijn) sáme gilpustallambargguj ásaduvvá stuoves ruhtadoarjja, ja vaj sáme gilpustallamprosjevtajda spellamrudájs ruhtaduvvi sáme nasjåvnålasjásadusá nuorttarijkalasj sabekgilppusijda ja hierggevuodjemijda ásaduvvi sjaddap hásodiddjen gilpustallamviesojt sáme årrombájkijda tsieggit NSRaj la ájnas gåtsedit aktugasj sáme iellemvidjurav ja åvddånahttemmáhttelisvuodav, vájku le årromin stádan jali smávva bájken. Ájnas le ásadit buorre kultuvrra- ja álkkádusfálaldagájt sáme álmmugij sæmmi båttå gå buoredit fálaldagájt ietjá årrojda, ja nav vaj sebrudahka viertti biedjat ienep fámov teknologalasj-, manedam ja guládallam gulluvasj -, ja kultuvralasj infrastuktuvrraj. NSRa ájggu Sámedikke baktu liehket hasodiddjen suohkanij, fylkasuohkanij ja stáhta gáktuj bisodittjat ja nannit årromav sáme bájkijn. NSRa ájggu barggat nav vaj: Sámedikke kulturviessopládna tjadáduvvá dajna gå ådå kultuvvra- ja dojmmavieso ásaduvvi ja ieme dákkárháj doajmma nanniduvvá aktisasjmanedimfálaldagá bussaj ja færjoj lassáni sáme årrombájkijn girddemannama álbbu, ja nav vaj girdderuvto ásaduvvi rájáj rastá Nuortta-Kálohtan mobijlla guládimfálaldagá ja gåbdåbáddesuohppom sáme årrombájkijn buorrán ásaduvátji ienep almulasj barggosaje sáme bájkijda suohkanij máhtudahka merradajvvaplánimijn ja assjegiehtadallamijn nanniduvvá NSRa tjuottjot moattelágásj æládusdåjmaj åvddånimev ja barggosadje lasedimev sáme ævtoj milta sáme årrombájkijn. Sámeednama gålådis- ja gållå luonndoluohkko li sámekultuvra materiálalasj vuodo. Gållå luonndoluohkko vierttiji gålåduvvat dan láhkáj vaj e vuodov válde boahtte buolvaj iellemis ja gållådibme viertti sáme sebrudahkaj ávkken boahtet. NSRa ájggu joarkket bargojnis åvddånahttet luonnduj gulluvasj æládusájt ma nanniji sáme kultuvrav ja bisodi årromav smávsajijn, valla sæmmi båttå de ij luonndo galga gierddat. NSRa sihtá nannit ja åvddånahttet vuodoæládusájt; ednambargov, ællosujtov, guollimav, miehttseæládusáv ja duojev, ja dájt adjáj tjoahkkeæládussan. Miehttseduobddága galggi vuodoæládusájda bisoduvvat sáme árbbedábij gáktuj. NSRa doarjju ulmev jåksåt økologalasj, kultuvralasj ja økonomalasj stajguk ællosujtov ja vaj ællosujto ålgoldisævto ja iesjmierredibme nanniduvvá. Árvvodagádus merragátten galggá nanniduvvat aktisasjluohkoj tjavgáp stivrrima baktu, bájkálasj háldadibme ja doarjja produktaåvddånahttemij ja jådedimjåksåm bargguj. NSRa ájggu barggat vuodoæládusá rievtesvuodajt nannit, ja vaj sáme rievtesvuohtadádjadusá ja dábe bissu ja tjáleduvvi lágajda ja háldadusájn båhti adnuj. NSRa ájggu barggat nav vaj duodjevuobddem ietjama sebrudagán lassán. Ådå æládusáj åvddånahttem galggá mahtudagá, kultuvra ja guládallam-infrastruktuvra vuodo milta. Almulasj ålgoldisævto ja konkrehta dåjma galggi aktan æládusáj arvvadahttemijn nannit iellemvuodov sáme bájkijn barggosajij ja árvvodagádusáj lassánime baktu dábálasj ja ådå æládusájn. NSRa doarjju ruopptot biedjamav barggovaddegålo årnigav viddnudagáj hárráj vuorjjás årrombájkijn Sámen. NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme dábe ja rievtesvuoda galggi dokumenteriduvvam ja dåhkkiduvvat lágajn ja háldadimen ja bisoduvvat boahtteájggáj merra- ja vuodnaguollimijn, luossaguollimijn ja sisednamguollimijn, ja dáj tjoahkkeæládussan adjáj sáme guollimdajvva ásaduvvá gånnå luohkkoj háldadibme ja guollimåsij juohkem dáhpáduvvá guovlo ja bájkálasj dásen láhka- ja dárbbagaprinsihpa gáktuj nuorra ådåálggijt åttjudit æládussaj oahppoårnigij baktu ja nuorajda sierra álggem guollimåsij baktu guollimåsij juohkem nuppástuvvá áhpeguollimis merragátte guollimijda guollesuvddemvælggogisvuohta industriaj gátten tjuovoduvvá ja tjavggiduvvá gå guollebiebbmamrustiga ásaduvvi, de galggá dæddo biejaduvvat bájkálasj åmastibmáj, birásgáhttemij ja vuodnaguollárij dábálasj rievtesvuodajda Ednambarggo NSRa ájggu barggat nav vaj: árvvodagádus æládusán viertti lassánit ja vaj kultuvralasj ja sebrudak biele æládusán bisoduvvi ja åvddånahteduvvi ednambarggo smáv sajijn bisoduvvá ja nanniduvvá, aktugis ja adjáj tjoahkkáj ietjá æládusájn Sámedikke mierredum ednambarggopládna sáme bájkijn gåtseduvvá Stáhtta ásat ednambarggopolitihkalasj dajvav sáme årrombájkij hárráj NSRa ájggu barggat nav vaj: árvvodagádus æládusán viertti lassánit, ja dábálasj, kultuvralasj ja ietjá sebrudakgulluvasj biele ællosujtos bisoduvvi ja åvddånahteduvvi dåjmalattjat buorre buolvaj gasskasasj álggeårnigij baktu æládussa bisoduvvá ådå ællosujttoláhka mierreduvvá gånnå le sáme rievtesvuohtadádjadus vuodon mærrádusá ællosujttolágan ja pládna- ja ásadimlágan hiebaduvvi nannim diehti ællosujto vájkodimev gájkka sebrudakplánimijn duobddáksuodjalibme æládusá hárráj nanniduvvá diedojt ja dádjadusáv æládusá birra ulmutjij lunna lassán Sámedikke sadje bisodit æládusá boahtte ájgev nanniduvvá æláduspolitihkalasj ja háldadus gatjálvisájn Urudisháldadibme Udnásj urudisháldadibme le lassánimev buktám urudisásj sáme bájkijda. Stuorra oasev dát økonomalasj noades le æládus iesj hæhttum guoddet urudisáj gajkkomij ja ietjájduhttemgåloj gáktuj. NSRa ájggu barggat nav vaj: dárbulasj dåjma ma unnedi urudisáj gajkkomav álgeduvvi urudisáj låhko hiebaduvvá ja vaj ásaduvvá máksemårniga ma duodaj ålgusgålojt gåbttji ja mij hiebaduvvá iesj gudin æládussaj Duodje NSRa ájgu barggat nav vaj: duodjevuobddemdille látjeduvvá nav vaj stuoráp márnánijt jåkså oahppam- ja åhpadusfálaldagá vuodo-, joarkka- ja allaskåvlåj dásen nanniduvvi oahppam bisoduvvá fáhka-, svenna- ja mejssterduodastusårniga baktu sierra æládussjiehtadusáv duodje- ja ietjá æládusájda sjaddi Tjoahkkeæládusá ja oasesgárvedibme NSRa ájggu barggat nav vaj: dábálasj æládusdábe dåhkkiduvvi aktan sierra æládussuorggen, ja vaj åvddånahteduvvi ja nanniduvvi sierra dåjma ma nanniji økologalasj miehttseæládusáv ruhtaduvvi dagu oassen tjoahkkeæládusán ásaduvvá oahppamfálaldagá tjoahkkeæládusájda åvddånahteduvvi ådå økologalasj guoddelis tjoahkkeæládusá máhttelisvuoda nanniduvvi gárvedit bájkálasj oasesgálvojt ienep aktisasjbarggo gálvvooasestiddje, produsentaj, gálvvosuvddij ja vuobddemjådediddjij gaskan galggá buktet buorre sáme oasesgálvojt åbbålágásj profijlajn Mannoæládus NSRa ájggu barggat nav vaj: mannoæládus sáme årrombájkijn åvddånahttá ietjas ævtoj ja dárboj milta vuobbdemjådedibme sáme vásádusájs, dåjmajs ja mannulagájs nanniduvvi Vuonan ja rijkajgasskasattjat sáme kultuvrraåvddåjboahtema roaddiduvvi gå aneduvvi mannoæládusán, ja dan láhkáj vaj ávkken båhti sámijda allasisá Mijá iemeálmmukvielja ja –oappá ietjá væráltgietjijn viessu birásævtoj vuolen ma li ietjasa hæjosvuohtaj tjanádum. Mij sáme vas viessop birásævtoj vuolen ma li mijá valjesvuohtaj tjanádum. Lagosvuohta ja dåjmalasj luonndo ja birás gållåm le ájnas sáme iesjdåbdduj, æládusájda, iellemvuohkáj ja kultuvrraj. Sæmmibåttå ælla sáme aktu adnemin luondov mijá bájkijn ja stáhtta vuojnnet le dakkár dåmådiddje mij ij agev vieleda sámijt luonndosuodjalimplándnabargujnis. Luonndobirás Sámeednamin vájkoduvvá aj luonndodáhpádusájs ja ulmutjij dåjmajs rádnárájájn ja mælggadappon. Mijá hásstalus le guhtik guojmenimme miellodahttet ietjama luonndoadnem máhttá aj liehket ájtton luonnduj mij le mijá kultuvra vuodo. Sáme rievtesvuodaj oajbbom luonndoluohkkojda ep galga vuojttet nav vaj luonndo iesj vuojtádallá. Gájkka luonndoadnem gájbbet vælggogisvuodav dav suoddjit. Sáme luonndoadnemduobddágij háldadibme viertti hábmiduvvat ævtoj ma li økologalattjat guoddelisá, ja dakkár háldadibmáj viertti luohtádussa liehket ålles årrojn. NSRaj le diettelis økologalasj vuojnno ja gájbbádussa jut guoddelis åvddånibme galggá vuodon gajkka boahtteájggásasj politihkkaj mij de gullu luondo háldadibmáj. Sáme berustime galggi vieleduvvat gájklágásj láhka- ja pládnabargojn. Jus Sámedigge galggá berustit tjavgáp biráspolitihkav ja birásfágalasj bargov, de le ájnas oadtjot doajmmaj ANa Birás- ja åvddånahttemdoajmmaplánav – Agenda 21. Dát pládna vælggodahttá nasjonálalasj oajválattjajt aktisattjat bargatjit ietjasa iemeálmmugij tjoavdátjit biráshásstalusájt bájkálattjat ja globálalattjat. Iemeálmmuga e galga masset ietjasa bájkijt ásadimijs ma birrusav nuoskudahtti, duola dagu ulljo-, gássa-, ja minerálajråggåma ja elfábmodulvvadime. Ájto ja nuoskodibme NSRa ájggu barggat nav vaj: Nuortta-Vuona merragátte nuoskodimduosstom buoreduvvá dál gå ulljosuvddem merav lássan Atomfábmorustiga ja låssåindustria ma nuoskodahtti Guoládagán hiejteduvvi ulljo- ja gássaråggåm Baretzáben ráddjiduvvá Luonndoadnem ja suoddjim NSRa ájggu barggat nav vaj: nasjonálparkka ja suodjalimduobddágij ásadibme ij galgga hieredit sáme æládus- ja sáme dábálasj luonndoadnem galggá vuodon háldadimplánajn gånnå dá båhti doajmmat motåvrråmanedibme miehtsijn hiebaduvvá luondo gierddamij loahpe gámájt sjaddá tsieggit miehttseæládusáj hárráj sáme bájkijn Mijájn sámijn le vuodulasj rievtesvuohta ja sierra åvdåsvásstádus åvddånahttet ja åvddånbuktet diedojt ietjama birra ja mijá vidjurij birra. Mij galggap aktidit dábálasj máhtudagáv ja diedalasj máhtudagájn åvdedittjat sáme sebrudagáv. Sáme sebrudahka galggá åvddånahttet ådå ájggásasj diehtosebrudahkan, dábij ja kultuvrra niejdeduvvama dagá. Sáme oahppopládna 10 jahkásasj vuodoskåvllåj – L97S – lij åledus sáme åhpadushiståvrån. NSRa ájggu barggat nav vaj ådå rievddadusá oahppovuogádusán le vuododuvvam sáme oahppe ja sáme sebrudagá dárbojda, ja vaj åbbålasj sáme oahppampolitihkka åvddånahteduvvá. NSRa mielas galggá skåvlåj ja mánájgárde fysihkalasj birás dievddet pládnatjoahkke gájbbádusájt. Gájkka sáme mánájn galggá liehket juoga sámes – vájku gånnå rijkan årru. Gå sámevuohta boahtá vuojnnusij árggábiejve dilen mánájgárdijn ja skåvlån, máhttá sámevuohta sjaddat luondulasj oasse ietjá Vuonarijka mánáj árggabiejves aj. Skåvllåasstoájggeårnik le oasse oahppamfálaldagás, ja danna galggá aj sáme sisadno sáme mánájda. Sáme máná, nuora ja ållessjattuga gejn li sierra dárbo vierttiji oadtjot hiebalgis oahppamfálaldagájt ja sierrapedagogihkalasj viehkev gånnå li sáme árvo. Sáme sierrapedagogihkalasj doarjjomvuogádus viertti nanniduvvat. Ådå oahppamlága ulmmen le ulmutjijda máhttelisvuoda liehket åhpadusáv oadtjot ålles viessomájgenis. Dát viertti åvddånboahtet åbbå sáme oahppamvuogádusán. Gájkka oahppe joarkkaskåvlåjn galggi oadtjot åhpadimev sáme vidjurij birra. Sáme oahppijn la rievtesvuohta åhpadibmáj sáme temájn. Moattes sámijs le ålgustuvvam máhttelisvuodajs formálalasj åhpadussaj nievres hiebadum fálaldagáj sámijda gitta mijá ájggáj. Ållessjattukåhpadibme le ájnas doajmma buoredittjat iellemav ja vaddá buorep máhttelisvuodajt barggomárnánin. NSRa ájggu barggat åvddenahttet sámegielak máhtudakbirrusav, sæmmi båttå gå sámeguosskavasj dutkam dárogiellaj ja ietjá gielajda nanniduvvá. Gájkka allaskåvlåjn ja universitehtajn sáme bájkijn galggá liehket fálaldagá kulturdádjadusájs ja sáme kulturdiehtojs. Virgge- ja vuodoåhpadusájn galggi dá liehket vælggogisá. Le ájn stuorra vádno åhpadimnævojs sámegiellaj, dábálasj oahppogirjijs ja ietjálágásj oahpponævojs åbbå oahppamvuogádusán, mánájgárde rájes gitta universitehta rádjáj. Sáme oahppijn ja åhpadiddjijn gálggá liehket akta vuodogirjje sámegiellaj juohkka fágan juohkka klássadásen åbbå oahppamvuogádusán. Oahpponævvoproduksjåvnnå ja – åvddånahttem galggá tjuovvot åvddånimev sáme skåvlån, duola dagu oahppoplána rievddadusá gáktuj. Åhpadibme diehto- ja guládallamteknologia (DGT) baktu viertti látjeduvvat. Mánájgárde NSRa ájggu barggat nav vaj: sámegielak máná oadtju rievtesvuodav mánájgárddefálaldahkaj ietjasa iednegiellaj sáme máná gudi e máhte sámegielav oadtju rievtesvuodav hiebalgis sámegielak mánájgárddefálaldahkaj suohkana oajválattja ásadi ienep sáme mánájgárdijt ja vaddi lasse doajmmaruhtadimev sáme mánájgárddepládna tjadáduvvá sáme bajkijn sámelága háldadusguovlo ålggolin Vuodoskåvllå NSRa ájggu barggat nav vaj: oahppamlága prinsihppa, gájkka sámijda , vájku gånnå årru, galggá liehket rievtesvuohta sámegiela åhpadibmáj boahtá duodaj jåhtuj galggá vatteduvvat åhpadibme sámegielan, histåvrån, kulturdádjadusán ja duojen skåvlåjn gånnå le sáme oahppe rievtesvuohta åhpadibmáj ietjá fágajda sámegiellaj tjadáduvvá, nav vaj aj oahppe gejn la sámegiella nubbengiellan oadtju nannidum máhttelisvuodav ålles guovtegielakvuohtaj Joarkkaåhpadus NSRa ájggu barggat nav vaj: joarkkaskåvlå oahppofálaldahka nanniduvvá gájkka sáme giellaguovlojn ja sáme oahppij rievtesvuoda joarkkaskåvllååhpadibmáj biejaduvvi prográmma bargaduvvi ma gádodi dav stuorra skåvllåhiejttemav sáme nuoraj gaskan sáme joarkkaskåvlå åvddånahttem máhttelisvuoda ja sáme stivrrim nanniduvvi sáme oahppoplána åvddånahteduvvi sáme joarkkaskåvlå åhpadibmáj nav vaj åbbålágásj 13 jahkásasj skåvllåvádtsem nanniduvvá fáhkaoahppofálaldagá ællosujton, duojen, tjoahkkeæládusán ja luonndoadnemin nanniduvvá ja bisoduvvá duola dagu fáhkaåhpadiddjeåhpadusá baktu stipænndaårnik oahppijda gænna le sámegiella fáhkan árvustaláduvvá boahtteájggáj nannima diehti sámegiella vuostasj- jali nubbengiellan joarkkaskåvlån galggá vaddet sierra duoddetjuokkajt alepåhpa åhtsåmijn katalåvgga dagáduvvá mij diedet sáme skåvllå-/åhpadusfálaldagáj ja stipendaj birra sáme oahppijda/studentajda Ållessjattukåhpadibme NSRa ájggu barggat nav vaj: sierra sáme ållessjattukåhpadimpládna dagáduvvá, gånnå le dárbo, åvdåsvásstádus ja barggojuohkem sáme ållesjattukåhpadimen guoradaládum vuododuvvá værmádahka dåmadiddjijs sáme ållessjattukåhpadimen ållessjattuk sámij rievtesvuohta sámegielåhpadibmáj duodastuvvá lágaj ja ruhtadimårnigij baktu suohkana sáme viesádij dagáduvvi åvdåsvásstediddjen dævdátjit ietjasa vælggogisvuodav lágaj milta ållessjattukåhpadimev tjadádit Alep åhpadus ja dutkam NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme dutkamráde ásaduvvá gájkkasáme aktisasjbargo aktijvuodan lågevjahkásasj sáme dutkamprográmma ásaduvvá åttjudittjat ulmutjijt sáme dutkamij gånnå sámegiella dutkam vieleduvvá arvvadahteduvvi rájájrastá aktisasjbarggo dutkaminstitusjåvnåj gaskan gejn li sáme dutkam åvdåsvásstádussan Tråmså universitehtta bisot ietjas sajev ja åvdåsvásstádusáv sáme dutkamin ja alep åhpadusán Sáme allaskåvllå oadtju almma máhttelisvuodajt åvddånahtátjit ietjas diedalasj allaskåvllån ja sáme universitehttan Sáme diedalasjviesso Guovdagæjnnuj ásaduvvá åhpadiddjeallaskåvlåjn Sáme allaskåvllå, Bådådjå allaskåvllå, Nuortta-Trøndelága allaskåvllå oadtju máhttelisvuodav åvddånahtátjit almma aktisasjbargov åhpatjit åhpadiddjijt julev- ja oarjjelsáme bájkij gáktuj Stipænndaårniga majt Sámedigge háldat galggi vieledit fáhkasuorgijt gånnå le dárbbo åvdedit sáme máhtudagáv Åhpadusfálaldahka sámegielan alep dásen buoreduvvá ja vijdeduvvá, sidjij aj gejn ij la sámegiella vuostasjgiellan Oahpponævo NSRa ájggu barggat nav vaj: moattelágásj oahpponævo sáme giellaåhpan åvddånahteduvvi ma li hiebadum sáme iesj gudin giellabájkijda ja sáme oahppijda gejn le sámegiella nubbengiellan sáme åhpadiddjijn galggá liehket buorep máhttelisvuoda oahpponævvoåvddånahttemijn bargatjit ja ietjá pedagogalasj åvddånahttembargoj, duola dagu sáme skåvlåj teknihkalasj infrastruktuvrav nannit, ja aktisasjbargujn åhpadiddjeåhpadusinstitusjåvnåj ja almmudagáj gaskan Sierrapedagogihkalasj oahpponævo åvddånahttem hiebaduvvam sáme oahppijda nanniduvvá lasse ruhtajuollodimij baktu Oahpponævvopedagogihkka viertti nanniduvvat oassen sáme åhpadiddjij vuodoåhpadusán ja aj maŋe- ja joarkkaåhpadusfálaldagájn Sámegielak oahpponævvo åvddånahttem alep åhpadussaj fágajn ma li sierraláhkáj ájnnasa sáme sebrudagá åvddånibmáj galggi vieleduvvat sierra ruhtadimårnigij Sáme oahppogirjij sisadno galggá aj gåvvit dilijt unnep sáme giellaguovlojs Sáme sisadno nasjonálalasj oahppogirjijn laseduvvá ja girje sisadno árvustaláduvvá Varresvuoda ja sosiálalasj dåjma hiebaduvvi sámij ålles viessomájgenis dárbojda. Sámijn la rievtesvuohta dádjaduvvat, gielalattjat ja kultuvralattjat, gå li varresvuohta ja sosiálalasj institusjåvnåjn juohkka iellemdilen. NSRa ájggu åvddånahttet sáme spesiálistajdievnastusájt. Dá vierttiji åvddånahteduvvat nasjonálalasj sáme máhtudakguovdátjin ma máhtti vaddet klinihkalasj dievnastusájt, bagádallamav ja åhpadusáv åbbå rijka gáktuj. Dá aj galggi vaddet ienep bájkalasj viehkev sáme spesiálistajdievnastusájs duola dagu mannojåhtålimijn ja telemedisijna baktu. Duodden vierttiji skihppijvieso sáme pasientaj lásedit ietjasa sáme máhtudagáv, ja sáme fáhkaulmutjij åhpadus varresvuohta- ja sosiálalasjsuorgen nanniduvvá. Sáme doajmmegahtes ulmutja ja vuorrasa vierttiji viehkkefálaldagáv oadtjot mij la vuododuvvam sijá duogátjij. Kultuvrraj- ja giellaj hiebadum buorránimfálaldagá mánájda ja ållessjattugijda vierttiji vijdeduvvat. Sáme álmmukmedisijnna viertti dåhkkiduvvat oassen varresvuodafálaldahkan sáme álmmugij. Sámijda galggá dárbulasj ja ådåsdahtedum diedo sámegiellaj skihpudagáj, buorránimvuogij ja viehkkedievnastusáj birra nanniduvvat. Dåjma ma unnedi lasse gárranimev vierttiji dåjmalappo sjaddat. Sierra gåjt de gárranimev sáme nuoraj gaskan. Dåjma fáhkasuorgij rastá NSRa ájggu barggat nav vaj: sámijda nanniduvvá máhttelisvuoda jåksåt varresvuohta- ja sosiálalasj dievnastusájt sámegiellaj ja hiebadum sáme dárbojda ja kultuvralasj duogátjij varresvuohta- ja sosiálalasjdievnastus plánav sámeálmmuga hárráj gåtseduvvá sáme fáhkatærmmabarggo varresvuohtasuorgen doarjoduvvá kriminálaj hukso sámijda hiebaduvvá sebrudahka biedjá stuoráp luohkkojt åvddågáhttimbargguj gárranimev unnedittjat telemedisijnalasj fálaldagá sámebájkijn lassáni Máná ja nuora NSRa ájggu barggat nav vaj: habiliterimfálaldagá sáme mánájda ásaduvvi mánájsuodjalimhoajddárijt sáme mánájda suohkanijda ásaduvvi, mij gæhttjá vaj sáme mánná oadtju årromfálaldagáv sámij lunna mánájsuodjalimnammadusá sjaddi vælggogisá åttjudit sáme giella- ja kulturmáhtudagáv mánájsuodjaliminstitusjåvnåjda sáme mánájhoajttár ásaduvvá sáme mánájda ja nuorajda hiehteviehkketelefåvnnå ásaduvvá sáme mánájda ja nuorajda huksovaddemsijda ásaduvvi varresvuohtafálaldagá ja –diededibme sáme nuorajda buoreduvvá PPD-dievnastussa sáme bájkijn boahtá vuojnnusij ja vaj sáme máhtudahka dievnastusán nanniduvvá Gárranahtes fálaldagá nuorajda ietjanis lagosbájken vijdeduvvi Varresvuohtabargge ja vuostasjlinnjadievnastus NSRa ájggu barggat nav vaj: varresvuohtaåhpadussaj arvusmáhteduvvi ienep sámegielaga, duola dagu duoddetjuokkaj, oasse- ja stipænndaårnigij baktu virgge- ja vuodoåhpadus varresvuohta- ja sosiálalasj suorgen nanniduvvá, nav vaj diedo moattekultuvralasj ja moattegielalasj vidjura vælggogissan sjaddi dålkåjda varresvuohta- ja sosiálalasj suorgen ásaduvvá vuodo- ja joarkkaåhpadusá stuovesdåktårårnik boahtá almmaláhkáj jåhtuj sáme pasientajda sáme bájkijn Varresvuohtaásadusá NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme dålkkåmdievnastusá skihppijviesojn vijdeduvvá varresvuohtaásadusáj stivrajda sáme ájrastibme ja máhtudahka nanniduvvá, nav vaj varresvuohtaásadusá máhtti sáme pasientaj hárráj ietjasa vælggogisvuodav buorebut dåmadit sámegielak siellosujttárdievnastus skihppijviesojn sámij pasientaj hárráj ásaduvvá Sáme mediá åvddånahttemin le sige demokráhtalasj ja giellapolitihkalasj biele. Vuodolága 110a § milta le sáme kultuvrra sierra kultuvrra avtadássásattjat dáttjakultuvrajn, ja danen la sámekultuvran sæmmi gájbbádusá suodjalibmáj ja åvddånahttemij gå dáttjakultuvran. Sáme álmmugin le rievtesvuoda sáhka- ja diedimfriddjavuohtaj, ja åvddånahttet ietjasa fridddja mediáinstitusjåvnåjt. Stáhtan le vælggogivuohta láhtjet dilev nav vaj sáme máhtti ávkken dahkat mediájt ja teknologiav nævvon kultuvrraåvddånimen ja duohtan dahkat guládimteknologia baktu aneduvvat. Dåssju mielludum kulturpolitihkalasj nannim máhttá ganugahttet gielalasj ja kultuvralasj hedjunimev mij tjuovvu mediáteknologalasj åvddånahttemav. Árvusmahttem dutkam- ja åvddånahttembargguj sáme mediájn ja journalistihkan viertti nanniduvvat. Ienep internæhtta adnem ja gåbdåbáddesuohppom sáme bájkijn vaddá ådå máhttelisvuodajt diedimoabllomij, æládusåvddånahttemij ja giellabargguj. Dåjma mediáj hárráj NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme mediáfoannda ásaduvvá mij vaddá åvddånahttemmáhttelisvuodajt sáme mediádåjmajda guoradaláduvvi máhttelisvuoda aktisasj mediáásadusáv vuododit ja ruhtadit ruhtadimårniga ásaduvvi ma oarjjel- ja julevsáme giellaadnemav mediájn nanniji etihkalasj barggo sáme mediájn nanniduvvá, duola dagu doarjjot sierra sáme pressafágalasj juohkusa vuododimev NSRa ájggu barggat nav vaj: bæjválasj aktisasj TV-sáddaga vijdeduvvi radiosáddaga vijdeduvvi ja sierra luohko aneduvvi åvddånahttet julev- ja oarjjelsáme sáddagijt radion ja TVan sáme máná ja nuora galggi oadtjot fálaldagájt bæjválasj sáddagijda hiebadum juohkka álldara gáktuj konsesjåvnnåævto priváhta mediádåmadiddjijda tjavggiduvvi ja gåtseduvvi, nav vaj valjes mediáfálaldagá sáme álmmugij åvddånahteduvvi – sámegiellaj aj Sáme avijsa ja ájggetjállaga NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme avijsajda pressadoarjjagav lasedit, nav vaj ulmusj oadtju moattelágásj sáme pressav sáme – ja dárogiellaj bæjválasj sámegielak ålgusboahtema duohtan sjaddi sáme ájggetjállaga, gåvvårájdo ja spela sáme mánájda ja nuorajda stuovesláhkáj ålgusvatteduvvi doarjja åskulasj ájggetjállagijda sámegiellaj nanniduvvi Mediáåhpadus NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme journalisstaåhpadus Sáme allaskåvlån vijdeduvvá bachelor-dássáj, ja vaj máhttelisvuoda masteråhpadussaj mediá ja journalistihkan aktisattjat ietjá iemeálmmukinstitusjåvnåj guoradaláduvvi oarjjel-, julev-, ja lullesámegielak journalista åttjudibme nanniduvvá sierra sisiválldemævtoj ja hiebadum åhpadusfálaldagáj sáme journalistajda maŋe- ja joarkkaåhpadus åvddånahteduvvá, ja aj journalistajda ma sihti ienep diedojt sáme vidjurijs XI. ÅSSKO JA IELLEMVUOJNNO konvensjåvnnå duogátjin ja vuonarijka láhka friddja åsskodåmadibmáj, sihtá NSRa dættodit man ájnas le gå sebrudahka vaddá sajev sáme iellemvuojnnoárvojda. Sæmmi båttå le ájnas aj arvusmahttet dåhkkidimev ja gierddamav juohkkalágásj iellemvuojnoj ja iellemvuogij gáktuj gasskanimme sáme sebrudagán. NSRa ájggu barggat nav vaj: sámijda ja sámegiellaj iellemvuojnnodiehtogirjijt oadtjot ålgusvattedum, sierra gåjt de mánájda ja nuorajda åskulasj tevsta, ma li lågådum báttijda, tjalmedimij, nievresvuojnnij ja vuorrasappoj hárráj ålgusvaddema doarjoduvvi Sáme Girkkoráde ruhtadibme ja barggeluohkko nanniduvvá Sáme giellaadno ja sálmmadábe sáme tjoaggulvisiellemin nanniduvvá Dárbo iellemvuojnodis sáme fálaldagájda mánájda ja nuorajda guoradaláduvvi Rijkajgasskasasj rievtesvuodanjuolgadusá li mierredimfábmon nannitjit iemeálmmuga ja unneplågoj berustimijt. Mij dåbddop åvdåsvásstádusáv ietjama boahtteájges, ja ietjá niejdedum iemeálmmukjuohkusij berustimijt. Ájnas la nannit ietjama dåjmav rijkajgasskasasj bargon aktu allasimme, ja aj aktisasjbargujn vuona- ja nuorttarijkalasj oajválattjaj. Sámedigge galggá ietjas bielestis barggat iemeálmmugij ja unneplågoj vuodulasj rievtesvuoda gatjálvisáj ja barggat ráfe ja værjjounnedime diehti. Sámedigge galggá aktisattjat barggat organisásjåvnåj ja organaj majn li ulmmen nannit iemeálmmugij ja unneplågoj rievtesvuodajt ja ráfev. EUan viertti sierra vieledus liehket iemeálmmugij dárbojda ietjas strategiaj nuorttaguovloj hárráj. Iemeálmmukájrastibme viertti nanniduvvat Baretzráde ja Arktalasjráde orgánajn. NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme aktisasjbarggo Sámeparlámentaralasj ráden ja Sámeráden nanniduvvá russi sámij rievtesvuoda ja máhttelisvuoda gájksáme aktisasjbargguj nanniduvvá Sámeráde rijkajgasskasasj viehkkebarggo iemeálmmugij hárráj nanniduvvá Nuorttarijkaj Rádáj sáme ájrasti aktisasjbarggo Sámekonvensjåvnåjn ålliduvvá ruvvaláhkáj, ja nav vaj konvensjåvnnå sjaddá guovdásj vædtsagin nuorttarijkaj ja Russlánda aktisasjbargon åvdedittjat sáme ássjijt rájájrastá Interreg-prográmma åvddånahteduvvi ja joarkeduvvi iemeálmmuga vierttiji oadtjot sierra ájrrasijt Baretzrádáj ruhtadimvuodo iemeálmmugij ájrastibmáj Báretzráden ja Árktalasj Ráden nanniduvvá ruhtadimvuodo iemeálmmugij ájrastibmáj Arktalasj Universitehtan nanniduvvá ienep rijka ratifiserij ILO-konvensjåvnåv ja vaj dát Vuona láhkan dagáduvvá ANåj Stuoves Forum iemeálmmugijda ja Sierrarápportøraj sadje ANa sinna ja ålgolt nanniduvvá sjiehtadallama iemeálmmukdeklarasjåvnåjn ålliduvvá, ja vaj deklarasjåvnnå galggá ANan mierreduvvat ja maŋela tjuovoduvvat nav vaj AN-konvensjåvnnån iemeálmmugij rievtesvuodaj birra sjaddá iemeálmmugij kultuvrra ja sebrudagá gallgi berustuvvat ANa organajs ja gájkka nasjonálalasj oajválattjajs væráldin – sierra gåjt ásaduvvamijn gå hiehtedáhpádusá li læhkám Gieres gájka Dán jage lidjin javla sierráláhkáj buorisboahtema munji guhka ja låsså tjavtja maŋŋela. Sávav diján aj la læhkám ráfálasj javllaájllek. Boahtte jage galggap ávvudallat 100 jage sámepolitihkalasj bargojn gå æjvvalip Tråanten (Roandemin) 2017 guovvamáno. Sávav nahkap 2017 jage såbadit sáme sebrudagán, jut gájka lulujma dåbddåt ienep aktijvuodav ja fámov. Tjavtjan lij miján gielladagástallam mij lij gássjel, valla ihkap mij gájka máhttep juojddáv dassta oahppat? Vájku gåggu manádav ja sámijt iejvviv, de iejvviv aj várnnahisvuoda subttsasijt. Merragátten la ienemusát duv subtsas guhti illa bessam sámegielav oahppat dárojduhttema diehti mij muv ienemusát duohtat. Dådnå guhti muhttijn dåbdå degu sáme sebrudagá ålggolin. Ihkap la gullam dådnå illa nuoges buorre sábme, danen gå muhttijn ij la sáme aktisasjvuohta duodaj nuoges sebradahtte. Ihkap jur dat sámegiella masi dån gullu dakkár giella majt e galles buvte, ja dan diehti gássjelabbo oahppat. Ij vájmogielav buktet. Dat dåbddo ij la munji amás. Muv æjgáda ejga munji sámásta, vájku ietja sámástijga. Luohtedin dallusj ájge rádijda fáhkaulmutjijs jut mánájda ij lim buorre guovtegielak liehket. Munji sjattaj stuorra guorosvuohta, vájnno. Maŋŋela iellemin, maŋŋel gå ållessjattugin lidjiv sámegielav oahppam ja jur lidjiv ietjam vuostasj mánáv riegádahttám, vásediv ietjá lágásj várnnahisvuodav. Galggiv gus sámástit da vierdev majt buktiv, mij ietjam mielas ij lim nuoges? Ihkap de sjaddiv masset dav persåvnålasj lahkavuodav mij galggá iedne ja niejdas gaskan? Lidjiv ájn skihppijvieson gå dav alvos mærrádusáv dahkiv, mánájn asken. Álgon mánnáj tsamádiv – nav suorgganahtte ja várnaj lij vásádus. Gå dálla ruopptot gehtjadav dási, de sjattav goarssá. Dálla diedáv riekta válljijiv, ja dát válljim la ihkap dat massta lav ienemus mihá uddni. Lav aj mihá gå dálla jagen 2016 almulasjvuodan sámástav, vájku juohkka vuostasgielak máhttá dunji javllat muv giella galla ij la mettulasjvuodaj dagi. Gå ságastav moaddásij sijájs gænna la sámegiella sijddagiellan, de la ietjá várnnahisvuohta ja báktjasa. Dádjadav gåktu dujna gævvá, dån guhti ihkap la givseduvvam danen gå la sábme ja sámásta. Ihkap gullam la duv dárogiella ij la perfekt muv lágátjijs, gænna l dárogiella vuostasjgiellan. Ihkap aj dåbdå dakkir persåvnålasj åvdåsvásstádusáv dassta jut mijáj duogen la, guhti sámástip, gielav åvddålijguovlluj bisodit. Sáme álmmuk, sávav javlaj badjel validip ietjama sebrudagá ærránimev tjoavddet. Vuoj ibmahijt gå miján ájn li ietjama giela. Mij gájka, ietjama tjehpudagáv, dahkat majt máhttep váj boahtteájggáj aj bissu. Sávav dáv bargov aktan máhttep dahkat, vani gillarij gahttjamis ja ieridit almma ja rasjes sámij gaskan. Danen gå mij lip gájka sæmmi buorre sáme. Dån guhti sámásta. Ja dån guhti illa sámegielav oahppam. Sávav oadtjobihtit ráfálasj basijgasskabiejvijt, ja jut bases boahtep ådå fámoj ja luohtádusájn nubbe nubbáj. Sávav ájn buorre javlajt! NSR åhtså nuorajtjállev Ávvudalli gå Divtasvuodna juogeduvvá Vuona  Sámij  Rijkasiebrre  Prinsihppaprográmma  2013–2017   Mij  sáme  lip  avtat  álmmugis,  miján  le  ietjama  giella,  kultuvrra  ja  histåvrrå.  Miján  le  dan  diehti  iesjmierredimrievtesvuohta  ja  rievtesvuohta  åvddånahttet  ietjama  kultuvrav,  gielav  ja  sebrudakiellemav. NSRa  mielas  le  mijájn  sámijn  rievtesvuohta  háldadit  åvdepájgev,  stivrrit  dálásj  ájgev  ja  hábbmit  boahtte  ájgev  ietjama  premissaj  milta.  Dát  merkaj  miján  le  aktan  iehtjádij  åvdåsvásstádus  nannit  avtaárvvusasjvuodav  ulmutjij  gaskan,  ja  nannit  solidaritehtav  ja  ráfálasj  aktisasjvuodav  álmmugij  ja  álmmuktjerdaj  gaskan. Sáme  aktisasjbarggo     Sámeálmmuga  ájtteklánnda  le  vuodov  ásadam  mijá  sebrudahkaj,  mijá  giellaj  ja  mijá  kultuvrraj.  Mijá  giella,  berajvuohta,  ednama  ja  æládusá  gávnnujin  juo  åvddål  gå  rijkaarája  ásaduvvin.  Aktan  barggat  aktisasj  ássjij  hárráj  le  diehttelis  ájnas  ja  dábálasj.  Aktisasjbargon  ietjá  sámij  le  ájnas  guládallam  sáme  álmmukválljidum  orgánaj,  organisasjåvnåj,  æládusáj  ja  luondulasj  gulluvasj  politihkkasuorgij  gaskan  bisoduvvá.  NSRa  doarjju  aj  bargov  vuododit  aktisasj  politihkalasj  álmmukválljidum  orgánajt. Sámedigge  le  sámij  álmmukválljidum  orgádna  Vuona  rijkan.  Sámedigge  galggá  dåjmanis  liehket  friddja  ja  iesjrádálasj  vuona  ráddijiddje  orgánaj  gáktuj.  Sámedigge  galggá  sámijt  åvdåstit  Vuona  rijkan,  ja  vájkkudahttet  ássjijt  ma  gulluji  sámijda. NSRa  mielas  galggi  divna  sáme  bessat  åtsådallat  Sámedigge  aktan  ietjá  sáme  institusjåvnåj  ja  vásstediddje  oajválattjaj  barggá  sijá  åvdås  vájku  makkir  duogásj  siján  le.  Sámedigge  galggá  politihkav  åvddånahttet  ja  jåhtuj  biedjat.  Sámedigge  ja  stáhtalasj  oajválattja  galggi  bærrájgæhttjat  vaj  sámij  rievtesvuoda  jåhtuj  biejaduvvi  ja  doajmmi. Mijá  rievtesvuohta  iesjrádálasjvuohtaj  merkaj  mij  ietja  galggap  mierredit  gåktu  galggap  duov  dáv  ássjesuorgev  organiserit  ja  háldadit. NSRa  mielas  le  aj  luondulasj  sámijn  le  Sámedikke  baktu  iesjmierredibme  ássjesuorgijn  giella,  kultuvrra,  åhpadus  ja  sáme  sebrudakiellem.  NSRa  mielas  galggá  Sámedikken  liehket 1  friddjavuohta  ja  ressursa  organiserit  politihkalasj  ja  fágalasj  bargov  ávkálamos  láhkáj.  Dát  merkaj  Sámedigge  máhttá  válljit  duov  dáv  modellav  duon  dán  ássjesuorgen. Giella   NSRaj  le  vuodulasj  vaj  sámijn  ietjanisá  le  rievtesvuohta  bisodit,  nannit  ja  åvddånahttet  ietjasa  iednegielav.  Sámegiela  galggi  bissot  giellan  maŋep  buolvajda,  sámegiela  li  giela  boahtteájggáj.  Sámedikken  le  bajemus  åvdåsvásstádus  sáme  giellabargo  organiserima  ja  ruhtadime  hárráj.  Sáme  ja  aj  Vuona  oajválattja  vierttiji  dilev  láhtjet  vaj  sámegiella  bissu  ja  åvddån. Sámegiella  le  akta  dajs  nanosamos  tjadnasijs  sáme  sebrudagán.  Gielan  le  mijá  kultuvrra,  máhtto  ja  árvo.  NSRa  mielas  galggi  divna  sámijn  liehket  máhttelisvuoda  bessat  sáme  giellaarenájda,  sáme  dievnastusfálaldagájda  ja  máhttelisvuodajda  gielav  anátjit.  Divna  sámijn  galggá  liehket  rievtesvuohta  sáme  åhpadussaj.  Sæmmi  båttå  le  ållessjattugijn  åvdåsvásstádus  sámástit  ja  ietján  gielav  anátjit  ja  åvdedittjat. NSRa  mielas  galggá  avtaárvvusasj  prinsihppa  sáme-‐  ja  dárogiela  gaskan  almman  dagáduvvat.  Sámegiella  galggá  vuojnnut  ja  gullut  mijá  sebrudagán. Varresvuohta  ja  hukso   Sáme  galggi  ietja  háldadit  ietjasa  varresvuodapolitihkav.  Varresvuoda-‐  ja  sosialfálaldahka  galggá  struktureriduvvat  ja  organiseriduvvat  sáme  premissaj  milta.  Dá  galggi  liehket  hiebadum  ájnegis  sáme  addnij  dárbojda  ålles  iellemav. Sámijn  le  rievtesvuohta  dádjaduvvat  tjálalattjat  ja  kultuvralattjat  gå  båhti  varresvuoda-‐  ja  sosialdåjmadagá  institusjåvnåjda.  Sámijn  máhttá  liehket  ietjálágásj  iellemdádjadus  gå  ieneplåhkoálmmugin.  Rekrutterim  ja  åhpadus  sáme  varresvuoda-‐  ja  sosialbarggijs  le  ájnas  jus  varresvuoda  fálaldahka  sámij  gáktuj  galggá  doajmmat.  Sámijn  galggi  liehket  guoskavasj  ja  ådåsmahtedum  diedo  sámegiellaj  skihpudagáj,  dálkudimij  ja  viehkkedievnastusáj  birra. Sámij  álmmukdálkudibme  viertti  dåhkkiduvvat  oassen  sáme  álmmuga  varresvuoda  fálaldagájs.  Sámij  ietjasij  dálkudimdábe  vierttiji  vieleduvvat  ja  dåhkkiduvvat. Åhpadus  ja  mánájgárdde   Ájnas  le  váj  sáme  ietja  dåmadi  åhpadusá  hámev  ja  sisanov.  Dát  merkaj  sáme  álmmukválljidum  orgánajn  bierri  liehket  vájkkudimfábmo  háldadime  gáktuj  mij  gullu  sáme åhpadussaj,  ållågasj  sisano  hárraj  sáme  skåvlån  ja  sáme  åhpadiddjij  gárvedibmáj.  Aktisasjbarggo  rájáj  badjel  skåvllååvddånahttema  ja  oahpponævoj  hárráj  le  ájnas. Åhpadussysteman  galggi  sáme  oahppij  ja  sáme  sebrudagá  dárbo  liehket  vuodon.  Sáme  dábe,  giella,  kultuvrra  ja  vuodulasj  árvo  vierttiji  åvddån  boahtet  ålles  åhpadussysteman.  Mánájgárde  ja  skåvlå  li  ájnnasa  identitehta  hárráj.  Skåvlån  galggi  sáme  oahppe  duodastusáv  oadtjot  dádjadussaj  sij  li  oassen  stuoráp  aktijvuodas  sábmen  ja  iemeálmmugin.  Sáme  máná  ja  nuora  e  galga  vásedit  rásisstalasj  givsedimev  ja  nálsodimev  skåvlån  ja  mánájgárdijn. Skåvllå-‐  ja  mánájgárddebirrásin  galggá  sáme  kultuvrra  tjalmostuvvat.  Gå  tjalmos  sáme  árvojt  bæjválattjat  mánájgárdijn  ja  skåvlåjn,  de  máhttá  sábmen  liehket  sjaddat  luondulasj  oasse  iellemis  aj  ietjá  mánájda  Vuona  rijkan. Sáme  skåvllå  galggá  liehket  buorre  dásen  gånnå  sáme  máná  ja  nuora  oadtju  buoremusát  hiebadum  sáme  åhpadusfálaldagáv.  Sáme  mánájn  ja  nuorajn  galggá  liehket  sæmmi  máhttelisvuohta  oahpponævojda  gå  iehtjádijn. Divna  sáme  mánájn  ja  nuorajn  galggá  liehket  individuála  rievtesvuohta  sámegiela  åhpadussaj,  berustahtek  gånnå  årru.  Sáme  oahppe  gænna  li  sierralágásj  dárbo,  vierttiji  oadtjot  hiebadum  åhpadusfálaldagáv  ja  sierrapedagogalasj  dårjav  gånnå  sáme  árvo  li  vuodon.  Skåvllåasstoájggedoajmma  le  avtajduhtedum  oasse  åhpadusfálaldagás,  ja  danna  galggá  aj  liehket  sáme  sisadno  sáme  mánájda. Gáddo  ja  rásissma  sámij  vuosstij  boahtá  álu  dassta  gå  ieneplåhkosebrudagán  ij  le  nuoges  máhtto  sámij  ja  sáme  ássjij  birra.  Danen  le  ájnas  prinsihppa  jut  vuodomáhtto  sámij,  sámegiela  ja  sáme  ássjij  birra  galggá  tjårggiduvvat  oassen  åhpadusás  divna  oahppijda  Vuonan.  Dát  guosská  aj  åhpadiddjijåhpadussaj. Alep  åhpadus  ja  máhttoåvddånahttem   Miján  sámijn  le  vuodulasj  rievtesvuohta,  ja  aj  åvdåsvásstádus,  åvddånahttet  máhtov  ietjama  birra  ja  ietjama  birrusa.  Dutkam  sámij  ja  sáme  bátsidisáj  hárráj  ij  galga  dáhpáduvvat  vani  miededik  sámijs.  Sámijn  galggá  liehket  vájkkudimfábmo  institusjåvnåj  ja  prográmmaj  hárráj  ma  máhtov  åvddånahtti  ja  åhpadusáv  vaddi.  Sámedigge  galggá  vaddet  premissajt  ma  nanniji  ja  åvdedi  sáme  alep  åhpadusáv.  Sámegielak  máhtudakbirrása  galggi  aktan  barggat  rijkarájáj  badjel. Sámedigge  ja  institusjåvnå  gænna  le  sámegiela  ja  kultuvra  máhtudahka,  galggi  aktan  ietjá  åhpadusinstitusjåvnåj  barggat  ja  ásadit  åhpadusplánajt  ma  guosski  sámijda  ja  sáme  ássjijda. Goappátjagá  ådåájggásasj  akademalasj  máhtto  ja  sáme  dábálasj  máhtto  libá  ájnnasa  gå  le  sáme  sebrudagáv  åvddånahttemin.  Sæmmi  bále  le  moattes  sámijs  massám  máhttelisvuodav formálalasj  åhpadussaj  gå  li  nav  hæjos  fálaldagá  sámijda  gávnnum  gitta  udnásjga  bæjvváj.  Sámijda  bierri  ållessjattukåhpadus  gárveduvvat  ja  fáladuvvat. Kultuvrra  ja  valástallam   Sáme  kultuvrraåvddånbuktem   Kultuvrra  le  dat  aktisasjvuohta  ájálvisájs,  árvojs  ja  dábijs  ma  sebrudagán  gávnnuji  ja  majt  boahtte  buolvajda  sihtap  bisodit.  NSRa  mielas  máhtti  sáme  ietja  nannit,  bisodit  ja  åvdedit  ådåájggásasj  ja  dábálasj  sáme  kultuvrav. Sámedigge  galggá  doarjjot  sáme  kultuvralasj  åvddånbuktema  åvddånimev.  Ielle  ja  nanos  sáme  bájkálasj  sebrudagá  ja  dábálasj  æládusá  ja  viessomvuoge  li  ájnnasa  vuodon  gå  sáme  kultuvrav  buvtat.  Sáme  guovlojn  le  dárbbo  ásadit  ja  åvddånahttet  sierra  gávnadim-‐  ja  tjåhkanimsajijt  ja  institusjåvnåjt  gånnå  máhttá  sáme  kultuvrav  åvdedit. Sáme  kultuvralasj  gávnadim-‐  ja  tjåhkanimsaje  ja  institusjåvnå  li  ájnas  arena  sáme  dájddárijda  åbbå  sáme  guovlos.  Dá  saje  vaddi  sáme  dájddárijda  ja  artistajda  máhttelisvuodav  ietjasa  åvddånbuktemijt  åvddånahttet.  Dá  li  aj  ájnas  saje  gånnå  máhttá  sáme  identitehtav,  sáme  sebrudakságastallamav  ja  sáme  ássjij  dádjadusáv  åvdedit. Ådåájggásasj  ja  dábálasj  sáme  dájddatjerda  li  oassen  mijá  ådåájggásasj  kultuvrraárbes,  mijá  dádjadusás  ietjastimme  ja  mijá  gielalasj  boanndudagás.  Duon  dán  dájddatjerda  baktu  åvddån  sebrudahka  lájttalimijn  ja  ságastallamijn.  Ájnas  le  jut  sámegiella  aneduvvá  dakkár  dåjmadimij  baktu. Sáme  valástallam   Hierggevuodjem  ja  sjuohppim  li  sáme  valástallama  maj  baktu  bisodip  nanos  histåvrålasj  dábijt  iemeálmmugij  gaskan  Arktalasj  guovlojn.  Ådåsap  valástallamsuorge  degu  sabekvalástallam  ja  tjiektjam  li  aj  ájnnasa  sáme  nuorajda. Sáme  valástallam  le  sámijda  ájnas  identitehta  hárráj.  Ájnas  le  vaj  arena  gávnnuji  gånnå  sáme  juohkkat  guovlos  Sámes  máhtti  æjvvalit  valástallamdåjmada  ja  gilbustallamijda.  Sáme  valástallam-‐  ja  nuorajorganisasjåvnå  vierttiji  oadtjot  máhttelisvuodav  barggat  aktisasj  sáme  valástallamij  ja  valástallamfágalasj  gatjálvisáj. Duodje   Sámijn  le  rievtesvuohta  bisodit,  suodjalit  ja  åvdedit  duojev.  Duojen  li  ájnas  elementa  sáme  gielas,  kultuvras  ja  histåvrås.  Máhtto  duojes  le  máhtto  materiálaj,  duodjuhime,  buktagij  ja  dábij  birra. Sáme  valjesvuohta  ja  guovlo  sáme  sierramerka  vuoseduvvi  aj  duoje  baktu.  Duodje  le  luondulasj  oasse  sámij  bæjválasj  viessomis,  ja  duojen  le  ájnas  kultuvrraguodde  doajmma. 4  Duodje  le  guovdásj  oasse  sáme  kultuvrraárbes,  ja  le  sáme  æládus  mij  viertti  bisoduvvat  ådå  duodjárijda  ja  maŋep  buolvajda. Rievtesvuoda  duodjáj  ælla  goassak  vatteduvvam  iehtjádijda.  Aktak  ij  máhte  kopierit  jali  ådåsis  buvtadit  duojev  loabe  dagi  rievtesvuodaaddnes. Areálla  ja  birás   Sámijn  le  æjggumriektá  ja  ráddimriektá  guovlojda  gånnå  sáme  li  ieme  årrum.  Dát  riektá  le  åmastuvvam  álggoálgos  ja  guosská  luonndoressursajda  meran  ja  gátten.  Stáhta  viertti  dåhkkidit  dav  riektáv  lága  ja  háldadime  baktu,  ja  rievtesvuoda  e  galga  hiereduvvat  rijkarájájs.  Sámijn  le  sierralágasj  tjadnasa  ietjasa  ednamijda  ja  duobddagijda. Luonndoressursaj  adno  galggá  lehket  daj  árvoj  milta  ma  li  sámijn  mij  gullu  guoddelis  luonndoadnuj.  NSRaj  le  diehttelis  økologalasj  perspektijvva  ja  gájbbádus  guoddelis  åvddånibmáj  vuodon  gå  le  sáhke  boahtteájge  politihkas  luondo  háldadime  hárráj. Miniráladåjma  sáme  guovlojn  máhtti  jådon  liehket  jus  doajmmi  vieledusájn  ja  rijkajgasskasasj  ulmusjrievtesvuodaj  baktu,  dasi  aj  gullu  iemeálmmuga  rievtesvuohta  iesjmierredibmáj,  rievtesvuohta  friddja  ájgebále  miededibmaj  ja  rievtesvuohta  edanamijda. NSRa  mielas  galggá  dille  liehket  nav  vaj  máhttá  dábálattjat  tjuohppat  ja  gárvedit  luonndoressursajt.  Mijá  máhtto  ja  mijá  ressursa  vielggen  dahki  mijáv  aktijvalattjat  ásadittjat  åbbålasj  iemeálmmukvuogijt  mij  gullu  etihkkaj,  birrasij,  æjgguj  ja  rievtes  vuojttojuogadibmáj.  Vidnudagá  gænna  li  dåjma  mijá  guovlojn  galggi  tjuovvot  dakkár  njuolgadusájt. Æládus  ja  årudagá     Vuodoæládusá  li  ájnnasa  årrom-‐,  kultuvrra-‐  ja  æládusvuodon  sáme  guovlojn.  Ájnas  le  vaj  sáme  vuodoæládusá  bisoduvvi  ja  åvddåni. Æládusá  sáme  guovlojn  vierttiji  liehket  guoddelisá.  Ådåsmahtte  ja  ij-‐ådåsmahtte  resursa  luondon  le  viessomuha  vuodon  sáme  kultuvran.  Guolástus,  ællosujtto,  ednambarggo,  duodje,  miehttsedåjma  ja  kombinasjåvnå  dájs  li  æládusá  ma  li  aj  nanos  sáme  kultuvrraguodde. Sáme  li  giejvoj  årro,  ja  sáme  bájke  merragáttijn  ja  sisednamijn  li  guovddagin  sáme  sebrudak-‐,  kultuvrra-‐  ja  æládusiellemin.  Sáme  bájkálasj  guovlo  galggi  liehket  vuodon  sáme  árvojda  ja  iellemsjuvesvuohtaj. Æládusåvddånibme,  ådåsmahttem  ja  doajmmelisvuohta  bisot  ulmutjijt  årron  sáme  bájkijn.  Sáme  bájkálasj  sebrudagá,  aktan  Sámedikkijn,  máhtti  láhtjet  dilev  åvddånibmáj  bájkálasj  sebrudagá  premissaj  milta. 5  Ienep  ulmutja  gå  åvdebut  årruji  jali  sjaddi  bajás  stádajn  ja  guovdásj  bájkijn.  Sáme  li  sæbrájduhtedum  oassen  stáda  årrojs  aktan  sámegielajn,  kultuvrajn,  identitehtajn  ja  æládusáj.  Danen  le  ájnas  vaddet  sidjij  máhttelisvuodav  sáme  iellemvuohkáj,  kultuvralattjat,  sosialalattjat  ja  virgálattjat. Media  ja  guládallam   Sáme  media  li  ållagasj  ájnnasa  sebrudakságastallamin,  demokratija  ja  sáme  gielaj  hárráj.  Sámegiella  bierri  aneduvvat  juohkka  median  ja  juohkka  diehto-‐  ja  guládallamteknologijan. Sáme  álmmugin  le  rievtesvuohta  moalgedim-‐  ja  diehtofriddjavuohtaj,  ja  åvddånahtátjit  sierra,  friddja  ja  iesjrádálasj  mediainstitusjåvnåjt.  Media  galggi  vuosedit  valjesvuodav  sáme  kultuvras  ja  sáme  gielajs.  Vuona  mediajn  le  aj  åvdåsvásstádus  åvdedit  ålles  sáme  mediafálaldagáv.  Ájnas  le  vaddet  sáme  mánájda  ja  nuorajda  buorre  mediafálaldagáv  dajna  gå  dat  le  ájnas  giellaåvddånibmáj  ja  identitehttaj. Rijkajgasskasasj  barggo   NSRa  sihtá  nannit  iemeálmmugij  ja  unneplågo  álmmugij  vuodulasj  rievtesvuodajt,  ja  nannit  ráfebargov  ja  værjjobinnedimev  væráldin.  Rijkajgasskasasj  rievtesvuodanjuolgadusá  li  ájnnasa  gå  le  nannimin  iemeálmmugij  ja  unneplågo  álmmugij  ássjijt.  Ájnas  le  sámijda  oassálasstet  rijkajgasskasasj  bargguj  aktan  ietjá  iemeálmmugij. NSR  galggá  aktan  barggat  organisasjåvnåj,  orgánaj  ja  stáhtalasj  oajválattjaj  ma  li  nannimin  iemeálmmugij  ja  unneplågo  álmmugij  rievtesvuodajt,  ja  værjoduhttemav  ja  ráfev  ásadime.  Sáme  galggi  sæbrrat  rijkajgasskasasj  orgánajda  gånne  le  luondulasj. Iellemvuojnno  ja  vuojŋŋalasj  árvo   Vuojŋŋalasj  árvo  ja  åssko  le  agev  læhkám  guovdásj  elemænntan  sámij  bæjválasj  iellemin.  NSRa  mielas  bierri  sebrudahka  vieledit  duov  dáv  sáme  iellemvuojnov  ja  vuojŋŋalasj  árvov.  Galggá  aj  árvusmahteduvvat  dåhkkidittjat  ja  gierdatjit  duov  dáv  iellemvuojnov  ja  ærádisájt  sáme  sebrudagán. Sáme  girkkoiellem  galggá  åvddånit  buohta  sáme  iesjdádjadusá  ja  sáme  dábij.  Sámegiella  galggá  liehket  sajenis  girkko  dáhpádusájn. Uddni diededuváj vuona oarjjeallebielle sjaddá oassen Hábmeris. NSR:a sámediggeájras ja åvdep sámediggeráde Ann-Mari Thomassen ávvus ådåsijs. NSR:a sámediggeráde oajvvadij jagen 2016 Nordlánda fylkkamánnáj ja ráddidussaj Divtasvuonav juohket. – Dálla la ráddidus tjuovvum rádijt ma NSR-rádes dijmmá båhtin, ja álmmukberustimev mav allebiele álmmuk álgij. Uddni la ávvobiejvve julevsáme giellaj, kultuvrraj ja varresvuohtafálaldahkaj dálla gå julevsáme guovllo nanniduvvá. – NSR doarjju Divtasvuona juohkemav, valla galggap aj mujttet årru sáme aj dan bielen mij dálla galggá sjaddat oassen Áhkánjárgas ja Bálágis. E galga oadtjot væráp fálaldagáv juohkema diehti, ja ådå suohkan Áhkánjárgga-Bálák-Divtasvuodna hæhttu sjaddat oassen sáme giellaháldadimguovlos. NSR miejnni sáme berustime galggi liehket oassen suohkanådåstusá árvustallamis. Thomassen sihtá mujttádahttet ij la ájn tjielgas gåktu galggá sjaddat nav gåhtjodum ETS-suohkanijda Evenássje, Dieldanuorre ja Skáne. Le gus gruvvodåjma-vuosteldibme jåksåm Divtasvuodnaj ja Hábmerij? Direkterra Sáme Giellagállduj Sáme Giellagálldo l doajmmam Sáme Parlamentáralasj Ráde vuolen 2013 rájes ja dálla åhtsåp direkterav ásadittjat, lájddidittjat, nannodittjat ja vijddásappot åvddånahtátjit Sáme Giellagáldov. Hiebak dån dási? Sáme Giellagálldo l Suoma, Vuona ja Svieriga sámedikkij aktisasj nuorttarijkalasj máhttoguovdásj sáme giellaássjijn. Sáme Giellagáldo ulmme l bisodit, várjjalit ja åvddånahttet kultuvrraárbev; sáme tjállemgiela ja hållamgiela. Formálalattjat la Sáme Giellagálldo Vuona Sámedikke vuolen ja lájddiduvvá stivras manna l jäbddásasj åvdåstibme fert sámedikkes. Sáme Giellagáldon la åvdåsvásstádus sámegielajs. Sáme Giellagálldo doajmmá aktisasj máhttoguovdátjin ássjijn ma guosski sáme tjállemgielaj normerimij, degu terminologiddja ja tjállemnjuolgadusá. Sáme Giellagálldo galggá sámegielajt boanndodit ja dajna vuogijn doarjjalit vaj bissu boahtteájggáj. Sáme Giellagálldo galggá virgájduhttet gitta 12 bargge, barggosajij gålmån rijkan ja gulluji sämmi tjuottjodiddje direkterraj. Direkterra l Sáme Giellagáldo alemus tjuottjodiddje ja sujna l åvdåsvásstádus dåjma tjuottjudusás ja giellabargojs. Direkterra ássjijt gárvet ja rádev vaddá gatjálvisájn ma stivrraj buvteduvvi ja stivrramärrádusájt dåjmat. Direkteran la åvdåsvásstádus vaj ekonomidjalasj doajmma tjuovvu njuolgadusájt ma li fámon. Mij åhtsåp tjoahkkijiddje, ulmmediedulasj ja doajmmelis lájddijiddjev gut barggá vaj Sáme Giellagálldo stuoves doajmman sjaddá. Mij sihtap dujna l masteråhpadus ja formálalasj máhttudahka sámegielan. Dujna l buorre lájddimvuohke ja sávadahtte l lájddijiddjen ja nuorttarijkalasj aktisasjbargujn barggam. Dujna l buorre guládallamtjähppudahka ja máhtá biejadum ulmijda jåvsådit aktan iehtjádijn. Gut virgájduvvá direkterran hähttu tjálalattjat ja njálmálattjat máhttet: - Sámegielav - Vuonadárogielav, svierigadárogielav jali suomagielav - Ieŋŋgisgielav Bálkká- ja barggovidjura Álggem maŋemusát 31.12.2020. Bálkká Stáhta regulatijva virggekåvdå milta 1062 Direkterra. Sáme Giellagáldo barggij barggovadde l Vuona Sámedigge. Bargge galggi dajt barggovidjurijt tjuovvot ma gulluji Vuona Sámedikke barggonjuolgadusájda, jus ietjá ij mierreduvá. Guovdageaidnu, Olmmáivággi, Romsa, Skánit, Ájluokta, Aarborte, Snåase, Giron, Jåhkåmåhkke, Dearna jali Staare, jus guoros kontåvrråladnja gávnnu. Ietjá tjoavddusij birra máhttá sjiehtadit. Sáme Giellagálldo sihtá moattevuodav sebrudagán gåvvidit ja ulmutja máhttudagáv ávkken válldet. Mij bádtjip gávnas kandidáhtajt åtsåtjit, berustahtek sáhtusvuodas, álldaris, sjierves, álmmuktjerdalasjvuodas, jáhkos jali sexuellak luondos. Sáme Giellagálldo adná ájnnasin barggovidjurijt hiebadit ulmutjijda gejn li sáhtusvuoda. Gájka gudi Finnmárkon ja Nuortta-Romsan årru ja gen la oahppamlådna Stáhta lådnakássan oadtju jahkásattjat 10 % binnedimev, gitta 25.000 kr rádjáj ja sierra värrotabellajt. Virgájduvvá lágaj, njuolgadusáj ja såbadisáj milta ma li fámon ja gullu aj bálkkáj ja pensjåvnnåj. Gudá máno gähttjalimájggáj. virge birra oattjo jus aktavuodav váldá: Sámedigge Suoman, Pia Ruotsala-Kangasniemi, +358 40 726 2688 jali e-påvsstå pia.ruotsala@samediggi.fi Sámedigge Vuonan, Inger Marit Eira Åhrén, +47 971 29 744 jali e-påvsstå inger.marit.eira.ahren@samediggi.no Sámedigge Svierigin, Anita Kitok, +46(0)73-049 41 04 jali e-påvsstå anita.kitok@sametinget.se Maŋemus åhtsåmbiejvve 01.11.2020 Åtsålvis rájaduvvá jobbnorge baktu dán adrässaj: Sámegiella nággásin Guhkaájggásasj assimilerim- ja åhpaduspolitihka maŋŋela nuortta Svierigin, li ållo sáme, gudi mánnán sáme ságastin, sámegielav láhppám ja nuorap buolva sámijs älla goassak sámegielav oahppam. Muhtem sáme dåbddi sijás la giella váldedum. Miella gal garras la suoddjit ja ruoptus gielav åttjudit. Gå sámegiella nággidum la de balulasj la unnep giela, degu oarjjel- ja julevsámegiella, ållu gáhtoba. Jus nåvti sjaddá de muhtem oasse Svieriga viesso kultuvrraárbes ja ájnas oasse sáme álmmuga aktisasj identitehtas láhppu. Álggoálmmugij la ihkeva ájnas gielav bisodit ja kultuvra birra diededit. Svieriga bájken 20 000 sámijs, jáhkkelis lahkke ságas sámegielav, ja val neljadissa máhttá låhkåt ja tjállet sámegiellaj. Gudi ságasti li vil aj binnábu oarjjelap guovlojn Sámen. Vuorrasap sáme bukti álu buorep sámegielav. Ållusin äjgátbuolvan ga älla ietjanisá ålles giellamáhttudagá sámegielav mánájda vaddet, vájku ietja lulun sihtat. Álmmukriektálasj välggogisvuohta suoddjit ja doarjjot unneplåkgielajt Europaráde unneplåkkonvensjåvnå milta sámijt rijkalasj unneplåhkon dåhkkidit, merkaj stáhtan Svierigin la álmmukriektálasj välggogisvuohta dåjmalattjat sámegielav åvddålijguovlluj åvdedit. Dåhkkidibmáj gullu sáme galggi fámov oadtjot ássjijn ma sidjij guosski. Álggoálmmugin la sámijn aj riektá iesjmierredibmáj. Muhtem oasse Svieriga bargos ulmutjij riektáj la rijkalasj unneplågoj giella- ja kultuvrrariektájt jåhtuj biedjat. Láhkavuododime tjadádibme vuoratjismáno jagen 2 000, riektáj birra ávkkit sámegielav, suomagielav ja meänkieliv aktavuodan fábmudagáj ja duobbmoståvlåj, ij la nuoges. Aktugattja e ållesláhkáj buvte ávkkit dajt riektájt láhka vaddá. Daj riektáj vánes tjadádibme dahká vaj Svierik rijkajgasskasattjat ij la jáhkedahtte. Europaráde mielas ájn ienep biedjamdago rávkaduvvi jus Svierik galggá ietjas rijkajgasskasasj välggogisvuodajda ållet, i.s. dárbahip oarjjelsámegielav buorebut suoddjit ja dav dalága. Sámegiela hárráj merkaj Svierik la rahtesuorráj jåvsådam gånnå rijkajgasskasasj välggogisvuodajt viertti duohtan válldet. Buorremielak ájggomusá älla dasti nuohkása oarjjelsámegiela nannima ja åvddålijguovlluj viessoma diehti. Maŋŋela Europaráde gujddimusá Svieriga unneplåkpolitihka vuosstij, hähttu Svierik dan diehti tjielgga ja mierrediddje biedjamda gojt buktet ja buorebut tjuovvot konvensjåvnnåmärrádusájt. Ållo oajvvadusá nannidum unneplåksuoddjidibmáj li biejaduvvam oasseárvvádallamij. Dajna gå sámeálmmugin älla rájá rijkaj rastá luluj Svierik aktisasjbargov aj Vuonajn ja Suomajn tjavggidit ja doarjjot sámeálmmuga rahtjamijt sámegielav ja kultuvrav bisodit. Dakkár aktisasjbargov la Europaráde åhtsålam. Sámegielav ruoptus Jus udnásj giellamålssomprosessav galggá boarkkit ja jårggålit, de biedjamdagojt moatten bájken dárbaj bálldalakkoj biedjat. Sámegiela ådåsisväddjádibme rávkká guhkaájggásasj bargov sebrudak-, juogos- ja ulmusjmieren. Ieneplåksebrudahka máhttá sámijt viehkedit giellabisodimvidjurij sebrudagán ja tjielgga räjdojt sámijda vaddet gielav ruoptus oadtjot. Jus sáme räjdojt ja åvddålbiejadusájt oadtju ietjasa boahtteájgev hábbmidittjat, de máhttá juohkusa fámov adnet giellamålssomprosessa jårgidibmáj. Biedjamdago majt dárbaj dahkat galggi árvov aledit ja sámegielav väddjádit ja vuojnnusij biedjat. Mánáj ja nuoraj buoredum giellamáhttudagá li rasjes giellaj ”viessomduodastusá”, dajna gå máná li boahtteájge kultuvrraguodde. Sámegielak hoallijt máhttá lasedit gå äjgádijda vaddá buorep diedojt additijvas guovtegielakvuoda birra, ja aj åvddåskåvllå ja skåvllå dåjmalattjat doarjjoba mánáj ja nuoraj giellaåvddånimev sámegiellaj. Jus ållessjattuga gejn li passijvas máhttudagá sámegiellaj oadtju máhttelisvuodajt buoredit ietjasa gielav de sámegielagijs máhttá lassánit. Sáme gudi sámegielav sihti ruoptus åttjudit galggi máhttelisvuodajt oadtjot. Tjuottjudusguovllo sámegiellaj dárbaj vijddot Giellaláhkavuododibme la vuohke sámegiela árvov sebrudagán aledit. Jus riektá sámegielav ávkkit almulasj bálij vijddu gitta oarjjelsámegi ela bájkijda, de ålop sáme lulun máhttelisvuodajt oadtjot gielasa ságastit ja åvdedit moattep láhkáj. Daŋga bále luluj giella ienebut ávkkiduvvat ja nuora oarev oadtjot gielav oahppat. Aktugattja lulun ållåsit jali muhtem märráj riektáv oadtjot sámegielav ávkkit åvddåskåvlån ja vuorrasijhuvson ájn ålop kommuvnajn. Tjuottjudusguovlo sámegiellaj oajvvaduvvi aj gåbttjåt Árviesjávrie, Berga, Döörte, Härjedalena, Krokoma, Liksjoe, Máláge, Bihtáma, Skielleda, Suarsá, Luspie, Straejmie, Ubmeje, Vualtjere, Vindela, Åre, Sjeltie, Älvdalena, Ientjaválle ja Luvlieluspie kommuvnajt. Oalle ájnas la vijdedum tjuottjudusguovllo nåv stuorru vaj sámij ieneplåhko Sámen biedjamdagojs gåbttjås ja gievras bájke sähkáj båhti. Maŋepboahtte kommuvna ja fábmudagá lulun ávkkit 3-jahkásasj diededim- ja åhpadusdåjmajt aledittjat unneplåhkoriektáv ja giellamáhttudagáv. Stáhtadoarjjaga lulun mannat lassegålojda tjuottjudusguovlo kommuvnajda. Nannidum sámegiellabarggo Álmmukválljim orgánan Sámedigge luluj sámijda mierredit ulmijt sámegiellabargguj. Ulme ma biedjamdagojda gulluji li sámegielav sujttit ja åvdedit, ja rávkká dav demokráhtalasj vuodov mav álmmukválljim orgána vaddá. Sámedigge aj galgaluluj vijdedum fámov adnet sáme bájkkenamáj hárráj. Guokta sámegiellaguovdátja oajvvaduvvi oarjjelsámegiellabájkkáj. Guhkep ájggáj dárbaj ájn giellaguovdátjijt nuorttasámegiellabájkkáj. Giellaguovdátja galggi dåjmalasj åhttse giellaådåsisväddjádimijn barggat sámij siegen bájkkásasj ja dajvak mieren. Sámedigge oajvvaduvvá oajvven doajmmaj. Giellaguovdátja aj máhtti doarjjomluohkkon tjuottjudusguovlon årrot. Sáme giellatjuovvusijt viertti dájvváj tjadádit buorep gåvvima diehti tjadádum biedjamdagoj båhtusij maŋŋela. Ådåsisväddjádimdago åhpadusán Mánájn, gudi rijkalasj unneplågojda gulluji, la riektá unneplåkgielasa ávkkit ja unneplåhko- jali álggoálmmukidentitehtav åvdedit. Skåvllådåjmadagá kárttim vuoset iednegiellaåhpadus ij buorakláhkáj dåjma. Guovtegielak åhpadus ållu binnát gávnnu. Märrádusájt iednegiellaåhpadusá hárráj dárbaj rievddadit vaj kommuvnna galggá iednegiellaåhpadusáv vaddet mälggatåhpadusá baktu dasik hiebalgis åhpadiddjev gávnná. Ájn ienebut dárbaj barggat máhttelisvuodaj åvdedit iednegiellaåhpadusáv mälggatåhpadussan. Gájkka sámemáná rijkan galggi bessat sámegielav oahppat, ja åvddålbiejadusá sámegiellaåhpadussaj säbrrat hähttuji buoreduvvat. Máhttelisvuoda hássat aktijduvvam sáme åhpadusáv vierttiji lassánit ja buorránit. Sámeskåvllåstivrav galgaluluj gåhttjot ådå gäjnojt gávnnat iednegiellaåhpadusáv hássat sáme oahppijda. Sáme åhpadusnävojs viertti ienep gávnnut ja åhpadusnävojt ma juo li anon dárbaj ienebut hádjet. Le dárbbo oarjjelsáme webbabieles webbasajen ”Temá iednegiella”. Sámedigge ja Sámeskåvllåstivrra luluba barggat vaj värmmádahka sáme iednegiellaåhpadiddjijda dagáduvvá ja lahka aktisasjbarggo allaskåvlåjn gånnå sámegielav åhpat vuododuvvá. Sáme åhpadusgäjnnolájddijiddjev galgaluluj biejadit. Guoradallam luluj biejadallat máhttelisvuodajt gehtjadittjat gåk buktá láhkabiejadum riektájt guovtegielak doajmmaj åvddåskåvlån biejadit, ja aj guovtegielak åhpadussaj vuodoskåvlån rijkalasj unneplåkgielajda. Lulun aj buktet rijkalasj suoddjimprográmmav rijkalasj unneplåkgielajda. Moadda europealasj rijka stuoráp åvdåsvásstádusáv li válldám rijkalasj unneplågoj åhpadusvidjurij åvdås gå Svierik, ja mij lulup oahppat daj rijkaj diedojs. Dajna gå ájnas la dalága vidjurijt báredit, luluj doarjodibme dan båttå gå gatjálvis guoraduvvá ja hásaduvvá, kommuvnajt viehkedit arvusmahttemdoarjjagijn stáhtas vaj ienep guovtegielak åhpadus jåhtuj juo dálla boahtá. Ássjev åhpadiddjijt gávnnat aj dárbaj gehtjadit. Gájkka ållessjattuk sámij máhttelisvuoda oahppat låhkåt ja tjállet sámegiellaj (alfabetiserim) hähttu duodastuvvat nåv guhkev gå la dárbbo. Aktugattja galggi ekonomalasj máhttelisvuodajt oadtjot alfabetiserimkursajda säbrrat. Dåjma mánájda ja nuorajda Mánnáåvdåstiddje galgaluluj tjielggasap gåhttjomav oadtjot gåtsedit rijkalasj unneplåkmánáj dárbojt sebrudagán. Nuorajlihto ma åvdåsti rijkalasj unneplågojt galgalulun doarjjagav ja máhttelisvuodav oadtjot bájnatjimfábmuj unneplåkpolitihkan. Ietjas giellaj låhkåt la vuododárbbo jus gielav galggá oahppat ja giellaåvddånimev nannit. Dárbbo la oadtjot lasse mánná- ja nuorajgirjijt rijkalasj unneplåkgielajda. Girjjevuorkkádoajmma mij gullu rijkalasj unneplågojda luluj laseduvvat. Girjjevuorkkákonsulenta lulun biejaduvvat gájkka rijkalasj unneplåkgielajda ja mánná- ja nuorajdoajmma åvdemussaj biejadallat. Stuoda ekonomalasj tjoavddusav sáme girjjebussajda viertti gávnnat. Kultuvrra unneplåkgiellaj máhttá gielav ådåsisväddjádit ja identitehtav vaddet. Stáhta kultuvrraráde galgaluluj ållagasj mánáj ja nuoraj dárbojt gähttjat biednigij juogedijn rijkalasj unneplågojda. Doarjodibme galgaluluj máhttelisvuodajt gávnnat kultuvrradoarjjagav lasedit vaj rijkalasj unneplågoj mánáj dárbo buorebut doajmmi. Mánáj ja nuoraj ekonomalasj vidjura e galga guosskat sijá máhttelisvuodajt oahppat unneplåkgielav. Sierra biedniga galgalulun vuorkkiduvvat stipänndan dajda dåjmajda maj ájggom la nannit mánáj ja nuoraj giellaåvddånimev ja/jali sijá kultuvralasj unneplåhko- jali álggoálmmukidentitehtav. Dåjmalattjat sámevuodav sámesebrudagán vuojnedit Sámegiela sadje máhttá nanniduvvat gå buorebut sámegielav vuojnnusij biedjá ieneplåksebrudagán. Dat bájnná ieneplåkálmmuga dádjadusáv sámij vuosstij ja nanni sámij, ja ållagasj mánáj ja nuoraj, kultuvralasj identitehtav. Åvdet aj giellaådåsisväddjádimev. Guovvamáno 6. b., sámeálmmuga biejvve, galgaluluj gájkkásasj slávggábiejvven sjaddat vaj sámeálmmuk buorebut vuojnnu. Galbbabarggo sáme bájkkenamáj galgaluluj tjavggiduvvat ja mierredum sáme bájkkenamá påvsståbájkken aneduvvat. Ietjá oajvvadusá Oasseárvvádallama oajvvadum láhkagähttjo rijkalasj unneplågoj ja unneplåkgielaj birra luluj juogeduvvat lenastivra ja Sámedikke gaskan. Sámedigge luluj fábmudahkan oadtjot rijkalasj gehtjadimåvdåsvásstádusáv sámegiela hárráj kommuvnajn. Dat gåbttjå i.s. stivrrimav, gähtjov, ekonomalasj doarjjajuohkemav ja aktijdimev. Diedojs diehtep same- ja unneplåkpolitihkalasj gatjálvisá e aktijduvá nuohkásit guovddelis mieren. Dassta tjuovvu rijkalasj unnep lågoj dárbo e giehtadaláduvá ållesláhkáj. Vaj mierredimfábmo oadtju buorep ållesgåvåv ja ådåsisväddjádimdåjma galggi gievrrot, de doarjodimdåjmadahkaj galgaluluj aktijdimdåjmadahka biejaduvvat sáme- ja unneplåkpolitihkalasj ássjijda. Aktijdimdåjmadagá biejadibme luluj aj giehpedit nuorttarijkajgasskasasj bargov guosske gatjálvisájn. Vuododum tjuottjudusriektálasj riektábiejadusá ja riektábiejadusá ma sierraláhkáj rijkalasj unneplågoj riektájda guosski, sáme kultuvrra, giella ja äládusá, galgalulun jårggåluvvat sámegiellaj. Nåvti oajvvaduvvá suomagiellaj ja meänkielij. Dat luluj riektásihkarvuodav lasedit tjuottjusguovloj fábmudakbargojn ja aj gielav åvdedit. Ålles budjehtas 97 miljåvnå kråvnå majt ráddidus várraj biedjá unneplågopolitijkkaj 2014, mávseduvvi 70 miljåvnå kråvnå kommuvnajda ja lánndadikkijda stáhtadoarjjan. Stáhtadoarjja galggá aneduvvat rádedimen unneplågoj ja lassegålojda unneplågolága dahkama gáktuj, ij dakkirijda majt juo åvdebut la välggogis dahkat, buojkulvissan dålkåv bálkkit ja juogadit stuoves siebrredårjav. Máhttelis adnosuorge li iehtjádij siegen: Vuodobiedniklåhko kommuvnnaj la 660 000 kronor jahkáj. Kommuvna binnep gå 50 000 viesájdiddje oadtju 1 vuodobiedniklågov gitta 80 000 viesájdiddje oadtju 1,5 vuodobiedniklågov gitta 100 000 viesájdiddje oadtju 2 vuodobiedniklågo gitta 400 000 viesájdiddje oadtju 3 vuodobiedniklågo 400 000 viesájdiddje jali ienebu oadtju 4 vuodobiedniklågo Kommuvnna ma säbrri ienep gå avta tjuottjudusguovlluj oadtju duottev 500 000 kråvnå. Lánndadigge/bájke oadtju 250 000 kråvnå. Lahka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra javllá tjuottjudusguovloj låhko gålmå unneplågogiellaj – suomagiella, sámegiella ja meängiella – laseduvvá gietjat kommuvnas Norrbottena lenan gitta 68 kommuvnajda Svierigin. Suomagiela tjuottjudusguovllo gåbttjå kommuvnajt Borlänge, Borås, Botkyrka, Degerfors, Enköping, Eskilstuna, Fagersta, Finspång, Jiellevárre (Gällivare), Gävle, Göteborg, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Hofors, Huddinge, Håbo, Hällefors, Kalix, Karlskoga, Giron(Kiruna), Köping, Lindesberg, Luleå, Motala, Norrköping, Norrtälje, Bájel (Pajala), Sandviken, Sigtuna, Skinnskatteberg, Skövde, Solna, Stockholm, Sundbyberg, Sundsvall, Surahammar, Södertälje, Tierp, Trosa, Trollhättan, Ubmeje (Umeå), Uddevalla, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Västerås, Älvkarleby, Örebro, Österåker, Östhammar ja Övertorneå. Sámegiela tjuottjudusguovllo gåbttjå kommuvnajt Árjepluovve (Arjeplog), Árviesjávrrie (Arvidsjaur), Berg, Dorotea, Jiellevárre, Härjedalen, Jåhkåmåhkke (Jokkmokk), Giron, Krokom, Liksjuo (Lycksele), Máláge (Malå), Suorssá(Sorsele), Lusspie (Storuman), Straejmie (Strömsund), Ubmeje, Vualtjere (Vilhelmina), Åre, Älvdalen ja Staare(Östersund). Tjuottjudusguovllo meängiellaj gåbttjå kommuvnajt Jiellevárre, Haparanda, Kalix, Giron, Bájel ja Övertorneå. Tjuottjudusguovlojn suomagiellaj, sámegiellaj ja meängiellaj li aj lánndadikke Dalarna, Gävleborg, Jämtland, Norrbotten, Stockholm, Södermanland, Uppland, Västerbotten, Västmanland, Västernorrland, Örebro, Östergötland ja Västra Götalandsregionen. Ietjá kommuvnajn li aj máhttelisvuohta iesjmiedogisláhkáj åhtsåt tjuottjudusguovlojda säbrrat . Ráddidus (Regeringen) mierret dakkir säbrrama gáktuj åtsålvisá maŋŋela kommuvnas mij sihtá säbrrat. Åtsålvis galggá sisiboahtám Ráddiduskansliddjaj(Regeringskansliet) maŋemusát vuoratjismáno 1.b. Lahka rijkalasj unneplågoj birra - Länsstyrelsen i Stockholm Láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra fábmuj bådij ådåjakmáno1.b. 2010. Målssu lágajt riektá birra sámegielav ja suomagielav ja meängielav tjuottjudusfábmudagájn ja duobbmoståvlåjn adnet. Rievddadusá li aj dagádum sámediggelágan ja sosiáladievnastuslágan. Svieriga rijkajgasskasasj välggogisvuoda li vaj muhtem unneplågoriektá galggi ålliduvvat jårbbå rijkan. Gájkka vihtta rijkalasj unneplågo danen ådå lágas (2009:724) gåbtjåduvvi. Nåv gåhtjoduvvam vuodosuodje mierkki iehtjádij siegen: Dasi vil li fámon sierralágásj riektá suoma- sáme- ja meängielagijda färttáhasj tjuottjudusguovlon. Dá riektá li iehtjádij siegen: Lenastivra viddno - Länsstyrelsen i Stockholm Lenastivran Stockholman la aktan Sámedikkijn viddnon dåbelijtjuovvot lágav rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra mij fábmuj bådij ådåjakmáno 1.b. 2010. Lenastivrra ja Sámedigge galggá jáhkásattjat dahkat tjoahkke árvvalimev gåktu lága tjuovoduvvá ja diededit dáv ráddidussaj. Lenastivrra galggá aj aktan Sámedikkijn aktijdit bargov unneplågopolitijkalasj ulmijda rijkalattjat. Mierkki buojkulvissan mij galggap tjadádit diededimdagojt ja doarjjot kommuvnajt ja unneplågojt sijá rahtjamin vuododit rádedimev kommuvnalattjat. Viddno l vil Lenastivrra ja Sámedigge galggá juogadit stáhtadårjav kommuvnajda ja lánndadikkijda ma säbrri tjuottjodusguovlojda. Ann-Marie Algemo 010-2231209 010-2231517 010-2231279 Vladimir Guala 010-2231338 E-postadress Lenastivra máksá jahkasattjat organisasjåvnnådårjav organisasjåvnåjda ma åvdåsti rijkalasj unnepågojt juvdára, roma, svieriksuobmelattja ja duornosliegega. Ulmme dårjajn la doarjjot ja giehpedit organisasjåvnåj dåjmajt. Doarjja njuolgaduvvá biejadusás (2005:765) stáhtadårja birra rijkalasj unneplågojda. Organisasjåvnå ma máhtti oadtjot organisasjåvnnådårjav li rijkaorganisasjåvnå jali organisasjåvnå rijkadåjmajn ma Svieriga rijkalasj unneplågo - Länsstyrelsen i Stockholm Lenastivrra Stockholma lenan (Länsstyrelsen i Stockholms län) ja Sámedigge(Sametinget) li ådåjakmáno 1.b. 2010 rajes oajvveåvdåsvásstediddje aktidittjat ja dåbelijtjuovvot gåktu Svieriga unneplågopolitijkka tjadáduvvá rijkan. Javllamánon 1999 rijkabiejvve mierredij Svierik(Sverige) galgaj säbrrat Europaráde(Europarådet) rábmakonvensjåvnnåj suoje birra rijkalasj unneplågojda ja europalasj biejadus rijkadajva- jali unneplågogiela birra. Rijkabiejve(Riksdagen) mierredin aj unneplågopolitijka birra ja vidá rijkalasj unneplågo dåhkkidimev ja sijá gielajt (gájkka várietehta). Vihtta dåhkkidum rijkalasj unneplågo Svierigin li juvdára, roma, sáme (gudi aj li iemeálmmuga), svieriksuobmelattja ja duorosliegega. Histåvrålasj unneplågogiela li jiddisch, romagiella, sámegiella, suomagiella ja meängiella. Aktisattjat unneplågogielajda l gå sij li álmmugahttám Svierigav guhka ájgev ja sij li juohkusa tjielgga aktisasjvuodajn. Siján li aj ietjasa religiåvnålasj, gielalasj jali kultuvralasj sierratjärdda ja sihti ietjasa identitehtav bisodit. Unneplågopolitijkka gåbttjå ássjijt suoddjima ja dårja birra rijkalasj unneplågojda ja histåvrålasj unneplågogielajda. Buoredit rijkalasj unneplågoj suojev l Svieriga bargo oasse suoddjit ulmutja riektájt. 2009 jagen ráddidus oahpásmuhtij ådå unneplågopolitijkalasj strategiddjav biedjamdagoj nannidittjat rijkalasj unneplågoj riektájt ájn vil. Oassen ráddidusá strategiddjan la aj fámon ådåjakmáno 1.b. 2010 rájes láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra. Strategiddja sisanet muhtem oajvvadusájt nannidittjat rijkalasj unneplågoj riektájt praktijkalattjat, iehtjádij siegen biedjamdago: RIEKTÁ NANNIDUVVI RIJKALASJ UNNEPLÅGOJDA DIEHTOBIELL Ráddidus åvddåjbuvtij sjnjuktjamáno 2009 ådå unneplågopolitijkalasj strategiddjav proposisjåvnån Dåhkkidimes iesjmierredibmáj – ráddidusá strategiddja rijkalasj unneplågojda (prop. 2008/2009:158). Strategiddja sisanet moadda rievddadusá nannodittjat rijkalasj unneplågoj riektájt ja aledittjat rahtjalisvuodav gåktu unneplågopolitijkka galggá tjadáduvvat. Ráddidus biednigahttá 70 millijåvnnå kråvnå ådåstibmáj mij galggá tjadáduvvat 2010 rájes. Budjähtta unneplågopolitijkkaj sjaddá dajna ienebusj gå 80 milljåvnnå kråvnå. Rijkabiejvve l biehtsemáno 10.b. 2009 dåhkkidam proposisjåvnåv . DUOGÁSJ Unneplågopolitijkka buvteduváj politijkkasuorggen 2000 jagen Svieriga nanustahttema Europaráde rábmakonvensjåvnå gáktuj suoje birra rijkalasj unneplågojda ja europa njuolgadusá rijkadajva- jali unneplågogielaj birra. Svieriga unneplågopolitijka ulme l suoddjit rijkalasj unneplågojt, nannidit histåvrålasj unneplågogielajt vaj viesso bissu. Svieriga rijkalasj unneplågo li juvdára, roma, sáme, svieriksuobmelattja ja duornusliegega. Unneplågogiela li jiddish, romani chib, sámegiella, suomagiella ja meänkieli. Åtsådallama vuosedi unneplågopolitijkalasj ulme li gássjela dievddet ja nuoges vieledibme ij la dagádum rijkalasj unneplågoj dárbbuj. Europaráde l ietjas svieriga unneplågopolitijka gehtjadimen tsuojgodam buoredimdárbojt moatten guovlon. Ráddidusá unneplågopolitijkalasj strategiddja sisanet danen dagojt: unneplågokonvensjåvnåj buorep tjuovvomav. tjadádimev nuppástimev ja rasjesvuodav ja vájkudimev ja RIEKTÁ NANNIDUVVI RIJKALASJ UNNEPLÅGOJDA ÅDÅ LÁHKA RIJKALASJ UNNEPLÅGOJ BIRRA Ådå láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra (SFS 2009:724) galggá målssot dálásj lágajt riektá birra adnet sámegielav ja suomagielav ja meänkieliv (SFS 1999:1175, 1999:1176). Rievddadime dagáduvvi aj sámediggelágan (SFS 1992:1433) ja sosiáladievnastuslágan (SFS 2001:453). Láhkarievddadime fábmuj båhti ådåjakmáno 1.b. 2010. Svieriga rijkajgasskasasj välggogisvuoda mierkki muhtem unneplågoriektá galggi ålliduvvat ålles rijkan. Gájkka vihtta rijkalasj unneplågo gåbtjåduvvi ådå lágas. Fábmudagájda buvteduvvá välggogisvuohta diededit rijkalasj unneplågojt sijá riektáj birra ådå lága milta. Sierralágásj åvdåsvásstádus suoddjit ja åvdedit rijkalasj unneplågogielajt buvteduvvá. Rijkalasj unneplågoj máhttelisvuoda bisodit ja åvdedit sijá kultuvrav Svierigin galggá åvdeduvvat, nåv gå mánáj kultuvralasj identitehta åvdedibme ja sijá unneplågogiella. TJUOTTJUDUSGUOVLO STUOREDUVVI Nannidum unneplågosuodje mij uddni l fámon sámegiellaj, suomagiellaj, ja meänkielij gietjan kommuvnan Norrbottenin – nåv gåhtjoduvvam tjuottjudusguovlo – stuoreduvvi geográfalattjat gåbtjåtjit ienep kommuvnajt. Mierkki ienep aktugattja máhtti adnet suomagielav ja sámegielav aktavuodajn fábmudagáj ja ienebu oadtju riektáv åvddåskåvllådoajmmaj ja vuorrasijhuksuj ållåsit jali muhtem mudduj suomagiellaj ja sámegiellaj. Tjuottjudusguovllo suomagiellaj stuoreduvvá 18 ådå kommuvnajda. Dá li: Botkyrka, Eskilstuna, Hallstahammar, Haninge, Huddinge, Håbo, Köping, Sigtuna, Solna, Stockholm, Södertälje, Tierp, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Älvkarleby, Österåker ja Östhammar. Kommuvna ma åvdutjis gávnnuji tjuottjudusguovlon li Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájel ja Badjeduoros. Tjuottjudusguovllo sámegiellaj stuoreduvvá 13 ådå kommuvnajda. Dá li: Árviesjávrri, Berg, Härjedalen, Liksjuo, Maláge, Suorssá, Lusspie, Straejmie, Ubbmem, Vualtjere, Åre, Älvdalen ja Luvlieluspie. Kommuvna ma åvdutjis gávnnuji tjuottjudusguovlon li Arjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke ja Giron. Tjuottjudusguovllo meänkielij ij stuoreduvá. Guovllo gåbttjå aj boahttteájgen kommuvnajt Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájel ja Badjeduornos. Guosske kommuvna oadtju stáhtadårjav ienepgåloj åvdås majt ådå njuolgadusá bukti. Ietjá kommuvnajn aj gå da ma li válljidum galggi máhttelisvuoda sisiriekkniduvvat iesjmiedogit tjuottjudusguovlon ja dajna riektáv oadtjot stáhtadoarjjaj. Ráddidus mierret dakkir iesmiedogis tjadnusij gáktuj åtsålvisá maŋŋela kommuvnas mij sihtá sisiriekkniduvvat. NANNIDUM RIEKTÁ TJUOTTJUDUSGUOVLOJ ÅLGGOLIN Aktugattjajn li riektá adnet suomagielav, meänkieliv ja sámegielav aktavuodajn fábmudagáj, jus ássje máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi unneplågogielav máhtti. Aktugattjajda galggá aj vatteduvvat máhttelisvuohta vuorrasijhuksuj suomagiellaj, meänkielij ja sámegiellaj jus kommuvnan gávnnuji bargge giellamáhttudagáj. Tjuottjudusfábmudagá galggi danen åvdedit vaj gávnnuji bargge máhttudagáj suomagielan, meänkielin ja sámegielan gå l dárbbolasj aktavuodajn fábmudagáj jali vuorrasij sujton. Mierkki sosiálaladievnastuslága rievddadimev. Aktugattjajn li agev riektá adnet suomagielav ja sámegielav sijá tjálálasj aktavuodajn Rijkabiejve tjuottjodiddjij, Justitiekanslerijn, Oadtjotjuottjudisájn, Värrodåjmajn ja Nuppástimtjuottjodiddjijn ássjijn majn aktugasj la oassebiellen jali guhti åvdås oassebielev. RIEKTÁ NANNIDUVVI RIJKALASJ UNNEPLÅGOJDA TJIELGÁP FÁBMUDAKÅVDÅSVÁSSTÁDUS Europaráde unneplågolihtudimij dåjmadibme dárbaj buoreduvvat fábmudágáj åvdåsvásstádus tjielggidime baktu. Lenastivrra Stockholma lenan ja Sámedigge oadtju danen åvdåsvásstádusáv ållidit gåktu unneplågopolitijkka tjadáduvvá. Dá fábmudagá galggi aj bagádime, diededime ja dakkir dåjma baktu viehkedit ietjá tjuottjudusfábmudagájt lága anodimen ja rádedimen guosske kommuvnaj aktidit tjuottjudusguovloj stuoredimev. Lenastivrra Stockholma lenan ja Sámedigge oadtju dahkamussan tjadádit dagojt lasedittjat máhttudagáv ja diedulasjvuodav rijkalasj unneplågoj birra ja Svieriga álmmukriektálasj välggogisvuodajt. Sámedigge oadtju aj dahkamussan dahkat ja åvdåsvásstedit webbabiele åvdås rijklalasj unneplågoj gáktuj. Sámedigge galggá åvddålijguovlluj mierredit ulmijt ja ráddidus máhtti hábbmit gájkbadjásasj ulmijt rijkalasj giellapolitijkkaj, valla åvdåsvásstádus hábbmitjit ulmijt sisŋep sámegiellabargguj bierri Sámedikken gávnnut. Nuppástimtjuottjodiddje åvdedimbarggo rijkalasj unneplågoj siegen dárbaj joarkket. Ådå nuppástimláhka(SFS 2008:567) vaddá Nuppástimtjuottjodiddjáj buorre åvdeldimijt aj åvddålijguovlluj åvdedit avtalágásj riektájda ja máhttelisvuodajda rijkalasj unneplågojda iehtjádij siegen laseda máhttudagáv nuppástimássjij birra dáj juohkusijn. NANNIDUM VÁJKUDIBME Rijkalasj unneplågoj iesjmierredibme ja vájkudibme dárbaj nanniduvat vaj Svierik buorepláhkáj galggá máhttet dievddet välggogisvuodajda unneplågolihtudimijn. Buorep máhttelisvuoda vájkudibmáj rijkalasj unneplågojda l aj ájnas vuojnnusij buvtátjit juohkusij dárbov sebrudagán. Rijkalasj unneplågoj riektá vájkudibmáj njuolgaduvvá lágan rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra. Sierraláhkáj ájnas la rijkalasj unneplågo vatteduvvi máhttelisvuodajt rádedibmáj bájkálattjat, danen gå danna mierreduvvi ássje ma guosski aktugattjajda. Organisasjåvnnådoarjja organisasjåvnåjda ma åvdesti rijkalasj unneplågojt laseduvvá aj budjähttajage 2010 rájes. Sierraláhkáj ájnas la vuorodit rijkalasj unneplågoj åvdeldimijt dahkat dåjmalasj rádedimhámijt tjuottjudusguovlojn. DAGO NANNIDITTJAT UNNEPLÅGOGIELAJT Rijkalasj unneplågogielaj boahtteájgge Svierigin la juorbbá. Gielajs muhtema li nihtedum, iehtjádij siegen oarjjelsámegiella, l sagga nihtedum. Aktijvalasj dago dárbahuvvi nannidittjat, bisodittjat ja viessudittjat rijkalasj unneplågogielajt. Viessudit gielav mierkki dagojt álgadit vaj nihtedum giella ruoptusválldegoahtá sajev iehtjádij siegen aloda ålobu sáhkadahtjagåhti gielav. Ietján gå dago ma buvteduvvi giehpedittjat aktugattjaj máhttelisvuodajt adnet unneplågogielajt aktavuodajn fábmudagáj galggá aj guokta giellaguovdátja vuododuvvat oarjjelsámeguovlon Luvlieluspen ja Dearnan. Sámedigge sjaddá åvdåstiddje dájda giellaguovdátjijda ma galggi dåjmadit rabásmielak dåjmav åvdedittajt ja bádtjitjit sámegiela lasedum anov. RIEKTÁ NANNIDUVVI RIJKALASJ UNNEPLÅGOJDA Ráddidus várraj biedjá sierralágásj biednikluohkojt budjähttajage 2010 rájes viessudimdagojda rijkalasj unneplågogielajda. Biednikluohko galggi aneduvvat dagojda ulmijn aktugattjajda ja galggi juogeduvvat fábmudagá åtsålvisá maŋŋela majt ráddidus mierret. Ienep biediniklågo várraj biejaduvvi giellasujttodagojda rijkalasj unneplågogielajda ja álgon sierraláhkáj meänkieli vuoroduvvat. Nannidittjat sámegielav laseduvvá aj ávkkim intergreridum sámeåhpadussaj 2010 rájes (integreridum sámeåhpadus ásaduvvá kommvuna vuodoskåvlåjn ja mierkki oahppe máhtti åhpadusáv oadtjot sámeåsij ja åhpadusáv sámegielan ietján gå iednegiellaåhpadusáv sámegielan). BÁJKKENAMÁ UNNEPLÅGOGIELLAJ Bájkkenamá unneplågogielajda l kultvrraárbe ájnas oasse ma dárbahuvvi suoddjiduvvat aktijvalattjat sebrudagá åvdåstiddjijs. Vuojnnusij buvtátjit dav kultuvrraárbev Rahtedoajmma oadtju viddnon lasedit sijá bargov galbbit unneplågogielak namájda. Stáhta ja kommuvna fábmudagá bierriji suoddjit bájkkenamájt unneplågogielajda ja vuojnnusij buktet unneplågogielaj gávnnumav galbaj ja ietjá mihttima baktu. Bájkkenamá unneplågogielajda bierriji aj aneduvvat namman påvsståbájkijn. IENEBUV DIEHTET Ienep diededibme rijkalasj unneplågoj, unneplågogielaj, unneplågopolitijka, unneplågolihtudimij ja proposisjåvnå 2008/09:158 birra l ålediddje ráddidusá webbabielijn www.manskligarattigheter.se och www.regeringen.se/integration. Proposisjåvnåv máhtá aj oasstet Rijkabiejve prienntimdåjmadagán, tel. 08-786 5810 jali viettja webbabieles www.regeringen.se Åssudahka nuppástimássjida, Integrasjåvnnåbuohtaárvvodepartemännta /Enheten för diskrimineringsfrågor, Integrations- och jämställdhetsdepartementet, tfn 08-405 10 00 vásstet gatjálvisájt ássjesisano birra. Ráddidusá ulmme unneplågopolitijkajn la suoddjit rijkalasj unneplågojt, nannit sijá máhttelisvuodajt bájnnemij ja doarjjot histåvrålasj unneplågogielajt vaj viesso bisoduvvi. Svierik la agev årrum moattegielak ja moattekultuvralasj. Sáme, suobmelattja, duornosliegega, roma ja juvdára li gávnnum rijkan ihkeven guhka ájgev. Sijá giela ja kultuvra li svieriga sebrudagás oasse ja mijá aktisasj kultuvrraárbbe. Nuppástallam, fámodisvuohta ja badjelgähttjam ulmutjij rijkalasj unneplågo sierratjerda gáktuj galggá vuostelduvvat. Siján galggi årrot avtalágásj máhttelisvuoda oasálasstet sebrudakviessomin degu ietjá ulmutja. Tjuottjudusfábmodagá galggi dárbon hie balattjat diededit rijkalasj unneplågojt sijá rievtesvuodaj birra dán lága milta. SÁME: Svierigin li bájken 20 000-35 000 sáme gudi ságasti sámegiela umasslágásj varietehtajt. Sáme li aj álggoálmmuga. Rijkalasj unneplågoj máhttelisvuoda bájnnemij ja oasálasjvuohtaj galggá nannoduvvat, iehtjádij siegen gå fábmudagá sijáj rádedi. Unneplågo galggi vatteduvvat almma bájnnemav ássjijn ma sidjij guosski. Giellalágan (2009:600) la diededum se brudagán la sierralágásj välggogisvuohta suoddjit ja åvdedit rijkalasj unneplågogielajt. Rijkalasj unneplågoj giela ja kultuvra galggi suoddjiduvvat ja åvdeduvvat. Ulmutja rijkalasj unneplågo tjerdajn galggi máhttet åmastit ja adnet ietjasa iednegielav ja åvdedit ietjas kultuvralasj identitehtav. Rijkalasj unneplågogiela galggi årrot viesso giela Svierigin. Tjuottjudusfábmodagá galggi vaddet rijkalasj unneplågojda máhttelisvuodav bájnnemij ássjijn ma sidjij guosski ja guhkás SVIERIKSUOBMELATTJA::Svierigin li bájken 450 000-600 000 svieriksuobmelattja. Moatte viessu Stockhol man-Mälardalenin. Unneplågogiella l suomagiella. DUORNOSLIEGEGA: Svierigin li bájken 50 000 duornosliegega gudi åvdemusát Norrbottenin viessu. Unneplågogiella l meängiella. ROMA::Svierigin li 50 000-100 000 roma gudi rijkav birra viessu. Unneplågogiella l umasslágásj romána giela varietehta. JUVDÁRA: Svierigin viessu 20 000 -25 000 juvdára Svierigin. Unneplågo-giella l jiddisj.  Kvenskagiella  Románagiella  Sámegiella  Sámegiella  Suomagiella  Meängiella  Románagiella  Jiddisj Muhtem giela Europakártan Europaráde barggo ulmutja rievtesvuodaj ja unneplågoássjij la duohke Svieriga unneplågopolitijkkaj. Rijkalasj unneplågo ja rijkadajva- jali unneplågogiela gávnnuji moatten rijkan Europan. Muhtem rijka ja giela.  Románagiella  Russagiella  Sámegiella  Svierigadárogiella  Tatariagiella  Jiddisj  Gárjjelagiella  Dánskagiella  Vuolletuskagiella  Vuollesorbiagiella  Nuorttafrisiagiella  Románagiella  Saterfrisiagiella  AllasorbiagiellaDÁNMÁRKKO Tuskagiella  Armeniagiella  Beas  Bulgaragiella  Kroahtiagiella  Tuskagiella  Grehkagiella  Pålskagiella Frisiagiella Limburgagiella Vuollesaksiagiella Románagiella Jiddisj  Romániagiella  Románagiella  Rusiniagiella  Serbiagiella  Slovakiagiella  Sloveniagiella  Ukrájnagiella  Arabiagiella  Aragoniagiella  Aranesiagiella  Asturiagiella/ Babliagiella  Albánagiella  Armeniagiella  Bulgariagiella  Kroahtiagiella  Tjehkagiella  Tuskagiella  Grehkagiella  Ungáragiella  Itáliagiella  Makedoniagiella  Pålskagiella  Románagiella  Russagiella  Rusiniagiella  Serbiagiella  Slovakiagiella  Tatáriagiella  Turkiagiella  Ukrájinagiella  Jiddisj Maŋimuš ođđasat sámegillii Hábmera suohkan. Uddni galggá Hábmera suohkanstivrra mierredit gåktu galbbim Hábmera suohkanin galggá liehket. Hábmera suohkan la ráddnásuohkan Divtasvuodnaj, valla ij la sámegiela háldadimguovlon. Huoman sihtá suohkanoajvve Rolf Steffensen sámevuodav Hábmerin tjalmostahttet. – Dát la ájnas ássje suohkanij, ulmutjijda dáppe ja guovtekultuvralasj sebrudagán mij la dáppe, valla dát la aj ájnas munji, javllá Hábmera suohkanoajvve Rolf Steffensen. Suohkanoajvve gænna l aj sáme duogásj javllá sån la lahkanam ietjas duogátjav maŋenagi gå jage gållin. – Mån la iesj dagu moattes iehtjáda dán suohkanin ja Nuortta-Vuonan, læhkám dan dilen gånnå lav lahkanam ájgij tjadá sámevuodav ietjam iellemin mij guhkev la læhkám sihke vuojnnemahtes ja uhttse. Valla dálla dåbdåv náv ij des galga liehket, javllá Steffensen. Hábmera suohkanoajvve, Rolf Steffensen. Suohkanstivrra juo tjavtjan 2010 mierredij åhtsåt sáme namáv adnegoahtet suohkanin duodden dáro nammaj. Gå departemænnta dav miededij de rájaj suohkan galbbimoajvvadusáv guláskuddamij ja majt de suohkanstivrra uddni galggá mierredit. Suohkanoajvve ij diede jus dal Hábmera suohkanstivrra avtajienalattjat dåhkkit galbajt sihke sámegiellaj ja dárogiellaj. – Jáhkedahtte gåjt suohkanstivrra dáv mierret. Dav gåjt guláskuddam vuoset ja mån doajvov ieneplåhko suohkanstivran dáv mierret vaj galbbim máhttá nav ruvva gå máhttelis tjadáduvvat. Maŋimuš ođđasat sámegillii Vargga juohkka gidá-dálve vásedi måskega, Divtasvuonan juhkamtjáhtje nåhkå. Suohkan la måttijt jagijt jáhttám dille galggá buorránit, valla ij la gåjt dálátjij mige dassta sjaddam. Dagu divna iehtjáda gudi oadtju tjátjev suohkana ásadusájs, máksi aj Måske-viesáda tjátje åvdås. Werner Johnsen. Gasskaájggásasj årniga båktå moarev ja aj dármedimev, ja viesáda li dal vájbbam gå suohkan la sijáv nievres láhkáj dåmadam. – Jáhkáv lij 30 jage dás åvddål gå suohkan tsieggij tjáhtjeásadusáv Davve-Måsskåj. Ja juohkka jage lip vájvástuvvam dajna. Gidájt ja giesijt la dal nuoges tjátje ja gájkka riek buoragit doajmmá. Valla gå dal dálvve boahtá de aj tjáhtje nåhkå. Mij lip belkatjam suohkanijn dán birra, valla ij mige dáhpáduvá. Jus ga dal binnáv divudi, de ij la dat viehkken, tsuojggi Måske-viesát, Werner Johnsen. Suohkanoassenammadus la álu dáv ássjev bajedam, ja jådediddje mielas li måskega gåpsudallam. Oarjjevuona suohkannammadusá jådediddje, Karl Gunnar Mikkelsen gávnat guoros rudnev Måsken. – Tjavtjan lij suohkanoajvve Måsken ja jáhtij divna dá ássje galggin rájdaduvvat ja rievtesláhkáj doajmmat, ja biednigijt dasi biedjat. Valla ælla gåjt ájn luojttám luovas dajt biednigijt, javllá Måske suohkannammadusá jådediddje, Karl Gunnar Mikkelsen. Oarjjevuona suohkannammadusá jådediddje, Karl Gunnar Mikkelsen vuoset udnásj tjáhtjepumpov Måsken. Tor Asgeir Johansen Divtasvuona suohkanoajvve vájvan gå viesáda Måsken dájna dilijn li hæhttum viessot, valla jáhttá dal dilev buoredit. – Mij lip ássjijn barggamin. Mij dahkap sierra prosjevtav mij boahtá jåhtuj dán gidá ja giese, ja tjavtjan galggá stuoves tjáhtjeásadus Måsken, jáhttá suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen. Maŋimuš ođđasat sámegillii Lill-Tove Paulsen la vissjalis ja sávres áhkko. Sån ittjij suv vuorrasamos bárnnáj sjaddam sámegielav oahppat, ja gå bárnnes stuoroj ja iesj mánáv oattjoj, de dåbdåj áhkko sujna la åvdåsvásstádus suv áhkkovij gæhttjalit sámegielav åhpadit. Sån dan diehti dagáj ietjas priváhta oahppamnævojt vaj áhkkova galggi sámegielav gullat ja oahppat. – Gå máná årru nav mælggadin sijdas dáppet Divtasvuona, gånnå måj ádjájn årrun, de la gatjálvis gåktu jåksåt mánájt sámegielajn ja gåktu sunnuv oahppat sámegielav. Danen gå iv la sámástam ietjam vuorrasamos bárnnáj gut la áhttje báhtjatjij Noahj, mij ruvva la gålmå jagák, de dåbddu dat munji åvdåsvásstádussan sunji sámegielav åhpadit, javllá Lill-Tove Paulsen, Ájláttes, Divtasvuonan. Sån huomahij dahkat sierra oahppamnævojt man baktu gæhttjal guládallat suv áhkkovij sábmáj. – Mån lav åhtsåm vuogijt man baktu dåhkki muv áhkkovijt jåksåt sámegielajn gå iv iejvvi sunnuv bæjválattjat. Ja de oahpástuvviv avtav prográmmaj mij gåhtjoduvvá fotostory, ja mån gåhtjudav dav gåvvåspellan. Dan prográmma baktu dåhkki gåvvåspelajt dahkat. Dasi máhtá gåvåjt biedjat, gåvåjt labudahttet ja jienav dasi biedjat, ja álgge l dajna barggat. Dájna mån dagáv gåvvåspelajt. Biejav gåvåjt ja mánájda ságastav ja subtsastaláv duov-dáv, giehttu Paulsen. «Iv goassak vájba ietjam giela åvdås barggat» Øyvind Paulsen ja bárnne, Noah. – Dát la læhkám buorre vædtsak ja viehkken sámegiela oahppamij subtsas Lill-Tove vuorrasamos bárnne Øyvind Paulsen gut la dán Noahtja áhttje. Gå sij Roandemin årru de ij la máhttelis julevsámegielagijt oadtjot viehkken julevsámegielav åhpatjit, så sámegielaoahppam de báhtsá suv duohkáj subtsas Øyvind Paulsen. Jus ga sån ittjij sámegielav vuostasjgiellan sijdan åhpa, de la sån huoman oahppam edna sáme dåssju gullama baktu. Ja de sjaddi dá gåvvåspella majt áhkko sáddi e-påsta baktu duodde viehkken, subtsas Øyvind. – Gå mánná oattjoj dájt guokta-gålmmå vuostasj videosnuhtajt, da sjattaj tjåhkkåha danna gehtjatjit dájt videosnuhtajt. Ja måj vuojnijma dalága dá videosnuhta lidjin dagádum nav vaj áhkko oattjoj mánáv sehkanáhtátjit ságastallamij. Sån tjåhkkåhij danna ja vásstedij ja siejvij áhkkuj, sehkanij ságastallamij, ja mån vuojnniv dalága dát la ham ihkeva buorre ájálvis, subtsas Øyvind Paulsen. Lill-Tove áhkko gut la guhttamánák ieddne ij la vájbbam sámegiela åvdås rahtjat. Sån lij fáron ásadime dav vuostasj julevsáme mánájgárdev ålluk, Ájláddáj Divtasvuodnaj. Ja dan bargo åvdås oattjoj sån aktan gålmmå ietjá æjgátpáraj Sámedikke vuostas giellamåvtåstuhttembálkáv jagen 2000. – Iv mån goassak vájba ietjam gielas ja dat ham boahtá dassta majt dættoda. Dat la gatjálvis makkir árvojt mánájda vaddet, ja akta dajs árvojs majt mån sidáv mánájda vaddet la sámegiella, javllá Lill-Tove Paulsen. GULLDAL ÅLLES ÁSSJEV DÁNNA: Maŋimuš ođđasat sámegillii Bæjválasj jådediddje Simon Andersen, MuskenSenter AS la sån gut sihtá dulvvadit Rumbojávrijt ja Niejdavákkjávrev ja ásadit tjáhtjefábmoásadusáv Måsskåj, Divtasvuodnaj. Vidnudahka MuskenSenter AS pláni tsieggit tjáhtjefábmoásadusáv Måsskåj, Divtasvuonan. Duolli lij diededimtjåhkanibme Måsken dáj plánaj birra, ja dåppe aj NRK manáj. Vidnudahka MuskenSenter AS la diededam Vuona tjátjádak- ja energijadirektoráhttaj (NVE:aj) vidnudagá plánaj birra ásadit tjáhtjefábmoásadusáv Måsskåj, Divtasvuonan. Ássje l dálla vuostasj guláskuddamin bårggemáno vuostasj biejve rádjáj, ja vuollelin subtsas MuskenSenter:a bæjválasj jådediddje, Simon Andersen ienebuv dáj plánaj birra. GULLDAL DÁNNA MUSKENSENTERA PLÁNAJ BIRRA: Divna e spættjo giedajt dájda plánajda MuskenSenteris. Sidjij gejda ássje guosská, Davve-Vássjága sjaddi vuosteldit dájt plánajt, javllá Davve-Vássjá sijda jådediddje, Oddmund Paulsen dánna vuollelin. MANEN DAV GULLDAL DÁNNA: Maŋimuš ođđasat sámegillii Dijmmá lij dålkkå gå Filip Mikkelsen Divtasvuona suohkanstivran hålaj ja Mikkelsen vuojnnuj riek dudálasj dajna. Dalloj dålkkuj Britt-Inger Tuorda. Uddni ij lim aktak danna suv dålkkutjit gå sån sámástij, ja dat båvtij rijdov suohkanstivran. Gå suohkanstivrra tjåhkanij dán ideda de sámástahttáj suohkanpolitihkkár Filip Mikkelsen, valla sunji ij lim dålkkå. Gå Divtasvuona suohkanstivrra tjåhkanij dán ideda de sámástahttáj suohkanpolitihkkár Filip Mikkelsen, Aktisasjlistas álgon tjåhkanime gå li gatjádallambåddå. Suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen gæhttjalij ganugahttet Filip Mikkelsenav sámástimes gå suohkanstivran ij lim dålkkå sajen, ja ánoj suv dárruj hållat. – Ij la dat muv åvdåsvásstádus dålkkut, mån sihtiv uddni gatjádit soames gatjálvisájt, vásstedij Filip Mikkelsen ja jårkij ságastallamav sámegiellaj. – Ij galga suv ietjas dålkkut Gå Mikkelsen jårkij sámástimes hållamståvlås de gåhtjoj suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen Mikkelsenav iehtja dålkkut dárruj majt sån javlaj. Jan Einer Pedersen. – Dav mån vuojnáv majt dagáv, vásstedij Mikkelsen. Valla dav ittjij suohkanstivraájras Jan Einar Pedersen dåhkkida. Sån ánoj bágov ássjegiehtadallamvuohkáj ja javlaj: – Filip Mikkelsen ij iesj galga jårggålit dav majt sån dánna javllá. Ij la de dat dåhkkidahtte, tsuiojggij sån. Mikkelsen ittjij vuollána jus ga ij lim dålkkå suohkanstivran. Sån jårkij sámástit ja gatjádij guokta gatjálvisá mij guoskaj Nordvalden vanntsahámmnaj ja årromsajijda Ájluovtan. Maŋŋáj gå sån lij sámegiellaj gærggam hållat, de sån iesj jårggålij dárruj dav majt lij sárnnum. Ja gå lij dajna gærggam de sån vas ánoj hållamvuorov ja garra bágoj tsuojggij dav mij danna dáhpáduváj gå lij hållamin. – Mån tjuovov dav lágav masi Divtasvuona suohkan gullu mij la giellaháldadimguovllo. Ja mån doajvov dal dás-duohku gå sámegiella sáhkaduvvá dássta hållamståvlås de suohkanstivrraájrrasa e dákkir álbedimev vuoseda majt mån uddni dánna vásediv, dagu dánna muv hárddo duogen nirvudalli. Mån doajvov suohkanoajvve oassálasstá vaj dákkir dáhpádusá ietjá bále e dáhpáduvá, bielkij Mikkelsen. Dasi vásstedij suohkanoajvve oanegattjat. – Midja galggap nubbe nuppev vieledit dán huodnahin, vásstedij Tor Asgeir Johansen. Maŋŋáj dán dáhpadusá de badjánij dágástallam ja ietjá suohkanstivraájrrasa aj adnun bágov. Suohkanstivrraájras Fred Andersen, Aktisasjlistas sidáj diehtet manen dålkkå ij lim sajen. Suohkanoajvve ittjij vássteda dav, valla javlaj sij galggi tjoavddet dáv. Suohkanstivraájras Edvard Olav Stenbakk, Barggijbelludagás vas dættodij vierttiji njuolgadusá sajen liehket gåktu dålkkum galggá dáhpáduvvat suohkanstivran. Edvard Olav Stenbakk – Mån guorrasav Mikkelsenij gå mij lip sámegiela háldadimguovlon de viertti máhttelisvuohta sámástit. Valla sæmmi båttå de diehtep ælla miján dålkå, ja Mikkelsen bierrij juo álgon diededit sån sjaddá sámástit ja sån sjaddá iehtja ietjas dålkkut. Sæmmi båttå aj muv mielas ittjij ájras Pedersen galggam dagu nirvudallat gå nubbe hålaj. Så mån gåhtjov suohkanoajvev tjielggasit tjielggit gåktu barggamvuohke galggá. Dát la værddogis barggamvuohke. Muv mielas goappásj bielijn la sivva gå návti sjattaj, ja dav iv mån åvddålij guovlluj sidá vásedit, tsuojggij Stenbakk. Divtasvuona suohkan la læhkám sámegiela háldadimguovlon gitta 2006 rájes. Vásse tjavtja lij suohkanstivran dålkkå, valla gå sámegielkonsulænnta hiejtij de ij la dålkkuduvvam. Ja suohkanoajvve jáhtij oadtjot barggamvuogev sadjáj, valla Mikkelsen tjielggij ájrrasijda gåktu sunji dát ássje dåbddu: – Dát ássje gullu munji, muv ietjam álmmugij ja sámegiella adnemij. Juohkka bále gå mån dánná hålav de bierriv bessamis åvddål diehti diededimes ja gatjádimes jus la dålkkå dánna. Mån vuordáv Divtasvuona suohkanin la dålkkå sajen, ja ij la de muv barggo dålkåv åttjudit, javlaj Mikkelsen. Ja maŋŋáj dáv de suohkanoajvve ganugahtij dágástallamav sivvan gå dát ij lij dágástallamássje valla gulluj gatjálvisbåddåj. Maŋimuš ođđasat sámegillii Sáme ássjij stáhtatjálle Ragnhild Vassvik ja stáhtaráde Rigmor Aasrud, Árran - julevsáme guovdátjin. Dav javlaj sáme ássjij stáhtaráde Rigmor Aasrud maŋŋáj gå sån Árran – julevsáme guovdátjav ja Divtasvuona ASVO:v, Divtasvuonan guossidij árabut dán vahko. – Julevsámegiella le ham ruoppsislista, ij dal sládja, valla ruoppsislistak giella. Gå li ruoppsislista slája de álu mij gæhttjalip suoddjit dajt vaj várjjalit dajt slájajt, ja dánna li soames hásstalusá julevsámegiela hárráj aj, javlaj stáhtaráde ådåstuhttem- háldadus ja girkkodepartementan suv hålan Árranin. Sån sidáj ietjas tjalmij gæhttjat, ja gulldalit gåktu barggi sáme guovdátjijn. Ittjij de stáhtaráde makkirik rudájt jáhte daj moadda prosjevtajda ma li jådon Árranin juogu dal giela hárráj jali musea prosjevtajda, valla Árrana direktørra la huoman riek dudálasj. – Muv mielas lij hávsske gå stáhtaráde aktan suv vegajn astijdij mijáv guossidit, gå råhtos árggabiejven ep dal agev dåbdå mij sijájt jåksåp. Uddni galla dåbddåp mij lip sijáj bessam ságastit ietjama hásstalusáj birra, sierraláhkáj julevsáme giellabargo birra, javllá Árrana direktørra Lars Andreassen. – Le gus stáhtaráde didjij jáhttám lasse ruhtadoarjjagav, jus ga ij la njuolgga dav dánna nammadam? – Ejma mij dal dánna njuolgga biednigijt sáva, valla sávajma dádjadusáv mijá dárbojda, ja jus sij dádjadi mijá dárbojt, de ietjastis dat tjoavdeduvvá, javllá Andreassen. – Så dån jáhká biedniga goajkádi Árranij? – Dav de ållåsit jáhkáv, javllá Andreassen. Sij tjåhkanin Árranij, Barggijbelludagá njunnjutja. Árran-direktørra Lars Andreassen (gåro bielen) duostoj guossijt, stáhtarádev Rigmor Aasrud, stuordiggeájrrasav Eirik Sivertsen, Árran-stivrrajådediddjev Sonja Steen ja Divtasvuona suohkanoajvev, Tor Asgeir Johansen. Stáhtaráde alvaduváj divna daj dåjmaj birra ma li Árranin, ja sidáj ietjas bieljij gullat gåktu sierraláhkáj giellabarggo doajmma. – Julevsámegiella la akta dajs gielajs mij galggá suoddjiduvvat, valla mij diehtep dat barggo l hásstaliddjes barggo. Dan diehti la buorre munji mannat gæhttjamin gåktu barggi. Mij galggap vijddábut barggat sámegielaj doajmmaplánajn, ja de la munji viehka ávkálasj oadtjot gæhttjat gåktu giellabarggo doajmmá bæjválattjat. Ja dav majt dánna lav vuojnnám la geldulasj ja miellagiddis vuojnnet, javlaj Aasrud NRK:aj åvdås aj manádij Divtasvuona ASVO milta ja dassta Lofoahttaj. GULLDAL ÁSSJEV DÁNNA: Maŋimuš ođđasat sámegillii Diehki Divtasvuodnaj, ja duodden aj Snoasáj ja Osloj, vas ådåsis rahpusij SÁNAG:a bájkálasj kontåvrå. Dat tjielgaj javlaj åvddål gå varresvuodadåjmadahka Varresvuohta Finnmárkko juollodij rudájt dåjmadittjat kontåvråjt Divtasvuonan, Snoasan ja Oslon dáv jagev. Tone Amundsen. – Mij ham hiejtedijma ietjama lájggimsjiehtadusájt dijmmá tjavtja gå lijma oadtjum diehtet prosjækta ittjij galga joarkeduvvat. Valla åvddålasj javlaj de oattjojma diehtet Finnmárko varresvuodadåjmadahka lij rudájt juollodam jahkáj 2013 ja mij galggap kontåvråjt dåjmadit dán jage aj, subtsas prosjæktajådediddje Tone Amundsen gut jådet dájt gålmmå kontåvråjt SÁNAG:in. Dáj biejvij la SANAG kontåvråjt vas ådåsis rahpamin. – Mij lip virgijt almodam rahpusin ja doajvvomis li miján ulmutja sajen ruvámus láhkáj. Dan båttå biedjap ietjama barggijt ietjama åssudagájn bargatjit bájkálattjat dasik ulmutjijt lip sadjáj oadtjum, subtsas Tone Amundsen. Dijmmá tjavtja hiejtedij SÁNAG mij la Sáme nasjonálalasj máhtudakguovdásj psykalasj varresvuodan, ietjasa bájkálasj kontåvråjt Divtasvuonan, Snoasan ja Oslon dan diehti gå ij lim ruhta des kontåvråjt dåjmadit ma dallutjij lidjin doajmmam sierra gålmåjahkásasj prosjæktan. SÁNAG iesj hálijdij joarkket dåjmadit dájt bájkálasj kontåvråjt vaj luluj máhttelis fállat dálkudimdievnastusájt psykalasj varresvuodan sámijda gudi ålggolin Finnmárko årru. Dajt gålmmå jagijt gå prosjækta vibáj de tjalmostuváj dárbbo dákkir fálaldahkaj. Ållusa aj vuosteldin gå kontåvrå hiejteduvvin sihke pasienta, fáhkatjiehppe ja aktisasjbarggoguojme. Politihkkára aj oassálasstin dán ságastallamij. Tjuollot manáj Amundsena mielas sjattaj ållu tjuollot gå dákkir dilláj lidjin boahtám gånnå vuostak mierredin hiejtedit kontåvråjt ja de nágin vahko ja mánno maŋŋel de galggin vas huoman dá kontåvrå bisoduvvat. – Ij la dal buorre dán láhkáj barggat. Mij ham lijma riek buoragit barggagoahtám, mij lijma ulmutjijt bargguj biedjam ja ulmutja lidjin luohtádusáv oadtjum. Gå de vas vierttijma diededit dássta ij sjatta mige de dåbdduj unugis, dættot sån. Sån vuojnná hásstalussan oadtjot ådå fáhkaulmutjijt sadjáj ja ådåsis tsieggit luohtádusáv pasientaj gaskan. – Ij la álkke fáhkabarggijt åttjudit gejn la dat máhtudahka mij gájbbeduvvá. Duodden hæhttujma aj pasientajt duosstot gudi mijás sihtin viehkev gå ællim ressursa vuosstájválldet sijájt. Midjij de sjaddá hásstalussan vas luohtádusáv tsieggit pasientaj gaskan, ja avtaláhkáj dagu ådåsis vas hæhttup barggagoahtet, javllá Amundsen. Så tjielgas la de jut dán jage doajmmi dá gålmmå SÁNAGA bájkálasj kontåvrå, valla gåktu boahtte jahkáj sjaddá ij Tone Amundsen gåjt ájn diede. – Mij diehtep rudá jahkáj 2013 li juolloduvvam valla gåktu sjaddá boahtte jahkáj ij la tjielgas. Mij lip aj oadtjum diehtet mij galggap barggat vaj stuoves fálaldahkan dá kontåvrå sjaddi, valla ep mij diede. Dav majt mij diehtep miján la ruhtadibme dán jage. GULLDAL ÁSSJEV DÁNNA: Maŋimuš ođđasat sámegillii Miriam Paulsen ij lijkku gå li dåssju dárogielak galba Divtasvuonan. Guhtta jage l gållåm dallutjis gå Divtasvuona suohkan oassálasstij sáme giellaháldadimguovlluj, valla bijllarahtij milta la dåssju suohkana namma mij la sámegiellaj ja mij vuoset boahtám la sáme suohkanij. Bájkenammagalba vilá vádnuni. Guokta jage dás åvddål åtsådij sámedikkepolitihkkár Miriam Paulsen nammagalbajt sámegiellaj bijllarahtij milta ietjas sijddasuohkanin. Sæmmi bále sáddij Divtasvuona suohkan nammaoajvvadusájt Stáhta bijllarahtedåjmadahkaj, valla dálátjij ælla galba sámegiellaj ihtám rahtij milta. – Ælváv badjelasj guokta jage la gållåm, ja vilá ælla bájkenammagalba sadjásisá. Munji vuojnnet dagu Stáhta rahtedåjmadagán li berustahtes guotto sáme galbajt åttjudit, javllá NSR:a sámedikkepolitihkkár Miriam Paulsen. Marianne Eilertsen, gen åvdåsvásstádus li galbajda Stáhta rahtedåjmadagán jáhttá dal dille ietjájduvvá. – Suohkana namma galbajn Divtasvuonan li dal sadjásisá, ja bierriv javllat gå ålles guovlluj gehtja, de la ållo dáhpáduvvam sáme galbaj hárráj, ja dat la de juoga masi tjalmostip. Mij válldep ássjijt maŋenagi, ja bájkenammagalba båhti dal sadjásisá gidá guovlluj. Dát sámepolitihkkárav ávvudahttá. – Mån la ávon gå sån jáhttá sáme galba dal sadjásisá båhti. Doajvov ålles suohkan dal galbbiduvvá, ij dåssju Ájluovtasuorre, javllá Miriam Paulsen. Maŋimuš ođđasat sámegillii Nordlanda universitehtta sihtá vijdedit julevsámegiela åhpadusfálaldagájt. Dav subtsas rektor Pål Pedersen. Nordlánda universitehtta vijdet sijá julevsámegiela åhpadusfálaldagájt Bådåddjon. Dav diededij universitehta rektor Pål Pedersen iektu gå universitehtta tjadádij sáme seminárav Bådådjo sáme biejvij aktijvuodan. – Mij ham dijmmá jåhtuj biejajma julevsáme bachelor-åhpadusáv ragátmáno mij la riek buoragit doajmmam. Så mån vuojnáv dárbov vijdedit julevsáme giellaåhpadusáv. Jus vuorbástuvvap de lulu mij fállagoahtet master-åhpadusáv julevsámegielan nav ruvva gå máhttelis, subtsas Nordlánda universitehta rektor, Pål Pedersen NRK:aj. Julevsáme bachelor rahpamis ragátmáno dijmmá. Studenta ja rektor. Vássám tjavtja jåhtuj biejaj Nordlánda universitehtta julevsámegiela bachelor-åhpadusáv. Dat la ållu ådå julevsámegiela åhpadusfálaldahka ja la dat ájnna julevsámegiela åhpadusfálaldahka alep dásen mij ålluk Vuonarijkan gávnnu. 21 studenta låhki dálla julevsámegiela bachelorav. Rektora mielas la Nordlánda universitehtta buoragit vuorbástuvvam dájna åhpadusájn náv guhkás, ja sån sihtá vijdedit åhpadusfálaldagájt. – Doajvov mij juo åvddål 2020 lip åhpadum dajt vuostasj master-kandidáhtajt julevsámegielan, javllá Pedersen. Sån subtsas moattes sijájs gudi dálla li julevsáme bachelor-åhpadussaj álggám sihti joarkket master-åhpadusájn. Valla Pedersen ij máhte javllat jur goassa master-åhpadusáv fállagåhti. – Mij sihtap dav fállagoahtet nav ruvva gå máhttelis. Oadtjot dågålasj ja nuoges fáhkatjiehpijt gudi máhtti åhpadiddjen barggat ja bagádallat studentajt la dat stuorámus hásstalus jur dán hárráj. – Uddni li miján fáhkaulmutja julevsáme bachelor-åhpadusáv tjadádittjat, valla vuojnos jus juoktá máhttep nannit julevsáme fáhkabirrasav mijá universitehtan vaj dåhkki åhpadit master-studentajt, dættot sån. Universitehtta vuojn viertti nannit julevsámegiela fáhkabirrasav gå gájbbeduvvá doktorgráda sujsta gut master-studentajt galggá åhpadit. –Mij lip barggamin vaj oadtjop ruhtaduvvam stipendiáhtavirgev julevsámegielan ja das maŋŋáj de almodip virgev rahpusin. Mån doajvov dát la tjoavdeduvvam dán jage, javllá Pedersen. Rektor aj dættot man ájnas dán aktijvuodan la lahka aktisattjat barggat iehtjádij. – Dát gájbbet lahka aktisasjbargov sijáj gudi fálli sámegielak åhpadusfálaldagájt dagu Sáme allaskåvlåjn ja fáhkatjiehpij Svierigin ja Suoman. Mij vierttip tjadnat buorre aktisasjbargov sámegiela professorij ja fáhkatjiehpij jus dájna galggap vuorbástuvvat, dættot sån. Nordlánda universitehtan la aj ájggomus oadtjot ietjá sáme åhpadusfálaldagájt jåhtuj. – Tjavtja rájes sjaddap aj ådå åhpadusfálaldagáv fállagoahtet histåvrråfágan. Sij gudi histåvrråfágav master-dásen låhki, oadtju sierra sáme kursav sáme histåvrråj majt studenta dan dásen máhtti låhkåt. Dát la ållu ådå fálaldahka mij fáladuvvá tjavtja rájes, subtsas Pedersen. Maŋimuš ođđasat sámegillii Árran - julevsáme guovdásj, Divtasvuonan. Galggi gus Sámedikke giellaguovdátja oadtjot avta ja sæmmi stuorrásasj ruhtadoarjjagav, vaj galggi gus sámegielaj dárbo liehket vuodon gå ruhtadoarjja juolloduvvá? Julevsáme guovdásj Árran, Divtasvuonan sihtá avtaárvvusasjvuodav ienni gå avtalágásjvuodav ja gåhttju Sámedikkev rievddadit njuolgadusájt. Dát boahtá åvddån soames guláskuddamin majt Árran la Sámediggáj buktám ássjáj, gå sáme giellaguovdátja ruhtanjuolgadusá li árvustallama vuolen Sámedikkerádes. Lars Andreassen. – Galggi farra dárbojt gehtjadit ja ij vaddet dav sæmmi berustahtek dárbojt. Juollodibme bierri árvustallat gielaj dárboj milta, javllá Árrana direktørra Lars Andreassen. Árran, julevsáme guovdásj ávttji Sámedikkev rievddadit njuolgadusájt gåktu giellarudá juolloduvvi sáme giellaguovdátjijda. Sámedikke háldadime vuolen li uddni 13 sáme giellaguovdátja, gålmmå oarjjelsámegiela guovlon, akta julevsámegiela guovlon ja aktse nuorttasámegiela guovlon Råmsån ja Finnmárkon. Uddni oadtju divna giellaguovdátja avta ja sæmmi summav vuododoarjjagin ja duodden prosjæktarudájt jali åvddånahttemrudájt. Lars Andreassena ij la dudálasj njuolgadusáj gåktu da uddni li. – Njuolgadusá li såjågahttása ja ælla nuohkásit hiebadahtedum sámegielaj dárboj gáktuj, tjuottjot Andreassen. Suv mielas bierriji genga sáme giela avtaárvvusasj åvddånahttemáhttelisvuodav oadtjot valla gatjálvis le jus mij dájt mihtojt jåksåp gatját Andreassen. – Sámegiela ham galggi avtaárvvusattja ja ællás giela. Ja jus dájt ulmijt galggap jåksåt de vierttip árvustallat njuolgadusájt ietjáláhkáj. Gåktu galggá akta julevsáme giellaguovdásj nahkat gåbttjåt gielladárbojt kurssimij ja giellaåvddånahttemij gå oadtju dav sæmmi majt dåssju akta nuorttasámegiellaguovdásj oadtju? Mij ham galggap gåbttjåt gájkka dav majt gáktsa nuorttasámegiela guovdátja aktij galggi dahkat dættot Andreassen. Árrana giellaguovdásj fálla kursajt julevsámegielan. Andreassen dættot dánna ij la sáhka jut Árran galggá oadtjot ienep rudájt, valla gåktu åvddånahttet julevsámegielav mij dárbaj ressursajt vaj dajt mihtojt majt Sámedigge iesj la biedjam galggi ålliduvvat. – Le má loahpe tjuolldet, vaj avtaárvvusasjvuodav jåksåp. Ij la rievtesferdugahttásvuohta gånnå nuppev gåpsudallap. Dát la ham juo dåjman mij gullu guovtegielalasj rudáj hárráj gånnå dát ájádallamvuohke doajmmá. Buojkulvissan oadtju Kárášjoga ja Guovdageainnu suohkana guovte gærddáj ienep guovtegielalasjrudájt gå ietjá suohkana, jur dan diehti gå sij stuoráp dárbojt adni gå ietjá suohkana. Dát sæmmi viertti aj liehket gå la sáhka sáme gielaj gaskan. Muhtem giellaguovdátjijn li stuoráp dárbo gå iehtjádijn, tjuottjot Andreassen. Mij gatjádijma guokta dájt stuorámus Sámedikke belludagájt gåktu sij vuojnni dáv. Vuona sámij rijkasiebre (NSR) ájras Ann-Mari Thomassen ij máhte jáhttet sidja doarjju njuolgadusájt rievddat. Thomassen gut la bajemus sajen NSR:a listan Viestarmera válggabijran ja uddni tjåhkkåj NSR:a sámedikkejuohkusa stivran, aj javllá sån dáv ij la ietjas juohkusin ájn giehtadallam. Ann-Mari Thomassen Suv mielas la avtaárvvusasjvuohta juo gåtsedum gå giellaguovdátja li ham ásaduvvam dajda guovlojda gånnå sámegiella la unneplågogiella ja dárbbo l sierra guovdátjijda ma sámegielajn barggi. – Muv mielas bierri dat vuododoarjja jali njuolggadoarjja majt giellaguovdátja uddni oadtju bisoduvvat valla ruhtasumma bierri laseduvvat vaj giellaguovdátjij rámma buoreduvvi. Le má ájnas nannit vuododoarjjagav vaj genga sáme guovlo åvddånahteduvvi. Duodden li dánna aj doajmmarudá jali prosjæktarudá, ja dán årniga vuolen la máhttelisvuohta gæhttjat giellaguovloj sierralágásj dárbojt ja vuorodit dárboj gáktuj, javllá Thomassen. Barggijbelludak ålleslattjat doarjju Árrana oajvvadusáv. Belludagá presidænntaoajvvadus ja bajemus listan Viestarmera válggabijran, Vibeke Larsen subtsas Sámediggeráde la guoradallam gåktu giellaguovdátja doajmmi ja dálla li barggamin dájna boahtte jage budsjehta gáktuj. Larsen javllá sån dádjat dav majt Árrana direktørra dánna bajet, ja guorras Árrana oajvvadussaj. Vibeke Larsen. – Dát la ham akta sivva manen Sámediggeráde la jåhtuj biedjam bargov gehtjadit gåktu hiebadit ruhtadoarjjagav vaj dat buorebut dárboj gáktuj doajmmá. Mij lip árvvedam ij má lijssi gájkajt sæmmiláhkáj giehtadallat gå li má sierra hásstalusá giellaguovdátjijn. Muhtema li bájkálasj giellaguovdátja, iehtjáda vas stuoráp guovlov gåbttji ja Árrana giellaguovdásj galggá vas gåbttjåt julevsámegiela dárbojt ma li ålles rijkan. Dåjma li sierralágátja ja dan diehti vierttiji giellaguovdátja gehtjaduvvat ájnegattjat, javllá Larsen. Jus ga Barggijbelludak sihtá njuolgadusájt rievddat, ja ájnegattjat giellaguovdátjij dárbojt gehtjadit, de dættot Larsen dát ij galga makkirik gilpustallam giellaguovdátjij gaskan sjaddat. – Dát ij galga hieredit nuorttasámegiellaguovdátjijt åvddånahteduvátjit. Valla dåhkki ham vuorodit ietjáláhkáj. Ep mij galga gilpustallamijt álgadit. Dåhkki máj rudájt adnet ietjá suorgijs, jali gå ruhta gielladåjmajda ráddidusás laseduvvi, de dåhkki máj oarjjel- ja julevsámegielajda vaddet stuoráp oasev dájs rudájs, tjielggi Larsen. GULLDAL ÅLLES ÁSSJEV DÁNNA: Maŋimuš ođđasat sámegillii Lovisa Negga mielav båvtij konsertan, Ájluovtan, Divtasvuonan. Lovisa Negga tjadádij vásse bierjjedagá konsertav Ájluovta doajmmamárnánin, ja sån suv musihkajn ja subttsasijn sjållerdij oasseválldijt gudi lidjin konsertan. Låvdagoahtáj lidjin tjágŋam sidja gudi sihtin gulldalit ja gæhttjat Lovisa Negga konsertav Ájluovta doajmmamárnánin vásse bierjjedagá. Ja jus ga konsærtta maŋŋunij guovtijn tijmajn, de gæhttje ettjin sijddaj vádtsá, farra gierddisit vuorŋedin dasik sån siednaj bådij. Anna Kuoljok Le siebrre “Buolvas buolvvaj” gen duogen libá Anna Kuoljok ja Ingar Nikolaisen Kuoljok gudi lijga åttjudam Lovisa Neggav boadátjit Ájluoktaj konsertav tjadádittjat. – Måj sihtin Ájluovta doajmmamárnán galggá aj sáme kultuvrav tjalmostahttet, javlaj Anna Kuoljok gå sån rabáj konsertav ja ånisemináratjav bierjjedagá sivvan manen såj lijga oadtjum Lovisa Neggav konsertav tjadádittjat. 22- jagák julevsáme musihkkárin Lovisa Neggan gut dán dálve dåbddusin sjattaj suv julevsáme elektropoplávllagijn “Mihá ja Gievrra”, lij duodden suv musihkkaj aj edna subtsastit suv bajássjaddamis ja gåktu dat la vájkkudam suv sáme identitehtav. Ednasa jáhkki sån la Jåhkåmåhkek gå guoddá Negga-fuolkkenámáv, valla nav ij la. Sån la bajássjaddám Oarjje-Svierigin, Linköpingin, sijdan gånnå bárep ittjij ságastuvá suv sáme duogátja birra. Suv áddjá la sábme, valla Lovisa Negga sijdan ittjij goassak giehtoduvá dat bieles suv duogátjis. Dan diehti la sujna sierra subtsas majt sån juogij konsærttaoasseválldij. – Esski dájt maŋemus jagijt lav usjudallagoahtám ietjam duogátjav, ja dat la munji sjaddám viehka ájnas dálla. Mån hálijdav oahppat julevsáme gielav, majt iv la muv sijdan gullam, ja mån usjudaláv gielav oahppat musihka baktu, subtsas Lovisa Negga gut luojtij suv vuostasj lávllagav julevsábmáj dán dálvve, ja gut nav gåk mij árvvedip la barggamin nuppijn lávllagijn sámegiellaj. Sidjij gudi ettjin konsertav Ájluovta doajmmamárnánin gulá, máhtti dálla dánna gulldalit oasev suv konsertas Ájluovtan. GULLDAL LOVISA NEGGAV – KONSERTAS ÁJLUOVTA DOAJMMAMÁRNÁNIN: Maŋimuš ođđasat sámegillii Báhttja dæhpoj låptudisá ja båhtså gasskaj. Árran mánájgárden, Ájluovtan Divtasvuonan dáhpáduváj iektu maŋŋegasskabiejve alvos vahágahttem gå mánná, 12 jagák báhttja, dæhpoj gaskan guhtta mehtera guhka båhtså ja låptudisá man nali båhttså lij biejaduvvam. Báhttja lij ståhkamin gå båhttså njesaj låptudisás vuolus ednamij ja báhttja dæhpoj gasskuj. Sån fievrriduváj ambulánsajn Bådåddjuj skihppijviessuj. Mánán lij vuorbbe gå oajvve ittjij dæhpo gaskan båhtså mij la måttijt tjuohte kilojt låssåt ja låptudisá gietje man nali båhttså lij biejadum. Vahágahttem dáhpáduváj gå máná danna lidjin ståhkamin ja báhttja lij ajtu guohtsamin ålgus båhtsås båhtså bajásbielen gå båhtså giehtje gahtjaj ednamij. Báhttja gut jur lij oajvev ja bajemus bielev rubmahis båhtsås oadtjum ålgus, dæhpoj dan gasskaj gå båhttså njesaj låptudisás ednamij. Ietjá máná ma lidjin báhtja siegen ståhkamin diededin mij lij dáhpáduvvam, ja sij gudi dåhku båhtin ettjin nahkam båhtsåv labudit ietjasa fámujn valla vierttijin biedjat fiellojt vuolláj majna oadtjum labudam båhtsåv vaj báhttja besaj luovas. Bådåddjo skihppijvieson diedet diehtojuohkemoajvve báhtjajn la buoragit mannam, sån ij la alvos láhkáj vahágahteduvvam ja bæssá ålgus skihppijviesos uddni mánnodagá. Dán båhtså giehtja mij la båhtså dån bielen gahtjaj låptudisás ednamij. Båhttså oasse ståhkamapparáhtajs mánájgárden PE-båhttså bådij mánájgárddáj jagen 2010. – Dát la stuorra plásstabåhttså majt lip oadtjum ja mij la oasse ståhkamapparáhtajs ma li danna vantsa guoran. Båhtsåjn máná ståhki, tjerastit båhtså tjadá ja biehki dan tjadá, subtsas Árrana mánájgárde jådediddje Agnete Johnsen. – Mij tjårggijma båhtsåv sierra gelendrijn vaj båhttså ittjij galga labádit. Valla vuojnnet dálla ihkap båhttså ij lim nuohkásit tjårggidum, ja miján ælla læhkám rutijna ma lulun ielvvet jus båhttså la sæmmi stajgas gå dav majt mij jáhkijma, javllá sån. Sån ij dal diede uddni mij dáhpáduvvá dajna. – Ep la dal dav ájn mierredam. Vuojnnet la svarram mij la labádahttám båhtsåv duolloj-dálloj, ja ep la midja dav ælvvám, javllá sån. Divtasvuona lænsska Kenneth Nilsen ij la mierredam jus dáhpádusáv galggi åtsådit. Dav galggá lænsska árvustallat Hábmera lenskajn gå dát dáhpáduváj sådnåbiejve ja lidjin Hábmera lenskakontåvrås danna iektu gæhttjamin. Sån viertti vuostak sijáj ságastit ja de árvustallat jus ássjev åtsådit javllá sån NRK:aj. Ájluovta valástallamsiebrre Divtasvuonan ij vuollána juska dal hásstalusá li, ja juska dal mållagáhttára e muorajn sjatta. Boahtte gávda vat tjiektjamij njåmmu, valla ådå hárjjidalle libá dal garra ulmev biedjam. – Måj dal sihtin gæhttjalit, valla jus tjiektje e berusta hárjjidallat, de en joarke. Arne Johan Turi la dal akta guovtet hárjjidallijs Ájluovta valástallamsiebren Divtasvuonan. Nubbe Arne Johana siegen la Børge Kjær, ja nav de bierri Ájluovta tjiektje liehket dudálattja dajna gå li oadtjum vájbi dán guovlo buoremus bállotjiektjamhárjjidallijt. Arne Johan gæhttjá åvddålij guovlluj ja javllá boados la dal tjiektjij åvdåsvásstádus. – Mij lip dal niellja gávda tjiektjam. Álgijma vas tjiektjamijn maŋŋáj gå lij båddå, nav vaj niellja jage dás åvddål tjievtjajma vidát divisjåvnån. Ja de besajma nælját divisjåvnnåj. Danna lip guokta jage tjiektjam. Ájgge l dal boahtám ájádalátjit majt hálijdip dájna bállotjiektjamijn. Ja mij lip dal ájádallagoahtám ij la gus ájgge boahtám goarŋŋot ájn avtav divisjåvnåv. Dajna l de miján ulmme. Arne Johan Turi gæhttjá åvddålij guovlluj, ja sån la juo ulmmesárgev bajebuv biedjam. Aktan Børge Kjerajn libá dal åvdåsvásstádusáv válldám boahtte gávdas. – Da la dal ietjamij duogen man ålov gillap hárjjidallat, ja man buoragit sihtap dilev láhtjet mij guosská bállotjiektjamij. Mån gal jáhkáv dat la vejulasj. Jus ep dasi jáhke, de ep galga biedjat dahkkár mihttomierev. Bállotjiektjamav la Arne Johan berustam juo mánná rájes. Ja sån la moadda tjiektjamjuohkusa hárjjidallam, ja iesj maŋen læhkám tjiektjamin. Duodden stuoves bargguj Sámedikke háldadusán Ájluovtan galggá sån gæhttjalit Ájluovta báhtjajt bajep divisjåvnnåj låggŋit. Juska l dal ållo barggo, ja sån ij oattjo ruhtamávsov dassta, de la Arne Johanij stuorámus ja buoremus mákso gå bæssá oasev bállotjiektjamis niektit. – Buoremus mákso dájna barggat li dal vásádusá dajna gå bállotjiektjam la maŋen læhkám ålles viessomájgev dallutjis gå lidjiv báhtjasj Guovdagæjnon. Mån berustav bállotjiektjamij sierraláhkáj ålov. Nubbe la at Ájluokta la unna bájkásj. Jus mij nahkap buorre láhkáj bállov tjiektjat, de dat vaddá buorre iesjdåbdov ålles bájkkáj. Da la juoga mij la muv mielas miellagiddavasj dájna barggat. Moaddi la badjelasj tjuodes gudi båhti gehtjatjit gå Ájluovta báhtja fággádi bállujn sijddatjiektjamsaljon. Dat la aj maŋen Arne Johanav buossjodime. – Mån diedáv ålos berusti bállotjiektjamav dánna Ájluovtan. Ja gå de vil buoragit manná, dagu dal gå favoritjuohkusa Fuossko/Sprint ja Grand/Bådåddjo vuosstáj tjiektjap, ja mij tjasskep dajt, de dat vaddá dahkkár dåbdov gájkajda. Ja dat la juoga mij de buossjot. Hásstalusá li dal aj dagu dal rekruterijga hárráj. Arne Johan ij balá tjiektjijs dajna gå li moadda nuorra tjiektje. Valla mållagáhttára e dal muoran sjatta. – Gå lip de mihttomierev biedjam hálijdip nælját divisjåvnåv vuojttet, de lip gæhttjagoahtám makkár vejulasjvuoda le mij guosská tjiektjijda dán dáfon, ja Ájluovta báhtja gudi bajep divisjåvnån tjiektji. Mij lip juo guláskuddam sijájn. Le gus vejulasj boahtet ruoptus Ájluoktaj tjievtjatjit boahtte jage? Dajna aj gæhttjat gávnnu gus buorre mållagáhttár. Mij lip dal juohkka jage oadtjum bajás ådå tjiektjijt. Ja dánna li moadda nuorra tjiektje gudi lidjin vehik maŋen maŋemus gávdan. Vuojnáv dal sihkarit válldi dav lávkev vaj sjaddi stuovvása dán mijá bállotjiektjamsiebren. Vuorbbe aj gå la miján riek buorre dahkorássesalljo nav vaj la aj miján buorre vejulasjvuoda. Juska l javllaájgge, da la aj Arne Johanij máhttelisvuoda iejvvit sijáv gudi li sijddaj javlajda, ja dav de ávkálasstá ja nav ásat hárjjidallamijt juska l dal javllaájgge. Tjåhkanime, hárjjidallama ja ságastallama la vejulasj gå gájka li tjoahken, hæjttá Arne Johan Turi guhti dal ienemusát ávvus gå de fámillja tjåhkan javllabiejvijda. Guovvamánon Divtasvuona, Hábmera ja Stájgo suohkanoajve (STH-nammadus) aktan Sámedikkerádijn tjåhkanin gånnå ságastallam lij varresvuodafálaldagá julevsáme guovlon hiebadahtedum sámij dárboj gáktuj, ja vat ådåsis guovllo medisijnalasj guovdásj (TDMS) ássjijn barggagoahtet. Henrik Olsen, gejna le varresvuodaássjij åvdåsvásstádus Sámedikkeráden subtsas Sámedikkeráde galggá gålmmå bájkálasj sáme ájrrasijt TDMS-barggojuohkusij nammadit. – Mij lip bájkálasj siebrijs gatjádallam gudi dakkir barggojuohkusin bierri liehket, ja sijájs vásstádusáv vuorddep. Olsen diedet sij li niellja bájkálasj siebrijs gatjádallam. Dá siebre li Divtasvuona demænssasiebrre, Sálto Sámesiebrre, Árran julevsáme guovdásj ja Doajmma Siebrre Julevsábme. – Dá niellja siebre li dán ássjen dåjmalattja læhkám ja tjoahken gåbddudagáv åvdåsti. Ájggemierre vásstedit la sjnjuktjamáno 17. biejve, mij la boahtte mánnodagá. – Gå STH-nammadus boahtte bále tjåhkani, de lip mierredam gev sihtap oajvvadit. Sámedikkeráde subtsas ælla ájn oajvvadusájt oadtjum, valla javllá Sálto Sámesiebrre sihtá Sámedikkeráde galggá lagábut mandáhtav tjielggit. – Mijá mielas bierri barggojuogos iesj mandáhtav mierredit. Valla la luondulasj joarkket dajna bargujn mij la juo álgadum, vásstet Olsen. STH-nammadus aktan gålmmå sáme ájrrasij sjaddá prosjevta barggojuogos. – Valla barggojuogos iesj mierret jus barggojuohkusav galggi stuoredit, duola dagu fáhkamáhtudagájn jali hiebalgis institusjåvnåj, javllá Olsen. Olsen nammat muhtema sávvi Sámedigge galggá dán juohkin oassálasstet, valla jur dát ij Sámediggáj gullu. – Jusska ij Sámediggáj gullu, de máhttep máhtudagájn viehkedit jus sihti. Sáme biebbmomárnán mij dán tjaktjagiese ásaduváj Skánegin sjaddá joarkket aj boahtte jage. Ja dalloj sjaddá biebbmomárnán Ájluovtan, Divtasvuonan. Dav subtsas sáme mannoæládusá viddnudagá Njunjes-dåjmadiddje Anna Kuoljok, guhti l riek ávon gå Nordlanda fylkasuohkana la juollodam rudájt prosjæktaj vaj dat máhttá joarkket boahtte jage. – Mij lip riek ávon gå fylkasuohkan vas juollot rudájt dájda biejvijda, ja vuojnnet sij dájna duodasin válldi mijá bargov, javllá Kuoljok. Nordlanda fylkasuohkan áttjak juollodij 400 000 tuvsán kråvnå prosjæktaj mij merkaj prosjækta lulu joarkket aj boahtte jage. – Márnán la riek buorre buojkulvis gåktu sáme birrasa Nordlándan ja Oarjje-Råmsån máhtti aktisattjat barggat, javllá Nordlánda fylkasuohkana æládusráde Arve Knutsen præssadiedádusán. Anna Kuoljok vuorddá aj Sámedigge galggá juollodit Sámedikke oasev prosjevtan. Vásse tjaktjagiese ásadin moadda sáme mannoæládusviddnudagá ja kultuvrrainstitusjåvnå sáme biebbmomárnánav, Hærssko majt sij dav gåhtjudin. Dat dáhpáduváj Evenskieren, Skánegin ja lij aktisasjbarggo gaskan sáme mannoæládusviddnudagá ja sáme kultuvrrainstitusjåvnå Oarjje-Råmsån ja Nuortta Nordlándan. Ásadiddjij mielas sij riek buoragit vuorbástuvvin dáj márnánbiejvij gånnå sáme biebbmo lij guovdátjin. Ja boahtte jage sjaddá sulásj márnán, valla dán bále Ájluovtan Divtasvuonan subtsas Kuoljok. – Mijá plánaj milta sjaddá biebbmománán boahtte jage Ájluovtan, Divtasvuonan. Jur dálla árvustallap dán jagásj biebbmemárnánav ja gehtjadip jus littji rievddadusá masi l dárbbo. Valla mij joarkkep sæmmi vuodon gå dajna vuojnnet riek buoragit vuorbástuvájma dán jage. Márnánijn galggi sij joarkket tjalmostit sáme biebmojt ma sijá mielas la vuodo sáme kultuvran dán guovlon. Valla boahtte jage ij sjatta dåssju biebbmo mij la guovdátjin. – Mij aj usjudallap vuosádallat ietjá åsijt sáme kultuvran ja ij dåssju biebmojt. Goassa márnánbiejve sjaddi ja gudi dasi oassálassti ij la ga dálla ájn tjielgas. Dat gullu gárvedimbargguj majna sij dálla li barggagoahtám subtsas Kuoljok midjij. Divtasvuonak Kalle Urheim lávvodagá Sámi Grand Prixan oassálasstá lávllagijn mij iesj suv lusi bådij. – Iv gåjt Guovddagæjnnuj maná dåssju lávlotjit. Mån sidáv vuojttet. Jus pálla nali besav de la buorre. Vuostasj vaj nuppát sadjáj. Jali brånsåv, niegat Kalle. Divtasvuonak Karl Edvard Urheim, jali Kalle Urheim gåk gåhtjoduvvá, lávvodagá Sámi Grand Prixan oassálasstá lávllagijn mij iesj suv lusi bådij. – La suohtas oadtjot lávllagav lávllot majt aktak ælla ájn gullam, dan namma l Idjasuojvvanis. Gå galga oaddát ja seŋgan veludalá ja ájádalá, de dá ájádusá sjaddi dagu suojvvanis mij manná sielo ja vájmo tjadá. – Manen dáv lávllagav dahki? – Iv gåjt dal mån diede. Lávllak iesj muv lusi dálven bådij aktan tevstajn. Ja jus vuojttá de ájggu viehkat Gasskaijá maratonav tjáppa skuovaj ja gitárrajn . Jagen 2003 Kalle Osloj jådij gånnå ietjas musihka baktu gávnaj. – Musihkkaiellem la niehko majt duosstiv duosstot moadda jage dás åvddåla. Jåhtiv Osloj gånnå galggiv ietjam gávnnat persåvnålattjat. Ja de árvvediv lávllot ja musihkka la muv iellem. Duosstiv dajna barggagoahtet ja lávllot. Dálátjij la sån nágin CD-skierroalmodimijda sebradam, ja dijmma ietjas skierrov almodij. – Dijmma tjavtja de EPav almodiv niellja lávllagij. Duodden lav lávllum Vuonav ja Svierigav birra, duola dagu girkkon ja hejan. Ja dálla la sujna juo dal ådå musihkkaprosjækta. – Dijmmá Sámedikkes ruhtadoarjjagav oadtjuv almodit sálmma ja vuojŋŋalasj CDav, gånnå li dábálasj sálma, muhtem lávllaga majt lav iesj tjállám ja nágin ma li svierigagielas ja ruossjagielas jårggåluvvam. – Mijá lávllomvuogen la tevstaj ja melodijaj árvvo majt hæhttup várajda válldet. – Goassa bessap dav skierrov gullat? – Iv dal ájn riekta diede, valla doajvov sjaddá gæssáj jali tjaktjaj. Vuojnná dav. Mån lav esski dájna prosjevtajt álggám ja galggap studioj bassátjij maŋŋel, vásstet Kalle. Ålmåj Divtasvuonan ravgaj tjællártráhpán sijdanis. Viehkijn vieljastis stresslessaj besaj, gånnå sjattaj tjåhkkåhit vahkov åvddål dåktåris viehkev oattjoj. Vuorbedisvuoda maŋŋela riŋŋgujin fámillja váktadåktårij, guhti gåhtjoj ålmmåv Ibuxav bårråt báktjasij vuosstij ja dåktårijn guládallat biejvet maŋŋela. Valla ålmmåjn ja fámilljajn lidjin stuorra gássjelisvuoda Divtasvuona dåktårkontåvråjn aktijvuodav válldet, juska moaddi gæhttjalin, subtsas Bájkkeavijssa Nuortta-Sállto. Esski vahkot vahágahttema maŋŋela besaj ålmåj dåktåra lusi, guhti suv dalága skihppijviessuj Bådåddjuj røntgenij rájaj. Danna gávnnin liejmme lij nisken. Dálla l ålmåj Råmså Universitehtaskihppijviessuj rájaduvvam suottaduvátjit. Ålmmå oabbá subtsas bájkkeavijssaj ållo báktjasij birra ja stuorra dármedisvuoda birra gå ettjin nagá suohkana dåktårfálaldagájn aktijvuodav válldet. Oabbás murkes gå ålmåj ittjij ambulánsajn Bådåddjuj rájaduvá, valla vierttij ietja filkav åttjudit – ja vil ájn nissketjehpurisá dagá. Sujna gal lij ienngilviehkke, soajttet li gállnat. Dát ij la åvvånis buorre, miejnni oabbás. Divtasvuona suohkandåktår Fred Andersen vájvaj ássjev gåktu sjattaj. - Ij åvvånis galga liehket dárbbo nav guhkev vuorddet åvddål dåktårkontåvrråj bæssá, javllá Andersen bájkkeavijssaj. Andersen iesj ålmmåv giehtadaláj ja suv skihppijviessuj rájaj. Suohkandåktår ij sidá jur dán ássje birra sáhkadit, valla návti javllá: - Máhttá liehket gássjelis sihke tjielggit alvosvuodav dasi gev guosská, ja váktadåktårij dádjadit mij javladuvvá. Divtasvuona suohkan la maŋemus ájgen læhkám hásstalus mij guosská virgájbiedjamav dåktårkontåvråjn suohkanin maŋŋela gå guovtes gålmmå suohkandåktårijs lidjin skihppen diededum. - Vádnunime diehti le miján gássjelis dåktårdille suohkanin, tjálij Divtasvuona suohkan tjállusin ietjas næhttabielijn guovte vahko dán åvddåla. - Gå la læhkám gássjelis aktijvuodav oadtjot dåktårfálaldagájn Divtasvuonan maŋemus ájge la vájves dille, miedet Andersen. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta/gåvvå: Ragnhild Lien Jårggålibme:Divte Media AS Rádnastallam le sámegielalasj asstoájggefálaldahka mánájda 1-7. Klássan gejn le sámegiella åhpadimgiellan skåvlån. Divtasvuona ASVOa jådedime baktu le Rádnastallam vahkkosattjat ásaduvvam 2012 tjavtja ja 2013 gidá, guokta tijma vihpá ja ållåsit le 19 váhko ásaduvvam. Fálaldahka le buoragit vuosstájváldedum ja 71% mánájs adnin fálaldagáv. Ulmme lij aktan hávsskudallat – julevsámegielajn guládallamgiellan, majna prosjækta le vuorbástuvvam. 19 váhkoj rádnastallamijn máná ienemusát sámásti. Viertti liehket galle ållesjattugijs váj sjaddá buorre sáme ságastallam ja váj tjårggiji divna máná bessi sáme ságastallamij, javlli Rádnastallam jådediddje. Æjgáda li aj miellusa fálaldagájn ja sijá mielas le ájnas juhte joarkeduvvá. Dálla le åvdåsvásstádus Árranij sirdeduvvam ja direktørra Lars Andreassen tjårggit fálaldahka joarkeduvvá buoremus láhkáj gå máhttelis. jj Tæksta/gåvvå: Børge Strandskog Jårggålibme:Divte Media AS Gåhtjoduváj «boandás-Anders» suv stuorra ællo diehti. Tjuottjoduvvá Anders Pettersen Vaddnemin lidjin sulla 1000 rejna bajemusát. Boandás-Anders ja áhkásj Boletta (Jovasdtr Oajvedibme) ja sunnu niejda Inga ja Ristin aktan ælov sujttijin. Goappátja niejdas nuorra jagij sinna sårmen jámijga. Árbbedábij milta Boandás Anders álu juojgaj ietjas surgov gå lij ålggon jali várijt vádtsij. Mælggadav gulluj. Javllin vájku ulmutja ettjin dádjada juojgav de máhttin gullat dát lij «surggojuojgga». Gå niejdajt biestij stuorra oasse hærdo vuodos gádoj. Biebbmobárnne ja niehpe Jon Jonsen Håkjerringnesas manemussaj æddnuv árbbij. Manebuj gåhtjoduvváj LánásseJåvvån. Gå vuorastuvájga årojga Anders ja Boletta Vielggisgierjåhkågátten Goajvojávre guovlon. Sadje gåhtjoduvváj Boandásandersgiedden. Danna adnin berunáhkárattjav ja gallegasj gájtsa mielke diehti. Dálvijt lidjin gájtsa Vuoras-Piera fievsen Skielkkán. Birrusij 1885 lij Boandás-Anders riek vuorbedis ja sårmen nårråsav dåjij. Ittjij savá ja dajnas ittjij nagá vádtset. Ietjastis guokta såppij duok diek giesij. Vuoratjismáuvjve 189j. Vuoratjismániino 29. Biejve boandás-Anders jámij ietjas gámán Vielggisgierjåhkågátten. Vuoras-Piera Skielkká Boandás-Andersav viettjaj hestajn ja gierrisijn ja doalvoduvváj Karlsøy:aj gånnå hávddáduváj. Boletta manemus jagijt Lánásen åroj. j j j j Sjaddá ávvobiejvve Måsken bierjjedagá gasskabiejve, gå Mikal Urheim vatteduvvá Gånågisá ánssidimmedáljav. Åhtsåmusá tjadá suohkanåjvijs Tor Asgeir Johansen (Divtasvuodna) ja Rolf Steffensen (Hábmer) ja Árran julevsáme guovdátja direktøras Lars Magne Andreassen le Gånågis Mikal Urheimaj vaddám Gånågisá ánssidimmedáljav. - Mikal Urheim la badjel 50 jage iesjgengalágásj rållaj ja dåjmaj baktuj åvdedam nasjonála ja bájkálasj ássjijt ma li sebrudahkaj læhkám stuorra ávkken, sierraláhkáj sáme álmmuga åvdås ja julevsámij åvdås sierraláhkáj. Mikal Urheima barggo le læhkám tjielgga njunnjusjbarggo åvddånahtátjit sáme sebrudakiellemav Vuonan, tjálleba suohkanoajveguovtes aktan Árran- direktørajn præssadiedádusán. - Muddo lij Mikal Urheimav guddnedit suv nanos ja iellemájge ratjástime åvdås ulmutjijda ja sebrudahkaj. Gånågisá ánssidimmedállja le mijá mielas árvvogis ja duolla bálkká. Gå vuostasj Sámeriektájuogos, jådeduvvam Alemusriektá jådediddjes Carsten Smith, ásaduváj jagen 1980, de lij diehttelis sadje Mikal Urheimaj. Dán juogosa baktu le Mikal Urheim nannusit viehkedam åvddånahtátjit Vuodolága § 110A, Sámelágav ja Sámedikkev. - Mikal Urheim viertti nammaduvvat sierralágásj ulmutjin rahtedis unna sebrudagájn vuodon ja le dåjmadam árvulasj ja ájnas oasev udnásj sámesebrudagá hábmedimijn Vuonan. Åvdep Alemusriektájusitarius Carsten Smith Mikal Urheimav gåvvit isedin guhti ietjas tjiegK ́alis dádjadusájn ja buorre moalgedimvuogijn le stuorra guddne båhtusis Sámeriektájuohkusa bargos. Ávvobiejvve gálggá tjadáduvvat Måske skåvlån, ja Divtasvuona suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen gálggá medáljav gálggit. Håladuvvá aj Urheimas iesj, fámiljan le ietjas oasse ja guossoduvvá káffa ja gáhko – ja vil ienep. Ásadus le jåhtelisvantsajn hiebaduvvam ja dan diehti le assto oassálastátjit gájkajda gudi sihti. Bájkkeavijssa NuorttaSállto guohtomguovlo, duodje, gábmá ja sáme biebmo. Ienemusoase skåvlåbiejvijs dán guokta vahkujn aneduvvin Divtasvuona kultuvrajn ja histåvråjn buorebut oahpásmuvvat, ja sierraláhkáj sáme histåvråjn ja kultuvrajn, dålusj ja udnásj ájge. Lågådallamij, låhkåma, ságastallamij, dahkamusáj, ja praktihkalasj dåjmaj baktu li buoragit oahpásmuvvam ájnas åsijn dan lahka kultuvras ja histåvrås. Giellaåvdediddje Divtasvuonan, Arnhild Lindbach, diededij riektáj birra sámegiellaåhpadibme hárráj, giehtoj juojga birra ja Giellaåvdediddje Divtasvuonan, Arnhild Lindbach, diededij riektáj birra sámegiellaåhpadibme hárráj, giehtoj juojga birra ja juojga dábij birra, ja duodden aj juojgastij. Språkutvikler i Tysfjord, Arnhild Lindbach, informerte om rettigheter til språkopplæring, fortalte hva joik er og bruk av joik, samt bidro med noen fine joiker. juojga dábij birra, ja duodden aj juojgastij. Bruce Morén Duolljá gielaj sjaddam ja aj hærsskomállásin aktan åhpadiddjij ja skåvlå rektorijn. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte Media AS Sijda, sládjogiette, guohtomguovlo, nuorre, miehttse ja váre dåbdduji dagu oassen sijdas ja da ma vaddi tjadnasav.” Drådnik Sonja. Drådnik Sonja ja ietjá várrevádtse oavdos Vuodnabadán vierttiji iesj bálggáv várráj gávnnat ja oahppat sáme anov guovlos jus Vuodnabat sijda vuojno vieleduvvi suohkanplánan rubbmelasj dåjma ja luonndomuossádimij hárráj. Dronning Sonja og andre fjellfarere i storslåtte Hellmobotn må sjøl finne veien opp fjellet og lære seg samisk bruk av området dersom Hellmobotn grunneierlag sine syn blir tatt hensyn til i kommunedelplan for fysisk aktivitet og naturopplevelser. Foto/gåvvå: Heidi Andersen luondon ja luondos. Vieledibme luondos ja luonndofámojs ja guoddelis ávkástallam luohkojs le sáme árbbedábijda tjiegnalit tjanádum. - Máhttet luondov friddja adnet ilá moadda rievddamij ja hieredusáj dagi le ájnas oasse sáme iellemkvalitehtas. Stuorra oase luondos ja åjdåmiehtses Divtasvuonan ja NuorttaSálton ma uddni aneduvvi vargga duohtadahtik, li ja li læhkám sáme kulturduobddága. Árbbedábálasj sáme adno guovlos máhttá liehket gássjel vuojnnet luondon, gå álu várrogisát li luondov ja duobddágav ávkástallam. Ållo le savvám ja gáhtum juo. Dan diehti sáme kulturmujto li várnnahisá biejsstemij. - Dát le vilá ájnas midjij gudi gullup Vuodnabahtaj. Tjadnusa fuolkkáj le ájnas guovlluj gånnå aktak e åro, mij dálla le mijá “asstoájggeduobddák”. Fuolkke, fuolke årromsadje ja luotta fuolke bargos ja dåjmas dahki tjadnasav. Sijda, sládjogiette, guohtomguovlo, nuorre, miehttse ja váre dåbdduji dagu oassen sijdas ja da ma vaddi tjadnasav. Dát nanos tjanos le ájnas vuodo bisodittjat fámilja ja fuolke dålusj årromguovlojt ja dajt adnet tjuohppamij, rekreasjåvnnån ja asstoájggedoajmman. Dát vaddá midjij iellemkvalitehtav, tjálleba Mikkelsen ja Andersen, moadda tjuohte maneldisboahttij åvdås Oarjjevuonan.Bálggámierkkima vuosstij. Vuodnabat j j DIEDO Vuodnabat Sijdda/ Hellmobotn Grunneierlag j j Luonndo le sijdda Luohko miehtsen, váren ja nuoren li agev læhkám tjuohppamguovlo ja gåsstå · åvdåsti ednamæjgádijt ja árbulahájt priváhta ednamij Vuodnabadán. · uddni badjelasj 200 ulmutja gulluji Vuodnabahtaj fámilljan jali fuolkken. · sijdda le organiseridum dålusj sijddaprinsihpaj milta, semalasjvuoda baktu aktisasj mierredimorgádna ednamæjgádijs ja maneldisboahttijs Vuodnabadán. · Sijda sebrulattjajn le æjgát- ja adnoriektá sissKálasj åsijn Oarjjelvuonan. j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme:Divte Media AS sebrudagá tsieggim. Prográmma le gasskamutton ietjas 10-jahkásasj plánan 2007-2017, ja rudá ma ruvva almoduvvi, badjelasj 20 milijåvnå, aneduvvá prográmma manemus, stuorra almodusán. - Prográmman le vijdes dutkamsuorgge ja tiemá, ja rudá ruvva almoduvvi. Rudá juogeduvá dutkamprosjevtajda ja doktorgrádastipendajda, ja duodden aj almodibme ja ásadusdoarjjan. Almodibme gåbttjå gájkka prográmma tiemájt, subtsas Oddmund Andersen. Åhtsåmusájggemierre le ragátmáno 4. biejve, ja ådå prosjevta máhtti de álgaduvvat guovvamánno 1. biejve rájes 2014. j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte Kulturhiståvrålasj ståhka giesseguohtoma ja dálvveguohtoma gaskan. Máhtá árbbedábálasj duoje birra oahppat. Gåktu le duodjujuvvam luondo ja jåhttesáme iellemij milta, dalloj gå ájdov tjuovvun. Ulmme le dádjadusáv duojes dahkat ja moallánagájt ma dasi gulluji, subtsas sån. Mánáj rájddo le buvtadum Sáme Duojes Jåhkåmåhken. Dåssjedibme ij besa rájdo fáron Gálvojt majt dárbahin jåhtteviessomin, vierttijin liehket jådedahtte. Juohkka gávnen lij sierra sadje ja dåssjedime lij buorgodum. Vædtsaga li hábbmiduvvam ja praktihkalattjat gæhttjaluvvam makta doajmmi. Jus gávnne lij ávkálasj de besaj rájdo fáron. Rádevadde Ragnhild Lien Árranin le riek mihás gå vuosádus vijmak Divtasvuodnaj le jåvsådam. - Vijmak nagájma rávvit mánáj rájdov. Sámedigge le vuosádusáv ruhtadam ja dan diehti aj le vuosádus Divtasvuodnaj jåvsådam. Dálla doajvvop skåvlå ja mánájgárde Nuortta-Sáltov miehtáj ávkken gávnni rájdduj oassálasstet. Vuosádus le miellagiddis sihke mánájda ja ållesjattugijda, subtsas Lien, gut gåhttju berustiddjijt Árranav guládallat rávvitjit såbadimev. Siebre ja iehtjáda li aj buorisboahtem. - Rájddo lij miellagiddis ållesjattugijda gå åvddånbuvtijma vuosádusáv gasskavahko iehkeda, ållesjattuga gudi sihti vuojnnet rájdov li buorisboahtem, javllá Lien. Sjievnnjet le, tjoaskes ja ruvva javlla, ja de le muddo subtsastit soames buorre mujtojt ietjam mánnávuoda subtsasrijkas. Buoremus båttåjt mujttá, ja bådditjav binnep buorre mujtojs, ja hasodav iehtjádijt ietjasa mujtoj birra tjálet! Maŋenagi skåvllåj álgijma mij lij ållu láhka ja gå lik goappátja mijá æjgádijs lijga åhpadiddje, ieddne smávskåvlån ja áhttje stuorskåvlån. Gå ij lim nissun vákkijs oarjje-vuonan. Smávskåvlån lijma soames ráddná dåben, ja friddjabåttåjt gievkana tjadá váttsijma! Bájke telefåvnnåguovdásj lij aj danna, agev ållo ulmusj, ja gå telefåvnnå riŋŋguj de divna dudodin, ja ij lim máhttelis priváhtalasj ságastimev tjadádit. Juohkka sajen lijma, ja stuorbåttån mij vibáj binnemusát tijmav, de Heidigæddáj tjuojgajma, muhtem kilomehtera bajás buoldav, dassta stuor fártajn tjerastijma, saskajma ja jurra de diedijma jus njuolgga jali ruoptobadáj sæjvojma, rekoardda lij 22 mehtera, majt soames nuora ulmusj lij sasskam ja gut sjattaj mihtok. Miján lidjin sassnegahpera, assás hullofáhtsa, bieddjisvuoledisbåvså ja beksømskuova. Maŋŋela vuoná guoran tjåhkudalájma ja stummpasijvov båråjma akta liegga kakaojn. Stuorskåvlån maŋŋemus bielletijmav áhttje skåjvvesubttsasav subtsastij juohkka biejve. Dá subttsasa li mujttuj tsiekkaduvvam ja iesj lav bárnnásim subtsastam. Ja sihtá agev oadtjot muv subtsastalátjit ja subttsasa vierttiji årrot guhke, suorgganahtte ja ådå! Vuoj lijka dav ájádusiellemav gånnå bajássjattajma, æbogij, gadnihij, ravgaj, jábbmegij, oavddusij ja tjiegos dávverij miehtsen mij slierggi juohkka 7. jage javllaruohtan. Tjuovojma agev jus hæhkkat slierggi miehtsen ja lijma gárvvása bálátjit. Javllaruohta lijma iehketguossen ráddnáj lunna ja gájkan lidjin sáme árbbedábálasj biebbmo ja hapsijdij javllabákkom ålles bájken. Giesse le sierraláhkáj tjábbe, ja dan giese gå dievdijma gáktsa jage de besajma váre badjel Vuodnabadás Vájsáluoktaj vádtset áhtje siegen, madi ieddne togajn manáj aktan nuoramus mánáj Narvijkas Jiellevárráj ja Oalloluoktaj gåsstå sån lij. Danna áddjá, áhkko ja Edvard ænoj mijáv duosstun ja danna lijma ålles mánov. Giessebiena vihpin guokta vahko 5-6 sajijn Stuorjulev gátten, ja oahpástuvájma iedne berrahij. Svierigin agev lijma Elina niejda ja bárne, ja álu oattjojma páhperbiednigav majt rámbuvdan Bårjåsin anijma. Ánodijma "is" ja "brus", valla ejma majdik oattjo åvddål gå javlajma "glass" ja . Maŋŋet snjilltjamánon Rávddaj váttsijma ja birrusin låge biejve láddijma. Dalloj bådij Lunken, jali Fiskflyg, gåbdudakgirddijn ja láttagijt mijás åstij. Soames jage lijma birrusin guhttalåges ja girdde bådij juohkka biejve ja åstij 300 kg muorje vargga njuolgga jiehkkes ja mij biebmojt ja ietjá varásgálvojt åstijma, gå siján lij rámbuvdda Bårjåsin. Mielkes, gabás, biergos, falukorvas, tjårbieles, bruvsas ja snuvsas diŋŋgujma! Månnå lidjiv diŋŋgum lågev boaksa Colas ja soames skuldik lij duoddistam nullav ja dan diehti de båhtun tjuohte båksa. Nuppát maŋemus biejve jåvsådin ja slakkajma man ålov Colav majt nagájma. Soames ålmåj gudi lij mijá fáron subtsastij sån lij årrum colajugálvisán Rávdan ja dan diehti ittjij majdik mujte! Tjavtjan oattjojma mávsov láttagijs massta lij báhtsám gå lijma biebmojt máksám ja dålen lij dát mijá giessebarggo. Váttsedahttin sijddaj Vuodnabahtaj guojtijma 20-25 kilo láttagijt, ja lij juo dálvváj sylttiduvvam. Vuodnabat-Piera galgaj agev vuosajt gulldalit váj diedij man ålov lijma tjuoggám. Danen de vuossaj duodden 10-15 kg giergijs tsåkkåjma, gå maŋemus miehtebuoldav váttsedahttijn. Pierra agev javlaj, huff, huff, ja æjgádijda bielgij gå mijáv gákkadin. Bátsudis giesev lijma Vuodnabadán, áhtje sijdda, ja danna æjvvalijma berrahav mij dåhku gulluj. Danna subtsas jårkij. Vuostatjin målsojma tyddjaskuovajda ja manájma stågatjit dåj nuppij mánáj siegen. Guotsadijma juohkka gállov, gænna lij iesj guhtik namma, stågajma , "slåball", jågån viejegijt oakkojma, sájdev fiervás ja vantsas ja gå lij bæjvádak de váttsijma Háhtsegij gånnå lávgudijma slátton mij lij vuorgas giesijt. Soames vielljabielle galgaj várráj vuossav tsåggåt ja tsåkkåj lávggumbåvsåjt ja niellja giessasijt hivsikpáhppáris. Kurt lij oajvve mijá gasskan, ja hittijma duov dáv, tsieggijma biehtsebáhkajs, ja lávlojma gæhtjo ijáv, káffijma ja subtsastalájma. Gehtja dán bloggan muv tjállagav mij gijttá Kurt-Torev. Ásadijma Hellmocupav juohkusij sisgiehtjega ja davvegiehtjega, valla geldulamos lij vuorrasatjiektjama, gånnå tjiektjin barggoskuovaj, ja snutjekskuovvaj ja ittjij aktak njuolgadusájt máhte. Soames målav dagáj snutjekskuovvaj ietjas jalggabieles ja ettjin duosta validit soabmásij barggoskuovaj. Ållesjattuga aj stågadin, áhttje ja guokta ráddná divudin oabme vantsav trákturfærjjuj, ja gåhttjun ietjasa . Dålvudin trákturijt sisi ja davás vuonav. Aktij gå galggin rekkav luojttet Måsken ja áhttje gåhtjoj Pierav rekkav luojttet, ja de luojttelij nuorráj, vájku ij lim rekkav tjadnam. Gå Åmastiddje gatjádij gåktu lij máhttelis, de Pierra javlaj viertti árvvedit nievret gevva gå åhpadiddje le oajvven, ja áhttje vásstedij ij le ietján vuorddedahtte gå ællosábme le gáttsen. Ja majt de galgaj vásstedit? Avta tjavtja manájma vielljabiellevehka Vuodnabahtaj hágalij riehpihav vuottjatjit. Ejma riehpihav vuojne ja farra blinkajt vuotjatjijma lenskajn ja ligningsåjvijn ráddnádåben, ja ejga duosta ålgos boahtet. Vuotjijma bivtasstátijvav, ja javllin lij årrom garra biegga dan dálve. Guhkalusjájma ja dagájma bårjjåsav mijá vanntsaj ja dajna bårjåstijma davás riek fávdda. Måskes vantsajn duosstun ja ráddná mijáv jáhkij tjátjevuolvanntsan. Tjuovojma suv Tjierrekluoktaj gånnå jårkijma suohttasij muhtem nuoraj siegen ja soajttá lidjin væráp mijájs Vuodnabadás. Ij aktak nammaduvvam, ij aktak vajálduhteduvvam. Hárjjánijma váren rijbadit ja juohkka giese váttsatjijma rádjáduobddágijt Vuodnabadás, láddijma, guollijma ja hávsskudalájma dållågátten. Aktij Tjåråga alemussaj váttsijma, 1375 moh, ja idjaguovddela stuordålåv dagájma, ulmutja vuollen jáhkkin girdde lij gahttjam jali UFO. Oaddájma guovte bájken, valla gålmån vuorrasamos mijás mijáv båvtij ja javlaj vierttijma gáhtjadit vuolus dassta. Jáhkav oavddusav vuojnij, dan diehti gå murkko mælggadav mijáv tjuovoj. Murkko bissoj Tjårrågin vahkov ja dalloj de mijáv bierggij. Tjálijma nubbe nuppe mujttogirjjáj, ja agev tjálliv: Gå biejvve giellasa duohkáj vidot, ja almme dållån tsahkkiduvvá, de ihti tjáppemus mujto mánnávuoda subtsasrijkas! Tjálliv aj oanes divtav: Dánna lávvodakiehkeda tjåhkudaláv, ja dánna usjudaláv. Biejvve gáhto sjievnnjis sjievnnjis várij duohkáj, valla Måsske le huoman buorre! Divna dá jagij ja giesij maŋŋela lip moaddása vilá buorre rádna ja doaloj dálloj mujttalip buorre ja geldulasj mánná- ja nuorajmujtoj birra. Moaddi sæmmi lávllagijt lávllop ja nubbe nubbáj gæhttjap dádjadahtte, åhtsålimijn dallutjij vájmon ja gijttogisvuodajn æjgádijda ja berulattjajda gudi mijáv gehtjadin ja vaddin mijáv dákkir mánnávuodamuossádusájt. Navti le aj gå lip Måsken ja æjvvalip ludtjusattjajt. Ja sidáv bárnnám, ietjam bonusmáná ja divna mijá máná ja nuora galggi muossádit nav boandás ja geldulasj mánnávuodav gå máhttelis. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Jårggålibme: Divte Media AS/Adrian N. Mikke Mån le Rachel Nergårdas alfabehttagirjes ja álggogirjes unnemusájda gudi li iesski álggám julevsámegielav låhkåt. Nergård la åhpadiddje sámeskåvlån Jielleváren ja aj åhpadiddje guhkásåhpadimen julevsámegielan. Låhkåm le akta vuodomáhtudagájs mij tjalmostuvvá Máhtudaklåpptimin, oahppoplánaj sihke vuodo- ja jårggåskåvlån. Almodibme Mån dån måj le doarjoduvvam Sámedikkes. Girjje le 70 biele ja li moadda tjuorggasa, ja motijvaj ma sáme máná dåbddi. Juohkka bokstáva le tjanádum soames gåvvåj. Klássaladnjaj gatsostittjat gávnnuji sierra gåvå sæmmi tjuorggasij gå girjen. Bokstáva ma ælla sáme alfabehtan li aj siegen. Manemusán girjen li muhtem biele åni tevstaj. Rachel Nergård ittjij máhte oassálasstet gå girjev almodin, Danen rádevadde Árranin, Päivi Alanen girjev almodij aktan åhpadiddjijn Ájluovta skåvlån Bjørg Fagernes. Fagernes le oassálasstám referánssajuohkusin låhkåmgirjjáj. Sån dættodij girjen le stuorra árvvo dan diehti gå oahpponævo julevsábmáj li vuorjjá. Mån dån måj le låhkåmgirjje mij le ájádaláduvvam 1. klássagijda, valla Bjørg Fagernes májnoj girjev álggogirjjen vuorrasappojda, aj ållessjattugijda. Almodibme julevsáme låhkåmgirjes lij ájnas dáhpadus ja oassálasste mánáj ja ållessjattuga Árrana auditoriuman dáv vuosedin. Duodden Árran Mánájgárddemánájda lij skåvllå åvdåstuvvam oahppijs sámeklásajs, suohkana 5. klássagijs ja muhtem åhpadiddjijs. Prienntidus gænna le åvdåsvásstádus layouta ja designa åvdås oassálasstin, aktan ietjá berustiddjij. j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte Media AS Sámeednamin. Lågenanguokta artihkkalij baktu – gånnå fágalasj dagástallam le lávgga praktihkalasj åtsådallamijda – sisadno bájneduvvá vuojnos teologijas, psykiatrias, sebrudakdiedas, teáhteris, jussas ja diakonias. - Gåktu le såbadibmebarggo viehkken læhkám Nuortta-Sálton? - Såbadibmeprosessa ma stuorra rievddadusájt dahki álu mælggadav vihpi ja soajttá moadda jage. Prosjevtav majt duolli jådediv lij ilá unnagasj ja ittjij ålov rievddada. Valla midjij gudi oassálastijma, girkko diedulasjvuohtaj rollaj ja såbadibmedárbbuj sámij ja dárogielagij gaskan, le læhkám stuorra árvvo, javlla Steffensen. - Såbadibme guosská aj duohtavuodav vierrevuodaj birra subtsastit. Åvdåsvásstediddje dåbdås vierrevuodav, ietjas åvdåsvásstádusáv ja ietjas vigálasjvuodajt. Dan mannela de viertti ándagis almulattjat anoduvvat ja divvot vierrevuodajt ma li dagádum jali ietjáláhkáj buohttit. Dárbbo le rievddadusájda váj ij ådåsit dáhpáduvá. Åvdåsvásstádus aj viertti tjårggiduvvat. Dát le såbadibme dåjman ja guosská sihke guovdátjin, bájkálattjat ja ulmutjij gaskan. Dáv viertti dahkat NuorttaSálton, Kuoljoka mielas. Sáme girkkoiellem rájáj rastá Ulmme sáme girkkobiejvij le nannit, ådåstuhttet ja arvusmahttet sáme girkkoiellemav rájáj rastá ja vuosedit vuonnalasj, teologalasj ja dájdalasj boanndudagáv sáme girkkoiellemin. Gálggá aj viehkedit sámegielajt nannit ja liehket tjåhkanimsadje ulmutjijda vájku makkir álldarin ja makkir girkkoj gulluji. Sáme girkkobiejvve gálggi liehket miellagiddisa nuorajda ja lasedit dádjadusáv sámij ja dáttjaj gaskan. Girjje hiehpá juohkkahattjaj gænna le berustibme såbadibmeprosessajs sámeednamin ja åbbålattjat såbadibmegatjálvisájs, ja duohppit sierraláhkáj girkko vásstediddje rollav dán hárráj. Dav vuojnná vuolep namás Oajvvadusá girkkolasj såbadibmebargguj Sámeednamin. Girjje le aktisasjbarggo Girkkolasj åhpadibmeguovdásj nuorttan (KUN) ja sáme girkkoráde gaskan, ja le oase KUN:a gudát Praktihkalasj girkkolasj jahkegirjes. - Girjje le ájnas tjállagin sjaddám. Lev riek ávon gå lev bessam viehkedit, låhpat Steffensen, masi aj Kuoljok guorras. Sáme girkkobiejve Histåvrålasj ednamin. Muoffie válljiduváj gå stáda le nav tjadnum sámijda. Mo girkko, stáda guovdátjin, sámijda tsieggiduvváj jagen 1723 Thomas von Westenis. Moa vuostasj skåvllå aj sámij diehti tsieggiduváj. Skåvllå lij Moholmenin, stáda vuorrasamos oasen. Sihke Mo girkko ja Moholmen li láhka festivállabájkkáj. Sáme girkkobiejve le ásadus gájkka sámijda, sáme girkkoiellemij Vuonarijkan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Goalmádis dán jage ásaduváj ja vuostasj bále Vuonan oarjjesámeguovlon. Ásadus le tjanádum sáme girkkoiellema åvdåstahtte orgánajda lutheralasj álmmukgirkkojn nuorttarijkajn. Ortodoksalasj árbbedábe ja sáme Ruossjan aj sebradahteduvvi. Åvdebut le ásaduvvam Jåhkåmåhken Svierigin (2004) ja Anárin Suoman Ásadiddje le Sáme girkkoráde, Vuona girkko, Sáme ráde, Svieriga girkko, Oulu bisspaguovllo, Evangelisk-lutheralasj girkkon Suoman, Aktisasjráde risstalasj girkkojda Barents-guovlon, Rana jj jj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Samediggi Tæksta: Præssadiedadus Jårggålibme: Divte Media AS - Mij filmav doarjjop danen gå dat dokumenteri sámevuodav ájggeguovddelis ja ådåájggásasj birrasin, javllá Sámedikkeráde Vibeke Larsen. Filma álggo le muhtem dijdda NuorttaRåmsås, ja dan vuodon le duohta histåvrrå. Oajvvepersåvnnå le hoavkes vuoras ålmmå guhti muhtem institusjåvnån Nuortta-Råmså guovlon årru. Gájka jáhkki hiebdes le, danen gå ij aktak sujna buvte guládallat. Gitta dallutjij gå ådå bargge, nissun SisFinnmárkos dåhku álggá. Sån ájttsá oajvvepersåvnån le muhtem alvos tjiegosvuohta mav sihtá ilmodit. galggá Ivgumuotki dáfojn báddiduvvat, Solhov institusjåvnnåtsiekkadusájn eksteriørra- ja interiørrabirástagán histåvrråj. Filma ietjá ruhtadiddjij gaskan le Nordlánda fylkkasuohkan ja ålle budsjæhtta le 2,15 millijåvnå. Filmma vihpá sulle 15 minuhta. - Filmma le nanos media gå galggá subtsastallat, aj gå sáme hásstalusá ja subttsasa galggi subtsastuvvat. Julev Filma le ájnas viehkken sáme filmmabuvtadibmáj, ja åvdet aj dav lasedum berustimev sáme filmas, låhpat sámedikkeráde Vibeke Larsen. Odd Levi Paulsen j Vájku la vilá nuorra, de li sujna juo åtsådallama kulturbargos ja politihkalasj dåjmaj. Sån la DoajmmaSiebrre Julev sáme (DSJ) NSR Tæksta: Præssadiedadus j j Jårggålibme: Divte Media AS Nuorajpolitihkkár Divtasvuonas Viktor Inge Paulsen Ájluovtas le 20 jage vuoras ja le nomineridum nuppát sadjáj Vuona Sámij Rijkasiebre (VSR) lisstaj Sámedikkeválggaj Viestarmera válggabijran. nuorajda, dat le gal sihkar, javllá Paulsen. Gå galgaj jåhtet de lij luondulasj válljit Guovddagæjnov. - Ájnas sivva manen válljijiv jur Guovddagæjnov, le gå sidáv årrot sajen gånnå máhtáv nannit ietjam identitehtav. Gå åhpav nuorttasámegielav de aj sjattav smidásabbo julevsámegielan. Sávav aj sjaddat tjiehpep duodjár, javllá Paulsen, guhti sierraláhkáj berus duojes ja la duola dagu allasis sliehpáv gårrum. Paulsenin li aj åtsådallama politihkalasj bargos, dallutjis gå tjåhkkåhij nuoraj fylkkadikken Nordlándan tjavtjas 2010 tjaktjaj 2012. - Muv mielas lij miellagiddis barggat politihkalasj ássjij nuoraj fylkkadikken, valla dåbddiv ittjiv nuohkásav oattjo barggat daj ássjij ma lidjin munji ájnnasabmusin. Man berustav sámepolitihkalasj ássjijt, ja muv vásádusá vuona politihkalasj systemajn li sivva manen iv la tjáledahttám vuona politihkalasj belludahkaj, hæjttá Paulsen, stivrrajådediddje, ja le Julevsáme Vahko prosjæktadåjmadiddje. Julevsáme vahkko le julevsáme kultur- ja giellavahkko man sisadno li dåjma ja kursa julevsáme árbbedábij nali vuododum, ja vahkon tjadáduvvá dábálasj HellmoCup. - Munji le ájnas åvdedit sáme kultuvrav Divtasvuonan. Vierttip åttjudit ienep sáme dáhpádusá Divtasvuonan, ja dan diehti bargav mån julevsáme vahkujn. Muv mielas le ájnas jut nuora oadtju sáme fálaldagájt ma sáme identitehtav nanniji, javllá Paulsen. Sån gielav ja kultuvrraássjijs berus ja sávvá máhttá daj ássjijn liehket buorre åvddågåvven. - Sávav mij nuora galggap sámástit ja gáptijn vádtset ienebuv gå uddni dahkap, ja hálidav oassálasstet vaj sjaddá luondulasj dav dahkat, joarkká lisstaájras. Mannel gå lij guhka ájgev bargov åhtsåm Divtasvuonan ja ittjij oattjo, de la Bájkkeavijssa NuorttaSállto Namma: Lars Magne Andreassen Jage: 45 Virgge: Árrana direktørra Famillja: Aktugasj, valla iv la aktu, mujna li moadda ráddna goappátjij sjiervijs. Viellja familjajn gudi Ankenesan årro ja berraha oabllát Vuonan ja Svierigin. jj Gåsstå boahtá: Ieddne le Áravuomes Narvijkan. Áhttje le Tjierrekluovtas Divtasvuonan. Årrom lav Duola degu Bådådjon, Råmsån ja manemusát Guovddagæjnon. j j Gånnå dálla årru: Ájlátten Divtasvuonan allasim; Ulmutjit guossidit ja váttsatjit. Mij la stuorrásamos sieradus - Divtasvuonan årrot ja årrot Bådådjon ja Råmsån? · Divtasvuonan diehttelis ij le sæmmi moattebelak fálaldahka gå Bådåddjon ja Råmsån. Lev aj åhtsålam buorre musihkka sebrudagáv Guovddagæjnon, gånnå årruv manemus jagev åvddål gå diehki jåhtiv. Áttjak lip muhtema sehkanam ja ásadam Vuonaga/Fjordfolk musihkalattjat dánna vuonan. Danna lev ienep luondon gå da ietjá sajijn gånnå lav årrom. Lahkavuoda diehti, valla aj mujto ja gulludime diehti. Várijt váttsatjit vuonan le dagu ietjas kultuvralasj luottaj milta vádtset. - Gåktu sidá divtasvuonagav gåvvidit? - Hmm.. Berus vuonas, bivddemis, hyhtos, sjiervverållajs, muorjijs, guolijs, tjiektjamis, bájkálasj politihkas, aktisasjvuodas ja luoddnok guorrasimes, åskos, kultuvras ja iehpekultuvras, tjerdalasjvuodas, iesjdåbdos j.n.v. Vuodna dahká muhtem njuolgadusájt divtasvuonaga iellemij, valla ietján gå muhtem girjagis de lip gájka moattelágátja ja dábálasj divtasvuonagij le soajttá man ietjálágátja li nubbe nuppes! - Massta viertti suohkan sierraláhkáj årrot mihá? - Gå lij válljim «Guokta almatja – aktisasj buorre boahtteájgge» bajemus visjåvnnån. Ælla nav moadda suohkana dán rijkan gudi dættodi almasjriektájt ja kultuvrav, sihke dáttjajda ja sámijda. Javlav dagu Alemusriektájustitiarius Carsten Smith: « Diehtep sáhka le liehket jali ij liehket ålles kultuvrraj ja divna majt la tjoahkkim almatja viessoma tjuohte jagij tjadá ja almatja ájádusá joarkket nannimin. Dán vuossti unnuji ietjá ássje mijá rijka kultuvrrapolitihkan.» Divtasvuodna le oasse sáme giellaháldadimguovlos. Jus nahkap dav dádjadit, de mihásvuohta sjaddá stuorábun gå Stáddátjåhkkå. Moadda dáttja oahppi dal sámegielav, valla mij sáme vierttip ietja válldet åvdåsvásstádusáv. Árranin le stivrra mierredam sámegiella gálggá oajvvegiellan åvddånahteduvvat. Dát le máhttelis jus gájka suohkanin árvov vuojnni ja májnnodi mijáv. Valla sihtá åvtåv ássjev dættodit: Gå Árran ienep sámegielav vuorot, de ij dat mierkki mij dáttjajt ja sámijt gudi e sámegielav máhte ålgus guodep. Dárogielagin le dån buorisboahtem diehki. Árran sihtá vilá væráldijn guládallat ja sebrudakságastallamij oassálasstet ja dávvervuorkká galggá vilá årrot almulasjávkálasj institusjåvnnå sebrudagán j.n.v. Valla jus sámegiella galggá åvddånit de vierttiji soabmása gielav dåjmalattjat adnet, jus julevsámegiella galggá bissot ja viessot. Danen vierttip dáv dahkat. Mij lip avtaárvulasj sáme vájku gielav máhttep jali ij, valla dat la ietjá ássje. Vájku sámástip gå li dáttja siegen de ij la danen gå sihtap náginav ålgodit, valla giellaj árvov vaddet. - Gut duv mielas suohkanin viertti rámpoduvvat? - Vieledav sijájt gudi soames láhkáj li åvdåsvásstádusáv válldám – juogu de njunnjutjin, iesjmiellulasj organisásjåvnåjn ja politihkan, jali huksoulmutja priváhta iellemin. Gávnnuji moattes gudi ålov vaddi allasisá, ja e nuohkásit rámpoduvá, gå vuordeduvvá galggi gievra liehket. Vierttip ienep giedjegijt guhtik guojmmásimme vaddet. - Le gus iejvvim bájkkejuhtusav? - Lev, valla ij la sierralágásj judos mij bájkkáj gullu – valla soajttá le álggep ájttsat sijáv unnep bájken gå stádan. Bájkkejudos ij la ietján gå «janteloven». Le boaktjot hålla ja dåssjedis sága, oabme sjiervvarålla, amásballo ja homofobia, tjielgga udnodisvuohta ja iebdesvuodadåbdo. Bájkkejudos la aktisasjvuoda bahá tjiehtje. Aktisasj árvo ja dádjadusá ulmutjahttemij morálla birra le buorak, valla ij gå aneduvvá ulmutjit «giddit». Oajvvadav Divtasvuodna suohkan, gå ådå arealplánav dahki, dahki sierra sajev bájkkejuhtusij! - Majna doajvo máhtá viehkedit bájkálasjsebrudagán? - Bargo baktu doajvov besav viehkedit váj suohkana visjåvnnå jåhtuj biejaduvvá. Persåvnålattjat iv la bájkkejuhtusa gæhttjalimijs bessam. Ietjam hágánij lev dahkam unna árranattjav gåsi muhttin tjåhkkidav ja gæhttjalav buolldet hálov dåssjev ságastit. Lev oassálasstám væhkádagán dáppe Ájluovtan gånnå «åvdedumsáhka» le guovdátjin. Mij lip ásadam álmmuktjåhkanimev, ja sihtap vuorodit dav mij bájkev sierralágátjin dahká ja åvdedit årrommielav. Ietján doajvov musihka baktu ienebu sábmáj lávllu ja juojgga vas badján. Jus li assto de galggiv sjáhkka kursav ásadit. - Makta le suohkanin gålggåm? - Skámojn javlav iv la læhkám divna vuonaj sinna suohkanin. Oarjjevuodna ja Spællá li báhtsám aktan várij badjelin. Iv jáhke sidáv Stáddáj guotsadit. Tjuottjov farra sienan tuvsán ulmutjij åvdån gå dåk guotsadit. - Mij la tjáppemus sadje suohkanin? - Gássjelisvuohta le gå ij gávnnu sadje mij ij la tjábbe! Danna le sælldát tjábbe ja muhttin vajálduhttep. Dijmátjin lidjin mujna guosse Suomas ja USA:as. Manájma duola dagu Måsskåj, ja sijá baktu sajev vuojnniv ådå tjalmij. Gå Tæksta: Karianne Sørgård Olsen Jårggålibme:Divte Media AS/Adrian Mikkelsen sámegiellaåhpadibmáj, sáme mánnágárdijda, sáme kultuvrraj ja sáme girjálasjvuohtaj. Jus lij dát dáhpáduvvam de lij Árran stieggiduvvam, máná ællim sámegiellaåhpadusáv skåvlån oadtjum j.n.v. Suohkan lij láhppet sulle 60-70 barggosajijt álggon. Ja iv galla jáhke sij gudi Åb:av jienasti Divtasvuonan sihti dáv, valla baláv mij luluj sámegielajn dáhpáduvvat jus Åb:a fámov oadtju jus sjaddá ráddidusmålssom. - Sjatta vilá dánna årrot? - Lev goadev oasstám Ájlátten ja vieledav barggokontráktaj mij vihpá 6 jage. Dan mannela iv diede. Ålles viessomájgev lev årrom muhtem jagev duon dán sajen ja soajttá vas jådåv. Majt sidá javllat iehtjádijda gudi usjudalli Divtasvuodnaj jåhtet? Buorisboahtem! Danna oadtjobihtit gájkka man birra niegadihpit ja ájn vil ienep. jj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta/gåvvå: Gunnar Grytøyr Jårggålibme:Divte subtsas suohkanbáhppa jj . Suollun gávnnuji aj dutkijs gehtjaduvvi gasskamuddon vuodohávde dábijs risstalasj hávddádimijda, dan diehti gå ednamhávde gávnnuji vuodohávdij guoran suollujn moadda sáme årromguovlon. Dát – ja duodden njálmálasj ja tjálalasj mujttalusá, duodas Vánatjasuoloj le árbbedábálasj sáme hávddádimsuoloj. Gå suoloj hávddádime li dåbdos, de le rádeålmmåj Konrad Sætra mielas jut suoloj gálggá suodjaluvvat automáhtalasj ráfájduhttema vuolláj. Dajna de guoradaláduvvam kulturmujtto, udnásj tjáledimijn, aktijvuohtaj biejaduvvat sáme suolojhávddádimeárbbedábe milta. Uddni le dåssju oasse suollus suodjaluvvam. Askeladden kulturmujttodáhtábása milta li girkkogárddesaje ja girkkogárde automahtalattjat suodjaluvvam. Arkeologalasj saje, gierggehårresalljo ja arkeologalasj ájnegismujtto – hávddegierggehårre, tjielggiduvvá «iehpetjielgas suodjalimsládjan» dán dáhtábásan. Dillediedádusán gehtjadimmåhke mannela jagen 2006, Askeladden kulturmujttodáhtábásan låhkåp saje Vánatjasuollun li nievres dilen gasskasijs, båvnijs ja muorajs savvum. Duodden lij gássjel gávnnat hávdijt ma ællim mierkkidum, ja girkkogárdde gárdev ja gálmmegoade sadje ittjij gávnnu. Aktan Divtasvuona girkko aktisasjrádijn sávvá åvddånammadus, guhti ássjev dagástallin tjåhkanimen åvdep vahko duorastagá, barggojuohkusav ásadit oassálasstij aktisasjrádes, bájkálasjhiståvrålasjlágas, Museum Nord, Árran dávvervuorkás ja suohkana háldadusás. Ulmme le árvvaladdat ja gárvedit bisodimev ja ienep árvvusasj suodjalimev Vánatjasuollutjis gå uddni. Gálggi aj árvustallat jus suollu galggá automahtalattjat suodjaluvvat kulturmujttolága nælját paragráfa nuppát lahtasa milta. Avtajienalasj åvddånammadus dav mierredij. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte Media AS j j sidjijda gudi sihti julevsámegielav oahppat. - Le buorre viehkkenævvo, sierraláhkáj jus dæhpo ja ij gávna bágov majt dárbaha, javlla sån. Oarjjesáme áhppa Åvddånibme, ja sierraláhkáj tjoahkkim julevsáme bágojs jiednabáhkolisstaj le vihpam moadda jage. Ienep sáme áhppa li boahtemin. E-skuvla le ruvva gárves oarjjelsáme áhppav almmudittjat. - Vájllup vilá muhtem tjuode bágo oarjjelsáme áhppaj, de la gárves, subtsas Paltto. - Le gus divras dáv áhpav viedtjat? - Ij la, dábálattjat ælla áhpa divrrasa. Mij lip biednigijt dási biedjam ja oadtjum dårjav buvtadittjat, javlla bæjválasj jådediddje Kirsi Paltto bájkkeavijssaj. E-skuvla skåvlåjda fállá oahppomnævojt sámegiellaj nehtan ja fálli aj guhkásåhpadimev oahppijda vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån. Ållesjattugijda nehta baktu kursajt fálli nuortta-, julev- ja oarjjesámegiellaj, ja moattekultuvralasj dádjadimen. - Julevsámegielan li niellja dáse man gaskan besa válljit. Julevsáme 1-2-3-4 le ájádaládum ulmutjijda gudi vehi jali e åvvånis máhte julevsámegielav åvdutjis ja sávvi gielav oahppat, subtsas Paltto. Kurssa fállá ådåájggásasj tiemájt, edna jienav ja jiednabáhkolistajt ma li viehkken bágojt jienadittjat. Mikrofåvnnådåjmajn máhta báddit ietjat jienav ja buohtastahttet ietjat jienastimev jienastimijn kursan. - Máhta válljit kursav webåhpadiddjijn jali iesjåhpadussan. Vásedusá vuosedi åhpadus le buorep jus dujna le persåvnålasj webåhpadiddje guhti gåtset, divvu dahkamusájt, guládallá Valla sidjij gudi le dárbbo báhkogirjen guovlastit, de máhtá dav viedtjat áhppa baktu app storeas. Stuorra åvddånibme viddnudahkaj mij ásaduváj jagen 2000. - Dán jage lip sjaddam almulasj dåhkkiduvvam næhttaskåvllå. Dan diehti mávseduvá ruoptus majt iesj le máksám skåvllånævoj åvdås gå åhpadimev låhpada, javllá Kirsi Pallto. Duodden oahppojnævojda ja áhpajda de le álgge åttjudit suohtas låhkåmav ja oahppamav gåvvårájdo baktu (Bamseværálda gievramus biernna), juojgajt oahppat Sámeednama tjiehpemus juojggijs ja oahppoárvulasj næhttabiele. «Facebook ja áhpa li ájnnasa bisodittjat sámegielav» Diedo · Sáme digitála almmudahka ja næhttaskåvllå · Buvtadi oahpponævojt nehta baktu sámegiellaj ja sámegiela birra · Fállá guhkásåhpadimev sámegiellaj · E-Skuvla ájggu fállát buoremus kursajt ja oahppojnævojt nehtan nuorttaguovlon Bájkkeavijssa NuorttaSállto Åvdedime sáme mannoæládusáv nuorttan Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS / Novadis, Nordlandsforskning ja Nordlánda fylkkasuohkan tjalmostin sáme muossádimijt workshopan Nuorttavuona muossádibmekonferánsan Spålavuolen, mij lij basádismáno álgon. máhtti fállat, muossádibmehábbmim, oallevuohta ja máhttelisvuoda duon dán muossádibmedåjmajda ja konsepta ma aneduvvi. Ájggomus le stuoredit sisanov sáme muossádimijn guoskatjit jáhtojt, kultuvrav ja aktijvuodav luonnduj. Giesen rijkavijddásasj gålmmå jahkásasj åvddånahttemprosjækta álgaduváj mij gåhtjoduvvá «Samisk reiseliv i NordNorge» (SriNN). Dánna li niellja 20 viddnudagás Divtasvuonas ja ulmme le dahkat buorre værmádagájt, vuobddemulmmelasj buvtaåvddånahttem, máhtudahkanannim, máhtudahkabuvtadibme. Divtasvuona ASVO, Liddno Adventures DA, Árran julevsáme guovdásj ja Reiseliv i Hamsuns Rike oassálassti dán prosjæktaj, mav Origo Nord AS jådet. - Árran gálggá oajvveåtsålvisáv fylkkasuohkanij hábbmit snjuktjamáno birán. Mij lip juo jådon åvddåprosjevtajn dagátjit oajvveprosjevtav. Sjaddá pilotprosjækta, mij namma le «Mannoæládus julevsáme guovlon». Referánssajuohkusin li aj Reiseliv i Hamsuns Rike ja Divtasvuona Suohkan. Árran le aj oasse SriNN:as. Dá li guokta sierra prosjevta, valla ma galggi aktisattjat barggat, subtsas direktørra Árranin, Lars Magne Andreassen, gut tjåhkkåj stivrrimjuohkusin åvddånahttemprosjevtan. binná åvddånahteduvvam ja danna vuojnnu stuorra vejulasjvuohta dagátjit ienep barggosajijt muossádime, biebbmoturisma, idjadimsajij ja duoje aktijvuodan. - Majt vierttip dahkat le sámevuodav tjalmostahttet subttsasij baktu sáme bájkálasj histåvrås ja tjalmostahttet sámevuodav sæmmi ålov gå dáro hárráj. Dát le máhttelis márnánfievrridime, galbbima baktu, buorre buvta baktu, destinasjåvnnåviddnudagáj ja muodugasj dåjmaj siegen. Reiseliv i Hamsuns Rike le má adnám sámevuodav vuodon mannoåvdedibmáj guovlon juo moadda jage. Ájnnasamos le soajttá dálla aktisattjat åttjudittjat buorre páhkijt ma vuobddi. Dat guosská sihke dábálasj turisstaj, valla aj sidjij gudi årru muhtem tijma ierit. Mannoæládus sebradahttá aj sijájt gudi kursaj ja konferánsaj diehti jali åhpadime ja muodugasj siváj diehti båhti, dánna máhttep smidábun sjaddat. Buojkulvis fálli Hamsunguovdásj ja Árran åhpadibmepáhkijt joarkkaskåvlåjda fylkan. Dáv máhttep viehka ålov vijdedit, Andreassena mielas. Áttjak lidjin muhtem viddnudagá åhpadusmanon Ådå Zealándan álggoálmmuga maoria birra oahppat, ja ienep máhtudagáv åttjudit álggoálmmukturisma hárráj. Maoria li tjiehpe mannoæládusájn. Javlli siján le sierra kombinasjåvnnå luondos, kultuvras ja ulmutjijs ma dåssju danna gávnnuji. Sæmmiláhkáj máhttep mij javllap. Kombinasjåvnnå luondos, kultuvras ja ulmutjijs Nuortta-Sálton dåssju dáppe gávnnu. Sihke sámegielagijda ja dárogielagijda. Vierttip dåssju tjiehpebun sjaddat dav - Sáme kultuvrra ja histåvrrå gálggá liehket ájnnasamos sivvan manátjit loahpáj Nuortta-Vuonan. tjalmostahttet. Ja dasi gullu mihásvuohta. Maoria li viehka mihá ietjastis ja ietjas duogátjis ja dav aj vuosedi, subtsas Andreassen. Prosjækta Árranin galggá gahttjalit tjoahkkit bájkálasj mannoæládusoassálasstijt. - Vissásit aktan galggap nahkat æládusåvddånahttemav lasedit. Dát guosská kultuvrraæládusáda gånnå li stuorra vejulasjvuoda. Prosjækta aj guosská máhtudahkalasedibmáj, dajnas le geldulasj ájgge mij dal boahtá, javllá Andreassen. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte Media AS Mannamin Ådå ådåájggásasj nævoj. Dánna le sihke projektor, lerret ja TV ja guosse bessi filmajt gehtjadit ja sáme girjálasjvuodav låhkåt gå girjjebussav guossidi. Nytt moderne utstyr. Her er det både prosjektor, lerret og tv installert så de besøkende kan både se film og lese samisk litteratur når de besøker bokbussen. Árran girjjebussa dåjmav válldá Binnep luojkadum Vuoddje Rune Knutsen le tjuovvum álgo rájes jagen 2001. Julevsáme girjjebussa æjgát le Divtasvuona suohkan ja dåjmaduvvá Divtasvuona girjjevuorkkás oassen. Dálla gálggá Árran gæhttjalimprosjæktan dåjma åvdås vásstedit, mannel gå åvdåstiddje Divtasvuona suohkanis, Árranis, Sijti Jarnge, Sámedikkes ja Nordlánda fylkkasuohkanis lidjin tjåhkanam gidán. Gitta jahkáj 2008 luojkkam lassánij 13 000 luojkkamijda. Jages 2008 li luojkkama binnum 9000 luojkkamijda jagen 2011 ja 7500 luojkkamijda jagen 2012. Ajtu ælla guossij lågo rievddam. - Jagen 2004 lidjin sulle 5000 guosse ja jagen 2012 sulle 6000 guosse. Valla sivva binnedibmáj le tjanádum dasi jut suohkana skåvlåjt avtastahtti dan diehti gå oahppij låhko le binnum, duodden li digitála luojkkamij lågo lassánam, javlla Johnsen. Vájku guosse binnep luojkki de skåvlå berusti sáme kultuvras viehka enas. Ja gå máná guorristi Sigmunda lunna bussan, oahppá sån sijáv muhtem sámegiellabágov, juojgav jali låhkåj låhkåt. - Dajnas de sámegiellaj hárjjánij, ja ij sidjij abmasin sjatta. Sjaddá sæmmi jj Bájkkeavijssa NuorttaSállto - Gatjálvis le liehket nav gåktu ulmusj le - Vuorddám lidjiv Egil vállji manádit muhtem ájgev. - Guhka ja buorre loahpe Portugalan, nav guhkás ierit gå máhttelis. Madi ulmutja bessin sáhkadit gaskanisá, subtsas sån. Ja vierttij gárvedit åvddål sijddaj manáj. Ja reaksjåvnå båhtin, buoragit ja nievret. - Vehi smadje sjattaj, valla ienemusát positijva diededime. Nuorajn li læhkám ja ájn ienep «ja de majt»-vuojnno dási, madi moadda vuorrasijda le læhkám gássjelis dåhkkidit, javllá Svenn-Egil. Bájkkejudos lej huoman oassálasste sivva manen Svenn-Egil Divtasvuonas jådij sæmmi jage. Ájluovtajn buohtastahtedum le Råmså stuorstáda. Danna máhtij Svenn-Egil viessot homofijllan ja ulmutja vuojnnet ettjin berusta. Ja danna aj iejvvij Bruceav, amerikanarav guhti mannela sjattaj suv gállasjålmmån ådåjakmánon 2009. Hávskes seremonija Diggevieson Råmsån sjattaj vuostasj sáme «homohedja» Vuonarijkan, dåssju nágin vahko mannel gå ådå gállasjvuodaláhka doajmmagådij. Munnuj hedja lij juokkirik láhkáj dåssju hedja. Dåbdduj luondulattjan munnuj. Sæmmi bále le válldut symbåvlålasj dáhpádus. Munnuj lej duodastit ietjama gieresvuodav nubbe nubbáj. Ja ihkap lin oassálasstám værjoduhttet juojddáv mij le læhkám iebdes ja gássjelis. Ájnegis ulmutja máhtti sierradusáv dahkat ja vájkkudit ja væráldav buoredit. Mannela diehtep aj ietjá sáme Divtasvuonas li «skáhpas» ålgus boahtám, subtsas Svenn-Egil. Ja jur dákkir vuorjjás subttsasa, dagu Svenn-Egila, galggá sirddevuosádus Árranin vuosádallat, jienajn ja gåvåj. Subttsasa moattebelak Vuonarijkas. Ulmutjij birra gudi li åvdån vádtsám. Svenn-Egil Knutsen Duolljá válljij tabuav boarkkit homofilija birra sáme sebrudagán ja vattij homofijlajda muodov. Dáv dagáj dan diehti gå sihtá liehket dav gev la. - Gatjálvis le liehket nav gåktu ulmusj le, åskeldit ietjas dåbdojt, ja bessat viessot ietjas iellemav, tjuottjot sån. Moatte jagij mannela Råmsån le SvennEgil ruoptus Divtasvuodnaj jåhtåm aktan ietjas Bruce Morén-Duolljájn. «Unna goadátjij miehtsen». Iesj barggá nuorttarijkalasj giellaprosjevtajn, GiellaGálldo, kåntåvrråsajijn Sámedikken kulturguovdátjin Árranin. Bruce le dutke Råmså Universitehtan ja ruvva vuostasjamanuensis Nordlánda Universitehtan. Dåbddåba buoragit vuosstájváldedum lagosbirrusin, soapptsoba ja buoragit adneba. - Soajttá gehtjaduvvin «imálattjan», ij ållu A4, valla dåbddin dåhkkiduvvam ja buorisboahtem. Bájkkejuhtusav en ielve... Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS jj j jj jj jj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS j j j j j le - Subttsasa vuodo le dalloj gå lidjiv åhpadiddje Måsken ja miján lij skåvllåmanno, subtsas Lindbach, gen mielan subtsas le mælggadav læhkám ja dálla, lahka aktisasjbargujn tjuorggijn ja åhpadiddjijn Bjørn With, le ållidam gåvvårájdov. - Bjørn le mælggadav Siljárbáhkon barggam ja munnun le goappátjijn juonga lágásj vetoriektá bargguj, ja aktan lin guorrasam tjoavddusijda majna lin dudálattja, subtsas tjálle. 40 biele guhka gåvvårájddogirjásj le boanndát Bjørn Withas tjuorgaduvvam, guhti moadda jage Hábmerin åroj ja dálla le åhpadiddje Narvijkan. Sáme almmudahka Dåjmadiddje ja Hábmernæjttso Nan Persen (gástaduvvam Mydske) ja le riegádam ja bajássjaddam Tranøy fyran. Gå áhttjes ja fyraålmåj Hans Mydske jámij de lij Nan 11 jagák, ja fyraskierres jådij Tranøyaj ja manenagi Oppeidaj, ja danna åroj madi joarkkaskåvlåv váttsij. Gieresvuohta suv Porsánguj Finnmárkon doalvoj. Boaddnjes Åge Persen lij moadda jage dassta åvddåla álgadam Idut almmudagáv. Jages 1995 le Nan girjálasjvuodajn ja gielajn barggam. Jages 2001 le sån stuoves bargov adnám almmudagán, mij le aktisattjat Lindbachajn barggam 1994 jage rájes. Ja bargos mav sijddalahá Siljárbáhkon le dahkam. - Harald le ållesjattugin sámegielav oahppam ja ælla gájka dav dahkam. Vielet bájkálasj kultuvrav, javlla Nan, gut ittjij iesj goassak iednegielav åhpa, vájku ieddnes Berit lij julevsábme. - Dalloj ij lim åhpadibme julevsámegielan ij ga mánnágárden, nuorajskåvlån jali joarkkaskåvlån. Valla nuorttasámegiella åhpajn de dádjat vehi julevsámegielav. - Gåvvårájddogirjátjin le álkkes tæksta ja hiehpá sihke mánájda ja ållesjattugijda. Álkkep le gåvvårájdov låhkåt, ij la dagu girjev låhkågoahtet. Dánna li moadda tjáppa gåvå ja oanes gárgadisá, ja le hiebalgis ådåálggijda ja máhtalgijda, suv mielas. Ájggop almmudit gåvvårájddogirjátjav sihke nuortta- ja oarjjesámegiellaj. Nammaduvvam girjálasjvuodaguddnebálkkáj Almmudahka boahtteájggáj vuorot girjálasjvuodav, prosa ja mánnágirjijt ja almmut aj nuorramagasijnav mij almoduvvá vihtti jahkáj. Guokta girje almoduvvam Idut almmudagás li esski nammaduvvam nuortalasj ráde girjálasjvuodaguddnebálkkáj 2013. Ettjin guddneduvá, valla gå nammaduvájma lij mihtos ja arvusmahtte, dåjmadiddje mielas. - Signe Iversen (tjálle) ja Sissel Horndal (tjuorgge) lijga nammaduvvam mánná- ja nuorragirjálasjvuodaguddnebálkkáj mánnágirjijn “Manugánda ja Heike”. Tjálle Sollaug Sárgon lij nammaduvvam girjálasjvuodaguddnebálkkáj diktatjoahkkijn “Savvon bálgáid luottastit”, Idut almmudagás almoduvvam jagen 2010. Diktatjoahkke lij Sollaug Sárgona vuostasj almodus. Dát le vuostasj bále Nuortalasj Ráde guddnebálkáv vaddá mánáj- ja nuorajgirjálasjvuohtaj ja lip viehka mihá nammadusájn, javlla Nan Persen. Vuostasj bále vuojtte Nuortalasj Ráde guddnebálkás ivteduvvin avta buohta gå guddnebálkkájuogedibme, ja gevaj guddnebálkkágallan Operagoaden Oslon gålgådismáno 30. biejve. - Lij stuorra vásádus dåssju dåppe liehket, subtsas Nan. Dálla le almmudahka dal vuostasj gåvvårájddogirjátjav julevsábmáj almmudam. Girjásj máksá 99 kråvnå ja viertti liehket bigos javllavattáldahka mánájda juohkka álldarin. Dat ja ietjá tjáppagirjálasjvuoda girje dåhkki oasstet njuolgga almmudagás telefåvnå baktu, mejla baktu jali nehta baktu dinngut jali girjjeoassásin. Girjásj aj Árran julevsáme guovdátjin vuobdeduvvá. Almmudahka Idut AS julevsáme gåvvårájddogirjátjav almot Harald ja Rosita miehtsen barggamin. Harald Lindbach le tjállám gåvvårájdov hesta Rosita birra ja várrevádtsemis sámeednamis. Hæssta Siljárbáhkon le Haralda fáron miehttsimin ja le dálla aj ietjas gielav oadtjum gåvvårájddogirjátjin julevsámegiellaj. Harald og Rosita på jobb i skogen. Harald Lindbach har skrevet tegneserien om hesten Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Gunnar Grytøyr Jårggålibme:Divte Media AS mij gullu varresvuodabarggij kultuvralasj dádjadusás låhkåmis. Dutkam psyhkalasj pasientaj anos árbbedábálasj låhkkijs vuoset sáme pasienta viehkev åhtsi låhkkijs ienebuv dádtja pasientajs. - Åvdep ja ietjama dutkamijn vuodon, ájggop ådå prosjevtan lagábuj guoradallat gåktu varresvuodabargge háldadi pasientajt gudi viehkev gávnni skåvlåmedisijnan ja árbbedábálasj låhkåmin. Makkir åtsådallama li varresvuodabarggijn háldadimijn pasientaj gudi aktidi låhkåmav ja skåvlåmedisijnav julevsáme guovlojn? Majt diehti varresvuodabargge låhkåma birra? Gåktu vájkkut varresvuodabargge ietjas tjerdalasj ja kultuvralasj duogásj åtsådallamav ja dádjadusáv árbbedábálasj låhkåmis? Ja gåktu sáhkadi varresvuodabargge gaskanisá låhkåma birra, javlaj Anette Langås Larsen Divtasvuona suohkanstivrrapolitihkkárijda. j j Árbbedáhpe Larsena ságastallama varresvuodabarggij vuoset muhtema låhkåmav tjadni sáme árbbedábijda ja muhtema e. Valla gájka guorrasij låhkåm pasienta adni låhkåmav ja jáhkki låhkåm le dábálasj suohkanin, valla e gávna dav vuosstebiellen skåvlåmedisijnnaj. Gájka vieledi pasienta jáhkov låhkåmij, dan diehti gå le dábálasj suohkanin, sierraláhkáj sámij gaskan. - Låhkåm guosská ålov. Muhtema javlli gullu unnep vájvijda duola dagu varrastieggimij, gádodibme vártojs, báktjasijt, bádnevárkev ja nav vijddásappot. Madi iehtjáda vas giehto alvos vájvij birra duola dagu bårredávdda, psyhkalasj vájve ja nav vijddásappot. Gå varresvuodabarggijt ságájdahttiv åtsådallamij birra låhkåma hárráj, de álu mujsta gahtjadin jus priváhta ulmutjin gatjádiv jali fáhkabarggen. Moaddása subtsastin priváhta åtsådallamij birra låhkåma hárráj, jali subttsasij birra majt lidjin gullam, javlaj Langås Larsen. Dan láhkáj sieradin priváhta ja barggo åtsådallamij gaskan mij gulluj låhkåmij. Varresvuodabargge gev Larsen ságájdahtij ællim oahppam majdik låhkåma birra, jali ietjá árbbedábálasj buoredimvuogij birra ietjas åhpadusán. Dav majt diehtin, lidjin oahppam bajássjaddadahttin suohkanin gånnå dát gávnnu. Máhtudagáv låhkåma birra li åttjudam subttsasij ja åtsådallamij baktu, jali soames berrahin le lågåduvvam. Valla vájllu máhtudahka duostodittjat dáv barggosajen. - Varresvuodabarggij milta almulasj låhkåma birra. Gullut le tjanádum tabutiebmán, ja danen ij ulmusj dan birra sáhkada almulattjat, ja sierraláhkáj varresvuodabarggen. Vuojnnet lågådime birra ij bárep nammaduvá ietján gå ietjas sosiála juohkusin ja ietjas tjerdalattjaj. Sæmmi bále le dát ájnas pasientajda gudi jáhkki låhkåmij dan diehti gå máhttá fámojt åttjudit gå le skibás, javlaj Anette Langås Larsen gut diededij vejulasjvuoda birra joarkátjit dutkamav. Sån le åvdebut tjadádam sæmmi guoradallamav «dábálasj» ulmutjij gaskan gudi viehkev gávnni låhkki lunna soames suohkanin Nuortta-Råmsån. Suohkanstivra oassálasste buoragit duosstun åvddånbuktemav, ja muhtema hållamståvlås subtsastin ietjasa åtsådallamij birra låhkåma hárráj. - Jáhkav le máhttelis dahkat dáv oassen åhpadusás UiTan, sierraláhkáj jus buohtastahtá båhtusijt goappátja suohkanijs. Vuojnedahtte le sierra dárbbo máhtudahkaj dán birra varresvuodabarggij gaskan, javlaj seniordutke ja prosjæktajådediddje Nina Foss åvddånbuktema mannela. Prosjækta le ruhtaduvvam Nordlánda fylkkasuohkanis, SANKSas, Sámedikkes, Guovdásj huksodutkamis, NAFKAM, Sáme guoradallamguovdátjis ja Árran julevsáme guovdátjis. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte Media AS Vuostasjåvddånbuktem .Drag Jiena lij dán bæjvváj jårggålam Divtasvuona lávllagav julevsábmáj ja åvddånbuktin tjábbát sihke dav ja sáme vierrega lávllagav ja ietjá lávllagijt. Biskoahppa bådij njuolgga Hábmeris gånnå lij ávvudallam biejvev rádeviesson, dassta Árranij manáj åvddål gå vuonav rasstij Gásluoktaj. Sån lij riek ávon gå besaj oassálasstet ávvudallamin goappátjij bielen Divtasvuonas. Ietjas hålan oajvvadij biejvve viertti nasjåvnålasj ájllegin sjaddat. - Guovvamánno 6. Biejvve viertti ådå ájllegin sjaddat Vuonarijkan. Aktan máhttep ávvudallat, aktisasjvuohta nanni åvdedimev, javlaj sån ja vuosedij dan tjáppa dálvvebæjvváj, muohttagijn, bæjvádagájn ja sáme ja vuona slávgá aktan lipsjodin, ma aktan dahkin buorre birástagáv bæjvváj. - Dát le ájnas biejvve sámeednamij ja dádtjada Vuonan. Ådåájggásasj biejvve oabme álmmugij. Biejvve le má slávggimbiejvve ålles Vuodnaj, dættodij sån. Jørgensen giehtoj gássjelisvuodaj birra ma soajttá ihti gå la unneplågon ja majt sámeálmmuk la vásedam. Giehtoj aj gåktu giella le ájnas ja vájku bukta japana gielav de rat skurnnjel gå galggá adnet dajt gallegasj bágojt majt la julevsámegiellaj oahppam. - Symbåvlå lij ájnnasa, sihke slávggá, giella ja galba. Lev mihá ietjam stádas Bådåddjo gånnå galba li goappátjij gielajda, jur dagu Divtasvuonan ja dálla aj Hábmerin gånnå li sáme galbajt álmmuga avtalágásj duobddágin, javlaj Jørgensen, åvddål gå sávaj vuorbbe biejvijn ja buorissjivnnedij gájkajt. Assto li ulmutjij ságastit åvddål gå vuonav rasstij Gásluoktaj, gånnå galgaj rádevieson hållat. Le oajbbum Direktørra Lars Magne Andreassen rabáj biejvev, gånnå mánájgárdde, skåvllå ja ållesjattuga lidjin tjoahken. - Uddni ávvudallap 20 jage sáme álmmukbiejvev, valla gávnnuj juo mælggadav åvddål moattes dijás lijda riegádum. Biejvve ij la nåvku boahtám, sæmmiláhkáj gå jienastamriektá nissunijda ittjij nåvku boade. Soames le oajbbum riektáj sámástittjat mánájgárden ja skåvlån, javlaj Andreassen. Vuosedij dálla le lågev jage dassta gå biejvve sjattaj almulasj slávggimbiejvven. - Vuona slávgájn galggá slávggit, valla sáme slávgájn besa iesj válljit. Sån lij riek dudálasj biejvijn mij fálaj fágalasj dåjmajt oahppijda, dájddavuosádusáv ja girjjealmmudagáv. - Dálla le sjiehtes ájgge tjalmostahttet duov dáv sáme temátihkav, javlaj Andreassen, ja vuosedij dasi majt Divtasvuona ASVOj lij åvddånahttám ja aj gåktu biejvve måttijn sajijn ávvudaláduvvá ålles vahkov. Vuostasjåvddånbuktem Drag Jiena rabáj sáme vierraga lávllagijn ja åvddånbuktin aj Divtasvuona lávllagav julevsábmáj, mij dán aktivuohtaj lij áttjak julevsábmáj jårggåluvvam Erling Urheimas. Navti lij vuostasj åvddånbuktem dán lávllagis julevsábmáj. Mannelij lij girjjealmodibme, jubmeldievnastus ja girkkokáffa. j j Ávvogáhko ávvobæjvváj. 10. Klássa Ájluovta skåvlån ja sijá æjgáda lidjin báhkkum ja gahpagáhkujn guossodin. Dájddavuosádus ja mállimbåddå. Oahppe Divtasvuona skåvlåjn vuoseduvvin dájddavuosádusán ja oadtjun sierra mállimbåttåv. Dát buoragit duostoduváj. Julevsáme guovdásj Lulesamisk senter Julevsámegiela álggoåhpadus Árranin Árran álggá guovtijn julevsámegiela åhpadusájn ållessjattugijda Sámásta 1 ja 2. Kursa li rahpasa gájkajda gudi sihti julevsámegielav oahppat. Sámásta 2 le sidjij gudi åvdutjis vehin máhtti. Sámásta 1 le juohkka gasskavahko 09.00 – 14.00 Sámásta 2 le juohkka duorastagá 09.00 – 14.00 Juohkka kursan li 70 åhpadimtijma tjoahkkáj. Sámásta 1 álggá gasskavahko guovvamáno 13. biejve kl 09.00, ja hæjttá 29.05.13 Sámásta 2 álggá duorastagá guovvamáno 14. biejve kl 09.00, ja hæjttá 29.05.13. Kursa li navku ja gájkajda rahpasa. Oahppámnævojt kurssaj oattjo Árranin oasstet. Diededimev kursajda ja diedojt kursaj birra vattá telefåvnå 75 77 51 00 jali mejla poassta@arran.no baktu. Ienep diedojt vaddeba Lars-Filip Paulsen jali Samuel Gælok: tlf. 75 77 51 00 Gehtja aj mijá giellarijmov dánna: http://www.arran.no/arrana-giellarijmmo-2013.5148479-240161.htm http://www.arran.no/arrana-giellarijmmo-2013.5148479-240161.htm Dåbddu luondulasj dánna liehket, ja le stuorra muossádibme Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Gåvå: Erling Urheim Jårggålibme:Divte Media AS/ dagu málestibme, muorajt tjoagget ja viessot dålusj sámij árbbedábij milta. Ja lij sierraláhkáj suohtas gå nav moadda máná aktan æjgáda lidjin skåvllåj diededam. Kalle Urheim Urheim Kunst & Håndverkas ja Elena Paulsen aktan Divtasvuona suohkanijn jådedin skåvlåv ja oassálasstema hárráj vuojnnet ållesjattuga ja máná dasi lijkkujin. - Lev riek dudálasj tjadádimijn vájku ejma asta divna majt lijma usjudallam. Lågenanaktse jage li gållåm dallutjis gå dákkir várreskåvllå åvdep bále ásaduváj ja doajvov máhttá sjaddat jahkásasj ásadus, javlla Urheim. Prosjæktaj galggá álkke sæbrrat gå ij dárbaha sámegielav buktet ja iesjmákso lij dåssju guhtik 300 kr. Divtasvuona suohkan ájggu sámegielav nannit ja åvddånahttet suohkanin, sjiehtadusáj baktu bájkálasj oassálasstij. luonndo gåvvidimijn. Mikal Urheim (81) aj sebradij ja subtsastij duola dagu makkir sebmula aneduvvin rappsan ållu dålen, gåktu jågån vájaldit ja nav vijddábut. Sån lij buorre viehkken åvddånbuvtátjit julevsámegielav, árbbedábijt ja árbbediedojt. Nuoramus oassálasste lij bielnuppe jagák ja vuorrasamos gáktsalåkakta, ja dajnas de hiebaj juohkkahattjaj. Gå lidjin låvdagoaden ja teltan idjadam, guollim ja sáme biebmojt málestam, de sjattaj váren viessot muhtem biejvev sihke mánájda ja ållesjattugijda sámevuoda nannidussan ja diedulattjan dagáj. - Váren le luondulasj arena sámástittjat ja oahppat sáme iellema birra, Urheima mielas, guhti riek mánájs alvaduváj gå nav ålov sámástin. - Oassálasste bæjvádagán vásedin, gåktu gámán viessot ja dahkamuháj dagu luondo biebmojt málestit, muorajt tjoagget, gejnudagájt gávnnat, rádjánisvuodav ja duodden dálkkáj gárvedit. - Dájt biejvijt lij ienemus oassáj tjáppa dálkke, valla váren tjuossku ijájt ja dasi de gárvedijma, javlla Urheim. Guollim ja subtsastallam lij aj oassen skåvlås ja åvddånbuktin aj gåktu dålen sjattojt adnin. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme:Divte guovdátjij, subtsas rádeájras Henrik Olsen. Suohkanij bieles guorrasin SDHnammadus aktan sáme sebrudagájn galggá TDMS:a prosjæktaoajvvadusáv tjadádit. Ulmme le åvddånbuktet ássjev suohkanstivran divna gålmmå suohkanijn. Åvdep TMDS-prosjevta prosjæktajådediddje Fred Andersen dádjat signálajt SDH-nammadusás ja Sámedikkes miellusin. Varresvuodafágalasj gájbbádusá ja gájbbádusá máhtudahkaj vierttijo bærrájgåtseduvvat, ja vuordedahtte bájke viesáda ja sáme birás bessi prosjevta åvddånahttemij sæbrrat. – Prosjækta gálggá dievnastusájt fállat ålles álmmugij Divtasvuona alusjbielen ja viesádijda lagosbirrasin gånnå le sávadahtte ja ávkálasj, tjállá Andersen låhkkijtjálan udnásj avijsan. - Oajvveulmme sihke suohkanijda ja sámedikkerádáj le sáme álmmuk julevsáme guovlon bessi adnet varresvuohta- ja sosiáldievnastusáv mij le hiebaduvvam sámegiella kultuvra hárráj. Danen de vuojnnu dát buorre tjoavddusin, Divtasvuona suohkanoajve Tor Asgeir Johansen milta gut duodden Digitálalattjat subtsastuvvam Duorastagá ja bierjjedagá åvdep vahko lij vuostasj smirjjo digitála subttsasij hárráj ja tjadáduvváj Árranin. Árran le oasse prosjevtas «Doarromujtto NuorttaSálton». 17 oassálasstijn, ájnegattja ja åvdåstiddje dávvervuorkájs ja almulasj háldadusás, lidjin muhtem ávkálasj ja arvusmahtte biejve, oahppin ålov ja båhtusa lidjin soames geldulasj subttsasa, ma li digitálattjat almoduvvam. Riek árvulasj gehtjastit. Subttsasijt gávna næhttabielen http://krigsminner.blogspot.no. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS stuorra ruhtadibme prosjevtan le ja makkir prosjevta tjadáduvvi. Ålles vájmos sávvap náginin le vejulasjvuohta ja miella prosjevtav joarkket, javllá Doajmmasiebrre Julevsábme (DSJ) dårvodis stivrrajådediddje Viktor Inge Paulsen. Sáme vahkko le julevsáme giela, kulturárbe ja histåvrå nali tsieggidum, ja dan ulmme le liehket alkoholahtes, hávsskes ja jasska vejulasjvuohta giesen sierraláhkáj sáme nuorajda, valla aj fálaldagáj sihke mánájda ja ållessjattugijda. Vahkon li moadda iesjgengalágásj dåjma degu julevsáme dibmaduodje kurssa, bállotjiektjamskåvllå ja dábálasj Hellmo Cup. Li aj vádtsem- ja guollimgilppusa, giellabagádalle ja ållo ienep. - åhtsåp berustiddje ulmutjav gænna le miella dási, sáme ássjijs berus ja le gárves badjel válldet geldulasj ásadimev mij gielav ja kultuvrav dættot. Organisasjåvnå oajvveulmme le sáme gielav, identitehtav ja kultuvrav åvdedit, oajvveulmmejuohkusa, ja Julevsáme Vahkko le ájnas oasse dát bargos, javllá Odd Levi Paulsen. Stuoves ruhtadibme Sámedikke budsjehta baktu Vahkko le juo bessam stuoves ruhtadibmáj Sámedikke budsjehtan. Ásadibme le aj ruhtaduvvam rudájs majt åhtså ja ietjas rudáj ja le oadtjum doarjjagav duola dagu Nordlánda fylkkasuohkanis, Siesstembánnka 1 Nuortta-Vuonas ja Divtasvuona suohkanis. - Dijmmá lij budsjæhtta 680.000 kråvnå, massta kr 130.000 lij kafeadoajmma, sulle 100.000 luojvoj barggo, 200.000 Sámedikkes, 150.000 Nordlánda fylkkasuohkanis ja 100.000 Divtasvuona suohkanis. Miján li 200.000 kråvnå stuoves ruhtadibmen Sámedikkes ja miján le aktisasjbarggosjiehtadus Divtasvuona suohkanijn mij merkaj 2015 rájes oadtjop 100.000 kråvnå sijájs. åhtsåmis, mij álu le låsemus barggo, miejnni åvdep jådediddje. Vuoset aj ådå prosjæktajådediddje duogen le makta galggá ienep rudájt åhtsåt dájda duodden. - Ja prosjæktajådediddjen le aj barggevehka, 6-8 gudi vásstedi iesj guhtik ássje åvdås plánidijn ja tjadádimijn ja navti ij «aktu» barga. Duodden li gájka 2014 åhtsåmusá sáddiduvvam ja navti ij ådå prosjæktajådediddje dárbaha ruhtadimijn barggat dán jage. Dáv máhttá stivrra dahkat. - Mij sihtap mijá ásadibme galggá liehket dakkir gånnå julevsáme máná ja nuora bessi liehket dåssju gudi sij váni dættos stuorrasebrudagás, ja jut máhtto julevsáme dábij, giela ja kultuvra birra buolvas buolvvaj åhpaduvvi, javllá Odd Levi Paulsen. Sån hasot gájkajt gudi julevsámevuodas berusti, aktijvuodav válldet. Máhtá aktijvuodav válldet stivrrajådediddjijn Viktor Inge Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Divte Media AS/Adrian N. Mikkelsen tjállá, javllá Skåden. Objevtas subjæktaj. Vájku ij la j sámegiellaj, de la tiemátihkka muhtem mærráj sámij birra. Skåden fábmogasskavuodajt guoradallá; Gåktu ulmusj le juogu dal subjæktan, jali iehtjádij fámo objæktan. Soames berajhiståvrån manus manná. - Gænna le máhttelisvuohta ráddit? Dárojduhttem ja nasjåvnnåtsieggim sámijda vájkkudij, sierraláhkáj vuojnnusij boahtá muhtem subttsasin. Subttsasa máttaráhkon ælla fámo. Akta suv bárnijs vuosteldahttjá vierredagov, valla juhkalisvuohtaj boahttu. Ja de la ieddne subttsasin. Sån le akta 68:ijs, ja ráddigoahtá fámov mij ij la sujna goassak læhkám, subtsas tjálle. Girje oajvvepersåvnåjn ja oajvvesubttsasijn le ietjáláhkáj. Sujna le dájddárin fábmo mav boasstot adná. - Måj oajvvepersåvnåjn lin ludtjusattja, måj lin sæmmi sáme bájkátjin bajássjaddam, ja munnun le sæmmi guhkken ierit muv ulmusjvuoges. Aktu allasis le dat vuogas prosjækta, valla dav majt dahká iehtjádij vuosstij le mælggat ierit dassta mij le dåhkkidahtte. Hálvva sieldes sjaddá, subtsas Skåden. Várálattjat láhka. Girje oajvvesubttsas gåvvit dájddára viessomav Guovddagæjnon jagen 2007, sån le dåppe danen gå galggá dahkat oajvvebuvtav stuorra vuosádussaj. Prosjevta vuodon le dat vijdes råhtsatjimássje mij bájkev suorggidahtij nágin jage dassta åvddåla. Romádna le tjielggiduvvam dagu «várálattjat lahka». - Tjáláv ietjam almma subttsasa sisi, váj besav javllat juojddáv seksualitehta ja fámo birra. Girje oajvvepersåvnnå ájggu «bávkodahttet rugev», ilmodit vigedisvuohta ij åvvå gávnnu, javllá tjálle, gut oattjoj soabmásav Guovddagæjnos girjev lågåtjit, ja tjårggitjit sån lij «rájáj sisbielen» gå sebrudagáv gåvvidij. Hamsun-dásen. Valla Våke over dem unugisvuohta. Árvustalle li bajedam Skådena luondogåvvidimijt, ja gåhttju dajt sæmmi dásen gå Knut Hamsun. - Dat le imálasj ja le májnudibme mav le gássjel dåhkkidit. Dan diehti gå mån heva persåvnåjda ájádusáj oahpástuvá, dibdáv birrasav mujttalit; luonndo rahpá ulmutjij sisbielev, tjielggi tjálle, guhti le riegádam jagen 1976. Árvustalle li aj ájttsam Skåden adná stuorra åvddåbokstávav gasskavuoda namájda; persåvnåj namá li Máttaráhkko, Ieddne ja nav vijdábut. - Muhtemij mielas ihkap histåvrålasj sekvensa e rat aktan hieba. Danen le sån dahkam stuorbokstávav tjanástagá diehti. Ja mijájn gájkajn le ham dát aktisasj: Juohkkahattjan le læhkám áhkko ja ieddne, subtsas Sigbjørn Skåden, guhti le tjállám gáktsa versjåvnå románas åvddål gå almoduváj. Divna barggo le vuojnunagi tjuohppusav vaddám. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Gåvvå: Sander Andersen, NRK Sapmi Jårggålibme:Divte Varresvuodatjåhkanimesålgus bálke-stuváj Anna Kuljok ja suv viddnudahka NjunjesBájkálasj viddnudahka «Njunjes», jådeduvvá gállasjguojmeguoktás Anna ja Ingar Kuoljokis ja le jage 2009 ásadime rájes vuorodam sáme guossodimev ja sáme muossádusájt. Gå SDH-nammadus ja sáme ájrrasa galggin dágástallat árvvalattadum guovllomedisijnalasj varresvuodaguovdátjav (TDMS) Ájluovtan mánnodagá, ittjij NRK Sáme journalissta Sander Andersen, jali ietjá media, besa tjåhkanimev tjuovvot. NRK ittjij rat dasi lijkku ja sijá mielas vierttiji dákkir tjåhkanime tjadáduvvat bihkusin farra gå måsskusin. «Avtaárvvusasj varresvuodadievnastusáj birra giehttu gitta uvsaj duogen», næhttabielen tjálli. Gievras fámo Divtasvuonan vilá barggi guovdátjav Ájluoktaj åttjudittjat, vájku Divtasvuona suohkan ij sidá prosjevtav tjadádit ja ráddnásuohkana Hábmer ja Stájggo li skurnnjeluddam prosjevtav doarjodit. Valla julevsáme birrasijda le ájnas guovdátjav ásadit Árrana modella láhkáj, gånnå sihke dutkam ja varresvuodadievnastusá tjoahkkiduvvi sæmmi rábe vuolláj. Ij diehttu jus barggi ietjá tjoavddusij Kártta. Njunjes dárbaj dårjav regulerimij ednamis gnr/bnr 60/107 ja 60/108 Ájluovta guovdastagán, gånnå ájggomus le ásadit galleriav, årudagájt, kontåvråjt ja æládusájt aktan hotellav ja guossodimev. Kart. Njunjes har behov for bistand til regulering av eiendom Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte sámegielåhpadiddjijt åttjudit? - Gássjelis le vuojnov bajedit dan birra. Gávnnuji moadda tjiehpe nuora gudi vállji sámegielav fágan ja gænna le máhtudahka åhpadittjat, valla muhtema farra åhpadusáj joarkki ja sihti ietján dahkat gå åhpadit. Galla lulujma adnet ållesvirgev Oppájden, dan diehti gå dat la ájnas skåvllåbirrasij ij dåssju giellaåhpadime hárráj. Åhpadiddje máhttá viehkedit máhtudagájn ja diedulattjan dahkat ietjá oahppijt sáme histåvrå ja kultuvra hárráj, ja dan láhkáj buoredit sáme perspektijvav skåvllåj, javllá rektor. Skåvllå sávvá liehket luondulasj vuostásjválljim julevsáme oahppijda. - Sij li ájnnasa ja buorre oasse skåvllåbirrasis. Ep la dåssju guovtekultuvralasj skåvllå sámegielajn ja dárogielajn, valla moattekultuvralasj skåvllå moadda ålggorijkalasj oahppi sihke sentralskåvlås ja Hábmera gasskarijkalasj guovdátjis, javllá Winther. - Lihpit gus gæhttjalam vaddet incentivajt gå sámegielåhpadiddjijt åttjudihpit? - Diedon galggi miján soames máhtudakrávkalvisá ja dán jage ællim åhttse máhtudagáj. Valla vuojnnep jus galggap juojddáv nahkat de vierttip fálaldagájt buktet ja láhtjet váj miellagiddisin sjaddá. Gávnnuji dåssju gallegattja dájna máhtudagájn ja dan diehti le luondulasj ahte le stuorra gilpustallam dáj fáhkaulmutjij birra. Jus galggá fáhkaulmutjit åttjudit de le máhttelis biedjat incentivajt mij gullu - Skåvlån le agev læhkám buorre aktisasjbarggo Árranin guhkásåhpadime gáktuj. Sij li dahkam ja vilá dahki riek buorre bargov, valla sávvap diedon ietjama åhpadiddjijt, valla dallutjij lip dudálattja Árranijn. Árran fállá uddni guhkásåhpadimev 20 oahppijda vuodo- ja joarkkaskåvlån, juogedum guhtta joarkkaskåvlåjda (Akta Råmså fylkkasuohkanin ja vihtta Nordlándan). barggobiejve tjádadibmáj, bálkká ja soajttá doarjjagav, javllá rektor. - Jus soames dáv ássjev de låhkå ja mielastuvvá de galggá ber aktijvuodav válldet, måjåt ja duoddis: Ådå sáme oahpestiddje Mánnodagá dán vahko lij audition gietjav åhttsijda gudi lidjin åhtsåm oahpestiddjen boahtte skåvllåjahkáj. Dåssju akta gietjajs lij julevsáme guovlos. j - Ep la ájn mierredam gudi sjaddi ådå sáme oahpestiddje, javllá prosjæktajådediddje Risten Länsman Sáme allaskåvlån Guovddagæjnon. - Dav oadtjop diehtet Riddu Riddu festiválan snjilltjamánno 11. Biejvve, javllá sån Sáme oahpestiddje li gålmmå nuora gudi li virgeduvvam manádittjat Vuonav miehtáj, valla sierraláhkáj sáme guovddaguovlon, diededittjat nuorajt sáme kultuvra ja dilij birra. Sij sierraláhkáj joarkkaskåvlåjt guossidi, valla aj ietjá guovddelis sajijt gånnå nuora tjåhkani. Sáme oahpestiddje åhpaduvvi Sáme allaskåvlån Guovddagæjnon, mij la Sáme oahpestiddjij tjadádime ja dåjma fágalasj åvdåsvásstediddje. Mannel åhtsåmájggemiere biehtsemáno 1. biejve lidjin gietjas gudi lidjin åhtsåm. Skåvllå sávvá åhttsijt nuortta, julev- ja oarjjelsámij guovlos ja le nuorajt bádtjim ålles Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS / j j j ela. Áhttjes Jonas Johnsen (Vaddnem) lij dalloj oasstám sijdav Strávvátjin, mij la udnásj bæjvváj fuolkke æjggu. Sijddan ij aktak dasti åro, ja le guoros læhkám moadda, moadda jage. Amund Johnsen åroj divna mánná- ja nuorra jagijt Strávven ja danna vilá åroj, gå Ella Labbajn vállduj jagen 1934, ællosáme Henrik (Heika) Labba niejdda. Lagámus jagij mannáj Mielkkevággáj Bállágin jåhtin, gånnå Amund vuohppas ællosujttuj oassálasstij, madi sujna ja Ellajn aj lidjin sierra boahttsu. Gå doarro álgij, Amund manenagi låvssågådij aktan iehtjádij, duola dagu Vuohpes. Dán ájge javladuváj Henrik Labba virggáj biejaj ienep svájnnasijt gå dárbahij. Amunda hárráj lidjin sieldes båhtusa. Akta báhtariddjijs majt låvssij rájá badjel, lij gåvvimapparáhtta manen ja gåvvij juohkusav báhtariddjijs ja rádjálåvsåj Svierigij váttsedijn. Ja sihke gåvvå ja mujttalus báhtarimes soames avijssaj bådij Svieriga bielen. Tuska delegasjåvnnå Stocholman dáv ájttsin, ja diedojn sihke namájn ja årromsajijn, de lij álkke tuskajda Amundav gávnnat. Sån giddiduváj snjuktjamánon jagen 1943, vuostak giddagissaj Tråmsån, ja nágin máno mannela sirdeduváj Grinij, dassta tuska Sachsenhausenij tjavtjan sæmmi jage. Danna sjattaj dasik doarro hiejtij, nievres dilen. Binná biebbmo, ållo dænntjá ja båddåsattjat lij sån hæggavádán skihpudagás. diehti gå akta fánngaguojmijs, giehtos Arnulf Øverland, biebbmotsuhttsev sujna juogij. Valla ålos jábmin, huj ålos. Valla Amund rijbadij. Røde Kors-páhke dilev buoredij doaro låhpan, valla gå bieddjis bussa båhtin giddagisájt viettjatjit de lidjin guojrre ja fámodime. Oanegattjav lij Svierigin åvdås gå ruoptus Bálágij jåvsådij. Ienemus oasse ælos lij gáhtum ja dajnas aj viessomuháv massáj. Såj Ellajn mierredijga oarjás jåhtet aktan mánáj, gånnå Amund barggagådij ræjnnuhiddjen Dagali ja Skurdalen reinskompania åvdås Hardangerduoddarin. Åstij manenagi aj ietjas boahttsujt ja sujttogådij Årdalsvárijn Valdresin. Jagen 1949 goadev åstij Tuftlian Geilon. 60-jagij álgon Amund hárddos sjattaj, ja gå lij bárnedis de vierttij boahttsujt vuobddet ja jagen 1962 tsieggij niellja gámá mij uddni le nasjonpárka guovddelin, váj turisma sjaddá ådå viessomuj sunji, Ellaj ja 6 niejdajda. Dát viddnudahka le vilá dåjman. Amund jámij jagen 1970, 63 jage vuoras. Ietjas tjierggis vásádusáj birra doaro jagijs ja sierraláhkáj Sachsenhausenis ittjij vuojga giehto... j j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS / j j j ela. Áhttjes Jonas Johnsen (Vaddnem) lij dalloj oasstám sijdav Strávvátjin, mij la udnásj bæjvváj fuolkke æjggu. Sijddan ij aktak dasti åro, ja le guoros læhkám moadda, moadda jage. Amund Johnsen åroj divna mánná- ja nuorra jagijt Strávven ja danna vilá åroj, gå Ella Labbajn vállduj jagen 1934, ællosáme Henrik (Heika) Labba niejdda. Lagámus jagij mannáj Mielkkevággáj Bállágin jåhtin, gånnå Amund vuohppas ællosujttuj oassálasstij, madi sujna ja Ellajn aj lidjin sierra boahttsu. Gå doarro álgij, Amund manenagi låvssågådij aktan iehtjádij, duola dagu Vuohpes. Dán ájge javladuváj Henrik Labba virggáj biejaj ienep svájnnasijt gå dárbahij. Amunda hárráj lidjin sieldes båhtusa. Akta báhtariddjijs majt låvssij rájá badjel, lij gåvvimapparáhtta manen ja gåvvij juohkusav báhtariddjijs ja rádjálåvsåj Svierigij váttsedijn. Ja sihke gåvvå ja mujttalus báhtarimes soames avijssaj bådij Svieriga bielen. Tuska delegasjåvnnå Stocholman dáv ájttsin, ja diedojn sihke namájn ja årromsajijn, de lij álkke tuskajda Amundav gávnnat. Sån giddiduváj snjuktjamánon jagen 1943, vuostak giddagissaj Tråmsån, ja nágin máno mannela sirdeduváj Grinij, dassta tuska Sachsenhausenij tjavtjan sæmmi jage. Danna sjattaj dasik doarro hiejtij, nievres dilen. Binná biebbmo, ållo dænntjá ja båddåsattjat lij sån hæggavádán skihpudagás. diehti gå akta fánngaguojmijs, giehtos Arnulf Øverland, biebbmotsuhttsev sujna juogij. Valla ålos jábmin, huj ålos. Valla Amund rijbadij. Røde Kors-páhke dilev buoredij doaro låhpan, valla gå bieddjis bussa båhtin giddagisájt viettjatjit de lidjin guojrre ja fámodime. Oanegattjav lij Svierigin åvdås gå ruoptus Bálágij jåvsådij. Ienemus oasse ælos lij gáhtum ja dajnas aj viessomuháv massáj. Såj Ellajn mierredijga oarjás jåhtet aktan mánáj, gånnå Amund barggagådij ræjnnuhiddjen Dagali ja Skurdalen reinskompania åvdås Hardangerduoddarin. Åstij manenagi aj ietjas boahttsujt ja sujttogådij Årdalsvárijn Valdresin. Jagen 1949 goadev åstij Tuftlian Geilon. 60-jagij álgon Amund hárddos sjattaj, ja gå lij bárnedis de vierttij boahttsujt vuobddet ja jagen 1962 tsieggij niellja gámá mij uddni le nasjonpárka guovddelin, váj turisma sjaddá ådå viessomuj sunji, Ellaj ja 6 niejdajda. Dát viddnudahka le vilá dåjman. Amund jámij jagen 1970, 63 jage vuoras. Ietjas tjierggis vásádusáj birra doaro jagijs ja sierraláhkáj Sachsenhausenis ittjij vuojga giehto... j j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte Media AS ”Vuodna” ja Lars Andreassen goalmádin Avijsaj Fremoverij javlla dudálasj Lars Andreasssen dåbddo la vuojttám guolmát sajev. – Boahttet finálaj lij muv mielas stuor dáhpádus, javlla Andreassen, gut oadtjoj åvddånbuktet suv lávllagav birrusin 1000 gulldaliddjijda Guovddagæjnon bæssásjiehkeda. Árrana direktøra la iesj tjállám lávllagav, valla viehkev la oadtjom rádnasj Vuodna-prosjevtan. Dán geldulasj musihkka prosjevtan adni Lars Andreassen, Anders Øgsnes, Johannes For-manowski ja Anders Skoglund Krist-iansen ambisjåvnåjt gåvvidit látte ja sáme manov árbbedábálasj iellemis udnásj åniájggásasj iellemin. ”Vuodna” la prosjevta vuostasj, ållidum lávlla. Valla båhti ienebujt … Vuojtte lávllomgilppusin Sáme Grand Prixan sjattaj 16 jahkásasj Inger Karoline Gaup lávllagijn . Jahkásasj sáme giesseávvudallam Jåhkåmåhkken – gájkka sámijda. Biehtsemáno gassko ásaduvvá Sápmi Awards Jåhkåmåhken. La aktisasjbarggoprosjækta Jåhkåmåhkke suohkana, sámijsijdaj, sámesiebrre ja sámeorganisasjåvnnåj suohkanin. Koordináhtor Nils-Henrik Sikku sihtá ja doajvvo ásadus sjaddá jáhkasj sámedáhpádus gájkka sámijda. Sjaddá juogeduvvam guddnebálká kategorijajn árbbedábálasj biebbmodájdda ja máhtodak, ájnas ájggásasjmusihkka sámeguovlojn, duodje, dájdda ja kultuvrra ja nuorra boahttsusáme. Guddnebálká hadde la 500 000 kr. Gálldo: samefolket.se Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme:Divte Media AS j j Corneliussen ja suv mannoguojme Skilkká-váre badjel vádtsin åvtå giessebiejvve – rássjon. Skilkkán ávvudalli geologa gå iejvviji ulmutjijt j j oahppásijt, tjállá. Manno joarkká nuortas Sagjávrij rastá, åvddål várráj tjágK´i, Måsskåj. Dálla le siján sáme oahpestiddje. Sån guoddá biernnasájtev, danen gå urudisájt máhttá iejvvit, subtsastuvvá. Corneliussen subtsas sieldes juovaj birra, muohtaskábla ja tjáhttjás jågåj birra. Låsså manno luondon. Åvddål tjágni vuolus merragáddáj, iejvviji ællosámev ja suv fuolkev unna vákkátjin. Rejnaællo låhko le badjelasj guoktatjuode. Corneliussen sihtá oastet rejnavuostáv ja - mielkev. Dåhkkiduvvá dat, tjállá sån. Buoragij ájgás boahtá manenagi. Corneliussen guossoduvváj rejnamielkijn, buorre májstijn ja buojdde dagu gáhpa, sjabmot tjállá. Máksun ja gijttolisvuodan åhtså konjáhkav ja sámijt guossot. Sjattaj hávsskesájgge låvdagoaden, lij rájnas ja tjábbe, tjállá Corneliussen, åvddål gáhtjadi vijddábut nuortas. Geologa guhkes Norlánda manno hiejtij Fagernesan Ufuohtán. Olaf A. Corneliussen sjattaj mannela gruvvo oajvve Sulisjielmán. j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte Media AS j j Guovllomedisijnna guovdásj jali ij? KOLS-pasientaj lassánam 350% gájka lánda suohkanijn, mij áttjak almoduváj. Ij la jurra hávsske låhkåt gåktu Divtasvuona varresvuoda dille værrán. -KOLS-pasienta lassáni 346% Divtasvuonan ja dát le alvos lassánibme sihke Hábmera ja Stájgo gáktuj. Dát boahtá dassta gå varresvuohtabarggo Divtasvuonan le jagij tjadá hælbbaduvvam ja dálla hæhttu , javllá Andersen tjielggasit Divtasvuona suohkanij. Sån oajvvat guovllomedisijnna guovdásj Ájluovtan le dagu hiebadum avtastallamådåstussaj. gájbbet, tjuottjot Andersen. Valla ieneplåhko Johan Daniel Hættajn (Bb) ja Jan-Einar Pedersen (TPL) oajvvadi ietjá láhkáj. Dárbahi ienep prosjevta birra diehtet ja danen ássjev ruopptot åvddånammadussaj sáddijga. -Ilá stuorra iehpesihkarvuohta le ruhtadime gáktuj. Dárbahip sæmmilágásj mærrádusájt Hábmeris ja Stájgos åvddål gå mierredip jus dát le vejulasj, miejnni Pedersen. Sån javllá ij sierra medisijnna guovdátjav dárbaha ja vuoset ådå dåktårkontåvrråj mij vas le dåjman Ájluovtan. -Ij littja gus sluogas dajt 12 boarrásijsajijt majt lihpit mierredit biggit, dákkir guovdátja sisi ásadit, ruhtadime diehti? -Iv rat diede le gus sluogas dajt 12 sajijt biggit. Avtastallamådåstus ienep dåjmajt sijdan vuorot, danen gatjádav jus dajt dárbahip. Suohkanin li juo gássjelisvuole riekta ådå tsiekkadusájt tsieggigoahtet, javllá Pedersen. Ij la ga rat diede jus sjaddá álkke spesiálistajt guovllosuohkanijda åttjudit. -Tjabu skihppijviesojn li gássjelisvuoda ja gåktu de mij rabdaguovlojn galggap nahkat sijájt åttjudit, gatját. -Miejnni gus sæmmi mærrádusá gájbbeduvvi Stájgon ja Hábmerin dåssju åvddåprosjekta diehti? -Ålles ássjáj. Gájka hæhttuji juo vuostasj biejve rájes sæbrrat. -Na majt daj 300.000 kråvnåj ma juo li Divtasvuona suohkanis åvddåprosjektaj juolloduvvam? -Da rudá li juo Ájluovta dåktårkontåvrråj aneduvvam. PreOb-sajij gáktuj suohkanin barggap gasskamuddoårnigijn. Divtasvuona suohkanin li tjiehpes bargge, gudi dájna nagádi, miejnni Pedersen. Sån aj suohkandåktårav åhtsål. -Suohkandåktår, sujna gænna le alemus medisijnnafágalasj máhtudahka, ij le dán guoradallambargguj sæbrram, dat le viehka suddo, miejnni Pedersen. Valla opposisjåvnnåj ij le dát nuoges. Vijddásap ássjev gehtjadi ja vuosedi sihke Varresvuodadirektoráhtta ja Helse Nord li juollodam ja signálajt vaddám vejulasj le guovdátjav ásadit. giedaj doahppit, ja ájnas le avtajienalasj suohkanstivrramærrádusájn jus galggap dáv nahkat, javllá Mikkelsen. tsieggima gáktuj li jur da ma galggi tjielgaduvvat åvddåprosjevta baktu, masi juo li oadtjum 850 000 kråvnå ruhtadibmen. Ja ienep ruhtadibme gávnnu jus dåssju avtajienalalasj suohkanstivrra dav mierret, miejnni Mikkelsen. Sån aj dákkir guovdátjav duktama ja fágalasj åvddånahttemij tjadná, mielas rekrutterimperspektijvan. -Fágalasj guovdátjijn soajttá åttjudip studentajt ja iehtjádijt gudi oadtju praksismáhtudagáv sihke medisijnnafágan ja julevsáme gielan ja kultuvran. Dat soajttá sjaddat sierralágásj kombinasjåvnnå mij beras luluj sisijåhtemav lasedit, miejnni sån. Avtastallam máhtudagá gáktuj Mikkelsen ja Andersen oajvvadibá guovdásj luluj stuoráp virggeprosentav vaddet barggijda sierramáhtudagájn. -Uddni le miján kreftskihppijsujttár Stájgon 20% virgen ja ræssta lij sijddaskihppijsujton. Nuortta-Sálto perspektijvan hæhttup ávkkit dav máhtudagáv mij guovlon gávnnu ja dákkár medisijnnaguovdátjin máhttep fállat sierravarresvuodadievnastussaj ienep, javllá Andersen. -Divtasvuona suohkan mierredij juo jagen 2002 12 boarrásijsijddasajijt ásadit, valla dat ij la goassak suohkana pládnabargguj sajájduvvam. 12 sajij ásadibme ij åvddånammadustjåhkanåvdås vas ruopptot suoProsjekta doarjoduváj ohkanijs guovvamáno 7. Biedånahtedum aktan Sáme nas(SANKS). Prosjek oradallam le dagádum Varresa guládijn ja le snivva Avtasthiebaduvvam. Nordlánda fylke Nord ja Nordlánda fylkkadåku. Varresvuodadirektoráhtta le 550 000 åvddåprosjektaj j jj Julevsámegiella-konferenssa 16 – 17 biejvijt Jåhkåmåhken Dunji gut gielajn barga, äjgát, åhpadiddje ... Lågå ienep mijá ruoptosijdon! Konferanse Julevsámegiella i Jåhkåmåhkke 16. – 17. februar Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme:Divte Media AS Stig Urheim jagen 1961 riegádij. Jagen 1987 rievddadij ietjas namáv berraha nammaj Gælok, mannela duoddistij ietjá berraha namáv, Riemmbe, mij gaskanamman sjattaj. Jagen 2000 Gælok duostoj Nuorttarijkalasj sámeráde girjálasjvuoda guddnebálkkáv. Sån le 14 girje almodam ja le navti girjjetjálle ienemus almodimij julevsámegiellaj. Stig Urheim blei fødd i 1961. I 1987 endra han etternavnet til familienamnet Gælok, senare la han til et annet familienavn, Riemmbe, som mellomnavn. Gælok fikk i 2000 Nordisk sameråds litteraturpris, og er med sine 14 bokutgivelser uten tvil den som har publisert mest på lulesamisk. jage, gitta jahkáj 1984. 5 jage muv nuora iellemis gålåj nálsodibmáj ja nievres láhkaj giehtadaláduvvat, subtsas Stig Gælok. Jagen 1984 dille tjåvdij duola dagu såbadimráden. Guoddalusá Gæloka vuossti dåssjiduvvin, ja buohttidusáv oattjoj illastime åvdås. Buohttidusáv anij advokáhtav mávsátjit. Stig Gælok dádjat ássje soajttá vuolsjoj. Guhkesájggásasj dárojduhttem mannela, badjelgæhttjama ja niejdeduvváma sámevuodas, de moattes sámijs sihtin guodet sámevuodav ja årrot oalle dádtjan. - Navti lij ilmme sijddabájken dalloj. Soames sábme Divtasvuonas moalgedij dán ássje birra 1960-jagij sinna: “Báhko sáme ij galga nammaduvvat juogo tjálalattjat jalik njálmálattjat” Subtsas Gælok Vájku lij edna sturra ja ållo unugis dåbdo, de huoman sámegiella åhpadibme ásaduvváj Hábmera joarkkaskåvlån tjavtjas jagen 1980. Dalloj lij 75 jage dassta gå lidjin julevsámegiellaj ja julevsámegiellan åhpadam Vuona skåvlån. Vuona gaska låsjkijduváj jagen 1905. - Galla jáhkáv åhpadibme sámegielan álgaduváj guovte vuodoskåvlåjn Divtasvuonan sæmmi jage. 1980 le dan diehti histåvrålasj jáhke julevsámegiellaj, Gæloka mielas. Hábmera joarkkaskåvllå lij mielos álgadibmáj gitta álgos. - Vásedijma skåvllå lij mielos mijá oajvvadussaj, gånnå sijddabájken dåbdåjma murkestimev. Rektor lij mielos, ja moadda åhpadiddjijs viehkedin åttjudittjat sámegiella fálaldagáv. Kåre Urheim (dálla Tjihkkom) biejaduvváj virggáj åhpadiddjen. Sån lij oahppam julevsámegielav tjálet sámij åhpadusguovdátjin Jåhkåmåhken, mujttal Gælok. Uddni 33 jage mannela le åhpadibme sámegielan diehttelisvuohta bæjválasj skåvlåbiejven, ja aj julevsáme guovlon. Dáhpádus Hábmerin jagen 1980 lij histåvrålasj. Jur dán birra le soajttá vahko, gå ájn vil mihttomierre julevsámegiellaj le jåvsåduvvam, gå bacheloråhpadus julevsámegielan Norlánda Universitehtan rabáduvváj dijstagá – 21 studentajn (gehtja artihkkalav o.b.) - Vuorddiv Nordlánda Universitehta muv gåhttjun bacheloråhpadus rahpamij, danen gå mån vuojnunagi lev julevsámegiella skåvlån “áhttje”. Valla ietjas rijkan ij oattjo gudnev, subtsas hådjånam Gælok bájkkeavijssaj. Gælok guládalláj UiN’ajn gidán ja gahtjadij jus ettjin sidá suv gåhttjot rahpamij. UiN ij la gávnnam dáv ávkálasj. - Le årrum guhka gæjnno. Uddni li sáme riektá dåmaduvvam ållu ietja láhkáj ja sierraláhkáj buorebut gå dalloj. Ij le vuojga man birra máhttá luodjot, uddni le dille ietjájduvvam, javlla Stig Gælok. j j jj jj Ságastallam Stig Gælokin ja ságájdahttem mij le viettjadum girjes Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS/Jørgen Kintel Vájves barggo Nåvkå gájkajda Báhkogirjev gávna internehtan, www.giellatekno.uit.no bielijn: http:// victorio.uit.no/webdict/ak/nob2smj/ index.html http://victorio.uit.no/webdict/ak/smj2nob/ index.html www.divvun.no. Anders Kintel Divtasvuonas le åhpadiddje ja sujna le oajvvefáhka sámegielan. Uddni barggá universitehtalektorin Nordlánda universitehtan, gånnå sujna le fáhkaåvdåsvásstádus julevsámegielas. Åvddåla le barggam åhpadiddjen vuodoskåvlån ja vuostasjkonsulænntan åvdep Sáme åhpadusráden ja allaskåvllååhpadiddjen Bådådjo allaskåvlån. Sån le giellaguru julevsáme giellaguovlon vuonabielen ja le moadda jage juo barggam julevsámegielajn. Ájrastij Ådå testamenta julevsámegiela jårggålumjuohkusij ja Vuona Girkko liturgijav julevsámegiellaj, sámegielaj máhttolåpptim oahppopládnajuohkusij ájras, ja Bihtámsáme báhkogirje referánssajuohkusa ájras. Læhkám la ájras Sáme giellaráden ja Sáme giellanammadusán, 10 jage dåjmajn. Viek stuor noade mij guosská julevsámegiellaj. Valla iesj åhpaj julevsámegielav tjállet esski 30 jagágin. -Muv vuostasj giella le julevsámegiella, valla vuostasj bále gå oassálasstiv giellakurssaj lidjiv 30 jage vuoras ja dalloj muv arvusmahttem giellaj álgij, subtsas. Just Qvigstada báhkotjoahkkim Divtasvuona guovlos ja Harald Grundströma julevsáme-svierigadáro báhkogirjje le vuodomateriállan aneduvvam. Duodden le iesj tjoahkkim bágojt ja moallánagájt Divtasvuonan manemus 20 jage. -Báhkogirjje le gasskastuorrusasj dárogiela aktijvuodan, valla sámegiela aktijvuodan le viehka stuorra báhkogirjje. -Mujna le agev man nanna tjáláv sålbån ja tjoahkkiv moallánagájt ja bágojt gå ulmutjij ságastav. Giella la agev rievdaduvvamin. Nuorap buolvva adni bágojt ja moallánagájt ådå aktijvuodajn, valla gæhttjalip oabme bágojt bisodit ja adnet dajt ådå bágojt. Gássjelisvuohta le læhkám dáro-sáme åsijn gávnnat riekta nyánsav bágojda. Sámegiela luonndotermajn li ienep nyánsa gå dárogiela luonndoterma, valla politihkka ja sebrudak terminologijan álu hæhttup ådå bágojt dahkat luojkkambágojs majoritehtagielajs, dábálattjat dárogielas. Navti le galla ajtu vargga juohkka gielan, dárogielan li ådå bágo ja vieresbágo ienemusoassáj aktij biejadum luojkasbágojs iennilsgielas. j j j VELDIG GLAD. Rådsmedlem Ellinor Marita Jåma i Sametingsrådet. Anders Kintel le åhpadam julevsámegielan (LU1 ja LU2) Nordlánda universitehtan ja 2012 tjavtja rájes fállá Universitehtta Bachelor-åhpadusáv julevsámegiellaj. -Miján li agev læhkám studenta LU1 ja LU2 kursajn ja jáhkáv sjaddi riek moadda oahppe bachelorgrádan, javlla Kintel. Vuorddá lájtov digitála báhkogirjjáj. -Diehttelis lav spænnta, moattes li dáv báhkogirjev vuorddám, javllá sån. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme:Divte Media AS/Lars Th. Kintel åhpadusá åvdås vásstet. - Ájluovta skåvllå lij vuodoskåvlå resurssaskåvllå, valla dijmásj rájes ettjin desti lágeda dav. Dálla dát guhkásåhpadibme ienemus oassáj Bådådjos fáladuvvá, javllá Solvår Turi. Ij sån ballá Åhpadusdirektoráhta ja Nordlandsforskniga prosjevtas. - Diedon agev árvustallap ietjama bargov. Skåvlå li buorremielaga. Oahppe li aj sæmmi mielas, vájku muhttijn le låssåt guhkásåhpadimijn, sierraláhkáj sidjij gudi li dåssju gallegattja jali ållu aktu ietjasa skåvlån, låhpat Solvår Turi, gænna galggá permisjåvnnå virgestis Árranin boahtte skåvllåjage. Suv sadjásin galggá Ingrid Kintel barggat. Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte Media AS/Lars Th. Kintel Gápptegoarrom Biledam galbav Ájluovta/Ájlátte girkkon. Inga Karlsen le håjen girkko galbba biledibmáj Inga Karlsen le håjen. Soames le biledam galbav Ájluovta/Ájlátte girkkon ja sinntsim sámegiella tevstav galban. - Muhtem vahko dát åvddåla ålmåj munji diededij soames lij girjadam galbav. "Vuona girkko Den Norske kirke, Ájluovta/Ájlátte girkko Drag/Helland kirke", mij le biejadum girkko pårtå guoraj. Manniv gehtjatjit ja alvaduvviv gå vuojnniv lij duohta. Sámegiel tevsta badjel lij sinntsidum basstelis gávnijn, nijbijn jali muodugasj. Jáhkkiv ulmutjijn lej vieledus dákkir institusjåvnåjda vájku le girkko jali biednagoahte, berustahtek gåsstå li. Jiesstánam usjudalliv, dákkir dago e dåssju Bådådjon dahpaduvvá. Ittjiv jáhke máhtij mijá bájkken dáhpáduvvat, gånnå jáhkkiv årojma ráfálattjat aktan, subtsas håjes Inga Karlsen. Bájke ulmutja lij girkko ådåstuhttemijn aktan barggam ja li ávon ja mihá gå vijmak li stuoredimijn ja ådåstuhttemijn ållim. Dan diehti báktji gå soames le biledam galbav. - Mujna le råhkålvis, vierttip vieledit gånågis Haralda bágojt, Vuonarijkka le tsieggidum guokta almmuga ednamij; Dádtja ja sáme ja sámegiella ja dárogiella libá avtaárvulasj giela subtsas viehka håjes Inga Karlsen Sån le tjoaggulvisrádev diededam, gudi tjåhkani ragátmánno 18. Biejve Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte Media AS guovlon 1982 rájes. Aktisasj åhtsåmus lij mijás, Árranis ja Tysfjord ASVO:s Sámediggáj áttjak bagádallamvirggáj duojen mijá guovlon, javlla Duodje Nordlánnda jådediddje Heidi Andersen. mánájda. -Sjaddá árvulasj, majt ij máhte biednigij buohtastahttet gå la iesj duodjuham, moalget sån. Almodit virgijt Sosiála ja oahppi ålov Ij la jådon læhkám Javllarájes la Divtasvuona ASVO dijstagájt ásadam rabás goadev duodjeåssudagán Árrana tjællárin. Garraduodje, duola dagu nijbijt dahkat, ij la jådon læhkám guhkes ájggáj. Dálla sihti vat dáv dåjmav jåhtuj oadtjot. Renate Mikkelsen, Inge Olsen ja Albert Fagernes sihti ienebujt sæbrrat. Æjvvalam lip juohkka dijstagá javlaj rájes. Rabás la divnajda sihke nissuna ja ålmmåjda. Dánna la divna vædtsaga majt dárbaha ja ienep galggap oastet, javlla Albert Fagernes. -Galggap ståvlåjt ja bievdijt oadtjot vaj la máhttelis hávsskudallat bargadahttijn, javllá sån. Ájggomus la vuobddet buvtajt gå dal ájn. -Moattes lij guossidam ja miellagiddisa læhkám, valla lav javllam hæhttup dal vuostak buvtadit, javllá Fagernes. -Suohtas oahppat duodjuhit ja oahppat duov dáv teknihkav, javllá Inge Olsen. Sån la oahppam ietjas teknihkav ja vædtsagijt adnet, dåssju avtajn varres giedajn. -Sjaddá mihá gå la iesj duodjuham, javlla Renate Mikkelsen, gut vuostatjin sihtá Ja aj Divtasvuona ietjas nijbbeduodjár Anders Paulsen guovlat dán dijstagá. -Viertti adnet boahttsutjoarvev, måjot sån. E aktak sjatta væráltvuojtte ijá bajelt. Gájbbeduvvá hárjjidallam ja ájgge. Ja viehka ållå gierddisvuohta ja miellagiddisvuohta. Dálátjij lip adnám muorav ábnnasin, valla la boahttsutjoarvve ja ibenholta gárves. Ij la gájbbedum åvddåmáhtukvuohta jus sidá sæbrrat. -Jus gávna miellagiddisin ja jus la gierddis da sjatta tjiehppe. Juohkka nijbbe sjaddá sierralágásj ja hiebadum addnijgiehtaj. Oahppap nubbe nuppes. Lip ájádallam tjåhkanit iehkedijt aj, javllá Albert Fagernes. Suv mieles bierri liehket máhttelis ájge duogen duoje baktu oahppotjuorgajt oadtjot ja dan láhkáj aktidit åhpadusájn. -Doajvvop oahttjop duodje bagádallev Vuona bielen julevsáme guovlon, gånnå vuojnnep stuorra dárbov, javllaba Beate Ráhka-Knutsen ja Lars Magne Andreassen. -Dárbahip soabmásav gut máhttá bagádallat ja mielludahttet. Ájgebirán soajttá vájbbap ja dalloj la ájnas oadtjot Árrana direktøra, Lars Magne Andreassen vuojnná dárbov almodit duodjevirgijt. -Åvddånibme ja åhpadibme la ájnas ja le sáhka hiebadime birra, oasen duojev åvddånahttemin. Budáldimes æládussaj la mijá ulmme ja sihtap ulmutjijt ma máhtti dahkat duodjebirrasav, váj máhttep fállat moattelágásj kursajt. Guoradallamin lip ressursajt, ja hasodip ulmutjijt mijájn guládallat, javlla direktørra, guhti ájádallá sihke vuododimkurssa, fáhkakurssa ja oahppomanno Svierigij le oasen duoje máhttolåpptimis. Duodjebirrasij la ájnas fágalasj bagádallev oadtjot. -Åtsåjma gålmmå jahkásasj prosjevtav ja oattjojma dåssju åvtåv jagev. 600 000 kråvnåj Sámedikkes ja 300 000 Nordlánnda Fylkasuohkanis máhttep bálkkit fáhkapersåvnåv, mij le lávkke riekta guovlluj. Valla sidáv dættodit jut dárbbo le fáhkapersåvnåjn duojen, gut máhttá julevsámegielav ja åvddånbuktet julevsáme árbbedábev, duola dagu hábme, ábnnasij adno ja girjja. Gájbbeduvvá persåvnåv nanos fáhkamáhtudagájn. Gielav åhpa buoremus láhkáj gå gielav praktihkalattjat aná, javlla Duodje Nordlánda jådediddje Heidi Andersen. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: masi riektá li tjanáduvvam. - Vuojnnep aj ahte stuorámus stádajda ienep sáme årruji. Máhtudahka sámij dilij birra le huoman nievrre ienemus suohkanijn. Dajna luoboj årromijn sáme álmmugin, ja gallegasj årro sáme duogátjijn moadda suohkanijn, hásstalusá sjaddi moadda ja moattebelaga, tsuojggot Finnesen. Fylkkamánne le måttij jagij tjadá åmastam máhtudagáv sámij dile birra, sierraláhkáj åhpadussuorgen, ja navti le siján buorre vuodo prosjevta åvdås vásstedit. Ulmme sjaddá oassálasstet lasedittjat máhtudagáv sáme giela ja kultuvra birra suohkanijn gånnå le sáme álmmuk, vijddábut åvddånahttet Fylkkamánne bagádallerållav sáme ássjijn, aktan systematiserimijn ja diededimijn åtsådallamijs majna le árvvo ietjá fylkajda. - Bargadahttijn prosjevtajn sjaddá ájnas vieledit suohkanij iesjstivrrimav ja ij biedjat sierra sámepolitihkalasj dahkamusájt suohkanijda. Dahkamus sjaddá hiebadahttet ja arvusmahttet suohkanijt vieledittjat sáme dilijt gå plániji ja åvddånahtti dievnnofálaldagájt. Dán perspektijvan sjaddá aj ájnas iejvvit suohkanijt daj æjvvalimarenajn ma juo li ásaduvvam, miejnni Per Inge Finnesen. Álggoprosjevta guhkkudahka galggá liehket 2 jage, ja prosjevtan le ekonomalasj rámma badjelasj 2,2 milijåvnå kråvnå. Fylkkamánne jådediddjejuogos le prosjevta stivrrimjuogos, ja referánssajugos galggá ásaduvvat ájrrasijs departementas, Sámedikkes, KS-as, Nordlánda fylkkasuohkanis, Nordlánda universitehtas, sáme kultuvrraguovdátjijs ja sáme organisasjåvnåjs. Prosjæktajådediddje sjaddá referánssajuohkusa tjálle. Dan diehti gå dát sjaddá álggoprosjækta, gånnå prosjevta båhtusa máhtti vájkkudit makkir tjoavddusijt departementa boahtteájggáj válljiji ietjá suohkanijda sáme álmmugijn, de ij le dåssju sávadahtte, valla aj dárbulasj prosjevta åtsådallamij gáktuj dutkat. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte - Dánna sáme vuojnnanav dåbåv, dánna le munji rájnna ilmme, danna lev friddja, Inga Karlsen moalgedij, gå Árrana plánidum bargo birra subtsastij. j j miehtebiekkan læhkám. - Dát la riek buorre goahte, dánna ságastallap ja tjåhkanip. Dánna le sáme histåvrrå ja subttsasa bisoduvvam, ma soajttá lidjin gáhtot jus ij lim guovdásj sjaddam, subtsastij sån ja dajna vuorbev sávaj boahtte 100 jagij. Oajvvadusá álmmugis j Ságasti j jj j gå nuores boadá, ja le Guovdásj mujttádahtij vuodogierggebiedjamav slávggá giessemijn bieredak ideda ja mannela lij æjvvalibme káfajn barggijda ja frukta ja jiegna mánnágárddemánájda mánájda, aktan ietjá berustiddjij. Divtasvuona suohkanoajvve, Tor Asgeir Johansen lij suohkana bieles rádjam giedjekvarrudagáv ja vuorbbesávadusájt. Direktørra Lars Andreassen vuorbev sávaj. - Julevsáme rahpasij væráldij ja værált julevsámijda, måjådij Andreassen. Uddni le birrusin 12-15 máná sámegiella mánágárden mij guovdásj dåjmat ja barggosaje li lassánam manemus 20 jage. - Álgon lidjin dåssju 7-8 barggosaje, dalla le sulle 40 barggosaje. Dát le ienep Valla 20 jagágin lip vilá nuora. Lip ålov tjadádam, valla vilá le ållo majt ep la tjadádam. Miján li ådå ájggomusá ja ådåstuhttep aj vuorrasap ájggomusájt. Ep la rat mierredam jur majna Árran galggá barggat, valla miján le lissta dahkamusáj majt ájggop vuorodit. Majt sihtabihtit Árran galggá liehket boahtteájgen, gæhtját direktørra. Vájku sáme sebrudagán “agev” lij læhkám tjåhkanime, sihke læstadianisman ja fuolkken, de lij muhtem láhkáj aj gåhttjom ulmutjijda sáme birrasa ålggolin, bessat vuojnnet ja oahppat julevsáme birrasav mijá guovlon, gå mierredin dahkat julevsáme guovdátjav. Dållåsajev tsieggit - Árranav. Navti le dádtja oahppam julevsámij birra ja aj rádnastallam julevsámij. - Drådnik Sonja subtsastij dalloj 20 jage dás åvddåla gåktu miján gájkajn le dárbbo diehttet ietjama identitehta birra. Árran tjalmostahttá sáme iellemav ja kultuvrav, ja dajna galggá aj joarkket boahtte 20 jage, subtsas Lars Magne Andreassen. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte Media AS jj stuovvása ålles prosjæktaájgen. Ållesjattuk pasiænntalåhko le aj lassánam ja Divtasvuona suohkanin le stuorámus pasiænntalåhko SANKSan Finnmárko ålggolin. Boahtteájggásasj organiserim SANKS li aktisasjsjiehtadallamav åttjudam Salten DPSajn, Nordlánda skihppijviesujn ja Divtasvuona suohkanijn. Li aj oassálasstám prosjevtan «kultuvrragasskasasj varresvuodaguovdásj» aktan Divtasvuona suohkanijn ja aj aktisattjat barggi Valnesfjorda Varresvuodavalástallamguovdátjijn. SANKS lij ressurssajuohkusin prosjevtan «Sámij luonndomáhtudahka ressursan buorep varresvuohtaj ja iellemkvalitehttaj». - Vuojnunagi hiebadibme terapautaj sáme kultuvrramáhtudagájn li sámijt oatsodum viehkev åtsåtjit ja fálaldagáv ávkástalátjit. Vuosstebiellen li bargge diededam sijan le ilá ållo barggo ja la hásstalus aktu barggat. Danen vierttip árvustallat ådå organiserimav, subtsas Amundsen. Sån ájggu modellav gånnå nanni fágalasjvuodav ja jasskavuodav guovllokontåvråjn. Dåhkki dav ásadit jus li guovtes juohkka kontåvrån. Aktisasjbarggo suohkanvarresvuodadievno ja sierravarresvuodadievno baktu le ráddidusá avtastallamådåstusá milta. - Vuojnnep addnelåhko le lassánam ja vuojnnep aj gå lip vuojnnusin addnijda ja varresvuodabarggijda de le álkkep mijás viehkev gatjádit. Miján le ájbas hállo joarkket, javlla Tone Amundsen. Valla vuostasj viertti ruhtadibme åttjuduvvat. «Diededibme Ájluovta skåvlås le mij vuojnnep ájbas dárbov SANKSas Divtasvuonan» « Gullam lip tjiehpes lågådallijt nanos máhtudagájn. Le midjij vaddám muhtem mærráj «dádjadimev» ja lip «oahpásmuvvam» sáme kultuvrajn ja le midjij aj vaddám dádjadimev gåktu dárbahip ienep máhtudagáv dán birra vaj galggap máhttet buorre dievnov sámijda fállat.» Ij la stuoves fáhkavirgge Divtasvuonan. Prosjæktajådediddje Tone Amundsen dárbov vuojnná SANKSa joarkká guovllokontåvråv Divtasvuonan ja ådå láhkáj organiseriduvvá guokta barggij. Valla ådåjakmáno 1. biejves gannuduvvá lájggimsjiehtadus Margits Minnejn Ájluovtan ja båddåsattjat ij le ruhtadibme joarkátjit dåjmav. Ingen fast fagstilling i Tysfjord. Prosjektleder Tone Amundsen ser behovet for at SANKS fortsatt har regionkontor i Tysfjord og omorganiseres med to ansatte. Men fra 1. januar er leieavtalen på kontorlokalene ved Margits Minne på Drag Prosjæktajådediddje Erling Urheim galggá ruvva åvddånbuktet prosjevta hæjttodiedádusáv, gånnå le læhkám máhtudaklåpptimdåjma ja fálaldagá sáme mánájda ja nuorajda dá tjavtja. Dálla sávvá sån ja guovdásj rudájt åttjudit åvddånahttemij. – Dát le ållu ådå Vuonan, javllá Urheim. Gåvvå: Kitty Skapalen Gæhttjalimprosjækta le jagev vihpam, valla dálla máhtsadimguovdásj sihtá joarkket bargov ietjas oatsodimfálaldagájn sáme mánájda ja nuorajda Ulmme le sáme kultuvra- ja luonndodádjadusáv máhtsadime ja oatsodimprográmmajn adnet, gånnå sáme iellemrijbbamav åmasti ja gånnå sáme árvo li vuodon, sihke årromin ja årroma maŋŋela. Prosjæktajådediddje Erling Urheim javllá åvddånahttem le árvulasj. - Ájnas le bærrájgæhttjat dav máhtudagáv mij le åttjuduvvam ja vaj oadtju stuoves dåjmav joarkke bargguj, miejnni sån. Sáme ávkástalli sierraláhkáj oahppásijt ja berrahav gå gássjelisvuoda ja varresvuodahásstalusá badjáni, valla ájnas le aj aktisattjat barggat almulasj varresvuodafálaldagáj vaj juohkkahattja varresvuoda dille sjaddá nav buorre gå máhttelis. Jages 2012 mierredij Sosiálasj- ja varresvuodadepartemænnta VVLGav nasjonálalasj máhtudahkaguovdátjin mánájda ja nuorajda doajmmahieredimijn ja vuojnni le ájnas nasjonálalasj máhtudahkaguovdásj aj gåtset iemeálmmuga ja unneplåhkojuohkusij dárbojt. Sáme e dárbaha sierralágásj sujtov, valla varresvuodadåjmadahka viertti oahppat sámijt duosstot ja vaddet sámijt avtaárvulasj dálkudimfálaldagáv. Pasienta ja terapeuta gaskan le ájnas makkir miellaguoddo terapauta vuoset ja jus dálkudibme galggá vuorbástuvvat de viertti årrot aktisasj guorrasibme ja dádjadus hásstalussaj ja guorrasibme ulme birra. Terapeuta viertti danen gávnnat dac sosiálalasj dásev gånnå pasiænnta le. Sáme fálaldahka le ienep gå dåssju duodje ja ålggobiejve sáme sisanojn. Sihti ålles sáme perspektijvav dálkudibmáj. - Valla gatjálvis le jus dåktåra, skihppijsujttár, psykologa, ja sosionoma li gárvvása sámijt iejvvit psykososiálajs suorgen, ussjol Urheim. Ålgop birástagán li dættodam kultuvrramerkajt majt sáme ja ietjáda guovdátjin dåbddi. Luonndoiellempedagoga nanni máhtudagáv sáme árbbedábij birra luonndoiellema hárráj, gáhkkimijn, loavddagav tsieggit ja kultuvrajn dållågátten. - Annfinn Pavalla láhkáj. Vuodon le sáhka sábmen årrot le ressursa mij guosská gåktu ájádallat gå la luondon. Sån subtsas ij le dåssju sajes sadjáj vádtset márfijt goardátjit. Galggap váttsedahttijn muossádit, luondov dåbddåt ja biejvve le mij áhttje ja iellema vuodo ednamin. Tiebmá le gåktu biebbmo sjaddá ja majt luondon bårråp. Dåjmalattja li aj máhtudagáv låpptim, duola dagu gå duodjebagádalle Lillian Urheim le duojev åhpadam, subtsas prosjæktajådediddje. Fágalasj máhtudahka le ájnas ja sávvi virggáj biedjat ulmutjijt gænna le sáme giella- ja kultuvrramáhtudahka gudi máhtti buorre láhkáj sáme pasientav duosstot. Moadda tiemá li giehtadaláduvvam jage duogen. Duola dagu sáme álmmukdálkkasa sajev. Sjatto ma hædodi ja linedi skihpudagájt ja lågådibme. - Ij la sadje dakkir máhtudahkaj dálkudimen guovdátjin jur dálla, valla vierttiji dåbddåt suorgev vieledussan juohkkahattja riektáj jáhkátjit massta væddjáji. Gehtjadam lip aj máhttelisvuodav guossidit bájkijt luondon nanos energijajn, subtsas prosjæktajådediddje Urheim. Sávvi åvddånahttet vuogev luonddoterapiav, lulun aktisattjat barggat ietjá institusjåvnåj dagu SÁNAG ja Hellingerinsituhtajn gudi ávkástalli psykoterapivuogev familljajuohkusijn. Dåktår ja dutke Árran julevsáme guovdátjin, Fred Andersena milta, le VVLG stuorámus hásstalus sáme prosjevtan sjåpkadit sáme kultuvrramáhtudagáv klinihkalasj bargguj. - Sáme kultuvrramáhtudahka viertti juogeduvvat varresvuodafágalasj máhtsadibmáj, de la máhttelis dievnastit sámijt avtaárvulasj láhkáj, miejnni sån. Gatjálvis le jus sáme galggi ietjas juohkusijda jali galggá sáme kultuvrra ja iellemvuojnno sjaddat oase terapias sjåpkadum juohkusin. Andersena mielas viertti VVLG ådå fágalasj bálggájt váttsatjit. - Gávnnu binná jali ij åvvånis máhtudahka anedum sáme kultuvrra- ja árbbeábemáhtudagá birra klinihkalasj máhtudakvuodo varresvuodadievnastusán, tjállá Andersen VVLGaj. Geográfalattjat le Valnesfjord láhka sihke julevsáme- ja oarjjesáme guovlov ja vuojnnep lahkavuohta sáme suohkanijda le ájnas aktisasjbargguj ja máhtudakjuohkemij sijá gaskan. - Åvddånahttema hárráj le ájnas guhkesájggásasj perspektijvajn, valla lip tjanádum prosjæktarudájda, subtsas Urheim VVLG le åtsåm rudájt Sámedikkes mávsátjit vijddásap jådov prosjevtas. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte Media AS/Lars Árran le vuoratjismáno rájes guokta Sámásta-kursajt tjadádam gasskavahkojt ja duorastagájt juohkka vahko. Kursa vihpi 12-13 vahko 3 máno bádjel. Sámásta I le sidjij gudi e åvvånis sámegielav buvte, madi Sámásta II kurssaj le vuostasj kurssa vuodon, ja sidjij gudi vehi sámegielav juo åvdutjis bukti. Kursa li biejven ja åhpadibme le ållessjattugijda. Kursa li hiebadum sidjij gudi li diededam, ja gájkajda rabás ja hiehpi álggijda ja sidjij gudi juo vehi bukti. Kursa li navti, madi oassálasste iesj oahpponævoj åvdås máksi. Valla vájku Árran le gæhttjalim hiebadit buoremus láhkáj de ælla jur dievas kursa. -Lulujma gal 30 oassálasstij nagádit, javllá Samuel Gælok, guhti sávvá ienebu lulujin kursajda oassálasstet. Goappátja kursajn li tjoahkkáj 10 oassálasste, vihtta guhtik. -Gæhttjalip buoremus láhkáj kursajt stuoves ájgijn tjadádit ja hárjjánam dábijda oadtjot. Valla kursa li prosjevtajda tjanádum. Doarjja Nordlánda fylkkasuohkanis ja Sámedikkes Ruoppsislistan Sámegiella le UNESCO ruoppsis listan ájtedum gielaj. Guovte vahko duogen åvddån biedjá sámedikkeráde muhtem varás guoradallamav mij vuoset sámegiela dilev uddni. Moatten sajen Vuonan li sámegiela hoallij låhko alvos láhkáj binnum. Ragátmánon galggá Sámedigge giehtadallat muhtem diedádusáv giela gáktuj. Akta dåjmajs majna politihkkára li barggamin le oadtjot ienebujt sámástittjat. Ráddidus le aj diededam dárbaj sámegielajt ienebut vuorodit. Sámegielaj doajmmaplánan javllá ráddidus ierit ietján: «Sámegielaj boahtteájgev nannit gájbbet aj ájnegis sámes jut sån iesj gæhttjal ietjas máhtudagáv nannit ja åvddånahttet, gielav adnet nav moadda aktijvuodan dagu vejulasj, ja nav guhkás gå vejulasj sámegielastis boahtte buolvajda sirddet.» biejaduvvam. Beras lulujin stuoves ájge ja stuovas doarjja, oajvvat Gælok. Dálven le aj Sámásta 3-kurssa læhkám iehkedijt sidjij gudi sihti dav bargo maDálven le aj Sámásta 3-kurssa læhkám iehkedijt sidjij gudi sihti dav bargo ma -Gæhttjalip aj Sámásta 4-kursav ásadit, javllá Gælok. -Gåktu dån jáhká galggá ienep oassálasstijt oadtjot? -Jáhkáv aj le ruhtadile duogen fámiljajda. Jus lidjin permisjåvnåv oadtjot aktan bálkkájn de lij dat ålov tjoavddám. Jus duola dagu Divtasvuona suohkan, mij le sámegiela háldadimguovlon, lij máhttet vaddet friddja aktan bálkkáj, sierraláhkáj barggijda varresvuoda- ja huksosuorgen ja bajássjaddamsuorgen, de lidjin ienebu sijájs oassálasstet, miejnni Gælok. Åhpadus le navti jut oassálasste hæhttuji iesj barggat vehi tjåhkanimij gaskan. -Gájbbeduvvá oassálasste barggi viehka ålov aktu, sihke giellaåhpajn, bágoj ja dahkamusáj. Sierraláhkáj nuorajt åhtsåp, gudi galggi gielav vijddásappot boahtte buolvajda sirddet, låhpat Gælok. Bájkkeavijssa NuorttaSállto manemus bierjjedagá åvddål válggabiejve). Soajttá duodden le hieredibme jienastiddjáj råhtos gávnnat gånnå suohkanin le árra jienastibme. Ådå årnigin mij bådij jagen 2009 tjuodtju jienastiddje suohkanijn gånnå li binnep gå 30 jienastiddje, e desti besa jienastit válggabiejven - valla bessi dåssju árabut jienastit. Sáme jienastimguoradallamprográmma duodas viehka stuorra vuollánimev válggaoassálasstemin válggadáfojn gånnå li suohkana binnebu gå 30 jienastiddjij. Vuollánibme oarjálamos niellja válggadáfojn le OarjjeVuodna válggadáfon – 14,4% (OarjjeVuodna), Oarjjelsáme válggadáfon – 7,3% (Trøndelag fylka, OarjjeNorlánnda) Allemera válggadáfon – 6,5 % (gasska ja nuortta Nordlánnda, OarjjeRåmsså) ja Gáisi válggadáfon – 4,2 % (gasska ja nuortta Råmsså). Gålmmå nuorttalamos válggadáfojn Finnmárkon li Sámedikkeválgga Sámedikkeválgga tjadáduvvá ragátmánon juohkka nælját jage, stuorradikkeválga aktijvuodan. Válljiduvvi 39 ájrrasa gietjav válggabirrusijs. Boahtte sámedikkeválgga tjadáduvvá tjavtjan 2013. j gallegasj jali e gávnnu suohkana binnep gå 30 jienastiddjij, ja dánna le stuoves válggaoassálasstem. Rievdadimoajvvadus sjaddá guosskat ienemus oasev Vuona suohkanijs. j Media AS Jårggålibme:Divte Marianne Balto. Sjiehtadusán jahkáj 2013 le mierre 9,4 millijåvnå. - Le sierraláhkáj ávos gå sjiehtadallambiele lij guorrasam prosjevtav jådedit mij guosská mærkkagálvvotsieggimav, vuobddemav ja vuobddembargov, javlla Marianne Balto. ienep sadjihin sjaddá ja duoje hadde lassán. Sjiehtadallambiele lij aj guorrasam boahtte jahkáj máhtudahkabajedimdåjmajt vuorodit. Årnik doajmmarudáj le tjalmostuvvam ja rádeájras Marianne Balto le ávon gå biele li guorrasam årnigav árvustallat. Gallegasj sáme li læhkám nav dåbddusa, gåjt dal muodos, dagu Oarjje-Fuoldá – gåvvår Lyder Kvantoland Petter Nilsav gåvvij ja gåvvå poasstakårttån sjattaj mij ålov vuobdeduváj. Petter Nilsannin lij ællo Fuoldán ja Hábmerin, ja Hábmerin aj guhkev åroj. Gå vuorastuváj åroj aktan áhkátjijnes Sagfjordbotnin Fuoldán. De lidjin divna niellja máná jábmám. Bárnnes Amund sårmen jámij ja guokta nuoramusá, Ano ja Petra, tuberkolose skihpudagás jámijga. Divna gålmås ållessjattugin jábmin Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Geir Smelror Jårggålibme:Divte Media AS iellemij Ellena milta le barggat ja Jubmelij jáhkket. Mælggadav tsaggeieddnen bargaj ja bargo baktu le ådå divtasvuonagijt væráldij viehkedam. Dálla tjuohtejagák Bjørkvikan årru nuoramus bárne ja suv fámilja siegen. Mánájs berus Ellena 68 áhkkova, máttaráhkkova ja máttarmáttaráhkkova li suv gærrásabmusa. Siján le aj stuorra hukso “Bæstas”. Máttaráhkkov Silvia Ellingsen subtsas Ellen le vilá tjielgas ja gájkajt dåbddå, valla le hálvva tjalmijs ja bieljijs. - Vierttip vuodjet suv duok diek Ájluovtan ulmutjij guossáj. Ellen le juohkkahattjaj gieres, soajttá dan diehti gå agev le iehtjádijt huksam ja gieresvuodav vuosedam, subtsas Silvia. Rabás ávvudallam Ålov vásedam Vásse lávvodagá lidjin birrusij 300 guosse dåppet dáppet Ellenav ávvudallamin. Lidjin njálga biebmo, håla, lávllaga ja hávsskudallam. - Tjuohtjejagák hávsskudallamij oassálasstij iehkedisidjaj, subtsas Silvia ja “Bæsta” lij riek gijttevasj sávadusáj åvdås ja diehttelis aj gájkka vattáldagájs Bájkkeavijssa NuorttaSállto Ronny van der Spa aktan fámiljajnis ájggu bisodit sáme bivddimgámáv Bælkkáváren Rudnávuonan Divtasvuonan. Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS Juo uddni bierjjedagá le sån várráj doalvvomin vædtsagijt gábmáj, mij le láhkon Bælkká badjel Rudnávuonan. Gábmá mij tsieggiduváj álgon 1950-jagijn le oalle ja le tjanádum dålusj sáme guollárbåndorkultuvrraj dajn guovlojn, gånnå miehttseluohkko lidjin sierraláhkáj ájnnasa. - Diehtep gábmá ålov aneduváj giessejahkebielen, duola dagu bivddimin, guollimin, viejddimin ja muorjjimin. Li dåssju gallegasj gámá ma li dán muoduga vuona bielen, ja dá rádjáj dåbddåp dåssju avtav ietjá. Dan diehti le Bælkkágámán suodjalusárvvo. Jus åbddimbarggo ij álgaduvá dát ájnas ja hálvva vuorjjás kulturmujtto máhttá láhpput, miejnni Ronny van der Spa. Sån le prosjæktajådediddje, valla sujna le viehkke áhtjestis Anders ja oappástis Linda. - Munji le sierraláhkáj ájnas åbddit gámáv boahtteájggáj, dan diehti gå tsieggiduváj ietjam máttarádjás Anders Amundsen. Anders årruj Bælkkáj Rudnávuonan aktan fámiljajnis 30-jagijn, ja sihke sån ja suv áhkká lijga álgos boahttsusáme svierikbieles, gudi årrujga Divtasvuodnaj. Anders lij muv ádjá Åge Amundsena áhttje ja áddjá muv æddnáj Karin Amundsen. Mannemus nammadum le ednamæjgát Bælkán ja jáhkedahtte gámá æjgát, subtsas Ronny. julevsáme guovdátjijn. Dårjajn Sámedikkes ja moadda tijma væhkálahkbargujn le ulmme åbddit gámáv vaj máhttá vas aneduvvat juohkkahattjas. Sån ájggu gámáv suodjalit, bisodit ja tjalmostahttet åbddima baktu vaj ienebuv aneduvvá. - Sávvap ulmutja dájn guovlojn gámáv vas adnegåhti bivddemij, guollimij ja várrevádtse gudi Bælkkávárev váttsatji juohkka jage, javllá van der Spa. j j Buorre aktisasjbarggo Sån tjadát prosjevtav ájnegis ulmutjin ja lahka aktisasjbargujn Museum Nuortajn, Divtasvuona Museajn ja Árran Uddni gávnnu bisoduvvam kulturbirás Bælkán, mij máhttá tjanáduvvat árra sáme guollárbåndorkultuvrraj, ja mij le registreridum nasjonálalasj kulturmujttodáhtábásan Askeladden, duola dagu goahtebirás, gierggebuodo ja fieksegábmá. Dá kulturmujto ja gábmá aktan dahki sáme kultuvrraduobddágav. Jus gábmá ij åbddiduvá dát kulturvvraduobddák gáhtogoahtá, miejnni Ronny van der Spa. Suodjalibme ano baktu j Dievnastusguojmmebargge Unn-Mari H. Gerhardsen telefåvnåv vásstet sihke dárogiellaj ja sámegiellaj. Muhttijn gå Divtasvuona suohkanij riŋŋgu, de væhttsás nissun vásstet: - Divtasvuona suohkan/Tysfjord kommune. De le dievnastusguojmmebargge Unn-Mari H. Gerhardsen barggamin telefåvnnåváktan duostudagán. Gå gatjádip man diehti suohkanin e agev telefåvnåv duosto goappátja gielajda, sámegiellaj ja dárogiellaj, vásstet oajvve dievnastusåssudagás Ante Martin Eriksen. – Lip barggamin ássjijn, ja muv åssudagán galggap giellaåhpadimev álgadit vaj gájka oahppi åvddånbuktet suohkanav goappátja gielajda, dan diehti gå suohkan le oasse sáme giellaguovlos. - Eriksen subtsas suohkana giellakonsulænnta Britt-Inger Tuorda sjaddá oasse dán bargos. Suohkana háldadusoajvve, Konrad Sætra moalget tjavtja birán le dát sajen ja sivva manen ij la åvddåla dagáduvvam, le barggedille dievnastusåssudagán. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme:Divte Media AS Divtasvuonan, ja le navti aktisasj “prosjæktan” sjaddam ja aj æjvvalimsadjen sámijda ja láttijda. - Divtasvuodna åvddåla vuoset tjielggasit suohkan le kultuvralasj suddadimvuodná. Ja vuoset miján le ållo oahppat nubbe nuppes. Aktan oassálasstep ållo diedoj Divtasvuona histåvrå birra, javllá Ragnhild. Ietjá vissjalis addne Divtasvuodna åvddålin le Hilde Grønbeck Amundsen (41), årrum Elverumaj, valla álgos Stuorgiettes. Sån jådij Divtasvuonas jagen 1993-94, valla le bisodam lahka tjáleduvvam riek ållo kommentára ja ådå diedo. Akta dajs vásij badjel 75 kommentára då biejve, subtsas Hilde – guhti le akta biele rievddadiddjijs. Dat merkaj sån máhttá gáhttit ja tjállagijt gádodit jus muhtema galggin hiebalgahtes kommentárav tjállet. - Le riek buoragit udnátjij mannam, valla lev hasodam ulmutjijt dárogielav anátjit. Mij lip ilá ålos gudi ep sámegielav dádjada, javllá Hilde Grønbeck Amundsen. “Divtasvuodna åvddålij” le dálla biejadum badjelasj tjuohte gåvå. Moadda gåvå ulmutjijs, valla aj gåvå gådijs ja duobddágijs, ulmusjvegas ja æládusiellemis. Aktan diedoj ja kommentáraj le dát sjaddam sierralágásj gálldon Divtasvuona histåvrå birra. Massta riek ålos aj árvon adni. Da moadda sebrulattja båhti nuorttas ja oarjját, sisrijkas ja ålggorijkas. Ja vil ienebu galggi sjaddat... j aktijvuodav sijddabájkijn. - Bajássjaddiv Stuorgietten, muv æjgáda danna årroba ja mujna le fuolkke lahkke bájken. Diedon mujna li nanos tjadnasa Divtasvuodnaj, dættot sån. Hilde le aj vissjalis berajguoradalle, ja le adnám moadda “bájkkebielijt” facebookan, sierraláhkáj Nuortta-Råmsås gånnå sujna li ållo berraha. Divtasvuodna åvddålij le sån biedjam ållo dålusj gåvåjt, ietjas tjoahkkes ja Magdalene Normanna valjes vuorkás. Gåvåjda duoddi diedojt mij ja gudi li gåvån, jus dav diehtá. Ja jus ij dav diede, de máhttá liehket muhtema gudi diehti, gudi máhtti tjoavddet ja duoddit. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS/Adrian N. Mikkelsen - Vuojnnám lev moadda dákkir muorajt sihke váren ja bájkálasj vádtsembálggájn Hábmerin ja Divtasvuonan. Vuojnnám lip muorajt, valla ep la rat dádjadam ma lidjin ja ep le dåbddåm dajt merkajt. Midjij lij ållu amás, subtsas Andersen, gut gåhttju várrevádtsijt kámerajn ja GPSajn diededit jus vuojnni dájt oabme, valla lassjes biehtsemuorajt. Tjiegadum máhtudahka Vuosstebielen sámijda, ládde bárkkij divna muorav jali lággij muorajt, valla sáme válldin dåssju guolmmasav. Danen de nielljatjuode jage vuoras muora ietjas subttsasav uddni subtsasti. - Vuostasjamanuensis Jostein Lorås Nesna allaskåvlån nrk.noaj subtsas akta vihke manen dát máhtudahka le tjiegadam le soajttá dan diehti gå bárkkotjoahkkim lij hæjosvuohtaj tjanádum. - Ep rat majdik diede dán birra, dan diehti gå uddni ij la árbbedáhpe tjanádum bárko adnuj. Ij la aktak gut máhttá dán birra subtsastit. Láttij kultuvran le bárkkolájbbe hæjosvuohtaj tjanádum, javlla Andersen. Bárkko le mælggadav sáme kultuvran aneduvvam. Bihtámsámegiella guovlon li bárkkummerka muoran ma li 2800 jage vuoras. - Danen dåhkki dåssju várodit bárkko sáme árbbedáhpáj gullu. Sæmmiláhkáj gå moadda ietjá ressursa ma li luondon ájgij milta tjuohpaduvvam. Ietjá arktalasj álggoálmmuga lij aj bárkov ávkástallam. Luonosvákken le manemus bárkkim tjáledum jahkáj 1888, ja vuojnunagi dan dagáduvvam Lávggobadán ja Svierigin, subtsas Andersen, gen mielas le riek suohtas vásstádusáv gávnnat. - Åvdebut bæggalin eldagisáv, valla dálla le gávnadum siján gudi bárkkijin lij stuorra máhtudahka muorra birra ja suodjalin muorav gå dåssju guolmmasav válldin avta bieles muoras, subtsas Andersen, ja jáhkká várrevádtse máhtti muossádimev oadtjot. Etnologa ja rádevadde Árranin, Lis Mari Hjortfors le oassálasstám prosjevtan, mij la jådeduvvam vuostasjamanuensis j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte Media AS oajvvehásstalusá giela gáktuj. -Tjielgadime oajvvevuorodime li sámegielaj addne, sámegiela adno, giellafágalasj åvddånibme ja Sámedikke roalla ja mierredimfábmo giellapolitihkan, Sámedikkediedádus sámegiela gáktuj galggá Sámedikke nævvon gå åvddålijguovlluj galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet, ja danen le ájnas jut nav moadda giellabirrasa dagu vejulasj li bessam ietjasa hásstalusájt ja ájádusáj boahtteájggáj åvdedit, javlaj Jåma. Ájádusájt, reaksjåvnåjt ja oajvvadusájt galla oattjoj sijájs gudi båhtin, gudi ettjin dåhkkida Sámedigge ij lim dålkåv tjåhkanibmáj gávnnam, ja jut julevsámegiella le giellasuorggen gåhtjoduvvam giellatjielgadimen. -Mån lav suorgganam ja vargga tjierrov. Man åvdås lip mij rahtjam divna dáj jagij. Lip mij ruopptot 50-jagijda, usjudij akta gulldaliddje. Jåma tjielggi lidjin navti tjállám váj bargov álgedit. Sån le rámpudam nuorajt Divtasvuonan gåktu li gielav adnegoahtám ja Sámedikke fálaldagájt adnám. -Dá nuora lij oadtjum sámegielav gullut tøff ja vuosedij prosjæktaj NuorajTV, mij dálla galggá oarjjelsáme dáfon gæhttjaluvvat. Jåma miejnnij vuorrasijn le stuorra máhtukvuodav, majt ij dåhkki ájádallat universitehtagráda gáktuj. -Mij hæhttup adnet vuorrasijt ienebut, ja oattjoj vásstádusáv. -Guhti tjuovvu jus suohkan gåtset sijá vælggogisvuodajt? Gåk dille le uddni le suohkan mierredam gádodit giellavirgev skihppijsijdan Gásluovtan ja sámemánájgárden, javlaj akta gulldaliddje, guhti oajvvadij lagámusá máhttin liehket bærrájgæhttje ja diededit makta suohkan vuorbástuvvá giellabargojn. Ietjá oajvvadus li vaddet fylkkamánnáj fámov gåtsedit giellalágav. Jåmå sidáj ådå sámegielagijt. -Le gus ulmme gájka galggi sámástit jali muhtem gallegattja viehka tjiehpe sjaddat. Bierriji gus gájka Vuonan vehi sámegielav buktet ja galgaluluj sámegiella bákkulattjan sjaddat skåvlån. Dási Sámedigge dárbaj vásstádusájt. Galggá ieneplåhkoálmmuk sámegielav adnuj válldet, jali le gus dat dåssju identitehttaj tjanádum. Gatjádav váni vásstádusáv vaddemis. Álmmugijn rádudallap, javllá Jåma guhti oajvvadij dåssju fantasia dat ráddji gåktu máhttá gielav åvddånahttet. Akta sijájs guhti lij boahtám subtsastij sån sámegielav åhpaj esski 10. klássan. -Ij le goassak ilá mannet álkket, valla galgaluluj viehka ålov vuorodit skåvlån, váj oahppe li gárvvása nuorajskåvlån alla dásen låhkåt, oajvvadij sån. Aj stipenda nuorajda, fálaldagá bo arrásijda huvson ja gájkaj gålmåj gielaj dásseárvvo lidjin ássje ma låggniduvvin. -Sámedigge bierri vuojnnet julevsámegiella le ájtedum ja dárbaj suodjalusáv, javlaj akta gulldaliddjijs. Ietjes vas visjåvnåjt, strategijav ja ulmijt åhtsålij. - Vuojnnet dagu gájkka dåssju gålkkå tjanástagá dagá. Hæhttu aktijdit ja juogadit fámov. Moadda aktøra li. Uddni ij gávnnu makkirlágásj bærrájgæhttje jalik gujttimsadje ja álmmuk le asjmen gå ij diede gejna válldet aktijvuodav. Ij le tjielgas ja bierri tjielgaduvvat gænna le åvdåsvásstádus massta. Oajvvaduváj aj Sámedigge bierrij ienep seminárajt ásadit váj giela vuojnnusij buktem ja dádjadus jut dat le ájnas nuorajda aj boahtá. Árran le guláskuddaminstánssa ja galggá tjálalasj guláskuddamjavllamusáv buktet åvddål biehtsemáno 1. biejve. Direktørra Lars Magne Andreassen návti javlaj: -Uddni le njuolgga ieridisá gåktu giela giehtadaláduvvi. Galggi avtaárvvusattja ienni gå sæmmilágátja. Ájnas le duosstat javllat smáv giela vieleduvvi. Julevsámegiella le ájtedum ja bierri dåhkkit gielajt iesjguhtikláhkáj giehtadallat sisKálattjat. Ulmme le giela galggi dásseárvvusattjat åvddånahttet, oajvvadij sån. jj j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen/Geir O. Smelror Gåvå: Hannah Prescher/Geir O. Smelror Jårggålibme: Divte Media AS/Jørgen Kintel ságastip ássjijt ja buorrel áhkáj ássjijt tjoavddep, javlaj suohkanoajvve, åvddål gå sávaj gájkajda buorre ja hávsskes ávvudallamav. Inga Karlsen ja Divtasvuona Demenssiebrre almmudij girjev ”Sáme biebbmo vuorrasijda” ja fállin biebbmomájstátjav Árranin. Biejvve låhpaj mæssojn Ájluovta/Ájlátte girkkon girkkokáfajn ja gáhkoj Árranin. Gásluovtan lij suohkanstivrrahuonaj rádevieson gárves ávvudallamijda. Juska lidjin dåssju birrusij guovtelåges tjåhkanam de bessin gullat sámelávllagijt, hålajt ja káfajn ja gáhkoj hávsskudallat. Suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen håla baktu nammadij man ájnas le Divtasvuona suohkanij oassen liehket sáme giellaháldadimguovlos ja suohkana visjåvnnå le ”Guokta kultuvra, aktisasj boahtteájgge”. -Divtasvuonan le Árran julevsáme guovdásj sierralágásj ja ájnas sáme giela ja kultuvra dilláj, ja le álggorájes åvddånam máhtudakguovdátjin. Suohkan ja Árran aktan máhtti ájn boahtteájggáj sámegielav ja kultuvrav nannit, nammadij sån. –Sjaddup buorebu mielos ságastit ássjijt ja ij hárrut nievres ássjijda. Ij buorrevuohta dassta sjatta, låhpadij suohkanoajvve hålastis. Håla mannela åvddånbuvtij Karl Edvard Urheim lávllagav ”Nuorttobiegga” Inghilda Tapios. jj Álmmukbiejvvehålla ja rahpam vájaldamvuosádusás Divtasvuona suohkanoajvve baktu Tor Asgeir Johansen. Oalges bielen, direktørra Lars Magne Andreassen, gåro bielen Samuel Gælok ja Lis-Mari Hjortfors. Nasjonaldagstale og åpning av vandreutstillinga jj j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme:Divte Media ASGidájt gå iellem ællá ... Geográfalasj guovllo mij válljiduvváj prosjevtan lij Måsske ja Oarjjevuona oarjjebielle gitta Vuodnabahtaj. Diehtovadde li tjalmostam sijdajt Måsske, SisVássjá ja Vuodnabahta. - Dárbbo le læhkám gártjedit mij guosská geográfalasj guovlluj vaj dåhkki giehtadallat dáv prosjevtav buoremus láhkáj, subtsas Urheim. Tjårggidumbarggo le báddidum jiednabáddáj ja diehtovadde li læhkám Mikal Urheim, Kaja Andersen, Marta Nystø, Kari Johnsen, Eldbjørg Klingan ja Laila Spiik (Svierigabieles). Mikal Urheim, Kaja Andersen ja Marta Nystø li oarbbena gudi li bajássjaddam Vuodnabadán. Subttsasa tjanádum bajkijda histåvrålasj ja árbbedábálasj árvojn li tjårggiduvvam gåvåjn ja Mikal Urheim le subtsastam gåvåj milta. Subttsasa guovlojs loavddet aj várrebájkijt lahkusin: Njallajávrre, Måskåsj, Læjbbá ja gitta Rávddaj lullen. Mikal Urheim subtsas aj oasástallamis Svieriga biele Vájsáluovta sámij ja Oarjjevuona ja Rudnávuona sámij gaskan. Dát oasástallam ja ietjá dile iellemis Oarjjevuonan le gåvviduvvam prosjevta oajvvediedádusá 38 bielijn ma li tjáleduvvam julevsámegiellaj Mikal Urheima baktu. -Bårggemáno mannegiehtjen årrujma várráj Njallajávre lahkusin. Gålmmå biejve subtsastij áhttjám subttsasijt ma gulluji iellemij váren boatsojsujtojn, ulmutjij birra gudi akti viessun ja doaro ájges – báhtariddjijtrafihka birra ja sierraláhkáj suoma merrakaptæjnna Ålandas guhti hávveduváj Dujskajs ja jámij váren, javllá Erling Urheim. -Ejma oattjo tjadádit gájkka majt lijma ájádallam. Sihke ájgge ja ruhtadoarjja li ráddjidum, javllá Urheim. Ja sån le juo álggám ájádallat ådå ja stuoráp prosjevtav, aj dá bále aktan áhtjenis Mikal Urheim. -Dalloj galggá iellem váren liehket oajvvetiebmán, gånnå láttakkultuvra tjalmostahteduvvá. Boatsojsujtto sjaddá aj oasse prosjevtas, subtsas Erling Urheim, guhti le åhtsåm ruohtadårjav Sámedikkes ja doajvvu jåhtuj boahtá j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media A Vuosádusá tiebmá lij sjaddo/ åvddånahttem. Ja dán nissunij ij le vuojnnet álldar hieredus sjadduj ja åvddånahttemij. -Mij lip viehka mihá iednes gå doajmmá ja ij vuollána, javllá niejddas Åse Haraldsen. -Le nav ávon luonnduj ja máhttá namájt divna låttijda ja tjáppa giedjegijda. Åvddål tjuoldij stuorra gåvvåtjuolldema hærvvan almulasj bájkijda. Manemus ájge le dåssju smáv tjuolldemijt dahkam áhkkovijda divrre- jali låttemotijvaj, subtsas niejdda. - Manen sidá sámegielav oahppat? -Muv boadnjásj, Harald Haraldsen lij dálkudiddje ja bajássjaddam Divtasvuonan. Vuohpam bajássjattaj «Svartholan». Ettjin goassak skámo diehti sámásta, subtsas Hildur, gut miedet gássjel le ådå gielav oahppat. Valla j guhtta mánáj, áhkkon ja máttaráhkon le sån suv dåjmalasj iellema tjadá hárjjánam ráhtjat. - Ådå ássjijt oahppat le aj vuojnnamhárjjidallam, måjut sån. Dragstunan li moadda sujttára gudi sámásti, Hildur máhttá sijá máhtudagáv ávkkit. -Le hávsske gå mánájgárdde ja skåvllå båhti midjij lávlutjit, lávllu sihke dáro-, iennils- ja sámegielaj. Årro siegen lávludi, subtsas Krogh. Dan láhkáj máhttep javllat Hildur Haraldsen le åvddågåvvån moaddásijda. Ulmusj ajtu guovte soabbáj vijssu, ja ájn vásuk. jj jj j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Kuorak, , Vadnem, Habrel, Sliedda, Goango, Vadnem, ihkap Hugo Kalstad hålaj julesáme boatsosujto birra Nuortta-Sálton åvdep dijstagá viek buorre semináran Árranin, ierit ietján ietjas fámilja guhkesájggásasj tjanos guovlo boatsojsujttuj. Sån le iesj árbbedábes berustáhttjám, ja sujna li boahttsu Vuollnán Divtasvuonan. Birgit Labba (o.b.) aj árbbedábev åvdet. Fámillja le boahttsuj barggam guovlon 1950-lågo rájes. Labbav svájnnasin. Moadda jage åvddålijguovlluj lij Heikka Labba ja suv fámillja sij gudi æládusáv åvdedin. Labban lij boatsojsujtto dáppe gitta jahkáj 1934, gå Bálágij jådij. De lij boatsojlåhko lassánam. Vadnem-fámillja lidjin ietjasa boahttsujt lárkkam juo jagen 1926. Ja sij lidjin dat ”ieme” julevsáme boatsojsujttojuogos mij guhkemusát jårkij. Oarjjevuona tjield boahttsu báhtsám, madi Kalstad-fámillja ja John J. Langås (Vadnem) moadda jage dåjmadin 6-700 boahttsuj ma lidjin dálvveguohtomin Hábmerin ja giesseguohtomin Mørkvatn tjielden. Boahttsulåhko gal unnoj manenagi. John i Langåsen hiejtij jagen 1965, ja sæmmi jage lidjin Karl ja Nils Kalstadan dåssju 80 boahttsu vil. Oanegasj mannela såj aj hiejtijga, ja árvvedip sulle 1970 lij árbbedábálasj julevsáme boatsojsujtto Valla ællim ållu nåhkkum boahttsujs Hábmer ja Mørkvatn tjieldijn. Svænsska Guttorm Labba fámiljanis dajt ávkkij. Labba lij åvddåla Nils ja Karl Kalstad åvdås ræjnnuham, ja jagen 1970 lidjin sujna 700 boahttsu. Dát fámillja ájn boahttsuj barggá dáj guovlojn. j j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte Media AS/Jørgen Kintel Bæssásjiehkeda oassálasstá Árrana direktørra Lars Magne Andreassen Sámi Grand Prixa finálan. Juojgga majt galggá åvddånbuktet la hievedus vuodnaálmmugij Tjuojalvis la oasse stuoráp musihkalasj prosjevtas “Vuonaga” majna aktan barggi Johannes Formanowski Gásluovtas, Anders Skoglund Kristiansen Hábmeris ja Anders Øgsnes. Julevsáme guovdásj Lulesamisk senter Sihtá Troilltampav jåhtuj oadtjot Vuostasjvuosádus Lokstall1’an. Áhkká -Prosjækta la vuosádus mij la subtsas vuodnaálmmuga birra – sámij ja láttij manno árbbedábálasjiellemis udnásj råhtos iellemin. Ja juojddá ietján duodden. Gájkka le iesjbuvtadum, lahkke sámegiellaj (Lars Andreassen) ja dárogiella tevsta (Johannes Formanowski) ja instrumenta tjuojalvisá mujsta, subtsas Anders Øgsnes. Ja boahtte dálvveávvudallamvahko Áhkkánjárgan sjaddá Áhkká vuostasjvuosádus Lokstall1’ån. Valla juo dálla lij báhtja gárvedime ja buvtadime majt galggi åvddånbuktet, Anders Øgsnesa studion. - Vuostasj tjuojalvis mij le gárves buvtadum le “Vuodna”, gånnå Lars M. Andreassen juojggá Divtasvuonav, javllá Øgsnes. Tjuojalvis bådij finállaj, ja le dálla akta guhtta finálistajs Sami Grand Prixan. - Mån lav iesj buvtadam ja tjuojalvisáv spellam vehi bájkálasj viehkijn Jan Erik Stenas (sax) ja Tim Skau (Bass), goappátja Áhkánjárgas, javllá Øgsnes. Vuostasjvuosádus Dálvveávvudallamvahkon sjaddá liehket sihke gåvvåvuosádus, tevsta ja musihkka. - Sávvap Frank A. Jensenav oadtjop tevstajt åvddånbuvtátjit. Iesj lav mån arvusmahtedum suv girjijs, sierraláhkáj girjes Lengselens år, javllá Øgsnes. La Árrana direktørra gut galggá Nuortta-Sáltov ja Nordlándav Sami Grand Prix gilppusin åvdedit, mij ásaduvvá bæssásjiehkeda Guovdagæjnon. - Sidáv ålles guovllo luluj musikálalattjat luluj åvddånit ja niegadav Troilltampenav juolgij nali oadtjot vas, buorak luluj jus lij sáme profijlla ájn de vil, muhtem lágásj musihkkafestiválla, subtsas Andreassen. Suv mielas ij la gássjelisvuohta liehket sihke sáme institusjåvnå direktørra ja sæmmi bále musihkajn barggat. -Munji la ållu dábálasj. Musihkka la oasse mujsta majna iv máhte hiejttet juska lav oadtjom ådå virgev, javllá sån. Dálla hasoduvvi gájkka jienastit tjuojalvisáv Nuortta-Sáltos Sami Grand Prixan, mij ásaduvvá bæssásjiehkeda. - Sij gudi tjuojalvisáv lijkkuji bierriji jienastit, javllá sån guhti aj ájádallá skierrov dahkat dá jage. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Luonndoiellem kulturmujttoduobddágijn Jårggålibme:Divte 2002. Bårggemánon 2007 Rádjábálges almulattjat rabáduváj. Dat rájes le læhkám avtaraják åvddånahttembarggo. Dálla ájggu gæhttjaladdat låvdagoadev muoras (Risstin-låvda) muhtem sajijn bálggá milta. Prosjækta, gånnå le mierre 324.000 kr, le aktisasjbarggo Divtasvuona suohkana ja Anne Kalstad Mikkelsena baktu, guhti le Risstinloavddagav åvddånahttám. Nordlánda fylkkasuohkan le prosjevtav doarjodam 130.000 kråvnåj, STH-ráde 100.000 ja Divtasvuona suohkan 94.000 kråvnåj. Åvdutjis li gålmmå dåbe tsieggiduvvam vuona bielen bálggá milta. Dá giese guokta Risstin-loavddaga várráj doalvoduvvin, Anders-gárde guoran ja Muvrrajávre lahka. Svein Berg le jådedum bargov váren dá giese. Sån le aj læhkám ájnas bargon Rádjebálggájn moadda jage. - Sihke loavddaga ja vuorkudagá buvtaduvvin Vuodnabadán ja háleduvvin helikopterijn. Majt vierttip dahkat le guolbev ja vuonájt biedjat. Muorrabiergas le juo sajen, javllá Berg. Ratjik Gásluovtas jáhkká Rádjebálggán li stuorra vejulasjvuoda. - Rádjebálges tjadná guokta rijkajt ja gålmmå kultuvrajt aktij, ja hiebadahttá vaj ienep ulmutja bessi ávkálasstet dav valjes luonndo- ja kulturhiståvrålasj duobddágav mij le váren. Bálggá li buoragit mierkkidum ja máhtti aneduvvat giesse dálvve. Dálla lip aj oadtjum ådå ja rievddadum kártav, subtsas sån. Stig Eriksen le låvda-prosjevta jådediddje. Sån nannusit jáhkká prosjækta sjaddá oassálasstet ælládahttemij kulturduobddágis ja ekonomalasj árvvoháhkuhibmáj. - Vuosedime baktu dajs kultur- ja luonndoárvojs bálggá duobddágin, de gæhttjalip berustimev båktet luonndoiellemij guovlon. Jus kulturmujtojt bárrusij oadtjop, oassálasstep aj bisodittjat dav diedov mij gullu birrusij. Barggap duodastahttemijn bálggá histåvrås, dajt bátsudisájs ulmutjijs majt vilá máhttep vuojnnet, ja dav diedov dajsta ja daj birra gudi li årrum dánna, javllá Eriksen. tsieggimdábijt histåvrålasj ja anedum vájaldimbálggájda buorre láhkáj. - Risstin-låvda vuodo le árbbedábálasj låvda, sæmmi båttå gå aktit udnásj dárbojt. Prosjækta máhttá dan diehti oassálasstet sihkarastátjit ja åvddånahtátjit sáme árbbedábálasj diedojt sáme tsieggimvuogij birra. Dá li tsieggimvuoge ma li gáhtomin, miejnni Stig Eriksen. Divtasvuodna ja Nuortta-Sáltto le árbbedábálasj sáme duobddák, gånnå sáme li viessum ællosujtos, guollimis, bivddemis, ednambargos ja tjoahkkeæládusájs. Tsiekkadusá ja årromsaje dålen lidjin hiebaduvvam dalusj iellemij. Låvdagoade, gámá, skiejá ja njalla lidjin dábálasj sáme tsiekkadusá. Valla diehto daj birra ja ano birra Nuortta-Sálton le vargga gáhtum. Dát le vuosstebiellen sáme guovlojda svieriga bielen rájás. Jus maná bijtám- ja julevsáme guovlojda svieriga bielen máhtá vuojnnet dålusj tsiekkadusá li åbddiduvvam ja várajda váldeduvvam. Duodden moadda ådå sáme tsiekkadusá aneduvvi. - Prosjevta vuodo le lahkavuohta luonnduj, sáme kulturduobddága ja sierralágásj luonndomuossádime. Sæmmi bále sáme tsiekkadusá sjaddi bájnnit duobddágav ja vuojnnusij boahtet riekta láhkáj. Gå dålusj árbbedábe aktiduvvi ådå dárboj de jáhkkep dát dárkes identitehtav åvdedittjat, tsiekkadusáj baktu lahkabirrusin. Prosjækta navti oassálasstá soapptsomav åvdedittjat sáme arkitektuvra baktu, hæjttá Eriksen. jj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Gåvvå: Tysfjord ASVO Jårggålibme: Divte Media AS/Jørgen Kintel Divtasvuona ASVO DivtasvuonaASVO álmmuk-varresvuodavtjalmosti Vaddá gievrap vuosstálasstemfámov viessomvuohkeskihpudagájda, miejnni sån. Ja jur dav le Divtasvuona ASVO åvdedam manemus jagijt. Ådå lásjmudallamguovdásj rabáduváj birrusij gålmmå jage dássta åvddåla ja tjaktjaj sihti stuoredit lásjmudallamguovdátjav. -Dánna sjaddi aktisasj lásjmudallama duola dagu spinning, aerobic ja dánssa dan láhkáj sjaddá sadje ienep addnijda, javllá Ráhka. Suv mielas bierriji ulmutja vuojnnet álmmukvarresvuodav stuoráp aktijvuodan. -Guovlojn dárbahip ulmutja ma lij varres ja dåjmajn. Mij gájkajt dárbahip, gånnå juohkkahasj la ájnas váj guovlobájke galggi liehket jådon, javllá sån. j Varresvuodafágalasj åvddånahttembarggo Åvdep suohkandálkudiddje Stájgon, Fred Andersen barggá uddni Árran Julevsáme guovdátjin rádevadden ja varresvuodaåvddånahttema ja skihpudakduostodim bargo ja kurativ giehtadallama gaskan. -Tjuovgadiv álmmukvarresvuodav ja tjalmostiv dasi mij vadda buorre varresvuodav ja organiserik álmmukvarresvuodabargos. Vuojnnep álmmukvarresvuodav ållesvuodan dálkudime ja vahágahttemij vuoksjuj. -Le gus sieradus álggoálmmugij ja dáttjaj gaskan mij guosská vádá skihpudagájda? -Moattelágásj faktåvrå gávnnuji ma aktan li buorre jali nievres varresvuohtaj berustahtek tjerdalasjvuodas. Sæmmi båttå vuojnnep sosiálalasj ja kultuvra dilev. Valla dutkama hárráj le ájnas gradederiduvvá, rasisma muhtem mærráj gávnnu ja vil uddnik dáhpáduvvá. Valla dát rávkká ållu ietjá lahkanimev ássjáj, javllá Fred Andersen. Boahtte tjåhkanibme le moarmesmánon ja dalloj tjalmostuvvá suovastim hiejttem. -Fred Andersen la gávnadus ja mij hálijdip suv adnet nav guhkev gå sujna le máhttelisvuohta, javllá Beate RáhkaKnutsen. -Sån la vuogas ålmåj, gev le álkke dádjadit ja sujna l ållo máhtto. Mij ásadip tjåhkanimijt biejven ja doajvvop ulmutja máhtti tijmav siesstet tjåhkanimijda. Le rabás gájkajda. Álmmukvarresvuodaorganiserik. Divtasvuona ASVO tjalmosti álmmukvarresvuodav ja fálli seminárav ja lásjmudallamkårtåv, sihke barggijda ja gájkajda gudi buorre varresvuodav gåtsedi. Árrana rádevadde, Fred Andersen lågådallá álmmukvarresvuodabarggo birra. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Divte Media AS/Adrian N. Mikkelsen j Ålles Nuorttarijkas j Njunnjusjbarggo sáme medijav aj, dan diehti gå tjálli ássjij birra ma åvdedij duodas gåvvidimev “Jalla sábme”. Vuodon Hivanda tjállusij lij gå soames bæggalij sáme vierttijin besat árbbedábálasj sáme biktasijda tjágnat militeran ja doaron. Dassta sjattaj tjállusa sihke Vuona ja Svieriga pressan. “Vuona sáme gájbbedi” sáme árbbedábálasj biktasijda gárvvunit doaron. Gájbbedip? Ep. Akta sábme gájbbet... guhkálasj oasse dán ássjen le gå tjabu sáme media ij nagá luohpat tjállemis dakkir ássjij birra gånnå ájnegis jalla sábme gåvviduvvá... Tjallá Hivand. Sáme ålmmå dássádusåvdåstiddjen . Ij la guossak åvddåla Konferánssa Råmsån ájggu sáme ålmmåv gåvvidit ietjá láhkáj. - Mij la ájnas sunji, majt barggá, majt miejnni? Sávvap dættodit sáme ålmmåjt Dássádusoasálassten – juohkusin gænna le ållo åmastit jus dássádus lassán, ja juohkus mij máhttá ietjastis vaddet nannitjit ietjasa ja nuppij dilev. Gullu moadda dásijn rájáj rastá, sámij sebrudagán ja berrahij sissnela. Ájggop ålmmåj hásstalusájt ja tjehpudagájt duon dán bæjválasj vidjurin gehtjastit. Duola degu varresvuodav, bajássjaddamdilev ja barggoiellemav, tjáledum le gåhttjomin. Konferánssa dættot åvddånahttemav, máhttelisvuodajt ja aktisasjbargov, ja gåhttju sáme politihkkárijt ságastallamij konferánsa giehtjen. Dajn 11 álgadiddjijs li guoradalle, politihkkára ja ulmutja ålles Nuorttarijkas ma juohki ietjas vásádallamijt ja ájádusájt. Sjaddá aj hávsskudallam árbbedábálasj ja ådåájggásasj láhkáj, ja nuorttarijkalasj sáme dássádusguddnebálkka juogaduvvá. Tjåhkanime ja konferánssaoajvve le viddnudakrádevadde Johan Ailo Kalstad (34), gænna li berraha Divtasvuonas ja Hábmeris. Konferánssa hiehpá juohkkahattjaj gudi barggi sáme gatjálvisáj, dássádusájn ja avtaárvvusasjvuodajn, almulasj suorgen ja iesjmiellusasj organisásjåvnån. Diededime ájggemierre le gålgådismánno 1. Biejve, subtsas Marie Helenedatter Aarbakke. ILLUSTRASJONSFOTO Gåvvå/foto: KITTY SKAPALEN “Jalla sábme” Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme:Divte Media AS Politihkajgasskasasj semalasjvuohta Måsskerahte hárráj Politihkajgasskasasj semalasjvuohta Måsskerahte hárráj Rahte Måsskåj le vuona álmmugijs årrom rávkalvis ja le duolla dálla ássjen læhkám maK´emus 50-60 jage. Suohkanstivrra Divtasvuonan joarkká dal ássjijn ja gåhttju guovlulasj ja stáhtalasj oajválattjat rahteássjev vuorodittjat rudáj hárráj. - Dát la prinsihppaássje, le stuorra semalasjvuohta formannskáhpan barggat rahte åvdås mij manná vuonagáttev Ájlátte ja Måsske gaskav, álgadij suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen gå ássje suohkanstivran giehtadaláduváj dijstagá. Valla bájkálasjpolitihkkára suohkanstivran ettjin formannskáhpe árvvalusájn duhtada, valla sihtin doarespolitihkalasj rievddadimoajvvadusáv ja moadda argumenta bievddegirjjáj tjáleduvvin ja mierreduvvin. Jan Einar Pedersen (TPL), Edvard Olav Stenbakk (Ap) ja Filip Mikkelsen (aktisasjlissta) lidjin ávkástallam båttåtjav tjåhkanimes tjielgastahtátjit ja tjielggitjit mij sjattaj avtajienalasj mærrádusán. Lidjin moadda argumenta tjáledum. Rahte Måsskåj vaddá ådå máhttelisvuodajt luonndoressursajt ávkástallat (fábmoressursa, merraressursa ja jus soajttá minerállaressursa) ja rahpat besalvisáv boandás luonndoguovlluj mij máhttá buoredit máhttelisvuodajt manno- ja turissmaæládussaj. Oajvvadusán le dættodam Måsske ja ietjá vuona bájke lij ájnnasa bisodittjat ja åvddånahtátjit julevsáme árbbedábijt ja viessomvuogijt, duodden le bájkkásasj årrujn gájbbádusá buorre dievnastusfálaldagájda sæmmiláhkáj gå iehtjádijn sebrudagán. Gudi oajvvadusáv buktin dættodi jut almulasj oajválattja li moaddi moalgedam badjásasj sávadusáv bisodit ja åvddånit årudagáv Oarjjevuonan ja Måsken. Oajvvadus ja avtajienalasj mærrádusán Divtasvuona suohkan gåhttju sihke guovlulasj ja stáhtalasj oajválattjat vuorodit rahteprosjevtav Måsskåj rudáj hárráj. Álggoprosjevtan mij ålliduváj árat jagen 2011, viddnudahka Sweco AS tjoahkkájgiesij rahte fylkkarahtemierij milta vuonagáttev Ájláttes Måsskåj luluj mákset 377 millijåvnå. Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte Media AS Sáme kultuvrraárbbe Moattes, aj ruossjaga, tjadni sáme kultuvrav boatsojsujtujn, valla lisj dávk lagábu kultuvrav duodjáj tjadnat. Duodjuhit ja duojev adnet le ruohttsodum sáme kultuvrraj ja la sierraláhkáj identitehttaj tjanádum. j Ruossjaga riek berustin ja lijkkujin julevsáme dájdalasj oassáj. Badjelasj 100 bájkálattja oassálasstin juohkka slája gåvåj, máleriaj ja ábnasdájdaj. Fáron Divtasvuonas lidjin duodjebuvta duola dagu káffavuosa, fáhtsa, náhkkegahpera, gápptegahpera, mánágábmaga ja vuoddaga ja ave. - Ejma máhte nav ållo duojev buktet, valla oahpásmuvvin gåjt duojijn, javlaj Per Arne Ráhka. Ittjij slipsajn boade, valla bádderiggasijn boahttsutjoarves, sáme motijvaj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS/Jørgen Kintel gáhtu, javllaba Anna ja Ingar, ma vuostásjbále subtsastallin ájádusá birra NRK Sábme Ådåsijn åvdep jage javllamáno. Rabás gájkajda Svieriga Sáme Rijkkasiebrre fálli kursav sáme nissunijda oasesájádusájn Norr- ja Västerbottenin. Prosjevta namma le Sápmi Business Bootcamp ja Pia Huuva la prosæssajådediddje. -Sáme nissuna li dåjmalattja ja dárbahi juojddáv barggat ja dáv fálaldagáv váj barggo máhttá joarkket åvddålijguovlluj, javllá Pia Huuva. Bootcampa (majt máhttep buohtastahttet hieredusláhttojn) vihpá vihtta biejve Jåhkåmåhken 2012 moarmesmáno, gånnå jådediddje Ella Carin Blind ja prosæssajådediddje Pia Huuva subtsastibá sjaddi vuosedit åvddånimvuogijt gåktu oadtjot buorre buktagijt. Pia Huuva subtsas ahte e sjatta barggat viddnudakplánaj ja dokumentaj. Dánna sjaddá rahtjamus ja lásjmudallambiktasa. - Jus dujna le buorre ájádus majt sidá gæhttjalit de oattjo dán bootcampan iehtjádijs ájádusájt ja oajvvadusájt. Mij joarkket bargojn. Sihti sáme nissuna ma oassálassti válldi ájádusáv fáron, valla muhttijn le buorre ierijda biedjat dav ájádusáv ja barggat ållu ietjá ássjijn, váj oattjo åtsådallamijt majt válldá ruopptot ietjas bargguj. -Mijá visjåvnnå le ahte galggá sjaddat jahkásasj dáhpádus. Ájnnasamos le ahte sámenissuna máhtti værmádagástisá vijdedit, aktan barggat, oahppat nubbe nuppev dåbddåt ja vuojnnet gåktu ávkástallat buoremus láhkáj váj máhtti vuobddet ienep buktaga ja dievnastusá majt máhtti fállat, javllá Pia Huuva. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme:Divte Media AS/Jørgen Kintel Herva li ruopptot anij hervajt ienebut gå dáttja dájn guovlojn, dát lij miellagiddis ja sihtiv gávnadit ienep dán ássje birra. Árbbedábálasj silbba la vargga gáhtum dán guovlon, valla Svieriga bielen la galle árbbedábálasj silbas ja ietjá hervas, subtsas Kolsrud. Suv oahppobájkke la læhkám Svieriga bielen. Oabme tjanástagájn rijbat sån adnet miellagiddis luondoábnnasijt dagu njoammel- ja oarreskittev ja adámav boahttsus ja dan láhkáj hábbmit juojddá ådå boahtteájggáj. Lis Mari Hjortfors ja Viktor Paulsen lijga libjjamvuosádalle, ja guottijga hervajt ja libjajt. - Mujna le læhkám buorre viehkke Lisas Divtasvuona ASVOs gut la muv viehkedam aktidit skittev ja libjajt , gijtto sunji. Libja lij sihke ålmmåjda, nissunijda ja mánájda, tjabu nuora lij berustahttjám libjja anov luondoebnajs, javlaj Kolsrud, åvddål fálaj gæhttjijt vuosádusáv gehtjatjit. Buvtajt máhtá rávvit njuolgga hábmáris dajda gudi sihti oastet. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Divte Media AS ja åvddånahttemav sjiehtadusáv Scott Polar ResearchajnCambridgan, Englandan – dan mannelaAllaskåvlåjn Bådåddjon (HiBo) ásadittjatálggoálmmuk dutkaminstituhtav Ájluoktaj.- Dát le viehka sierralágásj sjiehtadus. Iesjiv diede ietjá allaskåvlåjt ma li dákkáraktisasjbarggoprosjevtav sjiehtadam,javllá Sætra. Suv mielas máhttebaAllaskåvllå ja Árran dán sjiehtadusá baktualla máhtudagáv oadtjot ja nubbe nuppevávkástallat, gasskasasj ávkken.Nordlánda fylkkasuohkan le aj Árranijnsjiehtadusáv dahkam, oasseruhtadimijnprosjæktabargguj. Fylkkasuohkan le áttjak400.000 kråvnåv juollodam prosjæktaj“Åvddånahttem álggoálmmuk dutkam-instituhtas”. 100.000 juolloduváj sæmmiprosjæktaj jagen 2007. Konrad Sætra ij ájgo prosjæktadiedádusásisanov ilá dárkkelit gåvvidit, åvddål gå legárvvásin, valla åvdutjis diehtep Árranájggu fáhkabirrasav åvddånahttet ådåmáhtudakbarggosajij.- Diedádusán gæhttjalip ásadime jadåjmadime sisanov konkretiseritboahtteájggásasj dutkaminstituhttajÁjluovtan. Dutkam, åhpadibme,árvvoháhkuhibme ja åvddånbuktem sjaddiriek guovdálasj ássje. Ájggop aj campusavÁrranij – gånnå studenta bessi oanep jaliguhkep ájgev årrot, javllá Sætra – guhtidættot Allaskåvlån Bådådjon le fágalasjoajvvevásstádus dassta mij Ájluovtangalggá dáhpáduvvat, valla Árran oadtjuåvdåsvásstádusáv háldadusás ja bæjválasjdåjmas.- Gå diedádus le gárves, de galggá mijá ja j j j mierreduvvá gåktu prosjækta galggájoarkeduvvat. Iesj lev måvtuk, jáhkáv dátbuorak sjaddá. Sierraláhkáj gå Nuortta-Sálton, duola dagu KUN Stájgonja dájna ådå Hamsunguovdátjijn Ålles vehka grensan. Gåvå: Erling Skjelnes Ájluovta skåvlå nuorajdáse oahppe vádtsin Vájsáluovtas Vuodnabahtaj skåvllåjage álgon. Dát lij vidát bále skåvllå vádtsá dáv gaskav, gålmmå jage juohkka bále gaskan. Dá bále bessin oahppe vehi oahpásmuvvat doarromuseajn Narvijkan ja sáme ásadusáj Jåhkåmåhken åvdås vádtsájin. Vájku muhtema oahppijs lidjin skuldiga, de gájka buoragit soapptsun. Dála l oahppij ietjas subtsas manos: Æjvvalijma færjjokájan sådnåbiejvveideda bårggemáno 24. biejve. Bálágis Linnav ja Steinarav viettjajma, tjoahkkáj lijma 31 oahppe, 6 åhpadiddje ja 7 æjgáda. Gå Nárvijkkaj bådijma de manájma doarromujttomuseaj, danna lijma oahpestiddjev lájggim. Subtsastij gåktu lij doaroj sinna. Dalloj lidjin moadda doarrohávsa Nárvijka birrusin, gehtjajma filmav gå dujska Nárvijkav ládin. Ålov musean åhpajma. Ja de guhka bussamanno tjuovoj, muhtema ådin ja Bávva subtsastij Rijtsema ja Áhkkájávre guovlo birra, lávlojma “Goahteednam” ja ietja lávllaga ájgev gållådittjat. Vijmak Jåhkåmåhkkåj jåvsådijma ja muhtema manájma hestajt gæhttjamin. Campingsaljo duobbelin lij dat. Rásev vattijma divna hestajda. Besajma stállaj gehtjatjit. Gehtjajma aj ålggon gånnå hesta hinderav gahppin. Danna lidjin gålmmålåk hesta. Da lidjin moatte náles. Besajma rijddit, valla ejma sidá. Skuldiga Jåhkåmåhke campingin guokta ijá idjadijma. Gå iehket sjattaj de bådij åhpadiddje ja javlaj oaddámmuddo l dal. Hyhto sisi manájma ja jus riekta de oaddát galgajma, valla ejma ájn ájgo. Galgajma má ålgus sålbbelámpoj viehkat. Akta oahppijs subtsas: -Ålggon lijma, vinndegijt goalkodijma ja tjuorvojma. Gå åhpadiddje båhtin de viegajma sisi. Oaddát galgajma valla mån ittjiv sidá, farra Tedajn sahkadiv, tjajmajma. Valla de Adrian tjuorvoj: ”Jus i dálla oaddá de hæhttu Bávva låvdagoaden idjadit váren!” De gal de sjávvunijma, tjåhkkåhiv danna ståndav valla vijmak mån aj oaddájiv. Jåhkåmåhkke – guovdásj sáme bájkke Mánnodakideda manájma Ájttáj ja danna gehtjajma filmáv sámij birra. Dav gæhttjam, de oahpestiddje subtsastij gåktu sáme åvddåla viessun, gáptij ja dålusj åsko birra. Ájtes manájma Sámij Åhpadusguovdátjij. Danna åhpadiddje subtsastij majna dåppe barggin, vuosedij garraduodjelanjáv ja dibmaduodjelanjáv. Danna lij aj sierra ladnja gånnå duoljijt navvin. Vuodoskåvllå aj muhttijn dåhku båhtin duodjuhittjat. Moaddása Divtasvuonas li danna skåvlåv vádtsám. Váttsos Dijstagá vuolgijma vantsajn Rávddaluoktaj, dassta Rávddáj váttsijma gånnå galgajma idjadit. Gå dåk bådijma rássjodatjáj ja hæhttujma låvdagådijt ruvva tsaggat. Gasskaváhko váttsijma Mielkasjåhkåj, danna tjåhkkåhijma dållågátten iehkedav. Duorastagá Njallajávrráj bådijma, muhtema guollijin ja låvdagådij sinna tjåhkkåhijma. Bierjjedagá galgajma Vuodnabahtaj jåvsådit. Ráján ja Vieran tjåhkkidijma gåvvitjit. Dán jage ejma oattjo gæhttjat vuolus Kanåvnås. Gå lijma Vuodnabahtaj jåvsådam de skåvlås colav oattjojma. Vanntsa vuordij ja mijáv Ájláddáj suvdij. Miján lij buorre dálkke juska de vil muhttijn rássjodij unnán. Ann oahppijt masserij ålles vádtsemav miehtáj ja Markus sjievnnjedis baláj. Ajtu gájka soapptsun. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Idar Kintel Tysklandan, javllá Soleim, guhti leoajvvefáhkadahkamusáv tjállámdoarrofáñgaj birra doaroj sinna Nuortta-Vuonan ja navti sujna li ållo diedo Dujskaibnnusij birra.- Galla lij Dujska soahtefuovva bahás, vallalidjin galla tjiehpe guoradalátjit jaduodastittjat majt dahkin. Gávnnam levtjállagijt ibnnusijn Tysklandan ma gåvvidilåvssåjåhtulagáv Oarjjevuonan, subtsasMarianne Neerland Soleim.Ájnas oasse bargos åvddålij guovllujsjaddá oabme gåvåjt tjoahkkit jaságájdahttet ja ságastit ulmutjij gudirádjálåvssåjåhtulahkaj oassálasstin.- Muv diedoj milta li dåssju gålmåsrádjálåvsåjs vilá viesso. Da li Mihkkila sámij hárráj, ja valla sierraláhkáj Divtasvuonan. Barggo galggá åbbålattjatrádjálåvssåjåhtulagáv tjalmostahttet, ja ijájnegis rádjálåvsåjt.Dálven 2007 sjiehtadus Sámedikke jaÁrrana gaskan vuolláj tjáleduváj, jagålgådismánon 2007 prosjæktajuogos bar-gov álgadij. Juohkusin li seniordutkeÁrranin, Oddmund Andersen, professoraJens-Ivar Nergård Råmså universitehtasja histåvrrådutke Marianne Neerland Sol-eim Falstadguovdátjis. Ma?emusnammadum le fágalasj vásstediddje gålmå-jahkásasj prosjevtan.- Vuostatjin le mujna åvdåsvásstádusguoskavasj tjállagijt ibnnusijs åhtsåt. Datle vijddásasj barggo, vierttiv åhtsåtibnnusijn Vuonan, Svierigin ja Petter (Peder Pedersen), Jarle Wilhelm-sen ja Karl Nikolaisen. Ietjá ulmutja ajgeldulasj dáhpádusájt vásedin ja sijájn ajsihtap ságastallat. Dájna lip ajbarggagoahtám, subtsas Oddmund Ander-sen.Prosjæktajuogos aj álggu bájkálasjreferánssajuohkusav ásadit viehkken. Datle sávadahtte gárves vuoratjismánon,subtsas Andersen. Rádjálåvssåprosjækta galggá ålliduvvatjagen 2010.- Diehttelis prosjækta konkrehtalasj ássjensjaddá, duola dagu girjjen sáme rádjálåvsåjbirra. Lep aj ájádallam filmav dahkat. Jusrádjálåvsåj barggo galggá guddneduvvatguovdátjijn jali dávvervuorkájn, vierttijiiehtjáda mierredit, låhpat Oddmund An-dersen. Dát gåvvå gåvviduváj bårggemáno 26. biejve jagen 1944 Vuodnabadá ja Svieriga rájá gaskan. G.b. dåbdos Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Lars Th. Kintel psyhkalasj gájkinbuoremusát viehkijn ålggolt. Álu jurnavti máhttá ássjev tjoavddet bájkálasjsebrudagájn gånnå gájka viesáda li viehkalahka oajválattjajda tjanádum, daguDivtasvuonan, javllá Heatta, gut diedetSANKS berus nordlándasuohkanis sihkeájnegis ulmutjij aktijvuoda válldemadiehtij ja mediatjállusij diehtij. Gunn Heatta rámmpu Divtasvuonasuohkanav gå dalága dåjmajt biejaj jåhtujgå illastimássje ilmmusin. Ij sån alvaduvágå ulmutja ælla vuojga aktijvuodavválldám lenskajn jali suohkana hiehtetelefåvnå duostudiddjij.- Dánna ij le Divtasvuona suohkana birrasáhka. Válldet aktijvuodav ulmutjij gejtdiedá soajttá biejvvet maññel rámbuvdanjali ietjá sosialalasj aktijvuodan iejvvi lesierraláhkáj gássjelis, ja danen ulmutjafarra sjávot årru. Álkkep le ilmoditfáhkaulmutjijda gudi ålggolt båhti. Dav ajvuojnijma Guovddagæjnno-ássjen gånnåfáhkaulmutja oarjját oassálasstin, javlláHeatta – gut doajvvu SANKS ulmutjaoadtju sæmmi rollav Divtasvuonan. Dán vahko le Gunn Heatta njunnjusinSANKS fáhkateaman Divtasvuonan årrumsuohkanav viehkedime ja ietjas dåjmajbirra subtsastittjat. Li tjåhkanimijtsuohkanijn tjadádam, ásadamálmmuktjåhkanimev Árranin mánnodagáiehketbiejve gåsi viehka moattes tjåhkanin ja dijstagá ja gasskavahko li priváhtaulmutjijt iejvvim gudi li sihtam ságastit.SANKS le aj mierredam gålmmå-jahkasasjprosjevtav ásadit gånnå åhpadusvirgevDivtasvuodnaj biedji. Virgge galggá jagen2008 álgaduvvat, virgen gájbbeduvvánanos duogásj varresvuoda- jahuksosuorges ja ulmme le fágatjiehpevåhpadit.- SANKS:an le nasjunalalasjåvdåsvásstádus sáme álmmuga hárráj, vallaráddjidum budsjehtaj diehti epjuohkkahattjaj åle ja lip válljim dákkirvirgijt Divtasvuodnaj ja Snåsaj ásadit da-nen gå goappátja libá sámegiellaháldadusguovlon, ja aj Osloj, låhpatGunn Heatta «Guovddagæjnno-stuojmme» Nuortta-Sálltuj boahtá! «Guovddagæjnno-stuojmme» Nuortta-Sálltuj boahtá! Boahtte bierjjedagá Leinesfjordan vuoseduvvá,biejvvet maññela Gásluovtan. Dijstagáguovvamáno 5. biejve de Ulsváge sebrudakviessujboahtá. Ulmutja riek buoragit filmmaj lijkkuji jamoaddása li dav mañemus vahko gæhttjam.Bájkkekinoj le dát filmma årrum viehka buorre –moaddása li dav Finmárkon ja Råmsån gæhttjam.Ja ruvva le dal mijá vuorro! 1. Buorep oaggim: Charlotte Paulsen, Peggy Øvervoll ja Ørjan Paulsen sihti buorebut rahte vuosstij oaggit, jera låpptimijn ja aj buorep tjuovgajn. Guhkev li barggam ådå dåjmajt Soahkeluoktaj åttjudittjat, valla esski gålgådismánon åvdep jage juogos formalalattjat vuododuváj. Dálla bállotjiektjamgilpos Hábmerhállan ásaduvvá! Soahkeluokta, mij le Ájlátte ja Ájluovta gaskan Divtasvuonan, ájggu dåjmajt bájkkáj åttjudit. Juohkusa tjálle, Ørjan Paulsen javllá: - Dålutjis le juo læhkám tjiektjamsalljo dánna, ja nágin jage dás åvddåla ienep tjievrra salljuj dievdeduváj, juska ittjij nuoges sjatta. Ájggomus le tjievrrasaljov 20-30 mehterij guhkedit, ja ådå nehtav målajda oadtjot, låpptit jerav saljo birra ja tjuovgav oadtjot gånnå tjuovgga le gáhtum, javllá sån. Juogos le aj ájádallam rijddimsaljov dahkat, aktan bájke hæsstabirrasijn. Vádtsem- ja syhkkalgæjnno Dálátjij le juogos dåssju avtav tjåhkanimev tjadádam, ja juohkusa njunnjusj, Charlotte Paulsen, javllá: - Åvdep buolvva le ham hæjttám berustimes, danen mij gænna li máná ájggop joarkket dáv berustimev. Juska moattes mijás ep jur Soahkeluovtan åro, de lip dánna bajássjaddam, ja gå mijá máná ádjástis ja áhkostis guossidi de salljo ruvva dievvan ja rahte aj, javllá sån. Dan diehti juogos sihtá ålov barggat aktan ietjá bájkálasj lágaj vaj vádtsem- ja syhkkalgæjnno Ájluovtas Ájláddáj dagáduvvá. Sávadi aktisasj åhtsåmus rájaduvvá duola dagu fylkkasuohkanij dájna ulmijn. Li læhkám moadda sårme mánáj dáj gaskav. Salljo le ållu rahte guoran, ja sierraláhkáj sjievnnjis ájgijn dát æjgádijt surrat. Álu anedum - Máná aj sjievnnjedin bállov tjiektji ja saljon ståhki, ja lijma sihtat alep jerav rahte vuosstij ja diedon aj buorep tjuovgav salljuj, javllá stivrraájras Peggy Øvervoll. Salljo le álu anedum unnagattjajs ja aj stuorábujs, ja juogos sihtá aj ståhkamapparáhtajt tsieggit unnemusájda saljo guorraj. – Lip aj árvvaladdam ájádusáv doajmmabiejvev salljuj ásadit, duon dájn dåjmajn unnagattjajda ja stuorábujda, ja giehppis guossodimijn, javllá Øvervoll. Bállotjiektjamgilpos Hábmerhállan Boahtte ájllega juogos ásat ietjas vuostasj bállotjiektjamgilppusav, mij Hábmerhállan tjadáduvvá. Gilppusa álgadiddje, Ørjan Paulsen, iesj ájádusáv åvdedij ja le dálátjij ienemus oassáj aktu barggam ásadimijn. Valla gåk iesj javllá: - Då nuppe ållåsit oassálassti ájllegij, kafeterian ja ietján ásadimen. Ulmmejuogos le nuora 10. klássa rájes ja vuorrasappo, ja dálátjij li guokta lága Hábmeris oassálasstám ja aj akta láhka gitta Råmsås! Ij le dat ållu værámus, diededibme le ham ienemusát jungeltelegráfav tjuovvum. – Galggap gåjt vuostatjin dá jage gæhttjalit, ja vuojnnet gåktu doajmmá, måjot Paulsen. Sån javllá ulmmejuogos le nuora ålles Nuortta-Sálton. Vuostasj tjiektjama álggi bierjjedagá kl 18 ja gilpos vihpá ålles lávvodagá gitta vuojtto juogeduvvá birrusij kl 17. Ruhtabáhtso manná Bjørkvik aktivitehttaj. - Jus ga dát galgaluluj buorebut avijsajn diededuvvat, sávvap ulmutja båhti ja ásadimev doarjju, Divtasvuonas ja aj Hábmeris, javllá Paulsen. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Idar Kintel vuodoskåvlån jaGirjjevuorkká Diehtemvájnogis máná: Stuorra, tjáppa bájnnogåvå subtsasti sáme luondo ja kultuvra birra.Nysgjerrige unger: Store flotte fargebilder forteller om samisk natur og kultur. giellaháldadimguovlluj, ájnna suohkaninNordlándan. Jagen 2006 2 millijåvnåjuolloduvvin, ja lasse 3 millijåvnåjuolloduvvin jagen 2007. Vuostasjjuollodimes báhtsin 1,6 millijåvnå jáhkaj 2007, ja navti suohkan oattjoj 3,6millijåvnå anátjit dán ulmmáj åvdep jage.Girjjevuorkká le oasev oadtjum dajsrudájs, duola dagu girjálasj-vuodaåvddånbuktemij Oahppe li dálátjij sláddim gåvvågirjijn jadajt gehtjadam.- Ja girje ruvva luojkaduvvin. Vuojnunagáoahppe berusti, javllá Bragstad. : Bibliotekárra Per Bragstad vuoset ådå girjijt majt Fredrik máhttá sijddaj Bessi ietja sáme kultuvra birra låhkåt: Gå girje li dárogiellaj tjáleduvvam de máhtti Fredrik,Tony ja Ron Even ietja ja aktan iehtjádij klássan sáme girjijt guoradallat. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Nuora vierttiji ienepåvdåsvásstádusávválldet njálmálasj gielas Jårggålibme: Divte Media j j j j Inga Karlsen (74) ja Sandra Nystø Ráhka (21). Aktan njálmálasj giellaj buorren. Goappátja libá berustiddje goabbák buolvan ja goappátjijn levijdes máhtudahka ja åtsådallama. Dálla vierttiji dåssju gávnnat aktisasj sajijt gånnå ulmutja ja giella máhtti nubbe nuppev boanndodit.Inga Karlsen (74) og Sandra Nystø Ráhka (21). Sammen om det muntlige språket. De er begge engasjerte i hver sin generasjon og har storkunnskap og erfaring. Nå gjenstår det å finne felles arenaer hvor folk og språk kan berike hverandre. la adnám manemus ájgijn, de dav páhppárijtjáláv. Dasi Sandra lijkku. – Mij nuoraham álu bágojt åhtsålip ma máhtti gåvviditmajt ájggop åvddånbuktet, valla álu epriekta bágov gávna. Ja diehtep bágo liham åvddåla gávnnum, javllá sån.Tækstatjoahkke ma uddni skåvlåjnaneduvvi boasto signálajt oahppijda vaddi,miejnni Sandra. –Dievalasj girje ja luovasárkaj gaskan le stuorra sieradus. Diedondåbddåp dav æbddásin gå vierttip kopiajtagev adnet, javllá sån. Ja sån guorrasiehtjádij konferánsan gudi javlli ájnas le aktak ælla giellapolitija.- Vierttip aktisasj dádjadusáv adnet ij leloahpe nubbe nuppev delbastit, javllá Inga. jårggålit dáro oahppamgirjij sámegiellaj.Vuojnnet gássjel sjaddá ådå oahppamgirjijtsámegiellaj tjállet, sierraláhkáj gå e gávnnuulmutja dasi. j Sandra mielas le konferánssa måvtåstuhtte,ja sån sihtá gávnnat konkrehtalasj dåjmajtma máhtti dilev buoredit. – Le buorre gåkonferánssa ij le ilá politihkalasj, miejnnisån. Álu le politihkalasj sisadno ilá låptosstuorra visjåvnåj ja guhkesájggásasj plánaj,valla konkrehta dåjma hæhttuji dalánagidoajmmaj biejaduvvat. – Máhtti liehketduola dagu stipænndaårniga, ja duola dagu Gåktu de ájmmudip dajt sajijt gånnågalggap gielav adnet vájku man vuorrasalip?- Mij nuora vierttip ienep åvdåsvásstádusávválldet. Nav gåktu le uddni de áludárogiellaj målssop gå diehtep dánna linágina gudi sámegielav e dádjada. Vallagalgajma sámástit ienebuv vaj sij oadtjumáhttelisvuodav ienebuv oahppat, javlláSandra. Ja gávnnu vilá ballo ulmutjij lunnavaj e duosta sámástit gå diehti e ållubuoragit sámásta.- Vierttip mannat dássta baddjet ja vuolus,vuoset Inga Karlsen, ja gæjggá dæhkkosguolbbáj. – Vierttip bæjválasj gielavtjalmostit, miejnni sån. Iesj sån åhpaj ietjasiednegielav tjállet esski 40-50 jagevuorrasin. – Mijájn vuorrasijn le njálmálasjgiella, valla vájllup politihkalasj oasev,javllá sån. – Valla dat la mijájn, måjutSandra. Ja dat le ihkap jur dat mij legievrrudahka, viehkedit ja dievadit nubbenuppe máhtudagáv. Ja sihke Inga 74 jageja Sandra 21 jage goappátja guorrasibávierttip gáhtjadit – åvddål ålles buolvamáhtudahka gáhtu. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Mikal Urheiman lij ållo subtsastit Gásluovtaskåvlå oahppijda.Mikal Urheim hadde mye å fortelle til eleveneved Kjøpsvik skole. vastesvuohta åvddål Divtasvuodnaj bådij.Valla guhkes ájgen lij navti. Subtsastij ajdaj sámij birra gudi oasestiddje GunnarStensenga lunna bessin sengaj sinnaoademlanján idjadit. Sáme dábálattjatduolvva vantsaj sinna idjadin. Dávdáhpádusáv vuonajn subtsastin, ja navtidoajvov oadtjun boahtteájggáj. Ja de lijsábme Belka Kárel guhti eksámav tjadádijOasesskåvlån ja Gásluovtan oassásin kájanbarggáj. Mikal ållu alvaduváj gå rámbuvdamilta akti guorrij ja iejvvij Kárelav bargonekspeditørran látte rámbuvdan. – Vuoj manguhkás sáme lidjin boahtám! Ja manenagili sáme ienebuv ja ienebuv allasisájáhkkegoahtám, ja lip hæjttám jáhkket mijlip nievres slájas, subtsastij Urheim.– Ulmusjárvvo ij le dåbdos ulmutjijs vatte-dum, valla juohkka ulmutja sjivnnjedimebaktu. láhkáj luondov ávkástallin. Ulmutja giesijtvuonajn viessun ja várijn dálvijt, jaávkástallin duola dagu guolijt, juhtusijt jasjattojt. Ulmutja gávddajåhtteviessomavtjuovvun, gånnå guokta sajij gaskanjåhtålin, aktan lådnomoasestimijn gånnåsierraláhkáj Murkosvuodna jaRudnávuodna lidjin ájnas lånudallamsaje. j Dat lij oajvvesáhka gå MikalUrheim lågådaláj Gásluovtaskåvlå nuorajskåvlå oahppijda. 9.klássa le guokta vahko barggam”Sáme kultuvrra ja histåvrrå”prosjevtajn ja danen Urheimbivddidaláj lågådalátjit.Subtsastij man ávon lij gå boaresåhpadiddje vat besaj oahppijdalågådallat. Navti lågådallagådijguhka sáme iellemis Divtas-vuonan, åhpadiddjen suohkaninja guoradallen. Duolla dálla lidjingal muhtemijn nuora oahppijsgássjelisvuoda tjuovvot, gåUrheim guossidij væráldav jamihtos ulmutjijt subtsastahttijn.Valla juojddáv vierttijin gallaávkástallat ja gásluovtoahppijnlidjin aha-vásádusá gå sáhkasjaddá sámij dile birra suohkaninsierraláhkáj åvdep tjuohtejageájge. Rijdo oarjjevuona sámij jaiehtjádij gaskanUrheima milta lidjin gålmmå sivá gåoarjjevuona sáme ja merrasáme jasuohkana davep látte rijddalin. Vuostatjinpolitihkalasj oasse gånnå svenska rávkkinbájkijt nuortas Divtasvuonas. Madimerrasáme vuona davep bájkijn årrun,jåhttesáme Svierigis båhtin, ja navti sven-ska miejnnijin da dáfo svierigij gullujin.Nubbe sivva lij rijddo ressursaj birra;guolij, låttij ja miehtse birra. Merrasámevuonajt massin ja láddáduvvin. Guolmátsivva lij sosial-darwinissma mij bådijbirrusin 1850 jagijn. Dan baktu bådijdádjadus nágin ulmutja lidjin buorebunuppijs. Sámemáná oahppin sij lidjinnievres slájas. Sáme lidjinavtagærddásattja, sámástit ja gáptijnvádtset lij iebdes. Sámemánájn ællim oajverealskåvlåv váttsátjit. Dav gullin sihkesijdan ja skåvlån. Rámmpo Gásluovta skåvllåjNievres mujtoj ietjas skåvllåájgesduogátjin åvdedij Urheim man ájnas le gåskåvlå sáme guovlojn lij dakkira vaj mánáe dárbaha sámevuodajn sirádit. Danaktijvuodan rámpoj Gásluovta skåvlåvgudi árrat sámegiela fálaldagájn álggin jaaj álgadin sáme kultuvrav åhpadibmáj.“Sámeprosjækta” le moadda jage læhkámuksan sámevuohtaj skåvlå oahppijda.- Ieneplåhko ja unneplåhko vierttiji aktanbarggat. Moadda sieradusá ælla almma, jajus galggap buorre boahtteájgev oadtjot,de vierttip aktan tjierrot ja ándagis luojttet, Bivddokultuvrra ja gávddajåhtteviessomMikal Urheim tjalmostahtij duoladagu bivddokultuvrav 1200 Vastesvuodas jáhkkuj ietjas identitehttajUrheim subtsastij áhkká birra Elin guhti Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Gunnar GrytøyrJårggålibme: Idar Kintel årromsajijt Stájgon, sáme bájkkenamájt ja boahttsuæládusáv Stájgon uddni. Lågådallam aj sjaddá identitehtamålssoma birra, iehpetjielgas máttoj ja sierra ulmusjtjerdalasj rájáj birra ja gåvvidibmij birra tjanádum jábmemij, nannidum bargojn duola dagu Stájgon. Lågådalle li arkeologa, historikkára ja ietjá dutke Bådådjos, Råmsås ja NuorttaSáltos. Duodden bájkálasj historikkára ja ælloniehkke lahkabirrasijs båhti. Semináras ij majdik dárbaha mákset, le navku aktan biebmujn, ja le rabás juohkka mielos ulmutjij. uddni Eira fámillja dájna æládusájn barggá. - Gássjelis lij gávnnat náginav guhti máhtij 1800/1900 jagij birra subtsastit, dalloj sáme gáhtun Stájgo histåvrås, valla jáhkáv lip gávnnam dajt gudi ienemusát dan birra máhtti. Ájnas le oadtjot nav ållo diedov gå máhttelis dáj ássjij birra, lip dan diehti gåhttjum skåvllåásadusáv vaj da aj máhtti oahpásmuvvat Stájgo suohkana sáme histåvråjn, javllá Eva Ditte Donat guhti le Sálto dávvervuorká ájras Stájgon. Aktisasjbargo álgadibme tjalmostahtátjit «sáme Stájgov» bådij Anne Kalstad Mikkelsenis, åvddånbuktemnjunnjusj Árran – julevsáme guovdátjin Ájluovtan. Sån bivdij Sálto dávvervuorkáv ja Stájgo sagaspellav, luondulasj histåvrrååvddånbuktema Stájgon, oassálastátjit seminárraj. - Dán seminára baktu ájggop åvddånbuktet histåvrålasj åvddånimev Stájgon vaj ienep duolla sjaddá gå sáme histåvrrå oadtju ietjas luondulasj sajev Stájgo histåvrån. Buorep diehto sáme kultuvrra birra vaddá stuoráp moattegerdakvuodav ja boanndot Stájgo sagaspellav, sáme sebrudagáv, Stájgo suohkanav ja Nuortta-Sáltov, tjáleduvvá præssadiedádusán Anne Kalstad Mikkelsenis. Seminárra ájggu gåvvit tiemájt duola dagu ulmusjtjerdalasj gasskavuodajt li vikingájgen, dålusj merrasámij j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Idar Kintel John Johnsen Vadnem ællosujtojnLangásen gitta jahkáj 1965. 60-jagij gassko hiejteduváj manemusárbbedábálasj boatsojbarggojuogosNuortta-Sálto guovlon, - julevsámeboatsojbarggo sjattaj (gasskabåddåsattjat?)histåvrrån... ders J. Kalstad ja John J. Langås (Vad-nem), gájka Divtasvuonas. Dálvve jagiesseguohtomin dáj guovten guovlojnlidjin birrusin 600 boahttsu jagen 1955.Tjavtjan 1955 njuovvin ja vuobddinbirrusij 450 boahttsu ælos. Birrusin 115boahttsu báhtsin, ja guovlon guohtun.Jagen 1960 lidjin vilá vihtta ælloniehke jatjoahkkáj 300 boahttsu giesseguohtominMurkosjávren ja dálvveguohtominHábmerin. Valla dåssju guovtesælloniehkijs adnin boahttsuvoajvveæládussan, Anders ja Karl A. Kal-stad. Jagen 1964 diededijga Karl ja NilsKalstad sunnun lidjin åvdåsvásstádus 200boahttsujs, massta lidjingæhttjoboahttsu. Davvelin vuonan bargaj j j Oarjjevuona ålles gávdan 1955-1970. guohtomin Vinkfjell stáhtaviesádimvuodav åtsåj. Lappefogdamoalgedij sihke ælloniehkke ja suv áhkká(Marit f. Skum) lijga “riek tjiehpesboahttsubargge gejt sávadij vuonastáhttaviesádin besajga”. Guohtoma dajnguovlojn lidjin riek buorre, gå boahttsuællim danna guohtum måttijn jagijn. Valla ájn le Nuortta-Sálton boatsojsujtto.Guohtomguovlon Stájggo-Hábmer(Oarjje-Fuolldá, Hábmer, Stájggo jaDivtasvuodna) le nanos boatsojsujtto, madiFrostisen guohtomguovlon (Divtasvuodnaja Bálák) ælla boahttsu vil. Doajmmajagen2004-2005 diedet boatsojsujttoháldadusvuostatjin nammadum guovlon lidjin 675boahttsu ja Frostisenin 42 boahttsu. Gájkkaboatsojsujtto dáj guovten guovlojntjadáduvvi ådåboahtte nuorttasámijs (duoladagu fámilja Labba ja Eira). Jages 1965 gávnnuji galla buojkulvisásáme Divtasvuonas li gæhttjalam ådåsisásadit bájkálasj, julevsáme boatsojsujtovguovlon. Sáme Divtasvuonas li uddniælloniehke Vuollnán, ma almulattjatdåmaduvvi dåhkkidum nuorttasámeboatsojsujttárijs guovlon. Iehtjáda æjggujiboahttsujt ma gehtjaduvvi berrahijs Sirgestjieldes Svieriga bielen. Gávnnu galla tjielgas miella julevsámeboatsojsujttodábijt joarkket... j Gáldo: NOU 2007:14 (sámeriektájuohkusij) j j Ælloniehke Skotstind guovlon jagen 1956lidjin Johan Johnsen Kalvågstraum ja An-dreas Johnsen, goappátja Hábmeris,birrusij 60 boahttsu tjoahken. Jagen 1960lij ællo sæmmi stuorak, ja lappefogda tjálijnáv: “Dáj guokta boahttsubarggijda leboatsojsujtto vuojnunagá budáldibmen”.Jagen 1965 lij Johan J. Kalvågstraum ájnnaboatsojsujttár, 100 boahttsuj. Jagen 1970ællim tjáledum boahttsu dan guovlon. Ælloniehke guovlojn Hábmer jaMurkosjávrre jagen 1956 lidjin Nils Kal Mánájgárdde Árran julevsáme guovdátjin stuoreduvvá. Gasskavahko máná ja ållessjattuga ávvudallin ådårahpamav gáhkoj ja bruvsajn, ja smávmánájåssudahkaj li 8 ådå máná álggám. Árran Mánnágárdde dåjmaduvvá priváhta hámen Árran julevsáme guovdátjis. Dálla mánájgárdde le adnegoahtám lanjájt gånnå åvddåla lij girjjevuorkká, ja de le dal sadje 18 mánájda smávmánájåssudagán ja 18 mánájda stuormánájåssudagán. Uddni li 28 máná sáme mánájgárden Ájluovtan, valla vil ienep máná tjaktjaj båhti. Lip oadtjum gasskabåddåsasj dåhkkimusáv ja vierttip gålmmå jage duogen ådå mánájgárdev tsieggit. Uddni dåmadip lanjájt adnuj mánájgárdden. Stivrraj le sierraláhkáj ájnas vaj nanodip mánáj riektáv sámegiellaj, javllá Árran julevsáme guovdátja vuolledirektørra Kitty Aira. Ådå stuoves lanjáj tsieggimbarggo le áttjak álggám, valla gájbbádus bargguj álgget le ruhtadibme. - Lars Paulsen juohká njunnjusjvirgev Birgit Andersenijn. - Mujna le háldaduslasj ja ekonomalasj åvdåsvásstádus, ja Birgitin le pedagogalasj åvdåsvásstádus, javllá dudálasj mánájgárddenjunnjusj. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS Árrana vuolledirektørra Lars Magne Andreassen.Underdirektør på Árran, Lars Magne Andreassen. mánájgárddáj ja skåvlåjdaåvdåsvásstádusáv vaddep gielav åhpadit,valla ep ietja gielav ane. – Giella vierttisijdajn sáhkaduvvat ja sierraláhkáj mijájållessjattugij gasskan. Máná mijá tjadávuojnni. Jáhkáv dárbahip aktisasjmærrádusáv, aktisasj guorrasimev. Juskanágin dakkir persåvnålasjåvdåsvásstádusáv válldi, de muhtema edav dagá. Ja dat le ham loahpe. Valla jussihtap giella galggá rijbadit de vierttip ajkonsekventalattja liehket. Jus gielavbajemusán biedjap de la loahpe boasstotsáhkadit, ja sihtat oahppat jnv, valla devierttip guorrasit dan birra. Vuojnáv ep lalæhkám ållu tjiehpe Árranin. Juska mijánle mánájgárdde, guhkásåhpadibme,girjjealmmudahka jnv, de ep la nuogeskonsekventalattja læhkám. Galggap dávmáhttelisvuodav adnet majt konferánssavaddá, tjadádittjat nágin dárbulasjválljimijt ja aktan suohkanijn gávnnatmakkár dåjmajt galggap álgadit. Duoladagu kursaj ja åhpadimij baktu. Barggo ja sebradahttemdepartemænnta leálggám bargov doajmmaplánajn, gånnåájggomus le nannit ja åvddånahttet gájkkasámegiela Vuonan. Ájggu duola dagu sámegiela addnijlågov lasedit, ja tjalmostitgielav ienebuv almulattjat. StáhttatjálleRaimo Valle boahtá konferánssajsubtsastittjat dáj ájggomusáj birra. – Sidávgalggá konferánsan gullat moadda buorreoajvvadusá dåjmajda majt máhttá manenválldet ja masi máhttá biednigijt juollodit.Æjgáda li sierraláhkáj buorisboahtemkonferánssaj moalgedittjat majt sávviskåvlås ja Árranis, ja makkir juore vierttijitjadádit gå válljiji sámegielav ietjasmánájda mánájgárden ja vuodoskåvlån. –Valle sjaddá aj gullat duola daguoahppamnævvodille ij le buorre ja riektáoahppamnævojda vierttiláhkamierreduvvát. - Sån aj oadtju gullat giellabarggo mijDivtasvuonan tjadáduvvá le buorre, jaienep máná gå åvvå åvddåla sámegielavoahppi ja åhpadiddje viehka buorre bar-gov dahki. Valla gávnnuji aj hásstalusá jaåvdåsvásstádusoase ma alla ållu tjielggasa,gånnå Divtasvuona suohkan, Árran jafylkkasuohkan e rat diede gut galggá mavdahkat. Ep diede gut galggá sámegielaálggoåhpadusáv fállat njálmálattjat jatjálalattjat. Dá li oase ma ælla tjielggasa, majt de máhttep tjielgadit. Vierttip ajåvdedit miján le dárbbo ienep barggijdagielajn bargatjit. Ja e dárbaha liehketdakkira gænna le sámegielan tjálalasjåhpadus. Sidáv aj da gudi bukti sámegielavsáhkadit galggi aneduvvat ja mávseduvvatsijá máhtudagá åvdås. j jj Dát konferánssa le ájnas ja dá li alvosgatjálvisá majt vierttip gatjádit. Le gussávadus ja máhttelis bisodit sámegielav 1.giellan vuodoskåvlån? Gåktu oadtjotienebujt sámástittjat? Jáhkáv muddo l dedákkir gatjálvisájt åvdedittjat. Suohkan leham oasse sámegiela háldadimguovlos.Dat mijájt gájkajt vælggogissan dahká. Hasodav ulmutjijt javlatjit majt ájádallikonferánsa åvddåla, gå konferánssa vihpája dan mannela. Hasodav sierraláhkájnuorajt ja vuorrasijt javlatjit mij bierridagáduvvat. Konferánssa tjadáduvvá Árraninragátmáno 14. ja 15. biejve ja Nuortta-Sállto Radio sjaddá danna liehket, navtida gudi e máhte konferánsan liehket máhttiradio baktu tjuovvot. j j Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS Mánnágárdde stuor julevsáme guovdátja vuolledirektørra KittyAira. Ådå stuoves lanjáj tsieggimbarggole áttjak álggám, valla gájbbádus barggujálgget le ruhtadibme. git Andersenijn.- Mujna le háldaduslasj ja ekonomalasjåvdåsvásstádus, ja Birgitin le pedagogalasjåvdåsvásstádus, javllá dudálasj dåmadip lanjájt adnuj mánájgárdden.Stivrraj le sierraláhkáj ájnas vaj nanodip Andrine Øvervoll Eivik ja Ellen Kalstad: Fállaba vijdes kultuvrra- ja fáhkamáhtudagáv sáme psyhkalasj varresvuodasuodjalimen. Birásterapeuta Andrine Øvervoll Eivik le ruvva gárves addnijt duostotjit ja suohkanijn buoragit aktisattjat barggát. Andrine Øvervoll Eivik Ájluovtas le bálkkidum birásterapeutan 3-jahkasasj prosjæktavirgen Sáme nasjonálalasj máhtudahkaguovdátjin – psyhkalasj varresvuodasuodjalimen (SANKS). Sierra kontåvrån Margits Minnen Ájluovtan li addne riek buorre fálaldagáv oadtjum. - SANKS’an le åvdåsvásstádus viehkedit fálaldagás psyhkalasj varresvuodasuodjalusáv åvdedit ålles sáme álmmugij Vuonan, ja ulmme prosjevta ásadimijn Divtasvuonan le lahkavuohta addnijda, javllá Ellen Kalstad guhti le SANKS:a njunnjutja sáhkagiehtadalle. Divtasvuonan prosjevta ásadibme lej juo álgaduvvam åvddål gå vierredahkoássje idij åvdep jage. Duodden dasi le kontåvrrå Oslon ásaduvvam, ja oarjjelsáme guovlo kontåvrå ásadibme le juo álgaduvvam. - Dán fálaldagán galggá vuollegis sjielmmá álmmugij gånnå ulmutja máhtti mujna njuolgga aktijvuodav válldet, e dárbaha dåktårijn jali ietjá varresvuodabarggij guládallat ássje birra, javllá Eivik. Birásterapeuta oajvveulmme le åvddånahttet ja giehtadallat hiebadam ássjijt sáme álmmugij Divtasvuonan ja birrusin. Eivik le fáhkaåhpadiddje varresvuoda- ja sosiálfágan, ja dálla vijdábut åhpaduvvá psyhkalasj varresvuodabargojn Allaskåvlån Harstadan. - Eivikan le kultuvralasj duogásj ja dádjadibme mij le sunji gievrrodahkan gå addnev galggá vuosstájválldet, miejnni Ellen Kalstad. Ságastallamij baktu addnijn sån máhttá rádijt vaddet, diededit varresvuodaapparáhta birra, álgadit aktisasjtjåhkanimijt ja fáladit terapeutalasj ságastallamijt viehkken hiede tjadá rijbadit. Suv duogen le nanos fáhkajuogos Finnmárkon. Kontåvrrå Ájluovtan le njuolgga åssudagá psyhkalasj varresvuodasuodjalime vuolen Lævnján, valla fálaldahka aj loavddá mánná- ja nuorajpsyhkiatriav. Makkir gássjelisvuodaj máhtti addne dunji boahtet?- Buoremus le jus ulmutja máhtti riŋŋgut jali diehki boahtet, vaj máhttep ságastallat. Jus le dárbbo de máhtáv sijáv vijdábut vuosedit, javllá sån. - Mij galggap viehkedit ulmutjijt individuálalasj dásen, duola dagu suv gen vuossti vierredahko le dagádum ja aj sån guhti le vierredagov dahkam oadtju viehkev jus sihtá. Åvddåla le nammadum median suohkanijn ælla nav ållo ressursa ja máhttelisvuoda åttjudittjat dakkár njunnjusjmáhtudagáv dagu SANKS:an le, dan diehti SANKS sjaddá buorre duodde suohkana fálaldahkaj. - Jus galggap vuorbástuvvat de hæhttu buorre aktisasjbarggo suohkanijn ja nuppát linnjadievnastusáj guovlon, javllá Ellen Kalstad. Psyhkalasj varresvuoda væráltbiejve aktijvuodan le juo aktisasjbarggo ásaduvvam. Basádismánon galggaba Divtasvuona suohkandåktår 1 ja psykiahtralasj skihppijsujttár oassálasstet SANKS:a konferánsan Kárásjågån, gånnå suohkandåktår galggá sárnnut tiemájn “Máhtáv gus mån guhti iv la sábme sámev viehkedit”. Kárásjågå guossidime aktijvuodan galggap æjvvalit dágástalátjit guoskavasj aktisasjbarggamvuogijt/guovlojt. Ásadahttjám lip aj aktisasjbargov nuppát linnjadievnastusáj bájkálattjat. - Galggá aj máhttelis julevsáme guovlos tjuovvot oasev mijá kursajs ja seminárajs videokonferánsaj baktu, javllá Kalstad. Maŋenagi galggá Andrine Eivik skåvlåjt, suohkanijt ja ietjá berustiddjijt diededit ja åhpadit, gudi máhtti gatjádit jus li tiemá massta berusti. Eivik máhttá addnijt duosstot basádismánon ja suv jåvså nummarin 48 08 55 83. SANKS:an li tjuovvovasj dahkamusá: - vijdábut åvddånahttet klinihkalasj dievnojt - åvdedit, dutkat ja åvddånahttet - åhpadimev ja bagádusáv fállat - fállat tjiehppeåhpadusáv, hárjjánimvirgijt ja oasseåhpadimev Guovdátjin le: - Psyhkalasj varresvuodasuodjalibme ållessjattugijda, åssudahka Lævnján - Psyhkalasj varresvuodasuodjalibme mánájda ja nuorajda, åssudahka Kárásjågån - Dutkam- ja åvddånahttemåssudahka SANKS le ásaduvvam oassen Finnmárko Varresvuoda HF, ja le avtastahtedum oasse psyhkalasj varresvuodasuodjalime tjiehppevarresvuodadievnos. Nuortap Varresvuohta RHF oadtju mierredum rudá stáhtabudsjehtas SANKS:a doajmmaj. Sáme ålles rijkas máhtti SANKS:aj vuoseduvvat, jus dav sihti. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge StrandskoJårggålibme: Idar Kintel j j Preben Johnsen 5. klássan le riek dudálasj. - Mån riek buoragit dási lijkkujiv, lij suohtas ájádusájn ståhkat ja buktet juojddáv dassta. Vuostatjin jáhkkiv dåssjedis áhta galgaj sjaddat, valla ajtu juojddá sjattaj, javllá sån. Oahppe 3. – 10. klássajn li dahkam girjjetsaggev, uksakloahkov, serviæhttabisodiddjev ja bijlav. Vuostatjin barggin ájádusáj gåktu sijá bijla galggin sjaddat. Dan mannela páhpermodellav hábbmijin, åvddål praktihkalasj bargguj álggin duola dagu suoddamijn ja såjodimijn plástas. Gå karosserija lij gergas, vierttijin elektronihkalattjat ja mekanihkalattjat barggát. Oahppe mihttijin plána milta, gånnå motåvrrå, bádnejuvlla ja ledniga galggin liehket. Vierttijin aj loaddit. Mannela li oahppe sierra diedádusáv bargo birra tjállám. Máhtti iesj materiálav válljit, valla dan diehti gå plássta le nav vuogas giehtadallat, jj Hábbmimprosæssa le dagu bálkká ájádusás gárves buvtaj, ja oahppe bessi dán ådå fáhkasuorgen hábbmit ja ietjasa teknologalasj buktagijt dahkat. Elektrihkalasj boarranábár, loaddaboallta ja ietjá vædtsaga aneduvvi. Elektrihkalasj oase biejaduvvi, håjggåmmásjijna dagáduvvi ja gæhttjaluvvi, ja plásstapláhta sjaddi ávkálasj ja tjáppa adnogávnnen. Skåvlå åhpadiddje li kursan læhkám ja Fága matematihkka ja luonndofáhka li vædtsakfáhkan teknologijan ja hábbmidimen, madi duojen le stuorra oasse praktihkalasj estehtalasj vuojnno. Gå buktaga lidjin gárvvása, de li oahppe aj prosjæktadiedádusáv tjállám. Låhpan lij aj gilposvuodjem lásjmudallamlanján. - Oahppe ettjin rat lijkku gå biejvve någåj, j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media AS Rolf Steffensen ja ToreHestbråten libá tæksta-tjállemánájmusikalan mij åvddånbuvteduváj Bådådjo Oajvvegirkkonsådnåbiejve iehketbiejve. Bådåddjo Oajvvegirkko jáhkkoåhpadus-prosjæktajådediddje Berit Valberg rávvijtevstav musikalaj hábmerårroguoktás,madi dåbdos sáme tjuojadiddje FrodeFjellheim musihkav dasi biejaj. Musikalatiebmá lij risstadibme sámijs, ja musikalladramatiserij histåvråv gåktu girkkojulevsáme guovloj sámijt niejdedij jadárojduhtij, ållu Thomas von Westenabiejvijs gitta manemus lågev jagijda.Låhpadibmen goabdes vatteduváj,symbåvllån doajvvuj ådå ásadibmáj jasåbadussaj.- Riek tjábbe lij, ja máná ham lidjin navsmidá, javllá dudálasj tækstatjálle ToreHestbråten. Åvdep tjavtja sån tjállegådij,ja tjálij dálvev tjadá gitta snjilltjamánnuj.Dan mannela lij regissøra Valberga vuorrománájkåvråj hárjjidallat.- Sån le buoragit barggam, miejnni Hest-bråten. Iesj sån Finnskogenijs boahtá.Valla le moadda jage berustam sámebirrusis.- Muv mielas le suohtas sáme birrusaulmutjij siegen liehket. Sáme li hamluonndoulmutja, sæmmi lev mån, javllásån. Musikalla skåvllåoahppijdaåvddånbuvteduváj oajvvegirkkonmánnodagá.- Buorre le gå vuosádus ienep ulmutjijdavuoseduvvá, aj skåvlåjn, ja ihkap sáhkaienep mielagiddis ja åhpadibmen sjaddá,gå mánájs ja nuorajs mánájda ja nuorajdaåvddånbuvteduvvá. Sávav dát máhttábisoduvvat ja vil ienep aktijvuodajnaneduvvat, ja ietja sajijn gå dåssjuBådådjon, javllá sån. mánnodagá, gånnå tiebmá lij jur “Mijrávkaduvvá girkkos ráfe ja såbadusávásadittjat, bájkálattjat ja globalalattjat?”Girkko gålmåjahkásasj såbadusprosjevtabaktu julevsáme guovlon (2005-2007)moadda gássjelis ja riek hásstalis tjuolmatsieggiduvvin. Nubbe dájs le tjanádumgirkko misjåvnnådåjmajda. Sáme mijáguovlojn risstaduvvin garras ládadallamijnsijá jáhkos ja iellemvuojnos 1720-jagijn.Såbadusprosjevta baktu tjuottjoduvvásáme jáhkko ja iellemvuojnno“demoniseriduváj” girkkos. Dát demon-iserim sáme álmmuga vuodulasjidentitehtav vahágahtij, mij vilá sámesebrudagán dåbddu. Dán duogátjijn le ådå oajvvegatjálvisájggeguovddelis: Gåktu galggá ráfe- jasåbadusåhtsåmin girkko uddni ietjas vie-rev háldadit majt iesj dagájmisjåvnnådåjmajn? Girkko iesj jáhkká leriek ájnas gatjálvisáv buktet, ij dåssju mijásáme-dáro aktijvuodan, valla ietjá sajijnværáldin gånnå risstalasj girkko le nuppijåskojt ja jáhkkosystemajt enustallammisjåvnnådåjmajn. j j j Misjåvnå sisadno Sáme misjåvnnåhiståvråjn vuodon, ja danvájkkudusáj, miejnnip ájgge le ållidumgirkkuj ja misjåvnnåorganisasjåvnåjdaienebuv ja tjielggasappot misjåvnå nievresbielij birra sáhkadi. Gåktu galggá girkkoja organisasjåvnå, váni iehtjádij jáhkov jakultuvrav mieddet, ietjas oasev jáhkko- jaárvvobisodiddjen ja åvddånahttemo-assálassten gåtsedit, væráldin mij világlobaliseriduvvá? Rávvidusbarggo Vuosádus lij rávvidusbarggo Bådådjooajvvegirkko jáhkkoåhpadusprosjæktaj, jadat guoskaj moadda mánájkåvråjt aktanbadjelasj 100 máná, profesjonalalasjtjuojadiddje, lávlle ja ietjá kultuvrrabargge.Niellja kåvrå Bådådjo oajvvegirkkolávllomskåvlås geldulasj birrusav dahkinoajvvegirkkon sådnåbiejve iehketbiejve,gå nágin tjuohte ulmutjijdamusihkkaspelav åvddånbuktin. Dirigænntaja prosjæktajådediddje lij kantor BeritValberg Bådådjo oajvvegirkkon. Valbergle moadda jage Hábmerin organisstanbarggam. Nágin lågådallijs lidjin duola dagu stifts-kapellan Torgeir Norwich Tråmsås guhtitjalmostahtij girkko demoniserimav sámejáhkos. Noajdde ja tjálle Ailo Gaup Oslossáhkadij friddjavuoda birra mij de laboahtám ja Pastor Dr Mike Adams,njunnjusj organisasjåvnås ColouredKhoisan Reformation, Cape Town, Oarjje-Afrikan vuosedij viessomav ja gospelavvajálduhtedum stádan Atlantis.Prosjæktajådediddje Heidi Strand Mathi-sen Hábmeris sáhkadij guládallam jasåbadusperspektijvaj birra jáhkko-åhpadimen guovtekultuvralasj Hábmerinja biskoahppa Tor Berger Jørgensentjalmostahtij gåktu girkko uddni galggávierev háldadit majt iesj le dahkam. Gåktu åvdep suttojt gádodit Vuona girkko såbadusprosjækta julevsámeguovlon bivdij aktisasjbargguj Oarjje-Hålogalánda bispadømmerádijn Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Idar Kintel Seminára ulmmejuohkusa li åhpadiddje, histåvrråjuogos, sagaspællaoassálaste, ja ietjá berustiddje. Bjørn Stemlandaj, guhti mánusav tjálij spællaj “Hagbard og Signe” jagen 1984-85, soajttá mánusav rievddá váj sámevuodav dan viehka lijkkudum sagaspællaj oadtju, åvdepsagaspællavahkon lidjin badjel 4000 gæhttje. - Muhtem gallegasj sáme oase li åvddåla læhkám, jagen 1997 ja 2001, ja manen epdav stuovvásin galga dahkat ja tjielggasappot gå åvddåla, oajvvat Stemland, guhti subtsas arkeologa Gerd Stamsø Munch jáhkká drådnikhávdde Hagbardsuollun le sáme hávdde.- Drådnik lij giessaluvvam biessijn, ja Stamsø Munch jáhkká dat le árbbedábálasj sáme hávddádimdáhpe. Dan diehti jáhkkeplahka aktijvuoda daj álmmuktjerdaj gas kan, aj sebrudagá bajemus sosiálalasj dásijn, javllá Bjørn Stemland. Aktan ulmijn sáme histåvråv ságaspællajoadtjot ja tjalmostahttet sámij sajev Stájgon, seminárra aj sihtá tjalmostahttet sáme dålusjájgev suohkanin, ja aj bajedit tjuolmajt ma etnisitehttaj ja identitehttaj guosski.Dálásj Stájgon sámevuohta ij vuojga vuojnnu jalik gullu, jus ga sáme diedon dán suohkanin aj gávnnujin, degu Divtasvuonan ja Hábmerin. Ja stuorra oasse dálásj Stájgos – sierraláhkáj åvdep Nuorttafuoldá suohkanin ja da sijda Straumfjord-guovlojnma Hábmerij “gullujin” – lidjin sáme årromsaje. Svein Fygle le Stájgo sijddagirje 3. girjen sulástallam Nuorttafuoldán lij sáme álmmuk 1600-jagijn birrusij 100 ulmutja. Jus ga álmmuklågo dallutjis ájges li iehpesihkara, de lij dát birrusij goalmádis ålles álmmugis! Prosjæktagåvvidimen seminárraj “Sáme Stájgon” tjuottjoduvvá dálásj vuojnnemahtesvuohta sámijs le dakkirulmusjvuojnno masi dálásj Stájgoga e máhte tjanáduvvat. Seminára ásadiddje sihti dan diehti lasedit diedulasjvuodav sáme birra histåvrån, ja aj tjalmostahttettjuolmajt etnisitehta ja identitehta hárráj ma soajtti liehket dálásj sámijn. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Divte Medi Dán lågon ja sjiehtadusán aj dagáduvvástuoráp diehtotábllo mij galggásuohkana færjojda tjanáduvvat, ja ajSætran ja Ájluovtsuoren. Jus náginaalvaduvvi, ja ihkap aj assjmaduvvi, gådivna galba li tjáleduvvam sihkesámegiellaj ja dárogiellaj, ja sáme tækstavuostatjin, de “rijddo” viertti bájkálasjpolitihkkárijda jårggåluvvat. Dan diehtigå sáme tæksta galggá vuostatjintjáleduvvat, dav li bájkálasj politihkkáramierredam...Suohkana pládna sámegiela háldadimehárráj mierreduváj jagen 2007. Dánnatjuodtju duola dagu: “Gå galba galggitsieggiduvvat de oajvvenjuolgadusámilta sáme tæksta vuostatjin galggátjáleduvvat. Jus nágin avtavuohta ájggudárogielav vuostatjin galban, dedåhkkidus viertti åtsåduvvatåvddånammadusás. Goappátja gielagalggaba aneduvvat galbajn masuohkanis tsieggiduvvi, gånnå dåssjutevsta gielaj vuoros sierraloabev máhtáoadtjot.” Vuostatjin le sáhka galbaj birra suohkana tsiekkadusáj ålgusjbielen.Juska giellaplánan gájbbeduvvá sisbie-len suohkana tsiekkadusájn galggiguovtegielak galba liehket.- Mij ájggop giellaplánav tjuovvot ajsissnálasj galbaj, duola dagurádegoaden, javllá suohkanoajvve An-ders Sæter. Ij rat diede man guhkás liboahtám galbaj tsieggimijn, valla diehtánágin galba li Stuorgietten ja Ájluovtanjuo tsieggidum.- Jáhkáv galba tsieggiduvvi dalánagágå li gárvedum, javllá Sæter. Jasuohkanoajvve ij nav guhkev dárbahavuorddet. Rimo Reklame AS’abæjválasj jådediddje milta, ienemusoasse galbasj li gærggasa juo boahttevahko. Lund iesj boahtá galbajttsieggitjit.- Diehtogalbajs vájlluji nágin gåvååvddål máhttep dajt gergadit. Da guoktastuorra galba rádegoahtáj Gásluoktaj ajunnán mannuni, subtsas Lund.Rádegoahtáj galggi guokta galba. Aktaålgusjbielen ja nubbe sinnadievnastusåssudagán. Manemusnammadum galggá “vuosedit” åsijda jakåntåvråjda.Divtasvuona galbbapládna aj guosská duola dagu suohkana rahtijda. Nammadimijn ådå rahtijs jarahtijs ma juo gávnnuji ja/jalibájkkenamájs, sámegielnamá galggianeduvvat gånnå le luondulasj.Divtasvuona suohkan galggá ajoassálasstet vaj fylkkasuohkana jastáhtalasj galba li goappátja giellaj,sámegiellaj vuostatjin. Dát guosská ajfylkkasuohkana ja stáhtalasj rahte,institusjåvnå ja etáhta. Suohkan galggáaj gåhttjot Statens Vegvesenav gåtseditsámegielav sijá galbbaplánajn gå galggiDivtasvuona suohkanin rahtijt galbbidit.Galbbapládna aj guosská suohkanagirkkojda. Divna dájda li guovtegielakgalba tsieggidum. Duodden legirkkooahttse uksa rádegoaden ájnnamij juo le galbbidum sámegiellaj jadárogiellaj. Galbbaprosjækta Divtasvuonanruhtaduvvá juollodum giellahálda-dimrudájs Sámedikkes. Jagen 2008 dátruhtalåhko le birrusin gålmmåmillijåvnå kråvnå. Muhtem oasse rudájsli aj dijmátjis joarkedum.Giellaháldadimrudá juogeduvvisuohkana iesjgengalágásj suorgijda, jaTeknihkalasj etáhtta giehtadallá rudájtgalbbaprosjæktaj. Bájkkeavijsa diedoj milta le galbbaprosjevta ekonomalasj mierre birrusij 400.000 kråvnå. j j j j j li juo guokta galba tsieggidum. Vuostasj (r.b) guosská skåvllåj, nubbe vuoset girjjevuorkkáj ja nuorajklubbaj. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Subtsastiddje jakultuvrraguoddeInga Vuodnabadás internáhttaskåvlån Måsken váttsijma, ejmagivseduvá, valla diedon vuojnijma vájnotvuonav sisi sijddabájkkáj, mujttal sån. Sånle arvugis ulmusj, álu tjajmadallá ja sujnali moadda berustallama, duola daguÁjluovta/Ájlatte girkko tjoaggulvisrádenjunnjutjin ja ietjá rádijn ma dav tjuovvu.Sån le duodalasj ælljogis guhti ájggujuohket ietjas åtsådallamijs, ájádusájs jahuomahimijs. – Gå lip 70 jage vássám dele loahpe ajbigahttet, tjajmmá sån. Månlev ihtja rabás mielajn, tjajmmá sån. Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Idar Kintel ájádallamvuogev gå subtsastav dájtsubttsasijt. Mánnán guláj girjjetjálle IngaKarlsen dålusj subttsasijt ja båvajtvuorrasappojs, ja dá li arvusmahttámsubttsasijt Jåvvå-vielja birra. Dålenmanádijma álu ráddnáj milta gånnåasstelasj vuorrasappojt iejvvijma gænnalidjin subttsasijs galle. Dat ájgge vuojnnetle vássám.- Ájgov vuosedit midja vuorrasappo lipressurssa, gudi várajdaválldep kulturárbev,javllá sån. Sån le pensjoneridum iemetsadjásasj,viehkkesujttár, juolggeterapeutta japolitihkkár, sån lij salongnæjttsoHurtigruvton gånnå iejvvij ietjasboadnjátjav, ja le tjállám 3 mánájgirjijt jaavtav sálmav sámegiellaj. Duodden dasile sån tjállám “Min oppvekst som same”mij le almoduvvam Universitetsforlágas.Dánna subtsas sån duola dagu gåktu suvgállo mihttiduváj ja sån stiempelduvájgasskamærrásattjan. – Dat lij ham sieldes,valla mij viesojma buoragijt gudi Inga viessu lahka sáme kulturárbbáj, sånsubtsastallá sihke dárogiellaj jasámegiellaj, ja sån le måttijt jagijt berustamåvdedittjat vuorrasap sámij dilevsebrulasjvuodajn Stáhta vuorrasijrádes,Vuorrasijrádes Divtasvuonan jaberustallamijn demænssasiebren. Sån leguhkev barggam vaj Divtasvuona sámegalggi fálaldagáv oadtjot ietjasa giellaj.- Iellema skåvllå le ålov munji åhpadam,ep goassak ållåsit åhpaduvá iellemin. Sånmiejnni vuorrasappo lij dagu “guoradalle”.– Gå vuorastuvvap de vierttip árvvádallatgåktu buoremusát nagádit vaj bessatguhkev sijdan årrot. Valla vuostatjin le sån stuorrakultuvrraguodde ietjas subttsasij ja girjijbaktu.- Diedijma vierttijma sijdas jåhtet, vallaárrat åhpajma ejma galga mánnávuodaárvojt vajálduhttet, javllá sån. Ja Ingaarvusmahttem le Vuodnabadán,mánnávuoda rijkan ja daj åtsådallamijnmajt le oadtjum duonna dánna. – Viessumlev guhka ja boandás iellemav ja levgijttelis dan diehti, hæjttá sån. Girjjetjálle ja subtsastiddje: Inga Karslenin lij læhkám subtsastallambåttå mánájda ja 250 guossijda Stokmarknesan...Ij le mige ilá binná, ij lemige ilá stuorre... Forfatteren og fortelleren: Inga Karlsen har hatt fortellerstunder i lavvo for barn og for 250 gjester i Stokmarknes ...Ingen Bájkkeavijssa N Gáldo: filmweb.no/wikipediaJårggålibme: Idar Kintel universitehtan, ja de dav oadtjun.Basádismánon 1997 de Mons Sombya jaAslak Hætta oajvveskáltjo hávddáduvvinKåfjord girkkon Áltán, sæmmi sajen gånnårubmaha galggin årrot árbbedábe milta. Manen Guovddagæjnno-stuojmme? ettjin goassak ruopptot boade. Åvdemusánja manemusán lijga Ole Somby ja AslakHætta. Idedismårijdiddjen tjuovvovasjbiejve gierrisa Guovddagæjnnuj jåvsådin.Dánna duostojga oasesålmåj Ruth jalænsska Lars Johan Bucht sijáv. Goappátja j ájtsajga sámelidjin moaren.Bucht jerrastålpavdoahppij gå sámelahkanin, vallaAslak Hætta lijh á h p p e l a b b o .Doarrujga, ja gåAslak viehkevoattjoj, de lænsskaravgaj. Aslak suvnijbev jåvsåj ja boandás oasesålmåj Carl Johan Ruthstivrrij bájkev.Muhtem sáme sijdda, gånnå nuorra nissunElen lij sijddaoajvve, vuornoj máksetmuhtem rievtesferdugahtes vielgev Ruthaj.Duobmo dagá Ruth oattjoj ienemus oasevElena sijdan giddagissaj, ja sån aktu bátsijboahttsuv gáhttitjit. Elen viehkev oattjojdikkev ásadittjat mij tjåvdij ienemus oasevålmmåjs. Valla Ruth váldij ienemus oasevboahttsujs diggegålojt mávsátjit.Iellemlájbe dagi ettjin Elen ja sijdda ietjánmáhte gå Rutha gájbbádusájt vuornnot Iehkedin basádismáno 7. biejve jagen 1852mannin 57 nissuna, ålmmå ja mánádábmaboahttsujs ja loavddagijs duoddarin.Moares måhken lidjin ja moaddása sijájs Gávnnuji moadda teorija manen sáme navgarrasit dáttja stuorsebrudagáv vuosteldin.Ij goassak åvddåla jali mannela le rijddosámij ja dáttjaj gaskan nav guhkás mannamváj ulmutja gåtteduvvin. Muhtema javllioajve, ja sierraláhkáj Aslak Hætta lidjinvassjás ja sihtin haddudit. Iehtjádij mielaslidjin vuosteldiddje tjádjánam jaiehpedájon danen gå lidjin boasstotdádjadam svenska girkkohærráv Lars LeviLæstadiusav. Suv gåhttsåm manáj ållesNuorttaguovlon dalloj, ja dasi lijkkujinællosáme gudi lidjin asjmen.Mannela le dát stuojmme sosial-økonomalattjat tjielggiduvvam. Sámelidjin guhkev juo jåhtålam boahttsujVuonan, Suoman ja Svierigin.Rádjásåbadusá diehti Vuona ja Svierigagaskan jagen 1751 lidjin sámijn riektáávkástalátjit guohtomednamijt rájágoappátjij bielijn. Valla de svenska láhppinSuomav Ruossjaj, ja ruossjalattja stieggijinrájáv váj vuona biele sáme ettjin dastibesa boahttsuv guododit suoma bielenragátmáno 15. biejve rájes jagen 1852.Dát lij viehka ájnas økonomalattjat.Sæmmi båttå de rijdo jåhttesámij jastuorránime merragátteálmmuga gaskanlaseduvvin ednambargo diehti Filma ájnnasamos oajvverollajn li Anni-Kristiina Juuso, Mikkel Gaup, MikaelPersbrandt, Nils Peder Isaksen Gaup,Bjørn Sundquist, Michael Nyquist, Jør-gen Langhelle, Stig Henrik Hoff ja NikolajCoster-Waldau. Filma budsjehtta lij badjel50 millijåvnå kråvnå. j tjuolastij. Ruth aj ravgaj, ja sån gut lijsivvan juhkalisvuohtaj ja hæjosvuohtajsámeålmmåj gaskan jåsteduváj moaressáme nissunijs. Ja de girkkohærrá, FredrikWaldemar Hvoslef hæhttuj gierddatgirkkosuohkana ulmutjij moarev.Iehkedappot lijga Ruth ja Bucht jábmám,madi girkkohærrá lij alvos láhkájtsábmeduvvam.Mij mannela le Guovddagæjnno-stuojmmen gåhtjoduvvam diedon diggájbådij. Ja varra gålgijdatjáj…Mons Sombyis ja Aslak Hættas goappátjijsoajvev luoddijin Elvebakkenin Áltángålgådismánon jagen 1854. Mannelarubmaha hávddáduvvin Kåfjordgirkkogárde ålggolin Áltán. Oajvesáddiduvvin Anatomalasj instituhttaj OsloUniversitehtan. Jagen 1976 muhtem fuolkeAslak Hættas gatjádin Anatomalasjinstituhtas jus máhttin oajvveskáltjojtoadtjot váj bessin hávddádahttet.Instituhtta vásstedij ij lim siján dat. Valla j j j j j j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Idar Kintel dajda gudi dajt dárbahi. Duodden barggujsuohkanin fállá åvddånbuktet sámekultuvrav ja moattebelakvuodav. Juoguguossijt duosstu juojggamijn ja subttsasijjali rujtan fierru ja guossot bidosijn –árbbedábálasj boahttsubierggorujtta mijbåråduvvá sihke árkkabiejven jaávvudallamijn.- Navti mån viehkedav vaj sámemoattebelakvuoda birra ienebut vuojnnusijboahtá, javllá sån, ja diehtánuorttasámegiella le gievrap sámegiellabirrasijn. – Nuorttasáme oasse leieneplåhko, ja álu julevsáme oassebadjelgehtjaduvvá, miejnni Hætta.- Jus julevsámegiella galggá rijbadit dejáhkáv le ájnas ulmutja ienebut gaskanisásijdan sámásti, ja ulmutja vierttiji ienebuvgaskanisá sámástit. Divtasvuonan ulmutjaálu sámástij ja dárogiellaj sáhkadi avtabále, ja målsudi daj gielaj.Gåktu le åvddånahttem duv mielasma?emus 11 jage læhkám, dan ájge gådån le suohkanin årrum?- Ulmutja ienebuv sámásti sijdanisá,sæmmi båttå gå “vuojnos” sáme kultuvrradagu gápptedábe ja duodje li viehka ålovåvddånahttám. Madi giella åvddånahttálávkes lávkkáj, miejnni HættaMajt jáhká sáme varresvuodaguovdátjabirra?- Ájnas le guoskavasj fálaldagáv vaddetvarresvuodadievnastusán. Iv rat jáhkesierra guovdátjij ja baláv dat máhttástuoráp rijdov ja sáragav dahkat ienni gåaktisasj guovdásj. Buohtastahtáv dav vehiOarjje Afrikajn, mij ietján ij dåhkkibuohtastahttet, valla vierttip lahkavuodav Árkkabiejven ja ávvudallamij: - Gå ájgo guossodit 2000 hedjaguossijt, de le bidos ållubuorre, májnut málestiddje árbbedábálasj sáme boahttsubierggorujtas. Bidos merkaj “málestitboahttusbiergov”. Til hverdags som til fest: - Når man skal servere 2000 bryllupsgjester, erbidos helt utmerket, skryter kokken av den tradisjonelle samiske reinsdyrkjøttgryta. Bidos betyr”å lage mat av reinsdyrkjøtt”. Gåvvå/foto: Kitty Skapalen åttjudit, aktan giesset, ja gáhttit vaj barggebukti goappátjijt gielajt. Navti jáhkávbierriji dahkat, javllá sån, ajtu le ájádusdákkir guovdátja birra buorre. Konsulænntan suohkanin barggá ajfálaldagájn vuorrasappojda gånnå máhttihávsskudallat låvdagoaden, dållåhapsajnja májstes árbbedábálasj sáme biebmosdajda gudi sihti.- Vájbi máhttá liehket bårås mij ij tjuovodábálasj bårråmájgijt, gånnå riejddipbirástagáv vaj vuorrasappo máhttidåbdudallat dålusj ájgij.- Muv buoremus rádna li 70 jagijs 90jagijda, tjále dav, hæjttá Hætta,måjudallam tjalmij. Dille sáme giellajuohkusij gaskan Sáme giellaguovllo le tjanádum dan láhkáj ráddnágiellasuorge li gasskasattja ja dádjadahte. Sieradusáma li oadtjum nágin gielledutkijt anátjit tjielggidusáv sáme giela ienni gå sáme giellasuorge, vuojnnepesski gå buohtastahttep giellasuorgijt ma geográfalattjat li mælggat nubbe nuppes, duola dagunuorttasámegiella ja oarjjelsámegiella. Da alla gaskanisá dádjadahte jus ij ålov hárjjidalá, valla vas ráddnágiellasuorge duola dagujulevsámegiella ja nuorttasámegiella li lahka nubbe nubbáj. Sieradusá dáj gaskan li vuostatjinsubstantijvvasåjådimen (kasus) ja værbbasåjådimen (gehtjusa ja konstruksjåvnå), valla jiena liprinsihpalattjat muoduga.Gasskasasj nuorttasámegiela ja julevsámegiela gaskan máhttep buohtastahttet gasskasattjajn vuona dárogiela ja svieriga dárogiela gaskan, madi nuorttasámegiella ja oarjjelsámegiella li naviesjge?galágátja dagu Vuona dárogiella ja islánda giella. Tjielggidusá giella ja giellasuorge ællariek tjielggasa. Sisadno vájkkuduvvá ålgoldis dilijs duola dagu rijkkarájá.www.samediggi.no Sáme kultuvra ja moattebelakvuoda åvddånbukte. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Allaskåvllå Nesnan lij Divtasvuonan åvdep vahko vuostasj juohkusijn, 7 studentaj «Sáme Ájggomus lij buorebut julevsáme kultuvrajn dåbdijdit. Sáme kulturdiehto ássjen: Gåro bieles: Kursa njunnjusj Hans P. Dahl-Hansen, fáhkaåvdåsvásstediddje Jostein Lorås, Ida Grini Jentoft, Ronald Johnsen, Jonas Slettvoll, åvddån gåro bieles; Hanni Mosenden og Stein Bjørgen. Erling Urheim ij lim danna gå gåvvijin. Allaskåvllå Nesnan kurssatjåhkanimen Divtasvuonan javllá Lorås. Manon Divtasvuonan studenta aj oahpásmuvvin sáme tsieggimvuogijda gierggeájges gitta dálásj ájggáj. Åhpadusán li sáme ja dáttja oahppe, ja gájka li náv guhkás viehka dudálattja tjadádimijn. Ida Grini Jentoft návti javllá: - Mujna lij binná åvddåmáhtudahka sáme kultuvra birra, ja muv mielas ij la buorre gå ep la ienebuv sáme kultuvra birra skåvlån oahppam. – Le midjij nav lahka, valla ajtu nav binnáv diehtep, duoddis sån. Ronald Johansen åhpadiddjen barggá ja návti javllá: “Sáme kultuvrra le ållu ájggeguovddelis gå ådå Finnmárkolágav ájádallap, valla aj máhttolåpptimin gånnå sáme kulturdiehto le oassen ådå oahppoplánajn vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån, javllá sån. Fágalasj nasjonálalasj oahppoplána sáme sisano bargguj dagádum. Åhpadus gåbddåsit sáme ja dáttja studentajt gæsot. Lisa Maria Renfjell Hemnesas le iesj ællosábme ja suv mielas le buorre ådåsmahttet máhtudagáv majt åvddåla le oahppam. - Mån lev dárogielak skåvlåv vádtsám, valla dánna ienebuv oattjov oahppat muv fuolke histåvrå birra, javllá sån. Divna studentaj mielas le suohtas ålgus boahtet sáme birrasij, iejvvit ulmutjijt ietjá bájkijs ja åhpadimev ålgus válldet, ja ij dåssju auditåvrån åhpaduvvat. - Gárvvidus skåvlås Nesnan le buorre, gå li nahkam aktidit bájkálasj bájkij åhpadusáv ja sæmmi båttå li læhkám lågådalle Råmså universitehtas, javlli. virgálattja, studenta, dájddaberustiddje ja organisásjåvnå, ja ulmme le vaddet vuodomáhtudagáv sáme ássjijn. Åhpadus galggá máhtudagáv vaddet bargatjit sáme ássjij vuodoskåvlån, ja ratjáduvvá galggi vuosádallat moattelágásj sáme birrasijt Nordlándan. Studenta njuolgga Vardobájkes Skánes Divtasvuodnaj båhtin, ja li åvddåla oahpásmuvvam oarjjesáme birrasijn Majavatnen ja bihtámsáme kultuvrajn Saltdalan. Jáhkedahtte ma?emus kurssatjåhkanibme Jåhkåmåhkkåj jali Stockholmaj biejaduvvá. - Muv mielas li sáme ja dárogielak subttsasa muodugattja, sjabmot Hanni Mosenden Lesjas Gudbrandsdales. Moaddása studentajs miehtse kulturmujtojs berusti, ja aj politihkalasj gatjálvisájs ma li daj moattelágásj sáme Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Idar Kintel láhtjet buoremus aktijvuohtaj Vuona jaEesti gaskan boahtteájggáj. Ambassadaaj barggá moattelágásjålggorijkajpolitihkalasj, sebrulasj jaekonomalasj gatjálvisáj, kultuvrra-aktisasjbargojn ja præssa- jadiehtobargojn. Galggi aj viehkeditVuona viesádijt pássaj ja ietjá lándajviesádijt duola dagu visum- jaårromloabe åhtsåmin. Moaddasuohkanijn Vuonan le duot dátaktisasjbarggo Eestijn, ja ájggomus leienebuv dajs ásadit. Dan diehti ásaduvájstuorra seminárra Vuona ja Eestisuohkanijda ja fylkkasuohkanijda dåssjuvahko dássta åvddåla. j j Vuona ambassada gávnnuji væráldavmiehtáj duon dán stuorrudagán jabarggelågojn. Tallina ambassada leunnemusájs, gietjav barggij aktan avtapraktikantajn. Uddni le Silja Ájluovtasambassadørra jali chargé d’affaires, janavti Vuona åvdemus åvdåstiddjeEestin.- Álgos barggiv ambassadatjállen, valladálla bargav chargé d’affaires’an gåambassadørra le skihppen tjáledum,subtsas sån.Silja gæhttjal sijddaj Ájluoktaj boahtetbinnemusát 3-4 jahkáj, ja fámilljanuorttan le aj smidá suv Eestinguossidittjat. Sån riek buoragit Eestinsoapptsu, gånnå årru aktan guojmijnisJohan. Sån helikopterhálediddjen barggáNuorttaáben ja Tallina ja Bierguna gas-kav manelt, gånnå suv barggosadje le. Silja E. Skjelnes le Vuona åvdemus åvdåstiddje Eestin. - Ulmutja Eestin li riek hávsske, moatteláhkáj mijáj Nuorttarijkagij muodugattja,javllá Silja, guhti l eestigielavoahppagoahtám.- Iv la vuojga giellatjiehppe, valla buvtávieññilsgielav, dujskagielav ja vehi fránskagielav, subtsas sån.Silja galggá Eestin årrot boahtte gæssáj.Majna de ájggu barggat, ij sihkarit diede.– Ihkap ålggorijkadepartementan Oslonietjá dåjmaj bargav, jali ietjá bargov ietjáålggorijkastasjåvnån åtsåv. Vuojnávma?enagi, hæjttá sån. VárdudahkaTallinin. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Idar Kintel Rike jådedibme ja j j barggo. Daj niellja sihke máhtudagáv ja nanos mannoæládusáv dættot sån. Iesj ájggu guossidit ienemusoasev mannoæládusviddnudagájs guovlonboahtte jahketjåhkanime åvddåla. Ham-suns Rike le juo álggám tjåhkanimijsuohkanij.- Vierttip aj joarkket dajna buorreaktijvuodajn destinasjåvnnåviddnudagájLufåhtan, Viestaralásin ja Ufuohtán. Ja ajfáhkaguojmij rájá nuppe bielen,Jåhkåmåhken ja Jielleváren. Sierraláhkájsáme aktijvuodan le dákkir barggo rájajrastá ájnas. Ja galgav ajålggorijkkapolitihkav jådedit, javllá Sven-Roald Nystø, guhti sihtá vuosedit dát leájnas nuorttaguovllo perspektijvan.- Iesj lev ájras ráddidusá nuorttaguovllo-nammadusán, ja ålggorijkkaminisstara dajguovtijn rijkajn libá goappátja dættodamman ájnas le aktisasjbargojn rájá badjel,subtsas Nystø – guhti lulun adná ietjasværmádagáv bájkálasj mannoæládusádievnnuj.- Sierraláhkáj dan dilen gånnå HamsunsRike le dálla, álu guládallamin jasjiehtadallamin fylkkadikkijn, Sámedikkijnja Innovasjon Norgejn. De jáhkáv muvåtsådallama ja muv dåbddo systemajdasjaddi ávkálattja, miejnnistivrrajådediddje.Statistihka vuosedi mannoæládus Nuortta-Vuonan bargadahttá ienep ulmutjijt gåednambarggo ja guolle. Juohkka lågåtbargge rijkaguovlon barggá dán jåhtelissjadde æládusán.- Båddåsattjat de lip gal vehi báhtsám“Hamsuns Riken”. Valla vejulasjvuohtastuorra sjadduj le danna, sihke barggijlågonja ekonomalasj árvon. De vierttip aktantjuodtjot. Dánna sidáv viehkedit, hæjttáSven-Roald Nystø. Åvdep SámediggepresidænntaSven-Roald Nystø le “Hamsuns Rike” ådåstivrrajådediddje.Tidligere Sametingspresident Sven-Roald Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Idar Kintel 102 oahppe vádtsi mánáj- ja nuorajskåvlåvÁjluovtan. 11 klássajs li 8 dárogielak ja 3sámegielak klássa. Guovtekultuvralasjskåvllå dárogielajn ja sámegielajnavtagærddásasj åhpadimgiellan.Valla esski gå oahppe 4. klássaj álggi devuostasj girjev sámegiellaj oadtju. – Lijmasihtat adnet ienep sáme oahppamnævojt,javlli åhpadiddje. 1.- 4 klássajn li gudásgænna le åhpadus sámegielanvuostasjgiellan, låges 5.- 7 klássajn jasæmmi 8.- 10 klássajn.15-16 jage dássta åvddåla Ájluovta skåvllåsámegielan vuostasjgiellan åhpadahttjáj.Dat rájes li ienep ja ienep oahppe davválljim. Valla hásstalus le vilá gååhpaduvvá sámegiellaj, madi girje lidárogiellaj tjáledum. – Vájvve l ham gåvierttip dárogiellaj låhkåt ja sámegiellajvásstedit, javllá nubbe oahppijs.Åhpadiddje ålov biesskedi ja dabbmiji åhpadime åvddåla. – Valla åttjudam lipmoattedimmasjijnav bájnoj, navti gåjttjáppa bájnojt oadtjop, javlli oahppemánájskåvlån. Adni aj guottedahttedáhtámasjijnajt, ja oahppamnævojt mainternehtan gávnnuji. – Suohtas le powerpoint vuosádusájt dahkat, åvdep báleplanehtaj birra dagájma, javllá vájmmelisbáhttja 4. klássan. – Prosjæktabargovvuorodip ja oahppe sierraláhkáj lijkkujiaktisasjbargojda oahppij gejna ledárogiella vuostasjgiellan, javlláåhpadiddje Wenche Nergård. Oahppijn libáhkogæhttjalime fágajn, vaj vissása literminologian ja fáhkamoallánagájtdåbddi.- Musihkka le huj suohtas, gå lip aktandivna 1.- 10. klássajs, javlli oahppemánájdásen.- Midjij luluj álkkep jus girje lidjinsámegiellaj tjáledum, duola daguluonndofágan ja sebrudakfágan, de lijmabessat báhkogirjen agev åhtsåt, javlláoahppe nuorajskåvlån.Valla asstoájgen, sámásti jali dárusti gus?– Álu dárogiellaj målssop, måjudi oahppe.Valla giellatjiehpe gåjt dá oahppe sjaddi.Vuodoskåvlå 10 jagij maññela buktigålmmå giela; sámegielav, dárogielav ja Oahppamnævo sámegiellaj vájlluji:Oahppe nuorajskåvlån oahppamnævojtsámegiellaj åhtsåli. – Vájvve låhkåtgirjes dárogiellaj, gå vierttip sámegiellajtjállet, javlli.Mangler samiske læremidler: Elevenei ungdomstrinnet ved Drag skolemangler samiske læremidler. – Dumt å Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta/gávvå:Maria Mikkelsen j Tæksta: Børge StrandskogJårggålibme: Lars Th. Kintel Vuostatjin diedon ájggu Ieññilsgielav oahppat, valla nuorra næjtso vuorddi geldulasj vásádusájt lándan gånnå ælla gudik guossak mannam, ja ávvudalli iejvvitjit nuorajt ietjá rijkajs. sjaddá buorre bessat æjgádijs gå lip dåppe. Ja oarbbenijs, måjudalli næjtso. Sihke Isabell, Thrine ja Vilde sihti maññela ålggorijkan skåvlåv vádtset jus navti hiehpá. Thrinen le guokta vuorrasap oarbbena gudi libá ålov manádam, madi Vilden le vuorrasap viellja guhti boahtte jage USA:an galggá skåvlåv vádtset. Isabell le vuorrasamos gålmmå oarbbenijs ja le “vuostasj ålgus”. - Viek ávvudallap, javlli næjtso. G.b. Vilde Hilling Elsbak, Isabell Thomassen ja Thrine Ediassen galggi divna Englánndaj gæssáj Solberg galggá, guhti lij lenska milta mannamin pássav viettjatjit gå dát gåvviduváj! Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta/Gåvå: Ingar N. Skogvold Jårggålibme: Idar Kintel ållo sáme girjálasjvuodas, DVD:a ja CD:a.- Oasstusa birásti dav majt le máhttelisjulevsámegiellaj gávnnat, oassenuorttasámegiellaj, ja vehi oarjjel-sámegiellaj, javllá girjjevuorkkáoajvve.- Dánna li aj girje svieriga ja vuonadárogiellaj sáme åsko, kultuvra ja histåvråbirra, girje duoje birra ja luondo jaluonndovásádusáj birra sáme guovlojn.Dáj oasstusij lip oadtjum buorepgirjjevuorkáfálaldagáv sierraláhkáj sáme Dán giston duojev galggi vuorkudit adnuj duola dagu mánájgárdijn jaskåvlåjn. álmmugij. Girjjebussa le vuorodum, vallaoasse oasstujis li åssudagájdabiejaduvvam. Divtasvuona girjjevuorkánle aktisasj dáhtávuorkká, jagirjjevuorkkásystebma ja internæhtta sierramáhttelisvuodav vaddá luojkatjit nubbenuppes dárbo baktu. Ådå teknihkalasj vædtsagagirjjebussaj Lasedibme sáme girjálasjvuodas, filmajsja musihkas Sáme girjjebussa uddni gietjav vuonasuohkanijt guossit, ja vælggogahtteaktisasjbargo baktu gåhtjodum“UfuohtágirjjevuorkᔠsávaduvváDivtasvuodna vásstet sáme girjálasjvuodasgirjjevuorkkáaktijvuodan. GirjebussajTV:av duolbbasjermajn galggi åttjudit,digitálkámerav ja PC:av adnuj diehto- jaluojkadimbargguj. Gå da li gárvvása de lemáhttelis filmajt mánájgárdijda, skåvlåjdaja ietjá unnep juohkusijda vuosedit, ja ajfilmmit bájkálasj birrasijt ja duov dávdáhpádusáv gånnå bussa oassálasstá. Sáme subttsasav drámátiseritGirjjevuorkká le oadtjum Sissel HorndalavOarjjefuoldás sáme subttsasavdramatiseritjit. Doahko ja kulissa ligárvvása, ja gidáj le ájggomussubtsastiddje Eirin Edvardsen, sån ajOarjjefuoldás galggá subttsasavgirjjebussa låvdagoaden subtsastit. Navtide sihti tjalmostahttet sáme subttsasijtsjadde buolvvaj. Subtsastallamlåvdagoaden nanni dåbdov dát le sámekultuvrradáhpádus. Subttsasav ájgguskåvlåjn Divtasvuonan subtsastit rudáj“kultuvralasj skåvllåvuossas”. Mañenagivuosádus fáladuvvá suohkanijda gejtgirjjebussa guossit. Ja dálla Johansen sávatmoattes adnuj válldi girjjevuorká moaddaådå dåjmajt ma sáme kultuvravtjalmostahtti. – Buorisboahtem girjjebussajja girjjevuorká åssudagájda, hæjttá mihásgirjjevuorkkáoajvve. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta/gåvvå: Børge StrandskogJårggålibme: Idar Kintel Ælla gal Solveig Skjelnesan jalik muhtema Ájluovta skåvlå oahppijs vuojga oahppogirje majt máhtti vuosedit. Det er lite de har å vise frem av lulesamiske lærebøker, rektor Solveig Skjelnes og noen av samiskelevene på Drag skole. prosjevtan buvtaduvvi. Dát oahppovuodo tjanáduvvá Ájluovta skåvlå næhttaj, ietjas serverin. Dán vuodon galggá aj liehket internæhtta ja máhttelisvuohta sierra næhttabælláj, subtsas Skjelnes – guhti le viek ávon gå Divtasvuona suohkan le gássjelisvuodajt alvos láhkáj duosstum. Suohkan le juo oasstám dáhtávædtsagijt ma buorren båhti dán prosjevtan. Avtajienalasj suohkanstivrra le aj hasodam oajválattjajt åhpaduslágav rievddadit, vaj aj sáme oahppijn le riektá hiebalgis oahppamnævojda ietjasa giellaj. Navti galla ij le dálla. Ja ij le dåssju julevsáme guovlojn gånnå vájlluji oahppamnævo ja oahppogirje sámegiellaj, navti le aj nuorttaja oarjjelsáme guovlojn. Dán rahtjalis prosjevtan, gånnå gållomierre le birrusij 10 millijåvnå gålmå jahkáj, galggá liehket prosjæktajådediddje, stivrrimjuogos, referánssajuogos ja prosjæktajuogos. Julevsáme tærmmajuogos sjaddá aj ájnas oassálasste prosjevtan, dåhkkidittjat ådå bágojt ma vierttiji åttjuduvvat oahppamnævvobuvtadimen. - Lip sáddim vehi iehpedábálasj åhtsåmusáv. Dábálattjat girjjealmmudagá Sámedigge ja departemænnta buorre mielajn åhtsåmusáv giehtadalli, ja sávvap gidáj vásstedi, javllá Solveig Skjelnes – guhti aj dættot prosjevta baktu 3-4 ådå barggosaje Divtasvuodnaj ásaduvvi. - Ja juska miján juo åvdutjis le gárttje, de galggap nahkat kontåvrråsajijt Ájluovta skåvlån åttjudit, dajda gudi dájna galggi barggat, hæjttá rektor. Præssadiedádus: Vuosádus Louise Fontainas vuoseduvvá 14.bve. moarmesmáno gihtta 20.bve. biehtsemánnuj 2008. Gåvvåvuosádus subtsas histåvråv mij la gávgas ja man birra e ájn giehto. Ulmutja hæhttujin mánájt rádjat sijdajs oanep jali guhkep ájgev vaj galggin sjaddat ja ”modernisert”. Ájgen 1961-1976 rájaduvvin 1600 inuihtamáná Ruodnáednamis Danmárkkuj åhpadittjat dánska gielav ja kultuvrav. Vuosádus aj vuoset tjiegñalis persåvnålasj histåvråv, mij gullu identitehttaj ja såbadussaj. Louise Fontain årru Hattfjelldálen. Sån la båndor, frilancetjálle ja gåvvididdje. Lågev jagágin rádjin suv Danmárkkuj, ja dåppe galgaj jagev årrot. Guhtta jage maññela de esski ruopptot sijddaj bådij. Vajálduhttám lij ietjas iednegielav ja ittjij dessti buvte æjgádij ságastit. Mij lip nav gijttogisá gå oadtjop vuosedit dáv geldulasj ja tjierggis vuosádusáv Árranin. Jusska miján sámij guovlon ælla jur sæmmi åhtsålvisá nav gåktu moattes inuihtajn Ruodnáednamin, de huoman dåbddåp histåvråv mij subtsasduvvá. Vuoádus la oasse kultuvra valjesvuodajage 2008 Hábmel suohkanoajvve, Rolf Steffensen ráhpá vuosádusáv. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media merkaj Bájkálasj , ja le åhpadus nehta baktu rabddasuohkanijn galggi Næhttaåhpadiddje usjudaláv de máhtáv åssudagán.- Dijmásj oahppijguoradallama miltaskåvlån, vuojnijma oahppe sávvin árabutja ienep diedov ja dan diehti lip aj 9.klássagijt manen válldám vaj bessi Losa-oahppijs diedojt oadtjot, javllá Ájluovtaskåvlå rádediddje, Gunn Furuhagen. ásadusteknihkka dåssju oajvveskåvlånHábmerin fáladuvvá, madi hábbmim jaduodje, elektrofáhka, varresvuoda jasosiálfáhka, luonndobarggo, resturant ja biebbmofáhka, dievnastus ja jåhtulahka,teknihkalasj ja industrialalasj buvtadibmeStájgo ja Ájluovta åssudagájn fáladuvvi. j 8 oahppeDá jage li tjoahkkáj gáktsa oahppeÁjluovtan åssudagá ma elektrofágav,teknihkalasj ja industrialalasj buvtadibmev(divudahka) ja varresvuoda ja sosiálfágavvádtsi. Jus dákkir fálaldagáv válljiji de16-jagága bessi stádaj jåhttåmis, ja navtiietjas ja fámilja gålojt unnedi, duoddenmáhtti ájn avtav jagev gárveduvvat åvddålsijdas jåhttåji.Bájkálasj bagádalle ja koordinatorÁjluovtan, Atle Mathisen gehtjat vajteknihkalasj vædtsaga doajmmi, duoddenduojna dájna barggodahkamusájn barggá.- Gehtjav vaj oahppe ájggemierijt tjuovvuja næhttaskåvlåj ja vidnudagáj guládaláv.Vidnudagá li riek måvtugit oahppijt duos-stum, valla hásstalusá li diedon gå miján li3-4 oahppe sæmmi prográmmafágan magalggi barggohárjjánimev oadtjot, javllásån. Sihke åhpadusspesialiserim javidnofágalasj åhpadusprográmmanLOSAn fáladuvvá. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Ingar N. SkogvoldJårggålibme: Divte Media AS j fálaldagáv oadtjot ja giela árvov nannit. 28. Stuorradiggediedádusán Sámepolitihkka (2007-2008), ráddidus tjalmostahttá sierraláhkáj man ájnas le sámegielav almulasj háldadusán ja dievnnumin nannit. Ráddidus le bivddám sámedikkev aktisasjbargguj sámegiela doajmmaplánav buvtátjit, vaj vuojnni ållesvuodav udnásj bargos mij viertti tjadáduvvat sámegielajn. Vaj sámegiella galggá bisoduvvat viesso giellan, giella viertti dåjmalattjat aneduvvat. Jus galggap dájna vuorbástuvvát de le dárbbo fálaldagájs sámegiellaj mánájgárdijn ja skåvlåjn, ja jut dile hiebaduvvi dasi. Guokta jage máhtudahkalåpptima álgo mannela li ilá binná oahppogirje/ oahpponævo daj gålmmå sámegielajn. Åhpaduslihtto miejnni sáme oahpponævojn stuorámus mærráj bierriji liehket sæmmi ævto gå oahpponævo girjjedárogiellaj ja ådådárogiellaj. Divtasvuona Åhpaduslihto njunnjusj, Odd N. Jensen, sávvá dájna barggat julevsáme oahppogirjij/ oahpponævoj buvtadimijn, mij sjaddá julevsáme álmmugij viehka ájnas. Sámedigge oajvvát Ájluovta skåvllå Divtasvuonan galggá julevsáme guovlo ressurssaskåvllå liehket. Dan diehti Sámedigge ájggu 2 millijåvnå gæhttjalimprosjæktaj juollodit. Skåvllå oattjoj 70 000 kråvnå åvdebut dán tjavtja plánitjit ressurssaskåvlå tjadádimev. Ressurssaskåvllå galggá julevsáme oahpponævojt buvtadit ja fállat guhkásåhpadimev julevsámegiellaj. Åhpadusnævo galggi aj juogeduvvat web-bielen. Manenagi ájggu Ájluovta skåvllå fállat åhpadusgárvvidusájt sáme ássjij birra ietjá vuodoskåvlåjda ja åvddånahttet aktisasjbarggoprosjevtajt vuodoskåvlåj svieriga bielen. Ájluovta skåvllå le guovtekultuvralasj, dárogielajn ja sámegielajn sæmmiárvvusasj åhpadusgiellan. Skåvlån li 102 oahppe skåvllåjage 2007/2008, ja skåvllå le sihke mánáj- ja nuorajskåvllå. Skåvlån li 11 klássa, gånnå 8 li dárogielak ja 3 Divtasvuona Åhpaduslihto njunnjusj, Odd N. Jensen. j jj Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Lars Th. Kintel æddnám Spålavuolen årru de dåhkumanádav gå lav guovlon. Valla mujna leham ájn aktijvuohta rádnaj dåppe. Sidávájn vil ienebuv dåppen årrot. Luonndo navednagav vaddá, javllá sån gut jur dálla leBerlinan. Ja guojmijn ja mánájGuovddagæjnon ja ålles væráltbarggosadjen de oamedåbddo boahtá.- Mujna le nievres oamedåbddo fámiljahárráj gå nav manádav. Gå lidjiv USA:anáttjak de pássan gehtjastiv ja ájttsiv lev 47lándajn manádam. j bálgat» – vuostasj sáme opera, buvtadumvuona operas. Beaivvášij le sån åvddålakomponerim «Internáhtta» (2003) ja (2004).Gåktu sáme birrasij båhti?- Mujna le guojmme ja mánáGuovddagæjnon ja jagen 1993 spellivmuhtem banda siegen dåppen, vikárranMari Boine bandan ja stuoves oassálasstenjages 1998. Lev agev tjerdalasj worldmusihkkaj lijkkum ja lij vuostasj banda massta mujna lij ållesskierretjoahkke. Sij spieledin jazzav jaafrihkalasj rytmalasj musihkav åvtå bále.Jan Garbarekav aj lijkkujiv.- Makkir aktisasjvuohta le dujna julevsámeguovlluj?- Gå bajássjaddiv Hábmerin de ij lim mujnanav lahka aktijvuohta sáme birrasijnráddnásuohkanin danen gå nav guhkkenierit lij. Valla lev buorep aktijvuodajoadtjum birrasijn manemus jagij duogen.- Mij duv arvusmahttá?- Oahpásmuváv rollajda masi musihkkagullu. Filman gæhttjiv filmav ja dålkkujiv dan dilijt. Jajur dan musihka åvdås oattjoj Amandabálkáv buoremus musihka diehti.- Hávsske le gal ja lijkkuv dasi. Valla gehtjadimoavdonOslon.- Le gus dujna juokkirak aktisasjvuohtaHamsunijn?- Berustahttjám lev ienep Hamsunis gåållessjattugin sjaddiv, valla hæhttuvmiededit åvddåla ittjiv. Låhkåm levmoadda romána Hamsunis ja muv mielasle sån ihkeva tjiehppe tjálátjit.- Majt sidá javllat bájkálasj nuorajda gudisihti musihkajn barggat?- Tjuovvum lev galla vehi vuojnáv viehkaållo dáhpáduvvá musihkkabirrasinHábmerin ja dat le ham buorre. Jus sihtáålgus bessat de hæhttu jáhkket dasi majnagillu, tjuohte prosenta, ij lijssi iehpedit,danen gå moaddása musihkav låhki uddni.Gávnnuji máhttelisvuoda jus nuoges berusja duosstá, javllá dåbdås musihkkár guhtisihke spielet, tjállá ja buvtat.- Buorre målssom navti sjaddá ja dagålmmå oase nubbe nuppev viehkabuoragit ållidi. Sjuggelisvuohta dasstabadján, javllá sån. Ja sjuggelisvuodav galladárbahij gå Hamsunbiejve gåhttjum suvvadahkat sierra dingodum dagojtHamsunbiejvijda jagijn 2000 ja 2002. –Dá guokta bargo muvva arvusmahttin,javllá Schultz. barggá de le viehka buorre gå sujna lemoattebelak máhtudahka.- Ávvusav gå besav barggat musihkajngånnå le vehi vuosteldibme, mij leiehpedábálasj musihkkasuorgge ja gånnåli ådå oase. Hávsske le barggat básij rastá,friddjavuodav vaddá.- Boadá desti Hábmerij ja Divtasvuodnaj?- Mujna le hyhtto Hábmerin valla gå Ávkkás aktisasjbarggo BoinejnSchultz le 90-lågo rájes Mari Boine siegenbarggam. Sån lij komponissta suv vuostasjskierron ådå bandajn ja buvtadij nuppevpláhtav mij bådij jagen 2006.- Mari le viehka rabás ja munnun le buorreaktisasjvuohta. Goappátja lijkkujin ådåvuogijt gæhttjalit ja sån ij balá ådå suorgijtgæhttjalimes. Gå studion ådå vuogijtgæhttjalin de aj juojddáv hilggun.- Vuogas le Sveina siegen barggat. Sån lesjuggel ja viehka tjiehppe. Ietjam bielesde mujna ij la formalalasj åhpadusmusihkan, sån jasskavuodav buktá vájbesav ietjam ájálvisájt gæhttjalit. Iesjlijkkuv oassálasstet buvtadimen ja ájnasle gå jasska lav suv siegen gejna bargav,javllá Mari Boine. Iesj boahtá unna sajátjis10 gådij.- Makkir bagádusá li dujna iehtjádijdagudi musihkajn sihti barggat?- Mån lev buojkulvis jut ij dárbaha stuorrastádas boahtet jus vuorbástuvvat galggá.Ájnnasamos le máná ja nuora bessi ietjasaváddásijn åvddånahttet, sihke musikálalasjja ietjá vaddása aj. Munji lej ietjammusihkkaåhpadiddje stuorra arvusmahttemgå 3. klássan vádtsiv ja pianov oahppivspellat, javllá sån. Boine lávloj ”juojgav”Sáltstrávve gátten, man vuodon le oabmesálmma julevsáme juojgas bájnnidum.- Muhtem bágojt ittjiv dádjada ja danenhæhttujiv tevstav puggit. Ietján de suvmielas Lars Andreassen viehka ájnas bar-gov dahká julevsáme musihkkabirrasin:- Sån lávllu avtav muv lávllagijs ietjasskierron ja muv mielas le sån tjiehppe gåsegat dárogielav ja dav binnáv sámegielasmav mujttá bajássjaddamis. Ájnas le jutduosstá fáron válldet dav mij le ieme jaållidit ådå vuogij, javllá Boine, guhti lesjaddam akta Vuona dåbddusamos artistajsåvddål návti låhpat:- Sárno varrudagájt gájka rádnajdaDivtasvuonan, javllá væráltnásste. Ja ådå tåvnå båhti Schultzas ja Boinesboahtte tjavtja. De Senegalaj mannaba.- Ådå skierro boahtá. Gæhttjalip ierit bes-sat Oslos, javllá Svein Schultz, guhtiruohtsaj Hábmerin barggá væráldavmiehtáj. j j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media AS Soahkeruohtsajs ålov dagá. Nubbe “kruhkojs” le Kaja áhkos dagádum. Kaja Andersen le aj girjev tjállám gåktu julevsáme doahkojgáptev goarrot. Dálla vuorddi ådå hásstalusá”Tægerarbeid”. Bjørkerøtter benyttes til å lage ulike ting. En av ”krukkene” er laget av Kajas bestemor. Kaja Andersen har gidán Nordlánda Fylkkasuohkana“ådåboahttebálkkáv” mij vatteduvvánuorra nissunijda æládusbargon. Duojijnle sån ietjas barggosajev ásadam.- Diedon lip ávon gå Kaja dávmáhttelisvuodav oadtju, javllá sån. Iesj lesujna åhpadus Sámij åhpadusguovdátjisJåhkåmåhken, gånnå duodje le riekguovdátjin ja gånnå Aline mielas li moaddabuorre fáhkagirje. – Nubbe girjijs majt levålov adnám le gassa girjje julev- jaoarjjelsámegiellaj majna buoragit duojijnoahpásmuvvap. Diedon vuorddep dav mijKajas boahtá, javllá sån. duodjesjiehtadus, gånnå ulmme le nannitduojev kultuvrraguodden, sierra fáhkan jaæládussan. Sjiehtadus viehket duojevguoddelis æládussan sjaddatkultuvralattjat, fágalattjat, ekonomalattjatja sebrudagálattjat. Dættoduvvá man ájnasle gå da årniga ma njuolgga duodjárijtguosski doarjoduvvi. Duodje le ja lelæhkám dajs ájnnasamos åsijs sámekultuvran. sámegielav, kultuvrraárbev ja nissunijbargoj tjalmostahttem, javllá Paulsen. Aktisasjbarggo Jåhkåmåhkijn- Buvtáv ietjam iednegielav tjuohte ja lågevprosentav ságastit, valla tjáláv dåssjunielljalåhke prosenta. Iesj åhtsåmusávtjálliv, tjajmmá Kaja, guhti subtsas sångullu dålusj ájggegávddaj gånnå vierttijinoahppat goarrot, båhtjet ja iesj rijbbat.– Mujna le duot dát åhpadibme, ja levduola dagu barggam goarro lunna ja mujnale eksábma duojen. Sån lij allaskåvlånÁltán guokta jage gånnå duoddenoahppamij, iesj guojmmestudentajda jaåhpadiddjijda ietjas teknihkajt åhpadij.Dálla sihtá Svierigij ja iehtjádijdajulevsáme guovlon ietjas máhtudagávduodastittjat. – Máhtáv gal dáv, valla ájgoviehtjádij sáhkadit duodastittjat gåktu dagávle riekta, javllá sån.Njunnjusj Duodje Nordlándan janubbenjunnjusj rijkkaorganisásjåvnån DuodjeregisstarUddni gávnnu duodjelåhko ja gájbbádusáduodjelåhkuj tjáleduvvat le ájnegisdåjmadagáv jådedit, ja dan baktu ietjasduojev jådedit 50 000 kråvnåj mva dagi.Uddni e duodjára/kultuvrraguodde gudiietjas duojev jådedi birrusin 30.000 –50.000 duodjelåhkuj tjáleduvá gå navti ilábinnáv jådedi.- Duodjára gudi li tjiehpe li ájnnasabisodittjat ja joarkátjit duojev boahttebuolvajda, ja mij Duodje Nordlándanmiejnnip dá bierriji aj duodjelåhkujtjáleduvvat. Navti duoje stáhtus bejeduvvája arvusmahttá ásadussaj duodje-viddnudagájs. Lip guhkev barggamvijdedimijn duodjelågos aj dájdaduodjárijda/kultuvrraguoddijda, jabarggap vaj duodjár máhttá ruhtadårjavoadtjot vájku makkir viddnudahkavuohke Sierra duodjesjiehtadusSámedikke baktu le ásaduvvam sierra Ájnas duodastibme Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Idar Kintel dåhkkida gæhttjaladdamijt ma tjadáduvvinRuonasednama mánáj. OajvámusáRahpamin åvdep gasskavahko subtsastijRuonasednama máná rájaduvvinDánmárkkuj oanep jali guhkep ájggáj vajgalggin siviliseriduvvat ja ådåájggásattjansjaddat, ja bajedittjat åhpadimdásevRuonasednamin.- Ájggomus lej åttjudit oajvvámusáv nuorraåhpadam ulmutjijs masi galgginavtajtjalmij gæhttjat sebrudagánRuonasednamin. Dåssju jiermmás ulmutjavuornnun ietjas mánájt Dánmárkkuj rádjat.Dánmárkon lij buorggo Ruonased-namgielav sáhkadit. Dan diehti giellamanenagi gádoj, subtsas sån.Mannela iellemin le Louise Fontain aktanietjas mánáj gæhttjalam ietjas máttojt jaidentitehtav gávnnat, målsudahkesvuorbijn. Fontain iesj ij nagá oahppatruonasednamgielav, gielav majt anij desikavtse jagágin sjattaj. j j Gæhttjaladdin DåbdudallamAnne Kalstad Mikkelsen, Árranaåvddånbuktemoajvve, miejnni le gæhppatdåbdudallat histåvråjn mij subtsastuvvá.- Juska sáme ælla vásedam láhppet mánájtsæmmi láhkáj gå inuihta Ruonasednamin,de le ajtu miján aktisasj åtsådallam gåiejvvijma ieneplågov mij definerij mijákultuvrav æbddásin ja árvvogissan,oajvvat. Hábmera suohkanoajvve Rolf Steffensenvuosádusáv rabáj. Steffensen duodas ij legássjelis ulmutjijda Nuortta-Sálton dájnbávtjas histåvråjn dåbdudallat.- Ij le ga gássjelis dåbdudallat åhtsålimevgåsi gulldali, tjuodtjelibmáj ja såbadibmáj,javlaj Steffensen.Sávat vuosádusá baktu oalle såbadimedoajvvo bissu, sihke Vuonan jaRuonasednamin. ælla guossak j j j Ruonasednama oajválattja, Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Idar Kintel vuostasj- jali sámegielan. Jus soajtti åhttse oarjje- jalinuorttasáme guovlojs, intensivkurssajulevsámegielan fáladuvvá álgon, dættotSven Asbjørn Korneliussen – ja hasotjuohkkahattjav sáme birrasijn almodit dávådå fálaldagáv.- Jus media ja guládallamåhpadusáv tjadátli gal vissásit buorre barggovejulasjvuodaboahtteájggáj. Uddni le gássjelisulmutjijt gávnnat dakkir åhpadusájn sáme birrasijn ja institusjåvnåjn, dættot prosjæktajådediddje.Guokta vuostasj jage åhpadusprográmman le Vg1 ja Vg2 Media ja guládallam, mij die don guosskávuodofágaj åhpadibmáj. Daj guokta skåvllåjagijmaññela, máhtá joarkket Vg3 media jaguládallamijn, aktisasj fágalasj lasádusájnjoarkket jali máhtá viddnooahppenjoarkket. Jus joarká skåvlån goalmát jage,le máhttelisvuohta spesialiserit duola dagufotofágan, journalistihkan, rekláman,tjuorgastagán ja hábbmidimen jalimediagrafihkkárin.- Besa ålov iesjrádálattjat barggat, ja ålovdáhtá baktu barggat, javllá Sven AsbjørnKorneliussen, guhti jáhkká sij li buoragitgárvvánam tjavtja álgadibmáj Ájluovtan.- Lip sjiehtadallamin huodnahij birra, jaåhpadiddjevirge almoduvvin juojagemålssoma åvddåla. Álgon diehtepmáhttá gássjelis liehket fáhkabarggijtoadtjot dárbulasj máhtudagájn julevsámegielan, valla tjiehpes åhttsijt lipoadtjum. Julevsáme bágojt dájda fágajdaaj åvddånahttegoahtep, ja oahpponævojtbuvtadahttjáp, javllá sån. Valla dálla vierttiji dåssju ienep ulmutjaåhtsåt dan ådå skåvllåfálaldahkaj.- Mij lip “friddjum” sáme birrasijdaalmodittjat ja vájkkudittjat nav buoragijtgå máhttelis, aktan dajna almodusájn majtskåvllå iesj tjadát. Jus dát buoragit gævvá,gåktu aj jáhkáv galggá, de åhpadiddjijtvirggáj biedjap ja tjavggip tjavtjaálgadibme gárvedimijt, låhpat Sven As-bjørn Korneliussen. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Idar Kintel ÅVDDÁNAHTTEM: - Sávav duodje galggá åvddånahttet riekta láhkáj vaj máhttep aktelasj birrasav oadtjot, javllá Aline, guhti buvtat árbbedábálasj sáme biktasijt dagu gáptev ja ma dasi gulluji, sámebájnnum biktasa ja adnogávne. VIDEREUTVIKLING: - Jeg ønsker jo at duodje skal utvikle seg i rett retning hvor man kan få et kontinuitet i miljøet, sier Aline, som produserer tradisjonelle samiske klær som kofte m/tilbehør, samiskinspirerte klær og bruksting. Arkivfoto: Sander Andersen besaj dakkir gilppusij oassálasstet, javllá Mikkelsen, gænna lij máhtto Divtasvuonas, ja bajássjattaj Hábmerin. Ållessjattugin åhpaj duodjuhit ja árbbedábálasj julevsáme duojev Sámij åhpadusguovdátjin Jåhkåmåhken åhpaj. Buvtat árbbedábálasj sáme biktasijt dagu gáppte ja divna ma dasi gulluji, sámebájnnum biktasa ja adnogávne. Sån aj kursajt fállá ájnegattjajda, skåvlåjda ja ásadusájda, ja le buojkulvissan fállam divna suohkanijda Nordlándan duojen åhpadit. Måttijn skåvlåjn le vádne máhtudagás ållidittjat oahppoplánav, ja sån fállá åhpadimev duojen ja sæmmi båttå oasev sáme kultuvras. Sujna l gárves åhpadibme duola dagu sassneåhpajn ja sassnesávvijn, gånnå åhpadibme hiebaduvvá juohkka skåvllåj. Sån le ihkap ájnna gudi barggá jåhtte duodjeåhpadiddjen, ájádusáv duolli oattjoj. - Vuojnniv lij dárbbo diedov juohket sáme kultuvra birra, ja sierraláhkáj duoje birra. Oajvvesivva gå Ájluoktaj jåhtiv, lij Ájluovta skåvllå le ájnna skåvllå mij fállá julevsámegielav vuostasjgiellan vuostasj klássas. Ájnas le munji muv 10 jagák niejdda sámegielav oahppá. Ja niejddas le juo vuostasj gáptev gårrum! Mikkelsen ittjij ietja bajássjatta sámegielajn ja duojijn, ja le vásedam jur giella le hásstalus gå galga sihke oahppat ja åhpadit duojev. terminologija ja e dárobágo gávnnu. Gå ietjam siessá galgaj munji duojev åhpadit, gássjelis. Divna tjuovvu ruoppsis hárpov, ja dan diehti ålov dádjadip jus dåssju aktijvuodav vuojnnep, dættot sån. Mij le de suv visjåvnnå ja sávadus vijdábut? - Plánimin lip juo aktisasj duodjevidnudagáv Ájluoktaj ásadit, gånnå juogadip aktisasj masjijnajt ja gånnå máhttep iehtjádijt åhpadit ja iehtjama máhtudagájt åvddånahttet. Ájggop jådediddjev virggáj biedjat dákkir vidnudahkaj, ja ihkap navti ulmutja vuojnni makkir vejulasjvuoda li duojen ja ihkap ásadimgålo unnu. Galggá liehket aktisasjbarggo Sámedikke ja fylka gaskan, javllá Mikkelsen gut dát ássjes viehka ålov berus. – Sávav duodje galggá åvddånahttet riekta láhkáj vaj máhttep aktelasj birrasav oadtjot. Divtasvuona suohkan le buoragit vuorodam mañemus jage, ja le oasstám buktagijt ASVO:as ja mujsta. Sávav hadde máhttá stáhtusav bajedit, dan diehti gå uddni le duojen vuollegis stáhtus. Ja áttjak Aline Mikkelsen válljiduváj Sámedikke referánssajuohkusij mij galggá barggat árvvoháhkuhimijn sáme mannoæládusá æláduskombinasjåvnåj hárráj. - Danna li stuorra máhttelisvuoda aktisasjbargguj moattelágásj ulmmejuohkusij gáktuj, javllá mihás ja ávos bálkkávuojtte. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Buolvas buolvvaj. Máhtudagáj, åtsådallamij ja aktisasj vásádusáj tjåhkani sihke nuora, ållessjattuga ja vuorrasappo. Gåvvå le Vuodnabadásåvdep tjavtjas gå mállebiebmov riejddijin. gáhkojt báhkkujma, javllá álgadiddje janjunnjusj Inga Karlsen. Muhtemamuorjjijin, madi iehtjáda biebmovgárvedin ja báhkkujin. Ja jur ábnnasasoajttá hásstalus liehket gå galgaárbbedábálasj biebmov riejddit dálásjsebrudagán, gånnå ienemus oasserámbuvdan gálvojt oassti. – Mij sávtsa jaboahttsumálev, tálgav ja tjålijt Svierigisåstijma. Ja muhtema mánájs gudi biebmovmájsstin sihkarit dav sierralágásj májsstenadnin, måjut sån.Ulmme le tjåhkanimsajev ásadit gånnåbiebmo ja biebbmoárbbedábij máhtudagájtlånudallá, gånnå vuorrasappo li luohkkon.- Labudallam gå ábnnasijt viedtjap, jasosiálalasj tjåhkanimijda oassálasstetságastallamijn buorepduostodimvájkkudusáv vaddá, mij navtivuorrasappoj ja dementaj ja sijá lagámusájiellemájvvanav buoret, javllá Karlsen.Vuostasj lávvodagá snjuktjamánon lidjintjåhkanam Ájluovta skåvllåj gånnågullebiebmojt riejddijin. Danna guollegáhkojt, guollepuddigav,silldárievnnajuptsav, læfsojt riejddijin, jadiedon muljov hávvarrievnajuptsajn jamielkijn.- Dålen agev muljov esski iehketbiejvenbårrin, juohkkahasj diedij dát lijoademdálkkasa lágásj ja bårråma maññelaettjin vargga majdik nagá dahkat, tjajmmáInga.Prosjækta le biejadum moatte jábijda,dåjmaj ma luondulattjat gullujiiesjgeñgalágásj jábijda; várrevádtsemmuorjjitjit ja urttasijt tjoakkátjit, guollit janjuovvama tjavtjajt. Bæssátjij maññelagalggá juogos Måsskåj tjåhkanit jamielkkebiebmov riejddit, gumbájn jagámssamielkijn, ja moattelágásjvuosstáslájaj.- Barggap ásadusájn ietjá bájkenDivtasvuonan gidán, ja dalloj galggapnjuovvat ja bierggobiebmojn barggat.Guollim aj sjaddá, ja vanntsa ja skihparlibá juo lájggidum, javllá sån.Prosjevtan le juohkka avta oassálassten ietjanis árvvo máhtudagáj ja åtsådallamij,ja aktisasj dáhpádusá ja labudallam leårrum ájnas sosiálalasj doajmman. Gåárvvon adni ja ådåsmahtti juohkkahattjamáhtudagáv, ja gå oassálassti ja labudallide juohkkahasj buoredum iellemájvvanavoadtju.Ájggu tiebmágirjátjav dahkat kursajs mijvatteduvvá juohkka oassálasstáj, sijálagámusájda, guoskavasj siebrijda,girjjevuorkájda julevsáme guovlojn jaiehtjádijda gudi dav sihti.- Dá girjátja almoduvvi javllamánon jaalmoduvvi sihke julevsámegiellaj jadárogiellaj, hæjttá dåjmalasj ja dudálasjInga Karlsen. Prosjækta le dårjaduvvamÁlmmukvarresvuoda nasjonalsiebres105 000 kråvnåj. DemænssasiebrreDivtasvuonan le gåvvim prosjæktadiedádusáv tjállám kursavduodastittjat. . Málle tjålij sisi Blodet fylles iGarralájbbe de galggá guollebiebmo guoran. Árran -julevsáme guovdásj / lulesamisk senter sávvá buorisboahtem Sámij álmmukbiejve ávvudallamij guovvamáno 6. biejve. Biejve prográmma le viehka moattelágásj dájddavuosádusájn, sárnnusijn, subtsastallambåttåjn, lávllagijn ja musihkajn ja diedon hålajn. Dá jage galggá Divtasvuona suohkanoajvve Anders Sæter muhtem bágo moalgget ájnas árvoj birra mijá moattekultuvralasj sebrudagán Nuortta-Sálton ma boanndodi ja majt lulujma suoddjit. Lars Magne Andreassen galggá åvddånbuktet ietjas ådå CD:av ”Bálges”. Håkon Amundsen sámij álmmuklávllagav lávllu. Råmså Universitehta professora Bjørg Evjen galggá sárnnot ” – Ietjas sáme ájttegijt gávnnat” nammasasj sárnov. Ålmåjvákke duodjesiebrre vuoset hullo-vuosádusáv ja moattelágásj teknihkajt dagu bådnem, kárrim ja stuorsnjissjkom. Girjje aj almoduvvá. Ájnnasamos ávvudallamin le gal tjåhkanit ja káfajn, gáhkoj ja njálga biebmojn hávsskudallat. Dá jage boahttsumállásav ja adámav málestip. Mij Árranin ávvudallap biejve berustime diehti – moaddása ávvudallamij oassálassti, ja maŋenagi moadda ásadusá mijá lahkaguovlon moatte láhkáj biejvev mierkkiji. Ienep diedo ja dárkkelap prográmmav dáppe gávnnabihtit: www.arran.no . Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Idar Kintel ja gasskabåddåsasj j j buojkulvissan dá “ådå háme”. Mijadnogávnijt dahkap, valla diedonávvusip jus nágina sihti mijá buktagijtvuosádusán adnet, javllá agevvájmmelis Ráhka-Knutsen. Viddnudahka le rabás guossijdagålmmå biejve vahkkuj; dijstagá,gasskavahko ja duorastagá. Danna lemáhttelisvuohta oasstet duov dávbuktagav, sihke álggoábnnasa ja gárvesbuktaga. Duodden dasi le aj máhttelisviddnudagá ådåsamos åvdedimevvásedit; vuosádus bájke industria – jagruvvohiståvrås, ja geologalasjvalljudagás mij le guovlon. Sáme motijva: Sáme motijvajs, luondos jabájnojs inspireridum, dánna oajvevuollelátjos. Skåvllå galggá ådå Ådnårisá li sajenis ja de la de muddo joarkket birrusijn. Hestnesdieván Gásluovta skåvlå duogásjbielen gávnnap segav, låvdagoadev ja buolládak-/vettsavuorkudagáv. Maŋemus lassánibme lahkusin le gábmá majt oahppe 9. klássan tsieggijin aktan tsieggimjådediddje Sander Andersenijn åvdep vahko. Sander aj buvtij gájkka birrusijt gábmáj ja buvtij aj duov dáv vædtsagav tsieggimij. Moattes skåvlå åhpadiddjijs li aj oassálasstám bargguj mij vibáj ålles 38. vahko. Dá vahko dábálasj tijmmapládna hiejteduváj ja divna tijma mannin gámá bargguj. Vahkojn åvddåla lidjin sihke lásjmudallamtijma ja ietjá tijma anedum gábmásajev ruodditjit ja lavnjev bállemij. Lavnjev, birrusin 14 – 16 gålmådismehtera, Museasaljos viedtjin. Dán bargguj oadtjun buorre viehkev oahppijs 7., 8. ja 10 klássajs aktan rektorijn, oahttsijn ja muhtema skåvlå åhpadiddjijs. Saljon gånnå lavnjev bállin, galggi ruohtsajt gádodit, ednamav dievddet ja sáddjit vaj pledna danna sjaddá. Sáme kultuvrra ja histåvrrå tijmmaplánan Juohkka jage 9. klássa Gásluovta skåvlån guokta vahko sáme kultuvrav ja histåvråv tjalmostahttá. Ienemus oasse dábálasj tijmmaplánas gádoduvvá ja målsoduvvá sáme gielajn, subttsasij, båvaj, musihkajn ja histåvråjn, aktan boatsojsujtojn, dálkkasij, læstadianismajn ja duojijn. Vahko låhpaduvvi ávvomállásijn árbbedábálasj sáme biebmoj. Dán aktijvuodajn le dán jage 9. klássa åvdåsvásstádusáv oadtjum gámáv skåvlå goahteguorraj tsieggit. Dan diehti nubbe dájs guokta vahkojs aneduváj tsieggimprosjæktaj. Ja oahppe li riek buorre bargov daj biejvijn dahkam ja riek måvtugijt gámáv tsieggim. Dát barggo le læhkám låssåt sæmmi båttå gå li oahppam gåktu materiálajt adnet, gámá åsij namájt, teknihkajt gåktu gámáv aktij biedjat, lavnnjimav, j.n.v. Buosjes oahppe Guokta oahppijs avtsát klássan gudi riek buorre bargov libá dahkam libá Mathilde Ellingsen Sjøgård ja Milly Charlotte Helland. – Barggo le læhkám sihke miellagiddis ja suohtas, subtsastibá buosjes oahppeguovtes, ja de lij buorre bessat teorijabargos ja sijddabargos. – Masi lip ienemus ájgev adnám le lavnjev guottáldit, valla mån buoremusát lavnnjimij lijkkujiv, javllá Mathilde, madi Milly buoremusát duorggimij lijkkuj gámá ålgusjbielen ja sinna guolben. – Måj jáhkkin gábmá ålov aneduvvá, ja aj låvdagoade sadjáj, låhpadi næjtso gudi dá vahko libá ålov sáme kultuvrajn ja histåvråjn teorehtalattjat barggam. Ietjas viddnudahka gábmátsieggimijn sierramáhtudahkan Dát le lågåt gábmá Sander Andersen oassálasstá tsieggimijn. Åvdep gábmá lej Ájluovta skåvlå goahteguoran ja tsieggiduváj biehtsemánon aktan oahppij ja åhpadiddjij. Sujna le ietjas viddnudahka mij buvtat gámájt, sihke gámá åsijt ja aj tsieggidum gámájt, ja sån aj fállá kursajt gábmátsieggimin. 49 jage vuoras Sander berustahttjáj gámájt 21-jagágin. Dalloj oassálastij vuostasj gábmákursan. Kurssa tjadáduváj Vuodnabat sijdas Ivar Pedersenijn (Tjierrek – Ievárijn) kurssajådediddjen. Guokta jage maŋŋela lej sån Pedersena siegen gámáv tsieggimin Bodøsjøena lahka Nordlanda fylkkamusea åvdås. Dan maŋŋela sjávot sjattaj moadda jage, åvddåla 90-lågo gassko gatjáduváj jus máhtij lågådallat ja vuosádallat gåktu gámáv tsieggit, seminárrarájdon Lofåhtan ja Viestarálen. Jaget maŋŋela gámáv tsieggij gå kursav jådedij Kabelvagen. Dat rájes le kursajt tjadádam ja gámájt tsieggim. Sander Andersen stuoves virgen NRK Sámeradioan barggá kåntåvråjn Árranin, ja navti barggo gámáj le dagu budáldibmen. Navti árggabiejves vuojŋadallá, juska álu le ållo barggo sierraláhkáj materiálajt gámájda åttjudit. Andersen subtsas suv mielas le suohtas tsieggimijn barggat, ja de lijkku oahppij siegen barggat. Tsieggimjådediddje le riek dudálasj nuorra gábmátsæggárij Gásluovta skåvlås. – Sij li boahtám positivalasj mielajn, ja li barggam avtat rájes. Suohtas le aj gå positivalattjat sáhkadi tsieggidattijn, ja de le Sandera mielas suohtas gå dåbddå ienemus oasev oahppij æjgádijs. Muhtem ájgev bajás sjattaj Gásluovtan, ja vuojnná nuorajrádnajt ådå buolvan. Sámevuoda nannim Andersen aj åvdet man hávsske le árbbemáhtudagáv bessat åhpadit ja sierraláhkáj sáme árbbemáhtudagáv. Sån le ájnna gábmátsæggár nuortta Nordlándan ja akta gallegasj gábmátsæggárijs lándan. Badjel tjuodes li oassálasstám kursajn majt sån le tjadádam, ja man moadda dajs li joarkkám gábmátsieggimijn ij aktak diede. Sandera mielas le suohtas gámáv Gásluoktaj tsieggit, ihkap tjuohte jage maŋŋela gå maŋemusát gábmá dasi tsieggiduváj. Sån aj vuojnná dáv gievrrodussan suohkana sámevuohtaj. Ep dåssju sáme tsiekkadusáv oattjo, valla sjaddá aj giellaåhpadibme oahppijda gå Sander gámá åsij sáme namájt adná. Dá jage galggá buktet gárves låvdagådijt Stuorgiette ja Måske skåvlåjda, ja Pæsatun ja Ájluovta mánájgárdijda. Tæksta/gåvå: Jårggålibme: Idar Kintel Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Lars Th. Kintel Sierralágásj máhttelisvuohta: Idar Sørensen le dálátjij dudálasj oasseválldelågujn sáme kultuvrramáhtudagá åhpadusán mij boahtte tjavtjaálggá. Unik mulighet: Idar Sørensen er så langt fornøyd med deltakerantallet for studiet i samisk kulturkunnskap som starter nå i høst. Foto/gåvvå: Børge Strandskog Dát le boahtám danen Divtasvuona suohkansjattaj oassen sáme giellaháldadimguovlosådåjakmáno 1. biejve rájes 2006. Åhpadusle fálaldahka gájkajda gudi dárbahimáhtudagáv ja dádjadusáv sáme kultuvrasgånnå julevsáme guovllo sierraláhkájtjalmostahteduvvá. Bargge sihkebajássjaddam- ja åhpadusetáhtas javarresvuoda- ja huksoetáhtas galggiåhpadusáv tjuovvot. Fylkkasuohkanabargge aj oassálassti.- Skåvlå barggijs gájka oassálassti jabirrusij 40 galggi åhpadusáv tjadádit, javlláSørensen. Valla hiehpá sæmmi buoragitbarggijda ietjá suohkana suorgijsoassálasstet ja ávkálasj máhtudahka le ajfylkkasuohkana barggijda ja sæmmifylkkamánne barggijda, ja náv guhkás li10 sijás diededam. Guovlo ietjásuohkanijda aj oahpposaje fáladuvvi.Sihke bájkálasj ja ålgoldis lågådalle li.Árrana seniordutke Oddmund Andersengalggá giehttot sáme bivddosebrudagábirra, Lars Andreassen, Bådådjoallaskåvlå/Árrana stipendiáhtta galggá ådååvddånahttema birra ja luonndosuodjalimebirra giehttot, ja Árrana giellaåhpadiddjeSolvår Knutsen Turi galggágiellaguovdátja bargo birra giehttot ja ajriektá ietjas giellaj ja kultuvrraj.Merrasáme årudagá jaulmusjlåhkoåvddånibme ja goade jaårudagá álkkádussebrudagán nuppátværáltdoaro mannela li fátta man birra pro-fessor Bjørg Evjen galggá åhpadit.- Mij garrasit dættodijma åhpadus galgajsierralahkaj julevsáme ássjijt gåvvidit, jajut universitehtta galggá dættodit boahttsusáme, javllá Idar Sørensen.Bjørg Evjen, Råmså universitehta Senterfor samiske studier professora galggágiehttot mastadimes æláskahttemijjulevsáme guovlon ja aj læstadianismabirra sosialalasj ja kultuvralasjdahpadussan sáme sebrudagájn. Ållågattjatle pensum 700 biele. Lars Ivar Hansen,professora Råmså universitehta Histåvråinstituhtan galggá giehttot dålusj åsko ja misjonerima birra, ja sihke Bjørn Bjerkli,UiT:a Sosialantropologia instituhtavuostasjamanuenssa ja Bård A. Berg,UiT:a Histåvrå instituhta vuostasj-amanuenssa, li oassen fágalasj teamas.- Hasodip gájkajt gudi berusti dávmáhttelisvuodav adnet åttjudit máhtudagájtbájkálasj julevsáme kultuvra birra, låhpatIdar Sørensen. j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Idar Kintel Unneplågoj diktim Skuovvadeddjiid gongas. Sigbjørn lij antologija dåjmadiddje gånnå ájggomus lij åtsådit nuorra, duornnosáme Idjabargge juojddá ruopptot dassta majt mån tjáláv, javlláSkåden.Tjuovo gus dån girjjeltjállejahtojt?- Hehe, mån lev tjielggus, ja iv visská post-itbæhkátjit guottálda gånnå galgav smávvaversatjijt tjállet. Lagámus majt boadáv jahtojdale gå iv tjále avtses nælljáj. Idja le buorrebarggamájgge, tjajmmá sån. Girjjetjálleæjvvalibme Sigbjørn Skådenijn lebårggemáno 6 biejve Skogheiman. Ilá binná l sáme guoradallamijs, dajna de vierttip juojddá dahkat. Vuona guoradallamráde guhti l rudájt juollodam sáme guoradallamijda la prográmmajn vargga gietjen. Dajna l aj råhtto, ja dajna aj Árran sihtá guoradallamav lasedit sierraláhkáj sáme ássjij birra, ja sierraláhkáj dájn dáfojn. Norsk kortversjon Bildet: Oddmund Andersen ja Sven Roald Nystø mielas la ilá binná sáme guoradallamis, ja gåhttjoba dajna ságastalátjit sáme guoradallama birra Árranij. Snjuktjamáno 21. ja 22. biejve tjåhkani dan diehti fáhkabirrusa moattet guovlos ja moattet fáhkasuorges Árranij Ájluoktaj. Ja ulmme l giehttot gåktu máhtudakdahkamusájt lasedit sáme varresvuoda-, giela-, kultuvra- ja sebrudakguoradallama gáktuj. Árran la juo institusjåvnnå gånnå guoradallam la ájnas doajmma, valla sihti huoman ienep guoradallamav moatten ietjá fágajn dájn birrusijn. Dajna tjoahkkiji stáhta oajválattjajt, guoradallaminstitusjåvnåjt ja politihkkárijrt giehtotjit gåktu galggá máhtudakdahkamusáv lasedit mij guosská sáme guoradallamav julevsáme dáfon. -Vuona guoradallamráde prográmma mij guosská sáme guoradallamav la vargga gietjen. Guoradallam Nuorttalij guovloj birra la jådon, oasseráppårttå etnalasj relasjåvnåj birra Nuortta-Nordlándan la juo gergas, ja mij aj sihtap ienep árvvobuvtadimev dajn institusjåvnåjn ma li. Sihtap ienep árvov vaddet kulturmujtojda, ja dárbahip ienep guoradallamav dáj ássjij birra, subtsastibá sierrarádediddje Sven-Roald Nystø ja seniorguoradalle Oddmund Andersen gudi goappátja Árranin barggaba. Såj libá dán konferánsa háldadiddje ja sunnun la aj åvdåsvásstádus dáv guoradallamkonferánsav tjadádit. Ja moattes li dán konferánssaj gåhtjodum stáhta ja fylkkasuohkana oajválattjajs, Sámedikkes, sáme institusjåvnåjs, allaskåvlåjs ja universitehtajs, guoradallambirrusijs, sámepolitihkalasj belludagájs, suohkanijs dájn guovlojn aktan Nissununiversitehtajn Stájgos. Konferánsa oajvveulmme l lagábut gæhttjat makkár hásstalusá li giela hárráj, sáme kultuvrrahiståvrå hárráj, varresvuoda hárráj, ja gåktu galggá guoradallamav jåhtuj oadtjot julevsáme dáfon dán biele ja aj rijkarájá nuppen bielen. –Konferánsan galggap juohkusijn barggap workshop gånnå aj åvddån buktep dajt ássjijt majt lip dan forumin giehtadallam, subtsastibá Nystø ja Andersen. Konferánssa l rabás divnajda. Dajna gå Divtasvuona suohkan la sáme giellaháldadusguovlluj boahtám, la aj Nordlánda fylkkasuohkan mañen. Dajna åhtså fylkkasuohkan giellakonsulentav gut virggáj galggá biejaduvvat dán dálve. Barggosadje l fylkkahuodnahin Bådødjon, valla fylkkasuohkan árvustallá kåntåvråv Árranij biedjat. Åhtsåmájgge dán virggáj la mañemus biejve dán mánon. Sluññká l akta dålusj årromsadje sámijda gudi aj Svieriga bieles båhtin jåde. Nordlánda histåvråv la ietjájduhttemin, sierraláhkáj dat histåvrrå mij guosská sámij dillev. Oddmund Andersen la akta guoradallijs gut la ållimin prosjevtajn sáme histåvrå birra Nordlándan, ja tjaktjaj almoduvvá girjje dán guoradallama birra. Sluññká l akta dålusj årromsadje sámijda gudi aj Svieriga bieles båhtin jåde. Mañemus jagijt lij lavnjijt bajedam ja ednamav bállám. Guoradallam lij sáme histåvråv Nordlándan. Guoradallamijn lij gærggam, dåssju diedádusá li vil tjállet. Oddmund Andersen, gut bæjválattjat la Árrana dávvervuorká jådediddje, la friddja dat bargos bessam dájt mañemus jagijt gå la barggam prosjevtajn nuppij guoradallij siegen. Sij li Nordlánda histåvråv divvomin, sierraláhkáj mij guosská histåvråv sámij birra. Andersen la lagábut gæhttjam merrasámij ja sisñelsámij histåvråv dålusj ájge, sierraláhkáj Nuortta Sálton. Hábmera suohkanin Tjoahkkáj lij guhtta guoradalle oassálassám dán prosjæktaj Råmså universitehtas, Lofotmuseas ja Árranis. Konservator Oddmund Andersen la Árrana bieles barggam. Guoradalle lij prosjevtav gåhttjum ”Etnalasj relásjåvnå Nuortta Nordlándan histåvrrålasj vuojnon”, ja lij ienemusát Vuona bielen guoradallam. Valla Svieriga bælláj lij aj gæhttjam. Dát nieljejáhkásasj prosjækta l juo vargga gietjen. Divna ålggobargoj lij juo gærggam. Prosjækta l moattefágálsj, ja guoradalle lij gæhttjam histåvråv, árkeologijav ja sosialantropologijav. Divna institusjåvnå lij aktisattjat dán prosjevta birra barggam. Gássjel la dal universitehta ålggolin barggat gånnå tjállagijt ja girjijt gávnav. Dan diehti hæhttu mujna liehket sierra girjjevuorkká, tjielggi Oddmund Andersen gut la ietjas guoradallamijn gærggamin ja histåvråv ietjájduhttemin. –Oassediedádusájn lip juo gærggam, galggi dåssju prienntiduvvat. Duodden la nubbe oassediedádus ja aj oajvvediedádus dán prosjevta birra mij esski tjaktjaj almoduvvá, subtsas Oddmund Andersen. Andersen la Sluñkán ja Vielggisbávten, Hábmera suohkanin ednamav bállám ja lagábut gæhttjam dav majt dajn bájkijn gávnav. Dijmásj tjállusin ”Bårjås” la oasse dát guoradallamis tjáledum. Histåvråv ietjájduhttemin -Muddo l dal ietjájduhttet moallánagáv ”boatsojsáme li sisijådo dán rijkkaj”. Lágñet la gal agev læhkám javllat ællosáme hæhttujin Svierigis jåhtet gå lij nielggeájgge dåppen. Valla viessoma ietjájduhttem rájá dån bielen dagáv nav vaj muhtema sihtin jåhtet. Nielgge ja ruhtadille lij dal aj sivvan dasi, valla jáhkedahtte lidjin aj politihkalasj ietjáduhttema, subtsas Andersen dán ietjasij guoradallama birra. Andersena guoradallam aj subtsas ællosáme gudi nuorregáddáj jåhtin ettjin boahttsuj hiejte, valla joarkkin ællobargujnisá juska dal huoman guollihin. –Gå ællosáme merragáttijja jåvsådin, de ettjin huoman ælov ållu gádoda, valla ællobarggo dal ietjá dille vuolláj maññenagi bådij. Juska vil nuorre ienemusájda viessomlájbev vattij, de ájn vil muhtema biebbmoboahttsujt guododahttin nuppij æloj siegen. Nav de boahttsu ja ællobarggo maññenagi Vuona bielen binnoj, javllá Andersen. Dát guoradallam dal histåvråv ietjájduhttá, sierraláhkáj mij guosská histåvråv sámij birra. – Nordlándan ælla heva guoradallam mij guosská sámij histåvråv, ja dát mijá barggo dal diedon histåvråv ietjájduhttá. Juohkka bále gå lavnjev bajedip, de la juoga ådå majt dahkap, ja ådå histåvrrå vuojnnusij boahtá, ja de dajna aj ådåsis viertti tjáleduvvat. Ja dan nali de vat máhttep guoradallamijn joarkket ja histåvråv joarkket, javllá Andersen gut la Bjørg Evjena, Marit Myrvolla, Bård A. Berga, Lars Ivar Hansena, Jannike Olsena ja Alf Ragnar Nilsena siegen oassálasstám dán prosjæktaj. Ja Oddmund Andersenan li aj ájádusá guoradallamkonferánsav ásadit Árranin snjuktjamánon gånnå galggi ságastit temá birra ”Majt galggap guoradallat, ja majt galggap vieledit”. Jørgen Kintel, Mathias Mikkelsen ja Nils Heika Andersen gudi oassálasstin NRK-gilppusin ”Diedá gus?” Dát lij vidát jage rájdon gå Ájluovta skåvllå l oassálasstemin ”Diedá gus?”-gilppusij mij ásaduvvá NRK Sámerádios. Vásse duorastagá lidjin gålmmå oahppe mikrofåvnåj åvdån, ja gulldalidje ællim rat dudálattja gå sátta lij dåssju nuorttasámegiellaj. Oassálasste ettjin rijba vuostasj gierde, ja sijáj mielas lij giella aj muhte rádjáj sivvan dasi. -Ejma dádjada rat divna majt prográmmajådediddje ja duobbmár giehtojga gå dåssju nuorttasámev hålajga, javlli oassálasste Nils Heika Andersen, Jørgen Kintel ja Mathias Mikkelsen. Nils Heika Andersen jáhkká avtan ja vájbi guovten gatjálvisán lij ållu buorebut mannat jus lidjin gatjálvisájt oadtjot sæmmi bále gå då nuppe nav vaj ájádallamájgge lij jur sæmmi guhkke divnajn. –Oanes ájgge lij gal muhttijn ájádalátjit dajna gå oattjojma ietjamij giellaj jårggåluvvam esski maññela, javllá sån ja vuornnu sij lij nievres vuojtádalle. – Ij dal dat majdik dagá jus vuojtádalájma. Suohtas lij dal huoman oassálasstet, valla suohttasabbo lij gal jus lijma divna dádjadit. Doajvov boahtte jahkáj la unnán ietjájduvvam, javllá Nils Heika Andersen. Anders Eira ij la dudálasj oajválattjaj mierredusáj gå galggi dåssju avtav gierkev Lånjinjárgas gádodit. Anders Eira gierddisvuohta l nåhkåmin. Juska l boahttsuj viessomájgev barggam, gullá dagu ij desti visjá. Bárnijniská libá boahttsuj Oarjje Fuoldá ja Stájgo gaskan jåhtåm, valla ij sidá urudisájt biebbmat, ja dajna de vilá hæhttu boahttsujt dálvveguohtomin Stájgon guododahttet jagev birra. Oajválattja li esski mierredam galggi gierkev Lånjinjárgas gádodit gånnå Anders Eira giesseguohtom la. Valla dat la dåssju akta gierkijs mij la suv boahttsujt gádodam. Dijmmá biestijga bárnijniská 270 boahttsu. Jagev åvddåla 317. – Lånjinjárgan lij vuojnnám 4 gierke. Duodden li aj albatja ja goasskema. Juska gádodi avtav niññelis gierkev tjivgajisá, ij la dat huoman mige, ja dajna de iv vilá duosta Lånjinjárggaj jåhtet, subtsas Anders Eira. Vájk gåktu, de ij Anders Eira máhte dán gidá boahttsuj jåhtet. – Da la guokti jahkáj gå boahttsu galggi ålles ráfev, gå la njoallomájgge gidán, ja vat tjavtjan, ragátmutton. Njoallomájgge l vuoratjismáno maññegietjen, ja diedon dal ij dåhkki dálla jåhtegoahtet. Buorep guohtom la dal Lånjinjárgan, ja sidáv jåhtet, valla iv de visjá urudisájt biebbmat, ja ij la ga dåssju javllat galga biejven jåhtet, javllá Anders Eira. Martin Paulsen ij la balon sån goassak giddiduvvá gå la ålggorijkajn ”ietjas” vantsajn mannamin. –Ij dal dåhkki balon liehket, valla ij dav diehttu. Mijájn dal aj dåhkki dáhpáduvvat, javllá sån. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Sån la vuostasjstyrmánne bierggas- ja sliehpimvantsan mij vargga dåssju ålggorijkajn manná. Soajttá aj muhttijn manni dajn rijkajn gånnå merrarievvára ulmutjijt giddiji ja rudájt dajs gájbbedi. Bårggemánon giddijin merrarievvára guokta vuonaga gudi lijga sæmmi lágásj vantsan gå Martin Paulsen Divtasvuonas. Dát dahpáduváj Nigeria merragátten Afrihkán. Da guokta gudi giddiduvájga besajga vat vahko duogen. Ja vuorbálattja lijga gå dat dahpádusás viesso besajga. Dát dahpádus la dal diedon Martin Paulsena mielav duohtastam juska dal Paulsen ij maná sæmmi vantsajn jali jur sæmmi dáfojn gå då guovtes gudi giddiduvájga. -”Muv” vanntsa ij la Nigeria merragátten goassak mannam, ja ij ga galga dale dajda bájkijda mannat. Dajna lav de ávon gå dale dakkár dáfojn ep dárbaha mannat. Galggap huoman Afrihká merragáttev mannat, valla ij de dajn bájkijn gånnå diehtep merrarievvára li. Dajna de iv jahke ”ietjam” vanntsa merrarievvárijda boahttu, valla ij má huoman diehttu, javllá Martin Paulsen gut la ávon gå la sujna dakkár barggo gånnå bæssá ålggorijkajn mannat ja væráldav birra gålggåt. Paulsen la juo værálda nuppe bielen mannam ja aj merrarievvárijs gáhttim, valla ij la goassak dajt vásedam. Paulsena mielas ij ”suv” vanntsa goassak maná dale dajn bájkijn gånnå merrarievvára raddjuji. Duodden manni nav ierit merragáttes gånnå e sijáv jåvså. Jus soajttá boahttuji, de la ájnna værjjo buollemslanga. -Jus båhti, de la miján buollemslanga majna máhttep rievvárijt nuorráj dåjddet. Ietján dal ælla miján máhttelisvuoda juojnak suodjalit. Valla jus la merrarievvárijn birsso, da ep duosta åvvå majdik dahkat, subtsas Martin Paulsen gut la juo ájádallam majt galggá barggat jus boahttuji. Jusga guokta virggekollega giddiduvájga Nigerian bårggemáno, ij la huoman Martin Paulsen balon dat galggá sujna dahpáduvvat. –I dal dåhhki balon liehket, valla ij dal dat diehttu. Dåhkki dal ”muv” vantsajn aj dahpáduvvat sæmmi gå ietjá. Ávon lav gal gå besav Angola ja Nigeria merragátten mannat. Danna l má værámus, javllá sån. Sådnåbiejve vat Martin Paulsen manná vanntsaj. Dán bále galggá Dakaraj mij la Senegalrijkan. Ja dán bále galggá Nuorttamerraj mannat aktan da 11 ma lij Paulsena siegen vanntsan mij la ”dåssju” 74 miehtara guhkak (Bijllafærjjo ”Virak” Gásluovta ja Ájluovta gaskan la 84 miehtara guhkak). -Gå hæhttup, de hæhttup, valla ij de dåhkki balon liehket, javllá Martin Paulsen mañutjissaj ja ávvus lieggasap rijkajda mannat. Hjørdis Svendsen, Andselv: -Begav majt snjilttjamáno tsåggiv iv la ájn duobbmim. Dajna la de dádjadahtte måj Nijlasijn lin ålles giesev gålggåm. Lin mannam Finmárkon, Lofåhtan, Roavenjárgan Suoman, ja aj Divtasvuonan. Ja de doajvov várráj bessap tjavtjabun. Kari-Anne Thomassen, Strávnjunnjá: -Vuona sinna lav mannam, mánaj siegen guollim ja suohtastallam. Ja de lav aj iv majdik barggam. Duodden lijma Oslon, guokta vahko. Ja i val jáhke, valla dav eksámav majt gidán váldijma lav aj tjadá mannam. De javla! Doajvov sjaddá dåt rabás skåvllå dán tjavtja vaj besav skåvlåjn joarkket. Kjell Tore Mathisen, Roandem: -Giesseloahpe la nav oadne. Jurra de háhppidav barggat ja ållidit majt galggiv. Giesijt la vargga agev råhtto. Mån lav Gállán årrum, hyhton. Ja de lin áhkkájnim ”ådå” vantsajn gålggåm Divtasvuonan, ja diedon aj Uhtsavuonan manádam. Viessomájgev la guoles ja guollimis viessum, ja dajna aj gullá gånnå gáma gåddå. Sildáv vuorddá, valla huoman håjen sjaddá gå ájádallá mij aj sildáv tjuovvu. –Silldá l sjivnnjediddjen, ja aj moassjen, javllá guollár Elmar Andersen Ájluovtas. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Måttijt jagijt la nuores viessum, ja ájggu ájn moadda jage guollimis viessot. Elmar Andersen Ájluovtas Divtasvuonan la juo ålles giesev vuorddám desik oadtju háhka- jali játtiviermijt suohppot. Tjaktja l juo, ja dajna l aj sujna vat miella guollitjit. Elmar Andersen ávvus gå gullá silldá l vuonaj sisi lahkanime. Divtasvuodnaj aj. Sæmmi båttå aj sjaddá håjen gå ”divna” galggi oassálasstet værálda stuorámus silldáguollimij dán ”suv” vuonan. Ienemusát ballá stuorra hávsajs. -Silldá l sjivnjediddjen, valla aj moassjen. Sildá mañen dal jáddi tjuovvu, ja nav aj munji ávkken, valla huoman sjattav håjen gå vat da stuorra áhpehávsa båhti sildáv bivdátjit. Ælla val ajtu sidjij sadje dáppen dáj vuodnasåhkkij sinna. Gå daj stuorra nuohtij guolliji, de rábasti aj ietjá guolit, dagu játtijt. Nav de diedon binnu guolijs midjij, vuonaguollárijda, gudi gæhttjalip unnep vantsaj guollit ja viessomlájbev dassta åttjudit, javllá Andersen. Oahpestiddje gáhtum Vásse bierjjedagá bivddin 19.700 tånna sildájs Vuona merragátte ålggolin dajs sildájs ma li jådon Vestasjjæggáj, ja aj Divtasvuodnaj. Dát merkaj dán jage lij rek ållo sildájs, valla Elmar Andersen ij huoman jáhke nav ållo silldá Divtasvuodnaj boahtá. -Dat silldá mij dåjt jagijt lij dagu oahpestiddje ja gávnadij Divtasvuodnaj, la gáhtum. Dajna e desti sildá vuodnasåhkkijda boade dagu dåjt jagijt. Silldá dal boahtá, valla ij nav bierkkán, subtsas Elmar Andersen guhti huoman doajvvu sujna l boasstot. -Dálla l má játti hadde allak, ja dajna l aj mávsánis játtiv guollit, javllá sån. Nuorev biejssti Elmar Andersenan ij la vanntsa majna iesj sildáv máhttá bivddet, ja ij la ga sujna loahpe. Andersen bivddá dåssju viermij, ja jáddi, sájdde ja háhka l dal sunji ávkken. Andersen la akta gålmåt guollárijs guhti l Ájluovtagáddáj báhtsám. Åvbdebut lidjin ienep guollára ja ienep vantsa. Andersena mielas ælla desti saje dakkár smávep vantsajda. Jus galga guollimis viessot, de hæhttu stuorra hávsaj guollidit. Valla stuorra hávsa aj nuorev biejssti. -Aktak e galga munji subtsastit da stuorra hávsa e nuorev ja muv viessomlájbev biejste. Muv lágátjijda ælla desti saje. Stuorra hávsa båhti dájt gártjes vuodnasåhkkijt rábastittjat. Ja mij de midjij báhtsá? Dárkestiddje e nagá, jali e rat máhte dárkestit divna vantsajt. Juska e oattjo ienebut gå 90 sláhpe tjiekñalis nuohtij guollit, de huoman adni tjiekñalap nuohtijt. Ja dav de náhki tjiehkat, jali soajttá aj muttijn dárkestiddje dåbddi dajt skelmajt. Dajna de bessi. Ij la val nuorre massta dåhkki dåssju goajvvot. De ruvva nåhkå. Hæhttup tjáppagit guollit, subtsas Andersen hálvva suhton. Diesel aj divrrum Andersen la vásedam buorep ájgijt, ja doajvvu ij væráp sjatta gå dálla. -Eventyjrra l dal stuorra guolijt oadtjot, ja riek edna guolev, ja doajvov ájn oattjov moadda jage nuoren suhkat. Diesel la aj divrrum, ja baláv ájn vil hadde lassán. Jus vil ráddidus dieselhattev laset, ij la desti dåhkkidahtte dagu munji guollimis viessot, javllá Elmar Andersen mañutjissaj. Ællosámij gaskan rijka rájáj goappátjij bielen dájn guovlojn ij la rijddo mij guosská guohtomguovlloaddnuj. Norsk kortversjon Svierik ja Vuodna æbá la ájn ájgás boahtám mij guosská boatsojguohtomsjiehtadusáv da guokta rijkaj gaskan. Valla Nuortta Sálto guovlon ij la bárep rijddo ællosámij rijkarájá nuppen bielen. Svierik ja Vuodna libá vilá barggamin ássjev tjoavddet mij guosská boatsojguohtomsjiehtadusáv da guokta rijkaj gaskan. Sierraláhkáj la sáhka gåktu galggi sjiehtadusáv gåtsedit. Svieriga bielen sihti duobbmoståvllå galggá dav gåtsedit, valla Vuonaga vuosteldi. Ådå sjiehtadallamrájádusá goappátjij rijkajs lij juo æjvvalam. Ulmme l ájgás boahtet ådå boatsojguohtomsjiehtadussaj, jali konvensjåvnnåj. Gatjálvis la aj gåktu galggi rijdojt tjoavddet gå ådå konvensjåvnnå doajmmagoahtá, dagu gå Svieriga bieles li boahttsu Vuona bielen boasto ájgen. Desik ådå konvensjåvnnå vuododuvva, sihti svenska oajválattja Lappecodisillav tjuovvot 1751 rájes, ja vuonaga sihti dav ådå lágav tjuovvot mij vuododuváj jagen 1972. Ællosámij gaskan ja rijkaj gaskan la rijddo, valla dájn guovlojn ælla. Ællosáme dájn guovlojn li juo ájgás boahtám gåktu galggi guohtomednamijt juohket rijkarájá goappátjij bielen. -Nuortta Sálto guovlon ij la dát rijddoássjen. Dájn bájkijn li sáme rájáj goappátjij bielen ájgás boahtám gåktu galggi dahkat. Dajna ij la rijddo, ja dajna ælla stuoráp gássjelisvuoda. Valla væráp la de dagu Sulitjelman ja oarjjelij guovlon, subtsas boatsojháldadusjådediddje Harald Rundhaug Nordlánda boatsojsujttoháldadusán. Rundhauga mielas la riek buorak gå ællosáme návti barggi nav vaj Svieriga bieles oadtju boahttsujt Vuona bielen guododit, ja sæmmi nuppe guovlluj aj. Vuona bieles Nordlándan li niellja boatsojguovlo ma oadtju Svieriga bielen guohtot dálvveguovddela, ja Svieriga bieles li 9 boatsojguovlo ma oadtju boahttsujt guododit Vuona bielen Nordlánda suohkanin giesen. Ålov dahkat avtat dávveris ij la duodje, javllá duodjár Aline Mikkelsen. Mikkelsen la juo måttijt jagijt duodjuham. Mañemus jagijt la sån gæhttjalam duojes viessot, valla ij de duosta tijmmabálkkáv rieknit. -Sámedikke æládusdoarjja l dåssju , javllá sån. Norsk kortversjon Aline Mikkelsen ietjas atelieran gånnå duov dáv duojev dahka. Aline Mikkelsen lij åvdep vahkkolåhpan åvddånjunnjutjin gå bájkálasj duodjesiebrre Duodje Nordlánnda ásadij rijkasiebre Samij Duodje jahketjåhkanimev Bájddárin. Dåppen lidjin duodjára tjoahken ålles rijkas giehttomin duoje birra, ja ållagattjat duodje æládussan. Sámij Duodje ja Sámedigge libá ájgás boahtám æládussjiehtadusájn mij vaddá duodjárijda máhttelisvuodav rudájt åhtsåt jus sierra gájbbádusájt ållidahtá. -Munji lij dal máhttelis duojes viessot juska ij lim dát sjiehtadus, valla dát æládussjiehtadus la dagu ”russjpe” duodjárijda, ja la sæmmi gå 40 prosenta dajs duojijs majt la jådedam åvdep jage, tjielggi Aline Mikkelsen. Gájbbádusá Badjelasj 160 lidjin åhtsåm dát æládusdoarjjagis Sámedikkes, valla dåssju 34 ållidin gájbbádusájt, ja oadtjun rudájt. Gájbbádusájn tjuodtju hæhttu ållidit dajt sæmmi gájbbádusájt gå sáme jienastuslågon, valla ij dárbaha jienastuslågon tjuodtjot. Hæhttu binnemusát jådedit 50.000 kråvnås jahkáj ja ij oattjo doarjjagav jus la oassesiebrre(OS). Duodden hæhttu liehket duodje majt le iesj dahkam. -Juska le dát årnik jåhtuj boahtám, da le huoman dagu ”gæhttjalimårnik”. Dajna le de máhttelis dagu dajt gájbbádusájt mañenagi rievddadit. Moadda ássje hæhttuhi ájn rájdaduvvat åvdås sjiehtadus le ålles. Ja ælla dåssju sij gudi li duodjelåhkusin gudi oadtju doarjjagav dajs rudájs, subtsas Aline Mikkelsen. Mikkelsen la ájras Sámij Duodje rijkasiebre stivran, ja sujna le de máhttelis dájt gájbbádusájt vájkkudit. Nubbe siebrre gænna le fábmodus dajt vájkkudit la Duodjárij Æláhussiebrre. Árbbedabálasj Duodjeæládusán ælla rat ruhtadårja, ja dajna de ælla ga moattes duodjárijs gudi duojes viessu. Aline Mikkelsen le ájnna julevsábme Vuona bielen gænna le duodje oajvveæládussan ja gænna le duodje oajvvesisboahton. Mikkelsena mielas ij le dát ruhtadoarjja nuoges sunji, valla Mikkelsen huoman årnigav sjivnnjet. -Jus ij lim, de iv diede jus lidjiv duodjuhit. Dát ruhtadoarjja le dal viehkken, valla gå de skáhtev mávsá, ij huoman nav ållo dassta bátse, javllá duodjár Mikkelsen ja giehttu goadelájgo birra, strávve birra, ja duodden duot dát másjijnna ja ræjddo mat hæhttu oasstet. -Doajmmagålo ja ábnnasa li aj divrrasa, dan diehti de ij nav ållo bátse gå de duojev vuobdáv. Valla sidáv árbbedábijt gåtsedit, ja dajna de duojijn barggat. Mån lav suojmma barggam ietjam dan dássáj gåsi lav uddni jåvsådam. Duodjuhav ja nuppijt aj åhpadav skåvlåj ja kursaj tjadá. Duodje muv mielav giddi, ja jáhkáv huoman duodjuhav vájk gåktu dille sjaddá, javllá Aline Mikkelsen. Garraduodje vs dibmaduodje Aline Mikkelsena mielas ij la duojen dat árvvo mij beras luluj, ållagattjat dibmaduojen. -Aktak e máhte subtsastit duodjárijn la nievres siboahto jus duodjáre ietja e subtsasta. Dajna de hæhttuji duodjára aktan låggñit ja aj hattij birra giehttot, javllá Mikkelsen ja buohtastahttá garraduojev dibmaduojijn. - Iv dal garraduojebielev nav buoragit dåbdå, valla jahkáv la giehpep garraduojijn barggat. Duodden la alep hadde garraduojen. Dibmaduodje le ienep giehtabarggo gå garraduodje, madi garraduojen li dálla nav moadda másjijna ma li viehkken. Duodden la ienep status garraduojen gå dibmaduojen, ja dajna le de aj álkkep garraduoje hattijt aledit, giehttu Aline Mikkelsen gut de hæhttu barggovuogev ietjájduhttet jus galggá rudájt tjijnnit. -Jus mån galggiv rudájt duojij tjijnnit, lidjiv dåssju avtav dávverav dahkat. Valla jus nav barggagoadáv, de iv máhte dav duodjen gåhttjot, javllá Aline Mikkelsen mañutjissaj. Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo ja fylkkaráde Geir Knutson libá sjiehtadusáv dahkam mij nanni sámebargov mijá fylkan. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Sámedigge ja Nordlánda fylkkasuohkan libá sjiehtadusáv dahkam mij galggá nannit ja tjalmostit sámegielav, -kultuvrav ja sebrudakiellemav. Dajna sjiehtadusájn sihtaba fylkkasuohkan ja Sámedigge oadtju stuoves ja guhkes aktisasjbargov mij guosská sámijda Nordlánda fylkan. Sámedigge l åvddåla sjiehtadusájt dahkam Trøndelága ja Hedmárko fylkaj. Dát sjiehtadus vaddá máhttelisvuodav dagu giellaj, ja fylkkasuohkan hæhttu dal doajmmaplánav dahkat mij galggá giellamáhtudagájt nannit fylkkasuohkanin. Dajna de hæhttu vat Sámedigge guovtegielakrudájt fylkkasuohkanij juollodit, ja Sámedigge galggá fylkkasuohkanij vat viehkken liehket ietjas giellabargujn. Sámedigge de dajna vuodoruhtadårjav vaddá giellaguovdátjijda Várddobájkkáj ja Árranij, ja fylkkasuohan áj galggá dáv duoddistit. Fylkkasuohkan ja Sámedigge doajvvoba ienep giellaguovdátjijt Nordlándan, ja galggaba viehkken liehket suohkanijda ja dáfojda gånnå sihti giellaguovdátjijt. Duodden aj doarjjaba giellabargov rijkarájáj rastá. Oassevállde dán sjiehtadusán galggi aj aktisattjat barggat mij guosská sajijnamáj normerikbargguj. Sámegiella aj joarkkaskåvlå åhpadimen nanniduvvá, ja Sámedikke ja Nordlánda fylkkasuohkana mielas la ájnas sierra sáme åhpadimprográmmajn gånnå sámegiella ja ietjá sáme fága ja fálaldagá li oassen åhpadimfálaldagás. Dajna de fylkkasuohkan galggá sámegielaåhpadimev fállat gájka oahppijda gudi sihti joarkkaskåvlåjn Nordlándan, ja aktak oahppijs e galga joarkkaskåvlås garggat váni diedek sámegiela, –kultuvra ja sebrudakiellema birra. Sjiehtadus Sámedikke ja Nordlánda fylkkasuohkana gaskan aj mediafálaldagáv sámegiellaj nanni juogu dal rádioj, TV’aj jali ávijsaj baktu. Sierralahkáj vuoroduvvá prográmma mánájda ja nuorajda. Oasseváldde sihti aj nannit ja åvddånahttet dav ájnna ávijsav mij julevsábmáj tjállá, ja sunnu mielas ja præssadoarjja ájnas vájkkudimnævvo sihkarasstet ja nannit sámegielav. Sámedigge ja Nordlánda fylkkasuohkan libá aj ájgás boahtám sáme Nordlándan galggi oadtjot duhtadahtte varresvuoda- ja sosialfálaldagáv. Moadda ietjá ássje li dán sjiehtadusán tjáledum. Jus sidá ienebut låhkåt, åtså fylkkasuohkana næhttabielen Sáme åhpadusguovdásj Jåhkåmåhken la åhpadusáv gárvedime mij vielet sáme biebmov. Åhpadusguovdásj sihtá åhpadusáv tjadádit mij galggá turistæládusá dárbojt gåbttjåt mij guosská sáme iemelágásj biebmojt. Oahppe galggi oahppat boahttsubiergov, låttijt, guolijt, muorjijt ja guobbarijt gárvedit gåktu sáme ájgij tjadá lij dahkam. Ulmme l vaddet oahppijda vuodov vaj máhtti ietjasa viddnudagáv vuododit, jali nuppij åvdås barggat. Jus lij galle åhttsijs, boahtá åhpadus jåhtuj boahtte tjaktjaj Ij la dal álgge Weronica Johnsenij guhti gæhttjal tjátjev lieggit, valla gå viehkev Jan Eivind Johnsenis oattjoj dållåj hekkav båsotjit, de buorebut manáj. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Måske giessekáfea ij la dåssju dábálasj káfea. Muttijn de soajttá káfeæjgát gilppusijt ásat, dagu gålmmå vahko dás åvddål. Gilpos lij dal sierralágásj ásadiddje majt káfeæjgát iesj la åvddånahttám. 16 oassálasstin dán gilppusij dán bále, ja álgon galggin oassálasste ludoav ja yatzyav spellat. Da låges gudi dájt spelajt vuojttin, bessin joarkket. -Da mañemus 10 oassevállde galggin de sierra hieredusbálggá tjadá, dagu bállov måla sisi tjiektjat, tjoavddagav riek tjiekñalis gáre sista råkkåstit, bállujn starjjat benkaj milta, ja muorajt guoddet, subtsas Måske giessekáfea jådediddje Keit Solstrøm. Gå gilppusa nubbe oasse lij gietjen, oadtjun nieljes vat dat dáses joarkket. Da nieljes de oadtjun guhtik káffagiebmev majna galggin ruvámus láhkáj tjátjev lieggit iesj guhtik dålå badjel. Galggin ietja dålåv dahkat, ja sån guhti tjátjev ruvámusát duoldatjit oadttjoj lij gilppusav vuojttám. Gilppusin lijga guokta sierra klássa: nissuna ja ålmmå guhti vijmak finálan aktan gilpostin. Vuojtto dán gilppusin sjattaj Bjørn Allan Fagernes, ja sån subtsas riek geldulasj gilppusa birra. -Mujna lij dal ”coach”, ja jus sån ij lim, de iv lim åvvå nahkat dán gilppusa tjadá boahtet, tjajmat Bjørn Allan guhti oattjoj moarses viehkken dålåv bardátjit ja tjátjev lieggitjit. Bivvasin ja vájbbam subtsas Bjørn Allan garra gilppusa birra. -Vijmak de gilpos sjattaj allaárvvusasj, ja dajna de sjattaj nav låssåt. Hæhttujiv diedá divna fámojt ja mielajt tjoahkkit, javllá Bjørn Allan ja rámmpot dåjmav. -Suohtas doajmma - ja aj buorre, sierralaháj gå la nav suvra dálkke. -Giella l ájnas oasse identitehtas, ja ájnas la aj sámegielav tjalmostit. De esski jáhkáv nahkap båktet berustimev sámegiellaj nav vaj ulmutja sihti sámegielav oahppat. Giella l aj viehkken kultuvrradádjadussaj, ja nav de vat buktá gierddisvuodav sámevuohtaj. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Tor Magne Berg la virgen Divtasvuona suohkanin sámegielav åvdedit. Vuorkkágåvvå. Dáv javllá Divtasvuona suohkana ådåvirggájbiejadum ”sámegielak” Tor Magne Berg. Berg ij la stuoves virgen suohkanin, valla bálkkidum javlajda prosjæktabarggen guhti galggá gielladåjmajt ævtodit ja giellaplánav dahkat. Duodden aj galggá ållit suohkana ietjas varresvuodatærmmaprosjevtav majna dån jage álggin. Divtasvuona suohkan la ådådjagij rájes oasse Sámedikke sámegielaháldadusá guovlos. Sámedigge l Divtasvuona suohkanij juollodam badjelasj 2 millijåvnå kråvnå dán vuostasj jahkáj. Suohkan la åhtsåm giellakonsulentav, valla aktak ælla virggáj biejaduvvam. Tor Magne Berg la virgen prosjæktabarggen guhti galggá ævtodit dåjmajt ja sámegieladåjmajt jåhtuj oadtot suohkanin. Sáñardahtte Tor Magne Berg la Stuorravuonas Unjárga suohkanis Finmarkon. Sujna l nuortakgiella iednegiellan, valla oahppam la, ja hárjjánam julevsámegiellaj badjelasj niellja jage. Berg oahpástuváj julevsámegielajn ”Sámásta”-prosjevta tjadá. -Mån lidjiv nav vuorbálasj gå bessiv Anders Nystø-rávgge ja Sigmund Johnsena siegen barggat konsulænntan sunnu kurssagirjjerájdon ”Sámásta”, ja maññáj aj viehkketjállen Andersa siegen dan sæmmi prosjevtan. Dan prosjevta tjadá oahpástuvviv aj Andersijn guhti lij riek buorre ulmusj, ja riek tjiehpes ja vissjalis giellabargge. Anders Nystø la sáñardahtte persåvnålattjat, ja aj sáñardahtte giellatjiehppen, subtsas Tor Magne Berg gut vilá la ”Sámásta”-prosjevtajn barggamin. Dálla l iesj tjállen. Gåktu ”validit” Tor Magne Bergan li moadda ájádusá gåktu sámegielav åvdedit ja åvddånahttet suohkana systema tjadá. Sån la dåssju guokta vahko rádehuodnahin Gásluovtan barggam, valla la juo háhppidam sámegielajn barggagoahtet, ja aj vehik ájádallat gåktu galggá dán bargguj ”validit”. -Gatjálvis la munji boahtám gåktu galggá barggagoahtet, ja gåhtjoduvvam lav dåjmajt ævtodit. Dåjmajt viertti ruvvaláhkáj jåhtuj oadtjot, valla huoman viertti ”suojmma” barggat nav vaj ássje láddá madi barggá. Muv vuostasj barggo la dal ævtodit dåjmajt giela hárráj, ja dåjmajt jåhtuj oadtjot nav vaj sámegiella tjalmot suohkanin. Mån vuojnáv guovtegielakprosjevtajda, ja dåbmaris dåjmajda dagu galbajt uvsajda ja rahtebællájda åttjudit. Duodden galgav aj gærggat varresvuodatærmmaprosjevtajn majna dån jage álggin, subtsas Tor Magne Berg ja ávvus gå la dákkár geldulasj virggáj biejadum. Ij la ”várálasj” Berga mielas la galle hásstalusájs, ja galle bargojs gå sámegielav galggá jåhtuj oadtjot suohkana systeman. -Sidáv vuosedit sámegiella ij la ”várálasj”. Sidáv aj oadtjot gielav suohkana háldadusán dåjmatjit nav vaj bæjválattjat gullu, ja nav vaj sjaddá luondulasj sámegielav gullat ja vuojnnet. Sidáv dåjmajt jåhtuj oadtjot dat giellaviddjuris mij la dálla suohkana systeman. Dajna de muv mielas vierttiv suohkana åssudagájt lagábut gæhttjat, ja aj makta li sámegialaga suohkana barggij gaskan ja gånnå guhtik barggi, javllá Tor Magne Berg. Divtasvuona suohkana vuostasj giellaprosjæktabargge ájádallá guhkesájggásattjat, valla vuojnná aj dárbov bargguj mij gielav åvdet ruvva láhkáj. Sån sihtá dåjmajt ruvvaláhkáj jåhtuj oadtjot, dåjmajt ma vaddi miehtemielak vájkkudusájt. -Mån lav buoragit vuosstáj váldedum dán ájnas ja miellagiddavasj bargguj, javllá Divtasvuona suohkana sámegiellaåvdediddje -Vuorddit ienebut, allit val dáv oajvvevuollen ane, hasot Miriam Paulsen gå ájádallá sáme giellaháldadusguovlov masi l Divtasvuodna ådåjagijs oassálasstám. Divtasvuona nuora aj gæhttji boahtte ájggáj dagu hásstalussan sidjij, ja sierralahkáj dálla gå Divtasvuona suohkan la sáme giellalága vuolláj boahtám. Norsk kortversjon Sámedikke ájras Miriam Paulsen(SSR - NSR) oassálasstij suohkana diehtotjåhkanimen dijstagá Gásluovtan. Sån la riek ávon gå Divtasvuodna ajtu sámegielav ja kultuvrav sihtá vieledit, valla suv mielas galgaj dát barggo vehik ruvábut mannat, ja aj åvddåla boahtet. Sámedikke ájras Miriam Paulsen(25) ávvus gå barggo giellaháldadusguovlojn la vuojnnet jåhtuj boahtám. Valla várrot ij dáv dåjmav oajvvevuollen adnet. Sån la dálla skihppijsujtárin låhkåmin Hammerfestan Finmarkon, ja doajvvu sunji l barggo sijddasuohkanin gå la dåppen gærggam. –Ietjam bieles guláv dagu dudálasj lav gå vijmak lip nav guhkás dán prosæssaj boahtám at galggap sáme giellaháldadusájn suohkana ja aj ietjá almmulasj orgánajn barggagoahtet. Mån jáhkáv dát dahka nav vaj nuorra sámijda dagu suohkan ja almmulasj orgána sidjij aj gullu. Munji l gåjt dagu Divtasvuona suohkan la suohkan mij aj sámeássjijt vielet, ja gånnå ”sábme” sjaddá luondulasj, subtsas Miriam Paulsen ja la riek ávon gå dilev usjudallá, valla várrot huoman vaj dát dille sjaddá oajvvevuollen. Gåtsedit Juska dal Divtasvuonan li sáme ållu dålutjis årrum ja aj aktan láttij vieddim, de ij Paulsen vuorde ássje ma gulluji giellaháldadusá bargo vuolláj galggi ijá birán tjoavdeduvvat. –Almmulasj háldadusájn dájn guovlojn ij la sámegiella gullum ietján gå sijájs gudi li barggam danna. Dajna iv vuorde dát galgga liehket gergas gå dåssju boalov diebttji. Dádjadav gå ájgge gållå dájna ássjijn, valla e val de dav galga adnet oajvvevuollen. Vierttip ruvábut barggat, ja vierttip aj snivva barggat. Duodden hæhttup dáv ássjev gåtsedit nav vaj barggo jåhtå, javllá Miriam Paulsen. Nuorajt arvusmahttet Miriam Paulsen doajvvu giellaháldadusbarggo suohkanin ienep barggosajijt vaddá, ja suohkan åhpadimev ásat dajda gudi e sámegielav buvte hållat jali tjállet. –Vaddit máhttelisvuodav dajda gudi sihti sámegielav låhkåt ja dan láhkáj oassálasstet bargguj mij gielav nanni. Dat barggo nuorajt arvusmahttá, ja vájbi aj dát barggo dan diehti ienep nuorajt oadtju Divtasvuodnaj jådåtjit, javllá skihppijsujtárstudænnta guhti usjudallá vat Divtasvuonan bargov åttjudit gå gærggá. –Soaptsov nav buoragit Divtasvuonan, ja vájbi ájn vil buorebut soaptsov gå diedáv sábme l oasse suohkanis aj. Doajvov oattjov ruoptus boahtet bargatjit, javllá Miriam Paulsen ja joarkká: -Divtasvuodna l juo lávkev válldám, ij la desti gatjálvis jus galggap sáme giellaháldadusguovlluj oassálasstet vaj ep galga. Dálla l dåssju åvddålij guovlluj gæhttjat ja mielos mielajn barggat. Knut Hamsun joarkkaskåvllå, aktisattjat Sáme æjgátværmástagájn ja Divtasvuona suohkanijn, ásadi giellabiesev Svieriga bielen 24.-29. biejvijt dán máno. Dát giellabiesse la álggijda, ja aj dajda gudi gielav máhtti. Giellabiesen galggi oassevállde hárjjidallat njálmálasj julevsámegielav dåjmaj tjadá sáme birrusijn.Jus sidá mañen, viertti Knut Hamsuna joarkkaskåvlåv, sáme åssudagá baktu, diededit. Giellabiesse ásaduvvá prátihkalattjat Jielleváren ja Jåhkåmåhken. Peter Berg-Mikkelsen la balon Måske jåhkå ij la desti sæmmi luossajåhkå dagu ”dålen”. Norsk kortversjon/oanegis darogiellaj Måske jåhkå ij la desti dat sæmmi dagu dålen. Dav javllá Peter Berg-Mikkelsen guhti l njunnjusj Måske jåhkåæjgátsiebren. -”Dålen” lidjin galla guole. Dallutjis gå elfábmoviddnudahka Gåjkijjávrev dulvvadij, ja oasse Måske jågås gádoj, ælla årnik luosa jågån vuodjam, javllá Berg-Mikkelsen ja jasskat gå oadtju rudájt mij galggá aneduvvat ”jåhkålahka dåjmajda”. Måske jåhkåæjgátsiebrre la berustimsiebrre gånnå da ednamæjgáda oassálassti gænna l ednam mij la jåhkågátte lahka. Ulmme dájna siebrijn la háldadit dajt rudájt majt Nord Salten Kraftlag vaddá buhtadussan gå lij Gåjkijjávrev dulvvadam. -Dá rudá Måske jåhkåj galggi aneduvvat guolleháldadibmáj ja dåjmajda ma jåhkåj gulluji. Dáv subtsas Måske jåhkåæjgátsiebrre njunnjusj Peter Berg-Mikkelsen. Nord Salten Kraftlag dulvvadin Gåjkijjávrev moadda jage dás åvddål. Dallutjis la jåhkå mij Gåjkijávres gålggå unnum, ja dajna l aj tjáhtje Måske jågån binnum. –Ij la val makkárak juorrulibme dát dulvvadibme la sivvan dasi gå ij la desti nav luossa Måske jågån dagu åvddåla. Dajna aj oadtjop 50.000 kråvnå jáhkáj elfábmoviddnudagás jågåv háldadit nav vaj bissu luossajågån. Jågån la luossa binnum vaj ij desti Fylkkamánne dav ane luossajågån, subtsas Peter Berg-Mikkelsen. Berg-Mikkelsen aj giehttu Måske jågån ij la sæmmi made luosajs dagu ”dålen”, ja suv mielas la dulvvadibme dasi vihken. Måske jåhkåæjgátsiebre njunnjutja mielas la dárbbo guolleháldadusájn barggat juska dal båhtusa e nav buoret vuojnnu, ja rudá elfábmoviddnudagás galggi aj jåhkålahka birrusijda aneduvvat. Dajna de Berg-Mikkelsen gæhttjá ietjá sajijda gå jur jåhkåj. -Stivrra l gæhttjamin Ruossavággáj jus la máhttelis dagu gámáv dasi tsieggit ja aj guollidit jávren nav vaj smávguolátja gáhtu. Ruossavákkjåhkå l aj oasse Måske jågås, javllá Berg-Mikkelsen ja nammat aj galggi gæhttjalit luossaviejegijt Måske jåhkåj sáddjit. -Ep la ájn jågåv guodám, valla sihtap vuostak gárvedit birrusijt nav vaj addnijda buoremus lahkáj sjaddá. Miján lij má rudá duon dán prosjæktaj mij jåhkåj ja jåhkålahka birrusijda gullu, javllá sån ja sihtá ulmutjijt ævtodit masi l buoremus rudájt adnet. Jåhkåæjgátsiebrre la aj Ruossavággáj ådå bálggáj gæhttjagoahtám. Udnásj bálges la má várálasj gå muttijn rido bálggá badjel vierrá. Stivran Måske jåhkæjgátsiebren li Peter Berg-Mikkelsen, Frank A. Jenssen ja Karl Gunnar Mikkelsen. Jahketjåhkanimen dán giese gåhtjoj jåhkåæjgátsiebrre divna Måske årrujt bassembiergov båråtjit. Solvår Knutsen Turia mielas tjadáduváj eksábma eksámakåntåvrå njuolgadusáj milta. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Vásse skåvllåjage tjadáduváj sámegielakurssa Árranin. Kurssa lij aktisasjbarggo Aetata ja Tysfjord ASVO gaskan, ja Árran kursav praktihkalattjat ásadij. Kursa oassevállde oadtjun aj eksámav válldet tjálálattjat, ja aj njálmálattjat. Njálmálasj eksábma tjadáduváj vásse vahko, ja gåktu Bájkálasjávijssa dádjat lidjin eksáma båhtusa riek buore. Valla ællim val divna oahppijs huoman dudálattja gåktu njálmálasj eksábma tjadáduváj. Tevsta man birra eksáminánda galggin ságastit lidjin åvdutjis válljiduvvam pensuma milta. Duodden lij aj amás tæksta. Gåktu Bájkálasj ávijssa soames eksaminándajs dádjat, ettjin divna oattjo sæmmi máhttelisvuodav, gå lij dagu stivrridum makkár tevstajt juohkkahasj galgaj oadtjot, ja nav oadtjun eksaminánda máhttelisvuodav ”månnat” makkár tevstajt oadtjun pensumis. Árran lij dán kursa práktihkalasj ásadiddje, ja giellaåssudagá jådediddje Solvår Knutsen Turi ij dádjada majt lij boasstot dahkam gå eksábma tjadáduváj. -Mij lip dåssju oahppoplánav ja pensumav gæhttjam, ja dajna duogátjin lip válljim individualmodellav, ja tevstajt válljim man birra eksaminánda galggin ságastit. Eksáminánda oadtjun guokta tevsta; oahpes tevstav, ja aj tevstav mij ij lim oahpes, subtsas Turi. Turia mielas eksábma tjadáduvvam nav gåktu galgaj, ja dajna lij aj rievtesferduk, valla gåhttju huoman eksaminándajt gujddit jus sijáj mielajs la juoga boasstot dagáduvvam. Nav la aj máhttelis lagábut gæhttjat jus eksábma l riektaláhkáj dagádum. Eksábma aj máhttá ietjá lahkáj tjadáduvvat. -Eksábma máhttá ietjá láhkáj tjadáduvvat, ja mij evaluerip ja gæhttjap eksámaásadimev, dán bále aj. Mij lip dåssju eksámakåntåvrå njuolgadusájt tjuovvum, javllá Knutsen Turi. Dávte ja oajvve dålusj rábon Divtasvuona nuortasjbielen ælla vilá gåbtjådum, jali ietjá láhkáj gåtsedum. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Dålusj ráhpo mij la Divtasvuona nuortasjbielen, ja gånnå dávte ja oajvve ælla gåbtjådum, sjaddá dal ájn navti gåktu l uddni. Soames dávte li vargga juova ålgusjbielen, madi oajvve l vehik dåbbelin. Åvddåla lij ráhpo mierkkidum galbajn, valla dån jage válldin dav galbav ierit. Sámedikke birás- ja kultuvrrasuodjalimåssudagá rádediddje Arne Håkon Thomassen vuoset rapporttåj gånnå lij dålusj rábojt Finmárkon guoradallam, ja makkár hásstalusá li dakkár rábujn. Dajna de Thomassen ij jáhke mige dáhpáduvá dájna rábujn ájn dán jage. -Dákkár ålu sierra kultuvrramujto e nav ålov gierda, ja dajna de vierttip ájn mierredit jus dákkár ráhpo galggá almoduvvat jali tjiegaduvvat. Dáv rábov ep dal ájn åvvå duohta åvdås gå stuoves pládna l dagádum, javllá Thomassen. Anne Kalstad Mikkelsen Árrana dávvervuorkán sihtá ulmutjijt tjoahkkit seminárraj gånå ritualaj birra ságastuvvá. Seminárra l gålgådismáno 10. biejve. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj “Gierkkamis hávddáj” la seminára namma mij Árranin ásaduvvá gålgådismáno 10. biejve. Seminárra l ritualaj birra, ja la oassen stuodavuosádusá åvddåbargos. Vuosádus mij ruvvaláhkáj Árranin sjaddá la iellema iesjguhtiklágásj rituálaj ja dijdaj birra duola dagu riegádime ja gástadime birra, skallujlåhkåma birra, ja váldaj ja jábmema birra. Rituála li vuoge ájnegis ulmutja viessomájgev mujttádahttet ja hábmedit, valla aj fámiljaj ja sebrudahkaj. -Mañemus lahkke oasse stuodavuosádusás la ållu álgon. Dajna de gåhttjop seminárraj mij galggá gåvvidit dáv boahtte vuosádusáv. Dáv vuosádusáv lip gåhttjum “Gierggamis hávddáj”, ja seminárra l åvddåbarggo vaj galggap ietjama ájádusájt dán vuosádusá birra tjuovggistit, subtsas Anne Kalstad Mikkelsen Árrana dávvervuorkán. Árran sihtá dájna vuosádusájn tjalmostit “sisñelasj gielav”, dav ájádusværáldav massta ulmutja li oase, ja hásstalus la dal Árranij dakkár vuosádusáv dahkat. -Mijá gaskan li dal moadda dijda ja rituála dat rájes gå mánná riegát ja gå namáv galggá oadtjot, gitta jábmemij ja hávddádibmáj. Dajna lip gåhttjum buoremus guoradallijt diehki Árranij giehtotjit dákkár ássjij birra. Ja mån lav mihá gå lip aj nahkam oadtjot buoremus guoradallev gadnihij ja sájvaj birra diehki. Mån lav sihkar dát sjaddá buorre ja ávkálasj seminárra, subtsas Kalstad-Mikkelsen. Ja vuosádus galggá boahtteájge dievddet lahkke tjællárav Árrana dávvervuorkán. Dájna lahkanimijn sihtá Árrana dávvervuorkká vuosádusá baktu dættodit vuojññalasj oasev kultuvras. -Gatjálvisáv mav sihtap vásstedit ij la massta viessop, ájnat man åvdås viessop. Ulmusj la guovdátjin ja dávvera ma galggi vuosádussaj, aneduvvi viehkken sissñálasj duohtavuodadádjadusáv åvddån buktet, javlá Kalstad Mikkelsen. Jus la divtasvuonak ja sidá ietjat ájttegijt lagábut gæhttjat, de la máhttelis jus maná suohkana næhttabælláj www.tysfjord.kommune.no . Divtasvuonagij berajhiståvrrå la vargga gietjen, ja vuostasj listajt la juo máhttelis guovllat. Dá diedádusá aj mañenagi ådåsmahtti. Suohkan la mierredam páhperalmodus divtasvuona berrahij birra ij galga almoduvvat, valla dåssju elektronalasj lahkáj galggá vuoseduvvat – dal ájn. Berajhiståvråv aj dåhkki CD’a baktu låhkåt gå ájgge vehik dåbbán. Divtasvuona suohkan doajvvu ulmutja berrahijt lagábut guoradalli, gehtjatjit jus la riekta dat mij la tjáledum. Jus gávna juoga mij la boasstot, jali jus li dujna duoddediedádusá, diededa suohkanav e-påsta baktu. Dåhkki aj tjállev Finn Rønnebuav diededit, jali iehtjadijt gudi berajguoradallamnammadusán li. Divtasvuonak Amund Eriksen, guhti Mo i Ranan årru, la akta ájrrasijs Sámeriektánammadusán. Sámeriektánammadus galggi vidjurijda gæhttjat mij guosská sámeálmmuga riektájda luonnduj ja nuorráj. Nammadus árvustallá jus Nordlándan galggi ietjá háldadusvidjurijt jåhtuj biedjat. Nammadus la Divtasvuonan tjoahken biehtsemánon, ja gåhttju aj sæmmi bále álmmuktjåhkanibmáj gånnå aj sihti gullat gåktu ulmutja dádjadi duobmov Stáhta ja priváta ednamæjgádij gaskan sisñep oasen Divtasvuonan. Ådå Sámeriektánammadus la virgen læhkám 2001 rájes, ja galgaj juo ietjas bargujn gærggat snjilltjamánon jagen 2005. Valla barggo ij huoman ållåna åvddål jagen 2007. Nammadus árvustallá aj jus la máhttelis Nordlándan ietjá háldadusvidjurijt jåhtuj biedjat gå duottarlágav. Biehtsemáno 7.-9. biejve li tjoahken Divtasvuonan, ja daj biejvij gåhttju aj Sámeriektanammadus álmmuktjåhkanibmáj. Dav bargov majt nammadus nav guhkás la Divtasvuonadáfo birra dahkam, vuoseduvvá álmmuktjåhkanimen gæssáj, ja dan tjåhkanimen sihti aj lagábut vuosedit majt nammadus ævtot gåktu hálldat gáttijt ja nuorijt Nordlándan. -Diehtep galla nav guhkás gåktu lip dálátjij barggam, dát barggo l ájn iehpedievalasj, ja sáme perspektijvva la ilá binná dievdedum. Divtasvuona dáfo l má tjielgga sáme dáfo, ja vierttip aj dan diehti dav dáfov lagábut gæhttjat, subtsas Amund Eriksen guhti l akta ájrrasijs Sámeriektánammadusán. Miehttsekommisjåvnå duobbmo Miehttsekommisjåvnå duobbbmo dåt jagátjis la aj ássjen Sámeriektánammadusán, ja nammadus aj lagábut gæhttjá riektájt vuonajda ja nuorráj. –Sisñep oasse Divtasvuonas la ájggeguovddelin mij guosská riektájt nuorráj ja vuonajda, ja dajna lip gæhttjam duobbmuj Gájvonaássjen gånnå vuonaårro oadtjun buhtadusáv. Hæhttup aj árvustallat mij la vuodon dan duobmon Stáhta ja priváta ednamæjgádij gaskan dån jage Divtasvuonan, ja gåktu ulmutja vuojno dan gáktuj li. Dajna aj sihtap lagábut gullat gåktu ulmutja dáv duobmov dádjadi, ja dajna de gåhttjop álmmuktjåhkanibmáj madi lip Divtasvuonan tjoahken, javllá Amund Eriksen. Luondulasj la aj nammadussaj gæhttjat suodjalimpládnaj Oarjjevuodna-Divtasvuodna, ja nammadus aj vuorddá gåktu ajtu dájna ássjijn manná. Histåvrålasj adno Nammadus aj barggá ássjij mij guosská histåvrålasj adnuj Nordlándan ja Råmsån, ja aj gåktu l duobbmo dádjadus dájn dáfojn ja gåktu l riekta åvddånam. Nammadus dan diehti lagábut gæhttja gåktu jávre, nuorre ja duoddara lij aneduvvam ja gåktu ulmutja lij årrum ájgij tjadá. Pládna l dát dán jage galggá almoduvvat NOU’a tjadá. Nammadus aj gæhttja álmmukriektáv ietjá dáfojn ja rijkajn, ja galggi vijmak dárbov árvustallat mij guosská háldadusávidjurijt ietjájduhttet sáme addnedáfojn. –Dát la dal nammadusá ulmme, valla galggap aj ævtodit ja åvddån buktet gåktu sáme máhtti luonnduressursajt ávkástallat sæmmi bále gå dáttja berustime e dåbbelij sjáhtjaluvá. Valla mij vieledip sáme berustmijt, ja galggap vieledit sáme riektádádjadusájt ja rijkagasskasasj riektaåvddånimev, javllá Eriksen ja duoddi e galga vuojga gæhttjat bájkálasj vidjurijda jusga li miellagiddavattja. –Bájkálasj vidjura giddiji mielav, valla vieledip huoman sáme vidjurijt, ja dat la de guovdásj ássjen. Bájkálasj háldadibme Sámeriektánammadus sihta aj giehtadallat bájkálasj háldadimev luondos, valla Eriksen ij diede makta dát oasse nammadusán vieleduvvá. –Galggap lagábut gæhttjat jus galggá liehket bájkálasj háldadibme luonndoressursajs , jali jus duottarláhka galggá dav háldadit dav mij guosská viejddimij, guollimij ja guohtomednamijda. Dajna l de mijá vuojnno ij la dárbbo sierra háldadussaj. Jus i duottarláhka sjatta, la aj máhttelis háldadusmodellav dahkat gånnå finnmárkolahka l vuodon, javllá Amund Eriksen. Njunnjusj Beate Mikkelsen(o.b.), Vivian Aira ja Karia-Anne Thomassen lij stivran Sáme æjgátværmástagán Nuortta-Sálton. Duodden li aj Arnhild Lindbach ja Beate Rahka Knutsen, valla æbá la gåvån. Sáme æjgáda li ietjasa værmástagav vuododam niellja jage dás åvddål. Dån vahko válljiduváj ådå stivrra Sáme æjgátværmástagán Nuortta Sálton, ja da æjgáda sihti ietjasa mánáj bajassjaddamdilev buoredit, duola dagu sámegiela åhpadusáv nannit, ja dajt skåvlåjt vájkkudit ma ælla sáme guovddelis bájkijn. Ietja li åtsådallam gåktu dárojduhttem sijájt máhtti vájkkudit, ja dajt åtsådallamijt e sidá ietjasa mánájda sirddet. Sihti farra mánájdisá buorre bajássjaddamvuogijt vaddet, ja aj doarjodit nubbe nuppev gå la dárbbo. Dajna l Sáme Æjgátværmástak vuododuvvam, ja ulmme dájna værmástagájn la gåtsedit ja nannit sáme fámiljaj, mánáj ja æjgádij berustimijt sebrudagán. Dan ulme åvdås sihti barggat dåjmaj ja aktisasjbargoj tjadá ietjá orgánaj. Sáme æjgátværmástak vuododuváj jagen 2002, ja gávnnu ålles rijkan. Værmástagán li 5 bájkálasj siebre, akta dajs la Nuortta-Sálton, ja dán máno 25. biejve tjåhkani æjgádi dán værmástagán vuostasj rijkatjåhkanibmáj Råmssåj. Duodden la aj sæmmi biejve stuorra æjgátkonferánssa riektáj ja åvdåsvásstádusáj birra mij ásaduvvá Åhpadus- ja guoradallamdepartementa rádeorgánas Foreldreutvalget for grunnskolen. -Sihtap barggat sáme birrusa ja bajassjaddamdile diehti, ja aj liehket dagu fáhkasiebrre sáme æjgádijda mij guosská riektájt mánnágárdijda ja skåvlåjda. Dajna de sihtap vájkkudit nav vaj ietjama máná oadtju buorre fálaldagájt åhpadibmáj ja bajássjaddamij. Jus ep máhte ássjev tjoavddet, de gåjt galggap gæhttjalit vuosedit gånnå viehkev gávnná, subtsas ådå njunnjusj Sáme Æjgátværmástagán Nuortta Sálton, Beate Mikkelsen. Bagádusájt Sáme æjgáda Nuortta Sálton sihti aj ienep dåjmajt ma guosski sijáj bargojda, ja sihti aj ienep æjgádijt mañen. Stivrraájrrasa dán bájkálasj æjgátværmástagán sihti vuostak dárbojda gæhttjat, ja sihti dajna æjgádijs gullat gånnå gáma gåddå. –Mij ietja dárbahip viehkev ja bagádusájt gåktu galggap dahkat ja majt galggap dahkat gå mijáj máná ålggolin sáme guovddelis bájkijn galggi dagu åhpadusáv skåvlåjn oadtjot. Danna dåbddåp li moadda iehpetjielgasvuoda, ja ep rat diede makkár riektá li miján, ja gåktu galggap skåvlåj barggat nav vaj máná oadtju dav åhpadusáv majt galggi. Ij la val álgge systema vuosstáj barggat, javlli æjgáda ja stivrraájrrasa æjgátværmástagán, Karianne Thomassen ja Vivian Aira, ja doajvvu Sáme æjgátværmástak la sunnuj viehkken aj. Sihti aj nuppijt æjgádijt doarjjat, viehkedit ja bagádit, ja giellaássje li ájnnasa dájda nuorra æjgádijda. Oahpástuvvat Sáme Æjgátværmástak sihtá liehket dagu æjvvalimsadje sáme æjgádijda, ja dajna de gåhttju iehpeformálalasj æjvvalibmáj moarmesmáno 6. biejve gånnå sihti aktijdit nuppij æjgádij. –Galggap soames stuorra låvdagoahtáj tjåhkanit hávsskudalátjit, valla galggap aj diedon giehttot hásstalusáj birra. Ájnnasamos dan æjvvalimen la huoman hávsskudallat, aktan liehket, ja gulldalit majt guhtik ájádallá ja gåktu galggap ienebut aktan barggat. Duodden makkár ássje li ájnnasa. Valla ienemusát sihtap dåssju æjvvalit ja ienebut oahpástuvvat. Dajna de sávvap gájka æjgádijt buorisboahtem aktan mánájdisá, juska ælla mijá værmástagán, javlli dá nuorra æjgáda. Mierredam lij biejvev goassa æjvvalij, ja Bájkálsjávijsan sihti biejvet åvddåla diededit gånnå ja gallen dát æjvvalibme sjaddá. Ietjas oajttet la ábajak ællosámij gaskan gå dáttjaj gaskan. Ja sivvan dasi la nievres ruhtadille, ja ællosáme dåbddi dagu li siebre ålgusjbielen. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Dán birra la Norrlands universitehtaskihppijviesso guoradallam Norrbottenin Svieriga bielen. Ietjasoajttem la aj ienebut báhtjaj gaskan gå næjtsoj gaskan. Nuorra báhtjajn la låsep åvdåsvásstádus ællosámeviessomav ja daj árbbedábij joarkket, ja dajna da e desti boade skåvlåjda juojddá lågåtjit. Nav de dagu sebrudagán ”báhtsi”. Næjtso skåvlåjt vádtsi, ietjá bargojt válldi, ja ælov sujttiji duodden. Madin báhtja dåssju elujn barggi ja másjijnajt skruvviji. Guoradalle li ællosámijt ságájdahttám soames sámesijdan Norrbottenin gånnå moadda nuorra ællosáme ietjasa oajttin soames jage dás åvddål. Dáv giehttu Radio Norrbotten. Ann Britt ja Karl Gunnar Mikkelsena sávtsa li vuolus boahtám, valla 24 lippa li giesseguohtomis gáhtum. 40 sávtsa libá dálve tjadá fievsen biebbmam. Gidán gå sávtsa lidjin guoddám, de ålgus dajt luojtijga, ja gidágiese mannin sávtsa várráj guodotjit. Tjavtjan vuordijga sávttsaælov sijddaj vas, valla stuorra oasse lippajs ælla ájn boahtám. Ann Britt ja Karl Gunnar Mikkelsen æbá juorrula manen. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj -Gidágiesen luojtijma 66 lippa ja 39 sávtsa várráj guodotjit. Tjavtjan vuordijma ælov sijddaj, valla 24 lippa ælla ájn sijddaj boahtám, subtsastibá sávttsaæjgáda Ann-Britt ja Karl Gunnar Mikkelsen Måskes. Divna sávtsa li galla vuolus boahtám, valla ælla val divna lippa mañen tjuovvum. Mikkelsena guovtes jáhkkeba lippa lij urudisájda bårrum. -Dá guokta åvdep jage guododahtijma sávttsaælov vuolládagájn, ja bierggijma divna sávtsajt ja lippajt. Valla dán jage gå gæhttjalijma ælov Ruossavággáj rádjat, ejma vuorbástuva, javllá Karl Gunnar Mikkelsen guhti ij juorrula mij la dáhpáduvvam. -Gidagiese vallak lippajt ja sávtsajt ålgus luojtijma, de árvvedav riebij soames lippav doahhpij. Valla stuorámus suddár la dal gierkke mij la ienemusájt bahtaj bårråm, javllá Karl Gunnar Mikkelsen. Mikkelsen la suhton ráddidussaj mij lágajt dahka, ja imájdallá manen bájkálasj politihkkára e dáv ássjev ienebut giehtadalá. -Sij gudi li fámoj nanna galggin dáv ássjev vieledit juo mælggadav. Jus sihti ulmutja galggi dákkár smávva sajijn årrot, de vierttiji aj dilev láhtjet nav vaj dåkki dájn sajijn viessot. Gå urudisájt ráfeduhtti, da aj mijá viessomlájbbe bårru. Mij de galggap dajt urudisájt biebbmat, javllá KarlGunnar Mikkelsen guhti aj arvustallá sávtsaj hiejttet. -Ij la má dássta huoman sisboahto. Barggap dåssju stáhta urudisájt biebmatjit, javllá Mikkelsen. Karl Gunnar Mikkelsena guovtes libá gæhttjalam vuolládagájn sávtsajt guododahttet, valla danna e lippa nav sjatta. -Lippa e nav sjatta jus fierván galggi guodot. Dajna de hæhttujin bajebuv rádjat, valla de urudisájs bårruji. En de diede majt galggin dahkat, ja gåktu, javllá Mikkelsen ja vuornnu lippa lij várráj muohttum. - Jus sávtsa ællim sijddaj boahtám, de lij jáhkkedahtte. Iedne lij vuolus boahtám, ja lippa dal galggin diedon mañen tjuovvot. Valla gå dåssju lippa ælla vuolus tjuovvum, de ælla muohttum, javllá Karl Gunnar Mikkelsen. Karl Gunnar Mikkelsen la gávnadam lippa lij urudisájs bårrum, ja mujttádahttá mañemus gierkke Oarjjevuonan vuotjeduváj 40 jage dás åvddål. -Dalloj lij dáhpe gierkev bivddet. Jus lij dagu dalloj, de lij vájbi dille ietjá, valla dálla i desti lijssi. Vájbbá má ulmusj náv gillot, javllá sån mañutjissaj. Tom Heggstad ja Vigdis Rafaelsen libá aktan bednagij Måsken sijdav gávnnam, ja divna riek buoragit soapptsu. Måskesebrudagás li nav moattes jåhtåm dájt mañemus jagijt, valla soabmása li aj Måsskåj jåhtåm. Tjavtjan jådijga nieljes Måsskåj, ja skåvllå oattjoj avtav ådå oahppev. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj -Gåhtjoduvájma Måsskåj guossen, ja gávnajma Måsske l ráfálasj sadje ja ulmutja Måsken nav hávsske. Dajna de gálvojt viettjajma, ja diehki lin de jåhtåm, subtsastibá Vigdis Rafaelsen ja Tom Heggstad gudi Narvijkas tjavtjan bådijga jåde. Gå Tom ja Vigdis giehttogådijga galgajga Måsskåj jåhtet, oattjojga gatjálvisájt ráddnájs ja rádnajs majt Måsken galggaba gånnå ij la bijllarahte, ij oases, ja gånnå dåssju sáme årru, valla Toma ja Vigdisa mielas ij gávnnu buorep sadje gå Måsske. -Ulmutja dáhppe li nav vættsá, ja måj lin nav buoret duostodum. Vuostasj ideda gå dán munnuv årrudagán idjadijma, de idedis gávnajma guokta muorravuossa ålgusjbielen. Diedá, soames lij dájt muorajt munnuj vaddám, ja dási ålgusjbælláj suvddám. Dat de munnuv ávvudahtij, ja dajna aj dåbddin måj lin oalle oasse dát hávsskes sebrudagás, subtsastibá Tom ja Vigdis. Sunnuv mielas ij la låssåt Måsken årrot juska dal ij la oases gånnå l máhttelis juohkka biejve viehkat, jali ávijssa poasstabåksan idedis. -I dal dat majdik dagá. Måj en åhtsåla oassásav, jali ávijsav juohkka ideda. Dánna li má ietjá majt måj árvvon adnin. Buorep sadje ij gávnnu. Ja de bednaga aj nav buoragit soapptsu, javllaba Måske ådå årro gudi suohkanis årrudagáv lájggiba. Vigdis ja Tom aj gæhttjalibá bednaganálav Shetland Sheepdog biebmadit, ja sunnuv mielas aj bednaga nav buoret Måsken soapptsu. Suohkanoajvve Kurt Allan Nilsen la riek ávon gå ”suv” suohkanij ulmutja jåhti. -Juohkka ådåviesát Divtasvuodnaj la riek mielos, ja mån lav ávon gå Tom ja Vigdis libá Måsskåj gávnadam. Juohkka viesádin ”muv” suohkanin la árvvo, ja suohkana bieles hæhttup aj hiebadahttet nav vaj ulmutja e suohkanis ”báhtara”. Binná l dal barggosajijs, ja mij politihkkára hæhttup aj dilev hiebadahttet nav vaj barggosaje ásaduvvi, ja vaj la årodahtte dánna, javllá suohkanoajvve. Divtasvuona suohkanin årrun sulle 2.100 viesáda snjilltjamánon dán jage, ja suohkanoajvve ij dal ájn diede gåktu viesátlåhko l åvddånahttám ådåjagij rájes. Måsskåj jåhtin nieljes vásse tjavtja, ja skåvllå aj oattjoj ådå oahppev. Huoman ij la Måske viesátlåhko lassánam. Seminára oasevállde Sáme ornámentihkkaseminárra tjadáduvváj basádismáno 15. ja 16. biejve Ájluovtan. Duodje Nordlánnda lij ásadiddje, ja njunnjusj Aline Mikkelsen rabáj seminárav. Semináran lidjin birrrusij nielljalåges. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Ávijssaprosjækta nuorajskåvlån Sámegielaoahppe nuorajskåvlån Ájluovtan ja Måske nuorajskåvlå oahppe li ávijssaprosjevtav tjadádam vásse máno. Ártihkkala dán bielen li tjáledum Ájluovta skåvlå oahppijs gudi aj ornámentihkkaseminárraj oassálasstin. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Sáme ornámentihkkaseminárra tjadáduvváj basádismáno 15. ja 16. biejve Ájluovtan. Duodje Nordlánnda lij ásadiddje, ja njunnjusj Aline Mikkelsen rabáj seminárav. Semináran lidjin birrrusij nielljalåges. Divna oassálaste lidjin gulldalime Májá Dunfjeldav Same allaskåvlås, Bjørg Evjenav Råmså universitehtas, Inga Maria Mulkav Ájtte dávvervuorkás Jåhkåmåhken, Kaja Andersenav Ájluovtas, ja Mai-Liss Åstot Kantav Nerskogenis Trøndelágan. Nuppe biejve gulájma Oddmund Andersenav Árranis, Dikka Stormav Råmså dávvevuorkás. Lars Børge Myklevold Árranis vuosedij divna guossijda Árrana dávverijt. Semináran lidjin ålos tjoahken. Seminárra álgij gasskaváhko bårådimijn, ja vibáj iehkedij gudábájkkáj. Iehkedis vas tjåhkanin ulmutja mállásav båråtjit. Maja Dunfjeld hålaj sáme ornámentihka birra. Sån javlaj divna ma li tjáledum ja sárgodum adná signálajt. Tevsta ja symbåvlå la mijá birrusijn dálla, ja da vaddi aj signálajt. -Ornámentihkka la symbåvllå ja tæksta, ja mij hæhttup dajt åtsådit váj máhttep bisodit ja åvddanit sáme dájdav ja árbbedábijt. Jus galggap åvddanit dajna, hæhttup máhttet dålkkut sáme ornamentikkav. Ornamentihkas gávnnu moadda slája, duola dagu symbåvlå, merka ja girjaga, giehtoj Maja Dunfjeld. Bjørg Evjen la oahpes Divtasvuonan. Sån la tjállám Divtasvuona histåvråv, ja semináran Árranin subtsastij sámehiståvrå birra, gåktu same lij viessum rájá nuppe bielen Svierigin, ja Divtasvuonan. -Rádjá sieradij ulmutjijt, valla sámijda ij lim navti. Sámijda dánna Divtasvuonan lij nav: ja ij dagu Svierigin, subtsastij Bjørg Evjen. Evjen aj giehtoj sáme åvddåla máhttin låhkåt sámegielav buorebut gå dárogielaga máhttin dárogielav låhkåt. Inga Maria Mulk håladaláj ja tjielggij luondo merkaj ja symbåvlåj birra, madi Kaja Andersen giehtoj sáme duoje, tradisjåvnåj ja suv mánnávuoda birra. May-Liss Åstot Kant, aktan ietjas niejdajn Ristin, giehtojga symbåvlåj ja bájnoj birra. Ristin la 2 jage vádtsám Jåhkåmåhken duodjeskåvlån, ja dálla l sån praktikánnda iednes duodjjeviddnudagán. May-Liss bajás sjattaj Jåhkåmåhken, ja årru dálla Nerskogenin. Sujna l ællo, ja duodden aj duodjuj. Ristin la nuorra duodjár, ja subtsastij duoje máhttelisvuoda birra. Ristin giehtoj gåktu máhttá dahkat jus sihtá duojev skåvlåj ja bargoj tjadá oahppat, ja gåktu l duodjárin barggat. Nuppe biejve álgij seminárra árrat, ja hiejtij bårådimijn åvtå bájken. Oddmund Andersen subtsastij makkir dávvera li gávnnum mijá dáfojn ruovddeájge ja bronseájge gaskan. Giehtoj aj unnán vikingájge ja gasskaájge birra. Dikka Storm hålaj sáme kultuvra birra, kultuvrra mij lij unnán ådå ja amás sunji. Sån vuosedij moadda girje sáme ornámentihka birra. Dajt girjijt aj Árranin gávna. Seminára mañutjissaj doalvoj Lars Børge Myklevold divna seminára oasseválldijt dávvervouorká tjadá, ja vuosádaláj ja tjiegñalisát tjielggij dávverij birra. Divna dá håladallama li vaddám midjij ådå máhtudagáv, ja moadda lågådallij mielas lij dát seminárra buorre oájvvádus. Akta oájvvádus lij aj dáhkat ienep dáhkkár seminárajt. Måske jåhkå l suodjaluvvam stuorra jårmes råve badjelin gitta njálmudahkaj. Norsk kortform/Oanegis dárogiellaj -Jågåv hæhttu vehik suodjalit, ja stuorra jårmes råve badjelin gitta njálmudahkaj ij oattjo oaggot. Dajna sihtap guolijda ráfev vaddet. Vájbi nav sjaddi ienep guole Måske jågån, subtsas Peter Berg-Mikkelsen guhti l Måske jåhkåæjgátsebrudagá åvddåulmusj. Måske jåhkåæjgátsebrudahka la mañemus jagijt gæhttjalam guollimav Måske jågån hiebadit nav vaj dábmuk ja luossa oadtju máhttelisvuodav jågåv bajás goarrit gådåtjit. Diehttelis dal ij Måske jåhkå nav ålov guotte maññela gå Gåjkijjávrev dulvvadin ja jåhkå unnoj. Jågå æjgáda oadtju dajna juohkka jage rudájt elfámoviddnudagás jågåv bierggitjit. Gæhttjalam lij aj luosav sáddjit, valla huoman la binnum luosajs ja dábmugijs Måske jågån dallutjis gå jågåv dulvvadin dån jage. Måske jåhkåæjgátsebrudahka l oasstám gállembåvsåjt, mutåvrråságav ja rádjamságav nav vaj oadtju jåhkågáttes biesstagijt gádodit ja jågån gálatjit. Tsieggim lij aj skiejátjav råve badjelin gånnå divna dájt gálvojt vuorgudi. Dáv ávijsav majt dálla la låhkåmin la 10 jage dán jage, ja 3 jage dás åvddål lij vuostasj bielle dán ávijsan julevsámegiellaj. Dát bielle l aj ájnna ávijssafálaldahka julevsábmáj. Moattes lij gatjádam jus ep galga ålles bielev dárruj jårggålit. Julevsámegielan la guhka ja nanos histåvrrå, Vuona ja Svieriga bielen, valla ij tjálálattjat. Sámegielaga lij ájgij tjadá hæhttum ieneplågogiellaj hárjjánit, ja dajna l aj ienemusájda álkkep dárogielav låhkåt. Mij sihtap julevsámegielav åvdedit ja vuojnnusij biedjat, ja nav arvusmahttet sámegielav låhkåt. Jus ålles sámebielle dárruj jårggåluvvá, la muhte rádjáj ájggomus dájna bielijn gáhtum. Juska ep oattjo ienep gå avtav prosentav dat pressedårjas majt stáhtta sáme ávijsajda vaddá, doajvvop dát fálaldak bissu nav vaj ietjama giellaj ávijssafálaldagáv oadtjop. http://lul.skrivebua.no la næhttabájke adræssa jus sidá julevsámegiellaj tjállet Nordlánda fylkkagirjjevuorká fálaldagán nuorajda. Næhttabielle l dåssju dárogiellaj dálátjij doajmmam, valla dálla de dåhkki julevsámegiellaj aj dan bielen tjállet. Gasskavahko rabáduváj Skrivebua oarjjel-, nuortak- ja julevsábmáj, ja dajna l aj sámegielagijda máhttelis ietjasa giellaj tjállet. Duodje Nordlánda njunnjusj Aline Mikkelsen. -Doajvov oattjov lagábut diehtet ma li julevsáme girjaga, ma li julevsáme háme ja bájno, ja aj gåsstå båhti. Ja doajvov aj dát prosessav álgat mij mielav tjuovggi ma li julevsáme girjaga, háme ja bájno. Nav javllá duodjár Aline Mikkelsen ja doajvvu riek moattes oassálassti gå seminárra julevsáme girjagij birra ásaduvvá. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Duodje Nordlánda njunnjusj Aline Mikkelsen. Gávnnuji gus sierralágásj julevsáme girjaga, háme ja bájno? Ja jus gávnnuji, gåsstå da båhti? Ja manen li nav sjaddam? Vásstádusá dájda gatjálvisájda oattjo márjju jus oassálastá seminárraj mij ásaduvvá Duodje Nordlándas aktisattjat Sáme Allaskåvlåjn. Seminárra galggá tjalmostit julevsáme girjagijt, hámijt ja bájnojt, ja tjadáduvvá basádismáno 15. ja 16. biejve Árrana auditorian. -Duodje ja dájdda guosská moadda fáhkatjerdajt dagu giella, religijåvnnå ja sebrudakviddjura. Dán semináran galggap gæhttjalit oadtjot vásstádusájt ja rahpat máhttelisvuodajt, ja aj dádjadit aktisasjvuodav sáme kultuvrramoalgedimijn mij manná buolvas buolvvaj, javllá njunnjus duodjesiebren Duodje Nordlánnda, Aline Mikkelsen. Mikkelsena mielas hæhttu vuostak diehtet árbbedábálasj girjagij, bájnij ja hámij birra åvdås gå iesj girjagijt hábbmida. -Temá semináran la gåbdde dajna gå sihtap iellemhámijt ja ájádusájt giddit daj dahkamusáj mij vuojnnu duojijn, dájdajn, biktasiijn, vædtsagijn ja iellemvuogijn. Gå diehtep gåktu l åvddåla læhkám, gåktu åvddåla lidjin, da la aj giehpep ja ienep “riekta” mijá buolvas dajt háddiddit, ja dassta ietjas hámev dahkat. Ma li divna da symbola ma li anon? Manen la ruossa guovddelin sliehpá girjagijn? gatját Aline Mikkelsen Gåvåstagá ja merka aneduvi duon dán ulmmáj, ja girjaga julevsáme dáfos li ållu ietjá gå girjaga nuorttasáme ja oarjjelsáme dáfos. Julevsáme girjaga li ållu sierralágátja. -Gåktu galggap dålkkut dajt moadda moalgedimijt majt vuojnnep dájn mijá dáfojn, gatját Aline Mikkelsen guhti l mælggadav barggam dáhkkár seminárav julevsáme guovlluj åttjudit. Vijmak de vuorbástuváj. -Seminárra l rahppot gájkajda, ja la sierraláhkáj duodjárijda, åhpadiddjijda ja iehtjádijda gudi barggi ja berusti duodjáj. Gájka li buorisboahtem, hæjttá Aline Mikkelsen. Låhkke dán semináran li duola dagu Maja Dunfjell Sáme allaskåvlås, Bjørg Evjen Råmså unversitehtas, Inga Maria Mulk, Àjtes Jåhkåmåhkes ja Dikka Storm Råmså dávvervuorkás. Duodden aj soames bájkálasj lågådalle. Åhpadusláhka javllá girjje ma almoduvvi girjjedárogiellaj galggi aj sæmmi bále almoduvvat ådådárogiellaj. Sámegielan ij dåjma sæmmi láhkáj. Dát assmá Ájluovta skåvlå rektorav gænna l miella sæmmi lahkáj dahkat sámegielgirjij, ja suv mielas viertti sæmmi riektá liehket sámegielan aj. –Dát la dagu bilkke sámegiela vuosstáj, javllá sån. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Solveig Skjelnes oajvvat sámegirje almoduvvi divna gålmmå giellatjerdajda avta bále. Ájluovta skåvlån la birrusij 50 oahppe gudi julevsámegielav låhki, juogu dal vuostasj- jali nuppátgielladásen. Vuostasj biejve rájes la læhkám vánesvuohtá mij guosská oahpponevvagijda, ja vilá l nav, juska dal dille l unnán buorránam dáj mañemus jagij. Rektor Solveig Skjelnes asmáduvvá gå diehtá girje ma almoduvvi girjjedárogiellaj, sæmmi bále ådådárogiellaj almoduvvi. Suv mielas viertti sæmmi årnik liehket aj sámegiela hárráj. -Gå girjje almoduvvá sámegiellaj, akta ber makkár sámegiellaj, de viertti girjje almoduvvat duon guovte oajvvesámegielajda aj. Dagu dal girje ma li almoduvvam nuorttasámegiellaj. Dajt de vierttti almodit julev- ja oarjjelsámegiellaj dan sæmmi båttå. Nav de lijma oadtjot ienep girjijt ja diedon ienep máhttelisvuodajt åhpadimen. Sierraláhkáj dal oahppogirjijt ájádaláv massta l nav vánesvuohta gåjt de julev- ja oarjjelsámegiellaj. Dajna årnigijn li máhttelisvuoda ienep girjijt almodit. Nav de ressursajt siesstep, almasjlasj ressursajt, ja aj rudájt, javllá Skjelnes ja imájdallá manen dát årnik ij la juo jådon sáme væráldin. Hásstalusá Åhpadusdepartementa duogen la oahppogirjijt åttjudit, ja uddni la Ájluovta skåvlå rektora guovtes aktan soames sámegielaåhpadiddjijn tjåhkanimen departementajn gånnå sihti vuosedit hásstalusájt ma sámegiel åhpadimev tjuovvu. Diedon aj giellaåhpadime birra galggi giehttot. -Miján li æjgádijs moattes gænna ij la sámegiella iednegiellan. Sij sihti mánájdisá máhttelisvuodav vaddet sámegielav oahppat, ja ájnna máhttelisvuohta sidjij la skåvlå baktu. Vájku dal hásstalusá li stuoraga galggap dav huoman duosstot. Valla jus galggap stuoves ja buorre fálaldagáv vaddet, de la duodden oahpponevvagijda ájnas ienep tijmmaressursajt oadtjot. Dille, mij guosská åhpadiddjijda, la buorránam, valla vájlluji huoman sámegielak åhpadiddje gænna l dagu ieññilsgiella fáhkan, javllá Skjelnes. Ietjá gielladille Ájluovta skåvlå rektor aj gåvvi giela dillev åvddåla ja dálla. -Miján la dálla ådå buolvva æjgádijs ja mánájs. Åvddåla máhttin sámástit, valla ij tjállet ja låhkåt. Dálla l dille unnán ietjájduvvam. Dálla máhtti moattes låhkåt ja tjállet, valla e sáhkada, subtsas Skjelnes guhti de dáj ássjij birra sihtá uddni departementaulmutjij ságastallat gå Ájluoktaj båhti. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo hasot guoradallaminstitusjåvnåjt ienep julevsámeguoradallamav vieledit. Stuorra dárbo lij ma gulluji sáme guoradallamij, ja stuorra hásstalusá li aj giela ja kultuvra hárráj. Stuorra dárbbo l aj åvddånahttet julevsáme guoradallamav. Stuorra dåjma hæhttuji jåhtuij boahtet jus galggá rekrutterit julevsáme guoradallamij, juogu dal giellaj jali ietjá fáhkasuorgijda. Dáv subtsastij sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo guhti guoradallamkonferánssaj oassálastij Árranin dán vahko. Sámedikkepresidænnta vuojnná dárbov guoradallamij, sierralahkáj giela hárráj, ja suv mielas la julevsámegiella sierra dillen. -E gávnnu stuoves máhttelisvuoda julevsámegielav låhkåt, ja dat la aj sivvan gå nav binná julevsámegiella guoradalladuvvá, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo ja hasot alep åhpadusinstitusjåvnåjt åvdåsvásstadusáv válldet, ja vuosedit bálggá gávnnu guoradallamåhpadibmáj. -Ájnas la aj diedon julevsámegiellaj álmoduvvá, ja guoradallam buorebut almoduvvá, javllá sámedikkepresidænnta. Keskitalo hasot guovdalasj institusjåvnåjt åvdåsvásstadusáv válldet ja vieledit ienep julevsáme alepåhpadimev ja guoradallamav. –Ij la desti nav vaj institusjåvnå oadtju åvdåsvásstádusáv. Dálla dåssju válldep åvdåsvásstádusáv. Institusjåvnnå aktu ij máhte dárbov gåbttjåt åvddålij guovlluj. Dánna vierttiji aktisattjat barggat, sierraláhkáj dajna gå li nav unnagattja, javllá Keskitalo. Sámedigge sihtá guhkedit julevsáme guoradallamprográmmav, ja vielet aj ådå guoradallijt åttjudit ja julevsámeguoradallamav åvdedit. –Dåjma vierttiji jåhtuj boahtte mij laset rekrutterigav julevsámegiela hárráj ja aj ietjá fáhkasuorgijn, javllá Aili Keskitalo. Keskitalo mielas vierttiji åhpadusinstitusjåvnå åvdåsvásstádusáv válldet vuosedit gæjnno gávnnu guoradallamåhpadussaj. Sån aj nammat institusjåvnåjt ma li Svieriga bielen. Gájdosåhpadibme Árranis aj boatte skåvllåjage joarkká. Árran fállá åhpadimev julevsámegiellaj vuodo- ja joarkkakåvlå oahppijda gájka gielladásijda. Åhpadiddje l Árranin, valla oahppe oadtju åhpadimev videokonferánsarustigij tjadá.dan skåvllåj gånnå li bæjválattjat. Norsk kortversjon Skåvlå ma sihti åhpadimev sámegiellaj TV’a baktu, vierttiji ruvvalahkáj Árranij diededit. Åtsådallam vuoset sjaddá nággo tjaktjaj buoremus åhpadimájgev åttjudit gå nav moadda skåvllå sihti dákkár fálaldagáv. Árran la juo dákkár åhpadimvuogijn 8 jage barggam, ja oahppe li vargga ålles Vuonarijkas. Sáme nuoraj doajmmaloahpe la Bådødjon dán vahkkoloahpen. Infonuorra dav dåjmadahttá, ja li gåhttjum dáv doajmmaloahpev ”Gassko”. Dåjmajs la duola dagu biebbmokurssa, paintballspellam ja aj konsærtta Lawra Sombyajn. Sámevahkkoloahpe la nuorajda, ja máksá 200 kråvnå, valla de oattjo dåjmajda oassálasstet - ja aj bårråt. Doajmmaloahpe la alkoholfriddja. Ælla val goassak dájn dáfojn nav stuorra tjåsskåhåre åvddåla læhkám dagu Vuodnabadán dán giese. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Sieldes garra biegga ådåjakmánon viertij ienemusáv bietsijs Unnalendutjin, Stuorralændon ja Biedán, ja stuorra masjijna lij dájt mañemus vahkojt bietsijt tjuollam ja fiervváj guohtadam. Da stuorra tjåsskåhåre ma ållu vuollegiettev gåbttji, vuojnnuji dåbbelis dagu stihka. Jáhkedahtte li 6-7.000 kubikkmehtara(sæmmi gå 25.000 tjåskå) ma vijmak suvdeduvvi Sáltovuobmáj stuorra ruovddevantsajn. Dån vahko vuostasj noade dåhku manáj, ja vilá lij másjijna Vuodnabadán tjuollamin, ja bietsijt lændojs suvdatjime. Jus ilá guolli, de máddo boahtá mávsedittjat. Boatsujn la ietjajnis árvvo, ja vierttip dajna luondov vieledit. Jus galga muorav miehtses viedtjat, de galga aj tjáppagit dav tjuollat. Ja diedon dal i goassak galga gálmijt ráfeduhttet. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Luondo vuojññanij hæhttu ájgás boahtet. Jus i, de ij vuorbbe duv tjuovo. -Máddo så mávset. Ja jus jámiguttjajt hárdá, de daj sjatta vájvástuvvat, subtsastij Jorunn Jernsletten semináran Árranin dån vahko. Ulmutjij gaskan li moadda dábe bissum mij guosská luondo adnemij; luondov vieledit, gálmmijt ráfen dibddet, ja ij gårkåjt vájvedit. Jus ilá dájt elementajt hárdá, de la máhttelis mávseduvá. -Sámij gaskan li dá dábe sierraláhkáj bissum, valla dálla ietjá ulmusjtjerdajn vuojnnep aj gå berusti dákkár dábijt. Boahtá gåjt dálla ienebut vuojnnusij dagu láttij gaskan. Muv mielas la dát åvddåla læhkám dáhpen ietjá ulmusjtjerdaj gaskan, ja dálla l dát ”vuojññan” vat dagu ienebut vuojnnusij boahtám, ij dåssju sámij gaskan. Muhtema vat sjaddi vargga udnodime gå la mijáj gaskan dát dáhpe vilá viesso, giehttu Jorunn Jernsletten. Jernsletten la nuorttasábmelasj, Råmsån la bajássjaddam, ja la dájt dábijt guoradallam, sierraláhkáj sámij gaskan. Jernsletten dåbddå dábijt nuortagij gaskan, ja la aj oarjjelsámij lunna mannam dájt dábijt guoradallamin. Jernsletten ij jáhke dábe li nav ietjáláhkáj julevsámeguovlon gå ietjá sáme guovlojn. -Ålles Sámen li dal dábe vargga ållu muodugattja. Gávnnuji dal sieradusá, ja diedon aj muhtem ietjá namá julevsámeguovlojn gå dagu oarjjelsámeguovlon. Valla dábe ja subttsasa li muodugattja nav guhkás gå mån dåbdåv ja lav gullam, javllá Jernsletten. Jernsletten manáj Divtasvuonan vásse vahko semináran ságastittjat tema birra majt gåhtjoj ”Sámij aktijvuohta luonnduj”, ja ságastij aj mij la ájlisvuohtaj tjanádum. Jernsletten nammat dagu vuorbev muhtemij gaskan gå li dagu guollimin. Ráddna duv guoran oadtju guolev, valla dån i majdik oattjo. Jernsletten vuoset Nils Oskalij guhti subtsas guollevuorbbe la tjanádum gåktu nuorev jali jávrev dåmada: ”Ij galga liehket vieledahtek, bilkkedit, návrodit ja badjelgæhttjat jávrev jali guolev. Guollevuorbbe le ressurssa ja sjivnnjádus mij le aktijvuohtaj ávkken”. -Mån lav gullam ij galga ilá ålov dagu hágajs guollit. Jus dav dagá, de boahtá háhkamáddo ja duv mávset. Dát dáhpe má vuoset galga luondov vieledit ja guolleressursajt siesstet. Luondov galga tjábbát háldadit, ja ij divna guolev avta bále, buojkut Jernsletten. Divtasvuonan la aj gullum gå gårkkåbiesev la bæjsttám, de boahtá gårkkåmáddo duv mávsedittjat. Åvddåla ettjin jámiguttjajt girkkogárddáj jáve. Hávdde sjattaj gånnå juohkkahasj jámij. Ij lim dal daj ájgij máhttelis jámiguttjav nav guhkás suvddet, ja dajna sjattaj gálmmen. Jernslettena mielas sjattaj dagu aktijvuohta gálmme ja luondo gaskan. Hávdde dajna sjattaj jámiguttja fámujn láddidum, ja dan láhkáj birrusa dagu ietjáláhkáj sjaddin tjielggidum. -Jámiguttja vilá viessun ”jábmemájmon” ja dagu ”gæhttjin” dajt duobddágijt gåsi lidjin jávedum. Ja nav aj máhttin vájkkudit viessogijt gudi mannin dajn bájkijn, jali aj vuojnnusij båhtin. Gå dal ájádalá, de lij diedon moattes gudi li dán láhkáj vuojñadime, ja ij la dal imáj gávnnuji moadda subttsasa ulmutjij birra gudi muhttijn vádtsi dákkárij nali, subtsas Jernsletten ja buojkut subttsasijn Valnesvuonas gå boadnjásj danna 1950-lågon jámiguttja dávtijt gávnaj, ja dajt unnánasj gehtjadahttijn dåbedastij. Dát jámigusj dáv boadnjátjav sijddasis tjuovoj. Ja ittjij desti sunji ráfev vatte åvdås gå vat dávtijt bårdoj gåktu lidjin. -Gálmme juo luonnduj gullu, ja dát subtsas vuoset ij galga duohttat majdik mij luonnduj gullu. Dát vuoset aj juoga mij la estetalasj, dagu gå muorav galga miehtses viedtajt ja dav tjáppagit tjuollat. Valla dánna l aj ehtalasj duogásj, javllá Jernsletten. Sara Aira Fjällstrøm la åhpadiddje. 7 jage dás åvddål váttsij iesj álggokursav. 7 jage dás åvddål ittjij buvte sámástit. Dajna de julevsámegielav låhkågådij. Uddni l iesj åhpadiddje, ja gæhttjal sámástit vaj giellaj ájn vil buorep hárjján. Sån la julevsábme, valla ij la huoman ietjas iednegielav oahppam åvddål gå julevsámegielkursav váttsij jagen 1999. Sujna lij dalloj gássjel dádjadit majt ulmutja giehttun, valla mierredij galgaj gielav oahppat nav vaj máhtij ienebut sáme sebrudagán oassálasstet. Valla ittjij de dalloj diehtám galgaj åhpadiddjen sjaddat. Sara Aira Fjällström álgij giellakurssaj gånnå Karin Tuolja lij åhpadiddjen. Dálla iesj barggá åhpadiddjen, ja galggá vat nuppijt mañen válldet dan sæmmi giellagæjno milta majt iesj la mannam. -Iv la de bárep ietjam iednegielav berustam, ja dajna iv la ga buktám sámástit. Gå Karin Tuolja muv åhpadij 7 jage dás åvddål, de smaredij giellaberustibme mujna. Dajna de julevsámegielav oahppiv ja giellaj hárjjániv, subtsas Sara guhti dálla åhpadiddjen barggá. Sara gæhttjal agev sámástit. Nav sån giellaj hárjján. -Nuortakgielan la fábmo Jåhkåmåhken, ja dan diehti de dat ienemusát gullu. Valla gæhttjalip gåjt julevsámegielav låhkåt ja vat nuppijt oahppat. Dálla dåbdåv dagu giella dæhppum la, ja suohtas la val gå besav sámástit ietjam iednegiellaj, javllá Sara guhti l ietjas oahppij Divtasvuonan dán vahko mannam. Oahppe Sáme åhpadusguovdátjis mannin Divtasvuonan dán vahko. Gåvån li báktegåvåjt Læjknásjen Divtasvuonan gæhttjamin. Keit Solstrøm la ietjas viddnudagáv åvddånahttemin, ja ij rat lijkku gå mobiltelefåvnnå Måsken gullu. –Jus ij lim mobiltelefåvnnå, de lij dat juoga sierra majt lij dåhkkit vuobddet, javllá sån. Måsken dal dåhkki turistajs aj sisboadov oadtjot, valla huoman ij sjatta dat stuorra viddnudak majt Mannoæládus Hamsutte Rijkan ævtot ietjas diedádusán majt li gåhttjum Mannoulmme Hamsutte Rijkka. Dav jáhkká Keit Solstrøm gut la usjudallam juojnak álgget mij gullu mannoæládussaj. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Ulmme dájna diedádusájn, majt Mannoæládus Hamsutte Rijkan la dahkam, la barggovædtsagav ja birástagáv dahkat åvddånibmáj Nuortta Sálton mij guosská mannoæládussaj. Keit Solstrøm Måskes la oanegis láhkáj dáv diedádusáv gæhttjam, ja jáhkká dåhkki Måsken jali Oarjjevuonan æládusáv dássta dahkat. Solstrøm la dájt gålmmå mañemus jagijt giessekáfeav Måsken doajmmam, ja sujna li juo plána gárvvasa ietjas viddnudagáv stuoredit. -Mujna li juo plána gárvvása, ja jus manná gåktu doajvov, da lav jådon boahtte gæssáj, subtsas Keit Solstrøm ja giehttu vehik ietjas plánaj birra. Låvdagoade sijdda Solstrøma plána li vuododit sijdav gånnå li dåssju låvdagoade, ja de turistajda fállat låvdagådij sinna årrot ienni gå ieme muorragådij sinna årrot ja sengaj sinna oadet. Dav jáhkká Solstrøm sjaddá sierraláhkáj sáme bájkijn ja birrusijn, ja mij aj dan diehti Måsskåj hiehpá, Måsske mij la dålusj sáme sijdda. -Giesen båhtin soames rájggeguoradalle gudi galggin Råggejávrrerájge tjadá guotsadit. Dajda de fálliv skåvlå lásjmudallamlanján oadet, valla sijáj mielas lij buorep ja ienep dagu låvdagoade sinna idjadit. Ja nav de sjattaj. Dá muv guosse nav buoragit soapptsun låvdagoade sinna årrot, ja sijáj mielajs lij aj dat ållu sierra dáhpádus. Dalloj de mujna ájádussaj bådij dáv dal dåhkki åvddånahttet ja mannijda idjadimsajev fállat dållågátten, subtsas Keit Solstrøm. Solstrøma mielas viertti dakkár doajmma skåvlå láhka nav vaj skåvlåv dåhkki adnet dajna gå álggep la suv guossijda skåvlån lávkkot, ja aj tjátjev viettjáldit. Hæhttu vuobdeduvvat Mañemus 3 jage la Keit Solstrøm giessekáfeav Måske skåvlån doajmmam. Sujna li aj plána giessekáfeajn joarkket, valla sihtá aj duoddesisboadov, ja sihtá mannijda idjadimsajev fállat. -Aktak e oattjo skåvlån oadet. Ja jus galggi, de hæhttup buollemvaktav ijáv vádtset. Dajna l de álggep årromsajev låvdagådij sinna fállat. Duodden la dal aj juoga sierra låvdagådij sinna årrot, ja dasi de diedáv turista lijkkuji. Gå de idjadimfálaldahka sjaddá, de la aj máhttelis giessekáfeav åvddånahttet, ja vájbi ienep sisboadov dassta aj oadtjot, javllá Solstrøm. Keit Solstrøm dal vuorddá ruhtaviehkev åvdås gå låvdagådijt oasstegoahtá, ja suv mielas hæhttu ruhtadoarjjagav jus galggá vuodnasåkkijn dákkár viddnudagás viessot. -Jus dáv dåjmav oattjov jåhtuj, de ij la dåssju ruhtaviehkke masi l dárbbo. Dákkár fálaldahka aj hæhttu vuobdeduvvat, ja dajna l de álpep ja vájbi aj buorep jus lijma gájka mannoviddnudagá dájn bájkijn dagu aktan annonserit ja aj aktisattjat barggat, nav gåktu dát pládna vuoset, javllá Solstrøm. Ij lijkku mobiltelefåvnnåj Keit Solstrøm ij rat lijkku dåhkki mobiltelefåvnåjn Måskes riññgut. -Diedáv soames turista siettosvuodav åhtsi. Jus ij lim mobiltelefåvnnå Måsken gullut, de máhttet lijma turistajda siettosvuodav fállat, ja Måsske lij dan fálaldahkaj riek buoragit hiehpat. Sæmmi aj sjievnnjisájgijn. Dav lij aj dåhkkit vuobddet. Dálásj ájge gå ulmutja nav diertjesti ja gånnå l agev juhtsa ja sjurra, de la dálkas dákkár siettos sadjáj boahtet, ja dat la má Måsken, javllá Keit Solstrøm guhti aj doajvvu skåvllå bissu. -Jus skåvllå gáhtu de lij hotællaj hiehpat, valla iv de huoman dasi lijkku jus gáhtu. Skåvllå de viertti bissot. Ja jus sávtsa Måskes gáhtu, da aj juoga sierra Måske sijdas gáhtu. Juska lav muttijn sávtsada suhton, da la huoman hávskke gå da goade ålgusjbielen guohtsi. Sávtsa aj Måsskåj sierravuodav vaddi, ja dav sierravuodav aj dåhkki vuobddet, jáhkká Solstrøm. Julevsáme joarkkaskåvllåfálaldahka; Árranij jali Knut Hamsun joarkkaskåvllåj? Julevsáme joarkkaskåvllåfálaldahka le jådon skåvllåjages 2008/2009 jus Nordlánda Fylkkadige fylkkaráde árvvalusáv mierret fylkkadikken boatte vahko. Gatjálvis la de gåsi dáv fálaldagáv biedji; Hábmerij jali Divtasvuodnaj. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Vájbi ásaduvvá julevsáme joarkkaskåvllåfálaldahka julevsáme guovdásjguovlon skåvllåjages 2008/2009. Nordlánda Fylkkadigge galggá dáv ássjev giehtadallat javllamáno 4. biejve. Ævtodus la ásadit gålmåjahkásasj joarkkaskåvlåfálaldagáv fágajn mediá ja kommunikasjåvnnå Knut Hamsun joarkkaskåvlå vuolláj, valla fylkkadigge ij ájn mierreda gånnå fálaldahka galggá biejaduvvat; Hábmerij jali Ájluoktaj Divtasvuonan. Gájkka Ájluovtan Dát joarkkaskåvlåfálaldahka galggá vuodon adnet julevsáme gielav ja kultuvrav, ja galggá aj gåtsedit sáme sebrudagá dárbojt máhtudagá gáktuj. Sáme åvdåstiddje oahppijráden Knut Hamsun joarkkaskåvlån, Siri Nystø Ráhka, vuojnná dájt prinsihpajt ij dåhkki ietjá láhkáj tjadáduvvat gå fálaldagáv Ájluoktaj biedjat. -Jáhkáv galla dát joarkkaskåvllå gånnå dálla váttsáv nahká sáme fálaldagáv joarkkaskåvlå oahppijda fállat, valla muv mielas la huoman buorep jus sjaddá Ájluovtan dajna gå ienemus oasse julevsámijs Ájluovtan årru, ja danna l aj giella ja kultuvrra viesso. Ájluovtan la má gájkka mij guosská sáme sebrudahkaj mijá guovlon. Duodden la buorak drop out-gássjelisvuoda diehti jus Ájluovtan sjaddá. Vájbi ienep oahppe joarkkaskåvlåv tjadádi jus fálaldahka Ájluoktaj biejaduvvá, javllá Siri Nystø Ráhka guhti iesj nuppát jagev joarkkaskåvlås la tjadádime. Knut Hamsun js jådet Ássjegiehtadallamin tjállá fylkkaráde ij la duhtalasj joarkkaskåvlåfálaldahka julevsáme oahppijda gånnå giella ja kultuvrra vieledalli. Ájnas la dan diehti fylkkadigge åvddånimev hiebat giela, kultuvra, ja sebruda gáktuj, nav vaj julevsáme nuora oadtju ietjá máhttelisvuodav mij guosská joarkkaåhpadibmáj. Ájnas la aj dát årnik jåhtuj boahtá nav ruvva gå máhttelis. Rudáj diehti biejaduvvá Knut Hamsun joarkkaskåvlå vuolláj. Birrusa julevsámij gaskan li måttijt jagijt ássjijn barggam julevsáme joarkkaskåvlåv julevsáme guovdásjguovlluj åttjudit. -Doajvov julevsáme fálaldahka joarkkaskåvlådásen Ájluoktaj biejaduvvá nav vaj skåvllå oadtju oalle sáme sisanov sáme birrusijn. Ájnna sadje gånnå dav oadtju la diedon Ájluovtan gånnå l juo sáme infrastruktuvrra. Geldulasj la aj gæhttjat jus la viehkken drop out-gássjelisvuohtaj joarkkaskåvlå oahppij gaskan, javllá direktørra Filip Mikkelsen Árranin. Árran la dáv ásjev prosjevta tjadá jådedam jagen 2003. -Jus la sáme fálaldahka, de aj hæhttu sáme birrusijn liehket. Dat la dal álgge ájádallat, javllá Mikkelsen guhti aj sihtá fylkkadigge galggá mierredit gåsi dát joarkkaskåvllåfálaldahka galggá biejaduvvat. -Doajvov fylkkadigge ij luohteda bájkálasj birrusijda dajna rijddalittjat, valla mierredij aj gånnå joarkkaskåvllåfálaldahka galggá biejaduvvat, javllá Mikkelsen. Árran aj boahtte skåvllåjage fállá åhpadimev TV’a baktu juohkkahattjaj gænna l dárbbo. Árran fállá åhpadimev julevsábmáj vuodoskåvlå- ja joarkkaskåvlådásen, juohkka gielladássáj.Árran aj gåhttju skåvlåjt sidjij diededit nav árrat gå máhttelis jus galggi åhpadimev. Dát la jáhkedahtte ”Boatsoj-Piera” hávdde Foarsojávren, juo gæssáj guoradaláduvvá. Gåvvå: Arne Håkon Thomassen Nuortta Sálto elfábmoviddnudak sihtá Foarsojávrev Stájgon tsoagodit 11 miehtarijn gå galggi tjátjes elfámov dahkat. Dan diehti l Sámedigge juo lagábut gæhttjam kulturmujtojt ma li jávre birrusijn. Sámedikke birás- ja kultuvrrasuodjalimåssudahka l rádjam sávadusáv Riksántikvárraj kulturmujtojt lagábut gæhttjat. –Sihtap Boatsoj-Piera hávdde galggá lagábut guoradaláduvvat, ja gå elfábmoviddnudak ietjas bargujn ruvvaláhkáj sihti álgget, de jáhkáv hávdde juo gæssáj guoradaláduvvá, subtsas vuostasjkonsulænnta Arne Håkon Thomassen Sámedikke birás- ja kultuvrrasuodjalimåssudagán Ájluovtan. Arne Håkon Thomassen Gåktu dáhpe l, de la rijkaguovllomusea mij dáv bargov galggá jådedit, ja gåktu Bájkálasj ávijssa dádjat de la Råmså dávvervuorkká gut de dav bargov galggá jådedit. ”Botasoj-Piera” hávdde l ållu tjáhtjerabdan, ja gå jávrev tsoagodi sjaddá hávdde ållu dievvárabdan ja nav máhttá nåhkåt ja gáhtot. Hávdde l 1700-jage rájes, ja jus jámigusj gávnnu li sierra njuolgadusá majt bátsudisáj galggi dahkat. –Åvddåla gal dávtijt doalvvun dávvervuorkájda, valla dálla l dáhpe ietjájduvvam, ja mij de dáj bátsudisáj dáhpáduva iv diede. Moadda gatjálvisá ja hásstalusá ájn dán gáktuj galggi tjoavdeduvvat åvddål gå bargujn álggi, javllá Arne Håkon Thomassen. Åhpadiddje, ja akta Svierigabiele giellagurujs, Karin Tuoljá Jåhkåmåhkes, åhtsål aktisasjvuodav giela hárráj dán guokta rijka gaskan. Suv mielas ij oalges giehta diede majt gåro giehta dahka. Karin Tuolja Jåhkåmåhkes. Åhpadiddje, girjjetjálle ja giellaguru ij vájba iednegielajnis barggamis, valla sáñart aktisasjvuodav dá guokta rijkaj gaskan. Karin Tuolja la vargga viessomájgev ietjas iednegiela åvdås barggam. Sån la girjijt tjállám, ja måttijt jagijt gielav åhpadam. Karin Tuolja la aj Divtasvuonan ja Hábmerin moaddi mannam giellakursajn åhpadam. Suv bæjválasj virgge l vilá åhpadiddjen, ja åhpat joarkkakursan Sáme Åhpadusguovdátjin Jåhkåmåhken. Karin Tuoljá mielas la ilá binná aktisasjvuohta dán guokta rijka gaskan giela hárráj. Sunji l miella vat aktisattjat Vuona bielijn barggat dajna gå Vuona bielen la nav ållo giellaluohkko. Girje Vuona bieles -Jåhkåmåhken li gålmmå sámegiela, ja julevsámegiella l dagu unnum. Huoman la giella viesso. Kursajt tjadádip, ja moadda nuora aj sámegielav låhki. Valla vuojnáv aj dáppen, Divtasvuonan, giella l åvddånam, ja moattes dáppen gielajn barggi ja låhki, giehttu Karin Tuolja. Tuolja subtsas Svieriga bielen e desti julevsábmáj girjijt dagá, ja dajna de girjijt adni ma li Vuona bielen dagádum. -Ij la dal dat midjij boasstot adnet girjijt ma li Vuona bielen dagáduvvam, valla dárbbo l huoman ienep oahppamnevvagijda. Tjálle dal Svieriga bielen gávnnu, valla ælla biedniga systeman, ja da gudi bukti tjállet e rat asta tjállet. Dajna l de dille mijá bielen gássjel, javllá Tuolja ja sjivnnjet dajt julevsámegieltjállijt gudi li dánna Vuona bielen. -Diedáv dánna gávnnuji soames nuorra tjálle gudi dahki nav buorre bargov, ja dajt de hasodav bargujnisá joarkket, javllá Karin Tuolja. Anneksav tsieggit Tuolja mielas ij julevsáme tærmmajuogos rat dåjma, ja sån aj dajna åhtsål aktisasvuodav dá guokta rijkaj gaskan mij giellabargguj guosská. -Midjij la aj buorren gå giella dán bielen la nav åvddånahttám. Mij dárbahip dijáv, valla e desti Divtasvuonaga dåppen mijá lunna vuojnnu. Åhtsålav dan diehti ienep aktisasvuodav dá guokta rijkaj gaskan. Ja dille l nav sjaddam vaj oalges giehta ij diede majt gåro giehta dahka. Moadda prosjevtaj lulujma aktan barggat ja nav gielav nannit ja åvddånahttet. Dajna da aj vuojnáv Árran galgaj anneksav Jåhkåmåhken dahkat, javllá Svieriga giellaguru. 13 oahppe Bådødjon li válljim sámegielav fáhkan skåvlån, ja divna li riek måvtuga. Gå tijmajda galggi hæhttuji táksijijn mannat. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Anita Nergårdan lij 13 oahppe Bådødjon gudi sámegielav låhki. Aktse oahppe mánájskåvlån ja niellja oahppe nuorajskåvlån, duodden la aj akta joarkkaskåvlån gudi li válljim julevsámegielav fáhkan skåvlån dán skåvllåjage Bådødjon. Dajs li gålmmå vuostasjklássaga. Åhpadiddje Bådødjon, Anita Nergård, subtsas riek måvtugis ja miellagiddavasj oahppij birra gudi hæhttuji ietjasij skåvlåjs ålgus gå galggi sámegieltijmajda. -Muv barggosadje l Bodøsjøen skåvlån, ja gå muv sámegieloahppe galggi tijmmaj, hæhttuji dán skåvllåj boahtet. Muv oahppe de táksijav válldi diehki, subtsas Anita Nergård. Nergårda mielas la hávskke gå nav ålos li válljim sámegielav Nordlánda oajvvestádan. -Hávskke gå nav moahttes sihti sámegielav låhkåt. Jáhkáv ulmutjij ja aj mánáj vuojno li rievddam. Ja de duodden la diedon gå nav ålos Divtasvuonas dáppen årru, javllá Nergård guhti sáñart birrusijt Bådødjon gånnå dåhkki giellaåhpadime birra ságastit. -Ælla dal Bådødjon birrusa gånnå máhttá sámegiela ja gielaåhpadime fágalattjat ságastit. Dakkár máhttelisvuodav de sáñardav. Mujna l dal Árran gåsstå oattjov fágálasj bagádusájt, valla ælla barggoguojme dáppen gejna máhtáv sámegiela birra giehttot mij guosská åhpadibmáj, javllá Anita Nergård. Nergård åhpadimev tjadát temáj baktu. Oahppe aj muttijn oadtju giellaåhpadusáv madi duodjuhi, jali gå li gáhkkimin. Ivar Otto Knutsen sihtá aj ietjas mánájda dav árvov vaddet massta l iesj oasse. Dajna sihtá ietjas iednegielav oahppat tjállet ja aj låhkåt. -Jus dåssju lidjiv sámegielav vuodoskåvlå rájes låhkåt, de lidjin mujna nav ållo máhttelisvuoda, javllá Ivar Otto Knutsen ja sáñart gå ij la sámegielav åvddåla låhkåm. Sån aj vájnnot ádjájt ja áhkojt mánájda sámástit. Ivar Otto Knutsen (30) la oalle sámegielak. Sån la mánnárájes julevsámegielav gullam, ja aj ságastam. Knutsen la vargga nuoramus dat buolvas guhti nagáj sámegielav suoddjit ja guhti aj vilá sámás, valla ij la huoman goassak berustam ietjas gielav tjállet jalik låhkåt. Ij la ga åvddåla bárep dárbov vuojnnám. Sunji l sámegiella agev læhkám luondulasj, valla huoman dåbddå dagu gielav la muhte rádjáj massám. –Guláv aj dagu lav muhte rádjáj gielav massám, sierraláhkáj dájt mañemus 10-12 jage gå sijdas ierit vuolggiv bargatjit. Valla huoman la giella bissum, giehttu sån. Vájnnot ádjájt ja áhkojt Knutsen la tjaktja rájes åhpadimev tjuovvum sámegiellaj gånnå aj oahppá tjállet ja låhkåt, ja sån aj gæhttjá åvddålij guovlluj mij bargguj guosská. Knutsen vuojnná máhttelisvuodajt, valla ienemusát vuojnná árvov ietjas iednegielas, gielas massta l iesj oasse. Vuojnná aj makta dárojduhttempolitihkka l ietjas vuojnov bådnjåm. –Ienemusát la æjgádij vihke gå e ietjasij mánájda sámásta nav vaj gielav bisodi. Valla sij lij aj dat dárojduhttemájges bájnnidum. Dálla li da æjgáda ádjá ja áhko, ja muhttijn ållu imálusjáv manen da ádjá ja áhko gænna l giella ájmon, e sámásta ietjasij áddjovijda ja áhkkovijda. Ja ållu vájnnodav sijájt áddjovijda ja áhkkovijda sámástit, javllá Knutsen gænna li guokta máná, ja gejda dárogielagirjijt låhkå madi iesj danga båttå sámegiellaj dajt jårggål. –Gæhttjalav gåjt, javllá sån ja åhtsål ienep girjijt mánájda. Boahtte buolvajda Knutsen ij dádjada manen muhtema e berusta sámegielav oahppat. Suv mielas la árvvo ájnas, giela árvvo. –Viertti má árvvon adnet gå la mijá ietjama giella, ja gå nav binnát julevsámegiella gullu. Gehtjav aj máhttelisvuodajda majt giella vaddá bargo gáktuj, javllá Knutsen ja måråt dajda gudi galggi gielav boahtte buolvajda oahppat jus máná ælla sámegielak mánnágárden jali oattjo åhpadimev skåvlå baktu. Knutsena mielas la buoremus gielav oahppat juo sijda vuolen, jus la máhttelis, ja sån ij balá vájku muhtema álgon unnán boasstot oahppi jali boasstot javlli. –Buorep la dal gielav oahppat, vájk gåktu. Valla ájnas la aj dagu riekta værbbagietjijda hárjjánit ja nav. Guláv dálla gå muhtema li slaje dajna, ja hæhttuji dagu bágov åhtsåt, valla ij dal dat majdik dagá jus dal huoman hárjjidalli. Vijmak gåjt dal riekta sjaddá, javllá Knutsen. ”Sámearená” ietja sajijn Knutsen aj nammat læstádiánalasj bienajt majna l iesj bajás sjaddam, ja sån la aj åvddånimev dajn birrusijn tjuovvum. –Sámegiella l vájmogiella. Gå sárnev sábmáj guláv, jali sárnne sámegiellaj jårggåluvvá, de juoga dáhpáduvvá. Sámegiella ienebut vájmmuj dæhppu. Ja muv mielas vierttijma ienebut sámegielav biednagoade uvsaj sisbielen gullat. Jáhkáv sámegiella aj tjadná sámevierregav biednagoahtáj. Jus ij bárep danna gullu, jáhkáv muhtema åhtsi sámearenáv ietjá sajijn, dagu sámecupajn ja nav gånnå oattjo ietjas ”sámevuodav” vásedit, javllá Knutsen ja ballá sån dáj bágoj muhtemijt juolgij nali duolmmu. Knutsen sáñart gå ij la nuorap jagij sinna juo sámegielav oahppam låhkåt ja tjállet, ja várrot áj jusga diehtá ”dát sábme” l ienebut dåhkkidum dálla gå dåssju soames jage dás åvddåla. –Dárojduhttem ij la vilá jábmám. Munji l gåjt sámegiella riek árvvon, ja dav árvov de aj sidáv ietjama mánájda vaddet, hæjttá riek måvtugis Ivar Otto Knutsen. Divtasvuonak Rachel Nergård la válljidum ådå stivrraj Sáme bállotjiektjamlihttuj. Leif Isak Niilut nuppádis válljiduváj stivrranjunnjutjin, ja Håkan Kuorak sadjásasj njunnjutjin. Ietján libá Sara Rimpi, guhti l ajtu Oalloluovtas, ja Ann Kristine Balto mañen stivran. Árran – julevsáme guovdásj Ájluovtan la oasse Nordlánda fylkkasuohkana nammadusás mij galggá rádijt vaddet Nordlánda bieles mij guosská nuorttalijguovlo åvdedibmáj. Norsk kortversjon Nordlándan la ham buorre máhttelisvuoda nuorttalijguovllopolitihkan. Tone Finnesen, guhti la Árrana stivrranjunnjusj, la válljidum dán nammadussaj. Akta åvdedimsuorgijs le dutkam ja åvddånahttem. Fylkkamánne birásgáhttimnjunnjusj Roar Høgseth ij jáhke Oarjjevuodna – Divtasvuodna ráfájduhteduvvá åvddål gå edesiik 6-7 jage li ájn vássám. Álgos galgaj ieme lágásj násjunalpárkka sjaddat, valla ednamæjgáda, sáme birrusa, ja aj Sámedigge vuosstálasstin dajda plánajda. Dajna de ráfájduhttempládna ganugij. Ságastallamij tjadá sjattaj boados juohkusav válljit mij galgaj ævtodusáv åvddånbuktet gåktu galggá julevsáme dáfojt nasjunalpárkplánaj baktu ráfájduhttet sisñep dáfojn Divtasvuonan, Hábmerin ja Fuoldán. Ja dát pládna l dal gergas. Pládna l dagádum Sámedikke ja birásgáhttimdepartementa åvdås, ja birásgáhttimministar ja sámedikke sadjásasjpresidænnta dáv plánav giehtaj oattjojga vásse vahko. Pládnabarggo gåvåstahttá bargov ráfájduhttet dáv luonndodáfov gånnå lij sáme viessum ájgij tjadá, ja dát ráfájduhttembarggo l de oadtjum násjunálalasj tjanástagáv. -Mij lip ájádallam ja ævtodam gåktu dát ráfájduhttembarggo galggá joarkket, ja aj ævtodam gåktu stivrrimjuogos galggá liehket. Dán stivrrimjuohkusin li akta juohkka suohkanis mij guoskadallá, duodden ájrrasav fylkkamánnes ja fylkkasuohkanis. Duodden li aj sáme ájrrasa dán juohkusin. Mij lip aj vuosedam makkár darbo lij ådå tjielggidusájs dajna gå dálásj lágá e dárbojt gåbtjå, subtsas akta njunnjutjijs dán juohkusin Roar Høgseth. Høgseth la birásgáhttimnjunnjusj Fylkamánnen ja akta guovtet njunnjutjijs juohkusin. Nubbe njunnusj lij Filip Mikkelsen. Juohkusa mielas galggá dát sierraláhka gåbttjåt dajt dárbojt ma e gávnnu ietjá lágajn ja njuolgadusájn, ja aj doajmmat dagu pládna- ja tsieggimlága badjel. Høgseth jáhkká dá giehtos dáfo ráfájduhteduvvi, valla ij diede goassa, ja makkár hámen. –Jus dáfo ráfájduhteduvvá, ja dan baktu oadtjop ållu ådå vidjurijt mij guosská ráfájduhttemij dákkár dáfojs, de sjaddá ållu ådå ja geldulasj dille gånnå li æládusrijdo vieledum, javllá Høgseth. Departemænnta galggá dal mierredit jus barggo joarkka. Ja jus manná gåktu dát juogos la ájggeplánav dahkam, de esski 6-7 jage duogen sjaddá mierredus Stuorradikken jus dáfo galggi ráfájduhteduvvat, ja makkár hámen. Mij la nav sierra dáj gådij ja årromsajij, ja gåktu vuojná sámij årromsaje li? Dá li gatjálvisá majt guoradalle Sunniva Skålnes oadtju gå årromsajijt guoradallá sáme dáfojn, ja dákkár gatjálvisá aj badjánin gå Divtasvuonan dijmmá manáj. Årromsadjeguoradalle Sunniva Skålnes Valla Skålnes ij berusta dav mij la ietjá jali sierra, valla gæhttjá farra ”dábálasj” årromsajijda ”dábálasj” ulmutjijda. –Dábálasj gådijt ja ”Goahtebáñkagådijt” guoradallat la ájnas. Gå dákkár gådijt guoradallá vuojnnep gåktu ulmutja li gådijt tsieggim ja gåktu årru, majt barggi, mij la sidjij ájnas ja mij ij la nav ájnas. Vuojnnep aj gåktu årromsaje doajmmi ja mij dåhkki ietjáláhkáj liehket, subtsas årromsaje guoradalle Sunniva Skålnes gut virgen barggá Sáme Instituhta åvdås. Skålnes la årromsajijt guoradallam Guovdagæjnon ja Divtasvuonan, ja la ietjas guoradallamprosjevtajn ållimin guovte jage duogen. Sáme árkitektuvrra -Ij la nav imálasj gå oattjov gatjálvisájt mij la sierralágásj sáme árkitektuvrajn. Dálátjij la guoradallam tjalmostam dajt ma li sierra sámevuodan: goade, háme ja årromhábme ma li sierajdahttám dajt ietjá årromsajijs ja ietjá láhka kultuvrajs. Ja guoradalle li ságastallam, duodden aj girjijt ja tjállusijt tjállám gámáj, låvdagådij ja njaláj birra. Dá li dal tsiekkadusá ma li sierra sáme tsiekkadusá dajna gå sáme li dajt ájgij tjadá tsieggim ja daj sinna årrum ja dajt adnám. Dá aj sierraláhkáj sámijda gulluji dajna gå aj hábme nav tjielggasit sierajdahttá dajt dáttjaj skiejáj ja tjåsskådåbijs. -Guoradalle li má tjalmostam dav mij nav sierraláhkáj sábmáj gullu ja mij la sábmen. Dajna l de dáttjaj gaskan sjaddam nav at dåssju dá tsiekkadusá li sáme árkitektuvrra, javllá Sunniva Skålnes. Le gus gábmá sierralágásj sáme árkitektuvrra, ja jus la: Manen la de nav sjaddam? Skålnes aj vuoset daj guoradallamijda ma li tjadáduvvam sáme dáfojn, julevsáme guovlon aj, dajna ulmijn politihkav hábmedit. Dát guoradallam jåhtuj bådij aktan áksjåvnåj ma tjadáduvvin sáme dáfojn, Divtasvuonan aj. –Sihtin dokumenterit gåktu sáme viessun nav vaj oadtjun årrompolitihkav hábmedit sámij gaskan, ja tjielggasit tjalmostin nievres årromdilijt. Duodden aj sihtin oajválattjajda vánesvuodav vuosedit ja nav dåssju nievres dilijt tjalmostin. Sáme ettjin lijkku dákkár vánesvuoda gåvvimij ietjasij årromsajij birra. Dajna l vilá nav sáme iehpedi dákkár guoradallamij, subtsas Skålnes. Ij dåssju vánesvuohta Vuojnno sáme li juoga sierralágátja ja eksotisk, ja aj juoga mij la hæjos, lij aj dahkam nav vaj vuojnno l gárttje mij guosská sáme árkitektuvrav. –Sáme arkitektuvrav jali sámijt guoradallat ij la dåssju guoradallat dajt vidjurijt mij la nav sierra, ja guoradalle gudi sihti årromsajijt guoradallat, e dárbaha gæhttjat vánesvuohtaj jali ietjá gássjelisvuodajda, subtsas guoradalle Sunniva Skålnes gut Divtasvuonan dijmmá l manádam. Jáhkedahtte gávnnuji juoga ma li aktisattjat Divtasvuona ja Guovdagæjno gaskan dagu gåktu ja gånnå guhtik årru. Gåsi li gådijt tsieggim ja makkár rádnájt li válljim. –Ájnnasabbo l dávk makkár rádnájt la válljim gå gåktu goahte l. Ienemusá sihti má årrot ietjasij lagámusáj láhka. Dav lav de ájttsam dá guokta sámij dáfojn. Ienemus oasse gådijs Divtasvuonan li ”dábálasj” goade, valla vuojnnep aj dáppen goade ja årromsaje mij la unnán sierralágásj, javllá Skålnes maññutjissaj. Rádioa birra tjåhkanin, valla ettjin huoman nav ålov sáddagis dádjada gå klássarádna Ájluovta skåvlås gilpostin ”Diedá gus?”-gilppusin NRK Sámerádion vásse vahko. Prográmma sáddiduváj nuorttasámegiellaj. Dádjadin dåssju gå klássarádna ságastin ja gå gatjálvisá julevsábmáj jårggåluvvin. Lidjin radioaj birra tjåhkkidam vásse duorastagá gulldalittjat gå klássarádna oassálasstin ”Diedá gus?”-gilppusin sámeradioan. Valla ettjin huoman dádjada majdik, ietján gå oassálasste oadtjun gatjálvisájt julevsábmáj jårggåluvvam, ja gå klássarádna ságastin. Sátta lij ietján nuorttasámegiellaj. Sijáj mielas lij suohttasabbo jus lidjin nahkat sáddagav tjuovvot, ja gatjádi jus la máhttelis ietjá bále ålles sáddagav julevsámegiellaj jårggålit, jali jus prográmma julevsábmáj sáddiduvvá. –Ejma dádjada majt prográmmajådediddje ja duobbmár giehtojga, ja dajna de ejma nagá sáddagav tjuovvot. Suohtas lij dal jus lij máhttelis dádjadit, valla gå ij la, de sjaddá dagu prográmma ij la julevsámijda, javlli nuorajskåvlå oahppe Ájluovta skåvlån Divtasvuonan. Buorebut mannat Juska gatjálvisá jårggåluvvin julevsábmáj ja klássarádna gudi gilpostin ságastin julevsámegielav, ælla klássarádna huoman dudálattja. Sijáj mielajs lij klássarádnaj buorebut mannat jus lij ålles prográmma julevsábmáj aj. –Jáhkedahtte buorebut lidjin rijbbat. Gatjálvisájt oadtjun esski gå prográmmajådediddje lij gærggam gatjálvisáj nuorttasábmáj. Da esski mijá klássarádna oadtjun gatjálvisáv gullat ietjasa giellaj, javlli oahppe. Prosjæktaredáktørra NRK Sámerádion Jan Roger Østby ij la åvddåla dakkár gatjalvisáv oadtjum jus la dárbbo ålles sáddagav julevsábmáj jårggålit gå julevsáme oahppe li gilppusin oassálasstemin. –Ep la goassak ássjev bajedam jus galggap sáddagijt ietjá sámegielajda aj jårggålit. Galggap ájn dán birra giehttot ja aj dárbov árvustallat, ja aj lagábut gæhttjat gåktu prográmma tjadáduvvá. Gatjálvisá gåjt julevsábmáj jårggåluvvin, javllá Østby ja hasot skåvllåj ja oahppijda dáv ássjev bajedit. -Vájbi vierttip vuogijt ietjájduhttet. Jus skåvllå ja oahppe dáv ássjev åvddån bukti galggap árvustallat, javllá sån mañutjissaj. Vájbi gåjkkeguolle la temán gå Divtasvuona demenssiebrre ásat kursav gåktu sáme iemelágásj biebmojt galggá gárvedit. Nasjonalforeningen for Folkehelsen la oadtjum 105 000 kråvnå Norsk Tipping Extra-spelas biebbmokursav ásadittjat julevsáme dáfon Vuona bielen. Kurssa jåhtuj boahtá, ja Divtasvuona demenssiebrre l teknihkalasj ásadiddje. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Helse og Rehabilitering, guhti æjggu Extraspelav, la juollodam 2,6 miiljåvnå kråvnå siebrijda Nordlánda fylkan gudi varresvuodajn barggi, ja Nasjonalforeningen for Folkehelsen la dajna rudájt oadtjum julevsáme biebbmokurssaj. Nasjonalforeningen for Folkehelsena bæjvásasj jådediddje Tordis Jentoft subtsas kurssa tjadáduvvá Divtasvuonaguovlon boahtte jage. -Kurssa dal jåhtuj boahtá gå teknihkalasj ásadiddje la gárves, ja árvvedahtte ij mige sjatta åvddål boahtte jage, javllá Jentoft ja joarkká: -Riek ájnas la dålusj biebmojt vieledit ja aj gåktu dahki biebojt iemeláhkáj, valla sæmmi ájnas la aj vaddet máhttelisvuodav vuorasulmutjijda ja dajda gænna l demens, ásvas biebmov dagátjit. Dárbbo l aj bæjválasj biebmov vieledit, ja bæjválasj biebmov dahkat nav ásvas gå máhttelis, javllá Jentoft mañutjissaj. Manen válljiji æjgáda sámeskåvlåv ja sáme åvddåskåvlåv mánájdisá? Dát gatjálvis la vuodon guoradallamprosjevtan gånnå l ulmme nannit ja åvddånahttet sáme identitehtav. Nav sihti Svieriga bielen sámeskåvlåv nannit, ja Sáme allaskåvllå Guovdagæjnon ja Julevu teknihkalasj universitehtta libá dal gietjen prosjevtajn mij jåhtuj bådij jagen 2004. Sámeskåvlåj bieles ij la pedagogihkka sáme skåvlåjda dagádum, valla dat pedagogihkka mij la anon, la barggijs báddnidum. Samedikkeájras Miriam Paulsen (NSR) Divtasvuonas la dudálasj gå Sámedikkeráde sihtá rámmpodit rádjáoahpestiddjij bargov 2. væráltdoarroájges, ja gå tjalmostibme la biejadum bargguj mij guosská rádjáoahpestiddjij bargov almulattjat, ja ij rádjáoahpestiddjijda ájnegissan. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Miriam Paulsen la dudálasj gå tjalmostibme la biejadum bargguj mij guosská rádjáoahpestiddjij bargov almulattjat, ja ij rádjáoahpestiddjijda ájnegissan. Sámedikkeráde la oajvvadam juollodit avtav millijåvnå kråvnåv guoradallam- ja duodastimdoajmmaj rádjálåvsåj ratjástimij birra, ja ij dåssju dan bargguj mij Divtasvuonan dáhpáduváj mañep væráltdoaro birán. -Mij nuora Divtasvuonan lip bajássjaddam subttsasij rádjáoahpestiddjij birra, ja diehtep makkár bargov li dahkam gå hekkav gádjun moaddásijs gudi hæhttujin báhtarit Svieriga bælláj mañep væráltdoarroájge. Mij lip aj gullam alvos guoddalimij birra majt rádjáoahpestiddje hæhttujin gierddat doaroj maññela, ja dajna lav ávon gå rádjáoahpestiddje lij oadtjum vájvahimev dat vieres mij la sijá vuosstáj dagádum. Ávvusav aj boahtte ájggáj gå galggap oadtjot duodastum dáv oasev sáme histåvrås, ja ij dåssju sáme histåvrås, valla aj Vuonarijka histåvrås, javllá Miriam Paulsen. Paulsen la riek dudálasj gå tjalmostibme la biejadum bargguj mij guosská rádjáoahpestiddjij bargov almulattjat, ja ij rádjáoahpestiddjijda ájnegissan. Paulsena mielas viertti dát barggo Árranij biejaduvvat. -Luondulasj la aj dát guoradallam- ja duodastimbarggo rádjáoahpestiddjij birra vuododuvvá ja dåjmaduvvá Árranis – julevsáme guovdátjis Divtasvuonan, javllá Miriam Paulsen maññutjissaj. -Mánná gænna ij la namma, ij la rat sebrudahkaj tjáledum. Namma aj vaddá identitehtav, giehtoj proffesor emerita Louise Bäcman guhti Divtasvuonan manáj dijstagá ságastittjat namáj, nammaadnema ja gástadime birra sámij gaskan. Bäckman lij akta lågådallijs semináran ”Gierkkamis hávddáj” majt Árran ásadij dijstagá, ja Bäckman giehtoj gåktu mánná namáv oadtju, ja aj gåktu sáme mánájt gástadin. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Gástadime birra la aj moadda dábe. -Mánná gænna ij la namma, ij la rat sebrudahkaj tjáledum. Namma aj vaddá identitehtav, giehtoj proffesor emerita Louise Bäcman guhti Divtasvuonan manáj dijstagá ságastittjat namáj, nammaadnema ja gástadime birra sámij gaskan. Bäckman lij akta lågådallijs semináran ”Gierkkamis hávddáj” majt Árran ásadij dijstagá, ja Bäckman giehtoj gåktu mánná namáv oadtju, ja aj gåktu sáme mánájt gástadin. Juohkkahattjan la dal namma, ja namma l ájnas oasse ietjas iedentitehtas. Soajttá dassta boahta sáme li ájgij tjadá dættov biedjam mij guosská námáv vaddet, ja aj mánáv gástadit? Nammadábe li rievddam dålutjis dálásj ájggáj. Nammadábe li ietjájduvvam ja oadtjum svidájt ietjá værldijs, ja gatjálvis la agev læhkám; makkár namáv galggá mánnáj vaddet? -Ållu dålen ettjin sierada ålmåj ja nissunij namájt, dajna de máná oadtjun vájk makkár namáv. Maññela dát rievdaj, ja uddni li dal sierra namá báhtjajda ja næjtsojda, subtsas Louise Bäckman. Louise Bäckman la bajássjaddam Vapstena tjielden Dærdná lahka Svieriga bielen, ja la læhkám åskodieda professor ja prefekta Stockholma universitehtan. Suv sierraábnas la læhkám sáme åssko dålutjis gitta dálásj ájggáj, ja Bäckman la sierraláhkáj lagábut gæhttjam namáj dábijt ja gástadimev sámij gaskan. Ettjin dal sáme ietjas histåvrå birra majdik dalloj tjále, ja dajna ælla bárep diedo sámij birra åvdås gå báhpa sámij lunna mannagåhtin. Dajna ij Louise Bäckman diede bárep gástadime birra åvdås gå risstalasjvuohta sámijda bådij. Tjállaga dallutjis lidjin tjáledum dajs báhpajs gudi sámij lunna mannin. -Nammadábe li rievddam, ja ájgij tjadá la ájnnasamos mánáv iehtjádij nammaj biedjat, duola dagu jámiguttjaj nammaj biedjat, valla aj viessogij nammaj, subtsas Bäckman. Dáhpe lij aj namáv oadtjot niegoj tjadá, ja dat dáhpe l dal gitta dálásj ájggáj bissum. Noajdde dal aj namáv mánájda vattij, ja dáhpe viessogij nammaj mánáv biedajt lij aj anon. –Gå viessogij nammaj mánáv biejaj, de oattjoj mánná ”gájmev”, ja dan gájmmáj de mánná oattjoj sierra aktisasjvuodav. Mij nammaj guosská lij álu nav; bárnne sjattaj ádjás nammaj, ja niejdda áhkos nammaj, valla gájme nammaj aj sjattaj, ja muhttijn tjabu guole nammaj, subtsas Louise Bäckman. Gå de mánná namáv oattjoj lij sierra rituálla, ja namáv dal oattjoj juogu dal gå gástaduváj jali sierra rituála baktu. Dahpe lij mánáv gástadit, ja niedan dal aj juogu ietjá ristagis máhtij dav dahkat. Mánná ittjij máhte ienep gå 8 biejve liehket gássta dagá. Risstagis gássta lij ájnas sámij gaskan dajna gå lij almmulasj gássta, valla dáhpe lij aj mánáv sijdan gástadit. -Gå de gástadin, de galgaj risstaieddne namáv javllat báhpa åvdån. Jus ittjij báhppa namáv dåhkkida, de máhtij báhppa ietjá namáv biedjat. Muhtem sajijn lij aj dáhpe mánáv vat nuppádis gástadit sijdan. Ja sån gut dav gástadij oattjoj namáv lávgaieddne, subtsas Bäckman. Bäckman giehttu gå sáme sijdan mánáv gástadin, de gástadin værálda ålmmå namán. Tjátjen majna gástadin biedjin rissijt, ja duodden aj silbbariggasav jali mássikriggasav. -Dajna de mánná guokti gástaduváj. Almulasj gássta girkkon lij dal gå mánná sjattaj oasse tjoaggulvisás, valla gå sijdan vat gástaduváj oattjoj berraha namáv ja sjattaj dajna oasse ietjá ja sierra sebrudagás. Divtasvuona suohkanoajvve Kurt Allan Nilsen la gåhttjum Sámedikkev tjåhkanibmáj snjuktjamáno 14. biejve ságastittjat giellaháldadusguovlo birra. Norsk kortversjon Juska Divtasvuona suohkan sámelága vuolláj bådij giellaháldadusguovllon ådåjakmáno vuostasj biejve rájes, ja oajválattja li juo mælggadav dáv diehtám, ij la huoman udnásj bæjvváj mige dahpáduvvam dan gáktuj. Divtasvuona suohkanstivrra mierredij javlaj åvddåla galggin juohkusav nammadit mij dájna ássjijn galgaj barggagoahtet, valla dan juohkusij ælla ájn aktak nammadum, ja ij la ga dan diehti doajmmagoahtam. Juska ij lim sierra ássjen, galgaj huoman suohkanoajvve dán ássje birra giehttot ævtásj suohkanstivran, ja gæhttjalit oadtjot suohkanstivraájrrasijt juojddá mierredit. –Muv mielas vierttiji juogosoajve suohkanstivra belludagájs dán juohkusij sæbrrat, ja dát juogos de galggá daj ássjij barggagoahtet mij guosská giellaháldadusguovlluj, javllá suohkanoajvve Kurt Allan Nilsen biejvet åvddåla suohkanstivratjåhkanime Divtasvuonan. Dan diehti gå dán ávijsa sámebielle prienntiduváj åvddål ævtásj suohkanstivratjåhkanime, ep la oadtjum majdik dat tjåhkanimes dán bælláj tjáledum. Suohkanoajvve diedet Divtasvuona suohkan la Sámedikkev tjåhkanibmáj gåhttjum snjuktjamáno 14. biejve. Dan tjåhkanimen galggá suohkan diedojt ja rádijt oadtjot. Ij ga fylkkasuohkan Ij la ga mige Nordlánda fylkkasuohkana bieles dáhpáduvvam ietján gå mierredam lij galggi giellakonsulentav åhtsåt, valla ælla ájn háhppidam virgev almmudit. –Mij lip gárvedime bargov gå Divtasvuodna l sáme giellaháldadusguovlluj sæbrram, ja galggap giellakonsulentav åhtsåt, valla ep la ájn mierredam gåsi galggap dav virgev biedjat, juogu dal fylkkaoajvvestádaj jali Árranij Ájluoktaj, giehttu fylkkaráde Geir Knutson guhti ij ga diede goassa virgge almmuduvvá. Fylkesråd Geir Knutson Ij ga fylkkasuohkan ájn diede gåktu galggi dájna bargujn álgget. –Dav de hæhttup aktisattjat åvddånahttet, ja gæhttjalit tjoavddusijt gávnnat. Ja de vierttip aj lagábut gæhttjat mij la ájn giellaháldadusguovllo ja gåktu galggá ajtu doajmmat, javllá Knutson. la vuosádagá nammá mij dán giese Jielleváren vuoseduvvá. Gájka gálvo lij duodjárijs Jielleváre suohkanis dagádum, ja duoje ma vuoseduvvi lij tjoahkkedum duot dát duodjáris. Vuosádus aj dan diehti subtsas Jielleváre sámij histåvrå birra. Ruvva så dal Sigmund Johnsen oadtju viehkev Divtasvuona kåntåvrråj gå Sámerádio TV-gåvåjt aj sáddigåhti dájs bájkijs tjavtja rájes. NRK Sámerádio nanni dal Divtasvuona kåntåvråv ja biedji virggáj ájn avtav journalistav. Journalissta galggá virggáj nav ruvva gå máhttelis, duodas prográmmadåjmadiddje Ravdna Buljo. -Dajna gå sihtap julevsáme guovlov ådåsij ja mágásinåsij nannit, galggap ájn avtav journalistav virggáj biedjat nav ruvva gå máhttelis, subtsas Buljo. Moarmesmánon dijmmá juo Bájkálasj ávijssa tjálij NRK Sámerádioa plánaj birra ma galggin jåhtuj boahtet juo ådåjagij maññela dán jage, ja dálla li dav plánav esski jåhtuj biedjamin. -Ulmme l nannit julevsáme dáfov, ja sihtap aj tjavtja rájes TV-sáddagijt Divtasvuona kåntåvras. TV-ådåsa dán jage bissu ålles giesev, valla dåssju vihtta minuhta bæjvváj giesen. Moarmesmáno 21. biejves lip vat sadjásis ålles sáddimájgijn ådådåsij, ja dat rájes galggap vuostasj TV-sáddagijt julevsámeguovlos sáddit, giehttu Buljo Buljo ij rat diede jus bájkálasj Sámerádio kåntåvrra dajna galggá lanjáv stuoredit Árranin Ájluovtan gånnå dálla studiolanjájt lájggiji. Dán jage aj juohká Nordlánda fylkkasuohkan ruhtadårjav sáme siebrijda ja institusjåvnåjda. Ulmme dájna ruhtadårjajn la nannit ja åvdånahttet sáme gielav ja kultuvrav. Dåhkki doajmmarudájt ja aj sierra prosjevtajda åhtsåt. Åhtsåmájgge l guovvamáno 15. biejve. Stig Eriksen jådet Rijttsemrahte prosjevtav Divtasvuona suohkana bieles. ”Dålusj” pládna rahte Rijttsema ja Divtasvuona gaskan la vat skáhpas råkkådum. Divtasvuona ja Jielleváre suohkana libá rudájt aktan åhtsåm, ja åvddåprosjevtav jåhtuj oadtjum. Vuostasj oasse prosjevtas la gávnnat jus la ajtu dárbbo ráhtáj, ja de esski mierredit gåggu l buoremus rahtev biedjat. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj -Mij lip esski dájna bargujn álgov dahkam, ja ållu vuostatjin dal sihtap guoradallat jus la dárbbo rahtáj. Bargo diehti hæhttup de dajna oajvvadit gåggu rahte galggá mannat, valla ep dal mij dán åvddåprosjevtan mierrada jur gåggu. Dav de hæhttu maññela giehtadallat, subtsas Stig Eriksen guhti prosjevtav jådet Divtasvuona suohkana bieles. Prosjækta l válljim juohkusav mij bargov åvdet, ja ájrrasa dán jådedidddjij juohkusin tjåhkani Nárvijkan mánnodagá gånnå galggi ságastit mahkkir ávkke dákkár rahtes la. Dán åvddåprosjevtan gæhttji aj sáme æládusájda, tjáhtjefábmuj, geologiaj, turistaæládussáj ja oasesæládussáj, ja makkár hásstalusá ja máhttelisvuoda li. Ællobargo diehti la rahte ávkken, ja sæmmi bále aj dåssjen, ja ællobargge ienemusát balli turistajs ja skuhterijs. -Muhte mærráj la dal åvdån ællobargguj juska dal huoman bargov giehpet. Mij sihtap dal aj máhttelisvuodajda lagábut gæhttjat jus dakkár rahte sjaddá. Jus sjaddá mige, de la buoremus jus rahte tjuovvu tjæro rájájt, subtsas Ola Pittsa. Pittsa l jådediddje sámeåssudagás dán prosjevtan, ja åvdåstiddje l ællosámij bieles Unna Tjerutja tjæros. Pittsa mielas la buoremus jus tjuovvu tjæro rájájrt dajna gå rahte ij jåhtembálggájt bárep buodo. Dajna li aj giehttogoahtám ja oajvvadam rahtev Rudnavuodnaj, Tjoadnejávre milta. -Tjærro ij la majdik almma mierredam, valla lip dal ájn vuostatjin gæhttjamin makkár vájkkudusá li midjij, ja jus rahte ællobargov hiemssi. Ballap galla giehpet ulmutjijda várráj bessat dagu guollitjit ja skohterav vuojátjit. Dajna de vat ráfeduhtti ælov, subtsas Ola Pittsa. Åvddåprosjækta l jådon 2007 gæhtjáj, ja boahtte jahkáj jáhttá Stig Eriksen álmmuktjåhkanimev tjadádit Divtasvuonan. Sån dajna sihtá ulmutjij vuojnojt gullat. Sån la badjelaj 20 jage sensorin læhkám, ja moadda oahppe sensurerim, valla ij la goassak dåbddåm ietjas álmmugav favoriserim la. -Dasi li de sensora proffa, javllá Samuel Gælok. Samuel Gælok la måttijt jagijt sensorin læhkám, ja ij la goassak dåbddåm sån la ietjas álmmugav favoriserim. –Iv la goassak gæhttjam, ja iv ga árvvedam soabmása sjaddi dagu fávoriseridum mij guosská kárákterajt, javllá Samuel Gælok. Gælok la måttijt jagijt læhkám sensorin juogu dal vuodoskåvlån, joarkkaskåvlån ja aj allaskåvlån, ja sån la riek moadda oahppe sensurerim, ja moadda oahppijda kárákterajt vaddám njálmálasj ja aj tjálálalsj eksámaj tjadá. Gælok åhpadiddjeallaskåvlåjn gergaj jagen 1987, ja dallutjis la moadda jage skåvllim, giellakursajt ásadam, ja aj riek moadda oahppe ja studenta sensurerim. Valla Gælok ij la goassak árvvedam sån la fávoriserim ietjas álmmugav gå la kárákterajt vaddám. -Gå dahkamusájt gehtjav, jali lav sensorin njálmálasj eksáman, da gehtjav fágalattjat majt eksaminánda vásstedi. Gehtjav aj gåktu li tjállám, ja gehtjav aj ortografidjaj. Valla ienemusát dal gehtjav dahkamusá sisadnuij. Iv de ietjam bieles dåbdå, ja iv la ga árvvedam sáme sensora ietjas álmmugav dagu favoriseri. Dasi de jahkáv sensora li riek proffa, ja e ietjas álmmugij vatte buorep kárákterajt gå nuppijda, giehttu Gælok. Gæloka mielas la sensorijn aj dakkár etihkka e galga ietjas guolgav åvddån biedjat, ja buorep lahkáj dajt árvustallat. -Gullu dagu ihkap la dábálasj sámegielagij gaskan buorep kárákterajt oadtjot, valla iv de jahke sáme sensora árvustalá ietjalahkáj, ja ij la ga viggamus viehkedit ietjat fuolkev vájku berulattja li, javllá Gælok. Gælok la riek ávon ja mihá gå la Ole Henrik Magga siegen árvustallam, ja oahppam gåktu galggá árvustallat. -Mån lav nav vuorbálasj gå lav Ole Henrik Maggav tjuovvum ja suv siegen læhkám, ja nav sujsta aj oahppam gåktu galggá árvustallat, javllá Gælok. Gælok aj mujttádahttá ij oattjo ietjas mánájt ja oarbbenijt sensurerit. Nordlánda fylkkasuohkan ij la ájn majdik dahkam mij guosská Divtasvuona suohkana oassálasstem sáme giellaháldadusguovlos, valla fylkkaráde Geir Knutson jáhkká julevsámegiella sjaddá fylkkasuohkana oajvvesámegiella. Norsk kortversjon Nordlánda fylkkasuohkanin gullu divna gålmmå sámegiela. Nuorttafylkan nuorttasámegiella, gasskafylkan julevsámegiella ja oarjjefylkan oarjjelsámegiella. Fylkkaráde Geir Knutson ij rat diede makkár giellasuorggáj Nordlánnda fylkkasuohkan almmulattjat gullu, valla suv mielas la fylkkasuohkana oajvvegiella julevsámegiella.-Galggap dagu Nárvijkan galbajt gatsostit nuorttasámegiellaj, ja Mosjøenin oarjjelsámegiellaj, ja vat gasskafylkan julevsámegiellaj, gatját Knutson ja joarkká: -Jáhkáv julevsámegiella sjaddá mijá oajvvesámegiella. Valla ep la ájn dan diehti åvvå majdik mierredam. Sihtap ájn departementajn gullat gåktu dát sjaddá lága gáktuj. Diehtep galla ienemus oasse sámijs Nordlándan li julevsáme, ja duodden la aj Divtasvuodna, mij la julevsáme guovlon, oassen sáme giellaháldadusguovlluj, javllá Knutson. Vuostasj sámegielabielle Bájkálasj ávijsan lij ådåjakmáno 10. biejve 2003. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Avta gaskav lij baládahtte Bájkálasj ávijssa galgaj sámebielijn hiejttet. Valla ávijsa stivrra l mierredam sámebielijn joarkket. Niellja jage dás åvddål álgadij Bájkálasj ávijsa sámebielijn. Vuostasj bielle julevsámegiellaj lij ådåjakmáno 10. biejve 2003, ja mån lav dav bielev tjuovvum vuostasj bokstáva rájes gitta udnásj bæjvváj. Muv virgge Bájkálasj ávijsan dájna nummarijn nåhkå, valla ávijssa gæhttjal aj boahtte jahkáj joarkket jus la máhttelis hásstalusájt tjoavddet mij guosská ruhtadibmáj, ja aj tjállijda. Mån lav gijttevasj gå lav oadtjum máhttelisvuodav ietjam giellaj tjállet, ja dan láhkáj aj ietjam gielav åvdedit ávijsa tjadá. Doajvov sámegiella vuojnnu ájn moadda jage dán ávijsan. Sidáv gájka låhkkijt ja aktisasjbarggoguojmijt gijttet, ja aj gijttet sijáv gejt lav ságájdahttám. Dijá dagi ij lim åvvå majdik dájs bielijs sjaddat. Tjuovvus vuorbbe boahtte bargujn! Eli Britt Øvervoll oadtju viehkev ietjas siessalijs Steffen Paulsen(g.b.) jaPeter Paulsen. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Eli Britt Øvervoll guhti Bjørkvijkan Divtasvuonan årru la iesj dåbåtjav tsieggimin. Dáv oattjoj Bájkálasj ávijssa diehtet lávijs Steffen Paulsenis ja …….. Paulsenis. Såj libá siessala Eli Brittaj, ja huomahijga siesá birra giehttot nav vaj ávijssaj boahtá. Gå Bájkálasj ávijssa bådij gehtjatjit, lij Eli Britt fiellojt ålgusjbielen duorromin. Ja da guokta siessala mak viehkken, edesik madi Bájkálasj ávijssa lij danna. Ja Eli Britt la ållu aktu dáv dåbåtjav áhkkovij tsieggimin. -Sihtiv iehtjam áhkkovij dåbåtjav tsieggit gånnå muhttijn stoahká. Dåbåsj la 5 kvadratmiehtara stuorak. Galgav ájn áltánav biedjat, ja de isolerit sisbieles nav vaj bivval sjaddá. Ja de galgav ájn sisbielen hemsav dahkat, giehttu riek smidás ja vissjalis Eli Britt. Ja da suv siessala dal ávon gå sunnu lávve vat Bjørkvijkkaj boahtá sunnu siegen stågatjit, ja soajttá sij aktan sjaddi dåbåtjin idjadit. Dåhkki dal elektronalattjat girjijt rávvit jus maná Árrana sijddabælláj internehtan. Danna gávna divna girjijt majt Árrana ietjas almmudahka ”Báhko” la almodam, ja duodden aj ietjá girjijt ma sámevuoda birra subtsasti. CD’ajt aj dåhkki danna rávvit. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Peter Mikkelsen guhti jådet dáv elektronalasj girjjeoassásav subtsas birrusit 40 girje li juo dán databásan, ja ienebuv båhti. -Miján li girje ienemusát julevsámegiellaj, valla dárruj aj ja ietjá sámegiellaj. Duodden dal aj musihkka ja plákáhta. Ja de lip aj usjudallam jus dagu duojev ja souvenijrajt dåhkki dán databása tjadá vuobddet, subtsas Peter Mikkelsen. Árrana elektronalasj oassásin aj dåhkki åhtsåt juogu dal tjálle namás jali aj girje namás, ja dav majt i gávna la máhttelis rávvit. -Dåhkki dal aj gatjádit, de galggap gæhttjalit viehkedit, valla ij la val antikvariahtta. Ulmme l tjoahkkit divna girjálsjvuodav ja ietjá ma li sábmáj, valla jus boares girjijt galga, de viertti ietjá sajijn åhtsåt, javllá Peter Mikkelsen. Árranin de sjaddá máhttelis åhpadusmáhtudagáv válldet tjaktjaj jus lij galle åhttsijs. Vuorkkágåvvå: Lars Theodor Kintel. Norsk kortversjon/Oanegie dárogiellaj Jus la galle åhttsijs, de la máhttelis åhpadusmáhtudagáv válldet Ájluovtan boahtte skåvllåjage. Knut Hamsun joarkkaskåvllå l plánimin dáv fálaldagáv, ja fálaldahka l aktisasjbarggo Árranijn ja Aetátajn, ja orgániseriduvvá degu ”rabás skåvllå”. Åhpadibme sjaddá dagu ”åhpadusdivudahka” gånnå oahppe ietja hæhttuji låhkåt ja åhpadusáv ietja galggi åmastit. Åhpadibme l nehta baktu, ja aj bagádiddjij baktu gudi lij åhpadusbájken. Åhpadibme l ienep dagu ”friddja” åhpadibme dajna gå la máhttelis åhpadusmáhtudagáv moatten jagijn gillot. Duodden la aj máhttelis sámegielav låhkåt, ja Knut Hamsun joarkkaskåvllå vieledi oahppe galggi sebrudakfágav ja giellafágav sámegiellaj oadtjot. Realmáhtudahka aj dåhkkiduvvá gå oahppe galggi dán åhpadibmáj åhtsåt, ja dajna de moadda bálggá rahpusij dajda gænna ælla goassak læhkám dakkár máhttelisvuoda åvddåla. Peter Mikkelsen ij jáhke nav ålos båhti dán jagásj HC’aj, ja hasot dajna ulmutjijt ienni Måsskåj boahtet gå ietjá sadjáj vuolgget. –Riek hávsske l má dáppen, juska dal i bállo mañen viega, ja de boahtá , tjajmat sån. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Hellmocup dal dán jage aj ásaduvvá, ja moadda juohkusa oassálassti. Ållu álgos lijga guokta juohkusa gudi bállov tjiektjin Vuodnabadá jalgan; ja . la tjuovvum Hellmocupav divna jagijt gå ásaduvvama li læhkám, ietján gå 2-3 mañemus jage. E ga dán jage oassálaste. Valla åvdås oassálasstá vuorrasap tjiektje sierra juohkusin, ja dan juohkusij lij aj sierra namáv biedjam. li dav gåhttjum. Gåktu vierttip dádjadit ælla dal ållu nuorra tjiektje dan juohkusin, ja Hellmocupa generálla Peter Mikkelsen subtsas dát juogos la aj vuododuvvam suohttasa diehti. -Diedáv galggi aj suohttasijt hittit, ja dan diehti aj oassálassti suohttasa diehti, valla buorre tjiektje dal aj dánna gávnnuji, ja vájbi vuojtti ålles HC’av? giehttu Mikkelsen. Dán jagásj Hellmocup ásaduvvá bierjjedagá ja lávvodagá, snjilltjamáno 21. ja 22. biejve, ja dagu iemeláhkáj la Måsken. 2 nissunjuohkusa ja 6 ålmåjjuohkusa galggi tjiektjat. Duodden aj nuorajjuohkusa, nejtsutja ja báhtjatja. -Tjiektjagoahtep 12-bájken bierjjedagá, ja finálla ásaduvvá lávvodakiehkeda, ij åvddål kloahkka 19, subtsas HC generálla. Hellmocupa jådediddje ij jáhke nav ålos båhti dán jage, ja ij ga diede manen. -Sjaddam la ber nav. Vuojnniv dal dijmmá, binnum la jages jahkáj, ja iv mån diede manen. Måsken le nav hávsske, sierraláhkáj gå ulmutja æjvvali dagu dan vahkkolåhpan. Ja e dal divna bállov tjievtja, juska dal dan ásadusá diehti tjåhkanip, javllá Mikkelsen. HC’a la árena gånnå ælla alkohola ja gånnå ij oattjo juhkat jali ietjáláhkáj vuollagin gámssut, ja dat la aj sierra mærkkan dan bállotjiektjamásadusán. -Eksábma majt Árran giellaklássajn biehtsemánon tjadáduváj lij dåhkkiduvvam mijájs, subtsas Ketil Sivertsen guhti l sadjásaj rektor Knut Hamsun joarkkaskåvlån. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Sivertsen vuoset ártihkkalij guokta vahko dás åvddål mij subtsastij soames oahppij birra Árranin gudi ællim rat dudálattja njálmálasj eksámatjadádusáj. -Kurssa lij Knut Hamsun joarkkaskåvlå åvdåsvásstádus. Árran lij teknihkalasj ásadiddje. Jus riekta, de galggin oahppe Knut Hamsun js’aj gujddit, javllá Sivertsen. Sivertsena mielas ællim vige juogu dal dahkamusáj jali gåktu eksábma tjadáduváj. -Juohkka eksáman la agev soames guhti máhtti ”månnat” makkár dahkamusájt oadtju, valla mij lip tjuovvum juohkka birástjállusijt ja njuolgadusájt, ja skåvlås lij aj dát giehtos eksábma dåhkkiduvvam, javllá Sivertsen. Beate Mikkelsen, Vivian Aira ja Karianne Thomassen li dåjmalasj æjgáda. Stivran libá aj Beate Rahka Knutsen ja Arnhild Lindbach. Mañemus gasskavahko juohkka mánon lij æjvvalam hárjjidalátjit sámegielav nav vaj buorebut máhtti ietjasij mánájda sámástit. Hárjjidallam le jåhtuj boahtám Sáme Æjgátværmástagá tjadá, ja le akta moattet dåjmajs majt siebrre le jåhtuj oadtjum. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Sáme æjgátværmástahka l dåjmalasj siebrre, ja nuorra æjgáda gudi ælla nav stuovvása sámástittjat oadtju dajna máhttelisvuodav sæmmi lágátjij hárjjidallat. -Dát la midjij buorre hárjjidallamarena, ja de oadtjop ietjama mánáj siegen aj hárjjidallat duola dagu gå rollajt dahkap daj siegen, ja nåk dagu oassásij mannap oasestittjat, subtsas njunnjusj Beate Mikkelsen Sáme Æjgátværmástahka Nuortta Sálton li aj javlajda gárvedime, ja galggi ájn idet æjvvalit javllakårtåjt ja javllahiervvimijt dagátjit. -Galggap æjvvalit idet hávsskudalátjit, ja duov dáv javlajda dagátjit. Ja de la diedon biebbmobåddå. Dát de sjaddá mañemus åvddåla javla, javllá Beate Mikkelsen Mikkelsen ij rat diede jus dássta mige sjaddá javlaj maññela. -Æjgáda dal ietja mierredij jus galggap náv æjvvalit javlaj maññela. Muv mielas de vierttip. Guláv iesj gåktu giellaj hárjján, javllá Beate Mikkelsen guhti iesj gæhttjal mánájdisá sámástit. Ja idet vat æjvvali ságastittjat ja hávsskudalátjit Árrana biebbmolanján Sámedikke nuorapolitihkalasj nammadusán li 5 ájrrasa, ja akta dajs la Divtasvuonak Anne Silja Turi. Ánne Silja galggá aktan dåj nuppij sáme nuoraj iesjmierredimev nannit, Sámedikke jáhkásasj nuorajkonferánsav dåjmadahttet, gæhttjalit nuorajt oadtjot politihkas bersutittjat, ja oadtjot ienep nuorajt sáme jienastuslåhkuj tjáledittjat. Bård Eriksen la jiednaåsijn barggamin Sámásta-girjijda. Vuorkkágåvvå. Kurssagirjijda ”Sámásta” la dal ruvva máhttelis jiedna-CD’av oasstet. Girjjealmmudahka ”Báhko” la mañemus bargov dasi biedjamin, ja soames vahko duogen la aj máhttelis julevsámegielav gulldalit madi kurssagirjen lågå. –Gå Divtasvuona suohkan la giellaháldadusguovlluj oassálasstám, de la árvvedahtte sjaddá gatjálvis jiednaj ja gåktu gielav jiednada. Dajna lip aj jiedna-CD’av gárvedime ”Sámásta”-girjijda, giehttu Bård Eriksen gut la bæjválasj jådediddje girjjealmmudagán ”Báhko”. Jiedna-CD’a vuostasj ”Sámásta”-girjjáj boahtá ruvvaláhkáj, madi jiedna nubbe girjjáj la gárves giese guovlluj. Sámásta goalmát girjje la aj ruvva gergas, ja Eriksen aj moadda ietjá girjij ja tjállusij la barggamin tjuodtjelij jage. Dijmmá almmudij ”Báhko” gáktsa girjje ja avtav CD-av, ja majt Eriksen dálátjij vuojnná la jáhkedahtte sæmmi mahte sjaddá dán jage aj. Katja Helene Nordsletta årru Strávnjunnjan ja soapptsu riek buoragit danna. Sån sihtá samegielav låhkågoahtet gå joarkkaskåvllåj álggá. Katja Helene Nordsletta jådij Auster-Tanas Strávnjunnjáj vargga guokta jage dás åvddål. Sån vádtsá dalla 10.klássan, ja soaptsu skåvlån ja aj Strávnjunján. Suv mielas la aj hávskke sábmen viessot Strávnjunján. Sån ij la goassak nuppástuvvam jali gullam sábme l nievrep gå ietjá ulmusjtjerda. -Mån iv la goassak nuppástuvvam jali ietjá láhkáj ládáduvvam dáppen dan diehti gå lav sábme. Muv fámilja li aj gájka sáme, ja mån lav dan diehti nav mihá, subtsas Katja ja måjåt. Kátja ij lågå sámegielav skåvlån, valla boahtte jahkáj usjudallá sámegielav låhkågoahtet gå galggá joarkkaskåvllåj. -Boahtteájgev iv rat diede, valla sidáv gåjt de joarkkaskåvlåv dájn láhkusijn vádtset, soajttá Ájluovtan LOSA-klássan. Vuojnná dav. Ja gå joarkkaskåvllåj álgáv, de sidáv sámegielav låhkågoahtet, javllá 10.-klássak gut ienemusát nuorttasámegielav dádjat, valla ij rat sáhkada. Katja soapptsu Strávnjunján, valla doajvvu ienep ulmutja galggin danna årrot. -Muhttijn ij la nav ållo dahkat dánna. Ja diedon åhtsålav oassásijt ja oasseguovdátjav gånnå máhtáv muhttijn ietján gå hálmugijt oasstet, javllá Katja mañutjissaj. Gålmmå stuorra girje gáptij ja bunadij birra li juo gárvvása, ja oasse dánna lij aj divtasvuonaga siegen, juogu dal modellan, jali kamera duogen, jali prosæktajådeddjen.Lågev biele leksikåvnås li julevsáme gáptij birra, ja Hábmera bunad la aj dajn girjijn. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Bildet: Sara Mikkelsen(9), Mikkel Amma Kuoljok(5), Åshild Jessen, Sylvia Nystø, Ingar Nikolaisen Kuoljok, Aline Mikkelsen, Erling Urheim, Reidun Paulsen ja Tor Erik Paulsen(unna gåvåsj) lij oassálasstám stuorra gáppte- ja bunadleksikåvnnåj. Gålmmå stuorra girje gáptij ja bunadij birra li juo gárvvása, ja oasse dánna lij aj divtasvuonaga siegen, juogu dal modellan, jali kamera duogen, jali prosæktajådeddjen. Lågev biele leksikåvnås li julevsáme gáptij birra, ja Hábmera bunad la aj dajn girjijn. Damms álmmudahka la 3 jage dájna prosjevtajn barggam åvdås gå leksikåvnnå almoduváj moarmesmánon. Ja boados dat bargos sjattaj 3 girje rájdon mij vuoset juohkka lágásj gáptijt ja bunadijt juohkkat guovlos dát mijá guhka rijkas. Dát la vuostasj ålles leksikåvnnå Vuona bunadij ja gáptij birra, ja badjelasj 400 bunada ja gápte lij mañen. Leksikåvnnå vuoset mij gávnnu bunadijs ja gáptijs, gåktu aneduvvi ja aj manen ja gåktu aneduvvin åvddåla. Moadda girje gáptij ja bunadij birra li almoduvvam, valla dát la vuostasj girjjerájddo gånnå li tjoahkkim gájkka bunadijt ja gáptijt ålles rijkas. Tjoahkken la birrusij 400 bunada ja gápte dájn gålmåjn girjijn. Julevsáme gáptij prosjevta jådediddje Aline Mikkelsen la riek ávon gå la vijmak almoduvvam mij la nav snivva dagádum. Ja suv mielas li julevsáme gápte viehka stuorra sajev oadtjum. -Galla vuojnáv julevsáme gápte li 10 biele oadtjum, valla muv mielas viertti nav ållo liehket jus galggá vehik gáptij birra subtsastit dajna gå gápte birra la nav ållo majt viertti giehttot. Ja dudálasj dal viertti liehket gå dákkár stuorra leksikåvnnå l dagádum gånnå gápte juohkkat guovlos mijá rijkas li viek stuorra sajev oadtjum, javllá bájkálasj prosjæktajådediddje Aline Mikkelsen. Hábmera bunad la aj dán leksikåvnån, ja gålmmå biele li nissuna ja ålmmå bunada birra Hábmeris. Jus sidá dáj bunadij ja julevsáme gáptij birra låhkåt la máhttelis gatjádit juogu dal girjjevuorkán, jali girjijt rávvit girjjeoassásis jali almmudagás. -Dát leksikåvnnå ij gávnnu juohkka oassásin, valla dåhkki dal aj almmudagás rávvit, subtsas redáktørra Halvard Vik Damms almmudagán. Vuostasj prienntim, 5000 girje, la almmudahka vuobddám, valla ådå girje lij juo prienntiduvvam. Anfinn Pavall la akta æjgádijs Holtana botsojnjuovadagás. Duokta tjiellde galggá dán vahkjo mierredit jus Pavvalij boatsojnjuovadahka Holtanin Fuosko lahka galggá oassálasstet Salten slakterijaj. Basádismáno vuododuváj Salten slakteri dajna gå Gilde galggin hiejttet ietjas njuovadagájn Bådødjon. Salten slakteri la dallutjis åhtsåm huodnahav gånnå galggi buvijt njuovadit, ja Pavvalij boatsojnjuovadahka Holtanin la akta dajs sajijs mij la almma. Ulmme l álgov dahkat jagen 2007 gå Gilde Bådødjon hæjttá. Riek buorre båhtusa lidjin ållessjattukåhpadimes sámegiellaj mij Árranin tjadáduváj vásse dálve. 8 oahppe tjuovvun åhpadimev ja tjadádin eksámav tjálálattjat ja njálmálattjat jorkkaskåvlådásen. Soabmása dájs oahppijs ájggu sámegielaåhpadimijn boahtte jage joarkket. Gietjav máno l gållåm dallutjis gå Divtasvuona suohkan sáme giellaháldadusguovlluj oassálastij, ja vijmak la suohkan ulmutjav åhtsåmin guhti galggá suohkana sámegielaássjij barggat. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Boahtte dijstaga la åhtsåmájgge jus ájgo dan virggáj åhtsåt. Giellakonsulænnta tjanáduvvá suohkana serviceåssudahkaj. Gå suohkan la nav gådnam, ájggu Kultuvrradepartemænnta rapportav Divtasvuona suohkanis ádnot man guhkás li boahtám bargujn mij guosská sámegielaháldadusguovlujn. Divtasvuona suohkan sáme giellaháldadusguovlluj ådåjagij rájes oassálasstij, valla departementa mielas la suohkan ilá mælggadav gådnam åvdås gå sámegielaga ietjasa gielav oadtju almmulattjat suohkana háldadusán adnet. Dajna de departemænnta sihtá diehtet man guhkas suohkan la giellaplánaj boahtám. Departemænnta aj ájggu suohkana bargov maññela snivva tjuovvot. Harrieth Aira ballá julevsámegielan e gávnnu ådåájggásasj bágo, ja dajna giella bájnniduvvá dárogielas. Hásstalusá guoradallama hárráj li stuoraga ja moadda. Mij giellaj ja giellahuksimij gullu li hásstalusá ájn vil stuorábuv. Julevsámegielan ij rat gávnnu moadda ådåájggásasj bágo, ja dajna de ulmutja adni dárogiela bágov, jali e åvvånis bágov ane. Soames vuoras ulmutjij mielas ij la julevsámegiella dádjadahtte dajna gå li nav moadda amás bágo boahtám. Harrieth Aira mielas la julevsámegiella státusav massemin gå bágo ja moallánagá vájlluji. –Galggá julevsámegiella liehket iellema gájka viddjurij birra, de vierttiji gájka iellema dile giehtadallat mij giellaj gullu. Moadda dåjma li jåhtuj boahtám, ja stuorámus hásstalus la åhpadimev vaddet boatte buolvajda, javllá Harrieth Aira. Ij ådåájggásasj Harrieth Airan la virgge Sámedikke åhpadusåssudagán. Suv mielas la guoradallamij dárbbo, guoradallam mij aj gielav vielet. –Julevsámegiella ij la åvddånahttám ådåájggásasj giellan, dajna l dárbbo guoradallamij giella hárráj, ja åvdåsvásstádus la sebrudagán. Ietjamij gielav hæhttup boahtte ájggáj hiebadahttet, javllá Aira. Aira oassálastij dijstagá guoradallamkonferánsajn hållamijn hásstalusáj giela hárráj. Konferánssa Árranin ásaduváj guovten biejven. Danna tjåhkanin moattet guovlos ja fágasuorges ságastit guoradallama birra julevsáme guovlon, ja giella lij aj tiebmán danna. Harrieth Aira nammat avtas nuppev hásstalusáv giela hárráj, ja åhtsål aj buorep aktisasjbargov rijka rájá rasta, Svieriga bielijn. Aira vielet aktisasj bargov ja aktisasj guoradallamav juoga dal ráddnárijkaj jali institusjåvnåj rájá goapptjij bielen. Aira mielas la gatjálvis gåktu galggá ådå ulmutjijt oadtjot giellaássjij bargatjit. –Gudi ájn galggi julevsáme guoradallambargov tjadádit, ja gudi galggi tjuolmajt ja tjoavddusijt åvddån buktet. Muv mielas ælla moattes gudi tjadádi julevsáme guoradallambargov, ja ælla ga moattes gudi li dakkár tjuolmaj barggamin. Mij julevsáme vierttip ietjama gielav gåtsedit ja ietjama gielav guoradallat. Dárbbo l dan diehti fáhkaulmutjijda ma julevsámegielav háldadi alep dásen, javllá Aira ja mujttádahttá ælla moattes gudi julevsámegielajn barggi. Aira aj åtsåt rekrutterikprográmmav mij vielet ja hasot udnásj ja boatte buolvajt lågåtjit julevsámegielav alep dásen. –Hæhttup álgget vuolemus dásen, ja tjuovvot studentajt alemus dássáj, javllá sån ja nammat åhpadusinstitusjåvnåjt Vuona ja aj Svieriga bielen. Harrieth Aira mielas la dárbbo doajmmalis fáhkaulmutjijs ja doajmmalis institusjåvnåjs, ja dajna aj hásot Vuona guoradallamrádev tjoavddusijt buktet. Dálásj ájge la dáhpe doappit dárobágojt viehkken gå la ságastime juonga ássje birra gånnå sámebahko vájllu. -Gå máná farra hálidi dárustit gå dálásj bágo julevsábmáj e gávnnu, ja gå nuora gujttiji gå e rat máhte gieresvuoda ja seksualitehta birra sábmáj ságastit, ja tjiegos ássjij birra ságastit majt ælla oahppam. Ja gå ållessjattuga ja vuoras ulmutja gujttiji gå udnásj julevsámegielav e rat dádjada gå li nav ållo ådå bágo ma li giellaj boahtemin, de vuojnnep soames hásstalusájt mijá gielan. Ja jus dakkir tjuolma hieredi ulmutjijt sámástimes, jali jus sámegiella ilá ållo bájnniduvvá dároigielas, de viertti soames gávnadit jus giellamålssom la dáhpáduvvamin, javllá Harrieth Aira ja gatját jus de ij la dárbbo giellaguoradallamij. Sáme kultuvrra, sebrudak ja riektá lij temán gå konferánssaj Jåhkåmåhken tjåhkanij bårggemánon. Sáme guoradallam la aj guovdásjássjen gå tjåhkani konferánssaj Jåhkåmåhken bårggemáno 21.-23. biejve. Danna galggi giehttot guoradallamij birra ma guosski sáme sebrudahkaj. Konferánsav li gåhttjum Vaartoe – Sáme guoradallam, ja konferánssa ásaduvvá Sáme guoradallamguovdátjis, Ubmema Universitehtas, Sáme guovdátjis, Råmså Universitehtas, Nuorttarijkalasj Sáme Insituhtas ja Gielagas Instituhtas, Oulun Suoma bielen. Konferánssa l akta guovtet konferánsajs, ja oajvvetemá l histåvrrå, kultuvrra, sebrudak ja riektá. Sámedikkeráde la ævtodam Árranij vaddet millijåvnåv rádjáoahpestiddjeprosjæktaj. Dát la garra dåbdojt båktåm duola dagu Sámedikke ájrrasin Anders Urheim(Bb). Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Anders Urheima mielas manni ”rádjáoahpestiddjerudá” doajmmaruhtan Árranij. -Vuojnunagá la dát åvddåla sjiehtadam Sámedikkeráde ja Árrana gaskan guhti galggá dájt rudájt oadtjot. Dav de ássjepáhppárijn vuojnnep. Oajvvetjielggidus la nannit Árranav, ja nav sámekultuvrav ja gielav. Dát ij la åvvånis dádjadahtte. Rudá galggi tjalmostit ja aneduvvat guoradallamij rádjálåvsåj bargo birra, valla gåktu Sámedikkeráde l ævtodam, de aneduvvi farra doajmmaruhtan institusjåvnnåj. Dajna li rudájt rihpam, javllá Sámedikke ájras Anders Urheim(Bb). Árrana njunnjusj ij guorrasa Anders Urheima tjuottjodusájda. -Árran ij la biejadum guoradallamprosjæktaj rádjáoahpestiddjij birra. Tjuottjodusá Urheima bieles sjiehtadus la Sámedikkeráde ja Árrana gaskan li tjielgga gællása. Prosjækta l Sámedikke duogen, ja Sámedigge l iesj seminárav tjadádam moarmesmáno 5. biejve dán jage. Dán seminaran oattjoj Sámedigge vásstádusáv, gå ietja gatjádin, gåktu Árran dán prosjæktaj álgat jus Árran oadtju prosjevtajn barggat, tjáleduvvá præssadiedádusán Árrana njunnjutjis. Lars Andreassena vuostasj CD:a julevsámegiellaj Mánnán agev lávludij, Lars Andreassen. Dajna l joarkkám. Dálla le almodam histåvrå vuostasj CD:av ådåájggásasj musihkajn julevsámegiellaj. “Bálges” nammasasj CD:an li 13 lávllaga, gålmmå dárogiellaj lávladuvvi, ja akta márkkosámegiellaj. CD:a almodiddje le Báhko almodus Árran julevsáme guovdátjin ja CD:a oajvvetiebmá le bálggá. Åvddåla li CD:a julevsáme lávllagij almoduvvam, valla da li åvdemusát mánájda dagádum. Navti le musihkalasj dáhpádus gå “Bálges” dálla vuobdeduvvá. CD:av máhtá nágin vuobddemsajijn ålles Sámen oasstet, Árranin jali internehtas diññgut www.arran.no Boine oahpestiddjen - “Bálges” åvdåstahttá muv musikálalasj ja persåvnålasj vájaldimev «Juicen» rájes mav vuolodis 18-jagágin tjálliv, gitta vehi ienep iellemij oahpásmuvvam ålmmåj duola degu lávllagin ”Skoalkkal uvsam”. Ienemus oasse lávllagijs li dallutjis gå oahppiv ja aj sihtiv sábmáj lávllogoahtet, javllá Lars Andreassen, guhti iesj ittjij sámegielav mánnán åhpa. - Mån lav dat buolvas gånnå jur dat lij ienemusát njuolgadus ja ij tjuoldos, valla mån lav agev sávvam julevsámegiellaj lávllot. Dan diehti lidjin vuostasj lávllaga majt sámegiellaj lávlluv jårggåluvvam ietjá gielajs. Akta dajs le “Merrasábmelasj” Mari Boines tjáledum. Boine le aj moatte láhkáj muv musihkalasj oahpestiddjen læhkám. Aktisasjbarggoprosjækta - Ietjajnim ij lim giellamáhtudahka buorre, poehtalasj tevstajt tjálátjit. Dan diehti lihtudiv Stig Riemmbe Gælokijn, Svenn-Egil Knutsenijn ja Per-Eric Kuoljokijn. Jus ga mån lev artissta de le CD:a boados aktisasjbarggoprosjevtas. Musihkka ja tevsta li muv åtsådallamijda ja dáhpádusájda tjanádum. Lars Andreassen le aj aktisattjat barggam Frank Remmanijn gå komponerij guokta tjuojalvisájt. Oattjoj aj loabev ietjas versjåvnåv dahkat Johan Märaka lávllagis “Biegga” ja Bernt Mikkel Haglunda lávllagis “Bena”. Maŋemus nammadum le aj årrum CD:a musikálalasj buvtadiddje ietjas viddnudagájn Riebana baktu. - Sån le riek buorre bargov dahkam ja lev dudálasj suv barggoártajn ja tjehpudagájn, musikálalasj buvtadiddjen ja aj musihkkárin, oajvvát Andreassen. Guovsagis Lars Andreassenin le dálla permisjåvnnå virges Árran julevsáme guovdátja vuolepdirektørran. Sån barggá låhpalasj sebrudakdiedalasj dåktårgrádajn luonndosuodjalime birra sáme guovlojn. Sån le aj dåbdos gå le “tjiehpemus sábme sjáhkan” ja le gárggaluvvam giehttjitlågot buoremus sjáhkka spællarin Vuonan. 40 jagák artistan le áhttje Divtasvuonas ja ieddne Áravuomes Narvika suohkanin ja ietjasav merrasábmen, márkkosábmen ja julevsábmen adná. - Muv iedne bielen, márkkosáme guovlojn, le giella ájn ienep ájteduvvam gå Divtasvuonan. Dárojduhttem lij nannusap dåppe ja sæmmi ihkap aj vuornnom. Akta lávllagijs; Guovssagasak/Nordlys le muv vásádusáj birra man gássjelis lij sáme identitehtav ¨åvdedit guovlon gånnå sámevuohta lij ja vil uddnik le garrasit stigmatiseridum. Lávllaga refrengav “Guovssagasak, boade vuolus mielkkejubtsav gattsatjit” oahppiv Ann-áhkos ja le ájnna lávlla majt daj guovlojs máhtáv. Dav tjálliv gå galggiv Markomeannu festiválan jagen 2003 spellat, hæjttá Lars Andreassen. CD prosjækta le Nordlánda fylkkasuohkanis ja Sámedikkes dårjaduvvam. Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Idar Kintel Gálldo: Præssadiedádus Gåvvå: Cathrine Amundsen Færjov Skutvika ja Spålavuole gaskan bisodit le ájnas jus ådå rádjárahte galggá ásaduvvat Jielleváre ja Divtasvuona gaskan. Da guokta ráddnásuohkana libá dal ruvva gærggasa vijddásasj guoradallamijn, ja vierttiba ådåjagij maññela mierredit jus stuorprosjevtajn galggaba vijdábut barggat. - Dát le stuorra ja masjvalis prosjækta, ja dan diehti lip álgon dættodam gåbdes guoradallamav, subtsas Stig Eriksen Divtasvuona suohkanin. Jáhkedahtte álggoguoradallam låhpaduvvá jagen 2008, ådåjakmáno jali guovvamáno álgon. Dan maññela hæhttuba Jiellevárre ja Divtasvuodna båhtusijda gæhttjat ja prosjevtav suohkanstivrajda åvdedit váj politihkkára máhtti prosjevta boahtteájgev mierredit. - Jus Divtasvuodna ja Jiellevárre galggaba dájna prosjevtajn vuorbástuvvat de le dárbbo aktisasj strategipládnaj mierrediddje ja juollodiddje oajválattjajda. Ássje nannijdamdiehti aktisasjbarggo ráddnásuohkanij stuoráp dættov dán bargon oadtju, javllá Eriksen. Narvik-viddnudahka AT Consult, mij la rahtebiggimav guoradallam, tjårggi vuona bielen la sieldes gássjelis topografija, gånnå guhkep guhkkudagájn ij la máhttelis “biejven” rahtev biggit. Viddnudahka le gætjájdallam guokta oajvvemáhttelisvuoda vuona bielen, goappátja guovtijn vuolep máhttelisvuodaj, ja li gæhttjam rijkagasskasasj rahtev aktisasjvuodan E6’ajn færjo dagi “4 råvij” milta. Dát trasea vássá Tjårov mij rahtesuorren daj guokta prosjevtaj gaskan sjaddá. Vuostasj oajvvemáhttelisvuodan 6,5 km rahte Tjåros Rávnnuj biggiduvvá, gånnå rahte tunella sisi manná, ja ihtá esski svieriga bielen – dåssju oanes åsijn “biejven”. Ietjá máhttelisvuohta le jus tunælla ihtá Tjoadnejávre nuorttalijbielen Vuonan. Nuppen oajvvemáhttelisvuodan sæmmi rahtev Tjåros Rávnnuj tjuovvu, valla dassta vijdábut Rudnávuonav gitta Utsvuodnaj tjuovvu, ja tunella sisi Ájttetjårån. Dánna le aj sáhka tunellajn gitta svieriga bælláj, jali ihkap Tjoadnejávrráj. Divrrasabbo le guhka tunellajt bállet, valla navti rahte guhkebujt dálvijt rahpasin bissu, miejnni AT Consult, mij la gålojt 1-1,3 milliárdajda sulástallam, dan 25 km guhka rahteprosjæktaj Vuonabielen. Jielleváre suohkan Norrbottenin ja Divtasvuona suohkan Nordlandan libá ráddnásuohkana guhka aktisasj histåvråjn. Sierraláhkáj guosská dát sáme álmmugi gudi dáj guovlojn li viessum ja barggam, ja gudi ælla rijkaj rájájt berustam. Rádjárahte Divtasvuona ja Jielleváre gaskan “joarkká” válkkamijt ma li moadda tjuohte jage vuorrasa, ulmutjij ja kultuvraj gaskan rájá guovten bielen Sierraláhkáj Jielleváre suohkanin le boahttsuæládus árbbedábálasj ja ájnas vuodoæládus bájkálasj ekonomijaj. Æládus ij la vuojga mávsulvis, ja dan diehti ådå åvddånahttemmáhttelisvuoda åtsåduvvi, duola dagu boahttsuæládusáv ållåsin dahkat aktan ietjá æládusáj. Guoradallama li gæhttjalam vuosedit makkir máhttelisvuodajt rádjárahte sáme æládusájda ja sáme semasvuohtaj vaddá. Transportutvikling AS árvustallá stuorámus vuobddemvejulasjvuohda li guolástus- ja merraæládussuorgen, lagosbájkijn ja muhtem mærráj aj Lufåhtan. Merraæládusnjuovadagájda Stájgon ja Hábmerin ja Tysfjord Marine Holding AS’a ja Br.Hvedinga jáddibiebbmamij ja njuovadahkaj sjaddá rádjárahte viehka ájnas ålggorijkkavuobddema hárráj. Rahte iesj soajttá ienep trafihkav doalvvu ja navti ådå ásadimijt suohkanij buktá. Ådå rádjárahte márnánijt ja sjattov guovlo mannoæládussaj buktá, sierraláhkáj gå máhttá merra- ja sisednamturismav aktij tjadnat. Divtasvuonan ja ráddnásuohkanijn li luondo bieles máhttelisvuoda turistmagnehttan sjaddat jus ressursa vuobddemij ja organisermij vatteduvvi, guovllolattjat ja aj aktisasjbarggon suohkanij ja oassálasstij svieriga bielen. Dán aktijvuodajn le viehka ájnas færjjo Spålavuole ja Skutvika gaskan dálásj frekvensajn bisoduvvá, gálvvo- ja aj tjuovvojsuvddemijn. Ájnas le aj færjjodahkes E6’av Divtasvuona tjadá ásadit. Ihkap le jergalasj dájt infrastruktuvrraåsijt ådå rádjárahtijn tjanádit, váj nubbe nuppev nannidi. Jårggålibme: Idar Kintel Divtasvuonak Mikkel Eskil André Mikkelsen le 18 jage vuoras ja årru dálla Edinburgh:an, mij le Skotlánda oajvvestáda. Skotlánnda l oassen Stuorbritánnias. Edinburgh le lullemerragátten, luovtan Firth of Forth. Dåppe l tjaktja rájes årrum. Eskil avtav jagev ålggorijkan sidáj muossádit, ja válljij nuppát jagev joarkkaskåvlån jur Skotlándan låhkåt. Dåppe låhkå Leith Academy Secondary School:an, 1000 ietjá oahppij siegen. (High School amerijkaieŋŋilsgiellaj) Dåhku jåhtet lij ållu ietjálágásj ja unnán gássjelis danen gå divna lij ådå. Valla diedon riek geldulasj aj. Fámillja Edinburgh:an le guossodimieddne Patricia ja suv 12 jagák bárnne Josh. Eskil hávsskudallá sunnu siegen ja subtsastallá suv ja guossodimiednes miella le sæmmilágásj, ja nav máhtteba tjåhkudallat ja dåssju suohttasijt ságastallat, tjajmmat ja hávsskudallat aktan. Guossodimieddne barggá skåvllåkantijnán, valla ij Eskila skåvlån. Eskil lanjáv juohká Alejandrojn gut le Chiles. Ladnja l oalle unne, ja dajnas sjaddá diehttelis buorre stuoráp sajev oadtjot, javllá sån. Eskil subtsastallá nav vájbaj gå lij vahkov dåssju ieŋŋilsgielav sáhkadam. Ållu ietjá dille lij boahtet Knut Hamsun joarkkaskåvlås gånnå li 100 oahppe stuorra Leith Academy:ij. Sjaddá basske ja rihtjam váttsáldagájn gå gájkka 1000 oahppe avta bále sirddeli. Valla Eskil soapttsu riek buoragit skåvlån. Giellas buorep ja buorep sjaddá. Eskil subtsas sån le ietjas ieŋŋilsgielav ednagit buoredam, tjálalattjat ja aj njálmálattjat. Skåvlån hæhttuji juohkka akta sierra skåvllåbiktasijt adnet. Eskilin le tjáhppis båvså, tjáhppis jali bieddjis skirtto ja alek slipsa. Næjtsojn li sæmmi skåvllåbiktasa, valla sij máhtti aj vuolpov gárvvunit. Skåvlån le riek garra njuolgadusá ma dasi guosská. Ietján li njuolgadusá buorre, javllá Eskil. Skotlándan e åvdepnamájt ane. - Dánna hæhttup javllat Sir, Mr, Miss jali Mrs. Eskil danen matematihkkaåhpådiddjev Miss Watson:in gåhttju. Åhpådiddje li oalle tjiehpe, ållagasj matematihkka- ja sebrudakfáhkaåhpådiddje. Suv skåvlån klássajn ælla guhtik klássaladna nav gåktu Vuonan. Danna li åhpådiddjijn guhtik ladnja, ja oahppe hæhttuji sirddet klássalanjáj milta, ja fágaj milta. Eskilin li njiella fága. Psysical education mij le lásjmudallam, modern studies mij le sebrudakfáhka, ja ieŋŋilsgiella ja matematihkka. Suv skåvlån li nuorap ja vuorrasap oahppe. - Leith Academy:an li oahppe 12 jage gitta 18 jage gaskan, ja nav li aj ållo "smávmáná" váttsáldagájn, subtsastallá Eskil. Moattes oahpperádnajs e åvvånis diede gånnå Vuodna le. Muhtema diehti, ja soabmása aj binnátjav sámij birra diehti. Ieŋŋilsgiellaåhpådiddje diedij binnáv sámij birra åvdutjis, ja suv mielas lij riek suohtas Eskilij oahpástuvvat. Vuostasj jagev joarkkaskåvlån lågåj Eskil Knut Hamsun joarkkaskåvlån Hábmerin. Danna vas galggá goalmát jagijn tjaktjaj joarkket. Galggá ållit dábálasjfágasuorgev, diedon ieŋŋilsgiella fáhkan aj. Boahtte ájge sihtá Eskil ietjá rijkajt guossidit. Sujna le ulmme, ij galga kåntåvrån barggat. Valla vuostatjin galggá Eskil sijddaj Vuodnaj. Moarmesmáno 25. biejve sijddaj boahtá. Giesen galggá barggat ja tjáppa dálkken (vuordedahtte tjáppa dálkke sjaddá) hávskudallat. Skotlándan le tjoasskásap gå Vuonan. Eskilin ij la galla nav miella stádas ja rádnajstis vuolgget, gejt ednagit sjaddá åhtsålit. Huoman sån ávvudallá sijddaj boadátjit, ietjas vehkaj ja rádnajda Vuonan, biergguj, sijddadagádum pizzaj ja smávhálmugijda, majt aj la åhtsålam. Eskil la juo gallánam toast:as, mij le væjttalájbbe, majt Skotlándan agev bårri. Ij la gal buoremus biebbmo dåppe. Sijdan Vuonan li biebmo buorep rubmahij, ja la aj njálgep. Ålos Skotlándan bårri gahttungievkanbiebmojt gå basedum chipsa ja hamburgera. Eskil ávttji jagev ålggorijkan årotjit. Le ihkeva buorre muossádibme ja ållo mujto gal miellaj báhtsi. - Edinburgh le riek tjáppa stáda mav gájkka vierttiji guossidit, ållagasj maŋŋegiesen, hasot Eskil maŋutjissaj. - Dála l muv kontåvrrå, måjut Egil gå vuoset giehta-PC'av ja mobiltelefåvnåv. Dáj barggamnævoj sån gæhppadit tjanát ietjasav viddnudagá næhttaj ja máhttá barggat jur daj sæmmi dahkamusáj maj Kontåvrån Bådådjon bargaj. - Dálásj teknologijajn le álu avtajt gånnå barga. Duola dagu giesen barggiv hyhton Måsken ja gergadiv fálaldagáv 4,5 millijåvnåjda, agev nehta baktu guládalliv guojmmebarggij Bådådjon ja oasstijn Tråmsån, subtsas Egil Olsen Skálltje. Udnásj teknologalasj åvddånahttema diehti máhttá bargov sijddaj "válldet" stádajs rabdaguovlojda, ja dat le guhkev juo bækkoduvvam ájnas oassen jus galggá rabdaguovlojda årudagájt tjuottjodit. Dálátjij de li dá årrum dåssju sága. Valla gå gåbdåbádde-internæhtta rabdaguovllo-suohkanijda boahtá, de vuojnnep muhtema máhttelisvuodajt adni ma teknologijav tjuovvu. Sijddaj jåhttåji.... Gájbbádus le diedon ulmutja hæhttuji sihtat sijddaj jåhttåt – ja de galggá mielos barggovadde guhti máhttelisvuodav dasi vaddá. Egil Olsen Skálltjáj ja suv fámilljaj goappátja gájbbádusá ålliduvájga. Fámillja tjavtjan 2006 jådij Divtasvuonas Bådåddjuj, gånnå Egil lij bargov oadtjum rádevadden Umoe IKT'an. Árragiese dán jage de lidjin vat Divtasvuonan. Ja barggo aj tjuovoj. - Ielvijma ejma la stádaulmutja. Ja årromgålo ja gássjelisvuoda mánájgárddesajijn lijga oassen gå mierredijma sijddaj Ájluoktaj jåhttåt. Dan diehti lij álkke mierredit gå barggovadde dasi máhttelisvuodav vattij, javllá Egil. Giesseloabe åvddåla áhkájnis Peggyijn ja mánnáguoktájn Divtasvuodnaj máhtsij, bielle jage maññela gå stádaårron Bådådjon sjaddin. Umoe IKT le nasjunálalasj viddnudahka, 24 åssudagáj ja 750 barggij. Viddnudahka le álgos oabme IKT-divisjåvnnå Bravidan, mij jagen 2005 Jens Ulltveit-Moe's oasteduváj ja navti oattjoj namáv Umoe IKT. Viddnudahka dálla jådet 1 ½ milliardajda jahkáj, ja rahtjali 100 millijåvnåv båhtusin 2007:n. Viddnudagán li 5 åssudagá Nuortta-Vuonan, Bådådjon, Tråmsån, Harstaden, Måvvån ja dálla aj Ájluovtan! Kontåvrån Ájluovtan le rijkaoassálasj åvdåsvásstádus rádedimes ja vuobddem visualalasj guládallamis, aj videokonferánssan gåhtjoduvvam. Egil Olsen Skálltje ja Umoe IKT AS li serviceguovdátjij Ájluovtan ásadam. - Dála l muv kontåvrrå, måjut Egil gå vuoset giehta-PC'av ja mobiltelefåvnåv. Dáj barggamnævoj sån gæhppadit tjanát ietjasav viddnudagá næhttaj ja máhttá barggat jur daj sæmmi dahkamusáj maj Kontåvrån Bådådjon bargaj. Danna galla sujna 12 guojmmebargga lidjin, valla Ájluovtan le ållu aktu... - Muhttijn gal åhtsålav barggobirrasis oassen liehket. Valla manádav Bådådjo kontåvrå milta nagin bále mánon. Ja juohkka mánnodagá li miján videokonferánsa, navti gåjt rijbadav, subtsas. Ja videokonferánsa ja visualalasj kommunikasjåvnnå li jur Egila sierra- ja åvdåsvásstádussuorge. Ásaduskontåvrån Divtasvuonan le aj dan diehti åvdåsvásstádus rádevaddemij ja vuobddemij dan suorgen Nuortta-Vuonan. Dákkir bargujn tjuovvu hálvva ållo manádibme, valla ienemus oasse kontåvrås dagáduvvá serviceguovdátjis Ájluovtan. Umoe IKT'a ja Egil Skálltje oasste li ienemusát unnep ja gasskasasj viddnudagá, ja aj almulasj ásadime. Viddnudagán li sierraláhkáj stuorra oasste varresvuodasuorgen. - Dát la suorgge sjatto vuolen. Moaddása vuojnni ålov máhtti siesstet jus digitála tjoavddusijt adni. Dåssju gå guovllomedisijnalasj guovdátjijt Finnmárkon ásadi de birrusij 100 millijåvnå sávvi siesstet. Dá guovdátja lij Universitehtaskihppijviessuj Tråmssåj tjanádum, ja tjiehppe máhtti skihpudagáv gávnnat visualalasj guládallama baktu. Navti manno- ja årromgålojt siessti. Návti le aj ájádallamvuohke sáme varresvuodaguovdátja hárráj Ájluovtan, hæjttá Egil Olsen Skálltje. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Idar Kintel guossijda Árrana rahpamájgen. tjehpudahka áhtjes bárnnáj ja iednesniejddaj vatteduvvin. Ij åhpadime ja “sága”baktu, ájnat máná gehtjadin ja aktanållessjattugij praktihkalasj bargo baktuhárjjánin. Dát ájgge l luodjomláhkájgáhtum ja ij goassak vat boade. Dan diehtili vuosádusá dagu “Viessom” ájnnasa várajváldátjit ja åvddånbuvtátjit árbbedábálasjmáhtudagájt ja boandás kultuvrav, hæjttáLindbach. Moattes gudi vuosádusáv guossidi – jaárvulasj le dav guossidit, ihkap alvaduvvidassta majt vuojnni. Ij la gus dát “láttij”histåvrrå? Ij la dát histåvrrå dábálasjNuortta-Vuona guollárbåndorsebrudagábirra?- Álu le nav læhkám, gå sáme ja “látte”iellemvuoge li avtalágátja læhkám, de dát“láttij” iellemvuohken dádjaduvvá. Navti vanntsadahkamdábijda, sijddalahá iellemijja vijddásasj miehttseressursaj adnuj.Vuosádus åvddånbuvteduvvá gåvåj, filmaj,jienaj, dájdalasj åsij, tevstaj ja ållo gávnijbaktu dålusj ja dálásj ájges. Anne KalstadMikkelsen le prosjæktajådediddje, ja“Viessom” le dávvervuorká ietjas barggijsåvddånahtedum, valla li aj viehkev lájggimmáhtudagá baktu oadtjum.Vuosádusarkitækta Trine PaulsenNarvijkas vásstet vuosádusávuorbástuvvam hábmidimes, gånnå legæhttjalam vuosedit sáme kultuvrra ij laavtalágásj, valla dynamalasj – bájnoj,ådåájggásasj materiálaj ja dálásj teknologiadiedulasj ano baktu. “Viessom”, mijalmulattjat rabáduváj Divtasvuona ienemus oasse mijájs ep lagullam moattes sámijsNuortta-Sáltos ja ietjáj sajijsLufoahttaj suhkin, jalåvdagoade fiskeverajnlidjin, ja sámegielavguollidahttijn bæjválattjatgullin, tsuojggit Harald O.Lindbach. Sæmmi láhkájbåndoræládus le “láttij”æládussan aneduvvam.- Sáme sijda, dajs lidjinmoaddása mijá guovlon,ettjin dasti sáme sijdananeduvá gå sijddavælgguduváj ja gådijtdimmbarijs dahkagåhtinduodden gábmáj, oajvvátLindbach. Navti sámeednambarggokultuvrravuojnnemahtes sjattaj, vallaboahttsuæládus agev lesierralágásj sáme æládussanlæhkám ja le navti sjaddamdåbdos dåbddomærkkasámijda, sáme kultuvrraj jasáme identitehttaj. Harald O. Linbach miejnnidát ådå vuosádus Árranin leájnas duodastittjat javuosedittjat kultuvrav mij legáhtomin.- Gå sijda hiejteduvvi,slihtura gáhtu ja ulmutjajåhti, de moallánagá ja diedomañenagi aj gáhtu. Sáme Gåvvim rássjodálkken. Skallolåhkke Kristmar Lindbach, Isabell Thomassen ja Håkon Mikkelsen, hærrá Magne Kolvik ja tjuoggulvis pedagog Heidi Kalvåga siegen. Juska lidjin dåssju gålmmå skallolåhkke, de lidjin Måsken bassebiejve ållo ulmutja vásse ájllega. Dát dáhpe vuona sinna, gåsi ij rahte jåvsåda, le 7-8 jage vihpam, ja dát biejvve l sjaddam akta dajs ájnnasamos biejvijs Måskegijda. Vuostasj bále skallo lij dáppe lej jagen 1999, subtsas hærrá Magne Kolvik, gut dalloj aj skallij biednagoaden Måsken. Tjuoggulvis pedagog Heidi Kalvåga siegen lej sujna åvdåsvásstádus åhpadit dájt gålmmå skallolåhkkijt Håkon Mikkelsen (Måskes), Isabell Thomassen (Måskes/Innhávas) ja Kristmar Lindbach ( Siljárbáhkkos). Divtasvuonan dættov lip biedjam tjoahkkit skallolåhkkijt aktisasjåhpadibmáj, subtsas Heidi Kalvåg. -Gålmmå biejve lip skåvllim Ájluovtan, ja gålmmå biejve Gásluovtan. Ja de lijma Måsken åvtå ájllega, gånnå riek hávsske lij, subtsas tjoaggulvispedagog. Måske biednagoades li histåvrå ja mujto dålutjis. Vuoras ulmutjij mujtoj millta l biednagoahte birra 120 jage. Tsieggiduváj skåvllådåhpen ja internáhttan, ja anon lij gihtta 1970 tállaj , desik de ådå skåvlåv tsieggijin. Ådå skåvlån gahtsaj gåvvå oabme skåvlås majt la Ivar Urheim mállim. Peder Amundsenin ja Inga Karlsenin badjáni mujto dålusj rájes gå gåvåv vuojnneba. Pederin ja Ingan li buorre mujto, Ingan li aj mujto ma ælla nav buore. Peder Amundsen gut bajás sjattaj Måsken ja álgij skåvllåj jagen 1950, subtsas lidjin ållo máná ja moadda suohttasa. Dalloj lij juo salljo skåvlå guoran gånnå oahppe bállov tjiektjin. Jusska suv iednegiella lij sámegiella sæmmi gå ietjádijn Måsken, de la suv mielas buorre gå vierttij dárogielav oahppat, javllá sån. -Jus ejma la dárogielav oahppat skåvlån, de iv gåjt de diede gåktu lij mannat. Peder Amundsen nuorran sjøssaj manáj, ja maññáj de ietjas barggosajev ásadij gånnå de bargaj 25 jage, desik de sjattaj pensjonissta nágin jagev dás åvddåla. Gåvvå oabme skåvllådåbes båktå aj nievres mujtojt Inga Karlsenin. Sån bajás sjattaj Vuodnabadán, ja hæhttuj sijdas ierit årrot . Smáv skåvlån dalloj skåvllijin guokta vahko, ja vas guokta vahko friddja. Muhtem biejvijt gæhttjiv sijdaguovlluj ganjáltjalmij, subtsas Inga Karlsen, ja javllá sujna li aj buorre mujto internáhta ájges. -Miján lij internáhtan buorre ja låjes iemet gut sámástij. Gå skåvllådåhpåj bådijma de lij gássjel dárogielav dádjadit. Nav gåjt de mån vásediv. Miján lidjin ienemusát dárogiel åhpadiddje, subtsas Inga - gut lij juo skåvllåj álggám nágin jagev åvddål gå Peder Amundsen álgij, birrusin 40-tálla. Sådnåbiejve lij biednagoahte ållu dievas. Lidjin tjåhkanam birrusin 130 ulmutja mæssuj gånnå gulluj sáme- ja dárogiella. Moattes guossijs lidjin juo boahtám biejvev åvddåla, ietjáda vas tjuovvun hærráfilkav Gásluovtas ja Ájláttes dan ideda. Maññela mæsso gåvvijin skallolåhkkijt, åvddål gå Kristmar vuolgij aktan familjajnis ja guossij – ávudalátjit sijddaj Siljárbáhkkuj. Ietjá guosse lidjin gåhtjodum Håkona ja Isabella lusi. Håkon sijdan ietjas guossij ja Isabell skåvlån, gut lij gåhttjum edna guossev káffaj. Fuolke li stuore sámij gaskan Divtasvuonan, dajnas de moattes guossijs lidjin káfan guovten sajen dán sådnåbiejve. Dát skallobiejvve sjattaj dat allabiejvve mij lij vuordedum, njálga biebmoj, oahpes ulmutjij ságastallat, håla ja varrudagá, ja aj tjáhpa lávllaga. Vuojnunagá l lávllomtrádisjåvnnå ájn viesso! Biejvve mujtton - skallolåhkkijda ja midjij ietjádijda gudi lijma danna! Jårggålibme: Lill-Tove Paulsen Luonndoiellem le sjaddam fálaldahka Knut Hamsun js:an. Dán jage 19 oahppe ávkástalli fálaldagás – buohtastahtedum dijmásj 8 oahppi. Dánna várrevádtsemis Vuodnabadán mij lij áttjak. «Kanåvnnå Vuondabadán – kick midjij», javlli oahppe Knut Hamsun js:a luonndoiellemfágan – gå li 4 biejve Divtasvuona fábmogis luondon váttsatjam. Oahppe VG1”an li válljim Luonndoiellem 1 aktan dábálasj oahppogárvedime prográmmafágaj. Åhpadus le juogedum 5 modulajda, gånnå akta dajs le sáme luonndoiellem. Kursan oahppe galggi máhtudagáv sáme kultuvra ja árbbedábij birra oadtjot. - Lij riek geldulasj, javllá Sunniva Svendsen Stájgos. - Åhpajma ålov sáme kultuvra birra ja sierraláhkáj skåjvvesubttsasa lidjin geldulattja, javllá sån. Histåvrrå ja luonndofilosofija Skåvllåjage álgon 19 skåvlå oahppijs oassálasstin. Vuossajn ja várrebiktasij lidjin gærggasa biejvijda váren, gånnå sáme histåvrrå ja luonndofilosofija birra oahppat galggin. Vuostatjin ganugin Árran julevsáme guovdátjin gånnå oadtjin lågådallamav ja vuosádallamav. Dan maññela manno manáj Oarjjevuonav sisi Vuodnabahtaj, gånnå Mikal Urheim lågådij histåvrålasj ressurssaháldadime ja mytologija birra. Urheim aj oahppijda tjielggij gåktu jáhtto vájkkudahttá háldadimájádusájt sáme vuojnon. Bierggim luondon Sieralágásj ávkálasj mátto oahppijda lij oahppat daj moattelágásj dållåtjerdaj birra ma aneduvvi, duon dán dálkken ja luondon. Åhpadusá åhpadiddje, Bård Løding, dættot oahppijda sjattaj giehpebujt gå nievres dálkken låvddågoadev buktin tsieggit, ja luondos ressursajt viedtjat váj máhtti rijbbat váni nav ålov guoddemis. Gáhkkijin ja suojnijt suoddin. Juogos Biehtslåptgámán ja låvddågådijn idjadin. - Gábmá lej buoremus, dan diehti gå danna dållijma ja besajma goajkudimev låvdas, javllá nubbe oahppijs. Vádtsem julevsáme guovddaguovlon Vádtsem álgij Vuodnabadán, Kanåvnnåj ja vijdábujt svieriga bælláj vádtsin. Tjoahkkáj vádtsin 40 km, mav nágin oahppij mielas lij hálvva oadne! Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Idar Kintel Giella le medisijnas oasse: Sáme ságastallamgirjásj galggá varresvuoda- ja huksodievnastusájt sáme álmmugij ienep værddogissan dahkat. Guovdátjin dán aktijvuodan galggá plánidum varresvuoda- ja huksoguovdásj Margits Minnen ja Dragstunan Ájluovtan. Divtasvuona suohkan almot dal ruvva ságastallamgirjátjav mij galggá aneduvvat åhpadattijn sujttárijt gudi e sámegielav buvte. Ulmme le sáme pasientajda árvvogis sujtov vaddet, ja aj sujttárijda dåbdov sij árvvogis sujtov vaddi. Åvddåulmusj ja prosjæktavásstediddje Tor Magne Berg le máhttsam suohkanij giellakonsulænntan. Sujna li buorre åtsådallama Kárásjjågås muodugasj bargos dåppe. Ságastallamgirjátjin li bágo, moallánahkko ja ságastallama dábálamos sujttodáhpádusájda varresvuoda- ja huksosuorgen. Ságastallama li aj cd:aj lågåduvvam. Girjásj le dagáduvvam váj sujttára galggi bessat sámegielagij sámástit, ja dan baktu de buorep huvsov vaddet. - Gå ulmusj vuorastuvvá de álu iednegielastis buorebut mujttá gå vieresgielav, javllá Berg, ja dajna de vaddá pasiænntaj árvvogisvuodav iellema mañemus biejvij gå sunji sámás. Vuoras ulmutja má máhttsi ruoptus ietjasa iednegiellaj, ja vajálduhtti gielajt majt maññela li oahppam. Duogásj Bargo vuodon le Berga barggo Kárásjjågå suohkanin, gånnå li moadda dákkir kursa tjadádam. Suv mielas lij ájnas sujttárij siegen barggat vaj ienep máhtudagáv oadtju, ja nav de ságastallama sjaddin fágalattjat nav duolla gå máhttelis. Ienemusát lidjin 6-7 sujttára gudi dialogadahkamijda oassálasstin, ja dá rádjáj le sån 3 klássa åhpadam Kárásjjågån. Suomagielak ja dárogielak sujttára kursajda oassálasstin. Kursan oahppin bágojt jiednadit, bágojt låhkåt, ålles replihkajt låhkåt ja oahppin dábálasj ságastallamijt ålgolt váj álkkebut máhtti dajt sujttoaktijvuodan adnet. - Buorre dårvujn májnodiv Divtasvuona suohkanav dákkir bargguj álgget, javllá sån. - Vuorrasijda le nav vuogas ja hávsske gå sidjij sámásti. Åvddåla le Berg suohkana giellaplánajn ja oahppogirjij Árranin barggam. Giella medisijnnan Mañenagi gå ulmusj vuorastuvvá de soajttá vieresgielav vajálduhttá ja iednegiellaj máhttsá. Ihkap giehpet dárojduhttemav ja dan vájkkudusá vájvijt gå pasientajda sámás. Gå sujttára pasientav berusti de pasienta aj buorre miellaj båhti. Návti vuorrasij duogátjav vieledip. Dán láhkáj pasientajda værddogisvuodav vaddet le buorre. Valla aj sujttárijda le dát prosæssa gånnå máhtti ietjasa giellamáhtudagáv vijdábut åvddånahttet. Suohkanin le aj ietjanis årrum sierra sáme varresvuodatærmmaprosjækta, majna galggi joarkket. Guokta sámegielak sujttára gudi libá sámegielaga galggaba iehtjádijt åhpadit. Giella viessu gå gullu Vuorrasa li hárjjánam sámástit. Berg rámmpu suohkanav árttasvuodas ja gå gielav åvddånahtti varresvuoda suorgen dán ålgusvaddema baktu. Dán bargguj li áttjak álgadam ja mañenagi máhttá dájna joarkket moatten ietjá suorgen. Danna le aj ulmusjlasj ja kultuvralasj bielle -Giella le viehka ájnas varresvuodasuorgen, ja prosjækta vuorot gælvodimijt, javllá Berg. -Galbbim le aj ájnas, ja buorre le gå giella vuojnnusij boahtá galbaj baktu. Dat iesjdåbdov nanni, ja guottojt rievddat ja gáttojt vuostelt. Galba li aj muhtem láhkáj giellabargge. Bessat gielastis vuojnnet almulasj sajijn ja institusjåvnåjn le viehka ájnas, danen gå sámegielav ij nav álu gulá ja ij ga rat tjáledum vuojne, javllá Tor-Magne Berg. Inga Karlsen ja Evy Paulsen libá julevsáme ságastallamij barggam Kárásjjågå-vuoge milta ja Sander Andersen le tevstajt låhkåm sunnujn aktan. Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Lars Th. Kintel Ælla dåssju rejna. Sáme lidjin ájnnasa dan oases majt dádjadip dagu , jáhkkeba Lars Børge Myklevold ja oahpesdiddje Kristin Lindbach. - Lofotguollim, gevsa ja bårjåsvantsa moaddási gåvåstahttá Vuonarijka merrakultuvrav, ja sámijt li tjadnam ællosujttuj ja miehttse æládussaj. Dajt vuojnojt sihtap vehik divvot, javllá Lars Børge Myklevold gut barggá dávvervuorkán, Árranin. Akta dajs vuosádusájs dávvervuorkán subtsas jur dan birra ..... 1100-tállan subtsas Snorre gånågisá Sigurd Slembe birra, sån bálkkij sámijt biggitjit ietjas ådå hávsav, ja tjuohte jagijt mańńela nammadi gáldo sáme vanntsabiggárij birra. 1600-1700 tállan Nuortta Vuonarijkan vuojnnet dat æládus lij ienemusát sámij gasskan. Divtasvuonan diehtep sáme biggijin stuor jávtajt, duodden aj biggijin unnep ja stuoráp gevsajt Hábmelin, Fuolldán ja Divtasvuonan. - Vanntsabiggim sámij gasskan lij vuojnnet ájnas oasse dassta majt mij gåhttjop , javllá Lars Børge Myklevold, ja dat duodastuvvá gå diehtep sáme ietja åttjudin vantsajt Lofoahttaj guollitjit sæmmi láhkáj gå látte. Histåvrrålasj gáldoj millta lidjin sámijn mijá guovlon stuorra vantsa majt gåhtjudip , ja Bergunijn oasástallin sæmmi gå ietjá bånndura ja guollára. Duo dá gávne dávvervuorkan subtsasti sámijn lij aktijvuohta ietjádij. - 1800-tálla mańńegiehtjen lidjin tjubuga tsakkadum dajn sajijn Lofoahtan gånnå guollijin. Sáme ettjin sidá gådijn årrot, valla sihtin farra tjubugijn årrot madi guollijin, javllá Myklevold, ja sån de vuojnná dá dålusj dádjadusá vierttiji dåssjen dagáduvvat. - Sihtap ådåstuhttet Nuortta Vuonarijka merrahiståvråv ja vuosedit sáme l ájnas oasse dassta. Sámijn ja láttijn li guobbák kultuvrra, valla dålen lij lagáp aktisasjvuohta ja avtarádij barggin sámij ja láttij gasskan, ja dasi ep la ållu jáhkkám, hæjttá Lars Børge Myklevold. Árran le aktisattjat barggagoahtám allaskåvlåjn Bådåddjon ja Scott Polar Research Institutajn Cambridgan Englandan. Boados dássta sjaddá guoradallaminstituhtta nuorttaguovloåhpadussaj mij ásaduvvá Árranij Ájluoktaj. Navti ienep barggosaje ja duodde dåjma julevsáme guovdátjij båhti. Boahtteájggáj galggá Árran guoradallamdahkamusájt válldet almulasjvuoda åvdås ja ájnas dahkamusguoradallamijt æládusiellemij. Sjiehtadus allaskåvlåjn Bådådjon vuollájtjáleduváj vásse bierjjedagá, aktisasjbarggo ieññilsk instituhtajn bæssátjij åvddåla. - Dát le ájnas midjij. Dálla máhttep máhtudagáv ja máhtukvuodav buoredit, ja guoradallaminstituhttan nuorttaguov-loåhpadussaj sjaddat. Navti Árran sjaddá sierralágásj máhtudagáv åvddånahttet gå álggoálmmuga birra le sáhka, subtsas Árrana direktørra, Filip Mikkelsen. Háldadimvásstádus Árran-direktørra subtsas li moadda jage juo gæhttjalam guoradallamav julevsáme guovdátjij ásadit. - Åvdedibme nuorttaguovlojs le dav máhttelisvuodav vaddám majt lip vuorddám. Árran le juo koordinator sáme institusjåvnåjda nuorttaguovllo-bargon. Sihtap ietja háldadimvásstádusáv guoradallaminstituhtas, valla hæhttup ietjama tjadnat ásadum guoradallaminstitusjåvnnåj mij fágalasj åvdåsvásstádusáv válldá. Dav dåssju allaskåvlå ja universitehta máhtti dahkat, dættot Mikkelsen. - Sjiehtadus allaskåvlåjn Bådådjon merkaj mij dal formálalattjat máhttep guoradallambargoj álgget ja máhttep Vuona guoradallamrádes rudájt åhtsåt. Máhtudagáv nannit Bæssátjij åvddåla lidjin åvdåstiddje Árranis Cambridgan Englandan gånnå Scott Polar Research Instituhtajn aktisasjbarggosjiehtadusáv dahkin. Instituhtta le dajs åvdemusájs væráldin mij guosská nuorttaguovllo-gatjálvisájda. Aktisasjbarggo Árrana ja duon máhtulasj Ieññilsk institusjåvnå gaskan sjaddá dáhpáduvvat guovte suorgen. - Studænntalånudibme sjaddá guovdálasj aktisasjbargon. Studenta Ieññils instituhtas máhtti Divtasvuonan barggat ja studenta Vuonas sæmmi láhkáj Englandan, gå barggi Master- ja doktorgrádaåhpadusáj. Duodden Scott Polar Research Institut sjaddá ájnas leverandørra ja bagádalle mij nanni máhtudagáv mijá lunna, javllá Árran-direktørra – guhti jáhkká aktisasjbarggoprosjækta sjaddá ájnas Árranij ja dájda guovlojda boahtteájggáj, ja mañenagi sjaddi aj moadda allamáhtudak-barggosaje dajda guovlojda. Rávkká ressursajt - Hásstalussan sjaddá birrásav nannit. Dat le åvddånahttembarggo mij rávkká sihke almasjlasj ja ekonomalasj ressursajt, ja barggo sjaddá ádjánit. Mikkelsen fylkadikkev Nordlándan diededij aktisasjprosjevta birra åvdep mánnodagá. - Dárbahip vuodoruhtadimev jådedittjat dáv, ja sávav fylkadiggepolitihkkára máhtti mijáv viehkedit bargujn guovdálasj oajvválattjaj gáktuj váj dajt rudájt oadtjop majt dárbahip, hæjttá Filip Mikkelsen. Jårggålibme: Idar Kintel Vuorkágávvá: Sander Andersen Radio Nord-Salten, Nuorttasálto-Rádio ájggu liehket rádio ålles guovlluj, valla fálaldahka Julevsámijda dán guvlon ij vilá dåjma javllá dåjmadiddje Lars-Arild Johansen. - Rádio sávvá siebrij jali ájnegisulmutjij aktijvuodav ma viehkedit máhtti sáddagijt jali åsijt sáddagijs dahkat julevsámegiellaj, jali aj dárogiellaj dahkat sáddagijt ma guoskadalli julevsáme temájt ja ássjijt. Johansen tjårggi ij la jur dárbbo sáddaga li julevsámegiellaj, valla sisadno ja ássje bierriji miellagiddisa julevsámegielagijda. Ássje masstal mahttelis juojddá dahkat le duola dagu bájkálasjhiståvras, asstoájggefálaldagájs, valástallam, politihkka, giellaássje, gielppusa ja ietján javllá stivrajådediddje. Sij gudi berusti oassálasstet sáddagaijt dahkat oadtju diedon ietjá mierredit sátta vuodov, juogo dal kåserija, njuolggasáddaga, ságájdahttema, musihkka jali iejtá javllá sån. -Ájnna gájbbádus le ahte prográmma tjuovvu rádioa ehtalasj njuolgadusájt mij praktihkalattjat le «Lege várrogis plakáhtta»-Vær varsom plakaten. Radio Nord-Salten sáddim biejve li mánnodagájt, gasskavahkojt ja bierjjedagájt. Duodden tjuovvu rádio suohkastivrra tjåhkanimijt Divtasvuonan, Hábmelin ja Stájgon. Julevsámegielak oase hiehpi divna dájda sátta biejvijda javllá sån. Rádio væhkkálakkoj barggá ja nav e máhte mákset barggijt, valla miellagiddis ja suohtas asstoájgge fálaldagáv suohtas birrasin subtsas Johansen. Rádio fállá dárbulasj åhpadusáv ja væddsagijt ma sáddagijda la dárbbo. -Ulsvágen le rádion ådå studio, ja nav de la álkke dagu dal Ájluovdagijda oassálasstet javllá sån. Ienep diedojt bargo birra oattjo jus ringgu telefåvnna 99486990 jai e poassta Stuorjávrre(Storvatnet) ja Jávrregiehtje(Storvassbotn), tjábbe ja skindigis. Gåvvå/Foto: Bård Johan Olsen Duobddák le tjábbe, oavdos ja le uddni miellagiddis bivddo-, guollim- ja luonndoiellembájkke. Stájgo suohkan le nasjunálpárkkaplánav hilggum, valla galggá vilá guoradallat máhttelisvuodav Stuorjávrre (Storvatnet)/Balkjosen duobddáksuodjalimguovlov ásadit. Dákkir ådåájggásasj ájádallama lidjin sihkarit ållu amuga ulmutjijda gudi dánna dålen årrun, ja gudi hæhttujin messat viesotjit dán tjáppa, valla aj garras luondon. Akta sijájs lij sámenæjttso Stuor-Siri... 1800-jagij låhpan lidjijn guokta sijda dánna, Stuorjávrreájdde (Storvasseid) vuollegietjen ja ruoddimsadje Jávrregiehtje (Storvassbotn) ållu Stuorjávre (Storvatnet) sisgietjen. Da gudi dalloj dánna årrun ja barggin ietjas viessomij, lidjin vieljatja Tomas ja Anders Pedersen Gongo ja sijá fámilja ja sijá vállduk oabbá Siri Pedersdatter Gongo. Tomas lij vuorrasamos oarbbenijs. Sån ja suv áhkká Bolette Dyping-guovlojs bådijga ja vuostatjijn årrujga Stuorjávrreájddáj. Dát dáhpáduváj álgon 1850-jagijs, ja goappátjagá Siri ja Anders tjuovojga. Siri lij dalloj birrusin 20 jage vuoras, ja Anders vas 5-6 jage sujsta nuorap. Såj sunnu vieljav sijdan ja boatsojsujtujn viehkedijga. Tomas lij 1860-jagijn guovlo stuorámus boatsojæjgát 300 boahttsuj. Maññnagi Siri ja Anders ietjaska boahttsujt oattjojga, jagen 1865 lidjin Sirin juo 50 boahttsu. Siri, jali Stuor-Siri gåktu gåhtjåduváj, lej subttsasij milta viehka fávrro. Ittjij goassak válldu, valla oattjoj huoman 3 máná. Petter lij vuorrasamos ja riegáduváj jagen 1859. Sån dåbdos sjattaj biernnabivddárin ja væjddárin Siri-Petter, dåbdos ja lijkkuduvvam ulmusj dålusj Stájgon ja Hábmerin. Siri maññela guokta niejda riegádahtij, Anne Marie ja Sigrid Anna. Otte Andersen, gudi åroj ålles iellemav dájn guovlojn ja mañemus jagijt gámán Malågan, lij áhttje goappátjijda. Vehi åvddål 1870 Tomas ja Bolette vattijga sijddasiská Stuorjávrreájden vielljasiská Andersij. Iesj jåhttåjga jávre rastá Jávrregæhtjáj ådå sijdav ruodditjit. Stuor-Siri tjuovoj dan ådå sijddaj. Jávrregietjen lij tjábbe, rássás giettij biebbmon slihturijda, lasstavuomijs galle buolládahkan, guole jávren, luossa ja stuor rávddo, ja Boletten lidjin mañenagi moadda slihtura básen. Ettjin gåjt niedan vieso, valla vuorbedisvuohta fámiljaj bådij. Juo jagen 1867 Tomas ja Bolette mánáv láhpijga, gå mánná ravgaj iednes askes rabás dållåj gámán ja jámas buolij. Giesen 1872 sårmme vas bådij, garrasit ja vastet; Tomas lij årrum bivddemin. Gå Jávrregæhtjáj bådij de birssov muorraj gatsodij. Valla báhtja lij galla báhtja. Vuorrasamos viellja Peter muorraj guohtsaj ja birssujn duohtadij. Navti de skoahtta manáj – ja dejvaj gålmmå jage nuorap vieljav Jonas guhti dalága gådduj. Peter iesj nav balláj váj mieladuváj. Nágin jage dán maññela sån aj jámij, dåssju 17 jage vuoras. Dalloj lij Stuor-Siri juo jábmám. Jámij jagen 1874 dåssju 43 jage vuoras Jávrregietjen, amás sivá diehti. Suv 3 máná, nuoramus dåssju 5 jagák, badjánin Tomasa ja Bolette lunna. - Sån lij dagu munji tjuoldeduvvam, javlaj Spelmanns-Otte állu Sirija birra. Otte ittjij goassak válldu, gå ittjij máhte ietjá nissunijt ájádallat gå fávros Siriav... Tomas ja Bolette Jávrregiehtjen ájn moadda jage årojga. Dánna luondon luonndoulmusj Tomas ietjas biejvijt nåhkådij. Ittjij goassak Bolettej ja sijddasis boade gå lij vuoratjismáno 5. biejve 1907 årrum váttsatjime. Guorradallam mañep ájgijn vuoset sån jahkedatte Stuorjávren jieña tjadá manáj ja fellaj. Ehtjin goassak suv rubmahav gávna... Dánna hæjttá subtsas ulmutjij birra Stuorjávren. Jávrregietjen miehttse suojmma le buodum majt ulmutja akti ruoddijin 130 jage dás åvddåla. Valla ájn máhttá vuojnnet bátsijdisájt sijdas. Jus le asstelasj ja jus dujna le buorre gåvådallam, de soajttá dagu ulmutjijt vuojná gudi dánna årrun – fávros Siri, Peter ja Jonas báhtjaguovtes, biernnavuohttjev Siri-Petter ja vuorrasa iesj – Tomas ja Bolette Jávrregietjen. Jårggålibme/oversettelse: Idar Kintel Eivor Labba guossit mánnávuoda bájkev. Jusska lav Sverigin årrum guhkes ájgev, de vuolgáv ”sijddaj” gå galgav Strávnjunnjáj, tjajmát sån. Eivor Labba l mihá ietjas duogátjis ællosujton, ja sihtá joarkket árbev ietjas æjgádijs – moatten láhkáj. Lappa fámilja l boahttsubargujn juo badjel 40 jage barggam. Eivora æjgáda – Marit (Skum) ja Guttorm Labba – lijga ællosáme Garasavvunis, valla jådijga vuostak dåppet Jåhkåmåhkkoj elujn, dassta vas Vuodnaj. - Jagen 1959 båhtin Fuolldáj, valla nágin jage mańńela vas jåhtin dassta Hábmeli. Måj Birgitijn lin riegádam Fuolldán, ja vielja munnu, Thomas ja Piera libá riegádam Sverigin, subtsas Eivor. Irgijnis Thomas Kuhmunen libá jáhkásasj Sagfjordbiejvijn Strávnjunjen. Danna vuobddeba duoljijt ja duojev majt ietja libá duodjuham. Vuojnnet duodje l ulmutjij miela millta, ja vuojnnet aj berusti. Munnuj la dát hávsskes barggo, ja de l suohtas æjgádij árbev åvdedit, gudi aj oassálasstijga Sagfjordbiejvijda måttijt jagijt, javllá Eivor, ja mujttal midjij dat ájes gå bajássjatttaj Strávnjunjen. Buorre mujto li ienemusát dat rájes. Mij oassálasstijma ællosujttuj mánnárájes. Lidjiv nejtsusj gå oadtjuv ietjam boahtsujt ja merkav. Dálla l vielja guoktán, Pieran ja Thomasin ællosujtto dán guovlon, valla munnun Birgitijn li ájn ietjama boahttsu ælon. Måj oassálasstin duon dán bargguj, jåhtemi, miessemærkkomi ja njuovvami. Dát la dat kultuvrra majna lip bajássjaddam, ja ájnas la munji viessot nav gåktu lip mánnávuoda rájes viessum. Dát la máj mijá iellem. - Mij dåssju sámástijma sijdan bajássjattadijn. Ságastijma nuorttasámegielav danen gå æjgáda lijga Garasavvunis. Ij lim álkke skåvllåj álgget gå ejma nav ållo dárogielav máhte. Valla åhpajma ruvva, skåvlån ja stågadahttijn ietjá mánáj siegen. Dav majt iv la oahppam de la tjállet ja låhkåt ietjam giellaj. Mån iv máhte tjállet ja iv ga låhkåt máhte sámegiellaj, subtsas Eivor Labba, gut jådij Hábmelis – ja Vuonas – juo nuorran. Sån la årrum Sverigin ållessjattugin. Eivor la låhkåm bádnedåktårviehkken Stockholman, ja barggá uddni dajna bargujn Gierunin Jusska guhkes ájgev Sverigin la årrum, de manná ”sijddaj” gå vuolggá Vuodnaj ja Hábmeli. Ja dav barggá nav álu gå máhttá. -Mujna l nanos gullivasjvuohta oarbbenijda. Divna gålmås årru Vuonan, valla æjvvalip nav álu gåk máhttep. Muv irgen, Thomasin, la ællosujtto Sáltoduoddarin, ja diedon la mujna gullivasjvuohta ja guhkahibme Vuonabælláj. Vuojnnet gåktu sjaddá boahtteájggáj. Soaptsov ja buoragit manná Gierunin, gånnå oattjov barggat ietjam bargov. Åhtsiv bargov Habmelin, bádnedåktårviehkken, valla ittjiv oattjo. Ij la ållu amás ájádus Sverigis jåhttåt. Jårggålibme: Lill-Tove Paulsen Biehtsemáno sábme le Mariann Fagernes, Ájluovtas. Sån le 19 jage vuoras ja dan gidá joarkkaskåvlåv ålli. Sån le låhkåm dábálasjfáhkasuorgen Knut Hamsun joarkkaskåvlån, mij le Hábmerin. Dan diehti gå maŋemus jagev joarkkaskåvlån låhkå, le sån dav ”russan” ávvudallam. Namálattjat ruoppsisrussan, russanamájn . Subtsastallá buorre lij oanegav ierit skåvlås ja eksábmaj låhkåmis bessat. Buorre lij dåssju suohtastallat åvddål duodaj álggá eksábmaj rihtjat. Russaájge le sån tjoavddam russatjuolmajt dagu tjulestit avtav åhpådiddjev, tjåhkkåhit bievde vuolen ålles tijmav ja oasstet kássav vuollagijs kråvnåj avtatjij, ja aj russagáttsijnis russaæjvvalimen Harstad:an mannam. - "Harmmat suohtas", giehttu Mariann. Moadda russa ja ållo suohtastallama. Mariann le årrum årruhattjan dáv skåvllåjagev. Guokta vuostasj jage maneldij bussajn Ájluovtas juohkka biejve. Sån le årrum årruhasjgoaden njiellja ietjá næjtsoj ja avta báhtja siegen. Le læhkam riek buorre, ja sån le oadtjum moadda buorre rádna. Knut Hamsun joarkkaskåvllå le viehka unna skåvlåsj 100 oahppij. Valla Mariann le huoman oalle buoragit soaptsum. - Ulmusj lagábut oahpástuvvá ulmutjijda ja diehtá gut juohkkahasj le, javllá sån. Gå Mariann ij la skåvlån jalik eksámajt ájadalá, de la sån tjiektjamsaljon ja akti vahkkuj mánájt åhpat vuodjet. Tjaktjaj jåhttå Fredrikstad:aj gånnå galggá álmmukallaskåvlån låhkåt. Dåppe tjiektjamsuorggáj álggá, ja dasi ållåsit ávvudallá. Mariann ij rat diede majt boahtte ájge galggá dahkat. Álmmukallaskåvlå maŋŋela ájggu juojddá låhkågoahtet, valla ij ájn diede majt. Ájádallam le åhpådiddjeallaskåvllåj álgget, valla sujna le ájn jahke åvddål hæhttu mierredit dav. Boahtte ájge plánajda gullu aj buorre barggo, allasis goadev oasstet, válldut ja oadtjot njiellja máná... ;-) Valla vuostak le giesseloahpe. De galggá vuojŋadallat, hávskudallat ja vuolgget roadtrip:aj muhtem rádnaj. Valla sån ájggu adjáj barggat. Mij duv ávvudahttá? - Divna muv ihkeva buorre rádna, fámillja ja diedon siessal Emil Tobias. Sån tjuovgudahttá iellemav. Mij duv vájvet? - Mån lav ållim skåvlås ja de galgav rádnajs jåhtet. Gåktu le isetábnas? - Sån le tjáhppisvuoptak ja buorre mielak. Maŋutjissaj, man láhkáj sidá ietjat gåvvidit? - Hm. Mån lav buorremielak næjtsso, valla duolla dálla lav iesjåjvak. Oassevállde TV-prográmman 71° nord båhtin vuolus Tjierrekluoktaj. Gåro bielen prográmmajådediddje Tom Stiansen. Gåvvå l TV-prográmmas. Dán jagásj 71° nord-prográmman TV-Norgin lij aj oasse Divtasvuonas. Dáhpádus mánnodagá lij gå oassevállde mannin váttse Vuodnabadás Tjierrekluoktaj. Norsk kortversjon /Oanegis dárogiellaj Vuodnabadás mannin da gietjav oassevállde Sájvvajávrráj(Vuodnabatjávrráj). Jávrev ”suhkin” miehtáj gårvudagá nanna majt ietja dahkin dajs dárbbagijs majt guoddin. Jávre skåhpes gállin juovaj gitta Ávtjejávrráj. Dassta vat máhttsin ruoptus, ja mannin bálggá milta gitta Kanåvnnåj gånnå aj idjadin. Biejvet maññela galggin Tjierrekluoktaj jåvsådit. Åvdås gå nav guhkás båhtin, tjádjánin gitta Svieriga rijkkarádjáj. Ja vuostasj bále 71° nord-prográmmajn lidjin oassevállde ietjá rijkkaj jåvsådam. Jåvsådin gåjt Tjierrekluoktaj åvddål ájggemiere, ja dajna lij vuojtto bessat Stetinda hotellan Gásluovtan bullarlávkan tjåhkudallat, ja njálga biebmojt bårråt. Sanne-Marja Utsi og Odd-Levi Paulsen. Foto: Infonuorra. Infonuora Internæhttabiele li læhkám jådon 2004 jage rájes, valla dálla prosjæktajådediddje Sara Israelssona mielas Infonuorra.no le gárves ådåsmahttemij ja buoredibmáj. Dajnas de Infonuorra biele lulun ájn buorebun addnijda sjaddat ja diedon ájn dåbddusin mijá sámij gaskan. Dajnas de Sara gåhtjoj vihtta sáme nuora Vuona ja Svieriga bieles æjvvalittjat Romssåj. Bierjjedakiehkeda æjvvalijma gasska-biejvev båråtjit Rica Ishavshotellan Romsån, gånnå divna galggin idjadit ja bårråt. Geldulasj lij daj nuppij nuoraj æjvvalit, gæhttjat guhtimuttja galggin lanjáv juohket ja gej siegen galgajma ålles ájllegav liehket. Miján lidjin biejvvelåttåtja tjoajven gå vuolgijma Nuorttarijkaj Parijssaj. Ávot lidjin oalle buorre ulmutja! :) Oahpástuvájma ja ságastijma gasskabiejvev bårådijn, ja dan ma??ela manájma Svenn-Egil Knutsena Arppa Sáme Duodje Gallerijaj. Ávvudallama lidjin suv 40 jage bæjvváj huodnahin Arppa guoran, gånnå dájda dájddarijs gå Hans Ragnar Mathisen, Gerd Grimsø, Marry A. Somby, Bruce Morén ja Tonje Valen vuosádallá. Sihtap aj sávvat Svenn-Egilij vuorbev riegádimbæjvváj ja ávttjip dijáv guossidittjat suv gallerijav danna Romsån. Gå lijma Arpav guossidam, manájma ietjá sáme nuoraj lunna Romsån ja dåbdijdijma Romså stádaj. Lávvodagá smaredijma måjonjálmijn ja aktan båråjma njálga idedisbiebmov. De vuolgijma tjåhkanimladnjaj ságastalátjit Infonuora Internæhttabielij birra. Miján lidjin ållo ájádusá man láhkáj le máhttelis dajt bielijt buoredit. Mijá mielas Infonuorra le buorre Internæhttabiele, gånnå le máhttelis æjvvalit ietjá sáme nuoraj ålles Sámes. Sávvap nav moattes gå máhttelis adnegåhti Infonuora bielijt juohkka biejve. Ep dálla subtsasta majt galggap divudit, galla le alvadahtte! :) Keep looking at our page! Muhtem tijma ja ållo bargo ma??ela, båråjma aktan, ja de manájma shoppitjit ja stádaj oahpásmuvátjit. Muhtemij dahko lij gávnnat majt galgajma lávvodakiehkedav dahkat. Åvddålå iehkeduváj, manájma ruoptus hotellaj ja ållijma dán ájllega bargov. Gehtjadijma majt lijma ságastallam dan biejve. Bargajma gitta bielle giehtjaj, ja de manájma båråtjit ja «Kill Buljo»-filmav gehtjatjit. Dan iehkeda iejvvijma dåbdos ulmutjijt hotellan. Ålgus manádijn iejvvijma Jenny Heimfjellav Idol:as. Sån lij vuosádussaj hárjjidallamin. Ja ajtu danna guoran tjåhkkåhij Frank A. Olsen Honningsvågrevy:as ja Kill Buljo-filmas. Buorre lij dat! :) Tjabu autográfajt oattjojma aj! Hehe! Mijá mielas lip oahppam ålov, ja lip aj oahpástuvvam ietjá sáme nuorajda. Mij lip iehtjama ájádusájt Infonuorra birra åvdedam, ja diedon hávskudallam riek buoragijt dán manon! Sihtap gijttet Sara Israelssonav ja Infonuorav dát bále åvdås! Jårggålibme: Birgit Andersen Giella Fábmo. Kaia Kalstada girjje le oadtjum namáv “Giella Fábmo” mij le dárogiellaj språkmakt. – Giela tjadá diedojt oadtjop ja vaddep. Gielajn birrusav bájnedip. Giella le fábmo, tjielggi sån girje namáv. Kaia Kalstad le viggam julevsáme gielav åvdedit ålles ållessjattuk iellemin. 72 jagágin le esski julevsámegiellaj oahppogirjev almodam. Girjje mij le oahppijda nælját dásen gejna le julevsámegiella vuostasjgiellan le vargga 200 biele stuorre. - Lev moadda tevsta dáro- ja nuorttasámegielas jårggålam. Diedá midja åhpadiddje tevstajt luojkadit dagu garjá, tjajmát Kalstad. Guokta jage li juo vássám dat rájes gå mánusav Báhko girjjealmmudahkaj julevsáme guovdátjin Árranin rájaj. - Girjjealmmudahka le ájgev gållådam girjjáj tjuorggasijt tjuorggat åvddål gå almoduváj. Båhtusijn lev gal dudálasj, javllá Kaia Kalstad. Vuostasj Sån lij vuostasj åhpadiddje Divtasvuonan gænna lej sámegiella fáhkan tijmmaplánan. Kalstad åhpadij sámegielan nubbegiellan Gásluovta skåvlån. Árrat vuojnij dav stuorra dárbov oahppamnævojs oahppijda gudi julevsámegielav oahppin. Dan diehti sån ja ietjá sámegielaåhpadiddje li asstoájgen oahppamnævojt dárogielas sámegiellaj jårggålam. Kalstad aj oassálastij gå Ådå testamentav julevsámegiellaj jårggålin ja vuodoskåvlå sáme oahppaplána hábbmimin. Duodden lij aj ájras Sáme åhpadusráden gáktsa jage. Lájtádaláj - Julevsámegiella le ietjam iednegiella ja dan diehti berustav dassta. Gå sámegielan åhpadahttjájiv de ællim oahppamnævo, lidjin dåssju ietjam gieda ja åtgalla plakáhta. Ållu buorre le gå dálásj sáme nuora ietjas iednegielav sihti ságastit. Muv máná bajássjaddin 60- ja 70-jagijn. Sij lidjin dajs gudi åhpadimev sámegielan nubbegiellan vuostatjin oadtjun. Gájgodin muvva gå ittjiv sámegielav mánná rájes juo sidjij åhpada, subtsas Kalstad. - Man diehti ittji dav dagá? - Dalloj pedagoga javllin máná ettjin buvte ienep gå avtav gielav ájgen oahppat. Dalloj lij dárojduhttem ájádallamvuohke, dættot sån. Skámát Nuorran lij Kalstad sadjásasj åhpadiddje Måsken, åbbå sáme sebrudahka. - Uddniga skámádav gå månnå sáme skåvlån sáme sebrudagán dåssju dárogiellaj åhpadiv. Oahppe hæhttujin munji dárustit jus vásstádusáv galggin oadtjot. Dat vilá vájmonam dæddal. Dalloj iv lim rat gåhtsevasj sámegiela iesjárvo hárráj ja majt dat merkaj sámijda. Sáhka le iesjdåbdo birra. Gå ij besa ietjas vuojnojt åvddånbuktet ietjasa gielajn, ájnat gielajn mav ij buvte, de ij ålles ulmutjin dåbdå, javllá Kaia Kalstad. Julevsáme guovdásj Árran la vehik tjiegán ja nágin kilomehtara ierit E6as. Jus lidjin galba rahtebællán divodum, de lidjin ienep turista Árranav guossidit, jáhkká dávvervuorka jådediddje. Dán rádjáj dá giese li 300 ulmutja guossidam Árranav. Guovdátjin li læhkám niellja oahpestiddje ma li juohkám bargov gaskasa. Guokta mańemus vahko Kristin Lindbach guossijt vuosstáj válddá, vuosádallá dávvervuorkán ja ietján Árranin jus sihti. Gå Bájkáĺasj ávijssa guossidij Árranav mańemus mánnodagá, båhtin soames guosse, ienemus oasse ålggorijkaga. -Jáhkáv moattes vuodji vásuk gå e majdik diede mijá birra. Gávnnu galla galbba Árrana birra rahtebællán E6an, valla dat turistajda binnáv subtsas jus e majdik diede mijá birra, javllá dávvervuorká jådediddje Lars Børge Myklevold. Valla sån jáhkká buorep sjaddá jus gávnnap vuogijt gåktu máhttep diedojt juogadit. Ja sávav buorep dilev gå Hamsun guovdásj tsieggiduvvá. –Jáhkáv dá gålmmå guovdátja - KUN, Hámsunguovdásj ja Árran máhtti aktan barggat, ja aj mij gullu guossimi, javllá Myklevold. Elena Paulsena niehko lij ålggorijkkaj mannat lågåtjit spánskagielav ja kultuvra birra åhpatjit. Bårggemáno 31. biejve álgij suv manno, gånnå ájgoj guossidit New Yorkav, åvddål sån manáj Cabareteaj, mij gullu Dominikána republikkaj. Danna galgaj gålmån mánon oahppat spánskagielav, ja aj mávsodagá mánáj siegen barggat. Elena vuostasj muossádibme Cabaretes lij sáddo, ållo tjuojka ja bivvasa. Amás råme tjuoggin ja vájvedin Vuona studentajt vuostasj vahkov, valla Elena dasi ruvva hárjjánij. Pálma, stráddu, mánnodihpe ja varás muorjema lidjin viehkken. Elena manáj 30 ietjá studentaj siegen, ja aktan årrun hotellan dan unna bájkátjin. Elena lij vuorbálasj ja "oattjoj ietjas familjav" aj, gen siegen álu lij. Skåvlån lidjin dárogielåhpådiddje ja åhpådiddje datga bájkes. Oahppin histåvråv ja girjálasjvuodav duodden spánskagiellaj. Elena mielas lij dát ájnas, gå ham galgaj oahppat ållu ådå gielav og årrot amás lándan. Elena duov dáv dagáj, familjas siegen. Sijá baktu bargov oattjoj skåvlån ja muossádij aj ednagav, duola dagu Værálda rámmátbiejvev, gå rájdon váttsij bájke manáj siegen. Oattjoj aj muossádit "graduationav" ja guossidit . Elena ådå ulmutjijda oahpástuváj, ienemusát slumman, Callejonan, gånnå skåvllå la. Oattjoj ållo rádnajt ålles væráldis. Suv mielas lidjin riek hávsskes ulmutja Cabaretean. Gå sån lij scooterijn mannamin, tjuorvudin ulmutja sunji "Hola Elena!", jali dåssju "Elena!". Buoragit Elena mujttá gå hotella biebbmodahkke sidáj sunji juojddá vaddet. Ráktsa lij, mij lij nav njálgge gadtsat juska lij moaodda váhko ålggorijkan læhkám. Elena ávttji nuorajt ålggorijkkaj manátjit, ållagasj å-lánndaj. Suv mielas la buorre ådå muossádimijt návddahit. Vuojnnet ietjá væráldav, gånnå divna ij la sammiláhkáj juohkka sajen. Vuojnnet ietjá kultuvrav, dagu dal goalmát væráldav. Elena nubbe niehko aj guodtjasij. Surffit. Valla diedon vierttij aj låhkåt eksámajda, tjálálasj ja njálmálasj eksámajda. Gå dajt lij tjadádam, buorre árvvomihtoj, vuolgij biejves bájtádum næjttso sijddaj, javlav ávvudalátjit. Sijdan, Vuonan. - Ájádus le guokta julevsáme magasijna aktan gullevasj jiednafálaldagájn almodit. Akta magasijnna le mánájda, ja nubbe magasijnna le gájka iehtjádijda. Dav javllá Lars Theodor Kintel, guhti ájggu julevsáme mediagoadev Ájluoktaj ásadit. Kintela milta galggá “ållessjattukmágásijnna” liehket 35-40 bællásasj ja niellji jahkáj almoduvvat. “Mánájmagasijnna” galggá aj niellji jahkáj almoduvvat, valla danna gal e galga sæmmi ållo biele juohkka almodusán. Ulmmejuogos le juohkkahasj guhti julevsámegielav låhkåt buktá. Ulmmeguovllo navti sjaddá julevsáme guovllo, aj Svierigin. Viddnudahkaásadiddje dádjat magasijnajn sjaddá ráddjidum låhkkelåhko, valla jus julevsámegielan galggá boahtteájgge, de dákkir dåjma hæhttuji tjadáduvvat. Giela stáhtus aj laseduvvá, navti ihkap ienebuv sihti dav oahppat, miejnni Kintel. Mediagoahte Ájluovtan aj ájggu jiednafálaldagáv buvtadit, mij jáhkedahtte le sierraláhkáj ájnas vuorrasap sámijda. - Moattes sijás dåssju sámegielav njálmálattjat bukti, ja e tjállet jali låhkåt buvte. Mánájda sjaddá aj suohttasabbo ja måvtåstuhtte gulldalit ienni gå låhkåt, miejnni Kintel guhti jáhkká dát fálaldahka åvddånbuvteduvvá bájkálasj radio, næhttaradioa ja cd:aj baktu ma magasijnajt tjuovvu. Magasijnna galggá tjuovvot sæmmi vuogev gå Bájkkeavijssa Nuortta-Sállto, gånnå dåjmadusá tjállusa tjáleduvvi julevsámegiellaj, tjoahkkájgessusijn dárogiellaj. Jáhkedahtte mediagoade ásadimes båhti 5 jahkevirge dåjmadussaj. Lars Th. Kintel sávvá mediagoahte Árrana lahka ásaduvvá, váj le dan giellabirrusin. Gå Nordlánda fylkkasuohkan dálla le mierredam sáme joarkkaskåvllåfálaldagáv media ja guládallamin Knut Hamsun js:aj Ájluoktaj ásadit, de le dat stuorra ávkken plánidum ásadibmáj. Ráddnávuohta skåvllåfálaldagájn soajttá vaddet hárjjidallamsajijt oahppijda, ja ihkap ienep åhttse skåvllåj, miejnni Kintel. Sån jáhkká almodit guokta iesjgeŋgalágásj magasijna avta ja sæmmi dåjmadusán vaddá ájnas aktisasjdoajmmavájkkudusájt. Máhttelis le duola dagu sámegielak typografav/grafalasj hábbmididdjev ålles virggáj biedjat. Ja gå jáhkedahtte ienemusát nuora virggáj biejaduvvi, de le prosjekta aj nuorajdoajmma. - Le stuorra vánesvuohta formálalasj máhtudagás journalistihkan julevsáme birrasin, valla aktan ådå skåvllåfálaldagájn de soajttá ásadibme Ájluovtan nuorajt journalisstavirggáj giesset, sávat Lars Th. Kintel. Ájluovta mediagoade dábálasj doajmmagålo li merustaláduvvam 2 milijåvnåjda jahkáj, ja gåjt álggodásen ájádaláduvvá dáv ruhtadit 1 milijåvnåjn Sámedikkes ja Nordlánda fylkasuohkanis ja Divtasvuona suohkanis guhtik bielle millijåvnåjn. Divtasvuona suohkan máhttá biednigijt guovtegielakvuodaruhtadårjas viedtjat. Maŋenagi le ájggomus ruhtadimev stuoves ruhtadårjajn Sámedikke budsjehtas ja/jali EU-rudáj baktu oadtjot. - Álggodásen le dát prosjækta Vuona bielen, valla le almma máhttelisvuohta vijdedit julevsáme guovlojda Svieriga bielen, subtsas Kintel, gudi ruhtadårjav åhtså Divtasvuona suohkanis, Nordlánda fylkasuohkanis ja Sámedikkes álggoprosjæktaj gånnå juohkkahasj sijás galggá gålmadisáv gålojs mákset, 27.000 kråvnå. Rádádallamviddnudahka Geelmyden.Kiese galggá álggoprosjekterimav dåjmadit, ålles budsjehtta le 81.000 kråvnå. - Jáhkáv ásadus sjaddá viehkken julevsámegiela boahtteájgev bisodittjat. Dán aktijvuodan le ájnas konstruktijvalasj ja buorre dåjmaj boahtte jagijn. Mediagoahte Ájluovtan sjaddá dákkir buorre dåjmma, oajvvat Lars Th. Kintel. Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Idar Kintel Dálven Histåvråv divvomin Oddmund Andersen la akta guoradallijs guhti l ållimin prosjevtajn sáme histåvrå birra Nordlándan, ja tjavtjan almoduváj girjje dán guoradallama birra. Dajna l aj Nordlánda histåvråv ietjájduhttemin, sierraláhkáj dat histåvrrå mij guosská sámij dillev. Oddmund Andersen, guhti bæjválattjat la Árrana dávvervuorká jådediddje, la dat bargos bessam dájt mañemus jagijt gå la dájna prosjevtajn barggamin ietjá guoradallij siegen. Guoradalle lij prosjevtav gåhttjum ”Etnalasj relásjåvnå Nuortta Nordlándan histåvrrålasj vuojnon”. Gidádálven Hæhttu vilá boahttsujt Stájgon guododit Anders Eira gierddisvuohta l nåhkåmin. Juska l boahttsuj viessomájgev barggam, gullá dagu ij desti visjá. Bárnijniská libá boahttsuj Oarjje Fuoldá ja Stájgo gaskav jåhtåm, ja libá aj urudisájt biebbmamin daj boahttsuj ma li sunnu viessomlájbbe. Dan diehti de hæhttuba boahttsujt dálvveguohtomin, Stájgon, guododahttet jagev birra. Oajválattja li esski mierredam galggi gierkev Lånjinjárgas gádodit gånnå Anders Eira giesseguohtom la, valla dat la dåssju akta gierkijs mij la suv boahttsujt gádodam. Dijmmá biestijga bárnijniská 270 boahttsu. Jagev åvddåla 317. Gidán Sáñart gå ij la åvddåla sámegielav låhkåm Ivar Otto Knutsen sihtá ietjas mánájda dav árvov vaddet massta l iesj oasse, ja sån sihtá ietjas iednegielav oahppat tjállet, ja aj låhkåt. -Jus dåssju lidjiv sámegielav vuodoskåvlå rájes låhkåt, de lidjin mujna nav ållo máhttelisvuoda, javllá Ivar Otto Knutsen, ja sáñart gå ij la sámegielav dán lahkáj åvddåla vieledam. Mánnárájes la julevsámegielav gullam, ja aj ságastam, ja Knutsen la vargga nuoramus dat buolvas guhti nagáj sámegielav suoddjit, ja guhti aj vilá sámás. Valla ij la huoman goassak berustam ietjas gielav tjállet jalik låhkåt. Gidágiesen Rudá åhpadibmáj aneduvvi Divtasvuona suohkan oattjoj badjelasj 2,1 millijåvnå kråvnå gå giellaháldadusguovlluj oassálasstin ådåjagij rájes. Suohkanoajvve sihtá viehka stuorra oasev dájs rudájs suohkana budsjehta baktu biedjat ieme åhpadibmáj vuodoskåvlån, valla dat ij lim Sámedikke ájggomus. –Rudá e galga ieme åhpadibmáj aneduvvat, javllá sadjásasj Sámedikke presidænnta. Divtasvuona suohkan la akta suohkanijs mij la oasse sáme giellaháldadusguovlos ådåjagij rájes. Giesen Sáme buoremus tjiektje Divtasvuona báhtja nav buoragit tjiektjin Sámecupan Jielleváren vaj vuojttin gájka kámpajt, ja aj ålles cupav. Anders Kristian Kalstad, Adrian Nystø, Preben Paulsen Labba, Viktor Paulsen, Mikael Knutsen, Jonas Kjær, Simen Kjær, Johan Daniel Mikkelsen ja Ingve Hilstad oadtjun guhtik pokálav Sámevuojtton. Ja de TV’aj aj båhtin. Mihás hárjjidalle Børge Kjær subtsas måvtugis báhtjaj birra gudi Jielleváren amannin gållev viettjatjit. Tjaktjagiesen Rabáj duodje- ja sámedájddagalleriav Måvtugis lij gal sån, divtasvuonak Svenn Egil Knutsen, guhti dájt mañemus jagijt la Råmsån årrum. Sujna lij stuoves virgge Sámedikken, valla åhtsåm la virggefriddja jagev dajna gå la ietjas viddnudagáv vuododam: Arppa Sami Duodje Gallery. -Usjudallam lav juo 2 jage luluj ietjam viddnudagájn álgget, ja dajna de vuododimkursav tjadádiv jagen 2004. Plána ietjájduvvin maññenagi, ja javlaj åvddåla mierrediv galggiv duodjegalleriav vuododit, giehtoj dalloj galleriæjgát gænna lij mærkkabiejvve bårggemáno 25. biejve gå galleriav rabáj. Tjavtjan Silldá l sjivnjediddjen, valla aj moassjen Viessomájgev la guoles ja guollimis viessum, ja dajna aj gullá gånnå gáma gåddå. Sildáv vuorddá, valla huoman håjen sjaddá gå ájádallá mij aj sildáv tjuovvu. –Silldá l sjivnnjediddjen, ja aj moassjen, javllá guollár Elmar Andersen Ájluovtas. Elmar Andersen ávvus gå gullá silldá l vuonaj sisi lahkanime, valla sæmmi båttå aj sjaddá håjen gå ”divna” galggi oassálasstet værálda stuorámus silldáguollimij dán ”suv” vuonan. Ienemusát dal ballá stuorra hávsajs. Tjaktjadálven Mannoæládos Måsskåj Måsken dal dåhkki turistajs aj sisboadov oadtjot, valla huoman ij sjatta dat stuorra viddnudak majt Mannoæládus Hamsutte Rijkan ævtot ietjas diedádusán majt li gåhttjum . Dav jáhkká Keit Solstrøm Måskes, guhti l usjudallam juojnak álgget mij gullu mannoæládussaj. Solstrøm la oanegis láhkáj dáv diedádusáv gæhttjam, ja jáhkká dåhkki Måsken jali Oarjjevuonan æládusáv turistajs dahkat, ja sujna li juo plána gárvvasa. Ådåvirggájbiejaduvvam NRK-journalista Sander Andersen ja Harrieth Aira. Vehi journalistihkka, ållo teknihkka... Harrieth Aira ja Sander Andersen libá dájt mañemus vahkojt bæssátjij åvddåla NRK Sáme Radio oajvvekåntåvrån Kárásjjågån barggamin, gånnå libá oahppamin ja oahpásmuvvamin ådå virgijda. Dáppe ådåvirggájbiejadum journalistaguovtes galggaba gárveduvvat NRK’a doajmmalasedibmáj Divtasvuonan. Bájkálasj kåntåvrra Ájluovtan le oadtjum ienep kåntåvrrå- ja studiosajev, guovte gierde ienep bargge ja galggá buvtadit jienav ja aj gåvåjt. Dát le oassen Sámeradio doajmmalasedimes julevsáme- ja oarjjelsámegiela guovlon. Lågev jage lip juo dal doajmmam ja ep la dåjmav lasedam, valla dálla le dal muddo dåjmav lasedit, javllá ådåsdåjmadiddje Ravdna Buljo. Juo vuoratjismáno 2. biejve galggaba dá guokta ådåvirggájbiejadum journalista Harrieth Aira (45) ja Sander Andersen (47) vuostasj radiosáddagav sáddit «ådå» studios Ájluovtas. Bæssátjij maññela lip gárvvása sádditjit radio- ja TV-ássje julevsáme guovlos. Dát buktá ådå ja stuoráp berustimev dán guovlluj Sáltoduoddaris oarjját gitta Bálágij nuorttan, ja aj Jielleváre ja Jåhkåmåhke guovlojda Svieriga bielen. - Duodden julevsáme radioådåsijda ma guokti vahkkuj sáddiduvvi galggaba dá guovtes Ájluovtan mañenagi buvtadit ådås- ja reportasjaássjijt aktisasj nuorttarijkalasj sáme TV-ådåsijda «Oddasat», subtsas Buljo. Harrieth Aira bådij journalisstavirggáj bargos Sámedikken (Árranin) ja dát le vuostasj bále sån journalisstan barggá. Sander Andersen le juo måttijt jagijt journalisstan barggam Bájkkeavijsa Nuortta-Sálton gånnå vásstedij avijsa sáme biele åvdås. Sån galggá dal vásstedit TV-oase åvdås dåjman bájkálasj kåntåvrån Ájluovtan. Dálla bæssátjij åvddåla libá NRK-journalistaguovtes NRK Sáme Radion Kárásjjågån nágin vahkov, oahppamin ja oahpásmuvvamin ådå virgijda. -Råhtto ja dertjestibme le galla årrum. Vehi journalistihkka ja ållo teknihkka – ja guhka barggobiejve. Ja dálla dal kamerakurssaj álggin, subtsas Sander Andersen. Aira-guoktájn libá juo tjadádam dajt hásstalusájt ja ássjijt ma sjaddi vuodon dåjmajda Ájluovtan. Duodden radio- ja TV-buvtadibmáj galggaba aj tæksta-TV’av ja internehtabielev vuorodit ja jådedit. Dássta dal sjaddá moatte láhkáj ådå mediaárggabiejvve Nuortta-Sálton, jáhkká Sander Andersen. Dav jáhkká aj ådåsdåjmadiddje Ravdna Buljo. - Julevsáme guovllo ienebuv vuojnnusij boahtá. TV le fábmogis medium, javllá sån - ja javllá TV-buvtadime ma Divtas-vuonan buvtaduvvi soajtti moatten aktijvuodan aj hiehpat NRK Nordlánda sáddagijda. Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Lars Th. Kintel 3. Viddnudagá ja máhtudakinstiusjåvnå hæhttuji aktan giesset - ja avta guovlluj, javllá Árrana direktørra Filip Mikkelsen. - Máhtudahka sjaddá ájnas faktåvrrån dán tjuohtejage hásstalusáj hárráj. Árbbedábálattjat li universitehta ja allaskåvlå åvdemussan læhkám mij guosská máhtudagá háldadibmáj, ådåstuhttemij ja åvddånbuktemij. Valla sijá dutkammonopåvllå le ådno juo gáhtum. Dieda le oassen árggabiejves sjaddam. Alep akademalasj åhpadus ij la desti elitaj ássjen, valla le ienebut ja ienebut sadjihin sjaddam ulmutjijda ietján, aj rabdaguovllo-Vuonan. Máhtudahka le mañenagi riektán sjaddam. Návti álgij Árrana direktørra Filip Mikkelsen ietjas hålav “DuÅ rabdaguovlojn álggoálmmukvuojnojn” Nuortta-Sálto-semináran mij Kvinneuniversitetet Nordan (KUN) Stájgon vásse duorastagá ásaduváj. Ja dan baktu de vuosedij dutkam ja máhtudakåvddånibme luluj sæmmi buoragit Nuortta-Sálton dáhpáduvvat dagu árbbedábálasj oahppabájkijn. Dát gal ij la ådås, dutkam le juo jådon dájn guovlon. Buojkulvissaj le Norwegian Crystallites Ájluovtan juo moadda jage dutkam gåktu oalle rájnas kvartsav galggá rájnnit – ja vuorbástuvvam li, suohkandåktår Fred Andersen le álgadam gålmåjahkásasj demenssadutkamprosjevtav mij Steigentunetis jådeduvvá, KUN:an le læhkám ja li vilá moadda stuorra dutkamprosjevta, ja Árranin ådå ájgge dájna vuojnojn álggá. “Ådå” Árran Álggorájes 1994 jages le Árran vuododåjmajt tsieggim dagu museumdoajmma, giellabarggo ja mánájgárdde, ja duodden dási li aj lájggim lanjájt ietjá almulasj dåjmajda. Dálla li dal dá ássje sajenis ja muddo l åvddålijguovlluj gehtjastit. Stivrra le áttjak ådå strategalasj doajmmaplánav mierredam mij sjaddá Árranav låggñit boahtteájggáj ja dutkamav ja åvddånahttemav bajemussaj låggñit. - Árran galggá nuorttaguovllobargon oajvveoassevállden, guojmmeoassevállden ja oassevállden doajmmat. Dat sihtá javllat iehtjama máhtudagáv ja guoradallammáhtudagáv galggap dájna vuojnojn åvddånahttet. Árran le áttjak nammaduvvam tjoahkkájgiessen sáme ásadusáj nuorttaguovlloværmádagán mij nuorttaguovlloássjijn barggá álggoálmmukvuojnojn. Uddni vihtta institusjåvnå oassálassti, valla ruvva båhti gålmmå vil duodden. Árran le aj dahkamin sáme dutkamprográmmav julevsáme guovlon man ulmme le Vuona Dutkamráde sáme dutkamrudájt åttjudit. Duodden galggá Árran dutkat ja duodastit Divtasvuona rádjálåvssådåjmav nuppát væráltdoaro ájgen, gålmåjahkásasj barggo mav lip Sámedikkes oadtjum. Ælla gal divna dá prosjevta ájn dåhkkiduvvam, valla jus gævvá gåktu doajvvop de ienep barggijt Árranij åttjudip, subtsas direktørra Filip Mikkelsen. Máhtudakåvddånibme Snjuktjamáno 23. biejve 2007 dagáj Árran sjiehtadusáv Cambridge universitehtajn, Scott Polar Research instituhtajn, værálda åvdemus polara guovloj dutkamin. Vuoratjismáno 13. biejve vuollájtjáleduváj sjiehtadus Bådådjo Allaskåvlåjn (HiBo) gånnå sierra álggoálmmukdutkaminstituhtta Árranij ásaduvvá ja duodden dási de guhkesájggásasj ja gasskasasj åvddånahtte dutkam- ja åhpadusaktisasjbarggo HiBo ja Árrana gaskan plániduvvá, dáv Árran galggá háldadit. - Nuortta-Sálto perspektijvan sjaddá dát oassen aktisasj åvddånahttemdahkamusájs dán guovlon. Árran nanos máhtudakbirrasin mij dutká ja åhpat álggoálmmukperspektijvan, Steigentunet rabdaguovllomedisijnalasj guovdátjin, boahtte Hamsunguovdátja oasse guovlloåvddånahttemin, KUN oajvveinstitusjåvnnån mij dásseárvvuj ja sjiervijda guosská – aj álggoálmmugij gaskan, ja sierra sáme varresvuohta- ja sosiálaguovdásj – moattekultuvralasj máhtudahkaguovdásj julevsáme guovlon. Duodden luluj Knut Hamsun joarkkaskåvllå sjaddat ienebun gå árbbedábálasj skåvllå, ihkap luluj åvddånahteduvvat oalle maritijma joarkkaskåvllå. Miján li ham birrasa iehtjamij birra, oajvvát Mikkelsen. Motåvrrå - Doarjov aj ållåsit Mainstream Europa direktørav Tarald Sivertsenav gå semináran oajvvadij galggap “aktij biedjat” stuoráp viddnudagájt dagu Mainstream, Nuortta-Sállto fábmobuvtadiddje, Norwegian Crystallites ja Norcem váj dá sjaddi dagu motåvrrån massta urbe luorkijdi ja mij máhtudakåvddånimev åvdep. Dási gal mij lulujma oassálasstet, javllá Árrana direktørra. - Valla dát gájbbet ienebuv gå dåssju dábálasj aktisasjbargov, muhtem lágásj guojmmesjiehtadus hæhttu vuodon liehket. Viddnudagá ja máhtudakinstiusjåvnå hæhttuji aktan giesset - ja avta guovlluj - jus galggap oadtjot dajt ulmutjijt majt sihtap guovlluj. Hæhttup værmádagáv ásadit gånnå gájka oassálasste li vælggogisá ja máhtti ávkkit, ja mij árvvobuvtadimev sihkarasstá. Doajvov gájka gudi li dássta berustam lulun viehkedit danen gå dan baktu de ihkap dáv nahkap. Dánna hæhttuji aj suohkana oassálasstet, ja dát luluj Smávsebrudakásadusán vuoroduvvat, hæjttá Filip Mikkelsen. Tæksta/gåvå: Gunnar Grytøyr Jårggålibme: Lars Th. Kintel Måsken lidjin guokta, valla dálla libá ájn guokta luossakonsesjåvnå jådeduvvam Divtasvuodnaj. Juohkka konsesjåvnån máhttá buvtadit 780 tånna luosas jahkáj. Jagen 2006 jådedij Musken Laks 28 millijåvnå ja ruhtabáhtso lij 6,4 millijåvnå skáhta maññela. Dán jage le Ellingsen Seafood AS jåhtåm ájn guokta luossakonsesjåvnå Skrovas Divtasvuodnaj duodden dajda guovte konsesjåvnåjda ma juo danna lijga. Bæjválasj jådediddje Line Ellingsen jáhttá lasedimev Måsken... Ælla gal gájka Måskega ållu dudálattja dasi mij le dahpáduvvam dat rájes gå bájkke oattjoj ietjas konsesjåvnåjt. Álgon lidjin bájkálasj æjgáda ma ressursajt jådedin, dálla stuorra guovlolasj viddnudahka le Musken Laks:a æjgát, ja Oarjjevuonan rudájt tjijnni . Dálla viddnudahka Måsken viehka buoragit manná; Jages 2006 Musken Laks gærddodij ruhtajådedimev 2005 jage vuosstij, 15 millijåvnåjs 28 millijånnåj, ja moattegærddodij ruhtabáhtsusav. Ruhtalåhko vuoset viddnudahka le ruhtaåbmudagáv 8 millijåvnnåj lasedam. - Musken Laks le vuorbálasjsubtsas, tjuottjodij Sigurd Rydland gáddalis ulmutjijda åvdep tjavtja. Ruhtalåhko ja aj åvddånahttem dættot suv tjuottjodusájt. Rydland vissesvuodajn subtsas biebmadisæládusán le geldulasj boahtteájgge ja sjaddá dat oasse æládusiellemis Divtasvuonan mij ienemusát laseduvvá. - Divtasvuonan le sierralágásj máhttelisvuohta biebmadahkaj. Tjiegñalis vuodna, buorre tjáhtjemålsudibme ja hiebalvis temperatuvrra, javllá Rydland. Ja moattes guorrasi Rydlandaj. Nuortta-Sálton, ja sierraláhkáj Divtasvuonan le biebmadisæládusán buorre namma gå dáppe le máhttelisvuohta biebmadahkan. Dasi guorras Line Ellingsen, bæjválasj jådediddje Ellingsen Seafood:an Skrovan. Javllamánon 2006 viddnudahka Skrovas Tysfjord Marine Farm AS:av åstij, aktan niejddaviddnudagáj Musken Fisk AS ja Musken Laks AS. Viddnudahka, mav Ellingsen-fámillja Skrovan æjggu, le dat rájes guokta luossakonsesjåvnåjt Lofåhtas Divtasvuodnaj jåhtåm. - Dá lidjin konsesjåvnå ma Lofåhtan nævrrásit ávkástaladuvvin, subtsas Line Ellingsen. Navti de máhttá luossabuvtadibme Måsken ja Divtasvuonan gærdoduvvat jus konsesjåvnå ja ásadusá riekta láhkáj ávkkiduvvi. Juohkka konsesjåvnnå máhttá vaddet 780 tånna biomassas (guoles) juohkka jage. Navti de la máhttelis boahtteájgen 3000 tånna juohkka jage Divtasvuonan buvtadit. - 2006 lij buorre jahke Musken Laks:aj, ja mij lassánimev vuorddep. Buvtadibme viehka laseduvvá jagen 2007 åvdep jage rájes, javllá Line Ellingsen. Sån aj vuojnná dárbov barggosajijda dan unna julevsáme bájken. - Uddni nieljes ålles virgen viddnudagán barggi, aktan sadjásattjaj. Ienep virge sjaddi, dættot Ellingsen. Ellingsen Seafood AS:an le dálla 10 konsesjåvnå – Flakstadan, Våganin ja Divtasvuonan, ja siján le luossanjuovvadahka Skrovan. Luosa Måskes dálla Bådådjon ja Skrovan njuovvaduvvi. Boahtteájggáj luosa Divtasvuonas galggi Skrovan njuovvaduvvat. - Boahtteájgen 10.000 tånna luosas njuovaduvvi ja vuobdeduvvi juohkka jage njuovvadagás Skråvan, gåsstå stuorra oasse Divtasvuonas sjadda boahtet, javllá Ellingsen. Laseduvvam buvtadibme laset dárbov færjjofievrruj Skorvas ja Skrovaj. Biebmadahkarájddo Divtasvuodna-Skrova máhttá navti liehket argumenntan ságastallmij Skutvik-færjo boahtteájge birra. - Diedon nanos færjjo-fálaldahka le ájnas mijá viddnudagá åvddånahttemij. Vuostatjin le ájnas jut Svolværaj ja Lofastaj le færjjo, valla luluj aj Skutvijkkaj, javllá Line Ellingsen. Stivrra Musken Laksan jådeduvvá Ulf Ellingsenis ja stivrrasebrulattjajs Viggo Johansen, Martin Sivertsen ja Sigurd Rydland. Sadjásasj sebrulattjajs le Karl Gunnar Mikkelsen akta. Bájkálasj buvtadimnjunnjusj Måsken le Keith Pedersen. Ellingsen Seafood AS:an (åvdep Høllalaks AS) lij jagen 2006 170 millijåvnå jådedibmen, 33 millijåvnå ruhtabáhtsusin ja 34 bargge. Jårggålibme: Idar Kintel Loajtoj studion. Sámeradiooajvve Nils Johan Hætta (g.b) jådet organisásjåvnåv gånnå li 85-90 jahkevirge. Guokta virge li bájkálasj kontåvrån Ájluovtan, gånnå Sander Andersen TV-sáddagij åvdås vásstet ja Harrieth Aira radiosáddagij åvdås vásstet. - Dåbdåstip ep la julevsáme guovlov nuohkásav dættodum. Dav lip dálla rievddadam. Lassánibme le ham 100 prosenta, måjut Sámeradiooajvve Nils Johan Hætta. Åvdep dijstagá åvdedibme ávvudaláduváj ådå radiohuodnahijn Árranin. Julevsámegiellaj lij læhkám radiosáddaga 1970-jagij rájes. Álgon duolla dálla, maŋŋela juovnnát. Jages 1996 li sáddaga læhkám bájkálasj kontåvrås Ájluovtan, mij jagen 1997 almulattjat rabáduváj dallusj kringkastingsoajves Einar Førdes. Gitta 2007 jahkáj kontåvrrå avta ulmutjis jådeduváj ja ådåsa dåssju radioa ja tæksta-TV:a baktu åvddånbuvteduvvin. - Sáme Radio sávvá gåbdep ja buorep gåbtjådimev dájs guovlojs, sierraláhkáj bæjválasj ådåssáddagijn TV:an, Oddasat, majt lip 2001 jages sáddim, javllá Hætta. Åvdedibme Ájluovtan le muhtem mærráj organisasjåvnå sissñálasj ietjájduhttemij diehti. Guokta virge libá oajvvedåjmadusás Karasjågås bájkálasj kontåvråjda Ájluovtan ja Snåsan jådedum. Navti gærddoduvvá barggij låhko julevsáme guovlon. - Diedon ij la dåssju buorre gå hæboduhttep oajvvedåjmadusáv Karasjågån, valla dá bále lip julev- ja oarjjelsáme guovlojt vuorodam, javllá Hætta. NRK Sáme Radion li 8 bájkálasj kontåvrå. Duodden Ájluoktaj ja Snåsaj li kontåvrå aj Oslon, Råmsån, Skánen ja Gáivuonan Råmsån, ja Guovddagæjnon ja Dænon Finnmárkon. Journalista Sander Andersen ja Harrieth Aira libá uddni bargge Ájluovtan. Maŋemusán le åvdåsvásstádus radiosáddagijs, Andersen vas TV-sáddagijs. Harrieth Aira oattjoj aj ávos diedádusáv stuoves virge birra sameradiooajves duorastagá ávvudallamin. Danna Hætta subtsastij Sigmund Johnsen, gen åvdås Aira lij sadjásasj, le hæjttám virgen ja navti suv barggo le stuoves. Ájluovta journalistaguoktán le stuorra geográfalasj guovllo majt galggaba gåbttjåt. Julevsáme guovllo le Bálágis nuorttan Saltoduoddarij oarjján, ja aj nágin suohkana Svieriga bielen. Dáj guovlojs galggi TV:aj ja radioj buvtadit Ájluovta huodnahijs. - Dálla li aj dárbulasj redigerimvædtsaga boahtám, TV-sáddaga julevsáme guovlojs dal juovnnát Oddasatin vuoseduvvi. Vuostasj sátta mij le Ájluovtan buvtaduvvam vuoseduvvá iehkedis, diededij Nils Johan Hætta duorastagá dajda moadda guossijda gudi Árranin ávvudallin. Danna ulmutja bessin ådå, tjáppa huodnahijt vuojnnet, lij bårådibme ja kultuvralasj oasse, ja moadda skåvllåklássa Árrana milta båhtin gehtjatjit – ja åhpatjit gåktu radio- ja TV-sáddagijt dahkat. - Dálla máhttep julevsáme guovlov buorebut gåbttjåt, ja jáhkáv moadda buorre NRK-sáddagijt Ájluovtas oadtjop, hæjttá dudálasj sámeradiooajvve. Jårggålibme: Idar Kintel Karl Gunnar Mikkelsen – madi ájn judosa fievsen lidjin. Gåvå: Sander Andersen Karl Gunnar Mikkelsenan li tjielgga vuojno urudispolitihka birra. Soames váhko dás åvddåla divna sávtsajt njuovadahkaj rájaj. Dan láhkáj hiejteduváj oabme árbbedáhpe, mij soajttá 1000 jagijt la vihpam, ja ájnas æládusdoajmma Måsken. Mañemus 2-3 jagijt le Karl Gunnar Mikkelsen birrusin 40 sávtsaj barggam. Valla dálla ij desti visjá. - Ij desti lijssi, jus riekta de la ållu dåssje. Dijmmá 66 lippatjijt guohtomij luojtijma, ja 26 dajs gáhtun. Jiervva la suddár, javllá Mikkelsen. Mikkelsen le guohtomednamijt sihke Måsken, Basudisán ja Smájlen adnám. - Basudisán le dåssju nágin juhtusijda sadje, ja Smájlen ejma desti besa guododit. Dat la aj sivvan læhkám gå hiejttet mierrediv, valla ájnnasamos la jierva håhkkidime læhkam. Åvdep jage láhpijma 25 lippa guohtomin Ruossavákke vuollelin, ja guokta gáhtun gådij badjelin Måsken. Ja ep mij báhtsudisájt gávna jusska mælggadav åhtsåp, mij la dábálasj gå la jiervva mij bårrå. Dat skultik báhtsudisájt tjiehká, javllá Mikkelsen, gut miejnni diehtet le læhkám, ja ájn le, moadda jierva dajn dáfujn. Li moadda, moadda jage dat rájes gå åvdep bále jiervva dánna vuohttjuj. - Iv jáhke Jiervva-Pedera biejvij rájes la dáhpáduvvam, ja dan rájes le mælggat, subtsas Karl Gunnar Mikkelsen (Peder Mikkelsen Vuodnabadás gåhtjoduváj Jiervva-Pederin). Måske mañemus sávttsabåndora mielas la oajválattjajn nievres urudispolitihkka. - Juoga le boasstot gå berustibme urudisájs le ájnnasabbo gå máhttelisvuoda æládusájt rabddaguovlojn dåjmadit. Oajválattja duobbmiji årrombájkijt dan láhkáj. Ja majt jiervva dálla bårråt galggá? Soajttá fylkkasuohkan soames sávtsagårodijt buktá diehki giesen... Dávvervuorkká jådediddje Árranin, Lars Børge Mykelvoll, subtsas gávnnu indikásjåvnå biebbmojudosguohtomijs juo 900-jagij rájes. - Diehtep Måsken li årrum ulmutja jagev tjadá 1700-jagij rájes, valla jáhkket le læhkám jáhpedoajmma ja biebbmojudosa Måsken moadda tjuode jage dás åvddåla. Danen la viek guhka árbbedáhpe mij hiejteduváj gå Karl Gunnar sávtsajt ierit rájaj, duodas Myklevold. Sáme oahpestiddje 2007: Gåro bieles: Brita Iren Thomassen Trøndelagas, Berit Kristine Andersen Præssagåvvå May-Synnøve Trosten (20) ja Berit Kristine Andersen Guvsám (21), goappátjij mátto libá Nuortta-Sálton, Dirvon Hábmerin ja Vuodnabadán Divtasvuonan. Aktan Brita Iren Thomasson (22) Trøndelagas libá såj oahpestiddje ja galggaba avtav jagev manádit ja sáme kultuvra ja sebrudakdile birra subtsastit. Dát la nælját juogos sáme oahpestiddjijs gudi ietjá nuorajt iejvviji, ja navti åvdedi dádjadimev ja berustimev sámij birra. Oahpestiddje li sáme allaskåvlån Guovddagæjnon åhpaduvvam, ja da gålmmå oahpestiddje åvdåsti moattelágásj Vuona sáme geográfalasj guovlojs. Gå Knut Hamsun joarkkaskåvllå rijkajgasskasasj vahkov ásadin, de lij siján vuostasj sárnnus rijkajgasskasasj gulldaliddjijda. Berit Kristine badjánij Stientjien (Steinkjer), valla suv mátto li Vuodnabadán ja Rudnávuonan Divtasvuonan, ja sån julevsáme guovlov åvdåstahttá. Sån la gålmmå jage sárggom-, hábbmim- ja bájnnosuorgen joarkkaskåvlån vádtsám, ja 2 jage dájddalinjav álmmukallaskåvlån. – Lev ávon gå dán bargguj gatjáduvviv, javllá sån. ”Sáme oahpestiddje” le prosjækta giellda- ja guovllodepartementas álgaduvvam jagen 2004. Álgos lij gæhttjalimprosjækta gånnå gålmmå nuora avtav jagev manádi skåvlåjda ålles Vuonan ja subtsasti sáme kultuvra ja sebrudakdile birra. Oahpestiddje ienemusát joarkkaskåvlåjt guossidi, valla soajtti aj ietjá nuorajtjåhkanimsajijt guossidit. Åvddånbuktemav tjadádi mij la skåvllåj ja oahppijda hiebaduvvam. Máhtti dábálasj åvddånbuktemav tjadádit jali sierralágásj åvddånbuktemav skåvlåjda fállat, sávadusáj milta. Oahpestiddje li Guovddagæjno sáme allaskåvlå prosjevta baktu åhpaduvvam, váj máhtti bargostisá tjadádit. May-Synnøve Trosten (20) åvdåstahttá nuorttasáme guovlov. Sån la Dænos gånnå luossabivddemijn badjánij. Suv ieddne le Dirvos Hábmerin, mijlla Sismeras, ja giesselåbijt le sån danna læhkám. – Valla dåssju nuorttasámegielav buvtáv, iv julevsámegielav buvte, javllá. Mañemus jagev le sáme mánájgárde ásadibmáj oassálasstám. – Muv mielas le barggo sáme oahpestiddjen geldulasj. Ålov manádip ja navti moadda ådå sajijt vuojnnep, måjut sån. – Sierraláhkáj suohtas le gå vuostasj åvddånbuktem le Knut Hamsun joarkkaskåvlån, javllá sån. Skåvllå ásadij rijkajgasskasasj vahkov, guossij duola degu Oarjje-Afrikas, ja sáme oahpestiddje lidjin gåhtjodum lågådalátjit. Oahpestiddje li åhpadusá ja persåvnålasj hiebalasjvuoda milta válljidum. Sjuggelisvuohta ja guládallammáhtto li aj ájnas tjåvdabágo. Diehtemahtesvuoda diehti gáddálisvuoda ja vierreájádusá badjáni, dan diehti sámevuodav hæhttup ienebut tjalmostahttet. Prosjækta galggá almma ja miellagiddis láhkáj diedulasjvuodav ådåájggásasj sáme sebrudahkaj åvdedit, ja aj sáme histåvrå ja sebrudakåvddånime birra. Ájádus le nuorajda máhttelisvuodav vaddet sáme sebrudagájn æjvvalit, sámij nuoraj ietjas tjalmij tjadá. Sáme allaskåvllå galggá árvustallat jus galggi dáv dåjmav Suobmaj ja Svierigij stuoredit. Barggo- ja sebradahttemdepartemænnta la áttjak biednigijt juollodam dási. Brita Iren Thomassen (22) le Raavrevijhkes (Røyrvik) Trøndelagas ja åvdet oarjjelsáme guovlov. Dánna sån boatsojsujton badjánij. Gå skåvllåj álgij de hæhttuj iednestis ja áhtjestis jåhttet, sámeskåvllåj Snåsaj gånnå internáhtan åroj. Guokta maŋemus jage le goarrommáhtojt buoredam Sámij åhpadusguovdátjin Jåhkåmåhken. – Mujna li dåssju mielos vuorddemusá Sáme oahpestiddje ámmádij, måjut. Dá gålmås aktisattjat mielastuvvi gå vuojnni muodugasjvuodajt ja ærodisvuodajt gåktu le sábmen liehket iesjguhtik guovlojn. – Oahppap aj ålov guhtik guojmestimme, javlli da gålmås, gudi dá váhko li Oslo skåvlåjt guossidime. Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Idar Kintel - Sáme bájkkenamájn tjuovvu subttsasa. Danen la ájnas várajda válldet dájt namájt, javllá Anne Kalstad Mikkelsen – gut doajvvu gå ådå kártta dagáduvvá de vierrtiji bájkkenamá aj sábmáj tjáleduvvat, ja duodden aj tjielgadusá dárogiellaj. Kråkmovárre gåhtjoduvvá sámegiellaj Skilkátjåhkkå. Iv rat diede sisanov, valla jáhkáv boahtá bágos “bájttet/spiedjildit”, Ij la gus geldulasj? Anne Kalstad Mikkelsen váttsij Vuodnabadás Jierddavuobmáj, ja mañen lij Hábmelkártta. Riek buorre kártta, valla galggin liehket ienep sáme bájkkenamá. Subttsasa tjuovvu sáme bájkkenamájt, mij vaddá duobddágijda ja várrevádtsemi ienep árvov, joarkká Mikkelsen, gut aj vuojnná dárbbo l sáme bájkkenamájdi ja tjielgadusájdi jus kártav ådåstahtti. - Kártta l ietján buorre ja álkke, duoddis sån. Hábmelkártta l juo almmuduvvam guokti, mañemus lij jagen 2003. Kártta l aktisasjbargo baktu suohkanin dagádum, gånnå kulturetáhtta ja teknisketáhtta oasev váldijga, ja duodden Kjell Fredriksen gut la åvddågiehtje gå juoga galggá dagáduvvat. Dárbbo Anne Kalstad Mikkelsen váttsij dajt tjáhpa duobddágijt Vuodnabadás Jierddavuobmáj åvdep ájllega dan tjáhpa dálkken, Hábmelkártta vuossan. -Hábmelkártta vuoset stuor oasev Divtasvuonas, ja ulmusj bierggi dájna åvtåjn kártajn gå vádtsá dájn bájkijn. Kártta vuoset bálggájt riek buoragijt, ja gávnnuji aj diedo massta l dárbbo, subtsas Mikkelsen. Váttsedahttijn de ájttsá dålusj sáme bájkkenamá ælla kártan. Dárogiel namá li boahtám sadjáj, ma e subtsasta majdik várrevádtsijda. - Kártan tjuodtju bájkkenamá dagu; Kjerristjønna. Dánna l álgos sáme namma Gierisluobbal, gieris la ja luobbal la gåbdudahka jågån mij la dagu jávrásj jali sláddo. Dánna l stuor sláhpa gåsi sáme dålen guodin gierrisav, åvdås luojttádin nuorregáddáj. Nav de bájkkenamma subtsas gåktu sáme adnin ja viessun dajn sajijn. Diedo ma båhti ávkken ja máhtudahkan várrevádtsijda. “Kjerristjønna” ij subtsasta majdik munji ja ij ga ietjá várrevádtsijda. Danen la suddo gå sáme namma ij la kártan, bájkke gånnå sáme li tjuohte jagijt viessum, javllá Mikkelsen. - Gå vádtsiv Jierddavuobmáj vássiv aj jávrev majt kártan gåhtjudi . Dát ij la dåbdos namma sámij gasskan, ja ij ga subtsasta ja gåvvi luondov. Vássiv aj Kirkefjellet ja Reinoksfjellet. Dán guovte váren ja ietjá várijn gávnnuji sámenamá, tsuojggi Mikkelsen. Muhtem bájkkenamá sámegiellaj tjielggiji duov dáv luondo birra, nav dagu: Muhtem sajijn jálot váttsá, ja muhtem sajijn ij - dánna l várálasj vádtset, ja nav. Na vierttip vuordatjit Anne Kalstad Mikkelsen sihtat lij Hábmelkártav ådåstuhttet gånnå li sáme ja dáro sajijnamá, ja gånnå tjielgadusá gávnnuji sáme bájkkenamájdi. Vaddet lij várrevádtsijda máhtudagáv ja vásádusájt. Jáhkáv ij ga sjatta gássjel rudájt oadtjot dán prosjæktaj. Muv mielas lij ållu riekta liehket jus lidjin háldadit giellarudájt dáhkkár prosjæktaj, javllá Mikkelsen – valla jáhkkelis vierrtip ájn vuorddet dáv ådå kártav. Kulturjådediddje Helga Wiik Hábmelsuohkanin subtsas kártajs gávnnuji viek ållo majt máhtti ájn adnet boahtte jage. - Valla de vierttip ájádallat divudit ja dahkat ådå kártav. Mij válldep vuosstáj oajvvádusájt gåktu vierttip kártav divvot , javllá kulturjådediddje. Gåro bieles: Oddmund Andersen, Filip Mikkelsen ja Sven-Roald Nystø li guovdátjin bargon mihtos dutkambirrasav Árranin åvdedittjat. Doajvvo l fáhkabirrasav gietjav-gávtsijn alladáse máhttobarggosajijn åvdedit. - Galggap gus dudálattja liehket dajna majt lip ájmmudam, viellidit – jali galggap gus rahtjat vaj stuorrop? Sige stivrra ja bargge li vuojnojtisá åvdedam; Árran galggá hájn åvddånit, javllá direktørra Filip Mikkelsen. Tjavggip bargov sierra dutkaminstituhtav Árranij vuododit. Doajvvop åvddålij guovluj viedjep fáhkabirrasav åvdedit, gietjav-gávtsijn alladáse máhttobarggosajijn. Dá tjuottjes plána, ma ájges ájggáj galggi åvddånit, tjuovvu dassta gå ådåsa gullujin. Nordlánda fylkkasuohkan ja Sámedigge li aktan 230 000 kråvnåv nuorttaguovlo prosjæktaj Árranin juollodam. Studenta guossen - Vuostak lågådallamrájdov gárvvidip iemeálmmugij viddjurij birra mij ierit ietján Bådådjo allaskåvlå nammasasj åhpadussaj la hiebadum. Duodden galggap guoradallat dárbojt teknihkalasj rustigijda Nordlánda sáme guovdátjijn vaj máhtti studentajt oanep ájggáj guossodit ja lågådallamijt sáme ja ietjá iemeálmmugij dilij birra fállat. Prosjevtajn galggap gærggat javlajda, subtsas Árrana direktørra. Prosjækta galggá tjadáduvvat aktan Bådådjo allaskåvlåjn, Sijti Jarnge kulturguovdátjijn, Aarporten - Hattfjelldálen ja Várdobáiki sáme guovdátjin, Evenássjen. Ja viejedibme juo båhtusijt buktá. Juo 37 vahkon båhti birrasij 20 studenta Hedmárko Allaskåvlås Ájluoktaj diedoj ja lågådallamij diehti. Dutkambiejvij aktavuodan 39 vahko tjadáduvva bájkkálasj seminárra ja lågådallamrájddo Bådådjo Allaskåvlå studentajda. Dáhta dagáduvvá Árrana barggij ja bálggidum åhpadiddjij baktu, ma ierit ietján li Råmså Universitehtas ja Guovddagæjno máhttobirrasis. Prográmman li aj oase bájkkálasj vidjurij birra: Elmar Andersen subtsas gåktu guolástibme Divtasvuonan la ájgij tjadá rievddam. Sigurd Rydland gåktus guollebiebbmam la suohkanin æládussan åvddånam. Merradutkaminstituhta dutke Ingolf Røttingen lågådallá sálleda vuodjamjåhtulagá rievddama birra, sierraláhkáj Divtasvuonan gehtjadum. Guovlulasj dutkambirás - Allaskåvlåv lågådallmij aj dálven 2007/08 viehkedip, subtsas måvtugis direktørra Filip Mikkelsen. Árranij la juo sáme ásadusáj tjoahkkájgiesse åvdåsvásstádus biejadum gå la sáhka nuorttaguovlo bargos. Sámedigge l aj rádjálåvså dutkama åvdåsvásstádusáv Árranij biedjam. Duodden guoddá Árran julevsáme giellabargo åvdåsvásstádusáv, mij la aj diedojt juohket iesj guhtik dásen ja åhpadussuorgen. Dutkaminstituhta vuododibme ja aktisasjbarggo Bådådjo Allaskåvlåjn ja Scott Polar Research Institute’ajn Cambridgan Englándan, låggni Árranav mihtos ásadussan gå la sáhka nuorttaguovlo åhpadusás. Doajvvo l fáhkabirrasav åvdedit gietjav-gávtsijn alladáse máhttobarggosajijn, mij la ålles guovlluj ávkken. - Aktan soames priváhta viddnudáj, Stájgo Nisonuniversitehtajn ja Hamsunguovdátjijn Hábmerin laset Árran dán láhkáj máhttobuvtadimev, ja mihtos láhkáj dutkam- ja máhttobirrasav dájn guovlojn åvdet. Danen la dáhta ássje mij ålles Nuortta-Salltuj guosská. Doajvov guossodiddje suohkan Divtasvuodna ja ráddnásuohkana vájmmelit dájna ássjijn barggi, javllá Árrana direktørra. - Nordlánda fylkkasuohkan la nannusit ássjev doarjjum ja doajvvop ahte suohkana aj viehkken barggi, vaj dá rahtjalis plána duohtan dagádivvi. Boahtte lávkke l vuodoruhtadimev guovdásj oajvválattjajs åhtsåt. Doajvvomis li dá rudá sajenisá 2009 rájes, Filip Mikkelsen låhpat. Fylkkadigge le mierredam 3-jahkásasj julevsáme joarkkaskåvllåfálaldagáv Knut Hamsun Joarkkaskåvllåj ásadit. Gåsi galggá ásaduvvat le geldulasj, Ájluoktaj jali Oppájddáj. Fylkkaráde dav maŋep bierjjedagá mierret. Fálaldahka media ja guládallamåhpadus boahtte skåvllåjages, 2008/09. - Dát le sierralágásj ja geldulasj fálaldahka. Mij lip vuostatja Vuonan, ja nav guhkás gå mån diedáv ålles Nuorttakálohtan, gudi sáme álmmugij dáv fállap. Nordlánda fylkkasuohkan le viehka buoragit barggam gå dáv nagádi, javllá prosjæktajådediddje Knut Hamsun js’an, Sven Asbjørn Korneliussen. Skåvllå la åhpadiddjevirgijt almodam, åhtsi máhtudagáv julevsámegielan, ja aj fáhkamáhtudagáv mediaguládallamin, mediabuvtadibmen ja mediahábmidibmen- ja mediaåvddånbuktemvuogen. - Ájggomus le aktisasjfágajt julevsámegielan åhpadit, valla hásstalus sjaddá åhpadiddjijt gávnnat gejna li giella- ja aj fáhkamáhtudagá. Fálaldagá baktu oahppe oadtju oahppomáhtudagáv gålmåjn jagijn skåvlån, jali máhtti fáhkagirjev gåvvididdjen, mediahábmididdjen jali mediagrafihkkárin válldet, subtsas Korneliussen. Fylkkadigge le mærrádusá baktu gájbbedam Sámedigge viehket máhtudagájn ja dårjajn dárbulasj oahppamnævojt åvddånahtátjit, gå dat la stáhta åvdåsvásstádus. Oahppamnævo aktisasjfágajda juo muhtem mærráj gávnnuji, valla vájlluji programfágajda ja hæhttuji dagáduvvat. - Lip åhtsåm Sámedikkes guokta ållesvirgijt oahppamnævojt dagátjit, javllá Árrana direktørra Filip Mikkelsen. Duoddis åtsådallam li gå bargge gejna juo li ålles virge dákkir prosjevtajn galggi barggat de e rat vuorbástuvá. - Ep ham ållu vuodos hæhttu álgget, ja jáhkkep jårggålibme dálásj oahppoplánas máhttá tjoavdos liehket, javllá Árran-direktørra. Fálaldahka Nuortta-Sálton galggá åvdeduvvat Sámedikke prinsihpaj ja njuolgadusáj milta sáme álmmuga joarkkaskåvlå åhpadusá gáktuj. Fálaldagán vuodo galggá liehket julevsámegiella ja kultuvrra, ja vuostatjin bisodit sáme sebrudagá máhtudahkdárbov. Galggá liehket sadje 15 oahppijda, aktan oahppomáhttelisvuodajn ållessjattugijda. Åhpadus le åvdemusát sidjij gænna le julevsámegiella skåvlån – valla le sadje iehtjádijda gudi sihti mediav ja guládallamav oahppat – jus sæmmi bále sámegielav oahppi. - Julevsáme guovllo svieriga bielen le aj oasse mijá ulmmejuohkusis, javllá Sven Asbjørn Korneliussen. Åhpadibme le aj rabás oahppijda nuortta- ja oarjjesámegielajn vuostasjgiellan, jus ekonomalasj ressursaj hiehpá. Vuojnnet oajbbom le Ájluovta ja Oppájde gaskan gå sáhka l gåsi skåvllåfálaldagáv ásadit. Sáme birás Árranin dættot siján le juo infrastruktuvrra, teknihkalasj vædtsaga ja sierraláhkáj fáhkabirás, ja aj Sámi Radio le sæmmi guovdátjin. - Miján li stuorra hásstalusá mijá guovlon ja sihtap sáme nuorajt rekrutterit ja alodit sijáv vuodoåhpadusáv moatten suorgen válldet, ja dákkir rekrutterimprosessan le ájnas fálaldahka sáme birrasij ásaduvvá, oajvvát Filip Mikkelsen. Oajvveskåvlå vuodosávadus le dáv ådå åhpadusfálaldagáv Oppájddáj ásadit, ja skåvlå oahppijráde dav doarjju, jáhkki sirádibme oahppijs le vuorbedis oahppijda ja skåvllåbirrasij. Knut Hamsun Joarkkaskåvllå le álgon prosjekterim gållobudsjehtajn avta milijåvnå kråvnnåj, gånnå 500 000 le teknihkalasj infrastruktuvra åvdedibmáj. Gåsi ådå åhpadusfálaldahka ásaduvvá, fylkkaráden mierreduvvá 14. biejve javllamánon. Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Idar Kintel Luondo vuojññanij hæhttu ájgás boahtet. Jus i, de ij vuorbbe duv tjuovo. Jus ilá guolli, de máddo boahtá mávsedittjat. Boatsujn la ietjajnis árvvo, ja vierttip dajna luondov vieledit. Jus galga muorav miehtses viedtjat, de galga aj tjáppagit dav tjuollat. Ja diedon dal i goassak galga gálmijt ráfeduhttet. Norsk kortversjon/Oanegis dárogiellaj Ulmutjij gaskan li moadda dábe bissum mij guosská luondo adnemij; luondov vieledit, gálmmijt ráfen dibddet, ja ij gårkåjt vájvedit. Jus ilá dájt elementajt hárdá, de la máhttelis mávseduvá. -Sámij gaskan li dá dábe sierraláhkáj bissum, valla dálla ietjá ulmusjtjerdajn vuojnnep aj gå berusti dákkár dábijt. Boahtá gåjt dálla ienebut vuojnnusij dagu láttij gaskan. Muv mielas la dát åvddåla læhkám dáhpen ietjá ulmusjtjerdaj gaskan, ja dálla l dát ”vuojññan” vat dagu ienebut vuojnnusij boahtám, ij dåssju sámij gaskan. Muhtema vat sjaddi vargga udnodime gå la mijáj gaskan dát dáhpe vilá viesso, giehttu Jorunn Jernsletten. Jernsletten la nuorttasábmelasj, Råmsån la bajássjaddam, ja la dájt dábijt guoradallam, sierraláhkáj sámij gaskan. Jernsletten dåbddå dábijt nuortagij gaskan, ja la aj oarjjelsámij lunna mannam dájt dábijt guoradallamin. Jernsletten ij jáhke dábe li nav ietjáláhkáj julevsámeguovlon gå ietjá sáme guovlojn. -Ålles Sámen li dal dábe vargga ållu muodugattja. Gávnnuji dal sieradusá, ja diedon aj muhtem ietjá namá julevsámeguovlojn gå dagu oarjjelsámeguovlon. Valla dábe ja subttsasa li muodugattja nav guhkás gå mån dåbdåv ja lav gullam, javllá Jernsletten. Jernsletten manáj Divtasvuonan vásse vahko semináran ságastittjat tema birra majt gåhtjoj ”Sámij aktijvuohta luonnduj”, ja ságastij aj mij la ájlisvuohtaj tjanádum. Jernsletten nammat dagu vuorbev muhtemij gaskan gå li dagu guollimin. Ráddna duv guoran oadtju guolev, valla dån i majdik oattjo. Jernsletten vuoset Nils Oskalij guhti subtsas guollevuorbbe la tjanádum gåktu nuorev jali jávrev dåmada: ”Ij galga liehket vieledahtek, bilkkedit, návrodit ja badjelgæhttjat jávrev jali guolev. Guollevuorbbe le ressurssa ja sjivnnjádus mij le aktijvuohtaj ávkken”. -Mån lav gullam ij galga ilá ålov dagu hágajs guollit. Jus dav dagá, de boahtá háhkamáddo ja duv mávset. Dát dáhpe má vuoset galga luondov vieledit ja guolleressursajt siesstet. Luondov galga tjábbát háldadit, ja ij divna guolev avta bále, buojkut Jernsletten. Divtasvuonan la aj gullum gå gårkkåbiesev la bæjsttám, de boahtá gårkkåmáddo duv mávsedittjat. Åvddåla ettjin jámiguttjajt girkkogárddáj jáve. Hávdde sjattaj gånnå juohkkahasj jámij. Ij lim dal daj ájgij máhttelis jámiguttjav nav guhkás suvddet, ja dajna sjattaj gálmmen. Jernslettena mielas sjattaj dagu aktijvuohta gálmme ja luondo gaskan. Hávdde dajna sjattaj jámiguttja fámujn láddidum, ja dan láhkáj birrusa dagu ietjáláhkáj sjaddin tjielggidum. -Jámiguttja vilá viessun ”jábmemájmon” ja dagu ”gæhttjin” dajt duobddágijt gåsi lidjin jávedum. Ja nav aj máhttin vájkkudit viessogijt gudi mannin dajn bájkijn, jali aj vuojnnusij båhtin. Gå dal ájádalá, de lij diedon moattes gudi li dán láhkáj vuojñadime, ja ij la dal imáj gávnnuji moadda subttsasa ulmutjij birra gudi muhttijn vádtsi dákkárij nali, subtsas Jernsletten ja buojkut subttsasijn Valnesvuonas gå boadnjásj danna 1950-lågon jámiguttja dávtijt gávnaj, ja dajt unnánasj gehtjadahttijn dåbedastij. Dát jámigusj dáv boadnjátjav sijddasis tjuovoj. Ja ittjij desti sunji ráfev vatte åvdås gå vat dávtijt bårdoj gåktu lidjin. -Gálmme juo luonnduj gullu, ja dát subtsas vuoset ij galga duohttat majdik mij luonnduj gullu. Dát vuoset aj juoga mij la estetalasj, dagu gå muorav galga miehtses viedtajt ja dav tjáppagit tjuollat. Valla dánna l aj ehtalasj duogásj, javllá Jernsletten. Oajvvetjálle Sáme girkkoráden Synnøve Breivik, Mareno Mikkelsen (julevsáme ájras), Johnild Joma (oarjjelsáme ájras), njunnjusj Tore Johnsen, Ingrid Johansen (sámedikke ájras) ja Inga Karlsen (Sadjásasj julevsáme guovlojs). Dijstagá 8. ja gasskaváhko 9. biejve moarsmesmánon lij Sáme girkkoráde Divtas-vuonan. Sáme girkkoráde le aktan girkkorádijn ja girkkojgasskasasj rádijn Vuona girkko guovdásj-gasskasasj ráde. Dijstak idedisbiejve lij ráde tjåhkanam Gásluoktaj. Ráde njunnjutja, Tore Johnsena mielas lej siján buorre guládallam suohkana åvdåstiddjij, gånnå bájkálasj girkko åvdåstiddje aj lidjin. Ássje lij båhtusa gå Divtasvuodna dálla le oasse sámegiela hádadimguovlos. Sáme-dáro jubmeldievnastus Dijstak iehkedisbiejve lij sáme-dáro jubmeldievnastus Gásluovta girkkon. Girkkohærrá Magne Kolvijkan lij åvdåsvásstádus gárvvidusájn ja jådedimijn jubmeldievnastusás, madi Oarjje-Hålogalánda biskoahppa, Tor B Jørgensen, sárnnedij ja dålkåduváj julevsámegiellaj Lars Theodor Kintelis. Prográmma jubmeldievnastussaj gávnnuji sihke sámegiellaj ja dárogiellaj vaj juohkkahattjan lij máhttelisvuohta tjuovvot ja oasev válldet jubmeldievnastusá åsijs. Ånigis tjåhkanime maññela hålajn ja giedjekbiejadimijn mujttogierge guorraj girkko ålgusjbielen, lij girkkokáffa tjoaggulvislanján. Danna njunnjusj Tore Johnsen åvddånbuvtij stuorra ávov gå sámegiella le almmusam ja adnuj váldeduvvam girkkulasj aktijvuodan Divtasvuonan. Ållo le dáj mañemus jagij dáhpáduvvam, valla ájn gávnnu juojddá majna máhttep barggat. Sáme girkkoráde dåjmadahka Ájnnasamos ássje man birra giehtoduváj girkkoráde tjåhkanimen Divtasvuonan, lij gatjálvis gånnå Sáme girkkoráde dåjmadahka galggá liehket boahtteájggáj, gå le Oslon guhkev læhkám. Åvddåla gå ráde sajijt åhtsågoahtá le ájnas guoradallat ja tjalmostahttet makkir ållesvuodaássje ma hæhttuji gåtseduvvat. Duola dagu dárbujn dievnastimijn dajs gålmmå sáme giellaguovlojs ja aj dárbbo lahkavuodajn ájnas prossesajda ma guovdásjgasskasasj ráden li. Guládallam- ja såbadusprosjækta Nuortta-Salton Sáme girkkoráden lej aj tjåhkanibme ressurssajuohkusijn guládallam- ja såbadusprosjevtan Nuortta-Salton. Tore Johnsen subtsas Sáme girkkoráde gulldalij berustime mielajn daj åtsådallamijt majt sij lij oadtjum dán prosjevta baktu. Juska gávnnu gáddalibme muhtem sámij gaskan dán prosjæktaj, jáhkká Johnsen dát prosjækta buorev dahka. Girkkuj le barggo almodit sáme girkkohiståvråv, tjállet dav ja dåbddusin oadtjot. Hæhttu aj gárvedit adnuj sámegiellaj girkkon, sámegiella, kultuvra ja histåvrå åhpadusáv gárvedit girkko barggijda, tjalmostahttet sáme girkkodájdav jna.. Ållu maññegietjen dákkir prossessan le máhttelisvuohta almma såbadusájn... GÅHTTJU Mihttsamára ávudallamij. Drag Aktivitet ja gårobieles: Thorstein Solstrøm, Ingrid Kintel ja Inge Olsen gåhttju nuorajt, 16 jagágijt ja vuorrasappojt hávsskudalátjit ja suohtastalátjit Ájláddáj Mihttsamára. Sávvi buorre dálgev, dåjmajt ja 30-40 nuora guhti oassálassti. Mihttsamára galggi Ájlátten suohtastallat volleybállujn, paintbállujn, gilppusij, ståhkusij ja njálga biebmoj. Organisasjåvnnå “Drag Aktivitet” tjadát dáv ásadimev, ja oadtjum li biednikdårjav moattet guovlos majna dáv tjadádi. Nordlánnda fylkkasuohkan ja Frifond li rudájt juollodam. Dát ásadus gånnå e galga mahkkirak juhkusa (alkohol) gullu divna nuorajdi, ij la dåssju sáme nuorajda nav gåktu ávijsajn la tjáledum. -Divna guhti li 16 jagága ja vuorrasappo bessi oassálasstet, ja ij la ga dárbbo diededit åvddål gå boadá. Vuorddep åvdemusát nuorajt mijá bájkes, valla jus Hábmelnuora båhti de ep rája sijáv, tjajmát Inge Olsen. Ingrid Kintela, Simon Paulsena ja Thorstein Solstrøma siegen le sån ásaduskomitéan. Vierttiji aj viehkev oadtjot ietjá nuorajs guhti gulluji Drag Aktivitehttaj, vaj bessi tjadádit dáv biejvev Ájlátten. Ienemus oasse dåjmajs galggá liehket dannák Ájlát fiervvágátten, gånnå l stuor giedde. Dánna l partytællta ja dållå gånnå máhtti biebmojt basset, ja gånnå ståhki ja gilpustalli. Volleybállojalgga mij la sáddujs dagádum le dannák rahtebællán. Dajna nuora Drag Aktivitehtan dijmmá barggin, ja álu anon la. Mihttsamára aj galggi danna volleybállov spellat. Paintbállo l aj sierraláhkáj doajmma majt nuora berusti. Ásadiddjijn li ietjajnis vædtsaga ja bagádalle. Almulasj doarjjaga dahki vaj máhtti tjadádit dáv biejvev, ja danen e aktak dárbaha mákset dán oassálasstemij Ájlátten. -Ja e ga aktak dárbaha biebmojs mákset iehkedis. Dánna oattjo bårråt gallánibmáj, subtsasti Ingrid Kintel, Thorstein Solstrøm ja Inge Olsen – ja diedon doajvvu buorre dálkev dan biejve. Hávsskedabbo l. Valla jus nievres dálkijn boahtá, de la miján ietjá tjåvddusa. - Vuordatjip tjáhpa dálkev, ållo nuorajt ja hávsskes biejvev. Ájládde l sadje nuorajdi Mihttsamára, subtsasti dá gålmmå ásadiddje. Duodden Julevsáme sálmmagirjjáj, mij almoduváj jagen 2005, la vásse máno nuohttagirjje almoduvvam ja anon. Nuohttagirjen, mij Julevsáme sálmmagirjjáj gullu, li diedon sæmmi sálma gå sálmmagirjen. Jåhkåmåhke girkkotjuojadiddje Valborg Mangs Märak la gárvedam ja gehtjadam dáv nuohttagirjev mij aj galggá oasen gávnnut Vuona bielen. Anders Urheim garrasit lájttá Divtasvuona suohkanav gå ælla berustam dajs rudájs majt suohkan le oadtjum gå li sáme giellaháldadusguovlluj oassálasstám. - Dieddjim ja vuosstálasstám li sáme ássjijt, oajvvát Urheim. Sámediggeájras Anders Urheim javllá sáme ássjij vuosstálasstem le sivvan gå juolloduvvam guovtegielakrudá ælla aneduvvam. Urheim gatját jus soajttá rasisstalasj ulme li vuodon. Suohkanoajvve Kurt Allan Nilsen gal ij dájda tjuottjodagájda vuojga lijkku. Divtasvuona suohkan sáme giellaháldadusguovlluj oassálastij ådåjakmáno 1. biejve 2006 jage rájes, Nordlánda ájnna suohkanin. Duodden Divtasvuodnaj le Gájvuodna Råmsån ja vihtta suohkana Finmárkon háldadusguovlon. Oassálasstemij gulluji aj rudá stáhtas ja vælggogisvuohta sáme álmmuga dárbojt ållidit. 2006:n oattjoj Divtasvuona suohkan guokta milliåvnå kråvnå, ja duodden li gålmmå milliåvnå kråvnå juolloduvvam 2007:n. Vuostasj jage juollodimes 1,6 milliåvnå jådeduvvin 2007:aj, danen le suohkanin ålles 4,6 milliåvnå dán jage adnuj. Sáme avijssa «Ságat» le moatten artihkkalin tjállám gåktu suohkan ij buvte ja sidá rudájt adnegoahtet. «Divtasvuona suohkanin le sámebiednigijs galle, valla e åvvå avtak fálaldagáv nagá álmmugij fállat», tjállá avijssa artihkkalin ragátmáno 27. biejve. Guovvamáno 1. biejve rájes Stig Gælok bargaj sáme giellakonsulænntan háladusán. Valla sån hiejitj virgenis åvddål giesseloabe. De lij gárvedibme giellaplánajn suv bieles ålliduvvam. Dát pládna galggá liehket oassen suohkana ålleslasj plánas, ja formálalasj mierreduvvam pládna le gájbbádussan årrum jus galggá bessat guovtegielakvuohtarudájt adnet. Pládna le dal háldadusá bieles gárveduvvam, ja galggá politihkalasj giehtadallamij suohkanstivra tjåhkanimen basádismánon. - Gå hæhttuji vuorddet formálalasj mierreduvvam giellaplánav åvddål rudájt adnegåhti, de la dat muv mielas dåssju dieddjidibme gå e sidá majdik dahkat, javllá Anders Urheim, ja duoddis: - Diedon le galla le buorre ja ækto jus plána gárveduvvi, valla ij gal máhte mañedit moadda dåjmajt ma li sáme álmmugij buorren madi plánav vuorddá. Muv mielas de galgaluluj dakkir avtagærddásasj symbåvllå dagu sáme galbba suohkanhuodnahin Gásluovtan sajenis årrum juo 2006 ådåjakmánon. - Dát mij le Divtasvuonan dáhpáduvvam le muv mielas njuolgga institusjåvnålasj rasissma, gånnå politihkalasj oajválattja ja ieneplåhko diedulattjat li vuosstálasstám ja maññedam sáme åvddånahttemav Divtasvuonan, oajvvát Anders Urheim ja duoddis: - Dát moatte suorgijda guosská, valla værámus le muv mielas varresvuodasuorgen gånnå ham diehtep alvos ássje dagu boastodiagnostiserim le juo dáhpáduvvam. Jus politihkkára lidjin sihtat de lidjin sámegielak sujttára ådno juo gávnnut, juolloduvvam rudáj baktu ruhtaduvvam. Jus lidjin aktijvuodav Sámedikkijn válldám ja dilev tjielggim, de iv jáhke pládnavádnunibme lij ganugahttet ávkálasj ja dárbulasj dåjmajt. Dálasj dille vuoset e åvvånis sidá majdik dahkat Divtasvuona sáme álmmugij buorren, miejnni sámediggeájras gut imájdallá manen suohkan vuojnnunagi ij vuojga berusta daj stuorra juollodimijs stáhtas. - Jáhkáv divna ietjá suohkana dán rijkan lidjin dájt milliåvnåjt vuosstájválldet ja ávkkit buorre mielajn, javllá sån. Suohkanoajvve Kurt Allan Nilsen hilggu lájtov. - Muv mielas galgaj Anders Urheim ussjolit åvddål javllá dagu javllá, ja ihkap gæhttjalit ássjáj dåbdijdit åvdås mediaj manná. Suv bágojda iv åvvånis guorrasa, da ælla dåhkkidahtte, javllá moasjes Nilsen gut oajvvát Divtasvuona suohkan, jus ga le vehi maññunam, le buoragit jåhtuj boahtám suohkanav giellaháldadusguovlluj oassálastátjit ja rudájt adnegoadátjit. - Diedon galgalulujma guhkebuv ållim gå lip, valla moadda dåjma li jåhtåj biejaduvvam ja investerima li dagáduvvam, dán rádjáj suohkana dábálasj doajmmarudáj baktu ruhtaduvvam. Gå sáme giellapládna basádismánon formálalattjat mierreduvvá, de dá rudá vas máhtti ruopptot mávseduvvat. Åvddål jahke l vássám de jáhkáv ienemus oasse rudájs li aneduvvam, javllá suohkanoajvve. Jårggålibme: Lars Th. Kintel Lij Lufoahttaguollimin Risveran Lullelufåhtan juo 12 jagágin jagen 1961. Dat rájes nuorre l barggosadjen læhkám – nágin jage suvddem - ja merrasuorgen, valla ienemusát guollim-vantsan. Uddni le Elmar Andersen (58) dajs gallegattjajs gen iellemlájbbe le guollim. Åvddåla lij galla buorep gå dálla... Dijstagá guollimvuogijdiddje Árranin sárnnusijn oassálastij semináran 2007 dutkambiejvij aktijvuodan, rijkajgasskasasj gulldaliddjijda. Tiebmá lij guollim Divtasvuonan ja gåktu dat la rievddam maŋemus lågejagijt, duola dagu dálkádakrievddama diehti – mij lij oajvvetjalmostibme semináran. Elmar Andersen Vuollnán badjádij, ja dagu ietjá báhtja sån árrat guollimij gieseduváj. - Áhttje munji friddja åtsåj avtav turnusis, váj bessiv suv maŋen Lofoahttaj guollitjit guhtta vahko. Dalloj lidjiv 12 jagák, jagen 1961, mujttát Elmar. Dat rájes nuorre l barggosadjen læhkám. Nágin jage suvddem- ja merrasuorgen, duola dagu hurtigruvton, valla ienemusát guollimvantsan. Jagen 1985 åstij Elmar ietjas vuostasj guollimvantsav, ja jagen 1993 målsoj sån dav 28 sláhpe guhka vantsajn majt ájn adná. Dajna l vuodnaguollár Divtasvuonan ja jahkásasj oassálasste Lufoahttaguollimin. Elmar la aj Finnmárkon guollimin læhkám nágin jage. Ienemusát la aktu læhkám sjárkan. - Valla maññel gå tsåhkevigev oadtjuv nágin jage das åvddåla, de la mujna ietjes maŋen guollidahttijn, subtsas. 40 jage guollárin li sunji vaddám åtsådallamijt ja vuojnojt æládusá åvddånahttema birra: - Buorep lij åvddåla, ælla gåjt dan birra guoktáladdama, javllá Elmar Andersen. Valla ij sidá dálkádakrievddamij divna skuldov vaddet nievres dile åvdås. - Nuorre l báhkkanam. Dan diehti ij la Lufoahttaguollim sæmmi gå åvddåla. Gå mån álggiv, de lidjin moadda vantsa ja ulmutja Lufåhtan. Dálla ælla desti nav moaddása, ájnas sivvan dasi le jáddi tjoasskásap nuoren gådet, Viestaralása ja Sáttja (Senja) ålggolin. Dálla ienemusát dåssju merragáddejáddi gávnnu gåjt dal Lufåhta sisbielen, várudallá Elmar – gut ajtu vuoset ilá ållo guollim soajttá le sivvan gå muhtem guollelågo lij binnum. Dát guosská duola dagu dav sierralágásj hummárguollimav Divtasvuonan. - Stuorámus hummárguollár vuonan le huoman tjievres. Dav ássjev de lulujma muhtem láhkáj tjoavddet. Dålen, gå ulmutjijn lij ienep aktijvuohta luondojn barggin ja máhttin urudisájt gádodit, dalloj lij buorep stávttja, miejnni vuogijdiddje. Jahkásasj, stuorra silldáboahtema 80-jagijs ja ådå duhátjage sisi li vájkkudam ietjá guollelågojda vuonan. - Mån jáhkáv sildá diehti li hágajs ja dassta majt gåhttjop «gasska-sájdden» jali nuohttesájdden binnum, ja ihkap ienep merragáddejáddi li vuonajda båhtalam, javllá Elmar, gut ajtu jáhkká háhkalåhko le vat lassánime. Akta gássjelisvuohta guollimæládussaj guovlojn, le guollevuosstájvállde ma ålles jagev guolijt duosstu vádnuni. - Muhtem jábijn hæhttup Lufoahttaj jali Harstaj guolijt dålvudit. Udnásj dieselhattij de árvvedip dat ij la mávsedahtte. Danen de farra ep guolli. Ráddjidum le ham man ålov priváhta ulmutjijda máhttá vuobddet jali iesj bårråt, måjut Elmar. Seminárna maññela sujsta jæsskun jus nuorajt májnnot guollárvirggáj álgget. Vuogijdiddje snivugit ájádaláj, májnodij valla aj várrodij virggáj álgget: - Friddja ja vuogas barggo le galla, valla sjárkajn gillot ij la åvvånis mávsedahtte dálásj nuorajda. Dan diehti iv sidá májnodit guolástussaj álgget. Stuoráp vantsajn barggat le gal ietjá ássje... Jårggålibme: Idar Kintel Dålusj sáme årrombájkke Suoksavuomjávren Hábmera ja Stájgo rádjáguovlon le juo guhkev ávtas sadjen årrum. Muhtem bátsidisá vil gávnnuji, muhtem vuollegis dievástagájn vuojnnuji ájn ieme goahtesaje. Jus le dajn guovlojn vádtsemin, ja jus le vájaldiddje gåvådallemielajn ja jus le dujna ájgge ja assto ájádallat, de tjåhkkidaste dievátjij hiebalgis gierge nali dan dålusj sijda badjelij. Ihkap de degu bárudisán vuojná dåbåtjav mij degu badján dajs dålusj gábmásajijs ja bátsidisájs –lavnnjedæhkkujn ja suovajn riehpenis – ja skiejátja dievástagán. Ja ihkap de degu ilmmá unna, giehppisgáma nissunasj saljov rasstimin… Anna Petrine Karoline Pedersdatter riegádij Salhus-sijdan Fuoldán vuoratjismáno 25. biejve jagen 1883. Gå lij ájn nejtsusj, de æjgáda Hábmera bælláj jåhtin, ja sij de Suoksavuomejávrráj årrujin, gåsstå suv ieddne lij. Dalloj åroj ájn áddjás, dat giehtos biernnaskuorggá Suoksavuomjávr-Jåvvå (Jon Pedersen Rijás) Suoksavuomjávr-sijdan. Áddjás jámij gå Anna lij avtse jagák. Áddjás lij læhkám ájnas ulmutjin dan sijdan 1800-lågon, ja ådå jahketjuoden lej Anna árbbe sjaddat sæmmi ájnnasin. Dát le dal subtsas muhtem sierralágásj ulmutja birra iehtjama lahka dålutjis, nissun guhti sijvot vájaldij dáv iellemav, valla guhti huoman dåbdos ulmutjin sjattaj. Nuorra niejddan bådij Anna Skilkkáj dievnnutjit. Skilkán soames jagev åroj ja daj jagij aj Knut Hamsunijn oahpástuváj. –Buorre ulmusj lij gal, valla hálvva asidasj ja muhttijn måskisj, subtsastij Anna moadda jage maññela. Maññel gå Anna irgge Magnus tuberkolåvsås jámij, bargaj Ánná soames jagev Gásluovtan, ja dan maññela soames jagev stuorra båndorsijdan Trøndelagan, valla máhtsaj vat Hábmerij gå nuoramus oabbá Ingvarda alvot skihppáj ja dárbahij soabmásav guhti mánájt huksá ja sujtti. Ja Ingvarda mánájt huksat ja sujttit sjattaj suv barggo muhtem jagev. Suoksavuomjávren årojga Anna æddnu, Piera ja Ievar. Piera lij dal badjelasj gietjavlåge jage vuoras, ja de Annav vájnnodij Suoksavuomjávrráj jåhtet. Ja Anna jådij. Dálloj lij sån nieljelåkjagij sinna, ja dát rájes, birrusij jages 1930 ja ållu gitta gudálåklåhkuj de lij Suoksavuomjávr-sijdda suv årromsadje. Goappátja dájs suv æddnujs jámijga vuostasj doarrojagij sinna, ja dallutjis de dát subtsas ”dåbdos” aktuviesuna Suoksavuomjávr-Anna birra badján. Ihkap åvdemusát suv bargo diehti majt dagáj doarrojagij sinna. Mañenagi vierttijin moaddása dujskajs báhtarit Svierigij, mij ham lij friddja lánnda. Smilltjás rádjáguovloj tjadá oahpestin ulmutja gudi duobddágijt dåbddin báhtariddjijt rájá nuppe bælláj. Báhtariddjeoahpestiddje, ållågasj Divtasvuonas, rahtjin dajt jagijt åbbå ålov iehtjádijt viehkedit. Ja aktuviesun Anna árrat dán bargguj oassálastij. Subtsas Anna birra oahpestiddjen le subtsas muhtem nissuna birra guhti guojmmealmatjijt viehkedij vájku lij várálasj ja låsså rahtjamus allasis. Man galles Suoksavuomjávre baktu báhtarin rájá nuppe bælláj, ep diede, valla moaddása viehkev oadtjun. Anna guládaláj telefåvnå baktu rádjáoahpestiddjij Divtasvuonan, valla ittjij goassak rádnájda giehto majdik ja ittjij ga vuojga giehto ietjas dagoj birra maññela ga. Ittjij ga goassak oattjo makkirak bálkáv jalik ánssidusáv Vuona oajválattjajs dan bargo åvdås majt lij dahkam dáj gássjelis doarrojagij sinna. Doaroj maññela sjattaj Anna dakkir ulmutjin gen birra ulmutja tjåhkanin ja symbåvllån ráfálasj ja buorre biejvijda Suoksavuomjávren sidjij gudi mañenagi lidjin hyhtojt åttjudam dan tjáppa birrusin dåppen dan vuomen. Moadda buorre ja hávsskes mujto li báhtsám dán væhttsás ja viehkedahkes aktuviesuna maññáj. Ánná lijkkuj ulmutjijda, viehkedij rádnájt ja oassálastij sosiálalasj dåjmajda. Návti de aktuviesuna ja luonndoiehttse Ánná jage gållin. Valla mañenagi de Suoksavuomjávre-sijdda bæjsttuj. Dåhpe miesskagådij ja dæhkko liságuváj, ja mañenagi ij lim dåppe årodahtte. Båttåtjav åroj muhtem skieján, valla ij lim ga dát hiebalgis årudahka ulmutjijda. Ánná ájgge Suoksavuomjávren lij dal gietje rájen. Mañemus jagijt åroj Anna muhtem hyhton Rota ráddnásijdan. Dáj jagij guhttalåklågon de media Annas berustij åbbå ålov. , ja mannin suv guossen – ja journalista alvaduvvin dan avtagærddásasj ja vájmulasj kujnas, guhti ietjas vuorrasvuoda jagijn oattjoj ållo berustimev ja huvsov. Anna Pedersen Suoksavuomejávres lej gávtselåkgudá jage vuoras gå jámij jagen 1969. Sån feraj muhtem biejve tjavtjan ragátmáno låhpan dan jage. Anna hávddáduváj Vuohpe girkkogárddáj. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta/gåvå: Maria Mikkelsen - Máná soapptsu dánna skåvlåvvádtset, ja skåvlå dagi debájkke ávdan sjaddá, javlláAstrid Johnsen.(Arkivfoto Muskenelever 2008) Ælla nuoges diedoJa æjgáda vuorbástuvvin dajna gåsuohkanstivrra ittjij hiejttemij guorrasa.- Muv mielas ep diede jus juohkka oahppijnla buorep dille Ájluovtan, ælla mijánnuoges diedo dan birra, javllá Jan IvarJakobsen, gut suohkanstivrratjåhkanimenoajvvadij Måske skåvlåv bissot.Suv mielas lej gássjelis ássje, ja sån dádjatmanen muhtema ettjin sujna guorrasa.- Dáv ássjev lip ålles jagev árvustallamdan diehti gå skåvlån li nav gallegasjoahppe. Dádjadav iehtjádij argumentajt,le hálvva gássjelisvuohta gå oahppe eklássabirrusav oattjo. Valla iesj gåjtmierrediv gæhttjalit skåvlåv bisodit, javlláJakobsen. Li rahtjam - Dát la dábálasj prosæssa juohkusin, jaåvddånammadusá mærrádus le agevgasskabåddåsasj. Gullunagi le sidot dahkatnav buorev gå máhttelis skåvlåv bisodittjat,javllá Sæter, gut loabet galggi dahkat majtnahki åhpadiddjijt gávnatjit. máhtudagájn. Jus i, de skåvllå hiejteduvvámærrádusá baktu, javlla Jan Ivar Jakob-sen.Åvddåla li læhkám gássjelisvuodaåhpadiddjijt Måsskåj gávnnat. Dálvenskåvllå vargga hiejteduváj jur dan diehtigå ællim åhpadiddje. Dalloj hæhttujgaguokta pensjonista, Mikal Urheim ja WillyÅmo, skåvllåjage gæhtjáj åhpadit. ÆjgátAstrid Johnsen ij huoman måråda.- Ållu jasska lav. Jáhkáv skåvllå l dánnatjaktjaj, javlla Astrid Johnsen. Vuojnov rievdajBáhkojådediddje, Anders Sæter, guorrasijSeljenesa ja Mathiesena oajvvadussajåvddånammadusán, valla suohkanstivransån farra Jakobsena oajvvadusájnguorrasij.Manen la vuojnov rievddam? , ja gájka Dárbahi åhpadiddjijtDanen gå suohkanstivrra mærrádusán li ajgájbbádusá. Måske skåvllå bissu - jusgávnnu åhpadiddje máhtudagájn. Dállaalmoduvvi guokta rabás virgge skåvlån.- Sávadahtte åhtsi åhpadiddje buorre Vájmulasjdájddavuosádus - «Muv vájmmo» le vuosádus mij tsahkkat jaarvusmahttá muv, javllá Katarina Rimpi ietjas dájddavuosádusá birra. Mánnodagá rabáj Katarina Rimpi ietjasvuosádusáv «Muv vájmmo» Árranadávvervuorkkán.Rimpi l sáme dájddár ja duodjárÅlloluovtas, Jåhkåmåhken Svierigabielen.Sån buoremusát lijkku muorraj ja tjårvijbarggat, valla málli aj akryllajn jaakvarellajn.- Dá bargo li munji vaddámsjivnnjedimávov ja sieloráfev. Sámekultuvrajn ja tuvsánjahkásasj árbbedábijvuodon, luonndovirkkáj vattá praktihkalasjdåjmav ja hámev, dát le ihkeva suohtas!Javllá Rimpi ietjas dájda birra.Árranin subtsastij gåktu dájdajnbarggagådij.- Mån lav agev giedaj barggam. Valla gå Låhkiv farra matematihkav ja realfágajtskåvlån, ja maKenagi aj sivilingeniørrajlåhkågåhtiv. Valla dat ij lim riekta munji,jåhtiv sijddaj ja låhkågåhtiv tjoarvve- jatekstijllalinjáv Sámij ÅhpadusguovdátjinJåhkåmåhken. Danna mån dádjadiv duojijnsihtiv barggat, javllá Katarina Rimpi, guttjaktjaj dájddaåhpadussaj álggá. Katarina Rimpi le aj juojgge, ja le dájtbiejvijt CD:ajn barggamin. Árranin juojgajdajda gudi lidjin rahpamussaj boahtám.- Juohkka bále gå ådå sadjáj boadávjuojgav áhko vuggesang, dat jaskadahttámuv. Dájddavuosádus le Árranin bårggemáno Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Røyne KyllingstadJårggålibme: Divte Media AS Merrasámij lunna Divtasvuonan Oarjálattja lij buolvas buolvvaj berustam misjåvnåv ja humanitær viehkev, ij dåssju Afrikan ja Kinan. Valla aj duola dagu hæjos sámij gaskan Divtasvuonan. Álgij komitéajn vuododum Kvinnelig Misjonsarbeiderijs jagen 1906. Komitea guládaláj Oappájn Olivia Uglandajn Fjæres (Terje Vigena sijddabájkke). Olivia lij dalloj Diakonissa Dujskan. Jagen 1908 nuortas manáj, ”Jubmela sidoda milta”, gåk iesj moalgedij. Sån lij Divtasvuonan desik ållij 70 jage jagen 1935. Jagen 1948 almodij girjev suv vásádusáj birra Divtasvuonas: ”Gånnå hærrá gárvet bálggáv”. Dát le episstala vuodon. j jj j sijddaj váldátjit, vierttiji ham biebmojt adnet juohkka biejve manon.” Giesen 1924 oadtju Olivia ja suv misjåvnnå- ja varresvuodastasjåvnnå Ájlátten, guossev Olivia åvdep oajves Dujskan, ieddnes Eva. Manon guovlon guossidi sámijt Oarjjevuonan: ”De bajás manájma buorástahtátjit vuoras áhkátjav majt vuostatjin goahtesaljon lijma iejvvim. Danna ettjin gávnnu viessodávvera, dåssju ráffe tjiegan. Ælla dujna bievde?, gatjádij iedne Eva. Ælla, iv dárbaha, oattjoj vásstádussan, båråv vuollen iehtjádij lunna. Ieddne Eva lij ålles hárjjánam siesstet ja gielldet, valla alvaduváj gå vuojnij man binnáv ulmusj ienni dárbaj.” Tjavtjan 1921 rahpin Olivia ja suv viehkke ådå tuberkolosesijdav misjåvnnåstasjåvnån. Skihpasij, sijdadis mánáj ja barggij lidjin birrusin 22 ulmutja. ”Gå ij lim máhttelis mielkev ja ednambarggobuvda nav stuorra årromsadjáj oasstet, hæhttujma ietja sjattadit ienemus oasev. Vierttijma fámoj sjattadit dav ednamav mij ij lim juo sjattadum.” – navti viessomævto lidjin dålen, lándav miehtáj. vuolus goarriji vantsajda giesset ja dálvet vuodtjan ja muohtan. Divna majt sijddaj ájggu doalvvot vierttiji rámbuvdas vihtta tijma máhttse suhkat rabás vantsajn. Jus le stoarmmo, de e sijda vuollelin máhte gáddáj mannat. De vierttiji gávav suhkat. Binná le ráses dåbij birra, ja aktan giesseguohtomednamij váren máhttin avtav jali guokta gusá biebmadit, ja aj nágin sávtsa ja gájtsa. Ja de le guolle nuoren, ja riek buorre buolládahka soahkevuovdes goahteguoran. Valla tjuottjes barggo le gå galggi sijddaj buktet jali sijdas doalvvot. Vuoj gå stoarmmo ganugahttá sijddamanov rámbuvdas, ja vierttiji biebmov bårråt majt li oasstám ienemus åsij smáv sijdajs vuonav sisi. Sierraláhkáj dan diehti gå smáv ednambarggo buoreduváj ja almulasj bagádallamfálaldagá diehti. Duodden buorep vuobddemmáhttelisvuoda guoles. Ja buorep almulasj varresvuohtafálaldahka. Åvddånibme vibáj gitta 1950-jagijda. Valla uddni ienemus oasse dájs årromsajijs li ávttasa, jali dåssju akta jali guokta vuorrasa dåppe årru. Goade ja kája ajtu ájmon aneduvvi, valla dálla loahpesadjen nuorap buolvvaj. Ihkap galggap ávon liehket gå dá, ja moadda smáv sijda tsáhkedis Vuonan, dåssju jábmi? Suohkan ållesvuohtan buoragit rijbat, sierraláhkáj semænntafabrihka diehti Gásluovtan, Europa ådåájggásamos. Valla jus ålggorijkak æjgádij ja ”doarjodiddjij” tjalmij tjadá gæhttjap, gudi li ådåájggásasj økonoma, de le fabrihkka aj sieldes rabddabielen. Mujttádav Nato-offisera gudi rabddabielleduottev oadtjun, gå vierttijin dievnastit dakkir rabddaguovlon gå Kolsås Oslo guoran... j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge StrandskogJårggålibme: Divte Media ASBálldalahkkoj Bálldalahkkoj fylkkagoaden ådåstuhttem le buktám mærrádusáv fylkkadikken gånnå Sáme nammadus le hiejteduvvam, ja sáme ássjij politihkalasj åvdåsvásstádus le sirdeduvam fylkkarádáj. Fylkkasuohkan le guokta aktisasjbarggosjiehtadusá Sámedikkijn sjiehtadam, nubbe Trøndelága fylkaj ja Hedmárko fylkkasuohkanijn sáme ássjij bargo birra oarjjelsáme aktisasjbarggosjiehtadus mij guosská ålles Nordlánda fylkkaj. Divtasvuona suohkana oassálasstem sámegiela háldadimguovlluj le buktám, adjáj fylkkasuohkanij le biejadum gájbbádusá sámelága giellanjuolgadusáj hárráj. Fylkkasuohkan oadtju guovtegielakvuoda doarjjagav Sámedikkes. - Barggo fylkkasuohkana gájbbádusáj sámelága giellanjuolgadusáj hárráj le jådon, miejnni Heidi. Fylkkasuohkana dokumenta ja plána ma sámegiellaj galggi gávnnut, sån álu julevsámegiellaj jårggål. Tjoahkkájgæsos fylkkaplánas le læhkám ájnas dahkamus, sæmmi le válggatjálos majt fylkkasuohkan le buvtadam. Dát julevsámegiellaj gávnnu ja le duola dagu sáddidum divna gådijda Divtasvuonan. Duodden aj oassálasstá dábálasj ássjegiehtadallamin. - Mån giehtadaláv åhtsåmusájt giellastipendajda ja dårjajt giellaarvusmahttem dåjmajda, subtsas sån. Per-Inge Finnesenin le viek gåbdes barggobælldo. - Muv oajvvedahkamus le jådedit ja giehtadallat gájkka mij sáme ássjijt guosská fylkkasuohkanin. Danna le aj oatsodibme aktisasjbarggosjiehtadusás Sámedikkijn ja sáme instiusjåvnåj ja organisasjåvnåj. Mujna le aj álu ássjes ássjáj. Fylkkasuohkanin ájggop mijá politihkka galggá nasjonálalasj politihkav tjuovvot, javllá Per-Inge. Rádevadde le aj tjielgas mij le ”vuodo” juohkka dåjman. - Fylkkasuohkan galggá dilev láhtjet vaj sáme oassálasste bessi bargov buoremus láhkáj tjadádit. Dát guosská sihke institusjåvnåjda, organisasjåvnåjda ja ájnegis sábmáj. Heidi Andersen ja Per-Inge Finnesen goappátja soapptsoba bargon fylkkagoaden ja viessádin fylkkaoajvvestádan Bådådjon. Valla lin álu ”sijdan” Divtasvuonan, viek álu... Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Idar Kintel/Divte Media AS j Guovtes dájs libá åvdep suohkanoajvveHábmera suohkanin ja udnásj STH rádeprosjæktajådediddje Jan Folke Sandnes jaåvddåskåvllååhpadiddje Sismeramánájgárden, Helga Eliassen. Goappátjalibá Sagvassdalen bajássjaddam, mij ájgijtjadá le sáme kultuvrraj tjanádum.- Manen oassálasstebihtte dán åhpadussajja majt dássta oadtjobihtte?- Munji lij riek buorre máhttelisvuohtadahkat juojddá mij lij miellagiddis. Le ajnav lahka, besav permisjåvnåv bargosåhtsåt ja guhkás mannat tjåhkanimijda jasæmmi båttå oattjov ienep oahppotjuokka.Muv mielas le geldulasj bájkálasjhiståvråjn ja ittjiv máhte dávmáhttelisvuodav masset, javllá Helga Eli j ja iehtjádijda Åhpadusá ájggomus le álggon årrotjoarkke åhpadusájda sáme gatjálvisáj duondán humanistalasj ja sebrudakdiedalasjfágajn, ja le tiemáhtalattjat gålmmå åsijdajuogedum. Vuostasj tjåhkanimen lijsosiálalasj organiserim, ekonomija jaårromguovlo. Nuppát oasseriektágássjelisvuodajt ja iemeálmmu-kássjijt åvdedij. Manemus tjåhkanimen lijtiebmá etnisitehtta, identitehtta ja åssko. - Oadtjop ham gåbdep ållesvuoda-dádjadusáv ja vuojnnep gåktu vidjura lijtjanádum nubbe nubbáj. Ienep dádjadusávbájkálasj birrusis. Jáhkáv ávkken le munji, javllá Eliassen.Jan Folke Sandnes barggá divna gålmmåNuortta-Sállto suohkanij åvdås suv bargotjadá STH ráden.- Muv mielas le ájnas vuojnno bargogáktuj. Smávvasebrudakvuorodime tjadáli suohkana ådå sjiehtadusájtfylkkasuohkanijn tjállám. Duoddenberustav kultuvrrahiståvrås ja Sagvassdállele histåvrålattjat læhkám oassen nanossáme kultuvras. Guhkev lev mielos læhkámgávnatjit bájkkenamájt, daj namáj sisanovja dajda tjieggnodit. Namájn li sáme mátto,valla li dárojduhtedum, javllá Sandnes.Ja juska le bajássjaddam sihke kultuvrajnja histåvråjn mij le sámevuohtaj tjanádum,de le gæhttjalam tjielggidusáv gávnnatmoatte ássjáj.- Vuojnnep dilijt vijddásap vuojnon dákkiråhpadusá tjadá. Vuostasj tjåhkanimenájádalliv dát lij gájkguoskavasjsebrudakmáhtudahka mij galgaj vuodonjuohkka suohkana virgálattjan, miejnnisån.- Luluj buorep jus gássjelisvuodajt riektájbirra mannela kursan lidjin buktet, gå ienepduogásjdiedov lip oadtjum. RKK Ofoten le åhpadusá teknihkalasjtjadádimev dåjmadam. Idar Sørensen ledudálasj tjadádimijn.- Ålov barggap ienep fálaldagájtdåjmadittjat guovlon, vaj ulmutja máhttiåhpadusáv bájkálattjat joarkket. Dajnabarggap aktan allaskåvlåj javllá sån. Åhpadusá mannela dåssju gallegattjaeksámav ájggu válldet. Árabut dá tjavtjasubtsastij vuostasjamanuenssa BjørnBjerkli sávvin gålmmålåges eksábmajtjáledin. Valla sjaddin dåssju 12.- Ájnnasamos le gå oassálasste ienep die-dov li oadtjum, ja ajtu kurssaduodastusávoadtju, javllá Sørensen. j j j j j Dutke Bjørg Evjen ja Måske åvdep rektor Mikal Urheim åvddånbuvtijga julevsáme kultuvrav studentajda. Urheim sárnoj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Divte Media j «Gå báhtariddje Oarjjevuodnajjåvsådi, de li dagu duonanájmon ja ijaktak danna sijáv jåvså» Imálasj le gå aj fámilja smáv mánájvádtsegåhti. Topografalasj dilij milta lejáhkedahtte báhtaribme Svierigijmáhttelis sjaddá Låvsåj baktu”... sáme doajmma. – Dat diedon geografijasja årudagájs mierreduváj. Sámerádjálåvså tjanádin ”væráldij” mij juo lijdanna ja máhttin ávkástallat værmádagásmajt juo lij siján goappátja bielen rájás.Dat le jáhkedahtte akta oajvvesivájs gånav buoragit manáj, miejnni professor. Ájluovtan Gestapoj Narvijkan javlaj jusulmutja ájggun Divtasvuonas báhtarit, dedibddit sijáv! Jus ájggun ietjasav oajttet,de lij dat sijá ássje! subtsas OddmundAndersen. Tjåhkanibme Árranin hiejteduváj Leif-Erik Michaelsena NRK-filmajnrádjálåvsåj birra Divtasvuonan jages1980. Michaelsen lij iesj danna. Sånsubtsastij filmmaprosjevta duogátjabirra, ja vuosádusá mannela oattjojstuorra gijtov moattet guovlos datnjunnjusjbargo diehti mij dallojdagáduváj. Filman subtsastij moattesrádjálåvsåjs dåjma birra doaro sinna, javuosstálassti dajt guoddalimijt ma sijávuossti båhtin doaro mannela. Ajlegendaralasj Kolbjørn Varmannságájdahteduvvá TV-dokumentaran. j j j Divtasvuonas manájbáhtariddjejåhtulahka Svierigij divnasisnep vuonajs; Slabávuonas,Spællávuonas, Rudnávuonas jaOarjjevuonas. Duodden lijlassejåhtulahka Hábmeris Måsskåj. Jajåhtulagá Divtasvuonas lidjin rieklåssåda. Ij lim gal nav vuojga guhkásvuonas rijkarádjáj, valla rájás Rádjálåvså binná rámpov oadtjun doaromannela, ja Divtasvuona-låvså lidjin ålluvuolemusán mieren. Vuonapolitioajválattjajs Svieriginguoddaluvvin báhtariddjijt guodinvárijda rádjáguovlojn, gånnå moattessijás dasi jábmin. Duodden guoddaluvvinsij lidjin báhtariddjijs biktasijt ja ietjágálvojt suoládam. – Lájtto mij doaromannela tjuovoj vierttij gal dåbddutrejvadissan muohtuj, gå iesj ja ietjasfámilljajn stuorra vádán moadda jageviessun, miejnni Jens-Ivar Nergård. Gáldo subtsasti tyska ettjin nagá jalidåssju muhtem mærráj nahkin váksjuditbáhtariddjejåhtulagáv Divtasvuonan,sierraláhkáj vuostasj oasen doarrojagijs.Okkupanta dádjadin luonndo, topografijaja man guhkás lij sajij gaskan guovlon lijnav sælldá vaj vargga ålgodin jåhtulagávrájá badjel. - Sij aj rádjin fuovav birrusin 100ålmmåj gæhttjalittjat máhttelisbáhtariddjelájdojt Divtasvuonan –Oarjjevuonan, Rudnávuonan jaSpællávuonan. Dán ekspedisjåvnåndoarroålmmå guollduj boahttujin, jamoattes vargga hekkav láhppin dálke ja j j jj Vájsáluoktaj,gånnåsámedåjmadagánlij dåbåsj lijvargga 4 mijla. JaduosstostasjåvnnåjSuorván lij 8mijla! Manenagityskadádjadatjájin davvijddásasj jamanenagilassánimjåhtulagáv rájábadjelDivtasvuonas.Diedádusánjavllamános jagen1944 tjuodtju”svenska-jåhtulahka le ålovlassánam,sierraláhkáj j j j j j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS / Kárášjoga ja Porsánggu gielda jaGuovdageainnu suohkan ja dánna li 11lista. Dánna li 3565 jienstuslåhkujtjáledum ja sij galggi aktse ájrrasaSámediggáj válljit. Davveguovllu válgabiire/ Nordre valgkrets:Davvisiidda ja Muosát gielda,Fálesnuori, Hammerfesta, Álttá,Áknoluovtta, Láhpi, Skiervvá, Návuonaja Ráissa suohkana Romsa fylkan jadánna li 9 lista. I denne valgkretsen er1972 registrert i manntallet. Skal velge 6mandater til Sametinget. Dánna li 1972jienstuslåhkuj tjáledum ja sij galggiguhtta ájrrasa Sámediggáj válljit. j Gáiseguovllu válgabiire/ Gáisi valgkrets:Gáivuona, Omasvuona, Ivgu, Gálssa,Romssa, Báhccavuona, Málatvuomi,Beardu, Leangáviika, Birggi, Doaskku,Ránáidsullo ja Ráisavuona suohkana jadánna li 7 lista. Dássta galggi gudásdiggáj. j Viestarmera válggabijrra/ Viesttarrmeara válgabiire/ Vesthavet valgkrets le mijá válggabijrra:Divrráid, Siellaga, Loabága, Rivttaga,Skániid, Ivvárstáðiid, Harstad, Bjarkøy,Giehtavuona, Ánddasullo, Ikšnᚚi,Bieváid, Suortta, Válafierdda, Voagaj,Vestvågøy, Flakstad, Moskenes, Værøy,Røst, Lodegiid, Dielddanuori, Evenᚚi, j j Narvik, Bálága, Divtasvuona, Hápmera,Stájgo, Oarjjelij Foalda, Bådådjo,Fuosko, Sálátvuome, Oarjelij Bájddára,Bájddára ja Meløy suohkana.Viestarmera válggabijran li guhttadåhkkidum lista dán jahkásasjsámediggeválggaj: VuonaBarggijbelludahka,Åvddånimbelludahka, Vuona SámijRijkkasiebrre, Sáme Álmmuklihtto,Sjaddo ja Guovdásjbelludahka. Dánviehka vijdes válggabijren li 1395tjáledum jienastuslåhkuj. Sijás li gávtsesStájgo suohkanis, 24 Hábmera suohkanisja 262 Divtasvuonas, tjoahkkáj 294Nuortta-Sáltos. Divtasvuodna le datsuohkan válggabijren gånnå li ienemusájienastuslåhkuj tjáledum, åvddål Skániid(174) ja stáda Narvik (148) ja Bodø(113). Ij besa válggabiejve jienastitsuohkanijn gånnå li binnep gå 30jienastuslåhkuj tjáledum. Dat merkaj sijHábmeris ja Stájgos gudi ájgguSámediggeválgan jienastit, hæhttujiåvddågiehtaj jienastit. Viestarmeras Åarjel-Saepmie veeljemegievlie/Sørsamisk valgkrets:Nordlánda fylka suohkana Ruovada jaRaavta rájes oarjás, Davvi-Trøndelag jaLulli-Trøndelag fylka ja Surnadal,Rindal ja Sunndal suohkana Møre- jaRomsdal fylkan ja Engerdal, Rendalen,Os, Tolga, Tynset ja Folldal suohkanaHedmark fylkan. Dánna li 878jienastiddje jienastuslåhkuj tjáledum, jasij galggi gålmmå ájrrasa Sámediggájjienastit. Lulli-Norgga válgabiire/Sør-Norge valgkretsSuohkana Oarjjelij-Vuona fylkajn –ietján gå då ma li badjelin nammadumma oarjjelsáme válggabijrráj gulluji. Dánválggabijran li 1849 jienastiddjetjáledum ja sij galggi niellja ájrrasaSámediggáj válljit. Tjoahkkáj li 54 dåhkkidum listaSámediggeválggaj 2009. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media, Idar Kintel máhtudagájn ja máhtukvuodajn ja sávvapbessap bievde birra tjåhkkåhitsjiehtadallamijda. Tjállep gålmmåparagráfa majt sávvap ja jáhkkeppresidænnta Egil Olli bæssá åvdedit jusbágov oadtju. Gå mij oassálasstep dátvuoset Vuonarijkka álggoálmmugijduodalattjat barggá, javllá Gintal. Væráltvijddásasj gatjálvis dárbaj væráltvijddásasj tjoavddusijtDálkádaknjunnjusjtjåhkanimen tjåhkanimoadda værálda oajvemus njunnjutjijs.- Dát le politihkalasj ássje alla dásen.Gåktu jáhká mij ájnegisá unna Nuortta-Sálton máhttep dåbddåt miján levájkkudimfábmo?- Dálkádakluojttemij vierttip ållesværáldin viessot. Dálkádakrievddamamijáv jåksi vájku gånnå lip. Ájnas leluojttemijt binnedit ja vahágijt binneditgå dá sjaddi båhtusijt oadtjotjuohkkahattjajda. Dálkádakrievddama liduola dagu ienep dálkev ja stuorratemperatuvrrasvahkastimijt buktám. Jusvuojnnep duola dagu merragierragav.Jagen 2050 le nuorre Divtasvuonan jamijá guovlojn badjánam moaddasentimehterij ja dav vierttiji dálásjnávsstetsiegge ájádallat.Gintal mielas le ájnas sáme ja látte aktanvierttiji barggat dálkádaktjoavddusijtgávnatjit.- Vierttip dálkádakluojttemijt binnedit jabarggatvuolledálkádakluojttemsebrudagá vuosstibarggat ja bæjválasj iellemij tjoavddusijtsadjáj oadtjot ma sieradusáv dahki.Duola dagu binnebuv bijlajn vuodjet jafarra syhkaldit.- Ij dat ienebut stádaulmutjijt guoska,dánna Nuortta-Sálton le guhkásaktisasjfievroj gaskan.- Riekta le dat. Valla máhttelis le siesstetoasstemijn duola dagu ekologalasjbiebmojt oasstet. Divtasvuonanluonndoruhtadibme vilá le nanos.Ulmutja bierriji diedulattjat dajnajoarkket. Joarkket sarvva- jarievsakbivdujn, luosav ja dábmugavbivddet ja muorjjit. Dá li dåjma ma livuohkasa birrasij. Biergov Brasilasoasstet ij buorev tjuovo. Dannarássjovuomev buolljot tjuolasti vaj buvegalggi guohtomsajev oadtjot ja dat ájn Lasedum åvdåsvásstádus ja berustibme positivalattjat vájkkut- Gåktu le industrialiserigijn sámeguovlojn, e gus sáme aj galga oasevdassta oadtjot?- Dat le gatjálvis bisodime ja suodjalimebirra. Muv mielas adno le ájnnasabbo,gåktu luondov ávkádallat váni davbiejsstemis. Miján li stuorra hásstalusámij guosská ruodná energiav. Fossilfámos biegga- ja tjáhtjefábmuj. Ájnas leálggoálmmugij duobddága aneduvvi,valla duola dagu bieggamillopárkkaællosujtov vájkkut. Álldo miessijn lesierraláhkáj dássta vájkkuduvvá. Dánmanen båhti tjuovvovasj infrastruktuvrradagu rahte ja fábmoledniga. Dákkirindustriåvddånahttem ij agevdálkádakluojttemijt binneda, valla sjaddádåssju rievddam. Buorep lij jus stáhttaåstij ruodná fábmo sertifikáhtajt ja dajtbálkestij. Navti ruodná sertifikáhtamáhtti vierre tjoavddusa liehket, javllávájmmelis birásrádediddje. avta bále adnet. Mån jáhkáv le máhttelisoadtjot divna bieggamillopárkajt, vallade vierttiji álggoálmmuga ja addneprosessan oassálasstet ja guovlojt gávnatgånnå ij luondov ja judosiellemavbiejste. Buorre dille juohkkahattjajda lemáhttelis, valla dat guosská vidnudagájtja dåjmadiddjijt, miejnni Gintal. Suvmielas le imálasj gå vuona Statkraft ijåvvå vieleda svieriga sámijt, ja navtinievrep etihkav tjadádi gå Vuonan.- Majt ájádalá dån sijddabájke birra gåle stuorstádan værálda oajvemuspolitihkkárij?- Ájádaláv Divtasvuodna le riek tjáppabájkke oavdos luondujn ja geldulasjsebrudagájn guokta kultuvraj. Mån levnanosit guovlluj tjanádam ja miján lehyhtto Oarjjevuonan gånnå lev nav álugå máhttelis. Muv mielas le ájnas barggatvaj árbbedábálasjálggoálmmukmáhtudahka vuodo sjaddáduodastimen dálkádakrievddamijt jaåvdedittjat positijvalasjhiebadahttemstrategijajt, hæjttá Jon Ájggu sjiehtadallamijda oassálasstet j Vijmak le vas máhttelis julevsámegielav alep dássen låhkåt. Tjaktjaj álgaduvvá ”Julevsámegiella 1”, Bådådjo Allaskåvlå baktu. Kurssa l næhttakurssa mij 30 oahppatjuohkkijt vaddá, ja vihpá ålles skåvllåjagev. Nehta baktu le vejulasj studentajda akta ber makkir sajes kursav tjuovvot. Duodden ásaduvvi binnemusát guokta tjåhkanime – vuostasj tjavtjan ja nubbe ådåjakmánon. - Dát la ájnas fálaldahka åhpadiddjijda ja gájkajn gen la dárbbo ja miella sámegielav alep dássen låhkåt, javllá åhpadiddje Anders Kintel allaskåvlån. Kurssa ij la gålmå jagijn tjadáduvvam. - Ælla årrum åhpadiddje. Mån lav iesj stipændiáhttavirgen barggam, ja le vádne ietjá åhpadiddjijs gudi máhtti allaskåvllådássen åhpadit, javllá Kintel. Ulmme l”Julevsámegiella 2” kursajn joarkket tjavtjan 2010. Gå oahppe li goappátjijt kursajt låhkåm le siján vuodofáhka julevsámegielan. Ja dan maŋŋela doajvvu Kintel vas ådåsit kursajn ”Julevsámegiella 1” álgget, vaj le vejulasj fært nuppát jage åhpadusájn álgget. Åhpadibme l rabás gájkajda gænna le dábálasj oahppomáhtudahka ja unnemusát sámegiella nubbegielan joarkkaskåvlås. Åhtsåmájggemierre l vijdeduvvam snjilltjamánno 1. bæjvváj, valla dá rádjáj li juo 16 åhtsåm. - Ep la hárjjánam ienep gå lågev studentajda, danen lip riek dudálattja gå li vil ienebuv, javllá Kintel Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media sijá lagámusá.- Lip riek dudálattja gå bargujn lip ållim,javlli sebrulattja gudi gájka li barggamvaj galggin ållit. GuoradallambarggoTjálle ja prosjæktavásstediddjeNajonalsiebren Nordlandan, Råmsån jaFinnmárkon, Tordis Jentoft rámmpotdav ratjástimev majt siebrre le dahkam. Báhko girjjealmmudagás Árraninprienntiduvvam ja ihkap ienep girjátjijtdåhkki prienntit. vuorrasappo li læhkám ájnasressurssaulmutja. Prosjevta baktujuohkka oassálasste le árvov oadtjumietjas máhtudagás ja åtsådallamijs, jaaktisasj åtsådallama ja fysihkalasjlabudallam le ájnas sosiálalasj oasevadnám. Gå iehtjádij máhtudagájt árvonadni ja ådåsmahtti, aktanoassálasstemijn sosiálalasj ja fysihkalasjdåjmaj juohkkahattja iellem lebuoreduvvam.- Biebbmooajvvadusá li sáme- jadárogiellaj ja gåvå galggi dementajdamujttalimev åttjudit, ruoptus dan ájggájgå dákkir biebbmo lij luondulasj oasseárggabiejves, javllá siebre tjálle jaskihppijsujttár Dragstunan, PernilleKrogh Storøy. Girjásj le dåssjugålmmålåkvihtta girjátjijdaprienntiduvvam.- Manen ij ienep?- Ejma riekta diede gåktu galgaj sjaddatja de lij ham miján riekknima majtvierttijma tjuovvot, javllá siebrenjunnjusj Inga Karlsen, guhti miedet Duv biebbmo le duv hælssoSiebrre árrat åhtsåmusáv buvtij jadættodin prosjækta galgaj liehketduostodim ja diehtobarggo.- Juohkusin le buorreaktisasjbarggomáhtukvuohta, jadádjadav le guhkes barggo læhkám,sáhkadit ulmutjij bájken, skuolkadit,oasestit ja diedádusáv tjállet, javlláJentoft.Ja siebrre bájke årrojt rámmpu gudi linav moattes tjoahkkáj boahtám ja gudi ligæhttjaliddjen læhkám.- Bårrusa li aktisasjvuodav jaságastallamijt åvdedam bievde birraálldarij doarrás, ja dát le berustahttámienebujt gå dåssju mijáv siebre aktsesebrulattja. Ja bájkálattja li gæhttjaliddjelæhkám ja gájkka li hekkav bierggim,måjut Inga Karlsen. - Siebrre le stuorra jaájnas bargov dahkam.Iv le gullam muodugasjbargo birra Nuortta-Vuonan, javllá sån jarámmpot álgadiddjevInga Karlsen ja ållesstivrav ja juohkusav mali ålov åvddånbuktemijnbarggam.- Prosjæktabargon lestuorra árvvo, ja gåprosjevta gållo dåssjulij 105 000 kråvnå mij ijle nav ållo, de le siebrreålov dahkam. Girjásj lediehtonævvo majna lestuorra árvvo ietjastis.Barggo le aj tjoahkkelæhkám ja aj ulmutjijtsiebre ålggolinberustallam, javllá sån. Sáme- jadárogiellajUlmme dájnaprosjevtajn le læhkámarenav ásaditlånudallamijmáhtudagás biebmo jabiebbmoárbbedábij lokalavisa Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge StrandskogJårggålibme: Divte Media AS/Idar Kintel ja bállotjiektjamdádjadus lij sæmmi buorre gå sij gudi lidjin oarjját, vuojnij báhtjaj bájkálasj hárjjidalle Ronny Nergård. 12 oajvemus åhpadum hárjjidalle lidjin Osloj háleduvvam Liverpoolas åhpatjit doajvo nuorajt almma . Hárjjidalle Liverpoolas lidjin viek tjiehpe, berustalle ja vájmmelisá ja mánáj mielajt riek giddijin. Divna hárjjidalle lidjin iennilsgielaga ja gájkka iennilsgiellaj javladuváj. Jáhkedahtte le oassálasstijn ådå báhkoboanndudahka bállotjiektjamskåvlåj mannela. Juo oanegis ájge mannela gullujin sihke daj moadda saljojs, ja Liverpoola hárjjidalle tjiektje mielajt ållu giddijin. Báhtja Ájluovtas subtsasti dádjadin vargga gájkka majt javllin. Duodden bállotjiektjamoahppamij majt máhtti sijdan Ájluovtan árkkabiejvijt hárjjidallat, oadtjun báhtja kursav iennilsgielav dádjadit ja sáhkadit. Lullevuonaga ettjin ga nav ålov nuorttavuonak hållamvuoges dádjada, ja navti lij sæmmi buorre iennilsgielav muhtemij sáhkadit. Ronny Nergård subtsas hárjjidalle tjielggasit lidjin bállotjiektjamfágalattjat huj tjiehpe. - Dásse hárjjidallamijn lij alla ja juohkka biejve lij ådå oahppo. Vuojnnet aj tjalmostahtti jæhkogisvuodav ja hávsskes hárjjidallamijt Liverpool Akademian. Tjiektje ja aj hárjjidalle lidjin dudálattja biejvij, guhka åsij bállotjiektjamhárjjidallamij. Organiserik lij systemáhtalasj ja riek buoragit gárvedum. Imálasj gå ittjij hiemsse sjatta gå nav moadda máná gudi ettjin nubbe nuppev dåbdå, galggin dåjmajda oassálasstet gånnå bagádalle/hárjjidalle bagádin amás giellaj, javllá Nergård. Åvdep kaptæjnna, tjiektje ja viehkke manager Phil Thompson guossidij skåvlåv manemus biejve. - Gå lidjiv nuorra ejma bállotjiektjamskåvlåjt jali hárjjidallijt ane, ja navti udnásj nuorajn li ienep máhttelisvuoda smidás tjiektjen sjaddat. Ja bierriji máhttelisvuodajt adnet. Valla mij agev viertti vuodon liehket le suohtastallam bállojn ja hávsskudallat tjiektjamijn, javlaj Liverpool-jáhtto. Báhtja Ájluovtas bessin aj Champions League vuojtov låggnit mav Liverpool ja John Arne Riise vuojttin Istanbulan jagen 2005. Manemus biejve divna oassálasste diplomav, bállov ja Liverpool-skirtov oadtjun. Juogeduváj aj medálja jj jj jj jj jj jj j j j vuojttijda unna stráffatjievtjastimgilppusin mij juohkka juohkusin tjadáduváj, ja akta dasi gænna lij buoremus miellaguddo/fair play. Elias Olafsen Ájluovtas medáljav vuojtij buoremus miellaguddo/fairplay ietjas juohkusin, dav sån ánssidij ja viehka suohtas lij Ájluovta báhtjajda. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Ájtedum giella Råmså Universitehtan dutke, Bruce Morén-Duolljá, ájggu julevsáme jiednabáhkogirjev nehtan almodit. – Uddni ij gávnnu ålles jasystemáhtalasj fonehtalasj girjálasj tjielgadus julevsámegielas, gånnå le tjáppa jiednagirjos ja jiena, javllá sån. juohkkahattjaj sjaddá ja sjaddá ajoassálasstet stuoráp dádjadussajmuodugasjvuodajs ja ærádisájs dajiesjgengalágásj sámegielaj birra. Galggáaj vuorkká liehket mij pedagogalasjulmijda máhttá aneduvvat ja navti juojddávbájkálasj sebrudahkaj ruoptus vaddet,miejnni sån. dutkamijn viehkedi gå sijá máhtudagájoassálassti, javllá sån. duola dagu julevsámegielav, madi vuorasbuolvva vilá li vuostasj diedediddje.- Rudá majt dá rádjáj prosjæktaj levoadtjum diedediddjijda manni ja vájllu vilánágin kråvnå ålles bargguj álgátjit. Vallagielav duodastit vihpá moadda jage, vallaájgov tjálalasj oasev dán jage tjadádit,javllá sån. j Bájkálasj sebrudahkaj ruoptus vaddetJulevsámegiela sierralágásj árvo diehtiværáldin, le ájnas duodastit ja nannit davnav ruvva ja dievalattjat gå máhttelis javlláMorén-Duolljá. Prosjækta “Mávsulasjbáhkogirjje” le vuostasj oasse lingvistajdadárbulasj diedov vaddet ådå teorijajtåvddånahtátjit.- Prosjækta ájggu aj julevsáme álmmugijbuorre viehkkenævov vaddet gielavbisodittjat ja nannitjit. Le aj morálalasjåvdåsvásstádus mijá dutkij gaskan vaddet Bruce Morén-Duolljá le seniordutketeorehtalasj lingvistihkan. Lingvistihkka leoahppa ulmutjij luondulasj giela ja ságabirra.- Uddni ållu vájllu ålles ja systemáhtalasjfonehtalasj girjálasj tjielgadusjulevsámegielas. Julevsámegielan le tjáppajiednagirjos ja jiena. Ienemus oasse dutkijsli nuorttasámegielav dutkam. Ájgovvuojnnet majt iehtjáda li tjállám, jagávnadit mij girjálasjvuodan vájllu. Mujnale buorre aktisasjbarggo Árranijn, vallaájgov aj ietjá diedediddjijt gávnnat. Dárádjáj lev tjoahkkim birrusij 35 000 bágoja moallánagá, javllá sån. Duodastibme sjaddá moadda jage vihpatBruce Morén-Duolljá milta le sámegiellaienemus ájtedum giellajuogos Europan, ja Iesj Morén-Duolljá le amerikanalasj, vallamáttoj Svierigis, Danmarkos ja Vuonas.Sån le julevsámegielav oahppamin.- Lev julevsámegielav oahppagoahtám,valla le gássjel, sierraláhkáj gå eoahpponævo jali kursa gávnnu. Jus ij laguovlon gånnå giella aneduvvá de legássjel, miedet sån.Valla giehpebuv galla sjaddá.Dáhtávuorkká majt dahká galggá akta bergut bessat ávkástallat, studenta, oahppe,åhpadiddje ja iehtjáda gudi julev-sámegielas berusti. j jj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media AS Moadda juohkusa åhpadimev oadtjot, ja da gudi ájggu jasska tjátjen sjaddat bessi dav dahkat vuodjamåhpadiddjijn. Duodden Tove Anita Mikkelsenij li Bjørn Allan Fagernes, Beate Mikkelsen Solstrøm ja Luba Jakobsen hárjjidalle. Ájggu juogosgilppusav tjadádit Mánájda li gilppusa rosijnna márfen. Dálla Vuodjamjuogos iesj ájggu gilppusijt boahtet. - Ruvva galggap æjgáttjåhkanimev tjadádit ja danna galggap åvdedit juogosgilppusa tjadádimev. Máná e vargga asta vuorddet åvddål bessi vuosedit majt máhtti, måjut Mikkelsen. Dánna sjaddá sihke bårådibme, fámilljahávsskudallam ja diedon vuojttojuogadibme. - Juohkka javllamáno tjadádip jage máná aj oadtjun gesisik vuodjamhæhtov dettajn Drag SK. Dat lij riek suohtas mánájda. Lip aj giehttum oassálasstet gilppusin Tverlándan guovvamánon. Åvddåla li buoragit rijbbam Narvijkan ja Andøyan. Gilppus rávkká ienebuv oassálasstijs, valla vuojnnet dajna soapptsu, javllá Mikkelsen. - Miján le vilá sadje ienep vuoddjijda, hasot Tove Anita Mikkelsen. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta/Gåvå: Bjørn E. StemlandJårggålibme:Idar Kintel/ Divte Media AS j jj jjj jj Moattelágásj rábo vuossti le broanssaájgeráhpo kuppelgiergij10-20/30 cm diameterin. Guovte parallella sádduhårijn kuppelgiergijs nuore lahka li gisstorábo ja rábo jårbåp hámijn guorralahkkuj. Vuorrasabmusa li ihkap bajemusán ednambajedime diehti, ja soajtti liehket birrusij 2-3000 jage vuorrasa. Arne Håkon subtsas Porsangerlahkkesuollun lij gávnnam liejkkimgistojt, ma ælla rábo, valla buvtadumsaje gånnå merrasáme livses ja uljov svállás, mårsjås ja nuorjos buvtadin. Rábo gisstohámijn Grådussan ælla gal liejkkimgisto, valla ieme rábo, valla guorras teorijaj, gånnå sáme ja norrøna viesáda gaskan lij aktisasjbarggo, ja sáme ja norrøna ihkap aktan li hávddáduvvam. Ájnas dahkamus dálla sjaddá buorre diehtotáblojt dahkat ma máhtti gæhttjijt diededit ja bagádallat. Giese ráhposeminára mannela berustibme dáj åvddåmujtoj birra lassánit, ja de le ájnas ulmutja diedov oadtju ma máhtti nannit ja tjiegnodit iejvvimav dålusj ulmutjij. Rábo Mjeldbávte vuolen Bøvika nuppe bielen, Mjeldbávte vuossti, li aj moada rábo strádduhårijn giergijs ma li danna. Uddni li savvám tjuovggis sebmulij, valla jårbbis rahpam ienemus rábujn le máhttelis vuojnnet. Le miellagiddis ájádallat moadda boandás ráhposaje li goabbák bielen Bøvikas – ja histåvrå moadda jiena tsabmi dunji gå guovlon vádtsá. Sáme lidjin gal vuostasj ulmutja gudi dási årrujin, ja ihkap dat nanos tjalmostahttem norrøna dåjmas dán guovlon ruovddeájgen ja vikingájgen le tjiehkam ahte sáme ihkap lidjin ájnnasappo gå uddni jáhkkep. Isetráhpo Hagbardsuollun, gånnå nissun biese sisi lij biejadum – sáme ráhpodáhpe – ihkap dav vuoset. Geldulasj sjaddá gullat majt arkeologa åvddånbukti giese semináran! Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta/Gåvå: Maria Mikkelsen Bargos åhpaj duolla dagu stipendajn – siján gænna lruhtavánesvuohta e nagá skåvlåjttjadádit. Ådåájggásasj oahppamvuohkeGuovtegielakvuohta ja giellasujtodibmeaj seminárran tjalmostuváj. Aktalågådallijs lij gæla Brian O’hEadhraSkottlándas, gut giehtoj ietjálágásjgiellaoahppavuoge birra majna liSkottlándan ja Walesan vuorbástuvvamDát vuohke gåhtjoduvvá Ulpan-vuohke,ja álgaduváj Israelan 50-lågon, gåoajválattja danna sihtin ulmutjijdaoahppat hebrea gielav nav ruvva gåmáhttelis. -Ulpan-vuohke ij grammatihkajt berusta. Kursan li dåssju njálmálasj hárjjidallamaja ståhkusa, ságastallama ja vehisijddabargos. Tjadáduvvá gålmmivahkkuj, 210 bále, subtsas O’hEardra. målssudibme bargos åhpadussaj galggáálkkep sjaddat, javllá Johansen.Sån ájggu vuorkkit oajvvadusájt ma seminárran åvddåjbåhtin, ja joarkketaktijvuodav julevsámenuoraj mij guosskámakkir dåjma bierritjadáduvvat.- Ájggop aj gæhttjalitdáhtábásav álgadit gájkadiedoj ma guosski sámenuorajt, dagu dalstipenda-, barggo-,åhpadus- ja barggo-máhttelisvuoda hárráj, Dudálasj fylkkamánneFylkkamánne l oadtjumåvdåsvásstádusáv julevsáme åhpadusáåvdås Vuonan, ja seminárra lij oasse danbargos. Kevin Johansen fylkkamánnenlej dudálasj.- Muv mielas le læhkám viehka buorreseminárra, nuoraj ájádusá ja berustibmele alvadahtte, javllá Johansen.- Lip oadtjum moadda oajvvadusá majtmij oajválattja máhttep dahkat váj sáme Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Divte Media AS Valla lij nav ålov muohttám ittjijvádtset dåhkki. Heikan galla lidjinráde. Gávnaj hiebalgisskáhpemuorav, ja nijbijn dasstaálkkes sabegijt vuolaj. Nijbijn ajrájgijt dagáj masi svihtjajuvsajtdæhpodij.Dáj rustigij Heika tjuojggagådijaktan bednagijn. Dálkke lij vilánievrre ja fierdda riek låssåt, vallanagáj Strindaváre badjel boahtet ja vuolus Tømmernesa vuosstij.Tømmernesváren nav binná muohtasjattaj ja fierdda nav buorre vajmáhtij sabegijt guodet ja váttsejoarkket. Mij ij lim sæmmi hávsskelij vájku iesj lij oaggán bierggim, delij boahttsubena dálkkáj soakkoj danlåsså váttsedijn váre badjel.Heika sabega moadda jage muoravuossti tjuodtjun Tømmernesváren,ja moaddása bájke ulmutjijs mujtti dajt. Valla akta lullerijkak sabegijtváldij nágin jage mannela. Ihkap viláLullerijkan gávnnuji mujtton datbáles gå Heika dálvváj boahttujHábmervárijn? j j j j j æjvvalit ja aktisattjat barggat. Dandiehti le luondulasj tjåhkanimsadjegå duola dagu sáme álmmukbiejvveávvudaláduvvá oajvvestádan.Duodden moadda sámeorganisasjåvnå dánna sajev adni. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media AS/Idar Kintel Arctic Winter Games (AWG)-nammadus Sáme valástallamlihtto le 23tjuojgge válljim Arctic Winter Games’aj 2010, mij tjadáduvvá GrandePrairie, Albertan snjuktjamáno 6. biejves 13. bæjvváj boahtte jage. Dannagávnnap Divtasvuodnanæjtsov Naima Nergårdav. Suoman. Sån alvaduváj ja ávvusij gåoattjoj diedov sån lij dajs vuorbálattjajsgudi bessi Canadaj mannat guovte mánobirán.- Mån nav ávvusiv, gahppiv ja tjelluv gådiedov oadtjuv, javllá Naima telefåvnåbaktu Svierigis.Suv stuorra åvddågåvve le Svierigatjuojgge Charlotte Kalla.- Muv stuorra sávadus le sjaddat sæmmitjiehppe gå sån. Miján le ham gájkan dat stuorra sávadus stuorámus gilpustallamijtvuojttet, javllá sån.Sån duodas tjuojggam le hálvva låssåvalástallam gånnå viertti muhttijn ietjasnággit. Iehtjádijda gudi bierrijintjuojggagoahtet javllá:- Le suohtas, ja ij máhte ganugit.Uddni sån skåvlåv vádtsá Norrbottenin,valla ájádallá joarkkettjuojggamgymnasan Jielleváren gåvuodoskåvlåjn gærggá. Duodden julevsámegiellaj, vuona- jasvenskadárogiellaj låhkå såniennilsgielav ja fránskagielav skåvlån.Mannemus gielav bæssá ávkástallat gåCanadaj manná.- Gå Canadan lidjiv guokta jage dát rájesde lidjin muhtema gudi fránskagielavsáhkadin. Åsijt gal dádjadiv.Masi ienemusát ávvudalá,gilpustallamijda jali sosiálalasj oassájbirra?- Ávvudaláv diedon gilpustallamijda,valla aj dajt nuppijt oassálasstij tjuovvotja gæhttjat gåktu da nagádi.Juogostjuojggijt tjuovvop ja oahppapsijájs. Moadda smidás tjuojggearvusmahtti, javllá sån.Duodden 23 sáme tjuojggijda galggá ajbállotjiektjamjuogos aktse tjiektjijoassálasstet. j jjj jj Svierigin 21. báleSnjuktjamánon 2010, le 21. bále ArcticWinter Games (AWG) ásaduvvá.Yellowknifean jagen 2008 oassálasstinaktse guovlo daj rijkajgasskasasjgilpustallamijn. Sáme oassálassteoassálasstin tjuojggamin ja jagen 2008 ajbállotjiektjamjuogos næjtsoj gudi sjaddinarktalasj vuojtte. Arctic Winter Gamesásaduvvá nuorajda ja tjadáduvvá færtnuppát jage. Snjuktjamánon boahtte jagetjåhkani vargga 2000 nuora guovlojs 55.gåbddågrádas nuortas. Grand-Prairie leoarjemus stáda mij le dájt gilpustallamijtásadam. j j j jj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media AS Interregprosjevtav aktan Fylkkamánnijn jajulevsáme birrasijn Svierigin.Åvddålijguovlluj le aj ájádus sierrajulevsáme giella, luonndo- jakultuvrraskåvlåv ásadit.- Lip guhkásåhpadimev Kárásjåhkåj ållesjagev fállam oahppáj gænna lejulevsámegiella vuostasjgiellan. Ållubuoragit le mannam. Ja iehtjáda li ajgatjádam guhkásåhpadimev julev-sámegiellaj, duola dagu ulmutjaBådåddjon, javllá Gælok. Åhpadiddje vádnuniSámegielaåhpadiddje skåvlån galggi oasevåhpadimájgestis adnetoahpponævvobuvtadibmáj. De le hásstalusådå åhpadiddjijt oadtjot ma máhtti oasevskåvlå sáme-åhpadimes válldet.Divtasvuona suohkanin le stuorra dárbboåvddålijguovlluj ådå åhpadiddjijt virggájbiedjat sámegielajn fáhkasuorgen.Suohkan le giela doajmmaplánanåhpadusloahpádusájt loabedam suohkanijvirgálattjajda gudi ájggu giellaåhpadusávválldet, duodden li NordlándaFylkkamánnen åhpadusloahpádusá dánulmmáj.- Le stuorra hásstalus nuorajtåhpadiddjevirggáj oadtjot. Gæhttjalipåttjudit sijáv gejna le máhtudahka, valladivna máhttelisvuodaj ma udnásj nuorajdagávnnuji de le stuorra hásstalus. Sávvapdille buorrán tjavtja rájes. oahppijda ietjá sajijs lándan. Valla dárbahiienep rudá guhkesájggásasj åvdedibmáj.Guhkesájggásasj ulmme le Ájluovtaskåvlåv stuoves resurssaskåvllån dahkatjulevsámegielan vuodoskåvlån stuovesjuollodimij doajmmaj ja åvddånahttemij. Bargo organiserimSkåvlån le prosjæktajuogos jåhtujbiejaduvvam. Giellaåhpadiddjelåhkåmájgge binneduvvá 20 prosentas 50prosentajda. Ájggomus le guokta ja guoktaåhpadiddje galggaba aktan barggat, ja navtiprosjevta várnnahisvuodav binnedip ja sijgalggi gasskasattjat goabbák guojmmasisnanos bielijt ávkkit.- Lip vihtta åhpadiddje gudi galggapresurssaskåvlåjn barggat, javllá Gælok. Jajur dan diehti gå diehti gånnå skuovvadæddá, le ájnas jur sij dajna barggi ja eietjá ålggolahá, miejnni sån.- Moattes Divtasvuona ålggolis li rinngumja javllam sij máhtti jårggålit, valla muvmielas ulmme skåvlåjn resurssan gáhtu jusiehtjáda bargov galggi válldet, javlláGælok. – De da máhtti Sámedikkijnguládallat ja ietja rudájt dåppet åhtsåt. Duogásj - Ájluovta skåvlån le stuorra fágalasjmáhtudahka julevsámegielan ja luondulasjle åhpadiddje barggi oahpponævojåvddånahttemijn, javllá prosjækta-jådediddje Gælok. Aktan nielljavirggeguojmij galggá sån dán jage buorepgåvåv vidjurijs oadtjot. Fálli guhkásåhpadimevDepartemænnta Åhpadusdirektoráhtabaktu le plánav åvddånahttámguhkásåhpadibmáj. Dán plánan Ájluovtaskåvllå oajvvaduvvá åhpadimsaddjenguhkásåhpadimes julevsáme oahppijdamoatten sajen lándan. Resurssaskåvlådahkamusá duodden oahpponævojjårggålibmáj ja åvddånahttemij jaguhkásåhpadibmáj sjaddi tiebmábargo,doarjjot ietjá skåvlåjt gatjálvisáj maguosski julevsámegielan åhpadibmáj jarádijt vaddet ja bagádallat æjgádijt gudiietja e sámegielav buvte valla ajtu ájggumánájt sámegiela åhpadussaj biedjat.Resurssa sjaddá sihke sijddabarggo-viehkke vuostasjgiellaoahppijda ja fállatåhpadusáv/lågådallamijt sáme dilij birraVuona vuodoskåvlåjda ma ælla sámeskåvlå. Åvdeduvvá aj aktisasjbarggo Oahpponævvobuvtadibme ja guhkásåhpadibmeUlmme prosjevtan le åvddånahttetÁjluovta skåvlåv resurssaskåvllån. Aktavájkkudimnævojs le oahppon-ævvobuvtadibme ja guhkásåhpadibmejulevsámegielan. Jårggålit, åvddånahttet jahiebadahttet girjev juohkka fáhkaj juohkkajahkedássáj le akta ulmijs, juogu girjjenjali digitála hámen.Guhkesájggásasj ulmme le resurssaskåvllågalggá åvdåsvásstádusáv adnetguossidimes ja guhkásåhpadimes Resurssaskåvllåskåvlån le læhkám j - Lanjá resurssaskåvllåj vádnuni. Valla dátle pilotprosjevta lágásj, de vierttip duovdáv gæhttjalit ja dåhkkidit. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media AS Aktisasjbarggoguojme Sihke julevsámegiellaj ja dárogiellaj j j j Sebradahtte giellaarena Web-tv julevsáme nuorajda. Jus ållåsit ruhtaduvvá de ihkap jåhtuj boahtá tjavtja rájes 2009. Web-tv for lulesamiske ungdommer. Med fullfinansiering vil det blir aktuelt fra høsten 2009. bájkálasj dilev vuollegasj giellafálaldagájn nuoraj ietjas premissaj milta ja gånnå giellapolitija e gávnnu. Tv-media mielanækto válljiduváj, dan diehti gå moadda julevsáme buorebut sámegielav njálmálattjat bukti ienni gå tjálalattjat. - Mijá mihtto le sebradahttem giellaarena, gånnå gæhttjalip nav sebradahttet nav ålos gå ber vejulasj, ienni gå rahtjat duolla grammatihkav. Gå ælla vuojga moadda addne de sjaddá hásstalus ásadit dåssju addneoassálasstemijn. Dan diehti ájggop buvtedit muodugattjav YouTuba ja bájkálasj-tv gaskan, gånnå da gudi ájggu bessi vædtsagijt luojkkat ietjas filmajt dagátjit ma sijddabælláj almoduvvi. subtsastittjat nubbe nubbáj videoa ja jiena baktu, ja arvusmahttet aktijvalasj giellaanov, tjuodtju prosjæktatjielggidusán. TV-sáddaga galggi julevsámegiellaj buvteduvvat, valla galggá dárogiellaj tæksta liehket vaj da gudi e buvte sámástit bessi gielav oahppat. Jus ulmutja gudi ságájdahteduvvi dárusti, de suv sámegiellaj dubbiji, ja vat tevstav dárogiellaj tjálli nav gåktu Sáme ådåssáddagijn TV:an dahki. - Dá nuora li 20 jagij álgon ja ienemus nuorajt ja sávvap dá ásadi juojddáv mij stuoves sjaddá ja mij máhttá joarkeduvvat nuorap buolvas jus ietja soajttá sihti karrierajn joarkket. Ájnas faktåvrrå vaj rudájt juollodip le jus dát le tjadádahtte, ja dav de mij miejnnip, hæjttá Finnesen. Fylkka tjállá duola dagu ahte doajmma máhttá arenajt ásadit sáme nuorajda sámástihttjat. Prosjæktajådediddje Lars Theodor Kintel ij ájgo vuojga javllat åvddål vásstádus Sámedikkes boahtá, ietján gå dættot gijttevasj le fylkkasuohkana dårja åvdås. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Divte Media AS duola dagu JackBerntsena ja sámeartistaj mannela.- Iv mån dav ájádalá,valla vuojnáv hárppomanná mujsta ja muv musihkas Jackaj jada ietjá njunnjutjijda. Lerijkaguovlloperspektijvva ålos majt dagávja ájgov dahkat, ja diedon guosská ållonuorttavuonak ja sáme identitehtav,julevsáme identitehtav. Lej viek stuorraávvo munji bessat Jackav sjålleditlávvodagá. Ittjiv åvvå juorrula gå RolfSteffensen muv rinnguj gatjádittjat jusájgguv oassálasstet.Javllaj 2007 almodij Lars Andreassenhiståvrå vuostasj CD:av ådåájggásasjmusihkajn julevsámegiellaj, “Bálges”. Akta lávllagijs le “Merra-sábmelasj”, Mari Boinestjáledum.- Juska moadda artista lioassálasstám muv musihkalasjåvddånahttemij, de le gåjt MariBoine muv ájnnasamosbagádalle læhkám, sierraláhkájmij guosská sáme oassáj. Jamujna le sávadus akti suv siegensienan tjuodtjot. Dat lij gal stu-orre liehket, hæjttá Lars Andre-assen. jj jj j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Sámij álmmukbiejvveguovvamáno 6. biejvvemierreduváj Sámekonferánsasjagen 1992 ja ávvudaláduvájvuostasj bále jagen 1993. Dat leaktisasj biejvve gájkka sámijdaVuonan, Svierigin, Suoman jaRuossjan. Biejvve mujttádahttávuostasj sáme tjåhkalvisávjagen 1917. SlávggálåpptimStuorradikke ålgusjbielen jagen2004 diededij biejvve lij almulasjslávggábiejvven sjaddam. j j Divtasvuona ASVO Gåhtjoj ráddnámánájgárdev. Árran Mánnágardde gåhtjoj Ájluovta mánájgárdev guossáj ja gulldaliddjij mielav giddijin lávllagijn. Vuojnnetdálásj nuorra sáme árrat oahppi gåktu mediaværáldav giehtadallat!INVITERTE NABOBARNEHAGEN. Árran Mánnágardde/barnehage hadde invitert Drag barnehage på besøk og de sjarmerte publikum med sinsangfremføring. Det kan synes som at unge samer i dag lærer tidlig å hanskes med mediaverden! Sij aj bivddin Árran julevsámeguovdásjGuovvamáno 6. biejve lij Árranin valjesprográmma sihke stuorábujda jaunnebujda. Guokta filma vuoseduvvin,gånnå moadda ulmutjij iejvvijma baktuoahpásmuvájma sáme sebrudahkajOarjjevuonan ja Måsken 1970-jagijn.Nubbe filmma lij nuppát væráltdoarolåvssåjåhtulagá birra gånnå ájnasrádjálåvså Måskes subtsastin ietjasvásádusájs. Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media 8 jahkásasj j Sagfjordbájkkenammadus Aktan Árranijn gåhttjun SagfjordBájkkenammadus Sáme bæjvvájSismerraj åvdep lávvodagá.Hávsskudallamijn dålå birra, gåjkkeboahttsubiergujn, gáhkkobassemijn jasjuohpamijn sjattaj hávsskes ålggobiejvveoassálasstijda. Gånnå li boahttsu? MathiasBergli stågaj sån lij boatsoj gåællim almma boahttsu.HVOR ER REINSDYRA? Sáme dájddár Keviselie (Hans Ragnar Mathisen) åhpaj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenGåvå: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS j tjadádam ja dat vuosedij nanos berustimev. - Ájggop bájkálasj - ja sijddabiebmov stiellit. Kaféagálvo ja mállása. Uddni rahpambiejve le bidos mállásin. Turisstaájgge vuorddá j Ienep bargge Árrana direktørra, Filip Mikkelsen ådå fálaldagájn viek ávvudallá. - Dát gal buorre sjaddá. Gå álgijma guovdátjav jådedit de lijma binnep virgálattja ja uddni lip moattes, ja navti gal le dárbbo kaféaj. Sávav oadtjop moadda guollemállása menyan, soajttá spekesildáv ja ietjá njálga guolev, måjut, Vuolledirektørra Kitty Aira le aj viek dudálasj. - Dát le viek buorre. Dálla boahtep varás káffaj ja máhttep lunsjav ja mállásav dánna oasstet. Bårråp aj ålggon gåjt akti vahkkuj ja de la máhttelis njálga mállásav dánna oasstet. Dát buorre sjaddá, javllá sån. Pedersen aj turisstaájgev vuorddá, ja vuojnná máhttelisvuodav turistajt giesen dievnastit, ja åvddålijguovlluj ihkap ájn akta barggosadje sjaddá. - Muv steviellja Kevin Olaisen (22) le åhpadum koahkka ja muv álgon viehket, javllá Pedersen. Iesj li sujna åtsådallama tsieggim- ja snihkkumsuorges, valla sujna le agev sávadus læhkám koahkkan barggat. Ja arvusmahttemav le vuorrasap sámijs oadtjum. - Mån lev bájke vuorrasap ulmutjijt ja biergguj, ja le árvusmahtedum sáme ja nuortta-vuona biebbmo. Berustav ålleslasj åvdedimes biebmos, mij galggá njálggen vuojnnut ja diedon njálggen májsstet, måjudallá sån. Juojddáv gal le oasestam, ja jáhkká sån viertti ådå vædtsagijt manenagi oasstet. Suv plánajn le aj catering-oasse. - Árran le juo åvddålijguovlluj dinngum, ja vuosstájválldep aj catering dinngumijt iehtjádijs guovdátja ålgusjbieles, javllá Pedersen. Sån le aj sáhkadam ietjá aktøraj, duola dagu hotellajn Sisnuoren. - Munji vuojnnet le navti gå ienep fálaldagá gávnnu, infrastruktuvrra lågnån. Miján le máhttelisvuohta buorre biebmojt oasstet, ja navti sávvap ulmutja árbbedábálasj biebmov ájggu bårråt, hæjttá ådå viddnudakæjgát Ájluovtan. j jj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta/gåvå: Maria Mikkelsen Guhka árbbedáhpe Bájkálasj ja boahtá bájkátjis Lucky NærosetHedemárkon, gånnå lij rahtjam javuorbástuvvam sebrudagáv bisodit. ásadit, danen le ájnas ahte Måskesebrudahka bisoduvvá, javllá DSJ. kámmpa Bjørvijka ja Rudnávuona gass-kan: boados lej 5-5 gå kámmpa någåj, jaHellmocuppa vuojtte vierttij danenstráffagilppusa tjadá mierreduvvat. Målaåvdån lidjin Bjørvijka ålmmå tjiehpemusá,ja vuojttin dan láhkáj jagásj finálav.Nissunfinállan vuojtij Sisgietje 2-1Tjieloabme/Davvegietje vuosstij. - Måsske l gássjelis dilen gå laoajvvaduvvam skåvlåv hiejttet.Hellmocuppa dárbaj Måskev, ejma limnahkat nav vuogas cuppav ietjá sajen GeldulasjValla bállotjiektjam le gal ájnnasamos.Kámpa tjadáduvvin bierjjedagá jalávvodagá, ja lávvodak iehkeda lej muddofinálajt tjiektjat. Ålmåjfinálla lij geldulasj jj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media/Lars Th. Kintel vajáldahtedum j Romána dáttja sámijt iebdedi, aj oasestiddje gudi gåvviduvvi ”garravávmulattjan ja viehka stuorrásin”. Ednamriektárijdo nuorttan aj ihti. Theodor Mügge iesj tjielggij muhtem ságájdahttemin avijssaj New York Tribune sån lij Tråmsån vuojnnám dokumentajt dassta mij galggá liehket manemus dikkes, duobmos ja tjuovvovasj hekkadahttem muhtem sámes. Dát lij dáhpáduvvam akta buolvva åvddål sån lij guossen dåppe, subtsastij Mügge. Guoddalus lij noajdástallam, ja amerika stuorra avijssaj subtsas Mügge manen guoddaluvvam sábme noajdástaláj dánska oasestiddjij: Mån sijáv vasjodav, ja diváj vasjodav, gå dij lihpit muv lándav válldám! Romána konflikta hæjttá aj navti jut ”sámeiset” Afraja duobbmiduvvá jábmemij noajdástallama åvdås bahágurik sundes ja boaldeduvvá dålå nanna Tråmså tårjan. Valla åvdås duobbmo ålliduvvá, tjuorvvu Afraja álmmugij tårjan: -Ehpit la dij rievvára gájka, gudi lihpit suoládam mijás majt åmastijma? Ehpit gus dij mijáv vasjoda? Ehpit gus mijáv bilggeda ja doalvoda? Romána låhpan ietjá oajválattja ássjev válldi, sunndi stráffuduvvá ja muhtem lágásj rievtesfertukvuohta vuojttá manemussaj. giellaj ja ruvvaláhkáj sjattaj rijkajgasskasasj buorre vuobdde girjje. Sierraláhkáj USA:an båhtin moadda ådå prienntidusá namájn . Juo jagen 1865 lidjin boahtám 7 prienntima márnáni – ja muhtem girjálasjvuodadåbdde javlaj ”Afraja” lij akta buoremus girjijs ietjas buolvan. Mannela le girjje vat ådåsit prienntidum USA:an, manemusát jagen 2005. Jagen 2007 biejaduváj digitaliseridum versjåvnnå Googlej – gånnå máhtá låhkåt. Dan vuodon le prienntim jages 1865. Vuostasj amerikána prienntim jages 1854 máksá badjel 1000 kråvnå antikvariáhtajn. Aj girjjetjálle sijddalándan vuollebajelttjála , iehtjádijn li namá dagu ja . Moaddása dájs li vehi rievddaduvvam ja hiebaduvvam nuorap låhkkijda. Sæmmi Svierigin dáhpáduváj. Danna bådij vuostasj prienntim juo jagen 1856 madi divráp pienntim aktan tjuorggasij bådij jagen 1884. Valla Vuonan ij la ”Afraja” goassak ålgus vattedum … Tjielggidus soajttá liehket girje oajvveulmme tjielggasit lej ládat rasismav sámij vuosstij mav Mügge lij ájttsam ietjas manon Nuortta-Vuonan. Dát soajttá ittjij hieba oajválattjajda jali almmudusájda ájggegávdan lij guovdátjin. Moaddása sijás gudi lidjin åvdemusán dán nasjonalrijdon vuonarijka iesjdåbdo diehti lidjin sæmmi båttå sámij dárojduhttema doarjodiddje. Soajttá ettjin gierda romána garra lájddamav dáttja guottojs sámij gáktuj? j j j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta/gåvå: Bjørn Stemland Jårggålibme: Divte Media AS Mikkelsen Sámedikkes. - Le ájnas ahtedát barggo álggá nav árrat gå máhttelis,juo vuodoskåvlån. Vierttip dal bargovjåhtuj biedjat ja konkretiserit dåjmajt,stipendaj jali ietjá dåjmaj baktu. Tjåhkanimen lidjin åvdåstiddje Nordlánda Sáme kultsadje låsså lavnnjimis svarkestin. De áludålutjis giehttun, ja máná gatjádahkestjuovvun.Arne Håkon Thomassen, guhti barggáarkeologan Sámedikken, subtsas báhkofinngirkko boahtá bágos giergge – ja ledárojduhteduvvam girkkon dárogiellaj.Manepnamma Finnstein, majtSkramstadan gávnnap, máhttá navtisæmmi miejnnit, namálattjat sámesiejddesadje. Vat moadda namá sæmmiluonndobåhtusij! Dánna le hyhtovtsieggim, ja subtsas gå sån nágin jagedássta åvddåla dievá birra galgaj vedjavdahkat, de oattjoj arkeologajt guovlovguoradalátjit, ja sij gávnnin moaddabátsidisá gámájs.Sáme årrujin Marhaug-gæddáj 1600-1700 jagijn gå lij niedajáhke, nievresælloguohtomguovlo ja gå stálpe rájkestinJåhkåmåhke guovlojn. Jus galggin dálvijtjadá bierggit de vierttijin jåhttåt, jamoattes dási årrujin. Sij jårbbå gámájttsieggijin sisnep tsiekkadusájn, biesijn jasoahkerissijn sisnemusán ja lavnjijnålgolt. Biesse ja risse galggin divtugin adnet váj tjáhtje ittjij tsiekkadussaj jåvsåvaj mårnåj. Slihtura dagu sávtsa, gusá janágin boahttsu lidjin dábálattja.Sáme aj lidjin tjiehpes bivdde. Dålusjherredsmiehttseoajvve Jan. A Laxaatsieggij moadda diehtogalbaGábmádieván. Akta galbajs diededt 37dajs 57 vuotjedum biernajs Fuoldán1700-jagij manemus oasen sámijsvuotjeduvvin.Vuollelin – nuorttabielen Allmennik-jávres, gávnajma bátsidisájt stuorragámás gassko sáddjimbældon.Dáttja Marhaugaj årrujin birrusij 1840,ja de lidjin sáme gáhtum – jali lidjindábálasj sijddalahán årrum aktan ietjáálmmugijn. jj Bátsadisá moattet gámásArne Marhaug mijáv Gamhågenijdoalvoj várddasijn Almenning-jávrráj,Marhaugjávrráj – jali Nordfold-jávrráj. j j skåvlås, Árranis, KnutHamsun joarkkaskåvlås,Bådådjo Allaskåvlås, Sámedikkesja Divtasvuona suohkanis. Bajeduvvinoajvvadusá gåktu åhpadiddjevánesvuodavtjoavddet, dagu dal stipendadårjajtnannidit, ja julevsámegiellaåhpadusáv alepdássen juohkka jage tjadádit.Mikkelsen la dudálasj bargo åvddånimijn.- Tjåhkanimen gulájma oassálasstijdárbojt, ja gájkajn lij positivalasj miella.Fylkkamánne oattjoj åvdåsvásstádusávoajvvadusáv buktet prosjæktajuohkusadoajmmaj ja stuorrudahka hárráj. Tæksta/Gåvvå:Maria Mikkelsen 1. Bájkálasj kulturfámo. Sofia Jannokij duodden Lars Andreassen ja Johannes Formanowski tjuojajga maŋŋe idjaj. Sálto sámesiebre 30 jage ávvudime aktijvuodan jagen 2009 ásaduváj konseærtta sáme artistajn Sofia Jannok aktan juohkusijn Hábmera Hotellan åvdep lávvodagá. Tjåhkanimlågo milta, svenska artista guossidibme guovlon buoragit vuosstájváldeduváj. Birrusij 180-190 mávsán guosse oadtjun gullat gå Jannok åvddånbuvtij målsudahkes prográmmav duon dán musihkkasjáŋŋarin, juojgas tjielgga vokálajda, jazz ja Abba tjuojalvisá. Sofia Jannok le ienemusát Svierigin dåbdos gånnå le Sámi Grand Prix’av guokti vuojttám. Ietjas adná ådåájggásasj sáme artisstan guhti moadda musihkkasjáŋŋarijt lávllu. Duodden bájkálasj fámo oassálasstin vaj iehket suksessa sjattaj. Johannes Formanowski ja Lars Magne Andreassen tjuojadin maŋŋe idjaj. - Lip riek dudálattja iehkedijn ja mijá mielas le buorre gå bájkálasj kulturfámo bessi ietjas åvdedit. Buorre gå sámevuohta sjaddá ienep vuojnnusin ja sadjihin aj dajda gudi ælla sáme. Ájggop ávvudallamav javllamánon aj ávvudallat, javllá NSR’a njunnjusj, Miriam Paulsen. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media málestit, jus lij boahttsubierggo jali guolle de lij áhtje barggo jur vuossjat. De gåjt máhtáv oahppijt åhpadit gåktu boahttsubiergov málestit, tjajmmá sån. Buorre mahtudahka Åmon ja Urheiman li valjes máhtudagá ja åhpadus bargguj. Goappátja libá åvdep rektora Måske skåvlån ja libá stuoráp ja unnep oahppijt åhpadam ienep gå 80 jage tjoahkkáj. Buorre máhtudahka le gal ajtu sunnun.- Ælla goassak náv skåvllidum åhpadiddje Måske skåvlån læhkám, tjajmmá Urheim vájmulattjat, ja vuoset suv virggeguojmme Willy Åmo le lektor lasseåhpadusájn, sån le iesj adjunnkta duoddeåhpadusájn ja nubbe virggeguojmen Kristin Lindbachan le aj universitehtaåhpadus. Åvdep rektora mielas le ájnas ietjas ådåsmahttet. - Vierttip ietjama ådåsmahttet, ja dát lesierraláhkáj ájnas åhpadiddjijda, miejnni sån. - Dádjadam riekta dahkiv gå åhpadiddjen sjaddin. Vilá lågåv ja lev dutkambargov joarkkám ja iv goassak gerga. Ulmme le ham mánájt åhpadit. Vierttip ådåsmahttet ja hiebadahttet dan ájggáj ja birrasij gånnå lip, javllá Urheim. Headhuntiduváj Åmo headhuntiduváj suohkanoajves iesj ja ittjij åvvånis virggáj åtså. - Dutkambargoj dálla bargav. Valla suttalussjiv oahppijt, javllá sån. Galggásebrudakfágan ja luonndofágan åhpadit. - Luonndofáhka le galla munji lagámus. Sihke álmmukskåvlå ja alep åhpadusá baktu lev oahppam humanistalasj oasse le vuodo divna åhpadibmáj. Biologalasj oasse oahppamprosessav ásat, javllá sån. Iesj le merrasábme Gásluovtas ja suv dutkambargo baktu guoradaláj jur tjielggimåhpadusáv. - Juohkkahattjan le ietjas tjielgadus.Juohkkahasj vuojnná ássjijt ietjas diles. Dálla rievddat ådå árggabiejvijda jåhtelisvantsajn Måsskåj gássjelisvuohtan vuojne. - Vierttijiv oajven ”rádjat” ja gæhttjalitdádjadit gåktu skåvllå le uddni. Vierttijiv aj diehtet jus oahppe muv vuosstájválldin. Buorre oahppobirás ja soapptsom le ájnas vuodo oahppamij. Ájnas lij munji diehtet oahppe muv dánna sihtin adnet, javllá sån. Vuorrasap ålmmåguoktá virgge dáv skåvllåjagev vihpá gåjt dal ájn, valla Urheim ihkap guhkebuv joarkká. - Ihkap boahtte skåvllåjage joarkáv,måjudallá sån. Åmo ij ållu diede. - Mij vijdábut dáhpáduvvá iehtjáda mierredi. Valla akta le visses; oahppá iesj nav guhkev gå åhpat, låhpat sån. jj j j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media AS Rádjebálges buoreduvvá Gåvvå/foto: Arctic Wilderness Experience hálidij vádtset, javllá Eriksen. Ådå låhko kártas aj boahtá. Tjalmostahttem sáme namájs j j Kártta ja diehtomateriálla Produktåvddånahttemin ájggu barggat åvddånbuktemijn sáme namáj sisanos. - Ájggop dajna vijdábut barggat. Sáme namá ålov subtsastij gåktu duobddágin le ja luondov danna ja aj gåktu buolvaj tjadá li duobddágijt ávkkidam. Svieriga bielen vuorrasap sáme sierraláhkáj berustin dát riekta galggá sjaddat, javllá Eriksen Ja sihke Vuonaga ja ålggorijkaga ådå vuojnov oadtju gåbdep ja stuoráp muossádimijn, miejnni Eriksen. Ruhtadibme Aktisasjbarggo moadda oassálasstij - Ajggop aktisasjbargov Nord-Salten Turlagajn oassen sjaddat sijá vádtsemprográmas giesen 2009. Guovvamánon mij ájggop aktisasjbargov álgadit æládusiellemijn rájá goappátjij bielijn, vaj mannoæládusbuvtaga bálkká guoran dagáduvvi, javllá Eriksen. stuorra máhttelisvuohta mannoæládussaj. Dánna luonndo ja kultuvrra giehtalahkkoj vádtsi. -Ájggop aj Vuodnabat sijdajn ságastallat rádjebálggáv vijdedittjat, aktan Nordkalottlájdojn mij Vuodnabadás Vájsáluoktaj manná. Aktisasj dåjmadagájn ja jådedimjuohkusijn da guokta ráddnásuohkana Jiellevárre ja Divtasvuodna li sihkarasstám aktisasj vuodov. Duola dagu libá goappátja suohkanoajve oasse jådedimjuohkusis. Tjoahkken produktbuvtadimoasse le 2,2 milijåvnåjda merustallam. 50 % dássta le juo Interreg’as juollodum, ja sihke Divtasvuona suohkan, Narvik Energi ja Vattenfall AB li læhkám ruhtadiddje. Svieriga bielen le merustallam birrusin guokta milijåvnå. - Lip ávon gå dialogav galggap adnet æládusoassálasstij rájá goappátjij bielijs, hæjttá Eriksen. Kártta, giehtagirrje ja video li oase vuosedallamis rádjebálggás. Dálla æládusoassálasste bivdeduvvi bargguj buvtagijt åvddånahttet tjanádum rádjebálggáj. Kart, håndbok og video vil være med å markedsføre grenseleden. Nå inviteres næringsaktørene med i arbeidet med å utvikle nye produkter tilknyttet Grenseleden. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media AS varresvuodajn barggi. Visjåvnnå åvddånahtátjit buorre psyhkalasj varresvuodasuodjalusáv sáme álmmugij Vuonan Vuostasj biejvve lij dåssju sáme álmmuga vuosstij tjalmostahtedum. Prosjæktajådediddje SANKS’an, Tone Finnesen åvddånbuvtij oanegattjat SANKS’a birra, mij le sáme nasjonálalasj máhtudakguovdásj. SANKS’an le nasjonálalasj åvdåsvásstádus oassálastátjit åvddånahttemij avtaárvvusasj fálaldahkaj psyhkalasj varresvuodasuodjalussaj sáme álmmugij Vuonan. - Lev riek dudálasj gå nav moattes tjåhkanin, mij vuoset sábme jerudaláduvvá varresvuodabarggijs ma ájggu ienep máhtudagáv ja dádjadusáv oadtjot sáme varresvuodabargguj, javlaj sån. Divtasvuonan le SANKS kåntåvråv jagev adnám ja Finnesen vuoset SANKS’an li positijvalasj åtsådallama bargos. - Mij vuojnnep dárbov sihke ållessjattugijda, mánájda ja nuorajda. Riek ájnas le mij gávnnup birrasin ja dárbbo le diedojt, åhpadimev ja bagádallamav vaddet dajda gudi dájna ájnas bargujn barggi. Álu le gåktu pasiænnta terapeutav iejvvi mij le ájnnasamos, miejnni Finnesen. Sån le riek dudálasj gå nav moattes li fáhkabiejvijda boahtám, ij dåssju dajs gålmmå Nuortta-Sállto suohkanijs, valla aj ietjás suohkanijs ja ásadusájs fylkan. Varresvuodadåjmadahka viertti ietjas miellaguottov sámij gáktuj rievddadit Psykologtjiehppe Akutteaman SANKSAN, Snefrid Møllersen gatjádij “Dárbahi gus sáme ietjálágásj giehtadallamav sijá psyhkalasj vájvij gáktuj”, ja vásstedij tjielggasit e dárbaha. - Sáme e sierralágásj giehtadallamav dárbaha, valla varresvuodadåjmadahka viertti oahppat sámijt iejvvit ja sidjij avtaárvvusasj giehtadallamfálaldagáv vaddet, miejnni sån. Lågådallamin dættodij gájka lip oasse mijá kultuvras ja iejvvimin pasienta ja terapeuta gaskan le ájnas makkir miellaguoddo terapeuta vuoset. Jus giehtadallam galggá vuorbástuvvat viertti liehket aktisasj semalasjvuohta ja dádjadus gássjelisvuoda birra ja semalasjvuohta ulme birra. - Terapeuta vierttij sosiálalasj dássáj boahtet gånnå pasiænnta le. Álu le nav gå ieneplåhkuj gullu de jáhkkep ulmutja unneplågoduogátjin aj ájádalli ja dahki sæmmi láhkáj gå ieneplåhkokultuvran, valla nav gal ij le, javlaj sån. Grethe Dunfjeld, guhti le pedagoga Mánáj- ja nuorajpsykiatralasj poliklinkan SANKS’an, vuosedij makkir hásstalusájt terapeutajn li gå sáme klientajn iejvvi. Kjell Andersen, psykiatralasj skihppijsujttár Akkutteaman SANKS’an vuosedij åtsådallamijda buoredamprosessajn alvos psyhkalasj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Ájluovta nuorajskåvlåtjaktjavádtsem 09 lijÁjláttes Måsskåj/Smájlláj. Ienemus oasseoahppijs ja åhpadiddjijsvádtsemij oassálasstin. Æjvvalijma skåvlån dábálasj ájggáj, jamanájma Ájláddáj lågenanavtan.Váttsijma Besta-gærggáj gånnå anijvuostasj ganugasstemav. Lijma devássám rádásamos oasev vádtsemisdan biejve. Vádtsem de váren jårkij.Gutta tijma mannela vijmak gávnajmahiebalgis sajev gånnå idjadit. Jávrenamma ij diehttu, valla sadje lijSæjmmatjåhkå vuollelin. Dannalåvdagådijt tsieggijma ja biebmojtriejddima. Lijma vuorbálattja dálkijn,biejvve bájtij. Miján lij tjáppavárdudahka várijn, máhtijma vuojnnetduola dagu Hatten, Lofåhtav, Stájgov,Hamarøyskaftet ja Státtatjåhkåv. Riekhávsskudalájma dan iehkeda, dålåjn jatjiehkádallamijn.Manep ideda loavddagijt vuosajdatsåkkåjma ja vádtsemav jårkijma.Goarrijma dievájt ja bávtijt, jabivástuvvama mannela tjátje dagi,várráj jåvsådijma (birrusin 500mnuore badjela). Guhkev svarkestijmaåvddål vádtsájma vuolus rádes várev.Sieldes man rádes lij vuolus, ihkap lijlåsemus oasse vádtsemis. Muhtemaunnán vaháguhteduvvin. Gå ålluvuolus bådijma vijmak tjátjevgávnajma ja oattjojma båhtålijtdievddet. Smájles Måsskåj jårkijma.Guhka biejve mannela juohkkahasjMåsskåj jåvsådij. Besajma skåvlåvluojkkat båråtjit, sjoavodittjat ja dannaliehket. Ådijma låvdagådijn skåvlåålgusjbielen. Oaddájma árrat daniehkeda, gå galgajma árrat bajásmanep ideda. Badjánijma, båråjma,gárvedijma ja de kádjaj manájma.Galgajma Musken Laks ásadusájtgæhttjat. Boarre majt guossidijmaguoddá namáv Bårjås. Danna bargginulmutja, ja bálkká lij riek buorrestudentajda gudi dasi båhtin. Gå lijmaboarrev gæhttjam, de besajmaguollebiebmadam ásadusájt gehtjadit.Besajma guolijt biebmadit, vuoj manmoadda guole lidjin juohkkaásadusán.Gå gáddáj bådijma de manájmagehtjatjit biednagoadev danna.Besajma gullat subttsasijt dalloj gå lijinternáhtta danna. Paul Gælok(åhpadiddje Ájluovta nuorajskåvlån)subtsastij dallutjis gå sån lij oahppe, jainternáhtan åroj. Subtsastij subttsasijtMåske skåvlå birra aj. Gå gergajma demanájma vuossajt ja loavddagijttsåkkåtjit, ja jåhtelisvantsajn davásMåske kájas manájma. jj j jj Dåhku galggap. Måsskåj.Dit skal vi. Musken.Gåvvå/Foto:Finn-Kåre Andorsen. jj j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenGåvå: Åsa LindstrandJårggålibme: ja hábbmijiddje ja iehtjáda gudi viehkedinskierrov buvtadit. Duodden oattjojprosjækta ekonomalasj dårjav duoppet-dáppet.- Åtsåjma vuostak rudájt ålles buvtadibmájvalla ejma oattjo ja de mierredijma ajtugæhttjalit, moaddása li viehkedam jamusihkkára ja aj buvtadiddje li mávso dagi barggam. Manenagi muhtem sponsorrudáoattjojma, tjielde máksin vehi jamanemussaj unneplågogiellarudájt jakultuvrrarudájt oattjojma. Biehtsemáno 18.biejve 2007 gárveduváj ”Buoremus ájgge”ja dav ávvudalájma konsertajn Ájttemusean Jåhkåmåhken. lávllagin.- Munnun le aktijvuohta julevsámebirrasijn vuona bielen, ep la ham mij navmoattes ja dåbddåp guhtik guojmáma,javllá Mandy.Dálla libá ådå skierrov buvtadahttjám, dábále ållessjattuk buolvvaj.- Ájggun skierrov boahtte tjaktjaj almodit.Båhtin galla Divtasvuodnaj mánnálávllagijja ådå skierrojn. Viehkke j j Lávllaga ja gáritjisáTevsta li luondojs ja iellijs bájneduvvamja li aktij biejaduvvam gáritjisájda vájmáná giehpebut gielav lulu oahppat.Svierigin skierro viehkkenævvon aneduvváskåvlåjn.Mandy le aktan Katarina Rimpijn moaddakonserta ásadum, valla æbá la ájnDivtasvuonan manádam.- Akti ájgenis lij miján muhtem aktijvuohtaDivtasvuona suohkanijn, valla ittjij dasstamige sjatta. Iv ållu diede manen. Vallabåhtin galla jus gåhtjoduvvin, javlláMandy. Gånnå dáv CD:av oasstet máhttá?- Guhti sihtá skierrov oasstet máhttámannat næhttabájkkájwww.buoremus.com jali njuolgga mujnaguládallat telefåvnån +46 70 63 71294javllá Mandy. Skierro máksá SEK 140 jaduodden suvddem SEK 40.- Buvtadijma tuvsán skierro ja buoragit lijåhtåm valla ajtu li munnun ájn vilbáhtsám, válde beri aktijvuodav, hasotMandy Senger. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Vuosstebielle Hamsunij Hamsunbiejvij aktijvuodan vuosedij Liddno sáme ælla riekta nav gåktu Hamsun gåvvit. ja Benoni. látten, javlla akta ásadiddjijs, Inga Mikkelsen. Nanos Mikkelsen vuoset vuohkáj majna Hamsun suv girjijn sámijt gåvvit, ja ájggu ådåstuhttet dav gåvåv. - Duola dagu Markens Grøde. Danna tjuodtju Isak lij saje vuostasj ulmusj. Valla sáme juo lidjin danna. Hamsun ittjij agev sámijt ulmutjijn ane. Ájnas le v u o s s t e b i e l l e n tjuodtjot dán vuojnnuj, dættot sån. Vádtsemoassálasste Kirsten Andreassen ja Inger Karlsen guorrasibá dási. - Vuojnnám lip Hamsuna gåvvidimijt sámijs, ja navti sihke Mari Boine konsærtta ja dát vádtsem mujttádahttá man nanos ja tjábbe sáme kultuvrra le, javllaba rádnatja. Ásadiddje Liddnos ájggu árbbedábijt boahtte buolvajda åttjudit. – Duola dagu eldagis ja rievsaga li merka ma vuosedi gånnå ij galga dållåsajev dahkat, subtsasti. Arrangørene fra Liddno er opptatt av å bringe tradisjoner videre. - Lyn og ryper er eksempelvis tegn på at man ikke skal lage bålplass, forteller de. Dåjmalattja Váttsedijn da birrusij 30 oassálasste oadtjun gåvåv gåktu dållit sáme láhkáj. - Jus ájgo idjadit, de viertti agev gatjádit jus besa åvddål oaddá. Duola dagu eldagis ja rievsaga li merka gå ij la buorisboahtem. Viertti aj árranav dahkat binnemusát avtse lávke tjátjes ierit, ja ij galga dålån ruodtsit, javllá Inga Mikkelsen. Sån subtsas árran le ájnas sáme árbbedábijn, ja dålåv galga riekta láhkáj giehtadallat. filosofija ja árbbedábe. Oase ma li ájnnasa boahtteájggáj bisodit. Dán vádtsemin galggap gáhkkit hællo nanna. Jáhkáv sjaddá fijna vuohke juojddá ietjá dahkat gå sjávot tjåhkkåhit girjálasjvuodasemináran, tjajmmá sån. Bálges Kalstada ja Duvvásijdaj gaskan lij ájnas vádtsembálggá dålusj samijda. Duvvá rájaduváj sámijs 1860-jagijs ja lij sáme årromsadje desik sijdas jåhtin 40-50 jage dássta åvddåla. Álmmuklåhkåmis jages 1900 tjuodtju sadje le aktisasj ednamin Gielasgiedde, Uteid ja Oppeid sijdaj vuolen. ”Duvvaga” dagu álu gåhtjoduvvin, adnin ietjas skøytav ja ålov bivddin ja viejddin, duodden Lofotguollimijda. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge StrandskogJårggålibme: Divte Media AS Juska biernnalåhko suv ájgen unnoj, de Siri-Petter (1859-1940) gåttij 28 jali 29 bierna. Moaddi vierttij sån biernnasájtev adnet biernav gåttåtjit. Biernnaviejddim Siri-Petterav moaddi várálasj dilijda oattjoj. Akti vargga hekkav massij. Ij lim rat biernav dæjvvam ja biernna moaret sunji validij, ja Petter vierttij muorraj guotsadit bádan. Danna ådåsit gæhttjalij birssov láddit, mij nuolet manáj aj tjiehpes skuorggáj. Láddidahttijn biernna muora birra bálij dav vieratjit ja navti skuorggáv jåksåt. Valla Petter vuostatjin gergaj ja biernna hekkas massij... Siri-Petter riegádij Storvassbotnin dallusj Hábmerin (dálla Stájgon), valla åroj ållessjattugin vuostatjin Storvasseidan, dan mannela Storvassbotnin åvddål sån aktan fámiljajn Forsanij jåhttåj. Danna stuor gámán årrun. Petter bivdos viesoj ja lij manemus Hábmerin guhti bivddemav oajvveæládussan anij. Gábmá Forsanin lij aj manemus dán slájas Hábmerin. Petter vállduj Márjá Nilsdatter Nikkájn, ja sunnun lidjin 4 máná, gålmås bajássjaddin; Nils, Signe ja Petrine. Buosjes skuorggá Siri-Pettera iellema gietjen, sån girkkohærrás sakramentajt bivdij. Sognepræssta Storaker de gåbdudakgirdijn Presteidas Forsanij bådij Petterav ja suv oappáv Smájle Sikkáv viehkedittjat! Mánot mannela de vuoras skuorggá jámij. j j j j j j j j j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media AS bærrájgåtsåtjit, javllá sån. Sunnu siegen gietjas iehtjáda viehkedi teknihkalasj åsijn. Dijmmá lidjin badjelasj 50 oassálasste ja dá jage sávvi ådå rekordav, Nuortta-Sálto stuorámus LAN:an. Báhtja ieneplågon j Moadda spela de besa oassálasstet ja náv le aj gæhttjij gáktuj. - Goassa le ájggemierre tjáledahttet? - Le máhttelis tjáledahttet desik ásadibme álggá, ja jus soajttá lissta le dievas de le máhttelis duoddebievdev tsieggit, javllá Simon Paulsen, guhti aktan Johnny Andersenijn lij oajvveásadiddje åvdep jagijn. Ásadiddjijn le sierra næhttabielle, www.draglan.net . Dánna gávna sihke tjáledimsjiemáv, njuolgadusájt, rustiklistav ja ållo diedov sihke oassálasstijda ja gæhttjijda. Ja dajda gudi ettjin åvddåla diede; LAN mierkki Local Area Network. j Dáhtáávudallam. Magnus Paulsen ja Thorstein Solstrøm gåhttjoba vidát VinterLAN:aj Ájluovtan snjuktjamáno nuppát vahko. DATAPARTY. Magnus Paulsen og Thorstein Solstrøm inviterer til den femte VinterLan på Drag i mars. Tjáledibme le álggám ja juo li 35 oassálasste. Ienemus oasse li báhtja Nuortta-Sálto guovlos, valla aj ulmutja Narvijkas ja Bådådjos. Muhttijn li galla næjtso, valla gåsi gáhtu? - Moadda báhtja ájggu oassálasstet, valla gånnå li næjtso? - Vuorddep sijáv, javlli sluohkasit. Dábálattjat båhti, valla e tjáledahte åvddålgiehtaj. Nágina PC:av manen válldi, valla e gájka. VinterLAN le dagu åvddåla ásadibme gåsi ulmutja navku bessi, ja dårjaduvvá almulasjvuodas. Sihke Sparebanken Narvik ja Divtasvuona suohkan li doarjjam. Jus 10. klássav váttsá jali vuorrasabbo le LAN Ájluovtan 2004 Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta/Gåva: Ingar N. Skogvold Jårggålibme: Idar Kintel/Divte Media AS juojddáv tjadádit. Suohtas lijjuojgav oahppat, moalgedinmuhtema oahppijs, åvddål gålåhpadin dáv prosjevtaj jur esskiåhpadum juojgajn. Vuosádusá åvddåla lidjin moaddaoahppe hálvva asidisá ja luohkajtjuojven. Valla loajtoj ságastallamamannela åvddål gå gæhttje sisi bessin, jahásstalusáj bagádalles suohtastallat, galgájkka buoragit manáj. Vuosádusámannela oahppe Johansenav májnodin,ja máhttin subtsastit ålov lidjin dáguokta biejvijn oahppam. Dánna lijsáhka duola dagu Gállabárnne livuostasj sámebáhtja sielo, niego máhttisuohttasa liehket, ja ep dárbaha ballat gågalggá vuosádusán oassálasstet ja lebuoremus aktisattjat barggat gå ájgo j j j j j jj Nuorra oavdástalle tjåhkanam vuosádusa mannela aktan bagádalle Toril Johansen (gassko), guládallamåhpadiddje Astrid G. Nilsen ja guosseoahppe Rebekka B. Corneliussen.j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS, Idar Kintel Jus ga hálvva nuolep manná gå dålen, de galla nuorap bivdde oadtju gássjelisvuodajt Gásluovt-pensjonistajt tjuovvot váttsedijn. Dá li ham sjabes ålmmå gen birra le sáhka, guhka ja gájkbelak åtsådallamij bivdos ja luonndoiellemis. Arvid Westermann lij vuostasj bivdon jagen `46, aktan áhtjijnis Albert ja vieljajnis Frans. - Lijma birssojt tjiehkam doaroájgijn, majt åtsåjma. Valla ammunisjåvnnå vádnunij. Dan bivdon lidjin miján dåssju guokta patråvnå. Vierttijma jiermmát dajt vuohtjet, vaj oattjojma moadda rievsaga juohkka skåhtajn. Ja vuorbástuvájma dajna, mujttal veterádna, guhti bajássjattaj Strávnjunjen Hábmerin. Nils O. Nilsenij le bivddem ja luonndoiellem agev læhkám guovdásj oasse iellemis. Nuorravuoda ájgen lij nágin jage muhtem mærráj virgálasj rievsagahtte. - Barggovádne lij, dan diehti rievsagahttem sjattaj ájnas oasse æládusvuodos. Ja navti lij moaddásij Oarjjevuonan dan ájge, subtsas sån. Nils luondos ávkástallá jagev birra, álu suv nuppát sijdas, dåbes Svenjunján. – Ij mige vatte dakkir ráfev mielan gå luonndovádtsem, lehkus dal birssujn, muorjjelihtijn jali dåssju vuossajn hárddon, javllá sån. Anders Kalstada fámillja lidjin dåjmalasj ællobargge gå sån bajássjattaj, ja lahkavuodav luonnduj ja luonndoadnuj ålles viessomájgev. Iesj dættot muodugasjvuodajt ælljabivdo ja boahttsusujto gaskan. - Sierraláhkáj mij guosská gåktu luondo merkajt dádjadit, njuovvamij ja biergo ávkástallamij, javllá 75jagák. Da gålmmå veterána lidjin åvdemusá Nuortta-Sálton mij guosská ælljabivdduj. Divna lidjin vuostasj bivdon jagen 1975-76. Anders lij vuostasj sijás Gásluovta bivddoguovlon, dalloj aktan Sverre Romstadajn. Valla de Nils oassálastij guovlon, ja nágin jage mannela Arvid aj. Dálla da gålmmå bivdderádna li læhkám vargga 30 jage aktan ælljabivdon Gásluovtan. Ja e ga ájgo hiejttet. Divna gålmås nammadi aktisasjvuodav ja sosiálalasj sæbrástallamav ájnnasamos oassen daj vahkojn gå bivddi, duodden geldulasjvuohtaj bivdon ja gå ávvo gå bessi ålggon liehket. Gásluovta bivddoguovllo le hálvva låsså vádtsemguovllo, gå dievájt bajás ja vuolus vierttiji tjágnat, navti gåk Arvid subtsas. Valla ij væráp gå sjabes pensjonista nagádi. Duodden sidjij li nuora oassálasste gudi låsemus åsijt ja viehkamav válldi; Berntsen-vielja ja Roy Arne Westermann aktan ælljabednagijn . Dán tjavtja bivddojuogos bæssá 3 juhtusa vuohtjet – Vuovsáv, vátjav ja gálbev. Eljav li juohkka jage vuohtjám. Ja vuojnnet le ållo ællja dá tjavtja aj. Åvdep biejve lij Arvid Westermann váttsatjime Gásluovta lahka “Ailojn” gå ållu elja lahka bådij. Vátjav gálbijn. Ja vuoksá... j j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media AS / Ingrid Kintel Fáktá .Vuododum 1998. Ásadi seminárajt Oarjje-Afrikan ja ietjá lándajn gåktu nievres mujtojt buoredit. Tjalmosti gåktu násjåvnå histåvrrå almatjav vájkkut. Muddo såbadit Diehtojuohkem Åvdep jådediddje såbadusprosjevtas, Rolf Steffensen, lij sån guhti gåhtjoj afrikánajt boahtet. - Dát le buorre máhttelisvuohta oahppat Oarjje-Afrikas. Geldulasj le gullat sijá åtsådallamijt ja båhtusijt. Såbadusbargo baktu Oarjje-Afrikan lev oahpástuvvam Themba Lonzijn, guhti åvdebut le jådedam seminárajt sáme- ja oarjje-afrikána nuoraj gaskan. Ållu vuostasj workshopa rájes, jagen 2005, lip åtsådallam siján li buorre vuoge ma li mijá vájmojda jåksåm. Oahppat máhttep dáj vuogij birra, ja gæhttjalit lahkanit nubbe nuppev ja gássjelisvuodajt ietjamij sebrudagán, javlaj Steffensen. Ingar Kuoljok, Solvår Turi ja Anne Kalstad Mikkelsen. Ingar Kuoljok buorástahtij sámegiellaj, dárogiellaj ja iennilsgiellaj ja javlaj dán semináratja baktu lij hállo oahppat nubbe nuppes dáppe Divtasvuonan ja Oarjje-Afrikas. Árrana vuolepdirektørra, Lars Magne Andreassen, gåhtjoj afrikánajt buorisboahtem. - Dát le ájnas tjåhkanibme dan prosessan gånnå sihtap buoredit ietjama mujtojt ma li sáme identitehttaj tjanádum. Dárbahip giehttot dán birra ja joarkket prosessajn mij juo le álgadum, vierttip tjuovvot dav bálggáv. Miján le buorre viehkke vuogijt gávnatjit ja mujtojt buoredittjat. Lev ávon ja gijttevasj guossidimes Oarjje-Afrikas. Siján le ållo mijáj juogadit, ja buorre inspirásjåvnnån midjij, javlaj Andreassen. Instituhtta Cape Townan semináraj baktu dahki sierra ságastallamjuohkusijt gånnå oasslasste bessi subtsastit ietjasa vásádusáj birra. Instituhta jådediddje, Michael Lapsey, javllá dåbdåstime duogen le jus galggá nahkat viessot ietjas vásádusáj. - Tjiegadibme le læhkám ájnas oasse dassta mij le dáhpáduvvam. Dárbahip dåbdåstit, valla oajvvegássjelisvuohta le álu ieneplågo dádjadahtesvuohta dåbdåstimes, javlaj. Lapsey le manádam væráldav birra subtsastime ietjas histåvråv. Bådij njuolgga j jj Ressurssajuogos såbadusprosjevtan Resurssajuohkusin prosjevtan li Rolf Bájkkeavijssa NuorttaSállto j j Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media / Ingrid Kintel Sámegiella le trendy Nora Marie Iversen ja Olga Gælok libá dåbddåm nubbe nuppev mánávuoda rájes. - Áddjá Ájlátten årru, mån lev danna årrum, ja giesijt lev dánna. Dánna le muv fuolkke. Lin gal mihá sámevuodas, javllaba ja muhtema Nuortta Sáltos. Niellja Losaoahppijs Ájluovtan li guovte sámegiellatijma juohkka vahko, akta dajs le Christin Solberg (16). - Manen le dån sámegielav válljim? - Hállo lij oahppat juojddáv. Mujna le áhkko gut sámás, ja sámegielak rádna, munji de sjaddá suohtas máhttet unnán. Guláv gå rádna ja iehtjáda sámásti, ja åvddåla tjuovvuv nehtasijdov Infonuorra mij dálla le gáhtum. Madi ienebu åhpav, dadi ienebu dádjadav majt áhkko telefåvnån giehttu sámegiellaj, måjut Christin. Dåbddu buorren Usjudallamvuohke le rievddam NuorajTV Maria Mikkelsen álgadij mánnodagá giehttomijn gåktu NuorajTV.no barggá vájmmelis nuoraj ja anátjit sámegielav ietjasa næhttasijdon. Moattes oahppijs rámmpu bargov. - Suddo gå dåssju le gæhttjalibme-prosjækta javlaj rádjáj, javllá Christin. Oahppijæjvvalimen galggi oahppe gæhttjalit filmav stiellit. Ja jus ietja sihti, de almoduvvá filmma nuorajtv.no. Olga Gælokij (16) lij álkke sámegielav válljit. Tjanádum le Tierrekluoktaj, ja sámegiella le viesso ietjas lahka fuolken. Ja sån le mihá sábmen liehket. Åvddål åhpadibme Árranin álgij, lij sån árrat danna. Lijkku guovdátjin vájaldit; gæhttjat filmajt, gielav gullat subttsasij baktu, ja gåvåjt guovllat ietjas fuolkes. - Dåbddu nav buorren. Dát le oasse mujsta. Dála li muhtema muv fuolkes gåvvidum, javllá ja gæhttja Anndetjæhtjásis guhti duojijt vuosádallá avta gåvån. - Iv dádjada manen gielav nav gádodit sihtin, javllá Olga håjet. Sujni le sámevuohta luondulasj ja ájnas oasse iellemis. - Gehtja, dåt nejtsusj ruoppsis biktasij le mån, subtsas sån ja vuosádallá gåvåv bienas Tjierrekluovtan muhtem jagij rájes. - Gå ulmutja gulli mån lev sábme, de gatjádi tuvsán gatjálvisájt. Li gus dujna buohttsu? Åro gus gámán? Dá li dålusj gatjálvisá. Mån farra javlav mij lip asfaltsáme, tjajmmá Olga ja subtsas sån lijkku gåvvit ja sujne le blogga sihke dáro- ja sámegiellaj. Oahppijæjvvalime tiebmá le njálmálasj giella ja girjálasjvuohta. - Dánna li oahppe moatte gielalasj dásijs, subtsas Anne Silja Turi Árranin. Iesj le sujna sámegiella iednegiellan ja lij akta dajs gen åvdås sámegiella åhpadusgiellan sjattaj 1990-lågon. - Dalloj moattes ettjin dádjada manen sámegielav skåvlån galgajma oahppat. «Gåktu dal máná sámegielajn galggi bierggit?» javllin. Rievddam le dát. Uddni le sjaddam luondulasj sámegielav oahppat. Usjudallamvuohke le rievddam, tjielggi Anne Silja. Ráddnavehka subtsasti sij ienemusát dárusti gaskanisá ja muhttijn sámegiella gullu. - Álgos ittjij áhkko vuojga lijkku mån galggiv sámegielav oahppat, valla dálla vuojnnu degu ienep dasta berus. Sån gatját gåktu manná, majt dahkap, ja majt lev oahppam. Jus le máhttelis, de joarkáv sámegielajn boahte jahkaj aj. Sidáv ájn vil ienep oahppat, hæjttá Christin. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Prosjevta ulmmen le aj årrum dokumenterit árbbedábálasj sáme diedojt. Dát diehto máhttá buktet åvddån guovdásj árvojt sáme sebrudagán ja aj viessomvuogijt. Máhtti gus dá árbbedábe ja diehto midjij uddni majdik buktet? Ja gåktus de boahtte buolvaj? Ådåstuhttem ja láttájduvvam le dahkam nav vaj muhtem dájs dábijs gáhtomin li. Prosjevtas åvddånboahtá jut moadda dábe li iellemin ájn, muhtema vas e desti gávnnu. Moadda árbbedábe le Tjoahkkimbargos boahtá åvddån jut muhtem dábe ma li jábmema birra ja hávddádimij aktijvuodajs ælla rat rievddam. Diedon tjuovvu jasskavuohta ja oahpes dille dájt dábijt gå ieme láhkáj li. Mij gullu riegádimijda, de le ållo rievddam. Sáme tsaggeieddne ij das gávnnu ja riegádimbájkken le Narvijkka ja Bådåddjo. Konfirmásjåvnnå le de ájnas. Berraha ja rádna tjåhkani ja ávvodibme máhttá moadda biejve bissot. Prosjevtas åvddån boahtá moattes li sáme bielijt ietjas iellemin åhtsåmin. Gáppte lij vargga gáhtum avtav gaskav. Dálla skalluj låhki vargga gájka gáptijn. Moattes subtsastiddjijs li ietjas konfirmásjåvnnåájges Gásluovtan vuodnasåkkijs láttij sæhkáj boahtet lij sidjij låssåt. Gájkka uvsa dåbddujin dahppot, valla ulmutja vuodnasåkkijs diehtin guovtev gålmåv goadev gånnå uvsa lidjin rahpasa. Prosjevta birra oattjo gullat álmmuktjåhkanimen moarmesmáno 31. biejve Árranin. Gájka li buorisboahtám tjoahkkimbargo birra gulátjit. Ådå gåvå aj vuoseduvvi. Moadda dájs árbbedábijs le aj sæmmiláhkáj gå ietjá viesádij lunna dájs bájkijs. Buorisboahtem tjåhkanibmáj. Sihtap adjáj gullat majt dij dáj birra javllabihtit. AnneKalstad Mikkelsen Prosjæktajådediddje Árran Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS/Idar Kintelj j jj j - Gå nav moattes buorre mielajnprosjektaj oassálassti, de jáhkáv nahkapoadtjot buorre ja nanos anovåbddimbargo mannela, miejnni konser-vator/åssudakoajvve Lars Børge Myklev-old Museum Nuorttan. Myklevold le datguhti le dahkam åbddimplánajt Tuvvo-sijda gáktuj. Dán plánan vuojnná stuorramáhttelisvuoda Nuortta-Sálto sámehiståvråv åvddånbuktet, sierraláhkájguovlo skåvlåj gáktuj. Åbddidum Tuvvomáhttá aj doajmmatsåbadamperspektijvan, ja aj sámekultuvras dåhkkidibmen, sadjihimen jaidentitehtan Hábmerin. Gå Hamsunij jaHamsunguovdátjij (nuppe bielen Glim-mas) tjanáduvvá de ihkap sámekulturåvddånbuktem máhttá oasserijkajgasskasasj berustimes sjaddat.Oassálasste nammadum tjåhkanimentjoahkkájgiessin aj boahtteájgen leávkken dahkat sierraåvddånbuktemplánav Tuvvuj. Åbddimprosjækta le merustaládum600.000 kråvnåjda. Duodden sjaddávæhkádakbarggo. Plánaj miltakulturmujttofoannda ja Sámedigge galggibargov ruhtadit, madi Hábmera suohkana aneduvvat doalvvomij dárbulasjtsieggidummateriálajs dan rahtedissijddaj. birrusin 1870. Tjadnamkontráktan jages1891 tjuodtju ”lap” Peder Paulsen leednamav adnám juo 20 jage.Da gålmmå ruoddidagá Tuvvon lidjingålmmå sierra ednamijn. Sij viessuniesjgengalágásj æláduskombinasjåvnåj,dagu buve, berunsáddjim, boatsojsujtto,guollim, jnv. Georg V. Olsen subtsasHábmera jahkegirjen 1989 ulmutja birrariegádum 1875 guhti lij Tuvvovguossidam mánnán. Girjen majtnammadum ulmusj tjálij, dádjadipåvdebuv nammadum Peder Paulsen jaInger Jonsdatter dalloj gámán årrun.Åhtsåmusán biggimruhtaluojkkamijjagen 1905 tjállá Tuvvo John dannatjuodtju unna dåbåsj sijdan, valla dat ij laanedahtte. Duodden ájvveláduj jafieksegábmáj. ”Eiendommen, der eralmenning, er ryddet og bebygget av minfader og efter hans død har jeg overtagetdet”, tjuodtju åhtsåmusán. Åmastiddje li mihá Tuvvo histåvrås ja limiellusa tsiekkadusájt disposisjåvnnåjbiedjat åvddånbuktemdoajmmaj.Tsiekkadusá, ietjá kulturmujto ja sijdahiståvrrå hiehpá buoragit sihke Árrana,Hábmera suohkana ja Musea Nuortta –Divtasvuona museaåvddånbuktemplánajda. Åmastiddjijájggomus le tjaddne sjiehtadusájt dahkatdáj oassálasstij åvddånbuktemij Tuvvohiståvrås, ja vaj dát åvddånbuktem sijdantjadáduvvá. Ájggomus le tjadádit åbddimprosjevtavguovte jage badjel. Jagen 2010 gájkkasnihkkárbarggo galggá gergaduvvat,aktan rábevuolijn goaden. Boahtte jage,2011, lavnnje tjuohpaduvvá ja dæhkkujbårdeduvvá, ja goade ja skiejáålgusjbielle málliduvvá. Áramus gálldo mij vaddá sihkarduodastusáv årudagás Tuvvon, leálmmuklåhkåm jages 1875. Dallojgålmmå fámillja danna årrun, duola daguPeder Paulsen ja Inger Jonsdatter gæsstadálásj åmastiddje li njuolgga gierraga.Jáhkedahtte ulmutja Tuvvuj årrujin j j j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media AS Lip miellusaja dasi jahkep navti lij dat máhttet liehket sijá viehkke Måskesebrudahkaj, javlaj Harrieth Aira, masi tjåhkanibme guorrasij. Bisodit bájkálasj dåjmav Ájggu kulturmujtojt ruvva tjáledit Barggojuohkusa njunnjusj, Ronny Nergård hasodij tjåhkanimev galgalulujin bájkálasj dåjmav bisodit. Divtasvuona suohkan le mierredam prosjevta åvdås vásstádusáv válldet jus oadtju, valla barggojuogos oajvvat gålmmå vihtta ájrrasis bájkálattjat válljiduvvi. - Lip dudálattja tjåhkanimijn. Suohkan le vuosedam mielav ja doajmmelisvuodav. Lip dåjmadam vaj ulmutja li bessam vuojnojt ja árvvalusájt ássje birra buktet ja vilá jáhkkep åvddåprosjækta máhttá tjadáduvvat ja aj oajvveprosjækta rahtev åttjudittjat, javlaj mielos Nergård. Rahte ja sebrudakguoradallam Barggojuohkusa tjálle, Lars Th. Kintel tjielggij rahteprosjækta manná sebrudakanalysaoase buohta gånnå le stuoráp gållomerustallam gå rahtedahkama åvddåprosjevtan. Sebrudakguoradallam galggá sisadnet æláduslåpptimav, guoradallamav ja skåvlå anov åvddålijguovlluj. - Divtasvuona suohkan dåjmat dáv prosjevtav lahka aktisasjbargujn Árranijn, ja tjoahkkáj le gållomerustallam 1 millijåvnå kråvnå. Dá guokta prosjevta li juogedum mij guosská ruhtadibmáj, valla le aktisasj ulmme: Måske boahtteájgge, subtsastij Kintel. Goappátjijn juohkusijn le gesisik stivrrimjuogos. - Ájggop suohkanav prosjevta dåjmadiddjen ja sihtap vilá buoragit Sámedikkijn guládallat, tjoahkkájgiesij Ronny Nergård. Doajvvo Musken Laks’aj Gáddáj lávkkiji. Moattes båhtin jåhtelisvantsajn Ájluovtas åvdedittjat Måske boahtteájge Barggojuohkusa ulmme le læhkám rudájt åttjudit åvddåprosjæktaj ja nav aj åvddålij sjaddá. Dálla luohtedi Musken Laks AS’aj gudi li 60 000 kråvnå juollodam. Åhtsin 200 000 kråvnå. - Barggojuohkusin lidjin stuorra vuorddemusá Musken Laks galggin nannusit oassálasstet ruhtadimbielen Måskerahtes. Oadtjun konsesjåvnåjt navku jagen 2002 álggoálmmukperspektijvajn vuodon. Duodden dajda guhtta bájkálasj barggosajijda mij dát vattij, vuorddep ienebuv, javlaj Ronny Nergård. Dálla bierri vidnudahka måttijn millijåvnåjn ruhtabáhtsusijn stuoráp sebrudakåvdåsvásstádusáv válldet ja oassálasstet infrastruktuvra dan stuorra aktijvuodan? – Dát le biehttem sáme bájkálasj sebrudagá vuossti. – Musken Laks stuorra luohkkojt vuonas viedtjá, de vierttiji aj juojddáv ruoptus vaddet. – Musken Laks’an le millijåvnnåruhtabáhtsos, de li 200 000 kråvnå binná rudá. – Ep la dudálattja 60 000 kråvnåj. – Rudá vuodnarájge davás manni, dåssju virgálattjaj værrorudá báhtsi. – Da 20 millijåvnå ma loabeduvvin gå konsesjåvnåjt navku oadtjun gáhtun. Dát le biehttem Måskesebrudagá vuosstij. Návti muhtema javllin. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Ålgusj- jalisisbielenÅlgusj- jalisisbielen- jali bárko jamuora gaskan- jali bárko jamuora gaskan j j Boaddnjijn guhti lijvahkkomaneldiddje moadda jage, de lijsuv åvdåsvásstádus gåtsedamguládallamav mánájgárdijn ja skåvlåjn.Muhttijn lij sån ájnna æjgádijs guhtiittjij sámegielav máhte.- Álu lij ållu vájvve. Lidjivtjåhkanimijn gånnå juohkkahasjsámástij, juska diehtin ittjiv dádjada.Navti máhttiv hálvva iessen sjaddat, gåsáhkadahttjájiv ássjij man birra juolidjin sáhkadam. Manenagi rávkkivdålkåv tjåhkanimijn ja rávkkiv ajgájkka tjállaga skåvlås galggingoappátjij giellaj tjáleduvvat, jaoadtjuv dav tjadádum, subtsas Suongir,guhti mannela válljiduváj æjgátoajvvenSámeskåvlån guokta jage. Sån le riekbællásasj galggá sámástuvvatæjgáttjåhkanimijn sáme mánájgárdijnja skåvlåjn.- Ij guossak galga liehketguoktáladdam makkir giella galggávuoroduvvat skåvlån. Valla vierttiliehket dålkkå tjåhkanimijn ja diedoskåvlås viertti boahtet goappátjijgiellaj. Ja vuojnnet buoragit manná gåli dåssju akta jali guokta dárogielagatjåhkanimijn. Jus ienebuv båhti, demuv åtsådallamijs dárustattjáji.Moaddi dárogiella tjåhkanimgiellan lesjaddam, subtsas sån. sijdan Karlsøyan. Dájt sånvaselijnajn vuojdaj juohkkajavla. Mij máná jáhkijma da lidjintyskaskuova, gå ællim dábálasj skuovajmuoduga. Valla da lidjin gábmaga malidjin æddnáj goarodum gå sån lijmánná. Gå gatjádiv áddjás dáj birra, deittjij sidá vásstedit, subtsas Kirsti.Áhkkos jámij gå Kirsti iesj lij 23 jagevuoras. Ja ittjij guossak gætjájdalá sånlij sáme berrahijs.. Jårggålibme: Idar Kintel/Divte Media AS tjadádam sámegielav åhpatjit.- Ja vijmak suojmma boahtá,måjudallá Kirsti.- Miján li gålmmå máná. Áhttjes lesámástam mánájda bajássjaddamin jamån lev dárustam. Mij lip guovte-gielak fámillja, midjij le vaddámbuorre åtsådallama sáme sijdan årrot.Dájna sávvap máná galggi oahppatláttij sebrudagán rijbadit, ja navtisjaddat ienep diedulattja mij guosskásámegiellaj ja –kultuvrraj.- Riek vuorbálattja lip læhkámgielalattjat, gå mijá máná lidåjmalattjat guovte-gielaga nav gåknav tjábbát javladuvvá. Ælla navmoattes gudi bessi sámegielavvuostasjgiellan låhkåt vuodoskåvlåjnVuonan. «Gássjelisvuoda» ma mujnadárogielak ieddnen li ja li læhkámsáme skåvlån ij njuolgga máhtebuohtastahteduvvat daj hásstalusáj mali sámegielak æjgádijn ietjá sajijnVuonan, sierraláhkáj daj sajijn gånnårahtji vaj åvvånis galggisámegielåhpadusáv mánájdisá oadtjot.Vierttip aktan rahtjat vaj divna sámemáná galggi máhttelisvuodav oadtjotåhpadusáv sámegielan ja sámegiellajskåvlån. Riek ájnas le da gudiåhpaduvvi sámegielan vuostasjgiellanbuoragit várajváldeduvvi, ietjas árvoj,hæjttá Kirsti Suongir. Gå rahtjamus sáme oahppoplána birralij værámusán, de Kirsti Suongirguládaláj Johan Albert Kalstadajn. Sånmáhtij subtsastit suv sáme máttoj jaidentitehta birra, ja riektá birra sámejienastuslåhkuj tjáleduvvat. – Datdåbddo lij riek buorre. Dán manneladádjadattjájiv ienebuv ja ienebuv.Munji li ædnám gábmaga gætjájdallammajt midjij vattij, vaj galgajma gávnnatruoptus ietjam identitehtav. De åhtsivadnet dav dålusj sáme manepnamáv(Suongir) mij Svierigis tjuovoj. Davoadtjuv, ja sæmmi manepnammaadnegådij nuoramus oabbám. Ja ihkapnágin dajs iehtjádijs aj målssu, måjutKirsti Suongir, guhti álgos lij akta 6oarbbenijs. Ájnna viellja hekkavmassij gávkas bijllasuorman jagen1990. j - Muhttijn lij riek vájvve jj j j j j Ietjas sáme identitehtta- Gå mån bajássjaddiv, ædnámijn lidjin Viertti sámegiela åvdås rahtjatKirsti Suongir le julevsáme gápptev Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Gunnar GrytøyrJårggålibme: Divte Media AS/Idar Kintel sárgoduvvam sadjáj mij ij le dábálasj dákkir sárggomijda. Sadje Knedalen le tjiegadum ja ij le mierkkidum dagu ietjá báktesárggoma ma li gávnadum, duola dagu Áltán. Gåvåstahka, mij le sáhtsoulmusj giedaj ja juolgij, le aj sierralágásj ietjá báktesárggomijs ma álu gåvvidi bivdov ja guollimav ja li bårråmusfálo lágásj dålutjis. Vuohke dát gåvåstahka le dagáduvvam le aj riek ietjálágásj ietjá dåbdos báktesárggomdájdajs, ja navti le riek mielagiddis gávnadis, javllá Arne Håkon Thomassen guhti le seniorrádediddje ja arkeologa Sámedikken. Hásstalus Thomassena milta stuorámus hásstalus le gávnnat jus dåhkki máhtudagáv goabddása birra 16-1700 jagijs adnet tjielggitjit báktesárggomijt 3-4000 jage Kristusa riegádime åvddåla. Ietjá gatjálvis mij ij le vásstedum le man diehti gåvåstahka le jur dasi sárgoduvvam, rievtes giedajn ja gåro juolgijn nuorttaoarjás guovlluj. Báktesárggomdájdda dábálattjat sárgoduvvin luondon rijbadittjat, lasedit máhttelisvuodajt bivddemin ja guollimin, jali juokkirik værrodibmen. Gå nágin le bieggaålmmåv báktáj sárggum de le vierttim læhkám gåvåstahtedum sisadno, ja ihkap ietjá gávnadisá guovlon máhtti dákkir gatjálvisájt vásstedit. Jur lahkusin li aj bålne tsiekkadusás majt bájkkásasj årro Eriksen jáhkká máhttá liehket gábmá. Giese arkeologalasj guoradallama doajvodahtte bukti gatjálvisájda vásstádusáv. Bieggaålmåj (biekka ja stoarmo jubmel) værroduváj dan diehti gå ulmutjijda buorep viessomdilev máhtij vaddet. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Turi lij vuostasj sábme guhti Tæksta: Børge StrandskogJårggålibme: Divte Media AS Johan Turi (1856-1934) tjálij gålmmå girje ietjas viessomájgen. Muitalus sámiid birra jages 1910 le vuostasj girjje sámes tjáleduvvam ja almoduvvam sámegiellaj. Muitalus tiebmán jj jj j j Muitalus sámiid birra le ællosámij iellema birra álgon 1900-jagijs, ájgen gå dárojduhttem li garras. Lij rahtjalibme duobddágij birra, gånnå gruvvodåjmadibme ja ednambarggo rijdduj bådij dålusj sáme iellemvuogijn. Girjen li aj ållo sáme mytologijaj birra. Johan Turi iesj tjuorgaj iesj girjev, stuorra, hálvva álkkes tjuorggamij ma oassálasstin dan geldulasj girjjen majt sjattaj. Line Merete Skarvik le giesen barggam oahpestiddjen Hamsunguovdátjin. Danna gávnnap vuosedimev Johan Turija ja Muitalus sámiid birra vuosádusá vuostasj etásjan. Ja le buorre sivva dasi. Jahke mannela gå girjje almoduváj tjálij Knut Hamsun riek rámmpo árvustallamav VGan. Sån lij girjev låhkåm dánskagiellaj ja alvaduváj dassta. - Girjje oattjoj vuogas árvustallamijt aj ietjá árvustallijs, duola dagu Svierign ja Suoman, javllá Line Merete Skarvik, guhti diedet Muit alus sámiid birra jagij tjadá le almoduvvam 11 gielajda, aj japanagiellaj, valla imáj vilá ij dárogiellaj. - Valla nav gåk mån lev dádjadam de le ájádus almodit dárogiellaj dálla ávvojagen, valla iv diede man guhkás li jåvsådam dáj plánajn, javllá sån. Johan Turi (1856-1934) tjálij gålmmå girje ietjas viessomájge. Sån lij álgos Guovddagæjnos, valla viesoj Jukkasjärviduobddágijn Svierigin, Torneträska ja Gieruna ådå gruvvosebrudagá lahka. Suv lahkabirrasin lej ienep dåbdos tjiehpes stálppebivdden ienni gå girjjetjállen. Sån dåbdåj ællosujttoiellemav lahkusit, valla iesj buoremusát lijkkuj vuovnnot bivddemin ja guollimin. Vaj Johan Turi oattjoj almodit girjijt galggá dánska álmmukiellemdutke Emilie Demant oadtjot ålov gudnes. Såj æjvvalijga togan akti jagen 1904, ja oattjojga buorre aktijvuodav, vájku lidjin giellagássjelisvuoda. - Jáhkkep Demant måvtåstuhtij suv girjijt tjállegoadátjit. Vuostasj æjvvalime mannela jagen 1904, sjiehtadijga Emilie Demant galgaj ruoptus vat mannela boahtet ja galgajga aktijvuodan girjjeplánajt jåhtuj biedjat, subtsas Line Merete Skarvik. Prosessan girjev tjállemin åhpaj dat nuorra dánska nissun dav vierdev sámegielav vaj máhtij jårggålit Turija sáme tevstav dánskagiellaj. Vuostasj almodus Muitalus sámiid birra jagen 1910 lij dan diehti nuorttasámegiellaj ja dánskagiellaj. 100-jageávvudallam almodusás girjev le aj ávvuduvvam sierra vuosádusájn Råmså Universitehtan. Knut Hamsun le guoddaluvvam iebdes miellaguottoj diehti sámij vuosstij. Valla sån lijkkuj Muitalus sámiid birra ja lij asjmen vuona ja svieriga oajválattjaj giehtadallamis sámijs nav gåk mujttaluváj Johan Turia girjen. Dánna le Line Merete Skarvik Hamsunguovdátjin. Knut Hamsun har vært beskyldt for rastiske holdninger til samene. Men han likte Muitalus sámiid birra og var provosert av de norske og svenske myndighetenes Bájkkeavijssa NuorttaSállto ja Stefjord-Ánndá Tæksta: Børge StrandskogJårggålibme: Divte Media AS j j jj j j j j jj jj Dåbdos gibttse Englándas gudi vierttijin máhttse mannat jagen 1904: William C. Slingsby (åvdån) ja Howard Priestman. Manemus nammadum ålmmåj gal ittjij StefjordÁnndá vuojga jáhke. Itjjij ga nagá tjåhkåv j gibttsum. Simon lij oahpestiddjen várrevádtsijda gudi oarjjás båhtalin, duola degu Peter Wessel Zapffe. Jagij miehtáj ællim aktak tjåhkå nali gibttsum. 1800-lågo låhpan ja 1900lågo álgon gæhttjalin moaddása Státtátjåhkåv jåksåt. Ja váre birra subttsánin. Stáddá gåhtjoduváj juvellan Nuortta-Vuona várijs; várre mav ittjij nagá jåksåt. Juo 1800-lågo álgon gæhttjalij hærrájn Olaf Holm, tjåhkåv jåksåt. Ejga val jåvså. Sæmmi láhkáj manáj aj dalusj ájggásasj dåbdos várrevádtsijn, dujska Paul Grussfeldajn, gå gæhttjalij tjåhkåv jåksåt aktan nubbe dåbddusijn, nuorttavuonak Martin Ekroll 1888 giese. Carl Hall, guhtimusj nållåv tsieggij ja namáv vattij lulle vuoleptjåhkkåj (Halls fortopp), vierttij aj moaddot aktan Mattias Soggermoenijn jagen 1889. Biejvvet mannela gå lidjin Hábmerin Tilthornetav gibttsum, sugáduvvin Áhkávuonav sisi ja båhtin Vássjáj. Nuppe ideda Státtátjåhkåv gibttsogåhtin, ja dan biejve jåksin dasi mij uddni gåhtjoduvvá Halls fortopp. Idjadin váren, ja biejvvet mannela idij Stefjord-Ánndá, guhtimusj giehtoj subttsasijt dá guoktáj. Mannela máhtij subtsastit gåktu oajvve lij råhttim gå Carl Hall lij ájvon stávttjum. Jahketjuohtemålssoma mannela ájn vil ienebu gæhttjalin tjåhkåv jåksåt, nágina dájs lidjin iennilsgielaga. William C. Slingsby jagen 1904 Stáddáv náv gåvvidij: . Howard Priestman lij nubbe iennilsgielak, guhtimusj guokta rádnaj siegen aj vierttij moaddot. Priestman ja suv rádna Stefjord-Ándá ságajda båhtin, ja sábme galla ittjij vuojga sidjij jáhke. Valla, duoddistij Stefjord-Ánndá, jus hæhkkat dáv nahkin, de ettjin aktak sjatta jáhkket jus ettjin gålleguolátjijt vuolus buvte... Jage gållin ja vilá Stáddá alme vuosstij vanádij. Ællim aktak nahkam tjåhkåv jåksåt. Esski jagen 1910 nahkin vuostasj ulmutja. Snjilltjamáno 30. biejve dan jage da gålmås vijmak tjåhkåv jåksin. Ferdinand Schjelderup, Carl Willhelm Rubenson ja Alf Bonnevie Bryn slávggijin Vuona slávgájn bambussoappátja nanna, majt fáron lidjin válldám. Siján lij buorre dálkke, ællim gal dåjn ietjájn åvddåla agev læhkám. Dá gålmås lidjin aj Vássján idjadam, ja sij aj lidjin Stefjord-Ándájn sagastam, guhti lij juo 60 jage dævddám. Giehtoj dánna lidjin ulmutja ålles væráldis læhkám, ja subtsastij aj dalloj gå lij Carl Halla siegen læhkám badjen váren 20 jage dan åvddåla. Tjåhkås vuojnnin Schjelderup, Rubenson ja Bryn gå Vássjá-sáme Gásluoktaj biednaj vuolggin. Dá máhttin de davven ådåsav subtsastit; de dal nållå tsieggiduváj Stáddán! Sæmmi biejve lij mihttimoffiserra ietjá tjåhkå nanna lahkusin, ja dábálattjat luojoj gå ij lim nållå Státtátjåhkån. Majdis jáhká gå tjijkkarin ielvij ulmutjijt nållåv tsieggimin... Státtátjåhkkå le uddni suodjaluvvam musihkkavideov ietjas lávllagij “Vuolge mu mielde Bassivárái” (Vuolge muv manen ájlis várráj) Státtá guoran báddij. Lávla le vierrevuoda birra mij le sámijda gullum buolvaj milta, ja lávllaga vuodo le Stáddá ájlis várren. j GÁLDO: Kjerstin Klæboe - Sommer i Hamsuns Rike 2010, tevsta næhttabielen www.stetind.nu, ja girjje Trollfjell Leif Ytterenis. Gijtto Leif K. Klæboej Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS /Ingrid Kintel gudi åhpadit máhtti, válldit aktivuodav mujna, javllá Trud Berg fylkkasuohkana næhttabælláj. TV-tjalmostibme åhpadiddjevádnu Gássjelis dille Bådådjon Bájkálasj NuorajTV tjalmostij åhpadiddjedilev reportásja baktu (http:// nuorajtv.no). Danna vuojnnusij bådij binnemusát 7 oahppe e åhpadimev oattjo julevsámegielan, juska rávkadus le lága baktu duodastum. Akta dájs le 18-jagák Viktor Paulsen, oahppe Bodø joarkkaskåvlån. Aktan klássaguojmij lij sån juo árrat diededam giellaåhpadimev sámegielan hálijdij. Gássjelisvuoda tjuovvun, gå skåvlå tijma ettjin hieba guhkesåhpadime hárráj. Viktorin ij le læhkám giellaåhpadibme dán tjavtja. - Vajálduhtáv majt juo lev oahppam, gå iv gielav besa adnet. Ja gå sjaddá muddo munji åhpadit gielav nuppe buolvvaj, de iv ane juojddáv åhpadit, javllá NuorajTV:aj. Sávvá nanos giellamáhtudagáv Le rasjes åhpadiddjedille tjabu julevsáme guovlon Nuortta-Sálton, ja dát vájvet skåvllåoajvev Sigurd Wintherav Knut Hamsun joarkkaskåvlån. - Dát vuoset julevsámegiela rasjes dilev nav gåktu le, javllá. Skåvllåoajven li stuorra visjåvnå sámevuoda hárráj skåvlån. - Mij lip guovte-kultuvralasj skåvllå, ja lijma sávvat sámevuohta lij ájn vil tjielggasabbo sjaddat. Åhpadiddje giella-, kultuvrra- ja histåvrråmáhtudagáj lij viehkken boahtet sámevuodav ietjama skåvlån tjalmostit, jáhkká Winther – guhti joarkká tjielggit oahppe KH joarkkaskåvlån gudi sávvi giellaåhpadimev sámegielan oadtju åhpadusáv riektáj milta, juska åhpadiddjedille le rasjes. Sámegiellaåhpdibme le uddni Árrana baktu. - Oahppe oajvveskåvlån Hábmerin oadtju guhkesåhpadimev Árranis ietjamij studion, ja oahppe Ájluovtan oadtju åhpadimev Árranin. Dát buoragijt doajmmá, valla buoremus luluj liehket jus tjoahkkit lijma máhtudagáv ietjama skåvllåj, javllá Sigurd Winther. Winther huoman doajvvu dille bárrán boahtteájggáj. - Miján li læhkám moadda riek tjiehpes sáme oahppe skåvlån manemus jagijt, gudi dal joarkki åhpadusájn allaskåvlåjn ja universitehtajn. Ihkap muhtema ihti dánna åhpadiddjen akti, sávvá skåvllåoajvve. Viktor Paulsen (18), gen fuolkke le Divtasvuonas, le oahppe Bodø joarkkaskåvlån. Sån le akta sijájs gudi dá tjavtja ælla sámegielåhpadimev oadtjum. Gåvvå: NuorajTV j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Simon Piera Paulsen - Moadda vuosedime Prosjækta, mij næhtta-tv baktu ásat mediafálaldagáv julevsáme nuorajda, le vihtta máno vihpam. Barggeguovtes Maria Mikkelsen ja Simon Piera Paulsen libá alvos ássjijt ja aj suohtas ássjijt almodam næhttasijdduj www.nuorajtv.no, gånnå gájkka sámeg iellaj buvteduvvá. háldadus- ja girkkodepartementas ruhtaduvvam. Dálla doajvvu prosjektajådediddje Lars Theodor Kintel oadtju rudájt 2011 jage doajmmaj aj: - Sáddim lip åhtsåmusáv ruhtadime gáktuj vaj máhttep joarkket, ja vuorddep vásstádusáv árrat 2011:n. Doajvvop oajválattja aj árvvon adni ja vuojnni dárbov NuorajTV:as. Oarjjelsáme guovlluj vijdedit Vuorbástuvvam Dåjmadiddje Maria Mikkelsen (23) mielas le NuorajTV moatte láhkáj vuorbástuvvam: - Le tjielgas julevsáme nuora dákkir fálaldagáv dárbahi. NuorajTV le sjaddam diehttelis oasse nuoraj rutijnajs nehtan, ja nuora ságasti ja dágástalli mij NuorajTV:an dáhpáduvvá, javllá sån. Prosjevta ulmme le læhkám ásadit iehpeformálalasj sámegielak arenav julevsáme nuorajda. Næhtta-tv baktu galgaj julevsámegiella gullut ja aneduvvat iehpeformálalasj ja sebradahkes láhkáj nuoraj gaskan. - Njálmálasj giella ja ietjálagásj adno le NuorajTV:av ådå ja geldulasj giellaarenan ásadam. Dat laset giella árvov ja vuojnáv man moattes NuorajTV:av adni, aj da gudi ælla vuojga sámegielav oahppam, javllá Mikkelsen. Filmma ienemus gæhttjij le 1300 vuosedime, madi gasskemierre ietján le birrusin 400. Dat le guokta gålmådisoase julevsámegielagijs (Moren-Duolljá, Bårjås 2010) NuorajTV le aj moadda addnevideojt oadtjum, mij lij ájnas oasse fálaldagás: - Gasskamærrásattjat lip avtav videoav vahkkuj ietjama addnijs oadtjum, ja dat le ihkeva buorre. Le suohtas vuojnnet gåktu nuora prosjevtav birástahtti, javllá mihás Mikkelsen. Barggijda le læhkám hásstalus ållu ådå fálaldagáv hábbmit. Valla segadibme suohttasij ja alvos ássjij gasskan le vuojnunagi vuorbástuvvam. - Diehttelis máhttá ájn åvddånit jali buoredit NuorajTV-fálaldagáv. Buvtadime álgos ragátmánnon le sihke konsepta ja bargge bæjválattjat åvddånam. Lin ållu manemussaj gæhttjalam ådå láhkáj ássjijt hábbmit, ja gæhttjalam ådå fálaldagájt dagu chatta ja blogga, låhpat dåjmadiddje Mikkelsen. Kintel doajvvu prosjevtav vijdedit oarjjelsáme guovlluj aj, ja åhtså rudájt prosjektavirggáj mij máhttá dáv plánit ja organiserit. - Oarjjelsáme nuorajn li sæmmi hásstalusá ja dárbo dagu julevsáme nuorajn; giella hæhttu gullut ja aneduvvat. Gå vuojnnep gåktu prosjækta l dánna vuorbástuvvam, de jáhkkep oarjjelsáme guovlon aj vuorbástuvvá, javllá Kintel. Dan láhkáj le dálla oajválattjaj duogen mij vijdásappot NuorajTV:ajn dáhpáduvvá. Jus manná nav gåktu álgadiddje doajvvu, de la NuorajTV vas jåhtuj boahtám 2011 sjnjuktjamáno. j Doajvvu boahtteájgge ruhtaduvvá Åvddåprosjekta le Sámedikkes, Nordlán Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta/Gåvå: Sander Andersen, NRK Sami Radio Jårggålibme: Divte Media AS/ Ingrid Kintel j j dahkat vaj ietjas lagámusá ettjin galga suv gávnnat varran ja biledum. Dav de máhtij dahkat sijá åvdås. Plána lidjin gárvvása, valla sjielmá nanna moattoj. Ájnna máhttelisvuohta ålmåj hæhkkat ij lim desti nav dåjmalasj gå åvddåla. Inge vilá ságastit buvtij, valla rubmaha gåro bielle gálnaj. Dálla de nahka tjáppagit gåro juolge nanna duolmastit, ja gåro giedav vehi låggnit. Valla dárbaj huoman viehkev bæjválasj dåjmajda. Åtsådallamijt juohket jjjj Låssis ájge - Låssåt lij gå iellem jårgijdij dassta mij munji dåbdduj buorre iellemin. Giehppis mielajn åvddåliguovlluj gæhttjiv, ja muv iellemin ittjij vargga juoga vájllu. Sjaddat vargga ållu dåjmagahtes lij sieldes låssåt. Mujna lidjin alla mihto, ja gå dajt ittjiv jåvså de ájádusá iesjsårmmima birra båktåluvvin, javllá Inge Olsen. Hárjjánam lij usjudalátjit galgaj rijbbat – agev. Máhttsat bargguj ja dåjmajda lahkke jage vuojnnamslága mannela vas. Valla nav álkke gal ij lim. Iellemav oanedit lij ájnna máhttelisvuohta sunji. - Iv mån dájna bierggi. Ij la mujna energija jali máhttelisvuohta ietjam mihtojt jåksåt, ja ij ga iehtjádij vuorddemusájt ållit. j Skihppáj Inge le moatte láhkáj skihpudagáv vásádallam, ja dajna aj diehta gåktu le psyhkalasj varresvuodajn rahtjat. Sihtá iemeláhkáj barggat ja rádnaj siegen liehket degu åvddåla, valla skihpudahka le suv vájvástallam vaj ij le máhttelis læhkám. Ja dakkir dilen li aj ájádusá badjánam ietjas hehkav oanedittjat. Inge lij juo usjudallam gåktu galgaj dav Gijttevasj Rahtjam le, ja vilá låssis ájádusáj rahtjá. De dal mierredam le bloggigoahtet dáj ássjij birra. Juohket ietjas ájádusájt iehtjádij, ja vuosedit oasev dassta mij le hálvva tabua moaddásijda. Sjaddam le dálkkasa lágásj sunji. valla dálla lev hárjjánam dajna viessot. Vierttiv gijttet fámiljav ja doarjjofálaldagáv dan åvdås, javllá 27-jagák gut ij jáhke sån gudik goassak dåjmalasj vil sjaddá. Inge le oahppam låssis ájádusáj barggat, ja diehtá viehkke gávnnu. Sihtá juogadit ietjas åtsådallamijt vaj iehtjádijda viehkken máhtti boahtet, ja ulmutja lulun ságastahttját iesjsårmmima birra. Esski gå subtsastallagådij ietjas dile birra, de viehkev oattjoj. – Guhkes ájgev ittjiv majdik aktasik giehto, valla gæhttjaliv gåvvidit ietjamav gievrran. Dát lij værámus majt máhttiv dahkat. Manep ájge lev gal nahkam vierrat dajt , ja de ietjam lunna mierrediv: manen galgav aktu guoddet dájt åtsådallamijt, gå ihkap viehkken iehtjádijda soajtti sjaddat. Nav de aj ietjam lagámusá buorep láhkáj dádjadahtji man låsså dille mujna le læhkám, ij le gal agev vuojga álkke læhkám. jj j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Sunnu Simona barggo le dahkat ássjijt ma guosski ja berustalli sámenuorajt. Ájnas oasse prosjevtas le aj ahte nuora ietja máhtti oassálasstet ja ietjasa filmajt næhttasijdon juohket. - Filma máhtti juohkkaláhkáj dagáduvvat ja vájku man birra liehket, ájnnasamos ássje le adnet sámegielav majt buktá, javllá Simon. NuorajTV le gæhttjalimprosjækta ja vihpá ådåjagijda. Sámedigge, Norlánda Filkkasuohkan ja Ådåstahttemháldadus ja girkkodepartementa prosjevtav doarjodi. Gárvedimijn libá goappátja tjadádam filma -ja tv-kursav. Ja ragátmánno 8. biejve dåhkki vuojnnet vuostasj almodusájt. - Dát le ållu ådå åtsådallam munnuj. Valla Maria duogátjin journalistihkas ja Simona máhtudagájn mij teknihkkaj gullu, le munnun buorre vuodo. Ávvudallin álgget, ja jáhkkin jåhtelit oahppin ja åvddånahttin, javllaba måvtugis nuora. oassálasstet. Prosjevta baktu bessin barggat vájmmoássjijn – julevsámegiela boahtteájgge – sæmmi båttå gå barggo le geldulasj ja guoskavasj goappátjijda, javllá Mikkelsen. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Hábmera girjjevuorkká le girjjevuorkká mij galggá bájkálasj álmmugij ja Knut Hamsun joarkkaskåvlå skåvllåoahppijda girjijt, musihkav ja filmajt luojkkat. Sierraláhkáj dajda oahppijda gudi sámegielav oahppi skåvlån le ájnas girjjevuorkká máhttá sáme tihttalijt luojkkat. oahppi dá skåvllåjage, valla da gudi oahppi, li vissjalis addne girjjevuorkás ja sáme åssudagás, javllá Alanen. Girjjevuorkkárin li gártjedum ressursa, ja viertti vuorodit. - Oasstep filmajt ja musihkav duodden fáhka- ja tjáppagirjálasjvuohtaj. Vuorodip almodusájt julevsámegiellaj ja bájkálasj buvtadimev, valla miján li moadda tihttala nuorttasámegiellaj. Duodden li diedon girje dárogiellaj ma guosski sáme kultuvrav ja histåvråv, subtsas Alanen. Luojkkam ja adno girjjevuorká sáme åssudagás målssu vehi. - Jus skåvlå tjadádi sierra prosjevtajt sámij birra de lassán. Sierraláhkáj gå sáme álmmukbiejvve tjadáduvvá vuojnnep sáme girjálasjvuoda berustibme lassán, musihkkaj ja filmmaj, hæjttá Paivi Alanen. Tæksta: Børge StrandskogJårggålibme: Divte Media AS j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS/Idar Kintel uoradallama vuosedi birrusin lahkke dajs demænssaskihpudagájn li máhtti málestit, valla vajálduhttet mállásijt guossodit. Liegga biebbmo boaldeduvvá ja vuodnápláhta e jáddiduvá. Ulmusj demensajn máhttá vajálduhttet álkkes bágojt jali máhtti bágojt adnet ma li boasto vidjurin, vaj gárgadisá sjaddi gássjelisá dádjadit. Máhtti jánndurav jårggåli ja biejvev idjan adnet, ietjas goahteguoran målådit ja gássjelisvuodajt oadtjot sijddasis gávnadit. Demænssabarggo ássjen suohkanin Barggodahkamusá 3-jahkásasj demænssaprográmman galggá álgon tjadáduvvat suohkanijn sámegiela háldadimguovlon. Kuoljoka barggo sjaddá álgadit åvddånahttem- ja máhtudakprosjevtav, diededit ja bagádallat suohkanijt ja fylkajt lándan gånnå li dementa ulmutja sáme duogátjijn. Åtsådallamvuosedibme ja værmádaknannim li aj oasse bargos. - Majt máhtti suohkana dahkat buorebut hiebadahtátjit ulmutjijda demensajn sáme duogátjijn? Suohkanijn sámegiela háldadimguovlon le prográmmaájgen sierralágásj stuorra máhttelisvuohta doajmmat ja adnet hásstalusájt, buorre dåjmajt ja ájádusájt dåjmajda dementa ulmutjijda sáme duogátjijn. Prográmmaájgen ájggop åvddånahttet ja gæhttjalit ådå dåjmajt ma ma?enagi diehtobælláj biejaduvvi vaj juohkkahasj gudi sihti galggi dåjmajt gávnnat ma doajmmi, javllá Kuoljok. Vuorodi moadda dåjma Vuorodamoase li guoradallam ja diagnostiserik, biejvve- ja giehpedimfálaldagá, barggo lagámusáj, hiebaduvvam årromfálaldahka ja máhtudaklåpptim. - Máhtudahka sáme duogátja sisano birra ja gåktu dat huksovidjurav vájkkut dementa ulmutjijn le uddni soajttemláhkáj varresvuoda ja Prográmma le oasse Nasjonálalasj sáme åhpadusskihppijsijdas Kárásjågån mij ájggu åvddånahttet ja gæhttjalit åhpadusprográmmav sáme duogátjin. Uddni ælla da guoradallamnævo ma gávnnuji hiebaduvvam ulmutjijda sáme duogátjijn ja ihkap muhtema ulmutjijs sáme duogátjijn ma li guoraduvvam li boasto diagnosav oadtjum. Ájnas doajmma le dan diehti nævojt åttjudit ma máhtti guoradallat ja bagádallat ulmutjijt sáme duogátjijn. Prográmma galggá aj guoradallat ja diededit ”buorre dåjmaj” birra ma gávnnuji jali åvddånahteduvvi suohkanijn lándan birra, subtsas Kuoljok. Unnagasj le buorre - Unna skihppijsijddaåssudagá ja aktisasjårroma uvsajn hágánij li buorebuv gå skihppijvieso stuorra åssudagáj ja uksa guhka boadáldahkaj. Nav demænssahukso le buorre hukso gájkajda, javlaj dallusj varresvuoda ja huksoministar Sylvia Brustad gå åvddånbuvtij ráddidusá ådå Demenssaplánav 2015 jagen 2007. Udnásj huksodievnno ij le nuoges hiebadahteduvvam ulmutjijda demensajn. Ájggomus le rievddadit ja hiebadit huksodievno máhtudagáv, organiserigav ja arkitektuvrav. Navti galggá demænssapládna dájda dievnojda ådå ja ienep dåjmalasj huksoprofijlav vaddet. Sierraláhkáj galggá bargaduvvat gålmmå oajvveássjij; uvsav hágánij, ij guhka boadáldahkaj, biejvvedoajmmafálaldahka ja diehto ja máhtudahka. Buorre biejvve Le ållå diehtemahtesvuohta demænssavájvijda ja dan diehti Ráddidusá bieles le ulmme læhkám hiebadahttet vaj juohkkahasj galggá iellemkvalitehtav, jasskavuodav ja mávsulasj árggabiejvijt dåbddåt, vájku sujna le alvos skihpudahka ja doajmmafámodisvuohta. Pládna le namáv oadtjum ”Buorre biejvve”. - Mij le ”Buorre biejvve” demænnta ulmutjij sáme duogátjijn, årrum oarjjejulev- jali nuorttasáme guovlon sjaddá akta oajvvehásstalusáj dan 3-jahkásasj demænssaprográmman ulmutjijda sáme duogátjijn, javllá Anna Kuoljok. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tjálle: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media Árbbedábálasj biebbmo. Sáme biebbmokursan duola dagu gáhkkijin. TRADISJONSRIK MAT. Samisk matlagingskurs med blant annet gáhko. Måsken giellagoahte tsieggiduváj mij ålles vahkov tjuottjoj. - Ájnas le gå giella gullu. Oajvveulmme prosjevtajn lij nannit ja giellabargujn joarkket, aktan kultuvrajn ja árbbedábij. Sálto Sámesiebrre NSR fálaj ulmutjijt sæbrrat kurssaj Trapes-Luftakrobatikk (sirkushárjjidusá), DSJ ásadij bállotjiektjamskåvlåv mánájda ja nuorajda (6-17 jage) Hellmocupa åvddåla, 20 sæbrrin Duodje Norlánda duodjekurssaj, biebbmokursav birrusin låges tjuovvun. Birrusij 50 gulldalin lågådallamij ”Kulturbasert næringsutvikling blant unge i lulesamisk område”. Lars Th Kintel lågådaláj aktan Romeo Singh Gillajn, tjálle Indias guhti giehtoj man ájnas måvtåstuhttem le gå galggá ietjas ulmijt jåksåt. Dáv lågådallamav Singh Gill gåhtjoj ”Drømmepasningen”. - Hávsskes vahkko le læhkám. Aktabuohta gå sámevuohta åvddån låggniduvvá, de aj aktan hávsskudallap vahkov miehtáj mij ålliduvvá Hellmocupajn. Dá jahkasajs cupan oassálasstin vihtta ålmmåjuohkusa, gålmmå nissunjuohkusa, duodden báhttja ja næjttsotjiektjamij. Lidjin birrusij 120 oassálasste. Nav de vahkko vuogas láhkáj ålliduváj, låhpat Paulsen. j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media AS j j - Miján le sierralágásj dávvervuorkudagá vuorkudittjat dávverijt ja hasodav aj iehtjádijt gænna li dávvera, tekstijla, páhppára jali ietjá gávne mijájn guládallat vuorkudime hárráj. Dákkir gávne álu álbbu dábálasj sinnailmen, valla miján le dávvervuorkudahka vaj máhttep gávnijt bisodit manep ájgijda. Sån duoddi gávne æjggumriektá ij gádo. - Ep mij gávnijt oattjo, valla dåssju vuorkkip dajt, javllá sån. Sálmmagirjje 1800-jagij manegietjes le julevsámegiellaj tjáleduvvam dalusj tjállemvuogijn. Andreassen jáhkká girjje le sierralágásj. - Gávnnuji ihkap nágin priváhta æjgon, valla le galla girjje majt sihtap vuorkkit, javllá sån. j j Sáme gielladille Sámegiela tjállemvuohke le rievddaduvvam moaddi dat rájes gå vuostasj girjje sámegiellaj almoduváj jagen 1619. Uddni daj gålmåjn sámegielajn; nuortta-, julev- ja oarjjesámegielan li sierra tjállemvuoge. Sámegielan le nuorra tjállemgiella ja vuostasj girje sámegiellaj almoduvvin 1600-jagijn. 1600-1700-jagijn sámegiel girjálasjvuohta tjáleduváj sæmmi tjállemgielajn gå vuona- ja svierigadárogielan, valla 1800-jagijn sáme bokstáva båhtin. Lars Levi Læstadius aneduvvá vuostasj tjállen julevsámegielan jagen 1840. 1900-jagij álgon åvddånahtij K.B. Wiklund tjállemgielav mij aj nuortta- ja oarjjelsámegielan aneduváj. Julevsámegiela tjállemvuohke mierreduváj jagen 1983 ja dát tjállemvuohke svieriga- ja vuonadárogiela alfabehtajt adná. Rádediddje ja etnologa Árranin, Lis-Mari Hjotforsan le háldadimvásstádus dávvervuorkájs, tjoaggemis ja duodastimes kulturhiståvrålasj diedos. Suv mielas sálmmagirjje le mielagiddis. - Jáhkedahtte ælla nav moadda sálmmagirje vil ma li nav ájmon dagu dát, valla iv galga sihkarit javllat man moadda gávnnuji, javllá sån. - Ájádus le Árran galggá liehket sadje gånnå ulmutja máhtti vuorkkit ietjas gávnijt riekta láhkáj, dan diehti hasodip ulmutjijt gænna li dávvera mijájn guládallat. Sámedikke ij dálkádakkonferánsan Sámedigge ij ájgo oassálasstet vuostasj álggoálmmugij dálkádakkonferánsan. Tjielggidus le ekonomalasj ressursa e gávnnu jali máhtukvuohta oassálastátjit. Gåhttjom boahtá Bolivia presidentas guhti le gåhttjum duola dagu álggoálmmukåjvijt ja væráltåjvijt dálkádakkonferánssaj gånnå ednama riektá sjaddi 4. sadje AWG’an Divtasvuona-næjttso Naima Nergård (14) 4. sajev oattjoj buoremus båhtusin Arktalasj dálvvegilpustallamijda Canadan. 4. sajev oattjoj aktan guojmmetjuojggij 3 X 5 km vuorrotjuojggamin, klassisk. Ietján oattjoj 17. sajev 750 mehtera friddjateknihkka ja 21. sajev 5 km klassisk. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog/Gunnar GrytøyrJårggålibme: Divte Media AS/Ingrid Kintel ep gávna moaddásav dánna lahkusin. Vuogas lij midjij Fred Andersenijn sjiehtadusáv dahkat, javllá Árran-direktørra. Ja åvdep suohkandálkudiddje le juo ietjas ådå kåntåvråv adnuj válldám julevsáme guovdátjin: - Vuostatjin galgav ållit gájkka dataj demensstudias. Dán kåntåvrån lev juo ålles siejnev dævddám skálmáj Steigentunet:is. Dan mannela galgav ietjam værmádagáv adnuj válldet gå ásadahtjap dutkaminstituhtav Árranin, lahka aktijvuodajn Bodø Allaskåvlåjn. Norlánda fylkasuohkan li juollodam biednigijt prosjæktaj, ja ájádus le stuoves institusjåvnnån dahkat jahkásasj ruhtadårjajn. Juo le akta virgge biejadum dutkes Ubbmemis guhtimusj gålgådismáno 1. bve álggá, subtsas Fred Andersen. - Dutkaminstituhta perspektijvva gåbdugijt gåbttjå, valla fylkasuohkan le álmmukvarresvuodabargov ájnnasamos barggon, ja dát má le ietjam fáhkaguovllo. Valla gal hásstalusá muv aj duosstu. Gájkka barggo galggá álggoálmmukperspektijvan dáhpáduvvat, ja mujna le ållo oahppat sámij giela, árbbedábij ja kultuvra hárráj. Gatjáduvvam lev dagátjit guoradallamvædtsagav hiebadahtedum sámij giellaj ja kultuvrraj. Ássje le nav; moattegielaga gudi demensav oadtju, gahttji ruopptot ietjasa vuostasjgiellaj, ja e dádjada ietjá gielajt. Danen viertti vædtsagijt adnuj válldet gånnå aj sámegielak pasientaj rievtá bærrágåtseduvvi. Ja dát bierri dáhpáduvvat ålles Helse Nord:an, åhpådiddjeallaskåvlåjn, skihppijsujtárskåvlåjn ja ájnas virgijn álmmukvarresvuodabargon, javllá Fred Andersen – guhti ávvudallá ådå dahkamusájda validit. jj Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media ASresurssaskåvllån. Guhkesájggásasj miht Ájluovta skåvllå. Stuoves låhko sáme oahppijs. Neljadisoasse Ájluovta skåvlå oahppijs to åhpadusá hárráj le åvdåsvásstádusáv válldet guhkásåhpadimes julevsáme oahppijda Divtasvuona suohkanin ja aj åbbå rijkan. Ájluovta skåvllå galggá stuovesájggásasj julevsáme resurssaskåvllå vuodoskåvlån liehket, ja åvddånahttem- ja doajmmaruhtadårjav duosstu. - Vilá åhpadiddjijt vájllup ja ep la ållu jåhtuj boahtám bargujn, javllá skåvlå jådediddje Britt-Karin Storvik. Sámegiellaåhpadiddje galggi adnet oasev åhpadusájges bargatjit oahpponævoj, ja hásstalus le ådå åhpadiddjijt gávnnat gudi skåvlå sámegiellaåhpadusáv máhtti jådedit. Bájkkeavijssa NuorttaSállto «Kulturmujto li juohkka lágásj merka almatjij dåjmajs mijá fysihkalasj birrasin, aktan bájke masi histåvrålasj dáhpádusá, åssko jali árbbedáhpe tjanáduvvi.» Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS/Lars Th. Kintel j j j Duodastit, divudit ja bisodit Sáme tsiekkadusáj duodastahttijn sihti aj guovlolasj tsiekkadussuodjalimmáhtudagáv låggnit ja bájkálasj sebrudagáv ja æjgádijt diehtten dahkat. Divtasvuonan li bájkálasj snihkkára divudam, váj sáme tsiekkadusáj divudibme máhtudahka luluj lassánit. tjáledum. Ienemus oasse alla suodjalimárvujn. - Ietján gå ståhpe Lapplægerin, mij lij viehka nievres dilen, lip sihkardime jali divvomin juohkka tsiekkadusáv, javllá Nergård. Tsiekkadusá vuojnnusij bukti sáme anov ja sajev duobddágijn ja navti vuosedi histåvrålasj merkav, mij vas sáme kultu Ájggegávda ja moattevuohta Ladneståhpe Vuollnán Almma sáme guollárbåndorsijdda. ”Amandus-ståhpe” Buorgon, Amandusá namán, guhti áhkájnis Olga lijga manemusá gudi dåhppe årojga. Såj dåppet jådijga 1960-jagij sinna ja navti de vuobdeduváj udnásj æjgádij fámilljaj gudi aj li Amandusa fuolke.- Álgo rájes lidjin æjgáda usjudallam goadev gajkkot danen gå jáhkkin ij lim vejulasj dav divudit. Ettjin ga tsiekkadussuodjalimes berusta jalik nagá iesj ruhtadit. Manenagi gå divudibme le åvddånam li æjgáda/fámillja berustahttjám divudimes. Ájnna vuohke Buorgguj bessat le vantsajn. Bájkálasj máhtudakguodde ja tjálalasj gálldomateriála duodasti sáme tjanástagáv, ja jut årromsadje le sáme fámiljas ásaduvvam. Goahte le buorre buojkulvis dallusj gådijs, ja sierralágásj gå dat le nav buoragit bisoduvvam, ja aj akta dajs gallegasj sáme gådijs mij máhttá árbbedábálasj sáme guollárbånndurkultuvrraj tjanáduvvat Divtasvuonan. Návti le danna alla suodjalimárvvo, javllá Nergård. Buorggo ja Vuollná le ietján aj sáme årromsadje, ednambarggo ja guolástus ájnnasamos æládusá. Uddni ij aktak Vuollnán åro jagev birra. jáhkedahtte ællin vuostasj æjgáda sáme. Ajtu diehtep Vuollná ja Divtasvuodna le sáme guovllo ja goade sámijs aneduváj. Duola dagu manádin vuonajs ja sierraláhkáj Oarjjevuonaga dåppe idjadin gå girkkuj galggin Gásluoktaj. Ladneståben idjadin ja suhkadin idedijt ja iehkedijt Gásluovta ja Vuolná gaskan. Vuodnaårro sáme aj dåppe idjadin gå lidjin ietjá måhke davvelin. Ladneståhpe le oassen duobddága kultuvrrabirrasis ja dåppe li sáme aj årrum muhtem ájge. Duodden le Vuollnán sáme kultuvrrabirás gånnå diehtep moadda sáme li årrum. Sámedikke kriterijij milta máhttep javllat ladneståhpe 1850-80-jagijs le sáme kulturmujtto, subtsas Nergård, guhti le ávon gå priváhta æjgáda válldi Árranijn aktijvuodav ja sihti aktan barggat váj dá ájnas tsiekkadusá várajda váldeduvvi. Gå li divvomijn ållim galggá tsiekkadus, sijdda ja kultuvrraduobddák liehket vuosádussadjen bájke dávvervuorkájda. valla goahte galggá aj asstoájggegoahten aneduvvat æjgádijs. Tjáledum tsiekkadusá gulluji iesjguhtik ájggegávdajda, æládushiebadibmáj ja årudagájda. Vuosedi aj moattevuodav háme ja ájge gáktuj, ja li tjanádum sáme guollárbånndurkultuvrraj, boahttsubargguj ja markasáme kultuvrraj. Dálátjij li tsiekkadusá Ibboluovtan Oarjjevuonan, Buorgon ja Haugenin Vuollnán aktan Strumbon tjáledum. Tjoahkkáj li gietjav vrav ja identitehtav nanni. Nav gåhtjodum ”guoros” bájkátja li uddni giesseårromsadjen ja æjvvalimsadjen fuolkkáj. Tsiekkadusá sjaddi dagu diehtogálldon sáme kultuvra jj j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge StrandskogJårggålibme: Divte Media AS sebrudakåvddånibme. Ájnas ulmme prográmmajn le viehkedit rekrutterimij og máhtudakåvddånibmáj, åvddånahttet sámegielav dutkamgiellan ja rijkajgasskasattjat barggat. Dutkamav gaskustit sámeálmmugij, adjáj sámegiellaj, dættoduvvá. boahtteájggáj Vuona sámegielajda. Oarjjel- ja julevsámegiela li unneplåhkogiellan adjáj sáme aktijvuodan, ja li UNESCOs gåhtjodum alvos ájtedum giellan. Gå Divtasvuona ja Snåasen suohkana li sámegiela háldadusguovlon le ájnas dát oassálasstem buktá nannidum dutkamrahtjamusáv oarjjel- ja julevsámegiela hárráj. Prosjekta YouTube på lulesamisk oattjoj 150 000 kråvnå doarjjan jagen 2008. Jus ga vehi mannunij de le prosjekta jådon vas. Divtasvuona-viddnudahka Kintel AS dat álgadij ja galggá prosjevtav tjadádit dajna ájádusájn interaktijva arenav ásadit gånnå julevsámegielak nuora bessi gielastisá adnet. Maria Mikkelsen Ájluovtas, guhti dán gidá ietjas journalisstaåhpadusájn ålli Volda allaskåvlån, le redaktørran virggáj biejadum. Sunji viehkken galggi 1-2 guojmmebargge. Prosjekta galggá Ájluovtas dåjmaduvvat. Ráddidus doarjju dåjmav 150 000 kråvnåj jagen 2010. j Gálldo: www.stortinget.no j j læsing, helbredelse, varsler og hjelpere, (Varáv tjadnat- subttsasa lågådahttema, buorránime, oavddusij ja viehkediddjij birra) majt sån åvddånbuktá Árraninjulevsáme guovdátjin, vuostasj bále Nuortta-Sálton. Vuojnunagá de le dárbbo varresvuoda birra ságastallat iehtjádij gå dåssju varresvuoda birra li ájnnasa gå ulmusj dárbulasj diedojt ja máhtukvuodav varresvuoda gatjálvisájda vuogas ja buorre láhkáj oadtju. Doajvvop dá æjvvalime buvtitji aj ienep dádjadusáv varresvuodabarggijda ja álmmugij ietján. Girjje majt Henriksen le tjállám boahtá diedojs moattet ságájdahttemijs ulmutjij Nuortta-Tråmsån ja Alle-Finnmárkon. Muhtema dájs le dallutjis gå sosialantropologija oajvvefáhkaprosjevtajn bargaj. Subttsasa girjen li dálásj ájges, sierraláhkáj vásádusáj birra ma lågådahttemij gullu. Lågådahttem le nuorttavuonak oahpes buoredimvuohke. Girjen le aj tiebmán gåktu skåvllåmedisijnna dákkár diedojt ávkástallá, duola dagu Universitehta skihppijvieson Tråmsån. Árranin le muhtem girjje oasen. Sávvap buorisboahtemav gájkajda, ja doajvvop jut varresvuodabargge oassálassti Anni Margaret Henriksena åvddånbuktemij. j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge StrandskogJårggålibme: Divte Media AS/Idar Kintel Gåvvå/Foto: Sander Andersen, NRK Sami Radio Minerála ja geologija moaddásij mielav giddi, ja le aj sierra segmænnta mannoæládusán. Dan diehti le Ofoahtá guovlloráde juollodam 250.000 kr girjjeprosjæktaj. Evenásje, Nárvijka, Bálága ja Divtasvuona suohkana, aktan guovlo vidnudagáj, lij muodugasj lågov vaddám. Da Museum Nuorta museajs ma gulluji dán guovlluj li åvdåsvásstádusáv oadtjum diedojt åttjudit ja girjev tjállet. Museum Nuortta le bálkkim fáhkaulmutjijt Direktoráhta minerálháldadusás girjev tjálátjit (åvdep Bergvesenet). Giesen vuolggin gehtjatjit ájnas sajijt. Divtasvuonan li diedon dåbdos kvartsja feltspatgávnnusa Ájluovtan ja Benasuollun ájnnasa, aktan guohpárgruvvujn Stuorgietten. Valla daj maK´emus biejvij mediaássjij åvddåla lij galla amás ienemusájda Divtasvuonan le gávnos slidjamálmas – geldulasj, ja aj tjierggedis histåvråjn. Museum Nuorta bájkálasj oajvve, Lars Børge Myklevold, subtsas slidjagávnos Divtasvuonan vuostasj bále nammaduvvá major Schnitlera rádjáeksaminasjåvnnågirjen 1740-jagijs. - Gå sån Divtasvuonav guossidij lensmánne Schnitlerij vuosedij slidjatjuokkárav riek ållo slidjarijn majt lij oadsábme ittjij galla sidá subtsastit gånnå dáv slidjamálmav lij gávnnam. Dalloj oajvvadij Schnitler Sálto sunndáj tjállet loakkátjit sámev gávnnusav vuosedittjat, jali nákko tjadá dárbulasj diedojt åttjudit. Jus dákkir tjierggis vájkkudimnævo aneduvvin ep galla diede, javllá Myklevold, guhti subtsas biskoahppa Gunnerus aj nammadij slidjagávnnusav nágin lågevjage mannela. - Jus oajválattja dalloj diehtin gånnå slidjagávnos lij, ep riekta diede. Dádjadahtte le sáme tjiehkin gávnnusav. Dassta slijáv viedtjin luodajt liejkkitjit, ja dan ájgen lidjin vargga dåssju sámijn birsso. Jus gávnnusav iktin oajválattja sjaddin dav válldet, ja de ettjin dasti slijáv nåvkå oattjo, javllá dávvervuorkkáoajvve Lars Børge Myklevold. Vásse biejve lij Myklevold, aktan oahpestiddjijn Svein Berg ja NRK’a Sander Andersen, Funtan Divtasvuonan, birrusij 400 mehtera nuore badjel. Vádtsájin Jågåsijdas, Skåhpejávre vásuk ja bálggá milta ájde badjel Funntaj. Jagen 1901 gávnaduváj slidja dánna. Subtsastuvvá nuorra sámenæjttso dav gávnaj, madi nubbe subtsas ålmåj Jågåsijdas dav jj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge StrandskogJårggålibme: Álggoálmmugin ja tjerdalasj unneplågoálmmugin Vuonan le sámijn sierralágásj riektá materiálasj kultuvrrasuodjalussaj. Dát ássje le dåbdos ássje vuostamuttjan boatsojsujtos gånnå histåvrålasj adno ja álmmukriektálasj vælggogisvuoda nannusit suoddjiji boatsojsujtov æládussan ja sáme kultuvra vuodon. Sáme riektá merra gáttijn ælla tjielggam, ja dan diehti ep ga diede jus guollebiebbmam ja ådå æládusá sæmmi lágásj njuolgadusáj milta guoskaduvvi. Artihkkalinis gåvvit Gintal ådå luonndovaljesvuodalága ájnnasamos åsijt, ja gåktu láhka sáme berustimijt sisadná. Duohtat aj marin suodjalumplánav Divtasvuonan, ja jus nasjonalpárkkaplána DivtasvuodnaOarjjevuodna galggi vas bajás váldeduvvat jali låhpaduvvat. Dát manemus ássje mierreduvvá jagen 2011. Bruce Moren-Duollja dålusj sádnesvuodajt ládádallá ietjas artihkkalin sámegielaj birra. Hilggu lahka aktijvuodav suomagielajn ja miejnni alleeuropa gielaj bájnnom le vijddáp gå åvddåla le jáhkkám. Moren-Duollja tjállá aj sámegiela li muodugattja, valla sæmmi båttå ållu ietjálágátja. Konkluderi sámegiela ælla giellasuorge avtat gielas ájnat iesj guhtiklágásj giela. 2010 guovvamáno, oassen Nuortta-Sálto sáme biejvijs, lij vuostasj amanuensan Roald E. Kristiansen åvddånbuktem misjonera Jens Kildala birra Árranin. Dát åvddånbuktem gávnnu dán jage Bårjjåsin. Lij sámemisjåvnå Jens Kildal avtagærddásasj misjonerra jali lij gus sluogas misjåvnnåstratega? Jens Kildal lij Thomas von Westena favorittmisjoneraj gaskan ja sjattaj misjåvnnåjådediddje sadjásasj sierralágásj nuorttalap oase åvdås. Anna Gustafsson åvdet moadda miellagiddis gatjálvisá ietjas artihkkalin. Mij le duodje? Ienemus anedum dádjadus duojes le sáme giehtabarggo. Valla le gus gukse duodje, duodjuha gus gå snihkku? Gustafsson le moadda divtasvuonagij ságastam ietjas sosialantropologa doaktargrádaåhpadusá aktijvuodan. Anne Silja Turis artihkkal, ájnna mij le julevsámegiellaj tjáledum, le giellabiesij birra, da niellja giellabiese ma li manemus guokta jage ásaduvvam. Sån konkluderi giellabiese li vuorbástuvvam danen gå nuora ietja dåjmalattjat oassálassti plánimin ja tjadádimen. Sån aj dagástallá jus le vejulasj ådå giellaarenajt ásadit, duola dagu digitála teknologija ja sosiála media. Bårjås sisadná aj gålmmå viehka miellagiddis artihkkala sáme dábij birra, Divtasvuonas ienemus oassáj. Else J. Kleppe tjálij sáme mánnávuoda birra, Lis-Mari Hjortfors konfirmánntadábij birra, madi Harald Lindbach gåvvit dábijt jábmema ja hávddádime aktijvuodan. Divna dá artihkkalij vuodon li ságájdahttema ma li guokta manemus jage dagádum, oassen duodastimprográmmas . Bårjås le hámestis gávnnam, viehka buorre le aj. Ájggetjála ålgus vatteduvvá sæmmi hámen dagu gájka 11 åvdep jage, le fijna páhppárin prienntidum ja hávsske le tjalmmáj. Gåvvåválljim, ja - adno le viehka buorre. Bårjjåsin le viehka alla dásse, ja ánssit moadda låhkkijt aj sáme birrasij ålggolis. j j j jj j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta/gåvvå:Kitty SkapalenJårggålibme: GIERDU le vuosádusturnéa masi fáladuvvá gaskostibme Kultuvralasj skåvllåvuossas (Den Kulturelle Skolesekken). Seminára ja diehtotjállaga fáladuvvi aj. GIERDU le hiebadum mannat Nuortta Vuonav 2009-2011 jagijt. Vuosádusá buvtadiddje li SKINN. Prosjækta le ruhtaduvvam dájs: FRITT ORD, Kulturkontakt Nord, Norsk Kulturråd, DKS Nordland, DKS Finnmark, Samisk Kulturfond og ABM-utvikling. (Gievlle) æjvvuribme sáme duojen ja - æjvvuribme sáme dájddaværáldin le vuosádusán le dájdda RiddoDuottar (Gievlle-buojkuldahka) máhttá æjvvuribme, vuoset dájda åvddånahttemij ja moattegerdakvuohtaj. Vuosádusán le dájdda moaddásijs Nuorttarijkaj tjiehpemus dájddárijs: Lena Stenberg, Geir Tore Holm, Synnøve Persen, Daban Da (Asbjørn Forsøget og Gjert Rognli), Alf Salo, Annelise Josefsen, Outi Pieski, Ingunn Utsi, Monica L. Edmondson, Britta MarakattLabba, Marja Helander, Arnold Johansen, Jørn Magnus Langseth, Rose- Marie Huuva, Edil Sande, Andreas Sarri, Anna-Stina Svakko, Aslaug Juliussen, Folke Fjellström, Randi Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Divte Media AS / Ingrid Kintel Bálkáv vattij, fármastuváj. Svenn-Egil Knutsen Duolljá, Duodje Nordlánda jådediddje vattij duodjebálkáv Kaja Andersenij. Duodje Nordlánda vattos lij káffavuossa káfaj, jáffovuossa jáfoj, giedjek ja 2000 kråvnå. Gav pris, fikk klem. Svenn-Egil Knutsen Duolljá, leder i Duodje Nordlánnda overrekte duodjepris til Kaja Andersen. Gaven fra Duodje Nordlánnda inneholdt en kaffepose med kaffe, en melsekk med mel i garvet skinn, en blomst og en pengegave på kr kr 2000 vuodoskåvlån 70-lågo vuostasj jagijt, Gásluovta skåvlån, gånnå giehtoj sámij viessoma birra duodden biebbmokursaj skåvlå gievkanin. Sån le aj barggam joarkkaskåvlån ja allaskåvlån. Sån oassálasstij vuostasj duodjekursan Nuortta-Vuona åhpadiddjijda. 1980lågon formaliserij ietjas máhtudagáv gå lågoj duojev Alta allaskåvlån vuostasj jagev, ja nuppát jagev Guovddagæjnon. Lev aj gullam sån bagádaláj ietjas åhpadiddjijt gåktu goarrot ja duodjuhit. Sån le jagij tjadá åhpadam, åvddåla ja mannela, Bådåddjo allaskåvlån, vuodoskåvlån ja ållessjattuk-åhpadimkursajn, iehketkursajn. Ja vilá ulmutja suv guossidi ja sihti viehkev. Muhttijn “tjiehkusin” bagádallá iehtjádijt ietjas goarromlanján. Lev gullam 1970-lågon ásadin duodjekursav biednagoaden Ájluovtan. Sån lij akta idealistajs gudi vuododin duodjeorganisásjåvnåv Julevsámij Duodje. Dat lij jagen 1981. Sån le aj tjåhkkåham rijkkaorganisásjåvnån Sáme Duoje stivran, ja ájrrasin Sáme Åhpadusráden. Sån le diehttelis uddni sebrulasj Duodje Nordlándan. Sån le sjuggelis duodjár ja le åvddånbuktám duov dáv tjáppa biktasav: -gástadibmáj, -skalluj, -hejajda, -hávddádibmáj, ja ietjá dakkir dáhpádusájda. Vilá vuojnnep suv skirtov anon. Dat le ådåájggásasj variánnta dålusj julevsáme káránskirtos. skirtojt ja snjisskum avijt ja listojt. Låhtåm le vuoddagijt, bárggeldam ábnnasijt biesses ja dájves. Gårrum le doahkogáptijt, tjállám julevsáme doahkogirjev aktan skándaj ja vadjasij majt iehtja le sárggum. Sån le tjiehpes bivtasgoarro ja diedon moattebelak duodjár. Ij le sån ga ballam gæhttjalimes ábnnasij barggat majna ienemusát kárána barggin; duola degu nijbe, guvse ja ietjá duoje tjoarves ja dávtes. Jus sån illim, de iv jáhke lijma vuojnnet nav ållo gáptegisájt uddni. Sån le duojev vuojnnusin dahkam Divtasvuona rájáj ålggolin. Sån la kurssim Svieriga bielen, mannam duok diek ietjá duodjárij siegen vuosádalátjit duojev ja snjisskomteknihkav duola degu Hamburgan Tysklándan, ja iesj diehtá gånnå le sån mannam?! Guovte jage dás åvddåla oattjoj Divtasvuona suohkana guddnebálkáv ietjas bargujn duojijn. Nav gåktu gullabihtit; sån le iehtja “duodjeinstitusjåvnnå”. Ja sæmmi láhkáj máhttá javllat giela birra. Moattes, sierraláhkáj giellakonsulenta ja ietjá giellabargge, gå dárbahi rádev giellaj duon dán báhkuj ja grammatihka hámij birra, de le sån viesso báhkogirjje gæssta moattes ávos bessi gatjádallat. Munji le dát stuorra guddne gå besav Duodje Nordlánda åvdås ja Julevsáme Duoje åvdås, aktan sijá åvdep ájrrasijs ja ietján julevsáme duodjárijs duoppet dáppet. Mij sihtap uddni guddnedit Vuodnabat-Gádjáv. Gáddjá, dån le viehkedam ja sujttim iehtjádijt ja illa åvvå asstam goarrot káffavuossatjav allasit?! Ja dála dunji juojddá majt iv jáhke le åvddåla vuojnnám - dát le jáffovuossa aktan jáfoj javllarusstimij. Mij sávvap dunji gájkka buorev, ja sávvap vieso buoragit gåjt de tjuohtejagágin, vaj máhtá mijáv bagádit ja gærggat ietjat prosjevtaj, duola degu dav ájnas prosjevtav duodjeterminologijajn mij aj le nav dárbulasj sámegiellaj. jjj Hávsskudallam låptån. Biebbmo- ja lávllomiehkedij lidjin moattes tjåhkanam. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS / Idar Kintel Sivertsen, guhti aktan áhkkájnis Torillej sijddalahá desik urudisvájvve sjattajilá stuorre. Duodden le påstavsuvdatjam guovlon 30 jage. Ja stuorraoasev asstoájges le luondon læhkám.Mielos luonndoulmutjin, guollárin jabivdden li sujna læhkám moaddabuorre muossádusá jagij tjadá. Nágindájs muossádusájs juogij nuorraoahppij Hábmeris ja Divtasvuonasåvdep jage; vuostasj rievsaga birralåttijt gieladime áhtjes siegen, jatjiergedis albasjbivdo birraBájddárvárijn.Knut subtsas gå sáhka sjattaj dålutjis,álu juorrulattjájin. Da gudi váhkesitdiehtin, lidjin gáhtum. – Munji sjattajaha-muossádus man ájnas le subttsasijtvárajda válldet boahtte buolvajda. Iesjtjálestiv jus juojddáv huomahiv, javisská notisgirjásj agev muv tjuovoj,subtsas girjjetjálle, guhti navti máhtiietjas dahtojs ja ietjas dáhpádusájsájgij tjadá girjev tjállát. Ietjas máná jamánájmáná lidjin ienemusát ájádusájngå tjállegådij, valla suv mielas le riekhávsske gå iehtjáda aj vuojnnet suv subttsasijda Tollådalas lijkkuji – daguskåvllåoahppe Nuortta-Sálton. - Diedon lij stuorra båddå, gågirjjeprosjækta duohtavuohtan sjattaj.Stuorra gijtto Árranij ja Báhkogirjjeálmmudahkaj. Sijá berustime dagiiv jáhke girjje lij åvvåå boahtet,miejnni Knut Harry Sivertsen, guhti ajrámmput Árran-birrusav berustime jadan buorre bargo diehti majt liálgadam bihtámsáme guovlon.Bihtámsáme dávvervuorkkábarggosihke Vestvatnan ja Tollådalan le daljådon, Knuta niejdajn Elin AnitaSivertsen bájkálasj njunnjutjin, Árranisvirggáj biejadum.- Bájddára suohkan ij la vuosedam javilá ij vuoseda vuojga berustimevsáme ássjij gáktuj, ja dan diehti lip riekgijttevattja dan rahtjamusá åvdås majtÁrran le dahkam ja dan viehke åvdåsmajt sijás lip oadjtum, subtsas KnutHarry Sivertsen. Sivertsen turnéa mannela 10 skåvlåjmilta. Knut Harry Sivertsena sáme gierraga liSuorsá/Árjapluove-guovlos Svierigin.Moadda tjuovvusasj nievresjage diehti1800-jagij låhpan moaddaællobarggefamillja dajn guovlojnietjasa ælojt láhppin. Nágin de årrujinvuona bælláj, sæmmi duobddágijda malidjin ælojda giesseguohtoma. KnutSivertsena ájttega årrujin TollådalajBájddárin. Sivertsen vilá danna årru,áhtjes sijdan.- Mujna lij bajássjaddam válkkámisierit, ådåájggásasj fálaldagáj dagi. Dandiehti fámilja subtsastallambåttåstuorra árvov oadtjun, ja árrat j jj Bájkkeavijssa NuorttaSállto ÁhkkosSoahke-luovtan Ellen Nikoline Knutsen (98) riegádij Davve-Vássján Sisnep DivtasvuonanSnjilltjamánon 1912. Jaget mannela oadtjunnissuna vuonan jienastimriektáv sæmmimieren gå ålmmå. Valla Ellen Nikolineiellem ij le agev læhkám álkke. j j j duogen moadda dáhpádusáj man birradálásj nuora histåvrrågirjijn máhttilåhkåt. Ja Ellen Nikoline le rubmahindav dåbddåm. Ietjas boadnjev JonKnutsen láhppij snjuktjamánon 1958.Dalloj báhtsi aktu guhtta mánáj.- Rijbadij gal buoragijt, subtsas William,guhti árra ideda jagen 1983 iednes jafámiljav buollem sijdas Soahkeluovtangájoj.- Gájkka buollemijn gádoj. Gávnedålutjis sjalla buollin, mujtádallá håjet.Uddni årru fámillja vargga sæmmigoahtedajvan tjáppa, ådå goaden mijbuollema mannel tsieggiduváj. Sjabes ja jiermmá j j Lågenanjagák dárojduhttemájgenLågenanjagágin vásedij Ellen Nikolinegarramus dárojduhttemav 1930-jagijn.Jages 1915 ij lim loahpe sámemánájdaietjas iednegielav skåvlån sáhkadit. VallaEllen sihke dárus ja sámás, ienemusátsámás fámiljajn. Sjabes 98-jahkásasj leloabdes nissun. Dav le agev læhkám,subtsasti bárnes. Ij sån vuojgaberustimev sidá, ij ga gå tjállegåvvimapparáhtav åhtså. Ij ga skihppijsijddaj sidá. Suv áhkkov Magdasuv viehket sujttimijn ja praktihkalasjássjij.- Såj gal dahkaba gåk sunnu mielas lebuoremus, subtsas bárnnes William.- Duolli ájádalájma jus lij sunjibuoremus skihppijsijddaj boahtet, vallade nammadij dajt nuppijt rádnájs gudifámilljajnis sijdan årrun. Dat rájes ij ladan ássje birra sáhka sjaddam. Loabddele aj vuorasvuodajnis.- Áhkkuj mannap gå ássje dålutjis galggitjuovgaduvvat.Sjabes gåk le de álu Ájluoktaj manát.- Rámbuvdav guorriv gå le filkka,subtsas sån.Dá biejve le aj rádnájt guossidime. j LoabdesEllen Nikoline muohto le tjáppagitbirástuvvam moadda ja tjielgas joajmosja guokta russjkis tjalmijn le nav ållosisadno. Sån lij vidájagák gå ruossjalasjrevolusjåvnnå álgij jagen 1917, ja levásedam goappátjijt væráltdoarojt ja ajgarrasamos dárojduhttempolitihkav1930-jagijn. Tjáppa sjabes áhkásj ijsælldát javla, valla vuoset gievrrudagávja buorrevuodav. Sån le árvugis ja álumåjudallá, valla åvddånboahtá gå ilá ållosáhka sjaddá ja gå gåvviduvvá bárnestis sihtá suv subtsastittjat devásstet:- Iv nav buoragit desti mujte.Ellen Nikoline le áhkásj guhti åskulattjatle fámilja åvdås læhkám, valla ij ájgoåvdedit stuoráp jali unnep dáhpádusájtietjas guhka iellemis. Giedajt askenvuojnadasstá, ja guhka biedjis vuopptagahtsahi loadtjat hestasiejbben hárddon.Gáktsa oarbbenijs le sån ájnna guhti lebáhtsám. Åvddål vállduj Knutsen lijnammas Paulsen.- Le gus duv mielas tjoaskes dálvve dájage læhkám, gatjádastáv.De njálgugijt tjajmat ja javllá:- Iv dåbdå jus le tjoaskes jali bivvalålggon, goaden le ham nav buorre jabivval, måjudasstá. Dá jage rijkajgasskasasj nissunbiejvveávvudallá 100 jage. Biejvve aneduvvárahtjambiejvven gånnå dássádus janissunij riektá tjalmostahteduvvi. EllenNikolinej le iellem gal læhkám sávres,nav gåk le læhkám moadda iehtjádijdaálggoálmmuknissunijs væráldav birra.Ietjas iedne vájmujn ja huvsojn le sånaktan guojmmeoappájnis ietjas buolvanlæhkám vuodo udnásj tjoavdádallamsáme nissunijda. Loabdes, valla ij galárvodis.Bárnne William ja ÁhkkovTre generasjoner til støtte og berikelse for hverandre. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media AS / Ingrid Kintel Turista manádi vuojga hárru, jus sámevuodas Dálkke Gåvvå/foto: FRODE JENSSEN vuolggi. Mij giehttop sámij birra dán guovlon, ja åvddålijguovlluj gal vierttip tjalmostit sámevuodav ja birrusij luondov ienni gå sválláv, javlla Wessman. Ja sij gudi dálvveguovddela guossidi, gieseduvvi boadátjit ruopptot gæssáj. gæssáj, biejvvebájttemijn idjaguovddela ja ietjálágásj luondujn dalloj. Vuojnnep vejulasjvuodajt Svieriga álmmugin. Sijájn le guhkep loahpe gå Vuonarijkan, muhtemijn vihpá giesseloahpe gietjav vahko. Lip oadtjum gullat dáppe Stuorgietten le hávsske liehket, gå le nav sajátjin, javllá Wessman. Guoradalle Trude Raukena ságájdahttema mannoæládusájn le oasse prosjevtas , ja prosjevta oajvvemåhkke le oahppat ienebu gåktu dálkádakrievddama máhtti Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS/Ingrid Kintel ja regulerimplána bargo gáktuj. - Navti oadtjop aj jáhkedahtte båhtusav mij guosská gåggu væddja galggá aktan jalástimij, devdadisáj ja massebálánsajn. Nágin vahko dássta åvddåla lij Salten kartdata guovlov gehtjadime helikopterijn, javllá Nergård. Måskevedja barggojuogos dat le guhti le Divtasvuona suohkanij vaddám åvdåsvásstádusáv åvddåprosjevtav tjadádit. Juollodime li aj suohkanij vattedum, guhti le ietjas tjadnam åvddåprosjevtav tjadádit. Aktan tjanádum jåhtelisvantsa dåjmajn MuskenSenter AS le åvddåla guoradallam vedjav Måsskåj. Pládnaguovllo le E6 rájes Sagpollenis, Tjáhppisjávre oarjjeallebielen gitta Måsskåj ja prosjekta le Divtasvuona suohkanis giehtadaláduvvam. MuskenSenter AS milta le prosjekta dal sjávvunam danen gå boadosguoradallam gájbbeduvvá. Ássjepáhppárijn tjuodtju fylkkasuohkan le miedek mij guosská prosjevtav ruhtadit udnásj jåhtelisvanntsadoajmmarudáj. Háldadusoajvve vuoset prosjekta galgaj ruhtadaláduvvat Måske æládusprosjekta baktu, gånnå elfábmobiggim ja viejekbuvtadibme lij guovdátjin. Háldadusoajvve Konrad Sætra le buorremielak prosjevta åvddånime hárráj dán rádjáj ja vuoset aktisasjbarggosjiehtadussaj barggojuohkusijn, ålgoldis væhkkáj ja ålgoldis ruhtadibmáj. Vijdábut dættot Sætra prosjekta le buoragit sajáduvvam Måske årroj gaskan ja prosjekta doarjoduvvá almulasj ásadusájs ja priváhta viddnudagájs. Måskevedja åvddåprosjekta le vuodon gå galggá mierredit jus prosjekta le tjadádahtte teknihkalasj tjoavddusij ja merustaládum gållodásijn aktan tjuovvovasj ruhtadimmodellaj gáktuj. Dan mannela hæhttu mierreduvvat galggá gus boadosguoradallamav tjadádit mij ierit ietján tjielggá gåktu birás, luonndoboanndudagá ja sebrudahka rievddá. Jus åvddåprosjekta boados sjaddá væddjatjanástahka Måsskåj le vejulasj de suohkan åvddånimplánav jåhtuj biedjá mij sisadná boadosguoradallamav ja regulerimplánav aktan barggat dan vuoksjuj jut prosjekta økonomalattjat vuoroduvvá ja vuojnnusij boahtá fylkkasuohka plánajn. j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media AS / Ingrid Kintel Skolesekkenij. Oahppe Stuorgiette bajássjaddamguovdátjin li akta moatte skåvlåjs ja mánájgárdijs gudi bessin tjuovvot åvddånbuktev SKINNan, dájddárav Nina Jo Melbøe. Dánna lidjin tjuollusa, mállaga, gåvå ja filmmavuosádusá. SKINNa oajvvemåhkke le organiserit ja vuosádallat dájdav rijkaguovlon, sierraláhkáj nuorajda ja mánájda. Åvddånbuktemfálaldahka le dagádum vaj tjuovvu udnásj oahppoplánajt, ja le bagádallam åhpadiddjijda. Dættodam li mánájt ietja dåjmadit. Vuosádus le Nordlánda, Råmså ja Finnmárko oahppijda fálaldahka. GIERDU le nuorttasáme báhko, mij julevsámegiellaj sjaddá gievlle. Gievlle le guovdásj gåvåstahka sáme kultuvran. GIERDU -labudibme sáme dájddaværáldin vuoset moattebelakvuodav dájdan. Oahppe oadtjun vuostak vuosádusáv vuojnnet monterijn ja siejnijn, duodden ånifilmmaj. Dát båvtij reksjåvnåjt oahppij gaskan, gej mielas lij hálvva suorgganahtte filmma. Filmma subttsasav giehttu. Ådåájggásasj åvddånbuktemvuogij baktu vuoseduvvi dáhpádusá åvdep ájgijs ja subtsas gåktu vássám ájge máhtti dæhppot. Oahppe bessin duov dáv dájddabargov vuojnnet. Vuostasj dájddadahko le guolbe guovddela, ja oahppe månni mij dát soajttá liehket. Man muoduk le dát, gatját Nina Jo Melbøe. - Bállo náhkes aktan boahttsutjårvijn, chili bálluj dabrijdum, tjoarve boahttsus ruoppsadin bájnnidum ja náhkke boahttsus, vásstedi máná. - Miján li iesjgengalágásj vuojno. Gåvvidibme le aj åvddånbuktemvuohke, ja dán gåvån li ådåájggásasj momenta ja åvdepájggásasj momenta kontrásstan nubbe nubbáj biejadum, subtsas Melbøe. Dánna le káffagåhppå ja fádi nubbe nuppe vuosstáj biejadum, muorrabargo, vuodjagierggetjuolos ja væssko guolletjuomas. Árbbedábálasj sáme materiála illustreridum moatte láhkáj. - Mij le dát? Gatjádahkes máná imájdalli mij dájddadago máhtti liehket. - Diktim ja stiellim illustrasjåvnåjs – dat le dájdda, subtsas Melbøe. Dájddavuosádusáv gæhttjat le muhtemijda ållå ådå åtsådallam. Muhtema tjuovvu berustiddje mielajn, iehtjáda e rat másja sjávo tjuodtjot. - Iv dádjada manen dáv dahkap, javllá akta. Dát lij suorgganahtte, javllá nubbe. Vieledit dájddadagojt le aj oasse oahppamis. Oahppe ájádalli gåvå milta. - Åvddåla ij lim buorre sábmen liehket, javlla akta næjtsojs, ja gæhttjá gåvåv mij vuoset guovte identitehta sæmmi gåvån. Labudimes avta bieles nubbáj målssu nissun biktasijt, gáptes dábálasj båvsåjda, mij vuoset guovte identitehtajt. Gassko guolbe le tjuollus. Dánna viertti várrogisájt duolmmot vaj sáddu ij hájeduvá. - Gåktu le dájddavuosádusán liehket? - Suohtas, javllá akta mánná, guhti le ehpalgáhkov båråtjit ja sáftav jugátjit badjen, gå 45 minuhta geldulasj vájaldibme sáme dájddaværáldin le nåhkåm. j Muorra, sáddu ja spiedjil. Oahppe 4.-10. dásen Stuorgiette Bajássjaddamguovdátjin gæhttji Ingun Utsi dájdav, Speilbilde. Ij la agev álkke sjávo tjuodtjot. Tre, sand og speil. Elevene i 4.-10. klasse ved Storjord Oppvekstsenter ved Ingun Utsi‘s kunstverk, Speilbilde. : Ájgodum ruovdderahte (1992). Vuojnnep Strávnjunjev, gånnå dalloj ij ájádallam stasjåvnnå, ja vijdábut nuortas Ájlátte milta ja nuppe stasjåvnnåj Narvijka vuossti, Slabávuodna. Gåvvå: www.nordnorgebanen.no Ájggu ruovdderahtestasjåvnåv Strávnjunjen ja Slabávuonan, aksjåvnnåjuogos mij ij ájgo vuollánit. Sij tjuottjodi vissásit guhkedibme Nuortta-Vuonaruovdderahtes bierri liehket ienep ájggeguovddelis gå guossak åvddåla. - Dálla le badjel 50 jage dat rájes gå ruovdderahte Fuosskuj bådij. Muddo le dal ”væhkádahkaj” ja aktisasj gággamij mij tjadná Nuortta-Vuonav aktij ja ásat ådå vuodov rijkaguovlo æládusiellemij, argumenteri aksjåvnnåjuogos. Guhkedibme Nuortta-Vuonarahtes Råmssåj ja Girkkonjárggaj, sijddorahtijn Harstadaj, le jagij tjadá viehka stuorra dårjav adnám nuorttalij rijkaguovlon. Álu li dættodam birásvuojtov jus trafihkav ruovdderahtáj oadtju, guolleæládusá dárbov jåhtelis doalvvomis vuobddemij ja máhttelisvuodajt eksporterimij Ruossjaj ja Asiaj Nuortta-Vuonas. Valla dá rádjáj li sáhkadam bieljedimijda. Ássje le galla politihkalasj dágástallamin læhkám moaddi, ja jagen 1982 ja jagen 1992 diedádus tjáleduváj stuorprosjevta birra. Maŋemus dajs tjoahkkájgiesij ålleslasj rahtebarggo sjaddá 26800 jahkevirgijt bargadahttet ja rahte sjaddá vaddet birrusin 800 barggosajijt mij bissu rijkaguovlon. Ruhtagållo sæmmi båttå merustaláduváj birrusin 17,4 millijárda (1992-kråvnå). Doarespolitihkalasj juogos politihkkárij, ájnegattjaj ja persåvnå birásorganisasjåvnåjda tjanádum ma vilá ássjev dåjman adni. Juohkusin, mij jådeduvvá fuosskovierigis Svein Arnt Uhre, li duola dagu hábmervieriga Hilde Vonstad ja Åslaug Solem. Juogos miejnni guhkedibme Nuortta-Vuonarahtes sjaddá riek ájnas signálla ådå ja dåjmalasj guovllopolitihkkaj nannitjit rijkaguovlov. Ja ráddidusá moalgedum vuorodibme nuorttaguovlojs, gånnå duola dagu doalvvominfrastruktuvrra le ájnas oasse, le ájnas arvusmahttem juohkusa bargguj, tjuodtju www.nordnorgebanen.no. Dánna nammaduvvi moadda argumenta biggimij Nuortta-Vuonarahtes; sjaddá birássuoddjelis strávvev adnet, sjaddá giehpedit gálvvodoalvvomav E6 ja lasedit trafihkkaoaggesvuodav, tjadnat rijkaguovlov aktij ja mannoájgev ålov oanedit. Buojkulvissan nammaduvvá mannoájgge ruovdderahtijn Fuosskos Narvijkkaj sjaddá birrusin 1 tijmma ja 15 minuhta! Akta giessedáhpádusájs sáme nuorajda le dá vahko læhkám juojggambussa mij le vuodjám Girkkonjárgas nuorttat Ankaredej oarjás. Gasskavahko dá vahko vuoddjáj bussa juojggij Girkkonjárgas Ankaredej. Iektu båhtin Divtasvuodnaj gånnå fáron válldin 7-8 nuorajt Ájluovtas. Ájllegav li Ankareden, guhkken oarjjelsáme vuovden, gånnå buolva åvddåla li æjvvalam loajtos sæbrástallamij dålå birra ja gámájn mihttsamára tjuovggis giesseiján. - Lip riek dudálattja gå vijmak lip nahkam tjadádit dav man birra lip juo guhkev sáhkadam, javllá Sandra Nystø Rahka Ájluovtas. Sån le ájras Vuona Sámij Rijkasiebre nuorajnammadusán, mij le álgadam ásadusáv mij tjoahkkij sáme nuorajt ålles sámes. Juojggambussa ulmme le tjoahkkit juojggijt nuortas oarjját. Lars Magne Andreassen Ájluovtas oassálasstij julevsáme bieles. - Gájka gudi oassálasstin juojggambussan lidjin maŋen vuorbbádimen Ipod touchas, ja vuorbbáduvvin aj festivállabesalvisá Riddu Riđđuj ja Márkomeannuj. Bussa le moatten sajen ganugam moadda ásadallamij, diedet Nystø. Manon juojggambussa le Dæno, Kárásjågå, Guovddagæjno, Nordkjosbotn, Evenássje, Ájluovta, Fuossko, Mo i Rana, Mosjøena ja Namskogana milta guorrim åvddål uddni bierjjedagá Ankaredej jåvsådij. Ájllegav li oarjjelsáme vuovden, gånnå sáme li æjvvalum nav guhkev gå mujtti. Mihttsamáraájllega gájka dási mannin; hedjaj, gásstaj jali dåssju æjvvalittjat nágin biejve. Dán ájllega nuortta, julev- ja oarjjelsáme nuora dáv árbbedábev joarkki. Dålusj bájkkenamá ja friddja gåvådallam. Histåvrålasj bájkkenamá Oarjjevuonan li tjanádum gåvådallam subttsasijda, gåvåduvvam moadda tjuorggamij tjielggis bájnoj. Goalmát girjje triologijan Jåvvå-vielja birra le dal gárves. Dá bále Inga Karlsena gåvådallam subttsasa Vuodnabadán dáhpáduvvi. Girje namma le ”Jåvvå-viellja ja lájbbområptik”. Dánna subtsas Inga Jåvvå-vielja mano birra nuoren aktan Ingatjijn gæhttjen ja viehkken subttsasin. - Jåvvå-viellja le dá bále nuoren juonná Vuodnabadá lahkusin. Inga (mån lav dat) le Josefijná ja Jåvvå-vielja guossen. Såj rijddalattjába ja de Jåvvå-viellja, guhti ietján le nav buossje, ballá gå Josefijná moarát ja ålgus viehká. Bislágan råptigav doahppi ja lájbbomgåjvunav gieda vuolláj. Suhká suollujda guhkken nuoren. Militerra jáhkki le tjátjevuolvanntsa ja nuorráj manni. Josefijná mårås Jåvvå-vieljav. Sån ræhttsot helikoptera nanna tjåhkkåj ja hálet suolluj badjel suv åtsåtjit. Helikopter gahttjá ja Josefijná gáddáj vuodjá. Gávnná Jåvvå-vieljav ja sån ruoptus suhká Josefijnájn slehpan. Guokta guollára gudi libá viermijdis láhppám, mieddiba viermmebåjajs ja Josefijná njittjijs, måjåt Inga, guhti sajev vaddá alvos ássjijda ja suohttasijda subttsasijn. Gátte lahka lájbbomgåjvun gåbmån, Jåvvå-viellja nuorráj gahttjá ja Inga viertti goappátjijt gáddáj gádjot. - Dán girjen låhkke aj oahpástuvvi muv berrahij Gávrásski ja Rávgásski gudi årroba váre sinna Vuodnabadán. Juohkka gidá le sunnun gidábasos gånnå årroba. Ulmutja jáhkki le gidádulvve mij várev vuolus gålggå, valla le juojddá ietjá, tjajmmá girjjetjálle. Girjen li moadda tjuorggama Susanne Lyngmannes. Dålusj stuorgiergge Okshaugan le maŋen ja sæmmi li gahpergiedjega Vuodnabadán. Inga dibddá låhkkijt iesj gåvådallat gåktu Jåvvå-viellja besaj ruopptot Australias gånnå subtsas dáhpáduváj nuppát girjen. Dánna ælla moadda dájdulasj tjielggidusá ja ienep friddja gåvådallam tjanádum histåvrålasj bájkkenamájda Oarjjevuonan. - Jáhkáv máná máhtti dålusj bájkkenamájt buorebut mujttet gå li subttsasijda ja båvajda tjanáduvvam, javllá sån. Divna gålmmå girjijn le sierra jiednagirjje girjjetjálles lågådum. Girjje náv hæjttá: ”Luonndo gullá ja ájgge vuoset gåktu sjaddá gevvat”. Dát máhttá merkahit dat 76 jage vuoras áhkásj Vuodnabadás ij ålgoda máhttá nælját girjje Jåvvå-vielja birra boahtet. Bájkkeavijssa NuorttaSállto jj Tæksta: Bjørn E. StemlandJårggålibme: Divte Media AS j Oasse ietjama sáme duogátjis dåbdos Ålmåjvággerádno. Valla snjissjku tjáppa, bájnos báttijt ja avijt majna gápptijt hiervviji, ja dát le dáhpe mij vilá bisoduvvá. Vuosedij aj oahppijda sáme snjissjkomijt moadda hárpoj giergijda tjanádum anátjit hárpojt nubbe nuppes. Ietján subtsastij sån nordlandsvantsa birra mij dávvervuorkán vuosáduvvá gånnå sáme ålmåj ja nissun guolliba. Sámij gaskan ålmmå ja nissun lijga dássásattja, ja nissuna vantsan lij dábálasj ja ittjij vuorbedisvuohta dav tjuovo – nav gåk moadda tjerdalasj láttij milta! Dárojduhttempolitihkka ja udnásj sáme Lars Magne sáhkadij dárojduhttempolitihka birra, mij vibáj gitta 1980jagijda, gå sáme dåhkkiduvvin álmmugin dán rijkan. Sån miejnni lij duola dagu sosial-darwinissmas jådedum. Oajválattja ájggun viehkedit sámijt alep dássáj, bajedit alep kultuvrraj. Lij kulturrahtjamus. Oajválattja aj ballin viesáda nuorttan ællim sæmmi åskåldisá dagu ietjá sajijn rijkan, ja sihtin sijáv dárojduhttet. Duogátjin lij tsarrijkka Suobma-Ruossja. Dan diehti álgaduváj giellapolitihkka mij galgaj sámijt ja guojnajt dárogielagin dahkat. Sån aj vuosedij Návuodnaj gånnå 44 % viesádijs adnin ietjasa sábmen jagen 1930. Jagen 1950 låhko lij vuollánam 0 %! Ij lim dan diehti gå sáme gáhtun, valla hiejttin åvdedit sáme duogátjav gå álmmuklåhkke gatjádin. Moaddásijda sámevuohta lij juojddá mij åvdepájgijda gulluj – juojddá majt ettjin sidá mánájdisá vaddet. Dat aj gielav guoskaj. juohkkahattjaj lij ájggomus oahppat gielav mánájdisá boahtteájgen. Moattes li håjen gå e buvte sámástit nav buoragit gåk lidjin sihtat. Muhtemijda le gatjálvis boahtám sijá sámevuohtaj gå e buvte buoragit sámástit. Giella le identitehttaj tjanádum, ja le dan diehti ájnas. Sáme nuora dåbddi le hásstaliddje sáme duogátjijn. Valla li aj mihá, gievroduvvi, ja adni ressurssan moattekultuvralasj duogátjav. Elin Anita ja Lars Magne goappátja dættodi gávnnuji gátto sámij vuossti, nav gåk aj láttij ja muslijmaj vuossti. Ájnnasamos le diedov åhtsåt vaj ep sieradusájt dagá ma ihkap e ulmutjij gaskan gávnnu. Sáme nuoraj identitehtta Mannela sáhkadij bihtámsáme jj Stereotypija. Lars Magne Andreassen vuosádallá láttij dábálasj dádjadusá birra sámijs – ja álu le duohtavuodas ållu ietjá. STEREOTYPIER. Lars Magne Andreassen viser en utstilling av nordmenns tradisjonelle oppfatninger av rádediddje Elin Anita Sivertsen guoradallama birra sáme nuorajidentitehtas majt le 15 nuoraj gaskan tjadádam vásádusáj birra gåktu le liehket nuorra sábme. Duola dagu subtsastij nissun sån boahttsuj bargaj, eliteserien tjievtjaj, bargaj mastergrádajn ja oasev ålggorijkan åroj, ja dan diehti ulmutja imáj sunji gæhttjin gå ittjij sjiehta dábálasj dádjadussaj sámij birra! Ulmutja vuorddi sáme li ållu ietjá dassta majt álu li. Ienemus oasse dajs gev sån ságájdahtij ettjin sámásta, valla sihtin sámegielav Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge StrandskogJårggålibme: Olaf HolmKnut Hamsun Gåvvå: ØYVIND A. OLSEN bájkálasj Holm-diehtte. Manemus jagijt le gávnadum riek mielagiddis diedov dan tjálle presta ja suv áhkátja birra Louise. Aktan åsskodiehttijn Roald Kristiansen Råmså universitehtas ja girjálasjvuodaåvddånbukte Ronald Altinusajn Hamsunguovdátjis lij Sørensen akta lågådallijs Árrana tiebmáiehkedin. Bájkkehistorihkkár Sørensen le gávnnam ållo rasisstalasj rugev Holma girjálasjvuodan. Ajtu viggá ándagisluojttet Olaf Holma miellaguottojt: - Luojttit ándagis, ij diede majt tjállá! Anáv Holm ij lim rasissta, dat nammadus ittjij gávnnu ájgenis, ep máhte suv duobbmit dálásjájgen. Ittjij dádjada alvosvuodav massta tjálij. Suv duogátja diehti tjálij gåk dagáj, le iesj ájgenisá mánná ja daj miellaguottoj ma dalloj lidjin. Dan sajen bierrip gæhttjalit dádjadit máhtudagáv mij lij daj rugij duogásj majt nav álu buvtij ja navti vuoledit vuosstemielajt, javllá Nils Kristian Sørensen ja duoddi: - Sáddnám de vierttip aj miededit rasistalasj ruge gávnnuji aj mijá tjuovggidum ja gierddis ájgen, álu nievret tjiegadum ietjá mielaguottojn. Ep la ietja nav guhkás ållåm. Navti le aj álkkep ándagisluojttet Olaf Holmav suv miellaguottojt, miejnni Sørensen. Tiebmáiehkedin Árranin moattes ságastin tjuovvo ságastallamin daj gålmmå lågådallij sárnnusij mannela. Kaja Andersen lij akta dajs: - Dåssju mån ietjam sinna máhtáv diehtet jus lev illastuvvam jali ij. Ij ietjes dav munji máhte subtsastit. Ja mån dåbdåv riek illastum ja báktjiduvvam dajs miellaguottojs majt duola dagu Holm ja Hamsun åvdedijga. Mijá værddogisvuohta mijás váldeduváj, giella mijás váldeduváj, miejnni Andersen – ja subtsastij ietjas bajássjaddamis, ájgen gå ettjin galga sámástit ja sáme kultuvrra ja identitehtta vuosstáj bargaduváj ja binnep árvov oattjoj. - Dan diehti ájgguv ”suoddjit” ietjam mánájt vaj ettjin galga åtsådallat sæmmi gå mån, moatte láhkáj ierit válljijiv sámevuodav ietjam mánájs, subtsastij Kaja Andersen. pep Holmav ándagisluojttet suv garra moalgedimijs gå Hamsunav ándagisluojttet. Holm oarjját bådij ja ittjij buorebuv dádjada, madi Hamsun nuorttan bajássjattaj ja beras luluj diehtet. Valla Anne Kalstad Mikkelsen tjielggasit vásstet: - Bierrip spádáv spádán gåhttjot, ja ij bælostit Hamsunav jalik Holmav. Såj goappátja moalgedijda garra rasisstalasj miellaguottojt sámij vuosstij. Dav vierttiji udnásj dutke dádjadit. Sij vuojnnet ienemusát berusti dieddjidit ja bælostit, ienni gå almma láhkáj ållit bihko rasismajn majt åvdedijga. Nazista lidjin ihkap aj ”ájgenisá máná”. Valla ælla gal miján læhkám gássjelisvuoda tjielggasit hilggot dajt miellaguottojt majt åvdedin... j jj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Idar Kintel /Divte Media AS j skåvllådåjmadahkaj, ja gå dát skåvllå- ja tjåhkalvisdåhpe tsieggiduváj de sáme máná oadtjun buorep skåvllåfálaldagáv gå látte. Ja oajvveåvdåsvásstediddje åhpadimes sámijs Divtasvuonan ja Hábmerin sjattaj jur Jens Kildal. Bukta sjattaj dá sáme nuora gehtjaduvvin sæmmi smidása låhkåt ja katekissmamáhtudagán gå látte. Misjåvnnåbarggo sámegielaj tjadáduváj gitta 1774. Jens Kildal jámij nágin jage dan åvddåla. Sån jámij jagen 1767, badjelasj 80 jage vuoras. Madi ietjá teologa adnin mielosvuodav misjonerran álggon ådå ja ”buorep” præsstagåhttjomijda, bargaj Jens Kildal sámemisjåvnån ålles viessomájgev. Sån aj moaddi dikken sámij ássjijt åvdedij, sierraláhkáj mij guoskaj oasestiddjij buollemvijnnavuobddemav 1700-jagijn. - Jens Kildal lij galla idealissta, ja jus ij lim riek sluogas, de lij gåjt smidás misjåvnnåstratega. Ij lim avtagærddásasj vájván nav gåk Hans Skanke ájgenis tjuottjodij, tjoahkkájgiesij Roald Kristiansen dajda 7-8 gulldaliddjijda gudi lidjin Árranij tjåhkanam mánnodak iehkeda. Lidjin máhttet liehket ienep gulldaliddje. Doajvodahtte sjaddá gå Árran mannela gåhttju tiebmáiehkedij gånnå ájggu tjalmostahttet ietjá åskulasj oajvev Divtasvuonan, namálattjat dat giehtos sognepræssta Olaf Holm j suv misjåvnnådåjmav – barggo mij moatte láhkáj iehtjádijs árvustaláduváj juo Kildala ájggásattjajs. Thomas von Westen lij riek mihá Kildala bargos, madi suv tjuovvovasj, Hans Skanke miejnnij Kildal ittjij bargov tjadáda. Mannemus ássje máhttá liehket dan diehti gå Skanke ja Kildal lijga sæmmi njunnjusjvirggáj åhtsåm. Skanke miejnni aj gå Kildal lij válldum sáme nissunijn, de ittjij máhte tjadádit bargov gåk galgaj. Kildal álgon Sálton bargaj, valla Fuolldá, Hábmer, Divtasvuodna ja Ofuohtta lij aj suv guovlon. Mannela sån aj Viestirállaj rájaduváj ja dan mannela sjattaj sån von Westena fábmodus Nordlándan sierra dahkamusájn bærrájgæhttjat misjonerajt ja skåvllååhpadiddjijt. Dán bargo diehti vierttij ålov manádit ja dan diehti tjuohkkij ållo diedojt sáme åsskodábij birra, mij dagáj suv ájnas diehtovadden von Westenij ja misjåvnnåj ietján. Juska Jens Kildalan lij stuorra Gå Thomas von Westen lij Gásluovtan jagen 1722 sjiehtadij sån sámij Tjåron ja Rábekjuvson galggin skåvllå- ja tjåhkalvisdåhpe tsieggit. Hábmerin lij præssta Schjelderup tjoahkkim sámijt gitta Stájgos tjåhkanittjat Karlsøyaj Sagfjordan gå Thomas von Westen (ja Jens Kildal) bådijga Divtasvuonas. Sáme dánna lidjin nannusit tjanádum sijá ájttegij jáhkkuj ja tjuovvun dålusj dábijt. Misjonera vierttijin dan diehti guhkev Karlsøyan liehket, ja guokta biejve åhpadij ja bagádi Thomas von Westen sijáv. Sån sæmmi bále oattjoj diehtet gávnnujin moadda værrodimsaje lahkusin ja nággij sámijt vuosedittj at dajt sajijt. Misjoneraj bále vierttijin sáme biejsstet ja boalldet værrodimsajijt. Sæmmi bále mierreduváj skåvllå- ja tjåhkalvisdåhpe aj Karlsøyaj galgaj jj jj j jj j Dát rámát jages 1633 le ihkap Jens Kildal iesj adnalam. Jáhkedahtte dát gulluj Kildala vielljaj, guhti ájgenis Gásluovtan åroj. Uddni le árvvogávnne Førden. Denne bibelen fra 1633 kan Jens Kildal selv ha holdt i. Den tilhørte sannsynligvis bror til jj jj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: 5, 7 ja 11 tjiektjijdaTjiektjamsalljo sjaddá 64 x 100mehtera. Ájádus le saljov mierkkitguokta saljojda 7 tjiektjijda doarrásoajvvesaljos, juohkka tjiektjamåsijn 40x 64 mehterijn. Duodden le máhttelismierkkit saljojt 5 tjiektjijda (4 saljostuorrudagájn 20 x 40 m) sæmmi láhkájgåk salljo 7 tjiektjijda. Gæhttjijda sjaddájalgga lulás, mij ij nav ålov ietjájduvásalljorievddadimes ja bissu vargga daguåvddåla. kråvnå åvddål prosjækta le ållåsitruhtaduvvam.- Valástallamjuohkusin le åhtsåmusSparebanken Narvik’an, javlláprosjæktavásstediddje Per Arne Ráhka.Sån gåvvit åvdep vahkov ”sierralágásjvahkkon midjij”.- Javlaj åvddåla oattjojmaruhtaloahpádusáv fylkkasuohkanis avtamillijåvnå kråvnåj. Ådåjakmáno 15.biejve rájaj suohkan åhtsåmusávhisstemrudájda, ja biejvet mannelaoattjojma duodastum ruhtadårjavsámedikkes. Sæmmi biejve aj NC vattij100 000 kråvnå, javllá riek dudálasjRáhka.- Dálla ruhtadibme le vargga gárves.Birrusin 14 biejve duogen oadtjopvásstádusáv bánkas, javllá sån. HoajddoDahkorássesaljujn e besa bargos ájmondav anedit, valla le juska binnep barggogå luonndorássesaljujn. Dahkorássesaljogummijijn dievdedum vierttiji akti jaliguokti vahkkuj bisoduvvat ja dahkorásevuobdde buktá dárbulasj vædtsagijt. Ij ledárbulasj saljov tjáhttjit gå dahkorásenle sæmmi friksjåvnnå juska le luvás jaligåjkes.- Jahkásasj doajmma- ja hoajddogållo limerustaládum birrusin 50 000 kråvnåjdagå barggo væhkkálakkoj bargaduvvá.Boahtteájggáj le máhttelis aktansierralágásj masjijnav oasstet jaliBådåddjos lájggit, javllá Ráhka.Gå ij sjatta vuolleliekkas saljon, dejáhkki buoremus le jus dibddep saljovmuohttet dálven åvddål saljov goajvvopsnjuktjamáno manegietjen. De ihkapdåhkki tjiektjat vuoratjismáno álgon.Viessomájgge gummidievdedumásadusáj ij le dåbdos, valla vuobddejáhkki le sæmmi guhka ájgge gåsáddudievdedum dahkorásen, 10 - 12jage- Dahkorássesalljo sjaddá arvusmahttemnuorajda. Dat merkaj mij guovlojn ajnásstetjiektjijt máhttep oadtjot, javlláRáhka. jj sihkarasstá ulmmejåksåmav.Aktisasjbarggoguojme galggi aktanruhtadit konkrehtalasj dåjmajt ma gullujidákkir tjoahkke, ålleslasj strategijajboahtteájge årudagájda jaåvddånahttemij, javllá sámedikkeráde. j Gárves giesen 2011?Vuodobargujn sjaddi jáhkedahtte álggetgidán/giesen ja Ráhka mielas e galganav diertjestit.- Muv dádjadusá milta vuodogåbtjåsgalggá manep dálve badjel tjuodtjot, vajle máhttelis hieredit gássjelisvuodajtvuodujn. Dan mannela máhttep njuolggitåvddål máhtav jållerdip giesen 2011.Jalgga le læhkám vuodo dágástallamijjus tjiektjamsalljo bierri liehket gånnåuddni le. Buoremus lij saljov ásaditgarra vuoduj, valla de lidjin máksusasjaddat ietjálágátja, javllá sån. GárvesFylkkasuohkan le åvddåla mierredamavtav millijåvnåv dahkorássesalljujjuollodit. Ålles ruhtagållo lemerustaládum 5,5 millijåvnå kråvnåjda,gånnå 2,2 ruhtaduvvi hisstemrudájs,600 000 le iesjmávsos, akta millijåvnnåle suohkana iesjmávsos ja NorwegianCrystallites ruhtadoarjja 100 000kråvnåj. Gå oadjtu 400 000 kråvnåSámedikkes, vájlluji dåssju 200 000 j j j j Máhttelis sámegilppusav ásaditDuodden dan bállotjiektjamdoajmmajmij Vuona Bállotjiektjamlihtosorganiseriduvvá, le Ájluovtan ájnasdoajmma mij Sáme bállotjiektjamlihtosorganiseriduvvá. BállotjiektjamjuohkusaÁjluovtaguovlos li badjel 25 jageoassálasstám sámegilppusijn ja sámebállotjiektjamgilpustallamijn sihkevuona ja svieriga bielen. Dájs li sihkenissun- ja ålmmåjuohkusa. Guhkev lejuo ájgodum sámegilppusijt Ájluovtanásadit, valla dáj nievres salljodilij diehtiij le læhkám máhttelis.Dahkorássesaljujn sjaddi máhttelisvuodarahpusit vaj máhttep sámebállotjiektjamgilppusav dánna tjadádit.- Dákkir aktijvuodan rahpus ådå værált.Bállotjiektjam le guovddavalástallam.Valástallam mij tjoahkkij sihke mánájt,nuorajt ja ållessjattugijt berustahtekåskos ja etnisitehtas, javllá Ráhka. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS/Ingrid Kintel Ådå duobddága - Makkir tiemáj birra le sáhka? - Sjaddá luondulasj árvvaladdat sámegiela ålgodisævtojt suohkanin, mánájgárden, ållessjattukåhpadusán sámegielan ja ietjá fágaj, guhkes åhpadimen ja oahpponævo. Duodden aj Árrana oassálasstem Ájluovta ja Måske åvddånahttembargon, kultuvrrabálggá ásadibme ja gåktu máhttep Ájluovta varresvuodaguovdátja ásadimev vájkkudit, nammat Andreassen. Ressursajt suohkanin bisodit Aktisasj hásstalusá prosessav álgget, gånnå ulmme le lagáp aktisasjbarggo ja ávkkit dajt máhttelisvuodajt ma gávnnuji giela, kultuvra ja sebrudakiellema hárráj. Árranin le åvdebut læhkám guojmmesjiehtadus Ájluovta skåvlåjn, gånnå oahppe oadtju barggoh árjjidallamav. Dálla vuojnnep dárbov ålles suohkanav dán årnigij avtastahttet. Moarmesmáno 6. biejve tjåhkanip sjiehtadusá birra rádodittjat, subtsas Andreassen. Sån le aj gåhttjum Hábmera-, Stájgo- ja Oarjjefuoldá suohkanijt aktisasjbargguj. - Divtasvuona suohkanin le sierra dille, gå suohkan le oasse giellaháldadimguovlos. Le sihke ájnas ja sávadahtte lagábut aktan barggat. Dan láhkáj ressursa buorebut háldaduvvi, ja álkkep sjaddá ulmijt jåksåt jus aktidip. Árrana bieles ij le sáhka suohkanis bargojt rijbadit, valla ávkkit ressursajt ma gávnnuji. Aktan tjoavdeduvvi aktisasj Andreassen gåhttju ulmutjijt árvvalusájt buktet. - Mij lip gullisa. Árrana sadje lahkabirrusin le målsudahkes ja åvddånahtte. Ja buorre le gå NuorttaSálto suohkana li válldám stuoráp åvdåsvásstádusáv sámevuodas. Vierttip gávnnat ietjama sajev dáj ådå duobddágijn. Jus náginijn li ájádusá majna Árran bierri barggat duodden dasi man åvdås juo barggap, de le dåssju buktet dajt ájádusájt. Stivrrajådediddje Tone Finnesen jáhkká jur dat aktisasjbarggo iehtjádij le ájnas guovdátja åvddånahttemij. - Makkir vuorddemusá li stivran ådå direktørraj? - Árran oadtju buorremielak ja fágalasj smidá direktørav, guhtimusj aj ájádusájt ja ássjijt tjadát. Árrana vuodogiergge le giella, ja dav sihtap tjalmostit. Prosjevta ma li álgadum, galggi joarkket, javllá Tone Finnesen. - Barggap duola degu dutkaminstituhtajn, ja sjaddi tjåhkanime Nordlánda universitehtajn boahtte vahko, giehttu Finnesen. Lars Andreassen duoddi: - Galggap vilá barggat ietjama guovddadåjmaj, valla ihkap Árran manenagi oadtju ietjá dahkamusájt boahtteájggáj. Suohkanoajvve Anders Sætera mielas le ájnas sáme ressursajt suohkanin bisodit. - Mij ávkijt le Divtasvuona suohkanij aktisasjbargujn Árranijn? - Lagáp giellabarggo ja aktisasjbarggo oahpponævoj hárráj le ájnas. Prosjækta Ájluovta skåvlåjn ressurssaskåvllån hiejteduvvá gæssáj, ja dájna prosjevtajn sihtap joarkket suohkanin, javllá Sæter. Andreassenij le sjiehtadus aktisasjbargujn Divtasvuona suohkanijn oasse stuoráp strategias, gånnå Árran dárbaj ienep aktisasjbargov guovdátjav nannitjit. -Miján li ávkálasj aktisasjbargo moaddásij, valla dárbbo le værmástagáv stuoredit, javllá Andreassen.j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Divte Media/Ingrid Kintel Julevsáme kultuvra jåhtte åvdåstiddje girjjebussa aktan barggi oasestimijn, girjijs ja ietjá mediajs, ja le aj aktisasjbarggo girjjevuorkáj Jielleváren. Nav de nanniduvvá máhtudahka girjjevuorkájn julevsáme guovlon. Girjjebussa sjaddá gåvvån vuorbástuvvam aktisasjbargos suohkanij gaskan, gå julevsáme guovlov svieriga bielen guossit. Girjjebussa le dåjmalasj åvdåstiddje sáme kultuvras gå vuosádallama ja lågådallama aneduvvi; duodjevuosádallama, sáme doahkkoteáhtar, subtsastallambåttå ja tjálleguossidime. Moaddásijn gejna ij la máhttelisvuohda guorristit «dábálasj» girjjevuorkáv, li addne dán fálaldagás. Divtasvuonan girjjebussa ganuk gietja sajijn. Udnásj girjjebussa le «vájbbamin» moatte jage vuodjemis. - Hoajddogållo le lassánam manemus jagijt. Muddo le ådå bussajn, javllá girjjebussa vuodje Rune Knutsen. Girjjevuorkkár Sigmund Johnsen vuojnná vejulasjvuodajt gå stuoráp bussa viettjaduvvá. - Vaddá midjij buorep máhttelisvuodajt moatte láhkáj, javllá Sigmund. Johnsen tjielggasit vuojnná bajássjadde buolvan le ietjá ja mielos vuojnno sámijda, nav gåk ij lim gå iesj lij bajássjaddama vuolen. - Máná sihti oahppat ienebu sámij birra gå åvddåla. Jiermmát gatjádalli, ja sihti álu gulldalit gå subtsastaláv, javllá girjjevuorkkár. Girjjevuorkkárin le sivva liehket dudálasj. Manemus jagij luojkkama girjijs, musihkas ja filmajs li badjela 10.000. Alvos stuorra låhko, jus usjudallap sierradusájt dábálasj girjjevuorká hárráj. Girjjebussan li birrusin 3500 girje ja jiednagirje máná jda, nuorajda ja ållessjattugijda. Dåhkki ja luojkkat girjijt, musihkav ja videojt ma li sámij birra. Sámegielak girjijt dåhkki luojkkat, valla aj gájkkásasj girje dárogiellaj gávnnuji. Girjjebussan gávna aj diedojt juohkka sebrulasj suohkanij birra, ja diedojt Sámedikkes. Divtasvuona suohkan le aj rudájt adnám girjijt oasestittjat, ja dá oasestime mávseduvvi suohkanrudájs sáme dåjmajda, duodden girjjebussa ietjas butsjetta milta. Vuorkán li aj muhtem antikvárra girje ja tjállusa, ja åvdåsti suohkana girjjevuorkkáfálaldagáv buorre láhkáj. j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media AS j Gåvvå/foto: Ronny Nergård Bruce Morén-Duolljá jj j Gielladuodastahttemprosjækta ájnnasamos sivva le gå giella vuorjját aneduvá sijájs gudi gielav máhtti. Dan láhkáj e nuoges máná åhpa gielav lahkabirrusin, gånnå giella le dábálasj oasse iellemis. Ájnna vuohke gielav bisodit le adnuj válldet, hasot Moren-Duolljá. Sån dal álgat duodastahttemprosjevtav mij le nabdedum «Mávsulasj». Dát le nieljejahkásasj aktisasjprosjækta Råmså Universitehta ja Árran julevsáme guovdátja gaskan, ja álgaduvvá jagen 2011. - Dát gal le rahtjalis prosjækta. Juska udnásj nuoraj adnem julevsámegielas le bárránam ja buorránam, ienemus oasse giellaaddnijs li badjelasj 50 jage. Danen le ájnas álgadit duodastahttemav, tjielggidusáv ja vilá barggat bisodimijn gielas. Dav majt prosjevtan tjoahkkip sjaddá ávkken dutkijda, åhpadiddjijda, oahppijda ja ietján ålles giellasebrudahkaj, subtsas Bruce. Mávsulasj báhkogirjje, moallánahkko, báhko ja subtsas Prosjækta le juogedum moadda fáttajda. Oasse prosjevtas le udnásj báhkogirjij vuodon ma juo gávnnuji, ja ietjá oasse le báddit ulmutjijt moatte buolvajs ja moatte giellasuorgijs Vuonan ja Svierigin. - Båhtus sjaddá tjálalasj ja njálmálasj ressurssa mij sebrudahttá bágojt, moallánagájt, hållamvuogijt ja subttsasijt. Internehta baktu dåhkki dav jåksåt, ja ja iennilsgiellaj. Divna máhtti dav nåvgå adnuj válldet, giehttu Morén-Duolljá. Suv mielas máhttá systemáhtalasj duodastahttem viehkedit buorep tjielggidussaj ja buorep pedagogalasj oahpponævojt dahkat. Buorep tjielggidus julevsáme báhkostruktuvras moatte suorgijn ja buolvajn máhttá aj vájkkudit guoradallamav giela sosiála bielijs. - Máhttá aneduvvat duola degu oahpponævvon ja dáhtáprográmmaj mij viehket ulmutjav duollatjállemijn ja automáhtalasj jårggålimijn, subtsas Bruce. Ájggu tjoahkkit subttsasijt, båvajt, vásádusájt ja dåbdojt -juohkka buolvajs, vaj ájnas kultuvralasj máhtudagá ja árbbedábe bisoduvvi. - Muhtem tiemá duohtadalli árbbedábálasj máhtudagáv, iehtjáda li vas ådåájggásattja danen gå julevsámegiella le viesso giella. Nuorra giellaaddne dárbahi ådåájggásasj terminologijav ja moallánagájt anátjit julevsámegielav ådå arenájn. Sáme báhkomoattegerdakvuohta Sámegielajn li miellagiddis biele ma li ållu sierralágátja: masjvalis bágo sieradusáj ma li ájnnasa bágo sisano hárráj. Ja sierralágásj jiena. Juohkka sámegielbágon máhttá ienep diehto liehket gå ietjá allelan. Sámegielak substantijva, pronomena, adjektijva ja verba såjåduvvi ja suorguduvvi iesjgengalágásj vuogij milta. Substantijva suorgudisgietje baktu subtsastuvvá gut substantijvav æjggu, ja dárogielan dárbahuvvá ienep gå dåssju akta báhko sæmmi dilev tjielggitjit. Buojkulvissan le aj jiednaavtastallam gånnå bágon li muhtem guhka vokála, mij dåssju gávnnu muhtem sámegielajn, eestagielan ja afrikánalasj gielan kalenjin. - Sieradusá nuortta-, julev- ja oarjjesámegielajn li nav tjielggasa, nav de viertti dajt sierra giellan gåhttjot -ja ij dåssju giellasuorggen, hæjttá seniordutke Morén-Duolljá. Diedo sámegielaj birra * Aktse viesso giela * Ienemus ájtedum giella Europan * Vihpam le moadda tuvsán jage * Árbbedábálattjat gullu finno ugralasj oassáj urála giellafámiljas * Dábálattjat ælla sámegiela gaskanisá dádjadahtte * Sámegiela li sierra giela, ælla giellasuorge sæmmi gielas * Julev-, nuortta- ja oarjjelsámegiela li almulasj giela Vuonarijkan Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media / Idar Kintel j jj j Moattebájnuk tjuorggasa - Le bierik girjjealmmudahka gudi jáhkki mån máhtáv dav dahkat, måjot sån. Ja girjjealmmudahka le IDUT almmudahka. - Da jáhkki mån máhtáv, måjudallá sån loabdet. Ep gal huoman dåbdå suv loabddásin, valla duodalattjan ja njuolgga. - Fága tjanáduvvi aktij ja riekknimdahkamusájt ja nágin iennilsbágo låhkåmgirjen gávnná, subtsas Lindbach, guhti álgos sidáj girjev hábbmidit statistihka milta man álu gávnnap juohkka bokstávav sáme bágujn, måjudasstá sån. - Statistihkalattjat galgajma álgget bokstávajn G. Valla dav ittjij girjjealmmudahka dåhkkida. Valla sån miejnni le sierralágásj gå li fonetihka birra giehttum dán áldarjuohkusij. - Fonetihkka giehttu jienadimorgána anatomija ja fysiologija birra, gåktu giellajienajt jienadit, ja dánna bessi oahppe gæhttjalit ja guoradallat jienadimev ja gåktu njálmev ja tjåddågav labuda jienadittjat dajt moattelágásj giellajienajt, subtsas sån. Girje li juo juogeduvvam ja anon oahppijs. - Jáhkáv ja sávav girje li geldulattja. Girje manemus bielijn guokta næjtso ságastallaba. Akta nuorttasámegiellaj ja nubbe julevsámegiellaj. - Le gus máhttelis dát aj sjaddá ju levsáme oahpponævvon ja ij dåssju nuorttasámegiellaj? - Iv dav sidá. Ihkap gássjelisvuodagráda rievddaduvvá ja ihkap ij hieba dasi. Ij gåjt sjatta njuolgga jårggåluvvat, subtsas girjjetjálle. Valla Lindbach tjállá ietjá girjijt låhkkijda. - Valla e sjatta ienep oahpponævvogirje, måjot sån sluohkasit. Duot dát ássje oahppogirjijn. Harald Lindbach le oahppogirjijt nuorttasámegiellaj tjállám. Jus båhti oahppogirje julevsámegiellaj sæmmi girjjetjálles ij diehttu. Litt av hvert i lærebøkene. Harald Lindbach har skrevet nordsamiske lærebøker. Om Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Geir O. Smelror Jårggålibme: Divte Media/Idar Kintel pastorin pinsetjoaggulvisán iejvvij aj suv gejna válldujiv. - Lijma nav nuora, gå válldujma mujtáv vierttijma dåhkkidusáv goappátjij æjgádijs oadtjot. Gállasjvuohta vibáj 16 jage, ja oattjojma gålmmå buorre máná gudi uddni li munnuj vihtta mánájmáná vaddám. Divna årru dálla Råmsån. jj Suodjalimsujttár hestaj ájggeájidallamin Da gudi dåbddi Danielav buoragit diehti sujna le stuorra hukso iehtjádij birra ja sierraláhkáj dajda doajmmahieredimij ja vuorrasap ulmutja. - Lev agev ulmutjijda lijkkum ja sierraláhkáj dajda gudi ælla nav ressurssagievra. Dát lij jáhkáv akta sivájs gå åhpaduvviv suodjalimsujttárin ja jåhtiv ruoptus Guovddagæjnnuj bargguj åssudakjådediddjen famillja ja biejvvesijdan. Gå danna åroj berustahttjáj hestajs ja aj hæsstaguovdátjav álgadij. - Ienemusát lidjin gietjav hesta stállan ja munji lij dát suohtas asstoájggedoajmma. Hesta li riek buorre ja jiermmás juhtusa, javllá Daniel, guhti bájken oattjoj namáv ”Hæssta-Daniel”. Valla guhtta jage dan mannela vierttij hiejttet asstoájggedåjmajnis allergija diehti. - Dat lij låsså mærrádus, valla ællim mujna ietjá máhttelisvuoda, javllá sån. nuorráj manná vantsajnis. Låbijn manná guojmijnis muhttijn guhkep manojda Lofoahttaj ja Hárstáj. Máhttá usjudallat gåktu akta guhti le Finnmárkkoduoddarin bajássjaddam máhttá nuorráj nav lijkkut vaj jådediddjedåjmav le válldám Hundholmen og omegn båtforenigin? - Nuoren liehket le munji buoremus vuojnadallam. Gå lijkkuv nuorráj ja tjáhtjáj de máhttá dat boahtet dan diehti gå bajássjaddiv jåhkågátten Guovddagæjnon. Mij le buorep gå bæjvádagán vantsajn vuonan gålggåt ja sájdátjav bivddet vuossjatjit? Jus juojddá gåhtjoduvvá ”buorre iellem” de le gåjt dát oasse dassta, miejnni sån. Gássjelisvuoda vuornnot j jj Divtasvuodnaj jåhttåj Sarons dal Sån guodij sijddabájkev Guovddagæjnov bargo diehti Hámmárfestan doajmmahieredum mánáj habilitetjuohkusin Finnmárkon. Dán bargon lij vargga gålmmå jage åvddål Divtasvuodnaj ja Gásluoktaj jådij jagen 1997. Suv vuostasj barggo lij Divtasvuona Skihpa- ja vuorrasijsijda jådediddje. Guokta jage mannela målsoj bargguj doajmmahieredimij konsulænntan. - Dát barggo vattij munji máhttelisvuodav oahpástuvvat ålles Divtasvuonan ja oadtjuv moadda buorre rádnajt vuonav miehtáj, subtsas Daniel goarssát. jj j j Æhttsá nuoren liehket Daniel gåvviduvvá ulmutjin gæssta máhtá viehkev ádnot juohkka ássjen. Ja jus gatjáduvvá de ij álu vuorno. Uddni li sujna gáktsa luojvojdåjma jådediddjen jali sebrulattjan nammadusájn ja rádijn. Jus galggá juojddáv nammadit de le sån jådediddje Hundholmen båtforenigin ja Oajvveluohtádusulmusj fáhkasiebren Delta. Duodden li sujna moadda sámepolitihkalasj dåjma. Ja manemus suohkanválgan válljiduváj suohkanstivrraj Barggijbelludagás. - Gåktu le máhttelis nav ålov oassálasstet? - Muv mielas de li ilá moattes gudi agev vuornnu ienni gå bájkálasj sebrudagán barggat. Muhtema vierttiji oassálasstet aj. Duodden de lev sosiálalasj ulmusj guhti lijkkuv sebrudagán berustallat. Lijkkuv gå juojddá dáhpáduvvá, låhpat Daniel. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Galggá Sáme nissunjuohkusav jådedit Itálian Jårggålibme: Divte Media AS/ Jus galga Sáme rijkajuohkusa åvdås tjiektjat de galggá sáme vierregis. -Tjiektje galggi ålles Vuonas, aktan Svierigis, javllá hárjjidalle Thomas, ja nammat moadda dåbdos namá vuona alemus divisjåvnås ja rijkkajuohkusis gudi soajtti hiehpat. Bájkálasj tjiektjij gaskan le Rebekka Kvalvik Hansen Bådådjos, fuolkijn Gásluovtas, hiebalgis tjiektje. Thomas Amundsenin le hárjjidalleåtsådallam FC Hulløya buorre nissunjuohkusis, le hárjjidallam Harstadin, Ørn/Hortenin ja Hardhausan, le B-hárjjidallen låhkåm ja le viehka ållo inspirasjåvnåv oadtjum Nils Arne Eggenis Eggen-skåvlån Orkdalan dijmmá. Goarssá le Sáme rijkajuohkusa hárjjidalle bargo åvdås mav oattjoj Sáme bállotjiektjamlihtos ja jådediddjes Mikkel Isak Eira (Farmen-Mikkel). -Diedon le stuorra guddne dákkir bargov oadtjot gå lev dåssju 28 jage vuoras, javllá studænnta ja áttjak virggáj biejadum rijkajuogoshárjjidalle. Ietján le stuorra vuojtov priváhta iellemin aj oadtjum mannemus jage. Dav aj bállotjiektjama ja næjtsojda gejt hárjjidallá. -Ruojav dahkin. Dálla hæhttujiv låssudagáv binnedit.. Dát lij 2010 ragátmáno. Thomas Amundsen viehkkuj dalloj ålles 148 kg. Buorre operasjåvnå mannela, ållo hárjjidallama ja jiermálasj bårråmusá mannela le låssudahka binnum ålles 60 kg:aj binnebuv gå jagen. Buorre åvddånibme! Danen le Thomas Amundsenin matchlåssudahka 88 kg ja ruvva gárves rijkajuogoshárjjidallen. Geldulasj barggo. Doajvvu sujna galggá nav buorre láhka gå vejulasj turnerigij Itálian. Milanoj. Dat le ham værálda åvdemus måvttå-stádaj gaskan, måjut rijkajuogoshárjjidalle. jj jj j Jagen 1910 bådij Muittalus samid birra mij lij vuostasj girjje sámegiellaj. Girjje ja tjálle le åvdebut gåvvidum Bájkkeavijsan. Ij ållu sæmmi dåbdos le vuostasj romádna sámegiellaj, Bæivve-Alggo. Romádna tjáleduváj åhpadiddjes Anders Larsenis ja almoduváj ietjas almmudagán 2 jage Muittalus samid birra mannela, jagen 1912.j Sagai Muittalægje, mij juohkka sábme galgaluluj ietjas iednegielav ságastit.» Sagai Muittalægje lij aj ájnas gå vuostasj sáme stuorradiggeájras, Isak Saba, jagen 1906 válljiduváj. Romádna Bæivve-Alggo sisadná miellagiddis gåvvidimijt merrasámij iellemis, ja tjuovvu oajvvepersåvnåv Ábo Eira iesjgenga oasen iellemin. Anders Larsen vuoset dárojduhttempolitihka vájkkudusájt sámegiellaj ja sámij ietjas iesjdåbdduj. Romána ulmme lij sámij unnepdåbdov dáttjaj gáktuj binnedit ja lij aj protessta vuona sebrudagá sámij álbedime vuosstij. Romádna ij la ájn dárogiellaj ålgus jiednagirjjen Davvi Girji almmudagás. Manenagi Anders Larsen vájbaj ja hådjånij vuosstebiekkan fággádimes sámij ássje åvdås. Jagen 1918 jådij Fálesnuores Finmárkos Santoarggaj Trondenesan, ja dat rájes ettjin åvvånis boade sámepolitihkalasj javllamusá j j j Larsenis guhti åvddåla lij nav vissjalis. Trondenesan lij åhpadiddjen gitta pensjoneriduváj jagen 1940 ja dåppe jámij jagen 1949. Hinnaj ållit unna jámij. Dát dárogiellaj almoduváj jaget mannela Just Qvigstadajn jårggåliddjen. Esski jagen 1979 almoduváj originalgiellaj. j j jj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Jårggålibme: Divte Media AS “skádasasuollugielav” ja sámegielav aj. Campbell berustij ålov Skádasasuollus ja vuolgij diehki duolloj dálloj ájggegávdan 1849-73. Sierraláhkáj berustij Nuorttakalohtas ja Sámeednamis. Campbell tjabu gåvvidij Sámev mannel skotlánda váre, ja lij moaddi dáppe gállidime. Guossidij Råmsåv ja Finmárkov juo jagen 1849, ja Vuonav ja muhtem mærráj Nuortta-Vuonav aj jagijn 1851, 1852, 1865 ja 1868. Skottlánda adelsålmåj lij duodden vissjalis várreulmusj ja guollár, sierraláhkáj luossaguollár, ja dat lij aj viehkken berustibmáj luondos ja álmmugis nuorttan. Sierraláhkáj ietjas manojn Nuorttakalohtan jagijn 1851 ja 1852 tjuorgaj Campbell ålov dassta majt vuojnij, ja bájnnij mannela tjuorggamijt tjáppa akvarellajda. Campbell lij snivva váksjodiddje, luondov ja álmmugav, ja akvarellajn le stuorra histåvrålasj árvvo. dåssju muhtem mærráj li læhkám dåbddusa Skottlánda ålggolin. Jagen 2009 ajtu Tråmså Universitehtta viettjaj dájt vajáldahtedum dájddabargojt ruopptot vadjáluvvamis. Vuosádus , mij Universitehttagirjjevuorkán vuosáduváj, vuosedij moadda akvarellajs ja lij hábbmidum mannon Helgeláttes gitta Áltáj ja vuolus jågåj milta Haparandaj Bottenvikenin – måhkij Nuorttakáppaj ja Dædnuj. Sij gudi vuosádusáv guossidin vuojnnin tjáppa duobddágijt, stádagåvåjt, luossaguollimav ja gájkinåvdemusát moadda gåvå sáme iellemis. Moadda Campbella akvarellajs li aj internehttaj biejadum; http:// www.theapricity.com/forum/ showthread.php?t=12398 jj j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme:Divte Media AS jj Jåhttesáme viessom j j j Jåhttesáme viessom gåvvit Jåhkåmåhkke-sámij iellemav navti gåktu oahppelis, manáj åhpadiddjeseminárraj ja muhtem jage bargaj sáme mánáj åhpadiddjen. Sæmmi båttå lij sujna ietjanis ællo mav gáhttij. Manenagi sjattaj gássjelis dajt guokta virgijt kombinerit, danen åhpadiddjen hiejtij ja ællobargguj álgij ålles virgen. Jåhttesáme viessom tjáleduváj 1926 tjavtja. Anta Pirak ja girkkohærrá Harald Grundström moaddi æjvvalijga muhtem turisstasiebre hyhton. Anta subtsastij julevsámegiellaj, girkkohærrá tjálij mij javladuváj. Åvddåbáhkuj girjjáj mij moadda jage mannela almoduváj, tjálij “viehka buoragit mujttá ja sujna le sjuggelis gåvådallam, ahte ållu mánnávuoda rájes lij dålusj båvajt ja histåvråjt berustam majt suv æjgáda ja iehtjáda lidjin guhka dálvveiehkedijt subtsastam”. Grundström vuostatjin girjev svierigadárogiellaj jårggålij ja nabdij dav En nomad och hans liv ja almoduváj jagen 1933. Dat vijdes láhkáj Jåhkåmåhkkesámij iellemav gåvvit. Mánájståhkusa, oasesmano Ubbmemij, åhpadibme, ulmutjahttem, urudisá ja duodje. Valla gájkinåvdemusát boatsojsujto jagev. åvddål motåvrå ja ådå ájgge bådij, ja navti le árvogis gálldo máhtudahkaj boatsojsujto birra gåktu dåjmaduváj 100 jage dássta åvddåla. 4 jage mannela, jagen 1937, bådij girjje julevsámegiellaj, vuostasj girjjen åvvånis. Harald Grundstrømaj lidjin Anta Piraka tjállusa ávkken gå girkkohærrá mannela almodij báhkogirjestis Lulelapsk ordbok nuppát væráltdoaro mannela. Anta Pavasson Pirak jámij jagen 1951, 60 jage dássta åvddåla. * Muhtema Pirak-slevtan ávkkijin vuona biele guohtomednamijt. Guhti árvedahtte lij Anta Piraka tjiehtje, Anders Hovasson Pirak, jådij Hábmerij fámiljajnis 1870-lågo álgon, valla fellaj håjes láhkáj juo jgen 1873. Girkkohærrá tjállusij milta girkkogirjen de manáj jiena tjadá Rivtakvuonan (Sisnuoren), besaj gáddáj, gånnå mannela gávnnin jábmám. Girkkohærráj diedoj milta lij jábmám vájbbamis. Áhkásj Botel (Nilsdtr Kallak) ja bárnnes Pava mannela guhkijt årojga muhtem gámán Sáttonjárggagåben. j j jj j j Gáldo: jj j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS millijåvnå kråvnå sijá åvddåprosjæktaj. Aktisasjbargujn direktoráhtajn le aj suohkan bálkkim Árrana rádevaddev, Fred Andersen, dagátjit båddåsasj plánajt dákkir guovdátjij. Departemænnta juollodij 24 millijåvnå dá bále, valla prosjækta Divtasvuonan ittjij rudájt oattjo. Farra oattjoj suohkan 200.000 kråvnå åvddånahtátjit elektråvnålasj ájáduslånudallamav sujtto- ja huksodievnoj, dåktårkontåvråj ja varresvuodadåjmadagáj gaskan aktan ráddnásuohkanij Hábmer, Stájggo ja Bálák. NRK sáme Radioj javllá hiejtte suohkanoajvve Anders Sæter sån le håjen ja alvaduvvam gå departemænnta ittjij rudájt juolloda. - Vuojnnet rabddaguovllo-Vuodna ja sáme e vat vuoroduvá, javllá sån. Sån doarjoduvvá Filip Mikkelsenis, guhti lij akta dajs gudi álgadij bargov guovdátjijn vidnudagá Drag Utviklinga baktu. - Vuojnáv dåssju 800.000 kr rudájs Nuortta-Vuodnaj båhtin. Ij mige sáme prosjevtajda. Dát le vargga skandálla, miejnni Mikkelsen, guhti jáhkká hilgodibme ja prosjækta giehtadaláduvvá gå ådå suohkanstivrra barggagoahtá. Tjáhtjeihtja Sáttonjárgjávren Akta Rumbojávrijn gålgåj akti ájmodis stuorra ”viessok” gáddáj ja dasi mieskaj. Moadda sáme vuojnnin nierav, ja jáhkkin lij birrusin 4-6 mehtera. Muodugasj subtsas subtsastuváj Suoksavuomjávres Hábmerin/Stájgon. Ienep dåbddusa li divna subttsasa tjáhtjeitjá birra Sáttonjárgjávren. Mij le vat vuojnnusij boahtám... Dá bále, nágin vahko dássta åvddåla, moattes ihtagav sæmmi båttå vuojnnin. Ihtak, gåvvidum gåmoprábman, mij ruvva manáj tjáhtjegieran ja stuorra bárojt jávren dagáj. Li læhkám muodugasj dáhpádusá moaddi ja duolloj dálloj manemus 100 jagijt. Moattes li buohtastahttám dav gåmoprámajn, iehtjáda vas li gåvvidum ihtagav unna oajvátjijn ja guhka rubmahijn, 3-4 mehtera guhkke. Vuostasj ja ihkap ienemus dåbdos vásádus tjáhtjeitjás le jages 1910:”Avta giesseijá sugáj Oline Sandnes jávre rastá biebmujn boadnjestis, Steffen, guhti lij dimmbarijt tjuollamin nuppe bielen. Buorre dálkke lij ja loadtje. Oline hávsskudaláj, ja ságastaláj báhtjatjin guhti manneduopton tjåhkkåjij. Hæhkkat vanntsa juojddáv dejvadij, ja nav garrasit vaj báhtjasj duoptos gahtjaj. Iesj jurra starjaj. Dánna galgaj liehket ráfes tjáhtje, valla dåbdduj dagu lij gáddáj suhkam, jali tjåskå nali. Oline rijpij badjel guovlastij, ittjij vargga duosta jáhkket majt vuojnij. Stuorra, sjievnnjis viessok tjáhtjegieran spæhkkalij vaj tjáhtje risjijdij suv badjel. Viessok gádoj. Ittjij juorrula. Vuojnnám lij tjáhtjeitjáv. Dán giessebiejve jagen 1910 jáhtto tjáhtjeitjá birra Sáttonjárgjávren dagáduváj. Ja vilá viessu, 100 jageIllustrasjon i Hamarøy j j j Drag IL le dáhkorássetjiektjamsaljov dahkamin. Drag Aktivitetspark sihtá galmmahállav dahkorásijn tsieggit. Barggo dahkorássetjiektjamsaljojn le juo jåhtuj boahtám, ja tjuovvu ájggemierijt ja ekonomalasj mærrádusájt. Vuodobarggo moarmesmánon ålliduvvá, ja dalloj galggi aj 28kW-tjuovggarustiga dåjman liehket. Dahkorásse le diŋŋgudum, ja plánaj milta biejaduvvá biehtsemáno vuostasj vahko. Drag Aktivitetspark le Divtasvuona suohkanis åhtsåm 2 milliåvnå ruhtadoarjjan galmmahállav tsieggitjit. Biednigijt åhtsi esski vuododum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas. Prosjækta budsjehteriduvvá 6,5 milliåvnnåj, guovte jahkaj. Åhtsåmusán tsuojggiduvvá gåktu Ájluokta le åvddånahttemin. Barggosaje li lassánime, ja dárbbo le fáhkaulmutjijda. Dan hárráj le tjiektjamhálla vuogas, suohkanij ja priváhta viddnudagájda. Jus Drag Aktivitetspark prosjevtav nahki tjadádit, oadtju Ájluokta Nuortta-Sálto vuostasj dahkorássetjiektjamhállav. Åhtsåmusán aj åvddån boahtá ietjá adnosuorge hállaj gå fotbállo/válastallam. Dåhkki stuoráp márnánijt ja vuosádusájt ásadit, duola degu jahkasasj Ájluovta Doajmmamárnánav. Plánaj milta galggá hálla liehket 43 x 65 mehtera, madi tjiektjamsalljo sjaddá 40 x 62 mehtera. Bájkkeavijssa NuorttaSállto le Hamsun, kulturmujto, luonndovásádusá ja nasjonalpárka. Binna le sáme mannoæládusá hárráj dagádum. goahtet. Nordlánda fylkkkasuohkana ja Origo Nord viddnudagá åvdåstiddje guossidin Divtasvuonav ja Hábmerav árabut dán tjavtja sáme mannoæládus berustiddjijt kárttitjit. Origo Nord le Sámedikke ja Finnmarko, Nordlanda ja Råmså fylkkasuohkanij bieles bálkkidum stuoráp sáme mannoæládusprosjevtav jagijda 2011-2013 åvdedittjat. Dæddo biejaduvvá márkanvuodo buvttadibmaj, vuobddemij ja márkanfievrridibmáj ja gælbbolåptimij. Dási libá sige Árran ja Hamsun Guovlo Mannoæládus sæbrram. Hamsun Guovlo Mannoæládus le dájt mangemus jagijt rievddadamprosessav tjadádam. Såbadam le guovte jahkáj aktisasjbarggo sjiehtadusáv Divtasvuona, Hábmera, Oarjje-Fuolda ja Stájgo suohkanij. Sjiehtadusá baktu le Hamsun Guovlo Mannoæládusán rudálattjat vuodo binnátjij milta barggat. Dárbbo le duodde rudájda jus lulu sáme mánnoæladusprosjækta tjadáduvvat. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS / Ingrid Kintel - Munji le Risstin-tjubuk sierralágásj prosjækta. Ávvusav; tsieggidahttijn ja gå tjåhkudaláv sisbielen. Munji sjaddá ássje náv; Risstin-tjubugijn lahkanav allasim, dagáduvvá sadje ietjam sámevuohtaj ja nissunvuohtaj, javllá Kalstad. Sunji Risstin-tjubuk gåvvit iellemárvov. - Tjåhkanaddat dålå birra ja aktijvuohta ednamijn láhtjá dilev aktijvuohtaj ja lahkavuohtaj. Jus Stoltenberg lij tjåhkanimijt ásadit Risstin-tjubugin gå ietjá stáhtaoajve guossidin, de jáhkáv ságastallama ja mærrádusá lidjin rievddaduvvat, måjut sån. Ihkap Oslo le ilá guhkken ierit Risstin-tjubugij, valla gåk Anne javllá: -Dåhkki má álgget Nuortta Sálton. Muv mielas bierrijma divna adnet Risstintjubugav gånnå ráfev gávnnat. Hadde ja rávvim: Muorratjubuk dálke milta Ietjas ájttegijt guddnet Tjubuga li oadtjum namáv Risstin, ja sivva le dasi. - Sidáv guddnedit måttijt Risstinijt ietjam fuolken. Akta dajs le Risstin Suoner, muv máttar-máttaráhkko áhtje bielen. Sån lij ælloniehkke Oarjjefuoldán. Sæmmi jage gå ællo njirrá slædojt vuolus, jábmá aj boaddnjes. Sån báhtsá gáktsa mánáj, valla huoman anet fámiljas tjoahken ja jåhtå manenagi Stájgguj ja Hábmerij ietjas mánáj, gudi li boahttsuæládusájn joarkkám. Gå mån gástaduvviv ij lim dábálasj sáme namájt adnet, da dárojduhteduvvin. Risstin rievdaduváj Kristinij. Ja mån oadtjuv namáv Anne Kristin. Gå nuorra lidjiv, hálijdiv målssot Kristin namáv Risstinijn, valla ittjiv goassak dav dagá. Dálla lev juokkirak láhkáj válldám namáv ruoptus Risstintjubuga baktu. Suv mielas sáme symbåvlå ja arkitektuvrra vádnun Nuortta Sálton. - Svieriga bielen li smidá sámevuodav vuojnnusij buktet, ja sáme biggimmáhtudagáv bisodit. Jáhkáv luluj midjij gievrrudahkan jus árvov vattijma sámevuohtaj ietjamij bájkijn. Dábálattjat le tjubuk dagádum soahkedæhkágijs ja låvda tekstijlas. Valla Anne Kalstad Mikkelsen diehtá iesj gåktu dálvve máhttá målssot tjoasskemis rássjuj, ja gåktu dábálasj låvdagoahte ruvva bæjsstan dakkir dálkken. - Moaddása li grillgådijt ja segajt åttjudam. Dåhkki má diedon dat, valla mån berustav árbbedábálasj máhtudagás duogátjijn álgadiv Risstin-tjubugav, mij le bietses dagádum. Hásstalus le læhkám dahkat árbbedábálasj låvdagoade muodugav, gånnå dålå birra tjåhkanip. De viertti tjoavddusav gávnnat gåktu suovva ålgus bæssá, sæmmi båttå gå rássjo ij galga sisi bessat. Iv la ållu gærggam, valla de dal lev tjoavddusav láhkanime. STH-ráde le biednigijt juollodum prosjæktaj, ja riek buorre le dat. Ja de iv la má Risstin-tjubugav ållu aktu dahkam. Boaddnjám tjåskåjt sáhkku, ja ietjam mága li ájnas máhtudagáv buktám. Da gudi sihti dákkir tjubugav åttjudit vierttiji dal ájn vuordatjit, danen gå le åvddånahttema vuolen. - Muhtema li juo dinngum. Divtasvuona suohkan le avtav Rádjebálggáj dinngum, ja Divtasvuona ASVO aj. Sij sihti avtav Risstin-tjubugav mij galggá rabáduvvat moarmesmáno 28. biejve, gå viddnudagán le rabás biejvve. Árrana mánájgárdde le aj mujna sjiehtadime, subtsas Mikkelsen. - Ja makkir hadde le? Tjubuk le åvddånahttema vuolen, ja j j jj jj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Gåvå: Valnesfjord Jårggålibme: Divte Media AS ælloniehkke Arnfinn Pávval, guhtimusj aj galggá prosjektaj oassálasstet. Guovdásj ávvudaláj prosjevta álgov åvdep vahko, åvddåmbuktemijn ja juojgajn barggijda ja iehtjádijda. - Hávsskes ávvudallam lij, ja dan ulmme lij tjannget barggijt ja iehtjádijt gev prosjækta guosská. Buorre le gå guovdátja oajvemusá barggi nav alvos láhkáj dáv prosjevtav jåhtuj oattjotjit, javllá Urheim. Arnfinn Pávval le ælloniehkke ja árbbedábij guodde. Sån årru Valnesfjordan ja sujna le stuorra máhtudahka ulmutjij ja sáme iellema birra. Sáme luonndomáhtudahka, árbbedábálasj máhtudahka, duodden filosofijaj li ájnnása prosjevtan, gånnå Pávval dáv máhtudagáv bessá juogadit. - Sån dán bargguj tjanáduvvá dan láhkáj gå galggá åvddånbuktet ietjas ájádusájt ja suorgen. Arnfinn le ájnas bisodiddje árbbedábálasj máhtudagás. Suv lahkavuohta luonnduj le ájnas gå dåjma galggi tjadáduvvat, ja aktan galggin hiebadit ållåsasj varresvuohtafálaldagáv vuodujn sáme gielan ja kultuvran. Galggap aj suohkanij ságajda, ja sávvap le vuodo buorre aktisasjbargguj. Vierttip aj guoradallat dárbojt. Gájkka le geldulasj barggo, javllá Urheim. j Tjåhkånibme varresvuodadåjmadagájn Ietjasin li moadda sjuggelis ájádusá gåktu dát máhtta dagáduvvat. - Galggap gámáv, jågåv ja luondov adnuj válldet. Ja gájkka viertti hiebaduvvat juohkka akta addnáj. Uddni ij gávnnu fálaldahka sámemánájda ja-nuorajda, ja hásstalus le dáv juohkusav oadtjot dåbdåtjit ietjasav jasska varresvuodadåjmadagán. Prosjækta hiehpá buoragit VHSSa filosifiajn. Barggat sáme dimensjåvnåjn luondon le geldulasj, ja moatte elementa galggi hiehpat aktan. Dat la mijá dahkamus. Sámij árvvo le ålles fámiljav berustit, ja ij dåssju dav ájnna ulmutjav, subtsas ådå prosjæktajådediddje. - Gávnnuji gus konkreta buojkulvisá? - Moaddásijda le «låhkåm» duola degu várkes, ájnas ja dárbulasj. Dav viertti j j j j Tråmså universitehtaskihppijviesso le láhtjám dilev vaj máhttelisvuohta le sierra lanján «lågåduvvat». Vierttip guoradallat makkir láhkáj máhttep dánna Valnesfjordan dahkat, javllá Urheim. Prosjækta ájggu tjalmostit mánáj æjvvalimev oatsodimdievnastusájn ja manenagi fálaldagáv vaddet mij hiehpá sijá dárbojda. - Sæmmi båttå gå avtajæbddásasj dievnastus le ulmme, le aj æjvvalibme varresvuodadievnastusájn ájnas vuosedittjat ahte juohkkahattja identidehtta, giella ja kultuvralasj tjanástahka dåhkkiduvvá, låhpat Urheim. Prosjevta ulmme le tjadnat sáme máhtudahkbirrusijt ja suohkanijt aktan vaj máhtti barggat oatsodimdievastusájt åvddånahtatjit ma tjalmosti julev- ja oarjjelsáme álmmugav. Bisodiddje árbbedábálasj máhtudagás. Anfinn Pavvall subtsastij gåktu dåhkki árbbedábálasj máhtudagáv adnuj válldet guovdátjin. Samisk tradisjonsbærer. Anfinn Pavvall fortalte om hvordan samisk tradisjonskunnskap kunne brukes som Bájkkeavijssa NuorttaSállto Sijdda mij gádoj Tæksta: Børge StrandskogJårggålibme: Divte Media/Idar Kintel Sáme tsiekkadussuodjalibme le tjalmostahteduvvam ienebuv manemus jagijt. Bájkálattjat le tsiekkadusprosjækta, gånnå Museum Nuortta ja Árran li oasse, sáme tsiekka-dusájt ja kulturmujtojt guoradallagoahtám ja åbddådahttjám. Valla ållo le gáhtum åvddål náv guhkás jåvsådin... jj j 30 jage dás åvddåla lij vilá máhttelis gádjot sáme sijdav Suoksavuomjávren Hábmerin. Lidjin miesskamin, valla juska moadda goade lidjin tjuodtjomin ja máhttelis åbddidit. Jiermmá liehket ilá mannet ij le álu sjuggelis doajmma, valla jus dalloj lidjin gávnnut kulturmujttojage ja bájkálasj tsiekkadussuodjalimprosjevta, de li dát sijdda Hábmera ja Stájgo rájá guoran vuoroduvvat. Jus de lij uddni liehket máhttelis vuosedit ålles márkkosáme sijdav – geldulasj ja miellagiddis histåvråjn. Suoksavuomsijdda ruoddiduváj jur åvddål 1850 ja ulmutja danna årrun gitta birrusij 1960. Årrojs lidjin ”dåbdos ulmutja” duola dagu biernnaskuorggá Jon Pedersen Rijas (Suoksavuom-Jåvvå) ja báhtariddjij låvsså ja aktuvieson Anna Pedersen (Suoksavuom-Anna). Uddni li divna goade sijdan lábllam, miesskam ja vargga gáhtum, ja miehttse ja ávttso li kultuvrraduobddágav ruoptus válldám. Girkkotjåhkanibme strategiplánav giehtadallá Dájt biejvijt tjadáduvvá 2011 girkkotjåhkanibme Tønsbergan. Dánna ájggu mierredit geldulasj strategiplánav, gånnå ájádus le sáme girkkoiellemav system-áhtalattjat ja tjielggasit ælláskahttet Vuona girkkon. ”Julevsáme giellaguovlon le vuostatjin bájkálasj girkko Divtasvuonan, ja muhtem mærráj Hábmerin ma li ásadam girkkulasj dievnnofálaldagáv sáme girkkoiellemav bisodit. Bájkálasj girkkon Divtasvuonan le sierralágásj åvdåsvásstádus julevsáme girkkoiellema hárráj gå gullu sámegiela háldadimguovlluj. Luondulasj le ávkkit bájkálasj girkkov Divtasvuonan sierra stuorrudahkan julevsáme girkkoiellemin. Le dåssju akta girkkohærrá julevsáme guovlon guhti julevsámegielav buktá. Ja sån hæjttá virgestis pensjåvnåjn nágin jage duogen... Julevsámeg Sámedigge ájggu guoradallat galles bukti sámástit Vuonarijkan. Aktan muhtem departementaj ájggu sáme álmmuga gielladilev snivva guoradallat. Båhtusa galggi Sámedikke milta aneduvvat hábbmit ja dåjmajt álgadit ma gielajt bisodi ja åvddånahtti. Båhtusa galggi aj Ájggu sámegiela anov guoradallat iella le riek ájtedum giella. Sámelága milta galggá Divtasvuona suohkanbáhppa julevsámegielav buktet”, tjuodtju strategi-plána oajvvadusán. hárráj. Dahkamus guosská duola dagu guoradallam galles bukti sámegielav adnet ja makkir mærráj, man ålov sámegiella aneduvvá, gåktu æjgáda gielladilev válljiji mánájdisá ja man moattes sihti sámegielav oahppat. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge StrandskogJårggålibme: Divte Media/Idar Kintel åvddånahttemav. Dat le akta sivájs gå mij sáme aj galggap guoradallat. Dat vaddá midjij máhttelisvuodajt politihkav ja sebrudagáv vájkkudit ietjama ævtoj milta, guovlulattjat, nasjonálalattjat ja rijkajgasskasattjat, miejnni Nordin. - Valla ájnnasamos le jut guoradallama ma tjadáduvvi, sáme perspektijvas tjadáduvvi vaj diedo ma gaskostuvvi væráldij li nav gåk iesj dav dåbddåp. Dat diehto ja dat kultuvrra majna lip bajássjaddam, le iehtjádijda aj ájnas. Juohkka sebrudagán le riektá dutkat ietjas njuolgadusáj ja árvoj milta. Ja sáme dutkam bierri ienemusát sámegiellaj, dættot Nordin. - Ietjam giela ano tjadá sjaddá giehpep sáme diedov ja sáme árvojt åvdedit. Navti aj gádodip dav dábálasj ja tjanádum gáddalimev guoradallamij ja dutkij vuosstij sámij gaskan, jáhkká Åsa Nordin. Seminárra mánnodagá le rabás gájkajda. Duodden Åsa Nordina lågådallamij, sjaddi sárnnusa iehtjádijs aj, duola dagu bájkálasj moalgedime duola dagu MayJudith Amundsenis ja Inga Karlsenis. Ulmutja ietjá sebrudagájs li histåvrå tjadá sámijt gæhttjam måttij tjalmij: muhttijn imálussjamijn, iehtjáda vas fantásija baktu, muhtema dutke diedalasj tjalmij, iehtjáda kameralinsaj baktu ja dájddárij tjalmij, muhtema roaddomijn, ja muhtema li vas mijáv sihtam ietjájduhttet.” (Árrana vuosádusás”). Tjuorgastahka Richard Lovettis: Norwegian Pictures (1885) Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS/Idar Kintel E sidá væráltárbbestáhtusav vuodna-Oarjjevuodna ittjij sjatta Vuonabiele Laponian, dan diehti gå bájkálasj dåhkkidibme le ájnas UNESCOj ja World Heritage Commiteeaj, subtsas Gro Ween, dutke Oslo Universitehtan. Sån le tjállám diedalasj artihkkalav sámij ja væráltárbe birra mij le UNESCOa væráltárbbelista birra, mij álu gåhtjoduvvá oavdos lisstan. - Lissta le oavdos moatte láhkáj. Rijkkaj le árvvo jus li moadda saje væráltárbbelistan, ja sadje dánna duodas ájnasvuodav kultuvrajn, histåvrålasj ájgijn, jali sajijn, ålles væráldij. Hæjos rijkajda berustibme majt væráltárbbestáhtusav tjuovvu máhttá doarjodit bisodimijn ájnas kultuvrraárbijs, majt rijkka iesj ij buvte mákset. Berustimijn máhttá aj tjuovvot ienep turissma, ådå barggosaje ja ienep sisboahto. Dákkir vuojnos le gæhppat vuojnnet dåssju buorre bielijt væráltárbbestáhtusijn. Valla dádjadi gus álggoálmmuga væráltárbev dán láhkáj, gatját Gro Ween. Sån le tjállám artihkkalav gånnå tjalmostahttá vuona sámij åtsådallamijt væráltárbijn ja mij almoduvvá ájggetjállagin ”International journal of heritage studies”. Stuorra sieradusá giehtadallamin Julevsáme njunnjusattja argumenterijin dalloj Divtasvuonda-Oarjjevuodna lij unna ja várnnahis sáme unneplågo guovddaguovllo ja suodjalibme sjattaj ålov vájkkudit sijá luonndoanov. - Julevsáme bieles argumenteriduváj ådå nasjonálpárka ettjin galga vuododuvvatGro Ween, dutke Oslo Universitehtan. j j Sierra njuolgadusá j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Gunnar Grytøyr Jårggålibme: Divte Media gávtse máno årruv. Guoradalliv gåktu álmmukåssko lij jårgijdam risstalasj duohtavuohtaj. Åvddånboahtá gå Jubmela namma jali ruossa suoddji gadnihij vuosstij, javllá Marit. Jábmemij Guok sjattalvisá vuojnnamin hieredin Marita dutkamav, ja vierttij oahppat låhkåt ja vádtset ådåsit operasjåvnå mannela. Danen ij le disputerim åvddål esski áttjak. Gasskabåttå le huoman dutkam sámij ja dáttjaj dádjadusájt jábmeba hárráj. Diehtotjoahkkimav tjadádij duola dagu Stájgon. - Guoradalliv gåktu ulmutja jábmemav giehtadalli. Rubbmelasj jábmema birra ij le sáhka, valla jábmemoavddusij birra, ja gåktu dajt gåhttjop. Sæmmi le viessombiejvij hárráj, jus jáhkeduvvá dá biejve li juo álgo rájes biejadum ja mierredum. Nabdedibme mánás le álu jábmám fuolkij milta, subtsas Marit. jj jj j Dálkudiddje - Dáj ássjij birra galga Stájgon giehttot? - Iv jur dájt ássjijt giehtadalá. Gávnnu aj goalmát oasse majt lev guoradallam, ja man birra lev doktorgrádan tjállám. Dálkudime birra. Dábálattjat juogeduvvá dálkudibme gålmmå åsijda; fáhkamedisijnna, ietjá duodde medisijnna ja árbbedábálasj medisijnna. Mån galgav sáhkadit árbbedábálasj sáme medisijna birra ja dav juogáv almmavuodadádjadusáj jali åsskoj milta. Álgáv sáme nåjdijn, guhti lij dálkudiddje sáme religiåvnån. Risstalasjvuodan gávnnap moatten sajijn vilá uddni. Duodden gávnnu majt gåhttjop ådå åskulasjvuohta, ja dav tjuovvu ådå-noajdde. Sån le buorediddje dan almmavuodadádjadusán ådå-åskulasjvuodan, gånnå li riek moadda moattelágásj oase ja jáhkkovuoge ma máhtti liehket aktijbiejadum. Valla sáme ådå-noajdde viedtjá ienemusát almmavuodadádjadusáv sáme åsskos, mij muv dádjadusá milta ij le viesso uddni. Ådå-åskulasjvuohta sámij gaskan le galla viesso, ja uddni vuojnnep moadda sáme ådånåjdijt. Guoradallap muodugasjvuodajt ja sieradusájt, majt li joarkkám ja mij le ådå, javllá Marit Myrvoll, guhti dálla guoradallá bijtámsámij dilev, mánáj ja nuoraj identitehtav, oassen stuorra Vuona-Svierik prosjevtas. Filmma Myrvoll, guhti iesj le sábme, le mielastum sáme politihkkaj ja histåvrråj guhka ájgev. - Álgij åhpadusájn sebrudakdiedon Råmså Universitehtan, gånnå álggiv mij gåhtjoduvvá sáme åhpadusá ja ulmusjtjerdalasj gasskavuohta mij mannela gåhtjoduváj sosialantropologijan, ja dasi mielastuvviv. Mån tjálliv Nordlánda fylka bargo birra sáme kultuvrajn, mij lij luondulasj gå mujna lij duogásj sámepolitihkkárin. Nordlánnda lij 80-jagijn åvdåstiddje fylkka mij oattjoj sáme ássjijt tjadáduvvin sáme kulturkonferánsa juohkka jage. Muv mielas le riek ájnas ienep diedojt åttjudit sámevuoda birra Nordlándan, ja le riek buorre gå ådå Nordlánda Universitehtta dav berus, javllá Myrvoll, guhti ávvudallá gehtjatjit Sagaspelav vuostasj bále dá giese. Marit Myrvoll ájggu aj vuosedit filmav árbbedábálasj sáme låhkke birra. Filma namma le ja le dagádum T. Haugsethas ja I. Achiccias jagen 2003. Seminára nuppe oasen galggá Brita Pollen lågådallat álmmukåssko ja ristagis teologaj birra gálldon åvddårisstalasjvuodan Vuonan. Mannela ájggu Tove Mjellanger subtsastit suv versjåvnåv “Ginnungagap” ja girjje-prosjevta birra majna barggá. jj j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS/Ingrid Kintel Vásse vahko ásadij bisspaguovlloráde Sáme perspektijva Sáme liturgija Avtaárvulattja árvvon. Sámij gaskan le riek ájnas gåktu ulmutjijt duosstop. Sáme/læstadiánalajs aktijvuodan ij ulmusj dåssju giedajn buorástahte, ájnat fármijn, giehtoj Andersen. Girkko, mij buolvaj tjadá le oajválattjajt gåvåstam ja dárojduhttemij oassálasstám, sihtá dal ietjas barggij baktu oahppat ienep sáme kultuvra birra. Aktu berustiddjijs le Bådåddjo oajvvepråvsstå Elin Vangen, gut javllá: - Dási lip mælggadav juo ávvudallam, ja kurssa le riek dárbulasj. Aktan suohkanhærráj ja ietjá barggij girkkon oassálasstá kurssaj mij le ásadum bisspaguovllorádes. Kurssaåhpadiddje Heidi Andersen ávvus gå nav moaddása kursas berusti. - Vuoj man hávsske. Girkko almulasj ándagisádnom le akta ássje, nubbe ássje le gå girkko bargge vuosedi berustimev jur dán ándagisádnomis ja nav giellahárráj, valla moaddásijn le persåvnålasj miella sámegielav oahppat. Hávsske le dav gullat, javllá. Sámelága giellanuolgadusáj milta le sámeálmmugin rievtá girkkodievnastusájda sámegiellaj. - Oarjje-Hålogalánda bissmavielden le sierra åvdådsvásstádus julevsámegielas, subtsas diakåvnnårádediddje Brita Bye, guhti sierraláhkáj sáme ássjij bisspaguovlloáden barggá. - Kurssa oahpásmahttá barggijt julevsáme giellaj ja -kultuvrraj. Sáhka le identitehta birra, gånnå kultuvrra ja giella li ájnnasa, javllá Bye. Heidi Andersen le aktan iehtjádij julevsáme liturgijaj jårggålibmáj oassálasstám, ma dal li dåhkkiduvvam ja jubmeldievnastusájn aneduvvi. Suohkanhærrá Divtasvuonan, Magne Kolvika mielas le riek buorre gå giellakurssa ásaduvvá. - Dát le álggokurssa, dåssju gålmån biejven, valla sávadahtte joarkeduvvá, javllá Kolvik ja joarkká, - Uddni ij sámegiella vuojga girkkon aneduvá, ja udnásj sámegiela anojn lip suojmma lahkanam. háldadimguovlos lågåduvvá agev rámmáttæksta ja áhttje mijá goappátja gielajda, duodden aj lávloduvvá edesik akta sálmma sámegiellaj, javllá Kolvik guhti buktá sihke tjállet ja låhkåt julevsámegielav. Suohkanhærrá ja sárnnediddje Bájddaris gihtta Narvijkkaj lidjijn tjåhkanam. Muhtema li hárjjánam sámegielav adnet, iehtjádijda le ållu ådås. Ulmmejuogos le bargge gudi e sámegielav buvte. Kursa baktu galggá Andersen aj oassálasstijt oahpásmahttet julevsáme lávllomvuohkaj. - Galggap dålusj sálmajt lávllot, ja hárjjidallat lávllomvuogev, mij le læstadiánissmaj tjanádum. Giella aneduvvá sierralágásj vuohkáj, subtsas Andersen. Jagen 2005 almoduváj julevsáme sálmmagirjje. - Dålusj sálma li hálvva sierralágátja ja dajt adnep sierra sáme kultuvrrasymbåvllån, javllá Andersen. De dal esski le almodum ressurssa- ja ulmmetjalos mij máhttá aneduvvat vædtsagin gå bájkásasj åsskoåhpadus gárveduvvá. Nav sáme perspektijva bisoduvvi åsskoåahpadusán tjoaggulvisáj gånnå li sáme máná ja nuora. Sáme plána álggobágon dættoduvvá åsskoåhpådusá ulmme: sámij giella galggá gullut, ja sjaddat Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS Tjanos álggoálmmugij Girkkogirjen gávnaj ietjas máttaráhkov Viestaráles ja gå dási vuosedij lij gæhppat sáme jienastuslåhkuj tjáledit. - Gå æddnám ietjas tjáledahtij lij ávvo munji sæmmi dahkat. Oabbám Ingunn Moen Reinsnes aj tjáledahtij ja le sjaddam sáme gåvvådájddár. Dåbddu riek buoragit buoredit dav vierredagov mij le sáme álmmugi vuossti dagáduvvam. Muv máttaráhkko vállduj láttijda ja navti sámevuohta gádoj, sáme luotta gáhtun, subtsas sån. Jus sámevuodav ruoptus válldá de vuoset gudnev ájttegijda vaj e vajálduhteduvá. - Iv le oadtjum njuolgga sáme kulturárbes, juska æddnám gáptev munji åstij gå lidjiv guovte jagák. Lev ávon gå niejdama dási miellusin. Sunniva (ruvva 18) le mielos sámevuohtaj ja sávaj gáptev konfirmasjåvnnåj, majt iesj viehkijn Viestaráles gårruv oabme skánda milta. Lip sáme juska ep la adnám láhka tjadnusav sámevuohtaj, javlla Rose-Mari Moen. Lev gus almma sábme? Muhtema e dåbdå nuoges sábmen gå sámijt iejvvi gænna le giella anon ja bajássjaddam sámevuodajn. Valla ij le dåssju dat mij guosská. Sáme árbbe le aj guddnedit ájttegijt, ma li vuojnnemahteduvvam. Ja jur sávadus sáme kulturárbev joarkket le akta sivájs gå sáme jienastuslåhkuj tjáledahtij. - Muhtem oase mujsta li ham sáme ja majt manen vijdábut váldáv, sæmmi båttå gå boahtte ájgge ij diehttu. Valla lev mielos láhkáj duostoduvvam sáme birrusin ja sæmmi aj Sunniva. Sujna lij nanos vásádus Árranin gå vuorrasap kujnna sunji javlaj lij buorre gå sáme máddagijt vuosedij gå gáptev anij. Sån lij iesj dárojduhttám ietjas mánájt. Sån kultuvrraguodde vaj sámevuohta bisoj. Munji dåbddu buorre Árranin liehket ja iv le guossak dåbddåm mån iv le nuoges sábme. Lev agev sebrudagáv berustam ja dåbddu ájnas munji tjáledahttet, subtsas sån. Rose-Mari Moen jådij ruoptus áhtjes sijddabájkijda ja gietjav jage dás åvddåla åstij sån fámilljasijdav Ytre Skotsfjordan. Vuona nuppe bielen le áhtjes sijddabájkke, Kvandalsmoen. Sån subtsas ij le jáhkedahtte áhttjes aj máhttá liehket sáme máttojs. - Sån máhttá Áhtje mijáv ja namáv duon dán vædtsagij sámegiellaj. Juoga vierttim le dáhpáduvvam mij dahká sámevuodav ienep tjiegaduvvam Stájgon gå Divtasvuonan, valla iv juorrula gå jáhkáv sámevuohta le læhkám ienebut vuojnnusin Stájgon åvddåla, javllá sån. Moen dåbddå ienep ulmutjijt lahkabirrusin Stájgon gænna li sáme mátto, valla gudi ælla le sáme jienastuslågon diehti e tjáledahte ij sån diede. - Le viesso kulturiellem Stájgon ja lij liehket buorre jus lij gávnnut sáme siebrre gånnå lij dåhkkit ássjijt giehtadallat, tjoahken liehket ja várajválldet kulturárbev massta lip oasse, hæjttá RoseMari Moen. j Bájkkeavijssa NuorttaSállto j Tæksta: Kitty SkapalenJårggålibme: Divte Media / Idar Kintel j j . Hæhkka ja sieldes j j j j j Kulturdádjadus j jj j valla ietján gå ållu lagámusáj birra de ælla siján diedo gudi lidjin ulmutja lahka. Ságájdahttema tjadáduvvi maneldisbáhttsij sijdan jali hiebalgis almulasj huodnahin, gånnå iesj sihti. Dålkkå aneduvvá gånnå le sávadahtte, subtsas sån. jj E diede fálaldagá birra Udnásj biejve ij gávnnu duodastahtedum diehto maneldisbáhttsij birra sáme guovlojn. Vuonarijka oajválattjajn le ulmme sáme álmmuk galggá adnet avtaárvvusasj ja sæmmi máhttelisvuodajt varresvuoda ja sosialdievnojn, mij merkaj fálaldahka galggá hiebaduvvat sáme addnáj ja ij dárbaha liehket sæmmi fálaldahka dagu ietjá vuonarijka álmmugij. Juska maneldisbáhttsijn le stuoráp vádá psyhkalasj, fysihkalasj ja sosiálalasj gássjelisvuodajt oadtjot, ja álu rahtji ájgev, de moattes giehtadalli massemav ja suorgov buorak láhkáj. - Dan diehti le ájnas guoradallat makkir varresvuodaåvdedim faktåvrå ma li viehkedam maneldisbáhttsijt hiebadalátjit håjes dilijda ja viessot surgujn ja massemijn. Dádjadibme makkir vidjura ma li dahkam vaj maneldisbáhttse nahki viessot manepájgen ávkálasj láhkáj, máhttá vaddet ávkálasj diedov mij máhttá miejnni Lena Gundersen. Ulmme le oadtjot binnemusát 150 diehtovaddijt moadda sáme guovlojs prosjevta kvantitatijvalasj oassáj, ja dássta vas tjuoldeduvvi 15-20 diehtovadde kvalitatijvalasj tjiegnudakságájdahttemij. Gájbbádusá oassálastátjit guoradallamin le vierttim le massám avtav lagámusájs hæhkkajábmemin (hæhkka mánnájábmem, iesjsårmmim, sårmen jali ietjá sieldes jábmemijn), ulmusj vuojnná ietjasav lagámussan, maneldisbáhttse le 18 jage jali vuorrasabbo ja jábmem dáhpáduváj gaskan 6 máno ja 7 jage rájes. j j j j Terapeutalasj árvvo Guoradallam tjadáduvvá moattelágásj sáme guovlojn (Sisnep-Finnmárkko, merra, márkko-, julev-, ja oarjjelsáme). Prosjækta le tjanádum guokta guovdálasj sáme institusjåvnåjda, Sáme varresvuodadutkama guovdásj ja SANKS, gænna li guoskavasj fágalasj ja kultuvralasj máhtudagá varresvuodadutkamin ja psyhkalasj varresvuodasuodjalimen. - Sáme kultuvran li njuolggidusá ma javlli dån ij galga iehtjádij sáhkadit hielles ja/ jali negatijva priváhta ássjij birra, ietján gå lagámus fámilljaj. Sávvap maneldisbáhttse vuojnni dav ávkálattjan dutkamin, máhttelisvuodav majt dálla oadtju. Hæhkkajábmem le hielles guoradallamtiebmá ja máhttá dåbddus låssåt guládaláduvvat iehttse persåvnå jábmema birra. Uneplåhkoperspektijvan dákkir oassálasstem máhttá moattelágásj siváj diehti liehket ienep hielle. Juska vuoset lasse låhko guoradallamijs maneldisbáhttsij hárráj ij le gássjelis dutkat hielles ássjij birra. Moattes sihti dutke, viehkkeapparáhtta ja iehtjáda galggi oahppat sijá dile birra. Juska muhtema åtsådalli oassálasstemav báktjasin, de manela tjielggiji sij e sánarda ja ihkap sjaddá viehkke dádjadahtesvuodan jus máhtti iehtjádijt viehkedit. Jus tsuojggiji vánesvuodajt viehkkeapparáhtan jali iehtjádijn le máhttelis dahkat vaj iehtjáda oadtju dav viehkev majt ietja ettjin oattjo. Duodden muhtema åtsådalli ságájdahttem vaddá máhttelisvuodav tjadádittjat vásádusáv máhtulasj fáhkaulmutjijn. Moattes åtsådalli dát máhttá liehket “terapeutalasj árvvo”. Jus aktak maneldisbáhttse sihtá oassálasstet prosjevtan máhtti guládallat Gundersenijn mejla baktu: lena.slettli.gundersen@uit.no jali mobijlan 99 70 15 01 j j j j j j j j j j j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty SkapalenGåvvå: Sandra Nystø RàhkaJårggålibme: Divte Media AS/Idar Kintel Oahppevuosádallam Akta dajs gudi vuosádaláj Jåhkåmåhken lij Berit Andersen Guvsám (24). Bajássjaddam Steinkjeran, máttoj Divtasvuonas ja dálla årru Jåhkåmåhken, gånnå duojev låhkå Sámij åhpadusguovdátjin. - Gåktu lij duv mielas jahkásasj márnán? - Le suohtas ulmutjijt iejvvit, oahppásijt ja ådå ulmutjijt. Gå li nav moadda ásadusá de gávnná juojddáv mielludahtte, subtsas sån. Dát lij vuostasj bále sån duojev vuosádaláj ja lidjin nuppát jahkásasj oahppe duodje-suorgen gudi bessin vuosádusán oassálasstet. - Muv mielas dát márnán le duodalattjat riek buorre márnán. Dánna li almma gálvo duola dagu sassne, náhkke ja duodje buorre kvalitehtajn. Dát le muv nælját jahke dánna ja le nav suohtas. Ålles suohkan ietjájduhteduvvá gå nav moattes diehki båhti nágin biejve, subtsas sån. Dán jagásj tiebmá lij Slow Food ja moatten sajen Jåhkåmåhken málestuváj ja guossoduváj njálga, rájnas ja rievtes biebbmo, biebbmoábnnasij lagámus guovlojn buvtaduvvam árbbedábálasj vuogij. Dánna lij máhttelis májsstet, lågådallamijt gulldalit ja oasestit ådå geldulasj gálvojt. Ásadiddje sihti dån juo guovvamáno 2.-4. biejvijt boahtte jage jage. Stuoves márnánsaje ásaduvvin sáme dálvveårromsajij lahka svieriga gånågisvieldes 1600-jagij álgon. Ulmme dalloj lij nannit stáhta dárkestimev sáme álmmuga birra nuorttan ja skáhtev gájbbedit, dikkev tjadádit ja jubmela bágov sárnnedit. Márnánsadje sámeednamin jage tjoasskásamos ájgen lij ávkken moatten láhkáj. Sáme lidjin tjoahken dálvveårromsajijn miehttsebájkijn boahttsuj dálvveguohtomsajen, ja jieggnudam tjátjádagá sjaddin riek hiebalgis válkkama oasestiddjijda, stáhttadievnastiddjijda ja girkko ålmmåjda. Uddni li márnánbiejve sjaddam ájnas tjåhkanamsadje sámijda, ja iehtjádijda, ja le sjaddam Nuorttakalottena stuorra turisstamagnehtta. Histåvrålasj márnán vibáj guhtta ålles biejve. Vahko álgaduváj sådnåbiejve jubmeldievnastusájn oabme girkkon, mij tjuovvu jubmeldievnastusvuogev 1600jagijs. Histåvrålasj márnán gæhttjal åttjudit muossádimev márnánis nav gåk lij 400 jage dát åvddåla ja tjadáduvvá dålusj márnánsajen. Dánna oasteduvvá ja gálvo duola dagu gårnnejáfo, sijddadagádum vuojddasa, biktasa, sassne ja boahttsubierggo lånoduvvi. Moadda dåjma tjadáduvvi ålles vahko ja le máhttelisvuohta oassálasstet márnániellemin nav gåk li dahkam moadda buolvaj rájes. Subttsasa, dållå, lávllom ja káffa buoragit aktan hiehpi. Histåvrålasj márnán rabáduváj j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media/Idar Kintel Lis Mari Hjortfors kulturmujtojt duodastahttá. Lis-Mari Hjortfors dokumenterer kulturminner. Foto/gåvvå: Oddmund Andersen j Ij le nav oabme dagu álgos jáhkkin ja æjgáda, lidjin jáhkedahtte vuostatja gudi Duvvuj årrujin. Duvvos jåhtin 1960-jagijn. Manemus jagijt li da bátse tsiekkadusáj æjgáda – John Magnus, Tordis ja Even Johnsen – berustallam bisodit sijda histåvråv ja bisodit gådijt ienemusát nav gåk lidjin álgo rájes. Sámedigge le rudáj doarjodam, ja Árran, Museum Nuortta ja Hábmera suohkan li oassálasstám. Dáj ulmme le læhkám ásadit Duvvov sáme åvddånbuktemsijddan. Dát barggo le ganugahteduvvam rijdo diehti æjgátdile birra guovlon. Árrana arkeologalasj råggåm ja árbbedáhpediedoj tjoahkkim Duvvo-sijda iellema birra li læhkám berustahtek dáj rahtjalis plánaj. - Diedojt majt mijá prosjevta baktu åttjudip sjaddi vaddet ådå máhtudagáv sáme histåvrå birra Hábmerin ja sjaddá liehket stuorra ávkken jus vuorbástuvvi ásadimijn sáme åvddånbuktemsijdajn, miejnni Oddmund Andersen. Gå prosjækta le gållåm de li oadtjum diehtet duola dagu Skogbruksmusean Elveruman li miellagiddis gávne Duvvo-sijdas sijá vuorkájn. - Sierraláhkáj suohtas le mij gåhtjoduvvá tjievresguvkkaliddjen Duvvos, mij le gullum Joakim Jonsenij, nammadum guvkkalin bivdedijn. Bivddo ja guollim lidjin ájnas æládusá ulmutjijda Duvvon. Ájggop gæhttjalit dav luojkkat Skogbruksmuseas. Ihkap vilá gávnnuji ulmutja gudi máhtti vuosedit gåktu dakkir guvkkaliddjijn bitjádin, hæjttá Oddmund Andersen. j j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Præssadiedádus Gåvå: Lars Th. Kintel j Árran julevsáme -Ájnas le munji dåbddåt dáppe besav ja galgav sámástit. Dat le nav buorre dåbddo sierraláhkáj gå diedáv då ietjá oassálasste aj sæmmi láhkáj dåbddi. Mij ham álu sjaddap dåbddåt lip dåssju muhtem gallegattja gudi sámásti dåjn mijá sijdabájkijn ja navti sjaddá miján sierralágásj aktijvuohta, javllá sån. Galggá dal ienep oassálasstijt “guollit” fáron guollimin: - Mån lav esski dán virggáj álggám, galgav dal boahtte giellabiesijt plánigoahtet, galggi edesik guokta vil dán skåvllåjage ja diedon aj Julevsáme vahkon snjilltjamánon dagu lip åvddåla ásadam. Galgav dal ienep oassálasstijt “guollit”, javllá Paulsen. Giellabiesse-prosjekta le ruhtadårjav oadtjum Sámedikkes ja Nordlánda fylkkasuohkanis. Árrana direktørra Lars jválattja dákkir dåjmajt doarjju. Luluj aj luondulasj jut Divtasvuona suohkan manenagi dákkir dåjmajt doarjju danen gå suohkana guovtegielakvuodarudá dåjmaj milta juolloduvvi. Dát le dal goalmát jahke mij giellabiesijt ásadip. Hæhttup sámástit Árrana ja skåvlå ålggolin jus gielan galggá boahtteájgge, ja giellabiese li dal boahtám stuoves årnigin. Julevsáme giella Árranis vuoroduvvá, låhpat Andreassen. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS mierreduvvat jus gájkka galggá sámegiellaj jali jus dåssju muhtem tevsta galggi jårggåluvvat ja næhttaj biejaduvvat. Le ållo barggo dajna, ja gájkka ij le tjielgas, javllá Tuorda. Jiellevárre suohkan le aj oasse sáme háldadimguovlos ja oadtju giellarudájt svenska stáhtas. - Jáhkáv Jiellevárre ja Divtasvuodna li buohtalattja mij guosská tjalmostahttemav sámevuodas ja adni sæmmi hásstalusájt, valla muv dádjadus le Vuona bielen li hálvva guhkebuv boahtám, aj dåssju virggáj biedjamijn sierra giellakonsulentas, majt ælla Svierigin dahkam. Jáhkáv Vuonarijkka le lávkátjav åvddålin. Sámevuohta Jåhkåmåhken le ienep vuojnnusin gå Jielleváren, miejnni sån. Iesj oattjoj gájkka åhpadimev Svieriga dárogiellaj skåvllåájgen, valla sujna lij viesso sámegiella sijddagiellan. - Sidáv hasodit divna nuorajt sámegielav låhkåt. Oahppat låhkåt, tjállet ja sierraláhkáj ságastit sámegielav. Mij dárbahip sáme máhtudagáv ja navti aj aktijvuodav nannip ietjama gaskan fuolkken, miejnni sån. Jielleváren ælla bájkálasj jali guovlloavijsajn julevsáme bielle navti dagu Bájkkeavijssa Nuortta-Sálton. Magasijnna akti mánnuj, Samefolket sámegiellaj almoduvvá. Valla dav lij ådå giellakonsulænnta sihtat rijkarájá nuppe bælláj oadtjot. - Mujna le sávadus Norrbotten-avijsa galggi vahkkusasj sáme artihkkalijt almodit. Le ájnas signálla sámijda, bessat låhkåt ájggeguovddelis ássjijt ma mijáv guosski ietjam iednegiellaj.”Dálla ájggu ådå bargujn Divtasvuonan jåhtuj boahtet, ja manenagi ájggu ålgus ulmutjijt iejvvitjit.” - Ájgov ålgus guossidittjat ja ulmutja li diedon buorisboahtem mujna gávnadit. Dåhkki boahtet kontåvrå milta dánna rádevieson Gásluovtan jali munji ringut. Ja buvtáv mån sihke dárogielav ja julevsámegielav, måjot sån. j Tæksta: Kitty Skapalen Jårggålibme: Divte Media AS Janette Knutsen (19) ja Olga Gælok (17) libá goappátja mierredam. Diehteba gudi sunnu vuostasj histåvrålasj jienav oadtju. Olga gåjt diehtá, Janette ij le ållu sihkar. Gasskavahko lij skåvllåpolitihkkára nuorajt iejvvijin. - Lep oadtjum buorre diedov, valla lev juo mierredam, subtsas Olga (17). Ráddnas Janette Knutsen ij le ållu sihkar vilá. - Dav ep diede, tjajmmaba ja nubbe nubbáj gæhttjaba. Vahko duogen de libá jienastum, bájkálasj sebrudahkaj buoremussan. Bájkkeavijssa NuorttaSállto rjjo DUDÁLASJ. Divtasvuona suohkana suohkanoajvve, Anders Sætera mielas li Divtasvuonan buorre vejulasjvuoda dåjmajt jåhtuj biedjat ja ruhtadårjav lasedit julevsámegielav åvddånahtatjit. IJ LE DUDÁLASJ. Sámedikkeájras Vuona Sámij Rijkasiebren (NSR) Miriam Paulsen ij le dudálasj ådå juollodibmemærrádusáj guovtegielakvuodadårjan ma esski li mierredum. - Ij vatte stuovesvuodav, javllá sån. osstij, javllá sámedikkeájras Miriam Paulsen. Divtasvuona suohkanráde guláskuddamoajvvadusá milta doarjju rievddadimev mærrádusásj suohkanij ja fylkkasuohkanij guovtegielakvuodadårjav, mij dal ulmij milta stivrriduvvá. Duodden javlli binnedibme le prinsihpa vuosstij mij galggá nannit sámegielav háldadusguovlojn. Guláskuddamvásstádusán mij Sámediggáj vatteduváj dijmásj javllamáno, tjállá Divtasvuona suohkan åvddånahttemoasse bierri ájn vil ienep dættodit innovatijva ja kreatijva plánajt gå gudik goassak le juolloduvvam suohkanijda, javllá tjállus. JUOLLODIMMÆRRÁDUSÁ árvustaláduvvi gålmmå jagij mannela.JJ - Farra nuppe guovlluj. Midjij sjaddá buorep dille dáj rievddadusáj maKK´ela. Mijá vuodo sjaddá åvddånahttemoasen, gånnå aktan Sámedikkijn sihtap barggat gålmmå jage. Suohkan viertti åvddånahttemplánav dahkat boahtte 3 jahkaj (20122014), ja jáhkáv buorep sjaddá gå udnásj modælla. Vierttip åvddål javllamáno 1. bve sjiehtadusáv dahkat åvddånahttema hárráj, ja Árranijn aktijvuodav gávnnat. Ådå modælla nanni åvddånahttemdårja vuodov Divtasvuonan, ja stuovesvuodav vaddá. Då unnep suohkana Divtasvuodna, Snåasa, Loabat ja Gáivuodna buorep láhkáj doarjoduvvi, javllá suohkanoajvve. Paulsen lij huoman vuojnnet suohkanoajvve Sæter lij duostutjam rievddadimijt ietjá láhkáj. - Muv mielas suohkanoajvve ij tjielgga vuojne rahtjamusáv gielaj dássádusá hárráj. Ráddidus le doajmmaplánan tjállám man ájnas le sierralágásj dåjmalasjvuodajn nannitjit julev- ja oarjjelsámegielav, ja nav de luluj ruhtadoarjja julev- ja oarjjelsámegielak suohkanijda lassánit. Åvddånahttemdoarjja sjaddá prosjevtaháme baktu, ja nav e stuoves virge sjatta gávnnut. Dievnastumdoarjja binneduvvá, ja farra stuoráp suohkanijda ávkken sjaddá. Divtasvuona suohkanin li hásstalusá fáhkaulmutjijt gávnnat, duola degu skihppijviesujn. Unna suohkanin gå Divtasvuonan li dárbo ma vierttiji gåbtjåduvvat, degu ietjá stuoráp suohkanin. Viertti liehket avtadássásasjvuohta suohkanij gaskan háldadusguovlon, javllá Paulsen. Anders Sætera mielas stuovesvuohta nanniduvvá sjiehtadusáj baktu, ma galggi vihpat 3-jahkasasj gávdav. - Danen gå ådåsamos suohkana gielaháldadusguovlon vuoroduvvi, daj siegen julevsáme, vuojnáv buorre máhttelisvuodajt Divtasvuodnaj, javllá sån. Sávvá avtaárvvusasj gielajt - Gå ráddidus åvddånbuvtij doajmmaplánav sáme gielajda gidán 2009, dættodin man ájnas lij tjalmostahttet nuortta-, julev-, ja oarjjelsámegielav avtaárvvusattjan. Nav gåk mån ássjev vuojnáv, e dá rievddadusá guovtegielakvuodadårjan tjuovo ráddidusá doajmmaplánav sáme gielajda. Dåjma bierriji stuovvot, duodden máhttelisvuodav láhtjet åvddånahttemij julevsámegielas. Julev- ja oarjjelsámegiella æbá le vuoroduvvam dårjajn, valla ruhtadoarjja le farra binneduvvam - Gåbttjå 9 suohkana ja 3 fylkkasuohkana - Ådå juollodummærrádusá jages 2012 - Merustallamvuodo gålmmå åsijda juogedum: 1. Vuododoarjja 35%, 2. Dievnastumdoarjja 40%. Juogeduvvi automáhtalattjat váni ruhtalåhkodiedádusájn. 3. Åvddånahttemdoarjja 25%, rávkká dárkkelis ruhtalåhkodiedádusáv. Doarjja hiebaduvvá dåjmaj milta ja aktisasjvuodajn Sámedikkijn. - Divtasvuona suohkan dijmmá oattjoj 3 milliåvnå kråvnå guovtegielakrudájs. - Gájbbádusá: Sámegielak bargge, bargge gudi li giellaåhpadusáv tjuovvum, ássjij diededibme, diehto, sjiemá, sámegieltæksta næhttabielen, guovtegielak tjállusa jnv. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Geir Smelror Jårggålibme: Divte Media AS/Ingrid Kintel oasev váldátjit sijá barggosajes. - Sihtap liehket rabás guovdásj. Divna vierttiji bessat liehket sáme ietjasa láhkáj. Gávnnuji moadda «rávvissáme», gejna li sáme ájttega, valla gudi ihkap e dåbdå ietjasa sábmen danen gå e gielav máhte jali e gápptáj tjána. Dá galggi aj dåbddåt ietjasa buorisboahtem Árranin, javlaj Andreassen, ja jårkij: - Sidáv aj galggá luondulasj liehket dádtjaj diehki boahtet. Árran berus mijá aktisasj histåvrås, juska diedon sáme bielev tjalmostip. Hæjto bielen direktørra aj guorristij dágástallamav namá birra Narvik/ Áhkkánjárgga. Larssa ittjij jáhke lij sáhka álmmuga balo birra jur sáme nammaj, ij ga vuosstemiella sámevuodas, valla farra ballo massemis ietjas identitehtav, sijddadåbdov. Hiejtij javllamijn ahte Vuonarijkan lip ilá mælggadav ålgodam sáme namájt. - Miján le aj sijddadåbddo tjanádum sáme namájda, javlaj Lars Magne Andreassen. j Thomas Amundsen hárjjidalle Stabækan Gåktu Bájkkeávijssa åvdep vahko tjálij, lij Ájluovta Thomas Amundsen akta åhttsijs hárjjidallebargguj Stabæka nuorraåssudagán. Dálla galggá sáme rijkajuohkusa hárjjidalle álgget hárjjidallen Stabækan ådåjagij mannela. Ajtu joarkká sáme nissunij rijkkajuohkusa hárjjidallen. jj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge StrandskogJårggålibme: Divte Media AS/Idar Kintel Guovllo le ærádis stuorra, ráddjidum vákkudahka oabmásap biehtsevuomijn ja stuorra areála soahkevuomijn. Bærrájgåhtsem luonndoreserváhta luonndovuodos le aj ájnas sáme kultuvrraj ja æládusávkástallamij. Bájkke le oasse Stájggo-Hábmer tjieldes, gånnå bajep boahttsulåhko le 1800 boahttsu. Guoskaduvvam guovllo ienemusát aneduvvá Labba-sijdas, gidá, giesse ja tjaktjaguohtomij. Bájkke galggá máhttet aneduvvat boatsojbargguj aj suodjalime mannela. Boatsojbargguj ájgoduvvá moattejahkásasj dåhkkidusá háldadimplána milta mij le guovlloplána milta, vaj æládus máhttá tjadáduvvat duhtadim láhkáj. Luonndosuodjalime direktoráhtta mierredi gænna le háldadimfábmo, ja sáme berustime galggi bærrájgåtseduvvat dan háldadimårnigin mij ásaduvvá. ”Vil uddniga ságasti stuorra vuovddetjuollama birra mij lij Sagvassdalenin 1800-lågo låhpan ja 1900-lågo álgon. Stuortjuollam, gåktu gåhtjoduvvá, virggáj biejaj ienemus oasev vákke ålmmåjs 20-jage ájggudagán. Doajmma almma láhkáj álgij jagen 1886 diedoj milta, ja laseduváj 1890-lågon ja ådå jahketjuode sisi. Manemus tjuollam vákken lij dálvve 1905/06,...”. Dát le tjáledum diehtotáblluj Sjuendevassdåben. Dá tjuoladagá li bájnedum biehtsevuomev, ja le dahkam vaj ájnas tjåvdaelementa dagu oabme muora li gallegattja, ja e vargga gávnnu jábma muora. Vuobme ij le duohtaduvvam manemus 100 jage, ja vuojnnu dan diehti buorre luonndomiehttsen. Jur Sjuendevassdåbe duogen le biehtse mij le monumenta lágásj, báhtsadis duodastiddje dan biehtsevuovdes mij lij dájn guovlujn åvddål tjuollagåhtin. Le alluk ja ihkeva stuorra biehtse birrusin 80 cm diamehtera, ruobes bárkojn ja vijdes kråvnåjn. Soahkevuome li ienemusát dábálasj tjærdda mij guosská miehttsehámev. Oasse dassta le hálvva suolggat, sierraláhkáj dælnos buoldajn gájtsagisájjali ietjá suohkkis sjattadagáj. Muorra li soahkevuobme ienep tjalsas ja muhtem sajij aj stuoráp muoraj, sierraláhkáj udnásj reserváhtan ja dan birra. Sagvassdale luonndoreserváhtan vuojnnet ij le duohtadum. Duodden daj nammadum guossasáddjimbældojda ådåájggásasj ietjájduhttema li dåssju gallegasj dåbe jåhkånjálmudagán ja luspen Giehttjitjávren ja Gudátjávren. Duodden lij muhtem vantsa ma li giesedum Giehttjitjávre luspen, ja aj bálges mij jurra vuojnnu Giehttjitjávre jj j Jur Sjuendevassdåbe duogen le biehtse mij le monumenta lágásj, , báhtsadis duodastiddje dan biehtsevuovdes mij lij dájn guovlujn åvddål tjuollagåhtin. Rett bak Sjuendevasstua står det ei monumental furu, et gjenstående restelement som vitner om hvilken furuskog som sto i disse traktene før Storhogsten. j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge StrandskogJårggålibme: vuonan. Edna gijtto suohkanbáhppaj Magne Kolvikaj, guhti bådij suohkanij jagen 1995. Javlaj åvddåla sæmmi jage adnegådij Kolvik sámegielav åsijn jubmeldievnastusás. Gåjt akta lávlla lávloduvvá sihke dárogiellaj ja sámegiellaj, akta rámátværssa lågåduvvá goappátjijda gielajda ja ”Áhttje mijá” guovte giellaj lågåduvvá. Dán láhkáj le tjadáduvvam dáj jagij tjadá. Valla ij le tjadáduvvam rahtjama dagi. Ælla gal gájka dåhkkidam ”Áhttje mijá, guhti le almen...”. Åvdep åskulasj girkkovádtse ettjin boade jubmeldievnastusájda gånnå Magne Kolvik lij hærrá, ja båhtin dåssju gå sadjásasj hærrá dievnastin. - Le akta oasse gudi e åvvånis sidá gullat sámegielav Divtasvuona girkkojn, akta stuorra oasse gassko gen mielas le buorre gå báhppa goappátjijt gielajt adná, ja akta oasse gen mielas le ilá binná sámegiella jubmeldievnastusájn. Valla buoredum le manenagi. Vuossteháhko Divtasvuonan ij le nav stuorre gå vuostasj jagijn, subtsas Magne Kolvik. Suohkanbáhppa vuojnná julevsáme liturgijaj dåhkkidimev ájnas mihttomierren girkkuj Divtasvuonan ja Nordlándan. - Valla ij dan diehti ietjastis gullu ienep julevsámegiella girkkujn. Liturgija galggi låhpalattjat dåhkkiduvvat Girkkotjåhkanimen vuoratjismánon, ja dan mannela ájggu biskoahppa njuolgadusájt dahkat gåktu dá máhtti aneduvvat, subtsas Kolvik. Ådå julevsáme liturgija li hiebadahtedum dábálasj dárogielak liturgijaj jårggålime ma uddni aneduvvi, ja guosská allamæssuj, gástadussaj, konfirmasjåvnnåj, hedjaj, hávddádibmáj, skalluj skihpasij lunna, suddodåbdåstibme ájnegis ulmutjijda, skallojubmeldievnastussaj ja gådij buorissjivnnjedibmáj. - Dát merkaj jus soabmása sihti hejav julevsámegiellaj, de dav oadtju. Muhtema sihti aj sierra jubmeldievnastusájt julevsámegiellaj Divtasvuonan, valla vuojnná dav jus dá tjadáduvvi, javllá suohkanbáhppa. Sáme girkkoráde njunnjusj, Anne Dalheim, tjállá præssadiedádusán gå liturgija julevsámegiellaj li almulattjat dåhkkidum Vuona girkkon, de bæssá julevsámegielav girkkon ælláskahttet. Valla vásádusá Divtasvuonan mårådi: - Dát mujttát ságastallamav sámegielgalbaj birra mij le Råmsån ja Bådådjon læhkám. Gå sámevuohta vuojnnusij boahtá, de badjáni oasse dárojduhttemis ja dåbdo dan milta muhtemij lunna, oajvvat Dalheim. Suohkanbáhppa Magne Kolvik le iesj julevsámegielav oahppagoahtám moadda jagij badjel. Sån dættot sån ij vilá buvte dav vierdev vaj máhtá dábálasj ságastallamav tjadádit julevsámegiellaj, valla dav vierdev vaj máhttá jubmeldievnastusájt ja ietjá girkkulasj dåjmajt tjadádit. - Ájnnasamos oasse muv báhppadåjmas le risstalasj ságav sárnnedit. Dát báhko åvdet duola dagu ietjá ulmutjijt ja kultuvrajt vieledit. Ja juska iv lijkku bágov ”såbadibme”, de iv gávna ietjá ja buorep bágov. Dát le akta sivájs gå lev válljim årrot Divtasvuonan. Dánna le vilá ållo mij ij le ållidum, miejnni 65 jahkásasj Magne Kolvik. Álldar merkaj sujna li dåsju gallegasj jage vil åvddål pensjonissta sjaddá. Gávnnat ådå girkkohærráv suv mannela julevsáme giellamáhtudagájn soajttá sjaddat gássjelis. - Diedon dát máhttá sjaddat hásstalusan, massta biskoahppa aj berus. Valla muhtem dåjma li jåhtuj biejadum dilev buoredittjat. Árabut dán jage tjadádijma låhkåmkursav hárjjidallat låhkåt ja lávllot dáv ådå liturgijav julevsámegiellaj gånnå 19 oassálasstin, daj gaskan biskoahppa iesj, hæjttá Magne Kolvik. j jj jj Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS j j bájkálasj oatsodibme le juo sæsstám millijåvnåjt sebrudahkaj. Dát måvtugis prosjækta Divtasvuonan doarjoduvvá ållåsit Helse Nordas. Dási duoddi aj dat duohtavuohta dákkir guovdásj Ájluovtan sjaddá ájnna guovdásj dárbulasj julevsáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn. - Helse Nord le biejaduvvam hiebadittjat buorre varresvuodadievnov sáme álmmugij. Prosjevta tjadá vuojnnep dát barggo máhttá várajdaváldeduvvat, javllá Andersen. Helse Nord miejnni máhtudaklåpptim suohkanijn ja buorre aktisasjbarggo skihppijviesoj ja suohkanij gaskan sjaddá vaddet riek buorre fálaldagáv suohkanijn ja binnedit dárbov skihppijviessuj rádjat. Avtastallaskihppijviessoviehkes e galga dav oadtjot. - Ájnnasamos dán dásen le aktisasjbargov suohkanij ja skihppijviesoj gaskan nannidit fágalasj dásen, vaj oahppi nubbe nuppes ja ásadi buorre vuogev mij bisot buorre fálaldagáv ja sæmmi vuorodimev, tjállá Helse Norddirektørra, Lars Vorland. Plánidum guovdásj Ájluovtan sjaddá oadtjot moadda dåjma; dåktårkontåvrrå, skihppijsijdda, varresvuodastasjåvnnå, suoddjidum oasse pasientajda demensajn ja oasse linedim dálkudibmáj. Vijddábut usjudalli sierrahuksodievnov psykiatrijan ålles Nuortta-Sálltuj, duola dagu sierra kontåvrrå SANKSaj (Samisk nasjonalt kompetansesenter – psykisk helsevern). Plániduvvá aj sierra åssudahka viddnudakvarresliehket fálaldahka guovlloåhpadimen ja bagádallamij varresvuodabarggijda ja sáme giella- ja kultuvrramáhtudagán sierraláhkáj. Plániduvvi aj hárjjánimbarggosaje skihppijsujttárstudentajda ja studentajda gudi sihti ja dárbahi sáme máhtudagáv, duodden aj dutkam ja åvddånahttem aktisasjbargujn rijkaguovlo guokta universitehtajn ja SANKS:ajn. - Dákkir ásadimijn máhtti agev tjuovvot duoddevájkkudusá ja navti aj ådå dahkamusá, miejnni Andersen, gen mielas suohkana Nuortta-Sálton li ilá unnagattja vaj divna galggi oadtjot divna dåjmajt. - Muhtema vierttiji guovlojda biejaduvvat, ja sjaddi diedon Ájluoktaj ásaduvvat jus guovllomedisijnalasj guovdásj dasi tsieggiduvvá, miejnni Fred Andersen. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Divte Media AS / Ingrid jj Seminárra Nordlánda sáme histåvrå birra duoddara ma li ulmutja iellemijt birástahttám, ja ma li ulmutjijt tjadnam rádnajda rájá nuppe bielen. Fylka topografija ij le guossak máhttelisvuodav vaddám homogena álmmugav ásadit. Álmmuk le agev læhkám moattetjerdak gånnå juohkusa li rijddalam ja vilá rijddali nubbe nuppijn, valla aj moattevuohta mij le lasedam ja gåbttjåm moattelágásj juohkusij dárbojt. Lufåhtaguollim le ihkap ienemus sierralágásj dan láhkáj, gånnå guollára ålles fylkas – sáme ja látte – li æjvvalim ja ávkástallam dat árvulasj luohkkos, jáddi, sæmmi bále gå buktin máhtudagáv ja vædtsagijt ma ettjin Lofåhtan gávnnu, duola dagu vantsa. Ja de sijddaj moaddun ådå vásádusáj ja åtsådallamij – ja doajvodahtte muhtem ekonomalasj båhtusij. Histåvrråtjoahkke Nordlánda birra galggá ålliduvvat jagen 2013/14, ja galggá ållåsit gåvvidit ekonomalasj, sosiálalasj, politihkalasj ja kultuvralasj åvddånahttemav fylkan ållu dålutjijs gitta udnásj bæjvváj. Álgos jagen 2008 lij prosjevta budsjæhtta 10 millijåvnå kråvnå. Jårggålibme: Divte Media AS/ Barggo dahkorássetjiektjamsaljojn le juo jåhtuj boahtám, ja tjuovvu ájggemierijt ja ekonomalasj mærrádusájt. Vuodobarggo moarmesmánon ålliduvvá, ja dalloj galggi aj 28kW-tjuovggarustiga dåjman liehket. Dahkorásse le dingudum, ja plánaj milta biejaduvvá biehtsemáno vuostasj vahko. Drag Aktivitetspark le Divtasvuona suohkanis åhtsåm 2 milliåvnå ruhtadoarjjan galmmahállav tsieggitjit. Biednigijt åhtsi esski vuododum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas. Prosjækta budsjehteriduvvá 6,5 milliåvnnåj, guovte Drag IL le dáhkorássetjiektjamsaljov dahkamin. Drag Aktivitetspark sihtá galmmahállav dahkorásijn tsieggit. Ájluokta le åvddånahttemin. Barggosaje li lassánime, ja dárbbo le fáhkaulmutjijda. Dan hárráj le tjiektjamhálla vuogas, suohkanij ja priváhta viddnudagájda. Jus Drag Aktivitetspark prosjevtav nahki tjadádit, oadtju Ájluokta Nuortta-Sálto vuostasj dahkorássetjiektjamhállav. Åhtsåmusán aj åvddån boahtá ietjá adnosuorge hállaj gå fotbállo/válastallam. Dåhkki stuoráp márnánijt ja vuosádusájt ásadit, duola degu jahkasasj Ájluovta Doajmmamárnánav. Plánaj milta galggá hálla liehket 43 x 65 mehtera, madi tjiektjamsalljo sjaddá 40 x 62 mehtera. j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta/gåvå: Ellen CecilieTriumf Jårggålibme: Divte Media AS mij le oanedibme le ulmutjij ietjá rijkajn, jáhkáv dat sjaddá ávkken ietjam åvddånahttemij, javllá Odd-Levi dudálattjat. Odd-Levi Paulsenin le juo åtsådallama mij guosská prosjæktajådedibmáj, ja dálla filmmabuvtadimijn barggá bielleájgev. - Muv sávadus le máhttet viessot filmmabuvtadimes, mån lijkkuv subtsastallat ja filmma le riek buorre vuohke dasi, javllá Odd-Levi ja joarkká, - Julevsáme kultuvran li moadda subttsasa ma ælla subtsastaládum ja ájgov mijá kultuvrav væráldij åvddånbuktet, subtsas nuorra boahtte filmmabuvtadiddje. j jj Hálijdi Indigee 2 geldulasj subttsasin. Ruossjaj båhtin aj rádevadde Vuonas, Svierigis, Ruossjas ja Amerigis. Sijáj barggo lij rádijt vaddet daj dárboj milta ma lidjin Indigee nuorajn joarkket ja ållit sijá viddnudakplánaj. Tiemá duola dagu buvtahábbmidibme, ekonomija, oasestibme ja lidjin muhtema tiemájs majna rádevadde máhttin viehkedit. Indigee prosjækta låhpa guovlluj manná dá bále. Prosjæktajådediddje Lars Miguel Utsi javllá prosjækta le nav vuorbástuvvam vaj sihti álgadit Indigee 2 prosjevtajn. Prosjevta ulmme lij oadtjot ienep ulmutjijt viddnudakájádusájt åvddånahtátjit vaj iesj viddnudagájt ásadi, ma máhtti álggoálmmugij kultuvrraj ja árbbedábijda tjanáduvvat. - Lip vuojnnám moadda buorre ájádusá oassálasstijs, duojes ájádusájda ma guosski boatsojsujttuj, guollimij ja - bivddemij, mannoæládussaj ja turissmaj, valla aj viddnudakájádusájda gånnå ådåájggásasj hábbmidibme ja gåvå le vuodon, subtsas dudálasj prosjæktajådediddje. Buorre rádevadde li árvulattja! Prosjevtan li læhkám birrusij 70 oassálasste ålles Barentsguovlos ja siján le iesjgengalágásj duogásj. Juohkka rijkan le sierra stuoves rádevadde mij galggá liehket duola dagu mentor, viehkedit prosjæktaájádusáj ja viehkedit viddnudakplánaj, tjielggi Lars Miguel Utsi ja joarkká: - Rádevaddijn li iesj åtsådallama gåktu ájádusáv viddnudahkaj åttjudit, jáhkkemis le dát ávkken læhkám Indigeeoassálasstij bagádaládahttijn, subtsas prosjæktajådediddje guojmmebarggij birra. Akta rádevaddijs lij Lars Theodor Kintel gænna li åtsådallama viddnudakásadimijs Divtasvuonan. - Le læhkám riek miellagiddis oassálasstet prosessan ja vuojnáv moadda buorre ájádusá, javllá Lars Theodor Kintel oassálasstij birra ja joarkká, - Muv mielas galggap liehket dudálattja jus gåjt 2-3 ådå viddnudagá ásaduvvi Indigee-oassálasstij ájádusájs, miejnni Lars Theodor Kintel, guhti åtsådallamij baktu diehtá man ållo barggo le viddnudagáv ásadit. ”Dálla le gåjt Indigee nuorajn værmástahka majt máhtti adnet gå galggi ietjas viddnudagájt ásadittjat ja manemussaj vuobddet ietjas buktagijt ja dievnojt ietjasa kultuvrajn vuodon. j j Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Åse Haraldsen Jårggålibme: Giella AS Bietsisjsuoloj Vuona vuostasj luonndoreserváhtta Divtasvuona davvegietjen, Skárffabávtes nuorttaallelin ja Hierenjárgas lullelin la suollusj. Viehka sierralágásj suollu – Bietsisjsuoloj – danen gå la Vuona vuostasj luonndoreserváhttá! Sivvan suodjalibmáj la bietsisj. Torbjørn Storjorda girjen jages 1998: Dárogielnamma boahtá sáme bágos biehtje. Sihke biehtje ja biehtse Divtasvuonan javladuvvá, valla huoman la biehtse dábálamos. Oabme tjállagijn 1750-jagijs tjáleduvvá suoloj namma návti, . - Bietsisjsuoloj la jasska ja unna reserváhtasj 438 dekarij ja gå suodjaluváj jagen 1928 de la danen gå suolon la merrabietsisj mij sjaddá tjuottjes birrasin ja tjierreednamin. Árvvedahtte merrabiehtse la viehka vuoras, valla ep la tjoaggám åtsålvisájt váj diehtet lijma jur man vuoras. Gå lip Divtasvuonan de galla goarristip reserváhta milta gånnå ij la dåssju merrabiehtse mij la suodjaluvvam, valla divna sjatto aj. Besa muorjjit, valla ij la loahpe tjoagget sjattojt reserváhtas. Ielle li aj suodjaluvvam, javllá Stáhta luonndooahtse (SNO) Geir Håkon Olsen, Nordlánda åssudagás Bådådjon ja duoddis Nordlándan merrabiehtse gávnnu aj ietjá sajijn, duola dagu Teksmonan Meløya suohkanin. Ulmme Bietsisjsuollu suodjalimes la bisodit suolggis, unnesjattuk ja bådos merrabietsev aktan divna luondulasj sjattoj ja iellij ja divna luondulasj ekologalasj prosessaj. Guovlo sierralágásjvuohta le gå ij la vuojga vájkkuduvvam ja danna l aj bådos merrabietse vuovdde, javladuvvá ráfájduhttemmærrádusán. - Mån lav moaddi gátten læhkám Bietsisjsuollun, subtsas guollár Rudolf Jakobsen Hierenjárgas. – Danna l nav jasska! Álu lav muorjjimin ja káfastallamin Sandvikán mij la nav loajtos. Dåssju unna vantsatjijn dåk besa, valla guollimvantsajn de sildáv buodov dåk, dajnas gå danna l suoloj davvelin la dille hiebalgis sildáv lássitjit. Akti ájgenis ulmutja suollun årrun, danna li bátsidisá muvras ja gættátjis suoloj nuppe bielen, subtsas Jakobsen. Bietsisjsuoloj åvddåla gåhtjoduváj álmmukmiehttsen, valla dálla l luonndoreserváhtta ja Stáhtta l åmastiddje ja gullu Stáhta luonndooahtse bájkálasj kontåvrråj Bådådjon. Duodden merrabæhtsátjij la suollun aj ligge, ja rosenrot ja iellijs nammaduvvá hávsagusj, guolleskávlle ja tjievres. - Bietsisjsuoloj la stáhta æjggo ja gå lip Juska Jielleváre suohkan la ævtodam Rijttsemráhtev guhkedit Vuonabælláj ja Divtasvuodnaj, ij huoman ráhte buorep sjatta gå dalla. Länastivrra sihti klássifiserit dáv ráhtev álmmukráhten, valla Sveriga Vägverket e dasi guorrasa. Sijá mielas galgaj ráhte buorep láhkáj vieleduvvat jus galggin dav buoredit. Jus gasskarijkasasj ráhte sjaddá daggu Vuona ja Svieriga rijkaj gaskan, de la jáhkedahtte esski ráhtev buoredi. 4. klássas gitta 7. klássaj oassálastij fágan sámegiella ja kultuvrra. Gå 8. klássaj bådij, álgij ållessjattukkurssaj c-gieladásen. Esski de dalloj sámegielav oahppagådij. Mañemus jagev vuodoskåvlån váttsij vuostasgielak dásen. -Juoga systeman la vihke gå ittjiv åvddåla sámegielav åhpa, javllá Arnhild Lindbach gut dálla l lingvistihkav ja sámegielav allaskåvlådásen låhkåmin. Arnhild Lindbacha mielas la vihke skåvllåsysteman. Juoga l boasstot gå moaddása låhki sámegielav skåvlån, valla e huoman sámástit buvte. –Skåvllåsystebma l nievrre. Ij la buorak jus illa tjiehppe, valla jus la vat ilá tjiehppe, de illastuvá nuppijs. Oahppe gudi ælla nav tjiehpe, e huoman åhpadiddjes tjuovoduvá. Muhttijn dagu e plána gávnnu gåktu galggá gielav åhpadit, valla dat ij la åhpadiddjij vihke, valla farra systema vihke, javllá Arnhild gut c-gielaåhpadusáv joarkkaskåvllådásen iehkedijt tjuovoj madin gávtsát klássan váttsij. Arnhild ájtsaj sámegielav dåhkki oahppat. –Ållessjattukåhpadusán lij mujna dalloj nav tjiehpes åhpadiddje mij åhpadusáv vieledij ja gájbbádusájt buvtij, ja dajna de aj oahppiv. Ájttsiv dåhkki aj gávtsátklássagij juojddá oahppat sámegiela hárráj, ja dåhkki aj gávtsátklássagij oahppat sæmmi madev ja aj sæmmi dásen gå ållessjattugijt, subtsas Arnhild. Lågå ienebut páhperalmmudusán. -Dat biejvve mij la javllabasij åvddåla gåhtjoduvvá ruohttabiejvven, ja dan biejve iehket la várálamos iehket, tjállá Johan Turi ietjas girjen ”Mujttalusá sámij birra”. Javllaájgge la sjievnnjisamos ájgge jagen. Dålusj åsko milta la sjievnnjis ájgge rassjes ájgge. Dan ájge viertti agev liehket várrogis. Ja javllabasij sinna i oattjo barggat akta majt – jus dal i hæhttu. Dav majt illa bargadum oadtjum javlajda, viertti sjáhtjalit javllabasij maññela. Divna ilmme l luovas dáj muttoj, ja ij la ga diehttelis mij luluj dáhpáduvvá. Viertti edesik Jubmela bágos muhttijn lågåstit. Ja mujte: Ale val ilá vastet ståga! -Jus máná daj ájgij ilá vastet ståhki, de ihttudalli. Ja jus la dujna ilá stuorra jubmelahtesvuohta, de ihttudalá vájku la stuorra, boares ålmåj, dan diehti gå la ilá suorodibme, ja gå la ilá binnáv Jubmela bágos låhkåm. Valla sån gut la Jubmela bágos låhkåm, sunji ij bærggal baste, tjállá Johan Turi. Turi dáv girjev almmudij vuostasj bále jagen 1910. Sån tjálij nuorttasámegiellaj. Girjje l jårggåluvvam moatte giellaj. Dán girjen subtsas Turi moatte vidjurij birra, ja nammat aj javllaájgev ja dålusj dijdajt, ja aj gåktu galggin dahkat jus hæhkkat ihttujin. Sån aj nammat gåktu sáme åvddåla barggin gå javlajda galggin gærggat. Vásse vahko lidjin divna 1. klássaga aktisasjsuorges Knut Hamsuna joarkkaskåvlås tjoahken Hábmelin. Ulmme dájna guossidimijn la oahpástuvvat nubbe nuppijn, ja oahppijt alodit nav vaj nuppe jahkáj aj åhtsi. Divna 32 vuostasjklássaga Knut Hamsuna joarkkaskåvlån aktisasjsuorges Stájgon ja Hábmerin lidjin tjåhkanam Hábmerin vásse vahko. Dáv lij juohkka jage dáhkam. Dárogielaåhpadiddje ja prosjæktajådediddje Tore Hestbråten lij riek mihá gå oahppe Stájgos ieddneskåvllåj Hábmerij båhtin. -Dan baktu oahpástuvvi oahppe nubbe nuppijn, ja sæmmi båttå aj musikálajn barggap mav ihkap åvddånbuktep juogu filma jali teáhtara baktu. Duodden la aj ulmme oahppijt alodit nav vaj boahtte jage Hábmerij båhti skåvlåv váttsátjit, måjudallá Hestbråten. Kristina Sandnes Oppájdes ja Eirik Hansen Stájgos javllaba suohtas ja geldulasj lij nuppij vuostasjklássagij æjvvalit ja sijájn oahpástuvvat. -Ep la mij goassak åvddåla æjvvalam, ja riek geldulasj lij sijájn oahpástuvvat. Muhtema ham diedon båhti diek skåvlåv váttsátjit vat boahtte jage, javllaba oahppe guovtes. Ja dat la de akta ulmijs dájna tjåhkanimijn. Skåvllåoajvve Jens Erik Bjørklund-Lassena mielas la riek buorre ja ájnas gå klássa 1b Stájgos ieddneskåvlåv guossidij. -Oahppe Stájgos ja Hábmeris oahpástuvvi nubbe nuppijn, ja de ihkap Stájgo oahppe båhti Hábmerij boahtte jage, javllá sån. Gå illastuvvap, jali lip ietjá láhkáj ládaduvvam, dárbahip viehkev psykologajs. Gå lip nuppij ulmutjij rijddalam, da la aj dárbbo psykolåvgåjda, ja mijá psykologajda li da sæmmi ulmutjij gejna lip rijddalam. Dáv javllaba Tor Erik Paulsen ja Inga Mikkelsen guhti libá såbadusprosjevtav Nuortta Sálton tjuovvum mañemus bielle jage. Inga ja Tor Erik libá goappátja sáme ja libá Divtasvuonan bajás sjaddam. Libá aj åtsådallam gåktu ietjaska suohkan sáme ássjijt giehtadallá, valla vuojnneba huoman åvddålij guovlluj. –Mij sáme hæhttup ietjam dilijn såbadit ja aj nuppij såbadit gudi li sáme vierregav ládam ja gejna lip rijddalam, javllaba Tor Erik ja Inga. Tor Erik ja Inga libá dán såbadusprosjevta baktu Oarjje-Áfrikán mannam gæhttjamin gåktu ulmutja dåppen li barggamin maññáj gå apartheid gádoj, ja dat mij Inga mielav båvtij lij gå fámillja gut lij niejdav bæsstám gåddut, fármmálahkkuj gåddijn tjuodtjun. –Juska l væráp dat mij la Oarjje-Afrikán dáhpáduvvam, da vuojnnin huoman ássjijt ma li muodugattja Oarjje-Áfriká ja Sáme gaskan. Ja ulmutja dåppe aj vuojnnin ássjijt ma li muodugattja mijá ja sijá gaskan, ja dádjadin sámij vidjurijt. Sábme l aj værddogisvuodav ájgij tjadá dåbddåm, valla hæhttup dal måjves badjánit juska lip ietjama duogátjis skámádam, javllaba Tore Erik ja Inga gudi aj lijga såbadusseminárav tjuovvomin dijstagá. Såj dal æbá rat diede jus sáme dán guovlon li gárvvása såbadibmáj. Tor Erika mielas vierttip værrorollas ierit boahtet. –Jus dal rijdo li, da dåhkki dassta ierit boahtet. Hæhttup såbadit, ja diehttelis dal báktji gå vat akti ájn dajt sæmmi ássjijt duohttap, javllá Tor Erik Paulsen ja doajvvu nuoraj gaskan juoga tsahkká mij hárret dáhkkár ássje badjáni. Gålmåjhkásasj genusprosjækta la Jåhkåmåhken jåhtuj boahtám. Genusprosjækta sihtá ietjájduhttet ieme dábijt, ja sjiervve ij galga mierredit masi báhtja ja næjtso galggi sjaddat. Pedagoga Jåhkåmåhken galggi åhpaduvvat buohtaárvvásasj gatjálvisán. Báhtja ja næjtso sierraláhkáj giehtadallin skåvlån, valla dálla galggi sæmmi buohta giehtadallat. Báhtja e galga buorebut oahppat gåktu galggi bievdev láhtjet gå næjtso. Åhpadiddje li ietja vuojnnám gå næjtsojs vuorddi galggi dav máhttet, ja åvddåskåvlååhpadiddje gatjádij áhtjijs mánáj biktasij birra, ij dåssju iednijs. Åvddåla ettjin nav dagá. Ittjij diede oadtju válljit makkár dásen suv mánná galgaj sámegielav oahppat gå skåvllåj álgij. Esski l de viddjurij birra oadtjum diedojt, ja javlaj maññela ájggu sån bárnes biedjat vuostasjgiellaåhpadussaj. Gå skåvllåj galga álgget, ja ietjas mánáv sisi tjáledit, oattjo válljit mahkkár dásen galggá sámegielav skåvlån oadtjot, juogu dal vuostasjgiellan jali nuppátgiellan. Valla ij la agev álgge diehtet ma li sieradusá da guokta dásij gaskan, ja makkár máhttelisvuoda li. Æjgáda dan diehti válljiji ietjasa giellamáhtudagá milta ja ietjasa árvustallamij milta. Beate Mikkelsen ietjas bárnnáj válljij sámegielav nuppátgiellan gå vásse tjavtja vuostasj klássaj álgij dajna gå ij lim ietjajnis vuostasjgiellaåhpadibme skåvlån, ja ij la ga sámegiella vuostasjgiellan suv mánájn. Áttjak oattjoj diehtet, jusga mánná ij la åvddåla sijda vuolen sámástam, dåhkki huoman suv vuostasjgiellaåhpadibmáj biedjat. –Oattjojma sjiemáv sijddaj, ja soames vahko maññela manájma bárnijnisá skåvllåj gå galgaj sisi tjáleduvvat. Sjiemán galgajma válljit makkár dásen galgaj sámegielav skåvlån. Valla ejma oattjo bagádusáv, ja dan diehti ejma ga diede goappá dásev oattjojma válljit. Dajna de válljijiv nuppátgielav bárnnásim, subtsas Beate Mikkelsen. Maññela oattjoj Mikkelsen diehtet dåhkki vuostasjgielaåhpadusáv aj válljit. Ájluovta skåvllå l ájnna skåvllå Vuona bielen mij aj fállá julevsámegielav vuostasjgiellaåhpadibmen. Rektor Brit Karin Storvik vájvaj gå ij la skåvllå buorep diedov vaddám æjgádijda dán ássjen. Valla skåvllå l juo dájna ássjijn barggagoahtám. –Vuostak hæhttuv vájvahit gå la dille nav, valla skåvllå l juo dájna ássjijn barggagoahtám ja doajvov dille dajna buorrán, javllá sån. Lågå ienebut páhperalmmudusán -Miella lij gal fággádit, valla ittjiv rat duosta. Balliv jiegñabiernna lij gievrap mujsta, tjajmat Tom Fredrik Eivik. Tom Fredrik la vat arktalasj suollujn mannam. Dán bále lij Hopenin badjelasj bielle jagev. Ja sæmmi biejve gå suolluj bådij, oattjoj jiegñabiernav guossáj. Tom Fredrik la dáv gåvvim vinndegis ietjas oademlanján. -Ittjiv de duosta biernnaádjáv fággáj gåhttjot. Vuojnniv dal mån dájna ij dåhkki spievttjit, javllá sån. Gåvva: Tom Fredrik Eivik Birssov dal hæhttu dájn biernnabájkijn guoddet juska la dåssju uvsa ålgusbielen gå muhttijn hæhttu . Tom Fredrik Eivik Divtasvuonas la moaddi mannam árktalasj suollujn barggamin. Dån jage Sválbárddaj manáj, åvdep jage lij Biernasuollun, ja dán jage l Hopenin mannam. Hopen la akta suoloj Sválbárdasuollujs ja la 47 km2 stuorak. Alemus várre la 370 m.n.b.. Meteorologalasj stásjåvnnå dan suollun rahpusij jagen1945, ja dallutjis li dav stásjåvnåv sujttim, ålles jagev. Áddjá guossáj bådij Tom Fredrik Eivik la kámerájn ”viejddim” ja gåvvim moadda duhát gåvå árktalasj guovlojs. Gåvvå: Bjørnar Weines MoDijmmá dálve åtsåj Tom Fredrik bargov Hopenin, ja vuorbástuváj.armesmáno 26. biejve lij sån ådå barggosajen, ja danna galgaj bielle jagev årrot. Dåppen ij mobiltelefåvnnå dåjma, ij la internæhtta, valla luonndovásádusá li gal majt ij ietjá guovlojn gávna. Dåppen gávnnuji aj juhtusa ma e dábálattjat Vuonagátten vuojnnu ietján gå árktalasj guovlojn, ja Tom Fredrik oattjoj avtav dajs iejvvit juo vuostasj biejve. –Dan sæmmi iehkeda gå mij nieljes lijma gáddáj boahtám, de juo vuostasj guosse bådij guotsa. Alvaduvviv, ja dan stuojmen ittjiv rat huomája gåsi lidjiv kámeráv vuorkkim. Biernna ållu goade guorav bådij guotsa, ja vijmak hæhttujma avtav bednagijs luojttet baldátjit, subtsas Tom Fredrik gut ajtu oattjoj gåvåjt majt la åhtsålam. Dábálsj luonndo Hopenin. Tom Fredrik la prográmmajådediddjijn Arne Nævrajn ságastime gå bårggemánon bådij luonndoprográmmav dagátjit mij TV’an sáddiduváj vásse gasskavahko. Gåvvå: Bjørnar Weines Sæmmi båttå gå gåvvij, galgaj aj filmmit, valla Tom Fredrikin lidjin aj maññáj máhttelisvuoda ja assto dájt barggat dajna gå jiegñabiernna stásjåvnå birra guotsaj ålles giesev. –Jus galgajma gåsik, edesik ålgus gåttjådittjat, de hæhttujma birssov oalggáj gatsostit. Ij dal danna diehttu; hæhkkat la biernnabiebbmon, javllá árktalasj veterádna. Gierddisvuodav hárjjidallat Tom Fredrik la goalmádis árktalasj bájkijn ja ávtas suollujn, ja Hopen la unnemus suoloj gånnå l dálátjij årrum. Suv oajvvebarggo lij málestit. Hopen –Lijma dåssju nieljes, valla ájgge ruvva gålåj danna. Agev lij juoga barggat, ja gå lip dåssju nieljes, da viertti aj iehtjádav barggat. Dákkár sajijn hæhttu oassálasstet vargga akta ber masi. Ij dåhkki vuornnot, giehttu sån. Ij lim ga makkárak gássjelisvuoda sujna dåj nuppij siegen årrot. –Dakkár sajijn de hæhttu ietjas gierddisvuodav hárjjidallat ja muhttijn sjávot årrot. Ij de dåhkki njálmev gajggot ja javllat akta ber majt. Valla jus ássjev årnik láhkáj rájda, de manná agev buoragit. Diehtiv galgajma bielle jagev aktan viessot dan sæmmi goaden daj sæmmi ulmutjij siegen, ja aj sæmmi lájbes bårråt. Dakkár viddjurijda má ulmusj hárjján, ja dát lij aj buorre persåvnnålasj hárjjidus, javllá Tom Fredrik. Suv mielas la ålov oahppam gå la dákkár ávtas sajijn mannam bargatjit, ja aj dåssju amás ulmutjij siegen årrum. Tom Fredrik vat Divtasvuodnaj dån biejve jåvsådij, ja sujna l miella vat mannat, ja doajvvu bæssá Jan Mayenij gånnå ij la ájn årrum. Valla ienemusát sihtá Ántárktisij, Troll-stásjåvnnåj. –Jus besav, de manáv, javllá sån. Sámegielak ællobargge Jåhkåmåhken galggi nuorra ællobarggijt hárjjidallat sámástit ja elujn barggat. Dát mentorprosjækta galggá sámegielav gádjot ja nannit nav vaj ij vijmak gádo. Nuorra sáme galggi mentorij tjadá gielav nannit ja ieme sámemáhtudagájt nannit, ja sámegielak mentora sámesijdajs Jåhkåmåhken galggi sijáv viehkedit gielav ja ieme sáme máhtudagájt nannit ja gievrrodit. Muv hållame Månna mujtáb guh lib unnie, gåssie vuoras almatjh nålggsin sámien jah guktie sijjan báguohdiejven muv vájmuob.Nuv leä jimmátjh guktie såmmásh báguoh mähtth vájmuob deävddiet.Månna mujtáb guh lib nuorra jah tjidtjie subtstij suv áhkán bijrra.Muv tjidtjie leä guvluos jahtáme gåssie rånttjuo leä áhkán gáptieb gájkkuolame:”Banná rånttjuo áhkán gáptieb gájkkuolij.”Nuv leä jimmátjh guktie daggáreh báguoh mähtth vájmuob deäjvvat.Månna mujtáb guh lib sjaddame jah älggub sámiengielub báhkadit.Bijjielen guektteluhkie jábieh leäh vassáme.Dan tijjien lin alvvies vánieh gieh mähtten sámiengielub báhkadit.Muvsnie lij jimmátjh niehkuo: váddiet jietjájde máb jijtja leäb vuöpttiestame, mijjanbåndásvuohta.Aktan ájgien såmies almatje muŋŋien budij jah jehtij: Mandehte leä dajna gielpuominne?Majddie leä vuorránema?Jus sadnán hålub: Månna leäb gellen ájgien gihtjame dab, majddie leäb vuorráname?Valla guh skeneh, giella leä muv deäjvvame.Bijkuos leä dán biejvien, nåvváj vuorahke máhttá áj árvuob ådtjuot.Månna dan sagga ovvadib gåssie riŋggen muŋŋien jah subtsten ahte leäb dán jábiengudnieárvuob udtjame. Dájna árvuojne ij leäh barra muv jah muv barguob dåbddastahttáme,valla nåvváj åbba ubmejesámien gielub.Vuostak sijdub muv fuelkieb gijttiet gieh leäh ållásine muv stårjjame, jah bednegh máb dállieådtjuob sijdub biejjat ruopttijde muv fuölkkije gieh leäh áj májsáb mojssame.Miŋŋieln sijdub muv tjidtjieb gijttiet gie leä suv vuorkáste vaddáme.Månna sijdub áj gijttiet Olavi jah Raili Korhonen gieh leägan dan sagga muv viehkietame jah muŋŋien jáhkkáme.Jah sijjije gieh leäh vaddáme muŋŋien lievnuos báguojde gåssie bargguo leä lussade sijdubgijttiet. Jieŋa gijttuo! Marknad1: Anna-Maria Persson lij akta moattet duodjárijs Sámij åhpadusguovdátjin. Marknad2: Dájdár Annica Waara lij sajenis. Dán jage sujna lidjin guokta lanjá Sámij åhpadusguovdátjin, nubbe gåvåjda ja nubbe tjuovgajda. Marknad3: RUSA organisasjåvnnå ásadij tjåhkanimev sámij riektá hárráj ednamij ja tjáhtjáj. Lars Miguel Utsi, Sáminuora åvddåulmusj, lij akta. Marknad4: Erik Nilas Tuolja avta márnánbiejve gåvviduváj. Gåhtjodum lij reklamagåvvidibmáj ja jurra de gåk biváj ietjas vuorov vuordedijn. Marknad5: Nils-Gustav Blind márnánsajen tjuottjoj ekologalasj boatsojbiergov vuobdij. ”Ij la så gájkka boatsojbierggo ekologalasj? moattes gudi låhki usjudalli, giehtoj Nils-Gustav tjajmada. Marknad6: Lars-Henrik Blind márnánsajen boahttsuj váttsatjij ja hähttuj gåvvårijt gierddat. Marknad7: Barbro Poggats vuobdij ietjas távelijt ja dájddagijt Gájddomgoaden Sámi Duoji guoran. Marknad8: Rose-Marie Huuva tjoahkkij namájt sáme bátsidisájt dávvervuorkájn ruoptus oadtjot hávddáduvátjit. Marknad9: Niklas Alm gehtjas. Vuobdij ietjas dåbdos lájbev suovasbiergujn ja ruonudisáj. Marknad10: Sara Israelsson ja Jon Andersson Gargnäsas bådijga lávvodagá guossidittjat. Marknad11: Jani Kemilä sjuohpanijt vuobdij avtat rajes. Koronadávdda - diedo julevsábmáj Ájnas diedo koronadávda birra. Snjuktjamáno 16. biejve båhtin ådå ráde dunji guhti la snuobas sjaddam. Gájka dåbddomerkaj hæhkka vuojŋŋamvuolsjes galggi sijdan årrot, tjállá Álmmukvarresvuoda instituhtta ådå ja ådåstuhtedum rádijn. Siján gudi li muhtem snuobas dåbddomerka jali li tjåddågijs bierriji aj sijdan årrot jánndurav jali dasik dåbddomerka gáhtu. Snjuktjamáno 15. biejve ráddidus mierredij ådå njuolgadustjállagav man baktu dåhkki tsaggat ulmutjijt årromis giesseårudagájn ietjá suohkanin gå danna gånnå ietja årru. Dajnas de ulmutja lága baktu nággiduvvi sijddaj vuolgget jus la dárbbo. Duodden li edna bájkálasj njuolgadusá ja mannogájbbádusá. Varresvuodadirektoráhtta le mierredam moatte dåjmajt ma jåhtuj båhti duorastagá snjuktjamáno 12. biejves kl. 1800, hieredittjat Covid-19 njoammomis ja bærrájgåtsåtjit dárbulasj varresvuoda- ja huksodåjmajt. Tjuovvusasj institusjåvnå stieggiduvvi: Mánájgárde Mánájskåvlå Nuorajskåvlå Joarkkaskåvlå Universitehta ja allaskåvlå Ietjá åhpadusinstitusjåvnå Duodden de stieggiduvvi moadda ásadusá ja vidnudagá: Kulturásadusá Valástallamásadusá ja organiseridum valástallama sihke sinna ja ålggon Gájka guossodimvidnudagá, valla ij danna gånnå biebmov guossodi, dagu bårådimlanjá ja ietjá saje gånnå dåhkki látjet dilev váj guossij gaskan la binnemusát 1 mehtar. Biebmo e máhte guosoduvvat buffean. Guossodimæládus merkaj resturáŋŋa, bára, puba, ja ålggoiellem. Lásjmudallamguovdátja Vidnudagá ma fálli biesskediddjedievnastusájt, lijkkesujtov, massásjav, rubmesárggomav, piercing, ja dakkára Vuojádagá, bádalánda ja dakkára Varresvuodabargge gudi barggi skihpasij boarkoduvvi ålggorijkajda mannat. Boarkka gåbttjå manojt sihke bargo ja priváhta aktijvuodan. Mærrádus vihpá snjuktjamáno 12. biejves ja båddåsattjat ålles vuoratjismánov 2020. Aktisasjfievrro bisoduvvá. Sivvan la gå ulmutja ájnas sebrudagájdåjmaj galggi bessat bargguj ja máhttsá ja ij lahkanit nubbe nuppev. Varresvuodadirektoráhta vájnnodi ulmutja e galga guossidit institusjåvnåjt gånnå li várnnahis juohkusa (vuorrasa, psykiatrijja, giddagisá, jnv. ) Manoj hárráj tjuovvusasj vájnnoduvvá: Sisrijkalasj fievrro galggá mannat gåk dábálattjat. Varresvuodadirektoráhtta bádtjij sierraláhkáj garvvet asstoájgemanojt. Ij bargguj jali skåvllåj vuolgget, garvvet manojt ma ælla ållu dárbulattja (sihke sisrijkalattjat ja ålggorijkalattjat), Jus máhttelis garvvet almulasj fievrojt, garvvet ietjá sajijt gånnå la nuppij báldan, ij nuppijt duohttat. Gájka gudi båhti manos ietján gå Svierigis ja Suomas, galggi karantiednaj, vájku sijájn li skihpudagá dåbddomerka jali ij. Guosská mánojda guovvamános 27. biejves. Mano Suomas ja Svierigis sjaddi dijstagá rájes gåbtjåduvvat karantiednanjuolgadusájs. Gárvvásnammadus adni tjuovvusasj 15 dåjma lájttálissan sebrudahkaj: Jådedibme ja hiehtejådedibme Várjjodievnno Láhka ja láhkagullogisvuohta Varresvuohta ja sujtto Gádjomdievnastus IKT-oaggásvuohta sivijla suorgen Luonndo ja birás Biergasoaggásvuohta Tjáhtje ja gålgidahka Rudálasj dievnastusá Fábmobierggasa Elektråvnålasj guládallamdievnastusá Fievrro Dievnastusá satelihta baktu Apotehka Lågå ienebuv Varresvuodadirektoráhta næhttabielijn. Dá li skihpudagá dåbddomerka Vuostasj biejve de ienemus dåbddi báhkkan buolli. Diehkko soajttá báktji, vájba, hæhkkat goalo, ja dajnaskuvá. Gájkkásattjat illa vieddje ja slåtjos. Ienemusoasse væddjáji guhtta jali gietjav biejve birán. Vuostasj biejve gå skihppá de le dábálasj oajvveluottudagájn, gåjkkegåssusij ja njunnje gålggå. Maŋenagi, jus værrán, de soajttáj sjaddá slijvvegåssusa ja slijvev majt gåså l soajttá varran. Dan maŋŋela de dahppaluvá ja/jali mielgas báktjana. Hæhkkat giehpesvihke jali dahpaldahka mij gájbbet oksygenviehkev soajttá værámus dilijn sjaddat. Dåbddomerka ihti dábálamos vidát skihpabiejve birán. Muhttijn le koronadávdda dahkam månemvigev. Dåbddomerka li álu gåttjåda, juolge båhtånij ja aj tjalmij vuolen, garra varradæddo ja/jali vájbbasa ja sjiebtjesvuoda. Li gus dujna gatjálvisá varresvuoda oajválattjajda? Diehtolinja koronadávda birra jåvsåduvvá dán telefåvnå baktu: 815 55 015Sij gudi jáhkki dávdas lij dæhppum, galggi stuovesdåktårij jali váktadåktårij riŋŋgut: 116 117. Ájnas la galla juhte ulmutja gudi jáhkki dávdas lij dæhppum e vuolge dåktåra lusi, jali váktadåktårij, valla sijdan årru ja guládalli telefåvnå baktu. Ådåstuhtedum diedo Varresvuodainstituhtas dán sválldasin gávna. Dáv bierri diehtet. Vuostasj virusskihppe Vuonarijkan duodastuváj guovvamánno 26. biejve. Vuona oajválattja lij åttjudam vædtsagijt vaj skihppijt jåhtelit duodasti, ja lij aj rádjam njuolgadusájt varresvuoda oassálasstijda rijka miehtáj. Divna vuona girddemsalljo ja suohkandåktåroajve lij aj oadtjum girjev bagádusáj. Gájka rijka varrabáŋka li mierredam niellja vahko karantiednaj biedjat divna varravaddijt gudi li manádam guovlojda gånnå koronadávdda l oabllomin. Oslo varrabáŋkan la hálvva garrasabbo, gånnå gájka gudi lij æjvvalam soabmásij gudi li årrum guovlojn gånnå koronadávdda l oabllomin, biejaduvvi aj karantiednaj. Snjuktjamáno 14. biejves 2020 biehttu Ålggorijkkadepartemænnta vuonarijkagijt mannamis dájda rijkajda jus ij la åbbå dárbbo dan diehti gå koronadávdda la oabllum riek ednagav dájn guovlojn. Dánna vuojná Ådå mannorádijt. Varresvuodadirektoráhtta ja Almulasjvarresvuodainstituhtta gåhttju divna barggijt varresvuoda- ja sujttosuorgen gudi lij årrum guovlojn gånnå koronavirus la oabllum, galggi sijdan bargos liehket 14 biejve dallutjis gå lij sijddaj jåvsådam. Lågå ienebuv dán birra dánna. Mij la koronadávdda? Koronadávdda SARS-CoV-2 (gåhtjoduvvam aj coronavirus jali 2019-ncov) la dávddasládja mij gåhtjoduvvam massta l muodugasj gå mikroskopan vuojná. Da li jårbuga ja tjuokkunij gåbtjåduvvam ja dajnas la kråvnå muoduk. Koronadávdda såjtij doalvvot vuojŋŋamvuolssjájda. Muhtema li jábbmelattja ja ietjá ælla. Dávdda l gåhtjos RNA-virus. Dat merkaj genmateriálan li RNA farra gå DNA, ja dajnas de dávdda jåhtelit dæhppu ja mutasjåvnå álu gávnnuji. Snjuktjamánno 5. biejve diehtusin dagáduváj koronadávdda l åvddånam guokta slájajda. Vuodo virus, gåhtjoduvvam S-sládja ij la nav alvos skihpudahka. Nubbe, gåhtjoduvvam L-sládja la nierbak ja jåhtelit dæhppu. Dálla le S-sládja mij la oabllomin ja nierbak sládja le binneduvvam juo ådåjakmáno rájes. Dutke li barggamin gæhttjalime duon dán vaksijnaj, valla edna barggo la vil. Man várálasj la dávdda? Målsudahkes. Soabmásijn li slájves dåbddomerka, madi iehtjáda li duodas skihppám ja jábmám. Dæhppoduvvam ulmutja báhkkan buolli, gåssi ja dahppaluvvi. Alvos dilijn såjtij sjaddat giehpesvuolssje, hæhkka giehpesvihke ja månemvihke. Antibiotika ij bårå virusav, ja dábálasj influensadálkkasa ij ga bårå. Dæhppoduvvam ulmutja gudi skihppijviessuj rájaduvvi oadtju veskav ja viehkev orgánajda. Ietján de hæhttu rumáj iesj dávdajn rahtjat. Lågo ulmutjijs gudi jábmi dæhppoduvvamis bissu vuollen, Værálda varresvuodaorganisasjåvnå milta. Ålos gudi jábmin lidjin vuorrasa jali rasjes ulmutja. Man ruvva dæhppu dávdda? Virus dæhppu nubbe nuppes guojkaj baktu, dagu gåså ja gasne baktu. Dæhppu aj uksarabástagáj ja ietjá nadáj baktu. Ienemusoasse li dávddaj njoammum Kinan jali ulmutjijs gudi li Kinan årrum. Dutke milta littji dávk almma lågo dæhppoduvvam ulmutjijs stuoráp gå mij la registreriduvvam. Dávdda dæhppu dagu snuobas ja influensa, gålmmå láhkáj: 1. Ilme baktu gå skihppe gassná jali gåsså váj virus vuojŋaduvvá jali boahtá ulmutjij tjalme, njunje jali njálme snjártjáj næjkka boahtá. 2. Gå skihppe la virusav oadtjum giedajda ja nuppijt duohtas. 3. Gå virus boahtá gálvoj nali juogu de gasne/gåså baktu jali gå skihppe jali iehtjádijn li virus giedajn gálvojt duohtadij majt nuppe vas duohtti. Gåktu dav hieredit? Vuonarijka varresvuoda oajválattja lij gárvedam nav ålos gå 25% viesádijs dæhppoduvvi. Dåjmajt majt árvvaladdi le binnedit almulasj fievrojt, sirddet varresvuoda barggijt ja stieggit skåvlåjt ja mánájgárdijt. Kina oajválattja li jirbbahibmáj biedjam ålles Wuhan ja ráddná stádajt. Tjoahkkáj li dá moaddalågenan millijåvnå ulmutja. Wuhanaj lij rájaduvvam vargga 1000 dåktårjuohkusa ietjá dáfojs rijkan, ja guokta ådå skihppijvieso li tsieggiduvvam. Edna stáda Kinan li njuolgadusájt mierredam mij guosská mánojda, ja edna rijka li bærrájgæhttjagoahtám mannijt. Muhtem girddevidnudagá li hæjttám girddet Kinaj. Dutke soames rijkajs li barggagoahtám vaksijnaj, valla vilá le edna barggo vil. Gåsstå dávdda boahtá? Dávdda vuostak ielveduváj stádan Wuhan Kinan. Stádan li 11 millijåvnå viesáda ja la alás Shanghais. Vuostasj várodusá dávdas ihtin javllamáno giehtjen, ja vuostasj gut jámij tjáleduváj ådåjakmáno 9. biejve. Vuostasj ulmutja gudi dæhppoduvvin Wuhanan lej dávk juo javllamáno guovddela. Giehpesdávda Sars ja Mers jáhkkin dæhppun juhtusijs ja jáhkedahtte aj koronadávdda. E rat diede makkir juhtusis dávdda la dæhppum, valla jáhkedahtte li germaha, skoaddetsihtse, grevling, jali roahtto. Moaddása dajs gudi skihppájin lidjin barggam jali årrum Wuhana merrabiebbmomárnánin gånnå sihke viesso ja njuovaduvvam juhtusijt vuobddi. Julevsáme allaskåvllååhpadus Anders Paul Sigfred Kintel (r. 1950) le vádtsám álmmukskåvlåv Måske ja Gásluovta skåvlån Divtasvuonan, realskåvlåv Gásluovtan ja gymnásav Oslon, åhpadiddjeåhpadusáv Bådåddjon ja låhkåm sámegielav Uppsala, Ubmema ja Romsa universitehtajn. Sån la åhpadiddjen barggam vuodoskåvlån Divtasvuonan ja konsulænntan Sáme åhpadusráden. Bådåddjo allaskåvlån / Nordlánda universitehtan le sujna årrum åvdåsvásstádus julevsámegiela åhpadusás gitta 1984 rájes. 2006 rájes lej sujna aj muhtem ájgev dåktårgrádastipænndiáhtta. Anders Kintel le oahppogirjev Syntaks og ordavledninger i lulesamisk tjállám, tjállám ja gárvedam Julevsáme-dáro báhkogirjev ja jårggålam måttijt girjijt dárogielas julevsábmáj. Sån le siegen læhkám Ådå testamennta jårggålimbargon ja aj Vuona girkko liturgija jårggålimbargon. Sån lij aj Sáme giellaráde sebrulasj nav guhkev gå ráde dåjmaj. – Nav gåk iehtjáda iehtjam ájge, de mån ittjiv makkirik åhpadusáv iednegiellaj oattjo álmmukskåvlån, realskåvlån jalik gymnásan. Gitta 1981 rádjáj ittjij gávnnu formálalasj åhpadus julevsámegielan avtak dásen Vuonan. Maŋŋel gymnása barggiv duojna-dájna, lidjiv duola dagu åhpadiddjen måttijt jagijt vuodoskåvlån Divtasvuonan. Esski nágin jahke maŋŋela tjadádiv åhpadiddjeåhpadusáv Bådåddjon. Dalloj de ij lim makkirak julevsámegielfálaldahka dåppe. Mån vierttijiv dan diehti Svierigij mannat, gånnå jagijt 1980-82 låhkiv Uppsala universitehtan. Danna tjadádiv dav mij Svierigin gåhtjoduvvá A-, B- ja C-dásse, mij aktij sjaddá åvdep gasskafáhka jali udnásj bachelor-dásse. Oajvveåhpadiddje lij Susanna Angéus-Kuoljok, guhti lij vuostasj gænna lij julevsámegiela dåktårgráda. Studentaj gaskan lidjin soabmása genna lij julevsámegiella iednegiellan, madinmoaddásin iehtjádijn lij binnep duogásj giellaj gå åhpadussaj álggin. Svierigadárogiella lij ienemusát åhpadusgiellan. Ællim ga vuojga tjálalasj viehkkenævo. Miján lij Spijka grammatihkka [1] .Ietján lidjin stensijla ja muhtem kompendija. Tjáppagirjálasjvuodatjállusijs lij dalloj binná, ájnnasamos lij duot dåbdos Jåhtte sáme viessom [2] . Gå åhpadiddjeåhpadusájn ållijiv jagen 1983, oadtjuv åhpadiddjevirgev vuodoskåvlån Divtasvuonan. Valla ittjiv danna mælggadav sjatta åvddål gå oadtjuv gatjálvisáv jus máhttiv julevsámegiela åhpadiddjen liehket dallusj Bådåddjo åhpadiddjeallaskåvlån. Allaskåvllåvirggáj álggiv jagen 1984 ja jagijn 1985/86 tjadádijma vuostasj biellejahkásasj julevsáme kursav. Nubbe kurssa tjadáduváj guokta jage das maŋŋela. Jagen 1988 ásadij Sáme åhpadusráde julevsáme ja oarjjelsáme konsulænntavirgijt. Dá lidjin vuostasj virge majt åhpadusráde biejaj ålggolij háldadusá Guovdageainnon. Julevsáme konsulænntavirgge biejaduváj Divtasvuodnaj. Mån dav virgev oadtjuv, ja jåhtiv sijddaj Divtasvuodnaj. Maŋŋel gå mån hiejttiv allaskåvlån lidjin nágin jage gå lij binná åhpadusfálaldagájs julevsámegiela hárráj. Allaskåvllå biejaj jagen 1989 Mikal Urheimav oajvvefáhkastipænndiáhta virggáj. Jagen 1992 sjattaj sån stáhtastipænndiáhttan, ja sån de ittjij goassak sjatta åhpadit allaskåvlån. Valla Kåre Tjihkkom gis åhpadij julevsámegielan álgon 1990-jagijn. Jagen 1992 almodin vas oajvvefáhkastipænndiáhtavirgev. Mån dav åhtsiv, valla álggiv dasi esski nágin jage maŋŋela. Vuostak barggiv allaskåvllååhpadiddjen. Mån plánijiv biellejahkásasj dásijt julevsámegielan ja duojen majt fálajma jagijn 1992/93 ja jahket maŋŋel biellejahkásasj kursav sebrudakfágan gånnå sáme kultuvrra ja histåvrrå dættoduváj. Vuostasj julevsámegielkursa lidjin Bådåddjon, valla gå julevsáme guovdásj Árran rabáduváj jagen 1994, de biedjin julevsámegiela åhpadimev ja sáme suorgijt dåhku. Dábálattjat li kursa bájkálattjat tjádaduvvam biellejahkásasj kurssan jage birán, ja kurssatjåhkanime li læhkám Árranin. Mån de oadtjuv kontåvråv Árranin, ja navti sjattaj åhpadus oassen sáme fáhkabirrasis danna. Dát dáhpáduváj sullij sæmmi bále gå Bådåddjo åhpadiddjeallaskåvllå sjattaj oassen Bådåddjo allaskåvlås. Mij tjadádijma de vas Julevsámegiella 1 jagen 1994/95 ja aj Sebrudakfágav sáme kultuvrajn, ja duodden duojev jagen 1995/96. Mån lidjin siegen pláninim gájkka sámeguoskavasj kursajt, sæmmi båttå gå giellakursajn åhpadiv. Jagen 1996 astijdiv vijmak stipænndiáhtavirggáj álgget váldátjit sámegiela oajvvefágav Romsa universitehtan. Dåppe ij lim makkirik sierra fálaldahka julevsámegiela hárráj, valla mån tjuovvuv nuorttasámegiela åhpadimev ja hiebadiv åhpadusáv ja pensumav julevsámegiela hárráj nav guhkás gå máhttelis. Jagen 2000 ållijiv oajvvefáhkabargujn ja tjadádiv eksámav. Oajvvefáhkabargov tjálliv julevsámegiellaj, ja gåhttjuv dav «Verba suorguduvvam verbajs: julevsámegiela værbbasuorgudisáj semántalasj guoradallam». Lidjiv de vuostasj Vuonan guhti oajvvefágav julevsámegiellaj tjadádiv, maŋŋela le muhtem iehtjáda aj dav sæmmi dahkam. Madin oajvvefágajn barggiv, de ittjiv åhpada soames jagev. Dan båttå ællim makkirik fálaldagá julevsámegiela hárráj allaskåvlån, dajna gå ællim fáhkaulmutja åhpadibmáj. Jagen 1998 oattjoj allaskåvllå departementas stuoves allaskåvllålektor-virgev, mij de sjattaj virggen munji gå eksámav lidjiv tjadádam. Jagen 1999/2000 tjadádijma vas julevsámegiellakursav, ja jahket maŋŋel máhtijma vuostasj bále fállat nuppev biellejahkásasj fálaldagáv, mij doalvoj studentajt vuodofáhkadássáj. Dat rájes fálajma vuorrulakkoj julevsámegiella 1 ja 2 gitta 2006. De álggiv mån dåktårgrádajn, ja åhpadibme ganugij nágin jage. Dåktårgrádabargujn la læhkám duot-dát, sihke ietjá barggo, skihpudahka, ja nav lev tjadádam dåssju bielev, ja dasi de ganugij gåjt dal ájn. Det rájes gå julevsáme guovdasj, Árran tsieggiduváj jagen 1994 la ienemus oasse julevsáme allaskåvllååhpadusás dáppet åhpaduvvam. – Mijá åhpadimen dáppe Vuonan le agev julevsámegiella læhkám åhpadimgiellan, dajn gå studenta li læhkám sámegielaga. Svieriga bielen le dille læhkám ietjá láhkáj. Studenta gudi li mijá åhpadussaj åhtsåm li hæhttum tjadádit dåhkkiduvvam julevsámegiellaåhpadusáv joarkkaskåvlås jali muodugasj dáses, ja mijá studenta li gájka julevsámegielav máhttám gå åhpadussaj álggin. Soabmása li tjadádam sámegielav ja sáme suorgijt oassen ietjasa åvddåskåvllå- ja åhpadiddjeåhpadusás, jali oassen ietjá fálaldagájs ietjá fágajn allaskåvlån. Miján li aj læhkám åhpadum åhpadiddje gudi li válldám duoddeåhpadusáv sámegielan, ja studenta gudi li Árranin barggen, Sámedikken jali Divtasvuona suohkanin. Ij la álkke gávnnat nuoges ja dågålasj oahppamnævojt julevsámegiela åhpadussaj. Giellaåhpadusán la miján girjje Giellaj hilá [3] , smij la viehka buorre ja mij aneduvvá sihke joarkkaskåvlån ja alep åhpadusán. Miján le dal aj diehttelis Nils Eric Spiika julevsáme grammatihkka. Adnep aj muv ietjam girjev Syntaks og ordavledninger i lulesamis , ja duodden muhtem ietjá kompendijijt. Kultuvrrasuorgen ja suorgijn girjálasjvuodaoasen vierttip adnet dárogiela, svierigadárogiela ja ieŋŋilsgielak girjijt. Tjáppagirjálasjvuodan ælla julevsámegielan bárep tjállusa, ij la ber pensumav dahkat iesj genga sjáŋŋaroases, nav gåk la dábálasj nuorttasámegielan ja ietjá giellafágajn. Oalle románajs gávnnuji dåssju gallegattja. Soames mánájgirje ja diktagirje li almoduvvam. Valla duola dagu oavdástallama e åvvånis gávnnu. Akta romádna ja nágin mánájgirje li duodden jårggåluvvam nuorttasámegielas julevsámegiellaj. Buorre báhkogirjev lip guhkev vuordatjam. Miján la læhkám svierigadáro-julevsáme báhkogirjje [4] , valla dat ij la gåbttjåm dárbojt vuona bielen, moaddása e dal svierigadárov ga tjielgga láhkáj máhte. Mån lav guhkes ájgev barggam julevsámegiela – dárogiela/dárogiela – julevsámegiela báhkogirjijn, ja gidán 2012 båddåsasj almodibme internæhttaj bådij gárvedum Sáme giellateknologijas Romsa universitehtan. Doajvvop jagen 2013 oadtjot prienntiduvvam almodusáv dássta. Ietján lip dahkam kompendijijt duola dagi girjálasjvuodan ja sámegiela/giellasuorgij birra. – Bådåddjo åhpadiddjeallaskåvlå rektor, Tor Schjølberg, dåbdåj ietjas åvdåsvásstádusáv. Sån javlaj midjij allaskåvllån le vælggogisvuohta vaddet åhpadusfálaldagáv julevsáme álmmugij. Sån gåhtjoj muv åhpadusáv åmastit vaj máhtáv åhpadit julevsábmáj. Duodden li dárogielalektor Thorbjørn Storjord akta dajs guhti allaskåvlå bieles åvdedij sáme fágajt ja fáhkasuorgijt. Jagen 1989 vattij departemænnta Bådåddjo allaskåvllåj sierra åvdåsvásstádusáv åvddånahttet åhpadusájt sámijda julevsáme guovlon. Man láhkáj allaskåvlå jådediddje li gåtsedam dáv åvdåsvásstádusáv la læhkám viehka målsudahkes. Vuostasj ájgij lij álu gájkka mij sámefáhkaj gulluj fáhkåhpadiddje åvdåsvásstádus. Háldadusán ij lim rat máhtudahka ja dan diehti juorrulin. Iv dal máhte javllat le gåktuk læhkám vuosstemiella, valla systebma nuolet bargaj. Ja gatjálvis lej aj guhti lij jådediddjen, muhtem gaskajt lidjin tjiehpes ja berustiddjes ulmutja, ietjá bále vas muhtema ma ettjin rat sáme ássjijs berusta. Uddni de vuojnnep jådediddje ietja li dåbdåstam sij ælla dáv åvdåsvásstádusáv berustam gåktu beras luluj, gå ságájdahttemijn NRKajn javlaj rektor Pål Pedersen: - Mij lip juo mælggadav åvdåsvásstádusáv julevsáme gielas dåbddåm, ja måttijt jagijt lip dåbddåm dáv lip viehka álkket giehtadallam. Nav ij beras lulu, ja davva hálijdip dálla rievddat ja juojddá dajna dahkat. Guokta jage dás åvddål oattjoj allaskåvllå vijmak sierra rádevaddev sáme gatjálvisájda. Dav lijma dárbahit juo ájggá. Fáhkaåhpadiddjáj le dat viehka buorre, de máhttá buorebut vieledit dav mij duodaj le suv barggo, åhpadit studentajt. Jagen 01.01.2011 sjattaj Bådåddjo allaskåvllå Nordlánda universitehtta. Gå universitehtta le, de la álkkep ådå åhpadusájt álgadit alep dásen, dagu máster- ja dåktårgráda åhpadusáv. – Rektor la sávvam oadtjot mástergrádav julevsámegielan, valla mån jáhkáv dan aktijvuodan vierttip aktisasjvuodav Romsa universitehtajn oadtjot vaj nannip julevsáme máhtudagáv. Mij aj sihtap nannit aktisasjbargov Ubbmem universitehtajn. Mij lip ságastallagoahtám, valla ep la ájn makkirik aktisasjsjiehtadusájt dahkam. Tjavtjan 2012 álgadip julevsáme bachelor. Dán grádan li 90 tjuorga julevsámegielan, fonetihkka ja gielladieda ja ex.phil bákkulasj suorge ja 70 tjuorga friddjaválljima histåvrån ja sebrudakdiehtagin. Dát de máhttá liehket vuodon joarkket mástergrádajn sámegielan, stáhtadiehtagin jali histåvrån. Mij aj hálijdip vijdedit nuppe gietjan, ja fállagoahtet åvddåkursajt. Ij la dal ájn mierreduvvam, valla mij doajvvop oadtjop dav álgadit 2013 jage rájes. Studenta julevsáme bacheloran, åhpadusá almmulasj rahpamin. Gåvvidum Elsa Laula Renberga auditåvrån, Nordlánds universitehtan, Bådåddjon, ragátmáno 18. biejve jn. 2012. Gåråbieles: Erling Urheim, Odd-Levi Paulsen, Idar Kintel, Adrian Nystø Mikkelsen, Arnhild Lindbach, Lars Joar Halonen, Lars Filip Paulsen, Heidi Andersen, Solvår Knutsen Turi, Elena Paulsen, Ingrid Kintel, Svenn-Egil Knutsen Duolljá, Karianne Thommasen, Nils-Heika Aira-Andersen. Universitehta åvdåstiddje la sadjásasj dekána Gisle Johnsen. – Jus gehtjastip nágin lågev jagijt maŋus, de la læhkám ihkeva åvddånahttem julevsámegiela hárráj, mánájgárdde le ásaduvvam, vuostasjgiella skåvlån ja kultuvrraguovdásj. Giellaåvddånahttem le ienemusát dáhpáduvvam Divtasvuonan. Ja Divtasvuona ráddnásuohkanijn la aj sámevuohta gåhttsåmin, valla ij le dal ájn vájkkudam bárep giellaælládimev. Ájnnasamos hásstalusájt vuojnnep uddni sámijda gudi stádajn årru. Midjij la dal Bådåddjo stáda. Danna le dálla ásaduvvam sáme åssudahka julevsámegielak barggij muhtem mánájgárden. Vuodoskåvlån le fálaldahka sámegiella nubben giellan gånnå oahppe moattet guovlos stádan tjoahkkiduvvi aktan. Stuorámus hásstalus la rekrutterim, oadtjot ådå giellaguoddijt ja ådå giellaåhpadiddjijt. Dát hásstalusá li juohkka dásen. Jus gehtjadip alemus dásen, de ælla uddni aktak gejn la dåktårgráda julevsámegielan maŋŋel gå Susanna Angéus-Kuoljok jámij jagen 2009. Svieriga bielen la akta guhti dåktårgrádajn barggá. Vuonabielen lev mån ájnna gut lav álggám, valla gå vuojnáv ietjá bargov majt vierttiv dahkat, de iehpedav jus goassak gergav, gåjt åvddål pensjunisstan sjattav. Ietján gå mån, de la nubbe tjadádam julevsámegiela mastergrádav/oajvvefágav Vuonan. Ja li dåssju nágina gejn la gasskafáhka/bachelor. Mælggadav lip juo sávvam ienep åhpadiddjijt julevsámegielan HIBO/UINan. Jagen 2000 sjattaj Nils Jernsletten professor 2, valla dat dåjmaj dåssju gallegasj jagev. Maŋŋela suv ejma gávna avtak gut máhtij suv bargov joarkket. Dálla lip galla ásadime ådå dåktårgrádastipænndiáhta virgev ja professor 2 virgev. Stipænndiáhtavirggáj la miján juo kandidáhta ja mån doajvov dá ássje båhti jåhtuj jagen 2013. Nav guhkev gå mån lav aktu læhkám, de la gájkka åhpadibme læhkám tjanádum munji. Gå mujna le læhkám låhkåmpermisjåvnnå oajvvefáhkabargguj ja dåktårgrádabargguj, jali gå lav friddja oastedum báhkogirjjebargguj, de ælla munji sadjásattja læhkám. – Guhti dal åvdåsvásstádusáv válldá julevsámegielav ja kultuvra åvddånahttemis? Guovdásj oajválattjas ja aj Sámedikkes dåbddåp dagu mij lip muhttijn vajálduhtedum, ja sjaddap nuorttasámegielagij irkesbælláj. Sámedikken le guhkev læhkám åssudagásj Árranin, valla dåbddåp esski dájt maŋemus jagijt la Digge tjielgas láhkáj berustahttjám oarjjel- ja julevsámegielav. Nordlánda fylkan li gålmmå sámegiela majt galggi vieledit. Mån sidáv sijáv rámmpot. Sij li stipendajt juohkám, kursajt ja seminárajt ásadam, ja prosjevtajt doarjjum. Måttijt jagijt li juo siján læhkám sáme konsulentajt háldadusán ja åhpadusdirektørra le aj vieledam sáme åhpadusáv. – Nuorttasámegiella ja julevsámegiella libá guokta sierra giela. Bágojn ja báhkohámijn, ja grammatihkan li sieradusá. Valla aj prinsihpa gåktu jiena tjálalattjat doajmmi ja dássemålssusibme le sierra. Gávnnuji huoman bágo ma máhtti jiednaduvvat ja aj tjáleduvvat sæmmiláhkáj, ma dalla tjáĺeduvvá sierraláhkáj. Gå julevsámegiela tjállemvuohke ájgenis ásaduváj, de lij ájádus giela sierravuodav bisodit. Boados sjattaj jut riektatjállemvuohke sjattaj ilá ietjáláhkáj gå nuorttasámegielan, gåjt de muv mielas. Dálla dal ájádallap vehi ietjáláhkáj gå dalloj gå tjállemvuohke mierreduváj, valla uddni ij la tjállemvuohke makkirik ságastallam ássjen. Iv gåjt de mån jahke julevsámegielaga sihti tjállegoahtet nuorttasáme bokstávaj dagu č, š, ž ja đ. Dav majt farra luluv sihtat lij tjállemvuogev ådåstuhttet soames bokstávaj, bokstávvakombinasjåvnåj ja dássemålssusime hárráj, vaj sieradus tjállemgiala hárráj ij lim dárbahit liehket nav dåssjedis stuorre. Valla guhti galggá dav bargov dahkat? Uddni le midjij nuoges barggo åhpadimev tjadádit ja åttjudit oahpponævojt dan tjállemvuoge milta mij miján le. [1] Nils Eric Spiik: Lulesamisk grammatik . Jokkmokk 1977. [2] Anta Pirak: Jåhtte sáme viessom la vuostasj tjáppagirjálasjvuoda girjje tjáleduvvam julevsámegiellaj. Girjje almoduváj vuostasj bále jagen 1933 ja la maŋŋela aj almoduvvam moaddi, maŋemusát jagen 2000, transkriberidum udnásj julevsáme tjállemvuohkáj. [3] Karin Tuolja, Susanna Angéus-Kuoljok, Annelie Korak: Giellaj hilá . Jåhkåmåhkke 1997. Rássjosuoje ja trihka dagi Paul Gælok la riegádam jagen 1955 ja bajássjattaj Divtasvuonan. Sån vádtsij vuodoskåvlåv Måsken, Ájluovtan ja Gásluovtan. Maŋŋel sån oasesskåvlåv Nárvijkan vádtsij, åvddåkursav åhpadiddjeskåvllåj Hábmera joarkkaskåvlån ja åhpadiddjeskåvlåv Bådåddjon. Sujna l joarkkaåhpadus skåvllåjådedimen, bagádallamin, sosialpedagogihkan ja viddnodåjman. Sån la barggam snihkkárin, ruhtalågoviehkkebarggen, åhpadiddjen Ájluovta skåvlån jagijt 1986-88 ja 2004 rájes, rektorin Måske skåvlån jagijt 1988-2000, jagijt 2000-04 lej sån prosjæktajådediddjen bájkkeåvddånahttemprosjevtan Oarjjevuonan. Dánna subtsas gå sån iesj skåvlån vádtsij ja bargos åhpadiddjen ja rektorin Divtasvuonan. – Tjierrekluovtas, gånnå bajás sjaddiv, lij lagámus skåvllå internáhttaskåvllå Måsken, davvelin vuonan ja nuppen bielen. Danna lidjiv gålmmå vahkkusasj turnusa ja sierra skåvllåsáhtosvantsajn, 42 sláhpek kuttarijn suvdeduvájma skåvlå ja sijda gaskav. Skåvlån lij akta klássaladnja vuostasj etássjan, ja internáhttalanjá låpptån. Stuorskåvllå anij dav klássalanjáv, smávskåvllå vádtsij priváhtagoaden, Ábmudagoaden. Danna lij dåbåsj 10-15 m2, mij klássaladnjan aneduváj. Danna máhtijma 8–10 máná liehket. Åhpadiddje lij Divtasvuonas. Sujna ij lim åhpadiddjeåhpadus, ja ittjij sámegielav máhte. Ábmutgoahte Måsken, gånnå Bávva skåvlån vádtsij vuostasj klássan. Måske oabme skåvllå, gåvvå álgos 1960-jagijn. Divna oahppe Måske skåvlån lidjin sáme. Huoman dåbdåjma lij sieradus gaskan sijájn gudi Måsken årrun ja midja gudi internáhtan årrujma. Mij dåbdåjma dagu lijma vuolemusdásen. Nabdostuvájma – dakkára gejt stáhtta biebmaj. Valla ij galla máhte javllat stáhtta mijáv biebmaj buoragit, gå duodaj nievres biebbmo lij internáhtan dalloj. Internáhtta lij nav nievrre ja ittjij dåhkkiduvá, ja stieggiduváj varresvuodarádes maŋŋel skåvllåjage 1963/64. De suohkan gæhttjalij skåvlåjt guovdustit ja hiejtedit Måske skåvlåv, valla ettjin de bájke ulmutja dav dåhkkida. Sij ráhtjin ådå internáhtav oattjotjit, ja maŋutjissaj dat tsieggiduváj. Njunnjutjijn dán ráhtjamin lij Mikal Urheim, gut dalloj lij åhpadiddje skåvlån. Måske skåvlå oahppe skåvllåjage 1963-64. Gåråbieles: Agnar Vinje, Filip Mikkelsen, Paul Gælok ja Ellinor Amundsen. Sijá máńńelin, åhpadiddje Viggo Johansen. Mån vádtsiv vuostasj jagev oabme skåvllåinternáhtan, valla gå skåvllå stieggiduváj, váttsijma Ájluovta skåvlån gånnå vádtsiv 2. ja 3. klássav. Ájluovtan årojma Margits Minnin, akta guossegoahte majt Sámemisjåvnnå lij álgadam. Dálla lij 14 biejve skåvlån ja 14 biejve sijdan. Ja lij buorre gå lidjin stuoráp oarbbena ja vuostasjláve gudi aj skåvlån vádtsin, stuoráp báhtja viehkedin ja unnebujt bælostin. Åhpadiddje Ájluovtan lij oarjjás ja ittjij sámegielav máhte. Sujna ij lim viehka máhtudahka sámijs ja sáme kultuvras. Gå 4. klássaj álggiv de lij ådå internáhtta Måsken tsieggiduvvam, de oattjojma dåhku vas jåhtet. Álgon lij smávskåvllå internáhtan, madin midja gudi dálla lijma stuorskåvlån váttsijma oabme skåvlån. Dálla lij de buorep dille, internáhttan årojma dåssju guovtes juohkka lanján, ja oattjojma sijddaj mannat juohkka ájllega. Tjuottjodiddje internáhttan lij Olga Amundsen Ájdestárfos Divtasvuonan. Sån lij duodaj ieŋŋgil. Sån ittjij sámásta, valla lij læstadiánár, ja jáhkáv lij sáme máttos. Sån lij tjiehppe njálga biebmojt riejddit unna budsjehtatjis. Suv boaddnje lij guollár ja buvtij varás guolijt skåvllåj, navti de oattjojma álu njálga guollemállásijt ja njálga guollebiebmojt. Skåvlåv ettjin ålli tsieggit åvddål jagen 1974. Vilák vádnunij duodjeladnja ja ietjá sierralanjá, daha esski tsieggiduvvin 1980-jagij álgon. – Internáhta rahpamin jagen 1966 hålaj Nordlánda skåvllådirektørra ja javlaj: «Doajvov dát internáhtta ij sjattatja sadje gånnå nievres fámo láleduvvi». Majt dájna oajvvadij ittjij njuolgga javla, valla jáhkedahtte usjudaláj sijájt gudi rahtjin sámegiela ja kultuvra åvdås. Ålos “sámeaktivistasj” li boahtám Måske internáhtas. Muv buoremus skåvllåájgge lij gå 4.-6. klássajt vádtsiv Måsken. Mijá åhpadiddje lij Mikal Urheim. Mikal lij tjiehpes pedagovgga. Sån vehi sámegielav åhpadimen anij, valla ienemusát dárustij. Mij lávlojma nágin sáme lávllagijt, valla ejma goassak åhpa sámegiellaj låhkåt ja tjállet. – 7. Klássa rájes vierttijma jåhtet vas, dán bále suohkana guovdátjij Gásluoktaj, gånnå gájkka nuorajskåvllåoahppe suohkanis lidjin tjoahkkidum. Áttjak lijma nuorajskåvlåv oadtjum, ja mij lijma vuostasj oahppe ådå tsieggidum internáhtan. Dalloj lij kurssapládnasystebma. Oahppe ja æjgáda galggin válljit kurssaplánav, valla skåvllå biejaj vargga divna sáme oahppijt 1. jali 2. pládnaj. Ittjiv de dav dåhkkida, ja rahtjiv vaj bessiv 3. kurssapládnaj nágin fágajn. Gásluokta lij industriddjasadje, ásadam semænntafabrihka diehti, ja danna årrun ienemusát látte ja láddáduvvam sáme. Gå midja Gásluoktaj bådijma de lijma vuolemusán, - mij gudi vuonasåkkijs bådijma, lijma «hæjossáme» ja duodden lijma læstadiánera. Dalloj lidjin da gålmmå sivá mij mijáv biejaj vuolemussaj sijáj gáktuj gejn lij stáhtus. - Værábun ittjij máhtte sjaddat. Mij vierttijma dan diehti juoktá roattov oadtjot. Ájnna bierggimmáhttelisvuohta lij tjårmåj doarrot nav tjavgga vaj ettjin duosta mijájn doarrot ja hárddet. Ja dav de mij dagájma. Skåvllå binnáv vieledij mijá sijddaárvojt. Mij dåbdåjma vierttijma oassálasstet dåjmajda ma ællim dåhkkidahtte læstadiánarij birrusis, dagu javllamuora birra vádtset. Ejma mijá æjgáda sidá mij galgajma oassálasstet musihkkaiehkedijda skåvlån j.n.á., valla oassálastijma dal midja huoman, loabe dagi. – Gásluovtan lij oarjjelahák gut lij internáhtatjuottjodiddjen, ja akti sujsta tsábbmudalliv vaj njunjes varddegåhtiv. De báhtariv sijddaj, ieddne vierttij mujna vuolgget ruoptus ja gujddit skåvllåjådediddjáj. Valla danna de ij lim makkirik viehkke oadtjot. Sån farra ájtij muvva rádjat sierraskåvllåj vájves báhtjajda. Mån vigeduvviv, ij de internáhtatjuottjodiddje gut muv tsábmij. Diehttelis lidjiv håje mielan. Mån lidjiv praktihkalasj, ja skåvllå ittjij muv vuojga berusta. Skåvlån lij ilá edna teorija, ja muhtemijda vilák le. Måttijt jagijt maŋŋel, gå lidjiv rektorin Måske skåvlån, iejvvijiv dáv skåvllåjådediddjev vas soames rektortjåhkanimen. De javlliv sunji: Mujtá gus dalloj gå dån ájtti rádjat muvva sierraskåvllåj? Sån ittjij majdik tsuvke dasi. Nuorajskåvlå maŋŋela vádtsiv jagev oasesskåvlån Nárvijkan. Ittjiv mån bargov dajna åhpadusájn oattjo, alla vehi maŋŋel snihkkároahppen barggiv Nárvijkan. Ja mån mujtáv akta sámeáhkkásj akti munji javlaj: – De nav, dåhkki gus oasesskåvlåv vádtset ja snihkkárin sjaddat? Dåhkkij gåjt, valla nágin jage maŋŋel de lij munji viehkken dav majt oahppiv oasesskåvlån, d.d, gå barggiv soames ájgev Guovdageaidnun, ruhtalåhkoviehkkevirgen Sáme Instituhtan. 1970 jagijn åroj Paul Gælok ja suv skåvllårádna internahtan dán huodnahin. Dat lij dalloj ådå tsiekkadus, ja ij la bárep rievdaduvvam dallutjis. – De gávnadiv mån galggiv åhpadiddjen låhkåt. Mån válldiv åvddåkursav jagev Hábmera joarkkaskåvlån. Danna oahppiv sámegielav tjállet. Dát kurssa lij viehka ájnas åhpadit bájkálasj åhpadiddjijt, gå ællim galles gudi lidjin gymnásav vádtsám. Ålles gudás gudi dán kursan vádtsin sjaddin åhpadiddjen, gålmås li dálla åhpadiddjen Ájluovta skåvlån. Maŋŋel dan kursa vádtsiv åhpadiddjeskåvlåv Bådådjon 1983-86 jagij. Danna oadtjuv sámegielav fáhkan. Mij lijma 6-8 sámestudenta, lidjin sihke åhpadiddjestudenta ja iehtjáda. Miján lij aj sebrudakfáhka sámijn. Åvddåkursan lij Kåre Tjihkkom sámegiela åhpadiddjen, ja åhpadiddjeskåvlån lij Anders Kintel muv sámegielåhpadiddje. Maŋŋel åhpadiddjeskåvlå oadtjuv åhpadiddjevirgev Ájluovtan ja barggiv danna guokta jage, 1986-88. De rektorvirgge Måsken rabás lij, unna sájájs gåsi ij la bijllarahte. Mån lidjiv ájnna åhttsen dan virggáj. Rektorin lidjiv Måsken gitta 2000. Gå jåhtiv ruoptus Måsskåj lij sámegiella juo bájkátjin gáhtomin. Soames oahppe sámástin, valla skåvlån låhkin dåssju sámegielav nubben giellan. Jagen 1991 gæhttjalijma åhpadit guokta vuostasjgielajda. Valla ittjij dat nav buoragit dåjma. Mij de nágin jage maŋŋel máhtsajma vas åhpadittjat sámegiella nubben giellan. Gájkka oahppe Måsken de oadtjun sámegielåhpadusáv. Sij lidjin smidás nubbengiellaoahppe, gájka dárustin buorebut gå sámastin. Sámegiella ittjij aneduvá dåjn ietjá fágajn. Valla sámegielle gulluj skåvlån. Jus ga skåvllå lij unne (12–23 oahppe), de lijma huoman moatte láhkáj åvddålin mij gulluj gæhttjalittjat ådå skåvllååvddånahttemijt. Mån jáhkáv mij lijma vuostasj skåvllå Nuortta-Vuonan gudi álgadijma oahppevidnudagáv. Dav gåhtjojma «Biebbmo ja vuossa». Mij kafeav dåjmadijma ja goarojma ja vuobdijma sáme káffavuossajt. – Mån lav agev tjuottjodam bájkálasj sebrudak viertti skåvlån vuodon, ja ij dåhkki juohkkaláhkáj buohtastahttet skåvlåjt ja oahppijt bájkijn dagu Måsske, Oslojn jali Råmsåjn. E de gájka dav dádjada. Ja moaddi lav rijddalam skåvllåpsykologaj. Bådij akta PPT-kontåvrås ja tjadádij gæhttjalimev Måske oahppij, ja dan baktu javlaj: Dij vierttibihtit dárogiela moallánakåhpadimijn Måsken álgget! Gássjelisvuohta lij gå mijá oahppe gæhttjalimen ællim gávnnam boastovuodajt rássjosuoje- ja trihkagåvåjn. Måsken la dal dálkke gå rássjot de agev aj bieggá, ja dan diehti e aktak Måsken rássjosuojev ane, ja lagámus trihkka la dal sihkkarijt måttijt tjuode mijla duogen. Måsken ij la åvvånis bijllarahte! Psykologa ballin oahppe ettjin galga máhttet dav mij TV-an vuoseduvvá, ja ballin oahppe bátsádallin gå TV-av ettjin gehtja. Ij lim dat imálasj, dåppe lij ienemusá læstadiánera ja daj sijdajn ællim TV-a. Valla gå de la gatjálvis massta máhttep dáppe vuonajn, de galgav javllat máhttep! Vanntsa l ájnna fievrro ulmutjijda Måsken, ja dav de Måskemáná oahppi juo árrat gåktu vantsajn rijbadit. Nágin jage dás åvddål lej åhpadiddjeskåvlå åhpadiddje Måsken, ja dárbahij filkav davás. 12-jagák oahppe fálaj suvddet suv davás. Ja dalloj de dat åhpadiddje alvaduváj, gå báhttja dal máhtij gájkka sliehkkomotåvråj birra. Ij lim de dán bále makkirik vádnunibme dárogiela moallánagájs! Måsske l unna rahtedak bájkásj, ja viesátlåhko l binnum, sæmmi bále gå unnep bájkátja Måske lahka gåsstå oahppe internáhttaj båhtin li sjaddam sirddembájkken. Dan diehti hiejteduváj internáhtta álgon 1970-jagijn. Mij lip sælldát rahtjam sihke skåvlåv ja ulmusjlågov bisodit. Mån lidjiv måttijt jagijt prosjæktajådediddjen Oarjjevuonaprosjevtas, akta æládusåvddånahttemprosjækta, mij ierit ietján oattjoj guokta luossakonsesjåvnå Måsskåj mij vattij måskegijda ájnas barggosajijt Måsskåj. Mån dav luossabiebbmam viddnudagáv vuododiv. – Jagen 2004 jåhtiv davás Ájluoktaj, ja lav dat rájes lav barggam åhpadiddjen Ájluovta skåvlån, gånnå mån dálla åhpadav julevsámegiella vuostasjgiellan, sebrudakfágan, duojen ja åskon. Miján li tjuohte oahppe, dajs birrusij 35 gejn sámegiella la vuostasjgiellan ja 20 gejn la sámegiella nubbengiellan. Ájluovta skåvllå la uddni ájnna skåvllå sihke suohkanin ja ålles Vuonan gånnå åhpaduvvá julevsámegielan vuostasjgiellan ja sámegiellaj. Måske skåvllå hiejteduváj jagen 2009, de lidjin dåssju gålmmå oahppe vil danna. Ietja skåvlåjn Divtasvuonan, Gásluovtan ja Stuorgietten, li muhtem oahppijn sámegielåhpadus, valla dåssju nubben giellan. Oahppijn gejn sámegiella la vuostasjgiellan li sierra klássajn Ájluovta skåvlån, ja navti doajmmi dagu 3-juohkedum skåvllå dájda oahppijda. Da galggi prinsihpaj milta oadtjot gájkka åhpadusáv sámegiellaj, ietján gå dárogielfágan ja ieŋŋilsin. Mánájskåvlån dat navti doajmma, nuorajskåvlån vierttiji dárogielak åhpadiddje åhpadit matematihkan, ieŋŋilsin ja luondofágan. Dájn fágajn sámegielak oahppe åhpaduvvi dárogiellaj dárogielakoahppij siegen ma vádtsi sæmmi klássadásen. Då ietjá fága li vas sámegiellaj. Valla vádnuni oahppamgirje sámegiellaj måttijn fágajn, sierraláhkáj nuorajskåvlån. Vuolep dásijn la buorep, valla diehttelis ij la dal valjesvuohta galla. Gåktu galggá doajmmat gå oahppe ietján gå sámegielfágan e rat ielve ietjá tjállusijt sámegiellaj, ietján gå dav majt åhpadiddje táblluj tjállá ja daj nágin girjijn majt adni. – Jus mij Ájluovta skåvlån ep oahppamgirjijt julevsámegiellaj dagá, de ælla ga vuojga iehtjáda gudi dav dahki. Miján la máhtudahka gájkka fágajn, valla ep máhte guorrit skåvlåv åhpadiddjijs dan diehti gå hæhttup oahppamgirjijt tjállet. Dan diehti åtsåj skåvllå jagen 2008 Sámedikkes rudájt prosjæktaj gånnå åhpadiddje oadtjun binnep åhpadimtijmajt majt farra galggin adnet oahppamgirjje tjállemij. Dát prosjækta hiejteduváj jagen 2011. Boados la 9 barggogirje ja nágin tiebmátjállusa sebrudakfágan li jårggåluvvam, valla ælla ájn prienntiduvvam. Jur dálla ælla makkirik oahppamnævvobargo skåvlån skåvlå tjadá. Gássjelisvuohta la gå da soames åhpadiddje gudi åhpadi julevsámegiellaj oadtju binnep åhpadimev tjálátjit sáme oahppamnævojt, de lassán åhpadiddjevádnunibme. Juoktá lip máhttám ietjam skåvlån tjadádit åhpadimev, valla ejma sæmmi båttå nagá tjadádit guhkásåhpadimev ietjá skåvlåjda. Dat vájkkudij dan láhkáj jut skåvllåjage 2011/12 lidjin oahppe gudi ettjin åhpadimev oattjo julevsámegielan. Miján ij la ga máhttelisvuohta guhkásåhpadimev tjadádit skåvllåjage 2012/13, så dáv åhpadimev galggi dal dálla gæhttjalit tjadádit Bådådjos. Gássjelisvuodadásse: 4+ Gibttsomguhkkudahka: 1 doahkeguhkkudahka ja gibttsom doagev miehtáj Vuostasj jåvsådibme: Carl Wilhelm Rubenson, Alf Bonnevie Bryn ja Ferdinand Schjelderup, jagen 1910 Vuostasj dálvvejåvsådibme: Ralph Høibakk, Arne Næss ja Kjell Friis Baastad, jagen 1963 Sajedum oarjjelulle tjavelk Státtátjåhkå vuosstij le dav majt vuostatjin vuojná gå boadá Halls fortoppaj. Vargga bæstá ájmov gå vuojná! Návti lij dávk Carl Hall vásedam gå bådij åvddåtjåhkkåj jagen 1889 váni guhkebuv boahtemis. Maŋŋela hæhttuj brihtalasj gibttsompionerra William C. Slingsby aj moaddot dan rádes tjavelga nalta. Ij åvddål C.W. Rubenson vuorbástuváj tjuvddegiehtjetraversajn Mysostena vásuk, de maŋemus hieredibme gádoj. Ienemus oasse sijájs gudi dáppe gibttsu ásadi crux-traversa goaran ja gibttsu doagev miehtáj ietjá sajijn tjavelgin. Ienemus oassáj le sáhka nuppát ja goalmát dáse gibttsomis, valla viehka allagisán. Tjáŋa dárbbagijt Halls fortoppan ja luojttáda tjavelga gårobielev. Tjuovo lanjáv gierge birra. Máhtá válljit gássjelap gibttsomav jus gibtso 2-3 mehtera vuollelav, jali máhtá tjuovvot álkep, valla várálappo vuolep traverserigav váj besa ruopptot gåbdå tjavelga nali. Dát gal ruvva gædtsu nijbbeájmmon slædoj goabbák bielen. Tjåhkkida tjavelga nali ja oagoda tjuovvovasj mehterijt desik boadá ådå, gåbdep oassáj tjavelgis. Gibtso lanjáv vuolus stuorra duolbbis gærggáj. Ållu oalgesbielen manná vehi rádes væddja vuolus gåbdå sáladissaj. Ietján gå tjuvddegiehtjetraverssa le dát gássjelamos sadje ålles tjavelgin. Soajttá gássjel gávnnat almma sihkarasstemsajev dán vuollájtjágŋamij, valla muhtema gállojs dån stuorra duolbba gierge nanna li viehkken. Dálla le dal lanjáj nanna ma doalvvu gitta tjuvddegiehtjetraverssaj. Ásada muhtem vertikála sáladisájda åvddål boadá várálamos oassáj traversas. Váttse lanjá loahppaj ja gávna tjielgga horisontála girjjájt, ma li fijna anedimsaje tjuvdijda. Dálla gahtsaja giedaj milta, tjuvde girjjá nanna ja váni anedimsajes juolgijda. Duv vuolen dal oarjjelullebiele guojttelis ja njalges slædo ájtti. Dát le dat giehtos tjuvddegiehtjetraverssa Mysostena birra. Traverssa ij la ienep gå muhtem mehtera guhkke, valla da li åvtåtrajes. Gå då bælláj boadá de girjjásystebma manná gitta vuogas sihkarasstemsadjáj stuorra gállon. Dáppet le ienemus oassáj álkke gibttsot, muhtem rádes ja vehi várálasj sajij gåbdå tjavelgin tjåhkå vuosstij. Bielnup tijmma gal vihpá tuvran Halls fortoppas gitta tjåhkkåj, bajás ja sæmmi vuolus. Tjuovo bálggáv dat stuorra parkerimsaljos Stáddá vuolen. Årdå badjela tjuovo bálggáv ja nållåjt gálloj gaskav gitta Tjáhppisjávrráj (724 mehtera badjel mera). Jávres tjuovo gállojt unna alladagá vuosstij. Dánna vuojná gåggu vijdábut goarri várev bajás. Bálges tjuovvu váhkov várev bajás diagonála milta. Sáddujs ja smáv gærgátjijs le galle bálggá miehtáj, ja duolloj-dálloj le sáddu ruoppsadin. Joarke gálloj badjel ja váhko vuosstij. Tjuovo váhkkov várev bajás. Gáhttiju då luovas giergijs ja sáddus bálggá nanna. Tjuovo váhkov gitta kote 1100 rádjáj. Muhttijn hæhttu giedaj viehkedit. Kote 1100 rájes jårgijt bálges tjavelga vuosstij, muhttijn hæhttu gibttsot vehi, valla ij la gal várálasj jus ravga. Gå la kote 1160:in de le tjavelga nanna, ij la desti sæmmi rádes, ja maŋemus 150 alladakmehtera váttsá bajás nållåj tjåhkå nanna. Gå galga vuolus vas Státtátjåhkås Halls fortoppaj de váttsá jur sæmmi láhkáj, avtajn ájnas ærádusájn: ienni gå tjuvddegiehtjetraversa milta de guotsada sjielvvi Mysostena nali gånnå boalltidum rapelltjanástagáv gávna. Luojttáda sulle 15 mehtera ladnjaj gåsstå traverssa álgij bajás váttsedijn. Dassta vuolus tjuovo sæmmi bálggáv Halls fortoppas parkerimsalljuj dagu bajás váttsedijn. Ålles ruvtov miehtáj le álkke moaddot jus hæhttu. Akta 30-mehterasj doahke, akta iridis-tjoahke, 3-5 oanegis slivŋŋasa ja guokta-gålmmå medium bádneiridisá. "Jus Státtátjåhkkå lij máhttet gatjádit: Sidá gus válldut mujna?- De lidjiv mån vuorbesláhkáj vásstedit; Sidáv! Ja sidáv du iehttset duv lågådihke kontrástaj tjadá, duv mássjelisvuoda ja duv ihkkunij tjadá, gitta dan biejve rádjáj gå iv des duv åhtsåt ájmmuda; iv ájmmuda ietjam desti noadodit." Bágo gulluji gåvvididdjáj Per- Martin Jæger. Suv vájmon le sierra lágásj sadje Státtátjåhkkåj. Dasi le diedon moadda sivá, valla åvdemusát vædjá liehket almma motijvva; linjá, komposisjåvnnå. Vuostasj bále gå tjåhkåv vuojnnij de vuolusåjvij gijnaj. Moatte bále astov dárbaj åvddål gå motijvaj lijkkugoahtá. Hæhttu vuorddet ja gæhttjat. Máhttá liehket guhkálasj prosessa åvddål gå gærggá. Valla Státtajn lij ietjá láhkáj. Hæhkkat ja váni ájgok gijnaj. Sælldát gáhtjaj ja gieresvuohta le bissum. - Stáddá le tjåhkkå masi buoremusá lijkkuv. Iv dárbaha divna várijt væráldin vuojnnet dasi duodastussan, sæmmi láhkáj gå ittjiv dárbaha divna nissunijt væráldin vuojnnet åvddål gå mierrediv válldut galggiv. Ienep diedojt Per-Martin:a ja suv dájda birra gávna dánna: http://www.idefoto.no/ Stáddá le oassen dan gåhtjodum bajusjjalkas Vuonan. Uddni jáhkkep dát bajusj lij dat man sisi jågåtja bårrin jur åvddål jiegŋaájge ja majt goasstejieŋa maŋŋela vas bårrin tjiegŋalis vákkijda ja vuonajda. Stáddá le muhttijn jiegŋaájgen læhkám nunatakk, dat sihtá javllat snjutjek várre mij tsæggaj jieŋa badjel. Stáddá lij juogu de jur milta jali vehi vuollelin ednambajutjis mij lij Vuonan åvddål jiegŋaájge álggin. Dát bajusj soajttá gávnnuj juo åvddål dinosaura gávnnujin. Státtá granihtta le sulle 1800 millijåvnå jage vuoras. Granihtta le magmáhta báktesládja. Dát báktesládja idij gå magma (suddam giergge) garraj ednama sinna. Tråmså universitehta Kåre Kullerud le animasjåvnåv dahkam mij vuoset gåktu Stáddá sjattaj navti gåktu uddni le. Sydpillaren ja Normalveien ruvto li loabe milta luojkadum girjes Stetind and Narvik - a guide to selected climbs , Topptur almmudagás ålgus vattedum. Danna gávna gibttsomruvtojt gåvvidum iesjgeŋgalágásj gássjelisvuodadásij Státtátjåhkkåj ja ietjá válljidum tjåhkåjda Narvijka guovlon. Dánna aj oattjo rustiktipsajt ja gåktu bierri tuvrajt plánit ja tjadádit. Ienep diedo: http://www.climb-stetind.com/ Tjáhppisjávres manná bálges vijdábut Halls fortoppaj mij le alemus dásse mav máhtá jåksåt váttse. Tjåhkkå le namás oadtjum dánskalasj Carl Halla mujtton guhti jagen 1889 tsieggij nåålåv dási. Jus gitta diehki sidá vádtset, de le vargga Státtá tjåhkå nanna. Bálges manná váre duogásjbielev Tjáhppisjávres. Bálges rijdav tjuovvu danen bierri várreskuovaj vádtset. Váttsos le viehka rádes gå åvddåtjåhkkå le 1304 mehtera mera badjel. Parkerimsajes le sulle 3-4 tijma bajás åvddåtjåhkkåj. Várdudahka Halls fortoppas le viehka buorre. Dássta vuojná várijt ja vuonajt juohkka guovlluj. Jus sidá vijdábut vádtset, Státtátjåhkkåj, de galggá dujna gibttsomvædtsaga ja hárjjánibme. Jali máhtá oassálasstet tuvrraj oahpestiddjijn gånnå almma sihkarvuohta le. Stáddá le gehtjadam nuorttavuona duobddágij badjel láŋŋga åvddål almasj bådij. Vargga guokta millijárda jage le várre navtik tjuodtjum, tsæggo. Ulmutja li goarssát gehtjadam várráj, imájdallam dan birra ja dåbddåm gåktu várre le gesadam. Gávnnu ållo histåvrrå tjanádum dán várráj. Dánna lip tjoahkkim muhtem oase dassta majt diehtet gåktu ulmutja li Stáddá gáktuj usjudallam ådåsap ájge. Gå ÅN jagen 2002 lij válljim dav jagev várij jahkan, ásadij Reiseradioen aktan Den Norske Turistforening gilppusav makkir várre dal Vuona nasjonálvárren sjaddá. Gulldaliddje berustin gilppusis ja giesev miehtáj båhtin oajvvadusá makkir várre så dal hiebasj, nuorttat oarjás Vuonan. Maŋutjissaj lidjin vihtta loahppakandidáhta: Stáddá Divtasvuonan, Snøhetta Dovren, Romsdalshorn Møre og Romsdalen, Gaustatoppen Telemarkon ja Glittertind Jotunheimenin. Vijdábut de dat várre mij ienemus jienajt oattjoj åvddål bårggemáno 16. biejve 2002 viddnij. Media de tjálatjin ja diededin man rájen iesj guhtik várre lij. Ja jus mij vuonaga juojddáv lijkkup, de li ietjama váre. Ulmutja viehka ållo berustin. Bájkkeavijsa ja radiostasjåvnnå nuorttalin aj vissjalit diededin jienastimes. Hasodin låhkkijt ja gulldaliddjijt telefåvnå baktu Stáddáj jienastit. Moaddása jienastin ja Stáddá lij miehtebiekkan. Gå bårggemáno 16. biejvve bådij, de dallusj birásgáhttimminisstar Børge Brende diededij NRK Reiseradion árrat idedis jut jur Stáddá lij oadtjum ienemus jienajt. Stáddá oattjoj ålles 43 prosenta jienajs, madi Snøhetta nubben sajen lij oadtjum 38 prosenta jienajs. Jaget maŋŋela, biehtsemáno 28. biejve 2003, de Divtasvuona suohkan ásadij almulasj ávvudallamav nasjonálváre diehti. Gålmmå biejve besaj álmmuk ávvudallat. Prográmman lij duola dagu håla, tjåhkkåtuvra, ráktsa ja fanfare. Bájke årro ja dåbdos guosse ávvudallamijda båhtin. Birásgáhttimminisstar Børge Brende ja Stáddá-ráddna Arne Næss nuortas bådijga ja rámpojga várev hålajniská. Dálla, moadda jage jienastime maŋŋela, le dal vuostasj ávvo sjávvunime. Lánda álmmuk le dal hárjjánime Stáddá galggá Vuona nasjonálvárren. 1392 mehtera alla tjåhkkå tsæggu dagu agev le tjuodtjum. Ja ienep ja ienep ulmutja dasi hihkali. Åse Haraldsen baktu Peder Balke mála le alvos. Kontrássta fábmogis, rihtso luondo ja várnnahis, ulmutja gaskan boahtá tjielggasit åvddån. Gåvvå skádnjat moaddásijn mijás. Estetihkka - "vuogas májste teoria" Akti ájgenis lij gasskaidjabiejvve vájvven gå sij gudi nuorttan manádin ettjin besa oadet. Dalloj ij lim Nuortta-Vuodna åvvånis attraksjåvnnå jali ásadum turisstabájkke, farra javllin mijá nuorttalamos rijkkaoase birra "dat lij nav vasste gå ber vejulasj". Ja vijdábut .. "ij gal diehttu makkir dájs bájkijs le tjáppemus, valla vastemus .." (amtmann Blom javlaj gå nuorttan manádij jagen 1827. Ájggegávdda Buorremielakvuohta luondo gáktuj nuorttan bådij dávk vuostatjin nasjonálromantihkajn birrusij 1850. Vuona duobddágij sierralágásjvuodajt gåvvidit sjattaj ájnas ja dájddára manádin lándav birra dajna hálujn gåvvidit dav mij mak lij almma vuona. Dalloj de Peder Balke aktan ietjá mállijiddjij, åhtsin villda vuona luondov. Manádin "amás" bájkijdadagu Finnmárkkuj, Lofoahttaj, Sognevuodnaj jali Divtasvuodnaj. Dán ájggegávdan gus Stáddá "ájtsaduváj" motijvvan gåvvådájdan? Gåvvå nuorttat Mála jages 1864 bådij dán Nuortta-Vuona mano maŋŋela. Dát le viehka sierralágásj vuona dájdan ja le nasjonála vuorkán Oslon. "Dáj nuorttalap duobddágijn le luondo tjáppudagán oajvverolla, madi luondo ielle máná, almatja, li vuollegattja" tjálij dájddár mála birra. Motijvvan dåbddåp Stáddáv moattet ietjá Balke gåvåjs, valla vuorjját snivva jur gåktu luondon. Váre profijlla ja gåktu le sisŋemusán giettses vuona sinna lesj dal suv fascinerim. Tjierggedit tsækkot murkos nievres dálken, jali várre le duogátjin gå ulmutja fælli. Mála ij le almma, friddjavuohta la komposisjåvnån ja gå la duoddistam vuodjodam hávsav ja ulmutja gudi li ferramin. Dát friddjavuohta vuojnnet ja mállit dav mij sunji lij ájnas, - dynamihkka váren ja vuonan, ulmutjij fággádallam luondo fámoj, tjuovga ja sjievnnjeda vuosstebielijt ja horisontála ja vertikála gaskan - le mij suv tjiehppen dagáj. Ja mij maŋŋela le suv dájdav dåbddåsin dahkam. Ietjas karriera álgon mállij Peder Balke gåktu ulmutja vuorddin galgaj. Valla árvvedahtte lesj má luonndo alvos láhkáj suv dájddármiellaj sajijdahttám. Gávnaj ådå ja ietjá vájkkudusájt váj gåvvå galgaj hiehpat suv visjåvnnåj motijvas. Návti ietjas sierralágásj teknihkav åvddånahtij, mij dalloj lij viehka ådåájggásasj dallusj tjábbidahtte, naturalisstalasj máladájda gáktuj. Ja gå dánna javladuvvá ådåájggásasj de miejnni sån buvtij gádodit dav mij sunji ij lim ájnas. Návti suv luondo vásedime, dramatihka ja dynamihka oajvvesisadno tjielgaj. Gå návti álkket gåvvidij de buvtij mállit muhtem dajs tjáppemus gåvåjs majt åvvå nágin dájddár le gudikgoassak gåvvidam vuona luondos. Dájddára iellem Guhti lij sån, dát dájddár guhti åtsådaláj luonndotjábbudagáv nuorttavuona duobddágin? Gålggåvis javlli, - diehtemvájnogis ja båndor guhti lijkkuj manádit jali bájkálasj mállijiddje Hedmárkos guhti sæmmi berustimijn guossidij Eiffeltårnav Parijsan dagu Stáddáv Divtasvuonan. Ulmusj gænna lij kontrástajs vallje ".. riegádam hæjosvuohtaj, ja diedon lij muv sadje iellemin dakkir mav ittjij aktak udnoda." Ja gå lij "riegádam sijáj gasskaj gejna ællim ednama" de gal Balke álggo dán iellemin ij lim heva. Valla jur sujsta diŋŋguj fránska gånågis Louis Philipp mállagijt! Kontrásta gal lidjin hæjos báhttjaj, guhti málaoahppaj álgij sæmmi båttå gå gådij, muorrij ja muhkkojt lájoj. Árbbedábálasj giehtabarggoåhpav váldij fágan dagu luondulasj lij dalloj ja ållidij vuorddemusájt gåktu tjáppa gåvvå galgaj. Gávnaj ietjas persåvnålasj vuogev luondos arvusmahtedum. Balke anij luonndo lij stuorámus ja ájnna åhpadiddje. Gåvvå le Nasjonalgalleria háldon ja le sijá låbijn anedum. Stáddá tsæggaj 1392 mehtera mera badjel ja le Divtasvuona suohkanin Nordlánda fylkan. Jagen 2002 sjattaj Stáddá Vuona nasjonálvárren. Váre hábme ja histåvrrå le jagij tjadá loaggám ja arvusmahttám gibttsijt, dájddárijt ja turistajt duoppet dáppet Divtasvuodnaj. Stáddá gullu sæmmi geologalasj várretjerdajda degu váre Lofåhtan ja le tjårggis granihtas. Várre le Nuortta-Europa stuorámus obelisska (giergge mij le avtatrajes), ja Státtá granihtta le birrusij 1800 millijåvnå jage vuoras. Stáddá lij guhkijt dakkir várre masi ittjij besa, vedja dagi ja hámijn mij dagáj váj tjåhkkå oattjoj merkav dasi ittjij besa. 1800-lågå låhpan ja 1900-lågo álgon gæhttjalin ålos Státtáv gibttsat, ålggorijkaga ja vuonaga. Guddne ja rámmpo bådij sidjij gudi vuorbástuvvin, valla moaddása hæhttujin máhttsat váni nahkamis. Vuostasj bále gå nágin almasj lij tjåhkå nanna lij snjilltjamáno 30. biejve 1910, gå Rubenson, Bryn ja Schjelderup vijmak nagádin maŋemus hieredimev vásset, dåbdos "tjuvddegiehtjetraverssa". Professora ja filosofa Arne Næss gijnaj várráj ja dåppe moaddi manádij. Aktan akta Vuona nissunij gibttsompionerajn Elsa Hertzbergajn guotsadij moadda gássjelis ådå sajijt tjåhkkåj. Oassálastij aj juohkusij mij lij vuostasj Státtátjåhkå nanna dálven jagen 1963. Dáj bielijn besa májstatjit vehi Státtás - karamellasj mav máhtá njamádit ávvon ja arvusmahttemin. Dánna besa gehtjastit váre gibttsomhiståvråv; besa låhkåt ulmutjij birra gudi dáppe li viessum, ja gåktu dájddára li arvusmahtedum Stáddás bargostis. Miján le aj gallerija mav galgaluluji gæhttjat! Gássjelisvuohtadásse: 6- Gibttsomguhkkudahka: 13 doahkeguhkkudagá Vuostasj jåvsådibme: Arne Næss ja Else Hertzberg, jagen 1936 Vuostasj jåvsådibme friddja gibttsomin: Håkan Bjerneld ja Lars-Göran Johansson, jagen 1972 Vuostasj dálvvejåvsådibme: Thorbjørn Enevold, Micael Sundberg ja Magnar Osnes, jagen 1988 Oarjjepilárra le Stáddá dåbddosamos gibttsomrukto. Klassihkkár le galla ja dav ajtu ánssit. Guhkket ij vuojga álkken vuojnnu, tjuovvu dajt stuorra granihttagállojt piláran oarjjeallevekka gassko. Valla muhtem hilldosystema diehti besa pilárraj ja dasi gåsstå dáv klassihkalasj gibttsomav álgá. Guokta ietjá stuoráp hilldosystema, Vuostasj ja Nuppát Amfia, rasstiji ruvtov badjelappo. Gå Oarjjepillárav gibtsojga jagen 1936 de rabájga Arne Næss ja Else Hertzberg ådå nuppev ruvtov bajás Stáddáj. Dán tuvran ådå gibttsomteknihkav anijga, gå boltajt anijga sihkarvuohtan ja aj gå åvddån manájga. Næss lij teknihkav Lullerijkan oahppam, ja dálla de dav Vuodnaj buvtij. Teknihkalasj gájbbediddje Oarjjepilára gibttsom lij sierralágásj gássjel ja alvadahtte dagos ja jåvsådijga, ja rukto le ájn mihtos danen gå danna le viehka alla kvalitehtta ja moadda posisjåvnå ma alvadahtti. Bajás váttsedijn Tjuovo nållåjt gálloj tjadá dån stuorra duolbbis gállo vásuk Tjáhppisjávre badjelin. Ale dåv tjielggis bálggáv oalgesbielen tjuovo, åtså farra unnep bálggáv gåro bielen. Stuorra tsiekkim muhtem váhko vuollegietjen mij oalges bælláj vierdaj le álggo nubbe bálggáj bajás Halls fortoppaj. Ale tjuovo nållåjt gåro bielen rássebuoldav bajás, ájnat joarke farra áttjak nammadum bálggá milta bajás oalges bielev sulle tjuohte mehtera. Dáppe muhtem nållå mierkkiji bálggáv gåro bælláj lanjáj milta. Tjuovo dájt lanjájt juova vásuk. Dáppe le álu áragiese tjielgga muohtadieblle mij soajttá njalgas ja stuorra gålloj. Oarjjepilára álggo le duolbbis ladnja man namma le Kongelosjen, sulle 100 mehtera sisi dan lanján mij álggá gånnå juovva hæjttá. Luojttádibme Ruvtto vuolus tjuovvu " Normalvedjav ". Váttse tjáppagit vuolus, luojttáda da 15 mehtera rappeltjanástagás Mysostenin, ja joarke dågij milta gitta Halls fortoppaj. Dássta besa joarkket dågij dagá, tjuovo tjavelgav ja nållåjt dan milta. Luojttáda vijdábut luládagán buoldan, bálggá milta mav gávna láŋŋga åvddål jåvsåda gåhpåj/ájddáj Báhppatjåhkå (Presttind) ja Halls fortoppa gaskan. Tjuovo bálggáv vuolus ja oalges bælláj váj vas boadá Oarjjepilára ruktuj. Moaddot Moaddása farra lanjájt tjuovvu ruvta badjegietje lahka (Nuppát Amfia) váj e dárbaha gássjelap låhpalasj doahkeguhkkudagájt gibttsot. Jus Nuppát Amfiav traverseri de boadá tjavelgij jur Mysostena badjelin. Danen gå dát traverserim muhtem mudduj giettses lanjáj milta ja rabás duobddágijn de lulu doahkáj tjanádum. Dárbulasj dárbbaga Standard racka moatte doahkeguhkkudagájda; aktan iridisáj, bádneiridisáj ja oanegis slivŋŋasij. Guovtegerdak 60-mehterasj doage soajttá ávkken, valla ij le dárbulasj. Moaddása li dal Státtátjåhkån læhkám, ja dat le dahko ja vásádus mav sij gudi li dav nahkan diedon juoktá duodasti! Vuollelin gávna muhtem liŋka dajda filmajda majt Stáddágibttse li næhttaj biedjam. 1800-jagij låhpan ja 1900-jagij álgon gæhttjalin moaddása Státtáv goarŋŋot, ålggorijka ja vuona gibttsijs. Snjilltjamáno 30. biejve 1910 vuorbástuvvin Ferdinand Schjelderup, Alf Bonnevie Bryn ja Carl Wilhelm Rubenson Státtá tjåhkkåj jåvsådit, mav aktak ij lim sijá åvddåla nahkam. Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune sihtá vuostasj jåvsådime 100-jage ávvudallamav vuorodit moatte dåjmaj baktu, sierraláhkáj bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve ja lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve. Sávvap oassálasstebihtit 100-jageávvudallamijda gátten ja aj nuoren! Jagen 2002 vuojtij Stáddá «Vuona nasjonálváre» jienastimev. Várre le sjaddam Divtasvuodnaj symbåvllån ja buorre hávsskudallambájkken divtasvuonagijda ja iehtjádijda. http://www.visitstetind.no/ Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10 almot Divtasvuona suohkan - Tysfjord kommune nasjonálváre Státtá ietjas næhttabájkev rádevieson Gásluovtan Brødrene Johansen Skyssbåter suvddá dijáv gudi hálijdihpit Státtáv vuonas vásedit. Manno vihpá sulle tijmav. Riŋŋgu 75 77 43 29 / 481 77 568 diededittjat jali boade kádjaj. Manni Gásluovtas bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 12. Hadde 200 kråvnå. Hugh Breivik viddnudagán Arctic Encounters vuodjá RIB-vantsav Áhkávuodnaj. Biehtsisjsuollu milta vuodjá, gånnå li ållo goasskema, ja joarkká Skárffabávte vajus Áhkávuodnaj. Manno vihpá gaskal 1,5 ja guokta tijma ja máksá 250 kråvnå (ienemusát 12 ulmutja vantsan). Válde bivvalis biktasijt fáron. Gårvijdamvesta li sujna luojkan. Manná bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10 ja kl 16. Sæmmi aj lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 10 ja kl. 16 Luovtas Rábekjuvsos. Gatjálvisá ja diededibme: info@arctic-encounters.com jali 75 77 57 46 (snjilltjamáno 26. biejve rájes). Lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 18 máhtá Norcema klubbavieson Gásluovtan gullat gå stivrrajådediddje Vuona turisstasiebren Tom-Ivar Bern giehttu ietjas siebre ja Státtá birra. Várregibttse Leif Storjord subtsas ietjas åtsådallamij birra nasjonálváres ja gåvvididdje Lars Thulin (girjje aktan Mikael af Ekenstam:ajn) vuoset gåvåjt Státtás. Ásadiddje le Divtasvuona bájkálasjhiståvrråsiebrre. Diedo: Leif Kristian Klæboe, mobijlla 991 58 707 jali e-poassta: jensvolleiendom@gmail.com . Ofoten friluftsråd vádtsusav ásat. Tjuovvop bálggáv mij Státtáv bajás goarrit. Ulmme le Tjáhppisjávrráj jåvsådit, mij la tjielggisruodná goasstejiegŋajávrásj 725 mehtara alludagán. Rádes váre tsækkodi jávrátjis mij la attraksjåvnnå ietjastis. Tuvrra ienemus oassáj láttov tjuovvu, valla avtav gaskav li juova majt rasstit hæhttup ja danen lulu sjaddat vehi låsså váttsos. Dåhkki válldet fáron badjel 7-jahkásasj mánájt jali guoddet mánáv. Diededibme: post@ofotensfriluftsrad.no jali Anne-Margrethe Roll, mobijlla 906 59 676. Æjvvalip Vássján bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 14. Tuvrraduodastusá gálggim ja hålla suohkanoajves vádtsusa maŋŋela. Æjvvalibme Vássján tuvra maŋŋela kl 18.30. Åse Haraldsen le oajvven tuvrralátton mij manná Gálbbeluovtas, Stuorragiettes jur oarjás. Tuvrra manná Tjeldhávnnaj (1,2 km) ja sij gudi sihti guhkebuv vádtset bessi fáron Seljenessaj ja vas Gálbbeluoktaj. Sulle 3,5 kilomehtera guhkke váttsos sisadná duola dagu tjáppa várddudagáv nasjonálváres. Tuvrra vihpá sulle guokta tijma. Ájggop grillit Tjeldhávnan. Válde fáron grillabiebmojt ja soajttá lávkudambiktasijt. Æjvvalip kájan Gálbbeluovtan lávvodagá snjilltjamáno 31. biejve kl. 11.30. Gatjálvisá: Åse Haraldsen 991 52 746 Stáddá le jáhkedahte Vuona tjáppemus gibttsom! Oahpestum Stáddátuvrra gånnå nasjonálvárev (1392 mbm) jåvsådip hiehpá jus dujna le dábálasj tuvrrakondisjåvnnå, jus la vehi hærdodis ja jus i ilá allagijs balá (dábálasj ballo allagijs buoragit manná). Ávvudallamájllega ásaduvvi tuvra bierjjedagá 30. biejve ja lávvodagá 31. biejve tuvrraoahpestiddjij gudi várijt buoragit dåbddi, li guhkijt juo gibttsum ja li dåhkkidum gibttsominstruktøra Norsk Fjellsportforumin jali sæmmi buohta. Tuvrajn li smáv juohkusa ja danen soajttá sjaddi dievvatjáledum ávvudallamájllegin. Tuvrra vihpá sulle 12 tijma. Jus sidá diededit, de válde aktijvuodav Nordland Turselskapijn telefåvnån 906 36 086 jali post@nordlandturselskap.no . Lågå ienebuv: http://www.nordlandturselskap.no/ . Ietján ásat aj Nordland Turselskap oahpestum tuvrajt Stáddáj ålles giesev ja gitta ragátmáno loahppamudduj. Diplåvmå gálggim ja hålla suohkanoajves tuvra maŋŋela. Æjvvalibme Vássján tuvra maŋŋela kl 18.30. Per-Martin Jæger la iesj oahppam gåvvidit. Kamerajn le viessum jagijt tjadá ja la sån la sierralágásj hámev ásadam. Suv motijva, arvusmahttem, tjuovggadivudibme, bájno ja tjierggisvuohta gávnnuji luondon. Jæger vuosádallá gåvåjt Státtás, aktan abstrakta luonndogåvåj rádevieson Gásluovtan. Rahpam bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl 10. Åse Haraldsen, Hildur Haraldsen ja Oteh Ild Ellingsen li gådåmminsstarav hábbmim mij le Státtás arvusmahtedum. Åse ja Hildur libá «Stáddágahperav» ja «Stáddáfáhtsajt» dahkam ja Oteh la «Stáddáguobájt» dahkam. Minsstarav gávna Divtasvuona suohkana - Tysfjord kommunes girjjevuorkájn. Almodibme rádevieson Gásluovtan bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl. 10. Terje Skogekker ja Åse Haraldsen libá oajvven ja vissjalis ulmutja dájddavuosádusá duogen, mij la Tysfjord turistsenterin, Stuorragietten. Vuosádusán la (Stáddá dájdan) guovdátjin. Dájddára Divtasvuonas vuosedi gåvåjt, sihke mállagijt ja fotografiagåvåjt. Dájdda le oasen. Vuosádusáv máhtá guossidit turisstaguovdátja rahpamájgijn snjilltjamáno 11. biejve rájes ja giese loahppamudduj. Johan Daniel Hætta káfav ja bidosav vuobddá tjubukgoaden Vássján ávvudallamájllegin. Juojggam aj gullu. Viddnudahka . Lotte Henriksen oassásav ja atélierav jådet, gånnå sáme duojev ja Stáddábuvtajt vuobddá. Sujna le rabás ávvudallamájllegin. Oassás la Gásluovta guovdon Bierjjedagá snjilltjamáno 30. biejve kl 21 rájes Stetind hotellan Gásluovtan Stáddá le guhkijt læhkám dåbdos gibttsombirrasijn, aj Vuona ålggolin. Maŋenagi gå væddja le boahtám de li aj ienebuv båhtalam gudi e allagijs balá. Vuollelin gåvvidip guokta dajs ienemus anedum ruvtojt Státtátjåhkkåj, duodden váttsostjielggidusájda Halls fortoppaj ja Tjáhppisjávrráj. Luodjomláhkáj ep máhte gibttsomgatjálvisájt vásstedit. Ienni vuosedip sidjij gudi dav máhtti, dagu Nordland Turselskap ja Nord-Norsk Klatreskole . Tæksta: Unni Skoglund Parkerimsaljos Gånågisgierges le álkke gávnnat bálggáv mij alvos várev goarrit. Vuostasj oasse bálggás miehtse tjadá manná. Bálggá tjuovvu Vássjájågåv, duodden ietjá jågåtjijda. Danen de máhtá juhkamtjátjev dievddet vádtsusav nalluj. Agev le Stáddá gåro bielen rádes buolda milta. Maŋenagi gå goarrip Vássjágåbev de binnuji soage. Årdån hæhttup jiekkev rasstit. Soajttá le vehi luvádahka valla ietján gal ælla gássjelisvuoda. Gå jækkátjav le rasstim de juova álggi. Dánna le ållo gierge ja bávte váj soajttá låssåt goarristit dájt juovajt. Juovaj nuppen bielen le dåssju njoaskásj vil åvdås Tjáhppisjávrre vuojnnusij boahtá. Tjáhppisjávrre le tjielggaruodná goasstejiegŋajávrásj mij le 725 mehtera alludagán. Ålles váttsos le diehki bajás, danen le jávrásj vuogas jåvsådimsadje. Rádes, luvva slædo li jávres bajás ja dáppet le fijna várdudahka Áhkávuodnaj ja vijdábut Vestasjjæggáj. Oalgesbielen le Báhppatjåhkkå(Presttinden). Dåssjå Tjáhppisjávrre aktu le attraksjåvnnå ietjastis. Jus li vájmmelis máná badjel 10 jage de ij la åvvånis gássjel bessat dåhku. Sulle 2-3 tijma gållåda Tjáhppisjávrráj vádtset. "Stáddá Stáddá le læhkám ájnas muv iellemin, ij dåssju dan diehti gå lav moaddi dav gibttsám moatte láhkáj ja moattet guovlos, ájnat aj gå várre le nav tsæhkkok. Buoremus gåvvå mij gávnnu gå galggá gåvvidit bajásmannamav, ja várddahimev. Ietjá dimensjåvnnå le gå váren ælla vuojga juova ja linja li guhke mudduj njuolgga. Stáddá le nav guhkás nuortas váj biejvve ihtá ja gáhtu horisontan gå iehketbiejve álggá tuvrav. Dáv i Álpajn váseda, dagu dijdda, ja iellema ja jábmema ássje: ihkap biejvve ij åvvå ide ihttásj ideda? Valla Stáddá le agev dåppe, hávssket midjij tjurugijda gehtjat". Arne Næssa hålasj le viettjadum Årbok Tysfjord, årgang 21 - 2003 girjes. Stáddá tsæggaj 1392 mehtera mera badjel ja le Divtasvuona suohkanin Nordlánda fylkan. Jagen 2002 sjattaj Stáddá Vuona nasjonálvárren. Váre hábme ja histåvrrå le jagij tjadá loaggám ja arvusmahttám gibttsijt, dájddárijt ja turistajt duoppet dáppet Divtasvuodnaj. Stáddá gullu sæmmi geologalasj várretjerdajda degu váre Lofåhtan ja le tjårggis granihtas. Várre le Nuortta-Europa stuorámus obelisska (giergge mij le avtatrajes), ja Státtá granihtta le birrusij 1800 millijåvnå jage vuoras. Stáddá lij guhkijt dakkir várre masi ittjij besa, vedja dagi ja hámijn mij dagáj váj tjåhkkå oattjoj merkav dasi ittjij besa. 1800-lågå låhpan ja 1900-lågo álgon gæhttjalin ålos Státtáv gibttsat, ålggorijkaga ja vuonaga. Guddne ja rámmpo bådij sidjij gudi vuorbástuvvin, valla moaddása hæhttujin máhttsat váni nahkamis. Vuostasj bále gå nágin almasj lij tjåhkå nanna lij snjilltjamáno 30. biejve 1910, gå Rubenson, Bryn ja Schjelderup vijmak nagádin maŋemus hieredimev vásset, dåbdos "tjuvddegiehtjetraverssa". Professora ja filosofa Arne Næss gijnaj várráj ja dåppe moaddi manádij. Aktan akta Vuona nissunij gibttsompionerajn Elsa Hertzbergajn guotsadij moadda gássjelis ådå sajijt tjåhkkåj. Oassálastij aj juohkusij mij lij vuostasj Státtátjåhkå nanna dálven jagen 1963. Dáj bielijn besa májstatjit vehi Státtás - karamellasj mav máhtá njamádit ávvon ja arvusmahttemin. Dánna besa gehtjastit váre gibttsomhiståvråv; besa låhkåt ulmutjij birra gudi dáppe li viessum, ja gåktu dájddára li arvusmahtedum Stáddás bargostis. Miján le aj gallerija mav galgaluluji gæhttjat! 8270 Ájluokta / Drag åpningstider / rahpamájge: man/mán - fre/bierj 8 - 15 11 - 14, steiking av gáhkko i lavvo 10 - 15, duodje - samisk håndarbeid 10 - 15, duodje - samisk håndarbeid 10 - 15, duodje - samisk håndarbeid www.tysfjordasvo.no Prográmma sáme biejvijda guovvamáno 8. - 12. biejve 2010 Tysfjord ASVO le rabás ja gåhttju duv oassálastátjit sáme biejvijda. Mánnodagá 8. bve 10 - 15, vevit Drag husflidslaga baktu 11 - 14, gáhkkit låvdagoaden 11 - 14, sjuohppit 12 - 14, doarrohiståvrrå Sverre Noråsa baktu Dijstagá 9. bve 10 - 15, vevit Drag husflidslaga baktu 10 - 15, mállimkurssa Roald Ellingsena baktu Gasskavahko 10. bve 10 - 15, mállimkurssa Roald Ellingsena baktu 10 - 15, duodje 11 - 14, guolev goarddet låvdågoaden Duorastagá 11. bve 10 - 15, duodje 11 , rahpap oasesvuosádusáv, málagåvå, Mikhail Ilin - rahpap Museum Nord vuosádusáv: Av samme ulla. 11.30 , vuobddep liegga svarkav (bidos) Bierjjedagá 12. bve 10 - 15, duodje Lásjmudallamåssudahka Lásjmudallamåssudagán le ållo mij dahpáduvvá dán váhko; spinning, væktalásjmudallam, tjoajvve - hárddo lásjmudallam jnv. Sihtap introduserit step-lásjmudallamav. Gávna ienep detáljajt mijá næhttabielen www.tysfjordasvo.no Vuogasvuohta (spa) Oattjo aj adnet mijá ådå infraruoppsis sávnev ja steamsjåvvuhav. Vuosádusá Bájkálasj minerálla - ja gruvvohiståvrrå, duodje, muorrabuvtaga dagádum Mareno Mikkelsenis. Edit Lásjmudallamlanjá / spiedjillanjá dárkestibme Lásjmudallamguovdásj ij la dievnastum ja dåssju sebrulattja bessi sisi. Persåvnålasj tjåvdakårtåv viertti adnet sisi besatjit. Juogoslásjmudallama jådediddje máhttá ulmutjijt sisi luojttet gå la juogoslásjmudallam. Da hæhttuji huodnahav vas guodet gå lásjmudallam nåhkå. Tysfjord ASVO tjadát diededik dárkestimev: • Dárkastiddje galggá identifikasjåvnåv adnet majt duodas sån diehtá viddnudagá HMS rutijnaj birra. • Dárkastiddje galggá ietjas tjåvdakårtåv adnet sisŋeldis duodastibmáj. • Dárkastiddje galggá liehket væhttsá ja buorak láhkáj dárkestimev tjadádit. Bærrájgæhttje máhttá gatjálvisájt vásstedit, valla ij galga iesj persåvnålasj ságastallamav álgadit. • Dárkastiddje máhttá aktisasj diedojt vaddet. • Dárkastiddje máhttá namáv jæsskot navti vaj bæssá sebrulasjlista vuossti dav duodastit. • Dárkastiddje tjáles galla persåvnå huodnahin li gå bærrájgæhttjamin la. • Dárkastiddje tjáles namájt dajda gudi huodnahin loabe dagi li. Bæjválasj jådediddje aktijvuodav válldá sijájn maŋŋela. • Dárkastiddje máhttá aj tjálestit ietjá vidjurij birra majt bæjválasj jådediddjáj maŋŋela diedet. Huodnahin li aj diedo gujddimvejulasjvuodaj birra Tysfjord ASVO:n. Dáv aj gávna mijá næhttabielen www.tysfjordasvo.no Miján la dárbbo bærrájgæhttjamav tjadádit ja ádnop mijá oasste dáv vieledi. Bæjválasj jådediddje Edit 17.00 - Álmmukvarresvuodaváttsos gájkajda Spar Ájluovtas Doajmmapárkkaj. Sáffta, káffa ja bierggomárfe guossoduvvá. Edit Bibliotek / Girjjevuorkká. Edit Divtasvuona ASVO le doajmmavidnudahka NAVan gånnå le oajvveulmmen ulmutjij máhttelisvuodajt åvddånahttet. Mijá doajmma le hárjjidallat ulmutjijt gænna li juokkirik dåjmagahtesvuohta dábálasj barggovirgijda oassálasstet. Viddnudagá ájggomus le dåjmudit barggohárrjijdallamav, práktihkalasj åhpådimev, uvtadimev ja dievnastus bargov. Bargo tjadá sihtap åvdedit oahppam- ja åvddånahttemprosessav juohkka ulmutja lunna. Trening / Lásjmudallam Om oss / Mijá birra Mij lip ájras mij la barggovaddeorganisásjåvnnå åvddånibme viddnudagaj åvdås Vuonan. Edit Sáme biejve 2012 Duorastagá guovvamáno 2. biejve kl. 10 -15 Mállimkurssa Roald Ellingsena baktu. Mij vuobddep dárbbagijt: lerrettyddjav, bájnojt, pænnsilijt Bierjjedagá guovvamáno 3. biejve kl. 10-15 Mállimkurssa Roald Ellingsena baktu. Mij vuobddep dárbbagijt: lerrettyddjav, bájnojt, pænnsilijt Dán jage dåjma mánájda ja nuorajda li ålggodåjma. Dijstagá hiehpá dávk ienemusát skåvlåj smávvadásegijda ja gasskavahkko gasskadásegijda. Mij dahkap dålåv ja liegga juohkusijt fállap (káfav/tiejav/sáftav/liemav). Soajttá viertti biebmov maŋen válldet majt goardá. Mij dájgev dahkap majt såppijn goardá (soabbelájbev). Jus sidá såppijn goarddet, de hæhttup diedov åvddåla oadtjot man moattes båhti. Riŋŋgu jali mejlli: post@tysfjordasvo.no Dijstagá guovvamáno 7. biejve kl. 10 -14 Muorajt luoddot ja dållåmuorajt tjáhkkit. Nielje ulmutja barggo, guovtes luoddu ja guovtes páhkkiji. Dålåv dahkat. Máhtudakduodastus. Soabbelájbev goarddet (dájgev juo åvdutjis lip dahkam). Ja soajttá goarddep aj ietjá biebmojt majt maŋen li válldám. Duodden le liegga juohkusa; káffa, tiedja, sáffta, liebma. Tjuojggam (sulá 400-600 mehtera) sjuohppimijn kádja bájken. Jus ij sjatta tjuojggammuohta: Viehkam. Álggá kl. 11, 12, 13. Oassálasstemduodastus. Gasskavahkko guovvamáno 8. biejve kl 10 - 14 Muorajt luoddot ja dållåmuorajt tjáhkkit. Nielje ulmutja barggo, guovtes luoddu ja guovtes tjáhkkiji. Dålåv dahkat. Máhtudakduodastus. Soabbelájbev goarddet (dájgev juo åvdutjis lip dahkam). Ja soajttá goarddep aj ietjá biebmojt majt maŋen li válldám. Duodden le liegga juohkusa; káffa, tiedja, sáffta, liebma. Mij oahppap dahkat stiftajt tjadájs ja daj tjuorggat. Oassálasstemduodastus. Edit Ájtte – Svenskt Fjäll- och Samemuseum » Giela muitalusat/Giela giehto Vuoddaga li bátte majt bádjasa birra gæssá. Da ælla snjisjkodum bátte dagu avve ja lissto, valla li lådåduvvam. Dállidum gábmága aktan vuoddagijn. Duodár: Berit Guvsám Dát bloaggatjállus ij snivva tjielggi låhtåm-minsstarijt jalik jur gåktu låhtå. Gehtjasta Harrieth Aira bloaggatjállusav jages 2013 gånnå julevsáme vuoddaga lidjin tiebmán. Danna gávna oanes video gånnå Lill-Tove Paulsen subtsas juohkka minsstara birra ja aj låhtåma birra gájkkásattjat. Gáma aktan vuoddagijn. Duodjár: Marie Amundsen Vuoddaga lådåduvvi låhtåmmuorajn. Susanna Knutsen subtsas buorre låhtåmmuorra ij la ållu njuolgga, valla la vehik såddjot. Låhtåmmuorra lådågijn Ålmåjvuoddaga gåhtjoduvvi snjierága ja árbbedábálattjat lådåduvvin ruoppsis ja alek, jali ruoppsis, alek ja ruodná bájnojs. Uddni vuojnná aj vuoddagijt ietjá bájnoj, valla li agev snjierága. Snjierága. Duodjár: Lotte Ekhorn Gælok Gávnnuji guokta slája nissunvuoddaga. Tsavága li vuoddaga gålmåt oases iesjguhtik bájnoj. Elsa Aira girjenis tjállá tsavága li ienemus árbbedábálattja ja sierraláhkáj bassebiejvijda dajda tjágŋin. Susanna Knutsen subtsas Kjerran Kjerran gåhttjun dakkir vuoddagijt gehtjagin danen gå dakkir vuoddagijn lidjin nav moadde gietje. Subtsas iehtjáda, ja sierraláhkáj vuona sinna, dakkir vuoddagijt tsavágin gåhttjun, soajttá danen gå guokta oase li tsaveduvvam akti. Tsavága/gehtjaga. Duodjár: Susanna Knutsen Tsavága/gehtjaga. Ruoppsis ja visská oase li tsaveduvvam akti. Duodjár: Susanna Knutsen Duodden gávnnuji avtabájnuk vuoddaga duon dán minsstarij ma li uddni dávk sæmmi dábálattja dagu tsavága. Minsstara gåhtjoduvvi suolluga, viŋgoga, belaga ja guosaga . Dåhkki dákkir minsstarijt biedjat tsavágijda aj. Suolluga. Duodjár: Ellinor Solstrøm Suolluga. Duodjár: Astrid-Helen Gælok Viŋgoga. Duodjár: Susanna Knutsen Viŋgoga. Duodjár: Karete Pedersen Viŋgoga. Duodjár: Berit Guvsám Guosaga. Duodjár: Anne Silja Turi Guosaga. Duodjár: Kaja Kalstad Belaga suollugij. Duodjár: Inga Mikkelsen Tsavága viŋgogij. Duodjár: Susanna Knutsen Tsavága viŋgogij. Duodjár: Berit Guvsám Vuodobájnno l árbbedábálattjat ruoppsat, valla gåvåjs vuojnná vuoddaga ietjá bájnoj li uddni sæmmi dábálattja. Tsavága lij ruoppsis, visská, ruodná ja alek bájnojs. Girje «Julevsáme gárvo» ja «Ave, bátte ja vuoddaga» svieriga bieles subtsasti ruoppsis oasse galggá guovddelin liehket. Vuostasj girjje duodden javlla Duorbunin li gávnnum vuoddaga gånnå giehtjebájnno l ruoppsadin læhkám. Susanna Knutsen subtsas Kjerran ettjin bieja visská oasev giehtjegijda, valla visská viŋgogijt dajda álu suohppun. Snjierágijda máhttá aj minsstarijt suohppot. Snjierága suollugij. Duodjár: Karete Pedersen Snjierága suollugij. Duodjár: Anne Silja Turi Snjierága viŋgogij. Duodjár: Eskil Mikkelsen Snjierága viŋgogij. Duodjár: Karete Pedersen Snjierága viŋgogij. Duodjár: Berit Guvsam Vuoddagav gábmagij gartsajn gittij. Garttsa l sassnebiehkke majt gårru gitta vuoddaga gæhtjáj. Nuppe gietjen la uhtsalåhtå/unnalådusj diehpijn. Garttsa. Duodjár: Berit Guvsám Uhtsalåhtå/unnalådusj. Muhtema javlli unnalådusj ja muhtema vat uhtselåhtå . Sæmmi ássje birra l berustahtek sáhka, namálattjat unna giehtsep lådåga birra mij la vuoddaga gietjen. Garttsa ja unnalådusj. Duodjár: Berit Guvsám Álgon tjálliv vuoddaga lådåduvvi ja e snjisjkoduvá, valla ij lim dat ållu riekta. Barggovuoddaga álu snjisjkoduvvin, subtsas Susanna Knutsen. Navti aj tjuodtju Aira, Tuolja ja Pirtsi Sandberga girjen. Barggovuoddaga, jali árggavuoddaga, lidjin avtabájnuk vuoddaga girjakhárpoj dagi, ja danen li álkkep dajt snjissjkot farra dan låhtåt. Danen gå aneduvvin bæjválasj iellemin duon dán bargoj aktijvuodan lidjin da tjáhppada jali russjkada. Barggovuoddaga. Duodjár: Susanna Knutsen Gáldo: Aira, Elsa; Tuolja, Karin; Sanberg, Anna-Lisa Pirtsi (1995). Julevsáme gárvo. Lulesamiska dräkter. Knutsen, Susanna. Informánnta. Vuoddaga Sliehppá Væssko máhttá liehket moattelágásj hámen, ja máhttá hiervviduvvat moatte láhkáj. Mån sidáv gápptevæskov allasim goarrot. Mujna le juo skánnda man milta lav åvddåla væskov gårrum, ja ådå væssko galggá liehket dan muodugasj. Ájnat sidáv hiervvit dav ietjá láhkáj. Væssko le sasnes goarodum ja tjáppemus le jus le sijddadilkodum sassne. Væskon li gålmmå oase: Åvddåbielle, vuodo ja maŋepbielle aktan gáblijn. Duodden boahtá gasskadieres, badjelbuttas ja bádde. Ja de aj dadne jus dav lágeda. Vuostak viertti divna åsijt væddjat. Jus galga væskov daddnit de le vuogas dav dahkat dálla åvddål væskov aktij goaro. Dadne máhttá liehket juogu 0,45 mm jali 0,40 mm. Daddni ájmijn, ja juohkka sávve gaskan galggá liehket birrusin 3 mm váj njuolgga sjaddá. Maŋŋel gå le daddnim de máhtá væskov aktij goarrot. Goaro ájmijn ja suodnahárpojn. Vuostak goaro vuodov ja maŋepbielev aktij, ja mujttu de gasskadærrásav biedjat gasskaj. Ja de goaro vuodov ja åvddåbielev aktij aktan gasskadærrásijn. Goaro gålosávvijn. Vuodon máhtti liehket duorrasa, ja de le vuogas goarrot duorashárpojn. Duorrasijt goaro badjelsávvij. Duorrasa. Gå væskov le aktij gårrum, de le muddo fåvråjn álgget. Fåvråv goaro goarrommasjijnajn. Gå fåvrrå le gárves goaro dav akti væsskuj: Tsåkkå fåvråv væsko sisi ja goaro badjelbuddasav gitta. Badjelbuddasav máhtá goarrot guovte láhkáj. Mujttu då gavlav njadestit åvddål badjelbuddasav goaro. Mujte aj boalov njadet. Boallo máhttá liehket duola dagu tjoarves jali silbas. Gavlla ja boallo Maŋemussaj dárbaha báttev væsskuj. Iesj sidáv sassnebáttev, valla snjisjkodumbádde dåhkki aj. Åvddål gå báttev giddi væsskuj, de máhtá væskov hiervvit duola dagu råhtåj jali majna de sidá. Råhtå. Bágo/Ord Category: Sámegiellaj , Skinn dadne sassne Vuoddaga Sliehppá Sliehppá gullu gápptáj. La ruvdas dagádum ja hiervviduvvam la njalodum bieddjissasnijn ja álu aj danijn. Nissunsliehppá. Duodjár: Karete Pedersen. Ålmåjsliehppá. Duodjár: Karete Pedersen Sieradus ålmåj- ja nissunsliehpá gaskan le bájnno. Nissunsliehpán la ruoppsis vuodobájnno ja ålmåjsliehpán alek. Ietján de duodjar iesj mierret maktas sihtá sliehpáv hiervvit ja gåktu galggá vuojnnut. Juska uddni soajttá la dábálamos edisik vehik sliehpav daddnit, gávnnuji aj njallomsliehpá ma ælla danijn hiervvidum, ájnat njalodum bieddjisasnijn duon dán hámen. Sliehpán li guokta stiellasa: Tjiebet ja vuodo. Vuodon le juogu de bielle-mánno jali nieljetjiegak, ja sihke tjiebedin ja nieljetjiegagijn li álu moadda unnep oase. Dåhkki aj juohket vuodov gålmmå åsijda gånnå gasskalamos oasse la ietjá bájnos. Sliehpán li guokta stiellasa ma li vas unnep åsijda juogedum. Duojdár: Karete Pedersen Elsa Aira ja barggoguojme tjálli daddnimsliehpá «tjiebet la juogedum stuoráp nieljetjiegak åsijda, daddnidum álkkes ruossaj ja vinjogij». Dálásj sliehpájn li moattelágásj daddnima, ij dåssju ruossa ja viŋgoga. Nissunsliehppá. Duodjár: Karete Pedersen Ålmåjsliehppá. Duodjár: Lilian Urheim Nissunsliehppá. Duodjár: Lilian Urheim Digitalt Musueuma næhttabielijn gávnná moadda gåvåjt dålusj sliehpájs. Gáldo: Aira, Elsa; Tuolja, Karin; Sandberg, Anna-Lisa Pirtsi (1995) Julevsáme gárvo. Lulesamiska dräkter. Boden: Tryckarna AB Vuoddaga Vuoddaga Jåhkåmåhkegápptáj tjaná juogu de gahpadakavev jali viŋgokavev. Gahpadakavve. Dát avve l nissunavve. Vuojnná dav bájnojs; nissunavijn le ållo ruoppsat. (Duodjár: Susanna Knutsen) Vinŋgokavve. Dát avve l ålmåjavve. Ålmåjavijn li ienemus alek jali ruodná bájno. (Duodjár: Susanna Knutsen) Duodden dájda avijda gávnnuji aj ave gånnå li sihke gahpadagá ja viŋgoga, valla ælla da nav dábálattja. Anne Silja Turi subtsas dán teknihka birra ælla tjáledum diedo. Sån la snjisjkoduvvam báttij birra dahkamusáv tjállám gånnå guoradaláj avijt ma julevsáme gápptáj gulluji. Ietjas bargon vuoset báhkolisstuj mij la dålen Divtasvuonan tjoahkkidum: ”Egede Nissen gut 1925 bágojt Måsken, Divtasvuonan tjoahkkij, le ietjas báhkolisstaj dájt bágojt tjállám ma avijda ja snjissjkomij gulluji: snisjkom (snjissjkom), gabak (gahpadak), vindkok (vingok), vinjok (vinjok), vindkoka-gabak (vingok-gahpadak), gabakmönstret (gahpadakmönster), vindkokmönstret (viŋgokmönster). (Egede Nissen 1925).» (Turi 2011) Anne Silja subtsas mij tjállusin le miellagiddis le tjoahkkájbiejadum báhko “viŋgok-gahpadak”, gå dát le moallánahka majt ij la makkirak ietjá tjálalasj gáldon gávnnam. Vuoset aj Vuona álmmukdávvervuorká næhttabielijda gånnå li gåvåjt tjoahkkim avijs ja báttijs ma Divtasvuonas båhti. Edisik guokta viŋgok-gahpadakave danna gávnná. Susanna Knutsen la dakkir avijt snjissjkum. Subtsas nuoran ienemusát viŋgodij. Åhpaj aj gahpadit, valla Kjerran, gånnå bajássjattaj, viŋgokave lidijn dábálabmusa. Sunji le sæmmi luondulasj gahpadak-viŋgokavijt snjissjkot gå dábálasj avijt. Nissunavve sihke gahpadagáj ja viŋgogij. (Duodjár: Susanna Knutsen) Gåktu gahpadakavev snjissjkot Susanna Knutsen tjielggi gåktu gahpadakavev snjissjkot. Aven li 75 hárpo. Børre Knutsen la Susanna Knutsena bagádime milta dáv sjiemáv dahkam mij vuoset gåktu avve le. Vuostak viertti vidá åsijda suohppot. Dábálattjat suohppu birrusin 3 mehtera. Juohkka oasen galggá 15 hárpo liehket. Duodden båhti gáhpadagá ja håvolla man sisi gahpadagájt tsåggå. Vuostak viertti lájgijt suohppot. Ja de viertti snjissjkomij dajt tsåggåt. Gå la suohppum le muddo hárpojt snjissjkomij tsåggåt. Galggá agev guovddelin álgget. Gå la tsåggåm guokta jali gålmmå hárpo de bieja tjuolmav gæhtjáj, ja gå la gærggam divna hárpoj ma gulluji avta oassáj, giddista dajt akti sierra lájggebiehkijn åvddål joarkká boahtte åsijn. Maŋemussaj gå la divna hárpojt tsåggåm ja tjuolmadam de divna åsijt aktan tjoahkki ja nanos hárpov daj birra tjaná. Giddi sæmmi hárpojn ruokkaj jali gåsi de. Lájgijt viertti rájddat. Dálla l muddo hárpojt rájddat. Dát la ájnas barggo ja snivva viertti barggat danen gå ruvvaláhkáj ulmusj lájgijda snårrålasstá. Juohkka oasse galggá rájdaduvvat aktu allasis. Álge åsijn mij la guovddelin, válde avtav hárpov ájgen ja rájda dav gietje rádjáj. Navti viertti gillot dasik divna hárpo li rájdadum. Gå divna lájge li tsåkkådum ja rájdadum le muddo gahpadagájt tsåggåt. Vuostak viertti snjissjkomav giddit báddáj mij la ålema birra tjanádum. Doahppi håvollajt giehtaj ja de guovddelisán gahpadagájt álgá tsåggåt håvålaj tjadá. Li 8 hárpo juohkka gahpadagán. Gáhpadagájt tsåggåt. Jur guovddelin galggá dåssju akta hárppo håvålaj gaskan liehket, valla ietján guokta hárpo galggi. Susanna subtsas vuogas la tæjppabiehkev håvollaj gæhtjáj biedjat vaj snjisjkodahttijn la giehpep håvollgietjev gávnnat. Ållu maŋemussaj viertti gebadit slivvev åvddål snjissjkogoadá. Susanna l Sandrav bagádam gåktu snjissjkomav gárvedit ja gåktu snjissjkot. Dåhkki aj avev snjissjkot dábálasj stuorvevan. Doajmma dat sæmmi láhkáj gå unna snjissjomijn, valla vuogas la gå dåhkki dasi suohppot måttijt avijt ájgen. Susanna la birrusin 10 mehtera dán vevvaj suohppum. Dassta sjaddi 3 ave. Bágo Gáldo duodje gahpadak snjissjkot viŋgok Vuoddaga Vuoddaga mai 28 2015 Naturbruk Sámegiellaj Ingeborg, Are, Ellen, Linnea, Karete, Siv, Lisa ja Paul, -mij lijma Lisa ja Paula lunna. Mij lijma miehtsen ja barkojt váldijma liejbbemuorajs. Ittjij nåv ruvva maná. Gå lijma gerkas båråjma biebmojt. Ja de manajma Lisa ja Paula lusi. Mij bargojt njaldijma morajt vas. Da muora lidjin sálja. Ja mij lijma duonna guokta skåvllå tijma. Ja de lij tjáppa dalkke, biejvve ja biedjis balva. 🙂 🙂 🙂 Ja ottjojma njálgájt. 🙂 🙂 🙂 Bårråmbåddå. matpause Bárkkidum sálljamáddaga. Barkede seljestammer Mij manájma gehtjatjit gå koarnnijin bárkov, sáljas ja liejbes. Biejajma bárkov kompostmaskijnnaj. Mij gehtjajma gå smållånij bárkko ja suohtás lij gæhttjat. Bárkko liejbbemuoras lej ruoppsadabbo gå bárkko sáljas. Bárkko sáljas/ Seljebark Category: Naturbruk , Sámegiellaj sasnev dilkkot Vuoddaga Sliehppá Gápptebágo Njálmmefáhta Dán bloaggatjállusin galgav njálmmefáhttaga birra tjállet. Kulturskåvlån le prosjækta gånnå jur njálmmefáhttagav allasisá galggi goarrot, ja danen de hiehpá dáv gárvov aj dánna duodjeblåkkan tjalmostit. Elsa Aira, Karin Tuolja ja Anna-Lisa Pirtsi Sandberg tjálli girjen “Julevsáme gárvo – Lulesamiska dräkter” njálmmefáhta lij dålen barggobivtas masi tjágŋin gå li dárbbo tjiebedav ja mielgav dálkke vuossti gåbttjåt. Dålusj njálmmefáhttagin lij alla tjiebet majt jåvsåj gitta bieljij badjel ja majt giddiduváj gahperij váj dasi bisoj. Uddni njálmmefáhta álu tjáŋaduvvá ålgoldisgárvvon juogu de gápptáj jali ietjá biktasijda. Muhtem udnásj njálmmefáhttagijn li aj hæhto. Njálmmefáhta nissunijda. Gåvvå: Aline Mikkelsen Njálmmefáhta gånnå le hæhtto. Gåvvå: SNR Kulturskåvlån li gáktsa máná gudi duodjuhi guokta tijma vahkkuj. Siján le dálla prosjækta gånnå njálmmefáhttagav allasisá galggi goarrot. Gå lidjiv sijá ságajn lidjin listov snjissjkomin. Ingeborg ja Ellen Máddja libá snjissjkomin. Gåvvå: SNR Elsa Aira, Karin Tuolja ja Anna-Lisa Pirtsi Sandberg tjálli njálmmefáhtalissto le giettsep dábálasj gápptelistos, valla ietján le sæmmi láhkáj. Iehpesihkarvuohta la dáppe Divtasvuonan jus dakkir listojn galggi liehket tjalme jali dåssju jågåtja. Aline Mikkelsen la duodjeåhpadiddje kulturskåvlån ja sån subtsas iesj la oahppam Elsa Airas, Jåhkåmåhken, njálmmefáhtalistojn ælla tjalme. Navti la aj åhpadam ietjas oahppijda. Susanna Knutsen subtsas ij la vuojga sieradam njálmmefáhtalistoj ja dábálasj gápptelistoj gaskan, ájnat njálmmefáhttagij giettsep lissto galggá. Aline subtsas njálmmefáhta má guhkev li Divtasvuonas gáhtum, jali gåjt de ij lim nav vuojga anon dáppe gå Svierigabielen. Luondulasj le má de ahte dát máhtudahka la danna bissum, madin Vuonabielen ij la. Máhttá má diedon aj liehket nav ahte dáppen lidjin sierra vuoge njálmmefáhtalistov snjissjkot. Diehtep má bájkes bájkkáj ja fuolkijs fuolkkáj li iesjguhtik dábe ja vuoge gárvojt hábbmit – soajttá soabmása tjalmij biedjin njálmmefáhtalisstuj madin iehtjáda ettjin. Ietja sivva manen gávnni moattelágásj njálmmefáhta le má aj biktasa ulmme. Moattes njálmmefáhttagav tjágŋi gápptáj ja danen le má luondulasj dav hiervvit, madin jus várráj dajna galga de soajttá ij åvvånis listov visjá dasi biedjat. Aline le duodjeåhpadiddje kulturskåvlån. Gåvvå: SNR Njálmmefáhtta le álu vádasis goarodum jali ietjá assáp hullos. Kulturskåvlån li alek vádasis válljim njálmmefáhttagijt goarrot. Kulturskåvlån li snivva gárvedam dáv prosjevtav. Skándajt lij gæhttjam ja guoradallam makkir stiellasa njálmmefáhttagin li ja gåktu måsskit. Juo lij oahppam gåktu gasskadærrásav goarrot sávváj, navti váj diehti buoragijt majt dal dahkat gå dal ålliji dan rádjáj gå galggi almma njálmmefáhttagij álgget. Li dálla listojn barggamin, valla javlaj maŋŋela goarrogåhti. Doajvvu gærggi Sámeálmmuga bæjvváj guovvamáno gudát bæjvváj. Suohtas li liehket ådå njálmmefáhttagij dalloj tjágŋat – majt duodden li iesj duodjuham! Njálmmefáhta stiellasa. Gåvvå: Aline Mikkelsen Gåvån vuojná galla stiellasa njálmmefáhttagin li ja gåk bájno galggi. Njálmmefáhta máhttá liehket akta ber makkir bájnos, valla ruvddalisto ja gasskadærrása li álu ruoppsada nissunijda ja alega jali ruodná ålmmåjda. Návti njálmmefáhttagav goaro: Bágo: Gáldo duodje duodjebago Vuoddaga Vuoddaga “Sámebivtasduodje le oasse mijá árbbedábes, ja dav oasev mij lulujma tjuovvot åvddålij guovlluj”. Navti Kaja Andersen álgat ietjas girjev Julevsáme Doahkojgápte. Girjen li bagádusá gåktu unnep doahkkogáptijt goarrot ja dan baktu låhkke bessá oahpásmuvvat gápptegoarromijn. Dát tæksta ij bárep tjielggi jur gåktu gáptev vadjá ja gårru, ájnat tjalmos ájnnasamos bágojt ma dán bargguj gulluji . Gápptásin gåhttju tydjav massta gáptev ájggu goarrot. Duodden dárbaj ruvdajt buddasijda ja aj listov majt gápte hælmmáj ållu maŋemussaj gårru. Gáptev skánda milta vadjá. Vadjat la gå skánda milta mihtti ja biessket. Gápten li gålmmå jali niellja oase duodden sasijda ja oalggebiehkijda. Hárddobielle l guovte oases ja åvddåbielle juogu de avta jali guovte oases. Åhtsån ja sassegiehtjijn li buddasa . Nieljetjiegak ruvddabiehkke hárddon le gávlos. Dav máhttá ietjas miela milta hiervvit. Buddasijt dåhkki aj muhtem mærráj bårdudit ietjas miela milta, valla vuodobuttas , vuolemus buttas , galggá ruoppsadin nissunijda. Ålmåjgápten ij la gávlos, ájnat goahkka . Dat la juogu de alek jali ruodná. Ruoppsis nieljetjiegak ruvddabiehkke gåhkan la divlle . Gápptáj dåhkki aj gájrájt goarrot vaj hielmme galjep sjaddá. Lissto diedon aj gápptáj gullu. Dåhkki duodden ruvddalistov hælmmáj goarrot åvddåla dábálasj listov dan gæhtjáj vat giddi. Bágo: Ruvdda – klede Goahkka – krage Gájrrá – kile Gáldo: Andersen, Kaja (2005). Julevsáme doahkojgápte. Ájluokta/Drag: Forlaget Báhko Vuoddaga Vuoddaga Lissto le snjisjkodum bádde mij goaroduvvá gápte hælmmáj. Nisson- ja ålmmålisto. Duodjár: Iselin Hilstad Sieradus ålmåj- ja nissunlistoj gaskan li bájno. Nissunlistujn le ruoppsis rabdda avta bielen ja alek jali ruodná rabdda nuppe bielen. Ålmåjliston li alek ja ruodná rabda guhtik bielen. Rabddalájgij gasskaj tsåggå tjalmijt ja jågåtjijt. Duodjár iesj mierret makkir bájnojt tsåggå, valla nissunlistujn li dábálattjat ienep ruoppsis bájno gå buohtastahttá ålmåjlistujn gånnå álu li sjievnjep bájno, alek ja ruodná. Tjalme galggi listo vuollebielen liehket, ja nissunlistujn galggá ruoppsis rabdda bajás liehket. Ålmåjlistujn le dal sæmmi jus ruodná jali alek rabdda l bajás, valla tjalme galggi vuolus. Dåhkki aj listojda viebdijt biedjat. Gávnnuji listo sihke viŋgaldagáj ja gahpadagáj. Susanna Knutsen subtsas Kjerran, gånnå bajássjattaj, ienemusát viŋgaldin gå snjissjkun, aj gå listojt dahkin. Gahpadaklisto ælla uddni nav dábálattja, ij gåjt de vuona bielen. Sigrid Jessen subtsas la listov snjissjkum Vuodnabat-áhkos listo milta. Danna lidjin gahpadaga ja maŋeldisbuolvva li dal ællasisá sæmmilágásj listojt snjissjkogoahtám. Viŋgoklissto. Duodjár: Susanna Knutsen Duodden gávnnuji sválltjálissto ja njálmmefáhttalissto ma li vehik ietjálágátja dábálasj gáptelistojs. Njálmmefáhttalissto l gietsep ja sválltjálissto vasten gåbdep, álu gitta niellja cm gåbdde. Gápptelisto li dábálattjat birrusin akta cm gåbdde ja danna li birrusin 30 hárpo. Listo guhkkudagáv viertti diedon gápte milta hiebadit, valla álu snjissjku birrusin 3 metera. Listov snjissjku ja gárvet sæmmi láhkáj gå avev. Viertti vuostak lájgijt suohppot ja de snjissjkomav tsåggåt åvddål lájgijt rájddá ja de vijmak dåhkki snjissjkogoahtet. Suohpodum lájge. Gåvvå: Sandra Ráhka Snjissjkomav tsåggåmin. Gåvvå: Sandra Ráhka Snissjkogoahtám. Duodjár: Susanna Knutsen Gáldo: Knutsen, Susanna. Njálmálasj gálddo. Jessen, Sigrid. Njálmálasj gálddo. Vuoddaga Vuoddaga Årudahka Ladnja avta ulmutjij navvulijn/hivsigijn 2400kr/mánnuj, 550kr/jánndurij, 1600kr/vahkkuj Ladnja avta ulmutjij navvulijn/hivsigijn ja tjiegatjijn 2600 kr/mánnuj, 600kr/jánndurij, 1700kr/vahkkuj Ladnja avta ulmutjij oabme oahppijvieson, navol/hivsik váttsádagán 2100kr/mánnuj, 400kr/jánndurij, 1300kr/vahkkuj Lijgge bålstår/säŋŋga 200kr/jánndurij Motåvrrålieggijiddje 170kr/mánnuj, 25kr/jánndurij Ávlla (80 ulmutjijda)/bäjvváj Ávlla/lahkkebäjvváj Stuoráp tjåhkanimladnja (Ladnja 1,3 5) /bäjvváj Stuoráp tjåhkanimladnja (Ladnja 1,3 5) / ½ bäjvváj Unnep tjåhkanimladnja (Ladnja 2,4) /bäjvváj Unnep tjåhkanimladnja(Ladnja 2,4) / ½ bäjvváj Biebbmoladnja /bäjvváj** Biebbmoladnja / ½ bäjvváj** Tjiehka / bäjvváj** Tjiehka / ½ bäjvváj** Dáhtástudio, 16 datåvrå ja 1 åhpadiddjedatåvrrå 3700kr/bäjvváj, 500kr/tijmmaj 600kr/tijmmaj 400kr/bäjvváj 400kr/bäjvváj * Aktan overheadajn, dáblujn, páhppárijn, pennajn. Pc:ajn, dáhtáprojektorijn, diaprojektorijn jus ádnu. Biebbmo Fállá skåvllå aktan bårråmsajijn Ájtte Tjáhtje/Muorjema/Njálguga 25kr/oasseválldáj/bäjvváj Káffa ja svarkka 50kr/oasseválldáj/bálláj Ietjá Dålkkumrusta (<50 duossto) Vuostasj biejvve: 3000krTjuovvo biejve: 2000kr/bäjvváj.Ienep duossto máksi 20kr/duosstuj/bäjvváj.Skåvlån li 140 duossto. Hatte li fámon biehtsemáno 15 biejves 2012 Sámij åhpadusguovdásj fállá aktan Härnosanda álmmukallaskåvlåjn vuodoåhpadusáv dålkkåmåhpadussan nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj. Jahkásasj mälggatåhpadus lahkkeájggáj. Dasi máhttá oahppambiedniga åhtsåt. Mákso muhtem märráj vatteduvvá manojda. Maŋŋáj tjadádum åhpadusá de máhtá åhtsåt avtårisasjåvnåv Kammarkollegan. Boahtte åhpadus álggá ådåjakmáno 2012. Gähttjalimbiejvve l Härnosándan basádismáno 7 biejve! Rávkalvissan åhpadussaj la sámegiella gimnásan (3 lávke Moderna språk) jali dan lágásj åhpadus, ja sámegielak årrot. Åhpadus la gudá oassáj, aktan 545 tijma. Åtsåvisáv rája Härnosánda almmukallaskåvllåj maŋemusát gålgådismáno 15 biejve 20… Åtsålvisblankehtav gávna tjuovvo sválldasin. Gájka 6 tjåhkanimbále li Härnosándan. Soajttá tjåhkanibme aj Jåhkåmåhken. Ienep diedo såme dålkkåmåhpadusá birra gávna Härnosánda álmmukallaskåvlå häjmmabielen, gehtja tjuovvo sválldasav. Skåvllå gåhttju åhttsijt Härnosánndaj giellagähttjalibmáj basádismáno 7 biejve 2011. Dan bäjvváj hähttuji gájka boahtet. Ienep diedo åhpadusá birra Jus li gatjálvisá de ságasta: Kurssatjuottjudiddjijn: Rektåvråjn: Per Stefan Labba rektor(a)samernas.se , 0971-44 002 Silbba Åhpadiddje: Randi Marainen biehtsemáno 9 — 12 biejve Binnemusát 5 oahppe ja ienemusát 10. Gållo 1 900kr Åtså maŋemusát moarmesmáno 28 biejve! Biebbmo – Sámebiebbmogárvvim Sisadno: Urttasa, subttsasa, biebbmogárvvim. Biehtsemáno 17-19 biejve, 5-10 oahppe. Prosjäkta Samisk mat- och kompetenscentrum – Gållo 750 kr. Bájkke Jåhkåmåhkke. Ienep diedo bielen Samisk mat- och kompetenscentrum . Rávkalvissan Silbbaj la sämmi degu duodjesuorggáj, dat javllá sámeskåvllå jali dan lágásj máhttudahka/barggodiedo. Oahppe máksá iesj duodjeábnnasijt. Åtså maŋemusát biehtsemáno 5 biejve! Åtså värmmádagá baktu! Ienep diedo: Válde aktavuodav rektåvråjn Per Stefan Joarkkaduodjeåhpadus Sámij åhpadusguovdásj fállá aktan vuododusájn Hantverk & Utbildning Leksándan joarkkaduodjeåhpadusáv. Tjavtjas 2011 la åhpadus 100 vahko ja gåbttjå 500 Yh-tjuoggá. Åhpadus tjadáduvvá biejadusá sinna Yrkeshögskolan . Åhpadus vatteduvvá stáhta doarjjaga biejadusá sinna ållessjattugij joarkkaåhpadussaj muhtem giehtabarggoviddnuj tjáledum guovvamáno 2008, ja 2011 rájes mierreduvvá åhpadus biejadusá sinna Yrkeshögskolan (SFS 2009:130). Åhpadus vaddá tjavtjas 2011 smidás viddnoallaskåvllåeksamenav. Oahppen la vahák- ja åvdåsvásstádusduodastus barggo-/åhpadusájgen. Oahppe ij mávse avtak skåvllågålov. Duossto vidnudahka/lájddistiddje oadtju 4000 kr/mánnuj mákson (värrovälggogisvuohta, ij momssavälggogisvuohta) Rávkalvissan åhpadussaj la guovtejahkásasj duodjesuorgge Sámij åhpadusguovdátjin jali dan lágásj åhpadus. Maŋŋáj tjadádum joarkkaduodjeåhpadusá máhtá gesälla- ja tjähppudakduodastusáv åhtsåt! (Máhtá juo sämmi tjavtja gå joarkkaduodjeåhpadussaj álgá gesälla- ja tjähppudakduodastusáv åhtsåt.) Joarkkaduodjeåhpadus la allaskåvllåmieren, danen máhtá oahppambiednigijt CSNas åhtsåt. Sajijs ij la nåv galle. Vuododusán Hantverk & Utbildning li 50 saje. Åtsålvisblankehtav ja ienep diedojt vuododusás Hantverk & Utbilding gávna dánna ! Jus li gatjálvisá de ságasta rektåvråjn Sámij åhpadusguondátjin: Per Stefan Labba rektor(a)samernas.se 0971-44002 Máhtá aj ságastit Vuododusájn: Rabá värmmádakåhtsåmav! Lågå mijá åhpadusáj birra sválldasin Åhpadusá ja diededa ietjat värmmádakåhtsåma baktu! – Duodjesuorgge – Sámegiella – Boatsojäládussuorge Åtså värmmádagá baktu Diebttjista dási! Sámij åhpadusguovdásj fállá buorre oahppij viesov tjáppa birrasijn. Ådå oahppij vieson li guokta låbdå ja juohkka lanján hivsik/navol, muhtem lanján aj tjiegasj muhtem tjiehkarustaj. Fert låbdån aktisasj tjiehka ja Tv-ladnja. Bassamladnja gávnnu. Hárpodis värmmádahka. Oabme oahppij vieson fállap lanjájt, hivsik/navol váttsádagán. Jus sidá lanjáv lájggit de mijájn aktavuodav válde telefåvnå jali E-påvstå baktu! Ladnja Oahppij hade Ladnja avta ulmutjij navvulijn/hivsigijn 1900kr/mánnuj, 200kr/jánndurij, 750kr/vahkkuj Ladnja avta ulmutjij navvulijn/hivsigijn ja tjiegatjijn 2100kr/mánnuj, 200kr/jánndurij, 750kr/vahkkuj Ladnja avta ulmutjij oabme oahppij vieson, hivsik/navol váttsádagán 1600kr/mánnuj, 180kr/jánndurij, 650kr/vahkkuj Motåvrrålieggijiddje 170kr/mánnuj, 25kr/jánndurij Gesälla- ja tjähppudakduodastus (Gesäll- och mästarbrev) duojen Dal gávnnu gesälla- ja tjähppudakduodastus duojen Svieriga bielen sámeednamis! Dav dåhkkidij Gesälla- ja tjähppudakdåjmadahka Leksándan sjnjuktjamáno 2010. Sosiálafånndå, Sámij åhpadusguovdásj ja Kunskapenshus Jåhkåmåhken biednigahtij åvddåprosjevtav gånnå barggojuogos njuolgadusájt biedjin. Barggojuohkusin lidjnin åvdåstiddje duodjeåhpadiddjijs Sámij åhpadusguovdátjin ja Sáme Duodje barggá administratijvak bargujn. Rávkalvissan gesälla- ja tjähppudakduodastussaj la viddnoåhpadus jali diedo barggamisgålmmå jage. Åhpadusgäjno li guovtejahkásasj duodjesuorgge Sámij åhpadusguovdátjin jali dan lágásj åhpadus, ja binnemusát jahkásasj praktijkka. Gähttjalibme la gålmå oassáj. Duodjegähttjalibme mav ietjat divudagán dagá muhtem mánoj sinna. Dan maŋŋela gähttjalimvahkko Jåhkåmåhken nuppijn duodjegähttjalimijn. Maŋemus gähttjalibme l teorehtalasj. Jus dåhkkiduvá de besa giesen duojijt vuosedit Sáme Duojen. Udnásj rádjáj älla gähttjalime biejadum. Sámij åhpadusguovdásj ávvudallá gå dal gesälla- ja tjähppudakduodastus duojen gávnnu. Maŋŋáj tjadádum duodjeåhpadusá ja jahkásasj praktijka máhtá gesälla- ja tjähppudakduodastusáv åhtsåt! Jus li gatjálvisá de ságasta Sáme Duojijn jali Sámij åhpadusguovdátjijn: Sanna Larsson, duodjekonsulännta, Sámi Duodji, 0971-128 99, 070-394 93 06 Per Stefan Labba, sadj. rektåvrrå, Sámij åhpadusguovdásj Låhkåt mijá lunna: Viertti 18 jage. Diespensav máhttep vaddet dunji nuorap 18 jages. Kurssaájge: Tjaktjakurssa: 20140826-20141219, tjaktjaloahpe v. 44 Gidákursa: 20150107-20140605, loahpe v. 10, bässásjloahpe v.15 Låhkåmbiednigahttem: Oahppamviehkke - dunji nuorap 20 jages. Sámij åhpadusguovdásj registreri duv gut la nuorap 20 jages ja lågå 100 % jali oahppamviehkev oattjo. Låhkåmájggáj binnep gå 100 % ij oahppamviehkev oattjo. Oahppambiedniga – dunji gut la 20 jage ja vuorrasabbo, luojkkama ja doarjjaga. Iesj åtså oahppambiednigijt CSNas ja binnemusát 50% ållesájges hähttu låhkåt. Dat javllá neljadiskursajda ij maná oahppambiednigijt åhtsåt. Ienep diedojt gávna CSNa bielen Doarjjaga åni sámegielkursajda vatteduvvi daj njuolgadusáj milta ma gulluji sámedikke doarjjagij åniájggásasj åhpadussaj. Njuolgadusá milta (2007:1347) stáhtadoarjjagij birra muhtem sámegielkursajda 6 §) Stáhtadoarjjaga vatteduvvi åhpadussaj ienemusát 14 biejve jali 112 tijma. Oahppe oadtju stáhtadoarjjagijt ienemusát 30 biejve jali 240 tijma jahkáj. Sváldas Sámedikke diedojda doarjjagij birra åniájggásj åhpadussaj I Árvvobágo/duodastus: Skåvllå fállá aktan Komvuksajn Jåhkåmåhken oahppáj árvvobágov ja duodastusáv mávso dagi. Dievnastusmávso gájkka oahppijda: Låhkåmjage 2014/15:1500 kr/låhkåmjahkáj ållesájggásasj låhkåmij, 800 kr/låhkåmjahkáj binnep gå lahkkeájggásasj låhkåmij Ietjá oahppegålo: (duodden) Duodjesuorgge: 1200 kr/låhkåmjahkáj Girjjegålo Oahppe ietjasa girjijt máksi. Muhtem girje gávnnuji dåjmadagán oasstet jus luovas biednigij mávsá. Oahppij viesso: Oahppij vieson li 28 lanjá návvulijn ja hivsigijn. Aktisasj tjiehka ja Tv-ladnja juohkka låbdån. Gåbddåbádde oahppij vieso lanjájn. Bassammasjijna ja sávnne gávnnu. Påvsstå oahppijda juohkas kl. 13.00 maŋŋela sierra påvsståfáhkajda skåvllåvieson. Lájggokontrákta Oahppij viesso: Lájggokontráktatjáleduvvá muhtem njuolgadusáj. Skåvllåvarresvuohta: Skåvlån la muhtem skåvllåvarresvuohta máhttelisvuodajn ságastit kuratåvråjn jali sykolåvgåjn. Duodastusá :Alkohåvllå Skåvlån la oahppijn vádáduodastus jánndurav birra. Åniájggásasj kursan la oahppijn aj duodastus. Hähttu oahppe iesj hássat duodastusáv gálvoj åvdås.Ij la loahpe alkohåvlåv ja selgajt skåvllåbájken adnet. Motåvrrålieggimsaje Gávnnuji lájggimij. Asstoájgge: Akti vahkkuj bessap idråhttåbájkkáj ja vuojadimhállaj. Lahka tjuojggamlahttuj. Goabbdálisán li skerastimdievá. Åtsålvis: Åtså värmmádagá baktu! Åtsålvis galggá mijá lunna maŋemusát moarmesmáno 15 biejve. Vásstádusáv mijás oattjo biehtsemáno guovddela. Sámij åhpadusguovdásj la unna hásskes skåvllå ållessjattugijda. Akta jali ålop jage ij Dunji vatte val viessomájge åvddånimev, ájnat aj ráddnavuodav ja ietjas åvddånimev. Mijá ájnnasamos gåhttjom la vijdábut doalvvot sáme máhttudagájt duojen, sámegielan, sámekultuvran ja äládusájn mijá oahppijda. Dajna gå skåvllå l sáme guovdátjin Jåhkåmåhken la Dån vuogas sáme kultuvrra- ja giellabirrasin. Dánna li Dujna máhttelisvuoda oasslasstet sáme sebrudagájdaja álggoálmmukgávnadimijda rijkasattjat ja rijkajgasskasattjat. Duodje Jus la miella duodjuhit de vállji Duodjesuorgev 1-2 jage juogu de muorra/tjoarvve- jali sassne/tekstijllasuorgen. Boatsojäládussuorgge Jus ällobarggen sidá ietjat vidnudagájn barggat de máhttá Boatsojäládussuorgge dunji hehpat. Boatsojäládussuorgge la rievddadum vaj máhttá muhtem ábnnasijt sierra låhkåt låhkåmjage 2013/2014. Giella Dunji gut sidá sámegielav låhkåt. Mij fállap åhpadusáv oarjjel- julev- ja nuorttasábmáj juogu de álggo- jali joarkkakurssan jali sámegielagijda. Ienemus bargge li sámegielaga. Biebbmo – Sáme biebbmokultuvrra (Ij låhkåmjage 2014/15) Dån åhpa árbbedábálasj máhtov sáme biebmo birra, varás biebmos gárves bårrusij. Sáme prográmma – gimnása åhpadus Dunji gut vuodoskåvlås boadá. Åhpadus la kommuvna gimnásaskåvlån, Bokenskåvlån. Dån oattjo sämmi dåhkkimvuodav allaskåvllåj degu Sebrudaksuorgen. Oattjo aj sámegielav, duojev, kultuvrav ja boatsojäládussuorgev låhkåt. Joarkkaåhpadus duojen Skåvllå fállá aktan vuododusájn Hantverk & Utbildning Leksandan 80 vahko åhpadusáv. Rávkalvissan åhpadussaj la 2 jage duodjesuorgen jali dan lágásj åhpadus. Sáme dålkkåmåhpadus Skåvllå fállá aktan Härnösanda álmmukallaskåvlåjn jahkásasj dålkkåmåhpadusáv mälggatåhpadussan gudájn iejvvimijn. Buorisboahtem mijá skåvllåj åhtsåt! Maŋemus åtsådimbiejvve l moarmesmáno 15 biejvve. Barggo åtsålvisáj álggá biehtsemáno álgon. Máhttelis la áhtsåt maŋŋel åtsådimbiejve gå soajtti lijggesaje. Åhpadus la Dunji gut ájgo ietjat ällobarggovidnudagájn barggat. Åhpadus nanni árbbedábálasj máhttudagáv ja dálásj ájge vidnudakmáhttudagáv. Boatsojäládussuorgge la rievddadum aktan åvdåstiddjij boatsojorganisasjåvnåjs, SLU:as ja Skogsstyrelsenis. Åhpadus la 8-10 vahko. Jus lågå divna ábnnasijt de kurssa l 50 % ålles ájges. Máhttelis la låhkåt ábnnasijt sierra. Duodastus vatteduvvá muhtem ábnnasin. Gasskabåddåsasj åhpadus Pládna ådåjakmánno 2015 (gasskabåddåsasj åhpadus pdf-hábmen) Ekonomiddja (2v) ja árbbedábálasj ällobarggomáhtto (2v) gåbttjå Sámedikke rávkalvisáv álggemdoarjjagij. Jus sidá ienep diedojt de aktavuodav válde sadj. rektåvråjn Per-Stefan Labba, (kurssaåvdåsvásstediddje) +46 971 – 44 002 Sisibessamvidjura Dån viertti binnemusát 18 jage årrot. Saje: 15 Kurssagålo Lågå sválldasav ”Skåvlå birra – Låhkåt mijá lunna”. Oahppe iesj máksá oahppamgirjijt, oahppamnävojt ja duodjeábnnasijt. Valla muhtem praktijkalasj kursa degu ruodná kårttå ruodjimsågaj soajttá oahppe iesj muhtem märráj mákset. Ietjá Lulu ietjat datåvråv adnet majna internähttaj besa. Åtsålvis Åtså maŋemusát moarmesmáno 15 biejve! Vebbaåtsålvis Sámegiella l ájnas oasse sáme kultuvras. Miján li moadda åhpadusgäjno. Sámij åhpadusguovdátjin gähttjalip gielav åvdedit. Vállji iesj makkárav sidá tjuovvot! Mälggatåhpadus värmmádagá baktu (iejvvidimij dagi) neljadisájggáj jagen Sámegiella ådåálggijda, joarkkaoahppijda jali sámegielagijda Låhkåmjahke la 36 vahko, 16 vahko tjavtjan ja 20 gidán. Värmmádagá baktu låhkå guokta lávke låhkåmjahkáj ábnasplána milta (Moderna språk). Sisibessamvidjura Binnemusát 18 jage viertti årrot. Diededa ietjat álggen, joarkkaoahppen jali sámegielagin. Saje: 15 geŋgak oassáj. Kurssagålo Gehtja sválldasav ”Skåvlå birra-Låhkåt mijá lunna”. Åhpadusnävojt oahppe iesj huksá. Ietjá Lulu ietjat datåvråv adnet majna internähttaj besa. Åtsålvis Åtså maŋemusát moarmesmáno 15 biejve! Vebbaåtsålvis! Nuorttasámegiella Jus li gatjálvisá de åhpadiddjijn ságasta. Åtsålvisáv rája åhpadiddjáj: Ellinor Kuhmunen, +46971 44024, ellinor.kuhmunen(a)samernas.se Julevsámegiella Jus li gatjálvisá de åhpadiddjijn ságasta. Åtsålvisáv rája åhpadiddjáj: Gun Aira +46971 44017, gun.aira(a)samernas.se Oarjjelsámegiella Jus li gatjálvisá de åhpadiddjijn ságasta. Åtsålvisáv rája åhpadiddjáj. Márnánijda 2015 Sámij åhpadusguovdásj iesj administrerigájkka vuosádallijt skåvlå lanjájn ja skåvllåsjaljon. Degu åvddål barggap gájklágásj sáme fáladusáj åvdås guhkas máhttelis, åvdep prinsijpaj milta. Ep máhte loabedit vuosádallamsajev. Vuostatjin vaddep vuosádallamsajijt åvdep vuosádallijda gudi skåvllåj ja mijá doajmmaj li tjanádum. Åvdep oahppijt aj vuorodip. Ájnas mujttet! Vuosádallamsajij ja lanjáj hatte li divrrum 20 %. Ájnas aj mujttet! Maŋemus åtsådimbiejvve l ragátmáno 30 biejve! Jus li gatjálivsá de ságasta Edmond Baerajn. Tel: 0971-44016 E-påvsstå: edmond.baer(a)samernas.se Sámij åhpadusguovdátjin máhtá låhkåt muhtem åhpadusájt mälggatåhpadussan, sierraláhkáj gielav ja boatsojäládusáv. Ienemus åhpadusájn li iejvvidime valla värmmádakkursajn älla. Mij adnep fronterav åhpadusvuodon. Sáme Biebbmo ja Máhttodakguovdátjin (Samisk Mat och Kompetenscentrum) la ådå bielle: www.mat.samernas.se Sisadno Skåvlå birra Histårjjå Vuododus ja Ekonomiddja Skåvlå dahkamuhá ja ulmme Lanjá Stivrrabagádus Kvalitähtta policy Birás policy Buohtaárvvo policy Hiehteplána Skåvllå Sámij åhpadusguovdásj la sáme åhpadusinstitusjåvnnå juo åvdutjis. Álgos 1942 la skåvllå dallusj namájn, Sámij Álmmukallaskåvllå, åhpadusáv sáme álmmugij vaddám. Skåvllå la ájnas sáme sebrudahkaj årrum. Vuododus Sámij åhpadusguovdásj ja ekonomiddja
 Sámij åhpadusguovdásj la sáme åhpadusinstitusjåvnnå, organiseridum vuododussan. Svieriga Sámij Rijkkalihtto (SSR), Sáme Ätnam ja Jåhkåmåhke kommuvnna li vuododusáv biejadam. Vuododusá njuolgadusá dåjmav stivrriji. Skåvlån la sierra årnik ja stáhtadårja mij njuolgga skåvllåj manná. Sámij åhpadusguovdátjij ij rávkalvis gullu almulasj suorgev adnet degu ietjá álmmukallaskåvlå. Ietjá biednikvadde skåvllåj li Jåhkåmåhke komuvnna ja Lánndadigge Norrbottenin. Ietjá boado li prosjäktadoarjjaga, girjjevuobddema, lájggoboado ja nåv. Vuobddemárvvo l bájken 12 500 000 kr/jahkáj. Skåvlå gåhttjom ja ulmme Mijá gájkbadjásasj ulmme la buoremusát sámij åvdås barggat ja mijá gåhttjom la sámij åhpadusáv åvdedit. Sámij åhpadusguovdátjin la guovtegärddásasj ulmme. Galggá ájnegis sámijda åhpadusáv hiebadum dárbojda ja sávvamijda vaddet, ja dasi duodden vásstedit almulasj kurssadåjma åvdås, ja aktisasjvuoda baktu álmmukorganisasjåvnåj ja ietjá institusjåvnåj diedojt sámij birra álmmugij vaddet. Lanjá Skåvlån li ådåájggásasj lanjá ja barggamsaje. Skåvlån la aj bårråmsadje tjiegajn, ja oahppij viesso oahppijda ja guosseåhpadiddjijda. Oahppij viesso l ådåstuhtedum jagen 2004. Gehtja gåvåjt viesojs sválldasin ”bájkke” skåvlå álggobielen. Stivrrabagádus Skåvllå la tjoahkkim gájkka ássjepáhppárijt sadjáj mav gåhttju stivrrabagádussan. Da li njuolgadusá, policy ja ájggomusá gájkka skåvlå dåjmajda. Skåvlå stivrrabagádussaj gulluji tjuovvo: Stivrrabagádus galggá årrot viesso tjála mij ådåstuvvá jahkásattjat. Stivrra l barggamin Sámij åhpadusguovdásj galggá doajmme kvalitähttabargov jådedit dán milta Gehtja Kvalitähttapolisav (policy) (pdf-format) Mijá biráspolisy ájggom la binnedit birásvahágijt. Sáme institusjåvnnån li miján dålusj dábe sujttit luondov ja birrasav. Sámij åhpadusguovdásj galggá birásbargo åvddågietjen årrot ja barggat nanos åvddånime åvdås. Gehtja Biráspolisav (policy) (pdf-hábme) Sámij åhpadusguovdátja ulmme buohtaárvvobargujn la vaj ij aktak unnedibme sjiervvegullumijn vuodon jali etnalasj vuodon galga gávnnut. Gehtja Buohtaárvvoplánav (pdf-hábme) Hiehteplána Sámij Åhpadusguovdátja hiehtepládnaj gulluji rijdo, hárddem, jábmema/soaggoma ja sälggaadnem. Gehtja Hiehteplánajt (pdf-hábme) Sámij Álmmukallaskåvlå/Sámij åhpadusguovdátja histåvrrå, 1943- Skolan Byggs Bildrätt:Ájtte Ienep gå 65 jage la Sámij Álmmukallaskåvllå tjadádam åhpadusájt sáme álmmugij. 1999 rájes la skåvlå namma Sámij åhpadusguovdásj, ja ij la formálattjat dasti álmmukallaskåvllå. Skåvllå la jagij milta årrum guovdátjin sáme sebrudagán. Åvdep rektåvrrå Lennart Wallmarkka tjoahkkidum páhppára ja gåvå, majt Ájtte vuorkku, li oalle árvvon. Degu gájk ietjá de álgij unnesláhkáj. Sámij Álmmukallaskåvllå vuododuváj Svenska Missionssällskapas álgadiddje milta, biskåhppå Bengt Jonzon Julevun, ájádusájn doajmma galgaj ándagisluojttet åvdep ájgij badjelgähttjamij åvdås. Valla juo åvdebut lijga Gustav Parkka ja skåvlik Karin Stenberga huomáhahttám dav. Biskåhppå biejadij Lennart Wallmarkav skåvlå vuostasj lájddijiddjen ja rektåvrrån. Biskåhppå Janzon tjálij girjjáj 1942 skåvllå Biskåhppå Janzon anij sáme vierttijin sajestisá dáro sebrudagán tjuottjodit, ja dat rávkaj lasse máhttudagáv, åhpadusáv ja diedojt. Misjåvnnålihtto anij Jåhkåmåhkke lij vuohkasamos bájkke, valla dajna gå vájvve lij båddåsasj sjiehtes lanjájt Jåhkåmåhken gávnnat (doaro diehti), fállin vuostasj kursav 24 oahppijn Suarssáj gålgådismános 1942 vuoratjismánnuj 1943. Ábnnasa lidjin sámegiella, sámij histåvrrå, sáddjim ja äládus ja aj girjjájriekknim. Oahppe årrun lájggolanjájn plássan, bårrin avtan sajen, duodjuhin ietjá sajen, másjkudallin goalmát sajen j.n.v. 1943/44 unnoj oahppij låhko 16 oahppáj, ja maŋep jage 15 oahppáj. Dasi vuosstálasste ávvudallin. Namádis tidniktjálle anij skåvllå lij dåssjedibmáj, ja gå binná oahppe lidjin de vuojnnuj degu sáme ietja ettjin skåvllåj lijkku. Juo 1943 árvvedij rektåvrrå Wallmarkka skåvllå ij goassak sjatta stuor álmmukallaskåvllån. Álmmukallaskåvllå gåhtjoj ájnas sámenuorratjåhkanibmáj sjnjuktjamáno 17-19.b. 1944, mij tjoahkkij 250 nuora. Dat lij akta ájnnasamos tjåhkanimijs sáme organisasjåvnnåhiståvrån. Tjåhkanimoasálattja sihtin Sámij Álmmukallaskåvlåv doarjjot kultuvra bissoma ja árbe diehti. Jåhkåmåhkke lij vuohkasamos bájkke. Dan tjåhkanime maŋŋáj ja vuostasj jagij diedojs Suarsás, ja Missionssällskapa buorre mielajn, tsieggiduváj ådå skåvllå Jåhkåmåhkkåj. Tjåhkanimoasálattja sihtin aj sámekultuvra hárráj friddja organisasjåvnnåj tjåhkanit ja siebrreráde vuododuváj, mij njuolgadusájt dagáj Same Ätnama vuostasj tjåhkanibmáj 1945. Giesen 1945 jåhttåjin Jåhkåmåhkkåj, gånnå oahppij viesso lij gárves. Leksjåvnå lidjin oabme álmmukskåvlån, dasik skåvllådåhpe ållånij 1948. Sjnjuktjamáno 1949 lenahärrá O.W. Lövgren skåvlåv rabáj. 1947/48 la ietjá ájnas ájgge skåvlå histåvrån. Dan jage vuostasj bále nuppev jahkekursav adnin. Guokta sáme oahppe vuona bieles bådijga. Skåvllå stáhtadoarjjagav ánoj ja oattjoj. 1951/52 bådij suoma oahppe, dan jage gå lij vuostasj åhpadiddjelånudallam sáme nuorajskåvlåjn Kárášjogan. Skåvlå ájggomus lij tjielgas; ristalasj álmmukallaskåvllå, gånnå skåvllå viehkedij nuorajt ietjasa árvos kultuvrraárbev suoddjit. Skåvllå mij vattij hejmav, ja tjåhkanimsajev sáme nuorajda mij dabrridagáv sáme kultuvrraj dagáj ja vijdedij várdov ja vuojnov, vaj nuorra buolvva galgaj sjaddat ja åvddånit. Lasse máhttudagás ja vijdep várdos vuorddá båhtusijt, ja de vuorddá åvdåsvásstádusáv ulmutjis. Sámij Álmmukallaskåvllå lij vielggen oahppijdis viehkedit ávujn dan åvdåsvásstádussaj mannat ja åvdåsvásstádusáv válldet kultuvra ja oajbboma åvdås. Skåvllå sidáj bajedit oahppijdis ”anedahtte almatjin” nåv gåk vuona oahppe målgij. Wallmarkka javlaj muhtem jage maŋŋela vaj alemus ulmme Sámij Álmmukallaskåvllåj lij oalle aktisasjvuodav gájkka rájij badjela ållet. Skåvllå máhtij aktisasjguovdátjin sjaddat. 1957 jagásj Nomadskåvllåguoradus mij oajvvadij avtsejagák skåvlåv sámijda hálvva Sámij Álmmukallaskåvlåv fámoduhtij. Skåvllå vásstet remissaj 1961 vaj riekta lij guhkedit nomadåhpadusáv 9 jahkáj, ja nomadskåvllå luluj oadtjot aktisasj ja nanos lájddimav mav sáme stivrriji. Nomadskåvllåguoradallam ittjij åvddåj bieja sierra sáme alep skåvlåv gå oahppevuodov gähttjá, ájnat ienni vaj sáme åhpadus galgaj årrot komuvna alepskåvlåjn Gierunin ja Jåhkåmåhken. Sámij Álmmukallaskåvllå ienni oajvvadij komuvna alepskåvllå Jielleváren máhtij sámemánájt duosstot dajna gå oahppij låhko lij ilá unne guovte sadjáj. Sámij Álmmukallaskåvllå itttjij sámij skåvllåmannama rievddadimijs balá, oahppij låhko ham luluj vijddot ja ädnot. Ådå ja lasselanjájt dahkin 1961-62. Ådå oahppij viesso bárnijda, ådå skåvlikviesso, oabme oahppeviesso mav ådåstuhttin ja mij galgaj niejdaj oahppeviesson, ådå rektåvrråviesso ja dåjmadaklanjá. Skåvllå åvddålij guovlluj gehtjaj, ja lanjájt galggin adnet sámeálmmuga sebrudakdahkamij ja boahtteájggeájggomusájda suoddjijtjit sámekultuvra boahtteájgev. Lahka aktisasjvuodajn SSRajn ájgoj skåvllå viehkedit. SSRa gåhttjoma milta álgij ådå ábnaskurssa 1963 SSRa sadjásasj åvddåulmmutjijn oajvveåhpadiddjen. Ålggolijguovlluj ábnaskonsulänntavirgev biedjin mij galgaj gatjálvisáj barggat degu ällobargo buoredime birra, ja aj aktisasjbarggo ietjá åhpadalle organisasjåvnåj. Muhtem gähttjalimtjieldijn ma sihtin juojddá ådåsav gähttjalit, barggagåhtin diededimij, ådåsisorganiserimij rádevaddemijn. Åhpadin aj ietjasa barggijt, biednikábjjárijt, njuovvijt, lájddidimåhpadusájt, siebrremáhttudagájt, boahttsubiergo márnánasstemav, älo aktijbiedjamav, boatsojåtsådallamav, turismav, guollimav/luonndosujttimav ja nåv vil. Biedjamdago ma galggin doarjjot äládusá åvddånimev. Da ájádusá ájn uddniga gulluji! Sámij Álmmukallaskåvlån lij tjåvdasadje gå vuododin Same Ätnamav. Bájnnimlanján Suarsán mij lij Wallmarkagij viesso álggin biskåhppå Bengt Janzon, Karin Stenberga, Lennart Wallmarkka áhkátjines Ingeborgajn ságastit sáme organisasjåvnå dárbo birra. Nuorajtjåhkanibme Suarsán 1944 hábbmij vijdábut njuolgadusájt Same Ätnamij, Sällskapet lapska odlingens framtid. Vuododalle tjåhkanibme lij Jåhkåmåhke oabme girkkon guovvamáno 3.b. 1945, biskåhppå Bengt Janzonijn åvddåulmutjin ja rektåvrrå Wallmarkajn tjállen. Same Ätnama oajvvebargojs akta lij barggat sámeduoje åvddånibmáj, ja 1946 biejadin duodjerádev rektåvrrå Wallmarkajn åvddåulmutjin mij bargaj vaj sierra duodjekonsulännta biejaduvvá. 1947 biejadin Rune Johanssonav vuostasj konsulänntavirggáj. 1949 registardin merkav oalle ”sáme” duojes. Duodjekonsulännta bargaj lahka aktisasjvuodajn Sámij Álmmukallaskåvlåjn kursaj j.n.v. Rektåvrrå maŋŋela sjattaj konsulentaj aktavuohtaålmmån ja åhpadussuorge åvddåulmutjin, ja maŋŋela Same Ätnama åvddåulmutjin. Same Ätnam bargaj ietjas suorgij sinna, äládusá, duoje, tjállema ja åhpadusá. Sámij Álmmukallaskåvllå lij aj ájnas sadje SSRa biejadahttijn. 1948 gåhtjoj Gustav Parkka rijkkatjåhkanibmáj dajna gå 1946 jage bierggogehtjadimsiebrreráde vaddám lij oajvvadusájt njuolgadusájda njuovvama hárrráj. Dat lij boatsojäládusá vuosstij Parka milta. Rijkkatjåhkanibme 1948 biejadij ”Sámefuolke barggojuohkusav” gånnå lidjin Gustav Parkka, rektåvrrå Wallmarkka ja sárnnár Arvid Kaddik. Suorgge oattjoj barggon gatjálvisáj barggat boahtte rijkkatjåhkanibmáj ja moalgedit sámeálmmuga dárbo birra. Barggojuogos tjåhkanij juo gålgådismánon 1948 Gustav Parka lunna Stenselen bargatjit njuolgadusoajvvadimij SSRaj. Rijkkatjåhkanimen gålgådismánon 3-5.b 1950 Jåhkåmåhken vuododuváj SSRa. Åvdep sávadus svieriga sámij rijkkatjåhkanimes 1918 Lulleluspes lij dal oallevuohta. Vijmak jahkásasj rijkkatjåhkanimev adnin. Gustav Parkka álgos huomáhij Sámij Álmmukallaskåvlåv biedjat. Sån lij siegen skåvlå álgon 1942 ja lij siegen stivran. Parkka álu skåvlåv guossodij ja tjálij dan birra Sámefuolke ietjas tidnigin. Parkka lij 1950-59 SSRa åvddåulmusj, tidniga Sámefuolke dåjmadiddje ja stivrrasebrulasj Sámij Álmmukallaskåvlån. Tjadnusa ja bátte lidjin tjielggasa ja Sámij Álmmukallaskåvllå ájnas oasse sámeorganisasjåvnåj vuostasj jagij sinna. 1953 adnin nuorttarijkak sámekonferensav Sámij Álmmukallaskåvlån, gånnå mierredin gähttjalit aktavuodav Nuorttarijkaj sámij. Konferänssa biejaj siebrrerádev bargatjit oajvvadimijn sjaddadahttet aktisasj nuorttarijkak rádev sáme gatjálvisájda. Sámij Álmmukallaskåvlån lij aj ajnás sadje dávvervuorká biejadahttijn Jåhkåmåhkkåj, mij maŋŋela sjattaj Ájtte, duottar- ja sámedávvervuorkká. Dávvervuorká vuodon lij lánndafiskála Erland Ströma sáme dávvertjoahkkimus . Gå Ströma Jåhkåmåhkes jådij lij vuostasj oajvvadus komuvnna galgaj tjoahkkimusájt oasstet. Valla J C Kempe mujttofoannda biednigijt vattij Norrbottena lena sijddasiebrrerádáj tjoahkkimusá oasstemij. Tjoahkkimus oattjoj muhtem årij biejaduvvat Jåhkåmåhkkåj: ”Dávvertjoahkkimus njuolgga tjanáduvvá Sámij Álmmukallaskåvllåj ja åhpadusábnnasin”. ”Sujtto galggá Sámij Álmmukallaskåvllåj gullut”. Stivran dávverij sujto åvdås galgaj iehtjádij siegen Sámij Álmmukallaskåvllå sebrulattjav adnet. Jåhkåmåhke komuvnna biejadij ednamav dávvervuorkkáj ja doarjoj vaj huonaj tsieggiduvvá, majna rektåvrrå garrasit bargaj. Ij la dåssje diehti dávvervuorkáv li tsieggim skåvlå guorraj, vuodoájádus lij Ströma tjoahkkimus galgaj árvos gehtjadim- ja åtsådimábnas Sámij Álmmukallaskåvllåj årrot. Sámij Álmmukallaskåvllå álgadij sámetjuojggusijt. Same-SM álgij daj tjuojggusij ma skåvlån lidjin. 1948 skåvllå bivddij ålgop oasálattjajt hávsskudalátjit skåvlå oahppij. Biskåhppå Bengt Jonzon jámij 1967, sån lij de 15 jage sinna (1945-60) årrum Same Ätnama åvddåulmutjin ja Sámij Álmmukallaskåvlå åvddåulmutjin álgos 1942. Gustav Parkka jámij 1968, åvdep oajbbo gáhtogåhtin. Oahppij låhko Sámij Álmmukallaskåvlån unnoj 60-lågo guovddelis, jáhkkelis 9-jagák sámij skåvlå diehti. Låhkåmjage 65/66 mannin val 21 oahppe skåvlån, 16 oahppe mannin 66/67, maŋemus jage gå val sáme oahppe skåvlån mannin. Vidjura alvvun, ij dåssjå skåvllåj, ájnat aj sáme organisasjåvnåjda. Boahtteájgge lij sjävnnjadabbo gå åvddåla. Wallmarkka tjálij brevan sjnjuktjamánon 1968 vaj Svieriga sámij vijor lij vájvve. Hádjamvahák gávnnuj ja guodde ulmme ittjij gávnnu. Dálven 1970 ittjij Missionssällskapa vuojne máhttelisvuodajt skåvlå oajvven dasti årrot. Missionssällskapa lij de 1942 rájes rijka girkkoj rijkkakollektas dåjmav máksám, valla dal rijkkakolläkta ettjin vatte. Missionssällskapa lij älvvám vaj val 8 sáme oahppe låhkin 1969/70, 40 oahppijs. Da máhttelisvuoda ma juo gávnnujin, fállat sámenuorajda sierra álmukallaskåvlåv, dárbahin binnebut gå åvdebut, Missionssällskapa anij. Missionssällskapa gal máhtij viehkedit guldudallat jus Pitedalena álmmukallaskåvlån Entjavallen (Älvsbyn) máhtij biejadit sierra suorgev ábnnasij sáme kultuvrra, giella ja duodje. Bargge ja åhpadiddje hähttujin hiejttet. Skåvllå lij Sámij Álmmukallaskåvllån nåhkåm, anij Missionsförbundet. Garra såbadallama álggin. Vahák lij Sámij Álmmukallaskåvlå boahteájggáj. Jåhkåmåhke komuvnna sidáj skåvlåv, valla aj SSRa ja Same Ätnam. Missionsförbundet anij sámij dárbo ja sávadusá galggin vuostatjij boahtet ja sidáj ietjas oajvven guokta jage vil dasik sáme organisasjåvnå lidjin stáhtas biednigijt oadtjum. Vuoratjismánon 1972 jåhtin Sámij Álmmukallaskåvlåv Missionsförbundas ådå oajvváj vuododussaj Sámij Álmmukallaskåvllå, mij lij vuododuvvam Jåhkåmåhke komuvnas , SSRas ja Same Ätnamis. Dat ådå tjoavdos lij såbadus moatte mielaj gaskan, sáme ja bájkkásasj. Rektåvrrå Lennart Wallmarkka lij álgos siegen 1971 rádjáj, 29 jage, ja suv maŋŋáj bådij Birgitta Östberga. 1972 rájes la skåvllå almulasj suorgev adnám. (Sámeduodjesuorgge ja ekologiddjasuorgge álgijga 73/74). 1987 tjadádin guoradusáv skåvlå birra, mij oajvvadij dat galgaj friddja gymnásaskåvllån sjaddat. Dasi Jåhkåmåhke komuvnna vuosstálastij årijn dat barggá ietjas komuvna gymnásaskåvlå vuosstij. Doarjodiddje proposisjåvnåjn 1990-91:82 álmmukåhpadime birra Sámij Álmmukallaskåvllå besaj rávkalvisás almulasj suorgev adnemis. Sierra stáhtadoarjjagav galggin oadtjot, mav skåvlå stivrra galgaj dåjmadit dakkár åhpadussaj mij buoremusát ávkkij sámijt. Dan maŋŋela skåvllå ij lim dasti álmmukallaskåvllå. Låhkåmjage 1991/92 rájes ij skåvllå dasti fála almulasj suorgev, oahppij låhko lij maŋenagi unnum 80-lågå maŋŋegietjen. 1999 målsoj skåvlå namáv Sámij åhpadusguovdátjin. Boatsojäládussuorggáj ja giella- ja kultuvrrasuorggáj lij vájvep oahppijt oadtjot 90-lågo álgon/guovddelin. IT-rahtjamij maŋŋela fáladuvvin da kursa mälggatoahppan ja oahppij låhko lasoj låhkåmjages 1999/2000. Boatsojäládussuorgge ådåstuváj sáme Vidnudaksuorggen. 90-lågo maŋŋegietjen unnoj oahppij låhko ekologiddjasuorgen, ja ittjij dast fáladuvá låhkåmjages 2000/01. Uddni la oahppij låhko bájken 60-70 oahppe guhkes suorgijn. Moadda suorge li mälggatåhpadussan. Skåvllå álu barggá åvddånimgatjálvisáj. Tjavtjan 2004 álgij ådå suorgge; Mijá Viessom/Samisk Samhällslinje. Aj Náhkis – Skinnkonfektion álgij tjavtjan -04. Sámij åhpadusguovdásj la val muhtem jagen guhkes lávkev åvddålij válldám ieme skåvlås tjähppudakmáhttudagáv adnet mälggatmediateknijkan. Infrastruktuvrrarahtjamij máhtti guhkkudagá ulmutjij gaskan oadnot. Interaktijvalasj webbaåhpadimnävo ja videokonferänssateknijkka li räjdo ådåájggsásasj åhpadusán. Åhpadusá iejvvidimij råhtu äládusbarggijt ja virggeaddnijt. Paradigmamålssom la åni ájgen sjaddam. Sámij åhpadusguovdátjij li buorre åvddålijbiedjama åvddånit. Gávnnuji ållo huomáhahttema ja viertti hámijt gávnnat ja biednigijt adnet dav tjadádittjat. Skåvllå sihtá åvddålijgiehtaj sáme duojijn, gielajn ja kultuvrajn barggat, valla aj sajev sáme äládusáj åvddånimen adnet. Stivrra sihtá lasse kurssa- ja konferänssadåjmav adnet, ávkkitjit dåbev, tjiegav ja oahppijviesov ållåsit. Sámij åhpadusguovdásj la ájnas ja ávkken sáme álmmugij ja ájnas la skåvllå bissu ja åvddån. Lennart Wallmarkka tjálij 1948 návti: ”Álmmukallaskåvllå ij goassak ållåna, dat viertti agev åvddånime vuolen årrot, agev åvddålij aŋádit, viesson årrot ja åvddånahtte. Da bágo ájn uddniga hehpi. Sámij Álmmukallaskåvllå stuorrevuohtaájgge lij badjelasj 15 jage, 50-lågo álgos 60-lågo gasskuj. Árvvedahtte lisj ájgge sámij sebrudagán hávsske årrum, dievas boahtteájggejáhkujn. Gijtulvissan åvddåligähttje ulmutjij bargo lip jåvsådam dasi gånnå uddni lip. Uddni gå adnep nåv ållo sáme politijkalasj aktavuodajt la ájnas histåvrås oahppat, aktan mannat ja gähttjalit ruoptus válldet dajt árvojt ja dav aktisasjvuodav mij åvdebut gávnnuj. Ájnas la vaj sáme organisasjåvnå ietjasa skåvlå birra aktani, ávkkiji dav ja biedji tjåhkanimijt ja seminárajt dasi. Dárbas sisiboadojt skåvllåj vaddá, ja skåvlå árvvo sáme iejvvidimsadjen ja kultuvrraguovdátjin nannu. Sámij Álmmukallaskåvllå la ieddnen ednagij mij sjaddá sáme sebrudagán uddni. Skåvlå ájnnasamos sadje uddni la oahppijda gäjnov vuosedit vásstedit ietjasa kultuvra åvdås vaj viessu. Sámij åhpadusguovdásj manná hávsskes boahtteájge vuosstij! Skåvllåábnas mij nanni máhttudagáv sámij birra. Gåvån ”Sidák sámegielav oahppat?” máhttá oahppe muhtem bágojt ja moallánagájt sábmáj oahppat buojkulvissan ”Buoris!”. 40 barggogåvå tsahkkis bájnoj ja geldulasj hámijn galggi oahppijt miellodit ienebuv oahppat sámij histårjå, jáhkkudagá, sebrudagá, giela ja kultuvra birra. Gåvå li oahppijda jahkekursan 6-9, ja vuohke sámij birra oahppat. Sámij åhpadusguovdásj la prosjäktaniehkke. Ednambarggodepartementa diededimdahkamus ja EU:a Ulmme 1 la prosjevtav biednigahttám. Prosjäktalájddistiddje Per Stefan Labba la dudálasj vuostasj skåvllåábnnasa åvdås sámij birra mav sáme ietja li dahkam. Le ábnas massta ávvus, sihtá duohtadit ja ienebuv diehtet. Per Stefan doajvvu åhpadiddje adnegåhti ábnnasav ietjasa åhpadusán. Åhpadiddjemässon Skolforum Stockhålman vuosedij lådav sámij birra. Per Stefan giehttu ålos gehtjadin lådav ja ávvusin gå ábnas sámij birra gávnnu. Monika Blind Tuoremaa la tjálle, Ulrika Tapio Blind la hábbmim ja gåvåjt bájnnim. Prosjäktaniehkke Sámij åhpadusguovdásj, Jåhkåmåhkke Jus sidá ienep diedojt ábnnasa birra de aktavuodav válde prosjäktalájddistiddjijn Per Stefan Labba Ábnas máksá 400 kr frákta duodden. Rávvi Sámij åhpadusguovdátjis Jåhkåmåhken. Jus sidá rávvit de aktavuodav mijájn válde: 0971-44008 jali info(a)samernas.se Girje namma Tjálle Hadde Sámástá 1 jali 2, oahppam- ja barggogirjje 250:- Sámástá 1 jali 2, oahppamgirjje 200:- Sámástá 1 jali 2, barggogirjje 100:- Sámástá 1 ja 2 cd-skierro 50:-/b Giellaj Hilá Karin Tuolja 295:- Gulahalan 1, girjje + 3 cd-skierro Per Stefan Labba m fl 250:- Gulahalan 1, oahppamgirjje Per Stefan Labba m fl 150:- Gulahalan 2, oahppamgirjje Per Stefan Labba m fl 300:- Gulahalan 1 cd-skierro Per Stefan Labba m fl 75:-/b Báhkogirjje Olavi Korhonen 350:- Grammatik Dag Kihlblom 120:- 150:- Dag Kihlblom 120:- Kerstin Kuoljok E 20:- 225:- Jus sidá rávvit de skuolka +46971 44008 jali rája e-påvsståj info(a)samernas.se Rabás virge Åhpadus la Jåhkåmåhke kommuvna gimnásaskåvlån, Bokenskåvlån. Tjavtjan 2014 li Bokenskåvlån Jåhkåmåhken guokta gimnásaprográmma, Sáme Prográmma (gárvet allaskåvllåj) ja Sáme Vidnudakprográmma. Sáme Prográmma Dunji gut sidá låhkåt sáme gimnásaåhpadusáv. Dån lågå sämmi ábnnasijt degu sebrudakprográmman. Lågå aj sámegielav, boatsojäládusåhpav, kultuvrav, duojev j.n.v. Sáme Prográmma åhpadus galggá buorre vuodov vaddet oahppijda vaj miella bissu åhpadusáv ja bargov sáme kultuvrra- ja äládussuorgijn joarkket. Åhpadus hábbmiduvvá aktan Bokenskåvlåjn. Ienemus oasse åhpadusás la Bokenskåvlån. Åhpadus la vuostatjin dunji gut la sámeintegrerigav ja sámeskåvlåv mannam jali gänna la dan lágásj duohke. Sisadno Vuodoábnnasa (Dárogiella A+B, Ieŋŋgis A, Matematijkka A, Estetalasj doajmma, Idråhttå ja varresvuohta A, Luonndo A, Jáhkkudahka A, Sebrudahka A) Aktisasj ábnnasa: Sáme kultuvrra ja histåvrrå AB, Sámegiella AB, Duodje ABC, Judosmáhttudahka/Boatsojäládus, Turissma-luonndo-kultuvrra ja birás, Ieŋŋgis B, Matematijkka B, Luonndo B. Válljidahtte kursa: Iellem, Datåvrrå, Idråhttå ja varresvuohta B. Sierre vállja (Boatsojäládus) Ienep diedo Sáme prográmma birra Sáme Vidnudakprográmma Åhpadus vaddá tjiegŋalap máhttudagájt barggat ja åvdedit sáme äládusáv nåv gåk boatsojäládusáv, duojev, biebmov, sáme kultuvrav ja histårjåv, vidnudagáv, vuojánteknijkav, turismav ja sámegielav. Sisadno Aktisasj ábnnasa gimnásan: Ieŋŋgis, Histårjjå, Idråhttå ja varresvuohta, Matematijkka, Luonndo, Jáhkkudahka, Sebrudahka, Dárogiella. Prográmmatjiegŋudibme: Duodje, Vidnudahka, Sáme histårjjå, Nanos turissma, Bivddo ja miehttseiellesujtto, Sámegiella, Låvssim, Boatsoj ja luonndo, Boatsoj ja boatsojäládus, Sámebiebbmo ja Doalvvoma luondon. Ienep diedo Sáme Vidnudakåhpadusá birra Ienep diedo de aktavuodav válde Bokenskåvlåjn! 0971-17000 Sámij åhpadusguovdásj åhtså Duodjeåhpadiddjen vássteda garraduodjesuorge åvdås. Dån vássteda pedagågak bargo, kvalitehta ja ekonomidja åvdås ekonomak rájij sinna. Barga aktan dibmaduodjeåhpadiddjij. Duogásj Dån máhtá duodjuhit ja dåbdå árbbedábálasj duojijt ja buvtá åhpadit. Dujna l pedagågak åhpadus jali avtaárvvusasj máhttudahka. Dån diedá ja dåbdå sáme sebrudagáv ja kultuvrav. Ánssidussan la sámegiella, goappátjagá njálmálattjat ja tjálalattjat. Ietjá Duodjeåhpadiddjevirgge l 100% ja máhttá guovte virggáj juohkásit. Bálkká máhttudagá milta. Álggo 2014-08-01. Gähttjalimvirgge. Virgge duodjeåhpadiddjen garraduodjáj la stuovva virgge. Diedojt virge birra oattjo sadjásasj rektåvrås Per Stefan Labba, skuolkan: +46971 44002, e-påvsstå: rektor@samernas.se Fáhka åvdåstiddje l Margot Blind, åhpadiddje, skuolkan: +46971 44 022. Åtsålvis bálkkárávkalvisájn, mierkkidum ”Duodjeåhpadiddje” galggá skåvlån maŋemusát moarmesmáno 16 b. 2014. Rája adrässaj Sámij åhpadusguovdásj, Borgargatan 2, S-962 31 JÅHKÅMÅHKKE, jali Duodjeåhpadiddjen vássteda oarjjelsáme dibmaduodjesuorge åvdås. Dån vássteda pedagågak bargo, kvalitehta ja ekonomidja åvdås ekonomak rájij sinna. Barga aktan julevsáme- ja nuorttasáme dibmaduodjeåhpadiddjij ja aj garraduodjeåhpadiddjij. Duogásj Dån máhtá duodjuhit ja dåbdå árbbedábálasj duojijt ja buvtá åhpadit. Dujna l pedagågak åhpadus jali avtaárvvasasj máhttudahka. Dån diedá ja dåbdå sáme sebrudagáv ja kultuvrav. Ánssidussan la sámegiella, goappátjagá njálmálattjat ja tjálalattjat. Ietjá Duodjeåhpadiddjevirgge 100 %. Bálkká máhttudagá milta. Álggo bårggemáno 2014. Virgge l jagev tjavtjas 2014 gidáj 2015 máhttelisvuodajn joarkket. Diedojt virge birra oattjo sadjásasj rektåvrås Per Stefan Labba, skuolkan: +46971 44 002, e-påvsstå: rektor@samernas.se Fáhka åvdåstiddje l Margot Blind, åhpadiddje, skuolkan: +46971 44 022. Åtsålvis bálkkárávkalvisájn, mierkkidum galggá skåvlån maŋemusát moarmesmáno 16 b. 2014. Rája adrässaj: Sámij åhpadusguovdásj, Borgargatan 2, S-962 31 JÅHKÅMÅHKKE, jali Mijjen ööhpehtämman Duodji/Duodje/Vätnoe, skåerrie jïh tekstijlen suerkie ohtsedibie Mejnie barkedh Lohkehtäjjine dïedtem åtnah vätnoeööhpehtämman skåerrie/tekstijle åarjelsaemien suerkie. Dïedtem åtnah pedagogijkeles barkose, kvaliteetese jïh ekonomijese dej nännoestamme kuvsjesoejkesji jïh ekonomijeles mieriej sisnie, mejtie leah dïenesjetjaalegisnie nännoestamme. Datne edtjh jeatjaj lohkehtäjjaj ektesne barkedh, dovne skåerrie/tekstijle julev jïh noerhtesaemien suerkine bene aaj lohkehtäjjine (lohkehtäjjajgujmie) garrevätnoeööhpehtimmesne. Dov bïjre Dov leah daajroeh jïh maahtoeh tradisjonelle duodji/duodje/vätnoen bïjre jïh Datne daajrah guktie dam learoehkidie ööhpehtidh. Dov lea pedagogijkeles ööhpehtimmie jallh jeatja seammaligke maahtoe. Dov lea maahtoe jïh dååjrehtse saemien siebriedahken jïh kultuvren bïjre. Maahtoe saemien gïelesne (åarjelsaemien), dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh, lea vihkeles jïh meritem vadta. Vielie Vätnoelohkehtäjjabarkoe lea dïenesje mij 100 %. Individuelle baalhka mij kompetensen dåerede. Barkoe aalka mïetsken asken skuvlejaapan 2014/15. Bïevnesh barkoen bïjre åadtjoeh vik. rektovreste Per Stefan Labba, tfn: +46971 44 002, epåaste: rektor@samernas.se Dov ohtsemetjaalegh jïh baalhkakrïebpesjem tjoerh seedtedh guktie skuvle dejtie åtna minngemes 16:b suehpeden asken 2014. Tjaelieh dïsse. Seedth diekie: Sámij åhpadusguovdásj, Borgargatan 2, S-962 31 JÅHKÅMÅHKKE, jallh Sámij åhpadusguovdásj máhttá fállat åhpadusáv sámegiellaj videokonferensa baktu oahppijda Svierigin. Gávnnu värmmádakformulärra man baktu diededa. Sámij åhpadusguovdásj fállá allaskåvllåkursav 15 tjuoggáj aktan Sáme allaskåvlåjn Guovddagäjnon. Kursan åvdeda goappátjagá duodje- ja sámegielmáhttudagáv. Vuostasj kurssabiejve li moarmesmáno maŋŋegietjen ja nubbe låhkåmbále biehtsemánon. Lågå ienebuv kursa ja åtsådimájge birra bielen: Åarjelsaemien: http://samiskhs.no/nb/node/29 Julevsámegiellaj: http://samiskhs.no/se/node/96 Dárruj: http://samiskhs.no/nb/node/95 Sámij åhpadusguovdásj fállá tjáppa birrusav konferensajda, seminárajda ja kursajda. Ávlan li 80 saje. Skåvlån li aj unnep lanjá. Miján la iehtjama oahppijviesso gånnå máhttá årrot Skåvllåsjaljon la låvdagoahte, goarddemgoahte ja gábmá mij hiehpá buojkulvissan iehkedisdoajmmáj. Sámij åhpadusguovdásj aktan diŋŋgujn máhttá sierra dåjmajt hásadit. Diŋgutjit Diebttjista dási! Gesälla- ja tjähppudakduodastus duojen gávnnu dal Svieriga bielen sámeednamis! Dav dåhkkidij Gesälla- ja tjähppudakdåjmadahka Leksándan sjnjuktjamáno 2010. Sosiálafånndå, Sámij åhpadusguovdásj ja Kunskapenshus Jåhkåmåhken biednigahtij åvddåprosjevtav gånnå barggojuogos duodjeåhpadiddjij Sámij åhpadusguovdátjis njuolgadusájt biedjin. Sáme Duodje barggá administratijvak bargujn. Rávkalvissan gesälla- ja tjähppudakduodastussaj la viddnoåhpadus jali diedo barggamis gålmmå jage. Åhpadusgäjno li guovtejahkásasj duodjesuorgge Sámij åhpadusguovdátjin jali dan lágásj åhpadus, ja binnemusát jahkásasj praktijkka. Gähttjalibme la gålmå oassáj. Duodjegähttjalibme mav ietjat divudagán dagá muhtem mánoj sinna. Dan maŋŋela gähttjalimvahkko Jåhkåmåhken nuppijn duodjegähttjalimijn. Maŋemus gähttjalibme l teorehtalasj. Jus dåhkkiduvá de besa giesen duojijt vuosedit Sáme Duojen. Udnásj rádjáj älla gähttjalime biejadum. Jus li gatjálvisá de ságasta Sáme Duojijn jali Sámij åhpadusguovdátjijn Sanna Larsson, duodjekonsulännta, Sámi Duodji, 0971-128 99, 070-394 93 06 Per Stefan Labba, sadj. rektåvrrå, Sámij åhpadusguovdásj Maŋŋáj tjadádum åhpadusá li dujna buorre máhttudagá sáme biebmo- ja biebbmogárvvimkultuvras, tjoahkkimis gitta gárvvimij. Buojkulvissan biebbmuj li boatsoj, sarvva, lådde, guole, muorje ja sjatto. Muhtem bisodimvuogijt, degu sálltimav, suovastuhttemav ja gåjkkådimev aj oahppá. Ájnas la vuorrasap buolvaj máhttudagájt bisodit maŋep buolvajda. Åhpadus gåbttjå 40 KY-tjuoggá. Praktijkka Åhpadusán la 14 vahkkusasj oahppa bargo baktu (LIA) aktan sáme biebbmovidnudagáj. Sisibessamvidjura Gimnásamáhttudahka Hotell & Restaurang-prográmmas jali guovte jage barggodiedo jali dan lágásj. 
Saje: 6. Kurssagålo Lågå sválldasav ”Skåvlå birra – Låhkåt mijá lunna”. Oahppe iesj máksá oahppamgirjijt, oahppamnävojt, mannam- ja årromsadjegålojt (praktijkka). Sámij åhpadusguovdásj fállá aktan vuododusájn Hantverk & Utbildning Leksándan joarkkaduodjeåhpadusáv. Tjavtjas 2011 la åhpadus 100 vahko ja gåbttjå 500 Yh-tjuoggá. Åhpadus tjadáduvvá biejadusá sinna Yrkeshögskolan . Åhpadus vatteduvvá stáhta doarjjaga biejadusá sinna ållessjattugij joarkkaåhpadussaj muhtem giehtabarggoviddnuj tjáledum guovvamáno 2008, ja 2011 rájes mierreduvvá åhpadus biejadusá sinna Yrkeshögskolan (SFS 2009:130). Åhpadus vaddá tjavtjas 2011 smidás viddnoallaskåvllåeksamenav. Oahppen la vahák- ja åvdåsvásstádusduodastus barggo-/åhpadusájgen. Oahppe ij mávse avtak skåvllågålov. Duossto vidnudahka/lájddistiddje oadtju 4000 kr/mánnuj mákson (värrovälggogisvuohta, ij momssavälggogisvuohta) Rávkalvissan åhpadussaj la guovtejahkásasj duodjesuorgge Sámij åhpadusguovdátjin jali dan lágásj åhpadus. Maŋŋáj tjadádum joarkkaduodjeåhpadusá máhtá gesälla- ja tjähppudakduodastusáv åhtsåt! (Máhtá juo sämmi tjavtja gå joarkkaduodjeåhpadussaj álgá gesälla- ja tjähppudakduodastusáv åhtsåt.) Joarkkaduodjeåhpadus la allaskåvllåmieren, danen máhtá oahppambiednigijt CSNas åhtsåt. Sajijs ij la nåv galle. Vuododusán Hantverk & Utbildning li 50 saje. Åtsålvisblankehtav ja ienep diedojt vuododusás Hantverk & Utbilding gávna dánna ! Jus li gatjálvisá de ságasta rektåvråjn: Per Stefan Labba rektor(a)samernas.se 0971-44002 Máhtá aj ságastit vuododusájn: Sadj rektåvrrå 11 biejves guov. 2013 Ekonomiddjaåvdåsvásstediddje Ekonomiddja viehkediddje IT-åvdåsvásstediddje Sadj. duodjeåhpadiddje muorra/tjoarvve Åhpadiddje Duodjeåhpadiddje sassne/tekstijlla Sadj. duodjeåhpadiddje muorra/tjoarvve Duodjeåhpadiddje sassne/tekstijlla Duodjeåhpadiddje sassne/tekstijlla lisbeth.kielatis(a)samernas.se Giellaåhpadiddje julevsámegiellaj Gun Aira gun.aira(a)samernas.se Giellaåhpadiddje julevsámegiellaj Giellaåhpadiddje oarjjelsámegiellaj Giellaåhpadiddje nuorttasámegiellaj Åhpadiddje ekonomiddjaj Prosjäktatjuottjodiddje Dáhtáviehkediddje, dáhta, ladnjalájggom, konrerensa, márnánahttemvásstediddje ja nåv vil Hoajttár Dievnastiddje – äjgátfriddja Dievnastiddje Dievnastiddje Duodjeåhpadusá ulmme la juohkka oahppe duodjemáhtov åvdedit. Vuostasj jage vuodojt oahppá, nuppe jage tjiegŋalup åhpadusáv oadtju. Guosseåhpadiddje åhpat bájnov/hámev, silbba-, smirjjim-, girjjam- ja dájvveduojev ja nåv vil. Rávkalvisá álggemij Binnemusát 18 jage viertti årrot. Rávkalvissan åhpadussaj la vuodoåhpadus jali diedo duoje birra sámeskåvlås, sáme avtastahtedum åhpadusás jali dan lágásj åhpadusás, jali aj diedo ja dåbdo duoje birra. Saje suorgen Sassne/Tekstijlla: 16-20, Muorra/Tjoarvve: 10. Kurssagålo Lågå sválldasav ”Skåvlå birra – Låhkåt mijá lunna” Oahppe iesj máksá oahppamgirjij, oahppamnävoj ja duodjeábnnasij åvdås. Åtsålvis Åtså maŋemusát moarmesmáno 15 biejve! Åtså värmmádagá baktu! Giellaj hilá Gávnnu dal oasstet ådåstuhtedum oahppamgirjje ”Giellaj hilá”. Rabá sválldasav ” Blankehta ja girje ” Gå le au pairan de åro familja lunna ietjá rijkan. Dån le juoga de familja oasse, jali oattjo ietjat lanjatjav. Duv bargo li mánájt gähttjat, mielas válldet idedis- ja iehkedis dahkamusájt, mánájt vuodjet asstoájggedåjmajda åvdån ruoptot – ja máhtá aj binna dåhpebargov oadtjot. Dán åvdås oattjo biebbmo, årromsaddje ja binna sålbbebiednigijt. Kursa kollegajn jali universitehtan li aj ienemus au pair-programmajn. Inter Au Pair Tlf: 22 52 15 60 Juohká au pairajt ienemus rijkajda Alle-Europan Au Pair and Trainee Agency Norway MDM Capion Travelconsult & Agency A/S Tlf: 94 13 86 57 / 63 97 17 65 Juohká Ieŋŋisij, Tusskaj, Schweizaj, Italiaj, Spaniaj ja Fránsskaj. Giellasertifikahtav oattjo. Juohká aj ålggårijkak nuorajt au pairan Vuonan årrot. Galga gus lanjáv jali årudagáv lájggit? Buorre le ietjas riektáj ja välggogisvuodaj birra diehtet. Dála le lájggimláhka tjoahkkájgessusin: 1. Ladnja galggá årromláhkáj dåhkkit Sisanet vaj galggá vissa dáhttjaalludahka, vissa stuorrudahka vinndegijn årrot. Rávkalvis le galggá lávggot/navoldit ja málestit j n v máhttet. Muhtem årudakniehke älla dudalattja ja lájggiji lanjájt ma älla jali lulun dakkir måkkåj dåhkkiduvvat. Kommuvnna máhttá vásstedit jus ladnja dåhkki. 2. Åhtjuda tjálálasj lájggosåbadusáv Njálmmálasj lájggosåbadus le sämmi nanos degu tjálalasj. Vuorrádis le, rijddo máhttá sjaddat man birra njálmmálattjat lij såbadum. Máhtá tjálálasj såbadusáv rávkkat. Iemelágásj lájggokontrahktav máhtá bv. konsummänntaráden fylkan jali girjjeoassásin oasstet. Muhtem årudakäjgádij ulmme le vaj dån galga muohttagijt goajvvot, rásijt tjuohppat, mánnásujttárin årrot jali dan láhkáj. Jus dasi sjiehtada de viertti dav kontráhktaj åttjudit. Dakkir ássje vierttiji vattugisláhkáj tjáleduvvat ja åvddåla såbaduvvat. Huomaha nuora (18 jage nuorabu) e máhte lájggomsåbadusáv dahkat. Äjggáda/sujttoaddne vierttiji dav dahkat. 3. Ärádus lájggovidjurijt majt máhtá låhpadit ja ájggemierredum lájggovidjurij gaskan Oajvvadip lájggovidjurijt majt máhtá låhpadit. Jus iemelágásj lanjáv lájggi ja ij le mierredim ájgev jali låhpadimájgijt lájgguj såbadam de lájggimlága mierredusá li fámon. Ladnjaj le 1 máno gaskkasasj låpadibme. Jus lájggovadde sihtá lájggididdjev jåhtet de galggá tjálálattjat dagáduvvat. Jus le ållu visses ij buorep lanjáv gávna, jali ietjá oares ij sidá jåhtet de máhtá aj märostit ájggemierredum lájggovidjurijt. Unnemusájgge álgon le 3 jage. Jus ladnjaj badjelåbdån jali tjällárin guosská ja lájggovadde huonahin årru de máhttá 1 jahkáj biejaduvvat. Buorep jasskavuodav vaddá vaj lanjan oattjo årrot. Jus lájggovadde ij ådå lájggididdjev oattjo de viertti, jus åvddåla jåhttå, lájgov ålles ájges makset. 4. Dujna le akturiektá lanjá adnuj Lanjá adnuj le lájggididddjen akturieká. Mierkki lájggovaddi ij máhte duv ladnaj boahtet ja mannat gåktu sihtá. Jus lájggovatten le loabálasj måkke duv ladnaj bv. divodibme de viertti hiebalasj ájgev dujna såbadit. 5. Deposisjåvnnå Lájggovadde máhttá rávkkat dån galga deposisjåvnåv makset. Dakkir deposisjåvnnå le jasskavuohtan såbadusá maŋás biedjamij. Aneduvvá lájggovielgijda ja ihkap spedjamijda ladnjaj masi lájggididdjen le åvdåsvásstádus. Deposisjåvnnå ij galga ienep gå 6 máno lájggo årrot. Galggá dahpadum konntuj biejaduvvat ja renta galggi lájggididdjáj vatteduvvat. Ásadittjat dakkir kontov, gålo galggi lájggovaddes mávseduvvat. Deposisjåvnnå galggá rentaj mávseduvvat gå lájggididdje jåhttå. 6. Lájggo Lájggo galggá vissa biedniklåhkuj märostuvvat. Máhttá såbaduvvat lájggididdje galggá gålojs elektrisitähttaj ja lieggimij hebalasj oasev mákset. Máhttá sjiehtadallat lájggo åvddåmákson juohkka mánnuj galggá mávseduvvat. Dån ij máhte ienep gå 1 máno åvddåmávsov lihtudit. Lájggo ij máhte åvddål áramusát avta jage hiebaduvvat ja dalloj avta máno tjálálasj diededimijn. 1. SÁGÁJDAHTTEMIN · Vuorde barggovaddes li guovte gitta vihttasa rádjaj ságájdahttemin. Gájkajt lanján giedajn buorástahte. Gehtja gájkajt tjalmijda gå buorástahtá. · Árvvedahtte dån le balon, valla gudi bievde nuppe bielen tjåhkkåhi li iemelágásj ulmutja. Ájnas le sidjij diededim bargov ”vuobddet” degu dunji le ájnas ietjat máhttudagájt barggen ”vuobddet”. Buorre diedo: Tjåhkudalá – åro ietjat láhkáj – måreda! 2. IEMELÁGÁSJ GATJÁLVISÁJT MAJT MÁHTÁ OADTJOT · Manen bargov åtså? · Manen duv galggap bálkkit? · Gåktu lulu duv barggovádde/åhpadiddje/duv barggorádna duv gåvvit? · Ma li duv buorre biele/nievres biele? · Gåktu diertjestimev/lájtov/mierredimájgijt gierda? · Majt vidá jage duogen dagá? · Goassa máhtá álgget? · Majt bálkkán vuordá? · Majt ásstoájgen dagá? · Giehto majt maŋemus jagijt le dahkam. Ájádalá: Buorre biele, nievres biele, makkir ulmusj/bargge le dån, ájggomusá ja åtsåda åvddåla mij le bargguj vuogas bálkká. (Sáhkada iehtjádij sämmilágásj bargon jali ihkap fágasiebrijn). 3. MAJT VIERTTI VÁSSTEDIT? · Åvdemusát; åro ietjatláhkáj ja váges. · Gulldala ja ájádalá gatjálvisájt åvddål gå vássteda. · Ale nievret åvdep barggovaddij/barggorádnaj jali bargosaje birra sáhkada. · Ij dárbaha gatjálvisájt vásstedit jus ájgo iesselissan sjaddat, makkir jáhkkudahka, jali makkir seksuálalasj vuohke dujna le. Dákkár gatjálvisá e ságájdáhttemin hieba. Dát le ságájdahttem, ij le gatjádibme. Ij dárbaha dåbdåstit lågejagágin dujna lij dáhpe gárudijt nisskot – jus ij ságájdahtte sierraláhkáj dan birra gatjáda. 4. MAN BIRRA GALGA GATJÁDIT? · Makkár le barggobiros? · Galles barggi åssudagán gånnå bargov åtsåv? · Le gus diján sisŋásjåhpadus? · Álmmudusán tjuottjoj ”muhtem mano vierttiji märostuvvat”. Majt dat javllá práktihkalattjat? · Máhttebihtit gus munji binnáv doajmmaháme birra giehttot? · Goassa mierredihpit gut bálggiduvvá? Pláni: Gatjálvisájs majt le ájádallam åvddåla moatte li álu ságájdahttemin vássteduvvam- danen ájádalá moadda ietjá gatjálvisájt. BUORRE DIEDO GESI GALGGÁ BARGGOSÁGÁJDAHTTEMIJ Ságájdahttema åvddåla · Ájádalá nåv ålov majt máhtá åtsådum bargo birra ja viddnudagá mij galggá bálkkit. Ságájdahttemij boahtet gárvedum vuoset dån le bargguj oalle mielos. · Tjále listav mij vuoset duv sierralágásj tjähppudagáv bargguj. Ájádalá duv ietjat buorre ja nievres bielij birra. Boahtem · Viertti diedon rájnas ja snivva årrot. · Gárvvuna åhtsåm bargo milta. Jus bargov åtså bivtasboargálin, máhtá ietjáláhkáj gárvvunit gå jus bargov advokahttakåntåvrån åtså. Vállji biktasijt maj soabtso. · Sulásta nuoges ájgev ságájdallamij jåvsådit - ja diededa ietjat mierredum ájge åvddålattjan resepsjåvnån. Jur åvddåla · Sieddoda ietjat nágin minuhta. · Maná hivsigin - jasskavuoda diehti. Jus ij ietján gå muodov ja ihkap sminkav gehtjastittjat. · Barggovadden le dunji vuodon positijvalasj miella. Dån ham sjaddi ságájdahttemij válljidum! Ságájdahttema maŋŋel · Ájádalá gåktu ságájdahttem manáj. Majna le dudálasj, majt máhtá buoredit jus vaden ietjá ságájdahttemij gåhtjoduvá? · Gárveda ietjat jus nubbeságájdahttemij gåhtjoduvá. NuorajTV le sámegielak næhtta-tv nuorajda ja nuorajs julevsáme dáfon. Prosjevta ulmme le ásadit iehpeformálalasj sámegielak arenav julevsáme nuorajda. NuorajTV ja næhtta-tv baktu julevsámegiella gullu ja aneduvvá iehpeformálalasj ja sebradahkes láhkáj nuoraj gaskan - nuoraj árvoj vuodon. Lågå ienep NuorajTV birra dánna Gå ájgo guhkes mannuj vuolgget, de buorre plánim ja gárvedibme rávkaduvvá. PÁSSA JA VISUM Åvddål gå vuolgá, gehtja vaj pássa ij la gahttjam, jali ruvva gahttjá. Muhtem rijka rávkki pássa binnemusát 6 máno galggá fámon årrot åvddål rijkaj besa. Visumav muhtem rijkajda dárbaha, danen gehtja jus rijkan(rijkajn) gåsi galga le/li visumvälggogisvuohta. Ålggorijkadepartementa webbabielijn gehtja de dav gávna. Visumav viertti ájge bále åvddåla åhtsåt, danen gå máhttá ádjánit åvvdål giehtadallá. Mujte visum le gasskabåddåsasj ja bissu vissa ájgev. VAKSIJNA Makkir vaksijnajt dárbaha mierreduvvá gåsi ja goassa le manátjit. Bájkálasj varresvuohtastásjåvnnå máhttá viehkedit makkir vaksijnajt viertti válldet. Moadda vaksijnajt galggi váldeduvvat ájge bále åvddåla, gárveda ájge bále. Gå vaksinerida de oattjo vaksijnnakårtåv majt viertti maŋen adnet. Muhtem rijka rávkki dujna le duodastus ietjat vaksijnaj hárráj. DÁVDDA Jus manon muhtem álkes åvddålnjuolgadusájt tjuovo de varrásin biso. Vádav binneda dávdajt bv. tjadádagáv oadtjot. Návti tjadádagás bessat: Duv mannoapotehkan dá máhtti/vierttiji gávnnut: DUODASTUS JA EKONOMIDDJA Duodastusáv viertti adnet. Ásada duodastusáv mij le fámon jårbbå räjsov. Hátte li umasslágátja, diedojt åttjuda umasse duodastussiebrijs. Vuogas le almma budsjehta dahkat. Budsjehta viertti sisanedit gålojt: HUOMAHA! Skandiabáŋkan ij le gållo ålgorijkan biednigijt viedtjat. VUOSSA SISADNO Gássjel le mierredit majt galga válldet maŋen, valla mujte galga vuossav guoddet. Vuossa sisadno viertti huoman årrot: Dánna gávna bargojt - Nordland fylkeskommune Ådå barggijt bálkkitjit li vilá barggoálmmudusá ávijsajn ájnas saje. Gehtja aj umasslágásj dáhtabásajt internehtan bv.: NAV Ållo bálkkidime dagáduvvi vani rabás virgij álmmudahttema. Sáhkada dåjmaj gånnå lulu sihtat barggat. Tjále dábálasj åtsålvisáv ja Cv:av majt rája jali doajmmaj guottá. Jus bargov åtså de ij le skábmo ietjas värmmádagáv adnet. Diededa gájkka oahppásijda dån bargov åtså. Gatjáda sijás jus bargov jali ietjá sajev diehti. Gájkajda le máhttelis vuododit klubbav, siebrev jali organisásjåvnåv. Jus dáv sidá formálattjat dahkat, de máhtá dievddet sjiemáv, dahkat njuolgadusájt ja stivrav válljit ietjat organisásjåvnnåj. Valla jus ållu álgget sidá dahkat, de le dåssju jåhtuj boahtet, duola dagu ietjat teahterjuohkusijn. I dån dárbaha dáv formálalattjat dahkat. Álge juojnak, ja de vijmanagi arvustallat jus formáliserit galga. Dán bielen gávna oanegasj bagádimtjállagav ja linkajt mij dal duv galggá oahpestit riekta kåntåvråjda jus sidá vuododit jali álgedit siebrev, klubbav jali juohkusav ja sæmmi båttå formáliserit dáv. Organisásjåvnåv formálalattjat vuododit Jus galga avtav siebrev vuododit formálattjat, de viertti vuostak stivrav oadtjot jåhtuj gænna le åvdåsvásstádus siebres. Stivrra viertti guorrasit siebre ulmijda ja njuolgadusájda. Njuolgadusájn viertti: · Siebre namma · Bájkke · Ulmme (manen ájggop dáv vuododit, mij la siebre doajmma?) · Njuolgadusá sebrulattjajda siebre gáktuj · Njuolgadusá gåktu siebre njuolgadusájt rievdadit · Sebrulasjmákso · Jahketjåhkanibme Dáv vierrti tjálalattjat formáliseriduhttet. Dán diehti máhtá/máhttebihtit gullat siebrijs ma li doajmmamin ja oadtjot diedojt gåktu sijáj njuolgadusá ja ulme li tjáledum. Gå njuolgadusáj lihpit gærggam ja siebre ulmme le biejadum de viertti: · Oadtjot jåhtuj ruhtadárkestimev ruhtalågojn. · Registrerit siebrev Brønnøysund-registarijda. Viertti duodastit siebrre le vuododuvvam ja dåjman la. Anen viertti sáddit njuolgadusájt ja/jali vuododimduodastusáv vaj registrerim dåhkkiduvvá. Gå prosessa le jådon de ihkap dárbaha muhtem rádev. Válde aktijvuodav kulturkåntåvråjn suohkanin, sidja máhtti vásstedit gåktu galga barggat. Jus muodugasj siebre gávnnuji rijkadásen, de máhttá aj duv/dijá organisásjåvnnå sidjij sæbrrat ja ihkap la dárbo bájkálasj siebrev vuododit. Na tjuovvus vuorbbe de! Ussjudalá ietjat vidnudagáv vuododit? Vuododit ja dåjmadit ietjas vidnudagáv la stuor hásstálus. Jus vuorbástuvvat galga viertti riekta ásjijt riekta ájggáj dahkat! Dán sijdon gávna rádijt sáme æládusniehkes ja linkajt ávkálasj nehtasijdojda. Jan Even Trenes Kárásjågås la vuorbásduvvam spelamautomátaj (Karasjok Biljardservice AS) ja la uddni alvos boanndá. Sån la ådåájádalle ja oassev válldá muottelágásj prosjevtajn. Sån dåjmat æládusájt sihke Tjáhjtesuollun, Hammerfestan ja Kárasjågån, sujna lij aj plána vuododit æládusáv Girkkonjárgan. Vuollelin gávna gáktsa æládusráde Jan Even Tretnesis: 1. Ájádallam dásen, gávna dárbojt åvddål gå ietjáda dajt ájttsi. 2. Åhtså almma dárbojt. 3. Gehtja vuostak majt hæhttu makset åvddål gå gehtja majt ruohptot oadtjo. 4. Gehtja dilev gåk la! 5. Ale dallá bálkáv rávka, válde færra bonusav gå l muddo. 6. Ale balá moaddomis! 7. Åro jåhksåmrájen, mobijlla l buorre viehkke. 8. Åhtså ådå mahttelisvuodajt. Gávnas liŋŋkajt Buoremus la juo árrat lassebargov åhtsågoahtet (lávvodak-, oasseájgge- ja giessebargov). Jus duola dagu lávvodakbargov oattjo avta sajen, de le dábálattjan nav vaj oattjo aj giesev danna barggat. Jus la giessebargov åhtsåmin ja dujna ij la lávvodakbarggo, de le vuohkasamos åhtsågoahtet vuoratjis-/moarmesmáno. Buorep val árabut juo åhtsåt. Dalloj la vuojn ienebu gudi plániji ja bargov åhtsi, ja åhtsåmusá giehtadalladuvvi. Jus dåbdå soabmásav gev diedá le åvdutjis juonná barggam dåppe gånnå dujna la miella barggát de ságasta sujna goassa buremusát hiehpá åhtsåt. Vuogas la åhtsåmusáv sáddit åvddåla bargojt almodáhtji. Jus vuordá, de vuojn ienep åhtsse le. Duodden le dábálasj ulmutjav sádjásasj virgijda biedjat vani almodime. Lågå val gájkka almodimijt avijsajn juohkka biejve. Rinngu nav ruvva gå máhttelis gå vuojná giessebargov majt sidá. Duola dagu dáj linkaj baktu: NAV Ij la vuojn agev álgge diehtet makkár bargojda máhtá åhtsåt. Gávnnuji vuojn tjielgga njuolgadusá duosi man vuoras berus liehket. Dá njuolgadusá li duv hárráj: 13 jagágijda: Gå la 13 jage dævddám, máhtá giehppis bargov oadtjot, duola dagu buodán jali ednammuorjjetjoaggen. 15 jagágijda:Jus la badjel 15 jagák máhtá bargojt oadtjot ma e vahágahte varresvuodat ja ietjat åvddånimev. Duola dagu oassásin jali kåntåvrråbargov oattjo. 18 jagágijda:Gå la dæddám 18 jage de oattjo vuobddet vuollagav jali vijnav ja oattjo válldet akta makkár bargov, valla hæhttu liehket 20 jagák jus galga loabev oadtjot vuobdadit jali guossidit buollevijnajn. (Gálldo: Sommerpatruljen, LO) 6. Mujttu då Na jus de oattjo fálaldagáv lassebargguj. Na majt de? Mujttu då oadtjot tjálalasj barggosjiehtadusáv, gånnå barggoájgge, bálkká ja loahpeájggesjiehtadallama tjuodtju. Dujna le vuojn rievtesvuohta giesseloabev niektit – ja jus le organiseridum, gájbbeda val lassebálkáv jus ienebuv gå 37,5 tijma vahkkuj barga. Jus ij la organiseridum de le dujna 40 tijmasasj vahkko. Jus i oattjo bálkkádárkestusájt, de gájbbeda. Dunji le vuojn dát duodastussan jus la værov máksám, ja aj allasit dárkestussan jus la oadtjum gájkka tijmajs mávsov. 1. MIJ LA CV? CV (Curriculum Vitae) le oanegis tjálalasj diehto duv birra mij åhpadussaj, barggomáhttudahkaj, kursajda jnv. guosská. CV:a gåhtoduvvá aj resumea jali dáhtalissta. CV:a vaddá alkes diedov barggoåhttse formálalasj duogátja ja tjähppudagá birra. 2. MIJ GALGGÁ TJUODTJOT? CV:a vaddá diedojt: · Persåvnalasj died Namma, adrässa, telefåvnnånummar, riegádumbiejvve. Muhtema aj tjálli sivijllastáhtusav. · Skåvlå majt la tjádádum ja eksámajt majt la válldám joarkkaslåvlå rájes. · Militerra · Bargo (ållesájgge/bielleájgge) · Kursa · Máhtudahka amásgielajn. · Guhkep mano · Åskeldimdåjma · Sebrulasjvuohta siebrijn · Dåjma skåvlån ja ásstoájgen · Budáldusá, sierralágásj berustime · Referensa jus aná. 3. GÅKTU TJÁLLET CV-AV? E gávnnu mierreduvvam njuolgadusá ma vuosedi gåktu CV-av galggá tjállet. Ájnas le CV:a galggá liehket álkke ja gæhppat låhkåt sunji guhti le vuosstájvállde. Dán mijá tjállusin le akta åvddåmerka mij vuoset gåktu le CV:av máhttelis dahkat ja tjállet. Bieja juohkka duoddetjállagij (duodastussaj jnv.) nummarav. Bieja duoddetjállagijda sämmi nummarav. Giehpet dádjadusáv låhkåt duv birra sunji guhti galggá åtsålvisáv låhkå. 4. CV:AJ ÅVDDÅMÄRKKA CV Eva Hansenij Persåvnnålasj diedo: Namma: Eva Hansen Adressa: Eventyrveien 2 8600 Mo i Rana Telefåvnnå: 80 00 00 00 Mobijlla: 90 00 00 00 Riegádambiejvve: 12.04.80 Sivijlla stáhtus: Iv la válldum Åhpadus: Ájgge Åhpadus Bájkke Duoddetjála Dábálasj åhpadiddje Allaskåvllå, Biergunin Universitehtta Tråmsån Joarkkaskåvllå dábálasj fága Frydenlunda joatk., Narvijka Barggo: Ájgge Virgge Bájkke Duoddetjála 2001-u.b.* Åhpadiddje, stuoves barggo,ållesájgge Måffe mánájaskåvllå Åhpadiddje Aaga mánájskåvllå, Biergunin Giessebarggo Kurssa: Ájgge Kurssa Guhkkudahka Duoddetjála 2 máno Åskeldimbarggogåhttjusa: Duoddetjála Duodastusá: Vuodjemkårttå B klássa Dåhkkidum D- hárjidalle giehtaroahtton Interessa: Aktijvalasj giehtaroahttospielle IK Drivan, Jássaberustime le, tjuojav juohkusin ”Go’foten” Ålggåádjemij lijkkuv, bivdáv ja guolliv. Buoktje lav. *u.b.= udnásj bäjvváj, nabbu gånnå dálla barggá/skåvlåv vádtsá. 5. MUJNA LE ILÁ BINNA CV:AJ TJÁLLET Gå le nuorra ja älla edna barggo- ja skåvllåmáhttudagá CV:aj biedjat, moaddása válljiji åtsålvisáv CV:a dagi tjállet. Valla ienemusá máhtti dievddet CV:av åsij ma máhtti barggovaddáj ájnnasa årrot. Mujte iesmiedogis barggo le árvulasj CV:aj biedjat. · Le gus scoutaoajvve jali vuojadimhárjjidalle årrum? Ánoda duodastusáv dasi ja tjále CV:aj/åtsålvissaj. · Spieleda gus korpsan jali le gus roattotjiektjamsäbrraj oasálasj? Asstoájgen ij le hieredis aktijvalasj årrot. · Le gus oahppijráden sebrulasj, le gus säbrram OD:av ásadit? Les gus aktijvalasj sebrulasj Amnestyn? Vuoset dån berusta ja riek sidá dakkár ássjij barggat. · Le gus mánnágähttje sijdaráddnájda/viehkeda áhkov muottagav guoajvvot dálvijt? · Makkir berustime li dujna? Le gus dån filmmasiebren jali gåvvimsiebren, várregoarŋŋomin jali buoktjamin sebrulasj? Le gus dån vissjal váttsátjit? Lijkku gus rádnaj bioj mannat? Sluogas le jus ájádalá majt viertti CV:an guodet. Jus giessebargov návddegárten åtså de ij galga giehttot aktivisstan le Noahn (- divrij riektájda) årrum. Duv vuojno e bargguj hieba. Åtsålvisájn ja CV-ajn galggi gájkka diedo duolla årrot ja galggá dajt máhttet duodastit. Gähttjalit májnnot majt ij la barggam, ij le juonalasj - jus boadádalá de ij bargov oattjo! Jahkásattjat ásaduvvá Nuorttarijkalasj sámegilbbusa dálvve ja giesse-valástallamijn. Duodden ásaduvvi regionála cupa ja gilbbusa bállo-tjiektjamin, hierggevuodjemin ja ietjá dåjmajn. Dán sijdon gávna diedojo dáj birra: SÁMIID VALÁŠTALLANLIHTTU- NORGA (SVL-N)/ Sámij válastallamlihtto - Vuodna SÁMIID VALÁŠTALLANLIHTTU - NORGA (SVL-N)/ Sámij valástallamlihtto - Vuodna Sámij valástallamlihtto – Vuodna (SVL-N) vuododuváj jagen 1990 ja la oasse Sámij Rijkasiebres (Samenes Riksforbund), mij la aktidus sáme valástallamlihttoorganisasjåvnåjs Vuonan, Svierigin ja Suoman. SVL-N:n li 46 ájras siebre gudá fylkajn ja siján la birrusin 2000 ájrrasa. Ulmme SVL-N ulmme l sáme mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt valástallamijda ja kultuvralasj dåjmajda tjoahkkit. Ulmme l aj åvdedit ja nannit sáme identitehtav, gielav ja kultuvrav. Valástallam SVL-N organiseri dájt valástallamåvsijt: Tjuojggam, Tjuojggam/sjuohppim, miehtseviehkam, sjuohppim ja hierggevuodjem. Dåjma SVL-N:n la regionála tjuojggamgilbbusa. Dálátjij li dá ásaduvvam Finnmárkon, Råmsså fylkan ja Nuortta-Norlándan. Bájkálasjsiebre organiseriji giessedåjmajt moatte láhkáj, hárjjidallamtjåhkanimijt jali ietjá gilbbusijt. Ásadusá Nuorttarijkalasj sámegilbos (SM) Jahkásattjat ásaduvvi Nuorttarijkalasj sámegilbbusa (SM) giesse- ja dálvvevalástallamin, jages jahkáj Vuonan, Svierigin ja Suoman. Arctic Winter Games (AWG) Duodden la SVL-N oassálasstám AWG:n, mij la ásadus nuorajda 13 ja 19 jagij gasskan. Åvddålij guovlluj galggá sebrulasjvuohta AWG organisa-sjåvnån åttjuduvvat. AWG organisasjåvnnå l vuododuvvam tjoahkkitjit iemeálmmugijt arktalasj dáfojn dálvvevalástallamijda. AWG ásaduvvá fært nuppe jage, jages jahkáj sebrulasjlándajn (Alaska (USA), Canada, Gárjjel ja Kalaallit Nunaat (Danmárkko)). Hierggevuodjem Hierggevuodjemgilbbusa li aktisasjbarggo Suomajn ja Svierigijn. Hierggevuodjem la jahkásasj oahppamav vuododam vuoddjijda, váj ienep vuoddje hierggevuodjemij sæbrri. Hierggevuodjemgilbbusa e ájn Vuonan ásaduvá. Suoman la hierggevuodjem stuor valástallam ja ulmme l Vuonan sæmmi dássáj jåksåt. Ietjá dåjma SVL-N aj dåjmat nuorajtjåhkanimijt, giesen 2004 ásaduvvá nuorajtjåhkanibme Snåsan. Sisadno l moattelágásj valástallam ja kultuvralasj dåjma. Ulmme l berustimev sáme valástallamijda buoredit ja værmástagájt dahkat oarjjelsáme guovlon. SVL-N nuorajnammadus barggá mánáj ja nuoraj prosjevtaj, buojkulvissan Games of the world, hierggevuodjemkurssa næjtsojda, ruhtadoarjjagij ja nav vijddábut. Jus dárbaja ienep diedojt: SVL-N SÁMI SPÁBBACIEKCANLIHTTU (SSL) / Sáme tjiektjamlihtto Sáme bállotjiektjamlihtto vuododuváj 18. biejve gålgådismánon jagen 2003. SSL la oasse Sáme valástallamlihtos (SVL) ja siján li guok tja-nádum ájrrasa SVL stivran. Oajvveulmme le vuododit nanos Sáme bállotjiektjamlihtov, mij åvddån buktá riekta ájádusájt valástallama ja háldadusá organiserimij. Samiske fotballslandslaget.JPG Oasseulmme: · Nannit aktisasjdåbdov sámij gasskan. · Nannit aktisasjvuodav sámij gasskan ålles Sámeednamin. · Nannit bállotjiektjamvalástallam kvalitehtav sámij gasskan - mánná, nissun ja ålmmå – sihke bájkálattjat, regionálalattjat ja internas-jåvnålattjat. · Bállotjiektjama tjadá, Sámeednamav vuojnnon ja dåbddusabbon dahkat, ja roaddan dahkat ulmutjij gasskan sáme li iemeálmmuga. Sáme bállotjiektjamlihtto sihtá åvddålij guovlluj váldet åvdåsvásstádusáv sáme bállotjiektjamvalástallamis – regionálalattjat ja internasjåvnålattjat. Regionálalattjat Sáme-cupav ásadit aktan iehtjádij, ja barggat váj ienep ulmutja sæbrri sáme bállotjiektjamvalástallamij. Internasjåvnålattjat, barggat váj Sámeednam oadtju ietjas rijkajuohkusav, sihke nissunijda ja ålmmåjda. Vijddábut; sebrulasjvuodav åttjudit bajemus dásen, FIFA:n ja UEFA:n. Åniájggásattjat; aktisasjbargov vuododit ietjá juohkusij ma e FIFA ja UEFA systeman sebra. SSL la ájras NF-Boarda organisasjåvnån. NF-Boarda koordineri ja systematiseri rijkajuogostjiektjamav daj åvdås gudi alla FIFA ájrrasa. Jus dárbaja ienep diedojt: Sámi Spabbáciekcanlihttu / Sáme bállotjiektjamlihtto Suomaluodda 1 9520 Guovdageaidnu Telefåvnnå: +(47) 78 48 68 11 Ussjudalá ietjat vidnudagáv vuododit? Vuododit ja dåjmadit ietjas vidnudagáv la stuor hásstálus. Jus vuorbástuvvat galga viertti riekta ásjijt riekta ájggáj dahkat! Dán sijdon gávna rádijt sáme æládusniehkes ja linkajt ávkálasj nehtasijdojda. Jan Even Trenes Kárásjågås la vuorbásduvvam spelamautomátaj (Karasjok Biljardservice AS) ja la uddni alvos boanndá. Sån la ådåájádalle ja oassev válldá muottelágásj prosjevtajn. Sån dåjmat æládusájt sihke Tjáhjtesuollun, Hammerfestan ja Kárasjågån, sujna li aj plána vuododit æládusáv Girkkonjárgan. Vuollelin gávna gáktsa æládusráde Jan Even Tretnesis: 1. Ájádallam dásen, gávna dárbojt åvddål gå ietjáda dajt ájttsi. 2. Åhtså almma dárbojt. 3. Gehtja vuostak majt hæhttu makset åvddål gå gehtja majt ruohptot oadtjo. 4. Gehtja dilev gåk la! 5. Ale dallá bálkáv rávka, válde færra bonusav gå l muddo. 6. Ale balá moaddomis! 7. Åro jåhksåmrájen, mobijlla l buorre viehkke. 8. Åhtså ådå mahttelisvuodajt. Àjnas le snivva ja duolla åtsålvisáv ja CV:av vuosedit. Barggovaddáj vuoseda dån le snivuk ja ráddjánis ulmusj. Dán tjállagin le åvddåmärkka åtsålvissaj ja CV:aj majt viertti bargojda masi åtså hiebadit. Jus bv. åtså kreatijvalasj bargojt dagu sjaddohiervvididdjen jali gráfalasj designerin de åtsålvis máhttá roahkkadabbo årrot gå åtsålvis kontåvrrå- jali boargálbargojda. Åtsålvis ja CV:a huoman galggá årrot álgge låhkåt ja ruvva danna gávnnat. Åtsålvis máhttá guokta umasse vuogij milta hábbmiduvvat: 1) Åtsålvis gåsi tjálá tjoahkkájgessusav åhpadusá ja barggomáhttudagáj birra åtsålvisán. Ihkap hiehpá jus lissta máhttudagáj, bargoj ja åhpadusá birra ij le guhkke. 2) Åtsålvis CV:ajn duoddetjállagin. CV:a le sierra páhper tjoahkkájgessusijn åvdep åhpadusá ja barggomáhttudagáj birra. Referensa: Jus máhta referensajt vuosedit de ietját åtsålvisáv nannnoda. Referensa li ulmutja gudi máhtti ienep diedojt duv birra bárggen vaddet. Máhttá dálasj jali åvdep barggovaddev, åhpadiddjev duv åhpadusbájken tjállet. Máhttá aj tjállet åhpadusrádnav gänna dálla le alep virgge gå dujna jali lahka oahppásav gev aná duv buorreláhkáj gåvvi. Tjále ulmutja virgev, barggosajev ja telefåvnnånummarav. Mujte val sijás åvddåla gatjádit jus hihkali referensaulmutjin årrot. Duoddetjála: Duodastusájs moattádusájt duodden CV:aj rája, valla gártjoda páhppárvaljev. Rája dåssjå ájnas páhppárijt. Muhttijn javladuvvá dakkár páhppárijt ij galga vuostasj bále rádjat. Dalloj de ij galga rádjat. Muhtem bargojda barggovadde sihtá dån galga barggoduodastusájt rádjat. Jus ij diede majt galga aktan åtsålvisájn rádjat de skuolka barggovaddáj ja gatjáda. Gehtja vaj åtsålvisán älla tjállemvige jali ietjá vige åvddål gå rája. Åtsålvis åhpadiddje virggáj Tsuojgodav dijá annonsaj vuoratjismáno 14 b. dán jage Fremoverin ja buorremielak ságastimijda rektor Alfred Solness sämmi biejve. Dájna åhtsåv álmmudam virgev. Barggam lav 1998 rájes åhpadiddjen Aaga mánájskåvlån Biergunin. Ienemusát lav O-fagan, ieŋilsgielan, másjkudimen ja musihkan åhpadam. 2001 tjavta rájes lav stuoves bargov Måffe mánájskåvlån, Måffen. Dán ájgen lav klássaoajven guokta klássaj åvdås årrum. Tjuovva CV:an, duodastusájn muv birra ienep diedo gávnnuji. Berustimijn lav tjuovvum ådå Narvijka mánájskåvlå vuododimev. Hálijdav åhpadit skåvlån mij le ådå åhpadimvuogijt oahppij hárráj adnegoahtám. Mårredis jagi maŋŋela Ránan hálijdav dálla ruoptus riegádimstádaj Narvijka. Oarre dási le gå berrahij lagábuj hálijdav, sämmibále gå vaden sidáv Narvijka valástallamin ja musihkan oassálasstet. 1.Rektor Hans Johnsen, Måffe mánájskåvllå, telefåvnnå 10 00 00 00. 2.Inspektörra Halvor Endresen, Aaga mánájskåvllå, telefåvnnå 30 00 00 00. Varrudagáj Eva Hansen Duoddetjála: 8 Luojvojbarggo ja sierra barggo ålggorijkajn - Nordland fylkeskommune Sidá gus barggat buorre ássje diehti, duon diehti buoredit dilev væráldin, ja danga buohta allasit rahtjat åtsådallamijt? Gávnnuji moadda organisásjåvnå maj tjadá nuora gudi sihti viehkkebargov ja ålggorijkkaårromav tjadádit. Ihkap vil viertti mákset binnáv maŋen liehket, ihkap barga biebmo ja årroma åvdås. Dav majt lip gåhttjum “sierra barggo ålggorijkajn” le organiseriduvvam årrom/målssobarggen hæjos rijkajn. Organisásjåvnå ma dakkár bargov tjadádi le álu dakkára ma e rat barga dan diehti vaj galggi njuolgga rudáv tjijnnit. Dakkár bargon le solidárihtehtta ájnas, guovdásj ulmme sijájn le åmastit diedojt dákkár sebrudagájs, kultuvrajs ja dajs dilij birra maj sinna ulmutja viessu. Álu le nav vaj oattjo giellakursav gå dákkár bargguj vuolgá. Luojvojbarggo le oassen dákkár bargojn. Dábálattjajt le fálaldagájs galla goappátjagá bargoj hárráj, na le de gávnnat juojddáv mij jur dunji hiehpá. Lehku då buorremielak dárkestiddje gå åtså organisásjåvnåv. Gatjáda duodastusájt ja gulá ulmutjijs gudi li organisásjåvnån åvdutjis læhkám, dan diehti vaj diedá dát la duodas ja mij dunji hiehpá. Dáj linkaj baktu gávna muhtem vuonarijkak organisásjåvnåjt: American Field Service (AFS) E-mejlla: info@afs.no Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser. Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Dákkár fálaldahka le dunji guhti le 18 jagák gitta 30 jagágij, guhti sidá årrot ja barggat sulá jahkebielev avtan dájs AFS aktisasjbarggorijkajn: Bolivia, Brasil, en Dominikanske Republikk, Ecuador, Honduras, Panama ja Oarjje-Afrika. Dábálasj la årrot avta fámilja lunna ja luojvojbarggat avta organisásjåvnån. CISV Norge Internasjonale Barneleire E-mejlla: norway@cisv.org Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser. Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Hálijda gus vuolgget leirraj ja dangas iejvvit nuorajt ålles væráldis? CISV le rijkajgasskasasj ráfeoahppam organisásjåvnnå vuododuvvam juohkka værálda åsijn. Organisásjåvnnå barggá ienmusát mánáj ja nuoraj gudi li 11 jahkásattja ja vuorasappo. Siján li mánájleira, målsusimårdniga nuoraj gaskan, giesseleira ja semnárraleira ålles væráldin. Internasjonal Dugnad (Rijkkagasskasasj navkuk barggo) E-mejla: info@internasjonaldugnad.org Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser. Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Dán organisásjåvnån le ækton oadtjot dádjadusáv, ráfev ja solidaritehtav. Máhttelis le sæbrrat 2-3 vahkkusasj giesseleirajda Europan, Asian ja Afrikán, duodden muhtem guhkep barggoårromijda Europan ja USAn. Hæhttu liehket vuorrasabbo gå 16 jage jus galga sæbrrat leirajda Vuonan, ja badjel 18 jage jus galga leirajda Europan ja USAn. Klosteret Taize E-mejlla: meetings@taize.fr Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser. Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Kloster le Lyon’in Frankrijkan. Gájka gudi sihti, máhtti dåhku mannat, valla nuora nuorabu 30 jáhkásattjajs le sierraláhkáj buorisboahtám. Ulmusj máhttá válljit jus sihtá praktihkalasj bargov vaj rámmátåhpav oadtjot avta munkas. Ulmusj ij dárbaha liehket ristagis, valla gájka gudi klosterin årru vierttiji sæbrrat mankaj gålmå ájggeråhkålvisájda juohkka biejve. Latin-Amerika Gruppene i Norge (LAG) E-mejlla: info@latin-amerikagruppene.no Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser. Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen LAG doarjju latijnaamerika almmuga rievtesvuodajt násjåvnålasj iesjmierredibmáj ja oajbbomav duollimin sosialalasj sieradusájt, almma demokrátijav åvdås ja økologalasj balansa diehti. Prográmma vihpá badjel jagev, dan båttå galggi sebrulattja barggat Latijna-Amerikin biellevihtta máno. Gå Vuonaj ruopptot båhti, de galga sij diedojt juohket Vuonan dan bájke dile birra gånnå li mannam. Dån viertti liehket 20-jagák ja åvddåmånnen le jus vuodulasj máhtudahka le portugesaraj ja spánska gielas. Åhtsåmmierre le moarmesmáno 15. biejve, ja vuolggem le bårggemánon ja máksá sulá 17.500,- kråvnå. Strømmestiftelsen E-mejlla: stein.hinderaker@stromme.org Denne e-postadressen er beskyttet mot programmer som samler e-postadresser. Du må aktivere JavaScript for å kunne se adressen Risstalasj viehkkeorganisásjåvnnå gænna le barggijmålssosimprográmma nuorajda 19 jahkágijjs gitta 25 jagágijda Asian, Afrikán ja Oarjje-Amerikin. Dujna viertti liehket binnemusát jahke skåvlås jali barggohárjjánibme maŋŋela joarkkaskåvlå, ja buoragit buktet ieŋils- spánska- jali fránskagielav. Barggogávdda le 6 mános gitta 12 mánnuj. Oahppamgålå, manno ja årrom mávseduvvi sulá 46.500,- kråvnå. Biebbmo ja årrom mávseduvvá. Iehtjanit viertti allasit lijgge ruhta. Åhtsåmmierre le vuoratjismáno 1. biejve. Volontørtjeneste - iesjmielak barggo ålggorijkan (Ung i Europa) Volontärradievnastus vaddá nuorajda 18- 25 jagij gaskan máhttelisvuodajt iesjmielalattjat ietjá rijkan Europan barggat. Gålo mannuj ja viessomij mávseduvvi. risten.no le sámegiella báhkodáhtátjoahkke. Dan sisadno le sáme tærmma dáhtátjoahkke, sáme báhkolista ja sáme báhkogirje oarjjelsábmáj, julevsábmáj ja nuorttasábmáj Duodden dán dáhtátjoahkken gånnå máhtá gávnnat bágojt ja termajt, gávna risten.no´an adjáj: - grammátihkkabielev diedoj oerjjelsáme- , julevsáme- ja nuorttasáme grammátihka birra - gávnnu aj bielle da gålmmå sámegielaj histåvrå birra Vuonarijkan. - teknihkalasj bielev diedoj gåktu dáhtátjoahkke le Dáhtávuorkán li 14416 tærmmapåsta ja 50500 åhtsåmbáhko 14.04.2009. Psyhkalasj varresvuohta guosská gåktu duv dille le. Garra dåbdo li dábálasj nuorravuodan, ja moaddásijn li muhttijn gássjelisvuoda ájádusáj ja dåbdoj. Edna vájkkudahttá psyhkalasj varresvuodav. Jus dujna l gássjelis dille, juska dal le gieresvuodasuorggo jali ietjá siváj diehti, le ájnas mujttet soajttá lijssi sáhkadit soabmásijn dan birra. Ja álu buorrán dille luondulattjat. Dála li muhtem ráde: Mujte: Moaddása máhtti viehkedit. Ale ilá guhkev aktu bahá ájádusáj vieso. Sáhkada gássjelisvuodaj birra soabmásijn gev luohteda. Ale gæhttjala iehtjádij vuorddemusájt iellet, tjuovo ietjat mielav! Lassjes biebbmo, nuoges oados ja labudallam le ájnas buorre psyhkalasj varresvuohta hárráj. Gárevselga máhtti værránit ja vájkkudit psyhkalasj gássjelisvuodajt. Ánoda viehkev jus gássjelisvuoda árggabiejvev vájkkudi ja jus nievres láhkáj dåjma ájge gávddan. Dánna oattjo viehkev: Dåhkki riŋŋgut: Mental Helses Hjelpetelefon, tlf 810 30 030 jali Røde Kors-telefåvnnåj mánáj ja nuorajda: 800 33 321 Ung helse: www.unghelse.no Gehtja næhttasijdov www.klara-klok.no gávnatjit vásstádusájt. Helsesøster skåvlån jali nuoraj helsestasjåvnnå le soajttá vuogas vuohke álgget. Dåktårat máhttá aj viehkedit, ja vuosedit duv Barne-ja ungdomspsykiatrisk klinikkaj (BUP) jus le dárbbo. Mujte ahte gájkka barggijn varresvuohtadåjmadagán le sjávvodisvælggo, siján ij la loahpe giehttot dijá ságastallamij birra. Gidán 2009 tjalmostahtij Varresvuohtadirektoráhtta nuorajt kampánnjan ”Et åpent sinn”. Næhttasijdon www.psykisk.no gávna ienep diedojt psyhkalasj varresvuoda birra. Álmmukhælssorápportan 2009 Socialstyrelsenas Svierigin boahtá åvddåj ahte psyhkalasj gássjelisvuoda le lássánimme nuoraj gaskan ja ahte bierri mårådit varresvuohtaåvddånahttema hárráj nuoraj gasskan Svierigin. ”Moadda iesjguhtiklágásj indikatora vuosedi ahte psyhkalasj skihpudahka sierraláhkáj le dábálasj nuora nissunij gasskan, valla ahte le lássánimme goappátjij sjiervij. Oase dajs gudi ietjas hekkav válldi ienemusát lassán nuoraj ja nissunij gasskan, ja ienep nuora giehtadaláduvvi skibájvieson hæso, goavgge jali juhkalisvahágahttema diehti. Mangemus jagij le jábmem nuoraj gasskan lassánam vehi muhtem jábmemsiváj hárráj, dagu dal vahágahttem, gárevselga, ja ihkap mij guosská ietjas hekkav váldátjit.” ( http://www.socialstyrelsen.se/Publicerat/2009/10363/Sammanfattning.htm) Jus le gássjelis dille jali jus dåbddå soabmásav gænna l gássjelis dille bierri viehkev ádnot. Le álkkep javllat gå dahkat, valla le viek dárbulasj! Dån i galga guoddet ietjat gássjelis ájádusájt aktu, gávnnu tjiehppe gudi máhtti ja sjaddi viehkedit duv. Sidá gus barggat buorre ássje diehti, duon diehti buoredit dilev væráldin, ja danga buohta allasit rahtjat åtsådallamijt? Gávnnuji moadda organisásjåvnå maj tjadá nuora gudi sihti viehkkebargov ja ålggorijkkaårromav tjadádit. Ihkap vil viertti mákset binnáv maŋen liehket, ihkap barga biebmo ja årroma åvdås. Dav majt lip gåhttjum “sierra barggo ålggorijkajn” le organiseriduvvam årrom/målssobarggen hælos rijkajn. Organisásjåvnå ma dakkár bargov tjadádi le álu dakkára ma e rat barga dan diehti vaj galggi njuolgga rudáv tjijnnit. Dakkár bargon le solidárihtehtta ájnas, guovdásj ulmme sijájn le åmastit diedojt dákkár sebrudagájs, kultuvrajs ja dajs dilij birra maj sinna ulmutja viessu. Álu le nav vaj oattjo giellakursav gå dákkár bargguj vuolgá. Luojvojbarggo le oassen dákkár bargojn. Dábálattjajt le fálaldagájs galla goappátjagá bargoj hárráj, na le de gávnnat juojddáv mij jur dunji hiehpá. Lehku då buorremielak dárkestiddje gå åtså organisásjåvnåv. Gatjáda duodastusájt ja gulá ulmutjijs gudi li organisásjåvnån åvdutjis læhkám, dan diehti vaj diedá dát la duodas ja mij dunji hiehpá. Lulesamisk - Sáme giellaåhpadusstipænnda ja Doarjja dåjmajda ma giellaanov måvtåstuhtti Nordlándan - Nordland fylkeskommune Nordlánda fylkasuohkan sihtá måvtåstuhttet sámegiela máhtudagáv lasedittjat nannitjit ja suoddjitjit sámegielajt, ja bærrájgåtsåtjit virggebargge sámegiella máhtudagájn li duon dán virggesuorgen. Nordlánda fylkasuohkan juollot åhpadusstipendajt ja dårjav dåjmajda ma giellaanov måvtåstuhtti: Dårja dåjmajda ma giellaanov måvtåstuhtti juolloduvvi sáme juohkusijda, siebrijda, organisasjåvnåjda ja institusjåvnåjda Nordlándan. Ájnegis ulmutja e máhte doarjjagav dát årtnigis åhtsåt. Dårja gånnå ienep juohkusa, siebre, organisasjåvnå ja institusjåvnå aktisattjat barggi, vuoroduvvi Gájbbádusá åhtsåmussaj Gávnnuji sierra åhtsåmsjiemá ma galggi aneduvvat. Doarjjaåhtsåmus sáddiduvvá Nordlánda fylkasuohkana æládus ja guovlloåvddånahttemåssudahkaj ja sisadnon galggá d.d. tjuovvovasj oase: Ulmme dåjmajn, gåvvidibme makkir ulmmejuohkusa vuoksjuj doajmma le, dárkkelis gåvvidibme dåjmajs ma galggi tjadáduvvat, ájggepládna dåjmajt tjadádittjat, dárkkelis budsjæhtta ja ruhtadimpládna. Åhtsåmájgge-mierre Åhtsåmájggemierre l gålgådismáno 15. biejve ja åhtsåmusá gasskavuodan giehtadaláduvvi. Lågå ienep dánna: Nordlánda fylkasuohkan Sujttogarantiddja merkaj galggá sujtov sierra ájge sinna oadtjot. Le láhkabiejadum oasse varresvuohta-ja skihpasujttolágan. Sujttogarantiddja diedet makkir ájggemierijn galggá sujtov lánndadikkes jali dajvas fáladuvvat. Sujttolgarantiddja ij stivrri jus sujtov jali makkir sujtov galggá oadtjot. Sujttogarantiddja diedet man mälggadav ienemusát galggá dárbahit vuorddet desik sujtov oadtju. Sierra ájggemiere li umasslágásj sujttotjerdajda, buojkulvissan 7 biejve iejvvitjit dåktåråv varresvuohtaguovdátjin jali 90 biejve manádimev dagátjit, jali dálkudimev oadtjot spesialiseridum sujton. Jus ij la máhttelis sujtov oadtjot ájggemierij sinna sujttoåssudagán gåsi l åhtsåm, de fáladuvvá manádimev jali dálkudimev ietjá sujttoåssudagán. Muhttijn máhttá sujtov fáladuvvat ietjá lánndadikke sujttoåssudagán. Agev la iesjmiedogis guorrasit jali ij fáladussaj mij javllá sujtov ruvábut oadtju ietjá sujttoåssudagán gå gånnå l åhtsåm. Sujttogarantiddja ij guoska hähkka sujttuj. Jus hähkkat skihppá jali vahágahteduvvá de galggá sujtov oadtjott nåv ruvva máhttelis. Sujttogarantidja milta l rievtesvuohta: Sujttogarantiddja ij guoska Gávnnu rijkalasj vebbabielle gånnå máhttá tjuovvot sujtogarantiddjav ja vuorddemájgijt, Vantetider.se. Vebbabielen gávnná gájkka lánndadikkij ja dajvaj vuorddemájgijt. Jus fáladuvvá manádimev jali dálkudimev, mij ij la máhttelis oadtjot sujttogarantiddja ájggemiere sinna, de galggá sujtov ietjá sujttoåssudagán fáladuvvat. Máhttá årrot varresvuohtaguovdátjin, skihpadåben jali vissa priváhtta duostudagájn. Máhttá iesj åvddånbuktet sávaldagáv gåsi sihtá boahtet, valla jus sujttogarantiddja galggá fámon årrot de ij máhte friddja válljit. Jus ij sidá sujtov ietjá sajen gå manna la åhtsåm de máhttá luohpat sujttogarantiddja fáladusás. Máhttá merkahit guhkep ájgev hähttu vuorddet Jus maŋebut gáhtá de agev máhttá ietjas sujttovaddijn aktavuodav válldet. Sujttogarantiddja de fábmuj boahtá dát biejves. Stáhta doarjot, dat javllá vaddá ekonomalasj dårjav, gå dálkkasijt dárbaj, ja muhtem ietjá gálvojt majt márjju dárbaj. Ienemus dálkkasa ma ålgus tjáleduvvi dálkastjállagin li doarjodum. Doarjja buojkoduvvá Lágan dálkassierrariektáj birra. Suodje alla mávsojda majt láhka vaddá allamáksosuodjen gåhtjudallá allamáksosuodjen. Lága milta: Bádnesujtto- ja Hálbedimdálkasdåjmadahka,TLV, la fábmudahka mij mierret hatte ja dårjajda. Gå TLV galggá mierredit dårjav gähttji jus dálkas ávkev vaddá mij buohtastahttá dav dårjav. Ávkken máhttá buojkulvissan årrot buorep varresvuohta ja lasedum viessomguhkkudahka. TLV árvustallá aj jus dálkkasa adno máhttá unnedit sebrudagá mávsojt, buojkulvissan tjuollamijda, skihpasin tjáledimijda jali vuorrasijhuksuj. Dálkasvidnudagá máhtti ietja válljit dálkkasav allamáksosuoje ålggolin vuobddet. De haddemärostibme l friddja, dat javllá dálkasvidnudagá ietja hattev mierredi. Dálkkasijda ma e allamáksosuodjáj gullu iesj oadtju ålles mávsov mákset. Muhtem dálkkasijn máhtti ráddjidum doarjja. Merkaj dálkas la doarjodum val muhtem patiänntajuohkusij jali dåjmadittjat sierra dávdav. TLV:an ja FASS:an li vebbabiele manna máhttá vuojnnet jus dálkas la doarjdum jali ij. Muhttijn gávnnuji moadda avtaájnas alternatijva dálkkasij. Gåhtjudalli generalasj dálkkasin. Sisanedi sämmi madev sämmi dåjmalasj ábnnasis jali ábnnasijs ja dajn li sämmi boados. Valla máhtti umasslágátja vuojnnut ja sisanedit umasslágásj åsijt, buojkulvissan konserverimábnnasijt. Máhtti boahtet sierra dálkasvidnudagájs ja dajn li umasse hatte. Dá alternatijva máhtti lånuduvvat dálkasboargálijn. Le Dálkasdåjmadahka mij mierret makkir dálkkasa oadtju lånodit iehtjádijn. Jus gávnnuji moadda generalasj dálkkasa ja mij la dálkastjállagin tjáledum ij la álbemus de dálkasboargála hähttuji lådnot dav ietjá alternatijvvaj manna l márnána vuolemus hadde. Álbemus válljim mij l val ållu doarjodum. Máhttá válljit oasstet divrrasap dálkkasav mij la tjáledum dálkastjállagin, valla de hähttu iesj gasskasieradusáv mákset, dat ij gullu allamáksosuodjáj. Jus ij sidá dav alternatijvav masi dálkasboargála lådnu ja ij ga dav mij la dálkastjállagin tjáledum de máhttá ietjá generalasj alternatijvav válljit. Valla de oattjo ålles mávsov iesj mákset. Le val mij dálkastjállagin la tjáledum ja álbemus lånudahkes dálkas mij dårjas gåbtjåduvvá. Oarre dási l vaj ij aktak galga dárbahit ienebuv mákset gå dárbulasj dálkkasa åvdås jus gávnnuji moatte sämmi tjerdas umasslágásj haddáj. Jus medisijnalasj oares hähttu adnet dálkkasav sierralágásj dagos de dåktår máhttá dálkastjállagij tjállet dálkas ij oattjo lånuduvvat. Ij de dárbaha duodde mávsov mákset jus dálkas gávnnu allamáksosuojen. Medisijnalasj oare máhtti buojkulvissan årrot gå ij gerda bájnnoábnnasav tablehtan jali gássjelisvuohta l muhtem gurjov rahpat. TLV mierret makkir hattijt ma galggi fámon årrot maŋŋel gå dálkasvidnudagá li hadderievddadusáv åhtsåm. Dálkkasa hadde máhttá, åtsålvisá maŋŋela, rievddaduvvat juohkka máno. Generalasj dálkkasin gåhtjudallá alternatijvva mij vuolemus hattev oadtju ájge gálvvon. TLV diedet dálkasboargálijt makkir válljim la ájge gálvvo ja masi galggi lådnot. TLV mierret aj guovkta lijggeválljima masi lådnu jus ájge gálvvo nåhkå. Máhttá målsudit mános mánnuj makkir válljim masi dálkasboargál lådnu. Ulmme ájge gálvojn la vaj värrobiedniga biejadum dálkkasij doarjjaj galggi gåbbtjåt nåv ednagijda ja nåv moaddásijda máhttelis. Ájge gálvvo l sämmilágásj gájkka dálkasboargalijn. Valla muhttijn dáhpáduvvá dálkasboargál la ilá stuor mierev ájge gálvos oasstám. Dálkasboargál de oadtju dav boahtte mánon vuobddet. Merkaj máhttá fáladuvvat åvdep dán máno gálvov dálkasboargálin ja máno gálvov vas ietjá bájken. Dán guovten gálvon máhttá sierra hadde. Allamáksosuodje merkaj máksá ienemusát 2 200 kråvnå jahkáj. Dát jahke gåhtjudallá allamáksoájggen. Allamáksosuodje l fámon dálkkasijda majt dálkastjállagin oadtju ja majt TLV la mierredam galggi doarjodum. Gullu aj loabddemartihkkalijda majt oadtju viehkkenävvokårtån. Ienemus dálkkasa åvdås máksá ietjasmávsov juohkka bále gå viedtjá dálkastjállagijn desik la 2 200 kråvnnåj ållåm. Sämmi l gullu loabddemartihkkalijda ma li dárbulattja stomiddjan. Muhtem dálkkasijda ij ietjasmávsov mávse. Jus la insulijnnadálkudim diabetes de ij majdek mávse insulijna åvdås. Jus la dávdda mij gullu soahpomsuodjeláhkaj de lánndadigge máksá ålles mávsov dálkkasijs ma vuoledi soahpomvuodav, buojkulvissan virushierediddje dálkkasijt hiva vuosstij. Muhtem lánndadikke máksi ålles jali ietjasmávsos oasev muhtem dálkkasijs ja sierra patiänntajuohkusijda, buojklvissan p-tablehtajs nuorra nissunijda. Ij majdek mávse loabddemartihkkalijda ma li dárbulattja doalvodittjat dálkkasijt rubmahij ja gehtjadit ietjas dálkudimev. Buojkulvis dakkir loabddemartihkkalijda li tsirguna ja sákke varrasåhkårmihttimij. Gå allamáksoájgev álggá jahkáj de iesj máksá ålles gålov dálkkasijs ja stomiddjaartihkkalijs desik la aktij 1 100 kråvnå máksám. Dan maŋŋela ietjasmákso binnu suojmma allamáksotráhpa milta. Juohkka ådå oasstemin álggá mávsos majt lij ållåm åvdep oasstemin ja manná ájn tráhpav bajás. Gå l máksám 2 200 kråvnå de ij dárbaha ienebuv mákset allamáksoájgen. Álggovijor vaj dat galggá fámon årrot la dálkkasa majt ålgus mij gullu allamáksosuodjáj. Gå allamáksoájgge nåhkå de álggá vat ådå ájgijn boahtte oasstemin, juska gånnå la allamáksotráhpan. Aktijbiejadum dálkasmákso Máksá ienemusát 5 400 2 200 3 900 90 % haddevuoledibme 2 050 2 100 75 % haddevuoledibme 1 600 1 100 50 % haddevuoledibme 1 100 0 % haddevuoledibme Tabälla vuoset gåktu allamáksosuodje suojmma vaddá vuoledum mávsov. Biebmo aj mánájda gudi älla 16 jage dävddám ja siján li sierra dávda, buojkulvissan glutenintoleránssa, li doarjodum. Biebmo tjáleduvvi biebbmobagádussán ja oadtju ienemusát 90 bäjvváj ájgen viedtjat. Máksá ietjasmávsov mij la 120 kråvnå juohkka bále, valla dát mákso ij riekknidalá allamáksosuodjáj. Ij oattjo vájku man ednagav allamáksosuojen oasstet. Nárev majt oadtju oasstet galggá binndet gitta 90 bäjvváj, bájkoj 3 máno. Preventijvvanävo, buojkulvissan p-tablehta ja p-tsirguna, li ierittjuoldedum dát gålmåmánonjuolgadusás. Jus oadtju ålgus válldet dálkastjállagijn moaddi de ådå ålgusválldem máhttá dagáduvvat esski gå ájge guokta gålmadisá li gållåm majt dálkas märostuvvá åvdep ålgusválldemis rähkkut. Buojkulvissan la viedtjam dálkkasijt gålmå máno loabddemij de hähttu guokta máno gållåm åvddål gå vat oadtju dálkastjállagijn viedtjat. Máhttá oasstet stuoráp nárev gå avtav ålgusválldemav avta bále, valla de hähttu ålles haddáj mákset náres mij la ienep gå gålmmå máno loabddem. Jus dåktår la dálkastjállagij tjállám hähttu muhtem ájgge gållåt ålgusválldemij gaskan de ij máhte dájvvábut viedtjat gå dåktår la tjállám. Jus li sierra oare, buojkulvissan jus ájgo ålggorijkan guhkep ájgev årrot, de máhttá dálkkasijt allamáksosuojen ålgusválldet guhkep ájggáj gå gålmmå máno. Valla de hähttu máhttet dav duodastit, buojkulvissan mannoássjepáhppárij. Jus allamáksosuodje galggá fámon årrot de hähttu dåktårin gut dálkkasav tjállá ietjas barggosadje gávnnut lågådahtte sáhtsokåvddåhámen dálkastjállagin. Jus dálkastjála dálkkasij guosská ráddjidum doarjjan de tjálle hähttu aj tsähkkot dálkastjállagin vaj allamáksosuodje galggá fámon årrot. Allamáksosuodje l fámon gesi årru jali l bargge Svierigin jali gänna l europa skihpasujttokårttå ietjá EES-rijkas jali Svejtsan. Europalasj skihpasujttokårttå galggá vuoseduvvat goappátjagá dåktårmanádimen ja dálkasboargálin. Svierigin la aj lihtto muhtem rijkajn Europa ålggolin; Algeriajn, Australiajn ja oassestáhtajn Quebeca Kanadan, mij merkaj dálkashálbedibme l fámon viesájdiddjijda dájs rijkajs jus dálkkasijt dárbahi gå li Svierigin. Gájkka máná nuorabu gå 18 jage sämmi goahtefuolken, dat javllá gudi li álmmuktjáledum sämmi årudagán, li aktisasj allamáksosuodje. Merkaj gájkka mánáj ietjasmávso aktij riekkniduvvi. Merkaj biologalasj oarbbenijn gudi li álmmuktjáledum umasse årudagájn la guhtik allamáksosuodje. Iesj ij dárbaha diehtet man ednaga åvdås la oasestam. Allamáksodáhtábásan, mij dåjmaduvvá stáhta Apotekens Service AB, gájkka oasstema allamáksosuojen registarduvvi. Vuogádagán li diedo man ednagav la máksám ietjasmákson ja riekkni man enas haddevuoledibme sjaddá allamáksotráhpa milta juohkka bále gå oases. Gájkka dálkasboargála li sämmi dáhtábássaj aktidum ja ij la ájnas makkir dálkasboargálin oasesta. Le iesjmiedogis allamáksodáhtábássaj säbrrat. Mij registarduvvá dáhtábásan la namma, almasjnummar, oasstembiejvve, makkir dálkasboargálin la dálkastjállagav ålgus válldám, man ednagav la máksám, summav masi l ållåm allamáksosuojen ja allamáksoájge álggembiejvve. Diededibme mij registarduvvá aneduvvá val duolla haddevuoledimev oattjotjit. Makkir dálkkasijt la oadtjum jali makkir dåktår la dálkastjállagav tjállám ij gånnek registarduvá. Máhttá akta goassa oasev allamáksodáhtábásas ádnot birra makkir diedo ietjas birra gávnnuji ja mánáj birra gejda la sujttoaddne. Dahká dav gå dävddá ja rádjá sisi blankehtav dási, Apotekens Service AB, gåsstå aj blankehtav máhtta oadtjot. Máhttá válljit ij allamáksodáhtábássaj säbrrat. De oadtju kvihtov mij gåhtjudallá allamáksoduodastussan dálkasboargálin gå dálkkasijt oasstá allamáksosuojen. Allamáksoduodastusán la tjáledum makkir tjoahkkájbiejadum ietjasmávsov la máksám. Ájnas la vuorkkit maŋemus allamáksoduodastusáv ja vuosedit dav aktan dálkastjállagijn gå galggá dálkkasijt oasstet. Dálkasboargál dárbaj diehtet man mieren allamáksotráhpan la oattjotjit, duolla haddevuoledimev. Máná gudi li snuohpasa máhtti bielljenávlagav oadtjot gå tsuottsa bieljen båhtåni. Máhtti aj luottudagáv oadtjot gå inflammasjåvnnå gasskabieljen la siedjan, gåhttju bielljenávladahkan. Goappátjaga snuohpa ja bielljenávladahka la iemelágásj infeksjåvnnåskibádagá mánájn. Máná álu gåhttsåji luottudagás iján danen gå båhtånibme bieljen stuorru gå vällahi. Ådisj má buorebut muhtem duodde oajvevuolij. Ietjá vájve ma máhtti bielljenávlagav vaddet la inflammasjåvnnå gullotjadádagán mij manná bielljetsuodtsaj, váksabuodustahka jali vájve oalojlahtasij. Bielljenávladahka gasskabieljen álu hähkkat álggá ja oanegasj la. Ietján gå bielljenávlak mánán máhttá ájnibåddåsasj gullovihke ja nievrep gullo dåbddut. Dábálasj la aj báhkan buollet. Muhttijn bielljetsuodtsa luottan ja låsjkos gålggå gullotjadádahkaj. Dalloj luottudahka unnu. Mánájn máhtti aj bielljenávladahka váni luottudagá dagi. Jus diehtá mánán la bielljenávladahka de máhttá bávtjasgiehpediddje dálkkasav vaddet mij sisanet paracetamolav, buojkulvissan Alvedon ja Panodil, jali dálkkasav mij sisanet ibuprofenav, buojkulvissan Ipren ja Ibumetin. Dálkkasa gávnnuji gålgge hámen, bahtablähttan ja tablähttan. GGávnnuji váttugis bagádusá skurpon. Mánájda gudi li nuorabu gå guhtta máno ij lulu bávtjasgiepediddje dálkkasijt vaddet åvddål vuostak rádedimes skihpasujtárin jali dåktårijn. Máná vuollelin 18 jage gudi báhkan buolli e galga bávtjasgiehpediddje ja báhkkavuolediddje dálkkasijt acetylsalicylsyrajn adnet, buojkulvissan Magnecyl, Treo jali Albyl, jus dåktår ij la dav gåhttjum. Giehpediddje njunnjespraddja unnet njunnjebuodusav ja mánnáj gähppu vuojŋŋgat. Ij diehttu jus njunnjespraddja viehkedit bielljenávlladahkaj. Jus bielljetsuodtsa l luottanam beras vuorddet lávggomijn desik la häjttám gålggåmis gullotjadádagás. Gå bielljetsuodtsa l savvám, mij álu åvvå ruvva manná de máhttá lávggot iemeláhkáj. Jus li båhtså bieljijn jali bielljenávladahka de ij galga lávggot tjátjegierraga vuolen. Máná máhtti gasskabåddåsasj bielljenávlagav oadtjot gå li snuohpasa. Valla jus luottudahka ij buorrána, vájku bårrå bávtjasgiehpediddje dálkkasijt ja oajvve allagin, de mánná luluj åtsåduvvat varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagán guovten-gålmån jánndura sinna. Jus mánná l delas, ij nagá ståhkat ja ij sidá juhkat jali l nuorap gå gudá máno de galggá sujtujn aktavuodav válldet. Luluj aj agev varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet jus låsjkos gålggå gullotjadádagás mánán-juska vil mánán la bávtjas jali ij. Máhttá aj agev skihpasujttorádevaddemij riŋŋgit oattjotjit rádev. Gå dájvvalakkoj vaddá gynekologalasj sellaåtsådimev de máhttá ietjas suoddjit skoahtotjåttåbårredávddaj. Sellaåtsådibme skoahtotjåttån vuollevájmon váldeduvvá ja árrat máhttá vuosedit jus li sellarievddadusá ma lulun båhtusav vaddet skoahtotjåttåbårredávddaj. Ienemus sellarievddadusá ma ájtsaduvvi li giehpep rievddadusá ma ietjastis buorráni, valla muhtemijt la dárbbo ierit válldet. Sieldes vuorjját sellaåtsådibme vuoset bårråmdávdav. Bårredávdda dalloj la árra mieren ja dåmajdibme álkkep sjaddá ja binnep tjuovvobájnatjimij. Nissuna Svierigin dájvvalakkoj gåhtjoduvvi gynekologalasj sellagähttjalibmáj, nåv gåhtjoduvvam screening. Jus la 23 ja 50 jage gaskan de gåhttjom boahtá juohkka goalmát jage. Dan maŋŋela dábálattjat fert vidát jage 60 jahkáj. Jus la vuorrasabbo gå 50 jage de barggovuoge máhtti sieradit ja gånnå rijkan årru. Máhttá aj sellagähttjalimev vaddet jus la gáhppeliddjen jali gynekologa lunna tjadádittjat gynekologalasj åtsådimev ietjá årijs. Ij dárbaha gárvedit sierraláhkáj, valla buorre l jus ij la narggem årrum jali muhtem vuojddasav vuollevájmon adnám jánndurav åvddål åtsådime. Ietján de gähttjalibme sjaddá vájvve dádjadit. Ij ga galga åtsådimev vaddet gå l liejbbe. Gå gähttjalibme vattá de hähttu vuollerubmahav nuoladit ja viellidit gynekologalasj åtsådimståvllåj. Dåktår jali gáhppeliddje máhttá gähttjalimev válldet umassláhkáj. Ienemusát aneduvvá unna spahtel mij duohtaduvvá skoahtodáhpá vuostij ja dan maŋŋela dibma bårstasj skoahtotjåddåga vuolemus oase vuosstij. Álu oadtju aj vásstedit muhtem gatjálvisájt gähttjalime bále. Vásstádusá li ájnnasa guoradalátjit gähttjalimev riektaláhkáj. Åtsådibme ij bávtjesta ja dagáduvvá val moatten minuvtan. Vásstadusáv sellagähtjalibmáj álu oadtju gudán vahkon. Åtsådibme ij la várálasj. Muhttijn varddá vehik maŋŋela valla ij la várálasj. Gynekologalasj sellaåtsådibme l åtsådibme mij váldeduvvá skoahtotjåddåga vuolemus oases mij gåhtjudallá skoahtodáhppán mij nåhkå guoddnáj. Åtsådibme máhttá árrat vuosedit jus li sellarievddadusá ma máhtti båhtusav vaddet skoahtotjåttåbårredávddaj. Ienemus sellarievddadusá ma ielveduvvi li giehpep rievddadusá ma ietjastis buorráni, valla muhtemijt hähttu ierit válldet. Åtsådibme máhttá aj vuosedit bårråmdávdav, ihka vil la vuorjját. Jus dájvvalakkoj vaddá sellaåtsådimev de oadtju nanos suojev skoahtotjåttåbårredávddaj gå sellarievddadusájt máhtti gávnnat åvddål gå li bårredávddaj åvdeduvvam. Sellaåtsådibme váldeduvvá skoahtotjåddåga vuolemus oases, skoahtodáhpás mij nåhkå guoddnáj. Skoahto = Livmoder Månem = Äggstock Skoahtotjåttå = Livmoderhals Skoahtodáhppá = Livmodertapp Guoddná = Slida Gynekologalasj sellaåtsådibme gullu varresvuohtakonrållåjda, nåv gåhtjåduvvam screening, masi nissuna Svierigin gåhtjoduvvi dájvvalakkoj. Gå sellarievddadusá árrat ielveduvvi ja dálkuduvvi, le dat dahkam vaj skoahtotjåttåbårredávdda dajt maŋemus 40 jagijt la oalle binnum. Gynekologalasj sellaåtsådimev vatteduvvá aj jus la gáhppeliddje jali gynekologa lunna gynekologalasj åtsådimev ietjá årijs tjadádime. Muhttijn sellaåtsådibme l gynekologa guoradallamis oasse jus buojkulvissan li varddemsjáhtasime, valla máhttá aj buorre dille screeningåtsådimev vaddet. Hiebalasj la jus lijká l muddo åtsådimev vaddet, jali jus la vajálduhttám åvdep sellaåtsådimkontrållåv. Sellarievddadimij oarre máhttá årrot vájvve skoaden bakteriajs jali gasskabåddåsasj virusinfeksjåvnås dagádum. Le sellarievssadusáj dábálamos tjärdda ma máhtti buorránit ietjastis. Ietjá sellarievddadusá ma lulun båhtusav vaddet skohtotjåttåbårredávddaj, máhtti ierit váldeduvvat unnep tjuollamijn. Jus la sellaåtsådibme mij ij la iemelágásj de guoradallam dagáduvvá ja álu gåhtjoduvvá dåktåråtsådibmáj. Máhttá de oajvvadusáv oadtjot sellarievddadusá galggi tjuoladuvvat jali galggá vuorddet rievddadusájt ietjastis buorránit. Guhka ájgge gihtjá åvddål gå sellarievddadusá åvdeduvvi skoahtotjåttåbårredávddaj, dábálattjat lågev gitta lågenanvihtta jage. Le vuorjját gå juo åvdedum bårredávdda ielveduvvá sellaåtsådimen, valla dáhpáduvvá ájnegasj bále. Bårredávdda dalloj la árra mieren ja dálkudibme máhttá álkkebut sjaddat binnep tjuovvobájnatjimij. Juohkka jage vargga 450 svieriga nissuna åttjudi skohtotjåttåbårredávdav gå ålobu, bájkoj 30 000 nissuna, diededuvvi siján li sellarievddadusá. Gájkka nissuna 23 ja 50 jage gaskan gåhtjoduvvi sellaåtsådibmáj juohkka goalmát jage. Dan maŋŋela gåhtjoduvvá juohkka vidát jage gå la 50 ja 60 jage gaskan. Jus la vuorrasap gå 50 jage de ájgge gåhttjoma gaskan målsudi vehik gånnå rijkan årru. Nissuna gudi åvdebut li dåmajduvvam sellarievddadusájda máhtti aj dárbahit sellaåtsådimkontrållåjt 60 jage maŋŋela. Gåhttjom rájaduvvá årudahkaj gånna l álmmuktjáledum ja agev la iesjmiedogis oassálasstet. Gå la gåhttjomav oadtjum de gáhppeliddje sellaåtsådimev válldá lagámus gáhppeliddjeduostudagán, mij aj gåhtjudallá iednijsujttoguovdátjin. Ienemusát oadtju mierredum ájgev ja máhttá dav ådåsis diŋŋgot. Muhtem bájkijn máhttá aj ådåsis diŋŋgot ietjá duostudahkaj. Jus vaddá sellaåtsådimev gynekologalasj åtsådime bále, buojkulvissan gynekologa lunna jali preventijvvanävorádevaddema lunna, de åtsådime álu aj registarduvvi vaj oadtju boahtte fáladusáv sellaåtsådimkontrållåj maŋŋel gå li gålmmå jali vihtta gållåm. Jus la nuorap gå 23 jage ij gåhtjoduvá sellaåtsådimkontrållåjda. Sellarievddadusá li ietjastis åbbå dábálattja åvddål 23 jage, valla ienemusá gáhtu ietjastis nåv nuorra nissunijn. Le sierralágásj vuorjját gå skoahtotjåttåbårredávdda åvdån gå l nåv nuorra. Jus la oassálasstám gynekologalasj sellaåtsådimkontrållåj ja li moadda iemelágásj sellaåtsådime årrum gå l dävddám 60 jage l máhttelisvuohta maŋebut viessomin åvdet skoahtotjåttåbårråmdávdav sieldes unne. Jus ij la goassak seksav adnám de ij dárbaha sellaåtsådimev vaddet. Skoahtotjåttåbårredávdda badján nissunijn gudi li seksav adnám ja li HPV vissa tjerdas, humana papillomavirus soaboduvvam. Jus la homoseksuella de l buorre sellaåtsådimkontållåjn mannat dájvvalakkoj danen gå virus mij máhttá dahkat sellarievddadusájt dávk soabosj nissunis nissunij. Jus la ålles skoadov ierit tjuollam, mij gåhtjudallá ålles hysterektomiddjan, de ij dárbaha mannat sellaåtsådimkontrållåjn, danen gå skoahtodáhppá de l aj ierittjuoladum. Valla jus tjuollam dagáduváj skoahtotjåttåbårråmdávda jali sellarievddadusáj diehti beras boahtteájgemannat kontrållåjn. Váldeduvvá de åtsådibme guodná bajemus oases. Jus juorrul makkir tjuollamtjerdav la tjadádam jali ma li ierit tjuoladum de máhttá gatjádit klinijkan gånnå tjuoladuvvi. Gáhppeliddje gáhppeliddjeduostudagán jali iednesuojttoguovdátjin álu máhtti viehkedit dáv diededimev åttjudit. Jus juorrula de l buorep åtsådimev vaddet sihkarvuoda diehti. Ij dárbaha gárvedit sellaåtsådime åvddåla sierraláhkáj, valla ij galga seksav adnet jali adnet avtak vuojddasav guodnán jánndurav åtsådime åvddåla. Sellaåtsådibme ietján sjaddá vájvve dádjadit. Ij ga galgga åtsådimev vaddet gå l liejbbe. Åtsådime åvddåla hähttu nuoladit vuollerubmahav ja viellidit gynekologalasj åtsådimståvllåj. Åtsådiddje, gut la gáhppeliddje jali dåktår, várrogit sierri guodná sijddovijddudagáv dábálasj gynekologalasj instrumentaj ma galggi rumajlieggasa årrot. Gåktu åtsådibme váldeduvvá målsut duostudagás duostudahkaj. Dábálattjat spahtel muoras jali plástas gähppadit duohtaduvvá skoahtodáhppá vuosstij ja de dibma bårstasj aneduvvá skoahtotjåddåga vuolemus oasen. Åtsådibme ruvva manná ja dábálattjat la val moatten minuvtan. Ij baktji. Muhtema dåbddi vájvev valla ruvva vássá. Álu hähttu vásstedit muhtem gatjálvisájt åtsådime bále, buojkulvissan Diedo rájaduvvi aktan åtsådimijn ja giehpet laboratåvrråj ietjas árvvalimev dahkat. Skoahtotjåddåga skoade gähppadit varddá ja l dábálattjat binná varddemav åtsådime maŋŋela oadtju. Varddem gáhtu muhtem biejve duogen. Åtsådibme l ållu vádádagi ja máhttá åtsådimev dahkat aj gå l iesselissan. Májnoduvvá åtsådimev vaddá maŋemusát 15 iesselisváhkon danen gå guoradallam rievddadiddje åtsådimes máhttá vájvep jus iesselisvuohta l guhkev åvddånam. Gudán vahkon beras brevav åtsådimvásstádusájn oadtjot, valla muhttijn máhttá guhkep ájgev gihtjat. Bájkoj 95 åtsådimijs 100 li sellarievddadusáj dagi ja árvvaluvvi iemelágátjin. Vásstádusáv rádji njuolgga årudahkaj laboratåvrås. Jus åtsådibme vatteduváj gynekologaduostudagán jali preventijvvanävoduostudagán de ienemusát gut åtsådimev válldij gänna åvdåsvásstádusáv rádjat vásstádusás. Vuorjjás bálijn älla åtsådimev máhttám guoradallat, buojkulvissan jus gávnnuj edna liejbbevarra danna. Gåhtjoduvvá de ådå sellaåtsådibmáj. Jus sellaåtsådibme vuoset muhtemlágásj sellarievddadusájt de guoradaláduvvá vijddábut. Jus li unna sellarievddadusá ja l ållim 30 jali 35 jage, áldarmierre mierreduvvá gånnå rijkan årru, de dábálattjat åtsådibme dalága åtsåduvvá virusgähttjalimijn. Gähttjalibme gehtjat jus la HPV tjärdda, humana papillomavirus, mij máhttelisvuodav vaddá skoahtotjåttåbårredávddaj. Gejn val li sämmibále dát HPV-tjärdda dárbahi boahtet åtsådibmáj. Jus li giehppis sellarievddadusá majn älla dakkir virus de val dárbaj ådå sellaåtsådimev válldet jage maŋŋela. Gájkka sellarievddadusáj gáktuj nissunijn gudi li nuorabu gå 30 jali 35 jage dálásj ájge májnoduvvá åtsåduvvat gynekologas, valla muhtem bájkijn rijkan dan sadjáj gåhtjoduvvá ådå sellaåtsådibmáj gáhppeliddje lunna. Nissuna gudi li vuorrasappo gå 30 jali 35 jage ja gejn li ietjá sellarievddadusá gå da unna, májnoduvvi aj gynekologas åtsåduvvat. Sellaåtsådime dájvvalakkoj vaddi nanos suojev skoahtotjåttåbårredávddaj, valla ij la ålles. Máhttá skoahtotjåttåbårråmdávdav oadtjot vájku sellaåtsådime li iemelágátja årrum, valla l sieldes vuorjját. Ietján gå mannat sellaåtsådimkontrållåjn dájvvalakkoj de beras agev sujtov åhtsåt jus oadtju varddemijt narggema maŋŋela, jus moaddi oadtju varddemijt liejbij gaskan, jali jus varddemijt oadtju maŋŋel gå l häjttám läjbbot. Máhttá agev aktavuodav válldet skihpasujttorádevaddemijn jus rádev sihtá gejna galggá aktavuodav válldet. Sellaåtsådimev vaddet máhttá gähttjalibmen dåbddut. Máhttá buojkulvissan balov dåbddåt dan ájgen gå åtsådimvásstádusáv vuorddá. Buorre l ájádallat sellaåtsådime l vuohke ietjas suoddjit bårredávddaj. Rievddadusá ma ielveduvvi máhtti gájkkásattjat ierit váldeduvvat álkkep tjuollamijn vaj bässá bårråmdávda åvdedimes boahtteájgen. Le vuorjját gå åtsådibme vuoset la åvdedum bårredávdda. Galli bårredávdda ielveduvvá sellaåtsådimkontrållå baktu de l álu nåv árra mieren vaj dåmajdibme giehpep sjaddá ja binnep tjuovvobájnatjimij. Sellaåtsådime baktu li dávdav máhttám ielvvet ja máhttelisvuohta garrasit skihppát unnu. Åtsådimev majt vaddá sellaåtsådimen álu vuorkkiduvvá. Ådå åtsådime máhtti buojkulvissan buohtastahteduvvat oabmásij ja umasslágásj dåbelijtjuovvoma dagáduvvat. Åtsådime máhtti vil aneduvvat åtsådibmáj jali ietjá måhkkåj mij la dåhkkidum åtsådimetijkalasj juohkusis. Jus ij sidá åtsådime galggá vuorkkiduvvat boahtteájggáj de máhttá dav javllat gesi åtsådimev dahká, ja de biejsteduvvá dan maŋŋela. Diedo åtsådime birra vuorkkiduvvi aj kvalitähttaregistarin mij aneduvvá buoredittjat sujtov. Jus ij sidá suv diedo galggi aneduvvat dán måhkkåj de máhttá rávkkat vaj ierit váldeduvvi. Patiänntan varresvuohta- ja skihpasujton la riektá duostoduvvat roattujn ja oadtjot dádjadahtte diededimev varresvuohtavidjurij ja åtsådimij ja dálkudimij birra ma oajvvaduvvi Galggá oadtjot buorre sujtov buorre kvalitehtajn. Jus ij la dudálasj sujtujn majt la oadtjum jalik gujddi duostodimijn, de l riektá gujddit ja vuojnojt åvddåmbuktet. Máhttá guosskat unnep gássjelisvuodajs vidjurij gitta vaddásijda ma li båhtusijt vaddám stuoves vahagijt jali jábmemav. Máhttá aj bajedimev dahkat dåjmav buoredittjat Gávnnuji edna instánsa gåsi máhttá gujddit. Gujddidijn ádnu tjálalasj vásstádusáv vaj sietton bässá låhkåt ja dajna boastodádjadusáv garvvet. Vuostatjin la buorre aktavuodav válldet dåktårijn jali ietjá sujttobárggijn gudi li åtsådam ja dálkudam. Dan láhkáj máhtti oalle boastodádjadusá tjielggat ja vádá binnut vádáv vat dáhpáduvvá. Máhttá aj agev aktavuodav válldet åssudagáåjvijn gånnå sujtov oattjoj, buojkulvissan ortopedaduostudagá doajmmaåjvijn. Kommuvna varresvuohta- ja skihpasujto hárráj buojkulvissan häjmmaskihpasujtto de aktavuodav válldá dálkas åvdåsvásstediddje skihpasujtárijn, nåv gåhtjoduvvam MAS, kommuvnan. Mij la lánndadiggedåjmadum ja kommuvna sujtto iereda sierra guovlojn rijkan. Máhttá gatjádit ietjas kommuvnas jali lánndadikkes gut sujtos åvdåsvásstet. Ienemusát kommuvnna åvdåsvásstet álkkep häjmmasujtos ja lánndadigge sujtti dárkkelap skihpasujtov hejman. Instánnsa masi máhttá vuojnojt åvddånbuktet la patiänntasiebrreráde, mij muhttijn gåhtjoduvvá åskeldimsiebrreráden. Patiänntasiebrreráde galggá doarjodit alla patiänntasihkarvuodav varresvuohta-ja skihpasujton. Siebrreráde galggá gávnnut gájkka lánndadikkijn duostotjit gujddimijt ja vuojnojt iehtjádij siegen duostomij, diagnosaj, dálkudibme, mávso, sekretässagátjálvisájda ja sujttogarantiddja birra. Siebrreráden li politijkkára ja virggeulmutja giehtadalli gujddimijt. Siebrreráde politijkkárijn ja virggeulmutjijn la sjávovälggogisvuohta. Patiänntasiebrreráde l aktijmahtes varresvuohta-ja skihpasujtos ja ij majdik mávse dajna aktavuodav válldet gatjálvisáj jali gujddimij. Ietján gå varresvuohta-ja skihpasujtto de patiänttasiebrreráde doajmmaguovllo l aj bádnesujtto mij dåjmaduvvá lánndadikkes ja priváhttabádnesujtto mij biednigahteduvvá ållåsit jali muhtem märráj lánndadikkes. Duodden la varresvuohta-skihpasujtto ma kommuvnajs dåjmaduvvi, jali såbadusá milta kommuvnaj, ja álmmuk hukso Sosiáladievnastuslága milta mav oadtju dakkir varresvuohta-ja skihpasujton. Patiänntasiebrrerádes máhttá buojkulvissan viehkev oadtjot Goappátjagá njálmálasj ja tjálalasj gujddima guroadaláduvvi Máhttá goappátjagá riŋŋgit ja rádjat tjálalasj gujddimijt patiänntasiebrrerádáj. Virggeulmutja gähttji gujddima guoradáláduvi jali riekta instánsajn aktavuodav váldeduvvá. Patiänntasiebrreráden älla riektá mierredit jus skihpabargge li juojddá mäddám jali ij. Ienni l ássje doajmmaåvdåsvásstediddjijda jali fábmudagájda nåv gåk Sosiálstivrra. Aktavuohtadiedo patiänntasiebrrerádáj galggi gávnnut gånnå la sujtov vattedum ja lánndadikkij ietjas webbabielijn. Sosiálastivrra l gáhttifábmudahka varresvuohta- ja skihpasujttuj ja sujnni iehtjádij siegen dåjmajt åvdedittjat patiänntasihkarvuodav, duostudit vahágijt ja gádodit vádájt sujton. Sosiálastivrra galggá tjalmostahttet årijda majt li sjaddam, nåv gåhtjoduvvam vuogádakvige, ja mij máhttá dagáduvvat vaj ij galga ådåsis sjaddat. Sosiálastivrraj máhttá dáhpádusáv jali aktugasj virggeulmutjijt bajedit. Bajedimen ij dárbaha diededit gänna jali gejn li åvdåsvásstádus dáhpadusás. Gájka gudi gulluji varresvuohta- ja skihpasujttobarggijda, juska vil barggi kommuvnan, lánndadikken jali priváhtta sujttovidnudagán, máhtti bájeduvvat. Bajedibme máhttá guosskat lájtov organisasjåvnå vuossti jali gájkkásasj vánesvuohtaj patiänntasihkarvuodan majt la dárbulasj divudit. Gujddimusá galggi guoradaláduvvat gáttoj ja vuorddemusáj dagi. Ij iesj dárbaha diehtet gut la juojddá boasstot dahkam jali mij la dåmajdimen boasstot sjaddam ájnat nuoges la bajedit dáhpádusáv. Sosiálastivrra máhttá lájttet goappátjagá organisasjåvnåv, buojkulvissan lánndadikkev, ja aktugattjajt sujttobarggijs. Máhttá aj dagáduvvat vájku ij gávnnu aktak bajedibme jali gujddimus patientajs jali lahkaulmutjijs. Jus la dárbulasj patiänntasikarvuohtaj de Sosiálastivrra máhttá aj njuolgadusájt almoditmajt organisasjåvnnå hähttu tjuovvot. Sosiálastivrra máhttá aj mierredit guodet ássjijt patiänntasiebrrerádaj. Sosiálastivra märrádusá e máhte gujddiduvvat. Bajedime dáhpádusájs ma máhtti årrot ássjálattja guodeduvvi polijssaj. Buojkulvissan la gå skihpasujttobargge guoddaluvvi seksuálalasj illastimij jali tsabbmema birra. Goappátjagá bajedibme Sosiálastivrraj ja Sosiálastivra märrádusá li almulasj ássjepáhppárá majt gájka gudi sihti máhtti låhkåt. Patiänntajournála ja sjimugis guoradallama ássjepáhppará gis sekretessas gåbtjåduvvi. Sosiálastivrra giehtadallá nåv gåhtjodum Lex Maria-bajedimijt, gå sujtto iesj galggá bajedit alvos dáhpádusájt. Lex-Maria- bajedibme galggá guoraduvvat nannodittjat patiänntasihkarvuodav. Máhttá doalvvot vaj Sosiálastivrra bajet sujttobarggijt Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvsstádussiebrrerádáj, HSAN Sosiálastivrra, Justitieoahttse ja Justitiekansler val máhtti bajedit Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvásstádussiebrrerádáj, HSAN. Dagáduvvá jus gávnnuji oare mierredit suodjedagojda, dat javllá tsaggat dagojt ja barggovuogijt ma máhtti årrot vádálattja. HSAN máhttá gähttjalit ja mierredit Biehtsemáno 2013 rájes la sujto ja huvso "IVO" Inspeksjåvnån, åvdåsvásstádus Sosiálasivra gähttjovidnojs. Merkaj dáhpádusáv sujton ja huvso Inspeksjåvnnåj bajet majt la vásedam sujton. Máhttá aj bajedit aktugasj virggeulmutjijt, jur gåktu åvdebut dagájSosiálastivrraj. Dåjma galggi mieddemijt ja vánesvuodajt ma sujton ja huvson ietja bajedit sujto ja huvso Inspeksjåvnnåj. Ådå fábmudahka máhttá aj iesj álgadit dagojt åtsådittjat ja dåbelijtjuovvot kvalitehtav ja sihkarvuodav sujton. Jus adná bahádahko la dagádum sujton de máhttá polijssabajedimev dahkat. Bajedibme máhttá buojkulvissan guosskat nuppe ulmutja jábmemij. Svierigin dakkir bajedime vuorjját doalvvu guoddalibmáj ja duobbmuj danen gå vierredahkoláhka ásadibme, rávkká ájggomusá jali alvos dierbigisvuodav stráffitjit. Patiänntaorganisasjåvnå máhtti muhttijn viehkedit giehtadallat ássjijt ma gujddimussaj gulluji. Muhttijn máhtti árvustallat makkir instánssaj l buoremus åvddånbuktet ietjas gujddimusájt ja aj viehkedit tjállet bajedimev. Nuppástimoahttse, DO, barggá nuppástime vuosstij. Jus adná ietjas ij la objektijvalattjat giehtadaládum sjierves, sjiervveidentitehtas, sjiervvedåbddomerkas, álldaris, álmmuktjerdak sierratjerdas, jáhkkudagás jali ietjá jáhkkovuojnos, sáhtusvuodas ja seksuálalasj tjerdas, de dát máhttá DO:aj bajeduvvat. Agev la máhttelis gujddimusájt åvddånbuktet skihpasujttopolitijkkárijda gejn li politijkalasj åvdåsvásstádus lánndadikken jali kommuvnan. Muhtem lánndadikkijn gávnnuji sierralágásj patiänntaoahttse, gudi muhttijn aj gåhtjudalli patiänntaoahttsen jali patiänntabagádiddjen. Jus buojkulvissan adná ietjas nievret duostodum jali ietjáláhkáj la asjmen sujtujn de máhttá sijájn aktavuodav válldet. Patiänntaoahttse máhttá viehkedit ja vuosedit åvddålijguovlluj jus ij la dudálasj vásstádusájn jali duosstomijn gå l vuostak aktavuodav válldám skihpasujttobarggijda. Prostatas tsuodtsaåtsådibme, jali prostatabiopsiddja, la gå dåktår válldá prostatas sieldes smávva biehkijt tsuottsas åtsådittjat dajt. Oadtju åtsådimev dahkat danen gå dåktår sihtá åtsådit jus gávnnu bårredávddasella prostatarávsán Åtsådibme rájaduvvá laboratåvrråj gånnå guoradaláduvvá. Dåktår maŋŋela diedet åtsådime båhtusav. Tsuodtsaåtsådimbále álu oadtju antibiotikatablehtav. Muhttijn oadtju aj antibiotikatablehtav maŋen häjmmaj båråtjit moadda tijma åtsådime maŋŋela. Sieldes ájnas la bårråt tablehtajt infeksjåvnås besatjit. Jus la allergiddja muhtem antibiotikatjärddaj, de l ájnas dav giehttot åvddål åtsådime. Jus ulmutjin la diabetes, tsåhkevihke riegádimes jali muhtemlágásj vájvve tsåhkekláffaj de l ájnas dav diededit duostudahkaj ájge bále åvddål åtsådime. Galggá aj diehtet jus dálkuduvvá varranjárbbodim dálkkasijn jali kortisontablehtaj. Jur åtsådime åvddåla manná hivsigin ja tjoalev ja gådtjårágáv duobbmi. Gå åtsåduvvá de vellaj gåro bielen vällahimsajen. Dåktår gulldalahtjá tjuvdijn prostatav bahtatjoalen. Dan maŋŋela tsåkkåduvvá ultrajiednainstrumännta várrogit sisi moadda sentimehtera bahtatjoale sisi. Ij báktji valla máhttá vájvven dåbddut. Ultrajiednainstrumenta kanála tjadá dåktår nálov tsåggå majna prostatas bähkátjijt válldá. Ienemusá dåbddi uhtses báktjasav jali e åbbå báktjasav. Valla jus adná bávtjes de máhttá jábmedimev sierra rumájoassáj oadtjot Åtsådibme válldá bájken kvártav. Dábálasj la oadtjot varáv sájolåssjkusij, gådtjåj jali bajkkaj maŋŋela. Ij vuoseda juoga l boasstot. Máhttá bávtjestit ja gådtjåniedav dåbddåt dalága maŋŋela. Prostata l ráksá mij la gådtjåbåhtså bajep oase birra jur gådtjårágá vuollelin. Prostatarávsá doajmma l dahkat dålvudimlåssjkusav sájojda. Oadtju aj guodet tsuodtsaåtsådimev prostatas åtsådittjat jus gávnnuji bårredávddasella. Tsuodtsaåtsådibme l sieldes smávva biehke tsuottsas ma ålgus váldeduvvi ja åtsåduvvi. Tsuodtsaåtsådibme gåhtjudallá aj biopsiddjan Guovten bálen válldá tsuodtsaåtsådimijt. Vuostasj åtsådimev válldá jus PSA-árvvo l aledum. PSA l ábnas mij dagáduvvá prostatan ja vuotjoduvvá varraváren. Iemelágásj varraåtsådimijn máhttá PSA-árvvo gehtjaduvvat. PSA-árvvo máhttá aledum jus la prostatastuoredibme. Ietjá oare aledum PSA-árvvuj máhttá jus la infeksjåvnnå jali inflammasjåvnnå prostatan, valla aj jus la prostatabårredávdda. Aledum PSA ij dárbaha årrot prostatabårredávdda. Jus gávnnu jiesska prostatan, mij máhttá märkkan årrot prostatabårredávddaj. Jieskav la dåktår gávnnam gå l tjuvdijn gulldalam prostatarávsáv bahtatjoalen. Prostata l moadda sentimehtera bahtatjoallenjálmes ja tjoale åvddåbiele guoran. Dábálattjat prostataráksá dåbddu ållu sjallat. Tsuodtsabiehke ma ålgus váldeduvvi prostatarávsás rájaduvvi mikroskåhpa åtsådibmáj mij vásstet jus bårredávdda gávnnu prostatan jali ij. Bårredávddatsuodtsa árvustaláduvvá de Gleason skála milta. Tsuodtsaåtsådimen álu oadtju antibiotikatabletav. Muhttijn oadtju aj maŋen antibiotikatabletav häjmmaj båråtjit moadda tijma åtsådime maŋŋela. Sieldes ájnas la tablehtajt bårråt infeksjåvnås besatjit. Jus la allergiddja muhtem antibiotikatjärddaj, buojkulvissan pensilijnnaj, de l ájnas aktavuodav válldet klinijkajn jali duostudagájn gånnå åtsådibme dagáduvvá. Jus bårrå varranjárbbim dálkkasav Warana tjerdas de galggá duostudahkaj diededit dán birra vahkov åtsådime åvddåla. Vará PK-árvvo hähttu háhppidit rievddaduvvat, dat javllá varra galggá máhttet giellot iemeláhkáj. Dåktår gut la Waránav tjállám galggá dálkasmierev unnedit åtsådime åvddåla. Duostudahka hähttu aj diedojt oadtjot ájge bále jus la vihke tsåhkekláffajn, tsåhkevihke riegádimes jali dahkokláffa Sämmi l aj jus la årrum bakteriainfeksjåvnnå tsåhkekláffajn. Jus la diabetes jali kortisontablehtaj dálkuduvvá de l aj ájnas duostudahkaj diededit. Antibiotikadálkudibme hähttu hiebaduvvát juohkka ulmutja sierralágásj vigijda. Åtsådibme válldá bájken kvártav ja máhttá dagáduvvat jábmedime dagi. Le viehka álkkes åtsådibme mij ruvva manná ja vargga gájka dav gierddi. Jur åtsådime åvddåla manná hivsigin ja duobbmi tjoalev ja gådtjårágáv. Muhtem skihpadåbijn máhttá åtsådime åvddåla oadtjum mikrolavemaŋŋav majt hejman la válldám. Gå åtsåduvvá de vällaj gåro bielen vällahimsajen. Vuollerumáj la rihttsot ja sigárdahka gåbttjå vuollevájmov. Dåktår álggá prostatav tjuvdijn bahtatjoalen gulldalit. Prostata l álu sjallat, tjavdes ja vehik vanádahtte. Jus prostata dåbddu garrasabbon ja tjavŋagabbon gå iemeláhkáj de máhttá dåbddomärkka bårredávddaj. Prostata maŋŋela åtsåduvvá ultrajienajn viehkken. Ultrajiednainstrumännta tsåkkåduvvá várrogit unnan bahtatjoalláj, ja dåktår prostatav åtsåt moadda minuvta. Ultrajiednainstrumännta l bájken 20 sentimehtera guhkke, valla l val ålgomus oasse mij sisitsåkkåduvvá moadda sentimehtera. Instrumenta diamehter la bájken 2,5 sentimehtera. Instrumentan la ultrajiednarájan. Rádjá jiednabárojt ma maŋŋela rubmaha orgánajs reflekteriduvvi. Ultrajiednabáro sirdeduvvi datåvrråj mij dajt gåvvån dahká mav dåktår máhttá gåvvåsjerman vuojnnet. Gåvvå l tjáhppisvielggat ja gåvåt prostatav doarestjuohpastagán. Dan maŋŋela váldeduvvi tsuodtsaåtsådime tsuottsas. Ultrajiednainstrumentan gávnnu båhttså man sisi biopsiddjanállo sisi tsåkkåduvvá. Nállo l moadda millimehtera diamehterin. Tjuoggiduvvá tjoalletsuottsa tjadá prostatáj. Ultrajiednagåvåjn viehkken dåktår gåvvåsjerman nálujn siktit vaj ållu riekta tjuoggi. Nálon la lihtásj mij háhppelit tjuoggiduvvá prostataj ja dievdeduvvá prostatatsuottsajn. Dájvvámusát dåktår tjuoggi moaddi åtsådimev váldátjit umasslágaśj sajijs prostatan. Dábálasj la gávtsijn ja lågenangudájn åtsådimijn. Ultrajiednainstrumännta ij báktji valla máhttá vájvven dåbddut. Gå dietteduvvá prostata vuossti de máhttá gådtjåniedav dåbddåt. Danen la buorre gådtjårágáv duobbmit åtsådime åvddåla. Gå tsuodtsabiehke ålgus váldeduvvi biopsiddjanálujn de máhttá vájvven dåbddut ja muhttijn báktjasin. Vargga gájka gudi li tjadádum åtsådimev dåbddi sij li val vehik báktjasav dåbddåm jali e åbbå báktjasav. Máhttelis la oadtjot jábmedimev sierra rumájoasen jus ilá báktji. Gådtjåinfeksjåvnås besatjit la buorre ednagav juhkat vaj gådtjåráhká rájnnasin dåjdeduvvá. Varra sájolåssjkusin, gåttjån ja bajkan la dábálasj dakkir åtsådime maŋŋela ja ij la märkka juoga l boasstot. Máhttá aj bávtjestit ja gådtjåniedav dåbddåt jur maŋŋela. Varra sájolåssjkusin máhttá årrot guhka ájgev, muhttijn moadda vahko. Varra gåttjån ja bajkan álu vássá moadda biejven. Vájku l antibiotikav oadtjum infeksjåvnåv hieredittjat de máhttá muhttijn huoman infeksjåvnåv oadtjot mij la bakteriajs sjaddam. Vádá l stuorámus vahkon åtsådime maŋŋela. Jus riek báhkkan buollá ja skihpasin dåbddu de dalága galggá dåktårijn aktavuodav válldet jali mannat hähkkaduostudahkaj. Tjalmmeinflammasjåvnnå l dábálasj mánájn, álu virusinfeksjåvnås snuohpav la oadtjum. Tjalmmevielggat ruopsut ja vájveduvvá ja låsjkos gålggå tjalmes, mij álu l visskásiehke. Álu tjalmme vuojnnu båden. Ienemusát buorrán váhkon váni dálkudime dagi. Tjalmmeinflammasjåvnnå álkket såhpu. Máná máhtti aj ietjá årijs inflammasjåvnåjt tjalmijda oadtjot. Dan duogen máhttá allergiddja jali mánná l vahágahttám jali oadtjum rugijt tjalmmáj. Inflammasjåvnnå la rubmaha vuohke ietjas suoddjit. Máná gudi li snupohpasa ja gejn la tjalmmeinflammasjåvnnå ruoppsij tjalmij vehik siedjan e dárbaha hejman årrot åvddåskåvlås jus ietján buoragit viedji. Máná gudi li åvddåskåvlån galggi nåv vieddje årrot vaj viedji oassálasstet gájkka dåjmajda. Máná allergiddjavájvij tjalmijn e ga dárbaha hejman årrot. Jus máná tjalme dednju ja hähttu siejav tjalmijs moaddi bäjvváj sihkkot de l mánán tjavgga infeksjåvnnå. Ienemusát li goappásj tjalme vájvedum ja máhtti siedjut. Mánná de luluj hejman årrot åvddåskåvlås danen gå l såhpulis, ja máná tjalmme hähttu moaddi bäjvváj basáduvvat. Mánná máhttá mánnájuohkusij ruoptus mannat gå tjavgga inflammasjåvnnå l buorránam ja tjalmme ij la des siedjan. Tjalmmeinfeksjåvnnå såhpu giehpemusát smávva mánáj gaskan danen gå nåv lahkalakkoj ståhki. Soahpom oabllu iehtjádij siegen gå mánná tjalmijt ruvvi ja maŋŋela duohttá ståhkamgávnijt jali ietjá mánájt. Skåvllåmánájn älla sämmi lahkaaktavuohta valla jus la tjavgga tjalmmeinfeksjåvnån ja tjalme li vájvedum de soajttá dárbahi hejman årrot. Jus mánán la siedja tjalmijn de l buorre tjalmev rájnnasit bassat nåv dájvvalakkoj gå l dárbulasj tjátjijn. Ane kompressav jali bomullov ja basá ålgop tjalmmetjiegas sisŋebuj. Hieredittjat tjalmmeinfeksjåvnåjt buorre váttugit giedajt bassat jus ålos birrusin li snuohpasa. Buorre l aj jus goappátjagá hejman ja åvddåskåvlån sigárdagájt álu målssu. Dábálasj la njuorakmánájn li visskásiek låsjkos tjalmijn, danen gå siján li baskep ganjálkanála gå vuorrasap máná ja ållessjattuga. Basá tjalmev rájnnasit ålgop tjalmmetjiegas sisŋebuj kompressajn jali bomulloduohpujn mij la suollnodum vuorgas kránatjátjijn jali sálltelåssjkusijn. Tjalmmeinflammasjåvnå ma älla buorránam vahkon márjju dárbahi antibiotihkajn dálkuduvvat. Máhttá varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet. Guovte biejve dálkudime maŋŋela antibiotihkajn de infeksjåvnnå ij des soahpo ja mánná máhttá åvddåskåvllåj ruoptus mannat. Ij lulu vuorddet varresvuohtaguovdátjn aktavuodav válldet jus mánán la sieldes tjavgga inflammasjåvnnå ja edna siedja sjaddá. Sämmi l aj jus mánná ij rat tjuovgav gierda jali sujna l tjavgap snuohpavájve. Jus mánán li tjavgga vájve val avtan tjalmen ja gáddá mánná l tjalmev vahágahttám de ij lulu ga vuorddet aktavuodav válldet. Jus njuorak manán la tjalmmeinfeksjåvnnå de luluj sujtujn dalága aktavuodav válldet. Máhttá agev skuolkkat skihpasujttorádevaddemij oattjotjit rádev. Patiänntaláhka l dagádum dunji gut la patiännta. Danna buojkoduvvá dån galga diedov oadtjot duv skibádagá birra ja makkir dálkudime gávnnuji. De dån aj máhtá oassálasstet ja mierredit duv sujto birra. Dån galga aj diedov oadtjot gånnå máhtá válljit sujtov majt dárbaha. Vájku gut dån la ja makkir vidjura dujna li de sujttobargge galggi vaddet dujni diedojt majt dárbaha. Merkaj buojkulvissan dån márjju dárbaha dålkåv jali tjálalasj diededimev, dádjadittjat gåktu åtsådibme galggá sjaddat. Diededibme galggá hiebadum duv vidjurij ja ietjat åvdeldimijda. Ájnas la vaj galga dádjadit ja oassálasstet duv sujton. Dån iesj vállji man aktijvalasj dån sidá årrot, valla dujna l agev máhttelisvuohta javllat majt sidá. Gå dåbdå dån dádjada makkir alternatijva ja máhttelisvuoda li dujna de máhtá miededit, jali juogaláhkáj javllat gåktu sidá. Dån máhtá aj válljit vuornnot sujttuj mij fáladuvvá. Vájku la aj miededam muhtem sujtuj de máhtá rievddadit. Mánán aj galggá årrot máhttelisvuohta ietjas vuojnov javllat. Jus mánná l unnagasj de máhttá dagáduvvat aktan máná sujttoaddnijn, valla dadi vuorrasap mánna l dadi ájnasabbo l sån oadtju oassálasstet ietjas sujton. Vaj máhtá aktijvalasj årrot sujton ja mierredit la ájnas mánná aj dádjat diededimev. Dån galga oadtjot diededimev birra Muhttijn márjju duv lagámusá dárbahi diededimev oadtjot duv sujto birra. Sekretessa diehti lagámusá val máhtti diededuvvat jus iesj oassálastá manádimen jali l miededam. Hähkka vidjurijn, jus dån buojkulvissan la jámálguvvam ja ij máhte miededit, de huoman sujtov oattjo jus duv hägga l nihtedum. Dån galga oadtjot diededimev birra makkir sujtov duv lánndadigge máhttá fállat ja jus dån máhtá sujtov oadtjot ietja lánndadikken. Valla máhtá aj válljit rábássujtov akta gånnå Svierigin. Merkaj dån máhtá válljit sujttoguovdátjav jali rabás spesialisstaduostudagáv manádibmáj jali åtsådibmáj. Buojkulvis rabás spesialisstasujttuj la gråstarratjuollama. Ij la ájnas jus sujttovadde l almulasj jali priváhtta gå sujtto l lánndadikkes biednigahtedum. Válljit sujttoguovdátji gullut muhttijn gåhtjoduvvá tjáledibmen. Valla dujna l agev máhttelisvuohta mannat akta makkir sujttoguovdátji sidá ålles Svierigin. Sujttoguovdátjin máhtá aj válljit stuoves dåktåraktavuodav. Dån máhtá aj válljit aleprabássujtov dajvakskihpadåben ietjá lánndadikken, buojkulvissan bårredávda gehtjadibme. Gå sujtov åtså ietjá lánndadikken de duv medisijnalasj dárbo mierredi goassa sujtov oattjo. Duv medisijnalasj dárbo dåktåris merustaláduvvi. Dån galgá oadtjot rabássujtov sämmi vidjurijda gå gájka gudi li álmmuktjáledum dan lánndadikken. Merkaj buojkulvissan dån mávsá sämmi madev patiänntamákson gå gájkka iehtjáda gudi rabássujtov åhtsi. Dån hähttu iesj räjsojt ja viessomav mákset gå vállji sujtov ietjá lánndadikken. Dån, gut boadá ietjá lánndadikkes, ij sujttogarantiddjas gåbtjåduvá lánndadikken majt vállji. Jus dujna l hägganihtte jali sierraláhkáj tjavgga skibádahka jali vahák ja galga gássjelis medisijnalasj märrádusájt mierredit de máhtá rávkkat ådå medisijnalasj merustallamav oadtjot. Dav oattjo ietjá dåktåris gå iemelágasj dåktåris, juogo de duv häjmmalánndadikken jali ietjá lánndadikken. Duv häjmmalánndadigge máksá gålojt ådå medisijnalasj merustallama åvdås. Jus remissa rávkaduvvá rabás spesialisstasujttuj duv häjmmalánndadikken jali dan lánndadikken gånnå sujtov åtså de hähttu remissav adnet duv sujttoguovdátjis. Juohkka lánndadikken gávnnu patiänntasiebrreráde mij galggá duv viehkedit jus dån ij dåbdå oasálasjvuodav duv sujton jali ietjáláhkáj illa sujtujn dudálasj. Patiänntasiebrreráde máhttá buojkulvissan duv viehkedit sahkadit åvdåsvásste sujttobargij ja diededimev oadtjot gåktu máhtá diededit majt la vásedam. Mammografiddja l njittjijs röntgenåtsådibme sierra röntgenteknijkajn mij vaddá dárkkelis gåvåjt. Åtsådibme máhttá dagáduvvat hierediddje ulmijn varresvuohtaåtsådibmen, nåv gåhtjoduvvam screening, jali gå nissun iesj jali dåktår la muhtem rievddadusáv njittjijn gullam. Ij beras mammografiddjaåtsådimev tjadádit varresvuohtakontrållån jus la iesselissan jali jus dåktår gáddá jiesska njittjijn gávnnu. Ij dárbaha gárvedit sierraláhkáj. Åtsådibme álu dagáduvvá mammografiddjaåssudagán, mij máhttá sierra jali röntgenåssudagás oasse skihpadåben. Mammografiddja dagáduvvá aj sierra njidtjeduostudagájn ja muhtem varresvuohtaguovdátjijn. Vuostak oadtju gatjálvisájt röntgenskihpasujtáris vásstedit jus li vájvastuvvá njittjijs jali jus bårrå dálkkasijt ma sisanedi hormåvnåjt. Dan maŋŋel de nuoladit bålåv ja skihpasujtár gehtjat njittjijt ja tjáles jus li vuojnos rievddadusá, buojkulvissan stuoráp lijkketsåbe jali utto åvdep tjuollamij maŋŋela. Máhttá vuojnnut röntgengåvån ja låsedit árvustallamav. Röntgenåtsådimen bále tjuodju, ja biedjá njittjev akta ájgen duolboga nali man sinna l nåv gåhtjoduvvam gåvvådetektåvråv. Njidtje diebttjiduvvá aktij ietjá duolbugijn viehkken vaj åbbå duolbas sjaddá. Dahká vaj gåvvå tjielgas sjaddá avtabále ja lábttjenárre vuollegattjan aneduvvá. Giedav hähttu bajás anedit ja vuojŋastit apparáhta vuosstij dan båttån gå válldá guokta jali gålmmå gåvvå. Sämmilágásj de nuppijn njittjijn. Máhttá dåbddut vájválasj jali báktjit oanegav gå njidtje duolbban diebttjiduvvá. Åtsådime maŋŋela dåbddu iemeláhkáj. Mammografiddjaåtsådimen aneduvvá röntgen njittjijda, teknijkajn mij vaddá dárkkelis gåvåjt. Mammografiddja dagáduvvá juogo de hierediddje varresvuohtakontrållån, nåv gåhtjoduvvam screening, jali dan diehti gå nissun jali dåktår la gullam ådå bavhlev njittjen. Juohkka jage dagáduvvi ienep gå 500 000 åtsådime njidtjeröntgenijn Svierigin. Sosiálastivrra májnnu mammografiddjav nissunijda 40 ja 74 jage gaskan. Lánndadikke fálli gájkka nissunijda 50 ja 69 jage gaskan máhttelisvuodav tjadádit mammografiddjaåtsådimev. Ienemus lena fálli åtsådimev ienep juohkusijda 40 ja 74 jage gaskan, valla goassa gåhtjoduvvá ja man guhkev åtsådime målsut. Nuorap nissunijda l dábálasj åtsådimij bielnup jahke gaskajn. Vuorrasappo ienemusát gåhtjoduvvi fert nuppát jage. Dájn varresvuohtakontrållåjn máhttá njidtjebårresjattalvis ielveduvvat åvddål gå ij la háhppidam muhtem dåbddomerkajt dahkat, jali åvddål gå ij åbbå gullu njittjen. Diedalasj åtsådime li vuosedam nissunijda gudi oassálassti mammografidjajn varresvuohtaåtsådibmáj de jábbmem njidtjebårredávdan binneduvvá 40 prosentajn. Gå maŋŋet bårredávdav älvvá de l vádá oabllot háhppidam, ja de ienep ja vájvep dálkudime l dárbulattja gå jus sjattalvis älvádallá árrat. Nissuna njittjen la tjavŋak konsistänssa. Le danen gå gávnnuji goappátjagá mielkkerávsá ja buojddetsuottsa njittjijn, ja dahká vaj dåbdduji tjavŋaga. 50-jage álldarin njittje dibmi gå mielkkerávsá unneduvvi ja buojddetsuottsas målsuduvvi. Njittje bájneduvvi hormåvnnårievddadusájs ma sjaddi nissuna liejbbegaskan ja máhtti danen dåbddut ållu umasslágátja goassa dajt åtsåda. Liejbe maŋemus biejve maŋŋela l buorre biejvve iesjåtsådibmáj, danen gå njittje álu li dibmasa ja giehpe åtsådit. Gájkka nissuna beras ietja åtsådit ietjasa njittjijt. Hiebalasj la válljit vissa biejvev mánon giehpebut máhttet buohtastahttet majt gullá. Buorre bálle lisj má navoldahttijn danen gå l álggep njittjijt gulldalit gå li sájbbodum. Galggá gulldalit gå tjuodtju ja gå vellaj. Jus luluj sjattalvisáv ielvvet de márjju ballá, valla dájvvámusát l buorre rievddadus, sierraláhkáj nuorap nissunijn. Máhttá årrot cysta, dat javllá tjásmagis, jali tsuottsa buorre sjattalvis. Rievddadus njidtjerávsán máhttá aj njidtjebårredávdas dagádum. Njidtjebårredávdda l akta dábálamos bårredávddatjerdajs nissunijn. Fert jage oadtju bájken 7 000 nissuna ja 40 ålmmå njidtjebårredávdav. Máhttelisvuohta njidtjedávdav oadtjot lassán álldarijn. Dábálasj dåbddomärkka njidtjebårredávdan la jarre njittjen jali giehtagávan. Ietjá l gå njidtjevártto jali lijkke njittjen gässu sisi. Dåbddomerka ma älla nåv dábálattja li njittje tjielggimahtes ruopsudibme jali båhte, hávve mij ij save, jali varrasegadum låsjkos njidtjevártos. Gájkka rievddadusá njittjijn galggi duodaj váldeduvvat ja dåktåris åtsåduvvat. Máhttá aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn, nissunijvarresvuodajn jali sierra njidtjeduostudagájn mij gávnnu muhtem stuoráp skihpadåbijn. Dåktår dárkkelit gulldal njittjijt ja mierret jus mammografiddja galggá dagáduvvat. Mammografiddja álu dagáduvvá mammografiddjaåssudagán, mij máhttá sierra jali röntgenåssudagás oasse skihpadåben. Åtsådibme dagáduvvá aj sierralágásj njidtjeduostudagájn ja muhtem varresvuohtaguovdátjin. Röntgenapparáhtta mij aneduvvá l sierraláhkáj hábbmidum váttátjit njidtjetsuottsas buorre gåvåjt vuollegasj röntgensuonjardimijn viehkken Muhtem bále máhtti bårredávddásjattalvisá ma li val muhtem millimehtera stuore älvádallat. Ij dárbaha gárvedit sierraláhkáj. Vuostak vásstet muhtem gatjálvisájt ja giehttot jus la vájvástuvvam njittjij, jali jus bårrå dálkkasijt ma sisanedit hormåvnåjt. Hähttu aj nuoladit bålåv ja skihpasujtár gehtjat njittjijt ja tjáles jus li vuojnos rievddadusá, buojkulvissan lijkketsåbe jali utto åvdep tjuollamijs. Máhtti vuojnnut röntgengåvåjn ja gåvå boasstot dádjaduvvi bårredávddasjattalvissan. Dan maŋŋela vádtsá röntgenappáráhttaj ja dan åvdån de tjuodtjot. Njidtje biejaduvvá akta ájgen duolbbadisá nali mij sisanet gåvvådetektåvråv. Njidtje diebttjiduvvá sjánjas duolbbadisájn viehkken mij dietteduvvá njittje vuosstij. Giedav hähttu badjen anedit ja dav vuojŋadit appáráhta vuosstij gå guokta jali gålmmå gåvå váldeduvvi. Ájnas la ij åbbå labudit. Sämmilágásj de nuppijn njittjijn. Ålles åtsådibme válldá 15-30 minuvta, ja gåvvidibme vihtta jali låge minuvttaj. Máhttá dåbddut vájvven jali báktjit oanegav gå njidtje diebttjiduvvá. Valla hähttu dagáduvvat, danen gå gåvvå buorep kvalitehtav oadtju ja åtsådibme tjårggu. Duodden máhttá binnep suonjarmierre aneduvvat gå njidtje diebttjiduvvá. Dájvvámusát li guokta röntgendåktåra gudi sierralakkoj árvustallaba mammografiddjagåvåjt. Tjårggåtvuohta lassán árvustallamin. Jus gávnnaba juojddá mij vuojnnet ij la iemelágásj, de gåhtjoduvvá ruoptus boahtet ådå åtsådibmáj. Lijgge mammografiddjagåvå de váldeduvvi ja åtsåduvvá aj ultrajienajn. Dåktår máhttá aj åtsådimev rievddádusás válldet. Jus la unna rievddadussa mij la vájvve gulldalit de máhttá válldet åtsådibmev ådå mammografiddja bále váldeduvvá jali ultrajienajn viehkken. Sekka nálusj tjuoggiduvvá rievddadussaj ja sellaåtsådibme njamáduvvá. Åtsådibme rájaduvvá guoradallamijj mikroskåhpajn. Gájkka dagáduvvá duodastuvátjit jus la bårredávdda jali ij. Vásstádus mammografiddjaguoradallamis rájaduvvá njuolgga duv årudahkaj guovten vahkon jus la gåhtjoduvvam varresvuohtakontrållåj. Jus la siejveduvvam mammografiddjaj de diedojt oadtju åtsådimbåhtusa birra ietjas dåktåris. Muhtem nissuna dálkuduvvi hormåvnåj klimakterian ja klimakteria maŋŋela jali p-tablehtajt bårri. Dakkir dálkudibme bájnasj njidtjetsuottsav vaj sjaddá assáp ja dahká mammografiddjagåvåv låsebut árvustallat. Danen la ájnas giehttot jus bårrå dálkkasijt ma hormåvnåjt sisanedi. Suonjarnárre majt hähttu gillat mammografiddjaåtsådimen la nåv unne vaj dav e ane vádálattjan. Duodden teknijkalasj åvdedibme dagáduvvá ulmijn ájn suonjarmierijt unnedit. Ij galga guoktáladdat mammografiddjaåtsådimen mannat gå gåhtjoduvvá, jali jus älvvá rievddadusáv ietjas njittjijn. Buoragit manná åtsåduvvat mammografidjajn vájku li implantáhta. Ij la máhttelisvuohta vaj implantáhta tsuovkkani, valla gå ij maná njittjijt diebttjit degu nissunijn váni implantáhtaj dagi de l dárbulasj aktugasj hiebadum åtsådimijn. Dájvvámusát duoddiduvvá aj mammografiddja gå njittje åtsåduvvi ja åtsådibme ultrajienajn. Gå l ållu nuorra de álu åtsåduvvat ultrajienajn ienni gå mammografiddjajn. Le danen gå njittjij ráksátsuodtsa la nåv assá vaj mammografiddjagåvå sjaddi vájve dádjadit. Ultrajiedna vaddá jáhkedahtes vásstádusáv Jus dåktår gáddá jiesska l njittjen de álu mammografiddja ij dagáduvá danen gå báktji njittjev aktij diebttjit. Dan sadjáj l buorre ultrajiednaåtsådimev tjadádit, vuojnátjit jus siedja gávnnu majt hähttuji duobbmit. Gå infeksjåvnnå l dálkudum de beras mammografiddjaåtsådimev tjadádit. Sierraláhkáj ájnas la jus la vuorrasabbo. Jus la iesselissan de ij galga varresvuohtaåtsådimev tjadádit, nåv gåhtjodum screening, mammografidjajn. Valla jus älvvá rievddadusáv njittjen de agev galggá sujtujn aktavuodav válldet ruvvaláhkáj åtsåduvátjit, ihka vil la iesselissan. Åtsådibme de álggá ultrajienajn ja duoddiduvvá mammografidjajn jus la dárbulasj. Gå máná li tjåjvijs de dábálattjat vuoksi ja sjlåhtju. Siján máhttá aj tjoajvvebávtjas feber. Álu infeksjåvnnå virusis dahká vaj tjåjvijs sjaddá. Smávva mánájn miejnniduvvá dan tevstan máná vidá-gudá jahkáj. Vájve álu álggi muhtem biejvij maŋŋel gå mánná l såhpum ja hähkkat båhti. Álu moattes fuolken jali åvddåskåvlån skihppáji. Álu infeksjåvnnå vássá muhtem biejvijs. Álu häjttá vuoksemis jánndura sinna, valla slåhtjot gis máhttá vahkov. Låssjkusav ja sáltijt massá gå vuoksá ja sjlåhtju Smávva máná li sieldes rasje låsjkosvánesvuohtaj gå ållessjattuga. Jus unna mánásj massá ienep låssjkusav gå majt juhká de hähkkat máhttá nävrrot. Alla feber dahká vaj mánná massá vil ienep låssjkusav. Danen la sieldes ájnas juhkusav vaddet juo infeksjåvnå álgo rájes. Njuorak máná li tjervas rasje låsjkosvánesvuohtaj. Jus mánná njamáduvvá de galggá joarkket dajna. Luluj njamádit dájvvábut gå iemeláhkáj. Juska mánná joarkká vuokset de joarkket njamádit mánáv. Sämmi l aj mánájda gudi biebmaduvvi ruvsajn. Jus mánná ij sidá njammat de máhttá gähttjalit båhtjet jali pummpit ja bastijn biebbmat. Máhttá njittjev giedajn jali pumpajn båhtjet. Hiebalasj pummpa gávnnu dálkasboargálin oasstet. Jus mánán li edna slåhtjusa de ij la nuoges mánná njidtjemielkev oadtju, mánná dárbaj de aj låsjkosmålssomav oadtjot, Jus mánná ednagav vuoksá de låsjkosmålssom la buoremus. Låsjkosmålssom mánájda gávnnu dálkasboargálin oasstet. Låssjkusin li sálte de låsjkosbálánssa rubmahin buorreláhkáj buorrán. Jus mánná ednagit vuoksá de l dárbulasj vaddet bájken guokta teabassti låsjkkusis juohkka vidát minuvta. Jánndurin la dárbulasj ienep låssjkusis gå majt jáhkká, buojkulvissan jagák máhttá ienep gå lijttarav dárbahit. Muhttijn márjju mánán la hállo ietjá juhkusav juhkat. De máhttá gähttjalit ietjá juhkusav vaddet danen gå ájnnasamos la mánná låssjkusav åvvå juhká. Ij val galga hálmugis juhkusijt vaddet, danen gå ilá edna såhkår máhttá ienep slåhtjusav vaddet. Ale ga vatte lightjuhkusijt danen gå e åbbå sisaneda såhkkårav. Alu vuoksema vuostak gáhtu ja slåhtjusa gihtji ájn muhtem biejve. Jus mánán la slåhtjos ja jus mánná njamáduvvá de joarkká njamádit degu åvdebut. Jus mánná ij njamáduvá, de máhttá njidtjemielkkemålssomav vaddet, rijssa- jali májsajubtsav máná álddara gáktuj. Vatte smávva mierijt álgos gähttjat jus mánán bissu biebbmo. Gå mánná sihtá bårrågoahtet de l buorre vaddet iemelágásj biebmov ja segadit duodde buojdijn. Jus sihtá gähttjalit juojddá mij ganugahttá de máhttá vaddet gárutjubtsav, dagádum gárutdäbttjusis ja tjátjes mánájda gudi li vuorrasappo gå guhtta máno. Mujte val muorjema dahki njárbbis bajkav ja vájvep slåhtjusin ij vaddet ållesgårnnejubtsav. Vuorde biebmoj majn li edna fibera desik mánná l ållu varres. Jus vuoksema vat ruoptus båhti, álge vat låsjkosmålssomijn, valla åro ájttsis jus mánná dellagoahtá jali vájbbagoahtá. Danen gå tjoajvvemájnne l sieldes soahpolis la buorre jus goappátjagá mánná ja gájka fuolken giedajt basádi gålgge sájbujn biebmo åvddåla ja hivsiga maŋŋela ja gájkajn li ietjas sigárdahka jali adni aktiadnemsigárdagáv. Máhttá aj sihkkot hivsigav dájvválakkoj. Jus mánán li rapsa de l buorre anedum rapsajt biedjat plásstavuossaj åvddål gå dajt ruhkelihttáj håjggåt. Rájnni sujttobievdev ano maŋŋela ja basá giedajt váttugit gå l rapsajt målssum. Mánná galggá hejman årrot gå vuoksá jali li sjlåtjos. Jus mánná l åvddåskåvlån jali fuolkkebiejvveårruhin de máhttá ruoptus dåhku mannat gå ij la vuoksám jali slåhtusav adnám guovte jánndurin. Galggá sujtov åhtsåt varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagán dalága jus mánán li lávdda slåhtjusa ja vuoksema ja vuojnnet la låsjkosvánesvuohta, dat javllá l oalle vájbas ja ij berusta birrasis, gådtjå binnáv jali vuorjját ja ij vieje ståhkat. Sujtov åhtsåt dalága jus mánán ietján gå vuoksema ja sjlåhtjos la alla feber jali sieldes bávtjas tjoaven, jali jus sjlåhtjos la varájn jali slijvijn segadum. Galggá skuolkkat skihpasujttorádevaddemij jali varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet jus mánná ij la buorep sjaddam jánndurin, jali jus mánná tjoajvvevige maŋŋela l vieddje valla sujna l njárbbis bajkka årrum ienep gå guokta vahko. Jus máná gudá máno oadtju tjoajvvemájnijt ja slåhtjusijt de agev gálggá skihpasujttorádevaddemijn jali varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet. Jus mánná l slåhtjusav oadtjum gå ålggorijkan mannam de galggá varresvuohtaguovdátjijn jali mánádåktårduostudagájn aktavuodav válldet. Gå aktavuodav válldá sujtujn de l ájnas åskov dåbddå barggijda majt iejvvi. Åskeldibme l ájnas dåbddåtjit jasskavuodav ja duosstat jálot ságastit vájvij jali dåbddomerkaj birra ma li sujna ja dan láhkáj oadtjot sujtov majt dárbaj. Danen la gájkajn gudi barggi varresvuohta- ja skihpasujton sjávovälggogisvuohta. Vuodoprinsihppa l ij aktak sujton oattjo diedojt vaddet jus ij la iesj ij la dav miededam. Guosská buojkulvissan patienta skibádagá diedojda, dálkudimev jali priváhta vidjurijda. Skihpasujton la fámon sämmi sekretässasuodje gájkka patientajda juska sujna l riektá Svierigin viessot jali ij. Gejda barggi stáhtan, lánndadikkijn ja kommuvnajn stivrriduvvá sjávovälggogisvuohta almulasjvuohta- ja sekretässalágas valla gudi barggi priváhta sujttovadde lunna galggi tjuovvot patiänntasihkarvuohtalága njuolgadusájt sjávovälggogisvuoda birra. Gut doadjá sjávovälggogisvuodav máhttá duobbmoståvlån duobbmiduvvat jali ietjáláhkáj stráffuduvvat fábmudagájs gejn li gähttjo sujto badjela. Barggijn skihpadåben jali varresvuohtaguovdátjin la sjávovälggogisvuohta. Le val gudi patientav sujttiji gudi oadtju nubbe nuppijn patienta varresvuoda jali persåvnålasj vidjurij birra ságastit. Merkaj buojkulvissan dåktår oadtju rádedit patienta dálkudimev nuppijn dåktårijn val jus sujttiba sämmi ulmutjav. Sjávovälggogisvuohta guosská gájkka barggijda majt iejvvi sujton. Juska l almulasj jali priváhta sujton ja juska li dåktåra, skihpasujtára jali administratijvalasj bargge. Dålkåjn ja jårggåliddjijn gudi barggi dahkamusá milta varresvuohta- ja skihpasujton la aj sjávovälggogisvuohta. Sjávovälggogisvuohta guosská aj gejda dálkasboargálin barggi. Lága merkahi ij åbbå lahkaulmutjijn la riektá diedojt oadtjot mij javladuvvá ja dagáduvvá skihpadåben jus iesj ij sidá galggi diedojt oadtjot. Bargge gahtji gejda oadtju diedojt vaddet. Iesj de vállji gejda oadtju diededit. Buojkulvissan máhttá tjuollama åvddåla giehttot barggijda vaj oadtju giehttot gåktå tjuollam la vuorbástam buojkulvissan lahkaulmutjij åvddål iesj la gåhttsåm. Mánájda gullu sujttoaddnen ienemusát la riektá diedojt oadtjot ietjas máná sujtos ja diehtet mij la juornálan tjáledum. Valla gå mánná vuorrasabbo sjaddá, de álu rávkaduvvá mánná dasi miedet. Jus sujton jali sosiáladievnastusán gáddá mánná báktjoduvvá ietjas sujttoaddne lunna, jali sujttoaddne ij máhte mánáv suoddjit, de journála ij ålgus vatteduvá. Patiänntajournála gåbtjåduvvi aj sekretessas ja ájnegattja gudi oadtju journálav låhkåt li bargge gudi patientav sujttiji masi journála guosská. Ij la ájnas jus journálla gávnnu datåvrån jali jus la páhppárij tjáledum. Vájku sekretässa ja sjávovälggogisvuohta l vijdesbirástiddje de sekretässa máhttá doajeduvvat muhtem vidjurijn, váni patienta miededime dagi. Buojkulvissan jus Vierredago gáddema gáktuj mij la nåv alvos vaj vaddá unnemusát jagev fáŋgan de sujttobarggijn la riektá sjávovälggogisvuodav doadjet polijssabajedimev bajedittjat ja gatjálvisájt vásstedit goappátjagá polijssa-ja guoddaliddjefábmudagájs. Dakkir vierredago li buojkulvissan gåddem, bággoválldem ja vastes tsábbmem. Gávnnuji aj muhtem trafijkkavierredago vuolep stráffamierijn buojkulvissan vuodjemjuhkalisvuohta majt sujttobarggijn la riektá bajedit. Mánáj gáktuj de tjuolldasa sjávovälggogisvuodas dagáduvvi jus sujttobargge gáddi mánná vierredahkuj dejvadallá. Máhttá årrot tsábbmem jali seksuálalasj illastibme. Jus sujttobargge gáddi mánná báktjoduvvá de bargge galggi dakkir gáddemijt bajedit sosiáladievnastussaj, mij guoradallá ja soajttá polijssabajedimev dahká. Fámon la aj jus juoŋgalágásj guoradallam dagáduvvá mij guosská mánájda lågenangávtse ja nuorabu suodjedárbbuj. Sujttobargge li de välggogisá diedojt vaddet ma máhtti årrot ájnnasa guoradallamij. Smávva mánáj gáktuj de li sujttoaddne gudi mierredi jus diedo galggi vatteduvvat jali ij. Gå mánná vuorrasap sjaddá ja nuohkásit dádjat dán gáktuj de mánná iesj oadtju mierredit jus sujttobargge oadtju diedojt vaddet ja gesi. Ij de gávnnu avtak sierra áldarmierre goassa mánná iesj oadtju mierredit, valla mierreduvvá ulmutjis ulmutjij. Máhttá merkahit sujttoaddne e oattjo diedojt máná varresvuoda birra. Iesj mierret jus varresvuohta-ja skihpasujtto galggá diedojt vaddet ietjas dávdaj ja dálkudime birra. Valla jus la skibás ja åhtså skihpamávsálvisáv oadjodåjmadagás de skihpasujttobargge oadtju diedojt vaddet ma li dárbulattja merustalátjit jus la riektá skihpamávsálvissaj. Fámon la aj jus vahágij jali dávddaj boahttu ja sihtá mávsálvisáv ietjas duodastussiebres. Duodastusvidnudagán la de riektá diedojt oadtjot ma rávkaduvvi merustalátjit jus la riektá mávsálvissaj. Vájku gávnnuji sierra vidjura gå skihpasujttobargge oadtju doadjet jali galggi sjávovälggogisvuodav doadjet de l val ájnegis bále. Sjávovälggogisvuohta vuodoájádus la patientav suoddjitjit. Jus patiänntan gáddá sujttobarggijs muhtem la sjávovälggogisvuodav doadjám de máhttá bajedit dav polijssaj jali Sosiálastivrraj. Máhttá båhtusav vaddet vaj dat ulmusj guoddaluvvá ja duobbmiduvvá. Mánáj ja äjgádij rievtesvuoda aktan gulluji sujttovaddema välggogisvuohtaj årrojda. Välggogisvuoda gávnnuji varresvuohta- ja skihpasujttolágan (HSL) ja patiänntasihkarvuohtalágan (PSL). Ij la dåssju duobbmoståvllåj gujddit rievtesvuodajt oattjotjit. HSL javllá gåktu sujtto Svierigin galggá organiseriduvvat ja dåjmaduvvat. HSL:a vuodoájádus la gájkka ulmutja Svierigin galggi oadtjot buorre ja tjårgugis sujtov sämmi vidjurijda. HSL:a milta sujtto galggá vatteduvvat aktan patienta miededimijn, dat javllá patiännta la miededam sujttuj. PSL la sujttovaddij åvdåsvásstádusá birra.Gudi galggi gähttjat vaj sujtto tjårgugit dåjmaduvvá ja patientan la máhttelisvuohta bajedit vigijt sujton. PSL sisanet aj gähtjo birra varresvuohta- ja skihpasujto badjel, dat javllá gåktu varresvuohta – ja skihpasujtto váttugit gehtjaduvvá ja gåktu gehtjadibme dåbelijtjuovoduvvá ja máhttelis vige dåjmaduvvi. Ietjá lágan mij sisanet mánáj ja äjgádij birra, äjgátbálkka, l tjáledum vaj máná sujttoaddnen la riektá ja välggogisvuohta mierredit ássjijn ma gulluji mánnáj. Sujtto l gitta mánná l 18 jage ållim, jali gitta mánná válldu jus sjaddá åvddål gå mánná l 18 jagák. Máná sujttoaddne gut gálggá miededit sujttuj mij mánnáj fáladuvvá. Máná åvdedime gáktuj galggá stuoráp vieledibme váldeduvvá majt mánná iesj sihtá. Mánán galggá de aktanbájnnem mij ájge milta rievddaduvvá iesjmierredibmáj. Mánáj riektá gávnnuji aj buojkodum FN:a konvensjåvnån mánáj riektáj birra, mánájkonvensjåvnån, rijkajgasskasasj lihtto majt Svierik la vuollájtjállam. Mánájkonvensjåvnnå sisanet iehtjádij siegen: Ij gávnnu nanostum áldar goassa mánná oadtju oassálasstet ja mierredit sujttovidjurin. Máná riekta iesj mierredit la aktidum máná åvdedime gáktuj man vájvve märrádus la ja man árvulasj la máná boahtteájge varresvuohtaj. Dadi vuorrasap mánná sjaddá, dadi dájvvalakkoj dárbahi goappátjagá máná ja äjgáda miededit, miededit sujtov mij fáladuvvá. Åvdåsvásstádiddje sujtos gudi árvustalli goassa mánná máhttá oassálasstet ja mierredit sujttovidjurin. Buojkuldagá majda mánájn li riektá sujton: Buojkuldagá majda mánná máhttá oassálasstet ja mierredit sujton: Buojkuldagá majda máná e máhte oassálasstet ja mierredit birra: Sujttoaddnen la dábálattjat riektá oassálasstet gájkka ságastallamijn ja märrádusájn sujton mij gullu ietjas mánnáj. Máná buoremus la agev njuolgadussan. Mánájn la aj riektá álldara ja åvdedime gáktuj märrádusájn oassálasstet. Muhttijn sjaddi vájves vidjura gå galggá mierreduvvat, sierraláhkáj jus ij ájgás boade birra mij la "buoremus" mánnáj. Muhttijn ij gávnnu aktak riekta buorre oajvvadus. Ålåtjit aktisasj tjoavddusij la buorre jus äjgát adná nuoges diededimev, buojkulvissan låhkåt jali gatjádit barggijs ja åtsådit makkir båhtusijt märrádusá vaddi. Buojkulvis majda sujttoaddnen la rievtesvuohta/máhttá oassálasstet ja mierredit: Buojkuldagá majda äjgádijn älla riektá: Dá nåv gåhtjoduvvam patiänntariektá e sisaneda äjgádin máhttá duobbmoståvllåj mannat ja rávkkat ietjas máná "riektáv". Máhttelisvuoda li gis aktavuodav válldet patiänntasiebrrerádijn man dahkamusá li iehtjádij siegen patientajt viehkedit dárbulasj diededimev oadtjot ájmujda váldátjit ietjasa ássjijt varresvuohta- ja skihpasujton. Jus adná ietjas mánnáj l boasto sujtto jali dåmajdibme vattedum de galggá åvdemusát aktavuodav válldet duostudagájn jali åssudagájn gånnå mánná dálkuduváj. Siján la välggogisvuohta guoradallat mij la sjaddam. Máhttá aj aktavuodav válldet patiänntasiebbrerádijn jali bajedit Sosiálastivrraj. Máhttá aj vatteduvvat ekonomalasj mávsálvisáv jus aktavuodav válldá Patiänntaduodasdusájn jali Dálkasduodastusájn. Jus äjgádin adná mánná vahágij dejvadallam de máhttá polijssabajedimev dahkat. De máhttá dáhpádusáv duobbmoståvlås gähttjaluvvat. Varresvuohta- ja skihpasujttobargge li välggogisá diedojt vaddet ma li aktugattjaj hiebadum. Bargge galggi vieledit iehtjádij siegen makkir kultuvralasj ja gielak duogásj la ulmutjin. Merkaj bargge, jus la dárbulasj, galggi diededahttijn dålkåv adnet. Máhttelis la iesj dålkåv rávkkat jus ij aktak gatjáda jus dakkirav dárbaj. De aktavuodav válldá kommuvnajn, mij åvdåsvásstádusáv válldá sisijåhttedålkåjs. Sisijåhttijn gudi dárbahi dålkåv gå aktavuodav válldi varresvuohta- ja skihpasujtujn li álu lagámusá ja rádna gudi máhtti viehkedit dålkkut. Vájku l lagámusdålkkå de májnoduvvá huoman virgálasj dålkkå lánndadikke jali kommuvna dåjmadime baktu. Kultuvralasj ärádusá ja ärádusá vuojnojn ulmutjij gaskan umasslágásj rijkajs dahki vaj muhtem dilijn márjju l buorre muhtem tjanágahtes ulmutjijn gut viehket dålkkut. Máhttá kommuvna telefåvnnåguovdátjijn viehkev oattjotjit gejna ságastit. Måttijn lánndadikkijn/dajvajn la dålkkåguovdásj gå muhtema åvdåsvásstádusáv adni dievnastusájt gaskostit. Dålkkåguovdátjin barggi sierraåhpadum dålkå: Dålkå dahki vaj la máhttelis gullijda ja bieljedimijda/bielljevigákulmutjijda guládallat. Dålkkådievnastus la mávsodak ja máhttelis la dålkåv diŋŋgot lánndadikke dålkkåguovdátja baktu gájkka dilijn manna adná dav dárbaj. Fámon la goappátjagá mánnávuohtabieljedimijda, bielljevigákulmutjijda, ållessjattukbieljedimijda, bielljetjalmedimijda ja gullijda. Dålkkådárbon la máhttelis aktavuodav válldet ietjas lánndadikke dålkkåguovdátjijn. Varresvuohta- ja skihpasujttoláhka, SFS 1982:763. Hålladievnastus la mávsodak dievnastus jus ulmutjin la jiedna-, hålla- jali giellagássjelisvuoda. Hålladievnastusán barggi hålladievnastusdålkå. Hålladievnastus gávnnu dálla lågen lánndadikken. Danna l máhttelis viehkev oadtjot tjuovvo dievnastusáj: Lánndadikke telefåvnnåguovdásj diehtá jus gávnnu Hålladievnastus/Taltjänst ietjas lánndadikken jali ij . Teletal l mávsodak ja rijkkagåbttje dievnastus jus ulmutjin li jiedna-, hålla- jali giellagássjelisvuoda. Teletal vidnudagán barggi ságastallamdålkå ja dålkkuji val dárruj. Máhttelis la danna viehkev oadtjot tjuovvo dievnastusáj: Skuolkká ietjas iemelágásj telefåvnåjn, häjmma- jali mobijllatelefåvnåjn telefåvnnånummarav 020-22 11 44. Ságastimdålkkå Teletal vidnudagán vásstet ja aktan gárvet ságastallamav. Dålkkå skuolkká gesi sihtá skuolkkat ja oassálasstá doarjjan ságastallamin. Gå ságastallam la hiejtedum de goalmát ulmusj guodá ságastallamav ja de dålkåjn ságas ságastime birra. Máná gudi li snuobav oadtjum li álu dellasa, vájbbasa, vehik håjen ja smággiji vuostasj biejvijt. Álu li siján njunnje buodosam jali gålgge snuohpa ja máhtti smággit ja tjåddågijs jali bielljenávlak. Siján máhtti aj vehikgåsås ja muhttijn feber. Álgon la snuohpa álu sjerrat ja sjádnjat ja muhtem biejvij duogen suohku, ja viskut jali ruonut. Le snuoba vuostasj biejvijn gå mánná nievremusát vädjá. Avta jali guovte vahko duogen snuohpa álu ietjastis gáhtu. Oarre dábálasj snuohpaj la virus, ja virusij ij gávnnu dálkkasa ma viehkedi vaj mánná ruvábut väddjá. Mánájn gudi báhkan buolli jali li vájvbbasa ja dellasa lulun hejman årrot ja vuojŋadit. Ållo máná dárbahi aj hejman årrot vuostasj biejvev gå i e des báhkan buole, e ge febervuolediddje dálkkasijt das bårå. Dárbahi väddját vaj ällji åvddåskåvlåjn jali skåvlåjn. Dibddet mánáv vuojŋadit la buorre, vájku ij dárbaha sengan vällahit. Mánná iesj dåbddå man ednagav náhká juolgij nanna årrot. Máhttá dåbddut giehpep vuojŋŋat ja oadet muhtem duodde oajvevuolij. Åvdemusát vuorrasap mánájda gudi vuojŋadi. Smávmánájt máhttá guodde valugin, babysitterin jali asken adnet biejven. Ållo mánán li nievrep bårråmhállo gå iemeláhkáj. Máhttá mánnáj vaddet dakkirijt majt hálijt, buojkulvissan jubtsav, yoghurtav jali galmágav. Jus mánná báhkan buollá de l buorre duodde juhkusav vaddet. Jus máná njunnje l buododum de máhttá goajkkot jali spraddjijt sálttelåssjkusav njunnjáj, mij snuobav njárbbi. Oadtju aj ierit snuobas bátsidisájt árjjogis vuogijn. Sálltelåssjkos gávnnu dálkasboargálin oasstet. Máhttá aj iesj låssjkusav dahkat gå låsjkot millilijtarav – ruddamihtav – sáltes desilijttarijn tjátjes. Goajkodittjat sálltelåssjkusav máná njunnjáj máhttá bomulloduhpov adnet. Gássjelap njunnjebuodosimen máhttá mánnáj giehpediddje njunnjegoajkádisájt vaddet jali njunnjespraddjav mij unnet båhtånimev njunjen. Dá dálkkasa gávnnuji oasstet dálkastjáladak ja e galga ienep gå lågev biejve aktelattjat aneduvvat. Njunnjespradja ja njunnjegoajkádisá li hiebadum umasslágásj álldarij milta, mij diededuvvá skurpon. Báhkav vuorjját dárbaj báhkkavuolediddje dálkkasij dálkudit. Ienemus máná gudi báhkan buolli muhtem biejvijt váni merkaj juoga l vádálasj. Valla máhttá báhkkavuolediddje dálkkasav vaddet jus mánná tjielggasit nievret vädjá báhkan buollemis, buojkulvissan sujna l bávtjas rubmahin, smággi, nievrebut bårrå ja juhká, nievret oadá jali gássjel la oaddát iehkedis. Ij galga dálkudit mánájt gudi li nuorabu gå guhtta máno gudi báhkan buolli váni vuostak sujtujn aktavuodav válldet. Báhkan buollemij gávnnu mánájda gudi li vuorrasappo gå gålmå máno dálkkasa ma sisanedi paracetamolav, buojkulvissan Alvedon jali Panodil. Guhtta máno rájes máná máhtti oadtjot Iprenav jali Ibumetinav, ma li dálkastjáladak ja sisanedi ibuprofenav. Dálkkasa gávnnuji låssjkusin jali bahtablähttan duolla dálkasnárijn smávva mánájda. Vuorrasap mánájda gávnnuji aj tablehta. Tjuovo vattugit bagádusájt skuorpon. Ale aktida umasslágásj dálkkasijt. Máná vuollelin 18 jage ja gudi báhkan buolli e galga báhkkavuolediddje dálkkasijt bårråt acetylsalisyrajn, buojkulvissan Magnecyl, Treo jali Albyl. Dálkastjáladak gåsåsdálkkasa e álu buoreda. Jus mánná la gåssåsis de l ájnas mánná gåsså slijvev ålgus rájnnitjit gurggusav. Gåsåsgiehpediddje dálkkasa dahki gásselap mánnáj slijvev ålgus gåssåt. Ij diehttu jus slijvvegiehpediddje dálkkasa viehkedi. Giehpedittjat gåssåsåv máhttá dan sadjáj gähttjalit vaddet liegga jali galmma juhkusav. Mánájda vuollelin guokta jage ij goassak galga gåsåsdálkkasav vaddet åvddål vuostak la dåktårijn aktavuodav válldám. Vaj ij mánná galga iehtjádijt soahpot de la buorre mánájt åhpaditt giehtagávvaj gassnet ja gåssåt ja páhpersagárdagájt adnet. Máhttá gähttjat vaj giedajt bassi moaddi bäjvváj. Gähttjala aj mánáv åhpadit ij njunjev jali tjalmijt duohttat. Le gånnå virusa giehpemusát dähppu ja oablláni. Soahpomoabllom binnu aj jus máná e ståga lahkalakkoj gejna l snuohpa. Dibde mánájt ålggon årrot nåv ednagit gå máhttelis, dálven aj. Mujttit, máná gudi dubáksuovvaj boadádalli, birrasin álkkebut sjaddi snuohpasa snuobav. Buorre l årrot oalle ájttsis gåktu mánná vädjá. Galggá dalága varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagájn aktavuodav válldet jus mánná vuojnnet la vájbas ja ij vieje juhkat. Sämmi l aj jus mánán la gássjel vuojŋŋat jali jus mánán la gåsås mij värrán, sierraláhkáj jus gullu ietjáláhkáj/skällande. Jus låsjkos gålggå bieljes lulu aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn jali hähkkaduostudagájn, vaj mánná åtsåduvvá. Jus mánán la bielljenávlak, ja ij buorrána, de luluj aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn vaj mánná jánndura sinna åtsådibmá. Máhtá aj jánndura birra skihpasujttárijn ságastit ja rádev oadtjot. Skuolka 1177. Gudi vásstedi máhtti aj giehttot makkir varresvuohtaguovdátjij dån la tjáledum. PSA l varraåtsådibme mij gullu åtsådimijda majt dagá gå prostahta åtsåduvvá. Muhttijn vaddá PSA-åtsådimev jus la gådtjåmvájve masi dåktår gáddá prostahta l oarre, buojkulvissan jus álu dárbaj gåttjådit vájku gå gådtjålábtjen la vuollegasj däddo. Máhttá aj vaddet PSA-åtsådimev jus dåktår gullá muhtem prostahta rievddadusájt gå åtsåduvvá, rievddadime ma máhtti buktet moattelágásj vájvijt ja dávdajt. Ájnas la diehtet aledum PSA-árvo ij javla ulmutjin la prostahtabårredávdda. Le dábálasj giehppis ja mutták PSA aledimijn li ietjá oare. Sämmiláhkáj máhttá iemelágásj árvvo ij ållåsit ierittjuolldet prostahtabårråmdávdav. Boados hähttu agev árvustaláduvvat makkir vájve li ja majt ietjá åtsådime vuosedi. Jus li guokta jali moadda lahka berraha gudi li ålmmå prostahtabårråmdávdajn, de l stuoráp máhttelisvuohta dávdav oadtju. De májnoduvvá válldet PSA-åtsådimev dájvvalakkoj 40-50 jage álldaris gitta 70 jage álldarij. PSA mihttiduvvá aj ájggeguovddelis prostahtabårrråmdávda dåmajdimen. Jus dálkudibme viehket de vuojnnu gå PSA-árvvo vuollán. PSA-åtsådibme ij dábálattjat dagáduvá gájkkásasj varresvohtagähttjamin ålmmåjda árvustalátjit jus siján la prostahtabårråmdávda sieldes árra hábme. Ij la agev ávkke ielvvet ja dálkudit jur prostahtabårredávda árra hámijt. Dálkudime máhtti vaddet stuoves tjuovvobájnatjimijt nåv gåk impotänssa ja inkontinänssa ålmåjn gejn prostahtabårråmdávdda ij goassak lulu háhppidam åvddånit muhtem garra dávddaj. Bårredávddasjattalvis prostahtan máhttá juogu de suojmma sjaddat váni vattek vájvijt jali ruvva ja oabllot ietjá rubmaha åsijda. Árra ájgen ij máhte guokta bårråmdávddatjerda sieradit ja danen la máhttelis dåjmajduvvat bårråmdávddahábmáj massta ij lulu vájvijt ietjas viessomájgen oadtjot. Moadda ålmmå sihti huoman tjadádit åtsådimijt oattjotjit diedojt jus siján la prostahtabårråmdávdda. Åvddål gå mierret jus galggá åtsådimev vaddet PSA:aj la buorrre åtsådit ienebuv ávkij birra ja hieredisájt árra gávnadum sjattalvisá dåmajdimijn. Jus de sihtá joarkket ja ságastallat dåktårijn de gálggá ájgev diŋŋgot varresvuohtaguovdátjin jali vidnudakvarresvuohtasujton. PSA l oanádis [prostataspecifikt antigen]. Le proteijnna mij dagáduvvá prostahtarávsán ja tjuovvo sájojt gå ejakulasjåvnåv oadtju ja dahká vaj sájo labudi giehpebut. PSA gávnnu dábálattjat binná mieren varán aj, ja l dat nárre mij mihttiduvvá PSA-åtsådime baktu. Ietján gå bårråmdávdda de gávnnuji moadda dábálasj rievddadusá prostahtan ma máhtti dahkat vaj PSA- mierre varán lassán. Buorre prostahtastuoredibme ja inflammasjåvnnå prostahtarávsán máhttá buojkulvissan, nåv gåhtjoduvvam prostatijtta, doalvvot vaj lissi ienep PSA:av várán prostahtas. PSA-mierre lassán vehik ájge milta ienemus ålmmåjn danen gå prostahtaráksá stuorru gå vuorastuvvá. Enamus mierre PSA varán la tjanádum umasslágásj proteijnajda. Valla gávnnu aj binná luovas, tjanádahkes PSA. Gå li ietjá oare gå bårråmdávdda mutták PSA- allánibmáj, de álu gávnnuji ienep luovas PSA varán. Danen máhttá dåktårij vaddet vissa oajvvadusáv mihttit gasskavuodav tjanádum ja luovas PSA gaskan. Åtsådimev álu válldi giedan sekka nálujn viehkken mij tjuoggiduvvá varravárráj, venan. Danen dát tjärdda várraåtsådimes gåhtjudallá åsådibmen vena baktu. Åtsådimev válldá akta goassa jánndurin Galggá tjåhkudallat 15 minuvta åvddål gå åtsådibme váldeduvvá. Ietján älla aktak gárvedime dárbulattja. Jus tjuollá prostahtan de PSA-árvvo allán. Hähttu de vuorddet unnemusát 10 biejve åvddål gå l ávkálasj PSA-åtsådimev válldet. Jus dåktår val gulldal prostahtav de PSA-árvvo ij bájnatjuvá. Åtsådibme rájaduvvá skihpadåhpelaboratåvrråj gånnå guoradaláduvvá. Máhttá ájgás boahtet ietjas dåktårijn goassa ja gåktu åtsådime båhtusav diededuvvá. Dåktår álu vásstádusáv laboratåvrås oadtju avtan jali guovten biejven. Åtsådimvásstádus hähttu agev árvustaláduvvat makkir vájve li ja majt ietjá åtsådime vuosedi. PSA-árvvo varán målsut umasse ålmåj gaskan, aj ålmåj gaskan gejn älla prostahtavájve. Vaj dåktår galggá máhttet juojnak buohtastahttet de aneduvvá referänssaárvo. PSA-árvojda álu árvo badjel 3 mikrográmma lijttarij riekkniduvvá lassánibmen. Bájkoj avtan låget ålmmås gasska álldarin la aledum PSA-árvvo. Dábálasj oarre vehik aledum árvojda buorre prostahtastuoredibme. Aledum árvojt oadtju aj jus la prostahtainflammasjåvnnå, nåv gåhtjoduvvam dálkodik prostatijtta. Dábálasj gådtjåinfeksjåvnnå máhttá vaddet garra lassánimev PSA:s valla vássá. Jus avtak oare diehti ij máhte gådtjåt ja gådtjårágáv duobbmit snivva, de máhttá aj oadjot ånibåddåsasj lasedum PSA-árvov. Jus la vájvve gådtjårágáv duobbmit ja stuoráp gådtjå nárre agev báhtsá, de gådtjåbavvagin gåhtjudallá. Aledum árvo máhtti aj årrot prostahtabårredávdda. Gejs li aledum PSA gávnaduvvá bårredávdda bájkoj gålmådisán. Sieradittjat buorre prostahtavájvijt prostahta bårredávdas de máhttá gasskavuohta luovas ja tjanádum PSA gaskan dåkttårav viehkedit. Gejs ietjasa gähttjali moaddi moatten jagen, li bájken avtan nieljes PSA-árvvo mij doarjju ienep åtsådimijt. Jus PSA-åtsådime boados vuoset alep árvov, de dåktår álu dahká vil åtsådimev ultrajienajn ja tsuodtsaåtsådimev prostahtarávsás. Jus dåktår gávnná bårredávdav de oadtju dálkudimev tjuollamijn, suonjardimijn, jali hormonadåmajdimijn. Vuollegis árvo vuoset prostahtabårredávdda gávnnu, ihka vil val akta PSA-åtsådibme ij ållåsit máhttá dav ierittjuolldet. Jus oadtju prostahtav ieritváldedum tjuollama baktu de PSA-árvvo vuollán jur mihttidahkes märráj. Vuollegis PSA-árvvo máhttá de aneduvvat mihttán tjuollamin lij buorre boados. Guovten ietjá dåmajdimtjerdan aj, suonjardimen ja hormonadálkudimen, vuoledum PSA-árvvo l dåbddåmärkka dåmajdibme l buoragit doajmmam. Varresvuohta- ja skihpasujtto Svierigin biednigahteduvvá ienemusát lánndadigge-ja komuvnnavärojs. Mávsov majt máksá buojkulvissan dåktårmanádimen la val oasásj majt ajtu máksá. Ij la fámon ålles priváhtta sujton, buojkulvissan plásstakirurgiddjan mij ij la medisijnalattjat vuododum. Iesj de máksá ålles gålov. Lánndadikke ja komuvna máhtti gájkkásattjat ietja mierredit makkir mávsojt galggá mákset dåktårmanádimijn ja ietjá dievnastusájn sujton. Gájkkásattjat li mávso åbbå sämmilágátja lánndadikkijn. Jus edna sujtov dárbaj de gávnnu allamáksosuodje, mij buojkoduvvá ienebut boahtte låhkusin. Varresvuohta- ja skihpasujtto l mávsodis vargga gájkka lánndadikkijn ja dajvajn jus ij la 20 jage dävddám. Merustaládum mávso vuollelin li fámon almulasj sujton ja priváhtta sujttovaddijn majn la såbadus lánndadikkijn. Gå l sisitjáledum skihpadåhpåj de máksá jándurmávsov mij lága milta l ienemusát 100 kråvnå. Gå manát dåktåra lunna varresvuohtaguovdátjin de mákso målsut 100 ja 300 kråvna gaskan. Manádimen gynekologa lunna ja mánádåktåra lunna de mákso målsut 200 ja 350 kråvnå gaskan. Jus dájn dåktårmanádimijn oadtju remissav röntgenåtsådibmáj ja dakkirijda de ij álu dárbaha ienep mávsov mákset. Manádimen ietjá dåktårspesialistaj lunna de mákso målsut 150 ja 350 kråvnå gaskan. Manádibme hähkkaduostudagán skihpadåben máksá 220-380 kråvnå. Manádibme skihpasujtára lunna ja skihpagymnásta lunna de mákso l 50-220 kråvnå manádibmáj. Dahkat mammografidjav gávnatjit árra njidtjebårredávdav ja gynekologalasj sällaåtsådimev skoahtotjåddågin, máksá 200 kr. Muhtem lánndadikke válldi mávsov dålvudagájs ambulánsajn jali helikopterijn. Muhtem lánndadikke máksi ruoptus manádimmávsov jus la hähttum vuorddet muhtem ájgev duodden mierredum ájggáj . Jus ij ruoptodiŋgo ájgev mij ij hieba jali ij boade diŋgodum ájggáj de l huoman välggogis mákset manádimmávsov. Gänna l ållu priváhtta jali ietjas barggovadde baktu skihpasujttoduodastus márjju li ållu ietjá vidjura makkir mávsojt galggá mákset. Komuvna varresvuohta- ja skihpasujton, mij la fámon vuorrasappojda guhkaájggásasj skibádahkaj, gávnnuji umasse mávso sujttuj mij skihpasujtárijs vatteduvvi. Svieriga Komuvna ja Lánndadikke vebbabielen gávnnuji adressa komuvnajda, lánndadikkijda ja dajvajda. Vebbabielijn la ájggeguovddelis ja dárkkelis diededibme sijá mávsoj birra. Ålggorijkak viesájdiddjijn la rievtesvuohta hähkkasujttuj Svierigin. Jus ietjá EU-rijkas boahtá, EES-rijkas jali Svejtsas de galggá europa skihpaduodastuskårttå, EU-kårttå, vuosedittjat rievtesvuohta l hähkka sujttuj ieme patiänntamáksuj. Jus ij la dakkir de l máhttelis sjaddá ålles sujttomávsov mákset. Jus sujtov gis sidá mij ij la hähkka ja ij sidá mákset ienep gå patiänntamávsov de galggá duodastus mij vuoset häjmmarijkka sujtov máksá. Jus ij dav ane de iesj máksá ålles mávsov sujtos. Ienemusá gudi båhti ietjá rijkajs EU, EES. Ja Svejtsa ålggolis hähttuji ietja mákset ålles sujttomávsov ja vájku hähkka sujtto. Europa skihpaduodastuskårttå, mij rávviduvvá Oadjodåjmadagás, svierik viesájdiddjijda vaddá rievtesvuodav hähkka sujttuj ietjá EU-, EES-rijkajn ja Svejtsan sämmi ekonomalasj vidjurijda ma li fámon rijka ietjas viesájdiddjijda. Nuorttarijkajn ij dárbaha kårtåv vuosedit. Jus dárbaj sujtov EU, EES-rijkaj ja Svejtsa ålggolin de ienemus rijkajn ij oattjo ietjas gålojt mávsedum, juogu de Svierigis jali dat rijkas gånnå jur dalloj la. Danen la ájnas adnet priváhtta mannoduodastusáv mij gåbttjå gålojt buojkulvissan dålvudibmáj. Jus la häjmmaduodastus de danna álu l mannosuodje mij gåbttjå muhtem gålojt. Oadjodåjmadagá vebbabielen la vil diededibme gåk sujtov oadtjot ålggorijkan. Mierre gávnnu man ednagav hähttu mákset varresvuohta- ja skihpasujtos. Gåhtjudallá allamáksosuodjen ja l hábbmidum sämmiláhkáj gájkka lánndadikkijn. Fámon la aj jus sujtov åhtså ietjá lánndadikken jali dajvan gå gånnå årru. Allamáksosuodje merkaj 12 mano ájgen aktisattjat máksá ienemusát 1 100 kr patiänttamákson. Riekknigoahtá vuostasj manádimen, juska vil goassa jagen manát. Gå l máksám 1 100 kråvnå de oadtju friddjakårtåv mij la fámon lågenanguovtemánoájge bátsidusán. Gå lågenanguokta máno li gållåm de vat máksegoahtá ietjas manádimis desik la jåvsådam 1 100 kråvnnåj. Allamáksosuodje ij álu gåbtjå Bádnesujton ij la álu fámon skihpasujto allamáksosuodje. Allamáksosuodje gis máhttá fámon årrot badnesujttuj jus la stuorra ja guhkaájggásasj dárbbo persåvnålasj sujtos bäjválasj viessomin. Allamáksosuodje máhttá aj fámon årrot jus la skibádahka manna bádnesujtto l medisijnalasj dálkudime oassen. Jus la skibádahka mij buktá lasedum vádáv bádnevahágijda jali jus la vájvve ietjas njálmmerájnasvuodav sujttit de máhttá aj oadtjot bádnesujtov skihpasujttomáksuj mij la allamáksosuojen. Dálkkasijda ma li tjáledum dåktåris, skihpasujtárijs, jali ietjá dåhkkidum bargges sujton de gávnnu allamáksosuodje mij merkaj dárbaj mákset ienemusát 2 200 kråvnå lågenanguovtemánoájggáj. Dálkastjáladis dálkkasa e gullu dán allamáksosuodjáj. Duodden gávnnu allamáksosuodje skihpamanojda ja teknijkalasj viehkkenävojda ma mierreduvvi lánndadikkijs. Merkaj njuolgadusá máhtti målsudit lánndadikkij gaskan. Muhtem varresvuohta- ja skihpasujtto máhttá årrot ållu mávsodis muhtem lánndadikkijn. Dálkkasij åvdås ma tjáleduvvi dájn sujttomanádimijn gis iesj máksá. Manádime iednesujtto- mánásujttoduostudagájn (MVC ja BVC) li mávsodis ålles rijkan. Skåvllåvarresvuohtasujton ij mávse avtak manádimmávsov ja gabnnjadálkudime ma fáladuvvi danna li mávsodis. Ienemus lánndadikkijn máná ja nuora 20-jahkebäjvváj e avtak mávsov rabás varrresvuohta- ja skihpasujton mávse, buojkulvissan manádimen varresvuohtaguovdátjin ja nuorajduostudagán. Sujtto ja dálkkasa majt dárbaj gå dálkuduvvá nåv gåhtjodum almulasjvádálasj dávddaj oadtju Soahpomsuodjelága milta mávsodis. Svieriksuomaga, juvdára, roma, sáme ja duorosliegega li Svieriga rijkalasj unneplågo. Unneplågojuohkusa li Svierigin mälggadav álmmugin viessum ja adni nanos aktijgullumvuodav. Iesj mierret jus gullu aktaj rijkasasj unneplågojda jali ij. Le man juohkusij ietjas ivuojnná ja aktavuodav dåbddå. 1999 dåhkkij rijkkabiejvve vihtta juohkusa rijkalasj unneplåhkon. 2010 ådå láhká almoduváj mij nannot rijkalasj unneplågoj riektájt ja unneplågogielaj sajádagáv. 1177 Vårdguiden ja Umo.se almot muhtem tevstajt varresvuoda, sujto ja rievtesvuodaj birra sujton lågenanguovte giellaj. Tjuovvum lip Giellaráde gåhtjulvisájt gå lip jårggålimijt dahkam, ja tevsta li gehtjadum aktan unneplågoj åvdåstiddjij. Muhttijn máhttá gássjel diehtet gejna galggá aktavuodav válldet skihpasujton. Gåsi galggá buojkulvissan åhtsåt jus la tjavelgijs, snuohpa mij ij buorrána jali sieldes tjåjvijs? Ienemusát galggá viehkev åhtsåt varresvuohtaguovdátjin jali sämmilágásj ásadusán gájka vájvijs ma e dalága rávka sujtov skihpadåben, dat javllá, hähkka, vájve jali häggaájtediddje. Jus la dárbulasj de doalvoduvvá varresvuohtaguovdátjis ietjá specialisstadåktårijda. Iehkedijt ja ájllegijt åvdemusát aktavuodav válldá hähkkaduostudagájn gånnå årru jus la gássjelisvuohta majna ij máhte vuorddet desik varresvuohtaguovdásj rahpá. Dát täksta tjielggi gájkkasattjat gåktu rabás sujtto doajmmá ja gåsi galggá åhtsåt, valla vehik målsut lánndadikkij ja dajvaj gaskan. Jus ienebuv sihtá diehtet gåktu sujtto dárkkelit doajmmá de hähttu åhtsåt mij la fámon gånnå årru. Lánndadikkij ja dajvaj vebbabielijn ja 1177.se máhttá ienebuv låhkåt. Ij la agev álkke iesj árvustallat man skibás la. Danen skihpasujttobagádallam gávnnu telefåvnå baktu gånnå máhtalgis skihpasujttára árvustalli gássjelisvuodav, bagádi ja goassa l dárbulasj aj diededi gånnå galggá viehkev åhtsåt. Vuorddemájge máhtti oaneduvvat ja sujtto buoreduvvat jus diehtá gåsi galggá åhtsåt. Gudi li skihpasabmusa viehkev oadtju ruvábut hähkkasujton ja gejna li giehpep vájve danna bessi vuorddemis. Ávkke l gájkajda. Skihpasujtto máhttá juogeduvvat guovten oasen, rabássujton ja ållesjándursujton. Rabássujtto merkaj oadtju häjmmaj mannat maŋŋel gå la manádam skihpasujton, gå ållesjándursujtto merkaj ulmusj la sisitjáledum skihpadåhpåj. Skihpasujto stuorámus oasse dagáduvvá rabássujton. Vuostak gåvåduvvá varresvuohtaguovdásj ja spesialisstaduostudahka. Dan maŋŋela l gåvådibme hähkkaduostudagás mij álu la vuohke åledit ållesjándursujttuj. Gudi dárbahi skihpasujtov hejman máhtti viehkev oadtjot häjmmaskihpasujton. Ienep bájkijn rijkan li kommuvna gudi åvdåsvásstádusáv adni dassta. Varresvuohtaguovdásj la vuodo svieriga skihpasujton. Danna li moadda namá ja gåhtjoduvvá buojkulvissan aj fuolkkedåktårduostudahkan, fuolkkedåktårduostudahkan jali varresvuohtaguovdátjin. Diehki ienemusát åhtså gå li gássjelisvuoda ietjas varresvuodajn. Aktavuodav válldá varresvuohtaguovdátjijn manna l åvdåsvásstádus ulmutjijs bájken gånnå årru, jali masi la tjáledum. Varresvuohtaguovdátjin dagáduvvi gájkka riegádimmánáj varresvuohtakåntrållåjs gitta ieme dávdaj dálkudimijda buojkulvissan tjåttåinflammasjåvnnå ja stuoves dávda. Dánna máhttá aj bagádisáv oadtjot jus sihtá suovastimes hiejttet jali ietjas livvodittjat. Jus dárbaj rehabiliterimav de álu dav varresvuohtaguovdátjin oadtju. Jus dåktår árvustallá ulmusj dárbaj ienep specialiseridum sujtov jali rehabiliterimav de máhttá remissav oadtjot spesialisstaduostudahkaj skihpadåben jali ietjá rabássujttoduostudahkaj. Varresvuohtaguovdásj la rahppot árggabiejvijt ja máhttá de riŋŋgit ja ájgev diŋŋgot. Moatten duostudagán la aj rabás duostudahka vissa ájgijn vahkon goassa máhttá manádit jus viehkev dárbaj sämmi biejve váni ájgev diŋgok. Varresvuohtaguovdátjijn la bagádallam telefåvnå baktu ja máhtti aj ásadit häjmmamanádimijt muhtem bále. Moatten varresvuohtaguovdátjin ja lahkaskihpadåben la hähkkaduostudahka gåsi máhttá åhtsåt hähkka vájvij aj iehkedijn, basijn ja vissa bále ijájn. Ienemusát hähttu vuostak riŋŋgit ja ájgev diŋŋgot. Muhtem bájkijn rijkan jouradoajmma dagáduvvá ienni skihpadåbe hähkkaduostudagán. Dåktårå gudi barggi varresvuohtaguovdátjin li ienemusát gájkkasasjdåktårå. Gåhtjoduvvi aj häjmmadåktårin jali fuolkkedåktårin Gájkka gájkkasasjdåktårå li spesialista gájkkasasjmedisijnan ja sij li smidá ulmutjijt duostutjit umasslágásj symtomaj ja árvustallat gudi sujtov dárbahi ietjá spesialistas jali skihpadåben. Gájkkasasjdåktårå sujttiji gejt li åttjudallam álmmukdávdav , dat javllá dávda ma ienemusát gávnnuji sebrudagán. Sujttiji dálkudimev gå ulmutjin la muhtem stuoves dávdda nåv gåk diabetes jali tsåhkesudidahka. Gájkkasasjdåktårå máhtti aj dálkudit jus ulmutjin la giehppis jali gasskagássjelis depresjåvnnå. Ulmusj galggá máhttet sämmi dåktåra lunna mannat gájkka ietjas vájvij ja nåvti aktelisvuodav ja jasskavuodav dåbddåt – danen gåhttju fuolkkedåktårin. Gájkkasasjdåktårå barggi aj hierediddje sujtujn ja iehtjádij siegen ulmutjijt viehkedi ietjasa viessomvuogev rievddadit. Máhttá årrot buojkulvissan viehkke gå la suovastimes häjtátjit, gähpotjit jali buoredittjat ietjas alkoholadábijt. Gájkkasasj dåktårå bagádi aj skihpasujton. Siján la stuorra aktavuohtavärmmádahka ja diehti masi ietjá spesialisstadåktårå li tjiehpe. Danen máhtti bagádit riekta sujton ja remissav riekta ásadussaj tjállet. Varresvuohtaguovdátjin, nåv gåk skihpadåbijn, máhtti aj gávnnut dåktårå gudi li åhpadusán gudi gåhtjoduvvi AT-dåktårin jali ST-dåktårin. AT-dåktårå li dåktårå gudi dahki ietjasa guovtejahkásasj gájkkasasjbargov vuodoåhpadusá maŋŋela. Barggi álu guhtta máno varresvuohtaguovdátjin. Dájn dåktårijn la gájkkasasjdåktår bagádiddjen ja máhtti bagádisáv gatjádit. ST-dåktårå li dåktåra gudi dahki ietjasa spesialiserimbargov. Varresvuohtaguovdátjin iejvvi ienemusát dåktårijt gudi ietjasa spesialiseriji gájkkasasjdåktårin, valla siján máhtti aj ietjá ulmme. Spesialisstaåhpadus l bájken vihtta jage. ST-dåktårijn varresvuohtaguovdátjin la bagádallam dájvvalakkoj gájkkasasjdåktåris. Le vil dåktårå gudi barggi sadjásattjan varresvuohtaguovdátjijn gå l vádne dåktårijs. Máhtti goappátjagá spesialista ja gudi älla spesialista. Máhttelis la iesj válljit makkir varresvuohtaguovdátjij jali dåktårduostudahkaj sihtá gullut. Varresvuohtaguovdásj jali dåktårduostudahka majt vállji máhttá akta gånnå ietjas lánndadikken jali dajvan. Máhttelis la válljit priváhta dåktårduostudagájt jali lánndadikke varresvuohtaguovdátjijt jali dåktårduostudagájt. Sujttoválljim mij la ålles rijkan merkaj moatten lánndadikken ja dajvan aj la ulmutjin riektá válljit ietjas fuolkkedåktåråv. Dahká dav gå aktavuodav válldá varresvuohtaguovdátjijn gåsi sihtá mannat. Jus dat dåktår gesi ietjas sihtá tjáledit ij máhte ådå patientajt duosstot de l máhttelis ietjá primerradåktåråv válljit. Máhttelis la fuolkkedåktåråv målssot akta goassa. Le umassláhkáj umasse bájkijn rijkan, valla varresvuohtaguovdátjin máhtti aj distiktaskihpasujtára, vuolepsujtára, skihpagymnásta, gáhppeliddje ja dåktårtjálle barggat. Muhttijn gávnnuji aj barggoterapevta, psykologa, kuratåvrå ja dietista. Varresvuohtaguovdátjin gávnnu álu aj máná- ja iednevarresvuohtasujtto. Biomedisijnalasj guoradalle ja laboratåvrråviehkediddje gávnnuji laboratåvråjn ma li moatten varresvuohtaguovdátjin. Kássan jali duostudagán álu iejvvi duostudiddjev jali dåktårtjállev. Distriktasujtára li joarkkaåhpadum skihpasujtára. Siján li praktijkalasj dahkamusá nåv gåk gabnnjadálkudimijt vaddet, dálkkasijt juohket ja hávijt gurppit. Distriktasujtára barggi aj hälsodisvuodav hieredit buojkulvissan lájddit hiejttet suovastim-juohkusijt. Moaddi dahki aj häjmmamanádimijt ulmutjij lunna gudi e máhte boahtet varresvuohtaguovdátjij dálkudibmáj ja åtsådibmáj. Distriktasujtárijn li álu ietjasa duostudagá ulmutjijda vissa stuoves dávdajda nåv gåk buojkulvissan diabetesijn jali astmajn. Sujttiji dálkudime oasev ja siján la riektá muhtem dálkkasijt tjáledit. Gå riŋŋgi varresvuohtaguovdátjij ja li gássjelisvuoda ietjas varresvuodajn de l álu distriktasujtár gut vásstet ja bagát. Vuolepsujtára barggi aktan dåktårij ja distriktasujtárij. Válldi buojkulvissan varraåtsådimijt, tsågev åtsådi EKG:ajn ja hávijt gurppiji. Moatten varresvuohtaguovdátjin dahki aj häjmmamanádimijt. Vuolepsujtára máhtti aj tjåhkkåhit varresvuohtaguovdátja duostudagán. Duostudagán máhttá aj iejvvit dåktårtjállijt, gejn ietján li administratijvalasj dahkamusá varresvuohtaguovdátjin. Skihpagymnásta barggi åvdemusát ulmutjij gejn li vájve labudallat. Máhtti vájve tjavelgijn jali niskijn, jali rehabiliterim vahágij maŋŋela jali dávda nåv gåk buojkulvissan stroke, slaganfalla. Dálkudibme máhttá buojkulvissan årrot bagádis makkir hárjjidallamijt iesj máhttá dahkat, luossjvedibme ja massásja. Skihpagymnásta máhtti aj tjáledit másjkudallamav dálkastjállagin hieredittjat jali giehpedittjat dávdav. Skihpagymnásstaj máhttá åhtsåt váni remissa dagi dåktåris. Naprapáhta ja kiropraktåvrå dálkudi báktjasav lábudimorgánajn Goappásj virggejuohkusa dálkudi giedaj. Muhtem varresvuohtaguovdátjijn gávnnuji kiropraktåvrå, valla gávnnuji aj ienep priváhttadåjmadiddje kiropraktåvrå ja naprapáhta gejn li såbadusá lánndadikkijn ålles rijkan. Barggoterapevta viehkedi ulmutjijt gejn la dávdda jali li vahágij boadádallam ådåsis viessot árggan. Gähttjali viehkkenävojt ja li smidá gávnatjit praktijkalasj tjoavddusijt häjmmaj ja árggabäjvváj. Máhttá buojkulvissan viehkedit årudagáv hiebadit vierraståvllåj. Kuratåvrå viehkedi psykososiálalasj dårjajn. Máhttá årrot buojkulvissan ságastit ulmutjij hieden. Kuratåvrå vaddi aj rádijt ekonomidja ja bargo ássje birra gå ulmusj la skibás. Kuratåvråjn la álu sosionomaåhpadus joarkkaåhpadusájn sosiálalasj bargon. Muhtem bájkijn rijkan gávnnuji aj psykologa varresvuohtaguovdátjin. Psykologa li vádtsám vidájahkásasj allaskåvllååhpadusáv ja duodden jahkásasj praktijkalasj bargov. Vaddi psykologalasj dálkudimev, ja jus siján la åhpadus psykoterapiddjan de máhtti dakkir dálkudimev vaddet. Varresvuohtaguovdátjijn la ienemusát ráddjidum dago birra man ulmme l iesj galggá máhttet vájves vidjurav tjielggit. Psykologa máhttá aj dåktårav viehkedit psykologalasj åtsådimij ma buojkulvissan li dárbulattja rehabiliterimguoradallamijn. Goappátjagá kuratåvrå ja psykologa máhtti lájddit juogosdálkudimijt nåv gåk buojkulvissan strässadálkudimjuohkusijt. Psykologa barggi aj psykiatralasj duostudagájn ja priváhtta dåjman. Dietista li ássjedåbdde biebbmuj Bagádi jus ulmusj buojkulvissan dárbaj ietjas livvodit jali biebmov ietjájduhttet dávda diehti nåv gåk diabetes ja allergiddja. Varresvuohtaguovdátjijn, jali dajda tjadnusin, gávnnu álu iednevarresvuohtaguovdásj, MVC, gånnå gáhppeliddje barggi. Sijájn aktavuodav válldá gatjálvisáj preventijvvanävo ja sjiervvedávdaj birra, jali jus la iesselissan. Ienemus MVC ásadi äjgátjuohkusijt ja danna li kursa riegádime åvddåla. Gáhppeliddje válldi aj sellaåtsådimijt gávnatjit sellarievddadusájt skoahtotjåddågin. Ij mejdik mávse mannat MVC:an, ja álu máhttá aktavuodav válldet akta makkir duostudahkajn. Mánásujttoguovdásj, BVC, l álu varresvuohtaguovdátjij tjanádum. BVC:an barggi skihpsujtára spesialisstaåhpadusájn mánájda, distriktaskihpasujtára ja dåktårå. Dánna máhtti aj mánnásujtára, dat javllá vuolepsujtárá gudi li ietjasa dahkam tjiehppen mánájda, barggat. BVC dahká varresvuohtagehtjadimijt varres mánájs gitta 6 jahkáj, dan maŋŋela máná skåvllåvarresvuohtasujtos viehkev oadtju. BVC gábnnjadálkut aj ja máhttelis la bagádisáv oadtjot buojkulvissan njamádime, biebmo ja oadema birra. Äjgát skihpa mánájda, juska vil áldar, aktavuodav válldá varresvuohtaguovdátjijn jali mánáhähkkaduostudagájn. Ienemusát BVC:an la rabás duostudahka goassa l máhttelis váni ájggediŋŋgoma dagi boahtet. Ienemusát la aj máhttelis ájgev diŋŋgot. Psykologa li tjanádum goappátjagá máná- ja iednevarresvuohtasujttuj. Sujtto máhttá dåjmaduvvat goappátjagá lánndadikkes jali dajvas ja priváhtta vidnudagájs majn li såbadus lánndadikkijn jali dajvajn. Gávnnuji buojkulvissan priváhtta varresvuohtaguovdátja ja priváhtta iednevarresvuohtaguovdátja. Ij la sieradus mávsojda jus manná lánndadikke/dajva duostudahkaj jali priváhtta jus såbadus gávnnu. Gávnnuji aj priváhtta sujttovadde majn ij la aktak såbadus lánndadikkijn jali dajvajn. Hähttu de iesj ålles mávsov mákset Máhttá årrot buojkulvissan klinijka ma tjuollamijt kosmehtalasj årijs dahki valla aj ietjá dåktåråduostudagá. Moadda psykologaduosatudagá dåjmaduvvi aj priváhtta dåjman såbadusá dagi lánndadikkijn jali dajvajn. Jus ij diede jus duostudagán la såbadus lánndadikkijn jali dajvajn de l álkkemus åvddåla gatjádit majt manádibme máksá. Muhtem lánndadikkijn ja dajvajn li tjadáduvvam sujttoválljim sierra suorgijn nåv gåk lijkke, gynekologiddja ja biellje-njunnje-tjåttå. Danna iejvvi dåktårijt gudi li spesialissta ietjá suorgijn gå gájkkásasjmedisijnan. Muhttijn la máhttelis åhtsåt dåhku njuolgga ja muhtem lahkaskihpadåbijn, åvdemusát stuorrastádabájkijn, li hähkkaduostudagá árggabiejvijt. Ietjá vidjurijn rávkaduvvá ulmutjin la remissa ietjas dåktåris varrresvuohtaguovdátjin. Ienemusát manná ruvábut ja binnebuv máksá jus ulmutjin la remissa. Spesialisstadåktårå li dåktårå gudi li gärggam ietjas spesalisstabargujn, ienemusát vidájahkásasj åhpadusájn gå li ietjas dåktårlegitimasjåvnåv oadtjum. Gávnnuji dåktårå moatten spesialitehtan. Stuoramusá ietján gå gájkkasasjmedisijnna li internamedisijnna, kirurgiddja, ortopediddja ja psykiatriddja. Internamedisijnára li ássjedåbdde buojkulvissan tsåhke- varravárredávdajda, tjoajvve-tjoallegássjelisvuodajda ja giehpesdávda. Le ienemusát dávdaj birra ma e rávka tjuollamav valla åvdemusát dálkuduvvi dálkkasij jali viessomvuogev rievddadit. Kirugiddja l spesialisstasuorgge manna kirurga åvdemusát tjuola dálkudi dávdajt sisŋep orgánajn. Le buojkulvissan sáhppe- ja månemgiergge, guobbmolákkesinflammasjåvnnå jali ljumskbråck. Ortopeda dálkudi dávdajt labudimorganajn ma dárbahi tjuoladuvvat. Le buojkulvissan juolggedoadjem, ladásdávda jali diskbråck. Psykiahter sujtti ulmutjijt psykalasj gássjelisvuodaj nåv gåk depresjåvnnå, schizofreniddja jali gudi li tjanádum buojkulvissan alkoholaj jali narkohtikaj. Psykiahter ja psykologa l guokta ållu umasslágásj virge. Psykiahter la vuodon legitimeridum dåktår gut la tjadádam spesialisstaåhpadusáv psykiatriddjan. Psykiahterin la tjállemriektá ja máhttá de tjáledit dálkkasijt. Muhtem lánndadikkijn ja dajvajn gávnnuji buojkulvissan boastoadno- ja tjanádumsujtto ja máná–ja nuorapsykiatriddja (BUP) Danna barggi bargge sierralágásj åhpadusájn dakkir gássjelisvuodajda. Máhttelis la remissav oadtjot varresvuohtaguovdátjis valla máhttelis la aj dáj duostudagáj njuolgga aktavuodav válldet. Nuoraduostudagájda ja seksa-ja aktanårroduostudagajda l álu aj máhttelis aktavuodav válldet njuolgga váni remissa dagi. Ienemusá gudi aktavuodav válldi nuorajduostudagáj li 13 ja 25 jage gaskan. Hähkkaduostudagá li rahppot jánndurav birra hähkkaskihpadåbijn. Dåhku manná dakkirij ma e máhte vuorddet, buojkulvissan jus hähkkat tjavgga dávdas jali vahágij boadádallá. Le buojkulvissan hähkka bávtjas mielan, doaddjum juolgge jali gå tjavgga varddemav oadtju. Máhttelis la aj mannat hähkkaduostudahkaj jus juo l skibás valla hähkkat nävrru. Máhttá aj remissav oadtjot varresvuohtaguovdátjis hähkkaduostudahkaj jus dåktår varresvuohtaguovdátjin árvustallá hähkkat dárbaj sujttiduvvat skihpadåben. Hähkkaduostudagán barggi vuolepsujtára, skihpasujtára ja dåktårå. Kuratåvrå li aj dåhku tjanádum. Vuolepsujtára åtsådimijt válldi, hávijt gurppiji ja gähttji vaj sujttiduvvá buorreláhkáj. Sij barggi aj duostudagán Skihpasujtára dahki vuostasj árvustallamav gåktu vädjá, åtsådimijt válldi ja dálkkasijt juohki. Kuratåvrrå åvdemusát doarjju lahkaulmutjijt fällamin jali jábmemin. Máhtti aj doarjjot gejt li boadádallam tsabbmemij jali li boadádallam bággoválldemij. Dåktår gut duosstu hähkkaduostudagán máhttá årrot spesialisstadåktår, valla ienemusát la dåktår åhpadusán, dat javllá ST-dåktår jali AT-dåktår. Spesialisstadåktårijn li moadda ietjá bargo skihpadåben ja ienemusát älla hähkkaduostudagán. Gávnnu gis agev binnemusát spesialisstadåktår tjanádum hähkkaduostudahkaj gesi dåktåra gudi danna barggi máhtti riŋŋgit jus juojnak viehkev dárbahi. Universitähttaskihpadåbij hähkkaduostudagájn máhttá aj iejvvit dåktårkandidahtajt, gudi li dåktåråhpadusán. Sij li hähkkaduostudagán åhpatjit, valla siján älla ietjasa åvdåsvásstádus dálkudimes. Hähkkadåktårå åvdemus dahkamus la árvustallat gåktu ulmusj vädjá, jus la máhttelis dálkudimev oadtjot ja maŋŋela häjmmaj mannat jali jus la dárbulasj sisitjáleduvvat skihpadåbe muhtem åssudagájda sujtov oattjotjit. Ienemusát gávnnuji aj nåv gåhtjoduvvam observasjåvnnåsaje skihpadåben gånnå l máhttelis báhtset muhtem tijma jali nuppe bäjvváj jus dåktår sihtá tjuovvot åvdedimev jali ij la tjielggidum jus dárbaj sisitjáleduvvat vil sujttuj. Muhttijn la dárbulasj dåbelijtjuovvom dálkudibme rabás sujton, ienemusát varresvuohtaguovdátjin jali spesialisstaduostudagán. Máhttelis la de remissav oadtjot jali de dåktår skihpadåben brevav tjállá dåktårij gut galggá dåbelijtjuovvomav sujttit. Muhttijn iesj oadtju aktavuodav válldet ietjas varresvuohtaguovdátjijn dåbelijtjuovvomij. Bájkálasj skihpadåbe ja lahkaskihpadåbe li unnep skihpadåbe majn agev älla hähkkaduostudagá ma li rahppot jánndurav birra. Dánna dåktårå barggi umasslágásj spesialitehtaj. Dálkudibme ienemusát dagáduvvá rabás sujton mij merkaj häjmmaj manná manádime maŋŋela. Dánna gávnnuji aj åssudagá gånnå l máhttelis sisitjáleduvvat jus ij dárbaha sierra sujtov mij hähkkaskihpadåbijn gávnnu. Jus la dåktåra lunna manádam ja oadtjum dávddádiededimev mij javllá la gássjelis medisijnak märrádusá de máhttá rievtesvuohta ådå medisijnak árvvalibmáj ietjá dåktåris, nåv gåhtjoduvvam nubben vuojnnon/second opinion. Javllá ulmutjin la máhttelisvuohta gehtjduvvat ietjá dåktåris gå gejna vuostak aktavuodav váldij. Ulmme nuppijn vuojnnujn/second opinion la galggá visses oadtju dav sujtov ja dálkudimev mij buoremusát hiehpá allasis. Nuppe vuojnnuj la rievtesvuohta jus Buojkulvissan la máhttelis nuppe vuojnnuj jus ulmutjin la bårredávdda jali muhtem skibádahka närvvavuogádagán. Máhttá agev ietjas dåktåris gatjádit jus la máhttelisvuohta oadtjot nuppev vuojnov. Dábálamos oadtju dåktåråv jali sujttojuohkusav ietjá skihpadåben iejvvit gå masi vuostak mánádij dan lánndadikken gånnå årru. Jus la sávaldahka boahtet muhtem sierralágásj dåktåra lusi jali klinijkkaj Svierigin de l lánndadigge gånnå årru välggogis gähttjalit dåjmadit vaj dåhku oadtju boahtet. Ietjas lánndadikken la välggogisvuohta nuppev medisijnak árvustallamav mákset, vájku merkaj hähttu ietjá lánndadiggáj mannat. Häjmmalánndadigge galggá aj mannogålov mákset. Jus sihtá åhtsåt nuppev vuojnov de máhttá ietjas dåktåris gatjádit jali ietjá åvdåsstiddjes dan duostudagán gånnå l vuostasj medisijnak árvvalimev oadtjum gejna galggá aktavuodav válldet ietjas åtsålvisájn. Máhttá aj aktavuodav válldet patiänntasiebrrerádijn jali patiänntaoahttsijn dan lanndadikken gånnå årru oattjotjit diededimev gejna galggá aktavuodav válldet oattjotjit nuppev vuojnov. Lågå ienebuv: Jus ij la dudálasj sujtujn. Gå báhkan buollá de rubmaha temperatuvrra l alep gå iemeláhkáj. Ij la vádálasj valla rubmaha suodje infeksjåvnåjda. Máná álkket báhkkasin buolli ja gájk åvdemusát infeksjåvnåjt virusis, nåv gåk snuohpa, gåsås ja tjåddågijs årrot, ma dahki rubmaha temperatuvrra allán. Temperatuvrra máhttá aj allánit jus mánná stoahká sieldes ednagit jali ilá labut. Vuorjját la tjavgga skibádahka gå báhkan buollá. Máná báhkan buolli jus temperatuvrra idedis jali bielletijma vuojŋadime maŋŋela la 38 grádaj badjel. Álu vuojnná gå mánná báhkan buollá. Jus juorruladdá de máhttá temperatuvrav mánás válldet, valla ájnnasamos la gähttjat gåktu mánná vädjá. Jus ájggu skihpasujtujn aktavuodav válldet de l buorre jus la temperatuvrav mihttim. Gájk buoremus lamihttit rubmaha temperatuvrav badán. Gávnnu aj bielljetermomehter, mij la buorre jus rievtesláhkáj dav adná. Dakkir la gássjel adnet sieldes smávva mánájda gå gullotjadádahka l ilá basske. Gå mánná báhkan buollá dárbaj hejman årrot skåvlås jali åvddåskåvlås vuojŋadittjat. Mánná ij dárbaha seŋgan vellahit, valla ij galgailá ståhkat ja labudit. Buoremus la dibddet mánáv mierredit man ednagav vädjá. Máná gudi báhkan buolli dárbahi ienep låssjkusav gå iemeláhkáj. Jugátjit nuohkásav låssjkusis de l buorre álu gähttjalit juojddá vaddet juhkat. Vatte mánnáj majt hálijt ja iesj sihtá bårråt ja juhkat, buojkulvissan galmágav, kremav jali jubtsav. Jus mánán ij la bårråmhállo de ij dárbaha iemelágásj biebmov bårråt. Ij mejdik dagá jus nievrebut bårrå muhtem biejvijt. Jus mánná vuorjját gådtjå jali l delas ja vájbas de soajttá ilá binnáv juhkam. Jus mánná adná l vuogas de máhttá suv dibddet oadet asidis láhkanijn jali val sisbiktasij. Valla jus mánná skielbes ja gållu, mij la dábálasj gå báhkka allán, de máhttá gåbttjåsav biedjat ja dahkat mánnaj nåv vuohkasit gå máhttelis. Gå báhkan buollá vuorjját dárbaj báhkka vuolediddje dálkkasij dálkudit. Ienemus máná báhkan buolli muhtem biejvijt ja ij la dat vádálasj. Máhttá báhkkavuolediddje dálkkasav vaddet jus mánná báhkan buollá tjielggasit nievret vädjá, buojkulvissan bávtjas la rubmahin, smággi, bårrå ja juhká nievrebut, oadá nievret jali sujna l vájvve iehkedis oaddát. Ij galgá dálkkasij dálkudit mánájt nuorabu gudát mános gudi báhkan buolli váni vuostak sujtujn aktavuodav válldemis. Mánájda gudi li vuorrasappo gålmåt mános ja báhkan buolli gávnnuji dálkkasa ma sisanedi paracetamolav, buojkulvissan Alvedon jali Panodil. Gudá máno rájes máná máhtti dálkkasav oadtjot ma sisanedi ibuprofenav, ma buojkulvissan vuobdeduvvi namájn Ipren jali Ibumetin. Dálkkasa gávnnuji gålgge hámen jali bahtatablättan, ma tsåkkåduvvi máná bahtatjoalláj, duolla dálkasnárijn mánájda. Vuorrasap mánájda gávnnuji aj tablehta. Tjuovo váttugit bagádusájt skurpon. Ale aktida umasslágásj dálkkasijt. Máná gudi älla 18 jage ållim e galga adnet báhkkavuoledididdje dálkkasijt acetylsalicylsyrajn, buojkulvissan Magnecyl, Treo jali Albyl. Gehtjada vuojnná gåktu mánná ietján vädjá ja jus dárbaj varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet jali ij. Máhttá agev skuolkkat skihpasujttorádevaddemij jali varresvuohtaguovdátjij jus la juoren, sierraláhkáj jus mánán li ietjá vájve sämmibále gå báhkan buollá. Beras sujtov åhsåt dalága varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagán jus mánná báhkan buollá ja muhtem, jali moadda, dájs vájvijs: Agev aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn jali hähkkaduostudagájn jus mánná l Luluj agev aktavuodav sujtujn jus báhkka ij la vuollánam nielje jánndura duogen, juska vil máná áldar. Máhtá aj jánndura birra skihpasujtárijn ságastit ja rádev oadtjot. Skuolkat 1177 Gudi vásstedi giehttu aj makkir varresvuohtaguovdátjij la tjáledum. Julevsámegiella 2.giellan/Lulesamisk 2.språk VUODOSKÅVLÅ EKSÁBMA JAGEN 2002 SÁMEGIELLA NUBBEN GIELLAN DAHKAMUSÁ TÆKSTATJOAHKKÁJ I - OASSE MIJ GALGGÁ TJOAVDEDUVVAT Hæhttu dimna gålmmå dahkamusá tjoavddet. 1. Vuollelin gávna guokta gárgadisá tækstatjoahkkes. Åtså makkár tevstajs gárgadisá li vietjadum, ja subtsasta guhi l girjjetjálle dájda tevstajda. Gárgadis 1: “Lidjin aj gintaltjuovgajt tsakkidam duoggu dággu siednaj”. Gárgadis 2: “ Gå áhkos usjudaláj, de gadjnala gålggågåhtin, tjabu skåvlån aj”. Mierkki vásstádusáv: oasse-I nr. 1. 2. Tækstatjoahkken gávna tevstajt: “manen muv nuppástijda” ja “ållu gåbbmot”. Vállji åvtåv dájs, ja tjále ietjat bágoj oanes tevstav mij sisanov gåvvi. Mierkki vásstádusáv: oasse-I nr. 2. 3. Dánna gávna soames gåvojt ja oanes tjállagijt. Dån galga gæhttjat makkár gåvvo hiehpá tjállagij. Gåvvo a hiehpá tjállagij nr. .. Gåvvo á hiehpá tjállagij nr. .. Gåvvo b hiehpá tjállagij nr. .. Gåvvo d hiehpá tjállagij nr. .. Mierkki vásstádusáv: oasse-I nr. 3. A Á B D - Sáddnán li duosstela gå dáv sieldes guojkav luojttádi! II- OASSE: DAHKAMUSÁV MÁHTÁ VÁLLJIT Vállji å vtav dahkamusáv. Tækstatjoahkken åtsåba guokta nenets-nuora girjjerádnajt. Vállji åvtåv dajs, ja tjále girjev sunji. Bieja bajeltjállagav: Girjje. Mierkki duodden vásstádussáj II-oasse nr. 1. 2. Subtsas Tjále subttsasav dáj bágoj : - ráddna - mobiltelefåvnnå - vuossa - åhpadiddje Åtså hiebalasj bajeltjállagav. Mierkki duodden vásstádussáj II-oasse nr. 2. 3. Gåvvorájddo Tækstatjoahkken gávna gåvvorájdojt. Vállji åvtåv dajs, ja tjále tevstav mij gullu dan gåvvorájdduj. Dagá hiebalasj bajeltjállagav vásstádussaj. Mierkki duodden II-oasse nr. 3. 4. Girjje/filmma/musihkka-video/vuosádus Tjále tevstav girje/filma/musihka-video jali vuosádusá birra mij duv ájádusájt duohttá. Mierkki vásstádusáv II-oasse nr. 4. Gehtja gåvov ja divtav tækstatjoahkke maŋemus sijdon. Tjále makkár ájádusá dikta ja gåvvo dujni vaddá gå dájt lågo ja gehtja. Åtså hiebalasj bajeltjállagav. Duodden mierkki vásstádusáv II-oasse nr. 5. Tæksta-tjállagin ”..sámevuohta l vájmmuj lieggasamos” tjielggi gåktu la nuorra sábmen dálásj ájge liehket. Tjále tevstav ja tjielggi mij la tjálle miella ja ájádus. Tjále aj gåktu l duv mielas nuorrasábmen dálásj ájge liehket. Dagá hiebalasj bajeltjállagav ja mierkki vásstádusáv II-oasse nr. 6. 7. Jáhkko Jáhkko l ållusijda ájnas duola dagu gå li låssis vuosstemannama. Tjále tevstav ja tjielggi ietjat ájádusájt jáhko birra. Dagá hiebalasj bajeltjállagav. Mierkki duodden vásstádussáj II-oasse nr. 7. Oaivemozit/galskap/madness, 2013 - Máret Ánne Sara. Le gus sámevuohta dåhkkidum oassen nasjåvnålasj subttsasis? Gåsstå nanos politihkalasj berustibme sáme dájdan boahtá? Kulturráde ja Sámedigge tjalmostahtti ájnas gatjálvisájt jahkekonferánsan 2017. Gatjálvisá guosski dáttja ja aj sáme dájdda- ja kulturbarggijda! 2017 la mærkkajahken sámijda. Dán jage la 100 jage vuostasj sáme rijkatjåhkanimes Roandemin, 40 jage Álttá-aksjåvnås ja 20 jage dallutjis gå Gånågis Harald vájvahij dárojduhttempolitihkav sámij vuoksjuj. Dá dáhpádusá li ednagit buktám. Sámedigge vuododuváj jagen 1989, ja edna sáme institusjåvnnå li tsieggidum. Gidán mierredij Stuorradigge jut kommisjåvnnå mij galggá sámij ja guojnaj histåvråv guoradallat galggá nammaduvvat. Rijkajgasskasattjat sáme ja álggoálmmugij dájda gatjádaláduvvi, valla man mærráj la sáme åvddånbuktaga vuojnnusin ja gullumin mijá nasjåvnålasj kultursubttsasin? Le gus dáttja kulturbarggijn buorre máhtudahka sáme dájdas, histåvrås ja duohtavuodas – ja le gus sij gåhtsemin jut dát la luondulasj oassen mijá aktisasj kultuvras? Gåktu nannip sámevuodav bærrájgåhtset nasjåvnålattjat ja sáme rijkajgasskasasj kontevstan? Tiebmá rahpá dágástallij iesjmierredime, suodjalime, måsskuma, sebrudahttema, máhto ja fámo birra. Edna sáme dájddár adni dájdav åvddånbuvtátjit asjmev ja ietjasa duohtavuodav tjalmostahtátjit. Mij lip luojkkam bajelttjállagav dájdas sáme dájddáris Carola Grahn ja lip sáme moarev almmusij biedjam. Bajelttjála vuoset gåktu aksjonissma la ájnas oassen sáme dájdas. Majt lahka aktijvuohta dájda ja politihka gaskan merkaj? Guosská gus moarre aktisasj árvojda ma væráldav miehtáj li garra dætto vuolen uddni – luondoluohko, árbbedábe, suojmokvuohta, vuojŋŋalasjvuohta – árvo maj birra iemeálmmugijn li sierra máhtudahka ja ietjá strategijja bisodittjat? Moarre máhttá åvddånbuvteduvvat jieddnát ja ienep sjávot. Moarre máhttá buktet konfrontasjåvnåv, dágástallamav, rájnnanimev ja ådåstuhttemav. Ájggomusáj boahtteájge gáktuj biedjap sáme dájdav ja kultuvrav almmusij. Kulturráde jage 2017 jahkekonferánssa Ásaduvvá aktan Sámedikkijn Duorastagá basádismáno 9. biejve Det Norske Teatret:in Vuonan årru badjelasj 11 000 máná ja nuora biebbmosijdajn. Ienep gå neljadisoasse sijájs årru juogu de berrahij lunna jali iehtjádij lunna gejt mánná åvdutjis dåbddå. Máná ja nuora gudi ådå årromsajev dárbahi álu sihti jåhtet náginij lusi gejt åvdutjis dåbddi. Mierreduvvam la mánájsuodjalusdievnastus suohkanin galggá agev árvustallat jus aktak máná ietjasa fuolkes jali værmádagán máhttá biebbmosijddan válljiduvvat. Familljaráde la barggamvuohke majt álu adná gå galggá biebbmosijdajt åttjudit. Oanegattjat javladum la familljaráde mánájsuodjalusá bieles buoragit gárvedum tjåhkanibme, gånnå famillja sæbrrá gå galggá ájnas ássjijt mierredit. Mánná jali nuorra dábálattjat sæbrrá, danen gå suv birra la ham sáhka! Máhtá låhkåt ienebut gåktu familljaráde tjadáduvvá juogu sierra girjátjin jali dáppe: bufdir.no/barnevern/tiltak_i_barnevernet/familierad Návti máhtá beraj- jali værmádakbiebbmosijddan sjaddat: 1. Gå familljarádáj gárvedihpit ja dav tjadádihpit oadtjobihtit diedojt majt merkaj biebbmoæjágadin liehket. 2. Jus familljaráde guorras jut nágina máná berrahin jali værmádagán sihti biebbmoæjgádin sjaddat ja mánájsuodjalus dav hiebalasj tjoavddusin gávnná, de hæhttubihtit dåhkkiduvvat. 3. Gájka gudi sihti biebbmosijddan sjaddat hæhttuji biebbmosijddakursav tjadádit. Bufetata Biebbmosijddadievnastus fállá åhpadimprográmmav PRIDE vuodokurssa berrahij ja værmádahkaj. 4. Beraj- jali værmádakbiebbmosijdda la sijdda sæmmi láhkáj dagu ietjá biebbmosijda. Beraj- ja værmádakbiebbmosijdan la riektá máksuj bargo ja gåloj åvdås. 5. Biebbmoæjgáda máná berrahis ja værmádagás galggi tjuovvoluvvat suohkana mánájsuodjalusdievnastusás sæmmi láhkáj dagu ietjá biebbmosijda ja oadtju åbbålasj bagádallamav. Vájku ij juohkkahattjaj hieba biebbmoæjgádin sjaddat, de li moadda vuoge gåktu famillja, berraha ja rádna máhtti liehket ressurssan ja mánáv huvsodit guhti ij máhte ietjasa biologalasj æjgádij lunna årrot. Dán girjátjin besa låhkåt oanes duohta subttsasijt. “Familljaráde baktu nahkiv ietjama dåbdojt bágoj gåvvidit ja gájka gulldalin munji” Gå lidjiv lågenangudá jagák mierredijga ieddne ja áhttje sirrat. Sunnu rijddalime diehti iv lim jasska ja håjen lidjiv, sierraláhkáj gå ednagav muv birra rijddalijga. Mierreduváj iedne lunna galggiv årrot. Áhttje lij ådå familljav gávnnam ja dåbddiv degu ittjij mujsta desti berusta. Áhtjev ednagav åhtsåliv. Gå ájgge unnin duobbánij de hiejttiv bårråmis. Gássjelis lij subtsastit aktasik gåktu ajtu mujna lij. Ittjiv gåjt æddnáj máhte javllat gut lij nav håjen iesj. Muv nákko baktu skihppijviessuj biedjin, gå dassta båhtiv de hiehten biejaduvviv ásadussaj. Ieddne ittjij buvte skihpa niejdav ja ietjasa huksat sæmmi bále. Mánájsuodjalusá mielas luluj buoremus biebbmosijdav munji gávnnat ja gåhttjun familljarádáj åtsåtjit tjoavddusijt muv værmástagán. Sihke ieddne, áhttje ja moadda berraha ja rádna oassálasstin ja dádjadiv moaddása mujsta berustin, ienebu gå majt lidjiv jáhkkám. Miján lidjin moadda familljaráde. Ienebut ja ienebut ságastiv dáj tjåhkanimijn. Gájka munji gulldalin. Juohkka tjåhkanime maŋŋela dåbddiv væddjájiv. Bårrågåhtiv vas ja måvtugin sjaddiv viessot. Ittjij navti geva jut biebbmosijddaj jåhtiv. Farra ålles famillja muv doarjoj álgget muhtem internáhttaskåvllåj Englándan gåsi guhkijt juo lidjiv hihkalam. Uddni la munnu áhtje gaskan buorre dille ja ieddne la vas ávon. Mánájsuodjalus la ássjev låhpadam. “Familljaráde munnuj vuosedij munnun lij stuoráp famillja ja ienep rádna gå jáhkijma” Gå lijma lågenangålmå ja lågenanniellja jage, de mánájsuodjalus munnuv gárvvásinsijddaj. Ieddne lij skibás ja ittjij buvte munnuv huksat. Madi vuordijma munnuj galggin biebbmosijdav gávnnat, oajvvadij mánájsuodjalus familljarádev tjadádit váj ihkap gávnajma náginav mijá familjan mij máhtij biebbmosijddan liehket. Álgon javllin soajttá sjattaj gássjelis gå mijá famillja Syrias boahtá ja e dåbdå nav edna ulmutjav Vuonan. Gå måj Ridajn lin vieljatja ja ájn de vil nuora de galgaj ájn gássjelabbo. Ieddne dåhkkidij familljarádev, ja ájtsajma sujna lij stuoráp famillja ja ienep rádna gå diedijma. Muhtem muohtá ja æddnu gudi Englándan årru girdijn båhtin, ja sij gudi ettjin máhte boahtet girjev tjállin majt sij ájádallin dile birra. Famillja gejt ieddne dåbdåj lij juo læhkám biebbmosijddakursan ja lij juo buorren gávnadum biebbmosijddan. Ieddne lij jasska, gå diedij munnun sjaddá buorre ja jasska dille sijáj lunna. Ja navti sjattaj. Dáppe måj uddni årrun. Buorak la gå måj Ridajn lin aktan. “Sávav familljaráde máhttá muv viehkedit váj ájn besav Finnmárkon årrot” Ailo la muv namma. Mån lav lågenanguovte jagák ja sábme. Lijkkuv ádjá ja iehke siegen ælo lunna liehket. Buvtáv skohterav vuodjet ja mujna li guokta iehtjama boahttsu majt lav mærkkum. Dálla la vargga ållessjattuk. Navti gåjt áddjá javllá; “Dálla li dujna ietjat boahttsu, Ailo, dát la duv boahtteájgge.” Mujna l vehi buorep dille dálla, valla maŋemus ájge la læhkám viehka låssåt. Álgij bielnup jage dássta åvddåla. “Soajttá hæhttup dunji ietjá sijdav gávnnat” lij Kirsten mánájsuodjálusás javllam. Vájku lij læhkám låssåt maŋŋel gå ieddne jámij. Áhttje lij álu mijájs ierit, valla lijma bierggim. Unnaoappásj Rávnná lij mánájgárden vargga juohkka biejve. Vájku mån muhttijn skåvllågirjijt vajálduhttiv ja ittjiv nav edna læksojt dagá, de skåvllåj manniv. Mánájsuodjalus munnu ádjáv tjåhkanibmáj gåhttjun. Dåppe javllin munnuj mánájdá luluj buoremus årrot nágin ållessjattuga siegen guhti ittjij nav manáda. Gåjt dal åt gaskav. “Ájnas la gávnnat tjoavddusav majna gájka li dudálattja,” javlaj Kirsten mánájsuodjálusás. “Ja ihkap æhppe dárbaha nav guhkás jåhtet, váj dån besa gárddáj ja famillja siegen liehket.” Kirsten javlaj famillja aktan mánájsuodjalusájn galgajma rádádallat mij munnuj luluj buoremus. Áhttje ij lijkku viehkev oadtjot. Sån la åhpadum bierggit. Valla guorrasij dasi majt Kirsten oajvvadij, danen galggá miján ruvva juojddá man namma l familljaráde. Sidáv ádjáv fáron dán tjåhkanibmáj, danen gå sån diehtá muv dilev. Sidáv Finnmárkon årron, skohterav vuodjet ja boahttsujt sujttit. Farra dáv gå amás famillja lunna årrot. “I galga boahtteájges måråstit, Ailo” javlaj áddjá duolli. “Gå mån lidjiv mánná de lij ållu dábálasj berrahij lunna bajássjaddat.” Klemet-áddjá sjattaj bajás ietjas æddnu ja ime lunna. Sunnun lijga guokta niejda ja sidájga bárnátjav. “Degu diedá, Ailo, de lijga Klemet-ádjá æjgáda álu váren ælov gáhttimin, ja navti Klemet máhtij internáhtan årrot jali æddnu ja ime lunna.” Gájka miejnnijin sujna luluj buoremus berraha lunna. Valla diedon måråstav vehi boahtteájges. Vehi balon lav familljarádáj. Sávav gulldali majt sidáv. “Familljaráde la buorre danen gå dåppe gulldali majt mån sidáv” Ieddne ednagav juhká ja mån lav læhkám “ássje” mánájsuodjalusán dallutjis gå lidjiv gávtse jagák. Skåvllå mánájsuodjalusáv diededij maŋŋela gå ieddne gárramin skåvllåj bådij, ja mierredin galggiv biebbmosijddaj jåhtet. Ittjiv guorrasa, valla mánájsuodjalus mierredij. Mánájsuodjalus oajvvadij galggiv áhtje lusi jåhtet. Munnun ij la læhkám nav edna aktijvuohta, ienemusát akti jahkáj. Áhttje áhko siegen årru muhtem unna bájkátjin Nuorttalij-Vuonan ja iv la goassak dåppe soapptsum. Månnå lav stádabáhttja. Ittjiv sidá áhtje lusi jåhtet. Mierreduváj miján galgaj familljaráde váj ihkap gávnajma munji sijdav berrahij lunna. Birrusij låges båhtin. Sihke muohtá, máhka ja muv láve gudi li vargga ållessjattuga båhtin. Dat lij munnu æddnáj viehka hávsske. Ieddne lij håjen tjåhkanimen valla ietján lij buorak. Månnå bessiv válljit majt galgajma bårråt, ja nav de sjattaj taco. Sávviv ållessjattuga galggin oajvvadin máhttiv muohtá ja mága lusi jåhtet. Navti ittjij sjatta, ja vehi hådjåniv. Farra sjiehtadijma galggiv amás biebbmosijddaj jåhtet, valla nissun mánájsuodjalusás loabedij gæhttjalit gávnnat biebbmosijddav munji dan stádan gånnå lav riegádam ja bajássjaddam. Danen gå mån javlliv ittjiv sidá stádas ålgus jåhtet. Nágin vahko maŋŋela gåhtjoduvviv sijddaj náginij lusi gej lunna ihkap máhttiv årrot. Ieddne aj besaj sijájt iejvvit. Dálla lav sijáj lunna guokta jage årrum, ja dat la buorak. Sij li hávsskes ulmutja, vájku smáv mánátja vehi smálli. Mujna l edna aktijvuohta iednijn. Sæmmi stádan årrun. Vájku ittjiv máhte muohtá ja mága lunna årrot, de sunnuv álu guossidav. Dat la aj buorak. Skåvlån gájka diehti iv iedne ja áhtje lunna åro, valla iv jáhke aktak dassta imájdallá. Máhttá ham “duoppen dáppen” årrot. Dálla lav lågenangålmå jagák ja mujna l buorre dille. “Familljaráde baktu famillja buorebut aktan barggájin váj mujna sjattaj buorep dille” Muv namma l Iljas ja lav lågenangudá jagák. Muv famillja båhtin báhtariddjen Kosovos 90-lågon, valla doaro diehti lijga ieddne ja áhttje psyhkalasj skihpasa. Sirádijga ja ejga buvte muv gáhttit. Gå lidjiv gávtse jagák mierredij mánájsuodjalus ittjiv desti sijdan besa årrot. Åvddål lidjiv lågev jage dævddám lidjiv juo guovte biebbmosijdan årrum, valla ittjij nav buoragit maná. Ásadussaj jådeduvviv, valla ittjij ga dat dåjma. Maŋenagi mánájsuodjalus alvos láhkáj juorrulattjájin. Oajvvadin familljarádev gæhttjalit. Vuoj gå iedne lávve ja suv ålmåj javlajga bessiv sunnu lunna årrot. Mánájsuodjalus ettjin rat diede jus dav sjattajga nahkat. Vuostasj ássje lij suv ålmåj lij edna skibás. Nuppádin de ettjin heva buvte dárustit. Dalloj dárbahiv edna viehkev sijddabargoj. Iedne láven ij lim ga vuodjemkårttå, danen ejga muv máhte suvddet bállotjiektjamhárjjidallamij ja ruopptot. Guokta familljarádij maŋŋela dáhpáduváj juoga mij lij ihkeva buorre. Familja vihtta ållessjattuk máná javllin familljaráden sij galggin ietjasa æjgádijt viehkedit muv huksat. Iesjgeŋga dahkamusájt válldin, dagu sijddabargoj viehkedit, bállotjiektjamhárjjidallamij suvddet ja kinoj mannat duolloj dálloj. Dakkir ássje. Dálla lav dáppe gålmmå jage årrum. Mujna la jasska sijdda, vihtta “oarbbena” ja vuorbbe la gå mujna l ájn buorre aktijvuohta iednijn. “Soajttá máná lidjin hæhttut amás ulmutjij lunna bajássjaddat. Dálla ietjasa familja siegen årru” Mån lav siessá nielje mánájda gudi biebbmosijdan årru. Guovtes mánájs, gávtse ja lågev jagága, årroba muv ja muv boaddnje lunna. Då guokta ietjá smávep máná årroba muv niejda ja suv boaddnje lunna. Lahkusin årrop, danen la mánájn adná aktijvuohta. Muv nuoramus viellja la mánáj áhttje. Suv namma la Josef ja sån la guoktalåge jage mujsta nuorrasabbo. Vuodnaj bådij moadda jage muv maŋŋela, gå ieddne ja áhttje jámijga. Sån ietjá oassáj lándan årruj, danen ij lim munnun heva aktijvuohta. Gå vállduj de lijma mån ja muv oappá viehka ávon gå lij gávnnam soabmásav gejna iellemav juogadit. Muv gálojnisj bådij sæmmi lándas degu midja ja besaj Vuodnaj årrut familljaavtadime baktu. Oattjojga niellja máná maŋŋálakkoj, ja muv viellja hæhttuj ednagav barggat váj nagáj familjav huksat. Danen lij muv gálojnisj ednagav aktu daj nieljij mánáj. Ittjij elja dárogielav oahppat, ja jáhkav dåbdåj aktu lij. Gå muv viellja riŋŋguj ja javlaj mánájsuodjalus sidáj dajt nieljijt mánájt biebbmosijddaj beidjat, de månnå ja ålles famillja suorgganij. Manniv sijá lusi ja dádjadiv muv gálinisj lij psyhkalattjat skibás ja jut mánájn ij lim buorre dille. Manniv ietjam vielja siegen tjåhkanibmáj mánájsuodjalusájn. Moarádiv gå subtsastin jáhkkin lidjin mánájda buorre biebbmosijdajt gávnnam. Subtsastiv mánájn lidjin moadda berraha Vuonan, ja jut sij ettjin máhte amás ulmutjijda lusi biejaduvvat. Gájbbediv vásstádusáv manen ettjin lim mijájt åvddåla diededam ja gájbbediv ådå tjåhkanimev. Tjuodtjelij tjåhkanimen vuosedij ássjegiehtadalle muhtem filmav familljaráde birra. Filmma lij iehtjama iednegiellaj báddiduvvam ja navti gálinisj aj dádjadij filma sisanov. Ij lim miján mige masset ja dan diehti guorrasijma familljarádáj. Vahko ma båhtin lidjin gássjela gájkajda. Åvddål sjielvvi familljaráde gåhtjoduvájma diehtotjåhkanibmáj gånnå gájka bessin gullat mij dat merkaj biebbmosijddan liehket. Ij la nav álkke iehtjádij mánájt válldet, ij ga oarbbenij mánájt. Badjel lågenanvidás tjåhkanibmáj båhtin. Guorrasijma buoremus tjoavdos lij guovtes mánájs galgajga munnu ja muv boadnjátja lunna årrot, då guokta nuoramusá muv niejda ja vivá lunna. Maŋutjissasj mánájsuodjalus mijájt dåhkkidij, vájku álgon miejnnijin muv boadnjásj ja mån lijma ilá vuorrasa. Mánáj buoragit manná. Sij li álu ietjasa æjgádij siegen, danen gå såj dálla årroba sæmmi stádan gå mij. Diedon li muhtem gássjelisvuoda. Vájku muhttijn la liehket æjgát smávva mánájda gå iesj la vuoras, de lav ávon gå návti sjattaj. Soajttá máná lidjin hæhttut amás ulmutjij lunna bajássjaddat. Dálla ietjasa familja siegen årru. Julevsámegiella (Lule Sami) - Transportstyrelsen ... Julevsámegiella (Lule Sami) Dålvudimstivrra bargga jåvsådittjat buorre åledibmáj, alla kvalitähttaj, sihkar ja biráshiebadum dålvudimijda ruovdderahten, ilmmedålvudimen, merradålvudimen ja vedjan. Dahkap njuolgadusájt, låbijt vaddep ja dåbelijtjuovvop gåktu tjuovoduvvi. Mijá registarij viehkken barggap iehtjádij siegen mávsoj, låbij ja äjgátlådnomij. Miján li 1 750 bargge 13 bájken rijkan. Dåjma stuoramus oasse l Borlängen, Norrköpingin ja Örebroan. Oajvvekontåvrrå l Norrköpingin. Åvdedip ålediddje dålvudimvuogádagáv sihkarvuoda, birrasa ja varresvuoda gáktuj. Roattojn tjuovvusijda viesájdiddjijda ja äládusiellemij hábbmip njuolgadusájt ja dåbelijtjuovvop vaj tjuovoduvvi. Vaddep sebrudahkaj diedojt dålvudagáj ja vuoddjij birra. Barggap ållesvuohtavuojnojn ja dåjmalasjvuodajn ja miján la alla dievnastusmierre mijá aktavuodan birásväráldijn. Gájkka vuoddje, aktan gudi duolmmu jali vádtsi, gåbtjåduvvi mijá trafijkkanjuolgadusájs. Li fámon juohkka sajen, goappátjagá vedjan ja ednamin. Ietján gå trafijkkanjuolgadusá åvdåsvásstedip väddjamärkkabiejadusá anodimes. Dahkap ja juogadip aj gájkka svieriga vuodjemkårtåjt ja registardimgalbajt. Tjuottjodip biejadusájt vuoddjeåhpadusa birra ja vuoddjegähttjalimijt, ja dahkap máhttudakgähttjalimijt gájkka vuoddjemkårttådåhkkimvuodajda. Viddnotrafijkkaj hábbmip njuolgadusájt iehtjadij siegen mij rávkaduvvá viddnovuoddjemáhttudahkaj, almodip trafijkkaloabev gálvvo- ja bussavidnudagájda ja njuolgadusájt låsså vuojánij mihttaj ja dädduj.Ietjá teknijkalasj vuojánrávkalvisá mierreduvvi iemeláhkáj rijkajgasskasasj märrádusáj baktu gånnå Dålvudimstivrra oassálasstá, ja rávkalvisá tjielgastuhteduvvi maŋŋela mijá biejadusájn. Váksjup aj márnánav vuojángehtjadibmáj. Vaddep ja gehtjadip loabev gesi sihtá ruovdderahtetrafijkav Svierigin dåjmadit. Máhttá årrot gájkka stuorra infrastruktuvrratjuottjodiddjijs buojkulvissan Dålvudimdåjmadahka gitta priváhtta ruovderahtevidnudagajda. Dåhkkidip aj vuojánijt, infrakstruktuvrav, rahteásadusájt ja signállavuogádagájt åvddål adnuj båhti. Sihkarvuohtastivrrimvuogádagá gähttjo ja bessam ráhtijda dagáduvvá sämmi vidjurijda ja åvdåsvásstátedip aj njuolgadusájs varresvuoda ja varresvuohtaåtsådimij birra gejda barggi rahtetrafijkan. Dåbelijtjuovvop vaj njuolgadusá ja loabe ma li fámon svierik ja ålggorijkak hávsajda mijá merrabájkijn tjuovoduvvi. Bargon dåjmadip gehtjadimijt ja sujnnimijt goappátjagá hávsajn ja hámnajn. Gehtjadip vaj gálvo bårdoduvvi ja juogaduvvi rievtesláhkáj, ja barggijn hávsan li riekta máhttudahka. Vidnudagá ma barggi tjuovvohávsaj galggi vil dievddet sihkarvuohtarávkalvisájt ma gávnnuji hierdittjat ja giehtadalátjit vahágijt. Dánna gávnnu aj merradålvudimregistar, mij tjoaggá diedojt vadnasij ja hávsaj birra ma loabev dárbahi. Barggap tjuovvojda sihkar ja jasskis ilmmedålvudagáv ja hálediddjesuorgge ieritváldedum njuolgadusáj galggá sämmilágásj vidjurij milta doajmmat. Oassen dan bargon åvdåsvásstedip moadda duodastusajs ja lisensajs hálediddjijda, hálediddjevidnudagájs ja háledimsajijs. Moadda njuolgadusá ja biejadusá ilmmedålvudimen mierreduvvi rijkajgasskasattjat. Dålvudimstivra dahkamus la hiebadit dajt mijá vuogádahkaj, kommuniserit makkir njuolgadusá ma li fámon ja gehtjadit vaj tjuovoduvvi. Almodip aj trafijkkalåbijt gejda sihti vuojtulasj ilmmedålvudimev Svierigin dåjmadit. Dålvudimstivrajn aktavuodav válldet Mánnákonvensjåvnnå AN:a konvensjåvnnå máná rievtesvuodaj birra, jali mánnákonvensjåvnnå gåk dav aj gåhttju, biejaduváj 1989. Mánnákonvensjåvnån li rievtesvuoda majt juohkka mánná galggá adnet ja gullu gájkajda 18 jage rádjáj gudi årru jali li rijkan. Mánnákonvensjåvnån gåhttju de goappátjagá mánájt ja nuorajt mánnán. Svierik hähttu dahkat buoremusát máhttá vaj mij mánnákonvensjåvnån tjuodtju galggá duohtan sjaddat. Buojkulvissan vierttiji Svieriga ietjas lága ja njuolgadusá avtaárvulattja årrot rievtesvuodaj konvensjåvnån. Svierik galggá gåhtset vaj mánáj rievtesvuoda e vadjáluvá ájnat duohtan váldeduvvi juohkka sajen sebrudagán, juohkka biejve. Ráddidus aj galggá huksat vaj goappátjagá máná ja ållessjattuga oadtju diehtet makkár rievtesvuoda siján li. Rievtesvuoda tjuodtju sierra biehkijn gåhtjodum artihkkalin. Gávnnuji 54 artihkkala mánnákonvensjåvnån ja 41 giehtadi rievtesvuodajt. Báhtsem artihkkala giehtadi gåk rijka galggi mánnákonvensjåvnåjn barggat. Artihkkalijt 2, 3, 6 ja 12 gåhttju mánnákonvensjåvnå oajvveprinsijppan. Da viehkedi duv nuppijt artihkkalijt dádjadit. Gájkka artihkkala mánnákonvensjåvnån aktan gulluji. MÁNNÁKONVENSJÅVNNÅ 1. Mánnákonvensjåvnnå gullu dunji 18 jage vuollelin. Mánnákonvensjåvnnå gåhttju goappátjagá mánájt ja nuorajt ”mánnán”. 2. Mánnákonvensjåvnnå dunji ja gájkka ietjá mánájda vaddá avta rievtesvuodajt ja avta árvov. Ij aktak duv oattjo nuppástit. Dat mierkki ij aktak duv oattjo nievrebut iehtjádis giehtadallat. Dån i ga oattjo nuppástaláduvvat jali stráffuduvvat masstak majt duv äjgáda libá dahkam jali dahkaba. 3. Gå ållessjattuga mierredi mánáj birra de galggi gåhtset ”máná buoremusáv”. Dat mierkki ållessjattuga agev galggi ussjolit mij la dunji buorre ja gåk märrádus dunji guosská. Dån galgá dav suojev ja huvsov oadtjot mav dárbaha. Avta ájnas la ållessjattuga ájádalli ”máná buoremussaj” gå märrádus ållo mánájda guosská. 4. Gájkka rijka galggi dahkat mij la máhttelis rievtesvuodajt mánnákonvensjåvnån tjadádittjat. Dat mierkki sij agev galggi gähttjalit dav tjuovvot mij mánnákonvensjåvnån tjuodtju. 5. Duv äjgáda duv åvdås vásstedibá. Såj galggaba dunji rádijt vaddet gå dagá dakkárijt masi mánnákonvensjåvnnå dunji rievtesvuodav vaddá. 6. Dujna l rievtesvuohta viessot ja åvddånit. Duv rijkka galggá dahkat gájkka majt máhttá vaj nåv sjaddá. 7. Dujna l rievtesvuohta namáv oadtjot ja rijka viesát årrot. Dujna l aj rievtesvuohta guhkás máhttelis diehtet gudi duv äjgáda libá ja sunnu huvso vuolláj boahtet. 8. Dujna l rievtesvuohta ietjat identitähttaj. Identitähttaj gullu duv viesádimvuohta ietjat rijkan, duv namma ja duv berajvuohta. Jus la duv identitähtta váldedum, galga viehkev oadtjot dav åtsådittjat. 9. Ij aktak duv oattjo sieradit ietjat äjgádijs, ietján gå la dárbbo ietjat diehti. Máhttá buojkulvissan dárbbo jus äjgáda duv äbá buoragit huvsa. Dujna l rievtesvuohta iejvvit goappásj äjgádijt jus ij dunji la nievrre. 10. Jus dån ja duv äjgáda sihtabihtit iejvvidit vat maŋŋela gå lihpit sierra årrum máhttebihtit viehkev åhtsåt ja guhkás máhttelis viehkev oadtjot dan rijkan gånnå åro. Jus duv äjgáda årroba sierra rijkajn ja dij sihtabihtit iejvvidit galggá dat rijkka gånnå åro duv viehkedit. 11. Duv ij oattjo ietjá rijkkaj doalvvot goappásj äjgádij loabe dagi. 12. Dujna l rievtesvuohta ietjat vuojnojt vaddet juohkka ássjen mij dunji guosská. Ållessjattuga galggi gulldalit ja duv vuojnojt berustit. Gå fábmudahka jali duobbmoståvllå giehtadallá jali mierret ássjen mij dunji guosská galga máhttet ságajda boahtet. 13. Dujna l moalggemfriddjavuohta. Dat mierkki dujna l rievtesvuohta åhtsåt, duosstot ja diedojt ja ájádusájt hádjet. 14. Dujna l rievtesvuohta usjudallat ja adnet makkár vuojnov sidá. Dujna l rievtesvuohta ietjat jáhkkuj ja adnet makkár religiåvnåv sidá. Duv äjgáda oadtjoba duv lájddit, valla äbá goassak duv ájádusáj badjel mierredit. 15. Dujna l rievtesvuohta sebrulattjan siebrijn årrot ja válljit siebrijs ålgus mannat. Dån aj oattjo tjåhkanimijda säbrrat guhkev li ráfálattja. 16. Dujna l rievtesvuohta suoddjiduvvat lágadis nággimis ietjat priváhtta iellemin juogu de hejman jali gånnå åro ja gånnå la. Ij aktak oattjo buojkulvissan duv brevajt ja biejvvegirjijt loabe dagi låhkåt. Gullu aj gájkka ietjá vidjurijda gå diedo duv birra giehtadaláduvvi. Ij aktak ga oattjo duv gudnev jalik namáv vahágahttet. Láhka galggá duv garrasit suoddjit gájkka dakkár nággimij vuosstij. 17. Dujna l rievtesvuohta oadtjot diehtet gåk duv rijkan ja väráldin la, vuogijn mav dádjada, degu dal tidnigij ja tv:a baktu. Da diedo majt oattjo, galggi duv viehkedit åvddånit ja varres viessomav adnet. 18. Duv äjgádijn la aktisasj vásstádus duv bajássjaddama ja åvddånime åvdås. Galggaba ussjolit mij dunji buoremus la. Jus duv äjgáda doarjjagav dárbahibá galggá sebrudahka huksat vaj dårja gávnnu oadtjot, buojkulvissan sujtto ja biejvveårrom. 19. Dujna l rievtesvuohta suodjáj gájklágásj ålgoldis jali sisŋeldis bahádago, nievres sujto, tsábbmema, illastime jali ietjá ávkkeadnema vuosstij. 20. Jus i máhte báhtset ietjat fuolke lusi la dujna rievtesvuohta sierra sujtov ja viehkev oadtjot. Dujna l rievtesvuohta sujtov oadtjot vuohkáj dunji buorren. 21. Rijka ma adopsjåvnåv miededi galggi gåhtset vaj adopsjåvnnå riekta manná ja dån gut adopteriduvá buoragit vieso. Rijka agev galggi gähttjat duv buoremussaj. 22. Gut báhturin boadá, aktu jali soabmásijn, la rievtesvuohta suojev ja viehkev oadtjot. Dån galga aj viehkev oadtjot fuolkijnat aktanit. 23. Gänna l ålgoldis jali sisŋeldis sáhtusvuohta, la rievtesvuohta buorre viessomij. Jur gåk iehtjáda galga mihástallamav ja iesjjáhkov dåbddåt. Dån galga duodajn sebrudagán oassálasstet. Dujna l rievtesvuohta sierra huksuj ja duodde doarjjagij. 24. Dujna l rievtesvuohta årrot nåv varres gåk máhttelis. Jus skihppá la dujna rievtesvuohta sujttuj ja hárjjidallamij vaj väddjá. Dujna l aj rievtesvuohta suodjáj árbbedábálasj dábij vuosstij ma vahágahttet máhtti. 25. Jus la váldedum suoddjidalátjit jali sujttidalátjit la dujna rievtesvuohta gehtjadahttet giehtadallamav vaj gájkka mij dunji gullu riektá manná. 26. Dujna l rievtesvuohta sosiálalasj jasskavuohtaj. Jus la dárbbo de sebrudahka galggá viehkedit årromsajijn, biebmujn ja biktasij. 27. Dujna l rievtesvuohta viessot vuogijn mij dunji vaddá máhttelisvuodav åvddånit ålggolis, sissŋelis, vuojŋŋalattjat, morálalattjat ja sosiálalattjat. Duv äjgádijn la oajvveåvdåsvásstádus, valla jus dárbahibá doarjjagav de galggaba dav oadtjot. 28. Dujna l rievtesvuohta åhpadussaj. Galga vuodoskåvlåv oadtjot mávso dagi mannat. 29. Skåvlån galga oadtjot åvddånit juohkkaláhkáj ja gárvviduvvat åvdåsvásstediddje viessomij friddja sebrudagán. Dån galga aj oahppat duohtan ulmutjij friddja- ja rievtesvuodajt válldet, duv äjgádijt, ietjat ja iehtjádij kultuvrav ja luondov. 30. Gut gullu unneplåhkojuohkusij jali álggoálmmugij la rievtesvuohta dan giellaj, kultuvrraj ja religiåvnnåj mav juogá ja aná aktan iehtjádij ietjat juohkusin. 31. Dujna l rievtesvuohta asstoájggáj ja vuojŋadibmáj. Dujna l rievtesvuohta oassálasstet kultuvrra- ja dájdadåjmajda. 32. Dån galga suoddjiduvvat barggamis dunji vahágis bargoj, ma duv tsaggi skåvlån mannamis jali ietjáláhkáj åvddånimes. I ga oattjo ekonomalattjat ávkken aneduvvat degu jus soames biednigijt oadtju duv bargo åvdås ja iesj mávso dagi sjatta. 33. Rijkaj åvdåsvásstádus la duv selgaj ja ietjá drogaj vuosstij suoddjit. Rijka galggi huksat vaj i ávkken aneduvá drogaj dagádijn jali vuobdedijn. 34. Dujna l rievtesvuohta suodjáj gájkka seksuálalasj ávkkeadnemij ja seksuálalasj illástimij vuosstij. Dån galga buojkulvissan suoddjiduvvat ávkkeadnemis prostitusjåvnån ja pornografidjan. 35. Dån i oattjo doalvvusit ja vuobddasit. Duv rijkka galggá gåhtset vaj nåv ij sjatta. 36. Dujna l rievtesvuohta suodjáj gájkka ávkkeadnema vuosstij ma duv vahágahttet máhtti. 37. Dån i oattjo tortujra jali ietjá bahás dago åvddåj boahtet. I ga oattjo jábmemstráffaj duobbmidallat jalik viessomájge fáŋŋgaj. Jus mielat vuosstij váldeduvá, fáŋŋgidalá jali sisi lássiduvá de dat viertti maŋemus gäjnnon ja nåv oanegis ájggáj gåk máhttelis. Ålles ájgev galga alvvájn giehtadaláduvvat ja dujna l rievtesvuohta vuornnot ållessjattugij sähkáj biejaduvvamis. Dujna l rievtesvuohta aktavuohtaj ietjat fuolkijn dan ájge gå la fáŋgan ja duv ássje galggá háhppelit giehtadaláduvvat. Duv rievtesvuoda mánnákonvensjåvnå milta aj dunji gulluji vájku la mielat vuosstij sisi lássidum. 38. Jus la 15 jage vuollelin galga suoddjiduvvat doarojda oassálasstemis. Jus la dårruj boahttum galga dav suojev ja sujtov oadtjot mav dárbaha. 39. Jus la juoŋgalágásj nievres sujto, ávkkeadnema jali illastime vuolláj sjaddam la dujna rievtesvuohta viehkev väddjátjit oadtjot. Gullu dunji aj vájku la tortujra vuolláj sjaddam jali ietjálágásj bahás, håladahtes jali vuollegis giehtadallama ja stráffa vuolláj, jali jus doaron la årrum. 40. Jus bahádago åvdås gátteduvá, jali jus gávnni dån la bahádahkuj sivvan, galga alvvájn ja gudnijn giehtadaláduvvat. Fábmudagá ja institusjåvnå gej dujna l aktavuohta rievtesvuohtaprosessa bále, galggi dunji hebadum. Dujna l rievtesvuohta viehkev oadtjot juridijkkatjiehpes. Duv ássjev galggi giehtadallat ruvva máhttelis. Ij aktak duv oattjo bággit giehtutjit mav diedá jali dåbdåstit mav illa dahkam. 41. Jus lága ja njuolgadusá ietjat rijkan dunji vaddi ienep jali buorep rievtesvuodajt gå ma dánna mánnákonvensjåvnån tjuodtju, galggi rijka lága ja njuolgadusá tjuovvusit. 42. Duv rijkan la åvdåsvásstádus gåhtset vaj goappátjagá máná ja ållessjattuga dåbddi mij mánnákonvensjåvnån tjuodtju. Julesámegiella/Lulesamisk Vuodoskåvlå eksábma jagen 2000 Dahkamus mij galggá tjoavdeduvvat sáddij. Tæksta l sáme- ja dárogiellaj tjáledum dajna gå Sámelága giellanjuolgadusáj milta le suohkanij vælggogisvuohta dav dahkat, gå giela dálla li avtaárvulattjan sjaddam. Goappá giellaj dån dáv álmmulasj diehtotjállagav lågå? Tjále tevstav gånnå tjielggi sivájt manen la válljim nav gåktu la válljim. Vállji dássta muhtem sáme mediav, ja tjále dåhku ietjat vuojnojt låhkkegirjjen. Sjáńńar: Låhkkegirjje Kárášjoga gieldda aktan bulkijn sihtá idjavájaldimij álgget Kárášjogan ájllegijt. Oanegattjat javladum la idjavájaldibme gå æjgáda ja ållessjattuga ájllegijt vájaldi sajijt gånnå máná ja nuora æjvvali. Ulmme l hieredit ja vájdodit gárramijt, vahágijt ja vahágahttemijt ja aj nuorajda vaddet máhttelisvuodajt oadtjot ållessjattugij aktijvuodav. Le gus dujna miella dási? Dievde ja vatte vásstádusoasev Shellaj, bulkkekåntåvrråj, suohkana dievnastuskåntåvrråj, suohkanguovdátjij jali válde aktijvuodav barggojuohkusijn , jus ienebuv sidá diehtet. Sidáv idjaruovdagissan årrot Namma: Muv jåvså dán telefåvnån: Vállji avtav dahkamusáv Gehtjada tækstatjoahken fievrrogåvåjt ja ane dajt jali avtav dajs mujton tækstatjáledijn. Tjále tevstav gånnå giehto makkár ájádusá miellasit båhti gåvåjt gehtjadijn jali Tjále majt muhtem fievrro mujttádahttá duv iellemin. Mierreda iesj sjáńńarav ja bajelttjállagav. Bieja nr. 1 duodden dasi. Tækstatjoahken la låhkåm dålusj ja dálásj almmulasj mærrádusájt sámegiela birra. Sámegiela dille sebrudagán la ållu rievddam 1898-jahkásasj giellanjuolgadusá mærrádusás, dálásj Sámelága giellanjuolgadusáj gáktuj, ma mierredi sáme- ja dárogielav avta ja sæmmi árvulasj almmulasj giellan Vuonarijkan. Åhpaduslága baktu aj li sámijn riektá oadtjot åhpadusáv sámegiellaj ja/jali sámegielan. Tjále gåktu dån åtsådalá sámegielav bæjválasj iellemin, ja gåktu jáhká sámegielajn boahtteájggáj manná. Mierreda iesj sjáńńarav. Gávna iesj bajelttjállagav ja bieja duodden dasi nr. 2 Gehtjada bivtasgåvåjt tækstatjoahken. Gáppte ja ietjá sámebiktasa lidjin dålen bæjvvásasj gárvo ulmutjijda, valla uddni li da vargga dåssju hærvvagárvo sjaddam. Nuoraj bláde ”Š” sihtá diehtet majt nuora usjudalli sámebiktasij ano birra. Tjále ságájdahttemav soames nuorajn dán tema birra. Sjáńńar: Ságájdahttem Mierreda iesj bajelttjállagav. Bieja duodden dasi nr. 3 4) JUOJGA Tækstatjoahken li tevsta juojggama birra, duola dagu ”Guhkev gulliv suv juojgav” ja gå Guovdageainnu skåvllåstivra buorggu juojggamis skåvlån. Giehto mij la Ingá Márjá oajvveájádus juojggama birra ártihkkalin ”Guhkev gulliv suv juojgav”. Le gus dån sæmmi mielas gå sån, vaj illa? Tjále ártihkkalav gånnå giehto ietjat vuojnoj birra juojga hárráj ja argumenteri ietjat vuojnojt. Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav, ja tjále dasi duodden nr. 4 Guovvamáno 6. biejvve l Sámeálmmukbiejvve. Duv klássa galggá gæhttjalit boahtte jáhkáj dav biejvev ásadit. Duv li gåhttjum dan bæjvváj hålav tjállet. Gå hålav tjálá, de mujte gulldaliddjijt buorástahttet ja ane temav mujton. Mujte aj gejda håla ja usjudalá majt ulmutja duv hålas vuorddi. Hålan galggá soameslágásj ássje mav giehtadalá, massta diedojt juogá. Tjále hålav navti vaj gulldaliddjij miellaj tjágńá, juogu de ávvudahttá, måvtåstuhttá, hásstal jali suhttadahttá. Håla giehtje máhttá årrot duola dagu ietjat sávadusá jali gulldaliddjijda arvusmahttema. Ane hålan persåvnnålasj, bæjválasj giehppis gielav. Ietján la hoalláj ájnas adnet ietjas sjuggelisvuodav. Buoremus la jus hålan ælla moadda oajvveássje. Sjáńńar: hålla Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav, ja tjále dasi duodden nr. 5 Vállji tækstatjoahkkes avtav diktav/juojggamtevstav. Analyseri tevstav; man birra l duv mielas dikta/juojggamtevsta sissŋálasj sáhka, ja gåktu åvddånbuktá tjálle temav? Sjáńńar: Diktaanalyjssa Bieja tækstasit bajelttjállagin dikta/juojggamtevsta. Tjále dasi duodden nr. 6 Ájgge l áhkut ja ádját nuorravuoda rájes rievddam, ja navti li de dallusj ja dálásj nuoraj berustime ållu ietjálágátja. Majt dálásj 15-16 jahkásasj sáme nuora berusti? Tjále tevstav dan birra. Mierreda iesj sjáńńarav. Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav, ja tjále dasi duodden nr. 7 Tækstatjoahken vuojná gatjálvis la makta sámijn la åmastumriektá Finnmárko duoddarijda. Le gus mijá bájkijn aj sámijn åmastumriektá várijda ja duoddarijda? Tjále tevstav ja argumenteri ietjat vuojnoj åvdås. Sjáńńarav mierreda iesj. Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav, ja tjále dasi duodden nr. 8 Europaráde Ministarjuogos Ministarjuohkusa hásstalus RecChL (2006)4 europa biejadusá rijkadajva- jali unneplågogiela birra Svieriga anodime gávttuj (Ministarjuohkusis dåhkkidum 2006 ragátmáno 27.b. 974 biejadustjåhkanimen) Ministarjuogos, 16 ártihkkala milta europa biejadusán rijkadajva- jali unneplågogiela birra, mij árvustallá nanustahttemássjetjállagav majt Svierik 2000 guovvamáno 9.b. vattij, mij le merustallam ássjedåbddejuohkusa diedádusáv Svieriga biejadusá anodime birra, mij árvustallá vaj diedádus le vuododum diededimijda majt Svierik vattij ietjas nuppe diedádusán, svieriga fábmudagájs duoddediededime, diededime vattedum orgánajs ja lihtojs ma li láhkalattjat Svierigin vuododum ja diededime majt ássjedåbddejuogos le barggosadjeguossidimijn oahppam, mij le svieriga fábmudagáj javllamusájt sisano birra ássjedåbddejuohkusa diedádusán árvvulasstám, bádtji vaj svieriga fábmudagá árvvulassti gájkka ássjedåbddejuohkusa tsuojgodimijt vuorodimijn, vuojn: 1. Oajvvadusájt ållidit Åhtsådimes suomagiela ja oarjjilijsámegielaj birra mij guosská suomagiela ja sámegiela tjuottjudusguovlojt vijdedit. Mierredit aj sierralágásj láhkaásadimev rijkadajva- jali unneplågogiela birra ja vuododit rijkalasj fábmudagáv åvdåsvásstádusájn ållidimev váksjut. 2. Nannodittjat máhttelisvuodav åhpadussaj rijkadajva- jali unneplågogiellaj vierttiji gávnas dago álgaduvvat. Gádoda struktuvralasj gássjelisvuodajt ja luohkkogássjelisvuodajt ja strahtegidjajt sierraláhkáj hábbmit lasedittjat åhpadiddjij lågov ja fállat åhpadusáv vuodoskåvlå maŋemus jagijda rijkadajva- jali unneplågogiellaj. 3. Rievddadit tjerdajt ma gávnnuji åhpadussaj rijkadajva- jali unneplågogiellaj Svieriga välggogisvuohtan biejadusa milta. Laseda kvalitehtav ja máhttelisvuodav ”iednegiella”- åhpadussaj dagáduvvá ja álgadit hiebalasj dagojt guovtegielak åhpadussaj. 4. Bisodittjat oarjjilijsámegielav råhtot hiebadahkes ja sjuggelis dagojt mierredit. 5. Vuododit struktuvralasj vuodoprinsihpav ja álgadit organisasjåvnålasj dagojt arvusmahtatjit sámegiela, suomagiela ja meänkieli njálmálasj ja tjálálasj anodimev aktavuodajn duobbmoståvlåj ja tjuottjudusfábmudagáj nammadum tjuottjudusguovlojn. 6. Arvusmahttet ja/jali giehpedit vuododimev ja/jali unnemusát avta tidniga anodimev sámegiellaj ja meänkielij. 7. Dagojt álgadit ma båhtusav vaddi rijkadajva- ja unneplågogielajda diedulasjvuodav ja dádjadusáv svieriga sebrudagán lasedi. Buorre ráde nuoraj ja alkohola birra dunji gut la æjgát lågenanjagágij DANEN BIERRI LÅGENANJAGÁGIJN ALKOHOLA BIRRA SÁHKADIT Moatten guoradallamin li mánájs ja nuorajs gatjádallam mij la ájnnasamos mij guosská alkoholadnuj. Manen muhtema juhkagåhti gå li 14 jagága madi iehtjádij vuorddi desik sjaddi 18 jagága? Dábálasj la ájádallat dát la rádnaj duogen. Ajtu vuosedi guoradallama jut æjgáda li ájnnasamos vájkkudussan mij guosská alkoholaj. Nav vuorbálattja lip mij æjgáda! Miján la ållu sierralágásj vejulasjvuohta mijá mánájt vájkkudit ja riekta guovlluj dassalit. Valla dav soajttá álkkep javllat gå dahkat. MANEN LÅGENANJAGÁGA JUHKI? Nuoras vargga ållessjattugij Gå lávkki nuorravuodas ållessjattugij de vuojno ja iellem vuohke rievddá. Dát målssom merkaj muhtem lágásj ieredimev æjgádijs ja identitehta ásadibme vargga ållessjattugin. Moaddása li njunjága alkoholav gæhttjalit ja adni dav luondulasj lávkken ållessjattukiellema guovlluj. Aktijvuohta Muhtem lågenanjagága soajttá dåbddi nákkov juhkat danen gå «divna iehtjáda» dav dahki. Moaddása alkoholav juhki váj sosiálalattjat dåhkkiduvvi ja váj bessi oassen muhtem aktijvuodas. Lågenanjagága li njunjága alkoholaj ja juhki festan danen gå sihti rádnaj suohtastallat. Vájkkudusá Mij nuorajn dáhpáduvvá gå juhká la aj ájnas jus ja manen lågenanjagák boahtte bále juhká. Jus lågenanjagák dåbddå ietjas ienep viesso, suohtas ja sosiála gå åvddåla, de dat soajttá vájkkudit alkoholadnuj. Sæmmi láhkáj muhtem nuora alkoholav stressabinnediddjen jali jaskadussan juhki. Soajttá siján li gássjelisvuoda jali juorruli binnep gå li juhkam. TRENDA – NÁVTI LÅGENANJAGÁGA UDDNI JUHKI Vuojnnet udnásj nuora juhki binnep gå åvddåla, ja maŋebut juhkagåhti. Dat la buorre ådås. Jegadi aj æjgádijt ienebut gå muhtema mijájs æjgátbuolvan dagájma. Vájku buorránime la, de li ájn moadda håjes dáhpádusá tjanáduvvam nuoraj juhkamij. Ij la navti jut lågenanjagága Vuonan li hæjttám juhkamis. Lågenanjagága ælla alkoholaj hárjjánam ja navti li sierraláhkáj várnnahisá gå juhki. Danen la ájnas jut mij æjgáda lågenanjagágijn alkohola birra ságastip. Duosta tjielgas njuolgadusájt mierredit alkoholano gáktuj. RISIKO JA VÁRNNAHISVUOHTA – NUORA JA ALKOHOLA Juhkam mijá vuojŋŋanav vájkkut. Dat sjaddá gitta ållip 25 jage. Alkohola máhttá nievres láhkáj dasi vájkkudit. Gå juhká de ij sæmmi buoragit buvte mierredit ja soajttá vuorbedibmen sjaddá. Lågenanjagák soajttá láhppá rájájt mij guosská majt sihtá iehtjasij ja iehtjádijda dahkat. Dan duogen mav lågenanjagák juhká, man jåhtelit ja man ednagav juhká, de ietjas várnnahis dilláj biedjá juhkama diehti. I dárbaha juohkka gatjálvisáv buktet vásstedit, valla galga rahtjat váj dån la dat gesi mánná ietjas gatjálvisáj boahtá. GOASSA VUOSTASJ BÁLE SÁGAS? Ij la goassak ilá árrat mánájn ságastit juhkama birra. Jus álu la luondulattjat duv mánájn sáhkada alkohola birra, de dunnuj goappátjijda sjaddá álkkep. Jus rabás láhkáj ságastalá de ietjat mánnáj diededa dát la juoga man birra la ållu årnigis sáhkadit. GATJÁLVISÁ MA MÁHTTI BOAHTET – LA GUS GÁRVES? Gatjálvisá alkohola birra båhti. Dagá vissásin jut mánná jur dunji ietjas gatjálvisáj boahtá. Vejulasjvuohta jut dat dáhpáduvvá lassán jus la gárvedam, sáddnáv subtsasta ja jus i dåssju sáhkada, valla aj gulldala. MUHTEM DÁBÁLASJ GATJÁLVISÁ JA OAJVVADUSÁ GÅKTU DAJT VÁSSTEDIT Mánájn ja nuorajn soajtti moadda gatjálvisá alkohola birra. Dåhkki sáddnáv javllat váni ietjas nuorravuoda vásádusájt alkoholajn giehttot. Álu máná gatjádi ållu ietjá ássjijt gå majt jáhká. Ájnas la mujttet dån la bagádalle ienep gå subtsastalle. La gus dån gárramin læhkám? Majt dán ájádalá dat merkaj liehket gárramin? Muhttijn lav juhkam nav ednagav váj lidjiv måjdåstuvvam tjuodtjelij biejve. Dat ij lim nav hávsske. Manen jugá dån ja ietjá ållessjattuga?  Jugáv danen gå lijkkuv májsstáj ja danen gå alkohola máhttá oadtjot mijájt ållessjattugijt vuojŋadalátjit ja buorren dåbddåt. Valla máhtti aj liehket ietjá ja buorep vuoge gåktu dåbddåt ietjas buorren ja vuojŋadit. Ihkap mij ållessjattuga dárbahip oajvvadusájt dán ássjen. Gávnnuji moadda buorre ássje juhkamijn, valla aj moadda nievrep ássje. Duola degu de ij la alkohola vuogas rubmahijda ma ájn li sjaddamin, danen galggá liehket 18 jage åvddål juhkagoahtá. Majt dån ájádalá dan birra jut ållessjattuga juhki? Gåktu dåbddu vuollagin liehket?  Soajttá dåbddu vehi gærssulime ja jus la buorre mielan, de soajttá juohkka ássje vehi suohttasabbo. Valla jus la håjen de ihkap ájn ienep hådjåna. Alkohola la degu stuoredimglássa mijá dåbdojda. Gå jugá de soajttá rájájt rassti ja dagá juojddáv majt ietján illim dahkat. Jus ilá gárramin sjatta de ihkap måjdåstuvá tjuodtjelij biejve. De ihkap sáŋarda majt la dahkam jali javllam. Goassa vuostasj bále juhki? Vehi njunjástaláv manen dáv sidá diehtet. Dálla gå lav ållessjattuk de usjudaláv dalloj lidjiv ilá nuorran, ja luluj vuohkasabbo vuorddet. MIERREDA TJIELGAS NJUOLGADUSÁJT Tjielggasit galga javllat i dåhkkida mánná juhká åvddål la dævddám 18 jage. Gå la tjielggasit javllam de la binnep vejulasjvuohta jut nuora njuolgadusájt dådji. Nuora agev sjaddi rájájt gæhttjalit, valla sæmmi båttå dåbddi ietjasa jasska gå li rájá. Sæmmi láhkáj máhtti aj duv «ándagissan» adnet gå e alkoholav lágeda. «Iv, iv sidá juhkat danen gå de æjgádij hæhttuv rijddalit». Nuorravuohta la ájgge edna iehpesihkarvuodajn ja de soajttá vuogas «gássjelis» æjgádij gesi máhttá skulldit. ALE MÁNNÁJ ALKOHOLAV VATTE Akta dajs nannusamos jáhtojs mij gávnnu, la dat jut la sluogas lågenanjagága maŋen alkoholav sijdas rádjat gå galggi fæsstaj, danen gå dalloj «diedá gåjt majt juhki». Nuora gudi bessi sijdan májsstet jali æjgáda dåhkkidi jut juhki, ienep ja ábaj ålggon ietjasa ludtjusasj rádnaj. liege lahkusin GÅ DUV DÁRBAJ Vássteda agev telefåvnåv gå duv lågenanjagák riŋŋgu – vájku la gassko ijá. Vuogas jus la tjielgos váj máhtá vuodjet viedtjat duv mánáv jus la festan læhkám. VUOJNA TJÅJVIJN – DÅN LA ÁJNNASAMOS Soajttá hásstalussan gå dujna li diehtemvájnogis lågenanjagága goaden, valla mij æjgáda hæhttup duosstat tjielgga rájájt biedjat. Æjgádin liehket ij la makkárik bivnosgilpos. Jus rájájt bieja de vuoseda dunji máhttá luohtedit. Dån la æjgát, ij akta ber makkir ráddna. Mujte ienemusájda merkaj nuorravuoda ájgge gijnnam liehket, musihkka, hávsskes vásádusá ja mujto iellemájge nalluj. Miján li máná dåssju luojkan, ja hæhkkat li ålgus jåhtåm. Vájku jage jåhtelit ållåni, de la dujna sierralágásj vejulasjvuohta liehket ájnas sijá iellemin madi sæmmi rábe vuolen årrobihtit. Girjásj la dagádum Alek Ruossas aktan alkojiermmeorganisasjåvnåjn AVOGTIL ja dan vuodon la www.kjipeforeldre.no. Varresvuodadirektoráhtas doarjoduvvam. Bádnesujttuj gullu friddja sujttoválljim goappátjagá mánájda ja ållessjattugijda. Máhtá mannat álmmukbádnesujttuj mav lánndadigge jådet jali priváhtta bádnesujttoduostudahkaj. Lánndadikke bádnesujtov fálli álmmukbádnesujto baktu manna la almulasj bádnesujtto, ássjedåbddebádnesujtto ja skihpadåhpebádnesujtto. Dujna li sämmi máttelisvuoda ássjedåbddebádnesujttuj juska almulasj bádnesujtov vállji álmmukbádnesujton jali priváhtta bádnedåktåra lunna. Sváldasfálo baktu dán biele rievtes bielen gávna bádneklinijkajt Norrbottenin. Vargga gájkka bádnesujtto mánájda ja nuorajda dan jáhkáj gå 9 jage ålliji la mávso dagi. Nåv la goappátjagá álmmukbádnesujto ja priváhtta bádnedåktårij lunna gudi mánájt duosstu. Sujttovaddij gaskan li sierra mávso. Gatjáda bádnesujttobarggijs duv klinijkan majt jur duv sujtto máksá. Skuolka duostudahkaj gånnå la ájgev diŋŋgum ja buorre ájgen máhtsada jus i boahtet máhte. Ietján huoman viertti mákset. Skuolka ietjat bádneklinijkkaj. Skuolka 1177 vuostatjin jali aktavuodav ietjat bádneklinijkajn maŋep árga válde. Skuolka 112. Ållessjattugin la dujna rievtesvuohta jahkásasj bádnesujttodoarjjagij 300 jali 600 kråvnå åvdås. Dav Oadjodåjmadahka njuolgga duv sujttovaddáj máksá. Gávnnu aj allamáksosuodje mij merkaj dån oattjo ienep ekonomak doarjjagav bádnesujttuj mij divrru ienebuv gå 3000 kråvnå jahkáj. Jus i bádnesujtov máhte mákset de lådnaåtsålvisájn jali gållojuohkemijn oattjo viehkev. E gájkka bádnesujttoduostudagá máksemplánav jali bádnesujttolånav fála. Muhttijn la sosiáladårja tjoavddusin. De maná sosiáladievnastussaj dan kommuvnan gånnå åro. Se alla Ordbank - Sametinget ÅLLESTJÅHKANIMÁJRAS - PLENUMSLEDAMOT Ruvva ållestjåhkanimájrrasa vat tjåhkani. Snart samlas plenumsledamöterna igen. ÅBDES - HEL, INTE TRASIG Le gus vinndega åbddåsa? Är fönstren hela? SÁMEDIGGEVÁLLJIM - SAMETINGSVAL Sámediggeválljim la moarmesmáno 19 biejve. Sámetingsvalet är den 19 maj. MÅRNNÅT - RUTTNA Muora lidjin mårnnåm. Veden hade ruttnat. SÁMIJ ÁLMMUKBIEJVVE - SAMEFOLKETS DAG PERUNTJALUN - POTATISSKALARE Le gus dujna peruntjalun? Har du en potatisskalare? GÁVVEL - LISTIG, SLUG Riebij la gávvel. Räven är listig. GATJÁDAHKES - FRÅGVIS ULMUTJIJ RIEKTÁ - MÄNSKLIGA RÄTTIGHETER GEVLASVÁŊNNA - SLÄPVAGN SVIJNNO - VEDTRAVE Vuojnná moadda svijno dåbij guoran. Man ser många vedtravar bredvid husen. JÁDDADIDDJE - BRANDSLÄCKARE RIEGÁDIMBIEJVVE - FÖDELSEDAG Mån ärrodav duv riegádimbiejvev! Grattis på födelsedagen! OAHTTSE - OMBUDSMAN TJÅMÅS - ÖVERFULL, FYLLD ÖVER KANTEN, MED RÅGE Ájtte lij tjåmås. Bodan var överfull. GIESSELOAHPE - SOMMARLOV BIBLIOTEK Jåhkåmåhken la girjjevuorká galbba aj sámegiellaj. I Jokkmokk är även bibliotekets skylt på samiska. SÅHKÅRVUOSSA JA KÁFFAVUOSSA SOCKERPÅSE OCH KAFFEPÅSE Gåvvår: Nils-Olof Sortelius DÅBELIJTJUOVVOM - UPPFÖLJNING Jus adná dåbelijtjuovvomav de vuojnná jus barggo åvddån manná. Om man har uppföljning så ser man om arbetet fortskrider. GILBOS - TÄVLING Vásse vahko lidjin gilbbusa Jåhkåmåhken. Förra veckan var det tävlingar i Jåhkåmåhkke. GITTAÅBMUDAHKA - FASTIGHET Sij vuobddi gittaåbmudagájt. De säljer fastigheter. DÁJDA - KONST Dájdavuorkán máhttá edna gåvåjt gehtjadit. På konstmuseet kan man studera många bilder. JALŊES - STUBBE GUOBBARA - SVAMPAR _________________________________________________ CD-SKIERRO -- CD-SKIVA _________________________________________________ Andra exempel: tjuojkaieddne harkrank, vuobddagátjun trollslända, skåttak broms, sjlávttjá renstyng (kormfluga), muoger storknott, tjoarvvenávva svidknott (svidare). Bájttet - skina, lysa Biejvve bájttá Solen skiner Rássjodit - regna Uddni de rássjot Dálvvadisán (Jåhkåmåhken) Idag så regnar det i Jokkmokk SARVA GÁHKERA - ÄLGENS VINTERSPILLNING _________________________________________________ BÄSSÁSJMÅNE - PÅSKÄGG _________________________________________________ MOATTÁR - KOPIATOR RÁJGAN - HÅLSLAG Diehto nasjonálalasj gæhttjalimij birra 5. ja 8. klássagij åvdåstiddjida/æjgádijda Manen nasjonálalasj gæhttjalimijt tjadádit? Nasjonálalasj gæhttjalime galggi diededit jus oahppij máhtudahka l oahppoulmij milta. Oahppoplánan le vuodotjehpudahka dán láhkáj tjielggiduvvam: Dá máhtudagá li ájnnasa åhpadussaj ja åvddånibmáj juohkka fágan ja merkaj ålov gåktu oahppe rijbadi skåvlån ja boahtte ájgen. Danen le vuodotjehpudahka oasse juohkka fágajn. Oahppe hæhttuji buojkulvissan máhttet låhkåt váj diedojt máhttet tjoahkkit, máhttet dålkkut ja ájádallat luonndofága sisano birra. Hæhttuji máhttet riekknit váj bukti giehtadallat ja buohtastahttet tállajt ja lågojt fáhkalasj tiemáj birra sebrudakfágan. Biebbmo ja varresvuodafágan vierttiji barggonjuolgadusájt máhttet låhkåt ja vierttiji aj buktet riekknit man ålov dárbahi gå galggi biebojt dahkat. Jagen 2008 galggi 5. ja 8. klássaga gålmmå nasjonálalasj gæhttjalime tjadádit: Nasjonálalasj gæhttjalime ieŋŋilisgiellaj galggi elektråvnålattjat tjadáduvvat. Låhkåm dárogiellaj ja riekknim tjadáduvvi vas giehtatjállema baktu. Dá ælla gæhttjalime dárogielfágan ja matematikkfágan, valla låhkåmin ja reikknimin moattelágásj fágajn. Gæhttjalime båhtusa vuosedi oahppij dásev låhkåmin, riekknimin ja låhkåmin ieŋŋilsgiellaj. Skåvlå, suohkana ja oajválattja galggi dáv diedov adnet váj åhpadibme buoremus lágijn tjadáduvvá. Guhti gæhttjalimijt galggi tjadádit? 2008 nasjonálalasj gæhttjalime tjadáduvvi oahppijda 5. ja 8. klássan, vuodoskåvlån. Gæhttjalime li bákkulattja, gehtja åhpaduslága biehtsemáno 23. biejve 2006 njuolgadusájt, § 2-4, ja privatskåvllålága snjilltjamáno 14. biejve 2006 njuolgadusájt, § 2-4. Skåvllå máhttá mierredit bessat sæbrramis nasjonálalasj gæhttjalimijda. Oahppijn gænna li sierralágásj dárbo åhpaduslága 5. kapihttala milta, jali oahppijn gænna li sierralágásj giellaåhpadibme åhpaduslága milta bessi nasjonálalasj gæhttjalimijda sæbrramis. Vájku oahppe ij dárbaha sæbrrat, de máhttá huoman iesj/ åvdåstiddje mierredit jus sihtá gæhttjalimev tjadádit. Oahppe guhti e nasjonálalasj gæhttjalimijt mierredimbæjvváj tjadáda, oadtju vejulasjvuodav gæhttjalimev maŋŋela tjadádit. Goassa gæhttjalime galggi tjadáduvvat? Dán jage, ragátmáno galggi divna gæhttjalime tjadáduvvat. Tjadádibme 5. klássagijda Dijstahka 23.09: Riekknim Duorastahka 25.09: Låhkåm dárogiellaj 36 ja 37 váhko: Ieŋŋilsgiellaj låhkåt (elektråvnnålasj gæhttjalibme) Tjadádibme 8. klássagijda Dijstahka 23.09: Riekknim Duorastahka 25.09: Dárogiellaj låhkåt 38 ja 39 váhko: Ieŋŋilsgiellaj låhkåt (elektråvnnålasj gæhttjalibme) Låhkåma ja riekknima gæhttalimij ájgge le 90 minuhta goappátjij dásijn. Elektråvnnålasj gæhttjalibme låhkåmis ieŋŋilsgielan vihpá 60 minuhta goappátjij dásijn. Makkir dahkamusájt oahppe galggi tjoavddet? Gæhttjalimij sisado l kombinasjåvnnå motteválljimdahkamusáj ja Gájkka Máhtudaklåpptima oahppoplána gávnnuji åhpadusdirektoráhta sijddasijdon www.udir.no/grep. Oahppoplánaj sisadno le duola dagu 4. ja 7. dáse máhtudakulme ma li vuodon 5. ja 8. dáse nasjonálalasj gæhttjalimijda. Åvdåstiddje/æjgáda máhtti oadtjot ienep diedojt nasjonálalasj gæhttjalimij birra skåvlås. Sámediggeválgga Vuonan: válggaguoradallam 2013 sámediggeválga aktijvuodan tjadáduvvá válggaguoradallam. Dån le akta sijájs guhti le vuorbeduvvam Sámedikke jienastuslågos oassálastátjit. Dájna guoradallamij sihtap tjoahkkit dáhtájt ma máhtti aneduvvat dutkamij mij galggá vaddet diedojt iesjguhtik guottoj, vuojnoj ja vásádusáj birra sámij gaskan gudi li jienastuslågon. Danen lip dahkam muhtem gatjálvissjiemáv mav ánodip dån vássteda. Besa dievddet ja sáddit gatjálvissjiemáv mij tjuovvu fáron, jali internehta baktu guoradallamav vásstedit sisibessamdiedoj ma vuollelin tjuovvu. Gájka gudi guoradallamav vásstedi li fáron vuorodit 5 vattáldakkårtå majn le árvvo 500 kråvnå. Gåktu vásstedaMáhtá gatjálvissjiemáv juogu de páhppára jali internehta baktu dievddet (elektråvnålasj dievddem). Jus påsta baktu vássteda de aná sjiemáv mij tjuovvu ja konvoluhtav gånnå juo li frimerka. Jus elektråvnålattjat vássteda de aná ietjat addnenamáv ja bessambágov mav vuollelin gávna. Elektråvnålattjat vássteda næhttabielen: www.tns-gallup.no/sametingsvalget Addnenamma:Bessambáhko: Diedon le luojvoj guoradallamij sæbrrat. Máhtá aj ájnegis gatjálvisájt garvvet, ja máhtá gæssádit goassa beri iesj sidá. Valla váj dutkam galggá dagáduvvat iesjguhtik sáme juohkusij vuojnoj milta, de le ájnas nav moattes gå vejulasj sijájs gejna aktijvuodav válldep guoradallamij sæbrri. Dárbahip vásstádusájt nissunijs ja ålmmåjs juohkkat áldarjuohkusis ja guovlos, aj sijájs gudi e heva politihkas berusti jali e jienasta. Ietján båhtusa e nagá gåvvidit makta vuojno målssu ulmutjis ulmutjij sijáj gaskan gudi li ietjasa Sámedikke jienastuslåhkuj diededam. Dán guoradallama baktu oadtju sáme ja dáttja válggadutke vejulasjvuodav åvdåstiddje láhkáj gåvvidit Vuona sámediggeválgaj politihkalasj berustime ja vuojnoj vijddudagáv – ja sávvap dån máhtá dási sæbrrat. Guoradallam le oassen Sáme válggadutkamprográmmas, mij le aktisasjbarggo Sámi allaskuvla, Norut Alta-Álta ja Institutt for samfunnsforskning dutkij gaskan. Gatjálvisá li duola dagu sáme ássjij vuojnoj, Sámedikke vuojnoj, válggarahtjamusá vásádusáj ja sámediggeválga jienastime birra. Mij barggap aj Svieriga biele válggadutkij siegen, dåppe tjadádin muodugasj guoradallamav sámediggeválga aktijvuodan 2013 gidá. Oadtjum lip loabev Vuona Sámedikkes namájn vuorodit Sámedikke jienastuslågos. Juohkkahattjajn TNS Gallupin ja dutkamásadusájn gudi guoradallamijn barggi le sjávodisvuodavælggo. Guoradallam tjadáduvvá persåvnnådiededimlága njuolgadusáj milta. Persåvnnådiedo dagu namá, telefåvnnånummara ja persåvnnånummara aneduvvi dåssju sissŋelattjat TNS Gallupin, ja da sihkoduvvi ierit gå guoradallam le ålliduvvam, maŋemusát 2014 moarmesmáno. Dutke vuojnni dåssju dáhtájt gånnå dá diedo li gádoduvvam. Jus sidá ienebuv diehtet gatjálvissjiemá jali guoradallama birra de máhtá válldet aktijvuodav Anders Mamenijn TNS Gallupin e-påstan anders.mamen@tns-gallup.no jali telefåvnån 91 11 16 00. Jus sidá ienebut diehtet dutkamprosjevta birra ja gåktu guoradallam galggá aneduvvat, de máhtá válldet aktijvuodav dutkijn Jo Saglie e-påstan jo.saglie@samfunnsforskning.no jali telefåvnån 23 08 61 50. Åvddågiehtaj gijtto enas!Varrudagáj Jo SaglieDutkeInstitutt for samfunnsforskning/Sámi allaskuvla Maren PalismaaDirektørraSámi allaskuvla Vássteda vargga gájka gatjálvisájda sæmmi láhkáj – ruossav bieja vásstádussaj mij buoremusát hiehpá, dagu vuollelin vuojná: Návti:Ij val návti:Tállajt návti tjálá: Luluj midjij viehka ávkken jus le snivva gå ruossav bieja vásstádussan, ja jus alek pennav aná. 1 Makta berusta politihkas åbbålattjat? Makta berusta sámepolitihkas? Huom: Bieja avtav ruossav Huom: Bieja avtav ruossav Berustav viehka ålov Berustav muhtem mudduj Berustav vehi Iv åvvånis berusta Berustav viehka ålov Berustav muhtem mudduj Berustav vehi Iv åvvånis berusta Makta luohteda tjuovvovasj ásadusájda? Bieja merkav rájdduj vuollelin: Huom: Bieja avtav ruossav juohkka linnjaj Iv åvvånisluohtedaLuohtedav viehka ålov Iv diede Duv suohkana suohkanstivrraj Stuorradiggáj Sámediggáj Ráddidussaj Duobbmo-ståvlåjda Domstolene Man dudálasj le dajn vuogijn gåktu demokratija doajmmá: Huom: Bieja avtav ruossav juohkka linnjaj Viehka dudálasjVehi dudálasjVehi iehpedudálasjIv la åvvånis dudálasjIv diede Vuonan Fylkan gånnå åro Suohkanin gånnå åro Sámedikken Vuona politihkan ságasti álu oalgesbiele ja gårobiele birra. Gåggu bieja ietjat muhtem rájdon 0 gitta 10 rádjáj gånnå 0 le gårobielle ja 10 oalgesbielle? Huom: Bieja avtav ruossav GårobielleOalgesbielle Iv diede le duv vuojnno juohkka ájnna tjuottjodussaj? Huom: Bieja avtav ruossav juohkka linnjaj Ållu guorrasav Vehi guorrasav Sihke ja Vehi vuosteldav Ållu vuosteldav Iv diede Sámedigge bierri mierredit ålov sáme mánáj åhpadime sisano gáktuj Sámedigge bierri bessat ienebut mierredit merragádde- ja vuodnaguolástusá badjel sáme guovlojn Sámedigge bierri ienebut rahtjat nissunij ja ålmmåj dásseárvo åvdås. Sis-Finnmárkko ilá ålov mierret Sámedikken Galgajma bessat ienebut miehtsen vuodjet motorvuojánij Stuorradigge bierri bessat Sámedikke mærrádusájt rievddadit Bákteásadusindustrija sáme guovlojn bierri sáme sebrudagájda mákset. Sámedigge bierri hiejteduvvat Dáttja belludagá e bierri sámediggeválgajda sæbrrat Sámedikken bierri binnep fábmo sáme guovloj luonndoressursaj ano gáktuj Sámedigge bierri bessat ienebut mierredit boatsojsujto hárráj Sámedigge bierri ienebut dárkestit jut Sámedikke jienastuslågo diededime ævto tjuovoduvvi Sámedikken bierri binnep fábmo Finnmárkoåbmudagá (FeFo) badjel Ienep suohkana bierriji sáme giella háldadimguovlluj sæbrrat Le læhkám vehi dagástallam Sámedikke jienastuslågo diededime ævtoj birra. Majt dån miejnni dáj ævtoj birra?Huom: Bieja avtav ruossav Da bierriji rievddaduvvat váj binnebu bessi diededit Da bierriji rievddaduvvat váj ienebu bessi diededit Da li buore navti gåktu li Jus Sámedikke jienastuslågo ævto galggin rievddaduvvat váj ienebu bessi diededit, galggin duv mielas tjuovvovasj juohkusa bessat diededit? Huom: Bieja avtav ruossav juohkka linnjaj JuoEIv diede Dáttja gudi li válldum / tjáledum guojme muhtemijn guhti le tjáledum Dáttja gudi årru aktan muhtemijn guhti le tjáledum Dáttja æjgáda gejn li máná muhtema siegen guhti le tjáledum Dáttja gudi dåbddi nanos aktijvuodav sáme álmmugijn danen gå guhkijt li sáme birrasij jali bájkálasj sebrudahkaj gullum Gájka gudi årru muhtem suohkanin mij le sáme giellaháldadimguovlon (Unjárgga, Dætno, Gárásjåhkå, Guovddagæjnno, Porsáŋŋgo, Gájvuodna, Loabat, Divtasvuodna, Snåasa, Raavrevijhke) Huom: Bieja avtav ruossav juohkka linnjaj Ij le åvvånis duohta Le ållu duohta Luohtedav dábálasj ulmutjijda Luohtedav ulmutjijda dåppe gåggu årov Luohtedav ienebut sámijda gå dáttjajda Vuollelin tjuovvu muhtem diehtogáldo. Mierkki man ájnas juohkka ájnna gálldo le læhkám mij guosská diedojda sámediggeválga birra: Huom: Bieja avtav ruossav juohkka linnjaj Ij ájnas Viehka ájnasIv diede Vuona rijkkaavijsa (aktan nehtan) Vuona guovllo- jali bájkkeavijssa (aktan nehtan) Dagástallama familjajn ja rádnaj Avijssa Ságat Avijssa Ávvir NRK Sápmi TV-sáddaga NRK Sápmi radiosáddaga NRK Sápmi internæhttabielle Ietjá TV- ja radiosáddaga Ietjá internæhttakánála, duola dagu Twitter, blogga jali Facebook Njuolgga aktijvuohta Sámedikke kandidáhtaj Belludakdiedo ja belludakprográmma Man álu tjuovvu ássjijt sámediggeválggarahtjamusás TV:an, radion jali avijsajn? Oassálassti gus iesj dán jage sámediggeválggarahtjamusán? Huom: Bieja avtav ruossav Huom: Bieja avtav ruossav Dåjmalattjat oassálasstiv muhtem politihkalasj belludagá åvdås (duola dagu kandidáhttan, ájrrasin, Juohkka biejve 5-6 biejve vahkkuj 3-4 biejve vahkkuj 1-2 biejve vahkkuj Vuorjjábun Ij goassak tjåhkanimijda oassálasstiv jnv) Oassálasstiv mediadagástallamij (duola dagu tjálliv låhkkegirjev, sosiála mediajn tjálliv, media muv ságájdahtij jnv) Oassálasstiv sihke belludagáj/listoj ja media baktu Oassálasstiv ietjá láhkáj Ittjiv dåjmalattjat válggarahtjamussaj oassálaste dábálasj ulmutjijn vájkkudit Sámedikke ájrrasijt? Huom: Bieja avtav ruossav jienastiddjij vuojnojt åvdedi? Huom: Bieja avtav ruossav Viehka stuorra vejulasjvuoda Vehi stuorra vejulasjvuoda Vehi unna vejulasjvuoda Viehka unna vejulasjvuoda Iv diede Ålov Viehka ålov Vehi Ij åvvånis Iv majdik miejnni Vuollelin tjuovvu muhtem politihkkasuorge. Ruossista juohkka suorggáj jus Sámedigge, duv mielas dættot politihkkasuorgev ilá binnáv, mutták jali ilá ålov: Huom: Bieja avtav ruossav juohkka linnjaj Ilá binnáv Mutták Ilá ålov Iv diede Skåvllå/åhpadibme Kultuvrra Giella Varresvuohta Boatsojsujtto Guolástus Bákteásadusá/gruvvodåjma Ulljo- ja gássadåjma Rijkajgasskasasj ássje Sámedigge le gávnnum 1989 rájes, ja dat le álmmukválljidum tjoaggulvis ja háldadus. Man dudálasj le dån dajna bargujn mav Sámedikke álmmukválljidum ájrrasa ja háldadus li dahkam dájt jagijt? Huom: Bieja avtav ruossav juohkka linnjaj Viehka dudálasjVehi dudálasjVehi iehpedudálasjIv le åvvånis dudálasjIv diede Sámedikke álmmukválljidum ájrrasij Sámedikke háldadusájn Jienasti gus tjavtja sámediggeválgan? Huom: Bieja avtav ruossav Jienastiv Ittjiv Vássteda 18. gatjálvisá rájes Vássteda 18. gatjálvisá rájes listav galggi jienastit dán jagásj sámediggeválgajn? Huom: Bieja avtav ruossav sámediggeválgajda? Huom: Bieja avtav ruossav Ájggá juo åvddål válggarahtjamus álgij Válggarahtjamusán Jur åvddål válggabiejve Válggabiejve Iv diede Mij lij dunji ájnnasamos gå válljiji listav jali belludagáv sámediggeválggaj, lidjin gus politihkalasj ássje, ulmutja listan jali åbbålasj luohtádus muhtem belludahkaj jali lisstuj? Huom: Bieja avtav ruossav Politihkalasj ássje Ulmutja listan Åbbålasj luohtádus belludahkaj / lisstuj Gájka/ij le vejulasj válljit Iv diede Barggijbelludahka/Arbeiderpartiet VSR: Vuona Sámij Rijkkasiebrre/Norske Samers Riksforbund NSR ja SáB Oktasašlistu/NSR og SfP Fellesliste Árja Åvddånimbelludahka/Fremskrittspartiet Guovdásjbelludahka/Senterpartiet Oalgesbelludahka/Høyre Sámeálbmot Bellodat/Samefolkets Parti Johttisápmelaččaid Listu/Flyttsamelista Dáloniid Listu/Fastboendes Liste Nordkalottfolket Åarjel-Saemiej Gïelh Gårobelludahka/Venstre Risstalasj Álmmukbelludahka/Kristelig Folkeparti Ealáhus ja Luondu/Næring og natur Sámit lulde/Samer sørpå Guoros jienastiv Iv sidá vásstedit Iv diede Lidjin gus aj ietjá lista majt árvustalli jienastit? Jus, de makkir? Lij gus akta ássje jali akta politihkkasuorgge mij lij sierraláhkáj ájnas gå dån jienasti sámediggeválgan? Máhtá ienep gå avtav vásstádusáv válljit Huom: Bieja avtav ruossav Lij, namálattjat: Ij lim Iv diede Gå gehtja ruopptot sámediggeválgajda dán tjavtja, berusti gus dån persåvnålattjat ålov, vehi, binnáv jali ij åvvånis válggabåhtusis? Huom: Bieja avtav ruossav Berustiv ålov Berustiv vehi Berustiv binnáv Ittjiv åvvånis berusta Iv diede Barggijbelludahka/Arbeiderpartiet VSR: Vuona Sámij Rijkkasiebrre/Norske Samers Riksforbund NSR ja SáB Oktasašlistu/NSR og SfP Fellesliste Árja Åvddånimbelludahka/Fremskrittspartiet Guovdásjbelludahka/Senterpartiet Oalgesbelludahka/Høyre Sámeálbmot Bellodat/Samefolkets Parti Johttisápmelaččaid Listu/Flyttsamelista Dáloniid Listu/Fastboendes Liste Nordkalottfolket Åarjel-Saemiej Gïelh Gårobelludahka/Venstre Risstalasj Álmmukbelludahka/Kristelig Folkeparti Ealáhus ja Luondu/Næring og natur Sámit lulde/Samer sørpå Iv sidá vásstedit Iv diede Ja de åvdep sámediggeválgajda jagen 2009. Jus dan válgan jienasti, makkir belludahka jali lissto gus oattjoj duv jienav de? Huom: Bieja avtav ruossav Barggijbelludahka/Arbeiderpartiet VSR: Vuona Sámij Rijkkasiebrre/Norske Samers Riksforbund NSR ja SáB Oktasašlistu/NSR og SfP Fellesliste Árja Åvddånimbelludahka/Fremskrittspartiet Guovdásjbelludahka/Senterpartiet Oalgesbelludahka/Høyre Sámeálbmot Bellodat/Samefolkets Parti Johttisápmelaččaid Listu/Flyttsamelista Dáloniid Listu/Fastboendes Liste Nordkalottfolket Åarjel-Saemiej Gïelh Sámit Mátta/Lulli Norggas/Samer bosatt i Sør-Norge Sámiid Álbmotlihttu/Samenes Folkeforbund Sosialistalasj Gårobelludahkat/SV Gårobelludahka/Venstre Ofelaš Risstalasj álmmukbelludahka/Kristelig Folkeparti Sjaddo Deanu Oktasašlistu/Tana Fellesliste Mujna ij lim jienastimriektá Ittjiv jienasta Guoros jienastiv Iv sidá vásstedit Iv diede Makta li tjuovvovasj tjuottjodusá sámediggeválga gáktuj duohta, duv mielas? Huom: Bieja avtav ruossav juohkka linnjaj Ij le åvvånis duohta Ållu duohta Luohtedav Sámedikke politihkkárijda Iv la heva oahpásmuvvam válga sisadnuj Gávnnuji belludagá/listo ma muv vuojnojt åvdedi Munji le gássjel gávnnat ájgev jienastit Belludahka/lissto masi buoremusát lijkkuv åvdet muv vuojnojt ájnas ássjijn Muv jiedna mierkki juojddáv válggabåhtusij Låssåt le sámediggeválgan jienastit Persåvnnå le ájnnasabbo gå belludahka/lissto Huom: Bieja avtav ruossav juohkka linnjaj Ij le åvvånis duohta Le ållu duohtaIv diede Miellagiddis ja geldulasj Ilá ållo rijddo Ássjálasj ja ávkálasj Belludakjådediddje ilá ålov vuojnnuji Ilá ållo rijdo ja nierbagis Tjielgga sieradusá belludagáj/listoj gaskan Gássjelis dádjadit dagástallamijt avijsajn, radion ja TV:an Sihtap diehtet makta lijkku jali i lijkku muhtemijda dajs politihkalasj belludagájda jali listojda ma sámediggeválgajda sæbrri moatten bijran. Gåsi bieja iesjguhtik belludagáv tjuovvovasj skala milta? Huom: Bieja avtav ruossav juohkka linnjaj Misliker sterktVerken liker eller mislikerLiker svært godt -----+++++ Barggijbelludahka VSR (Vuona Sámij Rijkkasiebrre, NSR) Árja Åvddånimbelludahka Oalgesbelludahka Jienasti gus dán jagásj stuorradiggeválgajn? Makkir belludagáv jali listav jienasti dán jagásj stuorradiggeválgajda? Huom: Bieja avtav ruossav Huom: Bieja avtav ruossav Jienastiv Ittjiv Ruoppsis Sosialisstalasj Gårobelludahka (SV) Barggijbelludahka (Ap) Guovdásjbelludahka (Sp) Risstalasj álmmukbelludahka (KrF) Gårobelludahka (V) Oalgesbelludahka (H) Åvddånimbelludahka (FrP) Birásbelludahka Ruoná (MDG) Ietjá belludagá partier/lister Jienastiv guoros Iv sidá vásstedit Iv diede Vássteda 18. gatjálvisá rájes Vássteda 18. gatjálvisá rájes stuorradiggeválga bierriji liehket sæmmi biejve (dagu dálla), jali bierri Sámediggeválgajn sierra biejvve?Huom: Bieja avtav ruossav Sæmmi biejve Sierra válggabiejvve sámediggeválggaj Iv majdik miejnni Vuollelin tjuovvu muhtem oase sáme sebrudagás masi máhttá dåbddåt gullu. Man garrasit dåbdå gullu… Huom: Bieja avtav ruossav juohkka linnjaj Iv dasigullu Viehka nannusitgulluv Ietjat sáme lahkabirrasij Ålles Sábmáj Duv mielas, lij gus bájkke gånnå bajássjaddi sáme bájkke? Duv rádnaj gaskan ja duv fámiljan, li gus ienemusá, muhtema jali nágin gallegattja gudi li Sámedikke jienastuslågon? Huom: Bieja avtav ruossav Lij Muhtem mudduj Ij lim Iv diede Huom: Bieja avtav ruossav Ienemusá Muhtema Nágin gallegattja Iv diede Sijájs gej bæjválattjat sæbrástalá, li gus ienemusá, muhtema, jali dåssju nágin gallegattja sijájs sáme? Makkir giella jali giela sijdan ságastuvvin duv bajássjattadijn? Huom: Bieja avtav ruossav Máhtá ienep gå avtav vásstádusáv válljit Ienemusá Muhtema Nágin gallegattja Iv diede Nuorttasámegiella Oarjjelsámegiella Julevsámegiella Vuona dárogiella Suoma- jali guojnagiella Svieriga dárogiella Ietján Man vuoras le dån? Huom: Bieja avtav ruossav Jage (Bieja avtav tállav juohkka ruktoj) Oalle buoragit (iednegiella) Viehka buoragit Vehi ságastav Iv buvte sámástit Le gus dån ålmåj jali nissun? Huom: Bieja avtav ruossav Ålmåj Nissun Man buoragit iesj lågå sámegielav? Huom: Bieja avtav ruossav Makkir válggabijrraj dån gullu? Huom: Bieja avtav ruossav Oalle buoragit Viehka buoragit Dádjadav vehi Iv buvte sámástit 38 Man buoragit dádjada njálmálasj sámegielav? Huom: Bieja avtav ruossav Dádjadav gájkka Dádjadav viehka buoragit Dádjadav vehi Iv dádjada Nuortaguovllu válgabiire/Østre valgkrets Ávjovári válgabiire/Ávjovári valgkrets Davveguovllu válgabiire/Nordre valgkrets Gáiseguovllu válgabiire/Gáisi valgkrets Viestarmera válggabijrra/Vesthavet valgkrets Åarjel-Saepmie veeljemegievlie/Sørsamisk valgkrets Lulli-Norgga válgabiire/Sør-Norge valgkrets Iv diede Jus suohkanin li binnep gå 30 ulmutja jienastuslågon de bæssá dåssju åvddågiehtaj jienastit sámediggeválgan, madi jienastiddje suohkanijn gånnå li ienebuv gå 30 jienastuslågon bessi aj válggabiejve jienastit. Åro dån suohkanin gånnå bessi válggabiejve jienastit sámediggeválgan? Goassa diededi Sámedikke jienastuslåhkuj? (Tjále sulle jagev jus i ållu mujte) Jahke (Bieja avtav tállav juohkka ruktoj) Huom: Bieja avtav ruossav Juo, muv suohkanin bessiv válggabiejven jienastit Ij, muv suohkanin lij dåssju vejulasj åvddågiehtaj jienastit Iv diede Mij lij duv mielas ájnnasamos sivva gå Sámedikke jienastuslåhkuj diededi? Huom: Bieja avtav ruossav Bessat sámepolitihkav vájkkudit Sáme identitehtav vuosedit Sihkarasstet muv máná galggi bessat jienastit Ietjá sivva le ájnnasabbo Iv diede iellemav gåvvit? Huom: Bieja avtav ruossav Bargge almulasj suorgen Bargge priváhta suorgen Bargge ietjam viddnudagájn Pensjonissta / oadjovuosstájvállde Oahppe /studænnta Barggoåhttse / permitteridum Sijdan lev Ietján 46 Mij le alemus åhpadus mav le ållim? Huom: Bieja avtav ruossav Vuodoskåvllååhpadus Joarkkaskåvllå Universitehtta/allaskåvllå Sulle man stuorak le duv ietjat brutto sisboados jahkáj? Brutto sisboados le sisboados åvddål gessusa ja værro le dassta váldedum. Kr:(Bieja avtav tállav juohkka ruktoj) Gijtto viehke åvdås! DEMENSA BIRRA TIEBMÁ-ÁRKKA ARK Ienemus oasse sijájs gudi demensav oadtju li vuorrasa, ja riska demensav oadtjot lassán alla álldarijn. Vájku vuorjját demensav oadtju åvddål pensjåvnnåálldara, de máhtti nuorap ulmutja vuollel 65 jage aj demensav oadtjot. Demænssa la aktisasj namma moatte skihpudagájda. Gå la demensas skihppám de vuojŋŋam rievddá. Tjanástagá vuojŋŋamcellaj gaskan biejsteduvvá ja vuojŋŋamcella jámadi. Demænssa dábálattjat jagij nalluj åvddån. Stuorra sieradusá li ulmutjis ulmutjij man jåhtelit ja gåktu skihpudahka åvddån. Demensa vuostasj merka Mujtto Demensa dábálamos symptåvmmå la mujtodisvuohta. Sjaddá gássjelabbo mujttet dav mij dáhpáduváj nágin tijma jali biejve åvddåla. Ajtu moaddása buoragit mujtti mij dáhpáduváj moadda jage åvddåla. Gånnå la Soajttá sjaddat gássjel ájgev tjuovvot ja diehtet gånnå la ja gåsi galggá. Giella Sujna gænna la demænssa ij álu buvte javllat dav majt sihti. Soajttá la gássjelis bágojt dádjadit ja majt iehtjáda javlli. Bæjválasj dahkamusá Sujna gænna la demænssa ja lagámusá ájttsi sjaddá gássjelabbo dahkat bæjválasj dahkamusájt degu rudájt dåmadit, biktasijt bassat ja málestit. Soajttá iehpesihkaris dile badjáni, degu mij guosská sihkarvuohtaj sijdan ja bijlav vuojedijn. Ulmutjahttem Ulmutjahttem ja ulmusjvuohke soajttá rievddat ja gássjelis dile badjánit danen gå ij dádjada juoga la várálasj. Aktijvuohta ja sæbrástallam Rievddadusá sjaddi vájkkudit guládallamij ja aktijvuohtaj. Perspektijvva ja dádjadus sujna gænna la demænssa rievddá skihpudagá milta ja iesjgeŋga demænssaskihpudagáj diehti målssu. Muhtem demænssaslája Alzheimera demænssa la dábálamos demænssaskihpudahka, ja dat suojmma åvddån moatte jagij nalluj. Sierraláhkáj vahágahteduvvi vuojŋŋamoase ma li ájnnasa mujttuj árrat. Varravárij demænssa sivva la vuojŋŋama varradárbo hieredibme, dábálattjat varrasnáhpá jali varddem vuojŋŋamin. Demensa symptåvmå li dan duogen man alvos vahágahteduvvá ja gånnå vuojŋŋamin vahágahteduvvá. Frontotemporála demænssa boahtá vahágahttemijs vuojŋŋama åvdep oasen ja dan dåbddomerka li ulmutjahttema ja ulmusjvuoda rievddama. Mujtto gal soajttá viehka buorak. Dát la dábálamos demænssasládja sidjij gudi li vuollel 50 jage. Demænssa lewytjoahkkij boahtá gå vuojŋŋambárkko ja vuojŋŋama tjiegŋalap oase li vahágahteduvvam. Duodden mujtodisvuohtaj la dán demænssaslája dåbddomerka tjalmmegæjdojs duolloj dálloj, låssåt gåhtsemin bissot ja ij rat bálli oadet. Duodden rubbmelasj symptåvmå soajtti sjaddat degu gállnat ja suojmmot. Moadda ietjá dile soajtti mierkkit demænssalágásj symptåvmå, danen la ájnas snivva guoradallat åvddål dåktår demænssadiagnosav mierret. E gávnnu dálkkasa ma demensav máhtti gádodit, valla gávnnuji dálkkasa ma muhtem mudduj máhtti symptåvmåj åvddånahttemav maŋedit ja muhtem gaskav soajttá bárrán. Hiebaduvvam birás, lásjmudallam ja ietjá mávsulasj dåjma li ájnnasa váj máhttá buoremus láhkáj árggabiejven doajmmat. Dåktårguoradallam ja tjielgadibme Tema-ark: Om demens Språk: Lulesamisk Referánsa/Oajvvadusá girjálasjvuohtaj: Aldring og helse : Hva er demens? (2018), Demens – sykdommer, diagnostikk og behandling (2018)Tema-arkene Rettigheter og tjenester og Vergemål – Legalfullmakt - Fremtidsfullmakt Nasjonalforeningen for folkehelsen : Fakta om demens(2016) og Har du demens?(2016) Helsedirektoratet: Nasjonal faglig retningslinje om demens (2017). Tiebmá-árkka la dagádum Nasjonal kompetansetjeneste for Aldring og helses Varresvuohtadirektoráhta diŋŋguma milta ja la oassen lagámusájdåjmajs Demænssaplánan 2020. Gudi li tjállám: Per Kristian Haugen, Kirsti Hotvedt, Reidun Ingebretsen. Almoduvvam: 11.01.19 Ájnas la dåktåra lusi mannat guoradallat jus jáhkká demænssa le. Diagnostiserim la ájnas danen gå: 1. Soajttá gávnná ietjá sivájt mujtodisvuohtaj degu depresjåvnnå, sjattalvisá, infeksjåvnå ja dálkkasij vájkkudusá, ma máhtti giehtadaláduvvat. 2. Muhtem demænssasymptåvmåjt la vejulasj giehtadallat, degu tjalmmegæjdo, ballo ja depressijva symptåvmå. 3. Muhtem dálkkasa soajtti hiehpi gå galggá buoredit muhtem demænssasymptåvmåjt jali ådå vuojŋŋamslágajt hieredit. 4. Álkkebun sjaddá riekta diedojt vaddet ulmutjijda demensajn ja sijá lagámusájda. 5. Ulmutja demensajn ja sijáj lagámusá vissása sjaddi jus jáhkki demænssa la, ja ihkap sjaddá álkkep árggabiejvev plánit. 6. Sjaddá álkkep birrasij dilev dádjadit, navti váj ulmusj demensajn ja lagámusá oadtju doarjjagav familjas ja værmástagás ja hiebaduvvam varresvuohta- ja huksofálaldagáv. Varresvuodadirektoráhtta la åvddånahttám nasjonála fágalasj njuolgadusájt demensa birra. Danna rávvi duola degu suohkan bierri ásadit årnigijt váj sihkarasstá demensa skihppij tjielgadimev ja tjuovvolimev ja jut lagámusájda bierri tjuovvolimev fállat. Oajvvenjuolgadussan rávvi jut pasienta stuovesdåktår aktan suohkana varresvuohta- ja huksodievnastus da tjielgadi jus jáhkká soajttá la demensas. Fágalasj njuolgadusáj milta bierri tjiehppevarresvuodadievnastus tjielgadit ulmutjijt gejt jáhkká li demensas, duola degu gå la sáhka gássjelis/sierralágásj dile buojkulvissan jus ij buvte labudit jali jus la sáhka ulmutja birra gut la vuollel 65 jage. Dát guosská aj gå ulmutja giella, åhpadusdásse ja/jali kultuvrra la hieredibmen vuodovarresvuodadievnastusá tjielgadibmáj. Tjielgadimen li sihke fysihkalasj guoradallama, varraåtsålvisá ja vuojŋŋama gåvvim. Guoradaládijn soajttá aj ájttsat jus ihkap li ietjá sivá dajda rievddadimijda ma dáhpáduvvi. Duodden tjielgat duola dagu mujtov ja gielav psykologalasj guoradallamij ja árggabiejve dåjmaj milta. Tjuovvolibme diagnosa maŋŋela Dåktåra duogen la sihkarasstet tjielgadimev ja medisijnalasj tjuovvolimev. Duodden máhttá suohkan organiserit åsijt dievnastusájs fágajgasskasasj juohkusin/koordináhturijn guhti dåktårav viehket tjielgadimijn ja dilev láhtjá váj tjuovvol pasientav sijdan maŋŋel gå demænssadiagnosav la mierredam. Suohkana varresvuohta- ja huksodievnastusá galggi liehket ållåsa ja aktij tjanáduvvam. Varresvuohta- ja huksobargge galggi dilev láhtjet váj ulmutja demensajn oadtju ietjasa ájnegis riektájt, sávadusájt ja dárbojt ålliduvvam persåvnålasj huvso ja giehtadallama baktu. Gå nágin demænssadiagnosav oadtju ja danen suohkanis dievnastusájt dárbaj, de li moadda riektá maj birra la ájnas diehtet sihke ájnegissaj ja lagámusájda. Maŋenagi gå skihpudahka njåmmu de dárbahi sij gænna l demænssa ienep ja ienep viehkev ietjasa dárbojda, degu ruhtadilev dåmadit ja/jali ájnas persåvnålasj ássjijn mierredit. Hiebaduvvam diedo Dujna la riektá oadtjot dárbulasj diedojt dakkir hámen mij la pasienta kultuvrra- ja gielladuogátjij hiebaduvvam váj pasiænnta dádjat diedoj sisanov. Sámegielak varresvuodabargge jali dålkkå soajttá dárbulasj jus galggá dáv riektáv ållidit sidjij gænna la sáme kultuvrra- ja gielladuogásj. Sámelága § 3-5 milta la dujna riektá dievnastusájt sámegiellaj oadtjot jus dav sidá, bájkálasj ja guovlulasj varresvuohta- ja huksoásadusájn sáme giellaháldadimguovlon. Om DO på lulesamiska Le gus dån nuppástuvvam? Máhtá de bajedit Nuppástimoahttsáj (DO). DO máhttá aj duv viehkedit gåktu dån máhtá barggat vaj ij aktak galga nuppástuvvat. Lågå ienebuv girjátjin. DO – avta riektájda gájkajda DO barggá nuppástallama vuossti. DO barggá vaj gájkajn galggi avta riektá DO barggá aj gájkajn galggi avta máhttelisvuoda. DO ulmme l galggá álkke dádjadit gájkka ulmutjijda jut gájkajn li avta árvvo. DO l stáhta fábmudahka. Fábmudahka barggá ráddidusá åvdås. Fábmudagán la åvdåsvásstádus. DO barggá nuppastallama vuossti. DO barggagådij ådåjakmáno 1.b. 2009. Åvdebut gávnnujin niellja umasse oahttse nuppástallama vuossti. Dálla gávnnu akta oahttse nuppástallama vuossti. DO l dat. Dån márjju aná dån la nuppástuvvam moatteláhkáj, buojkulvissan dajna gå duv máddo l ietja rijkas ja dajna gå dån la bieljijs. Bieljijs la gå dujna l gássjelisvuohta gullat. Jali dån la nuppástuvvam dajna gå dån la homoseksuálalasj ja dajna gå dujna l dysleksia. Homoseksuálalasj la ålmåj gut gierru ietja ålmmåj jali nissun gut gierru ietjá nissunij. Dysleksia l gå dujna l gássjelisvuohta låhkåt ja tjállet. De dal máhtti gájka gudi adni sij li nuppástuvvam aktavuodav válldet DO:jn. Ådåjakmáno 1.b. 2009 Svierik oattjoj ådå lágav. Lágan l nammadum jut buorgodum la nuppástallat dajna gå soames la ålmåj jali nissun. Nuppástallat mierkki rievtugahtes årrot soabmása vuossti ja giehtadallat ulmutjav nievrebut. Dála li ienep buojkulvisá masi l buorgodum. Buorgodum la nuppástallat dajna gå soames ietjas ij dåbdå nissunin ja ij ga ietjas dåbdå ålmmån. Buorgodum la nuppástallat Dajna gå nissun gárvvun ålmmån jali dajna gå ålmåj gárvvun nissunin. Buorgodum la soabmásav nuppástallat dajna gå ålmåj la gierrum ietjá ålmmåj jali dajna gå nissun la gierrum ietjá nissunij. Buorgodum la nuppástit soabmásav suv lijkkebájno diehti álmmukjuohkusa diehti masi ulmutjin la aktavuohta jali rijka diehti gåsstå ulmusj boahtá. Buorgodum la soabmásav nuppástallat jáhko jali jáhkkudagá diehti. Jáhkkudahka l buojkulvissan buddissta, juvdá, ristagis jali muslima. Buorgodum la nuppástallat dajna gå soabmásin la sáhtusvuohta. Sáhtusvuohta l buojkulvissan gå soabmásin la gássjelisvuohta vádtset, gássjelisvuohta vuojnnet jali gásselisvuohta gullat. Buorgodum la nuppástallat soabmásav suv álldara diehti. DO máhttá duv viehkedit jus la nuppástuvvam. DO máhttá aj duv viehkedit jus sjatta nievrebut giehtadaládum dajna gå dån la äjgátloaben, dajna gå dån ájgo äjgátloahpáj jali dajna gå la årrum äjgátloaben. Äjgátloaben la soames gut la hejman bargos avtajn suv mánájs jali måttijn mánájn. DO máhttá duv viehkedit DO máhttá duosstot duv bajedimev nuppástallama gáktuj. DO máhttá åtsådit mij la dáhpáduvvam. DO máhttá diededit makkir riektá dujna li ma gávnnuji nuppástallamágan. DO máhttá diededit gåktu dån galga dahkat gå la nuppástuvvam. DO máhttá åvdåstit duv duobbmoståvlån. DO máhttá duosstot duv bajedimev jus aná dån la nuppástuvvam gå dån ájgo äjgátloahpaj jali gå dån la äjgátloaben jali gå dån boadá ruoptus äjgátloabes. DO máhttá giehttot gåktu dån galga dahkat tsakkatjit nuppástallamav boahtteájgen. Le gus dån nuppástuvvam? Bajeda DO:aj jus dån aná dån la nuppástuvvam. Nuppástallat mierkki rievtegahtes årrot soabmása vuossti ja giehtadallat ulmutjav nievrebut buojkulvissan dajna gå ulmusj la nissun. DO:aj bajedit la nåvkå. Ij mávse majdik. Nuppástallamlágan nammaduvvá jut buorgodum la nuppástallat bargon, skåvlån ja allaskåvlån. Buorgodum la aj nuppástallat boargálin ja gå oastá årudagáv jali lájggi årudagáv. Buorgodum la aj nuppástallat ietjá suorgijn buojkulvissan skihpadåben, jali sosiáladievnastusán. Dån máhtá bajedit DO:aj jus aná dån la nuppástuvvam. Buojkulvisá nuppástallamij Ållo ulmutja riŋŋgiji, e-påvståv rádji jail tjálli brevajt DO:aj dajna gå ádni sij li nuppástuvvam. Dála li muhtem buojkulvisá. Buojkulvisá li sáddná ja li dáhpáduvvam oallevuodan. Valla ulmutjij namá li rievddadum. Namá älla ulmutja oalle namma. Mira ittjij bargov oattjo dajna gå adná oajvvegåbttjåsav. Homoseksuálalasj párra ejga oattjo aktan boahtet skåvllådánssaj. Roja la romalasj fábmalis nissun. Ålmåj gut dåbev äjggu gånnå Roja årru målsoj lásav dåben. Roja ja suv gålmmå máná ettjin besa sisi sijá lájggoviessuj. Carl ittjij loabeduvá kursan mannat dajna gå sån lij hiv-positijvalasj. Sara ittjij barggoságastallamij oattjo boahtet dajna gå sån lij fábmális. Åhpadiddje l baha Alexa vuossti dajna gå Alex javlla sån ij sidá årrot niejddan ja ij ga bárnnen. Frank la bargov åhtsåm. Sån ij bargov oattjo dajna gå sån la vuorrasabbo 55 jagágijs. Nåvti dån bajeda Dån máhtá riŋŋgit DO:aj ja gatjádit vidjurij birra, valla dån i máhte bajedimev dahkat telefåvnå baktu. Dån galga tjállet duv bajedimev Nuppástimoahttsáj, DO. Bajedimen galga tjállet duv namáv, adressav ja duv telefåvnnånummarav.. Buorre l jus dån aj tjálá duv e-påvsståadressav. Dån galga tjállet namáv gesi bajedibme guosská. Máhttá årrot buojkulvissan skåvllå, allaskåvllå, barggovadde, vidnudahka jali fábmudahka. Tjále aj manen dån jáhká dån la nuppástuvvam, Tjále jus jáhká buojkulvissan la duv áldar, duv jáhkkudahka jali duv sáhtusvuohta. Dån máhtá tjállet brevav DO:aj jali dievddet páhppárav mij gávnnu DO webbabielen www.do.se. Dån galga ruvva bajedit jus aná dån la nuppástuvvam. Gå la rádjam sisi bajedimev DO:aj de dahkap guoradallamav. Mierkki mij låhkåp dárkkelit majt dån la tjállám ja åtsådip mij la dáhpáduvvam. Ulmusj gev la bajedam nuppástallamij miededuvvá aj giehttot majt sån adná l dáhpáduvvam. DO mierret de mij galggá dáhpáduvvat. DO márjju guorras dån la nuppástuvvam. Väjá oadtjot biednigijt jali iehtjádav gässta dån la nuppástuvvam. Muhttijn duv bajedibme mierkki ietjá ulmutja e dejvadalá nuppástallamij. Riektá l ij nuppástuvvat. Váraj bieja dájt gå bajeda DO:aj 1. Dån galga tjállet bajedimev jus aná dån la nuppástuvvam. 2. Dån galga ruvva rádjat bajedimev DO:aj jus dån aná dån la nuppástuvvam 3. Dån galga tjállet manen dån aná dån la nuppástuvvam. Vuosstálasste! Giehto jus dån illastuvá ja rievtugahtes giehtadaláduvá. Barggovadde, skåvllå jali allaskåvllå galggá duv viehkedit vaj dån i illastuvá ja rievtugahtes giehtadaláduvá nuppádis. Bargon fáhkka máhttá aj viehkedit duv. Avta riektá gájkajda Barga gus dån vaj gájkajn galggi avta riektá? Barggovaddijn, skåvlåjn ja allaskåvlåjn li åvdåsvásstádus vaj gájkajda vatteduvvi avta riektá. Siján la aj åvdåsvásstádus vaj ij aktak nuppástuvá jali illastuvvá. Illastit la hárddet ja bahá årrot soabmása vuossti. Barggovadde hähttu barggat vaj gájkájn.galggi avta riektá ja máhttelisvuoda barggoiellemin. Láhka nammat barggovadden 25 barggij jali ienebu gálggá gávnnut plána mij vuoset nissunijn ja ålmmåjn li avta riektá barggosajen. Barggovadde galggá aj mierredit majt galggi dahkat vaj ij aktak galgá nuppástuvvat suv sjierve, suv mátto, suv rijka jali suv jáhkkudagá diehti. Skåvlåjn ja allaskåvlåjn galggi aj gávnnut plána. Plánan galggá nammadum majt sij galggi dahkat vaj gájkajn galggi avta riektá ja vaj ij aktak galga nuppástuvvat. DO máhttá viehkedit barggovaddijt, allaskåvlåjt ja skåvlåjt tjuovvot majt nuppástallamláhka nammat. Sidá gus diehtet ienebuv bargo birra nuppástallama vuossti? Sidá gus diehtet ienebuv man birra l nammadum lágan nuppástallama birra? DO webbabielen www.do.se gávnnuji ienep diedo ja buojkulvisá nuppástallamij. Aktavuodav válde DO:jn Sidá gus ienep diedojt nuppástallama birra? Sidá gus ságastit soabmásijn oattjotjit diedojt gåktu dån dagá bajedimev? Riŋŋgi DO:aj Tjále DO:aj Telefåvnnå 08 120 20 700 jali 020 36 36 66 (nåvkå) Täkstatelefåvnnå 08 120 20 820 Prässa-telefåvnnå 08 120 20 710 Diskrimineringsombudsmannen (DO) Box 3686 103 59 Stockholm Fáksa 08 120 20 800 DO webbabielle www.do.se E-påvsstå DO:aj E-påvsstå do@do.seO, Lagerstatus Format Årddå Tuolja, Karin Giehto álgon la Ibbá vihtta jage ja årru sijdatjin julevusáme bájken årddårabdan. Danna älla ietjá máná gå Sunná, stuoroabbás, valla sån manná skåvlån ja årru internáhtan Jåhkåmåhken, ja Ibbá de viertti stuvssit rádnaj ållessjattugij ja juhtusij siegen. Buoremusát lijkku biernatjivgatjijda ma li sijá huvson, stálpetjivga gis älla åvvånis nåv suohttasa. Ibbá dahká aj lijggeväráldav, subtsasväráldav gånnå máhttá idjalåtte tjavelga nanna nástij vuosstij háledit, ja rádnastallat Álujn ganijálmmugis, mij årru ednama sinna. Valla garra oallevuohta Ippáv jåkså. Gietjajagágin la sunji aj muddo skåvllåj álgget ja internáhttaj årrut. De dal hähttu báktjasij, moare ja vuosstehágo baktu gávnnat gåk la láttij sebrudagán sábmen viessot, vuollegap viesádin. Valla Ibbá gierddá ja vájvij tjadá nannu, gieresvuohta äjgádijda Låddeäddnáj ja Sarvvaáhttjáj, ja Áddjáj ja Ánndarissaj suv jasskat. Sij li agev danna, nannusa. Harriet Nordlund åni subttsasij álkket ja njuolgga tsuojgot stuodaårroj bäjvvásasj viessomav 50-lågo mannegietjen. Oadtjop tjuovvot gå sláddjiji ja suojnniji, gå vuostájt suovastuhtti, gå káffavuosstá bánij gaskan gitjárt, gå ájagátten biktasijt bassi, ja Ippájn ja suv áhtjijn tjuktjebivdedijn njáhkat. Ibbá vuojn dárbaj tjuvtje såjijt háledittjat! Harriet Nordlunda sjuggelis ja moatte bále alvos mánnávuohtasubtsas, mij la ietjas diedoj milta, tjáppagit tjielggi gieresvuodav sámij viessomvuohkáj, ja sámij lahkavuohtaj juhtusij ja luondo hárráj. Årddå l girjje gájkka álldarijda; girjje mij duohtat ja ájnas gatjálvisájt båktå. Karin Tuolja l jårggålam julevusámegiellaj ja Kerstin Hjertén la gåvåjt sárggum. Mij le demænssa? Demænssa le álmmukskihpudahka massta badjel 70 000 Vuonan li skihppám. Jahkásattjat sulle 10 000 ådå ulmutja skihppáji. Demænssa le tjoahkkenamma moadda skihpudagájda vuojŋŋanin. Ájnnasamos symptåvmå li mujtodisvuohta ja gássjelisvuoda diehtet gånnå le. Maŋenagi sjaddi dujna gássjelisvuoda ságastit ja praktihkalasj dahkamusájt dahkat. Muhtema låssismielakvuodajn, balujn jali tjalmmegæjdoj vájvástuvvi. Åvddånibme målssu ulmutjis ulmutjij. Ij aktak máhte ållu vissásit tjielggit gåktu duv skihpudahka sjaddá åvddånit. Skihpudahka ájge bále åvddån. Álu demenssaskihpudahka guhkev vihpá, muhtem jage rájes gitta sulle 20 jage ájggudahkaj. Ienemus oasse sijájs gudi demensav oadtju li vuorrasap ulmutja, valla nuorap ulmutja aj skihppáji. Gasskal 2 000 ja 3 000 ulmutja vuollel 65 jage li demensas skihpasa Vuonan, valla moattes sijájs ælla diagnostiseridum. Lesjguhtik demenssaslája Alzheimera skihpudahkale dábálamos demænssahábme. Sulle 60 prosenta gájkajs gejn le demænssa li Alzheimera skihpudagás skihpasa. Skihpudagás vuojŋŋamcella vahágahteduvvi ja jábmi. Skihpudakåvddånibme le dábálattjat nuolle ja avtatrajes. Mujtodisvuohta, gássjelisvuoda diehtet gånnå le ja bæjválasj dåjmaj gássjelisvuoda li dábálattja. Vaskulera demænssaboahtá dassta gå vuojŋŋamoase li vahágahte dum, dagu slága ja drypp. Moaddásijn le Alzheimera skihpudahka ja vaskulera demænssa avta bále. Symptåvmå li Alzheimera skihpudagá muoduga. Ietjá demænssaskihpudagá Gávnnuji aj ietjá demænssaskihpudagá dagu åvddåvuojŋŋamdemænssa ja demænssa Lewy-rubmáhijn. Dá guoktán li ietjá symptåvmå. Ulmutjahttema rievddam le álu stuoráp gássjelisvuohta dájn skihpudagá ienni gå mujtodisvuohta. Diagnosav oadtjot Ulmutja viehka moatte láhkáj demenssadiagnosav dåhkkidi. Muhtema alvaduvvi. Iehtjáda vas giehpeduvvi, danen gå guhkev juo li árvvedam juoga le gåktu ij galga. Muhtema e vuojga suorggana, madi iehtjáda hådjåni jali moarádi. Ållu dábálasj le giehppis mielas låssis miellaj rievddat álu. Moattes berusti binnep gå åvddåla. Dat soajttá dassta boahtá gå gæhttjal garvvet dilijt ma soajtti sjaddat gassjela. Árkkabiejvve nav ålov gájbbet jut moaddása iehpesihkara sjaddi ja balláji. Soajttá låssåt liehket ulmutjij siegen gudi e skihpudagá birra diede. Dábálasj le buoremusát soapptsot aktu ja muhtema e desti iehtjádij siegen hávsskudalá. Dá máhtti sivvan liehket gå muhtema li asjmen, gáddi jali håjen. Hieredibme ja giehtadallam Vájku ålov li dutkam de ælla ájn nahkam dálkkasijt gávnnat ma máhtti demensav hieredit jali buoredit. Muhtemijn soajttá ávkke medisijnajs ma li sierraláhkáj dagádum Alzheimera skihpudagá vuosstáj. Ihkap dá doajmmi aj pasientajda gejn le vaskulera demænssa. Vaskulera demensa ja Alzheimera skihpudagá åvddånahttem soajttá boahtet diabetesis ja/jali tsåhke- ja varraváreviges, dagu alla varradættos. Iellemvuohke mij le tsåhkåj vuogas, le vuojŋŋamij aj vuogas. Varresbiebmo,hárjjidallamjavuojŋŋanavlasjmudallat Alzheimerav hieredi. Varres iellemvuohke soajttá ådå symptåvmåjt hieredit ja iellemav buoredit. Rievddama Skihpudahka sjaddá ålov gájbbedit dujsta ja duv birrasijs. Maŋenagi iehtjáda hæhttuji duv viehkedit ja doarjjot váj ájn máhtá árkkabiejven doajmmat. Soajttá liehket gássjel dåhkkidit viehkev dárbaha ássjijda majt åvddåla agev le iesj nahkam. Viehka ájnas le dån iesj ja ulmutja duv birra vuojnnebihtit viehkev dárbaha maŋenagi, ja buoragit aktan barggagoahtebit. Jus dáv galggabihtit nahkat, de hæhttu dån ja sij ietjá láhkáj viessot. Iesjbierggim ja jasskavuohta Galga nav guhkás gå vejulasj iesj bierggit ja jasska liehket ja i galga dárbahit dábijt målssot heva. Dáppe oattjo rádijt gåktu máhtá árkkabiejven bierggit. Viehkkenævo Gávnnuji moadda teknihkalasj viehkkenævo ma máhtti mujtov buoredit ja sihkarvuodav lasedit. Gássjel le ådå ássjijt oahppat gå le demensas skibás. Jus galga viehkev oadtjot nágin ádas de galga nav jåhtelit gå vejulasj adnuj válldet, ja oahppat gåktu doajmmá. 11 Ietjá praktihkalasj ráde ja viehkkenævo 13 Ståvllå ja skuovvadiddje guhka nadájn le vuogas boadálvisán adnet. Buollemav hieredit ja diededit Automáhtalasj diededimvædtsaga Gávnnu teknologalasj vædtsaga maj baktu iehtjádijda duv gávnni jus láhppu, duola dagu GPS. Gávnnu aj vædtsaga ma diededi jus uksarájge ålgus maná, duola dagu idjaguovddela, jali jus ravga ja i nagá viehkev ánodit. Duv fámillja, ráddná, jasskavuohtaguovdásj jali sijddaskihppirsujttár máhtti diededuvvat. Gåsstå dájt viehkkenævojt åttjudit? 15 Ergoterapeuta jali demenskoordináhtur jali sijddaskihppijsujttár suohkanin dán birra diehtá.www.geria.nonæhttabájken gávna viehkkenævoj listav. NAV Hjelpemiddelsentral duv fylkan teknihkalasj viehkkenævojt jådet. Moadda álbes ja álkkes viehkkenævojt máhtá oassásin oasstet. Husbanken máhttá dårjav vaddet ja rudájt luojkkat goadev divudittjat. Suohkan ienep diehtá. 17 Riektá ja almulasj doarjodiddje Muhtem guhti máhttá duv ássjev låggŋit Váj sihkarastá jut ájnas ássje várajda váldeduvvi dagu dån sidá, de le vuogas dálla juo ságastit ulmutjij gejda luohteda. Soajttá aj luluj vuogas tjálalasj fábmodusáv tjállet. Suv dahko galggá duv åvdåstit gå le dárbbo. Jus balá fámiljan rijddo máhttá badjánit mij duv sidot le, de bierri muhtem ájnas tjuokkajt tjállet. Máhtá aj viehkkeoahttsev nammadit guhti máhttá duv viehkedasstet, dagu rudáj jali rudájt åhtsåt. Viehkkeoahttse máhttá liehket duola dagu nágin lagámus jali nágin ietjes gesi luohteda. Válde aktijvuodav fásstadåktårijn jali suohkana badjelgæhttjojn váj oattjo ienebut diehtet. Testamennta Vájku dujna le árra demænssa de ajtu máhtá dågålasj testamentav tjállet. Jus dáv sidá, de galga dav dahkat nav ruvva gå máhttelis gå le diagnosav oadtjum. Bierri dåktårjavllamusáv åttjudit mij duodas dån le jæros. Suohkana varresvuohta- ja huksodievnastusá Maŋenagi dárbaha viehkev iehtjádijs gå lagámusájs. Luluj viehkken jus suohkana huksodievnastusájn ja demensteamajn ságasta. Sij galggi dunji diedojt vaddet daj fálaldagáj birra ma suohkanin gávnnuji ja viehkev hiebadit dunji gå dav dárbaha. Sujtto- ja huksodievnastusá suohkanin galggi dunji diededit gåktu máhtti duv viehkedit. Máhtti aj viehkedit åhtsålvissjiemájt dievddet. 19 Suohkana huksodievnastusá duogen le dujna rádádallat, ja fálaldagáv hábbmit duv ja duv lagámusáj siegen. Duv vuojnno galggá dættoduvvat. Ájnas le aj jut duv fássta dåktår duv viehket. Dåktår galggá dunji skihpudagá, giehtadallama ja dårja birra subtsastit. Kvalitehtagájbbádusá sujtto- ja huksodievnastusájda Sujtto- ja huksodievnastusájn li dá kvalitehtagájbbádusá: Riektá gujttit Dujna le riektá gujttit ja ássjev vat ådåsit giehtadalllat. Diedo gujttimriektá birra tjuodtju suohkana mærrádusán. Pasiænnta- ja addneoahttse Jus sidá viehkev, rádijt ja bagádallamav váj ietjat riektájt pasiænntan oattjo ållidum, máhtá válldet aktijvuodav pasiænntaja addneoahttsijn ietjat fylkan. Dievnastus le nåvkå ja máhtá liehket namádibme. Ruhtadoarjja Soajttá ruhtadårjav oattjo. Jus dujna li lijggegålo skihpudagá diehti, máhtá NAV:as vuododårjav ja/jali viehkkedårjav åhtsåt. Jus ållo viehkev dárbaha, máhtti lagámusá suohkanis huksobálkkáv åhtsåt. 21 Bijllavuodjem ja demænssa Demænssa ij mierkki automáhtalattjat vuodjemkårtåv láhpá. Valla hæhttu duv varresvuodav dåktåra lunna árvustallat duolloj dálloj, danen gå skihpudahka vuodjemav vájkkut. Skihpudagá diehti soajttá gássjelisvuoda sjaddi várrimijn, mierredimijn ja reaksjåvnnåájgge mij le dárbulasj trafihkan, guhkku. Danen li ulmutja gejn le demænssa ienebut trafihkkasårmijn gå iehtjáda. Duodden soajttá gássjelis ietjas vuodjemmáhtov árvustallat. Sierraláhkáj le gássjelis árvustallat ietjas várrimav, mierredimev ja reaksjåvnnåájgev. Lága ja njuolgadusá Juohkkahattjan guhti le badjel 70 jage vuoras galggá sertifikáhtta árvustaláduvvat. Hæhttu dåktårij diededit jus miejnni illa desti jasska bijllavuoddje. Dåktårin le vas vælggogisvuohta duv diededit jus miejnni i desti máhte vuodjemkårtåv adnet. Sån galggá de fylkkamánnáj diededit, guhti ássjev politijaj sáddi guhti de mierret. Oattjo guokta vahko ájggemierev vuodjemkårtåv vaddet jali mærrádusáv gujttit. Jus de i vuodjemkårtåv vatte de máhttá politija dav viedtjat. 23 Demensajn viessot Iehtjádij siegen liehket Iehtjádij siegen liehket le ihkap ájnnasabbo dálla gå åvddål skihppáji. Aktijvuohta ja doajmma le buoremus dálkas. Luodjomláhkáj le moaddásijda demensajn gássjel iehtjádij siegen hávsskudallat. Akta dajs dábálamos gássjelisvuodajs le gå sjaddá gássjel bágojt gávnnat, muhttijn aj dádjadit majt iehtjáda javlli. Ájnas le iehtjáda diehti dån dárbaha ienep ájgev ja ráfev jali gærddodimijt ságadahttijn. Muhtemijda le vuogas tjállet jali tjuorggat, gå e bágojt gávna. Demensas máhtá oadtjot gássjelisvuodajt dádjadit mij dáhpáduvvá, jus ållo avta bále dáhpáduvvá. Dalloj soajttá vuogas iehtjádav mujttádahttet jut «Dálla ittjiv rat nagá tjuovvot. Ihkap avtav ássjev ájgen válldep?» Soajttá liehket låssåt gå le ållo ulmusj tjoahken. Ienemus oasse buoragit soapptsu sjávodis, buorremielak birrasijn. Jus subtsasta navti gåktu le skihpudagá birra ja danen muhttijn gássjelis sjaddá bágojt mujttet jali gávnnat, de i desti nav balá sáhkadimes. Rabás liehket le ienemusájda ávkken. «Muhttijn gå ságastaláv de hæhkkat vajálduhtáv majt galgav javllat. Dat le viehka unugis.» Rabásvuohta 25 Viehka ållo ávkken luluj dunji jus nagá ájádusájt ja dåbdojt duv lagámusáj juogadit. Jus skihpudagá birra subtsasta ulmutjijda gesi luohteda, da moadda gássjelisvuoda garvá. Dåjma ja bæjválasj dahkamusá Moaddása gejn le demænssaskihpudahka juolodibmen sjaddi jali e rat desti nagát tjuovvot, ja oadtju gássjelisvuodajt bæjválasj dahkamusáj. Bæjválasj dahkamusá vuoges struktuvrav vaddi árkkabæjvváj, vájku ienep ájgev gållåda gå åvddåla. Vájku nuolep manná, de máhtá stuoves rutijnajt ja vuogas dábijt dahkat. Navti árkkabiejvve sjaddá dádjadahtte. Ájnas le jut dille dunji látjeduvvá váj åvddålijguovlluj iesj besa vásstedit stuoráp ja unnep bargoj åvdås. Ulmme ij la dahkat nav ålov gå máhttelis, ájnat biejvev dievddet sisanujn ja hávsskes båttåj. Lásjmudallat, duola dagu tuvrav vádtset, le vuogas sihke rubmahij ja miellaj. Gå labudallá de váset mihás sjaddá, oajvve ij sæmmi ålov råhtti juohkka sadjáj dagu åvddåla ja rumáj le varres. Luonndo- ja kultuvrravásádusá Vájku mujtto hedjunam le, de dåbdudagá dættov dárbahi dagu vuojnnet, gullat, májsttet, happset jali duohttat. Luonndo- ja kultuvrravásádusá árkkabiejvev boanndudi, ja máhtti liehket sadje gånnå buoragit rijbada vájku le skibás. Kultuvrra dåbdojda ságas – gå vásedip juojgav jali duojev masi lijkkup de dåbddåp ietjama sijdan ja sajenimme. Moattes dåbddi luonndo- ja kultuvrravásádusá li tjielggasabbo ja ienebut ávvudahtti, maŋŋel gå skihppájin. Mujto 27 Vájku demænssa mierkki mujttodibmen sjatta, de le agev ålov majt mujtá! Jus ålov dålutjis mujtá, de soajttá hávsske gåvvåalbumaj tjadá sláddit duv lagámusáj siegen. Tjálesta, jali oattjo sijáv tjállelit gájkka majt mujtá. Dát le buorre duv lagámusájda, ja soajttá ávkken dunji aj, jus maŋŋela oattjo gássjelisvuodajt mujttet åsijt ietjat subttsasis. Ævtásj biejvev jali dålutjav mujtudallat luluj nannidussan ja duv identitehtav nanni. Mujto soajtti aj rubmahin liehket. Jus buvtá juojggat jali lidji smidá báhkkut de soajttá teknihkka vilá gávnnu. Hádja dålås, boahttsunáhkes, fiervás jali árbbedábálasj biebmos soajttá dålusj mujtojt buktet. Dåbddåt lahkavuodav ja aktan viessot 29 Ienemus oasse berusti ietjasa dåbdulasj aktijvuodas ietjasa lagámusájs. Moaddása subtsasti stuorra rievddamij birra párraaktijvuodan, duola dagu gåktu aktan sagas, ja gåktu dahkamusá ja rålla juogeduvvi. Guojmmáj nav lahkasit tjanáduvvat soajttá liehket låssåt, ja muhtema balli iehtjádijda noaden liehkemis. Valla ienemus lagámusá aj javlli vuogas le bessat huksat. Gievrrodussan le jus máhttá nubbe nuppijn sáhkadit dan vuoksjuj gåktu demænssa aktijvuohtaj vájkkut. Muhtema aj vásedi skihpudagá diehti ájn lagábu boahteba. Demensajn viessot Demensajn viessot mierkki alvos rievddama iellemin. Låssis ja hávsskes biejve båhti, ja skihpudahka gájbbet iesjgeŋgalágásj hiebadimijt maŋenagi gå åvddån. Ajtu máhtá gåjt åvddålijguovlluj buorre iellemav viessot. Ållo le dan duogen gåktu hásstalusájt duostuda. Madi ienep dujna ja duv lagámusájn li, ja madi buorep dádjadus diján le diles, dadi buorebut lihpit gárvvása rijbbat daj hásstalusáj ma båhti. «Vuogas iellem ij le mige mij almes boahtá gahtja. Hæhttu iesj viehkken dav hábbmit. Dan vuoksjuj mån ratjáv: Jut mujna galggá vuogas iellem vájku skibás lev. Muv mielas vuorbástuvvam lev.» 73-jahkásasj demensajn Suoddjimpárkkadiedo | Muddus / Muttos suoddjimpárkka | Vállji suoddjimpárkav | Svieriga suoddjimpárkaj Cookies ja sekretässa Lågå ienebuv Válljidahka Åtså Åtså Muddus / Muttos suoddjimpárkka Muottos suoddjimpárkka l akta Svieriga sjávodamos bájkijs ja akta ájnegis rahtedis miehttsebájkijs Svierigin. Dáppe máhtá vádtset dålusjvuovdij ja vuomastagáj tjadá gånnå jieggesuollu ja jieggejávre gávnnuji. Suoddjimpárkka l låddås - ja juhtusijs vallje. Dáppe márjju gulá davegav ja vuojná miehttselåttijt nåv gåk tjuvtjev. Tjuoktje soabttsu dålusj biehtsevuomijn. Márjju aj vuojná biernav jali sarvav. Muttos la årrum ja uddnik ájnas bájkke boahttsuj ja ållosujttuj. Gå váttsá bálggáj milta máhtá ájttsat várrogis merkajt muorajn ulmutjijs gudi li gávnnum bájken mijá åvddåla. Tjuola merkajt muorajn de li mihttim gejnudagájt, ja bietsijs li gárav válldám dagátjit jafojt dajs. Ednamin máhttá vuojnnet dåhpevuodojt ådåbittjajs ma dáppe gávnnujin bájken 100 jage rájes. Laponia väráltárbbe nammaduváj 1996, gånnå Muddus/Muttos gávnu aktan suoddjimparkaj Sarek, Padjelanta/Badjelánnda ja Stora Sjöfallet/Stuor Muorkke. Laponiaj gulluji aj luonndoreserváhta Sjávnja ja Stubbá ja bájke Sulidälbmá, Tjuoldavuobme ja Ráhpaäno suorgudahka (Lájtávrredeltat). Ienep diededibme suoddjimpárka birra gávnnu webbabiele dárogielak ja ieŋŋgisgielak oasen. TJOAHKKÁJGÆSOS Dát diedádus la tjáleduvvam Nordens Velferdssentera (NVC) åvdås, ja le hæjttodiedádus vuonarijka kvalitatijvalasj oasseprosjevtas ”Ulmutja doajmmahieredimij ja sáme duogátjijn”. Prosjevta ulmme le læhkám lasedit dádjadusáv sámij doajmmahieredimij dile birra. Mánáj-, nuoraj-, ja familljadirektoráhtta (Mnfdir) la åvdutjis ilmodam e gávnnu moadda diedalasj guoradallama dán suorgen. Mnfdir la prosjæktarudájt Nuortalasj álkkádusguovdátjij doarjjam, ja siján le læhkám ekonomalasj åvdåsvásstádus dán prosjevtas. Prosjevtan lij gålmååsak tjuolmma: Diededusá vuodon li tjoahkkáj 31 oassestruktureridum ságájdahttema sámijs doajmmahieredimij ja/jali sijá lagámusáj jali åhttsij. Ságájdahteduvvam li sihke máná, nuora, ållessjattuga ja vuoras ulmutja. Guoradallam tjadáduváj vuoratjismános jagen 2014 gitta javllamánnuj jagen 2015. Guoradallama barggo l bærrájgåtseduvvam referánssajuohkusis åvdåstiddjij sáme organisasjåvnåjs ja sáme birrasis la ja duodden aj doajmmahieredime organisasjåvnå ja birrasa. Guoradallam tsuojggi moadda vidjurijt vuona álkkádusapparáhtan ma luluj hieredussan liehket vaj sáme ja doajmmahieredime e oadtjo avtaárvvusasj hiebaduvvam dievnastusájt. Viehkkeapparáhtta fállá dábálasj dievnastusájt ma li hiebaduvvam ieneplåhkosebrudagá dárbojda. Dat sihtá javllat duola dagu tjalmostahttem diagnoserimis ja doajmmahieredimes binnet lahkanimvuogev mij dádjat, árvvon adná ja dættot kultursierralágásjvuodav sáme ájádallamvuoges, árvojs, histåvrås ja bæjválasj iellemis. Båhtusin soajttá ulmutja sáme duogátjin vásedij hieredusájt viehkkeapparáhta aktijvuodan. Dádjadahtesvuohta vuona barggijn sámij iehpenjuolgga guládallamvuogij birra skihpudagá ja varresvuoda hárráj dahká váj aktijvuohta vuona varresvuodadåjmadagán soajttá gullu gássjelis. Duodden gå ij la vejulasj ietjas iednegielav adnet de la gássjelis ájnas diedojt ávkkit. Danen gå sáme (gænna le sámegiella bæjválasjgiellan) e vuojga sidá dålkåv, valla huoman sihti skihpudagáj, varresvuoda ja doajmmahieredime birra sáhkadit ietjas iednegiellaj. Dábálattjat sáme e ájádalá diagnostikalasj termajt. Ulmutja doajmmahieredimij aneduvvi moadda sámijs oassen luondulasj ieridisás, ja berusti juohkkahattjav sebrudagán doajmmaj biedjat. Vájku sieradus sáme álmmukdálkudime ja alusj skåvllådálkudime gaskan, de sáme doajmmahieredimij adni dájt buohtalakkoj ja goappátjij bieles ávkástalli. Sáme álmmukdálkudimen la dáhpe adnet alternatijva giehtadallijt (låhkke), ja lågåduvvat la viehka dábálasj sámijda duon dán doajmmahieredimijn. Skåvllåj gulluji moadda vásádusá sámijda doajmmahieredimij, aj nievres vásádusá. Vuorrasamos diehtovaddijda lij stuorra vájvven gå internáhtaj rájaduvvin ja ettjin besa iednegielav hållat, ja duodden la doajmmahieredibme lasedam dáv hásstalusáv iehtjasa bæjválasj iellemin. Vájku ienemusoase nuorajs ja ållesjattugijs li ienemusát lahkabirrasin skåvlåv vádtsám, de la vuojnnet vilá moattes gudi rahtji váj oadtju sáme giellaåhpadusáv, vájku la rievtesvuodaj tjanádum. Åbbålattjat buolvaj gaskan le viehka ållo givsedibme skåvlåjn. Sáme sihke doajmmahieredime diehti ja sámevuoda diehti givseduvvi. Givseduvvi sihke sáme ja dáro oahppeguojmijs. Barggoiellemij bessat aneduvvá stuorra hásstalussan ienemusoassáj. Viehkkeapparáhta bieles vuojnnet ienemusát doajmmahieredibme tjalmostuvvá ja binnep sáme duogásj. Niedjen doajmmahieredimij de ålos barggi árbbedábálasj sáme æládusájn duola dagu ællosujton, guolástimen ja ednambargon. Sidjij gudi ållesjattugin doajmmahieredibmáj boahttujin la gássjelis gå e besa stuovvásit barggat jali e åvvånis máhte barggat doajmmahieredime diehti. Sámij gaskan moattes doajmmahieredimij åvddåla barggin dábálasj barggoiellemin, valla uddni li siján fálaldagá gieldalasj viddnodåjmajn duola dagu divudagán ja biejvveguovdátjin. Gå la sáhka demokráhtalasj oassálasstemis de vuojnunagi sáme duogásj berustimev åvdet ja dåjmalasjvuodav sebrudakiellemin, madi doajmmahieredibme le dille mij binnet jali gádot oassálasstemav. Ietján ij la vuojnnet sieradus sáme doajmmahieredimij oassálasstemis demokráhtalasj prosessajn ja ulmutjij oassálasstemis váni doajmmahieredimijn. Ietjá ájnas gávnadus le åtsådallama gå álu hæhttu bælostit sáme berustimijt ålles sáme sebrudagá åvdås juohkka aktijvuodan. Bælostit dákkir berustimijt muhttijn dåbddu duodde fámmban. Vásstádus gatjálvissaj gåktu li sáme doajmmehieredimij vijor, le ij dåhkki dåssju avta dile birra sáhkadit. Ságájdahttemij baktu åvddånboahtá valjesvuohta mij guosská bæjválasj iellemav, målssomijt, ja demokráhtalasj oassálasstemav sámijda doajmmahieredimij. Ságájdahttemij baktu åvddånbåhti moattebelak vidjura sámijda doajmmahieredimij mij guosská sjaddamdilev, tjadnasav iehtjasa sámevuohtaj, sjiervev, makkir doajmmahieredibme, álldarv, årromsajev jnv. Sæmmi båttå la vilá stuorra dárbbo vuona varresvuodaapparáhtan lasedit máhtudagáv mij guosská sáme kultuvrav, gielav ja identitehtav, ja aj stuoráp diedulasjvuodav majt åbbålattjat dát merkaj. Ulmme viertti liehket juhte álkkádusbargge duosstu hásstalusájt fáhkatjiehpes vuojnoj mij guosská kultursierralágásjvuodajt sáme kultuvra hárráj. Stivrrajådedi ddje Tone Finnesena buorástattala mhålla Árrana dutkamkonferánsan snjuktjamáno 21.-22. biejve jagen 2006 Ájluovtan Divtasvuonan Sámediggepresidænnta! Konferánssaoassálasste! Árran julevsáme guovdátja åvdås sávav gájka oassálasstijt dán konferánsan vájmulattjat buoris boahtem Divtasvuodnaj, Ájluoktaj ja Árranij. Midjij le stuorra ávvo gå nav moattes hálijdi oassálasstet mijá dutkamkonferánssaj giela, varresvuoda, kultuvra ja sebrudagá ássjij birra. Sierraláhkáj hávsske le gå sámediggepresidænnta le vuorodam giehttot dutkama saje birra sáme sebrudakåvddånimen. Buorisboahtem aj didjijda gudi ietján galggabihtit dán konferánsan hållat. Buorre mielajn vuorddep dijá åvddånbuktemijt. Buorisboahtem oajválattjajda, guojmmeinstitusjåvnåjda ja gájka iehtjádijda gudi lihpit diehki boahtám mijá siegen oassálastátjit. Udnásj konferánssaj li boahtám guosse guhkket ierit, - gitta Oarjje-Áfrikas. Stuorra ávujn sávvap Mike ja Sabrina Adams guoktáv aktan studentaj buorisboahtem Árrani. Sávvap dij mijá siegen uddni soapptsobihtit. Dahkam lip sierra prográmmav sierra lågådallamij mij muhtem mærráj le konferánsa buohtalahkkuj. Lulun dá lågådallama viehkken årrot iemeálmmukássjij bargon mijá oasen væráldin. Sæmmi båttå sávvap lulujma oahppat dijá åtsådallamijs dijá rahtjamin buoredittjat iellemdilev dijá sebrudagán. Tjuovvus vuorbbe dijá åhpadusán, dijá bargon ráfe ja såbadallama gáktuj, ja Hábmera ja Divtasvuona guossidimen! Árran sáme institusjåvnnån le uddni gæjnnojuogádisán. Stivrra l doajmmaj biedjam bargov man ulmme l evaluerit ja árvustallat ådå strategijajt Árrana dåjma hárráj boahtte ájgijda. Konferánssa l oassen dát bargos. Jus aktak imájdallá man guhkás lip jåvsådam dájna bargujn, de máhttep javllat stivrra galggá dá jage dahkat ådå strategalasj vuodov gånnå boahtteájge hásstalusá li vuodon. Dat goasská duola dagu Árrana rollav oassálassten moattelágásj sebrudakåsijn. Tiemá dán konferánsan li sáme giella-, varresvuoda ja sosial-, kultuvrra ja sebrudakdutkama. Vuodon gå galggap dáj ássjij birra giehttot, bessap gulldalit dutkama rolla birra sáme sebrudakåvddånimen ja gájkbadjásasj hásstalusáj birra sáme dutkama hárráj. Ja de lagábut giehttop hásstalusáj birra ma guosski juohkka ájnna tiebmáj. Ulmme l gávnnat suorgijt ja gássjelisvuodajt majt mij Árranin lulujma snivábut guoradallat aktan gájkka daj institusjåvnåj ja oajválattjaj gudi li dáppe uddni. Dájna vuojnojn lip viehka mihá gå stáhttatjálle Berit Oskal Eira Barggo- ja sebrudahttemdepartementan javlaj ”julev- ja oarjjelsáme dutkam lulujga ájn vil tjielggat boahtteájge sáme dutkamprográmma profijlan” Vuonarijka dutkamráde konferánsan sáme dutkama birra 22.-23.02.2006. ( www.odin.dep.no/aidnorsk/aktuelt/taler/politisk_ledelse/dok-bu.html ). Dáv hásstalusáv Árran sihtá duodaj válldet, ja hasodav dijáv snivábut giehttot dán birra juogosbargujn. Danna galggap ham giehttot guojmmevuoda ja institusjåvnåj aktisasjbargo birra nasjunálalasj ja aj rijkkajgasskasasj vuojnojn. Tjåhkanimhuodnahij vuolus váttsedahttijn ájtsajda ihkap muhtem gåvåjt ma siejnen gahtsahin. Dát la dájdda sáme dájddáris Elle Hánsas - Keviselie - Hans Ragnar Mathisenis. Vuosádusáv la gåhttjum ”gemini” - ”juomitja” ja dat le dánna gitta konferánsa maŋŋela. Dát le vuobddemvuosádus, ja máhttelis le dájdav oasstet. Konferánsav ásadittjat darbaj rudájt. Gijttep Vuonarijka dutkamrádev ja ABM-utvikling gå li konferánsav ruhtadam. Sávav gájka oadtju ávkálasj biejvijt dáppe Hábmerin ja Divtasvuonan. Sån gut galggá tjåhkanime plenumoasev jådedit le Árrana åvdep stivrajådediddje Håkon M. Pettersen. Valla åvddål sån sáhkavuorov oadtju, de sidáv: Adr: 8270 Drag/Ájluokta Tlf: 75 77 51 00 Faks: 75 77 51 01 Org.nr: 976550234 Bank: 4509.11.56885 E-post: poassta@arran.no Web: www.arran.no JULEVSÁMEGIELLA BOAR G GÁRLASJ FIESSTIMVUOHKE (Mierreduvvam gånågislasj resolusjåvnåjn ådåjakmáno 19. b. 1996) GIERES VÁLLDÁRA, (Válldárij namá): Dåj lihppe diehki boahtám gállasjguojmmen sárnoduvátjit. Sidáv mujttádahttet dunnuv makkár stuorra ja ájnas dáhpádus le gå guovtes válljiba aktan gállasjvuodan viessot. Gå gállasjvuohtaj låjdåstihppe, de jáhttebihtte goabbák guojmmásihtte semasvuodan viessot ja doarjjot nubbe nuppev gájkka iellema dilijn, juogu dal vuohkasap jali gássjelap dilijn. Valla dål jáhttebihtte goabbák guojmmásihtte ájn vil ienebuv: Gállasjvuohtaj låjdåstit sihtá javllat goabbák guojmmásihtte jáhttet gieresvuodav ja åskulasjvuodav. Nubbáj iellemájge gieresvuodav jáhttet, le stuorámus loahpádus majt mij máhttep vaddet. Dat rávkká dåj biedjabihtte alla mihttomierijt ietjada aktisasjiellemij, ja rávkká aj dunnus duodalasj ájggomusáv dájda mihtojda jåksåt, uddni ja boahtteájggáj. Dáv ham dåj uddni goabbák guojmmásihtte jáhttebihtte. Gå válldubihtte, de sjaddabihtte dagu akta, valla vilá lihppe aj guokta sierra ja sæmmiárvvusasj ulmutja. Gieresvuohta ja semasvuohta avta bielen ja friddjavuohta ja sierra ulmutjin liehket nuppen bielen æbá dárbaha liehket vuosstebiele. Gieresvuohta le aj adnet goabbák guojmeska árvvon. Mujna le riektá, valla lága milta aj vælggogisvuohta dunnuj duodalattjat sárnnot, dåj galggabihtte viessot dan jáhto milta majt dåj dálla vaddebihtte goabbák guojmmásihtte. Ja dálla: (fiesstijiddje moarssáj javllá) Mån gatjádav dujsta vuostak (moarsse ålles namma): Sidá gus dån (irge ålles namma (akkusatijva hámen -v) ), guhti duv báldan tjuodtju allasit gállasjguojmmen? (Gå moarsse le vásstedam ”sidáv”, de fiesstijiddje irggáj javllá): De dujsta gatjádav, (irge ålles namma): Sidá gus dån (moarse ålles namma (akkusatijva hámen -v) ), guhti duv báldan tjuodtju allasit gállasjguojmmen? (Gå irgge le vásstedam ”sidáv”, de fiesstijiddje javllá): Gå dal dåj - vihtanij guládijn - lihppe goabbák guojmmásihtte jáhttám aktan gállasjvuodan viessot, de mån dunnuv sárnov oalle gállasjguojmmen. ……………………………… Fiesstijiddje sávvá vuorbev maŋŋela gå fiesstimgirjje le vuollájtjáleduvvam ja gállasjguojme libá fiesstimduodastusáv oadtjum. Dán oasseguoradallamin lej SAMINOR 2 vuodon. SAMINOR 2 la gasskamærrásasj viesátguoradallam mij gullu varresvuoda- ja iellemdilláj sáme ja dáttja årromsajijn Gasska- ja Nuortta-Vuonan. SAMINOR 2 le muhtem mærráj joarkkem SAMINOR 1 guoradallamis 2003- 2004 rájes, valla guoradallam vijdeduváj gåbtjåtjit ietjá varresvuoda tiemájt dagu vahágahttem ja dåbddomerka vaháguvvamis åvdepájge vásádusájs (PTS). Válljiduvvam guovlojn bivddiduvvin divna viesáda 18 jage rájes gitta 69 jage rádjáj gudi lidjin tjáledum Álmmuklåhkuj javllamáno 1. biejve rájes. Guoradallam tjadáduváj jagen 2012. Ulmme dájna guoradallamijn lej (1) gæhttjat sieradusájt guovte álmmugij gaskan, gånnå akta juohkusijs lidjin sáme ja nubbe juohkusin lidjin láddelattja. Muhtem mærráj lej ulmme guoradallat vahágahttemav ja gasskavuodav sosioekonåvmålasj ja demográfalasj faktåvråjt guovte ulmusjtjerdan: sámij ja láttij gaskan. Ja nubbe (2) lej guoradallat ja buohtastahttet gasskavuodav vahágisdago vásádusá gaskan mánnávuodan ja psyhkalasj vigij ja guhkálasjvuoda vájvij gaskan ållessjattugin. Båhtusa Båhtusa vuosedi sáme tjerdalasjvuohta l vádálasj faktåvrrå vahágahttema hárráj, ietján gå seksuálalasj vahágahttem ålmåj gaskan. Båhtusa li tjielggasa juska li hiebaduvvam sosioekonomalasj ja demográfalasj faktåvråj milta, duodden mij gullu alkohåvlå juhkalisvuohtaj. Vuojnnet la nanos ja vuogas gasskavuohta vahágisdago vásádusáj gaskan mánnávuodan (PTS) ja psyhkalasj vigij ja guhkálasjvuoda vájvij gaskan ållessjattugin. Valla ålmåj gaskan mij gullu vahágisdago vásádusájda mánnávuodan ja psyhkalasj varresvuodavájvijda ja guhkálasjvuoda vájvijda ållessjattugin, gånnå gasskavuohta ij lim nav nanos. Sáme álmmugin vuojnnet ienebuv vájvástuvvin miellavigijs ja ienebuv vahágisdago vásádusáj mánnávuodan (PTS) láddelattjaj hárráj. Vahágahttem mánnávuodan máhttá muhtem mærráj tjielggit tjerdalasj sieradusáv psyhkalasj álmmukvarresvuodan. Tjoahkkájgæsos Gávnadusá vuosedi sáme aktijgullumvuohta laset vahágahttem vádáv. Berusdahtek gåsi tjerdalattjat gullu de la vahágahttemvásádus mánnávuodan ájnas vádáfaktåvrrå psyhkalasj varresvuodavájvijda ja guhkálasjvuoda báktjasijda ållessjattugin. Klinihkalasj bargon bierriji guoradallama mij guosski vahágahttemij mánnávuodan ienebuv tjalmostit, sierraláhkáj pasienta psyhkalasj varresvuodavájvij ja tjielggidahtek báktjasij. Ulmmelasj varresvuoda dåjma gånnå vieleda kultuvrav máhttá liehket ávkken jus galggap vahágahttemis bessat. Reporter SVT Sábme, sadjásasj Lulu gus dån sihtat adnet bargov gånnå sáme ja Sábme la guovdon, ja gånnå dån besa adnet sámegielav juohkka biejve. De la dat dunji barggo! SVT Sámen la 15 barggoguojme. Miján la stuor bärrájgåhtsemguovllo Svierigin ja mij aj bärrájgåhtsep ietjá iemeálmmukgatjálvisájt väráldin. Mij dahkap ådåsijt bäjválattjat degu dal värmádagán ja tv-sáddagijn. Mij barggap aktisattjat NRK:ajn- ja YLE Sámijn, ja aj Svieriga Radiojn Sámeradiojn. Mij åhtsåp dal reporterav gåvvå/aktijbiedjammáhtojn ja manna la buorre máhtto giehttot gåvåj degu dal oanep ja guhkep rájdoj. Dujna la ietjanat buossjudak ja sidá årrot oasen åvddånahttet sáme prográmma åssudagá fálaldagáv ja mielajn adnet gähttjijt guovdon. Barggo la sadjásasj ja bissu birrusij jagev ja álggá bårggemáno -2020 ja barggo la sadjásattjan barggoguojmmáj gut galggá adnet äjgátloabev. Barggodoajmma Dån boadá vuostatjin barggat reporterin sáme ådåsprográmmaj, Ådåsa ja mijá webbabielijn, ja aj sosiálamedijáj. Dån iesj galga dahkat prográmmaåsijt gitta huomáhimes válmas oassáj, valla aj máhttet barggat reporterin, gåvvididdjen jali aktijbiedjamijn, jur bäjválasj mieres ådåsdáses ja organvisjåvnå dárbos. Bargon gájbbeduvá máhttet gåvvit ájddá- ja viesso gåvåjt ja aj aktijbiedjamav. Dån boadá barggat juogu dal stuor gåvvårijn ja aj dahkat MOJO- bargojt (mobijlajn). Doajmma aj sisadná barggat värmádagán ja mij aj biedjap árvov digitála máhttuj. Doajmma aj máhttá sisadnet bargojt sáme prográmmadåjmajn ja aj ietjá roallaj mijá åssudagájn. Mij biedjap árvov gåvvå ja aktijbiedjam máhttuj guhkep åsijda. Barggo sisadná mannulagájt, juogu dal oanep ja guhkep, dan diehti gå miján la stuor guovllo gåbtjåt. Duv duogásj Dån máhtá sáme juogu dal hållamijn ja tjállagijn, aná buorev máhtov sáme sebrudagás, dan histårjås ja kultuvras. Mij doajvvop dujna la buorre almulasj máhtto ja stuor sebrudakberustibme. Mij biedjap árvov jus dujna l máhtto åvdutjis barggat journalistihkajn degu dal, tjállet tevstajt, gåvvit ja aktijbiedjamij. Dån galga årrot mielos barggat juogu dal hähkka ådåsij ja tjiegŋalup journalistijkajn. Dån iesj bierggi, hága ja dujna l tjoavdosmáhtto. SVT Sábme aŋát ålles ájge åvddånahttet mijá prográmmajt alep dássáj, danna dån sjatta ájnas oasse. Barggo la ájggemierredum mij sisadná at dån barga iehkedijt ja vahkolåhpajt. Vuodjemkårtå la gájbbádus. Barggo la sadjásasjbarggo. SVT Sábme adná suv oajvveåssudagáv Gierunin ja barggosaddje la åvddågiehtaj Gierun. Jus sidá ienebuv diehtet skuolka Patrik Kansaj SVT Sábme, 073-773 03 73. Facka gatjálvisá vássteduvvi Anna-Karin Niias 070-567 89 37 SJF:s ja Maria Fornemo, 08-784 00 00 (vxl) Unionaj. Buorre boahtem duv åtsålvisájn åvddål 16 biejve biehtsemáno - 2020. Álggem ájgásboahtema milta. Gåktu giellahieredimijs bessat Moattes sámijs li bajássjaddam viesso sámegielajn birrusin ja ælla ietja sámástahttjám. Juska e sámásta, de dádjadi ålov dassta mij javladuvvá. Moaddásijn dájs li giellahieredime, degu buodo majt hæhttuji vásset jus galggi sámegielav hållågoahtet jali tjálegoahtet. Ietjá amásgiela máhtti dåbddut gehpebun oahppat ja ságastit vájku ulmusj ij moadda bágo máhte. – Gássjelis la sámástahttját gå dat nav tjavgga iesjdåbdduj gullu, subtsas muhtem nissun gejna mij ságastalájma. Giellaåvddågåvå gudi duossti sámástit juska sijáj giella ij la nav vuojga grammáhtalattjat duolla sjaddi ájnnasin. Sierráláhkáj li åvddågåvå ájnnasa nuorra ulmutjijda. Moattes sijájs gej mij lip ságastam, li lávkkit duosstam sámástahttját uddni, guhka manno moaddásijda ja mij ij la nav álkke årrum. Hieredibmen le jut gå jáhkki giella galgga nav duolla årrot åvddåla sáhkadahttjá. – Gå sjielmá badjel duolmmijiv ja duosstiv sámástahttját de ruvva oahppiv sámástit. Munji stuorámus hieredibmen gå ittjiv duosto sámástit. Giellasjielmá badjel máhtá moatteláhkáj lávkkit. Aktisattjat sijáj lunna gudi li sámástahttjám ållessjattugin le gå ålov ájges li loapptám giellakursajda, låhkåm ålov grammatihkas, báhkogirjijt ja sámegielak girjálasjvuodav. Muhtema li sámev oahppam musihka jali juojggusij baktu. Moaddásijda le famillja ájnas arvusmahttem sivvan årrum ja sámástahttjám li gå mánájt oadtjun. Gå ulmusj bargojda ja sosiála aktijvuodajda åhtså gånnå sámegiella le doajmmálisát anon, de arvusmahteduvvá sámástittjat. – Gassjelis la juojddáv asstat dåssju allasis, ulmusj hæhttu vuorodit ja jus máhtudagástis oattjo ávkev, de le stuorra viehkken. Stuorra hásstalussan la dábijt målssot gå sujna gejna la dárostam galga sámástahttját. Sierraláhkáj gassjelis máhttá årrot gielav målssot lagámusájda. Muhtem nissun gut la sámástahttjám ållessjattugin subtsas áhttjásis li gássjelissan sunji gielav målssot. Dálla de sámástibá gaskanisá ja sån la áhttjásis ietjáláhkáj dåbdijdam. Ietjas aj dåbddå ietjá ulmutjin gå sámást. – Moaddi lav gullam ulmutjijs gudi li sámegielav oahppam ja gudi ællá sámev åvdutjis máhttám, javlli sidjij la ådå værált rahpusam. Sij gæhttji ådå tjalmij, ådå giela baktu, subtsas akta gut la sámegielav åhpadam. Professåvrrå Gunvor Guttorm gejna la nuorttasámegiella iednegiellan ja åtsådallama sámegielav oajvvegiellan adnet guoradallamijn ja åhpadimen, javllá giella le máhtudagájda gálldon. Bágojn ja moallánagájn le sisadno ulmutjijn ietjasa viessomis ja gåktu dav dádjadi. Julevsámegiella/Lulesamisk Vuodoskåvlå eksábma jagen 2000 Dahkamus mij galggá tjoavdeduvvat Dujna l ájnas bájkálasj ådås mav sidá giehttot ietjá ulmutjijda duv guovlon. Tjále ådåsav avta dájda ådåsmiediajda. Bieja bajelttjállagav ietjat ådåsij. Sjáńńar: Almmulasj (formalalasj) girjje Vállji avtav dahkamusáv Gehtjada tækstatjoahken fievrrogåvåjt ja ane dajt jali avtav dajs mujton tækstatjáledijn. Tjále tevstav gånnå giehto makkár ájádusá miellasit båhti gåvåjt gehtjadijn jali Tjále majt muhtem fievrro mujttádahttá duv iellemin. Mierreda iesj sjáńńarav ja bajelttjállagav. Bieja nr. 1 duodden dasi. Tækstatjoahken la låhkåm dålusj ja dálásj almmulasj mærrádusájt sámegiela birra. Tjále gåktu dån åtsådalá sámegielav bæjválasj iellemin, ja gåktu jáhká sámegielajn boahtteájggáj manná. Mierreda iesj sjáńńarav. Gávna iesj bajelttjállagav ja bieja duodden dasi nr. 2 Dujna l ráddna gejna girjijt tjálatja. Sån sihtá diehtet sámij birra. Majt de sunji tjálá? Sjáńńar: persåvnålasj girjje Gávna iesj bajelttjállagav, ja bieja ájn de dasi duodden nr. 3 Vállji tækstatjoahkkes avtav diktav. Mij la dikta tema, ja gåktu åvddånbuktá tjálle temav? Tjále makkár ájádusá miellaj badjáni gå diktav lågå. Bieja dikta namáv bajelttjállagin, ja bieja ájn de dasi duodden nr. 4 Gehtjada bivtasgåvåjt tækstatjoahkken. Gáppte ja ietjá sámebiktasa lidjin dålen bæjvvásasj gárvo ulmutjijda, valla uddni li da vargga dåssju hærvvagárvo sjaddam. Nuoraj bláde ”Š” sihtá diehtet majt nuora usjudalli sámebiktasij ano birra. Tjále ságájdahttemav soames nuorajn dán tema birra. Sjáńńar: Ságájdahttem Mierreda iesj bajelttjállagav. Bieja duodden dasi nr. 5 Ájgge l áhkut ja ádját nuorravuoda rájes rievddam, ja navti li de dallusj ja dálásj nuoraj berustime ållu ietjálágátja. Majt dálásj 15-16 jahkásasj sáme nuora berusti? Tjále tevstav dan birra. Mierreda iesj sjáńńarav. Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav, ja tjále dasi duodden nr. 7 Guovvamáno 6. biejvve l Sámeálmmukbiejvve. Duv klássa galggá gæhttjalit boahtte jáhkáj dav biejvev ásadit. Duv li gåhttjum dan bæjvváj hålav tjállet. Gå hålav tjálá, de mujte gulldaliddjijt buorástahttet ja ane temav mujton. Mujte aj gejda håla ja usjudalá majt ulmutja duv hålas vuorddi. Hålan galggá soameslágásj ássje mav giehtadalá, massta diedojt juogá. Tjále hålav navti vaj gulldaliddjij miellaj tjágńá, juogu de ávvudahttá, måvtåstuhttá, hásstal jali suhttadahttá. Håla giehtje máhttá årrot duola dagu ietjat sávadusá jali gulldaliddjijda arvusmahttema. Ane hålan persåvnnålasj, bæjválasj giehppis gielav. Ietján la hoalláj ájnas adnet ietjas sjuggelisvuodav. Buoremus la jus hålan ælla moadda oajvveássje. Sjáńńar: hålla Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav, ja tjále dasi duodden nr. 7 Almmalasj diehto gå lávggi digitál-TV ájggáj Vuonan Dávva viertti diehtet digitál-TV:a birra Mij dáhpáduvvá? Tjavtjas 2007 álggá digitála TV-sáddaga duv åvdås gut oattjo sisi TV:av antenna baktu. Udni sáddiduvvá analoga TV-signála ilme tjadá ietjat TVantænnaj TV-rájanijs ma tjuodtju buoldaj nanna, dassta namma ednamværmádahka. Tjavtjas 2007 rievdaduvvi dá sáddaga ja sjaddi digitállan. Ednamværmádahka sjaddá digitállan. Rievddama guosská duvva gut oattjo TV:av dábálasj antenna baktu. Moatte láhkáj máhtá válljit gåktu sidá válldet vuosstáj TV-signálajt, degå antenna baktu, kabela, parabåvlå, jali gåbddåbátte baktu. Hálida TV:av gæhttjat antenna baktu máhtá vilá adnet ietjat TV:av. Valla hæhttu duoddit digitála dekodárav (vuosstájválldem boaksa) TV-apparáhttaj jus galggá ”dádjadit” digitála signálajt. Digitála dekovdav hæhttu ietja åttjudit. Analoga sáddaga ednamværmádagán ganugaddi maŋenagi – ja jus ij majdik dagá dallutjij ij besa TV:av gæhttjat. Ednamværmádak målssom ij njuolgga guoska dajda gudi válldi vuosstáj TV-signálajt kabel-TV:a, parabåvlå/satellihta ja gåbddåbátte-TV:a baktu, valla ulmutja oadtju máhttelisvuodav válljit. Stuorradigge l mierredum TV-sáddaga ednamværmádagá baktu galggi liehket digitála. Miejnniduvvá ienep válljim máhttelisvuohta ja ådå kanála ulmutjijda. Da gudi åvddåla li oadtjum gæhttjat NRK ja TV2 digitála værmádagán bessi ienep kanálajda. Ienep goahtefuolkijs máhtti sæbrrat teknologija åvdenibmáj. Jiedna- ja gåvvåkvalitehtta sjaddá buorep Digitála TV-sáddagijn. Moadda ådå kanála- ja prográmmafálaldagá åvddåni dåssju digitála teknologijan. Jus galga bessat dájda fálaldagájda viertti válldet vuosstáj digitála TV-signálajt. Digitál-TV:ajn besa ådå dievnastussaj. Buojkulvissan sjaddá NRK:a tækst-TV fálaldagá buorep ja oattjo elektronalasj TV-prográmmav njuolgga sjærmmaj. Navti gåktu TV-sáddaga ednmaværmádagán doajmmá udni, ij la dasti sadje. Jus ienep kanála galggi tjárggat ednamværmádahkaj, le ienemus oasse rijkajs Europan målssum digitála TV-sáddagijda. Dát la oasse teknologija åvddånibmáj. Digitál-Tv:av? Digitál-TV:av máhtá vuosstáj válldet antennajn. Dán girjátjin máhtá låhkåt ienebu gåktu. Ienep diedojt oattjo jus váldá aktijvuodav TV-oassásijn, NTV:ajn jali RiksTV:ajn. Udni divna TV-sáddaga parabåvlå baktu li juo digitála. Ienep diedojt oattjo jus váldá aktijvuodav TV-oassásijn, Viasatajn jali Canal Digitalajn Ienemus oasse kabel-TV-oassásijs fálli digitál-TV:av*. Ienep diedojt oattjo jus váldá aktijvuodav TV-oassásijn gånnå åro jali Canal Digitalajn jali GET:ajn. Muhtem goahtefuolkijs máhtti válldet vuosstáj digitál-TV:av gåbddåbátte aktijvuoda baktu. Dát gåhtjoduvvá álu IP-TV:an ja rávkká jåhtelis gåbddåbátte gasskavuodav. Ienep diedojt oattjo jus váldá aktijvuodav gåbddebátte oassásijn. *Hálida kabel-TV:av máhtá dábálattjat válljit jus galga adnet analog- jali digitál-TV:av (jali goappátjijt). Jus galga analoga signálajt ij la dárbbo digitála dekodárijda. Muhtem fáladiddje dibddi duv válljit, ietjat dárbo milta, jus hálida digitála jali analoga dekodárijt. Digitála ednamværmádahka gåbttjo 95 % goahtefuolkijs Vuonan. Bielggetjuvde njuolgadusá milta le jus udni váldá vuosstáj TV2:av antenna baktu, oattjo addjáj válldet vuosstáj digitál-TV:av dan sæmmi antennea baktu. . ŋŋgomav makkárak oassásin gå dájt kanálajt galga vuosstáj válldet. ŋŋgomav RiksTV:an, ja ij dárbaja majdik mákset diŋŋgoma 2009 åvdås. ŋŋgomav degu ŋŋgu sijá fálaldagáv. Åtsåda sierra fálaldagájt TV-oassásijs. - li iemelágásj TV-signála ma li sáddiduvvam antenna baktu. Jiedna ja gåvvå sádiduvvá radiobárron vuosstájválldijda rájanijs. Analoga ednamværmádahka hiejtedem ájgge la gitta ålgus jagev 2009. - la ådå vuohke sáddit TV- signálajt. Jiedna ja gåvvå rievdaduvvi datasignállan åvdås sáddiduvvi. Dá signála manni antenna baktu, satelihta, kabela ja gåbddåbátte baktu. Målssom digital-TV:aj máhttá buohtasdahttet moatteláhkáj målssomijn videokássettas (VHS) DVD:aj. - Dálásj ednamværmádahka TV-rájanij ådåstuhttem. Gå aktida ådå digitála bierggasijt TV-rájanijda rijkav miehtá, digitáliseriduvvá ednamværmádahka. - la ådålágásj tæksta-TV:a gåbdes graffihkajn, jienajn ja gåvåj. Vuojnnet værgga muoduk Internetta bielij. Dárbaja dekodárav mij doarjot MHP:av (Multimedia Home Platform). Tjavtja 2007 rájes gávnnuji dåssju nágin galles dekodára oassásijn. - la boaksa majt aktida TV:ajn ja mij ietjájduhttá digitála TV-signálajt váj duv TV:a dádjat. Dekodárijt máhtá oasstet TV-oassásin jali signál-fáladiddje. Ednamværmádaj, kabel-TV:aj, satellittaj ja gåbddåbáddáj viertti válljit hiebadum dekodárav mij tjuovvu ja hiehpá fáladiddje gájbbádusájt. Álu la ådå diŋŋgom tjanáduvvam dekodára oasstemij/lájgguj. Gávnnuji moadda lágásj dekodára gånnå l máhttelis báddit TV-sáddagijt váj oattjo gæhttjat maŋŋela (Personlig Video opptaker, PRV). Viertti arvusdallat ietjálágásj máhttelisvuodav duv dárbo milta. Hálida válldet vuosstáj digitála TV:av antenna baktu (ednamværmádahka) viertti gæhttjat NTV-dåkkiduvvam dekodárijt. Dekodárij fálaldahka lassánaddá maŋenagi. analoga tv-sátta hiejttem* Rogaládde ragátmáno 1.bve 2007 Sjnjuktja 4.bve 2008 vuoratjismáno 29.bve 2008 Ragátmáno 4.bve 2007 Ragátmáno 6.bve 2007 Moarmesmáno 20.bve 2008 Gålgådismáno 1.bve 2007 Ragátmáno 30.bve 2008 Gålgådismáno 8.bve 2007 Gålgådismáno 28.bve 2008 Oarjje-Trøndeláhka Davve-Trøndeláhka ja Nordlánnda Gålgådismáno 11.bve 2007 Ragátmáno 2.bve 2008 Basádismáno 1.bve 2007 Basádismáno 8.bve 2007 Basádismánno 2009 Guovvamánno 2009 Javllamáno 3.bve 2007 Gålgådismáno 28.bve 2008 Basádismánno 2008 Moarmesmánno 2009 Basádismánno 2008 Basádismánno 2008 Gålgådismánno 2009 Basádismánno 2009 Get: www.get.no / skuolkan: 02123 Canal Digital. www.canaldigital.no / skuolkan: 06090 Letjá bájkásasj leverandøra, gehtja skuolgangirjen GåbddåbáddeIetjá bájkásasj leverandøra, gehtja www.telepriser.no Åhpaduslihttobarggo le bærrájgæhttjat vaj divna sáme máná ja oahppe Vuonan oadtju åhpadusáv gånnå sámegiella, kultuvrra, histåvrrå ja sebrudahka le vuodon. Dát le Vuodolága ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj milta. Sámeálmmuk galggá oadtjot sæmmi máhttelisvuodajt åhpadussaj gájkka dásijn gå ietjá álmmuk rijkan. Åhpadus galggá sáme oahppijda vaddet guovtegielakvuodav vaj sij dåbddi luohtádusáv goappátjij kultuvrajda ja vaj sij dåbddi máhtudagáv doajmmat sihke sáme, vuona ja rijkajgasskasasj sebrudagán. Sáme máná ja oahppe gudi årru ålg golin sáme háldadimguovlo dárbahi sierra berustimev mij tjårggi bisodit sámegielav ja identitehtav. Dá ulme dåssju ålliduvvi jus sáme ietja bessi vájkkudit åhpadusá sisanov ja dav hábbmit. Dan diehti bierri Sámedikken liehket alemus åvdåsvásstadus sáme åhpadussaj. Åhpaduslihtto galggá sáme åhpadid djij dárbojt gåbttjåt nav gåktu ietjá sebrulattjaj dárbojt, valla sierra ratjástimev åhpadussáj ja lasseåhpadussaj vaj da sierra kultuvrradahkamusá gåtseduvvi ja vaj rekrutterim tjårggiduvvá. Åhpaduslihtto le stuorámus barggijsiebrre pedagogalasj barggijda ja jådediddjijda ålles Vuona åhpadussysteman. Lihton le sierra juogos ájrrasij dajs gålmå sáme giellasuorgijs. Dát juogos le rádediddjen guovdásjstivrraj sáme åhpadusgatjálvisáj hárráj. Sáme fágagirjásj tjállij- ja jårggåliddijijsiebre Miellahttun? Miellahttun? Sáme fágagirjálasj tjállij- ja jårggåliddijijsiebre njuolgadusá (Dåhkkidum 10.10.92, rievddadum 12.12.93) Namma, ulmme ja doajmma Siebrre la fágalasj girjetjállijda ja jårggåliddjijda fáhkasiebrren. Siebre namma la Sáme fágairjalasj tjállij- ja jårggåliddjijsiebrre . Siebrre galggá * bælostit sebrulattjaj barggodilijt ekonomalattjat ja fágalattjat, ja aj kultuvrralattjat ja sosiálalattjat * åvdedit buorre fágalasj tjállemav, jårggålimev ja dålkkumav * åvdedit sámegiela adnemav almmulasj ja ietjá aktijvuodajn * bisodit avtamielalasjvuodav siebrulattjaj gaskan * sjiehtadallat almmudagáj, oajválattjaj ja iehtjádij mij guosská mávsojda ja ævtojda fáhkagirji ålgusvaddem aktivuodan. j.n.a. Siebre doajmmaj gullu aj sjiehtadallat sebrulattjaj åvdås ja dahkat sjiehtadusájt al- mmulasj ja privahta ásadusáj ,ma guosski kopierima dåhkkidibmáj ja ævtojda, jali sebrulattjaj bargoj rievtesvuodaj ietjá adnemij dagu radion ja Tv`n. Siebren li sjiehtadallam rievtesvuoda ja máhttá dahkat sjiehtadusájt rievtesvuoda åmastiddjij åvdås ja vaddet dajt aktisasj orgánajda/institusjåvnåjda gejn li avtalágásj dahkamusá. Sebrulasjvuohta Sebrulattjan dåhkkiduvvi sij gudi li tjállám fáhkagirjev/girjijt,oahppamgirjev/ girjijt jali li jårggålam girjijt/ fáhkatevstajt/ artihkkalijt sámegiellaj binnemusát 50 biele. Nammaduvvam gájbbádusá vierttji duodastuvvat sujsta guhti åhtså sebrulattjan sæbrráj. Sebrulattja dåhkkiduvvi njuolgadusáj milta stivras . Jáhketjåhkanibme nammat fáhkajuohkusav/ gujttalvisnammadusáv mij giehtadallá gujttalvisájt. Jahketjåhkanibme mierret jahkásasj sebrulasjmávsov. Sebrulattja gudi ælla manemus guovte jage birán, máksám sebrulasjmávsov sihkoduvvi sebrulasjlågos. Sij e besa sebrulattjan åvddål li máksám sebrulasjmávsov. Stivrrim ja háldadibme 3 stivrraájrrasa ja 3 sadjásattja (nr. rájdus ) jådedi siebrev njuolgadusáj milta. Stivrra organiseri siebre kåntåvrav ja dáhká barggonjuolgadusájt bálkkidum barggijda. Kåntåvrå jådediddje jali sån gesi stivrra vaddá fábmodusáv, máksá siebre gålojt. Stivra åvdåsvásstádus le gåtsedit vaj ruhtalåhko dárkestuvvá stáhtadåhkkiduvvam dárkestiddjes. Stivrra gåhtjoduvvá tjåhkanibmáj ássjelistajn. Stivrra máhttá dáhkat mierredusájt gå binnemus guovtes ájrrasijs li tjoahken ,ja nubbe dá guoktás la jådediddje jali sadjásasj jådediddje. Rudá ma li juolloduvvam sæbrráj manni "Fágagirjjálasj foanddaj". Fåndav háldot stivrra gænna li gålmmå (3) ájrrasa persåvnnalasj sadjásattjaj, ja gejt jahketjåhkanibme vállji. Jahketjåhkanibme mierret njuolgadusájt "Fgaagirjálasj foanddaj". Jahketjåhkanibme vállji válggajuohkusav gånna li gålmmå (3) ájrrasa. Jahketjåhkanibme mierret njuolgadusájt juohkusij. Stivrra máhttá dárboj milta nammadit gasskaájggásasj ja stuoves juohkusijt, dagu ájrrasav ja suv sadjásattjav Samkopia jahketjåhkanibmáj. Jahketjåhkanibme máhttá mierredit luohtádusulmutjijda bálkáv sijá dåjmaj åvdås. Jahketjåhkanibme Jahketjåhkanibme la siebre alemus mierrediddje. Jahketjåhkanibme galggá aneduvvat juohkka jage åvddåla snjuktjamáno gietjen dan bájken ja ájggáj majt stivrra mierret. Jahketjåhkanibme giehtadallá dájt ássjijt: - stivra jahkediedádusáv, dåhkkidum ruhtalågov ja budsjehttaævtodusáv. - doajmmaplánav - sebrulasjmávsov - válljimijt, §2.2, 3.1 ja 3.4 luohtádulmutjijt. Ássjijt majt jahketjåhkanibme galggá giehtadallat galggi stivrraj boahtet guokta (2) vahku åvddåla jahketjåhkanime. Jahketjåhkanibme gåhtjoduvvá niellja (4) vahku åvddål ráhpambiejve. Gåhttjoma fáron galggá tjuovvot stivra ássjelisstaárvvalus ja válggajuohkusa ævtodusá. Juohkka sebrulattjan la jienastimrievtesvuohta jahketjåhkanimen. Sebrulattja gudi e máhte boahtet, máhtti åvdåstimtjállagav ietjá sebrulattjajda vaddet. Oassevállde-sebrulattjan ij máhte liehket ienep gå akta fábmodus. Stivrraj ja foanndastivrraj válljiduvvá juohkka luohtádusulmusj guovte jahkáj. Ij aktak luohtádusulmutjijs máhte avtat rájes doajmmat ienebut gå guhtta (6) jage. Sadjásasj doajmma ij lågåduvá. Jahketjåhkanibme vállji ådå luohtádusulmutjijt jus válljidum ulmutja guodi dåjmav jali oadtju ietjá luohtádusdåjmajt. Ulmutja gudi ådåsit válljiduvvi, doajmmi gætjo doajmmaájgev. Jus stivrra vuojnna dáv dárbbon de gåhtjoduvvá sierra jahketjåhkanibme, jali jus 1/3-oasse sebrulattjajs gájbbedi dáv gålmå váhko duogen. Tjåhkanibme gåhtjoduvvá 14 biejve åvddål tjåhkanambiejve. Jahketjåhkanibme njuolgadusá hiebaduvvi sierra jahketjåhkanibmáj nav gå la vejulasj ja máhttelis. Jienastimrievtesvuoda ja luohtádusdoajmmam. Dåssju sebrulattja gudi li sebrulasjmávsov máksám máhtti jienastit, ja luohtádusulmutjin válljiduvvat. Njuolgadusáj rievddadibme Njuolgadusáj rievddadibmáj gájbbiduvvá 2/3-ieneplåhko jahketjåhkanimen. Siebre hiejtedibme Jahketjåhkanibme mierret siebre hiejtedimev. 2/3- ieneplåhko gájbbiduvvá guovten jahketjåhkanimen ma??álakkoj. Jahketjåhkanibme mierret gåktu siebre rudá ja åbmudagá galggi aneduvvat. Sáme fágagirjásj tjállij- ja jårggåliddijijsiebre Miellahttun? Miellahttun? Fágagirjálasj fånda njuolgadusá (Mierreduvvam 05.03.94) Fånda namma le Fágagirjálasj fånda. Foannda ruhtáduvvá juollodimij ma båhti: 1. fáhkagirjij luojkkamis almmulasj girjjevuorkájn lága baktu mierreduvvam miessemáno 29.bve. jn.1987, nr 23 girjjevuorká dårja birra. 2. Loabálasj ja loabedis fáhkagirjij adnema åvdås sihke almmulasj ja priváhta dåjmajn.Rudá gulluji aktisattjat fágagirjetjállijda mákson ja bálkkán. Fånda rudá galggi bánnkaj biejaduvvat. Juohkka jage galggi rudá budsjettieriduvvat guovte jage dåjmajda, doarjjan Sáme fágágirjálasj tjállij- ja jårggåliddjijsæbrráj ja Fáhkagirjálasj fånda jådedibmáj.Ienemus oasse rudájs galggá aneduvvat stipendajda ja fáhkagirjálasjvuoda dåjmajda. Fånda rudá galggi aneduvvat 1. prosjækta -ja mannostipænndan. 2. Doarjjan Sáme fágagirjálasj tjállij- ja jårgaliddjijsiebre ja Fágagirjálasj fånda jådedibmáij. Dårjav máhtti fáhkagirjjetjálle ja jårggåliddje åhtsåt gudi li: 1. Vuonarijka viesáda, gudi li jali máhtti liehket Sáme Fágagirjálasj tjállij- ja jårgåliddjij sebrulattja. 2. tjállám jali jårggålam fáhkagirjijt sámegiellaj. 6 Stivrra háldot fånda rudájt. Stivran li niellja (4) ájrrasa juohkkahattjaj la sadjásasj ájras, gudi válljiduvvi Sáme fágagirjálasj tjállij- ja jårggåliddjij jahketjåhkanimen. Akta dájs ájrrasijs ja suv persåvnnålasj sadjásasj ájras válljiduvvá Sáme fágagirjálasj tjállij- ja jårggåliddjij stivra ájrrasij gaskan. Ietjá ájrrasa aktan ietjasa persåvnnålasj ájrrasij válljiduvvi Sáme fágagirjálasj tjállij- ja jårggåliddjijsebrulattjaj gaskan. Fånda stivrra vállji iesj jådediddjev ja sadjásasj jådediddjev. Stivra ájrrasa doajmmi guokta jage, ja ij aktak máhte joarkket guhkebuv gå 6-jage avtat rájes. Fágagirjálasj fånda stivrra galggá tjåhkanit juohkka jage edesik akti jahkáj manemusát åvddål javllamáno 1.bve. Stivran la mierredimfábmo gå binnemusát gålmmå ájrrasa li tjoahken aktan jådediddjijn ja li sadjásasj jådediddjijn. Jus jienastimen la jienajs avta låhko vuosstálakkoj, de mierret jådediddje jiedna. Stivrra galggá tjállet tjåhkanimgirjev. Stivrra juollot rudájt Sáme fágagirjálasj tjállij- ja jårggåliddjijsiebre dåjmajda, jahketjåhkanime mierredusá vuodo nanna, ja juohká stipendajt. Fáhkagirjálasj foannda doajmmá ruhtalågov. Juohkka jage gárvestuvvá jahkediedádus, budsjæhtta, ja ruhtalåhko. Almmulattjat dåhkkiduvvum dárkestiddje dåhkkit ruhtalågov.Jahkediedádus, budsjæhtta ja dárkestum ruhtalåhko giehtadaláduvvá Sáme fágagirjálasj tjállij- ja jårggåliddjijsiebre jáhketjåhkanimen. Kulturdepartemænnta dåhkkit Fáhkagirjálasj fånda njuolgadusájt.Juohkka jage rájaduvvá Kulturdepartemænnta fånda jáhkediedádus,ruhtalåhko ja budsjæhtta majt Sáme fágagirjálasj tjállij- ja jårggåliddjijsiebre jáhketjåhkanibme le dåhkkidam. GULÁDALLAM JA SÆBRÁSTALLAM TIEBMÁ-ÁRKKA Demænssaskihpudahka álu merkaj edna rievddadusá sunji gænna l demænssa ja suv lagámusájda. Dát aj guosská rádnajda ja ietjá oahppásijda muhtem mudduj. Luondulasj la soarjjit ja boahtteájge badjel måråstit. Moaddása soajttá hådjåni, suhtti ja vájvástuvvi. Ihkap asjmen sjaddá ja rijdo badjáni, ja aktijvuohta gæhttjaluvvá. Akta reaksjåvnnå soajttá liehket gæssádit ja sæbrástallamav garvvet. Man rabás la demensa birra målssu ulmutjis ulmutjij gænna l demænssa ja familjas familljaj. Ienemusájda dávk lisj vuogas bájke ulmutjijda giehttot gåktu dille la sijáj siegen liehket. Lásjmudallam ja sosiála aktijvuohta la ájnas. Hávsske lisj dávk oahpes dåjmaj joarkket. Lagámusá, varresvuodabargge ja iehtjáda máhtti doarjjan ja viehkken liehket. Teknologija ja viehkkenævo li dávk aj jasskavuohtan ja iesjrádálasjvuohtaj doarjjan. Ájnas árggabiejven Juohkkahasj dárbaj dåbddåt juojddáv buktá ja jut viehkken la. Báktji gå váset ij rat sosiála aktijvuodajn bierggi. Hávsskes båttåtja ja aktisasjvuohta iesjdåbdov ja værddogisvuodav nanni. Ulmutja demensajn e láhpe juohkka diŋgav majt bukti. Juohkkahattjaj la hávsske dåbddåt jut ájn mierkki juojddáv iehtjádijda. Sæmmi båttå la suohtas iesj aktu duov dáv nahkat ållit. Párajda ja familjajda la álu ájnas joarkket aktisasj dåjmaj árggabiejven nav guhkás gå vejulasj. Dát soajttá gájbbet sij gudi li duv birra vehi viehkedi ja árggabiejvev hiebadi. Nannidum iesjdåbddo Hávsskes båttåtja Juojddáv buktet ja viehkken liehket Iehtjádij siegen liehket Tema-ark: Kommunikasjon og samvær Språk: Lulesamisk Referánsa/Oajvvadusá girjálasjvuohtaj: Aldring og helse : Utfordringer og muligheter – samvær med personer med demens , (2013), Jeg er minnene mine (2017), Dvd-en Kommunikasjon og holdninger (2012) Nasjonalforeningen for folkehelsen : Håndbok for pårørende (2017) Utviklingssenter for sykehjem og hjemmetjenester for den samiske befolkningen i Finnmark : Hva skal jeg gjøre i dag, tro? (2013) Tiebmá-árkka la dagádum Nasjonal kompetansetjeneste for Aldring og helses Varresvuohtadirektoráhta diŋŋguma milta ja la oassen lagámusájdåjmajs Demænssaplánan 2020. Gudi li tjállám: Per Kristian Haugen, Kirsti Hotvedt, Reidun Ingebretsen. Almoduvvam: 11.01.19 Duodde hásstalusá guládaládijn Muhttijn sjaddi ságastallama ja aktijvuoda sierraláhkáj gássjela danen gå sujna gænna l demænssa ja lagámusán li ållu ietjálágásj dádjadusá diles. Soajttá guokta vuojno dan birra mij la javladuvvam ja dagáduvvam, dile árvustallam ja makkir viehkev dárbaj. Gå la juojddáv vajálduhttám de ij lijssi tjuottjodit mujna la riekta. Moadda lagámusá vájbbi gå sæmmi tiemá ja gatjálvisá gærddáduvvi. Sierraláhkáj la hásstalus gå gáddalussjá ja rædostuvvá (degu vierreájádusá suolavuoda ja jáhkodisvuoda birra). Sæmmi guosská gå sån gænna l demænssa tjielggi ássjijt ja dåmat muhtemij/juoŋga vuoksjuj mij ij la dåppe (tjalmmegæjdo). Dákkir dilen la sierraláhkáj ájnas jut lagámusáj la nágin gej máhtti ságastit ja rádijt oadtjot varresvuohta- ja huksodievnastusás. Dåbdos ássje viehkken Aj maŋŋel gå la demensav oadtjum lijkkuji ienemusá dahkat dav majt åvddåla li dahkam. Lagámusájda ja iehtjádijda la álu mávsulasj biggit ájnegisá histåvrå, kultuvra ja giela milta ja nali. Oahpes bájke ja gávne ihkap mujtojt båktåli ja li buorre álggon ságastallamij ja aktijvuohtaj. Akta oajvvadus la iesj åvddån buktet oahpes dáhpádusájt, ságastit lahka fuolkij ja ietjá ájnas ulmutjij birra. Ságastallama daj ássjij badjel ma li læhkám ja ájn li ájnnasa iellemin, soajttá nanniji suv histåvråv ja árvov. Ájnas la dádjadit ja vieledit. Ælla agev måttij bágoj duogen aktisasjvuodav dåbddåt. Jus la luonnduj, juhtusijda ja æládusájda tjanáduvvam, de hiehpá dáj birra ságastit. Lagámusá ja iehtjáda máhtti viehkken mujttet. Gå giella hedjun de la mávsulasj ájádallat gåktu máhttá dájdojt arvusmahttet dakkir láhkáj mij sunji hiehpá. Gæhttjat gåvåjt ja filmajt oahpes bájkijs ja ulmutjijs. Ávvudallat luonndovásádusáj, giedjegij ja bájnoj åvdås. Gulldalit musihkav, divtajt, lávllagijt ja juojgajt ihkap arvusmahttá lávllot ja dánssut ja aktisasjvuodav ja ávov buktet. Happset ja májsstet oahpes biebmojt ja juhkusijt soajttá viehkken mujttet ja dåhkkidit. Sæmmi ietjá hájaj ja májstaj majt åvdutjis dåbddå. Dåbddåt liekkosvuodav ja galmmasav, ståffajt, ráffijt ja diedon tjuoma baktu gå duohtat dávk mujtojt buktá ja buorre dåbdojt. Labudit mujtojt båktå, ja dålusj tjehpudagá åvddån båhti oahpes dilijn, degu gå dájgev nuoddi, guolbev såbas, slihturijt sujtti jali ihkap dánssu. Gå åttjut dåjmajt ma sunji hiehpi, máhtti lagámusá ja iehtjáda viehkedit hábbmit vásádusájt maj baktu dåbddå ja dåhkkiduvvá. Dát soajttá iesjdåbdov nanni. Rabásvuohta Jus subtsasta familljaj, rádnajda, rádnájda ja oahppásijda skihpudagá birra de sjaddá álkkep dilev dádjadit. Familja ja værmástahka aj dárbahi oahppat demensa birra váj bukti árkkabiejven viehkedit ja doarjjot. Iehtjádijt iejvvit gudi li muodugasj dilen, ietjas vásádusáj birra subtsastit ja iehtjádij vásádusájt gullat, la ájnas moadda lagámusájda. Sihke varresvuohta- ja huksodievnastusá ja luojvoj siebre li viehkken ietjasa fálaldagáj. Lagámusájskåvlå ja ságastallamjuohkusa li buojkulvisá forajs gånnå lagámusá máhtti buorre rádijt oadtjot ja nubbe nuppes oahppat. Fálaldagáj ja dievnastusáj aktijvuodan la ájnas álgget skihpa ulmutja duogátjijn, iellemvuogijn ja dábij. Jus ulmutja histåvråv ja kultuvrav dåbddå de la dat viehka mávsulasj gå galggá persåvnålasj huvsov ja dåjmajt fállat ma aneduvvi mávsulattjan. Julevsámegiella Davvisámegiella Dán jage la vála EU:aj ja Svieriga rijkabäjvváj, ja politijkalasj åvdåstiddje li juo álggám håjgåt ekonomalasj rieknigijt nubbe nuppe nali. Farra gå álu riekknit sijájt gudi gulluji ieneplågoulmujda le Nuorat låktim tjalmev ja guoradam gut la dat uttnásj stuor ruhta suola Svierigin. Ulmutja giessebiktasij tjellu ålgus sisi spårvágnajs Järntorgajn gassko Göteborga. Dat mij galggá nuorttan gåhtjoduvvat giesse, min mij dáppe oarjján gåhtjoduvvá gidá lij gahtjusin ilmmen. Måj buorijn rádnajn váttsijma rastá torga bårådastátjit. Dav majt mån imájdalliv vajku lev viessom 28 jage min iv guossak le dåbddåm rubmahin åvddål gå dal. Farra gå låktit oajvev nástij vuostáj ja dåbddåt suv ietjas unnevuodav värált giehtjen, lidjin gájkka fábmo muv bielen, ja värált lij ståhkamsaddje gånnå dimna biehkke juo lidjin sadjihin. Ja gájkka lidjin ber gárvvása álgget tsäggot. Muv ietjam miela milta- degu nuorra ja sábme. Danen gå dá vahkkoloahppa lidjiv oassálasstám konferánssan Nuorra Minoritehtaj ja iejvvim ulmujt ietjá rijkasajs unneplågoulmujs- judajt, romajt, tornedáligijt ja svieriksuomagijt. Vahkkoloahppa lij häjttám dajna vaj mij tjåhkkåhijma plánijma gåk mij máhttep adnet mijá sieradusájt tsieggit buorep sebrudagáv; ulmmu gálggin bargguj biejaduvvat, gievras ja hágas ulmmu galggin vuododit festiválajt, iejvvidimsajijt ja barggat sosiála rievddamusáj. Tuvsán tjalmij, galggap mij máhttet dahkat tuvsán gärddáj buorep väráldav. Ussjo vaj mån nuorra sábme galggiv máhttet barggat Svierigin muv ietjam máhto milta lij imáj ja ådås munji. Dálla rássista ja sámebadjelgæhttje e ballde muv degu åvddål. Valla mån lijka jáhkáv gávnnuji sáme mijá siegen ma dåbddi dajt tjáppa sámebágojt gå oadtju gullat dajt (vajku ij ietja gielav ságasta), ma juojgadi mánnávuoda juojggusijt gå aktak ij gulá, ja gejs li gáppte gahtjosin juonná bivtasskáhpan- valla gut sämmi bále diehtá vaj rádna galggin ussjolit majt vanátjit dav la dahkamin jus dav duodajn idet sámevuodav. Dát tjála l didjij. Ja mån fálav dáv didjij gájkka muv gieresvuodajn ja árvustallamijn. Danen gå juoga dáhpaduváj dan iehkeda Göteborgan, mij oattjoj muv dádjadit man ájnas dat la tjuottjadit nubbe nuppe åvdås, sámevuodav ja dajt árvojt majt mij dållap lieggasabmusit vájmojn. Dáhpadus mij la dåbddå tjiegŋalup gássjelisvuodas Svierigijn. Dat la manon revolusjåvnå rijkka unneplågoulmuj sinna dálla. Dálla la mijájn sámijn mijá iehtjama parlamenta, mij oadtjop låhkåt, ja aktavuodajn gieldan giektet ietjama gielav. Svierigadárro ij la das ájnna-mierre. Valla dat ij la álu årrum nav. Dåssju soames tjuohte jage ájgge lij dat buojkulvissan rievtes gåddet romajt gudi lidjin Svieriga rájij sinna. 17-1800 lågon lidjin juda Svierigin garrasit miereduvvam stáhtas, gånnå sij oadtjun årrot, ja majna oadtjun barggat. Álggon 1900 lågon lij anti-semitisma gåbddågit giejvvot Svierigin. Sáme lidjin bággidum Kristusij ja nihtodum gåddemijn jus råhkin ietjas dijdalasj jáhkov. Jussta degu tornedáliga ja svieriksuopmelattja ma aj li rássjom assimileringspolitihkka vuolen skåvlå tjado- danen gå guhkes ájgev gájkka galggin Svierikdahtteduvvat ja gieldeduvvin ságastit sijá iehtjasa gielav. Ienemus unneplågojuohkusijs la dåssju ságastit soames äjgádin jali daj äjgádij jus galggá oadtjot álggogåvåv stáhta báddjelgiehtjamis sijá iehtjas ulmusj. Dat oalle rievddamus mij midjij unneplågo ja álggoálmmuga Svierigin bådij le sulá 30 jage ájgge gå sebraj EU:aj. Dajna säbrramijn Svierik lij bákko vuolláj tjállet muhtem njuolgadusájt- deklarasjåvnåjt- ulmuj riektájs. Dat mij dahká nåv at, buojkulvissan riektáv adnep åhpadussaj mijá ietjama iednegiellaj ij la märrádussa regerigis, dat la buodos EU:a hudjamis Svieriga vuosstáj vaj e dåla njuolggavuodav dajda deklarasjåvnåjda majt li vuolláj tjállám. Dát le ådå ja oabme doaje gasska manna mij nuora sjaddap bajás. Lága li rievddam, valla sebrudak le dat sämmi. Guoradallama Ubbmemis ja Uppsalas vuoset vaj gåvvå sábmelattjajs oahppamnävojs ja medias le vájvet dålusj – ja dav sámij birra sáhkat, min ij sámij. ”Nuppástum ja vargga e goassak eksperta,” tjálij Adam Öhman 2011 lij vuojnno nieljen stuor bäjválasjavijssaj mijájs sámijs. Máhtodak vájllo le nåv stuorre ahte mij sáme hähttup njálmostit mijá riektá åvdås bäjválattjat. Juohkka ådå ulmutjav majt iejvvi tjuoddju vuostasj nieljetjiegagin- ja dárbahi tjiegŋalis tjielggidusáv manen dago galggi dagáduvvat ietjá láhkáj gå sij li hárjjánam. ”Dat ij la aktak gut vuostolt dijáv viessot iehtjada kultuvrran,” sjaddá vásstádus gå dav tjielggi váj ij la máhttelis årrot ietjálágán Svierigin. Vajku ällim gå moadda vahko dan rájes gå buorgoduvvin ságastit sámegielav barggosajen Gárasavvunin. Guok jage ájgge oattjojga guok sámemáná sämmi buorgov skåvlån Lyckselin: ”dánna mij dárostip, ep sámásta” gå båttån ságastijga sunnu iednegielav gaskanisá. Gájkka iehtjádijda gå sámijda gávnnuji tuvsán vuoge báddjelgähttjamijdá- valla dajda gudi guosská le vuolletjála dat sämmi: Svierigin ságastip dárov; Svierigin dij galggabihtit årrot svieriga-dárrolattjaj lágátja; jus dij sihtabihtit årrot oasen sebrudagán majt mij stivrrip de dij galggabihtit årrot nåv gåk mij sihtap. Gå ällobargge Jåhkåmåhkke gieldan e adnám vaj ålggorijkka viddnudahka ij galggam boahtet billat sijá lájddumijt (majt giekti duvdas álggoálmmuk ános) de ádnun polijssas viehkev vuosteldiddjijt låbdot ierit doarodimijn. 2005 almoduváj dallus j regerigis guoradallam ”Majt boatsoj máksá?” mij vuosedij vaj boatsojäládus máksá 6,50 juohkka åvtåt kråvnnås majt dat vaddá stáhtaj. Aktavuodav dajs låhkke iesj dahká- dat la divras adnet sámijt Svierigin ja sierraláhkáj ällobarggijt. Valla farra gå álu oasstet dav gåvåv majt Svieriga sebrudahka bájnet la dat ájgge ássijt ja vuojnojt jårggålit. Danen gå dat gávnnu ietjá juogos mij máksá sámijda ja sáme sebrudahkaj ålov ienebuv – ja da li svieriga-dárrolattja. Udtjá tjiellde diedet gålojt 300 000 -1,2 milijåvnnå kråvnå juohkka jage miehtje-iellij diehti- miehtje-iellij lågojt majt stáhta mierret. Ja dat la dåssju akta 51 tjäros Svieriga rájij sinna. Vásse jage tjálij sosialförsäkrigsministar vaj miellavának skihpudagá máksi 70 miljdárda jahkáj. Sämmi jage Lotta Omma buvtij åvddåj tjállagav sáme nuoraj varresvuoda birra, ja dat vuosedij vaj nuorra sámijs lij miellavarresvuohta ålov nievrep gå ietjá nuorajs. Sáme nuora tjielggijin vaj dåbddin iehtjasa boasstot dádjadum ja adnin lij låsuk álu tjielggit sijá viessomsuorgev birrusijda. Makkir gållo dat sjaddá sámijda? Ja de aj máhttá ussjolit galla tuvsán kråvnå li mannam dåssjåj lågodum åhpa hárráj buolvas buolvvaj, gå sáme li årrum gieldedum ságastit sijá iednegielav svieriga- skåvlån. Ednamråggåmviddnudagás, viddnudahkaj manni konkurssaj sáme ednam rájij sinna (buojkulvissan Blaiken gruvvo mij boahtá mákset 200 milijåvnnå kråvnnå tjårggit) dat la degu siejbbe stáhta mineral- politijkkas. Jus guovlat dajt gålojt majt svieriga-dárrolattja bukti de máhttá gáhtjat ietjastis: le gus dat lik ruhtadile bieles áhpo adnet svieriga-dárrolattjajt Sámen? Ja ale dal boade ja javlla at mij dárbahip stuor sebrudagáv soames láhkáj viessoma diehti. Miján li ållo smidás ja buosjes sáme Sámen dalla; dåktåra, åhpadiddje, guoradalle, prosjäktadåjmadiddje ja politijkára gudi máhtti lájddit sámevierregav ja åvddånahttet sebrudagáv manna mij viessop. Ja dat gåjt ep la mij gudi adnep amukvassjás juohkusijt mijá parlamentan, mij farra fállap dajda gudi li boahtám ja sihti juohkket. Gå mij gájbbedip riektáv sábmen årrot, mij aj fievrrip vuosteldimev gájkka almatjijda gudi sihti årrot gut sij li. Vuosteldibme amukvasjodibmáj ja rasisma vuosstáj. Gäjnno åvdus ij la tjiehkádit slabá vuolláj ja dasi mij la årrum, farra vuojnnet dajt máhttelisvuodajt ma li dalla. Gå Vapstena tjärro tjaggin ednamråggåmav sijá lájdumijs, de ij lim dajna vaj diededit Svieriga regerigi man morálalasj boasstot siján le, farra låktit gatjálvisáv goalmádij mij ij gullu ássjáj – FN:a nállediskriminerimkomiteaj. Dalla le dat máhttelisvuohta jus ber giektep dav. Ruoktot Göteborgaj, ja dan iehkedij gå måj muv buorre vierdijn manájma båråtjit maŋŋel gå lidjiv oassálasstám Nuoraj unneplågo konferánsan. Jurra lijma tjåhkkidam bårråmsaddjáj gå gasskaáhkásasj ålmåj ålutburkajn giedan bådij tjåhkkidij (bivddik diehttelis) bävddáj munnu åvddåj. Sån lij gullam muv nuorta hållamvuogev árvvedav ja dan diehti sujna lij rievtes boahtet tjielggit suv ietjas árvvádusájt. Maŋŋel gå mån lidjiv tjielggim vaj mujna ij le aktak sierra hockeyjuogos mav mån doalav (vuostasj gatjálvis lij makkir juohkusav mån adniv galggá vuojttet SM:av) sån gatjáj mujs majt mån adniv daj madin stuor mådje giejvijdij suv muodon. Sån lij sujgge Piteås ja miejnnij at rejnna suv vájvedin gå sån galgaj sarvvit. Lassen, sån miejnnij at “soames galggat bärrájgåhtjet vaj boahttsu e guotja” danne gånnå sån bijlav vuodjá. At juhtusa labudi miehtjen gåk ietja sihti jus dal li sáme jali e sån ij årrum berustime. Mån tjielggijiv vaj mån svájnastav ällobargon gå vegan le dárbbo, ja at muv muohtá viessomájgev le rahtjam riektáv gåhtjudit ietjas ällobarggen. Dan rájes lij gássjel dållat juogalágásj berustimvára ságav manon. Minstar gärddát ietjas stuorrát ja unnebut. Valla sierra le dalle gå mij ep dárbaha berustit sijáv. Danen gå dat gávnno ietjá värált gå dav majt rasista bájnedi. Värált gånnå nuorra sáme sähkani Sámenuorraj, åhpav válldi Sáme åhpadusguovdátjin, ja oahppi sámegielav juohkka sáme guovlojs. Mij dárbahip dijájt gájkajt tjieggit dav, ja danen mån tjáláv dav tevstav. Allit divte stuor sebrudagáv mákset ja gållåt ienebuv gå majt le juo dahkam. Boahtteájgge le mijá. Aktan mij galggap ráhpat uvsajt sábmevuohtaj, ja gárvedit tjáppa ja rabás sebrudagáv. Mijá iehtjama milta – degu nuora ja sáme. Ja dunji le dárbbo – danen gå dat le muv garra miella vaj tuvsán tjalmme dahki mijáv tuvsán gärddáj gievrabu. davvisámegiella julevsámegiella Jåhkåmåhkke suomagiella Árjepluove Rámmaplána njuolgadustjála mánájgárde sisano ja dahkamusáj hárráj Stuorradigge le lágajn biehtsemáno 17. biejves nr 64 mánágárdij hárráj (mánájgárddeláhka) mierredam bádjásasj mærrádusá mánájgárde sisano ja dahkamusáj hárráj, bs. §§ 1, 1a, 2, n3, 4 ja 5. Rámmaplána njuolgadustjála mánájgárde sisano ja dahkamusáj hárráj (rámmapládna) buktá lasse mærrádusájt mánágárde sisano ja dahkamusáj hárráj. Rámmapládna doajmmagoahtá bårggemáno 1. biejve 2017. Sæmmi båttås fámoduhteduvvá njuolgadustjála snjuktjamáno 1. biejves 2006 nr. 266 rámmapládna mánájgárde sisano ja dahkamusáj hárráj. Láhkaloahpádus: Mierredum Mahttodepartementas vuoratjismano 24. biejve 2017 láhkaloahpadusájn lágas biehtsemáno 17. biejves 2005 nr. 64 mánájgárdij hárráj (mánájgárddeláhka) § 2 giehttjit oasse. Rievdaduvvam njuolgadustjállaga baktu moarmesmáno 8. biejve nr. 588. 1. Mánájgárde árvvovuodo Mánájgárde árvvovuodo galggá gaskostaláduvvat, dåjmaduvvat ja åtsådaláduvvat juohkka pedagogihkalasj bargon mánájgárden. Mánnávuodan le iesjárvvo, ja mánájgárden galggá liehket åbbålasj lahkanibme mánáj åvddånibmáj. Mánájgárde sebrudakmandáhtta le, aktisasjvuodan ja semasvuodajn sijdajn, bærrájgåhtset mánáj dárbov huvso ja ståhkama hárráj, ja åvdedit oahppamav ja ávddamav vuodon ålles åvddånibmáj. Ståhkamav, huvsov, oahppamav ja ávddamav viertti gæhttjat aktijvuodan. Mánájgárddelága § 1 åvddånboahtá mánájgárdde galggá vuododuvvat vuodulasj árvojda risstalasj ja humanistalasj árbe ja dábij milta, duola dagu vieledibme almasjárvvuj ja luonnduj, vuojŋŋalasj friddjavuohtaj, guojmmegieresvuohtaj, ándagisluojttemij, avtaárvvusasjvuohtaj ja solidaritiehttaj, árvo ma åvddånbåhti duon dán åskon ja iellemvuojnojn ja ma li tjanádum almasjrievtesvuodajda. Divna mánájgárde galggi liehket árvvovuoduj tjanádum mij le mierredum mánájgárddelágan ja rijkajgasskasasj konvensjåvnåjn majt Vuodna le dåhkkidam, degu AN:a konvensjåvnåv basádismáno 20. biejves 1989 mij guosská mánáj rievtes vuodajda (mánájkonvensjåvnnå) ja ILO-konvensjåvnnå nr. 169 mij guosská álggoálmmugijda ja tjerdalasj álmmugijda iesjrádálasj stáhtajn (ILOkonven sjåvnnå). Duosstot mánáj dárbojt mij gullu huksuj, jasskavuohtaj, gulluvasjvuohtaj ja dåhk kidibmáj ja sihkarasstet vaj máná oadtju oasev ja aj doajmmat aktisasjvuodan, le ájnas árvo ma galggi vuojnnusij boahtet mánájgárden. Mánájgárdde galggá åvdedit demokratijjav, moattevuodav ja gasskasasj vieledimev, dássásasjvuodav, nanos åvddånimev, iellemrijbadimev ja varresvuodav. Vuonarijkan le, álggoálmmugij sierra rievtesvuodaj gáktuj, sierralágásj vælggogisvuodav bærrájgåhtset sáme mánáj ja æjgádij berustimijt, bs. vuodoláhka § 108, mánájkonvensjåvnnå art. 30 ja ILO-konvensjåvnnå. Sámemáná mánájgárdijn galggi oatsoduvvat vaj bisodi ja åvddånahtti gielasa, máhtudagás ja kultuvrav berustahtek gånnå rijkan li årromin. Máná ja mánnávuohta Mánájgárdde galggá dåhkkidit ja bærrájgåhtset mánnávuoda iesjárvov. Væhkádallat vaj divna máná gudi li mánájgárdijn oadtju buorre mánnávuodav gånnå soapptsu, rádnastalli ja ståhki, le ájnas. Mánájgárden le aj gárvedime ájgge dåjmalattjat sebrudahkaj oassálastátjit mij vas vaddá vuodov buorre iellemij. Divna ássje ma mánnáj guosski, galggi mánnáj buorren boahtet, bs. Vuodolágav § 104 ja mánájkonvensjåvnåv art. 3 nr. 1. Dát le bádjásasj prinsihppa mij guosská ålles mánájgárde doajmmaj. Máná galggi sierra indivijddan duostoduvvat, ja mánájgárdde galggá máná åtsådallamilmev vieledit. Máná bájnnuji birrusijs, valla máná aj bájnniji ietjasa iellemav. Mánájgárdde galggá mánájda sajev vaddet iesjgeŋga máhtukvuodajn, perspektijvajn ja åtsådallamij ja viehkedit vaj máná, aktan iehtjádij, åmastit buorre vuojnov ietjasa hárráj ja ietjas máhtukvuodaj hárráj. Máná galggi duostoduvvat empatijajn ja oadtjot máhttelisvuodav ietjasa empatijav ja ándagisluojttem máhtukvuodav åvddånahttet. Demokratijja Valljudahka ja individualiserim buktá dárbov demokratijja dádjadussaj, moattelágásjvuodaj vieledibmáj ja buorre guottojda aktisasjvuodan aktan viesutjit. Gå máná mánájgárde aktisasjvuohtaj oassálassti, de oadtju dádjadusáv sebrudagás ja dat væráldis massta li oassen. Mánájgárdde galggá demokratijjav åvdedit ja liehket sebrudahtte aktisasjvuohta gånnå divna bessi oassálasstet, gullut ja vuojnnut. Divna máná galggi bessat åtsådallat sij li oasen demokratijjas gå li vájkkudime mánájgárde sisadnuj, berustahtek guládallammáhtukvuodas ja gielalasj tjehpudagás. Máná sáme mánájgárdijn galggi oadtjot máhttelisvuodav ietjasa giela baktu oassálasstet. Duo dá vuojno ja ájádusá ja perspektijva galggi åvddånboahtet ja liehket vuodon gå mánájgárdde åvddån demokratijjalasj aktisasjvuohtan. Mánájgárdde galggá vaddet mánájda dádjadusáv ja åmastit demokratijjalasj árvojt ja dábijt ma li vuodon udnásj sebrudagán. Mánáj vuojŋ ŋalasj friddjavuohta galggá dåhkkiduvvat. Moattevuohta ja gasskasasj vieledibme Mánájgárdde galggá almasjárvo vieledimev åvdedit gå tjalmos, árvvon adná, ja åvdet moattevuodav ja gasskasasj vieledimev. Máná galggi bessat åtsådallat moattevuodav ájádusáj, dåmadimij ja viessoma hárráj. Sæmmi bále galggá mánájgárdde vaddet aktisasj åtsådallamijt ja tjalmostit aktisasjvuoda árvov. Mánájgárdde galggá vuosedit gåktu divna máhtti nubbe nuppes oahppat ja mánáj njunjágisvuodav åvdedit ja imájdallamav muodukvuodajs ja sieradusájs. Mánájgárdde galggá divna mánájt vuojnnet ja dåhkkidit, ja tjalmostit ájnegis máná sajev ja árvov aktisasjvuodan. Mánájgárden galggá moattevuohta liehket resurssan pedagogihkalasj bargon ja doarjjot, gievrrodahttet ja oatsodit mánáv ietjas kultuvralasj ja individuála máhtukvuodas. Mánájgárdde galggá tjalmostit variasjåvnåjt árvojs, åskojs ja iellemvuojnojs. Mánájgárden galggá liehket sadje vuojŋŋalasj dimensjåvnnåj mij le vuodon dialåvggåj ja moattevuoda vieledibmáj. Mánájgárden galggá liehket sadje kultuvrratjåhkanimijda, vaddet sajev mánáj ietjasa kultuvrrahábbmimij ja vaddet mánájda máhttelisvuodav dåbddåt ávov ja bessat rijbadit sosiála ja kultuvralasj aktisasjvuodan. Mánájgárdde galggá vaddet moattelágásj svidájt, åtsådallamijt ja vásádusájt ja gåbttjåt bájkálasj, nasjonála ja rijkajgasskasasj perspektijvajt. Mánájgárdde galggá sáme kultuvrav tjalmostit ja viehkedit mánájt vieledimev åvdedit ja aktisasjvuodadåbdov sáme moattevuoda hárráj. Mánájgárdde galggá tjalmostit moattevuodav fámiljaj gáktuj ja berustit vaj divnajn le ietjasa fámilljahábme mánájgárden. Dássádus ja avtaárvvusasjvuohta Mánájgárdde galggá avtaárvvusasjvuodav ja dássádusáv åvdedit berustahtek sjiervijs, doajmmamáhtukvuodas, seksuála sieradusájs, sjiervveidentitiehtas ja sjiervvevuodas, etnisitiehtas, kultuvras, sosiála stáhtusis, gielas, åskos ja iellemvuojnos. Mánájgárdde galggá gájklágásj badjelgæhttjamijt duostodit ja guojmmegieresvuodav åvdedit. Mánájgárdde galggá doajmmat dássádus ja ij-badjelgæhttjam prinsihpaj milta ja viehkedit vaj máná dejvadi ja ásadit sebrudagáv gånnå le dássádus. Divnajn galggá liehket máhttelisvuohta vuojnnut, gullut ja måvtåstuvvat oassálastátjit divna dåjmajda ma li mánájgárden. Bargge vierttiji ájádallat ietjasa guottoj hárráj vaj buoremusát máhtti åvddånbuktet ja åvdedit avtaárvvusasjvuodav ja dássádusáv. Nanos åvddånibme Máná galggi oahppat ietjasa huksat, nubbe nuppev ja luondov. Nanos åvd dånibmáj gullu luonndo, ekonomijja ja sosiála dile ja le dárbulasj gå huksá iellemav ednamin nav gåktu iellem le. Mánájgárden le dan diehti ájnas barggo åvdedit árvojt, guottojt ja dåjmajt nannusap sebrudahkaj. Nanos åvddånibme le gå ulmutja gudi dálla viessu, oadtju vuodulasj dárbojt åmastit váni biejstek boahtte buolvaj máhttelisvuodajt åmastittjat ietjasa dárbojt. Dánna le gatjálvis ájádallat ja dåmadit bájkálattjat, nasjonálalattjat ja globálalattjat. Mánájgárdde galggá vaddet mánájda dádjadusáv jut udnásj dåjmajs sjaddi båhtusa boahtte ájggáj. Mánájgárdde galggá vaddet mánájda máhttelisvuodav lájttalisát ájádallat, etihkalattjat dåmadittjat ja solidaritiehtav vuosedittjat. Máná galggi bessat åtsådallat mij le huvsov vaddet ja bærrájgæhttjat birrusav ja luondov. Sáme mánájda merkaj dat semalattjat luondujn viessot, ávkkit ja tjuohppat luondos. Máná galggi luonndovásádusájt åmastit ja luondo moattevuohtaj oahpásmuvvat, ja mánájgárdde galggá vaddet mánájda gulluvasjvuodav luonnduj. Iellemrijbadibme ja varresvuohta Mánájgárden galggá liehket varresvuodaåvdedim- ja duostodimfunksjåvnnå ja binnedit sosiála sieradusájt. Mánáj rubbmelasj ja psykalasj varresvuohta galggá mánájgárden åvdeduvvat. Mánájgárdde galggá vaddet mánájda máhttelisvuodav soapptsot, iellemávov, rijbadimev ja iesjárvo dåbdov ja duostudit illastimijt jali givsedimijt. Jus mánná illastimijt ja givsedimijt váset, de viertti mánájgárdde dakkár dáhpádusájt ganugahttet ja dajt ássjijt gåtsedit. Mánájgárdde galggá liehket jasska ja hásstaliddje sadje gånnå máná bessi gæhttjalit duov dáv aktan, aktisasjvuodan ja rádnastaládijn. Máná galggi doarjoduvvat vaj rijbadi vuosstemannamij, hásstalusáj dåmadit, ja oahpásmuvvat ietjas ja iehtjádij dåbdojda. Mánájn galggá liehket máhttelisvuohta vuojŋadit biejve birán. Mánájgárdde galggá liehket arenán rubbmelasj dåjmajda ja mánáj labudallamávov åvdedit ja rubbmelasj åvddånimev. Bårråmusá ja biebbmogárvedibme mánájgárden galggá mánájda biebbmoávov vaddet ja lassjes varresvuodadábijt. Bæjválasj ja lahka aktijvuodan mánáj le mánájgárdde guovdásj dilen vaj máhtti vuojnnet ja diedojt oadtjot mánáj hukso- ja iellemdiles. Barggijn galggá liehket diedulasj dádjadus jut máná máhtti liehket huvsodisvuoda dilen, ja vahágahttem ja seksuála illastime dilen, ja vierttiji diehtet gåktu dajt duosstot ja ielvvet. Bargge galggi diehtet diededimvælgo birra mánájsuodjalibmáj, bs. mánájgárddeláhka § 22. Mánájgárde sierra ulmij Divna mánájgárde, berustahtek æjggumdilev, le vælggogisá ållidit mánájgárdde ulmijt gåktu li tjielggidum mánájgárddelágan § 1 ja rámmaplánan. Mánájgárddeláhka § 1 tjårggi mánájgárdde galggá doajmmat vuodulasj árvoj milta risstalasj ja humanistalasj árbe ja dábe milta, árvo ma åvddånbåhti duon dán åskon ja iellemvuojnojn ja ma li almasjrievtesvuodajda tjanádum. Mánájgárddeláhka § 1a vaddá priváhta mánájgárdijda máhttelisvuodav mierredit jut árvo mánájgárde ulmmemærrádusájn e galga risstalasj ja humanistalasj árvojda ja dábijda tjanáduvvat. Ájnegis mánájgárdde máhttá dan diehti adnet ájádusáv ulmmemærrádusájn mij guosská ietjá åsskuj jali filosofijjalasj dádjadussaj. Mánájgárddeláhka § 1a vaddá aj priváhta mánájgárdijda ja mánájgárdijda majt tjoaggulvisá Vuona girkkon jådedi, máhttelisvuodav biedjat sierra mærrádusájt iellemvuojno hárráj duodden mánájgárddelága ulmmemærrádussaj. Mærrádusá sierra ulmij galggi mierreduvvat mánájgárde njuolgadusájn. Mánájgárdijda ma mierredi sierra mærrádusájt iellemvuojno hárráj, galggá njuolgadusájn åvddånboahtet majt da merkahi. Berustahtek jus mánájgárdde vállji ietjá lahkanimev ulmmemærrádusájda jali mierret sierra mærrádusájt iellemvuojno hárráj, le mánájgárden vælggogis vuohta bærrájgåhtset árvojt ulmmemærrádusájn ma li almasjrievtesvuodajda tjanádum. Divna mánájgárde, berustahtek æjggumdilijs li vælggogisá mánájgárdev jådedit dájna aktisasj árvvovuodujn; vieledibme almasjárvos ja luondos, vuojŋŋalasj friddjavuohta, guojmmegieresvuohta, ándagisluojttem, avtaárvvusasjvuohta ja solidaritiehtta. 2. Åvdåsvásstádus ja rålla Mánájgárddeæjgáda ja divna gudi mánájgárden barggi, galggi aktan rámmaplána ulmijt ållidit ja gájbbádusájt ietjasa åtsådallamij ja máhtudagá milta. Dát kapihtal tjielggi mánájgárddeæjgádij, jådediddje ja pedagogihkalasj jådediddje rållav mánájgárden. Dá li da nammadusá ma li mánájgárddelágan aneduvvam. Rámmaplána ietjá kapihttalijn gávna mánájgárddebarggij vælggogisvuodajt ja dá gulluji gájkajda gudi mánájgárden barggi. Mánájgárddeåhpadiddje le dat profesjåvnnå mij åhpaduvvá mánájgárde dåjmajt bærrájgåtsåtjit. Mánájgárdde le organisasjåvnnå gånnå bargge oahppi ja galggi árvvaladdat fágalasj ja estetalasj tjuolmajt, fágalattjat ja liehket oalle rållamodella. Sij galggi bærrá jgåhtset aktijvuodav manáj gaskan juohkusijn, mánáj ja barggij gaskan ja barggij ja æjgádij gaskan. Mánájgárddeæjgáda Mánájgárddeæjgádin le bajemus åvdåsvásstádus vaj mánájgárdde dåjmaduvvá doajmme lágaj ja njuolgadusáj milta, bs. mánájgárddelágav § 7 vuostasj oasse. Mánájgárddeæjgádin le dan diehti juridihkalasj åvdåsvásstádus mánájgárddefálaldagá kvalitiehtas. Bargge máhtudagájn le gájbbádussan vaj mánájgárddefálaldahka sjaddá buorren, dan diehti le vuordedahtte vaj mánájgárddeæjgát dættot barggij fágalasj ja pedagogihkalasj árvustallamav jådedijn. Mánájgárddeæjgát máhttá rámmaplánav hiebadit bájkálasj dilijda, bs. mánájgárddeláhka § 2 gávtsát oasse. Mánájgárddeæjgáda bájkálasj hiebadibme bierri åvddånboahtet mánájgárde njuolgadusájs. Jådediddje Jådediddjen le bæjválasj åvdåsvásstádus mánájgárdes; pedagogihkalattjat, barggij hárráj ja háldadime hárráj. Jådediddje galggá bærrájgæhttjat vaj pedagogihkalattjat barggo mánájgárddelágav ja rámmaplánav tjuovvu, ja vaj bargge åmastit aktisasj dádjadusáv bargos mij tjuovvu. Jådediddje galggá bærrájgæhttjat vaj bargge bessi máhtudagás adnuj válldet. Gájbbádussan buorre pedagogihkalasj ja háldadusá jådedibmáj le buorre aktisasjbarggo mánájgárddeæjgádijn, mánájgárde pedagogihkalasj jådediddjijn ja mánájgárde ietjá barggij. Jådediddje jådet ja gåtset mánájgárde pládnabargov, dokumentasjåvnåv, árvustallamav ja mánájgárde sisano ja barggovuogij åvddånahttemav ja bærrájgæhttjá vaj ålles barggijjuogos bargguj oassálasstá. Jådediddje vásstet vaj mánájgárden li doajmme vuoge aktisasjbargguj guoskavasj institusjåvnåjda, duola degu skåvllå, varresvuodastasjåvnnå, pedagogihkalasj- psykologijjalasj dievnastus ja mánájsuodjalibme. Pedagogihkalasj jådediddje Pedagogihkalasj jådediddje åvdåsvásstádus le jåhtuj biedjat ja jådedit pedagogihkalasj bargov, buorre fágalasj dájdo milta. Pedagogihkalasj jådediddje galggá bagádallat ja gåtsedit vaj mánájgárddeláhka ja rámmapládna tjuovoduvvaba pedagogihkalasj bargo baktu. Pedagogihkalasj jådediddje jådet bargov plánidattijn, tjadádimijn, árvustallamijn ja bargo åvddånahttemijn mánájjuohkusin jali dan suorgen majt sån jådet. 3. Mánájgárde ulmme ja sisadno Mánájgárde sisadno galggá liehket gájkbelak, målsudahkes ja hiebaduvvam ájnegis mánnáj ja mánájjuohkusij. Mánájgárden galggi máná bessat ståhkat ja dåmadimávov åvdedit, imájdallamav ja diehtemvájnogisvuodav. Barggo mij guosská huksuj, ávddamij, ståhkamij, oahppamij, sosiála máhtudahkaj ja guládallamij ja giellaj dáhpáduvvá avta bále ja tjoahken åvdedi máná gájkbelak åvddånimev. Sáme mánájgárdijn galggá dat barggo tjanáduvvat sámegiellaj, kultuvrraj ja árbbediehtuj. Mánájgárdde galggá liehket kultuvrraarená gånnå máná ietja li siegen dahkamin ietjasa kultuvrav dilen gånnå bessi ávvudallat ja suohtastallat. Mánájgárde birás galggá liehket jasska ja hásstaliddje ja vaddet mánájda gájkbelak labudallamåtsådallamijt. Bargge galggi birrasav hábbmit vaj divna máná bessi ståhkamijda ja ietjá dåjmajda oassálasstet, ja vaj ståhkusa ja gávne li mánájda sadjihin. Mánájgárdde galggá bærrájgåhtset mánáj dárbov huvso hárráj Hukso le ájnas mánáj jasskavuoda ja soapptsoma hárráj, ja empatijja ja guojmmegieresvuoda åvddånime hárráj. Mánájgárdde galggá mánájda vaddet máhttelisvuodav åvddånahttet luohtádusáv allasisá ja iehtjádijda. Mánájgárden galggi divna máná vuojnnut, dádjaduvvat, vieleduvvat ja oadtjot dav viehkev ja dårjav majt dárbahi. Mánájgárdde galggá ásadit huvsulasj aktijvuodav mánáj ja barggij gaskan, ja mánáj ietjasij gaskan, mij le vuodon soapptsomij, ávvuj ja rijbadibmáj. Bargge galggi bargov dahkat birrasa hárráj mij ij dagá mánájt dåssju huvso vuosstájvállden, valla aj dakkárin ma árvvon adni iehtjádijt huksat. Bargge galggi soapptsomav mánájgárden vuosedit juohkka ájnna mánnáj hiellesvuodajn Mánájgárdde galggá bærrájgåhtset mánáj dárbov ståhkama hárráj Ståhkamij galggá liehket guovdásj sadje mánájgárden, ja ståhkama árvvo galggá dåhkkiduvvat. Mánájgárdde galggá buorre ævtojt vaddet ståhkamij, rádnastallamij ja mánáj ietjasij kultuvrraj. Ståhkam galggá liehket arenán mánáj åvddånibmáj ja oahppamij, ja sosiála ja gielalasj avtastallamij. Mánájgárdde galggá arvusmahttet ja sajev vaddet duon dán ståhkamij ålggon ja sinna. Mánájgárdde galggá viehkedit vaj divna máná bessi ávov åtsådallat, suohtastallamav, geldulasjvuodav ja berustimev ståhkama baktu, juogu aktu jali rádnaj siegen. Bargge galggi dilev ståhkamtiemáj åvddånahttemij ja ávov dåbddåt ståhkama baktu premissaj baktu Mánájgárdde galggá ávddamav åvdedit Mánájgárdde galggá doarjjot mánájt gæhttjalittjat ja njunjágahtátjit birrusav ja viehkedit måvtugis, iesjrádálasj ja vásstediddje oassálasstemij demokratijjalasj aktisasjvuodan. Mánájgárdde galggá åvdedit avtamielakvuodav ja solidaritiehtav sæmmi båttå gå individuála åvddånbuktema ja dåjma galggi árvvon aneduvvat ja gåtseduvvat. Mánájgárdde galggá mánájt viehkedit dádjadittjat aktisasj árvojt ja dábijt ma li aktisasjvuohtaj ájnnasa. Mánájgárdde galggá åvdedit mánáj gulluvasjvuodav sebrudahkaj, luonnduj ja kultuvrraj. Mánájgárden galggi máná bessat mierredimprosessajda oassálasstet ja aktisasj sisano åvddånahttemij. Máná galggi hasoduvvat åvddånbuvtátjit vuojnojt ja ájádusájt dan væráldin gånnå sij li oassálasste. Avtastallama, dialåvgå, ståhkama ja njunjágahttema baktu galggá mánájgárdde viehkedit mánájt åvddånahtátjit lájttalis ájádallamav, etihkalasj árvustallammáhtukvuodav, máhtukvuodav vuosteldittjat ja doajmmamáhtudagáv, vaj rievddamijt máhtti dahkat. Bargge galggi ja positijva iesjdádjadusáv aktisasjvuodan njunjágahttemij ja oahppamij Mánájgárdde galggá oahppamav åvdedit Mánájgárden galggi máná vásedit arvusmahtte birrasav mij doarjju sijá mielav stågatjit, guoradalátjit, åhpatjit ja rijbadittjat. Mánájgárdde galggá oahpásmahttet ådå dilijda, tiemájda, dáhpádusájda, materiálajda ja ræjdojda ma vaddi mávsulasj avtastallamav. Mánáj njunjágahttem, sjuggelisvuohta ja diehtemvájnno galggá dåhkkiduvvat, arvusmahteduvvat ja biejaduvvat vuodon sijá oahppamprosæssaj. Máná galggi bessat guoradallat, ájttsat ja dádjadit aktijvuodajt, vijdedit perspektijvajt ja åmastit ådå dádjadusáv. Máná galggi ålles rubmahav ja divna dåbdudagájt adnet ietjasa oahppamprosessajn. Mánájgárdde galggá vaddet oahppamaktisasjvuodav gånnå máná bessi ietjasa ja iehtjádij oahppamij oassálasstet. Bargge galggi ietjasa ja iehtjádij oahppamis. åvddånahttemav ja dåjman mav, sjuggelisvuodav, oahppammielav ja åskeldimev ietjasa vaddásijda mánájgárde sisano hárráj sijájn aktan ja vásádusájt, hásstalusájt ja rijbadimåtsådallamijt Mánájgárdde galggá rádnastallamav ja aktisasjvuodav åvdedit Sosiála máhtudahka le gájbbedahtte dåjmatjit buoragit iehtjádij siegen, ja dat máhtudagá li tjehpudagá, diedo ja guotto ma åvddåni sosiála avtastallama baktu. Mánájgárden galggi divna máná dåbddåt ietjasa aktisasjvuohtaj ájnnasin ja liehket buorre avtastallamin mánáj ja ållessjattugij siegen. Mánájgárdde galggá dåjmalattjat ásadit vaj rádnastallam ja sosiála aktisasjvuohta åvddån. Mánáj iesjdåbddo galggá doarjoduvvat, sæmmi båttå gå galggi viehkev oadtjot bærrájgåtsåtjit ietjasa dárbov ja vieledittjat iehtjádij dárbojt. Bargge galggi bessi ståhkat iehtjádij, ja rádnastallamav åtsådallat ja bisodit sjvuoda avtastallamijda guovlos ja ájádallat ietjasa ja iehtjádij dåbdoj hárráj, åtsådallamij ja vuojnoj rijdoj vuolen illastimev ja nievres avtastallamvuogijt Mánájgárdde galggá guládallamav ja gielav åvdedit Mánájgárdde galggá liehket diedulasj jut guládallam ja giella vájkkut ja vájkkuduvvá juohkkat bieles mánáj åvddånahtedijn. Dialåvgå ja avtastallama baktu galggi máná hasoduvvat guládalátjit, aktan dåjmatjit, gulldalittjat, dádjadittjat ja ájádusájt hábbmitjit. Mánájgárdde galggá dåhkkidit ja árvvon adnet mánáj moattelágásj giella ja guládallamvuogijt, sevvamgiellaj aj. Divna máná galggi oadtjot buorre giellaarvusmahttemav bæjválattjat mánájgárden, ja divna máná galggi bessat oassálasstet dåjmajda ma guládallamav ja ålles giellaåvddånimev åvdedi. Mánájgárdijn sáme mánájda sáme guovlojn galggá mánájgárdde mánáj sámegielak máhtudagáv åvdedit. Bargge galggi moalgedimijt ja sijá giellaåvddånimev doarjjot divna máná sehkani avtastallamij ja ságastallamijda gå gielav adni guládallamnævvon, ræjddon ájádallamijda, ja ietjasa ájádusájda ja dåbdojda guládi divna mánáj duo dá guládallamváttesvuoda, gudi binnáv ságasti, jali maŋŋet ságastahtji hkusij, oatsodit moattegielak mánájt anátjit iednegielas ja sæmmi båttå åvdedit ja åvddånahttet mánáj dáro-/sámegiela máhtudagáv Sáme mánájgárde Sáme mánájgárde galggi mánáj sámegielak máhtudagáv åvdedit, nannit mánáj identitiehtav ja sáme árvojt, sáme kultuvrav ja árbbedábijt bisodit. Sáme mánájgárdijn le sámegiella oajvvegiellan. Mánájgárddeæjgát galggá mærrádusáj nannit jut mánájgárden le mánájgárddebirrasin ulmme nannit mánáj identitiehtav sámegielajn ja sáme kultuvrajn. Mánájgárddefálaldahka galggá liehket sæbrájduhtedum oasse sáme sebrudagás. Gájbbádussan le bargge máhtti sámástit ja siján li diedo sáme kultuvra hárráj. Sáme mánájgárde galggi viehkken bisodit ja åvddånahttet sáme kultuvrraárbev ja tjalmostit sámegielav, kultuvrav, viessomvuogijt ja árvojt mijá ájge. Mánájgárdde galggá viehkedit mánájt oahpásmuvátjit moattevuodajda ietjasa ja iehtjádij kultuvran, ja viehkedit vaj máná máhtti vieledimev åmastit ja aktisasjvuodadåbdov ålles sáme moattevuohtaj. Sáme mánájgárde galggi adnuj válldet dábálasj oahppam- ja barggovuogijt, mánáj premissaj milta mijá ájge. Mánájgárdde galggá mánájda vaddet máhttelis vuodav dábálasj dåjmaj oassálasstemij gånnå bargge bagádalli ja dan láhkáj viehkedit mánájt iesjrádálattjan sjattatjit. Mánájgárdde galggá doajmmat sáme dádjadusá milta luondo hárráj ja viehkedit mánájt viesutjit semasvuodan luondujn, ávkkitjit ja tjuohpatjit luondov ja luonndodáhpádusájt vieledittjat. Sáme histåvrrå ja kultuvrradábe degu duodje, juojgga ja subttsasa galggi liehket oassen mánájgárde sisanos, hiebadum máná álldara ja åvddånime hárráj. Rámmaplána lájddistagá sáme mánájgárdijda guosská aj sáme åssudagájda ietjá mánájgárdijn. Suohkanijn le åvdåsvásstádus vaj mánájgárddefálaldagá sáme mánájda sáme guovlojn li sáme giellaj ja kultuvrraj tjanádum. Ietjá mánájgárde gånnå li sáme máná Sáme máná mánájgárdijn galggi måvtåstuvvat vaj bisodi ja åvddånahtti gielasa, máhtudagás ja kultuvras berustahtek gånnå rijkan årru. Mánájgárdij sisadno sáme mánáj hárráj sáme guovloj ålggolin galggá hiebaduvvat mánáj sáme duogátja gáktuj. Dat merkaj sáme mánájn ja æjgádijn le vuorddemusá barggijda jut diehti ja dættodi sáme kultuvrra galggá aj liehket oassen mánájgárde sisanos. Galggá aj ásaduvvat vaj máná bessi sámegielav gullat. 4. Mánáj oassálasstem Mánájgárdde galggá bærrájgåhtset mánáj riektáv oassálasstemij gå ásadit ja måvtåstuhtti mánájt buktet ietjasa vuojnojt mánájgárde bæjválasj doajmmaj, bs. mánájgárddelágav §§ 1 ja 3, Vuodoláhka § 104 ja ANa mánájkonvensjåvnåv art. 12 nr. 1. Máná galggi dájvváj oadtjot máhttelisvuodav oassálastátjit pládnabargguj ja árvustallamij mij guosská mánájgárde doajmmaj. Divna máná galggi bessat åtsådallat siján le vájkkudimfábmo dasi mij dáhpáduvvá mánájgárden. Mánájgárdde galggá liehket diedulasj mánáj moattelágásj åvddånbuktemvuogijda ja oassálasstemav hiebadit mánáj álldara, åtsådallamij, individuála máhtukvuoda ja dárboj milta. Nuoramus máná aj, ja máná gudi guládalli ietjáláhkáj gå giela baktu, máhtti aj buktet ietjasa vuojnojt ævtojdisá milta. Mánájgárdde viertti váksjot ja gåtsedit divna mánáj moattelágásj åvddånbuktemijt ja dárbojt. Mánáj vuojno galggi dættoduvvat buohta sijá álldara ja máhtukvuoda. Mánájda ij galga vatteduvvat åvdåsvásstádus majna e rijbada. 5. Aktisasjbarggo sijda ja mánájgárde gaskan Mánájgárdde galggá aktisattjat ja dádjadusájn sijdas bærrájgåhtset mánáj dárbov huksuj ja ståhkamij, ja oahppamav ja ávddamav åvdedit vuodon gájkbelak åvddånibmáj, bs. mánájgárddelágav § 1. Nammadus «sijdda» ja «æjgáda» guosská aj ietjá åvdåstiddjijda. Mánájgárdde galggá bærrájgåhtset æjgádij riektáv vájkkudibmáj ja bargguj aktisattjat ja dádjadusájn æjgádij, bs. mánájgárddelágav §§ 1 ja 4. Aktisasjbargon sijda ja mánájgárde gaskan galggá agev máná buoremus liehket ulmmen. Æjgádijn ja mánájgárde barggijn le aktisasj åvdåsvásstádus máná soapptsoma ja åvddånime hárráj. Mánájgárdde galggá ásadit buorre aktisasjbargov ja dialåvgåv æjgádij. Aktisasjbarggo æjgádij hárráj galggá liehket indivijddadásen, juohkka máná æjgádijn, ja juogosdásen, æjgátráde ja aktisasjbarggonammadusá baktu. Indivijdda-dásen galggá mánájgárdde ásadit vaj æjgáda ja mánájgárdde dájvváj máhtteba lånudit váksjomijt ja árvustallamijt mij guosská ájnegismáná varresvuohtaj, soapptsomij, åtsådallamijda, åvddånibmáj ja oahppamij. Mánájgárdde galggá vuodustit ietjas árvustallamijt æjgádijda ja vieledit æjgádij vuojnojt. Aktisasjbarggo galggá vaddet æjgádijda máhttelisvuodav oassálastátjit fálaldagá individuála hiebadibmáj. Æjgáda ja bargge viertti diehtet mánájgárden le sebrudakmandáhta ja árvvovuodo majt mánájgárdde viertti háldadit. Mánájgárdde viertti rahtjat vaj máná e boade åskåldisvuoda rijddalibmáj sijda ja mánájgárde gaskan. Ájggomus æjgátrádijn ja aktisasjbarggonammadusájn le jut da årniga galggi vaddet máhttelisvuodav bærrájgåhtset æjgádij guládallamav mánájgárdijn dåjmalasj láhkáj. Æjgátráde galggá åvdedit æjgádij aktisasj berustimijt ja ásadit vaj aktisasjbarggo mánájgárdde ja æjgátjuohkusa gaskan sjaddá buorren mánájgárddebirrasij. Æjgátráde åvddåj biejaduvvi ássje ma li ájnnasa æjgádijda mánájgárde gáktuj. Miededibme gájbbeduvvá æjgátrádes jus æjgátmákso biejaduvvá ienebuj gå mierreduvvam alemusmierre. Aktisasjbarggonammadus galggá liehket rádevadde, guládallama ja aktidime orgádna. Aktisasjbarggonammadussaj galggi buktet ássjijt ma li ájnnasa mánájgárde sisadnuj ja doajmmaj, ja æjgádij gáktuj. Aktisasjbarggonammadus galggá mánájgárde jahkeplánav mierredit. Ietjá ássje ma li ájnnasa le duola dagu oajvvadus budsjæhttaj jali doajmmarievddadimijda. 6. Målssoma Gå mánná mánájgárddáj álggá Mánájgárdde galggá aktan æjgádij ásadit vaj mánná oadtju jasska ja buorre álgadimev mánájgárden. Mánájgárdde galggá hiebadit rutijnajt ja organiserit ájgev ja sajev vaj mánná bæssá oahpástuvvat, vuododit relasjåvnåjt ja tjadnat ietjas barggijda ja ietjá mánájda. Gå mánná mánájgárddáj álggá, galggi bargge oatsodit vuostasj ájgev vaj mánná bæssá dåbddåt gulluvasjvuodav ja jasskavuodav ståhkat, njunjágahttet ja oahppat. Målssoma mánájgárden Målssoma dáhpáduvvi aj mánájgárden. Bargge galggi bærrájgæhttjat vaj máná ja æjgáda bessi oahpástuvvat mánáj gå målssu mánájjuohkusav. Målssom mánájgárde ja skåvlå gaskan Mánájgárdde galggá aktan æjgádij ja skåvlåjn ásadit vaj máná máhtti oadtjot jasska ja buorre målssomav mánájgárdes skåvllåj ja aj skåvlå asstoájggeårnigij. Mánájgárdde ja skåvllå bierriba diedojt lånudit álggon aktisasjbargguj fálaldagá hárráj vuorrasamos mánájda mánájgárden, sijá målssomij ja álggemij skåvlån. Mánájgárdde viertti oadtjot miededimev æjgádijs jus galggi lånudit diedojt ájnegismánáj birra skåvlåjn. Vuorrasamos máná galggi bessat ávvudallat skåvllåj álgátjit ja åtsådallat le aktisasjvuohta mánájgárde ja skåvlå gaskan. Mánájgárdde galggá ásadit vaj vuorrasamos máná oadtju åtsådallamijt, máhtudagáv ja tjehpudagáv mij vaddá sidjij buorre vuodov ja måvtåstuhttemav skåvllåj álgget. Mánájgárdde galggá ásadit vaj máná máhtti låhpadit mánnágárddeájgev buorre vuogijn ja boahtet skåvllåj njunjágisvuodajn ja åskeldimijn ietjasa máhtukvuohtaj. Máná galggi oahpásmuvvat dasi mij dáhpáduvvá skåvlån ja skåvllåasstoájggedåjman. 7. Mánájgárdde pedagogihkalasj doajmman Mánájgárdde galggá liehket pedagogihkalasj doajmman mij galggá plániduvvat ja árvustaláduvvat. Mánájn ja æjgádijn le riektá dájn prosæssaj oassálasstet. Ulmme mánájgárdijn pedagogalasj doajmman, le vaddet mánájda hiebadum fálaldagáv mánágárddelága ja rámmaplána milta. Jus dan mærráj jåksåt, de viertti mánájgárdde liehket åhpadiddje organisasjåvnnå, ja pedagogihkalasj barggo galggá vuodustuvvam mánájgárddelágan ja rámmaplánan. Pládnabarggo Pládnabarggo vaddá barggijda vuodov ájádalátjit ja dåjmatjit guhkesájggásattjat ja systematihkalattjat pedagogihkalasj bargon. Pládnabarggo galggá vaddet kontinuitiehtav ja progresjåvnåv ájnegismánnáj ja mánájjuohkusij. Pládnabarggo tjalmos gåktu mánájgárdde tjielggi ja realiseri rámmaplánav ja galggá liehket vuodon refleksjåvnnåj ja dåjma åvddånahttemij. Pládnabargo vuodon le máhtto mánáj soapptsoma ja gájkbelak åvddånime birra, ájnegattjat ja juohkusin. Dan vuodon le aj váksjom, dokumentasjåvnnå, refleksjåvnnå, systematihkalasj árvustallam ja ságastallam mánáj ja æjgádij. Jahkepládna Mánájgárdde galggá jahkeplánav dahkat. Duodden galggi dagáduvvat plána oanep ja guhkep ájggegávddaj ja duon dán mánájjuohkusij dárbo milta. Jahkepládna le barggoræjddo mánájgárddebarggijda ja duodas mánájgárde válljimav ja vuodustimev. Jahkepládna vaddá diedojt mánájgárde pedagogihkalasj bargos oajválattjajda, mánájgárde aktisasjbarggoguojmijda ja ietjá berustiddjijda. Jådediddje galggá jahkepládnabargov jådedit. Jahkepládna galggá mánájgárde aktisasjbarggonammadusás mierreduvvat. Jahkepládna galggá vuosedit gåktu mánájgárdde sihtá barggat dagátjit rámmaplána ulmijt ja sisanov ja mánájgárddeæjgáda bájkálasj hiebadimijt pedagogihkalasj barggon. Jahkepládna galggá vuosedit gåktu mánájgárdde barggá huvsujn, ståhkamij, ávddamijn ja oahppamijn. Dánna viertti aj progresjåvnnå tjielggasit boahtet åvddån. Dánna tjalmostuvvá gåktu mánáj ja æjgádij oassálasstem boahtá åvddån pládnabargon ja gåktu mánájgárdde árvustallá ietjas pedagogihkalasj bargov. Dánna galggá aj åvddånboahtet gåktu mánájgárdde barggá gå ådå mánájt ávddadit ja gåktu bærrájgåhtsi aktisasjbargov ja aktijvuodav skåvlåjn. Sáme mánájgárdijn galggá jahkepládna tjuovvot sáme jabijt. Jahkepládna galggá vuosedit gåktu mánájgárdde tjadná pedagogihkalasj bargov jage mannuj ja rievddamijda luondon. Árvustallam Mánájgárdde galggá dájvváj pedagogihkalasj bargov árvustallat. Pedagogihkalasj barggo galggá tjielggiduvvat, analyseriduvvat ja guoradaláduvvat mánájgárde plánaj milta, mánájgárddelága ja rámmaplána milta. Oajvveulmme árvustallambargujn le sihkarasstet vaj divna máná oadtju fálaldagáv mánájgárddelága ja rámmaplána milta. Árvustallambarggo galggá tjuovvot dajt refleksjåvnåjt masi ålles barggijjuogos le guorrasam. Aktisasj refleksjåvnå pedagogihkalasj bargo hárráj máhttá barggijda vaddet álgov pládnabargguj ja tjadádibmáj. Máhttá aj ságastallamav båktet mánájgárde ulme, sisano ja dahkamusáj hárráj. Fágalasj ja etihkalasj tjuolma galggi liehket oassen árvustallambargos. Dan láhkáj máhtti bargge oahppat ietjasa bargos ja åvdedit mánájgárdev pedagogihkalasj doajmman. Máhtto mánájjuohkusa ja ájnegismánáj soapptsoma ja gájkbelak åvddånime birra le ájnas gå divna mánájda galggi vaddet hiebaduvvam fálaldagáv mánájgárddelága ja rámmaplána milta. Máná soapptsom ja gájkbelak åvddånibme galggá dan diehti váksjoduvvat ja aktelasj árvustaláduvvat, máná ietjas máhtukvuoda ja máhto milta mij guosská mánáj åvddånibmáj ja dárbojda. Máná åtsådallama ja vuojno galggi vuodon árvustallamin. Dokumentasjåvnnå Dokumentasjåvnnå barggij bargos tjalmos gåktu bargge barggi gå galggi gájbbádusájt ållidit mánájgárddelága ja rámmaplána hárráj. Dokumentasjåvnnå pedagogihkalasj bargos galggá tjuovvot mánájgárde bargov gå plániji, árvustalli ja åvddånahtti pedagogihkalasj dåjmav. Dokumentasjåvnnå pedagogihkalasj bargos máhttá vaddet æjgádijda, lahkabirrasij ja suohkanij – mij le mánájgárde oajválasj – diedojt majt mánná váset, oahppá ja dahká mánájgárden, ja gåktu mánájgárdde gájbbádusájt ållit mánájgárddelága ja rámmaplána hárráj. Árvustallama mánájjuohkusa ja ájnegismáná soapptsoma ja gájkbelak åvddånibme galggá duodastuvvat gå le dárbulasj ásadittjat mánájjuohkusij ja ájnegismánnáj hiebaduvvam fálaldagáv. Dassta boahtá álggo hiebadit ja åvddånahttet pedagogihkalasj bargov. Mánájn le riektá suodjaluvvat ietjasa integritiehta hárráj. Etihkalasj perspektijvva galggá liehket vuodon dokumentasjåvnån mánájjuohkusa ja ájnegismáná hárráj. Diedo persåvnåj hárráj galggi giehtadaláduvvat persåvnnådiehtolága milta. Gå le sáhka persåvnnådiedojs, de le tjoahkkidum diedo, registrerima, tjoahkkájbiedjama, vuorkudibme ja ålgusvaddem diedojs ja árvustallama tjanádum ájnegispersåvnnåj. Jus mánájgárdde galggá vaddet diedojt máná birra ietjá instánsajda ja gå láhkaloahpádus ij gávnnu, vierttiji æjgáda miededit dav. Gájbbádus miededibmáj æjgádijs ij le dárbbo dalloj gå bargge juohki diedojt mánájsuodjalibmáj mij gájbbeduvvá diededimvælgos mánájgárddelágan § 22. Æjgádijn le riektá gæhttjat ja oadtjot diedojt ietjasa mánáj hárráj, ja gádodit ja duollit diedojt ma li boasstot. Ásadit sahtepedagogihkalasj fálaldagáv mánájda gudi dárbahi sierra dårjav Mánájgárdde galggá hiebadit sahtepedagogihkalasj fálaldagáv mánáj dárbo ja máhtukvuoda milta, dalloj aj gå muhtem mánájn le dárbbo sierra doarjjaj oanep jali guhkep ájgev. Mánájgárdde galggá bærrájgæhttjat vaj máná gudi dárbahi sierra dårjav, árrat oadtju sosiála, pedagogihkalasj ja/jali rubbmelasj ásadimev mij le dárbulasj ásadittjat mánnáj sebrudahtte ja avtaárvvusasj fálaldagáv. Ásadibme galggá árvustaláduvvat maŋenagi ja hiebaduvvat máná dárbo ja åvddånime milta. Sebrudahttem mánájgárden le aj ásadibme sosiála oassálasstemis. Mánájgárde sisadno viertti gaskostuvvat dan láhkáj vaj duot dát mánná máhttá oassálasstet ietjas dárboj ja máhtukvuoda milta. Mánájgárde ájnnasamos sosialiserimarena le ståhkam. Muhtem mánáj hárráj máhttá árra rahtjamus merkahit jut bargge barggi sierraláhkáj ulmmelattjat ja systematihkalattjat – oanep jali guhkep ájgev Jus le sivva jáhkket máná dárbo e gåbtjåduvá pedagogihkalasj fálaldagá baktu, galggá mánájgárdde diededit æjgádijda riektáv gájbbedit ássjedåbdde árvustallamav mánás vaj máhtti mierredit jus mánán le dárbbo sierrapedagogihkalasj væhkkáj. Mánájgárdde galggá bærrájgæhttjat vaj máná gudi oadtju sierrapedagogihkalasj viehkev, sebrudahteduvvi mánájjuohkusij ja sahtepedagogihkalasj fálaldahkaj. 8. Mánájgárde barggovuoge Barggovuoge galggi bærrájgåhtset mánáj dárbojt huksuj ja ståhkamij, oahppamav ja ávddamav åvdedit ja vaddet mánájda máhttelisvuodav oassálasstemij. Bargge galggi adnuj válldet målsudahkes barggovuogijt, ja da galggi hiebaduvvat ájnegismánnáj, mánájjuohkusij ja bájkálasj birrasij. Barggovuogij válljim vaddá máhttelisvuodajt dahkat mánájgárde sisanov geldulattjan ja målsudahkkásin. Barggovuoge máhtti vaddet berustimev ja måvtåstuhttemav ja vaddi máhttelisvuodav buktet ådå åtsådallamijt ja vásádusájt mánájgárddáj. Bargge galggi mánájgárde bæjválasj bargon gå válljiji ja tjadádi tiemájt ja prosjevtajt mánáj oassálasstemij vásádusájt, álgadit juojnak ja rijbadit ådå ássjij moatte láhkáj baktu Progresjåvnnå Progresjåvnnå mánájgárden merkaj jut divna máná galggi åvddånit, oahppat ja åvddånimev dåbddåt. Divna máná galggi dåbddåt progresjåvnåv mánájgárde sisanon, ja mánájgárdde galggá ásadit dilev vaj máná divna áldarjuohkusin oadtju målsudahkes ståhkam-, doajmma- ja oahppammáhttelisvuodajt. Bargge galggi vijdedit ja åvdedit mánáj berustimijt ja vaddet mánájda målsudahkes åtsådallamijt ja vásádusájt. Mánájgárdde galggá ásadit progresjåvnåv gå válljiji pedagogihkalasj sisanov, barggovuogijt, ståhkamijt, materiálajt ja hábbmimav birrasijs. Máná galggi hásstalusájt oadtjot ma li hiebadum ietjasa åtsådallamijda, berustimijda, máhttuj ja tjehpudahkaj. Bargge galggi vuosstij rahtji ja barggovuogij hárráj ståhkusijt, vædtsagijt ja ræjdojt ja adnet dajt sadjihin mánájda Mánájgárde digitála barggo Mánájgárde digitála barggo galggá mánájt oadtjot stågatjit, ja båktet sjuggelisvuodav ja oahppamav. Gå digitála ræjdojt pedagogihkalasj bargon adná galggá dat doarjjot mánáj oahppamprosessav ja ållidit rámmaplána lájddistusájt boandás ja gájkbelak oahppambirrasav divna mánájda. Gå digitála ræjdojt adni de galggi bargge liehket dåjmalattja mánáj siegen. Sæmmi båttå galggi digitála ræjdo aneduvvat ájádusájn ja ij badjel miere barggovuohken aneduvvat. Mánájgárdde galggá vuosedit digitála dájdov ja vaddet mánájda åvddånahttet muhtem etihkalasj dádjadusáv tjanádum digitála mediájda. Bargge galggi go ráddimriektá ja gálldoárvustallama hárráj ja bærrájgåhtset mánáj persåvnnåsuodjalimev gitála åvddånbuktemvuogij baktu 9. Mánájgárde fáhkasuorge Fáhkasuorge gåvviji suorgijt majt máná berusti ja mij le iesjárvvon sidjij mánájgárddeálldarin, ja mij galggá åvdedit soapptsomav, gájkbelak åvddånimev ja varresvuodav. Mánájgárdde galggá vuojnnet fáhkasuorgijt aktijvuodan, ja divna fáhkasuorge galggi liehket ájnas oase mánájgárde sisanos. Sáme mánájgárdijn galggá barggo fáhkasuorgijn vuolgget sámegielas, kultuvras ja árbbedábes. Mánájgárde árvvovuodo ja ulmme galggá vuosedit man guovlluj fáhkasuorgij barggat, ja mánáj riektá oassálasstemij galggá bærrájgåtseduvvat. Mánáj ståhkama vaddi ájnas vuodov gå le fáhkasuorgij barggamin. Mánájgárdde galggá berustit mánáj berustimes ja dåjmajs vaj barggo fáhkasuorgij sjaddá mávsulasj ja suohtas oasse mánáj árggabiejves. Mánáj berustibme fáhkasuorgijs galggá arvusmahteduvvat, ja mánájgárdde galggá viehkken vuododit aktisasjvuodav gånnå oahppi ja mij árvvon adná duov dáv åvddånbuktemav ja vuojnov. Máná galggi máhtov åvdedit ja tjehpudagáv juohkka fáhkasuorgen imájdallama baktu, guoradallama ja hábbmididdje dåjmaj baktu. Mánájgárdde galggá adnet duov dáv ábnnasav ja ræjdov, teknologijav ja digitála vædtsagijt, spellamijt, girjijt ja musihkav gå fáhkasuorgij barggi. Fáhkasuorge li ienemusát sæmmi gå majt máná maŋŋela oadtju fáhkan skåvlån. Guládallam, giella ja tæksta Fáhkasuorge bargadijn galggá mánájgárdde viehkedit mánájt vaj bessi guoradallat ja åvddånahttet ietjasa gielladádjadusáv, giellamáhtudagáv ja guládallamhámij moattevuodav. Mánájgárden galggi máná dejvadit duojna dájna gielajn, giellahámijn ja dialevtajn rijmaj, gáritjisáj, lávllagij, girjálasjvuoda ja tevstaj baktu, ietjas ájges ja åvdep ájges. Mánájgárdde galggá viehkedit vaj máná ståhki gielajn, symbåvlåj ja tevstaj ja arvusmahttet gielalasj njunjágahttemij diedulasjvuohtaj ja åvddånibmáj. Mánájgárden galggi máná oadtjot máhttelisvuodav åtsådallat duov dáv åvddånbuktemvuogev tevstajs ja subttsasijs, gálldon estetalasj muossádibmáj, máhttuj, refleksjåvnnåj ja gielaj ja kultuvraj æjvvalibmáj. Bargge galggi hásstet mánájt njálmálasj gielav ja tjállemgielav guoradalátjit. Gå li barggamin guládallamijn, gielajn ja tevstaj galggá mánájgárdde viehkedit vaj máná tjoavdátjit tallamij baktu degu ståhkama, tjállema, sárggoma ja bokstáva, ja låhkåm- ja tjállemdåjmaj baktu Bargge galggi nema baktu ja gå guládalli iehtjádij åvddånbuktemijt ja identitiehtav ja åvdedit moattevuodav guládaládijn, gielajn ja ietjá åvddånbuktemvuogij ájádallat ja gatjádallat gåvåjs ja åvddånbuktemvuogijs Rumáj, labudallam, biebbmo ja varresvuohta Dábijda ja dåmadimvuogijda ulmusj juo hárjján árrat. Buorre dábe majt mánájgárddeálldarin åmas, máhtti ålles iellemav bissot. Mánájgárdde galggá ásadit dilev vaj divna máná bessi labudallamávov åtsådallat, biebbmoávov, sosiála lassjesvuodav ja rubbmelasj ja psykalasj varresvuodav. Máná galggi sæbrrat dåjmajda gånnå bessi labudallat, ståhkat ja sosiálat avtastallat ja åtsådallat arvusmahttemav ja rijbadimev ietjasa máhtukvuodas. Mánájgárdde galggá viehkedit vaj oahpásmuvvi ietjasa rubmahij ja åvdedi diedulasjvuodav ietjasa ja iehtjádij rájáj hárráj. Fáhkasuorgij bargadijn galggi máná bessat dåbddåt, åtsådallat, ståhkat, oahppat ja dåmadit rubmaha bieles. Gå oassálassti biebbmo- ja bårråmusdåjmajda galggi máná arvusmahteduvvat lassjes biebmojt båråtjit ja oattjotjit vuodulasj dádjadusáv gåktu lassjes biebbmo vaddá buorre varresvuodav. Gå barggi rubmahijn, labudallamijn, biebmujn ja varresvuodajn galggá mánájgárdde viehkedit vaj máná bessi baktu, goaden ja ålggon, jahket birán buorre dábijt rájnasvuoda hárráj ja målsudahkes biebmov rubbmelasj máhtukvuodav dåbdijdit dåbdojdisá bårråmussaj Bargge galggi rubbmelasj ståhkusijda ja dåhkkidit mánájt rijbadimev rájnasvuodav, dåjmajt ja vuojŋadimev sådallamijt ja rubbmelasj ståhkusijt ålggon ja sinna, mánájgárden ja ålggolin. vieledit iehtjádij rájájt oassálasstemav, ságastallamav ja aktisasjvuodadåbdojt mánáj lunna duostudiddje dåjmajt ma mánájda guosski Dájdda, kultuvrra ja sjuggelisvuohta Dájda ja kultuvra åtsådallama mánájgárden vaddi vuodov gulluvasjvuohtaj, oassálasstemij ja ietjasij dahko bargguj. Mánájgárden galggi máná oadtjot estetalasj åtsådallamijt duojna dájna dájdajn ja kultuvrajn ja organiseridum vuogij milta mij vaddá mánájda máhttelisvuodav guoradallamij, tjiegŋodibmáj ja progresjåvnnåj. Máná galggi doarjoduvvat vaj sjaddi sjuggela ja dahki ietjasa dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktemijt. Mánájgárdde galggá ásadit bærástimev ja sjuggelisvuodav gå mánájt ásadit aktan dagátjit dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktemijt. Fáhkaguovllo sisadná moalgedimvuogijt degu gåvvådájdda, dájddaduodje, musihkka, dánssa, drámá, giella, girjálasjvuohta, filmma, arkitektuvrra ja hábbmim. Mánájgárden galggi máná dejvadit duojna dájna dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktemijn ma vuosedi sebrudagá moattevuodav ja duov dáv ájggegávdav. Fáhkasuorgij bargon galggi bargge arvusmahttet mánáj njunjágisvuodav, vijdedit sijá dádjadusáv ja båktet imájdallamav, guoradallamav ja gæhttjaladdamav. Mánájgárdde viertti ásadit ja åvdedit mánáj sjuggelis prosessajt ja åvddånbuktemvuogijt. Dájda, kultuvra ja sjuggelisvuoda bargadijn galggá mánájgárdde ásadit vaj máná moalgedimvuogijt estetihkajn dåjmaj baktu ålggon ja sinna guoradalli ja oassálassti dájdda- ja kultuvrramuossádimij iehtjádij siegen åvddånbuktemijn Bargge galggi kultuvrajn åvddånbuktemhámijt ja åvdedit mielav joarkátjit estetatalasj suorgijt guoradallamijn baktu, ja vaddet sidjij máhttelisvuodav åvddånahtátjit duov dáv åvddån - bukte m vuogev ålggolin kultuvraåvddånbuktemij oahpásmuvátjit åvdutjis ja dálátjis mánájjuohkusij Luonndo, birás ja teknologijja Åtsådallama luondos galggi dádjadusáv luondo iesjvuodas åvdedit ja mánáj mielas luonndoresursajt suodjalit, bisodit biologijjalasj moattevuodav ja ásadit guoddelis åvddånimev. Mánájgárdde galggá viehkedit mánájt luonnduj mielastuvvat ja bessat luondov åtsådallat mij åvdet máhttelisvuodav luondon bierggit jage moatten gávdan. Mánájgárdde galggá ásadit dilev vaj máná bessi luondo moattevuodav åtsådallat ja aj åtsådallat luondov arenán ståhkamij ja oahppamij. Mánájgárdde galggá ásadit vaj máná sjaddi njunjágisá luonndodiedalasj dáhpádusájda, åtsådallat gulluvasjvuodav luonnduj ja teknologijja ja ræjdoj adnemij hárjjánit. Luondo, birrasa ja teknologijja bargo baktu galggá mánájgárdde ásadit vaj máná åvddånahtti vieledimev ja dádjadusáv gåktu luondov huksat dtsagijs ja teknologijjas Bargge galggi mij, imájdallamij, guoradallamij ja oahppamij ietjasa tjielgadusájt tjuolmajda, ja oassálastátjit ságastallamijda dan birra majt li vásedam ja åtsådallam guoradallat ja gæhttjaladdat teknologijjav ja luonndodáhpádusájt mánáj aktan Låhko, sadje ja hábme Fáhkasuorgen le gatjálvis ájttsat, guoradallat ja dahkat struktuvrajt ja mánájt viehkedit dádjadittjat aktijvuodajt luondon, sebrudagán ja universan. Mánájgárdde galggá tjalmostit aktijvuodajt ja ásadit vaj máná bessi guoradallat ja ájttsat matematihkav bæjválasj iellemin, teknologijan, luondon, dájdan ja kultuvran ja gå ietja li sjuggela ja doajmme. Barggo fáhkasuorgen galggá arvusmahttet mánáj imájdallamav, njunjágisvuodav ja arvusmahttemav tjuolmmatjoavddemij. Fáhkasuorgen le stågadahtte ja guoradalle barggo buohtastahttemij, tjuolldemij, biedjamij, orienterimij, visualiserimij, hámijda, minsstarijda, lågojda, låhkåmij ja mihttimij. Gatjálvis le aj gatjálvisájt buktet, árvvaladdat, argumenterit ja tjoavddusijt åhtsåt. Lågoj, sajij ja hámij bargadijn galggá mánájgárdde gárvedit mánájt duot dát åvddånbuktemvuoges ja matematihka ávov åtsådalli Bargge galggi ståhkusijt ja ræjdojt majna arvusmahtti mánájt matematihkalasj ájádallamij aktijvuodas álggo mánáj åvddånbuktemhámes ståhkamijt ja árggabiejvev matematihkalasj ájádusáj ja tjiegŋalap ságastallamij avddema hárráj Etihkka, åssko ja filosofijja Etihkka, åssko ja filosofijja le siegen hábbmimin gåktu ulmusj dádjat væráldav ja almatjijt ja bájnná árvojt, dábijt ja guottojt. Fáhkasuorgen le sierra berustibme mánájgárde sebrudakmandáhtas ja árvvovuodos sebrudagán mij le bájnnum iellemvuojnoj moattevuodas. Mánájgárdde galggá mánájt oahpásmahttet subttsasijda, dábijda, árvojda ja allaájgijda duon dán åskon ja iellemvuojnojn ja åtsådallamijda gånnå kultuvralasj åvddånbuktemin le iesjárvvo. Mánájgárdde galggá vaddet berustimev sebrudagá moattevuodas ja dádjadusáv ietjá almatjij iellemis ja viessomvuoges. Gå ságastalli ja imájdalli eksistensiála, etihkalasj ja filosofijjalasj gatjálvisáj birra galggi máná oadtjot máhttelisvuodav ietja dahkat gatjálvisájt, gulldalit iehtjádijda, usjudallat ja vásstádusáv gávnnat. Dan láhkáj galggá mánájgárdde viehkedit lájttálisát ájádalátjit ja dájdduj. Etihkka, åssko ja filosofijja bargo baktu galggá mánájgárdde viehkedit vaj máná ja oahpásmuvvat åsskojda ja iellemvuojnojda ma gávnnuji mánájgárden viessot dassta ma li ja ma ælla muoduga aktisasjvuodan Bargge galggi vásádusájda ja ájádusájda åskoj, iellemvuojno, etihka ja eksistensiála tiemáj hárráj filosofijjalasj gatjálvisájt mánáj aktan nubbe nuppes ja ulmutjijs duot dát kultuvralasj, åsko jali iellemvuojno gulluvasjvuodas kultuvraárben ja ietjá åskojn ja iellemvuojnojn ma mánájgárden gávnnuji ket diedulattja gåktu ietjas oassálasstem máhttá doarjjot ja vijdedit mánáj ájádallamav ja liehket diedulasj gåktu da båhti åvddån gå le mánáj barggamin Lahkabirás ja sebrudahka Mánáj oassálasstem mánájgárde árggabæjvváj biedjá vuodov dádjadussaj ja åtsådallamijda oassálasstemis demokratijjalasj sebrudagás. Guoradallama, vásádusáj ja åtsådallama baktu galggá mánájgárdde viehkedit vaj máná oahpásmuvvi ietjasa lahkabirrasijn, sebrudagájn ja væráldijn. Mánájgárdde galggá vaddet dádjadusáv ja åtsådallamijt bájkálasj dábijda, sebrudakinstitusjåvnåjda ja virgijda vaj máná bessi åtsådallat gulluvasjvuodav lahkabirrasij. Kultuvralasj moattevuohta, duot dát viessomvuohke ja duot dát fámilljavuohke le oassen fáhkasuorges. Ståhkama ja målsudahkes dåjmaj baktu galggi máná oadtjot åtsådallamijt gulldalit, sjiehtadallat ja dágástallat ja oadtjot álggodiedojt almasjrievtesvuodajda. Fáhkasuorgen galggi diedo sáme giela hárráj, kultuvra ja dábij, ja nasjonála binneplågoj hárráj. Juohkusa guhkesájggásasj tjadnasij rijkkaj lågåduvvi nasjonála binneplåhkon. Vuonan li dá unneplågo álmmuga; guojna/vuonasuobmelattja, juvdá, miehttsesuobmelattja, romaga ja romanálmmuk/tatara. Lahkabirrasa ja sebrudagá bargo baktu galggá mánájgárdde ásadit vaj máná galggi sebrudagá oassálasstemij ja oahppi oahpásmuvvat ja jaskugit mannat kultuvrraj Bargge galggi dilev sidjij allasisá ja iehtjádijda badjelgæhttjamav, guottojt, stereotypiajt ja rasismav histåvrålasj, dálásj ja boahtteájggásasj aktijvuohtaj perspektijvav mærkkabiejvijda ja árggabiejveiellemij, dájddaj ja kultuvrraj ja biebbmodábijda mánájkonvensjåvnnåj Unnán duv máná gielas gudámánuga rájes baktu. Ruvva boahtá mánná aj álgget jienajt dahkagoahtet ma gulluji degu bágo, degu dal da-da ja ta-ta. degu gehtja ja bágojt ieddne ja áhttje. álkkep labudimståhkusijt degu lájbo, lájbo unna gáhkov. Ságasta divnaj birra Ságasta divnaj birra ma dáhpáduvvi ja mij dabrre duv máná mielav. Åna, gärddádum gárgadisáj ja jus dal aj lidnásup jienajn. Ságasta biebbmo, biktasij birra ja majt vuojnnebihtte ja majt mánná barggá. Vuoset at dån gulldala, ja vásstet dan láhkáj vaj mánná sihtá joarket ságastallamav. Målsuda ja gärddáda Gärddáda máná jienav, árvveda majt dat sisadná ja tjielggi dav duv bágoj. Vuorde dasik mánná vásstet jienajn jali siejvvemijn åvddål joarká. Mánná juo dálla oahppa vuorodit gå ságas ja dádjat aktavuodav bágo ja diŋga gaskan. Ståga gielajn Lávlo lávlojt, gärddáda báhkogietjijt, gihkkutja ja ståga lávlloståhkusijt. Giekte tjuvdijt ja juolggetjuvdijt, spitjo ja murá ja dájo! Ságasta- lågå aktan Gå mánná máhttá tjuovvot duv tjalmijt ja gåsi tjuvdev giejggi sjaddá girjje mielladabrelis oahpes. Vuoseda tjuvdijn ja giehtto gåvåj birra. Åro ielvvis majt duv mánná årru lijkkumin. Álggon la mielladabrre oadne, valla maŋenagi allu máná máhtto ja tjuovvom. Binnásj duv máná gielas 18 manuga rájes dáv, duon dán ássjen Ságastihtit ålov nubbe nuppijn Divna máná dárbahi viehkev ja hárjjidallamav åvddånahttemijn ietjas gielav. Giehttut majt lihpit barggamin, degu dal: dal måj galggin gárvedit biebmov, de måj mannin tjiehkaj... Dålkku ja åvdeda majt mánná javllá Gå dån aná máná ietjas bágojt ja duoddi ådåsij, de dån viehkeda mánáv åvddånahttet suv gielav. Jus mánná javllá “namnam” dån máhtá javllat: juo, dat la biebbmo ja dal måj galggin bårråt. Gatjáda ja vuordde vasstádusáv Gatjáda mánás daj birra majt dahkabihtte ja vuojnnebihtte. Ale åro ilá háhppel iesj vásstedit. Jus vásstádus árro de máhtá maŋenagi viehkedit. Dagá aktavuodav máná ietjas väráldi Dat la álkkep oahppat ådå diŋgajt jus biedjá jårkav juojddáj majt mánná juo diehtá. Jus vuojnnebihtte gåvåv båvsåjs, de dån máhtá vuosedit máná ietjas båvsåjt ja javllat: dujna li aj båvså, jussta degu báhtjan girjen. Ále njuolggo mánáv dalá Jus duv mánná javllá “dáhtto” farra gå gáhtto, de dån viehkeda suv buoremusát jus vássteda åna gárgadisájn gånnå dån iesj aná bágov: juo, dat la unna gáhttusj. Majt gáhtto javllá? Sáhka- låhkke aktan Mánán li dal ållo ávvo ålot girjes majt “låhkåt” máhttebihtte aktan. Ane buorev astov. Gatjáda rabás gatjálvisájt mij dáhpáduvvá girjijs ja bieja aktij máná ietjas vásádusájda: majt jáhká...? Ja: mujták...? Gulldal tjårggå majt mánná adná ja ussjol. Unnán duv máná gielas jagágis vemijn, jienaj dav majt lihppe gähttjamin gå sihtá juojddáv giehttot dunji. dálla, degu bållå, bierna ja gehtja. dárbaj duv viehkev ienebut gå goassak åvddål, dålkkut ja javllat juojddáv dan birra. Tjuovo máná mielav ja bieja bágojt dasi Dån máhttá adnet divnajt majt vuojnnebihtte ja dahkabihtte árggabiejven at åvddånahttet máná gielav. Gå sån javllá dåla, ja giejggi tjuvdev gáhttuj dån máhtá vásstedit: Juo, dat la gáhtto. Lijkkuk dån gáhttov? Mujtte val vuorddalit máná vásstádusáv. Målsuda ja gärddáda ållu Gå mánná oahppá ådå bágojt sån dárbaj gullat dajt moaddi ja sierra vásádusájn. Gå sån doallá biernav javla: Dat la fijnna bierna. Bierna la rusjkat. Dat la duv bierna. Mån aj lijkkuv biernav. Åro ielvvis ja gulldala Gå dån gulldala berustimijn de boahtá mánná dåbdåt at dat la oasálasj. Dan láhkáj mánná oahppa vuorodit gå giehttu nubbe nubbáj. Ståga gielajn Lávlo lávlojt, gärddáda báhkogietjijt, gihkkutja ja ståga lávlloståhkusijt. Giekte tjuvdijt ja juolggetjuvdijt, spitjo ja murá ja dájo! Huomahahtte giehttojt ja låhkke aktan Giehtto åna giehtojt, degu dal máná bierna birra jali bussas majna lihppe manon. Ságasta vehkagåvåj birra. Dal dåj máhttebihtte álgget låhkåt álkkep gåvvågirjijt aktan. MÁNNÁSUODJALUS Máná buoremussaj VUONA MÁNNÁSUODJALUS Mánnásuodjalus galggá vaddet mánájda, nuorajda ja familjajda viehkev ja dårjav gå li gássjelisvuoda sijdan jali gå sijdda jali mánná dárbaj viehkev mánnásuodja - lus (buojkulvissan ulmutjahttemgássjelisvuoda, gárramvuoda). Æjgdij åvdåsvásstádus la mánájdiska huksat. Valla jus æjgáda muodástuvvaba jali sunnun li gássjelis vuoda, de galggá mánnásuodjalus viehkedit vaj mána ja nuora oadtju dav huvsov majt dárbahi. Mánnásuodjalus galggá sihkarasstet vaj máná ja nuora gudi viessu dakkár vidjurij ma máhtti sijá varresvuodav ja åvddånahttemav vahágahttet, oadtju viehkev ja huvsov riekta mudduj, ja viehkedit vaj máná ja nuora oadtju jaskugis vidjurijt bajássjattadijn. Máná buoremussaj Mánnásuodjalus viertti álgget danna mij la buoremus mánnáj. Muhttijn soajttá dat mannat æjgádij mielaj vuossti. Mánnásuodjalus galggá åvdemusát viehkedit ja doarjodit æjgádijt vaj ietja sjaddaba buorre huvsulattjan mánájdiska. Jus dát viehkke ij la nuoges, jali æjgádij gássjelisvuoda li ilá stuore, de máhttá sjaddat darbbo mánájt iehtjádij hállduj doalvvot oanep jali guhkep ájggáj. MIJÁN LI GÁSSJELISVUODA, MÁHTTÁ GUS MÁNNÁSUODJALUS VIEHKEDIT? Divna soajtti soames bále viessomájgenis gássjelis vidjurijda boadádallat, gå le dárbbo viehkes ja dårjas mánájdisá huksat. Dakkár båttåjn la mánnásuodjalusá åvdåsvásstádus familjav viehke dit. Moattes adni gássjelissan guládallat mánnásuodjalusájn, danen gå balli mánná valdeduvvá sijás. Mánav iehtjádij hállduj doalvvot le viehka alvos dáhpádus goappátjagá mánnáj ja æjgádijda. Dan diehti vierttiji liehket sierra oare vaj nåvti galggá sjaddat. Jus dárbaha viehkev mánnásuodjalusás, de máhtá skuolggat dan suohkanij gånnå åro ja ádnot sgastallamav. Gå sgastallamij boadá, de mánnásuodjalusá siegen guoradalá makkár dárbo li viehkes ja dårjas duv familljaj. Ienemus oasse sijás gudi oadtju viehkev mánnásuodjalusás oadtju viehkev sijdan vaj máná ja æjgáda bukti aktan viessot. Dát gåhtjoduvvá viehkkedoajmman, ja máhtti liehket buojkulvissan: Dåppe máhtti familja oadtjot bagádusáj ja ságastallamijt árggabiejve gássjelisvuodaj birra, ja gå li gássjelisvuoda, rijdo jali vuorrádisá familjan. 40 prosenta divna mánajs gudi oadtjun viehkev mánnásuodjalimes jagen 2012 oadtjun rádijt ja bagádusájt. 20 prosenta oadtjun fálov guossidimsijdajda ja 19 prosenta mánájs oadtjun ekonomalasj doarjjadårjajt. Badjel 80 % divna mánájs majda mánnásuodjalibme oassálasstá, oadtju luojvoj viehkkedåjmajt. (SSB) MÅRÅSTAV SOAMES MÁNÁJN GEV DÅBDÅV. GALGAV GUS MÁNNÁSUODJALUSÁJN SÁGASTIT? Ieddnen jali áhttjen ihkap balá mánnásuodjalusájn ságastimes. Ráddnán, berrahin, åhpadiddjen jali muodugattjan dån ihkap juorrula ja balá sehkanimes. Jus soames ij ságasta de soajttá máná ja æjgáda e oattjo dav viehkev ja dårjav majt dárbahi, ja mij la sidjij rievtesvuohta oadtjot lága milta. Ale balá bájkálasj mánnásuodjalusájn ságastimes. Skuolka ja giehto gássjelisvuodas ja mårråhis. Mánnásuodjalusá fáhkaulmutja máhtti dunji vaddet moadda buorre ráde ja oajvvadusá gåktu galga dåmadit ja gåktu sij máhtti viehkedit jali sijáv gejs mårråha. Jus la duv mielas unugis mánnásuodjalusájn ságastit, de máhttá juogu sosiállaåhpadiddje, varresvuohtasujtár, radediddje jali ietjá ållessjattuk viehkedit duv dájna. Máhtáv gus liehket namádibmen gå diededav? MIJ DÁHPÁDUVVÁ GÅ MÁNNÁSUODJALUS OADTJU MÅRÅJDIEDÁDUSÁV SOAMES MÁNÁ JALI FAMILJA BIRRA? Mánnasuodjalus álu oadtju skuolkanav jali girjev gånnå soames giehttu sån jáhkká juoga ij la buorre soames mánán jali familjan. Dákká gåhtjoduvvá måråjdiedádussan. Mánnásuodjalusán la vælggogisvuohta måråjdiedádusáv tjadádit ja merustallat jus ássje galggá guoraduvvat ienebut jali ij. Jus mánnásuodjalus gávnná oarev ássjev lagabut guoradallat, de soajttá mánnasuodjalus guládallat sujna guhti le diededam vaj ienep diedojt oadtju man diehti måråjdiedádus la rájadum. Ietjá bálijt ij la mánnásuodjalusán dárbbo dassta, ja ságas njuolgga máná æjgádij vaj guoradallá ássjev vijdábut. De gåhtjoduvvi æjgáda sagastibmáj juogu kontåvrån jali sijdan. Jus mánnásuodja lus boahtá guossáj sijdan, de rájaduvvá vuostak girjje diedádussan mánnásuodjalus boahtá guossáj. Gå æjgáda iejvviji mánnásuodjalusá barggev, de oadtjoba såj diedojt måråjdiedádimes, ja álu ja dájvváj oadtjoba ietja låhkåt dav. Gå såj libá oadtjum ienep diedojt måråjdiedádusás, de sáhkadi mánnásuodjalusá bargge ja famillja dassta mij la tjáledum. Álu sihtá mánnásuodjalus aj sáhka dit iehtjádij gudi dåbddi mánáv ja familjav, buojkulvissan varresvuohtaguovdatjijn, mánnágárdijn, skåvlåjn, PP-dievnastusájn ja muodugattjajn. Guoradallamij baktu galggá mánnásuodjalus gávnadit jus la dárbbo ássjev oatsodit jali ij. ÆJGÁDIJ JA ÅVDÅSTIDDJIJ RIEVTESVUODA Æjgáda gej lunna mánná årru, ja æjgáda gejn la æjgáda åvdåsvásstádus, li oassálasste mánnásuodjalusássjen. Jus dån la oassálasste ássjen, de la dujna: AN:A MÁNNÁKONVENSJÅVNNÅ Konvensjåvnnå javllá gájkka ulmutja nuorabu gå 18 jage li máná, ja låvdaduvvi Mánná konvensjåvnås. MÁNÁJ RIEVTESVUODA: vuohtaj biebmojs ja juhkusijs. GÅKTU GULÁDAV MÁNNÁSUODJALUSÁJN? Girjev tájllet Dån máhtá rádjat tjálalasj måråjdiedádusáv påstajn, gånnå giehto dujna le dárbbo viehkes ja hálijda mánnásuodjalusájn æjvvalit. Máhtá aj rádjat tjálalasj diedádusáv påstajn jus måråsta soames mánás. De hæhttu tjállet vehik mij la gássjelisvuohtan, gesi guosská ja gåktu mánnásuodjalus máhttá oadtjot aktijvuodav sujna gesi guosská. Skuolkkat Dån máhtá aj skuolggat mánnásuodjalussaj dan suohkanin gånnå mánná/nuorra årru. Gå skuolka, de oattjo ságastit soabmásijn mánnásuodjalusán massta måråsta. De máhtá oadtjot rádijt ja oajvvadusájt majt máhtá vijddábut dahkat. Máhtá aj liehket namádibmen. Æjvvalibme Sjiehtada ájgev ságastallamij. Moadda mánnásuodjalusdievnastusá li lijggodam ájgev ráde- ja bagádallamságastallamijda. Jus dakkir ságastallamav sidá, de skuolka suohkana mánnásuodjalussaj ja gatjáda jus siján la assto duv iejvvit. Dakkár ságastallambåttåj oattjo giehttot massta måråsta, ja máhtá oadtjot bagádusájt gåktu máhtá vijddábut dahkat. Dån oattjo aj válldet fáron soabmásav doarjodiddjen. JUS DUJNA LE DÁRBBO DÅLKÅS, DE MÁHTÁ DÅLKÅV ÁDNOT FAMILLJARÁDÁDALLAMA Dábij milta le mánnásuodjalus mij mierret mij galggá dáhpádallat mánnásuodjalimássjijn. Familja ma li gássjelis dilen máhtti aj oadtjot viehkev tjadádittjat familljarádádallamav. Fámilljarádádallam la tjåhkanibme gånnå famillja tjåhkan berrahij ja iehtjádij gudi li ájnnasa mánnáj. Famillja sjiehtat mij sijá mielas bierri dagáduvvat vaj sjaddá buorep mánnáj ja familljaj, ja ságastallat dássta mánnásuodjalusájn. Jus dån la vásedam juojddáv mij la baldedahtte jali unugis dáhpádus, jali jus dujna jali soames iehtjádin gev dåbdå li vuorrádisá familjan - guládalá mánnásuodjalusá vávtajn jali skuolga hiehteskuolganav 116 111 Iemeálmmuga ja demænssa Nuorttarijkajn 5 Åvddåbágo Nuorttarijkalasj aktisasjbarggo sosiálapolitihkalasj ássjijn iemeálmmukperspektijvajn la buorre buojkulvis nuorttarijkalasj ávkken. La sáhka viehka unna juohkusijs, rijkajn gånnå viehká álu juohki hásstalusájt vuorastuvvam álmmugijn, barggij vánesvuodajn ja vijdes geográfalasj gaska. Nuorttarijkaj aktisasjbarggo demænssaássjijn, dav mav Nuorttarijkaj álkkádusguovdásj koordineri, la vuosedam dárbbo la åttjudit máhttovuodov, systematiserit vásádusáj lånudallamav ja arienáv tsieggit gånnå dágástallá mij la buorre sujtto ja hukso sámijda ja inuihtajda gejna la demænssa. Vájllu dutkam ja evidænssavuodo mij guosská sujttuj ja huksuj sámijs ja inuihtajs majna la demænssa, valla sihke Suoman, Vuonan, Svierigin ja Ruonáednamin li muhtem dåjma ja dutkamprosjevta jådon. Dán diedádusán lip gávnadimijt ja oajvvadusájt tjoahkkim ma båhtin juogosbargos vuostasj nuorttarijkalasj konferánsas man fádda lij iemeálmmuga ja demænssa. Konferánssa lij Staaren (Östersund) tjavtjan 2018 ja ásadiddje lidjin Nuorttarijkaj álkkádusguovdásj, Region Jämtland Härjedalen ja sáme ávvojahke Staare 2018. Loahppabåhtusijda ja oajvvadusájda gulluji duola degu makkir praktihkalasj dåjma ja rievddadusá li dárbulattja vaj ulmutja iemeálmmukduogátjijn ja demensajn lulun máhttet buorep dårjav ja dievnastusáv nuorttarijkalasj suohkanijn oadtjot, man láhkáj máhttep máhtojt suohkanij juohket ja lenaj/fylkaj rastá, jali man láhkáj ådå diedojt praktihkalattjat implementieri. Barggojuohkusa vuojno li Nuorttarijkaj álkkádusguovdátjis tjoahkkiduvvam, valla dajn ælla vuorodime jalik ávttjimusá mijá bieles. Nuorttarijkaj álkkádusguovdátja barggogåhttjom la doarjjot álkkádusåvddånahttemav Nuorttarijkajn navti jut tjoahkki ja juogat diedojt ja dahká arienájt værmádagájda ja dutkamaktisasjbargon. Gidá jagen 2019 vuododuváj nuorttarijkalasj værmádahka iemeálmmugij ja demænssaj, danna oassálassti oajválattja, dutke ja bargge sujtto- ja huksoámmádijn Suoman, Vuonan, Svierigin ja Ruonáednamin. Dát diedádus la ájádaláduvvam liehket vuodon dágástallamijn gåktu vuorodit nuorttarijkalasj aktisasjbargov iemeálmmugijn ja demensajn, ja bájkálasj ja sisrijkalasj dágástallamijda dåjmaj birra suohkanij ja nasjonála dásen. Váj galggá oajvvadusáj duogátjav 6 dádjadit de diedádus álgaduvvá tjielggimijn máhttodiles iemeálmmugij ja demensa birra. Eva Franzén Lars Rottem Krangnes Direkterra Prosjæktajådediddje Nuorttarijkaj álkkádusguovdásj 8 Álgadibme máhttodilláj Iemeálmmuga Nuorttarijkajn Nuorttarijkajn li guokta iemeálmmukjuohkusa: sáme Suoman, Vuonan ja Svierigin ja inuihta Ruonáednamin. Sáme háldadimguovlo Nuorttarijkajn li niellja suohkana Suoman1, 12 suohkana Vuonan ja 25 suohkana Svierigin, akta dájs la Stockholm. E gávnnu almulasj lågo dasi galla sáme gávnnuji Nuorttarijkajn, valla dábálasj árvustallama milta li Vuonan 50 000 – 65 000, 20 000 - 40 000 Svierigin ja birrusij 8 000 Suoman. Ruossjan li suláj 2 000 sáme. Ruonáednamin li inuihta ieneplågon, suláj 87 % badjelasj 56 000 viesajdiddjijs. Suohkanijn ma li sáme háldadimguovlo Suoman, Vuonan ja Svierigin li sierra gájbbádusá, valla guhtik rijkan li sieradusá daj gaskan. Duola degu máhttá sámijn liehket riektá åvddåskåvllådåjmajda ja boarrásij sujttárij ållåsap jali muhtem mudduj sámegiellaj, riektá gielasa adnet gå guládalli guovlo suohkanijn jali oajválattjaj. Divna nuorttarijka sámijt ja inuihtajt adni iemeálmmugin, valla dåssju Vuodna ja Danmárkko li vuolláj tjállám AN-organisasjåvnå ILO-tjielggidusáv nr. 169, Indigenous and Tribal Peoples Convention, ja li stuorra sieradusá danna gåktu rijka praktihkalattjat organisieriji ja ållidahtti iemeálmmugij riektájt. AN globála mihto guoddelis åvddånahttemij ja åvddånimagenda Agenda 2030 guosská gájka lándajda Nuorttarijkajn. Dánna iemeálmmuga ja doajmmahiereduvvam ulmutja gulluji vuoroduvvam juohkusijda. Sáme2 ja Ruonáednama histåvråjn li sæmmilágásjvuoda ja ieredusá koloniála histåvråjs ietjá værálda iemeálmmuksebrudagáj gáktuj. Ájnnasit nuorttarijkaj sámeguovlo gáktuj la sebrudahka ja nasjonálastáhtaj álkkádusvuogádahka ietjálágásj gå buohtastahttá iemeálmmukguovloj USA:n ja Australian. Aktisasj ássje alleværálda lándajda majna li iemeálmmuga la ållusa sijájs gejn la iemeálmmukduogásj li jåhtåm stuorra stádajda 1 Ohcejohka suohkan sámegielak álkkádusdievnastusájt oasstá guovtet suohkanijs Nuorttalij-Vuonan. 2 Sábme, skándinavia gielajda Sameland, la namma sámij histåvrålasj årromguovlojda nuorttasámegiellaj. Guovlon ælla formalalasj ráje. 9 maŋemus 50- 60 jagijn. Dåppe máhtti liehket ållu vuojnnemahtes unneplåhko. Iemeálmmuga ja demænssa Prinsihpan ij gávnnu tjoahkkiduvvam dutkam jali máhtto makkir dille la Nuorttarijkaj sámijn ja inuihtajn gejn la demænssa, jali gallásin la demænssa ja iemeálmmukduogásj, nasjonála dásen. HALDI dutkamprosjevta (2018-2019) Ubbmema universitiehtan Svierigin ulmme la dahkat vuostasj kárttimav duola degu danna man dábálattja li neurodegeneratijvalasj dile sámij ja dáttjaj gaskan Svieriga biele sámen. Unnep dutkama, duola degu Canadan ja Australian, gætjodi jut ulmutja gej la iemeálmmukduogásj vaháguvvi demensas ienebut gå ieneplågo álmmuk.3 Dajn dutkamijn ma li dagáduvvam li sieradusá sihke hámen ja båhtusijn.4 Dutkam Canadan jage 2013 rájes vuoset ij dåssju dav jut ienep ulmutja gudi gulluji rijka nav gåhtjoduvvam first nations skihppáji, valla aj jut skihppáji suláj lågev jagev árabut ja aj jut ienep ålmmå gå nissuna dáv diagnåvsåv oadtju.5 Globála dásen la iemeálmmugijn nievrep varresvuohta gå ieneplågo álmmugin, sæmmi guovlon6, dat aj vájkkut man dábálasj demænssa la, ja dasi makta gávnnu riekta sujtto buorre kvalitiehtajn. Faktåvrå ma sierraláhkáj vájkkudi iemeálmmuga varresvuohtaj, li jáhkedahtte sivvan gå la ienep demænssa. Uddni dutkaduvvá ienebut iemeálmmugij varresvuoda gáktuj gå åvddåla, valla ájn vájllu máhtto man láhkáj buoremusát dav hieredit ja giehtadallat, jali vaddet hiebaduvvam sujtov iemeálmmuga ulmutjijda gejna la demænssa. Árbbedábálasj 3 Jacklin K. et.al .: The Emergence of Dementia as a Health Concern Among First Nations Populations in Alberta, Canada. Canadian Journal of Public Health 104 (1). 2013; Mayeda E. et.al .: Inequalities in dementia incidence between six racial and ethnic groups over 14 years. Alzheimer’s & Dementia 12 (3). 2016; Smith K. et.al.: High prevalence of dementia and cognitive impairment in Indigenous Australians. Neurology 71 (19). 2008. 4 Warren, L. A. et. al.: Prevalence and incidence of dementia among indigenous populations. A systematic review. International Psychogeriatrics 27 (12). 2015. 5 Jacklin K. et.al .: The Emergence of Dementia as a Health Concern Among First Nations Populations in Alberta, Canada. Canadian Journal of Public Health 104 (1). 2013. 6 Anderson, Ian et. al.: Indigenous and tribal peoples' health (The Lancet-Lowitja Institute Global Collaboration). A population study. The Lancet 388. 2016. 10 iemeálmmukkultuvrajn máhttá demensa dádjadus liehket ietjálágásj. Symptåvmå demænssaj ælla agev gássjelisvuohtan jali skihpudahka. Stuoráp sebrudagá diagnåvsåvædtsaga, diehtojuohkemdåjma, sujtto ja lagámusáj doarjjo organisierim soajttá ij dåjma kulturhiebadallama dagi. Rijkajgasskasasj værmádahka la vuododuvvam, The International Indigenous Dementia Research Network (IIDRN) dutkijda, studentajda, skihppijviesojda, iemeálmmuk- ja demænssaakterajda, oassálasstij USA:s, Canadas, Austrálias ja Aotearoas. Værmádagá ájggomus la akterajt låpptit gudi iemeálmmugij ja demensajn barggi. Værmádagá dutke fysalattjat ja digitálalattjat gávnadi ja dágástalli dutkamdárbojt, lånudallat båhtusijt ja vuododit aktisasjbargojt. Iemeálmmuga, demænssa ja nuorttarijkalasj álkkádussebrudagá Sámij ja inuihtaj riektá sujtto- ja huksosuorgen hiebaduvvi rijkajgasskasasj konvensjåvnåjn ja nasjonála lágajn. Skihppijsujto ja sosiáladievnastusá lágajn ja organisierimin la iesjguhtik hábme guhtik rijkan ja suohkanin. Li stuora gielalasj ja kultuvralasj sieradusá sámij gaskan Nuorttarijkajn, ja inuihta duola degu viessu sihke smáves sebrudagájn Ruonáednamin ja Københámnan. Ij gávnnu åbbålasj gåvvå dassta gåktu Nuorttarijkaj iemeálmmuga vásedi jali adni álkkádusdievnastusájt, valla nasjonála dásen muhtem diedo gávnnuji. Vájku åvddånibme la buorep guovlluj mannam de gávnnuji ájn hieredime persåvnå sentreridum sujttuj manna la alla dásse, hieredime ma máhtti liehket nannusabbo várnnahis juohkusijda. Gå divna nuorttarijka juohki gaskan vuodosujtto, fáhkatjiehppesujtto ja sosiáladievnastusá de soajttá liehket gássjel oadtjot jåhtuj aktiduvvam dåjmajt. Barggijt åttjudit ja máhtudakhásstalusá vájkkudi nievres kontinuitiehttaj sidjij gudi galggi oadtjot sujtov ja huvsov. Vuonarijkan la læhkám politihkalasj ulmme vaddet sáme álmmugij dievnastusáv mij la kultuvralattjat hiebaduvvam sámijda daj fálaldagájn ma juo gávnnuji farra gå dievnastusájt åvddånahttet sierraláhkáj sáme álmmuga gáktuj. Sáme álmmuk adná varresvuodadievnastusájt sæmmi álu gå ieneplågo álmmuk dahká, valla ælla sæmmi dudálattja dajna sujtujn mij vatteduvvá. Vuojnnet ælla sieradusá sáme álmmuga ja ieneplågo álmmuga gaskan dasi mij guosská varresvuoda stáhtusij ja skihpudakprevalænssaj. Muhtem 11 dutke dættodi sámijn la ietjálágásj dádjadus varresvuodas, skihpudagájs ja giehtadallamis gå ieneplågo álmmugin la. Gávnnuji aj girjálasjvuodan buojkulvisá jut sáme ságasti skihpudagáj ja varresvuoda birra iehpenjuolgga vuogij baktu ja metafåvråj. Gåvvå jut sámegielak ulmutja ienemusát sihti sáme barggijt iejvvit gå varresvuoda- ja pasiænntasujttodievnastusájt adni la aj oadtjum ietjá gåvåv varrasap dutkamis, da vuosedi giellaano preferánsa li individuála ja dilláj tjanádum. Familljaj gullut ja árbbedábálasj vuoge ietjas dálkodit dættoduvvá muhtem åsijn girjálasjvuodas.7 La dutkamprosjækta jådon gåktu jur sáme demensajn vásedi ja adni álkkádusdievnastusájt Vuonan: Offentlig demensomsorg. Likheter og ulikheter i bruk av kommunale helse- og omsorgstjenester i områder med samisk og norsk bosetning. Nasjonalt kompetansetjeneste for aldring og helse, mij la nasjonála máhtudakguovdásj Vuonan la maŋemus jagijt tjadádam moadda diehtojuohkemdåjma demensa ja demensasujto gáktuj ma li Vuona sámijda ájgodum, ja dahkam ræjdojt dasi. Ræjdo gávnnuji nuortta-, julev-, ja oarjjelsámegiellaj ja dárogiellaj. Åvddål gå nanniduvvam láhka nasjonála unneplågoálmmugij ja unneplågogielajda doajmmaj bådij Svierigin , ådåjakmáno 1. biejve 2019, vattij ráddidus Sosiálastivrraj barggon kárttit máhttelis dárbojt máhttodoarjjaj varresvuohtasujton, ja sosialdievnastusán.8 Kárttimis, mij ij gehtja demænssaskihppij dievnastusájda sierraláhkáj, boahtá åvddån unneplågoláhka ja nasjonála unneplågogatjálvisá li unnán vuoroduvvam sihke jådedimen gå suohkanij ja regiåvnåj barggijn, jut åvddågátto gávnnuji ja jut dádjadus vájllu danna manen nasjonála unneplågojn li sierra riektá. Unneplågolága njuolgadusá dålkkuduvvi moatte láhkáj suohkanijs ja regiåvnåjs ja nasjonála unneplåhkoálmmugij åvdåstiddjijs. Divnajn doajmmasuorgijn vájlluji bargge gejn la máhtudahka unneplåhko gielajn ja kultuvran. Gájbbádusá doarjjaj ja dievnastusájda unneplågogiellaj la muhtem guovlojn ráddjiduvvam ja rievddi ájge badjel, navti sjaddá suohkanijda ja regiåvnåjda gássjelabbo fállat nanos fálaldagáv sosiála- ja varresvuodadievnastusáj 7 Blix, B. H .: Helse- og omsorgstjenester til den samiske befolkningen i Norge – En oppsummering av kunnskap . 2016. 8 Behovet av kunskap om den stärkta minoritetslagen. En kartläggning av behovet av kunskapsstöd inom socialtjänsten (särskilt äldreomsorgen) och hälso- och sjukvården om lagen (209-724) om nationella minoriteter och minoritetsspråk. Socialstyrelsen. 2019. 12 unneplågogielajda. Kárttima vuosedi moadda dåjma ulmmejuohkusij gáktuj, valla dille målssu ednagit suohkanij gaskan. Jagen 2017 álgadin regiåvnå Norrbotten, Västerbotten, Jämtland Härjedalen ja Dalarna pros jevtav Kunskapsnätverk för samisk hälsa. Svieriga Sámedigge vuododij jagen 2018 varresvuoda-, boarrásij ássjij- ja valástallamnammadusáv, manna la lahka aktisasjbarggo máhttoværmádagájn. Aktan Sámedikkijn ja sáme organisasjåvnåj la værmádahka åvddånahttám nasjonála stratesjijav sáme varresvuoda gáktuj, danna la geriatrijkka akta vidá vuoroduvvam suorgijs. Suoman la prosjækta tjerdalasj unneplågoj ja mujtodisvuoda birra, ETNIMU, åvddånahttám nasjonála doajmmamodellajt ja tjiegŋodahttám diedojt mujto ja mujtodisvuoda birra åbbålattjat tjerdalasj unneplågoj gaskan. Prosjækta la aj ienep diedojt vaddám ámmátulmutjijda ja studentajda sosiála- ja varresvuodasujton gåktu ulmmejuohkusijn bierri barggat. Suoma stáhtta muhtem dårjav vaddá sáme sosiála- ja varresvuodadievnastusáj fállamij. Dát dagáduvvá Sámedikke baktu. Sámedigge la tjielgadam ulmijt gåktu fállat sosiála- ja varresvuodadievnastusájt sámegiellaj. Valla diedádusá jagijn 2001 ja 2008 vuosedin dievnastusá sosiála- ja varresvuodadievnastusájn ællim dågålattja sámegiela gáktuj, suohkanijn aj. Dagu ietjá nuorttarijkajn li sámegiela pasienta gássjelisvuodajt vásedam iesjguhtik lágásj sjiemájn ma guoradaládijn aneduvvi, dagu mujttogæhttjalimen, danna aneduvvi buojkuldagá ma li abmasa jali ælla relevánta boarrásap sámijda.9 THL, Varresvuoda ja álkkádusá instituhtta Suoman la tjadádam prosjevtav sámij álkkádusá dássádusá gáktuj. SámiSoster la aj tjadádam moadda åvddånahttem- ja pilotprosjevtajt ja fállá sijdadievnastusáv sámegiellaj Enodagá (Enontekiö) suohkanin. Jagen 2017 oattjoj organisasjåvnnå europealasj guddnebálkkáv ietjas bargos åvdås, duola degu prosjevtajn man ulmme lij doarjjot sámijt gænna la demænssa navti váj oadtjun kultuvralasj ja gielalasj dárbojt ållidum musihka, duoje ja luonndovásádusáj baktu. Ruonáednama ráddidus mierredij nasjonála demænssastratesjijjav jagen 2013, dat lij vuolggám guoradallamis jages 2012.10 Pládna la ájn dåjman, valla ij la desti sæmmi ájggeguovddelis. 9 Magga, R.: Saamelaisten sosiaali- ja terveyspalvelujen kehittämisen haasteet Suomessa. Yhteiskuntapolitiikka 75 (6). 2010. 10 Demensredegørelse 2012 . Departementet for sundhed. 2012. 14 Demænssasuorge åvdås vásstet Departementet for sundhed, sij tjuovvoli demænssastratesjijja tjadádimev suohkanijn ja almulasj skihppijsujto (Sundhedsvæsenets) dåjmav. Guoradallamin jages 2012 bådij åvddån suláj 250 ulmutjijn Ruonáednamin lij diagnåvseridum demænssaskihpudahka. Jagen 2019 almodij dutkam- ja åvddånahttemprosjæk ta Arktisk aldring (AgeArc) vijdes tjielggidusáv vuorrasap ulmutjij diles Ruonáednamin. Diedádusá11 vuodo la álmmuklåhko jagen 2018 ja vijdes etnográffalasj ságájdahttema. Dassta boahtá åvddån moadda lagámusá, valla e val gájka, vásedi gássjelis la guládallat ja diedojt oadtjot oajválattjajs ja suohkanijs. Li stuorra sieradusá suohkanij gaskan mij guosská sujttobarggij máhtudahkaj demensa ja demensa huvso birra, ja álmmugin la stuora dárbbo diedojt åttjutjit demensa birra. Diedádusán oajvvaduvvá nasjonála diehtovuorkká ja guládallamguojmme ruodnáednama suohkanijda, manna la åbbålasj vuojnno dassta makkir ressursa gávnnuji guhtik suohkanin. Divna demænssaguoradallama dagáduvvi Dronning Ingrids Hospitalan, mij la Ruonáednama rijkkaskihppijviesso. Dáppe gávnnuji neurolåvgå, skihppijsujttára ja skihppijgymnasta gudi demensa suorgen barggi, valla oajválattja barggi dan guovlluj ahte galggá liehket máhttelis stuorep oasev demensa guoradallamis bájkálattjat tjadádit. Guoradallamræjddo RUDAN jårggåluvvá jagen 2019 kalaallisut giellaj ja galggá validieriduvvat. Ruonáednama vuostasj nasjonála konferánssa demensa birra plániduvvá jahkáj 2020. Dan åvdås vásstedi Departementet for sundhed, Departementet for Sociale og Justitsområdet aktan dutke arktalasj vuorastuvvamprosjevtas.12 Iemeálmmukperspektijvva nuorttarijkalasj demensa aktisasjbargon Jage 2015 rájes koordineri Nuorttarijkalasj álkkádusguovdásj nuorttarijkalasj demensværmádagáv rijka oajválattjaj åvdåstiddjij ja fáhkatjiehpij. Værmádagá barggamvuodo li da nasjonála stratesjijja ja mærrádusá ma demensa gáktuj gávnnuji. 11 Nørtoft K. et.al .: Ældre menneskers liv og helbred i Grønland. En rapport fra forsknings- og udviklingsprojektet Arktisk Aldring (AgeArc). 2019. 12 Mikaela Augustussen, Grønlands universitet, åvddånbuktemin Nuorttarijkalasj demænssaværmádahkaj, 2019 vuoratjismáno. 15 Jagijn 2013–2017 koordinerij Nuorttarijkalasj álkkádusguovdásj pros jevtav Samer med funktionsnedsättning, barggovadde lij Vuonarijka Barne-, ungdoms- og familiedirektoratet (Bufdir). Duogásj lij nuorttarijkajn gávnnu binná diehto doajmmahiereduvvam ulmutjij birra gejn la sáme duogásj. Prosjevta boados lij åvddågehtjastibme, vihtta dutkamdiedádusá ja akta prosjæktadiedádus manna lidjin policy oajvvadusá.13 Jagen 2017 oattjoj Nuorttarijkalasj álkkádusguovdásj sávadusájt dutkijs, suohkanijs ja ietjá berustiddjijs nuorttarijkajn låpptit iemeálmmukperspektijvav aj demensa suorgen. Aktisasjbargojn Region Jämtland Härjedalen ja sáme ávvojahke Staare 2018 ásadij Nuorttarijkalasj álkkádusguovdásj vuostasj nuorttarijkalasj konferánsav iemeálmmugij ja demensa birra Staaren 2018 tjavtja. Konferánssaj tjåhkanin ienebut gå 90 dutke, virggeulmutja nasjonála, regionála ja suohkana dásen, suohkanij sujtto ja huksosuorge bargge ja sáme sivijlasebrudahka. Konferánsa oassálasste guorrasin jut nuorttarijkaj álkkádusvuogádagájn gávnnuji buorre ássje maj máhttá joarkket barggat. Duola degu gávnnuji ållo suohkanijn Svierigin ja Vuonan sáme skåvllå, åvddåskåvllå ja mánájsujtto, ja aj sáme boarrásijsujtto. “Sáme” báhko árvval sámegiella aneduvvá ja jut ásadus dåjmaduvvá navti vaj dat hiehpá sáme kultuvrajn. Maŋemus jagij åvddånibme nav gåhtjodum persåvnå sentrieriduvvam vuorrasij- ja demensasujto guovlluj vájkkut stuorep oasse sujtos vuolggá indivijda ja indivijda duogátjis, berustimijs ja máhtojs, mij merkaj sáme perspektijvva oadtju luondulasj sajev sáme guovlojn ja ulmutjijda gejna la sáme identitiehtta. Da aj ienebut gå åvddål guosská lagámusájda. 13 Huuva K. et.al.: Kunskapsläge: Personer med funktionsnedsättning och samisk bakgrund. Nordens välfärdscenter. 2014; Melbøe L. et.al.: Situasjonen til samer med funksjonsnedsettelse. UiT Norges arktiske universitet og Nordens velferdssenter. 2016; Uttjek, M.: Levnadsförhållanden bland samer med funktionsnedsättning i Sverige. Umeå unviersitet och Nordens välfärdscenter. 2016; Gjertsen H. et.al.: Kartlegging av levekårene til personer med utviklingshemming i samiske områder. UiT Norges arktiske universitet og Nordens velferdssenter. 2017; Edin-Liljegren A. och Flykt K.: Förutsättningar och villkor för samer med funktionsnedsättning i de samiska förvaltningskommunerna i Sverige. Glesbygdsmedicinskt centrum, Västerbottens läns landsting och Nordens välfärdscenter. 2017; Hokkanen L.: Experiences of inclusion and welfare services among Finnish Sámi with disabilities. Nordic Welfare Centre. 2018; Dahlberg A. och Bergström J.: Sluttrapport. Personer med funksjonsnedsettelse med samisk bakgrunn. Nordens velferdssenter. 2018; Bergström, J.: Personer med funktionsnedsättning och samisk bakgrund. Policyrekommendationer. Nordens välfärdscenter. 2018. 16 Konferánsa maŋŋela, gidán jagen 2019, vuododuváj nuorttarijkalasj værmádahka iemeálmmugij ja demænssaj, danna oassálassti oajválattjaj åvdåstiddje, dutke ja bargge sujtto- ja huksoprofesjåvnåjn, Suoman, Vuonan, Svierigin ja Ruonáednamin. Værmádahka la akta gålmåt tiebmáværmádagájs Nuorttarijkalasj álkkádusguovdátja værmádagá vuolen. Ájggomus la aktan dárbojt identifisierit ådå dutkamijda, dåjmajda ma máhtudagáv låpptiji ja jårggålit ja hiebadit diagnåvserimvædtsagijt sámegiellaj ja kalaallisut giellaj. 18 Hásstalusá ja oajvvadusá juohkusijs vuostasj nuorttarijkalasj konferánsan iemeálmmugij ja demensa gáktuj Hásstalus 1 Oajvvadus 1. Nasjonála njuolgadusá ja mærrádusá sujto ja huvso gáktuj ulmutjijda gejna la demænssa hæhttuji iemeálmmukperspektijvav 19 vieledit ja dan praktihkalasj vájkkudusájt, duola degu iednegiella, dålkkum, “iellembirrasa perspektijva”, kulturbuojkuldagá, sensitivitiehtta ja nav gåhtjodum cultural safety. Demænssajuohkusijn, doarjja giehtadallijn ja ietjá suohkana åvdåstiddjijn galggá liehket tjielgga barggogåhttjom subtsastit makkir riektá ájnegis viesádijn li iemeálmmugij ja unneplågoj nasjonála lágaj gáktuj. 2. Sáme háldadimsuohkana dárbahi njuolgadusájt, rádijt ja ietjá lágásj doarjjagijt ma li nasjonála dásen åvddånahteduvvam gåktu riektálágajt máhttep praktihkalattjat tjadádit. Nasjonála oajválattja lulun galggat hábbmit ja fállat duohta diehtojuohkemdåjmajt majt sáme háldadimsuohkana máhtti adnet, åbbålattjat sámij birra ja dárkkelappot makkir riektá li ja gåsi máhttá gujddit jus riektá e vieleduvá . 3. Akta vejulasj doajmma nuorttarijka dásen máhttá liehket kárttit ja buohtastahttet guoskavasj riektálágajt ja gåktu da bájkálattjat li implementieriduvvam Vuonan, Svierigin, Suoman, Ruonáednamin ja vejulattjat Danmárkon. 20 Hásstalus 2 Oajvvadus 1. Suohkana dárbahi systematiserit bargojdisá gå galggi barggijt åttjudit gejna la máhtudahka sáme gielan ja kultuvran. Álggolávkke máhttá liehket tjállet almodusájn mielas vuorddá sáme åhttsijt, dagu Straejmien tjïelte (Strömsunds kommun) Svierigin dahká. Suohkana lulun aj galggat stiellit ådå merihta-, barggovásádusá- ja bálkkámáhttelisvuodajt barggijda gejna la relevánta máhtudahka gielan ja kultuvran. 2. Dárbaj máhttovuododum ábnnasijt sámij ja inuihtaj árbbedábálasj vuojno milta demensa gáktuj, ja meritierijiddje sertifisierimav dajs barggijs majna la sáme ja inuihta kultuvrramáhtudahka, duola degu vásádusá Silvia- sertifisierimis Svierigin. Máhttá åvddånahttet praktihka lahka vuodoåhpadusáv sáme kultuvrramáhtudagán divna virggeulmutjijda sujtto-, huvso- ja sosiáladievnastusán sáme háldadussuohkanijn. Vuodulasj ja avtagerdak gatjálvisá degu “mij la sábme” ja “årru gus sáme stuora stádan?” hæhttu problematisieriduvvat ja vássteduvvat åhpadusán. 14 Eriksen, L. T., Bongo, B. A. og Mehus, G . Urfolksperspektiv i utdanning. Sykepleierutdanninger i Norge uten urfolkskunnskap?. Nordisk sygeplejeforskning, 7 (3), 239-249. 2017. 21 Hásstalus 3 Oajvvadus 1. Máhttelis doajmma nasjonála ja nuorttarijkalasj dásen la ásadit jahkásasj arienájt háldadussuohkanij jådediddjijda ja barggijda gånnå bessi gávnadit ja vásádusájt lånudallat. 2. Ietjá máhttelis doajmma, mij aj máhttá tjadáduvvat nasjonála jali nuorttarijkalasj dásen, la identifisierit ræjdojt ma juo gávnnuji ja aneduvvi nuorttarijkajn. Vijddásabbo luluj buorre identifisierit máhttelis relevánta værmádagájt, ræjdojt ja metåvdåjt ma li unneplågojda åvdeduvvam degu duortnusvággelattjajda, svierigasuobmelattjajda, guojnajda ja juvdájda. Kárttim máhttá aj gåvvidit dåjmajt suohkanijn, degu vuorrasijsijda ja biejvvedåjma majna la sáme sisadno. Aj systematihkalasj tjoahkkim lagámusáj subttsasijs luluj máhttet aneduvvat vuodon suohkanij dåjmaj åvddånibmáj. Buoragit vuorbástuvvam buojkulvisájt luluj máhttet tjoahkkit digitála, nuorttarijkalasj ræjddogijssáj, mav de juogat iesjgeŋga nasjonála demænssa máhtudagá guovdátjij baktu ma juo gávnnuji. 22 Hásstalus 4 Oajvvadus 1. La dárbbo nuorttarijkalasj kárttimbargguj mij tjielgat makkir nuorttarijkalasj ja rijkajgasskasasj dutkama juo gávnnuji demensa ja iemeálmmugij birra. Tiebmáværmádahka luluj máhttet álgadit dágástallamav nasjonála oajválattjaj gåktu kárttimav nuorttarijkalasj diehtoportálajda sebrudahttet. Tiebmáværmádahka luluj aj máhttet gæhttjat makkir máhttelisvuoda li nuorttarijkalasj aktisasjbargov måvtåstuhttet dutkamin, duola degu gåktu duot dát doajmma vájkkut jali diedalasj kárttim dárbojs. Aktisasjbarggo rijkajgasskasasj dutkamværmádagájn iemeálmmugij ja demensa gáktuj luluj aj máhttet hiehpat. 2. Tiebmáværmádahka ja Nuorttarijkaj álkkádusguovdásj lulun galggat identifisierit makkir máhttelisvuoda li sáme ja ruodnáednama perspektijvajda dálásj nuorttarijkalasj aktisasjbargon guhkássujton, duola degu sebrudahttet suohkanijt Ruonáednamin ja sáme háldadimsuohkanijt Vuonan, Svierigin ja Suoman. 26 Ruoppsis-ruodná-ráddidusá ådå politihkalasj vuodo le Ådåstuhtedum versjåvnnå gålgådismáno 8. biejve. - Aktisasjvuoda, árvvoháhkuhime ja rievtesferdukvuoda politihkka joarkka. Návti åvddånbuvtij stáhtaminisstar, Jens Stoltenberg, finánssaminisstar Kristin Halvorsen ja jåhtulakminisstar Liv Signe Navarsete ieneplåhkoráddidusá ådå politihkalasj vuodov Soria Morian uddni. Barggo, skåvllå, álkkádus ja dálkádahka le oajvveássjen boahtte nielje jáhkáj 
tjalmostuvvam. - Nielje jage alluj le ráddidusbelludagá vuosedam máhtukvuodav aktisasj tjoavddusijt gávnatjit.Ráddidus joarkka aktisasjvuoda ja rievtesferdukvuoda bargov. Diehtep boahtte guhttalin hásstalusá båhti, gå ietjá økonomalasj dille Vuonan le gå åvdep stuorradikke guhttala álgon. Sæmmibále galggap dálkadakhásstalusájt duosstat. Mujna li buorre vuorddemusá då guovte ráddidusbelludagájn aktan barggat. Dájna vuodojn majt uddni åvddånbuktep vaddá buorre polihtkalasj vuodov boahtte nielje jahkáj. Dát vaddá vuodov lasse barggosajijda, joarkket álkkádusáv åvddånahttet, ja joarkket vásstálasj økonomalasj stivrrimijn, javlaj Jens Stoltenberg. 
Boahtte stuorradiggeguhttalin sjaddá birás ja dálkádahka liehket vuorodimássjen. - Vuodna gálggá liehket åvdemusán biráspolitihkan ja mij nanostahttep guoddelis energija luohkkoj ávkástallamav. Galggá álkkep liehket válljit buvtagijt ma li birrasij buore. Dággu hæhttu almulasj Vuodna liehket åvdemusán, javlaj Kristin Halvorsen. Guovdásj tjuoggan ådå politihkalasj vuodon le ulmutjij máhtukvuodav ja skåvlåv nannit.Ráddidusá oajvvevuorodibme skåvlåj gáktuj le oadtjot ienep ja buorep åhpadiddjijt. Juohkka skåvlåjn galggá oahppij låhko åhpadiddjij gáktuj ráddjiduvvat. Vijdábuj galggá boahtet sijddabarggoviehkke-fálaldahka mij la navku asstoájggeårniga baktu, ja nannit bargov mij gullu joarkkaskåvllåvádtsema hiejttemav binnedit. - Árvvoháhkuhibme dáhpáduvvá ienemusát suohkanijn. Danen ájggop boahtte guhttalin lasedit ruhtadimev suohkanijda nav vaj ulmutja oadtju buorep dievnastusáv dåppe gånnå årru. Sæmmi båttå gå láhtjep dilev jaskadap barggosajijda vájmmelis æláduspolitihka baktu ålles rijkan, javlaj Liv Signe Navarsete. Bargov gájkajda le badjásasj ulmmen, sij dættodin.Ráddidus ájggu politihkkit nav vaj láhtji dilev ådådahkuj, máhtudakåvddånahttemij ja ienep ruodná barggosajijda. Ráddidus ájggu boahtte stuorradikke guhttalin joarkket udnásj værro- ja divádakdásijn, dán miere sissŋelin le sadje buorep ruhtajuogadimijda. - Mij ájggop buoredit, nannit ja ådåstuhttet almulasj álkkádusårnigijt nav vaj máhttep duosstot boahtteájge dárbojt ja hásstalusájt, javlaj Jens Stoltenberg. Dán vuodon diededuvvá ierit ietján avtastallmådåstus galggá boahtet jåhtuj, ienep dæddo fágalasj sieradusájda skihppijviesoj suorgen, gárevhuvsov nannit, ja lasedit skihppijsijdda tsieggimijt sihkarasstem diehti gájkajda sajev 2015 rájes. Ráddidus vuodot ietjas internasjonála politihkav AN:a ja álmmukrievtesvuodaj milta, NATO-sebrulattjan, EØS-sjiehtadusá milta ja vaj Vuodna ij sjatta EU-sebrulattjan. Ráddidus ájggu joarkket vájmmelis viehkkevaddem ulmij, ja suodjalussuorge guhkesájggásasj plána milta. Dát le duodastuvvam dán dokumentan. - Dán vuodon åvddånbuktep ietjama aktisasj ájggomusájt boahtte nielje jáge politihkkaj. Man guhkás ájggomusáj jåvsådip le økonomalasj máhttelisvuodaáj duogen, javlaj Stoltenberg. Ájnas ájggomusá boahtte guhttalin le: 
 Ráddidusbelludagá låhpadin dijstakiehkedis ráddidusá politihka vuodo bargujn 2009-2013 jagijda. Dála vuojná ålles sjiehtadallamjuohkusav tjoahken Stáhtaminisstara kontåvrångasskovahko idedisbiejve. Gåvvå: Statsminisstara konåvrrå. Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) Norske Samers Riksforbund Vuona Sámij Rijkasiebrre (NSR) Válggaprográmma sámediggeguhttalij 2005–2009 Álggo Sámediggeválgga 2005 le lahkanime! Dát tjála NSRa åvdep ja boahtteájge bargo birra Sámedikken vaddá NSRa politihkalasj sidodis vijduk gåvåv. Doajvvop dát gåvvå gievras, rájajdis ja moattelágásj sámesebrudagás le aj duv politihkalasj sidot. Dáv la dunji máhttelis 2005 Sámediggeválga baktu vásstedit. NSRa le sámijs sámijda, ja gå NSRav jienasta de le vaddemin jienav vaj sáme ájn galggi nanostuhttet rievtesvuodajt ietjasa vássámájge, dáv ájgev ja boahtte ájgev háldadit. JIENASTA NSRav! www.nsr.no Ålgusvaddem åvdåsvásstediddje: Rijkastivrra (Guovdásj Válggastivrra) Adressa: NSR, Postboks 173, 9521 Guovdageaidnu Tlf.: 784 86 955 – Fax: 784 86 988 – E-post: nsr@nsr.no 1. VUODOVUOJNNO JA VISJÅVNÅ ............................................................................................................... 5 VUONA SÁMIJ RIJKASIEBRE BIRRA (NSR) ....................................................................................................... 5 SÁMEDIGGE........................................................................................................................................................ 5 JÅDEDIBME SÁMEDIKKEN................................................................................................................................. 5 ÅDÅÁJGGÁSASJ SÁBME..................................................................................................................................... 5 SÁMEEDNAMA TJAVELK.................................................................................................................................... 6 ÅDÅ VÆRÁLT..................................................................................................................................................... 6 NANOS RUOHTSA................................................................................................................................................ 6 AKTANGULLUVASJ ÁLMMUK............................................................................................................................. 7 FRIDDJAVUOHTA, AVTAÁRVULASJVUOHTA, AKTAVUOHTA............................................................................. 7 MÁNÁ JA NUORA................................................................................................................................................ 7 2. NSRA POLITIHKALASJ BÅHTUSA 2001–2005 JAGIJ............................................................................. 8 RIEVTESVUODA: FINNMÁRKOLÁHKA / MINERALLÁHKA / BIEGGAMILLO / SUODJALUS / LUONNDOSUODJALIM PLÁNA............................................................................................................................ 8 GIELLA / OAHPPO JA ÅHPADUS......................................................................................................................... 8 MÁNÁJGÁRDE / MÁNÁ JA NUORA...................................................................................................................... 8 SÁME GILPUSTALLAM........................................................................................................................................ 9 BIRÁS JA KULTURSUODJALIBME / ULLJO JA GÁSSA / BIOLOGALASJ MOATTEVUOHTA................................... 9 GUOLLIMA......................................................................................................................................................... 9 ÆLLOSUJTTO................................................................................................................................................... 10 EDNAMBARGGO / URUDISHÁLDADIBME.......................................................................................................... 10 MIEHTTSEÆLÁDUSÁ / DUODJE........................................................................................................................ 10 KULTUVRRA..................................................................................................................................................... 10 VARRESVUOHTA- JA SOSIÁLALASJ VIELEDUSÁ / MÁNNÁSUODDJIM.............................................................. 11 AVTADÁSSÁSASJVUOHTA / NISSUNKÁMPÁNJA / VÁLGA................................................................................. 11 GUOVLLO JA NUORTTARIJKALASJ AKTISASJBARGGO.................................................................................... 11 RIJKAJGASSKASJ BARGOJ ÁJRASTIBME.......................................................................................................... 11 3. VÁLGGAPROGRÁMMA 2005–2007 ........................................................................................................... 13 I. SÁMEDIGGE .............................................................................................................................................. 13 II. RIEVTESVUODA ..................................................................................................................................... 13 III. GIELLA .................................................................................................................................................... 14 IV. KULTUVRRA .......................................................................................................................................... 15 V. ÅRROM JA INFRASTRUKTUVRRA .................................................................................................... 17 VI. ÆLÁDUSÁ................................................................................................................................................ 18 VII. LUONNDOBIRÁS.................................................................................................................................. 20 VIII. SKÅVLLÅ JA OAHPPAM................................................................................................................... 21 IX. VARRESVUODA JA SOSIÁLALASJ DÅJMA .................................................................................... 23 X. MEDIA........................................................................................................................................................ 24 XI. ÅSSKO JA IELLEMVUOJNNO ............................................................................................................ 25 XII. RIJKAJGASSKASASJ BARGGO ........................................................................................................ 26 1. VUODOVUOJNNO JA VISJÅVNÅ Vuona Sámij Rijkasiebre birra (NSR) Vuona Sámij Rijkasiebrre (NSR) le sáme oajvveorganisásjåvnnå mij dåjmalattjat åvdet kultuvrra-, sebrudak- ja tjuovggidusbargov bájkálasj siebrij baktu ja duodden sæbbrá Sámedikkeválgajda. NSR tjoahkki sámijt gájk bájkijs ja gájkka æládusájs ja berustiddjejuohkusijs. Sámedikke baktu bargatjit gájkka sámijda ávkken. Dallutjis 1968-jagij rájes gå NSRa vuododuváj le siebrre læhkám sadje gájkka sámijda ietjas mielav åvddånbuktet vuonarijkaalasj- ja rijkajgasskasasj sebrudagán. NSRa le læhkám tjielgga sáme jiedna sámesebrudakiellemav ja kultuvrav huksamin ja åvdedime lagábuj 40 jage, ja NSRa ájggu joarkket iesjrádálasj sáme jiednan aj boahtte ájgen. Sámedigge Sámedigge le sámij álmmuga válljidum orgádna Vuonan, ja dikken viertti liehket iesjrádálasj sadje vuonarijkalasj stivrrim orgánaj gáktuj. Sámedigge galggá ájrastit sámijt Vuonan nasjonálalasj ja rijkajgasskasasj dásen, ja vájkodit gajkka ássjijt ma sámijda guosski.. Sámedikke baktu ájgu NSRa ållidit sáme iesjrádálasjvuodav ietjasa ássjijn ma gulluji sámijda- akta prinsihppa majt AN ja rijkajgasskasasj konvensjåvnå duodasti. Sámedigge galggá gåhtsedit vaj vælggugisvuodajt ma stáhtan li Vuodolága 110a paragráffan doajmmaj båhti. Sámedigge viertti oadtjot almma stivrrijumev sebrudak åvdedimen sáme bájkijn. Jådedibme Sámedikken NSRan la læhkám jådedibme Sámedikke ásadime rajes. NSRan li dá læhkám Sámedikken presidænntan: Sámediggeválggaj jagen 2005 le NSRa Rijkatjåhkanibme válljim Aili Keskitalov, Guovdagæjnos presidænntaájrrasassán. Jus válljiduvvá de sjaddá Sámedikke vuostasj presidænnta gut la nissun. Ådåájggásasj Sábme Sámesebrudagá åvdedime bargon ælla muhtem sámejuohkusijn læhkám máhttelisvuoda ietjasa ássjeijt bajedit, ja ij la ga læhkám nuoges sáme iasjmierredibme prosessajn ma sámijda guosski. Udnásj sámesebrudagán le dárbbo politihkalasj ja kultuvralasj ådåstibmáj. Ienep ja ienep sábme oadtju nannusap iesjdåbdov ietjas sámevuodas, dát buktá båndudagáv ja geldulasj dilev sáme sebrudakdágástallamijn boahtte ájgen, ja nav guhkás gå lulu máhttep gálggap mij láhtjet dilev dájda åvddånbuvtátjit ietjasa sidodav ådåájggásasj sáme sebrudagán. Álmmukrievtesvuodaj baktu le sámijn rievtesvuohta iesjmierredibmáj. Dán baktu tjuovvu rievtesvuohtaa ja aj vælggogisvuohtaa háldadit sámesebrudagá åvddånimev. Dási ájggu NSRa sæbrrat, ja mij ájggop barggat dan åvddåj vaj gájkka suorgijda sáme sebrudagán le máhttelis dåjmalattja liehket tjadádimen ja hábmimin sáme iesjmierredimrievtesvuodajt. Dát iesjmierredibme galggá aj guosskat dasi gåktu ietjama luondoboanndugagáv ja luondo luohkkojt buoremus ávkken sáme sebrudahkaj háldadit. Ij goassak galga sáme álmmuk biesstet iellema vuodov ja histåvrålasj árbev. NSRa mielas le buorren: ávttjit nav ållusav álmmugis gå máhttelis oassálastátjit sáme sebrudak- ja kulturiellemij suohkanijn, regionála ja násjonála dásen åttjudit sierra iemeálmmuk guovlov, avatadássásasj rievtesvuodaj gájkka viesádijda dåjmalasj dásseárvov sámij ja ietjá Vuona viesádij gaskan juohkkat sebrudaksuorgij sámijda rievtesvuodav åhpatjit ja adnet ietjasa iednegielav Åvdedit sáme dájdav ja kultuvrav, nav vaj sáme symbolværált gájkka sámijt gåbttjå Sámeednama tjavelk Sáme bájkalasj årromsaje le gånnå sáme árvo ja iellem viessu. Sáme årro vijddát, smáv sajijn - merragátten ja sisednamin – ma árbbedábálattjat le tjavelgin sáme sebrudak- ja kultuvra-, ja æládusiellemij. Ådåájggásasj værált buktá ådå gájbbádusájt bájkijda gånnå sáme årru. NSRan le ájgomussan åvddånbuktet ja láhtjet dárbojt ådåájggásasj iellemij doaresbiel årrombájkijn – nav vaj nannip årromav sáme bájkijn. Skåvllå sámij årrombájken le ájnegis árvvoguodde, ja guottojda ja máhtodagájda ma lulun le dåjmalasj álggon ulmutjijda sáme sebrudahkaj sebratjit. NSRa mielas le buorren: sámijda galggá rievtesvuohta årrot ja åvdedit sijá dábegis dilev udnásj ja boahtte ájge vuorddemusáj åttjudit buorep teknologalasj ja guládallam máhttelisvuodaj værmádagáv boajdobiel årrombájkijda lasedit åvdedimev moattelágásj kulturiellemij, duola dagu bájkálasj festiválaj ja ietjá dåjmaj baktu sáme årrombájkijn åhpadit sáme dábegis árbbedábijt, gielav ja árvojt åbbålasj oahpposystema baktu Ådå værált Ienep ja ienep sábme årru jali badján stádajn ja tjoahkkebájkijn. Sæmmi ájnas gå nannit gievras bájkálasjsebrudagájt, le aj vaddet sámijda stádajn sáme illemvuodov, kultuvralattjat, sosiálalattjat ja duosi mij virgijda gullu. Sierraláhkáj le ájnas åvdedit máhttelisvuodajt sáme mánáj hárráj, nav vaj nuora ja vuorrasappo stádajn oadtju viessot ja årrot dilen mij dættot sáme duogátjav. NSRa mielas le buorren: rievtesvuoda sámijda stádajn ja tjoahkkebájkijn dåjmatjit ja åvdedittjat ietjasa kultuvrav nanos álkkádus- ja åhpadusfálaldagá mánájda, nuorajda ja vuorrasappojda stádajn nannusap tjalmmustibme stádasámij hárráj vaj stádaj viesádijn le vájkodim rivtesvuoda ietjasa stáda sáme fálaldagájt vaddet Tråmså stádaj sajev liehket iemeálmmuga rijkajgasskasasj stádan ásadit fysihkalasj æjvvalimsajijt sámijda stádan Nanos ruohtsa Ájnas oasse sáme kultuvras ja iellema vuodos le birás ja kulturmujtto háldadibme. Luondo hárráj guoddelis biráspolitihka ja dåjmalasj kultursuodjalime baktu sjaddá sáme luonndo- ja kulturvuodo aj boahtte buolvajda nanniduvvam. NSRaj le akta ja sæmmi ássjen háldadit åvdep ájgev, dálasjájgev ja boahtte ájgev. NSRa mielas le buorren: guhkep ájggáj ávkke birrusa hárráj, le buorep gå dalánagá ruhtavuojtto Nanostahttet værálda birrusav Johannesburg-sjiehtadusá milta Ráddjit ulljo ja gássa gålådimev Barentzábes Duokumenterit kulturmujtojt ja dajt várjjalit, háldadit ja åvddånbuktet Aktangulluvasj álmmuk Árbbedábálattjat li sáme viessum stáhtarájáj berustahtek ja ulmusj buolvaj rájádis dilen. Dát la árbbe majt NSRa vuojnos le ájnas ja majt mij åvddålij guovlluj váldep fáron. Aktisasjvuohta buolvaj gaskan ja rájáj rastá le árvvon dábijt várjjalit ja gåtsedit sáme moattelágásjvuoda vuodon. Dát guosská aktisasjbargguj orgánisásjåvnåj Sámeráden, ja parlámentarihkkárij Sámedikkijn. NSRa mielas viertti dille látjeduvvat buorebut vaj aktisasjbarggo rájáj rastá nanniduvvá ássjijn ma guosski sáme gielajda, kultuvrraj ja sebrudahkaj, ja vaddet buorep vuodov sáme organiserimij rájáj rastá. Dát viertti liehket ájnasamos oarre sámekonvensjåvnåjn. NSRa mielas le buorren: sámekonvensjåvnnå mij nanni sámij rievtesvuodajt sierra álmmugin ja vadddá máhttelisvuodajt rájáj rastá bargguj ássjijn majn li aktisasj berustibme rájáj- ja ulmusjbuolvaj gaska berustahtek barggo åhpadim- ja sujttosuorgen viesso kulturiellem aktisasj sajijn gájkka ulmusjbuolvaj hárráj åvddånahttet Sáme parlámentaralasj rádev, ja guhkep ájggáj barggat avta aktisasj Sámedikkev ásadit dåjmalattjat ájrastit Sámerádev ja rijkajgasskasasj bargov buoredit kollektijvalasj mannamruvtojt rijkkarájáj rastá sámebájkijn Friddjavuohta, avtaárvulasjvuohta, aktavuohta Solidáritehtta le guovdátjin NSRa politihkan. Sosiálalasj oamedåbddo, politihkalasj doarjja ja dåjmalasj barggo ulmutjij hárráj gejn ælla politihkalasj fábmo, le akta NSRa árvojs. Viertti bargaduvvat rabás ja vækságis sáme sebrudagá guovlluj, duola dagu homofijlagijt dåhkkidit. NSRa ájggu aj åvddålij guovlluj vuosteldit sosiálalasj, sjiervve, etnihkalasj ja politihkalasj niejddemav, sige guottoj bajedime bargo ja konkrehtalasj vájkodusáj baktu. Jus dav galggá jåvsådit, de le dárbbo ienep máhtudagájs ja ienep vájkodimnævojs. Nissunijn ja ålmmåjn galggá liehket jæbddásasj máhttelisvuoda iellemij, åhpadussaj ja virggeválljimij, ja siján galggá liehket jæbddásasj vájkodim máhttelisvuoda sebrudakåvdedibmáj. NSRa mielas le buorren: vækságis sebrudahka gånnå le sadje gájkajda ja gånnå juohkka akta le avtaárvugisá nissunijs ja ålmmåjs galggá liehket sæmmi ållo mierredim ja rádevadde orgánajn álkkádus- ja sujttofálaldagájn galggi liehket sáme árvok vuodo solidáritehtta ja aktisasjbarggo ietjá iemeálmmugij ja unneplåhkojuohkusij gudi le niejdedime vuolen ietjasa rievtesvuodaj ja sierravuoda hárráj Máná ja nuora Dábegisát li máná ja nuora sáme sebrudagájn guovdátjin fámiljaj ja bájkálasj berustusájn. NSRa ájggu dájt vuodoárvoj joarkket, ja sihtá sámesebrudagáv gånnå le látjedum sadje buorre bajedimdilijda, gånnå sáme árvo, giella, máhtudahka ja kultuvralasj åvdånbuktema li guovdátjin. Nav de sáme giella ja kultuvrra guotteduvvá agev ådå buolvajda, jasskavuoda dilen. Fálaldagá mánájda, nuorajda ja sijá æjgádijda jali åvdåsvásstediddjijda viertti hiebaduvvat dálásj fámilljaj dárboj milta, ja dajnas gå sáme årru åbbå rijkan. NSRa mielas le buorren: gájkka sáme mánájn galggá liehket sáme saje, berustahtek gånnå rijkan årru. 2. NSRa POLITIHKALASJ BÅHTUSA 2001–2005 JAGIJ Rievtesvuoda: Finnmárkoláhka / Mineralláhka / Bieggamillo / Suodjalus / Luonndosuodjalim plána Rievtesvuodagatjálvisá li læhkám guovdátjin dán guhttalin. Sámedigge le barggam nav vaj Finnmárkoláhka gåbttjå álmmukrievtesvuodajt. Sámedikken le læhkám moadda diehtojuohkemtjåhkanime Finnmárkolága hárráj ja oadtjum la ássjegis guládallamijt rievtesvuoda ságastallamij. Gájbbádusá guládallamtjåhkanimijda le buktám båhtusijt. Justiskomitéa ja Sámedigge libá tjåhkanam ságastallamijda Finnmárkolága gáktuj. Sámedigge le buktám ássjijt FNa iemeálmmuga sierrarápportørraj, ja ILO ekspertajuohkusij Vuonarijka iemeálmmukpolithka gånnå le guovdásj gatjálvisájn vige. Sierraláhkáj le sámij rievtesvuohta iesjmierredibmáj tsuojgoduvvam. NSRa le: gájbbedam mineralláhkaoajvvadus maŋeduvvá desik Finnmárkoláhka le tjielggam ja duodastuvvam ja vaj minerálaj gålådibme ganuguvvá desik rievtesvuodaj gatjálvis la tjielggam gájbbedam tjoahkke ja åbbålasj vájkodimguoradallamijt juohkka bieggamillopárkajs sáme årrombájkijn vuosstálasstám plánav ekspropierit Mauken/Blåtind duobddágav barggam dåjmalattjat nav vaj Suodjalus ja ællosujtto ásadi sjiehtadusáv Hálkkaváre vuohtjemsaljo adnema hárráj, ja vuosteldam vuohtjemsaljo stuoredimev gájbbádusájt buktám luonndosuodjalimplána galggi ganugáhteduvvat desik rievtesvuoda gatjálvisá li tjielggam álgadam prosjevtav mij guoradallá sáme berustimijt jåhkåássjij hárráj Giella / Oahppo ja åhpadus NSRa le: barggam dåjmalattjat åvdedittjat sáme gielav ja vaj sáme mánájn galggá liehket avtagis rievtesvuoda oahppamij sámegiellaj barggam “Máhtudakaledimplánajn spesialpedagogihkan 2004–2005”, gånnå le låhkåm- ja tjállemgassjelisvuoda guovdátjin, ja guovtegielakvuohta julev- ja oarjjelsáme dáfojn ja Oarjje-Tråmsån ja nuorttalij Nordlándan barggam sáme oahppamplakáhta bargujn sáme skåvlåj ja sáme oahppobájkijn barggam åhpadusstipendajt åttjudit allaskåvllå- ja universitehta dássáj barggam sáme giellaguovdátjij ásadimij álgadam bargov ásadit aktisasjbarggoværmádagáv giellaguovdátjij ja Sámedikke gaskan álggam sáme duollalåhkåmprográmmav elektråvnålasj tækstagiehtadallam bargujn vájkodam nav vaj “Sáme dutkamprográmma” joarkeduvvá ja nanniduvvá læhkám siegen alep åhpadusáv sáme nuoraj hárráj nannimin barggam Sáme báhkobánkav ådåstuhttemin álgadam sámegiela háldadusguovlo vijdedimev Mánájgárde / Máná ja nuora NSRa le: tjuovvum dåjmalattjat gájkka sáme mánájgárdijt åbbå rijkan guossidimij. Sáme giella- ja kulturbarggo le læhkám guovdátjin mánájgárddelágan, ierit ietján vaj ájnegis sáme mánán galggá rievtesvuohta mánájgárddefálaldagájda ma li hiebaduvvam sijá sáme duogátjij oadtjum ienep ruhtadimev sáme mánájgárdijda Sáme gilpustallam NSRa le: læhkám siegen åvddåprosjevtan guoradallamin gilpustallamsajijt sjuohpanasstemijda ja hierggevuodjemijda Finnmárkon Tjadádam aktisasjbargov SVL-N ja SVLa rijkajgasskasasj juohkusav åttjudittjat åbbålasj gåvåv sáme gilpustallam dåjmajs Barggat dåjmalattjat nav vaj sáme gilpustallam spellamruhtajuollodimijt oadtju Birás ja kultursuodjalibme / Ulljo ja gássa / Biologalasj moattevuohta NSRa le: barggam aktidimbargujn sáme dávvervuorkáj hárráj oadtjot stuorábun ja unnedit fágalasjåsijt nav vaj máhtudahka allán tjuovvum dåjmalattjat ásadimássjijt gånnå ráfájduhtedum sáme kulturmujto le biejstedum jali sjallidum vuododam sáme dávvervuorkkáforumav mij la fágalasj orgádna Sámedikke dávvervuorkká dåjman barggam dåjmalattjat oadtjot Lullesámij dávvervuorkáv ja åttjudam stáhtas ruhtadimev gájbbedam vájkodimanályjsav petroleumsdåjmaj gáktuj mij gullu birásgáhttimij, vájkodusájda ællosujttuj ja guollimij ja iemeálmmukdimensjåvnnåj Bárentzguovlon ájrastam/le ájrrasin guládallamforumin ulljo ja gássa dåjmaj gáktuj Tråmså ja Finnmárko fylkasuohkanij gaskan, vaj sáme dimensjåvnnå gåtseduvvá Guollima NSRa le: barggam dan guovlluj vaj merra- ja vuodnaguollima várjjaluvvuji, gånnå lagosvuohta ja dárbulasj prinsihpa li vuodon barggam vaj guollimrievtesvuoda ulmutjijda sáme merragátte- ja vuodnaguovlojn ruopptot båhti barggam vaj nuorajguollimårnik joarkká ja álgadit álggemguollimåsijt merra- ja vuodnaguollimijda buktám merragáttenissunij dilev guovdátjij, mij galggá vieleduvvat åhtsåmij gáktuj ássjijn ma gulluji guollimdåjmajda oadtjum tjadá Regulerimrádáj guollimoasse årnigav mij guosská miedemáhkká guollimij gålmå nuorttasamos fylkajn barggam oadtjot guollebiebbmamkonsesjåvnå juogeduvvi váni mávsek barggam sierra diedádusájn guollima birra, gånnå strategija, ulmmejåksåma ja vieledusá åvddånbåhti Ællosujtto NSRa le: vuosteldam dav vaj boahttsulågo hiebadibme bággimijn tjadáduvvá ja dangas tjielggim vaj stivrrimorgána vierttiji álu guládallat ja aktisattjat barggat ássjijn æládusájn barggam guovdásj oajválattjaj gáktuj vaj dábegis ællosujtto dåhkkiduvvá, njuovvamássje lij sierra guovdátjin. Oadtjum loabev ájn dábegisláhkáj boahttsujt nisskit nisskimnijbijn gå miehtsen njuovvi oadtjum Sámediggáj dåjmalasj sajev ællosujttosjiehtadallamij, nav vaj gájbbádusá biejaduvvi åvddåla sjiehtadallamij barggam nav vaj Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta le jåhtuj biedjam vuobbdemdåjmav lasedittjat boahttsubierggo jådedimev Ednambarggo / Urudisháldadibme NSRa le: barggam nav vaj Sámedikke sadje ednambarggosjiehtadallamijn le nannidum, ja buktám vuojnojt njuolgga Enambarggo- ja biebbmodepartemænntaj oassálasstám/oassálasstá guovloj åvddånahttemprográmmajn Tråmså ja Finnmárko fylkajn, mij buktá formálalasj aktijvuodav fylkaålmmåj ednambarggoåssudagáj álgadam oadtjot stuoráp prosjevtav Finnmárkon nannim diehti barggosajijt ednambarggoæládusán dåjmalattjat barggam ŠTO-sjiehtadusájn vaj sáme ednambarggo nanniduvvá læhkám siegen ruhta juollodimijn Smávva-mierij biebbmoproduksjåvnå prosjæktaj dåjmalattjat barggam stáhta urudisháldadimpolitihka gáktuj ja tsuojgodam stáhta vælggogisvuodajt sáme æládusáj gáktuj Miehttseæládusá / Duodje NSRa le: oadtjum dåjmatjit åvddånahttemprográmmav duodjáj, gånnå le ulmme nannit duojev fáhkan, kultuvrran ja æládussan álggám bargguj mij galggá guoradallat æládussjiehtadusáv duodjárijda barggam nav vaj álggemdoarjja- gitta gålmåjáhkáj- nissunijda gudi álggi miehttse- jali duodjeæládusáj tjadádam miehttseæládusfáhkaseminárav åttjudam nav vaj nissuna oadtju ienep oasstemdoarjjagav dábálasj æládusdåjmajn Kultuvrra NSRa le: álgadam, ja vuollájtjállám aktisasjbarggosjiehtadusáv sáme dájddárorgánisásjåvnåj nav vaj suoddjit moattelágásjvuodav sáme kulturiellemin ja dahkat økonomalasj åvddådiedojt dájddárijda tjuovvum bargojt dájddárorgánisásjåvnåjn sijáj jahketjåhkanimijn álgadam bargov dájddapolitihkalasj diedádusájn barggam dan åvddåj vaj Sáme Árkijvva sjaddá oassen ådå diedalasjvieson Guovdagæjnon ásadam girjálasjvuoda stipendav sáme nuorajda barggam vaj ruhtajuolludime lassáni juohkka kulturåsijn oadtjum doajmmaj doarjjaårnigijt sáme musihkkafestiválajda Varresvuohta- ja sosiálalasj vieledusá / Mánnásuoddjim NSRa le: barggam nav vaj prosjæktaårniga varresvuohta- ja sosiálalasjprosjevtajda Sámedikken sjaddi stuovvása barggam ásadit aktisasjbarggoorgánav Sámedikke ja guovloj varresvuodaásadusájn barggam dåjmalattjat nannit psykriáhtalasj buoredimfálaldagájt sáme mánájda barggam vaj Seidajok buoredimásadus bissu barggam nav vaj psykalasj varresvuohtasuoddjim ja gárranimsuoddjim sámijda buorrán Barggam avtaárvulasjvuodav sámijda gudi li skihppijviesojn barggam nav vaj rehabiliterim-/habiliterimdievnastussa sámijda nanniduvvá gåhttjum stáhtav doarjjot bargov aktijdit ja avtasadjáj ásadit máhtudakguovdátjijt Gasska-Finnmárkon barggam nav vaj vuostasjvarresvuohtadievnastus sáme suohkanijn nanniduvvá doarjjum ásadit mánnásuoddjima guovllokåntåvråv Áltáj nannim sáme mánáj rievtesvuodajt adnet ietjasa kultuvrav, gielav ja åskov gå guládalli mánnásuoddjimijn. Dát la dálla Vuonarijka lágan, ja mánnásuoddjimdievnastus sáme bájkijn viertti berustit sáme giella- ja kultuvrramáhtudagáv ietjas dievnastusán ásadam stuoves aktisasjbarggotjåhkanimijt varresvuohtaministerijn ja mánná- ja fámilljaministerijn sáme ássjijn Avtadássásasjvuohta / Nissunkámpánja / Válga NSRa le: tjadádam måvttåvattemseminárav ”Nissunfábmo Sámedikken” ásadam doarjjaårnigijt politihkalasj belludagájda gudi aktisasjbarggi oadtjot nissunijt válggalistajda åvdemussaj barggam diededimbrosjyra ålgusvaddemijn sámediggeválga jienastimlågo sisitjállema gáktuj oajvvadam duoddemándáhtajt dan sjærvváj mij boahtá Sámediggáj unneplåhkuj vieledam dåjmajt ma åvdedi avtadássásasjvuodav ællosujton, ednambargon, guollimijn ja tjoahkkeæládusájn ásadam dutkamprosjevtav Sámedikke birra avtadássásasj sadjen Guovllo ja nuorttarijkalasj aktisasjbarggo NSRa le: álgadam, ja vuollájtjállám aktisasjbarggosjiehtadusáv Tråmså- ja Finnmárko fylkasuohkanij gånnå le ulmmen nannit sáme dåjmajt fylkajn vuollájtjállám aktisasjbarggosjiehtadusáv Oarjje-Trøndelága, Nuortta-Trøndelága, Nordlánda ja Hedmárko fylkasuohkanij oarjjelsáme guosskavasj ássjijn barggam dåjmalattjat guovllo åvdedimprográmmajn (RUP) Tråmså- ja Finnmárko fylkaj gáktuj, mij sisadná æládusåvddånahttemav sámeguovlojn ájrastam Guovllodimjuohkusin guovlojt nannim diehti. Guovdátjin le læhkám gålmåbiel-sjiehtadusá Ráddidusá, Sámedikke ja guovloj oajválattjaj gaskan nannit sáme kultuvrav, gielav ja æládusájt barggam dåjmalattjat nav vaj doajmmaguovllo Nuortta-Tråmså ja Finnmárko gáktuj galggá bissot. Ulmmen le ásadit iemeálmmukguovlov Rijkajgasskasj bargoj ájrastibme NSRa le: ájrastam AN bargov iemeálmmuktjálajn Vuonarijka ájrastime baktu barggojuohkusa 10. sesjåvnån Genévan, Sveitsan. Ulmmen le biedjat rijkajgasskasasj mierijt iemeálmmuga rievtesvuodajda ájrastam/ájrastimen Ráddidusá Europealasj Forumav, gåtsedittjat iemeálmmukdimensjåvnåv rápportav tjállám ILOaj konvensjåvnåv nr 169 gåtsedim hárráj 3. VÁLGGAPROGRÁMMA 2005–2007 I. SÁMEDIGGE Sámedigge galggá rádevadden, dahkat mærrádusájt ja tsuojggodit sámij åvdås Vuonan ja sæmmibåttå aj dievnastusáj barggat ja badjelválldám dåjmajt ja ruhtadimijt sámij gáktuj gudi årru åbbå rijkan. Sámedigge galggá aj siegen liehket ietjá oajválattjaj bájkijn gånnå sáme årru. Danen viertti Sámedikken liehket nanos guovdásj dåjmajt ja sæmmibuohta liehket sajenis bájkijn gånnå sáme ajtu viessu ja årru. NSRa mielas le desentraliseridum vuogádus Sámediggáj buorren, gå Sámedigge le lahkusin bájkalasjsebrudagájn ja aj ådåájggásasj guládallamnævoj baktu le jåvsådimmieren ja nav ulmutja dárbojt guovteláhkáj dævddá. NSRa mielas galggá Sámedigge liehket guládallamråvven ja rijdoj tjoavdde ietjama sebrudagán ja aj ietjá álmmugij gáktuj. Sámediggáj viertti boahtet ienep fábmo ja luojvop sadje Ráddidusá ja depártementaj gáktuj. Aktisasjbarggo galggá formálalasj guládallamij ja sjiehtadallamij baktu liehket. Sámedigge galggá nannit ietjas bargov nuorttarijkaj, guovllo ja rijkajgasskasasj orgánaj baktu- dagu AN. Sámedikken galggá adjáj liehket njuolgga guovtevælggogis aktisasjbarggo ietjá iemeálmmugij ja sijá åvdåsvásstediddjij. Sámedikke ja Sáme párlámentaralasj ráde baktu galggap mij sierra gåjt de åvdedit solidáritehtalasj aktisasjbargov ietjá iemeálmmugij væráldin gej iellem le niejddema vuolen. NSRa ájggu barggat nav vaj: Sámedigge oadtju ruhtajuollodimijt ma máhttelisvuodajt bukti tjoavdátjit dahkamusájt Vuodolága ja Sámelága gáktuj ja daj dárboj milta ma agev sámesebrudagán le Sámedigge oadtju formálalasj sjiehtadallamrievtesvuodav guovdásj stáhta oajválattjaj gáktuj ILO-konvensjåvnnå nr 169 Vuona lágajda hiebaduvvá Sámegiellalága guovllo vijdeduvvá Sáme åvddånahttemfoanndaj ruhtadim juollodime lassáni Sáme párlámentáralasj rádáj ruhta juollodime lassáni ma máhttelisvuodajt bukti nannitjit aktisasjbargov gájkka sámij álmmugij hárráj ja aj ásadittjat sierra háldadusáv II. RIEVTESVUODA Vuonarijka Alemusriektá le Svartskog (Cáhppismeahci) Gáivuonan/Kåfjordan duodastam sámijn le rievtesvuohta ietjama duobddágijda. Dát le histåvrålasj dáhpádus dan vuojnnuj majt NSRa le tjuovvum gitta 1948 jage rájes. NSRa ájggu ájn joarkket oajbbomijn sáme rievtesvuodajt ednamijda ja tjátjijda. Vuonarijkka le stáhtta mij le vuododum guovte álmmuga ednamij – sámij ja láttij – ja dát ajtu galggá åvddånboahtet lágajn ja háldadusájn. NSRa ájggu barggat nav vaj: åvddånbuktet sáme æjggorievtesvuodajt ILO-konvensåvnå mærrádusáj gáktuj Sámeriektájuogos guoradallá ja buktá oajvvadusájt nannit sáme rievtesvuodajt Finnmárko ålggolin sámerievtesvuoda merraluohkkojda, dán gaskan guollimijda, dåhkkiduvvi revtesvuoda vuodoæládusájda nanniduvvá, gånnå le sáme rievtesvuoda vuodon sámij rievtesvuohtadádjadusá ja dábe vuonarijka lágajn ja háldadusájn gåtseduvvi III. GIELLA Giellaoahppam Sámij rievtesvuohta åhpatjit ja åvdedittjat le ájnas prinsihppan NSRaj. Edna sábme le badjánam sámegiela dagá, ja iehtjáda li badjánam sámegiela låhkåm- ja tjállemhárjjánime dagá. NSRa ájggu ienebujda láhtjet máhttelisvuodajt sámegielav anátjit, njálmálattjat ja tjálalattjat. NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme giellaguovdátja oadtju máhttelisvuodajt álgget ienep gielladåjmajt bájkijn gånnå giella le gáhtomin sámegielaga gudi ælla oadtjum låhkåm- ja tjállemoahppamav dáv oadtju ulmutja gudi e máhte sámegielav ja gudi sihti dáv oahppat oadtju virggeloahpeårnigav oahppe galggi oadtjot giellaoahppamav nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj, dan gáktuj man giellaj gulluji Gielalasj infrastruktuvrra Sámegiela adnem le guládallamnævvo ja tjanástak sáme bájkálasjsebrudagájn. Sámegielav åvddånbuktet, ja sámegiela anov lasedit moatten dásen le ájnas. Duodden le ájnas dahkat sámegiela anov dåjmalattjan diededim- ja guládallamteknologija (DGTa) baktu, nav vaj nuorap buolvva badján sámegielajn dåjmalasj giellan juohkka máhttelisvuodajn sebrudakiellemin. NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme giellaguovdátja åvddåni ja ienebu ásaduvvi sámegiella avtadássásattjan biejeduvvá dárogielajn galbajn ja kártajn sámebájkijn juohkka almulasj viesojn sámegiella boahtá galbajda sámegiellalága háldadimguovlon sámegiella åvddånahttá duollalåhkåmprográmmajn ja ietjá viehkkenævojn DTGan, nav vaj sámegiella aneduvvá njálmalattjat ja tjálalattjat ietjá guládallamvuoge, d.d. mobiltelefåvnå adnema baktu sámegiella doajmmá Sámegiella diedalasj giellan Boahtteájgge gájbbet sámegielak åvddånahttemav akademijan. NSRa ájggu nannit juohkka dásev sámegielak åhpadusán ja dutkamijn, ja dahkat stuoráp diedelasj sajev sámegiellaj. NSR ájggu barggat nav vaj: dutke ávttjiduvvi sámegielav adnet dutkamgiellan sáme tærmmabargov åvddånittjat ja várjjalittjat vieleduvvá sáme giellasuorge ja bágo ma e gåbtjåduvá dálasj tjállemvuogijn normeriduvvi IV. KULTUVRRA Arkijva, girjjevuorká ja dávvervuorká Arkijva, girjjevuorká ja dávvervuorká háldadi aktisasj mujtojt gå bisodi, várjjali ja åvddånbukti diedojt ja dáhtájt sáme vidjurij birra åvddålijguovlluj guoradallamij ja dutkamij. Moatten láhkáj máhtti dá vaddet buorre ja duohta tsuojggidusájt buorre sáme iesjdåbdo åvddånahttemij. Arkijva, girjjevuorká ja dávvervuorká sjaddi dán baktu ájnas saje sáme kultuvrraj ja iesjdåbdduj. NSRa ájggu barggat nav vaj: Sáme arkijvva åvddånahteduvvá diedalasj dokumenterimguovdátjin sáme guovdátja oadtju máhttelisvuodav bisodittjat ja várjjalittjat priváhta arkijvajt sáme girjjevuorkkábarggo nuorttarijkaj dásen aktit sáme girjjebussaårnik nanniduvvá ruhtadimij ja vijdeduvvá Sámedikke dávvervuorkkápládna tjuovoduvvá ja vaj sáme dávvervuorkájn sjaddá ájnas sadje kultuvrrasuodjalime bargon sáme kulturboanndudagá galggi Sámeednamij ruopptot doalvoduvvat sáme dávvervuorká åvddånahteduvvi máhtudakguovdátjin kulturmujttosuodjalibmáj ja -åvddånbuktemijda Girjálasjvuohta Sáme sebrudahka dárbaj orginálak girjálasjvuodav sámegiellaj juohkka buolvaj hárráj. Sierra gåjt dal le badjánime buolvvaj dárbbo sáme girjálasjvuohtaj, ja dát buktá ådå hásstalusájt mijá tjállijda. Sáme girjálasjvuohta viertti ådåstuhteduvvat duostotjit udnásj sáme låhkkij gájbbádusájt. Gå le nav smávva låhkkejuohkusa de ålgusvatteduvvi dåssju soames girjálasjvuohta. Dajnas le ájn dárbbo lasse doarjjaj oajválattjajs sáme girjálasjvuoda ålgusvattátjit ja vuobddemjuohkemij. NSRa ájggu barggat nav vaj: sámegirjálasjvuoda ådåstuhttem ávttjiduvvá ja dan åhtsåluvvam lassán sáme tjálle oadtju máhttelisvuodav ållesájggáj barggat sáme girjálasjvuoda oasstemårnik bisoduvvá ja vijddán sáme girjálasjvuohta mij ålgusvatteduvvá almulasj dårjajn bisoduvvá ja sjaddá jåksåmmærráj gájkajda sáme girjálasjvuodav dahkat jåksåmmærráj juohkka girjjevuorkájn sáme girjálasjvuoda ålgusvaddem mánájda ja nuorajda lassán Sáme musihkka ja juojgos Sáme musihkka ja juojgos le guovdásj sáme kultuvra åvddånbuktema. Musihkka rahpa rájájt ja buktá aktisasjvuodav kultuvraj ja ulmusjtjerdaj gasskaj. Musihkkaj ja juojggusij le ájnas vaddet sajev ja máhttelisvuodav åvddånahttet ja sámijt ájrastit álmmugin. NSRa ájggu barggat nav vaj: ådåájggásasj ja dábegis sáme musihkkaj ja juojggusijda ájn åvddånibme lájeduvvá buorráni doarjjaårdniga sáme musihka ja ådå musihkalasj åvddånbuktema ålgusvaddemijda sáme musihkkárijda vatteduvvá stuoráp máhttelisvuodav sámijt ájrastit násjonálalattjat ja rijkajgasskasattjat Filmma ja TVa Filmma le dájddatjærdda mij jåkså moaddásijda.Gå sáme filma galggi dagáduvvat, de le ájnas jut sáme li daj duogen. Filmmadájdda le agev åvddånimen, ja ájnas le vaddet sámijda máhttelisvuodav åvddånbuktemijda filmaj baktu ja filmmamedia åvddånimev tjuovvot. TVa le buorre media mij máhttá aneduvvat ulmij milta sámegielav nanostuhttemij ådåsij ja sáme filmmavuosedimij baktu. NSRa ájggu barggat nav vaj: ulmutja ávttjiduvvi bargatjit sáme filmaj ja TV dahkamij sáme filmajda vatteduvvá buorep máhttelisvuoda jåksåt ja vuoseduvvat sáme festiválajn sáme filma ja TV-prográmma digitaliseriduvvi vaj girjjevuorká ja sáme guovdátja dájt jåksi filma, sierra gåjt de mánájda ja nuorajda sámegiellaj njálmálattjat jårggåluvvi (dubbiduvvi) Teahter ja lávddedájdda Sáme lávddedájdda le dájddatjerdajs ma li åvddånam ienemusát dájt maŋemus låge jage. Friddja teahterjuohkusa ja oarjjelsáme teahter le nannim moattelágásjvuodav sáme teateriellemin, sæmmibåtte le Beaivváš Sámi Teáhter ienedam vuosádallammanojt ja moattelágásjvuodav vuosádallamijnis nav vaj ienebu sáme teahterav berustahttjáji. Dárbbo le åvddånahttet ja dárkástallat juohkka oasev sáme lávddedájdas, lasse åhpadusá ja buorep vuosádallamdahkama máhttelisvuodaj baktu. NSRa ájggu barggat nav vaj: åhpadusfálaldagá sáme teahterbarggijda buoreduvvi Beaivváš Sámi Teáhter nanniduvvá mannovuosádallamteahterin nasjonálalasj åvdåsvásstádusájn Guovdagæjnnuj teahterviesso ásadimájggomus tjadáduvvá Oarjjelsáme teahter nanniduvvá friddja teahterjuohkusa oadtju dårjav sámevuosádallamdahkamijda ja vuosádallammanojda friddja revyjuohkusa oadtju máhttelisvuodajt åvddånahttet sáme revybargojt Tjalmadimdájdda Sáme dájdda galggá ienebut boahtet vuojnnusij sáme sebrudagáj árggabiejven. Dát máhttá dagáduvvat tjalmadimdájda sáddimværmádagáj ásadime baktu lånudallama hárráj. Duodden le dárbbo vaddet tjalmadimdájddaj vuodov joarkket fágalasj åvddånimev. Sáme dájddaåhpadus le stuorra lávkke duolla bálggáj. NSRa ájggu barggat nav vaj: nasjåvnålasj sáme gallerija ásaduvvá Sámi Vuorká-Dávvirij luojggamårniga sáme dájddaj ásaduvvi vuosádusájda sáme guvdátjijn ja álmulasj viesojda Sáme Dájddaráde nanniduvvá stuoves doajmman sierra sáme dájddaåhpadus ásaduvvá Festivála Sáme festivála li vuogas saje sáme dájddaj ja kultuvrraj, ja li ájnas vájkodimnævo åvddånahttemin sáme iesjdåbdov ja sáme gatjálvisáj dádjadussaj. Duodden vaddi festivála sáme dájddárijda ja artistajda máhttelisvuodav åvddånbuktet ja åvddånahttet ietjasa dájdav. NSRa ájggu barggat nav vaj: festivála ma dálla vuododoarjjagav oadtju Sámedikkes nanniduvvi unnep festiválajt ja kulturdáhpádusájt åvddånahttet sáme dájddára ávttjiduvvi maŋen liehket ietjá festiválaj Nuortta-Kálohtan ja rijkajgasskasasj iemeálmmukfestiválajn Gilpustallama Nanos sáme gilpustallama le ájnas iesjdåbddonævvo nuorajda, ja dát nanni aktisasjvuodav aktisasj árvvovuodoj ja árvvovuojnojda. Gilpustallamdáhpádusá le ájnnasa sámijda åbbå Sámes gå máhtti æjvvalit gilpustallamdåjmajn ja gilpustit. NSRa sihtá liehket hásstaliddjen vattátjit sáme gilpustallam- ja nuorajorganisásjåvnåjda máhttelisvuodajt barggat aktisasj sáme gilpustallamij ja gilpustallamfágalasj gatjálvisáj. Hierggevuodjem le sierralágasj gilpustallamsuorgge, mij adjáj bisot nanos histåvrålasj árbbedábijt iemeálmmugij lunna åbbå arktalasj guovlojn. NSRa ájggu barggat nav vaj: aktisasj sáme giesse- ja dálvvegilpustallamijt doarjjot, hierggevuodjemijt adjáj sáme aktugasj gilpustiddje ja rijkkagáttse ájrastibme rijkajgasskasasj gilpustallamdáhpádusájn lassáni duola dagu Arctic Winter Gamesan (Arktalasj Dálvve Gilpustallamijn) sáme gilpustallambargguj ásaduvvá stuoves ruhtadoarjja, ja vaj sáme gilpustallamprosjevtajda spellamrudájs ruhtaduvvi sáme nasjåvnålasjásadusá nuorttarijkalasj sabekgilppusijda ja hierggevuodjemijda ásaduvvi sjaddap hásodiddjen gilpustallamviesojt sáme årrombájkijda tsieggit V. ÅRROM JA INFRASTRUKTUVRRA NSRaj la ájnas gåtsedit aktugasj sáme iellemvidjurav ja åvddånahttemmáhttelisvuodav, vájku le årromin stádan jali smávva bájken. Ájnas le ásadit buorre kultuvrra- ja álkkádusfálaldagájt sáme álmmugij sæmmi båttå gå buoredit fálaldagájt ietjá årrojda, ja nav vaj sebrudahka viertti biedjat ienep fámov teknologalasj-, manedam ja guládallam gulluvasj -, ja kultuvralasj infrastuktuvrraj. NSRa ájggu Sámedikke baktu liehket hasodiddjen suohkanij, fylkasuohkanij ja stáhta gáktuj bisodittjat ja nannit årromav sáme bájkijn. NSRa ájggu barggat nav vaj: Sámedikke kulturviessopládna tjadáduvvá dajna gå ådå kultuvvra- ja dojmmavieso ásaduvvi ja ieme dákkárháj doajmma nanniduvvá aktisasjmanedimfálaldagá bussaj ja færjoj lassáni sáme årrombájkijn girddemannama álbbu, ja nav vaj girdderuvto ásaduvvi rájáj rastá Nuortta-Kálohtan mobijlla guládimfálaldagá ja gåbdåbáddesuohppom sáme årrombájkijn buorrán ásaduvátji ienep almulasj barggosaje sáme bájkijda suohkanij máhtudahka merradajvvaplánimijn ja assjegiehtadallamijn nanniduvvá VI. ÆLÁDUSÁ NSRa tjuottjot moattelágásj æládusdåjmaj åvddånimev ja barggosadje lasedimev sáme ævtoj milta sáme årrombájkijn. Sámeednama gålådis- ja gållå luonndoluohkko li sámekultuvra materiálalasj vuodo. Gållå luonndoluohkko vierttiji gålåduvvat dan láhkáj vaj e vuodov válde boahtte buolvaj iellemis ja gållådibme viertti sáme sebrudahkaj ávkken boahtet. NSRa ájggu joarkket bargojnis åvddånahttet luonnduj gulluvasj æládusájt ma nanniji sáme kultuvrav ja bisodi årromav smávsajijn, valla sæmmi båttå de ij luonndo galga gierddat. NSRa sihtá nannit ja åvddånahttet vuodoæládusájt; ednambargov, ællosujtov, guollimav, miehttseæládusáv ja duojev, ja dájt adjáj tjoahkkeæládussan. Miehttseduobddága galggi vuodoæládusájda bisoduvvat sáme árbbedábij gáktuj. NSRa doarjju ulmev jåksåt økologalasj, kultuvralasj ja økonomalasj stajguk ællosujtov ja vaj ællosujto ålgoldisævto ja iesjmierredibme nanniduvvá. Árvvodagádus merragátten galggá nanniduvvat aktisasjluohkoj tjavgáp stivrrima baktu, bájkálasj háldadibme ja doarjja produktaåvddånahttemij ja jådedimjåksåm bargguj. NSRa ájggu barggat vuodoæládusá rievtesvuodajt nannit, ja vaj sáme rievtesvuohtadádjadusá ja dábe bissu ja tjáleduvvi lágajda ja háldadusájn båhti adnuj. NSRa ájggu barggat nav vaj duodjevuobddem ietjama sebrudagán lassán. Ådå æládusáj åvddånahttem galggá mahtudagá, kultuvra ja guládallam-infrastruktuvra vuodo milta. Almulasj ålgoldisævto ja konkrehta dåjma galggi aktan æládusáj arvvadahttemijn nannit iellemvuodov sáme bájkijn barggosajij ja árvvodagádusáj lassánime baktu dábálasj ja ådå æládusájn. NSRa doarjju ruopptot biedjamav barggovaddegålo årnigav viddnudagáj hárráj vuorjjás årrombájkijn Sámen. Guollima NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme dábe ja rievtesvuoda galggi dokumenteriduvvam ja dåhkkiduvvat lágajn ja háldadimen ja bisoduvvat boahtteájggáj merra- ja vuodnaguollimijn, luossaguollimijn ja sisednamguollimijn, ja dáj tjoahkkeæládussan adjáj sáme guollimdajvva ásaduvvá gånnå luohkkoj háldadibme ja guollimåsij juohkem dáhpáduvvá guovlo ja bájkálasj dásen láhka- ja dárbbagaprinsihpa gáktuj nuorra ådåálggijt åttjudit æládussaj oahppoårnigij baktu ja nuorajda sierra álggem guollimåsij baktu guollimåsij juohkem nuppástuvvá áhpeguollimis merragátte guollimijda guollesuvddemvælggogisvuohta industriaj gátten tjuovoduvvá ja tjavggiduvvá gå guollebiebbmamrustiga ásaduvvi, de galggá dæddo biejaduvvat bájkálasj åmastibmáj, birásgáhttemij ja vuodnaguollárij dábálasj rievtesvuodajda Ednambarggo NSRa ájggu barggat nav vaj: árvvodagádus æládusán viertti lassánit ja vaj kultuvralasj ja sebrudak biele æládusán bisoduvvi ja åvddånahteduvvi ednambarggo smáv sajijn bisoduvvá ja nanniduvvá, aktugis ja adjáj tjoahkkáj ietjá æládusájn Sámedikke mierredum ednambarggopládna sáme bájkijn gåtseduvvá Stáhtta ásat ednambarggopolitihkalasj dajvav sáme årrombájkij hárráj Ællosujtto NSRa ájggu barggat nav vaj: árvvodagádus æládusán viertti lassánit, ja dábálasj, kultuvralasj ja ietjá sebrudakgulluvasj biele ællosujtos bisoduvvi ja åvddånahteduvvi dåjmalattjat buorre buolvaj gasskasasj álggeårnigij baktu æládussa bisoduvvá ådå ællosujttoláhka mierreduvvá gånnå le sáme rievtesvuohtadádjadus vuodon mærrádusá ællosujttolágan ja pládna- ja ásadimlágan hiebaduvvi nannim diehti ællosujto vájkodimev gájkka sebrudakplánimijn duobddáksuodjalibme æládusá hárráj nanniduvvá diedojt ja dádjadusáv æládusá birra ulmutjij lunna lassán Sámedikke sadje bisodit æládusá boahtte ájgev nanniduvvá æláduspolitihkalasj ja háldadus gatjálvisájn Urudisháldadibme Udnásj urudisháldadibme le lassánimev buktám urudisásj sáme bájkijda. Stuorra oasev dát økonomalasj noades le æládus iesj hæhttum guoddet urudisáj gajkkomij ja ietjájduhttemgåloj gáktuj. NSRa ájggu barggat nav vaj: dárbulasj dåjma ma unnedi urudisáj gajkkomav álgeduvvi urudisáj låhko hiebaduvvá ja vaj ásaduvvá máksemårniga ma duodaj ålgusgålojt gåbttji ja mij hiebaduvvá iesj gudin æládussaj Duodje NSRa ájgu barggat nav vaj: duodjevuobddemdille látjeduvvá nav vaj stuoráp márnánijt jåkså oahppam- ja åhpadusfálaldagá vuodo-, joarkka- ja allaskåvlåj dásen nanniduvvi oahppam bisoduvvá fáhka-, svenna- ja mejssterduodastusårniga baktu sierra æládussjiehtadusáv duodje- ja ietjá æládusájda sjaddi Tjoahkkeæládusá ja oasesgárvedibme NSRa ájggu barggat nav vaj: dábálasj æládusdábe dåhkkiduvvi aktan sierra æládussuorggen, ja vaj åvddånahteduvvi ja nanniduvvi sierra dåjma ma nanniji økologalasj miehttseæládusáv ruhtaduvvi dagu oassen tjoahkkeæládusán ásaduvvá oahppamfálaldagá tjoahkkeæládusájda åvddånahteduvvi ådå økologalasj guoddelis tjoahkkeæládusá máhttelisvuoda nanniduvvi gárvedit bájkálasj oasesgálvojt ienep aktisasjbarggo gálvvooasestiddje, produsentaj, gálvvosuvddij ja vuobddemjådediddjij gaskan galggá buktet buorre sáme oasesgálvojt åbbålágásj profijlajn Mannoæládus NSRa ájggu barggat nav vaj: mannoæládus sáme årrombájkijn åvddånahttá ietjas ævtoj ja dárboj milta vuobbdemjådedibme sáme vásádusájs, dåjmajs ja mannulagájs nanniduvvi Vuonan ja rijkajgasskasattjat sáme kultuvrraåvddåjboahtema roaddiduvvi gå aneduvvi mannoæládusán, ja dan láhkáj vaj ávkken båhti sámijda allasisá VII. LUONNDOBIRÁS Mijá iemeálmmukvielja ja –oappá ietjá væráltgietjijn viessu birásævtoj vuolen ma li ietjasa hæjosvuohtaj tjanádum. Mij sáme vas viessop birásævtoj vuolen ma li mijá valjesvuohtaj tjanádum. Lagosvuohta ja dåjmalasj luonndo ja birás gållåm le ájnas sáme iesjdåbdduj, æládusájda, iellemvuohkáj ja kultuvrraj. Sæmmibåttå ælla sáme aktu adnemin luondov mijá bájkijn ja stáhtta vuojnnet le dakkár dåmådiddje mij ij agev vieleda sámijt luonndosuodjalimplándnabargujnis. Luonndobirás Sámeednamin vájkoduvvá aj luonndodáhpádusájs ja ulmutjij dåjmajs rádnárájájn ja mælggadappon. Mijá hásstalus le guhtik guojmenimme miellodahttet ietjama luonndoadnem máhttá aj liehket ájtton luonnduj mij le mijá kultuvra vuodo. Sáme rievtesvuodaj oajbbom luonndoluohkkojda ep galga vuojttet nav vaj luonndo iesj vuojtádallá. Gájkka luonndoadnem gájbbet vælggogisvuodav dav suoddjit. Sáme luonndoadnemduobddágij háldadibme viertti hábmiduvvat ævtoj ma li økologalattjat guoddelisá, ja dakkár háldadibmáj viertti luohtádussa liehket ålles årrojn. NSRaj le diettelis økologalasj vuojnno ja gájbbádussa jut guoddelis åvddånibme galggá vuodon gajkka boahtteájggásasj politihkkaj mij de gullu luondo háldadibmáj. Sáme berustime galggi vieleduvvat gájklágásj láhka- ja pládnabargojn. Jus Sámedigge galggá berustit tjavgáp biráspolitihkav ja birásfágalasj bargov, de le ájnas oadtjot doajmmaj ANa Birás- ja åvddånahttemdoajmmaplánav – Agenda 21. Dát pládna vælggodahttá nasjonálalasj oajválattjajt aktisattjat bargatjit ietjasa iemeálmmugij tjoavdátjit biráshásstalusájt bájkálattjat ja globálalattjat. Iemeálmmuga e galga masset ietjasa bájkijt ásadimijs ma birrusav nuoskudahtti, duola dagu ulljo-, gássa-, ja minerálajråggåma ja elfábmodulvvadime. Ájto ja nuoskodibme NSRa ájggu barggat nav vaj: Nuortta-Vuona merragátte nuoskodimduosstom buoreduvvá dál gå ulljosuvddem merav lássan Atomfábmorustiga ja låssåindustria ma nuoskodahtti Guoládagán hiejteduvvi ulljo- ja gássaråggåm Baretzáben ráddjiduvvá Luonndoadnem ja suoddjim NSRa ájggu barggat nav vaj: nasjonálparkka ja suodjalimduobddágij ásadibme ij galgga hieredit sáme æládus- ja kultuvrraiellemav sáme dábálasj luonndoadnem galggá vuodon háldadimplánajn gånnå dá båhti doajmmat motåvrråmanedibme miehtsijn hiebaduvvá luondo gierddamij loahpe gámájt sjaddá tsieggit miehttseæládusáj hárráj sáme bájkijn VIII. SKÅVLLÅ JA OAHPPAM Mijájn sámijn le vuodulasj rievtesvuohta ja sierra åvdåsvásstádus åvddånahttet ja åvddånbuktet diedojt ietjama birra ja mijá vidjurij birra. Mij galggap aktidit dábálasj máhtudagáv ja diedalasj máhtudagájn åvdedittjat sáme sebrudagáv. Sáme sebrudahka galggá åvddånahttet ådå ájggásasj diehtosebrudahkan, dábij ja kultuvrra niejdeduvvama dagá. Sáme oahppopládna 10 jahkásasj vuodoskåvllåj – L97S – lij åledus sáme åhpadushiståvrån. NSRa ájggu barggat nav vaj ådå rievddadusá oahppovuogádusán le vuododuvvam sáme oahppe ja sáme sebrudagá dárbojda, ja vaj åbbålasj sáme oahppampolitihkka åvddånahteduvvá. NSRa mielas galggá skåvlåj ja mánájgárde fysihkalasj birás dievddet pládnatjoahkke gájbbádusájt. Gájkka sáme mánájn galggá liehket juoga sámes – vájku gånnå rijkan årru. Gå sámevuohta boahtá vuojnnusij árggábiejve dilen mánájgárdijn ja skåvlån, máhttá sámevuohta sjaddat luondulasj oasse ietjá Vuonarijka mánáj árggabiejves aj. Skåvllåasstoájggeårnik le oasse oahppamfálaldagás, ja danna galggá aj sáme sisadno sáme mánájda. Sáme máná, nuora ja ållessjattuga gejn li sierra dárbo vierttiji oadtjot hiebalgis oahppamfálaldagájt ja sierrapedagogihkalasj viehkev gånnå li sáme árvo. Sáme sierrapedagogihkalasj doarjjomvuogádus viertti nanniduvvat. Ådå oahppamlága ulmmen le ulmutjijda máhttelisvuoda liehket åhpadusáv oadtjot ålles viessomájgenis. Dát viertti åvddånboahtet åbbå sáme oahppamvuogádusán. Gájkka oahppe joarkkaskåvlåjn galggi oadtjot åhpadimev sáme vidjurij birra. Sáme oahppijn la rievtesvuohta åhpadibmáj sáme temájn. Moattes sámijs le ålgustuvvam máhttelisvuodajs formálalasj åhpadussaj nievres hiebadum fálaldagáj sámijda gitta mijá ájggáj. Ållessjattukåhpadibme le ájnas doajmma buoredittjat iellemav ja vaddá buorep máhttelisvuodajt barggomárnánin. NSRa ájggu barggat åvddenahttet sámegielak máhtudakbirrusav, sæmmi båttå gå sámeguosskavasj dutkam dárogiellaj ja ietjá gielajda nanniduvvá. Gájkka allaskåvlåjn ja universitehtajn sáme bájkijn galggá liehket fálaldagá kulturdádjadusájs ja sáme kulturdiehtojs. Virgge- ja vuodoåhpadusájn galggi dá liehket vælggogisá. Le ájn stuorra vádno åhpadimnævojs sámegiellaj, dábálasj oahppogirjijs ja ietjálágásj oahpponævojs åbbå oahppamvuogádusán, mánájgárde rájes gitta universitehta rádjáj. Sáme oahppijn ja åhpadiddjijn gálggá liehket akta vuodogirjje sámegiellaj juohkka fágan juohkka klássadásen åbbå oahppamvuogádusán. Oahpponævvoproduksjåvnnå ja – åvddånahttem galggá tjuovvot åvddånimev sáme skåvlån, duola dagu oahppoplána rievddadusá gáktuj. Åhpadibme diehto- ja guládallamteknologia (DGT) baktu viertti látjeduvvat. Mánájgárde NSRa ájggu barggat nav vaj: sámegielak máná oadtju rievtesvuodav mánájgárddefálaldahkaj ietjasa iednegiellaj sáme máná gudi e máhte sámegielav oadtju rievtesvuodav hiebalgis sámegielak mánájgárddefálaldahkaj suohkana oajválattja ásadi ienep sáme mánájgárdijt ja vaddi lasse doajmmaruhtadimev sáme mánájgárddepládna tjadáduvvá sáme bajkijn sámelága háldadusguovlo ålggolin Vuodoskåvllå NSRa ájggu barggat nav vaj: oahppamlága prinsihppa, gájkka sámijda , vájku gånnå årru, galggá liehket rievtesvuohta sámegiela åhpadibmáj boahtá duodaj jåhtuj galggá vatteduvvat åhpadibme sámegielan, histåvrån, kulturdádjadusán ja duojen skåvlåjn gånnå le sáme oahppe rievtesvuohta åhpadibmáj ietjá fágajda sámegiellaj tjadáduvvá, nav vaj aj oahppe gejn la sámegiella nubbengiellan oadtju nannidum máhttelisvuodav ålles guovtegielakvuohtaj Joarkkaåhpadus NSRa ájggu barggat nav vaj: joarkkaskåvlå oahppofálaldahka nanniduvvá gájkka sáme giellaguovlojn ja sáme oahppij rievtesvuoda joarkkaskåvllååhpadibmáj biejaduvvi prográmma bargaduvvi ma gádodi dav stuorra skåvllåhiejttemav sáme nuoraj gaskan sáme joarkkaskåvlå åvddånahttem máhttelisvuoda ja sáme stivrrim nanniduvvi sáme oahppoplána åvddånahteduvvi sáme joarkkaskåvlå åhpadibmáj nav vaj åbbålágásj 13 jahkásasj skåvllåvádtsem nanniduvvá fáhkaoahppofálaldagá ællosujton, duojen, tjoahkkeæládusán ja luonndoadnemin nanniduvvá ja bisoduvvá duola dagu fáhkaåhpadiddjeåhpadusá baktu stipænndaårnik oahppijda gænna le sámegiella fáhkan árvustaláduvvá boahtteájggáj nannima diehti sámegiella vuostasj- jali nubbengiellan joarkkaskåvlån galggá vaddet sierra duoddetjuokkajt alepåhpa åhtsåmijn katalåvgga dagáduvvá mij diedet sáme skåvllå-/åhpadusfálaldagáj ja stipendaj birra sáme oahppijda/studentajda Ållessjattukåhpadibme NSRa ájggu barggat nav vaj: sierra sáme ållessjattukåhpadimpládna dagáduvvá, gånnå le dárbo, åvdåsvásstádus ja barggojuohkem sáme ållesjattukåhpadimen guoradaládum vuododuvvá værmádahka dåmadiddjijs sáme ållessjattukåhpadimen ållessjattuk sámij rievtesvuohta sámegielåhpadibmáj duodastuvvá lágaj ja ruhtadimårnigij baktu suohkana sáme viesádij dagáduvvi åvdåsvásstediddjen dævdátjit ietjasa vælggogisvuodav lágaj milta ållessjattukåhpadimev tjadádit Alep åhpadus ja dutkam NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme dutkamráde ásaduvvá gájkkasáme aktisasjbargo aktijvuodan lågevjahkásasj sáme dutkamprográmma ásaduvvá åttjudittjat ulmutjijt sáme dutkamij gånnå sámegiella dutkam vieleduvvá arvvadahteduvvi rájájrastá aktisasjbarggo dutkaminstitusjåvnåj gaskan gejn li sáme dutkam åvdåsvásstádussan Tråmså universitehtta bisot ietjas sajev ja åvdåsvásstádusáv sáme dutkamin ja alep åhpadusán Sáme allaskåvllå oadtju almma máhttelisvuodajt åvddånahtátjit ietjas diedalasj allaskåvllån ja sáme universitehttan Sáme diedalasjviesso Guovdagæjnnuj ásaduvvá åhpadiddjeallaskåvlåjn Sáme allaskåvllå, Bådådjå allaskåvllå, Nuortta-Trøndelága allaskåvllå oadtju máhttelisvuodav åvddånahtátjit almma aktisasjbargov åhpatjit åhpadiddjijt julev- ja oarjjelsáme bájkij gáktuj Stipænndaårniga majt Sámedigge háldat galggi vieledit fáhkasuorgijt gånnå le dárbbo åvdedit sáme máhtudagáv Åhpadusfálaldahka sámegielan alep dásen buoreduvvá ja vijdeduvvá, sidjij aj gejn ij la sámegiella vuostasjgiellan Oahpponævo NSRa ájggu barggat nav vaj: moattelágásj oahpponævo sáme giellaåhpan åvddånahteduvvi ma li hiebadum sáme iesj gudin giellabájkijda ja sáme oahppijda gejn le sámegiella nubbengiellan sáme åhpadiddjijn galggá liehket buorep máhttelisvuoda oahpponævvoåvddånahttemijn bargatjit ja ietjá pedagogalasj åvddånahttembargoj, duola dagu sáme skåvlåj teknihkalasj infrastruktuvrav nannit, ja aktisasjbargujn åhpadiddjeåhpadusinstitusjåvnåj ja almmudagáj gaskan Sierrapedagogihkalasj oahpponævo åvddånahttem hiebaduvvam sáme oahppijda nanniduvvá lasse ruhtajuollodimij baktu Oahpponævvopedagogihkka viertti nanniduvvat oassen sáme åhpadiddjij vuodoåhpadusán ja aj maŋe- ja joarkkaåhpadusfálaldagájn Sámegielak oahpponævvo åvddånahttem alep åhpadussaj fágajn ma li sierraláhkáj ájnnasa sáme sebrudagá åvddånibmáj galggi vieleduvvat sierra ruhtadimårnigij Sáme oahppogirjij sisadno galggá aj gåvvit dilijt unnep sáme giellaguovlojs Sáme sisadno nasjonálalasj oahppogirjijn laseduvvá ja girje sisadno árvustaláduvvá IX. VARRESVUODA JA SOSIÁLALASJ DÅJMA Varresvuoda ja sosiálalasj dåjma hiebaduvvi sámij ålles viessomájgenis dárbojda. Sámijn la rievtesvuohta dádjaduvvat, gielalattjat ja kultuvralattjat, gå li varresvuohta ja sosiálalasj institusjåvnåjn juohkka iellemdilen. NSRa ájggu åvddånahttet sáme spesiálistajdievnastusájt. Dá vierttiji åvddånahteduvvat nasjonálalasj sáme máhtudakguovdátjin ma máhtti vaddet klinihkalasj dievnastusájt, bagádallamav ja åhpadusáv åbbå rijka gáktuj. Dá aj galggi vaddet ienep bájkalasj viehkev sáme spesiálistajdievnastusájs duola dagu mannojåhtålimijn ja telemedisijna baktu. Duodden vierttiji skihppijvieso sáme pasientaj lásedit ietjasa sáme máhtudagáv, ja sáme fáhkaulmutjij åhpadus varresvuohta- ja sosiálalasjsuorgen nanniduvvá. Sáme doajmmegahtes ulmutja ja vuorrasa vierttiji viehkkefálaldagáv oadtjot mij la vuododuvvam sijá duogátjij. Kultuvrraj- ja giellaj hiebadum buorránimfálaldagá mánájda ja ållessjattugijda vierttiji vijdeduvvat. Sáme álmmukmedisijnna viertti dåhkkiduvvat oassen varresvuodafálaldahkan sáme álmmugij. Sámijda galggá dárbulasj ja ådåsdahtedum diedo sámegiellaj skihpudagáj, buorránimvuogij ja viehkkedievnastusáj birra nanniduvvat. Dåjma ma unnedi lasse gárranimev vierttiji dåjmalappo sjaddat. Sierra gåjt de gárranimev sáme nuoraj gaskan. Dåjma fáhkasuorgij rastá NSRa ájggu barggat nav vaj: sámijda nanniduvvá máhttelisvuoda jåksåt varresvuohta- ja sosiálalasj dievnastusájt sámegiellaj ja hiebadum sáme dárbojda ja kultuvralasj duogátjij varresvuohta- ja sosiálalasjdievnastus plánav sámeálmmuga hárráj gåtseduvvá sáme fáhkatærmmabarggo varresvuohtasuorgen doarjoduvvá kriminálaj hukso sámijda hiebaduvvá sebrudahka biedjá stuoráp luohkkojt åvddågáhttimbargguj gárranimev unnedittjat telemedisijnalasj fálaldagá sámebájkijn lassáni Máná ja nuora NSRa ájggu barggat nav vaj: habiliterimfálaldagá sáme mánájda ásaduvvi mánájsuodjalimhoajddárijt sáme mánájda suohkanijda ásaduvvi, mij gæhttjá vaj sáme mánná oadtju årromfálaldagáv sámij lunna mánájsuodjalimnammadusá sjaddi vælggogisá åttjudit sáme giella- ja kulturmáhtudagáv mánájsuodjaliminstitusjåvnåjda sáme mánájhoajttár ásaduvvá sáme mánájda ja nuorajda hiehteviehkketelefåvnnå ásaduvvá sáme mánájda ja nuorajda huksovaddemsijda ásaduvvi varresvuohtafálaldagá ja –diededibme sáme nuorajda buoreduvvá PPD-dievnastussa sáme bájkijn boahtá vuojnnusij ja vaj sáme máhtudahka dievnastusán nanniduvvá Gárranahtes fálaldagá nuorajda ietjanis lagosbájken vijdeduvvi Varresvuohtabargge ja vuostasjlinnjadievnastus NSRa ájggu barggat nav vaj: varresvuohtaåhpadussaj arvusmáhteduvvi ienep sámegielaga, duola dagu duoddetjuokkaj, oasse- ja stipænndaårnigij baktu virgge- ja vuodoåhpadus varresvuohta- ja sosiálalasj suorgen nanniduvvá, nav vaj diedo moattekultuvralasj ja moattegielalasj vidjura vælggogissan sjaddi dålkåjda varresvuohta- ja sosiálalasj suorgen ásaduvvá vuodo- ja joarkkaåhpadusá stuovesdåktårårnik boahtá almmaláhkáj jåhtuj sáme pasientajda sáme bájkijn Varresvuohtaásadusá NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme dålkkåmdievnastusá skihppijviesojn vijdeduvvá varresvuohtaásadusáj stivrajda sáme ájrastibme ja máhtudahka nanniduvvá, nav vaj varresvuohtaásadusá máhtti sáme pasientaj hárráj ietjasa vælggogisvuodav buorebut dåmadit sámegielak siellosujttárdievnastus skihppijviesojn sámij pasientaj hárráj ásaduvvá X. MEDIA Sáme mediá åvddånahttemin le sige demokráhtalasj ja giellapolitihkalasj biele. Vuodolága 110a § milta le sáme kultuvrra sierra kultuvrra avtadássásattjat dáttjakultuvrajn, ja danen la sámekultuvran sæmmi gájbbádusá suodjalibmáj ja åvddånahttemij gå dáttjakultuvran. Sáme álmmugin le rievtesvuoda sáhka- ja diedimfriddjavuohtaj, ja åvddånahttet ietjasa fridddja mediáinstitusjåvnåjt. Stáhtan le vælggogivuohta láhtjet dilev nav vaj sáme máhtti ávkken dahkat mediájt ja teknologiav nævvon kultuvrraåvddånimen ja duohtan dahkat guládimteknologia baktu aneduvvat. Dåssju mielludum kulturpolitihkalasj nannim máhttá ganugahttet gielalasj ja kultuvralasj hedjunimev mij tjuovvu mediáteknologalasj åvddånahttemav. Árvusmahttem dutkam- ja åvddånahttembargguj sáme mediájn ja journalistihkan viertti nanniduvvat. Ienep internæhtta adnem ja gåbdåbáddesuohppom sáme bájkijn vaddá ådå máhttelisvuodajt diedimoabllomij, æládusåvddånahttemij ja giellabargguj. Dåjma mediáj hárráj NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme mediáfoannda ásaduvvá mij vaddá åvddånahttemmáhttelisvuodajt sáme mediádåjmajda guoradaláduvvi máhttelisvuoda aktisasj mediáásadusáv vuododit ja ruhtadit ruhtadimårniga ásaduvvi ma oarjjel- ja julevsáme giellaadnemav mediájn nanniji etihkalasj barggo sáme mediájn nanniduvvá, duola dagu doarjjot sierra sáme pressafágalasj juohkusa vuododimev Radio ja TV NSRa ájggu barggat nav vaj: bæjválasj aktisasj TV-sáddaga vijdeduvvi radiosáddaga vijdeduvvi ja sierra luohko aneduvvi åvddånahttet julev- ja oarjjelsáme sáddagijt radion ja TVan sáme máná ja nuora galggi oadtjot fálaldagájt bæjválasj sáddagijda hiebadum juohkka álldara gáktuj konsesjåvnnåævto priváhta mediádåmadiddjijda tjavggiduvvi ja gåtseduvvi, nav vaj valjes mediáfálaldagá sáme álmmugij åvddånahteduvvi – sámegiellaj aj Sáme avijsa ja ájggetjállaga NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme avijsajda pressadoarjjagav lasedit, nav vaj ulmusj oadtju moattelágásj sáme pressav sáme – ja dárogiellaj bæjválasj sámegielak ålgusboahtema duohtan sjaddi sáme ájggetjállaga, gåvvårájdo ja spela sáme mánájda ja nuorajda stuovesláhkáj ålgusvatteduvvi doarjja åskulasj ájggetjállagijda sámegiellaj nanniduvvi Mediáåhpadus NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme journalisstaåhpadus Sáme allaskåvlån vijdeduvvá bachelor-dássáj, ja vaj máhttelisvuoda masteråhpadussaj mediá ja journalistihkan aktisattjat ietjá iemeálmmukinstitusjåvnåj guoradaláduvvi oarjjel-, julev-, ja lullesámegielak journalista åttjudibme nanniduvvá sierra sisiválldemævtoj ja hiebadum åhpadusfálaldagáj sáme journalistajda maŋe- ja joarkkaåhpadus åvddånahteduvvá, ja aj journalistajda ma sihti ienep diedojt sáme vidjurijs XI. ÅSSKO JA IELLEMVUOJNNO konvensjåvnnå duogátjin ja vuonarijka láhka friddja åsskodåmadibmáj, sihtá NSRa dættodit man ájnas le gå sebrudahka vaddá sajev sáme iellemvuojnnoárvojda. Sæmmi båttå le ájnas aj arvusmahttet dåhkkidimev ja gierddamav juohkkalágásj iellemvuojnoj ja iellemvuogij gáktuj gasskanimme sáme sebrudagán. NSRa ájggu barggat nav vaj: sámijda ja sámegiellaj iellemvuojnnodiehtogirjijt oadtjot ålgusvattedum, sierra gåjt de mánájda ja nuorajda åskulasj tevsta, ma li lågådum báttijda, tjalmedimij, nievresvuojnnij ja vuorrasappoj hárráj ålgusvaddema doarjoduvvi Sáme Girkkoráde ruhtadibme ja barggeluohkko nanniduvvá Sáme giellaadno ja sálmmadábe sáme tjoaggulvisiellemin nanniduvvá Dárbo iellemvuojnodis sáme fálaldagájda mánájda ja nuorajda guoradaláduvvi XII. RIJKAJGASSKASASJ BARGGO Rijkajgasskasasj rievtesvuodanjuolgadusá li mierredimfábmon nannitjit iemeálmmuga ja unneplågoj berustimijt. Mij dåbddop åvdåsvásstádusáv ietjama boahtteájges, ja ietjá niejdedum iemeálmmukjuohkusij berustimijt. Ájnas la nannit ietjama dåjmav rijkajgasskasasj bargon aktu allasimme, ja aj aktisasjbargujn vuona- ja nuorttarijkalasj oajválattjaj. Sámedigge galggá ietjas bielestis barggat iemeálmmugij ja unneplågoj vuodulasj rievtesvuoda gatjálvisáj ja barggat ráfe ja værjjounnedime diehti. Sámedigge galggá aktisattjat barggat organisásjåvnåj ja organaj majn li ulmmen nannit iemeálmmugij ja unneplågoj rievtesvuodajt ja ráfev. EUan viertti sierra vieledus liehket iemeálmmugij dárbojda ietjas strategiaj nuorttaguovloj hárráj. Iemeálmmukájrastibme viertti nanniduvvat Baretzráde ja Arktalasjráde orgánajn. NSRa ájggu barggat nav vaj: sáme aktisasjbarggo Sámeparlámentaralasj ráden ja Sámeráden nanniduvvá russi sámij rievtesvuoda ja máhttelisvuoda gájksáme aktisasjbargguj nanniduvvá Sámeráde rijkajgasskasasj viehkkebarggo iemeálmmugij hárráj nanniduvvá Nuorttarijkaj Rádáj sáme ájrasti aktisasjbarggo Sámekonvensjåvnåjn ålliduvvá ruvvaláhkáj, ja nav vaj konvensjåvnnå sjaddá guovdásj vædtsagin nuorttarijkaj ja Russlánda aktisasjbargon åvdedittjat sáme ássjijt rájájrastá Interreg-prográmma åvddånahteduvvi ja joarkeduvvi iemeálmmuga vierttiji oadtjot sierra ájrrasijt Baretzrádáj ruhtadimvuodo iemeálmmugij ájrastibmáj Báretzráden ja Árktalasj Ráden nanniduvvá ruhtadimvuodo iemeálmmugij ájrastibmáj Arktalasj Universitehtan nanniduvvá ienep rijka ratifiserij ILO-konvensjåvnåv ja vaj dát Vuona láhkan dagáduvvá ANåj Stuoves Forum iemeálmmugijda ja Sierrarápportøraj sadje ANa sinna ja ålgolt nanniduvvá sjiehtadallama iemeálmmukdeklarasjåvnåjn ålliduvvá, ja vaj deklarasjåvnnå galggá ANan mierreduvvat ja maŋela tjuovoduvvat nav vaj AN-konvensjåvnnån iemeálmmugij rievtesvuodaj birra sjaddá iemeálmmugij kultuvrra ja sebrudagá gallgi berustuvvat ANa organajs ja gájkka nasjonálalasj oajválattjajs væráldin – sierra gåjt ásaduvvamijn gå hiehtedáhpádusá li læhkám Majt dahkap Dán prosjevtan ságastallap sámij juohkka álldaris makkár máhttelisvuoda, sávadusá ja niego siján li sámegiela hárráj. Ságastallap julev- ja nuorttasámegielagij ja sámij gudi e sámegielav ságasta. Jåhkåmåhken ásaduváj seminárra guovvamánon jagen 2013 gånnå stuorra juohkusin aktan bajedin makkár ájádusá ja sávadusá li giela hárráj. Nuora gávnadin jut sij gudi sámásti e vuojnnu almulasj sebrudagán ja sihti sámegiella galggá ienebut vuojnnut ja gullut. Danen rájajma muhtem nuorajt Jåhkåmåhken gehtjatjit gånnå sijá mielas sámegiella galggá vuojnnut ja gullut. Giellaváksjudiddjida vattijma filmmakameráv ja sij li sijdajs/hejmajs, skåvlåjs ja sebrudagás filmmim. Tjavtjan jagen 2013 boahtá ållo prosjevtan dáhpáduvvat. Árranin materiálajt tjoahkkiji. Ájtte ásat graffitibarggojuohkusijt aktan Jåhkåmåhke sámeskåvlåjn gånnå nuora oadtju sámegiellaj suohtasmielas tjálatjit. Graffiti de sjatta oassen vuosádusás dassta mij la vuojnnusin, mij rabáduvvá Ájten javllamáno 3. biejve 2013. Vuosádusrahpama bále ásaduvvi lågådallama. Vuosádus boahtá Árranin aj vuoseduvvat. Prosjevta birra boahtep diededit mijá næhttabielen ja facebookbielen. Bájkkeavijssa NuorttaSállto Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Giella AS Ihkeva buorre arktalasj vuodofábmo! - Ienemus fámov oattjov boahttsu jali lippa libres, tjállá bloggatjálle Gry Hammer. Ruvvaláhkáj almoduvvá dav majt såj guojmmevuododiddjijn Ellen Cecilie Triumf gåhttjoba værálda buoremus biebbmolasádussan, Ellen Cecilie Triumf, la riegádam ja bajássjaddam Guovddagæjnon, valla årru dálla Ájlátten. Aktan Gry Ellen Cecilie Triumfan, álgos Guovddagæjnos, valla dálla Ájlátten årru, la Master-gráda biebbmodiehtagin boahttsubiergojn ássjen Masterdahkamusán. Måttijt jagijt la sån barggam fuolke boahttsunjuovadagán sijddabájken Guovddagæjnon, ja lej aj Same Biebbmo/Samiske Matdager prosjæktajådediddje mij Ájluovtan ásaduváj vásse máno. Gry Hammer, dåbdos biebbmobloggár aj oassálasstij ja sån årru Holenin Buskerud fylkkasuohkanin. Dálla vuododiddje guovtes almoduvvaba , biebbmolasádus skoade hámen, gånnå sisadno l gåjkådum boahttsulibrre – dan láhkaj vaj la álggep boahttsu lassjes njuovvuhijt bårråt. Librreskoade galggi buvtaduvvat Guovddagæjnon. - Muv mielas la huj suohtas barggat boahttsuj ja gávnadit ådå buktagijt. Boahttsulibrre ij dasti båråduvá. Bálkestuvvá jali bednagijda vatteduvvá, subtsas Ellen Cecilie Triumf . Hammer ja Triumf libá barggam muhtem jagijt åvddånahttemijn ja jåhtuj biejatjit sunnu ájádusáv. Vuododiddje guovtes doajvvoba gávna sajev biebbmolasádus valljudagán mij le juo oassásin. Arktalasj vuodo fábmo galla viertti viehkedasstet! Tæksta: Børge Strandskog Jårggålibme: Giella AS Ájggu Ievárgámáv gádjot Ievárgábmá Ájluovta jávrregátten la miesskamin. Valla dálla ájggu soabmása åbddit dav tjáppa kulturmujtov – ja dábálasj váttsosmåhkke. jj Gåvvå/foto: Anita Synøve Nergård. Gábmá tsieggiduváj (1983) Ájluovta skåvlå guoraj. Gábmátsiegge lij giehtos Tjierrek-Ievár Ivar Pedersen Måskes (gábmá l suv namán), Svenn Johnsenijn viehkken. Soames jage mannáj gajkoduváj ja sirdeduváj, Thorbjørn Pedersen oajvvadusá milta. Tsieggiduváj vas udnásj gábmásadjáj. Dalloj lij gábmátsiegge Sander Andersen. Ievárgábmá la sjaddam viehka dábálasj váttsosmåhkke, sierraláhkáj la 4 kilomehtera rahte Bjørkvikas gábmáj álu aneduvvam. Akta vádtsijs Anita Synøve Nergård, la diededam facebooka baktu gámá nievres dile birra. - Gut válldá åvdåsvásstádusáv gádjot Ievárgámáv? Gábmá l åbmum, ja lavnnje l luobot gáhtom, tjálá sån. Ja moattes lij juo vásstedum. Muhtema lij nammadam gábmáprosjevtav mij gåbttju dárbulasj åbddimav – ja diededam ietjas bargatjit - Ålos adni gámáv udnásj sajen, ja ålos lij ávkástallam gámás. Doajvov sjaddá nav aj boahtteájggáj, javladuvvá Nergårda moalgedimijn. Julevsámegiella 1.giellan/Lulesamisk 1.språk VUODOSKÅVLÅ EKSÁBMA JAGEN 2002 SÁMEGIELLA VUOSTASJGIELLAN DAHKAMUSÁ TÆKSTATJOAHKKÁJ I - OASSE MIJ GALGGÁ TJOAVDEDUVVAT Vássteda divna dáhkamusájt I-OASEN. Dánna vuojná soames ánnonsa gånnå åhtsi barggijt. Vássteda ánnonsav. Åhtsålvisán hæhttu tjielggit diedojt ietjat birra, ja tjielggit unnán manen dån åhtså dav bargov. Bieja badjeltjállagin “åhtsålvis”. Gåvvå 1 Esso Gåvvå 2 Guovdageainnu suohkan Gåvvå 3 Sámiid Vuorká-DávviratII-OASSE: DAHKAMUSÁV MÁHTÁ VÁLLJIT Vállji dåssju åvtåv dahkamusáv II-OASEN 1. Jáhkeájgge Tjále tevstav dán jageájge birra majd dån lijkku. Vállji sjáŋŋerav iesj ja bieja badjeltjállagin dan jageájgge birra majt dån tjála. Duodden bieja oasse-II nr. 1 2. Ballo Tjále tevstav gånnå “ballo” la oajvvetema. Vállji iesj sjáŋŋerav ja åhtså hiebalasj badjeltjállagav. Duodden bieja oasse-II nr. 2 3. Gábmaga Tækstatjoahken gávna ”Gábmaga” ja ”Mihá gáptijn”. Vuostasj tæksta subtsas gábmagij birra, ja nuppe tevstan la sisadno gåk gáptek vas galggá adnegoahtet. Makkár ájádusá li dujni gåk sáme bivtasadno dálla, ja le dat ietjáduvvám? Tjále artihkkalav gånnå dat ælvvu. Bieja badjeltjállagin ”Gábmaga”, ja bieja II-oasse nr. 3. 4. Pubertehtta ja æjgátriektá Gehtja tevstain ”diehti gå dájt pubertehtta birra?” ja ”æjgátriektá”. Tjielggi mij la oajvve sisadno guobbák dajs tevstajs. Tjále tevstav puberteht-ájge birra ja majt dat sisadna. Vállji iesj sjáŋŋerav. Dagá badjeltjállagav ja bieja vásstádussáj II-oasse nr. 4 5. Suovenirvuobddem Suohkana loaggi turistajt guojtelis brosjyraj. Tjále låhkkegirjev gånnå subtsasta makkár ájádusá le dujni sáme souvenir-vuobddema birra ráhterabdajn ja bydjajn. Dagá badjeltjállagav ja tjále vásstádussáj II-oasse nr. 5. 6. Trållå Porsangerin Finnmarkon Trållå Porsángun Finnmarkon li maŋenagi dåbddusi boahtám. Dát mujtalus subtsas gåktu dát bájkke nammaduvvaj. Birra sámeviessomijn subtsas dán lágásj subttsasa jali dålusj subttsasa gåk sierralágásj saje ja luonndodáhpadusá nammaduvvi. Tjále dålusj subttsasav jali subttsasav majt la gullam, dagá jus sidá iesj mujtalusáv mij tjielggi muhtem luonddofenomenav ja gåk dát la nammaduvvam. Dagá iesj hiebalasj badjeltjállagav ja bieja vásstádussáj II-oasse nr. 6. 7. Jáhkko Jáhkko l ájnas ållusi, sierra gå la låssis vuosstemanno jali ietján viessomin. Tjále tevstav duv ájádusá jáhko birra. Vállji iesj sjáŋŋerav. Dagá hiebalasj badjeltjállagav. Tjále duodden II-oasse nr. 7. Julevsámegiella 2.giellan/Lulesamisk 2.språk Tækstatjoahkke/Teksthefte Sisadno Ållu gåbbmot! Manen muv nuppástijda Kátjá Jáhkko ja ájádus Nenets-nuora åhtsi girjje-rádnajt Viessom duoddarin Vitsa ...sámevuohta le vájmmuj lieggasamos Mihá gáptijn! Gåvvorájdo Beaivvás Sámi Teáhtar vuoset divtajt Ov-messie darjomes Divta Ållu gåbbmot! Dáhpáduváj skåvlån, gå galgajma aktan barggat, guovtes aktan. Muv ráddna guhti agev muv guoran tjåhkkåhij, lij sijdan dan biejve danen gå lij snuobas. Dan diehti hæhttujiv báhtjajn aktan barggat - klássa tjáppemus báhtjajn! Iv lim ga mån ållu vieddje. Ráddna lij dávk muv smihttim, valla iv lim nav skibás vaj skåvllåj ittjiv boade. Gå lijma båttåtjav aktan barggam, de báhttja gatjádij jus mujna li blyánntasnjuhttjijiddje. Jur gå galggiv vásstedit, de gasnestiv sælldát. Snuolga ja tjålgå rissjun! Nágin sekundav ållu sjávot tjåhkkåhij, åvddål giedav bajedij ja muodov sihkastij….. madin mån vargga iv skámos jáme! O, Oarjjevuodna, Lilian Urheim 1983 Manen muv nuppástijda Dát la didjij mihás rádnajda gudi ejda muv dåhkkida gå nuorajskåvllåj álgijma. Guorrasav, ilá lågåv, ienep jiebbá lav dijájs, iv la nav smidá báhtjaj, ja ihkap iv la fávrro. Dav de dåbdåstav. VALLA! Ejda dij huoman dárbaha muv gåppset. Muv hárddo duogen sáhkadit. Slimmbarijt muv nali guoddet, jali ij muv vuojnnen dahkat. Luluj buoremus jus lijda njuolgga munji javllat. Álggiv ietjam iesjdåbdoj fággádit. Vuorbbe gå ietjá rádnajt oadtjuv. Buorre rádnajt. Rádna gudi li munji læhkám buorep rádna jagev gå dij lijda gietjav jahkáj. Viesov viehka buorebut dálla. Iv dárbaha agev buosjástallat. Muv e nuppásta. Oattjov tjiegosvuodajt diehtet. Mujna li rádna gejda luohtedav. Rádna gudi gávnnuji gå dárbahav. Rádna gudi subtsastin, mujna ællim vige. Vihke l DIDJA! Gijtáv dálásj rádnajt! Varrudagá gáktsalåkgietjagis. Kátjá Vuostasj skåvllåbiejvve ja maŋep biejve lidjin åvtålágátja. Kátjá ruvva åhpaj mij skåvllå ja internáhtta duodaj lij. Álgon ittjij dádjada manen sån ittjij galga aktasik giehttot sijda birra. Danen sån vuostasj iehkeda biehtoduváj ja alvaduváj sieldes láhkáj gå guokta stuoráp nejtsutja dåskålijga suv gå subtsastij gåsstå sån la. Álgon, gå Kátjá lusi bådijga, sjávot årojga åvddål gatjádijga: - Mij la duv namma ja gåsstå la? Kátjá háhppelit vásstedij ja subtsastastij, sujna l aj áhkko sijdan. - Le gus diján boahttsu? gatjádijga såj. - Ælla miján boahttsu, valla gusá ja sávtsa, vásstedij Kátjá vuollegattjat. Ja de álgijga næjtso-guovtes boagostit ja nubbe tjievtjastij suv ja javlaj: - Dån i oattjo gáptijn vádtset, ja i ga dán internáhtan årrot! Dån illa sábme, dánna e oattjo iehtjáda gå sáme årrot! Ja divna sámemánájn li boahttsu! Såj álgijga Kátjáv vájvedit ja nággijga suv internáhtas mannat. Kátjá balláj ja viehkalij tjiero ålgus. Viegaj guhkás internáhtas ierit, guovdo guovlluj. Rahte milta båhtin nágin máná syhkalda suv vuosstij. Sij ællim gáptegisá. Ganugin Kátjá åvddålin, ja ij lim desti sadje sunji bálldala mannat. Akta gálggij tjuvdev Kátjáj ja bilkkedattjáj: - Makkir biktasijda la tjágŋam? Valla Kátja ittjij suv dádjada gå dárustij. Iehtjáda boagostin ja háddidallin sámijt gå dárustin. Båhtin syhkkalij ållu Kátjá næjgga. Kátjá ij lim åvddåla goassak nav ballám gå dálla. Jårgijdastij ja internáhta guovlluj vas viehkkáj majt nagáj. Máná maŋen. Gahperav suv oajves råhttijin ja håjggådin læŋgá sisi rahte guorraj. Kátjá ittjij duosta moaddot gahperav viettjatjit. Viegaj internáhta boadáldahkaj ja balon danna tjiehkádimsajev åtsåj. Ájtsaj skáhpav tjiegan man duogen lij vehik sadje tjiehkádit. Viehkalastij tjiehkaj ja lubttsahij skáhpa duogen, ballám hekkadagi. Tsábttsij tjalmijt ja giedav njálme badjel tjábrrij vaj tjieras ittjij galga gullut. - Jus tjalmijt tsábttsiv viehka mælggadav, de soajtáv áhko lusi boahtet, ja dåbdåj tjieras vargga hávkkadij suv. Kátján ij lim aktak ráddna ja ittjij ga hálijda avtajnik ståhkat. Agev lij sujna bávtjas juoggu. Ienemus bávtjas lij sisbielen dan diehti gå sån nav sælldát sijdav åhtsålij. Gå áhkos usjudaláj, de gadnjala gålggågåhtin, tjabu skåvlån aj. Valla áhkko lij måttij várij duogen. - Jus luluv diehtet gåsi vádtset, gudi guovlluj, lidjiv dássta báhtarit, álu Kátjá skåvllåtijmajn usjudaláj. Avta biejve gå muohttemis hiejtij, gassa muohta lij ja tjoaskes, de bådij Biret suv lusi subtsastittjat sij li guovte biejve duogen sijddaj vuolgátjit javlajda. Gå Kátjá dáv gulláj, de gadnjala gålggågåhtin, ja dåbdåj nav imálasj tjuoggasav sisbielen. Áhko lusi! Áhko lusi! Elle Márjá Vars: Kátjá Jáhkko ja ájádus Jáhkket máhttá moadda sisano adnet. Årrus dal ahte juoga la ållu duohta, jali dåssju árvvedit juoga la duohta. Jáhkon la sáhka dåbdojs ja berustimijs. Miján la miella ja jiermme gå ájádallap. Ulmutjin li dåbdo, berustime, jierme ja miela. Miellagiddis la garra berusdibme juojddás. Åskon ij la sáhka dåssju dåbdojs ja ájádususájs. Moaddásijda le jáhkko viessomvuohke ja viessomtjærdda, dagu dal rituála, dábe, bårråmdábe, dábe aktisasjviessomin, ja duoht dát dáhpe ja vuojnno dasi mij la riekta jali boasstot. NENETS-NUORA ÅTSI GIRJJERÁDNAJT Bájke namma l Nelmin-Nos, ja la guhtta mijla nuorttalullelis Narjan-Maras, mij la Nenets Autonoma guovlo oajvvestáda. Vasja Talejev (14), Nelmin-Nos Muv namma l Vasilij Talejev, ja boadáv Russlándas Arkhangelska fylkas, Njenee guovlos. Ulmutja Nelmin-Nosan viessu æloj, slihturij ja guollimijn. Muv iedne namma l Anatoljevna ja áhtje Aleksander. Muv viellja namma l Pasja ja oappá Sasja. Mujna l bena man namma l Mukhtar. Dat la schæfera muoduk. Sån dánssá gå måj skåvlås vádtsin. Miján la aj jálos gáhtto. Dan namma l Muska. Gáhtto valit bednagijda gå vássi. vieso buoragit. Vuordáv vásstádusáv. Muv namma l Sima ja lav 14 jage. Mån lijkkuv musihkav gulldalit ja filmajt ja TV:v gæhttjat. Mån lijkkuv aj lávllot, valla iv diskotehkan vádtse. Mujna li vuorrasap oarbbena. Muv vuorrasap oappán (Olgá) la bárnne ja niejdda. Muv nuppe oappán (Sjura) la niejdda. Gálján li guokta niejda. Natasja vádtsá skåvlåv Narjan-Maran. Vuorrasamos viellja Roman la bargodis. Nuorrasamos viellja Efim vádtsá gudát klássan. Mån ávvudalláv girjijt oadtjot! Gába 2/2000 Viessom duoddárin Sasja Pyzova (14), Nelmin-Nos Vitsa - Manen åhpadiddje mielkev juhki madin li oasssásin? Danen gå mielkkepáhken la tjáledum; rabá dággu…. Dåktår: Ij la, dat sjaddá tsilkadit nav guhkev gå dån vieso …sámevuohta le vájmmuj lieggasamos Gatjálvis la manen liehket sábmen, gå ulmusj máhttá liehket dárulasj? Valla sjaddá miejnigahtes iellem.Ulmusj viessomájgenis loapptá iehtjádin gå majt sån la. Moattes sámijs dáv dahki. Ij la buorren sámevuodav åvddånbuktet. Valla muv mielas li gájka sáme gænna li ruohtsa Ålmåjvákkes. Sáme åhpadus Mujna le sámegiella skåvlån Hammerfestan, valla skåvllågirje ja oahppamnævo vádnuhi. Ij la val ållo mij tjadná merrasámijt sámevuohtaj. Harald Lindbacha girjje Gáttiin ja mera nalde (1995) (Gátten ja meran) doalvvu dáv dilev buorep guovlluj. Mujna lij sámegiella skåvlån nuppát klássa rájes. Sij gudi válljijin sámev, lidjin birrasij avtsejagága. Oattjojma guhtik grammatihkkagirjev ja barggogirjev skåvlån, ja de galgajma dal dahkat majt rijbajma. Sij gudi ettjin vállji sámev, sij oadtjun manádit tuvrajn, tjerastallat, ståhkat dáhtámasjijnaj, biebmojt dahkat ja suohttasijt barggat. Diedon sjattaj boasstot avtsejagága mielas, valla mij oattjojma dåssju gullat: Iehtja la ham sámev válljim, le dal dåssju ådådárogieloahppamij målssot. Dát lij vuohke ulmutjav oattjotjit sámegielav ierit válljit. Sámevuohta Lågejagága rájes la ulmusj nabdostuvvam sámehuorrán ja sámeriehtasin, diedon: sábme lij juoga mij ij lim buorre Ulmusj la ham dan álldarin iesjdåbdov gávnnamin. Ulmusj jáhkkegoahtá dasi, jus dal ij vajálduhte ja vieledahtek guode. Mån berustahttjájiv politihkav, dajnas gå dánna muv mielas gávnnujin ulmutja gænna lidjin iesjdåbddo sajenis. Ulmusj dárbaj viehkev. Dárojduhttempolitihkka le dálla ållu ietjáláhkáj gå åvddåla. Vuojná le skáhppa-sáme. Sij vierttiji mijáv moajttet, dajnas gå balli ietjasa sámevuodav åvddånbuktet. Muv mielas le sábme le sábmáj værámus. Ælla dal ålos nuorajs Ålmåjvákken gudi sámegielav máhtti. Gássjelis le vuojn sámegielajn gå dáv ij la iednemielkijn oadtjum. Ålmåjvágge le sámebájkke. Valla le aj sæmmibuohta dáro. Jali duot skáhppa-sámebájkke. Hæhttujiv sámegielav skåvlån oahppat. Muv æjgáda ettjin sidá mån galggiv vásedit dav majt ietja lidjin vásedam. Valla sámevuohta le vájmmuj lieggasamos. Ulmusj sihtá dáv boahtteájggáj doalvvot. Sissŋálasj dåbddo. Ålles dát dåbddo le sissnálasj. Værálda-konferánssa iemeálmmuknuorajda Spadtjiesne (Vålådalenin) rabáj muv tjalmijt. Lidjin 14-jagák ja lidjin dåppe nuoraj organisasjåvnå Gáivuona Sámenuorat (GSN) åvdås. Måj næjttsorádnatjijn aktan manájma. Åvtåjn vietnámalasj næjtsojn oahpástuvviv. Sån lij tjágŋam oarjjelsáme gápptáj, sån lij adopteriduvvam åvtåt sámefamiljas. Oahppiv ij la duot ålgoldis valla duot sissŋálasj mij mierret. Spadtjie-konferánsa maŋŋela barggiv GSN'a baktu. Lij geldulasj, ja dát gulluj munji. Sihtiv åvddån. Sihtiv vuododit stuorámus sámesiebrev væráldin. Davvi Nuorra le buorren mijá sámenuorajda. Nuorajt ij la gæhppat oadtjot fáron, sij vuojn jáhkki sij e dárbaha dahkat majdik ietjasa dile buoredime diehti. Avtsát klássa maŋŋela vuolggiv Guovddagæjnnuj ja joarkkaskåvllåj álggiv. Dåppe le sierra ævto sábmen liehket. Ulmutjin viertti ællo liehket, ja sámástit viertti máhttet. Gå dåppet jåhttåhiv, gatjádij akta ulmusj mujsta: Manen la hillduj biedjam sámevuodav ja jåhttåm Guovddagæjnos Hammerfæsstaj? Dát gatjálvis la akta dajs værámus gatjálvisájs majt lav gullam. Muv mielas vierttiv dåhkkiduvvat sábmen gåktu lav. Skáhppasáme Gájka skáhppasáme válljiji nav liehket gå e gilla moajteduvvat. Dát la miedás báktjat, valla akti gåjt ruopptot oadtju, jáhkáv mån. Ájnas la nuorajda rámpov oadtjot dassta majt barggi. Ulmusj rat juorruladdá ietjas ja boahtteájge gáktuj. Nuorravuodan má ulmusj juorruladdá. Danen vierttibihtit mijáv arvusmahttet! Rámmput mijáv! Oadtjut mijáv juojddáv berustihttjat! Miján la ållo majt luluj galgajma javllat. May-Irene Nilsen, r. 1982, Ålmåjvákkes Gájvuona suohkanin, Davve-Tråmsså, dálla Hammerfestan årru, vádtsá 3. kl. joarkkaskåvlån. Tæksta: Gudrun Eriksen Lindi gudrune@trollne.no 14 Gába 1-2000 Mihá gáptijn! Sáme studenta sihti sábmevuodav tjuovga åvddåj ja bagádi divna sámijt gáptáj tjágŋat årrus dal árggabiejvve jali fæssta biejvve. Gasskavahko akti mánnuj la gáptebiejvve Universitehtan. Chris Browne tjállám. GÅ VUORRASABBO SJATTA JA IENEBUJT LA VÁSEDAM! JUVDÁ MUSLIJMA GÅDDI JUVDÁJT! JA HINDUA, IMÁJ ÅSSKOJUOHKUSA, KATOLIHKA JA PROTESTÁNTA VALLA DÅN MÁHTÁ! Beaivváš Sámi Teáhtar vuoset divtajt Mánnodagá, basádismáno 5. biejve lij Beaivváš Sámi Teáhtarin (Bæjvásj Sáme Teáhterin) vuosádus Kárášjoga Musean. Niellja spællára låhki divtajt majt dåbdos sáme diktatjálle li tjállám. Spællára låhki/subtsasti divtaj sierra vuoge milta ja rumájgiela baktu vuosedi mij hiehpá diktaj. Kárášjohka: Siv K. Grønnli ja Elle K. Johnsen tjállám. Elle K. Johnsen ja Tina Solbakken gåvvim. Ettjin galla boahtám nav galla gæhttje, dåssju lahkke vuosáduslanjás ulmutjijs. Gæhttje tjuovvu snivva vuosádusáv, tjajmmi ja årru lijkkumin buoragit vuosádussaj. Siedna Spællára lidjin gáptijda tjágŋam. Divtajt lågådahttijn tjuojaj musihkka duoges. Sij låhki ierit ietján Áillohahttja, Inga Rávná Eira, Paulus Utsia ja Rauna Magga Lukkaria divtajt. Lidjin aj ginntalijt tsahkkidam duosi dási siednaj. Tjuovga lidjin sienaduogátja duogen nav vaj boahttsu- ja várregåvå tjuovggin sienaduogátjis. Teáhterspællára lidjin tjiehpe vuosádusán. Spællára spellin ietjasa rollajt buoragit ja lidjin ietjasa diktaværáldin. Siednakoreografija lij viehka tjábbe. Ginntala ja gåvå tjuovggi. Duogátjis tjuojahij keyboardissta fijna, tjáppa, vuollegis musihkav. Bádtjihin aj nuorajt dáv vuosádusáv boahtet gehtjatjit. Min Á igi 91/2001 OV-messie darjomes“ Ella Holm Bulla Ov-messie darjomes la gieresvuoda diededibme - májnno Namsjávre årudáhkaj gånnå sån bajás sjattaj. «Ov-messie darjomes la mujttalusgirjje diktahámen. Álggá vuoras nissuna dåjvujn sijddabájkijda máhttsat - gámáv dálvveájges riejddit ja ráfálasjvuodav niektit, jienajt ja tsiegajt ma li nav dåbddusa. Vijdábut gåviduvvá duot dát barggo dålusj boatsojæládusá jabijn. Ella Holm Bull girjenis Ov-messie darjomes la åhtsåluvvum oarjjelsáme tjáppagirjálasjvuodan. Sáme kulturráde la girje almmudimev doarjjam. Bildetekts: Eli Rajala Lautz jiekŋa vuolggá gidájågån Tjáhtje vas bårssju Biejvve lieggi Fámo vas ælláji Strávve l garras Ietjam varravárijn Vuonak: Stig G. Urheim Ov- messie darjomes 46 b. Tjanádum girjjen Almmudahka: Iggaldas Fáksa 78 46 47 67 Ortnamn - Sametinget Nils-Olof Sortelius Väg E10 Riksgränsen - Töre Väg E45 Karesuando - Göteborg Väg 95 Graddis - Skellefteå Väg 97 Jokkmokk - Luleå Väg 356 Boden - Morjärv Väg 747 Karats - Väg E45 Väg 805 Kvikkjokk - Väg E45 Väg 813 Väg 97 - Väg E10 Väg 818 Nattavaara - Väg E45 Väg 819 Ålloluokta - Väg E45 Väg 827 Ritsem - Väg E45 Stambanan BD7 Fjällkartan BD8 Fjällkartan BD9 Fjällkartan BD10 Fjällkartan BD11 Fjällkartan BD12 Fjällkartan BD14 Fjällkartan A Áhkká BD7, BD9, BD10, ÖK270) Áhkájávrre (BD7, BD9 ÖK270) Áhkarnjárgga Åkerudden (Väg 827, VK173, ÖK268) Áhppovárre (Väg 827, VK173, ÖK268) Ákkal Aggala (Väg 827, VK173, ÖK268) Álggavárre (BD9, BD10) Allakjávrre Högträsk (VK173, ÖK268) Áluokta (i Láŋas, ÖK268) Ánutgasskem Anutkaski (stambanan, ÖK268) Áranoajvve (BD7, BD8, BD9, BD10, ÖK268, ÖK270) Árajávrre (BD7, BD9, BD10, BD11, ÖK268, ÖK270) Áralåbddå (BD7, BD8, BD9, BD10, ÖK270) Árajåhkå (BD11, ÖK268) Árasluokta (BD9, BD10, ÖK270) Árjepluovve Arjeplog (Väg 95, BD12, ÖK267) Asjkasáhpe (VK173, ÖK268) Asjkasjåhkå (VK173, ÖK268) Asjkasjávrásj (VK173, ÖK268) Ávrásjjåhkå Vitbäcken (E45 och längs väg 374, VK170) Ávttso Stenudden (Väg 827, VK173, ÖK268) B Badjeriebme Padjerim ( Väg 97, VK170, ÖK268) Báhkko Pakko (E45, inlandsbanan, VK173) Báhkkosavoj Pakkoselet (i Stuor Julevädno, VK173) Bajep Áhppojávrre (Väg 827, VK173, ÖK268) Bajkas (BD7, BD9, BD10) Bajkasjávrre (BD7, BD9, BD10) Bajkasluokta (Väg 805, BD11) Bajkasnjárgga (Väg 805, BD11) Bajkasvárátja (Väg 805, BD11) Ballemvárásj (Väg 805, BD11) Bárinjárgga (Väg 819, VK173, ÖK268) Bárivierra (Väg 819, VK173) Bidja Nautijaur, byns namn (VK173, ÖK268) Bieggaluokta (Väg 819, VK173, ÖK268) Biesske (VK170, ÖK268) Bietsávrre (BD8, BD10, ÖK270) Bihtám Piteå Bihtámädno Piteälven (BD12) Boallno (BD7, BD9, ÖK270) Boalnotjåhkkå (BD7, BD9, ÖK270) Boarek (BD10, BD11, ÖK267) Bulldo Svartlå (Väg 97) Buohttávrre (VK170, ÖK268) Bårdde (BD10, ÖK267) Bårjås Porjus (E45, VK173, ÖK268) Bårsse Porsi (i Stuor Julevädno, VK170, ÖK268) D Dáblloluokta V Kirjaluokta (Väg 827, BD8) Dálvvadis ~ Jåhkåmåhkke Jokkmokk (VK170, ÖK268) Darfekluokta (Väg 819, VK173, ÖK268) Darfek (Väg 819, VK173, ÖK268) Darregájsse (BD9, BD10, BD14) Darreluoppal (BD9, BD10) Darrevuobme Tarradalen (BD9, BD10, BD14) Darreädno (BD9, BD10, BD14) Diellejåhkå (E45, ÖK268, VK170) Duolljevárre (VK173, ÖK268) Dårajávrre Tårrajaur (E45, ÖK268) F Finna Storsand (Väg 97, VK171, ÖK268) G Gábles (BD10, BD11, ÖK267) Gájnaj Kalix Gáldesluokta (i Stuor Julevu, VK173, ÖK268) Gállakluokta (Väg 819, VK173) Gállakvárre (VK173, ÖK268) Gamájåhkå (BD10, BD11, BD14) Ganijvárásj (BD8, BD10) Ganijvárre (BD11, ÖK267) Ganijvárre (VK170) Gárásj Karats (Väg 747, BD11, ÖK268) Gárddegiehtje Renhagen (Väg 827, VK173, ÖK268) Gármas (Väg 827, BD11, VK173, ÖK268) Gármasbákte (Väg 827, VK173) Gármasoajvve (Väg 827, VK173) Gárránistjåhkkå (BD8, BD10, ÖK270) Gierggejávrre Stenträsk (E45, VK170) Gievgessuoloj (BD7, BD9, BD10) Girjáluokta (Väg 827, BD8) Gisuris (BD7, BD9, BD10) Goabddális Kåbdalis (E45, VK170) Goaskásj Koskats (Väg 97, VK170, ÖK268) Guddnár Gunnarsbyn (ca 40 km norr om Boden) Guorbak (BD11, ÖK268) Guosak Granudden (i Skálkká, BD11, ÖK268) Guvtjávrre (BD7, BD9, BD10, ÖK270) Gåjkkul Kåikul (VK170, ÖK268) Gålokgielas (BD7) Gäbnásjluokta Kitteludden (Väg 805, VK173) Gähppoáhpe (VK173, ÖK268) Gähppofuornes (VK173, ÖK268) Gähppogårsså (VK173, ÖK268) Gähppovárre (VK173, ÖK268) H Huhttán Kvikkjokk (Väg 805, BD11) Hákkes Hakkas (E10, VK174) Hárált Harads (Väg 97, VK171) Huorsonjárgga (BD9, BD10) I Ientjaválle Älvsbyn Ippátjåhkkå (BD8, BD10) J Jávrregasska Jaurekaska (Väg 827, ÖK268) Jiellevárre ~ Váhtjer Gällivare (VK173) Julevädno Luleälven (VK170, VK171) Julevu Luleå Juohkeljávrre (VK170, ÖK268) Juohkeljåhkå Sikån (E45 söder om Goabddális, VK170) Juohkeloajvve (VK170, ÖK268) Jåkkejågåsj (BD10) Jåhkåmåhkke ~ Dálvvadis Jokkmokk (VK170, ÖK268) L Lájtávrre (BD11, BD10) Láŋas Langas (BD8) Larvve (VK170, ÖK268) Larvevárre (VK170, ÖK268) Larvejávrre VK170, ÖK268) Larvejåhkå (VK170, ÖK268) Larváhpe (VK170, ÖK268) Liggá Ligga (E45, VK173, ÖK268) Lijnávárre (VK173, ÖK268) Luossamuorkke Edefors (Väg 97) Luvos (BD11, ÖK268) Luvossavoj (BD11, ÖK268) Luvos Övre Görjeå (VK170, ÖK268) Luvosädno Görjeån (Väg97, VK170, ÖK268) Låddejåhkå (BD9, BD10) O Oalloluokta Ålloluokta (Väg 819, VK173, ÖK268) Oarjep Muttosluoppal (VK173, ÖK268) Oarrenjárgga Årrenjarka (Väg 805, BD11) R Ráddnávrre Randijaur (Väg 805, ÖK268) Ráfeluokta (Väg 819) Ráhpavuobme Rapadalen (BD10, BD11) Ráhpaädno (BD10, BD11) Rávddajávrre (BD7) Rávddaluokta (BD7) Rávdoajvve (BD7) Rávnaädno Råneälven (ÖK268) Rávnna Råneå (E4) Ribásj Ripats (stambanan, ÖK268) Rijtjem Ritsem (Väg 827, BD7) Rijtjemjarŋŋa (BD7) Rinim (BD10, BD11, ÖK267) Ruokto (Väg 827, BD11, ÖK268) Råvejávrre (BD9, BD10, ÖK267) S Sádijávrre (BD8, BD10) Sakkat (BD11, BD14, VK170, ÖK267) Sáltoluokta (i Láŋas, BD8, BD10) Sáluhávrre (BD7, BD9, BD10, ÖK270) Sárggavárre (VK173, ÖK268) Sáttojluokta (Väg 819, ÖK268) Sávges Sauka (Väg 819, ÖK268) Siejdevárre (Väg 805, BD11, ÖK267) Sijddojávrre (BD10, BD11, ÖK267) Skájdde (VK173, ÖK268) Skájddevárre (VK173, ÖK268) Skájddejiegge (VK173, ÖK268) Soahkenjárgga Björkudden (i Láŋas, BD8) Sjávnjaáhpe (VK173, ÖK268) Sjávnjajávrre (VK173, ÖK268) Sjávnjaluokta (Väg 827, VK173, ÖK268) Sjávnjaädno (Väg 827, VK173, ÖK268) Sjnjuvtjudisjåhkå (BD7, BD9, BD10) Själláriebme (Väg 97, ÖK268) Skuollájåhkå (BD7, BD9, BD10) Skuollávallda (BD7, BD9, BD10) Slahpejávrre (BD7, BD9, BD10) Sluppojávrre Klubbuddsjön (Väg 805, VK173, ÖK268) Slupponjárgga Klubbudden (Väg 805, VK173, ÖK268) Smadjeädno Blackälven (Väg 805, BD11) Smirjjo Mattisudden (Väg 97, VK170, ÖK268) Stáddájåhkå (BD9, BD10, ÖK267) Stájnas (Väg 827, VK173, ÖK268) Stáloluokta (BD9, BD10, ÖK267) Stibokjávrre (BD7) Stuorbuollda Storbacken (Väg 97, VK171, ÖK268) Stuor Duvvá (BD8, ÖK270) Stuor Julevu Stora Lulevatten (VK173, ÖK268) Stuorjulevulusspe (Lusspe) Luspebryggan (Väg 827, VK173, ÖK268) Stuor Julevädno Stora Luleälven (VK170, VK173, ÖK268) Stuor Muorkke Stora Sjöfallet (Väg 827, BD8, BD10) Stuorsuoloj (i Stuor Julevu, ÖK268) Stuor Muttos (VK173, ÖK268) Sulidälbmá (BD9, ÖK267) Sunndegille Sunderbyn (Väg 97) Suoksjåhkå (rinner ut i Stuor Julevädno) Suoloj Björkholmen, i Skálkká (BD11, ÖK268) Suollávrre Holmträsket (Snesudden); (VK170, ÖK268) Suorvvá (Väg 827, BD7, BD8, BD10, ÖK270) Suovdok Sudok Suttes Boden (Väg 97) T Tjahkelij (BD10, BD11) Tjieŋalluokta (i Stuor Julevu, ÖK268) Tjoallta (BD10, BD11, ÖK267) Tjoammbe Tjåmotis (byn), (Väg 805, BD11) Tjuollda (BD10, ÖK267) Tjuoldavuobme (BD10) Tjårvek Hornavan (BD12, ÖK267) Tjåggŋåris (BD10) Tjåggŋårisoalgge (BD10) Tsihájávrre Abborrträsket (E45, VK173) Tsihávárásj Peltovaara (E45, VK173) Tsoagesluokta (Väg 827, BD8) V Váhtjer ~ Jiellevárre Gällivare (VK173, ÖK268) Váhtjerduottar Dundret (VK173, ÖK268) Váhtjerjávrre Vassaraträsket (VK173, ÖK268) Váhtjerjåhkå Vassaraälven (VK173, ÖK268) Váhtjervárre Vasaravaara (VK173, ÖK268) Vajmatvárre (E45, VK170, ÖK268) Vájsáluokta (BD7) Vájgájávrre Vaikijaur (Väg 805, VK173) Varjek (VK170, ÖK268) Varjekjávrre (VK170, ÖK268) Varjekjåhkå (VK170, ÖK268) Varjekvárre (VK170, ÖK268) Varggáädno Varjisån (E45 söder om Goabddális, VK170) Vásstenjávrre (BD7, BD9, BD10) Viedás (Väg 827, BD8, BD10, ÖK270) Viedásnjárgga (Väg 827, BD8, BD10, ÖK270) Virihávrre (BD9, BD10) Vuolep Áhppojávrre (Väg 827, VK173, ÖK268) Vuollemuorkke Hednoret (södra sidan av Luleälv, norr om Boden) Vuolleriebme Vuollerim (Väg 97, VK170, ÖK268)) Vuolle Råvejávrre (BD9, BD10, ÖK267) Ä Änonjálmme (BD7, BD9) Julevsámegiella 1.giellan/Lulesamisk 1.språk Dahkamusá/Langsvarsoppgaver Nuora Dánna ij la tækstatjoahkke, ij ga gárvedimájgge, valla li farra guhkep tevsta ma tjuovvu. Viehkkenævo: Báhkogirje ja Sámegiela giellaoahppa. Ájgge eksábmaj: 5 tijma ja 15 min. Vássteda dåssju avtav dahkamusáv. 1) Nuora manojn Dájt mańemus jagijt li sáme nuora ålggorijkajt mannagoahtám guosseoahppen, nuppij nuorajt guossidime. Dåppen åvdåsti sámijt ja sáme kultuvrav. Ja de ietja vat guossijt oadtju rijkajs gånnå li mannam. Min Áigi nr. 53/2000 tjállá gå Gáregasnjárga skåvllå besaj Frankrijkkaj prosjevta baktu. Ij lim makkirik lájkástallammanno, lej juoga mij dahpáduváj juohkka biejve. Stuorra oasse prográmmas lij álggoálmmukmánájda oahpastuvvat guhtik guojmmásijda, oahpástuvvat iesj guhtik kultuvrraj, gåtsedit rásismav ja nannit gierddisvuodav ietjá álmmuktjerdajda. Gáregasnjárga máná lidjin duodjevuosádusáv ja oahppogirjjevuosádusáv dahkam, ja iehtja tjuorggam gåvvåvuosádussaj. Sij lidjin aj sjuohpanijt fáron válldám sjuohppama åhpadibmáj, ja sij juojgastin aj váj dan láhkáj sámekultuvrav vuosadádallin. (Min Áigi nr. 41 ja nr.53/2000 reportasjja l oaneduvvam ja hiebaduvvam) Dávgi-sámi nuorajráde ájrrasa li Genevan mannam. Dávgi la Vuonarijka, Svieriga, Suoma ja Russlánda nuorajsiebrij aktisasjbarggosiebrre. Mano ulmme l oahpástuvvat álggoálmmukássjij, ja gåktu barggát ONa ja gasskarijkkalasj oajválattjaj háldadusáj vuosstuj. Sij mannin Eurohparáden Strasburgan, European Youhtcenter:in ja Ulmusjrievtesvuodajriektán gånnå giehttun 4 rijkaj sámij nuoraj dilij birra. Genevan vas mannin ONan, tjuovvun tjåhkanimijt ja diedon juohkin diedojt sámeássjij birra. Duola dagu subtsastin man gássjel la uddni bierggit árbbedábálasj æládusáj, ja gåktu nievres bálkká nággi sijáv jåhttåt ierit sámeguolvojs. -Ietjam mielas buoragit aktan åvdåstijma sámenuorajt, javllá Jáhkovuotnalasj (Finnmárkos) Per Ivar Henriksen. (Sagat nr. 90/2000 reportasjja l jårggåluvvam ja hiebaduvvam) Tjále tevstav gånnå subtsasta majt nuora oahppi guhtik guojmmásis. Tjielggi aj ma duv mielas li dakkir manoj ulme. Mańutjissaj tjále gåsi dån lidji sihtat vuolgget ja majt hálijda vásedit jus dunji fálladuvvá muodugasj manno. Sjáńńar: Vállji iesj Tjále bajelttjállagav ja dasi duodden nr.1 2) Dåbtos ulmusj Dån la duola dagu Š-bláde åvdås barggamin ja la bæssásjmárnadin Sámeednamin. Dåhku l aj soames dåbtos ulmusj boahtám. Dån galga suv ságájdahttet. Tjále ságájdahttemav. Sjáńńar: Ságájdahttem Bieja dan dåbtos ulmutja namáv bajelttjállagij ja dasi duodden nr. 3 3) Dikta Lågå dájt diktajt. Varraváre vijddáni rubmahav tjadádi iellemvadde Ábmut soabttsu suv lunna ja ij máhte ietján gå lijkkut sunji ja diedá majt dagáj? - giedjek-sájov sáddjij mij luluj sjaddat dasik máhttsá garra ednamijs Tjálle: Stig Gælok) gieresvuohta ij boade åtså ájnat juhtsá gå vuolggá bádan båttåtjav iellemistat dåssju dåbdo diehti iehtseduvvam soabmásis gut la lahka (Girjes gålmåsuorak , bágo o.s: Tjálle: Kåre Tjihkkom) dujna gænna l gieresvuohta giese muv bajás dájs juovajs guláv lieggasav liegga giedav muv ratte vuosstij mån æhtsáv duv (Girjes O, Oarjjevuodna . Jårgalæddji Å.s: Tjálle: Stig Gælok) Gå iehket germudahtjá, ja gájka oaddádi de dahpav mån goadenim uvsav. Ja tsitsátja, de nåhkådi guhtik biesenis, De tjańa dån goahtásit adjáj. Val mańńela iv diede gåk ájgev gållådit, Jut guhka ijájt åhtsålav gieres rádnatjam. De ij la mujna oaddátjit miella. Dál tjuottjo åvdån spiedjila, vuoptajt rájddamin -nåv stuorre ja alvos la duv tjalmme. De svahtjá ma duv vájmmo. Majt åhtsål vájmmo duv? -Dav i ájn dån vásstedit máhte! Jut aktak ij la oadtjum duv lahka boahtet ájn. Ja ståvlå badjel gahtsahi biktasattja duv. Duv vuolppo, duv guobátja, duv gierdde. Juo l germudimen buoldan, ja tjaktja l boahtemin, Ja russna l lávvamin giettij miehtáj. Gåjt miehttsebálggáj nanna li moattes tjádjánam. Ja nástája tjuovggagåhti iján. Na jus i máhte iehkedij boahtet rádnatjam, De diededaste muv goassa dån boadá vat. Mån iv la duv vuojnnám juo ådno. Tækste ja tjuojalvis: Arnulf Øverland. Sábmáj: Kurt Tore Andersen/Kåre Tjihkkom. Girjes Hańńá boade gáddáj . Th.Blaasværs forlag. Gijtov Hálijdav gijttet duv gå dån le dánna muv lunna Galga diehtet agev le muv ájádusájn, gånnå de littja Gijtov gå dån le álu læhkám danna gå lev dárbaham duv Gijtov gå oattjov luohtedit dunji Galga diehtet mån lijkkuv dunji Iv máhte dav bágoj giehttot Muv vájmon le dunji stuorra ladnja mij agev galggá liehket duv Dån le gájkka gålles divrrasabbo, ieddne! (Tjálle: abl-95, girjes: «Speadjalat-divttat ja noveallat», Davvi Media o.s) Vállji guokta dajs. Buohtastahte da guokta diktaj sisanov/temav ja tjále tevstav gånnå diktaj tema la vuodon. Sjáńńar: Vállji iesj Tjále bajelttjállagav ja dasi duodden nr. 2. 4) Nuora gållådi Tjále tevstav gånnå árvustalá tjuottjodisáv “Nuora gållådi viehke ienep rudájt gå ållessjattuga”. Galga aj åvddånbuktet ietjat vuojnojt. Sjáńńar: Vállji iesj Tjále bajelttjállagav ja dasi duodden nr. 4. Subttsasij gulá álu Gunábahta ja gånågisbárne birra. Tjále tevstav mij hiehpá bajelttjállagij. Sjáńńar: Vállji iesj Bieja bajelttjállagav “ Gunábahta ja gånågisbárnne ” ja dasi duodden nr. 5 6) Biejvvegirjje Værálda dåbdosamos biejvvegirjje l majt juvdálasj næjttso, Anne Frank, tjálij mańemus værálddoaro ájgen, gån sån aktan suv famlijajn hæhttuj tjiekusin årrot. Biejvvegirjjáj tjálij sihke bæjválasj dáhpádusáj birra ja ietjas ájádusájt duon dán ássjáj. Dujna l aj biejvvegirjje gåsi tjálatja juohkkalágásj dáhpádusáj birra ja ietjat ájádusájt. Tjále biejvvegirjev avta jali guokta bæjvváj. Sjáńńar: Biejvvegirjje. Bieja bajelttjállagav Biejvvegirjje ja dasi duodden nr. 6 Lågå “Gehtja gåk Ánde gárvot” Binná rudájs Sáme ednamin dahká mijáv juohkkaláhkáj kreatijvvan. Nåv gåk diehtebihtit ælla miján rat oahppamnævo. Ja ij gus de hieba ávkástallat ávnasijt moadda láhkáj, nåv gåk Ande Somby gåvå?! Dánna jårggålip dåssjo gåvåjt nuppe guovlluj. Dassta ihtá mánnágirjje ”Gehtja gåk Ánde gárvot”. Sáme ednama: Juks-áhkká Girjje álggá dála náv: ”Ánde la tjuodtjomin sisbåvsåj mańńela gå nuoladij. Sån sihta dálla gárvodit, ja ij la dal dat nåv gássjel. Gehtja gåk Ánde tsåggo båvsåjt. Ja sån náhká skirtov aj tsåggåt. -Valla Ánde! Ale gahperav tsåkkå åvdål gå skirtov la tsåggåm! Vuostak avtav sasev, ja de nuppev sasev. Oajvev galga tsåggåt dan rájggáj mij la sasij gaskan. Dálvváj gå tjoassku, de ájggu Ánde muoddáv gárvvunit. Gehtja ja åhpa gåk Ánde gárvot”. Páhperdoahkko Ánde Girje namma? “ Gehtja gåk Ánde gárvot ”. Ánde sajttaj aj dåbdos doktorjurissta ja åvddågåvvå ållo sáme mánájda. Vuordáv ij gus aktak páhperdoahkov Ándis dagá, váj iehtja bessi gárvodit ja nuoladit Ándiv, diedon vuostak gatjálvis makkir dálkke l ålggon.. Dánna máhtá aj biedjat “Ánde guhka vuoptaj”, “Ánde oanes vuoptaj” , “Ánde afrobárgáldagáj” j.n.v. Máhtá aj iesj biesskedit biktasijt “Ándij”, jus sidá muhtem “ietjálágásj” stijlav Ándij. Ale suorggana.. Jus mánná hådjan Ándij jali jus li ietjá åvddågåvå gå láhkatjiehppe, de ale suorggana. Miján la ham ålles bállotjiektjamjuogos Guovdageainnon .. Dav juoga Sámedikke åhpadusåssudahkaj. Min Áigi nr. 7/2001 Mij la sáme ? Diedá gus? TV prográmma Kákáos le gåhttjum duv hållat sáme “pin-up:aj” birra. Tjále kåserija - jali ironijatevstav “pin-up:aj” birra. Sjáńńar: Kåserija jali ironija Bieja bajelttjállagav ja dasi duodden nr. 7 Riektá ja dievnastusá TIEMBÁ-ÁRKKA Gå muhtem demenssadiagnosav oadtju ja dan diehti viehkev dárbaj de soajttá moadda riektá guoskavattja sihke pasienntaj ja lagámusájda. Gålmmå lága li sierraláhkáj guovdátjin mij guosská pasientaj riektájda ja varresvuodadievnastusáj åvdåsvásstádussaj ja vælggogisvuodajda: ▪ Pasiænnta- ja addneriektáláhka ▪ Varresvuohta- ja huksodievnastusláhka ▪ Varresvuohtatjiehppeláhka Pasiænnta- ja addneriektáláhka - Gåvvit makkir riektá dujna li varresvuohta- ja huksodievnastusájda - lehkusa riektá sihke fásstadåktåra lunna, suohkanin ja skihppijvieson. Dujna la riektá oadtjot diedojt dakkir hámen mij la pasienta kultuvrra- ja gielladuogátjij hiebaduvvam váj pasiænnta galggá diedo sisanov dádjadit. Soajttá sámegielak varresvuodabargge jali dålkå li dárbulattja váj galggá dájt riektájt ållidit pasientajda sáme kultuvrra- ja gielladuogátjijn. Sámelága § 3-5 dunji vaddá riektáv sámegiellaj dievnnoduvvat jus dav sidá, bájkálasj ja guovlolasj varresvuohta- ja sosialásadusájn sáme háldadimguovlon. Varresvuohta- ja huksodievnastusláhka - Gåvvit duola dagu makkir varresvuohta- ja huksodievnastusájt suohkan galggá fállat. Varresvuohtatjiehppeláhka – Gåvvit makkir åvdåsvásstádus varresvuohtatjiehppedievnastusán la, duola dagu mij guosská suvddemij skihppijviessuj ja skihppijvieson liehket. Dievnastusájt åhtsåt ▪ Besa iehtja suohkana dievnastusájt åhtsåt ▪ Lagámusá bessi åhtsåt jus li fábmoduvvam ▪ Nammaduvvam oahttsen soajttá riektá åhtsåt fábmodime dagi Sijájn gænna l demenssa la riektá dárbulasj dievnastusájda suohkanis ja varresvuohtatjiehppedievnastusás sæmmi láhkáj dagu gájkajn iehtjádijn. Ájnegis ulmutja dárbo da mierredi makkir dievnastusájda ulmutjin la riektá. Varresvuohtatjiehppedievnastusájda ma ælla hiehteviehke dárbaj vuosedimev dåktåris jali ietjá spesialistas. Ulmusj guhti suohkana dievnastusájt dárbaj bæssá iesj åhtsåt dajt dievnastusájt majt sihtá. Sæmmi guosská nammaduvvam oahttsáj mandáhtajn persåvnålasj oasen. Iehtjáda aj bessi addnij bieles dievnastusájt åhtsåt, dagu lagámusá, valla de galggá tjálalasj fábmodibme tjuovvot sujsta gen åvdås åhtså. Vájku ij gávnnu fábmodibme gå lagámusá åhtsi, de galggá suohkan dábálattjat gehtjadallat ássjev ja mierredit makta l dárbbo dievnastusájda. Jus addne ij lágeda dievnastusájt ma suohkana mielas li dárbulattja, de e besa dievnastusájt jåhtuj biedjat jus ij la sierralágásj loahpádus dasi. Moadda dievnastusfálaldagá galggi juohkka suohkanin gávnnut, madi ietjá fálaldagá soajtti målssot suohkanis suohkanij. Suohkana galggi bagádallat, ja sihke pasiænnta ja lagámusá bessi suohkanijn aktijvuodav válldet váj oadtju diedojt ja viehkev dievnastusájt åhtsåt. Gå la åhtsåm dievnastusájt sijdan, jali boarrásijsijddasajev guhkebu gå 14 biejve, galggá suohkan mærrádusáv dahkat mij åhttsåj sáddiduvvá. Jus ienep gå mánno vihpá åhtsåmusáv giehtadallat, de galggá båddåsasj vásstádusáv sáddit mij subtsas man guhkev jáhkká ássjegiehtadallam vihpá. Suohkan mierret makkir dievnastusá ájnegis pasientan galggi, valla pasiænnta galggá gullut, ja dievnastusfálaldahka galggá nav guhkás gå vejulasj hábbmiduvvat pasienta siegen. Jus pasiænnta iesj ij buvte miededit, de la pasienta lagámusájn riektá mierredit pasienta siegen. Dievnastusá/fálaldagá Tjuovvovasj dievnastusá ja fálaldagá soajtti hiehpat, valla gávnnuji aj ietjá fálaldagá: Demensskihpudagá guoradallam ja diagnostiserim dagáduvvá dábálattjat stuovesdåktåris, valla aj varresvuohtatjiehppedievnastusán. Praktihkalasj viehkke soajttá viehkken sijdan basádijn jali bårrusij hiebadaládijn. Suohkan gånnå pasiænnta årru máhttá diededit makkir fálaldagá suohkanin gávnnuji. Tema-ark: Rettigheter og tjenester Språk: Lulesamisk Finnmárko fylkkamánne Varresvuohta- ja sosialåssudahka la dáv dahkam dán filma milta: Demens og rettigheter (2015) Aldring, dagádum Vestfold fylkkamánne Varresvuohta- ja sosialåssudagás. Tiebmá-árkka la dagádum Nasjonal kompetansetjeneste for Aldring og helses Varresvuohtadirektoráhta diŋŋguma milta ja la oassen lagámusájdåjmajs Demænssaplánan 2020. Almoduvvam: 11.01.19 Giehpedibme máhttá fáladuvvat sidjij gejna li sierraláhkáj låsså huksobargo. Giehpedibme dábálattjat merkaj pasiænnta oanep ájge la boarrásijsijdan, váj lagámusá bessi vehi friddja huksobargos muhtem ájgev. Oatsodiddje la fálaldahka ulmutjijda gudi viehkev dárbahi sosiála iellemij ja kultuvralasj vásádusájda. Sijddaskihppijsujtto soajttá sijdan viehkken duola dagu hávijt sujttitjit jali medisinerimij jali ietjá varresvuohtaviehkken pasientajda gudi ietja e buvte varresvuohtadievnastussaj boahtet. Skihppijsijddasadje dábálattjat hiehpá esski gå pasiænnta sujtov dárbaj jánndurav birra ja gå ij la desti dågålasj dievnastusájt fállat sijdan. Fysioterapia soajttá dárbo milta fáladuvvat pasienta sijdan, fysioterapijadåjma huodnahijn jali skihppijsijdan. Bádnevarresvuohtadievnastusá ja buorre njálmmehygiene la ájnas gájkajda, aj ulmutjijda demensajn. Buorre bádnedille máhttá báktjasijt, bårråmgássjelisvuodajt ja muodástuvvamijt hieredit. Pasientajn gænna la sijddaskihppijsujtto ienep gå gålmmå máno, ja pasientajn gudi skihppijsijdan årru, la riektá bádnegiehtadallamij navtik. Bájkálasj bádnevarresvuodas ienep diedojt oattjo. Varresvuohtatjiehppedievnastusá hiehpi gå ulmutja demensajn dárbahi varresvuohtadievnastusájt majt suohkan ij fála. De galggá pasiænnta varresvuohtatjiehppedievnastussaj vuoseduvvat. Huksobálkká máhttá mávseduvvat lagámusájda ja iehtjádijda gejn li sierralágásj låsså huksobargo muhtemijn gut la skibás jali gænna l funksjåvnnåhieredibme, dagu demenssa. Suohkan árvustallá jus huksobálkká la dågålasj ja hiebalasj fálaldahka, jali jus ietjá fálaldagájt farra galggá fállat. Individuála pládna la riektá pasientajda gudi guhkesájggásasj ja koordineridum dievnastusájt dárbahi moatte ásadusájs. Pasienta gudi individuála plánav sihti máhtti suohkanijn aktijvuodav válldet. Gå la skibás jali skihpa ulmutjav huksat soajttá vaddá riektáv ietjá økonomalasj doarjjaårnigijda. Válde aktijvuodav NAV:ajn jus sidá ienebut diehtet vuododoarjjaga ja viehkkedoarjjaga birra. Dá li doarjjaga majt máhtá oadtjot lijggegålojda ma skihpudagás båhti, ja gå la sierralágásj dárbbo sujttuj ja gehtjadibmáj. TT-kårttå la årnik mij máhttá suvddemav álbep haddáj vaddet. Dat ij la riektá. Fylkkasuohkan jali suohkan máhtti ienebut diededit årniga birra duv fylkan. Gujttit Jus åhtså ja ij oattjo dajt fálaldagájt majt miejnni dárbaj, de bæssá gujttit. Galga suohkanij gujttit. Jus suohkan ij ietjas mærrádusáv rievda nav váj pasiænnta oadtjo dav fálaldagáv mav sihtá, galggá suohkan gujttimav fylkkamánnáj sáddit. Jus ulmusj varresvuohtatjiehppedievnastussaj la vuoseduvvam ja dat hilgoduvvá, de máhttá ådå árvustallamav ánodit. Jus dujna li ienep gatjálvisá ma guosski demenssaj ja riektájda, de máhtá aktijvuodav válldet suohkanijn, pasiænnta- ja addneoahttsijn jali fylkkamánnijn ienep diedoj diehti. Oahttse – Legalfábmodus – Boahtteájggefábmodus TIEMBÁ-ÁRKKA Ulmutjijda demensajn dárbahi vissa mutton skihpudagán viehkev ietjasa ássjijt háldadit, dagu ruhtadilev dåjmadit ja/jali gå galggá mierredit juojddáv mij la ájnas persåvnålasj ássjijn. Oahttse la almulasj årnik ulmutjijda gudi dárbahi viehkev ietjasa berustimijt várajda váldátjit. Fylkkamánne oahttsev nammat. Ulmusj iesj, lagámusá jali dåktår máhtti oahttsev ánodit. Suohkana hukso- jali sosiáldievnastusán la aj vælggogisvuohta diededit gå miejnniji nágin oahttsev dárbaj. Jus galggá oahttsev oadtjot de galggá vuostatjin diagnosa sajenis, ja dárbbo viehkes. Demenssa máhttá liehket dákkir diagnosa. Máhttá ánodit sierralágásj tjehpudagájt oahttsen, dagu jut sån la sámegielak. Moaddásijn gænna l demensdiagnosa e oahttsev dárbaha, danen gå sijá lagámusá sijá persåvnålasj ja rudálasj berustimijt várajda válldi. Sån guhti oahttsev galggá oadtjot nammaduvvam, galggá tjálalattjat oahttsádallamij guorrasit, guhtimusj oahttsen galggá ja makkir dahkamusáj oahttse galggá viehkedit. Návti galla ij la jus sån guhti oahttsev ánot ij dádjadi majt dákkir guorrasibme merkaj. Jus ietjasa dagojt ja válljimijt dádjat, de máhttá aj vájku ber goassa ánodit oahttse hæjttá. Vájku makkir dilen la ulmusj guhti oahttsev oadtju nammaduvvam la, de galggá sunji gulldalit ja galggá bessat ietjasa vuojnojt ja sávadusájt åvdedit. Dát guosská aj mærrádusájda ma dagáduvvi maŋŋel gå oahttsev la oadtjum. Jus ulmusj gænna la oahttse ij besa ietjasa vuojnov buktet, de galggá dav dahkat majt jáhkká sån luluj sihtat. Oahttse ij galga dahkat ienebut gå majt dárbaj, ja dan diehti ij oahttse mandáhtta galga sisadnet ienebut gå majt dárbaj. Fylkkamánne oahttsev gehtjat. Oahttse ij máhte duola dagu goadev vuobddet, biednigijt luojkkat, stuorra vattáldagájt vaddet jali árbev árabut juohkegoahtet jus Fylkkamánne ij la dav vuostatjin dåhkkidam. Fylkkamánne máhttá oahttses bargov válldet jus oahttse ij dagá dav mij luluj buoremus sunji gænna l oahttse, jali jus ietjá siváj diehti sjaddá dárbulasj. Oahttsen la sjávodisvuohtavælggogisvuohta, valla oahttse bæssá diededit gen åvdås la oahttse ja majt dat sisadná. Lagámusá, dagu gállasjguojmme/aktanårro, máná jali æjgáda, máhtti oahttsen nammaduvvat. Dábálattjat galggá oahttse ruhtalågov fylkkamánnáj sáddit juohkka jage. Dát guosská gájkajda, ietján gå oahttse gudi li gállasjguojme jali aktanårro. Sij e dárbaha ruhtalågov dahkat. Oahttse mávsov oadtju bargo åvdås mierredum láhkáj. Oajvvenjuolgadus la sån gæjna la oahttse dan åvdås máksá. Jus ælla nuoges biedniga sujna gænna l oahttse, máhttá fylkkamánne gålojt gåbttjåt. Ietjá årniga ma ælla oahttse, valla sæmmi njuolgadusájda gulluji li Legalfábmodus ja Boahtteájggefábmodus Legalfábmodus vaddá skihpa ulmutja lagámusájda formála máhtudagáv bæjválasj ruhtadilev dåjmadittjat mij guosská goahtáj ja máksemij, værro- ja divutmáksemij jnv. váni oahttseoajválattjaj (fylkkamánne) formála nammadimes oahttsen. Legalfábmodusá milta e lagámusá besa edna rudájt adnet dagu gådijt ja ietjá investerimijt oasstet. Jus dajt galggá bessat dahkat de hæhttu sån gut dav galggá dahkat nammaduvvat oahttsen formálalattjatm jali galggá gávnnut boahtteoajggefábmodus. Boahtteájggefábmodus la luojvoj årnik mij máhttá oahttse sajen. Boahtteájggefábmodusá baktu máhtá Tema-ark: Vergemål – Fremtidsfullmakt – Legalfullmakt Språk: Lulesamisk Dagádum Finnmárko fylkkamánne Justis- ja sebrudakåssudagás. Tiebmá-árkka la dagádum Nasjonal kompetansetjeneste for Aldring og helses Varresvuohtadirektoráhta diŋŋguma milta ja la oassen lagámusájdåjmajs Demænssaplánan 2020. Almoduvvam: 11.01.19 mierredit gåktu duv boahtteájgge galggá. Boahtteájggefábmodus la tjálalasj fábmodus mij javllá gåktu dån sidá duv økonomalasj ja/jali persåvnålasj ássje galggi årniduvvat gå i desti iesj buvte. Fábmodusán bierri tjielggasit åvddån boahtet gåktu sidá duv berustime galggi várajda váldeduvvat. Sån gev fábmodusán vállji duv åvdås mierredit, gåhtjoduvvá fábmodiddjen. Boahtteájggefábmodusán máhtá mierredit gut galggá fábmoduvvat ja majt fábmodiddje galggá duv åvdås dahkat. Máhtá mierredit avtav jali ienep ulmutjijt gudi galggi bessat duv åvdås mierredit. Vájku boahtteájggefábmodus la álgaduvvam, de dábálasj oahttse máhttá nammaduvvat jus gájbbeduvvá, ja oahttse gájbbádusá li ålliduvvam. Ienep diedojt dáppe gávna: www.vergemal.no Álggo Dát girjje l dunji gut le bieljeduvvam ja ij nav buoragit gulá. Juogu esski la ælvvám gullamvánev, jali le nievret gullam muhtem gaskav, ja de badjáni moadda gatjálvisá ma dási gulluji. Dát girjje máhttá dunji gulo virra vásstádusájt vaddet. Manen guláv nievret? Gávnnuji gus aktak guhti l sæmmi dilen gejna ságastitit máhtáv? Oadtju gus ulmusj guládagáv navku? Gåktu dal galgav buoremusát rijbbat sosiála aktivuodajn? Majt dal galga dahkat? Jus ienebuv sidá diehtet, ja masi i gávna vásstádusáv dán girjen – de i galga ballat ienep diedojt ja viehkev ádnot. Dån gávna guládallam-diedojt ássjeberustiddjij siebrijs, viehkkenævvoguovdátjijs, guládakvaddijs ja gulloguvdátjijs girje maŋemus bielijn. Gávnnuji moattes gudi sihti ja máhtti duv viehkedit! Gijtto audiográffaj Gøril Haukøy ja guládakaddnij guoktáj Marte O. Vale ja Jorunn Fredheim gå libá ájnas bargov dahkam girje hárráj. Girjjebuvtadibme le oadtjum dårjav diehtomatriálajs guládakvaddijs ja buvtadiddjijs, addnesiebrijs ja VBÁ (Vuona barggo- ja álkkádusháldadibmes). Almudiddje le Gullamvádnásij Rijkalihtto (GVL) (dárruj: LFH) ja Vuona Audiográffaj lihtto (VAL) (dárruj;NAF) doarjjagijn ( Leverandørforeningen for helsesektoren (LFH), avdeling hørsel) snjuktjamánon 2006. Oslo, snjuktjamánon 2006. (Ådåstuhtedum biehtsemánon 2015) KAPIHTAL 1:ÅDÅ ÁRGGABIEJVVE De li moadda dåbdo ma badjáni gå ulmusj bieljeduvvá. Muhtema soarjjiji gå ájnas dåbdudagáv láhppi. Suhttam le dábálamos dåbddo, ja muhtemij mielas ij la rievtesferdukvuodas gå jur sån galggá oadtjot rahtjat nievres gulojn. Muhtema dåbddi aktuvuodav gå guládibme nievrru, ja muhtema vas dav vuornno. Mån guláv jienajt, valla iv gulá mij javladuvvá. Ij la álkke des oassálasstelit ságajda. Dåbddu lev jalla ja ålgustuvvam. Arvusmahttem Ájnas le gåk ietjas bieles arvusmahteduvá guládagáv adnegoahtet. Iesj dån hæhttu sihtat guládagáv adnegoahtet, ja ij dåssju dassta gå lagámusá dav javlli. Jus gullogæhttjalime vuosedit dån nievret gulá, de le buorep guládagáv nav árrat gå máhttelis adnegoahtet. Ájnnasamos sivájs le jut gullovuogádahka hæhttu arvusmahteduvvat dan diehti jut sáhkadimdádjadusáv bisodittjat. Gehtja åvddålijguovllujGå ulmusj bieljeduvvá, de båhti moadda hásstalusá. Ienni gå åvdep ájgij gulov buohtastahttet, de le buorep tjalmostit dasi mij máhttá tjoavddet hásstalusájt ma gulluji nievres gullamij. Válde adnuj dav mij le viehkken. Åtså viehkev fáhkaulmutjijs ja ietjá ulmutjijs gudi li sæmmi dilen. Guládalá aj lagámusáj ja rádnaj. Dála li gålmmå buorre ráde ma ihkap li viehkken: KAPIHTAL 2:GÅKTU BIELLJE JA GULLO DOAJMMÁ? Dán kapihttalin oattjo låhkåt ienebut gåktu biellje ja gullo doajmmá. Biellje l masjvalis oasse rubmahis, hámes ja dåjma hárráj. De le ållo mij galggá doajmmat jus galggap buoragit gullat, ja le ållo mij máhttá buktet nievres gulov. Gå nievret gulá, de dát máhttá vájkkudit ulmutja giellaåvddånahttemav ja dasi mij gullo máhttet ságastime baktu guládallat. Biellje máhttá juogeduvvat gålmå oassáj; ålgusjbiellje, gasskabiellje ja sisbiellje. Biellje válldá jiednaaldajt birrusis. Dá alda sáddiduvvi vijddábut vuojŋŋamij gånnå de dålkkujuvvi jiednan. ÅlgusjbielljeÅlgusjbieljen li getsulijskálltjo ja bielljerájgge. Jiednaaldajt getsulijskálltjo vuosstáj válldá ja alda sáddiduvvi bielljerájge bielljetsuodtsaj mij le sisŋemusán bielljerájgen. Gasskabiellje Gasskabieljen la unna rájgge gånnå le ajmos dievva aktan bielljetsuottsajn nuppe gietjen ja dåt sváldas vinndek vat nuppe gietjen. Dáj gaskan le gålmmå bielljedávte ma gåtjoduvvi amboalltan, miehtjerin ja stigbøyllån. Gå jied-naalda dæjvvi bielljetsuottsav, de dát svarrá ja labudahtti bielljedávtijt. Sváldas vinndek sáddi aldajt getsulijskálltjuj mij le sisbielje sinna. Sisbiellje Sisbiellje le dievva låssjkusis ja le getsulijskáltjo hámes. Dán låssjkusin Ii sulá 20.000 mikroskåvpålasj guolggasella ma labudattjáji gå sváldas vinndek låssjkusav svarragoahtá. Dát labudimes båhti elektriska signála guolggasellajs ma manni gullonærvvaj. Mij de vijddábut gævvá?Gullonerva baktu sáddiduvvi elektriska signála gulloguovdátjij vuojŋŋamin, De la dánna jiedna dádjaduvvá, ja dat de buohtastuvvá jienaj majt åvddåla le gullam. Dåbdos jienajt dåbddåp mij, amás jiená midijij iehpediedulasjvuodav bukti. Åtsådime vuosedi jut gulloguovdásj dárbaj 6 jali gitta 8 vahko hárjjánittjat jiednagåvvåj. Dáv la buorre diehtet gå galga guládagáv adnegoahtet. Muhtem tjerda gulloláhppemisMoadda sivá li massta gulov láhppá. Muhtema li nievres gulojn riegádam, ja muhtema vas gulov láhppi maŋenagá gå vuorastuvvi. Ienemus oasse mijás dal gulov láhppep gå vuorastuvvap. Gåktu dåbddu gulov láhppet, le ulmutjis ulmutjij. Guovtes sæmmi gullomihtoj máhtti dajnas sierraláhkáj vásedit gåktus le gulov láhppet. Nervaj vuoksjuj gulloláhppem Jus ulmusj le vaháguhttám sisbieljev jali gullonervav mij doalvvu jienajt vuojŋŋamij, de dát gåhtjoduvvá nervalasj gulloláhppem. Nervalasj gulloláhppem bissu iellemájgev ja vuorjját dássta buorrána kirurgija jali dálkudime baktu, valla guládahka le de buorre viehkken. Ja dån máhtá hieredit jut gullo ájn vil nævrru gå tjavggajienajs gáhtti. Gå ulmutjin le nervalasj gulloláhppem, de le gássjelis sieradit sáhkadimev ietjá jienajs birrusis. JIEDNATJAVGUDAHKAJiednatjavgudahka mihttiduvvá desibel-mihtojn (dB). Dábálattjat le bielje gullo gasskala 0-20 dB ja mihtto gå báktjanahttjá le sulá 120 dB. Dábálamos sáhkadimmihtto le 65-75 dB. JIEDNAMUOSSÁDIBMEGå mij jiednadip de molekyvla ájmon labudahttjáji ja dahki svarrijt. Frekvænnsa le man ållo svarrima sekundan li ja mihttiduvvi Hertz (Hz) mihton. Tjuovggis jienajn li moadda svarrima ja tjuodjalis jienajn li gallegasj svarrima sekundan. Dábálasj biellje gullá 20 Hz’as gitta 20000 Hz’aj (d.s.j. 20 svarramijs sekundan gitta 20000 svarramijda sekundan). Guovdásj mihtto sáhkadibmáj le gasskala 500 hz ja 4000 hz. Gå vuorastuvvap de le dábálamos gulov láhppep tjuovggis jienaj gáktuj. Ságastahttijn de dát sihtá javllat konsonántajt ep gulá, danen gå li alep mihton frekvensaj hárráj. Ja gå konsonánta gielas gáhtu, de le váddásap dádjadit mij javladuvvá. Muhtem tjuovggis jiena, duola dagu gå lådde lávllu, máhtti ållu láhpput ja dån hæhttu álu gatjádit mij javladuvvá, gå gulá juohkkahasj dagu malsjadi. Vuojŋŋana de e divna jienajt ja frekvensajt dádjada ma li dárbulattja jienav dádjadittjat. Mekanihkalasj gulloláhppem Mekanihkalasj gulloláhppem sihtá javllat vaháguhttám la mekanismav mij galggá jienav doalvvot sisbælljáj. Bielljegásses dievva, rájgge bielljetsuottsan, låssjkusis gasskabieljen, jali vuorogis dáktesjaddam gasskabieljen, le sivá mehkanihkalasj gulloláhppemij. Guokta gåvådisá ma gulov vuosedi: Audiográfa lunna le oadtjum – jali oattjo- audiográmmajt ma li gåvådis duv gulos. Dån máhtá buohtastahttet audiogåvådisáv dáj gåvådisáj ja dassta oadtjot dádjadusáv ietjat gulloláhppemis ja mij dát sihtá javllat. Dá gåvådisá máhtti aj liehket buorre viehkkenævvon jut famillja ja rádna galggi ienebuv dádjadit duv gulo birra. KAPIHTAL 3:Gudi máhtti liehket viehkediddjen? Dán kapihttalin oattjo diedojt sijájs ja instititusjåvnåjs gudi/ma máhtti dunji viehkken liehket. Muhtemijt ihkap dal juo diedá? Biellje-njunnje-tjåttå-tjiehppeDuv stuovesdoktår le sån guhti dábálabmusiGulloguovdásj Ienemus skihppijviesojn li gulloguovdátja mij le oassen BNT-åssudagás. Dánna gulov diagnåvseriji ja mihttiji. Stuovesdoktår máhttá duv dåhku rádjat. Ja dánna de máhtá ierit jt duv rádjá biellje-njunnje-tjåttå-tjiehpe lusi (BNT-doktår) Dánna guoradaláduvvi duv bielje. Muhtem BNT-tjiehpijn le adiográftjiehppe bargon guhti de dunji guládagáv hiebadahttá, ja muhtema dájs rádji duv vijddábut lagámus gulloguovdátjij. ietján válldet dárkkelap gulloguoradallamav – ja dån oattjo guládagájt gæhttjaladdat. Gå boadá gulloguovdátjij de iejvvi ierit ietján biellje-njunnje-tjåttå-tjiehppev, audiográffajt, audiopedágåvgåjt ja audioinsjinørav. AudiográffaAudiográfan le guovdásj roalla gullohuvson. Ájnnasamos barggon sunji li gulov guoradallat ja buoredahttet gulov sijájs gudi li gulov láhppám. Dási gullu dárbojt guoradallat, guládagáv ja teknikalasj viehkkenævojt hiebadit, bagádallat, åhpadit ja gullohuksodåjmajt åvddånbuktet. Audiopedagåvggå Audiopedagåvggå máhttá dujna ságastit, dunji vaddet diedojt gåktu galga gulloláhppemijn viessot. Ierit ietján oadtjot diehtet gaskostimhárjjidusáj birra ietjat ja familja diehti. Jus dujna li dárbo hiebaduvvam dárbojda, buojkulvissan barggosajen jali skåvlån, de máhttá audiopedagåvggå duv dájna viehkedit. Muhtem audiopedagåvgå aj barggi gullamhárjjidallamij ulmutjij gejna li guládagá ja cochlea implantáhtta. VBA Viehkkenævvoguovdásj Gájkajn gudi li iellemájggáj guolov láhppám, máhtti åhtsåt luojkkat viehkkenævojt navku VBA Viehkkenævvoguovdátjis. Åhtsåmusáv tjálá sierra sjiebmáj Álmmukoadjodåjmadagás. Dási le sierra sjiebmá VBA’s, mij gávnnu VBA-næhttabielen www.nav.no «Gulloviekkenævo» baktu. Audiográffa, gulloaktijvuohta ja VBA Viehkkenævvoguovdásj máhtti viehkkenævoj åhtsåmusájn viehkedit. Juohkka fylkan li VBA Viehkkenævvoguovdátja. Gulloássjij giehtadalle suohkanijn Juohkka suohkanijn li vásstádus ásadit gulloássjij giehtadallev guhti máhttá viehkedit ierit ietján åhtsåmusáj, viehkkenævoj hiebadahttemij ja dajt oahppat adnet. Jæbddásasj ulmusj Jæbddásasj le hárjjánam ulmusj guhti le hárjjánam adnet guládagájt ja guhti le ietjas gulloláhppemav dåbdåstam, ja hárjjánam guládahkaj máhttá viehkedit iehtjádij sæmmi dilen. Dát ulmusj le oahppam ja tjadádam Gullamvádnásij Rijkalihto (HLF) oahppoprográmmav jæbddásattjajda ja hárjjánam ulmutjijda. Dån máhtá HLF’as diedojt oadtjot lagámus jæbddásasjfálaldagá birra duv bájkijn. Fylkaaudiopedagåvggåfálaldahka Fylkaaudiopedagåvgån le åvdåsvásstádus dasi jut gullamvádnása gudi li oahppama vuolen mánájgárdijn ja skåvlåjn oadtju látjedum hiebaduvvam fálaldagájt masi sijájn li rievtesvuoda. StatpedStatped viehket suohkanijt majn li åvdåsvásstádusá ja gullamvánes mánájs ja nuorajs gudi mánájgárdijn ja skåvlåjn li oahppama vuolen oadtju hiebadimev masi siján li rievtesvuoda. VBA Jus gássjelisvuodajt åtsådalá barggosajen gullamvánesvuoda diehti, de máhtá ássjev åvdedit ietjat barggovaddáj, mij de aktisasttjat bájkálasj VBA kontåvråjn ma de aktijvuodav válldi barggorádevaddekontåvråjn (BVK/dárruj ARK) ietjat fylkan dárboj milta. Muhtem dilijn máhttá viehkev åhtsåt VBA máhtudakguovdátjis hiebadahttemijda ja oassálasstemij. Guládakvadde Guládakvadde máhtti dunji diedojt juohket duot dát guládakslájajs ja ietjá viehkkenævojs. Gehtja guládimdiedojt girje maŋemus bielijn. HLF Gullamvádnásij Rijkalihtto HLF Gullamvádnásij Rijkalihtto le berustiddje organisásjåvnnå dájda; gullamvádnasijda, bieljedis tjalmedimijda, CI-operidum ulmutjijda, virggeulmutjijda, ja æjgádijda gullamvánes mánájda, ulmutjijda gænna li tinnitus-vájve ja méniér-skihppijda. Máhtá ienebuv låhkåt HLF’a birra 6. kapihttalin. Dån gávnu diedojt muhtemijs dán girje máŋemus bielijn. KAPIHTAL 4:GULÁDAHKA MIJ LE ÁJN DAT? Dán kapihttalin oahpásmuvá guládahkaj ja ma li sieradusá duon dán guládakslájajs. Guládahka mij la dat?Guládahka le dagu unna skájanis. Dánna le energigálldo, mikrofåvnnå, tjavggidahka ja skájanis. Guládahka aneduvvá tjavggitjit jiednagåvåv ja dajnas gaskostimev buoredit-tjat. Jiedna boahtá mikrofåvnå baktu, ja jiedna dagáduvvá elektris signálajda. Unna tjavgginis signálajt tjavggi åvddåla signála vas skájana baktu sáddiduvvi bielljerájggáj. Gåktu buorebut gullatMuhtem ájgge gållå desik hárjjána guládagáv adnet. Ulmusj galggá vuojn hárjjánit ådå jiednagåvvåj ja ådå teknolågijaj. Ájnas le dunji jut i måsja ja guládagáv hiejte adnemis, jus ga de i iesj dalága tjangeda. MANEN IJ GULÁDAHKA DUNJI DÁBÁLASJ GULOV RUOPPTOT BUVTE?Jus bieljev buohtastáhta pianojn de le juohkka luoden ietjas sadje getsulijskáltjon (sisbieljen). Jus dal ájádalá makkár vige pianon máhttá liehket. Tangenta máhtti rievddat, muhtema jienav láhppi, muhtema e åvvånis dåjma jali ilá maŋŋet jienav buktá gå dæbtjo. Na usjudalá, sjaddá de gássjelis dåbddåt makkár luohte tjuojaduvvá! Nav le aj bieljij. Ij la dåssju man tjavgga jiedna máhttá gullut mij gænoduvvá, valla jiedna aj máhttá gullugoahtet ietjáláhkáj. Dajnas sjaddá gássjelis sieradit gasskala guovte muoduk jiena (buojkulvissaj s ja f jiena), jali máhttá buktet gássjelisvuodajt gå guokta jiena maŋŋálakkoj ruvvaláhkáj båhti (duola dagu gå ulmutja ruvva sáhkadi). Moaddása de danen javlli gulli, valla e huoman nagá bágojt sieradit. Guládahka máhttá dåssju buoredit jiena tjavggidagáv mij le gænoduvvam, ja dav tjavggit. GULÁDAGÁJS LI MOADDA SLÁJAGuládagájs gávnnuji moadda slája. Audiográffa máhttá dunji gávnnat guládagáv mij dunji buoremusát hiehpá ja duv gullamvánesvuohtaj. Dála tjuovo diedo dáj guládakslájaj birra: Dáktáj dabrridum guládahkaDáktáj dabrridum guládagán (BAHA) le guovte moduvlak. Danna li titanskruvva mij dabrriduvvá skuvrredáktáj bielje duogen lijke vuolláj, ja iesj dat guládahka biejaduvvá dán skruvá sisi. Guládahka dahká akustihkalasj jienav svarrijda vibrátåvrå baktu mij le guládagá sinna. Dá svarrima sáddiduvvi sisbælljáj skruvá ja skuvrredávte baktu. Åtsådallamij milta de dákár guládahka buktá vahágahttemijt ålgusjbælljáj ja guhkesájggásasj gasskabielljevuolsjijt. Bieljeduok-guládahka dabrriduvvá bielje duohkáj. Bieljeduok-guládahka plasstiduvvam snáhpájn. Iesj dat guládahka gatsostuvvá bieljeduohkáj. Guládagán le bielljesnáhpá plásstidum suohpunijn. Dákkár guládagájn li vargga agev telespåvllå ja jiednahiebadimræjddo. Dá guládagá máhtti hiebaduvvam ienemus gullamvánesvuodaj gáktuj. Dákkár guládagájda hæhttu adnet bielljesnáhpájt ma sierraláhkáj li duv bieljijda dagáduvvam. Bielljesnáhpá sáddi jienav bielljerájggáj ja stajggi guládagáv bælljáj. RITE-guládahka le bieljeduokguládahka gånnå skájanis le bielljerájggáj biejaduvvam ja le aktiduvvam guládagájn asidis liednigijn ja álu le danna snáhpá standárda milta (dome) dan sadjáj gå støjppiduvvam snáhpá. Dát dahká guládagá stuorrudagáv unnebun ja vaddá buorep akustihkalasj ávkev gå skájan le bielljerájghen. Máhttelis le aj oadtjot støjppiduvvam snáhpánav aj RITE-guládagájda. Lasseræjdojda dagu telespåvllåj ja ietjá divudimmáhtelisvuoda li sierra modellas modællaj. Cochlea-implantáhtta (CI)Cochlea implantáhtta le medisijnalasj instrumænnta mij la guovte oases. Akta le vuosstájvállde “implantáhtta” gånnå li elektråvdå getsulijskálltjon, ja sáhkadimprosessåvrån mikrofåvnåjn. Mikrofåvn-nå gávnná jienav ja dahká dáv akustihkalasj signálajda sáhkadimprosessåvråna baktu. Sáhkadimprosessåvrån sáddi signálajt vijddábut vuosstájválldáj lijke vuolen, spåvlå baktu mij dabrijt mágneta baktu implantáhttaj. Vuosstájvállde sáddi signálajt vijddábut elektråvdåjda ma de nervaj vájkkudi getsulijskáltjon, ja ulmusj de gullá. Åtsådallama dákkár implantáhtajs le bieljedisvuohta, valla dási ij la vissa rádjá gå ulmutja gudi dálásj ájge oadtju CI ettjin dáv oattjo soames jagev dán åvddåla. Buoremus le jus dån guládahkaj mávsá buohttidusáv, danen gå dujna le ietjajnit vásstádus jus dát bæjsstan jali jus lahpá. Jus le sebrulasj Gullamvádnásij rijkalihton, de oattjo HLF’a Guládakbuohttidusáv mij GÅGULÁDAGÁV LE HIEBADAHTTEMIN, DE VIERTTI OADTJOT....ájgev gæhttjaladdat moadda slája guládagájs.. ..ájgev hárjjidallat på.. .. guládagáv sadjásis dabrrit. .. dav ierit válldet. .. batterijav målssot. .. ja hárjjánit guládagá måttijt doajmmamáhttelisvuodajda. Buoremus le jus dån guládahkaj mávsá buohttidusáv, danen gå dujna le ietjajnit vásstádus jus dát bæjsstan jali jus lahpá. Jus le sebrulasj Gullamvádnásij rijkalihton, de oattjo GVL’a Guládakbuohttidusáv mij sebrulasjvuodav tjuovvu. Lasseræjdo Ienemus slájajda guládagájs gávnnuji máhttelisvuoda oadtjot lasseræjdojt dagu streamerav. Dat sihtá javllat jiedna sirdeduvvá hárpoj dagá guládáhkaj buojkulvissaj Tv:as, mobijlas – sáddára baktu. Gå guládagáv vállji de viertti dáv árvustallat ja jus dujna le ådå guládahka de máhtá guoradallat jus dasi gávnnuji dákkár ræjdojda máhttelisvuoda, ietjat dárboj milta. Muhtem guládagájda aj guhkásdoajmmára gávnnuji. GÅ GULÁDAGÁV VÁLLJI Audiográffa siegen máhtá guládagáv válljit. Mujte val jut gullámvánesvuohta le ulmutjis ulmutjij, ja danen ij guládahka mij duv ráddnáj hiehpá, ij sæmmiláhkáj dunji hieba. Audiográffa máhttá duv bagádallat nav vaj dån álkkebut dádjada majt dárbaha. Gatjádallu då ja ságasta ietjat dárboj birra audiográffajn, nav vaj allasit gávna vuogas guládagáv. Dán prosessan viertti vuorddet jut guládahka viertti hiebadahteduvvat moaddi, jali aj muhtem ietjá guládakslájajt .. oadtjot diedojt dáj birra.. .. gåktu guládahka doajmmá. .. guládagáv rájnnit ja ájmon anedit. .. mij galggá dagáduvvat åvddåla doajmmá. .. gånnå batterijajt oastá. .. ietjat gullamvánesvuodav audiográmmaj tjielggiduvvam. .. ietjá gullamteknihkalasj viehkkenævoj birra ja ihkap dájt gæhttjaladdat. .. gåktu ulmusj vijmanagi hárjján guládakadnemij. ..diedojt dáj birra.. .. berustiddjeorganisasjåvnåj. .. kursaj gaskostimhárjjidallamij ja makkár ávkke dássta boahtá sáhkadimev dádjadittjat .. ietjá instánsajt gåsstå viehkev máhttá åhtsåt. ..oadtjot máhttelisvuodajt ruopptot boahtet dárkestimijda/tjuovvolimijda.. .. jus le juoga majna ij la dudálasj. .. nav guhkás jus dujna le ienep diedojda dárbbo. .. jus dárbaha ienep praktihkalasj hárjjánimev guládagáv dåjmadit. KAPIHTAL 5: BUORRE ÁLGGO GULÁDAGÁV ADNEGOAHTET Dán kapihttalin máhtá låhkåt ienebuv gåktu buoremusát hárjjána guládagáv adnegoahtet. Mij bádtjip duv dán hárjjánime birra ietjat audiográffajn ságastit. Guládahkaj oahpásmuvvat Gå le de guládagáv hiebadahteduhttám, de oattjo hárjjidallat gåktu jienav hiebadalá, batterijav målso, ájmon anedime ja adnema birra, ja gåktu dáv sadjásis dabrri ja ierit válldá. Mujttu dáv dahkat madin le audiográffa lunna. Muhtemij mielas le vuohkasin soabmásav lagámusájs fáron válldet, nav vaj ienebu oadtju dájt diedojt. Gájkka majt adiográffa vuoset ja bagát, galggi aj tjáleduvvam adnotjielgadusán mij guládagáv tjuovvu. Jus dujna li iehpetjielgasvuohta maŋŋela gå le audiográffa lunna læhkám, de máhtá viehkev oadtjot Viehkkeulmutjis ietjat bájkijn (lågå ienebuv GVL’a viehkediddjijårniga birra 3. kapihttalin). Oahpásmuvvamij ájgge gållå Guládahka galggá jienajt tjavggit majt ij la gullam moatte jahkáj, jali ihkap majt ij la åvdutjis goassak gullam, ja dási ájgge gållå. Buoremus le jus oattjo guládagáv adnet nav ålov álgos, valla loahpe l aj båddistit jus gievda. Gå galggá jienajda hárjjánit de viertti gåjt 3-4 tijma bæjvváj guládagáv adnet. Buoremus le dáv álgget ietjat sijdan ráfes. Dála tjuovvu tsuojggidusá gåktu hárjjánit: Oahpásmuvá bæjválasj jienajdaVáttse goadenit ja oahpásmuvá jienajda majt ihkap mælggat ij la gullam. Gulldala gåsstå ja mij gullu. Oahpásmuvá jienajda majt bæjválatIehtjádij ságastallam Gå mij sáhkadip, de dahkat moadda gássjelis jienajt. Dási gájbbeduvvá vehin ratjástibme ságastimev tjuovvot. Álge sijdanit hárjjidallat ságastallamijt tjuovvot gå duogásjsRadiov gulldalit jali tv’av gæhttjat Gå galga radiov gulldalit jali tv’av gæhttjat, de viertti diedulattjat gávnnat man mælggadis tjat gulá, jienajt gå páhppárijt tjuorvvi, gå tjáhtje gålggå ja gå telefåvnnå riŋŋgu. Álgos de moadda jiena gulluji ietjáláhkáj, valla ale mårråha- hárjjána dån vijmak dajda. judde le. Dánen de gávnada makkár vidjurij sinna duv guládahka buoremusát doajmmá. Mujte gaskostimen li moadda biele, várrima, dárkkelit gulldalibme ja rubbmelasj láhtara. Dån de hárjjána vuojnnet muodos ja láhtarijs mij javladuvvá. Ságastallamij bále de i galga ilá mælggadin liehket nuppijs, ja buoremus le muodojt vuojnnet. gulldala ja gehtja ja vuogas gaskav gávnnat. Gæhttjala 2 gitta 4 mehtera gaskav ja hiebada jienav dasi mij le vuogas iehtjádijda. Jus jienav duv guládagán máhtá hiebadit, de bieja muhtták tjavgga nav vaj vuogas le. Man lahka skájanisás le dade binnep duogásjsjudde, ja dajnas buorebut gulá. Viehkkenævo gávnnuji majt máhtá adnet duola dagu gå tv’av gehtja. Moatten guládagájn le juo teleslivnnja ja dav máhtá adnet. (Lågå ienebuv dán birra 7. Kapihttalin). Oahpásmuvá amás jienajda amás gulldalimdilijn Avta vahko duogen de dåbddågoadá dábálasj jienajt sijdanit. Dan maŋŋela de oattjo jied-nadagájn gulldalattjat dåppe gånnå ienep sjudde, buojkulvissan bargon jali stuoráå sosiála aktijvuodan. Hárjjidalá válljit jienaj ja giellajienajt, ja tjalmosta dåssju dajt. Almulasj bájkijn, duola dagu lågådallamhuodnahijn, de mij badtjiv duv håladiddje lahka liehket. Restaurántajt jali káfeajn le buoremus tjåhkkidit nav vaj nuppij sáhkadiddij muodojt vuojná. Gå trafikeridum gahttunin le de ájn sjaddá ássjelis gullat, dalloj máhttá ållo sjudde liehket. Jus dån hárjjidallagoadá duola dagu gasskabiejvveæjvvalimij bále gånnå le ållo sjudde, de máhttá dát dåbddut unugis-san. Dån váseda åljav ja sjuttev, ja ihkap sjaddá mælggat desik guládagáv aná. MIJ BÁDTJIP DUV HÁRJJÁNADDAT SÆTTOS DILIJN! VÁLDE GULÁDAGÁT VÁRAJDA Guládahka lahtsá liggasis ja bielljegásses. Dála tjuovvu muhtem tsuojjgidusá gåktu guládagát galga ájmon anedit: Avtatrajes guládagáv adnetVuojŋŋama gulloguovdásj galggá avtatbirges jienajda hárjjidaláduvvat. Dat sihtá javllat jus dån dåssju muhttijn guládagáv aná, de ij dát boade ávkken. Jus galga buorep ávkev guládagás oadtjot, de viertti dájna álu gulldalit – desik muhtem tijmav bæjvváj, ja de adnegoahtet gå smareda idedijt gitta desik oaddá. Ájnas le jut audiográffaj diededa åtsådallamij birra. Jus audiográffa galggá máhttet dunji guládagáv gávnnat ja hiebadit, de hæhttu subtsastit majt åtsådalá. Jus la juoga majt i máhte, dile gånnå i dádjada mij javladuvvá, de hæhttu dájt audi-ográffaj subtsastit. Gå le gæhttjalimájgge de ihkap le buoremus jut tjálá majt váseda, dajnas máhtá konkrehta ássjij birra subtsastit gå boadá gulov dárkestittjat audiográffa lunna. Adnotjielgadusás mij guládagáv tjuovvu oattjo rádijt gåktu guládagáv rájnnit. Máhtá aj audiográffajn jali Viehkediddjijn sáhkadit viehkev oattjotjit. KAPIHTAL 6:ÁRGGABIEJVE GASKOSTIBME Dán kapihttalin oattjo låhkåt gåktu buoremusát máhtá oassálasstet sosiála aktijvuodajda. Gå gullo nævrru de ietjájduvvá dille oassálasstet ságastallamijda. De sjaddá gassjelabbo tjuovvolit mij ságastuvvá. Majt ájn javlaj? Lev så boasstot dádjadam? Massta dálla tjajmmi? Buoreda ietjat sosiála værmádagáv: Válde aktijvuodav berustiddjeorganisasjåvnåjn Jus duv mielas le ilá ållo hásstalusájs, jali dujna li dárbo ságastit soabmásijn gut dádjat, de máhttá buorren liehket aktijvuodav válldet Gullamvád-násij Rijkalihto berustiddjeorganisasjåvnåj. Gájka gudi viessu nievres gulojn diehti jut hásstalusá badjánij gullaamvánesvuodas. Nuppij ságastit le viehkken – soabmásijn guhti iesj la dáv vásedam jali le sæmmi dilen gå dån. Gå ijvvi iehtjádijt gusi aj nievret gulli, de oattjo sosiála dårjav, ja dajnas de máhtá buorre rádijt oadtjot ietjat dárbojda. Gullamvádnásij rijkalihtto (HLF) HLF le berustiddjeorganisasjåvnnå sidjij gudi nievret gulli, tjalmedis bieljedimijda, æjgádijda gej máná nievret gulli, ja tinnitus- ja meniérski-hppijda. Lihton li badjel 58 000 sebrulattja ja le værálda stuorámus varresvuodaorganisasjåvn-nå. Organisasjåvnnå máhttá diededit ja rádedit, ja dån oattjo aktijvuodav ietjá gullamvádnásij lihton gånnå li 200 bájkálasj siebre. Duodden de GVL le tjalmostime ja åvddånbuktemin gulloássjijt, vájkkudime oajválattjajt ja siján li kurssadoajmma. Jus le GVL sebrulasj de oattjo moadda buorre fálaldagájt sebrulasjvuoda baktu, daj gaskan Fáhkabládev Din Hørsel (Duv gullo), guládakbuottidusáv oasstet ja juridihkalasj viehkev. Aktijvuodaj diedo le maŋemus bielijn dán girjen. 8 ráde álkkep árggabæjvváj: 1. Subtsasta jut nievret gula. Álgos juo gå ælvá. De guládallam buorebut doajmmá ja iehpedádjadusá de dassta binnu. 2. Garve dåssjedis jienajt. Duola dagu radiov mij sjurrá duogen, rabás vinndegav jåhtulakjutsájn ålggolin. Jus vinndegav dáhpa ja radiov jaddi de besa hiemmsidahtte sjurás! 3. Vállji liehket gånnå sæddo le. Ájádalá gånnå buoremusát gulá gå soabmásav galga ijvvit. Gávna buoremus ságastahtte sajev. Álkkep le aj gåhttjot binnep ulmutjijt gå moaddásav stuorra gasskabiejvijda. 4. Tjuovggadav. Álkkep la dádjadit tjuovggis sajijn, nav vuojn vuojná muodojt buorebut daj gejna ságasta. 5. Ano asjijt tjálálattjat tjåhkanimijn, lågådallamijn ja muoduk dilijn, dajn li álu tjálalasj tjoahkkájgæsos. De gåjt diedá i masse ájnas bielijt ássjes. 6. Sms’av ja mejlav tjále. Manen riŋŋgut jus jiedna le nievrr? Sáddi tækstadiedov farra. 7. Ane máhttelisvuodajt ma li internehta báktu. Ådåsamos sága ja diedo. Jus duola dagu massá radio/tv-ságajt de álu gávna dájt tjálalattjat internehtan. 8. gehtja tekstiduvvam prográmmajt tæksta-tv baktu. (NRK’a tæksta-tv 777 bielen, TV2’a tæksta-tv 222 bielen) Harjjidallat gaskostit Gå gullo nævrru de ihkap buorren le muhtem vidjurij birra diehtet jus ulmusj galggá rijbbat ságastallamijn. Danen máhttá gaskostimhárjjidal-lamteknihka ávkken boahtet, da máhtti liehket buojkulvissan: Njálmmelabudimijs dádjaditNjálmmelabudimijs dádjadit sihtá javllat mij diedulattjat gæhttjap ságastiddje njálmme- ja muodolabudimijda. Njálmes gæhttjat máhttá javllat njálmme labut aktan tjalmij ja bieljij ja le ávkken duodden dasi majt gulá guládagáHárjjidallat gulldalitGå guládagáv aná de jiena ietjáláhkáj gulluji gå masi le hárjjánam åvdutjis. Dárkkelit hárjjánit gulldalit dájt jienajt guládagá baktu galggá hárjjidallat. De åhpa dålkkut jienajt ja dán ådå jiednagåvvåj hárjjána. Oahppat sievvemgielav doarjjagin Sievvema doarjjan giellaj sihtá javllat ulmusj sievvemijt viehkken sáhkadattijn. Dát vaddá duodde sierralágásj dádjadusáv sunji guhti gulldal, dádjadittjat mij javladuvvá. Sievvama duodden giellaj máhttá liehket bieljedis tjalmedisájda/ållu bieljedimijda ávkken buorebut gaskostittajt lagámusáj. Hárjjidallat ságastit Muhtemijn le dárbbo hárjjidallat nav vaj ájmon anedi giellajienajt ja hållamtjehpudagáv. Dát le sierraláhkáj ávkken sidjij gænna li stuorra gullamvánesvuoda ja gudi e das itjasa gulá gå ságastit. Suohkan le dat gut fállá gaskostimhárjjidallamijt. Jus fálaldahka ij duv sijddabájken gávnnu, de galggá viettjaduvvat ålggolis, duola dagu fylkas jali stáhta máhtidakguovdátjijs. Ságasta gullovie-hkediddjijn duv suohkanin! BUORRE RÁDE SÁGASTALLAMIJDA Jus galga máhttet gaskostit buoremusát iehtjádij, máhttá ávkken liehket ájádallat muhtem buorre rádij birra majt diedá. Dála li dagáduvvam guokta lista tjuojggidusájs sághastallamijda. Nubbe dajs le dunji. Nubbe le duv lagámusájda, rádnajda ja barggorádnajda. Dáv listav máhtá gatsostit galmána uksaj jali diehtotáblluj. Gájka má dár-bahi mujttádahteduvvat muhttijn! Dunji Dån máhtá ietjat dilev buoredit dajna gå ájádalá gåktu ja majt máhtá dahkat buoredittjat gaskostimev. jn. Njálmes dádjadit le ávkken sajijn gånnå le sjurra ja gånnå ságastibme láhppu ietjá sjurás ja jutsás. Ájnas le de systemáhtalattjat hárjjidallat. RabásvuohtaRabás ja duodalasj liege. Subtsasta jus dån galga ienebuv dádjadit, de le unnebut jali tjavg-abut tjanáduvvam tjuovotjit njálmmelabudimijt ja muodojt gæhttjat sujsta gejna ságasta. DiededibmeJuoge oanegattjat duv ságastimrádnaj mij duv viehket gullat ja ienebuv dádjadit. Jus sidá ulmut-ja lahkusin galggi duv nievres gulov vieledit, de la dån isj gut hæhttu diededit. Sij e åhpa ietjastis. Gatjáda nuppádisAle val dagá nav vaj dádjada ja gulá, jus dav i dagá. Gatjáda nuppádis! Liege gierddisÁjgep milta de vuorddep lagámusá galggi duv vieledit ja dunji vidjurijt láhtjet ságastaládijn. Stuorrá ávkken la gájkajda, ale val gievda ja måsja gå iehtjáda dáv vajálduhtti. Vájvven máhttá liehket nievres guojn viessot, valla le aj vájvven agev vieledit. MåjådasteGå nievret gulá, de lassánij iehpedádjadusá dassta mij javladuvvá, ja dat vuojn máhttá suoht-tasin iehtjádijda. Muhttijn sjaddá nav suohtas vaj nuppe hæhttuji tjajmádit. Ja daj bálij le vuogas måjudasstet, gå måssjat. Vuoseda gierddisvuodavIenemus oasse guládakaddnijs vásedit buorep dádjadusáv iehtjádij hålajs maŋenagá gå hárjjáni ådå jiednagåvvåj mij dassta boahtá. MoaddásiVuorijdibme ja vuojŋastibmeSån gut nievret gullá vájbbá ruvábut gå dábálasj gulle. Ájnas la jut i ilá ietjat vájbbada, valla vieleda rubmaha signálajt ja vuojŋada gå la dárbbo. jda le buorre ávkken systemáhtalasj gulldalim-hárjjidallamijs, ja jus duodden åhpa ienemus oasev vuodo hållam-låhkåmteknihkajs, de sjaddá ájn vil álkkep oassálasstet ságastallamijda. SÁGASTALLAMNJUOLGADUSÁ LAGÁMUSAJDA JA RÁDNAJDA Dárbbo tjuovggadij Gå galga muodo- ja njálmmelabudimijt tjuovvot, de la dárbbo tjuovgajda. Gehtja val jut muodoj le tjuovgga, valla ale val ilá tjuovggadav bieja hárd-do duohkáj nav vaj dåt gut nievret gullá tjuovgNjuolgga aktijvuohtaLiehku då ietjat láhkáj ja sáhkada njuolgga sunji gut nievret – ale val goalmáda baktu. Vuorddelaste ságastimijn desik gulldaliddjev le vetsadam. Aneda tjalmen ja mujte jut sån gut ij nav vuojga gulá aj gæhttjá duv tjalmijda, njálmNjálmme galggá vuojnnutAle adnala giedav, avijsav jalik káffagåhpåv njálme åvdån. Gárve val biebmoj, hálmugij, suosskamgummiji njálmen ságastit, Jus sigárehtSubtsasta massta le sáhka Muhttijn máhttá liehket dárbulasj subtsastit massta sáhka le. Máhttá aj buorebun tjielggit jus ságav målso. Mujte agev vássteditJus dujsta gatját majt javlli – de agev galga vásstedit. Máhttá dåbddut ålgusjduvvam ja måsjev buktet jus vássteda: “ håv, ij lim mige”. Sån gejna sáhkada viertti mierredit jus duv vásstádus lij árvos váj ij. Man mælggadis Sån gut nievret gullá viertti mierredit man mælggadis galggá ságastuvvat. Dábálabmusijt le 1 gitta 2 mehtera gasska buorre. Gássjelis le guládakaddnáj gut la gievkanin gullat jus mige javladuvvá dåbes. Sjudde ja sjurraMujte val jut juhtsa duogátjis lanján gullamvádgus tjalmijs ja duv muodo báhta irkkásij. merabdajda, muodo- ja rumájlabudimijda. Vies-so muodo má álu subtsas ienebuv gå moadda javladum bágo. ta njalmmerabdan ij ga álkkebun dagá dádjadit-tjat dav mij javladuvvá, ja mujte skávtjá ja stuorra njálmmevuolskávtjá bukti gássjelisvuodav dádjadittjat. Mujte jiednasit sáhkadit ja ij val ilá tjavgga. Jus sáhkada ilá ruvva jali ilá suojmma, de bæjsstan dat luondulasj hållamláhke. Sáhkada jiednasit ja muhtták láhkáj. værrán dádjadit mij javladuvvá. Jus i dádjaduvá, de gæhtjjala nuppádis javllat, valla ietjá bágoj. násij buktá gassjelisvuodav ságav dádjadittjat. Unneda dåssjedis sjuráv. Jáddi radiov, tv’av, gievkanmásjijnajt ja gålggetjátjev. Dáhpa vinndegijt jus la juhtsa ålggolis buktá gássjelisvuodajt. KAPIHTAL 7:BUORRE VIEHKKENÆVO Moadda viehkkenævo gávnnuji ma máhtti guládakadnnáj árggabie-jvev unnán álkkebun dahkat Viehkkenævo lasedi máhttelisvuodav dunji doajmmat ja buoredit duv soapptsomav. DUOT DÁT VIEHKKENÆVVO LUOJKKAMIJFylka Viehkkenævvoguovdásj le dat mij vieDiededimræjdoDiededimræjdo li viehkkenævo ma máhtti dunji diededit duola dagu gå telefåvnnå riŋŋgu, buollemdiedediddje skuolla jali juhtsá jali gå unnamánásj tjierru. Dá viehkkenævo vuosedi juojddá slierggimij, jienaj ja doargestimij baktu. Muhtem buojkulvisá diededimræjdojs: Diededimræjdo tjuovgaj Dá li diededimræjdo uksakloahkkaj, telefåvnnåj, hkkenævojt luojkká. Bargge gulloguovdátjijn, priváhta BNT-doktåra ja suohkanij Gulloviehkke máhtti dunji viehkkenævojt åhtsåt. Mij juohkep dájt nævojt guovte oassáj; diededimræjdo ja teknihkalasj viehkkenævo gullama hárráj. buollemijda ja ájggemierrekloahkkaj. Jus dujna li ienep tjuovggadiededimræjdo gaoden tjuovgaj, de máhtá vuojnnet gå uvsav riŋŋguji, gå telefåvnnå riŋŋgu jali gå buollemdiedediddje manná. Dát doajmmá nav gå buojkulvissaj uvsan riŋŋguji, de slærggu tjuovggadiedediddje ja dat gullu sierraláhkáj tjavgga. De aj slærggo duojna dájna symbåvlåj, nav vaj vuojná jus la uvsas, telefåvnns, ålggouvsas jali buollemdiedediddje. Sæŋŋgadoargestiddje Dát viehkkenævvo biejaduvvá aktij båktemkloah-kkaj ja/jali bullemdiedediddjáj ja/jali ålggouksaj ja telefåvnnåj. Madrássa doarges gå kloahkka riŋŋgu jali juoga diededuvvá. Doargestibme máhttá aj aktijdahteduvvat åjvuolláj mij de doarges gå riŋŋgu. Diededibme hæhttu doargestime baktu gå la oademin. Gullamteknihkalasj viehkkenævoGå tv’av gehtja jali radiov gulldala: Jus mielat milta ulmutja gulluji ságasti unna gielatjin ja iehpejiednasit? Jienav tjavgedit le nievres tjoavdos mij buktá iehtjádijda lagámusájs måsjev. Gullamteknihkalasj nævo galggi dunji álkkev buktet gulátjit dav mij javladuvvá tv’an, klássalanján jali ságastahttijn gånnå le redja. Ságastallam nanostuhtte, teleslivŋŋjas, FM-ræjddo ja IR-vædtsaga li dákkár gullamteknihkalasj viehkkenævo. Mij dåjmada gullu, de li dá avtalágátja, da dåssju sierralágásj teknihka baktu sáddiji jiednasignálajt mikrofåvnås sunji guhti gulldal. Oajvveássjen gullamteknihkalasj viehkkenævoj le gaskav oanedit dåppet gåsstå jiedna boahtá sunji gut galggá gulldalit. Teleslivŋŋjas Teleslivŋŋjasvædtsaga li jiednatjavggidahka, majt ulmusj máhttá aktijdit mikrofåvnnåj jali ietjá jiednagállduj buojkulvissaj tv’aj jali stereoræjdduj, ja slievŋŋas mij le suohpun mij de biejaduvvá stuovesláhkáj goade sinna, jali máhttá liehket nav unnagasj jut tjiebedij máhtá gatsostit. Telslivŋŋas aneduvvá aktan guládagájn man sinna le telespåvllå. Jiednasignála manni magnehtalasj bajke milta majt slivŋŋas dahká ja majt telespåvllå vuosstáj válldá. Moadda kinojn, girkojn ja almulasj bájkijn li dákkár teleslivŋŋasa. FM-ræjdo FM-ræjdon le dan láhkáj jut le sáddididdje mikrofåvnåjn ja vuosstájvállde majt máhtá guládahkaj aktijdit. Iesj dat signálla sáddiduvvá radiosvarramij baktu. FM-ræjdov máhtá bijlav adnet, barggosajen, åhpadusán jali ietjá dilijn gånnå guládahka aktu ij vatte buorre gullamav. Ræjddo le álkke maŋen válldet. IR-ræjdoIR-ræjdojn le sæmmi doajmma gå FMræjdojn. Sieradussan le jut signála sáddiduvvi infra-ruoppsis tjuovga baktu. IR-ræjdo máhtti aneduvvat aktan guládagáj, valla au jiednabælljasij baktu. Streamer Streamer le lasseræjddo guládagájda ådåsap slájajs. Streamer máhttá jienav sirddet hárpoj dagá njuolgga guládahkaj mobijlajs, Tv’as minimikrofåvnås ja ietjá jiednagáldojs. Diedojt dáj birra máhtá audiográffas, gulloaktijvuoda ulmutjis jali VBA’a viehkkenævvoguovdátjis. Ságastallamtjavggidahka Ságastallamtjavggidahka aneduvvá gå ságasta lahkusin jus addnen ij la guládahka. Dánna le mikrofåvnnå, tjavggidahka ja álu le aj KAPIHTAL 8:DUV RIEVTESVUODA Dán kapihttalij lip tjoahkkim muhtem ájnnasamos rievtesvuodajt ma dujna guládakaddnen li. Ruhtadoarjja guládahkajJus guládahka le duv gullamij ållu ájnas, de oattjo ruhtadoarjjagav guládahkaj Álmmukoajos. Haddemierre digitála guládagájda le mierreduvvam 5765 kråvnnåj (01.01.15 rájes) avtat guládagás. Dát sihtá javllat jus dån vállji guládagáv mij dáv haddemieres le divráp, de hæhttu iehtja mákset dav mij le badjel. Dát haddemierre máhttá stuorrot jus la nuoap gå 18 jage jali jus gullamvánesvuohta le virggevahágis. Dála buojkulvissan: Jus sidá digitála guládagáv ja dat máksá 6765 kr, de hæhttu duodden mákset 1000 kr iehtja.Jus dujna le guládahka goappátjij bieljijn, de sihtá dát javllat dunji sjaddá duoddemákson 2000 kr. Guládagáv divuditÁlmmukoadjo máksá ålgusgålåjt guládagáv divudimes. Jus la guládagáv boastovuodajn bæjsstám de e divudimev. Gå ulmutja li nuorabu gå 18 jage de aj ålgusgålåjt doajmmagæhttjaladdamijs máksi. Æjgguma gáktuj Jus la doarjjagav Álmmukoajos oadtjum, de le guládahka Álmmukoajo åbmudahka, ja galggá ruopptot vatteduvvat jus dassta das ij la dárbbo. Jus guládahka láhppu jali bæjsstan, de la dån iesj gut hæhttu dáv mákset. Danen le mávsulasj buohttidusáv dási åttjudit. Dáv máhtá dahkat buohttidusviddnudagáj baktu, jali máhtá oadtjot GVL’a Guládakbuohttidusáv Gullamvádnásij Rijkalihto sebrulasjvuoda baktu. Guládagáj nuppádisoasstemDá li tjáleduvvam Ruhtadoarjja guládagájda ja tinnitusræjdoj láhkanjuolgadusá milta: § 3, Nuppádisoasstem 1. Doarjja vatteduvvá guladagáj nuppádis oasstemij gå le binnemusát 6 jage gållåm dallutjis gå ulmusj doarjjagav oattjoj, ja a) guládahka ij des dudalattjat dåjma. Ja gå ij la mávsulasj dav divudit, jali b) gæhttjalime vuosedi ådå guládahka vaddá ulmutjij buorep gullamdåjmav. 2. Doarjja ådåsis oasstemij vatteduvvá juska ij la 6 jage gållåm gå a) gullamvanesvuohta le rievddam nav vaj ådå guládahka ietjá teknihkalasj dåjmaj, máhttá buktet buorep gullamdåjmav, jali b) jus le ådålágásj guládahka boahtám mij máhttá gullamvánesvuodav buoredit, jali c) ulmutja dille nav rievddam jut ij des máhte guládagáv dåjmadit. 3. Jus ulmusj la nuorap gå 18 jage ja le guládagáv láhppám jali bæjsstám stågadahttijn jali ietjá dåjmajn ma li dábálattja álldara gáktuj, de máhttá doarjja vatteduvvat ådå guládahkaj juska ij la 6 jage gållåm dallutjis gå guládahkaj oattjoj doarjjagav. DålkkåviehkkeJus le ållu bieljijs, sjaddam bieljedis tjalmedibme jali reigádum bieljedis tjalmedibme, de máhát dållkåviehkev oadtjot. Dålkkum máhttá moatteláhkáj gatjálvis jus sievvamgiellaj la, sievvama viehkken hållamij, tjállemdålkkå ja/ jali jiednadålkkum.Dålkån le sjávodisvælggo juohkka persåvnålasj ássjij gáktuj majt dålkkå oadtju diehtet dålkkuma baktu. Dålkkådievna-stusáv gávna VBA’a Viehkkenævvoguovdátja baktu. Sidá gus ienebuv diehtet rievtesvuodaj birra?Jus dujna le juoga majt ájádalá ietjat rievtesvuodaj birra, de válde aktijvuodav Doajmmahieredimij Aktisasjorganisasjåvnå (DAO, dárruj FFO) rievtesvuohtaguovdátji-jn. Dát la rádevadde- ja máhtudakguovdásj rievtesvuodaássjij má gulluji doajmmahieredimijda ja guhkálasj skihppijda. Dån máhtá låhkåt ienebuv duv rievtesvuodaj birra internehtan Ierit ietján dán næhttabielen: www.nav.no Duv bájkálasj VBAkontåvrrå máhttá aj vásstedit dujsta gatjálvisájt duv rievtesvuodaj birra. Gut máhttá viehkev oadtjot? Duv viehkkedárbbo mierret Varresvuohta- ja skihpasujtto ja sosiáladievnastusá vuorrasijhukso li Svieriga buorreviessoma oase. Njuolgaduvvi lágajs ma biedji aktugattja sujto ja huvso dárbov guovddelin. Varresvuohta- ja skihpasujttoláhka diedet sujtov sämmi vidjurij ålles álmmugij. Gänna l skihpasujtos stuorámus dárbbo galggá åvdåv sujttuj oadtjot. Sosiáladievnastusláhka dunji vaddá rievtesvuodav doarjjaj häjmmadievnastusá hámen, årudagáv nåv gåhtjodum vuorrasijårromsajen (lágan gåhtjoduvvá sierralágásj årromsadjen) jali ietjá viehkev ja dårjav majt dávk darbahattja ja majt ij la máhttelis ietjáláhkáj oadtjot. Gut máhttá dievnastusáv ja huvsov oadtjot? Gájkajn gudi adni dievnastusáv ja huvsov dárbahi la rievtesvuohta dårjav åhtsåt sosiáladievnastuslága milta. Oattjotjit diedojt jus dujna l rievtesvuohta häjmmadievnastussaj jali ietjá doarjjaj de hähttu åtsålvisáv dahkat kommu-vna sosiáladievnastusán. Kommuvnan la välggogisvuohta gájkka åtsålvisájt guoradit. Ienemusát doarjjagiehtadalle dåjmat duv ássjev. Jus giehtad-alle gávnná dujna illa rievtesvuohta vähkkáj majt la åhtsåm, de dujna l rievtesvuohta oadtjot märrádusáv mav máhtá duobbmoståvllåj gujddit (lågå ienebuv gåktu dårjav åtså 19. bielen).Vissa kommuvnajn vuorasulmusj máhttá ekonomalasj dårjav oadtjot gå lagámusberaj sujtti. Álu gåhtjoduvvá häjmmasujttodoarjjan. Gå gávnada doarjjagiehtadallijn ja vájvve l dárogielav ságastit jali ságasta siejvvemgielajn de máhtá viehkev dålkås rávkkat.Vissa guovlojn Svierigin, nåv gåhtjodum tjuottjudusguovlojn, rijkalasj unneplågogielajn sámegiella, suomagiella ja meängiella sierrasajádagáv. Lága birra rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj dårjajn. Jus ságasta sám-egielav, suomagielav jali meängielav ja åro tjuottjudusguovlon de dujna l rievtesvuohta aktavuodav válldet fábmudagáj njálmálattjat ja tjálalattjat ietjat unneplågogielan. Tjuottjudusguovloj ålggolin aj la máhttelis ietjat gielav ávkkit jus fábmudagájn li bargge gudi máhtti dájt gielajt. Rievtesvuohta doarjjaj 4 kap. 1 § sosiáladievnastuslágan la tjáledum: ”Gut iesj ij máhte ietjas dárbojt ållidit jali máhttá dajt ietjáláhkáj ållidahttet de sujna l rievtesvuohta doarjjaj sosiálasiebrrerádes ietjas bierggimij (bierggimdoarjja) ja ietjas viessomvuohkáj ietján.” Miedogisvuohta l vuodonjuolgadus Lagámusberraha jali bargge máhtti diededit dån viehkev dárbaha. Kommuvn-na de galggá nåv gåhtjodum åvddålmerustallamav dahkat. Mierkki kommu-vnna dujna aktavuodav válldá ja dujsta gatját jus viehkev sidá. Dujna l agev rievtesvuohta nádot. Diedo duv birra suoddjiduvvi sekretessas Diedo duv persåvnålasj vidjurij birra suoddjiduvvi biejadusájs sjávovälg-gogisvuoda ja sekretessa birra. Tjálálvisá majt giehtadalle dáhká doarjja-merustallama gáktuj ja viehkkedagoj tjadádibme majt la miededuvvam, li suoddjidum. Mierkki da e oattjo lågåduvvat e ge vatteduvvat gullumáhtes ulmutjij váni duv miededime dagi. Dujna l gis ietjanit rievtesvuohta låhkåt ja moattedit tjálálvisájt. Umasslágásj dåjmadiddje valla aktisasj njuolgadusá Kommuvnna val oadtju guoradit ja mierredit dårja birra. Moadda dåjmadid-dje oadtju gis dårjav dåjmadit. Aktugasj vidnudagá, kooperatijva ja vuodo-dusá oadtju de huvsov dåjmadit kommuvna dahkamusá milta. Lánndadik-ken ja kommuvnan la oajvveåvdåsvásstádus varresvuohta- ja skihpasujtos. Máhttá aj priváhtta sujttovaddijs dåjmaduvvat, dat javllá aktugasj vidnudagá, kooperatijva ja vuododusá. Vájku gut dåjmat sujtov ja huvsov de sämmi njuolgadusá li fámon iehtjádij siegen sekretässaj, sjávovälggogisvuohtaj ja gähttjuj. Báhkotjielggidusá Doarjja – viehkke sosiáladievnastuslága milta, buojkulvissan häjmmadievnastus, årudahka vuorrasijårromsajen, oasálasjvuohta biejvvedåjman. Sosiáladievnastust – tjoahkkenamma sosiála doajmmaj majt kommuvna li välggogisá dåjmadit, bv. vuorrasijhukso, doarjja boastoaddnijda, doarjja ja dievnastus ulmutjijda sáhtusvuodajn ja aktugasj- ja fuolkkehukso. Doajmma njuolgaduvvá i.s. sosiáladievnastuslágas (SoL) ja kommuvnajn la ålgomus åvdåsvásstádus. Varresvuohta- ja skihpasujtto – Kommunaj ja lánndadikkij varresvuohta- ja skihpasujttoåvdåsvásstádus njuolgaduvvá varresvuohta- ja skihpasujttolágas (HSL). Kommuvnajn ja lánndadikkijn la åvdåsvásstádus váksjut varresvuohta- ja skihpasujtto ållit rávkalvisájt buorre sujttuj. Galggi aj fállat rehabiliterimav, habiliterimav ja viehkkenävojt vuorrasijda ja ulmutjijda sáhtusvuodajn ja hieredit skihpavuodav. Patiänntaláhka, mij 2015 jagen fábmuj bådij, nanustahttá i.s. patienta máhttelisvuodav diededimev oadtjot ja válljit almulasj biednigahtedum primerrasujtov. Majna máhttá viehkev oadtjot? Makkir viehkev la máhttelis oadtjot mierreduvvá makkir dárbo dujna li. Dujna l rievtesvuohta åhtsåt majt sidá, vájku viehkev majt sidá ij javladuvá kommuvnalasj njuolgadusájn gånnå åro. Jus sidá gujddit, de duobbmoståvlå maŋutjissaj ma mierredi makkir vähkkáj dujna l rievtesvuohta (lågå ienebuv gåktu dårjav åhtså 19. bielen). Viehkev majt dujna l rievtesvuohta oadtjot galggá duv máhttelisvuodajt nannit ietjat årudagán viessot jali ietjáláhkáj viessot iesjrádugis viessomav. Láhka javllá ahte kommuvnaj doarjja galggá ”hábbmiduvvat ja tjadáduvvat aktan aktugattjajn”. Dujna l de rievtesvuohta åvddåjbuktet ietjat vuojnojt gåktu sidá viessot ja vieleduvvat. Häjmmadi-evnastus giehpet árggabiejvev dunji. Jus sidá viehkev häjmmabargujn jali persåvnålasj sujtujn de máhtá häjmmasujtov åhtsåt. Häjmmadievnastusáv máhtá oadtjot goappátjagá sahte viessomin ja vuorrasijårromsajen. Häjm-madievnastusá dagojda gullu snivvim, oasestibme ja ietjá goahtebargo. Häjmmadievnastusbargge máhtti aj duv tjuovvot váttsatjimen jali sosiálalasj dåjmajda. Máhtti aj duv viehkedit umasse sujttodahkusij, bv. persåvnålasj hu-vsujn nåv gåk idetgárvodibme ja biebbmam. Häjmmadievnastusán la iehket- ja idjapatrulla vaj máhtá sujtov ja viehkev idja biejve oadtjot. Jasskadabbo jasskvuohtalármajn Jasskavuohtalármajn åleda barggijt idja biejve, juoga mij dávk dåbddusj jass-ka dunji ja duv lagámusberrahijda. Jasskavuohtalármma installeriduvvá duv årudagán ja aktiduvvá telefåvnnåj. Jus dån la oadtjum lármav installeridum de l ájnas dån agev diededa lármmaguovdátjij jus dáhtádåjmadiddjev målso jali målso gåbddåbáddetelefoniddjaj. Jåhtet vuorrasijårromsadjáj (sierralágásj årromsadje) Jus dárbaha ienep vijdesbirástiddje sujtov ja huvsov de máhtá åhtsåt vuorasi-jårromsadjáj jåhtet, nåv gåhtjodum sierralágásj årromsadje, gåk la tjáledum sosiáladievnastuslágan.Vuorrasijårromsajen aj máhtá häjmmadievnastusás viehkev oadtjot majna sahtebiejve dárbaha ja álu danna gávnnu skihpasujtár ja ietjá sujttobargge gudi li ålediddje idja biejve. Moatten vuorrasijårromsa-jen la sujttoåvdåsvásstediddje skihpasujtár ja stuoves dåktåraktavuohta årruj-da, valla gut sihtá de sujna la rievtesvuohta ietjas dåktårav bisodit.Vájku åro vuorrasijviessomin de dat la ietjat årudahka ja bargge galggi duv priváhttaviessomav vieledit. Dánna mierreda goassa soames galggá guossidit.Vuorrasijårromsadje jali sierralágásj årromsadje máhttá aj juogosårromsad-jen, skihpahäjmman jali sujtto- ja huksoårromsadjen gåhtjoduvvat. Moadda kommuvna gåhttju gájkka dájt årromhámijt vuorrasijårromin. Vájku gåktu årromsadje gåhtjoduvvá de sujtto ja dievnastus sierralágásj årromsajen galg-gá duv jasskavuoda, aktisasjvuoda ja iesjmierredime dárbbuj hiebadum. Umasslágáj årromsaje Sierralágásj årromsadje vuorrasijda (vuorrasijårromsadje) = doarjja sosiáladievnastuslága milta Jasskavuohtaårromsadje = årromsadje rabás márnánin sieldes ráddjidum máhttelisvuohta barggijt ávkkit. Senioraårromsadje, 55+ årromsadje = årromsadje rabás márnánin ulmijn vuorrasijda Loabedus párajda aktan årrot Vuorrasap pára gudi li aktan årrum mälggadav e galga dárbahit sierralakkoj jåhtet gå sunnus akta dárbahatjá ienep sujtov ja huvsov. Guosská viessom-kvalitehtav ja jasskavuodav loabedibmáj párajda gudi sihti åvddålijguov-lluj aktan årrot. Gänna mierreduvvá årudagáv vuorrasijviessomsajen la rievtesvuohta aktan årrot suv gállasjguojmijn jali aktanårrujn. Gåhtjoduvvá párraårromloabedussan. Åvddålbiejadus párra l aktan årrum guhkep ájgev jali, jus akta guojmme juo årru vuorrasijårromsajen, ja párra l åvddåla aktan årrum guhkep ájgev. Gut dárbaj vuorrasijviessomsajev la val åhttsen årromsadjáj, vájku sån sihtá maŋenis suv guojmev.Vuorrasap pára aj gudi goappátja libá mieduvvam årudagáv vuorrasijvies-somsajen la rievtesvuohta aktan årrot. Åvddålbiejadus la párra sihtá aktan årrot. Dujna l rievtesvuohta dårjav åhtsåt Kommuvna doarjjagiehtadalle máhttá diededit makkir viehkke l máhttelis oadtjot gånnå åro. Máhtá agev åhtsåt viehkev majt aná dárbaha. 4 kap. 1§ sosiáladievnastuslágas (SoL) buktá ulmutjin la rievtesvuohta åhtsåt dårjåv vájku mij la tjáledum kommuvnalasj njuolgadusájn. Doarjja juohkusijda sierralágásj dárboj Kommuvna doarjja vuorrasijda máhttá ájgodum juohkusijda majn li sier-ralágásj dárbo. Ulmme juogosårromsadjáj máhttá álu ahte årro galggi jasska-vuodav ja aktisasjvuodav dåbddåt ja säbrástallam la danen guovddelin. Biejvvedåjma ulmutjijda demänssaskibádagáj álu barggi dåjmaj majt oassálasste dåbddi árvulattjan buorre viessomij. Máhttá årrot bv. musijkka ja lávllom, sjattadakbarggo jali ságastibme. Säbrástallam ulmutjij sämmi vidjurin l aj ájnas. Ietjá biejvvedåjmajn li miellogisá bv. rubbmelasj hárjjidal-lamij ja rehabiliterimij ja aktavuodav válldi ulmutjij gudi li bv. juolggedoad-jemis jali stroke:as dejvadallam. Vuorrasijhukso barggij gudi unneplågogielav ságasti Svieriga rijkalasj unneplågo li juvdára, roma, sáme, svieriksuobmelattja ja duornusliegega. Jiddisj, románagiella, sámegiella, suomagiella ja meängiel-la li rijkalasj unneplågogiela. Rijkalasj unneplåhkon li vissa sierralágásj rievtesvuoda tjanádum giellaj. Rievtesvuoda li tjáledum lágan (2009:724) rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra. Lága ulmme l suoddjit unne-plågogielajt ja unneplågo galggi máhttet ietjasa kultuvrav bisodit ja åvdedit. Kommuvnajn ja fábmudagájn Svierigin la välggogisvuohta diededit lága ja dan rievtesvuodaj birra.Vissa bájkijn Svierigin, nåv gåhtjodum tjuottjudusguovlojn, sámegie-lan, suomagielan jali meängielan la sierrasajádahka. Jus ságasta sáme-gielav, suomagielav jali meängielav ja åro tjuottjudusguovlon de dujna l rievtesvuohta aktavuodav válldet fábmudagáj njálmálattjat ja tjálalattjat ietjat unneplågogielan. Tjuottjudusguovlo ålggolin aj galga máhttet ietjat gielav ávkkit jus fábmudagájn li bargge gudi máhtti dájt gielajt.Láhka diedet, jus dån dav áno de galga máhttet barggijs gudi sámegie-lav, meängielav jali suomagielav ságasti vuorrasijhuvsos ålles jali åsijt oadtjot.Vájku åro kommuvnan mij ij gávnnu tjuottjudusguovlon de dujna l rievtesvuohta vuorrasijhuksuj ietjat gielan jus gávnnuji bargge gudi gielav máhtti. Makkir kommuvna li tjuottjudusguovllo gávnná webbabielen mi-noritet.se mij sámedikkes dåjmaduvvá.Válde aktavuodav ietjat kommuvnajn jus sidá diehtet makkir njuolgadusá li fámon oattjotjit vuorrasijhuvsov ietjat gielan.Jus dujna l ietjá häjmmagiella gå dárogiella jali unneplågogielajs akta? Muhtem kommuvnajn máhttá gávnnut vuorrasijhukso mij dåjmaduvvá barg-gijs gudi duv häjmmagielav ságasti. Ságasta doarjjagiehtadallijn! Dålkkum ietjá gielajda Gå sosiáladievnastus gálggá dunjii vaddet aktugasjhiebadum diededimev de bargge gálggi vieledit i.s. makkrir kultuvralasj ja gielalasj duohke l dujna. Mierkki ahte bargge, jus la dárbbo, bierriji dålkåv ávkkit gå diededi.Vájku ij aktak dujsta gatjáda, de iesj máhtá ádnot dålkåv oadtjot jus da-kkirav dárbaha. Aktavuodav de válde kommuvnajn, mij åvdåsvásstádusáv adná dålkåjs. Vájku dujna l lagámusberaj gut máhttá dålkkut, de oajvvaduvá almulasj dålkåv ávkkit majt kommuvnna ásat. Kultuvralasj sieradusá ja sieradusá vuojnojn ulmutjij gaskan umasslágásj rijkajs dahká muhtem vidjurijn lisj dávk buorre ávkkit tjanágahtes dålkåjt. Dujna l rievtesvuohta vuohkasit duostoduvvat Ådåjakmáno 1.b. rájes gávnnu rijkalasj árvvovuodo sosiáladievnastusá hu-vson vuorrasij gáktuj. Árvvovuodujn miejnniduvvá etijkalasj árvo ja nårma ma galggi vuodon årrot bargguj vuorrasijhuvson. Galga dårjav ja viehkev vuogasláhkáj oadtjot ja galga máhttet soabttsomav dåbddåt. Nåv guhkev máhttelis galga máhttet válljit goassa ja gåktu galga dårjav, viehkev ja die-vnastusáv oadtjot.Ienep kommuvna li adnegoahtám bájkálasj árvulasjvuohtaloabedusájt. Loabedusá vuojnnuji umassláhkáj umasse kommuvnajn valla ulmme l sämmi: Árvulasjvuohtaloabedusá galggi dunji tjielggit gåktu vuorrasijhukso vielet ja suoddji duv priváhttaviessomav, duv rubbmelasj integritehtav, duv rievtesvuodav iesjmierredibmáj ja oasálasjvuohtaj ja ienep.Duv kommuvna bájkálasj árvulasjvuohtaloabedusá galggi duodastussan jali loabedussan dunji vuojneduvvat. Árvulasjvuohtaloabedus hähttu sisan-edit loabedusáv ietján gå masi l rievtesvuohta lága milta jali juo l miededu-vvam. Jus vuorrasijhukso ij ållida majt loabet de máhtá gujddit. Aktavuodav válde duv kommuvnajn oattjotjit diededimev makkir bájkálasj árvulas-jvuohtaloabedusá ma li fámon. Huomaha kommuvna e hähttu ietjasa árvulas-jvuohtaloabedusájt adnet valla ienemusá li åvdedime dakkir loabedusájt. Kommuvnna l välggogis dårjav lagámusberrahijda vaddet Kommuvnna l välggogis lagámusberrahijt doarjjot. Häjmmadievnastus la álu ávkken gesi sujtti lagámusberahav hejman. Jus lagámusberrahav sujtti de máhtá dårjav åhtsåt allasit. Dujna l rievtesvuohta märrádusáv oadtjot mij diedet jus la dårjav miededuvvam jali ij. Dujna l aj rievtesvuohta gujddit kommuvna märrádusáv.Målsudimdievnastus álu gávnnu hejman ja biejvvedåjma ulmutjijda demänssaskibádagáj. Ietjá doarjja l ienebut ulmmen lagámusberrahijda, b.v. ságastallamjuohkusa, åhpadus ja doarjjaaktavuohta giehtadallij. Lagámusberaj- ja patiänntasiebre álu fálli åhpadusájt i.s. skibádagá birra mij la ulmtjin majt sujtti. Åhpadusá vaddi aj máhttelisvuodav gávnadit ieht-jádij gudi ietjasa lagámusberrahijt sujttiji. Viehkkenävo ja årudakhiebadibme Jus dujna l sáhtusvuohta de dávk dárbahittja viehkkenävojt ma giehpedi duv fertbäjvvásasj viessomav ja dahká ahte dåbdå sihkarvuodav. Viehkkenävo ja ietjá doarjja márjju l aj dárbulasj oassen duv dálkudimen jali rehabiliterimin. Buojkulvisá viehkkenävojda majt oattjo barggoterapevta baktu l vierraståv-llå, rullatåvrrå ja stråmmpåråhtte. Muhtem viehkkenävo li mávsodak valla muhtemijs iesj hähttu mákset. Vissa viehkkenävojt máhtá loaddnut ja ietjádijt hähttu lájggit. Álu li dåktåra, barggoterapevta, skihpagymnasta ja logopeda gudi tjálli viehkkenävojt.Årudakhiebadibme dávk giehpedisj dunji ietját årudagán ja viehket duv danna årrot ja viessot. Dábálasj dago li sjielmájt ierit válldet vaj álkkebut bässá rullatåvråjn jali vierraståvlåjn. Årudakhiebadibme máhttá aj guosskat stuoráp dagojda, nåv gåk hissav installerit jali hivsigav ja lávggomlanjáv ådåstuhttet. Aktavuodav válde kommuvnajn ienep diedojda. Persåvnålasj viehkke Persåvnålasj viehkev la máhttelis oadtjot jus gåbtjåduvá lágas dårja ja die-vnastusá birra vissa ulmutjijda sáhtusvuodajn (LSS). Ienemusát mávsálvis miededuvvá persåvnålasj vähkkáj Oadjodåjmadagás sosiáladievnastusbálka milta. Jus dujna l årrum persåvnålasj viehkke åvddål 65 jage de dav oattjo bi-sodit ålles viessomav jus la dárbulasj, valla ij la máhttelis dunji oadtjot ienep viehkketijmajt maŋŋel gå la 65 jage ållim. Persåvnålasj viehkev ij máhte 65 jage álldara maŋŋela åhtsåt. Dålvudimdievnastus bussa sadjáj Dålvudimdievnastus la dievnastus gesi sáhtusvuoda diehti ij máhte bussajn mannat jali ietjá aktisasj dålvudagájt. Gut vierraståvlåv ávkki máhttá mannat sierralágásj hiebadum minibussaj. Dålvudakvidnudagá vuodji dålvudim-manojt kommuvna dahkamusá milta. Máksá räjsojs ja álu l rievtesvuohta rä-jsojda ráddjidum märráj. Rijkkadålvudimdievnastus baktu l máhttelisvuohta guhkep räjsojda Svierigin. Ienep diededimev oattjo ietjat kommuvnan, ietjat dajvan jali ietjat lánndadikken. Åsskoulmusj ja tjuottjodiddje Jus la skibás jali ietjá oares ij des máhte ietjat priváhttaekonomidjas åvdåsvásstádusáv adnet jali ábjjat ietjat rievtesvuodajt sujton ja huvson, de máhtá åsskoulmutjis viehkev oadtjot. Åsskoulmusj (gut aj máhttá årrot kujnna) åvdåsvásstádusáv adná duv riekniga mávseduvvi ja máhttá doarjjot doarjjamerustallamijn ja ietjá aktijvuodajn.Jus la miededuvvam åsskoulmutjav de dujna l huoman sämmi rievtesvuohta degu åvdebut iesjmierredibmáj.Jus dån la skibás jali ietjá oares i máhte ietjat jali ietjat åbmudagáv ábjjat de l máhttelis viehkev tjuottjodiddjes oadtjot. Tjuottjodiddjen la ienep vijdes-birástiddje rievtesvuoda gå åsskoulmutjin. Tjuottjodiddje iesj mierret duv åbmudagá badjel ja duv åvdås gájkajn ma li dahkamusán.Åsskoulmutja ja tjuottjodiddje galggi agev barggat tjerda milta mij la ienemusát ávkken gesi barggi. Jus dujna l åsskoulmusj jali tjuottjodiddje de sån agev galggá dujsta gatjádit duv vuojnov ájnas ássjijn. Jus ij la máhttelis de åsskoulmusj jali tjuottjodiddje máhttá aktavuodav duv gállasjguojmijn jali aktanårrujn válldet. Jus dujna li gatjálvisá åsskoulmutja ja tjuottjodiddje birra de galga ak-tavuodav válldet alemusmindárijn ietjat kommuvnan. Diggeriektá mierret jus ulmusj galggá åsskoulmutjav jali tjuottjodiddjev oadtjot. Alemusmindár váksjut ahte åsskoulmutja ja tjuottjodiddje ållidi ietjasa välggogisvuodajt. Dievnastusá ma e rávka dárbbomerustallamav Lága milta vissa kommuvnalasj rievtesvuodaj birra kommuvnna oadtju fállat vissa dievnastusájt ulmutjijda gudi li 67 jage ållim jali vuorrasappo (jali ietjá áldar majt kommuvnna l mierredam) vani sierralágásj dárbbomerustallam rávkaduvvá. Persåvnålasj sujtov ij la gis máhttelis dan lága milta vaddet. Kommuvnna mierret makkir dievnastusá galggi fáladuvvat ja man märráj galggi fáladuvvat. Kommuvnna mierret aj makkir mávso galggi váldeduvvat. Dievnastusáj gáktuj kommuvnan ij la välggogisvuohta dokumenterit danen gå ij guoska doarjjadagojda. Ij ga maná gujddit märrádusájt dievnastusáj birra..Buojkulvis dievnastussaj la nåv gåhtjodum dahkalimdievnastussan. Dievnastus la mij vuorrasijt praktijkalasj dahkamusáj viehket, bv. tjuovg-gabåhttsåjt målssot ja vinndeklijnijt gahtsot. Dievnastus máhttá mávsodak jali binnep mávsujn. Goahtedievnastusá värrobinnedimijn Máhtá iesj válljit goahtedievnastusájt värrobinnedimijn ávkkit. Dån gut la vuorrasap jali ållessjattuk mánná vuorrasij, máhtá goahtedievnastusájt njuolgga priváhtta vidnudagás oasstet. Vidnudak ádnu de värrobinnedimev dan máksuj. Buojkulvis dakkir dievnastusájda l snivvim, vinndekbassam, bivtasbassam ja muohtagoajvvom. Máhttá aj årrot viehkken persåvnålasj rájnasvuodajn ja gárvodimijn ja nuoladimijn Goahtedievnastusá e gullu sosiáladievnastusá doajmmaguovlluj. Värrodåj-madagán gávnnu ienep diededibme dán birra. Gejna galggá aktavuodav válldet? Kommuvnna merustallá duv åtsålvisáv Häjmmadievnastus, årudak vuorrasi-jårromsajen ja ietjá vuorrasijhuvsov majt máhtá åhtsåt ietjat kommuvnan. Áno ságastit doarjjagiehtadallijn! Duv dåktår jali distriktasujtár máhttá aj duv viehkedit aktavuodav kommuvnajn válldet.Jus galga semesterij mannat ietjá kommuvnaj de duv häjmmakommuvn-na galggá åvdåsvásstádusáv válldet doarjja- ja viehkkedagojs maj dárbaha. Semesterkommuvnna jali nåv gåhtjodum guossidimkommuvnan la välgg-ogisvuohta guoradallat makkir dagojt dárbaha ja de ållidit dajt.Jus sidá jåhtet ietjá kommuvnnaj de galga aktavuodav válldet dajna kom-muvnajn. Duv åtsålvis galggá merustaláduvvat sämmiláhkáj nåv gåk gejda juo danna årru. Jus dujna alla álldara, sahtusvuoda jali tjavgga skibádagá diehti l vijdes sujtto- jali huksodagoj stuovva dárbbo, de máhtá åhtsåt dagojt kommuvnan gåsi sidá jåhtet. Duv åtsålvis dårja birra de galggá merustaládu-vvat sämmiláhkáj nåv gåk sidjij gudi juo kommuvnan årru. Doarjjagiehtadalle guoradallá duv dárbojt Doarjjagiehtadalle barggi kommuvna dahkamusá milta ja mierredi jus ja man märráj galga viehkev miededuvvat. Doarjjagiehtadalle gávnnuji gájkka kommuvnajn valla muhttijn gåhtjoduvvi doarjjamerustallen, häjmmadievnas-tusviehkediddjen jali ietjá.Duv åtsålvis dårja birra ij dárbaha tjálalattjat årrot. Nuoges la gå giehto doarjjagiehtadalláj majna viehkev dárbaha.Diŋgo ájgev gávnadibmáj. Máhtá ietjat gállasjguojmev jali ietjá lagámus-berrahijt maŋŋáj válldet jus sidá. Buorre lisj dávk ulmutjav maŋŋáj válldet gå galggá edna diededimev oadtjot. Jus dujna l vájvve dárogielav dádjadit de máhtá dålkåv adnot.Doarjjagiehtadalle galggá gávnadimen åtsådit manen viehkev åtså, mak-kir dagoj bierggi ja majna viehkev dárbaha. Doarjjagiehtadalle galggá dunji diededit makkir dago li kommuvnan fállat. Muhttijn dávk gávnnutji moadda máhttelis vuoge viehkev oadtjot. Buo-jkulvissan máhttá häjmmadievnastus aktidum biejvvedåjmajn alternatijvvan årudahkaj vuorrasijårromsajen. Doarjjagiehtadalle galggá guhkás máhttelis vieledit duv sávadusájt. Válljimfriddjavuohta häjmmadievnastusán Vissa kommuvna fálli válljimfriddjavuodav vuorrasijhuvson. Mierkki dån iesj oattjo valljit gut galggá dåjmadit dagojt majt la miededuvvam. Doarjjag-iehtadalle dunji diededimev vaddá makkir dåjmadiddjij gaskan la máhttelis válljit. Jus dån i sidá jali dån i iesj máhte válljit de doarjjagiehtadalle galggá duv viehkedit gå fállá viehkev dåjmadiddjes majt kommuvnna bálkki ulmut-jijda gudi e ietja vállji. Vuorrasijoahpestiddje Vuorrasijoahpestiddjen máhtá buohtastahttet vuorrasijårromsajijt ja häjm-madievnastusáv ålles Svierigin. Goappátjagá kommuvnalasj, priváhtta ja vuojtodis dåjma gávnnuji. Gehtja Vuorrasijoahpestiddjen www.socialstyrels-en.se/aldreguiden Riektásihkar merustallam Dujna l rievtesvuohta rávkkat buorre duosstomav ja riektásihkar giehtadal-lamav. Doarjjagiehtadalle galggá årrot váttuk, ássjásasj, rievtuk ja gálggá duv roattujn duosstot. Dujna l rievtesvuohta vuojnojt vaddet tjálalvisájda majt doarjjagiehtadalle dahká guoradallamin åvddål gå doarjjamärrádus mierredu-vvá. Märrádus galggá agev dokumenteriduvvat. Märrádus máhttá mierreájg-gásasj jali fámon årrot mierredahtes ájggáj. Hilgudismärrádus galggá agev tjálalattjat ja galggá årrot tjielggasit vuo-dodum. Doarjjagiehtadalle galggá diededit dunji gåktu l máhttelis märrá-dusáv duobbmoståvllåj gujddit. Lågå ienebuv x. bielen. Kommuvnna mierret dårja birra Dujna l máhttelisvuohta moaddi viehkev åhtsåt Jus aná kommuvnna ij la mierredam dunji nuoges viehkev de máhtá åhtsåt ienebuv jali ietjá viehkev. Rádje ij gávnnu galli máhtá dårjav åhtsåt. Vuodonj-uolgadis la ahte märrádus dårja birra l fámon åvddålijguovlluj jali bäjvváj majt kommuvnna l mierredam. Kommuvnna máhttá sierralágásj ássjen ådåsismerus-tallat märrádusáv jus duv dárbbo viehkes la tjielggasit rievddaduvvam. Iesjmiedogisdoajmma l goappátjagá duodden ja alternatijvvan Ietján gå kommunvaj sosiáladievnastusá gávnnuji moatten kommuvnan iesjmiedogis dåjma. Girkko, Röda korset, lagámusberaj- ja pensjånerrasie-bre fálli åhpadusáv, dålvudimev, ráddnadievnastusáv, ålggobiejvijt ja ietjá sosiálalasj dåjmajt. Iesjmiedogisorganisasjåvnå muhttijn aktanbarggi sosiál-dievnastusájn ja máhtti duodden sosiáladievnastussaj doajmmat.Máhttá aj alternatijvvan dunji gut ij sidá jali ij la rievtesvuohta vähkkáj kommuvnas. Patiänntasihkarvuohta ja oasálasjvuohta Primerrasujton la dujna rievesvuohta mannat makkir sujttovaddáj sidá. Var-resvuohta- ja skihpasujtto l välggogis dunji vaddet diededimev mij la hiebad-um dunji aktugattjan. Galga i.s. diededimev oadtjot duv varresvuohtavidjura birra, tjerda ma gávnnuji ájggeguovddelis åtsådibmáj ja sujttuj ja máhttelis dálkudime. Sujtto ja dálkudime galggi guhkás máhttelis ”tjadáduvvat rádedi-men patientajn”. Máhtá válljit hiejttet jali guodet oajvvadum dálkudimijs. Dålkkum ietjá gielajda Gå varresvuohta- ja sujttobargge galggi dunji vaddet aktugasjhiebadum diededimev de bargge galggi vieledit i.s. makkir kultuvralasj ja gielak duohke l dujna. Mierkki bargge, jus la dárbulasj, galggi dålkåv ávkkit gå diededi.Vájku ij aktak dujsta gatjáda, de iesj máhtá ádnot dålkåv jus dakkirav dárbaha. Dalloj aktavuodav váldá kommuvnajn, mij åvdåsvásstádusáv adná dålkåjs.Vájku dujna l lagámusberaj mij dålkkut máhttá, de oajvvaduvá huoman ávkkit almulasj dålkåv gev lánndadigge jali kommuvnna ásat.Kultuvralasj sieradusá ja sieradusá vuojnojn ulmutjij gaskan umasslágásj rijkajs dahká, muhtem vidjurijn dávk lisj buorre iesjrádálasj ulmutjijn gut dålkku. Siejvvemgielladålkkå ja sahtedålkkum Ulmutjijda gudi li bieljedime mánnarájes (mánnávuohtabieljedime), bieljed-imtjalmedime, ållessjattukbieljedime ja gullovahágahtedum de lánndadikke li välggogisá fállat gejda årru lánndadikken ja stuovva danna viessu, dålkkådie-vnastusáv nåv gåhtjodum sahtedålkkumij. Sahtedålkkumin la i.s. skihpasujt-tomanádibme. NUBBE VUOJNNO (ådåstahtedum dálkasasj merustallam) Vissa vidjurin la dujna riektá nubbe vuojnnuj, d.j. ådåstahtedum dálkasasj merustallam speciálistas, ietján gå duv dåktåra merustallam. Máhttá gåbttjåt Huomaha: Rievtesvuohta Ådåstuhtedum dálkasasj merustallamij ij la fámon bádnesujton. Duv sujtto ja dálkudibme dokumenteriduvvá journálan Ulmme patiänntajournálav tjállet la åvdemusát åvdedit buorre ja sihkar sujttuj. Journálla galggá i.s. sisanedit diedojt birra makkir diededimev dån la oadtjum ja makkir märrádusá li dagádum duv sujto ja dálkudime birra. Jus dån i lulu dádjadit juojddá journálan, de sidá soabmásav tjielggit. Jus aná juojddá journálan la boasstot jali ij la ållu duolla, de máhtá dav tsuojgodit. Tsuojgodusá gálggi journálan tjáleduvvat.Máhtá ságastit dåktårijn jali skihpasujtárijn gut la tjálalvisás åvdåsvásstedam. TJOAHKENANEDUM JOURNÁLLATJÁLLEM Ulmme tjoahkenanedum journállatjállemijn la varresvuohta- ja skihpasujtto galggá oadtjot duv sujttodárbos ienep tjoahkenanedum gåvåv vattátjit dunji buoremus máhttelis sujtov. Ulmijn duv sujtto galggá nåv sihkar gå máhttelis sjaddat de dávk ålobu gudi sujton oassálassti dárbahittji duv journálan låhkåt. Duv sujtto máhttá sisanedit aktavuodajt sujto umasslágásj åsij ja tjoahkenanedum journállatjállemijn diedo duv journálan máhtti sirdeduvvat umasslágásj dåjmaj gaskan. Besa aj gärddádit duv sujttohistårjav juohkka bále gå iejvvi ådå sujttovaddev. Oajvvenjuolgadussan la, diedo duv varresvuoda jali ietjá persåvnålasj vidjurij birra e oattjo vatteduvvat ietjá sujttovaddijda váni duv miededime dagi. Jus miededa dav de val bargge gudi duv sujton oassálassti gudi oadtju diedojs oasev válldet duv journálan. Stuoves sujttoaktavuohta Dån galga máhttet jasskavuodav ja sihkarvuodav dåbddåt ja duv var-resvuohta- ja skihpasujtto gálggá årrot nåv aktelasj ja aktijdum gå máhttelis. Dujna l danen rievtesvuohta oadtjot nåv gåhtjodum ”stuoves sujttoaktavuo-dav” gut máhttá duv umassláhkáj viehkedit. Stuoves sujttoaktavuohta máhttá bv. aktijdit sujto dagojt ja aktavuohtaulmutjin årrot varresvuohta-ja skihpasu-jto ietjá åsijda. Stuoves sujttoaktavuohta máhttá aj duv viehkedit aktavuodan ietjá guosske fábmudagáj nåv gåk sosiáladievnastus jali Oadjofábmudahka. Stuoves sujttoaktavuohta máhttá årrot soames varresvuohta- ja skihpasujtto-barggij siegen, bv. dåktår, skihpasujtár jali psykologa, jali ulmusj ienep tjuot-tjodus dåjmajn. Stuoves sujttoaktavuohta nammaduvvá gå gudi åvdåsvásstá-dusáv adni duv sujtos mierredi dujna l dassta dárbbo, jali gå iesj dav áno.Stuoves aktavuohta l ájnas gå patientan la vijor mij skibádagá jali vahága diehti vádáv buktá patienta häggaj. Stuoves aktavuohta åvdåsvasstádusáv adná aktavuodajs häggaanedim dálkudime gáktuj. Varresvuohta- ja skihpasujtto hejman Dunji máhttelisvuohta viehkev oadtjot vissa skihpasujttodagoj hejman aktugasj bálijn jali guhkep ájggáj, nåv gåhtjodum häjmmaskihpasujtton. Åvdåsvásstediddje häjmmaskihpasujtos la juogu lánndadigge jali kommu-vnna. Bargge varresguovdátjin jali duv doarjjagiehtadalle máhtti diededi-mev vaddet gåktu l duv kommuvnan. Duv dåktår jali distriktasujtár varres-guovdátjin máhttá dunji ienep diededimev vaddet makkir máhttelisvuoda gávnnuji hábbmitjit häjmmaskihpasujtov duv dárbojs. Moatten kommuvnan la dálla åvdåsvásstádus häjmmaskihpasujtos sahte årromsajen.Kommuvna agev åvdåsvásstádusáv adná häjmmasujtos sierralágásj vies-somin. Njálmmevarresvuohtamerustallam ja dárbulasj bádnesujtto Jus dujna l sujtto- ja huksodagojs stuovva dárbbo de dujna l rievtesvuohta duv njálmmevarresvuodas merustallam. Lánndadigge fálla bádnedåktåris jali bádnehygienistas mávsodak åtsådimev. Sierralágásj bádnesujttodårjan vuorrasijda gudi dárbahi vijdesbirástiddje sujtto- ja huksodagojt gávnnu aj fáladus dárbulasj bádnesujto birra.Mávso li sämmi nåv gåk manádimen varresvuohta- ja skihpasujton. Al-lamáksosuodje l fámon. Dujna l rievtesvuohta dárbulasj bádnesujttuj vájku dån illa njálmmevarresvuohtamerustallamav tjadádam. Rievtesvuohta dálkasgähttjamij Ájnas la duv dálkkasa buoragit aktan doajmmi ja dån buoragit dajs vie-so. Dálkasgähttjamijn viehkken máhttá buorebut merustallat duv var-resvuohtavidjurav ja båhtusijt dálkkasijs majt bårå. Máhttá aj merustallat vádájt dálkkasij ja máhttelis tjuovvusijt majt ij sidá. Dálkasgähttjam gálggá binnemusát akti jahkáj dagáduvvat jus la 75 jage ållim jali vuorrasabbo (váj-ku åro sahte årromin jali vuorrasijårromsajen) jus la tjáledum vihtta jali ienep dálkkasa jali jus gáttá jali diedá dujna li vájve maj oarre l dálkkasa majt bårå. Jus la sujttovahágij boadádallam Jus dån sujttováhagis boadádallá de sujttovadde galggá ruvva máhttelis dunji diededit dáhpadus la sjaddam mij la sujttovahágav buktám Sujttovadde galggá ienemusát aj dunji diededit sij li diededam IVO:j vahágis mij la buktám jali márjju luluj buktám tjavgga vahágav dunji (lex Maria). Dån galga de aj máhttelisvuodav oadtjot ietjat vásádusáv vahágis gåvvit. IVO galggá gähttjat jus varrevuohta- ja skihpasujtto l guoradallam vahágav nuohkásit ja jus la hiebalasj biedjamdagojt álgadam hieredittjat vahák vat dávk sjattasj. Jus iesj i máhte duosstot diededimev de galggá lágámusberrahij vatteduvvat. JUS SIDÁ VARRESVUOHTA- JA SKIHPASUJTTUJ GUJDDIT Patiänntasihkarvuohtalágan mij fábmuj bådij ådåjakmáno 1.b. 2011 la ulmme sujtto galggá sihkarabbo sjaddat. Jus dån la boasstotdåmajduvvam de máhtá dav diededit. Lagámusberrahijn la aj rievtesvuohta gujddit sujttuj. Gujddimusá máhtti åvdedit sujtto buorep ja sihkarabbo gájkajda sjaddá. Inspeksjåvnnå Sujttuj ja huksuj (IVO) la gähttjofábmudahka goappátjagá varresvuohta- ja skihpasujttuj ja sosiáldievnastussaj. Jus dån sidá gujddit sujttuj de galga aktavuodav válldet Inspeksjåvnåjn Sujttuj ja huksuj (IVO). GUT MAJT DAHKÁ SUJTON JA HUVSON? Distrikttadåktår/fuolkkedåktår: Åtsåt, diagnåvsåjt biedjá, dálkut ja dálkkasijt tjállá. Rádjá specialisstadåktårij jus la dárbulasj. Dåktåra li álu tjanádum varresguovdátjij jali fuolkkedåktårduostudahkaj. Skihpasujtár: Åvdåsvásstádusáv adná patiänntalahka sujtto- ja dálkudimbargos. Skihpasujtára gávnnuji goappátjagá lánndadikke primerrasujton ja kommuvnalasj varresvuohta- ja skihpasujton. Vuolep sujtár/sujtár: Dáhká praktijkalasj huksovidnojt ja vissa skihpasujttodahkamusájt. Vuolepsujtára ja sujtára val oadtju dálkkasijt juohket jus åvdåsvásstediddje skihpasujtár la delegerim dav barggodahkusav sidjij. Doarjjagiehtadalle: Åtsåt viehkkedárbov ja mierret jus ja man märráj häjmmadievnastus jali ietjá vuorrasijhukso galggá miededuvvat. Doarjjagiehtadalle li kommuvnas bálggidum. Åssudakoajvve/barggolájddijiddje: Åvdåsvásstádusáv adná dåjmas ja dan barggijs bv. häjmmadievnastusdajvan jali vuorrasijårromsajen. Barggoterapävtta: Hiebat ja oajvvat viehkkenävoj birra ja ásat hárjjidallamprográmmav. Barggoterapevta álu oassálassti årudakhiebadimen. Dietissta: Oajvvat biebmo birra ulmutjijda gudi dárbahi ietjasa biebmov hiebadit, buojkulvissan vissa skibádagá diehti. Logopeda: Åtsåt ja dálkut vájvijt tjanádum giellaj ja hållaj ja åtsåt bårråm- ja njiellamvájvijt ja oajvvat hiebadimij birra. Skihpagymnassta: Barggá rehabiliterimijn. Dálkut ja oajvvat hárjjidallamprográmmav. Hiebat vissa viehkkenävojt. Man ednagav máksá? Ienemusát hähttu skihpasujtos, dálkasijs ja vuorrasijhuvsos mákset. Man ednagav hähttu mákset mierreduvvá gånnå rijkan åro. Målsut aj majt mávso sisanedi. Mávso sujtos ja huvsos mierreduvvi juohkka kommuvnan ja lánn-dadikken. Lágan gávnnuji biejadusá gávnnuji ma suoddjiji ilá alla mávsojda. Lánndadikke rabás varresvuohta- ja skihpasujtto Lánndadikkij rabás varresvuohta- ja skihpasujtto gåbttjå sujtov ja dálkudi-mev skihpasujttoduostudagán ja varresguovdátjijn, lánndadiggedåjmadum häjmmaskihpasujtto ja sujtto ietjá sujttoásadusájn ma lánndadikkes dåjmadu-vvi jali biednigahteduvvi. Lánndadigge agev åvdåsvásstádusáv adná dåktår-bargojs. Jagen ij aktak dárbaha mákset ienebuv gå vissa summaj (allamák-sosuodje). Aktavuodav válde ietjat varresguovdátjijn oattjotjit diededimev summa birra.Gesi l rievtesvuohta dárbulasj bádnesujttuj gávnnu aj manádibme bádnedåktårin ja bádnehygiensistan allamáksosuojen. Njálmmevarresvuohta-merustallam la agev mávsodak. Gå l sisitjáledum skihpadåben (måskos varresvuohta- ja skihpasujtto) de lánndadigge oadtju alemus jánndurmávsov válldet. Mákso ij gávnnu lánndadikke allamáksosuojen. Dálkkasa Dálkkasijda aj gávnnu alemus rádje man ednagav hähttu mákset jagen. Jus sidá gáhttit stuorra aktigålojs de máhttelisvuoda gávnnuji mávsov moatte sisimáksemij juohket. Oassemáksemvuogádahka mierkki ietjasmákso máhttá jagen juogeduvvat vuostasj oasstemis ja mávseduvvat vissa summajn mán-nuj. Gatjáda lagámus dálkasboargalin! Kommuvnalasj sujtto ja hukso Kommuvnna oadtju mávsojt i.s. häjmmadievnastussaj ja biejvvedoajmmaj ja kommuvnalasj varresvuohta- ja skihpasujttuj válldet. Kommuvnna agev åvdåsvásstádusáv adná varresvuohta- ja skihpasujtos sierralágásj årromsajen. Moatten kommuvnan li aj målssum åvdåsvásstádusáv häjmmadievnastusás. Sosiáladievnastuslágan gávnnuji biejadusá ma njuolgadi gåktu kommuvnna galggá merustallat aktugattja mávsojt. Máksonjuolgadusá li sämmi vájku doajmma kommuvnas jali priváhtta vidnudagás dåjmaduvvá. A Sisboahtomerustallam Máksonjuolgadusá sosiáladievnastuslágan diededi i.s. makkir sisboadojt kommuvnna oadtjo vieledit gå merustallá mávsov. Le sisboahto virges (iene-musát pensjåvnå), sisboahto äládusdåjmas ja sisboahto kapitálas (bv. renta, oasosjuogadime). Kapitálla gis ij oattjo mávsov bájnatjit. Årudakduodde riekkniduvvá sisboahton. Merustalátjit makkir máksov jur dån galga mákset de kommuvnna hähttu duv máksonárev riekknit. B Viessomnárre Viessomnárre galggá gåbttjåt sahte viessomgålojt (gehtja diehtogahpav 37. bielen) ja ålles årudakgålov. Viessomnárre mierkki dujna l rievtesvuohta bisodit vuolemus summav ietjat sisboadojs åvddål gå mávso oadtju valde-duvvat. Umasslágásj vuolemussumma li ma mierreduvvi jus la aktuårro jali aktanårro. Kommuvnna galggá láhkabiejadum unnemussumma milta merus-tallat duv viessomnárev. Aktavuodav vállde kommuvna máksogiehtadallijn oattjtit diedov ájggeguovddelis summa birra. C Allamáksosuodje Sosiáladievnastusláhka diedet alemus mánnomávsov majt kommuvnna oadtjo válldet. Allamáksosuodje mierreduvvá haddevuodoárvos mij jahkásat-tjat rievddaduvvá. Dån i goassak dárbaha mákset ienebuv gå summav mij la merustaláduvvam sierraláhkáj dunji. Ienemusát máksá summav mij vuosstá-jvásstet allamáksosuojev. Huomaha: Mierre allamáksosuodjáj ja viessomnárráj rievddaduvvá juohkka jage. Dábálasj viessomgålo Dábálásj viessomgålo majt binnemussumma galggá gåbttjåt: Jus dujna älla biedniga årromgålluj ja sahte viessomgålojda de máhtá ekonomalasj dårjav/bierggimdårjav åhtsåt. Aktavuodav válde kommuvnajn. Majt máksá sierralágásj viessomin? Biejadusá máksomerustallamij la sämmi vájku åro sahte årromsajen jali sierralágásj årromsajen. Jus åro sierralágásj årromsajen de ienemusát mávsá lájgov årudagás. Lájggolága njuolgadusá lájggomerustallamij la fámon ja dån bierri dåjmadit lájggosåbadisáv oattjo. Jus åro lanján måttijn látjujn de mávsá dan sadjáj mávsov årromsajes. Dakkir årromsadjáj gávnnu láhkabiejadum rádje man ednagav kommuvnna oadtju válldet. Oattjotjit diedov mij la alemus summa, de máhtá aktavuodav válldet máksogiehtadallijn duv kommuvnan. Gå åro sierralágásj årromsajen de mávsá lájgov årudagás, mávsov sujtos ja huvsos ja mávsov biebmos. Huomaha: Duv gállasjguojmme jali aktanårro ij galgá rievtugahtes nievre-dum ekonomalasj vidjurin sjaddat danen gå dån hähttu vuorrasijårromsadjáj jåhtet. Ienep diededibme Oattjotjit ienep diededimev birra gåktu duv mávso merustaláduvvi de máhtá aktavuodav válldet máksogiehtadallijn duv kommuvnan. Jus dån illa dudálasj Märrádusájt sosiáladievnastusdagoj birra l máhttelis gujddit Jus duv åtsålvis vuorrasijårromsadjáj jåhtet hilgoduvvá de dávk la máhttelis ássjev duobbmoståvlån gähttjalit. Loabeduvá aj gujddit jus miededuvá binnep häjmmadievnastusáv gå majt la åhtsåm jali jus duv åtsålvis la hilgoduvvam. Gájkka märrádusá hilgudisá birra åtsålvissaj dårja gáktuj la máhttelis gujddidit. Guosská goappátjagá hilgudissaj ållåsit ja hilgudissaj muhtem mudduj. Märrá-dusáv mávsoj birra l aj máhttelis gujddit. Märrádusáv skihpasujto birra ij la máhttelis gujddit Sjimugis rievtesvuohta gujddit ij gávnnu varresvuohta- ja skihpasujton. Dåk-tåra, skihpasujtára ja ienebu mierredi jus máhtá vissa dálkudimev oadtjot jali ij. Máhtá åvddåjbuktet asjmev ja lájtov valla ij gávnnu duobbmoståvllå mij gäht-tjal jus dujna l rievtesvuohta vissa dálkudibmáj jali ietjá skihpasujttodahkuj. Dån máhtá märrádusáv gujddit Návti gujddi Gå la hilgudismärrádusáv oadtjum – mij gálggá tjálalattjat- de hähttu gålmån vahkon gujddit. Gujtulvis galggá kommuvna sosiálasiebrrerádáj vatteduvvat. Sosiálasiebrreráde märos jus oarre gávnnu märrádusáv rievddadit. Jus märrá-dus ij rievddaduvá nåv gåk la rávkkam, de duv gujtulvis galggá tjuottjudus-riektáj rájaduvvat. Jus illa tjuottjudusriektá duobmojn dudálasj de l máhttelisvuohta kámmár-riektáj joarkket ja, maŋutjissaj, Alemus tjuottjudusduobbmoståvllåj. Gie-htadalátjit duv ássjev dáj instánsajs muhtemin de gähttjalimloahpe rávkadu-vvá. Dakkir loahpe vatteduvvá bv, jus duv ássje l ájnas ja máhttá oajvadusáv vaddet gåktu sjimugis ássje boahtteájgen galggi árvustaláduvvat.Kommuvnan la aj rievtesvuohta gujddit jus adná tjuottjudusriektá jali kám-márriektá duobbmo l boasstot. Riektá mávsálvissaj Jus dån jali duv åbmudahka vahágahteduvvá häjmmadievnastus dåjmadi-men duv hejman jali vuorrasijårromsajen gånnå åro, de dávk dujna lisj riektá mávsálvissaj kommuvnas jali aktugasj dåjmas mij dievnastusáv dåjmat.Jus vahágahteduvá skihpasujton, bv. dálkudimen, de máhtá ekonomalasj mávsálvisáv rávkkat. Jus váhák sjaddá lánndadiggeäjggudum skihpasujton ja bádnesujton de galga aktavuodav válldet Lánndadikkij Gasskasasj Duo-dastussiebrijn/Landstingets Ömsesidiga Försäkringsbolag (LÖF). Sämmi l fámon jus vahák sjaddá priváhtta sujttovadden mij såbadisá milta lánndadik-kijn varresvuohta- ja skihpasujtov dåjmat. Danna álu dalága rádev ja gätjás-tusav oattjo. Jus sidá gujddit bádnedåktårij gut la sebrulasj äládussuorgen Priváhttabádnedåktåra/Privattandläkarna, de aktavuodav váldá Priváhttabád-nesujttodiededimijn/Privattandvårdsupplysningen. Jus vahák sjaddá kommuvnalasj jali priváhtta skihpasujton de galga ak-tavuodav válldet sujttovadde duodastussiebrijn. Patiänntaduodastussiebrre duv viehket duodastussiebrev åhtsåt duodastussiebrevJus la vahágahtedum dálkkasis, de máhtá aktavuodav válldet Dálkasduo-dastusájn/Läkemedelsförsäkringen. Jus duostoduvá nievret jali jus loabedum viehkke gáhtu Häjmmadievnastus máhttá maŋŋedit. Viehkkenävvoguovdásj máhttá boas-to vierraståvlåv rádjat. Boastodagoj oare l álu boastodádjadusá ja moadda tjuolma tjoavdeduvvi álkkemusát ságasta guosske barggij. Jus boasto dago gärddoduvvi, jus nievret duostoduvá jali dån i ájgas boade barggij de bierri aktavuodav válldet barggolájddijiddjijn. Jus sidá joarkket gujddimusájn de máhtá aktavuodav válldet gejna åvdåsvásstádusáv adná dåjmas, bv. åjvvijn. Bájkkálasj barggovuoge galggi gávnnut gut gujddimusájt duosstu. Máhtá diedon agev aktavuodav válldet bájkálasj politijkarij gejn la gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sujtos ja huvsos. Duv rievtesvuoda birra gujddit ja vuorrasijhuvso välggogisvuoda birra diededit Kommuvnajn ma li adnegoahtám válljimfriddjavuohtavuogádagáv vuorrasi-jhuvson máhtá dåjmadiddjev målssot jus illa dudálasj. Doarjjagiehtadalle máhttá dunji diededit gåktu dagáduvvá. Jus dån illa dudálasj varresvuohtaguovdátjijn majt la válljim de dujna l lága milta rievtesvuohta varresvuohtaguovdatjav målssot. Diededibme Justitieoahttsáj Máhtá gujddit Justitieoahttsáj (JO) jus aná dån la boasstot giehtadaláduvvam fábmudagás jali virggeålmmås ássje giehtadallamin. JO:a dahkamus la váks-jut fábmudagá ja virggeålmmå stáhta ja kommuvnalasj fábmudagájn lágajt tjuovvu. Diededibme Nuppástimoahttsáj Máhtá Nuppástimoahttsáj (DO) diededit jus aná dån la nuppástuvvam ja l gasskavuohta sjiervijn, álmmuktjerdak tjadnusijn, jáhkkudagájn jali ietjá jáhkkudakvuojnojn, sáhtusvuodajn, seksualalasj tjerdajn, álldarijn gáktuj ja ienep. Dánna máhtá rádev ja viehkev oadtjot Patiänntasiebrreráde gávnnuji gájkka kommuvnajn jali lánndadikkijn, valla li organiseridum umassláhkáj. Diededibme gåktu patiänntasiebrreráde li organ-iseridum máhttá färtahasj kommuvnas ja lánndadikkes oadtjot. Patiänntasie-brreráde galggi doarjjot ja viehkedit aktugasj patientajt ja rádev vaddet gåktu gálgga joarkket gujdulvisáj. Galggi aj oassálasstet kvalitähttaåvdedibmáj ja alla patiänntasihkarvuohtaj varresvuohta- ja skihpasujton.Muhtem kommuvnajn gávnnuji aj vuorrasijoahttse ja lagámusberajkon-sulenta sjimugis barggodahkamusáj. Ájggeguovddelis telefåvnnånummara galggi kommuvnan gávnnut.Sáhtusvuohtaorganisasjåvnå ja pensjånerra- ja lagámusberajsiebre aj máht-ti rádev ja viehkev vaddet. Dájn álu gávnnuji ulmutja gejn li buorre diedo vuorrasappoj rievtesvuodaj birra sujton ja huvson. Báhkolissta Doarjja Häjmmadievnastus, sierralágásj årromsadje ja ietjá kommu vnalasj viehkke i.s. vuorrasijda. Rievtesvuohta doarjjaj njuolgaduvvá sosiáladievnastuslágan. Doarjja miededuvvá kommuvnas aktugasj merustallama (dárbboárvustallama) maŋŋela. BTP Årudakduodde pensjånerajda. Stáhtas biednigahteduvvá ja Pens jåvnnåfábmudagás tjuottjoduvvá. Biejvvedoajmma Tjoahkkenamma dåjmajda ma biejven dåjmaduvvi, muhttijn aj vahkkogietjijn. Ulmme målsut rehabiliterimis gitta säbrástallamij ja aktisasjvuohtaj. Muhtemij ulmme l sierra diagnåvssåjuohkusijda, buojkulvissan ulmutja demänssaskibádagájn. Delegerim Mierkki sirddet rievtesvuodav vissa barggodahkusijt dåjma dit vuolep åvdåsvásstádusmieren. Buojkulvis: Vuolepsujtár juogat dálkkasijt maŋŋel gå skihpasujtár la gehtjadam vuolepsujtára máhttudagájt. Entreprenada Kommuvnna ja lánndadigge biedjá häjmmadievnastusá dåjmadimev jali vuorrasijårromsaje jali sujttoguovdátja dåjmav ietjá dåjmadiddjáj. Buojkulvis: Priváhtta vidnudahka dåjmat sujttoguovdátjav lánndadikke dahkamusá milta. Viessomnárre Viessomnárijn miejnniduvvvá summa majt aktugattjan la rievtesvuohta bisodit ietjas sisbåhtusijs åvddål gå mákso oadtju váldeduvvat. Viessomnárre l láhkabiejadum vuolemussummas, máhttelis aktugasj merustaládum vuolemussumma lasedimijn ja ålles ájggeguovddelis årudakmákso. Geriatrijkka Oahppa vuorastime skibádagáj birra. Geriatrijkalasj klinijkajn sujttiduvvi vuorrasa bahás ja gássjelis sujtto- ja rehabiliterimdárbujn. Häjmmaskihpasujtto Varresvuohta- ja skihpasujtto mij hejman dåjmadu vvá. Organiseriduvvá goappátjagá lánndadikkes ja kommuvnas. Muhtem sajijn gávnnu alvos häjmmaskihpasujtto mij skihpadåhpeklinijkajs dåjmaduvvá. Häjmmadievnastus Kommuvnalasj doarjja mij galggá giehpedit vuorrasijda sijá hejman, buojkulvissan viehkke persåvnålasj sujtujn, snivvimijn, biebbmojuogadimijn, sosiálalasj säbrástallamijn ja dálkasjuogedimijn. Allamáksosuodje Alemus láhkabiejadum mánnomákso majt kommuvn na oadtju sujtos ja huvsos válldet. Alemus mákso häjmmadievnastusás, iemelágásj ja sierralágásj årromsajes, biejvvedåjmas ja kommuvnalasj varresvuohta- ja skihpasujtos riekkniduvvá návti: 0,48 x haddevuodoárvvo/12. Alemus mákso sujtos ja huvsos ja årromsajes lanjan måttijn látjujn riekkniduvvá návti: 0,50 x haddevuodoárvvo/12. Åniájggeårromsadje Tjoahkkenamma gasskabåddåsasj årromsaje umasslágásj hámijda buojkulvissan rehabiliterim jali målsudibme lagámusberrahijda (gehtja vuorrosujtto). MAR/DÅR Dálkasåvdåsvásstediddje rehabiliterimis. Dakkir, sierra bie jadum ulmusj gávnnu vissa kommuvnajn ja sujna l dahkamus sierraláhkáj suoddjit sihkarvuodav ja kvalitehtav rehabiliterimij kommuvnalasj varresvuohta- ja skihpasujton. MAS/DÅS Dálkasåvdåsvásstediddje skihpasujtár. Sujna l vidno suoddjit sihkarvuodav ja kvalitehtav varresvuohta- ja skihpasujton. Aktugasj vidnudagájn dávk littji ietjasá åvdåsvásstediddje skihpasujtára. Gå DÅR ij gávnnu kommuvnan de DÅS:an la aj åvdåsvásstádus rehabiliterimis. Almulasjvuohta- ja sekretässaláhka Njuolgat i.s. makkir diedo sekret essas varresvuohta- ja skihpasujton ja sosiáladievnastusán gåbtjåduvvi (mij kommuvnas ja lánndadikkes dåjmaduvvá). Sahte årromsadje Årromsadje mij ij la sierralágásjårromsadje, bv. dåhpe jali årudahka sahte dåben moatte fuolkkáj. Patiänntajournálla Tjálálvisá patienta varresvuohtavidjura, tjáledum dálkkasij birra j.n.v. Dåktår ja ietjá legitimeridum skihpasujttobargge li välggogisá journálav tjállet. Journálla suoddjiduvvá sekretessas. Primerrasujtto Dási gullu i.s. varresguovdátjá ja vissa kommuvnajn hä jmmaskihpasujtto. Primerrasujtto galggá viesájdiddjij varresvuohta- ja skihpasujtto vuododárbov ållidit. Haddevuodoárvvo Merustaláduvvá ráddidusás juohkka jage vies somgåloj rievddadimij vuodos. Stivrri mierev i.s. viessomnárráj, allamáksosuodjáj ja pensjåvnåjda. Rievtesvuohta gujddit Rievtesvuohta gujddit märrádusáv duobbmoståv llåj, bv. hilgudis åtsålvissaj häjmmadievnastusá gáktuj. Rievtesvuohta gujddit gåbttjå vuorrasijhuvsov (sosiáladievnastus) valla ij varresvuohta- ja skihpasujtov. Sekretässa ja sjávovälggogisvuohta Mierkki diedo ja ássjetjállaga e oattjo gullumáhtes ulmutjij váni aktugattja loabe dagi vatteduvvat. Sekretässa ja sjávovälggogisvuohta l fámon goappátjagá varresvuohta- ja skihpasujton ja vuorrasijhuvson (sosiáladievnastus), vájku gässta doajmma lájddiduvvá. Senioraårromsadje Årudagá hábbmidum vuorrasijda. Årudagá e riek knidalá sierralágásj årromsadjen danen gå e merustaláduvá doarjjan sosiáladievnastuslága milta. (gehtja sierralágásj årromsadje). Måskossujtto Varresvuohta- ja skihpasujtto gå l sisitjáledum skihpadå ben. Sierralágásj årromsadje Sosiáladievnastusá namma årudagájda ma li hiebadum vuorrasijda ja miededuvvá doarjjan sosiáladievnastuslága milta. Gåhtjudallá moaddan ietjá namman, mierredum årromsaje hámes, buojkulvissan: juogosårudahka, dievnastusdåhpe, skihpahäjmma, vuorrasijdåhpe jali sujtto- ja huksoårromsadje. SBTP Sierralágásj årudakduodde pensjånerajda. Årudakduodde pensjånerajda sieldes vuollegis pensjåvnåjn. Pensjåvnnåfábmudagás giehtadaláduvvá. Gähttjo IVO gähttjá ahte láhkaásadibme tjuovoduvvá. Inspeksjåvnnå Sujttuj ja Huksuj (IVO) la gähttjofábmudahka varresvuohta- ja skihpsujttuj ja sosiáladievnastussaj. IVO máhttá gåhttjot åvdåsvásstádiddjijt dåjmajs, divudit bahás vidjurijt jali bahás vánesvuodajt. Jus dåjma dáv e divuda, de IVO máhttá dåjmav åvddålijguovlluj buorggot. Vuorrosujtto Mierkki vuoras ulmusj målsut häjmmaårromsajev duolloj dálloj årrot åniájggeårromsajen. Ulmme máhttá årrot rehabiliterim ja/ jali målsudibme lagámusberrahijda. Vuorrasijbierggimdoarjja Máhttá ulmutjijs gudi li ållim 65 jage åtsådu vvat ja vuorrasa gejn la sieldes vuollegis sisboahto jali ij la åbbå. Pensjåvnnåfábmudagás giehtadaláduvvá. Rabássujtto Varresvuohta- ja skihpasujtto mij ij båhtusav vatte sisitjál lemij skihpadåben ájnat mij dåjmaduvvá bv. fuolkkedåktåris jali distriktasujtáris varresguovdátjin, skihpasujtáris vuorrasijårromsajen jali duostudagán skihpadåben. Muhtem ájnas lágá Sosiáladievnastusláhka (SoL) Njuolgat kommuvnaj vuorrasijhuvsov ja ietjá sosiáladievnastusáv. Njuolgat i.s. aktugattja rievtesvuodav doarjjaj. Varresvuohta- ja skihpasujttoláhka (HSL) Njuolgat varresvuohta- ski hpasujtov ja buojkot kommuvnaj åvdåsvásstádusáv varresvuohta- ja skihpasujtos. Láhka almasjdiedoj giehtadallama birra sosiáladievnastusán (SoL- PuL) Njuolgat almasjdiedoj giehtadallamav sosiáladievnastusán. Láhka årudakhiebadimdårja birra Njuolgat i.s. makkir biedjamdago masi årudakhiebadimdoarjja máhttá aneduvvat ja gåktu åtsålvisá dán birra giehtadaláduvvi. Láhka dålvudimdievnastusá birra Kommuvnna jali lánndadigge/guov llo åvdåsvásstádusáv adná dålvudimdievnastus ásaduvvá ulmutjijda sáhtusvuodajn gudi e máhte gájkkásasj kommunikasjåvnåj riejssit. Láhka dahkotjerda birra värrobinnedimen goahtebargguj Njuolgat åvddålbiejadusájt ja vuodojt värrobinnedibmáj ja gudi máhtti värrobinnedimev oadtjot. Láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra Njuolgat i.s. biejadusájt rijkalasj unneplågoj, rijkalasj unneplågogielaj, tjuottjudusguovloj birra ja riektáv vuorrasijhuvsov unneplågogielajn suomagiella, meängiella ja sámegiella oadtjot. Láhka rijkkadålvudimdievnastusá birra Njuolgat mávsálvisáv räjs sogålojda ulmutjijda sujttorávkke ja stuovva sáhtusvuodajn gå hähttuji riejssit sierralágásj divras vuogijn ietjas kommuvna jali lena ålggolin. Láhka vissa kommuvnalasj rievtesvuodaj birra Lag om vissa kommu nala befogenheter Njuolgat kommuvnna loabeduvvá váni aktugasj dárbbomerustallama dagi dievnastusájt fállat ulmutjijda gudi li ållim 65 jage. Láhka dårja ja dievnastusa birra vissa sáhtusulmutjijda (LSS) Njuolgat sierralágásj dårjav ja dievnastusáv vissa juohkusijda sujttorávkke ja stuovva sáhtusvuodaj. Fámon la åvdemusát gejda li sáhtusvuodav åttjudallam åvddål gå li 65 jage ållim. Láhka válljimfriddjavuohtavuogadagá birra (LOV) Vaddá kommuvnaj da ja lánndadikkijda máhttelisvuodav duv dibbdet umasslágásj dåjmadiddjij gaskan vuorrasijhuvson jali primerrasujton válljit. Tjuottjudusláhka Njuolgat i.s. gåktu rijka fábmudagá galggi ássjijt ma guosski aktugattjajda giehtadallat. Kommuvnnaláhka Njuolgat i.s. majt kommuvna ja lánndadikke oadtju dahkat ja ij dahkat. Patiänntaláhka Lága ulmme l nannidit ja tjielggit patienta sajádagáv varresvuohta- ja skihpasujton. Patiänntadáhtaláhka Njuolgat gåktu almasjdiedo ja journállaássjetjál laga galggi varresvuohta- ja skihpasujton giehtadaláduvvat. Patiänntadáhtaláhka njuolgat makkir rievtesvuoda ja välggogisvuoda li patientajn ja skihpasujton patiänntajournálaj gáktuj. Goappátjagá priváhtta ja almulasj skihpasujtto gåbtjåduvvá. Patiänntasihkarvuohtaláhka Lága ulmme l åvdedit alla patiänntasihkar vuodav varresvuohta- ja skihpasujton ja sisanet aj njuolgadusájt sjávovälggogisvuoda birra priváhtta varresvuohta- ja skihpasujton. Almasjdiehtoláhka (PUL) Njuolgat gåktu fábmudagá ja vidnudagá oadtju almasjdiedojt giehtadallat. Ulmme l suoddjit persåvnålasj integritehtav gå Gájkka láhkatevsta máhtti Kluwers oasstedievnastusás rávviduvvat Samtliga lagtexter kan beställas från Kluwers kundtjänst telefåvnnå 08 598 191 Láhkatevstajt máhtá aj mávsodagi internehtas viedtjat. Gehtja www. regeringen.se jali www.notisum.se. Julevsámegiella/Lulesamisk NUORA Gieresvuohta s 3 Dikta s 4-5 Asstoájggevædtsaga s 6-7 Irggádallam s 8-9 Mańemus suohtastallam- friddja ulmutjin s 10 Lagásjvuohta s 11 Nuora æjvvali, Ankarede s 12 Fisj - man suohtas s 13-14 Spánska nuora guossástalli Finmarkov s 15 Gehtja gåk Ánde gárvot s 16 Gieresvuohta Gieresvuohta l dåbddo mijá sinna. Ienemusát ájádallap dat gullu dåssju nuppij ulmutjij gáktuj, duola dagu gieresvuohta æjgádij ja mánáj gaskan, irgge ja moarse gaskan, oarbbenij gaskan, valla gieresvuohta l aj ulmutjij ja juhtusij gaskan. Gieresvuohta bihkusuvvá duola dagu dagoj baktu, majt nubbe nuppe åvdås dahkap, gå nuppijt viehkedip ja ándagissaj luojttep. Gieresvuohta boahtá vuojnnusij gå nubbe nuppev juojggap, diktaj, novellaj, romanaj ja ietjá tevstaj baktu. Álu jáhkkep gieresvuodav dåssju vuorbbe ja ávvo tjuovvu, valla gieresvuodav tjuovvu aj gávkasvuohta ja surggo. Sáme åhpadiddje ja romantjálle, Anders Larsen, giehttu náv gieresvuoda birra romanan ”Beaiveálgu”: Jus ávvo ij gieresvuodav tjuovo, de tjuovvu surggo. Jus iellem ij gieresvuodav tjuovo, de tjuovvu jábmem. Ådå Testamentan la dála náv gieresvuoda birra tjáledum 1. Kor. 13, 4-7 ja 13: Gieresvuohta le gierddis ja buorre. Gieresvuohta ij le udnodibme, ij ga ietjas rámpo, ij ga stuorástalá. Ij le gårrat, ij ga ietjastalle, ij le suhtisj, ij ga bahájt vuorkuda. Ij vierrevuodas ávvudalá, sádnesvuodas galla. Gieresvuohta gájkka guoddá, gájkka jáhkká, gájkka doajvvu ja gájkka gierddá. De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta. Divttat Varraváre vijddáni rubmahav tjadádi iellemvadde Ábmut soabttsu suv lunna ja ij máhte ietján gå lijkkut sunji ja diedá majt dagáj? - giedjek-sájov sáddjij mij luluj sjaddat dasik máhttsá garra ednamijs gieresvuohta ij boade åtså ájnat juhtsá gå vuolggá bádan båttåtjav iellemistat dåssju dåbdo diehti iehtseduvvam soabmásis gut la lahka (Girjes gålmåsuorak , bágo o.s, tjálle: Kåre Tjihkkom) dujna gænna l gieresvuohta giese muv bajás dájs juovajs guláv lieggasav liegga giedav muv ratte vuosstij mån æhtsáv duv (Girjes O, Oarjjevuodna . Jårgalæddji Å.s, tjálle: Stig Gælok) Gå iehket germudahtjá, ja gájka oaddádi de dahpav mån goadenim uvsav. Ja tsitsátja, de nåhkådi guhtik biesenis, De tjańa dån goahtásit adjáj. Val mańńela iv diede gåk ájgev gållådit, Jut guhka ijájt åhtsålav gieres rádnatjam. De ij la mujna oaddátjit miella. Dál tjuottjo åvdån spiedjila, vuoptajt rájddamin -nåv stuorre ja alvos la duv tjalmme. De svahtjá ma duv vájmmo. Majt åhtsål vájmmo duv? -Dav i ájn dån vásstedit máhte! Jut aktak ij la oadtjum duv lahka boahtet ájn. Ja ståvlå badjel gahtsahi biktasattja duv. Duv vuolppo, duv guobátja, duv gierdde. Juo l germudimen buoldan, ja tjaktja l boahtemin, Ja russna l lávvamin giettij miehtáj. Gåjt miehttsebálggáj nanna li moattes tjádjánam. Ja nástája tjuovggagåhti iján. Na jus i máhte iehkedij boahtet rádnatjam, De diededaste muv goassa dån boadá vat. Mån iv la duv vuojnnám juo ådno. (Tækste ja tjuojalvis: Arnulf Øverland. Sábmáj: Kurt Tore Andersen/Kåre Tjihkkom. Girjes Hańńá boade gáddáj . Th.Blaasværs forlag.) Asstoájggevædtsaga Krattfinn Snowboard & Skateklubb ásadij huj buorre álgov dán jagásj skateájggáj, gå tjadádin Leavnjan.Skateboard la sjaddam miellagiddis valástallam Finnmárko nuoraj gaskan. Dat duodastuváj gå Krattfinn Snowboard & Skateklubban lij Leavnjan áttjak. Vargga 50 nuora Leavnjas, Kárášogas ja Áltás lidjin tjoahken gilpustallamijda ja skateboardståhkamijda. Nuoajda ja nuorajn Gå gidájduvvá ja muohta gáhtu, de moattes snowboardav skateboardajn målssu. Moattes næjtsojs galla snowboardav gæhttjali, valla næjtso valástallamlanján lidjin ållu ietjá måhkij dasi boahtám. - Boahtám lip diedon báhtjajt gehtjatjit, skutjerdi muhtem . - Næjtso farra rollerbladesij sjiejsiji javlli, ja e åvvånis gehtjasta ietjá sadjáj gå báhtjajda gå gæhttjali másjkugit tjællot. Diehti vuojn næjtso sidjij gæhttji. Váralasj valástallam Nikolai Fiskergårdan ja Sturla Morselin ælla makkirak buorre tjielgadusá gatjálvissaj manen sij skateboardaj li nåv mielastuvvam. Ihkap dajna gå næjtso e diedá åvvånis duosta, gæhttjal Sturla tjielggit. -Le suohtas. -Le váralasj valástallam. Badjáni sierralágásj dåbdo gå nagá jamáhttegoadá ådå triksajt. Ij la val agev rubmahij nav buorre. Garra skating galla dåbddu rubmahij. Vahágijs galla ij rat besa. Svijlla ruvámusát vákkájt ja juolggeláhtasijt dæjvvá, subtsas Sturla. Guokta jánndura tjelludalli, triksiji ja gilpustalli báhtja ( Sagat nr. 52/ 2000 reportassja mij la jårggåluvvam, oaneduvvam ja hiebaduvvam) Báhkotjielggidusá: Tjiektjamsyhkal = juongalágásj juvllafiello juolgij vuolen gånnå l stivrra Per Anders la Kárášjogas ierit ja moaddi l Leavnnjan læhkám ståhkamin I rggádallam ja suoggńu Irggádallam Irgádallam lij mássjat, mælggadav mássjat Dålusj nuorajda ij lim rat álgge moarsev jali irggev gávnnat. Gássjel lij gå ettjin oattjo æjvvalit nav álu gå dálla. Valla vissa vuohke lij gåktu næjttso ja báhttja galgajda dåmadit. Báhttja galgaj irggeságajt jådedit ja vuosedit sån næjtsov berus ja de dåmadit nav vaj næjttso sunji lijkku. Nanos gieresvuohta sujna galgaj. Næjttso vat galgaj sælldát tjævlástallat ja báhtjas gájddadit, vargga tjiehkádallat vaj ij la ietjas báhttjaj nággimin. Tjiehkádallam lij goanssta næjttsuj vuojnnet jus báhttja suv åhtså, jus duodalasj berustibme l. Náv mujttal soames irggesassá: -Mujtáv akti gå lijma guokta báhtja låvdagoaden. Tjaktja lij. Ælov lijma gæhttjamin. Danna lahkusin låvdagoade lijga guokta næjtso, nuorra fávros næjtso. Ja måj dal diedon plánav juo lijma dahkam. Gå sjevnjut ja ulmutja oaddádahtji, de galgajma dåhku næjtsoj lusi njáhkat. Næjtso guovtes goabbák låvdagoaden ådijga - iehtjáda dal aj lidjin dåppe, diedon. Muv moarssesassá lij vuoras iednes soames iehkeda báhtsám. Biejven lidjiv gávnnam låvdagoaden gåggu næjttso ådij. Lidjiv aj gæhttjam gåggu dåhkki loavddaga vuolev suogńalit vaj luluv njuolgga ja jasska suv lusi boahtet. Vájmmo diedon svatjáj nuorravuoda vuorddagijs ja hálojs gå de vijmak idja sjattaj ja iehtjam goades ålgus njáhkaliv. Jåvsådiv låvdagoahtáj, dan bælláj gåggu suv oademsadje lij, ja de låvdahielmev várrogisát gajkkogåhtiv. Buoragit manáj ja sisi bessiv! Várrogisát gåbttjåsav bajediv ja sujsta rattev njávkkagåhtiv, vaj smaret. Iesj lidjin suv hárddobielen. Vuoj man vuorbbe gå suv lidna lijkev gulliv! Vijmak gåjt de viehka garrasit tjábrrijiv, ja hæhkkat de viessuj. Vuoneváhkkosassá muv lusi jårgijdij, doahppij soappev ja oajvváj muv tjaskij: - Ja makkár bahálasj dáppe sjievnnjedijt njáhká! Bednaga tsiellagåhtin, ja månnå de uksarájge ålgus. Majdis gå låvdahælmmáj snårrujiv, ja áhkkus de ájn moaddi háhppidij muv dåsskåt åvddål gå iehtjama låvdagoahtáj bádan bessiv. Idedis lij mujna gállo ållu sáhppen. Ja dajnas de ittjiv ulmutjij vuojnnusij mannat. Ja jus irggádallamis duohtavuohta sjattaj, de ij lim ietján gå suoggńuj vuolgget. Suoggńu Åvddål gå suoggńuj vuolggin, de vierttij báhttja oadtjot suoggńoloabev niejda æjgádijs. Jus dav oattjoj, de hæhttuj lagámusájt tjoahkkistit ja vuolgget. Vuojánav hæhttujin tjábbát hiervvit. Gå suoggńofárro næjtso sijddaj bådij ja akti goade birra miehtebiejvev vuojij, de galgaj suoggńooajvve goahtáj tjágńat ja ássjev åvdedit. Jus næjttsuj lij miella báhtjajn válldut, de galgaj mannat irgge hierge lusi ja válmosmuorav gálggat ja sihtat suoggńofáro goahtáj. Suoggńooajvve ságav jådedij. Åvddål gå suoggńoságajt åvdedin, de suoggńofárro káffij ja biebmojt divnajda fállaj. Vattáldakgijssá suoggńuj gulluj. Báhtjan galgaj vattáldakgijssá næjttsuj. Dan sinna galggin duola dagu sillbaavve ja suormmasa ja ietjá herva vil. Gå gærggin vattáldagájt gehtjadimes, de gatjádij báhtja ieddne makta næjttso lij vattáldagájda dudálasj. Jus gájkka manáj buoragit, de gájka vuolggin báhpa/hærrá lusi livsigijt tjálátjit. Valla ejga oattjo válldut åvddål gå gålmmå vahko lidjin gållåm. Såjtij aj næjttso ittjij lágeda dav báhtjav gut bådij suoggńudittjat, ja dalloj diedon ittjij váldas mige sjatta. Dalloj de báhttja oattjoj næjtsos gálbenáhkev. (S 1/93 - ” Irggádallam lej ållu ájnas dålen ”. Min Áigi-” Irgádallam lij mássjat, mælggadav mássjat .” Dá reprotasja li aktig tjanádum ja oaneduvvam ja hiebaduvvam). «Mańemus suohtastallam- friddja ulmutjin» Dáhpe bådij Vuonarijkkaj birrusin 100 jage dás åvddåla. Ållu álgos lij dát suohtastallam dåssju ålmmåjda gudi lidjin válldutjit. 40 jage dán mańńela, de næjtso aj dákkir suohtastallamijt dahkagåhtin. Vuostasj ájge lidjin dá suohtastallama dåssju válldárij lagámusáj gaskan. Esski de dájt mańemus 20-25 jage li dá álmmugij vuojnnusij boahtám. Ole Marius Myrland tjállá ietjas oajvvefáhkatjállagin dáj suohtastallamij birra ja javllá dá suohtastallama li dagádum válldárij rádnajs nav vaj ietja æbá majdik dassta diede. Suohtastallama álu dála náv álggi: Rádna doalvvu irggev jali moarsev juosik, ja de gárvodi suv ietjá biktasijda, ja de hæhttu bihko, ulmutjij tjalmij åvdån juojddá dahkat. Iehkedis la de muddo mańemus jugálvissaj, mij la ájnas oasse dákkir suohtastallamin. (Coop 1/2000, jårggåluvvam, oaneduvvam ja hiebaduvvam) Sáme li aj dákkir suohtastallamij álggám. Dá mańemus suohtastallama åvddål válda galggi mak mujtton årrot man suohtas lij viessot åvddål gå vállduji. Ávijssa ”Ságat” nr. 85/2000 giehttu gåktu Sølvi Persenij manáj, gå rádna lidjin gávnadam sunji suohttasav suv mańemus biejvijda friddja ulmutjin. (Ságat 85/2000 - oaneduvvam ja hiebaduvvam) Báhkotjielggidusá: Friddja ulmusj=ulmusj gut ij la válldum Mańemus suohtastallam- friddja ulmutjin=mańemus suohtastallama åvddål válda Dála l Sølvi Persen giesseguovddela tjuojggen gárvodum. Sujna li juvllasabega, jælmma ja rivggoj vielggis válldárbiktasa. Deanusálddin la tjuojggamin ja dahká duov dáv majt suv rádna li sunji mierredam. Válldár iesj javllá sunji lij riek hávsske rádnajis siegen. Lagásjvuohta Sáme nuorajn la agev årrum miella æjvvalit duola dagu márnánijn, girkkoájllegijt jna. Dálásj ájge li ihtám ietjá æjvvalimsaje duola dagu kultur- musihkka- ja valástallamásadusá. Giessemujto Ankaredes Tjuovggis, bivvalis giesseijá. Amás ulmutjij æjvvalit, sijájn oahpástuvvat, suohtastallat - ja gå ájn de háhppit girkkon vádtset. Ieme dábe milta li Ankaredej tjåhkanam ulmutja moattet buolvas, stuoraga ja unnagattja. Mihttsamárájge ja tjavtjajt aj li dáppe girkkobase. Tjåhkanime hiebaduvvi ienemusát mihttsamárajda. Dalloj vuojn nav ållusij hiehpá dåhku mannat. Ednak vuojnnet - ednak gullat Dájda márnánijda ålos nuorajs tjåhkani. Bierjjedagá ja lávvodagá li ávvudallama. Nuora tjåhkani ávvudallamijda ja aj låvdagådijn tjåhkudalátjit. Giesseijá ruvva vássi ja dajnas de ij dåhkki sujbbot, valla ållu ietjáláhkáj doajmmat. Ij diedon dåhkki dåssju suohtastallat gå dá márnána li ájgij tjadá girkkoájllegin årrum. Dåppe de viertti girkkomæsson aj mannat. Ulmutja válldudi, mánájt gástadi, ja dåppe l aj girkkogárdde. Sådnåbiejve, mæsso mańńela, de li sjuohppima ja ietjá dáhpádusá. Ja esski sådnåbiejve iehkeda de suohtastalle ållessjattuga ja máná aktan båhtin. Ålos iesj guhtik guovlos Ankarede l Jämtlándan, Svierigin. Vuona bielen la vas Røyrvik Trøndelagan lagámus bájkke. Dájt mańemus jagijt li sága dáj márnánij ja dáhpádusáj birra gullum nuortas aj, ja nav de ålos dåbbelijs aj dåhku vuolggi. (Š nr. 4/1994 reportassja l oaneduvvam ja hiebaduvvam) Fissj man suohtas! Dijmásj tjavtja tjåhkanin 16 nuora Deanus lånudallamprosjevtav dagátjit. Prosjekta vuorbástuváj, ja snjuktjamáno båhti 14 nuora Detnuj. Aktan de gávtsebæjvvásasj programmav tjadádi. Bårggemáno vuostasj biejve vuolggin Deanus 13 nuora ja guokta jådediddje Liguria guovlluj Nuortta-Italian. Lågev biejve dåppe lidjin. Mano duogásj lij Italia nuoraj manno Detnuj gånnå bessin åtsådallat dálvev Sáme ednamin, aj idjastallamav duoddarin. Mańńela gå sij lidjin dáppe mannam, de gárvvidatjájma mij sijá guossáj vuolgátjit. Lijma sjiehtadam galgajma årrot sæmmi sajen gå sij, ja dajna de lidjin lájggim soames viesov bájken man namma l Noli. Viesso lij ållu sierralágásj, 1200-jagijn tsieggidum, valla mańńela diedon divodum. Prosjevta oajvveulmme lij guolástus, ja dajna de oattjojma ienebuv Italia guollebivddemvuogij birra oahppat. Lijma fáron gæhttjamin gå guollára lidjin nuohttimin. Mij vas giehtojma Deanu luossabivdo birra. Dálven gå italiaga dáppe mannin, de bessin mijá siegen duoddarij, ja mij de sijá siegen besajma mæhttsáj. Miehtsen váttsedijn bådijma soames bájkkáj gånnå vijnav dahki. Danna lij miján båddå, ja oattjojma májstatjit moattelágásj juhkusijt. Gå váttsatjijma smáv stádatjijt dåppe gæhttjamin, de bivddiduvájma mállásijda báhkojådediddje lusi. Dåppe mijáv moattelágásj pizzaj ja focacciaj guossodin, ja juhkusin diedon vijnav oattjojma. Dan mańńela de báhkojådediddjev sáme ”lunchaj” gåhtjojma. Guossodijma suv gåjkkebiergujn ja suovas- ja spihkkaluosajn, majt lijma fáron válldám. Gå dákkár oarjjelij guovlojn la mannamin, de dasi aj gullu fiervvágátten vællahit, ja vuojadit aj. Vargga juohkka biejve besajma fiervvágáttáj biejvev niektitjit. Ij dal dåhkki dåssju veludallat. Dan diehti lijma sjuohpanijt fáron válldám, ja de sjuohpanastijma danna. Ålos galla imájdallin mijá suohtas dåjmav. Mańemus iehkedij lij Italiak juogos dahkam hiejttemmállásijt ålggon. Mij ejma diede majdik ietján gå ålggon lip båråtjit. Mállása lidjin dagádum dagu gasskaájggegávdas, ja de lidjin gárvvunam dagu dallusj ulmutja. Dalloj de sáńardijma gå ejma la gáptijt fáron válldám. Vájvve lij sijddaj vuolgget gå ejma diede goassa vat æjvvalip. Valla doajvvomin lip ij nav guhkes ájgge dasi sjatta. (Š- nr.15/.2000 reportassja l oaneduvvam ja hiebaduvvam) Bildetekst 27: Diskotehkka mij ij la jur dakkár gå sijdan. Bildetekst 28: Ålles juogos, Genova stádan váttsatjime Spanska nuora guossástalli Finnmárkov Dijmmá lidjin 11 nuora Porsáńgus Madrijdan. Dåppe lidjin spannska ja rumenak nuoraj siegen guokta vahko. Dåppe lånudallin åtsådallamijt ja rádnástallin. Vásse vahko de oadtjun porsáńgulattja guossijt Spanias. Moadda åtsådallama Vuostasj majt spannska nuora Finnmarkon bessin åtsådallat lej boahtet bájkálasj guollára lusi, gånnå gåjkkeguolev oadtjun bårråt. Dan mańńela lidjin Vasisin idjadime, ja dåppe oadtjun vuojnnet gasskaidjabiejvev man tjábbe dat la. Bessin aj Rávttošvuome luonndosuodjalamguovlluj gånnå oahpestiddje lij fáron, ja mannulahkaj Finnmárkov birra. Spannska nuora oadtjun oasev sámekultuvras åtsådallat gå låvdagoaden oadtjun idjadit. Sámekultuvras oadtjun aj oasev gå lidjin Kárášjogan Sápmi vuosádusán. Guovdageainnun lidjin sibllasmirjo lunna man namma l Juhls sølvsmie, gånnå aj sáme dávverijt vuosádalli. Áltán lidjin dávvervuorkán gånnå li dåbdos báktegåvå. Åvddål gå mannulahka Finnmárkov birra någåj manádin ájn de Máhkarávju Nordkappan, væráldav birra dåbdos bájke. Tjuovggis ijá Spanskajda lidjin tjuovggis ijá gássjelabmusa. - Dánna l gájkka nav tjábbe, tjáppa luonndo. Gájkka l ållu buorre, javllá spannska næjttso Maria. Spannskabiejvve Åvddål gå spannskalattja sijddaj vuolggin de spannskabiejvev dahkin, gånnå spannska biebmoj guossodin ja miellahávsskudagáv rádnajdisá dahkin. Boahtte jáhkáj la pládna Romanian æjvvalit. EU Youth for Europe lånådallam prográmma aktijvuodan li spannska nuora læhkám badjel vahkov Kárášjogån. Uddni manni vas ruoptot ietjasa sijddabájkijda Sevillaj Spaniaj. - Mij lip duodaj loapptám ájgev huj buoragit dáppen Kárášjogån, javlli sij. “Gehtja gåk Ánde gárvot” Binná rudájs Sáme ednamin dahká mijáv juohkkaláhkáj kreatijvvan. Nåv gåk diehtebihtit ælla miján rat oahppamnævo. Ja ij gus de hieba ávkástallat ávnasijt moadda láhkáj, nåv gåk Ande Somby gåvå?! Dánna jårggålip dåssjo gåvåjt nuppe guovlluj. Dassta ihtá mánnágirjje ”Gehtja gåk Ánde gárvot”. Sáme ednama: Juks-áhkká Girjje álggá dála náv: ”Ánde la tjuodtjomin sisbåvsåj mańńela gå nuoladij. Sån sihta dálla gárvodit, ja ij la dal dat nåv gássjel. Gehtja gåk Ánde tsåggo båvsåjt. Ja sån náhká skirtov aj tsåggåt. -Valla Ánde! Ale gahperav tsåkkå åvdål gå skirtov la tsåggåm! Vuostak avtav sasev, ja de nuppev sasev. Oajvev galga tsåggåt dan rájggáj mij la sasij gaskan. Dálvváj gå tjoassku, de ájggu Ánde muoddáv gárvvunit. Gehtja ja åhpa gåk Ánde gárvot”. Páhperdoahkko Ánde Girje namma? “ Gehtja gåk Ánde gárvot ”. Ánde sajttaj aj dåbdos doktorjurissta ja åvddågåvvå ållo sáme mánájda. Vuordáv ij gus aktak páhperdoahkov Ándis dagá, váj iehtja bessi gárvodit ja nuoladit Ándiv, diedon vuostak gatjálvis makkir dálkke l ålggon… Dánna máhtá aj biedjat Ánde guhka vuoptaj, Ánde oanes vuoptaj, Ánde afrobárgáldagáj j.n.v. Máhtá aj iesj biesskedit biktasijt Ándij, jus sidá muhtem “ietjálágásj” stijlav Ándij. Ale suorggana.. Jus mánná hådjan Ándij jali jus li ietjá åvddågåvå gå láhkatjiehppe, de ale suorggana. Miján la ham ålles bállotjiektjamjuogos Guovdageainnon .. Dav juoga Sámedikke åhpadusåssudahkaj. Min Áigi nr. 7/2001 Giella vuojnnusin – Galba sámegielajda Gånnå uddni sámegiella åvddånboahtá ja gånnå sihtap sámegiella galggá gávnnut? Guovvamánon 2013 ásaduváj seminárra Collaborationg to revitalize Indigenous language and culture Ájten Jåhkåmåhken gånnå oahppe, åhpadiddje ja giellaberustiddje aktan bajedin sávadusájdis sáme gielaj hárráj. Semináran de nuora gávnadin jut giellaadnne e almulasj sebrudagán vuojnnu, ja sij sávadin sámegiella galggá gullut ja vuojnnut ienep sajijn gå uddni. 2000-jage Unnepálmmuga giellalága baktu sjattaj Jåhkåmåhke kåmåvnnå sámegiela háldaduskåmåvnnån. Jåhkåmåhken ságastuvvi guokta sámegiela, ja goappátjij gielajda bággiduvvin galbbit. Uddni li sámegielak galba almulasj tsiekkadusájn dagu kåmåvnnåvieson ja girjjevuorkán. Ájnas le jut giella vuojnnusij boahtá nav vaj sámegielav tjalmij vuojnná. Sáme galba merkahi moatteláhkáj sáme “låhkkijda”, muhtem oassáj danen gå duot ja dát buolvva le bajássjaddam sierralágásj vuojnoj sámegiellaj sebrudagá bieles, ja muhtem oassáj makkár diehto ulmutjin le sámegiela hárráj. Oadtjot galbajt sámetevstaj vuojnnet, båktå giellavaddásijt ja oadtjot sámegiellaj låhkåt, le ájnnasin låhkåma álggoåhpadibmáj subtsas muhtem åhpadiddje gejna ságastalájma. – Ulmusj má ávvus gå sámegielak galbajt vuojnná ja ulmusj gæssu dakkár sajijda gånnå li oassása sáme tevstaj, sámegiela baktu dåbddu ulmusj le buorisboahtám, subtsas muhtem nissun. Nuorap máná aj javlli sierralágásj dåbdo badjáni gå oadtju sámegiellaj galbajt låhkåt. – Sámegielan li nav tjáppa bokstáva, lijkkuv sámegielak gálbájda gæhttjat, javllá 8-jagák nejtsujs. Sámeskåvlån ja Giella, Jåhkåmåhke åvddåskåvlån, li galba sámegiellaj ålgusjbielen ja sinna. Sámegielajt sieradittjat de tjáleduvvá goabbák bájnnuj, nuorttasábmáj ruoppsadin ja julevsábmáj ruodnán. Skåvllå ja åvddåskåvllå li ájnas saje gielajda ja stuorra oasse barggijs li sámegielaga. Nuora gudi nuorajskåvlå alladásev vádtsi ja gudi li gielav oahppamin, sihti hárjjánit gæhttjat sámegiellaj låhkåt, ja sihti juohkka dilen gielajn lávgoduvvat. Daggu le galbajs ávkálasj árvvo ja galggi dagu arvusmahttemij ja álggon nuorajda sámegielav åhpatjit. – Mij sihtap galba galggi skåvlån gávnnut sáme bágoj nav vaj ienebu oahppi, aj sij gudi ælla sáme. Da galba majt kåmåvnnå la máksám li kåmåvnnåvieson, gånnå nuora ælla álu. Skåvlån, lásjmudallamhuodnahin, jiegŋasaljon, valástallamoassásijn, ICA;an ja Konsum:in ælla sámegielak galba. Nuora gej mij ságastalájma sávvi sámegielak galba galggin biebbmooassásijn, lájbbevuobddemåssudagájn, mielkkegálvoj åssudagájn, ja njálggáj åssudagájn. Vuorrasap buolva sámijda de sámegielak galba vuosedi gåktu juoga sábmáj tjáleduvvá. Moaddása li bajássjaddam sámegielajn vuostasjgiellan, valla ettjin skåvlån sámegielav oattjo oahppat låhkåt jalik tjállet. Duodden praktihkalasj árvvuj máhttet sebrudagán sábmáj låhkåt, de dát aj vuoset jut sámegielajn ietjá árvvo sebrudagán gå sij bajássjaddin ja ettjin oattjo skåvlån sámástit ja ettjin ga oattjo sámegielav oahppat. Sebrudagá galbaj baktu sámegiella almulasjvuodav oadtju. Muhtem æjgát subtsas man ávkken dá sámegielak ådå bájkkenammagalba ma li ihtám länav miehtáj li. – Máná sjaddi diedulattja ja muhtema vas li aj mihá dassta gå moadda bájkkenamá sámegielas båhti. Jus sáme nuora lidjin oadtjot sámegielak galbbimav mierredit, de le galbbim dåssju álgon. Giellaláhka bádtji jut sáme giela bissu ja åvddånahtti. – Jáhkáv ålov buorrán dála gå unneplåhkogielaj láhka bådij ja gå kulturmujttoláhka ådåsmahteduvvá. Jáhkáv oadtjop ienebuv sámegiellaj almulasjvuodan subtsas muhtem ålmåj guhti gielajn barggá ja gut boahtteájgev tjuovggadin gæhttjá. Tjaktjaj joarkkep giellaprosjevtajn Giela muitalusat / Giela giehto. Sámegiella – gålmmå buolva subtsasti barggat muhtemij daj ájádusáj ja ájggomusáj ma åvddånbåhtin semináras ja sámij ságastimijs. Boahtep dahkat vuosádusáv gånnå tjalmostip man vuojnnusin/vuojnedihke sáme giela li mijá sebrudagán ja muhtema seminára oassálasstijs li siegen vuosádusáv dahkamin. Lulesamisk - Julevsábmáj Dát prosjäkta l biednigahtedum Helse og Rehabiliteringa Lijgge-biednigij Sisadno Sisadno ....................................................................................................2 Manen la buorre njamádit? .................................................................. 3 Gåktu mánná njidtjáj njåmmu gåvvå ........................................................... 4 Dábálasj njamádimvuoge. ...........................................................................4 Iemelágásj vuohttomvuohke..............................................................................5 Juomisjvuohke: ........................................................................................ 5 Vällot: ................................................................................... 6 Galli ja man mälggadav galggá mánná njammat? ............................................... Gåktu diedáv mánná oadtju nuoges biebmov? .................................................. 7 Ilá binná mielkke? .......................................................................................... 7 Giedajn båhtjet ja pummpim ....................................................................... 8 Giedajn båhtjet .......................................................................................... 8 Pummpim .................................................................................................. 8 Njamun, ruksa ja njammamhiemsse.............................................................. 9 Kåhpåjn biebbmat ............................................................................................. 9 Muv mánna ij lágeda njittjev. .................................................................. 10 Goassa mánáv biebbmagoahtet ietjá biebmujn gå mielkijn ? ................................................ 10 Le gus mánán kolijkka? ................................................................................... 10 Hávve njidtjevárto................................................................................... 11 Tsirnnat ......................................................................................... 11 Buododum mielkkeoare ........................................................................ 11 Njidtjeinflammasjåvnnå..................................................................................... 12 Hiejtedibme ............................................................................................... 12 Njámádibme ja suovastibme ................................................................................. Njámádibme ja alkohola/gárevábnnasa.................................................................. 13 Njamádibme ja dálkkasij adno................................................................. 13 Áhtje ánburgge .................................................................................................. Njamádimviehkke........................................................................................... 14 Oajvvadusá låhkåt: .................................................................................................. 14 Njamádimviehkke l dáv nähttagirjátjáv ásadam vattátjit dunji gut njamáda diedojt ja bagádusájt njamádime birra. Njamádimviehke dåbddomärkka l: Viehkediddje bágo iednes äddnáj. Midjij ij la aktak gatjálvis ilá unne. Mielas doarjjop ja viehkedip duv. Manen la buorre njamádit? Iednemielkke l buoremus biebbmo njuoragijda, danen gå mielke segadus ja ednakvuohta l agev hiebadum máná dárbbuj. Njamádibme nannot aktavuodav duv ja duv máná gaskan. Åtsådibme l vuosedam njamádibme suoddji mánáv moatte dávdaj vuosstij buojkulvissan gasskabielljeinflammasjåvnnå, gurgosinfeksjåvnå ja tjoajvvetjoalleinfeksjåvnå. Guhkaájggásattjat vuojnnet njamádibme aj dåjmasj duostotjit iehtjádij siegen buojddudagáv, diabehtesav, allergiddjav ja bårredávdav. Iednemielkke åvdedisj má máná buorep fysalasj ja mielalasj åvddånimev, ja l ihkeva buorre vuojŋamij åvddånibmáj. Njamádibme ij loabeda mánná skihppá, valla iednemielkke unnet vádáv. Dunji njamádibme vaddá suoddjijiddje båhtusav iehtjádij siegen njidtjebårredávddaj, månneráksábårredávddaj ja dákterasjesvuohtaj. Maŋutjissaj, gåjt, iednemielkke l nåvkå, agev varás, ja bårrråmláhkáj! Gåktu mánna njåmmu njidtjáj gåvvå Dibde mánáv vehik åhtsåt njálmijn åvddål gå oadtju njittjev. Gå buoragit njálmev tsakkas, de bieja mánáv ietjat vuosstij. De máná njálmme l dievdedum njittjes gå iesj njåmmu njidtjáj. Gå aneda mánav ietját vuosstij ja oajvve l luovas de máná gájbbe galggá duv njittjev duohttat. De mielkke gålggå buoragit. Máná oajvve sådjå vehik maŋus vaj njunnje l luovas. Nåvti mánná buktá vuojŋŋat ja dån i dárbaha njittjev anedit ierit. 1. Aneda njittjev bielgijn badjel ja tjuvdij vuolen, degu stuorra C-bokstávva. Tjuvde e galga årrot russjkis oasen (areola). 2. Ávttji mánáv buoragit njálmev tsakkastit gå vehik tjagárda báksemijt njidtjevártujn, njunjes vuollebáksemij. Njidtjevártto l máná njunje buohta. 3. Gå mánná buoragit njálmev tsakkas, de bieja mánáv ietjat vuosstij. Dábálasj njamádimvuoge. gåvå Juska vil makkir njamádimvuogev vállji, de l ájnas tjåhkkåha jali vällaha buoragit ja ráfálattjat. Tjavggis diehko vájbbadi duv gå la njamádam. Bieja mánáv buoragit njittje vuosstij, vaj ij sjatta ”givnnjahiddje” njidtjevárton. De dunji háve ruvva sjaddi. Iemelágásj vuohttomvuohke: Mánná vällaj sijdo nanna duv fármen tjåjvijn duv tjoajve vuosstij, ja oajvve maŋus duv vuollegieda nanna. Mánná vällaj duv rievtes vuollegieda nanna gå njammá rievtes njittev. Máná vuolep giehta l duv ålema birra. Duvde máná hárdov vuollegiedajn, ja aneda badáv jali juolgijt giedajn. Juomisjvuohke: Mánná vällaj sijdo nanna tjåjvijn duv sijdo vuosstij oajvevuole nanna juolgij maŋus. Duvde mánáv ietjat giedajn. Máná nisske/hárddo l duv giedan vaj máhtá mánáv låggŋit njittje buohta. Rievtes giehta máná nanna gå njamáda rievtes njittjev. Máná bahta ja juolge l ståvlå nanna. Nubbe giehta låggŋi ja hábbmi njittjev. Juomisjhámijn la buorre målssot, danen gå: oasev. danen gå dujna l nubbe giehta luovas ja máhtá stivrrit máná oajvev ja njittjev ja ”njamádahtjat” duolla ájgen. máhtá duvddet ja hábbmit njittjev C-njoammomijn (giehta vuolen, bielkke gähppadit njittje bajelt). vuohke. Vällot: Vällaha sijdo nanna juolgij vehik såddjot vaj vällaha nannusit ja ráfálattjat åjvijn val oajvevuole nanna. Mánná vällaj sijdo nanna tjåjvijn duv rubmaha vuosstij. Máná oajvev ja hárdov máhtá duvddet ietjat giedajn jali oajvevuolátjijn. Máhtá njamádit bajemus/nuppev njittjev vani målso sajev, gå såjåda rubmahav vaj bajemus njidtje ållå mánnáj. Mánná máhttá aj vällahit oajvevuole nanna, vaj máhttá njammat bajemus njittjes vani ietjat labuda seŋgan. Dát vuohke l sierraláhkáj hiebalasj tjäjsártjuollama maŋŋela ja sjuokkajvanádimen gå dån i dárbaha seŋgan jårgijdit. Máhttá aj buorre årrot jus mánná vällaj Frejka oajvevuolen. Galli ja man mälggadav galggá mánná njammat? Njuoraga li umasslágátja. Muhtema dárbahi bårråt binnáv ja dájvvalakkoj, gå muhtema bårri ienebuv ja vuorjjábut. Mánnáj bierri njittjev fállat juohkka bále gå hálijt njammat. Gå mánná åhtså njálmijn jali ietjas tjuvdijt njammá. Rähtjom vuoset mánná l nielgen, ja bierri fállat njittjev åvddål gå mánná l ilá nielgen. Dibde mánáv njammat nåv mälggadav gå iesj sihtá. Nåvti njittje ávttjiduvvi dahkat jur dav ednakvuodav majt duv mánná dárbaj. Jus mánná oaddá de máhtá suv ávttjit njamátjit gå ruvvi giehtavuodojt, juolgij vuolen, gájbe jali vuolleållula vuolen. Dibde mánáv gärggat nuppe njittjijn åvddål gå fála nuppev. Gå mánná iesj oadtju miededit galli ja man mälggadav sihtá njammat de jahkedahtte dån i váseda dujna l ilá binna mielkke. Iednemielkke l álkke åmastit, ja vássá tjoajvev ruvva. Vahko duogen ienemus máná hálijdi bájken 12 bårrusa jánndurij. Maŋenagi hálijdi vuorjjábut bårråt. Gåktu diedáv mánná nuoges biebmov oadtju? Ájnnasamos la gähttjat máná rapsajt. Mánná 0-4 vahko rájes gut njidtjemielkev val oadtju, bajkká álu juohkka biejve ja binnemusát 6 luvva rapsa li jánndurij maŋŋel gå mielkke l gålggågoahtám. Jus dåbdå njittje dibmi gå l njamádam, gulá mánná njiella ja mánná ietján vuojnnet la gåhtsemin ja dudálasj, de jahkedahtte mánná oadtju nuoges biebmov. Jus dån huoman ij la visses, de máhtá suv válldet maŋen varresvuohtastasjåvnnåj viehkkitjit suv. Gå njamáda de dárbaha ienep biebmov gå ietján. Dån galgá juhkat gå gåjkå, ja ása tjátjev gå njamáda. Åtsådallama e gávnnu ma máhtti vuosedit ienep mielkev oadtju gå ednagav juhká. Ilá binna mielkke? Maŋenagi gå duv mánná sjaddá de dárbaj ienep mielkev. Mánná njammá dájvvabut 2-3 biejven ávttjitjit njittjijt ienep mielkev dahkat. Gåhtjudallá ienedumbiejvven, ja dáhpáduvásj má nåv dájvvalakkoj gå fert 14 biejve, valla målssås ednagit mánás mánnáj. Gålgådimrefläksa Gå mánná njittjev njammá, de rájaduvvi vuojŋamij signála, ma luovviji hormonav (Oxytocin). Dát hormonas diehko mielkkerávsáj birra giessási vaj mielkke gålgit. Moadda nissuna dåbddi dáv degu njittjen tjuoggu jali njittje tsirnni. Vuostasj vahko riegádahttema maŋŋela mielkke gålggågådisj má gå mánnárehtjasav gullá jali mánnáj ájádallá. Gålgådimrefläksa hiemssiduvásj má aj jus dån la vájbas, vájvedum, balon jali jus la håjen. Sjattasj má mánnáj vájvep mielkev ålgus oadtjot. Ájnas la gähttjalit vuojŋadit ja ájádallat juoga mårredav. Måttijda giehpedisj má ruvvit njittjev vehik, ja jållerdit njidtjevártov várrogit tjuvdij gaskan åvddål gå njamádatjá. Liegga gurbbasa ja juoga lieggasav juhkat buoredisj má gålgådimreflevsav. Dån viertti goallmis gáhttit. Giedajn båhtjet ja pummpim Jus dån i máhte mánáv njamádit danen gå mánná l ilá árrat riegádam jali l skibás, de máhtá giedajn båhtjet jali adnet njidtjepumpav mielkev oattjotjit. Giedajn båhtjet. Gåvvå njijdtjevárto vuolen. vat åvddålij laboda. Gärddáda sämmiláhkáj. Pummpim Buorre l jus pummpi goappásj njittjijt avtabále, ájgev unnet ja lasedisj má mielkkeednakvuodav. Basá giedajt. Ávttji njittjev vaj gålgådimrefläksa álgat. Bierri pummpit jali giedajn båhtjet ietjat 7-8 jánndurij jus mánná l riegádimmánná, ja pummpit15-20 minuvta juohkka bále. Dåjde, basá ja duoldada åsijt rájnna tjátjen gå la adnám. Båtjedum mielkke bissu ladnjatemperatuvran gitta 8 tijma. Galmánin máhtá vuorkudit gitta 5 biejve. Tjihtánin -20 gradaj vuorkuda gitta 6 mánnuj. Suddadum njidtjemielkev vuorkuda gitta 1 jánndurij galmánin. Lieggi mielkev 37 gradaj lihte sinna mij la vuojodum duollde tjáhtjáj. Ale ådåsis galmmeda suddadum mielkev. Njamun, ruksa ja njammamhiemsse Mánná njammá njittjev ietjáláhkáj gå njamunav ja ruvsav. Moadda máná e máhte goappásj njammamvuogijt, ja hiemssiduvátji má ruvva. Dájda mánájda dávk sjattasj vájvve njammat álkkesláhkáj jus li hárjjánam njamunij jali ruksaj åvddål gå li oahppam njammat rievtesláhkáj. Máhtti aj njittjev ållu nádot, ja sjattasj má gähttjalibme dunji gut hálijda njamádit. Danen dån i bierri mánnáj vaddet njamunav jali ruvsav álgon åvddål gå la visses mánná njittjev buoragit njammá ja buoragit låssu. Biebbmat kåhpåjn gåvvå Jus hähttu mánáv biebbmat ietjáláhkáj gå njamádit muhtem ájgev, de l buorre biebbmat kåhpåjn sajen gå ruvsajn. Bårråmvuohke l ajtu viehka dan sjimuk mij la mánán gå njammá. Nåvti mánná ij njammamhiemssiduvvá. Dibde mánáv tjåhkkåhit buoragit duv fármen, ja duvde máná hárdov, niskev ja maŋŋeoajvev. Gurggala gå vuojná ja gulá mánná njiellá. Mánná iesj galggá miededit. Muv mánná ij lágeda njittjev. Muhtem máná dárbahi guhkep ájgev åhpatjit njammat gå ietjá máná. Gähttjala årrot gierddis, ja ale vuollána. Nuolada rubmahav bajelt ja nuolada mánáv rapsajda. Bieja mánáv ietjat lijke vuosstij, ja dibde mánáv njidjevártov happset ja muossádit. Dan båttå máhtá giedajn båhtjet jali pummpit ietjat, ja mielkev vaddet kåhpåjn. Gähttjala dájvvalakkoj mánnáj njittjev vaddet. Jus mánná rehtju, de jaskada suv åvddål gå bieja njidtjáj. Ájnas la mánná ij nággiduvá njidtjáj. Ano viehkev riegádahttempoliklinihkas, skihpasujtáris jali Njamádimviehkes nåv ruvva gå máhttelis jus vájve sjaddi. Goassa mánáv biebbmagoahtet ietjá biebmujn gå mielkijn? Vuonan la bagádum ållåsit njamádit 6 máno, D vitamijnajn val duodden (likse) 4 váhko rájes. Dan maŋŋela l fáladum ietjá biebmo suojmma ja várrogit gå ájn njamáda. Stáhta biebbmoráde bágát njamádimev joarkket ålles vuostasj jagev, ja guhkebuv jus máhtá. Jus mánná ij låso jali jus dån illa vuogas njamádimijn de máhtá biebmujn álgget 4 máno rájes. Jus mánná l nuorap gå 4 máno ja dárbaj duottev, de galggá vaddet iednemielkkeduottev. Jus mánná l nielje máno vuorrasabbo de l ietjá biebbmo gå mielkke bagádum. Aktavuodav válde varresvuohtastasjåvnåjn ja ságasta sijájn dán birra jus dát la ájggásasj gatjálvis dunji. Le gus mánán kolijkka? Mánán gänna l kolijkka l vájvve jaskadit. Álu giessi juolgijt tjoave vuolláj vuosedittjat siján la bávtjas tjoajven. Åvddål gå diehtá mánán la kolijkka, de hähttu ierittjuolldet ietjá årijt. Mánná buojkulvissan rehtju danen gå l nielgen jali l ilá ednagav bårråm. Jus adná mánná rehtju ienebut gå dábálattjat, de lisj má buorre dåktåra lusi válldet åtsådittjat jus dávdda l oarren. Mánná gut ij hiejtte rähtjomis ienep gå gålmmå tijma bäjvváj, gålmmå biejve vahkkuj ja l rehtjum nåvti maŋemus gålmmå vahko, sujna dávk lisj njuorakkolijkka jus badjelin tjáledum máhttelisvuoda li ierittjuoldedum. Älla gávnnam visses oarev njuorakkolijkkaj, valla buorrán álu bájken gålmmå máno duogen. Äjgádijda l vájves ájgge, ja danen la ájnas oadet ja vuojŋadit nuohkásit. Duosto viehkev fuolkes ja rádnajs jus dujna l máhttelisvuohta dasi. Jus guoktálatta de bierri rádedit skihpasujtárijn jali dåktårijn. Hávve njidtjevárto Moadda iedne vehik oadtju hávijt njidtjevártojda vuostasj ájge. Duolla njoammomvuohke ij galga báktjit ietján gå vuostasj biejvijt jali hávijt njidtjevártojda dahkat. Jus mánán la boasto njoammomvuohke guhka ájgev, de háve ruvvaláhkáj sjaddi njidtjevárton. baktu. Aktugattjan bávtjes njamádit vájku älla hávve njidtjevárto. Jus ájn bávtjes gå la njamádam de dávk lisj infeksjåvnnå mij la candidas jali bakteriajs sjaddam. Moatte buojkodi dájt báktasjijt tjuoggomin njittjen. Candidainfeksjåvnån vuojnná muhttijn mánán la vielggis dágge (torsk) njálmen. Ane njamádimrapsatjijt majt máhtá håjggådit jali bassat binnemusát 60 grádan. Njamuna ja máhttelis gásskemstuvssagávne hähttuji aj duoldaduvvat juohkka biejve. Aktavuodav válde doktorijn jali skihpasujtárijn gávnatjit vigev, ja máhttelis dálkudimev. Tsirnnat Gå mielkke duodalattjat gålggågoahtá muhtem biejve duogen, de moadda nissuna dåbddi njittje tsirnni. Buoremus la mánáv njamádit dájvvalakkoj vaj i tsirna. Mánná máhttá njammat nåv dájvvalakkoj ja nåv ednagav majt sihtá. Jus la vájvve hávij de máhtá ráddjit njammamájgev. Gähttjala aj gávnnat mij hávijt dahká. Njittje maŋenagi hiebadi mielkkegålggåmav ednakvuohtaj majt mánná dárbaj. Buododum mielkkeoare Gå njittjes oasse ij la guorridum buoragit, de dåbddu báktjasin ja båden. Goallogåditja ja báhkkanittja dávk vehik, valla bissu álu åni ájgev. De hähttu dát oasse guorriduvvat fert nuppe tijma biejven ja muhttijn iján. Buoremus la jus mánná njammá, valla máhtá aj båhtjet giedajn jali pummpit njittjev. Álgada gålgådimreflevsav mij la buojkodum åvddålin. Gå njamáda jali pummpi, de ruvvi vuostak njittjev várrogit gå njávka garra oase badjela njidtjevártto vuosstij. Dáv galga val dahkat gå gålgådimrefläksa l álgadam ja mielkke gålggå. Tjihtijt ij galga ruvvit jus mielkke ij gålgå, ietján de dávk tjábrotja mielkev njittje sällagåhtusa sisi ja dahkat ij-bakterielalasj infeksjåvnåv. Ane binná lidna vuojddasav jali oaljov vaj tjuvde jåhti buorebut. Njamádimrapsatja ullos ja liegga navol jali lávggom máhttá viehkedit. Muhtemijda moadda biejve vásitji má åvddål gå tjihte gáhtu. Nåv guhkev gå tjihte unnu de ij la várálasj. Jus dujna li tjihte ma e unno gå dájvvalakkoj la guorrim njittjijt, jali bissu guhka ájgev, de bierri dåktårijn aktavuodav válldet. Njidtjeinflammasjåvnnå Njidtjeinflammasjåvnnå sjattasj má jus dibddá tsirnnamav jali buododum mielkkeårijt váni dálkudahtek, ja/jali bakteria manni hávijda ja luottanimijda njidtjevárton. Njidtje dávk garrasj, båhtånisj, bávtjestisj, báhkkanisj ja ruopsudisj. Hármmadit báhkkana ja skihpasin dåbddu. Muhtem nissuna buorránittji má jánndura duogen båhtjemijn (njamádibme, giehtabåhtjem jali pummpim) fert nuppe tijma biejven ja moaddi iján. Jus i huoman buorrána, de bierri dåktåra lunna mannat. Dárbahittja dávk antibiotihkadálkudimev buorránittjat. Vuojŋada ja oade ednagav, ja dibde iehtjádijt mánáv sujttit. Buorre l válldet mielkkeåtsådimev maŋen dåktårij. Nåvti váldá mielkkeåtsådimev: mielkes glássaj. Hiejtedahttem Gå galga mánáv hiejtedit njittjes de l buorre hiejtedit suojmma vaj dån i tsirna. Gádoda avtav bårrusav akta ájgen måttijn biejvijn gaskan, gå dån aj oaneda bårrusijt oattjotjit binnep ja binnep mielkev njittjes. Nåvti unneda mielkev. Ienemusá hiejtedi njamádimev 14 biejven, valla målssås ulmutjis ulmutjij. Njamádibme ja suovastibme Edna selka sigarehtajn gávnnuji iednemielken. Danen la bagádum dån i galga suovastit nåv guhkev gå njamáda. Segadus la alemus jur gå la suovastam. Suovastibme máhttá árret mielkkegålggåmav ja máná gudi li njamádum iednijs gudi suovasti, dájvvabut oadtju kolijkav gå iehtjáda. Iednemielke gájkka ávkij diehti huoman la bagádum njamádit vájku suovasta. Bierri suovastit nåv binnáv gå máhttelis ja jur gå la njamádam vaj selkajs ienemusá li gáhtum åvddål gå vat njamáda. Ale ga suovasta sämmi lanján gå mánná. Njamádibme ja alkohola/gárevábnnasa Alkohola gávnnu iednemielken ja vaddá mälkkáj sämmi alkoholasegadusáv mij la dujna varán. Njuoragin la ienep njuorasvuohta alkohola vuosstij gå ållessjattugijn, ja ij diede vuolemus rájáv vahágis vájkudibmáj. Danen bierri gárttjodit alkoholaanov vuollemärráj. Duv mielke sisanet sämmi promillav gå varra. Gå promilla l jávkkam varás ja máhtá biljav vuodjet, de l aj jávkkam mielkes ja máhtá njamádit. Ale ane ietjá gárevábnnasijt. Njamádibme ja dálkkasij adno Gájkka dálkkasa gávnnuji iednemielken ienebut jali binnebut. Moadda dálkkasa hiehpi njamádimijn. Viertti árvustallat iednemielke ávkij ja dálkkasa duoddevájkudusáj gáktuj jus dån i lágeda njamádit. Gávnnuji ållo diedo dálkkasij ja njamádime birra. Aktavuodav válde varresvuohtabarggij gudi máhtti åtsådit dájt buorebut. Jus dárbaha adnet dálkkasijt majda dån i dárbaha dálkastjállagav, de lågå agev duoddetjállagin njamádime birra. Jus guoktálatta njamádimev de bierri agev rádedit duv dåktårijn. Áhtje ánburgge Áhttjen dujna li ållo ájnas vidno åvddålijguovlluj. Ieddne dárbaj siettov ja vuojŋadit riegadahttema maŋŋela. Vuorbástuvátji njamádimijn la sunji ja mánnáj ájnas. Ávvudalá aktan iednijn gå njamádibme vuorbástuvvá sajen gå sávvat iesj lulu bessat mánáv biebbmat. Hávskudalá mánájn ja åro suv lahka ietjá bálij gå mánná ij rávka iedne njittjev. Nåvti åhpa dádjadit máná signálajt nåv ruvva gå máhttelis. Guorrasa njamádibme l máná ja iedne gasskavuohta. Åro sunnu lahka, ja viehkeda majt máhtá häjmmabargujn ja jus li stuoráp máná. Mujte dån la iedne ja máná ájnnasamos doarjjaulmusj. Njamádimviehkke Njamádimviehken li iedne ietjasa njamádimvásádusajn ja åhpadimijn njamádimen. Mijá viehkke l nåvkå. Miján älla rabásájge, valla viehkedip asstoájgen. Buorre l jus ij riŋŋgi iján. Jus miján ij la máhttelisvuohta duv viehkedit, de máhtá riŋŋgit iehtjádij listan. Jus dárbaha bagádusájt njamádime birra, de máhta mijájn aktavuodav válldet telefåvnåjn jali e-påvståjn. Gávna mijá nummarijt mijá nähttabielijn www.ammehjelpen.no ja girjátjijn ma li ålgusvattedum riegádahttemsajijn. Jus hálijda sebrulattjan, aktavuodav válde mijá dåjmadagájn telefåvnnå: 62 45 52 51 jali e-påvsstå ammehjelpen@c2i.net de oattjo ienep diedojt. Oajvvadusá låhkåt: 5. Sosiála- ja varresvuohtadirektoráhtta 2005: Hvordan du ammer ditt barn. Gilda Bjørnson ja Anita S. Schrøder libá hábbmim girjátjav Njámadimvähkkáj. Anne Brenneng la tjuorggam gåvåjt. Gålgådismánon 2005 Suoddjimpárkkadiedo | Stora Sjöfallet / Stuor Muorkke suoddjimpárkka | Vállji suoddjimpárkav | Svieriga suoddjimpárkaj Cookies ja sekretässa Lågå ienebuv Válljidahka Åtså Åtså Stora Sjöfallet / Stuor Muorkke suoddjimpárkka Bájke sámenamma l Stuor Muorkke ja mierkki ednam guovte jávrij gaskan jali änoj. Suoddjimpárkka vuododuváj suoddjitjit gårtjev ja dan gierragijt. Oanegav vuododime maŋŋela ådåsis tjuorggin kártav párka badjel besatjit tjáhtjefámov ávkkit. Gårttje Stuormårkkegårttje gávnnu vilá, valla ij la sämmi fábmogis nåv gåk lij dålen. Giehtoduvvá gårtjes jubma gulluj bájkoj mijlav. Suoddjimpárkka l Áhkkájávre buodo goappásj bielijn. Le målsudis suoddjimpárkka allavárij, goasstejieŋaj, valdaj, lagimbuoldaj ja alla biehtsedålsusjvuomijn. Rádjá nuorttan la tjiegŋalis Dievssávágge, dåbdos Svieriga tjáppemus vággen. Oarjján tronar Áhkká várrre ja suv goasstejieŋa. Vuojnnu varga akta gånnå suoddjimpárkan la. Ednama li guohtomednama Sirges ja Unna tjerusj tjieldijda majn li årudagá birra bájken. Giesen älo guohtu vákkijn gitta vuona rádjáj. Bijllaväddja Stuor Juleväno milta dahká Stora Sjöfallet/Stuor Muorkev ålediddje guossijda. ”Jávrre lij väddja åvdebut, lij kommunikasjåvnnåväddja”. Nuortasjbielen lij viehka vuorjját bidtjidum. Oarjásjbielle lij Stuor Muorka guovddel, dåppe båhtin vadnasij, Gå väddja sjattaj de ulmutja jåhtin väddjabälláj. Lijma hiebadahkes ja jådijma guollima maŋen”. Martin Suorra giehttu Stuor Muorke saje birra gånnå bajássjattaj. Laponia väráltárbbe nammaduváj 1996, gånnå Muttos gávnnu aktan suoddjimpárkaj Sarek, Badjelánnda ja Stuor Muorkke. Laponiaj gulluji aj luonndoreserváhta Sjávna ja Stubbbá ja bájke Sulidälbmá, Tjuoldavuobme ja Ráhpaäno suorgudahka (Lájtávrresliehto). Vattátjit ruopptot iemelagásj sáme namáv bájkkáj de suoddjimpárka namma l Stora Sjöfallet/Stuor Muorkke. Ienep diededibme suoddjimpárka birra gávnnu webbabiele dárogielak ja ieŋŋgisgielak oasen. Vuodoláhka gåhtjoduvvá ”oavddojahken” vuona histåvrån. Gå jahke  álgij lij Vuodna Danmárkko‐ Vuodna uniåvnån mij Københámnas stivrriduváj, ja gå jahke låhpaj de lijma sierra stáhtta uniåvnån Svierigijn. Vájku Vuodna lij Svieriga siegen de gájbbedin ålles iesjrádálasjvuodav, politihkalasj válgajt tjadádin ja ådå vuodolágav hábbmijin. Navti Vuona demokratija åvddånahttjáj. Dán jage li  jage dallutjis gå dáv vuodolágav oattjojma, ja dav sihtap ávvudallat, ienemusát dan diehti gå Vuodoláhka le sjielvvi vuodogiergge udnásj Vuona demokratijan.  Vuona vuodoláhka le værálda nubbe vuorrasamos. Dat mierreduváj Eidsvollan moarmesmáno 17. biejve jagen 1814. Danen ávvudallap Vuonan moarmesmáno 17. biejvev. Rijkkatjåhkanibme Eidsvollan lij  ålmmå gudi lidjin tjåhkanam ådå vuodolágav dagátjit. Vuostasj biejvij tjállin  vuodogárgadisá. Dá lidjin vuodolága vuodo, ja sisadnin gåktu Vuodna galgaj stivrriduvvat ja almasjrievtesvuodajt. Vuodogárgadisájn tjuottjoj aj álmmuk galggá mierredit friddja válgaj baktu. Vuodoláhka le láhka badjel gájka ietjá lága. Jus ietjá lága li Vuodolága vuosstij de Vuodoláhka mierret. Vuodolágan li mærrádusá ma subtsasti gåktu Vuodna galggá stivrriduvvat, almasjrievtesvuoda, ja gåktu Stuorradigge, ráddidus ja duobbmoståvlå galggi doajmmat. Vuodoláhka aj mierret gåktu dábálasj lága dagáduvvi. Vuodolágan li aj moadda riektá ja vælggogisvuoda. Riektá dagu åssko‐ ja moalgedimfriddjavuohta, ma merkahi besa jáhkket gåktu iesj sidá ja javllat dav majt sidá váni ballamis dassta stráffuduvvat. Vælggogisvuoda dagu hæhttup værov mákset. Væro diehti oadtjop duola dagu nåvkå skåvlåjt vádtset ja varresvuodadievnastusáj åvdås ep dárbaha mákset, mij gudi Vuonan årrop. Ájnnasamos oase  Vuodolágas lidjin: friddja válgajn ja juollodiddje, duobbmijiddje ja tjadádiddje fámoj gaskan Stuorradigge le jagen  mierredam ja tjállám ienep almasjrievtesvuodajt Vuodoláhkaj. Dáv li dahkam danen gå lágaj baktu li sihtam sihkarasstet jut almasjrievtesvuoda tjuovoduvvi. Demokratija, fábmojuohkem ja parlamentarissma Demokratija Demokratija, mij aj álmmukstivrran gåhtjoduvvá, le stivrrimvuohke gånnå álmmuk válgaj baktu bæssá vájkkudit politihkalasj mærrádusájda ma mierreduvvi lándan. Gájka gudi  jage ålliji dan jage gå li válga bessi jienastit. De besa jienastit dan belludahkaj masi sidá, ja ij aktak ietján oattjo diehtet mav jienasta. Juohkkahasj gænna le jienastimriektá bæssá akti jienastit. Dát le demokráhtalasj válgaj vuodulasj dåbddomærkka. Válga tjadá válljiduvvá láhkaásadiddje tjoaggulvis, Stuorradigge. Fábmojuohkemprinsihppa Juohkka sebrudagán le muhtemijn ienep fábmo gå iehtjádijn. Ådåájggásasj vuona demokratijan le fábmo juogeduvvam nav gåhtjoduvvam fábmojuohkemprinsihpa milta. Fábmo le juogedum gålmå sierralágásj ásadusáj gaskan; láhkaásadiddje ja juollodiddje, duobbmijiddje ja tjadádiddje fámoj gaskan. Láhkaásadiddje ja juollodiddje fábmo le Stuorradigge, mij máhttá dálásj lágajt rievddadit ja ådå lágajt dahkat. Jus ájggu mierredit Vuonan galggá ådå láhka, de galggá láhkaoajvvadusá duogen ieneplåhko Stuorradikke  ájrrasijs. Vuodolága rievddadime 2/3 ieneplågov gájbbedi. Tjadádiddje fábmo le ráddidus. Ráddidus tjadát oajvvadusájt ma li oadtjum ieneplågov Stuorradikken, duola dagu adnet ienep rudájt skåvllåj, varresvuohtaj ja vedjajda Vuonan. Ráddidus biedjá aj åvddån stáhtabudsjehtav gålgådismánon juohkka jage, mij vuoset man ållo rudájt Vuodna máhttá adnet tjuodtjelij jage ja masi dajt ájggu adnet. Duobbmijiddje fábmo li duobbmoståvlå. Lágaj baktu ma li Stuorradikkes mierreduvvam máhtti duobbmoståvlå duobbmit ulmutjijt iesjgeŋgalágásj kriminalitehta diehti. Fábmojuohkem le ájnas, ja Stuorradigge, ráddidus ja duobbmoståvlå galggi liehket nubbe nuppes berustahtega. Dat merkaj ij aktak dajs gålmåjs ásadusájs besa sehkanit masi då iehtjáda dahki. Duola dagu duobbmoståvlå e besa Stuorradikkev vájkkudit váj galggi bahádagoj stráffav vijdedit. Parlamentarissma le stivrrimvuohke. Gå javllap Vuodna le parlamentáralasj de le dat dan diehti gå ráddidus bissu nav guhkev gå nasjonáltjoaggulvisá ieneplåhko sijájt lágedi. Nasjonáltjoaggulvis le álmmukválljidum stáhtaorgádna, ja Vuonan le dat Stuorradigge. Muhttijn unneplågo‐ ja ieneplågoparlamentarisma birra giehttop. De miejnnip unneplågo‐ ja ieneplågoráddidusá. Unneplåhko le gå ráddidusán ij le ieneplåhko Stuorradikken, ja ieneplåhko le gå ráddidusán le ieneplåhko Stuorradikken. Illustrasjonen: Kongen (gjennom regjeringen): Gånågis (ráddidusá baktu) Domstolene: Duobbmoståvlå Fáktá-árkka Oahttse – Legalfábmodus – Boahtteájggefábmodus Ulmutjijda demensajn dárbahi vissa mutton skihpudagán viehkev ietjasa ássjijt háldadit, dagu ruhtadilev dåjmadit ja/jali gå galggá mierredit juojddáv mij la ájnas persåvnålasj ássjijn. Oahttse la almulasj årnik ulmutjijda gudi dárbahi viehkev ietjasa berustimijt várajda váldátjit. Fylkkamánne oahttsev nammat. Ulmusj iesj, lagámusá jali dåktår máhtti oahttsev ánodit. Suohkana hukso- jali sosiáldievnastusán la aj vælggogisvuohta diededit gå miejnniji nágin oahttsev dárbaj. Jus galggá oahttsev oadtjot de galggá vuostatjin diagnosa sajenis, ja dárbbo viehkes. Demenssa máhttá liehket dákkir diagnosa. Máhttá ánodit sierralágásj tjehpudagájt oahttsen, dagu jut sån la sámegielak. Moaddásijn gænna l demensdiagnosa e oahttsev dárbaha, danen gå sijá lagámusá sijá persåvnålasj ja rudálasj berustimijt várajda válldi. Sån guhti oahttsev galggá oadtjot nammaduvvam, galggá tjálalattjat oahttsádallamij guorrasit, guhtimusj oahttsen galggá ja makkir dahkamusáj oahttse galggá viehkedit. Návti galla ij la jus sån guhti oahttsev ánot ij dádjadi majt dákkir guorrasibme merkaj. Jus ietjasa dagojt ja válljimijt dádjat, de máhttá aj vájku ber goassa ánodit oahttse hæjttá. Vájku makkir dilen la ulmusj guhti oahttsev oadtju nammaduvvam la, de galggá sunji gulldalit ja galggá bessat ietjasa vuojnojt ja sávadusájt åvdedit. Dát guosská aj mærrádusájda ma dagáduvvi maŋŋel gå oahttsev la oadtjum. Jus ulmusj gænna la oahttse ij besa ietjasa vuojnov buktet, de galggá dav dahkat majt jáhkká sån luluj sihtat. Oahttse ij galga dahkat ienebut gå majt dárbaj, ja dan diehti ij oahttse mandáhtta galga sisadnet ienebut gå majt dárbaj. Fylkkamánne oahttsev gehtjat. Oahttse ij máhte duola dagu goadev vuobddet, biednigijt luojkkat, stuorra vattáldagájt vaddet jali árbev árabut juohkegoahtet jus Fylkkamánne ij la dav vuostatjin dåhkkidam. Fylkkamánne máhttá oahttses bargov válldet jus oahttse ij dagá dav mij luluj buoremus sunji gænna l oahttse, jali jus ietjá siváj diehti sjaddá dárbulasj. Oahttsen la sjávodisvuohtavælggogisvuohta, valla oahttse bæssá diededit gen åvdås la oahttse ja majt dat sisadná. Lagámusá, dagu gállasjguojmme/aktanårro, máná jali æjgáda, máhtti oahttsen nammaduvvat. Dábálattjat galggá oahttse ruhtalågov fylkkamánnáj sáddit juohkka jage. Dát guosská gájkajda, ietján gå oahttse gudi li gállasjguojme jali aktanårro. Sij e dárbaha ruhtalågov dahkat. Oahttse mávsov oadtju bargo åvdås mierredum láhkáj. Oajvvenjuolgadus la sån gæjna la oahttse dan åvdås máksá. Jus ælla nuoges biedniga sujna gænna l oahttse, máhttá fylkkamánne gålojt gåbttjåt. Ietjá årniga ma ælla oahttse, valla sæmmi njuolgadusájda gulluji li Legalfábmodus ja Boahtteájggefábmodus Legalfábmodus vaddá skihpa ulmutja lagámusájda formála máhtudagáv bæjválasj ruhtadilev dåjmadittjat mij guosská goahtáj ja máksemij, værro- ja divutmáksemij jnv. váni oahttseoajválattjaj (fylkkamánne) formála nammadimes oahttsen. Legalfábmodusá milta e lagámusá besa edna rudájt adnet dagu gådijt ja ietjá investerimijt oasstet. Jus dajt galggá bessat dahkat de hæhttu sån gut dav galggá dahkat nammaduvvat oahttsen formálalattjatm jali galggá gávnnut boahtteoajggefábmodus. Boahtteájggefábmodus la luojvoj årnik mij máhttá oahttse sajen. Boahtteájggefábmodusá baktu máhtá mierredit gåktu duv boahtteájgge galggá. Boahtteájggefábmodus la tjálalasj fábmodus mij javllá gåktu dån sidá duv økonomalasj ja/jali persåvnålasj ássje galggi årniduvvat gå i desti iesj buvte. Fábmodusán bierri tjielggasit åvddån boahtet gåktu sidá duv berustime galggi várajda váldeduvvat. Sån gev fábmodusán vállji duv åvdås mierredit, gåhtjoduvvá fábmodiddjen. Boahtteájggefábmodusán máhtá mierredit gut galggá fábmoduvvat ja majt fábmodiddje galggá duv åvdås dahkat. Máhtá mierredit avtav jali ienep ulmutjijt gudi galggi bessat duv åvdås mierredit. Vájku boahtteájggefábmodus la álgaduvvam, de dábálasj oahttse máhttá nammaduvvat jus gájbbeduvvá, ja oahttse gájbbádusá li ålliduvvam. Ienep diedojt dáppe gávna: www.vergemal.no Dagádum Finnmárko fylkkamánne Justis- ja sebrudakåssudagás. Smávsiebrudagá - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø tjállá kronihkajt aktan iehtjádij nuorttaguvlo ássjij birra, ma juohkka bierjjedagá FiskeribladetFiskaren avijsan almoduvvi. Kronihka e avijsa næhttabielen almoduvá. FiskeribladetFiskaren le Árranij loabedam Nystø kronihkajt Árrana næhttabielen almodit. Kronihkka “Smávsiebrudagá” almoduváj FiskeribladetFiskaren avijsan ådåjakmáno 23.b. 2009. Gávna tjállusav dárruj dánna. Ådåstibme ja sjuggelisvuohta iemeálmmukperspektijvan - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Nordlánda fylkkamánnen ja Nordlánda fylkkasuohkanin lij konferánssa guovlulasj åvddånime ja sáme sjuggelisvuoda birra 20.- 21.05. 2008 Bådådjon. Konferánsan hålaj Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø. Ságastij ådåstime ja sjuggelisvuoda birra iemeálmmukperspektijvan. Hålav dárruj gávna dánna. Bårjås 2006 - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Ulmutja, årudagá ja guhkesá... Dát la gávtsát ájggetjála Bårjjåsis, ja le aj gávtsát bále mån dåjmadiddjen åvddåtjállagav tjáláv. Låhkkij ja diŋŋgujiddje lågo li maŋenagi lassánam, ja vuojnunagi låhkke berusti Bårjjåsav låhkåmis. Dassta mij dijáv gijttep. Åvdep jagijt lip gæhttjalam tiemáj milta tjállet. Dán jage lij gássjelabbo nuoges artihkkalijt gávnnat avta tiemá birra. Valla javllap galla Bårjås 2006 la ulmutjij birra (dat sihtá javllat guoktása birra) ja la sajij birra gånnå ulmutja årru. Duodden la dan giela birra mav ulmutja adni, ságastalátjit ja ájádalátjit… Guokta vuostasj artihkkala li guoktása birra gudi lijga sierralágásj ulmutja ietjaska viessomájgen. Vuostasj artihkkal la oabme tjálos tjáledum Olaf Holmas jagen 1880. Sån tjálij birra, gut lij sierralágásj ålmåj Divtasvuonan. Tjálos la gielalattjat ådåstuhtedum ja tjuovvusin li moalgedime bájkkehistorihkkáris Hilgunn Pedersen. Hilgunn Pedersen iesj la tjállám nuppe ulmutja birra gen birra li moadda subttsasa; . Beret viesoj 1800-lågo gassko ja bargaj duola dagu oajvven ietjas tjevsan fisskon. Dajna vuogijn suv dago lidjin viehka ienebuv gå sjiervverolla ietjas ájge. Huoman gávnnujin máhttelisvuoda dasi sáme sebrudagán. Nav galla ij lim dáttjaj sebrudagán. De juohkkahasj oadtju merustallat gåktu sjiervverolla ja avtadássásasjvuohta vuojnnuji dán ájggásasj sáme ja dáttja sebrudagájn. Gålmmå artihkkala dán jage li årroma ja årudagáj birra. Lars Erik Narmo tjállá åvdep ájge årroma birra Vágijn Lofåhtan, ja tsuojgot ruovddeájge lidjin ienep sáme gudi dåppe årrun gå majt dán rádjáj lip adnám. Arnstein Brekke giehttu bargo birra suoddjit ja divudit sáme årudagájt åvdep Skierrestáde suohkanin. Jagen 1990 ællim sáme årudagá, valla dálla li registreridum birrusij 20 årudagá Skierrestáden, moattes li aj divudam. Dát årudaksuoddjimprosjækta l sáme iesjdåbdov bigodahttám, ja sámevuohta l aj ienebut dåhkkidum Skierrestáden. Valla årromsadje l ienep gå årromguovllo ja årudahka. Guoradallamijnis Sunniva Skålnes vuoset årromsajij tjadnasijt sosiálalasj luonnduj, ja adnem- ja mujttoluonnduj, adjáj Divtasvuonan. Sån moalggá duola dagu Divtasvuona sámijn li guokta årudagá, nubbe gånnå årru ja nubbe masi utjárdi. Åhtsålibme la aj tiebmán sáme ”moarsselávllagijn”. Harald O. Lindbach tjállá gåktu gielav giellat. Buojkulvisáj vuoset sáme poesijav oarjját ja nuorttat, ja adjáj nuoraj guhkes ájádusájt… Doajvvop Bårjås 2006 buoragit vuosstájváldeduvvá ja adjáj buktá ienep ájádusájt sámevuoda birra åvddåla ja dálla. Lars Børge H. Myklevold, dåjmadiddje Giella - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter prosjevta birra Ájádusájt ja ájggomusájt tjoahkkit sámegielaj birra ja daj boahtteájgev Åtsådallama gielas tjalmostuvvi aj Dájt åvddånbuktet vuosádusáj, artihkkalij ja álmmuktjåhkanimij Sámegielajt nannit nav vaj árggabiejven gulluji ja vuojnnuji gåktu Vuorrasappo ja nuora li aktan ja aktu viesso sáme giellabirrusa Giella le diehtogálldon midjij ja vaddá sáme árvvovuodov mij la mijá histåvrås ja dálásj ájges Giella subtsas gåsi gullu ja midjij identitehtav vaddá. www.giella.se Álmmuktjåhkanibme rádjáoahpestimprosjevta birra - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Árran julevsáme guovdátja auditåvrån Ájgge: javllamáno 10. biejve kl. 18.00 Båhtusa prosjevtas dá rádjáj åvddånbuvteduvvi. NRK-filmma vuoseduvvá. Julevsámegiela/Lulesamisk álggoåhpadus/begynneropplæring - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Sámásta 1: guovvamáno 13. biejve/ onsdag 13. februar. Sámásta 2: guovvamáno 14. biejve/ onsdag 14. februar. Julevsámegiela álggoåhpadus Árranin - Sámásta 1 og 2 Árran álggá guovtijn julevsámegiela åhpadusájn ållessjattugijda Sámásta 1 ja 2. Kursa li rahpasa gájkajda gudi sihti julevsámegielav oahppat. Sámásta 2 le sidjij gudi åvdutjis vehin máhtti. Sámásta 1 le juohkka gasskavahko 09.00 – 14.00 Sámásta 2 le juohkka duorastagá 09.00 – 14.00 Juohkka kursan li 70 åhpadimtijma tjoahkkáj. Sámásta 1 álggá gasskavahko guovvamáno 13. biejve kl 09.00 , ja hæjttá 29.05.13 Sámásta 2 álggá duorastagá guovvamáno 14. biejve kl 09.00 , ja hæjttá 29.05.13. Kursa li navku ja gájkajda rahpasa. Oahppámnævojt kurssaj oattjo Árranin oasstet. Diededimev kursajda ja diedojt kursaj birra vattá telefåvnå 75 77 51 00 jali mejla poassta@arran.no baktu. Ienep diedojt vaddeba Lars-Filip Paulsen jali Samuel Gælok: tlf. 75775100 Gehtja aj mijá giellarijmov dánna: http://www.arran.no/arrana-giellarijmmo-2013.5148479-240161.htm http://www.arran.no/arrana-giellarijmmo-2013.5148479-240161.htm Præssadiedadus: 3 buolva aktisasj vuosadus - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Sjatto vuojnnuji suv dájdalasj luottajn- Hildur Haraldsenan (84 jage vuoras) le vuosádus Árranin aktan niejdajnis Åsijn (56) ja áhkkovijn Ingri (26). Vuosádus vihpá ragátmáno 8. biejve rájes. Vuosádusáv li nabddám 3 buolva. Vuosádusán li moatte lágasj bargo ja teknihka. Ieddne ja áhkko Hildur vuoset gåvvåteppenijt, Åse vuoset gåvåjt ma li mállidum, collage ja relieff, ja nuoramus – Ingrid vuoset gåvåjt ma li dagádum duojna dajna teknihkajn. Hildur Haraldsen le buorreluonduk dájddár, nissun stuor måjijn. Sån boahtá Valdresis, valla ådnå nuorttas jådij. Åroj 40 lågev jage Sandnesjøenin åvddål gå aktan ietjas ålmmåjn Harald Haraldesenijn jådij Divtasvuodnaj. Harald lij riegádam ja bajássjaddam Divtasvuonan. Hildur lij oahppam tjuolldet (vevet) iednestis, Sofie Vigerustas, oattjoj fáhkagirjev gåvvåtjuolldemij, åhpadusáv Kunst og Håndverkskolen Oslon ja Åhpadiddjeskåvlåv Bådåddjon. Hildurin la ietjas tjuolldemhuonaj Kalvijkan gånnå sån ájn tjuolldá. Tjuolldam la gåvvåteppenijt (ránojt) gájkka mánájda (6) ja dálla le barggamin smávva gåvåj áhkkovijda, motijvaj låttijs ja divrijs -17 gåvå. Hildur komponeri ietjas gåvåjt tjáppa bájnoj. Sån adná Hanna Ryggena sitáhtav: "Rádno galggá guojtet ja liehket gehtjastahkan" Juska sujna le læhkám stuorra famillja ja ållo åvdåsvásstádus, de le sån ænndu vuorodam dájdabargov jagij miehtáj ja moadda suv bargojs li oastedum almulattjat ja li læhkám vuosádusájn. Hildur, niejdda Åse ja áhkkov Ingri dán jage bargojt rádjin árvustallamij, danna Hildura rádno dåhkkiduváj. Dat la vuostasj bálle gå Hildurin la vuosádus Divtasvuonan. Sån la akta ájnegattjajs guhti várajda válldá gåvvåtjuolldemteknihkav ja dán dábijt ja dan diehti lip ávon. Åse ja niejdda årroba Ørnesan, ja sunnun la vuosádus. Vuosedibá gåvåjt collage, avtav relieffav ja soames muorrabargov. Åse váttsij sæmmi dájdaskåvlån Oslon degu iednes ja maŋŋela lij oahppe Statens Kunstakademijan. Åsen lij oajvvevuosádus Hamsund-biejvij- 2002. Danna sån gåvvij sitáhtajt Hamsunda románas Pan. Soames suv gåvåjs vuosádusán Árranin le Spireung, mállidum arvusmahttemis soames gåvvårános majt suv áhkko (Hildura ieddne) lij tjuolldam. Duodden Åse vuoset relieffav 7 bargos muoras, gåvåjt ja tjuorggasav ja aj guokta bargo gånnå Státtátjåhkkå le motijvan. Ingri le iesski álggám ietjas dájddaåvddånimev ja le maŋemus jage gærggam Bachelor- grádajn dájdajn ja designajn Høgskolenin Oslon Bilbao universitehta, Spanian, baktu. Dán giesse sån oassálasstá viehka stuorra ja buoragijt dagádum gåvåjn mij luondov nav buoragijt gåvvi, ja aj soames silkkiteknihkka gåvåjn majna sån la mælggadav barggam. Ingrija mielas la geldulasj gæhttjaladdat ja gávnnat ådå teknihkajt ja åvddånbuktemvuogijt. Juska sån le nuorra ájn de le oassálasstám moatten vuosádusán, ja dála le sujna vuosádus Toulosen, Frankrijkan. Tiebmá vuosádusán Árranin la sjaddo/åvddånibme. Gålmån buolvan Haraldsenin lij aktisasj vuosádus dán jagásj Petter Dass biejvij Helgelátten ja maŋŋel vuosádusá Árranin ragátmáno galggá vuosádus rájaduvvat Divtasvuona ráddnasuohkanij Gällivarráj gålgådismáno álgon. Girjjealmodibme rádjádoalvvoma birra nuortta Nordlándan ja Oarjje-Råmsån - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Árran – julevsáme guovdátjin guovvamáno 19. biejve. Girje namma le Girjje rádjádoalvvoma birra almoduvvá guovvamáno 19. biejve Árranin. Girje namma le , ja almoduvvá almmudagán Orkana Akademisk. Girjjetjálle: Barentsinstituhta jådediddje Marianne Neerland Soleim, Råmså universitehta professor Jens-Ivar Nergård, senioråtsåddje Árran -julevsáme guovdátjin Oddmund Andersen. Girjje vuoset rádjálåvsåj tjierggis histåvråv doaro ájge. Rádjádoalvvom gehtjadum histåvrå tjalmij ja doalvvoma sierralágásjvuoda genga guovlojn nuortta Nordlándan ja Oarjje-Råmsån tjalmostuvvi. Åvdep rádjálåvså, sijáj familja ja báhtariddje subtsasti sijá vásádusáj birra ja sijá mujtojt rádjádoalvvoma birra. Prográmma almodime birra mij la guovvamáno 19. biejve boahtá maŋŋel. Jus hálijda åvdebut diŋŋgut diededa Árran – julevsáme guovdátjij. Hadde le 389,- kr. Bårjås 2009 - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Kulturmujto Dán jage Bårjås le kulturmujtoj birra. Ráddidus le jagev 2009 kulturmujttojahken nammadav. Sáme kulturmujto ma li da? Sámekulturjuogos (VAG 1987:37) tjielggij náv “Sáme kulturmujto li vuostatjin fysihkalasj bátsadusá, luovvasa jali stuovvása, sáme vidjurijs, valla aj materiálagahtes mujtojs duola dagu bájkkenamá ja bájkálasj árbbedábe gulluji dási”. Sáme kulturmujto ælla dåssju “gábmásaje várijn”, valla aj mijá iellemin, árbbedábe ja kultuvrra, mij mijáv juojddá mujttádahttá. Dán jage artihkkala Bårjjåsin vuosedi midjij kulturmujto máhtti liehket vájku mij. Arne Håkon Thomassen buktá gatjálvisáv jus sáme kulturmujtojs le árvvo suodjalit. Uddni Sáme kulturmujto háldaduvvi Sámdikkes. Sån tsuojggi kultursuodjalibme ij la dåssju gielav,dábijt ja árvojt suodjalit, valla aj mij hæhttup aj kultuvra materiálalasj vuoduj gæhttjat. Luonndo, jali duobddága sáme årromguovlojn li aj sáme kulturbirrasa. Sáme kulturmujttosuodjalus hæhttu danen aktan gehtjaduvvat máhttelisvuodaj vájkkudahttet dáj luondo ja kulturbirrasij háldadimev. Knut Harry Sivertsena tjálos vuoset midjij jut subttsasa li aj kulturmujto. Sån subtsas Hulterslabá birra mij le Bájddár suohkanin bihtámsáme guovlon. Dát le dábálasj bæjválasj subtsas mij tjierggis dáhpádusáv tjiehká ja mij midjij dallusj ájge sáme viessomtjerda ja vuojŋŋalasjvuoda birra subtsas ja mujttádahttá. Kjerstin Klæboe ja Stig Eriksen gudi goappátja libá Divtasvuona suohkanin virggáduvvam, tjálleba dan dålusj jåhtulakbálggá birra mij Vuona ja Svieriga (Divtasvuona ja Jielleváre suohkanij) gaskav manná, dålusj sáme kulturduobbágav. Rádjebálggá milta gávnnuji kulturmujto ma vuosedi duola dagu ællosujtov, rijkkarájá mierredimev , nubbe væráldadoarov ja elfábmoásadusájt. Rádjebálges le luonndo, kultuvrra ja histåvrrå vádtsem. Marit Myrvoll subtsas Basseváre birra Dieldan Nordlándan. Mij le same bassevárre. Sån vuoset guhkes sáme årromav suollun bájkkenamáj ja kulturmujtoj baktu. Jus galga “noajdev” ballemijn ja goabddájn gæhttjat, de viertti sáme åsko birra diehtet. Bassevárre le ávkke ájn udnásj ulmutjijda ja subtsas kulturárbbe ájmon aneduvvá, Dákkár basseváre gávnnuji ålles Sámen. Anna Westman Kuhmunen tjállá aj vuojŋŋalasjvuoda birra dajs moatte siejdijs ma ierit sajijnisás váldeduvvin sáme guovlojs svieriga bielen, daj “dutkammanojn” nav ådno gå jagen 1900. Akta dájs máhtsaduváj Ájtte svieriga várre- ja sámemuseaj jagen 2003, valla gånnå li val då ietjá siejde? Harald O. Lindbach vuoset tjállusijnis bájkkenamá li aj kulturmujto ma duobddágij ano birra subtsasti ja das vissomtjerdas ja æládusájs ma lidjin ja le. Gå lij meran ja gáttijn bargo, de dá bájkkenamá jasska anon lidjin. Valla teknolgija åvddånahttem, ierit jåhtem j.n.á. buktin rievddadusájt, ja moadda bájkkenamá anos gáhtun ja vajáluvvin. Yngve Ryda artihkal subtsas juojddá birra mij le guhkken ierit mijájs, náste ja planehtaj birra, ma li aj kulturmujtojda vuodon. Sån vuoset boares sámij ságájdallamijs gåktu sjierris náste sáme namájt oadtjun, aneduvvin klåhkkon, ájgev ja almeguovlojt vuosedittja. Náste gulluji duon dán násstegåvåjda ma vuosedi ulmutja li ietjasa iellemav ja kultuvrav nástij gåvådam. Eirin Holberg tjállá Oarjje-Sálto sáme dålusj ájgge le tiebmá mij ij la guoradaláduvvam. Juska dutkam dábálattjat le guhkás boahtám, de le sáme dålusj ájgge dát guovlos Nordlándas binnáv oahpes. Holberg vuoset moadda sáme kulturmujto gávnnuji, valla da li álu kulturmujto danen gå ieme aktijvuodajda masi dá gullujin ælla desti oahppása. Hásstalussan le de dutkat åvdep ájgijt oattjotjit ålles gåvåv gånnå sáme bátsadusá kulturmujtton åvddånbåhti. Lis-Mari Hjortfors låhpat dán jage Bårjjåsav artihkkalijn læstadiánaj biednagoade birra Jielleváren, mij aj máhttá gehtjaduvvat kulturmujtton læstadiána åsko badjánime ja iellema birra. Læstadiánaj vuostasj biednagoahte Jielleváren tsieggiduváj jagen 1898, nubbe jagen 1957 ja goalmádijn gærggin gålgådismánon 2009. Dåjmadiddje le Lars Magne Andreassen læhkám. Duodjeprosjækta vas jåhtuj boahta / Duodjeprosjektet i gang igjen. - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Prosjækta «Duodje æládussan julevsáme guovlon» l aktisasjbarggo Árranijn (prosjevta vásstálasj), Divtasvuona ASVO:jn ja Duodje Nordlándajn./ Prosjækta «Duodje æládussan julevsáme guovlon» la prográmma mav ájggop tjadádit ájggegávdan 2014-2016, jus ruhtaduvvá. Prosjækta l aktisasjbarggo Árranijn (prosjevta vásstálasj), Divtasvuona ASVO:jn ja Duodje Nordlándajn. Prográmma l ruhtaduvvam giese 2015 rádjáj, ja rabás bagádimdievnastus dibmaduojen ja garraduojen dálla jåhtuj boahtá. Bagádimdievnastus la stuoves ájggáj gånnå bagádalle le Árrana duodjeåssudagáj Ájluovtan, vuosedimiehkeda gånnå duot dát duodjuhimvuoge vuosádaláduvvi, ja sierra bagádibme duojen. Bagádalle dibmaduojen la Lilian Urheim ja garraduojen Mattias Harr. Bagádibme dudjeåssudagán jahkeneljadisán 2014 la: Árran Basádismáno 3. bv. kl 16.30 – 21.30 Vuosedimiehket dájvveduodje Basádismáno 4. bv. kl 16.30 – 21.30 Basádismáno 13. bv. kl 16.30 – 21.30 Basádismáno 14. bv. kl 09.00 – 13.00 Basádismáno 17., 18. ja 20. bv. kl 17.00 – 22.00 Basádismáno 27. ja 28. bv. kl 17.00 – 22.00 Javllamáno 11. bv. kl 17.00 – 22.00 Vuosedimiehket sassnegábmaga mánájda/njuorakmánájda Javllamáno 12. bv. kl 17.00 – 22.00 Javllamáno 13. bv. kl 09.00 – 17.00 Javllamáno 15. ja 16. bv. kl 17.00 – 22.00 Máhttelis la aj sierra bagádimev dibmaduojen oadtjot. Dav sjiehtada duodjebagádallijn iehtja. Bagádibme fáladuvvá Divtasvuonan ja aj Tråmså-guovlon Lilianas. Sjiehtadusá milta besa aj sijddaj Liliana lusi Finnsnesan boahtet. Guládallamdiedo: Lilian Urheim: mobijlla: 906 84 748, epoassta: lilianurheim@hotmail.com, lilian.urheim@arran.no, skype: lilianu31 Árran Basádismáno 20. bv. kl 16.30 -21.30 Basádismáno 27. bv. kl 16.30 – 21.30 Javllamáno 11. bv. kl 16.30 – 21.30 Javllamáno 18. bv. kl 16.30 – 21.30 Duodden dájda la Mattias Divtasvuona ASVO:a duodjeiehkedijt gasskavahkojt gaskal kl 18.00 – 22.00: Ragátmáno 19. bv. Ragátmáno 26. bv. Javllamáno 10. bv. Javllamáno 17. bv. Jus la ienep dárbbo la máhttelis bagádibme sjaddá aj dijstagájt dáj vahkoj. Máhttelis la aj sierra bagádimev duojen oadtjot. Dav sjiehtada duodjebagádallijn iehtja. Guládallamdiedo: Mattias Harr: mobijlla: 981 98 721, epoassta: mattias.harr@gmail.com, mattias.harr@arran.no Le gus dujna duodje? Le gus dujna julevsáme garraduodje majt bessap gåvvit? Mattias Harr sihtá julevsáme garraduojev gåvvit bagádime vuoksjuj. Sån máhttá sijddaj duv lusi boahtet. Jus sidá viehkedit, guládalá Mattiasijn. Le gus dujna julevsáme garraduodje majt bessap gåvvit? Mattias Harr sihtá julevsáme garraduojev gåvvit bagádime vuoksjuj. Sån máhttá sijddaj duv lusi boahtet. Jus sidá viehkedit, guládalá Mattiasijn. Åpningstider - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Mandag-Fredag / Mánnodagás-bierjjedahkaj / Monday-Friday: Kl 09.00 – 15.30 Árrana birra > Mijá bargo / Árrana birra Árran Julevsáme guovdásj/lulesamisk senter (dán maŋŋela nammaduvvam dåssju "Árran") le dábálasj iesjåmastim vuododus (org. nr. 874 691 402) Ájluovtan Divtasvuona suohkanin, masi Sámedigge, Nordlánda fylkasuohkan, Divtasvuona suohkan, bájkálasj sámesiebre ja Árrana ietjas bargge válljiji stivrav juohkka nælját jage. Vuododusá ulmme le "Árranav æjggut ja dåjmadit nasjonalalasj institusjåvnnån nannit, åvddånahttet ja joarkket julevsáme kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav. Institusjåvnnå galggá ietjas dåjma baktu arvusmahttet ja åvddånahttet åvddånahttet buorre birrusav bájkálasj sáme árvoj ja dábij milta, ja roaddot risstalasj kulturárbev" (bs. § 3 Árrana njuolgadusájn.) Sáme vuojno galggi liehket guovdátjin gå Árran åvddånahteduvvá boahtte ájggáj ja gå Árran galggá ietjas sajev nannit buorre barggosadjen. Giella, kultuvrra ja sáme dábe galggi roadduduvvat, ja aktan bájnnit Árranav barggosadjen. Sámegiella galggá liehket sadjihin juohkka gaskostimijn Árranin. Avtaárvvusasjvuohta árvvon sihtá javllat ulmutjijt avtaárvvusattjan adnet, valla le aj njuolgadussan åvdedittjat fálaldagájt Árranin ma avtaárvvusasjvuoda vuodon li sissŋálisát sáme sebrudagá ja ietján sebrudagá gáktuj. (bs. stivra strategidokumentav Ájggomusá 2012-2015). Árrana doajmma le juogeduvvam nielje vuodosuorgijda: Giella, Mánájgárdde, Dávvervuorkká (Musea) ja Guhkásåhpadibme. Giellaguovdátja doajmma le Sámedikke vájkkudinnævvoårniga milta. Duodden de Árranin le guhkásåhpadibme vuodo- ja joarkkaskåvlå oahppijda. Mánájgárdde le avtaåssudakmánájgárdde 23 mánájda sadje (2015/2016). Musea dåjma li tjoahkkim/dokumantasjåvnnå, suodjalibme ja gaskostibme dålusj ja dálásj sáme kulturhiståvrås julev- ja bidumsáme guovlos, åtsådimbargo ja diehtobuvtadibme válljiduvvam sebrudaksuorgijs. Árran le aj dájt maŋemus jagijt álggám ådåálggij (grunder) dåjmaj duodjefágan ja mannulaksuorgen. Árran jådeduvvá direktøras mij rapporteri vuododusá stivrraj. Direktøran li åssudakdåjma barggijs, økonomijjas/IT/resepsjåvnås, prosjæktastivrrimis ja tsiekkadus/hoajdárdåjmajs. Árranin li sulá 25 jahkevirge tjoahkkáj (2016). Duodden de Árran lájggi kåntåvråjt Sámediggáj, Nuortta universitiehttaj, UiT Vuona arktalasj universitiehttaj, NRK Sábmáj ja muhtemijda ájn. Bæjválattjajt de li Árranin sulá 45 ulmutja bargon. Jage 2017 busjæhtta le sulá 21 mill. kr., ienemus oasse dájs li almulasj doarjjaga ja lájggosisboahto. Åvddåprosjækta gárves > Mij dáhpáduvvá? Árrana stivrra le álggám prográmmajn "Árran 2020 jahkáj" mij vihpá gitta vuododusá 25-jahkasasj ávvudallamijda jagen 2020. Akta dájs gålmå oasseprográmmajs le tsiekkadusprográmma man ulmme l åvddånahttemav buktet guovdátja dåjmajda ja máhtukvuodajda dálásj tsiekkadusáv åbddit ja ådå tsiekkadusáj baktu dievddet dárbojt ma uddni ep máhte. Martin Rimpi Åvddåprojækta le gálggiduvvam vidnudahkaj Code arkitekter, Oslon, aktisajbargujn vidnudagájn Rambøll, Bodø. Åvddåprosjækta galggá giehtadaláduvvat Árrana stivras åvddåla almoduvvá. Åvddåprosjækta le vihpam biehtsemáno vuostasj biejve rájes ja galggá låhpaduvvat javllamáno jagen 2017. Åvddåprosjevta rappårtta gárveduváj snjuktjamánon jagen 2017. Rappårta 70 bielen li tjáleduvvam arkitektåvnålasj ja teknihkalasj oajvvadusá tjoavddusijda, 72 arkitekttjuorggusa ja 5 gåvåj baktu gåvvidusá, ja merustallama. Prosjevtan li tjuorgaduvvam, tjáleduvvam ja merustaláduvvam ådå mánájgárdde, ådå tsiekkadus kåntåvråjda giellaåssudahkaj, oajvvetsiekkadusá (A) ietjájduhttema musea vuosádusájda, kulturåssudak ja ietján ådåstuhttema kåntåvrralanjájt ja aktisasjlanjájt. Stivrra ij la dálátjij mierredam jut gájkka oasseprosjevta galggi dagáduvvat. Dán ájggegávdan guoradaláduvvi ruhtadimmáhttelisvuoda 15 oasseprosjevtajda duon dán stuorrudagás. Iesj dat tsiekkadusbargoj álggemplána li jagen 2018, ja ájggomussan la låhpadit bargojt jagijda 2019-2020 ja maŋŋela. Gå prosjækta l stivras dåhkkiduvvam, de sjaddi ienep dahkamusá almoduvvat. Keviselie/Elle-Hánsa/Hans Ragnar Mathisen Árran - julevsáme guovdátsj > Mij dáhpáduvvá? Sáme dájddár Keviselie/Elle-Hánsa/Hans Ragnar Mathisen (r. 01.07.1945) Sálašvákkes la mierredam ietjas dájddagav Árranij vaddet. Tjoahkkáj li birrusij 15 000 dago, aktan tuvsána tjuorggamijs ja sárggomijs girjijn. Ienemus oasse dájddatjoahkkes li gåvvådájdda ja giehtatjuorgadum kárttaoriginála. Danna li blyánnta-, tusja- ja ráddetjuorggama, akvarella, ulljo- ja akrylmállaga, monokroma dieddema, metálladieddema, litografija ja muorradieddema. Duorastagá moarmesmáno 24. biejve kl. 13.00 Gånnå: Árran julevsáme guovdásj Direktørra Lars Magne Andreassen la «njuorranam ja ávon gå dákkir vattáldagáv oadtjop. Motijva li gåvå ulmutjijs, duobddágijs - ienemusá Tråmså guovlos, symbåvlålasj ja ålles jali muhtem mudduj abstrákta gåvå. Vattáldagán li aj badjelasj nielljalåk originála giehtatjuorgadum kárta iesjgeŋga guovlos Sámen. Dájdda la ålles iellemájges dájddárin. Keviselie/Elle-Hánsa/Hans Ragnar Mathisen la moadda vuosádusájda oassálasstám ja la moadda almulasj ásadusájs oastedum daj gaskan Dájda nasjonáldávvervuorkás. Jagen 2017 lij sån Documentan - mij moaddásij mielas la værálda ájnnasamos vuosádusarena ájggásasjdájddagij. Sjiehtadus Keviselie/Elle-Hánsa/Hans Ragnar Mathisena ja Árran Julevsáme guovdátja gaskan stivras dåhkkiduváj 15.12.2017 ja dan milta galggá Árran tjoahkev háldadit ja dájddafágalasj dågålasj láhkáj magasinerit. Árran galggá gájka dájddagijt katalogiserit ja dájddagav gaskostit stuoves ja gasskabåddåsasj vuosádusáj baktu, aktan viehkedit váj dájddár bæssá ietjá vuosádusájda ja dávvervuorkájda. « Dáv moatte siváj diehti dagáv », javllá Keviselie/Elle-Hánsa/Hans Ragnar Mathisen. « Sávav tjoahkke la avta sajen tjoahken ja jut sáme ásadusás várajda váldeduvvá .» Joarkká: « 1980-lågon oahpásmuvviv sebrudakberustiddje julevsámij. Sijá visjonera ja duosstelis vuojno muv måvtåstuhttin. Muhtema sijájs Tråmssåj båhtin ja muv rádna sjaddin. Dåbdåv ietjam degu sijdan dåjmalasj ja buorremielak sámij gudi sámeássje åvdås rahtji, danen gå lav bajássjaddam ájgen gå dát lij vargga tabu. Sån åvdet « Jáhkáv Árran sjaddá nahkat dáv dájddavattáldagáv háldadit. Sidáv tjoahkke galggá avtan sajen tjoahken ja jut dájdda máhttá moaddásijda ávvon, aj muv biejvij maŋŋela. » Keviselie/Elle-Hánsa/Hans Ragnar Mathisen låhpat dajna jut « Sidáv aj guddnedit ietjam juomisjvieljav guhti jámij jur maŋŋel gå riegádij ja la hávddáduvvam Áhkánjárgan/Narvijkan. Árran la lagámus sáme guovdásj. » Árrana stivrrajådediddje Andreas Mikkelsen javllá sån la « viehka ávon gå Elle-Hánsa la válljim dákkir stuorra vattáldagáv midjij vaddet. Vuollegattja lip ja sihtap dájddagav buoremus láhkáj sujttit. Lip juo rudájt biedjam 2018 budsjæhttaj váj máhttep álgov dahkat bargguj. » Direktørra Lars Magne Andreassen la « njuorranam ja ávon gå dákkir vattáldagáv oadtjop. Ájggop válldet aktijvuodav Sámedikkijn ja dájddafágalasj ásadusáj váj oadtjop bagádusájt ja rádijt gåktu dáv buoremus láhkáj dahkat .» Joarkká «vattáldahka viehka vuogas ájge bådij danen gå miján li plána guovdátjav stuoredit prosjevta baktu Árran 2020. Lip plánajt hiebadahttám navti váj la magasijnna dájddagij ja vuosáduslanjá oajvvehuodnahin. Dárbahip ruhtadoarjjagav jus galggap investerimijt nahkat ållit. Ajtu lav buorremielak prosjevta åvdås. Jáhkáv dájdda edna ulmutjijt gæssá . » låhpat Andreassen. Symbåvlålasj gálggim la gasskavahko 24.05 kl. 13 Árranin. Gájka li vájmulattjat buorisboahtem. Martin Rimpi Máhttelisvuoda nuorttaguovlojn - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Stivrrajådediddje Johan Petter Barlindhaug Barlindhaug ASan lej sáhkavuorro Rájsá joarkkaskåvlå 18.01. 2007 temabiejven "Makkár máhttelisvuoda nuorttan gávnnuji?". Barlindhauga låbijn almmudip suv lågådallamav "Máhttelisvuoda nuorttaguovlojn", majt dárruj dánna gávna. SamiNorth ásadusáj åvdåstiddjij tjåhkanibme - Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak , ådåjakmáno 16.b. 2009 - Bievddegirjje Ájgge: Ådåjakmáno 16.b. 2009 kl. 11.00 - 12.15 Bájkke: Guovddagæjnno, Thon Hotælla Sebrulattja: Árran julevsáme guovdásj: Direktørra Filip Mikkelsen Tjoahkkájgiesse: Diededam ij oassálaste : Ássje 01/09 Gåhttjoma ja ássjelista dåhkkidibme Ássje 02/09 Ásadusáj åvdåstiddjij tjåhkanime mierredusá Ássje 01/09 Gåhttjoma ja ássjelista dåhkkidibme Ássjepáhppára : Mierredus : 09.01. 2009 gåhttjom dåhkkiduvvá aktan værmádaktjåhkanime árvvalusájn ássjen giehtadallamij Ássje 02/09 Ásadusáj åvdåstiddjij tjåhkanime mierredusá Ássjepáhppára : Mierredus : Ásadusáj åvdåstiddjij tjåhkanime mierredusá båhti åvddån tjállusin “ SamiNorth ásadusáj åvdåstiddjij tjåhkanibme - Sáme á sadusáj nuorttaguovlo værmádagák , ådåja kmáno 16.b. 2009 - Mierredusá” , mij tjuovvu. Bievddegirje tjálle: SamiNorth værmádagá sebrulattja li Álgoálbmotvuoigatvuoðaid gelbbolašvuoðaguovddáš, Árran julevsáme guovdásj, Riikkaidgaskasaš Boazodoalloguovddáš, Saemien Sijte, Sámi allaskuvla, Sámi Ealahus- ja Guorahallanguovddáš, Sijti Jarnge/Samisk kultursenter ja Várdobáiki sámi guovdáš. Árran le værmádagá tjoahkkájgiesse. Barggo/Arbeid/Work: (+47) 75 77 51 00 Moattelágásj gahpera / Gahper i mange fasonger - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Lågenguokta mielos nissuna lidjin boahtám gahper- ja njálmmefáhta-semináran majt Lisbeth Kielatis jådedij gasskavahko ragátmáno 26. biejven 2012 Árranin. / Tolv interesserte møte opp på gahper- og njálmmefáhta-seminaret med Lisbeth Kielatis onsdag 26.september 2012 på Árran. Kielatis álgij gahpera birra subtsastit histåvrå ja kultuvra gáktuj. Dálásj julevsáme gahper le álgos gahper minsstaris mij lij anon Skádásasuollun ja Nuortta-Europán. Årdåkgahper le oahpes moattes gáldojs gitta 11-1200-jagijs, ja aj brånssåájges. Sån vuosedij gahperijt ma lidjin oarjjelsáme ja julevsáme gahperij muoduga Skånes ja Dalarnis Sverigin ja Sognas ja Vossas Vuonan – gájkka ålmmågahpera. Nisssuna gahpera hábme le vargga sæmmi láhkáj gå ålmmågahper. Álgos lidjin da vuojn ålmmågahpera. Dålusj gåvåjs Dalarnis vuojnijma ålmmågahper lij ruoppsat, gudájn årdåjn ja ruodná bátte sávvijda gaorodum. Julevsáme gahperin li vihtta årde ja hålbbe vuollerabddan. Gahper la goarodum nanos ruvdas jali fijna vádasis. Gahpertjåhkån le tjuhppa mij le váppsáj goarodum. Agev la alek bájnos. Nissuna ja ållmå gahpera li sierralágátja. Ålmmågahpera li dåssju dáddnidum, ja nissuna gahperin le vas ruoppsis daddnevuolruvdda ruoppsis hålbijn ja tjuhpajn. Tjuhppa le tjavgga jali luovvasap gesadum. Tjuhpan máhtti liehket moadda bájno, valla nissuna gahperin galggá ålgusjbielle agev ruoppsat. Ålmmågahperin galggá alek tjuhppa, báhtjajda máhttá duodden liehket ruodná, valla alek ålgutjijn. Mæssogahperijn le guovtegerdak daddnidum ruvdda. Kielatisá milta de lij ruvdda gahperassán juo anon 14-1500-jagij dajnas gå lij oasesgálvvon. Åvdebut de lij vádas, majt sidajn dahkin, gahperassán aneduvvam. Gárvo li agev måvtåjt tjuovvum. Guhka gápptáj lij alla gahper. 1960-jagij oanoj gáppte ja gahper galgaj ånigasj, gåbdep ruoppsis daddnevuolruvdda gahpera birra. Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádagá ásadibme - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak ásaduváj biehtsemáno 29.b. 2006. Uddni li dá ásadusá sebruladtjan: Saemijen Sijte, Snåsa, Sijti Jarnge, Hattfjelldal, Árran julevsáme guovdásj, Divtasvuodna, Várdobáiki sámi guovddás, Evenassi, Gáldu-Álgoálbmotvuoigatvuodaid gelbbolasvuodaguovddás, Guovdageaidnu, Rikkaidgaskasas Boazodoalloguovddás, Guovdageaidnu, Sámi allaskuvla, Guovdageiadnu ja Sámi ealahus- ja guorahallanguovddás, Deatnu. Værmádagá barggo sierra prosjæktan gitta biehtsemáno 30.b. 2008 rádjáj tjadáduváj, majt Nuortta-Vuona ja Nuortta-Trøndelága rijkkaoassejuogos ja Barggo- ja sebradahttemdepartemænnta ruhtadin. 29.06. 2006 - 30.06. 2008 bargo diedádus almoduváj ragátmáno 3.b. 2008. Diedádusán li vihtta kapihttala ja gålmmå tjuovvusa. Gåktus sáme bargguj oassálasstin, mij åvdedij nuorttaguovlojt rijkajgasskasasj aktisasjbarggoguovllon, le 1. kapihttalin oanegattjat tjielggidum. Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádagá ásadibme ja 2006 doajmma boahtá 2. kapihttalin åvddån. 3. kapihttalin le 2007 ja 2008 dåjmajs tjáledum, ja prosjevta gålojs 4. kapihttalin låhkå. Prosjevta båhtusa li 5. kapihttalin árvustaládum aktan hásstalusáj åvddålij guovlluj. Diedádus le sábmáj ja dárruj. Manngela suoma- ja ienngilsgiellaj almoduvvá. Diedádusáv sámegiellaj dánna gávna. Værmádagá ásadibme Sidá gus oahppat sáme dábij milta biebmojt dahkat? - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Árran ásat kursav sáme biebbmo gånnå le Laila Spik dåbdos sáme koahkka ja kultuvrrabargge Jåhkåmåhkes åhpadiddjen. Kurssa le Ájluovta skåvlån lávvodagá ragátmáno 25. biejve kl 09.00-19.00. Ruttaj ja sjattoj birra lahkabirrusis; gåktu ávkástallat. Tjoaggem, vuorkkom, biebbmon ja dálkkasin. Kursan aj åhpa gåktu lassjes juhkusav, guolmmasav, vuossjat, ja gåktu biehtsebárgojt ávkástallat lájbbimijn. Oahpástuvvap aj gåktu ålles båskåv ja ietjá sjattojt árbbedábij milta ávkástallat. Doajvvop kurssa sjattajs arvusmahttelis moaddásijda, ja vaj juohkkahasj geŋga láhkáj ájtsastahttjá mijá váljes luondoluohkkojt, sjattojt ja ruttajt, ávkástallagoahtet. Gåktu boahttsubiergov gárvedit biebbmon ja ruttaj muossagahttet le guovdátjin kursan. Guole ja låtte li aj bårråmusfállon. Kurssa låhpaduvvá aktisasj hærsskobiebmojn. Hadden le 600 kråvnå. Oassálastestibme le ráddjidum. Kurssaåhpadiddje birra: Laila Spik le Jåhkåmåhkes Svierigis. Sån le åhpadiddje, koahkka, lågådalle ja tjálle. Sån le oahpes mij gullu sámebiebbmuj, ja dassta gå badjel lågev jage le kultuvrrabarggen læhkám ja lågådallen sáme kultuvra birra Nuorttarijkajn ja duoppen dáppen væráldin. Laila Spik le oadtjum jage 2004 Gastronomiska Akademia diplomav dassta gå le åvddånbuktám ja åvddånahttám sáme biebbmo- ja bårråmdábijt. Sån le EU-parlámentav, Nuorttarijkaj Rádev, Birásdepartementav ja duov dáv kongressajt gasskabiejvij guossodam. Gasskabiejve li læhkám muossádussan sáme vuojŋajn oanegasj subttsasij sáme biebbmo- ja bårråmusdábij birra. Æjvvalibme varresvuoda birra Laila Spikajn Mij aj ásadip æjvvalimev varresvuoda birra Laila Spikajn mánnodagá ragátmáno 27. biejve Árranin. Dåbdos sáme koahkka Laila Spik, subtsas gåktu rutta, muorje ja sjatto biebbmon ja dálkkasin sjaddi. Gájkka sáme biebbmodábij milta. Sån subtsas gåktu luondov ávkástallat vaj varresvuodav ja iellemav buoredit. Oadtjop aj muossádit guolmmasav mij le biehtsebárkojs vuossjadum, ja subtsas gåktu bárko vaddi lassjes ja biektelis lájbijt. Duodden oahppap gåktu lassjegap vuojav dahkap. Ja oadtjop aj slahppojuptsav gadtsat Præssadiedádus: Andreassen joarkká. > Mij dáhpáduvvá? Ragnhild Lien Ráhka Ådå sjiehtadus la vuollájtjáledum, ja Lars Magne Andreassen joarkká virgev direkterran Árran julevsáme guovdátjin. Árabut dá jage sjiehtadi árrana stivrra joarkket direkterra vierkkeájgev stuovvásit bårggemáno rádjáj. Virgádimen gidán sjattaj tjielgas jut direkterra oattjoj fálaldagáv joarkket virgen doajmmaájge rievddadime milta. Giesseloabe maŋŋela joarkkij prosæssa ja formalitehta li dálla sajenis. Direkterra la virgálasj gudá jahkásasj gávddavirggen -6 jage, 1. bårggemános 2017 gitta 31. snjilltjamánnuj 2023. Barggosjiehtadus låhpaduvvá váni hiejttemdiedádusájn gávddavirge gietjen ja bargge viertti guodet virgev direkteran. Dan diehti gå la bargge nuppát gávddavirggeájgge ij la desti máhttelis joarkket gávddavirgev. Stivrra diehtá Andreassena artisstadåjma birra ja dåhkkit dav. Sæmmi guosská duon dán dåjma birra, guoskavasj stivrradoajmma vuona UNESCO-kommisjåvnån 2017-2020 ja stivrradoajmma sáme nasjonálateáhttarin Beaivváš. Duodden stivrra vuoset Árrana ja direktera sierralágásj ámmádij minoritehtasebrudagán ja gájbbet direkterav buorre dájdo milta barggat. Stivrra la dudálasj sjiehtadusájn ja dættot Árranin la fágalasj tjiehppe jådediddje guhti sjaddá giehtadallat hásstalusájt ja máhttelisvuodajt ma badjáni Árrana gáktuj, duola dagu åvddånahttemprosjækta Árran 2020 jage vuossti mij aj guosskat prosjevtav Árrana tsieggidusá stuoredimev Guládallamålmmå: Stivrajådediddje Andreas Mikkelsen Stivrajådediddje Andreas Mikkelsen ja direkterra Lars Andreassen. Schreiner dutkeguojme gåvå Divtasvuonas / Bilder etter forskerparet Schreiner i Tysfjord - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Dutke guovtes Alette ja Kristian Schreiner dagájga ietjaska dutkambargov sámij siegen Divtasvuonan 1914 ja 1921 jagen. Dáv dutkammateriálav le Árran ietjasa hállduj oadtjum. / Gåvvididdje Johan Brun (d.v.), lij aj maŋen ja gåvvij moadda gåvå majt Árran dal æjggu. Muhtem oasse Schreinera tjoahkkes le ájn Oslo universitehta æjgon. Dáv dutkama duodastittjat ja gaskostittjat galggá Árran aktisattjat Nordlánda árkijvajn digitaliserit. Dá dutke guovtes sidájga duodastuhttet fysihkalasj-antropologa sierra dåbddomerkajt sierraláhkáj sámijs. Oajvve mihttimij ja ålgoldis rumájmihtoj registrerim duola dagu man alluga ulmutja lidjin, vuopptabájnojt j.n.v. sihtin ávkástallat ulmusjnálle ieredibmáj gå duodastit galggin jut nubbe ulmusjnálle lij buorebut åvddånahtedum gå ietjes. Valla dán ájádallamij ejga Schreinera guovtes guorrasa. Sosialdarwinissma ja ulmusjnálle ieredibme lij dábálasj sierra gåjt de 1920-30-jagijn mij de Europán doalvoj moatte tjævto vájkkudusájda. Dálásj ájge máhttá dáv materiálav ietjá tjalmij gæhttjat. Dutke guoktá Divtasvuona manos le ållo árvulasj duodastusá báhtsám, gåvå ja gåvå ulmutjijs ma li buorre kvalitehtas ja ma hæhttuji vuorkkiduvvat, duodastuvvat ja gaskostuvvat dálásj ájádallamij gáktuj. Gåktu kulturmujtojt registrerit? / Hvordan registrere kulturminner? - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Árran og Sametinget har avholdt kurs i kulturminneregistrering. / Árran ja Sámedigge li kulturmujttoregistrerimkursav ásadam. Tente lys på skolebenken. Første kursdag, Duoddárá Ráffe./Skåvllåbeŋkan tjuovga buolli. Vuostasj kurssabiejvve Duoddara ráfen. Kursdeltakerne samlet, med kursbevis i hende. /Kursa oassevállde tjoahken kurssaduodastusájnis giedan. Giessevuosádus Anders Paulsen - duodjár garraduojen / Sommerutstilling med Anders Paulsen- duodjeutøver i hardduodje - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Buorisboahtem vuosádusrahpamij Árranin 04.07.14 kl. 12.30. Giessevuosádus Anders Paulsen / Velkommen til utstillingsåpning på Árran 04.07.14 kl. 12.30. Sommerutstilling med Anders Paulsen . Buorisboahtem vuosádusrahpamij Árranin 04.07.14 kl. 12.30. Giessevuosádus Anders Paulsen - duodjár garraduojen . Buorisboahtem duodjevuosádusrahpamij duojes majt Anders Paulsen (Luovta-Ánndi), Ájluovtas la duodjuham. Anders Paulsen le bájkálasj duodjár Divtasvuonas ja duodjuj muoras ja tjårvijs. Anders le dajs åvdemusájs Divtasvuonan guhti vuobddemijda duodjuhattjaj. Sån dahká nijbijt, guvsijt, náhpijt hervajt j.n.á.. Anders le læhkám aj duodjeåhpadiddjen. Sån åhpaj duodjuhit Sáme Álmmukallaskåvlån Jåhkåmåhken. Duoje ma vuoseduvvi li Árrana tjoahkkáldagájs ja muhtema li luojkadum ierit ietján Divtasvuona suohkana rádeviesos ja Girjjevuorkás/Sáme girjjebussas ja priváhta tjoahkkáldagájs. Kl. 12.30 Vuosádusrahpam ja åvddånbuktem. Árktisa stivrrim - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø tjállá kronihkajt aktan iehtjádij nuorttaguvlo ássjij birra, ma juohkka bierjjedagá FiskeribladetFiskaren avijsan almoduvvi. Kronihka e avijsa næhttabielen almoduvá. FiskeribladetFiskaren le Árranij loabedam Nystø kronihkajt Árrana næhttabielen almodit. Kronihkka “Smávsiebrudagá” almoduváj FiskeribladetFiskaren avijsan sjnuktjamáno 20.b. 2009. Gávna tjállusav dárruj dánna. Sommerutstilling / Giessevuosádus 2012 - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Sommerutstilling av Anders Sunna på Árran frem til 13 august 2012. Anders Sunna giessevuosádus le gitta bårggemáno 13. bæjvváj 2012 Árranin Djupasmutsvatten - Anders Sunna Anders Sunna le nuorra sáme dájddár gut le riegádam jagen 1985 Kieksivaaran Pajala láhka, ja dálla Vännäsan årru. Suv duogásj le ælloniehkke fámiljas. Sån le åhpadusáv gadtsam Ubbmema Dájddaskåvlån ja Konstfackan, ja dálla le dájddárin Ubbmemin. Árrana duodjeprosjækta > Prosjevta Árranin le jagij 2014-2017 prosjækta man ulmme l duojev qsadit æládussan julevsáme guovlon. Prosjevtan li dá dåjma; viddnodoajmma ja innovásjåvnnå, MasterClasses, duodjebagádallamdievnastus ja barggolanjá, oassás ja næhttaoassás duodjárijda. Martin Rimpi Jáhkádisáj milta de le duodje ájn álgon jådedimgálvvon julevsáme guovlon, gallegasj duodjárij gejn duodje le ájnna- jali duoddeæládussan. Jahkedahtte de le jådedibmáj stuorra máhttelisvuoda, juga mij åvddånboahtá duodjárij lågos Sis-Finnmarkos. Prosjevta oajvveulmmen le jut duodje galggá ásaduvvat nanos æládussan julevsáme guovlon Vuonan viddnodåjmaj ja innovásjåvnå baktu ja buktet konkrehta vidnudakásadimijt julevsáme kultuvrravuodojn. 10 ulmutja duodjeduogátjijn ja mahtudahka joarkkadáses galggi rekruttieriduvvat, gudi de oadtju fáladuvvi moattejahkásasj prográmmaj mij galggá doalvvot konkrehta duodjevidnudakásadimijda. Bagádallam dibma ja garra duojen fáladuvvá Árrana duodjelanjájn bagádiddjijs. Bagádallam le rabás fálaldahka. Duodjeprográmma oassálasste fáladuvvi viehkev vidnudakåvddånahttijs gudi galggi oassálasstijt arvusmahttet ietjasa vidnudagájt ásadittjat, vejulasj gründerij værmádagáv doajmmat, dåbddåt åhpadustjadádimev ja aktijvuodav åhpadusinstitusjåvnåj adnet, dahkat ájnegis oassálasstáj kariæreplánajt, viehkedit sijáv ruhtadoarjjagijt vidnudakásadimáj åhtsåt ja oassálasstijt doarjjot gitta desik vidnudahka le ásaduvvám, ja nav guhkás mav tijmmaressurssa le. Oassálasstijda galggá aj fáladuvvat MasterClasses måvttå- ja industrihábmedimijn, produktaåvddånahhtemav ja ietjá vuogijt ja prosessajt ma sijá buvtakidéajt oadtju jåhtuj. Árran galggá næhttaoassásav ásadit mav duodjára máhtti ávkástallat ja árvustallá fállat barggosajijt duodjelanjájn mávso dagi muhtem ájggáj ja ásadit musea- duodjeoassásav gånnå buktaga vuobdeduvvi. Duodjeprosjevta ulmmen le jut binnemusát gålmås le registreriduvvam æládussisbåhtusijn gå prosjækta låhpaduvvá. Prográmma baktu galggá aj åvddånboahtet binnemusát akta buvta, buvtajuogos jali dievnastus gånnå le nasjonalalasj jåhtemvejulasjvuoda, ja dát jådedimájádusá åvddånahttem galggá álgeduvvam. Prosjækta organiseriduvvá ja stivrriduvvá dagu prosjæktan dábálasj risikoajn, prosjæktastivrajn ja jådedimijn gudi Árranis virggáduvvi aktan fáhkavásstediddje bagádiddjij, doarjjadåjmaj ja lågådallij ma barggoåsijt prosjevtas dahki. Prosjækta le merustaláduvvam mákset 3,1 m kråvnå 3 jage nalluj. Seminárasj varresvuoda dievnastusáj birra guovtekultuvralasj guovlojn / Miniseminar – Helsetjenester i to kulturelle områder - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Árran ásat semináratjav ragátmáno 10. biejve kl.13-15 ./ Árran arrangerer miniseminar 10.september kl. 13-15. Gå Nordlánda skihppijvieson le stivrratjåhkanibme Árranin dijstagá ragátmáno 10. biejve, de ásaduvva seminárasj varresvuoda dievnastusáj birra guovtekultuvralasj guovlojn. Seminárasj le rabás gájkajda. Seminárasj varresvuoda dievnastus áj birra guovtekultuvralasj guovlojn. Ásadiddje le Árran – julevsámeguovdásj. 13.00: Árran julevsámeguovdátja direktørra LarsMagne Andreassen rahpá seminárav. 13.00 -13.40: Hiebaduvvam varresvuoda dievnastusá sáme álmmugij. Anna Kuoljoka baktu. 13.40 - 14.10: Diededibme Ájluovta kultuvrajgasskasasj varresvuodaguovdátja bargo birra. Fred Andersena baktu. 14.10 - 14.45: Árvvalusá, gatjálvisá ja dágástallam. 14.45 - 15.00: Båddå. Nordlands skihppijviesos æjvvali Nuortta-Sálto suohkanij. Nuorttaguovlo - gudi majt dahki? - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Vuonarijkan nuorttaguovlo ássjijt vuorodi. Le gássjelis tjoahkkidum diedojt gávnnat gudi majt nuorttaguovlo ássjij barggi. Danen la Árran tjuolldám oajvválattjaj ja ásadusáj gaskan, ja tjoahkkim diedojt majt soabmása dájs dahki nuorttaguovloj hárráj. Le Árrana åvdåsvásstádus gudi li tjuoldedum, mákkár næhttabielijda vuosedip, ja gåk bargojtisá gåvvidip. Ådåstuhttep diedojt juohkka nælját máno. Diedo li dåssju dárogiellaj. Árrana ådå dåbddågåvos ja grafihkalasj hábme > Mij dáhpáduvvá? Árrana stivrra mierredij ådå dåbddågåvvusav ja ådå grafihkalasj hámev vuoratjismáno 4.-5. b. jagen 2016 ja jut dát ådå gåvos ja grafihkalasj hábme galggá almoduvvat sæmmi båttå gå ådå næhttabiele. Dát ådå grafihkalasj dåbddåhábme galggá aneduvvat juohkka almoduvvat buktagijn. Hábbmimbagádusá birra le vuollelin tjáleduvvam. Logo/dåbddåhábme .eps-formahtan prienntidusájda sáddiduvvá diŋŋguma baktu. Martin Rimpi Dåbddågåvos le åvddånahteduvvam grafihkkáris Laila Lovise Johansen, Seria AS aktisattjat Martin Rimpi;ijn Árranis ja le vuododuvvam ájádusvuodos mav siv.ark Ole Henrik Einejord le åvddånbuktám. Vuodooase dåbddågåvvusin li viettjaduvvam dájs: Oktogon (gávtsetjiegak hábme: - gåvvit oajvvetsiekkadusáv arkitektonalasj gåvån gå badjelis vuojná. - gåvvit sáme gáktsa ájggejabijt - gåvvit árranav – dållåsajev mij dán aktijvuodan le gáktsa gierge Rombe/paralellogram (njieljetjiegak man badjegiehtje le vuolus): - sáme gåvvusa biejves jali almegoahke goabddásin - Gåvvi aj árranav- dållåsajev. - gåvvit lieggavuodav, sjaddamav ja åvddånahttemav. Rombev máhtá aj gæhttjat dagu álkkes gåvådus dållåhámes. - aktisasjvuodav gåvvi; mij viessop avta biejve ja alme vuolen. Jæbddabielak gålmåtjiegak: - gåvvit låvddagoade hámev ja Árrana oajvvetsiekkadusáv gå ednamis gehtja. - gåvvit Ájlis gålmaktesvuodav mij gåvvit Árrana ulmmeparagráffa risstalasjvuoda vieledimev. Dåbddågåvos le giehtatjuorgaduvvam organalasj hábme ja gåvvusa li arvusmahtedum girrjemijs duojen ja gåvvusijs goabddán. Dáv dalága vuojná ja vuoset dát le "sáme" dåbddågåvos. Ietján de dåbddågåvos máhtá vuojnnet muhtem dábegis sáme tsiekkadusdábijn muoras, mársso (majna ájvijt suvddá) ja kávvil (gårvvudahka) mij vuoset merrasámij dábijda. Dåbddågåvos gåvvit Árranav tjåhkanimsadjen gávtse jahkejabijn gájkajda juohkka almeguovlos aktisasj berustimij julevsáme histåvrås, gielas, kultuvras ja árbbedábijs ma galggi åvddånahteduvvat ja giedjegahttet. Dåbddågåvos gávnnu guhka ja gåbdudak hámijn ja ja máhttá aneduvvat ájnegis gåvvusin guovdátja tjhalmostimen buojkulvissaj hervajn, avvemájdijn, glásajn jali ietjá buktagijn ma máhtti guovdátjin vuobdeduvvat. Ájádus le jut dåbddågåvvusav máhttá adnet stuorra gåvåjn avdedittjat ja tjalmostittjat julevsáme duojev ja kultuvra åvddånbuktemijt. Buojkulvissan konferánsamáppajn. Dåbddågåvvusa bájno li sámeslávgás ja julevsáme gáptes. Dá máhtti aneduvvat sierralágásj dættoj/transparency:ajn. Jage 2012 dutkambiejve Árranin 20.09 Árrana vuodogiergge – Boadáldagán 20.09-22.09. kl 11-15 Kurssa gahpera ja njálmmefáhttaga birra. Lisbeth Kielatisá baktu 20.09. kl 17–20.30 Garraduodje Albert Fagernesa ja Svein Ole Olsena baktu Tysfjord ASVOs, nijbbedahkama, guksedahkama jná birra. Ålles tjavtja vahkkusasj dåjmaj álggo. Garraduodjelanján tjællárin 24.09. kl 12.30-15.30 Oahppe Bodin joarkkaskåvlås båhti guossáj. Rabás lågådallam filmaj ja gáptij birra Oahpestibme musean Giellakursasj låvdagoaden, gáhkkobassemijn bagádusáj milta girjes Sáme Auditåvrån Árran Musean Låvdagoaden Päivi Alanena, Line Merete Skarvika, Lars Filip Paulsena, Andreas Mikkelsena ja Ragnhild Liena baktu 25.09. kl 12.30-15.30 Oahppe Bodin joarkkaskåvlås båhti guossáj. Rabás lågådallam filmaj ja gáptij birra Oahpestibme musean Giellakursasj låvdagoaden, gáhkkobassemijn bagádusáj milta girjes Sáme Auditåvrån Árran Musean Låvdagoaden Päivi Alanena, Line Merete Skarvika, Lars Filip Paulsena, Andreas Mikkelsena ja Ragnhild Liena baktu 25.09. kl 09.30.14.30 Garraduodje Albert Fagernesa ja Svein Ole Olsena baktu Tysfjord ASVOs, nijbbedahkama, guksedahkama jná birra. Ålles tjavtja vahkkusasj dåjmaj álggo. Garraduodjelanján tjællárin 26.09. kl. 12.30–14.00 Foredrag ca 15 min hver Jage 2012 dutkambiejve tiebmá sebrudahka: Auditåvrån Vájkkudusá ulmutjijs – Seminárasj: Árrana vuodogiergge– sisano åvddånbuktem Ragnhild Liena baktu Sosialdarwinissma Fred Andersena baktu Schreinera dutke guoktá materiála Päivi Alanena baktu Bihtámsáme bájkkenamá Line Merete Skarvika baktu 27.-29.09 Seminárra gånnå tiebmán le gahper njálmmefáhta. Lisbeth Kielatis, Jåhkåmåhkes le lågådallen Auditåvrån 27.09 kl 17–20.30 Garraduodje Albert Fagernesa ja Svein Ole Olsena baktu Tysfjord ASVOs, nijbbedahkama, guksedahkama jná birra. Ålles tjavtja vahkkusasj dåjmaj álggo. Garraduodjelanján tjællárin 02.10. kl 12.30-15.30 Oahppe Bodin joarkkaskåvlås båhti guossáj. Rabás lågådallam filmaj ja gáptij birra Oahpestibme musean Giellakursasj låvdagoaden, gáhkkobassemijn bagádusáj milta girjes *) Päivi Alanena, Line Merete Skarvika, Lars Filip Paulsena, Andreas Mikkelsena ja Ragnhild Liena baktu Auditåvrån Árran Musean Låvdagoaden 03.10 kl 12.30 Julevsáme bachelor. Anders Kintela baktu Auditåvrån Káffa låvdagoaden gånnå gáhkojt bassep Bagádusáj milta girjes Inga Karlsen, (dåj.)., Sáme biebbmo vuorrasijda / Samisk mat for eldre, *) Päivi Alanena, Line Merete Skarvika, Lars Filip Paulsena, Andreas Mikkelsena ja Ragnhild Liena baktu Låvdagoaden 04.10. kl 18.00 Tiebmáiehket/Álmmuktjåhkanibme: Rájáj åvddåla ja rájáj rastá - Interreg/EU-prosjækta dutkambargoj Tjierrekluovta várijs. Aktisasjbarggo Árrana, Ájte ja Nordlánda universihta gaskan Oddmund Andersena, Lis Mari Hjortforsa, Kjell Åke Aronssona ja Alf Ragnar Nilsena baktu Auditåvrån Båddåsasj biejvvidibme BRUDD–vuosádusá aktisasj åvddånbuktem «ij dåssju dábálasj berajgåvvå» Lågådallam - Vuosádusátja ráhpam Lis Mari Hjortforsa baktu Árran Musean Basádismáno (ájgge ij la ájn mierreduvvam) Subttsasa bárkkoválldemijs ja ietjá kultuvralasj bátsadisá Sáltoduoddarin Oddmund Andersen, Lis Mari Hjortfors, Ken Olaf Storaunet, Norsk Institutt for skog og landskap, Jostein Lorås, Nesna allaskåvllå Nordlánda Nasjonálpárkaj guovdásj Duodje bagádallen - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Árranin li aktisasjbargo Duodje Norlándajn ja Divtasvuona ASVO;jn 2014 jage rájes álggám muhtem æládusájda guoskavasj duodjeprosjevtav mij galggá vihpat jage 2016 loahppaj. Barggon li bagádallat duodjuhiddjijt garra ja dibma duojen. Åhtsåmmierre: Bårggemáno 18. biejve 2014. Norsk tekst? - Trykk på flagget nederst.. Árran – Julevsáme guovdásj ásaduváj 1994 Ájluoktaj Divtasvuona suohkanin. Árrana ulmmen le liehket nasjonála guovdásj mij sáme gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav julevsáme guovlon bisot ja åvddånahttá. Árranin li museadåjma, sámegielak mánájgárdde, sáme giellaåvddånahttem ja videokonferánsaj baktu giellaåhpadus, åtsådimprosjevta, nuorttaguovloj gatjálvisáj barggo, almmudakdåjma, j.i. Huodnaha ja lanjá lájggiduvvi Sámediggáj, NRK Sámi Radioj ja universitiehtajda Bodådjon ja Råmsån ja Staped;aj. Aktan sijáj gudi lájggiji le birrusij 40:sijn bæjválasj barggo Árranin. Ienep diedo Árrana birra gávnnuji www.arran.no næhttabielen. Árranin li aktisasjbargo Duodje Norlándajn ja Divtasvuona ASVO;jn 2014 jage rájes álggám muhtem æládusájda guoskavasj duodjeprosjevtav mij galggá vihpat jage 2016 loahppaj. Dát le doajmma mij le dagu bagádallamdievnastus jages 2012. Prosjevtan le oassen fágalasj bagádallamdievnastus garra ja dibma duojen. Dajnas le guokta 30% virge rahpasa Duodje bagádallen . Máhtudagáj gájbbádussan li: Virggáj gájbbeduvvá ulmutjis: Virggáj viertti álgget ragátmánon 2014. Virggemihtto máhttá stuoreduvvat jus vuorbástuvvat ruhtadimijn jage 2015 rájes. Virgge máhttá aktiduvvat ietjá virgijn jus le dågålasj virggeulmusj. Jus sidá ienep diedojt virge birra, de dáv oattjo direktøras Lars Magne Andreassen 75575105, jali 90775275 Åhtsåmmierre: Bårggemáno 18. biejve 2014 Åhtsåm aktan CV;ajn sáddiduvvá: Árran – julevsáme guovdásj, 8270 Ájluokta/Drag, jali e-poasstaj: poassta@arran.no baktu . Pitesamiske stedsnavn synliggjøres / Bihtámsáme bájkkenamáj åvddånbuktem - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Gjennom stedsnavnprosjektet i pitesamisk område har Árran denne våren dokumentert mange stedsnavn. Bihtámsáme bájkkenammaprosjevta baktu li bargge Árranis duodastime sáme bájkkenamájt Bájddara guovlon. Dán gidá li måttijt bájkkenamájt duodastam. Ulmmen Árrana bájkkenamma prosjevtajn le åvddånbuktet sáme bájkkenamájt bihtámsáme guovlon. Dán gidá lip åhtsåm dålusj kártajt, protokollajt ja ietjá árkijvvaduodastusájt, gávnnam diehti sáme bájkkenamájt dán guovlos. Dán aktijvuodan de le barggojuogos Bájddárin dahkam hármmat ájnas bargov åhtsåt bájkkenamájt lahkabirrusis. Biehtsemáno 28. biejve 2012 lij Árranin barggotjåhkanibme dájna juohkusijn, gånnå de dá tjoahkkidum namá dágástaláduvvin, sierra gåjt de mij gullu gåktu dájt tjállet, ja majt namá merkahi. Aktan ietjá tjoahkkidum materiálaj, de li dá buorre vuodon bargguj åvddålij guovlluj bihtámsáme bájkkenamájt vas kártajda åttjutjit. Åvdep vahko oattjoj Árran diedov jut Sámedigge ja Nordlánda fylkasuohkan ájggu boahtte oasev prosjevtas doarjjot, mij le sáme bájkkenamájt gaskostit sáttavuosádusá ja girjjealmodime baktu. Bájkkenammaprosjevta oassen galggá Árran aj tjoahkkit subttsasijt ja histåvråjt ma gulluji bájkkenamájda bihtámsáme guovlon Vuonan. Jus soabmása diehti sáme histåvråjt ja subttsasijt ma bájkijda gulluji ja sihti dájt åvddånbuktet, de válde aktijvuodav prosjevta jådediddjijn Line Merete Skarvik:ajn. Árran målssu Sparebanken Narvikaj > Mij dáhpáduvvá? Árrana stivrra la mierredam sirddet báŋŋkaaktisasjvuodav Sparebanken Narvikaj. Sjiehtadusán la ruhtaluojkkam tsiekkadusá hoajdduj ja hoajddoruhtadibme ja máhttelisvuoda lasedit ruhtaluojkkamav. Stivrra la dåhkkidam ruhtaalásjoaggásvuodav 55 millijåvnåj aktan tsieggimruhtaluojkkamijn ådå mánájgárddáj. Árranin vuorddi stuoráp stuoredime prosjevtan «Árran 2020 vuosstij», degu ådå mánájgárdde, oajvvetsiekkadusá ådåstuhttem musiedjaj, ålgusjbielle, ådå kontåvrå, ådå fábmogálldo ja ietján. Ruhtamerustallam la birrusin 80 millijåvnå kråvnå. Martin Rimpi «Ávon lav gå miján la sjiehtadus Sparebanken Narvikajn mij åvddånahttemav viggá. Árranin la dárbbo doarjjaj aktisasjbarggoguojmijs jus galggap vuorbástuvvat Árranin boahtteájggásattjat» javlla direkterra Lars Magne Andreassen «Sparebanken Narvik la ávon gå Árran la válljim mijáv báŋŋkaaktisasjvuohtan boahtteájggáj. Bájkálasj báŋŋkan berustip ja dårjudip åvddånahttemav bájkálasj barggosajijs ja nav nannip årrummielav bájkálattjat» javlla báŋŋkaoajvve Elling Berntsen Sparebanken Narvikan. «Midjij li ruhtalasj suohpádusá ájnnasa. Da suohpádusá ma buvtaduvvi dåjmajs ja barggosajijs tjanádum daj dåjmajda ma li Árranin. Árran la tjårggevidnudahkan mijá guovlon låpptim ietjasa posisjåvnnåj ájnas máhtudakakterran - ij dåssju bájkálattjat valla aj nasjåvnålattjat. Báŋŋkaj la aj ájnas jut Árrana doajmma nasjåvnålasj sáme institusjåvnnån nanni, åvddånahttá ja joarkká julevsáme kultuvrav ja árbbedábev. Sihke Árran ja báŋŋka la ietjastis æjggudum vuododusá gænna li bájkálasj háldadimadressa» hæjttá Elling Berntsen. Guládallamulmutja Direkterra Lars Magne Andreassen, mobijlla: 907 75 275 Martin Rimpi Gårobieles: Elling Berntsen, Knut Sandberg (Spb Narvik), Andreas Mikkelsen, Guttorm Aasebøstøl, Lilian Urheim ja Lars M Andreassen (Árran) Rabásájge - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Mandag-Fredag / Mánnodagás-bierjjedahkaj / Monday-Friday: Kl 09.00 – 15.30 Giella, åhpadussa ja mánnágárdde - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Árran barggá åhpadusfáláldagájt gaskostit akta makkir dáses iesj guhtik lágásj oahpposuorgijn, ja liehket koordinerimorgádna julevsáme giellabargguj. Árran åhpat videokonferánsa baktu iesj guhtik lágásj skåvlåjda (vuodo- ja joarkka-) Hordalándan, Nordlándan, Nuortta- ja Oarjje-Trøndelágan. Dát ij la árbbedábálasj åhpadimvuohke skåvllåaktisasjvuodajn. Árran álgij vuostasj bále dákkár åhpadimvuogijn guovvamánon jagen 1999:n. Duodden ietjá giellabargojt tjadát, duola dagu giellalávggomijt ja viddnodagá sissŋálasj giellakursajt. Fáladuvvá julevsámegiellaåhpadimev: - Vuodoskåvlån; vuostasj- ja nubbengiellan ja sáme giella ja kultuvrra. - Joarkkaskåvlån; vuostasj- ja nubbengiellan ja C-giellan. Árran la tjadádam julevsámegiel åhpadimev Budapestan Ungarnin gidá- ja tjaktjasemestera 2003. Guovdátjin la aj julevsáme mánnágárdde. Árran Mánnágárdde la dåhkkiduvvam 18 mánnágárddesajijn. Julevsámegiella l mánnágárde oajvvegiella. Máná, gudi e buvte sámástit gå álggi, vuoroduvvi sierra giellafáláldagáj. Árranij 230 000 juollodum - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Aktisasjtjåhkanimes Árrana, Nordlánda fylkkasuohkana ja Sámedikke gaskan 21.06.2007. Gåro bieles: Árrana direktørra Filip Mikkelsen, sámediggepresidænnta Aili Keskitalo, fylkkarádejådediddje Odd Eriksen ja Árrana stivrrajådediddje Tone Finnesen. Gåvvå: Helen Åsli, NFK Nordlánda fylkkasuohkan ja Sámedigge li aktan 230 000 kråvnå Árranij juollodam. Præssadiedádusán gávna ienep diedojt dan birra. Buuti Pedersen Árranin - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Buuti Pedersen la Kalaalit Nunaata/Ruonáednama dåbddosamos ja viehka árvon anedum dájddár. Ietjas dájddárvuodajn ja dåjmalasj sæbrrama baktu duon dán kultuvrrajgullevasj prosjæktaj maŋemus 30 jage, le sujna guovdásj rålla Ruonáednama dájdav ja kultuvrav åvddånahttemin. Ietjas moadda tjuorggasij ja hiervvimij ja stuorra berustimijn le sån luottajt miehtáj Ruonáednamav guodám. Suv gájkbelakvuodajn ja dájddadagoj glássas, relieffas, malerijas ja akvarellas le sån miellagiddis gaskostit. Duodden dasi sihtá Árran aj álggoálmmukdájdav tjalmostahttet Dájddárvuodajnis baktu le sån ållusijt njuoradam, e val dåssju sij gudi Ruonáednamin dájdas ja kultuvras berusti. Sån la duodaj nahkam Ruonáednama dájdav ienebujda dåbddusin dahkat, rijkasin ja aj ålggorijkajn. Buuti la barggam prosjevtaj moatten rijkan, Ruonáednama åvdåstiddjen vuosádusájn ja aktisasjbargon ietjá dájddarij ietjá kultuvrajs. Ietjas 30 jage barggoiellemin la sån barggam moattelágásj prosjevtaj duola dagu Danmárkon, Færsuollujn, Islándan, Vuonan, Suoman, Svierigin, Dujskan, Frankrijkan ja Ruossjan. Buuti la åvdemusát dåbddusin ietjas moattebájnok, vargga niehkolágásj jiegŋabiernajs. Stuorra, bieddjis biernaj tjavgga stuvssim ja dánssim nubbe nuppij li Buutiv dájdanis mielastuhttám ja arvusmahttám. Dájdda lij åhpadus mij maŋŋela åvddånahteduváj persåvnålasj dádjadussaj jiegŋabiernajs, gånnå sirdeduvvi ietjasa luondulasj universas ienep myhtalasj væráldij. Gallegasj sárgastagáj nahká labudahtte jiegŋabiernajt gåvvit. Muhtem bále vuojnnu dagu dánssa, ietjá bále fármastibmen jali stuvssimin. Bierna li álu dagu álkkes láhkáj sárggiduvvam, sárgastagájn mij le hábmen. Dát dættoduvvá tjielgga bájnoj, ábaj vuosstebiellen álkkes sárgastahkaj. Dát gåvvåj ráfev buktá, valla bájno li huoman tjielggasa ja fábmogisá. Vuosádus la Árranin snjuktjamáno 24.bæjvváj 2015 Tiebmáiehket - Dålusj Divtasvuona girkkohærrá Olaf Holma birra, - lej gus rasissta? - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Dát sitáhtta le girjes Nordlandsk Prestegaard mav Olaf Holm tjálij soames jagijt maŋŋela gå Divtasvuonas jådij. Olaf Holm lej girkkohærrá Divtasvuonan 1800-lågo låhpan. Girjen ”En nordlandsk prestegaard ” ja moatten ietjá tjállusijn tjállám le Divtasvuonagij viessomdilij birra. Muhtem tjállusa sámij birra le ållu sælldásit tjáledum, sierraláhkáj gå diehtep sån lij mijá girkkohærrá. Tjállusin 1907 jages 16. bielen tjállá náv: - Guhtimusj lij Olaf Holm? Tjálij gus ienebuv? Lej gus rasissta? Gåktu galggap dálásj ájge suv dádjadit? Dá gatjálvisá li guovdátjin ságastallamijda Árrana tiebmáiehkedin dijstagá bårggemáno 31. biejve. Bájkálasjhiståvrråtjálle Nils Kristian Sørensen Gásluovtas ja åsskodiedagis Roald Kristiansen Tråmså universitehtas álgadibá goabbák lågådallamijn. Nils Kristian Sørensen Gásluovtas: Olaf Holm girkkohærrá ja rasissta? Roald Kristiansen: Olaf Holm girkkohærrán ja Divtasvuona bájkálasjsebrudagá gehtjadallen Buorisboahtem tiebmáiehkedij! Nannimin nuorttaguovlo iemeálmmugij máhtov - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Ráddidus almodij ådåstuhtedum nuorttaguovlo strátegijajdis sjnuktjamáno 12. b. 2009 Råmsån. - SamiNorth - Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak le ávon dajs dåjmajs ma åvdeduvvi iemeálmmugij máhtov nannitjit, javllá præssadiedádusán værmádagá tjoahkkájgiesse sierrarádevadde Sven-Roald Nystø Árran – julevsáme guovdátjin Divtasvuonan. Præssadiedádusáv lågå vuollelin. Duodjeprogram 2012 http://tysfjordasvo.no/produksjon_buvtadibme/duodje/ http://tysfjordasvo.no/produksjon_buvtadibme/duodje/ Uke 48: Næringsseminar i duodje. Árran Duodjeprográmma 2012 44 .vahko Kurssa snjissjkoma birra Lissto le tiebmán. Duorastagá-, bierjjedagá/lávvodagá basádismáno 1.-3.b., ieme ájgijda. Kursa jådediddjen le Lill-Tove Paulsen. 45. vahko: Basádismano 5.-7.b.: bagádallam mánnodagá, dijstagá ja gasskaváhko, Lilian Urheim. Tiebmáiehket dijstagá basádismáno 6. b. kl 19-21 Tiebmán le duodje æládussan. Buorisboahtem gájkajda! ASVO fállá rabásbiejvijt gånnå ulmutja oadtju gådet (vevit) gasskavahkojt belaktállak vahkojn. Sunna Knutsen le bagádallen kl. 9-14. Fálaldahka le biejvijt: http://tysfjordasvo.no/produksjon_buvtadibme/duodje/ 46.vahko: Seminárra sliehpá birra. Duorastagá 15.11.: Seminárra (kl. 17-21) Basádismáno 16.-20.b.: Kursa li bierjjedagá, lávvodagá ja mannodagá, dijsdagá, ieme ájgijda. Kursa jådediddjen le Lilian Urheim. Basádismáno 29-30.b.: bagádallam duorastagá, bierjjedagá, Lilian Urheim Oassevállde máhtti vuosedit ietjas bargov javllamæsson Árranin. Javllamárnán le Árranin javllamáno 1. biejve. ASVO fálla rabásbiejvijt gånnå ulmutja oadtju sliehpájt goarrot bielisjtálla vahkojt. Karete Paulsen le bagádallen kl 9-14. Fálaldahka le biejvijt: http://tysfjordasvo.no/produksjon_buvtadibme/duodje/ 48. vahko: Æládusseminárra duoje birra. Ásaduvvá basádismáno 28. b. kl 14-20 . Duojev æládussan/viddnodoajmman, ásadibmen, ruhtadoarjjan jná. Ja duojev kultuvra åvddånbuktemin. Jus prográmmaj rievddadusá båhti diededuvvá. Ienep diedojt oattjo: Duodjebagádalles Lillian Urheim, tlf. 90684748, jali Rádjáoahpestiddje prosjækta - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Gånnå: Árran julevsáme guovdátjin, auditorijin Goassa: Dijstagá, javllamáno 9.biejve, kl.18.00. Prosjæktajuogos ”Dutkam- ja duodastimbarggo rádjáoahpestiddje dåjmajs nuppát væráltdoaron” bivddá seminárraj. Dutkamprosjevta gasskabåddåsasj båhtusa vuoseduvvi. Rádjáoahpestiddje ja sijáj lágámusá li sierraláhkáj buorisboahtedum. Buorisboahtem. Museajådediddje + Rádevaddde Árranin. - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Museadåjma fágalasj ja háldadus bargo jådedibmáj almoduvvá stuoves virgge Museajådediddje/Konservátåvrrå + Rádevaddde (gasskaájggásasj). Norsk tekst? - Trykk på flagget nederst. Árran – Julevsáme guovdásj ásaduváj 1994 Ájluoktaj Divtasvuona suohkanin. Árrana ulmmen le liehket nasjonála guovdásj mij sáme gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav julevsáme guovlon bisot ja åvddånahttá. Árranin li museadåjma, sámegielak mánájgárdde, sáme giellaåvddånahttem ja videokonferánsaj baktu giellaåhpadus, åtsådimprosjevta, nuorttaguovloj gatjálvisáj barggo, almmudakdåjma, j.i. Huodnaha ja lanjá lájggiduvvi Sámediggáj, NRK Sámi Radioj ja universitiehtajda Bodådjon ja Råmsån ja Staped;aj. Aktan sijáj gudi lájggiji le birrusij 40:sijn bæjválasj barggo Árranin. Ienep diedo Árrana birra gávnnuji www.arran.no næhttabielen. Museadoajmma le akta vuododåjmajs. Museabargo ulmme le mierreduvvam Ájggomusá strategitjállagin ierit ietján jut musea barggo doajmmá ICOMa mærrádusáj milta. Oajvvebarggon le gájkka bargo åvdep ja dálásjájge sáme kulturhiståvrrå julev- ja bihtámsáme guovlojn. Sámedigge le háldadusfábmudahka sáme museajs ja jagen 2007 sjattaj Árran museavásstediddjen julev- ja bihtámsáme guovlon. Museadoajmma bihtámsáme guovlon álgeduváj 2009 jage rájes kontåvrråsajenis Bájddárin. Museadåjma li pládnadokumenta dagádum. Árran le institusjåvnnå mij le åvddånime ja dutkambarggo le nanostuvvam ájn gå Álggoálmmukdiehto dutkaminstituhtta ásaduváj Bådådjo allaskåvlå aktisasjbargo baktu. Musea dálásj dåjman le 4,5 jahkevirge. Duodden le doarjjadåjma aktisasjháldadusás personála, økonomija ja teknihkalasj bargoj hárráj. Julevsámegiella le guovdásj árvvon Árranij ja museadåjman galggá giella guovdátjin liehket. Museadåjma fágalasj ja háldadus bargo jådedibmáj almoduvvá stuoves virgge M useajådediddje / Konservátåvrrå + Rádevaddde (gasskaájggásasj). Barggon le: Máhtudagáj gájbbádusá: Gájbbeduvvam máhtukvuoda: Jus ruhtadimijn vuorbástuvvap de aj máhttep gasskaájggásasj virggáj biedjat rádevaddev museabargojda avta jahkáj, virgge máhttá mælggadappov bissot. Máhtudagáj gájbbádussan biejaduvvá alep åhpadus sebrudakdiedalasj, humanistak jali kulturhiståvrålasj fágaj. Dagu museajådediddje virgen, de máhtukvuohta virggáj ulmutjin, sáme kulturmáhtudahka ja sámegielaj giellamáhtudahka dættoduvvi. Hiebalgis barggohárjjánibme ja åtsådallama museabargojs le sávadahtte. Barggon li tjanádum musea gaskostim-, duodastim- ja prosjæktadahkamusá. Árran hovedinngang. Foto: Árran/R.Lien Lagáp diedojt virge birra vaddá direktørra Lars Magne Andreassen 75575105, jali 90775275 Åhtsåmmierre: Bårggemáno 18. biejve 2014 Åhtsåm aktan CV:ajn sáddiduvvá: Árran – julevsáme guovdásj, 8270 Ájluokta/Drag, jali e-poasstaj: poassta@arran.no baktu . Præssadiedádus Lagáp diedo, ringu: Sierrarádeváddáj Sven-Roald Nystø Árran: 75 77 51 00 Barggo, máh tudahka ja bájkkálasj árvvoháhkuhib m e Nuortta-Sálton Gåktus lulup mij Nuortta-Sálton ájmmudit ådå stuoves barggosajijt ásadit ma mielastuhtti nuorajt boahtte ájgen bargatijit? Majt dát gájbet mij guosská ådå máhtudahkaj, jå gåk lulup doajmmatjerdajt orgániserit ja ruhtadit? Dáj birra ja ietjá ájnas ássjij birra ságastuvvá semináran Árranin Ájluovtan Divtasvuonan gasskavahko moarmesmáno 10.b. Seminárra la Vuonarijka nuorttaguovlo bargo ja bájkkálasj árvvoháhkuhime birra. - Sjaddá sierraláhkáj gelduladtjan gullat majt stivrrajådediddje Johan Petter Barlindhaug, Barlindhaug ASan dáj birra javllá. Sån la ham giehtos ulmusj æládusdåjmajn ja almmulasj siebrudakiellemin. Árranin sáhkat gåk Vuonarijka nuorttaguovlo barggo máhtálulu bájkkálasj árvvoháhkuhimev viehkedit. Sujna ham li sierra máhtudakvuoda tjielggitjit, gå ierit ietján jådedij Ráddidusá guovllokommisjåvnåv mij edna árvvalusájt 2004 åvdedij. Hástáv divnajt seminárraj boahtet, ja ságastallamijda sæbrrat, javllá Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø. Ietjá ássje ma semináran galggi ságastaláduvvat li sáme árvvoháhkuhibme Nuortta-Sálton, nissunij sadje nuorttaguovlo bargon, mannoæládusa Hamsuna Rijkan, ja gåk la Norcem Gásluovtan usjudallam sementav Murmánskkaj Ruossjan vuobddet. Seminára álgadiddjij namájt vuojná “Nuorttaguovlo barggo ja bájkkálasj árvvoháhkuhibme” -seminára prográmman mij tjuovvu. Ájluovtan vuoratjismáno 28.b. 2006 E-post: poassta@arran.no Web: www.arran.no Bårjås 2008 - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Valjesvuohta Dát le lågåt jahkegierdde Bårjjåsis, ja jage li gållåm dalutjis gå vuostasj bále almoduváj jagen 1999. Lars Børge H. Myklevold hæjttá dal dåjmadiddjen, ja sihtap suv gijttet buorre bargo åvdås. 2008 le valjesvuoda jahke. Basádismáno 23. biejve 2007 rabáj Árrana dávvervuorkká ådå oasev vuodovuosádusás, mij vuoset sáme båndorsijdav. Dát vuosádus, duodden artihkkalijda dán jahkásasj Bårjjåsin, vuosedi valjesvuodav sáme sebrudagás. Vargga gájkka oassálasste li barggam, jali lågådallam Árranin jagen 2008. Ragátmánon 2008 ásaduváj giellakonferánssa Árranin, ja dassta lip Høiera ja Johansena lågådallamijt tjáledahttám. Guovtes tjállijs dán jahkásasj Bårjjåsin, Borgos ja Kintel, gåhtjoduvájga artihkkalijn oassálasstet, danen gå barggaba tiemáj ma hiehpi dán almodussaj. Yngve Ryd vuoset boanndudagáv sáme låddenamájs. Låtte li vuostatjin nabdedum vitsárdallamij jali guvkkalimij milta, ja dan maŋŋel háme milta, ja aj gåktu viessu. Tjállá ahte ådå namá álu gávnaduvvi, ja ihkap vilá li máhttelisvuoda gávnnat namájt ma li dåbddusa dåssju boarrásap sámij gaskan. Gávnnuji gus låddenamá ma ælla nammadum artihkkalin? Johan Borgos tjállá sáme smirjárij birra Viestarálen. Histåvrrå sámij smirjárij birra ij le vuojga dåbdos, valla huoman le ájnas, dajna gå duosstu åvddåguottojt ma javlli dáttja kultuvrra le árvvusabbo sáme kultuvras. Máhttep ienni javllat ulmusjtjerda li læhkám aktisattjat tjanádum nubbe nubbáj ålles histåvrå tjadá. Oddmund Andersen subtsas lagábut sáme båndorsijda birra julevsáme guovlon gitta 1950-låhkuj. Tjállá hiebadime birra gånnå iesjbierggim ja moadda dåjma lidjin oase iellemis, gånnå dá dåjma sáme båndorsijdav gievrrodin. Gidán 2008 lij Árranin Louise Fontaina gåvvåvuosádus: . Ájggegávdan 1961 – 1976 vierttijin máná Kalalit Nunaatis skåvllåpolitihka diehti jåhtet Danmarkuj, ja dåppe oassen sjaddat fámiljas vaj dánskagielav galggin oahppat. Louise rájaduváj ierit, ja massij ietjas iednegielav. Uddni dárbaj dålkåv gå æjgádij ságas. Ann Irene Sæter vuoset gåktu buorre skåvllåpolitihkav galga dåjmadit, skåvllåjådedime baktu mij dåbddå sáme sebrudagá ásadusáv. Subtsas aj gåktu sáme oajve, jali entrepenøra, li læhkám ájnnasa sebrudakåvddånime hárráj ja Divtasvuona skåvlåj hárráj. Inger Johansen vuoset dutkama baktu oarjjelsámeguovlojn man ájnas le dåbdojt dádjadit gå le sáhka giela nannima birra. Sijáj gaskan gudi e sámegielav ållåsit ságasta, le huoman stuorra máhtudahka, vájku e sámástit buvte. Gávnnuji má hieredime ma guosski sámástibmáj. Jorun Høier vuoset giellabargon gávnnuji gæjnnoválljima. Oajvvat viehkev man birra bierrip ájádallat jus julevsámegiella vuostasjgiellan galggá bissot skåvlån ja sijdan. Anna-Stina Svakko artihkkala baktu vuojnnep Jielleváregáppte le segadus julev- ja nuorttasáme gápptedábijs. Jielleváregáppte rievddaduvvá ja ådåsmahteduvvá ájgij miehtáj, ja le vas anon. Gåktu li gápte 100 jage duogen? Lis-Mari Hjortfors tjállá gåktu Anna-Stina Svakko ja ietjá duodjára gáhttiji sáme árbbedábálasj máhtudagáv. Oahppam li vuodomáhtudagáv sijdan, ja skåvlåj baktu ja duodjuhime baktu li maŋenagi duodjetjiehppen sjaddam. Thomas Kintel tjállá aj duoje birra, gå giehtadallá dav lahka aktijvuodav sáme dájda ja duoje gaskan. Dát aktijvuohta le ietjáláhkáj gå vuonadáro sebrudagán gånnå sieradusáv dahki dájda ja dájddaduoje gaskan. Lars Magne Andreassen - dåjmadiddje SamiNorth ásadusáj åvdåstiddjij tjåhkanibme - Mierredusá - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter SamiNorth - Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádagan lej åvdåstiddjij tjåhkanibme ådåjakmáno 16.b. 2009 Guovddagæjnon. Tjåhkanime mierredusájt dánna dárruj gávna. Árrana mannoæládusprosjækta > Prosjevta / Mannoæládus Mannoæládusprosjækta 2014-2017 galggá nannit ja åvddånahttet sáme mannoæládusáv mij tjuovvo julevsáme guovlo luondulasj ja kultuvralasj vejulasjvuodajt. Dassta gå ij la ållo giehtoduvvam, de galggi muossádime man vuodo le sáme kultuvrra ja dábe sjaddat buorre æládussan, ja julevsáme guovllo galggá sjaddat ådå ja dåbdos sáme mannulakæládusfálaldahkan. Prosjevta oajvvedåjma li ásadit aktididdjerållav, værmádagáv vuododit ja doarjjot åvddånahttem dåjmajt ja aj buvtadimåvddånahttemav ja álgadit stuoráp prosjæktaoasev mannulakæládusá hárráj. Martin Rimpi Mannulakåvddånahttem gånnå sáme kultuvrra ja dábe li vuodon, tjuovvu aj ájggeguovddelis ájggedábijt mannulagájn gånnå ulmutja åtsi oalle muossádimijt ja vásádusájt, gånnå ulmusj boahtá lahka bájkálasj kultuvra ja "suojmma manni" luondo lahka. Dá li aj ájnas kvalitiehta vuona mannulagájn, gånnå sámeiellem máhttá buktet ájn ienep dav mij le oalle ja sierra. Almulasj mannoæládusá nannim, mannulakvidnudagá ja ietjá orgána li ienebut ælvvám sáme vásádusájt mannulakfálaldahkan, ja dát le sierra nammaduvvam ráddidusá mannulakæládusá ájggomusájn jagen 2012. Gålmmå nuorttamus fylkasuohkana, Innovasjon Norge ja Sámedigge ruhtadi aj doajmme vijdes prosjevtav åvddånahtátjit sáme mannulakæládusáv Nuortta-Vuonan, mij Origo Nord jådet. Prosjækta galggá tjalmostit mannoæládusá åvddånahttemav julvsáme guovlon nav vaj dát lassán ja tjielggasabbon åvddånboahtá miellagiddis sáme mannoæládussan. Árran le prosjæktajådediddjev virggádam gut galggá dilijt láhtjet ja arvusmahttet vejulasj ásadiddjijt (gründere) sáme mannoæládusájt álgadit. Prosjæktajådediddje ja værmádahka galggá tjalmostit mahtudakåvddånahttemav ja arvusmahttemdåjmajt. Prosjevta baktu galggi konkrehta åvddånahttemij barggat oattjotjit ienep sáme mannoæládusdåjmajt åvddåprosjevtaj baktu, ma de ihkap máhtti álgaduvvat sierraláhkáj: Prosjevtan galggi guovtijn åvddåprosjevtajn barggat åvddånbuvtátjit ja sadjihij biedjat: sáme duobddága ja turissma ja web-prosjækta «Árran balvaj sinna». Vuostasj nammaduvvam prosækta le åvddånahteduvvam åtsådimprosjæktan ja nubbe galggá buorreláhkáj åvddånbuktet ja bájkálasj sáme mannoæládusájda jådedimmáhttelisvuodajt buktet. Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádagá 2 2007 bievddegirjje - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádagán lej 06.12. 2007 tjåhkanibme. Værmádagá 2 2007 bievddegirjev dárruj dánna gávna. Bårjås 2014 - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Nå er årets utgave av Bårjås klar! / Dál de dán jagásj Bårjås almoduvvá! Bårjås 2014 Bårjås le álkkeslåhkåm diedalasj ájggetjála mav Árran julevsáme guovdásj ålgusvaddá. Dá jagásj Bårjjåsa sáhkan li «Árbbedáhpe ja ådåstuhttem». Bårjås 2014 oattjo oasstet Árranin ja Th. Bredesenin. Hadde: kr 110. Iemeálmmuga ja Árktisa jådedibme - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Wilton Park aktan Vuona ålggorijkkadepartementajn ja vehkijn Canada rijkajgasskasasj Árktalasj guovdátjis, tjadádin guovvamáno 18.- 20.b. 2010 konferánsav ”Nuorttaguovlo: Hásstalusá ja máhttelisvuoda” Stayning’in Stuorbrittanian. Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø hålla danna lej . Sån giehtoj oanegattjat Vuona sámij ja oajvválattjaj aktavuoda åvddånimes, Ilullisat deklarasjåvnås vuollájtjáledum moarmesmáno 28.b. 2008 vidá árktalasj stáhtaj (ålggorijkka)ministarij baktu, Canada, Danmárko/Ruodnáednam, Vuodna, Ruossja ja USA, ja vuorodij vihtta ássje åvdedittjat iemeálmmugij vidjurijt Árktalasj guovlon. Hålav ieŋŋlis-giellaj dánna gávna . Giellakafea Árranin - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Dålusj subttsasa ja quizza Káffa ja gáhko oasen Gájka li buorisboahtem sámegielav gulldalittjat ja ságastittjat! Ásadiddje: Divtasvuona suohkan, Divtasvuona demænssasiebrre ja Árran Moteuka - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Arrangører Tysfjord ASVO AS, Duodje Nordlánnda, Árran Mánnodagá ragátmáno 30. b. kl 13.00: Lågådallam Erlend Bragstad baktu, stájlissta, ja hiervvimtjiehppe Dijstagá gålg. 1. b. kl. 18.00: Måvttåvuosádus ja smiŋŋkimsjåvva. Biktasa majt Anna Stina Svakko ja Lise Tapio Pittja libá hábbmim ja gårrum. Erlend Bragstad galggá stájlisstan ja vuosádusáv jådedit. Måvttåvuosádusá maŋŋela le barggojuogos smiŋŋkimijs Erlend Bragstad baktu Orriflame vidnudagájn aktisattjat. Gasskavahko gålg. 2. b. le sáme hábbmimvuogij birra, barggojuogos ja lågådallama. kl. 13.00–17.00 ja 18.00-20.00. Hábbmididdje libá Anna Stina Svakko ja Lise Tapio Pittja. Duorastagá gålg. 2. b. le sáme hábbmimvuoge, barggojuogos ja lågådallam. kl. 13.00–17.00 ja 18.00-20.00. Hábbmididdje libá Anna Stina Svakko ja Lise Tapio Pittja. Ásadiddje li Tysfjord ASVO AS, Duodje Nordlánnda, Árran Galggá gus Lofoahtta/Viestarálas olljo- ja gássadåjmajda rabáduvvat? - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Vågan æládussiebrre aktan Spålavuole guolástushámnajn lej 26.05. 2008 seminárra Spålavuolen gånnå ságastallin jus Lofoahtta ja Viestarálas lulu olljo- ja gássadåjmajda rabáduvvat. North Energy stivrrajådediddje Johan Petter Barlindhaug, gut la aj Bådåddjo allaskåvlå profæssor II, álgadij ságastallamav dan birra. Barlindhauga lågådallamav dánna dárruj gávna. Tjállaga - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak la Ráddidusá Barents 2020 plánaj gáktuj barggagoahtám. Værmádak la vuojnojt åvdedam soames prinsihppalasj bielijda juolggen Vuonarijka nuorttaguovlo politihkkaj, ja árvvalam prosjevtav gånnå gasskavuohta olljo- ja gássadåjmaj ja iemeálmmugij gaskan gehtjaduvva ja buohtastáhteduvvá rijkkarájá rastá perspektijvan. Tjála l dárruj. Malstrøm - Ådåsa kulturhiståvrålasj gaskostim- ja dutkaminstitusjåvnåjs Nordlándan > Mij dáhpáduvvá? Árran vuobddá goalmát nummarav tjállagis Malstrøm - Ådåsa kulturhiståvrålasj gaskostim- ja dutkaminstitusjåvnåjs Nordlándan. Hadde le 100,- kr. Harrieth Aira Dán jagásj oajvvetiebmá le sáme histåvrrå ja sebrudahka, ja moattes tjálli duon-dán tiemá birra sáme histåvrån ja sebrudagán Nordlándan. Sáme museainstitusjåvnå fylkan oassálassti tjállusij tjállagin. Gå le 100 jage dallutjis gå vuostasj sáme rijkkatjåhkanibme lej, de tjállagin le guhkep tjálos Elsa Laula Renberga birra guhti lij sån gut åttjudij sámijt Roandemij aktisasj rijkkatjåhkanibmáj. Sån åroj Helgalátten Nordlándan. Ietján li duo-dá tjállusa duossta-dássta dagu oarjjelsáme, nuorttasáme, julevsáme ja bidumsáme, ja duodden merrasáme, markasáme ja ällosáme iellemis, ja moadda oase sáme sebrudakiellemis gasskaájges gitta udnátjij. Dåjmadiddje doajvvu máhtudahka sáme sebrudagájs åvddål ja uddni máhtti oabllot ja jåksåt vijdep låhkkejuohkusijt dájna tjállagijn. Árran - Julevsáme guovdátja bargge li tjállám gålmmå tjállusa dán tjállagin. Arran/Harrieth Aira 2010 - 2020 násjunála suvddempládna - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Stivrrajådediddje Johan Petter Barlindhaug, Barlindhaug ASan hålaj Råmsa 14.06. 2007 guovlulasj tjåhkanimen 2010 - 2020 násjunála suvddemplána birra. Barlindhauga låbijn almmudips lågådallamav "Siebrudakdile rievddadime, æladusiellema dárbo ja suvddemdárbo 2020", majt dárruj dánna gávna. Árran åhtså Interreg-ruhtadimdoarjjagav prosjæktaj Viesso duobddága/Levende landskap 2018–2020 > Mij dáhpáduvvá? Ij aktak sáme prosjækta le åvddåla oadtjum ruhtadimdoarjjagijt nammasasj åtsådimsuorges Interreg Sámes. Dálla de gæhttjali Árran, Ájtte–Svieriga duottar- ja sámemusea ja Institusjåvnnå vuogádus- ja vuobmanteknihkas Julevu teknihkalasj universitehtan (LTU) åhtsi prosjevtajn «Viesso duobddága / Levende landskap». Prosjevta åvddånahttem le guokta jage vihpam, dáv maŋemus biellejagev doarjjagijn RFF Nord:as ja Sámedigges. Prosjevta budsjæhtta le 952 000 Euro mærráj (sulá 9,3 mill. Vuona kråvnå) ja galggá vihpat 2 ½ jage. Vásstádus åhtsåmussaj vuordeduvvá biehtsemáno álgon 2018. Martin Rimpi « Prosjevta ájggomus le lasedit julevsáme guovlo máhttelisvuodajt gå åttjuduvvá vijddát moattebelakvuohta muossádusájs ja fálaldagájs mannoæládusá fálaldagájn ma li sáme kultuvrraj ja histåvrråj tjanádum. Dát sjaddá buktet tjiegŋalap gåvåv sáme kultuvras mij le moatteláhkáj ja moattebelak » javllá åvddånahttem- ja prosjevta vásstediddje Martin Rimpi Árranin guhti le prosjevta åvddånahttemav jådedam gitta jages 2016 aktan prosjevtajådediddjijn Dr. art Oddvar Svendsen. Anedahtte åtsådibme galggá ienedit diedojt ja dádjadusáv julevsáme guovlo birra degu aktisasj, moattelágásj duobddágin Svierigin ja Vuonan, ja åvddånbuktet sáme ávkástallamav ja dádjadusáv duobddágijs, dáj vuolen aj bájkkenamájt ja luonndonammadusájt, vuodon ådå muossádusájda. Åtsådimbåhtusa sjaddi åvddånbuvteduvvat gájkka berustiddjijda. Projæktaj li juo vihtta åtsådiddje gudi ájggu oassálastátjit, gájkajn li PhD-dásse, duodden båhti diedalasj viehkkebargge. « Mån doajvov Intereg:a stivrrimjuogos vielet dáv aktisasjbargov humanistalasj åtsådimbirrusa ja LTU:a teknologijjabirrusa gaskan, ja juhte mij vuorbástuvvap oadtjot mijá ájggomusájt jåhtuj. » hæjttá Martin Rimpi Árranin. Válde aktijvuodav dáj: Martin Rimpi, Åvddånahttem- ja prosjæktavásstediddjijn, mobijlla: 995 06 195 Oddvar Svendsen, prosjæktajådediddje, mobijlla: 990 23 527 Duogásj: Gå gatjálvis bådij fylkaarkeolåvgås Ola Torstensen:is, Nordlánda fylkasuohkanin de Árran jagen 2016 guoradallagådij gåktu duobddága Divtasvuonan máhtti ávkástaláduvvat mannoæládusá hárráj. Árrana le oadtjum mannoæládusprosjevta baktu ruhtadoarjjagav Nordlánda fylkasuohkanis ja Sámedikkes, ja de seminárav ásadin gånnå ájádusá ja ájggomusá åvddånahteduvvin dagu álggemprosjæktan gånnå julevsáme luondo ávkástallam ja dádjadusá tjalmostahteduvvin. Ja dassta lij båhtusin juhte dárbbo le åtsådimijda dán suorgen. Sámi Allaskåvlå ja UiT Vuona Arktalasj Universitiehta viehkijn ásadij Árran ájggegávdan 20.8.17–20.1.18 åvddåprosjevtav Viesso duobddága / Levende landskap ruhtadoarjjagijn Nuortta-Vuona åtsådimfåndas (RFF Nord) kr. 250 000, Sámedikkes kr. 106.000 ja iesjmáksusijn kr. 93.000. Árran gåhtjoj åvddåprosjevta álgadibmáj aktisasjtjåhkanibmáj Ájtte–Svieriga duottar- ja sámemuseav ja Vaartoe–Sáme åtsådimguovdátjav Ubbmema universitiehtan. Tjåhkanimes bådij sávadus Ájtes ja Árranis aktisasjbargguj åvddånahtátjit prosjevtav Interreg Nuortta Sábmáj. Gå åvdutjis lij aktisasjbarggo Ájte ja Institutionen för system- och rymdteknink (Vuogádus- ja vuobmanteknologijja institusjåvnnå) Julevu universitiehtajn (LTU), sjattaj LTU ja aktisasjbargo sæhkáj. Oajvveprosjækta mierreduváj tjadáduvvat Intereg-prosjæktan, gå julevsáme duobddága li guovten rijkan ja ållo åtsådimijs le Svieriga bielen. Prosjevta oajvveulmme le anedahtte åtsådibme ienedittjat diedojt ja dádjadusájt julevsáme guovlos aktisasj, moattebelak duobddágin Vuonan ja Svierigin, ja åvddånbuktet sáme luondo ávkástallamijt ja dádjadusájt (dán vuolen aj bájkkenamájt ja luonndonammadusájt) vuodon muossádusájda luonndovuodok nuorttalij mannoæládussaj. Duodden dábálasj prosjæktajådedibmáj ja gaskostibmáj de li prosjevtan dá gålmmå barggosuorge: Prosjevta ålles namma le « Viesso duobddága / Levende landskap. Sáme luondo ja kultuvrra vuodon muossádusájda ja mannoæládusájda ». Prosjæktaåhtsåmus le sáddiduvvam giehttjit åhtsåmvuorruj Interreg Nord IVa, oasseprográmma Sábme. Prosjæktabudsjæhtta le 952 000 Euro (sulá 9,3 MNOK). Prosjevta ájggegávdda le 2 ½ jage; 1.6.2018–31.10.2020. Ájtte le oajvveåhttse EU-rijkas, LTU mij le svenska oasseåhttse ja Árran oasseåhttsen Vuona bieles. Árrana bieles le biejaduvvam 2,7 jahkevirge, dássta li 1,9 jahkevirge åtsådibmáj, 0,4 jahkevirge prosjevta háldadussaj (stivrrimjuohkusij ja prosjevta jådediddjáj) ja 0,4 jahkevirge julevsáme giellabarggáj. Árranij li prosjæktagålo tjoahkkáj sulá 4,2 mill. kr. merustaláduvvam (gånnå barggijgålo li 3,3 mill. kr) ma åtsåduvvi ruhtaduvvat vuona Interreg-ruhtadime baktu 50 %, Nordlánda fylkasuohkanis 25 % ja 25 % iesjmáksusin. Árrana iesjmákso le 1,0 mill. kr. gålmå budsjæhttajahkáj. Martin Rimpi PD: Barggo, máhtudahka ja bájkkálasj árvvodahkam Nuortta-Sálton - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Gåktu galggap Nuortta-Sálton ájmmudit barggosajijt ásadit ja bisodit majt nuora åvddålij guovlluj berusti? Májt gájbet gå la sáhka máhtudakåvddånimes ja gåktus galggap dájt bargojt orgániserit ja ruhtadit? Dáha ja ietjá guovdásj ássje ságastaláduvvi semináran Árranin, Ájluovtan Divtasvuonan, Vuona nuorttaguovlo bargoj ja árvvodahkama birra gasskavahko dán jage moarmesmáno 10.b. Biejvve/Dato: Bårggemáno 20.b. 2007/20.august 2007 Mijá sievvem/Vår ref: 06/0008-5155-v1/SRN Árranij 230 000 kr juollodum - Mij lip dudálattja gå Nordlánda fylkasuohkan ja Sámedigge li aktan juollodam 230 000 kråvnå Árranij nuorttaguovlo prosjevtav tjadádittjat. Prosjevtan li guokta oase: Prosjevtajn galggap gærggat javlajda, subtsas Árrana direktørra Filip Mikkelsen. Prosjækta galggá tjadáduvvat aktan Bådådjo allaskåvlåjn, Sijti Jarnge kulturguovdátjijn, Aarporten - Hattfjelldálen ja Várdobáiki sáme guovdátjin, Evenássjen. E-post: poassta@arran.no Web: www.arran.no Nannimin nuorttaguovlo iemeálmmugij máhtov - SamiNorth - Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak le ávon dajs dåjmajs ma åvdeduvvi iemeálmmugij máhtov nannitjit Ráddidusá ådåstuhtedum nuorttaguovlo strátegian . Lip dåjmalattjat rahtjam aktan ja iesj guhtik ásadusájn, måttijn dájs dåjmajs åvdedit. Sierra láhkáj måvtåstuvvap gå Ráddidus loabet sáme guoradallam- ja máhtudakguovdátja vuododimev Guoládagán Ruossjan doarjjot. Guovdásj le dáj sámijda ájnas, valla nanni aj rádjárasteldiddje aktisasjbargov Suoma, Svieriga, Ruossja ja Vuona sámij gaskan, javllá værmádagá tjoahkkájgiesse sierrarádevadde Sven-Roald Nystø Árran - julevsáme guovdátjin Divtasvuonan. Iemeálmmukdåjma ma åvdeduvvi li vijdedit rádjárasteldiddje nuorttaguovlo prográmman Sáme allaskåvlå nasjonálalasj prográmmav duodastit sáme árbbedábe máhtov, åvdedit etalasj njuolgadusájt iemeálmmugij gáktuj ekonomalasj dåjmajda nuorttaguovlojn, jåhtuj biedjat nuorttaguovlo iemeálmmukgielaj digitála infrastrukturprográmmav ja nannit sáme ásadusáj máhtukvuodav ja máhtudakvuodav. Duodden aj ásaduvvá sierra Bárentsguovlo kulturvuododum æládusåvdedimprográmma iemeálmmugijda. Ráddidus almodij iektu ådåstuhtedum nuorttaguovlo strátegijajdis Råmsån. Ájluokta, snjuktamáno 13.b. 2009 Ienep diedojt juohká: Barggo/Arbeid/Work: (+47) 75 77 51 00 Árran julevsáme guovdásj gåhttju álmmuktjåhkanibmáj duorastagá gålgådismáno 4. biejve kl 18.00 Árrana auditåvrån. Tjåhkanibme le oasse Árrana jage 2012 dutkambiejvij prográmmas. 20 år siden Árrans grunnstein ble nedlagt / 20 jage rájes gå Árrana vuodogiergge biejaduváj - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Uddni, bårggemáno 17.biejve 2012, le 20 jage rájes gå GM Drådnik Sonja Árrana vuodogiergev biejaj. Prinsæssa Märtha Louise aj oassálastij. Mujttádahttep dáhpádussáv ja kl. 12 æjvvalip káffabåddåj, barge ja ietjá ulmutja ma båhti. GM Gånågis Harald guovdátjav formálalattjat rabáj biehtsemánon 30.biejve 1994. Almma gåktalågåt biejvve ávvudallap esski jagen 2014. Suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen le Divtasvuona suohkana åvddås rádjam giedjegijt varrudagáj dáj bágoj: Árran –julevsáme guovdásj le vuododus man ulmme le æjggut ja dåjmadit Árranav nasjonála sáme institusjåvnnån ja dan baktu julevsáme kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav nannit ja åvddånahttet. Jage 2008 rájes, le aj Árranin åvdåsvásstádus musea Bihtámsáme guovlon. Uddni le Árran stuorra barggosadje man doajmmasuorge li mánájgárdde, giellaguovdásj, musea, girjjealmmudahka, duodje, dutkám, j.n. Lájggijidje li Sámedigge, NRK Sámi Radio, Tråmsså universitehtta ja Norlándda universitehtta. Árran aktan lájggijidjijin le tjoahkkáj 40 jahkevirgge institusjåvnnåj. Árranin le, ja joarkká duodastahttet ja guoradallat sáme histåvråv ja kultuvrav, åhpadit julevsáme gielav, mánájgardev doajmadit, almodit julevsáme girjijt, nannit duojev æládussán, åvdedit mannoæládusáv j.n.v. Ietjá bágoj javladum, Árran –julevsáme guovdásj galggá liehket almma ja symbåvlålasj dållåsadje mij åvdet ja nanni ielle julev – ja bihtámsáme kultuvrav, gielav ja identitehtav. Moatte láhkáj lip dagu esski álggám dáv bargov. Majna Árran galggá barggat ij la ihkeven ájggáj mierredum, juska miján le dievva bargo majt miejnnip galggi vuoroduvvat. Gåktu sihtabihtit didja Árran galggá liehet? Árran le ådå plánaj bargamin, ja ådåstuhttemin oames. Midjij le de ájnas oajvvadusájt dijájs oadtjot. direktørra Seminárra: Ådå åtsådime sáme åvddåhiståvrås, kulturmujtojs ja kulturduobddágijs Bájkke: Nordlánda universitehtta, Bådådjon Ájgge: Duorastagá moarmesmáno 8. b. 2014 09:10 – 09:50 Museaoajvve Kjell-Åke Aronsson, Ájtte, Svieriga duottar- ja Sámemusea: Májddum, sáme årrombájkke miehttseluondon. vuorrádisvuodan. Stáhta politihkka sámij gáktuj buktá rievddadusájt sámij vidjurijda 15- ja 1600-lågojn. 10: 30 - 10: 50 Káffabåddå 10.50 - 11.30 Senioråtsådiddje Oddmund Andersen, Árran julevsáme guovdásj: Majt máhtti Gierggebuodo årromsaje subtsastit várreluondo ávkástallama birra? 11:30 – 12: 10 Etnologa Lis-Mari Hjortfors, Árran julevsáme guovdásj: Etnologalasj guoradallama Gierggebuodon/Tjierrekluovtan. 12:10 -13: 10 Biejvvebiebbmo 13:10 - 13:50 Arkeologa Ewa Ljungdahl, Gaaltije, Oarjjelsáme kulturguodvdásj Staaren: Dáktevuorká, sáme biebbmobátsadisá. 13:50 -14:30 Åtsådiddje Sven-Donald Hedman, Tråmså universitehtta: Stálloårromsaje Sálatduoddarin/Luonasvákken. 14:30 -14:50 Káffabåddå DNA máhttá vuosedit goassa boahttsujt dábmagåhtin. 16:10 – 16:30 Dágástallama/Låhpadibme Seminárra le rabás ja navku gájkajda. Mijá sievvem/Vår ref: 2814-v1/SRN Sáme ásadusáj gasskasasj sjiehtadusá ásadibme nuorttaguovlo gatjálvisájda - Bievddegirjje Goassa: Biehtsemáno 29.b. 2006 Oassálasste: Sáme ásadusá vuollelin nammadum: Árran julevsáme guovdásj: Tjállaga: Árrana nuorttaguovlo tjála 15.06. 2006 ja Sáme allaskåvlå biejvveprográmma Ássje: Ássje 1: Dåhkkidit nuorttaguovlo avtasbarggosiehtadusáv “Sáme ásadusáj gasskasasj sjiehtadus nuorttaguovlo gatjálvisájda” dåhkkiduváj oassálasste ásadusáj vuollájtjállema baktu. Ássje 2: Ásadusáj værmádagá åvdåsvásstediddje Ássje 3: Válljit same ásadusáj nuorttaguovlo værmádagá tjoahkkájgiessev Same ásadusáj nuorttaguovlo værmádagá tjoahkkájgiessen válljuduváj Árran. Bievddegirjen: Ájluovtan snjilltamáno 4.b. 2006 Sierrarádevadde Álgoálbmotvuoigatvuoðaid gelbbolašvuoðaguovddáš, Árran, Sámi Allaskuvla/Sámi Instituhtta, Sámi Ealahus- ja Guorahallanguovddáš ja Riikkaidgaskasaš Boazodoalloguovddáš li 29.06.2006 Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádagáv ásadam. Árran la værmádagá tjoahkkájgiesse. E-post: poassta@arran.no Web: www.arran.no Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak Moadda tjuode museadávvera båhti Árran Julevsáme guovdátjij > Mij dáhpáduvvá? Dat stuorra máhtsadimprosjækta Bååstede le vil duobbelij lávkkim. Åvdep vahko le kommisjåvnnå mij juohká dávverijt Bååstede-prosjevtan gærggam juohket museadávverijt ma galggi Árran Julevsáme guovdátjij boahtet. Harrieth Aira - Dát la midjij ållu stuorra mærkkabiejvve, javllá Árrana museajådediddje Harrieth Aira. Árran Julevsame guovdásj le aktisattjat ájrrasij vihtta ietja sáme museajs, Norsk folkemuseajn, Kulturhistorisk museajn ja Sámedikkijn guorrasam juohket museadávverijt ja gálvojt dán stuorra máhtsadimprosjevtan. Bååstede-prosjækta le stuorra máhtsastimprosjækta mij juohká sáme museadávverijt ma dálla li Norsk folkemusean/Kulturhistorisk musean ruoptus sáme guovlojda, ja prosjækta l Vuonan stuorra ja riek sierralágásj barggo. Jagen 2012 guorrasij Sámedigge dáj guokta museaj Oslon, jut lahkke oasse sáme dávverijs dåppe galggi máhtsaduvvat sáme museajda majt Sámedigge ruhtat. Suláj 340 museadávvera julevsáme guovlos li juogeduvvam. Binnep dávvertjoahkke bidumsáme guovlos la huoman báhtsám ja juogeduvvá maŋŋela. Árran le sávvam dájt museadávverijt ruoptus julevsáme guovlluj gåsstå da álgos båhtin, ja le barggam dan alluj måttijt jagijt juo dallutjis gå musea ásaduváj 20 jage dás åvddål. Ja vijmak dálla vuostasj bále ålluk vuojnnet dát barggo lulu ålliduvvat. Árran le dálla gárvedahtjam vuosstáj váldátjit dáv stuorra dávvertjoahkkev. Boahtte barggo Árrana museaj la vehi divudit Árrana museavuorkáv/magasijnav. Dan diehti gå båhti ållo náhkke, skidde ja sassnebuktaga ma galggi galman liehke viertti Árran tsieggit ådå ja stuoráp tjihtanav museavuorkkáj. -Mij lip juo vehi gárvedahtjam dáv bargov. Så doajvvomis ihkap aj dat tjoavdeduvvá ruvámus láhkáj vaj ihkap juo boahtte jahkáj lulu dá dávvera boahtám Árranij. Dávvertjoahkken li riek ållo dávvera ma álgos gullujin julevsáme kultuvrraj. Sierraláhkáj li edna dávvera majt máhttep tjadnat julevsáme duodjáj dagu gápte ja ietjá duodjebuktaga ma gulluji gápptáj. Riek ållo gápte båhti Árranij dagu tyddjagápte, sváltjá, nágin muottá ja sismuottá. Da li aj ållo gahpera ja vájk man ållo ave . Valla aj ietjá sierralágásj dávvera máhtsaduvvi. Ihkap buoremus ja sierralágásamos dávver le julevsáme goabdes mij tjadnum le dålusj åsskuj åvddål ristalasjvuoda, ja mij gávnaduváj “gierge vuolen” Hábmerin 1880- jali 1890-jagij, ja bådij museaj Oslon jagijt åvddål 1907. Uddni e bárep gávnnu ålles goabddá ma li ájmon, så dan láhkáj le dát ållu sierralágásj ja árvvogis museagálvvo. Ållusa javlli goabddáv sáme museajda kråvnnådávverin, jur dan diehti gå li nav gallegasj goabddá ma li ájmon ja sæmmi båttå aj sámij æjgon ja háldon. Misjonera biejsstin ållo guobddájt, ja iehtjáda vas båhtin museajda ålggorijkajn ja ájnegisulmutjij hállduj. Norsk folkemusean li guokta guobddá, ja goappátja máhtsaduvvi, nubbe julevsáme guovlluj ja nubbe oarjjelsáme guovlluj. - Valla mån aj sidáv dættodit dájvveduodje, riek ållo, ja tjoarvve – ja silbbabasti, biernnasájte ja bivddemvædtsaga li aj viehka sierralágásj ja allaárvvusasj dávvera ma Árranij ja julevsáme guovlluj båhti, dættot Aira. Tjoahkkáj dát vaddá ådå diedojt ja ådå máhttelisvuodajt julevsáme histåvrån, gielan ja kultuvran nav vaj vielggis dajva sámij histåvrån duodastuvvamij, dutkamij, kurssimij ja máhtudaklåpptimij dievdeduvvi. Dát sjaddá sierraláhkáj ávkken udnásj ja boahtte buolvajda gå vaddi ådå diedojt sámij histåvrås ja kultuvras mijá guovlon. Suláj 50% dávverijs huoman báhtsi Norsk folkemuseaj vaj sáme kultuvrra aj máhttá gaskostuvvat Vuona oajvvestádan. Lågå ienebuv Bååstede-prosjevta birra dánna: http://www.arran.no/baastede Ienep diedojt vaddá: Harrieth Aira, tlf. 99 04 73 56, e-post:harrieth.aira@arran.no. Árran le gárvedahtjam vuosstájváldátjit dáv stuorra museadávvertjoahkkev Harrieth Aira Goabdes Hábmeris, gávnnum gierge vuolen luondon 1880-1890 jagijn Ássjedåbddij ráde - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø tjállá kronihkajt aktan iehtjádij nuorttaguvlo ássjij birra, ma juohkka bierjjedagá FiskeribladetFiskaren avijsan almoduvvi. Kronihka e avijsa næhttabielen almoduvá. FiskeribladetFiskaren le Árranij loabedam Nystø kronihkajt Árrana næhttabielen almodit. Kronihkka “Ássjedåbddij ráde” almoduváj FiskeribladetFiskaren avijsan bårggemáno 1.b. 2008. Gávna tjállusav dárruj dánna. Ávvudallama moatten biejven Árranin - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Dán jage ávvudallap Sámij álmmukbiejvev, guovvamáno 6.biejvev, moatten biejven. Sáme lávllom- ja subtsastimdábe, sáme biebbmo ja hålla bæjvváj li guovdásj oase ávvudallamis. Duodden dajda lip mierredam Kalaalit Nunaatav/Ruonasednamav tjalmostit. Dán jage ávvudallap Sámij álmmukbiejvev valjes prográmmajn. Sáme lávllom- ja subtsastimdábe, sáme biebbmo ja hålla bæjvváj li guovdásj oase ávvudallamis. Duodden dajda lip mierredam Kalaalit Nunaatav/Ruonasednamav tjalmostit. Lågådallamij, gåvvåvuosádusá, dájda, buvtadagáj ja subttsasij baktu lagábut oahpásmuvvap Ruonasednama álmmugij ja kultuvrraj. Dán jagásj dájddavuosádus moattebájnok, vargga niehkolágásj jiegŋabiernaj, giddi mielav ja njuorat, ja la ietjastis estehtalasj muossádibme. Ietjá iemeálmmugijt æjvvalit máhttá aj boanndodit vaj buktá ådå perspektijvajt ja ådå dádjadusáv ietjama kultuvrraj. Ådåjakmáno 30.b. Kl. 08.00 Gåvvåvuosádus Kalaanit Nunaatas: 3913 Tasiilaq Ole G. Jensena baktu Guovvamáno 4.b. kl. 10.00 Vuosádusrahpam Nunaga- Nunarsuup avannaani Kalaalit Nuunata/Ruonasednama dájddaris Buuti Pedersen. Museajådediddje Harrieth Aira vuosádusáv rahpá. Mikkel Eskil Mikkelsen lávllu. 10.30 - 13.30 Buvtadahka dájddarijn Buuti Pedersen Ájluovta skåvlå 5.klássaj. Tiemá li bájnnooahppa ja såddimteknihka. Árbbedábálasj sámebiebbmo; mállegáhkko ja liebma, guossoduvvá. Guovvamáno 5.b. 10- 13.30 Buvtadahka dájddarijn Buuti Pedersen Gásluovta skåvlå 5.klássaj. Tiemá li bájnnooahppa ja såddimteknihka. Árbbedábálasj sámebiebbmo; mállegáhkko ja liebma, guossoduvvá. Guovvamáno 6.b. Guosse Laskestada skåvlå gasskadáses, Stájggo, ja 6. ja 7. klássa Hábmera oajvveskåvlås. Kl. 10.00 Sámegielak subtsastimbåddå gámán. Adrian Nystø Mikkelsen, fáhkaåhpadiddje ja May-Judith Amundsen, fáhkaåhpadiddje Kl. 11.00 Sáme giela, lávllagij, båvvaj ja subttsasij birra. Heidi Andersen, rádevadde ja Jørgen Kintel, fáhkaåhpadiddje, låptån. Båddå låhpaduvvá mállegáhkojn ja liemajn (oahppe guossoduvvi) Kl. 12.00 Vuosádus/subtsas Áhko vuohttomlávla, Louise Fontaina baktu Moatten kultuvran la dáhpen vuohttomlávllagav, vuolev jali soames bágov áhkos ja ádjás oadtjot. Louise Fontaina subtsas le dallutjis gå sån lågejagák Ruonasednama nejtsutjin hæhttuj vuolgget Dánmarkkuj årutjijt soames dánska familja lunna. Ietjá Ruonasednama mánáj siegen galgaj sån ållu ietjálagátjin sjaddat - galgaj sjaddat dánsska. Moadda jage maŋŋela gå ruoptus sijddaj bådij, ittjij des iednijnis máhte guládallat. Massám lij iednegielas. Sån åhtsågådij identitehtav, aktijvuodav ja dåhkkidimev. Dat doalvoj suv ruoptus åtsåtjijt majt lij láhppám, dagu vuohttomlávllagav mav áhkostis lij oadtjum. Louise Fontain subtsas sijvos ja álkkesláhkáj, huoman sån vájmojt njuorat. Kl. 13.00 Hålla bæjvváj. Drag Jiena lávllu Káffa, gáhko ja árbbedábálasj sáme biebbmo oasen Kl. 17.00 Mæsso Ájluovta/Ájlátte girkkon ja girkkokáffa Árranin Guovvamáno 9.b. Kl. 09.00-11.15 3.ja 4. klássa Hábmera oajvveskåvlås guossen. Duodjuhibme tiebmán. Lilian Urheim, duodjebagádalle ja Heidi Andersen, rádevadde, baktu. Guossoduvvá mállegáhkujn ja liemajn Kl. 10.00-10.45 Guosse 1.-4. klássas Laskestad skåvlås, Stájggo. Kl. 10.00-10.45 Unnemus oahppe guossidi mánájgárdev ja li tjåhkanimbåttån. 3.-4. klássaoahppe oahpestaláduvvi musean. Kl. 11.00 – 11.45 Lávllaga, båva ja subttsasa Laskestad skåvllåj. Anne Kalstad Mikkelsen, rádevadde ja Mikkel Eskil Mikkelsen, fáhkaåhpadiddje, baktu Guovvamáno 10.b. kl. 10.00 Lågådallam: Kalaalit Nunaat/Ruonasednam - kolonijas iesjmierredibmáj, riektá sierra stáhttan sjaddat , åtsådimjådediddje Sven-Roald Nystø baktu. Buuti Pedersen la Kalaalit Nunaata/Ruonasednama dåbddosamos ja viehka árvon anedum dájddár. Ietjas dájddárvuodajn ja dåjmalasj sæbrrama baktu duon dán kultuvrrajgullevasj prosjæktaj maŋemus 30 jage, le sujna guovdásj rålla Ruonasednama dájdav ja kultuvrav åvddånahttemin. Ietjas moadda tjuorggasij ja hiervvimij ja stuorra berustimijn le sån luottajt miehtáj Ruonasednamav guodám. Suv gájkbelakvuodajn ja dájddadagoj glássas, relieffas, malerijas ja akvarellas le sån miellagiddis gaskostit. Duodden dasi sihtá Árran aj álggoálmmukdájdav tjalmostahttet. Dájddárvuodajnis baktu le sån ållusijt njuoradam, e val dåssju sij gudi Ruonasednamin dájdas ja kultuvras berusti. Sån la duodaj nahkam Ruonasednama dájdav ienebujda dåbddusin dahkat, rijkasin ja aj ålggorijkajn. Buuti la barggam prosjevtaj moatten rijkan, Ruonasednama åvdåstiddjen vuosádusájn ja aktisasjbargon ietjá dájddarij ietjá kultuvrajs. Ietjas 30 jage barggoiellemin la sån barggam moattelágásj prosjevtaj duola dagu Danmárkon, Færsuollujn, Islándan, Vuonan, Suoman, Svierigin, Dujskan, Frankrijkan ja Ruossjan. Buuti la åvdemusát dåbddusin ietjas moattebájnok, vargga niehkolágásj jiegŋabiernajs. Stuorra, bieddjis biernaj tjavgga stuvssim ja dánssim nubbe nuppij li Buutiv dájdanis mielastuhttám ja arvusmahttám. Dájdda lij åhpadus mij maŋŋela åvddånahteduváj persåvnålasj dádjadussaj jiegŋabiernajs, gånnå sirdeduvvi ietjasa luondulasj universas ienep myhtalasj væráldij. Gallegasj sárgastagáj nahká labudahtte jiegŋabiernajt gåvvit. Muhtem bále vuojnnu dagu dánssa, ietjá bále fármastibmen jali stuvssimin. Bierna li álu dagu álkkes láhkáj sárggiduvvam, sárgastagájn mij le hábmen. Dát dættoduvvá tjielgga bájnoj, ábaj vuosstebiellen álkkes sárgastahkaj. Dát gåvvåj ráfev buktá, valla bájno li huoman tjielggasa ja fábmogisá. Bodil Mette Louise Amalie Fontain gåhtjoduvvá Najavaraq ietjas familjas Kalaalit Nunaatan/Ruonasednamin. Aktan bådnjijnis jådedibá ekologalasj båndorsijdav 40 km Aarportes (Hattfjelldalas), 500 m badjelin nuore ja 9 km lagámus ráddnágoades. Sujna li vihtta máná ja sån la gåvvår. Louise Fontain le adnám moadda gåvvåvuosádusájt Vuonan ja aj Ruonasednamin. Jagen 2014 oassálastij soames teahter-ja dánssamfestiválan Japanin ja Ruossjan. Radiodokumentárra NRKP2:an Beretninger om et glemt liv le Louise Fontaina subttsasa birra. Ienep gå 30 jage la Ole G. Jensen Kalaalit Nunaata/Ruonasednama dájdaj ja kultuvrajn barggam. Måttijt jagijt la årrum bájken Tasiilaq Lulle-Ruonasednamin ja la barggam Ruonasednama sijddastivra kulturdåjmadagán. Sån la museajt Tassilaqan ja Qaqortoqan. Sån la moadda girje Ruonasednama birra tjállám ja la gåvvim ja tjállám moatte ájggetjállagijda ja avijsajda. Gåvvåvuosádus vuoset árggaiellemav gåktu le Tasiilaqa iemeårruj. Vuosádus la vuosádaláduvvam måttijn sajijn Ruonasednamin ja Vuonan. Gåvvåvuosádusájn 3913 Tasiilaq vuoset Ole G. Jensen tjáppa ja hávsskes gåvåjt Tasiilaqas, bájkke Lulle-Ruonasednamin. Ruhtadoarjja Viesso duobddága prosjevtajda > Prosjevta Árran julevsáme guovdásj le oadtjum prosjæktarudájt Regionalt forskningsfond Nord-Norge's. 250.000 kr kvalifiserimprosæktaj Viesso duobddága 2017 tjavtja. Ulmmen le oajvveprosjevtav åvddånahttet oattjotjit ådå diedojt julevsáme guovlo duobddágij ávkástallamis ja dádjadimes. Árran ájggu prosjevtav tjadádit ietjas háldon, valla aktisasj oassevállde li UiT Vuona arktalasj universitiehtta ja Sámi allaskåvllå Martin Rimpi «Midja lip nav ávon gå Åtsådimfåndas oattjojma ruhtadimev», javllá Árran-direktørra Lars Magne Andreassen. «Mij doajvvop prosjækta buktá ådå diedojt åvddånahtátjit mijá musea vuosádusájt. Dát de sjaddá oassen mijá ájggomusájda låpptitjit Árranav oalle buorre sadjen muossádimijda ja diedojda", joarkká sån. Prosjækta Viesso duobddága galggá buktet åvddån ådå diedojt sámij duobddágij ávkástallamis ja dádjadusás diehtaga duogátjis. Dá diedo sjaddi de vuodon Árrana musea saddjisasj ja digitálalasj gaskostimes, ja muossádimbuvtagijda ma li åvddånahteduvvam almulasj ja priváhta mannulakvidnoaktørajs. Dá diedo sjaddi aneduvvat oassen åvddånahtátjit bájkálasj ja guovlolasj mannulagáj muossádimijt. Dá diedo máhtti aj buktet mannulagájda åvddånimev mij jåkså nasjonalalasj dásev oassen ), masi le Nordlánda fylkasuohkan sáme kultuvrav oassen nielje dåjmajs. Duodden de prosjækta sjaddá Árrana åtsådime åtsådallamijt nannit ja værmádagáv tsieggit åtsådimintsitusjåvnåj majn li máhtudagá sáme duobddákdádjadusájs. Árran le bálkkim histåvrråtjállev dr. art. Oddvar Svendsen'av prosjæktajådediddjen. Suv fáhkaduogásj le måttijs åtsådimijs guovllo- ja bájkálasj prosjevtajs Nuortta-Vuonan ja duodden sierrarádevadden kultursuodjalimsuorgen. Prosjæktajuohkusin li gudás Arrana ietjas barggijs – Oddmund Andersen (arkeologa), Harrieth Aira (sebrudakdiehtte ja museajådediddje), Svenn-Egil Knutsen Duolljá (giellaguovdátja jådediddje), Martin Rimpi (åvddånahttem- ja prosjæktavásstediddje ja Lars Magne Andreassen (sebrudakdiehtte ja direktørra), ja duodden le professor Jens Ivar Nergaard UiT'as ja vuostasjamanuensis Kaisa Rautio Helander Sámi allaskåvlås. Kvalifiserimprosjækta sjaddá álgget bårggemánon 2017 ja vihpá gitta ådåjakmánnuj jagen 2018. «Mijá ulmmen le oajvveprosjevtav jåhtuj oadtjot. Dát sjaddá stuorra vuojtton Árranij musean ja mannulakæládusá åvddånahttemij julevsáme guovlon», javllá direktørra Lars Magne Andreassen. Traktáhtta vaj ij - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø tjállá kronihkajt aktan iehtjádij nuorttaguvlo ássjij birra, ma juohkka bierjjedagá FiskeribladetFiskaren avijsan almoduvvi. Kronihka e avijsa næhttabielen almoduvá. FiskeribladetFiskaren le Árranij loabedam Nystø kronihkajt Árrana næhttabielen almodit. Kronihkka “Traktáhtta vaj ij?” almoduváj FiskeribladetFiskaren avijsan moarmesmáno 29.b. 2009. Gávna tjállusav dárruj dánna. Tiebmáiehket sáme bájkkenamáj birra Bájddárin / Temakveld om samiske stedsnavn i Beiarn - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Duorastagá basádismáno 1. b. 2012 gåhttju Árran tiebmáiehkedij sáme bájkkenamáj birra bihtámsáme guovlon. / Torsdag 1. november 2012 inviterer Árran til en temakveld om stedsnavn i pitesamisk område. Duorastagá basádismáno 1. b. 2012 gåhttju Árran tiebmáiehkedij sáme bájkkenamáj birra bihtámsáme guovlon. Gájka gudi berusti sáme namájt oadtju de diehtet ienebuv sáme bájkkenamáj birra, ja majt dá subtsasti sáme kultuvras ja histåvrås dán guovlon. Tiebmáiehket le bihtámsáme guovdátjin Duoddara ráfen. Kl 19.00. Bájddárin le barggojuogos mij la Árrana bájkkenammaprosjevtajn registrerim sáme bájkkenamájt ietjas lahka bájkijs. Dán barggojuohkusin li Bror Hemminghytt, Åge Sevaldsen, Knut Sivertsen ja Gunnar Storhaug. Tiebmáiehkedin de sijá barggo åvddånbukteduvvá. Duodden boahtá Ann-Charlotte Sjaggo, guhti galggá subtsastit bihtámsáme bájkkenamáj birra Sveriga bielen. Sjaggo le ålgusvaddám ierit ietján girjev bihtámsáme bájkkenamáj birra man namma le Från Sulidälbmá till Áhkkábákte (2010). Sån la aj stuorra dutkamprosjevtan siegen bihtámsáme bájken, mav Tråmså universitehtta jådet. Tibmáiehket le navku, ja rabás gájkajda. Mij sávvap vájmulasj buorisboahtemav gájkajda! Jus dujna li gatjálvisá, de prosjevta jådediddjijn Line Merete Skarvik, tlf 75 77 51 37 baktu máhtá aktijvuodav válldet, jali aj mejla baktu: line.skarvik@arran.no Árrana bájkkenammaprosjækta bihtámsáme guovlon le Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartemænnta, Sámedigge ja Nordlánda fylkasuohkan ruhtadam. Jus dájt linkajt tjuovo, de máhtá lagábut Árrana bihtámsáme bájkkenamma prosjevta birra låhkåt: Pitesamiske stedsnavn synliggjøres - Bihtámsáme bájkkenamaj åvddånbuktem Bihtámsáme bájkkenamá duodastuvvi Mij la Rádnastallam > Mijá bargo / Giellaguovdásj Rádnastallam la giellaarená julevsámegielak mánájda 1-10 klássan vuodoskåvlån - sierraláhkáj mánájda gejn sámegiella l vuostasjgiellan. Ulmme prosjevtajn la máná galggi sámástit, gånnå máná iesj válljiji sámegielav guládallamgiellan. Rádnastallam Svenn-Egil Duolljá Rádnastallama ulmme l oadtjot mánájt sámástittjat, gånnå mánná iesj aktijvalattjat vállji sámegielav guládallamgiellan. Giellaarenán li nuora gaskan 20-30 jage jådediddje. Dán prosjevtan la aj nubbe ulmme, máná galggi rádnastallat nuoraj gudi li sæmmi gielladilen dagu máná ietja, dán láhkáj de lulun nuora sjaddat gielalasj åvddågåvvån mánájda. Gå sámegielak nuora ja máná æjvvali rádnastallamij de doajvvop dát buktá gielalasj båhtusijt. Galggap suohtas dåjmajt aktan dahkat. Dajnas de ij la Rádnastallam degu dábálasj skåvllådille. Máná juo muhtem mærráj sámegielav máhtti, ja Rádnastallam sjaddá arená gånnå sámegielav bessi adnet. Dát la arená gånnå sámegielas le dárbbo ja gånnå sámegiella l kul . Dát la ållu ietjá giellaarená majt máná dåbddi skåvlås. Rádnastallamin galggap suohtas dåjmajt aktan dahkat sámegielajn guládallamgiellan, dajnas li diedon dåjma guovdátjin. Galggap tjadádit dåjmajt ma mánáj mielas li suohttasa. Aktan mánáj gárvedip dåjmajt ja ståhkusijt báles bálláj. Juohkka vahko álgon sáddip sms æjgádijda diedoj dåjmaj birra. Jus máná galggi sæbrrat rádnastallamij de vierttiji sámegielav ságastit, ælla dåssju nuora gudi galggi sámástit, máná vierttiji aj gaskanisá ja nuorajda sámástit. Jus máná mielas le vehik unugis sámástit de oadtju mánná huoman sæbrrat. Jus náginin la dárbbo dárustit de lip mierredam sierra bájkev gånnå l loahpe dárustit, dat gut sihtá dárustit oadtju de mannat dasi. Ietján galggá gájkka guládallam sámegiellaj doajmmat. Rádnastallam tjuovvu Divtasvuona suohkana skåvllåruvtov, álggá ragátmáno ja hæjttá vuoratjismáno. Nuorttaguovlo - Strátegalasj oajvvedago - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Stivrrajådediddje Johan Petter Barlindhaug, North Energy ASan hålaj 11.- 13.02. 2008 Vuona Industrija - Offshore strategikonferánsan Stavangerin. Barlindhaugs låbijn almmudip lågådallamav "Nuorttaguovlo - Strategalasj oajvvedago", majt dánna dárruj gávna. Nuorttaguovloj industrija perspektijva - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Stivrrajådediddje Johan Petter Barlindhaug, Barlindhaug ASan, hålaj Nuorttarijkaj ráde presidijaj 25.06. 2007 Råmsan. Barlindhauga låbijn almmudip lågådallamav "Nuorttaguovlo industrija perspektijvaj birra". majt iennglis giellaj dánna gávna. Stuorra kulturhiståvrålasj diehtotjoahkke Árran Julevsáme guovdátjij > Mij dáhpáduvvá? Árran Julevsáme guovdásj le vuosstájválldám dåbdås sámeássjij åvdåstiddje, 85-jagága Mikal Urheima girjje- ja páhpevuorkáv majt sån dálla la fállam Árranij vuorkudittjat boahtte ájggáj. Harrieth Aira Diehtotjoahken le suv girjjevuorkan sulle 1500 girjij ja suv páhpervuorkká. Aktij le ålles vuorkká 800 kilo girjje- ja páhpertjoahkke mij dievdij niellja pálla 52 æskoj! Urheim le ietjas iellemájge tjoahkkim ja duodastam ietjas ájgegávdav ja åvdep histåvråv. Ja nav gåktu dáhpe lej sámij gaskan de ij la sån håjggåm majdik, farra vuorkudam juosik ávkken. Ja navti vuojnnet aj la læhkám suv girjij ja tjállusij. Girjijt la Urheim tjoahkkim ja oasstám antikvariátajs måttijt lågev jagijt. - Manen fála dájt Árranij? - Vaj da váraj váldeduvvi boahtte ájggáj. Soajttá ássje majt sihti guoradallat de máhtti åtsådit páhppárijt ja gávnnat diedojt danna, javllá sån. Girjjevuorkán li moadda árvvogis girje, duola dagu Rámát 1811-rájes tjáledum oarjjesáme girjjegielan, dålusj Rámát mij la 200 jage oames! Girjjetjoahkken li aj moadda dålusj sáme sálmmagirje, dagu sálmmagirjje suláj 1890-rájes majt sån jáhkká le ájnna mij Divtasvuonan vilák gávnnu. Duodden li aj edna girje duot-dát girjálasjvuodas. Árran la riek ávon gå Mikal Urheim fálaj girjijt Árrana museaj vuorkkán. Ietján lulun da hádjánit ja lulun aj láhpput jali bæjsstanit gå muhtema li nav rasjes dålusj girje. - Muhtema dájs girjijs li sierralágásj árvvogis girje, njuolgga kulturdávvera, javlla Árrana musea jådediddje Harrieth Aira. Urheim la aj iesj gárvedime girjjeprosjevtav. Tjavtja bielen almot sån girjev majt gåhttjum la Muhtem sáme årrombájke. Girjje giehttu julevsámij histåvråv ja viessomvuogev gaskan 1940-1970, ja le dåssju julevsámegiellaj. Duodden girjjevuorkkáj oadtju Árran aj Mikal Urheima páhpervuorkáv, tjállusijt suv guhka iellemis sebrudakberustiddjen – ja dievnastiddjen. Urheim le badjel vihttalåk jage, ja gengalágásj rållaj ja aktijvuodaj åvdedam sebrudakássjij rijkadásen ja bájkálattjat. Ássje ma li læhkám sebrudahkaj ájnnasa, sierraláhkáj sámijda ja julevsámijda sierra. Dat bargo åvdås oattjoj sån jagen 2012 Gånågisá ánssidummedáljav. Páhpervuorkká vaddá máhttelisvuodav oahpásmuvvat prosessajda ja mærrádusájda mij gullu sámij ådåsap histåvrråj. Ájgegávddaj mij uddni l binnep láhkáj guoradaláduvvam. - Páhpervuorkká vaddá midjij máhttelisvuodav oahpásmuvvat prosessajda ja ássjijda ma li vuodon læhkám Stuorradikke mærrádusájda. Sierraláhkáj nammadav vuostasj Sámeriektájuohkusa bargov gånnå Urheim tjielggasit lij fáron vájkkudime Vuodolága § 110A, Sámelágav ja Sámedikke ásadimev njuolggaválljidum parlamænntan, dættot Aira. Árranij dálla vuorddá viehka barggo rádjat, systematiserit ja katalogiserit dáv vuorkáv vaj tjuovvu museafágalasj ja ibnnofágalasj gájbbádusájt. - Sávadus la dåbddusin álmmugij vuosedit jus hæhkkat juokkirik vuosádusán ja bibliotehkatjiegan, javlla Aira. Ja sån doajvvu dát máhttá ålliduvvat Árrana stuoredim- ja ådåstuhttemplánaj baktu. Mikal Urheima birra: Árrana birra: Árran Julevsáme guovdásj le Ájluovtan, Divtasvuonan. Guovdátja ulmme le «æjggut ja háldadit Árranav nasjonála sáme institusjåvnnån ja dan baktu nannit, åvddånahttet ja joarkedit julevsáme kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav. Árranin li niellja vuododåjma: Giella – giellaguovdásj, Mánájgárdde , Dávvervuorkká – ja Guhkásåhpadibme. Musea tjoahkki ja duodas, suodjal ja gaskos dålusj ja udnásj sáme kulturhiståvråv julev- ja bidumsáme guovlon, dutká ja máhtudagáv juohká genga sebrudakåsijn. Árranav jådet direktørra, ja aktij li suláj 25 jahkevirge Árranin. 2017 jage budsjæhtta le suláj 21 mill. kr., ienemusá almulasj ruhtadårja ja lájggimsisboahto. Árrana stuoredimplána: http://arran.wips.no/aktuelt/?Article=134 Aktijvuohta : Árrana museajådediddje Harrieth Aira, tlf. 99 04 73 56, E-poassta: harrieth.aira@arran.no . ÁrranJulevsáme guovdásj/Harrieth Aira Niellja pálla girjijs ja tjállusijs suvdeduvvin Måskes Árranij Árran Julevsáme guovdásj/Harrieth Aira Mikal Urheim vuoset girjijt suv stuorra girjjevuorkás Árran Julevsáme guovdásj/Harrieth Aira Diehtotjoahkke Árrana dárvvervuorkán vuobme Sámemisjåvnnå Divtasvuonan - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Duorastagá ådåjakmáno 22.biejve Kl 19.00 Richard Skollevoll, lektor åsskodiehtagin ja Sámemisjåvnå bargge, giehttu Sámemisjåvnå bargoj birra Divtasvuonan,Fredlyan ja Margits Minnen. Sån vuoset aj Sámemisjåvnå gåvvåvuorká gåvåjt Divtasvuonas. Gåvå vuosedi årrojt, barggijt ja bæjválasjiellemav Fredlyan ja aj gåvåjt duoppet dáppet Divtasvuonan. Buorisboahtem gájkajda, ja sierraláhkáj sidjij gudi li Sámemisjåvnnåj tjadnusijt adnám. Buorisboahtem! Árran máhtudakásadussan - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Árran tjadádij vuoratjismáno 1.b. 2006 - bårggemáno 29.b. 2007 ájggegávdan åvddånahttemprosjektav "Árranav åvddånahttet sáme máhtudakásadussan diedoj, ådåstahttemij ja árvvoháhkuhime gáktuj" man sisadno le: 1: Sáme DuÅ- ja åhpadusprográmma julevsáme guovlon 2: Nuorttaguovlo ássjij máhtudagáv lasedit iemeálmmukvuojnojn Innovasjonsprogram Salten, RDA Ofoten ja Nordlánda fylkkasuohan prosjevtav ruhtadin. Prosjevta ragátmáno 17.b. 2007 loahppadiedádusáv dárruj dánna gávna. Vuonarijka nuorttaguovlo - Barents 2020 - Iemeálmmuga - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak la Ráddidusá Barents 2020 plánaj gáktuj barggagoahtám. Værmádak la vuojnojt åvdedam soames prinsihppalasj bielijda juolggen Vuonarijka nuorttaguovlo politihkkaj, ja árvvalam prosjevtav gånnå gasskavuohta olljo- ja gássadåjmaj ja iemeálmmugij gaskan gehtjaduvva ja buohtastáhteduvvá rijkkarájá rastá perspektijvan. Tjála l dárruj. Árvvalus la fáron Arve Johnsena diedádusán "Barents 2020 Åvdedamræjddo boahtte ájge nuorttaguovlopolitihkkaj" s.12 ja 39. Gehtja: Luovta-Ándi duoje aj ålggorijkan gávnnuji – dagu Afrikan - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter NRK Sapmi: Uddni rabáduvvá sierralágásj duodjevuosádus. Luovta-Ánndi le dajs åvdemusájs Divtasvuonan guhti vuobddemijda duodjuhahttjáj. Foto: Harrieth Aira / NRK. Iemeálmmuga ja ådå politihkka Árktisin - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Utstillinger Nuortta-Vuona Europakontåvrrå, Brusselin, Belgia lej javllamáno 17.b. 2008 seminárra Árktisa ja ådå politihka åvdedime birra. Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø hålaj dán politihkkaj iemeálmmugij oassálasstema birra. Seminára prográmma, oassálasste ja ietjá håla li Europakontåvrå næhttabielen . Nystø hålav ienngilisgiellaj dánna gávna. Násjunálalattjat nuorttan? - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø tjállá kronihkajt aktan iehtjádij nuorttaguvlo ássjij birra, ma juohkka bierjjedagá FiskeribladetFiskaren avijsan almoduvvi. Kronihka e avijsa næhttabielen almoduvá. FiskeribladetFiskaren le Árranij loabedam Nystø kronihkajt Árrana næhttabielen almodit. Kronihkka “Násjunálalattjat nuorttan?” almoduváj FiskeribladetFiskaren avijsan biehtsemáno 13.b. 2009. Gávna tjállusav dárruj dánna. Bååstede – sáme kulturárbe máhtsadibme > Prosjevta Árran galggá oadtjot sáme museadávverijt ma uddni gávnnuji Vuona guokta stuorámus museajn Oslon. Harrieth Aira Vuona álmmukmusea ja Kulturhiståvrålasj musea Oslon åttjudin gassko 1880-jagij rájes gitta 1970-jagij rádjáj viek ållo sáme museadávverijt ma dálla galggi sirdeduvvat ruoptus Sábmáj. Mij lip akta guhtta sáme museajs gudi oassálasstep Bååstede-prosjevtan aktan Sámedikkijn, Vuona álmmukmuseajn ja Kulturhiståvrålasj museajn. Prosjevtav gåhttjop Bååstede (mij la oarjjelsábmáj ja merkaj ruoptus). Barggo hiebadit ja vuosstájválldet dájt dávverijt la riek buoragit jådon. Duogásj Jagen 2012 tjálij Sámedigge sjiehtadusáv Vuona álmmukmuseajn ja Kulturhiståvrålasj museajn jut lahkke oasse, birrusin 2000 museadávvera, sáme dávvertjoahkkes mij dájn museajn uddni gávnnu galggi fievrriduvvat ruoptus Sábmáj sáme museajda majt Sámedigge ruhtat. Dát mærrádus tjuovvu Vuonarijka vælggogisvuodav sámij hárráj álggoálmmugin Vuonan, ja galggá sámijda buktet iesjrádálasjvuodav ietjas kulturárbes. Dát la histåvrålasj sjiehtadus gå dákkir stuorra máhtsadimprosessa ælla åvddål Vuonan dáhpáduvvam. Danmárkko la dahkam dav sæmmi gå máhtsadin 35000 dávverijt ruoptus Ruonasednamij. Valla Vuonan le dát prosjækta ådåájggebarggo museajda. Dávvertjoahkke gærdoduvvá Ájnas prinsihppa máhtsadimes le proveniens – dat sihtá javllat dávvera galggi máhtsaduvvat dajda sáme museajda gåsstå museadávvera båhtin dalloj gå tjoahkkiduvvin. Dan diehti galggá Árran oadtjot dávverijt julevsáme ja bidumsáme guovlos Vuonan ietjama hállduj ja æjgguj. Dát sjaddá lasedit mijá dávvertjuohkkev viehka ednagav gå badjel 350 ådå dávvera galggi máhtsaduvvat Árranij. Ájnas barggo Árran la riek ávon gå bessap oassálasstet dákkir ájnas bargguj. Prosjækta vihpá dálla jagev 2017. Ruhtadibme le hásstalus gå máksá viehka ednagav åttjudit ja jåhtuj biedjat máhtsadimev sihke museajda gudi vaddi dávverijt, Vuona álmmukmuseaj ja Kulturhiståvrålasj museaj, ja Árrana museaj ja dåj nuppe vihtta ietjá museajda gudi oadtju ruoptus dájt dávverijt. Prosjækta gájbbet sierra ruhtadimev stáhtas. Mediatjállusa prosjevta birra: ttps://www.nrk.no/sapmi/_-kultuvraarbbaj-la-dat-ajnas-1.13556032 Dánna máhtá ienep diedojt prosjevta birra låhkåt: http://www.norskfolkemuseum.no/no/Samlingene/samisk/Samisk-kulturarv-tilbakefores/ Lågå Bååstede-rapportav dánna: http://www.folkemuseet.no/PageFiles/6823/Sa120301%20B%C3%85%C3%85STEDE%20rapport%20underskr%20.pdf Subttsasa Nordlándas - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Sisadno Báhttja gut muorratjiega áhkátja niejddaj suoggŋudij Hæjos huvsikålmåj guhti galgaj risstaj mánájn Svájgasdållå Jákta juojgaduvvá sijddaj Girkkohærrá ja vasjulattja Tjude vuojtádalli Låvssån tjudijda Stuorlådde Háŋŋá boade gáddáj Stállo tjalmeduvvá Ålmåj mávset ietjas vieljav Stálluj Stállo ulmusjbårren Luhták bæhtádallá Stálo biedniga Vuodjaduddno Kuffi, riebij ja hásskovis Gå biernna siejbev boarkkij Gå biernna væppsájda tjuokkudaláj Gånågis Stuorvuolnán Boahttsujt ræjnnuhime Ganijáhkásj Æhpárij birra Buorisboahtem Gierdu dájddavuosádussaj - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Vuosádusájgge: Basádismáno 15. biejves javllamáno 5. bæjvváj 2010 Vuosádusá rahpam le mánnodagá basádismáno 15. biejve kl. 11.30 GIERDU- æjvvuribme sáme dájddaværáldin le geldulasj vuosádus sáme dájdas ja hásstalusájs ja dágástimijs sáme dájddaværáldin. GIERDU vuosádusán le dájdda RiddoDuottarMuseajs – Sáme Dávvervuorkás, gånnå li nuorttarijkaj miellagiddimus tjoahkke sáme dájdas. GIERDU (Gievlle-buojkuldahka) máhttá gåvvit aktijvuodav ja gievlev, juoga mij guovdásj symbovlla sáme kultuvran. GIERDU jali GIEVLLE sáme dájddaværálda æjvvuribme, vuoset dájda åvddånahttemij ja moattegerdakvuohtaj. Vuosádusán le dájdda moaddásijs Nuorttarijkaj tjiehpemus dájddárijs: Lena Stenberg, Geir Tore Holm, Synnøve Persen, Daban Da (Asbjørn Forsøget og Gjert Rognli), Alf Salo, Annelise Josefsen, Outi Pieski, Ingunn Utsi, Monica L. Edmondson, Britta Marakatt-Labba, Marja Helander, Arnold Johansen, Jørn Magnus Langseth, Rose- Marie Huuva, Edil Sande, Andreas Sarri, Anna-Stina Svakko, Aslaug Juliussen, Folke Fjellström, Randi Marainen ja Bente Geving. GIERDU le vuosádusturnéa masi fáladuvvá gaskostibme Kultuvralasj skåvllåvuossas (Den Kulturelle Skolesekken). Seminára ja diehtotjállaga fáladuvvi aj. Gehtja næhttavuosádusáv www.gierdu.no. Præssagåvåjt máhtá dassta viedtjat. GIERDU le hiebadum mannat Nuortta-Vuonav 2009-2011 jagijt. Vuosádusá buvtadiddje li SKINN, Se Kunst i Nord-Norge, Bodø ja RiddoDuottarMuseat – Sáme Vuorkkádávvera Kárášjågån. Lågå ienebuv . Herva li ruopptot / Pynten tilbake - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Åtsådibme ja dokumentierim báhtariddjijdoalvvoma birra maŋep væráldadoaro ájge. > Prosjevta Báhtariddjijdoalvvo Divtasvuonan doalvvum birrasij 3000 ulmutja Svierigij maŋep væráldadoaro ájge. Dáv dahkin vájku dujska juo 1942/43 ásadin váksjomsajijt rijkarájáv váksjutjit. Báhtariddje boahtegåhtin Divtasvuodnaj juo jagen 1940, valla báhtaribme lassánij jages 1942. Sæmmi båttå ásaduváj báhtarimværmádahka duojna dájna bargoj. Muhtema viehkedin idjadimij, iehtjáda vas bierggasijt riksaldin ja báhtariddjijt vuonaj sisi suvdatjin ja dan maŋŋela rijkarájá rastá doalvvun. Martin Rimpi Jagen 2006 mierredij Sámedigge jut galgaj åtsådimprosjækta ásaduvvat maŋep doarroájge báhtariddjijdoalvvoma birra. Dát barggo Árran julevsáme guovdátjij juogeduváj, mij de barggagådij prosjæktajuohkusijn 3 åtsådiddjijn. Ulmmen lij åvddånbuktet histåvrråfágalasj dokumentierimav báhtariddjijdoalvvomav sáme guovlojn, sierraláhkáj Divtasvuonan. Galgaj dagáduvvat kulturfágalasj dokumentierim sámij báhtariddjijdoalvvoma birra oassen Vuona doarro- ja doaro maŋŋeájggásasj histåvrråj, ja ja analysierit manen ja gåktu sáme báhtariddjijdolvvo ettjin oattjo ánssidimev ietjas bargos maŋep væráldadoaro ájgen. Dát åtsådime vuodon galggin arkijvvavuorká ja ságájdahttema. Prosjæktajuohkusin lidjin dr. art histåvrå fágan Marianne Neerland Soleim, professor dr. philos. Jens-Ivar Nergård ja dr. art. Oddmund Andersen. Prosjevta båhtusa li åvddånbuvtedum girjen «Grenselos i Grenseland. Sáme ja dáttja báhtariddjijdoalvvoma nuorttalij Nordlándan ja Oarjje-Tråmsån 1940-1945». Girjje almoduváj jagen 2015 ja dav máhtá Árran julevsáme guovdátjis diŋŋgut. Biejvve/Dato:18.09.2006 Mijá sievvem/Vår referanse: 2967v-1/SRN Ássje/Sak:06/0065 Sierra Barents 2020 iemeálmmuk-prosjækta -Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak la dudálasj gå Barents 2020 diedádussaj sierra iemeálmmuk-prosjækta miededuváj, mij la nuorttaguovlo petroleumdåjmaj máhtudakåvddånibmáj tjanádum. Sierraláhkáj ájnas la dán bargguj iemeálmmuklágev hábbmit mij gájkka siebrudakåsijt gåbttjå. Máhtudakåvddånibme iemeálmmugij birra, ja buorep vuoge aktan barggat iemeálmmugij, oajvválattjaj ja viddnudagáj gaskan, vierddiji ulmmen liehket. Dáhta l juoga mij iesj allasis la buorre, nanniluluj iemeálmmugijt ja luluj Vuonarijkav nannit gå rijkajgasskasattjat gehtjastaláduvvá. Duodden soajtáluluj aj Vuona viddnudagáj rijkajgasskasasj gilbbovuojmev nannit, sierraláhkáj jus iemeálmmukulme luondulasj oassen viddnudagáj mierredum sebrudakvælggogisvuodajda sjaddi, javllá sierrarádevadde Sven-Roald Nystø, Árran julevsáme guovdátjin Divtasvuonan, Nordlándan. Prosjækta ”ressursa nuorttan ja iemeálmmuga” la akta 11 diedadusá evtudum prosjevtajs. Iemeálmukprosjevtan lulu iemeálmmugij ja ressursaj gasskavuohta lagábut guoradaláduvvat. Gatjálvisá dagu rievte, láhkadahkam, birás, viessomtjerda ja siebrudahka galggi gehtjaduvvat, ja sierraláhkáj gåktu olljo- ja gássadåjma siebrudagá kultuvralasj ja sosiálalasj åvddånibmáj vájkodi. Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak árvvaluvvu prosjevtav jådedit. Barggoguojmijt galggá Canadan, Ruossjan ja Vuonan gávnnat. Álggoálmmukrievtij gælbboguovdásj Guovddagæjnon, Árran julevsáme guovdásj Divtasvuonan, Sáme Allaskåvllå/Sáme Instituhtta Guovddagæjnon, Sáme Æládus- ja Guoradallamguovdásj Dænon ja Rijkajgasskasasj Boatsojsujttoguovdásj Guovddagæjnon li værmádagáv ásadam. Arve Johnsen la ”Barents 2020 Åvdedamræjddo boahtte ájge nuorttaguovlopolitihkkaj ” diedádusáv tjállam. Gálggij dav ålggorijkkaministarij Jonas Gahr Støre bierjjedagá ragátmáno 15.biejve. Gatjálvisájda vásstet sierrarádevadde Sven-Roald Nystø, Árran. Álgoálbmotvuoigatvuoðaid gelbbolašvuoðaguovddáš, Árran, Sámi Allaskuvla/Sámi Instituhtta, Sámi Ealahus- ja Guorahallanguovddáš ja Riikkaidgaskasaš Boazodoalloguovddáš li 29.06.2006 Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádagáv ásadam. Árran la værmádagá tjoahkkájgiesse. E-post: poassta@arran.no Web: www.arran.no Sáme ásadusáj nuorttaguovlo værmádak Oassevállde tjoahken. Kursdeltakerne samlet. Ållu gåråbielen kurssajådediddje Anna-Stina Svakko, ja ållu oalges bielen bagádalle Lilian Urheim. Ytterst til venstre kursholder Anna-Stina Svakko, og ytterst til høyre veileder Lilian Urheim. Foto: Árran Anna-Stina Svakko, Foto: Àrran Oahppogárvvidus iemeálmmugij birra nuorttaguovlovuojnojn - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Árran tjadádij 2007 prosjevtav man namma lij "Oahppogárvvidus iemeálmmugij birra nuorttaguovlovuojnojn". Prosjevta sisadno lij lågådallamij tjadádit Bådådjo allaskåvlå Bachelor of Circumpolar Studies studentajda 2007 tjavtja ja pensumtjállagijt válmmit. Prosjekta le oasse Nordlánda fylkkasuohkana nuorttaguovlo strátegies majt fylkkasuohkan aktan Sámedikkijn ruhtadin. Árran válmmij 28.08. 2008 låhpalasj diedádusáv prosjevtas majt dárruj dánna gávna. Seminárasj varresvuoda dievnastusáj birra guovtekultuvralasj guovlojn / Miniseminar – Helsetjenester i to kulturelle områder - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Árran ásat semináratjav ragátmáno 10. biejve kl.13-15 ./ Árran arrangerer miniseminar 10.september kl. 13-15. Gå Nordlánda skihppijvieson le stivrratjåhkanibme Árranin dijstagá ragátmáno 10. biejve, de ásaduvva seminárasj varresvuoda dievnastusáj birra guovtekultuvralasj guovlojn. Seminárasj le rabás gájkajda. Seminárasj varresvuoda dievnastus áj birra guovtekultuvralasj guovlojn. Ásadiddje le Árran – julevsámeguovdásj. 13.00: Árran julevsámeguovdátja direktørra LarsMagne Andreassen rahpá seminárav. 13.00 -13.40: Hiebaduvvam varresvuoda dievnastusá sáme álmmugij. Anna Kuoljoka baktu. 13.40 - 14.10: Diededibme Ájluovta kultuvrajgasskasasj varresvuodaguovdátja bargo birra. Fred Andersena baktu. 14.10 - 14.45: Árvvalusá, gatjálvisá ja dágástallam. 14.45 - 15.00: Båddå. Nordlands skihppijviesos æjvvali Nuortta-Sálto suohkanij. Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter 8270 Ájluokt Telefåvnnå: +47 75 77 51 00 Telefáksa: +47 75 77 51 01 E-poassta: poassta(alfa)arran.no Viddnodaknummar: 874 691 402 Swift: SNOWNO 22 Ibannr.: NO3245091156885 Videokonferánnsa: Studio 1 IP: 78.26.3.253 Studio 2 IP: 78.26.3.252 Julevsáme giella, histåvrrå ja sebrudakiellem- Árran - guovdásj mij julevsáme sebrudagáv Vuonan gåvvida. Filmma Gåbdåbádde Guovdátja ulmme l julevsáme kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav nannit ja åvddånahttet, dagu ulmmeparagráfan tjuodtju: ”Ásadusá ulmme l Árranav æjgádit ja háldadit nasjåvnålasj sáme ásadussan, ja dan baktu julevsáme kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav nannit, åvddånahttet ja bisodit. Ietjas dåjmajn galggá ásadus måvtåstuhtte birrasav åvddånahttet ja árvusmáhttet, sáme árvoj ja árbbedábej milta ja mijá ristalasj kulturárbev vieledit”. Brudd 2014 - gåvvåvuosádus ålggolaháj birra - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Vuonarijka histåvrrå 200 jagij demokratijajn ja nasjåvnålasj aktisasjvuodajn la aj histåvrrå hæsodisvuodas ja aktuvuodas. Dan stuorra subttsasin mijáj birra, Vuonarijka ja vuonarijkagij birra, li moattes gudi vierojduhteduvvi. Duodden subttsasij friddjavuodas ja sebrudahttemis, gávnnuji aj subttsasa ebdalussjamis, ålgoduvvamis ja vuojnnemahttásin dahkamis, åvdep ájges ja aj dálásj ájges. Oasátja dajs subttsasijs gávna dán vuosádusán. Dánna li duola dagu subttsasa dárojduhttema, bajásgiessemanstáltaj, nállebiologija, rubmaha, mielggavige, páhperahtesvuoda, doajmmahieredime ja gárevsælggatjanádime birra. Bessap aj oahpásmuvvat gárramvuoda nuoraj árggabæjvváj ietjasa gåvåj baktu. Sihtap ájadallat gåktu midja musean máhttep gaskostit ja vájkkudit ájggeguovddelis, ájnas ja iehpetjoavdedum tjuolmajda mijá sebrudagán. Mij sihtap Árrana musea galggá liehket sadjen miellagiddis sebrudakdágástallamijda, - gånnå rájá ja gaskan gádudi. Vuosádusá oajvveulmme la duodastit man láhkáj midja, juska li ærádusá, lip oassen sæmmi sebrudagás Vuosádus la dagádum Árran julevsáme guovdátjis, Bierguna Stádamuseas, Alle Museas, Nasjåvnålasj dálkasmuseas/Vuona Teknihkalasj Museas, Oslo Museas ja Alle-Agder-museas. Brudd la Kulturráde jagen 2003 álgadam viehkedittjat museajt åtsådalátjit ja vijdedittjat ietjasa rållajt ja oassálastátjit iehpetjielgga sebrudakgatjálvisájda. Præssaj: Ienep vuosádusá birra, guládalá Anne Kalstad Mikkelsenijn, akm@arran.no jali Torhild Skåtun, torhild.skatun@tekniskmuseum.no tel: 95 17 12 20 Hiebalgis gåvåjt oattjo sjiehtadusá milta « Usjudalá, månnå sábmen, vuostasj jagijt gå lidjiv sadjásasj åhpadiddjen, ittjiv dibde ietjam oahppijt munji sámástit skåvlån. Hæhttujin munji dárustit jus sihtin mujsta vásstádusáv. Gå dav usjudaláv, de vil uddnik dassta skámádav. Mån jáhkkiv duohtan lij, sámegiella le æbddásabbo. Dajnas gå iehtja lidjiv, sámegielak mánnán, åtsådallam moadda vierredago skåvlån. Hæhttujma dárustit, ja jus ejma dádjada, de mijáv bilkkedin jali hæhttujma skábmotjiegan tjuodtjot. Juo nuorajskåvlån mierrediv ietjam mánájda dåssju dárustit. Muv máná, gudi 1960- ja 1970-lågon bajássjaddin, gájgodin muv gå iv lim sidjij mánnárájes sámegielav åhpadam, ja diedáv muhtemijda sijás la dát læhkám stuorra surggon.» (åhpadiddje sáme bájken Måsken, 2010) «Báhtja tjuottjudi guovte rájddon saljon, gåsstå dievnastiddje tjællárij doalvvu. Danna oadtju bassambeŋka nali biejadum gijsás soahpov ja rájddamav, ja de juohkka akta báhttja basát dajt akti diededum basádimbagádusáj milta. Dievnastiddje galggá gåtsedit, gájkka dáhpáduvvá ságastallama ja stuojme dagi báhtjaj gaskan.» Skåvllåsijdda Ulvnesøy, 1882 1800-jagijn moadda Vuona stáda ásadin bajásgiessemanstáltajt «skindigis ja tjádjánam» báhtjajda, maŋŋela gåhtjodum skåvllåsijddan. Báhtja galggin åhpaduvvat rádjánisvuohtaj, vælggogisvuohtaj ja roattov autoritetajda guottátjit. Biejve lidjin garrasit reguleridum åhpadusájn ja rubbmelasj bargujn. Nuktalibme dagu båråk vádtset, tsábbmudallat jali tjivvahit ij lim sierralágásj. Gasskamærrásattjat lidjin báhtja 12 jage, ja årrom lij gålmmå jage. Rádnastallam 2017/2018 > Mij dáhpáduvvá? Joarkkep Rádnastallamijn majna lip árrabu vuorbástuvvám! Árran joarkká prosjevtajn Rádnasallam, ja aj dán jage fáladuvvá sierra giellaarena oahppijda 1. dáses 7. dássáj gejn la sámegiella vuostasjgiellan. Oahppe tjuovvu ietjasa klássajt. Giellaarena ulmme la mánájt sámástittjat oadtjot, gånnå mánná iesj áktijvalattjat vállji sámegielav guládallamgiellan. Giellaarenan li nuora gaskan 20-30 jage jådediddje. Dán prosjevtan la aj nubbe ulmme, máná galggi rádnastallat nuoraj gudi li sæmmi gielladilen dagu máná ietja, dán láhkáj de lulun nuora sjaddat gielalasj åvddågåvvån mánájda. Gå sámegielak nuora ja máná æjvvali rádnastallamij de doajvvop dát buktá gielalasj båhtusijt. Galggap suohtas dåjmajt aktan tjadádit. Dajnas de ij la Rádnastallam degu dábálasj skåvllåsituasjåvnnå. Máná juo muhtem mærráj sámegielav máhtti, ja Rádnastallam sjaddá arena gånnå sámegielav bessi adnet. Dát la arena gånnå sámegielas le dárbbo, ja gånnå sámegiella la kul. Dát la ållu ietjá gå arenav majt máná juo skåvlås dåbddi. Rádnastallamin galggap suohtas dåjmajt aktan dahkat sámegielajn guládallamgiellan, dajnas li diedon dåjma guovdátjin. Galggap tjadádit dåjmajt ma mánáj mielas li suohttasa. Aktan mánáj gárvedip dåjmajt ja ståhkusijt báles bálláj. Juohkka vahko álgon sáddip sms æjgádijda diedoj dåjmaj birra. Jus máná galggi sæbrrat rádnastallamij de vierttiji sámegielav ságastit, ælla dåssju nuora gudi galggi sámástit, máná vierttiji aj gaskanisá ja nuorajda sámástit. Jus máná mielas le vehik unugis sámástit de oadtju mánná huoman sæbrrat. Jus náginin la dárbbo dárustit de lip mierredam sierra bájkev gånnå la loahpe dárustit, dat gut sihtá dárustit oadtju de mannat dasi. Ietján galggá gájkka guládallam sámegiellaj doajmmat. Ásaduvvá: Juohkka vahko kl 18.00-20.00. Mánnodagá Gasskavahko Duorastagá Mánnodagá 20.11, gasskavahko 15.11 ja duorastagá 16.11 æjvvalip vuostasj bále dá tjavtja Árranin. Præssadiedádusá - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Lågå ienebuv... Lågå ienebuv... Lågå ienebuv... Lågå ienebuv... Lågå ienebuv... Lågå ienebuv... Lågå ienebuv... Lågå ienebuv... Lågå ienebuv... Gåktu galggap Nuortta-Sálton ájmmudit barggosajijt ásadit ja bisodit majt nuora åvddålij guovlluj berusti? Májt gájbet gå la sáhka máhtudakåvddånimes ja gåktus galggap dájt bargojt orgániserit ja ruhtadit? Dáha ja ietjá guovdásj ássje ságastaláduvvi semináran Árranin, Ájluovtan Divtasvuonan, Vuona nuorttaguovlo bargoj ja árvvodahkama birra gasskavahko dán jage moarmesmáno 10.b. Lågå ienebuv... Árran er godkjent lærebedrift./ Árran le dåhkkiduvvam oahpposadjen. - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Árran kan tilby læreplass i kontor- og administrasjonsfaget, studieretning Salg, service og sikkerhet. Dersom du er interessert i å være lærling på Árran kan du søke om læreplass. Etter lærlingetiden kan man få fagbrev. Vanligvis jobber man i to år som lærling etter to år på videregående skole. Mer informasjon: Ofoten flerfaglig opplæringskontor tlf. 76 96 30 80, http://www.ofo-narvik.no/ Info om Árran: Rådgiver Päivi Alanen, tlf. 75775115, eller e-post: paivi.alanen@arran.no. Árran máhttá dal fállat oahpposajev kontåvrrå- ja háldadusfágajn. Jus dujna le miella oahppovirgálattjan liehket kontåvrrå- ja háldadusfágajn, de máhtá viddnooahppen Árranin åhtsåt. Oahppogávda maŋŋela máhttá fáhkaduodastusáv oadtjot. Dábálattjat de ulmusj barggá guokta jage viddnooahppen, maŋŋela gå guokta jage le joarkkaskåvlåv vádtsám. Ienep diedo: Ofoten flerfaglig opplæringskontor tlf. 76 96 30 80, http://www.ofo-narvik.no/ Diedo Árrana birra: Rádevadde Päivi Alanen, tlf. 75775115, jali paivi.alanen@arran.no mejla baktu. Árbbe – árbbedábálasj máhtudahka dálásjájges / tradisjonell kunnskap i moderne tid. - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Buorisboahtem Árranij ja Árbbe- árbbedábálasj máhtudahka dálásjájges vuosádusá rahpamij Kl 12.00 Rahpam ja åvddånbuktem. / Velkommen til åpninga av utstillingen Árbi - tradisjonell kunnskap i moderne tid . Kl 12.00 Åpning av utstilling og presentasjon . Kl 13.00 Lågådallam Árbbe-vuosádusá ja duoje birra. Lågådalle li Nils-Johan Labba, Per-Stefan Idivuoma och Mattias Harr ./ Vihtta nuorra sáme duodjára vuosedi muorra- ja tjoarvveduojev. Jåhttevuosádus le gåhtjoduvvam ÁRBBE ja dat la vuojn sijá árbbe. Duoje baktu vuosedi sij gåsi gulluji ja man ájnas árbbedábálasj máhtukvuohta ja kultuvra árbbe le, man vuodon de sij máhtti åvddånahttet ja åvddånbuktet duojev dálásjájgen. Ábnnasij, hámij ja dåjma dádjadusása li oahppam máttojsis majt vas dá vidás joarkki maŋŋebuolvajda oahppat. Vuosádusán åvddånbuktá juohkkahasj ietjás gålmmå sierralágásj duojev, ma de aktan vuosedi ietjaska vijdes duodje máhtukvuodav ja berustimestisá. Duojes åvddånbåhti ietjasa fuolkij árbbedábálasj máhtukvuohta ja duodjuhimhábme. Dá vihtta duodjára li Fredrik Prost, Nils-Petter Svonni, Nils-Johan Labba, Mattias Harr ja Per-Stefan Idivuoma. Lågå ienebuv: http://www.árbi.se Æjvvalibmáj varresvuoda birra - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Divtasvuona demænssasiebrre aktan Árran julevsámeguovdásj gåhttju Æjvvalibmáj varresvuoda birra. Ássjen li: Kulturdåjma mánáj ja vuorrasappoj gaskan: Kristine Grønnmo Demæssasiebre 50-jage ávvudallam Álmmukvarresvuoda nasjonálasiebren. Guossodip káfajn ja gáhkoj Gájka li buorisboahtám! Ådå Ruonasednam - Árran - julevsáme guovdásj/lulesamisk senter Árrana sierrarádevadde Sven-Roald Nystø tjállá kronihkajt aktan iehtjádij nuorttaguvlo ássjij birra, ma juohkka bierjjedagá FiskeribladetFiskaren avijsan almoduvvi. Kronihka e avijsa næhttabielen almoduvá. FiskeribladetFiskaren le Árranij loabedam Nystø kronihkajt Árrana næhttabielen almodit. Kronihkka “Traktáhtta vaj ij?” almoduváj FiskeribladetFiskaren avijsan sjnjilltjamáno 17.b. 2009. Gávna tjállusav dárruj dánna. Solna Nobels väg 18, 171 82 Solna Östersund Forskarens väg 3. Box 505, 831 26 Östersund. www.folkhalsomyndigheten.se Åda coronavirusa hárráj ja covid-19 skibádahka Javllamáno 2019 rájes oabblu ådå coronavirus väráldin. Skibádahka majt virus dahká l oadtjum namáv covid-19. Ienemusá gähppadit skihppaji Ienemusá gähppadit skihppaji gåssåsijn ja feberijn mij vássá ietjastis, valla muhtema tjavgga skihppaji vuojŋŋamvájvij ja giehpesvuolsjijn. Virus såhpu lahka aktavuodajn skihpa ulmutjijn jali gå gåsså jali gassná, nåv gåhtjodum gåjgudissoahpom. Symtoma li álu gähppada ja båhti dábálattjat bájkoj vihtta biejve maŋŋel gå ulmusj la såhpum. Valla symtoma máhtti aj badjánit åvdebut jali maŋebut gå vihtta biejve. Covid-19 vaddá gájkkásasj skibádakdåbdov avtajn jali måttijn symtomajs vuollelin:  gåsos  feber  vuojŋŋamvájve  snuohpa  baktjasa tjiebedin  oajvveluottudak  diehkko- ja ladásluottudak  måjdås Vuorrasa dávk oattjotji tjavgap skibádagáv Muhtem ulmutja oadtju tjavgap vájvijt, nåv gåk vuojŋŋamvájvijt ja giehpesvuolsjev. Ienemusá gejs oadtju tjavgap skibádagáv li vuorrasap ulmutja badjel 80 jage. Ulmutja aj guhkesájggásasj tsåhke- ja giehpesskibádagáj jali ulmutja bårredávdajn máhtti tjavgap skibádagáv oadtjot Ájnas telefåvnnånummara  Riŋŋgi 113 13 gájkkásasj gátjálvisájda covid-19hárráj. Jus dån i bierggi ietjassujtujn hejman de galga riŋŋgittelefåvnnånummarav 1177 skihpasujttorádevaddemij. Hägganihtte vidjurijn riŋŋgi 112. Ájggeguovddelis diededibme/ Aktuell information/ ja vásstádus iemelagásj gatjálvisájda www.folkhalsomyndigheten.se/ covid-19 Gietjav álkkes bagádusá suoddjitjit ietjat ja iehtjádijt: 1. Åro hejman jus la skibás jali dåbdå giehppis symtomajt nåv gåk tjiebetbáktjasijt, gåssåsav jali snuobav. Åro hejman binnemusát 48 tijma maŋŋel gå la varresin sjaddam.2. Basá giedajt dájvvalakkoj sájbujn ja liegga tjátjijn binnemusát 20 sekunda.3. Ane giehtasprijtav gå ij la máhttelis giedajt basssat.4. Várri láhka aktavuodas skihpa ulmutjij.5. Ale duohtada tjalmijt, njunjev jali njálmev.6. Gåså ja gasne giehtagávvaj jali páhpernjunnjesigárdan.7. Ale guossida vuorrasijt jus la skibás jali dujna li skibádaksymtoma. Om det nya coronaviruset och sjukdomen covid-19, Lulesamiska 2020-03-13 Lulesamiska | Julevsámegiella Binneda aktavuodaj lågov skihpa ulmutjij. Suoddji ietjat ja iehtjádijt skihppamis. Vuollelin bagádip gåktu besa soahpomis. Åro hejman bargos jali skåvlås jus la skibás ja dujna l snuohpa, gåsås jali feber. De binnedav vádav iehtjádijt soahpot. Fámon la aj jus dujna l vehik feber. Åro hejman nåv guhkev gå la skibás. Jus nävro ja ij bierggi ietjassujtujn hejman de máhtá riŋŋgit 1177 skihpasujttorádevaddemij. Vuorde binnemusát guokta jánndura maŋŋela gå la buorránam åvddål gå maná ruopptot bargguj jali skåvllåj. Vuorrasap ulmutjijn la stuoráp vádá tjavgga skihppát. Danen la ájnas ij guossidit ulmutjit skihpadåben jali vuorrasijårromijn gå ij la dárbbo. Dån gut barga vuorrasij sujton i galga bargguj mannat jus la gåssåsis jali l snuobas. Symtoma covid-19 skibádahkaj li åvdemusát feber ja gåsås. Vuojŋŋamvájve, tjiebetbáktjasa, oajvveluottudahka, diehkko- ja ladásluottudahka li aj iemelágásj symtoma. Ienemusá oadtju giehppis vájvijt ma vássi ietjastis ietjassujtujn hejman. Muhtema tjavgga skihppaji buojkulvissan vájvij vuojŋŋat ja giehpesvuolsjijn. Dåbdå gus symtomajs muhtemav de galga gávnadit ietjá ulmutjij. Ábnnasa ma oabllu virusav li sieldes såhpulisá ja álkket dähppu giedajda. Oabllu vijdábut gå giedas buorástahtá. Danen basá giedajt sájbujn ja liegga tjátjijn, binnemusát 20 sekunda. Basá agev giedajt gå häjmmaj boadá jali gå bargguj boadá gå la ålggon årrum. Åvddål gå bårå, biebbmogiehtadimen ja gå la hivsigin mannam. Giehtasprijtta dávk lisj alternatijvva gå ij la máhttelisvuohta giedajt bassat. Gå gåså ja gassná de smávva gåjgudisá oabllu såhpulis ábnnasij ma máhtti virusav oabllot. Gåså ja gassne giehtagávan jali páhpernjunnjesagárdagán de hiereda soahpomav oabllot ietjat birrusij jali ietjat giedajda. Soahpom oabllu sjnjartjáj tjadá tjalmijn, njunjen ja njálmen. Danen ale duohta tjalmijt, njunjev ja njalmev. Jus sájbbo ja tjáhtje ij gávnnu, de válde giehtasprijtav binnemusát 60 prosenta alkoholajn. Åda coronavirusa hárráj ja covid-19 skibádahka Åhpadibme julevsámegiellaj dárojduhttemájgen På norsk Artihkal girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 . Davvi Girji 2007. Kalle Paulsen, Guovdageaidnu 2004 (Foto: Svein Lund) Karl Matto Paulsen (Luovta Kalle) Tjierrekluovtas Divtasvuonas boahtá, riegádij jagen 1950. 1958 jage rájes guhtta jage mánájskåvlån Måsken váttsij, ja internáhtan åroj. Ja de 7. klássav ja framhaldsskåvlåv Ájluovtan váttsij. Maññela gå skåvlås gergaj, de guolijt bivdij, bargaj hávsan mij merraguovlojt maneltij ("hurtigruta"), gálvvovantsan bargaj, ja snihkkárin bargaj. Jagen 1973 Guovddagæjnnuj snihkkárin bådij, dåppen fámiljav oattjoj, ja dåhku årruj. 1976 jage rájes la málestiddjen ja gievkanoajvven barggam. – Sijdan Tjierrekluovtan ettjin aktak etján gå julevsámegielav bæjválattjat sáhkada. Ettjin ga Måsken heva ietjá gielav sáhkada vuostasj jagijt gå danna skåvlån vádtsiv. Dalloj lidjin miján dåssju sámegielak åhpadiddje. Elin Urheim lij muv vuostasj åhpadiddje. Elin ja suv boaddnje Mikal goappátja oahppijda sámástijga, klássalanjan aj. Nav aj Kaia Kalstad guhti lij sadjásasj åhpadiddje midjij oanegis ájgev. Mujttet Magnar Kintel ja Ivar Urheim aj sámástijga. Måske skåvllå 1950-lågon. Leif Finnesen, Jarle Johnsen, Idar Nilsen, Simon Andersen, Normann Johnsen. Peder Amundsen, Hjalmar Andreassen, Bjarne Mikkelsen, Magnar Kintel. (Gåvvå: Velferd og mangfold – Tysfjord kommune 1950-2000) Måske skåvllå, 4.-7. kl. 1963/64. Per -Mikal Pedersen, Samuel Paulsen, Ingmari Mikkelsen, Ingeberg Amundsen, Idar Mikkelsen ja Selma Andersen. Karl Paulsen, Wily Wikan, Lennart Mikkelsen ja Sixten Mikkelsen. (Gåvvå luoikan Viggo Johansen) Girje lidjin dárogiellaj, valla tjielggijga sábmáj. Navti de buorebut dárogielav dádjadahtjajma. 4. klássa rájes lij miján muorraduodje, ja duodjeåhpadiddje lij dárogielak. Manáj suohkanav birra, ja lij soames vahko juohkka sajen. Miján lij de tjoahkkájgiesedum duodjeåhpadus soames vahkov ájgen. Esski gå 5. jali 6. klássan vádtsiv oattjoma åhpadiddjev mij lij dåssju dárogielak. Dárustit de sunji hæhttujma. Sån lij Roandemis, ja sujsta dárogielav åhpajma. Ja bállotjiektjamav. Dalloj gå mån skåvllåj álggiv lidjin ájn da njuolgadusá fámon ma javllin åhpadus dáro giellaj galgaj liehket. Njuolgadusáj milta ij lim loabálasj majt mijá åhpadiddje dahkin. Iv jáhke skåvllåoajválattja diehtin man ednagav sámegiella aneduváj. Måsske lij ham rahtedis sijdda, ja skåvllåoajvve dåssju vantsajn máhtij boahtet. Ij lim álu Måsken, ja gå boahtet galgaj, de juo diedijma. Dan biejve de åhpadiddje dåssju dárustij. Måske oabme skåvllå ij lim vuojga stuor huonaj. Vuolep etásjan lij klássaladnja ja åhpadiddje viesso, nuppat etásjan lij internáhtta. Skåvllå lij juogeduvvam guovte dássaj; smávvaskåvllå 1. klássas gitta 3. klássaj, ja stuorraskåvllå 4. klássas gitta 6. klássaj. Dajna gå lij dåssju akta klássaladnja, de smávvaskåvllå åhpaduváj priváhta goaden skåvlå lahkusin. Internáhtan lidjin guokta oademlanjá, akta næjtsojda ja nubbe báhtjada. Álu lijma 15-16 oahppe gudi internáhtan årojma, dajna de lijma sulá gávtses juohkka lanjan. Internáhtan bájkálasj ulmutja barggin, ja divna lidjin sámegielaga. Suohkan biebmojt bærrájgehtjaj. Biebmo davven oasteduvvin, ja vantsajn sisi rájaduvvin. Mujttuj la dæhppum; mij båråjma guolijt ma lidjin åbmum, ja sállte sildajt, madin varás guolijs lij galle kája davvelin. Galla såjtij internáhtta varás guolijt bájkálasj guollárijs åstij, valla vuorjját. Gå ådå skåvllå Måsskåj tsieggiduváj jagen 1969, de oabme skåvllå biednadåhpen dagaduváj, ja ålggohivsik, skiedjá ja muorraskuohtto li gáhtum. "Måske oabme skåvllå ij lim vuojga stuor huonaj." (Gåvvå: Randi Sjølie / Sámediggi, 2001) Dalloj lidjin moadda smávva skåvlå vuonajn, Rudnávuonan, Vuollnán ja Jågåsijdan. Dá li juo ådnå hiejteduvvam, ja ienemus oasse vuodnasåkkijs li ávttasa. Dåssju Måsske le bissum, danna li vilá goappátjagá, ulmutja ja skåvvlå. Gå 7. klássaj álgijma, de vierttijma davás Ájluoktaj. Danna oabme skåvlån váttsijma, ja årojma internáhtan ”Margits Minne”. ”Margits Minne” lij institusjåvnnå majt Sámemisjåvnnå lij tsieggim. Mij gudi vuonaj sissta bådijma álu givseduvájma gå nav nievret dárustijma. Sij gudi mijáv givsedin lidjin ietja láddáduvvam sáme, valla lidjin aj oalle látte sijáj siegen. Duola degu bargge gudi Biergonis Ájluoktaj båhtin gruvvon bargatjit. Ájn vil væráp lij gå suohkanguovdátjij, Gásluoktaj, hæhttujma. Dåhku bádnedåktårij, varresvuodaguoradallamij ja vuojadahkaj hæhttujma. De "semænntatjivga" tjuodtjun ja vuorddin. Gærggasa mijáv vájvedittjat. Valla mij lijma nav ålos, ja sijáv tsábmijma desik ráfev oattjoma. Mån skåvlån vádtsiv åvddål ga avtsejahkásasj skåvllå Divtasvuonan álgaduváj. Miján ij lim ietjá fálaldahka gå jahkásasj framhaldsskåvllå. Framhaldsskåvlå lij sæmmi skåvlån gånnå mij 7. klássav váttsijma. Muv ájge ij lim midjij ietjá fálaldahka. Galla lidjiv sihtat skåvlåv guhkebuv vádtset, valla ittjij gåjt sjatta nav. Álgos tjietje siegen jagev guollijiv, ja de bargov oadtjuv hávsan mij merraguovlojt maneltij ("hurtigruta"). Divna majt lav oahppam, lav barggoiellemin oahppam. Jagen 1986 gå málestiddjen Guovddagæjnon barggiv, de §20-kursav ållessjattukåhpadusán Altan tjadádiv, ja de fáhkagirjev málestiddjen oadtjuv. Gå usjudaláv, de lav ávon gå lidjin sámegielak åhpadiddje gudi midjij sámástin. Navti de juojddá åhpajma vuodoskåvlån. Nav binnav gå dárogielas dádjadijma, de ij lim buoragit mannat dåssju dárogielak åhpadiddjin. Valla muv mielas la suddo gå ejma goassak oattjo oahppat ietjama iednegielav tjállet. Uddni julev- ja nuortaksámegielav lågåv ja hålav, valla tjállet de dåssju dárogiellaj máhtáv. Ietjá artihkkala girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 Oajvveskuvrremiehttim vuodoskavlån På norsk Artihkal girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 . Davvi Girji 2007. Frank A. Jenssen (Foto: Maja J. Malnes) Romádna Saltbingen almoduváj Aschehoug forlagan jagen 1981, ja moaddi almoduváj. Nuppát bielen 3. lågon girjje vuosádaladuvvá nav: “ Almma ja moatte láhkáj suorgganahtte histåvrrå avta sámefamilja birra, gåktu sij hæhttujin ráhtjat vaj rijbbi goappátjaga rubbmelattjat ja kultuvrralattjat. Subtsas Saltbingenin dáhpáduvvá Divtasvuonan 1950- ja 60-lågon. Dáppe viessu sáme giedas njálmmáj, muorjjimis, låddebivdos ja vehik guollimis – bargov åhtsåmin majt e oattjo dajna gå látte vuostak oadtju. Oalle láhkáj ja nierbagit gåvviduvvá sámij låsså árggabiejvve, sijá iebdesvuodadåbddo, valla aj sijá mihásvuohta ja sijá jálosvuohta. Frank A. Jenssen (r.1952) Tarjej Vesaasa álggobálkkáv dán romána åvdås oattjoj. Sån la iesj bajássjaddam Gásluovtan Divtasvuonan, ja buoragit dåbddå birrasijt majt gåvvit Saltbingenin”. Tjálle l aj 10 ietjá girje tjállám, duola degu Lofåhta ja lofåhtaguollima birra, sválesbivdo birra, ja semænntabargo birra Divtasvuonan, ja de románav Lengselens år . Duodden la aj oassálasstám moatten antologian. Saltbingen le ieŋŋilsgiellaj jårggåluvvam, ja le guovte girjálasjvuoda oajvvefáhkabargon analyseriduvvam. [Geir Zakariassen: Litteratur som etnopolitisk uttrykk : en analyse av to nordnorske verk i lys av den samiske revitaliseringen. Universitetet i Tromsø, 1994 Vivian C. Aira, : Å knuse et ørneegg... : Frank A. Jenssens roman Saltbingen sett fra et ideologikritisk perspektiv. Hovedoppgave. Universitetet i Tromsø, 1999 ] Frank A. Jenssen la barggam frilansjournálisstan NRK radion ja TV’an gålmmålåk jage. Sån la aj filmajt ja tjuovggagåvvåvuosádusájt dahkam. Lávlatevstajt ja tjuojalvisájt la aj dahkam. 1975 jage rájes la Spålavuolen årrum. s. 148–154 Lisa mårålattjat Petterij gæhttja. Gæhppadit rijpi badjel låjdås ja jårbbis giergij badjel gahppá. De jårges ja vuorddemusájn sunji gæhttjá. Suojmma bajás skåvllåj vádtseba. Petter suv tjavgga giedas adnal, ja Lisa ballá luojttet galggá. Rássedievan då iehtjáda mánájnisá tjuodtju. Ienemusát sijájs sån muodojs dåbddå. Lisa Petterav tjavgábut giedas adnal ja biktasijt divát. Mij så lij skåvllådåben vuorddá? Petter gut divnaj sihtá ståhkat ja gut ávvudallá oabbásis låhkåt. Ragna duov dáv javllá. Javlla suv máná ælla låhkåt oahppam, ja vájveduvvi dåjs iehtjádijs. Valla javlli dát åhpadiddje le buorre divnaj vuosstij. Ij sidá avtak láhppet. Sihtá suv gullat viehkamin tráhpav vuolus bajás, vuojnnet suv gå muorrakássa nanna gievkanin tjåhkkåj. Sån galggá vantsan veludallat giehta suodjen sáddu vuosstij ja tjiehkádallat miehtsen. Tjáhppis sálvo li bieddjis siejnijn. Bieggá l dávk mállagav bæjsstám. Smávvaruvtuk russjkis vindega avtajtjálmij bahás gæhttji. Vuonás ij suovasta. Tjáhppis båhttså l galmas, vuojnná dav, tjoaskes lisj má de lanján aj. Tjuodtjoba giemses dåbbelin, ja ieddne ij avtajnik sáhkada. Petter tjavgábut tjábrri ja jáhkas adnalasstá. Laila l fiervás boahtám, vuojnná suv stuorra alek tjálmijt ja giedjegijt suv vuolpon. Ienep vantsa båhti. Aron maŋŋegietjen tjåhkkåj ja divnaj sáhkat, giedaj sæjvvá ja subtsas dávk gåbtjåsdagá birra mij båddnåj manáj. Iektu iehkedis livrregákká nanna tjåhkkåhin, ja Aron javlaj ij galga iehtjádijt iejtas badjel dibddet mierredit. Petter ij riekta dádjada majt usjut, valla Aron juojddá ietján aj javlaj. Javlaj jus aktak gæhttjal, de la buoremus unna riehtasattjan liehket. Dåjn iehtjádijn li tuddjavuossa, sæmmi vuossa majt láttakmiehtsen adni. Jáffovuossa ma li vuojddasin buonjodum ja jiellen gåjkkådum. Dajda moatte vahkusasj biebmo ja biktasa sjiehtti. Petter ij sijddaj besá juohkka biejve. Javlli ilá divras ja tjuottjes sjaddá. Juohkka bierjjedagá suv viedtji , ja de vas ruopptot suv suvddi mánnodagá jali sådnåbiejviehkeda. Oadtju binná bensijnnarudájt suohkanis, javllá ieddne. Ieddne ij vuojga sáhkada. Muhttijn avtajtjálmij vindekrájge ålgus gæhttjá, gæhttja nuore guovlluj. De ij hajitjit lijssi. Mánájn almen li gållesoaje, javllá sån. Pettera mielas lij buorep aktan jågŋit dálla gå la tjaktja. De ålmåj ålgus boahtá galmma lanjas. Allak ja alvos, gæhttjá biráldis. Njálmme dahppot. Ålmmå gahperijt oajves nuollali, valla nissuna e ietjasa moattebájnuk lijnijt nuola. Ålmåj tjavgga gåsås ja rudnalibme sjávvun. – Na juo de vat ådå skåvllåjahke l álggám. Ulmutja degu hássostávrá tjuodtju, valla fierván gullu Aron tjavgga gárrodime. Åhpadiddje stárfo guovlluj gæhttjá. Ja de vat gåssis. – Buorisboahtem didjij gájkajda. Petter iednes lagábuj manná. Ålmmå oajvvetjåhkkå l buovddan. Vuollelin, bieljij buohta, suohkkis vuopta oajvev birástahtti. Majt så lik javllá? Petter ájádallá, gulldaladdá. Sån ij divna bágojt dádjada. – Didjij æjgádijda, åhpadiddje joarkká,– sidáv javllat: – Máná li buorre háldon. Ietjam bieles galgav dahkat mij la máhttelis vaj dav máhtudagáv oadtju majt divná Vuona máná galggi oadtjot. Ietján jáhkáv la buoremus máná klássaladnjaj galluga båhti. Ållesjattuga fierva guovlluj vádtsi. Moattes mánájs hættuji jaskaduvvat. Unnemusá tjierru. Petter vuolpos gitta anet, ittjij diede nav sjaddá. Ieddne suv buorrit ja bælljáj suv tjules. Biellje l liekkas ja luvás, ja ieddne sunji bælljáj tsamát. Boadáv vas ruopptot, dav dal dieda. Ja de Luoktaj vuolggin. Petter ådju, gadnjalij nagát. Ja de iednes fármas, ja uksaj jårgit. Galggá gus sisi mannat? Då iehtjáda li beŋkaj guoran, ja Petter uksagaskan tjuodtju. Ladnja l stuorre ja buottsos, rábe vuollaj la allak. Máná guhka bievdij duogen tjuodtju. Ålmåj unnep bievde guoran lanja nuppe bielen tjuodtju, ja dálla ij sån nav stuoragin vuojnnu. – Ja de gahperav oajves nuollap. Petter ij dádjada. Tsakkas njálmijn tjuodtju ja avtajtjalmij åhpadiddjáj gæhttjá. – Hæhttu gahperav oajves nuollat. Klássalanjan divna hæhttup gahperav oajves nuollat. Dádjada gus? Gullat vargga dal bæsstal. Hæhttu gådtjåt, valla i huoman bæsstala. Åhpadiddje vuojnná báhttja l bálon. Gieda li vuojnnet dellasa galjugis stuorra trædjo sinna, ja gállon li smávva joajme. Juolgijn li gummistiebila, tjáppagit jaládum juolggelahtasa buohta. Åhpadiddje suojmma Pettera lusi manná ja tjáppagit gahperav Pettera oajves válldá, gahperav bælljasij ja diehpijn. – De lijma smidá, ejma la? Tjáppa gahper la, valla klássalanjan i gahperav guotte. Dav dal diedá? Petter ávvus. Dav vuojn de åhpadiddje javlaj, gahperav oajves galgaj válddet. Hehpanam lij, åhpadiddjaj gæhttjá ja tjajmat. Då ietjá oahppe ållu sjávot tjuodtju. Åhpadiddje klássaladnjaj gæjggá. Petter alvaduvvam tjálmij dan gálgo giehtaj gæhttjá. Åhpadiddje siejvvel, ja Petter suojmma bievdij gaskav vádtsá. Diehtá divna sunji avtajtjalmij gæhttji. Hæhttu stuoráp báhtja siegen tjuodtjot. Åhpadiddje sálmav lávllu, ja vuorrasamos oahppe gæhttjali siegen vuostasj versajt lávllot. Ja de oadtju tjåhkkidit muorrabeŋkaj nali. Åhpadiddje stuor girjev sláddi. Petter ij la goassak dakkir girjev vuojnám. Skálmá li tjáhppada, ja árka li stuore degu sloamka. Suojmma bievde vuosstij skåhpi. – Álggep namáj. Gehtjas klássalanja miehtáj. – Gæhttjat, dån la Sigurd. Måj dal nubbe nuppev åvdutjis dåbddin. En gus? Buorisboahtem dunji. Le gus dujna buorre giesse læhkám? Ráddna guhti sijddobielen tjåhkkåhij vásstedahttjáj, valla åhpadiddje ij vuorde. – Ja dale l Ingvald. Buorisboahtem dunji adjáj. Báhttja åvdep beŋkan nievket. Ja de l Pettera vuorro. Vuostatjin ådå oahppijs. – Na mij la så lik mijá ådå rádna namma gut la nav smidá sjaddam gahperav oajves váldátjit? Åhpadiddje sunji sáhkat. Petter árvvet majt gatját, valla ij duosta. Divna sunji gæhttji, ja degu smávva nijbátja suv livágis rubmaha tjadá tjuoggu. Sihtá galla vásstedit vaj divna gulli, valla ij bágov oattjo. – I gus dádjada majt javlav? Åhpadiddjen la basstelap jiedna, ja Petter vuollegisát avtajtjálmij lanjáv gæhttjá. Juo de vas gåttjådit sihtá. – Hæhttu subtsastit mji la duv namma, tsamát Sigurd sámegiellaj. – Pe...pe....petter Amundsen. Nav ruvva boahtá, ja juo l de vassám. Åhpadiddje l dudálasj ja girjen gæhttjá. De vas bajás gehtjas. – I galga javllat Bedder, valla Petter. Gullat javla Petter. Petter ráddnasis gæhttjá, valla sån ietjá guovlluj gæhttjá. Juoga l vat majt ij dádjada, juojddá majt galggá javllat. – Na dajna ájn de vuorddep. Ma li duv æjgádij namá? Sigurd tsamát, ja Petter dádjat. – Lisa Amundsen. – Vaj nav, ja mij la de.......hm, nav la de..... Åhpadiddje l vuojnnet vuorrástuvvam, ja nuore guovlluj gæhttjá. De nuppe bælláj sláddi. Divna hæhttuji ietjas åvdås vásstedit, ja divna hæhttuji tjuodtjot madi ålmmåjn girje duogen sáhkadi. Akta unna nejtsusj tjierrogoahtá. Åhpadiddje suv lusi suojmma vádtsá, gæhttjal suv jasskadit, valla nejtsusj siejne vuosstij rabbá, ja ij majdik tsuvke. Muodojt buoltjis ruoppsis giedaj tjiehká. – I gus sidá javllat mij la duv namma? Nejtsusj ájn de vil ienebut ruodná mállidum siejne vuosstij rabbá. Tjáhppis vuopta li biesskedum degu gárre oajve birra. Tjágŋam la gilgudum hulloskirttuj mij akti lij læhkám viskájn ja ruoppsadijn girjadum. Muorraskuovajt la juolges tjievtjastam. Skuova li ållu siejne vuosstij, ja smávva juolgátja hullovuolpo vuolen vuojnnuji.Unnagattjan vuojnnu dan ruodná siejne guoran. Akta báhtjajs tjajmat, ja åhpadiddje jårges. Petter ballá. Manen så ij vássteda? Le gus namádak? Åhpadiddje má dal divnajda suhttá? Åhpadiddje suojmma ruopptot vádtsá, ja låhkå iesj namáv girjes. Sigrid Eriksen. Ja de l friddjabåttå, ja Petter diehtá viertti gáhttit. Danen de vuorddá desik iehtjáda li ålgus mannam. Máhtijs má dal sån aj ålgus mannat? Åhpadiddje girjev sláddi, ja Petter bievdij gaskav njáhká. Unna nejtsusj tjuodtju aktuallasis siejne guoran. Suv namma l Sigrid, valla ij la ájn bágov moalgedam. Namádibme, ussjol Petter, ja lulu sunji sáhkadit. Vájbi ij la dat nav buorre ájálvis? Dálla l Petter jaskadabbo Juo l gåjt juojddá oahppam, ja åhpadiddje ittjij suhta gå tjuodtjánij. Tjuodtju aktuallasis. Då ietjá máná ståhki, ja Petter tjuodju ja gæhttjá avtajtjálmij gå då stuorámusá nubbe nuppev goade birra viegadalli. Ij la avtanik nav tjáppa træddjo gå sujna. Stuorra siejnne. Vuolemus fiello li miesskamin. Ruodná sebmula fielloj nanna sjaddi. Ruoddnis, suohkkis sebmula, ja Petter hálit dajvav gabestit. Giedav gálggi, valla ij huoman visjá. Duola ráddna, gut suv guoran tjåhkkåhij, boahtá viega, ja ruoppsisvuoptak næjttso maŋen. Petter hæhttu mæhtjánit vaj ij ravga, valla då guovtes æbá suv ájtsa. Tjájmmaba ja rihtjoba, ja gåjkke rásij sinna jålluribá. De åhpadiddje boahtá, ja vuostasj friddjabåddå l vássám. Dán bále biellujn skuolkat, biellujn mij la stuoráp gusábiellos Luovtan. Bajedum åjvijn tjuodtju ja skåvllåbiellov gasjkos tjuvdij anet. Tjajmmusa sjávvunin, ja oahppe jæhkogisát åhpadiddje bálldal sisi mannin. Visská blyánta bievdij nanna. Petter gæhttja biráldis, då iehtjáda li aj oadtjum. Válldá dav guhkasiek stihkav, tjårmå sinna jållert, ja snjutjev májsttá. Gudnan muovijt. Det várrogisát muorraj tjuorggá. – Ale, ale dav dagá! Åhpadiddje alvot bævddáj goalkot. Petter balon dåjda iehtjádijda gæhttjá, ja luojttá blyántav mij bievde badjel guolbbáj jållur. De boahtá åhpadiddje, valla ij bielke. Rávvis tjállemgirjijt juohká, avtav gesisik. Petter aj oadtju. – Dáv girjev hæhttubihtit várajda válldet. Ehpit rånntsit oattjo. Lihpit gus dádjadam, javllá ja Pettera vuoptajt njávkas. Petter ávvus. Viertti gáhttit. Jus lij dal divna bágojt dádjadit. Rahpá ja dahppá njalmev gå åhpadiddje sáhkat, gæhttjal bágojt njiellat. Mij la så dal? Skåvllåbiejvve l nåhkåm. Namádibme ij tjiero, ja unnemusá viettjaduvvi amás ulmutjijs. Petter galggá guovte báhtja, ja gålmå næjtso siegen årrot. Goadeboanndi ålgusjbielen vuorddá, ja javllá galggi suv oadtjot buorastahttet guhti biebmojt máles ja guobajt gårut. Goadeboanndi l unnagasj ja gassuk, ja Petter árvvet buorre ulmusj la. Goahte l unna dievátja duogen. Goade guoran li sávtsa bajka, ja goade vuolen li gáhtto. Gievkanin goadeiemet váttsasj, roahkkot ja unnagasj. Sån ij tjájma, ja máná oadtju smávsájdijt ja berunijt bårråt. Iehketbiejve ålgus njáhká. Boadáldagán la guolle- ja sálltetsiehka.. Tjåhkkit muorrastuohpo nali muorraskuohto guoran, dassta l buorre várddodahka vuodnaj. Valla Luokta ij vuojnnu, njárgga duosstu. Biehtsevuovdde l gitta njárga gæhtjáj, ja diehtá muorragierragij duogen la goahte, návsste ja jielle. Dåppebun la fiekse. Njuovvam li gus lippajt? Ælla, lippa li viesso. Gå sån sijdas vuolgij, de dievájn guohtun. Mælggat la juo gå gáttes vuolggin, ja sijddaj sihtá. Valla ij dåhku dåhkki vádtset, Fierva miehtáj li gahtjadagá, ja bávte ma li njalkkasa, jå gårvvodákkij vuolen la nuorre tjiegŋal. Båditji gåjt bierjjedagá? Ijáv oada duolbo seŋgan guovte báhtja siegen. Viertti såkken oadet, ja bivástuvvá. Sisŋep lanjan næjtso sáhkadi. Oaddaji váni sáhkadik. Iemet boahtá, buorre ijáv sávat ja ulljolámpov válldá. Tjuovgga suojmma oabme siejnijt guodá. Ja de luvkko dahpaduvvá ja tjalme hárjjjáni. Ålggon la dávk mánnodihpe, siejnen mánnotjuovgga vehik vuojnnu. Då iehtjáda jasska båssu. Ådi dávk. Vuojnná iednes. Tjåhkkåj gievkanbievde guoran. Muorrakássa l dievva, ja sån la aktu. Vuodná dal jáddá. Gullá bárojt stárfon dåjddemin. Soahkemuorra tsiehka l, ja de giehpes lávke gulluji. Rahpá vuonáuvsav ja dållåj guovllá, hilájda gæhttjá. De nuolat, agev gievkanin nuolat. Gatsos biktasijt vuoná bajelt ja tjoavddagav uvsan bådnjål. Tjoaskes lisj má juolgijda, sån agev luodju tjælláris jiella boahtá. Ulljolámpov spihkáris válldá, ja tráhpáv bajás boahtá. Vuostak Lailaj gæhttjá ja suv gåptjåt. De vuojnná Pettera sæŋŋga l guoros. Petter siejne guovlluj jårges. Gulla gå gåbttjåsav gáble badjel gatsos. Sæŋŋga agev gitjárt gå ieddne viellit. De lámpov båssi. Tjavgga glássarabddaj båssis, ja glássa degu jiednat, ja de lij sæmmi sjævvnjat Luovtan degu Buvijkan. Måsske Divtasvuonan (Gåvvå: Svein Lund) Måsske Divtasvuonan (Gåvvå: Svein Lund) b. 160-161 Tjálli ja tjierru, ålgolt låhki ja sálmajt lávllu. Åhpadiddje bievdij gaskav vádtsá. Girjijda gæjggá, nuktal ja arvusmahttá. Dálla l Laila lunna. Laila l má smidá. Petter vanát, gieda ruossot rábe vuolláj, ja gavás. De garra gattsa suv niskes doahppiji, ja sån tjavgga åvddån nággiduvvá.- Tjåhkkåha riekta! Illastimes gullat háhpaskuvvá, ja guggŋit. Dádjat gal bágojt, valla åhpadiddje ij hiejte delbastimes:- I galga javllat tyll, valla tull, i benger, valla penger. Mij javllap et hus, ep javla en hus. Namádibme ij la desti namádak. Sigrid la stuorrum ja ij la desti balon, ja Petter álu klássalanjá nuppe bælláj gehtjas. Valla iehtjáda li boahtám, máná gudi balos båvsåjda gådtji. Juohkka bierjedagá sijáv viedtji. Buorak la sijddaj boahtet, ietjas seŋgan oadet, bessat tjåhkkåhimes duolla gå mállásijt bårri. Agev la låssåt gå galggi máhttsat. Ieddne ij vuojga sáhkada gå bávtij vuolev suhki. Skåvllådåben ij la goassak bivval gå båhti. Vinndegijs jiegŋa suddá ja smávva sláttutja li vinndekbællán. Fielloj gaskan bievden siejnnedihke lådi. Dá smávva tjivrrusa ruosádi gå soames blyánntasnjutjijn jali pænnasnjutjijn sárgas. Åhpadiddje de suhttá ja javllá blyánta li ilá divrrasa sálvojt råkkåtjit. Divna li má divrrasa, ja hæjojviehkke vierrti mákset. Åhpadiddje lijkku vuojŋŋama birra ságastit. De oajvev bajet, tjavelgav njuolggi, ja alvot oahppijda gæhtjá. Vuojŋŋamin divna årru, riekniga, subttsasa ja tjuorggasa. Dálla gávnnuji diedo daj birra, javlla sån. Soames biejve Sigrida guoran ganuk. Biedjá giedav gálluj, njávkas suv tjáhppis, guhka vuoptajt maŋus, ja oajvev aj várrogisát maŋus dieddel. Ja de bielggetjuvde ja tjutjuktjuvde gaskan gállov mihtti. Gå la mihttim de goarrsát manná táblluj ja mierkki. – Návti máhttep vuojŋŋamav mihttit, javllá. Divna mihttiduvvi. Åhpadiddje krihtajn mierkki, ja bokstávajt åvddåj tjállá. Petter roahkku daj galmma tjuvdij vuolen. Avtan næjtson lij unnemus gállo, valla åhpadiddje suv jasskat ja javllá ælla divna tjiehpe gejn li ållo vuojŋŋama. Vaj majt javla, Petter? Petter vajált, sámegielav sáhkat ja javllá ij riekta diede majt galggá jáhkket. Åhpadiddje vuojnnet hessu. –Galli galgav gærddádit? Diján ij la loahpe sámegielav skåvllådåben sáhkadit. Lágan tjuodtju juohkka åhpadiddjen la åvdåsvásstádus bærrájgæhttjat vaj oahppe e sámásta, ja jus sámásti, de galggá åhpadiddje sijáv stráffut. Petter, juo lav de duv várrodam. Petter ruoppsadin tsahká, ja åhpadiddje bissaladdá. Gieda hárddo duogen åvddån guvnnjaj. – Vájbi ájn akti gæhttjala? Galggá gus mávsedit? Dálla, ja divnaj åvdås? Galggá gus åhpadiddje bævddáj mannat ja sujsta tjuvdijt dådjalit? Galla l sån gievrra. – Iv mån diede, gussjmaha vásstet. Ietjá artihkkala girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 - Dan ájge ulmusj Artihkal girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 . Davvi Girji 2007. Kaia Kalstad (Gåvvå: Svein Lund) Åvdebut lidjin dåssju ájnegisá sámijs Divtasvuonan gudi oadtjun åhpadusáv maŋŋela vuodoskåvlå. Kaia Kalstad (Pier Nilso Gáddjá) lij akta dajs. Sån la riegádam jagen 1935, bajássjattaj ja vuodoskåvlåv Måsken váttsij. Maŋŋela vuodoskåvlå váttsij joarkkaskåvlån Àjluovtan, ja de realskåvlån suohkanguovdátjin Gásluovtan. Moadda jage bargaj sadjásasjåhpadiddjen duon dán skåvlan. Vijmak, gå máná lidjin stuorránam, álgij Råmså åhpadiddjeskåvlå åhpadusfálaldahkaj mij lij sirdedum Råmsås ierit. Jagen 1982 åhpadiddjeåhpadusájn gergaj. 80- ja 90-låk jagij nalluj lågåj julevsámegielav, duojev ja sáme kultuvrav ja åhpadusáv. 1981 jage rájes åhpadij julevsámegielav Gásluovta skåvlån. Kaia Kalstad la læhkám ájrrasin Sáme Åhpadusráden. Maŋŋela gå pensjonisstan sjattaj la vilá julevsámegielajn ja kultuvrajn barggamin, duola degu tjállám ja jårggålam oahppogirjijt. – Lidjiv dan ájge ulmusj. Dav gárgadisáv Kaia Kalstad moaddi gærddu gå galgga tjielggit ietjas válljimav sámegiela ja kultuvra gáktuj. Ietjas válljimav oahppen, åhpadiddjen ja ieddnen. Ja dat ájgge lij dárojduhttemájgge. Dárojduhttemájgen ij lim sámevuodan makkirik árvvo. Sámevuohta lij ienni fámmba. – Gå realskåvlån vádtsiv, de juo allasim jáhttiv gå iesj mánájt oattjov, de galgav sidjij dåssju dárogielav hållat. Ja nav aj sjattaj. Mån dåssju dárogielav mánájda sáhkadiv. Huoman lij sijá bæjválasj dille dárogielak sámemánnán Gásluovtan garrasabbo gå muv bæjválasj dille sámegielagin Måsken lij læhkám. Ja gå máná lidjin 12-13 jage vuorrasa, de gájgodin munnuv áhtjijnis gå ejma la sijáv sámegielav oahppam. Liehket sábmen, ja ij sámegielav máhttet lij sijá mielas nievrre. Maŋŋela li ietja ráhtjam sámegielav oahppat ja dálla sámásti mánájdisá. Moaddup jahkáj 1942 gå Kaia lij gietja jagák ja skåvllåj álgij. Doaroj sinna lij, valla rahtedis sijdan Måsken Divtasvuonan ittjij doarro nav vuojga diehttu. Skåvllå lij gåjt degu ieme. – Mij lijma hæjo, valla ij lim miján ållu nieda. Ietjanimme miján lidjin biebmo, guolle ja bierggo. Biktasijt ietja goarojma. Ja miján ij lim aktak gejna ietjama buohtastahtijma. Måsske lij dalloj degu dálla, sebrudak gånnå dåssju sáme årrun. Bæjválasj giella lij sámegiella. Gájka ietján gå åhpadiddje sámástin. Åhpadiddje bådij Giehtavuonas Råmsås, ja dåssju dárustij. Læhkám lij oajvven doarrodievnon ja danen de struktuvrav, vuogádusájt sidáj. Sån lij vállduk ålmåj, ja skåvlån åroj. Juska vil lågev jage sámegielagij siegen åroj, de ittjij sámegielav oahppam, valla maŋenagi gal bájke ulmusjdábijda oahpástuváj. Sujna lij vanntsa majna iesj sugáj ja guollij. Gå måskega guollitjit galggin, ja ettjin vædtsagijt degu ájrojt, hávsgárev jali hagŋojt gávna, de ietjá vantsas luojkkalin. Åhpadiddje ittjij dav dádjada, ja de luojoj áhttjásim ulmutja sujsta suoládallin. – Dáppen e aktak suoláda, javlaj áhttjám. – Tjuovo sæmmi vuogev iesj ja luojka majt dárbaha. Juska dal åhpadiddje lij ládde, de ittjij amugin aneduvá. Váttsij sámegábmagij degu iehtjáda Måsken. Sujna lidjin nav sieldes ållo girje, ja mij sujsta girjijt oattjojma luojkkat. Mij lijma skåvlå lagámus ráddná, årojma dåssju 100 mehtera skåvlås ierit, ja dan diehti lij miján aktijvuohta åhpadiddjijn juo åvddål gå skåvllåj álgijma. Nav de åhpajma binnáv dárogielas, ja gå vuostasj klássaj bådijma de vehik dádjadijma majt åhpadiddje javlaj. De lij de væráp dåjda gudi ietjá sajijs vuonan båhtin, gejn ij lim bæjválasj aktijvuohta dárogielagij. Mijáv ittjj aktak sámástimes buorggum, skåvlån mij oahppe dåssju sámástijma nubbe nubbáj. Valla gå åhpadiddjijn galgajma sahkadit, de vierttijma dárustit juska dal agev ejma riekta bágojt gávna. Skåvlån lij dåssju akta åhpadimladnja, ja oahppe skåvlån vádtsin vuorrolakkoj. Stuoraga ja smávuga 3–4 vahko ájgen. Skåvllå lij dárogielak skåvllå sáme sebrudagan, ja ij lim goassak sáhka skåvlåv midjij sámemánájda hiebadit. Dan ájge ij lim ga sáhka åhpadimes sábmáj jali åhpadimes sámegielav. -Vájku binná dárov máhtijma lij gássjelis læksojt dádjadit. Álu ålgolt åhpajma tevstajt majs ejma nav ednagav dádjada. Dalloj hæhttujma skåvllåbeŋka guoran tjuodtjot gå galgajma læksojt subtsastit. Gå lidjiv 9–10 jagák, de lij miján lækso Lasarusa ja boandás ålmmå birra. Oahppe guhti gåhtjudaláj læksov subtsastit dåssju tjuottjoj beŋka guoran ja ittjij tsuvke majdik. Ittjij mujte, ja ij lim ga dádjadam. Åhpadiddje suhttagådij. De vijmak bådij: «Lasarus var som en kattepus» («Lasarus lij degu gáhtto»). Oahppe lij emadussjam juhtusa birra lij sáhka gå bena suv hávijt njoaloj, ja de ittjij mujte ietjá juhtusav gå gáhttov. Mij ietjá oahppe tjajmmusav luojtijma. Åhpadiddje ajn vil suhtaj, ja oahppe hæhttuj skámádimtjiehkaj. Dat dáhpádus la munji mujttuj tsieggam. Sieldes lij gå oahppe stráffuduváj gå ittjij dádjada. Dakkir vierredagojs mánáj vuosstáj lidjin moadda. Juska ællim diehtomielalattja, de huoman lidjin vierredago. Gå oahppe dåssju binnáv emadussjin dassta majt åhpadiddje giehtoj, de muhttijn sjattaj imálasj subtsas. Akti vielljam bådij ja áhttjáj javlaj: ”Mån iv almmáj sidá. Dåppen la moarrás Johannes guhti ulmutjijt ruossinávlli”. Iesj mån vuornnuv låhkåmis majt ittjiv dádjada. Áhttjám álu hæhttuj tjåhkkåhit muv siegen ja jårggålit sámegiellaj vaj dádjadiv. Doaroj maŋŋelattja juogeduváj skåvllå gålmå dássáj, ja de ij lim sadje divnajda skåvlån. Vuostasj klássa priváhta goaden åhpaduváj. Vuodnabat Gáddjá, (Kaja Mikkelsen, v. Andersen) lij åhpadiddjen. Sån lij nuorra sámenæjttso Divtasvuonas, ja jáhkáv realskåvlåv lij vádtsám. Sámegielak lij, valla åhpadij dárogiellaj nav gåk dáhpe lij dalloj. Ittjij de muv åhpada dajna gå mån stuorskåvlån vádtsiv ja sån lij åhpadiddjen smávvaskåvlån. Muv mielas lij skåvllåájgge buorre ájgge. Márjju lidjiv smidás oahppe guhti ittjiv nav álu åhpadiddje moares dárbaha bállat. Ja de årruv sijdan, ja áhttjám lij skåvllåbájkke njunnjusj. Skåvlån lij internáhtta gånnå dá oahppe årrun gudi ietjá sajijs vuonan båhtin. Internáhtan lij bårådimladnja ja gievkan, ja de guokta oademlanjá. Akta oademladnja báhtjajda, ja akta næjtsojda, 4-5 oahppe goappák lanjan. Internáhtan ij lim tjáhtje sinna, ij lim báda ja ij lim ga hivsik. Iemet internáhtan lij sijdaulmusj, ja sámástij oahppijda. Iemedin ja aj ieddnen lij mánájda nav guhkev gå lidjin skåvlån, 3–4 vahko ájgen. Måskke 1940-lågon. Internáhta iemet Bolette Andersen aktan mánáj: Sigrid Knutsen, Kaja Pedersen, Kaia Antonsen, Marie Knutsen, Kaia Kalstad ja Inga Knutsen. Giettjit klássan mån vuostasj bále oadtjuv sáme åhpadiddjev, Mikal Urheimav. Mikal lij mijá siegen skåvlån vádtsám ja bådij njuolgga realskåvlås. Vilá lij åhpadus dárogiellaj, valla jus lij juoga majt ejma dádjada de máhtij sámegiellaj tjielggit. Njuolgadusáj milta lij, sámegiella dåssju viehkkegiellan galgaj liehket. Valla åvdebut ij lim ga nav læhkám. Ejma mij dal Mikalav rat vieleda, dåssju gålmmå jage lij vuorrasabbo mijájs gudi váttsijma maŋemus jagev skåvlån. Valla jáhkáv huoman buoragit ulmutjahtijma. Vuodoskåvllåeksábma lij aktisasj divna skåvlåjda Divtasvuonan. Vuodoskåvllåeksámav váldijma gå lijma skálloskåvlån. Skálloskåvlån lidjin divna oahppe Divtasvuonan tjoahken Gásluovtan. Mij årojma priváhtaj lunna Gásluovtan gålmmå vahko. Vuodoskåvllåeksáman oahppe Måskes rijbbin gåjt sæmmi buoragit gå oahppe dåjs ietjá skåvlåjs suohkanin. Jáhkáv dassta bådij gå miján lij læhkám akta ja sæmmi åhpadiddje ienemus jagijt skåvlån. Ietjá skåvlåjn lij dille læhkám nievrep. Måske skåvllå lij ájnna skåvllå gånnå lidjin dåssju sámegielak oahppe. Dåjn eitjá skåvlåjn degu Ájluovtan, Vuolnán, Rudnávuonan ja Ráluovtan lidjin sáme- ja dárogielak oahppe, madin Gásluovtan lidjin dalloj dåssju dárogielak oahppe. Skálloskåvlån lidjin moadda oahppe duot dat skåvlås Divtasvuonan, ja mån iv mujte gievseduvájma, ja ij lim ga vuojga gássjel sábmen liehket. Åhpadusdásse lij hæjop guovlluj sámij gaskan dalloj. Ettjin gálles skåvlåjt maŋŋela vuodoskåvlå váttse. Tjerra Máddjá, (Marie Olsen, Ytre Kjærr), lij akta dajs vuostasj sámijs guhti åhpadusáv oattjoj. Sån skálluj lågåj jagen 1945 ja skihppijsujtárskåvlån Råmsån váttsij. Valla ittjij Divtasvuodnaj boade gå gergaj, Osluj årruj. Maŋenagi de soames ietján aj joarggin ietjá skåvlåj vuodoskåvllå maŋŋela nav gåk Belka Karel (Karl Amundsen Bælka) ja Lávra Sigmund (Sigmund Amundsen). Sigmund doarrodievnon åhpadusáv oattjoj. Soames jagev maŋŋela åhpadiddjeskåvlån váttsij. Jagen 1934 realskåvllå Gásluovtan álgaduváj. Álgus lij dat priváhta skåvllå, valla doaroj maŋŋela suohkan skåvlåv dåjmadij. Kolbjørn Varmann, guhti maŋebut lij stuorradikkeájras ja fylkkamánne, lij skåvlå álgadiddje ja njunnjusj álgus gitta jahkáj 1949. Dat skåvllå lij árvulasj ja aledij åhpadusdásev suohkanin, ja moattes sijájs gudi danna vádtsin maŋŋela mávsulasj virgijt suohkanin ja fylkkasuohkanin oadtjun. Valla ettjin muojon iehtjáda gå dárogielak nuora realskåvlån váttse. Jáhkáv Mikal Urheim lij ájnna sámegielak oahppe gå Varmann lij njunnjusj. Vuodnabat Gáddjá, (Kaja Mikkelsen, v. Andersen), lij vuostasj næjttso guhti álmmukallaskåvlån ja realskåvlån váttsij. Realskåvllå lij gålmåjahkásasj skåvllå, valla Gáddjá avtan jagen gergaj dajna. Gáddjá l gáktsa jage vuorrasabbo mujsta. Moadda jage maŋŋela gå mån vuodoskavlås gærggiv de lij ajn dábálasj nuorajda bargguj álgget gå lidjin vuodoskåvlåjn jali framhaldsskåvlåjn (åniájggásasj álmmukskåvllå giehtjajahkásasj vuodoskåvlå mánnela) gærggam. Soabmása gal oadtjun máhttelisvuodav maŋŋela degu vieljatja Samuel ja Paul Gælok. Framhaldsskåvlå maŋŋela såj moadda jage bargajga. Nubbe lij merramannulagán, ja nubbe bargaj snihkkárin. Ållesjattugin de vas skåvllåj álgijga, váldijga joarkkaskåvlåv ja åhpadiddjeskåvlåv. Dálla goappátja julevsámegielajn barggaba, ja sunnu barggo le ájnas. Paul la åhpadiddje, madi Samuel oahppogirjijt tjállá ja le dåjmalasj ietjá giellabargguj. Vuostasj sáme dåktårij gaskan lidjin gålmmå julevsáme; Jonas Kalstad Hábmeris, Magnar Kintel ja Arne Andersen Divtasvuonas. Da gålmås vuosedin; juska mij julevsáme lip gallegattja, de máhttep rijbbat. Ja juska maŋŋet bådijma, de gievrabut bådijma. Sij lidjin buorre åvddågåvån nuorabujda, ja julevsámij iesjdåbdov ja identitehtav viehkedin bajedit. Åhpadiddje lij muv måvtåstuhttám skåvlåjt vádtset, ja de sajev framhaldsskåvllåj Ájluovtan åhtsiv. Internáhtan skåvlån årruv. Dalloj ielvijma ij lim nav mielos sábmen liehket. Ejma gal vuojga alvaduvá, lijma gullam sámij birra gudi návroduvvin. Aktelasj li soames guhti tsuojggij gå sáhkadijma. Mij álu anijma boasto artihkkalav subtstantijva åvddåla. Værámus lij gå ejma dádjada manen boasstot javlajma. Gássjelisvuohta lij dåssju gå sáhkadijma. Tjálálattjat de rijbajma sæmmi buoragit gå iehtjáda. Ájn væráp sjattaj maŋep jage gå realskåvllåj Gásluovtan álggiv. Lijma dåssju nágin sáme gudi reaskåvlån váttsijma. Sæmmi bále gå mån álggiv, de álggin guokta næjttso ja guokta báhtja. Vájvalussjiv gå agev muv gæhttjalin divvot gå sáhkadiv, ja de áhttjásim javlliv skåvlås sihtiv hiejttet. Valla áhttjám javlaj: Gåhtjo Gásluovtoahppijt ieŋŋilsgielav hållat sæmmi buoragit gå dån dárogielav håla. Da bágo muv måvtåstuhttin. Huomahiv tjiehppe lav ham guhti guokta giela hålåv madi då iehtjáda dåssju avtav gielav hållin. Dat rájes de ittjiv vuojga berusta juska muv divvun. Gå realaskåvllåj álggiv lij Varmann stuorradikkeájras. Valla såjtij duolla dálla liehket sadjásasj skåvlån. Muv mielas sån lij mielos ja smidás åhpadiddje. Muv måvtåstuhtij, javlaj:- Kaia i galga jáhkket nievrep la iehtjádijs. Ij lim sån vuosstemielak sábmáj, valla ittjij huoman gæhttjala sámev åvdedit. Maŋŋela gå realskåvlån gærggiv barggiv bielnupjagev kåntåvrån. De lij Mikal Urheim åhpadiddjeskåvllåj álggám, ja akta nuorra ålmåj Gásluovtas lij åhpadiddjen Måsken. Valla ittjij sån Måsken soaptso, ja gassko jage hietij. Divtasvuona skåvllåoajvve de mujna guládaláj ja gatjádij jus hihkaliv Måsken jahkebielev skåvllit. Nav de åhpadiddjen båhtiv Måsskåj vuostasj bále. Ja mån lidjiv dan ájge ulmusj, åhpadiv degu åhpadiddje muv åvddåla lidjin dahkam – dárogiellaj. Skåvllå lij dalloj gålmå dássáj juogedum. Næjttso Måskes smávvaskåvlåv skåvllij. Sujna lij dåssju framhaldsskåvllå. Dan diehti de mån, guhti realskåvlåv lidjiv vádtsám, ja gænna lij alemus åhpadus skåvlån ja bájken, stuorskåvlåv hæhttujiv skåvllit. Moadda jage lidjin læhkám åhpadiddje gudi ettjin bissánam. Båhtin ja mannin. Nuorra ulmutja gejn ij lim åhpadiddjeåhpadus. Dåssju oanegis ájgev lidjin Måsken. Gå ettjin sámegielav máhte, de ettjin soaptso. Gå mån Måsskåj åhpadiddjen båhtiv de muv mielas mahtudakdásse lij hæjop gå dalloj gå mån skåvlån vádtsiv. De vidtjuv dásev låpptit. Mujna ij lim makkirak pedagogihkalasj máhtudahka, dåssju diehtiv barggat hæhttu, ja oahppe galggin oahppat. Unnavieljatjam áttjásim ja æddnásim gujttij mån lidjiv værámus skåvlik guhti Måsken lij læhkam. Valla båhtusa gal sjaddin, moattes oahppijs joarkkaåhpadusav válldin, ja soabmása aj alep åhpadusáv oadtjun. Galggiv dåssju jahkebielev Måsken skåvllit, valla nuppev jagev ajn danna sjaddiv. De lij Mikal Urheim gærggam åhpadiddjeskåvlåjn ja Måsskåj bådij. Oattjoj ájnna ållesájggásasj åhpadiddjevirgev mij lij Måsken dalloj. Mån åhtsiv, ja oadtjuv ådå bargov sadjásasj åhpadiddjen Guovddagæjnon. Dat lij jagen 1958. Sjaddiv åhpadiddjen 4. klássaj. Dåppen lij aj åhpadus dárogiellaj. Sámegiella lij dåssju viehkkegiellan jus åhpadiddje máhtij. Vuostasj klássajn aneduváj Margarethe Wiiga låhkåmgirjje, valla 4. klássan lidjin dåssju dárogielgirje. Dalloj lij sámij gaskan binna diehto sámij birra gudi ietjá guovlujn årrun. Muv mielas ittjiv riekta dåhkkiduvvam sábmen, nabdostin muv rivggon. Gå mån ietjam gáptev, Divtasvuonagáptev adniv, de ettjin rat sidá dav gáppten dåhkkidit. Mujtáv soames mujsta gátjadij jus Frelsesarméas båhtiv. Juska lidjiv dåssju julevsámegielav hárjjánam gullat, de ittjij maná guhkes ájgge åvddål gå nuortaksámegielav, Guovddagæjno giellasuorgev, dádjadiv. Dalloj iv lim nav vuojga gåhttse sábme, ittjiv ga sámevuodav gåktuk åvdeda. Valla maŋŋela gå Guovddagæjnon lidjiv årrum, de degu juoga dáhpáduvvagådij. De degu sámeiesjdåbddo smaredattjáj. Dan jage galggiv åhpadiddjeskåvllåj álgget, valla lidjiv ietjam boadnjesassáv iejvvim, ja dajna de skåvllåváttsos sjáhtjaluváj. Vuostatjin sjáhtjaluváj jagev, valla de válldujiv, ja maŋenagi gietjav máná oattjojma. Esski jagen 1980 åhpadiddjeskåvllåj álggiv. Gasskabåddåsasj ájgen lidjiv vas sadjásasj åhpadiddjen, vuostak Vegán ja de Vuollnán Divtasvuonan. Vuollná skåvllå le juo ådno hiejteduvvam. Vuollná skåvlån lidjin sáme- ja láttemáná, valla åhpadus lij dåssju dárogiellaj. Nav gåk mujtáv de sáme- ja láttemáná buoragit ájgás båhtin. Væráp lij de gå aktsejahkásasj skåvllå ásaduváj ja nuoraj dásse Gásluoktaj guovdustuváj. Dåppen sámemáná vájvástuvvin, ja hæhttujin doarrot jus galggin rijbbat. Muv fámillja lidjin vuostasj sáme gudi Gásluoktaj jåhtin 60-lågon. Muv unna vieljasj ittjij sidá Gásluovta skåvllåj álgget vuostasj jage gå davás jåhtin, ienni de Vuolná skåvlån muv siegen váttsij. Nuortaksámegiella lij dåhkkiduvvam skåvllåfáhkan 1967 jage rájes, valla ittjij dat dáhpádus majdik vájkkudam julevsáme guovlon. Mån lidjiv vuostasj åhpadiddje dán guovlon guhti formálalattjat oadtjuv sámegielav tijmmapládnaj. Dat dáhpáduvaj esski jagen 1981 Gásluovta skåvlån. Lidjiv vargga åhpadiddjeskåvlåjn gærggam, valla iv lim goassak åhpadusáv oadtjum ietjam iednegiellaj låhkåt ja tjállet. Vuostasj oahppe Gásluovta skåvlån gudi sámegiellaeksámav válldin. Siv Anita Mikkelsen, Jorunn Eriksen ja Unni Ottemo, åhpadiddje Kaia Kalstad Åhpadiddjeskåvlån nubbegiella eksámav julevsámegiellaj ådådárogiela sadjáj rávggiv. Skåvllå dasi guorrasij, valla ællim åhpadiddje gudi julevsámegiellaj åhpadin, ja eksámav válldiv jahkebielev maŋŋela gå ietján lidjiv gærggam. Tjálálasj prosjæktabargon dåhkkiduváj barggo majt lidjiv dahkam gå åhpadiddjen lidjiv, duola dagu oahppogirjijt nuorttasámes julevsábmáj jårggålam. Ij la álkke læhkám julevsáme åhpadiddjijda máhtudagáv ietjasa iednegiellaj oadtjot. Mån vuostatjin kursav Hábmerin vádtsiv. Kåre Tjihkkom lij åhpadiddje. Ja de Råmsån universitehtan låhkiv. Danna lij åhpadus dåssju nuorttasábmáj. Mij gudi julevsámegielav galgajma låhkåt ietja vierttijma åmastit, ja ietja oahpponævojt åhtsåt. Maŋŋela kursav vádtsiv majt Bådådjo allaskåvllå Divtasvuonan ásadij. Dát kurssa tjadáduváj julevsámegiellaj. Vuostasj Divtasvuona-sábme guhti sámegieleksámav váldij lij Mikal Urheim. Vuodofáhkaeksámav Oslon váldij, valla nuortaksámegielav, jali Finnmárko-sámegielav hæhttuj låhkåt. Vielljam, Anders Kintel, la allaskåvllååhpadiddje julevsámegiellaj. Åhpadusáv Uppsalan Svierigin oattjoj. – Skåvlån Gásluovtan barggiv desik pensjonissta sjaddiv. Nav guhkev gå åhpadiddjen Gásluovtan lidjiv de åhpadiv julevsámegielav nubben giellan. Maŋŋela gå hiejttiv ij la skåvllå gæhttjalam julevsámegielåhpadiddjev åhtsåt, ja dálla ij la makkarak sámegiela fálaldahka skåvlån Gásluovtan. Niejddam Ájluoktaj jåhttåj vaj bárnnes sámegielåhpadusáv oadtju. Gå dát gåvvå válddeduváj jagen 2004, de lij Gásluovta skåvlån almulasj sámenamma, valla skåvlån ij lim åhpadus sámegiellaj. Álgon miján ællim oahppogirje. Ja de álggiv jårggålit ja hiebadit Kari Meløya girjátjijt Sámegiella nubben giellan nuorttasámegielas julevsámegiellaj. Jårggålam lav aj avtav Berit Johnskarenga girjijs: Gávpotmánát , jali Stádamáná , mij la girje namma julevsábmáj. Julevsáme oahppogirje Sámedikke åhpadusåssudagá vuosádusán Kaia ij la dudálasj sámegielåhpadimijn skåvlån. – Máná nubbegielåhpadusán e åhpa nav gåk ulmme le; dåjmalasj guovtegielakvuohta. E dåjmalasj giellaaddnen sjatta. Huoman la nubbegielaåhpadusán ájnas sáme mánájda. Ájnas la sáme mánáj iesjdåbdo ja iesjárvo diehti. Nuoraj dásen Gásluovta skåvlån lidjin mujna aj láttemáná gudi lidjin sámegielav fáhkan válljim. Ájnas la aj sámegiela stáhtusa diehti, gå ulmutja jali máná gudi ælla sáme, gielav sihti oahppat. Jagen 1984 Kaia Kalstad ájrrasin Sáme åhpadusrádáj nammaduváj, ja ájrrasin danna lij gitta jahkáj 1992. - Ienemus oasse sijájs ráden lidjin Finnmárkos. Tjåhkanimijn nuortaksámegielav vájmmelit sáhkadin váni gatjádik jus mij julev- ja oarrjelsámeguovlojs sijáv dádjadijma. Ja de vuojnnet vuorddin mij sæmmi dásen gå sij galgajma liehket. Mij ham esski 80-lågo álgon álgijma, ja gå mij gássjelisvuodajt bajedijma majt sij juo ådno lidjin vásedam, de máhttin tsuojggit ”Ehpit la ájn guhkebu boahtám?” Lidjiv aj siegen barggamin sáme oahppoplánajt dahkamin. Juska Kaia Kalstad le åhpadiddjen hæjttám, ij la huoman giellabarggen hæjttam. Áttjak (2005) la gærggam oahppogirjijn 4. klássaj. Læhkám la siegen Ådå Testamentav julevsábmáj jårggålimen, ja læhkáam la aj siegen várresvuoda termajt julevsábmáj tjállemin. Lij sadjásasj Sámedikke giellastivran gitta jahkáj 2004. Hæhttujin de ságastallamav hiejttet dan diehti gå Kaia le vádtsámin åhpadittjat sámegiellakursan Divtasvuona suohkana barggijda. Ietjá artihkkala girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 Ássjeguoddáluváj gå sidáj sámegiellaåhpadusáv På norsk Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5 . Davvi Girji 2011. Stig Gælok, Råmså 2008 (Gåvvå: Svein Lund) Stig Urheim riegádij jagen 1961. Jagen 1987 ietjájduhtij sån maŋepnamáv, biejaj berajnamáv Gælok maŋepnamman. Maŋŋela sån vas biejaj ietjá berajnamáv, Riemmbe, gasskanamman. Bajássjaddam la Måsken Divtasvuonan. Dánna sån vuodoskåvlåv 7 jage váttsij, dan maŋŋela vas 8. ja 9. klássav Divtasvuona guovdásjskåvlån Gásluovtan váttsij. Sån la aj vádtsám Fredheim álmmukallaskåvlån Ruogŋon, dábálasj joarkkaskåvlån Hábmerin ja Sámij álmmukallaskåvlån Jåhkåmåhken, duodjeåhpadusán. Sån la låhkåm sáme jahkebielle-ábnnasav ja fonetihkav ja gielladiehtagav Råmså universitehtan ja le allaskåvllåkandidáhtta journalistihkan Vuona journalistaallaskåvlån Oslon. Stijgan la læhkám ietjas æládusdoajmma median 1979 jage rájes. Sån la akta dajs guhti la almodam ienemus girjijt julevsábmáj. Tjállám la 14 girje, guokta dájs le sån tjállám aktan iehtjádij. Moattev ietjas girjijs le sån jiednagirjjen låhkåm. Jagen 2000 Stig Gælok nuorttarijkalasj sámeráde giellaguddnebálkáv oattjoj. Sån la årrum Bådådjon, Lofåhtan, Oslon ja Råmsån. Dála sån subtsas gå oahppe sihtin oahppat julevsámegielav joarkkaskåvlån ja gåktu gevaj. – Juo le dal 29 jage dallutjis gå dat ássje álgadij, ja ij la aktak goassak åvddåla gatjádam mij dahpaduváj. Mån máhtáv subtsastit gåktu lij, duodaj lij tjuottjes ájgge. Iv jahke jut sávadis sámegielav oahppat goassak le læhkám sivvan nav stuorra rijdduj. Jus dádjadit manen ássje sjattaj nav vuolssjá, de hæhttu gæhttjat gåktu lij dille sámij gaskan Divtasvuonan dalloj. Guhkes dárojduhttema, badjelgæhttjama ja niejddema maŋŋela lidjin moattes, ma ietjasa sámevuodav sihtin guodet ja liehket degu oalle dáddtja. Soames sábme Divtasvuonan náv javllaj 1960 jagij låhpan: «Báhko sábme ij des galga njálmálattjat jalik tjálalattjat nammaduvvat». Gitta 1979 jage radjáj, gå mån joarkkaskåvllåj álggiv, ij lim læhkám makkirik åhpadus julevsámegiellaj, julevsámegiella máhtij dåssju aneduvvat viehkkegiellan skåvlån jus lij dárbbo. Ij lim ga aktak almulattjat gájbbedam jalik sávadam sámegiellaåhpadusáv. Mån álgov dahkiv. Tjálliv girjev Sáme åhpadusrádáj ja vájnnodiv julevsámegiellaåhpadusáv Hábmera joarkkaskåvlån álgadit. Lijma 13 oahppe gudi girje vuolláj tjálijma. Oahppe tjállin ietja, váni loabedagi æjgádijs, valla ettjin de gájkka æjgáda dasi guorrasa. Nággo æjgádijs oahppijt báldij, ja soabmása ietjasa vuollájtjállemav gæssádin. Valla dat ittjij dajna ganuga. Soabmása oahppijs æjgádijs nággiduvvin vuornutjit ietjasa vuollájtjállemav, vuornnun sij ællim åbbånis tjállám vuolláj. Guoddáluvviv politijaj dokumentavieredimes, dajna gå soabmása oahppijs tjiddijin mån lidjiv sijá vuollájtjállemav vieredam. Maŋŋela riektáprosessan lij sáhka tjállemtjiehppep bálkkit tjårggitjit jus vuollájtjállema lidjin oalle, ja ællim kopieridum kopimasjijnajn majt sij tjiddijin. Mån aj guoddáluvviv «ulmusjtjærddaregistrerimis», mij lisj de dat, danen gå soabmásij mielas lidjiv skåvlån sámijt registrerim. Ássje lij huj vájvven munji, usjudalá iesj. 18 jagák guhti almulattjat bæhtádallá dokumentavierediddjen, dan diehti gå soabmása gadjali gå usjudalli vájbi nuora várajda válldegåhti gielav majt ietja li hilgodam. Nav guhkev gå joarkkaskåvlån vádtsiv ja ájn vil guhkebuv gáddem muv tjuovoj. Juska ulmutja birrusijn vuosteldin de joarkkaskåvlån li ietjálágásj, danna lidjin miellusa. Sierraláhkáj guokta åhpadiddje mijáv doarjojga ja barggagådijga ásadittjat sámegiellafálaldagáv. Skåvllå oattjoj Kåre Urheim:av (Tjihkkom) åhpadiddjen. Sån lij oahppam julevsámegielav tjállet Sámij álmmukallaskåvlån Jåhkåmåhken, ja juo lij læhkám siegen aktisasjbargon åvddånahttemin julevsámegielav rája rastá. Formálalasj alep åhpadus julevsámegielan ij lim sujna ájn, valla dalloj ij lim aktak gænna lij dakkir åhpadus. Kåre lij julevsáme giellaåhpadiddjen Hábmera joarkkaskåvlån badjel lågev jage. Álgon oattjoj sámegiella dåssju státusav C-giellan, giehtadaláduváj degu ietjá amásgiella, sæmmi láhkaj degu dujskagiella ja spánskagiella. Máhtijma oadtjot 5 tijma vahkkuj nuppát jage ja sæmmi ålov goalmát jage. Divna stuojme maŋŋela, de lidjin moattes gudi gæssádin, nav vaj sjattajma 10 oahppe gudi álgijma sámegielajn 1980-tjavtja. Sámegiellamáhtudahka lij målsudahkes dáj oahppij gaskan. Lijma dåssju soabmása gænna lij julevsámegiella iednegiellan, iehtjáda máhttin vehik ja soabmása ettjin majdik máhte. 7 oahppijs lidjin julevsáme, då 3 maŋemusá adnin ietjasa dáddtjan, uddni ihkap lidjin ietjasa merrasámij gierragin låhkåt. Ællim miján nav vuojga viehkkenævo. Fáhkapládna ittjij gávnnu. Sámegiella oahppamgirjje lij påvsså luovas stensijlaj, ja dajt lij Kåre Urheim ienemusát dahkam. Lej edna gæhttjaladdam ja mieddem, valla muv mielas Kåre buorre bargov dagáj. Tjállemvuohke ij lim ájn mierreduvvam, iesski jagen 1982 mierreduváj, dan jage gå skåvlås gergajma. Gå gergajma joarkkaskåvlås de lij dat tjállemvuohke majt lijma oahppam «boasstot». Ij lim diedon gæhppat åhpadiddjáj guhti vierttij åhpadit oahppijt gænna lij sámegiella iednegiellan ja ådåálggijt aktan, juska miján lij juogosjuohkem soames tijman. Åhpadus vierttij hiebaduvvat ienemusát sijáj milta gudi binnemusáv máhttin, danen de ij lim munji nav ednak oahppat. Maŋep jage de ittjiv visjá tjuovvot åhpadusáv, valla eksámav privatisstan válldiv. Ássje dokumentavieredime ja «ulmusjtjærddaregistrerima» birra bisoj gitta jahkáj 1984, de ássje tjoavdeduváj dajna gå akta oahppe ja æjgát tjálijga vuolláj girjjáj gånnå duodastijga guoddalimev fámodibmen ja boasstot. Guokta ietjá oahppe ja sunnuv æjgáda dagájga sæmmi láhkáj Såbadimráde tjåhkanimen. Daj gålmå oahppij ja sijá æjgádij vuosstij gæssádiv buohttidusgájbbádusáv illastimes. Nælját oahppe ja suv æjgáda, gudi lidjin muv guoddalam dokumentavieredimes ja ulmusjtjærddaregistrerimis, andagis adnon maŋenagi ja máksin vihtta tuvsána buohttidussan. Gájkka rudá majt buohttidussan oadtjuv mannin mákson muv advokáhttaj. Navti vássin vihtta jage muv nuorravuoda ájges, ájges mij galgaj liehket muv hávsskemus ájgge, nabdostimijn ja muodástuvvamijn dåssju dan diehti gå álgadiv sámegielav skåvlån oadtjot. Jus lidjiv diehtet makkir båhtusa ja nákko dát álgadibme munji vájkkudij, de iv jahke vissjat lidjiv. Iv la majdik dan rahtjama åvdås oadtjum. Dåssju akti lav gijtov oadtjum bargo åvdås, lij soames nissun Divtasvuonas guhti munji 500 kråvnå vattij majna galggiv advokáhtav, guhti muv bælostij, mákset. Gå ruoptus álgadibmáj gehtjav, de máhtáv javllat ednak la dahpaduvvam julevsámegiela hárráj. Julevsámegielav åhpadahttjajin vuodoskåvlåjn sæmmi bále gå mij álgadijma joarkkaskåvlåjn, ja maŋŋela sjattaj åhpadibme vuostasj- ja nubbengiellan vuodoskåvlåjn ja joarkkaskåvlåjn. Mijájs gudi lijma vuostasj klássan gudi åhpajma julevsámegielav li moattes gudi li låhkåm julevsámegielav allaskåvlån Bådådjon. Soabmása sijájs barggi uddni gielajn Sámi Radio:n ja Divtasvuona suohkanin. Iehtjáda vas Sámi institusjåvnåjn duola degu Árranin ja Sámij allaskåvlån barggi. 80-låk jagijn ij lim máhttelis alep åhpadusáv julevsámegielan vádtset. Gå mån, jagen 1986, vádtsiv sáme jahkebielle-ábnnasa Tråmså universitehtan de hæhttujiv nuorttasámegielav låhkåt. Jahket maŋŋela válldiv eksámav nubbengiellan, gåktu dalloj gåhtjoduváj. Maŋenagi le fálaldagá julevsámegiela åhpadussaj buorránam Bådådjo allaskåvlån, valla mån iv la dåbddåm ienep formálalasj åhpadussaj dárbov, buoragit máhtáv åvddånbuktet tjálalattjat dajna vuodojn mij mujna le. Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 5-girjjis Muhtem ájgen 10 ja 13 jage gaskan ienemusá pubertähttaj ålliji. Pubertehtan rumáj åvdeduvvá mánás ållessjattugij. Buojkulvissan giella ja sjiervve rievddá, oadtju tjásmagisájt ja seksas miellogis sjaddagoahtá. Pubertähtta hormåvnåjs jåhtuj boahtá. Hormåvnå li ábnnasa ma dagáduvvi rubmaha rávsájn. Hormåvnå bájnatji rubmahav vaj moatteláhkáj doajmmá. Buojkulvissan stivrriji nahkárav, varradättov, mielav ja man edna tjáhtje l rubmahin. Le aj hormåvnå ma mierredi gåktu ja goassa rumáj åvdeduvvá. Goassa pubertähttaj ålli ja gåktu dåbddu målsut ednagit ulmutjis ulmutjij. Muhtema máhtti hálijdit liejbev jali sjkávtjájt oadtjot ja iehtjáda gis vájvalussji. Jus árrat jali maŋŋet pubertähttaj ållå ij la mige majt iesj máhttá stivrrit. Niejdajda pubertähtta álggá gå li 10 ja 12 jage gaskan ja bárnijda 11 ja 13 jage gaskan. Le dábálasj dáhpáduvvá goappátjagá árabut ja maŋebut aj. Man vuoras la gå pubertähttaj ålli la biologalasj árbbe. Ålles pubertähtta gållå vihtta jali guhtta jage ja ulmusj ietjas milta åvddån ja danen umass ruvva. Pubertähtta álu álggá ruvva sjaddamijn. Muhttijn máhttá ietjas vehik boalbben dåbddåt danen gå gájkka lahto e avtabále sjatta. Buojkulvissan álu gieda ja juolge sjaddi ednagit álgon. Gå pubertehtav guodá de ålles guhkkudahka. Álu gullá pubertähtta l vájves ájgge. Nåvti máhttá årrot muhtemijda, valla ij gájkajda. Ållusij la suohtas ja geldulasj ájgge viessomin, gå moadda ådåsa dáhpáduvvi goappátjagá ietjajnis ja iehtjádij birrasin. Ålos lijkkuji sjaddat ja oadtjot ållessjattuk rubmahav ja hámev, valla e gájka. Dåbddu márjju hiemssen gå rumáj ietjájduvvá, muhttijn máhttá dåbddåt vaj ij riekta dádjada. Muhttijn máhttá dåbddut ájádusá ja rávkalvisá li, buojkulvissan gåktu galggá vuojnnut niejddan jali bárnnen. Ållessjattugijn máhtti vuojno gåktu nuora “li”, mij buojkoduvvá nievres bágoj, degu nuora li vájve ja dåruna. Galggá mujttet avtanik ij la riektá dåmajdit nievresláhkáj ja riektá årrot gåktu iesj sihtá. Jus vájvven dåbddu de márjju l buorre ietjá ulmutjijn ságastit. Buojkulvissan máhttá årrot skåvllåskihpasujtár, skåvllåkuratåvrrå, jali muhtem ulmusj nuorajduostudagán. Niejdajda l vuostasj dåbddomärkka pubertehtan gå njittje sjaddagåhti. Dav máhtti gullat gå oadtju smávva garra bavhlijt njidtjevártoj duogen. Le ráksá njittjijn mij åvdeduvvá. Gå njittje sjaddi de máhtti sagŋedit ja bávtjestit. Le aj dábálasj bávtjes gå juosik jåstes jali njittjijt ilá tjavgga soajttá duohttá. Dájvvámusát njidtje sjaddagoahtá åvddål nuppe njittje. Álu njittje sjaddi umass ruvva. Gájkka bárnijs vargga bielle oadtju njidtjerávsájt ma máhtti vuojnnut ja dåbddut unna bavhllen nuppe jali goappásj njidtjevártoj vuolen. Njidtjerávsá máhtti aj bávtjestit, ja ij la vádálasj. Oanegis ájge duogen njidtjeráksá vat unnu. Máhttá gihtjat gitta guokta jali gålmmå jage. Pubertehtan siehpajt oadtju. Siehpa sjaddagåhti sjierven ja gitta sjnjibtjojda. Goappátjagá bárne ja niejda máhtti oadtjot guolgajt rabddan náhpáj. Oadtju aj guolgajt giedavuolláj ja álu guolga aj sjaddi ietjá sajijn rubmahin, buojkulvissan giedaj ja juolgij nanna. Bárne máhtti aj guolgajt ráddáj ja tjavelgij oadtjot. Bárne oadtju sjkávtjájt. Álu álggá njunjevuolen ja oabllu nierajda ja gájbbáj. Muhtemijn vuobda sjaddi ja suohku guhkev ållessjattugin. Pubertehtan vuobda oajven njoarvvu ruvábut gå åvdebut. Le danen gå buojdderávsá ienep buojdev dahki. Danen márjju dárbaj oajvev dájvvábut gå åvdebut bassat. Vuollevájmmo ietjájduvvá pubertehtan, goappátjagá stuorrudahka ja bájnno. Buojdderávsá vuojnnugåhti tjielgugappot ja dahká vaj ájttsá dieblijt ja råsjmijt ma li luodulattja ja älla vádálattja. Bivvasa ja låssjkusa ma sjaddagåhti dahká vaj vuollevájmmo aj ietjáláhkáj habsijt gå åvdebut. Niejdajda goappátjagá ålgop ja sisŋep guoddnábaksema nannu ja gámudi. Álu sisŋep guoddnábaksema sjaddi vaj vuojnnuji ålgop guoddnábaksimij ålggolin. Bunno aj sjaddá. Guoddná, skoahto ja månnerávsá ma li rubmahin stuorru. Månneluovvanibme álggá Bárnijda guola sjaddagåhti. Guollavuossa ja buohtja aj sjaddá ja stuorru ja guollavuossa gámut. Man ednagav buohtja sjaddá l umasse ulmutjis ulmutjij. Sisŋep sjiervverávsá ma gåhtjudalli prostahtan ja sädesblåsorna sjaddi. Bajeldislijkke? vijdeduvvá ja stuorru ja bajeldislijke vuolen smegma, vielggis låsjkos, sjaddagoahtá. Gå guola sjaddi de máhtti vehik bávtjestit. Álu l dåbddomärkka sájojt dahkagåhti. Dáhpáduvvá álu 14-15-jagágin, valla máhttá aj álgget åvdebut jali maŋebut. Jus sájo båhti gå orgasmav oadtju, de ulmusj la pubertehtan. De máhttá ulmutjav iesselissan dahkat jus la guoddnánárggem. Pubertehtan dábálattjat orgasmav oadtju iján oadedijn. Muhtemijda dáhpáduvvá val ájnegis bále iehtjáda gis oadtju orgasmajt iján moadda jage. Åvddål läjbbogoahtá de vuohtjusijt oadtju. Älvvá gå vehik visskávielggat sisbåvsåjn sjaddá. Vuohtjusa dahki vaj tsuottsa guodnán li njuosskasa, ja guodnáv rájnnasin anedi ja suoddjiji infeksjåvnåjda. Gå liejbev oadtjo de l månneluovvanibme álgadam. Ulmusj la ållessjattugin, de máhttá iesselissan sjaddat ja mánáv oadtjot. Vuostasj liejbbe álu boahtá guovte jage duogen gå njittje li sjaddagoahtám. Dájvvámusát val binná varra boahtá sisbåvsåjda jali páhppárij gå ietjas såhtsu. Álu li russjkislágásj vuohtjusa åvddål gå vuostasj liejbev oadtju. Rubmaha vuohke l giehttot liejbbe ruvva boahtá. Varrasegadum vuohtjusa li álu tjáhppada ja russjkislágátja, ja le danen gå varra háhppit vehik gåjkkåt åvddål gå ålgus boahtá. Liejbbe álgon la álu målsudahkes. Máhttá buojkulvissan liejbev akti oadtjot ja de moadda máno gålli åvddål gå boahtte liejbbe boahtá. Le dábálasj ja ållu vádádak. Máhttá seksahálov dåbddåt, onanerit jali seksav adnet ietjáláhkáj ja orgasmav oadjtjot juo pubertehtan åvddål. Gå pubertähttaj jåvsåt de álu hállo ja vájnno seksav adnet lassán. Vájku l juo nuorabun onanerim de ienemusá esski pubertehtan duodajn oanerigåhti. Ålos ájádalli dájvvábut dakkirijda ma gulluji seksaj ja álu ájádallagoahtá gåktu galggá dåbddut vuostasj bále gå seksav galggá iehtjádijn adnet. Bárnijda máhtti ájádusá seksa birra dahkat vaj álkket ereksjåvnåv oadtju. Muhttin dav oadtju vájku iesj ij dádjada manen. Máhttá buojkulvissan årrot gå tjåhkkåj bussan mij gahppá jali gå duolmmu sjárrarahten. Gahppama dahki vaj signála manni njuolgga buohtjaj, mannamis vuojŋamij baktu. Máhttá vájvven dåbddut, ja ruvva jáhkká iesj ájnna ulmutjin gut ereksjåvnåv oadtju ájggomahtes, vájku l sieldes dábálasj. Jur degu vuobda de lijkke aj ruvábut njoarvvu. Le danen gå buojdderávsá dahki ienep buojdev gå åvdebut, muhttijn ienebuv gå majt ajtu l dárbulasj. Älvvá dav gå lijkke vejut, sierraláhkáj njunje birra ja gállon, valla aj nierajn ja tjavelgin. Gå lijkke buojddu de máhttá båhtusav vaddet tjásmagisájt oadtjot. Pubertehtan máhttá aj sátsojt lijkkáj oadtjot, nåv gåhtjodum lijkketsuovkkanibmen. Le danen gå lijkke vanáduvvá ruvábut gå háhppit hiebaduvvat. Niejdajda la dábálamos lijkkeboarkkanimijt njittjijda oadtjot, tjoarbielijda ja tjippijda. Bárnijda la dábálamos tjavelgin ja ålgijn. Lijkkeboarkkanime gilgudi ájge milta. Bivástuvvagoahtá ienebut pubertehtan, danen la ájnas basádit juohkka biejve. Jus adná dav dárbaj, de máhttá aj adnet deodorantav giedavuolen. Jur nåv gåk rumáj de giella aj åvdeduvvá pubertehtan. Guokkoj sjaddá ja jiednasjnjártja guhkku mij dahká guormes gielav oadtju, gåhtjudallá jiednarievddadussan. Sjaddá goappátjagá niejdajn ja bárnijn. Valla bárnij giella rievddá ienebut gå niejdaj ja máhttá dahkat bárnnen låssu jienav stivrrit. Muhttijn gullu vehik sedu jali målsut tjuodjalis ja guormes giela gaskan åvddål ållu guormes giella sjaddá. Pubertehta álgon álu gieda ja juolge sieldes ruvva sjaddi. Dan maŋŋela gieda ja juolge sjaddi. Dan maŋŋela sjaddá ienemusát guhkkudagán. Máhttá sjaddat moadda sentimehtera val moatten mánon. Álu gåhtjudallá sjaddolasedibme. Rumáj ij dåssju guhko valla rievddá aj hábme. Niejda álu oadtju gåbdep tjårbielijt ja bárne gåbdep badjerubmahav. Pubertähtta álggá l umass ájgen ja árbbe aj stivvri dav. Pubertähttaj árrat jåvsådit máhttá goappátjagá dåbddut suohttasin ja vájvven. Ilá árrat pubertähttaj jåvsådit, åvddål gå l dävddám gáktsa jage niejddan jali lågev jage bárnnen, la sierralágásj. Jus oadtju pubertähttadåbddomerkajt nåv árrat de luluj ságastit ietjas äjgádij jali ietjá sujttoaddnijn ja aktavuodav válldet skåvllåskihpasujtárijn jali varresvuohtaguovdátjijn. Jus ij la oadtjum avtak pubertähttadåbddomerkajt gå 14 jage ållim de gåhtjudallá maŋŋe pubertähttan. Máhttá de ságastit ietjas äjgádij jali ietjá sujttoaddnijn ja aktan sijájn jali iesj aktavuodav válldet skåvllåskihpasujtárijn, nuorajduostudagájn jali varresvuohtaguovdátjijn. Jus la dárbbo de pubertehtav máhttá álgadit dálkkasij viehkken. Iesj ij máhte dahkat vaj pubertähttáj ruvábut jåvsåt. Jus vájvalussjá gå ij åvdeduvvá sämmi ruvva gå rádna de márjju buoragit dåbddu ietjá ulmutjijn ságastit, skåvllåskihpasujtár l buojkulvissan buorre ulmusj gejna máhttá aktavuodav válldet. Viehkev máhttá aj oadtjot nuoraduostudagán jali varresvuohtaguovdátjin. Ietjas åtsådit Jus la seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi de l agev buorre ietjas åtsådit sjiervvedávdajda. Gåktu gähttjalibme dagáduvvá mierreduvvá makkir sjiervvedávdaj ietjas åtsåt. Álu vaddá gådtjå- jali varraåtsådimev. Jus åtsåt sjiervvedávddaj mij gávnnu soahpomsuodjelágan de ij dárbaha mavga mákset. Seksav adnet máhttá årrot vuogas, suohtas ja geldulasj. Sjaddá muhttijn nåvti vaj dan båttån ij lágeda dakkirijt majt ajtu diehtá li ájnnasa. Buojkulvissan galggá preventijvvanävojt adnet binnedittjat vádáv muhtem sjiervvedávdav oadtjot. Jus dáv dåbddå de márjju l muddo ietjas åtsådit. Agev la buorre ietjas åtsådit sjiervvedávdajda jus la seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi. Ájnas la aj jus ietjas dåbddu varrásin danen gå muhtem sjiervvedávda e dåbddomerkajt vatte. Jus la gávnnam soabmásav gejna sihtá stuoves gasskavuodav ja ájggu hiejttet preventijvvanävojt adnemis, de l aj buorre goappátja mannaba ja ietjaska åtsådibá. Máhttá aj gejna la seksuálalattjat rádnastallam la ietjas åtsådam ja sjiervvedávdav gávnnam. Jus dávdda gávnnu soahpomsuodjelágan, de máhttá brevav jali telefåvnnåságastimev oadtjot muhtem duostudagás gånnå gåhtjoduvvá ietjas åtsådit. Ij diehttu iesj la sjiervvedávdav oadtjum, valla välggogis la lága milta ietjas åtsådit unnedittjat vádav dávdda vijddábut oabllu. Ij la goassak ilá maŋŋet ietjas åtsådit sjiervvedávdajda jus la seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi. Muhtem dávdaj máhtti gihtjat moadda máno ja muhttijn vájku jagijt, dat rájes gå dajt oattjoj desik juojddá älvvá. Muhttijn gis la ilá árrat ietjas åtsådit. Ij la máhttelis ietjas åtsådit biejve maŋŋela gå l seksav adnám, danen gå virus jali bakteria mij la oarren infeksjåvnnåj ij la háhppidam ienedit åtsådimen vuojnnutjit. Klamidiaj ja gonorréaj buojkulvissan máhttá ietjas åtsådit áramusát vahkov maŋŋela gå l seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi. Valla muhtem dávdajda, nåv gåk buojkulvissan hiv, máhttá sjaddat vuorddet gålmmå máno soahpomis åvddål åtsådibme vissásit vuoset jus adná dav dávdav. Vájku makkir dávdda de galggá duostudahkaj mannat jus ballá jali li vájve. Jus diehtá vádá l stuorre sjiervvedávdav la oadtjum, buojkulvissan jus diehtá gejna la seksav adnám la sjiervvedávdda, de muhttijn oadtju dálkudimev åvddål gå åtsådimvásstádusá li gárvvása. Jus ij la avtajnik seksav adnám de ij máhte sjiervvedávdav oadtjot. De ij ga dárbaha ietjas åtsådit. Jus sihtá ietjas åtsådit sjiervvedávddaj de máhttá mannat nuorajduostudahkaj, lijkke- ja sjiervveduostudahkaj jali varresvuohtaguovdátjij. RFSU:an li aj duostudagá gånnå máhttá ietjas åtsådit sjiervvedávdajda. Niejda máhtti aj mannat nissunklinihkkaj jali gynekologaj. Klamidiaåtsådimev máhttá aj rávvit värmmádagán jali oasstet dálkasboargálin. Aktavuodav válldá skihpasujttorádevaddemijn 1177 diedojt oattjotjit gåsi galggá mannat ja ietjas åtsådit. Ietjas åtsådit sjiervvedávdajda ruvva manná ja l álkke. Gåktu gähttjalibme dagáduvvá mierreduvvá makkir dávddaj ietjas åtsåt ja gåktu la seksav adnám ja gåktu l soaboduvvam. Jus la guoddnánarggemav adnám de álu oadtju gådtjååtsådimev vaddet. Bárnijda gudi li ietjasa klamidiaj åtsådittjat, la álu gådtjååtsådibme nuoges. Niejda hähttuji aj åtsådimev guodnás vaddet. Iesj dav dahká bomullosákkijn majt oadtju gå manná ietjas åtsådittjat jali rávvi åtsådimev häjmmaj. Jus diehtá galggá åtsådimev vaddet de ij galga tjissadit avta jali guovte tijma åvddål gå ietjas åtsåt. Muhtem dávdajda, åvdemusát gonorréan, åtsådimev vatteduvvá sekka åtsådimsákkijn mij vuojnnu degu sekka topsa. Åtsådimságge duohtaduvvá várrogit skoadáj guodnán, gådtjåbåttsåj, tjåddågij jali vuolemusán bahtatjoalen. Gåsstå åtsådibmev mierreduvvá gåktu l seksav adnám. Le márjju vájválasj, valla álu ruvva dagáduvvá ja ij nåv ednagit dåbddu. Ietjá dávdajda máhttá vaddet varraåtsådimev. Dagáduvvá gå tjuoggi sekka nálujn avtan giehtagáva varraváren. Jus åtsådalle gáddá ulmutjin la herpes, de muhttijn åtsådibme vatteduvvá herpestjirmagis bomullosákkijn. Jus li vuojnos kondiloma de ij la åtsådibme dárbulasj, danen gå åtsådiddje ienemusát dalága vuojnná mij la. Ienemus åtsådimijda oadtju vásstádusáv avtan vahkon. Gå åtsådimev vaddá de álu ájgás boahtá duostudagájn gåktu diededimev oadtju. Buojkulvissan jus galggi riŋŋgit, brevav tjállet jali jus galggá dåhku boahtet. Vásstádusáv vuorddet máhttá vájvven. Le luondulasj balon årrot ja ájgge desik vásstádus boahtá dåbddusj guhkken. Jus nievret viessu de l buorre ságastit soabmásijn ietjas ájádusáj ja dåbdoj birra. Máhttá årrot ráddna, soames fuolken jali ietjá lahka ulmusj. Máhttá aj aktavuodav válldet nuorajduostudagájn. Bargge danna viehkedi gå dåbddu vájvven ja li hárjjánam gatjálvisájda ja ájádusájda sjiervvedávdaj birra. Sjiervvedávdajda ma gávnnuji soahpomsuodjelágan, buojkulvissan klamidia, gonorré ja hiv la mávsodak ietjas åtsådit juska man vuoras la jali gånnå dav dahká. Årrombájkke ja duostudahka stivrri mávsov ga la ietjas åtsådittjat sjiervvedávdajda. Álu ietjas åtsåt moatte dávddaj sämmibále. Nuoges la jus dajs akta soahpomsuodjelágas gåbtjåduvvá. Seksuálak tjerda birra makkir sjiervve ulmutjijn gejda gierru jali seksuálalattjat lijkku. Máhttá biseksuálak, heteroseksuálak jali homoseksuálak årrot. Gávnnuji gålmmå seksuálak tjerda: biseksuálakvuoda, heteroseksuálakvuoda ja homoseksuálakvuoda. Álu ber javllá ulmusj la homo, hetero jali bi. Le dábálasj ájádallá ietjas seksuálak tjerda birra. Ulmutja seksuálak tjerda máhttá ájge milta rievddat. Iesj mierret jus sihtá ietjas gåhtjudallat bi, hetero jali homo. Máhttá aj válljit javllat sujna ij la sierra seksuálak tjärdda. Birás álu vuorddá ulmusj la heteroseksuálak. Jus ij la de máhttá ulmusj ietjas dåbddåt ietjálágátjin, vuojnodibme jali ålggolin. Juska vil makkir seksuálak tjärdda l ulmutjin de iesj agev mierret jus ja goassa sihtá dav iehtjádijda giehttot. Jus la heteroseksuálak de álu ij dárbaha giehttot dav danen gå moaddi l vuordedahtte. Jus la homoseksuálak jali biseksuálak, de máhttá muhttijn dåbddåt vaj sihtá jali dárbaj dav giehttot. Muhttijn márjju muhtema jáhkki ulmusj la sierralágásj seksuálak tjerda diehtiv. Ulmusj galggá lijkkut sierra vidjurijda, vuojnnut sierraláhkáj jali sujna li sierra miellogisvuoda. Valla vuoge, gåktu ulmusj vuojnnu, miellogisvuoda, jali gåktu vállji ietjas viessoma viessot, ij gullu ulmutja seksuálak tjärddaj. Juska vil makkir seksuálak tjärdda ulmutjin de l sujna riektá viessot ietjas viessomav gåktu sihtá. Nuppástit soabmásav seksuálak tjerda diehti l lágadis. Jus ulmusj boadadallá vierredahkuj ietjas seksuálak tjerda diehti de l sierralágásj alvos vierredahko jali vassjevierredahko. Hähkka-p-tablähtta Hähkka-p-tablähtta, tablähtta mav niejda máhtti bårråt vaj e iesselissan sjatta. Ij la ieme suodje iesselisvuohtaj, dat javllá, ij la juoga majt suodjen adná åvddål jali nargedijn. Hähkka-p-tablähtta galggá val hiehtetjoavddusin aneduvvat ja ij dájvvalakkoj suodjen iesselisvuohtaj. Hähkka-p-tablähtta l vuohke hieredit iesselisvuodav jus la juo suojedis narggemav adnám, buojkulvissan gå l vájálduhttám suojev, ij la dav lágedam jali jus la illastuvvam. Beras aj bårråt hähkka-p-tablehtav jus la vadá jut suodje majt adni ittjij dåjma, buojkulvissan jus kondoma luottanij jali jus la hähkka-p-tablehtav vuoksám. Tablehtan majt bårrå, li hormona gestagenum (gulkroppshormon). Dahká månneluovvanibme ij sjatta jali månneluovvanibme sjáhtjaluvvá. Gestagenum gávnnu aj iemelágasj p-tablehtajn, valla dálkasmierre hähkka p- tablehtan la sieldes alep. Dahká tjuovvobájnatjime márjju sjaddi vájvebu ihka vil ij la dábálasj. Hähkka p-tablehta galggi val hiehtetjoavddusin aneduvvat ja ij dájvvalakkoj suodjen iesselisvuohtaj. Hähkka p-tablehta de ij boarkki iesselisvuodav ja danen ij la sämmi gå abårttå jali nåv gåhtjoduvvam abårttåtablähtta. Muhttijn hähkka- p-tablähtta gåhtjoduvvá biejve-maŋŋela- tablähttan. Le vehik boasstot danen gå ij hähttu tablehtav bårråt biejve maŋŋel narggema. Hähkka-p-tablähtta máhttá 72 tijman båråduvvat, de gålmmå jánndura, narggema maŋŋela dåjmatjit. Dadi árabut tablehtav bårrå dadi binnep máhttelisvuohta l iesselissan sjatta. Muhtem jali moadda biejve maŋŋela gå l hähkka-p-tablehtav bårråm de máhttá varddemav oadtjot, valla ienemusá e dav oattjo. Gávnnu aj sierralágásj hähkka–p-tablähtta mav maŋemusát vidát suojedis narggema maŋŋela máhttá bårråt. Máhttá val gáhppeliddjes jali dåktåris dálkastjállagin tjáleduvvat. Jus dakkir dálkastjállagav dárbaj, de aktavuodav válldá nuorajduostudagájn, seksa- ja aktanårromduostudajn, varresvuohtaguovdátjijn, gáhppeliddjeduostudagájn jali nissunijklinijkajn. Álu máksá dan åvdås. Muhtem duostudagájn dav mávsedak oadtju. Oadtju hähkka-p-tablehtav ienemus nuorajduostudagájn, seksa- ja aktanårromduostudagájn ja varrresvuohtaguovdátjijn. Oadtju aj hähkka-p-tablehtav muhtem gáhppeliddjeduostudagájn ja nissunijklinijkajn. Gávnnuji aj oasstet dálkasboargálin váni dálkastjállaga dagi. Jus manná buojkulvissan nuorajduostudahkaj, oattjotjit hähkka-p-tablehtav de oadtju ådå ájgev iesselisvuohtaåtsådimev dahkat ja, jus sihtá, klamydiaåtsådimev. Bagádusájt aj oadtju gåktu galggá ietjas suoddjit iesselisvuohtaj ja vuollevájmmodávdajda åvddålij guovlluj jus dav sihtá. Jus oasstá hähkka-p-tablehtav vani dálkastjállaga dagi dálkasboargálin de hähttu dan åvdås mákset. Nuorajduostudagán oadtju tablehtav mávsodak. Váda iesselissan sjaddat la unne gå l tablehtav bårråm. Váda hähkka-p-tablähtta ij dåjmma, dat javllá iesselissan sjaddá, laseduvvá dadi guhkep ájgge narggema maŋŋel tablehtav bårrå. Jus vuoksá gålmån tijman gå l bårråm tablehtav jali jus slåhtju, de ij la visses jut rumáj háhppit hormonav åmastit. Danen hähttu ådå tablehtav bårråt nåv ruvva gå máhttelis, ietján de l váda iesselissan sjaddá. Dálkasdiededimtjállagin låhkå mij guosská jur dan hähkka-p-tablähttaj majt bårrå. Dálkasdiededimtjála l páhperbiehkke mij gurjon gávnnu gå oadtju jali oasstá hähkka-p-tablehtav. Jus juorrul de agev máhttá gáhppeliddjes gatjádit buojkulvissan nuorajduostudagán jali lijkke-ja vuollevájmmoduostudagán. Oattjotjit vissesvuodav ij la iesselissan sjaddam de beras iesselisvuohtaåtsådimev dahkat bájken gålmå vahko maŋŋela gå tablehtav la bårråm. Ij gávnnu mierre galli läjbbomgasskaj máhttá hähkka-p-tablehtav bårråt. Jus la suojedis narggemav adnám ja ij sidá iesselissan sjaddat de l buorep hähkka-p-tablehtav bårråt moaddi sämmi läjbbomgaskan gå ij bårråt, ihka vil la váda gasskavarddema lassáni. Jus dárbaj hähkka-p-tablehtav bårråt álu de lulu ájádallat gåktu ietjas suoddji narggemin ja jus dárbaj dav rievddadit. Oattjotjit viehkev dajna de aktavuodav válldá nuorajduostudagájn, varresvuohtaguovdátjijn jali lijkke-vuollevájmmoduostudagájn. Buohtjaskuovddo Buohtjaskuovddo l skuovddo hármmis asidis lateksis (gummi) majt máhttá giesset buohtjaj jali seksagávnnáj jus ájggu seksav adnet. Buohtjaskuovdov adná suodjen sjiervvedávdajda umasslágásj seksan nåv gåk guoddnánarggem, bahtarájggenarggem ja jus la njálmmeseksa buotjajn. Guoddnánarggemin suoddji aj iesselisvuodas. Máhttá aj buohtjaskuovdov adnet ånanerijdijn, jus dåbddu vuohkasin ja tjehputjit dav biedjat ja diehtet gåktu dåbddu gå sájo buohtjaskuovdduj oadtju. Buohtjaskuovddo gávnnuji umasslágásj stuorrudagájn,hámijn,bájnojn ja smáhkajn. Ienemus buohtjaskuovdo ma gávnnuji oasstet iemelágásj boargálijn li viehka avtalágátja, valla gávnná umasslágásj stuorrudagájt ja hámijt värmmádagán ja seksaboargálijn valjes fáladusájn. Umasslágásj buohtjaskuovdo umassláhkáj hiehpi umasslágásj buotjajda ja danen la buorre buohtjaskuovdov gávnnat masi lijkku. Ienemus buohtjaskuovdo li gárvedum vuojddasij danen gå galggi vuohkasa adnet ja e skuohpat. Jus l allergiddja lateksij de máhtá adnet buohtjaskuovdojt ma li plástas dagádum. Buohtjaskuovdov biedjá gasjkos buotjaj jali seksagávnnáj. Suoddjitjit sjiervvedávdajda ja iesselisvuohtaj la ájnas buohtjaskuovdov adnet ålles narggembåttåv. Jus sájogålgådibme boahtá buohtjaskuovdduj de galggá várrogit buotjav ålgus giesset vaj sájo e guoddnáj gålgå jali bahtarájggáj. Márjju dárbaj vehik hárjjidallat buohtjaskuovdov rievtesláhkáj biedjat. Jus la buohtja de máhttá hárjjidallat gå biedjá dav ånanerijdin. Jus ij la de máhttá adnet buojkulvissan dildov jali gárudav majna hárjjidallá. Nåv biedjá buohtjaskuovdov buojkulvissan buohtjaj jali dillduj: Buohtjaskuovdo álu juogaduvvi jali vuobdeduvvi nuorajduostudagájn. Gávnnuji aj oasstet iehtjádij siegen dálkasboargálin, biebbmoboargálijn, kioskajn ja värmmádagán. Buohtjaskuovdo aj vuobdeduvvi automáhtajn muhtem biográfajn, bårråmsajijn ja hávskudallamsajijn. Moattelágásj buohtjaskuovdo gávnnuji seksaboargálijn valjes fáladusájn ja värmmádagán. Buohtjaskuovdo dájvvamusát vuobdeduvvi skurpon måttijn buohtjaskuovdujn. Man ednagav máksi mierreduvvá makkir kondomatjerdav vállji ja gånnå dajt oasstá. Nuorajduostudagájn álu kondoma juogaduvvi mávsodak jali vuobdeduvvi álbep haddáj. Buohtjaskuovddo l tjårggis suodje goappátjagá sjiervvedávdajda ja iesselisvuohtaj jus rievtesláhkáj aneduvvá, narggembåttåv ja juohkka narggembále. Buohtjaskuovdo galggi vuorkkiduvvat ladnjatemperatuvran ja sajen gånnå ij skåba juoŋga vuosstij. Buorre saje dajt vuorkudit li jáhkkasålben jali vuossan. Nievres saje li bahtasålben jali vinndegin bäjvádagájn. Oabme buohtjaskuovdo jali buohtjaskuovddo mij la gåjkkåm giehpebut luottan. Ij galga buojddevuododum nävoj vuojddat nåv gåk oalljo jali lijkkevuojdas aktan suojijn ma li lateksis dagádum , nåv gåk buohtjaskuovddo, femidoma ja njoallomgåbtjås. Buojdde vuojn máhttá låskijdahttet suojev vaj giehpebut gajkku. Adnet jåhtemnävojt ma li tjáhtje-jali silikånavuododum aktan suojijn lateksis gis sieldes buoragit doajmmá. Gávnnuji gájklágásj jådedimnävo: tjáhtjevuododum, silikonavuododum jali vuojddasa ma li goappásj nävojs segadus. Dá vuojddasa li buoraga adnet aktan gájklágásj suojij. Bunestime, tjullása ja hångel Bunástallat, tjulástallat ja hånglit la juoga masi ålos lijkkuji. Jus ij la dav dahkam márjju ájádallá dan birra ja hálijt dav dahkat. Avtabále gå máhttá dåbddut vehik balon vuostasj tjullásij jali hångelij. Gåktu dal ájn dahká gå hångli? Jus ájádallá gåktu tjules jali hångli, de l buorre mujttet e njuolgadusá gávnnu gåktu galggá dahkat Jus gähttjal ja dahká nåv vaj buoragit allasis dåbddu, de dåbddusj gal buoragit gesi tjules ja gejna hångli. Bunástallat la gå ietjas bakismijt dieddel ietjá ulmutja baksimijda jali ietjá sadjáj ietjá ulmutja rubmahin, álu sämmibále aj tsållajienatjav dahká. Gå soabmásav bunes de l njálmme dahppot. Gå soabmásav tjules de álu gaoppátjagá baksima ja njuoktjama duohtti nubbe nuppev. Le degu njávkká ja njávkaduvvá njuoktjamijn ja baksimij. Gåvviduvvá aj degu smáhkkut ietjá ulmutjav. Dábálasj vuohke tjulástallagoahtet la bunástallagoahtet. Jus sihtá tjulástallat de máhttá baksimijt vehik sierrit ja njuoktjamav unnán tsåggåt vaj duohttá nuppe baksimijt. De vuojnná jus gut aj baksimijt sierri vaj njuoktjama máhtti duohtadit. E gávnnu njuolgadusá gåktu galggá dahkat gå tjules nubbe nuppev, buojkulvissan man märráj galggá njuoktjamav tsåggåt jali man ednagav galggá baksimijt sierrit, valla dav iesj mierret. Ienemusát álu ietjatis tjielggá gå vijmak soabmásav tjules. Gätjástus la várrogit álgget vaj ij njálmmáj garrasit tsåhkkå ja labuda njuoktjamav guojmenis njálmen dalága. Goappátjijda álu buorak sjaddá jus gähttjal. Vájvve l soabmásav tjulestit njuolgga åvddålis danen gå njunje álkket jåstesti, danen álu dárbaj oajvev rággit ålåtjit. Vuojŋasj má giehpemusát njunjijn gå soabmásav tjules. Vuohke l iesj gähttjalit mij lijkkogis dåbddu. Máttá buoragit tjulástallat badneduollidimijn jali piersingijn. Máhttá aj nubbe nuppev tjulestit rubmahij. Gåggu rubmahin tjules jali sihtá tjulestuvvat iesj mierret aktan gejna tjules jali gässta tjulestuvvá. Máhttá dåbddut lijkkogis iehtjáda rubmahav gulldalit, buojkulvissan fármasta ja njávka baktu. Máhttá njávkadit ja fármudallat goappátjagá biktasij ja biktasahtá. Gåktu dal ájn hångli? Hånglit gåhtjudallá gå tjules, bunes, fármas ja návkká soabmásav. Tjulástallat ja sämmibále fármudallat máhttá aj årrot hångel. Jur degu njávkkama ja bunestime rubmahin aj máhttá årrot hångel. Gå hångli máhttá aj dieddet ja njávggat nubbe nuppe vuosstij. Máhttá hånglit moatteláhkáj, buojkulvissan suojmma ja sjávot jali tjavgga ja fámulattjat. Álu målsut hångelbåttån. Máhttá aj målsudit báles bálláj ja ulmutjis ulmutjij. Máhttá hånglit ållu gárvodum jali ållu rihttsot. Máhttá aj hånglit umassláhkáj, buojkulvissan tjuottjo,tjåhkkot jali vällot. Hånglit ednagit ja binná biktasij jali biktasahtá muhttijn garrahångelin gåhtjudallá. Muhtema gåhttju hångelav smállan. Valla smálla máhttá aj ietjá. Muhtema adni buojkulvissan ulmusj smállá gå sjuohttul jali seksav adná iehtjádijn jali iehtjádij. Ulmusj gejna l dáv dahkam máhttá aj gåhtjudallat smállan. Årrot lahka ja njávkaduvvat soabmásis dahká lijkev, njuoktjamav ja baksima rádji signálajt vuojŋŋamij jut tjagárt ja dåbddu lijkkogis. Máhttá aj dahkat seksuálalattjat buolliduvvá. Rubmahin li nerva ma dåjmadi dåbdov ja rádji signálajt vuojŋŋamij. Jus galggá vuohkasit ja herlugit dåbddut de hähttu iesj ja gejna hångli, dasi lijkkut. Ulmutja umassláhkáj lijkkuji tjulástallat ja hångli. Ij gávnnu duolla jali ja boasto vuohke dåbddåt, ájnat viertti gulldalit allasis jus adná la lijkkogis tjulástallat ja hånglit, jali jus ienni sihtá lahkavuodav dåbddåt. Agev la riektá vuosstálasstet jus ij sidá tjulástallat jali hånglit, jali jus juoga ij dåbddu buoragit dan båttå. Ij goassak galga tjulástallat ja hånglit gå ietjá ulmusj dav sihtá. Gájka smáhkijdi ja hábsijdi umassláhkáj. Gåktu habsijt ja smáhkku rievddá aj, buojkulvissan mierreduvvá majt la bårråm, gåktu la basádam, gåktu biktasa habsijdi ja nåv vil. Jus la snuobas ja l infeksjåvnnå de máhttá buojkulvissan ietjáláhkaáj habsijdit njálmme gå iemeláhkáj. Ij máhte iesselissan sjaddat gå hångli. Ij ga máhte avtak sjiervvedávdav oadtjot. Hångel l de goappátjagá lijkkogis ja sihkar vuohke ulmutja lahkavuodav dåbddå. Goavgge Goavgge l garra dåbddo hujás ja balos mav ålles rumáj dåbddå, ja majt ienemusá muhtem bále dåbddi. Goavgge máhttá vájvedit, valla galggá huoman gähttjalit dahkat majt sihtá ja ij garvvet vidjurijs massta jáhkká goavget. Goavgge l signála närvvavuogádagán majt iesj ij máhte stivrrit. Buorre l diehtet goavgge ij la vádálasj ja agev vássá muhtem ájge duogen. Goavgen årrot la sieldes balov ja ráfedimev dåbddåt. Le garra dåbddo mav ålles rumáj dåbddå. Máhttá tsåhke ruvábut ja tjavgabut svargadit avtabále gå ráfeduvvá, vuojŋadahka sjaddá ruváp ja oattje aktij gieseduvvi. Bivástuvvagoahtá, åjvijs sjaddá, skielbestahtjá jali nievret viedjegoahtá jali dättov ratte badjel dåbddåt, degu gássjel vuojŋŋat. Vuostak dåbddo tjavggá ja tjavggá, valla oanegattjan ij desti tjavga. De álu luossjvedahtjá ja goavgge unnu. Goavgge máhttá baludissan dåbddut. Valla oanegattjan agev suodnu, ja ij la vádálasj. Goavgge máhttá umassláhkáj dåbddut umasslágásj bále. Ja ij agev dádjada goavgen la. Muhttijn adná bágov goavgev gå adná juoga l vájvve. Javllá goavgen la buojkulvissan skåvlå gähttjalibmáj jali gå l enas barggon. Valla goavgge l ienep gå sahtebiejve ráfedibme, mij márjju l diertjestime birra. Ienemusá goavgedi muhtem bále, valla l umassláhkáj man garrasit ja man dájvvalakkoj. Muhtema goavgedi val ájnegis bále. Muhtemijn la garra goavgge mij álu ruopptot boahtá, jali goavgge mij bissu guhka ájgev. Máhttá aj oadtjot oanegis ångestattacker ma ruvvá vássi. Muhttijn diehtá manen goavget. Máhttá goavgedit gå vijor la vájvve, degu gev dåbddå jábmá. Máhttá goavgedit jus la illastuvvam. Jali jus soames la årrum bahá värmmádagán, jali gähttjalam biehttet jali suv ávkástallam. Muhtema goavgedi gähttjalime jali barggoságajdahttema åvddåla. Jali gå galggá juoga sierralágátjav dahkat majt adná baludissan. Máhttá årrot sieldes vájvve, valla diehtá gåjt manen goavgen la. Giehpedis gillat. Goavget aj gå alkoholav juhká jali drogajt adná. Máhttá aj goavgedit váni diedek manen, jali majs ij jahke galggá goavgedit. Muhttijn goavgev vájvebun dahká ja ienebut balldá. Ij gávnnu tjielggá mierre dáj goavggehámij gaskan. Vájku diehtá manen goavget máhttá goavgev ilá garrasin adnet, buojkulvissan jus oadtju tsåhkenjuolav, åjvijs sjatta ja bivvasijt gähttjalimij jali tentámaj åvddåla. Goavgge máhttá dahkat dav vájvven luossjvedit ja buoragit oadet. Máhttá smaredit ijájn ja nåvti oadem hiemssiduvvá jali ilá binná oademav oadtjot. Goavgge máhttá aj dahkat vaj sjaddá juolodibme, gierddamahtes ja suhtisj, jali giehpebut håjeduvvá ja tjierrogoahtá. Goavgge máhttá nåv garra dåbdojt ja tjuovvusijt rubmahin vaddet vaj jáhkká l jábmemin jali vuodalime. Máhttá nåv vájvve vajku majt dahká vaj ij vat goavgeda. De máhttá goavgedit balos goavgedittjat. Gåhtjudallá vuorddemgoavggen. Máhttá aj ballat goavgedimes iehtjádij siegen, ja adnet dav vájvven giehttot. Doalvvot máhttá vaj garvvegoahtá ulmutjijt gejt ajtu sihtá iejvvit ja ij dagá dav mejt ajtu sihtá. Ballo goavgedimes dahká vaj ráddjiduvvá ietjas viessomin. Garvvet dakkirijs majt jáhkká galggá goavgev vaddet ij la buorre, danen gå goavgge máhttá värránit. Ienni galggá árrat viehkev åhtsåt. Gávnnu buorre viehkke. Máhttá goavgev gádodit. Álu máhttá ietjas vuogijt gávnnat suv goavgev dåjmadit. Dála li muhtem gätjástusá. Ij galga alkoholav juhkat jali ietjá drogajt válldet unnedittjat ietjas goavgev. Máhttá dåbddut vaj viehket jur dalloj, valla goavgge boahtá ruoptus ja de máhttá väráp sjaddat. Máhttá aj viehkev oadtjot vuogijt gánnat goavges bessat. Dábálamos dåmajdibme l ságastimterapiddja muhtem hábme, dálkas jali luossjvedibme. Mij doajmma avta ulmutjij márjju ij dåjma iehtjádij. Ájnas la viehkev oadtjot mij la hiebadum milta majt iesj dárbaj. Máhttá álgget gå aktavuodav válldá nuorajduostudagájn. Oahppevarresvuodajn jali varresvuohtaguovdátjijn. Jus la dárbulasj de máhttá gejna gávnat viehket aktavuodav válldet buojkulvissan psykologajn jali dåktårijn. Suovastibme Gå dubágajt suovas de njammá moadda tuvsán sälggás ábnnasa. Suovastibme máhttá båhtusav vaddet umasslágásj vahágijda ja dávdajda, ja bájken fert nubbe ulmusj gut suovas jábmá árabut gå majt sån lij dahkam váni suovastime dagi. Duodden dasi li dubága divrrasa, ja máhttá dahkat vaj tjásmagisájt, nievrep väjov ja binnep seksuálahálov oadtju. Huoman la dábálasj suovastahtjá danen gå sihtá årrot buossjen jali fávrron årrot. Suoddjitjit nuorra ulmutjijt vádájs dubágajt adnet, de gávnnu láhka gånnå l tjáledum ij la loahpe dubágajt oasstet jus ij la 18 jage ållim. Máhttá suovastit dubágajt sigarehtajn, sigarrajn, sigarillajn, bijpajn ja tjáhtjebijbájn. Sigarehta li dábálabmusa. Sigarehta e val sisaneda dubágajt, suovan tsahkkidum sigarehtas gávnnuji bájken 4000 kemidjalasj ábnnasa. Dajs moatte máhtti bårredávdav dahkat. Vádálamos ábnnasa li: Vuostasj bále gå suovas la dábálamos rádnaj siegen. Sihtá gähttjalit gåktu smáhkku ja gåktu dåbddu. Márjju adná dav buossjen. Vallak ij aktak ane buoragit smáhkku vuostasj bále. Muhtema suovasti vuojnnutjit jali dåbddutjit vuorrasabbon, jali iesjrádugattja. Máhttá aj dåbddut degu álkkep la ietjá ulmutjij säbrástallat, gudi aj suovasti. Ienemusá diehti vádálasj la suovastit. Álkke la ájádallat dávdajt ij åttjudalá, jali hiejttet galggá åvddål gå vádálasj sjaddá. Jus suovastahtjam de gávnnuji muhtem båhtusa majt máhttá ielvvet åbbå ruvva, buojkulvissan nievrep väjov oadtju. Rumáj ij máhte ållesláhkáj ilmev adnet gå vuojŋŋá jus suovas, ja nikotijnna mij gávnnu dubágajn dahká tsåhke ruvábut svargat. Dadi árabut viessomin suovastahtjá, dadi stuoráp máhttelisvuoda li dubágajs tjanáduvvat ja oattjotjit vahágijt ja dávdajt suovastimes. Åvddål gå gähppá li ållåsit åvdeduvvam de li sierraláhkáj rasje suovvaj. Vájku ij galga máhttet dubágajt åttjudit jus ij la 18 jage dävddám, de moatte gudi li nuorabu suovastahtji. Jus la lahkusin ulmutjij gudi suovasti, buojkulvissan la sämmi lanján, de vuojŋa sisi gásajt ma gávnnuji suovan. Gåhtjudallá passijvalasj suovastibmen. Danen gå passijvalasj suovastibme aj la vádálasj de suovastibme l buorgodum bårråmsajijn, káfeajn, barggosajijn ja almulasj sajijn. Álkket la dubágajs tjanáduvvat. Val måttij sigarehtaj maŋŋela de vuojŋŋama máhtti nikotijnas tjanáduvvat Dubágajs tjanádum merkaj rumáj la hárjjánam nikotijnav oadtjot, vájvve sjaddá jus ij suovasta, nåv gåhtjoduvvam abstinänssavájvven. Le dåmadimvuohke aj masi dähppu, dáhpen sjaddá suovastit. Vájvve l hiejttet suovastimes, ihka vil sihtá dassta bessat. Valla l máhttelis, ja dadi árabut suovastimes häjttá dadi buorep la. Ienemus vahága ja dávda majt suovastibme vaddá, máhtti gáhtot jus suovastimes häjttá. Juorrulit jus galggá suovastit vaj ij, de máhttá gähttjalit listajt ma li ienep ja binnep ávkálattja tjállet. Máhtti smávva dåjma ja stuorra dåjma, ma guosski ietjas viessomij, ietjá ulmutjijda, birrasij ja iehtjádijda. Le ietjas lista, ja iesj mierret makkirav galggá tjuovvot, gåktu sihtá suovastimijn dahkat. Abårttå merkaj iesselisvuodav boarkkit. Jus ájádallá abårtåv dahkat de soajtti edna gatjálvisá. Valla máhttá agev soabmásijn gávnadit vásstádusájt åttjudit ietjas gatjálvisájda. Guosská aj gesi l soabmásav iesselissan dahkam. Gå sihtá abårtåv dahkat de soajttá oare ednaga. Máhttá årrot danen gå ietjas ij gärggogin dåbdå. Adná ietjas ilá nuorran jali ij hieba ietjas viessomin jur dalloj. Márjju gejna l iesselissan sjaddam ij la gejna sidá mánáv adnet. Riektá l abårtåv dahkat ja ij dárbaha iehtjádij tjielggit, juska vil oarre. Tjáledum la abårttålágan. Riektá l aj rievddat akta goassa abårtå åvddåla. Abårtåv dahkat ij dagá dav gássjelabbon iesselissan sjaddat boahtteájge. Ij ga gávnnu áldarmierre abårtåv dagátjit. Gänna ájádallá abårtåv dahkat soajtti edna gatjálvisá ja de márjju l buorre soabmásijn ságastit. Abårtå gáktuj agev fáladuvvá doarjja ja viehkke, goappátjagá åvddål ja maŋŋela. Gut soabmásav iesselissan la dahkam máhttá aj gávnadit soabmásijn jus sihtá. Agev la buorre ságastit gejna l iesselissan sjaddam, gåktu sihtá dahkat. Jus la máhttelis de l aj buorre aktan mierredit. Valla jus ij ájgás boade, de agev la iesselis niejdda, gut mierret jus galggá abårtåv dahkat jali ij. Gut l soabmásav iesselissan dahkam, ij la riektá aktu mierredit jus galggá abårtåv dahkat jali mánáv riegádahttet. Juska vil märrádus abårtå birra l aktisasj jali ij, de guojmmen soajttá vájves vásadus. Goappátjagá abårttåduostudagájn ja nuorajduostudagájn máhttá soabmásijn gávnadit gejna ságas, juogu de goappátja aktan jali aktu. Abårtå maŋŋela máhttá goappátjagá gähppánimev ja håjev dåbddåt. Dåbdo ja ájádusá máhtti målsudit ájge milta ja muhttijn esski båhti maŋebut abårtå maŋŋela. Ihka vil ájgge l vássám, de máhttá aktavuodav válldet buojkulvissan nuorajduostudagájn ságastittjat dåbdoj birra. Gitta 18 iesselisvuohtavahko rádjáj la riektá abårtåv dahkat váni ij aktasik giehttot manen. 18 iesselisvuohtavahko maŋŋela rávkaduvvá loahpe Sosiálastivras abårtåv dagátjit. Dakkir loabev oadtju val jus li sierralágásj oare abårttåj. Buojkulvisá dasi máhtti årrot gå l sieldes nuorra, li gassjelisvuoda alkoholajn jali drogaj, l illastuvvam jali ågen la muhtem tjavgga vahák jali ij la iemeláhkáj åvdeduvvam. Abårttå agev dagáduvvá skihpadåben jali ietjá tjiehppeklinijkajn, ij máhte buojkulvissan abårtåv dahkat nuorajduostudagán. Valla jus diehtá l iesselissan ja ájádallá abårtåv dahkat de máhttá aktavuodav válldet nuorajduostudagájn rádev oattjotjit. Máhttá aj mannat varresvuohtaguovdátjij jali gynekologaj. Máhtti aj viehkedit aktavuodav válldet abårttåduostudagájn skihpadåben. Máhttá aj iesj riŋŋgit njuolgga abårttåduostudahkaj ja ájgev diŋŋgot. Jus diehtá sihtá abårtåv dahkat de l buorre ájgev diŋŋgot nåv ruvva máhttelis danen gå muhttijn máhtti vuorddemájge muhtem duostudagájn. Abårttå máhttá umassláhkáj dagáduvvat. Makkir vuogij milta dagáduvvá mierreduvvá man guhka ájgge l vássám iesselisvuodan. Åtsådittjat makkir iesselisvuohtavahkon la vuododuvvá maŋemus läjbboma vuostasj biejves. Ij de riekkni almma sahkanimes. Gitta avtse vahkkuj máhttá abårtåv dahkat dálkkasij viehkken. Gåhtjudallá medisijnalasj abårttån. Muhtem sajijn tjärdda aneduvvá lågenanguovte vahkuj. Oadtju tablehtav abårttåduostudagán, dát ij la sämmi gå hähkka-p-tablähtta. Gå l tablehtav bårråm de oadtju häjmmaj mannat. Avta jali guovte biejve maŋŋela boahtá ruoptus duostudahkaj oattjotjit ådå dálkkasav, juogu de tablähttan majt njiella jali biejaduvvá guoddnáj. Ganugasstá de duostudagán maŋŋela ja moadda tijma duogen varddegoahtá ja iesselisvuohta boarkki. Máhttá bávtjájdallat valla dasi oadtju bávtjasgiehpedimev ja maŋebut sämmi biejve häjmmaj manná. Máhttelis la aj abårtåv hejman tjadádit, nåv gåhtjodum häjmmaabårttån. De nuppe vuoro tablehtajt ja hejman. Loabeduvátjit häjmmaabårtåv dahkat de hähttu binnemusát 18 jage vuoras ja ietjas lunna l ietjá ållessjattuk. Moadda vahko abårtå maŋŋela ådåsis gynekologa jali gáhppeliddje lunna manát dagátjit ådå iesselisvuohtaåtsådimev ja giehtutjit gåktu viessu. Iesski dalloj medisijnalasj abårttå aneduvvá ållu tjadádum. Muhttijn aj åtsådibme dagáduvvá gehtjadittjat vaj e buojkulvissan plasentas bátsidusá gávnnu skoadon. Jus da gávnnuji de máhttá nåv gåhtjodum ráhpom dagáduvvat ja de njamáduvvi oase ma li báhtsam várrogit ierit. Jus dárbaj dav dahkat de jábmeduvvá. Gitta 12 vahko vahkkujj , máhttá dahkat nåv gåhtjodum tjuollam abårttån, dalloj ráhpom de dagáduvvá. Tjuollambåttå l jábmedum. Dåktår tsahká instrumentav skåhtuj. Instrumännta l aktijbiejadum njammamrusstaj. Várrogit åhke ja plasännta njamáduvvá skoados. Oalle abårttå gihtja 20 minuvta bájken. Maŋŋela ganut duostudagán moadda tijma vuojŋgadittjat. Moadda vahko maŋebut muhttijn ådåsismanádibme dagáduvvá. Maŋŋela 12 vahko de abårttå hähttu guovten lávken dagáduvvat. Duostudagán vatteduvvá vuostak dálkkasa ma la sämmi tablähtta tjerdas ma aneduvvi árra abårtån. Guovte biejve maŋŋela boahtá ruoptus duostudahkaj ja vatteduvvá ådå dálkkasa ma álgadi skoado aktijgiessemijt vaj åhke suojmma ålgus boahtá. Sjimustahttá unnepriegádahttemijn ja máhttá bávtjájdallat sämmiláhkáj gå mánáv riegádahttá. Ájgge mij rávkaduvvá målsut, moattet tijmas gitta moatte jánndurij valla ienemusájda jánndura sinna. Dav ájgen la skihpadåben sisitjáledum. Gå abårttå l dagádum de dåktår skoadov åtsåt. Jus plasentas bátsidusá li de máhttá skoados ráhpom dárbulasj årrot. Moadda vahko abårtå maŋŋela máhttá muhttijn ådåsismanádit skihpadåben. 18 vahko maŋŋela galggá sierra oarre abårtåv dahkat. Abårttå dagáduvvá sämmiláhkáj gå 12 vahko maŋŋela. Majt máksá abårtåv dahkat målsut jur gånnå rijkan årru. Moatten sajen ij dárbaha majdek mákset jus ij la 20 jage ållim. Jus dárbaj mákset de máksá bájken 300 kråvnå juska vil man vuoras. Jus sihtá diehtet jur majt máksá gånnå iesj årru, de máhttá gatjádit soabmásis nuorajduostudagán jali gáhppeliddjeduostudagán. Máhttá aj aktavuodav válldet abårttåduostudagájn. Barggijn duostudagájn la sjávovälggogisvuohta. Valla jus galggá abårtåv dahkat de l buorre jus soames máhttá doarjjan årrot abårtå åvddål ja maŋŋela. Jus la nuorra de bargge álu oajvvadi äjgáda jali ietjá sujttoaddne oadtju diehtet abårtåv la dagátjit. Jus ij hejman máhte giehttot abårtåv la dagátjit de márjju máhttá giehttot iehtjádij gesi åssku. Máhttá årrot ållessjattuk oarbben, beraj, kuratåvrrå ja skihpasujtár skåvlån jali ietjá ulmusj gut máhttá doarjodit. Jus äjgádij jali ietjá sujttoaddnij aktavuodav váldeduvvá de mierreduvvá vidjurij milta ja vuododuvvá iehtjádij siegen majt iesj sihtá, vidjurijs ja man vuoras la. Dadi lagábut 18 jage vuoras la dadi binnebut la äjgádin jali ietjá sujttoaddnen riektá diedojt oadtjot ietjas aktavuodaj birra sujtujn. Ienemusát máhttá ságastallat gåktu dahkat barggij maj gávnat. Jus äjgádij jali sujttoaddnij aktavuodav váldeduvvá de agev iesj vuostak diededuvvá. Jus la nåvti vaj ietjas äjgáda jali sujttoaddne e åbbå oattjo diehtet jut abårtåv sihtá dahkat, dajna gå juojddá allasis máhttá sjaddat, de sujttobargge e aktavuodav sijájn válde. Abårtåv dahkat ij galga tjuovvusav vaddet aktak vájves vidjurijda sjaddá. Máhttá de ienni viehkev kuratåvrås jali ietjá doarjjaulmutjis oadtjot. Buorre l vuojŋadit biejvijt abårtå maŋŋela. Vuostasj biejvijn ja gitta vahkkuj máhttá báktjit, vargga degu läjbbombáktjasa. Vahko abårtå maŋŋela álu varddá vargga degu l läjbbom jali márjju ienebuv. Man guhkev varddá rievddá ulmutjis ulmutjij ja makkir abårttå. Nåv guhkev gå varddá ij galga seksav adnet, tampuvnav adnet jali lávggot danen gå máhttá infeksjåvnåv oadtjot. Läjbbom álu boahtá ruoptus nielje gitta gudá vahko maŋŋela. Abårtå maŋŋela muhtema dåbddi gähppánimev gå iehtjáda håjev dåbddi. Máhttá aj målsudit daj dåbdoj gaskan ja muhttijn esski båhti maŋebut abårtå maŋŋela. Juska vil guhka ájgge l vássám de máhttá aktavuodav válldet duostudagájn ságastittjat ietjas dåbdoj birra. Máhttá dav dahkat duostudagán gånnå abårttå dagáduváj jali buojkulvissan nuorajduostudagán. Muhttijn l dan duogen gå ij ietjas váseda gärggok, l ilá nuorra jali ij hiebá ietjas viessomin jur dalloj. Márjju gejna l aktan iesselissan sjaddam ij la gejna sidá mánáv oadtjot. Juska vil oarre de l riektá abårtåv dahkat váni darbaha ietjas tjielggit ietjá ulmutjij. Tjáledum la abårttålágan. Riektá l aj ietjas rievddat akta goassa abårtå åvddåla. Ij gávnnu áldarmierre dagátjit abårtåv. Jus nuppástuvvá Gå nuppástuvvá de l gähppat ráfedisvuodav dåbddågoahtet ja nievret viessot. Muhttijn bájnasj viessomav nåv ednagit vaj oadtju nievrep iesjdåbdov ja gähttjal gárvvet vidjurijt gånnå máhttá iejvvit gejt nuppásti. Ij aktak galga dárbahit tjiehkádit danen gå iehtjada nuppásti. Muhtema gudi nuppásti jáhkkegåhti ietjanisá li vihke. Márjju ájádalli ietjasa rievddadit besatjit nuppástimes. Ij galga dárbahit rievddadit degu miellogisájt jali gåktu l gárvvunam, danen gå iehtjáda li bahá. Agev la riektá bessat nuppástimes. Nuppástibme l jus moaddi hárdeduvvá, nihteduvvá, álbeduvvá, tsabmeduvvá jali vuoleduvvá. Illastibme máhttá årrot tsamádime, gehtjastime, tjajmos, nårddådime, rejvadusá ja bahás bágo. Le nuppástibme jus ij goassak oattjo oassáklasstet jali jus ulmusj vierre ságajt nuppij birra ságas. Máhttá aj årrot gå ulmusj rádjá bahás ‘sms:ajt’ jali e-påvståjt, tjállá bahás javllamusájt ‘facebook:an’, blokkan jali ietjá sajen värmmádagán. Jali jus ulmusj almot vuolediddje gåvåjt värmmádahkaj. Jus ulmusj javllá bahás bágojt, danen gå gárvvun jali vuojnnu sierraláhkáj jali danen gå ulmutjin la sahtusvuohta, de l nuppástibme. Jus muhtemis dajs báktjot, ja nievret viessogoahtá, de soajttá dárbaj viehkev hiejtedittjat dav. Máhttá ballat giehttomis gå nuppástuvvá. Márjju jáhkká vájvep sjaddá jus giehttu. Márjju hehpan gå ij oattjo oassálasstet. Ij la gut nuppástuvvá gut la mäddám. Jus nuppástuvvá de l buoremus dav giehttot ja viehkev oadtjot nuppástimev hieredit. Máhttá buojkulvissan dav giehttot åhpadiddjáj, skåvllåkuratåvrråj jali skåvllåskihpasujtárij. Buorre lisj má álgget nuppástime birra giehttot ållessjattugij gesi dårvustalá, buojkulvissan muhtem fuolken, ja de viehkev sijás válldet giehtotjit ietjá ulmutjij skåvlån. Jus skåvllå diedojt oadtju oahppe ietjas dåbddå nuppástuvvam, de hähttuji dalága åtsådit mij la dáhpáduvvam. Hähttuji aj gájkka dahkat vaj ij galga vat dáhpáduvvat. Ållessjattugijn skåvlån li välggogisvuohta åvdåsvásstádusáv válldet vaj ij aktak oahppe nuppástuvá jali nihteduvvá. Lágan la tjáledum, skåvlån la välggogisvuohta åvdåsvásstádusáv válldet vaj ij aktak nuppástuvá. » Nuppástibme Liejbbe Liejbbe la varddem skoados majt niejda oadtju åbbå dájvvalakkoj pubertehta rájes. Liejbbe la rubmaha vuohke vuosedit pubertehtan la. Niejddan álu månneluovvanibme l fert máno pubertehta rájes gitta klimakteriaj. Avtabále gå månneluovvanibme de tsuodtsa skoadon assu duostotjit månev jus sahkkiduvvá. Sahkkiduvátjit månne hähttu sájojt guodnán oadjot. Máhttá de iesselissan sjaddat, valla jus månne ij sahkkiduvá de skoahtosjnjárttjá boahtá ålgus varddemin. Dat la liejbbe. Makkir álldarin läjbbogoahtá l umasslágásj. Danen gå gájka pubertähttaj båhti sierra ájge Jus pubertehtaj boahtá árrat jali maŋŋet de ij la mavga majt máhttá stivrrit. Ienemusá álu läjbbogåhti 12 -14 jagágin. Valla máhttá läjbbogoahtet juo 9 jagágin jali esski 16 jagágin váni juoga l boasstot. Jus ij la vuostasj läjbbomav oadtjum gå l 16-17 jagák de galggá dåktårin manádit. Vuostasj läjbbom máhttá boahtet hähkkat. Máhttá vájvven dåbddut. Márjju ij la aktak klássan läjbbogoahtám. Márjju ájádallá makkir suojev adnet ja ihkap la vájválasj sáhkadit muhtem ållessjattugijn dan birra. Soajttá vuostasj läjbbomav la hálijdam. Ienemus rádna márjju li läjbbogoahtám ja gähppánimev dåbddå gå vijmak la akta “juohkusin”. Man ednagav varddá rievddá ulmutjis ulmutjij, jur gåk rievddá galla biejve läjbbu. Läjbbomin varddá 20-80 millilijttara varra, de vargga ienemusát desilijttarav. Gå varra segaduvvá rumájlåssjkusijn ja sjnjártjájn skoados álu dåbddu ienebun. Moatte adni sij varddi ednagav vájku ij la nåv enas. Jus dárbaj målssot liejbbesuojev dájvvalakkoj jut vájveduvvá jali jus hähttu adnet guovtegerdak liejbbesuojev vaj ij varde tjadá de l dujna nåv gåhtjodum valjes liejbbe. Boahtá dassta vaj gávnnu enas avtat ábnnasis skoadon låsjkijdahttá giellomvaráv. Dahká vaj varddema e binno ja ienebuv varddá. Jus ednagav varddá de máhttá dåbddåt vájbbasav ja fámodisvuodav. Le gå varraárvvo l vuollegasj. Jus la valjes liejbbe de máhttá skåvllåvarresvuohtasujttujn, nuorajduostudagájn jali varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet. Viehkev oadtju tablehtaj ma binnedi varddemav, buojkulvissan p-tablehta. Gå l läjbbogoahtám de l dábálasj dat la målsudahkes. Dat javllá, jut ij boade sämmi ájge juohkka máno. Ienemusájda álu duolliduvvá maŋenagi vaj juohkka liejbbegasska, biejvve gå läjbbogoahtá gitta boahtte liejbe álgguj, li 21-35 biejve gaskan. Buorre l gähttjat liejbev gå tjállá biejvijt rijmmuj jali ietjá tjálálvisgirjjáj. De álkket vuojnná jus liejbbe boahtá dájvvalakkoj ja de diehtet boahtte máno liejbev. De älvvá aj jus liejbbe la maŋŋunam muhtem máno. Muhtemijn la agev målsudahkes liejbbe, ij la vádálasj valla jus vájvalussjá, de liejbbe boahtá dájvvalakkoj buojkulvissan p-tablehtaj viehkken. Luondulasj oarre gå liejbbe gáhtu l, iesselissan la sjaddam. Iesselissan sjaddat gå sájojt la oadtjum guoddnáj, ja vargga agev narggema baktu. Jus adná njávkadimseksav ja varás sájo li tjuvdijn ja dalága dajt biedjá guoddnáj de l aj vádá iesselissan sjaddat. Jus jáhkká liejbbe l gáhtum danen gå iesselissan la sjaddam de l buorre iesselisåtsådimev dahkat. Iesselisåtsådime oasstá dálkasboargálin ja moatten biebbmoboargálin ja dievnastusboargálin. Máhttá aj åtsådimev mávsodak nuorajduostudagán jali iednijsujttoguovdátjin dahkat. Liejbbe máhttá aj moattelágásj årijs gáhtot. Jus läjbbom ber moadda vahko maŋŋunam jali gáhtu avtav jali guokta máno de máhtti umasse oare dasi, buojkulvissan birásmålssom jali l gasskabåddåsattjat stressidum. Jus liejbbe gáhto guhkep ájgev de l buorre åtsådit oarev. Dan oarre máhttá årrot buojkulvissan ilá sieldes stressidum, nievret viessu, hárjjidallá ednagit, li bårråmgássjelisvuoda jali muhtem dávdda. Le rubmaha vuohke diededit juoga l boasstot. Jus dåbddå viehkev jali dårjav dárbaj ietjas tjuolmajt tjoavddet de máhttá buojkulvissan skåvllåvarresvuohtasujtujn jali nuorajduostudagájn aktavuodav válldet. Jus liejbbe gáhtu ienep gå biellejagev de agev galggá dåktårijn aktavuodav válldet buojkulvissan nuorajduostudagán jali varresvuohtaguovdátjin. Viehkev de oadtju åtsådit manen ij boade, máhttá muhttijn varraåtsådimijt guodet ma mihttiji hormonaoasev varán. Jus la dárbulasj de máhttá tablehtajt oadtjot ma liejbev álgadi. Bájken vahko liejbe åvddåla ja gitta álggemij de låsjkosednakvuohta rubmahin lassán. Dahká jut njittje bávtjesti ja máhttá dåbddåt båhtånimev rubmahin. Gåhtjudallá åvddåliejbbedåbddo, ‘PMS’ Hormona li dan oarre ja dahki jut suhttá, gähppadit båstådalá jali hådju. Máhttá aj oajvveluottudagáv oadtjot, njálgugijt hálijdit jali tjásmagisájt oadtjot. Ienemusájda gudi dåbddi ‘PMS:av’ álu la värámus gålmmå gitta nielje biejvij liejbe åvddål ja gáhtot gå läjbbogoahtá, valla máhttá aj bissot muhtem biejvev läjbodijn. ’PMS’-vájve máhtti aj buorránit jus labut jali luossjvedimhárjjidusájt dahká. Buorre l aj ednagit oadet ja gähttjalit sierraláhkaj sietton årrot ja ij stressit dájt biejvijt gå dåbddå vájvijt. Håjesvuohta Muhttijn dåbddåt håjev,ballat jali dåbddåt dårvodisvuodav la luondulasj oasse viessomin. Buojkulvissan máhttá årrot biejve gå ij majdek nagá, ij mige dåbddu suohttasin jali gå ednagit usjudallá. Ienemusát dåbdo vássi ájge milta. Gávnnuji dago mav iesj máhttá dahkat buorebut väjátjit, ja viehkke gávnnu jus dav dárbaj. Håjesvuohta boahtá ja vássá viessomin. Ij dárbaha ballat nievres ájádusájt ja dåbdojt vuosedimes. Jus gähttjal dakkir dåbdojt garvvet de máhttá oadtjot ienep ráfedisvuodav ja tjavgap goavgev. Muhtem vidjura hähttuji dåbddut ja muhttijn hähttu ájgge gållåt. Muhttijn la sierralágásj ássje mij dahká vaj håjesvuodav dåbddå. Máhttá buojkulvissan årrot gasskavuohta l nåhkåm gejna aktan årrum, äjgáda galggi sirádit jali ietjá tjuolma fuolkijn ja rádnaj. Máhttá aj hådjot jus viessom rievddá juoŋgaláhkáj, buojkulvissan jus jåhtå, skåvlåv målssu, jali gå gymnásaj álggá jali barggagoahtá. Álu iesj nagát dán lágásj vájvij jali rádnaj ja fuolkijn viehkken, vájku máhttá sieldes vájvven dåbddut gå dáhpáduvvá. Dábálasj la dåbddåt håjesvuodav vájku juoga sierra l dáhpaduvvam. Jus buojkulvissan la stressidum jali vájvve oadet danen gå l tjuottjes skåvlån jali bargon de máhttá hådjot. Ájádusá seksualitehta birra, gåktu galggá årrot ja gåktu rumáj åvdeduvvá máhtti vájvedit. Niejda máhtti håjen årrot biejvijt liejbe åvddåla. Álu e rádna, äjgáda, åhpadiddje jali iehtjada dádjada gåktu ajtu viessu. Ij la visses vuojnnu ålgolt vájku iesj adná luluj vuojnnut. Jus la håjen de máhttá aj ruvva moarádit ja ruvva árppanit. De ulmutja birrusin ielvvi la moarráp, valla márjju e dádjada manen, gå oarre dasi la håjesvuohta. Danen lisj má buorre gähttjalit giehttot gåktu dåbddå vaj viehkev oadtjot Ságasta ietjá ulmutjijn máhttá álu ietjas buorebut dádjadit. Iesj máhttá bájnatjit gåktu vädjá. Buorebut vädjá ja nagát ienebuv jus labut, márjju hárjjidallá dájvvalakkoj, gå jus ij dav dagá. Väjátjit buoragit, la ájnas bårrå ávkálasj biebmojt ja dájvvalakkoj, ja muttágit oadá. De giehpebut nagát dagoj majt muhttijn vájvalussjá. Máhttá galla vájbbat goappátjagá ilá binnáv oadet ja ilá ednagit. Gávnnuji moadda dago ma li buore mujttet jus la juo håjen: Jus la håjen de máhttá muhttijn dåbddut degu giehpet gå alkoholav juhká jali drogajt adná. Márjju ávvus ja vajálduhttá ma vájvedi jur dalloj, valla ájge milta máhttá ienni ráfedisvuodav ja ietjá vájves dåbdojt nannit. Márjju l aj nåvti alkohola jali droga li oare håjesvuohtaj. Máhttá sieldes nievret viedjet gå l håjen. Danen máhtá gähppánibme diehtet håjesvuohta ienemusát ietjastis häjttá, vájku máhttá ájgev válldet. Muhttijn lisj má buorre vieroj ulmutjijn ságastit. Oattjotjit viehkev máhttá aktavuodav válldet buojkulvissan nuorraduostudagájn, varresvuohtaguovdátjijn jali oahppevarresvuodajn. Hárjjánam li nuorajt gudi li håjen iejvvit. Jus la dárbulasj, de máhttá gejna iejvvit, viehkedit aktavuodav válldet buojkulvissan psykologajn jali dåktårijn. Gávnnuji aj telefåvnnåjoura gåsi máhttá riŋŋgit, ja webbabiele internehtan gånnå máhttá ságastit, e-påvståv rádjat jali låhkåt, viehkev ja dårjav oattjotjit. Danna máhttá tjiehkusin årrot jus sihtá. Depresjåvnnå l juoga ietjá gå gasskabåddåsasj surgov ja håjesvuodav dåbddåt. Máhttá depresjåvnåv åttjudallam jus dåbddå håjesvuodav moadda vahko ja sämmibále Jus la depresjåvnåv åttjudam de dárbaj virgálasj viehkev väjátjit buorebut. Oattjotjit dav de máhttá aktavuodav buojkulvissan varresvuohtaguovdátjijn válldet. Nuppástibme Gå nuppástuvvá ulmutjijs birrusin, de gåhtjudallá nuppástibmen. Ájnegis bahás dáhpádus ij la nuppástibme. Nuppástibme l gå moaddi dáhpáduvvá ja dahká gut nuppástuvvá nievret viessu. Gut nuppástuvvá dåbdåsj balov, håjev ja vuoledimev. Hådju diedon ja nievret viessu jus ber akti dáhpáduvvá, vájku ij nuppástibmen gåhtjudalá. Vájkudisj aj iesjdåbdov gå guhka ájgev nuppástuvvá ja ulmusj dåbddå ietjas sieldes aktu. Nuppástibme máhtti årrot tsamádime, gehtjastime, tjajmmusa, nårddådime, rejvadusá ja bahás bágo. Máhtti årrot bahás sms:a, e-påvstå jali moalggema ‘facebookan’ jali jus doalvoduvvá värmmádagán. Nuppástibme máhttá aj årrot gå soames hiereduvvá oassálasstet danen gå ulmusj ij gárvvuna degu iehtjáda adni galggá gárvvunit, jali vuojnnu sierraláhkáj. Máhttá aj årrot gå ij oattjo oassálasstet, jali loavggali ulmutja birra. Jus åttjut ulmutjav nievret viessot, de l nuppástibme. Nuppástibme l fábmogis báhko moaddásijda. Márjju nuppástiddje e dádjada sij li nuppástime. Márjju buojkulvissan javlli dat la val rijddo. Valla rijdon li degu ienep avtagievra ja vargga avta bahá nubbe nubbáj. Sämmiláhkáj la bahás gáhpedimij. Nuppástiddje máhttá muhttijn iehtjádij skulldit ja javllat, lij val gáhpedibme. Valla jus ulmusj dassta nievret viessu, de l nuppástibme. Muhttijn nuppástibme l nåv alvos jut la ássjálasj. Buojkulvissan tsabbmem, jus ulmutjav tsábbmá. Duolmmoma jali nuppástallam li aj vierredahko. Ássjálasj la aj ulmutjav nihttet, jali nággit ulmutjav gut ij la 15 jage ållim seksuálasj dagoj värmmádagán. Jus ulmutjav báktji buojkulvissan sjierve jali jáhkkudagá diehti, de l nuppástibme. Dalága gå ulmusj báktjiduvvá, de galggá dav duodaj válldet! Álu nuppástibme álggá gå juohkusa dåbdo li nievre. Nuppástiddje márjju gähttjali juohkusattjav tjoahken anedit gå li bahá ietjá ulmutjij. Muhttijn nuppástibme vuododuvvá gå lahkusin ij gávnnu ållessjattuk gut åvdåsvásstádusáv válldá vaj gájka li buorrenálana nubbe nubbáj. Nuppástime máhttá aj sjaddat gå gut nuppás nievret viessu ja nuppijt sivádahttá ietjas nannitjit. Muhttijn nuppástibme máhttá ieneduvvat danen gå ulmutja lahkusin e duosta vuosstálasstet. Márjju li balon vaj ietja nuppástuvvi jali rádnajt biessti. Ij la goassak nuorra ulmutja åvdåsvásstádus nuppástimev hieredit. Skåvlån la ållessjattugijn åvdåsvásstádus vaj ij aktak nuppástuvá. Huoman gájka máhtti oassálasstet nuppástimev binnedittjat. Jus älvvá ulmusj nuppástuvvá jali ij dåbdå aktisasjvuodav, de máhttá vuosedit huvsulasjvuodav. Muhttijn la nuoges buorástahttet, jali gatjádit juojddá sahte biejves, vaj ulmusj galggá dåbddåt huvsulasjvuodav. Máhttá aj viehkken årrot gå giehttu nágin barggáj skåvlån jus älvvá ulmusj nuppástuvvá. » Jus nuppástuvvá Gätjástusá nannusap iesjdåbdduj Gávnnuji ednaga majt máhttá dahkat nannitjit ietjas iesjdåbdov. Dála li muhtem dago majt máhttá gähttjalit: Nuoraduostudagá/UMOdan ietjas nuorajpanella vaddá buoremus gätjástusájt birra gåktu buorep iesjdåbdov oadtjot: Svieriga rijkalasj unneplågo ja sijá giela Svieriksuomaga, juvdára, roma, sáme ja duorosliegega li Svieriga rijkalasj unneplågo. Unneplågojuohkusa li Svierigin mälggadav álmmugin viessum ja adni nanos aktijgullumvuodav. Iesj mierret jus gullu aktaj rijkasasj unneplågojda jali ij. Le man juohkusij ietjas ivuojnná ja aktavuodav dåbddå. 1999 dåhkkij rijkkabiejvve vihtta juohkusa rijkalasj unneplåhkon. 2010 ådå láhká almoduváj mij nannot rijkalasj unneplågoj riektájt ja unneplågogielaj sajádagáv. 1177 Vårdguiden ja Umo.se almot muhtem tevstajt varresvuoda, sujto ja rievtesvuodaj birra sujton lågenanguovte giellaj. Tjuovvum lip Giellaráde gåhtjulvisájt gå lip jårggålimijt dahkam, ja tevsta li gehtjadum aktan unneplågoj åvdåstiddjij. Julevusámegiella (lulesamiska) UMO – nuorajduostudahka värmmádagán Ássje UMOn: Nammadusá: Abårttå merkaj iesselisvuodav boarkkit. Jus ájádallá abårtåv dahkat de soajtti edna gatjálvisá. Valla máhttá agev soabmásijn gávnadit vásstádusájt åttjudit ietjas gatjálvisájda. Guosská aj gesi l soabmásav iesselissan dahkam. Alkoholajn miejnniduvvá juhkusa nåv gåk vuola, vijnna ja sprijtta. Ålos dav juhki danen gå la njálgge jali vuoladuvátjit. Valla alkohola máhttá aj moatteláhkáj vádálasj. Máhttá vahágijt ja dávdajt buktet, nuppe oassáj dahká vaj vájves jali vádálasj vidjurijda sjaddá. Muhtema goavgedi ja nievret viessu gå juhki. » Alkohola Bunástallat, tjulástallat ja hånglit la juoga masi ålos lijkkuji. Jus ij la dav dahkam márjju ájádallá dan birra ja hálijt dav dahkat. Avtabále gå máhttá dåbddut vehik balon vuostasj tjullásij jali hångelij. Gåktu dal ájn dahká gå hångli? » Bunestime, tjullàsa ja hångel Buohtjaskuovddo l skuovddo hármmis asidis lateksis (gummi) majt máhttá giesset buohtjaj jali seksagávnnáj jus ájggu seksav adnet. » Buohtjaskuovddo Goavgge l garra dåbddo hujás ja balos mav ålles rumáj dåbddå, ja majt ienemusá muhtem bále dåbddi. Goavgge máhttá vájvedit, valla galggá huoman gähttjalit dahkat majt sihtá ja ij garvvet vidjurijs massta jáhkká goavget. » Goavgge Guoppar gávnnu luondulattjat ienemusájn vuollevájmon. Muhttijn ienet ja de máhttá vájvijt vaddet. Le sieldes dábálasj niejdajn. Nieljet niejdas gålmå muhtem bále viessomin guopparinfeksjåvnås vájvástuvvi ja moaddásijda moaddi ruoptus boahtá. Bárne aj máhtti guopparinfeksjåvnåv oadtjot. Guopparinfeksjåvnnå ij la vádálasj valla máhttá vájvedit danen gå álu sagŋet ja gihpot. » Guopparinfeksjåvnnå vuollevájmon Muhttijn dåbddåt håjev,ballat jali dåbddåt dårvodisvuodav la luondulasj oasse viessomin. Buojkulvissan máhttá årrot biejve gå ij majdek nagá, ij mige dåbddu suohttasin jali gå ednagit usjudallá. Ienemusát dåbdo vássi ájge milta. Gávnnuji dago mav iesj máhttá dahkat buorebut väjátjit, ja viehkke gávnnu jus dav dárbaj. » Håjesvuohta Hähkka-p-tablähtta, tablähtta mav niejda máhtti bårråt vaj e iesselissan sjatta. Ij la ieme suodje iesselisvuohtaj, dat javllá, ij la juoga majt suodjen adná åvddål jali nargedijn. Hähkka-p-tablähtta galggá val hiehtetjoavddusin aneduvvat ja ij dájvvalakkoj suodjen iesselisvuohtaj. » Hähkka-p-tablähtta Iesjdåbddo l ájádusá ietjas birra. Ij la dan birra jus la tjiehppe vaj tjuorbbe juojddá dagátjit, ájnat dåbddåt árvulattjat val gávnnut. Dåbddåt ulmusj dåhkki dav máhttá hárjjidallat. » Iesjdåbddo Gávnnuji ednaga majt máhttá dahkat nannitjit ietjas iesjdåbdov. Dála li muhtem dago majt máhttá gähttjalit. » Gätjástusá nannusap iesjdåbdduj Jus la seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi de l agev buorre ietjas åtsådit sjiervvedávdajda. Gåktu gähttjalibme dagáduvvá mierreduvvá makkir sjiervvedávdaj ietjas åtsåt. Álu vaddá gådtjå- jali varraåtsådimev. Jus åtsåt sjiervvedávddaj mij gávnnu soahpomsuodjelágan de ij dárbaha mavga mákset. » Ietjas åtsådit Liejbbe la varddem skoados majt niejda oadtju åbbå dájvvalakkoj pubertehta rájes. Liejbbe la rubmaha vuohke vuosedit pubertehtan la. » Liejbbe Gå nuppástuvvá ulmutjijs birrusin, de gåhtjudallá nuppástibmen. Ájnegis bahás dáhpádus ij la nuppástibme. Nuppástibme l gå moaddi dáhpáduvvá ja dahká gut nuppástuvvá nievret viessu. » Nuppástibme Gå nuppástuvvá de l gähppat ráfedisvuodav dåbddågoahtet ja nievret viessot. Muhttijn bájnasj viessomav nåv ednagit vaj oadtju nievrep iesjdåbdov ja gähttjal gárvvet vidjurijt gånnå máhttá iejvvit gejt nuppásti. Ij aktak galga dárbahit tjiehkádit danen gå iehtjada nuppásti. » Jus nuppástuvvá P-tablähtta li preventijvvanävo tablähttahámen niejdajda. P-tablehtajn merkaj álu dav mij ajtu li nammadum aktidum p-tablähttan. Sisanedi guokta umasslágásj hormåvnå, östrogena ja gestagena (gulkroppshormon), ma iehtjadij siegen dahki vaj ij oattjo avtak månneluovvanimev ja dajna ij iesselissan sjaddat. » P-tablähtta Muhtem ájgen 10 ja 13 jage gaskan ienemusá pubertähttaj ålliji. Pubertehtan rumáj åvdeduvvá mánás ållessjattugij. Buojkulvissan giella ja sjiervve rievddá, oadtju tjásmagisájt ja seksas miellogis sjaddagoahtá. Ienemusá li álu onanerim åvddål gå iehtjádijn seksav adni. Ienemusájn li vuostasj seksuálalasj vásádus ietjajnis. Le dábálasj li edna ájádusá ja vuorddemusá gåktu dåbddu gå vuostasj bále seksav adnet ietjá ulmutjijn. » Seksa vuostasj bále Seksuálak tjerda birra makkir sjiervve ulmutjijn gejda gierru jali seksuálalattjat lijkku. Máhttá biseksuálak, heteroseksuálak jali homoseksuálak årrot. Gå dubágajt suovas de njammá moadda tuvsán sälggás ábnnasa. Suovastibme máhttá båhtusav vaddet umasslágásj vahágijda ja dávdajda, ja bájken fert nubbe ulmusj gut suovas jábmá árabut gå majt sån lij dahkam váni suovastime dagi. Huoman la dábálasj suovastahtjá danen gå sihtá årrot buossjen jali fávrron årrot. » Suovastibme Guopparinfeksjåvnnå vuollevájmon Guoppar gávnnu luondulattjat ienemusájn vuollevájmon. Muhttijn ienet ja de máhttá vájvijt vaddet. Le sieldes dábálasj niejdajn. Nieljet niejdas gålmå muhtem bále viessomin guopparinfeksjåvnås vájvástuvvi ja moaddásijda moaddi ruoptus boahtá. Bárne aj máhtti guopparinfeksjåvnåv oadtjot. Guopparinfeksjåvnnå ij la vádálasj valla máhttá vájvedit danen gå álu sagŋet ja gihpot. Ij diehttu manen oadtju vájvev guopparinfeksjåvnåjn. Valla akta oarre máhttá årrot gå muhtem dálkkasav bårrå, buojkulvissan antibiotikav, mij oajttá ávkálasj bakteriajt ma vuollevájmon iemeláhkáj gávnnuji vaj guoppar sjaddagoahtá. Guopparinfeksjåvnå oarre máhttá aj årrot gå immuvnnavárjjo l vuoledum ietjá oares, buojkulvissan gå l skihppámin jali ednagit la diertjestam. Hormåvnnåavtalágásjvuohta rubmahin máhttá aj bájnatjit. Danen la dábálasj guopparinfeksjåvnåv oadtju jur liejbe åvddåla jali jus la iesselissan. Guopparinfeksjåvnnå ij la sjiervvedávdda. Máhttá sirdeduvvat narkedijn valla ij la dábálasj. Guoppar gis ij máhte sirdeduvvat njálmmeseksa baktu jali gå manná sämmi hivsigin gå ulmusj gänna l guopparinfeksjåvnnå. Niejddan ienemusát älvvá sujna l guopparinfeksjåvnnå danen gå guoddnánjálme birra ja guoddnábaksimijn sagŋet. Guoddnábaksema máhtti aj ruopsudit ja båhtånit. Låssjkusa máhtti viskudit, gåjkkåt ja smållen sjaddat, valla muhttijn li njárbe ja muhtem bále ij la åvvå låsjkos gå l guopparinfeksjåvnnå. Guopparinfeksjåvnnå dahká aj vaj máhttá gihpodit jali báktjit gå gåttjåt jali seksav adná. Muhttijn guoddnábaksema ja sjnjibtjo ruobbu. Bárnijn álu buohtjaoajvve, buohtja, guollavuossa jali sjnjibtjo ruopsudi, gåjkki ja råsjmagin sjaddi gå l guopparinfeksjåvnnå. Máhttá aj oadtjot vielggis dákkev buohtjaoajvváj jali buohtjaoajve birra, åvddånáhke vuolláj, jali buohtjaj. Dágge l álu vájvep ierit bassat gå smegma mij luondulattjat gávnnu åvddånáhke vuolen. Jus li binná vájve guopparinfeksjåvnås guodnán jali buohtjan de vargga agev gáhtu ietjastis muhtem biejve duogen váni dálkudime dagi. Valla muhttijn ij gádo, jali sagŋet ja gihpot nåv ednagit vaj ruvva sihtá juojddá dahkat. Jus la vuostasj bále gå gássjelisvuodav oadtju de galggá aktavuodav válldet nuorraduostudagájn, lijkke- sjiervveduostudagájn åtsådittjat vaj ajtu l sujna guopparinfeksjåvnnå. Jus duostudahkaj manná de oadtju åtsådimev dahkat. Álu ruvva manná danen gå gut åtsåt gähppadit vuojnná jus la guopparinfeksjåvnnå. Jus la guopparinfeksjåvnåv åvdebut oadtjum ja dåbddå gássjelisvuodajt de máhttá oasstet muhtem dálkkasav guopparinfeksjåvnnåj dálkastjállagahtá dálkkasijs mij gávnnu dálkasboargálin Gávnnuji vuojddasin maj guodnáv ja guoddnábaksemijt jali buotjav ja guollavuossav vuojddá. Niejdajda gávnnuji aj tablehta, nåv gåhtjodum vagitorium, majt guodnáj tjuvdij tsåggå, ja vuojdas majt tsirggu sisi unna plásstatsirgunijn. Åni ájgev duogen gå l dálkkasijt válldám de máhttá gihpodit ja sagŋedit ienebuv, valla álu ruvva gáhtu. Jus ålles dálkudimev ållit de vargga gájka buorráni dálkastjáladak dálkkasij. Jus ij buorrána jali guopparinfeksjåvnnå ruoptus boahtá dájvvábut gå guokti jahkebälláj de luluj vat aktavuodav válldet nuorraduostudagájn, lijkke- jali sjiervveduostudagájn jali varresvuohtaguovdátjijn viehkev oattjotjit. Ájnas la jut ij adnet guoppargádodim dálkkasijt ilá dájvvalakkoj jali dárbo dagi danen gå máhttá dahkat vájvep ja vájvep guopparinfeksjåvnåv gádodit jali vat ruoptus boahtá åni ájge duogen. Máhttá aj tsuottsav gåjkkådit ja dav rasjeduhttet mij máhttá båhtusav vaddet ietjá gássjelisvuodajda. Danen gå ij la tjielgas manen guopparinfeksjåvnåv oadtju de l gássjel dan vuossti suoddjit. Muhttijn javladuvvá vádá guopparinfeksjåvnnå lassán jus álu bassá vuollevájmov ja sájbujn. Ij mige gávnnu mij vuoset la nåvti. Valla jus la guopparinfeksjåvnnå jali álu guopparinfeksjåvnåjt oadtju ja álu ednagit basát de máhttá buorep sjaddat jus binnebut basát. Guopparinfeksjåvnnå jali ij de l nuoges vuollevájmov bassat akti bäjvváj vuorgas tjátjijn. Ij galga dábálasj sájbov adnet vuollevájmmuj danen gå gåjkkåt. Jus sihtá de ienni máhttá hájadis oaljov adnet. E gávnnu diedalasj duodastusá vaj bivvalis, baskes biktasa jali striŋŋa lulun dahkat vaj giehpebut guopparinfeksjåvnåv oadtju. Valla jus la guopparinfeksjåvnnå de máhttá gihpodit ja sagŋedit binnebut jus li sisbåvså jali ånibåvså bomullos ja luovas biktasa. Máhttá giehpedit sisbiktasahtá oadet ja jus la niejdda ij adnet sisbåksåsuojev. Le boasto sága yoghurt luluj giehpedit guopparinfeksjåvnnåj ja dasi älla diedalasj duodastusá. Yoghurt gis máhttá dåbddut tjoasskodiddjen ja dat oares buorak saŋátjijda. Guopparinfeksjåvnnå ij soabo buojkulvissan hivsigij baktu. Guopparinfeksjåvnnå máhttá gis soahpot guoddnánarkkemin vájku ij la dábálasj. E gávnnu diedalasj duodastusá guopparinfeksjåvnnå la tjanádum dasi gå edna såhkkåråv bårrå. Valla jus li vájve guopparinfeksjåvnåjn de l diedon vádádagi gähttjalit jus rievddadum bårråmdábe dahki vaj buorep sjaddá. Ij la vádálasj seksav adnet gå l guopparinfeksjåvnnå valla danen gå tsuottsa li rasje de máhttá oadtjot smávva luottanimijt dajn ja máhttá bávtjestit buojkulvissan narkkemin. Jus la guoddnánarkkem de gávnnu vádá guopparinfeksjåvnnå såhpu. Vádá l vil stuoráp ulmusj sjiervvedávdas soaboduvvá jus la guoddnánarkkem sämmibále gå l guopparinfeksjåvnnå danen gå li smávva luottanime tsuottsajn mij dahká infeksjåvnåjt giehpebut oadtju jali såhpu. Iesjdåbddo Iesjdåbddo l ájádusá ietjas birra. Ij la dan birra jus la tjiehppe vaj tjuorbbe juojddá dagátjit, ájnat dåbddåt árvulattjat val gávnnut. Dåbddåt ulmusj dåhkki dav máhttá hárjjidallat. Dan mieren iesjdåbddo l bájnasj ednagit gåktu viessu ja vädjá. Buorre iesjdåbddo dahká dakkirijt ma li allasis buore, vaj duosstá dagojt majt sihtá dahkat, duosstá ådå aktavuodajt válldet ja máhttá javllat goappátjagá sidáv ja iv sidá. Jus la gássjelisvuohta ietjas iesjdåbdujn máhttá ienni sjaddat vaj ij dagá dakkirijt majt luluj sihtat. Márjju ienni dahká dagojt majt ajtu ij sidá jali dagojt dahká iehtjádij diehti gå ietjas diehti. Iesjdåbddo ja iesjåssko muhttijn segaduvvi, vájku älla ållu sämmi dåbdo. Iesjåssko l dagojda tjanádum, de man ednagav jáhkká ájmmut. Iesjdåbddo l gåktu ietjas sisbielev gähttjá goappátjagá ietjas fábmogis ja fámodis bielij. Jus la buorre iesjdåbddo de ij bájneduvá nåv ednagit massta iehtjáda adni ja ájádalli ietjas birra. Duosstá ietjaslágásj årrot. Ij berusta jus gájka e ane duv buoremussan dagojt dahkat. Jus ulmutjin la vuollegis iesjdåbddo de máhttá ienni sieldes vájvven dåbddut ájnegasj javllamusáj buojkulvissan ietjas nägo birra. Gávnnu aktavuohta iesjdåbdo ja fámo gaskan manna l ietjas viessoma badjel. Gå dåbddå iesj máhttá mierredit ja bájnatjit ietjas viessomav de l giehpep buorre iesjdåbdov adnet. Ienni iesjdåbddo máhttá vuollánit jus ietjas dåbddu fámodibmen. Máhttá buojkulvissan gássjel dåbddut ietjas vidjurav bájnatjit gå guhka ájgev la bargov åhtsåm ja ij la avtak oadtjum, jali gej aktan årru ilá ednagav mierredi ietjas viessoma badjel. Ietjas iesjdåbddo máhttá viessomgávdan buorep ja nievrep ja máhttá aj umasslágásj nanos umasslágásj vidjurijn årrot. Gå ulmutjin la buorre iesjdåbddo de máhttá ulmusj: Gå iesjdåbddo la rassje de máhttá ulmusj: Nievres iesjdåbddo máhttá aj vuojnnut gå ulmusj dårru, nuppástallá jali l bahá iehtjádijda. Máhttá aj gähttjalit tjiehkat nievres iesjdåbdov gå gähttjal årrot sieldes tjiehppe ja buoremus gájkkaj jali ietjas birra goarssu. Gávnnuji moattelágásj oare dasi gå l vuollegis iesjdåbddo. Gájka dárbahi árvvon aneduvvat, vuojneduvvat ja guddneduvvat ietjas diehti. Iesjdåbddo vuollán jus la bajássjaddamin álu gullam sån ij la nuoges buorre, ij dåhkki masik jali l vájvve. Sämmibále máhttá ulmusj gut la árvvon aneduvvam val gå sån la buoragit dåjmadam, buojkulvissan idråhttågilbbusin jali gähttjalimen skåvlån, jáhkket sån val dåhkki gå la juoga buoragit dahkam. Ij dåhkki val gå gávnnu. Iesjdåbddo bájneduvvá aj negatijvalattjat jus ij åbbå vuojneduvá bajássjaddamin, buojkulvissan jus äjgáda jali gej bajássjaddá älla hejman nåv ednagit, jus li skihpasa, boastoaddne jali ilá enas la ietjasa viessomin vaj e asta ja e nagá ietjasa mánájt vuojnnet. Dåbddo ij dåhkkit máhttá vuododuvvat gå ulmutja li umassláhkáj njuorrasa. Jus la njuoras de máhttá vuollegis iesjdåbddo, juska vil la buoragit bajássjaddam. Ihka masi vuododuvvá l vuollegis iesjdåbddo, de máhttá buoreduvvat. Máhttá aj ájnas ietjas iesjdåbdduj man sjimuk la fuolkijn jali ulmutjij gej aktavuodav adná bajássjaddamájgen. Jus gájkka iehtjáda lijkkuji spårttåj ja iesj ij la åbbå miellogis, de máhttá dåbddåt boasstot la dádjadum ja dármeduvvat. Ietjá vidjura ma máhtti iesjdåbdov vuoledit márjju li: Moattes ietjasa buohtastahtti gej dåbddi jali ulmutjij rekláman ja median. Dadi alep rávkalvisá li ietjanis –galggá buorre gájkka dagojda – dadi gássjelap la dåbddut ietjajnis dudálasj. Gássjel la ålgoldis vuojnnet gåktu ulmusj ietjas iesjdåbdov dåbddå. Muhtem gut ålgolt vuojnnet la vuorbálasj, mij la fávrro, tjiehppe l skåvlån jali bargon ja sujna li edna rádna, sujna máhttá ajtu vuollegis iesjdåbddo ja dåbddåt sån ij dåhkki ja rähkku. Seksa vuostasj bále Ienemusá li álu onanerim åvddål gå iehtjádijn seksav adni. Ienemusájn li vuostasj seksuálalasj vásádus ietjajnis. Le dábálasj li edna ájádusá ja vuorddemusá gåktu dåbddu gå vuostasj bále seksav adnet ietjá ulmutjijn. Gå ij la seksav adnám ietjá ulmutjijn de máhtti edna ájádusá gåktu dåbddu, gåktu sihtá galggá sjaddat ja goassa sjaddá. Márjju l gullam rádnajt dan birra ságastime, filmajt gähttjam, tidnigijt låhkåm jali gullam iehtjádav massta ájádusájt oadtju gåktu ájtu galggá dåbddut. Álu da ájádusá li guoddnánarggema birra. Guoradallama vuosedi ålos älla guoddnánarggemav adnám gå gymnásas hiejtti. Ållo oare dasi máhtti, buojkulvissan ij sidá, ij la máhttám, gávnnum, lijkku seksav adnet ulmutjij sämmi sjierves jali ij sihtá ietjá seksav adnet gå jur guoddnánárggemav. Muhttijn máhttá diertjestimev dåbddåt jali nággidum seksav adnet vájku iesj ij sidá jali ij la gärggok. Máhttá aj dåbddåt nággidum vuorddet seksajn vájku iesj luluj sihtat dav adnet. Dåbddåt nággidum adnet jali vuorddet seksajn máhttá mierreduvvat juogosdättos sijájs gej rádnastallá jali vuorddemusájs buojkulvissan fuolkes. Ájnas la mujttet galggá dahkat majt allasis buoragit dåbddu. Iesj mierret: Ij la máhttelis mierredit sierra álldarav goassa l gärggok seksav anátjit ietjá ulmutjijn, dav hähttu iesj dåbddåt. Gávnnu gis láhka mij javllá ulmutjin vuorrrasap 15 jages ij la loahpe seksav adnet jali nargget soabmásijn gut ij la 15 jage ållim. Valla lágan la aj tjáledum ij galga duobbmiduvvat jus la tjielgas ij la illastime birra. Mierret man stuorra ärádus ulmutjij gaskan gudi li seksav adnám degu dal áldarärádus, ärádus ulmutjij åvdedime gaskan ja jus ietjáli sihtam seksav adnet. Láhka l fámon sämmiláhkáj gájkajda juska vil sjiervve. Dát láhka l dagádum suoddjitjit mánájt vuoras ulmutja dagojs vastes dagojs majt e sidá vuorrasap ulmutjis. Lága milta avtanik ij la riektá seksuálalattjat dåmadit ulmutjij gut ij sidá. Dábálasj la vuostasj bále gå seksav adná sjaddá ietjáláhkáj majt la ájádallam. Muhttijn máhttá aj dåbddut dáhppudallamin danen gå ij lim gåktu vuordij. Seksa l juoga majt dárbaj hárjjidallat sjattatjit riekta buorre, jur degu gájkka viessomin. Älla dal nåv ålos gudi máhtti ietjas buoremuslávllagav gitárrajn spieledit váni diedek gåktu akkordav válldá, jali ij la åbbå instrumentav adnalam. Vuostasj bále åvddåla gávnnuji muhtem ássje majt galggá ájádallat ja muhtem ássjijt máhttá aj hárjjidallat. Muhttijn gullá bágov oskuld gen birra gut ij la seksav adnám. Máhttá årrot gå ij la seksav adnám buotjajn guodnán, valla máhttá aj årrot gå ij la åbbå seksav adnám. Muhtema e lijkku báhkuj oskuld Márjju gå gullu degu soabmásin la vihke, gå ij la oskuld. Degu galggá skábmádit gå l seksav adnám. Ienemusá gudi bágov oskuld adni e nåvti ájádalá. Javllá val oskuld báhkon danen gå ij la seksav adnám. Gå l seksav vuostasj bále adnám de álu gåhtjudallá l oskuld massám, jali l oskuld láhppám. Márjju dåbddå mihástallamav jali ávov gå ij la des oskuld. Juohkkahattjan la riektá iesj mierredit goassa galggá seksav adnet vuostasj bále. Ietjá ulmusj ij galga dav berustit. Ij máhte ulmutjis vuojnnet jus la seksav adnám jali ij. Ij åbbå dåktår jali gáhppeliddje máhttá dav vuojnnet. Gå javllá guoddnátsuodtsa de vuojn dat njálmme gånnå guodná ålgop målssos guodná sisŋep oassáj. Njálmen máhttá målsudahkes hábme ja njálme rabdda máhttá årrot vehik máhttsot jali gihttjot. Njálmme vijdeduvvá ja sjaddá ienep vanádahtte pubertehtan, valla dat ij goassak gádo. Ij de gávnnu aktak tsuodtsa mij måskos guodnáv. Danen gå ij gávnnu avtak tsuodtsa de ij ga gávnnu mige mij máhttá gajkkut gå l narggemin. Muhtem niejda gis varddi gå adni guoddnánarggemav vuostasj bále, valla dábálamos la ij varddet. Jus de varddá márjju rabdda guoddnánjálmen la basske. Valla álu varddá ietjá oares, gå l balon jali ij la nuohkásit seksuálalattjat buollidum. Ij ulmutjis vuojne jus la oskuld jali ij. Ij åbbå dåktår jali gáhppeliddje máhttá vuojnnet jus soames la seksav adnám. Alkohola Alkoholajn miejnniduvvá juhkusa nåv gåk vuola, vijnna ja sprijtta. Ålos dav juhki danen gå la njálgge jali vuoladuvátjit. Valla alkohola máhttá aj moatteláhkáj vádálasj. Máhttá vahágijt ja dávdajt buktet, nuppe oassáj dahká vaj vájves jali vádálasj vidjurijda sjaddá. Muhtema goavgedi ja nievret viessu gå juhki. Suoddjitjit nuorajt gávnnu jáhke goassa oadtju alkoholav oasstet: Gávtsejagágin oadtju bårråmsajen oasestit ja guovtelåkjagágin systembolagan. Ihka vil iesj oadtju oasstet de l buorgodum oasestit gesi ij la loahpe oasstet. Ålos alkoholav juhki danen gå sijá mielas la njálgge ja vuogas. Muhtema juhki danen gå l vuollegis iesjdåbddo. Jus juhká buorep iesjdåbdov oattjotjit jali goavgedimev giehpedittjat jali jus ilá ednagav juhká, de juhkam máhttá boastoadnemij doalvvot. Máhttá aj nievret viessot, goappátjagá jugádijn ja maŋŋela. Nuorran máhttá ållessjattugin dåbddut de máhttá dåbddut mierren ållessjattugin sjaddat gå alkoholav jugádijn. Márjju hejman vaddi, jali iesj gähttjal jali aktan rádnaj. Le dábálasj vaj ajtu ij diede jus sihtá juhkat vuostasj bále, ájnat juhká gå ietjáda juhki jali “luluj” juhkat. Valla jus duosstá vuosteldit juohkusav ja vuorddet de l ávkke. Dadi guhkebut vuorddá dadi buorep, danen gå vadá unneduvvi vigijt oattjotjit jali alkoholaj tjanáduvvat. Jus vuoladuvvá de signála vuojŋŋamin hiemssiduvvi, vaj ájádallam, dåbdo, mujtto, starjjo ja dájddo nievrebut doajmmá. Máhttudahka diehkijt aktidit hiemssiduvvá aj. Gå dájddo nävrru de ij dádjada mij sjaddá sämmiláhkáj gå la tjielgas. Márjju dahká dakkirijt majt ij lulu ietján dahkat: ságas ienebut ja ienep ulmutjij, gärssul, sjuohttul jali aktavuodav åhtså, ja ådåsijt gähttjal. Nievrep dájddo dahká dav gassjelabbon dádjadit jus juoga l vádálasj. Jus la vuollagin de máhttá dahkagoahtet dakkirijt ma máhtti alvos tjuovvusijt vaddet. Muhtem vidjura máhtti sjaddat gå l juhkam: Muhtema jáhkki ij la nåv vádálasj juhkat jus ij álu jugá, buojkulvissan val vahkkogietjijt, ihka vil dalloj ednagav juhká. Ij la riekta Máhttá vilá vehik vuollagin biejve maŋŋela gå l juhkam. Man ednagav la juhkam dav mierret. Buojkulvis bissu alkohola garravuollagis rubmahin bájken gålmå gitta nielje tijmmaj. Ij gávnnu makkirik vuohke jut ruvábut manná. Biejve maŋŋela gå ij la riekta tjielgas de dájddo l aj nievrep gå iemeláhkáj ja máhtá vájvve dahkat mav galggá. Buojkulvissan máhttá vádálasj mopedav jali bijlav vuodjet, ja jus la alkohola rubmahin de ij la lágalasj. Alkohola bájnasj gájkajt umassláhkáj ja ulmutja gierddi umasse ednagav, valla gávnnu agev mierre gå rumáj vuosstálasstá. Álu vuoksá jali oaddá. Jus jámálguvvá de máhttá oalle vádálasj, ja hähttu skihpadåhpåj doalvoduvvat. Jus hudjá ulmutjav gut la juhkam, de gálggá aktavuodav válldet ållessjattugijn, skihpasujttorádevaddemijn, polijsajn jali skihpadåhpåj vuolgget. Jus soames la jámálguvvam de galggá riŋŋgit 112. Ij galga ulmutjav vuovsedahttet jalik sliebbit galmma tjátjev suv nali, danen gå l máhttelis ietjá vahága jali fällama sjaddi. P-tablähtta P-tablähtta li preventijvvanävo tablähttahámen niejdajda. P-tablehtajn merkaj álu dav mij ajtu li nammadum aktidum p-tablähttan. Sisanedi guokta umasslágásj hormåvnå, östrogena ja gestagena (gulkroppshormon), ma iehtjadij siegen dahki vaj ij oattjo avtak månneluovvanimev ja dajna ij iesselissan sjaddat. Gávnnuji moattelágásj aktidum p-tablehta, muhtema sisanedi ienep östrogenav, iehtjáda ienep gestaganav. Bájnatji rubmahav umassláhkáj. Danen la dárbulasj gähttjalit umasse tjerdajt gávnatjit mij buoremusát allasis hiehpá. P-tablehta ma val sisanedi hormonav gestagen vuollegis dálkasmieren gåhtjuduvvi minitablähttan. Gávnnu aj p-tablähtta alep gestagenadálkasmierijn manna l sämmi suodje gåk aktidum p-tablehta. Makkkir tjärdda kártan mierreduvvá makkir p-tablehtav bårrå. Le buorre adnet kártav manna li hormåvnådis tablehta jus adná dav vájvven mujttet goassa álgget ådå kártajn. Dan vahko gå bårrå hormåvnådis tablehtajt jali ij avtak tablehtav bårå de liejbbesiegev oadtju. Gåhtjudallá muhttijn p-tablähtta-liejbben jali gáhtomvarddem. Ihka vil ij bårå avtak p-tablehtav l ájn suoddjidum iesselisvuohtaj dán vahko. Jus bårrå p-tablehtav de kártan li 21 jali 28 tablehta. Galggá tablehtav bårråt sämmi ájgen juohkka biejve. Jus kártan li 21 tablehta de bårkav válldá vahkov maŋŋel gå bårråm sjalla tablehtajt kártan. Jus kártan li 28 tablehta de bårrå tablehtajt hormåvnådis tablehtajt maŋemus biejvijt kártan. Makkir p- tablehta bårrå stivrriduvvá galla hormåvnådis táblehtajt galggá bårråt. Hormåvnådis tablehta gåhtjudalli muhttijn såhkkårtablähttan. Ájnas la bårråt tablehtav bájken sämmi ájgen juohkka biejve. Jus gållå ienep gå 12 tijma, manná ienep gå 36 tijma guovte tablehta gaskan, de gávnnu vádá jut ij la des suoddjidum. Man guhka ájgge ienemusát oadtju mannat guovte tablehta gaskan målssus makkir tjärdda p-tablehtan ja gånnå kartan la. Mij la fámon jur dajda p-tablehtajda majt bårrå máhttá låhkåt dálkasdiededimtjállagin. Dálkasdiededimtjála l páhper mij gávnnu gurjon gå oasstá p-tablehtajt. Máhttá aj aktavuodav válldet duostudagájn gånnå p-tablehta li tjáledum. Jus gávnnu vádá ij la des suoddjidum iesselisvuohtaj de galggá návti dahkat: Jus vuoksá nieljen tijman maŋŋel gå l p-tablehtav bårråm jali jus la tjåjvijs de ij la visses rumáj háhppit hormåvnåjt låsjkijdahttet. Dalloj galggá ådå tablehtav bårråt de l ájn suoddjidum. Ådå tablehtav galggá bårråt ietjá kártas vaj ij fájllu kártan majt jur aná. Dav kártav máhttá lijkken adnet jus dárbaj duodde tablehtav vil bårråt. Jus la tjåjvijs årrum jali ietjá oares ij la visses jus la tablehtajt bårråm de luluj kondomajn jali pessárajn ietjas suoddjit aj boahtte gietjan biejven. Máhttá agev gatjádit gáhppeliddjes buojkulvissan nuoraduostudagán jali gáhppeliddjeduostudagán jus ij la visses. Muhttijn la gávnas liejbev sjáhtjalit, buojkulvissan jus galggá juosik mannat. Máhttelis la dav p-tablehtaj dahkat. Álggá de ådå kártajn dalága gå åvdep la nåhkåm. Jus bårrå såhkårtablehtajt de guodá dajt ja dalága ådå kártaj álggá. Dat javllá, jut ij boarkki hormåvnnåtablehtajt åvddål liejbev sihtá, buojkulvissan gå boahtá häjmmaj manos. Ij la vádálasj liejbev sjáhtjalit nåvti ja máhttá dav dahkat moadda máno. Valla dadi guhkebut gähttjal liejbev sjáhtjalit dadi stuoráp vádá sjáhtjalibme dáhppudallá ja lijká oadtju varddemav. Danen álu rádev, jut liejbev adná edisik fert goalmát máno, dat javllá niellji jahkáj. Preventijvvanävo ma sisanedi östrogenav máhtti dahkat stuoráp vádáv varragiellumij. Valla dat vádá l sieldes unne. Buojkulvissan la stuoráp vadá varragiellumav oadtjot jus la iesselissan gå p-tablehtajt bårrå. Vádá varragiellumij jus ilá ednagav dättá, äjgát jali oarbben gejna årrum varragieloj 50 jage åvddål jali jus ietjanis la åvdebut årrum varragieloj. Gåhtjoduvvá válljit östrogenadis suojev iesselisvuohtaj, buojkulvis p- sákkev jali minitablehtav. P-tablehta tjáleduvvi dálkastjállagin gáhppeliddjes jali dåktåris nuoraduostudagán, gáhppeliddjeduostudagán jali seksa- ja aktijårromduostudagán. Máhttá aj aktavuodav válldet nissunklinijkajn jali varresvuohtaguovdátjijn. Tablehtajt viedtjá dálkasboargálin. Majt p-tablehta máksi målssus gånnå rijkan årru ja man vuoras la. Valla ienemus lánndadikken ja dajvajn li preventijvvanävo álbebu gesi vuollelin 20 jage. Jus bårrå p-tablehtajt gåktu galggá de l vádá sieldes unne iesselissan sjaddat. Jus sihtá p-tablehtaj hiejttet, de álu buoremus la ållåsit bårråt dav p-tablähttakártav majt bårrå ja dan maŋŋela ij ådåsijn álgget. Ij la vádálasj hiejttet p-tablehtaj gassko kárta, valla gávnnu vádá målsudahkes varddemijt oadtjot. Jus ij sidá iesselissan sjaddat de l ájnas adnegoahtet ietjá suojev iesselisvuohtaj jus la guoddnánarggem. Dat la målsudahkes man ruvva liejbev oadtju gå l p-tablehtaj häjttám. Muhtema oadtju liejbev dalága ja iehtjádijda máhttá válldet moadda máno. Jus ij sidá iesselissan sjaddat de l ájnas mujttet ietjas suoddjit iesselisvuohtaj guoddnánarggemin ihka liejbbe ij la ruoptus boahtám. Månneluovvanibme sjaddá bájken 14 biejve åvddål liejbbe álggá ja dalloj la vádá stuorámus iesselissan sjaddat. Jus ij la ietjas liejbev oadtjum ruoptus guhtta máno maŋŋel gå p-tablehtaj la häjttám de galggá aktavuodav válldet nuoraduostudagájn, gáhppelidddjeduostudagájn, lijkke- ja sjiervveduostudagájn jali varresvuohtaguovdátjijn åtsådittjat mij la oarren. Barggijbelludagá sámepolitihkalasj válggaprográmma 2017 - 2021 - Arbeiderpartiets sametingsgruppe Hopp til hovedinnholdet på siden SÁMEPOLITIHKALASJ PROGRÁMMA 2017-2021 ÁLGGO Sámedigge le álmmukválljiduvvam digge sámijda Vuonan mij galggá sámij politihkalasj dilev nannit ja åvdedit sáme álmmuga rievtesvuodajt ja berustimijt. Mijá badjásasj ulmme la nanos Sámedigge luohtádusájn sáme álmmugis ja ietjá viesádijs. ILO-konvensjåvnnå nr.169 7.artihkal tjuottjot álggoálmmugij rievtesvuodav mierredittjat ietjasa ássjijn, ja dárkestittjat ietjasa ekonomalasj, sosiála ja kultuvralasj åvddånimev. Dát la jur sæmmi gå riektá iesjmierredibmáj gåktu dat åvddån boahtá aktisasj 1.artihkkalin AN-konvensjåvnåjn sivijla ja politihkalasj rievtesvuodaj birra, aktan konvensjåvnån ekonomalasj, sosiála ja kultuvralasj rievtesvuoda birra. Dási jåvsådittjat sihtap barggat sáme iesjmierredimev tjadádittjat rijkajgasskasasj dåhkkidum dábij milta álggoálmmugij riektá iesjmierredibmáj. Dav nannitjit vaj sáme sebrudagá åvddånibme le sámij ietjasa dárboj, árvoj ja vuorodimij milta. Barggijbelludagá visjåvnnå Mij galggap hábmedit, åvddånahttet ja hiebadahttet sebrudagáv boahtteájggáj. Mij ájggop dilev láhtjet vaj sáme máhtti bisodit ja åvddånahttet ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav. Sámepolitihkalasj bargon Barggijbelludagán la ulmme barggat duohtan dahkamin sebrudagáv sosialdemokráhtalasj árvo, solidaritiehtta ja avtaárvvusasjvuohta ulmutjij gaskan li vuodogierggen. Barggo galggá viehkedit dasi vaj Barggijbelludahka vilá galggá liehket jådedime fábmon sámepolitihkalasj bargon Vuonan. Barggijbelludahka ájggu barggat sebrudahtte sáme sebrudagá åvdås, gånnå juohkkahasj bæssá viessot dav viessomav mav sihtá. Barggijbelludahka ájggu åvdedit avtaárvvusasjvuodav ja dássádusáv sjiervij gaskan. Gájkajn galggá sæmmi máhttelisvuoda rahpasit gieresvuodajnis ja seksualitehtas milta viessot vuododum avtaárvvusasjvuodan ja dássádusán. SÁMEGIELLA Ájggomus Ienebuv bessi sámegielajt dåjmalattjat adnet. Prinsihppa Sámegiela galggi bisoduvvat, åvddånahteduvvat ja vatteduvvat boahtte buolvajda. Sámegiellaåhpadus ja kulturgaskostibme tjalmostahteduvvá, åvddånahteduvvá ja ådåstuhteduvvá ietjá sebrudakåvddånahttema milta. Barggijbelludahka sihtá: Web levert av CustomPublish AS Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009. Svein Lund ságájdahttá Adele Nystø Ráhkav, Anne Kalstad Mikkelsenav ja Lill Tove Paulsenav, Árran 2007 (Gåvvå: Basia Głowacka) Oddmund Paulsen, Árran 2007 (Gåvvå: Basia Głowacka) Bajelttjála l galbas viettjadum mij Vuonak sámemánán gahtsahij, sáme mánájgárden Divtasvuonan 1990-jagij álgon. Galbba lij dåssju sámegiellaj, ja subtsas “Dánna galggap sámástit!”. Dát subtsas man garra giellapolitihkka mánájgárden dalloj lij – politihkka masi vuosstálasstin, valla huoman vuorbástuváj. Dáv subtsasti nieljes dajs gáktsásijs gudi vuododin mánájgárdev jagen 1989. Dá nieljes li bajássjaddam guhtik sajen Divtasvuonan, dálla gájka Ájluovtan årru. Anne Kalstad Mikkelsen (r. 1963), la suohkanguovdátjin, Gásluovtan, bajássjaddam. Sån vuodoskåvlåv danna váttsij ja joarkkaskåvlåv Gásluovtan/Hábmerin. Sån la Vuona ednambarggoskåvlån (Norges landbrukshøgskole) låhkåm, ja duov dáv fágav Bådådjo allaskåvlå baktu, duola degu julevsámegielav, pedagogalasj seminárav ja sebrudakmáhtudagáv mij sámij dilev dættodij. Dálla gaskustibmejådediddjen Árran julevsáme guovdátjin barggá. Adele Nystø Ráhka (r. 1959) l Jågåsijdas. Dåppe mánájskåvlåv váttsij ja nuorajskåvlåv vas Gásluovtan. Ednambarggoskåvlåv ja sáme álmmukallaskåvlåv, - duodjesuorgev - Jåhkåmåhken la maŋŋela vádtsám, duodden vil duojev ja sámegielav Bådådjo allaskåvlå baktu. Sån la viehkkebarggen mánájgárden ja sámegielak klássajn Ájluovta skåvlån barggam. Lill-Tove Paulsen (r. 1961) la Måskes, ja dåppe l mánájskåvlåv vádtsám, ja nuorajskåvlåv Ájluovtan. Sujna l julevsámegiella Bådådjo allaskåvlås. Sån la mánájgárden barggam, ja åhpadiddjen váni åhpadiddjeoahpo. Oddmund Paulsen (r. 1958) Bjørkvijkas, Ájluovta lahka, le teknihkalasj fáhkaskåvlåv vádtsám, tsiekkadus ja ásadus (bygg og anlegg) suorgev ja julevsámegielav Bådådjo allaskåvlå baktu. Sån konserveringsteknihkkárin Árrana dávvervuorkán barggá. Vuonak sámemáná ållåsit sámeæjgádijs vuododuváj, ja da niellja æjgátbáratja ietja mánájgárdev vuostasj vihtta jage æjggujin. Gå sáme kultuvrraguovdásj Árran, 1994 gárvvánij, de mánájgárdijn dåhku jåhtin. Mánájgárde namma rievdaduváj Árran mánájgárdden, ja Árran ådå æjgádin sjattaj. Dánna åvdemusát gæhttjat galggap gåktu lij gå æjgáda mánájgárdev jådedin. Da niellja æjgátbáratja gudi vuostasj lávkev válldin, sihtin gájka ietjasa máná galggin sámegielagin sjaddat, valla ietja guhtik gielladuogátjav adnin ja guhtik ietjas láhkáj lidjin válljim mánájda gielav. Lill-Tove guovtes Oddmundijn lijga ájnna bárra gænna goappátjijn lij julevsámegiella iednegiellan. Dárogielav huoman vuorrasamos mánájdisá ságastijga. Lill-Tove subtsas: - Mij lip guhtta oarbbena, mån lav vuorrasamos. Æddnám suojmma dárustattjáj, danen vuorrasabmusa buoremusát sámástip, nuoramusá binnebu máhtti. Mån lav ietjá láhkáj dahkam, vuorrasabmusijda dárustam ja nuoramusájda sámástam. Muv vuostasj mánná riegádij jagen 1979, gå gájka mánájdisá dárustin. Usjudalliv sámástit, valla huoman ittjij dassta mige sjatta. Adele passijvalasj sámegielajn bajás sjattaj, iesj dåssju dárustij ållessjattuk bæjvváj.-Vuostasj sámegiellakursav tjadádiv 17 jagágin, maŋŋela vas Hábmer joarkkaskåvlå ja Bådådjo allaskåvlå baktu. Mujna li niellja máná gejda álgos lav sámástam. Boaddnjem sámegielav dádjat, valla mánájdimme dárus, dan láhkáj máná agev li guovtegielagin årrum. Anne dåssju dárogielav ietjas sámegielak æjgádijs åhpaj , ja sámegielav joarkkaskåvlån Hábmerin oahppagådij. Dat rájes la garrasit giela oahppama diehti barggam, ájn dåbddo ållåsit ij gielav buvte. Boaddnjes vas mánnávuoda rájes la sámástam. Vuostak mánájda dárustijga, valla gå goalmát mánná riegádij de sámástattjájga, Anne subtsas mánás siegen sámegielav åhpaj [1] . Maŋemus æjgátbáran gudi siegen mánájgárdev vuododijga le áhkátjin julevsámegiella ja boadnjátjin nuorttasámegiella iednegiellan, ja álgos goabbák sámegielav mánájdisá ságastijga. Máná duohppiji. (Gåvvå: Vuonak sámemáná) - Gå mánájgárdev vuododijma lidjin gallegasj máná Divtasvuonan gudi sámástin, gålmås sijájs mánájgárden vádtsin. Álgos lidjin guovtegærddásasj ulme miján: mánáj sámegiellaåvddånimev nanostuhttet ja ietjá mánájda vejulasjvuodav vaddet vaj gielav oahppi. Moatten familjajn gånnå mánájda dárustin, rievdaj giella sijdajn gå mánájgárdev álgadijma. Anne subtsas:- Mujna dalloj gålmmå åvddåskåvllå máná lidjin, ja divna gålmås mánájgárddáj álggin. Vuorrasamos lij 4 jagák ja dåssju dárustij, sunji lij låsså ájgge. Nuoramusájda lij álkkep. Nágin æjgáda gaskanisá sámástin, valla dárogielajn sægodin. Mánájgárdde sijáv diehtomielalattjan dagádij gæhttjalit dåssju sámástit. Låvddågoahte ja dålåstibme lij oasse sáme mánnágárdes. (Gåvvå: Vuonak sámemáná) - Vuostasj jagijt lij mánájgárdde Fredlydjan, Ájlátten. Fredlyddja lij åvdebut vuorrasij viesso, ja lij vehi suoddjis sajen. Dát bájkke lj vuogas sadje gånnå máhtijma aj sávtsajt sujddit, ja berunijt ja ruodnudisájt sjaddadit. Álkke lij mæhttsáj bessat, ja lijma álu ålggon. Miján ij lim avtagin åhpadus mánájgárden barggat, åvddåskåvllå-åhpadiddjev esski 5 jage maŋŋela oattjojma. Ællim ga miján heva åtsådallama ietjá mánájgárdijs. Ienemusát ietjamij ájádusáj milta hábbmijma. Gå mánájgárde sisanov plánigådijma de sijdalágátjin sidájma. Máná galggin bessat juohkkalágásj sijddabargojt hárjjidallat, duola degu sáddjit, málestit, bassat j.n.v. Máná agev siegen bessin gå lájbojma, lippajt biebmadijmá, guollijma ja guolijt sláhkkijma. Bånijma ja lájgijt bájnnijma. Máná álu ådå sámegiel bágojt bargoj baktu oahppin. Agev nágin mijájs æjgádijs mánájgárden bargajma, ja danen ittjij sijda ja mánájgárde gasska sjatta nav guhkke. Ájnas lij aj midjij vuorrasap ulmutjijt gåhttjot mánájgárddáj gå duov dáv galgajma barggat. Álgon miján ællim nav valje ståhkusijs ja ietjá gálvojs, valla diŋga ællim ájnnasabmusa. Nágin dábálasj ståhkusijt åstijma gå ruhtadårjav oattjojma, valla ejma la huoman nav dudálattja daj. Suddo lij. Ålgusjbielen lij guohtsamstatijvva gånnå máná agev guotsadin, ja låvdagoade muoduk lij vil, vájku dal ejma la dav álgo rájes nav ájádallam. Máná vil aj dålåstin dan vuolen gå nav låvdagoade muoduk lij. Sidájma sáme mánájgárdev, valla ejma riekta diede mij sáme bajásgiessem lij, jali gåktu galgaj liehket. Ællim miján dalloj vuojga aktisasjvuoda ietjá sáme mánájgárdij. Vuonarijka mánájgárdijt mij dåbdåjma. Diedijma sáme mánájgárde lidjin duola degu Guovdagæjnon, valla usjudalájma siján la ållu ietjá dille gå miján. Man birra galgajma sijáj ságastit? Ejma diede avtak mánájgárdev gånnå lij sæmmi ulmme degu miján; dárogielak mánájt oadtjot sámástittjat. Julevsámegielak mánájgirje ettjin gávnnu. Nágin bargge dárogielak girjijt lågådahttijn sámegiellaj jårggålin. Maŋenagi nágin girje jårggåluvvin dárogielas. Dalloj ettjn gávnnu girje ma lidjin jårggåluvvam nuorttasáme gielas, nav gåktu dálla. Nuorttasámegielav ejma nav buoragit dåbdå. Ájlátten lij båndorsijdda, gidán dåhppet lippajt oattjojma luojkkat majt biebmadit vierttijma, máná aktan ållessjattugij dajt sujttijin. (Gåvvå: Øyvind A Olsen, Nordlandsposten) Máná iesj guhtik gielladásen lidjin gå mánájgárddáj álggin. Binnemus oasse sámástin, muhtema ienemusáv dádjadin ja ietjáda vas álgos binnáv dádjadin. Huoman vuostasj biejvve rájes mierredijma sámástit. Dágástalájma jus galgajma duodden dárustit, valla ejma dav dagá. Divna æjgáda gudi mánájt mánájgárddáj biedjin oadtjun diedov mijá giellapolitihka birra, ja dat sjattaj aj sijá åvdåsvásstádus. Boadáldagán lij galbba mij tjielggasit subtsastij: Dánna galggap sámástit! Midjij lij ájnas mánájda tjielggasit sámástit, ejma sidá sægodit dárogielajn. Gå galgajma giellabargov nannit, viettjajma giellabarggijt ma máhttin lågådallat guovtegielakvuoda ja giellaåhpadusá birra æjgádijda ja barggijda. Duola degu Tove Skutnabb-Kangas, Asta Balto ja Leena Huss. Sáme åhpadusráde baktu oattjojma giellaviehkev Anders Kintelis ja Kåre Tjihkkomis. Ællim miján máná gudi dåssju sámegielav buktin, juohkkahattja dárogielav aj máhttin, danen lij mánájda álkke dárustattját jus dárogielak máná båhtin. Ij lim gæhppat sijáv dassta rádjat. Muhtem mánájn lidjin vuorrasap oarbbena ma dåssju dárustin, ja muhttijn mánájgárddáj båhtin. Ålggoståhkusa aj ietjá mánájt gæssudin. Gå guosse båhtin vierttijin sámástit, jali de sjávot årrot. Maŋenagi oattjojma aj skåvllåasstoájgge fálaldagáv mánájgárddáj. Ettjin divna máná sámegielav nav buoragit máhte, ja mierredijma 1.gierden ij lim loahpe dárustit, ja jus náginin lij dárbbo dárustit de vierttijin låpptåj mannat. Anne subtsas, ij lim álkke suv vuorrasamos niejddaj, gut ittjij sámegielav buvte gå mánájgárddáj álgij. Muhttijn sijdan tjieroj gå ittjij gielav mánájgárden dádjada. Vierttijma diehtomielajn barggat, ja jaskadit: - Ij la vihke dujna, valla gássjel la gå ij la sámegielav åvddåla oahppam. Mujtáv æddnám javlaj mánáv galggiv mánájgárdes válldet. Vásstediv ittjiv åvdåsvásstediddjen sidá jus mánná sámegiela dagá bajássjaddá. Báktjasahtá ij majdik rievddadit máhte. Ihkap mij gudi gielav lijma massám garrasappot bargajma. Sij gudi gielajn li sjaddam bajás e dádjada man divras vattáldagáv li oadtjum. Dav de mij buoremusát vuojnnep gudi lip gielav massám. - Mælggadav la sámegiella Divtasvuonan dåssju fámiljaj gaskan ságastuvvam, ij la almulattjat gullum. Buojkulvissan ittjij sámegiella dábálattjat oassásin gullu. Valla mij såbadijma bargge ja æjgáda mánájda galgajma sámástit jus duola degu oassásin æjvvalijma. Sámegiella vas almulattjat gullugådij. Muhtemijda lij imálasj gullat gå tjavgga sámástijma. Ulmutja garvvin, ja ettjin mijáv almulattjat iejvvit sidá. Vásedijma ulmutja tjiehkádin gå mijáv vuojnnin. Áhkoj, ádjáj, siesáj, æddnuj ja ietjá fuolkij barggat vierttijma vaj mánájda sámástin. Nágina mánájdisá ja mánájmánájdisá dárustam lidjin, ja ællim goassak mánájda sámástam. Midjij lij ájnas sijáj aktan barggat, valla vuojnnep moaddásijda lij låssåt. Gåvvidum várrevádtsemis, álu manoj nanna lijma. Máná iesj guhtik nijbev adnin. Sandra márffesákkev allasis vuollá. (Gåvvå: Vuonak sámemáná) - Moattes juorrulin. Gatjádin: Gåktu mánáj galggá mannat gå skåvllåj álggi ja e dárogielav buvte? Vuoseduváj ejma dassta dárbaha ballat. Dárogiella juohkka sajen gullu, ælla ga aktak mánájs gænna li gássjelisvuoda dárogielajn. Ballin aj máná ettjin galga rijbadit ietjá fágajn skåvlån. Ejma dal riekta diede jus majdik masset máhttin gå nav garrasit guovtegielakvuodajn barggin. Ájádalájma ájnnasamos lij sámegielagin sjaddat, ja jus buojkulvissan matematihkajn ettjin sæmmi buoragit rijbada de dav gierddat hæhttujma. Muhttijn de ietja aj juorrulijma jus riekta dagájma, avtav gaskav hiehtetjåhkanimij gihkadijma. Dálla de Ájluovta skåvlå eksámabåhtusijt giehttot máhttep, vuoset gåjt máná mánájgárdes ælla nievrebu rijbadam gå ietjá máná. Ihkap nuppe guovlluj vil la mannam. Diedijma mánájda lij låssåt. Vásedam lijma man nievres dilen sámevuohta lij, ja mánájt sidájma nannit åvddål gå skåvllåj álggin. Sierraláhkáj bargajma vaj máná galggin juojddáv máhttet mij státusav dárogielsebrudagán vattij. Mij guokta ássje vuorodijma, bállotjiektjamav ja låhkåmmáhtudagáv. Tjiektjamsaljov mánájgárde ålgusjbælláj dagájma vaj máná bessin bállov tjiektjat ja nav galggin rijbadit nuppij. Álgijma aj låhkåmhárjjidallamijn mánájgárden, nav vaj máhttin låhkåt gå skåvllåj álggin. Låhkåm- ja tjállemåhpadus lij Kaia Kalstad åvdåsvásstádus. Mánájgárdde ittjij dåssju gielav åvddån buvte, valla kultuvralasj ja politihkalasj ælládahttemav aj. Mánájgárdde Divtasvuonan lij vuostasj sáme ásadus suohkanin. Dille 18 jage rájes lij ållu ietjá gå uddni. Suohkan ittjij mijáv doarjo, ietja vierttijma gájkka barggat. Álgon ællim miján julevsáme lávllaga. Sálma galla de gávnnujin majt læstádiána bienajn lávllun, valla da lidjin tjáledum oabme sálmmagirjjáj jages 1895 [2] , gotalasj tjállemvuohkáj. Huoman dajt lávlojma, moattedijma ja mánájda juogijma. Vuorrasabmusa, gudi lidjin låhkåt hárjjánam, tjuovvun edisik åsijt tevstas. Akti gå biskoahppa Øystein Larsen aktan mannoguojmijdisá mijáv guossidij, lávlojma sunji sálmav. Biskoahppa aj oattjoj sálmmagirjev vaj máhtij tjuovvot. Sån hármmadit alvaduváj, ja loabedij sálmmagirjje dábálasj bokstávaj almuduvvat galgaj. Ja nav de almmuduváj [3] Nuohtijt tjiktet aj besajma. (Gåvvå: Vuonak sámemáná) Gå mánájgárdev vuododijma, de lij fálaldahka julevsámegiellaj nágin jagev juo Divtasvuona suohkanin læhkám, valla dåssju nubbengiellan, nágin tijma vahkkuj. Gå guokta-gålmmå jage lijma mánájgárdev jådedam, de sámegielak máná skåvllåj galggin álgget. Sámegielav vuostasj giellan gájbbedijma, ja åhpadusáv sámegiellaj juohkka fágan. Maŋenagi vuorbástuvájma, ja dálla li moattes gudi li vuodoskåvlåv tjadádam sámegielajn vuostasjgiellan. Mánájgárde dagi ij lim dat liehket vejulasj. Jagen 2000 oattjojma mij, mánájgárde æjgáda giellamåvtåstahttem bálkkáv, majt ejma la vuorddám. Alvaduvájma, ejma ga diede lijma nammaduvvam. Vuolgijma de divna niellja æjgátbára Kárásjåhkkåj, Sámedikke dievastjåhkanibmáj, bálkkáv vuosstáj váldátjit. Gå dát tjáleduvvá de li 18 jage gållåm dat rájes gå mánájgárdde vuododuváj. Dat rájes la boahtám ådå buolvva æjgádijs, ådå hásstalusáj. Madi ienemus oasse æjgádijs sámástin gå álgijma, de ælla dálla ålos gudi sámásti. Danen sjaddam la mánájgárddáj stuor åvdåsvásstádus vaj máná sámegielav oahppi. Juska bargge ájn vilá mánájda sámásti, de stuorámus oasse mánájs dárusti. Vuojnnet sámegiella l rievddamin, grammatihkalasj háme li gáhtomin, duola degu verba guovtelågon ja pronomena. Subtsastattijn de dá nieljes mujttáji ienep ja ienep subttsasijt mánájgárdes. Maŋŋutjissaj akta sijájs javllá: - Gullit, jáhkáv vierttip girjev dán birra tjállet. Doajvvop dav dahki, ja årrus de dát álggon. [1] Gehtja Kaia Kalstad subtsasav Sáme skåvllåhiståvrrå 2 . [2] Same tjåggolvasen Psalm-Kirje. Svieriga girkko (Svenska kyrkan) 1895). [3] Julevsáme Sálmmagirjje 2004 almuduváj, aktisasjbarggo lij Svieriga girkko sáme ráde ja Vuonarijka girkko, Sáme girkkoráde gaskan. Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Gruvvobarggijs dátáteknologijaj – 100 jahkásasj gruvvohiståvrrå Ájluovtas Divtasvuonan. Manen la duv mobiltelefåvnnå/giehtatelefåvnnå nav unne vaj alkket sjiehttá båksåsålbbåj? Manen li dátámásjijna unnum åvdep ájgij stuorra másjijnajs ma ålles siejnev dievddin, dálásj másjijnajda ma asskáj sjiehtti. Gåktu gis dá vájkkudi oabme gruvvohiståvrråj? Oasev dájs gatjálvisájs vásstet allateknologijaviddnudahka Norwegian Crystallites tjoahkkebájken Ájluovtan Divtasvuonan. Dát histåvrrå álgij 100 jahke dássta åvddål! Gå svænskka Radmann álagadij gruvvodåjmav Ájluovtan 1908 ettjin aktak diede makkár vájkkudusá dassta sjaddin Ájluovta sebrudahkaj 100 jage maŋŋela, ja ålles værálda dátáteknologijaj. Radmann dagáj lájggosåbadusáv ednamæjgádijn Ellingsenijn ja mávsij kr 0,25 juohkka tånnas kvársas ja kr 0,75 juohkka tånnas feltspáhtas. Vuostasj gruvvov nabddin Jennygruvvon, ja látte ja sáme oadtjun bargov gruvvon. Dát sjattaj álggon industrijaviddnudahkaj mij jagen 2008-100 jahke maŋŋela tjadná Ájluovtav globálalasj allateknologijaj. Jårggålime sámegiellaj: Sigmund Johnsen Informasjon til deg som har fått beskjed om å holde deg hjemme Språk: Lule-samisk/Julevsámegiella Opprettet: 03/2020 Oppdatert: 08.05.20 Dunji guhti la gåhtjoduvvam sijdan årrot Ållo berustibme la ådå koronavirusa birra. Ienemusoasse sijájs gudi skihppáji Covid-19-dávdas e alvos vájvijt oadtjo, valla muhtema máhtti viehka skihpat. Dan diehti gæhttjalip hieredit dávddanjoammomav sebrudagán. Muhtema gåhtjoduvvi dálkudiddjijs sijdan liehket. Sij gudi Covid-19-dávdav oadtju vierttiji ietjá ulmutjijs ierit liehket. Sij gudi ælla skihpasa, valla jáhkkedahtte li dávddaguodde, vierttiji karántienajn sijdan årrot. Mij la sijdda-jirbbahibme? Jus dálkudiddje la diededam dujna l Covid-19, jali jus åhtsusvásstádusájt vuordá, de hæhttu ållu ierit iehtjádijs liehket (jirbbahimen) vaj dávdda ij oablo. Sijdda-jirbbahibme sihtá javllat galga ållu ierit iehtjádijs liehket, aj sijás gen siegen åro. Dån ij máhte ålgus vuolgget, viertti aktu allasis avtan lanján liehket, bårråt danna ja i galga iehtjádij sigárdagájt juohket. Jus skihpudagás værrána, de viertti telefåvnå baktu dálkudiddjijn aktijvuodav válldet. Skihppijvieson aj máhtá biejaduvvat ierit iehtjádijs. Jirbbahibme bissu desik dálkudiddje diedet dån ij la dessti dávddaguodde, jali jus åhtsus vuoset dujna ij la Covid-19-dávdda. Mij la sijdda-karántiedna? Jus dálkudiddje la javllam dån ij la skibás, valla jáhkkedahtte la dávddaguodde, de viertti karántienan liehket. Hæhttu sijdan årrot, valla ij nav dárkkelisát gå sijddajirbbahimen. Sijdda-karántiedna sihtá javllat galga binnedit iehtjádij aktijvuodav nav ålov gå máhttelis, valla i dárbaha ållu ierit iehtjádijs liehket. Dån ij máhte skåvlån jali bargon mannat jalik ietjá dåjmajn ja i ga galga aktisasjsáhtoj mannat (bussaj, trihkaj, t-bánajn, tågaj, girddij jalik færjoj), valla aktu allasis ålggon máhtá váttsatjit. Jus gåssågoadá, sjatta tjåddågijs, dahppaluvá jali fiebarav oattjo, de válde aktijvuodav dálkudiddjijn telefåvnå baktu. Sijdda-karántiedna bissu gitta 10 biejve maŋŋela gå dávdda jáhkkedahtte dunji njåmmum. Informasjon til deg som har fått beskjed om å holde deg hjemme Språk: Lule-samisk/Julevsámegiella Opprettet: 03/2020 Oppdatert: 08.05.20 Tjuovo ådåstuhttemijt dávda birra! Oajválattja gåhttju gájkajt gudi Vuonan årru låhkåt ájnas diedojt ja rádijt koronavirusa birra næhttabielijn www.fhi.no ja www.helsenorge.no. Ráde máhtti ruvva rievddat. Diedo gávnnuji dárogiellaj ja iennilsgiellaj. Jus dujna li gássjelisvuoda diedojt dádjadit, de ávttjip viehkev åhtsåt náginis gev dåbdå. Litt, mye eller helt avstand? Språk: Julevsámegiella/lulesamisk Opprettet: 03/2020 Endret: Vehik jali guhkep gasska, vaj ij åvvånis æjvvalit? Jus ulmutja e ilá tjoahken tjuottjo de suojmmu koronadávdda (covid-19) oabllomis 1) Dábálasj bagádusá álmmugij  Didja gudi aktan årrobihtit máhttebihtit sæbrástallat ieme láhkáj.  Máhtá guossijt gåhttjot, valla dåssju gallegattjajt avtabále.  Máhtá ålgus mannet valla ij de ilá lahka ietjá ulmutjij.  Lassjugis máná bessi smávep juohkusijda sæbrrat.  Mujttu då buorre gåssåmdábijt ja giedajt basádit!  Allu då giedajn buorástahttu jalik fármastalá ietján gå sijájt gen siegen åro.  Vuoseda huvsov, ale duolmo jalik ålgoda iehtjádijt. 2) Dunji guhti la vádálasj dilen  Dåjma covid-19 vuosstij la vuostatjin suoddjit sijájt gudi li vádálasj dilen.  Dån la vádálasj dilen jus la o badjel 65 jage vuoras jali la o ållessjattuk tsåhkevigijn, giehpesvigijn, såhkårskihpudagájn, bårredávdajn jali alla varradettujn. o Márjju aj dån guhti la ållessjattuk buojddudagájn ja jus vil dubáhkav suovasta.  Dån guhti la vádálasj dilen hæhttu liehket sierraláhkáj snivva rájnasvuodajn ja mujte i boahtet ilá lahka ietjá ulmutjij (galggá binnemusát 1-2 mehtera ietjá ulmutjijda). 3) Dån guhti la vieddje, valla la årrum SIJDDAKARANTIENAN ræjso maŋŋela, jali jus la lahkavuohta ulmutjijn gænna l covid-19.  Didja gudi aktan årrobihtit máhttebihtit sæbrástallat iemeláhkáj, valla ij de guossijt gåhttjot jali iehtjádijt guossidit.  Ale skåvllåj jalik bargguj maná.  Ale maná almulasj jåhtulagáj.  Máhtá ålggon váttsatjit valla ij de ilá lahka ietjá ulmutjij.  Máhtá dárbulasj måhkijt dahkat rámbuvdan jali apotehkan.  Ulmutjij gejn siegen åro ælla karantienan.  Juska åtsosboados vuoset ij la koronadávdda de ij dat karantienav oaneda.  Jus dujna l lájttális sebrudakvirgge de soajttá ij dárbaha muhtem mærráj dájt njuolgadusájt tjuovvot.  Jus dujna l lahkavuohta ulmutjijn koronadávdajn ja dåbdå dávddamerkajt vuojŋadakinfeksjåvnnåj, hæhttu dalága sijddamåsskusij. Litt, mye eller helt avstand? Språk: Julevsámegiella/lulesamisk Opprettet: 03/2020 Endret: 4) Dunji VUOJŊADAKINFEKSJÅVNÅJN valla ij vuoseda covid-19 virusav  Galga sijdan liehket dat rájes gå vuojŋadakinfeksjåvnå dávddamerkajt dåbdå, gitta binnemusát jánndurav maŋŋel gå la ållu væddjám. Garve iehtjádijt gejn siegen åro.  Sidja gejn siegen åro ælla måsskusin, valla galggi gåtsedit ietjasa varresvuodav. Jus dávddamerkajt dåbddi, hæhttuji sijdan liehket. 5) Dunji covid-19 virusijn ja la SIJDDAMÅSSKUSIJ biejaduvvam  Ale maná ålgus sijdastat.  Ale ga sæbrástalá sijájn gejn siegen åro.  Jus la máhttelis, ane sierra lanjáv ja basádimlanjáv.  Basá álu bievdijt, ståvlåjt ja ietjá ålgoldisájt.  Soames hæhttu duv åvdås oasestit.  Sjiehtada ietjat dálkudiddjijn gåktu galga gåtsedit ietjat varresvuoda dilev.  Sidja gejn siegen åro hæhttuji liehket karantienan. Ienep jårggåluvvam diehto covid-19 birra gávna dánna:  https://www.fhi.no/nettpub/coronavirus/fakta/generell-informasjon-koronavirus-pa-flere-sprak/  https://www.fhi.no/nettpub/coronavirus/rad-til-personer-som-er-smittet-eller-har-vart-utsatt-for- smitte/informasjon-om-hjemmekarantene-og-isolasjon-pa-ulike-sprak/  https://helsenorge.no/koronavirus/informasjon-pa-andre-sprak Ådå koronavirus (Covid-19) Ål o berustibme le ådå koronavirusa birra. Dábálattjat de ij Covid-19 alvos vájvijt buvte. Muhtem ulmutja, sierraláhkáj sij gudi li vuorrasa jali åvdutjis skihpasa, máhtti viehka skihpat. Danen la ájnas gájka viehkedi hieredit dávddanjoammomav sebrudagán. Jus dávdda dunji njåmmum de manni gassko 0–14 biejve åvddåla dávddamerkajt ælvá. Dábálattjat 5–6 biejve. Dávdda ienemusát iehtjádijt njåmmu madin dujna li dávddamerka. Fiebar, gåsås ja dahppaluvvam li dábálamos dávddamerka. Gallegattja skihppáji giehpesvuolsjijn dahpaldagájn jali ietjá alvos skihpudagájn. Dáv galga dahkat dávddanjoammomav hieredittjat: Ale lahkana iehtjádijt!  Åro sijdan jus dåbdå skibás la.  Jus la gåhtjoduvvam sijdan årrot, de åro (karántenan jali jirbbahimen)  Gæhttjala unnemusát mehterav ierit liehket ietjá ulmutjijs – jus la máhttelis. Adnala giedajt rájnnasin!  Basá giedajt álu ja dárkkelit  gå la ålggon læhkám ulmutjij siegen  gå la hivsigin læhkám  gå la gåssåm, gasnestam jali snussum  gå galga biebmov dahkat jali bårråt.  Jus dujna ij la soahppo ja tjáhtje, de máhtá rájnnidahttemlåssjkusav adnet. Vároda gå gåså!  Ale iehtjádij vuosstuj gåså jali gasne.  Gåså páhppára sisi, mav de håjggåda. Basá giedajt dalága!  Jus dujna æl a páhppára, bierri giehtagávvaj gåssåt. Jus jáhká dávddaj la njåmmum:  Jus jáhká dávddaj la njåmmum, de galga sijdan liehket.  Jus dárbaha medisijnalasj viehkev, gæhttjala vuostatjin aktijvuodav oadtjot ietjat stuovesdåktårijn telefåvnå baktu. Jus i dajna vuorbástuvá, riŋŋgusta váktadåktårij nummarin 116 117. Tjuovo ådåstuhttemijt dávda birra! Opprettet: 03/2020 Oppdatert:  Oajválattja gåhttju gájkajt gudi Vuonan årru låhkåt ájnas diedojt ja rádijt koronavirusa birra næhttabielijn www.fhi.no ja www.helsenorge.no. Ráde máhtti ruvva rievddat. Diedo gávnnuji dárogiel aj ja ieŋŋilsgiel aj. Jus dujna li gássjelisvuoda diedojt dádjadit, de ávttjip viehkev åhtsåt náginis gev dåbdå. Áigin Lávrra - Bassegåbe giesse Julevsámegillii Áhtosj-Ánndi girddá gárránisá hámen ja hásstá Áigin Lávrav maŋen. Såj háledibá goasstejiegŋa tjáhkáj badjel, ja vákkev tjuovvoba mearragáddáj dálusj sáme beassesadjáj. Bassegåbe giesse le romádna mánájda ja nuorajda, Áigin Lávrav oattjo tjuovvot åvdulasj mannuj dålusj sáme bassebájkkáj ja geldulasj ja sierra dáhpádusáj. Girje tjálle le Torkel Rasmussena vuostasj romádna mánájda ja nuorajda. Åvdebut le sån guokta mánájgirje tjállám. Románav aj máhtá jiednagirjes gulldalit. Julevsámegillii Áhttje l giehttum niejddasis Sáráj vuoras ádjá birra, gut årru Lárásbáktetuneallan. 11 jagák Sárá oadtju sierra aktavuodav bákte årrujn, Bákte- Lárásijn, guti dålen nuorra bárnen ihttudaláj ganijväráldij. Sárá Biejvvegirjje l mánájd- ja nuorajdromána, gånna besá tjuovvot Sárá vásádusájt ja geldulasj dáhpádusájt. Sárá sjaddá tjervas vájvven go áhttjes radjá suv buoremus ráddna, Násti gusáv, njuovvadahkij. Dasi Sárá gávnná jaskavuodav, ja niegonis tjoavddusijt vuojnná. Girjje l Siri Broch Johansen vuostasj mánájd- ja nuorajdromána. Johansen la åvddål almmudam divtajt ja novellajt avijsajn ja antologidjan, ja teahterbinnajt ja oahppogirjijt tjállám. Romána máhttá aj gulldalit jiednagirjjen. Siiddut: 83 Áigin Lávrra - Bassegåbe giesse - MP3 Lest av Stig Riemmbe Gælok Sij gæhttji ietjá guovlluj - Mij la givseldibme ja gåktu dav ganugahttá Jus divna guotto ja dago ietjájduvvi givseldime hárráj, de máhttá ganugahttet ja gáhttidahttet givseldimev. Girjje le nuorajda. Ulmme le oadtjot jåhtuj ájádusájt givseldime birra. Girjje galggá aj hásstalit oahppijt ja åhpadiddjijt ájádalátjit ja dagástalátjit mij givseldibme le, ja manen givseldip. Divna, aktan máná, nuora ja ållessjattuga li givseldimev vásedam. Dat la aj skåvlåj ja sebrudagá gássjelisvuohta. Girjje le vuostasj girjje dokumentárrarájdon majt ČálliidLágádus almmudahtjá dájna girjijn. Anne Lene Turi (r. 1978) ja Margrethe Bals (r. 1976) libá 2003 rájes barggam mánáj ja nuoraj. Dála libá dåktårgráda stipendiáhta ja barggaba psykologan Tråmså Universitehta skihppijvieson.